Rahvusliku, regionaalse ja Euroopa identiteedi pingeväli Václav Haveli ja Lennart Meri publitsistikas aastatel 1989-2004
Date
2021
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas endistes kommunistliku bloki riikides
mõtestati taasiseseisvumise järgset rahvusliku, regionaalse ja Euroopa identiteedi suhteid.
Töö uurib nimetatud küsimust Tšehhi ja Eesti Vabariikide esimeste presidentide Václav
Haveli ja Lennart Meri näitel, analüüsides kahe presidendi ning mõtleja avaldatud artikleid
ning peetud kõnesid aastatel 1989-2004.
Töö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kuidas Havel ja Meri panid omavahel
koostoimesse rahvusliku-, regionaalse- ja Euroopa identiteedi ning kuidas Tšehhi ja Eesti
end Euroopa suhtes positsioneerisid. Uurimismeetodina on töös kasutatud
diskursusanalüüsi, keskendudes peamiselt võrdlusele. Esimeses osas visandatakse
praktiline raamistik, milles töö peategelased – Havel ning Meri – tegutsesid, andes ülevaate
Euroopa laienemisprotsessist 1990ndatel ning pildi debatist Euroopa identiteedi ümber.
Teine peatükk rekonstrueerib Haveli vaated, ning kolmas Meri omad. Neljas peatükk
keskendub kahe presidendi tööde analüüsile ning võrdlusele, tuues välja Eesti ja Tšehhi
nägemuste sarnasused ning erisused.
Uurimistöö tulemusena selgus, et Havelil ning Meril olid suhteliselt sarnased vaated
euroopluse küsimustes. Mõlemad soovisid selgelt säilitada nii oma rahvuslik, regionaalne
kui Euroopa identiteet. Euroopa identiteet ja Euroopasse kuulumine põhinevad mõlema
presidendi jaoks eelkõige euroopalikel väärtustel, mis põhinevad austusel indiviidi õiguste
vastu, demokraatlike institutsioonide kaitsmisel, kodanikuühiskonna edendamisel ning
õigusriigil. Euroopa integratsioonile ning Euroopa Liidule jagus mõlemal presidendil aga
kriitikat ning oli suur tahe panna lääneriike mõistma Ida- ja Kesk-Euroopale osaks saanud
kannatusi. Ajalises plaanis presidentide vaadetes sisulist muutust ei toimunud, küll aga
muutus veidi kõnede fookus sõltuvalt kõne pidamise kohast ja publikust, kellele esineti.
Integratsioonist räägiti rohkem kõneldes teiste postkommusnitlike riikidega, lääneriikidega
rääkides oldi aga kriitilisem.