Psühholoogiline lepe ja organisatsioonikommunikatsioon erakorralise töölepingu lõpetamise kontekstis
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas oleks võimalik säilitada vallandamisest ja
koondamisest kommunikeerimisega allesjäänud töötajate psühholoogilist lepet ning mil moel
erinevad koondamise ja vallandamise tajutud tagajärjed. Eesmärkide täitmiseks püstitasin
uurimisküsimused ning uurisin üheksa erinevates organisatsioonides töötava inimese kogemuse
põhjal, millised olid psühholoogilise leppe erinevad aspektid, leppe rikkumise tajutud tagajärjed
ja kuidas oleks võinud lepet säilitada kommunikatsiooni abil. Uuringu tegemiseks kasutasin
kvalitatiivset lähenemist ja viisin läbi üheksa poolstruktureeritud intervjuud, mille analüüsimiseks
need transkribeerisin ja kodeerisin käsitsi.
Intervjuudest saadud tulemused kattusid suures osas töös esitatud teoreetilise materjaliga: see,
kuidas inimene reageerib kolleegi koondamisele või vallandamisele, oleneb sellest, milline oli
tema varasem suhe juhiga ja kuidas juht käitus töötajatega nii enne töösuhte lõpetamist, selle ajal
kui ka pärast. Tähtis on arvestada ka näiteks töö iseloomu ja suhteid töökaaslastega. Kolleegi
töösuhte erakorraline lõpetamine põhjustas uuritavates usalduse vähenemist, motivatsiooni ja
pühendumuse langust, segadust, hirmutunnet, ebameeldivat töökeskkonda jpm.
Küll aga selgus, et tagajärgede esinemine ja nende tõsidus oleneb suuresti ka organisatsiooni
spetsiifikast, mistõttu ei saanud teha põhjapanevaid järeldusi ja seoseid uuritavate kogemuste
vahel. Käesoleva uuringu tulemuste põhjal ei olnud võimalik teha kindlat järeldust koondamise ja
vallandamise tajutud tagajärgede erinemise osas, sest juhtumite asjaolud erinesid liialt palju.
Suurim roll enne töösuhte erakorralist lõpetamist, selle ajal ja pärast oli kommunikatsioonil, sest
sellest olenes uuritavate suhtumine nii selle protsessi kui ka juhti ja kogu organisatsiooni. Pidev
kahepoolne sisekommunikatsioon on kõige olulisem vahend, millega saab lepet muutuste ajal
säilitada.
Töös kasutatud valim ei ole representatiivne, kuid sellegipoolest andis ülevaate, milliseid tagajärgi
võib endaga kaasa tuua organisatsioonis muutustest ebapiisav või puudulik kommunikeerimine.