Ülevaade

iDevice ikoon

Süsi, sarnaselt maagaasi ja toornaftaga, kuulub fossiilkütuste hulka, mis on moodustunud miljonite aastate jooksul orgaanilise aine lagunemise tagajärjel. Söevarude kaevandamise kiire kasvuga 18. sajandil pandi alus fossiilsete kütuste intensiivsemale kasutamisele, enne seda kasutati energia saamiseks peamiselt puitu. Söe laialdasema kasutuselevõtuga paigutusid paljud metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstused kivisöebasseinide lähedusse ning välja kujunesid uued tööstuspiirkonnad - Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatšid (USAs).

Süsi katab ca 30% globaalsest primaarenergiatarbest (teisteks energialiikideks muundamata looduslik energia) ning moodustab 41% kogu maailma elektritoodangust (2009. aasta andmed). Olulisematest kasutusaladest võib veel nimetada terasetööstust (70% ulatuses kasutatakse sütt energiaallikana), aga ka tsemendi tootmist ning söe kasutamist vedelkütusena. Sütt kasutatakse samuti alumiiniumi töötlemisel, paberi-, keemia ja farmaatsiatööstuses. Rafineeritud söetõrva kasutatakse kemikaalide, nagu naftaleen, fenool ja benseen tootmiseks. Lisaks kasutatakse sütt laialdast kasutust leidvate toodete koostiskomponendina: seep, aspiriinid, solvendid, värvid, plastikud ja kiud (nt kunstsiid, nailon).

Söe varusid leidub kõigis maailmajagudes kokku hinnangulise suurusega 861 miljardit tonni. Tegemist on varudega, mille kaevandamine ja kasutamine on hetkel tehnoloogiliselt võimalik ning majanduslikult otstarbekas. Praeguste tarbimismahtude juures jätkuks maailma kivisöevarudest veel järgnevaks 112 aastaks.

Teadaolevate söevarude hulka võib suurendada:

  • täiendavate maardlate avastamine ja kasutuselevõtt;
  • arenenumate kaevandamistehnikate rakendamine, mis võimaldab seni ligipääsmatute varude kasutuselevõttu.

Samuti söe kasutamise efektiivsuse suurendamine võimaldaks maavarast saadavat primaarenergiat märksa ulatuslikumalt ja tõhusamalt rakendada.

Peamine söe tüüp, mida erinevates tööstussektorites kasutatakse on kivisüsi. Söestumisprotsessil eristatakse erinevaid kivisöe vorme (vaata joonist 1) - sub-bituminoosne kivisüsi ja bituminoosne kivisüsi. Kivisütt leidub kõikidest söetüüpidest enim (vaata joonist 2) ning tema küllaltki kõrge süsiniku sisaldus võimaldab selle edukat rakendamist nii elektrienergia-, metallurgia- kui ka teistes tööstussektorites.

2003. aasta kivisöereservide hinnangu põhjal leiti, et 36% kivisöevarudest on Euroopas ja Euraasias, 30% Aasias, 26% Põhja-Ameerikas, 6% Aafrikas ja Lõuna- ja Kesk-Ameerikas. Globaalne kivisöe tarbimine on tõusnud 466 miljonilt tonnilt 1990. aastal 7831 miljoni tonnini 2012. aastal. Suurimad tootjad on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Suurimad kivisöe tootjad 2012. aastal.

Mt - miljonit tonni.

Eestis tarbitakse kivisütt ja koksi vahemikus 60-130 tuhat tonni aastas vastavalt viimase 10 aasta andmetele.