Sissejuhatus

Schizosaccharomyces pombe on haploidne eukarüootne pärmiseen. S. pombe rakud on silindri kujulised, dimeetriga 3-4 m ja pikkusega 7-14 m (joonis 1). Rakkude kasvamine toimub raku otstest. Rakkude jagunemine toimub pooldumise teel, mille tulemusena moodustunud tütarrakud on võrdse suurusega. Sageli kutsutakse S. pombe't ka "poolduvaks pärmiks" ("the fission yeast"). See nimetus ei ole pole päris täpne, sest ka teised pärmiseened jagunevad pooldumise teel (näiteks teised Schizosaccharomyces liigid, Dipadascus, Endomyces, Galactomyces, Trichosporon).
 
Joonis 1. S. pombe rakud. Rakutuumad on värvitud DNA-le seonduva fluorestseeruva värviga DAPI (4,6-diamidiino-2-fenüülindool). Mõõtjoone pikkus on 10 m.
 
 
Esmakordselt kirjeldas S. pombe't kui liiki P. Lindner 1893. a. Ta eraldas selle pärmiseene Ida-Aafrikast imporditud hirsiõllest. Kuna isoleeritud pärmiseen jagunes pooldumise teel, siis nimetas ta vastava perekonna Schizosaccharomyces (schizo = poolduma; saccharo = suhkur; myces = seen). "pombe" tähistab Swahili keeles "õlu" või "pärineb õllest".
 
S. pombe kuulub:
  • riik seened Mycota
  • alamriik Dikarya
  • hõimkond kottseened Ascomycota
  • alamhõimkond Taphrinomycotina
  • klass Schizosaccharomycetes
  • selts Schizosaccharomycetales
  • sugukond Schizosaccharomycetaceae
  • perekond Schizosaccharomyces
Perekonda Schizosaccharomyces kuulub neli liiki. Lisaks S. pombe'le kuuluvad siia ka S. japonicus, S. cryophilus ja S. octosporus.
 
Kottseenete hõimkonda kuuluvate seeneliikide rDNA ja valgujärjestuse analüüsil on selgunud, et see koosneb kahest suurest monofüleetilisest rühmast (nimetatakse ka alamhõimkonnad): Pezizomycotina ja Saccharomycotina. Kolmas rühm, alamhõimkond Taphrinomycotina moodustab omaette haru, mis eraldus umbes 1144 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et see eraldumine toimus enne kui pagaripärmi liin eraldus filamentsete seente eellasest. S. pombe on pagaripärmist fülogeneetiliselt sama kaugel kui ta on inimesest.