Show simple item record

dc.contributor.advisorEpner, Luule, juhendajaet
dc.contributor.advisorKraavi, Janek, juhendajaet
dc.contributor.authorPõldma, Priit
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.date.accessioned2021-06-10T12:21:09Z
dc.date.available2021-06-10T12:21:09Z
dc.date.issued2021
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/72324
dc.description.abstractMagistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.et
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectadaptatsioonidet
dc.subjectKevadeet
dc.subjectadaptatsiooniteooriaet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherintertekstilisuset
dc.subject.otherdramatiseeringudet
dc.subject.otherkirjandusteaduset
dc.titleAdaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitelet
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess