2024-03-29T00:50:55Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/260542021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Neli naiste linnamoelist jakki, inspireeritud 19. sajandi Põhja-Viljandimaal kantud jakkidest
Pook, Kersti
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Viljandimaa
Põltsamaa
Kolga-Jaani kihelkond
etnograafilised allikad
rahvarõivad
moeajalugu
pealisrõivad
kampsunid
rõivakomplektid
rõivaste konstrueerimine
katsenäidised
Käesoleva lõputöö teemaks oli uurida Põhja-Viljandimaal kantud naiste linnamoelisi jakke. Leitu põhjal valmistada tänapäeval kantavad jakid Põltsamaa Käsiteokoja perenaistele. Selleks uurisin kampsunite ja liistikute ning jakkide kasutamist Põhja-Viljandimaal Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pilistvere, Suure-Jaani, Viljandi ja Kõpu kihelkondades. Eesmärgiga välja selgitada ja kaardistada kampsunite ning jakkide kihelkondlikud eripärad, jälgides nende lõikelist iseloomu. Tutvusin Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate säilikutega ja kogusin andmeid Etnograafilisest arhiivist ja arhiivikogudes olevaid korrespondentide vastuseid.
Tööd koostades kaardistasin muuseumi materjali ja analüüsisin tulemusi. Üldise ülevaate saamiseks kirjeldan Lõuna-Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvate kampsunite, liistikute ja linnamoeliste jakkide eripära. Linnamoeliste jakkide tausta avamiseks puudutan Euroopa moe ajaloolist külge. Seejärel keskendun Põhja-Viljandimaa kihelkondades kantud kampsunite ja liistikute ning linnamoelistele jakkide kasutusse. Tegin kokkuvõtva analüüsi muuseumist leitud materjalidest ja kirjalikest allikatest leiduva info põhjal.
Töö praktilise osana õmblesin neli linnamoelist jakki, mis on inspireeritud just Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonnast Eesti Rahva Muuseumi kogutud linnamoelistest jakkidest. Oma praktiliste töödega jõudsin huvitavale ja esmalt ennastrahuldavale tulemusele, mis oli meelepärane ka minu tellijatele, Käsiteokoja perenaistele.
2012-07-11T08:01:21Z
2012-07-11T08:01:21Z
2012-07-11T08:01:21Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26054
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901842023-06-05T20:35:50Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel
Rebane, Karl Eik
Lätti, Priit, juhendaja
Rennu, Madis, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
sepanaelad
Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel.
Sintlid ja naelad – rauast olulised vahendid ehitamaks keskaegset puust laeva. Kuidas olid need kinnitusvahendid tehtud? Kuidas neid vahendeid õigesti kasutada? Küsimused, millele teadis vastust iga laevaehitusmeeskond keskajal. Võib eeldada, et need meeskonnad ehitasid laevu kindlates paikades, kus oli olemas selleks vajalikud vahendid. Võib eeldada, et sellistes kohtades kasutati ka mitme erineva laeva ehituseks samu tööriistu. Seega võivad tööriistajäljed aidata siduda erinevaid laevavrakke. Töö tarvis koguti andmeid kahelt Tallinnast leitud keskajast pärit laevavrakilt. Andmete kogumise meetodid olid eelkõige sintlite ning naelte mõõdistus ja visuaalne vaatlus. Oli esemeid, mille uurimiseks oli vaja need eraldada laeva kerest ja oli ka neid, mis tulid välja leidudena laeva sisemusest. Uurimistöö praktilises osas valmis laeva külje detail. Autor pani kokku ise valmistatud uuritavad metallesemed uuritava puitmaterjali plangutuse tüüpidega. Laeva plangutuse näidis on tehtud tammepuust ja kokku pandud sepikojas rauast tööproovidena valminud sintlite ja naeltega.
Võtmesõnad: nael, sintel, puulaev, merendus, keskaeg, arheoloogia, tööproov
2023-06-05T10:39:01Z
2023-06-05T10:39:01Z
2023-06-05T10:39:01Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90184
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901012023-06-05T08:09:46Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Rõika peeglivabriku tööliselamu
Raat, Martin
Välja, Leele, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
tööliselamud
Meleski klaasivabrik
2023-06-01T09:59:26Z
2023-06-01T09:59:26Z
2023-06-01T09:59:26Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90101
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/315652021-05-03T10:42:28Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Helmevööde valmistamise tehnoloogia ning arendamine Eesti muuseumikogude ainese põhjal
Kont, Ülli
Russak, Helve, juhendaja
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
käsitöö
vööd
helmed
käsitöötehnikad
museaalid
Helmetikandiga kaetud meeste nahkvööd moodustavad väikese, kuid põneva osa Eesti etnograafilisest pärandist. Ese on huvitav ja atraktiivne, kuid neid on vähe tutvustatud. Vöid leidub üle Eesti erinevates muuseumikogudes, kuid siiani ei ole analüüsitud nende tikkimise ja õmblemise erinevaid töövõtteid. Põhjuseks võiks tuua selle, et vööde valmistamiseks ei kasutatud vanale käsitööle omaseid traditsioonilisi koduseid materjale vaid müügikaupa – helmeid (Astel 1983: 104). Ka Soome etnograaf (hilisem Eesti Rahva Muuseumi direktor) I. Manninen on öelnud: „.....meeste helmestikandis vööd on kõik ostetud ja pakuvad meile sellistena vähe huvi.“ (Manninen 1927: 377).
19. sajandi alguses kasutasid eesti talunaised tikandite kaunistamiseks helmeid paljudel esemetel: tanudel, käistel ja taskutel, reeglina oli see naiste rõivaste kaunistusviis. Sellepärast mõjubki 19. sajandi keskpaigast levinud meeste helmetikandis vööde kandmistava üsnagi kummalisena.
Tänasel päeval on helmetööd jälle väga populaarsed. Kultuuripärandi tutvustamine läbi vanade töövõtete oleks minupoolne panus väärtustada esiemade käsitööd. A. Arelaid ja E. Jansen on öelnud: „Kultuuripärandi tundmaõppimine tähendab ühteaegu ise¬endale küsimuse esitamist: milline peaks olema minu edasiviiv osa?“ (Aarelaid, Jansen 1982, lk 79). Helmevöö on huvitav ja ilus ese, mis võiks tänapäeval uuesti kasutust leida.
2013-06-28T09:24:11Z
2013-06-28T09:24:11Z
2013-06-28T09:24:11Z
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31565
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901492023-06-02T20:35:52Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil
Vaabla, Janne
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
XIX sajandi lõpuks hääbus Eesti talupoja traditsioonilise rahvarõiva igapäevane kandmine. XX sajandil taaselustati see piduliku esinemisriietusena rahvuslikel pidustustel.
Magistritöö „Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil“ on ülevaade rahvarõivapärandit muutvastest ideoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest protsessidest. Kitsamalt on töös võetud vaatluse alla laste rahvarõivaste väljaarendamine 20. sajandil ja sajandi vältel toimunud muutused ning suurimad mõjutajad. Töö on jaotatud erinevaid ajaperioode käsitlevateks peatükkideks. Esimene osa vaatab tagasi rahvarõivaste kandmise aega otsides märke laste pidulikest kostüümidest. Teises peatükis on luubi alla võetud sajandi kolm suuremat perioodi, milleks on: 1) sajandi algus ja Eesti iseseisva vabariigi aeg; 2) II Maailmasõjajärgne periood ja noorte laulu- ja tantsupidude algus; 3) nõukogude režiimi lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Magistritöö tugineb rahvarõiva temaatikat käsitlevale kirjanduslikule allikmaterjalile kui mõjutajale ja tulemusi kajastavale fotomaterjalile. Töö teostamisel on vaadeldud varasemaid ideoloogiat käsitlevat materjali ning poleemikat kajastavat ajakirjandust. Töö lõppeesmärgiks avardada teadlikkust laste rahvarõivaste lõppematust arenguprotsessist
2023-06-02T13:30:44Z
2023-06-02T13:30:44Z
2023-06-02T13:30:44Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90149
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/416662021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Mereäärsed meestekampsunid - kollektsioon muuseumileidude ja erakogude ainetel
Laaneoja, Liina
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
kudumid
kampsunid
stilisatsioon
meesterõivad
rõivaste konstrueerimine
tootedisain
turundus
2014-06-10T11:09:44Z
2014-06-10T11:09:44Z
2014-06-10T11:09:44Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41666
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/823922022-06-09T08:39:37Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Tampsaviseinad ja nende ilmastikukindluse saavutamise problemaatika Eestis: krohvkatted
Tominga, Malvo
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
savi
ehitusmaavarad
saviehitised
ehitusmaterjalid
krohvimine
ilmastikukindlus
Saviehituse kõrghetk Eestis oli 1920.–30. aastatel, kuid II Maailmasõda ja järgnenud võõrvõim katkestasid selle ehitusviisi kasutuse. Põllumajanduslike väiketootmiste suurmajanditesse koondamine jättis paljud hooned kasutuseta, mistõttu hoonestu amortiseerus. Täna, maale elama suundumise uuel lainel, võetakse ette üha enam savihoonete renoveerimisi, kuid puudu on kompetentsist. Magistritöö autor võttis ette tampsavihoonete ilmastikukindluse problemaatika kaardistamise, et lahti mõtestada krohvkatete võimalikkuse savist seintel. Selleks töötati läbi eestikeelne saviehituse õppekirjandus, mis peamiselt oli kirjutatud Eesti Vabariigi ajal. Kirjanduses keskenduti materjalile ja ehitustehnikatele, millest tingitult valmisid tampsavihooned, mida täna renoveeritakse. Eesmärk oli mõista toonase ehitusmeistri kompetentsi ja valikute tagamaid. Materjali hindamise metoodikaid võrreldi ka ingliskeelses kirjanduses levinud nn field test’ga. Samuti uuriti õppekirjanduses käsitletud krohvimetoodikaid ja tampsavihoonete ajalooliste krohvkatete hetkeolukorda. Töö viimases osas kirjeldab töö autor enda isiklike katsetusi tampsavihoonete fassaadikatete taastamisel, mille käigus eksperimenteeriti savikrohvi stabiliseerimisega ja lubikrohviga. Lõpus tehakse kogunenud informatsiooni põhjal järeldusi ning pakutakse välja mõtteid teema edasiseks arenguks.
2022-06-09T08:39:01Z
2022-06-09T08:39:01Z
2022-06-09T08:39:01Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82392
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/654772023-02-08T10:33:13Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Ripp-pitserite nöörkinnitused 16. - 18. sajandist Eesti Ajaloomuuseumi pärgamendikollektsiooni põhjal
Lehtma, Karolina
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
2019-10-11T05:55:17Z
2019-10-11T05:55:17Z
2019-10-11T05:55:17Z
2011
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65477
est
openaccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/679072020-06-17T07:06:20Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Tänapäevaste võtetega valmistatud eesti meeste etnograafilised nahast peakatted
Mägi, Katre
Uus, Made, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
peakatted
ajalugu
nahkgalanterii
nahktooted
nahkrõivad
meesterõivad
õmblemine
Eesti
Käesolev lõputöö on järjeks autori seminaritööle „Eesti meeste etnograafilised nahast peakatted 18.–20. sajandi alguseni“ (Mägi, 2019). Lõputöös on kasutatud eelneva uurimuse käigus kirjeldatud mütside lõikejooniseid ja mõõte. Eesmärgiks on: 1) kontrollida mütsilõigete sobivust, 2) õmmelda valmis kümme eritüübilist peakatet, 3) kasutada nii tänapäevaseid, kui ka traditsioonilisi õmblusvõtteid ja materjale nii, et säiliks algupärane välimus.
Probleem : 1) meeste talviseid peakatteid pole piisavalt uuritud, 2) tänapäeval ei kanta rahvariiete juurde nahast talvemütse, 3) pole meeste nahast etnograafiliste peakatete valmistajaid.
Kahes esimeses peatükis antakse lühike ülevaade meeste talviste peakatete ajaloost ja kandmisviisidest. Kolmandas peatükis selgitatakse naha õmblemisega seotud mõisteid, nagu naha lihapool, parem pool, pahem pool, mütsisiilud, mütsipesa ja tuuakse välja töös kasutatud tingmärkide selgitused.
Neljas peatükk tutvustab nahaõmbluses kasutatavaid tehnikaid, nagu terasega õmblus, õmbluste viimistlemine, dubleerimine liimiriidega.
Viiendas ja kuuendas peatükis antakse ülevaade mütside õmblemisel kasutatud materjalidest ja töövahenditest. Mütside õmblemisel on taaskasutatud vanu nahkrõivaid, mantlikraed ja praaknahku, õmblemiseks linasest lõimejääke. Välistel mütsidetailidel on kasutatud värvimata pruuni karvaga lambanahka, sest see mõjub loomulikumalt, kui tööstuslikult värvitud nahk. Asendamatud töövahendid on korralikud nahanõelad, karusnaha lõikamise nuga, tangid, sõrmkübarad ja nahaõmblusmasinad. Mütside lambanahksed voodrid ja karusnahast detailid on õmmeldud enamasti karusnahamasinal, see kiirendab oluliselt toote valmimist.
Seitsmes peatükk kirjeldab nahkmütside valmistamiseks vajalikke eeltöid.
Järgnevad peatükid mütside valmistamise kirjeldustega, kus igale mütsile on pühendatud eraldi peatükk. Kõik peatükid on varustatud rikkaliku pildimaterjali ja joonistega.
Praktilise tööna valmis kümme erinevat nahast meeste peakatet, kasutades nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid õmblusvõtteid ja vahendeid.
2020-06-15T06:15:48Z
2020-06-15T06:15:48Z
2020-06-15T06:15:48Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67907
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530362021-05-03T10:42:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Kuusalu kihelkonna vanem pulmakombestik ja selle taasloomine tänapäeval
Veersalu, Liis
Jõeste, Kristi, juhendaja
Õunapuu, Piret, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
magistritööd
pulmakombed
Kuusalu kihelkond
Käesolev magistritöö „Kuusalu vanemad pulmakombed ja nende taasloomine tänapäeval“ on olnud ajendatud huvist suurendada tänases pulmamaastikus pärimuslike pulmade osakaalu enda kodukihelkonna näitel. Oma uurimuse kaudu annan hoo Kuusalu kihelkonna vanema pulmakombestiku taasloomisele ning soovin huvi selle korraldamise vastu abiellujate seas laiendada eelkõige läbi eeskujude andmise. Teema reaalse rakendamise teeb keerulisemaks asjaolu, et siin paikkonnas on ajalooliste sündmuste ning ühiskonna muutumise koosmõjul vanemate pulmakommete kasutamise järjepidevus katkenud. Kohaliku pulmakombestiku uurimise allikmaterjal põhineb Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele. Lisaks koduloo-uurija G. Wilbergi uurimusele 1913. aastast ning H. Tampere ülestähendustele aastast 1938. Kuusalu kihelkonna vanemate pulmakommete taasloomisel toetun enda ning teiste praktikute kogemusele pärimusliku pulma loomisel. Käsitlen oma töös Kuusalu kihelkonna pulmakombestikku 19. sajandil. Loomaks silda tänapäeva ja kahe sajandi taguse perioodi vahel analüüsisin enda töös ka muutusi Kuusalu kihelkonna pulmakommetes 20. sajandil ning kaardistasin pulmamaastikku Eestis tänasel hetkel.
Enda magistritöös „Kuusalu kihelkonna vanem pulmakombestik ja selle taasloomine tänapäeval“ uurisin Kuusalu kihelkonna vanemaid pulmakombeid ja erinevaid pulmaesemeid ning soovin neid tänapäevases pulmakorralduses kasutada. Minu teemakäsitluse teeb keerulisemaks asjaolu, et taasloon kohalikke pulmakombeid paikkonnas, kus pärimuslike pulmade järjepidevus on katkenud.
Magistritöö eesmärgina valmis esmane tööversioon ehk projekt, mille alusel on võimalik korraldada pärimuslikku pulma tänapäeval. Selle juurde valmisid ka pruudi veimevakk, pruutpaari riided ning teised pulmas tarvilikud esemed. Käesolev töö on alustalaks tulevikus antud teemas veel põhjalikumalt edasiliikumiseks. Spetsiifilisemate alateemadega nagu pulmalaulud või -tantsud põhjalikumalt ma oma magistritöös ei tegelenud. Põhjuseks on minupoolne mitte piisav pädevus neis valdkondades, ajalise ressursi piiratus ning ka asjaolu, et väljatoodud teemad on oma mahukuselt potentsiaalsed eraldiseisvad magistritööd. Neis teemades teen Kuusalu kihelkonna pärimuspulma loomise juures koostööd professionaalidega.
Kuusalu kihelkonna vanem pulmakombestik on üldjoontes sarnane Eesti ning täpsemalt Põhja-Eesti teiste kihelkondade pulmatraditsioonidega. Üks suuremaid erinevusi on uju mittekasutamine ehk Kuusalus ei peidetud pruuti teekonnal pruudikodust peiukoju sõba alla. Selle kombe eesmärk oli kaitsemaagiline. Kuusalus on aga pulmade juures suurt rõhku pandud pruudi valmistatud esemetele. Pruut pidi lisaks veimevakale ning kingitustele pruudipõlves valmis jõudma ka uhkelt kaunistatud ning kirjatud pruutvaiba, millega kaeti pruutkirst. Pulmategelastest olid Kuusalus samad rollitäitjad, mis teistes lähemates kihelkondades. Kuusalus aga ei olnud mitut pruuttüdrukut ja peiupoissi, vaid pigem üks esindaja. Kuusalus oli valdav kaheotsaga pulm, ehk pulm liikus pruudikodust peiukoju. Pruudipoolsete pulmaliste ehk vakarahva esindaja oli kaasanaine ning peiupoolsete pulmaliste ehk saajarahva esindaja isamees. Pulmas oli tähtsal kohal ka pillimees ning pulmalaulikud. Pulmad kestsid minimaalselt kolm päeva. Sama oluline, kui pulmad ise, olid kõik ettevalmistused – kosjad, kihlused ning pruudipõlves kogukondlik annivaka valmistamine.
Tänapäeval pärimuspulma taasloomist planeerides oli oluline tajuda tervikut – lisaks kombestiku ning esemelise poole ettevalmistamisele tuli arvestada ka ühiskondade lõhega. Keskkond, millest taasloodavad pulmakombed pärinevad, oli väga erinev tänasest päevast. Muutunud on kombelisus ning abiellumise eesmärk. Samuti on inimestel pigem kadunud vajadus ning seega ka oskused ise käsitööd valmistada. Eraldi kitsaskoht on ka asjaolu, et pulmades osalevad inimesed ei ole kursis vanemate traditsioonidega ning võivad sel moel jääda pigem passiivse pealtvaataja rolli. Tänapäevase pärimusliku pulma loomise õnnestumise aluseks on kõikide pulmategelaste teemasse pühendamine.
Olen lootuses, et valminud magistritöö jääb aluseks edaspidistele sügavamatele kitsamateemalistele uuringutele. Samuti ootan, et liikumalükatud idee korraldada Kuusalu kihelkonna pärimuslikku pulma tänapäeval läheb edukalt edasi ning nakatab oma ehedusega mitmeid tulevasi abiellujaid ning see osa meie pärandist tõesti taaselustub.
2016-08-17T07:13:03Z
2016-08-17T07:13:03Z
2016-08-17T07:13:03Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53036
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/260482021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid abuveste
Järvesaar, Aili
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Muhu
rahvarõivad
vestid
heegeldamine
etnograafilised allikad
katsenäidised
rõivakomplektid
Lõputöö "Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid Muhu- abuveste" olen saanud inspiratsiooni huvist Muhu heegelduste vastu. Olen väärtustanud kogu saare värviilu ja elementide rohkust, mida on selgelt märgata kogu muhulaste rahvariiete juures. Muhulaste fantaasiarikkus heegeldamise juures, kus nad on suutnud mängu panna kõik oma oskused, on teinud nad üheks eripärasemaks paikkonnas Eesti rahvakunstis.
Käesolev lõputöö on jagatud kaheks osaks. Esimene teoreetiline osa kirjeldab heegeldamise ajaloost, heegeldamise, kui ühe tehnoloogiliselt huvitava käsitöötehnika jõudmist Muhu saarele. Töö kirjeldab abuvestid tehnoloogilisi iseärasusi. Toob välja Eesti Rahva Muuseumis ja Muhu Muuseumis asuvad etnograafilised Muhu abuvestid. Oma töös olen vaadelnud just heegeldatud abuveste.
Oma diplomitöökirjalikus ehk uurimuslikus osas püüdsin saavutada kahte eesmärki- uurida, milliseid heegeldatud abuveste 20. sajandi algusaastal valmistati ning kuidas jõudis abuvestide aeg Muhu saarele. Uurimusest ei saanud teine eesmärk täidetud, vähese materjali kättesaadavuse suhte. Seevastu keskendusin oma töös rohkem tehnoloogilisele poolele. Tõin töös välja olemasolevate vestide fotod, mustrid, et võimalusel taaselustada abuvestide kasutusele võtmist.
Lõputöö praktilise eesmärgina valmis kollektsioon linaseid Muhu- ainelisi abuveste. Abuvestide kavandamisel lähtusin etnograafiliste esemete värvivalikut ja kuju arvestavalt. Luues sellega kaasaega sobiva rõivaeseme. Kogu kollektsioon on inspireeritud Muhu värvilistest ja mitmekesistest heegeldatud abuvestidest.
Lõputöö praktilist osa toetavad etnograafilised esemed fondides, lisad- fotod, joonised, kavandid ja tööproovid. Töö teoreetilise osa suureks abiliseks on autorite Anu Kabur, Anu Pink ja Mai Meriste raamat "Meite Muhu Mustrid", mis julgustab leidma tehnoloogilisi lahendeid taaselustamaks esivanemate oskust, luues enda ümber midagi väärtuslikku.
2012-07-11T07:47:10Z
2012-07-11T07:47:10Z
2012-07-11T07:47:10Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26048
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/696602021-09-30T10:28:27Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Vanapärase naiste peakatte linuka valmistamise tehnoloogia, kandmine ja Kolga-Jaani 18. sajandist pärit linuka rekonstrueerimine
Kivisild, Eda
Raud, Inna, juhendaja
Jürgen, Tiina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
peakatted
naisterõivad
rahvarõivad
rekonstrueerimine
Kolga-Jaani kihelkond
Lõputöö raames on uuritud ja kaardistatud muuseumides olevad linukad, uuritud linuka valmistamise tehnoloogiat ja töövõtteid ning selle põhjal on rekonstrueeritud Kolga-Jaani valge tikandiga linukas 18. sajandist. Rekonstruktsiooni aluseks ERMi kogus olev linukast valmistatud lahtkrae.
2020-09-28T08:22:22Z
2020-09-28T08:22:22Z
2020-09-28T08:22:22Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/69660
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/643642020-08-24T06:16:21Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Külakiige ehitamine Puskusse
Aatonen, Marko
Välja, Leele, juhendaja
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loov-praktiline lõputöö käsitleb külakiige valmimist Puskusse, Läänemaale. Töös andis autor põgusa ülevaate külakiige ajaloost ja kaardistas olemasolevad neljavõlliga kiiged Hiiumaal. Hiiumaal kogutud teabe põhjal loodi ja täiustati püstitatud kiige konstruktsiooni, arvestades ka kliendi soove ja mõtteid. Leiti konstruktsioonile sobivad materjalid ning külakiige ehituseks optimaalne ehitustehnoloogia ja -teostus.
Käesoleva lõputöö esimene osa kirjeldas uurimistöö kulgu, kus autor käsitles eelinfo hankimist tööde teostamiseks. See hõlmas kogutud taustinformatsiooni, olemasolevate kiikede kaardistamist, kliendiga suhtlust ja materjali valikut.
Teises osas tehti ülevaade kiige ehitusprotsessist, vundamendist-katuseni. Selles osas kajastus ehitustehnoloogia valik, kiige detailide valmistamine, ühenduste arendamine, paigaldamine ja katuse loomine.
Külakiikesid iseloomustab eriilmelisus ja erinevad mahud, küll on neil kõigil läbivaks tunnuseks nende võimekus suurt seltskonda/kogukonda kiigutada ning ikka ja jälle inimesi kokku kutsuda. Töö raames sai luua uue külakiige, vaadeldes teiste kiige ehitajate töid ning loodetavasti õpitud nende vigadest. Uut külakiike rajades õnnestub ehk elus hoida kiikumise ja kiige paigaga seonduvat kombestikku.
Ehitustraditsioonid on ajas muutuvad, autor pakub oma lõputöös ühte paljudest võimalikest lahendustest külakiige ehituseks.
2019-06-14T11:51:19Z
2019-06-14T11:51:19Z
2019-06-14T11:51:19Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64364
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901502023-06-02T20:36:22Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Akordion eesti rahvapillina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina
Ahk, Koidu
Uppin, Juhan, juhendaja
Steinbach, Kadri, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt „Akordion eesti rahvapilllina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina” tutvustab akordioni kui rahvapilli mängustiili ja repertuaari kujunemist alates instrumendi ilmumisest 20. sajandi alguses kuni tänapäevani välja.
Esimeses peatükis käsitletakse akordionit eesti rahvapillina, antakse ülevaade akordioni ajaloost ja repertuaari kujunemisest, kirjeldatakse rahvapärase mängustiili tunnuseid. Rahvapärase akordionimängu uurimise allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi fonoteegist pärit digitaliseeritud akordioni/bajaani helifailide kogu. Uurimistöö rõhutab rahvapärast akordionimängu kui tänapäeval veel elus olevat traditsiooni ja ka kui olulist osa akordioni ajaloos. Teises peatükis vaadeldakse akordioni kasutusala tänapäevase pärimusmuusika instrumendina. Tööst saab lugeda, kuidas kujuneb muusikust pärimusmuusik, tutvustatakse pärimusmuusiku loovuurimuslikke meetodeid, kirjeldatakse autori loomingulist protsessi, mille sisuks on vanemate rahvapillide repertuaari stiilitundlik esitamine akordionil. Rahvapillide repertuaar on kättesaadav folk.ee/noodikogus.
Magistriprojekt kulmineerus magistrikontserdiga, kus autor mängis vanemate rahvapillide, torupilli, viiuli ja teppo-tüüpi lõõtspilli esitusi akordionil.
2023-06-02T13:41:13Z
2023-06-02T13:41:13Z
2023-06-02T13:41:13Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90150
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/743712021-09-30T10:22:53Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Granulatsiooni tehnoloogiast inspireeritud ehtekomplekt
Pettai, Janis
Varkki, Harvi, juhendaja
Tuum, Kirsti, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Janis Pettai lõputöö „Granulatsiooni tehnoloogiast inspireeritud ehtekomplekt“ annab ülevaate granulatsiooni ajaloost ehtekunstis. Praktilises osas valmistatakse sama tehnoloogiat kasutades ehtekomplekt paarile. Ehtekomplekt „Paar“ lähtub kolmnurgast kui mehe ja naise sümbolist ning müstilisest lõpmatusest.
Komplekt koosneb neljast ehtest, mis on kujundatud ühtses vormikeeles moodustades terviku. Eheteks on kaks ripatsitega kaelaketti ja kaks käeketti. Ehted on justkui sarnased, kuid samas erinevad nüansside poolest.
Ehtekomplekti loomeloos seostatakse ehteketid suletud ringiga, millel pole algust ega lõppu. Autor uurib müstilise lõpmatuse juuri, leides need Vana-Egiptuse animistlikust usundist.
Kirjalikus osas antakse ülevaade ka ehete valmistamise tehnilisest poolest. Detailselt on kirjeldatud kogu praktilise osa tegemiseks kasutatud töövõtteid ning lisatud autori analüüs töö käigust
2021-09-30T09:46:10Z
2021-09-30T09:46:10Z
2021-09-30T09:46:10Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74371
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/653682021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Koopia vanematüübilisest Helme sõbast
Ruusmaa, Lagle
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rõivastus
pealisrõivad
naisterõivad
sõbad
käsitöö
tekstiilitööd
kangakudumine
Helme kihelkond
2019-10-03T09:22:22Z
2019-10-03T09:22:22Z
2019-10-03T09:22:22Z
2004
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65368
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/639752021-05-03T13:18:07Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
1860.-1940. aastate Ruhnu silmkoeliste kinnaste kogum Eesti muuseumides: mustrid ja värvikombinatsioonid
Rosenthal, Maris
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
silmuskudumine
kindad
kindakirjad
mustrid
muuseumikogud
Eesti
Ruhnu
2019-06-06T06:25:07Z
2019-06-06T06:25:07Z
2019-06-06T06:25:07Z
2011
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63975
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/259552021-04-30T08:50:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Harjumaa põimevaipade kompositsioonilised tüübid 19. sajandil – 20. sajandi 30-ndatel aastatel. Koopiavaip Eesti Vabaõhumuusemile
Vetsa, Karin
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
põimevaibad
Harjumaa
19. saj
20. saj. 1. pool
vaibakunst
katsenäidised
koopiad
Karin Vetsa töös on uuritud ajaloolisel Harjumaal 19. sajandil ja 20. sajandi alguskümnenditel levinud põimevaipade kompositsioonilisi tüüpe. Vaatluse alla on võetud 221 Eesti muuseumitest ja erakogudest leitud naast- ja pindpõime ning nendega kombineeritud tehnikates vaipa. Uurimustöö keskse probleemina on püütud välja selgitada olemasolevaid seoseid vaipade kompositisooniliste tüüpide ja kihelkondliku päritolu vahel.
Kaardistatud vaibad jaotusid kahte suuremasse rühma: piiramata ja piiratud pinnajaotusega vaibatüübid. Piiramata pinnaga vaibarühma liigitusid triibustiku- ja ruudustiku-põhised vaibad. Piiratud e suletud pinnajaotusega vaibarühm jagunes ühtlase keskväljakuga ja kontsentrilise kompositsiooniga allrühmaks. Töö tulemusena selgus, et ilmnesid piirkondlikud eripärad vaipade kompositsioonitüüpides – neid eripärasid on töös ka tutvustatud.
Praktilise tööna teostati vaibakomplekt, mis koosnes Eesti Rahva Muuseumis leiduva Nissi kihelkonna pindpõimevaiba eeskujul valmistatud koopiast Eesti Vabaõhumuuseumile ja samas koloriidis lihttriibulisest vaibast tänapäevasesse interjööri. Töös kirjeldatakse telgedel kootud vaibakomplekti valmistamiskäiku, antakse ülevaade aja- ja materjalikulust.
2012-06-28T10:46:36Z
2012-06-28T10:46:36Z
2012-06-28T10:46:36Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25955
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901722023-06-08T08:15:27Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Mulgi tanude tikanditest inspireeritud kaunistustega tänapäevaste suvekleitide kollektsioon
Jaska, Külli
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töös antakse ülevaade Mulgi tanudest ning nende kandmisviisidest. Käsitletakse
kollektsiooni kavandamise ning valmistamise protsessi ning selgitatakse milliste
omaduste põhjal on tehtud kanga valik. Põhjendatakse motiivide valikut ning
tutvustatakse käsitsi tikitud motiivi teekonda tikandifailini ning sealt edasi masinaga
väljatikkimiseni. Lõpuosa puudutab kleitide ning tikandite viimistlust.
Märksõnad: Mulgi tanu, Mulgi naise peakate, Mulgi tikand, Mulgi tanu äärekirjad,
linane kleit, Mulgimaa, linane, masintikand
2023-06-05T08:21:46Z
2023-06-05T08:21:46Z
2023-06-05T08:21:46Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90172
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/470762021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Posti talu laohoone põhiprojekti koostamine
Jartsev-Moont, Jürgo
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Buddell, Ats, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
laod
küünid
talurahvaarhitektuur
projekteerimine
projektid (tehn.)
Jõgevamaa
2015-06-13T09:37:13Z
2015-06-13T09:37:13Z
2015-06-13T09:37:13Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47076
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/315932023-05-18T21:00:00Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630oai:dspace.ut.ee:10062/823882022-06-09T08:18:34Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest
Kull, Tiina
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
rahvarõivad
eesti
särgid
Magistritöö “Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest” täidab tühimikku eesti rahvarõivaste õmblemise traditsioonides. Pärandtehnoloogilist esemeuurimust kasutades uuriti 154 nööbiliistuga särki Eesti Rahva Muuseumis. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Neist esimeses antakse ülevaade kõigest, mis on seni teada nööbitava esikinnisega särgist. Töö teises osas kirjeldab autor lähemalt tehtud esemeuurimust, täpsustab ja põhjendab valimi moodustamist ning selgitab põhjalikult lahti töö meetodi. Valimi moodustunud 154 särgi põhjal saab öelda, et muuseumis on sajandi jagu särke, vanim neist valmistatud juba 1840. aastal ning uuem sada aastat hiljem. Nööbiliistuga särke on väga palju kogutud Muhust ja Läänemaalt, ülejäänud Lõuna-Eesti kihelkonnad on ühtlaselt, aga hõredalt kaetud. Särkide juures võib täheldada, et 1890. aasta paiku toimuvad mitmed olulised muudatused: hakkab kaduma kaenlalapp, üha rohkem kasutatakse särkide valmistamisel puuvillast kangast ning õlalapid asenduvad passe ehk klatstükiga. Veel võib märgata naistesärgi rinnalõhiku sisselõike lühenemist. Uuritud valimi põhjal töötas autor välja kuus nööbiliistu tüüpi: ette volditud kimbuga nööbiliist, taha volditud kimbuga nööbiliist, kroogitud kimbuga nööbiliist, nöörvoldiga nööbiliist, rinnalapiga nööbiliist ja viimasena rinnalapi ning nabalapiga nööbiliist. Kolmandas sisupeatükis tõmbab autor joone rahvarõivaste ja linnamoelise rõivastuse vahele. Analüüsides rahvarõivaid kui kultuurilist konstruktsiooni ning jõuab rahvarõivaste määramise mudelini.
2022-06-09T08:17:18Z
2022-06-09T08:17:18Z
2022-06-09T08:17:18Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82388
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/257922021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Ruhnu meeste rõivastus 20. sajandi I poolel. Rõivad jaala kaptenile
Vähi, Külli
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Lõputöö aluseks on Rannarootsi Muuseumi tellimus ja see koosneb teoreetilisest uurimusest ning praktiliselt teostatud rõivakomplektist. Teoreetilises pooles antakse lühiülevaade rannarootslaste asustusest Eesti aladel alates 13. sajandist, samuti Ruhnu kihelkonna eripäradest. Põhjalikumalt käsitletakse ruhnu mehe rõivastuse üksikesemeid nii igapäeva- kui pidulikus rõivastuses. Rohkelt on lisatud illustreerivat fotomaterjali eesti muuseumidest. Eraldi peatüki moodustab praktilise töökäigu kirjeldus. Lisades on ära toodud ajaloolised fotod, täielik ruhnu meeste rõivaesemete nimekiri eesti muuseumides, Põhjamaade Muuseumis ja Soome Rahvusmuuseumis, praktilise töö materjalinäidised ja fotod, lõikeskeemid ja lõiked. Lõputöö võimaldab saada ülevaate ruhnu meeste rõivastustraditsioonidest 20 sajandi algul ning annab vajalikud praktilised juhised ühe rõivakomplekti valmistamiseks.
2012-06-12T11:00:43Z
2012-06-12T11:00:43Z
2012-06-12T11:00:43Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25792
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/641182019-06-10T11:42:34Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Õigeusu kirikutekstiilide sümboolika, vanus ja tehnoloogia Lääne-Eesti ja Tallinna kirikute näitel
Sepper, Madli
Tüür, Kadri, juhendaja
Raabe, Marju, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
kirikutekstiilid
ajalugu
religioosne sümboolika
õigeusu kirik
Madli Sepperi magistritöö pealkirjaga “Õigeusukiriku tekstiilide sümboolika, vanus ja tehnoloogia Lääne-Eesti ja Tallinna kirikute näitel” käsitleb õigeusukiriku tekstiilide sümboolikat ja Eesti õigeusu kiriku tekstiilide periodiseerimist tehnoloogia ja materjalide põhjal. Andmed on pärit kvalitatiivsest uuringust, mis viidi läbi 17 EAÕK koguduses, kus uuriti 735 esemekomplekti või üksikeset. Uuringu tulemusena selgus, et Eesti õigeusukirikutes olevad tekstiilid saab arvestades majanduspoliitilist olukorda süstematiseerida nelja ajajärku. Tsaariaegsed tekstiilid, kahe maailmasõja vahelise aja tekstiilid, nõukogudeaegsed ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aegsed tekstiilid.
Enamik tsaariaegseid tekstiile on tellitud Venemaa vabrikutest. Sel ajal kasutati naturaalseid materjale: puuvilla ja siidi, nendest valmistatud brokaati ja sametit, muareed, glasseed, sametbrokaati. Kirikutekstiilid olid õmmeldud kallistest kangastest. Osa tekstiile kaunistati tikanditega. Kristuse surikujusid ja kirikulippe ka kirjutati (maaliti). Õmblustehnoloogiatest olid levinud nöörkandiga ääristatud tekstiilid, kusjuures tsaariaegne kant on alati sametist ning lõigatud lõimesuunas; põhiriidest moodustuva kandiga tekstiilid ja käsitsi õmmeldud voodrist moodustuva kandiga tekstiilid.
Kahe maailmasõja vahel toodeti Eesti vabrikutes küll spetsiaalseid kunstsiidist kirikutekstiilide kangaid, kuid õmblemise pidi iga kogudus ise organiseerima. Kui tsaariajal olid varasemad tekstiilid õmmeldud käsitsi, siis kahe maailmasõja vahelisel ajal valmistatud preestrirüükomplektid olid õmmeldud masinaga.
Nõukogudeajal saadi kirikutekstiile nii Venemaalt (Sofrino vabrikutoodang) kui ka valmistati kohapeal käsitsi, kasutades käepäraseid materjale. Säilinud on nii oma-aegsetest kalleimatest ja moodsaimatest kangastest (brokaat, krimpleen) valmistatud tekstiile kui ka kõige odavamatest kangastest (sits, flanell) või vanadest esemetest ümber tehtud kirikutekstiile.
Tänapäevased kirikutekstiilid on tellitud peamiselt vabrikukataloogidest. Väga vähe on kohalike käsitöömeistrite tööd. Kõikidel perioodidel on edasi kasutatud eelnevate perioodide tekstiile.
2019-06-10T11:38:02Z
2019-06-10T11:38:02Z
2019-06-10T11:38:02Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64118
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530452021-05-03T10:42:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Ajaloolise ainese käsitlemise suunad ja võimalused traditsioonilise linase särgi valmistamise õpetamisel
Palumets, Ülle
Raud, Inna, juhendaja
Tuubel, Virve, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
magistritööd
rõivastus
rahvarõivad
särgid
rekonstrueerimine
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada traditsioonilise linase särgi valmistamise tööprotsessi sarnasused ja erinevused võrreldes ajaloolise algmaterjaliga, analüüsida tehtavate valikute aktuaalsust ning õppevormi võimalikku mõju tööprotsessis tehtavatele valikutele.
Töö koosneb viiest peatükist. Uurimistulemused on esitatud tööprotsessi kirjeldava ülevaatena ja uurimise käigus valminud särkidena. Praktilise tööna valmis kuus linast särki: Harju-Jaani naisesärk, kaks Vändra lapsesärki, Nissi meestesärk, keskaegne alussärk ning muinasaegne särk.
Uurimise käigus osalesin neljas õppevormis – rahvarõivakool, õpe käsitöömeistri juures, hansarõivaste valmistamise kursus ning muinasaja taaskehastajate klubiline tegevus. Koolitustel käsitleti traditsioonilise rahvarõivaperioodi, keskaegse ning muinasaegse rõivastuse sh traditsioonilise linase särgi õmblemist. Kasutatud etnograafiline meetod võimaldas praktilise tööprotsessi käigus detailselt kogeda erinevate õppevormide ajaloolise ainese kasutamise suundumusi ning võimalusi. Töö käigus olen läbitud tööprotsessid kirjeldanud ning analüüsinud võrdluses ajaloolise ainese ning õppevormist tulenevate võimalustega.
Uurimistöö tulemusel saab järeldada, et koolitustel lähtuti õpetuses ajaloolisest ainesest − etnograafilisest esemelisest algmaterjalist, ajaloolistest kirjeldustest ja teiste teadusharude uurimistulemustest, aga alati ei rakendatud särkide õmblemisel ajaloolisi töövõtteid. Särkide õmblemisel ei ole enamasti võimalik kasutada originaalesemetele sarnaselt käsitsi telgedel kootud linast kangast, see tuleb olude sunnil asendada vabrikukangaga. Vabrikukanga teistsugused omadused tingivad muutused nii tikkimisel kui õmblemisel. Mõned ajaloolised töövõtted ei ole vabrikukanga kasutamisel võimalikud.
Traditsioonilise linase särgi õppeprotsessis on oma roll õpetamise erinevatel teguritel. Lühiajalised kursused ja õppevormid, millel on kindlaks määratud õppeperioodi jooksul väga suur maht, ei anna osalejale piisavalt võimalust ajalooliste algmaterjalide uurimiseks ja traditsiooniliste töövõtete katsetamiseks ning rakendamiseks. Sellisel puhul kujunevad juhendajatel välja kindlad töövõtted, mille rakendamine tagab rõiva õmblemise õnnestumise.
2016-08-17T08:13:20Z
2016-08-17T08:13:20Z
2016-08-17T08:13:20Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53045
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/567642021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Rollimängu raudrüü
Matiisen, Kaur
Reino, Mart, juhendaja
Puciriuss, Edvards, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
üliõpilastööd
metallikunst
turvised
sepistamine
valu (tehn.)
rollimängud
Kaur Matiiseni lõputöö eesmärgiks oli luua rollimänguks sobiva turvise komplekt ning selle läbi omandada metallmaterjali „tõstmise“ (inglise keeles „raising“) ja muid turvisetegemiseks vajalikke tehnoloogiaid. Rohmakale mäekolli karakterile larpiks ehk päriselu-rollimänguks valmisid terasplekist kiiver, kindad ja kürass.
Peamised kasutatud vormitöö tehnoloogia esemete valmistamiseks olid „tõstmine“, „kaussilöömine“ ja sepistamine. Autor leiab, et turviste sepistamist, kui kunstivormi peaks tänapäeval rohkem austama. See õpetab käsitöölist väga palju ning seetõttu ei tohiks seda metallitöö vormi unustada
2017-06-15T15:03:10Z
2017-06-15T15:03:10Z
2017-06-15T15:03:10Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56764
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/743722021-09-30T10:22:18Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Sõnumiga sõrmused
Tiikoja, Tiia-Mai
Ikkonen, Indrek, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Tiia-Mai Tiikoja lõputöö „Sõnumiga sõrmused“ eesmärgiks on näidata, et sõrmus pole ainult metall ja vääriskivid, vaid see on alati kandnud endas sõnumit, mis jõuab meieni vormi, materjali ja meistri oskuste kaudu. Vaatamata tänapäevasele tehnoloogia arengule ja näiteks 3D-printimise võimalustele valmistatakse sõrmuseid ikkagi ka käsitsi traditsioonilisi töövõtteid kasutades. Meister peab tundma erinevaid materjale, omama tehnoloogilisi ja praktilisi oskusi. Eestis on jätkuvalt nõudlust unikaalehte järgi. Tahetakse ainulaadse kujunduse ja temaatikaga ehteid. Nii luuakse koos meistriga sobilik ja ainulaadne intiimne ehe, mida ei saa võrrelda poes müüdava masstoodanguga.
Lõputöö koosneb kolmest peatükist, mis hõlmavad endas nelja erinevat tüüpi sõnumiga sõrmuse (abielusõrmus, kihlasõrmus, harisõrmus ja pitsatsõrmus) ajaloolist ülevaadet, töö autori enda visiooni kõigist lõputöös välja toodud sõrmustest koos kvalitatiivse uuringuga ning praktilise osa sõrmuste valmistamise kirjeldust. Praktilise osana valmis kuus sõnumit kandvat sõrmust, mis kõik on tehnoloogiliselt erineva ülesehitusega. Fotod valminud sõrmustest on esitatud töö lisas
2021-09-30T09:49:21Z
2021-09-30T09:49:21Z
2021-09-30T09:49:21Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74372
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/640772019-06-10T09:32:53Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Paistu Maarja kiriku palveküünalde hoidja
Rist, Andre
Niitvägi, Väino, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
kirikud (hooned)
sisustus
sepised
küünlajalad
Andre Risti loov-praktiline lõputöö „Paistu Maarja kiriku palveküünalde hoidja“ jälgib Paistu Maarja kiriku tellitud palveküünalde hoidja valmimist visandamisest valmisobjektini, tuues välja kirjalikus pooles ka kiriku ajaloo ning tellimuse disaini inspireerinud sümbolid.
Töö jaotub neljaks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse kiriku ajalugu andmaks ülevaadet ruumist, kuhu hoidja valmistati. Teises peatükis kirjutatakse kahe sümbolist - kolmnurgast ning Neitsi Maarja kujutisest, mida on kasutatud hoidja disainis. Kolmandas peatükis kirjeldatakse kümnes alapeatükis praktilise osa valmimise protsessi ideest kuni lõpliku palveküünalde hoidjani. Tööprotsessi käigus esinenud vigadest ning järeldustest antakse ülevaade lõputöö viimases peatükis.
Töö praktilise osana valminud palveküünalde hoidja sobitub autori arvates Paist kirikusse nii visuaalselt kui ka temaatiliselt.
2019-06-07T13:34:43Z
2019-06-07T13:34:43Z
2019-06-07T13:34:43Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64077
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423672021-04-30T10:30:24Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Rekonstruktsioon Siksälä naiste peapärjast
Rätsepso, Signe
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
etnograafilised allikad
irdmuistised
peakatted
pärjad
rekonstruktsioon (aj.)
Siksälä
Võrumaa
Lõputöö eesmärgiks oli lähemalt uurida Siksälä peapärgade valmistamise tehnilisi võtteid ja nende võimalikke kandmisviise. Selleks rekonstrueerisin matusest CCXX leitud peapärja, püüdes võimalikult täpselt taastada selle algset välimust. Kuna originaalpärja näol on tegu arheoloogilise materjaliga, mis ei ole terviklikult säilinud, võtsin teatud pärjaosade taastamisel eeskujuks aga mõne teise sarnase peapärja vastavad osad.
Peapärja rekonstrueerimisel tuli ilmsiks uusi tehnilisi võtteid ning töö käigus tuli lahendada mitmeid probleeme, alates traatide juurde tõmbamisest kuni hävinenud spiraalvõrgendite mustrite taastamiseni. Üldiselt pean rekonstruktsiooni õnnestunuks ning seega ka töö põhieesmärki täidetuks.
Valminud peapärjaga viisin modelli abil läbi erinevaid katsetusi, et selgitada välja, kuidas selliseid pärgi kanti. Jõudsin järeldusele, et tõenäoliselt kanti neid laubale toetatuna, nii et pärjasabad rippusid vabalt seljale. Juuksed oli seejuures tõenäoliselt kas lahtiselt või patsidesse punutult.
Lõputöö kirjalikus osas tutvustasin oma 2013. aastal kaitstud seminaritöö käigus kogutud andmetele tuginedes Siksälä peapärgi üldiselt, kirjeldasin rekonstruktsiooni protsessi ja põhjendasin selle käigus tehtud valikuid ning arutlesin peapärgade võimalike kandmisviiside üle. Arvan, et käesolev töö on abiks Siksälä peapärgade valmistamise ja kandmise edasiseks uurimiseks ning usun, et peapärja rekonstruktsioon on seejuures heaks täienduseks.
2014-06-30T11:52:01Z
2014-06-30T11:52:01Z
2014-06-30T11:52:01Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42367
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/727282021-06-28T11:16:42Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel
Siim, Kersti
Rennu, Madis, juhendaja
Jääts, Liisi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
vesiveskid
inventar
pärandkultuur
Kersti Siimu uurimuse „Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel“ fookuses on Eesti vesiveskite, täpsemalt jahuveskite, sisseseade väärtustamise ja selle kohta teabe kogumise problemaatika. Uurimuse üldine eesmärk on juhtida tähelepanu veskile kui tervikobjektile. Uurimustöö näitab, et vesiveski on interdistsiplinaarse uurimisväljaga pärandiobjekt, mille puhul on sisseseade saanud varasemates veskiuurimustes üllatavalt vähe tähelepanu.
Vesiveski sisseseade dokumenteerimise metoodika väljatöötamise kõrval on töös lähemalt uuritud välitöödel andmete kogumist paljudest osadest koosneva veskisüsteemi kohta. Vesiveskite dokumenteerimine toetab veskite sisseseade uurimise suunda, mis aitab veskihoone arhitektuuri kõrval esile tuua ka veskiseadmete olulisust ning täiendada seni kogutud andmestikku jahuveskite kohta. Uurimuse raames on valminud inventeerimisankeedi ning mõõdistusjooniste töölehe vorm koos välitöö juhistega, mida saab edaspidi kasutada veskiseadmete süsteemsel dokumenteerimisel.
2021-06-28T11:15:59Z
2021-06-28T11:15:59Z
2021-06-28T11:15:59Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72728
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901772023-06-05T20:37:10Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid
Umb, Alvar
Tuum, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alvar Umbi lõputöö „Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid“ keskendub eelkõige emailitud ehtekollektsiooni loomisele. Ehete loomise, mõtestamise, kavandamise ja akadeemilise kirjatöö jaoks on tulnud uurida Kihnu kultuurilugu, värvide tähendusi rahvapärimuses, erinevaid emailitehnoloogiaid, emaili ajalugu ja suhelda kohalike kihnlastega.
Töö jaotub kolmeks osaks. Esimeses osas tutvustatakse Kihnu rahvariide kandmise kombestikku ja värve rahvausundis. Teine osa keskendub emaili tehnoloogiale. Kolmas osa kirjeldab lõputöö praktilist poolt analüüsides tööprotsessi kavandamisest teostuseni. Loometöö ise koosneb viiest prossist, mille kujunduses on kasutatud Kihnu rahvarõivaste tekstiilimustritele omaseid detaile. Kasutatakse erinevaid emailimistehnoloogiaid: grafiitemail, plique a` jour ehk akenemail, champleve ehk uurdemail, limoges ehk maalitehnika ja cloissone` ehk kärgemail. Iga pross on loodud sobima kindla kördi tüübi juurde, järgides Kihnu värvireegleid alates erksast rõõmsast punasest riidest, kuni musta leinariideni. Loometöö esitab väljakutse traditsioonilisele Kihnu rahvariide kombineerimisele uue ehtega.
2023-06-05T09:48:37Z
2023-06-05T09:48:37Z
2023-06-05T09:48:37Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90177
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/641142019-06-12T12:42:46Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Lääne-Eesti 19. saj lõpu ja 20. saj alguse tekkide lilltikandist ning naisterõivastest inspireeritud kleidikollektsioon „Hingelilled“
Tiismaa, Piret
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
lilltikand
tekid
rahvarõivad
naisterõivad
Lääne-Eesti
kleidid
rõivaste konstrueerimine
turustus
Lõputöö teema on "Lääne-Eesti 19. saj lõpu ja 20. saj alguse tekkide lilltikandist ja naisterõivastest inspireeritud kleidikollektsioon "Hingelilled"."
Loov-praktilise töö eesmärgiks oli luua kleidikollektsioon, kasutades kaunistamiseks Varbla khk valmistatud lilltikandiga tekkide mustreid.
Kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse lühiülevaate ajaloolise Lääne-Eesti haldusjaotusest, kirjeldatakse Läänemaal valmistatud tekkide lilltikandeid. Põgusa ülevaate saab kaapotkleidist ja naiste rahvarõivamoest 19. saj lõpu ja 20. saj alguses.
Teises peatükis kirjeldatakse lilltikandist inspireeritud kleidikollektsiooni “Hingelilled” saamislugu, valmistamisprotsessi alates kavandamisest tööproovideni, kasutatud materjale, rõivaste valmistamist, esemete hinnakalkulatsiooni, tootearendust ja prototüüpe. Tööd iseloomustavad fotod ja joonised on ära toodud lisades.
2019-06-10T11:07:18Z
2019-06-10T11:07:18Z
2019-06-10T11:07:18Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64114
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901932023-06-05T20:37:26Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kingu talu maakeldri rekonstrueerimine ja ehituslahenduste kontroll sisekliima mõõtmise teel
Lumera, Juhani
Rennu, Madis, juhendaja
Peebo, Alo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
maakeldrid
2023-06-05T11:22:45Z
2023-06-05T11:22:45Z
2023-06-05T11:22:45Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90193
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/307232021-05-03T10:42:29Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Luust esemed: toormaterjal, töötlemistehnoloogiad ja tootearendus
Hint, Monika
Luik, Heidi, juhendaja
Summatavet, Kärt, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Loov-eksperimentaalses uurimistöös käsitletakse arheoloogilist luust esemete leiumaterjali kui inspiratsiooniainest käsitööettevõtjale, uuritakse toormaterjali hankimise võimalusi, viiakse läbi eksperimente luutöötlemise etappide optimeerimiseks ja arendatakse tooteartiklid.
Luumaterjal käsitöölise ja loomeinimese vaatenurgast on sillaks mineviku ja oleviku vahel, sest see materjal eksisteerib meie kõrval tänapäeval samasugusel kujul nagu aastatuhandeid tagasi. See on alternatiivmaterjal, mida on võimalik kasutada tänapäevases tootearenduses teiste looduslike materjalide kõrval nagu vill, nahk, puit, kivi, savi. Tänapäeva põllumajandusettevõtete lihakäitlejatel tekivad loomsed kõrvasaadused, mis ei ole inimtoiduks kõlbulikud, nende materjalide hulka kuuluvad ka loomade luud. Sellise materjali looduslikku algvormi ära kasutades on võimalik luua esemeid, mis rikastavad ja arendavad ettevõtlust maapiirkondades ja annavad põllumajanduse kõrvalsaadustele majandusliku väärtuse. Eksperimentaaltehnoloogiad võimaldavad optimeerida tööetappe ja leida lahendusi säästvale materjalikasutusele. Üha trendikamaks muutuv säästlik mõtteviis ja tendents keskkonnasõbraliku tootmise suunas muudab teema aktuaalseks. Uurimistöö annab panuse loome- ja arendustöösse põllumajandusjäätmetele alternatiivse ning säästva kasutuse leidmiseks.
2013-06-12T10:58:22Z
2013-06-12T10:58:22Z
2013-06-12T10:58:22Z
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/30723
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638072021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kolmteist pingikatet Eesti Pärimusmuusika Keskusesse
Kuusk, Kadri
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Eesti Pärimusmuusika Keskus
tarbetekstiilid
vaibad
kangakudumine
tikandid
2019-05-21T09:18:54Z
2019-05-21T09:18:54Z
2019-05-21T09:18:54Z
2008
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63807
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/723192021-06-10T12:27:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Muhu pruuttekk uues kuues: kollektsioon "Juurkood"
Saarkoppel-Kruuser, Kätli
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Muhu
etnograafia
tekid
mustrid
tikandid
rõivakomplektid
Lõputöö tutvustab madalpistetikandit Muhu pruuttekkidel ning rõivakollektsiooni "Juurkood" juurdevisetel (juurdevise - tikandiga kaunistatud õlgu kattev või puusadele kinnituv kehakate). Tikandite motiivid pärinevad autori esiema Maria pruuttekilt ning kollektsiooni komplektid on valmistatud autori suguvõsa eri vanuses naistele, eesmärgiga jagada esiema esemelist pärandit. Kollektsiooni loomist inspireeris väljakutse jagada perekondlikku pärandit nii, et kõik sellest osa saaksid ka siis, kui pruuttekke on vaid üks.
2021-06-10T11:50:22Z
2021-06-10T11:50:22Z
2021-06-10T11:50:22Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72319
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/696572020-09-28T08:04:54Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Lõuna-Läänemaa lapilised rahvarõivaseelikud ja nende valmistamise tehnoloogia
Luhamaa, Liis
Kaljus, Astri, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
rahvarõivad
seelikud
kangakudumine
Läänemaa
Liis Luhamaa magistritöö „Lõuna-Läänemaa lapilised rahvarõivaseelikud ja nende valmistamise tehnoloogia“ (2020) eesmärgiks on täiendada teadmisi Lõuna-Läänemaa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse rahvarõivastest ning tõmmata tähelepanu tänapäevaks suuresti unustusse vajunud omapärastele rahvarõivaseelikutele. Töös antakse ülevaade Hanila, Karuse, Lihula, Kirbla ja Martna kihelkondade lapiliste ehk topeltikatmustritega rahvarõivaseelikute valmistamise tehnoloogiast, ornamentikast ja värvidest.
Magistritöös on põhjalikult käsitletud ja korrastatud teemaga seotud terminoloogiat. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade Eesti neotud lõngadega kootud tekstiilide varasemast uurimisloost nii eesti- kui võõrkeelses kirjanduses. Töö teine peatükk käsitleb lapiliste rahvarõivaseelikute valmistamise tehnoloogiat ja kirjeldab, millised materjale, töövahendeid ja -võtteid nende seelikute valmistamisel kasutati. Töö kolmandas peatükis keskendutakse lapiliste rahvarõivaseelikute visuaalsele küljele, antakse ülevaade seelikutes kasutatud värvidest ja mustritest, analüüsitakse mustrite kompositsiooni ning mustrite kasutust eri kihelkondades.
Magistritöö loov-praktilise osana töötas autor välja lapiliste rahvarõivaseelikute mustrite mustrijoonisena esitamise põhimõtted. 30 lapilise rahvarõivaseeliku mustrijoonist on toodud lisades 1-6.
2020-09-28T08:04:15Z
2020-09-28T08:04:15Z
2020-09-28T08:04:15Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/69657
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/260622021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Anu Raua loomingu lätted
Tammiste, Jaane
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Raud, Anu, 1943-
loomeprotsess
vaibakunst
põimetehnikad
gobeläänid
Lõputöös „Anu Raua loomingu lätted“ on jäädvustatud Anu Raua elukäiku ja loomingut. Kuidas on kujunenud nii mitmekülgselt andekas loovisiksus?
Anu Raua kui mitmekülgse loovisiku kujunemine on saanud alguse vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves. Lisaks isa kirjaniku Mart Raua ja ema Valda Raua tõlkijatööle lävis perekond väga erinevate vaimuinimestega. Kindlasti on mõjutanud loovuse arengut suur huvi loodusläheduse vastu ja vanemate suur toetus ja usaldus, lastes väiksel lapsel iseseisvalt looduse imesid avastada.
Haridustee valik ja valitud eriala sobivus. Head nõuanded, elutarkused: näiteks Olga Maasikult, kes soovitas valida tekstiilikunstniku eriala. Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias ja väga hea side prof. Mari Adamsoniga. Töökogemused ja käsitööinimestega suhtlemine Rahvakunstimeistrite Koondises „UKU“ süvendasid veelgi huvi ja kirge rahvakunsti vastu.
Millised on inspiratsiooniallikad, et luua omanäolist tekstiilikunsti?
Anu Raud oskab tuua tarbekunsti väga elava seose rahvakunstiga, ta on ühteaegu nii humoorikas kui südamlik. Maaelu, Kääriku talu ja see loodus annavadki Anu Rauale jõu ja ideede külluse.
Kääriku käsitöötalus maaelu ja loomingu sidumine, näitab veelgi Anu Raua sisukat jõudu ja sädet. Ta on leidnud head abilised taluelu korraldamiseks ja tekstiilikunsti loomiseks. Taluperenaisena on tal ärivaistu, et majandada käsitöötalu ja tutvustada talukultuuri ja rahvusliku käsitööd. Ta on loonud väga eheda praktikabaasi tekstiilikunsti tudengitele.
Lõputöö on teostatud intervjuu vormis. Intervjuu küsimustele vastasid Anu Raud,Valda Raud ja Vilma Reinholm. Kasutatud on ka raamatut „Anu Raud“ autor Vilma Reinholm, väljavõtteid ajaleheartiklitest ja Anu Raua erakogu.
2012-07-11T08:23:23Z
2012-07-11T08:23:23Z
2012-07-11T08:23:23Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26062
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638222021-05-03T13:18:06Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Masintikandite iseloom Muhu argitanudel - tüpoloogia ja värvikombinatsioon
Kosseson, Ilme
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
rahvarõivad
tikandid
tanud
Muhu
2019-05-22T07:01:06Z
2019-05-22T07:01:06Z
2019-05-22T07:01:06Z
2011
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63822
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/639872023-02-08T10:47:49Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Kangakudumine vanal Võrumaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
Uiga, Mai
Uiga, Mai, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
kangakudumine
ajalugu
taimsed kiud
loomsed kiud
Võrumaa
19. saj. lõpp
20. saj. algus
2019-06-06T07:40:24Z
2019-06-06T07:40:24Z
2019-06-06T07:40:24Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63987
est
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/471982021-05-03T10:42:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Pakutrüki tehnoloogia levik Eestis 18.–20. sajandil ja selle traditsioonipõhine kasutamine tänapäeval
Moppel, Ruth
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
magistritööd
käsitöötehnikad
tekstiilitööd
tekstiilikunst
käsitrükk
Minu magistritöö teemal „Pakutrüki tehnoloogia levik Eestis 18.–20. sajandil ja selle traditsioonipõhine kasutamine tänapäeval” käsitleb traditsioonilist trükipakkudega trükkimise tehnoloogiat, mida Eestis on ajalooliselt kasutatud. Puidust trükipakud on Eestis teinud läbi samasuguse arengu kui mujal maailmas. Neid leidub Eestis palju rohkem, kui on säilinud nendega trükitud tekstiile. Eestis on tekstiilidena olemas kõik ajaloolisi tekstiilitehnikaid esindavad näited. Kõige enam on Eestis säilinud sinivalgeid reserv- ja söövitustrükis tekstiilesemeid. Vähem on esindatud otsetrükk. Uurimistöö tulemusena olen klassifitseerinud, kaardistanud ja kirjeldanud, milliseid pakkudega trükitud tekstiile ja trükipakke Eestis leidub ning millist tehnoloogiat on nende valmistamiseks kasutatud. Praktilise töö käigus tegin katsetusi, valmistasin tekstiilide rekonstruktsioone ning tänapäevaseid pakutrüki kasutusvõimalusi tutvustavaid tapeete ja tekstiile.
2015-06-16T12:59:29Z
2015-06-16T12:59:29Z
2015-06-16T12:59:29Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47198
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/639772021-05-03T13:18:07Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Nahast pastelde tüübid Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi I veerandil
Viin, Kadri
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
pastlad
rahvarõivad
19. saj
20. saj. 1. pool
2019-06-06T06:37:03Z
2019-06-06T06:37:03Z
2019-06-06T06:37:03Z
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63977
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604352019-02-07T01:42:50Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Järva-Peetri käiste tikandi rekonstruktsioon
Muzakko, Ülle
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rahvarõivad
pluusid
tikandid
rekonstrueerimine
Järva-Peetri
Lõputöö „Järva-Peetri käiste tikandi rekonstruktsioon“ eesmärk oli taastada Järva-Peetri kihelkonna käiste väga halvas seisus olev tikandi muster võimalikult originaalilähedaselt. Käistealane on kokku õmmeldud vähemalt neljast erinevast tikandist. Rekonstruktsiooni tulemusena valmisid mustrijoonised millest kaks sobib linkate tikkimiseks ja üks tanumustriks.
Töö koosneb kolmest peatükist – esimene kirjeldab rekonstrueeritavat eset, teine annab lühikese ülevaate lillkirjaliste käiste, tanude ja linukate ajaloost ja kolmas peatükk kirjeldab rekonstruktsiooni erinevaid etappe. Rekonstruktsiooni tegemisel oli abiks Microsoft Office arvutiprogramm Paint, mitmed rahvarõiva ja tikandi alased raamatud ning muuseumiesemed.
Töö sisaldab fotosid käiste tikandi osadest, muuseumiesemetest ja tööprotsessist, mustrijooniseid ja proovitööna valminud tikandi fragmente.
2018-06-07T13:17:34Z
2018-06-07T13:17:34Z
2018-06-07T13:17:34Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60435
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/315012021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Heimtali valla vaestemaja rekonstrueerimisprojekt MTÜ Heimtali Muuseumi Sõprade Selts seltsimajaks
Välja, Henrik
Kotli, Anu, juhendaja
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
lõputööd
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on koostada arhitektuurne projekt Heimtali ajaloolise vaestemaja
rekonstrueerimiseks „MTÜ Heimtali muuseumi sõprade selts“ seltsimajaks. Seltsimaja hakkab
täitma tudengite praktikabaasi funktsiooni ja pakkuma ruume koolituseks ning majutuseks.
Vaestemaja asub Viljandimaal Pärsti vallas Heimtali külas, ajaloolises vallakeskuses. Eesmärk
on hoida vallakeskuse ajaloolist keskkonda, ning luua terviklik kompleks, mis ühendab Heimtali
muuseumi, rahvamaja, ning tulevase seltsimaja.
Töö koosneb kahest osast, uurimuslikust ja praktilisest. Esimese osa eesmärk on uurida ja
analüüsida vaestemaja ja seda ümbritseva keskkonna ajaloolist ja kultuuriloolist väärtust.
Väärtuse analüüs annab hinnangu nii füüsilise keskkonna väärtusele hoonestuse läbi kui ka
kultuuriloolisele väärtusele vallakeskuses toimunud ja toimuvate protsesside läbi.
Lisaks tuleb vaatluse alla vaestemaja tehniline seisukord. Eelnevatele punktidele tuginedes
sätestada sobiv lähenemine hoone rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Tähelepanu saab
rekonstrueerimise peamine vastuolu: kui palju ja mil viisil peab rekonstruktsioon arvestama vana
hoone kasutuse, arhitektuuri ja konstruktsioonitüübiga ning kas see on võimalik tänaste
ehitusnormide valguses. Vastust otsitakse ka küsimusele, millised väärtused on selles protsessis
esmatähtsad.
2013-06-27T08:09:46Z
2013-06-27T08:09:46Z
2013-06-27T08:09:46Z
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31501
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/470142021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Jalgrattaparkla projekteerimine ning ehitus Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma õppehoone ette
Kiho, Mairold
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Tammekivi, Tarmo, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
parkimisrajatised
jalgrattad
projekteerimine
puitehitised
2015-06-12T11:13:54Z
2015-06-12T11:13:54Z
2015-06-12T11:13:54Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47014
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423662021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Lõuna-Eesti tülltanu, selle tänapäevane valmistamine ja kandmine
Jõgi, Jane
Matsin, Ave, juhendaja
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
peakatted
tanud
stilisatsioon
rõivastus
rõivaste konstrueerimine
Lõuna-Eesti
Uuringu eesmärgiks oli koguda detailset informatsiooni etnograafilistelt tanudelt, et kavandada ja tikkida saadud teadmistele tuginedes tänapäevastest materjalidest tülltanu ja sellega sobiv kleit. Kättesaadavatele kirjanduslikele allikatele toetudes antakse ülevaade ka tülltanude kandmise reeglitest.
Lõputöö teoreetilises osas keskendutakse Eesti Rahva Muuseumis leiduvate tülltanude kollektsiooni analüüsile. Selgitatakse välja tanude mõõtmed ja lõikelised iseärasused.
Lõputöö praktiline osa hõlmab rõivakollektsiooni kavandamist ja valmistamist. Inspiratsiooniks olid tülltanud- motiivid, mustrirütm. Praktilise tööna valmisid kolm erineva mustriga tülltanu ja ühe tanu juurde sobiv tüllpitsist kleit.
2014-06-30T11:45:28Z
2014-06-30T11:45:28Z
2014-06-30T11:45:28Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42366
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/824052022-06-09T10:36:08Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kadrina-Haljala vaibatüüp ja Mall Tombachi autorivaiba ERM 16306 taaskudumine
Lintrop, Signe
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Tombach, Mall, 1799-1872
kangakudumine
tekstiilikunst
vaibad
vaibakunst
Kadrina kihelkond
Lõputöö kirjeldab Kadrina-Haljala vaibatüüpi. Suletud kompositsiooniga naastpõimetehnikas tekke ehk vaipu kooti 19. sajandil ainult selles Virumaa piirkonnas. Töö annab ülevaate antud vaibatüübile iseloomulikest detailidest.
Lõputöö praktilise osana on taasloodud kohaliku külakangru Mall Tombachi (1799-1872) poolt 1844.a kootud tekk (ERM 16306). Töö aitab paremini mõista meistri tehnoloogilise teostuse ja kujundikeele eripära. Laiemaks eesmärgiks on kangur Mall Tombachi loomingu tutvustamine ja seeläbi traditsioonilise tekikudumise tava elus hoidmine.
Kadrina-Haljala vaibatüüp põhineb kompositsioonil. Igal üksikelemendil on oma kindel roll. Tehnika pigem toetab visuaalse terviku saavutamist. Antud töö puhul on oluline materjal ja see kuidas panna tänapäevased lõngad toimima nii, et saavutada tekile visuaalselt õiged proportsioonid.
2022-06-09T10:35:17Z
2022-06-09T10:35:17Z
2022-06-09T10:35:17Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82405
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/306992021-05-03T10:42:28Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatted Eestis ilmunud kudumisõpetuste ja muuseumikogude taustal ning katsed kasutada lõimeripstehnikat tänapäevaste linaste materjalidega kudumisel
Västrik, Veinika
Matsin, Ave, juhendaja
Reemann, Vaike, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Magistritöö uurimusliku osa keskmes on ülevaade lõimeripstehnikas põrandakatete kudumisest Avinurmes ja selle ümbruse külades 1950.–1970. aastatel tuginedes autori poolt läbiviidud välitöödele 2012. aastal.
Otsides vastust küsimusele, kas Avinurmes oli tegemist lokaalse pärandoskusega, analüüsin Eesti kangakudumise käsiraamatutes ja ajakirjades avaldatud lõimeripstehnika kudumise õpetusi ja toon paralleele Eesti muuseumite kogudes ja erakogudes olevate lõimeripsiliste põrandakatetega. Järeldasin, et Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatete kudumise „juured“ ulatuvad küll 19. sajandi lõpu trükisõnasse, kuid põlvkondade jooksul oli kirjalik päritolu ununenud ja välja arenenud kohalikud eripärad (iseloomulik materjalide, mõningate mustrite ja värvitoonide kasutus).
Magistritöö praktilises osas katsetan kudumist kolme erinevate omadustega linase lõimematerjaliga, et leida võimalus nüüdseks moest läinud tehnika kasutusele võtmiseks kaasaegsel kujul.
2013-06-12T07:37:52Z
2013-06-12T07:37:52Z
2013-06-12T07:37:52Z
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/30699
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/416792021-05-03T10:42:29Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Vändra kihelkonna naiste traditsioonilised rahvarõivad: komplektide koostamine ja valmistamine tänapäeval
Raud, Inna
Tõnurist, Igor, juhendaja
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
magistritööd
Vändra kihelkond
rahvarõivad
naisterõivad
käsitöö
juurdelõikus
2014-06-10T13:00:31Z
2014-06-10T13:00:31Z
2014-06-10T13:00:31Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41679
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604222019-02-07T01:40:03Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
13.-15. sajandi nahkjalatsipealsete leidudest inspireeritud tänapäevased vabaaja-jalanõud
Oru, Anneli
Rajando, Kristina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
jalatsid
nahkjalatsid
ajalugu
keskaeg
stilisatsioon
juurdelõikus
Käesolev töö on järg autori seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis kasutusel olnud nahkjalatsite kaunistusi.
Esimeses peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist keskajal. Keskajal valmistati jalanõusid liistu peal pööratud kinga meetodil. See tähendab, et tükid õmmeldi tagurpidi liistu ümber kokku, liist võeti kinga seest välja ja king pöörati õiget pidi. Aja jooksul lisati pealse ja talla õmbluse vahele rante, mis muutsid jalatsi veekindlamaks. Hiljem õmmeldi randi külge lisa taldu, et tald kauem kõndimisele vastu peaks.
Teises peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist tänapäeval. Kutsepraktika käigus oli autoril võimalus õppida jalatsitootmisvabrikus Samelin ja jälgida tööstuslikust jalatsi tootmist. Väga suur osatähtsus on materjali kokkuhoius ja detailide märgistamisel. Vastasel juhul pole tootmine kasulik. Mudelite valik on väga lai ja järjest uudsemaid lahendusi tuleb iga päev juurde. Omandada saab tänapäeval oskusi, kas kingsepa juures õppides või välismaal erinevates õppeasutustes.
Uurimistöö praktilises pooles töötas autor välja vabaaja jalatsi kollektsiooni kasutades seminaritöös uuritud nahkjalatsipealsete kaunistusi. Arvestama pidi tänapäeva tehnika võimalusi ja tehnoloogiate iseärasusi. Mudelid nimetati kursusekaaslaste nimede järgi. Materjaliks kasutati taimparknahka, mida peale jalatsite valmimist immutati mingi rasvaga. Ühiseks jooneks kõigil mudelitel on tagurihma kasutus, mis muudab ilma kannatugevduseta jalatsi konstruktsiooni piisavalt tugevaks.
Kokkuvõtteks saab öelda, et väga hästi annab kasutada keskaegseid kaunistusvõtteid tänapäevaste jalatsite peal tööstuslikus tootmises. Edasi arenduseks võiks kaunistusi lihtsustada, seda ka hinna optimeerimise pärast. Linda mudeli kaunistus ei tulnud kõige praktilisem välja – pikad lõhed turritavad püsti käimisel ja selle pärast ei kasutaks sellist kaunistusviisi enam tulevikus.
2018-06-07T11:43:21Z
2018-06-07T11:43:21Z
2018-06-07T11:43:21Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60422
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/645742019-06-26T06:59:48Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt : loov-praktiline lõputöö
Netšajev, Mark
Kagovere, Anni, juhendaja
Manglus, Eilve, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
mokumé gane
Mark Netšajevi loovpraktiline lõputöö “Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt” eesmärgiks on uurida mokumegane traditsioonilist valmistamist ja ajalugu ning kirjeldada sellele tehnoloogiale tugineva meeste ehtekompleki valmimist.
Mokumegane on Jaapanist pärinev tehnoloogia, milles ühendatakse erinevad värvilised metallid kihtidena ühtseks materjaliks.
Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses, teoreetilises osas, antakse ülevaade metalli töötlemise tehnoloogia mokumegane ajaloost, selle arengust sajandite lõikes, materjali nimetuse pärinemisest ning kirjeldatakse erinevaid mokumegane valmistamise tehnoloogiaid.
Töö teises peatükis käsitletakse ehtekomplektiks vajalike materjalide valmistamist. Tutvustatakse materjalide erinevate proovitükkide tegemist, shakudo valmistamist, antakse ülevaade difusioonühendamisest ning kirjeldatakse ehtekomplektile sobivate mokumegane mustrite loomist.
Kolmandas peatükis kirjeldatakse ehete valmistamise protsessi. See hõlmab kujundamist, ehete valmistamist ning lõppviimistlust.
Töö tulemusena valmis minimalistliku disainiga mustvalge meestele sobiv ehete komplekt.
2019-06-26T06:57:57Z
2019-06-26T06:57:57Z
2019-06-26T06:57:57Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64574
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/260642021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Paistu-ainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku Metsatallu
Tobber, Maarja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Paistu
etnograafilised allikad
vaibakunst
voodikatted
kangakudumine
katsenäidised
Minu lõputöö teemaks on Paistuainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku metsatallu. Lõputöö on kasvanud välja uurimusest „Lääne- Eesti neotud seelikud: Eesti Rahva muuseumi ja Pärnu muuseumi kogude põhjal“.
Teoreetilise uurimuse eesmärgiks on anda lugejale ülevaade nii Lääne-Eestis kui Paistus kootud neotud seelikutest nende mustritest ja kangaste kompositsioonilisest lahendusest, mis lähtub seelikute õmblemise tehnoloogiast.
Teema aktuaalsus seisneb selles, et kokkuvõtlikult pole neotud seelikute paikkondlikke kompositsioonilisi ja mustrilisi erinevusi kokkuvõtlikult kajastatud. Selle tõttu olen seelikute rühmitamisel kompositsiooni ja lõngade värvimise tehnoloogilistel erinevustel tuginenud muuseumis tehtud vaatlustel.
Probleemipüstitus on järgmine: kuidas luua kaasaegsed sisustustekstiilid traditsioone väärtustavasse keskkonda, kui lähtepunktiks on muuseumi esemed. Praktilise tööna on teostatud kaks puuvillaste neotud voodikatet Männiku Metsatallu Mulgimaal.
2012-07-11T08:28:28Z
2012-07-11T08:28:28Z
2012-07-11T08:28:28Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26064
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901652023-06-05T20:38:46Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes
Saare, Svetlana
Keedus, Eve, juhendaja
Tuulik, Diana, juhendaja
Plamus, Tiia, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“ uurib vanade tekstiilide puhastamiseks sobilikke puhastusmeetodeid kaasaaegse keemilise puhastuse töökoja tingimustes. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on teostatud erinevate puhastusmeetodite ja -vahenditega katsed 128 erineva määrdumisastmega vanade tekstiilidega.
Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, neljaks sisupeatükiks ja kokkuvõtteks. Esimene peatükk annab ülevaade uurimistööks kasutatud teemakohasest kirjandusest ja teoreetilistest allikatest. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilide puhastamisest konserveerimisel. Kolmas peatükk kirjeldab pärandtekstiilide puhastamisel kasutatud keemilise puhastuse meetodeid. Neljas peatükk käsitleb pärandtekstiilide puhastuskatseid, valitud tekstiilide instrumentaalseid uuringuid ja uuringute tulemusi. Töö lisades on esitatud tabelitena detailsed andmed pärandtekstiilide puhastamisest.
2023-06-05T07:34:34Z
2023-06-05T07:34:34Z
2023-06-05T07:34:34Z
2023
info:eu-repo/semantics/masterThesis
https://hdl.handle.net/10062/90165
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901922023-06-05T20:38:49Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Roogkatuste läbiviikude ja harjade tehnilised lahendused
Naagel, Jakob
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Ling, Mihkel, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Pilliroog on mitmel pool maailmas hinnatud katusekattematerjal. Eestis aga puuduvad täpsed regulatsioonid ja standardid roogkatuste ehitamiseks, eeskätt telliskorstna läbiviigu tuleohutuse osas. Selles töös kirjeldan Eestis kehtivaid roogkatuse ehituse alaseid juhendmaterjale ning pakun võimalikke tehnilisi lahendusi läbiviikude ja harjade ehitamiseks teostatud näidete varal. Pakutud ehituslahenduste aluseks on põhiliselt eesti-, saksa, ja hollandikeelne erialane tehniline kirjandus ning välitööd Muhu saarel ehitatud roogkatustel koos katusemeister Mihkel Lingiga. Roogkatust on võimalik ehitada tuleohutuks, kuid osade ehitusvõtetega (kinnine konstruktsioon, tuletõkkeimmutus) võib lüheneda katuse eluiga. Samas saab tuleohutust parandada ka katuse eluiga mittevähendavate ehitusvõtetega: roo aluspuiste, Sepatec tuleohutussüsteem, korstna läbiviigu isoleerimine ja sädemepüüdja korstnal. Traditsiooniline katusehari on lühikese hooldusvälbaga, kuid veekindla aluskatte lisamisega saab katuseharja eluiga pikendada. Kivi- või plekkhari kestab vähemalt katuse eluea.
2023-06-05T11:17:06Z
2023-06-05T11:17:06Z
2023-06-05T11:17:06Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90192
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568122021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Palkmaja tellija käsiraamatu käsikirja koostamine
Veel, Andres
Lõbu, Ragner, juhendaja
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
palkehitised
ehitus
käsiraamatud
eesti
Lõputöö “Palkmaja tellija käsiraamatu käsikirja koostamine” uurimuslikus osas on analüüsitud Eesti ajaloolisele kultuurimaastikule omaste pärandtehnoloogiliste võtetega, käsitööna valmistatud palkhoonete, nende konstruktsiooniosade ning ehitusprotsesside haldamise ja juhtimise kitsaskohti tänapäevaste turu- ja kliendisuhete kontekstis.
Analüüsi põhjal sõltub palkehituse kvaliteet arhitekti- ja inseneritöö kvaliteedist, materjali kvaliteedist, töötaja oskuste ja teadmiste tasemest, tööprotsessi juhtimise kvaliteedist, ehitusdokumentatsiooni kvaliteedist ning seadusandlikest nõuetest kinni pidamisest.
Uurimuslikus osas on loodud alus lõputöö lisaks oleva palkmaja tellija käsiraamatu käsikirja koostamiseks.
Lõputöö tuumiku moodustab töö lisana koostatud “Palkmaja tellija käsiraamatu käsikiri”, mille põhjal koostatav käsiraamat on mõeldud tellija juhendamiseks palkmaja ehitamise protessis, alates kavandamise faasist kuni tööde vastuvõtmiseni ja selle koostamisel on arvestatud sellega, et ka erialaste teadmisteta inimene mõistaks juhendi abil palkmaja ehitamiseks vajalike tegevuste põhjus-tagarärg seoseid ning orienteeruks valikuvõimalustes. Käsikirja koostamisel on arvestatud ka sellega, et loodav juhendamaterjal pakuks tuge arhitektidele, inseneridele ja omanikujärelevalve teostajatele ning oleks läbi teadlike osapoolte olemasolu enesearengu motivaatoriks palkmajehitajale.
Oma ülesehituselt ja sisult vastab käsikiri küsimustele “mida teha” ja “miks teha” ning ei vastata küsimusele “kuidas teha”. Seeläbi on teadlikult jäetud ehitajale valikuvabadus parimate töövõtete ja metoodika valikul ning välja töötamisel soovitud tulemuseni jõudmisel.
Käsikiri väärtustab Eesti kultuuriruumile omapärast arhitektuuripärandit, sellega harmoniseeruvaid töövõtteid ning ennast aastasadade jooksud praktikas tõestanud konstruktsioonilahendusi ning materjalikasutust.
Tagamaks käsikirja põhjal koostatava käsiraamatu asjakohasust ja laiemat ühiskondlikku heakskiitu, vajavad mitmed teemade käsitlused lisaks käsikirja koostaja isiklikule seisukohale ning tõlgendustele ka erialaekspertide kaasamist. Oma valmisolekut selleks on lõputöö autorile kinnitanud juba mitmed üldtunnustatud eksperdid
2017-06-19T13:25:54Z
2017-06-19T13:25:54Z
2017-06-19T13:25:54Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56812
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568222021-04-30T11:54:13Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Keskpaiga talu suitsusauna ehitamine Ruhnus
Kuldkepp, Janno
Pihel, Laur, juhendaja
Ansper, Andres, juhendaja
Smitt, Katri, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
suitsusaunad
talurahvaarhitektuur
ehitus
Ruhnu
Janno Kuldkepi diplomitöö „Keskpaiga talu suitsusauna ehitmine Ruhnus“ kirjeldab erinevates etappides kalasabatappidega palksauna ehitamist nii tehnilise kui ka korraldusliku poole pealt. Ruhnu saare klimaatilised tingimused ja tihedalttäis ehitatud sumbküla soodustavad endeemilist puidukahjurite levikut, mistõttu on töös rõhku pandud hoolikale ja põhjendatud materjalivalikule. Ruhnu ehitustraditsioone iseloomustavad mitmed eripärad, mis on inspireerinud ka antud sauna ehitust. Teisalt on traditsioonidele eistatud ka maitsekaid väljakutseid – eenduvad kalasabatapid nurkseotistena ja sama stiiliga lahendatud räpnaauk ja sarikaotsad. Lõputöö sisaldab lisades ka muinsuskitsega kooskõlastatud projekti
2017-06-19T13:51:18Z
2017-06-19T13:51:18Z
2017-06-19T13:51:18Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56822
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/565992021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas
Pau, Markus
Pihel, Laur, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
ehitusmaterjalid
kanepibetoon
betoon
katsenäidised
2017-06-09T14:03:24Z
2017-06-09T14:03:24Z
2017-06-09T14:03:24Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56599
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638242021-05-03T12:34:18Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Vormsi ja Ruhnu lasterõivad muuseumikogude ning arhiivifotode põhjal
Kalle, Maaja
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
lasterõivad
eestirootsi
muuseumikogud
fotod
Vormsi
Ruhnu
19. saj. 2. pool
20. saj. 1. pool
2019-05-22T07:17:03Z
2019-05-22T07:17:03Z
2019-05-22T07:17:03Z
2011
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63824
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638182021-05-03T13:18:06Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Setumaa pühaserätid
Vissel, Kadri
Piho, Mare, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
käsitöö
Setumaa
2019-05-22T06:37:46Z
2019-05-22T06:37:46Z
2019-05-22T06:37:46Z
2007
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63818
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/640812019-06-10T09:26:42Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Jürise talu sauna taastamine
Eensaar, Mart
Välja, Leele, juhendaja
Rennu, Madis, juhendaja
Pihel, Laur, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
talurahvaarhitektuur
saunad
suitsusaunad
soome saunad
taastamine
Mart Eensaare lõputöö eesmärgiks oli taastada Jürise talu saun, mis asub Viljandimaal, Tömbi külas. Sauna teeb eriliseks nurgauks, mis on iseloomulik pigem omaaegsetele ärihoonetele alevites ja linnades. Ülesandeks oli restaureerida saun traditsioonilisi ehitusvõtteid ja peamiselt looduslikke ehitusmaterjale kasutades, samuti koguda andmeid sauna kui ka terve talu kohta pärijate ning lähedaste käest.
Autor annab lühikese ülevaate Jürise talu ajaloolisest taustast, kirjeldab sauna taastamiseelset seisukorda ning keskendub põhjalikumalt järgnenud taastamistöödele. Töös toob välja ka mõned näited nurgauksega hoonetest Viljandimaa suurematest asulatest.
Lõpptulemusena sai endine suitsusaun taastatud soome saunana, kuid säilitades põhijoontes varasemale sarnase ilme ning sulandudes ülejäänud taluhoonete hulka.
2019-06-07T13:45:15Z
2019-06-07T13:45:15Z
2019-06-07T13:45:15Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64081
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530662021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud
Kuus, Triin
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
rahvarõivad
põlled
tanud
Viljandimaa
Lõputöö Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud eesmärgiks on anda ülevaade Põhja-Viljandimaa tanudest, tuues välja nende sarnasusi ja erinevusi, millistest materjalidest ja kuidas nad on valmistatud. Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna põlledest on tehtud põhjalik uurimus juba varasemalt seminaritöö käigus. Antud töö uurimuslik osa annab ülevaate Eesti tanudest, tavalistest lihtsalõikelistest tanudest. Selgitatud on tanu osad ja mõisted. Väike kokkuvõte on tanu tähtsusest meie rahvakommetes. Eraldi peatükk kajastab Põhja-Viljandimaa tanude iseloomulikke tunnuseid Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kihelkondades. Töö teine pool koosneb nelja kihelkonna tanude ja põllede valmistamise kirjeldusest.
Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli igast neljast kihelkonnast teostada üks põll ja üks tanu, mis kuuluvad ajaliselt ühte perioodi ja seetõttu on ühe tervikliku komplekti osad. Minu sooviks oli nende esemete valmistamise protsess praktiliselt ise läbi teha, et saada reaalne kogemus. Praktilise tööna valminud komplekte valmistades püüdsin saavutada museaalidele võimalikult sarnase tulemuse.
2016-08-17T11:46:32Z
2016-08-17T11:46:32Z
2016-08-17T11:46:32Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53066
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568362021-05-03T10:42:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Põhja-Liivimaa labakindad XIX sajandil : tehnoloogilised võtted ja kohandatud rekonstruktsiooni kudumine
Saaremets, Merike
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
kindad
silmuskudumine
kindakirjad
rekonstruktsioon (aj.)
Liivimaa
Viljandimaa
Mulgimaa
Eesti rahvusliku silmuskudumise ajalugu on tänu säilinud tuhandetele museaalidele võrdlemisi hästi jälgitav alates XIX sajandi I poolest. XX sajandi lõpukümnenditest peale on meie ajalooliste kudumite uurimise ja taaskudumisega tegelejate hulk pidevalt kasvanud nii kodumaal kui ka mujal maailmas. Kirjandust on ilmunud nii eesti kui mõnevõrra inglise keeles. Pildistatud ja internetis kättesaadava esemekogu maht kasvab pidevalt.
Kindauurimist alustasin oma kodukihelkonna Suure-Jaani ainestiku põhjal. Pärast esialgsete arusaamade kujunemist nii kinnaste liikide, kronoloogia kui tehnoloogiliste võtete osas kasvas vajadus tunda tausta ehk kinnaste kujunemislugu üldisemalt. Kuna XIX sajandil kuulusid Lõuna-Eesti (k. a Suure-Jaani kihelkond Viljandimaal) ja Põhja-Läti ühisesse Liivimaa kubermangu pealinnaga Riias, piiritlesin magistritöö materjali Lõuna-Eesti alade ehk endise Põhja-Liivimaa kindapärandiga. Keskendusin labakinnastele, sest sõrmkindad on hilisemad, mõneti ühtlasemad, ja neid uurib põhjalikult mu magistritöö juhendaja MA Kristi Jõeste.
Keskendusin eesmärgile mõista eelkõige kinnaste kujundus- ja kudumisvõtteid sel tasemel, et suuta tänaste vahenditega taaskududa endiste aegade ilu.
Vaatlesin muuseumis üle 300 kindapaari, üksikkinda, kindakatke. Vaatlusandmed süstematiseerisin tabeli kujul. Magistritöö esimene peatükk keskendub uurimistulemuste kirjeldamisele paikkonniti. Teine peatükk on pühendatud läbikootud kinnaste saamisloole – tehnoloogilistele üksikasjadele koos püüdega mõista ühe või teise otstarbekust, kogemustele kudumistiheduse ja tänapäevase materjali sobitamisest. Kuna muuseumikinnaste koopia ei sobi tihti tänase inimese kätte (inimene on XXI sajandil märgatavalt suurem kui XIX sajandil) ja tema ootus kantavale kindale erineb samuti endisaegsest, seadsin eesmärgiks kududa kohandatud rekonstruktsioone ehk museaaliga sarnaseid, ent kandjale sobivaid labakindaid. Kas eesmärk täitus, selgub sedamööda, kui kindad leiavad edaspidi kandjad.
Ootuspäraselt on eriti omapärased kindad kuulunud suletud ühiskonna ellu (saared, äärealad). Südamaal on ühelaadseid kindaid kootud laiematel aladel (vrd Mulgimaa, Põhja-Viljandimaa). Siiski on eripärasid ka rühma sees (nt Lääne- ja Ida-Mulgimaa erinevused, Pilistvere ja Kolga-Jaani selge eristus värvides). Mida enam XIX sajandi lõpu poole, seda värvikamaks ja ühetaolisemaks muutusid kindad nii kirja kui tehnoloogiavõtete poolest. Saartel oli ühtlustumine aeglasem.
Loodetavasti pakub minu töö äratõuke- ja arendusvõimalusi nii uurijaile kui praktikutele, kes vajavad eelkõige näpunäiteid ilu ja otstarbekuse taasloomiseks, millest vanad labakindad on tulvil
2017-06-19T14:37:06Z
2017-06-19T14:37:06Z
2017-06-19T14:37:06Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56836
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568182021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Laane-Suki talu veranda taastamine
Uibo, Eik Erich
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
talurahvaarhitektuur
puitehitised
verandad
restaureerimine
Vardja (Viljandimaa)
Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli taastada Viljandimaal asuv, üle 100 aasta vanune veranda. Kirjaliku osa eesmärk oli analüüsida ja põhjendada taastamistööde kulgu, võrreldes seda algse tegevuskava ja kulukohtade analüüsiga, mis olid koostatud autori seminaritöös “Hetkeolukorra kaardistamine Laane-Suki veranda taastamiseks”. Uurimistöös mängis rolli ka olukord, kus taastaja valdab küll tööks vajalikku oskusteavet, kuid tal puudub eelnev praktiline sarnase töö kogemus.
Uurimisobjektiks oli Viljandimaal Varda külas Laane-Suki talus asuva peahoone veranda, mis oli amortiseerunud - sokkel ja põrand vajunud, puitkonstruktsioon mädanenud ja neelukoht lasi läbi.
Tulemusena sai taastatud sokliosa ja betoonpõrand ning valmistatud puitkonstruktsiooni koopa. Kirjaliku osana analüüsiti prognoositud ja tegelike tulemusi ning tehti nende põhjal järeldused. Taastatud veranda pakub kultuurilis-kunstilist väärtust Laane-Suki talukompleksile ning tellija jäi rahule. Taastamistööde käigus tekkinud kitsaskohad olid eelkõige kasuks konstruktiiv-kriitiliseks enesepeegelduseks, kuid loodetavasti on see ka abistavaks informatsiooniks ka teistele
2017-06-19T13:37:07Z
2017-06-19T13:37:07Z
2017-06-19T13:37:07Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56818
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901942023-11-30T08:53:54Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Roogkatused ja nende hooldus
Paas, Katrin
Välja, Leele, juhendaja
Lukas, Dan, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2023-06-05T11:26:32Z
2023-06-05T11:26:32Z
2023-06-05T11:26:32Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90194
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/823872022-06-09T08:05:44Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Eesti filigraan 1945–1959: traditsioon ja muutused
Ikkonen, Indrek
Manglus, Eilve, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
ehtekunst
filigraan
eesti
20. saj.
1950-ndad
Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ vaatab Eestile omase filigraantehnoloogia positsiooni metallehistöös valitud ajaperioodil, mil see kujunes ehete loomisel keskseks. Selle positsiooni kujunemisele aitasid kaasa mitmed tegurid, nagu näiteks sõjajärgsete aastate kasinus ning filigraani valmistajate olemasolu. Uurimuse eesmärgiks on laiendada senist kunstiajaloolist käsitlust ja vaadata filigraani kunstkäsitöö kontekstis. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, historiograafiaks ja kolmeks sisupeatükis. Esimeses peatükis käsitletakse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö kateedri rolli filigraantehnoloogia õpetamisel. Käsitlemist leiab Ede Kurreli roll kompositsiooni ja tehnoloogiate õpetajana. Vaadatakse kuidas metallehistöö kateeder aitas kaasa filigraani vormi muutustele 1950. aastate lõpul. Teises peatükis keskendutakse filigraanehete tootmisele Kunstitoodete Kombinaadi metallehistööde ateljees. Tuuakse välja ettevõtte keskne roll filigraani populariseerimisel. Käsitlemist leiab kunstnike looming ateljee toodangus. Kolmas peatükk keskendub filigraani tehnoloogia uurimisele. Tuuakse välja muutused, mis toimusid filigraani materjali valmistamisel. Seoses sellega vaadatakse enim kasutatud elemente ning kuidas muutus 1940.–1950. aastatele ehete muster vorm.
2022-06-09T08:01:00Z
2022-06-09T08:01:00Z
2022-06-09T08:01:00Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82387
est
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638202021-05-03T13:18:06Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Vändra kihelkonna kirivööd
Antson, Inna
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
etnograafia
rahvarõivad
vööd
vöökirjad
Vändra kihelkond
2019-05-22T06:54:57Z
2019-05-22T06:54:57Z
2019-05-22T06:54:57Z
2009
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63820
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/471002021-05-03T10:42:29Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Metallniplispitside levik Eesti rahvarõivastel 18.-19. sajandil Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal, nende kasutamise otstarve ja pitside rekonstrueerimine
Nöps, Angelika
Matsin, Ave, juhendaja
Talts, Eeva, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
magistritööd
käsitöötehnikad
pitsid
ajalugu
rahvarõivad
eesti
niplispits
Magistritöö keskmes on metallniplispitsid 18.-19. sajandil, tuginedes Eesti Rahva Muuseumis olevatele esemetele. Kirjaliku töö esimeses osas annan ülevaate töö metoodikast ja valimist ning andmete kogumisest ja süstematiseerimisest. Töö teine osa sisaldab ülevaadet pitside ajaloost ja niplispitsi valmistamisest. Kolmas peatükk kajastab analüüsi, mis sisaldab Eestis kasutatud metallpitside levikut ja otstarvet, kirjeldades ka metallpitside valmistamiseks kasutatud materjale. Uuringu tulemusena selgus, et metallniplispitsiga kaunistatud esemed on valmistatud ajavahemikus 1714‒1900. Arvuliselt on kõige rohkem metallniplispitsi leida naiste peakatetelt (184), lisaks käistelt (17), põlledelt (5), palmikutelt (2), abudelt (2), seelikutelt (6), lahttaskutelt (2), tubakakottidelt (1) ja 4 eseme külge kinnitamata kardpitsi. Seega on metallniplispitsiga kaunistatud esemeid, mis on riietuses silmapaistval kohal. Geograafiliselt jagunevad metallpitsidega kaunistatud esemed Lääne-Eesti (Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Kihnu) ja Põhja-Eesti (Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) vahel. Lõuna-Eestis üldiselt kardpitsiga kaunistatud esemeid ei leidu, va üksikud tanud Viljandimaalt Põltsamaa kihelkonnast ning Kolga-Jaanist ja Pilistverest. Niplispitsiga kaunistatud esemeid leidsin kokku 51 kihelkonnast. Neljandas osa käsitlen metallniplispitsi valmistamise tehnoloogilisi võtteid ja esitan pitside rekonstrueerimise kirjelduste kokkuvõtted. Lisaks on töö lisades 12 pitsi mustrid ja tehnilised joonised, mis võimaldavad huvilistel pitse ka ise valmistada, kuid eeldusena peavad neil olema selged niplamise algtõed.
2015-06-15T08:29:43Z
2015-06-15T08:29:43Z
2015-06-15T08:29:43Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47100
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638092021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Vändra mustrid: vaibad ja tekstiilpaneelid Vändra raamatukokku
Antson, Inna
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Vändra raamatukogu
vaibakunst
kangakudumine
mustrid
Vändra kihelkond
2019-05-21T09:23:10Z
2019-05-21T09:23:10Z
2019-05-21T09:23:10Z
2008
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63809
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/639792021-05-03T11:45:19Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Helme kihelkonna põlled 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
Nõmmsalu, Siiri
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
põlled
rõivastus
Helme
19. saj. lõpp
20. saj. algus
2019-06-06T07:17:37Z
2019-06-06T07:17:37Z
2019-06-06T07:17:37Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63979
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/259562021-04-30T08:50:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Virumaa naiste rahvariideseelikute mustrid, tehnoloogiad ja funktsioonid XVIII – XX sajandi esimesel poolel
Loite, Kersti
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Virumaa
etnograafilised allikad
rahvarõivad
seelikud
rõivakomplektid
rõivaste konstrueerimine
katsenäidised
Uurimistöösse on koondatud info erinevates muuseumides ja erakogudes olevatest Virumaa üheteistkümne kihelkonna (Haljala, Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Iisaku, Jõhvi, Lüganuse, Vaivara) naiste rahvariideseelikutest ajavahemikus XVIII-XX sajandi esimene pool. 110 erinevast seelikust või riidekatkest on tehtud pildid ning neid on kirjeldatud tehnoloogiast, värvilahendusest ja ajastust lähtuvalt.
Saadud materjali on vaadeldud ja analüüsitud erinevatest aspektidest lähtuvalt ning on välja toodud iseloomulikud jooned, eripärad ning tunnused. Uuritakse ühelt poolt seelikukangast, selle tehnoloogiat, kirjakorda, värvilahendusi ja tüpoloogiat. Teiselt poolt seelikute lõiget, tegumoodi, kandmisviisi.
Uurimuse tulemus annab kaardistatud ülevaate erinevatest naiste rahvariideseelikutest ja seelikukangastest, mida kanti Virumaal XVIII-XX sajandi esimeses pooles ning toob unustusehõlma vajunud seelikumustrid taas kasutusele.
2012-06-28T10:49:32Z
2012-06-28T10:49:32Z
2012-06-28T10:49:32Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25956
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/315322021-05-03T10:42:29Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Pott- ja kabimütside algupära ja areng 18.–19. sajandil ning nende valmistamistehnoloogia rekonstrueerimine ja arendamine
Lehis, Maret
Jõeste, Kristi, juhendaja
Piiri, Reet, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
peakatted
rahvarõivad
tekstiilitehnoloogia
käsitöö
18. saj.
19. saj.
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31532
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
embargoedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530572021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kaisuloomade kokkutulek : uurimus Eesti ajakirjades "Taluperenaine" ja "Eesti Naine" 1931-1940 aastatel avaldatud tekstiilsetest mänguasjadest
Teder, Inga
Kütt, Christi, juhendaja
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
mänguasjad
ajalugu
mänguasjade valmistamine
Minu lõputöö keskseks probleemiks on see, et vanad lõiked ja juhendid ei ole tänapäevaselt kasutatavad. Minu eesmärgiks on vanadest ajakirjadest mänguasjalõigete kogumine, lõigete küsitavuse kontrollimine ja nende kasutatavaks muutmine ning lõplikku valikusse jäänud mänguasjade praktiline läbivalmistamine.
Võrdlesin ajakirjades pakutud mänguasju Tartu Mänguasjamuuseumi kogude ning arhiivfotode põhjal. Uurisin, kas leidub ka reaalseid viiteid sarnastele mänguasjadele? Kas mõni fotol näha olev mänguasi või muuseumieksponaat on natukenegi sarnane minu uuritavates vanades ajakirjades õmblemiseks pakutavaga? Kas võiks oletada, et keegi nende lõigete järgi kunagi mänguasju ka valmistas?
Kokku panin metoodilise õppematerjali, kus vanadest ajakirjadest kogutud mänguasjade lõiked, mis on minu poolt täiendatud ja parandatud ning juurde andsin samm-sammulised metoodilised juhendid koos abistavate fotodega. Nende lõigete järgi õmblesin ka seeria omanimelistest mänguasjadest.
2016-08-17T11:11:43Z
2016-08-17T11:11:43Z
2016-08-17T11:11:43Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53057
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530582021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Muhu rahvarõivaseelikute kudumise ajalooline tehnoloogia ja selle kohandamine kaasajal
Marks, Margot
Matsin, Ave, juhendaja
Västrik, Veinika, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
rahvarõivad
seelikud
kangakudumine
moekunst
Muhu
Lõputöö praktilise osa eesmärgina valmisid kolm Muhu rahvarõivaseelikut, mis esindavad ajalooliselt erinevaid tehnoloogilisi arenguetappe.
Eeltööna uurisin läbi lisaks seminaritöös käsitletule kõik Muhu Muuseumis leiduvad 40 seelikut.
Nende mustreid analüüsides selgus, et kõik pikitriibulised seelikud olid liigitatavad varem seminaritöös esitatud tehnoloogilistesse arenguetappidesse ( 2-, 4-, 8- ja 12- niiepuuga kootud kangad).
Kogemustega kangakudujana otsisin võimalusi, kuidas mõningaid ajaloolisi aeganõudvaid tööetappe lihtsustada ja kiirendada. Selleks asendasin käsitsi kirja korjamise niiepuude ja tallalaudade lisamisega. Seeliku kokkuõmblemise ajal tehtava kurrutamise asemel mõtlesin välja , kuidas kurruniite juba kangasse nii koe- kui lõimesuunas sisse kududa. Kõik uuenduslikud töövõtted õigustasid ennast ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata.
2016-08-17T11:15:15Z
2016-08-17T11:15:15Z
2016-08-17T11:15:15Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53058
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/743702021-09-30T10:23:34Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Soome-ugri kaitsemaagilistest uskumustest inspireeritud ehtekollektsioon
Palu, Maarja
Ikkonen, Indrek, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Maarja Palu lõputöö on autori esimene mahukam loominguline eneseväljendus. Töö eesmärk oli luua suured, lavaliselt efektsed ja silmapaistvad, ent lihtsa ja minimalistliku lahendusega ehted. Seni väiksemate ehete valmistamise järel oli selle lavakollektsiooni loomine hea võimalus teha vormilt suurejoonelisemaid ehteid. Kollektsiooni inspiratsioon pärineb setode, maride, udmurtide ja mordvalaste ehetest.
Töö kirjalik osa jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses annab autor ülevaate teoreetilistest lähtekohtadest, mis toetavad valminud kollektsiooni kontseptsiooni. Töö keskmes on fertiilses eas naine, sest hõbeehete kaitsemaagiline funktsioon oli tihedalt seotud naise viljakusega. Lisaks ehetele antakse ülevaade uskumusest punase värvi kaitsesse. Teine peatükk keskendub loov-praktilise töö kujunemise ja valmimise protsessile. Esmalt seletatakse põhjalikumalt lahti kollektsiooni idee ja inspiratsiooniallikad. Seejärel antakse ülevaade praktilise töö protsessidest, mille käigus valmis kuus ehet
2021-09-30T09:43:13Z
2021-09-30T09:43:13Z
2021-09-30T09:43:13Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74370
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901792023-06-05T20:40:07Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Hõbedast ja messingist graveeritud ning valatud malendite komplekt
Evert, Gert
Reino, Mart, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2023-06-05T10:00:29Z
2023-06-05T10:00:29Z
2023-06-05T10:00:29Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90179
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901742023-06-08T08:41:51Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Lahtkraed Eesti muuseumides ja omaloominguline kraede kollektsioon
Sarapik-Kivi, Triin
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
lahtkraed
Antud loov-praktilise töö teemaks on Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses rõivastuse
juures kasutusel olnud lahtkraed. Eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eesti muuseumides olevate
lahtkraede, nende lõikeliste- ja tehnoloogiliste lahendustega ning praktilise tööna esitada
nähtust inspireeritud omaloominguline kraede kollektsioon. Töös antakse ülevaade lahtkraede
tegumoest, kandmistavadest ja nende kohta rahvasuus kasutusel olnud nimetustest.
Detailsemalt vaadeldakse muuseumiesemeid, mis enim mõjutasid ning inspireerisid praktilise
töö kavandamisel ning kokkuvõtteks esitletakse valminud kraede kollektsioon, mis koosneb
kuuest käsitööna valminud kraest.
Märksõnad: lahtkrae, krae, petus, rants, särk, moe ajalugu
2023-06-05T08:47:51Z
2023-06-05T08:47:51Z
2023-06-05T08:47:51Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90174
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/823912022-06-09T08:34:49Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Dobby-telgede ja vedulauaga kangastelgede kasutuselevõtt Eestis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses
Kriis, Eva-Liisa
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
kangasteljed
kangakudumine
kudumistööstus
19. saj. lõpp
20. saj. algus
eesti
Magistritöös on uuritud uuendustega kangastelgede kasutuselevõttu Eestis, selgitades välja, millal see algas ja kust saadi eeskujusid. Uuenduste all mõeldakse puidust, papist või metallist mustrikaartide või kettidega “programmeeritavaid” kangastelgesid ja vedulauaga kangastelje lahendusi.Autor peab oluliseks tähelepanu juhtimist uuendustega kangastelgede olemasolule Eestis. Vedulaua,dobby-süsteemi ja žakardseadme kasutamine käsitsi kudumisel on tänapäeva digimaailmas kaduv kunst, kuigi augustatud mustrikaart oli perfokaartidega programmeeritava arvuti eelkäijaks.
2022-06-09T08:33:43Z
2022-06-09T08:33:43Z
2022-06-09T08:33:43Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82391
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638052021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Rekonstruktsioon Paistu vaipseelikust
Kaljus, Astri
Matsin, Ave, juhendaja
Rammo, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rõivastus
seelikud
rekonstruktsioon (aj.)
arheoloogilised leiud
kangakudumine
Paistu
Lõuna-Eesti
2019-05-21T09:05:41Z
2019-05-21T09:05:41Z
2019-05-21T09:05:41Z
2008
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63805
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530602021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine
Jaanus, Marja-Leena
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
kõlad
kõlapaelad
sõnavara
oskuskeel
terminid
Marja-Leena Jaanuse lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) eesmärk on tutvustada ja analüüsida oskussõnavara väljaselgitamise, korrastamise ja arendamise ning kinnitamise protsessi, pakkudes seeläbi üht võimalust, kuidas erialast oskus-keelt arendada. Lõputöö on seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015) edasiarendus.
Lõputöö esimene peatükk annab ülevaate kõlatehnikat puudutavatest kirjutistest, eeskätt üliõpilaste töödest. Teine peatükk on metoodikast, kolmas oskuskeeleõpetusest, mille toel erialakeelt arendada. Neljas peatükk tutvustab kõlatehnika ja käsitöö struktuuri, kus erandlikult on tähistatud kursiivkirjas kõik terminoloogiakomisjonis kinnitatud oskussõnad, et jälgida terminite mõju erialases tekstis. Viies peatükk tutvustab oskuskeele ja üldkeele erinevusi ja oskussõnavara arendamist üldiselt ning kuuendas peatükis on kõlatehnika oskussõnavara korrastamise ja arendamise töö tulemused.
Lõputöö praktilise osana valmis seminaritöös esitatud suulise keele näidetele lisaks 20 kirjaliku teksti põhjal koostatud 389-st kõlatehnika oskuskeelendist koosnev loend (lisa 2) ja 75 terminikaarti (lisa 3). Igal terminil on ühtse vormiga 13-st infoväljast koosnev infokaart, kuhu on kantud: termini kohta teada olevad andmed (termin, muutevormid, sünonüümid, võõr- ja murdekeelsed vasted ja valdkonna), koostatud definitsioon, lisatud selgitused, näitelaused (suulistest ja kirjalikest allikatest) ning lisandunud märkused ja terminoloogia-komisjoni otsus. 75-st terminiettepanekust kinnitas käsitöö terminite komisjon 55, viis lükkas tagasi ja 15 suunas järgmisele koosolekule arutamiseks.
2016-08-17T11:26:32Z
2016-08-17T11:26:32Z
2016-08-17T11:26:32Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53060
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530342021-05-03T10:42:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Ruhnu talutoa mööbel - kaardistamine ja uuendamise võimalused
Bachman, Kristjan
Konsa, Kurmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
magistritööd
mööbel
mööbliajalugu
puutööriistad
rekonstrueerimine
renoveerimine
Ruhnu
Ruhnu saar kui geograafiliselt eraldatud piirkond on pakkunud mitmekülgset uurimisainet nii etnograafidele kui ka ajaloolastele. Uuritud on ruhnlaste elukorraldust, sotsiaalset kooslust, arhitektuuri ning ülevaatlikult ka mööblit. Põhjalikum Ruhnu mööbli kaardistamine ja stiilikäsitluse analüüs siiani puudus. Ruhnu mööbli põhjalikumat uurimist alustasin 2009. aastal, tehes Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööd, mis sai ka aluseks praegusele magistritööle „Ruhnu talutoa mööbel – kaardistamine ja uuendamise võimalused“. Ajalise uurimisvahemiku määras säilinud mööbli vähene hulk, mis on peamiselt 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni.
Magistritöö eesmärke oli kaks. Esmalt kaardistada põhjalikult Ruhnu mööbel lähipiirkonna muuseumite ja erakogude põhjal ning ühtlasi anda põhjalikum ülevaade mööbli kujunemisest saare geograafilises kontekstis. Teiseks uurida Ruhnu mööbli nüüdisajastamise võimalusi ning koostada ülevaade Ruhnu talutoamööbli tänapäevastest tootmisvõimalustest ja puutöö arendamisest Ruhnu saarel.
Teoreetilis-uurimusliku ja eksperimentaal-praktilise töö jaoks kasutasin nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeid kogusin peamiselt välitöödel ja informantide käest, samuti kasutasin esemete võrdlevat vaatlust ja andmebaaside ning fotomaterjalide analüüsi. Polükroonsete Ruhnu aidakappidele viimistlust uurisin ATR-FT-IR-spektroskoopilise meetodiga, et selgitada välja traditsioonilisel mööblil kasutatud värvikoostised, mida saaks kasutada ka tänapäeval.
Püstitatud eesmärkide alusel oli magistritöö jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Töö esimeses pooles andsin ülevaade Ruhnu mööbli olemusest kohalikus talupojakultuuris, mööbli praegusest arvulisest seisust, selle tüüpkonstruktsioonidest, dekoreerimisest ja kasutuskohtadest. Samuti andsin Ruhnu puutööriistadest ülevaate, mis aitab mõista saare meistrite tehnilisi võimalusi ja seeläbi kohaliku mööbli kujunemist. Töö teises osas käsitlesin Ruhnu mööbli tootmisvõimalusi ja traditsioonilise mööbli alusjooniste kogu, mida saab aluseks võtta nüüdisaegse mööbli kujundamisel. Uurimuses vaatlesin traditsioonilisi ja tänapäevaseid tehnoloogiaid ning töövõtteid, ning selle põhjal andsin ülevaate uute tehnoloogiate sobivusest Ruhnu-ainelise mööbli taastootmiseks. Vajaduse tingis ruhnlaste suurenev tahe alustada uuesti katkenud traditsioonidega puutööndust ja kohaliku mööbli tootmist.
Magistritöö tulemusena leian, et Ruhnu saar on äärmiselt omalaadne, samuti selle mööbel, mis kultuuripärandina vajab suuremat tähelepanu ja kaitset. Magistritöös kaardistatud andmed võimaldavad saada selgema ülevaate Ruhnu mööbli hetkeseisust ning hinnata edasist vajadust mööbliesemete võimalikuks kaitseks.
2016-08-17T06:42:37Z
2016-08-17T06:42:37Z
2016-08-17T06:42:37Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53034
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
embargoedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901872023-06-05T20:40:47Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt
Kandimaa, Reet
Rammo, Riina, juhendaja
Ikkonen, Indrek, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
muinasehted
Loov-praktilise lõputöö „Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt“ käigus valmis ehtekomplekt „Kummardus päikesele“. See koosneb hõbedast valmistatud kaelavõrust, kõrvarõngastest ja sõrmusest, mis on dekoreeritud granulatsioonitehnikas sümbolitega. Komplekt lähtub ideest, et päike oli muinas-eestlaste jaoks viljakuse ja elu kestvuse tagaja ning põllutööd ja rituaalid olid seotud päikese liikumisega. Seetõttu on muinasehetel palju päikese (ring, rist, kodarring, svastika) ning viljakuse (romb, kolmnurk) sümboleid. Kaelavõru algidee pärineb muinasaegsest trapetsripatsitega kaelavõrust. Selle üheksa trapetsikujulist ripatsit moodustavad päikesekiirte kujundi. Igal ripatsil on üks granuleeritud sümbol – ring, romb, rist, kolmnurk –, mis tähistavad päikest, viljakust, maad, taevast, allilma. Kokku kujutab kaelaehe inimese elukaart sünnist surmani. Kaelaehte keskmist ripatsit, kõrvarõngaid ja sõrmust kaunistav päikeseketta kujund sümboliseerib päikest seniidis ja inimese elu kõrgaega.
2023-06-05T10:56:08Z
2023-06-05T10:56:08Z
2023-06-05T10:56:08Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90187
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604342019-02-07T01:42:35Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikud ja abud 19.- 20. sajandil Saaremaa Muuseumi esemekogu põhjal. Tänapäevaste liistikute kollektsioon
Treiberg, Vaike
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rahvarõivad
naisterõivad
Saaremaa
Ruhnu
19.-20. saj.
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
Käesoleva lõputöö teemaks on Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikud ja abud 19.- 20. sajandil. See on koostatud Saaremaa Muuseumi esemekogu põhjal.
Antud lõputöö uurimisprobleemiks on milliseid liistikud kanti Ruhnus ja Saaremaal 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Töö eesmärk on anda uuritaval perioodil Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikutest ülevaade, joonistada üles sealsete liistikute lõiked ja iseloomustada valmistamistehnoloogiat. Käesolev töö otsib vastuseid järgmistele küsimustele: millal sai liistik seal rahvarõivakomplekti osaks? Kas Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikutel esines sarnaseid jooni mandril kantud liistikutega? Millised moevoolud mõjutasid uuritavas piirkonnas kantud liistikute üldilmet ja lõikelisi iseärasusi?
Lõputöö praktilise osana valmis kollektsioon tänapäevasel moel kantavatest, kaasaegsetest ostukangastest valmistatud liistikutest, mille inspiratsiooniallikaks olid Ruhnu liistikud ja Saaremaa abud.
2018-06-07T13:13:44Z
2018-06-07T13:13:44Z
2018-06-07T13:13:44Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60434
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901512023-06-02T20:40:28Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega
Mänd, Merli
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega“ uurib Muhu vammuste arengut nii materjalide, lõigete kui ka valmistamise osas ning teostatakse eksperiment kahe vammuse valmistamise abil. Uurimuse aluseks on 18 muuseumides olevat vammust, millest üks vammus on ka Soome Rahvusmuuseumisse kogutud.
Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade säilinud Muhu vammustest, analüüsides nende arengut ja muutumist aja jooksul. Teises peatükis keskendutakse üldisele üleriiete kohandamisele ning tuuakse välja põhimõtted, mida tohib kohandada ja mida mitte. Kolmandas peatükis viiakse läbi eksperiment, mille käigus valmistatakse kaks vammust erineval viisil ning analüüsitakse saadud tulemusi.
2023-06-02T13:54:47Z
2023-06-02T13:54:47Z
2023-06-02T13:54:47Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90151
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/187712021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Vana palkhoone ehituslik taaskasutus Arumetsa talu elamu näitel
Leiaru, Ivo
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Metslang, Joosep, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
palkehitised
talurahvaarhitektuur
teisaldamine
taastamine
taaskasutus
üliõpilastööd
2011-10-07T09:08:15Z
2011-10-07T09:08:15Z
2011-10-07T09:08:15Z
2011
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/18771
et
restrictedAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/901442023-06-02T20:40:41Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat: õppevideote loomine kasuka koolituse juurde
Uus, Made
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt „Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat. Õppevideote loomine kasuka koolituse juurde“ käsitleb Paistu ja Tarvastu kihelkondade etnograafilisi naistekasukaid eesmärgiga koostada õppevideote kogu Paistu ja Tarvastu naiste rahvarõivaste juurde sobiva autentse kasuka valmistamiseks.
Uurimisaineseks on seitse sirge seljaosa ja puusadega naistekasukat, kaks naiste pikk-kuube ning neli fotot, mis sisaldavad kokku nelja etnograafilist naistekasukat.
Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate sirge seljaosa ja puusadega kasukatüübist, teine peatükk sisaldab Paistu ja Tarvastu naistekasukate kirjeldust ning võrdlust samade piirkondade pikk-kuubedega ning kolmandas peatükis peegeldatakse õppevideote koostamise protsesse.
2023-06-02T12:42:03Z
2023-06-02T12:42:03Z
2023-06-02T12:42:03Z
2023
info:eu-repo/semantics/masterThesis
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90144
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/639782021-05-03T11:41:57Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_63713
Trükimustrilised pearätikud Kihnu traditsioonilises rõivastuses
Pukk, Mari
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
peakatted
rätikud
rõivastus
naisterõivad
trükikangad
Kihnu
2019-06-06T06:41:50Z
2019-06-06T06:41:50Z
2019-06-06T06:41:50Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63978
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/679042020-06-15T06:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel
Rand, Piia
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
magistritööd
kirivööd
vöökirjad
Saaremaa
Piia Randi magistritöö „Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel“ (2020) eesmärk oli välja selgitada Eesti kirivööde eripäraste tunnuste kogumid kihelkonda-de kaupa Saaremaa kirivööde näitel. Saaremaa järgi väljatöötatud süsteemi järgi saab edasi minna järgmiste piirkondade uurimise juurde.
Magistritöö keskseks uurimisküsimuseks oli: millised on iga kihelkonna kirivööde eripärad? Ehk selgitada välja tunnuste kogumid vastavas kihelkonnas kasutatud kirivöödel. Selleks oli vaja teada saada, millised näitajad või näitajate grupid kirjeldavad ära kirivööde kihelkondliku eripära. Enamasti ei ole ühe tunnuse abil võimalik piirkonda määrata. Samas võib mõni üksik tunnus mingis piirkonnas olla väga iseloomulik.
Uurimistöö esimeses peatükis on vaatluse all nii kirivöö osad kui ka vöökirja osad. On koostatud tüpoloogiad vöökirja osade ja otsanarmaste töötluse kohta. Selles peatükis on käsitletud kirivöid üle Eesti, näidistena on võimalusel kasutatud Saaremaa vöid.
Töö teine peatükk keskendub Saaremaa kirivöödele. Esialgu on kirjeldused kihelkondade kaupa, on koostatud võimalusel ajastupõhised tüpoloogiad või grupid mustritüüpide järgi. Pärast on üldistused kogu Saaremaa kohta. On koostatud erinevate näitajate kohta levikukaarte ja tabeleid erinevate näitajate kohta. On välja pakutud kihelkondlikku ajalist arengut kirivöödes.
Saaremaa kirivööde analüüsi aluseks on 373 vööd (ERMist 339, Saaremaa Muuseumist 24, Soome Rahvusmuuseumist neli vööd, kuus vööd raamatust (Kurrik 1938)). Lisaks võrdluseks 84 Vene Etnograafiamuuseumi vööde fotot. Kokku on uuritud 457 Saaremaa kirivööd. Lisaks taustauuringud ERMi Etnograafilise arhiivi materjalides.
Lisades on joonised äärekirjade tüpoloogiast ja Saaremaa vööde andmed erinevatest muuseumidest.
2020-06-15T06:01:14Z
2020-06-15T06:01:14Z
2020-06-15T06:01:14Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67904
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568282021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Kompostitava kuivkäimla projekteerimine ja ehitus
Tätte, Oliver
Tobreluts, Peep, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
käimlad
kuivkäimlad
projekteerimine
ehitus
kompostimine
Lõputöö raames ehitas autor kompostiva kuivkäimla mudeli „prototüübi“, et seda katsetada ja edasi arendada eesmärgiga jõuda tulevikus müüdava tooteni. Lõputöö sisaldab endas kompostivat välikäimlat puudutavat teavet, käimla projekti ja käimla ehitusprotsessi kirjeldust koos illustreerivate jooniste ja piltidega ehitatud mudelist. Tööd võib kasutada kompostiva välikäimla ehitamise juhendina oma tarbeks kompostiva välikäimla ehitamisel.
During the completion of this thesis, the author built a composting outhouse model aiming to test it and develop it into a product that can be sold in the future. The thesis consists of information about the composting outhouse, the project for the outhouse and description of the building process with illustrating figures and images of the built model. The work can be used as a guide to building one’s own composting toilet
2017-06-19T14:08:33Z
2017-06-19T14:08:33Z
2017-06-19T14:08:33Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56828
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901732023-06-08T08:55:06Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Naha väärindamine trükitud nahkteki tehnikas
Ütt, Piret-Oliivia
Rajando, Kristina, juhendaja
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
naha töötlemine
trükimustrid
Töös annab autor ülevaate Norra tekitegemise ajaloost, meistritest, nende oskustest
ja traditsioonilistest tekivalmistamisvõtetest. Võrreldakse sarnasusi ka Eestis tehtud nahatööga.
Tehnoloogia väljatöötamisel lähtutakse nahatrüki ja tekkide valmistamise tehnika tuntuima
taaselustaja Britt Solheimi raamatust “Skinnfeller du kan lage selv ” (Nahktekid, mida võid ise
valmistada ). Võrdlemaks, kas midagi sarnast võiks olla ka Eestis tehtud, vaadeldakse esemeid,
mis leiti otsingusõnaga “nahk” Muuseumide Infosüsteemis MuIS (https://www.muis.ee/ ) - alla
1500 vaste – on olemas 1 Viljandis valmistatud tekk. Kontrollimaks enda järeldust nahktekkide
puudumise kohta Eestis luges autor ka etnograafilist arhiivi ning Ilmari Mannineni “Eesti
rahvarõivaste ajalugu” ja Helene Kuma monograafiat “Eesti rahvavaibad.” Norra
nahktekitegijaid kõrvutatakse Eesti gildides ja tsunftides tegutsevate ametimeestega.
Lõputöö praktilises osas töötatakse läbi Norra traditsioonilised tekiõmblemise ja -
trükkimise töövõtted.
2023-06-05T08:38:19Z
2023-06-05T08:38:19Z
2023-06-05T08:38:19Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90173
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/679422020-06-17T07:05:05Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Käsitöömeister Virve Valtmann-Valdsoni jälgedes. Hääbepistes teki tikkimine
Murs, Lilia
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Valtmann-Valdson, Virve
käsitöömeistrid
tikkimine
tekid
Käesolev lõputöö on järg autori 2020. aasta seminaritööle „Käsitöömeister Virve Valtmann-Valdson: looming, käsitöine pärand ja pedagoogiline aspekt“. Seminaritöös uuris ja kirjeldas autor meistrile omaseid töövõtteid rahvariiete tikkimisel, avas ja peegeldas tema isiksust ja hoiakuid ning kajastas tema tööd pedagoogina.
Lõputöö eesmärk on uurida seminaritööst välja jäänud osa: kirjeldada käsitöömeister Virve Valtmann-Valdsoni tikkimistehnikat ja nõuandeid villaste lõngadega tikkimisel ning kajastada tema koostööd moekunstnik Aldo Järvsooga. Autor soovis ka ise meistrilt just tema töövõtteid õppida. Praktilise töö käigus valmis hääbepistes tikitud tekk, mille valmimise protsessi ja sealt saadud kogemusi autor töö kirjalikus osas kirjeldab.
Kirjalik osa jaguneb kolme peatükki. Esimeses peatükis kirjutab autor meistri soovitustest ja nõuannetest villaste lõngadega tikkimisel ja kajastab tema koostööd moekunstnik Aldo Järvsooga. Teises peatükis keskendub praktilise töö – tikitud vaiba valmimise protsessikirjeldusele. Kolmandasse peatükki koondab arutelu ja järeldused kogu õppeprotsessist.
Diplomitöö praktilist ja uurimuslikku osa toetavates lisades on fotod Virve tikitud pidulikest rõivastest ja autori praktilise tööna tikitud tekist.
2020-06-16T08:32:43Z
2020-06-16T08:32:43Z
2020-06-16T08:32:43Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67942
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568322021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Damaskuse mustritest inspireeritud nahkkotid
Sats, Ramona
Tuum, Kirsti, juhendaja
Edussaar-Harak, Egge, juhendaja
Freiberg, Mikk, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
nahakunst
kotid
damaskuse teras
Loov-praktiline lõputööks on damaskuse terase mustritest inspireeritud dekoratsiooniga nakkkotid. Autori eesmärk oli luua damaskuse terase mustritest inspireeritud uued mustrid, mis annaksid edasi sellise terase kihilist koostist. Kahekihilisest materjalist valmistatud nahast kottide dekoreerimisel lähtutakse väänatud damaskuse, loomulikul teel ehk autoritehnikas tekkinud damaskuse ning tempeldamaskuse mustrist
2017-06-19T14:27:04Z
2017-06-19T14:27:04Z
2017-06-19T14:27:04Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56832
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423712021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Bosnia tehnikas heegeldatud kindad Eesti Rahva Muuseumi kogus
Talviste, Sigrid
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
Eesti Rahva Muuseum
heegeldamine
kindad
mustrid
museaalid
Töö eesmärgiks oli kaardistada Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Bosnia tehnikas heegeldatud kindaid, kirjeldada neile iseloomulikke tunnuseid, valmistamise tehnoloogiaid, töövahendeid ja materjale.
Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas antakse lühiülevaade Bosnia tehnikas heegeldamise ajaloost maailmas ja tutvustatakse ERM-i tekstiilikogudes leiduvaid kindaid. Teises peatükis peatutakse Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste töövõtetel, kasutatud materjalidel ja töövahenditel. Kolmandas osas kirjeldatakse sõrm- ja labakinnaste valmistamise tehnoloogiat.
Lisades on toodud ERMi tekstiilikogudes olevate Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste andmed, esemekogu numbrid, fotod ja legendid.
Koostatud on nii laba- kui sõrmkinnaste valmistamise tehnoloogiline juhendmaterjal, mis on esitatud töökirjelduste, jooniste ja videotena.
Uurimuse tulemuseks on kaardistaud ülevaade unustusehõlma vajunud tehnikast.
2014-06-30T12:00:18Z
2014-06-30T12:00:18Z
2014-06-30T12:00:18Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42371
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/899582023-06-01T09:37:34Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_34630
Kuldnahk ja selle valmistamine : Huecki maja nahktapeedi fragmentide tehniline ja stilistiline analüüs
Mets, Katry
Kallaste, Kadri, juhendaja
Konsa, Kurmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
nahktapeedid
Magistritöö “Kuldnahk ja selle valmistamine. Huecki maja nahktapeedi fragmentide tehniline ja stilistiline analüüs” tutvustab nahktapeetide ajalugu, kasutamist ja valmistusviise.
Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja neljaks peatükiks. Esimene peatükk avab varasemat uurimislugu ja kirjandust, tutvustab metoodikat ja kirjeldab nahktapeetidega seonduvat terminoloogiat. Teises peatükis on kaetud nahktapeetide ajalugu Euroopas ja Eesti muuseumikogudes leiduvatest kuldnaha tehnikas valmistatud esemete lugu. Kolmas peatükk avab nahktapeetide valmistamise toetudes kirjalikele allikatele ning autori praktikapõhisele osalusvaatlusele. Neljandas peatükis on analüüs Huecki maja (Tallinn, Lai 29) kuldnahast, milleks on tapeedifragmentide vaatlus, ristlõike mikrolihv ja dekoori võrdlev analüüs, et saada teada mustri päritolu.
2023-05-26T08:00:52Z
2023-05-26T08:00:52Z
2023-05-26T08:00:52Z
2023
info:eu-repo/semantics/masterThesis
http://hdl.handle.net/10062/89958
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604302019-02-07T01:41:39Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Eestirootsi meeste rõivastus 19.-20.sajandil. Nulljäägiliste lõigetega ülerõivaste kollektsioon
Raamat, Kaili
Tomberg, Riina, juhendaja
Amur, Triin, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
eestirootsi
rõivastus
meesterõivad
19.-20. saj.
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
Diplomitöö „Eestirootsi meeste rõivastus 19.-20.sajandil. Nulljäägiliste lõigetega ülerõivaste kollektsioon.“ Praktilise osa eesmärgiks oli valmistada nulljäägi kontseptsiooni põhimõttel unisex ülerõivaste kollektsioon. Inspiratsiooniallikana on kasutatud Ruhnu hülgeküti umbkuue lõikelisi vammuseid. Kollektsiooni kavandamisele eelnes töö esemetega Eesti Rahva Muuseumis ning Soome Rahvusmuuseumis ning tutvumine kirjandusallikatega
Töö kirjalik osa koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis antakse lühiülevaade eestirootslaste ajaloost, elatusaladest ja meeste rõivastusest 19. ja 20. sajandil. Teine peatükk keskendub nulljäägidisainile, milles selgitatakse viimase olemust, tehakse kokkuvõtte ajaloost ning suuna kitsaskohtadest. Lisaks on toodud näiteid nulljäägidisainiga tegelevate disainerite töödest.
Kolmas peatükk annab ülevaate esemekollektsioonist, lõputöö loov-praktilisest osast. Kirjeldatakse nelja kuue kavandamise ja teostamise protsesse. Töös on esitatud lõikejoonised, fotomaterjal Ruhnu kuubedest ja valminud esemekollektsioonist.
2018-06-07T12:54:52Z
2018-06-07T12:54:52Z
2018-06-07T12:54:52Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60430
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568302021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Tuulekukk
Lendok, Matis
Niitvägi, Väino, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
tuulelipud
ajalugu
metallikunst
sepistamine
eesti
Lõputöö „Tuulekukk“ annab ülevaate tuulelippude ajaloost ja kasutamisest. Lisaks on töös kirjeldatud Eesti kirikutel leiduvaid tornikaunistusi.
Töö on jaotatud neljaks peatükkiks. Esimene annab ülevaate tuulelippude ajaloost. Teises peatükis on kirjeldatud tuulelippude tööpõhimõte ja sellest lähtuvalt antakse ülevaade nende tüüpidest. Kolmandas peatükis kaardistatakse Eesti kirikutel olevaid tornikaunistusi. Viimases peatükis kirjeldatakse Pärnusse Väike - Kuke tänavale majale mõeldud tuulekuke valmimist
2017-06-19T14:18:07Z
2017-06-19T14:18:07Z
2017-06-19T14:18:07Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56830
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/824182022-06-09T11:30:22Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Lääne-Eesti saarte meestevatid 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni ja nendest inspireeritud käsitöö kangast mantlite kollektsioon
Peedosaar, Taive
Kaljus, Astri, juhendaja
Tuulik, Diana, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
meesterõivad
rahvarõivad
pealisrõivad
kangakudumine
Lääne-Eesti saarestik
rõivaste konstrueerimine
moestilistika
2022-06-09T11:29:28Z
2022-06-09T11:29:28Z
2022-06-09T11:29:28Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82418
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604322019-02-07T01:42:04Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Saaremaa kampsunitest inspireeritud teksasjakkide kollektsioon VAMPSIK
Talts, Linda
Tomberg, Riina, juhendaja
Libe, Kristina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rahvarõivad
kampsunid
pealisrõivad
Saaremaa
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
Käesolev diplomitöö Saaremaa kampsunitest inspireeritud teksasjakkide kollektsioon VAMPSIK teemavalik tuleneb huvist taaskasutusliku moedisaini ja etnograafilise allikmaterjali kasutamise vastu tänapäevases moes.
Töö eesmärgiks oli luua kaasaegne ja jätkusuutlik moekollektsioon, rakendades teadmisi pärimuslikust ainest ning kasutada originaalesemete lõikelisi lahendusi uues võtmes. Selleks tutvusin erinevate kampsunite lõikeliste lahendustega, vaatlesin lähemalt kahte Saarema Muuseumi kogudes olevat kampsunit ja Eesti Rahva Muuseumis ühte kampsunit. Soovisin tuua jakkide valmistamisel juurde uuendusliku elemendina teksariide, vanasti kasutatava villase kanga asemele. Lähtuvalt materjalivalikust ja originaalesemete lõikelistest lahendustest kavandasin ning modelleerisin kolm erineva tegumoega jakki naistele.
Diplomitöö koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast. Esimeses peatükis on antud referatiivne ülevaade Saarema kampsunitest, nende sarnasustest ja erinevustest. Samuti on kirjeldatud Jämaja ja Mustjala naise rahvarõivakomplekti. Kirjeldatud on ka SMis ja ERMis uuritud kolme Saaremaa kampsunit, kasutades kvalitatiivset uurimise meetodit. Teises peatükis on lühidalt välja toodud teksariide ajalugu. Töö kolmas peatükk kirjeldab praktilise osa ideed, kavandamise ja teostamise protsesse. Praktilise osana valmis naiste ülerõivaste kollektsioon, mis koosneb kolmest teksasjakist. Kollektsioon sai inspiratsiooni Saaremaa kampsunitest ja teksakangast.
Töö lisades on välja toodud põhjalikumalt uuritud Jämaja ja Mustjala kihelkonna kampsunitest fotod, mis pärinevad Eesti Muuseumide Veebivärava veebilehelt. Lisatud on ka fotod kavanditest, tööprotsessidest, lõigete modelleerimisest ning fotod valmis esemetest.
Töö valmimisel sain teha väga erinevaid ülesandeid alates kavandamisest kuni rõivaste valmis õmblemiseni välja. Oma rõivastega soovisin luua mõnusat igapäevariietust, mida võib kanda ka tennistega. Lisaks tahtsin, et rõivastel oleksid taskud ja mugav kinnitus. Tänu tootmisjääkide kasutamisele, mis hoidsid ühe toote hinda väga madalana, sain oma töös kasutada piisavalt keerukaid ja ajamahukaid õmblustehnoloogilisi võtteid. Edaspidi soovin kindlasti jätkata tootmisjääkide kasutamis ning luua erinevaid moekollektsioone inspireerituna rahvarõivastest.
2018-06-07T13:04:46Z
2018-06-07T13:04:46Z
2018-06-07T13:04:46Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60432
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568252021-04-30T11:54:13Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Savihoone renoveerimisjuhendi koostamine
Tominga, Malvo
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Kikas, Marko, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
saviehitised
renoveerimine
juhendid
Palkhoonete kõrval on Eesti taluehituses olnud populaarsed ka savist hooned, seda eriti Lõuna-Eesti savistel maadel. Enamik savihooneid on aga tänaseks halvas seisus. Teadmised savihoonete ehitamisest on vähenenud ning eriti kriitiliseks teeb nende hoonete säilimise just omanike teadmatus hoonete oskuslikuks renoveerimiseks. Puudu on eestkätt eestikeelsest kirjandusest savihoonete renoveerimise kohta ning paljud võõrkeelsed infoallikad ei käsitle jällegi Eestile omaseid ehitusvõtteid.
Selle töö eesmärgiks oli koostada savihoone renoveerimise juhend savihoonete omanikele, mida oleks vajaduse korral võimalik väikse kohendamisega trükki lasta, et tekitada savihoonete tänastele ja tulevastele omanikele kergelt arusaadav materjal. Savihoone renoveerimise juhend on abiks savihoone omanikule, et mõista hoone renoveerimise alustalasid ning tekitada paremat arusaama renoveerimistöödest enne ehitajaga dialoogi astumist.
Uurimistöö metoodika seisnes kirjanduse analüüsis, kohtvaatlustes ja osalusvaatlustes. Valdkonna tundma õppimiseks töötas autor läbi seni avaldatud eestikeelse kirjanduse, mis õpetas savihooneid ehitama ja tutvus seni tehtud uurimistöödega. Autor korraldas avalikkusele suunatud savihoonete nõupäeva, kus vaatles saviehituse meistrit hoone analüüsi läbi viimas. Saadud tulemuste põhjal koostas inventeerimisankeedi ning viis selle abil läbi välitööd Viljandi- ja Tartumaal. Autor osales ka savihoone renoveerimise protsessis.
Lõputöö tulemuseks on savihoone renoveerimise juhendi käsikiri, mis on vähese toimetamise ning kohendamisega võimalik trükki lasta. Selleks on olemas kokkulepe nii SA Eesti Vabaõhumuuseumi kui ka Saviukumaja OÜ-ga
2017-06-19T13:56:37Z
2017-06-19T13:56:37Z
2017-06-19T13:56:37Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56825
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423642021-04-30T10:30:24Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
Viljandimaa tuniistekid 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani
Häkkinen Tank, Sigrid
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
heegeldamine
tekid
voodikatted
Viljandimaa
19. saj. 2. pool
20. saj. 1. pool
Käesolevas töös on vaatluse alla võetud Viljandimaal tuniistehnikas valmistatud tekid.
Töös on kasutatud 30 tekki- Eesti Rahva Muuseumis 12, Eesti Rahva Muuseumi Heimtali Muuseumis 7, Eesti Vabaõhu Muuseumis 5, Viljandi Muuseumis 2 tekki ja 1 tekikatked ning eraisikute kogudest 3 tekki. Säilinud tekke on Halliste, Helme, Karksi, Paistu, Pärsti, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkondadest.
Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade Viljandimaal valmistatud tuniistekkidest, nende kaunistusviisidest (tikandid, tuniistehnikas pinnakaunistusvõtted, servakaunistused ning ühendused), suurustest ja kompositsioonilistest lahendustest.
Lõputöö praktilise osana valmis tuniistehnikas heegeldatud voodikate, mis on kaunistatud lilltikandiga. Eesmärgiks oli teki valmistamisel kasutada tuniistehnika tehnoloogilisi ja kaunistuslikke võtteid, mida on kasutatud Viljandimaal etnograafiliste tuniistekkide valmistamisel. Tikandis on kasutatud mähk- ja varspistet. Voodikatte materjaliks on punane ja must kolmekordne villane lõng.
2014-06-30T11:41:21Z
2014-06-30T11:41:21Z
2014-06-30T11:41:21Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42364
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/416682021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
XIX sajandi labakindad Suure-Jaani kihelkonnast. Tehnoloogilised võtted ja kudumine
Saaremets, Merike
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
Suure-Jaani
kindad
silmuskudumine
museaalid
Töö kirjeldab Suure-Jaani kihelkonna ajaloolisi labakindaid muuseumides leiduvate säilikute põhjal. Esimene osa annab ülevaate varem ilmunud andmestikust, kinnaste muutumisest XIX-XX sajandi vahetusel, tutvustab kinnaste kirjeldamisel vajalikke termineid ja tehnilisi võtteid. Teine osa tutvustab seitsme paari kirikinnaste läbikudumist vanade eeskujude järgi. Analüüsitud on vanade töövõtete sobitamist tänapäevase materjali ja kandjaga
2014-06-10T11:17:50Z
2014-06-10T11:17:50Z
2014-06-10T11:17:50Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41668
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
qdc///com_10062_17563/100