Briti erakondade seisukohad sisserände küsimuses Brexiti kontekstis
Date
2021
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Sisserändega seotud küsimused on viimasel kümnendil muutunud Euroopa ühiskondades
väga aktuaalseks parteipoliitika ja avaliku debati teemaks. Mitmetes riikides on paljud
kodanikud või terved ühiskonnagrupid sisserände suhtes negatiivselt meelestatud ja esile
on tõusnud poliitilised jõud, mis nõuavad sisserände piiramist. Nii ka Suurbritannias, kus
sisserändega seotud pinged olid üheks teguriks, mis viisid riigi lahkumiseni Euroopa
Liidust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised olid Suurbritannia ja
Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nelja suurima erakonna (Konservatiivne partei, Leiboristlik
partei, Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) seisukohad sisserände ja tööjõu
vaba liikumise küsimuses perioodil 2015-2019, kuidas erakondade seisukohad
vaadeldaval perioodil muutusid ja kuidas nimetatud seisukohad seostusid erakonna
positsiooniga Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise küsimuses. Erakondade
seisukohtade uurimiseks on allikmaterjaliks võetud erakondade valimisprogrammid
aastatel 2015, 2017 ja 2019. Lisaks programmide sisulisele analüüsile on autor kasutanud
Party Manifesto projekti andmeid rändeteema esinemissageduse kohta
valimisprogrammides.
Analüüsi tulemused näitavad, et sisserände küsimus on Suurbritannias muutunud
oluliseks ühiskondlik-poliitiliseks lõheks, mis struktureerib erakondade konkurentsi ja
polariseerib valijaid. Seda kinnitab nii sisserände temaatika osakaal
valimisprogrammides kui ka erakondade seisukohad rändeküsimustes. Konservatiivid on
võtnud kõige negatiivsema hoiaku sisserände osas, leides, et see põhjustab sotsiaalset ja
majandusliku survet riigi infrastruktuurile ja kohalikele kogukondadele. Šotimaa
Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid vastupidiselt hindavad kõrgelt sisserändajate
panust riigi majandusele ja ettevõtlusele. Leiboristliku partei seisukoht on kõikuv:
mõistetakse nii sisserände kasulikkust kui ka kahjulikkust ning oldi valmis aktsepteerima
mõlemat võimaliku referendumi tulemust. Kinnitust leidis hüpotees, et liberaalset
sisserändepoliitikat pooldavad erakonnad pooldasid Euroopa Liitu jäämist (Šotimaa
Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) ning sisserände piiramist nõudvad erakonnad
Liidust lahkumist (Konservatiivne partei ja Leiboristlik partei). Seega mängis sisserände
küsimus olulist rolli erakondade valimis- ja referendumikampaanias ning Euroopa Liidust
lahkumise küsimuse otsustamises.