2024-03-29T01:31:16Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/522982019-02-06T22:36:11Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Golfilöökide eelsete ja järgsete afektiseisundite dünaamika uurimine afektivõre meetodil
Mägin, Saara
Luuk, Aavo, juhendaja
Hannus, Aave, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
afektivõre
afektiseisundite dünaamika
golfilöögid
löögitulemus
affect grid
the dynamics of affective states
golfshots
shot result
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, milline on afektiseisundite dünaamika
(aktivatsioon ja meeldivus), kui see on märgitud enne või pärast lööki. Lisaks
vaadeldi, kas tajutavad sooritustasemed on seotud löögile eelnevate või järgnevate
afektiseisunditega. Valimisse kuulus 2 mees- ja 5 naissoost amatöörgolfimängijat.
Protseduur seisnes afektivõre kasutamises golfimängijate afektiseisundite hindamisel
enne ja pärast lööki, millele lisati löögijärgselt ka hinnang sooritusele. Tulemustest
selgus, et individuaalselt puudus golfimängijate vahel süsteemsus. Kõiki tulemusi
koos vaadeldes aga selgus, et kõrgem meeldivustase võib viia tõenäolisemalt
optimaalse tulemuseni.
2016-07-05
2016-07-05
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/52298
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908312023-06-21T20:35:36Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
MAOA gene methylation in association with alcohol use disorder : research project
Mägimets, Marta
Kanarik, Margus
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90831
eng
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/757102021-11-09T07:40:27Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Videotest ja fotodest koosnevate äratundmisridade mõju äratundmisotsuse täpsusele ja kindlushinnangule
Krajuškina, Maria
Palu, Annegrete, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
äratundmisotsuse täpsus
kindlushinnang
fotodest koosnev äratundmisrida
videotest koosnev äratundmisrida
identification accuracy
photo lineup
video lineup
Uurimistöös analüüsiti identifitseerimise meediumi mõju äratundmistäpsusele ja kindlushinnangule. Lisaks hinnati, kas kindlushinnang ning meediumi ja kindlushinnangu seos ennustab äratundmistäpsust. Valim koosnes 102-st inimesest (64 naist, keskmine vanus 24.83 aastat), kes tegid kokku 510 äratundmisotsust. Eksperimendi jooksul esitati katseisikutele viis videot, mis kujutasid vargust. Katseisikud pidid tuvastama stiimulvideotes esitatud isikuid kas fotodest või videotest koosnevatest äratundmisridadest ning hindama, kui kindlad nad oma otsuses olid. Leiti, et videotest koosnevate äratundmisridade puhul tehti statistiliselt oluliselt rohkem korrektseid otsuseid sihtmärgiga ja kõikides äratundmisridades, selge trend esines ka sihtmärgita äratundmisridades. Lisaks leiti, et nii sihtmärgiga, sihtmärgita kui ka kõikides äratundmisridades ennustas videotest koosnevate äratundmisridade puhul kindlushinnang äratundmistäpsust paremini kui fotodest koosnevate äratundmisridade puhul. Järeldati, et videotest koosnevate äratundmisridade kasutuselevõtt politseipraktikas võib vähendada identifitseerimisel tehtavaid vigu.
2021-11-09
2021-11-09
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75710
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
embargoedAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918992023-08-31T20:35:42Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Rahvusvahelise trauma küsimustiku (ITQ) eesti keelde kohandamine ja piloteerimine
Tombu, Marie
Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
posttraumaatiline stressihäire
testimine
psühhomeetria
küsimustikud
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2021
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91899
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908862023-06-21T20:35:40Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Esimeste ja oluliste ma?lestuste erinevused tekitatud emotsioonides, meeldivuses ning nende jagamise ja meenutamise sageduses
Uustalo, Henriette
Tõugu, Pirko
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90886
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/756262021-11-04T08:35:10Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Emotsioonide tekkimise ja reguleerimise iseärasused mittekohaneva perfektsionismi puhul
Miškinyte, Grete
Uusberg, Andero, juhendaja
Uusberg, Helen, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
mittekohanev perfektsionism
emotsiooniregulatsioon
vinjett-uuring
maladaptive perfectionism
emotion regulation
vignette study
Mittekohanevate perfektsionistide düsfunktsionaalsemat kohanemist on muuhulgas seostatud nende emotsiooniregulatsiooni raskustega, ehkki praeguseks pole veel selge, milles täpsemalt need raskused seisnevad. Töö eesmärgiks oli uurida, kas mittekohanevad perfektsionistid eristuvad oma kõrgema emotsionaalse reaktiivsuse, madalama regulatsioonivõime või mõlema poolest, võttes fookuseks ümberhindamise emotsiooniregulatsiooni strateegia. Probleemi uurimiseks kasutati vinjett-uuringut ja enesekohaseid küsimustikke. Valim koosnes 253-st inimesest, kes jagati latentsete profiilide analüüsiga mitteperfektsionistideks, kohanevateks perfektsionistideks ja mittekohanevateks perfektsionistideks. Tulemustest selgus, et mittekohanev perfektsionism on oluliselt seotud negatiivse afektiivsuse, neurootilisuse, depressiooni ja ärevuse sümptomite ning eneseraporteeritud emotsiooniregulatsiooni raskustega. Üllatav tulemus oli see, et ehkki mittekohanevad perfektsionistid raporteerivad küsimustikus vähesemat ümberhindamist, ei jäänud nad eksperimendis mõõdetud ümberhindamise tõhususe poolest alla ei kohanevatele ega mitteperfektsionistidele. Tulemusi võib selgitada sellega, et mittekohanevate perfektsionistide emotsiooniregulatsiooni raskused tulenevad kõrgemast reaktiivsusest, kuid mitte madalamast regulatsioonivõimest. Teiseks selgituseks võib olla see, et mittekohanevad perfektsionistid tulevad ümberhindamisega paremini toime, kui neid on selleks juhendatud.
2021-11-04
2021-11-04
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75626
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/756602021-11-04T12:46:59Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Primaarsed peavalud, tervisekäitumine ja vaimne tervis
Vent, Maris
Laas, Kariina, juhendaja
Niiberg-Pikksööt, Triinu, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
primaarne peavalu
ravimitekkeline peavalu
primary headache
tension-type headaches
medical overuse headaches
Primaarsed peavalud on neuroloogilised haigused, mis mõjutavad ülemaailmselt ligi 2 miljardit inimest ja on üks ühiskonda enam koormavaid terviseprobleeme. Magistritöös hinnatakse primaarsete, peamiselt migreeni ja pingetüüpi peavaludega seotud riskifaktoreid nagu vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, kehakaal, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja kohvi tarvitamine, depressiooni ja unetuse ning peavalu häiritust. Töös kasutati Toom (2019) levimusuuringus kogutud andmeid, valimi suurus n=1232 vanuses 18-66, keskmine vanus 42 aastat (SD=12,48), mehi 43% ja naisi 56%, peavaluga isikuid 40%, sh migreeni 18% ja pingetüüpi peavalu 17%. Andmete kogumiseks kasutati neljaosalist struktureeritud küsimustikku, mis sisaldas demograafilisi andmeid, elustiiliga seotud riskifaktoreid, peavalu diagnostika ja peavaluga seotud tegureid ja koormust. Analüüsimiseks kasutati korrelatsioon- ja dispersioonanalüüsi, Hii-ruut testi ning binaarset logistilist regressiooni. Oodatult on peavaludega isikutel üldiselt kõrgem valude tase, nad on naissoost ja nooremad võrreldes kontrollgrupiga. Migreeniga isikud on lisaks tõenäolisemalt mittesuitsetajad ja tarbivad vähem alkoholi, kuid kalduvad rohkem kohvi jooma, on kõrgema kehamassiindeksiga (KMI), ning
nende depressiooni ja unetuse skoorid on kõrgemad võrreldes peavaluta isikutega. Pingetüüpi peavaluga isikud kalduvad lisaks olema abielus, tarbivad vähem alkoholi, on kõrgema KMIga ning nende unetuse skoor on kõrgem võrreldes peavaluta isikutega. Migreeniga isikuid eristab pingetüüpi peavaluga uuritavatest vaid suurem tõenäosus olla naine ja madalama või keskmise haridustasemega. Seega iseloomustab peavaluga isikuid küll mitu tervistsoodustavat käitumist, kuid kõrgem KMI võib viidata faktoritele, mida käesolev uuring ei kajastanud. Tähelepanu tuleks ka pöörata peavaludega uuritavate vaimsele tervisele ja valude
leevendamisele.
2021-11-04
2021-11-04
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75660
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/757382021-11-10T09:37:27Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Lapse käitumisprobleemid - vanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud ning seosed erinevate taustamuutujatega
Kliit, Katarina
Laas, Kariina, juhendaja
Täht, Karin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
lapseea käitumisprobleemid
vanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud
digivahendite kasutamine
children behavioural problems
cross-informant agreement on children behavioural problems
differences in parent-teacher assessment
digital devices usage
Lapsevanemate ja lasteaiaõpetaja hinnatud laste käitumisprobleemid seostuvad enamasti vaid mõõdukal määral ning puudub teadmine, mis erinevuse tekitab. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on võrrelda lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnanguid laste käitumisele ning leida varieeruvus hinnanguid ennustavates muutujates. Uuringus osalesid 609 lasteaialast (M=297, N=311) Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt, kelle keskmine vanus oli 4,20 aastat. Andmed koguti küsimustikuga, vastasid lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad. Peakomponentide meetodi analüüsil jaotusid lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnatud lapse käitumisprobleemid suuremal määral sarnaselt, grupeerudes Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomiteks, Passiivsuseks ja Agressiivsuseks. Lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud seostusid vaid mõõdukal määral, tugevaim seos esines ATH ja nõrgim Agressiivsuse hinnangutel. Taustamuutujaid korraga arvesse võtvates regressioonimudelites esines poistel rohkem probleemset käitumist võrreldes tüdrukutega. Lapsevanemate hinnatud käitumisprobleeme ennustasid lisaks soole eelkõige lapsevanema enda kehvem vaimne tervis, kuid ka lapse halvem tervis ja vähemal määral lapse passiivne digivahendite kasutamine. Õpetajate antud ATH ja Agressiivsuse kõrgemaid hinnanguid ennustas lisaks soole vaid lühem päevauinak. Lapsevanema vaimne tervis, mis oli koos sooga kõige tugevam ennustaja lastevanemate mudelites, seostus õpetajate hinnanguga Passiivsusele, kuid mitte ATH-le ja Agressiivsusele. Hinnangute tagasihoidlik kattuvus ja muutujate ennustusvõime erinevused viitavad võimalikele põhjustele, mis hindajaid subjektiivsusele kallutavad.
2021-11-10
2021-11-10
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75738
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/442542019-02-06T22:02:18Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Soostereotüüpide ilmnemine 9-12 aastaste Eesti koolilaste enesekirjeldustes, poiste ja tüdrukute võrdlus
Üprus, Eva
Tõugu, Pirko, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida soostereotüüpide esinemist Eesti koolilaste vabades enesekirjeldustes. Uuringus osales 21 tüdrukut ning 18 poissi, kes esitasid oma enesekirjelduse kirjalikult, osana pikemast küsimustikust. Enesekirjeldustes kategoriseeriti vastavalt teemadele 4 põhikategooriat (iseendast lähtuvad väited, teistest lähtuvad väited, välimus ning tegevused), lisaks võrreldi ka enesekirjelduste detailsust sugude lõikes.
Selgus, et soostereotüüpsete kirjelduste esinemist sellisel moel tuvastada on keeruline ning statistiliselt olulisi erinevusi poiste ning tüdrukute vahel ei esine peaaegu ühegi vaadeldud kategooria puhul. Antud analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et sugu mõjutab küll enesekirjelduste detailsust, aga mitte selle sisu soostereotüüpsete mõistete kasutamise osas.
2014-11-12
2014-11-12
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/44254
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918792023-08-31T20:35:49Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Varaseimate teadvustamise hetkede neuronaalsed korrelaadid
Ladva, Klaus-Peeter
Rutiku, Renate, juhendaja
Bachmann, Talis, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
teadvus
taju
elektroentsefalograafia
psühhofüüsika
kognitiivne psühholoogia
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2021
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91879
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/245152023-08-31T10:28:14Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Korduvate mõtete küsimustiku adapteerimine eesti keelde
Tallmeister, Birgit
Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
depressioon
ärevus
küsimustikud
The main goal of the present thesis was to test the applicability of the Perseverative Thought Questionnaire (PTQ) in a sample of Estonian population. The sample consisted of 117 people who completed a battery of tests, including in addition to PTQ the EST-Q 2, DASS and TCQ questionnaires that were used to assess levels of depression and anxiety.
The internal reliability of PTQ was excellent. The factor structure differed from the original, but parallels can be drawn between the PTQ and the original. The PTQ score was strongly correlated with the scores of EST-Q 2 and DASS; also, a significant difference was found between the PTQ scores of the clinical and non-clinical group.
According to these results, PTQ can be considered reliable and valid.
Keywords: depression, anxiety, worry, rumination, repetitive thinking
2012-03-15
2012-03-15
2012-03-15
2012
Other
http://hdl.handle.net/10062/24515
et
Tartu Ülikool
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/491612019-02-06T22:19:08Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Töömälusoorituse seos ülesandes kasutatavate stiimulite arvuga
Uuskam, Karin
Kreegipuu, Kairi, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas töömälu uuringutes palju kasutust
leidnud n-sammu-tagasi ülesande tulemused on seotud ülesandes kasutatavate stiimulite
arvuga. Stiimulmaterjalina kasutati tähti ja skemaatilisi nägusid ning stiimulite arvuks oli
olenevalt seeriast 3 või 7. Katses osales 40 katseisikut (20 meest ja 20 naist), kelle keskmine
vanus oli 23,85 (SD=3,98). Analüüsiti õigeid vastuseid, reaktsiooniaegu ja strateegiaid ning
tulemused näitasid, et skemaatiliste nägude puhul oli suurema arvu stiimulitega ülesandes
õigeid vastuseid vähem, kuid reaktsiooniajad ei olenenud stiimulite arvust. Tähtede puhul ei
olnud seost stiimulite arvu ja õigete vastuste vahel, kuid reaktsiooniajad olid suurema
stiimulite arvuga ülesandes kiiremad. Strateegiate osas erines ainult suurema arvu tähtedega
ülesanne, kus verbaalne ja kombineeritud strateegia andsid rohkem õigeid vastuseid kui
visuaalne. Järeldati, et n-sammu-tagasi ülesandes on töömälusooritus stiimulite arvuga seotud,
kuid seos oleneb stiimulmaterjalist.
2015-10-22
2015-10-22
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/49161
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/755112021-11-01T15:04:22Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Eesti koolipsühholoogide valmisolek kriisideks ja täiendkoolituse vajadus
Klaar, Kerttu-Liis
Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
kriisisekkumine
koolikriis
school crisis
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Eesti koolipsühholoogide valmisolekut kriisideks. Töö jaoks loodud küsitlusuuring koosnes nii avatud küsimustest, mille analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, kui ka valikvastusega küsimustest. Uuringus osales 65 Eesti koolipsühholoogi, keskmise tööstaažiga 8,7 aastat. Kõige levinumad kriisisituatsioonid, millega Eesti koolipsühholoogid on oma töös kokku puutunud on õpilastevaheline füüsiline vägivald, koolikiusamine, õpilase suitsiidkatse, alkoholi või narkootikumidega seotud olukorrad ja õpilase tõsine haigus/vigastus. Tulemused viitavad sellele, et koolipsühholoogid oskavad õpilasi indiviidi tasemel hästi aidata, kuid kriisi juhtimise, koostöö perede ja koolipersonaliga ning kriisiplaani kasulikkuse osas jääb teadmistest puudu. Uurimistöö tulemuste analüüsis leiti, et Eesti koolipsühholoogide hinnangul on neil vajadus kriisisekkumise täiendkoolituste järgi ning koolipsühholoogide kriisikoolitusprogrammid võiksid olla rohkem treeningu formaadis, mis annaksid lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi oskusi.
2021-11-01
2021-11-01
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75511
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/317672019-02-06T20:35:27Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Peresuhete seosed depressiivsuse ja ärevusega 11–14-aastastel lastel: 3-aastane longituuduuring
Roosna, Riin
Akkermann, Kirsti, juhendaja
Tulviste, Tiia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks oli longituudselt uurida vanemliku soojuse, kontrolli ja
tõrjumise seoseid varases puberteedieas laste depressiivsuse ja ärevusega. Magistritöö
põhineb 2010.–2013. aastal toimunud Tartu Ülikooli poolt läbiviidud longituuduuringu
„Vanuselised muutused söömiskäitumises ja häirunud söömiskäitumist ennustavad tegurid
eelpuberteediealistel lastel“ andmetel. Uurimuses osalesid 308 last (175 tüdrukut, 133 poissi)
esimeses laines, 262 last (152 tüdrukut, 110 poissi) teises laines ning 243 last (132 tüdrukut,
111poissi) kolmandas laines. Uuritavad olid 11–14-aastased ning testimistevaheline aeg oli
üks aasta.
Uurimuse peamine tulemus on, et emapoolne tõrjumine on seotud varases
puberteedieas laste kõrgema depressiivsuse ja ärevusega. Vastupidiselt ootustele on
emapoolne madalam soojus seotud madalama poiste ja tüdrukute depressiivsuse ja ärevusega.
Samuti ilmnes, et isapoolne madalam soojus suurendab poiste depressiivsust. Isa puudumine
perest on seotud nii poiste depressiivsuse kui ka tüdrukute ja poiste ärevusega.
Tulemused tõstatavad uusi küsimusi vanemlike käitumisviiside ja laste
emotsionaalsete probleemide vaheliste seoste uurimisel. Samuti on tulemustel oluline tähtsus
nii kliinilises valdkonnas kui ennetustöös.
2013-07-04
2013-07-04
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31767
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/759172021-11-22T08:17:06Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Kompulsiivse treeningu seosed ortoreksiaga regulaarselt treenivate eesti naiste seas
Palits, Janne Kristi
Sultson, Hedvig, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
kompulsiivne treening
KTK
orthorexia nervosa
orthorexia nervosa
compulsive exercise
CET
Treenimine ja tervislik toitumine on mõlemad tähtsad osad tervislikust eluviisist ja pikaealisusest. Mõnikord aga võivad inimesed viia oma tervisliku eluviisi liiga ekstreemsusteni, mis võib endaga kaasa tuua kompulsiivse treeningviisi või ortoreksia. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida ortoreksia ja kompulsiivse treeningu seoseid regulaarselt treenivate eesti naiste seas. Valimi moodustasid 111 naist vanuses 18-55 eluaastat. Mõõtevahenditeks kasutati Kompulsiivse treeningu küsimustikku (KTK), Ortoreksia sümptomeid hindavat küsimustikku, Söömishäireid hindavat skaalat (SHS) ning üldiseid küsimusi treeningsageduse osas. Leiti positiivseid seoseid Ortoreksia alaskaala Kontrollitud toitumine ja mitmete KTK alaskaalade vahel. Kontrollitud toitumine ja SHS alaskaala Hõivatus välimusest ja kehakaalust ennustasid kõige paremini kompulsiivset treeningut. Tulemustest järeldub, et ortoreksia ja kompulsiive treeningu vahel on seos ning mõlemad seostuvad ka üldise häirunud söömispatoloogiaga.
2021-11-22
2021-11-22
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75917
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/755962021-11-03T13:15:15Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Suure Viisiku erinevate komponentide ja sotsiaalse soovitavuse mõju positiivsele ellusuhtumisele
Univer, Hans
Konstabel, Kenn, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
meelekindlus
neurootilisus
positiivne ellusuhtumine
The Big Five
neuroticism
subjective well-being
Isiksusepsühholoogia üks alustalasid on, et Suure Viisiku komponendid mängivad suurt rolli inimese ellusuhtumises. Isiksuseomaduste uurimisel ja tuvastamisel tuginetakse suuremal määral enesekohaste küsimustikele. Sellise meetodi üheks suureks ohuks on sotsiaalne soovitavus ehk isiku soov paista oma vastustega positiivsemas valguses. Käesoleva uuringu eesmärk oli tuvastada erinevate isiksuseomaduste ja sotsiaalse soovitavuse mõju positiivsusele ning uuringus tugineti 2016-2018 psühholoogia kursusel osalenud 390 tudengi küsimustike tulemustele. Tulemustest selgus, et mudel neurootilisus-ekstravertsus omab väga sarnast mõju positiivsele ellusuhtumisele kui mudel neurootilisus-meelekindlus. Lisaks suudeti replikeerida tulemust, et mudel neurootilisus-ekstravertsus omab suuremat mõju positiivsele ellusuhtumisele kui ülejäänud isiksuseomadustega mudel. Sotsiaalse soovitavuse osas leiti, et sotsiaalse mõju positiivsele ellusuhtumisele oli statistiliselt oluline, kuid selle täpse mõju selgitamiseks oleks tarvis edasisi uuringuid teha.
2021-11-03
2021-11-03
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75596
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/603132019-02-06T22:56:51Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Skisofreeniaspektri häirega patsientide kognitiivsete võimete seosed sotsiaalse toimetulekuga
Kesküla, Triin
Anni, Kätlin, juhendaja
Haring, Liina, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
psühhoos
sotsiaalne toimetulek
kognitiivne võimekus
psychosis
schizophrenia
cognitive ability
social functioning
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, kas kindlad kognitiivse funktsionaalsuse valdkonnad skisofreeniaspektri häirega patsientide grupis on olulisel määral seotud skisofreeniasse haigestunud isikute sotsiaalse toimetuleku alanemisega, sealhulgas tööhõive staatusega. Valim koosnes 46-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist. Patsientide hindamiseks kasutati Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala kolmanda versiooni (WAIS-III) töömälu ja infotöötluskiiruse allteste, Üldise toimetuleku hindamise skaalat (GAF), Psühhiaatrilise hinnangu lühiskaalat (BPRS) ja Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku skaalat (PSP). Leiti, et 1) kõigi hinnatud WAIS-III alltestide, BPRS skaala koondhinnangu ja PSP koondskoori vahel ilmnesid statistiliselt olulised seosed ja et 2) töötavatel patsientidel on mitte töötavatest patsientidest kõrgemad hinnatud WAIS-III alltestide tulemused, madalam BPRS koondhinnang ja kõrgem PSP skaala koondskoor. Töös järeldati, et skisofreeniaspektri häirega patsientide sotsiaalse toimetuleku alanemine omab seost töömälu ja infotöötluskiiruse võime langusega antud valimil.
2018-06-05
2018-06-05
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60313
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909632023-06-21T20:35:52Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Grupinõustamise programmi väljatöötamine ja piloteerimine tudengite õppekeskkonnas esineva ärevusega toimetuleku toetamiseks
Tullus, Anne
Kastepõld-Tõrs, Kaia
Jürjen, Tõnu
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90963
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/296892019-02-06T21:30:55Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Noorukiea sotsiaalmajandusliku staatuse ja koolikogemuste mõju haridusele ja ühiskondlikule kuuluvusele noores täiskasvanueas
Avaste, Annett
Kiive, Evelyn, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
2013-04-03
2013-04-03
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29689
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/317652019-02-06T20:35:15Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
SNAP-testi teise eesti versiooni ebatavalise taju skaala uuring
Ristoja, Madle
Kreegipuu, Maie, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö on osa Mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustiku (SNAP, The Schedule for Nonadaptive and Adaptive Personality; Clark, 1993, 2009) eesti keelde adapteerimise projektist. Eesmärgiks oli uurida, millisele kohale teiste temperamendi- ja isiksusejoonte seas paigutuvad Ebatavalise taju skaalaga mõõdetavad kognitiivsed moonutused ja kuivõrd võimalik oleks seda kasutada peamiselt A-klastri isiksushäiretega seostuvate “veidrate" joonte mõõtmiseks. Kinnitust leidis Ebatavalise taju skaala ühtsus: sisereliaablus oli hea ning väidetel oli ühisosa, mis kirjeldas iseärasusi enda ja ümbruse tajumisel. Ebatavalise taju skaalaga mõõdetavate kognitiivsete moonutuste esinemine ei olnud seotud I telje psühhootiliste sümptomite ega psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega. Tulemusi Ebatavalise taju skaalal ennustasid nii üld- kui patsientide valimis kõige tugevamalt Negatiivse temperamendi ja Õigustatuse skaalad. Ebatavalise taju skaala võimaldas ennustada tulemusi skisotüüpse, piirialase ja nartsissistliku isiksushäire skaaladel.
2013-07-04
2013-07-04
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31765
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/756742021-11-05T08:12:31Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
ECDI I lühitest 8-18 kuu vanustele lastele: esmane valiidsusuuring
Kängsepp, Kaspar
Schults, Astra, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
ECDI
speech development tests
kõne arengu testid
ECDI
MacArthur-Batesi suhtlemise arengu test (CDI) on levinud vahend väikelaste kõne arengu hindamiseks. CDI-d on adapteeritud mitmetesse keeltesse, sealhulgas ka eesti keelde (ECDI), kuid laialdast kasutamist raskendab täitmisele kuluv pikk aeg. Seetõttu on loodud CDI-de põhjal lühitestid. ECDI I lühitest 8-18 kuu vanuste eesti laste kõne arengu hindamiseks on välja töötatud, ent valideerimata ja normeerimata. ECDI I lühitesti kasutusele võtmine perearsti poolt võiks aidata kaasa eesti laste kõne arengu hindamisele. Käesolevas uuringus leiti Pearsoni korrelatsioonid ECDI I ja ECDI I lühitesti tulemuste (N = 30) vahel. Leitud korrelatsioonid olid tugevad (suuremad kui 0,902) ehk ECDI I lühitest annab ECDI I-ga võrreldavaid tulemusi. Arvutati 8-18 kuu vanuste laste tulemuste (N = 124) protsentiilide tabelid ja võrreldi vanemate poolt märgitud sõnade hulka vanusekuude kaupa.
2021-11-05
2021-11-05
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75674
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908552023-06-21T20:35:58Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Elusündmuste seosed Testmybrain kognitiivsete testidega
Adams, Maria-Helen
Vainik, Uku
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2021
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90855
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/297512019-02-06T21:33:20Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
SNAP-testi negatiivse temperamendi skaala valideerimine isiksusejoonte käitumuslike väljundite kaudu
Oitsalu, Maarja-Liisa
Kreegipuu, Maie, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
negatiivne temperament
Käesolev töö hindab seost SNAP-testi negatiivse temperamendi ja selle alaskaalade ning käitumisaktide vahel, mida inimesed on sooritanud viimase aasta jooksul. Kasutatakse SNAP-testi ja 106 käitumisaktist koosnevat käitumisaktide küsimustikku. Nii käitumisakte kui SNAP-testi täidab iga osaleja kohta ka üks tema enda poolt valitud lähedane inimene.
Negatiivse temperamendiga seonduvalt ilmnevad käitumiste seas hea sisereliaablusega vältivate ja agressiivsete käitumiste skaalad. Mõlemal käitumuslikul skaalal on korrelatsioon kõigi negatiivse temeperamendi alaskaaladega, sealjuures vältival käitumisel pigem usaldamatuse ja enesekahjustamise skaaladega ning agressiivsusel agressiivsuse skaalaga.
Ka mitmetel üksikutel käitumisaktidel oli vastavate skaaladega kuni suuri korrelatsioone.
Enda ja lähedase hinnangute korrelatsioonid jäävad vahemikku 0,36 – 0,54 SNAP-skaalade ning 0,42 – 0,47 käitumisskaalade puhul.
Töös käsitletakse käitumisaktide seost negatiivse temperamendi skaaladega, nende potentsiaalset lisaväärtust SNAP-testi kontekstis ning lisauurimist vajavaid nüansse töös.
2013-04-06
2013-04-06
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29751
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/755202021-11-02T07:44:43Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Neurotrofiin GDNF-i mõju dopamiini rakuvälisele tasemele erineva uudistamiskäitumisega rottidel
Kupper, Pilleriin
Laugus, Karita, juhendaja
Harro, Jaanus, juhendaja
Kanarik, Margus, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
uudistamisaktiivsus
GDNF
GDNF
exploratory activity
Käesoleva töö eesmärk oli uurida närvikasvufaktor GDNF-i mõju dopamiini rakuvälisele tasemele erineva uudistamiskäitumisega rottidel (n=21). Proovide kogumiseks juttkehast kasutati in vivo mikrodialüüsi meetodit, kus proovid koguti 15-minutiliste vahedega. Dopamiini rakuvälise taseme tõstmiseks tehti katses kaks mõjutust, üks KCl ning teine amfetamiiniga. Dopamiini rakuväline tase proovides määrati elektrokeemilist detekteerimist kasutades kõrgrõhuvedelik-kromatograafiga. Tulemustest selgus, et GDNF avaldab dopamiinisüsteemile mõju, kuid täpne mehhanism vajab veel täpsustamist.
2021-11-02
2021-11-02
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75520
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/442052019-02-06T21:58:50Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Eneseraporteeritud viha seos liiklusrikkumistega algajate autojuhtide seas
Pihlak, Triin
Paaver, Marika, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö „Eneseraporteeritud viha seos liiklusrikkumistega algajate sõidukijuhtide seas“ eesmärgiks on uurida kuivõrd panustavad algajate juhtide liiklusrikkumistesse Sõidukijuhi Viha Küsimustiku (SVK) skoorid. Töö on osa longituuduuringust, mille jooksul koguti kolme aasta vältel Eesti Liikluskindlustusfondi ja Eesti Politsei andmebaasidest andmeid 1269 algaja sõidukijuhi kohta. Töö tulemusena selgus, et olulist üksikmõju liiklusrikkumiste ennustamisel omavad just SVK alaskaalade skoorid, mis on seotud vihaga politsei kohalolu vastu ning vihaga aeglase liiklemise vastu.
Käesolev töö aitab paremini mõista faktoreid, mis panustavad algajate autojuhtide liiklusrikkumistesse.
2014-11-10
2014-11-10
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/44205
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/573132019-02-06T21:17:39Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Automatic processing of visual food stimuli during hunger: a visual mismatch response study
Sultson, Hedvig
Kreegipuu, Kairi, juhendaja
Vainik, Uku, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
automatic stimulus processing
hunger
food
vMMN
automaatne stiimulitöötlus
nälg
toit
vMMN
The aim of this thesis was to investigate whether the presentation of visual food stimuli elicits visual mismatch negativity (vMMN) in an oddball paradigm and whether the amplitude of the vMMN is modulated by hunger. For this purpose, 18 right-handed women underwent two experimental sessions: hunger and fed conditions. Participants were instructed to complete a 2- back working memory task while stimuli depicting high fat savoury (HFSA) and high fat sweet (HFSW) foods were presented as deviants in a stream of neutral standard stimuli in the periphery of the screen. To examine whether the effect of hunger was food-specific, neutral deviants were used as control stimuli. Further, emotional blink of attention (EBA) was used to validate the vMMN. Deviant minus standard difference waveforms yielded significant mismatch responses in the early, mid-latency, and late time windows. In HFSA, the modulation of hunger was evident in the early and mid-latency time windows pertaining to automatic stimulus detection. In HFSW, the modulation of hunger was not observed. In addition to the food deviants, hunger also modulated the responses to the neutral stimulus. Therefore, the modulation of hunger pertaining to general information processing cannot be ruled out. As the EBA task did not yield anticipated results, the mismatch response paradigm could not be validated via EBA. In conclusion, vMMN might prove to be a reliable measure in investigating automatic food-cue processing after additional attempts at vMMN validation with different food stimuli have been made.
2017-07-21
2017-07-21
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57313
eng
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/297532019-02-06T21:33:41Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Õpetaja toetuse tajumine õpilastel ja selle mõju motivatsioonile ning kehalisele aktiivsusele Võru linna kooliõpilastel
Peedo, Kadi
Hannust, Triin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle töö eesmärgiks oli uurida õpetaja toetuse tajumist õpilastel ning selle mõju motivatsioonile ning kehalisele aktiivsusele. Uurimuses osales ühtekokku 149 õpilast (70 poeglast ja 79 tütarlast), vanuses 14.-16. eluaastat. Töö viidi läbi täites ankeetküsitlust kolmel korral. Hinnati õpetaja poolt õpilaste iseseisvuse toetamist, motivatsiooni kehalises kasvatuses ning õpilaste osalust kehalises tegevuses. Töös püstitatud hüpotees, et õpetaja toetuse tajumine kehalises kasvatuses ning vabal ajal kehaliste harjutustega tegelemisel on positiivselt seotud õpilase motivatsiooniga, leidis kinnitust.
2013-04-06
2013-04-06
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29753
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918362023-08-31T20:36:00Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Sotsiaalse kognitsiooni faktor ja eestindatud WAIS-III intelligentsusskaala
Vuks, Anu
Anni, Kätlin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
vaimsed võimed
tunnetus
intelligentsus
neuropsühholoogiline hindamine
faktoranalüüs
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91836
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909452023-06-21T20:36:02Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Kooliealiste laste ja noorukite ASEBA küsimustiku vanemate, laste enesekohase ja õpetajate versioonide psühhomeetrilised omadused
Kongo, Kristiina
Schults, Astra
Kastepõld-Tõrs, Kaia
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90945
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/245182023-08-31T10:28:14Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Taustamuusika mõju ülesannete lahendamisele ekstravertidel ja introvertidel
Toomistu, Tenno
Rauk, Marika, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
isiksuseomadused
muusika
lühiajaline mälu
The aim of the study was to measure the effect of different background music on the
performance of extraverts and introverts in cognitive tasks. A 2x3 (extraversion x background
conditions) factorial design was used. Cognitive tasks were: reading comprehension and free
recall short-term memory test. The background conditions were the subjects’ favourite
background music used for studying, monotonous music and silence. It was predicted that the
results of extraverts would either improve or not vary; and that those of introverts either
deteriorate or not vary. There were no main effects, although interactions were found in both
music conditions. The results justify further studies on the effect of favourite background
music on cognitive tasks.
Keywords: background music, extraversion, introversion, short-term memory, reading
comprehension
2012-03-15
2012-03-15
2012-03-15
2012
Other
http://hdl.handle.net/10062/24518
et
Tartu Ülikool
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909112023-06-21T20:36:03Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Söömishäirete sümptomaatika seosed internaliseerimise ja eksternaliseerimise spektri isiksusejoontega
Kört, Eva Margareeta
Akkermann, Kirsti
Soodla, Helo Liis
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90911
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/441002019-02-06T21:53:03Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Enesekohaste tuumikhinnangute mõõtmine vabatahtlikult lisakohustusi võtnud üliõpilastel
Aronia, Diana
Luuk, Aavo, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli mõõta enesekohaseid hinnanguid ühel erialal õppivatel üliõpilastel ning võrrelda nende tulemusi üliõpilastega, kes on võtnud endale vabatahtlikult lisakohustuseks kõrvalerialal õppimise. Töös kontrollisin kahte hüpoteesi: kõrvalerialaga üliõpilaste enesehinnang on kõrgem, kuid keskmine hinne madalam, võrreldes ainsa erialaga üliõpilastega. Uurimuses osales 62 tudengit, neist ühe erialaga oli 27 ja kõrvalerialaga 35 ning vastajad olid valdavalt Tartu ülikoolis õppijad. Uurimuses olid kasutusel enesekohased küsimustikud erinevate skaalade ja alaskaaladega, mis mõõtsid katseisikute negatiivseid enesekohaseid tuumikhinnanguid.
Tulemused näitasid, et kumbki hüpotees kinnitust ei leidnud. Ühe erialaga ja kõrvalerialaga üliõpilaste enesekohaste hinnangute võrdlemisel ilmnesid mõned statistiliselt olulised erinevused. Suurim erinevus kahe grupi vahel, mis osutus statistiliselt oluliseks, oli vanus. Vanuse erinevus tuli välja nii naissoost gruppide kui ka mõlemast soost gruppide analüüsimisel. Edasisel analüüsimisel tuli välja, et kõrvalerialaga üliõpilastel on kõrgem tundlikkus teistepoolse märkamise suhtes. Analüüsides eraldi naissoost gruppide tulemusi selgus, et kõrvalerialaga tudengitel on kõrgem sotsiaalärevus, kõrgemalt negatiivne enesehinnang ning kõrgem tundlikkus teistepoolse märkamise suhtes.
2014-11-03
2014-11-03
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/44100
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/509692019-02-06T22:34:09Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Ärevuse mõju pidurduslikule kontrollile emotsionaalses Go/No-Go katses söömishäiretega patsientidel
Paasik, Elis
Petenberg, Kerttu, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
püsiärevus
seisundiärevus
emotsionaalne Go/No-Go katse
pidurduslik kontroll
trait anxiety
state anxiety
affective Go/No-Go task
inhibitory control
Käesoleva töö eesmärgiks oli pildilise modifitseeritud emotsionaalse Go/No-Go katse ning
STAI enesekohase küsimustiku abil välja selgitada püsi- ja seisundiärevuse mõju
pidurduslikule kontrollile söömishäiretega patsientidel. Valimi moodustasid 32 katseisikut,
kellest 10-le oli diagnoositud anorexia nervosa, 11-le bulimia nervosa ning 11 tervet
katseisikut moodustasid kontrollgrupi. Läbiviidud katsete abil leiti, et püsi- ja seisundiärevus
ei mõjuta pidurduslikku kontrolli emotsionaalses Go/No-Go katses. Tõenäoliselt on
pidurduslik kontroll reaktsiooniaegade näol enim mõjutatud emotsionaalsest kaldest
stiimulmaterjali vastu.
2016-03-14
2016-03-14
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/50969
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/613392019-02-06T21:24:14Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Teismeliste muusikute ja nende õpetajate esinemisärevus ning selle seosed õpetamisstiiliga
Lillepea, Anneli
Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
teismelised muusikud
esinemisärevus
õpetajad
kontrolliv ja autonoomne õpetamisstiil
motivatsioon
adolscent musicians
performance anxiety
teachers
controlling and autonomic teaching style
motivation
Käesolev magistritöö uurib lastemuusikakoolide instrumendiõpilaste esinemisärevuse tekkimise eeldusi seoses õpetajate ärevuse ja õpetamisstiiliga. Uurimuses kasutati õpilaste esinemisärevuse skaalat MPAI-A, negatiivse hinnangu hirmu skaalat FNE, motivatsiooniskaalat ja õpetajate autonoomset ja kontrollivat suhtlemisstiili mõõtvat testi. Õpetajate esinemisärevust mõõdeti täiskasvanud muusikute esinemisärevuse skaalaga K-MPAI, negatiivse hinnangu hirmu skaalaga FNE ja sotsiaalfoobia skaalaga SPAI. Valim koosnes 80 muusikakooli õpilasest, keskmises vanuses 13,9 aastat SD= 2,07 ja 42 muusikainstrumendi õpetajast. Tulemused näitasid, et nii õpilastel kui õpetajatel on kõrge esinemisärevuse tase. Õpetaja õpetamisstiil õpilaste esinemisärevusega otseses seoses ei olnud, kuid autonoomne stiil oli seotud sisemise motivatsiooniga. Õpilaste esinemisärevusega ilmnesid seosed nii sisemisel kui välisel motivatsioonil. Erinevatele ülekandeteooriatele toetudes võib oletada, et õpetaja ärevus võib mõjutada ka õpilase esinemisärevuse tekkimist.
2018-07-20
2018-07-20
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/61339
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/487412019-02-06T20:53:19Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Motivatsiooni roll vaimse võimekuse mõõtmisel ja testitulemuste tõlgendamisel
Silm, Gerli
Must, Olev, juhendaja
Täht, Karin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades, kui palju kasutatakse inimeste omaduste ja võimete hindamiseks teste, sh saadud
andmeid rahvusvahelisteks võrdlusteks, on tekkinud küsimus, kuivõrd näitavad saadud
tulemused seda, mida sooviti mõõta, ning kuivõrd peegeldavad muid tegureid. Kuna taoliste
testide täitmisel puuduvad tavaliselt testitäitja jaoks olulised tagajärjed, mis võib vähendada
motivatsiooni ja pingutust testi täitmisel, käsitlesin käesolevas töös kahe motivatsiooninäitaja
– enesekohase motivatsiooniküsimustiku (Student Opininon Scale, Sundre, 1999) ning APV
(ajaline pingutus vastamisel) (Wise & Kong, 2005) – seoseid vaimse võimekuse testi skooriga
ning kummagi meetodi omadusi motivatsiooni filtreerimisel.
Valim on kogutud neljast erinevast uuringust, milles osalesid üliõpilased ja
abituriendid erinevatest koolidest (N = 714). Leidsin, et kaks meetodit eristavad
mittemotiveerituid motiveeritutest suhteliselt sarnaselt. Motivatsiooniküsimustik on
filtreerimismeetodina rangem, st selle alusel loetakse mittemotiveerituteks rohkem testitäitjaid
kui APV-indeksi alusel. See-eest võib APV-indeks olla objektiivsem näitaja, kuna tegemist
on mitte-sekkuva meetodiga, samas kui enesekohaselt teatatud motivatsioon võib olla
mõjutatud sotsiaalselt soovitavast vastamisest. Viimase puhul esines vastamises ka soolisi
erinevusi. Mudel, kuhu peale kummagi motivatsiooninäitaja on lisatud ka kooliedukuse
näitaja riigieksamite keskmise tulemuse näol ja sugu, seletab ligi 50% testitulemuse
varieeruvusest.
2015-10-02
2015-10-02
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48741
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/306202019-02-06T21:41:59Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku rikkumiskohaste skooride ennustusvõime autoõnnetuste esinemisele algajate autojuhtide seas
Jõgi, Liisa
Paaver, Marika, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö „Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku rikkumiskohaste skooride ennustusvõime autoõnnetuste esinemisele algajate autojuhtide seas“ eesmärgiks on uurida kuivõrd panustavad noorte, algajate juhtide liiklusõnnetustesse sattumisse Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku skoorid. Töö on osa longituuduuringust, mille jooksul koguti kolme aasta vältel Eesti Liikluskindlustusfondi ja Eesti Politsei andmebaasidest andmeid 1269 algaja sõidukijuhi kohta. Uuringus osalejad täitsid ka eesti keelde adapteeritud Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku (SKK, ingl.k. Driver Behaviour Questionnaire). Töö tulemusena selgus, et olulist üksikmõju autoõnnetuste ennustamisel omavad nii SKK rikkumiste ja vigade skoor kui ka sugu, kuid kõigi faktorite koosmõju uurides on SKK rikkumiste skoor kõige olulisem prediktor aktiivsete ja passiivsete autoõnnetuste esinemisel. Samuti leiti, et meeste SKK rikkumiste skoor on kõrgem naiste rikkumiste skoorist. Käesolev töö aitab paremini mõista faktoreid, mis panustavad algajate autojuhtide liiklusõnnetustesse.
2013-06-10
2013-06-10
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/30620
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/491482019-02-06T22:16:47Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Vere üldkolesterooli taseme seos agressiivse käitumisega Eesti laste isiksuse-, käitumise- ja tervise uuringu valimi näitel
Saapar, Minni
Kiive, Evelyn, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas madal kolesteroolitase on seotud agressiivse käitumisega
ning kas enne võib märgata madalat kolesteroolitaset või agressiivset käitumist. Uurimus viidi läbi
Eesti laste isiksuse-, käitumise- ja tervise uuringu (ELIKTU) vanema sünnikohordi andmete põhjal
(N=593). Neilt on mõõdetud veenivere kolesteroolinäitajad (üldkolesterool, HDL, LDL) ning neile
antud agressiivsuse hinnangud: 15- ja 18-aastaselt õpetaja hinnang 7-palli skaalal ning 25-aastaselt
enesekohases liikluskäitumisküsimustiku Autojuhi Viha Skaalaga.
Töös leiti statistiliselt oluline negatiivne korrelatsioon vere üldkolesterooli taseme ja agressiivsuse
vahel 15 aasta vanuses (ρ=–,09; p<0,05), kuid mitte 18- ega 25 aasta vanuses. Seost ei leitud sugusid
eraldi vaadates. Hüpotees, et kolesteroolitasme langus võiks eelneda agressiivse käitumise
kujunemisele, ei saanud piisavalt kinnitust, leiti seos 18-aastasena mõõdetud kolesteroolitaseme ning
25-aastasena täidetud DAS alaskaala nr 2 “liiklusrikkumised” vahel: ρ=–,109 (p<0,05).
2015-10-22
2015-10-22
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/49148
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/442512019-02-06T22:01:47Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Sotsiaalfoobia ja emotsionaalsete näoilmete infotöötlus
Tiganik, Kristiina
Kukk, Gerly, juhendaja
Kurrikoff, Triin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hetkel sotsiaalfoobia diagnoosi omavate inimeste emotsionaalset infotöötlust skemaatiliste näoilmete näitamisel. Testimises osales 23 sotsiaalfoobia diagnoosiga isikut ning 462 kontrollisikut, mis toimus osana Eesti Laste Isiksuse ja Käitumise Tervise Uuringust 2008/2009 aastal. Uuringu käigus lasti katseisikutel hinnata emotsionaalsete näostiimulite valentsi ja aktivatsiooni, mõõdeti reaktsiooniaegu ning uuriti, milliste näoomaduste järgi positiivseid ja negatiivseid emotsioone eristatakse. Ilmnes, et sotsiaalfoobiaga inimesed hindavad kurbust ja negatiivsust väljendavaid emotsioone (kurb+kuri) negatiivsema valentsiga kui kontrollgrupp. Samas aktivatsiooni hinnangutes, reaktsiooniaegades ning näoomaduste järgi positiivsete ja negatiivsete emotsioonide eristamisel sotsiaalfoobia - ja kontrollgrupp üksteisest ei erinenud. Kõik katseisikud tajusid näoilmetelt emotsioone suu kuju järgi. Tulemused viitavad, et sotsiaalfoobia diagnoosiga isikud on negatiivsust väljendavate emotsioonide hinnangutes negatiivsemad kui kontrollgrupp.
2014-11-12
2014-11-12
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/44251
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/573122023-06-21T10:57:29Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti oludele
Jakobsoo, Siim
Haring, Liina, juhendaja
Täht, Karin, juhendaja
Kolnes, Martin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
psühhoosirisk
ERIraos
adapteerimine
at-risk mental state
ERIraos
adaptation
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli adapteerida eesti keelde ja kultuuriruumi psühhoosiriski hindavad mõõdikud, ERIraos Intervjuu (ERIraos Interview; „Early Recognition Inventory based on IRAOS“; Häfner et al., 2004) ja ERIraos Küsimustik (ERIraos Checklist; Häfner et al., 2004). Uurimuses osales 145 inimest, kellest 123 olid täiskasvanud ja 22 alaealised. Statistilistest analüüsidest tehti: ICC (intraclass correlation coefficient) reliaablusanalüüs, Friedmani test ning korrelatsioonianalüüs. Selgus, et ERIraos Intervjuu intervjueerijate-vaheline hinnangute kokkulangevus on väga kõrge (ICC>0.75; p<0.001). Samuti on ERIraos Intervjuu üldskoor ning jälgitavate tunnuste üldskoor tugevalt statistiliselt oluliselt (r>0.65, p<0.01) korreleeritud vastavate psühhopatoloogia skaaladega nii täiskasvanute kui ka alaealiste valimil. ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustiku üldskooride ja mõõdikutepõhiste kategoriaalsete riskihinnangute vahel esines samuti tugev ja statistiliselt oluline positiivne seos (üldskooride vahel r>0.70, p<0.001; gruppide vahel r>0.50, p<0.05) mõlema alavalimi puhul. Seega saame väita, et eesti keelde tõlgitud psühhoosiriski hindavad mõõdikud ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustik on väga heade valiidsuse ja reliaabluse näitajatega.
2017-07-21
2017-07-21
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57312
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909272023-06-21T20:36:12Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Valetamise kognitiiv-semantiliste konstrueerimisprotsesside reaktsiooniajad
Saar, Sohvi
Tuvi, Iiris
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90927
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/758342021-11-12T11:51:00Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisel põhineva sekkumise mõju õpitulemustele
Tuuling, Cätlin
Schults, Astra, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
SEL
socio-emotional learning
SEL
sotsiaal-emotsionaalne õppimine
Vaimse tervise probleeme esineb õpilaste seas aina rohkem ning need võivad mõjutada õpilaste õpiedukust (Storrie et al., 2010). Paremate õpitulemuste saavutamiseks on oluline õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamine ning vaimse tervise toetamine (Durlak et al., 2015). Antud töö eesmärgiks oli teada saada, mil määral aitab sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisel (SEL) põhinev sekkumine kaasa Eesti põhikooli 3. kooliastme õpilaste õpitulemuste, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste ning vaimse tervise edendamisele. SEL mõju uurimiseks viidi läbi sekkumine 13-14-aastaste õpilastega (n =22), kes käisid 7. klassis.
Sekkumise käigus viidi viie kuu jooksul läbi kaheksa sotsiaal-emotsioonaalseid oskusi arendavat tundi. Saadud tulemusi võrreldi sekkumise eelsete tulemustega ning kontrollgupiga. Tulemustest selgus et sekkumine ei andnud statistiliselt olulist tulemust SEL
gruppi kuulunud õpilasete õpitulemustele, sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele oskustete ega vaimsele tervisele. Seejuures raporteerisid õpilased, et tunnid olid neile meeldivad ning nad õppisid juurde sotsiaal-emotsionaalseid oskusi.
2021-11-12
2021-11-12
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75834
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/636142019-04-09T10:38:42Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
COMT Val158Met genotüübi seos söömishäirete sümptomite ja söömishäiretega
Soodla, Helo Liis
Akkermann, Kirsti, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
COMT
COMT Val158Met
katehhool-O-metüültransferaas
söömishäired
anorexia nervosa
bulimia nervosa
ELIKTU
COMT
COMT Val158Met
Catechol-O-Methyltransferase
eating disorders
anorexia nervosa
bulimia nervosa
ECPBHS
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Eesti laste isiksuse-, käitumise- ja terviseuuringu (ELIKTU) valimil, kas COMT Val158Met polümorfism on seotud söömishäirete sümptomite ning diagnoosiga. Töös leiti COMT peamõju söömishäire sümptomitele mõõdetuna EDI-2 küsimustikuga – Val/Val homosügootide skoorid kõhnuseihaluse ja kehaga rahulolematuse alaskaaladel olid kõrgemad kui Met/Met homosügootide omad. Lisaks leiti COMT x neurootilisus ja COMT x meelekindlus koosmõjud söömishäirete sümptomitele ning tuvastati soolised erinevused. Logistilise regressiooni tulemustest ilmnes, et Val/Val genotüüp ennustab söömishäire kujunemist. Uurimistöö panustab söömishäirete geneetilise aluse uurimisse ning annab suuna tulevasteks uuringuteks – hinnates COMT Val158Met polümorfismi mõju söömishäiretele, võiks arvesse võtta teisi katehhoolamiinide töötlust reguleerivaid geene ning negatiivseid elusündmusi.
2019-04-09
2019-04-09
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63614
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/491302019-02-06T22:28:39Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Ideaalne täiskasvanu läbi teismelise silmade
Püvi, Dairis
Tulviste, Tiia, juhendaja
Tamm, Anni, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti ideaalse inimese joonistuste abil eesti teismeliste väärtushinnanguid. Uuringus osales 341 teismelist (190 poissi, 151 tüdrukut), kellest 165 õppisid neljandas klassis ja 177 õppisid kaheksandas klassis. Tulemused näitasid, et nii ideaalse naise kui ka ideaalse mehe puhul peeti kõige olulisemaks lahkust ja ausust. Ideaalse mehe puhul väärtustati head töökohta rohkem kui ideaalse naise puhul. Tüdrukud kujutasid ideaalse naise joonistustel rohkem lähedasi suhteid ja teiste abistamist kui poisid. Neljandate klasside õpilased pidasid küll oluliseks väliseid omadusi, kuid ideaalse naise puhul hinnati tähtsaks ka sisemisi omadusi. Kaheksandate klasside õpilased pidasid seksikust ja atraktiivsust tähtsamaks kui neljandate klasside õpilased. Soolisi erinevusi ei ilmnenud vaba aja tegevuste ning saavutuste ja edu väärtustamisel.
2015-10-21
2015-10-21
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/49130
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918752023-08-31T20:36:10Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Tööalaste kompetentside ennustamine Suure Viisiku isikuomaduste ja Schwartzi väärtuste põhjal
Sova, Jakob Julius
Konstabel, Kenn, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
isiksuseomadused
kutseoskused
kompetentsus
kõlbelised väärtused
regressioonanalüüs
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91875
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/441422019-02-06T21:55:45Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Eesti ja soome laste vestlused minevikusündmustest: soolised ja rahvuslikud erinevused vestluse pikkuses, teemades ja emotsionaalsuses
Kosenkranius, Merly Kristi
Tulviste, Tiia, juhendaja
Tõugu, Pirko, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuris autor eesti ja soome rahvusest laste meenutusvestlusi ning püüdis leida
võimalikke rahvuslikke ning soolisi erinevusi vestluse pikkuses, emotsiooniväljendite
kasutuses ning vestluse teemades. Intervjuu kahest minevikusündmusest viidi läbi 20 soome
rahvusest lapsega vanuses 5,5- 7,5 aastat ning seejärel võrreldi neid 20 varasemalt läbiviidud
eesti vestlusega. Tulemustest ilmnes, et eesti ja soome laste vestlused ei erinenud oluliselt
pikkuse ega emotsioonisõnade kasutuse poolest, küll aga leiti erinevus selles, millest lapsed
rääkisid. Leiti, et võrreldes soome lastega asetasid eestlased sündmusi rohkem sotsiaalsesse
konteksti ja rääkisid rohkem sündmustest, kus osalesid teised inimesed. Soolistest erinevustest
leiti, et tüdrukud rääkisid rohkem mittesotsiaalsest kontekstist kui poisid. Olulisi soolisi
erinevusi sõnade arvu, emotsioonide kasutuse ning muude vestlusteemade osas ei leitud.
2014-11-06
2014-11-06
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/44142
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909692023-06-21T20:36:13Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Psühhosotsiaalsete ohutegurite, töökiusu kogemise ja töötaja vaimse tervise vahelised seosed tervishoiutöötajate seas
Allvee, Anna Helena Ursula
Laas, Kariina
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90969
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/909502023-06-21T20:36:15Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Tartu Ülikooli bakalaureuse astme tudengite eluga rahulolu, tänulikkus, positiivsete ja negatiivsete emotsioonide suhe ning nende seosed
Loorits, Sirli
Aavik, Toivo
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90950
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/612932019-02-06T22:58:00Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Infertiilsuse sagedasemad põhjused ja naise edasine psüühiline toimetulek
Raag, Laura-Liisa
Pael, Janika, juhendaja
Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
infertiilsus
psühholoogiline mõju infertiilsusele
nõustamine
toimetulek
psühholoogia
paarid
infertility
psychological impact of infertility
counselling
coping
psychology
couples
Infertiilsuse puhul on tegu väga stressirohke kriisiga elus, mõjutades paaris mõlemat osapoolt ning tuues kaasa mitmeid vaimse tervise probleeme. Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada, millised on infertiilsuse sagedasemad põhjused, kuidas see mõjutab naise psüühilist toimetulekut ja milliseks võiks kujuneda paaridele suunatud nõustamine. Uurimistöö on koostatud teoreetilise kirjanduse ülevaatena. Kasutatud kirjandusallikad on erialased teadusartiklid, mis on leitud elektroonilistest andmebaasidest. Otsingu piiranguks oli ajavahemik 2001 – 2018. Uurimistöö tulemusena selgub, et infertiilsuse diagnoosi põhjus võib olla võrdselt tingitud nii naisest, mehest kui ka mõlemast partnerist. Naisest tulenev infertiilsus võib olla tingitud ovulatsioonihäiretest, emakaanomaaliatest, endometrioosist ja munajuhade kahjustusest. Mehepoolne infertiilsus võib olla tingitud erektsiooni- ja ejakulatsioonihäiretest, põletikest ja kahjulikest harjumustest. Mõlemapoolseks lastetuse põhjuseks on vanus ja muutunud seksuaalkäitumine. Umbes 10%-l juhtudest jääb põhjus selgusetuks. Peamised infertiilsusega kaasnevad psüühilised probleemid on näiteks viha, kurbus, agressiivsus, kadedus, süütunne, häbi, madal enesehinnang, sotsiaalne isolatsioon, stress, ärevus, depressioon ja isegi lein. Antud probleemidega tegelemises on olulisel kohal psühholoogiline tugi ja nõustamine, mida peaks pakkuma selleks vastava pädevuse omandanud isik, kes keskendub individuaalsele lähenemisele, sotsiaalsele keskkonnale ja kultuurilisele taustale.
2018-07-19
2018-07-19
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/61293
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/652972021-12-31T22:00:00Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Katsekordade mõju äratundmistäpsusele
Leevand, Annika
Palu, Annegrete, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
tunnistajapoolne nägude identifitseerimine
mitmeosalised katsed
kodeerimise strateegiad
õppimise efekt
harjutamise efekt
ootuse efekt
sisemine valiidsus
väline valiidsus
eyewitness identification
multiple trials
encoding strategy
learning effect
practice effect
expectation effect
internal validity
external validity
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kindlaks teha, kas katsekordadel on mõju (nt harjutamise või õppimise efekti tekkimise näol) katseisiku hilisemale äratundmistäpsusele mitmeosalises katses. Mitmeosaliste katsete mõju uuriti eksperimendiga, kus katseisikutele näidati viite varguse videot (ühes vargust ei toimunud) ning pärast iga videot tuli neil teha sõltuvalt kurjategijate arvust videos kas üks või kaks äratundmisotsust. Tulemused näitasid, et õigete ja valede vastuste jaotuses katsekordade vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust. Teise uurimisküsimusena vaadati, kas katsekorra (kus vargust ei toimunud) ja katseisiku enda hinnangu (kas seal videos vargus toimus või mitte) vahel esineb seos ja leiti, et kahe muutuja vaheline seos ei olnud statistiliselt oluline. Katseisikute raportitest nähtus, et kõige rohkem pöörasid katseisikud videote vaatamisel tähelepanu nägudele, seejärel tegevusele. Uurimistöö peamine järeldus on, et mitmeosalistel katsetel ei ole mõju katseisikute äratundmistäpsusele ning selliste katsete läbiviimine on sisemiselt ja välimiselt valiidne.
2019-09-23
2019-09-23
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65297
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/952882024-02-13T22:20:02Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Nõustamise hindamise erinevused tudengite, standardiseeritud patsientide ning õppejõudude vahel
Eesmaa, Heiki
Karton, Inga, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
motiveeriv intervjueerimine
standardpatsient
simulatsioon
arstitudeng
MITI kodeerimissüsteem
motivational interviewing
standardized patient
simulation
medical student
pre and post training assessment
Motivational Interviewing Treatment Integrity
Eesmärk: Uurisime tudengite, õppejõudude ja standardiseeritud patsientide kooskõla motiveerival intervjueerimisel põhineva rollimängu hindamisel, samuti aastatevahelisi erinevusi sarnasel ülesandel.
Meetod: Kasutasime kursuse „Patsiendikeskne suhtlemine“ hindamise käigus tekkinud andmeid.
Tulemused: Standardiseeritud patsiendid olid õppejõududega üldhinnangutes (nt empaatia) paremini kooskõlas kui tudengid õppejõududega. Erinevad aastakäigud olid omavahel võrreldavad, langust üldhinnangutes võib interpreteerida ka kui realistlikku.
Järeldused: Kaudselt kinnitab see, et nõustajal pole nii lihtne olla patsiendiga kooskõlas indiviidi vaatenurga erilisust ja väärtust.
2024-02-13
2024-02-13
2024
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/95288
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/757792021-11-11T09:49:00Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Terviseärevus, emotsioonide regulatsioon ja vaimne tervis tervisekriisis
Palksaar, Khris-Marii
Uusberg, Andero, juhendaja
Uusberg, Helen, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
terviseärevus
emotsioonide regulatsioon
health anxiety
emotion regulation
COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisis on tervis kogu ühiskonna tähelepanu fookuses, mistõttu võivad terviseärevamad inimesed olla tavapärasemast haavatavamas seisus. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kasutada võimalust uurida tervisekriisis terviseärevusele omast emotsioonide regulatsiooni mustrit ja selle vahendavat mõju inimeste vaimsele tervisele. Uuringu valimi moodustasid 477 inimest, kes vastasid tagasivaatavale üldküsimustikule ja vahetumat kogemust mõõtvatele päevaküsimustikele. Üldküsimustikus täitsid vastajad lisaks antud töö tarbeks loodud taustaküsimustikule järgmised mõõdikud: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2, Lühike Terviseärevuse Küsimustik SHAI ja Seisundilise ja isiksusliku ärevuse skaala ehk STAI. Vahetu kogemuse uurimiseks esitati vastajale 5 järjestikusel päeval töö tarbeks moodustatud päevaküsimustik. Uuringust selgus, et kõrgem terviseärevus oli positiivselt seotud erinevate vaimse tervise seisundite riskidega, negatiivsete emotsioonide ning seisundilise terviseärevuse kogemisega päevade lõikes. Kõrgem terviseärevus oli seotud halvema emotsioonide reguleerimise õnnestumise ja kehvema üldise psühholoogilise seisundiga. Medieerimisanalüüsidest tulenes terviseärevuse seos madalama regulatsiooni õnnestumise ja kehvema psühholoogilise seisundiga osaliselt sellest, et terviseärevamad inimesed kasutasid enam ebaefektiivseid strateegiaid aktiivne eemaldumine ja elementaarne emotsioonide regulatsioon. Päevade lõikes avaldus ka turvalisuskäitumise vahendav roll terviseärevuse ja kehvema emotsioonide reguleerimise seosele. Kokkuvõtlikult selgus, et kõrgema terviseärevusega inimesed tundsid end tervisekriisis kehvemini. Tulemustest järeldub, et tervise suhtes ärevamatel inimestel võis tervisekriisis esineda kehvem üldine psühholoogiline seisund või raskused emotsioonide reguleerimisel osaliselt seetõttu, milliseid strateegiaid nad oma emotsioonide reguleerimiseks kasutasid.
2021-11-11
2021-11-11
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75779
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/490812019-02-06T22:13:57Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Impulsiivsuse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga : bakalaureusetöö
Kurrikoff, Triin
Paaver, Marika, juhendaja
Harro, Jaanus, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
liikluskäitumine
riskikäitumine
trombotsüüdid
monoamiinoksüdaas
2015-10-20
2015-10-20
2004
Thesis
ARH Diss. B-7269
http://hdl.handle.net/10062/49081
en
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/573292019-02-06T21:20:46Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Pilootuuring: Esinemisärevuse vähendamine virtuaalreaalsuse abiga
Raag, Kadri
Laas, Kariina, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
virtuaalreaalsus
esinemisärevus
hirmule eksponeerimine
ärevus
depressiivsus
virtual reality
public speaking anxiety
exposure to fear
anxiety
depressiveness
Virtuaalreaalsusega eksponeerimise teraapia (VRET) efektiivsust esinemisärevuse vähendamisel on teadusuuringutes näidatud juba aastaid. Teisalt on varasemate uuringute puudusteks väikesed valimid ning pole uuritud virtuaalse keskkonna sisu rolli ärevuse vähendamises. Seetõttu oli käesoleva töö eesmärgiks uurida lühiajalise VRET-i ning eri laadi VR-keskkondade mõju esinemisärevusele. Jaotasime valimi (N=90) kolme gruppi, millest kahes pidasid osalejad kõnesid ning mis erinesid omavahel ruumide realistlikkuse poolest ja kontrollgruppi, kus osalejad mängisid VR-mänge. Uuritavad käisid katses kolmel korral, millest esimeses kahes peeti kolm kõnet või mängiti kolm mängu visiidi kohta ning kõigis mõõdeti erinevaid ärevusega seotud aspekte. Uuringu tulemusena vähenes ühel kõnegruppidest depressiivsus enam kui teistel; põhjuseid võib olla mitmeid ja leid vajab edasiuurimist. Samuti vähenesid kogu valimil depressiivsuse ja ärevuse skoorid ning sotsiaalsete situatsioonidega kaasnevad hirm ja vältimine. Seega on VR hea meetod nende sümptomite vähendamiseks ning muutusteks piisab juba kahest visiidist ja seda ka ärevuse ning depressiooni sümptomite puhul, mis ei ületa kliinilise diagnoosi piiri.
2017-07-21
2017-07-21
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57329
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/298782019-02-06T21:39:43Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Mõjukomponendid isiksusehinnangutes
Rööp, Madli
Konstabel, Kenn, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida töökaaslaste vahelisi hinnanguid suure viisiku isiksusefaktoritel. Hindaja, hinnatava ja suhte mõju eristamiseks hinnangutes kasutati Kenny sotsiaalse taju mudelit. Viiest erinevast kindlustusfirmast pärit andmestikku kuulus 42 inimest. Ilmnes assimilatsioon kõigil viiel faktoril. Suurim oli see meelekindluse puhul (32%) ja madalaim neurootilisuse (12%) hindamisel. Konsensus esines vaid ekstravertsuse skaaladel hinnanguid andes (35%), samuti ka omavaheline nõustumine (0.42). Kahepoolne vastastikkus ilmnes neurootilisuse (0.27) ja sotsiaalsuse hinnangutes (0.29). Samuti leiti mõõdukas eeldatud sarnasuse mõju nii sotsiaalsuse (0.42) kui meelekindluse (0.47) skaaladel.
2013-04-17
2013-04-17
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29878
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/756832021-11-05T12:40:43Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismi seos depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatikaga ning stressirikaste elusündmustega longituudsel populatsioonipõhisel valimil
Vilk, Ann-Marii
Vaht, Mariliis, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
DBH
stressful life events
stressirikkad elusündmused
DBH
Antud uurimistöö käsitleb depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatika seost dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismiga ning stressirikaste elusündmuste rolli genotüübi mõju võimendamisel. Töö läbiviimiseks kasutatakse Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudset populatsioonipõhist valimit, analüüsitakse genotüübiinfot, enesekohaste küsimustike ning kliinilise intervjuu käigus kogutud andmeid depressiivsuse ja ärevuse kohta ning infot stressirikaste elusündmuste kogemise kohta. Hüpotees, et T alleeli kandjatel on kõrgem risk depressiivsusele ja ärevusele, ei pidanud paika. Selgus, et heterosügootse CT genotüübiga inimestel on suurem haavatavus depressiivsusele ning ärevusele, kuid genotüübi mõju ei olnud ajas püsiv ja stressirikaste elusündmuste kogemine ei võimendanud genotüübi efekti.
2021-11-05
2021-11-05
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75683
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908722023-06-21T20:36:21Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Empiiriliste teadvuseteooriate võrdlev analüüs
Promet, Liisi
Bachmann, Talis
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90872
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/755502021-11-03T07:34:54Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang
Sepmann, Sille
Anni, Kätlin, juhendaja
Pullmann, Helle, juhendaja
Haring, Liina, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Rosenbergi enesehinnangu skaala
psychosis
Rosenberg self-esteem scale
Varasemad uurimused on näidanud enesehinnangu olulisust skisofreeniaspektri häirete kontekstis, kuid Eestis ei ole teadaolevalt enesehinnangu mõõtmisvahendite kasutatavust skisofreeniaspektri häirega patsientide valimil uuritud. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli Rosenbergi enesehinnangu skaala (ERSES) näitel uurida, kas skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang erineb võrdlusgruppi kuuluvate inimeste enesehinnangust ja millised on patsientide grupil ERSES skaala psühhomeetrilised näitajad. Valim koosnes 132-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist, võrdlusgrupi moodustas Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey, 2006/2007) eestikeelne esindusvalim, kuhu kuulus 815 isikut. Uurimistulemused näitasid, et patsientide gruppi kuuluvate isikute enesehinnangu tase on statistiliselt oluliselt madalam, kusjuures positiivselt sõnastatud ERSES väidetes ei ilmnenud erinevusi, kuid negatiivselt sõnastatud väidetel põhinev enesehinnangu tase oli patsientidel statistiliselt oluliselt madalam kui normisikutel. Patsientide grupi andmetel leidis kinnitust ERSES skaala ühemõõtmeline faktorstruktuur ja kõrge sisemine reliaablus.
2021-11-03
2021-11-03
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75550
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918972023-08-31T20:36:16Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Soolised erinevused täiskasvanute konfliktikogemustes
Tiits, Dagne
Tamm, Anni, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
täiskasvanud
soolised erinevused
konfliktid
konfliktijuhtimine
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91897
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918652023-08-31T20:36:17Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
The causes of adolescent peer conflict: systematic literature review
Toroi, Laura Julia
Tamm, Anni, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
teismelised
konfliktid
käitumine
suhtlemine
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91865
eng
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909302023-06-21T20:36:22Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Koolieelikute kehalise aktiivsuse võrdlus organiseeritud treeningutel osalevate ja mitteosalevate laste vahel
T?irkin, Jakov
Hannus, Aave
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90930
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/613312019-02-06T21:22:44Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Mängulise Töödisaini Küsimustiku (PWD-12) arendamine
Tüvi, Kristi-Maria
Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja
Kruup, Kaspar, juhendaja
Uusberg, Andero, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
mänguline töödisain
PWD-12
Playful Work Design Scale
valideerimine
playful work design
PWD-12
Playful Work Design Scale
adaption
validation
Töödisaini ja selle mitmeid hüvesid töökeskkonna parendamiseks on varasemalt korduvalt uuritud, kuid seda harva mängulises kontekstis. Mängulist töödisaini iseloomustab pidev sisemine tahe enda tööd võimalikult nauditavaks ja haaravaks kujunda, rakendades seejuures mängulisi võtteid. Mängulist käitumist tööl on küll varasemalt käsitletud, kuid selliste käitumiste mõõtmiseks puudub usaldusväärne skaala. Käesoleva magistritöö eesmärk on arendada Mängulise Töödisaini Skaalat (Playful Work Design Scale, PWD) läbi esmalt eesti keelde tõlkimise ning lühema, 12-väitelise versiooni loomise. Küsimustiku valiidsuse ja reliaabluse uurimiseks lisati see suuremasse küsimustikepatareisse, mida esitati koostööuuringu käigus erinevatele Eesti organisatsioonidele. Küsimustikku täitsid 468 täiskasvanut (359 naist; 104 meest; 5 teadmata) vanuses 18-70 aastat (M = 37.65, SD = 12.53). PWD-12 psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks viidi läbi faktoranalüüs, sisereliaabluse test, kordustesti korrelatsioonianalüüsid ning faktoranalüüs. PWD-12 Cronbachi alfa oli .87, kordustesti korrelatsioon oli r = .72, PWD-12 saavutas stabiilse 2-faktorilise struktuuri ning esitatud hüpoteesid said kinnitust. Need tulemused viitavad, et PWD-12 on valiidne ja reliaabne skaala, mida on võimalik edasistes uuringutes mängulise töökäitumise mõõdikuna kasutada.
2018-07-20
2018-07-20
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/61331
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/758272021-11-12T11:20:05Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Skin conductance response and facial expressions of emotions
Tamm, Diina
Kreegipuu, Kairi, juhendaja
Juuse, Liina, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
skin conductance response
emotion facial expressions
response modulation
suppression
exaggeration
arousal patterns
naha galvaaniline reaktsioon
naha elektrijuhtivus
emotsioonide näoväljendused
emotsionaalse reaktsiooni modulatsioon
emotsiooni-spetsiifiline aktiivsus
Emotional expressions provide strong signals in social interactions and can function as emotion inducers in a perceiver. The skin conductance response (SCR) is an objective, transient indication of autonomic nervous system arousal in response to an external emotional stimulus. The current study examined 118 healthy participants that were presented with three different types of emotional stimuli (Ekman's faces, verbal cues and IAPS pictures). The motions presented in the current experiment were six basic emotions (anger, happiness, sadness, fear, disgust, surprise) and a neutral stimulus. The participants were asked to either mirror or express the presented emotion or suppress or exaggerate facial expression response to the pictorial stimuli while their electrodermal activity was recorded. As expected, affective stimuli elicited increased arousal measured by SCR, compared to the neutral stimuli. Modulating facial emotion expressions (in suppressing and exaggerating conditions) also resulted in higher SCR scores. Self-reported ratings in the exaggeration and suppression conditions mostly did not align with SCR scores but reflected a more robust emotion specific arousal pattern than SCR arousal. Arousal-based emotion differentiation patterns were more noticeable in lower arousal conditions, like mirroring or expressing facial emotions without a regulation task. Verbal stimuli did not
result in lower SCR scores than facial stimuli. Since conscious effort to modulate emotional face expressions resulted in higher SCR scores, but did not fully align with self-reported ratings on arousal, it was concluded that SCR does not reflect emotion specific arousal, but is an important tool to investigate in emotional regulation studies.
2021-11-12
2021-11-12
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75827
eng
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/307202019-02-06T21:47:48Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Pillimängijate esinemisärevus sooloesinemise ja koosseisuga esinemise eel
Saetalu, Gertrud
Luuk, Aavo, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva tööga uuriti, kas instrumentaalmuusikute ärevus on suurem sooloesinemise või koosseisuga esinemise eel. Lisaks võeti arvesse mitmeid tegureid, mis võiks tulemusi kallutada.
Ärevuse mõõtmiseks kasutati järgmisi küsimustikke ja mõõtevahendeid: „Ärevusseisundi intensiivsuse analoogskaala“, STICSA „Hetkeärevuse skaala“ ja „Ärevuse episoodide sageduse skaala“, mida katseisikud täitsid enne proovi, enne koosseisu ja enne soologa esinemist.
Tulemusi analüüsiti korrelatsioonanalüüsi ja ANOVA dispersioonanalüüsiga. Selgus, et soolo eel on kõrgem esinemisärevus kui koosseisuga esinemise eel. Vanus, erialapill, pilli mängitud aastate arv, esinemiskordade ja nädalas harjutatud tundide arv ei mõjutanud tulemusi. Küll aga selgus huvitav leid, et naistele piisab, et oleks tegemist esinemise-eelse olukorraga, et nad muutuks palju ärevamaks kui proovi eel, mehed aga peavad laval olema üksi, selleks, et tunda proovieelsega võrreldes oluliselt kõrgemat ärevust. Koosseisuga esinemine ei muuda neid palju ärevamaks kui proov.
2013-06-12
2013-06-12
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/30720
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/653222019-09-24T12:09:19Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Ülevaade Eesti Koolipsühholoogide Ühingu kujunemisest, arengust ja panusest Eesti koolipsühholoogiasse
Viitkar, Hell
Schults, Astra, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti Koolipsühholoogide Ühing
koolipsühholoogia
koolipsühholoogid
Union of Estonian Psychologists
school psychology
school psychologists
Antud uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada Eesti Koolipsühholoogide Ühingu kujunemist ja peamisi tegevussuundi Eestis 20. sajandi lõpust käesoleva ajani. Selleks töötas autor läbi Eesti Koolipsühholoogide Ühingult saadud arhiivimaterjalid ja koostas kokkuvõtte, sidudes erinevates allikates sisalduva üheks tervikuks. Lisaks töötas autor läbi kirjandust, mis kirjeldas koolipsühholoogia arengut maailmas ja seostas üldised trendid Eesti koolipsühholoogiaga. Arhiivimaterjalide ja kirjanduse põhjal võib väita, et Eesti Koolipsühholoogide Ühing on Eesti koolipsühholoogia kujunemisesse panustanud koolipsühholooge atesteerides, ametijuhendit ja kutsestandardit väljatöötades ja täiendades, mitmeid koolitusi ja projekte korraldades ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga aktuaalsetel teemadel suheldes.
2019-09-24
2019-09-24
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65322
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/491562019-02-06T22:18:17Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Dissotsiatiivsete kogemuste skaala (DES-II) kohandamine eesti keelde ja dissotsiatiivsete kogemuste seos unehäiretega
Taliväting, Margo
Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Dissotsiatiivsete kogemuste skaala (DES-II) kohandamine eesti keelde ja dissotsiatiivsete kogemuste seos unehäiretega.
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli töötada välja mõõtevahend dissotsiatiivsete kogemuste hindamiseks ning selgitada dissotsiatiivsete kogemuste rolli unehäirete kontekstis. Valim koosnes 100 inimesest (26 meest ja 74 naist). Osalejad täitsid testikomplekti, kuhu kuulusid eesti keelde tõlgitud dissotsiatiivsete kogemuste skaala (DKS), emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2), traumahäire sümptomite küsimustik (SPTSS), Uppsala uneuuringu küsimustik (UUK), une häirituse küsimustik (UNH) ja EPIP-NEO isiksuseküsimustik.
DKS sisemine reliaablus oli hea (0,93). Faktoranalüüsis eraldus 7-faktorit, kuid võttes arvesse varasemaid uuringuid, siis paremaks lahenduseks oleks ühefaktoriline struktuur. DKS skoori korrelatsioon EEK-2, SPTSS, UUK kui ka UNH skooridega oli keskmise tugevusega. Olulist erinevust kliinilise grupi ja tervete uuritavate grupi vahel DKS skoorides ei leitud. DKS korreleerus EPIP-NEO isiksuseküsimustikus positiivselt neurootilisuse ja negatiivselt ekstravertsuse ning sotsiaalsuse alaskaalaga.
Uurimistöös leitud andmete põhjal võib öelda, et DKS eestikeelne versioon on usaldusväärne ja valiidne mõõtmisvahend.
2015-10-22
2015-10-22
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/49156
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/491542019-02-06T22:17:50Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
MacArthuri suhtlemise arengu testi lühiversiooni konstruktivaliidsus
Sirp, Leena
Urm, Ada, juhendaja
Olt, Anne-Liis, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö eesmärk oli uurida eestikeelse MacArthuri Suhtlemise arengu testi (CDI)
lühiversiooni konstruktivaliidsust. Valimisse kuulub 30 tervet eesti last vanuses 2 aastat. Iga
lapsevanem täitis nii eestikeelse CDI pika versioon kui ka lühiversiooni. Lühitesti
konstruktivaliidsuse hindamiseks analüüsisin lühitesti sisereliaablust ning võrdlesin kahe testi
tulemusi omavahel. Tulemused näitasid, et lühitest on usaldusväärne ning eristab hästi
kõrgemaid tulemusi madalatest. Seega eestikeelne CDI lühiversioon on heaks
mõõtmisvahendiks kõnearengu uuringu esmaseks läbiviimiseks.
2015-10-22
2015-10-22
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/49154
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909422023-06-21T20:36:32Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Lapsevanemate eelkooliealise lapse kehalise aktiivsuse toetamisega seotud uskumuste hindamise küsimustiku valideerimine
Rahula, Dagmar
Hannus, Aave
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90942
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/612892019-02-06T22:57:14Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Emotsioonide regulatsiooni raskused depressiooniga patsientidel
Belkov, Anastassia
Akkermann, Kirsti, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
emotsioonide regulatsioon
emotion regulation
depression
Emotsioonide regulatsioon on üldiselt seotud oma emotsioonide mingi aspekti kohandamisega vastavalt olukorrale või soovile. Varasemalt on leitud, et raskused emotsioonide regulatsioonis on seotud psühhopatoloogia esinemisega, sealhulgas meeleoluhäiretega. Käesolevas töös on uuritud emotsiooniregulatsioonis esinevaid erinevusi depressiooniga patsientidel ja tervetel kontrollisikutel. Lisaks on uuritud, kas erinevusi esineb kliinilise valimi siseselt, täpsemalt neil depressiooniga patsientidel, kellel on kaasnev ärevus- või isiksusehäire. Uuringu läbiviimisel kasutati Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaalat (DERS). Kliinilise ja kontrollgrupi vahel ilmnesid statistiliselt olulised erinevused kõigil DERS alaskaaladel, välja arvatud emotsioonide mitteteadvustamise alaskaalal. Kliinilise valimi alagruppides statistiliselt olulisi erinevusi emotsioonide regulatsioonis ei esinenud. Erinevused puudusid ka depressiooni sügavuse, melanhoolia ja komorbiidsuse olemasolu põhjal moodustatud gruppide vahel. Käesolev töö annab panuse emotsioonide regulatsiooni raskuste rolli mõistmisesse psüühikahäirete kontekstis.
2018-07-19
2018-07-19
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/61289
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/298252019-02-06T21:37:08Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel
Vanem, Kristin
Tulviste, Tiia, juhendaja
Kolk, Anneli, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda tervete ning epilepsiat põdevate 1-3 klassi laste (keskmine vanus 8,29, standardhälve 0,90) tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmist. Samuti oli eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral epilepsiat põdevate laste sotsiaalne areng (täpsemalt valeuskumuste, tahtliku valetamise ning sarkasmi mõistmine) on pidurdunud.
Mõõtevahendina kasutatakse J. Saltzman-Benaiah’i ja C.E. Lalonde (2007) poolt välja töötatud testi, mis koosneb kaheksast sotsiaalseid situatsioone kirjeldavast lühijutukesest ning küsimustest vastavate jutukeste kohta. Iga jutu juurde kuulub ka teemakohane pilt.
Uurimuses osales 134 last, kellest 35 kuulusid katsegruppi ning 99 kontrollgruppi.
Epilepsiat põdevate laste arusaamine valeuskumustest ning tahtlikust valetamisest oli halvem kui tervetel lastel, kuid sarkasmi mõistmisel erinevusi polnud (mõlema sarkasmijutukese sisu mõistis 5,7% epilepsiahaigetest ning 4% tervetest lastest).
2013-04-12
2013-04-12
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29825
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/572952019-02-06T22:52:18Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Laste kõnearengu seos lapse soo, sünnijärjekorra ja vanema haridustasemega
Raidvee, Raili
Tulviste, Tiia, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
keele areng
Reynell
vanema haridus
language development
Reynell
parental education
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida 35-90 kuu vanuste Eesti lasteaialaste (N=243) kõne arengutaset ja selle seotust ema haridustasemega, lapse sünnijärjekorraga ja poiste ja tüdrukute retseptiivse ja produktiivse kõne taseme erinevusi. Laste kõne arengutaseme hindamiseks kasutati Reynelli Kõnearengu testi eestikeelset adaptsiooni. Tulemused kinnitasid hüpoteesi, et kõrgema haridustasemega emade lastel on paremad testitulemused nii testi retseptiivses kui ka produktiivses osas. Isade haridustaseme ja laste testitulemuste vahel ilmnesid sarnased seosed. Uuriti sünnijärjekorra mõju testiskooridele, aga statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Kinnitust leidis sugude vaheline produktiivse kõne taseme erinevus kui arvesse võeti katseisikute vanus, tüdrukud said testi produktiivses osas paremaid tulemusi. Töös leiti Reynelli testi esialgsed eestikeelsed normid retseptiivsel ja produktiivsel skaalal.
2017-07-20
2017-07-20
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57295
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/651172019-08-29T12:28:14Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Liiklusõigusrikkujate väärtused, impulsiivsus ja GDE maatriksi tegevusnäitajad
Ainjärv, Heli
Laas, Kariina, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
väärtused
impulsiivsus
GDE maatriks
values
impulsivity
GDE matrix
2011. aastal kehtestati liiklusseadusega järelkoolituse kohustus juhtidele, kellelt esmane juhtimisõigus karistuseks on ära võetud. Eestis viiakse järelkoolitusi läbi gruppi-des, kuhu kuuluvad mistahes rikkumise eest karistada saanud juhid. Liiklusõigusrikkujate rehabilitatsiooniprogramme analüüsinud Euroopa projektid soovitavad aga, et erinevatele sihtrühmadele, nagu joobes sõidukit juhtinud ja kiiruse ületajad, on vaja erinevaid sekku-misi. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida järelkoolitusel osalejate erinevusi impulsiivsu-ses, väärtustes ja GDE maatriksi tegevusnäitajates selleks, et teada saada, kas rikkumise laaditi kuuluvad järelkoolitusel osalejad erinevatesse gruppidesse ja seetõttu peaks neile kohaldama ka erinevaid sekkumisi. Uuritavatest 95,3 % (N=122) olid mehed ja 4,7 % (N=6) naised, keskmine vanus oli 27,7±7,3 a, mediaan 26,5.
Uuring näitas, et järelkoolitusel osalejate impulsiivsus, väärtused ja hinnangud GDE maatriksi tegevusnäitajate osas on sõltuvalt rikkumise laadist erinevad ning et erine-vate gruppidena tuleks sekkumisi planeerides eristada kolme rühma: kiiruse ületajad, alko-holi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtinud ning joobes sõidukit juhtinud.
2019-08-29
2019-08-29
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65117
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/298042019-02-06T21:36:26Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Väärtuste seos isiksusega neljas erinevas kultuuris
Trei, Anna
Allik, Jüri, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida isiksuse ja väärtuste vahelisi seoseid neljas erinevas kultuuris: eestlased, venelased, flaamid ning valloonid. Kaks esimest valimit on Eestist ning kaks teist Belgiast. Vastajateks olid üliõpilased, kõigi vastanute keskmine vanus oli 19,9 aastat (SD=2.0). Isiksuse uurimiseks kasutati eesti- (Kallasmaa, Allik, Realo & McCrae, 2000), vene- (Martin, Oryol, Rukavishnikov & Senin, 2000), hollandi- (Hoekstra, Ormel & DeFruyt, 1996) ja prantsusekeelseid (Rolland, Parker & Stumf, 1998) versioone Revised NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) küsimustikest. Väärtuste uurimiseks kasutati Schwartz´i (1992) väärtuste küsimustiku üht versiooni, mõõdeti ainult väärtuseid, mis asetsevad Muutustele Avatuse-Konservatiivsuse teljel. Tulemustest lähtub, et isiksuse seadumuste ning väärtuste vahel on statistiliselt olulisi seoseid, mis on kultuurist sõltumatud.
2013-04-10
2013-04-10
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29804
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/754992021-11-01T13:43:05Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Kuidas oodatav tulu mõjutab vaimset pingutust? Kontrolli oodatava väärtuse teooria eksperimentaalne uuring
Kalev, Matthias
Uusberg, Andero, juhendaja
Voodla, Alan, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
vaimne pingutus
kontrolli oodatava väärtuse teooria
mental labour
expected value of control theory (EVC)
Viimase kümnendi uuringud vaimse pingutuse alusmehhanismidest toetavad mudelit, mille järgi vaimne pingutus on nagu investeering, mis lähtub oodatava tulu ja kulu arvutusest. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli eksperimentaalselt uurida, kuidas mõjutab vaimset pingutust selle eest saadava oodatava tulu manipulatsioon. Selleks viisime läbi liikuvate pallide jälgimise katse, kus katseisikutel tuli kolmel raskusastmel jälgida ja hiljem teiste seast tuvastada algselt märgistatud palle. Uudse lähenemisena vaimse pingutuse mõõtmisele kasutasime katseisiku poolt valitud pallide liikumiskiirust. Oodatava tulu manipulatsioonina said katseisikud pooltes katseplokkides tagasisidet oma soorituse kohta pallide tuvastamises. Tulemused näitasid, et katseisikute (N = 128) poolt valitavas kiiruses esines oluline erinevus raskusastmete vahel (F(2,244)=151,387; p<0,001. η² G =0,195). Küll aga ei rakendatud oluliselt erineval määral vaimset pingutust olenemata tagasiside olemasolust või selle puudumisest (F(1,122)=2,232; p=0,138; η² G = 5,530e -4).
2021-11-01
2021-11-01
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75499
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908732023-06-21T20:36:46Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni tulemuslikkusest Eestis: spetsialistide ajakulu, perekonna, majutuse ja demograafiliste tegurite mõju
Purru, Tiina
Tamm, Gerly
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2021
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90873
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/838552022-08-29T14:21:32Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
SOS Signs of Suicide suitsiidiennetusprogrammi eestindamine ning selle mõju Eesti gümnaasiumi noortele
Sikemäe, Tiiu
Schults, Astra, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
suitsiidiennetus
adolescent
suicide prevention
Alaealiste suitsiid on Eestis tõsine probleem. Antud töös küsiti õpilaste tagasisidet SOS Signs of Suicide suitsiidiennetusprogrammi kohta, millele tuginedes eestindati programm- uue nimega SOS Suitsiidi Ohu Signaalid. Eestindatud programmi uuriti 10-s Eesti koolis sõltumatute gruppide eel- ja järel testiga (N=166), kasutades andmeanalüüsiks segatüüpi ANOVAt, sõltumatute muutjuate t-testi ning odds ratiod. Tulemusteks saadi, et SOS programmis osalenud õpilaste teadmised ja suhtumine depressiooni ning abi otsimisse paranesid, eneseraporteeritud suitsidaalne käitumine ja abi otsimine ei muutunud. Programmi kohta küsiti tagasisidet läbiviijatelt (N=11), kelle arvamuse kohaselt on programm õpilastele kasulik ja selle läbiviimine on jõukohane aineõpetajale ning sobiv alates 8ndast klassist.
2022-08-29
2022-08-29
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/83855
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/573082019-02-06T21:16:41Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Reward sensitivity and self-control in uncontrolled eating: analysis of EEG beta and theta dynamics
Arras, Liis
Uusberg, Helen, juhendaja
Uusberg, Andero, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
uncontrolled eating
Power of Food Scale
reward sensitivity
self-control
EEG
beta
theta
kontrollimatu söömine
Toiduvõimu Küsimustik
tasutundlikkus
enesekontroll
EEG
beeta
teeta
The present study investigated the contribution of reward sensitivity (RS) and self-control (SC) to uncontrolled eating (UE) in a non-clinical sample. The EEG of 38 food-deprived female participants was recorded (a) during resting state, (b) while attentively viewing pictures of low-calorie (LC) and high-calorie (HC) foods with matched palatability, and (c) while regulating craving responses to HC food pictures using three common strategies: reappraisal, distraction, and mindful viewing. Activity in the beta and theta frequency bands was used as a correlate of RS and SC, respectively. During the attentive viewing and the three regulation conditions subjective craving ratings were also collected. The Power of Food Scale was used as a trait UE measure. The results showed that women with higher UE may exhibit situationally increased RS, reflected in elevated beta activity during the resting state. Importantly, direct exposure to food stimuli did not further amplify the relationship between UE and beta activity. This pattern indicates that physiological hunger rather than exposure to food cues may be the primary factor in UE-related activation of RS. In the current study, SC markers were not related to UE. SC difficulties may therefore not be an equally important contributor to UE as increased RS in healthy women.
2017-07-21
2017-07-21
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57308
eng
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/442042019-02-06T21:58:41Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Emarottide vanemliku käitumise seosed ärevuse ja poegade positiivset afektiivsust väljendavate häälitsustega
Pertens, Lisanna
Harro, Jaanus, juhendaja
Kõiv, Kadri, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Rotipoegade areng sõltub sünnijärgsetel nädalatel suurel määral emahoole hulgast ja kvaliteedist. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida ärevust kui loomulikult esinevat emahoole variatiivsust mõjutavat tegurit ja kontrollida, kas erinevused emade (n=16) vanemlikus käitumises ennustavad poegade indiviidiomast positiivset afektiivsust. Ärevust mõõdeti plusspuuri testiga kahel korral: enne loomade paaritamist ja pärast poegadest võõrutamist, mis võimaldas kontrollida emadusega kaasnevaid muutusi ärevuse tasemes. Emahoolt hinnati pesakondade vaatluste teel. Poegade positiivset afektiivsust mõõdeti 50 kHz häälitsuste järgi noorloomade omavahelist mängu imiteerival stimulatsioonil (kõdistamisel).
Teistkordsel mõõtmisel oli rottidel kalduvus käituda vähem ärevalt, kuid seda ei saanud siduda otseselt emaks saamise kogemusega. Leiti, et ärevus on oluline emahoolt mõjutav tegur ja kõrgem emahoole kvaliteet on seotud madalama ärevusega. Parem emahool ennustas ka suuremat positiivse afektiivsuse häälitsuste arvu poegadel ning väiksemat 22 kHz stressihäälitsuste arvu.
2014-11-10
2014-11-10
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/44204
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908582023-06-21T20:36:48Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Matemaatika- ja statistikaärevuse seos enesetõhususega sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaste seas
Mets, Grethel
Täht, Karin
Rozgonjuk, Dmitri
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90858
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/523482019-02-06T22:40:13Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Impulsiivsuse UPPS-P konstrukti kajastava küsimustiku struktuuri ning funktsioneerimise uurimine
Sibrits, Siim
Luuk, Aavo, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
UPPS-P
impulsiivsus
positiivne kärsitus
negatiivne kärsitus
elamustejanu
ettekavatsetus
kannatlikkus
UPPS-P
impulsivity
positive urgency
negative urgency
premediation
perseveration
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kohandatud UPPS-P impulsiivsuse küsimustiku
alaskaalade väidete arvu võrdsustamine, nende omavaheline võrdlemine ja impulsiivsuse
alaskaalade ühe faktori alla koondamine. Alaskaalade sekka kuulusid positiivne ja negatiivne
kärsitus, ettekavatsetus, kannatlikkus ja elamustejanu. Skaalad muudeti A. Luuki sõnastatud
lisaväiteid kasutades ühepikkusteks. Selgus, et elamustejanu alaskaala ei sobi niivõrd hästi
impulsiivsuse ühefaktorilisse struktuuri kui ülejäänud neli skaalat. Positiivne ja negatiivne
kärsitus on impulsiivsuse konstrukti uurimisel kõige olulisemad ning nad avalduvad
impulsiivsuse uurimisel sarnaselt.
2016-07-06
2016-07-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/52348
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/755292021-11-02T08:54:54Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
The level of academic motivation and perceived stress among Estonian-speaking and Russian-speaking students from University of Tartu
Mogutov, Mikhail
Täht, Karin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This research purpose was to find the difference between the level of academic motivation and stress of Estonian-speaking and Russian-speaking students at the University of Tartu. For data collection were used Stress questionnaire ASQ and questions about academic motivation and self-efficacy from General Self-Efficacy Scale. Sample consisted of 70 Estonian-speaking and 40 Russian-speaking students from the University of Tartu. Comparison of means, factor analysis and Pearson correlation were used as data processing methods. It was found that Estonian-speaking students have higher level of academic motivation and lower level of stress from relationships and uncertainty related to study process. Also the research found weak negative link between native language and academic motivation and weak positive link between native language and stress from relationships and uncertainty related to study process.
2021-11-02
2021-11-02
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/75529
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908382023-06-21T20:36:50Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Adrenergilise ?-2A retseptori geeni promootorpiirkonna C-1291G polümorfismi, peresuhete ja koolisuhete seos noorukite aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega
Hunt, Janne
Kurrikoff, Triin
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90838
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/908242023-06-21T20:36:51Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Skisofreeniaspektri häirega inimeste kognitiivne profiil eestindatud WAIS-III näitel
Kurvits, Triinu
Anni, Kätlin
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90824
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918382023-08-31T20:36:40Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Nädala mentaalsete representatsioonide võrdlus: nädala esitlusformaadi mõju sündmustemälule
Gross, Jüri
Kivisik, Taavi, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
mälu (psühholoogia)
mentaalne representatsioon
nädal
kalendrid
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91838
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/404742019-02-06T21:51:23Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Ajaintervallide produtseerimise mõjutamine helistiimuli tempoga
Oja, Kaupo
Kreegipuu, Kairi, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida inimese sisemise kella mõjutamise võimalikkust helistiimuli tempo muutmisega. Erinevalt eelnevalt läbi viidud katsetest, kus stiimuliks on olnud kindla sagedusega heliklikid, kasutati helistiimulina varieeruva kiirusega inimkõne salvestist. Sisemise kella kiirust mõõdeti ajaintervallide reprodutseerimise kaudu. Lisaks uuriti võimalikku seost enesekohase elutempo kiirusega ning neurootilisusega. Kahjuks ükski hüpotees kinnitust ei leidnud.
2014-04-24
2014-04-24
2014-04-24
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/40474
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/434712019-02-06T20:37:38Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Stressiga toimetulekut mõjutavad tegurid Eesti krooniliselt haigete laste emade näitel
Asula, Marii-Heleen
Männamaa, Mairi, juhendaja
Mõttus, René, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida tegureid, mis mõjutavad Eesti krooniliselt haigete laste emade toimetulekut. Teema on oluline, kuna haigete laste arv Eestis kasvab, vanema füüsiline ja vaimne tervis mõjutavad lapse ravirežiimi järgimist ning hetkel on Eesti sotsiaalsüsteemi poolt vanematele pakutav abi ebaregulaarne ja -efektiivne. Uuringusse kaasati 156 ema (31 pervasiivse arenguhäire, 41 diabeedi, 36 astma diagnoosi ja 48 terve lapsega), kes täitsid 4 küsimustikku – toimetulekustrateegiate küsimustiku COPE (N=146), Beck’i depressiooniküsimustiku (N=124), isiksuseküsimustiku EE.PIP-NEO (N=124) ja autori poolt koostatud taustaküsimustiku (N=156), mis hindas sotsiaaldemograafilisi ja lapse haigusega seotud tegureid. Tulemused näitasid, et depressiooniskoor oli oluliselt kõrgem krooniliselt haigete laste emadel (M = 12.96, SD = 10.03), võrreldes tervete laste emadega (M =7.59, SD =6.57). Krooniliselt haigete laste emadel oli depressiooniskoor positiivselt korreleeritud tegevusetuse ja tunnete väljaelamise/-näitamise strateegiatega ning negatiivselt aktiivse toimetulekuga ja probleemi lahendamise faktoriga. Kogu valimil ilmnes, et toimetulekustrateegia valikut mõjutavad haridustase ja sissetulek ning krooniliselt haigete laste emadel lapse seisund ja haigusega seotud tugigrupis osalemine. Kõigil viiel isiksuseomadusel olid statistiliselt olulised ja tõlgendatavad seosed toimetulekustrateegiatega, näiteks ilmnesid olulised positiivsed korrelatsioonid neurootilisusel vältimise faktori ja tunnete väljaelamise/-näitamise strateegiatega ning meelekindlusel probleemi lahendamise faktoriga. Saadud tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega ning näitavad, et on oluline pakkuda krooniliselt haigete laste emadele psühholoogilist toetust, hinnata nende toimetulekustrateegiate repertuaari ning vajadusel õpetada probleemi lahendamisele suunatud strateegiate kasutamist.
2014-09-17
2014-09-17
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/43471
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/909492023-06-21T20:36:53Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Küsimustiku loomine õpilase tajutud õpetajapoolse psühholoogiliste vajaduste toetamise mõõtmiseks
Loo, Sandra
Schults, Astra
Aus, Kati
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
2023-06-21
2023-06-21
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90949
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
oai:dspace.ut.ee:10062/523532019-02-06T22:40:56Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Psühholoogiline sekkumine „impulsiivne käitumine liikluses“ ja viha ning impulsiivsuse näitajate seos algajate juhtide liikluskäitumisega
Tokko, Tõnis
Eensoo, Diva, juhendaja
Laas, Kariina, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
psühholoogiline sekkumine
impulsiivsus
viha
liikluskäitumine
psychological intervention
impulsivity
anger
traffic behaviour
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida autokoolides läbiviidud psühholoogilise sekkumise
„Impulsiivne käitumine liikluses“ tulemusi osalejate liiklusrikkumistele ja selgitada viha ning
impulsiivsuse näitajate seost nende liikluskäitumisega. Sekkumise autokoolides viisid läbi
vastavasisulise koolituse saanud autokoolide lektorid. Uuringus osales 1444 õppurit. Sekkumise
tulemuslikkust hinnati aasta peale sekkumiste lõppemist politsei andmebaasist saadud
liiklusrikkumiste alusel. Tulemustest selgus, et liiklusrikkujatel oli oluliselt suurem skoor BIS 11
impulsiivsuses t(995) = - 3,286, p = 0,001, AMIS testi adaptiivse impulsiivsuses t(1010) = - 4,839,
p < 0,001, DBQ rikkumiste küsimustikus p < 0,001 ja DSI oskuste küsimustikus t(505) = - 3,809, p
< 0,001. Sekkumis- ja kontrollrühma liiklusrikkumiste võrdlemisel ei ilmnenud statistiliselt olulist
erinevust, küll aga sarnanesid liiklusrikkumiste osakaalud mõlema rühma puhul eelmise
sekkumisuuringu sekkumisrühma liiklusrikkumiste osakaaludega. Selline „põrandaefekt“ võibki
tuleneda sellest, et liikluskasvatuse muutuste tulemusel ongi autokoolide lõpetajad ohutumad
liiklejad ja liikluskultuur on juba suuresti turvalisemaks muutunud.
2016-07-06
2016-07-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/52353
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/434902019-02-06T20:40:23Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Algkooli laste vanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest ja laste tegelik toitumine
Tammsalu, Elin
Konstabel, Kenn, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste vale toitumine ja sellest tulenevad terviseprobleemid on viimasel ajal järjest aktuaalsemaks muutuv teema. Laste toitumise üle on kõige suurem kontroll lapsevanematel. See, mida ja kuidas lapsevanemad enda lastele toiduks pakuvad, sõltub aga suurel määral nende teadmistest selle kohta, mis on tervislik. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on lapsevanemate teadmised tervislikust toitumisest ja kas laste tegelik toitumine on vanemate teadmistega kooskõlas. Kuna algkooli lapsi võib mõjutada juba ka koolikeskkond, uurisin ka õpetajate teadmisi ja nende nägemust kooli rollist lapse toitumise mõjutamisel.
Valimi moodustasid 233 1.-4 klassi lapse vanemat ja 39 õpetajat. Lapsevanematele ja õpetajatele mõeldud küsimustike koostamisel oli aluseks võetud IDEFICSi ja CFQ küsimustikud.
Tulemustest selgus, et lapsevanemate ja õpetajate teadmised tervislikust toitumisest on paremad, kui lapse tegelik toitumine. Kusjuures paremini toituvad need lapsed, kelle vanemate teadmised on paremad. Vanemate käitumist analüüsides selgus, et paljud vanemad kasutavad ebasoovitavaid käitumismustreid nagu näiteks lapse sööma sundimine ja toiduga premeerimine ja karistamine. Õpetajate vastustest tuli välja, et koolil on oluline roll lapse toitumise suunamisel ja tervislike eluviiside edendamisel ning kooli personal peaks sellele tähelepanu pöörama.
Edasiste uurimuste käigus oleks vaja välja selgitada, mis põhjustel vanemate käitumine ei vasta teadmistele ning kuidas vanematel aidata vastavalt teadmistele lapse toitmisel toimida.
2014-09-17
2014-09-17
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/43490
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/298792019-02-06T21:39:53Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Skemaatiliste nägude ja mittenägude automaatne töötlus sõltuvalt nende orientatsioonist: EEG, reaktsiooniaja ja subjektiivsete hinnangute võrdlus
Saar, Kertu
Kreegipuu, Kairi, juhendaja
Kuldkepp, Nele, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
nägude töötlemine
skemaatilised näod
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli EEG mõõtmiste, reaktsiooniaegade ja subjektiivsete arvamuste alusel hinnata automaatse nägudetöötluse strateegiaid. EEG katse oli üles ehitatud lahknevusnegatiivsuse esilekutsumiseks. Katseisikud jälgisid tähelepanust sõltumatu ülesande käigus arvutiekraanil skemaatilisi emotsionaalseid nägusid ja mittenägusid püstiste ja pööratutena. EEG tulemuste põhjal sai kinnitust hüpotees, et ümberpööratud nägude EEG komponentide amplituud ja sagedus sarnanevad rohkem mittenägude kui püstiste nägude omadele. Reaktsiooniajad püstistele nägudele olid kiiremad kui pööratud nägudele ja mittenägudele ning need erinesid rohkem näo ja pööratud näo kui pööratud näo ja mittenäo vahel. Katseisikute hinnangud püstiste ja pööratud stiimulite omadustele erinesid rohkem nägude puhul ja ei erinenud oluliselt mittenägude puhul. Tulemustest järeldati, et nägudetöötlus on kiire ja konfiguratsiooniline protsess. Ümberpööratuna kaotab nägu aga vaatleja jaoks näo tähenduse ning seda töödeldakse rohkem osade kaupa nagu mittenäolisi objekte.
Märksõnad:
2013-04-17
2013-04-17
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29879
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/244582023-08-31T10:28:14Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Statsionaarse ja mittestatsionaarse õppevormi üliõpilaste akadeemilise enesetõhususe võrdlus Tartu Ülikooli näitel
Koidu, Kristina
Must, Olev, juhendaja
Täht, Karin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
enesetõhusus
elukestev õpe
üliõpilased
kõrgharidus
The purpose of present study was to find out, if there are differences between the academic self-efficacy of students in the full-time, and in the part time divisions Open University Program. Proceeding from ageing of the population in general and changing of demands by the Labor Market the universities have taken ever increasing interest in spotting new target groups and, cater for adult students, by offering them courses that are flexible both, in format and time. As outcome of this research, the author has concluded that the students studying their majors in the full time division, possessed higher self-efficacy than that of students at the Open University Program. This research reiterated the existence of positive correlation (r=.24, p<.001) between the students’ academic self-efficacy and their academic performance results. Proceeding from this research, the author can underscore the fact that students with any previous academic experience, can achieve higher academically, and the academic results are not directly proceeding from the simultaneous combination of studies and work by the students.
Keywords: academic self-efficacy, adult students, life-long learning
2012-03-13
2012-03-13
2012-03-13
2012
Other
http://hdl.handle.net/10062/24458
et
Tartu Ülikool
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/490852019-02-06T21:08:36Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Effects of serotonin transporter promoter polymorphism (5HTTLPR) and neuropeptide Y gene variants on alcohol use in young adults : master's thesis
Vaht, Mariliis
Harro, Jaanus, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
serotoniin
neurotransmitterid
alkohol
noored
neurobioloogia
2015-10-20
2015-10-20
2012
Thesis
ARH Diss. B-9933
http://hdl.handle.net/10062/49085
en
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/918642023-08-31T20:36:52Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Probleemse internetikasutuse seos õppeedukusega Eesti 2. ja 8. klassi õpilaste
Priks, Maris
Konstabel, Kenn, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Internet
internetisõltuvus
õpilased
õppimine
õppeedukus
bakalaureusetööd
võrguväljaanded
2023-08-31
2023-08-31
2022
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/91864
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/653202019-09-24T12:07:02Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Motiveeritus kõrgkoolis õppida, tajutud stress ja tajutud hakkamasaamine Tartu Ülikooli üliõpilaste näitel
Tiirik, Aire
Täht, Karin, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
üliõpilased
motivatsioon
enesetõhusus
tajutud stress
stressiga toimetulek
students
motivation
self-efficacy
perceived stress
coping with stress
Antud uurimistöö eesmärgiks oli leida Tartu Ülikooli üliõpilaste motivatsiooni ja tajutud stressi vahelised seosed. Andmete kogumiseks kasutati küsimustike: „tajutud stressi skaala” ja „motivatsioon ja enesetõhusus kõrgkoolis”. Valimisse kuulusid 89 üliõpilast Tartu Ülikoolist. Andmetöötlus meetoditena kasutati faktoranalüüsi ja Pearson’i korrelatsiooni. Uurimistöös leiti, et üliõpilased, kes olid motiveeritumad neil oli ka kõrgem enesetõhusus ja hakkamasaamine oma probleemidega. Enesetõhusatel üliõpilastel olid ka kõrgemad hinded. Samas ei leitud seoseid tajutud stressi ja õppeedukuse ega motivatsiooni ega õppeedukuse vahel.
2019-09-24
2019-09-24
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65320
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/554152019-02-06T22:47:43Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Pilkkontakt ülekuulatava rollis sotsiaalselt ärevamatel ja vähem ärevatel inimestel
Tennisberg, Lilian
Tuvi, Iiris, juhendaja
Bachmann, Talis, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
pilkkontakt
sotsiaalärevus
valetaja/tõerääkija roll
ülekuulamine
eye contact
social anxiety
the role of the liar/truth-teller
interrogation
Antud töös uuriti, kuidas mõjutavad ülekuulatava rollis katseisikule antud roll ja sotsiaalärevuse tase pilkkontakti kogupikkust ja pilkkontakti tekitamise kordade arvu vestluspartneriga. Eksperimendis osales kokku 66 üliõpilast, kes olid FNE-B skaala alusel jaotatud rohkem või vähem ärevate gruppi, täites eksperimendis endale juhuslikult tõmmatud valetaja või tõerääkija rolli. Eksperimendis paluti osalejatel täita etteantud stsenaariumit, mida neil katse lõpus võimalikult täpselt kirjeldada paluti. Pilkkontakti analüüsimiseks vajalikud andmed saadi Tobii prillide ja Tobii Studio arvutiprogrammi abil. Töös ei leitud kinnitust hüpoteesidele, et sotsiaalärevus katseisikute pilkkontakti kogupikkust või pilkkontakti tekitamise arvu oluliselt mõjutaks. Samuti ei leitud kinnitust hüpoteesile, et pilkkontakti kogupikkus sõltub sotsiaalärevuse ja rolli mõju vahelisest interaktsioonist, kuid peaaegu oluliseks osutus rolli mõju pilkkontakti kogupikkusele. Töös arutletakse saadud tulemuste võimalike põhjuste ja tulevikuperspektiivide üle.
2017-02-03
2017-02-03
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/55415
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/148882019-02-06T20:25:55Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24341
Nominatiivsed funktsioonid eesti vanemaealistel: testi adapteerimine ja standardiseerimine
Tamm, Janne
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vahter, Liina, juhendaja
Ennok, Margus, juhendaja
magistritööd
nimetamine
keelelised võimed
testi standardiseerimine
Magistriprojekt kliinilises psühholoogias
Uurimustöö eesmärk oli välja töötada Eesti kultuurikonteksti sobiv nimetamistest, mis võimaldaks hinnata nimetamist erinevates kategooriates, koguda testi esialgsed normid vanemaealiste vanuserühmas ning võrrelda sooritustaset demograafiliste näitajatega. Lisaks uuriti nimetamisfunktsiooni ka definitsioonide järgi nimetamise ülesandega ning hinnati nimetamise seoseid teiste keeleliste funktsioonidega. Uurimuses osales 51 tervet inimest (27 naist ja 24 meest), vanuses 50-84, keskmise haridusega 12,5 aastat. Uurimustulemuses olulist seost nimetamistestide tulemuste ja demograafiliste näitajate vahel ei ilmnenud, kuigi tendents viitas hariduse ja üldise kognitiivse taseme mõjule ning definitsioonide järgi nimetamise testil ka vanuse mõjule. Nimetamistesti tulemused korreleerusid foneemilise voolavuse skoori ning seotud kõne efektiivsust näitava minutis öeldud infoühikute arvuga.
2010-05-25
2010-05-25
2010-05-25
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/14888
et
oai:dspace.ut.ee:10062/636222019-04-09T11:33:00Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Koerajuhi emotsionaalse seisundi ja võistlussoorituse seostest agility tiitlivõistlustel
Järvsoo, Gertrud
Visse, Marko, juhendaja
Rauk, Marika, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
võistluseelne ärevus
koerasport
agility
precompetition anxiety
dog sports
agility
Käesoleva töö eesmärkideks oli uurida, kuivõrd on seotud koerajuhi võistluseelne ärevus ja võistlussoorituse tulemused agilitys; kas teiste koeraspordialadega tegelemine annab tulemustes eelise nende ees, kes seda ei tee; kas eksisteerib seos alasse pühendumise ja koera võistlusjärgse premeerimise vahel. Võistluseelse ärevuse uurimiseks jagati osalejatele kohapeal vahetult täitmiseks Küsimustik I, ja hiljem pärast võistlusi täitsid osalejad interneti teel Küsimustiku II. Vahetult pärast sooritust filmiti võitluspaare finišialal kahe kaameraga selleks, et hinnata, kuidas koerajuhid koeri premeerivad. Uurimus viidi läbi 2017. aasta juunis toimunud Eesti agilitymeistrivõistluste raames kahe koeratõuga, milleks olid bordercollie´d ja Shetlandi lambakoerad. Uuringu tulemustest selgus tendents, et kõrgem võistluseelne ärevus pigem seostub parema soorituse ja kõrgemate tulemustega; statistiliselt olulisi seoseid ei leitud teiste koeraspordialadega tegelemise ja saavutatud võistlustulemuse vahel, samuti ka alasse pühendumise skoori ja koera premeerimise määra vahel.
2019-04-09
2019-04-09
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63622
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/572322019-02-06T22:49:29Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Perekondliku tausta ja noorukite väärtuste kujunemise vahelised seosed eesti asenduskodudes elavate noorukite näitel
Kandima, Lisette
Aavik, Toivo, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Schwartz’i väärtusteooria
PVQ-3R
asenduskodude noorukid
Schwartz’s value theory
PVQ-3R
adolescents in orphanages
Antud töös uuriti, kas perekondliku tausta ja 16–18aastaste noorukite väärtuste kujunemise vahel on seos. Selleks võrreldi asenduskodudes elavate noorte ja oma vanematega koos elavate noorte väärtusi. Töös lähtuti Schwartz’i väärtusteooriast. Uurimuses osales 69 noort, neist 34 elasid asenduskodudes ja 35 koos oma vanematega. Osalejad täitsid Väärtuste Portreeküsimustiku (PVQ-3R) ning ankeedi demograafiliste andmete kohta. PVQ-3R abil saadud vastused keskmistati ning gruppide väärtuste võrdlemiseks kasutati t-teste. Kokku püstitati kuus hüpoteesi, milles eeldati, et asenduskodude noored väärtustavad traditsioone, turvalisust ja konformsust rohkem kui oma vanematega elavad noored ning enesemääratlemist, saavutust ja võimu vähem kui oma vanematega koos elavad noored. Ükski hüpotees aga kinnitust ei leidnud. Töös arutletakse tulemuste võimalike põhjuste, töö puuduste ning tulevikuperspektiivi üle.
2017-07-17
2017-07-17
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57232
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/652922019-09-23T12:22:39Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Laste emotsionaalse enesetunde küsimustiku loomise pilootprojekt uuringu õpilaste interneti ja nutiseadmete kasutamine ning vaimne tervis raames
Kliit, Katarina
Laas, Kariina, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
lapsed
depressioon
ärevus
emotsionaalne enesetunne
children
depression
anxiety
emotional state
Laste ja noorte depressiooni ning ärevuse esmaseks hindamiseks ei ole head ja ühist mõõdikut. Pilootuuringu raames alustasin Laste emotsionaalse enesetunde küsimustiku adapteerimist, mis hindab laste depressiooni, ärevust, und ja väsimust viimase 30 päeva jooksul. Valim koosnes 282 (M = 128, N= 154) 3. klassi õpilasest ja 197 (M = 93, N= 103) 7. klassi õpilasest. 7. klassi valimil suurima tõepära meetodil ja kaldnurksel pööramisel läbi viidud faktoranalüüsil moodustus 4 faktorit, madalate kommunaliteetidega küsimused välja jättes moodustus 3 (mõlema analüüsi Cronbach’i α = -0.51). 3 klassi valimi moodustus esialgu 5 faktorit, paremaks võrdlemiseks määrasin moodustuma 3 (Cronbach’i α = -0.97). Ühe faktori selge eristumine motiveeris looma Laste emotsionaalse enesetunde lühiküsimustikku, kuhu valisin välja 12 küsimust kliinilise olulisuse ja kõrgete kommunaliteetide alusel. 7. klassil moodustus 1-faktoriline struktuur kõrge sisemise reliaablusega (Cronbach’i α = 0.92). 3. klassil moodustus 3-faktoriline struktuur, mille paremaks võrdlemiseks muutsin 1-faktoriliseks (Cronbach’i alfa= 0.84). Uuringu tulemusena alustasin Emotsionaalse enesetunde küsimustiku adapteerimist ning lõin küsimustiku lühiversiooni.
2019-09-23
2019-09-23
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65292
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/297502019-02-06T21:33:09Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Mis mõjutab üliõpilaste prognoosi eksamil saadavate punktide ja lõpphinde osas?
Nigulas, Siim
Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
eksamitulemuse prognoos
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida üliõpilaste sooritatava eksami eelnevalt
prognoositud tulemust võrdluses reaalse tulemiga. Uuringus osalejad ennustasid oma
hiljem saadavate punktide arvu ja lõpphinnet. Lisaks olid isikud enda, ja lähikondsed
nende kohta täitnud mitmeid enesehinnangulisi küsimustikke. Eelkõige oli sihiks välja
selgitada, et millest hinnangutase sõltus. Hinnangute andmise võimaliku objektiivsuse
mõttes kasutati Self-Criterion Residual (Paulhus & John, 1998) meetodit. Peamisteks
kriteeriumiteks, mis mõjutavad eksamitulemuste prognoosimist on isiksusejooned:
avatus kogemusele ning meelekindlus. Ka inimese väärtushinnangud on olulised, eriti
stimulatsioon, saavutused ja turvalisus. Võimalus muidugi jääb, et endiselt tegeldakse
mainekujundusega või proovitakse endale lihtsalt kõrgemaid eesmärke seada,
prognoosides paremaid tulemusi. Seda võib arvata seetõttu, et pea kõik katses osalenud
hindasid enda võimeid paremaks kui hiljem toimunud eksamid näitasid.
2013-04-06
2013-04-06
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/29750
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/953032024-02-14T22:23:34Zcom_10062_14985com_10062_6342col_10062_24340
Alternatiivsete terapeutide tegevuse mõju Eesti kutseliste psühholoogide kuvandile
Jamsja, Gerda
Vilk, Ann-Marii, juhendaja
Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
alternatiivsed terapeudid
kutselised psühholoogid
kuvand
alternative therapists
professional psychologists
image
Käesoleva töö eesmärkideks on uurida, kuidas alternatiivsete terapeutide kajastamine meedias mõjutab kutseliste psühholoogide avalikku kuvandit nende endi hinnangul ning milliseks hindavad kutselised psühholoogid mõju kliendiga seonduvatele aspektidele. Koostati Likert-tüüpi küsimustega veebiküsitlus. Valimisse kuulus 73 Eesti kutsesüsteemi poolt kvalifitseeritud psühholoogi. Leiti, et 67,1% vastanud kutselistest psühholoogidest tajuvad alternatiivsete terapeutide teemalistel meediakajastustel olevat osati või täielikult negatiivne mõju oma kuvandile. Samuti selgus, et 83,6% vastanutest pooldavad terminite “terapeut”, “psühholoog” ja “psühhoterapeut” selgemat reguleerimist. Leiti, et alternatiivsete terapeutide tegevus ei mõjuta enamike vastanute hinnangul kutseliste psühholoogide töömahtu. Antud valim hindab alternatiivsete teraapiate levimust oma klientide seas väheseks.
2024-02-14
2024-02-14
2024
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/95303
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
etdms///com_10062_14985/100