Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Naiste töötamine IKT ametites Eestis: hariduse, elukoha ja laste arvu mõju ning jagunemine IKT-sektoris(Tartu Ülikool, 2023) Vellau, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Kovaljov, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikud mõjud ühiskonnas tõrjutute seas(Tartu Ülikool, 2023) Siimsen, Ingeliis; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutArtiklis uurisime COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskonnas tõrjutute seas Euroopa riikides ning millised tegurid seda mõjutasid. Selle analüüsimiseks, kasutasime nii abiorganisatsioonide klientide seas läbiviidud küsitluse kui ka abiorganisatsioonide töötajatega läbiviidud intervjuude ja töötubade andmeid. Tulemustest selgus, et enam kui kolmandik abiorganisatsioonide klientidest tundis, et COVID- 19 pandeemia sotsiaalmajanduslik mõju on olnud nende jaoks negatiivne. Neljast seatud hüpoteesist leidis kinnitust vaid üks – mida kõrgem on respondendi psühholoogiline kerksus, seda vähem koges ta negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Pandeemia sotsiaalmajanduslikud mõjud olid negatiivsemad nende seas, kes elasid oma kodus, olid nooremad või kes olid immigrandi või asüülitaotleja staatuses. Sotsiaalmajanduslikud mõjud olid väiksemad näiteks vanemas eas vastanute ning nende seas, kelle peamiseks sissetulekuallikaks olid sotsiaaltoetused. Artikli tulemused on olulised, sest aitavad paremini mõista, millised on olnud ühiskondlikult tõrjutute kogemused COVID-19 pandeemiaga ning kes on sotsiaalmajanduslikult enim pihta saanud. Tagamaks tõrjutute parem toimetulek ja vältimaks veelgi tõsisemate sotsiaalmajanduslike probleemide välja kujunemist, soovitame hädaolukordades leevendada kriteeriume, millele abivajajad teenustele ja toetustele ligipääsemiseks vastama peavad. Edasised uuringud võiksid kaasata suuremaid ning sihtpopulatsiooni suhtes esinduslikumaid valimeid ning võimaldada riikidevahelist võrdlust. Samuti võiks võrdlevalt uurida ka teisi ühiskondlikult tõrjutud rühmasid.Item Eesti venekeelsete meediakanalite suhtlemine venekeelsete elanikega ja neile sõna andmine COVID-19 vaktsineerimise teemal 2021-2022(Tartu Ülikool, 2023) Razguljajeva, Tatjana; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Riigipoolse digijälgimise aktsepteeritavus ja seosed internetikäitumisega(Tartu Ülikool, 2023) Randma, Kati; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Asutuspõhisel asendushooldusteenusel olevate laste heaolu analüüs SA Elva laste- ja perekeskuse näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kallema, Kristina; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Tõenäosuslikul valimil põhineva veebiuuringu sobivus subjektiivse heaolu uurimiseks CRONOS Eesti andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2023) Eibak, Kersti; Soidla, Indrek, juhendaja; Nahkur, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti etendusasutuste toimimise analüüs COVID-19 kriisi kontekstis(Tartu Ülikool, 2023) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kelmused Eesti meediapildis: perioodidel 2010-2013 ning 2019-2022 Delfis ilmunud artiklite analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Annast, Laura; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Sotsiaalse protsessi mõtestamine läbi indeksite(Tartu Ülikool, 2022) Pink, Janika; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli peaasjalikult välja selgitada, kuivõrd psühholoogias kasutatav g-faktor on olemuselt ülekantav ühiskonnatasandile. Ehk töö mõtestas sotsiaalse progressi üldfaktorit, mida sarnaselt g-faktorit mõõtvate IQ testidega, mõõdavad erinevad riigitaseme indeksid. Selle jaoks koguti kokku 48 erinevat ülemaailmset riigitaseme indeksid, mis pidid, ühel või teisel moel, mõõtma riikide üldist sotsiaalset arengut. Kokku kogutud indeksid jaotati asjakohastesse teemavaldkondadesse ning väärtustega teostati korrelatsioon- ja peakomponentanalüüs. Korrelatsioonanalüüsist selgus, et suurem enamik arvutatud seostest olid positiivsed, mistõttu on alust väita, et indeksid mõõdavad lisaks enda spetsiifilisele eesmärgile ka üldiselt sotsiaalse progressi üldfaktorit. Peakomponentanalüüs korrelatsioonimaatriksist selgitas välja, millised indeksid üldfaktorit kõige rohkem kirjeldavad ning millised teevad seda vähem. Selgus, et kõige paremini analüüsi valitud indeksitest kirjeldasid sotsiaalset progressi Legatum Prosperity Index, Youth Progress Index ja Positive Peace Index. Kõige nõrgemalt ja unikaalsemalt panustavad faktori uurimisse Global Terrorism Index ja Global Fire Power Index ja Global Militarisation Index. Teemavaldkondade lõikes eristuski vaid sõja valdkond, mille indeksid mõõdab ühiskonna arengut väga nõrgalt. Magistritöö pakkus olemuselt uuendusliku nurga esmalt sotsiaalsete indikaatorite liikumisse, täiendades seda valdkonda, luues paralleele psühholoogiliste testide ja riikide arengut mõõtvate indeksite vahel. Järgmiste sammudena oleks autori silmis asjakohane uurida unikaalselt eristunud indekseid ning üritada välja selgitada, millist nähtust need indeksid täpsemalt peegeldavad. Lisaks oleks huvitav teostada riikidele keskenduv analüüs, mis võimaldaks teha järeldusi konkreetsete riikide arengutaseme kohta erinevate indeksite osas.Item Programmi hindamise võimalused: KLAPP(Tartu Ülikool, 2022) Tagamets, Eda; Kasearu, Kairi, juhendaja; Lamesoo, Katri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutÕpilaste heaolu on haridussüsteemides järjest suurema tähelepanu all ning otsitakse võimalusi selle suurendamiseks. Ideaalmaailmas tuvastataks esmalt probleem, nt „teises ja kolmandas kooliastmes on õpilaste vahel palju konflikte ja vähe koostööd ning see vähendab vaimset heaolu ja halvendab õpitulemusi“. Järgmiseks püütaks leida selle probleemi põhjusi, sh juurpõhjusi, nt „koolid ei paku õpilastele piisavalt nende arenguvajadusi arvestavaid võimalusi oma autonoomia, seotuse ja kompetentsuse tunde kogemiseks“. Järgmiseks kavandataks sekkumisi selle probleemi leevendamiseks, nt „koolitus õpetajatele õppija toimevõimet toetava õpikeskkonna kujundamiseks“ või „kolmepäevane metsamatk õpilastele, et nad saaksid tegutseda väljaspool kooli rollimustreid“ või ka hoopis midagi muud. Siis toimuksid katseprojektid ja nende hindamise põhjal otsustataks sekkumist rakendada, muuta või sellest loobuda. Reaalmaailmas võivad aga sekkumised välja kasvada õhinapõhistest algatustest ilma tugeva teoreetilise ja metoodilise aluseta. Üks võimalus oleks selliseid algatusi ignoreerida, teine oleks pakkuda motiveeritud eestvedajatele suuniseid, kuidas muuta oma tegevus süsteemsemaks ning näidata, et sellel on sihtrühmale soovitud mõju. Käesolevas töös on otsitud vastust küsimusele, missugused on seiklusprogrammi KLAPP mõju hindamise võimalused. Esmalt on antud ülevaade teemakohasest kirjandusest, sh käitumisele suunatud sekkumiste senisest hindamisest Eestis. Esile on toodud võimalikud probleemkohad ja piirangud, millega programmi hindamisel arvestada tuleks. On kaalutud erinevate sekundaarandmete kasutusvõimalusi ning leitud, et praegu olemas olevad andmestikud senisel kujul ei paku selleks piisavalt võimalusi. Enim potentsiaali oleks riikliku üldhariduskooli rahuloluküsitluse andmestikul, kui küsimustik sisaldaks ka küsimust vastaja klassi kohta ning seda viidaks läbi kas igal aastal või vähemalt lisataks 6. klassi küsitlus. Varasema uuringu leidude põhjal on konstrueeritud KLAPPi programmiteooria ning sõnastatud tulemusnäitajad, mille põhjal selle mõju hinnata. Hindamiseks on koostatud eksperimentaalse hindamise plaan: sobitatud paaride meetodil loodud ootelehe-kontrollrühmaga eksperiment eel- ja järelmõõtmisega. Kontrollrühmaga eksperiment võiks anda programmi loojatele ja rakendajatele enim kindlust, kas sellel on sihtrühmale soovitud mõju. Hindamine on teooriapõhine, st arvestab mõju tekkimise põhjuslikku mehhanismi, kuna see võib anda nii sekkumise rakendajatele kui teistele sekkumiste kavandajatele rohkem ja rikkamat teavet, tegemata eksperimenti ennast märkimisväärselt keerukamaks või kulukamaks. KLAPPi mõju hindamine praktikas seisab alles ees; loodetavasti leiavad programmi autorid selleks ressursse. Käesolev töö pakub suuniseid, mida hindamist kavandades aluseks võtta ning millest võib kasu olla ka uute käitumuslike sekkumiste algatajatele.Item Kuidas vähendada kukkumisi kodus? Vanemaealiste jutustuste analüüs ja sellest lähtuvad soovitused(Tartu Ülikool, 2022) Seema, Katre; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Tehisintellekti lahenduste kasutamise väljakutsed toodete ja teenuste järelevalves(Tartu Ülikool, 2022) Palm, Thea; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Tüdrukute tehnoloogiahuvi kujundavad tegurid tehnoloogiakooli HK Unicorn Squad näitel(Tartu Ülikool, 2022) Mugu, Liina; Soo, Kadri, juhendaja; Kotka, Taavi, juhendajaMagistritöös „Tüdrukute tehnoloogiahuvi kujundavad tegurid tehnoloogiakooli HK Unicorn Squad näitel“ uurisin, kuivõrd suurendab tehnoloogia huviringis osalemine huvi tehnoloogia valdkonnas toimuva vastu ning kas tehnoloogia huviringis osalejatel on suurem huvi siduda end tulevikus tehnoloogia sektoriga. Töö aktuaalsus seises selles, et tehnoloogia valdkonnas on kasvanud kvalifitseeritud tööjõu vajadus, samal ajal valdkonnas tegutsejate sooline koosseis on ebaproportsionaalselt meessoo poole kaldu ja tehnoloogia erialasid omandama asuvad naised on vähemuses. Lähtuvalt eeltoodust esines praktiline vajadus uurida, kuidas tekitada tüdrukutes juba noores eas huvi enda sidumiseks tehnoloogia erialadega. Analüüsi teostamiseks viisin läbi veebiküsitluse kahes sihtrühmas: 1.-8. klassi ainult tüdrukutele mõeldud tehnoloogia huviringis HK Unicorn Squads osalevate ja sama klassiastme tehnoloogia huviringis mitteosalevate tüdrukute grupis. Andmeanalüüsiks kasutasin kvantitatiivset uurimismeetodit, tuues välja kirjeldava statistika, riststabelid, CramerV ja binaarset logistilist regressiooni. Analüüsi tulemusel selgus, et tehnoloogia alane huviharidus tõstab tüdrukute huvi tehnoloogia vastu ja motiveerib neid siduma oma tulevik tehnoloogia sektoriga. Positiivne tegur tüdrukute tehnoloogia alase hariduse omandamisel on soopõhistel huviringidel. Ühtlasi selgus, et huviringiga liitumisel ja tulevikus tehnoloogia alal töötada soovimisel mängib rolli kasvukeskkond, eeskätt vanemate julgustamine ja eeskuju. Vähem tähtis ei ole sõpruskonna ja õpetajate toetus huviala valikul. Ka valdkonnas tuntud edukad naissoost eeskujud, kellega end samastada, mängivad olulist rolli. Uurimuse tulemusel selgus, et huviharidus tüdrukute huvile tehnoloogia vastu mängib olulist rolli. Seega on hariduslik, sh huvihariduslik keskkond oluline tegur tüdruku kui indiviidi suhtumise kujunemisel nii tehnoloogia valdkonda üldiselt kui vastava ala teadmiste omandamisel. Kui need tüdrukud, kes tehnoloogiaringis ei osale, leiavad, et tehnoloogia alaste teadmiste omandamine võiks toimuda segarühmades, siis valdkonnaga lähemalt kokku puutunud tüdrukud on pigem kindlalt arvamusel, et eduka teadmiste omandamise tagab üksnes tüdrukutes koosnevas huviringis osalemine. Töö edasiarendusena oleks huvipakkuv uurida tehnoloogia huviringis osalenud tüdrukute edasist haridusteed ja eriala valikuid ning milline seos on põhikooliastmes omandatud huviharidusel edasiste tegevusalade valikul.Item Tunnetuslik õiglus tööturul: tegurid, mis mõjutavad tööle saamist noorte arvates(Tartu Ülikool, 2022) Mihklepp, Kaisa; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärk oli selgitada välja, millised tegurid määravad noorte hinnangul ära selle, kas inimene võetakse tööle või mitte. Püstitati kaks uurimusküsimust: kuidas erineb tunnetatud õiglus tööle saamisel noorte puhul ülejäänud vanusegruppidest ja kuidas on tunnetatud õiglus tööle saamisel seotud sotsiaalmajanduslike teguritega, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega. Töö esimeses pooles toodi välja kirjanduses kajastatud tegurid, mis võivad kujundada inimese subjektiivset arvamust. Töö teises pooles kasutati ESSi 9. vooru andmeid (2018), mille analüüsiks kasutati binomiaalset logistilist regressioonanalüüsi. Kokku loodi kümme regressioonimudelit nii noorema kui ka vanema vanusegrupi lõikes, et saada aru, kuidas teoreetilises osas käsitletud tegurid kirjeldavad tunnetuslikku õiglust tööturu kontekstis. Nii noorem (vanuses 15–35) kui ka vanem vanusegrupp (alates 36-eluaastast) tajuvad küsitud tööle saamist mõjutavad tegureid (inimese teadmised ja oskused, ametialane töökogemus, tuntakse kedagi organisatsioonis, sisserändaja taust ja sugu) võrdlemisi sarnaselt. Küll aga võivad regressioonanalüüsi tulemused viidata sellele, et mehhanismid, kuidas kujunevad välja arvamused tegurite tööle saamise mõju kohta, võivad vanusegrupiti erineda. Teise uurimusküsimuse, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas tööle saamine on seotud sotsiaalmajanduslike tegurite, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega, tulemused näitavad indiviidi ema tegevusvaldkonna märkimisväärset mõju. See võib viidata, et perekondlikud tegurid mängivad keskset rolli tunnetusliku õigluse kujunemisel tööle saamise kontekstis. Noored on heterogeenne grupp. Erinevatesse gruppidesse kuuluvate noorte jaoks varieeruvad ka tegurid, mis noore hinnangul mõjutavad inimese tööle saamist. See, kuidas erinevaid tegureid tajutakse, võib mängida märkimisväärset rolli selles, kuidas noored kujundavad oma eluteed, sealhulgas planeerivad enda tööelu.Item Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamise hindamismetoodika analüüs(Tartu Ülikool, 2022) Liblik, Alice; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eakate käsitlused tervisest ja sotsiaalsest tervisest kui eduka vananemise komponendist(Tartu Ülikool, 2022) Kuningas, Kristi; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti noorte digipädevus ja veebiriskide kogemine ySkills’i kooliküsitluse 2021. aasta andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2022) Kall, Laura; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised seosed esinevad noorte digipädevuse ning veebiriskide, veebikahju kogemise, erinevate sotsiaaldemograafilist tausta kirjeldavate tunnuste ja vaimse heaolu vahel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin projekti ySKILLS andmeid 12-17aastaste Eesti noorte kohta. Magistritöö tulemustest selgus, et digipädevust enim mõjutavaks teguriks on interneti kasutussagedus. Mida rohkem noored internetis aega veedavad, seda kõrgemal tasemel on üldiselt ka nende digioskused. Lisaks interneti kasutussagedusele on digipädevus seotud ka vanuse ja sooga. Soo lõikes nähtus, et poiste enesehinnanguline digipädevus on tüdrukute omast kõrgem, ja vanuse lõikes ilmnes, et vanuse kasvades suureneb ka enesehinnanguline digipädevus. Lisaks selgus analüüsis, et veebiriskidega kokkupuutumine on samuti kõige rohkem mõjutatud just keskmisest internetikasutusest. Mida suurem on noorte keskmine päevane internetis veedetud aeg, seda rohkem puutuvad nad kokku ka erinevate veebiriskidega. Lisaks on riskidega kokkupuutumine seotud ka digipädevuse, vanuse ja sooga. Siinkohal võib seos vanuse ja sooga olla ka kaudne ja tuleneda näiteks vanemate noorte suuremast internetikasutusest ja tüdrukute madalamast enesehinnangust oma oskustele, mis on seotud suurema riskidega kokkupuutumisega. Seda võib järeldada ka regressioonanalüüsi tulemustest, kuna lisades mudelisse keskmise internetikasutuse, ei olnud sugu ja vanus enam statistiliselt olulised veebiriskidega kokkupuutumist mõjutavad tegurid. Noorte häiritust veebikahjudega kokkupuutumisel mõjutab oluliselt sugu ja vanus. Üldiselt tunnevad tüdrukud end rohkem erinevate riskidega kokkupuutumisest häirituna kui poisid ning vanuse lõikes on üldiselt nooremad rohkem häiritud. Tuginedes käesoleva magistritöö tulemustele ja sellele, et nii digipädevus kui ka veebiriskide kogemine on oluliselt seotud internetis veedetava aja pikkusega, võiks edaspidistes uurimistöödes tähelepanu pöörata just internetis veedetava aja ja veebikäitumise seostele.Item Kas jätkata kõrghariduses või võtta vaheaasta? Eesti gümnaasiumilõpetajate valikud(Tartu Ülikool, 2022) Jaggo, Ingrid; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, millised on olnud 2011.‒2020. aasta Eesti gümnaasiumilõpetajate valikud kõrgharidusse astumisel – kes jätkavad kohe pärast lõpetamist ja kes jätavad aasta vahele, millistest teguritest see sõltub ning kas vaheaasta võiks soodustada või takistada võimalikult kõrge haridustasemeni jõudmist. Kuna mitmed varasemad analüüsid näitavad, et Eestis läheb viimastel aastakümnetel kohe pärast keskhariduse omandamist kõrgharidusse üha vähem noori, siis on ühiskonnas tõusnud küsimus, kas lõpetajad lükkavad kõrgharidusõpinguid edasi ning jõuavad kõrgkoolidesse aasta-paar hiljem või ongi peale kasvamas uus põlvkond, kes piirdub keskharidusega. Seda teadmiste lünka püüab see töö täita, võttes fookusesse vaheaasta ning selle mõju. Magistritöö teoreetilises osas selgitatakse kirjanduse põhjal vaheaasta mõistet ja selle võtmise motiive ning uuritakse, millised tõendid räägivad vaheaasta võtmise kasuks ja mis võiks olla selle negatiivne mõju. Töös antakse ka põgus ülevaade Eesti kesk- ja kõrgharidussüsteemist ning sellega seotud mõistetest. Töös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, võttes aluseks Eesti hariduse infosüsteemis olevad gümnaasiumilõpetajate andmed aastatest 2011-2020. Andmetest selgub, et vaheaasta võtjate osakaal on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Kui 2011. aastal jäi vaheaastale 7% gümnaasiumilõpetajatest, siis 2019. aastast alates jätab lõpetamise ja kõrghariduses edasiõppimise vahele aastase pausi üle 11% lõpetajatest. Gümnaasiumi lõpetamisega samal aastal kõrghariduses jätkajate osakaal on seevastu kahanenud, seda eriti meeste hulgas – ainult pooled 2020. aastal lõpetanud meestest jätkasid samal aastal kõrghariduses. Seega jätkub trend, kus kõrghariduses jätkajate osakaal väheneb. Magistritöö teises pooles uuritakse, kuidas edenevad kõrgharidusse astunute õpingud. Kui kümme aastat tagasi tähendas vaheaastal olemine suuremat riski katkestada, siis viimastel aastatel võib märgata, et vaheaasta olnud katkestavad veidi vähem alustatud õpinguid võrreldes kohe pärast lõpetamist õppima asunutega. See annab tunnistust vaheaasta positiivsest mõjust, sest tõenäoliselt on inimene aastaga küpsenud ja teeb läbimõelduma erialavaliku. Samas leiavad kohe pärast gümnaasiumilõpetamist õppima asunud katkestamise järel veidi sagedamini endale mõne uue õppekava, millega jätkata ent vaheaasta võtjad pigem loobuvad kõrghariduse omandamisest. Analüüsides kõrgharidusse astunute õpiteed mitme aasta vältel võib täheldada, et magistri-, aga ka doktoriõppesse jõuavad vaheaastal olnud vähem võrreldes nendega, kes asusid kõrghariduses õppima kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Seega tasuks noortel, kes kunagi soovivad kaitsta magistri- või doktorikraadi, jätkata õpinguid pigem kohe pärast keskhariduse omandamist.Item Infosüsteemide arendusvajaduste kajastamine Eesti õigusloomes(Tartu Ülikool, 2021) Roosbaum, Keiti; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Spetsialistide hinnangud perevägivalla toimumisele ja abi saamise võimalustele Eestis COVID-19 leviku ajal(Tartu Ülikool, 2021) Voolens, Eveli; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut