Rahvusliku, regionaalse ja Euroopa identiteedi pingeväli Václav Haveli ja Lennart Meri publitsistikas aastatel 1989-2004

Date

2021

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas endistes kommunistliku bloki riikides mõtestati taasiseseisvumise järgset rahvusliku, regionaalse ja Euroopa identiteedi suhteid. Töö uurib nimetatud küsimust Tšehhi ja Eesti Vabariikide esimeste presidentide Václav Haveli ja Lennart Meri näitel, analüüsides kahe presidendi ning mõtleja avaldatud artikleid ning peetud kõnesid aastatel 1989-2004. Töö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kuidas Havel ja Meri panid omavahel koostoimesse rahvusliku-, regionaalse- ja Euroopa identiteedi ning kuidas Tšehhi ja Eesti end Euroopa suhtes positsioneerisid. Uurimismeetodina on töös kasutatud diskursusanalüüsi, keskendudes peamiselt võrdlusele. Esimeses osas visandatakse praktiline raamistik, milles töö peategelased – Havel ning Meri – tegutsesid, andes ülevaate Euroopa laienemisprotsessist 1990ndatel ning pildi debatist Euroopa identiteedi ümber. Teine peatükk rekonstrueerib Haveli vaated, ning kolmas Meri omad. Neljas peatükk keskendub kahe presidendi tööde analüüsile ning võrdlusele, tuues välja Eesti ja Tšehhi nägemuste sarnasused ning erisused. Uurimistöö tulemusena selgus, et Havelil ning Meril olid suhteliselt sarnased vaated euroopluse küsimustes. Mõlemad soovisid selgelt säilitada nii oma rahvuslik, regionaalne kui Euroopa identiteet. Euroopa identiteet ja Euroopasse kuulumine põhinevad mõlema presidendi jaoks eelkõige euroopalikel väärtustel, mis põhinevad austusel indiviidi õiguste vastu, demokraatlike institutsioonide kaitsmisel, kodanikuühiskonna edendamisel ning õigusriigil. Euroopa integratsioonile ning Euroopa Liidule jagus mõlemal presidendil aga kriitikat ning oli suur tahe panna lääneriike mõistma Ida- ja Kesk-Euroopale osaks saanud kannatusi. Ajalises plaanis presidentide vaadetes sisulist muutust ei toimunud, küll aga muutus veidi kõnede fookus sõltuvalt kõne pidamise kohast ja publikust, kellele esineti. Integratsioonist räägiti rohkem kõneldes teiste postkommusnitlike riikidega, lääneriikidega rääkides oldi aga kriitilisem.

Description

Keywords

Citation