2024-03-28T11:50:08Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/760912023-11-23T12:38:00Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Gerhold, Joachim, juhendaja
advisor
Kollist, Hannes, juhendaja
author
Aasumets, Koit
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2021-12-15T09:26:19Z
2021-12-15T09:26:19Z
2021-12-15
978-9949-03-791-9978-9949-03-792-6 (pdf)
2228-0855
http://hdl.handle.net/10062/76091
Mitokondrid on endosmbiontset päritolu päristuumse raku organellid, millede enimtuntud funktsiooniks on makroergilise ühendi ATP tootmine oksüdatiivse fosforüülimise teel. Lisaks on mitokondritel oluline roll ka näiteks kaltsiumi homöostaasis, programeeritud rakusurmas ja rasvhapete β-oksüdatsioonis. Mitokondritel on väike ja kompaktne genoom, mtDNA, millelt kodeeritakse mitokondriaalse hingamisahela komponente ning mitokondriaalseid tRNA-sid ja rRNA-sid. Inimese mtDNA on pakitud peaasjalikult TFAM valgu abil üksustesse, mida nimetatakse nukleoidideks. Nukleoidid on seotud mitokondri sisemembraaniga ning vastavalt nende funktsioonile ja kooslusele esineb vähemalt kaks nukleoidide populatsiooni. Aktiivselt replitseeruvad nukleoidid, mida iseloomustab helikaasi Twinkle esinemine, on muuhulgas seotud kolesteroolirikka membraanistruktuuriga (replikatsiooni mikrodomään). Antud struktuur on omakorda assotsieerunud ER-mitokonder ühendustega, mida nimetatakse mitokondritega assotsieerunud ER membraanideks (MAM). MAM kontaktid on mtDNA segregatsiooni seisukohast väga olulised, kuna mitokondrite jagunemine ning nukleoidide jaotumine leiab aset MAM kontaktide vahetus läheduses. Samas pole teada täpne regulatsioon, kuidas mitokondriaalsed nukleoidid mõjutavad MAM kontaktpunktide moodustumist kohas, kus toimub mtDNA süntees. Antud töö tulemused aitavad mõista nukleoidide ja organellidevaheliste kontaktide omavahelist koosmõju. Töö käigus leiti, et nukleoidi pakkimisvalgu TFAM allareguleerimisel leiab aset nukleoidide agregeerumine, oluline mtDNA koopiaarvu langus, replikatiivsete nukleoidide populatsiooni suurenemine ning MAM kontaktide ümberorganiseerimine. Antud tulemused näitavad, et nukleoidide terviklikkus on üheks oluliseks eelduseks ER-i ja mitokondri vaheliste interaktsioonide moodustmiseks. Muuhulgas heidavad käesoleva töö tulemused valgust mtDNA ning mtRNA metabolismiga seotud valkude funktsioonidele, aidates kaasa mtDNA säilitamisega seotud häirete tekkepõhjuste mõistmisele.
In eukaryotic cells, mitochondria are organelles of endosymbiotic origin with a well-known function in the synthesis of ATP via oxidative phosphorylation. Mitochondria also play an important role in calcium homeostasis, programmed cell death and β-oxidation of free fatty acids. Mitochondria possess a small and compact genome, which encoded in the mtDNA, which encodes for essential subunits of the electron transport chain, mitochondrial tRNAs and rRNAs. Human mtDNA is packaged exclusively by the TFAM protein into units called nucleoids. Nucleoids are associated with the inner mitochondrial membrane and based on their composition and function at least two pools of nucleoids exist. Nucleoids actively engaged in replication and characterized by the presence of helicase Twinkle are associated with a cholesterol rich membrane structure (replication microdomain). This structure is in turn associated with ER-mitochondria junctions termed mitochondria associated ER membranes (MAM). MAM contacts are essential for mtDNA segregation, as mitochondrial division and nucleoid allocation occur in the vicinity of a subset of MAM. However, it remains to be elucidated how nucleoids impact the formation of MAM at sites of mtDNA synthesis. The results in this thesis provide further knowledge on the interplay between nucleoids and organelle tethers. It was found that a downregulation of nucleoid packaging protein TFAM results in nucleoid aggregation, significant decrease in mtDNA copy number, increased proportion of replicating nucleoids and reorganization of MAM contacts. These results show that the nucleoid integrity is prerequisite for the formation of ER-mitochondria connections. Additionally, this study helps to shed light onto the functions of the proteins involved in mtDNA and mtRNA metabolism, thereby contributing to the understanding of defects associated with mtDNA maintenance.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
mitochondrial DNA
replication
transcription factors
The dynamics of human mitochondrial nucleoids within the mitochondrial network
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/f407e3f1-f4cd-4553-b1ad-90412eb574ff/download
File
MD5
a6c8616514f39c85cbe1f7570928a19a
6958720
application/pdf
aasumets_koit.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1b2bd4af-02d2-4249-8bd2-61d225d19935/download
File
MD5
259a9a09914c9484b9645c5041b7f22e
100492
text/plain
aasumets_koit.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/27402023-11-23T12:38:01Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Suviste, Sandra
2007-06-01T08:03:13Z
2007-06-01T08:03:13Z
2007-06-01T08:03:13Z
http://hdl.handle.net/10062/2740
et
Mõnede Eesti metsatüüpide heleduskordajate sesoonne käik mudelarvutustest ja satelliidipiltidelt
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA2LTAxVDA4OjAzOjAwWiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/8dde5e63-0457-400f-934c-23e9b347474d/download
File
MD5
73c8ee5ddaadb562f012d6541988393b
268680
application/pdf
suviste_sandra.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/f92a86be-0c90-4c68-a7b0-e85be307f9ea/download
File
MD5
e62567d137f2a6ea5a71d3e3a1388657
52979
text/plain
suviste_sandra.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/883562023-11-23T12:38:04Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Tommasini, Riccardo, juhendaja
advisor
Awad, Ahmed, juhendaja
author
Ragab, Mohamed
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2022-12-21T13:14:48Z
2022-12-21T13:14:48Z
2022-12-21
978-9916-27-114-8978-9916-27-115-5 (pdf)
2613-59062806-2345 (pdf)
http://hdl.handle.net/10062/88356
Relatsiooniliste suurandmete (BD) töötlemisraamistike kasutamine suurte teadmiste graafide töötlemiseks kätkeb endas võimalust päringu jõudlust optimeerimida. Kaasaegsed BD-süsteemid on samas keerulised andmesüsteemid, mille konfiguratsioonid omavad olulist mõju jõudlusele. Erinevate raamistike ja konfiguratsioonide võrdlusuuringud pakuvad kogukonnale parimaid tavasid parema jõudluse saavutamiseks. Enamik neist võrdlusuuringutest saab liigitada siiski vaid kirjeldavaks ja diagnostiliseks analüütikaks. Lisaks puudub ühtne standard nende uuringute võrdlemiseks kvantitatiivselt järjestatud kujul. Veelgi enam, suurte graafide töötlemiseks vajalike konveierite kavandamine eeldab täiendavaid disainiotsuseid mis tulenevad mitteloomulikust (relatsioonilisest) graafi töötlemise paradigmast. Taolisi disainiotsuseid ei saa automaatselt langetada, nt relatsiooniskeemi, partitsioonitehnika ja salvestusvormingute valikut. Käesolevas töös käsitleme kuidas me antud uurimuslünga täidame. Esmalt näitame disainiotsuste kompromisside mõju BD-süsteemide jõudluse korratavusele suurte teadmiste graafide päringute tegemisel. Lisaks näitame BD-raamistike jõudluse kirjeldavate ja diagnostiliste analüüside piiranguid suurte graafide päringute tegemisel. Seejärel uurime, kuidas lubada ettekirjutavat analüütikat järjestamisfunktsioonide ja mitmemõõtmeliste optimeerimistehnikate (nn "Bench-Ranking") kaudu. See lähenemine peidab kirjeldava tulemusanalüüsi keerukuse, suunates praktiku otse teostatavate teadlike otsusteni.
Leveraging relational Big Data (BD) processing frameworks to process large knowledge graphs yields a great interest in optimizing query performance. Modern BD systems are yet complicated data systems, where the configurations notably affect the performance. Benchmarking different frameworks and configurations provides the community with best practices for better performance. However, most of these benchmarking efforts are classified as descriptive and diagnostic analytics. Moreover, there is no standard for comparing these benchmarks based on quantitative ranking techniques. Moreover, designing mature pipelines for processing big graphs entails considering additional design decisions that emerge with the non-native (relational) graph processing paradigm. Those design decisions cannot be decided automatically, e.g., the choice of the relational schema, partitioning technique, and storage formats. Thus, in this thesis, we discuss how our work fills this timely research gap. Particularly, we first show the impact of those design decisions’ trade-offs on the BD systems’ performance replicability when querying large knowledge graphs. Moreover, we showed the limitations of the descriptive and diagnostic analyses of BD frameworks’ performance for querying large graphs. Thus, we investigate how to enable prescriptive analytics via ranking functions and Multi-Dimensional optimization techniques (called ”Bench-Ranking”). This approach abstracts out from the complexity of descriptive performance analysis, guiding the practitioner directly to actionable informed decisions.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
big data
graphs
data processing
semantic web
Bench-ranking: a prescriptive analysis approach for large knowledge graphs query workloads
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b92daf7e-c55e-4492-8cca-fb387b86253d/download
File
MD5
bf837ec56ad35f5412620c371aee23f7
7947527
application/pdf
ragab_mohamed.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c07bdb6e-424f-46cb-99a2-cfcb594aab41/download
File
MD5
cac83b38ab03dc878151bf386ef7769f
100145
text/plain
ragab_mohamed.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/27512023-11-23T12:38:05Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Kriis, Leili
2007-06-04T06:28:31Z
2007-06-04T06:28:31Z
2007-06-04T06:28:31Z
http://hdl.handle.net/10062/2751
et
Tartu ülikooli kirurgiakliiniku ajalooline fotokogu 1860-1918
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA2LTA0VDA2OjI4OjE4WiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/ac2bcb4d-7737-4802-8a14-228afaa2139b/download
File
MD5
802eace389bef81a92632c8021b23a92
1719550
application/pdf
kriis_leili.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9719ef73-a053-4a64-b293-c305aa140176/download
File
MD5
2de84b8f63c168458e54feb8e8e798ab
102287
text/plain
kriis_leili.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/144402023-11-23T12:38:07Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Tint, Hando
other
Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond
other
Vojdani, Vesal, juhendaja
other
Arvutiteaduse instituut
2009-12-02T11:04:05Z
2009-12-02T11:04:05Z
2009-12-02T11:04:05Z
http://hdl.handle.net/10062/14440
Iseorganiseeruvad kujutised (self-organizing maps, SOMs) on tehislikud neurovõrgud, mida kasutadakse kõrg-dimensionaalsete andmete kujutamiseks madaladimensionaalsesse neuronite massiivi. Saadud kujutist võib kasutada andmete pakkimiseks ja andmete visualiseerimiseks, mistõttu on SOM algoritm kasutuses paljudes statistika- ja monitoorimisrakendustes.
Keskendudes andmete visualiseerimisele, on magistritöö eesmärk välja pakkuda juhtnöörid, mille alusel saaks SOM algoritmi tuua kasutusele väiksematesse ja täielikku automatiseeritust eeldavatesse tarkvara-rakendustesse. Töös antakse ülevaade SOM ja hilisemast PLSOM algoritmist, pakutakse välja ühine sõnavara ja klassifikatsioon erinevat tüüpi visualiseerimismeetoditele. Selle põhjal tuuakse välja soovituslik raamistik tarkvarapaketile, mis oleks võimeline haldama kõiki andmetest visuaalse pildi saamiseks vajalikke samme. Raamistiku eesmärk on olla lihtsalt laiendatav, tehes lihtsaks ja arusaadavaks uute andmete importimise/töötlemise ja uute visualiseerimismeetodite lisamise.
Magistritööga tuleb kaasa tarkvarapakett, mis järgib töös väljatoodud juhtnööre. Tarkvarapakett on kasutatav nii musta kastina, võttes vastu juhtnööre XML kujul kui ka valge kastina, ehk siis integreeritav otse mõnda teise rakendusse.
en
magistritööd
Fully automatic Self-Organizing Maps package for data visualization
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDA5LTEyLTAyVDExOjA0OjA1WiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/8ec567e6-6a41-41db-88cc-0dfdabe05294/download
File
MD5
39004665347fd509d0dcdaeea883d262
928682
application/pdf
tint_hando.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/de8077c1-eefb-4789-ac8d-15e7e0f82bfe/download
File
MD5
4ebb902b44fa24a9094c1a37970437dc
91531
text/plain
tint_hando.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/110142023-11-23T12:38:07Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Vellemäe, Eerold
2009-10-02T07:15:47Z
2009-10-02T07:15:47Z
2009-10-02T07:15:47Z
978–9949–19–230–4 (trükis)978–9949–19–231–1 (PDF)
1406–0299
http://hdl.handle.net/10062/11014
Thus, main goal of this doctoral thesis was to investigate usability of the MM as a main reagent in various applications in the organic synthesis, where MM has been activated with easily available activators with simple, reproducible and cheap procedure. During our studies we found that MM remains inert without some kind of activation prior to the reaction and trimethylsilyl chloride (TMSCl) and TiCl4 were found to be the best activators for our purposes.
In the pinacol coupling of imines we demonstrated that when using MM for the pinacol coupling of imines the corresponding reaction occurred only in the THF and the presence of small amounts of water was requited for successful reaction. Without water no reaction occurred. This is an interesting fact, because in the other studies where only MM has been investigated, the water interfered the reaction. Appling MM in the Reformatsky-type reaction with azo-compounds was found that the desired reaction did not occur for any of the studied azo-substrates. Instead of the Reformatsky-type addition product complex mixtures and simple hyrdazines or their silylated forms were formed in the reaction. In our investigations of the cleavage of the Troc and Tos protective groups from the wide range of substrates we employed TMSCl/MM or TiCl4/MM system in dry THF. The removal of the Troc group was fast and very selective, even in the presence of other reactive moieties in the target molecule. We also discovered that the cleavage rate of the Troc group can be influenced by the adjacent functional groups. Similar phenomenon was also observed for the case of the Tos group. In order to cleave the Tos protecting group with the best possible results, the TiCl4 had to be used instead of the TMSCl for the MM activation. However, use of TiCl4 lowered selectivity of the reaction, leading to the cleavage of protecting groups present in the substrate alongside the Tos group.
In summary, we have described several new applications of MM in several different reactions. During our work we proved that MM could be successfully applied in the organic synthesis as a main reagent without using expensive reagents.
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida mischmetalli (MM) kasutusvõimalusi orgaanilises sünteesis põhilise reagendina, ning leida selleks vajalik ning lihtsati reprodutseeritav ja töökindel metoodika. Uurimustöö käigus leiti, et MM on eelnvevalt aktiveerimata inertne ning sulam ei ole sobilik kasutamiseks orgaanilses sünteesis. Mitmete järgi proovitud aktivaatorite hulgast suutsid ainult TMSCl ja TiCl4 MM-i edukalt aktiveerida.
Imiinide pinakoolkondensatsiooni uurimisel ilmnes, et MM abil saab vastavat reaktsiooni läbi viia ainult THF-i keskonnas, ning väikese koguse vee manusel. Ilma veeta seda reaktsiooni ei toimu. Antud tulemus on eriti oluline, sest teiste uuritud reaktsioonide käigus toimis vee lisamine reaktsiooni pidurdavana. Samuti rakendati MM Reformatsky reaktsioonil asoühendite korral ning uurimuse tulemusena selgus, et asoühendi korral Reformatsky reaktsiooni ei toimu. Oodatud reaktsiooni produktide asemel saadi keerulised ühendite segud, millest mõnel juhul tuvastati vastavaid hürdasiine või nende mono- ja di-silüülitud produkte. Järgnevalt rakendati MM Troc ja Tos kaitserühmade selektiivseks eemaldamiseks vastavatelt kaitstud amiinidelt ja hüdrasiinidelt. Reaktsioon toimus Troc rühma korral väga selektiivselt. Samuti ilmnes, et selle reaktsiooni kiirus sõltub olulisel määral sama lämmastiku juures oleva naaber kaitserühma iseloomust. Samalaadseid efekte täheldati ka Tos kaitserühma korral, kuid Tos rühma edukaks eemaldamiseks oli vaja MM aktiveerimiseks kasutada TiCl4. Märgatavalt aktiivsema aktivaatori kasutuselevõtt siiski langetas olulislet reaktsiooni selektiivsust, st Tos rühmaga koos eemaldati ka kõik ülejäänud kaitserühmad (v.a. –OMe).
Lõpetuseks võib öelda, et selle tööga on näidatud, et MM saab edukalt rakendada orgaanilises süsneesis ning selleks on loodud odav, töökindel ja kergesti reprodutseeritav metoodika.
en
Applications of mischmetal in organic synthesis
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDA5LTEwLTAyVDA3OjE1OjQ3WiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3ebb5ed7-56ab-4550-8a75-5cae87b87c73/download
File
MD5
fe2171ef2874836299616ad34c0d4a98
450208
application/pdf
vellemae_eerold.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/2998a0ab-39e0-4296-9c10-b8fb3197df28/download
File
MD5
0342cae89e62c9006079344e904cc5cb
100333
text/plain
vellemae_eerold.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/25492023-11-23T12:38:08Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Raudkivi, Karita
2007-05-22T09:37:16Z
2007-05-22T09:37:16Z
2007-05-22T09:37:16Z
http://hdl.handle.net/10062/2549
et
Bakterkultuuride sobivuse uurimine poolspetsiifilise BHT-biosensori jaoks
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA1LTIyVDA5OjM3OjA0WiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/39dbed4b-6322-4d61-b88c-f2d633fc6efa/download
File
MD5
323cba5b615b361870975310ab89b41f
350060
application/pdf
raudkivi_karita.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1c5691c4-f634-4d16-a172-5a42c35bdc75/download
File
MD5
1a4f0928f89a7e3845b1ea6e2db38cea
75627
text/plain
raudkivi_karita.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/943492023-12-12T06:41:55Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Västrik, Ergo-Hart, juhendaja
advisor
Kõiva, Mare, juhendaja
author
Pilt, Maili
other
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2023-11-23T13:44:27Z
2023-11-23T13:44:27Z
2023-11-23
978-9916-27-403-3978-9916-27-404-0 (pdf)
1406-73662806-2191 (pdf)
https://hdl.handle.net/10062/94349
Väitekirja keskmes on kaks omavahel seotud teemat. Esiteks keskendub väitekiri jutustamispraktikale eriilmelistes sotsiaalmeedia keskkondades, mis võimaldavad naistel jagada oma kogemuslugusid emaks saamisest ja olemisest ja selle teekonnaga seotud raskustest (nt lood raseduse katkemisest, kehavälise viljastamise ravi läbimisest, elust puudega lapsega jm). Vaatluse all on küsimused, millist rolli mängib sedalaadi kogemuslugude jagamine teemakohaste veebikogukondade moodustumisel ning toimimisel ning mil viisil mõjutavad veebikogukond ja selle suhtlusruumi iseärasused seda, mida ning kuidas naised oma lugudes jagavad. Ühtlasi ilmnevad laiemad sotsiaalkultuurilised põhjused, miks jagatakse tundliku sisuga isiklikke lugusid sotsiaalmeedias.
Teiseks keskendub väitekiri eelkirjeldatud ainesele ning uurimisküsimustele sobivale uurimismetodoloogiale. Vaatluse all on sotsiaalmeedia loomulike jutustamissituatsioonide ja delikaatse sisuga kogemuslugude folkloristlikule uurimisele sobilikud välitöö- ning analüüsimeetodid ning uurimisvälja piiritlemist, uurimismaterjali salvestamisviise ning uurijaeetikat puudutavad küsimused.The thesis deals with two interrelated topics. First, the dissertation focuses on the storytelling practices in different social media environments that allow women to share their stories of becoming and being a mother and the difficulties associated with this journey (e.g., stories of miscarriage, IVF treatment, life with a disabled child, etc.). The questions under consideration are: what role does sharing this kind of narratives play in the formation and functioning of thematic online communities, and how does the online community and the characteristics of its communication space influence what and how women share in their stories. At the same time, broader socio-cultural reasons for sharing sensitive personal stories on social media are revealed.
Secondly, the dissertation focuses on the research methodology that fits the previously described subject and the research questions. Fieldwork methods and data analysis methods suitable for the folkloristic research of natural storytelling practices of social media and personal experience stories with delicate content, as well as questions concerning the delimitation of the research field, ways of recording research material, and research ethics, are under consideration.
et
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
women
personal experience narratives
co-creation
participatory storytelling
social media
forums
network communication
internet folklore
online ethnography
reflexivity (sociology)
Kogemuslood ja koosloome: sissevaateid jutustamispraktikasse sotsiaalmeedias ja selle uurimise metodoloogiasse
Thesis
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/677cd6d8-af20-4c75-ab35-dcc09ceffb20/download
File
MD5
1e014b824dc76f8beb3cfa54e50f321d
4590789
application/pdf
pilt_maili.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3d44407b-44b5-4316-a6d4-dca71f68f73b/download
File
MD5
ecee0145c480855ff4ca9fa21fa4dd18
102593
text/plain
pilt_maili.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/10552023-11-23T12:38:09Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Vogelberg, Krista, juhendaja
author
Ruutmets, Kristel
2007-01-09T06:48:57Z
2007-01-09T06:48:57Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17557100
http://hdl.handle.net/10062/1055
eng
Vocabulary learning strategies in studying English as a foreign language
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3789e806-c435-4909-a659-a556703c39bd/download
File
MD5
c4c1bd7e6a804ef67e200fccf3ca66e7
740884
application/pdf
ruutmets.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/0043ca16-4885-4538-97dd-27c89c5c89fe/download
File
MD5
0983aa4d6ab943404288d3294130aae7
100768
text/plain
ruutmets.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/13132023-11-23T12:38:10Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Щаднева, Валентина
author
Викульцева, Наталья
2007-01-09T06:51:14Z
2007-01-09T06:51:14Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16719025
http://hdl.handle.net/10062/1313
rus
Семантические, синтаксические и прагматические особенности лексемы ведь
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/05d96e22-e179-4992-9790-1f11dbb4963f/download
File
MD5
e5a5724a903fcadd6cc7dcbbdad89ebe
1280874
application/pdf
Vikultseva.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/8d42de6e-c81a-44be-8b0d-8890ccc75b30/download
File
MD5
e3fc1756ca8bfd7437ff7bedc95e82a4
176909
text/plain
Vikultseva.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/329662023-11-23T12:38:12Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Zhang, Xiaotian
2013-09-09T09:02:08Z
2013-09-09T09:02:08Z
2013-09-09
978–9949–32–377–7 (print)978–9949–32–378–4 (pdf)
1406–1309
http://hdl.handle.net/10062/32966
Kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid ühendades võrdlevaid uuringuid ja pikaajalisi analüüse, on doktoritöö eesmärgiks välja selgitada teadmuse roll Hiina ettevõtete internatsionaliseerumise protsessides. Töös töödeldakse süstemaatiliselt, Hiina kontekstist lähtuvalt, rahvusvahelistumise uuringuid, otse allikast saadud ettevõttetasandil olevaid andmeid ning viie originaal väljaande tulemusi, mis on ühendatud vastavalt teenima sama eemärki, ent neil on eri teadusuuringulised eesmärgid, mis keskenduvad erinevatele aspektidele, kasutades erinevaid meetodeid.
Doktoritöö teoreetiline osa põhineb rahvusvahelistumise teemalisel kirjandusel, eriti Uppsala mudelil ja Born Global mudelil. Samuti keskendub töö kirjandus ettevõtete välismaiste kogemuslikule teadmusele ja selle omandamisele. Autor leiab, et välisturu teadmus on oluline ettevõtete rahvusvahelistumise seisukohast. Selle puudumise korral võib aeglustuda rahvusvahelistumise protsess ja põhjustada ettevõtete esialgset sisenemist lähiriikidesse, kasutades selleks kõige lihtsamaid sisenemise mudeleid. Ettevõtted võivad omandada välisturule sisenemise teadmisi, mitte üksnes otsesest turukogemusest, vaid ka palgates teatud liiki uut personali, tehes koostööd jne. Välisturu tundmine võib positiivselt mõjutada ettevõtete rahvusvahelistumise protsessi, kuid ei pruugi tagada edu. Ettevõtete rahvusvaheliseerumine ei pruugi olla sujuv, vaid pigem lainekujuline protsess, mis hõlmab endas oodatud ja radikaalseid muututusi.
Kasutades esmaallikatasandist pärinevaid ettevõtte andmeid ning analüüsides neid kombineeritud meetodite abil, selgus, et nii Hiina BG ja NBG ettevõtted rahvusvahelistusid esilagu edukalt, vaatamata puuduvale teadmusele. Madal teadmuse tase ei mõjuta nende rahvusvahelistumise kiirust, kuid kõik ettevõtted kasutasid eksportimist kui välismaist töörežiimi. Mõlemad BG-d ja NBG-d valivad kultuuriliselt ja geograafiliselt kaugemad riigid, mis on suurema elanikkonna ja arenenuma majandusega. Pärast sisenemist oma kolme esimesele välisturule, ettevõtted hakkavad omandama teadmisi, mis hakkavad mõjutama nende edasisi välisturgudele laienemise strateegiaid. Muutuste ja kriisiperioodil määrab teadmuse tase, kas ettevõtted lahkuvad välisturgudelt ning kui edukas on nende taassisenemine välisturule.teadmisedettevõttedrahvusvahelistuminekvantitatiivsed uurimismeetodidkvalitatiivsed uurimismeetodidvõrdlevuuringudHiina
Using both quantitative and qualitative methods, and combining comparative studies and longitudinal analysis, the aim of this dissertation is to identify the role of knowledge in internationalization processes of Chinese firms. By systematically reviewing the literature on internationalization studies in the Chinese context, and by using firsthand firm-level data, five original publications result, which are united under the same goal yet have separate research tasks that focus on different aspects using various methodologies.The theoretical part of this thesis is based on the internationalization literature, particular on streams of Uppsala model and Born global model. It also focuses on the literature regarding firms’ foreign experiential knowledge and its acquisition. Author concludes that foreign market knowledge is important to firms’ internationalization. A lack of it may slow down the internationalization process and cause firms to initially enter the closest countries, using the simplest entry modes. Firms may acquire foreign market knowledge not only through direct market experience, but also by hiring certain types of personnel, cooperation, and so on. Foreign market knowledge may positively affect firms’ internationalization processes, but does not guarantee success. Firms’ internationalization is not necessarily a smooth path, but rather a wave- shaped process that involves expected and radical changes.Through the mixed-methods, by using first-hand firm level data, this research discovers that both Chinese BGs and NBGs initially internationalize successfully, despite lacking knowledge. Low knowledge levels do not affect their internationalization speed, but firms all use exporting as their foreign operation mode. Both BGs and NBGs select culturally and geographically more distant countries that have a higher population and more advanced economic development. After entering their first three foreign markets, firms start to gain knowledge, which affects their foreign expansion strategy going forward. During periods of radical change and crisis, knowledge level determines decisions relating to the firms’ foreign market exit, and the success of reentry.knowledgefirmsinternationalisationquantitative research methodsqualitative research methodscomparative researchChina
en
Internationalization processes of Chinese firms: The role of knowledge
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/0563c3ad-5bdf-4c5f-a776-a79cb4c07ec6/download
File
MD5
0b22c0b700ecc0207be35b379f4c0cd5
2079101
application/pdf
zhang_xiaotian.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3888345c-f167-4c6e-8eed-6c439f6cfee0/download
File
MD5
929786fd9d760bd4b2edfb507267a3bb
100770
text/plain
zhang_xiaotian.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/12662023-11-23T12:38:13Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Pääsuke, Mati, 1954-, juhendaja
author
Avi, Evelin
2007-01-09T06:50:50Z
2007-01-09T06:50:50Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18242042
http://hdl.handle.net/10062/1266
est
Motoorne võimekus nägemispuudega 8-12-aastastel lastel
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9c9dc475-7110-4217-8fb7-f3002dce6d2f/download
File
MD5
396126ee01208f8c4edef7e1ab08c89f
188124
application/pdf
avievelin.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1ee261a8-df55-4a9e-b69f-d13efcc672b0/download
File
MD5
df1433ede5ad1ce2370efcbb1dade1b0
92337
text/plain
avievelin.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/108672023-11-23T12:38:13Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Visnapuu, Milvi
2009-09-11T10:48:58Z
2009-09-11T10:48:58Z
2009-09-11T10:48:58Z
http://hdl.handle.net/10062/10867
The aim of the present cross-sectional study was to investigate: 1.The relationship between anthropometrical characteristics and basic and handball-specific motor abilities in young male handball players and to compare these relations in different age groups. 2. The relationships of basic body and specific hand anthropometrical parameters with handgrip strength in boys going in for handball and basketball. 3. The relationships of basic body anthropometrical parameters and specific hand anthropometrical parameters with specific and non-specific throwing tests' results among young male handball and basketball players.
In total, 193 Estonian handball and basketball-playing non-obese boys aged 10–17 participated in the study. The subjects were divided into different age groups based on the aims of the study.
The body standing height, sitting height, body height with outstretched hands, arms’ span and body mass were measured. The body mass index (BMI kg·m–2) and leg length was calculated. A new original method was presented for the measurement of specific anthropometrical parameters of the hand. For the measurement of motor abilities the following tests were used: the 30 m run, vertical jump, medicine ball and handball throws, handgrip strength, 4x10 shuttle run, slalom dribble test, 30-metre dribbles, pass the ball on speed and precision.
We suggest: 1.Anthropometrical characteristics are relatively poor predictors of the results of basic and handball-specific motor abilities that need agility, explosive strength of lower limbs, precision, speed of movement and handball-specific skills, and are significantly related to the results of basic and handball-specific throwing tests and static strength of upper limbs in young handball players of different age groups. 2. Basic body anthropometrical parameters (body height, body mass and BMI) are more important than hand-specific anthropometrical parameters in predicting handgrip strength in young handball and basketball players. 3. Both general anthropometrical characteristics and hand anthropometrical parameters are important in determining the results of basic and specific throws in young handball and basketball players. Töös uuritakse: 1. Antropomeetriliste näitajate ning üldise ja spetsiifilise motoorse võimekuse näitajate vahelisi seoseid erinevates vanusegruppides. 2. Labakäe mõõtude ja antropomeetriliste põhinäitajate seoseid noorkäsipallurite ja -korvpallurite käe dünamomeetriaga. 3. Labakäe mõõtude ning antropomeetriliste põhinäitajate seoseid noorkäsipallurite ja -korvpallurite visketestide tulemustega.
Kokku osales uuringus 193 noorkäsipallurit ja -korvpallurit vanuses 10–17 aastat, kes jaotati rühmadesse vastavalt töös püstitatud ülesannetele. Uuritavatel mõõdeti: 1. Pikkus, mass, pikkus väljasirutatud kätega, käte siruulatus, istepikkus, arvutati keha massi indeks ja jalgade pikkus. 2. Erinevad labakäe mõõdud. 3. Motoorse võimekuse näitajad - käe dünamomeetria, 30m sprint, topispallivise, paigalt üleshüpe, 4x10 m süstikjooks, 30m põrgatamine, käsipallivise, sööt kiirusele ja täpsusele, slaalomipõrgatamine. Tööst selgus, et:
1. Antropomeetrilised näitajad mõjutavad väheoluliselt üldise ja spetsiifilise motoorse võimekuse näitajaid, mis nõuavad käsipalli-spetsiifilist osavust, alajäsemete plahvatuslikku jõudu, täpsust ja kiirust, oluliselt aga noorkäsipallurite üldiste ja käsipalli-spetsiifiliste visketestide tulemusi ning ülajäsemete staatilist jõudu. 2. Noorkäsipallurite ja -korvpallurite labakäe jõudu mõjutavad antropomeetrilised põhinäitajad (keha pikkus, keha mass ja KMI) suuremal määral kui käe antropomeetrilised näitajad ning üldiste ja spetsiifiliste visketestide tulemustel esinesid statistiliselt olulised seosed nii antropomeetriliste põhinäitajatega kui ka viskekäe antropomeetriliste näitajatega.
en
Relationships of anthropometrical characteristics with basic and specific motor abilities in young handball players
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEtyaXN0aGVsIEhhYWsgKGtyaXN0aGVsLmhhYWtAdXQuZWUpIG9uIDIwMDktMDktMTFUMTA6NDg6NThaIChHTVQpOgoKPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/18208732-09f4-4596-9e4d-e48dbed0fc3d/download
File
MD5
62fcbd7c539edf8968e94d0b59d4dad6
2045931
application/pdf
Visnapuumilvi.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c4d4d69a-e4cd-476d-845b-a13541d7be7d/download
File
MD5
0f0bc98eab719b51cff9e69aec428d3e
100874
text/plain
Visnapuumilvi.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/9142023-11-23T12:38:15Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Erelt, Mati, juhendaja
author
Uleksin, Helena
2007-01-09T06:47:31Z
2007-01-09T06:47:31Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18124227
http://hdl.handle.net/10062/914
est
Varajase muusika terminoloogia
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d96242ba-d069-4510-b6ef-d86697d504d8/download
File
MD5
e74b7dca83fc0dae05012c2cf271e825
3779040
application/pdf
uleksin.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/0b5933b7-22c0-4280-8a1e-40fac587a468/download
File
MD5
0d0a0ab720bfb8e52716626e11d2552e
103483
text/plain
uleksin.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/435892023-11-23T12:38:17Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Noormets, Klari
2014-09-22T08:07:29Z
2014-09-22T08:07:29Z
2014-09-22
978-9949-32-665-5 (print)978-9949-32-666-2 (pdf)
1024-395X
http://hdl.handle.net/10062/43589
Wolframi sündroom (WS) on autosoom-retsessiivse pärandumismustriga neurodegeneratiivne haigus, mille peamisteks kliinilisteks avaldusteks on varases lapseeas algav 1. tüüpi diabeet, nägemisnärvi atroofia, magediabeet ja sensorineuraalne kuulmislangus. Lisaks võivad esineda ka urotrakti väärarendid, mitmed erinevad neuroloogilised ning psühhiaatrilised probleemid.
Wolframi sündroomi põhjuseks on WFS1 geeni mutatsioon, mis paikneb 4. kromosoomi lühikeses õlas (4p16).
Esimeseks kliiniliseks avalduseks WS korral on diabeet. Diabeet tekib WS haigetel keskmiselt 6-aastaselt, poistel pisut varem kui tüdrukutel. Võrreldes 1. tüüpi diabeediga esineb Wolframi sündroomiga patsientidel vähem mikrovaskulaarseid komplikatsioone, ketoatsidoosi ja ka insuliini vajadus on väiksem. Täpne diabeedi tekkemehhanism WS korral ei ole teada.
Sageli kaasub WS-ga lühike kasv, mille üheks põhjuseks on leitud kasvuhormooni puudulikkus. Siiani puudub info WS-ga patsientide fertiilsusest. Meile teadaolevalt ei ole siiani uuritud WFS1 geeni rolli fertiilsuse mõjutamisel. Puuduvad ka andmed WS patsientide kilpnäärme funktsiooni ja energia ainevahetuse kohta.
Meie eesmärgiks oli uurida diabeedi kujunemist ja selle võimalikke patofüsioloogilisi põhjuseid WS loommudelil – Wfs1 puudulikkusega hiirel. Samuti soovisime anda ülevaate isasloomade viljakusest ning leida võiamaliku viljatuse põhjuseid.
Leidsime, et kasvuhäire ja diabeedi kujunemisel esinevad tõsised sugudevahelised erinevused. Kasvuhäire on Wfs1KO isashiirtel väljendunud juba sünnil, kusjuures emashiirtel kujuneb see alles esimeste elukuude jooksul. Mõlemast soost Wfs1KO hiirtel esineb väljendunud glükoosi tolerantsuse häire, kuid väljendunud diabeet koos madala plasma insuliini tasemega kujuneb ainult isashiirtel. Näitasime, et diabeedi tekkepõhjuseks Wfs1KO hiirtel pole mitte niivõrd primaarselt insuliini defitsiit, kuivõrd võimetus konverteerida mitteaktiivset proinsuliini aktiivseks insuliiniks.
Näitasime, et mutatsiooniga isashiirte viljakus on langenud ja selle põhjuseks on testistes ja spermas esinevad morfoloogilised muutused. Leidsime histoloogilisi muutuseid ka isashiirte kilpnäärmetes, kuid need ei mõjuta oluliselt kilpnäärme funktsiooni. Samuti ei esine olulisi erinevuseid Wfs1-defitsiitsete hiirte energia ainevahetuses.
Küll aga viitavad meie uuringutulemused ka võimalikule leptiini resistentsusele Wfs1KO emasloomadel, mille tõestamine vajab aga täiendavaid uuringuid.
Wolfram syndrome (WS) is an autosomal recessive disorder usually diagnosed in childhood when non-autoimmune type I diabetes occurs with optic atrophy, cranial diabetes insipidus and sensorineural deafness. Also dilated renal outflow tracts, multiple neurological abnormalities and various neurological and psychiatric disorders can be present. The reason for WS is the mutation in the WFS1 gene. The exact mechanism of the development of the diabetes related to the WS is yet not known. Some data has shown that the onset of diabetes tends to occur earlier in boys than in girls. As yet there has been no data regarding the fertility of patients with WS. Previous studies have described anterior pituitary dysfunction and, in male patients, the presence of primary gonadal atrophy and hypergonadotropic hypogonadism. As far as we know, the role of the Wfs1 gene in fertility, as well as in thyroid function and in energy metabolism, has not been studied.
The aim of the study was to describe the development of the diabetes, fertility and energy metabolism disturbances in an animal model of WS – Wfs1-deficient mouse.
We showed that the fertility of male mutant mice is impaired and the reasons for that are the morphological changes in the testes and sperm. Sperm motility is not affected in Wfs1KO mice.
There are severe sex-related differences in the development of growth failure and diabetes. Growth failure in male Wfs1KO mice is already present from birth, whereas in females it develops during the first months of life. Severe glucose intolerance developed in both sexes, but overt diabetes with low plasma insulin levels occurs only in male Wfs1KO mice. One of the reasons for developing WS related diabetes is not the insulin deficiency itself, but the impairment in converting proinsulin to active insulin.
The energy metabolism did not differ significantly between Wfs1 KO and wt mice. Our data also suggest some degree of leptin resistance in female Wfs1KO mice, which needs to be confirmed in further studies.
en
diabeet
Wolframi sündroom
kasvuhäired (med.)
fertiilsus
mutatsioonid
energiavahetus
loommudelid
diabetes
Wolfram syndrome
growth disorders (med.)
mutations
energy metabolism
animal models
fertility
The development of diabetes mellitus, fertility and energy metabolism disturbances in a Wfs1-deficient mouse model of Wolfram syndrome
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/48e6de54-21d4-40e0-a5af-7e343667addc/download
File
MD5
97b155897d76ef179ece4df518ed8e18
6819964
application/pdf
noormets_klari.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e5ab07e4-19ef-4428-95d7-917379486148/download
File
MD5
a913241456a683580fcd10f25dfcfffe
100364
text/plain
noormets_klari.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/4922023-11-23T12:38:18Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Järv, Jaak, 1948-, juhendaja
author
Kuznetsov, Aleksei
2007-01-09T06:44:04Z
2007-01-09T06:44:04Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16454819
http://hdl.handle.net/10062/492
eng
Kinetic analysis of peptide, ATP and bifunctional inhibitor interaction with protein kinase A
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d391b81d-3556-44a3-9022-e7b229779339/download
File
MD5
dea19acf68e48b7aece9d897108a1f22
3152424
application/pdf
Kuznetsov.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a4eca9f-741a-4c9e-9bfc-d32afed08519/download
File
MD5
ae450a8b927c6665e71e11599fef482d
82026
text/plain
Kuznetsov.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/181232023-11-23T12:38:18Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Luuk, Kersti
2011-07-21T07:30:01Z
2011-07-21T07:30:01Z
2011-07-21
978–9949–19–769–9 (trükis)978–9949–19–770–5 (PDF)
1024–3291
http://hdl.handle.net/10062/18123
Dissertatsioonis käsitletakse psühholoogilise distressi (ärevuse ja depressiooni) seotust demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning muude sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele ärevuse ja depressioonisümptomite ning eluga rahulolu ja oma elu üle kontrolli tajumise vahel. Uurimuse põhiandmestik pärineb kahest üleriigilisest terviseintervjuust: Eesti Terviseküsitlus 1996 ja 2006. 1996. a. Eestis läbi viidud terviseküsitluse tulemustest ilmnes kindel seos majandusliku olukorra ja psühholoogilise distressi, eluga rahulolu ning muude sotsiaalse kohanemise tunnuste vahel. Enim kannatasid ja ei olnud oma eluga rahul eakamad, üksikud, mitte eesti rahvusest ning majanduslikult mitteaktiivsed ja ilma tööta inimesed. 2006. a. terviseküsitlusest selgus, et distressinäitajad Eesti elanikkonnas olid 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks olulist depressioonisümptomaatikat viimase nelja nädala jooksul arvas endal olevat esinenud ainult 3,3 % küsitletud majanduslikult aktiivsetest meestest vanuses 18-65, võrreldes 6,7 % 1996 aasta terviseuuringust. Naiste vastavad näitajad olid 6,8% 2006. a. ja 14,9% 1996. a. Edasine vaimse tervise kolme olulise komponendi – kontrolliveendumuste, eluga rahulolu ja negatiivsete emotsioonide – omavaheliste seoste uurimine näitas, et naiste ja meeste heaolu ja vaimse tervise struktuur on üldiselt võrreldav, aga sisaldab ka olulisi erinevusi. Naiste eluga rahulolu mõjutas oluliselt rahulolu pereelu ja majandusliku olukorraga. Meestele omakorda olid oluliseks rahulolu allikaks ja stressi reguleerimise vahendiks vabaajategevused ning nendega rahulolu. Oluliselt erinesid ärevuse- ja depresssioonisümptomite ja eluga rahulolu omavahelised seosed meeste ja naiste vahel. Leitud erinevused võimaldavad seletada naistele iseloomulikku kõrgemat distressi meestega võrreldes ja kinnitavad „stressi taastootmise“ hüpoteesi passiivse ja emotsioonile suunatud toimetuleku kaudu. Nii meestel kui naistel olid isikliku kontrolli alahindamisega seotud uskumused mehhanismiks, mille kaudu lapsepõlve kahjustavad faktorid soodustasid ärevust ja depressiooni täiskasvanueas. Veelkord leidis kinnitust naiste tugevam haavatavus. Mitteturvaliseks peetud lapsepõlvekeskkond seostus isikliku kontrolli alahindamisega oluliselt rohkem naistel kui meestel. Naiste ebasoodsamat olukorda peegeldab ka nende suurem väljalangevus kõrge stressimääraga lennujuhi elukutsest.
In the thesis the associations between psychological distress (anxiety and depression), demographic and socio-economic characteristics, life satisfaction and other indicators of social adjustment were examined in Estonian general population. Gender differences in relationships between anxiety and depressive symptoms, life satisfaction and perceived personal control over one’s life were emphasized, because women had twice as much psychological distress compared to men. The main source of data for the research were two Estonian Health Interview Surveys (EHIS), from the years 1996 and 2006. The results from the EHIS 1996 revealed significant associations between economic circumstances, psychological distress, life satisfaction and other indicators of social adjustment. The most distressed and dissatisfied with one’s life were those who were older, living alone, belonging to other ethnic groups (non-Estonians), and who were economically inactive or unemployed. From the results of EHIS 2006 it is evident that during 10 years the levels of distress symptoms in Estonian population became significantly lower. For instance, from economically active sample of men aged between 18-65 from EHIS 2006 3.3% reported having significant depressive symptoms during the previous 4 week compared to 6.7% of prevalence for depressive symptoms from EHIS 1996. The prevalence of significant depressive symptoms in women sample was 6.9% and 14.9%, respectively. Further exploration of relationships between three components of mental health – beliefs about control, satisfaction with life and negative affective states – revealed the overall similarity of structural relationships between the indicators of mental health and general well-being, but the differences also exist. The general life satisfaction of women was significantly more influenced by satisfaction with family life and economic situation. Life satisfaction and lower distress symptoms in men were significantly supported by their leisure activities and by satisfaction arising from those activities. Significant differences were found in the relationship between anxiety and depressive symptoms with life satisfaction between genders. These differences enable to explain the higher distress levels found in women compared to men and support the “stress generation” hypothesis via the passive and emotionally focussed coping. The beliefs about diminished personal control were the mediators between adverse childhood experiences and adult anxiety and depressive symptoms in both genders. Once again the greater vulnerability of women was established. The unsafe childhood environment experienced by women was more significantly associated with their diminished sense of control compared to men who had experienced the same adversities in their childhood. The unfavourable position of women is also reflected by the greater female attrition rate from high stress profession of air traffic controllers.
en
stress
ärevus
depressioon
rahulolu
soolised erinevused
tervishoiustatistika
Eesti
stress
anxiety
depression
demography
life satisfaction
gender differences
health statistics
Estonia
Antecedents and concomitants of adult psychological distress
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/2428d274-fbd3-43b4-8265-6c2ccfa6801e/download
File
MD5
d4dbec6c900c8f818c5030ed2c1f3b40
395148
application/pdf
luuk_kersti.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/572bde58-a0c3-4463-a20b-f367fd1148a8/download
File
MD5
8d9f1eda40ab5166f3e5a1ac00381658
100274
text/plain
luuk_kersti.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/652042023-11-23T12:38:20Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Tenno, Toomas, juhendaja
advisor
Menert, Anne, juhendaja
author
Rikmann, Ergo
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2019-09-10T06:15:42Z
2019-09-10T06:15:42Z
2019-09-10
978-9949-03-168-9978-9949-03-169-6 (pdf)
1736-3349
http://hdl.handle.net/10062/65204
Viimastel aastakümnetel on tehtud ridamisi avastusi, mis on oluliselt täiendanud teadmisi loodusliku lämmastikuringe kohta. Üks olulisemaid neist on reoveepuhastuses kasutatav anammoks-protsess, mis toimub Planctomycetes hõimkonda kuuluvate autotroofsete bakterite vahendusel ja mille käigus ammooniumlämmastik oksüdeeritakse anoksilistes tingimustes, kasutades elektronaktseptorina nitritit. On teada, et teatud osa anammoks-bakterid võivad kasutada peale ammooniumi ka teisi substraate. Käesolevas töös uuriti lämmastikuärastust, kasutades elektronaktseptorina sulfaati. Uuritud tingimustes jäi ärastuse efektiivsus madalaks (ca ¼ lämmastikust) ning protsess oli ebastabiilne.
Töö ühe osana teostati autotroofse lämmastikuärastusega pilootseadme käivitamine kolmes erinevas konfiguratsioonis (eraldatud biomudaga nitritatsiooni- ja biokilepõhine anammoks reaktor, vahelduvaeratsiooniga biokilereaktor ja biomudapõhine annuspuhasti). Protsessi aluseks oli ammooniumlämmastiku osalise nitriteerimise kombineerimine konventsionaalse anammoks protsessiga. Protsessi sissevooluna kasutati munitsipaalreoveepuhasti liigmuda anaeroobsel stabiliseerimisel tekkivat eeltöötlemata vädu. Autotroofne lämmastikuärastus käivitus kõikides uuritud reaktorites, parimad tulemused (ärastuskiirus kuni 1 kg-N m–3 d–1) saavutati vahelduvaeratsiooniga biokilereaktoris. Edukas protsessi käivitamine nõuab pH kontrolli (pH<7,5), vaba ammoniaagi kontsentratsiooni jälgimist (< 10 mg-N L–1), aeratsiooni aja- ja hapniku kontsentratsiooni (0,3-0,8 mg-O2 L–1) ning sissevoolu heljumi kontrolli (heljumit < 1000 NTU).
Vädu on keerulise koostisega süsteem, mille üksikute komponentide kontsentratsioonid on määratud mitmete pH-st sõltuvate tasakaaluliste protsessidega. Vädu efektiivseks käitluseks on oluline teada selle koostises olevate komponentide kontsentratsioone. Käesolevas töös tuletati matemaatilised mudelid kolmele heterogeensele tasakaalulisele süsteemile: avatud ja suletud süsteemidele CO2–HCO3––CO32––CaCO3 ning suletud süsteemile H2O–CO2–CaCO3–NH4Cl. Kõigile kolmele mudelile teostati eksperimentaalne valideerimine. Mudelite kasutamine võimaldab hinnata konjugeeritud tasakaalulisi protsesse keskkonnas ning leida nendes protsessides osalevate osakeste kontsentratsioone.
In recent decades, a couple of discoveries have been made that greatly improve the knowledge of the natural nitrogen cycle. In wastewater treatment, the anammox-process is implemented, where ammonium nitrogen is oxidized under anoxic conditions using bacterial phylum Planctomycetes. In this process, nitrite is used as an electron acceptor. In present work, nitrogen removal by the bacterial consortia containing anammox bacteria under anoxic conditions using sulphate as an electron acceptor was studied. Nitrogen removal involving different groups of bacteria and different metabolic pathways took place, but only in a modest extent, (about ¼ of nitrogen was removed) and the process as a whole was unstable.
As part of the work within the scope of the current thesis, the start-up of autotrophic nitrogen removal pilot plant was performed and operated in three different configurations (separated biosludge-based nitritation reactor and biofilm-based anammox reactor; intermittently aerated biofilm reactor; and biosludge-based sequence batch reactor). It was concluded that autotrophic nitrogen removal while treating reject water can be started up independently of applied technological concept, but the best results (nitrogen removal rate up to 1 kg-N m–3 d–1) were achieved in an intermittently aerated biofilm reactor. The critical factors for start-up of a deammonification process are pH control (pH <7.5), free ammonia concentration in reject water (< 10 mg-N L–1), time and concentration-based aeration control (dissolved oxygen 0.3-0.8 mg-O2 L–1) and the control of suspended solids of influent (< 1000 NTU).
Reject water is a complex multi-component system. The concentrations of its components are determined by multiple pH-dependent equilibrial processes which are interconnected over protons. In order to ensure efficient and stable treatment of reject water, it is important to know the accurate concentrations of its components. In the present thesis, theoretical mathematical models for three heterogeneous equilibrium systems were derived: for open and closed systems CO2-–HCO3––CO32––CaCO3 and for closed system H2O–CO2–CaCO3–NH4Cl. All three models were experimentally validated. Mathematical models allow to calculate the concentrations of all components in the observed systems and to evaluate the impact of anthropogenic processes on the environment.
eng
openAccess Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
lämmastikuärastus
reoveepuhastus
Autotrophic nitrogen removal and relevant equilibrial processes
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3efe9bbd-bc4f-44ee-a8a5-ccadac147e0a/download
File
MD5
94520a45ca29c5676732a63460c5a77c
3435241
application/pdf
rikmann_ergo.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/01f8e576-ddf2-49e1-b6ca-019cfbd41795/download
File
MD5
7a410a52bdf74cdb597ee63199c0da6a
101797
text/plain
rikmann_ergo.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/86932023-11-23T12:38:20Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Puusepp, Helen
2009-02-17T11:38:56Z
2009-02-17T11:38:56Z
2009-02-17T11:38:56Z
http://hdl.handle.net/10062/8693
The present study was initiated to characterize two most common X-linked MR disorders: fragile X syndrome (FXS) and creatine transporter deficiency in Estonia.
Within years 1997 to 2006 in the Department of Genetics of United Laboratories of Tartu University Hospital there were 676 patients (516 children and 160 adults) investigated for FXS. The prevalence of FXS among the MR population in Estonia was 2.7%, which was similar to the results of previously reported studies that were performed on Caucasian males. Furthermore, the overall live-birth prevalence rate of FXS from 1984 to 2005 was 1:27,115. The clinical phenotype of the boys with FXS was similar to previously reported cases. The main clinical feature of the females with FXS premutation was premature ovarian insufficiency or irregular menstruation (43%).
In collaboration with Department of Genetics of United Laboratories of Tartu University Hospital, Children’s Clinic of Tartu University Hospital, and Tallinn Children’s Hospital DNA material and phenotype data from 83 Estonian families were collected. From this study group familial XLMR group that consist 49 families where probands in the families were mainly boys were chosen. The prevalence of creatine transporter deficiency among investigated families with suspicion of XLMR was found to be 2 %. In three related brothers and their mother a missense mutation – c.1271G>A (p.Gly424Asp) was identified. This mutation has not been previously reported. The phenotype of patients with creatine transporter defect was somewhat different from published cases and the clinical expression varied widely among affected brothers.
In addition, our aim was to evaluate the correlation between clinical features and molecular finding in cases of rare submicroscopic chromosomal aberration, which causes MR in complicated dysmorphic patients. In this study, two patients with submicroscopic copy number variation in chromosomes X and 17q were being described.
Uuringus analüüsitakse kahte sagedasemat X-liitelise vaimse arengu mahajäämuse sündroomi – fragiilse X sündroomi (FXS) ja kreatiini transporteri defekti.
FXS uuringu teostamisel võeti aluseks 1997-2006 aastal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori geneetikakeskuses teostatud FXS-i positiivsete DNA analüüside tulemused. Sel ajavahemikul oli Eestis FXS uuring teostatud 676 patsiendil (516 lapsel ja 160 täiskasvanul). FXS esinemissageduseks Eesti vaimse arengu mahajäämusega patsientide hulgas oli 2,7%, mis sarnanes esinemissagedusega vaimse arengu mahajäämusega patsientide populatsiooni kohta publitseeritud tulemustega Kaukaasia rassi meestel. Lisaks leiti FXS üldlevimus Eestis aastatel 1984-2005. See oli 1:27,115 elusalt sündinud vastsündinu kohta, mis on madalam kirjanduses publitseeritud andmetest. FXS-ga poiste kliiniline pilt oli sarnane eelnevalt kirjeldatud juhtudele. FXS premutatsiooniga naispatsientide peamiseks kliiniliseks avaldumiseks oli enneaegne ovariaalne puudulikkus või ebaregulaarsed menstruatsioonid (43%).
Koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori geneetikakeskuse, Tartu Ülikooli Lastekliinikumi ja Tallinna Lastehaigla Geeneetikateenistusega koguti DNA materjal ja kliinilised andmed 83-st Eesti perest. Sellest grupist valiti 49 peret kelle perekonna anamnees viitas pärilikule X-liitelisele vaimse arengu mahajäämusele. Kreatiini transporteri defekt leiti X-liitelise vaimse arengu mahajäämuse kahtlusega perekondade seast 2%-l. Leiti üks hemisügootne punktmutatsioon – c.1271G>A (p.Gly424Asp) ühe perekonna kolmel vennal ja nende emal. Seda mutatsiooni ei ole varasemalt kirjeldatud. Selle haiguse kliiniline väljendumine oli väga erinev ühe perekonna haigestunud vendade seas ning see fenotüüp oli erinev eelnevalt publitseeritud juhtudest.
Seoses submikroskoopiliste koopiaarvu muutuste uurimisega 83-s eelnevalt mainitud Eesti peres, kirjeldatakse selles töös kahte harvaesinevat kromosomaalset muutust – kompleksset X-kromosoomi aberratsiooni ja deletsiooni 17 kromosoomi pikas õlas, ning neid muutusi kandvate patsientide kliinilist fenotüüpi.
en
The genetic causes of mental retardation in Estonia: fragile X syndrome and creatine transporter defect
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEtyaXN0aGVsIEhhYWsgKGtyaXN0aGVsLmhhYWtAdXQuZWUpIG9uIDIwMDktMDItMTdUMTE6Mzg6NTZaIChHTVQpOgoKPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a4c1782d-b028-4a68-9ee6-10d0c63e540e/download
File
MD5
7c4d9ddd3b920b1fcc5f028a7dcf2588
12159909
application/pdf
puusepphelen.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/f6fb9925-a964-455d-a55b-5d08a76a84f9/download
File
MD5
43ea8f12c56d1c6edb1c44a8c2781271
100513
text/plain
puusepphelen.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/12082023-11-23T12:38:21Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Pajur, Ago, juhendaja
author
Vaan, Laura
2007-01-09T06:50:21Z
2007-01-09T06:50:21Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17430422
http://hdl.handle.net/10062/1208
est
Propagandatalitus Eesti Vabariigis autoritaalsel ajajärgul
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/57386dff-00a6-4b5a-ab97-74cbb0aa6956/download
File
MD5
614c95fc552287a512cc8872d5cee07f
557485
application/pdf
vaan.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9a29fa1c-e730-4953-924b-490b912ca929/download
File
MD5
cc08ea70871bf1eef87fbc669a29f261
102382
text/plain
vaan.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/267202023-11-23T12:38:21Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Ķencis, Toms
2012-09-13T12:43:14Z
2012-09-13T12:43:14Z
2012-09-13
978–9949–32–112–4 (print)978–9949–32–113–1 (pdf)
1406–7366
http://hdl.handle.net/10062/26720
Väitekirja teemaks on mütoloogia uurimine kui teadmisloome protsess, mis paikneb folkloristika, ajaloo ja religiooniteaduse piirialal. Rakendatud on refleksiivse historiograafia metodoloogiat, mille lähtekohad on postmodernismi ja poststrukturalismi diskursuses, lingvistilises antropoloogias, kultuuriteaduses ning teaduse sotsioloogias. Analüüsi keskmes on teadmiste loome institutsionaalses kontekstis ja põhjuste ning tagajärgede vastastikused suhted neis tekstides ja praktikates, mis puudutavad läti mütoloogiat kui geograafiliselt ja keeleliselt konstrueeritud uurimisobjekti.
Võttes aluseks intertekstuaalsete seoste ning ekstratekstuaalsete sarnasuste tiheduse institutsionaalses, poliitilises ja ühiskondlikus kontekstis, on autor määratlenud läti mütoloogia uurimises mitmeid traditsioone. Neist esimene diskursiivne formatsioon on institutsioonidele eelnev poeetilis-uurimusliku tekstiloome esiletõus enne esimest maailmasõda. Teine traditsioon arenes Lätis sõdade vahelisel perioodil. Sõjajärgse teaduse analüüsi põhjal on defineeritud ka järgnevaid paralleelseid uurimistraditsioone: Nõukogude Läti akadeemilistes asutustes, läti pagulaste kogukonnas ja Moskva-Tartu semiootikakoolkonna ringides. Läti mütoloogia kuulub olulise osana ka avaramatesse projektidesse, mille sisuks on protoindoeuroopa ja balti mütoloogia rekonstrueerimine. Süvaanalüüs toob esile mütoloogilise ruumi rekonstrueerimise dünaamika, kuid läti ja eesti uurijate ning nende tööde võrdlusest ilmneb, et sarnasusi on põhjustanud teadmisloome protsessi välised tegurid.
This dissertation is a treatise upon the knowledge production process within the field of mythology research, located between folkloristics, history and studies of religion. The author of the thesis defines and applies methodology of reflexive historiography, as such having its roots in post-modern and post-structural discourses, linguistic anthropology, critical studies of culture, and sociology of science. The analysis is focussed on institutional, scholarly knowledge production, exploring bi-directional relationships between causes and effects in texts and practices concerning the geographically and linguistically constructed object of research – Latvian mythology.
Mapping the density of intertextual links and similarities in extra-textual – institutional, political, societal contexts – the author has defined several research traditions of Latvian mythology. The first is a discursive formation of pre-institutional scholarly cum poetical emergence of textual productions upon the subject matter until the World War I. The second research tradition developed in Latvia during the interwar period. Further several parallel research traditions are defined analysing the post-war period scholarship: taking place in academia of Soviet Latvia, within the community of exile Latvian researchers, in the circles of Moscow-Tartu school of semiotics. Latvian mythology is also located as a constitutive part of broader research projects concerning Proto-Indo-European and Baltic mythologies. In-depth analysis illustrates dynamics of reconstructions of mythological space, but comparison of Latvian and Estonian scholars and their works demonstrates the similarities determined by impact of external factors on knowledge production process.
en
mütoloogia
Läti
interdistsiplinaarsed uuringud
folkloristika
teadusajalugu
mythology
Latvia
interdisciplinary research
folkloristics
history of science
A disciplinary history of Latvian mythology
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/66262657-0ce6-45c4-bc09-d98ac9334a75/download
File
MD5
13b760395476d8177537ae632c7d9094
1328022
application/pdf
kencis_toms.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3cc835c5-9b6b-47cd-a2e7-ff83ba75e2d3/download
File
MD5
de5e2a69962963304aafca51dfb63132
100686
text/plain
kencis_toms.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/939132023-12-14T09:29:21Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Liiv, Aivar, juhendaja
advisor
Remme, Jaanus, juhendaja
author
Reier, Kaspar
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2023-11-01T13:47:42Z
2023-11-01T13:47:42Z
2023-11-01
978-9916-27-372-2978-9916-27-373-9 (pdf)
1024-64792806-2140 (pdf)
https://hdl.handle.net/10062/93913
Ribosoomid on molekulaarsed kompleksid, mis esinevad kõikides elusorganismides. Ribosoomide ülesandeks eluslooduses on valkude süntees. Valgud on aminohapetest koosnevad polümeerid, mis viivad läbi mitmeid funktsioone bioloogias. Osadel valkudel on katalüütiline aktiivsus, samas teistel on mehhaaniline või struktuurne roll eluslooduses. Huvitaval kombel koosnevad ribosoomid ise valkudest, ergo nende peamise funktsiooni, valgusünteesi produkt, on vajalik nende endi efektiivseks funktsioneerimiseks. R-valkude uurimine on hädavajalik selleks, et mõista molekulaarseid mehhanisme, nagu näiteks antibiootikumide resistentsus, valgusünteesi regulatsioon & kontroll ning ribosoomide kokkupanemine & lagundamine. Selles töös uuriti ribosoomide stabiilsust ning võimekust valke sünteesida statsionaarses kasvufaasis, ennekõike keskendudes r-valkudele. Statsionaarne kasvufaas kirjeldab bakterite elutsükli osa, kus nende kasv on piiratud. Töös on näidatud kuidas mudelorganismi Soolekepikese ribosoomide valguline koostis muutub üleminekul statsionaarsesse kasvufaasi. Huvitaval kombel muutub ribosoomide valguline koostis mitte ainult statsionaarse kasvufaasi alguses, vaid ka statsionaarse kasvufaasi süvenedes. Korrelatsioonis ribosoomi valgulise koostise muutusega, näeme ka ribosoomi valgu sünteesi aktiivsuse muutust statsionaarse kasvufaasi käigus. Lisaks sellele näitame kuidas erineb individuaalsete r-valkude stabiilsus statsionaarses kasvufaasis. Stabiilsuse põhjal jagunevad r-valgud kahte gruppi: 30 stabiilset r-valku ning 21 ebastabiilset r-valku. Saadud tulemused täiendavad meie teadmisi ribosoomide ning nende poolt läbi viidava valgusünteesi kohta mitte-optimaalsetes kasvu tingimustes.
Ribosomes are macromolecular complexes present in every living organism. The function of ribosomes in nature is protein synthesis. Proteins are polymers composing of amino acids, with multiple functions in biology. Some proteins have catalytic activity while others fulfill structural or mechanical roles in nature. Interestingly ribosomes themselves compose of proteins, hence the product of their main function- protein synthesis, is also necessary for their efficient functioning. R-protein research is integral to understand molecular mechanism like antibiotic resistance, protein synthesis regulation, and ribosome assembly or degradation. In this work, we studied ribosome stabilities and translation activity in stationary phase with a focus on r-proteins. In this work we show how ribosome protein composition changes when Escherichia coli cells transition into stationary phase. Interestingly, ribosome protein composition continues to change even in prolonged stationary phase. In correlation with ribosome r-protein composition, we also see increases and decreases in translation activity. Furthermore, individual r-protein stabilities in proteome were determined during stationary phase. Based on their stability r-proteins are divided into two groups: 30 stable r-proteins and 21 short-lived r-proteins. This work complements our knowledge about ribosomes and translation under growth restricting conditions.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
ribosomes
ribosome proteins
translation (biol.)
Escherichia coli
Quantity, stability and disparity of ribosomal components in Escherichia coli stationary phase
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/8b1c4e8d-a15f-40b1-93f3-a3f7d44b117a/download
File
MD5
8d181f89e3a557d63ec73549b29c9103
7510756
application/pdf
reier_kaspar.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c8d3dce7-5265-452b-a8a8-d28e71acb682/download
File
MD5
fa92806a41df0197c43d8ff3754a4ea2
100355
text/plain
reier_kaspar.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/12992023-11-23T12:38:27Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Heinsoo, Heinike, juhendaja
author
Žogota, Inesa
2007-01-09T06:51:07Z
2007-01-09T06:51:07Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18310114
http://hdl.handle.net/10062/1299
est
Aspektuaalsus soome, eesti ja läti keeles
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/440fc604-1277-4baf-ac57-eac31e6460e6/download
File
MD5
7e9176ed630a484f08e322afaac5796e
449441
application/pdf
zogota.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9744cfd7-f783-4053-9a74-f618895845b4/download
File
MD5
5f6dab222faf0b792219237265faba84
234494
text/plain
zogota.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/33462023-11-23T12:38:27Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Karo-Astover, Liis
2007-08-13T08:30:44Z
2007-08-13T08:30:44Z
2007-08-13T08:30:44Z
http://hdl.handle.net/10062/3346
et
Semliki Forest viiruse mittestruktuurse valgu nsP1 mutatsioonide ja nende poolt põhjustatud kompensatoorsete mutatsioonide uurimine
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA4LTEzVDA4OjMwOjM1WiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1bb30461-d761-4821-b1e5-a7df593389c0/download
File
MD5
e0c391763b2d027aa92083faacb053ed
496094
application/pdf
Karo-Astover_Liis.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b7dac856-c59e-4d29-9cfb-d34532787b10/download
File
MD5
86cf3fb6d6a7c4ec5798c67c8b2a3bad
102247
text/plain
Karo-Astover_Liis.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/13122023-11-23T12:38:28Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Narits, Raul, juhendaja
author
Lind, Sten
2007-01-09T06:51:14Z
2007-01-09T06:51:14Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16775946
http://hdl.handle.net/10062/1312
est
Edasikaebeõiguse ulatus kõrgeimas kohtus: mudelid ja põhimõtted
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5776920c-da50-4d99-bcf5-68c5ab861ec1/download
File
MD5
08c5966af2c00c8e85d7128a4c7c00e3
662605
application/pdf
Lind.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1e599f19-3905-40a4-b96b-df95d9364155/download
File
MD5
b3b1136e2f5c8be5a4cf12db4424d3a8
251478
text/plain
Lind.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/6862023-11-23T12:38:29Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Varul, Paul, juhendaja
author
Lahe, Janno
2007-01-09T06:45:38Z
2007-01-09T06:45:38Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17285823
http://hdl.handle.net/10062/686
est
Süü deliktiõiguses
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/2b373fb6-db58-463b-adf6-72b24ccb68a7/download
File
MD5
1c3bccbe767b3f2481ef1c6663790ddb
1549663
application/pdf
lahejanno.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/7bbbe471-df4e-46f0-b932-3050eb49914e/download
File
MD5
e57751dfc4e137d7115324f6594bc378
114738
text/plain
lahejanno.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/7222023-11-23T12:38:30Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Vadi, Maaja, juhendaja
author
Varkki, Eero
2007-01-09T06:45:55Z
2007-01-09T06:45:55Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16666136
http://hdl.handle.net/10062/722
est
Probleemid grupis otsustamisel (Eesti organisatsioonide näitel)
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/416beb8b-088f-45d3-96a0-c46a9c755ed5/download
File
MD5
b2a89ea55994b55dbb0a09fb844a26c5
798791
application/pdf
Varkki.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/acdf41fb-9b28-434a-b729-cf0534020133/download
File
MD5
e5812878f7a3548277b46d31ce867433
103096
text/plain
Varkki.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/703502023-11-23T12:38:35Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Sepp, Jüri, juhendaja
advisor
Nummela, Niina Mariia, juhendaja
author
Eerme, Tõnis
other
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2020-11-18T08:58:31Z
2020-11-18T08:58:31Z
2020-11-18
978-9949-03-510-6978-9949-03-511-3 (pdf)
1406-1309
http://hdl.handle.net/10062/70350
20. sajandi teisest poolest alates on suured rahvusvahelised teaduskeskused (STK), näiteks Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), muutunud teaduse arengus üha olulisemaks. STK-d paistavad silma oma erakordsete mastaapide, uurimis¬ülesannete keerukuse ja eksperimentide kestuse poolest, eeldades rahvusvahelist koostööd ja STK-ga seotud riikide valitsuste pikaajalist toetust.
STK liikmesriikide ees seisab ülesanne mõõta liikmelisuse mikro- ja mesotasandi efekte STK-desse investeeritavate vahendite paremaks suunamiseks. Käesoleva doktoritöö eesmärk ongi senisest paremini mõista STK hangetest tulenevaid erinevaid mikro- ja mesotasandi efekte majanduses. Väitekiri põhineb kolmel rahvusvahelistes teadusajakirjades publitseeritud originaal¬uuringul, mis käsitlevad STK hangetest tulenevate mikro- ja mesotasandi efektide erinevaid aspekte. Töö empiiriline kontekst on ESA liikmelisus.
STK kujutab endast uue teadmuse loomise eripärast režiimi majanduses. STK toimib süsteemse innovatsioonivõimendajana, mis aitab ületada erinevaid majandusteooriatest tuntud turu-, süsteemi- ja siirdetõrkeid. Nõudluse kujundamine turgude loomise ja arengu toetamiseks on üks STK rolle, millest on kirjanduses seni harva juttu olnud ning seetõttu käesoleva töö fookuses.
STK mõjude hindamise praktikas kasutatakse ennekõike väljundite lisanduvuse kontseptsiooni, rakendades seda mikrotasandil. Käesolevas töös osutati mitmetele metodoloogilistele ja andmete kvaliteedist tulenevatele probleemidele, mis seavad kahtluse alla selliste uuringute usaldusväärsuse. Doktoritöös vaadeldakse veel STK seoseid teadmusmahukate, piiratud ressurssidega ettevõtete rahvusvahelistumise protsessiga, aga ka institutsioonilise muutusega, mis kaasneb uute turgude kujunemisega. Käesoleva töö tulemuste alusel tehakse ettepanek STK liikmelisuse majanduslike efektide hindamisel senisest oluliselt rohkem keskenduda mikro- ja mesotasandi käitumusliku lisanduvuse kontseptsioonidele.
From the second half of the 20th century, Big Science centres, such as the European Organization for Nuclear Research (CERN) and the European Space Agency (ESA), have become crucial for the advancement of scientific research. Big Science organisations stand out in terms of the unique size of their facilities and the complexity or duration of their experiments, which require long-term governmental commitment, often through international co-operation.
Big Science member states confront the challenge to measure various firm (micro) and industry (meso) level effects from the membership in order to better manage the national contributions to Big Science. This thesis aims at adding to current knowledge on various micro- and meso-level effects from collaboration with Big Science. The thesis is based on three original research papers that study different aspects related to micro- and meso-level effects from collaboration with Big Science. The empirical context of the study is ESA.
Big Science is a specific knowledge generation locus in the economy. Big Science is a systemic innovation intermediary that has multiple roles in order to address a range of theory-based market, systemic, and transformational failures. The articulation of demand for creating markets – highlighted in this thesis – is one of the roles that has received less attention in earlier literature.
The current evaluation practice tends to rely on the micro-level output additionality concept for measuring the effects of Big Science. The thesis points at various methodological and data quality issues that undermine the credibility of such evaluations. Also, the thesis describes the roles of Big Science in the internationalisation process of knowledge-intensive resource-constrained firms and in institutional change, which accompanies market formation processes. The findings of the study call for a more widespread use of micro- and meso-level behavioural additionality in the evaluations of Big Science membership.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
European Space Agency
science centers
innovations
innovation policy
procurements
international cooperation
Big science as innovation intermediaries – micro- and meso-level effects from the collaboration with the European Space Agency
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/759ea403-499f-4308-b7f8-4aeb83e9f0a3/download
File
MD5
fcace1067215cae1faf47549e94c4b02
3868646
application/pdf
eerme_tonis.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/2110a39a-2dad-4b81-891a-d1406b2b634e/download
File
MD5
0ef2562540ced519614e2e1f24b8c787
100505
text/plain
eerme_tonis.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/13622023-11-23T12:38:35Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Metspalu, Ene, juhendaja
author
Kivirand, Kedy
2007-01-09T06:51:40Z
2007-01-09T06:51:40Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18257835
http://hdl.handle.net/10062/1362
est
Ebatüüpiliste mtDNA kontrollregiooni HVS-I järjestusmotiividega haplotüüpide klassifitseerimine haplogrupp U näitel
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5c98cb2c-3d3a-473e-aa16-aab56865942b/download
File
MD5
4066eac5996b86e933ffb6e8d5a917b2
686159
application/pdf
kivirandkedy.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/4aba887d-19f8-472c-9be8-adea7521bcf3/download
File
MD5
347bf42fc55622508891c22e17fa0abd
101805
text/plain
kivirandkedy.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/147092023-11-23T12:38:36Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Tralla, Helen
other
Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Õigusinstituut. Avaliku õiguse instituut
other
Laffranque, Julia, juhendaja
2010-03-01T09:21:52Z
2010-03-01T09:21:52Z
2010-03-01T09:21:52Z
http://hdl.handle.net/10062/14709
Kohtunike ametisse nimetamise protsess, omab tähtsust kahest aspektist vaadatuna. Esiteks mõjutavad kohtunike ametisse nimetamise protseduurid otseselt kohtunike sõltumatust ja erapooletust, kuna mistahes kohtuinstitutsiooni seaduslikkus (legitiimsus) ja usaldatavus sõltub avalikkuse kindlustundest selle institutsiooni sõltumatuse suhtes.
Teiseks tekib ilma professionaalsel kvalifikatsioonil põhinevate objektiivsete ja selgete kriteeriumite efektiivse rakendamiseta reaalne oht, et ametisse määratud kohtunikel ei ole nende ametikohale vastavaid oskusi ja võimeid. Eesti on nii Euroopa Liidu liige kui ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EÕIK) osalisriik, on aktuaalsed küsimused riigiülese kohtuniku sõltumatusest valitsuse ja poliitiliste jõudude mõjudest ning riigiülese kohtuniku pädevusest. Töö peaeesmärgiks on välja selgitada, millises süsteemis on läbi kohtunike valiku ja ametisse nimetamise protsesside tagatud paremini kohtunike sõltumatus, erapooletus ja pädevus.
Magistritöös teostatud analüüsi tulemusena selgus, et kohtuvõimu sõltumatuse tagab EIÕKohtu kohtunikukandidaadi valiku ja ametisse nimetamise süsteem paremini kui Euroopa Kohtu kohtunikukandidaadi valiku ja ametisse nimetamise süsteem. Kuigi samalaadselt Euroopa Liidu õigusega ei sekku siseriiklikusse menetlusse ka EIÕK ning üksikute eranditega on enamus EIÕK osalisriikide menetlusprotsesse poliitilised ja kõrvaltvaatajale ebaselged, on Euroopa Nõukogu tasandil olemas arvestatav kontrollmehhanism alamkomitee näol, kes kontrollib siseriikide poolt Euroopa Parlamentaarse Assamblee (ENPA) juhiste täitmist ning kelle pädevuses on ka teha ettepanekud ENPA-le nimekirjade tagasilükkamiseks juhul kui need ei vasta ENPA juhistele.
et
Luxembourgi ja Strasbourgi kohtunike ametisse nimetamise protsessi võrdlus : kui sõltumatu on Euroopa kohtunik?
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTAzLTAxVDA5OjIxOjUyWiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/265021cd-fe44-4149-a315-ff83b4d8aabb/download
File
MD5
f5dceb6cce7ecc0b947e6bd56d72130d
793960
application/pdf
tralla_helen.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/70a06333-c811-444a-ae4e-d3ad8e6a4825/download
File
MD5
c311333c1d2986daf020cae1952fcb56
102760
text/plain
tralla_helen.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/710582023-11-23T12:38:37Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Vihalemm, Triin, juhendaja
author
Nedozhogina, Olena
other
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2021-01-12T07:04:59Z
2021-01-12T07:04:59Z
2021-01-12
978-9949-03-548-9978-9949-03-549-6 (pdf)
1406-2313
http://hdl.handle.net/10062/71058
Selles väitekirjas vaatlen olukorda Ukrainas pärast 2013. – 2014. aasta ärevaid sündmusi, mis viisid konfliktini Venemaaga. Uuringu peamine küsimus on: kas neil sündmustel oli mingit mõju sellele, kuidas venekeelsed ukrainlased end kodakondsuse ja etniliste rühmade esindajatena näevad? Kas muutus nende arusaam sellest, mida tähendab olla ukrainlane või venelane ja kui jah, siis kas saame teha järeldusi selle kohta, kuidas konflikt mõjutab identiteediküsimusi keerulise kontekstiga riikides?
Olen kogunud Krimmis elavatelt inimestelt materjale nende annekteerimiskogemuste kohta, samuti Ida-Ukrainast pärit sisepõgenikelt ja kohalikelt Kiievi elanikelt nende ettekujutuse kohta aastate 2013–2014 sündmustest. Süvenesin inimeste jutustatud lugudesse, mis aitavad neil mõtestada drastilisi muutusi oma elus ja seda, kuidas need lood annavad edasi nende nägemust endast, teistest ja riigist.
Üldisemalt püüdsin selle uurimusega käsitleda Ukraina identiteedi uurimise puudumist nii, et see ei ole abstraktne ega pane rahvusrühmi „kastidesse“, vaid asub pigem konkreetses ajas, sotsiaalsetes suhetes, institutsioonilistes tavades ja kollektiivses mälus, mis mõjutavad seda, kuidas rahvusliku identiteedi küsimus üldse tõstatub. Samuti pidasin ma uuringu peamise küsimusega tegelemisel silmas, et rahvuse ja etnilise kuuluvuse küsimused muutuvad kasvava liikuvuse ja piiriüleste infovoogude suurenemise taustal üha hägusamaks.
This thesis looks into the situation in Ukraine after the turbulent events of 2013-2014 that resulted in a conflict with Russia. The main question driving the study is: did these events have any impact on how Russian-speaking Ukrainians see themselves as national citizens and members of ethnic group(s)? Did their perception of what it means to be ‘Ukrainian’ or ‘Russian’ change, and, if so – can we draw any conclusions on how conflict affects issues of identity in states with complicated contexts?
I have collected accounts from people living in Crimea about their experiences of the annexation, as well as from internally displaced persons from the East of Ukraine, and local Kyiv residents, about their perception of the events of 2013-2014. I zoomed in on the stories people tell that help them make sense of the drastic changes in their life, and how these stories inform their view of themselves, of others, and the state.
More generally, with this study, I aimed to address the lack of research into Ukrainian identity that is not abstract and doesn’t put ethnic groups into ‘boxes’ but is rather situated in a particular time, social relations, institutional practices, and collective memory that influence how the question of ‘national identity’ is even raised. I also approached the main topic of the study having in mind that questions of nationality and ethnicity become more and more blurred in the context of rising mobility and increasing flows of information across borders.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
social construction
ethnic identity
Russians
Ukrainians
interviews
media
Identity construction of Russian-speaking Ukrainians after 2013–2014
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/42228986-61d6-4f4b-a114-e9b4f21dfdf3/download
File
MD5
ff4aa7317f795ae904337a570b43c698
2073390
application/pdf
nedozhogina_olena.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/885634fb-c134-4b75-8433-b1b75bf74986/download
File
MD5
95c0b9de79be1a86ab2bb45ad7ce5b1f
100892
text/plain
nedozhogina_olena.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/492832023-11-23T12:38:39Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Teral, Maarika
2015-10-29T13:46:17Z
2015-10-29T13:46:17Z
2015-10-29
978-9949-32-976-2978-9949-32-977-9 (pdf)
1406-1325
http://hdl.handle.net/10062/49283
Eesti keelt räägitakse ja õpitakse paljudes maailma paikades. Siiski puudub paljudel keelehuvilistel võimalus õpinguteks kontaktõppe vormis. Nendele mõeldes töötakse välja arvutipõhise keeleõppe vahendeid. Arvuti abil õppimine kaotab ruumilised piirangud – veebipõhistel õpetajatoega kursustel osalejad saavad suhelda õpetajate ja õpingukaaslastega, ilma et peaksid nendega geograafiliselt samas asukohas viibima. Arvutite ja veebi kasutajate ring üha laieneb ning rakendusvõimalused avarduvad, pakkudes uusi vahendeid arvutipõhise keeleõppe arendamiseks.
Käesolevas doktoritöös käsitletakse eesti keele arvutipõhise õpetamise küsimusi. Doktoritöö kuulub rakenduslingvistika valdkonda ja on oma olemuselt interdistsiplinaarne, ühendades uurimistöö, arenduse ja praktika.
Doktoriväitekirjas on vaadeldud täiskasvanud keeleõppijatele loodud arvutipõhiseid eesti keele kursusi, lähemalt aga kolme Tartu Ülikoolis välja töötatud õpetajatoega eesti keele kursust. Väitekirjas analüüsiti õppijate hoiakuid arvutipõhise keeleõppe suhtes laiemalt ja nende hinnangut kursuste eesmärkide saavutamise osas. Doktoritöö tegemise käigus loodud kursuste läbiviimine, kursustel õppinute ning Tartu Ülikooli üliõpilaste antud tagaside „Eesti keele kursuse algtasemele” kohta lubasid töös esitada ka soovitusi eesti keele õppetarkvara koostajatele.
Arvuti pakutab võimalusi erinevaid meediume, näiteks heli- ja videosalvestisi, teksti, pilte kasutada. Nende paremaks integreerimiseks õppetöösse peaksid õppematerjalide koostajad tegema koostööd arvutispetsialistidega. Veebipõhiseid kursusi koostades tuleb kindlasti arvestada ka konkreetse keele iseärasusi.
Töö tulemused osutavad vajadusele uurida edaspidi süvendatult eri osaoskuste arvutipõhise õpetamise võimalusi. Ka tuleks rohkem tähelepanu pöörata eri sihtrühmadele koostatud arvutipõhise õppevara analüüsile ning saadud tulemuste rakendamisele uute õppematerjalide koostamisel.
The Estonian language is spoken and taught in many places in the world. Yet, many enthusiasts do not have the opportunity to study the language through contact learning. Keeping these people in mind, computer-based language learning tools are being developed. Computer-assisted learning loses spatial restrictions- with web-based teacher-assisted courses, participants can study without having to be in the same geographical location. The range of possibilities that apply to computer is widening, which offers new resources for developing web-based language learning.
This doctoral dissertation explores the issues of teaching Estonian in a computer-based manner. The thesis belongs to the field of applied linguistics and is interdisciplinary, as it encompasses research, development and practice.
The computer-based Estonian courses for adult learners are discussed in the doctoral dissertation, while three teacher-assisted Estonian courses developed in the University of Tartu are closely analysed. The dissertation analyses the learners’ attitudes towards computer-based language studies in general and their assessments about achieving the objectives of the courses in particular. Organising the courses created while writing the dissertation and the feedback on the courses also allows making some suggestions to the developers of educational software intended for teaching Estonian in the thesis.
The various media available via a computer- sound and video recordings, text, pictures, etc.- may be integrated into a course. Developers/Teachers compiling learning materials must cooperate with computer specialists to find the most suitable technical solutions. The characteristics of a specific language must also be considered.
In future, more attention should also be paid to analysing computer-based learning resources intended for different target groups and implementing the analysis results in preparing new learning materials.
et
Tartu Ülikool
University of Tartu
language courses
Estonian language
foreign language
language instruction
computer based teaching
learning materials
learning environments (inform.)
teaching methodology
feedback
surveys
keelekursused
eesti keel
võõrkeel
keeleõpetus
arvutipõhine õpe
õppematerjalid
õpikeskkonnad (inform.)
õpetamise metoodika
tagasiside
küsitlusuuringud
Arvutipõhine eesti keele õpe: vahendid ja hinnangud nende efektiivsusele Tartu ülikooli keelekursuste näitel
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/eb4257e5-d2b9-4bab-baaf-b43a73390a5d/download
File
MD5
63d0dd8071f882946297a6b5d9bb9c01
6260375
application/pdf
teral_maarika.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/93b63722-c729-4da0-ba9a-02d592df0085/download
File
MD5
44f3110a42d5cdd2b3e77fe1e27ff65a
103598
text/plain
teral_maarika.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/33742023-11-23T12:38:40Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Kasuk, Heili
2007-08-21T11:54:53Z
2007-08-21T11:54:53Z
2007-08-21T11:54:53Z
http://hdl.handle.net/10062/3374
en
Kompaktseid adsorbseid kilesid moodustavate orgaaniliste ühendite adsorptisiooni termodünaamika ja kineetika vismuti monokristalli tahkudel
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA4LTIxVDExOjU0OjQzWiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/07e4a25d-96fa-46ed-9876-dfc3b5243cff/download
File
MD5
91a99c2c66222f3ca0ef17f29cd92200
789284
application/pdf
kasuk_heili.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/467b1f49-8982-4926-b8d4-915b6f4ad0b7/download
File
MD5
7bb31143ef175de3cba0e13f3de00efb
102413
text/plain
kasuk_heili.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/363052023-11-23T12:38:41Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Murd, Carolina
2014-01-24T09:27:16Z
2014-01-24T09:27:16Z
2014-01-24
978–9949–32–488–0 (print)978–9949–32–489–7 (pdf)
1024–3291
http://hdl.handle.net/10062/36305
Liikumise tajumine on meie nägemissüsteemi üks olulisemaid funktsioone, võimaldades meil pidevalt muutuvad keskkonnas toime tulla ning ellu jääda. Oma funktsioonile vääriliselt keerukas on aga ka liikumisinformatsiooni töötlevate ja kasutavate mehhanismide töö ning tihtipeale mõjutavad nende tööd motivatsioonilised tegurid, nagu näiteks tähelepanu. Antud doktoriväitekirjas käsitletakse kolme liikumisinformatsiooni töötlusega seotud teemat. Esiteks uuritakse väitekirjas, kuidas tajutakse liikuvaid objekte paigalseisvate objektide suhtes ning millist uut informatsiooni annab ilmnevate efektide uurimine uudses katsedisainis, kus kasutatakse kahte vastassuunas liikuvat objekti. Teise teemana uuritakse erinevaid katseülesehitusi ning aju bioelektrilise aktiivsuse mõõtmisi appi võttes, kuidas ja millistel tingimustel mõjutab objekti liikumine sama objekti teiste omaduste, näiteks värvi, tajumist. Kolmanda teemana käsitletakse väitekirjas tähelepanulisi ning ajustimulatsiooni mõjusid liikumise järelefekti tajumisele. Uurimustöö peamiste tulemustena leiti, et 1) kui inimestele esitatakse kaht vastassuunas liikuvat objekti, millest ühe suhtes tuleb hinnata hetkeks sähvatava paigalseisva objekti asukohta, on liikuva objekti lokaliseerimisviga suurem; 2) liikumine soodustab objekti värvimuutuse tajumist, kuid see mõju on ülesande- ja stiimuli-spetsiifiline ning reaktsiooniaja meetodil leitud liikumistundlikkus ei kajastu aju bioelektrilises aktiivsuses; 3) nii tähelepanu suunamine kui liikumisinformatsiooni töötleva ajupiirkonna stimuleerimine mõlemad mõjutavad liikumise järelefekti mulje kestvust, kuid selle mõju suund sõltub eksperimendis antavast instruktsioonist ning tähelepanu suunamise ajalistest omadustest.
Kokkuvõtteks, liikumistaju on sidus protsess, mis põhineb erinevatel psühholoogilistel ning neurofüsioloogilistel protsessidel, mille uurimisse käesolev väitekiri on andnud omapoolse panuse.
Motion perception is one of the most important functions of our visual system, enabling us to adapt and survive in the frequently changing environment. The mechanisms processing and using motion information are quite complex and often influenced by motivational aspects such as attention. The present doctoral dissertation deals with three main topics that are related to motion perception. First, it is examined how people perceive moving objects in comparison to stationary ones and whether a new experimental design with two objects moving in opposite direction reveals new information about the flash-lag effect. Second, it is observed, by using different task setups and measuring the bioelectrical activity of the brain, how and in which conditions does the presence of motion influence colour change perception in the moving object. Third part of the dissertation is dedicated to motion after-effect and how it is influenced by selective attention and brain stimulation. The main results found were as follows: 1) when people are presented with two objects moving in opposite direction and one of them has to be compared with briefly presented stationary flash, the mislocalization of the moving object it greater, 2) motion enhances the detection of the colour change in the moving object, but this enhancing effect is both task- and object-specific and not reflected in the bioelectrical activity of the brain, 3) both selective attention and brain stimulation influence the perceived duration of motion after-effect, but the direction of these influences depends on the experimental instruction and on the temporal characteristics of attending.
In summary, motion perception is an integrative process that is based on different psychological and neurophysiological processes. The present dissertation has contributed to investigating these processes.
en
liikumistaju
psühhofüüsika
motion perception
psychophysics
Mechanisms of processing visual motion information: Psychophysical, bioelectrical and transcranial magnetic stimulation investigations
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d2951774-5c2f-41d5-9c6f-ac1bd1324243/download
File
MD5
45d1ef6f2fc6f438a6abf614bc286aec
1250609
application/pdf
murd_carolina.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1006ab29-7ba4-41b4-b6ff-fe8aadfd5b5b/download
File
MD5
6c7cefa37a31a30cb949b276adad8ae8
92243
text/plain
murd_carolina.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/5562023-11-23T12:38:42Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Vahter, Priit, juhendaja
advisor
Varblane, Urmas, juhendaja
author
Kuusk, Indrek
2007-01-09T06:44:36Z
2007-01-09T06:44:36Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18254883
http://hdl.handle.net/10062/556
est
Välismaiste otseinvesteeringute mõju sihtriigi ettevõtete tulemuslikkusele Eesti töötleva tööstuse näitel
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/0bd5695f-3225-44a8-8908-fca3c1fa3d88/download
File
MD5
f2d5cee6fec823ee7a936a48541affb2
660678
application/pdf
kuuskindrek.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/2b079922-3aec-4ac1-a3cd-655bff1568a1/download
File
MD5
bc5e29452722782ea0bf6bfda3796d90
103294
text/plain
kuuskindrek.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/553642023-11-23T12:38:43Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Haldre, Sulev, juhendaja
advisor
Kõks, Sulev, juhendaja
author
Rakitin, Aleksei
other
Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
2017-01-30T07:53:24Z
2017-01-30T07:53:24Z
2017-01-30
978-9949-77-304-6978-9949-77-305-3 (pdf)
1024-395X
http://hdl.handle.net/10062/55364
Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks mõeldud preparaat, mida erinevatel hinnangutel kasutab iga päev rohkem kui üks miljon inimest. Üheks kõige sagedasemaks VPA kõrvaltoimeks peetakse kehakaalu tõusu. Sellega võivad sageli kaasneda metaboolsed ja endokriinsed häired, mida hästi kirjeldab metaboolse sündroomi (MS) kontseptsioon. Vähesed uuringuid, mis kirjeldavad MS-i levimust ja riskifaktoreid VPA-d tarvitavatel patsientidel on andnud vastuolulisi tulemusi. Ei ole ka täpselt teada VPA-st tingitud kaalutõusu molekulaarsed mehhanismid. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli hinnata MS-i ja selle komponentide levimust VPA-d tarvitavatel epilepsiaga inimestel, võrrelda seda üldpopulatsiooni ja teist antikonvulsanti - karbamasepiini (CBZ) tarvitavate patsientidega, iseloomustada veeni manustatava VPA akuutset mõju glükoosi vere kontsentratsioonile ning kirjeldada VPA kroonilise ravi toimet geeniekspressioonile esmaselt diagnoositud epilepsiaga patsientidel. Uuringus leiti, et MS-i levimus VPA-monoteraapial olevatel patsientidel on 25.8%, mis oluliselt ei erine MS-i levimusest Eesti üldpopulatsioonis ja CBZ tarvitavatel patsientidel. Samas, VPA-d tarvitavatel naistel on MS-i risk tendentsina kõrgem kui meestel. Seega, naistel, kellel juba enne ravi algust esineb kõrgem südame-veresoonkonna haiguste risk, ei ole VPA kasutamine ekvivalentse alternatiivi olemasolul soovitav. Pikem VPA ravi kestus ja kõrgem annus tõstsid samuti MS-i riski. Üllatavalt madal geenide transkriptsiooni aktivatsiooni tase meie uuringus on tingitud tõenäoliselt suhteliselt madalatest kasutatud VPA annustest. Järelikult, muutunud geenide ekspressiooniga seotud kõrvaltoimete tõenäosuse vähendamiseks on soovitav kasutada võimalikult väikest VPA annust. Pärast veenisisese VPA manustamist, glükoositaluvuse testi käigus, langes patsientidel plasma glükoosi kontsentratsioon. VPA otsene hüpogükeemiline toime ja sellega kaasnev võimalik söögiisu suurenemine võib seletada kaalu muutusi VPA-d tarvitavatel patsientidel. Antud töö tulemused annavad lisainformatsiooni VPA-raviga seotud riskidest ning aitavad ohutumalt kasutada seda efektiivset antikonvulsanti.
Valproate (VPA) is one of the most frequently prescribed antiepileptic drugs (AEDs), with more than one million people around the world estimated to be taking VPA every day. One of the most common side effects of VPA treatment is weight gain, which could be associated with important metabolic and endocrine abnormalities. However, only a few studies, with conflicting results, have examined the presence of metabolic syndrome (MS) in VPA-treated patients with epilepsy. The precise pathogenic mechanism underlying VPA-induced weight gain is also still unclear. The aims of the current study were to estimate the prevalence of MS and its components among people with epilepsy treated with VPA, to compare it to the general population, and to the people with epilepsy treated with other AED – carbamazepine (CBZ), as well as to describe the effect of acute intravenous VPA treatment on the blood levels of glucose and the influence of chronic VPA treatment on the gene expression in patients with epilepsy. We found that that the prevalence of MS in patients with epilepsy who received VPA treatment was 25.8%, which did not differ from the Estonian general population and CBZ-treated patients. However, females treated with VPA tended to have a higher risk of MS compared to males. Therefore, in females with a higher risk of cardiovascular diseases, AEDs other than VPA could be considered first. Longer duration of VPA treatment and higher dose also tended to increase the risk of MS. The surprisingly small number of genes, which were differently expressed before and after the start of VPA treatment, is explained by the relatively low doses of VPA that were used. Therefore, to minimize the potential side effects of increased gene expression, it is recommended that the lowest effective dose of VPA be used for treating epilepsy. Intravenous VPA administration decreased glucose levels during oral glucose tolerance test directly following the initial VPA exposure. This finding could explain an increased appetite in VPA-treated patients that results in weight gain. The results of our study provide additional information about the risks related to the VPA treatment, which helps to use this effective AED more safely.
en
epilepsia
farmakoteraapia
valproaat
ainevahetussündroom
ravimite kõrvaltoimed
epilepsy
pharmacotherapy
valproate
metabolic syndrome
side effects of drugs
Metabolic effects of acute and chronic treatment with valproic acid in people with epilepsy
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5531cf47-0a53-4b35-a89c-5d5fd5e43710/download
File
MD5
624a9cfe50f10c149730897fdf782667
3546862
application/pdf
rakitin_aleksei.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e1386a48-11be-494a-9917-b2a160999f53/download
File
MD5
4acb05ba552be1395f82cfec7e307ff7
100421
text/plain
rakitin_aleksei.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/10632023-11-23T12:38:44Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Pihl, Eve, 1964-, juhendaja
author
Luuk, Mari-Liis
2007-01-09T06:49:01Z
2007-01-09T06:49:01Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17416991
http://hdl.handle.net/10062/1063
est
Kehaline aktiivsus ja kardiovaskulaarsed riskitegurid keskealistel meestel: 9-aastane longitudinaalne uuring
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/fc14fd61-7bf4-42b4-96e9-f9e7b31fb5fe/download
File
MD5
f415d95c7946b042920c9e4f7ec1f222
344882
application/pdf
luuk.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/ae130800-9f33-4514-afa9-3095928a4fd6/download
File
MD5
f9e1f80cfdd89fc1ac9821fa8e2280d8
95798
text/plain
luuk.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/685132023-11-23T12:38:45Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Kipper, Karin, juhendaja
advisor
Herodes, Koit, juhendaja
author
Hecht, Max
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2020-07-14T13:13:38Z
2020-07-14T13:13:38Z
2020-07-14
978-9949-03-428-4978-9949-03-429-1 (pdf)
1406-0299
http://hdl.handle.net/10062/68513
Antud töö raames arendati patsiendilähedasi analüüsmetoodikaid, mis võimaldaksid diagnoosida haigusi varases faasis ja seda juba esmasel meditsiinilisel läbivaatusel. Lisaks sellele ka määrata ravimite kontsentratsiooni patsientide proovidest, et nende ravi personaliseerida. Kasutades massispektrimeerit detekteerimiseks, saab ühe ja sama seadmega määrata samaaegselt mitut näitajat, samas kui hetkel olemasolevad testid keskenduvad peamiselt vaid ühele analüüdile korraga.
Töö raames arendatud uus meetod Sponge Spray Ionisation kasutab mahtabsorbeeriva proovivõtuseadme ja massispektromeetri kombinatsiooni eeliseid ning võimaldab proove analüüsida ilma prooviettevalmistuseta. Proovivõtuseade võimaldas fikseeritud väikseid ruumalasid verd, plasmat ja uriini otse analüüsida nii kuivalt kui ka märjalt ning töös mõõdeti metoodika abil bioloogilistest proovidest penitsilliin G ja opioidi metadoon kontsentratsiooni. Mõõtmised teostati lühikesed aja jooksul (5 minutit).
Olulisemad puudused seadme praeguses arengufaasis olid ebapiisav tundlikkus, korratavus ja puudulik automatiseeritavus. Töö raames arutleti ka analüüdi avastamispiiri kui eksperimentaalselt määratud parameetri kasutamise võimalikkuse ja kasu üle bioanalüütiliste määramismetoodikate valideerimisel.
Lisaks eelnevale töötati töö raames välja ka traditsioonilised laboripõhised metoodikad haiguste diagnoosimiseks biomarkerite abil ja kiireks tablettide analüüsiks sündmuskohal. Biomarkerite sisalduse määramise metoodika aitas haruldase mitokondriaalse neurogastrointestinaalse entsefalomüopaatia haiguse diagnoosimist. Teine määramismetoodika rakendati ecstasy tablettide mõõtmiseks kõigest 36 sekundiga. Viimane metoodika oli vajalik selleks, et uurida nii ecstasy kogust tablettidest ja käitumist inimkehas kui ka määrati potentsiaalselt muid ohtlikke narkootikume ja ravimeid, mida ecstasy tablettidesse pannakse. Võimaluses määrata paljude erinevate kemikaalide ja biomarkerite sisaldusi piiratud proovikoguses peitubki massispektromeetri tõeline tugevus. Võimaluses määrata paljude erinevate kemikaalide ja biomarkerite sisaldusi piiratud proovikoguses peitubki massispektromeetri tõeline tugevus. Seda kontseptsiooni rakendatakse tulevikus toetudes käesolevas töös tehtud eeltööle selle eesmärgi suunas.
To improve the early diagnosis of diseases at the medical examination, as well as to safeguard patients taking strong medication through therapeutic drug monitoring, an on-site testing method was developed and evaluated. By using mass spectrometry as means of detection, one device could be used to determine multiple parameters. Currently available tests are mostly specific to one analyte at a time
The method, labelled Sponge Spray Ionisation, combines the benefits of volumetric absorptive microsampling devices with the selectivity of a mass spectrometer, even without the need to prepare the sample. By collecting a small fixed volume of blood, plasma or urine and analysing it in a dry or wet state, the concentration of the antibiotic penicillin G and the opioid methadone could be estimated in as little as 5 minutes. The largest drawbacks of the test in its current state of development were insufficient sensitivity and not fully implemented automation to improve reproducibility.
The use and benefit of the limit of detection as an experimentally established parameter during bioanalytical method validation was discussed.
Furthermore, traditional laboratory-based methods for future adoption towards point-of-care test were developed. One was used to diagnose the rare MNGIE-disease and a second to rapidly test recreational ecstasy tablets in only 36 seconds. To investigate potentially harmful drugs added to ecstasy tablets, a large panel of over 100 drugs was measured within a single analysis run on a miniaturised mass spectrometer.
The possibility to quantify many different chemicals and biomarkers from a limited sample is the true strength of mass spectrometry and should be exploited further in future
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
near patient test
mass spectrometry
Advances in the development of a point-of-care mass spectrometer test
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3804738e-959f-4be5-b7f2-d74db54409ea/download
File
MD5
a413089aac67a205452c88242187fd1b
2264434
application/pdf
hecht_max.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9b437e2e-f975-464a-a480-5dad60cff1f4/download
File
MD5
5d1f686150d596a0984c142c885913bf
100416
text/plain
hecht_max.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/335712023-11-23T12:38:46Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Tsyrulnikov, Arkady
2013-10-08T12:14:05Z
2013-10-08T12:14:05Z
2013-10-08
978–9949–32–400–2 (print)978–9949–32–401–9 (pdf)
1406–2658
http://hdl.handle.net/10062/33571
Viimasel ajal on märgatavalt aktiviseerinud inimtegevus rannalähedases meres (maavarade otsing, tuuleenergia parkide rajamine jmt), mis on suurendanud vajadust merepõhja igakülgsete geoloogiliste uuringute järele. Eestit ümbritsevast Läänemerest on siiani vähe uuritud selle keskosast Eesti ja Läti vahele sopistuvat Liivi lahte (LL).
Kaitstav uurimus tugineb suuresti LL põhjaosas teostatud seismo-akustilise pidevsondeerimise ja põhjasetete proovimise originaal andmetele. Töö eesmärgiks oli LL hilisjääaja ja pärast-jääaegsete setete (HJPJS) seismo-akustilise ja litoloogilise läbilõigete välja töötamine ja korreleerimine, aga samuti LL jääaja järgse arengu rekonstrueerimine ning liustikulise päritoluga pinnavormide orientatsiooni analüüs.
LL nõgu on suuresti kujunenud Pleistotseeni liustike kulutuse tulemusena, selle asukoht on seotud piirkonna tektooniliste süvastruktuuriga. Alates jääkatte sulamisest on nõgu pea et katkematult täitunud HJPJS.
Üheksa litoloogiliselt selgelt eristuvat HJPJS kihti korreleeruvad seitsme seismo-akustilistel profiilidel eristuva kihiga, mis suuresti vastavad Läänemere erinevatele arengu staadiumitele. Tuginedes korrapärasele seismo-akustiliste profiilide võrgule võimaldab see jälgida erinevate litoloogiliste üksuste paksusi ja levikut (samuti hinnata nende mõningaid sedimentoloogilisi ja settekeskkonna iseärasusi) laiemal alal.
Kaks selget põiksuspinda jaotavad HJPJS kompleksi kolmeks osaks: all moreen, keskel basseini moreeni, jääpaisjärve ja pärastjääaja järve- ja meresetted ning ülemises riimveelised meresetted.
LL valdavad loodest kagusse orienteeritud glatsiaalse päritoluga pinnavormid, mis kinnitab Riia liustikukeele liikumist lõunasse/kagusse. Valdavad kirde-edela suunalised glatsiaalsed pinnavormid Pärnu lahe ja Irbeni väina ümbruses viitavad Sakala ja Kuramaa jäälahkme vöönditest tingitud liustike liikumissuundade muutustele. Uurimus ei kinnitanud varem oletatud liustiku servamoodustiste vööndi kulgemist üle LL ida- ja keskosa.
The increasing human activity in the sea and coastal areas (prospecting, constructing, engineering etc.) stimulates a consequent need for fundamental geological knowledge about the sea floor structure, formation and development of the basin.
The Gulf of Riga (GR), shared by Estonia and Latvia, is a semi-closed eastern branch of the Central Baltic Sea that from the Baltic Proper is isolated by the West Estonian Archipelago.
This thesis, based largely on the original marine geological data, presents a complex seismo-acoustic and lithologic study of the Lateglacial and postglacial sequence (LGPGS) of the northern GR and analysis of streamlined glacial relief features in and around the gulf.
The bedrock depression holding the GR is predetermined by deep tectonic structures. It was largely gouged/shaped by erosion of Pleistocene glaciers. Since then nearly a continuous LGPGS has settled in it.
Lithologically, nine layers were distinguished in the LGPGS of the northern GR that were correlated with seven seismic/acoustic units. They reflect largely different stages in the development of the Baltic Sea. Thus, a regular set of seismo-acoustic profiles enabled estimating distribution and thicknesses of different lithologic units with their depositional and environmental characteristics over a large area.
Two regional discontinuities divide the LGPGS into three allounits: glacial diamicton deposits in the lower part; ice-proximal WGD, glaciolacustrine and postglacial lake/marine deposits in the middle; and brackish-water marine deposits in the uppermost part of the sequence.
NW–SE oriented glacier relief features prevail in the GR, which corroborates the S/SE direction of the main Riga ice stream. Occasional NE–SW deviations from this direction in the Pärnu Bay and around the Irbe Strait reflect local influence of the Sakala and Kurzeme ice divide zones, respectively. There is no evidence of an ice-marginal zone crossing the central part of the GR as was supposed earlier.
en
meresetted
seismilised meetodid
akustilised mõõtmised
litoloogia
Liivi laht
sea sediments
seismic methods
acoustic measurement
lithology
Gulf of Riga
Complex seismo-acoustic and lithological study of the Lateglacial and postglacial sediments northern Gulf of Riga, eastern branch of the central Baltic Sea
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e5c7864b-e2c6-4403-8832-a99f5c8566c5/download
File
MD5
fabdeb392ad4dae57be23415b6e8c3e8
17109060
application/pdf
tsyrulnikov_arkady.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/ce03d22b-91c3-4d5e-a96f-080cdc762af9/download
File
MD5
08831e78dc9f11f4cb623d25f79845a8
100581
text/plain
tsyrulnikov_arkady.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/623402023-11-23T12:38:48Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Salumets, Andres, juhendaja
advisor
Vermeesch, Joris Robert, juhendaja
advisor
Kurg, Ants, juhendaja
author
Tšuiko, Olga
other
Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
2018-10-10T07:09:57Z
2018-10-10T07:09:57Z
2018-10-10
978-9949-77-861-4978-9949-77-862-1 (pdf)
1024-395X
http://hdl.handle.net/10062/62340
Viljatus on kogu maailmas kiiresti kasvavaks probleemiks ning iga kuues paar seisab silmitsi olukorraga, et soovitud rasedust ei teki. Esmasünnitajate keskmine vanus kasvab samuti, kuid naise vananedes tema viljakus langeb ning seetõttu pöördub tänapäeval aina rohkem paare viljatusravi poole, et leida oma probleemile lahendus. Kehaväline viljastamine (in vitro fertilization, IVF), mille korral toimub munarakkude viljastamine ning embrüote areng katseklaasis, on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod. Paraku, IVF embrüote sagedased kromosomaalsed aberratsioonid on kõige suurem väljakutse IVF ravil, sest see on üks peamisi raseduse varajase katkemise (kuni 75%) ja IVF ebaõnnestumise põhjuseid. Samas, embrüotega seotud teadustöö on piiratud eetiliste põhjuste tõttu, seega sõltuvad inimese embrüote uuringud suurel määral sobivatest loommudelitest. Kasutades uudset üksikraku kogu-genoomi analüüsi metoodikat, näidati antud doktoritöös, et ka veise IVF embrüotes esinevad väga sagedased kromosomaalsed aberratsioonid, mille tulemusena on suurem osa varajasi embrüoid mosaiiksed. Lisaks avastati, et embrüo on võimeline segregeerima ema- ja isapoolse genoomi eraldi rakuliinidesse, mis võib-olla aluseks eriploidsuse (mixoploidy) ja kimääride tekkele, kuid selle nähtuse esinemissagedus on hetkel teadmata. Kromosoomi aberratsioonid eksisteerivad samuti loomulikul teel saadud embrüotes, kuid munarakkude ja embrüote in vitro manipuleerimine suurendab genoomi ebastabiilsuse sagedust veise varajastes embrüotes, vähendades nende elujõulisust. Kui sama trend kehtib ka inimese embrüote puhul, peaks see julgustama teadus- ja meditsiinikogukonda mitte ainult parandama in vitro kultuuri tingimusi, vaid ka tõstma inimeste teadlikkust viljakuse ja IVF ravi osas. Selleks, et tuvastada embrüo aneuploidiat kasutatakse tänapäeval embrüote sõeluuringut, analüüsides kas kolmanda päeva või viienda päeva biopsiat. Viimasel ajal on aga hakatud pöörama suuremat tähelepanu ka blastotsööli vedeliku (blastotsüsti sees olev vedelik) analüüsile, kuid antud töö käigus selgus, et blastotsööli vedeliku analüüsi tulemused on vastuolulised ning seda meetodit ei saa hetkel kasutada embrüote genoomi analüüsis.
Fertility issues have become a plague of modern society, as one in six couples will encounter problems to achieve clinical pregnancy. Nowadays, natural conception is often taken for granted, leading to an increased number of couples that turn to assisted reproduction to help conceive and ultimately give birth to a healthy baby. In vitro fertilization (IVF) and embryo transfer is the most commonly performed procedure in ART. However, the uprising era of single-cell research has highlighted the alarming fact that human IVF embryos have high prevalence of chromosomal instability (CIN), which represents one of the most serious challenges in IVF. At the same time, the use of in vitro fertilization (IVF) treatment provides a unique opportunity to study the fundamentals of preimplantation human development, from fertilization to blastocyst stage of development. At the same time, embryo-related research is ethically one of the most complex areas of reproductive science that greatly relies on the use of appropriate animal models. By using novel single-cell genomics approaches, the current thesis has demonstrated that the nature and frequency of genomic abnormalities in in vitro cleavage-stage embryos is highly conserved between cattle and human. Additionally, heterogoneic cell division was discovered, by which the zygote segregates entire parental genomes into separate blastomere lineages, giving rise to mixoploidy and chimaerism, although the frequency of this phenomenon and the fate of mixoploid embryos remain to be investigated. By using the established bovine model it was demonstrated that chromosomal abnormalities are also present in naturally conceived embryos, but in vitro procedures exacerbate CIN in early embryos, compromising their survival rate. If this is the same for human this should encourage scientific and medical communities not only to refine and improve in vitro culture conditions, but also raise awareness among men and women of reproductive age. To tackle the issues of embryonic aneuploidy, embryo chromosome screening is performed, by analysing either day 3 or day 5 biopsy. Recently, the use of blastocoel fluid (BF) biopsy was proposed, but the data presented here shows that BF-DNA is not suitable for diagnostic purposes, and day 5 biopsy remains the safest option with the most reliable results.
eng
openAccess Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
embryo cells
genomes
chromosome aberrations
in vitro
Unravelling chromosomal instability in mammalian preimplantation embryos using single-cell genomics
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b192fa12-57e9-4b34-ab45-a6703dab2efa/download
File
MD5
a03e455051f6b5f2e7fb28a282c864ac
13277273
application/pdf
tsuiko_olga.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/95f8aa05-b744-4e23-9610-0caad3499608/download
File
MD5
3cf8ca231ab8aa132b8a9a870b46c091
100301
text/plain
tsuiko_olga.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/11142023-11-23T12:38:49Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Vihalemm, Peeter, juhendaja
author
Koik, Aire
2007-01-09T06:49:32Z
2007-01-09T06:49:32Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16674650
http://hdl.handle.net/10062/1114
est
Ajakirjanduse roll tervise edendamisel Kodutohtri ja Tervis Plussi näitel: potentsiaal, tegelikkus, perspektiivid
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/bd4e3d1d-5bfb-47ba-8a23-a6746d0c042f/download
File
MD5
6854260195494d80a0b95f86cd0f3384
878687
application/pdf
Koik.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a2da6c26-fa8b-46f7-9db3-cd9b7f81f8b7/download
File
MD5
5ae4ba3d48c553cf69801d9f6c59a1c0
102131
text/plain
Koik.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/151222023-11-23T12:38:50Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Едыгарова, Светлана
author
Edygarova, Svetlana
2010-07-29T10:28:31Z
2010-07-29T10:28:31Z
2010-07-29
978–9949–19–426–1 (trükis)978–9949–19–4 – (PDF)
1406–2631
http://hdl.handle.net/10062/15122
Käesolev töö on pühendatud possessiivsuse kategooria uurimisele udmurdi keeles, täpsemalt selle sisu ning grammatilise väljendamise mooduste kirjeldamisele. Uurimuse keskmes on possessiivsust väljendavad atributiivkonstruktsioonid.
Töö on üles ehitatud onomasioloogilisele ja semasioloogilisele uurimismeetoditele. Onomasioloogilist lähenemist nimetatakse ka funktsionaalseks. Seda meetodit kasutades saab kuulumussuhteid vaadelda eelkõige universaalse kultuurilise kontseptina ning uurida nende väljendamise semantilist ja kognitiivset eripära keelevahendite abil (vt nt Seiler 1983; Категория 1979; Heine 1997; Stassen 2009 jt). Teisest küljest vaadeldakse possessiivkonstruktsioone ja nende tähendusi semasioloogilist ehk struktuurset meetodit kasutades (nt Ultan 1978 jt soome-ugri uurijad, vrd. Schlachter 1960; Kokla 1963; Феоктистов 1963; Ким 1984 jt). Väitekirja esimeses peatükis vaadeldakse töö seisukohast olulisi mõisteid ning kirjeldatakse kontseptsioone, mis on käesoleva väitekirja aluseks. Teise peatüki fookuses on peamised possessiivsed situatsioonid, mida vaadeldakse kuulumussuhete semantilises raamistikus ning esitatakse noomenite klassifikatsioon, mille aluseks on nende võime evida vaadeldavaid suhteid. Kolmandas peatükis on kirjeldatud konkreetseid possessiivsust väljendavaid atributiivseid morfoloogilis-süntaktilisi konstruktsioone ning vaadeldud nende distributsiooni ja funktsioneerimise eripära. Neljandas peatükis on vaatluse all predikatiivsed konstruktsioonid ning nende semantilised ja funktsionaalsed iseärasused.
Uurimuse teoreetilise aluse moodustavad B. Heine (Heine 1997), H. J. Seileri (Seiler 1983), М. Koptjevskaja-Tamme (Koptjevskaja-Tamm 2003), J. Nicholsi (Nichols 1988), М. Žurinskaja (Журинская 1977, 1978, 1979) ning rühma autorite tööd, kes on uurinud possessiivsuse kategooriat slaavi ja balkani keeltes (Категория 1983, 1989) jt.
The present work deals with research on the category of possession in the Udmurt language; namely, it describes the semantics of the category and the linguistic means for coding it and focuses on the analysis of possessive attributive constructions.
This research is based on the use of the onomasiological and semasiological approaches. The onomasiological or functional approach treats the category of possession, first of all, as a universal cultural concept and explores linguistic means, by which its semantic and cognitive content is expressed (see, for example, Категория 1979; Seiler 1983; Heine 1997; Stassen 2009 etc.). The semasiological approach deals with the study of possessive constructions and their meaning (e. g.: Ultan 1978; also Finno-Ugric studies: Schlachter 1960; Kokla 1963; Феоктистов 1963; Ким 1984 etc.). In the first chapter the major theoretical notions and principles used as the basis of the study are stated. The second chapter provides a description of the main situations of possession to be analyzed in the semantic framework of possession and a classification of names with respect to their potential to form a possessive relation. The third chapter describes concrete attributive morpho-syntactic constructions expressing possession, their distribution and functioning. In the fourth chapter a brief description of the semantic and functional characteristics of predicative constructions is given.
As the theoretical basis of this research, publications on the theory and typology of the category (Heine 1997, Seiler 1983, Koptjevskaja-Tamm 2003, Nichols 1988, Журинская 1977, 1978, 1979), treatments of the category in Slavic and Balkan languages (Категория 1989) and other works have been used.
other
doktoritööd
possessiivsus (keelet.)
udmurdi keel
Категория посессивности в удмуртском языке
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3cc4b314-234a-486e-9e86-2ef8faed4501/download
File
MD5
d8145169e2bc1c70597cb075b9fddd87
2435404
application/pdf
edygarova_svetlana.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/111232c9-3680-4286-baca-7c43cc52afa6/download
File
MD5
71b86a5f721c51be2438b0c2da341056
166410
text/plain
edygarova_svetlana.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/254752023-11-23T12:38:50Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Hain, Hando
2012-05-15T12:18:52Z
2012-05-15T12:18:52Z
2012-05-15
978–9949–32–001–1 (trükis)978–9949–32–002–8 (PDF)
1406–1295
http://hdl.handle.net/10062/25475
Doktoritöö uurib vabatahtliku sertifitseerimise rolli ja mõjusid Ida-Euroopa üleminekutingimustes. Uurimus tugineb suurel määral juhtumiuuringule Eestis, kus möödunud 20 aasta jooksul on toimunud üleminek nn nõukogude plaanimajanduslikult majandusmudelilt kapitalistlikule turumajandusele. Tulemuste laiendamiseks Ida-Euroopale, uuriti FSC sertifitseerimisauditite käigus selle piirkonna metsamajandajatele kehtestatud parandusnõudeid. Üleminekumajanduse tingimuste välja selgitamiseks ja üldistuste tegemiseks on sertifitseerimise mõju Ida-Euroopas võrreldud Lääne-Euroopaga. Töös väidetakse, et sertifitseerimine täiendab edukalt avaliku sektori püüdlusi reguleerida metsaressursi jätkusuutlikku kasutust üleminekumajanduse tingimustes, kus valitsuse suutlikkus ühiskaupade kasutuse edukaks reguleerimiseks on piiratud.
Peale Eesti iseseisvumist 1991, toimusid mitmed olulised muudatused. Omandireformi ja mitmete poliitiliste reformide samaaegne käivitamine tõi kaasa üldise poliitilise ja seadusandliku vaakumi ning vähenes valitsuse võimekus seaduste täitmist jõustada. Metsasektoris tõi see kaasa raiemahtude mitmekordse kasvu ja ebaseaduslike tegevuste levimise, mis omakorda mõjus negatiivselt Eesti metsanduse ja puidutööstuse mainele. Nendes tingimustes tekkis valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel ja tööstusel ühine huvi võtta kasutusele alternatiivseid metsaressursi kasutust suunavaid vahendeid, mis aitaksid parandada Eesti metsanduse toimimist ning mainet. Alates aastast 1998 hakati välja töötama Eestile sobilikku säästva metsanduse standardit ning aastal 2000 väljastati esimene FSC sertifikaat erametsaomanikule Lembit Laks. Aastal 2002 omandas FSC sertifikaadi kolm aastat varem moodustatud riigitulundusasutus RMK.
Analoogilised protsessid toimusid ka mitmetes teistes Ida-Euroopa riikides, ning 21 sajandi alguses omandasid paljud (valdavalt avaliku sektori) metsamajandajad FSC sertifikaadi. Töö tulemused Eestis ja Ida-Euroopas näitavad, et sertifitseerimise käigus on nõutud mitmeid olulisi praktilisi muudatusi, mille järgimine aitab otseselt kaasa säästva metsamajandamise rakendamisele. Sertimisel on olnud positiivne mõju näiteks kemikaalide kasutuse vähendamisel, keskkonnariskide maandamisel, kaitsealade ja kaitsealuste liikide kaitsel, bioloogilist mitmekesisust soodustavate elementide kaitsel ja säilitamisel, läbipaistvamal suhtlusel huvigruppidega ja töötajate tööohutusnõuete rakendamisel. Eestis kaasati metsanduslikku diskussiooni uusi huvigruppe juba säästvat metsandust defineeriva standardi koostamise etapis, mille käigus tekkis mitmeid uudseid ideid, mis leidsid rakendamist ka praktikas. Samas ei ole sertifitseerimine Eestis mõjutanud näiteks lageraiete osakaalu ega raiete intensiivsust. Lisaks ei rakendatud sertimist laialdaselt erametsades, kus vajadus positiivsete muudatuste järele oli üleminekutingimustes suurim. Raiemahtude vähenemise ja säästlikuma metsakasutuse erametsades tõid kaasa eelkõige valitsuse poolt tehtud muudatused metsaseaduses ja selle rangem jõustamine, mis sai alguse aastal 2004.
Töö tulemused annavad alust väita, et vabatahtlik sertifitseerimine on oluline täiendav võimalus soodustada jätkusuutlikku loodusressursside kasutust üleminekutingimustes, kus avaliku sektori võimekus ressursikasutust kontrollida ja suunata on piiratud. Samas on ka sertifitseerimise enda suutlikkus piiratud. Vabatahtliku iseloomu tõttu on sertifitseerimise kasutuselevõtt vähene väiksema vastutustundega majandajate seas.
The thesis examines the role and impacts of voluntary certification in East-European transitional economies. The study relies largely on the case study of Estonia, a post-Soviet country which regained independence in 1991. The thesis claims that voluntary certification functions as an effective complementary non-governmental tool to support implementation of sustainable forest management in transitional economies where governments are struggling to effectively guide sustainable usage of forest resources.
After regaining independence in 1991, Estonia was launched into an era of fast “capitalization” and neo-liberal policy making, which left the natural resources less protected. Forest properties were restituted; however the fresh owners often had no forestry experience. Economic depression in combination with weakly enforced liberal legislation led to unsustainable and largely illegal use of forest resources. The problems were voiced by environmental stakeholders and the reputation of the Estonian forest sector was damaged, harming also the growing timber industry and manager of Estonian state forests – RMK. As a result, these stakeholder groups started to seek options for non-state methods to rehabilitate Estonian forestry. A possible solution was seen in certification and since 1998 several key stakeholders engaged in setting the sustainable forest certification standard. In 2000 the first FSC forest certificate was issued to private forest owner Lembit Laks and in 2002, an FSC certificate was awarded to RMK, managing almost 1 million hectares of Estonian state forests.
Generally similar processes occurred in several other East-European countries. As the governments were transitioning into a new economy with varying speed, managers of (mainly public) forests adopted voluntary certification rapidly during the early 21st century. Results from analyzing the changes required from forest managers across East-Europe show that certification has had several positive impacts. The reputation and environmental awareness of certified managers has improved. The protection of biodiversity and ecological functions improved and there has been increased attention towards safety of forest workers. Other aspects however have remained unchanged, such as the extensive usage of clear-cuts. Also certification has been only marginally adopted among the private forest owners, where the problems related to unsustainability were generally largest. In Estonia the situation in the private forests did not improve until stricter legislation was developed and enforced from 2004 onwards. Certification thus has limitations and a combination of state and non-state regulatory methods has been most successful.
This study claims that certification is a useful complementary tool to aid in sustainable forest management enforcement, especially in conditions where the government’s ability is limited, such as in transitional economies. However, it cannot replace the state functions, since certification is adopted first by more responsible forest managers and is less likely to be adopted by unsustainable forestry operations.
en
metsamajandus
metsapoliitika
metsad
sertifitseerimine
Eesti
forestry
forest politics
forests
certification
Estonia
The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3215ba66-ab77-48fd-a219-034133380051/download
File
MD5
611989b0e8792ab5bfc2892b49894442
1178476
application/pdf
hain_hando.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/507ed677-9a7d-419b-a42e-3e0ed40fc7e2/download
File
MD5
8a3ad476a844669210ef0a4d09d6d6ae
100230
text/plain
hain_hando.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/7182023-11-23T12:38:51Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Järvet, Arvo
2007-01-09T06:45:53Z
2007-01-09T06:45:53Z
2004
9985568478
Tartu Ester bibnumber: b16587091
http://hdl.handle.net/10062/718
eng
Influence of hydrological factors and human impact on the ecological state of shallow Lake Võrtsjärv in Estonia
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b082eb28-a066-4ce1-818d-cab9d13ad928/download
File
MD5
9ad88dc10dee569fd02f86362a287b70
1311385
application/pdf
Jarvet.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d6d9ed8a-4f61-40e7-a720-47a336f3eab4/download
File
MD5
f299b08d161bce192d10af490660dd54
100752
text/plain
Jarvet.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/695612023-11-23T12:38:53Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Makarychev, Andrey, juhendaja
advisor
Mälksoo, Maria, juhendaja
author
Kakabadze, Shota
other
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2020-09-18T08:44:00Z
2020-09-18T08:44:00Z
2020-09-18
978-9949-03-454-3978-9949-03-455-0 (pdf)
1736-4205
http://hdl.handle.net/10062/69561
See väitekiri käsitleb rahvusliku identiteedi ja välispoliitika vahelist suhet Euroopa Liidu ja Venemaa vahele jäävates riikides. Uurimistöö lähtepunktiks on sedastus, et Euroopa Liidu poolt naabruskonnas elluviidavate erinevate poliitiliste projektide osas esineb asümmeetria Euroopa Liidu enda ootuste ning sihtriikide poliitiliste eliitide ootuste vahel. Gruusia juhtumiuuring heidab valgust “limbole”, milles need naaberriigid eksisteerivad: ühelt poolt toob idapartnerlus koos assotsieerimislepingu ja põhjaliku ning laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonnaga Gruusia läbi mitmesuguste õiguslike ning tururegulatsioonide ELi standarditele lähemale. Teisalt ei paku ükski nendest projektidest otseseid Euroopa Liiduga liitumise väljavaateid, jättes partnerriigid alalisse „jõudmise“ seisundisse. Seda faasi on kontseptualiseeritud liminaalsusena ning väitekirjas rakendatakse diskursusteooriad koos stigmatiseerimise kontseptsiooniga, uurimaks diskursiivseid konstruktsioone ametlikes dokumentides, kõnedes ja meediaväljaannetes.
Analüütilistel eesmärkidel on mitmed paralleelsed diskursused väitekirjas konsolideeritud kaheks põhitüübiks: dominante (läänemeelne) ja sellele vastanduv rahvuslik identiteedikontseptsioon. Domineeriv kontseptsioon konstrueerib Gruusiat osana Euroopa perest, vastandades Euroopat „orientaalsele“ ja „barbaarsele“ Venemaale ning sidudes seeläbi Gruusia välispoliitika tsivilisatsioonilise narratiiviga. Vastanduv artikulatsioon aga käsitleb Gruusiat ida/lääne neksuses paiknevana ja defineerib seetõttu domineerivast diskursusest erinevalt nii Euroopat, kristlust kui sovetlikku minevikku, mis väljendub omakorda teistsuguses välispoliitilises agendas.
This dissertation addresses national identity/foreign policy relationship in the countries located between the European Union and Russia. As a starting point, this research takes the asymmetry between what does the European Union expect from the various projects designed to address immediate neighbors and the expectations among the political elites of the countries concerned. The case study of Georgia reveals the “limbo” these countries are in – on the one hand Eastern Partnership together with the Association Agreement and the Deep and Comprehensive Free Trade Agreement brings the whole range of legal or market regulations of Georgia close to the EU’s standards. However, none of these projects imply any membership perspective for the signatory countries thus leaving them in the constant state of becoming. This stage is conceptualized as liminality and discourse theory together with the concept of stigmatization is applied to examine discursive constructions in official documents, speeches and media outlets.
For analytical purposes this dissertation pinned down multiple parallel discourses to two basic ones – dominant (pro-Western) and the challenging national identity conceptions. The former constructs Georgia as the part of the European family vis-à-vis the “oriental” and “barbaric” Russia and thus embeds foreign policy trajectory in this civilizational narrative. On the other hand, the challenging articulation of where Georgia belongs at the west/east nexus defines Europe, Christianity or the Soviet past differently from the dominant one, thus reproducing different foreign policy agenda.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
self-image
liminality
Georgia
Caucasia
“The Caucasian chalk circle”: Georgia’s self at the East/West nexus
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/07dbd4e3-a97e-4106-9c0c-fd2e20fe07b6/download
File
MD5
60f9ef777b0f0b95a43693084bbde234
2256708
application/pdf
kakabadze_shota.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a5ef92f3-3f8f-4421-84f7-1ee1c9704938/download
File
MD5
b667de334a8252f1eeec0fca34ac6b50
100801
text/plain
kakabadze_shota.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/8602023-11-23T12:38:53Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Remme, Jaanus, juhendaja
author
Pulk, Arto
2007-01-09T06:47:02Z
2007-01-09T06:47:02Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17539092
http://hdl.handle.net/10062/860
est
Escherichia coli 16S rRNA positsioonid, mis mängivad olulist rolli 70S ribosoomi assotsiatsioonis
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3a5451c0-0667-47cc-ac97-7233ddedae69/download
File
MD5
f61794e07e571c45c5446faac8d627dc
1543400
application/pdf
pulk.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c163b7bb-a757-4fd3-94c5-1389d0ccf412/download
File
MD5
34bfd932419c9fcd0af1405226fa7ad7
101683
text/plain
pulk.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/150702023-11-23T12:38:54Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Saar, Kirke
other
Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
other
Kalvi, Anne, juhendaja
2010-06-18T11:40:00Z
2010-06-18T11:40:00Z
2010-06-18T11:40:00Z
http://hdl.handle.net/10062/15070
Magistritöö analüüsib arhitektuuri kui eripärase kunstiliigi õiguskaitse võimalusi. Töö esimeses osas esitatakse analüüs, miks arhitektuuri peaks käsitlema kunstina ja miks seetõttu on põhjendatud arhitektuuriteose kaitsmine autoriõigusega. Autor analüüsib arhitektuuri kui kunstiliigi vastandlikku olemust ja seotust tehnikavaldkonnaga. Kuna tegemist on kunstivaldkonnaga, mille loomeprotsessi reguleerivad mitmed avaliku õiguse normid, analüüsitakse töös autoriõigusliku kaitse konflikti planeerimisõiguse ja ehitusõigusega. Töö põhiliseks küsimuseks on, kuidas tasakaalustada arhitekti kui autori õigusi enda teosele tellija ja ehitise omaniku õigustega ehitisele, mis on püstitatud nende tellimusel ja finantseerimisel.
et
magistritööd
arhitektuur
autoriõigus
Arhitektuuriteose õiguskaitse: põhjendused, võimalused ja probleemid
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTA2LTE4VDExOjQwOjAwWiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/4c2e4fc6-5683-4cc7-820a-13a3d359ffef/download
File
MD5
1064ed5ff6d2dbe5bc926cef3114ee30
552050
application/pdf
saar_kirke.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a3ed72f9-48ef-4829-91f7-bd99d420b8b7/download
File
MD5
c790d68034b066338ead2beaa945cacb
102474
text/plain
saar_kirke.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/650662023-11-23T12:38:55Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Maiste, Juhan, juhendaja
advisor
Plath, Ulrike, juhendaja
author
Polli, Kadi
other
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2019-08-15T11:05:48Z
2019-08-15T11:05:48Z
2019-08-15
978-9949-03-144-3978-9949-03-145-0 (pdf)
1406-443X
http://hdl.handle.net/10062/65066
Doktoritöö võtab vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18.sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont.
Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.
This PhD thesis examines the Baltic art field during the Enlightenment, focusing on the amateur pictorial legacy. By turning our attention from the professional-institutional art world, which was still quite limited in the 18th century, to the broader circle of dilettanti, and from artistically high-quality pictures to everyday drawing practices (travel and scientific drawings, cartographical records, pictures related to local history and archaeology, journal vignettes, etc), the sudden increase of art appreciation and drawing skills among the Baltic nobility and educated class in the second half of the 18th century has been traced, along with the noteworthy role played by pictorial media during the Baltic Enlightenment. In the thesis, this change of perspective and a certain re-evaluation of the descriptive patterns related to the local art field help to highlight the special features of Baltic art, by allowing the limited aesthetic quality and the modest creative flight of the early local pictorial legacy to be treated without an inferiority complex and for its inherently Enlightenment-based pragmatic attitude and applied nature to be viewed as one of the main features of Baltic German art culture.
Along with the mapping of the local art lovers’ pictorial experiences and prototypes, the topographies of Baltic sights and landscapes that were the most important and most characteristic pictorial genre of the Baltic Enlightenment, and which created the local visual identity, are examined. Various articles explore the aspect of female dilettanti, the theme of art collections and the art market, and provide a view based on the history of mentality as it relates to the various functions and art/artist positions in Baltic society. Attention is separately paid to distinguishing between an artist’s hobby and artist’s profession and the awareness thereof in the Baltic mentality; and to several, cultural self-determinations that developed locally during the Enlightenment, and which continued to feed the amateur, Enlightenment-based and pragmatic attitude toward artistic creation during the 19th century.
est
openAccess Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Krause, Johann Wilhelm, 1757-1828
Brotze, Johann Christoph, 1742-1823
Grass, Carl Gotthard, 1767-1814
Kügelgen, Gerhard von, 1772-1820
Kügelgen, Karl von, 1772-1832
eesti
baltisaksa
kunstnikud
aadlikud
valgustusajastu
joonistused
maalid
kunstiharrastus
kunstikogud
18. saj. lõpp
19. saj. algus
Baltimaad
kunstiajalugu
kultuuriajalugu
Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b6975bf9-e98e-4f46-90c5-3f6aa7c2219f/download
File
MD5
9714a96dc66a2a49bac1beb48fc0dfd5
1844342
application/pdf
polli_kadi.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/6891ab54-fe9c-497c-a194-77a31bd3fd39/download
File
MD5
2b0a20fac375073a72117c4547b41371
102741
text/plain
polli_kadi.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/699852023-11-23T12:38:57Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Лейбов, Роман, juhendaja
author
Герасимова, Анна
other
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2020-10-19T10:12:49Z
2020-10-19T10:12:49Z
2020-10-19
978-9949-03-481-9978-9949-03-482-6 (pdf)
1406-0809
http://hdl.handle.net/10062/69985
Käesolev töö on keskendunud kaasaegse venekeelse lugeja ja tema lugemispraktikale. Toetume kontseptsioonidele lugeja kohta kirjandusprotsessis, mis on sõnastatud Janice Radway, Roger Chartier`i, Michel de Certeau jt. töödes. Samas on meie jaoks väga tähtis Brumo Latour`i actor-network teooria, nii et väitekirjas käsitletakse kaasaegseid lugejaid kogukonnana, jälgides horisontaalsidemeid nende vahel.
Uurimisallikana on väitekirjas valitud populaarsed internetiressursid, mis on pühendatud retsensioonide kirjutamisele (Livelib.ru) või otse lugemisele (veebiraamatukogu Flibusta.net). Seega on lugejate valik piiratud suurlinnade noortega, kes käsitlevad lugemist harrastusena ja meelelahutusena. Töö esimene peatükk sisaldab ajaloolist ülevaadet lugeja kui instantsi uurimisest, sh Venemaa lugejate uurimisest.
Teises peatükis määratakse uurimisala ja esitatakse kvantitatiivsed andmed, et teha järeldusi lugeja suundumuste kohta eelnimetatud ala materjali põhjal. Kolmas peatükk on pühendatud täiskasvanute hinnangule kooli kirjanduskaanonile. Neljas peatükk sisaldab kvalitatiivseid tähelepanekuid lugejate eelistuste kohta.
Selle väitekirja põhieesmärk oli uurida lugejaid kui kogukonda, jälgida nende horisontaalsidemeid, tuvastada, kuidas kujunevad nende lugejaeelistused, lugemistava ja iseloom. Töö käigus kasutati aktiivselt osalejate vaatlemist, passiivse ja mõõduka osalusega, aga ka mitmesuguseid intervjuusid. Kogutud teave võimaldas teha järeldusi mitte ainult lugemisringi ja lugemiseelistuste kohta (ka diakroonilises aspektis), vaid ka selle kohta, kuidas on lugemise roll muutunud tänapäeva ühiskonnas ja kuidas lugejad end määratlevad.
This work is focused on contemporary Russian-speaking readers and their reading practices. We rely on the ideas about the reader in the literary process, formulated in the works of Janice Radway, Roger Chartier, Michel de Certeau, and others. At the same time, Bruno Latour's actor-network theory is also important for us, so we regard contemporary readers as a community, tracing their horizontal ties into connexity.
Popular Internet resources devoted to writing reviews (Livelib.ru) or reading (Flibusta.net web-based library) were selected as the basic field of research in the thesis. The implication is that the reader's sample is limited to young residents of large cities, who are used to entertaining themselves with reading.
Chapter 1 contains a historical review tracing the evolution of views on the reader instance, as well as an essay on the study of readers in Russia. Chapter 2 defines the field of study and provides numerous quantitative data to draw conclusions about reading trends from the field defined above. Chapter 3 is devoted to reviews to the classic school canon. Chapter 4 provides qualitative observations on reading preferences in this field.
The focus of this thesis is the study of readers as a community, tracing their horizontal connections, from which follows attention to their reading preferences and the nature of their reading. In the course of our work, we were actively using participant observation, with passive and moderate participation, as well as various kinds of interviews. The collected information allowed us to draw conclusions not only about the reading range and reading preferences (also in the diachronic aspect), but also about how the role of reading has changed and how readers define themselves.
rus
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
fiction
readers
Russian
reader surveys
texts
reception
Проблема реального реципиента художественного текста: анализ современных читательских практик
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9146e908-b2fb-491a-96cf-b357b4c5e1f8/download
File
MD5
71a0212c91496772b2bc130f86120293
5975794
application/pdf
gerasimova_anna.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/7971c49d-087e-474e-a013-a6bb5c975094/download
File
MD5
23ab7d55f8ed49a3797635cc603bd808
173942
text/plain
gerasimova_anna.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/8202023-11-23T12:38:57Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Viru, Mehis, juhendaja
advisor
Visnapuu, Milvi, juhendaja
author
Aasmäe, Katrin
2007-01-09T06:46:43Z
2007-01-09T06:46:43Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18245936
http://hdl.handle.net/10062/820
est
Eesti meistriliiga meeskäsipallurite kehaehituslikud iseärasused, motoorne võimekus ning viskeresultatiivsus mängus
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/343913a0-3214-4b86-bff4-362a90a18990/download
File
MD5
fee3d788024c0dd2163aeb4fdb4ccd20
542060
application/pdf
aasmaekatrin.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d94bd7bb-bfc1-44bb-855b-606790d2ce47/download
File
MD5
4b31b20a1098b197dd0c941cd6d05ace
103098
text/plain
aasmaekatrin.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/27312023-11-23T12:38:58Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Sepp, Artur
2007-05-31T09:40:58Z
2007-05-31T09:40:58Z
2007-05-31T09:40:58Z
http://hdl.handle.net/10062/2731
en
Affine models in mathematical finance: an analytical approach
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA1LTMxVDA5OjQwOjQ4WiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/764036dc-16c9-4120-8590-7b6ab404373c/download
File
MD5
67f8a3f7284562f588fa9f3ad3382087
3101670
application/pdf
sepp_artur.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5671d2f7-2e7a-4852-a429-f47b14d3a51c/download
File
MD5
c33c6a7c4d660990ca620b15cae32964
104056
text/plain
sepp_artur.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/5642023-11-23T12:38:59Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Paris, Peeter, juhendaja
author
Valk, Fred
2007-01-09T06:44:40Z
2007-01-09T06:44:40Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17395112
http://hdl.handle.net/10062/564
est
Elektrivälja tugevuse määramine gaaslahenduses lämmastiku kiirgusspektri abil
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a69d92c4-5412-4704-ba2d-ac24b8329dae/download
File
MD5
75eaa8fd9e3e6d50c620147850619b66
863969
application/pdf
valk.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3ecbd4aa-240f-4e5e-a903-5df97f823dd0/download
File
MD5
8987ad0838529ed9acc4ff426ef062f5
104129
text/plain
valk.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/911892023-11-23T12:39:06Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Sagris, Valentina, juhendaja
advisor
Jaagus, Jaak, juhendaja
author
Buo, Isaac Newton Kwasi
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2023-06-30T11:04:11Z
2023-06-30T11:04:11Z
2023-06-30
978-9916-27-250-3978-9916-27-251-0 (pdf)
1406-12952806-2302 (pdf)
https://hdl.handle.net/10062/91189
Linnas on palju soojust neelavaid pindu, mis muudavad linna ümbritsevast maapiirkonnast soojemaks. Kuumalaine ajal tõuseb linna õhutemperatuur tasemeni, mis kahjustab inimeste tervist ja heaolu: linn kuumeneb üle. Kliimaprognoosid näitavad, et kuumalained muutuvad sagedasemaks ja intensiivsusemaks. Ruumiliste soojusandmete puudumine takistab oluliselt kuuma leevendamise kavade väljatöötamist.
Väitekirjas kasutatakse kaugseiret, masinõpet ja kiirgusvoo erinevas mõõtkavas modelleerimist linnade ülekuumenemise hindamiseks. Kaugseire andmete kasutamisel on kaks probleemi: pilvede tõttu tekkivad andmelüngad ja erinevatelt satelliitidelt saadud andmete erineva ajasamm ruumiline täpsus. Töös loodi masinõppe mudelid, et täita lüngad satelliidi mõõdetud maapinna temperatuuri andmestikus ja luua suure lahutusvõimega sünteetilisi kaarte.
Uuriti ka, kuidas keskmist kiirgustemperatuuri ehk inimkeha soojuskoormust saab modelleerida suurtes linnades suure ruumilise lahutusvõimega ning kuidas jalakäijale majade ja puude varju hinnata kõnnitee varju katvust arvutades.
Töös genereeritud andmestik on oluline sisend linna ülekuumenemise vältimisel. Edasised uuringud peavad keskenduma masinõppemudelite täiustamisele, et ennustada maapinna temperatuuri ja modelleerida inimkeha soojuskoormust sõltuvalt liikumisharjumustest. Töös loodud andmestik koos sotsialmajanduslike ja demograafiliste andmetega võimaldab linnakeskkonda ülekuumenemisele paremini kohandada, tagamaks elanikkonna ohutuse ja heaolu.
Cities are warmer than their surrounding rural areas because of the abundance of impervious and heat-trapping surfaces. During a heatwave, a city’s ambient temperature rises to levels detrimental to the well-being of urban dwellers. This is known as urban overheating. Current climate projections indicate that heatwaves will increase in frequency with higher intensities. Lack of spatially explicit thermal data at various scales poses a significant challenge for city governments in developing comprehensive heat mitigation plans.
This thesis proposes using remote sensing, machine learning, and radiative flux modeling to generate multi-scale thermal datasets for evaluating urban overheating. The thesis addresses two challenges when using satellite land surface temperature (LST) to assess urban overheating—the first concerns missing data due to clouds obscuring the satellite’s view of the Earth. The second is the trade-off between spatial and temporal resolution that must be made when using LST to assess overheating. The thesis created machine learning models to fill gaps in satellite LST and generate synthetic LST at local climate scales to address these challenges.
The thesis also examines how Mean Radiant Temperature (TMRT) - the total heat load on a human body can be modeled for large cities at high spatial resolutions and how shade available to pedestrians can be quantified by calculating sidewalk shade coverage.
When combined with socio-economic and demographic data, the datasets generated in the thesis will inform heat action plans in the respective study sites. Further research should improve machine learning models to predict LST and combine pedestrian heat exposure with travel patterns data. The thesis concludes by emphasizing the importance of making cities heat-ready to ensure the safety and well-being of urban dwellers, especially vulnerable populations.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
climate change
global warming
towns
overheating
air temperature
high temperatures
heat radiation
remote sensing
automatic learning
modelling (science)
Multi-scale thermal remote sensing, machine learning and radiative flux modeling to assess urban overheating
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/00242d81-f04c-4c10-9fb7-cb40c044333f/download
File
MD5
fd49c6120fdf5b1db785a4b531dd2e54
15930641
application/pdf
buo_isaac_newton_kwasi.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/97ac0873-50ed-4150-9d35-bb981893e397/download
File
MD5
2180385220ac88d8f0022b6bca52bc70
100629
text/plain
buo_isaac_newton_kwasi.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/621382023-11-23T12:39:08Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Tedersoo, Leho, juhendaja
advisor
Kõljalg, Urmas, juhendaja
author
Kohout, Petr
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2018-09-25T07:33:27Z
2018-09-25T07:33:27Z
2018-09-25
978-9949-77-857-7978-9949-77-858-4 (pdf)
1024-6479
http://hdl.handle.net/10062/62138
Sümbioos mükoriisa ehk seenjuure vahendusel on üks vanimaid ja enim levinud mutualismivorme maailmas. Mükoriissetes suhetes seenpartner varustab taime vees lahustunud mineraalainetega ning saab taimelt vastu suhkruid. Erikoidne mükoriisa (ErM) on arbuskulaarse mükoriisa ja ektomükoriisa kõrval evolutsiooniliselt noorim mükoriisatüüp. Taimed sugukonnast kanarbikulised (Ericaceae), kuhu kuuluvad ka mustikas, pohl ja kanarbik, moodustavad ErM sümbioosi mitmete rühmade mullas ja juurtes elavate endofüütsete seentega. Seenehüüfid kasvavad taime juurerakkudesse sisse ja moodustavad paunakesi – ajukujulisi struktuure, kus taime rakumembraani ja seeneraku piirpind on oluliselt suurenenud toitaainete vahetuse soodustamiseks. Kanarbikulised esinevad sageli vaestel happelistel muldadel, kus toitained on peamiselt orgaanilisel kujul ja raskesti taimedele omastatavad. Kanarbikuliste peamine ökoloogiline kohastumus ongi mükoriisaseente abil makro- ja mikroelementide kättesaamine. Kanarbikulised on metsanduse ja põllumajanduse aspektist väheolulised, mistõttu ErM ökofüsioloogia ja sellega seotud seente elurikkust on vähe uuritud võrreldes teiste mükoriisatüüpidega. Senised elurikkuse uuringud ja mükoriisa sünteesi katse näitavad, et ErM moodustavad seened kuuluvad mitmesse kottseente (Helotiales, Chaetothyriales) ja kandseente (Sebacinales, Hymenochaetales) seltsidesse. Oma väitekirjas keskendun erinevatele aspektidele ErM seente elurikkuses ja ökoloogias, eelkõige keskkonnaparameetritele, mis mõjutavad seenekooslusi. ErM seente tuvastamiseks isoleerisin kanarbikuliste ja hariliku kuuse juurtes kasvavad seened puhaskultuuri Tsehhimaa ja Norra metsadest ning viisin läbi mükoriisa sünteesi katsed laboris. Välitööde käigus kogusime kanarbikuliste juuri Mount Wilhelmi mäelt Paapua Uus-Guineas ja Drakensbergi mägedest Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kasutasin Roche 454 pürosekveneerimise tehnoloogiat sealt kogutud juurtelt seente määramiseks. Leidsin, et senimääramata kandseente haru moodustab erikoidset mükoriisat, kus taimerakkude pinnal areneb õhuke seeneniidistiku kiht ja seen soodustab mustika kasvu ning lagundab aromaatseid polümeere. Kuusejuurtelt isoleeritud kottseened Pezoloma ericae liigikompleksist on võimelised moodustama erikoidsele mükoriisale iseloomulikke struktuure mustika juurerakkudes. Kottseeneliik Acephala macrosclerotiorum moodustab ektomükoriisat hariliku kuusega ja erikoidset mükoriisat mustikaga laboritingimustes. Kanarbikuliste seenekooslusi mõjutavad paljud keskkonnaparameetrid, eelkõige kõrgus üle merepinna, peremeestaime liik ning mikroelupaik niiskuse gradiendil. Erikoidset mükoriisat moodustavad seened erinevad tugevasti oma leviku poolest.
Vast majority of plants live in mutually beneficial partnership with soil fungi. This partnership is called mycorrhizal symbiosis, which plays a crucial role in plant nutrient uptake. Plants feed symbiotic fungi with energy-rich compounds, such as sugars. Mycorrhizal symbiosis is one of the oldest and the most widespread symbioses on the Earth. Several types of mycorrhizal symbiosis have evolved during almost 500 million years. One of the youngest mycorrhizal type is ericoid mycorrhizal (ErM) symbiosis, a mutualistic relationship formed between plants from the Ericaceae family (so-called ericoid mycorrhizal plants; e.g. blueberry, rhododendron, heather) and diverse group of soil fungi (so-called ericoid mycorrhizal fungi). Ericoid mycorrhizal plants often occur in very harsh environments on extremely poor soils, where most of the nutrients are not directly available for plants, because these are locked up in complex forms of soil organic matter. The ErM symbiosis represents a key evolutionary adaptation of ErM plants to take up the nutrients from such substrates and survive in unfavorable conditions. In spite of the importance of ErM for the plants and fungi as well as for functioning of the ecosystems, ErM remains largely overlooked compared to the more common mycorrhizal types, such as arbuscular mycorrhiza and ectomycorrhizal; and a broader general understanding of the ErM symbiosis is therefore lacking. In this thesis, I focus on Ericaceae-associated fungi from various aspects of the partnership. Firstly, this thesis aims to determine the occurrence of ericoid mycorrhizal life-style among fungi. Furthermore, the thesis also focused on determination of environmental factors which significantly affect composition of fungal communities associated with roots of ErM plants. I found a novel lineage of fungi from the Basidiomycota phylum, which formed characteristic sheathed ErM symbiosis and enhanced growth of blueberry in vitro. This mycobiont showed even better ability to degrade a highly recalcitrant substrate compare to previsouly determined ErM fungi. In addition, I found that the communities of Ericaceae root-associated fungi were affected by environmental factors such as elevation and host plant species on a local spatial scale. On the global scale I found that some ErM fungal species have a very broad distribution range, while other species have much narrower distribution range restricted to a single hemisphere or continent.
eng
openAccess Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
mycorrhiza
symbiosis
mycobiota
biological diversity
synecology
Ericaceae
Ecology of ericoid mycorrhizal fungi
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/26a03b8e-5ea9-4be7-bda9-9bba25824458/download
File
MD5
246ca3aa1d7527b1c47bf01034df7215
1253750
application/pdf
kohout_petr.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1f7bf568-a4df-4fa1-a675-20292e85d9c5/download
File
MD5
3a67547355a6e3bb05007cf4b8e7b77f
100843
text/plain
kohout_petr.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/10472023-11-23T12:39:08Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Harro, Jaanus, juhendaja
author
Alttoa, Aet
2007-01-09T06:48:53Z
2007-01-09T06:48:53Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16713783
http://hdl.handle.net/10062/1047
eng
The neurochemical regulation of rat exploratory behaviour: focus on dopaminergic and noradrenergic neurotransmission
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/6de0414a-6fcc-4ab3-992d-e1c12cf056b3/download
File
MD5
410e59c7878fe19a7892a83b26a116a4
972785
application/pdf
Alttoa.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/dbfcf3de-a743-48e3-bbad-ff742c737740/download
File
MD5
1137c98622bb89733a55b8a2ab09efc4
100469
text/plain
Alttoa.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/684352023-11-23T12:39:10Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Zafra, Raul Vicente, juhendaja
author
Kuzovkin, Ilya
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2020-07-09T08:36:24Z
2020-07-09T08:36:24Z
2020-07-09
978-9949-03-398-0978-9949-03-399-7 (pdf)
2613-5906
http://hdl.handle.net/10062/68435
Modelleerimine on inimkonna põline viis keerulistest nähtustest arusaamiseks. Planeetide liikumise mudel, gravitatsiooni mudel ja osakestefüüsika standardmudel on näited selle lähenemise edukusest. Neuroteaduses on olemas kaks viisi mudelite loomiseks: traditsiooniline hüpoteesipõhine lähenemine, mille puhul kõigepealt mudel sõnastatakse ja alles siis valideeritakse andmete peal; ja uuem andmepõhine lähenemine, mis toetub masinõpele, et sõnastada mudeleid automaatselt.
Hüpoteesipõhine viis annab täieliku mõistmise sellest, kuidas mudel töötab, aga nõuab aega, kuna iga hüpotees peab olema sõnastatud ja valideeritud käsitsi. Andmepõhine lähenemine toetub ainult andmetele ja arvutuslikele ressurssidele mudelite otsimisel, aga ei seleta kuidas täpselt mudel jõuab oma tulemusteni. Me väidame, et neuroandmestike suur hulk ja nende mahu kiire kasv nõuab andmepõhise lähenemise laiemat kasutuselevõttu neuroteaduses, nihkes uurija rolli mudelite tööprintsiipide tõlgendamisele.
Doktoritöö koosneb kolmest näitest neuroteaduse teadmisi avastamisest masinõppe tõlgendamismeetodeid kasutades. Esimeses uuringus tõlgendatava mudeli abiga me kirjeldame millised ajas muutuvad sageduskomponendid iseloomustavad inimese ajusignaali visuaalsete objektide tuvastamise ülesande puhul. Teises uuringus võrdleme omavahel signaale inimese aju ventraalses piirkonnas ja konvolutsiooniliste tehisnärvivõrkude aktivatsioone erinevates kihtides. Säärane võrdlus võimaldas meil kinnitada hüpoteesi, et mõlemad süsteemid kasutavad hierarhilist struktuuri. Viimane näide kasutab topoloogiat säilitavat mõõtmelisuse vähendamise ja visualiseerimise meetodit, et näha, millised ajusignaalid ja mõtteseisundid on üksteisele sarnased.
Viimased tulemused masinõppes ja tehisintellektis näitasid et mõned mehhanismid meie ajus on sarnased mehhanismidega, milleni jõuavad õppimise käigus masinõppe algoritmid. Oma tööga me rõhutame masinõppe mudelite tõlgendamise tähtsust selliste mehhanismide avastamiseks.
Building a model of a complex phenomenon is an ancient way of gaining knowledge and understanding of the reality around us. Models of planetary motion, gravity, particle physics are examples of this approach. In neuroscience, there are two ways of coming up with explanations of reality: a traditional hypothesis-driven approach, where a model is first formulated and then tested using the data, and a more recent data-driven approach, that relies on machine learning to generate models automatically.
Hypothesis-driven approach provides full understanding of the model, but is time-consuming as each model has to be conceived and tested manually. Data-driven approach requires only the data and computational resources to sift through potential models, saving time, but leaving the resulting model itself to be a black box. Given the growing amount of neural data, we argue in favor of a more widespread adoption of the data-driven approach, reallocating part of the human effort from manual modeling.
The thesis is based on three examples of how interpretation of machine-learned models leads to neuroscientific insights on three different levels of neural organization. Our first interpretable model is used to characterize neural dynamics of localized neural activity during the task of visual perceptual categorization. Next, we compare the activity of human visual system with the activity of a convolutional neural network, revealing explanations about the functional organization of human visual cortex. Lastly, we use dimensionality reduction and visualization techniques to understand relative organization of mental concepts within a subject's mental state space and apply it in the context of brain-computer interfaces.
Recent results in neuroscience and AI show similarities between the mechanisms of both systems. This fact endorses the relevance of our approach: interpreting the mechanisms employed by machine learning models can shed light on the mechanisms employed by our brain
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
automatic learning
neurosciences
Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b5731120-4d8b-4f2f-b09e-4450b50ef933/download
File
MD5
b6956329ae67befd0b9fc39c08702cd5
30311919
application/pdf
kuzovkin_ilya.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9e1d17ad-7cbc-4f6f-90b6-bbb0b949081c/download
File
MD5
f1d128c3e8208cbf2081bd3de2c48929
100273
text/plain
kuzovkin_ilya.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/152482023-11-23T12:39:11Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Saarniit, Külli
other
Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
other
Veldi, Enn, juhendaja
2010-08-19T10:18:24Z
2010-08-19T10:18:24Z
2010-08-19
http://hdl.handle.net/10062/15248
Magistritöö eesmärk on analüüsida Kaitseväe Ühendadtud Õppeasutusetes kasutatavat sõjaväelise inglise keele õpikut Campaign, tuua välja selle tugevad ja nõrgad küljed ning näidata, kuidas seda on võimalik integreerida üldkeelt õpetavate inglise keele õpikutega õpiku Total English näitel.
Magistritöö koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk selgitab sõjaväelise inglise keele eripära, annab ülevaate materjalide hindamise ja analüüsi teooriatest, selgitab NATO STANAG 6001 keeletestide nõudeid NATO vägedele, annab ülevaate õpitingimustest, õpilaste eripärast ning sõjaväelise inglise keele õpikutest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Teine peatükk keskendub Campaign 2 analüüsile. Selle õpiku kasutamine on olnud viimastel aastatel kõige ulatuslikum, kuna vastava tasemega (kesktase) õpilasi on olnud kursustel kõige rohkem. Kolmas peatükk esitab Campaign 1 ja Campaign 3 analüüsi. Neljandas peatükis arutletakse Campaign õpikute tugevaid ja nõrku külgi ning tuuakse näiteid, kuidas saaks Campaign õpikuid integreerida üldinglise keelt õpetatavate õpikutega.
Analüüs toob välja Campaign õpikute eelised ja puudused ning pakub viise, kuidas sõjaväelise inglise keele õpikut on võimalik integreerida üldkeele õpikuga, et vältida analüüsi käigus esilekerkinud probleeme.
en
magistritööd
inglise keel
Analysis of a set of coursebooks for teaching military English
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/88602af5-e633-41e3-af23-33bbfe56cea7/download
File
MD5
5c6fe2313d3a827f7a7c1165ff02aa45
4250505
application/pdf
saarniit_kylli.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a5f9cfdb-22c9-4864-ae5e-eb2b299cbdda/download
File
MD5
fa69b1fdc31e26538018fc781f25646a
100214
text/plain
saarniit_kylli.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/10292023-11-23T12:39:12Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Tammaru, Tiit, juhendaja
author
Ideon, Andres
2007-01-09T06:48:27Z
2007-01-09T06:48:27Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18333783
http://hdl.handle.net/10062/1029
est
Eeslinnastumisest Tallinna linnastus
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/71e6310a-6a17-4a4f-93fa-4d1d053644a5/download
File
MD5
a0481145111646780ea92793cdddabf7
2266568
application/pdf
ideonandres.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/df62e163-b830-4b71-b3e4-cdc08309af28/download
File
MD5
a62d6f6bd9e2a6079732e67c8e1fb1ec
102393
text/plain
ideonandres.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/899572023-11-23T12:39:13Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Ploom, Anu, juhendaja
advisor
Järv, Jaak, juhendaja
author
Arujõe-Sado, Meeli
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2023-05-26T07:35:13Z
2023-05-26T07:35:13Z
2023-05-26
978-9916-27-221-3978-9916-27-222-0 (pdf)
1406-02992806-2159 (pdf)
http://hdl.handle.net/10062/89957
Asa-peptiidid on peptiidi analoogid, mis lagunevad elusorganismis aeglasemalt ja on seetõttu paljulubavad ravimikandidaadid. Nende bioaktiivsete omaduste laiemat uurimist takistavad aga asa-peptiidsideme sünteesil ilmnevad probleemid, eelkõige madal saagis ja aeglane reaktsioon. Reaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine on üheks võimaluseks eksperimentaalselt hinnata amino- ja asa-aminohapete N-terminaalse aminorühma reaktsioonivõime erinevust ning uurida tahkefaasi peptiidsünteesi protokolli sobivust asa-peptiidsideme moodustamiseks. Tulemustest selgus, et tavalist tahkefaasi peptiidsünteesi protokolli ei saa rakendada otseselt asa-peptiidsünteesis. Asa-peptiidsideme reaktsiooni mõjutavad nii kasutatava aktivaatori efektiivsus kui ka aminohappe ja asa-aminohappe kõrvalahela steeriline efekt. Seega on vajalik asa-peptiidide sünteesimeetodeid arendada suunas, mis võimaldaks asa-aminohappe N-terminaali efektiivsemat atsüülimist. See on oluline automatiseeritud asa-peptiidide sünteesimeetodite loomiseks, mis omakorda annaks võimaluse nende ühendite bioaktiivsuse laiaulatuslikumateks uuringuteks.
Aza-peptides are peptide analogues that degrade more slowly in the living organisms and are therefore promising drug candidates. However, the problems encountered in the synthesis of the aza-peptide bond, especially the low yield and slow reaction, hinder the wider investigation of their bioactive properties. Determining the kinetic parameters of the reaction is one way to experimentally evaluate the difference in the reactivity of the N-terminal amino group of amino and aza-amino acids and to study the suitability of the solid-phase peptide synthesis protocol for aza-peptide bond formation. Performed kinetic studies showed that standard solid-phase peptide synthesis protocol cannot be applied directly to aza-peptide synthesis. The reaction of the aza-peptide bond is influenced by the effectiveness of the activator used as well as the steric effect of the side chain of the amino acid and the aza-amino acid. Therefore, it is necessary to develop the synthesis methods for aza-peptides in a direction that would enable more effective acylation of the N-terminal of the aza-amino acid. This is important for the creation of automated aza-peptide synthesis methods, which in turn would provide an opportunity for more comprehensive studies of the bioactivity of these compounds.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
peptide bond synthesis
acylation
chemical synthesis
Structural effects in aza-peptide bond formation reaction
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c6dcdab3-e0ad-4d89-b1ae-4b171f4515a0/download
File
MD5
8dbbb16d75200a7fdc675ed2d2d78b07
1566224
application/pdf
arujoe-sado_meelis.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/f020c04d-2750-4391-b1a3-e0264579de18/download
File
MD5
0a049673e50ffe560c0c693ee8483b23
100699
text/plain
arujoe-sado_meelis.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/5142023-11-23T12:39:14Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Eelmäe, Priit, 1972-, juhendaja
author
Bürkland, Tuuli
2007-01-09T06:44:15Z
2007-01-09T06:44:15Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17443970
http://hdl.handle.net/10062/514
est
Ratsutamisteraapia ja tserebraalparalüüsiga laste kehaline võimekus
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/948ea3b0-b6ee-4f0d-9474-2bb9caaba1ad/download
File
MD5
1742eee56a8d346412bdd31109782a7b
1530462
application/pdf
byrkland.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/09b87405-0097-4818-aafb-18a223bcab59/download
File
MD5
c62db043989d82fbfd627ccead7d6c10
102142
text/plain
byrkland.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/684752023-11-23T12:39:19Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Sellin, Arne, juhendaja
author
Kangur, Ott
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2020-07-13T06:23:13Z
2020-07-13T06:23:13Z
2020-07-13
978-9949-03-408-6978-9949-03-409-3 (pdf)
1024-6479
http://hdl.handle.net/10062/68475
Tavapäraselt uuritakse taimi päevasel ajal, kui toimub fotosüntees ning intensiivne veevahetus taime ja keskkonna vahel. Kuid paaril viimasel kümnendil on uurijate hulgas olulist tähelepanu pälvinud ka öine ja eriti koidueelne taimede veevahetus. Senini ei ole selgelt teada, millised faktorid ja kuidas mõjutavad öist ksüleemivoolu ehk vee liikumist vartes, lehtedel asuvate õhulõhede avatust öösel ja enne koitu ning lehe koidueelset veepotentsiaali, mida sageli kasutatakse mulla veestaatuse hinnanguna.
Kasvuhoones üheksa parasvöötme puuliigi peal läbi viidud katse näitas, et mulla piisava veevarustuse korral on kiiremakasvuliste pioneerliikide öine õhulõhede juhtivus kõrgem kui aeglasekasvulistel liikidel. See reegel kehtib liikide puhul, mis asustavad parasvöötme niiskemaid ja jahedamaid piirkondi: harilik haab (Populus tremula), arukask (Betula pendula) ja sanglepp (Alnus glutinosa). Põuatingimustes liikide vahel erinevused õhulõhede juhtivuses kaovad. Eestis läbi viidud eksperimendi käigus kogutud andmed demonstreerisid hübriidhaaval (Populus tremula × P. tremuloides) erinevust lehe ja mulla veepotentsiaalide vahel ja öise ksüleemivoolu esinemist. Mõlema tunnuse positiivne sõltuvus atmosfääri kuivusest viitab selgelt asjaolule, et sel liigil on õhulõhed öösel avatud. Sellest tulemusest järeldub, et kuivemate ja soojemate ööde korral ei saa koidueelset lehe veepotentsiaali kasutada mulla veestaatuse hinnanguna. Lisaks tõestasid meie eksperimendid, et hübriidhaab on võimeline omastama kastevett lehtede pinnalt, mis võib koidueelset veepotentsiaali omakorda vastupidiselt mõjutada. Kasvukambris läbi viidud katses näitasid kõrge päevase õhuniiskuse tingimustes kasvanud hübriidhaavad, et nende öine ksüleemivool suureneb, kui järsult õhuniiskust vähendada. Mõõduka õhuniiskuse käes kasvanud puudel sellist reaktsiooni ei täheldatud. See viitab kõrgema õhuniiskusega keskkonnas kasvanud puude nõrgenenud õhulõhede kontrollile. Välikatsetes sellist efekti ei tuvastatud. Võttes arvesse nii regionaalseid kui globaalseid kliimamuutuste trende, on väga tõenäoline, et suureneb nii puude öise transpiratsiooni osakaal kogu ööpäevases veekaos kui ka vajadus arvestada öise transpiratsiooniga ökosüsteemide veebilansi arvutustes.
Plants are usually studied during daytime when photosynthesis and intensive water exchange between the plant and the environment takes place. However, nocturnal and predawn water relations of plants have also gained considerable attention during recent decades. Nevertheless, there are still uncertainties what factors and how may affect characteristics like nocturnal sap flow, nocturnal and predawn stomatal conductance, and predawn leaf water potential – a characteristic commonly used for estimating soil water status. The aim of this thesis was to compare nocturnal stomatal conductance and predawn water potential disequilibrium between leaf and soil (PDD) in temperate deciduous tree species differing in ecological demands and life strategies; to elucidate the environmental factors that govern nocturnal transpiration and PDD; and to test whether increasing daytime atmospheric humidity – a climate trend predicted for high northern latitudes – affects nocturnal water use in broadleaved trees.
An experiment in nine temperate tree species in a greenhouse demonstrated that under ample soil water availability, fast-growing pioneer species exhibited higher night-time stomatal conductance compared to slow-growing late-successional species. That was true about the species originating from more humid and cooler regions (e.g. Populus tremula, Betula pendula, Alnus glutinosa). In drought conditions the differences in stomatal conductance between the species disappeared. Field studies carried out in Estonia proved the occurrence of significant PDD and nocturnal sap flow in hybrid aspen (Populus tremula × P. tremuloides). Positive effect of nocturnal atmospheric evaporative demand on both characteristics is a solid proof of open stomata at night. This suggests that under drier and warmer atmospheric conditions predawn leaf water status cannot be used as a reliable estimate of soil water status. Our experiments proved that hybrid aspen trees are able to absorb dew water from leaf surface, exhibiting foliar water uptake, which might also bias predawn leaf water status. In a growth chamber experiment, hybrid aspen saplings grown under elevated air humidity responded with increased sap flux density to a rise in atmospheric evaporative demand at night, which evidences weakened stomatal control over water loss, although the field studies did not support that finding. Taking into account the regional and global climate trends, it is very likely that the proportion of nocturnal water losses in total daily transpiration of trees as well as the necessity for considering nocturnal transpiration in calculations of landscape or ecosystem water balance will increase in the future.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
water exchange
temperate regions
deciduous trees
Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c4286c2b-0e77-4528-a568-5b9697034b41/download
File
MD5
e3262b041af93323a318d73b4d0276ec
2504100
application/pdf
kangur_ott.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1137da47-fb0d-4093-ab77-21c35c67a677/download
File
MD5
5fc417a43ae7ef9f2c643f34bbc22a56
100977
text/plain
kangur_ott.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/948872024-02-22T05:58:39Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Merits, Andres, juhendaja
author
Wang, Sainan
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2024-01-10T11:14:06Z
2024-01-10T11:14:06Z
2024-01-10
978-9916-27-447-7978-9916-27-448-4 (pdf)
2228-08552806-2620 (pdf)
https://hdl.handle.net/10062/94887
Alfaviirused on positiivse polaarsusega RNA genoomi ja ümbrisega viirused mis on vastutavad paljude inimeste ja loomade haiguste eest. Üks meditsiiniliselt olulisemaid alfaviiruseid on chikungunya viirus (CHIKV). Selle viiruse põhjustav chikungunya palavik on äge haigus millega tavaliselt kaasneb lööve ja liigesevalud, ja millele sageli järgneb kuid või isegi aastaid kestev krooniline faas. Viimase kahekümne aasta jooksul on CHIKV põhjustanud miljoneid nakkusjuhtumeid enam kui 50-s riigis ja temast on saanud ülemaailmse tähtsusega patogeen. Litsentseeritud ravimid CHIKV põhjustatud haiguse raviks puuduvad.
Alfaviiruse genoomse RNA replikatsioon sõltub RNA sünteesi ja modifikatsiooni protsessist mida viivad läbi viiruse poolt kodeeritud mitte-struktuurvalgud (nsP-d). nsP2 valku peetakse RNA replikatsiooni võtmevalguks ja peamiseks regulaatoriks. Siiski olid nsP2 valgu ensümaatiliste aktiivsuste ja muude funktsioonide omavahelised seosed ebapiisavalt uuritud. Käesolev uuring selgitas välja nsP2 valgus struktuuri mis võimaldab paremini mõista selle valgu funktsioone alfaviiruse replikatsioonis. Samuti näitasime, et nsP2-d saab kohandada täiendavate viiruse replikatsiooni jaoks oluliste funktsioonide täitmiseks. Selle uurimistöö peamised järelduse on järgnevad:
1: Tuvastasime kriitilised aminohapped jäägid, mis vahendavad „stacking“ interaktsioone nsP2 valgu ja CHIKV genoomi 3' otsa vahel. Nende interaktsioonide takistamine muudab viiruse paljunemisvõimetuks.
2: Paindlik domeenide vaheline regioon, mis ühendab nsP2 valgu N-otsa poolset helikaasi ja C-otsa poolset proteaasi piirkondi, on CHIKV replikatsiooni jaoks samuti hädavajalik. Ainult väikesed muudatused selles piirkonnas, nagu ühe aminohappejäägi eemaldamine ja kuni 10 aminohappejäägi lisamine, ei mõjuta oluliselt viiruse replikatsiooni. Suuremad muudatused, nagu kolme või viie aminohappejäägi eemaldamine, inaktiveerivad viiruse.
3: G3BP/Rin seondumise motiivide sisestamine nsP2 paindlikesse (domeenide vahelistesse) piirkondadesse oli mitte ainult viiruse poolt talutav vaid ka funktsionaalselt efektiivne - sisestatud järjestus suutis toetada mutantse CHIKV replikatsiooni nii imetajate kui ka putukarakkudes. Samad motiivid taastasid viiruse, mille nsP3 valgus puudusid G3BP seondumise motiivid, võime paljuneda imetaja rakkudes.Alphaviruses are enveloped viruses with positive-strand RNA genomes that are responsible for many human and animal diseases. One of the most medically important alphaviruses is chikungunya virus (CHIKV), which can cause chikungunya fever, an acute febrile disease typically accompanied by rash and debilitating and chronic arthralgia that can last for months or even years. Since its first massive outbreak at 2004, CHIKV has caused millions of cases in over 50 countries and has become a re-emerging pathogen of global importance. However, there are no licensed drugs to treat the disease caused by CHIKV infection.
Alphavirus genomic RNA replication depends on the process of RNA synthesis and modification carried out by non-structural proteins (nsPs) encoded by viral RNA. nsP2 is considered as the main driving force and master-regulator of RNA replication. However, the coordination of multiple enzymatic activities and other functions of nsP2 was poorly understood. The current study provided structural basis for better understanding of the roles of nsP2 in the alphavirus replication process; it also indicated that nsP2 can be engineered to perform additional functions required for virus replication. The main conclusions of this study could be illustrated as follows:
1: We identified the crucial residues that formed the stacking interactions between nsP2 and the RNA molecule corresponding to conserved 3’ end of CHIKV genome. Disruption of these interactions was found to have detrimental effect on viral RNA replication.
2: The flexible interdomain linker, connecting the N-terminal helicase and C-terminal protease regions of nsP2, was found to be essential for CHIKV replication as well; only small changes such as the deletion of one amino acid residue and the insertion of up to 10 amino acids residues were tolerated without significant impact on viral replication. However, the deletion of three or five residues of linker was lethal for CHIKV.
3: The insertion of G3BP/Rin binding motifs into the flexible regions of nsP2 (in the linker region or between different domains of nsP2 protease) was not only tolerated but the inserted sequence was able to support replication of mutant CHIKV in both mammalian and insect cells. The same insertion could also restore the infectivity of viruses lacking G3BP binding motifs in nsP3 in mammalian cells.
en
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Chikungunya viirus
alfaviirused
mittestruktuursed valgud
replikatsioon
Chikungunya virus
Alphavirus
nonstructural proteins
replication
Structure-guided insights into the functions of CHIKV nsP2
Thesis
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/f8d20ff3-55fc-4806-86bd-61fbcba16a5c/download
File
MD5
c0dcecb65a8200311ff6231086987ffd
15278241
application/pdf
wang_sainan.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/aa85b82a-1cd5-4e91-9dc0-b909ecb01d17/download
File
MD5
d6b930983d9d248e5fb37b1e79c83791
100178
text/plain
wang_sainan.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/563972023-11-23T12:39:20Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Kirsimäe, Kalle, juhendaja
advisor
Mõtlep, Riho, juhendaja
author
Paiste, Päärn
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-05-26T10:30:47Z
2017-05-26T10:30:47Z
2017-05-26
978-9949-77-451-7978-9949-77-452-4 (pdf)
1406-2658
http://hdl.handle.net/10062/56397
Geopolümeerid on anorgaaniliste polümeeride hulka kuuluvad kolmedimensionaalse struktuuriga tsementeeruvad materjalid, mis moodustuvad alumosilikaatide leelisaktivisatsioonil. Geopolümeersed sideained ja nendest valmistatud betoon on oma omadustelt võrreldavad või sageli isegi paremate omadustega, kui tavalise portlandtsemendi baasil valmistatud analoogid. Geopolümeeride valmistamiseks on toormena võimalik kasutada erinevaid looduslikke- või tehislikke alumosilikaatseid toormeid. Seejuures võimaldab tööstusjäätmete taaskasutamine geopolümeersete materjalide toormena neid jäätmeid väärindada ning vähendada ladestatavate jäätmete keskkonnamõju.
Eesti põlevkivitööstuses tekib põlevkivi termilisel töötlemisel igal aastal 8–9 Mt põlevkivituhka ja u 1 Mt õlitööstuse jäätmeid. Põlevkivituhale on siiani leitud vaid minimaalset taaskasutust ( <5%) ja ülejäänud jäätmed ladestatakse tuhaväljadele. Samas puudub aga igasugune taaskasutus õlitööstuse jäätmetele, mis ladestatakse täies mahus jäätmehoidlates. Seega on oluline leida võimalusi nende jäätmete taaskasutamiseks ning geopolümeeride tootmine võiks potentsiaalselt avada täiesti uue võimaluse jäätmete väärindamiseks.
Käesolevas doktoritöös uuriti Eesti põlekivitööstuse tahkete jäätmete omadusi ja nende sobivust geopolümeeride valmistamiseks. Geopolümerisatsiooni esile kutsumiseks aktiveeriti elektritootmises ja õlitööstuses tekkivaid värskeid tuhamaterjale ja eletrijaama tuhaplatoolt kogutud hüdratiseerunud põlevkivituha setendit erinevate leeliseliste lahustega. Uuringu tulemused näitavad, et tuhaplatoodele ladestatud materjal ei ole sobilik geopolümeersete materjalide valmistamiseks. Polümeersete tsementeeruvate faaside teke on aga nähtav värske tuha aktiveerimisel. Parema sideaineliste omadustega materjali tunnuseks on pikad polümeersed ahelad ja kolmedimensionaalselt põimunud struktuur. Nende tunnuste alusel sobivad uuritud tahketest jäätmetest geopolümeersete materjalide valmistamiseks kõige paremini õlitööstuse tuhad. Siiski leidub mitmeid tegureid, mis limiteerivad geopolümerisatsiooniprotsesse ning toovad esile vajaduse täiendavate uuringute järele enne tööstuslike rakenduste välja töötamist.
Geopolymers, also referred as inorganic polymers, are three-dimensionally structured aluminosilicate binders that posess cemetitious properties. These polymers can be used to produce mortar and concrete with mechanical properties similar to or better than ordinary Portland cement based analogues. Geopolymeric binders can be produced from a variety of naturally occurring or industrially produced aluminosilicate raw materials. Notably, the valorisation of different industrial by-products and solid wastes through the production of geopolymeric cementitious binders is recognized as one of the most viable options for their reuse.
Estonian oil shale industry produces 8 – 9 Mt of environmentally hazardous solid wastes per year. Only a fraction (< 5%) of annual oil shale combustion residue has secondary use, while residues from shale-oil production hve no beneficial use at all and are landfilled 100%. It is therefore important to find sustainable uses for oil shale solid residues, and synthesising geopolymeric materials potentially used in building-construction industry could be one of the viable options.
The current thesis studies the characteristics and geopolymerization potential of unaltered (fresh) combustion and shale-oil production ash from Estonian oil shale industry, and in addition the altered waste material already landfilled on a ash waste “plateaus” next to the power plants. To produce geopolymeric binders, the waste materials were activated with different alkaline solutions that induce the formation of cementitious polymer phase. The experiments show that the ash plateau deposits, that represent the largest volume of readily available waste, are not suitable for geopolymer production. However, the tests with ash from the combustion and shale-oil production processes showedformation of a polymeric cementitious phase. The suitability for geopolymer production is connected to the structure of the forming polymer, whereby the formation of longer and more interconnected polymeric chains corresponds to a geopolymer with better charecteristics. Under this assumption, it was concluded that ashes formed at different shale oil production processes were most suitable as geopolymer precursors, however, there are several key factors limiting the geopolymerisation processes that must be addressed before commercial applications can be pursued.
eng
põlevkivitööstus
põlevkiviõli
tootmisjäätmed
tahked jäätmed
põlevkivituhk
toorained
anorgaanilised polümeerid
geopolümeerid
Eesti
oil-shale industry
shale oil
industrial waste
solid waste
oil shale ash
raw materials
inorganic polymers
Estonia
Geopolymeric potential of the Estonian oil shale processing waste
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/af47422d-41fe-4001-9841-0041ab18261f/download
File
MD5
1c12eae853df0b4a4dd581f515edefb8
1409449
application/pdf
paiste_paarn.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9cec9d44-7964-47e4-92e5-c285affa941c/download
File
MD5
57b98f963b2fbb282b049d798876bc0f
100871
text/plain
paiste_paarn.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/11102023-11-23T12:39:21Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Laan, Maris, juhendaja
author
Puurand, Tarmo
2007-01-09T06:49:30Z
2007-01-09T06:49:30Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16551011
http://hdl.handle.net/10062/1110
est
Rekombinatsioonipunktide jaotus inimese 19. ja 22. kromosoomis
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e6534556-8625-4fa2-9e49-bc01f1b90864/download
File
MD5
46af120253d1567b0038742624764168
2458064
application/pdf
tpuurand.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1b9e2dd2-c5a0-4cfd-9388-4264cfef4bea/download
File
MD5
9ec43efebc012f40c9aa104ba7e483e6
101691
text/plain
tpuurand.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/149322023-11-23T12:39:22Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Härm, Silja
other
Tartu Ülikool. Usuteaduskond
other
Schihalejev, Olga, juhendaja
2010-05-31T13:29:26Z
2010-05-31T13:29:26Z
2010-05-31T13:29:26Z
http://hdl.handle.net/10062/14932
et
magistritööd
religiooniõpetus
Piibel
Eestikeelne piiblialane kirjandus religiooniõpetuse perspektiivist: ülevaade ja juhatusi kasutajatele
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTA1LTMxVDEzOjI5OjI2WiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b82e737b-7c84-4924-8857-afd0d9f72e6f/download
File
MD5
b7261e207260e7ace3760d374aef7c1d
529309
application/pdf
harm_silja.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/6cb662c4-c41f-467a-89a1-31b2b32e2630/download
File
MD5
80bddb319a5bb9b40e0c6a7bbc88b247
103069
text/plain
harm_silja.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/589152023-11-23T12:39:24Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Tammaru, Toomas, juhendaja
advisor
Maran, Tiit, juhendaja
author
Kiik, Kairi
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-12-20T08:24:49Z
2017-12-20T08:24:49Z
2017-12-20
978-9949-77-649-8978-9949-77-650-4 (pdf)
1024-6479
http://hdl.handle.net/10062/58915
Euroopa naarits on kriitiliselt ohustatud imetaja, mis on loodusest kadumas. Päästmaks liiki väljasuremisest hakati naaritsaid pidama loomaaedades. Vangistuses on loomade paljundamine keeruline, kuna sealne keskkond erineb looma looduslikust elupaigast. Loomaaias elavatel naaritsatel on täheldatud probleeme sigimisega. Paljud ei saa järglasi, mis võib saada saatuslikuks asurkonna jätkusuutlikkusele.
Käesolevas doktoritöös uurisin, miks on naaritsa sigimine loomaaias ebaedukas ja kuidas leida probleemile lahendus. Olukorrast parema ülevaate saamiseks uurisime, mis mõjutab pesakonna suurust ja poegade tõenäosust ellu jääda. Leidsime, et olulised on ema vanus ja kaal, kuid muidu oli emaste sigimisedu sarnane. Lisaks uurisime emase hormonaaltsüklit indlemise ja tiinuse ajal. Tulemused olid ootuspärased, hormonaaltsükkel järgis liigile tüüpilist rada.
Me ei leidnud tõendeid, et paaritamiskatsete ebaõnnestumise põhjust tuleks otsida emastest. Leidsime, et ebaedu sigimisel on seotud vangistuses sündinud isastega. Mõni isane on paaritamiskatses emase vastu agressiivne või siis neil puudub indleva emase vastu huvi. Mõistmaks isaste käitumist vaatlesime naaritsate lapsepõlve – uurisime poegade vahelisi suhteid pesakonnas kasvamise ajal. Paljudel imetajatel on tõendatud, et varajane keskkond mõjutab isendi käitumist täiskasvanueas. Me ei leidnud, et naaritsatel oleks pesakonnaperioodil ebanormaalset käitumist. Nagu igati kohane, kulus poegade põhiaeg mängule. Agressiivsust ei olnud palju ja see ei tõusnud ajas. Pesakonnad ei erinenud käitumismustrilt üksteisest, seega ei leidnud me hälbiva poegade käitumisega pesakondi, mis oleksid võinud ebasobiva sigimiskäitumise tekkimist seletada.
Töötasime välja metoodika naartisate iseloomutüüpide määramiseks, sest üha enam soovitatakse, et loomadesse tuleks loomaaias suhtuda neist igaühe iseloomu arvestades. Leidsime, et naaritsaid saab eristada julguse, uurivuse ja sotsiaalsuse alusel .
Meie töös ilmnes, et probleemid sigimishooajal on seotud eelkõige vangistuses sündinud isastega, nende põhjuseid peaks otsima mujalt kui pesakonnaperioodist, abi võiks olla iga looma iseloomu tundmisest. Saadud tulemused on oluliseks alusteadmisteks töös, mis on suunatud naaritsate tehiskeskkonnas pidamise edukuse tõstmisele.
European mink is a critically endangered carnivore which has almost disappeared from nature. To save the species from extinction a captive population was established. Unfortunately, keeping wild animals in captivity always causes problems, just because in a zoo everything is different from the species’ natural habitat.
In the case of the European mink, there are problems with breeding in captive conditions. Some animals will fail to produce offspring which may threaten the persistence of the captive population.
In this doctorial thesis, I addressed the reasons of breeding failures and how to find solutions to this problem. At first we studied what affects the size and survival of the litter. We found that the weight and age of the mother are most significant. Additionally we studied the hormonal cycle of the females during the mating season and gestation. Results were expectable: the hormonal cycle followed a profile typical of the species. Analysing the diaries kept at Tallinn zoo for 20 years, we did not find that something is wrong on the females’ side. Instead, we found that the breeding problems are caused by males which have been born in captivity. Some males are aggressive toward the female during the mating attempt or remain passive.
To understand the reasons for kind of behaviour, we focused on the childhood of the mink: we studied the interactions between the cubs during the litter period. It has often been found that, in mammals, the early environment affects the development of the behaviour of an animal. In our study, however, we did not find abnormalities in cubs’ behaviour during the litter period. As it should be, the most frequent type of behaviour was play. Aggression was low, it did not rise in time and did not differ between the litters.
We developed tests to identify personality types in European mink. We found that it is possible to distinguish individual mink in boldness, sociability and exploration.
In summary, we found that the main reason why breeding fails in the European mink is in the behaviour of captive born males. The causes of behavioural distortion may not be related to the litter period, an analysis of personality types may help here. The knowledge obtained forms important basis information for the work aimed at improving keeping condition of captive European mink.
eng
euroopa naarits
ohustatud liigid
loomade käitumine
paljunemisedukus
tehiskeskkond
European mink
endangered species
animal behavior
reproductive success
artificial environment
Reproduction and behaviour of the endangered European mink (Mustela lutreola) in captivity
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5c3452ce-2f02-4a34-80ff-05849522d6b4/download
File
MD5
38e8635f3cdd782954eb882fc84e4c6b
1252596
application/pdf
kiik_kairi.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/04df5332-9921-43fa-846e-5720facfad6d/download
File
MD5
1365a65b685ccab6a1a7aaf0003bcbb8
100681
text/plain
kiik_kairi.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/857272023-11-23T12:39:29Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Uuemaa, Evelyn, juhendaja
advisor
Mander, Ülo, juhendaja
author
Montibeller, Bruno
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2022-10-06T06:14:06Z
2022-10-06T06:14:06Z
2022-10-06
978-9916-27-031-8978-9916-27-032-5 (pdf)
1406-12952806-2302 (pdf)
http://hdl.handle.net/10062/85727
Metsaökosüsteemid võivad siduda kuni 12% inimtekkelisest süsihappegaasist ning tagastada atmosfääri kuni 40% kohalikest sademetest. Seetõttu on metsaökosüsteemidel oluline roll süsihappegaasi emissioonide vähendamisel ja veeringe reguleerimisel. Samal ajal väheneb metsade pindala ning metsad degradeeruvad läbi killustumise ning nende süsiniku- ja veeringe reguleerimise võime võib väheneda kliimamuutuste tõttu. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata kahte metsade degradeerumisega seotud protsessi: (1) troopilise vihmametsa killustumist Brasiilia Amasoonias ja (2) muutuseid evapotranspiratsioonis ja süsinikuringes Baltikumi ja Eurooma muutumatuna püsinud metsamassiivides. Käesoleva doktoritöö tulemused näitasid, et kuigi Brasiilias on metsatustumise vastased poliitikad vähendanud metsade raadamist, siis samal ajal on suurenenud metsade killustumine, sest raiutakse väiksemate eraldiste kaupa ja liikudes endiselt varem raadamata aladele. Killustunud metsas on rohkem metsaserva, kust on süsinikukaod suuremad nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina. Baltikumis leiti, et pikem taimekasvuperiood on suurendanud evapotranspiratsiooni kevadel ja sügisel, kuid samal ajal on suvel evapotranspiratsioon mõnedes piirkondades vähenenud. Kuigi evapotranspiratsiooni suurenemisel ei ole metsade ökosüsteemile otseselt negatiivset mõju, siis võib sellel olla ebasoovitav mõju regiooni veeringele, sest suurenenud evapotranspiratsioon suurendab tõenäosust, et suveperioodil on mullas vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. Lisaks selgus, et neljandikus Euroopa muutumatuna püsinud metsamassiivides on süsiniku sidumine vähenenud. Vähenenud süsiniku sidumisega metsamassiivid paiknesid üle kogu Euroopa ning hõlmasid erinevaid metsatüüpe. Kliimamuutuste mõjul võib metsade süsiniku sidumine väheneda veelgi rohkem, mis seab kahtluse alla varasemalt eeldatud metsade võimekuse leevendada kliimamuutuste mõjusid.
Forests are strongly impacted by human activities. While the deforestation is very likely the most common examples of human impact on forested areas, the remaining standing forests are susceptible to other types of direct or indirect forest degradation by humans. The direct human-induced impacts can be exemplified by forest fragmentation or selective logging while the indirect human-induced impacts can be related to the changes in the ecosystem services (e.g., carbon and water cycling) induced by anthropogenic climate change. The aim of this thesis was to evaluate two processes related to forest degradation: (i) fragmentation of tropical forest cover in the Brazilian Amazon and (ii) changes in forest evapotranspiration over/across the Baltic countries and the carbon cycle in undisturbed forest areas across Europe. Satellite derived data and spatial analyses were used to assess the impacts of forest degradation in these three different case studies. The results of this thesis showed that although the anti-deforestation initiatives have played an important role in reducing deforestation in the Brazilian Amazon region, the forest fragmentation has increased mainly because of the decrease in the size of forest loss patches and the spatial shift into areas previously isolated areas. Hence, more forest areas are potentially being degraded because of the edge effects (e.g., tree mortality) caused by the fragmentation. For the Baltic region, the results indicated an intensification of the evapotranspiration rates over undisturbed forest areas. The intensification occurred mainly during spring and early autumn months because of the longer growing season induced by the increasing temperatures during these periods. Changes in the climate patterns were also the potential cause for changes in the carbon assimilation rates over the European forests. Approximately 25% of the undisturbed European forests showed reduced total carbon assimilation. That shows the vulnerability and incapacity of certain forest areas to act as carbon sink.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
forests
forest ecosystems
climatic changes
human impact
carbon cycle
remote sensing
spatial analysis
Brazil
Europe
Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/df5a6593-f1e4-4e7a-af63-387e599a1afe/download
File
MD5
bbf59761ba79712eaf10b417cf11fee7
18887131
application/pdf
montibeller_bruno.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e639f7ac-79e2-4737-9cdd-25dde4a6c36d/download
File
MD5
2d5a8805a5eff16105ffc34d0702e4e6
100588
text/plain
montibeller_bruno.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/150432023-11-23T12:39:29Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Habicht, Jarno
2010-06-16T11:26:49Z
2010-06-16T11:26:49Z
2010-06-16T11:26:49Z
978–9949–19–392–9 (trükis)978–9949–19–393–6 (PDF)
1024–395X
http://hdl.handle.net/10062/15043
Käesolev uuring annab esmakordse ülevaate tervishoiuteenuste kasutamise mustritest, sotsiaal-majanduslikest erinevustest teenuste kasutamisel, omaosaluse osatähtsusest leibkonna kuludes ja omaosalusest tingitud finantskoormustest Eesti tervishoius.
Sotsiaal-majanduslikke erinevusi tervises on täheldatud paljudes Euroopa riikides. On leitud, et kvaliteetsete tervishoiuteenuste vähene kättesaadavus moodustab ühe osa madalama sotsiaal-majandusliku staatuse ja halva tervise vahelises põhjuslikust ahelast. Selleks, et hinnata ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses on pakutud välja mitmeid definitsioone, milles enamasti analüüsitakse võrdset teenuste kasutamist võrdse vajaduse korral. Ebavõrdseks loetakse olukorda, kus pärast tervisevajaduste arvestamist saavad kõrgema sotsiaal-majandusliku staatusega isikud suurema tõenäosusega kasutada tervishoiuteenuseid või kasutavad tervishoiuteenuseid rohkem. Üks tervisesüsteemi eesmärkidest on jaotada rahastamiskoormus õiglaselt, lähtudes maksevõimest ning eesmärgist, et inimesed ja leibkonnad ei vaesuks haiguse või arstiabi kasutamise tulemusena. Seega vajavad omaette analüüsi ja tähelepanu sellised rahalised barjäärid nagu omaosalus tervishoiuteenuste kasutamisel.
Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida tervishoiuteenuste kasutamist Eestis, hinnates arstiabi kättesaadavust, sotsiaal-majanduslike tegurite mõju ja oma¬osalusest tingitud finantskoormust.
Käesolevas uurimistöös on kasutatud 1999. aastal Eestis, Lätis ja Leedus läbiviidud läbilõikelist uuringut Norbalt ja sama metoodika alusel aastatel 1995, 2001 ja 2002 läbiviidud Eesti leibkonna eelarve uuringuid. Tervishoiuteenuste kasutamist on analüüsitud Eestis telefonikonsultatsioonide, esmatasandi visiitide, hambaarsti külastuste, ambulatoorse eriarstiabi visiitide ja hospitaliseerimiste lõikes. Samuti on võrreldud tervishoiuteenuste kasutamist kolmes riigis. Omaosaluse analüüsil on kirjeldatud leibkondade poolt tervishoiule tehtavate kulutuste suurust ja jaotust leibkonna sissetuleku lõikes. Lisaks on kirjeldatud eri tervishoiuteenustele tehtavaid kulutusi viimastel aastatel ning seejärel on analüüsitud finantskaitset.
Pärast 1990. aastate alguse ulatuslikke reforme on Eestis arstiabi kättesaadavus ja finantskaitse võrreldav teiste ELi ja OECD riikidega. Eesti olukord on parem kui teiste Balti riikide, eriti Läti oma. Sotsiaal-majanduslikud erinevused arstiabi kasutamises ilmnevad seoses isikute sissetuleku, hariduse ja staatusega tööturul. Samuti on teenuste kasutamises piirkondlikke erinevusi. Ebavõrdsus, mis väljendub kõrgema sotsiaalse staatusega isikute soosimises, esineb telefonikonsultatsioonide, ambulatoorse eriarstiabi visiitide ja hambaarsti külastuste puhul. Eesti tervishoiu rahastamissüsteem pakub üldjoontes adekvaatset finantskaitset suuremale osale rahvastikust. Samas näitavad uuringu tulemused finantskaitse vähenemist läbi aja ja eelkõige vaesemate leibkondade hulgas. Uuringus tuleb selgelt välja, et omaosalus on oluline barjäär arstiabi kasutamisel, seda eriti retseptiravimite ja hambaravi puhul. Omaosaluse vähendamiseks tuleks kehtestada omaosaluse erandid madalama sissetuleku ja suurema tervisevajadusega inimestele.
The current study provides first evidence on the utilisation patterns of health care, the socioeconomic inequalities in health services use, distribution of out-of-pocket payments in household expenditures and the financial burden incurred from cost-sharing arrangements in health care in Estonia.
Socioeconomic inequalities in health have been found in all the observed European countries. Further previous studies have found evidence that lack of access to good quality health care is part of a causal chain leading from low socioeconomic status to poor health. To evaluate inequalities in access to health care several working definitions for policymakers are proposed, while in most cases equal utilization for equal need is analysed. Inequity is assumed to arise when individuals in higher socioeconomic groups are more likely to use or are using more health services after controlling for their level of need. One of the objectives of any health system should be to distribute the funding burden fairly according to the ability to pay, so that individuals and families do not become impoverished as a consequence of illness or use of health services. Thus financial barriers such as out-of-pocket payment need to be analysed and well-managed in policy decisions.
The objective of this study was to generate new knowledge of patterns of health care services utilisation, access to care, socioeconomic inequalities, and the health-system provided financial protection in relation to out-of-pocket payments, with particular focus on Estonia.
The current study is based on the analysis of the cross-sectional surveys and provides original results complementing the 1999 household interview survey Norbalt of Estonia, Latvia and Lithuania and the 1995, 2001 and 2002 household budget surveys in Estonia. Services utilisation was analysed in Estonia for telephone consultations, visits to general practitioner, visits to specialists, visits to dentists, and hospitalisation. Further comparison of health care service utilisation in three countries is provided. The size of out-of-pocket payments and distribution over household income distribution is described. Further the out-of-pocket payments allocation to different health care services in recent years is analysed together with financial protection provided by the health system.
After extensive health reforms since early 1990s, the situation in Estonia in terms of access to care and financial protection is comparable to that of other EU and OECD countries. Estonia’s situation seems to be more favourable that those of the Baltic neighbours, especially Latvia. The socioeconomic inequalities in service use exist by income, education and employment status, and geographical variation in use is observed. The inequalities were present in telephone consultations, specialist outpatient visits and dental care, in favour of those of higher socioeconomic status. While the health financing system generally provides adequate financial protection to the vast majority of the population, the results show clearly that the financial protection has eroded over the period under consideration, particularly for poorer Estonians. There is sufficient evidence that out-of-pocket payment is a serious access barrier to necessary care, especially prescription medicines and dental care. This calls for the introduction of income- or health-related targeted and means tested copayment exemptions and other policies in the near future.
en
Health care utilisation in Estonia: socioeconomic determinants and financial burden of out-of-pocket payments
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTA2LTE2VDExOjI2OjQ5WiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/54a4c316-a4db-421d-8760-0e0f8df3927f/download
File
MD5
c573cd71ab2be574877987008901fc07
614377
application/pdf
habicht_jarno.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/4c657a8e-9c24-4753-8874-4593137e4e3e/download
File
MD5
81bcdb71b95bd02a4fd6f816718048d1
100273
text/plain
habicht_jarno.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/429412023-11-23T12:39:31Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Miil, Marek
2014-08-15T09:23:27Z
2014-08-15T09:23:27Z
2014-08-15
978-9949-32-647-1 (trükis)978-9949-32-648-8 (pdf)
1406-2313
http://hdl.handle.net/10062/42941
Käesoleva dissertatsiooni eesmärgiks oli kirjeldada ja seletada, kuidas nõukogude propagandasüsteem kasutas Eesti ajaloolis-kultuurilise eripära tingimustes oma eesmärkide elluviimisel Nõukogude Eesti ajakirjandust. Need väljakutsed, mida Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomiteele (EKP KK) esitasid Eesti ajaloolis-kultuurilised eripärad ning kuidas partei kasutas ühe abinõuna nendega toimetulekuks ajakirjandust, kinnitavad, et nõukogude propagandaaparaati ei saa käsitleda vaid kui parteile pimesi allunud ideoloogilist „ajupesumasinat“. Vastupidi, käesolev dissertatsioon annab täiendavat ainestikku, näitamaks kuivõrd keerukas, mitmetahuline- ja tasandiline oli nõukogude propagandasüsteem. Väitekirja eesmärgist lähtuvalt keskenduti analüüsimaterjali kogumisel kolmele kesksele uurimisküsimusele: (1) kuidas kasutati ajakirjandust kollektiivse mälu kujundamisel; (2) millised propaganda abinõusid kasutas EKP Eesti NSVs Soome TV mõju vähendamiseks; (3) ETV parteialgorganisatsiooni mõju ETV propagandategevusele. Kaardistamine, kuidas enam kui neljakümne aasta vältel kasutati trükiajakirjanduses ühte tähtpäeva liiduvabariigi kodanikkonna kollektiivse mälu kujundamisel, andis ainulaadse võimaluse aastakümnete vältel toimunud ühiskondlik-poliitiliste protsesside ning nõukogude propagandasüsteemi ja ajakirjanduse igapäevapraktikate vaheliste seoste analüüsimiseks. Uuringutulemused andsid ka Eesti ajakirjanduse ajaloole uue vaatenurga, kirjeldades ja aidates mõista, milline roll oli EKP KK-l külma sõja aegses propagandasõjas. Lisaks avas uurimistöö Eesti ajakirjanduse ajaloo vaatenurgast uue lähenemisviisi otsides esmakordselt seletusi spetsiifilisest ajaloolis-kultuurilise keskkonnast pärit ning selle keskkonnaga igapäevaselt seotud teleajakirjanike käitumisele nende tegevuse analüüsimisega parteialgorganisatsiooni tasandil.
The objective of this discussion was to describe and explain how the Soviet propaganda system used Soviet Estonian journalism in achieving its goals in the special conditions of Estonia’s historic-cultural peculiarity. Challenges posed to the Central Committee of the Communist Party of Estonia by Estonia’s historic-cultural peculiarities, and the way in which the Party used the press as one means of dealing therewith, confirm that the Soviet propaganda apparatus cannot only be looked at as a mere ideological “brain washing machine”, blindly serving the Party. On the contrary, this dissertation provides additional subject matter to demonstrate the extreme complexity, multiplexity and multilayeredness of the Soviet propaganda system. Proceeding from the objective of the dissertation, collection of
analytical material focused on the following three principal research questions: (1) How were journalistic sources used to shape collective memory? (2) Which propagandistic means were employed by the Communist Party of Estonia to reduce the influence of Finnish TV in Estonia? (3) What was the impact of the Communist Party subdivision at ETV on ETV’s propaganda activities? Mapping of the manner in which printed media used, in more than
forty years, a particular anniversary to shape the collective memory of the citizens of a Soviet republic provided a unique opportunity to analyze the interconnectivity of socio-political processes that occurred over the decades to daily practices of the Soviet propaganda apparatus and journalism. Study results also provided a new perspective to the history of Estonian journalism, describing and helping comprehend the role of the Central Committee of the Communist Party of Estonia in the propaganda war of the Cold War era. Furthermore, the study opened a new take from the point of view of Estonian journalistic history as, for the first time, explanations were sought, by analyzing their activity at the level of the Party subdivision, to the behavior of television reporters that came from a specific historic-cultural background and were connected to the latter environment on a daily basis.
et
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee
Eesti
ajakirjandus
nõukogude aeg
sotsialism
kommunistlikud parteid
teleajakirjandus
ajakirjandusajalugu
propaganda
Estonia
journalism
Soviet period
socialism
communist parties
TV-journalism
history of journalism
Nõukogude propagandasüsteemi toimimine ajakirjanduse argipraktikate kaudu
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/4cab4079-3021-404c-aa26-fda1ce1a1c81/download
File
MD5
2030db29a2804d3d4f0fac3b0b679325
1009855
application/pdf
miil_marek.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c29ec436-5460-413b-95fa-d8667195b3e8/download
File
MD5
8027421312f5889b664687501ed4f4b2
103146
text/plain
miil_marek.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/838262023-11-23T12:39:37Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Matulevičius, Raimundas, juhendaja
author
Iqbal, Mubashar
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2022-08-29T08:18:03Z
2022-08-29T08:18:03Z
2022-08-29
978-9916-27-007-3978-9916-27-008-0 (pdf)
2613-5906
http://hdl.handle.net/10062/83826
Turvalise tarkvara loomiseks on olemas erinevad programmid (nt OWASP), ohumudelid (nt STRIDE), turvariskide juhtimise mudelid (nt ISSRM) ja eeskirjad (nt GDPR). Turvaohud aga arenevad pidevalt, sest traditsiooniline tehnoloogiline infrastruktuur ei rakenda turvameetmeid kavandatult. Blockchain näib leevendavat traditsiooniliste rakenduste turvaohte. Kuigi plokiahelapõhiseid rakendusi peetakse vähem haavatavateks, ei saanud need erinevate turvaohtude eest kaitsmise hõbekuuliks. Lisaks areneb plokiahela domeen pidevalt, pakkudes uusi tehnikaid ja sageli vahetatavaid disainikontseptsioone, mille tulemuseks on kontseptuaalne ebaselgus ja segadus turvaohtude tõhusal käsitlemisel. Üldiselt käsitleme traditsiooniliste rakenduste TJ-e probleemi, kasutades vastumeetmena plokiahelat ja plokiahelapõhiste rakenduste TJ-t. Alustuseks uurime, kuidas plokiahel leevendab traditsiooniliste rakenduste turvaohte, ja tulemuseks on plokiahelapõhine võrdlusmudel (PV), mis järgib TJ-e domeenimudelit. Järgmisena esitleme PV-it kontseptualiseerimisega alusontoloogiana kõrgema taseme võrdlusontoloogiat (ULRO). Pakume ULRO kahte eksemplari. Esimene eksemplar sisaldab Cordat, kui lubatud plokiahelat ja finantsjuhtumit. Teine eksemplar sisaldab lubadeta plokiahelate komponente ja tervishoiu juhtumit. Mõlemad ontoloogiaesitlused aitavad traditsiooniliste ja plokiahelapõhiste rakenduste TJ-es. Lisaks koostasime veebipõhise ontoloogia parsimise tööriista OwlParser. Kaastööde tulemusel loodi ontoloogiapõhine turberaamistik turvariskide haldamiseks plokiahela abil. Raamistik on dünaamiline, toetab TJ-e iteratiivset protsessi ja potentsiaalselt vähendab traditsiooniliste ja plokiahelapõhiste rakenduste turbeohte.
Various programs (e.g., OWASP), threat models (e.g., STRIDE), security risk management models (e.g., ISSRM), and regulations (e.g., GDPR) exist to communicate and reduce the security threats to build secure software. However, security threats continuously evolve because the traditional technology infrastructure does not implement security measures by design. Blockchain is appearing to mitigate traditional applications’ security threats. Although blockchain-based applications are considered less vulnerable, they did not become the silver bullet for securing against different security threats. Moreover, the blockchain domain is constantly evolving, providing new techniques and often interchangeable design concepts, resulting in conceptual ambiguity and confusion in treating security threats effectively. Overall, we address the problem of traditional applications’ SRM using blockchain as a countermeasure and the SRM of blockchain-based applications. We start by surveying how blockchain mitigates the security threats of traditional applications, and the outcome is a blockchain-based reference model (BbRM) that adheres to the SRM domain model. Next, we present an upper-level reference ontology (ULRO) as a foundation ontology and provide two instantiations of the ULRO. The first instantiation includes Corda as a permissioned blockchain and the financial case. The second instantiation includes the permissionless blockchain components and the healthcare case. Both ontology representations help in the SRM of traditional and blockchain-based applications. Furthermore, we built a web-based ontology parsing tool, OwlParser. Contributions resulted in an ontology-based security reference framework for managing security risks using blockchain. The framework is dynamic, supports the iterative process of SRM, and potentially lessens the security threats of traditional and blockchain-based applications.
eng
openAccess Attribution 4.0 International
data protection
information security
cyber security
risk management
blockchain technology
Reference framework for managing security risks using blockchain
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3f96a37d-ce62-4de3-bc1d-605fb85592df/download
File
MD5
4c6c7dc14215301aad868a10c076afe0
9366346
application/pdf
iqbal_mubashar.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9480d547-0d74-4bc6-83a4-079caf72285d/download
File
MD5
d317b48ca6e0f8a9e7d1d24e4c05a73d
100253
text/plain
iqbal_mubashar.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/29312023-11-23T12:39:37Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Loopmann, Andres
2007-06-27T05:59:33Z
2007-06-27T05:59:33Z
2007-06-27T05:59:33Z
http://hdl.handle.net/10062/2931
et
Sõnastike haldussüsteem EELex
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA2LTI3VDA1OjU5OjI1WiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/7c623a76-f009-4765-b3a8-d23f9922229b/download
File
MD5
6d64980c9ac14b3a930ad5eff2927152
1778672
application/pdf
loopmann_andres.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a4584391-f918-4f68-b215-b8019093d734/download
File
MD5
42f76098aafd63da146b3482da2c1167
64138
text/plain
loopmann_andres.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/8712023-11-23T12:39:38Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Eamets, Raul, juhendaja
advisor
Karma, Otto, juhendaja
author
Masso, Jaan
2007-01-09T06:47:07Z
2007-01-09T06:47:07Z
2005
9949111579
Tartu Ester bibnumber: b1762941x
http://hdl.handle.net/10062/871
eng
Labour reallocation in transition countries: efficiency, restructuring and institutions
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/02b5b266-7d8c-4209-8f46-4d8d529682e4/download
File
MD5
3d0ebdcd8e7691f9dedc4c1058d8828f
505320
application/pdf
masso.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/590ac7db-f9a4-4d0a-9b7d-e6e880a4c585/download
File
MD5
519c3040228ea0219e90f517ffd7f6c2
100797
text/plain
masso.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/279232023-11-23T12:39:40Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Groeneveld, Maria
2012-11-06T14:56:51Z
2012-11-06T14:56:51Z
2012-11-06
978–9949–32–174–2 (print)978–9949–32–175–9 (pdf)
1736–4205
http://hdl.handle.net/10062/27923
Doktoritöö käsitles riigi ja ühiskonna suhte rolli välispoliitiliste otsuste kujunemise protsessis rahvusvaheliste suhete konstruktivismi teooria raamis¬tikus. Väitekiri uuris, kuidas riigis eksisteerivad ühiskondlikud diskursused mõjutavad riigi välispoliitika protsessi tugeva välise surve tingimustes. Uurides riigi ja ühiskonna suhte rolli, järgis doktoritöö Ted Hopfi välja töötatud ühiskondliku konstruktivismi lähenemist, mille järgi siseriiklikud diskursused ja identiteedid mõjutavad riigi välispoliitilisi otsuseid. Samas lahknes väitekiri Hopfi lähenemisest osas, kuidas riigi ja ühiskonna suhe on konstrueeritud ning kuidas see omakorda mõjutab välispoliitika kujundamist. Hopfi lähenemine välistab diskursuste vahelised konfliktid ja debatid, mis eksisteerivad otsuste tegemise hetkel, kuna Hopfi raamistiku järgi on enamikel juhtudel otsustajal vaid üks valik, mis põhineb domineerival diskursusel. Samas, nagu Hopf ka ise on välja toonud, enamikel juhtudel eksisteerivad riigis korraga mitu diskursust, mis võivad olla omavahel konfliktsed. Seetõttu ei ole otsustaja käsutuses ühtseid valmis praktikaid, vaid ta peab vahendama erinevate ühiskondlike diskursuste ning väliste piirangute vahel, mille juures tuleb arvestada tuleb otsustaja enda sotsialiseeritust erinevate ühiskondlike diskursustega. Seetõttu uuris käesolev doktoritöö peamisi ühis¬kondlikke diskursusi ning samuti poliitiliste otsuste tegijate endi suhestumist ühiskonnas levinud diskursustega. Doktoritöös väidetakse, et riigijuhid teevad oma poliitilised valikud sõltuvalt enda sise- ja välispoliitilise situatsiooni tõlgendusest, mis omakorda sõltub aga nende endi sotsialiseeritusest riigis eksisteerivate ühiskondlike diskursustega. Töö keskendus kahele empiirilisele kaasusele: Eesti ja Soome 1939. aasta sügise välispoliitilisele otsusele Nõukogude Liidu nõudmiste küsimuses. Doktoritöö kahe kaasuse analüüs tõi välja, et Soome ja Eesti reageerisid Nõukogude Liidu nõudmistele erinevalt, kuna otsustajate arusaam nendest nõudmistest ning üldisest välispoliitilisest olukorrast olenes ühiskondlikest diskursustest ja sellest, kuidas riigi ja ühiskonna suhe oli läbi nende diskursuste konstrueeritud.
The dissertation explored how a state’s foreign policy practices become socially possible within the framework of the constructivist school of International Relations. The dissertation was con-cerned with the process of a state’s foreign policy decision-making and the role the state and society relationship plays in this process. In particular, it studied the state and society relationship under very crude power conditions to find out whether and how the domestic understandings influence the state’s foreign policy decision-making while its physical survival is at stake. The dissertation followed and built on the societal constructivist framework developed by the constructivist scholar Ted Hopf, who argues that domestic discourses explain a state’s foreign policy decisions. However, it disagreed with Hopf in how the state and society relationship is constructed and its effects on the decision-making process. It argued that at the moment of decision-making, the decision-maker does not have coherent given practices at his disposal, but needs to mediate the tensions between the different discourses and the external pressures. It further argued that the decision-maker makes his decisions based on his interpretation of the domestic and the external situation; this interpretation in turn is based on how the decision-maker is socialised within the societal debates. The theoretical framework, built on Hopf’s approach on the relation of domestic discourses and foreign policy decision-making with an emphasis on the interaction between discourses and the role of the decision-maker, was applied to two cases: the foreign policy decisions of Finland and of Estonia in autumn 1939 regarding the demands of the Soviet Union. The analyses of the two cases showed that Finland and Estonia reacted differently to the Soviet demands because their decision-makers’ understanding of these demands, subject to social construction, depended on the dominant domestic discourses and practices and on the construction of the state and society relationship that derived from these discourses.
en
riigijuhid
otsustamine
sotsiaalne konstruktsioon
juhtumiuuringud
Eesti
Soome
1939
heads of state
decision making
social construction
case studies
Estonia
Finland
The role of the state and society relationship in the foreign policy making process
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5591a239-2477-45b0-a41e-b7df97224ff6/download
File
MD5
238b494f4fd61a65af3d8a2a3c3272b6
4693919
application/pdf
groeneveld_maria.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b10a7a8c-1d58-4d62-9b9b-b72aa183a75e/download
File
MD5
0c8b2c5a1eca6c1261dec06bc37fb736
100962
text/plain
groeneveld_maria.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/152952023-11-23T12:39:40Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Palu, Anu
2010-09-07T06:13:18Z
2010-09-07T06:13:18Z
2010-09-07
978–9949–19–458–2 (trükis)978–9949–19–459–9 (PDF)
1406–1317
http://hdl.handle.net/10062/15295
Doktoriväitekiri koosneb ülevaateartiklist ja kolmest eraldi artiklist. Töö eesmärgiks on hinnata algklassiõpilaste matemaatikaalaseid teadmisi ja nende teadmiste arengut, lähtudes mitte ainult aine sisust, vaid ka kognitiivsetest pädevustest. Kui tavaliselt hinnatakse riiklike tasemetööde, eksamite ja ka rahvusvaheliste testide abil õpilaste teadmiste hetkeseisu, siis selles töös jälgitakse õpilaste arengut matemaatikas mitme aasta jooksul. Uuritakse ka õpetamismeetodite ning õpilaste verbaalsete võimete ja motivatsiooni mõju matemaatika õpitulemustele. Uurimuste läbiviimiseks kasutatakse kahte õpilaste ja ühte õpetajate valimit.
Doktoritööst selgub, et Eesti 1.-3. klassi õpilastel on head fakti- ja protseduurilised teadmised, kuid vajaka jääb teadmiste rakendamisoskusest ja arutlemisoskusest. Raskusi valmistab tekstülesannete lahendamine. Tekstülesannete lahendustes esines põhiliselt kahte tüüpi valesid vastuseid. Esiteks oli küllaltki suur hulk õpilasi, kes andsid vastuse, mis näitas, et nad on lahendanud ülesande vaid osaliselt. Teine suurem grupp valesid vastuseid oli saadud tekstis esinenud arvudega kombineerides. Uurimus näitab, et õpilaste verbaalsed võimed mõjutavad positiivselt nii tekstülesannete lahendamisoskust kui ka üldisi tulemusi matemaatikatestides. Samas selgub, et ka hea lugemisoskusega õpilased võivad olla raskustes matemaatilise teksti mõistmisega.
Uurimusest ilmneb, et klassiõpetajad eelistavad traditsioonilist õpetamisviisi, kus olulisel kohal on treening, harjutamine ja kontrollimine. Õpilased, kelle õpetaja oli suurema tööstaažiga ning kasutas rohkem formalistlikku õpetamisviisi, saavutasid matemaatikas kolmanda klassi lõpuks paremaid õpitulemusi. Teiste õpetamismeetodite olulist mõju ei täheldata. Siinjuures tuleb silmas pidada, et formalistlikku meetodit kasutatakse kõige vähem.
Selgub, et õpilaste ebaedu vältimise eesmärgid ning vältiv käitumine on negatiivselt seotud matemaatikaalaste teadmistega kolmandas klassis. Meisterlikkust ja sooritust sisaldavad saavutuseesmärgid ei avaldanud olulist mõju matemaatika õpitulemustele.
The doctoral dissertation consists of an introductory overview and three separate articles. The objective was to assess the mathematical knowledge of primary school pupils and its development not only in terms of the content of the subject, but cognitive competences as well. Normally, national achievement tests, examinations, as well as international tests are used to assess pupils’ current knowledge; this study, however, follows pupils’ development in mathematics over the course of several years. In addition, the influence of teaching methods as well as pupils’ verbal abilities and motivation on maths learning results have been studied.
Research reveals that the pupils in Grades 1-3 in Estonia have good factual and procedural knowledge but insufficient skills in applying the knowledge and in reasoning. Difficulties are experienced in solving word problems. Two types of wrong answers were mainly given in the solutions of the word problems. First, there was a fairly large number of pupils who gave answers that revealed that they had solved the problem only partially. A second group of wrong answers included those which had been obtained by combining the numbers found in the text. The pupils’ verbal abilities have a positive effect on both the skills of solving word problems and the overall maths learning results. At the same time, the study also indicates that even pupils with high reading skills may experience difficulties in understanding mathematical texts.
The study also indicates class teachers’ preference for traditional teaching methods where rote learning and testing take precedence. The students whose teachers had longer work experience and made more use of formalist teaching methods, achieved better results in maths by the end of Grade 3. However, it should be stressed that teachers generally used the formalist methods the least. Respectively, the results suggest that different methods are needed for the successful development of pupils. The pupils’ performance-avoidance orientation and avoidance behaviour correlated negatively with maths knowledge in Grade 3. The mastery and performance-approach orientations had no particular effect on the maths learning outcomes.
et
doktoritööd
pedagoogika
matemaatika
algklassid
Algklassiõpilaste matemaatikaalased teadmised, nende areng ja mõjutavad tegurid
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/006713b0-faf7-4068-9e61-6b27f684aad6/download
File
MD5
ef50d1b3e9caa9b4ccd4675c7b637b13
2720604
application/pdf
palu_anu.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9bd3668e-abe0-4b90-b57f-a23aeb94ff8e/download
File
MD5
794ae6cc1dec2522ef0c8eafddb1acaa
101711
text/plain
palu_anu.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/10692023-11-23T12:39:42Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Maran, Uko, juhendaja
author
Tulp, Indrek
2007-01-09T06:49:04Z
2007-01-09T06:49:04Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17328652
http://hdl.handle.net/10062/1069
est
Lahustuvuste määramine kasutades kvantitatiivseid struktuur-omadus sõltuvusi ja põhikomponentide analüüsi
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/4ba33e3d-37d4-4f9b-a2a3-d32adf96cb54/download
File
MD5
7ec5bb3e35d9a3d30656eaafe6bfb029
2344937
application/pdf
tulp.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/9e76312d-d21e-45ec-9b90-ef93b3e3be59/download
File
MD5
4ab9e85ad62881724731778827a70a06
72154
text/plain
tulp.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/150802023-11-23T12:39:42Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Tärk, Tiina
other
Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
other
Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
other
Kallasmaa, Marja, juhendaja
other
Päll, Peeter, juhendaja
2010-06-21T11:05:24Z
2010-06-21T11:05:24Z
2010-06-21T11:05:24Z
http://hdl.handle.net/10062/15080
et
magistritööd
kohanimed
Kiili vald
Kiili valla asustusnimed
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTA2LTIxVDExOjA1OjIzWiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/de245993-def6-4644-9877-939eb96079b3/download
File
MD5
0de8762044e3cdc92ae698245de487e8
3628242
application/pdf
tark_tiina.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d35401d5-e9cc-4606-b8df-32b4d1533784/download
File
MD5
f2b3346da05b6cacc8247f25f5dce626
103066
text/plain
tark_tiina.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/580732023-11-23T12:39:44Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Truu, Jaak, juhendaja
advisor
Mander, Ülo, juhendaja
author
Preem, Jens-Konrad
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-10-10T06:20:09Z
2017-10-10T06:20:09Z
2017-10-10
978-9949-77-576-7978-9949-77-577-4 (pdf)
1736-3349
http://hdl.handle.net/10062/58073
Muldade rikkalike mikroobikoosluste uurimist on siiani palju takistanud tõsiasi, et enamik mulla mikroobe on kultiveerimatud. Seda kitsaskohta aitab leevendada lähenemine nimega metagenoomika, mis tähistab uurimistööd otse keskkonnaproovidest eraldatud geneetilise materjaliga.
Selliste andmete kasutamiseks on levinud meetodid, mille abil grupeeritakse (klasterdatakse) kogutud DNA järjestused ad-hoc taksonoomilistesse üksustesse nn. OTU-desse (Operational Taxonomic Unit). Nii võib OTU-desse klasterdatud järjestusi kasutades hinnata bakterikoosluste mitmekesisust ja liigilist koostist. Saadud OTU-de arvukuse numbreid annab kasutada mitmesugustes erinevates analüüsides kui asendajaid tavapärasematele taksonoomilistele üksustele. Niisama kiire, kui on olnud uute sekveneerimistehnoloogiate areng, on ka olnud uute tööriistade arvu kasv – viimase kümnendi jooksul on loodud hulk programme, mis on mõeldud eelpoolmainitud OTU-de moodustamiseks DNA järjestuste andmetest.
Antud doktoritöö töö keskendub sellele, kuidas mõjutavad erinevad OTU loomise meetodid edasisi analüüse ning järeldusi.
Selleks kasutati järjestusandmeid artiklist “Bacterial community structure and its relationship to soil physico-chemical characteristics in alder stands with different management histories” ning erinevaid OTU klasterdamise meetodeid. OTU-d loodi erinevate programmide abil (Mothur,CROP,UCLUST,Swarm) – seejärel viidi läbi koosluste mitmesugused statistilised analüüsid.
OTU andmete analüüs andis üldjoontes samasuguseid tulemusi. Seda visualiseerivad hästi töös olevad joonised. OTU arvude ja mitmekesisusindeksi statistilised testid ei leidnud statistiliselt olulist erinevust eri klasterdusmeetodite vahel.
Kasutatud klasterdamismeetoditest jäid parimaina silma paistma CROP ja UCLUST meetodid.Lisaks näitasid analüüsid ka osade statistiliste meetodite eeliseid teiste ees sedasorti OTU andmete käsitlemisel
The soil as a central agent in many ecological processes has received a lot of research attention from many different angles. The investigation of the rich microbiome of the soil has been slowed by the fact that most of the microbes are unculturable. This gap can be filled by the metagenomics which is a field that deals with genetic material directly acquired form environmental samples. The analysis of 16S rDNA data usually begins with the construction of operational taxonomicunits (OTUs): clusters of reads that differ by less than a fixed sequence dissimilarity threshold. Consequently, the obtained sample-by-OTU abundance table serves as the basis for further statistical and exploratory analysis.
During the last decade, a plethora of tools based on different principles and having different computational requirements to perform aforementioned OTU clustering has been created.
This work we take an interest in the differences of the final outcome of series of analyses when different OTU clustering methods are used and also have a comparision of these methods.
We used the dataset published in “Bacterial community structure and its relationship to soil physico-chemical characteristics in alder stands with different management histories” and analysed it using different software packages for processing bioinformatics data: Mothur
UCLUST, CROP, Swarm.
The results of analyses were on the whole quite similar and comparable.The differences between OTU numbers and diversity indeces were statistically not significant. The CROP and UCLUST methods stood out by their quality and useability.
The work also showed the practicality of robust statistical methods when working with OTU data.
eng
metsamullad
mullamikroobid
mikroobikooslused
klasteranalüüs
forest soils
soil microbes
microbial communities
cluster analysis
Forest soil bacterial community analysis using high-throughput amplicon sequencing
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/f8d83f5b-f27e-4568-a255-f13a6164105b/download
File
MD5
2891212c68d0c1e1876909ee6b979605
1697816
application/pdf
preem_jens_konrad.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/107c469e-96fa-470c-aed4-6d248bd5bb25/download
File
MD5
fe34d5672b65dbd04bf4d5af02a13d96
100341
text/plain
preem_jens_konrad.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/665702023-11-23T12:39:46Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Pfahl, Dietmar, juhendaja
author
Yin, Huishi
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2019-11-01T11:36:27Z
2019-11-01T11:36:27Z
2019-11-01
978-9949-03-210-5978-9949-03-211-2 (pdf)
2613-5906
http://hdl.handle.net/10062/66570
Kui viiakse läbi nõuete analüüsi (inglise k Requirements Engineering, lühend RE), siis sageli järjestatakse nõuded nende olulisuse alusel (inglise k requirements prioritization), et saada selgust, milliste välja pakutud nõuetega funktsioon peaks tarkvaral olemas olema, seega sõltub tarkvara analüüsist tarkvara majandusliku väärtuse suurendamisega seotud otsuste tegemine. Tänapäeval arenevad tooted väga kiiresti ning ka nõuete olulisuse alusel järjestamine (inglise k requirements prioritization) on muutunud kiiremaks. Ettevõtted sooviksid saada kasutajatelt kiiret tagasisidet selle kohta, mis peaks olema järgmises mudelis olemas. Üks häid lahendusi sellele on Kano mudel (inglise k Kano model). Kano mudel selgitab välja kasutajate rahulolu ja toodete tunnuste vahelise suhte. See meetod liigitab kasutajate eelistused nende tähtsuse järjekorras, seega toetab see ka nõuete olulisuse järjekorra moodustamist. Aga Kano mudeli rakendamine on kallis ja aeganõudev ning seda ei saa kiiresti korrata. Veelgi enam – see mudel on keeruline väikeste ettevõtete jaoks, sest neil ei tarvitse olla piisavalt rahalisi jm vahendeid, et kasutajatega ühendust võtta ja neid intervjueerida. See omakorda paneb väikesed ettevõtted, eriti just idufirmad, ebavõrdsesse olukorda suurte ettevõtetega.
Et sellele probleemile lahendust leida ja Kano mudeli kasutuselevõttu lihtsamaks ning odavamaks teha, arvame, et Kano mudelit tuleks arendada kahel viisil. Esiteks tuleks kasutada tasuta võrgus leiduvaid kirjalikke andmeid, mida saaks asendada intervjueeritavatelt kogutud vastustega. Teiseks – selleks, et hakkama saada võrgust kogutud kirjalike andmete suure mahuga, ning et kaasa aidata korrapärastele analüüsidele, peaks andmete analüüsimine olema automaatne.
Selle uurimuse eesmärk on välja pakkuda meetodeid, et kasutajate avamusi, mis on võrgus saadavatest vabadest allikatest kogutud, (semi-)automaatselt liigitada, ja seda selleks, et aidata otsustajatel otsustada, millised tarkvara nõuded järgmises mudelis kindlasti olemas peaksid olema. Et seda uurimuse eesmärki saavutada, pakume me välja avatud innovatsiooni nõuete analüüsi (OIRE) meetodi, mille abil saavad tarkvarafirmad parema ülevaate kasutajate vajadustest ja sellest, kuivõrd rahul on nad olemasolevate toodetega.
When Requirements Engineering (RE) is applied, requirements analysis is often used to determine which candidate requirements of a feature should be included in a software release. This plays a crucial role in the decisions made to increase the economic value of software. Nowadays, products evolve fast, and the process of requirements prioritization is becoming shorter as well. Companies benefit from receiving quick feedback from end users about what should be included in subsequent releases. One effective approach supporting requirements prioritization is the Kano model. The Kano model defines the relationship between user satisfaction and product features. It is a method used to classify user preferences according to their importance, and in doing so, supports requirements prioritization. However, implementing the Kano model is costly and time-consuming, and the application of the Kano model cannot be repeated quickly. Moreover, this is even more difficult for small companies because they might not have sufficient funds and resources to contact end users and conduct interviews. This puts small businesses, especially start-ups, at an unfair disadvantage in competing with big companies.
To address this problem and make the application of the Kano model simpler, faster, and cheaper, we propose evolving the Kano model in two aspects. First, free online text data should be used to replace responses collected from interviewees. Second, in order to handle the higher amount of data that can be collected from free online text data and in order to facilitate frequent analyses, the data analysis process should be automated.
The goal of this research is to propose methods for (semi-)automatically classifying user opinions collected from online open sources (e.g., from online reviews) to help decision-makers decide which software requirements to include in subsequent product versions. To achieve this research goal, we propose the Open Innovation in Requirements Engineering (OIRE) method to help software organizations gain a better understanding of user needs and satisfaction with existing products. A key element of the OIRE method is its Kano-like model. This Kano-like model mimics the traditional Kano model, except that it uses data from online reviews instead of interviews conducted with select focus groups.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
software development
requirements engineering
open innovation
feedback
data mining
quality management
Using a Kano-like model to facilitate open innovation in requirements engineering
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/033d5976-8a4a-482d-8d59-ae4af7b951d0/download
File
MD5
899b30e7f4b1aabfe531564e43214673
3583887
application/pdf
yin_huishi.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/4e998e0f-180e-4d1f-8f3f-f668eef1a34a/download
File
MD5
869ad6e6da17118bcd8090119b1eec35
100102
text/plain
yin_huishi.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/149392023-11-23T12:39:46Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Schultz, Gert
other
Tartu Ülikool. Majandusteaduskond. Rahvamajanduse instituut. Majanduse modelleerimise õppetool
other
Võrk, Andres, juhendaja
2010-06-01T11:54:16Z
2010-06-01T11:54:16Z
2010-06-01T11:54:16Z
http://hdl.handle.net/10062/14939
Käesoleva töö eesmärk on anda soovitusi puudega inimeste tööjõus osalemise parandamiseks, analüüsides, millised puudespetsiifilised tegurid mõjutavad puudega inimeste tööjõupakkumist Eesti andmetest lähtudes. Uuritav hüpotees on, et puudega inimeste tööjõupakkumine kujuneb puude sotsiaalse mudeli alusel ning et progresseeruvas hierarhias keskmine, raske ja sügav puude raskusaste mõjutab tööjõus osalemise tõenäosust samasuguses progresseeruvas negatiivses hierarhias.
Töö teoreetilises osas kirjeldatakse puude erinevaid definitsioone ning käsitlusi, pearõhuga puude sotsiaalsele mudelile, millest autor töö koostamisel on lähtunud. Samuti on töö teoreetilises osas esitatud tarbijakäitumise teoorial baseeruvad majandusteoreetilised mudelid ning nende variatsioonid, mis arvestavad erinevaid puudega seonduvaid asjaolusid. Nende põhjal pakub autor välja enda nägemuse majandusteoreetilisest mudelist, mis arvestab kompleksselt puudest tulenevaid erisusi tööjõupakkumisele. Samuti on esitatud ülevaade varasematest empiirilistest uuringutest.
Töö empiirilises osas on esiteks analüüsitud Eesti puudega inimeste statistilisi andmeid peamiselt Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi ja 2005.-2006. aastal läbi viidud Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu (PIU) põhjal. Teiseks viidi läbi maakondlike paneelandmete ökonomeetriline analüüs, millega hinnati töötuse ja puudega inimeste arvu vahelisi seoseid Statistikaameti 2001.-2007. aasta maakondlike andmete alusel. Samuti analüüsiti PIU käigus kogutud mikroandmeid, kasutades Heckmani kahesammulist selektiivsusega mudelit ja probit-mudelit puudega inimeste pakutavate töötundide ja tööjõus osalemise hindamiseks. Töö lõpus on toodud autori soovitused poliitikakujunduseks ning edasisteks uurimistöödeks.
et
magistritööd
puudega inimesed
tööjõud
tööhõive
Puudega inimeste tööjõus osalemise modelleerimine Eesti näitel
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTA2LTAxVDExOjU0OjE2WiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c499ae3d-142a-46d6-8a69-f3d7b6f27c9f/download
File
MD5
b10a800f5165e9c54749025cb075a4ad
1115159
application/pdf
schultz_gert.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/7a6f5a6b-3d39-47ac-996a-5a46ec09a851/download
File
MD5
269f564d1945d9400c367fb583b06065
103630
text/plain
schultz_gert.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/28662023-11-23T12:39:47Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Mandra, Katrin
2007-06-15T07:45:46Z
2007-06-15T07:45:46Z
2007-06-15T07:45:46Z
http://hdl.handle.net/10062/2866
et
Deontiline modaalsus eri tekstiliikides
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFR1dWxpIFbDpGhrICh0dXVsaXZhQHV0LmVlKSBvbiAyMDA3LTA2LTE1VDA3OjQ1OjA0WiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e0c98e7f-cc17-496d-90a4-47354a3f6397/download
File
MD5
554574ae202f4e9f3eef5456d1fe164d
464411
application/pdf
mandrakatrin.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/60024740-850f-4be9-a6ec-a65eecd38f3c/download
File
MD5
1d828d8dac945b700fb661081cf108d2
102581
text/plain
mandrakatrin.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/9262023-11-23T12:39:47Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Merits, Andres, juhendaja
author
Tints, Kairit
2007-01-09T06:47:37Z
2007-01-09T06:47:37Z
2005
Tartu Ester bibnumber: b17387929
http://hdl.handle.net/10062/926
est
Semliki Forest viiruse mittestruktuurse valgu nsP1 palmitüleerimis-defektsete mutantide funktsionaal-struktuurne iseloomustamine
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/1bc6fb46-fa39-4f99-86c4-c991ce4ec813/download
File
MD5
ae86a7400ab4fcecae99b58942c74556
694575
application/pdf
tints.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/162f17d9-b27d-4d23-b71b-86fbe8c75350/download
File
MD5
7100206454b906916039770960a0d34c
102296
text/plain
tints.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/718462023-11-23T12:39:53Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Harro, Jaanus, juhendaja
advisor
Kreegipuu, Kairi, juhendaja
advisor
Cowan, Nelson, juhendaja
author
Tamm, Gerly
other
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2021-04-23T10:46:48Z
2021-04-23T10:46:48Z
2021-04-23
978-9949-03-599-1978-9949-03-600-4 (pdf)
1024-3291
http://hdl.handle.net/10062/71846
Kuidas mõjutavad emotsionaalsed näoilmed seda, mis jääb lühiajaliselt meelde ja mis mitte? Näiteks, kas naeratav või kuri pilk õpetajalt matemaatikatunnis võib segada peast arvutamist või hoopis soodustab seda? Miks mõned inimesed ei erista näoilmeid (nagu kurbus, viha ja rõõm) kuigi hästi? Mis on näoilmete taju ja töömälu variatiivsuse allikad? Doktoritöös testisin neist küsimustest inspireeritud hüpoteese.
Töömälu ehk lühiajaline mälu on tunnetusprotsess, mis aitab tajutud informatsiooni siduda varasemate teadmistega ning kasutada seda lühiajaliselt ülesande täitmiseks. Töömälu on igasuguse eesmärgipärase tegevuse aluseks.
Uurisin:
1) näoilmetest tulenevat mõju (tähendus vs füüsikalised omadused),
2) neurobioloogia panust, sh dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini süsteemide biomarkerite ja soo seoseid sooritusega,
3) emotsionaalsete seadumuste (ärevuse, depressiivsuse) mõju.
Kuue uuringu tulemustele tuginedes koostasin teoreetilise mudeli, mis kirjeldab näoilmete taju ja töömälu variatiivsuse allikaid.
Uuringud I, III, IV, V ja VI viisin läbi Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringu raames kogutud andmetel, kokku osales 507 inimest (25 aastased). Uuring II sisaldas kolme eksperimenti, kus osales kokku üle 200 vabatahtliku inimese Tartust ja Tallinnast (vanuses 18-50).
Tulemused näitasid, et positiivne ja motiveeriv kontekst (naeratavad või rõõmsad näod) soodustavad mälu sooritust, aga mitte kõrge depressiivsusega inimestel. Lisaks selgus, et madal serotoniini tase (mida kaudselt peegeldab madal vereliistakute monoamiini oksüdaasi aktiivsus) seostub sõltumata näoilmest parema töömälu soorituskiirusega, aga ainult siis kui dopamiinitase on keskmine või kõrge, aga mitte liiga kõrge. Tööst ilmnes ka, et mehed ja naised ei erine töömälu soorituses, küll aga näoilmete tajumises, arvestada tuleb sealjuures ka genotüüpi. Üllatavaks tulemuseks oli see, et varasem sotsiaalärevuse diagnoos ennustas ebatäpsemat sooritust vihase näoilme äratundmisel võrreldes kontrollgrupiga ja nendega, kellel oli katse ajal sotsiaalärevuse diagnoos.
Kokkuvõtteks, ei leidu lihtsat “retsepti” näoilmete taju ja töömälu soorituse selgitamiseks. Tulemused aitavad aga mõista, miks inimesed on nii erinevad näoilmete tajumisel ja nende mäletamisel
How do emotional facial expressions affect what is remembered for a short time and what is not? For example, can a smiling or angry look from a teacher in a mathematics class help or hinder task performance? Why cannot some people discriminate between facial expressions (e.g. sad, angry and happy)? What are the sources of variation in perception and working memory for facial emotional expressions? In my dissertation, I tested hypotheses inspired by these questions.
Working memory (WM), or short-term memory, is a process of cognition that binds perceived information to previous knowledge and use it in a purposeful manner to perform a task. Working memory is the foundation of any goal-oriented activity.
I studied the effects that come from:
1) facial stimulus qualities (meaning vs. physical properties),
2) neurobiology, including associations between dopamine, serotonin and noradrenaline system biomarkers, and sex,
3) emotional dispositions (anxiety, depression).
Based on the results from six studies, I developed a theoretical model that describes the sources of variation in perception and working memory for facial emotional expressions.
Studies I, III, IV, V and VI were conducted as part of the Estonian Children Personality, Behaviour and Health Study, a total of 507 subjects (25 years old) participated. Study II consisted of three experiments with more than 200 volunteers from Tartu and Tallinn (aged 18-50).
The results showed that a positive and motivating context (smiling or happy faces) enhanced memory performance, but not in people with high depression. Additionally, low serotonin (as reflected by low platelet monoamine oxidase activity) was associated with better WM performance regardless of facial expression, but only at an average or high, but not too high dopamine level. Men and women did not differ in WM performance. Sex difference was present only in interaction with genotype in perception of facial expressions. Surprisingly, past diagnosis of social anxiety disorder in contrast to controls, and acute social anxiety predicted inaccurate recognition of angry faces.
In conclusion, there is no simple “recipe” that would explain perception and WM performance for facial expressions. However, the results help to understand why people are so different in perceiving and remembering facial expressions.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
working memory
facial expression
perception
short-term memory
Multiple sources of variation in perception and working memory for facial emotional expressions
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/c2474390-6dee-4ee4-abfd-e910d73b13dc/download
File
MD5
90b39d1960ce0c6712dd8072378f1bad
3031609
application/pdf
tamm_gerly.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a944df6a-f479-4895-8892-13f345a66da8/download
File
MD5
40a6b5382920376208d968b4b7b07175
100718
text/plain
tamm_gerly.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/563582023-11-23T12:39:55Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Spassky, Dmitry, juhendaja
advisor
Brik, Mikhail G., juhendaja
author
Levushkina, Viktoriia
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-05-12T13:20:46Z
2017-05-12T13:20:46Z
2017-05-12
978-9949-77-438-8978-9949-77-439-5 (pdf)
1406-0647
http://hdl.handle.net/10062/56358
Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli näidata kuidas muutused boraatide, fosfaatide ja vanadaatide segukristallide koostises mõjutavad nende struktuurseid, elektroonseid ja optilisi omadusi (erilise tähelepanu all olid lisandamata ja Eu3+ või Ce3+ ioonidega lisandatud LuxY1-xBO3, LuxY1-xPO4, LuxY1-xVO4 segukristallid). Eelnevalt mainitud materjalid on leidnud laialdast kasutust valgusallikate ja stsintillatsioonseadmete (valgussähvatustsseadmete) rakendustes. Sama oksüdatsiooni astmega positiivse laenguga iooni asendamine vanadaatide ja fosfaatide segukristallides ei muuda nende struktuuri, kuid mõjutab nende materjalide erinevaid füüsikalisi omadusi. Näidati, et koos järk-järgulise ühe katiooni (Lu) asendamisega teisega (Y) muutuvad sellistes segukristallides küll lineaarselt struktuuriparameetrid kuid mittelineaarselt kiirguse intensiivsus. Maksimaalne kiirguse intensiivsus LuxY1-xVO4 segukristallides saavutati juhul kui x = 0.7. Sellist nähtust saab selgitada muutustega laengukandjate vaba tee pikkuses, mis on omakorda põhjustatud elektronstruktuuri muutustest. Optimaalne koostis, mis selgitati välja doktoritöö raames, võib viia fosfooride ja stsintillaatormaterjalide jõudluse parendamiseni. Lisaks täiendavad antud doktoritöös välja pakutud tulemuste selgitused mikrotaseme baasteadmisi mateeria ja valguse interaktsioonist.
The main goal of the thesis was set to demonstrate how the modification of the crystal composition affects the structural, electronic and optical properties of a series of borate, phosphate and vanadate crystals (LuxY1-xBO3, LuxY1-xPO4, LuxY1-xVO4, undoped and doped with Eu3+ or Ce3+). The chosen systems are widely used for lighting and scintillating applications. The isovalent cation substitution in the vanadates and the phosphates does not change the structure, but produces pronounced influence on the wide range of their physical properties. In particular, it was demonstrated that the gradual substitution of one cation (Lu) by another (Y) is accompanied by the linear variation of the structural parameters and, what is more important, by a non-linear variation of the emission intensity in such mixed compounds. The maximum emission intensity in the LuxY1-xVO4 system is realized when x=0.7. Such a phenomenon is explained by modification of the charge carriers free path that is caused by changes in the electronic structure. The optimal composition determined in the thesis can lead to improved performance of the phosphors and scintillators based on these materials. In addition, explanation of the observed results suggested in the thesis contributed to the basic understanding of processes of interaction of light with matter at the microscopic scale.
eng
oksiidid
oxides
solid solutions
crystals
energy transfer
physical properties
luminescence
tahked lahused
kristallid
energiaülekanne
füüsikalised omadused
luminestsents
Energy transfer processes in the solid solutions of complex oxides
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/f9baa1f2-3fb8-46c3-9c52-d08da0a7d914/download
File
MD5
0a4334c3a6bf5a948732a64252b8d092
1755127
application/pdf
levushkina_viktoriia.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/2230adca-3275-46ed-af7d-291d38d94c0f/download
File
MD5
a8d62c244fcdfef5788a9d20d8546cc7
101459
text/plain
levushkina_viktoriia.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/5192023-11-23T12:39:56Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Pisuke, Heiki, juhendaja
author
Sepp, Marek
2007-01-09T06:44:18Z
2007-01-09T06:44:18Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18037434
http://hdl.handle.net/10062/519
est
Konkurentsirikkumistega seonduvaid küsimusi Euroopa Liidu konkurentsiõiguses
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/77976a29-15f3-4381-b5ff-c5b2904fedfd/download
File
MD5
c3161d1a7035f0897643da770dac6bc6
1053410
application/pdf
mareksepp.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/7ed10a01-b2cd-4ccc-8f1d-41fa8fb4a496/download
File
MD5
55dc10283186e0cb31213a3f044a7d6f
102938
text/plain
mareksepp.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/937242023-12-14T09:22:41Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Alasoo, Kaur, juhendaja
author
Kerimov, Nurlan
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2023-10-25T06:45:05Z
2023-10-25T06:45:05Z
2023-10-25
978-9916-27-382-1978-9916-27-383-8 (pdf)
2613-59062806-2345 (pdf)
https://hdl.handle.net/10062/93724
Kujutage ette, et olete ruumis, kus on üks laelamp ja sein, mida kaunistavad 100 salapärast lülitit. Nende juhtmed on peidetud ja nende eesmärk jääb mõistatuseks. Otsustate katsetada ja erinevaid lüliteid sisse-välja lülitades süttib järsku lamp. Edasisel erinevate kombinatsioonide katsetamisel märkate lambi heleduse muutumist. Mõne kombinatsiooni puhul põleb lamp eredalt, teiste puhul aga valgustab ruumi hämaralt. Peale mõningast nokitsemist hakkad aru saama, millised lülitite kombinatsioonid lambi heledust kõige enam mõjutavad. Kuid teie lõppeesmärk on lambi heledust täpselt oma äranägemise järgi juhtida. Tundub, et lülitid ise ei tekita elektrivooli. Pigem peavad nad käivitama nähtamatud elektrigeneraatorid. Mõistatus seisneb nüüd konkreetsete lülitite ja konkreetsete generaatorite vaheliste ühenduste väljaselgitamises, mis võimaldavad lambil põleda.
Selle metafooriga püüdsin anda lihtsustatud ettekujutuse kvantitatiivse tunnuse lookuste ehk QTL analüüsist. Siin tähistavad lülitid geneetilisi variante, lamp sümboliseerib mõnda inimese mõõdetavat tunnust või haigust, generaatorid tähistavad geene ja ruum tähistab konkreetset rakutüüpi. Selles metafooris tähistab iga QTL konkreetse lüliti mõju ühele või enamale generaatorile. Kuid keerukus ületab kaugelt vaid 100 lülitit. Tegelikult on meil tegemist miljonitega. Ja kuigi lülitid (geneetilised variandid) on igas erinevas ruumis (rakutüüp) identsed, erineb lüliteid generaatoritega (geenidega) ühendav juhtmestike plaan ruumiti oluliselt.
Käesolevad doktoritöös olen ma koostöös paljude partneritega loonud ulatusliku QTL-ide andmebaasi, mis hõlmab 127 erinevat inimese rakutüüpi ja kude. Lisaks oleme välja töötanud tööriistad nende QTL-ide paremaks tõlgendamiseks ja visualiseerimiseks. See andmebaas - eQTL Catalogue - on näidanud oma väärtust mitmetes teadusprojektides, parandades meie arusaamist inimese haiguste ja muude tunnuste geneetilistest alustest. Muuhulgas võimaldab meie andmebaasi hästi läbimõeldud ja säilenõtke taristu uute uurimismeetodite ilmnemisel kiiresti algandmeid uuesti analüüsida ja seeläbi kiiresti arenevas genoomiuuringute valdkonnas ajaga kaasas käia.
Picture this: you're in a room with a single ceiling lamp and a wall adorned with 100 mystery switches. Their wires are concealed, and their specific functions remain a puzzle. You decide to experiment, flipping various combinations of switches, and suddenly, the lamp flickers on. As you test different combinations, you note a variance in the lamp's brightness. With some combinations, the light glows radiantly, while with others, it dimly illuminates the room. After some tinkering, you start to understand which switch combinations affect the lamp's brightness the most. Yet, your ultimate goal is to accurately control the lamp's brightness at will. It's apparent the switches don't create the electricity powering the lamp. Rather, they must trigger unseen power generators. The enigma now is figuring out the connections between specific switches and specific generators that enable the lamp to glow.
In this metaphor, I aimed to provide a simplified understanding of quantitative trait locus (QTL) analysis. Here, the switches represent genetic variants, the lamp symbolises a complex trait (like a disease), the power GENErators stand for genes, and the room represents a specific cell type. Moreover, each QTL can be seen as the impact of a particular switch on a given generator. However, the complexity far exceeds a mere 100 switches. In reality, we're dealing with millions. And although the switches (genetic variants) are identical in each different room (cell type), the wiring blueprint connecting switches to generators (genes) differs significantly from one room to the next.
We've built an extensive Catalogue of QTLs, covering 127 human cell types, and have developed a tool to visualise these QTLs for a better interpretation. The eQTL Catalogue has shown its worth in multiple research initiatives, enhancing our understanding of the genetic underpinnings of complex traits. Additionally, its well-designed infrastructure allows for swift re-analysis when new research approaches emerge, underscoring the Catalogue's versatility and resilience in the realm of genomic research.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
diseases
molecular mechanisms
genetic association studies
statistical methods
bioinformatics
Building a catalogue of molecular quantitative trait loci to interpret complex trait associations
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/14b1f3d9-8ce4-46b3-a9b2-f60ea8c92c64/download
File
MD5
256b54d51ffafb5c87af1135667735a0
4576197
application/pdf
kerimov_nurlan.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e3be7288-8f04-4bc1-aaed-426fc564a243/download
File
MD5
352abc0d99f741d2fd96b210d1e49e06
100231
text/plain
kerimov_nurlan.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/180832023-11-23T12:39:58Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Ganina, Svetlan
2011-07-19T09:50:48Z
2011-07-19T09:50:48Z
2011-07-19
978–9949–19–773–6 (trükis)978–9949–19–774–3 (PDF)
1406–0647
http://hdl.handle.net/10062/18083
Doktoriväitekirja üldine eesmärk oli selgitada välja, kuidas mõjutavad ülesanded füüsikaõppe efektiivsust ja kas tulemused sõltuvad ka ülesannete tüübist. Püstitati uurimisküsimused: kas esineb erinevusi gümnaasiumiõpilaste ja -õpetajate hinnangutes selle kohta, millised õppemeetodid on füüsika tunnis efektiivsemad ja motiveerivad õpilasi rohkem? Kuidas on võimalik mõõta füüsikaõppe efektiivsust? Kas ülesannete vorm ja seos igapäevaeluga tõstab õppe-efektiivsust ning muudab teadmisi ja oskusi püsivamaks? Kas hajusandmetega ülesanded motiveerivad õpilasi rohkem ning suurendavad füüsikaõppe efektiivsust?
Eesmärgiga selgitada välja, milliseid õppemeetodid kasutatakse koolifüüsikas õpimotivatsiooni tõstjatena, viidi läbi ankeetküsitlus, milles osales 73 õpetajat ja 1418 õpilast. Seejärel viidi läbi pikaajaline pedagoogiline eksperiment, kus õppetöös kasutati traditsioonilisi ja hajusandmetega ülesandeid. Hajusandmetega ülesannetes kirjeldatud olukorrad on seotud igapäevaeluga ja arvandmed on esitatud olukorra kirjeldusest eraldi. Lähteandmeid on alati kas rohkem või vähem kui lahendamiseks vaja läheb. Eksperimendis osales 14 õpetajat ning 620 õpilast. Samuti töötati välja ja katsetati valemit õppe-efektiivsuse määramiseks, katsetes osales 1125 õpilast. Efektiivsusevalemi usaldatavuse kontrollimiseks võrreldi saadud tulemusi teiste instrumentidega.
Uuringutest tehti järgmised järeldused. Nii õpetajad kui õpilased hindavad kõrgelt ülesannete lahendamise kasulikkust. Leiti statistiliselt olulisi erinevusi selles, et õpilased hindavad õpetajatest kõrgemalt ülesannete huvitavuse vajadust ja nende seost reaalse eluga.
Pikaajalise pedagoogilise eksperimendi tulemused näitasid statistiliselt olulisel määral, et hajusandmetega ülesannete lahendamine tõstab teadmiste ja oskuste omandamist ja rakendamist ning nende püsivust. Samuti selgus, et nad motiveerivad õpilasi rohkem. Füüsikaõppe efektiivsuse määramiseks tuletati valem, mis andis statistiliselt olulise positiivse tulemuse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et käesoleva väitekirja teoreetiliste ja empiiriliste uuringute tulemused panevad aluse võimalikule hajusandmetega ülesannete kasutamisele ja selle tulemusena füüsikaõppe efektiivsuse tõusule gümnaasiumis.
The general aim of this doctoral thesis is to prove how problem solving influences the efficiency of physics studies, and whether the results depend on the type of problems or not. The following research issues were raised: how do upper secondary students and teachers evaluate the efficiency and motivation behind physics study methods? How to measure the efficiency of physics studies? Do formats and the relation to real-life situations of the physics problems increase learning efficiency and retention of knowledge and skills? Do dispersed data problems motivate students more and increase efficiency in learning physics?
A preliminary survey to establish the types of physics problems as increasers of motivation was conducted with 73 teachers and 1418 students. Subsequently, a long-term experiment using traditional and dispersed data problems for studying physics was carried out. Dispersed data problems were related to real-life situations, and the numeric data was separated from the description of the situation. There was always either more or less data available than needed for solving the problem.
Fourteen teachers and 620 students participated in the experiment. A formula for determining learning efficiency was also elaborated and tested with 1125 students as a sample. In order to test the efficiency formula, the results were compared with other instruments.
The research issues were solved. Statistically significant differences were found to exist between teachers’ and students’ evaluation of the problems’ engaging nature and their relation to real-life situations However the students attached a higher value as regards to dispersed data problems. No statistically significant difference was found in the usefulness of the problems: both teachers and students found the problems to be highly useful.
The results of the long-term teaching and learning experiment have proved to a statistically significant level that using dispersed data problems increases the acquisition and retention of the knowledge and skills by the learners. The formula for determining efficiency of physics studies gave a statistically positive result.
To conclude, the results of the theoretical and empirical research of this thesis lay a foundation for the prospective use of dispersed data problems, thus increasing the efficiency of physics studies at the upper-secondary level.
et
füüsika
ülesanded
õppemeetodid
efektiivsus
physics
problems
teaching methods
effectiveness
Hajusandmetega ülesanded kui üks võimalus füüsikaõppe efektiivsuse tõstmiseks
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5c86a409-17d0-433c-9974-78424072a129/download
File
MD5
4e7ecd396acc72f183df3435f0e1e3dc
1217861
application/pdf
ganina_svetlana.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3d9e79bf-53ab-4e7e-b9ba-7aa05923d41b/download
File
MD5
fb82dbdf89b7fc325e1ed9da5e52c294
104421
text/plain
ganina_svetlana.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/943572023-12-12T07:16:25Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Kampus, Priit, juhendaja
advisor
Eha, Jaan, juhendaja
author
Pauklin, Priit
other
Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
2023-11-24T08:27:48Z
2023-11-24T08:27:48Z
2023-11-24
978-9916-27-409-5978-9916-27-410-1 (pdf)
1024-395X2806-240X (pdf)
https://hdl.handle.net/10062/94357
Kodade virvendusarütmia (KVA) on sagedaseim rütmihäire maailmas, esinedes 2-4% täiskasvanud elanikest. Rütmihäire põhjustab patsiendi olulist elukvaliteedi häirumist ja suurendab kuni 5 korda ajuinsuldi riski. Teada on mitmeid selle rütmihäire riskifaktorid nagu hüpertensioon, diabeet ja uneapnoe aga ka ülekaal. Samas pole praeguseni selged selle rütmihäire kõik patofüsioloogilised ja hemodünaamikaga seotud mehhanismid. Kuna enamikel > 65 a patsientidel esineb kõrgenenud ajuinsuldi risk, siis trombi profülaktikaks on vajalik püsiv antikoagulantravi. Kui maailmas on uuringud näidanudantikoagulantravi alakasutust, siis Eesti kohta vastavad andmed puuduvad. Käesolevas doktoritöös uuriti nii KVA patsientide ja kontrollrühma vererõhu hemodünaamikaga seotud näitajaid, kui ka põletiku, oksüdatiivse stressi ja sidekoestumisega seotud biomarkereid . Selleks teostati rütmihäiretega patsientidel lisaks vereanalüüsidele vererõhu hemodünaamika määramine, et hinnata tsentraalse vererõhuga seotud muutusi ja arterite jäikust. Patsiente jälgiti 1 aasta jooksul rütmihäirete kordumise suhtes. Lisaks uurisime püsivat antikoagulantravi kasutamist üleriigiliselt ≥65 aastaste KVA patsientide seas hinnates ravimi kaetus väljakirutatud päevadoosidega. Leiti, et vaatamata sarnastele õlavarrelt mõõdetud vererõhkudele oli rütmihäirega patsientidel kõrgem tsentraalne vererõhk ja pulsilaine levikukiirus, mis viitab suuremale arterite jäikusele. Uuritavatel olid kõrgemad müeloperoksüdaasi, kõrgtundliku C-reaktiivse valgu, B-tüüpi natriureetilise propeptiidi N-fragmendi ja galektiin-3 väärtused. Kõrgenenud müeloperoksüdaas oli seotud KVA kordumise riskiga. Püsiv antikoagulantravi tarvitamine Eestis on äärmiselt madal ja ≥80% kaetus väljastatud antikoagulantravi retseptiga oli saavutatud vaid 57,4% 2019. aasta ja 44,5% 2020. aasta uuritavatest.Atrial fibrillation (AF) is the most common cardiac arrhythmia worldwide, affecting 2-4% of the adult population. This arrhythmia significantly impairs the patient's quality of life and increases the risk of stroke by up to 5 times. Several risk factors for this arrhythmia are known, such as hypertension, diabetes, sleep apnea, and obesity. However, the complete pathophysiological and hemodynamic mechanisms related to this arrhythmia are not yet fully understood. Since a heightened risk of stroke is present in most patients ≥65 years old, continuous anticoagulant therapy is necessary for thrombus prevention. While studies globally have indicated underutilization of anticoagulant therapy, specific data for Estonia is lacking. In this doctoral thesis, both indicators related to the hemodynamics of blood pressure and biomarkers associated with inflammation, oxidative stress, and fibrosis were examined in AF patients and a control group. In addition to blood tests, hemodynamics of blood pressure were measured in patients with arrhythmias to assess changes related to central blood pressure and arterial stiffness. Patients were monitored for 1 year for recurrence of arrhythmias. Furthermore, the nationwide use of continuous anticoagulant therapy among AF patients aged ≥65 was investigated, evaluating medication coverage based on prescribed daily doses. It was found that despite similar blood pressure measurements taken from the arm, patients with arrhythmias had higher central blood pressure and pulse wave velocity, indicating greater arterial stiffness. Study participants exhibited higher levels of myeloperoxidase, high-sensitivity C-reactive protein, N-terminal pro-brain natriuretic peptide, and galectin-3. Elevated myeloperoxidase levels were associated with a higher risk of AF recurrence. The utilization of continuous anticoagulant therapy in Estonia is extremely low, with only 57.4% of the studied patients in 2019 and 44.5% in 2020 achieving ≥80% coverage based on issued anticoagulant therapy prescriptions.
en
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
atrial arrhytmias
hemodynamics
arterial diseases
anticoagulants
biomarkers
Hemodynamic and biochemical characteristics of patients with atrial fibrillation and anticoagulation of ≥65-year-old patients with atrial fibrillation in Estonia
Thesis
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/aec70809-e9d6-41a2-aedc-406453d5c9a7/download
File
MD5
12a24cbb23af56e7fa219535fad6ecf6
3209518
application/pdf
pauklin_priit.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/a346ef90-308f-4aec-a1b5-0c0d388fc778/download
File
MD5
e07ac771420066659b21b17d7191dade
100555
text/plain
pauklin_priit.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/512882023-11-23T12:40:00Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Salumets, Andres, juhendaja
advisor
Peters, Maire, juhendaja
advisor
Karro, Helle, juhendaja
author
Saare, Merli
other
Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
2016-04-15T12:29:08Z
2016-04-15T12:29:08Z
2016-04-15
978-9949-77-079-3978-9949-77-080-9 (pdf)
1024-395X
http://hdl.handle.net/10062/51288
Endometrioos on tõsine günekoloogiline haigus, mida iseloomustab emaka limaskesta ehk endomeetriumi koe kasvamine kolletena väljaspool emakaõõnt. Vaatamata intensiivsetele uuringutele on siiani ebaselge, miks endometrioosikolded moodustavad ja millised on need molekulaarsed muutused, mis haiguse kujunemisele kaasa aitavad. Endometrioosi tekkemehhanismide väljaselgitamist on oluliselt hõlbustanud mikrokiibi- ja sekveneerimistehnoloogiate kiire areng, mis võimaldavad ülevaatlikult kirjeldada molekulaarseid muutuseid endometrioosikolletes ja endomeetriumis. Varasemad suure läbilaskevõimega tehnoloogiatel põhinevad endometrioosi uuringud on paraku jõudnud vastukäivate tulemusteni, mis viitab suure tõenäosusega erinevustele katsete disainis ja seetõttu on väga oluline juba uuringut planeerides pöörata tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele. Antud töö eesmärgiks oli leida endometrioosi kujunemist mõjutavaid geneetilisi, epigeneetilisi ja mikroRNAde tasemete muutuseid nii endometrioosikolletes kui ka endomeetriumis, kasutades selleks hoolikalt valitud katseskeemi ja mikrokiipidel ning süvasekveneerimisel põhinevaid tehnoloogiaid. Töö tulemuste põhjal võime järeldada, et kromosomaalsed ümberkorraldused endometrioosikolletes ja endomeetriumis ning muutused endomeetriumi DNA metülatsioonimustris ei ole endometrioosi kujunemise esmasteks põhjusteks. Leidsime viis endometrioosikolletes kõrgelt ekspresseeritud mikroRNAd, mille taseme määramine võimaldab ilma histoloogiliste uuringuteta koldeid tuvastada. See uuring tõi välja ka uuringudisaini olulisuse, näidates et kollete mikroRNA tasemete määramiseks tuleb arvesse võtta kollet ümbritseva koe normaalset mikroRNA profiili. Samuti näitasime, et menstruaaltükli jooksul toimuvad endomeetriumi DNA metülatsioonimustris olulised muutused, mida tuleb haigusseoseliste markerite otsimisel kindlasti arvestada.
Endometriosis is a serious gynaecological disease characterized by the growth of functional endometrial tissue outside the uterus. Despite of extensive research it is still unclear why endometriosis develops and what are the molecular events triggering the implantation of endometrial cells into the wrong location. The fast development of microarray and sequencing-based technologies has opened new possibilities to describe molecular changes in endometriotic lesions and endometria of endometriosis patients. However, previous high-throughput studies in endometriosis have provided conflicting results, most probably due to the differences in study design and therefore, it is extremely important to pay attention to possible shortcomings before planning the study. The aim of our study was to find genetic, epigenetic and microRNA markers in endometriotic lesions and endometrial tissue that contribute to the endometriosis development, by using carefully planned study design and high-throughput analysis methods. Based on the results of our study we propose that chromosomal alterations in endometriotic lesions and endometrium and changes in endometrial DNA methylation are not the key events responsible for disease development. In microRNA study, signature of five upregulated microRNAs in endometriotic lesions that enable correct diagnosis of endometriotic lesions without the need for traditional histological evaluation of tissue biopsy, was found. Also, the results of this study accentuated the relevance of study design and indicated that for identification of lesion specific miRNAs the normal miRNA signature of healthy tissue should be considered. Furthermore, we found that normal epigenetic changes occurring in endometrium across the menstrual cycle phases should be considered when looking for disease-specific DNA methylation markers.
en
endomeetrium
endometrioos
patogenees
molekulaardiagnostika
miRNA
DNA metüülimine
endometrium
endometriosis
pathogenesis
molecular diagnostics
microRNA
DNA methylation
Molecular Profiling of Endometriotic Lesions and Endometria of Endometriosis Patients
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/7870494f-7a44-4605-a661-4ba25a7da00a/download
File
MD5
ad2907ec88288aea4a12559c9d1c5da0
8816954
application/pdf
saare_merli.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/0a9db657-d67c-4746-8a42-7d92134acdb2/download
File
MD5
0b2e09a4f73b8859d73e2abf090b9137
100425
text/plain
saare_merli.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/62322023-11-23T12:40:01Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Villo, Piret
2008-05-19T11:18:34Z
2008-05-19T11:18:34Z
2008-05-19T11:18:34Z
http://hdl.handle.net/10062/6232
en
Synthesis of Acetogenin Analogues
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFZpdmlhbiBCb2hsICh2aXZpYW5iQHV0LmVlKSBvbiAyMDA4LTA1LTE5VDExOjE4OjMzWiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d8aaea3a-c2b5-4820-8bff-3ac75f6e2808/download
File
MD5
1ac03643989a2c1088f6e6551c5802c3
428550
application/pdf
villo_piret.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/04179b9d-535c-4529-8f1d-59675ce1e66a/download
File
MD5
e7754933c3b336a04e75d792ea0286a6
187993
text/plain
villo_piret.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/10622023-11-23T12:40:02Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Drechsler, Wolfgang, 1963-, juhendaja
author
Aidarov, Aleksandr
2007-01-09T06:49:00Z
2007-01-09T06:49:00Z
2006
Tartu Ester bibnumber: b18272587
http://hdl.handle.net/10062/1062
eng
The preservation of old belief in Estonia: social capital as end and means of public policy
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/6aaf8101-2e90-4fe8-a75e-57ea993763d2/download
File
MD5
ca3b129440fd76151b97279fce355b4a
1396990
application/pdf
aidarov.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/8d9d26c5-6419-4641-826d-8f040a6c07d7/download
File
MD5
d47ff1516a3ea048e6159af80d9075e7
100447
text/plain
aidarov.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/570002023-11-23T12:40:04Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Leito, Ivo, juhendaja
author
Haav, Kristjan
other
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-06-29T06:54:28Z
2017-06-29T06:54:28Z
2017-06-29
978-9949-77-480-7978-9949-77-481-4 (pdf)
1406-0299
http://hdl.handle.net/10062/57000
Keemiline analüüs mängib olulist rolli nii meditsiinis, keemia tööstuses kui keskkonna kaitses. Patsiendi tervise või mürgiste kemikaalide sisalduse jälgimine keskkonnas vajab täpseid analüüsi meetodeid. Tundlikud ja selektiivsed meetodid põhinevad tavaliselt keerukal aparatuuril, mis on küllaltki kallis ja vajab väljakoolitatud eksperte. Üldjuhul on vajalik ka prooviettevalmistus, kus huvipakkuv keemiline ühend eraldatakse, kontsentreeritakse või muundatakse keemiliselt, et muuta proov instrumenti sisestamiseks sobilikuks. Tehislikud (sünteetilised) retseptorid imiteerivad bioloogilistes süsteeme. Sellised ühendid võiksid leida kasutust keemilise sensori ehituses, mida saaks potentsiaalselt rakendada ilma proovi eeltöötlemise või labori varustuseta. Sobilike retseptorite väljatöötamisel on oluline nende sobilikkuse uurimine. Käesoleva uurimustöö raames keskenduti täpsete seondumistugevuse mõõtmisemeetodite arendamisele. Seondumiskonstantide mõõtmisel on oluliseks mõjuriks uuritava analüüdi sisalduse täpne teadmine. Suhtelised keemilise tasakaalu määramise meetodid omavad selles vallas eelist. Nimelt ei ole vajalik meil teada analüüdi täpset kogust mõõtmise käigus. Meetodite rakendatavust katsetati kahel instrumentaaltehnikal: UV-vis spektrofotomeetrial ja tuumamagnetresonants spektromeetrial (TMR). TMR baasil versioon võimaldab mõõta mitu seondumiskonstanti ühe mõõtmisega. Puuduseks on selle madalam tundlikkus, mille tõttu on vajalik suurem kogus ainet. TMR põhise suhtelise seondumisafiinsusmõõtmise meetodi usaldusväärsust uuriti UV-vis spektrofotomeetriaga. Mõlemate mõõtemeetodite tulemused näitavad head kooskõla. Lisaks mõõtmismeetodite arendusele keskenduti ka karboksülaat anioonide (negatiivselt laetud ühendid) seondumise uurimisele ja karakteriseerimisele. Üheks uuritud ühendiks oli üks kasutatavamaid taimekaitsevahendeid maailmas, glüfosaat. Väikesed muutused retseptori ehituses toovad esile suuri muutusi glüfosaadi seondumises. Esitatud tulemused on olulised edasiste supramolekulaarsete ühendite väljatöötamisel, hinnates nende happelis-aluselisi, vesiniksideme donoorseid ja seondumise omadusi
Chemical analysis plays key role in medicine, chemical production or environmental protection. Monitoring patient health or presence of toxic compounds in the environment requires precise analytical methods. Sensitive and selective methods commonly use intricate instruments like chromatographs coupled with mass-spectrometric systems to determine desired chemical compounds at very low concentrations. Instrumental systems are expensive and require trained personnel to use it. Also, usually samples need pre-treatment before analysis. Synthetic receptors mimic natural receptors in biological systems e.g., sensing smell and feeling taste. Such compounds could find practical application as sensing elements in chemical sensors. A sensor could be used potentially without sample preparation and laboratory equipment. Receptor’s suitability can be estimated by studying its physical-chemical properties and behaviour towards potential analytes. This PhD study focuses on development of accurate binding constant methods. Binding constants can be used to characterize binding sensitivity and selectivity. Measurement accuracy is strongly affected during these measurements. By measuring relative equilibrium constants this can be disregarded. Method applicability was tested on two instrumental techniques: UV-vis spectrophotometry and nuclear magnetic resonance spectrometry (NMR). NRM based version enables to measure several binding constants in a single measurement. Drawback is its need for more compound for measurements. Comparison of two techniques showed good agreement with each other. Aside from developing binding constant measurement methods, there was a strong focus on studying the binding behaviour of carboxylate anions. One of which was glyphosate, a widely used herbicide. Small changes in receptor structure cause big changes in binding properties. Results discussed in this dissertation serve as an important stepping stone for developing new receptors and testing their suitability for sensor building applications.
eng
supramolekulaarühendid
keemiline tasakaal
spektrofotomeetria
supramolecular compounds
chemical equilibria
spectrophotometry
Quantitative relative equilibrium constant measurements in supramolecular chemistry
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/697f123a-5d64-4f6b-b9a0-d46d61cb574a/download
File
MD5
ef5165b00c14d4b041e94eb1d9b5630d
3202001
application/pdf
haav_kristjan.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/3ebd0003-0d1c-4a60-864f-8fd58f686907/download
File
MD5
531c8a88f59df4be26e8efa6edf8b1d6
100820
text/plain
haav_kristjan.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/260932023-11-23T12:40:05Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Lorents, Annely
2012-08-08T22:20:32Z
2012-08-08T22:20:32Z
2012-08-09
978–9949–32–080–6 (trükis)978–9949–32–081–3 (PDF)
1024–6479
http://hdl.handle.net/10062/26093
Mitmed potentsiaalsed ravimid ning bioaktiivsed ühendid, mis on lahuses efektiivsed, ei ole kahjuks võimelised läbima rakumembraani ja ei ole seetõttu kasutatavad elusrakkude korral, kus need peaksid oma toimet avaldama. Samas on rakumembraani barjääri ületamiseks välja töötatud mitmeid meetoteid. Näiteks peptiidsete järjestuste avastamine, mis on võimelised iseseisvalt rakkudesse tungima, on kaasa aidanud efektiivsete kandjamolekulide arendusse. Neid spetsiifilisi peptiide hakati nimetama rakkudesse sisenevateks peptiidideks (RSP-d) ning need on võimelised efektiivselt rakkudesse transportima ka nendega liidetud lastmolekule. Samas on enne RSP-de laiaulatuslikku kasutuselevõttu vaja täpselt välja selgitada nende sisenemise mehhanismid. Nimelt arvatakse, et osad RSP-d põhjustavad rakkude plasmamembraani häiritusi, mis võivad osutuda rakkudele kahjulikuks. Seetõttu on oluline välja selgitada, kas ja kuidas on rakud võimelised toime tulema stressiga, mida võib põhjustada RSP-de rakkudesse sisenemine. Antud töö põhieesmärgiks oli uurida, kas teatud RSP-d muudavad rakumembraani piisavalt lekkivaks, et põhjustada kaltsiumioonide sissevoolu rakkudesse ning kas see omakorda aktiveerib teisi rakulisi vastuseid.
Kasutades elektronmikroskoopiat tegime me kindlaks, et osad RSP-d on tõepoolest võimelised mõjutama rakumembraani lipiidset kaksikkihti, muutes selle raskesti detekteeritavaks. Lisaks sellele olid nende RSP-de poolt tekitatud membraani häiritused piisavalt ulatuslikud, et põhjustada kaltsiumi sissevoolu rakkudesse. Tuginedes saadud tulemustele on RSP-d võimalik jaotada kahte suurde gruppi: a) amfipaatsed RSP, mis mõjutavad plasmamembaani ja seetõttu põhjustavad rakumembraani häiritusi ning b) mitte-amfipaatsed RSP, mis ei mõjuta raku pinda. Samas aktiveerib kaltsiumi sissevool efektiivse plasmamembraani parandamise vastuse, mis omakorda sulgeb läbilaskvad rakupinna regioonid ja aitab rakkudel toime tulla RSP-de põhjustatud stressiga. Käesoleva töö tulemused näitavad, et tulevikus on võimalik kasutada RSP-sid kui efektiivseid kandjamolekule ning kahjulikud kõrvalmõjud, mida võivad RSP-d rakkudesse sisenemisel tekitada, on välditavad.
Many potential drugs or other bioactive compounds that are efficient in solutions are not able to traverse cellular membranes and, therefore, can’t be utilized in living organisms. To confer the barrier function of the cell surface, different delivery methods have been developed. For example, discovery of sequences that possess cell-pene¬trating properties has paved the way for the development of effi¬cient carriers for cell-impermeable molecules. These so called cell-penetrating peptides (CPPs) are able to gain access into cells and, more importantly, transport various payloads attached to them into intracellular compartments in a non-invasive manner. However, before these promising transport vectors can be used in therapeutics, their mechanism of entry needs to be carefully elucidated, since it appears that some CPPs are able to induce disturbances in the plasma membrane. This might become harmful for cells and, thus, it is important to understand if and how cells can deal with the potential stress induced by CPPs. Therefore, the main focus of this study was to elucidate whether CPPs are able to make the plasma membrane leaky enough to induce the influx of calcium ions into cells, and activate downstream responses.
By using electron microscopy we demonstrated that, indeed, some CPPs interfere with the tight packing of membrane lipids, and make the cell surface hardly detectable. Furthermore, the disturbances caused by CPPs were sufficient enough to induce the influx of calcium ions into cells. According to membrane destabilizing capacity we were able to categorize CPPs into two groups: (i) amphipathic CPPs that are membrane-active and, thus, hamper the integrity of the cell surface and (ii) non-amphipathic CPPs that do not affect the plasma membrane of cells. However, the influx of calcium activated an efficient repair mechanism that helped cells to reseal the damaged plasma membrane and overcome the stress caused by CPPs. Thus, the present study demonstrates that CPPs can be efficiently used as transport vectors, and there are means of overcoming seemingly harmful side-effects induced by some CPPs.
en
peptiidid
penetratsioon
rakumembraan
bioloogiline transport
rakufüsioloogia
peptides
penetration
cell membrane
biological transport
cell physiology
Overcoming the plasma membrane barrier: uptake of amphipathic cell-penetrating peptides induces influx of calcium ions and downstream responses
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/d0018fd7-431d-4194-993a-0ed870dfa750/download
File
MD5
0a9315e984be508c751f8103cfeac481
643299
application/pdf
lorents_annely.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/27ffabf7-d396-443f-b7b5-cbd291582fbd/download
File
MD5
b1289805789c9575bb42a973fd272994
100236
text/plain
lorents_annely.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/586572023-11-23T12:40:07Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Tooding, Liina-Mai, juhendaja
advisor
Kasearu, Kairi, juhendaja
author
Rootalu, Kadri
other
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2017-12-04T11:19:58Z
2017-12-04T11:19:58Z
2017-12-04
978-9949-77-629-0978-9949-77-630-6 (pdf)
1736-0307
http://hdl.handle.net/10062/58657
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009.
Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk.
Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil.
Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
The marriage and divorce trends are currently in the middle of debates both academically as well as in everyday life. The current dissertation looks at the antecedents and consequences of divorces from life course perspective. It uses data from two sociological studies: „Paths of a generation” that started in the year 1983 and followed the life course of secondary school graduates from this year until 2005 and the study “Value of Children” from the year 2009.
The studies showed that marriages formed at early ages are less stable than marriages that are formed in the middle and late 20s. Also cohabitations tend to be less stable than registered marriages and children in the family tend to reduce the divorce risk. Educational level had an effect on the divorce risk only for men, not for women; men with university education had lower divorce risks.
When looking at the consequences of parental divorce for children’s lives, it can be seen that girls from divorce families planned to move out from parental home earlier but actually later did not do so. Still when looking at their actual life course, girls with divorce parents tended to start their first unions earlier. The results suggest that the impact of parental divorce especially for girls’ family life decisions is complex and mediated by different contextual and life course decisions.
The study also was aimed to look how are children’s attitudes toward divorce influenced by the family of origin. We looked if mothers’ and children’s attitudes toward divorces are similar and if parental divorce had an effect on children’s divorce attitudes. The results show that there is very little or no attitude transmission between generations in the family. We also saw that parental divorce in general did not have a strong effect on children’s divorce attitudes.
eng
abielulahutus
lahkuminek
riskitegurid
mõjud
peresuhted
lapsevanema-lapse suhe
lapsed
hoiakud
Eesti
divorce
separation
risk factors
impacts
family relationships
parent-child relationship
children
attitudes
Estonia
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/561c7b9a-5229-4e9f-9f88-0dcf7ebcf9e0/download
File
MD5
adb9d6a4b512f0c53bf29845517fa569
1402820
application/pdf
rootalu_kadri.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/25ae4533-7fb2-40e6-a609-39ecedfaa45c/download
File
MD5
b7b73a95933fc42403796b76f3e6b7fa
100287
text/plain
rootalu_kadri.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/167152023-11-23T12:40:08Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Soodla, Piret
2011-03-21T14:16:54Z
2011-03-21T14:16:54Z
2011-03-21
978–9949–19–610–4 (trükis)978–9949–19–611–1 (PDF)
1406–1317
http://hdl.handle.net/10062/16715
Doktoriväitekiri koosneb neljast artiklist ning kokkuvõtvast ülevaateartiklist. Üldine eesmärk oli koostada kooliteed alustavate 6−7-aastaste eesti laste jutustamisoskuste hindamise vahend logopeedidele ja eripedagoogidele ning testida selle sobivust alakõne ja lugemisraskuste riskiga laste eristamisel. Jutustamisoskuse hindamise vahend koosnes kolmest viieosalisest pildiseeriast ja kahele pildiseeriale vastavast tekstist. Pildiseeriatel kujutatud ning tekstides väljendatud sündmustik vastas jutugrammatika mudelile (Story Grammar Model), osutades mudeli sisukomponentidele: (1) taust, (2) käivitav sündmus, (3) sisemine vastus ehk tegelase reaktsioon käivitavale sündmusele, (4) sisemine plaan ehk tegelase plaan olukorra või probleemi lahendamiseks, (5) tegevus, (6) tagajärg, (7) tegelas(t)e reaktsioon. Iga laps jutustas kolm narratiivi: vahendamata narratiiv eelneva mudelita, vahendatud narratiiv ehk ümberjutustus, vahendamata narratiiv eelneva mudeliga. Analüüsiti narratiivide mikrostruktuuri, mis moodustub teksti väiksematest üksustest (sõnadest, lausungitest ja lausungitevahelistest seostest), ning makrostruktuuri ehk teksti üldist sisulist ülesehitust. Mikrostruktuuri tasandil analüüsiti jutustuste ja lausungite keskmist pikkust sõnades ning grammatikavigade esinemissagedust. Makrostruktuuri tasandil uuriti jutugrammatika komponentide olemasolu ja infoüksuste hulka jutustustes ning narratiivide komplekssust.
Doktoritöö täpsemad eesmärgid olid (1) kirjeldada kooliteed alustavate eesti laste narratiive makro- ja mikrostruktuuri tasandil; (2) selgitada, mil viisil jutustatud narratiivid (vahendamata narratiiv ilma eelneva mudelita, vahendatud narratiiv, vahendamata narratiiv eelneva mudeliga) eristavad alakõnet eakohasest arengust kõige paremini; (3) selgitada, mil viisil jutustatud narratiivid ennustavad loetu mõistmist esimese klassi lõpus kõige paremini. Selgus, et enamik uuritud lapsi koostas narratiive, mis sisaldasid vähemalt kolme struktuurilt kõige olulisemat jutugrammatika komponenti – käivitavat sündmust, tegevust ning tagajärge. Tulemus on sarnane teistes euroopaliku kultuuriga maades leituga. Doktoritöö tulemused näitavad, et laste jutustused on sobivaks vahendiks laste keelepädevuse hindamisel ühe alternatiivse võimalusena teiste hindamisvahendite hulgas. Alakõnega laste eristamiseks on soovitav kasutada vahendatud narratiive ja vahendamata narratiive eelneva mudeliga, ning analüüsida laste jutustamisoskusi nii narratiivi mikro- kui ka makrostruktuuri tasandil. Laste lugemisoskuse prognoosimiseks on soovitav kasutada ümberjutustust ning analüüsida laste jutustamisoskusi narratiivi makrostruktuuri tasandil.
The dissertation comprises four original publications and an introduction. The general aim was to develop and test an assessment tool of narrative production skills of Estonian school beginners which might be used by speech-language therapists and special education teachers for screening children with language impairment (LI) and at risk for reading difficulties. The instrument consisted of three original picture sequences and two narrative texts that were designed according to the Story Grammar model, depicting the following events: (1) setting, (2) initiating event, (3) internal response, (4) internal plan, (5) attempt, (6) consequence, and (7) reaction. Each child produced three narratives: self-generated narrative without previous model story, retold narrative, and self-generated narrative with previous model story. The stories were examined for microstructure and macrostructure measures. Narrative microstructure was analyzed for story length, mean length of utterances and grammatical errors. The macrostructure was analyzed for the presence of Story Grammar components, quantity of story information units, and narrative complexity.
The specific aims of the dissertation were (1) to describe Estonian children’s picture-elicited oral fictional narratives at macrostructural and microstructural levels at the beginning of elementary school, (2) to find out which type of narrative, elicited with three different methods, enables evaluators to best differentiate children with LI, and (3) to find out which type of narrative, elicited with the three different methods, best predicts reading comprehension in the first grade. The results indicated that large majority of the children produced narratives that included at least three structurally most important Story Grammar components: the initiating event, the attempt, and the consequence. The finding is similar to those carried out in other European-based cultures. The results also support the use of children’s narratives for assessment of their language competence besides other assessment tools. For differentiating children with LI, the finding refers to the advantage of story retelling over story generation tasks as well as story generation with previous model story over story generation without such model story in assessment of narrative skills. For clinical purposes, narratives should be examined both for microstructural and macrostructural levels. When identifying children who are at risk for reading difficulties, the use of retold stories’ macrostructural measures is recommended.
en
dissertatsioonid
pedagoogika
algharidus
narratiiv
jutustamine
logopeedia
eripedagoogika
Picture-Elicited Narratives of Estonian Children at the Kindergarten-School Transition as a Measure of Language Competence
Thesis
PGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/5df496a3-937e-4fe0-a14c-6a1635926bcc/download
File
MD5
5c24a4a9f9d4fcc58fd21c2c1ca55218
610131
application/pdf
soodla_piret.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/eb6a6c55-824a-46f1-a06e-d485794b60fa/download
File
MD5
71d32734019ffc58611c174f31944564
100515
text/plain
soodla_piret.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/10252023-11-23T12:40:09Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Miljan, Mait, juhendaja
author
Aak, Lele
2007-01-09T06:48:25Z
2007-01-09T06:48:25Z
2004
Tartu Ester bibnumber: b16605858
http://hdl.handle.net/10062/1025
est
Brändide väärtuse hindamine ja selle arenguvõimalused Eestis
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFRhcnR1IFVuaXZlcnNpdHkgTGlicmFyeToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLgo=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/eba87a00-6a05-436a-b497-0dceb6745d44/download
File
MD5
c3ee77e2fc02c094deabbe6b63e9bed6
480014
application/pdf
Aak.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/ab3b04b3-0f4c-4971-9ac9-eaeb138e8eec/download
File
MD5
a1cee55da24e84d2554003d0427ca4bd
103758
text/plain
Aak.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/101332023-11-23T12:40:10Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Hinn, Maris
2009-06-08T06:59:21Z
2009-06-08T06:59:21Z
2009-06-08T06:59:21Z
http://hdl.handle.net/10062/10133
Kasvatustegevuste küsimustike CRPR ja APQ põhjal kohandatud enesekohase mõõdiku KTK-v
täitis 2114 5–9aastase lapse vanemat. Eksploratiivne ja konfirmatiivne faktoranalüüs toetas küsimuste jaotumist originaalskaaladega sarnastele faktoritele: Positiivsed kasvatustegevused (küsimused mõlemast originaalskaalast), Käitumuslik kontroll ja Psühholoogiline kontroll (CRPR) ning Ebajärjepidev distsipliin, Puudulik järelevalve, Füüsiline karistamine ja Karistamine millestki ilmajätmisega (APQ). Eraldi kasutatavad on ka kolmefaktoriline KTKCRPR-v ja viiefaktoriline KTK-APQ-v. Õpetajate kasvatustegevuste hindamiseks kohandati lapsevanemate küsimustike põhjal sarnased mõõdikud, mille täitsid 353 lasteaia- ja algklassiõpetajat. Faktoranalüüsil eristusid faktorid: Soojus/Iseseisvuse toetamine,
Psühholoogiline kontroll ja Käitumuslik kontroll (KTK-CRPR-õ) ning Ebajärjekindel/
ebaefektiivne distsipliin, Seotus ja Järelevalve (KTK-APQ-õ). Nii vanemate kui õpetajate kasvatustegevuste küsimustike reliaablusnäitajad on piisavad ja originaalküsimustikega sarnased. Olulisi erinevusi lapsevanemate ja õpetajate kasvatustegevustes ilmnes lasteaia ja kooli valimit võrreldes. Lapsevanemate kasvatustegevused on mõjutatud nii vanema kui lapse soost, sama lapse kahe vanema kasvatustegevused on omavahel mõõdukalt korreleeritud. Vanemate küsimustike valiidsuse hindamiseks analüüsiti veel kasvatustegevuste seoseid vanemate
haridustaseme, meeleolu ning õpetajate ja vanemate hinnangutega laste psühhosotsiaalsele kohanemisele. Õpetajate küsimustike valiidsuse hindamiseks analüüsiti kasvatustegevuste seoseid rühma/klassi suuruse, õpetaja taustaandmete,enesetõhususe, vaadeldud rühmapraktikatega ning võrreldi Hea Alguse rühmasid tavarühmadega. Parenting practices questionnaires CRPR and APQ were used to adapt self-reported measure
KTK-v that was filled out by 2114 parents of children ages 5 to 9. Explorative and confirmative factor analysis supported item-loadings on the same factors as in original questionnaires: Positive
parenting (items from both original measures), Behavioral control and Psychological control (items from CRPR), Inconsistent discipline, Poor monitoring, Physical punishment and Other discipline methods (items from APQ). Three-factorial KTK-CRPR-v and five-factorial KTKAPQ-v can also be used separately. Questionnaires for measuring teacher’s practices that were
adapted based on parent’s questionnaires were filled out by 353 kindergarten and elementary
school teachers. Factor analysis supported factors: Affection/encouraging independence,
Behavioral control and Psychological control (KTK-CRPR-õ), Inconsistent/ineffective discipline, Involvement and Monitoring (KTK-APQ-õ). Parent’s and teacher’s questionnaires both showed acceptable reliability that was similar to original scales. Significant differences in parent’s and teacher’s practices emerged between kindergarten and school population. Parent’s practices differed by parent and child gender, practices of two parents from the same family were moderately correlated. Correlations between parenting and parent education, mood, parent and teacher rated child psychosocial adjustment were analyzed for assessing the validity of parent’s
questionnaires. Validity of teacher’s questionnaires were assessed by correlations between teacher’s practices and number of children in class, teacher background, self-efficacy, observed classroom practices and by comparing Step by Step program classes with traditional ones.
et
lapsevanemate kasvatustegevused
õpetajate kasvatustegevused
laste psühhosotsiaalne kohanemine
enesekohane küsimustik
CRPR
APQ
Lapsevanemate ja õpetajate kasvatustegevused- enesekohaste küsimustike kohandamine
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEtyaXN0aGVsIEhhYWsgKGtyaXN0aGVsLmhhYWtAdXQuZWUpIG9uIDIwMDktMDYtMDhUMDY6NTk6MjFaIChHTVQpOgoKPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj48aW1nIGFsdD0iQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBMaWNlbnNlIiBzdHlsZT0iYm9yZGVyLXdpZHRoOjAiIHNyYz0iaHR0cDovL2kuY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9sL2J5LW5jLW5kLzMuMC84OHgzMS5wbmciLz48L2E+PGJyLz5UaGlzIDxzcGFuIHhtbG5zOmRjPSJodHRwOi8vcHVybC5vcmcvZGMvZWxlbWVudHMvMS4xLyIgaHJlZj0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2RjbWl0eXBlL1RleHQiIHJlbD0iZGM6dHlwZSI+d29yazwvc3Bhbj4gaXMgbGljZW5zZWQgdW5kZXIgYSA8YSByZWw9ImxpY2Vuc2UiIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLW5kLzMuMC8iPkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgQXR0cmlidXRpb24tTm9uY29tbWVyY2lhbC1ObyBEZXJpdmF0aXZlIFdvcmtzIDMuMCBVbnBvcnRlZCBMaWNlbnNlPC9hPi4=
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/59d57a10-53d0-4a67-86ad-28a255f5038f/download
File
MD5
9b25b31d1f1f16807c097fd184a28ccd
325295
application/pdf
Hinnmaris.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/41d643a0-5a3e-4b06-8a3d-b1abe24e2378/download
File
MD5
390efc8dc52a0d577197409a777c1d38
102647
text/plain
Hinnmaris.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/1162023-11-23T12:40:11Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Nurk, Kaspar
2006-11-27T12:29:14Z
2006-11-27T12:29:14Z
2005
http://hdl.handle.net/10062/116
Relationships between microbial characteristics and environmental conditions in a horizontal subsurface flow constructed wetland for wastewater treatment
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IFR1dWxpIFbDpGhrICh0dXVsaXZhQHV0LmVlKSBvbiAyMDA2LTExLTI3VDEyOjI5OjE0WiAoR01UKToKClRoaXMgd29yayBpcyBsaWNlbnNlZCB1bmRlciB0aGUgQ3JlYXRpdmUgQ29tbW9ucyBBdHRyaWJ1dGlvbi1Ob25jb21tZXJjaWFsLVNoYXJlIEFsaWtlIDIuNSBMaWNlbnNlLiBUbyB2aWV3IGEgY29weSBvZiB0aGlzIGxpY2Vuc2UsIHZpc2l0IGh0dHA6Ly9jcmVhdGl2ZWNvbW1vbnMub3JnL2xpY2Vuc2VzL2J5LW5jLXNhLzIuNS8gb3Igc2VuZCBhIGxldHRlciB0byBDcmVhdGl2ZSBDb21tb25zLCA1NDMgSG93YXJkIFN0cmVldCwgNXRoIEZsb29yLCBTYW4gRnJhbmNpc2NvLCBDYWxpZm9ybmlhLCA5NDEwNSwgVVNBLg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/ef1fadca-73b3-49fe-b768-6c1664c4d561/download
File
MD5
2d007aaaa9efdab95e8f0f910d7126b6
543288
application/pdf
nurkkaspar.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/26271c2b-75d1-409d-bf79-343d0f088eae/download
File
MD5
08b6bfc7f03ca743c2347e816a3a16f1
100460
text/plain
nurkkaspar.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/911362023-11-23T12:40:13Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
advisor
Piirimäe, Eva, juhendaja
author
Reshenin, Semen
other
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2023-06-29T07:09:34Z
2023-06-29T07:09:34Z
2023-06-29
978-9916-27-261-9978-9916-27-262-6 (pdf)
1406-95202806-2515 (pdf)
https://hdl.handle.net/10062/91136
Friedrich Schiller polnud mitte ainult suurepärane näitekirjanik ja luuletaja, vaid ka eripärane kantiaanlikku traditsiooni kuuluv filosoof. Ta kirjutas teoseid väga erinevates distsipliinides, näiteks esteetikas, moraalifilosoofias ja poliitikas. Schilleri tõlgendajate jaoks on aga kerkinud üles küsimus, kuivõrd kooskõlaline on tema süsteem. Ühelt poolt arutletakse selle üle, kuidas tema nii erinevaid distsipliine käsitlevad tööd omavahel suhestuvad. Teisalt arutletakse ka iga üksiku teose sisemise terviklikkuse üle, kuna Schiller paistab neis ühendavat ühildumatut: vabadust ja loomust, mõistust ja tundeid. Käesolev dissertatsioon väidab, et Schilleri filosoofias on läbiv teema: enesemääramine. Schiller on erinevates teostes näidanud, et enesemääramine on seotud paljude erinevate eluvaldkondadega: esteetika, moraali ja poliitikaga; samuti toob ta välja, kuidas erinevad enesemääramise vormid on omavahel seotud. Näiteks defineerib Schiller ilu nähtumuse vabadusena, mis tähendab, et kaunist objekti tajutakse nii, nagu see määraks ennast ise, nagu järgiks ta oma seadusi. Schilleri väitel omandab inimene esteetilise ilukogemuse kaudu refleksioonivõime, mis võimaldab tal teostada oma individuaalset enesemääramist. Individuaalne enesemääramine on omakorda poliitilise enesemääramise tingimus. Nagu Schiller näitab, saab ainult vaba inimene luua ja hoida vabariiki, s.o. Schilleri terminoloogias “eetilist riiki”. Schillerit tuleb mõista kantiaanina, kes ei kõnele mitte objektide endi võimalikkuse konstitutiivsetest printiipidest, vaid regulatiivsetest ideaalidest. Olgugi kättesaamatud, suunavad need ideaalid meid püüdlema üha suurema moraalset ja sotsiaalpoliitilist arengut, edendades seeläbi meie suuremat sisemist ja välist harmooniat.
Friedrich Schiller was not only a great playwright and poet but also an original philosopher working in the Kantian tradition. He published important works in various disciplinary fields – aesthetics, morality, and politics. There is a debate among scholars concerning the coherence of Schiller’s philosophy. There are two aspects of this debate. First, scholars argue about how Schiller’s works, which deal with such different disciplinary fields, relate to each other. Second, some scholars are also concerned about the inner integrity of each individual work, since Schiller seems to combine the incompatible in them: freedom and natural necessity, the ethical and the aesthetic, sensibility and reason. This dissertation argues that Schiller’s philosophy is coherent. It is unified by the theme of self-determination. In various works, Schiller shows how self-determination is involved in many different aspects of life: aesthetics, morality, and politics, as well as how different forms of self-determination relate to each other. For example, Schiller defines beauty as freedom in appearance, meaning by this that a beautiful object is perceived as if it determines itself, as if it follows its own laws. In turn, through the aesthetic experience of beauty, according to Schiller, a person eventually acquires the capacity for reflection, which enables her to exercise her individual self-determination. Individual self-determination is, in turn, a condition for political self-determination. As Schiller shows, only a free person can participate in the founding and maintenance of an ethical state which is Schiller’s term for a republic. Schiller by no means attempted to combine the incompatible, but following the spirit of Kant’s philosophy he postulated certain regulative ideals which, though unattainable, guide us toward greater and greater moral and socio-political development, thus promoting greater internal and external harmony.
eng
openAccess Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
philosophers
writers
German
philosophy
aesthetics
personality
self-perception
idealism
kantianism
Individual self-determination in Friedrich Schiller’s philosophical writings
Thesis
Lg==
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/2e7db2e8-cc20-48c9-8a14-9c44ee0f3ea4/download
File
MD5
e61017271bb25b014f7fd0ce6258b010
2217647
application/pdf
reshenin_semen.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/670b0596-96ff-4261-8d4d-d369488a9c54/download
File
MD5
cfe820e8040e0848faf32643a212a28a
100701
text/plain
reshenin_semen.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/148452023-11-23T12:40:14Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Karu, Kaimar
other
Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
other
Cohnitz, Daniel, juhendaja
2010-05-18T05:14:29Z
2010-05-18T05:14:29Z
2010-05-18T05:14:29Z
http://hdl.handle.net/10062/14845
Intuitsioonide kasutamist filosoofilise argumentatsiooni tõendusmaterjalina on
kritiseeritud ning ühe vastusena sellele kriitikale on väidetud, et konkreetsetes
kõnealustes argumentatsioonides ei ole intuitsioone üldse kasutatud. Ma näitan, et
intuitsioonid on nendel kordadel siiski kasutust leidnud, kuid et intuitsioonide
ebakõlbulikuks tõendusmaterjaliks tunnistamine vajab edasist analüüsi. Ma väidan, et
intuitsioonid suudavad pakkuda meile relevantset informatsiooni ning arutlen
tavainimeste intuitsioonide sobivuse ja olulisuse üle võrreldes filosoofide
intuitsioonidega. Ma väidan, et teatud ülesannete jaoks on filosoofide intuitsioonid
kõrgema väärtusega, kuid teiste ülesannete jaoks on tavainimeste intuitsioonid
samaväärsed, isegi kui mitte sama täpsed. Hiljutised uuringud eksperimentaalfilosoofias
on näidanud Lääne ja Ida inimeste intuitsioonide erinevust – ma kirjeldan neid
uuringuid, analüüsin metodoloogilisi nõrkusi ning teen mitmeid parendusettepanekuid
edasiste uuringute tarbeks, mis muudaks võimalikuks tavainimeste intuitsioonide kohta
relevantsete ja täpsete andmete kogumise.
en
magistritööd
Are intuitions (of lay-speakers) relevant for determining which theory of reference is right?
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTA1LTE4VDA1OjE0OjI5WiAoR01UKToKCjxhIHJlbD0ibGljZW5zZSIgaHJlZj0iaHR0cDovL2NyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbGljZW5zZXMvYnktbmMtbmQvMy4wLyI+PGltZyBhbHQ9IkNyZWF0aXZlIENvbW1vbnMgTGljZW5zZSIgc3R5bGU9ImJvcmRlci13aWR0aDowIiBzcmM9Imh0dHA6Ly9pLmNyZWF0aXZlY29tbW9ucy5vcmcvbC9ieS1uYy1uZC8zLjAvODh4MzEucG5nIi8+PC9hPjxici8+VGhpcyA8c3BhbiB4bWxuczpkYz0iaHR0cDovL3B1cmwub3JnL2RjL2VsZW1lbnRzLzEuMS8iIGhyZWY9Imh0dHA6Ly9wdXJsLm9yZy9kYy9kY21pdHlwZS9UZXh0IiByZWw9ImRjOnR5cGUiPndvcms8L3NwYW4+IGlzIGxpY2Vuc2VkIHVuZGVyIGEgPGEgcmVsPSJsaWNlbnNlIiBocmVmPSJodHRwOi8vY3JlYXRpdmVjb21tb25zLm9yZy9saWNlbnNlcy9ieS1uYy1uZC8zLjAvIj5DcmVhdGl2ZSBDb21tb25zIEF0dHJpYnV0aW9uLU5vbmNvbW1lcmNpYWwtTm8gRGVyaXZhdGl2ZSBXb3JrcyAzLjAgVW5wb3J0ZWQgTGljZW5zZTwvYT4u
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/e0c77332-7186-4bc7-9ba3-041b5f0eb0c6/download
File
MD5
3adc4815287fde941fd9b59be2f19dcb
470092
application/pdf
karu_kaimar.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/552a9f9e-ee67-479f-a90f-5fd8f5e6bc08/download
File
MD5
3ea8494306a59d0ed25993cc51992df2
100950
text/plain
karu_kaimar.pdf.txt
oai:dspace.ut.ee:10062/147362023-11-23T12:40:15Zcom_10062_1col_10062_3
Universitas Tartuensis DSpace
author
Tooming, Kaire
other
Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kunstiajaloo õppetool
other
Alttoa, Kaur, juhendaja
2010-03-31T12:23:11Z
2010-03-31T12:23:11Z
2010-03-31T12:23:11Z
http://hdl.handle.net/10062/14736
Käesolev magistritöö on objektikeskne uurimistöö, mis keskendub endise Saare-Lääne piiskopkonna kihelkonnakirikule. Töö põhiosas antakse Püha kiriku arhitektuurne kirjeldus ning süüvitakse ehituslooga seotud probleemidesse. Püha kihelkond eraldus Kaarma ja Valjala kihelkondadest arvatavalt 14. sajandi alguses. Kirjalikes allikates nimetatakse Püha kihelkonda ja sealset preestrit alles 1449. aastal. Püha kirik on traditsiooniline Saare-Lääne piiskopkonna ruumivormi tüüpi järgiv kirik. See koosneb ühelöövilisest kahe võlvikuga pikihoonest, millele idasuunal liitub eelmisest mõnevõrra kitsam ja madalam ühevõlvikuline sirge idaseinaga koor. Kooriruumi põhjaküljel on käärkamber. Pikihoone lääneküljel asuv massiivne läänetorn on sekundaarne. Kirik on praeguse kuju saanud kolme suurema ehitusetapi käigus. Esmalt ehitati kooriruum koos põhjaküljel asuva ühekorruselise käärkambri ning pikihoone idaseina ja pikiseinte fragmentidega. Koori ja käärkambri valmimise järgselt tekkis kiriku ehitusse paus ning pikihoone ehitusega läks edasi juba teine meisterkond uute ehitusvõtete ning ka uue, algsest mõnevõrra laiema põhiplaaniga. Viimasena ehitati pikihoone lääneküljele massiivne torn, mis asendas algse saleda viilutorni. Käibivad dateeringud annavad Püha kiriku arvatavateks ehitusaegadeks kooriruumi puhul 13. sajandi teise poole, pikihoonel 14. sajandi teise poole ning tornil 15.-16. sajandi vahetuse. Magistritöö autori poolt läbi viidud uuringud võimaldavad dateeringuid mõneti korrigeerida. Koori ehitusaeg jääb 14. sajandi kolmandasse veerandisse ning ehitustegevust saab seostada Kuressaare piiskopilinnust ning Valjala kiriku polügonaalset koorilõpmikku ehitanud Böömi meisterkonnaga. Pikihoone on ehitanud uus meisterkond 15. sajandi esimesel veerandil. Pikihoone ehitanud meisterkonna päritolu ei ole kindel, kuid nad on kasutanud raiddetaile, mida saab seostada Kaarma kiriku kahelööviliseks võlvimisega. Läänetorni dateerimisel on lisaks ehituslike detailide analüüsile kasutatud ka dendrokronoloogilist analüüsi, mis lubab torni ehituse paigutada kõige varasemalt 1480. aastate teise poolde. Torni ehitanud meisterkond pärines Tallinnast.
et
magistritööd
Püha kirik: uusi aspekte keskaegse kiriku arhitektuurist ja ehitusloost
Thesis
TGljZW5zZSBncmFudGVkIGJ5IEFubmUgIEtsaWltYXNrIChhbm5lLmtsaWltYXNrQHV0LmVlKSBvbiAyMDEwLTAzLTMxVDEyOjIzOjExWiAoR01UKToKCkxpY2Vuc2UgZ3JhbnRlZCBieSBIZWlraSBFcG5lciAoZXBuZXJAdXQuZWUpIG9uIDIwMDktMDUtMTVUMDk6MDM6MjNaIChHTVQpOgoKTk9URTogUExBQ0UgWU9VUiBPV04gTElDRU5TRSBIRVJFClRoaXMgc2FtcGxlIGxpY2Vuc2UgaXMgcHJvdmlkZWQgZm9yIGluZm9ybWF0aW9uYWwgcHVycG9zZXMgb25seS4KCk5PTi1FWENMVVNJVkUgRElTVFJJQlVUSU9OIExJQ0VOU0UKCkJ5IHNpZ25pbmcgYW5kIHN1Ym1pdHRpbmcgdGhpcyBsaWNlbnNlLCB5b3UgKHRoZSBhdXRob3Iocykgb3IgY29weXJpZ2h0Cm93bmVyKSBncmFudHMgdG8gRFNwYWNlIFVuaXZlcnNpdHkgKERTVSkgdGhlIG5vbi1leGNsdXNpdmUgcmlnaHQgdG8gcmVwcm9kdWNlLAp0cmFuc2xhdGUgKGFzIGRlZmluZWQgYmVsb3cpLCBhbmQvb3IgZGlzdHJpYnV0ZSB5b3VyIHN1Ym1pc3Npb24gKGluY2x1ZGluZwp0aGUgYWJzdHJhY3QpIHdvcmxkd2lkZSBpbiBwcmludCBhbmQgZWxlY3Ryb25pYyBmb3JtYXQgYW5kIGluIGFueSBtZWRpdW0sCmluY2x1ZGluZyBidXQgbm90IGxpbWl0ZWQgdG8gYXVkaW8gb3IgdmlkZW8uCgpZb3UgYWdyZWUgdGhhdCBEU1UgbWF5LCB3aXRob3V0IGNoYW5naW5nIHRoZSBjb250ZW50LCB0cmFuc2xhdGUgdGhlCnN1Ym1pc3Npb24gdG8gYW55IG1lZGl1bSBvciBmb3JtYXQgZm9yIHRoZSBwdXJwb3NlIG9mIHByZXNlcnZhdGlvbi4KCllvdSBhbHNvIGFncmVlIHRoYXQgRFNVIG1heSBrZWVwIG1vcmUgdGhhbiBvbmUgY29weSBvZiB0aGlzIHN1Ym1pc3Npb24gZm9yCnB1cnBvc2VzIG9mIHNlY3VyaXR5LCBiYWNrLXVwIGFuZCBwcmVzZXJ2YXRpb24uCgpZb3UgcmVwcmVzZW50IHRoYXQgdGhlIHN1Ym1pc3Npb24gaXMgeW91ciBvcmlnaW5hbCB3b3JrLCBhbmQgdGhhdCB5b3UgaGF2ZQp0aGUgcmlnaHQgdG8gZ3JhbnQgdGhlIHJpZ2h0cyBjb250YWluZWQgaW4gdGhpcyBsaWNlbnNlLiBZb3UgYWxzbyByZXByZXNlbnQKdGhhdCB5b3VyIHN1Ym1pc3Npb24gZG9lcyBub3QsIHRvIHRoZSBiZXN0IG9mIHlvdXIga25vd2xlZGdlLCBpbmZyaW5nZSB1cG9uCmFueW9uZSdzIGNvcHlyaWdodC4KCklmIHRoZSBzdWJtaXNzaW9uIGNvbnRhaW5zIG1hdGVyaWFsIGZvciB3aGljaCB5b3UgZG8gbm90IGhvbGQgY29weXJpZ2h0LAp5b3UgcmVwcmVzZW50IHRoYXQgeW91IGhhdmUgb2J0YWluZWQgdGhlIHVucmVzdHJpY3RlZCBwZXJtaXNzaW9uIG9mIHRoZQpjb3B5cmlnaHQgb3duZXIgdG8gZ3JhbnQgRFNVIHRoZSByaWdodHMgcmVxdWlyZWQgYnkgdGhpcyBsaWNlbnNlLCBhbmQgdGhhdApzdWNoIHRoaXJkLXBhcnR5IG93bmVkIG1hdGVyaWFsIGlzIGNsZWFybHkgaWRlbnRpZmllZCBhbmQgYWNrbm93bGVkZ2VkCndpdGhpbiB0aGUgdGV4dCBvciBjb250ZW50IG9mIHRoZSBzdWJtaXNzaW9uLgoKSUYgVEhFIFNVQk1JU1NJT04gSVMgQkFTRUQgVVBPTiBXT1JLIFRIQVQgSEFTIEJFRU4gU1BPTlNPUkVEIE9SIFNVUFBPUlRFRApCWSBBTiBBR0VOQ1kgT1IgT1JHQU5JWkFUSU9OIE9USEVSIFRIQU4gRFNVLCBZT1UgUkVQUkVTRU5UIFRIQVQgWU9VIEhBVkUKRlVMRklMTEVEIEFOWSBSSUdIVCBPRiBSRVZJRVcgT1IgT1RIRVIgT0JMSUdBVElPTlMgUkVRVUlSRUQgQlkgU1VDSApDT05UUkFDVCBPUiBBR1JFRU1FTlQuCgpEU1Ugd2lsbCBjbGVhcmx5IGlkZW50aWZ5IHlvdXIgbmFtZShzKSBhcyB0aGUgYXV0aG9yKHMpIG9yIG93bmVyKHMpIG9mIHRoZQpzdWJtaXNzaW9uLCBhbmQgd2lsbCBub3QgbWFrZSBhbnkgYWx0ZXJhdGlvbiwgb3RoZXIgdGhhbiBhcyBhbGxvd2VkIGJ5IHRoaXMKbGljZW5zZSwgdG8geW91ciBzdWJtaXNzaW9uLgoK
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/20c5acc5-511c-4575-8d0c-c532cb21242d/download
File
MD5
6907ebec5635c0bbd11d4f854c239495
10795969
application/pdf
tooming_kaire.pdf
URL
https://dspace.ut.ee/bitstreams/b795a969-35c3-4251-862c-5a6f406d32fe/download
File
MD5
152557b55ee4b305253e8b243293be57
103202
text/plain
tooming_kaire.pdf.txt
mets///com_10062_1/100