E-valimiste süsteemi mõju polariseeritud usaldusgraafikule läbi parteisignaalide: Eesti näitel
Abstract
E-valimised on aastatega üha populaarsemaks muutunud ning usaldusgraafikul e-valimiste vastu on tekkinud polariseeritus. Inimesed on suuresti kahes äärmuses: ühel äärmusel pole e-valimiste usaldamisega probleemi, teine ei usalda e-valimisi absoluutselt. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida ning mõista, kuidas e-valimiste süsteem võib mõjutada polariseeritud usaldusgraafikut läbi parteisignaalide.
Jõudmaks kindlale järeldusele läheneti probleemile läbi parteisignaalide. Analüüsitavateks parteideks on võetud kuus parteid, mis on olnud viimase kuue aasta jooksul Eesti Vabariigi Valitsuses esindatud. Kuue partei valijate usaldus graafiti. Leidmaks seost parteisignaalide ning e-valimiste süsteemi keerukuse mõistmatuse vahel uuriti erinevate parteide, eelistatavalt juhtkonna, signaale e-valimiste turvalisust puudutavate väljaütlemiste kujul. Empiirilise osa andmestik pärineb Eesti e-valimiste uuringust, mida on läbi viidud aastast 2005. Vaatluse alla võeti statistika aastatest 2013-2019, kuna siis rakendati hääle verfitiseerimine, e-valimised muutusid kiiresti populaarsemaks ning esile kerkis rohkem küsimusi süsteemi turvalisuse suhtes.
Tulemusena jõudis autor järeldusele, et e-valimiste turvalisust puudutavad parteisignaalid on valijate arvamuse kujunemisel suureks faktoriks. Kvalitatiivsetest näitajatest paistab selgelt, et e-valimiste uuringust osa võtnud inimesed on kujundanud arvamuse läbi parteisignaalide. Mida kriitilisemad on erakondade hoiakud ning signaalid e-valimiste turvalisuse suhtes, seda vähem usaldavad sama partei pooldajad e-valimisi ning vastupidi. Erakondade, kelle hoiak e-valimiste turvalisuse suhtes on pigem neutraalne, valijad kalduvad usaldusgraafikul positiivsema äärmuse poole.