2024-03-29T15:29:38Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/328892021-08-31T07:20:18Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748oai:dspace.ut.ee:10062/329572019-02-04T12:39:18Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Srirama, Satish Narayana
Reinloo, Kristjan
Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2013-09-09T08:45:05Z
2013-09-09T08:45:05Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/32957
Nutitelefonid on tänapäeval kogumas järjest enam populaarsust, kuna nende
tehniliste parameetrite arengu tõttu on nad hakanud asendama süle- ja
lauaarvuteid.
Traditsioonilised nutitelefonide rakendused enamasti ainult tarbivad internetis
leiduvat informatsiooni. Kuna aga tarkade seadmete arvutusvõimsus on juba
võrreldav kodukasutaja sülearvutitega, saab neid kasutada ka hoopis serveritena.
See loob omakorda aga eeltingimused uut tüüpi rakenduste arenguks.
Paraku on tõsine probleem nii nutitelefonide kui ka teiste seadmete
adresseerimisega üle interneti, mis asuvad tavalistes kohtvõrkudes nagu näiteks
kodudes. Antud probleem on enamasti tingitud tõsiasjast, et kõikide võrgus
leiduvate seadmete identifitseerimiseks ei jätku unikaalseid aadresse. Seetõttu
on kasutusele võetud võrguaadresside tõlkimine (network address translation),
mis aga omakorda raskendab suvaliste seadmete adresseerimist.
Antud töös on välja pakutud üks võimalikest lahendustest, kuidas luua ühendus
nutitelefonidega, mis asuvad võrguaadresse tõlkivate ruuterite taga. Selleks on
kasutatud nutitelefonidele teatiste saatmise võimalust ning manuaalselt
internetiprotokolli (IP) pakettide koostamist, et tekitada ajutised tunnelid
ruuterites.
Tarkvara, mis selle töö raames kirjutati, testiti olukorras, kus mõnda teenust
pakkuv nutitelefon oli võrguaadresse tõlkiva ruuteri taga. Ühenduse loomine oli
edukas, kuid antud lahendus nõuab mõningate eeltingumuste täitmist. Näiteks peab
nutitelefonis olema võimalik jooksutada koodi administraatori õigustes, ruuterid
peavad võrguaadresside tõlkimisel kasutama kasvavaid pordinumbreid ning võrk ei
tohi olla liialt koormatud.
Kuna valminud lahendus on alles esmane prototüüp, saab seda tulevikus edasi
arendada, et see oleks kasutatav ka reaalsetes rakendustes. Töös on välja toodud
soovitused lisada ruuterite ja tulemüüride omaduste avastamise funktsionaalsus
ning muude tunnelite tekitamise meetodeid, mis töötaksid ka teistsuguste
omadustega võrkude ja seadmete korral.
In recent years, smartphones have become considerably popular. They are
inseparable companions for their owners while offering both entertainment and
assistance in daily routines.
Such popularity has different reasons - with the development of technologies
like touchscreens and microprocessors, smartphones are becoming more and more
powerful in terms of computational power. This sets preconditions for the
development of rather sophisticated software as well. Today it is already
possible to play 3D games or record high-definition videos with mobiles.
Moreover, smartphones and tablets are replacing laptops and desktops since they
offer almost the same functionality and user experience while fitting into
pockets and weighing only couple of hundred grams.
Most of the applications currently available for smartphones usually consume
different kind of resources from the Internet, thus acting as clients. But given
the fact that handheld devices have already roughly the same computational power
as low-end laptops and netbooks, it is possible to offer services from the
smartphones as well which could lead to new types of mobile applications and use
cases.
Unfortunately, it is not trivial to access smartphones or any other host from
the Internet due to widespread usage of some networking processes, for example,
network address translation (NAT). To overcome such difficulties problems, an
application suite is proposed in this thesis, which helps smartphones to become
accessible service provides not only within local network but also across the
Internet by mitigating some common addressing problems.
Proposed solution was implemented and tested in scenarios where the smartphone
whose services were accessed, was located behind a router which performed
network address translation. Even though the connection establishment was
successful, some limitations were identified, which included executing code with
root privileges in the smartphone, incremental NAT mapping by the routers and
relatively idle local network of both connecting peers.
As the current implementation is only an initial prototype, it is not yet mature
enough to be used in real applications. Nonetheless, given solution could be
improved in different ways, e.g. adding more NAT hole punching techniques which
have different prerequisites making it more stable in other network
environments. Also the functionality to discover the network and NAT properties
could be added.
en
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Tulemüüride taga paiknevate nutitelefonide adresseerimine
Addressing Smartphones Located Behind Firewalls
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/769802022-03-08T13:19:14Zcom_10062_14981com_10062_10069col_10062_73595
Poltimäe, Ena, juhendaja
Orupõld, Kaja, juhendaja
Pindmaa, Arne
2022-03-08T13:18:30Z
2022-03-08T13:18:30Z
2000
http://hdl.handle.net/10062/76980
https://www.ester.ee/record=b5462378*est
est
Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž
restrictedAccess
üliõpilastööd
ojad
veekvaliteet
keskkonnauuringud
heitvesi
sademevesi
saastekoormus
ettevõtted
Võru
Koreli oja veekvaliteedi hindamine ning Võru linna ettevõtete Koreli ojja suubuvate heitvete ja sademevete reostuskoormuste leidmine
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/601252023-06-19T09:58:23Zcom_10062_30330com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30331
Meidla, Tõnu, juhendaja
Ani, Tavo, juhendaja
Kartau, Madis
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2018-05-30T08:44:51Z
2018-05-30T08:44:51Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/60125
Töö eesmärgiks oli Põhja-Vormsi geoloogilise ehituse täpsustamine, kasutades selleks integreeritult biostratigraafilist ja GIS metoodikat.
1. Biostratigraafiliste uuringute tulemuste kohaselt ei kuulu Kersleti paemurrust kogutud proov Kõrgessaare kihistu basaalkihtidest, millele viitab sellistele kihtidele omaste ostrakoodide Daleiella admiranda, Pullvillites rostratus ja Brevibolbina dimorpha altonodosa puudumine proovist (Meidla 1996). Statistiline analüüs näitab suurimat sarnasust Förby (F369) puuraugu F18 prooviga, mis asub kihistu alumisest piirist ca 4 meetrit kõrgemalt (Meidla 1996, joonis 31).
2. QGIS annab tulemuseks, et kihistu alumine piir on paljandi asukohas hinnanguliselt 3,5 meetri sügavusel. Selle baasil on võimalik konstrueerida piiri geograafiline asukoht ca 800 meetrit proovi asukohast põhjapoole.
3. QGIS tulemused viitavad, et Saunja kihistu paljastub kaugemal põhjas kui seda kujutab Eesti geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000.
4. Mitme sõltumatu meetodiga saadud, omavahel üsna hästi kokku langevad tulemused lubavad oletada, et kui saare lääneosas ei esine tektoonilisi rikkeid, siis võib selle piirkonna aluspõhja geoloogiline kaart vajada täpsustamist.
https://www.ester.ee/record=b5353902
est
Tartu Ülikool
openAccess
bakalaureusetööd
Vormsi põhjaranniku aluspõhja geoloogiast
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/662372019-10-15T09:35:29Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Siim Karus
Mari Sarv
Tagen, Hanna
2019-10-15T09:35:29Z
2019-10-15T09:35:29Z
2019
http://hdl.handle.net/10062/66237
Töö eesmärk on halduskeskkonna erilaheduse loomine veebirakendusele PärimusRada. PärimusRada veebirakendus on mobiilpositsioneerimisel põhinev mäng, mille kaudu on mängijal võimalik tutvuda pärimuspaikadega üle Eesti. Töö autor on ühtlasi ka üks PärimusRada mängu autoritest. Töös tutvustatakse põgusalt PärimusRada mängu, millele halduskeskkond luuakse ning sealhulgas ka bakalaureusetöö autori panust mängu loomisel. Samuti antakse ülevaade halduskeskkonna loomise vajadusest, võrreldes seda WordPress, Joomla! ja Drupal sisuhaldussüsteemidega. Võrdlus toimub neljas kategoorias, milleks on hind, süsteemi tugi, turvalisus ja erivajadused ning analüüsitakse nende põhjal erilahenduse valikut. Lisaks esitatakse funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, millest esimesed on kirja pandud kasutaja- ja kasutuslugudena. Töös tutvustatakse halduskeskkonna loomisel kasutatud tehnoloogiaid ning töö arhitektuuri, mis on jaotatud tagarakenduseks, kasutajaliideseks ja andmebaasiks. Lõpus antakse ülevaade töö tulemist, tellija ja töö autori hinnang tehtud tööle ning projekti tulevikust. Töö eesmärk sai edukalt täidetud ja kulmineerus nõuetele vastava ning toimiva halduskeskkonnaga. Saadud kogemustele põhinedes võib väita, et halduskeskkondade erilahenduse loomise vajadus on aktuaalne, kuid suure mahu ning ajakulu tõttu tuleks võimalusel kasutada juba olemasolevaid süsteeme.
The goal of this thesis is to develop a custom CMS (Content Management System) for web application PärimusRada (Trail of Folklore). PärimusRada is a game based on mobile posi-tioning to introduce Estonian sites of folklore to the game players. The author of this thesis is also one of the authors of the PärimusRada game. The thesis introduces the game Päri-musRada, as well as the author’s contribution to the game’s development. Besides that, the thesis gives an overview of the reasoning behind creating a custom solution, which is based on comparison between WordPress, Joomla!, Drupal and the created custom solution. Those four systems are compared in four following categories: price, security, system support and special needs. The choice of making a custom CMS is then analyzed based on those four categories. Furthermore, the thesis gives an overview of functional and non-functional re-quirements, as well as user stories and use cases. Besides that, the thesis presents and intro-duces technologies used as well as the architecture of the project, which is divided into three parts: back-end application, front-end application and database. At the end, there is an over-view of the result of the development, the client’s and the author’s evaluation of the created solution and the future of the project. The goal of this thesis was successfully fulfilled, which culminated in a functioning administrative area, thereby satisfying the requirements. Based on gained experience it can be stated that the necessity of the custom administrative area solutions is actual, but off-the-self solutions are preferred, where possible, for the great time expenditure and the volume of creating a custom solution from the scratch.
et
Halduskeskkonna erilahendus veebirakendusele PärimusRada
Custom Administrative Area Solution for Web Application PärimusRada
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/559432019-02-04T12:19:30Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Koit, Mare
Oldja, Mari-Liis
2017-04-26T06:46:32Z
2017-04-26T06:46:32Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/55943
Mäkketõusu algoritm on üks lihtsamaid tehisintellekti otsingualgoritme ja seetõttu ka tihti kasutatav. Antud töö eesmärk on Tartu Ülikoolis õpetatava tehisintellekti kursuse kuulajatele lisamaterjali loomine, mis aitaks mäkketõusu algoritmi ning selle erinevate variantide tööpõhimõtet paremini mõista. Lisaks on töö käigus loodud programm, mis 8-mängu ja 8 lipu probleemi alusel visualiseerib algoritmi tööd ning toetab seega veelgi teemast arusaamist.
Töö sisaldab ka ülevaadet loodud programmi abil kogutud statistikast, mis võiks aidata mäkketõusu algoritmi erinevaid variante ka omavahel võrrelda.
Hill climbing algorithm is one of the searching algorithms in artificial intelligence. It is often used because of its simplicity. The goal of this thesis is to produce materials that could aid students taking artificial intelligence course to better understand the concept of hill climbing algorithm. In addition, a program was written that visualizes the use of hill climbing algorithm on the example of 8-puzzle and 8 queens problem. The program should further support the understanding of the given topic.
Statistics collected with the program is used to compare the different versions of hill climbing algorithm and bring out the strengths and weaknesses of the algorithms used.
est
Mäkketõusu algoritm ja selle variandid kahe probleemi näitel
Hill climbing algorithm and its versions on the example of two problems
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/938442023-10-30T21:35:35Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Roy, Kallol, juhendaja
Virro, Indrek, juhendaja
Abbasov, Ashraf
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-10-30T12:43:16Z
2023-10-30T12:43:16Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/93844
Application of Neural Networks in Precision Agriculture is now more
widespread than ever. Neural networks have been extensively used in various tasks
in precision agriculture, such as plant detection, disease detection, yield estimation, and
soil classification.
In this thesis, we build a blueberry plant image dataset for object detection with
additional directional text that indicates the where in the image blueberry plant is. We
train the Region-based Convolutional Neural Network (RCNN) model twice. First, using
its original architecture that utilizes the Selective Search algorithm to create region
proposals. Then, we modify the model by replacing Selective Search algorithm with
additional text data to generate region proposals. Through performance analysis of both
models on the test data, we show that the text method saves significant time on both
training and inference while having good enough accuracy to compete with original
model.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
agriculture
neural networks
magistritööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Text Region-Based Convolutional Neural Network for Precision Agriculture
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/754042024-01-30T08:12:42Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-10-25T09:47:41Z
2021-10-29T09:31:18Z
2021-10-25T09:47:41Z
2021-10-29T09:31:18Z
2014-08-21
http://hdl.handle.net/10062/75404
kuritegude seos ilmaoludega
Maaleht
Milline on parim ilm mõrvaks?
textopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/475902019-02-04T21:45:13Zcom_10062_30333com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30334
Valdmann, Harri, juhendaja
Dräbtsinski, Andrus
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
2015-07-09T13:32:33Z
2015-07-09T13:32:33Z
2015-07-09
http://hdl.handle.net/10062/47590
et
Tartu Ülikool
terioloogia
zooloogia
metsnugis
bakalaureusetööd
Metsnugise (Martes Martes L.) telemeetrilised uuringud
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/433402019-02-04T15:29:41Zcom_10062_14978com_10062_10069col_10062_30297
Leito Ivo
Kipper Karin
Hawkins M. Joel
Muteki Koji
Tšepelevitš, Sofja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Keemia instituut
2014-09-10T08:41:13Z
2014-09-10T08:41:13Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/43340
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Arvutuslik mudel vedelik-vedelik ekstraktsiooni tulemuste ennustamiseks
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/469612019-02-04T18:23:57Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_34614
Tsaro, Kaire, juhendaja
Raid, Raivo, juhendaja
Jagomäe, Toomas
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2015-06-11T13:14:19Z
2015-06-11T13:14:19Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/46961
et
Tartu Ülikool
Gata3
südame areng
südamedefektid
magistritööd
Gata3 reguleerib koduhiire (Mus musculus) südame arteriaalse pooluse arengut
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/304042019-02-04T21:52:04Zcom_10062_30333com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30335
Paalme, Tiina, juhendaja, Kersen, Priit, juhendaja
Pärt, Siim
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2013-05-28T19:06:24Z
2013-05-28T19:06:24Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/30404
et
Tartu Ülikool
Kassari lahe lahtise punavetikakoosluse ruumiline muutlikkus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/695922020-09-22T06:17:53Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Liiv, Aivar, juhendaja
Reier, Kaspar, juhendaja
Liigus, Anna
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2020-09-22T06:16:01Z
2020-09-22T06:16:01Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/69592
Ribosoom on rRNA ja r-valkude kompleks, mis vastutab valgusünteesi eest igas organismis. R-valgud on olulised mitte ainult ribosoomi struktuuri hoidmiseks ja selle funktsioneerimiseks, vaid ka ribosoomi biogeneesi koordineeritud protsessi jaoks. Ribosoomide biogenees on vajalik rakkude kasvu ja jagunemise alustamiseks. Escherichia coli rakkudes algab uute ribosoomide süntees hilises lag-kasvufaasis. Selle töö peamine küsimus on, mis juhtub E. coli r-valkudega lag-kasvufaasis? Vastuse leidmiseks kasutati kvantitatiivset mass-spektromeetria (SILAC) meetodit r-valkude uurimiseks rakukultuuri proteoomis. Tulemused näitasid, et statsionaarse kasvufaasi rakkude r-valgud lagunevad lag-kasvufaasis, kuid mittetäielikult. Kas selle põhjuseks on r-valkude spetsiifiline lagundamine või kogu raku proteoomi lagundamine, on edasiste uuringute jaoks avatud küsimus.
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Escherichia coli
ribosoomid
r-valgud
SILAC
lag-kasvufaas
bakalaureusetööd
Escherichia coli ribosomaalsete valkude dünaamika lag-kasvufaasis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/334182019-02-04T15:05:56Zcom_10062_14978com_10062_10069col_10062_30296
Siinor, Liis, juhendaja
Poom, Joosep
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Keemia instituut
2013-09-26T13:04:36Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/33418
et
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
Ioonsete vedelike segu elektrokeemiliste omaduste uurimine pürolüütilisel grafiitelektroodil
Thesis
2014-06-05restrictedoai:dspace.ut.ee:10062/652642019-09-19T11:10:44Zcom_10062_14972com_10062_10069col_10062_50401
Heinsalu, Els, juhendaja
David Navidad Maeso, juhendaja
Oja, Peeter, juhendaja
Ojasild, Salme
Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2019-09-19T11:06:46Z
2019-09-19T11:06:46Z
2019
http://hdl.handle.net/10062/65264
Käesolevas bakalaureusetöös tutvutakse mudeliga, mis kirjeldab Browni uitlejate arvu muutust ajas ja nende paiknemist ruumis. Vaadeldavas mudelis sõltuvad uitlejate suremis- ja paljunemistõenäosused
teiste uitlejate arvust uitleja ümbruses raadiusega R ehk konkurentsist ressurssidele. Töös uuritakse esiteks üldiselt, millal saavutab antud mudelit kirjeldav võrrand ruumimuutuja suhtes mittekonstantseid
perioodilisi lahendeid ehk toimub uitlejate koondumine klastritesse. Seejarel analüüsitakse numbrilistest simulatsioonidest saadud andmeid. Töö põhineb peamiselt E. Hernandez-Garda ja C. Lopez'i artiklil
Clustering, advection, and patterns in a model of population dynamics with neighborhood-dependent rotes (Physical review E, 70 (2004), 016216).
est
Tartu Ülikool
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
bakalaureusetöö
olelusvõitlus
matemaatiline bioloogia
interaktsioonid
klastrid
Klastrite moodustumine konkureerivate Browni uitlejate ühedimensionaalses mudelis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/920502023-09-08T20:35:38Zcom_10062_14972com_10062_10069col_10062_50401
Kolde, Raivo, juhendaja
Piikov, Hendrik
Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2023-09-08T12:12:46Z
2023-09-08T12:12:46Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/92050
COVID-19 pandeemia on avaldanud mõju kogu maailma tervishoiusüsteemidele ja elanikkonnale, eriti krooniliste haigustega inimestele. Need patsiendid kuuluvad suurema riskiga rühma nii COVID-19 raske kulgemise kui ka nende põhihaiguste halvenemise osas. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on keskenduda kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele ning hinnata nende ligipääsu tervishoiuteenustele COVID-19 pandeemia esimese aasta jooksul. Selleks kasutati elektroonilisi terviseandmeid, et ennustusmudelit treenida. Ennustumudel kasutab gradientvõimendus algoritmi ehk järjestikus õppe algoritmi. Uurimistöö tulemusena selgus, et mudel hindab üsna hästi inimeste ligipääsu tervishoiuteenustele. Samas selgus ka, et mudelit on vaja kalibreerida iga teatud perioodi tagant ning et riskimudeleid saab kasutada järgmistel nakkushaiguste levikutel.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
COVID-19
SARS-CoV-2
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
kroonilised haigused
chronic diseases
Covid-19 mõju krooniliste haiguste põdejatele Eestis
info:eu-repo/semantics/bachelorThesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/561762019-02-04T13:42:30Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Küngas, Peep
Ayandokun, Sunday
2017-04-26T07:12:24Z
2017-04-26T07:12:24Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/56176
Personaalsete andmete ristkasutuse puudumine veebirakenduste vahel on viinud olukorrani, kus kasutajate identiteet ja andmed on hajutatud eri teenusepakkujate vahel. Sellest tulenevalt on suuremad teenusepakkujad, kel on rohkem teenuseid ja kasutajaid,\n\rväiksematega võrreldes eelisseisus kasutajate andmete pealt lisandväärtuse, sh analüütika, pakkumise seisukohast. Lisaks on sellisel andmete eraldamisel negatiivne mõju lõppkasutajatele, kellel on vaja sarnaseid andmeid korduvalt esitada või uuendada eri teenusepakkujate juures vaid selleks, et kasutada teenust maksimaalselt. Käesolevas töös kirjeldatakse personaalse andmeruumi disaini ja realisatsiooni, mis lihtsustab andmete jagamist rakenduste vahel. Lahenduses kasutatakse AppScale\n\rrakendusemootori identiteedi infrastruktuuri, millele lisatakse personaalse andmeruumi teenus, millele ligipääsu saab hallata kasutaja ise. Andmeruumi kasutatavus eri kasutuslugude jaoks tagatakse läbi linkandmete põhimõtete rakendamise.
Recent advances in cloud-based applications and services have led to the continuous replacement of traditional desktop applications with corresponding SaaS solutions. These cloud applications are provided by different service providers, and typically manage identity and personal data, such as user’s contact details, of its users by its own means.\n\rAs a result, the identities and personal data of users have been spread over different applications and servers, each capturing a partial snapshot of user data at certain time moment. This, however, has made maintenance of personal data for service providers difficult and resource-consuming. Furthermore, such kind of data segregation has the overall negative effect on the user experience of end-users who need to repeatedly re-enter and maintain in parallel the same data to gain the maximum benefit out of their applications. Finally, from an integration point of view – sealing of user data has led to the adoption of point-to-point integration models between service providers, which limits the evolution of application ecosystems compared to the models with content aggregators and brokers.\n\rIn this thesis, we will develop an application-agnostic personal storage, which allows sharing user data among applications. This will be achieved by extending AppScale app store identity infrastructure with a personal data storage, which can be easily accessed by any application in the cloud and it will be under the control of a user. Usability of data is leveraged via adoption of linked data principles.
eng
Personaalne andmeruum lingitud andmetele
Application-agnostic Personal Storage for Linked Data
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/753512021-10-29T09:31:14Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-10-25T09:41:34Z
2021-10-29T09:31:14Z
2021-10-25T09:41:34Z
2021-10-29T09:31:14Z
2002-05-23
http://hdl.handle.net/10062/75351
maastikupõlengud
Maaleht
Punase kuke teodopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/562832019-02-04T13:03:57Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Gaiduk, Maria
Kuusküll, Kristo
Ool, Rait
2017-04-26T07:19:09Z
2017-04-26T07:19:09Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/56283
Käesoleva bakalaureusetöö põhiline eesmärk on süsteemselt üles loetleda teenustele orienteeritud arhitektuuri (SOA) vanade ja uute implementatsioonide tugevused ja nõrkused, asetades rõhu SOAP’ile. Selle täitmiseks on võrdlusesse valitud neli tehnoloogiat, mis mängisid olulist rolli SOA tehnoloogiate kasutuselevõtus.
The main goal of this thesis is to systematically identify the advantages and weaknesses in older and newer implementations of service oriented architecture (SOA), putting emphasis on the ones related to SOAP. In order to fulfill this goal, four technologies were chosen for comparison, which played a significant role in adopting SOA.
eng
SOA ilma SOAP’ita: ülevaade teenustele orienteeritud arhitektuuri tehnoloogiatest, asetades rõhu SOAP’ile
SOA without SOAP: overview of service-oriented architecture technologies, with emphasis on SOAP
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/544202020-05-28T09:28:47Zcom_10062_30307com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30309
Põhako-Esko, Kaija, juhendaja
Mäeorg, Uno, juhendaja
Saal, Kristjan, juhendaja
Taaber, Triinu
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-11-10T08:32:51Z
2016-11-10T08:32:51Z
2012
http://hdl.handle.net/10062/54420
http://www.ester.ee/record=b4620893*est
et
Tartu Ülikool
magistritööd
rapsiõli
oksüdatsioon
triboloogia
Rapsiõli oksüdatsioonikindlus ja triboloogilised omadused
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/417362019-02-04T17:22:32Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Mäe, Andres, juhendaja
Kose, Liisbeth
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2014-06-11T12:48:08Z
2014-06-11T12:48:08Z
2014-06-11
http://hdl.handle.net/10062/41736
et
Tartu Ülikool
Pectobacterium wasabiae
virulentsusfaktorid
regulatsioon
Fis valk
bakalaureusetööd
Pectobacterium wasabiae tüve SCC3193 fis negatiivse mutandi konstrueerimine ja iseloomustamine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/504432019-02-04T18:55:57Zcom_10062_42114com_10062_10069col_10062_42115
Tilk, Teet, juhendaja
Appo, Martin
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
2016-02-05T10:22:48Z
2016-02-05T10:22:48Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/50443
Et mugavdada internetist riiete ostmist ning säästa loodust ja raha rõivaste tagastuse arvelt, on leiutatud virtuaalne riietusruum, mis tekitatakse kasutades robotmannekeeni. Inimestele, kes internetist riideid soetavad, on tarvis anda riide kohta võimalikult palju tagasisidet, kõige enam seda, kuidas see riie talle selga sobib. Visuaalselt on küll võimalik sobivust hinnata, kuid seda, kas riie on kitsas või mitte, pole alati läbi arvuti kuvari võimalik kindlaks teha. Käesoleva bakalaureuse töö sihiks on teha esimesed sammud mannekeeni rõhutundlikku katte arendamiseks. Katte enda põhieesmärgiks on mõõta riide mõju keha pinnale, et seda infot visuaalselt edastada. Töö käigus arendati esmane prototüüp rõhutundlikkust kattest. Arendamise hulka kuulus surveandurite ning nende lugemise meetodi valimine, elektroonika kuueteistkümne anduri korraga lugemiseks ning graafiline kasutajaliides visualiseerimaks ja talletamaks andurite näitusid. Tänu valmistatud seadmele ning tarkvarale oli võimalik teha järeldused ning soovitused mannekeeni rõhutundliku katte edasi arendamiseks. Järgmiseks sammuks oleks andurite mõõtepiirkonna suurendamine tarkvaraliseks kalibreerimiseks ning anduritest tervikliku ja ühtlase katte loomine. Rõhutundlikkusele ilmnes peale riide mõju visualiseerimisele ka teisi võimalikke rakendusi, näiteks riide välja venitamise vältimine ja riide maksimaalsete keha mõõtmete määramine.
et
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
Robotmannekeeni kattele rõhutundlikkuse lisamise võimaluste uurimine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/743932021-10-29T09:29:21Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-09-30T10:12:12Z
2021-10-29T09:29:21Z
2021-09-30T10:12:12Z
2021-10-29T09:29:21Z
2016-09-01
http://hdl.handle.net/10062/74393
sademete mõõtmisviisid
Maaleht
Kuidas mõõdetakse sademeidopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/766742022-02-07T08:10:51Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_76058
Kallak, H., juhendaja
Terasmaa, Tõnu
2022-02-07T08:10:04Z
2022-02-07T08:10:04Z
1971
http://hdl.handle.net/10062/76674
https://www.ester.ee/record=b3602387*est
est
Tartu : Tartu Riiklik Ülikool
restrictedAccess
diplomitööd
kuusk
karüotüüp
Mõningate hariliku kuuse (Picea abies L. Karst.) vormide karüoloogiline iseloomustus
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/303802019-02-04T21:40:10Zcom_10062_30333com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30334
Moks, Epp, juhendaja
Tull, Ants
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
2013-05-24T20:47:24Z
2013-05-24T20:47:24Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/30380
et
Tartu Ülikool
Süüdiklesta (Sarcoptes scabiei) süstemaatika ja spetsialiseerumine peremeesorganismile
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/917932023-08-30T20:35:39Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Särg, Dage, juhendaja
Kolde, Raivo, juhendaja
Laur, Sven, juhendaja
Šuvalov, Hendrik
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-08-30T08:24:55Z
2023-08-30T08:24:55Z
2022
https://hdl.handle.net/10062/91793
Meditsiinilised tekstid, nagu näiteks diagnoosid ja epikriisid, esinevad enamjaolt struktureerimata
kujul, tihti vabateksti näol. Nendest tekstidest väärtusliku info (nimeolemid
ja nendevahelised semantilised seosed) kättesaamiseks kasutatakse üldiselt reegli- ja
mustripõhiseid lähenemisi, sh. regulaaravaldisi. Enamikel juhtudel on see kõige kiirem
ja efektiivsem lähenemine, kuid eelkõige antud domeenis võib see olla keeruline, kui
tekstis esineb palju kirjavigu või kui me ei tea täpselt, mis mustreid otsida. Sellisel juhul
sooritaksid närvivõrgud edukamalt tööd kui reeglipõhised lähenemised, kuna nad oskavad
ära õppida sõnade tähendused vastavalt kontekstile, milles need esinevad. Käesoleva
töö tulemus on töövoog, mis lubab kasutajal luua infoeraldustöövooge meditsiinilistel
tekstidel kasutades EstMedBERT keelemudelit, mis on spetsiifiliselt eel-treenitud eestikeelsetel
meditsiinitekstidel ja mida saab peenhäälestada klassifitseerima sõnesid. Kui
mudel on õppinud esialgsete andmete pealt ülesande ära, saab seda kasutada järgnevate
tekstide märgendamiseks, mida kasutaja kontrollib ning järjest rohkemate andmete
peal iteratiivselt treenib. Sellist tüüpi treenimist nimetatakse inimsekkumisega õppeks
(human-in-the-loop) ning see on osa aktiivõppest. Selline lähenemine võib olla kasulikum
teatud tüüpi infoeraldusülesanneteks ning uute nimeolemite leidmiseks töövoogude
loomine võib antud lähenemise puhul kasutaja jaoks kergem olla, kuna see ei nõua
temalt tehnilisi oskusi. Lisaks valminud tööle kasutasime ka enda arendatud töövoogu, et
arendada enda EstMedBERT mudelit kasutav märgendaja, rakendasime seda tekstidele
ning analüüsisime nii meie lähenemist kui ka tulemusi.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Närvivõrgud
BERT
medBERT
infoeraldustöövood
loomuliku keele töötlus
meditsiinitekstid
töövood
nimeolemite märgendamine
magistritööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Raamistik närvivõrgupõhiste infoeraldustöövoogude loomiseks
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/561712019-02-04T13:41:29Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Banuelos, Luciano Garcia
Vinteler, Octavian
2017-04-26T07:12:23Z
2017-04-26T07:12:23Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/56171
Käeoslev diplomitöö käsitleb äriprotsesside modelleerimiseks kasutatava keele BPMN käitusmootorit, mis võimaldab mudelite annoteerimist ja täidesaatmist. Antud tööriist võimaldab kasutajal BPMN mudeli andmekirjeldustega annoteerida, mida hiljem kasutatakse määratletud protsessi animeerimiseks. Tegumitele ja teadete sündmustele on lisatud dünaamiliselt genereeritud vormid, mille kaudu on kasutajal võimalik animeerimise käigus lisada vajalikud andmed ja seejärel need määratletud skripti tegumitega töödelda. Protsessi andmeid kasutatakse vastavalt loogiliste OR-lüüside tingimustele täitmisvoo automaatseks määramiseks. Lisaks võimaldab tööriist töötlemist hajutatud keskkonnas nii on võimalik mitmel kasutajal samaaaegselt täitmisprotsessist osa võtta. Kokkuvõtvalt võib tööriista kirjeldada BPMN mudelite animeerimiseks mõeldud kergekaalulise iseseisva süsteemina, mis ei nõua kasutajalt installeerimist ega konfigureerimist.
This paper presents a BPMN execution engine which provides both model annotation and execution perspectives. With this tool, users annotate a given BPMN model with data definitions that are later used for animating the process defined in the model. During the animation, the user can enter actual data via dynamically generated forms that are attached to user tasks and message events. Data can be then processed via scripts that are specified on script tasks. Moreover, the process data is used to determine automatically the flow of execution according to the conditions specified on inclusive/exclusive OR gateways. In addition, the tool also allows processing on a distributed environment, such that multiple users can take part in the execution of a process. In sum, the tool can be described as a lightweight, self-contained system, which does not require any type of installation or configuration effort from the user, in order to start the animation of BPMN models.
eng
Kergekaaluline BPMN käitusmootor
Lightweight BPMN Execution Engine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/26062019-02-04T13:59:46Zcom_10062_1782com_10062_10069col_10062_1783
Rehbein, Ines
van Genabith, Josef
2007-05-23T17:20:47Z
2007-05-23T17:20:47Z
2007-05-23T17:20:47Z
http://hdl.handle.net/10062/2606
Proceedings of the 16th Nordic Conference
of Computational Linguistics NODALIDA-2007.
Editors: Joakim Nivre, Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek and Mare Koit.
University of Tartu, Tartu, 2007.
ISBN 978-9985-4-0513-0 (online)
ISBN 978-9985-4-0514-7 (CD-ROM)
pp. 372-379.
en
Evaluating Evaluation Measures
Articleopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/421652022-09-07T09:17:42Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Ingerpuu, Nele, juhendaja
Rikka, Miina
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-06-20T07:48:17Z
2014-06-20T07:48:17Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42165
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada allikatega seotud elupaiku ning nende taimestikku, taimestiku seoseid veekeskkonnaga ning anda ka ülevaade allikaliste elupaikade kaitsest.
Allikaid võib klassifitseerida mitmete omaduste alusel, näiteks vooluhulga, maa seest väljumise mooduse, allikavee temperatuuri, keemiliste omaduste või allikaid asustavate taimekoosluste järgi. Keskmiselt võib Eestis allikaid olla umbes 10 000, need on suures osas väikesed ning moodustavad tihti allikasoid. Allikasood moodustavad peaaegu kolmandiku Eesti madalsoodest.
Allikad ning allikasood pakuvad stabiilset kasvukeskkonda paljudele keskkonnamuutustele tundlikele ning haruldastele taimeliikidele, millest suure osa moodustavad sammaltaimed. Muutused veekeemias mõjutavad allikaliste elupaikade taimekooslusi. Kõige tähtsamateks taimekoosluste mõjutajateks on allikavee pH, kaltsium- ja magneesiumioonide hulk ning nendest omakorda sõltuv elektrijuhtivus.
Suur osa allikatest ning allikasoodest on inimtegevuse mõjul kahjustunud või hävinud. Allikatega seotud elupaikade kaitsele tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest need on kergesti kahjustuvad ning on mõnel puhul ainsaks elupaigaks haruldastele liikidele. Umbes 2/3 allikasoodest asub praegusel hetkel kaitsealade piirkondades ning mitmed allikad on võetud kaitse alla kui kaitset vajavad üksikobjektid.
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Allikatega seotud elupaigad ja nende taimestik
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/543732020-05-28T09:49:04Zcom_10062_30307com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30309
Lõhmus, Ants, juhendaja
Lõhmus, Rünno, juhendaja
Jõgiaas, Taivo
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-11-08T13:07:37Z
2016-11-08T13:07:37Z
2012
http://hdl.handle.net/10062/54373
http://www.ester.ee/record=b4620868*est
et
Tartu Ülikool
magistritööd
mikroosakesed
visualiseerimine
pilootprojektid
Pilootprojekt kiiresti liikuvate mikroosakeste suuruse ja kuju visualiseerimiseks
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/833992022-08-01T12:09:48Zcom_10062_14981com_10062_10069col_10062_73595
Tullus, Hardi, juhendaja
Tõlgo, Siret
2022-08-01T12:09:01Z
2022-08-01T12:09:01Z
2010
http://hdl.handle.net/10062/83399
https://www.ester.ee/record=b5474411*est
est
Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž
restrictedAccess
üliõpilastööd
sood
metsad
kuivendus
keskkonnamõjud
Kuivendamise mõju soodele ja metsadele
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/762462022-01-03T14:45:54Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_76058
Sutt, T., juhendaja
Palumaa, Aigar
2022-01-03T14:45:09Z
2022-01-03T14:45:09Z
1982
http://hdl.handle.net/10062/76246
est
Tartu : Tartu Riiklik Ülikool
restrictedAccess
diplomitööd
Orgaanilise evolutsiooni piirangute probleemist
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/743882021-10-29T09:29:21Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-09-30T10:12:12Z
2021-10-29T09:29:21Z
2021-09-30T10:12:12Z
2021-10-29T09:29:21Z
2016-07-07
http://hdl.handle.net/10062/74388
emakeeles.
Maaleht
Meteoroloogid nuputavad uusi eestikeelseid sõnuopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/735142021-10-29T09:29:30Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-09-07T06:31:57Z
2021-10-29T09:29:30Z
2021-09-07T06:31:57Z
2021-10-29T09:29:30Z
2009-02-17
http://hdl.handle.net/10062/73514
Postimees
Ilm paneb uue presidendi proovile.open.accessoai:dspace.ut.ee:10062/427782019-02-04T20:51:30Zcom_10062_30327com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30329
Müristaja, Heli, juhendaja
Kaasik, Karmo
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-08-07T08:05:36Z
2014-08-07T08:05:36Z
2014-08-07
http://hdl.handle.net/10062/42778
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Turismisihtkoha turvalisuse roll külastuselamuse kujunemisel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/758912021-11-18T18:07:52Zcom_10062_14981com_10062_10069col_10062_73595
Haljak Helle, juhendaja
Silbaum, Krista
2021-11-18T18:07:19Z
2021-11-18T18:07:19Z
2006
http://hdl.handle.net/10062/75891
https://www.ester.ee/record=b5462369*est
est
Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž
restrictedAccess
üliõpilastööd
jäätmekäitlus
jäätmed
Kohila vald
Kohila valla jäätmehoolduse korraldus
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/661522019-10-15T09:26:36Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Olaf Manuel Maennel
Raimundas Matulevicius
Mendelman, Karl
2019-10-15T09:26:36Z
2019-10-15T09:26:36Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/66152
Paljud ettevõtted ja asutused kasutavad äritegevuseks Interneti, et muuta informatsioon enda pakutavate toodete ja teenuste kohta kättesaadavamaks. Tihtipeale need ettevõtted ja asutused jagavad oma veebilehel elektroonilisi dokumente (näiteks tabelid statistiliste andmetega, juhendid, näited ja õpetused, artiklid, blanketid ja muud dokumendid), mida peetakse vajalikuks jagada. Dokumendid, mis on veebilehtedel kõigile internetikasutajatele vabalt kättesaadavad, võivad sisaldada metaandmeid. Metaandmed on andmed, mis kirjeldavad teisi andmeid, ehk metaandmed kirjeldavad dokumendi sisu ja dokumendi üldiseid omadusi. Metaandmed on näiteks kasutajanimi, kes dokumendi koostas, salvestas, printis või redigeeris, kuid lisaks ka ajatemplid millal eelpool mainitud tegevusi tehti. Täiendavalt võib dokumentides olla informatsiooni arvutite ja infosüsteemide kohta, kus seda dokumenti töödeldi. Metaandmete lisamine dokumentidele toimub valdavalt automaatselt ning kui metaandmeid dokumendist eemaldatud pole, võib dokumendi metaandmetesse sattuda tundlikku informatsiooni kasutaja ja asutuse kohta. Metaandmete olemasolu dokumendis on paljude kasutajate jaoks teadmata ning nad ei ole teadlikud, et võivad potentsiaalselt lekitada informatsiooni asutuse või süsteemide kohta, kus dokumenti töödeldi. Seda informatsiooni on võimalik kasutada küberrünnakute läbiviimiseks või asutuse kaardistamiseks. See magistritöö uurib dokumentide metaandmeid, mis on ligipääsetavad Eesti riigiasutuste veebilehtedel ning mis on kõigile Internetikasutajatele vabalt kättesaadavad. Täpsemalt on vaatluse alla võetud kolme riigiasutuse veebilehel olevad dokumentide metaandmed, et välja selgitada, kas nendes peituvat informatsiooni on võimalik kasutada asutuse kaardistamiseks ja võimalike küberrünnakute teostamiseks. Selle täideviimiseks kasutati kahest etapist koosnevat meetodit. Esimene etapp tugines meetodite välja töötamisel, kuidas asutusi kaardistada, kasutades ainult dokumentide metaandmeid. Teine etapp kirjeldas esimeses etapis välja töötatud meetodi rakendamisel saadud tulemuste analüüsist ja järeldustest.Tehtud analüüsi tulemus näitas, et peaaegu kõik dokumendid sisaldavad metaandmeid, mida on võimalik ära kasutada ühel või teisel viisil asutuse kaardistamiseks või küberrünnakute läbiviimiseks. Magistritöös analüüsisime kokku 2643 dokumenti, millest 12-nel olid metaandmed eemaldatud. Ülejäänud dokumendid sisaldasid informatsiooni kilde, mis kirjeldavad keskkonda kus dokumente on töödeldud ja sisaldasid informatsiooni, mida on võimalik kasutada küberrünnakute läbiviimiseks. Lõputöö on kirjutatud inglise keeles ning sisaldab teksti 77 leheküljel, 6 peatükki, 41 joo-nist ja 26 tabelit.
Many companies and organizations use Internet for their business activities to make infor-mation about their products and services more available for customers. Often those organi-zations and companies share electronic documents on their websites, such as manuals, whitepapers, guidelines, templates, and other documents which are considered as im-portant to share. Documents which are uploaded on organizations’ websites can contain extra information, such as metadata.Metadata is defined as data which describes other data. Metadata associated with docu-ments can contain information about names of authors, creators information, documents general properties, the name of the server, or path where the document was modi-fied. Metadata is added into documents mainly by automated process when document is created, and if documents’ metadata is not properly removed before sharing, it could con-tain sensitive information. Usually people are not aware about metadata existence in doc-uments and could unwillingly leak information about their organization or about them-selves. This information can be used for fingerprinting basis or conducting cyber attacks.In this thesis paper, electronic documents’ metadata which are shared on Estonian gov-ernmental organizations websites were analyzed. More specifically, three institutions’ pub-lic documents’ metadata were observed in order to identify metadata vulnerabilities that can be used for fingerprinting purposes. To achieve that, a fingerprinting method was de-veloped and utilized against observed websites. This thesis is divided into two different stages, where first stage describes the developed fingerprinting method, and second stage presents the outcomes of metadata analysis with the developed method.The results of the conducted research showed that almost all documents which were ana-lyzed contained information which could be used for fingerprinting purposes. We pro-cessed 2643 documents, where only 12 documents had metadata properly removed. All other documents contained pieces of information that describes environment where docu-ment was created and additionally exposed information that could be used for conducting cyber-attacks.
en
Organisatsiooni kaardistamine kasutades avalike dokumentide metaandmeid
Fingerprinting a Organization Using Metadata of Public Documents
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/714602021-02-22T10:37:33Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Vene, Varmo, juhendaja
Kabanov, Jevgeni
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2021-02-22T10:37:15Z
2021-02-22T10:37:15Z
2005
ARH Diss. B-17044
http://hdl.handle.net/10062/71460
https://www.ester.ee/record=b5335374*est
eng
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
rekursiivsed funktsioonid
programmeerimine
Compressing Recursion
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/565582019-02-04T19:01:53Zcom_10062_42114com_10062_10069col_10062_42115
Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja
Haamer, Rain Eric
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
2017-06-08T11:41:17Z
2017-06-08T11:41:17Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/56558
The Arrayed Primer Extension (APEX) method is used to detect Single-Nucleotide Polymorphism
(SNP), deletion and insertion based diseases. The main method consists of washing
different flourophores over oligonukleotites and then analysing which flourophore attached to
identify the oligonukleotites. A crucial step in the APEX method is analysing the captured light
from the flourophores when a laser excites them. The current method of analysing this data
requires extensive manual review.
This thesis describes a method of automating the data grid detection in the captured images
which is currently a manual task. The second part describes the application of predictive methods
for the data analysis of the four captured images and comparisons to the already existing
clustering method.
eng
Tartu Ülikool
KLD, SVM, LBP, Clustering
KLD, SVM, LBP, Klusterdamine
bakalaureusetööd
Automated Data Extraction and Analysis for Arrayed Primer Extension Images
Praimerekstensioon Oligonukleotiidmaatriksi Piltidel Olevate Andmete Tuvastuse ja Anal¨u¨ usi Automatiseerimine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/910792023-06-27T20:35:46Zcom_10062_14972com_10062_10069col_10062_50402
Käärik, Meelis, juhendaja
Sääsk, Ervin, juhendaja
Kuus, Kaari
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
2023-06-27T12:40:41Z
2023-06-27T12:40:41Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/91079
Motor insurance providers can think about collecting information about drivers’ behavior using telematics to get more accurate pricing. The goal of this thesis is to give an overview of usage-based insurance and the use of telematics variables in insurance modeling. The thesis is divided into three parts. The first part gives background on telematics and usage-based insurance. The second part introduces generalized linear models suitable for modeling claim frequency. In the third part, analysis was done on specific vehicles and claims, with results and possible future steps given.
eng
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
mootorsõiduki kindlustus
motor vehicle insurance
telemaatika
üldistatud lineaarsed mudelid
telematics
generalized linear models
Claims frequency modelling with usage-based insurance data
info:eu-repo/semantics/masterThesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/910122023-06-21T20:35:42Zcom_10062_30333com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30335
Tomingas, Piia
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
2023-06-21T13:37:13Z
2023-06-21T13:37:13Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/91012
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
magistritööd
Metsandusliku kuivendamise mõju maastiku väikeveekogudele ja nende elustikule
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/518542019-12-30T22:00:00Zcom_10062_42114com_10062_10069col_10062_42115
Kitsing, Helina
Kulper, Koit
Kustavus, Allan
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
2016-06-14T11:43:18Z
2016-06-14T11:43:18Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51854
Lemmiklooma kui seltsilise roll on ühiskonnas palju muutunud. Üha enam suhtutakse kodulooma kui pereliikmesse. Sealjuures on looma ja inimese eluviis ja vajadused väga erinevad. Mõlema osapoole täisväärtusliku elulaadi tagamiseks otsitakse üha enam arukaid lahendusi. Tehnika võimaldab vähendada koormavaid rutiinseid tegevusi, jättes rohkem aega looma kui kaaslasega suhtlemiseks. Loomapidamise argielu paratamatu osa on toitmine, mille automatiseerimine aitaks kooselu lihtsustada ja pingeid vähendada. Üks populaarsemaid lemmikloomi on kass. Nende dieet ja toitumisharjumused nõuavad küllaltki palju tähelepanu. Kasside jaoks intuitiivse automatiseeritud toitmisseadme terviklahenduse väljatöötamine on tehnoloogiliselt
väljakutsuv.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli koostada mitut isendit toetav kuivtoidu jagaja kassidele. Töö käigus analüüsiti populaarsemaid kassidele mõeldud automatiseeritud toidujagajaid ja kasside tervislikke toitumisvajadusi. Loodi uudne lahendus mitme looma individuaalseks automatiseeritud toitmiseks mis võimaldab anda omanikule tagasisidet iga looma toitumiskäitumisest.
Töö esimene pool analüüsib kassi dieeti ja toitumisharjumusi. Välja on toodud automatiseerimise eelised ja tehnilised väljakutsed. Analüüsisit järeldus, et reglementeeritud söögirežiimi abil on võimalik mõjutada kassi tervist ning parandada kodulooma suhet omanikuga. Olemasolevate kuivtoidujagajate juures esines mitmeid puudujääke. Turul puudub seade isendipõhise toitumisvajaduse rahuldamiseks.
Loodi lahendus, mis suudab pakkuma isendist sõltuvat dieeti, sealjuures mõõtes reaalselt tarbitud koguseid. Kogutud andmete põhjal on võimalik jälgida iga kassi toitumisharjumusi. Statistikast, sealjuures kõrvalekalletest, on võimalik teavitada omanikku näiteks nutiseadme abil.
et
Tartu Ülikool
robootika, automatsioon, kontroll, elektroonika, programmeerimine, kaalumine, kass, mehhaanika, 3D printimine, arvutid, ohutus
bakalaureusetööd
Individuaalseadistusega mitme isendi toega kuivtoidu jagaja
Configurable dry food dispenser for multiple individuals
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/556382019-02-04T15:33:10Zcom_10062_14978com_10062_10069col_10062_30297
Järv, Jaak
Solovjova, Karina
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Keemia instituut
2017-03-07T10:24:38Z
2017-03-07T10:24:38Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/55638
est
Tartu Ülikool
magistritööd
Akrülodaaniga märgistatud cAMP-st sõltuva proteiinkinaasi A katalüütilise alaühiku seostumine inhibiitorpeptiididega
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/570292019-02-04T15:34:56Zcom_10062_14978com_10062_10069col_10062_30297
Kruve, Anneli, juhendaja
Liigand, Jaanus
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Keemia instituut
2017-06-29T11:23:51Z
2017-06-29T11:23:51Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/57029
eng
Tartu Ülikool
magistritööd
Electrospray Ionisation Efficiency Scales: Mobile Phase Effects and Transferability
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/739802021-09-16T09:04:23Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Soopere, Merlin
2021-09-16T08:52:25Z
2021-09-16T08:52:25Z
2011
http://hdl.handle.net/10062/73980
IncP-9 mittesobivusgruppi kuuluvate plasmiidide mitmekesisus Läänemeresrestrictedoai:dspace.ut.ee:10062/705492020-12-04T10:28:05Zcom_10062_14978com_10062_10069col_10062_30310
Kirsimäe, Kalle
Sepp, Holar
Gonzales Ferraz, Margarita Esmeralda
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2020-12-04T10:27:12Z
2020-12-04T10:27:12Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/70549
Natural isotope variation or fractionation depends on equilibrium and kinetic processes affecting the individual isotope. The purpose of the of this work is to determine the stability and reproducibility of historical data of δ(15N/14N) abbreviated as δ15N, and the δ(13C/12C), abbreviated as δ13C, of total N and C in three solid samples (Aspartic acid, Nicotinamide and Acetanilide). These three samples contain N and C. The primary reference material for relative N isotope-ratio measurements (δ15N) used were atmospheric nitrogen gas (N2), which is widespread and homogeneous and by convention, has a δ15N consensus value of 0‰. The primary reference material for relative C isotope-ratio measurements (δ13C) is the L-SVEC lithium carbonate which have consensus value of -46.6±0‰ on the Vienna Peedee Belemnite (VPDB scale. The secondary references used were IAEAN1 (+0.4±0.2‰), IAEAN2 (+20.3±0.2‰) for δ15N and IAEACH3 (-24.724±0.041‰), IAEACH6 (-10.449±0.033‰) for δ13C.
The δ15N and δ13C data were provided for the Laboratory of Isotope Ration Mass Spectrometry (IRMS) of the Department of Geology University of Tartu. The δ15N and δ13C measurements were made with a Delta V Plus CF-IRMS, which alternately measures the isotope-amount ratios of the sample N2 and CO2 gases and one or more injections of the working reference N2 and CO2 gases.
From the data and results obtained for uncertainties for the data provided for the 2014-2020, we obtained the following results: for Aspartic acid δ15N (-7.0±1.6 ‰), δ13C (2.0±28.6‰), for Nicotinamide δ15N (-2.0±1.0 ‰), δ13C (-34.5±0.7‰) and for Acetanilide δ15N (1.1±1.1 ‰), δ13C ( -27.0±0.9‰). These uncertainties probably could be due to fractionation process happening during sample preparation and transformation to gas before entering the IRMS.
From the analysis of the stability we can conclude that the Aspartic acid (+35.1774 to -31.2543), Nicotinamide (-34.1254 to-34.7113) and Acetanilide (-26.5022 to -27.2740) are more stable for δ13C, but unstable for δ15N during, during 2014-2020. Lastly there is a good long-term reproducibility (SRW) only for Acetanilide and Nicotinamide with % RSD pooled of 1% for δ13C.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Nitrogen
Carbon
Fractionation
CF-IRMS
Isotopic stability of mass reference materials and possible use as isotopic reference materials
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/921932023-09-14T20:35:40Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Dumas, Marlon, juhendaja
Pintado, Orlenys Lopez, juhendaja
Butt, Zohaib Ahmed
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-09-14T09:19:47Z
2023-09-14T09:19:47Z
2021
https://hdl.handle.net/10062/92193
As the business goals evolve, the actions, decisions, and events that define the related business processes are also modified. In order to capture those changes at the level of process models, previous work has proposed generic standardizations in the form of change patterns, which will allow the process-aware information systems to become flexible for changing business needs. However, the issue is that the suggested formalizations are still at a theoretical stage, and there is no practical solution available for the implementation of change patterns. The outcome of this Master's thesis is a tool called "Process Model Perturbator," which allows the application of change patterns programmatically. As input, the software tool accepts one or multiple BPMN models and a specification of changes to be done in the Process, and it outputs a perturbed process model resulting from applying the specified changes on the input model. The tool is intended to act as a base for the research towards programmatic perturbation, which will provide a framework for further development of other change patterns and possible usage as an engine in optimizers and process-aware information systems.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Business Process Modelling
BPMN
Change Patterns
Change Primitives
magistritööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Programmatic Perturbation of Business Process Models
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/577352019-02-04T16:05:29Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Hellat, Karin, juhendaja
Tenno, Taavo, juhendaja
Ojala, Olav
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06T09:41:40Z
2017-09-06T09:41:40Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/57735
Töö keskendub representatiivsete proovide võtmisele reostunud pinnase kuhjadest. Töö esimeses pooles antakse ülevaade proovivõtu teoreetilistest alustest. Käsitletakse pinnase partii mõõtmelisust ja heterogeensust ning kirjeldatakse proovivõtul tekkivaid võimalikke proovivõtu vigu. Samuti kirjeldatakse erinevaid viise, mida saab kasutada proovi massi vähendamiseks.
Töö raames viidi läbi patendi teemauuring, et saada ülevaadet leiutistest, mida saaks rakendada proovide võtmisel saastunud pinnase kuhjadest. Uuringuga leiti viis sellekohast leiutist ning nende rakendatavust on töös võrreldud.
Töö raames viidi läbi ka akrediteeringu-uuring, et tuvastada, millised Eestis tegutsevad asutused ja ettevõtted omavad akrediteeringut pinnaseproovide võtmiseks ja analüüsimiseks. Leiti kolm ettevõtet akrediteeringuga naftasaaduste sisalduse määramiseks pinnases ja neist ühel on ka akrediteering pinnaseproovide võtmiseks, kuid akrediteeritud meetod ei hõlma proovivõttu pinnasekuhjadest.
Proovivõtu teoorias toodud praktilisi võtteid katsetati võrdleval proovivõtmisel saastunud pinnase töötlemise väljakul ja jääkreostuse likvideerimistöö objektil. Proove võeti kokku neljast pinnasekuhjast erinevatel meetoditel ning proovi massi vähendamiseks kasutati samuti erinevaid võtteid. Saadud proovides määrati akrediteeritud laborites naftasaaduste sisaldused ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal on antud hinnanguid kasutatud proovivõtu meetodite kohta. Töös on antud ka praktilised soovitused representatiivseks proovivõtuks pinnasekuhjadest.
Töö eesmärk kirjeldada representatiivse proovivõtu metoodika reostunud pinnase kuhjadest proovide võtmiseks on täidetud. Kuna katsetulemused ei kinnitanud esimese auna puhul olulist erinevust representatiivse ja vähem representatiivse proovivõtu metoodika vahel, siis on antud töö baasil võimalik edasi uurida proovivõtu vigade ilmnemist suurema arvu proovivõtu puhul. Samuti on võimalik katseliselt kindlaks teha, kui kaua püsivad läbisegatud aunas 0D partii omadused ehk millise aja möödudes ei anna auna pinnalt proovide võtmine enam usaldusväärseid tulemusi.
est
Tartu Ülikool
magistritööd
Representatiivsete proovide võtmine reostunud pinnase kuhjadest
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/311422019-02-04T18:06:01Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_34614
Jaks, Viljar, juhendaja
Belitškin, Denis
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2013-06-20T07:05:57Z
2013-06-20T07:05:57Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31142
en
Tartu Ülikool
magistritööd
tüvirakk
maksakasvaja
Regulation of adult stem cells in mouse liver tumorigenesis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/427722019-02-04T20:49:55Zcom_10062_30327com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30329
Tammaru, Tiit, juhendaja
Sõmer, Kristi
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-08-07T07:28:03Z
2014-08-07T07:28:03Z
2014-08-07
http://hdl.handle.net/10062/42772
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Kõrgkvalifitseeritud uusimmigrantide sisseränne taasiseseisvunud Eestisse
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/732722021-08-11T08:01:32Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Prank, Rein, juhendaja
Koppel, Evari
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2021-08-11T08:01:17Z
2021-08-11T08:01:17Z
2006
ARH Diss. B-19551
http://hdl.handle.net/10062/73272
https://www.ester.ee/record=b5403702*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
koolimatemaatika
matemaatika
ülesanded
õpitarkvara
Tekstülesannete lahendamise programmi baasvariant
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/540252019-02-04T14:48:01Zcom_10062_30307com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30308
Tammeveski, Kaido
Kibena-Põldsepp, Elo
Lilloja, Jaana
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Keemia instituut
2016-10-05T07:25:20Z
2016-10-05T07:25:20Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/54025
http://www.ester.ee/record=b4612225*est
et
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
Hapniku elektrokeemiline redutseerumine erinevat päritolu grafeeniga modifitseeritud elektroodidel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/656332019-10-15T08:21:00Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Siim Orasmaa
Teppo, Jaan
2019-10-15T08:21:00Z
2019-10-15T08:21:00Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/65633
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida ajaväljendite kasutust Vikipeedia biograafilistes artiklites ja välja selgitada sünniaastate jagunemine, ajaväljendite liikide jagunemine, aastaarvuliste ajaväljendite jagunemine, ajaväljendite granulaarsus, ajaväljendite rikkalikkus ja sellele toetudes selgitada välja ajaväljendite sobivus Vikipeedia biograafiliste artiklite ajasemantiliseks võrdlemiseks. Töös anti ülevaade autori poolt rakendatud Vikipeedia biograafiliste artiklite andmekaeve ja töötlemise protsessidest, ajaväljendite märgendamise ja statistika koostamise protsessidest, toodi välja ajaväljendite statistika Vikipeedia biograafilistes artiklites ja pakuti välja meetod artiklite võrdlemiseks ajaväljendite alusel ja anti meetodile esialgne hinnang.
The purpose of this Bachelor’s thesis is to research the usage of temporal expressions in Wikipedia biographical articles and find out the distribution of birth years, distribution of temporal expression types, distribution of years in temporal expressions, granularity of temporal expressions, temporal richness and analyse the compability for comparison of the temporal expressions in Wikipedia biographical articles. This work gives an overview of data mining and processing of Wikipedia biographical articles, temporal expression tagging and statistics creation processes, statistics of temporal expressions in Wikipedia biographical articles is given and a method for comparing articles on the basis of temporal expressions and initial valuation for the method is proposed.Keywords:Temporal expression, Wikipedia, biography, data miningCERCS: P175 Informatics, systems theory
et
Ajaväljendid Vikipeedia biograafilistes artiklites
Temporal Expressions in Wikipedia Biographical Articles
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/416402019-02-04T14:17:41Zcom_10062_30304com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30305
Kepler, Kalle, juhendaja
Michelis, Joosep
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
2014-06-09T11:39:54Z
2014-06-09T11:39:54Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/41640
http://tartu.ester.ee/record=b2693088~S1*est
et
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
dosimeetriariistad
kiirgusdosimeetria
kalibreerimine
Täisdigitaalse radiograafiasüsteemi integreeritud doospindalamõõturi kalibreerimine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/938072023-10-27T20:35:34Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Palts, Tauno, juhendaja
Rein, Eleriin
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-10-27T12:51:19Z
2023-10-27T12:51:19Z
2020
https://hdl.handle.net/10062/93807
The purpose of this thesis is to give an overview of the computer science courses taught in Estonian upper secondary schools, the issues that might hinder or complicate the implementation of the courses and the potential solutions to the described problems. The author focused on programming courses, their content and the programming languages covered during the course. The list of gymnasiums was combined from the lists on the websites haridussilm.ee and eesti.ee and with the assistance of search engines the contacts for each school were found. Two forms were created, one of which was filled by the vice principal to get a broader overview of the courses and the other for the teachers of these courses to get more information on the topics covered in the courses. The form was filled by 50 schools. Based on the gathered data, an overview was given on the programming courses, the topics covered in the courses and the issues that were mentioned by the teachers. An overview was also given of the informatics courses created by HITSA and their formats, which might solve some of the problems that were brought up by the teachers.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Gymnasiums
programming courses
education
informatics
bakalaureusetööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Eesti gümnaasiumites õpetatavad programmeerimise kursused
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772852022-03-16T12:08:14Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Hiiesalu, Inga
Solnik, Kaia
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:07:52Z
2022-03-16T12:07:52Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/77285
Käesolev töö annab referatiivse ülevaate arbuskulaarse mükoriisa mõjust põllukultuuride kasvule ja kohasusele ning põllumajanduspraktikate mõjust arbuskulaarse mükoriisa moodustumisele. Eesmärgiks on leida viise jätkusuutlikumaks majandamiseks ning saagikuse tõstmiseks.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
arbuskulaarne mükoriisa
põllumajandus
mahepõllumajandus
jätkusuutlikkus
bakalaureusetööd
Arbuskulaarset mükoriisat soodustavad põllumajandusviisid
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/615842019-02-04T17:57:32Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Piirsoo, Alla, juhendaja
Levin, Viktor
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2018-08-14T08:19:47Z
2018-08-14T08:19:47Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/61584
Human papillomaviruses (HPVs) are associated with numerous disorders ranging from warts to cancerous diseases. Although vaccination against several types of HPVs is available, a number of HPV-associated cancers remains stable. Therefore, studies on HPV are required for developing novel HPV-targeting drugs. Encoded by HPV E1 helicase is absolutely required for HPV replication. Therefore, it is a good target for developing antiviral drugs.
This project aimed at generating HPV11 and HPV18 genomes encoding human influenza hemagglutinin (HA)-tagged E1 proteins with the further goal to test their replication ability in U2OS cell line. The study revealed that HA-tagged E1 proteins maintained the replication of the modified HPV genomes at levels similar to wild-type HPVs (wtHPVs). Thus, this study opens possibilities to investigate HPV11 and HPV18 endogenous E1 proteins using highly specific antibodies against HA epitope and introduces a less expensive and universal method to study E1-associated processes in the HPV life cycle.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
E1 protein
HA-tag
human papillomavirus (HPV)
replication
bakalaureusetööd
Generation of human papillomavirus type 11 and 18 genomes encoding hemagglutinin epitope-tagged E1 proteins
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/728882021-07-01T08:56:43Zcom_10062_14972com_10062_10069col_10062_50402
Aasmets, Oliver, juhendaja
Muhu, Kristina
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
2021-07-01T08:55:24Z
2021-07-01T08:55:24Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/72888
Magistritöö eesmärk on uurida kompositsionaalsete andmete teooriast tuttavate log-suhte transformatsioonide ja masinõppemeetodite mõju soolevähi ennustusmudelite üldistusvõimele. Täpsemalt uuritakse aditiivse, paariviisilise ning tsentreeritud log-suhte teisenduste ning elastse võrgu ja juhumetsa meetodite kombinatsioonidel põhinevate soolevähki prognoosivate mudelite ennustus- ja üldistusvõimet viie populatsiooni soolestiku mikrobioomi andmeid kasutades. Lisaeesmärk on teada saada parimaid tulemusi andev metoodika, mida saaks võtta aluseks Eesti soolevähi sõeluuringu programmi edendamiseks.
est
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
mikrobioom
kompositsioon
log-suhte teisendus
regulariseeritud logistiline regressioon
juhumets
microbiome
random forest
regularized logistic regression
log-ratio transformation
composition
Log-suhte teisendustel põhinevad ennustusmudelid soolevähi diagnoosimiseks mikrobioomi andmetelt
info:eu-repo/semantics/masterThesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/524642019-02-04T16:33:31Zcom_10062_14972com_10062_10069col_10062_50402
Kangro, Raul, juhendaja
Sammelsaar, Lagle
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
2016-07-08T09:07:29Z
2016-07-08T09:07:29Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/52464
Käesoleva magistritöö põhieesmärk on hinnata otselaenamisettevõtte Bondora klientide oodatava kahju ühte komponenti, milleks on pankrotistumise tõenäosus, et võimalikult täpselt määrata riskitase nende klientide korral, kellele ollakse valmis laenu andma. Analüüs teostatakse avaliku klientide kohta käiva andmestiku põhjal ([1]). Pankrotistumise tõenäosuse prognoosimisele lähenetakse interaktiivse ja automatiseeritud metoodikatega, toetudes logistilisele regressioonile ning regressioonipuule CART, et välja selgitada parim krediidiriski kirjeldav mudel. Lõplik mudeli valik tugineb prognoosihinnangute võrdlemisel keskmise ruutvea põhjal.
et
pankrotistumise tõenäosus
prognostika
tehisõpe
regressioonanalüüs
regression analysis
automatic learning
probability of default
magistritööd
Pankrotistumise tõenäosuse prognoosimine otselaenamisettevõtte Bondora andmetel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/680412020-07-10T13:03:17Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Andreson, Reidar, juhendaja
Jõesaar, Andrea
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2020-06-18T09:00:14Z
2020-06-18T09:00:14Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/68041
Tänapäeval on ligi 2% täiskasvanutest toiduallergiad ja ka ristsaastumisel toitu sattunud allergeen osutuda mõnele allergikule ohtlikuks. Allergeenide tuvastamiseks proovist saab kasutada teise põlvkonna sekveneerimisel põhinevaid k -meere ehk k pikkuseid DNA lõike kasutavad meetodeid, mis pakuvad suurt tundlikkust ning täpsust. Tänu oma haploidsele pärandumisele, rohkusele keskkonnaproovis ja vähesele rekombinatsioonile on liikide eristamiseks tüüpiliselt kasutusel mitokondriaalne DNA. Käesoleva töö põhieesmärk oli töötada välja metoodika spetsiifiliste k -meeride leidmiseks sihtmärgiks olevate loomaliikide mitokondritest. Loodud meetod, mis põhineb filtreerimisel kasutades programmi nblast , leiab ühele sihtmärgile k -meeride komplekti keskmiselt 34 minutiga. Leiti, et saadud k -meeride komplektid annavad üldiselt tugeva signaali, kui neid testida sihtmärgi täisgenoomil toorlugemitel
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
k-meerid
toiduallergia
NGS
GenomeTester4
bakalaureusetööd
Spetsiifiliste k -meeride leidmine inimesel toiduallergiat põhjustavate loomaliikide määramiseks
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/303592019-02-04T21:41:47Zcom_10062_30333com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30334
Süld, Karmen, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Kaljulaid, Maret
2013-05-24T18:33:21Z
2013-05-24T18:33:21Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/30359
et
Tartu Ülikool
Maaspesitsevate lindude pesarüüste uurimiseks kasutatavad meetodid ja kaasnevad probleemid
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772902022-03-16T12:29:29Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Takkis, Krista
Kambrimäe, Elina
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:29:04Z
2022-03-16T12:29:04Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77290
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade peamistest maastike taastamise põhimõtetest ja meetoditest. Maastike taastamine on vajalik, kuna inimtegevuse mõju loodusele on suurenenud intensiivsema majandustegevuse tõttu. Taastamistegevustega on võimalik looduse degradeerumist leevendada või peatada. Sellega kaasnevad hüved nii loodusele kui inimkonnale.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
maastike taastamine
maastikuskaala
maastiku struktuur
interaktsioonid
looduse hüved
häiringurežiimid
elurikkus
bakalaureusetööd
Maastike taastamine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/418442019-02-04T17:19:57Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Sütt, Silva, juhendaja
Kadaja-Saarepuu, Lilian, juhendaja
Jänes, Silvia
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2014-06-13T08:15:52Z
2014-06-13T08:15:52Z
2014-06-13
http://hdl.handle.net/10062/41844
et
Tartu Ülikool
ER-stress
Wfs1-puudulikkusega hiir
tõstetud pluss-puur
Grp
ärevus
bakalaureusetööd
Endoplasmaatilise retiikulumi stressi geenide seos suurenenud ärevusega Wfs1-puudulikkusega hiirtel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/466582019-02-04T22:21:22Zcom_10062_10069col_10062_30302
Inga Ploomipuu
Lukas, Heili
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
2015-06-04T09:40:46Z
2015-06-04T09:40:46Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/46658
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Gümnaasiumilõpetajate loodusteadusliku kirjaoskuse tase kui eeldus edasiõppimiseks tervishoiu valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli näitel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/355102019-02-04T14:44:34Zcom_10062_30307com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30308
Vlassov, Sergei, juhendaja
Mets, Magnus
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
University of Tartu. Faculty of science and technology
University of Tartu. Institute of Physics
2013-12-17T12:26:32Z
2013-12-17T12:26:32Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/35510
en
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
hõbe
nanotraadid
mehaanilised omadused
Mechanical characterization of silver nanowires
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/720832021-05-27T10:46:42Zcom_10062_42114com_10062_10069col_10062_63912
Kurg, Ants
Ruiz Acosta, Alberto
2021-05-27T10:45:56Z
2021-05-27T10:45:56Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/72083
Liquid biopsy serves as a tool to analyse cell-free nucleic acids (cfNAs) and circulating tu-mour cells (CTCs) in blood or other body fluids in individuals with cancer. These are con-sidered promising diagnostic and prognostic biomarkers but new discoveries are still being made in regard to their heterogeneity, therefore it is critical to continue researching to demonstrate a clinical advantage in precision oncology. For now they promise to reveal mo-lecular characterisation of tumours which can change the prognosis, monitoring and post-therapy of cancer care. This is challenging because the technologies and methodologies are still not mature enough for capturing and isolating viable cells. Higher affinity and sensitive techniques including a combination of these may result in an efficient characterisation of CTCs and cfNAs. From pre-treatment of blood samples to post-analysis of isolated markers it is required to standardize and regulate methods in order to prove clinical utility, as of now this remains in the experimental phase. Microfluidic systems have become an influential tool in cancer studies for their capability to analyse single cells or molecules and its integration with other techniques, miniaturization and fast analysis which will help overcome challenges these biomarkers face to eventually replace traditional biopsy with liquid biopsy.
In estonian: Bakalaureusetöö on kirjutatud inglise keeles, kirjanduse põhjal ning on klassikalise ülesehi-tusega koosnedes sissejuhatusest, kirjanduse ülevaatest, töö eesmärkidest, diskussioonist ja kokkuvõttest. Töö on esitatud 40-l leheküljel, sisaldades ka ühe joonise ja neli tabelit. Töö koostamisel on kasutatud 48 kirjanduse allikat.
Töö põhisisuks on ülevaate andmine erinevatest vedelbiopsia meetoditest, mille abil saab vähi patsientidel analüüsida veres või muudes kehavedelikes ringlevaid rakuvabasid nuk-leiinhappeid (cfNAd) ja ringlevaid vähirakke (CTCd). Neid peetakse paljutõotavateks diag-nostilisteks ja prognostilisteks biomarkeriteks, mis võimaldavad senisest paremini ning mitte-invasiivselt iseloomustada kasvajaid molekulaarsel tasemel. See on väga oluline vähi patsientide personaalses ravis, võimaldades kasvajate tekke ja arengu paremat jälgimist ning ravi. Töös on kirjeldatud cfNA-de ja CTC-de olemust, päritolu, eraldamist ning analüüsiks kasutatavaid tehnoloogiaid. Samuti on võrreldud vedelbiopsia kasutatavust ja perspektiive tänapäeval traditsiooniliselt rakendatava klassikalise biopsia meetoditega. Arutelu osas on antud ülevaade meetodite hetkeseisust ja võimalikest arengutest tulevikus.
eng
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Liquid biopsy
cancer diagnosis
circulating tumour cells
circulating cell-free nucleic acids
Vedelbiopsia
vähidiagnoos
veres ringlevad vähirakud
veres ringlev rakuvaba DNA
Liquid Biopsy Approach in Precision Oncology
Vedelbiopsia meetodid onkoloogias
info:eu-repo/semantics/bachelorThesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/616552019-02-04T18:49:43Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_34614
Org, Elin, juhendaja
Koppel, Johana
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2018-08-16T08:20:37Z
2018-08-16T08:20:37Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/61655
Viimastel aastatel on üha rohkem tähelepanu pälvinud bakterite vahendatud ainevahetuse
käigus moodustuv metaboliit TMAO, mida peetakse võimalikuks biomarkeriks südameveresoonkonna,
ainevahetus- ja neeruhaiguste tuvastamisel ning potenstiaalseks soolestiku
mikrobioomile suunatud sihtmärgiks nende haiguste ravis. Siiski on selle mõju inimesele uuritud
veel vähestes populatsioonides ning täpselt ei teata, milliste mikroobide vahendusel TMAO
moodustub. Käesolevas töös uuritakse TMAO seost prediabeediga ning südame-veresoonkonna,
ainevahetus- ja neeruhaigustele viitavate biomarkeritega Soomest kogutud valimis. Lisaks
vaadeldakse TMAO seost soolestiku mikrobioomi mitmekesisuse ja selle kooslusega.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
Soolestiku mikrobioom
trimetüülamiin N-oksiid
TMAO
magistritööd
Soolestiku mikroobide vahendusel moodustuv metaboliit trimetülamiin N-oksiid (TMAO) ja selle seosed tervisenäitajatega Soome populatsioonis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/562672019-02-04T13:02:12Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Gaiduk, Maria
Paales, Mirjam
Muts, Hilari
2017-04-26T07:19:05Z
2017-04-26T07:19:05Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/56267
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on luua koostöös Tähtvere Tantsukeskusega mugavalt ning käepäraselt kasutatav veebileht, mis põhineb vananenud veebisaidil.\n\r\n\rVeebileht annab võimaluse:\n\r\n\r● saada ülevaadet erinevatest treeningutest, tantsukooli gruppidest ning muudest olulistest tantsusündmustest ja uudistest,\n\r\n\r● näha galeriid võistlustest ja teistest tantsuüritustest, \n\r\n\r● näha treeningute tunniplaani, \n\r\n\r● näha sündmuste kalendrit,\n\r\n\r● näha esinemisprogramme, \n\r\n\r● anda tagasisidet või teha infopäring,\n\r\n\r● kasutada veebilehe administreerimiseks mõeldud osa.
The purpose of this Bachelor Thesis is to create a website in collaboration with Tähtvere Tantsukeskus.\n\rThe website provides the possibility to: \n\r●\tget an overview of different training lessons, dance school groups and other important dance events and news,\n\r●\tsee the gallery of competitions and other dance events, \n\r●\tsee the training timetable, \n\r●\tsee the events calendar,\n\r●\task a question or give feedback,\n\r●\tadminister the webpage.
est
Veebilehe koostamine WordPressis Tähtvere Tantsukeskuse näitel
Creating a website using WordPress for Tähtvere Tantsukeskus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/474292020-05-28T11:40:50Zcom_10062_30304com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30305
Zadin, Vahur, juhendaja
Djurabekova, Flyura, juhendaja
Eimre, Kristjan
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
2015-07-01T13:19:08Z
2015-07-01T13:19:08Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47429
http://www.ester.ee/record=b4485393
en
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
elektriväljad
Implementing the general thermal-field emission equation to the high electric field nanoprotrusion model
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/518722019-12-12T07:25:11Zcom_10062_42114com_10062_10069col_10062_42116
Anbarjafari, Gholamreza
Ozcinar, Cagri
Sarkar, Suman
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
2016-06-15T08:27:09Z
2016-06-15T08:27:09Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51872
In Interactive Multi-View Video (IMVV), the video has been captured by numbers of
cameras positioned in array and transmitted those camera views to users. The user can
interact with the transmitted video content by choosing viewpoints (views from different
cameras in the array) with the expectation of minimum transmission delay while
changing among various views. View switching delay is one of the primary concern that
is dealt in this thesis work, where the contribution is to minimize the transmission delay
of new view switch frame through a novel process of selection of the predicted view
and compression considering the transmission efficiency. Mainly considered a realtime
IMVV streaming, and the view switch is mapped as discrete Markov chain, where
the transition probability is derived using Zipf distribution, which provides information
regarding view switch prediction. To eliminate Round-Trip Time (RTT) transmission
delay, Quantization Parameters (QP) are adaptively allocated to the remaining redundant
transmitted frames to maintain view switching time minimum, trading off with
the quality of the video till RTT time-span. The experimental results of the proposed
method show superior performance on PSNR and view switching delay for better viewing quality over the existing methods.
eng
Tartu Ülikool
CC0 1.0 Universal
http://creativecommons.org/publicdomain/zero/1.0/
Interactive multi-view video, Zipf distribution, Hidden Markov Model, Round-Trip Time
magistritööd
Dynamic Rate Allocation of Interactive Multi-View Video with View-Switch Prediction
Dünaamiline kiiruse jaotamine interaktiivses mitmevaatelises video vaatevahetuse ennustamineses
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/575582020-12-30T22:00:00Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_34614
PhD Tiina Tamm, juhendaja
Nebogatova, Jekaterina
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2017-08-15T08:27:00Z
2017-08-15T08:27:00Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/57558
Valgu biosüntees ehk translatsioon on keeruline protsess, mis on tähtis rakkude elutegevuse osa. Seda protsessi teostavad ribosoomid. Ribosoomide struktuuri ja funktsiooni uuritakse juba ammu, aga paljudele küsimustele ei ole veel vastust leitud. Selles töös uuritakse kuidas ribosoomi alaühikutevahelised eukarüoodi spetsiifilised sillad eB12, eB13 ja eB14 mõjutavad IRES sõltuvat translatsiooni initsiatsiooni pagaripärmis Saccharomyces cerevisiae.
est
Tartu Ülikool
Saccharomyces cerevisiae
ribosoom
eukarüoodi spetsiifilised sillad
translatsiooni initsiatsioon
magistritööd
Ribosoomi alaühikutevaheliste eukarüoodi spetsiifiliste sildade eB12, eB13 ja eB14 roll IRES sõltuva translatsiooni initsiatsioonil S.cerevisiae näitel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/752822021-10-29T09:30:54Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-10-22T09:56:36Z
2021-10-29T09:30:54Z
2021-10-22T09:56:36Z
2021-10-29T09:30:54Z
1996-09-23
http://hdl.handle.net/10062/75282
Postimees
Tõravere ilmajaam paigaldab uusi kalleid seadmeidopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/740792021-10-29T09:30:38Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-09-20T06:14:51Z
2021-10-29T09:30:38Z
2021-09-20T06:14:51Z
2021-10-29T09:30:38Z
2012
http://hdl.handle.net/10062/74079
õhurõhust, selle mõõtmisest
Maaleht
Mis meid kogu aeg nii rõhub?open.accessoai:dspace.ut.ee:10062/917042023-08-23T20:35:44Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Theis, Dirk Oliver, juhendaja
Vidal, Francisco Javier Gil, juhendaja
Kangur, Uku
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-08-23T10:26:28Z
2023-08-23T10:26:28Z
2022
https://hdl.handle.net/10062/91704
Quantum error correction is an inseparable part of making quantum computing viable for
real-life use cases. The field heavily relies on experimentation, thus it is important that
useful research software in the area exists and is openly available. This thesis introduces
an algorithmic method for calculating logical X and Z operators given a set of Pauli
group elements. The aim of the thesis is to analyse and implement this method in the
Python programming language. Results and performance of the implemented program
are given through experiments.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Quantum Computing
Quantum Error Correction
Stabilizer Theory
Pauli Groups
magistritööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Computing logical X and Z gates for stabilizer codes
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/748562022-04-26T12:02:49Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-10-12T12:09:32Z
2021-10-29T09:29:51Z
2021-10-12T12:09:32Z
2021-10-29T09:29:51Z
2003-05-08
http://hdl.handle.net/10062/74856
ilm aprillis
Maaleht
Tallinnas sõnnikuga hooletaopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/699902020-10-19T13:54:34Zcom_10062_30304com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30305
Aarik, Jaan, juhendaja
Puust, Laurits, juhendaja
Aarik, Lauri, juhendaja
Peetermann, Karmo
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
2020-10-19T13:51:15Z
2020-10-19T13:51:15Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/69990
https://www.ester.ee/record=b5380980*est
est
Tartu Ülikool
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
bakalaureusetööd
fotoluminestsents
õhukesed kiled
Valguse muundamine aatomkihtsadestamise meetodil valmistatud HfO2:Pr kiledes
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/476482019-02-04T19:54:58Zcom_10062_30327com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30328
Ahas, Rein, juhendaja
Saluveer, Erki, juhendaja
Konsap, Anni
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-07-16T10:48:26Z
2015-07-16T10:48:26Z
2009
ARH Diss. B-9794
http://hdl.handle.net/10062/47648
http://www.ester.ee/record=b4482228*est
et
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
liiklus
maanteed
maanteeliiklus
liiklussagedus
transpordigeograafia
Eesti
Tallinn-Tartu maantee reede pärastlõunase tipptunni geograafia ja sotsiaalne koosseis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/601482023-06-19T10:58:57Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Teemusk, Alar, juhendaja
Kägu, Annette
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2018-05-30T12:59:31Z
2018-05-30T12:59:31Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/60148
Haljaskatustele valitakse sageli kasvama kukeharjad, millest tulenevalt oli käesoleva bakalaureusetöö eesmärk hinnata, kuidas sammal mõjutab kolmest erinevast liigist kukeharjade võimet siduda CO2. Lisaks sellele uuriti seoseid süsihappegaasi sidumise efektiivsuse ja ilmastikuparameetrite vahel.
Töö uuringuala oli Palamuse vallamaja ekstensiivne matipõhine haljaskatus. 2017. aasta maist oktoobrini kestnud süsihappegaasivoogude mõõtmisel kasutati dünaamilise suletud kambri meetodit. Uuringusse kuulusid kukeharjataimed kolmest erinevast liigist: kamtšatka, valge ja harilik kukehari. Uuringus mõõdeti nii üksiktaime kui samblaga koos kasvava taime gaasivooge, lisaks mõõdeti eraldi sambla ja kruusa vooge. CO2 vooge mõõdeti läbipaistva, poolläbipaistva ja kaetud kambriga.
Mõõtmisperioodil suutis läbipaistva kambriga tehtud mõõtmistel, mis iseloomustab ökosüsteemi süsinikubilanssi, kõige rohkem CO2 siduda samblaga kasvav kamtšatka kukehari (keskmiselt –76,02 mg C m–2 h–1) ning kõige vähem üksi kasvav valge kukehari (–8,29 mg C m–2 h–1). Pimekambri mõõtmistel, mis iseloomustab ökosüsteemi hingamist, emiteeris kõige rohkem samblaga kasvav valge kukehari (keskmiselt 71,19 mg C m–2 h–1) ja kõige vähem kruus (2,61 mg C m–2 h–1). Tulemuste põhjal arvutati ökosüsteemi primaarproduktsioon (NPP), mis oli suurim samblaga kasvaval kamtšatka kukeharjal (–67,31 mg C m–2 h–1). Kõik taimed suutsid samblaga kasvades efektiivsemalt siduda CO2, mis tuleneb sambla omadusest tagada parem niiskusrežiim taimedele. Kamtšatka kukeharja kõrge sidumine on tingitud tema paksulehelise padjandina kasvamise vormist ja heast vee säilitusvõimest.
Ilmaparameetrite ja CO2 voogude vahel seoste iseloomustamiseks loodi regressioonimudelid. Saadud võrrandite kõrgete determinatsioonikordajate põhjal võib öelda, et mudelid kirjeldavad hästi NPP-d ning pimekambri ja läbipaistva kambri CO2 vooge Palamuse vallamaja katusel. Läbipaistva kambri vood olid enim mõjutatud niiskusest mullas, päikesekiirguse intensiivsusest ja suhteline õhuniiskusest. Pimeda kambri voogudele avaldasid mõju suhteline õhuniiskus, mis näitab niiskuse olulisust orgaanika lagunemisele mullas. Ökosüsteemi primaarproduktsiooni määrasid taimestiku osakaal, mis kinnitab, et ühtlasema taimestikuga kaetud haljaskatused suudavad tõhusamalt CO2 siduda.
Edasistes uuringutes haljaskatustel saab veel paljugi teha. Täpsemate seoste leidmiseks ökosüsteemi hingamise ja meteoroloogiliste parameetrite vahel tuleks eraldada autotroofne
33
ja heterotroofne hingamine. Samuti mõjutab taimede suutlikkust ekstreemsetes tingimustes ellu jääda lisaks ilmastikutingimustele juurestikku koloniseerivad mikroobid, kelle mõju ja suutlikkust katuse kukeharju koloniseerida tasuks samuti uurida. Konkreetsemad seosed tuleksid pikema mõõtmisperioodi jooksul eeldatavasti paremini välja.
https://www.ester.ee/record=b5357825
est
Tartu Ülikool
openAccess
NPP
süsiniku sidumine
bakalaureusetööd
Ilmastiku ja taimestiku mõju CO2 sidumise efektiivsusele haljaskatusel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/933382023-10-05T20:35:46Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Tunnel, Raimond-Hendrik, juhendaja
Karindi, Karl Erik
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-10-05T10:55:06Z
2023-10-05T10:55:06Z
2020
https://hdl.handle.net/10062/93338
Käesolevas lõputöös loodi programm, mis keeletehnoloogilisi lahendusi kasutades annab lõputöö kirjutajale automaatset tagasisidet lõputöö kohta. Programmi eesmärk oli katsetada EstNLTK funktsionaalsusi ja oma loodud analüsaatorite reegleid. Selle kasutamiseks loodi API ja kasutajaliides. Lõpuks paluti mitme iteratsiooni jooksul tudengitel testida programmi ja anda sellele tagasisidet. Tulemuste analüüsis selgus, et kasutajad parandasid oma tekstides analüsaatori välja toodud vead ja kokkuvõtlikult hinnati analüsaatorit positiivselt.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Keeletehnoloogia
loomuliku keele analüüs
API
keelereeglite katsetused
kasutajatestimine
kantseliit
pikad laused
komavead
umbisikulisus
bakalaureusetööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Lõputöö teksti analüsaator
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/932202023-09-28T20:35:50Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Iqbal, Mubashar, juhendaja
Milani, Fredrik Payman, juhendaja
Zubair, Muhammad
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-09-28T11:48:49Z
2023-09-28T11:48:49Z
2021
https://hdl.handle.net/10062/93220
Blockchain technology is emerging not only in cryptocurrencies like bitcoin and ethereum
but also expanding in other business fields. Due to its diverse nature of architecture, it can
easily integrate with such environments, e.g., permissioned or permissionless, state-full
or stateless. This article mainly focuses on permissioned blockchain, the hyperledger
fabric, how to implement it, and how to use it to automate the audit to the timber-tocharcoal
business process.
In order to accomplish this study, a design science approach is selected. In this thesis, a
timber-to-charcoal case study is analyzed, designed the software architecture, developed
the solution using hyperledger fabric, tested and evaluated it with defined evaluation
criteria. The technology stack to develop the smart contract and web services to invoke
the chaincode and access the ledger is NodeJs.
The final evaluation shows that hyperledger fabric is a secure, fast, and decentralized
immutable ledger. In conclusion, it is a suitable approach and benefits the audit to
timber-to-charcoal business process.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Blockchain
hyperledger fabric
permissioned blockchain
blockchain solution
design science
timber-to-charcoal
magistritööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
A Blockchain Solution for Auditing of Timber-to-Charcoal Process
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/469672019-02-04T18:24:10Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_34614
Annilo, Tarmo, juhendaja
Kikas, Klaarika
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2015-06-12T07:53:25Z
2015-06-12T07:53:25Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/46967
et
Tartu Ülikool
tsrkuleeriv
miRNA
terved indiviidid
magistritööd
Vereplasmas ringlevate mikroRNAde ekspressiooni varieeruvus Eesti populatsioonis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/764052022-01-17T14:24:20Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_76058
Lind, A., juhendaja
Heinaru, A., juhendaja
Ling, Katri
2022-01-17T14:21:24Z
2022-01-17T14:21:24Z
1975
http://hdl.handle.net/10062/76405
est
Tartu : Tartu Riiklik Ülikool
restrictedAccess
diplomitööd
mitokonder
RNA
Mitokondrite 5s RNA
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/353712019-02-04T15:28:02Zcom_10062_14978com_10062_10069col_10062_30297
Ilomets, Tullio, juhendaja
Paama, Lilli, juhendaja
Keedus, Eve
Tartu Ülikool. Füüsika-keemiateaduskond
Tartu Ülikool. Orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut
2013-12-05T08:57:52Z
2013-12-05T08:57:52Z
2006
http://hdl.handle.net/10062/35371
et
Tartu Ülikool
konserveerimine
pärgament
säilitamine
paber
magistritööd
Pärgamendikollektsiooni konserveerimine ja säilitamine Ajalooarhiivis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/937562023-10-26T20:35:36Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_30974
Matiisen, Tambet, juhendaja
Sepp, Edgar, juhendaja
Mägi, Erik
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-10-26T06:58:15Z
2023-10-26T06:58:15Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/93756
This thesis presents a complementary localization solution for taxis and ride-hailing
operators in situations where GNSS is unavailable or unreliable. The proposed method
leverages monocular visual SLAM techniques, specifically the ORB-SLAM 3 library, to
create a map of the environment and localize within it. The system uses a car-mounted
camera for image capture and an advanced GNSS receiver to record accurate ground truth.
This data is then used as input for training a deep learning model to transform SLAM
coordinates into georeferenced coordinates. The thesis explores different approaches to
solving the coordinate transformation problem, including linear transformation, machine
learning regression algorithms, and deep learning with neural networks. Results show
that the deep learning based approach provides the best localization accuracy, surpassing
that of modern smartphone GNSS. The study contributes a practical solution for real-time
localization for ride-hailing operators when GNSS is compromised, with the potential
for future implementation using smartphone cameras.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Visual SLAM
ORB-SLAM 3
georeferencing
neural networks
magistritööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Georeferenced Visual SLAM
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/656532019-10-15T08:21:04Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Vesal Vojdani
Värv, Sander-Sebastian
2019-10-15T08:21:04Z
2019-10-15T08:21:04Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/65653
Käesolevas bakalaureusetöös kirjeldatakse rakendust, mille abil on võimalik kuluefektiivsel viisil konverteerida PDF dokumente EPUB 2.0.1 formaati. Töös on kirjeldatud tehnilisi lahendusi, mille abil on võimalik säilitada dokumendi algne struktuur ja luua sellest müügikõlblik e-raamat. Lisaks kirjeldatakse rakenduse loomisega seotud tehnoloogiaid ning võrreldakse loodud rakendust olemasolevate lahendustega.
This thesis describes an application that can convert PDF to EPUB in a cost-effective way. The technical solutions to retain the original structure of the input PDF and create a valid EPUB 2.0.1 file are described. In addition, the thesis gives an overview of the technolo-gies used to create the application and includes the comparison of the application created under this thesis with some preexisting solutions.
et
PDF dokumendi konverteerimine EPUB formaati
Cost Effective PDF to EPUB conversion
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/519022020-05-28T11:27:57Zcom_10062_30304com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30305
Tempel, Elmo, juhendaja
Tenjes, Peeter, juhendaja
Muru, Mihkel Moorits
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
2016-06-16T13:54:30Z
2016-06-16T13:54:30Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51902
http://www.ester.ee/record=b4578041*est
et
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
galaktikad
uurimismeetodid
Kosmoloogiliste filamentide tuvastamine: statistilise ja kiirustevälja meetodi võrdlus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/421332019-02-04T21:58:25Zcom_10062_30333com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30335
Saarma, Urmas, juhendaja
Laurimäe, Teivi
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
2014-06-19T13:37:51Z
2014-06-19T13:37:51Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42133
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Põistang-paelussi fülogeograafia Aasias ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ning mitokondriaalse DNA rekombinatsioon eri genotüüpide vahel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/307902019-02-04T14:06:46Zcom_10062_30304com_10062_14976com_10062_10069col_10062_30305
Pikker, Siim, Juhendaja
Kaivo, Aadam
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
2013-06-14T07:03:36Z
2013-06-14T07:03:36Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/30790
http://tartu.ester.ee/record=b2654244~S1*est
et
Tartu Ülikool
magistritööd
nanoosakesed
plasmoonika
Nanoosakeste plasmonlõksustamine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/738102021-09-16T08:59:42Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Kuus, Kristo
2021-09-16T08:45:19Z
2021-09-16T08:45:19Z
2008
http://hdl.handle.net/10062/73810
MUUTUSED VALIKUSURVES ELONGATSIOONIFAKTOR G GEENIDELE PEALE GEENIDUPLIKATSIOONIrestrictedoai:dspace.ut.ee:10062/952492024-02-11T22:16:13Zcom_10062_30333com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30335
Miil, Stella
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
2024-02-11T20:48:35Z
2024-02-11T20:48:35Z
2024
https://hdl.handle.net/10062/95249
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
magistritööd
Eesti siirdesiia (Coregonus maraena) ja merisiia (Coregonus widegreni) asurkondade morfomeetriline analüüs
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/735662022-04-25T13:02:07Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-09-08T07:11:37Z
2021-10-29T09:29:47Z
2021-09-08T07:11:37Z
2021-10-29T09:29:47Z
2010-11-08
http://hdl.handle.net/10062/73566
Maaleht
äikesest
Just nagu välk selgest taevastopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/740132021-09-16T09:04:23Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Helm, Imbi
2021-09-16T08:52:56Z
2021-09-16T08:52:56Z
2012
http://hdl.handle.net/10062/74013
Plasmiidide levik ja mitmekesisus meresrestrictedoai:dspace.ut.ee:10062/740272021-09-16T09:04:23Zcom_10062_14979com_10062_10069col_10062_30295
Kreitsman, Kristine
2021-09-16T08:52:58Z
2021-09-16T08:52:58Z
2012
http://hdl.handle.net/10062/74027
Epigeneetika ja intellektipuue ning epigeneetiliste modifikatsioonide uurimismeetodidrestrictedoai:dspace.ut.ee:10062/833762022-07-28T17:13:45Zcom_10062_14981com_10062_10069col_10062_73595
Rahtola, Mikko, juhendaja
Ruus, Kersti
2022-07-28T17:09:10Z
2022-07-28T17:09:10Z
2008
http://hdl.handle.net/10062/83376
https://www.ester.ee/record=b5473813*est
est
Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž
restrictedAccess
üliõpilastööd
mahepõllumajandus
mahetoit
turustus
Viljandimaa
Viljandimaa mahetootmine ja toodangu turustamisega kaasnevad probleemid
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/713262021-02-05T07:17:51Zcom_10062_14972com_10062_10069col_10062_30417
Traat, Imbi, juhendaja
Obidina, Tatjana
Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond
Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
2021-02-05T07:17:33Z
2021-02-05T07:17:33Z
1999
ARH Diss. B-16962
http://hdl.handle.net/10062/71326
https://www.ester.ee/record=b5332619*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
valikuuringud
valikuteooria
Valikudisaini sõltuvuskarakteristikud
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/579482019-02-04T16:23:57Zcom_10062_14972com_10062_10069col_10062_50401
Lember, Jüri, juhendaja
Slavinskis, Andris, juhendaja
Järvsoo, Johanna Adele
Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-22T10:59:10Z
2017-09-22T10:59:10Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/57948
In the Bachelor’s thesis we describe the Kalman filtering algorithm
for linear-Gaussian state space models and give an example of its application.
We describe the extended Kalman filter for differentiable Gaussian state space
models and give examples of its application. We show that for linear-Gaussian
state space models the extended Kalman filter gives the same results as the
Kalman filter.
eng
random variables
estimation
normal distribution
noise
Kalman filters
Kalman filter and extended Kalman filter
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/720802022-05-28T21:00:00Zcom_10062_42114com_10062_10069col_10062_63912
Kongi, Nadezda
Tammeveski, Kaido
Kazimova, Nargiz
2021-05-27T10:35:52Z
2021-05-27T10:35:52Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/72080
Metal-air batteries (MABs) and regenerative fuel cells (RFCs) are based on oxygen evolu-tion reaction (OER) and oxygen reduction reaction (ORR). Creating efficient bifunctional oxygen electrocatalysts to promote both OER and ORR simultaneously is highly desirable but full of great challenges. The major limitation is that active ORR catalysts are often not efficient for OER, and vice versa. Therefore, the development of novel bifunctional oxygen electrocatalyst should ensure the exhibition of high activity for both reactions. In this work, electrochemically active and stable bifunctional catalyst materials were prepared from natu-rally occurred shungite-derived carbon material doped with nitrogen, iron, and cobalt. Prior doping, the purification of raw shungite powder was optimized and the surface morphology, structure and porosity of all samples were extensively investigated by SEM, HRTEM, XRD, Raman spectroscopy, and the BET method. Bifunctional electrocatalytic activity and stabil-ity of shungite-based materials were examined toward ORR and OER in 0.1 M KOH solution by the rotation disk electrode (RDE) method. Shungite-based catalyst doped with iron and cobalt had much lower OER overpotentials compared to commercial RuO2 benchmark and the overall oxygen electroactivity parameter (ΔE) was close to that obtained for noble metal-based commercial electrocatalysts (Pt/C + RuO2). Electrochemical stability of bimetallic shungite-based catalysts examined by the chronoamperometry technique was superior to that obtained with commercial electrocatalysts.
In estonian: Metall-õhk akudes (MAB) ja regeneratiivsetes kütuseelementides (RFC) on olulised hapniku eraldumisreaktsioon (OER) ja hapniku redutseerumisreaktsioon (ORR). Tõhusate bifunktsionaalsete ORR/OER katalüsaatorite loomine on suur väljakutse. Peamine piirang on see, et aktiivsed ORR-katalüsaatorid ei ole OER-i jaoks sageli efektiivsed ja vastupidi. Seetõttu peaks uudsete bifunktsionaalsete hapniku elektrokatalüsaatorite väljatöötamine ta-gama kõrge aktiivsuse mõlemale reaktsioonile. Selles bakalaureusetöös valmistati elektro-keemiliselt aktiivsed ja stabiilsed katalüsaatorid kasutades looduslikult esinevast šungiidist saadud süsinikmaterjali dopeerimist lämmastiku, raua ja koobaltiga. Eelnevalt optimeeriti šungiidipulbri puhastamisprotseduuri ning seejärel uuriti materjalide pinna morfoloogiat, struktuuri ja poorsust kasutades SEM, HRTEM, XRD, Ramani spektroskoopia ja BET mee-todit. Šungiidipõhiste materjalide bifunktsionaalset elektrokatalüütilist aktiivsust ja stabiil-sust uuriti pöörleva ketaselektroodi (RDE) meetodil ORR ja OER suhtes 0,1 M KOH lahu-ses. Raua ja koobaltiga dopeeritud šungiidipõhistel katalüsaatoritel oli OER-i ülepinge palju madalam kui kommertsiaalsel RuO2 katalüsaatoril ja hapniku elektroaktiivsuse parameeter (ΔE) oli lähedane väärismetallidel põhinevate kommertsiaalsete elektrokatalüsaatorite (Pt/C + RuO2) omale. Kronoamperomeetria meetodil uuritud bimetalsete šungiidil põhinevate ka-talüsaatorite elektrokeemiline stabiilsus oli parem võrreldes kommertsiaalsete elektrokata-lüsaatorite stabiilsusega.
eng
embargoedAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
Shungite
Bifunctional electrocatalyst
Nitrogen doping
Oxygen reduction reaction
Oxygen evolution reaction
Šungiit
Bifunktsionaalne elektrokatalüsaator
Lämmastikuga dopeerimine
Hapniku redutseerumise reaktsioon
Hapniku eraldumise reaktsioon
Shungite as a Catalyst Support for Highly Active Bifunctional Oxygen Electrocatalyst
Šungiidil põhinevad aktiivsed bifunktsionaalsed hapniku elektrokatalüsaatorid
info:eu-repo/semantics/bachelorThesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/936102023-10-19T20:35:50Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Gharib, Mohamad, juhendaja
Vali, Kaur
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2023-10-19T09:25:00Z
2023-10-19T09:25:00Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/93610
Due to the ongoing global energy crisis, more and more people are trying to cut costs, especially
regarding fueling their vehicles. Current web applications for fuel consumption tracking
on the market are outdated, do not display enough appropriate information and statistics
and are uncomfortable to use. DriveGreener aims to solve that problem by helping users
save money and see their usage habits and vehicle spending. DriveGreener is a modern web
application built using Java, Spring Boot and AngularJS.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Web Application
Java
AngularJS
PostgreSQL
fuel consumption
vehicles
bakalaureusetööd
informaatika
infotehnoloogia
informatics
infotechnology
Web application to track fuel usage of cars: Drive- Greener
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/561032019-02-04T12:53:54Zcom_10062_14970com_10062_10069col_10062_32748
Villems, Anne
Duvin, Taavi
Peets, Alo
Paal, Rauno
2017-04-26T06:54:59Z
2017-04-26T06:54:59Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/56103
Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on luua õpilastele ja õpetajatele põhjalik materjal LEGO
Mindstorms NXT'ga ühilduvast GPS andurist. Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses
peatükis selgitatakse, kuidas satelliitide abil positsioneeritakse ning GPS ajaloost. Teises
peatükis kirjeldatakse Dexter Industries GPS anduri tööpõhimõtet ning kasutamist koos LEGO
Mindstorms NXT’ga. Kolmandas peatükis esitati erineva raskusastmega ülesandeid.
Võtmesõnad:
LEGO Mindstorms NXT, GPS, GPS andur, Dexter Industries, robootika.
The main purpose of this bachelor thesis is to create Estonian learning materials for teachers and
students about LEGO Mindstorms NXT compatible GPS sensor usage. The material consists of
three chapters. The first chapter gives a basic overview of history of GPS and explains how it
works. The second part constentrates ont Dexter Industries GPS sensor specifications and
detailed descreption how to use sensor with LEGO Mindstorms NXT robotics kit in NXT-G
environment. The third part is practical and consists three exercises related to GPS sensor usage.
est
LEGO Mindstorms NXT’ga ühilduv GPS andur
LEGO Mindstorms NXT compatible GPS sensor
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/751722021-10-29T09:30:32Zcom_10062_14976com_10062_10069col_10062_75449
Kallis, A.
2021-10-21T11:06:47Z
2021-10-29T09:30:32Z
2021-10-21T11:06:47Z
2021-10-29T09:30:32Z
1997-09-28
http://hdl.handle.net/10062/75172
Postimees
Sügis on suvest jagu saanudopen.accessdim///com_10062_10069/100