Hirmuliberalism, poliitiline kohustus ja individuaalne südametunnistus Judith Shklari poliitilises teoorias
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
2019. aastal avaldatud Poliitilisest kohustusest tõi Judith Shklari loomingu taas
poliitikateooria vaidluste keskmesse. Käesolev bakalaureusetöö keskendub teose keskse
mõiste “individuaalne südametunnistus” defineerimisele ning paigutab selle laiemale
Shklari loomingu taustale. Töö eesmärgiks on rekonstrueerida Shklari individuaalse
südametunnistuse käsitlus, ekstrahheerides tekstidest tema argumendi põhijooned.
Töös uuritakse esmalt, kuidas käsitleb Shklar kaht olulisimat südametunnistuslikku
enesemäärajat Sokratest ja Thoreau’d. Seejärel tuuakse välja südametunnistuse puhul
üldkehtiv, kõrvutatakse terminit lojaalsuse mõistega ning seotakse südametunnistus
vabadusega. Töö teises peatükis uuritakse Shklari “peajoont”, ehk hirmuliberalismi ning
võrreldakse seda hilisema südametunnistusliku lähenemisega. Töö viimases osas
uuritakse, kuhu võis Shklar südametunnistusliku käsitlusega teel olla.
Peamiste järeldustena selgub, et Shklari südametunnistus eeldab erinevalt teistest
motivatsiooniallikatest täielikult isoleeritud “mina”, mis ei toetu ühelegi välisele
moraaliraamistikule. Lisaks selgub, et Shklari indiviidikäsitlus on “Hirmuliberalismist”
küllaltki erinev. Sellel võib aga olla oma spetsiifiline põhjus. Nimelt selgub, et Shklari
individuaalse südametunnistsuega enesemääraja on võimeline äratundma objektiivset
halba, ehk julmuse ja valu põhjustamise variatsioone. Selline indiviid on ühelt poolt
hirmuliberalismi täiendav, andes instiutsioonide kõrval aktiivse rolli ka kodanikele.
Teiselt poolt näib Shklari Poliitilisest kohustusest terendavat uus liberalismi vorm:
Thomas Hill Greeni laadne südametunnistuselibralism.