Parempopulistlike erakondade normaliseerumise trend Euroopas: pakkumise ja nõudluse näitel
Date
2021
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöös kaardistatakse üheksa Euroopa riigi parempopulistlike erakondade poliitilised vaated võrdluses peavoolu-erakondade keskmiste positsioonidega, et uurida parempopulistlike erakondade normaliseerumist kirjeldava hüpoteesi tõesust laiemas kontekstis. Selleks on töös kasutusel 2006., 2014. ning 2018./2019. aasta andmed nii poliitilise pakkumise kui nõudluse poole tegutsejate positsioonidest. Lisaks erakondade vaadete analüüsile kaardistab töö ka parempopulistliku valija ning peavoolu-valija positsioonilised erinevused, leides suuresti, et elanikkonna ning erakondade liikumised on üksteisega lähedalt seotud. Samuti tegeleb bakalaureusetöö normaliseerumistrendi hindamisega töös käsitletud üksikriikide kaupa, mis annab võimaluse otsida, kas normaliseerumistrend on täheldatav mõnes töös vaadeldud riigis eraldi.
Töö peamise tulemusena leitakse, et parempopulistlike erakondade ning valijate puhul pole viimase kahekümne aasta jooksul toimunud märgatavat normaliseerumist. Suuresti ilmneb hoopis vastupidine trend parempopulistlike ning peavoolu poliitiliste jõudude omavahelisest kaugenemisest. Selline kaugenemise trend avaldub nii pakkumise kui nõudluse poolel ning on nähtav ka suure osa üksikriikide puhul. Kõige selgemalt eristub parempopulistlike erakondade normaliseerumist ilmestava näitena Poola, mille puhul on üksikriikliku peavoolu-kauguste mõõtmise osas normaliseerumine selgelt nähtav. Elanikkonna võrdluses on selget normaliseerumist ilmestava näite leidmine keeruline, suuresti matkib valijaskonna erinevus juba üldanalüüsis toodud trendi. Bakalaureusetöös käsitletud üheksa Euroopa riigi puhul toimub normaliseerumise asemel vastupidine erakondade ning elanikkonna kaugenemine peavoolust.