Show simple item record

dc.contributor.advisorUba, Katrin, juhendaja
dc.contributor.authorPihel, Juuli
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2020-06-05T13:44:12Z
dc.date.available2020-06-05T13:44:12Z
dc.date.issued2020
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/67680
dc.description.abstractKeskkonna- ja kliimateemaline arutelu on muutnud üha intensiivsemaks. Emotsionaalsus on vältimatu osa keskkonna teemal rääkides, sest keskkonnaprobleemid kujutavad endas ohtu inimkonnale. Keskkonnaprobleemidega tegelemine on peamiselt riikide ning seeläbi poliitikute ülesanne. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida, kuidas väljendavad poliitikud emotsioone keskkonnateemalises arutelus Eestis. Samuti uuriti millistest keskkonnaprobleemidest rääkides väljendatakse emotsionaalsust. Analüüsiti kolme emotsiooni: hirmu, viha ja lootust. Kasutades kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit analüüsiti antud bakalaureusetöös 32 artikli põhjal emotsionaalsuse väljendamist poliitikute seas keskkonnateemalises arutelus Eesti Rahvusringhäälingu meediaportaali näitel. Leiti, et keskkonnateemalises arutelus on tonaalsus valdavalt negatiivne. Enim väljendatakse viha ehk süüdistatakse kedagi. Teisel kohal väljendatakse lootust ehk kiidetakse kellegi tegusid ja lahendusi või kutsutakse üles käituma keskkonnasõbralikult. Kolmandana väljendatakse hirmu ehk arutletakse eesootavate katastroofide teemal. Kõige negatiivsemad on keskkonnale spetsialiseerunud erakonnad Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, sest nende eesmärgiks ei ole saavutada rahva poolehoid, vaid keskkonnakaitse. Kõige positiivsemaks osutusid juhtivad erakonnad Reformierakond ja Keskerakond. Antud erakondade positiivne meelestatus põhineb kahel faktoril: keskkonnaalased otsused ja lahendused on suures osas nende poolt kehtestatud ning positiivsed emotsioonide tekitavad positiivset reaktsiooni, seeläbi aitavad säilitada rahva poolehoidu. Ideoloogia ja emotsioonide väljendamise seos ilmnes ühes aspektis: parempoolsed erakonnad väljendavad vähem hirmu kui teised. Läbivateks aruteluteemadeks osutusid maavarade ületarbimine, põlevkivitööstus, kliimamuutused, keskkonna kahjustamine, taastuvenergia tootmine ja põhjavee olukord.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5355709*est
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otheremotsioonidet
dc.subject.otherpoliitikudet
dc.subject.otherkeskkonnapoliitikaet
dc.subject.otherkeskkondet
dc.subject.otherEestiet
dc.titleEmotsionaalsuse väljendamine poliitikute seas keskkonnateemalises arutelus meedias Eesti näitelet
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess