Hirmuliberalism, poliitiline kohustus ja individuaalne südametunnistus Judith Shklari poliitilises teoorias

Date

2020

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

2019. aastal avaldatud Poliitilisest kohustusest tõi Judith Shklari loomingu taas poliitikateooria vaidluste keskmesse. Käesolev bakalaureusetöö keskendub teose keskse mõiste “individuaalne südametunnistus” defineerimisele ning paigutab selle laiemale Shklari loomingu taustale. Töö eesmärgiks on rekonstrueerida Shklari individuaalse südametunnistuse käsitlus, ekstrahheerides tekstidest tema argumendi põhijooned. Töös uuritakse esmalt, kuidas käsitleb Shklar kaht olulisimat südametunnistuslikku enesemäärajat Sokratest ja Thoreau’d. Seejärel tuuakse välja südametunnistuse puhul üldkehtiv, kõrvutatakse terminit lojaalsuse mõistega ning seotakse südametunnistus vabadusega. Töö teises peatükis uuritakse Shklari “peajoont”, ehk hirmuliberalismi ning võrreldakse seda hilisema südametunnistusliku lähenemisega. Töö viimases osas uuritakse, kuhu võis Shklar südametunnistusliku käsitlusega teel olla. Peamiste järeldustena selgub, et Shklari südametunnistus eeldab erinevalt teistest motivatsiooniallikatest täielikult isoleeritud “mina”, mis ei toetu ühelegi välisele moraaliraamistikule. Lisaks selgub, et Shklari indiviidikäsitlus on “Hirmuliberalismist” küllaltki erinev. Sellel võib aga olla oma spetsiifiline põhjus. Nimelt selgub, et Shklari individuaalse südametunnistsuega enesemääraja on võimeline äratundma objektiivset halba, ehk julmuse ja valu põhjustamise variatsioone. Selline indiviid on ühelt poolt hirmuliberalismi täiendav, andes instiutsioonide kõrval aktiivse rolli ka kodanikele. Teiselt poolt näib Shklari Poliitilisest kohustusest terendavat uus liberalismi vorm: Thomas Hill Greeni laadne südametunnistuselibralism.

Description

Keywords

Citation