2024-03-29T00:41:21Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/421652022-09-07T09:17:42Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Ingerpuu, Nele, juhendaja
Rikka, Miina
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-06-20T07:48:17Z
2014-06-20T07:48:17Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42165
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada allikatega seotud elupaiku ning nende taimestikku, taimestiku seoseid veekeskkonnaga ning anda ka ülevaade allikaliste elupaikade kaitsest.
Allikaid võib klassifitseerida mitmete omaduste alusel, näiteks vooluhulga, maa seest väljumise mooduse, allikavee temperatuuri, keemiliste omaduste või allikaid asustavate taimekoosluste järgi. Keskmiselt võib Eestis allikaid olla umbes 10 000, need on suures osas väikesed ning moodustavad tihti allikasoid. Allikasood moodustavad peaaegu kolmandiku Eesti madalsoodest.
Allikad ning allikasood pakuvad stabiilset kasvukeskkonda paljudele keskkonnamuutustele tundlikele ning haruldastele taimeliikidele, millest suure osa moodustavad sammaltaimed. Muutused veekeemias mõjutavad allikaliste elupaikade taimekooslusi. Kõige tähtsamateks taimekoosluste mõjutajateks on allikavee pH, kaltsium- ja magneesiumioonide hulk ning nendest omakorda sõltuv elektrijuhtivus.
Suur osa allikatest ning allikasoodest on inimtegevuse mõjul kahjustunud või hävinud. Allikatega seotud elupaikade kaitsele tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest need on kergesti kahjustuvad ning on mõnel puhul ainsaks elupaigaks haruldastele liikidele. Umbes 2/3 allikasoodest asub praegusel hetkel kaitsealade piirkondades ning mitmed allikad on võetud kaitse alla kui kaitset vajavad üksikobjektid.
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Allikatega seotud elupaigad ja nende taimestik
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772852022-03-16T12:08:14Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Hiiesalu, Inga
Solnik, Kaia
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:07:52Z
2022-03-16T12:07:52Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/77285
Käesolev töö annab referatiivse ülevaate arbuskulaarse mükoriisa mõjust põllukultuuride kasvule ja kohasusele ning põllumajanduspraktikate mõjust arbuskulaarse mükoriisa moodustumisele. Eesmärgiks on leida viise jätkusuutlikumaks majandamiseks ning saagikuse tõstmiseks.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
arbuskulaarne mükoriisa
põllumajandus
mahepõllumajandus
jätkusuutlikkus
bakalaureusetööd
Arbuskulaarset mükoriisat soodustavad põllumajandusviisid
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772902022-03-16T12:29:29Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Takkis, Krista
Kambrimäe, Elina
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:29:04Z
2022-03-16T12:29:04Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77290
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade peamistest maastike taastamise põhimõtetest ja meetoditest. Maastike taastamine on vajalik, kuna inimtegevuse mõju loodusele on suurenenud intensiivsema majandustegevuse tõttu. Taastamistegevustega on võimalik looduse degradeerumist leevendada või peatada. Sellega kaasnevad hüved nii loodusele kui inimkonnale.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
maastike taastamine
maastikuskaala
maastiku struktuur
interaktsioonid
looduse hüved
häiringurežiimid
elurikkus
bakalaureusetööd
Maastike taastamine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/517322019-02-04T19:39:39Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Sõber, Anu, juhendaja
Sell, Marili
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-06-06T12:30:08Z
2016-06-06T12:30:08Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51732
Põhjalaiuskraadidel on ennustatud kliimasoojenemist, sademe hulga suurenemist ja
seega ka õhuniiskuse suurenemist, mis võivad suuresti mõjutada taimede kasvu ja
elutegevust. Looduslikes tingimustes kunstlikult suurendatud õhuniiskusega välikatsel
FAHM (Free Air Humidity Manipulation) on täheldatud puu kasvu vähenemist.
Mullaniiskuse ning õhuniiskuse mõju uurimiseks kasvatati kontrollitud tingimustega
kasvukambrites arukase (Betula pendula) taimi.
Taimede, mis kasvasid erinevatel õhuniiskustel ja stabiilsel mullaniiskusel, tüve
juurdekasvule suurenenud õhuniiskus mõju ei avaldanud kuid kohanemisreaktsioonina
suurenes peenjuurte ning lehtede kuivmassi suhe. Teises katses kasvasid taimed erinevatel
mullaniiskustel (35%-85%) ning stabiilsel õhuniiskusel, kus tüve, juurte ja lehtede
juurdekasv oli maksimaalne erinevatel mullaniiskustel, vastavalt siis 65%, 50% ja 75%
juures maksimaalsest mulla veemahtuvusest. Oli selgelt näha, et taim kohaneb kuivemale
keskkonnale maa-aluse biomassi suurendamisega ja see toimis maapealse biomassi arvelt.
Mullaniiskuse suurenemine põhjustas summaarse biomassi järsku vähenemist ning
liigniiskes mullas oli kasv väga kidur.
Et mullaniiskus FAHMi niisutusringides on olnud tihti suurem kui 65%, õhuniiskuse
suurendamine optimaalsel mullaniiskusel kasvukambrites arukase kasvu ei pidurdanud ja
kasv oli väga tundlik liiginiiskusele võis õhuniiskuse negatiivne mõju välikatses FAHM
tõesti olla põhjustatud mulla liigniiskusest.
et
Tartu Ülikool
Mulla- ja õhuniiskus
biomassi paigutus
puutüve ruumala indeks
peenjuured
magistritööd
Mulla- ja õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula) kasvule
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/473472019-02-04T19:36:12Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Oja, tatjana, juhendaja
Valgma, Laura
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T08:23:24Z
2015-06-25T08:23:24Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47347
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Reliktse hariliku kobarpea Ligularia sibirica (L.) Cass. geneetiline mitmekesisus Eestis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/313642022-09-07T09:17:41Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Öpik, Maarja, juhendaja
Sepp, Siim-Kaarel
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-25T13:00:00Z
2013-06-25T13:00:00Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31364
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Maakasutuse mõju arbuskulaarmükoriissete seente mitmekesisusele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/839232022-09-02T08:22:44Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Paal, Jaanus, juhendaja
Sepp, Silvia
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-09-02T08:22:24Z
2022-09-02T08:22:24Z
1999
ARH Diss. B-1055
http://hdl.handle.net/10062/83923
https://www.ester.ee/record=b3535795*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
kortsleht
liigid
süstemaatika
liigitunnused
Eesti
Taxonomic continuum of Alchemilla (Rosaceae) in Estonia = Eestis kasvavate kortslehe (Alchemilla L., Rosaceae) pisiliikide taksonoomiline kontiinum
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/517312019-02-04T19:39:28Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Semchenko, Marina, juhendaja
Saar, Sirgi, juhendaja
Horn, Greete
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-06-06T12:23:38Z
2016-06-06T12:23:38Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51731
Käesoleva magistritöö raames uuriti arbuskulaarmükoriissete (AM) seente rolli taimede ja
mulla vahelises tagasisides. Uurimistöö käigus viidi läbi kaheosaline taimede ja mulla vahelise
tagasiside katse. Katse esimeses faasis uuriti taimeliikide sõltuvust mükoriisast. Katse teises
faasis uuriti taimeliikide tagasisidet kasvatades taimi enda ja teiste taimeliikide mullal, koos
AM seentega ja ilma. Katse tulemustest selgus, et erineva mükoriissusest sõltuvusega
taimedel on erinev tagasiside reaktsioon AM seente olemasolu või puudumise korral
et
Tartu Ülikool
Taim-muld tagasiside
mulla mikroobne tagasiside
arbuskulaarne mükoriisa
magistritööd
Arbuskulaarmükoriissete seente roll taimede ja mulla vahelise tagasiside kujunemisel
Arbuskulaarmükoriissete seente roll taimede ja mulla vahelise tagasiside kujunemisel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/314642019-02-04T19:29:09Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Tedersoo, Leho, juhendaja
Anslan, Sten
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2013-06-26T11:30:54Z
2013-06-26T11:30:54Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31464
et
Tartu Ülikool
magistritööd
ITS regiooni kasutatavus hooghännaliste (Collembola) määramisel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/313632019-02-04T19:28:59Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Moora, Mari, juhendaja, Zobel, Martin, juhendaja
Gerz, Maret
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-25T12:48:47Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31363
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Taimekoosluste mükoriissus ja selle seosed abiootiliste keskkonnatingimustega
Thesis
2018-06-06restrictedoai:dspace.ut.ee:10062/473202022-09-07T13:24:04Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Öpik, Maarja, juhendaja
Lindsaar, Kätlin
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2015-06-19T12:26:28Z
2015-06-19T12:26:28Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47320
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Krohmseente DNA-põhine määramine
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/421752022-09-07T09:17:43Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Zobel, Kristjan, juhendaja
Kaasik, Laila
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-06-20T08:48:53Z
2014-06-20T08:48:53Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42175
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Naabrite äratundmine taim-taim interaktsioonides
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/516692022-09-07T13:24:05Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Reier, Ülle, juhendaja
Linder, Madli, juhendaja
Karro, Astrit
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2016-05-31T12:24:09Z
2016-05-31T12:24:09Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51669
Ümberasustamine on nii Eestis kui ka mujal maailmas praktiseeritav looduskaitsemeede, mille käigus teisaldatakse isend või kogu populatsioon oma looduslikust kasvukohast teise kasvukohta. Käesolev töö on esmakordne ülevaatlik uurimus soontaimede senistest ümberasustamistest Eestis, mis toetub Keskkonnaametilt kui ümberasustamise loa andjalt ning ümberasustamise võimalikkust hinnanud ekspertidelt saadud käsikirjalistele materjalidele. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti-siseselt toimunud teisaldamistest, nende põhjustest ning tulemustest. Töös käsitletud ümberasustamiste analüüsi tulemused näitavad, et ümberasustamiste dokumentatsioon on puudulik ning enamiku projektide puhul puudub hilisem ametlik seire. See tuleneb ilmselt asjaolust, et ümberasustamise regulatsioon on ebapiisav – muu hulgas puudub otsene seirekohustus. Seniste ümberasustamiste edu või ebaedu on andmete puudumise tõttu raske hinnata. Ümberasustamine ilma järgneva seireta ei ole looduskaitselise meetmena mõttekas, kuid on praktikas praegu levinud, kui on tekkinud vajadus kaitsealuse liigi kasvukohas läbi viia arendus- ja/või ehitustööd. Ümberasustamiste tulemuslikkuse hindamine nõuab edasisi uuringuid, sealhulgas välitöid. Samuti oleks tulevikus vajalik ümberasustamise järgne seire reguleerida õigusaktidega või ametkondlikul tasandil
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
ümberasustamine
teisaldamine
kaitsealused soontaimed
Eesti
B270
Taimeökoloogia
bakalaureusetööd
Ülevaade kaitstavate taimede ümberasustamise praktikast Eestis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/839182022-09-02T06:43:10Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Zobel, Martin, juhendaja
Rünk, Kai
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-09-02T06:41:43Z
2022-09-02T06:41:43Z
2003
ARH Diss. B-2643
http://hdl.handle.net/10062/83918
https://www.ester.ee/record=b3613108*est
eng
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
sõnajalg
olelusvõitlus
levik (biol.)
Do different competitive abilities of three fern species explain their different regional abundances?
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/772942022-03-16T12:43:48Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Tullus, Arvo
Reinthal, Taavi
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:43:23Z
2022-03-16T12:43:23Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77294
Harilik kuusk (Picea abies (L.) H. Karst.) on üks levinuim okaspuuliik Eestis ja Euroopas. Globaalne soojenemine põhjustab temperatuuri ja sademete muutusi kogu kuuse areaali piires. Bakalaureusetöö eesmärk on anda teaduskirjanduse põhjal ülevaade sademete ja temperatuuri mõjust hariliku kuuse tüve kasvudünaamikale ja ehitusele nii vegetatsiooniperioodi siseselt kui ka aastate lõikes.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
harilik kuusk
okaspuud
tüve kasv
tüve stuktuur
õhutemperatuur
sademed
bakalaureusetööd
Ilmastikutingimuste mõju hariliku kuuse tüve kasvudünaamikale
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/425902022-09-07T12:58:35Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Zobel, Kristjan, juhendaja
Loide, Erik
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-07-16T12:20:32Z
2014-07-16T12:20:32Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42590
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Valgussignaalide olulisus taime fenotüübi kujunemisel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/879212022-11-11T21:36:52Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Paal, Jaanus, juhendaja
Udumäe, Liis
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-11-11T15:20:12Z
2022-11-11T15:20:12Z
2009
http://hdl.handle.net/10062/87921
https://www.ester.ee/record=b5503390*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
bakalaureusetööd
kuusikud
männikud
metsatüübid
metsataimestik
taimekooslused
Järvselja looduskaitseala
Kuuse- ja männienamusega laanemetsade võrdlus Järvseljal
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/565052022-09-07T13:24:54Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Zobel, Kristjan, juhendaja
Hermlin, Hanna Kaarin
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-06-05T11:48:29Z
2017-06-05T11:48:29Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/56505
est
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
morfoloogiline plastilisus
kooseksisteerimise mehhanismid
elurikkus
ühtlus
bakalaureusetööd
Võsu morfoloogilise plastilisuse mõju rohttaimede kooseksisteerimisele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/904832023-06-12T20:36:49Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Koppel, Andres, juhendaja
Sild, Ebe
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-12T10:57:52Z
2023-06-12T10:57:52Z
1994
ARH Diss.Tart. 489916
https://hdl.handle.net/10062/90483
https://www.ester.ee/record=b4150166*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
indikaatortaimed
abiootilised tegurid
osoon
bioseire
Ozone impact on clover and tobacco and biological monitoring of ozone using indicator plants
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/473452019-02-04T19:35:52Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Oja, Tatjana, juhendaja
Pedajas, Hedi
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T08:15:23Z
2015-06-25T08:15:23Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47345
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Perekonna Carex liikide eristatavus taksonoomilisteks sektsioonideks isoensüümtunnuste alusel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426352019-02-04T19:32:30Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Zobel, Kristjan, juhendaja
Semtšenko, Marina, juhendaja
Sepp, Anette
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-22T13:02:31Z
2014-07-22T13:02:31Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42635
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Taim-taim koevolutsiooni tähtsus looniidu koosluse kujunemisel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426072022-09-07T12:58:35Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Kõljalg, Urmas, juhendaja
Hirve, Hanna
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-07-18T07:25:59Z
2014-07-18T07:25:59Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42607
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Taimeselts Fagales süstemaatika ja levik maailmas
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772722022-03-15T14:31:59Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Helm, Aveliina
Suurmets, Linda
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-15T14:31:17Z
2022-03-15T14:31:17Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77272
Inimtegevuste tõttu on viimaste aastakümnete jooksul ulatuslikult hävinenud varasemalt niitudega kaetud alasid, mida nüüd üritatakse taastamisprojektidega ennistada. Killustunud maastikus on üheks taastumist piiravaks teguriks taimeliikide seemnete takistatud levik, mille ületamiseks on katsetatud erinevaid seemnete introdutseerimismeetodeid. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada teaduskirjanduse põhjal seemnete lisamise meetodite efektiivsus niitude taastamisel ja seejärel anda ülevaade Eesti kahel loopealsel rakendatud nendest meetoditest kahe (värske niite ja masinkogutud seemnete meetodi) taastamistulemustest. Eesmärgi esimese poole täitmiseks hindasin Web of Science andmebaasist välja filtreeritud seemnete introdutseerimismeetodeid rakendanud 47 teadusartiklit, milles esitatud tulemuste alusel hindasin niitude taastamisedukusi viies kategoorias: kõrge, mõõdukas, madal, negatiivne, puudub. Eesmärgi teise poole tagamiseks analüüsisin projekti Elu alvaritele raames taastatud ja Eestis esmakordselt läbiviidud seemnekülvi tulemuslikkust taimede liigirikkuste, katvuste ja arvukuste osas Undva ja Kurese loopealsetel kolmel erineval aastal (2017. a, 2018. a ja 2020. a).Leidsin, et teaduskirjanduse alusel olid sagedasemateks seemnete introdutseerimismeetoditeks värske niite ja masinkogutud seemnete meetodid. Edukaimaks neist kahest oli värske niite laotamine, samas Eesti loopealsetel läbiviidud katse nii tugevalt seda ei indikeerinud. Peale selle, katsest selgus, et olenemata töötlusest oli pärast alade avatuks muutmist nii liigirikkustes, katvustes kui ka juurde tulnud liikide osas tõusutrendid. Seega, on Eesti alvaritel tugev iseenesliku taastumise potentsiaal pärast kinnikasvanud niitude avatuks muutmist ja majandamispraktikate taasalustamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et enne taastamispraktika rakendamist on oluline vastavalt taastatava ala seisundile hinnata seemnete introdutseerimismeetodite rakendamise vajalikkust. Lisaks, vajaduse esinemise korral teha alal vastavaid ettevalmistusi ja valida parima tulemuslikkuse tagav meetod.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
aktiivne ökoloogiline taastamine
niidu taimekooslused
niitude taastamine
niidud
värske niite meetod
masinkogutud seemnete meetod
seemnekülv
seemnete introdutseerimismeetodid
looduskaitse
taastamise tulemuslikkus
magistritööd
Looduslike seemnesegude kasutamine niidu taimekoosluste taastamisel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/694132020-09-02T12:18:24Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Lillipuu, Epp Maria
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2020-09-02T12:14:59Z
2020-09-02T12:14:59Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/69413
Arbuskulaar-mükoriissed (AM) seened aitavad taimedel mullast toitaineid omastada, pakuvad kaitset stressi vastu ning parandavad mulla struktuuri. Tavapõllumajanduse praktikad mõjuvad AM seenekooslustele negatiivselt. AM seeni sisaldavaid inokulaate kasutades soovitakse inokulatsiooniga taimede kasvu ja saagist parandada, kuid inokulaate uurinud tööd on leidnud nende efektiivsuse kohta vastakaid tulemusi. Oma magistritöös uurin potikatses 11 tööstusliku inokulaadi võimet taimejuuri koloniseerida, neis sisalduvate AM seente ja muude mikroorganismide mõju taime biomassile ning tootekirjelduses olevate AM seeneliikide vastavust tegelikule koostisele. Leidsin, et vaid kaks inokulaati tekitasid taimedel juurte kolonisatsiooni ning inokulaatides olevate AM seened ja muud mikroorganismid ei omanud olulist positiivset mõju taimede biomassidele. Inokulaate sekveneerides tuli välja, et tootekirjelduses olevad AM seene liigid ei vasta suures osas neist leitud liikidele ning mitmes tootes oli AM seeni väga vähe või puudusid nad sootuks. Seega tuleks AM seeni sisaldavate inokulaatide tulemuslikuks rakendamiseks pöörata senisest suuremat tähelepanu inokulaatide kvaliteedikontrollile.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
arbuscular mycorrhiza
arbuscular mycorrhizal fungi (AMF)
inoculi
biostimulants
agriculture
sequencing
magistritööd
arbuskulaarne mükoriisa
arbuskulaar-mükoriissed seened
inokulaadid
biostimulaatorid
põllumajandus
krohmseened
sekveneerimine
Arbuskulaar-mükoriisseid seeni sisaldavad inokulaadid põllumajanduses
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/916962023-08-23T20:36:51Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Annusver, Mihkel
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-08-23T08:58:25Z
2023-08-23T08:58:25Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/91696
Maailm läheneb kiirelt tulevikule, kus väga suur osa inimkonnast pole toiduga kindlustatud. Kuna
põllukultuuride juuri on üpriski vähe uuritud, võiks üks potentsiaalsetest lahendustest saamaks
rohkem saaki samalt maa-alalt, tulla just juurte sihipärasest aretusest. Varasemalt on tehtud
uuringuid, milles mõni käsitleb ka otra ja kaera, mis viitavad võimalikule lõivsuhtele taimede
juuretoodangu ning saagikuse vahel, seda siis kui tajutakse naabertaime olemasolu. Selleks et
uurida, kas lõivsuhte taga on konkurents või midagi muud ja kas see erineb liigi või sordi siseselt
põllumajanduslikult oluliste liikide nagu oder ja kaer puhul, viidi läbi potikatse. Katses kasvatati
kummagi liigi kolme eri juurkäitumisega sort kolmel eri tihedusel. Tulemustest ilmnes, et sortide
generatiivsete organite kasv erineb sortidel ka üksi kasvades. Samuti tuli välja, et juurtesse
investeeriv odrasort tootsid tõesti rohkem juuri konkurentsi ilmnedes, kuid see ei vähendanud
sordi seemnesaaki ega koristusindeksi vaid hoopis tõstis seda. Kaera puhul sellist tulemust ei
leitud. Ainsaks statistiliselt oluliseks sisukaks tulemuseks osutus fokaaltaime kõrgus, mis juurtesse
investeeriva sordi puhul oli oluliselt kõrgem ülejäänud kahest sordist, viidates suuremale
konkurentsivõimele. Tulemused viitavad sortide eri omadustele juurte ja saagi tootmisele eri
kasvutihedustel ning võib oletada, kas selliste tulemuste taga pole mitte konkurents, vaid
juuretootlikkuse tunnuse plastilisus. See teadmine aitab paremini mõista, tõlgendada ja
rakendada taimede juurtega toimuvaid protsesse põldudel, saamaks suuremat terasaaki.
A future, where a lot of people do not have food security is approaching fast. Because plant roots
are quite an under-researched topic, the means to produce more yield from the same amount of
land might come from that area of research. There have been studies, some of which also look at
oat and barley, indicating the existence of a trade-off when a neighbouring plant is detected. To
find out if the reason behind the possible trade-off is competition between plants or something
else and if the manifestation criteria differ within the species or between cultivar, an experiment
was conducted. During the experiment, varieties of each species with three different rooting
behaviours were grown at three different densities. Results show that the growth of generative
organs of the varieties differs when a plant is grown alone. Furthermore, it was discovered that
the barley cultivar investing in roots did indeed produce more roots when competition occurred,
but this did not reduce the yield or harvest index of the cultivar, but which increased instead. No
such result was found for oats. The only statistically significant and interesting result turned out
to be the height of the focal plant, which was significantly higher for the root-investing cultivar
than for the other two varieties, indicating greater competitiveness. The results suggest different
characteristics of the varieties for root and yield production at different growth densities, and one
can speculate if this occurred not due to competition, but because of root production plasticity
instead. This knowledge will help to better understand, interpret and harness plant root processes
in plant breeding for higher grain yields.
est
Tartu Ülikool
embargoedAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
ühisvara tragöödia
magistritööd
oder (teravili)
kaer
põllumajandus
olelusvõitlus
juur
saagikus
Kasvutiheduse mõju odra- ja kaerataimede juurtetoodangule ning saagikusele liigiti ja sorditi
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/904602023-06-12T20:36:58Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Kattel, Sirje
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-12T06:10:38Z
2023-06-12T06:10:38Z
1996
ARH Diss. B-23470
https://hdl.handle.net/10062/90460
https://www.ester.ee/record=b5503143*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
taimekooslused
liigirikkus
biomass
luhad
mullaviljakus
Väike Emajõgi
Taimekoosluste produktsioon ja liigirikkus Väike-Emajõe lamminiidul
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/839032022-09-01T09:39:19Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Kull, Olevi, juhendaja
Mänd, Pille
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-09-01T09:36:53Z
2022-09-01T09:36:53Z
2002
ARH Diss. B-2100
http://hdl.handle.net/10062/83903
https://www.ester.ee/record=b3591040*est
eng
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
segametsad
metsakooslused
fotosüntees
valguse toime
Variability in photosynthesis acclimation in a mixed forest plant community
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/879572022-11-15T21:37:13Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Ingerpuu, Nele
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-11-15T07:06:01Z
2022-11-15T07:06:01Z
1996
http://hdl.handle.net/10062/87957
https://www.ester.ee/record=b4126277*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
kõdersamblad
helviksamblad
liigikirjeldused
Eesti kõder-ja helviksamblad (Anthocerotopsida & Marchantiopsida)
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/473112022-09-07T12:58:37Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Tamme, Riin, juhendaja
Tuuling, Teele
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2015-06-19T11:26:34Z
2015-06-19T11:26:34Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47311
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Elusorganismide mõju keskkonna heterogeensusele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426232022-09-07T12:58:36Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Sellin, Arne, juhendaja
Aaviksoo, Alice
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-07-22T07:07:11Z
2014-07-22T07:07:11Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42623
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Veetransport ksüleemis ja selle uurimine puittaimedes akustilise meetodiga.
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/473442019-02-04T19:35:34Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Olli, Kalle, juhendaja
Arme, Kaspar
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T08:12:02Z
2015-06-25T08:12:02Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47344
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Fülogeneetiliselt tuletatud ja morfoloogiliste funktsionaalsete tunnuste võrdlus makroökoloogilistes mustrites
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426452019-02-04T19:34:40Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Tullus, Arvo, juhendaja
Sõber, Anu, juhendaja
Nõgene, Margit
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-23T08:23:04Z
2014-07-23T08:23:04Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42645
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Hübriidhaava (Populus tremula L. P. tremuloides Michx.) lehepinna dünaamika suurendatud õhuniiskuse tingimustes
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426372019-02-04T19:32:56Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Tedersoo, Leho, juhendaja
Hiiesalu, Indrek
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-22T13:29:00Z
2014-07-22T13:29:00Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42637
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Mullaseente ja ripsloomade mitmekesisuse mustrid niiskusgradiendil toitainevaestes kasvukohatüüpides
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/910952023-06-28T20:37:28Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Sõber, Anu, juhendaja
Eensalu, Eve
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-28T07:10:56Z
2023-06-28T07:10:56Z
2003
ARH Diss. B-2532
https://hdl.handle.net/10062/91095
https://www.ester.ee/record=b3612928*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
arukask
võra
õhulõhed
mõõtmed
Arukase (Betula pendula) õhulõhede juhtivuse ja mõõtmete varieerumine võrastikus
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/916452023-08-18T20:37:24Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Kuningas, Vete-Mari
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-08-18T08:54:30Z
2023-08-18T08:54:30Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/91645
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kasvukohtade killustumise mõju hariliku nurmenuku populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele ja saada teada, kuidas mõjutavad erinevad maastikuelemendid hariliku nurmenuku populatsioonide vahelist geenivoolu*. Töö kirjanduslik pool annab ülevaate elupaikade pindala vähenemise ja killustumise mõjust liigilisele ja geneetilisele mitmekesisusele. Töö hõlmab ka uurimuslikku osa, milles analüüsitakse killustunud loopealsetel kasvavate hariliku nurmenuku populatsioonide geneetilist mitmekesisust. Lisaks kasutakse töös maastikugeneetilist meetodit geenivoolu soodustavate või takistavate maastikuelementide leidmiseks.
The aim of this thesis is to study the effects of fragmentation of habitats on the genetic diversity of populations of Primula veris and to find out how different landscape elements affect the gene flow between populations of Primula veris. The literature review of the thesis gives an overview about the impact of habitat area reduction and fragmentation on species and genetic diversity. The thesis also includes a research part, in which the genetic diversity of the populations of the Primula veris growing on seminatural grasslands is analysed. In addition, the thesis uses a landscape genetic method to identify landscape elements that increase or decrease gene flow between populations.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
maastikugeneetika
kasvukohtade killustumine
bakalaureusetööd
geneetiline mitmekesisus
harilik nurmenukk
pärandkooslused
looduskaitse
Maastiku struktuuri mõju hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele ja geenivoolule
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/612812022-09-07T08:39:00Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Aavik, tsipe, juhendaja
Kaldra, Marianne
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2018-07-10T09:45:44Z
2018-07-10T09:45:44Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/61281
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kasvukohtade killustumise mõju heterostüülse hariliku nurmenuku (Primula veris) morfoloogiliselt eri tüüpi isendite (nii-öelda S- ja L-morfid, mille tolmukate ja emaka pikkus isetolmlemise vältimiseks erineb) tasakaalule ning analüüsida selle võimalikke evolutsioonilisi tagajärgi. Kirjanduslik pool annab ülevaate kasvukohtade killustumise mõjust elurikkusele, erikaelsusest ning sellest, millised tagajärjed on killustumisel erikaelsusele. Töö hõlmab ka uurimuslikku osa killustunud kasvukohtade hariliku nurmenuku populatsioonidest. Uuritakse, millised kasvukohtade killustumisega seotud tegurid võivad mõjutada S- ja L-morfide osakaalu killustunud populatsioonides ning kas morfide tasakaalust hälbimisega kaasneb mõju ka geneetilisele mitmekesisusele.
est
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
consequences of fragmentation
habitat fragmentation
Primula veris
morph balance
heterostyly
genetic diversity
nature conservation
bakalaureusetööd
kasvukohtade killustumine
kasvukohtade killustumise tagajärjed
erikaelsus
heterostüülia
geneetiline mitmekesisus
looduskaitse
harilik nurmenukk
morfide tasakaal
Erikaelsus hariliku nurmenuku (Primula veris) killustunud populatsioonides
Thesis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426392019-02-04T19:33:19Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Leppik,Ede, juhendaja
Jüriado, Inga, juhendaja
Kämärä, Marja-Liisa
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-23T07:51:39Z
2014-07-23T07:51:39Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42639
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Liivikute ja luidete maapinnasamblike mitmekesisuse varieeruvus sõltuvalt keskkonnateguritest ja häiringutest
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/314182022-09-07T09:17:42Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Moora, Mari, juhendaja
Valdmaa, Rahel
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-26T08:25:34Z
2013-06-26T08:25:34Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31418
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede levikus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/314702019-02-04T19:30:12Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja, Lõhmus, Krista, juhendaja
Parts, Kaarin
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2013-06-26T11:42:54Z
2013-06-26T11:42:54Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31470
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Niiskem õhk ja alustaimestu koosseis mõjutavad arukase ektomükoriisasid – FAHMi tulemused
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/565092022-09-07T13:24:55Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Vellak, Kai, juhendaja
Karro, Elina
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2017-06-05T13:00:45Z
2017-06-05T13:00:45Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/56509
est
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
biomass
kasvukohatingimused
meetod
pikkuskasv
turbasammal
bakalaureusetööd
Turbasammalde kasvu mõjutavad tegurid ning ülevaade kasvu mõõtmise meetoditest
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426412019-02-04T19:33:54Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Pärtel, Meelis, juhendaja
Jõks, Madli
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-23T08:04:58Z
2014-07-23T08:04:58Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42641
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Ookeanisaarestike elurikkus: arvutisimulatsiooni vastavus tegelikkusele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426272019-02-04T19:30:46Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Lõhmus, Piret, juhendaja
Sellis, Siim
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-22T12:05:00Z
2014-07-22T12:05:00Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42627
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Eluspuude ja kõdupuidu dünaamika salu- ja palumetsade suktsessioonis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/314762019-02-04T19:17:23Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Kõljalg, Urmas, juhendaja
Suur, Laura
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-26T12:35:35Z
2013-06-26T12:35:35Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31476
en
Tartu Ülikool
bakalaureusetööd
Phylogeny and mycorrhizal associations of Nyctaginaceae
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/911032023-06-28T20:37:51Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Kõljalg, Urmas, juhendaja
Tedersoo, Leho
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-28T07:46:36Z
2023-06-28T07:46:36Z
2003
https://hdl.handle.net/10062/91103
https://www.ester.ee/record=b3614911*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
mükoriisa
seened
arvukus
levik (biol.)
substraat
Fine scale distribution of ectomycorrhizal fungi and roots across substrate layers including coarse woody debris in a mixed forest
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/839052022-09-01T10:17:28Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Ingerpuu, Nele, juhendaja
Muuga, Ann
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-09-01T10:17:05Z
2022-09-01T10:17:05Z
2007
ARH Diss. B-23314
http://hdl.handle.net/10062/83905
https://www.ester.ee/record=b5500088*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
samblad
veekogud
liigid
liigikaitse
Eesti
üliõpilastööd
Veesamblad -uuritus ja kaitse all olevad liigid Eestis
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/879512022-11-14T21:37:39Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Paal, Jaanus, juhendaja
Kukk, Toomas
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-11-14T13:55:38Z
2022-11-14T13:55:38Z
1995
http://hdl.handle.net/10062/87951
https://www.ester.ee/record=b4124623*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
karutubakas
liigitunnused
Eesti
Perekond Pilosella (Asteraceae) Eestis
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/516812022-09-07T13:24:05Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Mänd, Pille, juhendaja
Soe, Helis
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2016-06-01T12:30:02Z
2016-06-01T12:30:02Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51681
Käesolev töö annab ülevaate metsade mulla lämmastikusisaldusest ning lämmastiku
kättesaadavuse mõjust metsaökosüsteemide süsinikubilansile. Metsad on olulised
süsihappegaasi (CO2) sidujad ja süsiniku talletajad ning on potentsiaalselt võimelised
leevendama kliimamuutuseid. Määrava tähtsusega on lämmastik ning selle kättesaadavus metsamullast. Tagamaks metsade jätkusuutlikku produktiivsust süsinikusidumisel kõrgenevate CO2 kontsentratsioonide korral, on vajalik pidev toitainete olemasolu ning süsiniku ja lämmastiku ümberpaigutamine erinevate taimeosade lõikes vastavalt keskkonna tingimustele.
Pidevalt muutuv atmosfääri koostis ning suurenevad antropogeensed lämmastiku
depositsioonid mõjutavad suuremal või väiksemal määral metsades aset leidvat süsiniku- ja lämmastikringeid ning mõju ulatus on kõikides metsatüüpides varieeruv.
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
mets
muld
lämmastik
süsinik
kliimamuutused
bakalaureusetööd
Mulla lämmastikusisalduse mõju metsade süsinikubilansile
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/473432019-02-04T19:35:26Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Sõber, Anu, juhendaja
Rusalepp, Linda
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T08:08:00Z
2015-06-25T08:08:00Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47343
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Suureneva õhuniiskuse ja sellega kaasnevate ökosüsteemimuutuste mõju kandilise naistepuna (Hypericum maculatum Crantz) sekundaarsele metabolismile
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/900462023-05-31T20:38:02Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Pärtel, Meelis, juhendaja
Lokko, Hannes
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-05-31T12:18:17Z
2023-05-31T12:18:17Z
2007
ARH Diss. B-23818
https://hdl.handle.net/10062/90046
https://www.ester.ee/record=b5516213*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
rohumaad
taimestik
kooslused
Rohumaade ehitus ja talitus: globaalne ülevaade
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/834702022-08-04T11:48:25Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Zobel, Martin, juhendaja
Pärtel, Meelis
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-08-04T11:47:47Z
2022-08-04T11:47:47Z
1993
http://hdl.handle.net/10062/83470
https://www.ester.ee/record=b3543315*est
eng
Tartu Ülikool
restrictedAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
magistritööd
loopealsed
liigirikkus
liigiline koosseis
taimkattedünaamika
ökoloogiline taastamine
Dynamics in species richness, floristic composition and species abundances during an experimental alvar grassland restoration
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/516872022-09-07T13:24:54Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Abarenkov, Kessy, juhendaja
Kaiv, Rauno
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2016-06-02T06:26:24Z
2016-06-02T06:26:24Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51687
Uurimistöö annab ülevaate BLAST pakettidest ja nende abil DNA järjestustele homoloogsete
järjestuste otsimisest. Tutvustatakse BLAST algoritmi tööpõhimõtet, vajalikke kontseptsioone
ja mõisteid ning selgitatakse, kuidas muuta otsinguparameetreid, ja mida see endaga kaasa
toob. Lisaks tutvustatakse alternatiivseid programme, millega saab homoloogiaotsinguid
sooritada.
Töö praktiline osa keskendub elurikkuse infosüsteemide PlutoF ja UNITE analüüsimoodulis
kasutatavale BLAST paketi megablast otsingukäsule. Töös leiti, mida on vaja teha
üleminekuks uuele BLAST+ homoloogiaotsinguprogrammile blastn, ja võrreldi katseliselt
nende programmide päringute ressursikasutust (aeg, mälu). Lisaks analüüsiti päringuid
maskeeritud ja indekseeritud andmebaasiga.
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
BLAST
megablast
blastn
homoloogiaotsinguprogramm
bakalaureusetööd
NCBI BLAST ja BLAST+ pakettide programmide blastn ja megablast ülevaade, versioonide võrdlus ja analüüs
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/337952019-02-04T19:30:31Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Lõhmus, Piret, juhendaja
Lõhmus, Asko, juhendaja
Jairus, Kadi
Tartu Ülikool. Ökoloogia ja maateaduste instituut
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2013-10-23T11:42:56Z
2013-10-23T11:42:56Z
2008
http://hdl.handle.net/10062/33795
et
Tartu Ülikool
samblikud
organismid
magistritööd
Samblike seisundi võrdlus metsa- ja säilikpuudel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/911022023-06-28T20:37:58Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Öpik, Maarja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-28T07:43:06Z
2023-06-28T07:43:06Z
1998
https://hdl.handle.net/10062/91102
https://www.ester.ee/record=b4130277*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
liudikulaadsed
liigitunnused
Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsete seente (Pezizales) süstemaatikas
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/834822022-09-07T14:00:07Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Tänavots, Jaan
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-08-04T13:19:42Z
2022-08-04T13:19:42Z
1996
http://hdl.handle.net/10062/83482
https://www.ester.ee/record=b4125689*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
dendrofloora
botaanikaaiad
Tartu Ülikool. Botaanikaaed
ajalugu
introduktsioon (biol.)
Taimede introduktsioonist Tartu Ülikooli Botaanikaaeda
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/822602022-09-07T09:17:41Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Koorem, Kadri, juhendaja
Moora, Mari, juhendaja
Võsu, Mariliis
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-06-02T10:53:26Z
2022-06-02T10:53:26Z
2009
http://hdl.handle.net/10062/82260
https://www.ester.ee/record=b5503721*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
taimed
kasv
looduskeskkond
taimefüsioloogia
Klonaalsete taimede käitumine heterogeenses keskkonnas
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/839252022-09-07T09:17:41Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Reier, Ülle, juhendaja
Zobel, Kristjan, juhendaja
Tuttelberg, Eva-Liina
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-09-02T09:16:50Z
2022-09-02T09:16:50Z
2004
ARH Diss. B-23198
http://hdl.handle.net/10062/83925
https://www.ester.ee/record=b5496898*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
nelk (bot.)
nelgilised
taimeliigid
taimemorfoloogia
Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) kahe Eestis esineva alamliigi määramistunnused
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/900472023-05-31T20:38:11Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Zobel, Kristjan, juhendaja
Mägi, Reedik
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-05-31T12:21:43Z
2023-05-31T12:21:43Z
2003
ARH Diss. B-2573
https://hdl.handle.net/10062/90047
https://www.ester.ee/record=b3613152*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
niidud
metsakooslused
taimkatteanalüüs
koosluste struktuur
liigirikkus
Rohu- ja puhmarinde võra struktuur 27 Eesti niidu-ja metsakoosluses
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/473412019-02-04T19:35:00Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Olli, Kalle, juhendaja
Ristimäe, Mihkel
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T07:51:01Z
2015-06-25T07:51:01Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47341
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Funktsionaalse mitmekesisuse roll fütoplanktoni koosluse vastupanul oksüdatiivsele stressile
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/904632023-06-12T20:38:04Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Kuntsel, Signe
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-12T06:43:51Z
2023-06-12T06:43:51Z
1997
ARH Diss.B-469
https://hdl.handle.net/10062/90463
https://www.ester.ee/record=b4127289*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
eoslavaseened
süstemaatika
dissertatsioonid
Hymenochaete Lév. (Hymenomycetes) perekonnasisene klassifikatsioon
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/904702023-06-12T20:38:12Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Kukk, Erich, juhendaja
Olli, Kalle
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-12T08:49:49Z
2023-06-12T08:49:49Z
1993
ARH Diss.Tart. 487483
https://hdl.handle.net/10062/90470
https://www.ester.ee/record=b3543420*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
fütoplankton
suktsessioon (ökol.)
koosluste dünaamika
abiootilised tegurid
Läänemeri
Environmental control of seasonal phytoplankton community structure and succession in a shallow eutrophied bay
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/426362019-02-04T19:32:42Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Suija, Ave, juhendaja
Suu, Annika
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-22T13:22:40Z
2014-07-22T13:22:40Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42636
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Perekonda Abrothallus kuuluva lihhenikoolse seene määramine islandi käokõrva (Cetraria islandica) tallustest
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/916112023-08-15T20:38:13Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Kaskla, Ken
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-08-15T12:39:35Z
2023-08-15T12:39:35Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/91611
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kirjanduse põhjal anda ülevaade looduslikust kahjuritõrjest ja kasulike organismide soodustamisest jätkusuutlikes põllumajandusmaastikes. Käsitleti erinevate ruumiskaalade põhjal meetmeid, mis on kasulikud kahjuritõrje seisuskohast.
Söögitaimede kultuuristamisega on loodud sobilikud tingimused taimekahjurite levikuks. Sünteetiliste pestitsiidide kasutuselevõtmisega on liialt kergekäeliselt erinevaid kemikaale kasutama hakatud ja see on põhjustanud palju probleeme agroökosüsteemides ja mõjunud halvasti inimeste tervisele. Selleks, et toita ära kogu maailma rahvastikku, tuleb meil aga jätkuvalt tegeleda põllumajanduspraktikate arendamisega. Maakasutust tuleb aga optimeerida selleks, et tagada ökosüsteemide ja nende poolt pakutavate loodushüvede jätkusuutlik toimimine. Inimkonna ellujäämiseks ja planeedi heaolu tagamiseks on meil tarvis liikuda jätkusuutlikumate põllumajanduspraktikate poole.
Integreeritud taimekaitse on mõjuvõimas terviklik lähenemine, et tagada taimekahjurite tõrje majanduslikult arvestatava piirini. Integreeritud taimekaitse puhul on erinevaid kitsaskohti, kuid edaspidised uuringud ja katsed võiksid tuua päevavalgele uusi lähenemismeetodeid, et tagada jätkusuutlik põllumajandus. Oluline on arvestada kohaliku taimestiku, loomastiku, mulla ja keskkonnatingimustega ning proovida läheneda erinevate meetmetega.
Säilitav looduslik kahjuritõrje mängib olulist rolli maakasutuse tasakaalustamises. See rõhutab kasulike organismide, nagu näiteks röövputukate, kasulike taimede, parasiitide, parasitoidide ja patogeenide kasutamist kahjuritõrjel ja häirib ökosüsteeme minimaalselt. Kasulikud organismid mängivad olulist rolli ökosüsteemide toimimise edendamisel, mulla viljakuse parandamisel, kahjurite ja haiguste tõrjel ning põllukultuuride üldise tootlikkuse suurendamisel. Kasulike organismide kasutamine kahjuritõrjeks vähendab kemikaalidele liigset toetumist, mis põhjustavad kahjulikke mõjusid inimtervisele, kahjurite resistensuse kujunemisele, mittesihtliikidele ja üldistele ökosüsteemide toimimisele. Samuti tagavad sellised meetmed pikaajalise kahjuritõrje, millele saab loota ka pikema perspektiivi vältel.
Struktuurilt keerulisemad maastikud sisaldavad rohkem elurikkust ja poollooduslikke elupaiku ning seeläbi pakuvad sobivaid elupaikasid kasulikele organismidele ja kahjurite looduslikele
29
vaenlastele. Põlluservadesse hekkide, põõsaribade ja õierohkete rohumaaribade loomine pakub samuti kasuritele sobivaid elupaikasid, kuid ka alternatiivseid toitumisvõimalusi, mis suurendab kasurite atraktiivsust antud keskkondadesse integreeruda. Põllu siseselt tasub kaaluda põldude suuruse vähendamist või viljelusmeetmete valimist ja saaretaoliste elupaikade loomist. Sekundaarsed taimed, nagu näiteks lõksukultuurid on vähese vaevaga rakendatavad meetmed, mida kaasata põldudel keskkonnasõbraliku kahjuritõrje tagamiseks. Elurikkuse säilitamine on kliimakriisi ajastul kriitilise tähtsusega küsimus, millele tuleb lahendus leida, et tagada inimkonna ja looduse kooseksisteerimine.
The aim of this thesis is to give an overview of enhancing beneficial organisms, natural enemies and other natural pest control measures in agricultural landscapes, in order to promote more sustainable agriculture. Biological control is a part of integrated plant protection principles, which also include biological, mechanical and chemical measurses. The main focus of the thesis is to discuss the methods of conservational biological control in agricultural landscapes, in landscape scale, around the fields and within the fields.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
säilitav looduslik kahjuritõrje
kasulike organismide soodustamine
jätkusuutlik põllumajandus
põllumajandusmaastik
maastiku mitmekesisus
bakalaureusetööd
kahjuritõrje
taimekaitse
mahepõllumajandus
elurikkus
maastikukaitse
Looduslik kahjuritõrje ja kasulike organismide soodustamine jätkusuutlikes põllumajandusmaastikes
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/516772022-09-07T13:24:05Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Aavik, Tsipe, juhendaja
Thetloff, Marge, juhendaja
Reinula, Iris
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2016-06-01T08:56:02Z
2016-06-01T08:56:02Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51677
Töö eesmärgiks on uurida geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelise seose olemust ning analüüsida seda seost mõjutavaid mehhanisme ja tegureid. Vaadeldakse kolme põhilisemat mehhanismi: paralleelsed protsessid, geneetilise mitmekesisuse mõju liigilisele ja vastupidi. Erinevate mehhanismide ja tegurite (nt kasvukohtade vaheline sidusus ja pindala) koostoimel võib esineda nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid. Tulemust võivad mõjutada ka nt
uuritud liikide omadused, uurimisala eripärad ja proovide kogumise meetod. Kuna vaadeldud uurimuste põhjal võib järeldada, et geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vaheline seos varieerub sõltuvalt kontekstist, ei tohiks ka looduskaitselises tegevuses konteksti arvesse võtmata eeldada nendevahelist positiivset seost. Selle eeldamine võib kahjustada elurikkuse kaitset.
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bioloogiline mitmekesisus
geneetiline mitmekesisus,
koosluste geneetika
liigiline mitmekesisus
liigilise-geneetilise mitmekesisuse vahelised seosed
looduskaitse
bakalaureusetööd
Taimede geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelised seosed
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/517342019-02-04T19:40:03Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Mänd, Pille, juhendaja
Sepp, Marge
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-06-06T12:41:55Z
2016-06-06T12:41:55Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51734
Kliimamudelitega on prognoositud, et suurematel laiuskraadidel, sealhulgas Eestis, kasvab
tulevikus sademete hulk ja keskmine õhuniiskus. Saamaks aimu, kuidas suurenenud
õhuniiskus võiks mõjutada Eesti metsade ökosüsteeme ja seal toimuvaid protsesse, on
rajatud FAHM (Free Air Humidity Manipulation) eksperiment, kus suurenenud
õhuniiskusega manipuleeritakse kiirekasvulisi puid. Antud töö käigus uuriti, milline on
suurenenud mulla- ja õhuniiskuse mõju hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides
Michx.) lehtede lämmastikusisaldusele ja kasutamisele. Selleks hinnati suve jooksul
muutuseid lehtede klorofülli- ja lämmastikusisalduses ning keskkonnaparameetrites.
Tulemustest selgus, et niiskemas õhus kasvanud puudel oli ühes lehes enamasti rohkem
klorofülli ja lämmastiku (mg/cm2
). Samuti leiti, et suurenenud mulla- ja õhuniiskuse
tingimustes paigutatakse proportsionaalselt rohkem lämmastiku lehe valguspüügi
mehhanismidesse. Samas oli niiskemates tingimustes kasvanud puudel kogu lehestikus
summaarselt vähem klorofülli ja lämmastikku (mg), mis viitab, et suurenenud õhuniiskuse
tingimustes on hübriidhaaval kasvuks halvemad tingimused, ning kompenseerimaks vähest
fotosünteesivat pinda, tõhustatakse lehtede fotosünteetilist efektiivsust.
et
Tartu Ülikool
hübriidhaab, õhu- ja mullaniiskus
kliimamuutus
lämmastikukasutus
magistritööd
Kas optiliselt hinnatud lämmastiku paigutus hübriidhaava (Populus tremula L.× P. Tremuloides Michx) lehes sõltub õhu- ja mullaniiskusest?
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/516902019-02-04T19:38:26Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Oja, Tatjana, juhendaja
Aida, Jekaterina
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-06-02T07:08:18Z
2016-06-02T07:08:18Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51690
Russowi sõrmkäpp on väga varieeruv orhidee ning Eestis ei ole seda varem uuritud. Töö
eesmärgiks on võrrelda Russowi ja temale väga lähedase liigi lapi sõrmkäpa (D. lapponica)
morfoloogilist varieeruvust. Samuti tuvastada kas Russowi sõmkäpp eristub geneetiliselt kahest
lähedasest liigist: lapi sõrmkäpp (D. lapponica) ja ahtalehine sõrmkäpp (D. traunsteineri).
Morfoloogiliste tunnuste analüüsiks viidi läbi välitööd 12 populatsioonis üle Eesti. Geneetilise
varieeruvuse tuvastamiseks kasutati mikrosatellitanalüüsi meetodit ning analüüsiks kasutati 321
indiviidi 19 populatsioonist Eestist, Karjalast ning Austriast. Tulemuseks leiti, et Russowi sõrmkäpa
geneetiline varieeruvus on kõrgem kui tema lähedastel liikidel. Morfoloogiliste tunnuste
alusel D. russowii ja D. lapponica eristusid hästi, kuid antud populatsioonide geneetiline
varieeruvus selgelt ei eristunud. Käesoleva töö tulemused on kooskõlas varem tehtud uuringutega
ja nende pakkumisega tunnistada kolm lähedast liiki (D. russowii, D. lapponica ja D.
traunsteineri) üheks taksoniks D. majalis ssp. lapponica.
et
Tartu Ülikool
Dactylorhiza russowii
morfoloogiline varieeruvus
geneetiline mitmekesisus
magistritööd
Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) geneetiline varieeruvus ning liigi identiteet
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/904712023-06-12T20:38:28Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Lõhmus, Krista, juhendaja
Ostonen-Märtin, Ivika
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-12T09:03:06Z
2023-06-12T09:03:06Z
1995
https://hdl.handle.net/10062/90471
https://www.ester.ee/record=b5557540*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
kuusk
juur
kasvukiirus
aineringe
keskkonnategurid
Hariliku kuuse imi- ja kasvujuurte sesoonne dünaamika ja selle sõltuvus keskkonnateguritest
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/473512019-02-04T19:36:56Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Zobel, Kristjan, juhendaja
Tomingas, Katre
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T09:18:59Z
2015-06-25T09:18:59Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47351
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Ammendunud lubjakivikarjääride ja loopealsete taimekoosluste struktuuri võrdlus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/421962022-09-07T09:17:43Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja
Lõhmus, Krista, juhendaja
Miilvee, Igor
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-06-20T11:22:38Z
2014-06-20T11:22:38Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42196
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Imijuurte morfoloogiline reaktsiooninorm kliimamuutuse ja keskkonnareostusega kohanemisel hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) kloonide näitel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772932022-03-16T12:40:59Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Vain, Susanna
Annusver, Mihkel
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:40:36Z
2022-03-16T12:40:36Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77293
Juured on põllukultuuride puhul väheuuritud teema. Kuigi on olemas üksikuid näiteid aretusprogrammidest, kus on üritatud juuri aretada, pole need laialdasse kasutusse jõudnud. Ka professionaalsed taimearetajad teavad teraviljade juurtetoodangu kohta väga vähe, kuigi juured moodustavad märkimisväärse osa taime biomassist ning oma funktsioonilt on asendamatud. On uurimusi (hõlmab ka põllumajanduslikult olulisi taimeliike), mis on näidanud, et osade liikide puhul paneb naabertaimede tajumine taimi rohkem ressursse juurtesse suunama, mis omakorda viib väiksema seemnetoodanguni, st rohkem juuri tootnud taimed annavad väiksemat seemnesaaki. Kas see ka põllumajanduslikult oluliste teraviljade, odra ja kaera puhul kehtib, seda uuribki see bakalaureusetöö.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
oder
kaer
põllumajandus
taimedevaheline konkurents
juured
ühisvara tragöödia
bakalaureusetööd
Odra- ja kaerataimede juurte toodangu mõju saagikusele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/916442023-11-28T21:50:25Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Tamme, Tõnis
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-08-18T08:47:12Z
2023-08-18T08:47:12Z
2023
https://hdl.handle.net/10062/91644
Lõputöö eesmärgiks on koostada ülevaade tolmeldamise hüve tähtsusest, looduses ja majanduses nii maailma, Euroopa kui ka Eesti kontekstis. Töö annab ülevaate tolmeldamise majandusliku (sh rahalise) väärtuse hindamise ja arvestamise võimalustest ning tolmlemise hüve kättesaadavuse vähenemise või lausa kadumise korral kaasnevate majanduslike kahjude ulatust. Töö kajastab tolmeldamise hüve rahalise väärtuse hindamise meetodeid, analüüsib erinevaid lähenemisi, mida on põhiliselt kasutatud ning otsib vastust küsimustele, kas ja miks on oluline tolmlemisteenust rahaliselt hinnata ja mis on looduse hüvede rahalise hindamise pahupool.
The aim of the thesis is to prepare an overview of the importance of the benefit of pollination, in nature and in the economy, both in the context of the world, Europe and Estonia. The paper provides an overview of the possibilities of assessing and considering the economic (including financial) value of pollination and the scope of economic losses in the event of a reduction in the availability of the benefits of pollination or even its disappearance. The work reflects the methods of assessing the financial value of the benefit of pollination, analyzes the different approaches that have been mainly used and seeks an answer to the questions why it is important to evaluate the pollination service financially and what is the downside of the financial evaluation of nature's benefits.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
tolmeldamise majanduslik väärtus
ökosüsteemi hüvede rahalise hindamise meetodid
bakalaureusetööd
tolmeldajad
ökosüsteemi teenused
Tolmeldamise hüve väärtus ning selle rahalise hindamise meetodid
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/565082022-09-07T13:24:55Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Kõljalg, Urmas, juhendaja
Kose, Märt
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2017-06-05T12:54:44Z
2017-06-05T12:54:44Z
2017
http://hdl.handle.net/10062/56508
est
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Seened
Thelephoraceae
Pseudotomentella
morfoloogia
ektomükoriisa
süstemaatika
molekulaarne süstemaatika
bakalaureusetööd
Seente perekonna Pseudotomentella (Basidiomycota, Thelephoraceae) bioloogia ja süstemaatika
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/314072022-09-07T09:17:41Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Järv, Helle, juhendaja
Puusalu, Adele
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-26T07:50:46Z
2013-06-26T07:50:46Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31407
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Fenotüüp versus DNA ja proteoomika dermatofüütide identifitseerimisel kliinilise labori praktikas
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/517092019-02-04T19:38:48Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Roosaluste, Elle, juhendaja
Mark, Sandra
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-06-02T13:04:12Z
2016-06-02T13:04:12Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51709
Töö eesmärk on elupaigatüüpe 6510, 6210 ja 6270 esindavate alade kirjeldamine ning
kirjelduste põhjal niitude suktsessiooni mõjutavate tegurite väljaselgitamine ja
hindamine, milliste näitajate põhjal võib elupaigatüüpi 6510 pidada kuuluvaks
elupaigatüüpidesse 6210, 6210* ja 6270*. Töö raames uuriti 100 Keskkonnaregistrist
võetud ala, mis asusid Lääne-Eestis ja Saaremaal. Andmeanalüüsis kasutati nii
Keskkonnaregistri kui ka uusi ümbermääratud elupaikade andmeid. Elupaigad määrati
ümber iseloomulike liikide esinemise protsendi ja kaitstavate liikide esinemise alusel.
Iseloomulike liikide esinemise protsendiks võeti 40. Kõige liigirikkamaks osutus
elupaigatüüp 6270 ja kõige liigivaesemaks 6510 (ümberhinnatud elupaigatüübid).
Statistiliselt oluliselt erines omavahel vaid iseloomulike liikide arv nii võrdluses
naaberalade, elupaigatüüpide kui ka majandamise ajalooga. Tulemustest selgus, et
nende elupaigatüüpide hindamiseks sobib iseloomulike liikide esinemisprotsendi
meetod
et
Tartu Ülikool
poollooduslik kooslus
suktsessioon
elupaigatüüpide hindamine
magistritööd
Mõnede Loodusdirektiivi niiduelupaikade määratlemise probleemid
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/516912019-02-04T19:38:36Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Klais, Riina, juhendaja
Einberg, Heli
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2016-06-02T07:38:35Z
2016-06-02T07:38:35Z
2016
http://hdl.handle.net/10062/51691
Käesoleva töö eesmärk oli uurida pikaajalisi muutusi fütoplanktoni funktsionaalses
koosseisus, kasutades valitud funktsionaalsete tunnuste osakaale koosluse kogubiomassist.
Tunnuste sesoonset varieeruvust ja pikaajalisi muutusi kirjeldati neljas regioonis (Kattegat,
Liivi laht, Stockholm, Helsingi), uuriti ka talviste ilmastikutingimuste ning suviste
veetemperatuuride mõju tunnuste pikaajalistele muutustele. Kõige silmapaistvamad
muutused toimusid Helsingi ja Stockholmi piirkonnas ja kõige enam muutusid
lämmastikku fikseerivate ja räni kasutavate liikide osakaalud. Lisaks leiti nõrk positiivne
seose talviste ilmastikutingimuste ja liikumisvõimeliste liikide vahel kevadel, ning suviste
veetemperatuuride ja lämmastikufikseerijate osakaalu vahel.
et
Tartu Ülikool
fütoplankton
Läänemeri
funktsionaalsed tunnused
pikaajalised muutused
aineringed
veeökoloogia
magistritööd
Pikaajalised muutused Läänemere fütoplanktoni funktsionaalses koosseisus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772832022-09-07T08:39:01Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Runnel, Kadri
Tomak, Kaisa Triin
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:05:22Z
2022-03-16T12:05:22Z
2020
http://hdl.handle.net/10062/77283
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada erinevaid puiduseente viljakehade teket mõjutavaid aspekte ja selgitada, mida näitavad erinevate seente viljakehad looduskaitse kontekstis. Töös antakse ülevaade erinevatest väliskeskkonna ja kasvusubstraadiga seotud teguritest, mis mõjutavad viljakeha teket. Kirjeldatakse ka kolme elustrateegiat, et mõista millal ja miks seened viljakehi loovad. Töös selgus, et kuigi viljakeha esinemine näitab alati seeneliigi kohalolu, ei viita see kõigi puiduseente puhul elupaiga kauakestvale sobivusele.
est
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bioloogiline mitmekesisus
puiduseente viljakehad
keskkonnamõjud
seente elustrateegiad
indikaatorliigid
looduskaitse
bakalaureusetööd
Puiduseente viljakehade interpreteerimise võimalused looduskaitses
Thesis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/473142022-09-07T12:58:37Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Pihu, Silvia, juhendaja
Grober, Jekaterina
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2015-06-19T11:53:54Z
2015-06-19T11:53:54Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47314
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Sugukonna nelgilised (Caryophyllaceae) fülogenees
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772892022-03-16T12:25:40Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Tullus, Arvo
Brodski, Mihhail
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:25:17Z
2022-03-16T12:25:17Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77289
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas lähitulevikuks ennustatavad kliimamuutused (temperatuuri, atmosfääri suhtelise õhuniiskuse ja CO2 sisalduse tõusmine) mõjutavad meie kliimavööndi enamlevinuid lehtpuid (arukask, sookask, haab, hall- ja must lepp). Need on Eesti lehtpuude seas tähtsaimad puud nii ökoloogilises mõttes, sest moodustavad suurema osa lehtpuumetsadest, kui majanduslikus mõttes, sest nende puidu varud moodustavad Eesti metsade kogu puiduvarust üle 40%. Töös käsitletud uuringutest selgub, et ennustatavad kliimamuutused toovad nendele puuliikidele kaasa nii positiivseid tagajärgi, nagu produktsiooni suurenemine ja pikem kasvuperiood kui ka potentsiaalseid probleeme, nagu kahjurite ja patogeenide laialdasem levik.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
lehtpuud
kliimamuutused
kask
haab
lepp
bakalaureusetööd
Kliimamuutuste mõjud meie vööndi olulisematele lehtpuudele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/772732022-03-15T14:37:11Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Helm, Aveliina
Võsaste, Mirjam
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-15T14:36:44Z
2022-03-15T14:36:44Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77273
Maakasutuse muutused koos linnastumisega ohustavad elurikkust ja erinevate ökosüsteemide püsimist. Praegused linnade rohealad ei ole kavandatud eesmärgiga soodustada bioloogilist mitmekesisust, kuid õigete teaduspõhiste võtete ja planeerimisega on võimalik olukorda parandada. Magistritöös analüüsin Tartu linna elurikkuse ruumilist sidusust ja uurin viie
kesklinna pargi elurikkuse seisundit. Leidsin, et Tartu rohealad ei ole suures osas sidusad ja elurikkuse tuumalad ei ole omavahel hästi ühendatud. Selle parandamiseks tuleks hoida olemasolevaid rohealasid, planeerida uusi rohekoridore ja vähendada linna laienemist ümbritsevate ökosüsteemide arvelt. Soontaimede liigirikkus parkide skaalal oli üsna kõrge, kuid väikeseskaalaline mitmekesisus oli väike ning kodumaiseid õitsvaid taimi leidus vähe. Nii tolmeldajate kui ka ämblike liigirikkus ja isendite arv oli väike. Liigirühmade seisundi soodustamiseks peab Tartu kesklinna parke muutma maastikuliselt mitmekesisemaks: suurendama alustaimestiku ja põõsarinde liigirikkust, vähendama vähemkäidavatel aladel niitmiskoormust ning kasutama haljastuses ka kodumaiseid niidutaimi. Lisaks on oluline roll linnaelanike teavitustööl, et parkide külastajad oleksid teadlikumad elurikkusest ja selle soodustamisest ning võtaksid muudatusi vastu positiivse meelega.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
igaühe looduskaitse
elurikkus
soontaimed
tolmeldajad
ämblikud
linnastumine
linnade rohealad
sidusus
magistritööd
Tartu rohealade ökoloogiline sidusus ja tugi elurikkusele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/900432023-05-31T20:39:44Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Roosaluste, Elle, juhendaja
Kond, Kersti
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-05-31T12:00:19Z
2023-05-31T12:00:19Z
2004
ARH Diss. B-24966
https://hdl.handle.net/10062/90043
https://www.ester.ee/record=b5546812*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
Riisa
rabad
samblad
taimkatteanalüüs
geobotaanika
Riisa raba floristiline ja geobotaaniline väärtus
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/473482019-02-04T19:36:24Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Olli, Kalle, juhendaja
Joonas, Elise
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T08:41:49Z
2015-06-25T08:41:49Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47348
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Funktsionaalse mitmekesisuse mõju tehislike fütoplanktonikoosluste saagikusele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/473402019-02-04T19:37:48Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Oja, Tatjana, juhendaja
Kuusksalu, Kadri
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2015-06-25T07:46:04Z
2015-06-25T07:46:04Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47340
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Morfoloogiline ja geneetiline varieeruvus perekonna Gymnadenia Eesti populatsioonides
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/425932022-09-07T12:58:35Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Sellin, Arne, juhendaja
Papp, Kaisa
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-07-16T13:02:35Z
2014-07-16T13:02:35Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42593
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Valguse spektraalsed muutused taimkattes ja nende mõju taimede talitlusele
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426092022-09-07T12:58:35Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Lepik, Anu, juhendaja
Horn, Greete
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-07-18T07:48:41Z
2014-07-18T07:48:41Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42609
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Taimed mullaressursside otsingul: toitainete heterogeensus ja konkurentide läheduse mõju
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/472412022-09-07T12:58:36Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Helm, Aveliina, juhendaja
Prangel, Elisabeth
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2015-06-17T13:44:27Z
2015-06-17T13:44:27Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47241
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Põllumajandusmaastike elurikkuse kaitse: Põllumajanduslikud keskkonnameetmed ja nende tulemuslikkus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/314122022-09-07T09:17:42Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Lõhmus, Piret, juhendaja, Remm, Liina, juhendaja
Poolamets, Johanna
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-26T08:15:38Z
2013-06-26T08:15:38Z
2013
http://hdl.handle.net/10062/31412
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Mikroelupaigad ja sealne mikrokliima parasvöötme metsades samblike ja tigude näitel
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/612862019-02-04T19:41:17Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Tammaru, Toomas, juhendaja
Põldmaa, Kadri, juhendaja
Gielen, Robin
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2018-07-10T11:37:22Z
2018-07-10T11:37:22Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/61286
Käesoleva magistritöö üheks eesmärgiks oli uurida liblikatel olevat seenentomopatogeenide liigirikkust. Selleks määrati morfoloogiliste ja molekulaarsete tunnuste abil seened viie eri liblikaliigi (harilik valgevaksik (Cabera pusaria L.), võrkvaksik(Chiasmia clathrata L.), võsavaksik (Ematurga atomaria L.), salu-samblikuvaksik (Hypomecis punctinalis Scopoli) ja kirj-kevadöölane (Orthosia gothica L.)) surnud nukkudel. Kokku tuvastati 17 erinevat seeneliiki 11-st sugukonnast, seitsmest seltsist ja viiest klassist. Entomofaagseid liike, mida kirjanduse põhjal pole liblikalistelt leitud, oli kaks – Metapochonia bulbillosa (W. Gams & Malla) Kepler, S. A. Rehner & Humber ja Tilachlidium brachiatum (Batsch) Petch. Eestile uusi seeneliike määrati viis: Isaria cf. cicadae Miq., Simplicillum cf. lanosoniveum (J.F.H. Beyma) Zare & W. Gams, Metapochonia bulbillosa (W.Gams & Malla) Kepler, S.A.Rehner & Humber, Mortierella verticillata Linnem. ja Umbelopsis ramanniana (Möller) W. Gams. Töö teiseks eesmärgiks oli uurida, mil määral mõjutab seenega nakatumise tõenäosust putuka enda füüsiline konditsioon ja geneetiline taust või on seenhaigusesse nakatumisel määravaks hoopis keskkonnategurid nagu fenoloogiline faas, mikroelupaiga omadused või toidutaim. Selleks kasvatati hariliku valgevaksiku röövikuid looduslähedastes tingimustes ning fikseeriti nende seenetamine. Katse tulemusena näidati ära, et entomopatogeensed seened ei põhjusta harilikul valgevaksikul valikusurvet elupaiga kasutusele, putuka fenoloogiale või toidutaime valikule.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
entomopathogenic fungi
endophytes
life history theory
common white wave
Cabera pusaria L.
magistritööd
entomopatogeensed seened
endofüüdid
elukäiguteooria
harilik valgevaksik
Liblikatel parasiteerivate seente liigirikkus ja ökoloogia
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426252022-09-07T12:58:36Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Helm, Aveliina, juhendaja
Metsoja, Mari
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2014-07-22T08:35:31Z
2014-07-22T08:35:31Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42625
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Taimkatte inimmõjulised muutused ja arheofüüdid Euroopas
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/337942019-02-04T19:17:36Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Lõhmus, Piret, juhendaja
Türk, Kadi
Tartu Ülikool. Botaanika ja ökoloogia instituut
Tartu Ülikool. Taimeökoloogia õppetool
2013-10-23T11:27:13Z
2013-10-23T11:27:13Z
2006
http://hdl.handle.net/10062/33794
et
Tartu Ülikool
samblikud
organismid
bakalaureusetööd
Metsasamblike seisundi hindamise meetodid
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426312019-02-04T19:31:41Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Karofeld, Edgar, juhendaja
Vellak, Kai, juhendaja
Anier, Triin
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-22T12:34:13Z
2014-07-22T12:34:13Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42631
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Taimkatte taastumise dünaamikast ja seda mõjutavatest teguritest jääksoo korrastamisel Tässis
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426282019-02-04T19:31:00Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Vellak, Kai, juhendaja
Tusti, Tiina
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-22T12:12:11Z
2014-07-22T12:12:11Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42628
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Sammalde kasvu mõjutavatest teguritest: katse kolme madalsooliigiga.
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/473152022-09-07T13:24:04Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Põldmaa, Kadri, juhendaja
Gielen, Robin
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2015-06-19T12:03:41Z
2015-06-19T12:03:41Z
2015
http://hdl.handle.net/10062/47315
et
Tartu Ülikool
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
bakalaureusetööd
Seltsi helekottseenelaadsed (Hypocreales) entomopatogeenide peremeesspetsiifilisus
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/879302022-11-14T21:40:31Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Kull, Olevi, juhendaja
Tulva, Ingmar
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-11-14T09:07:54Z
2022-11-14T09:07:54Z
2003
http://hdl.handle.net/10062/87930
https://www.ester.ee/record=b3612931*est
eng
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
arukask
haab
võra
taimemorfoloogia
varjutaluvus
On the crown structure of two light-demanding deciduous tree species
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/900412023-05-31T20:41:24Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Öpik, Maarja, juhendaja
Jairus, Teele
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-05-31T11:50:21Z
2023-05-31T11:50:21Z
2005
ARH Diss. B-23193
https://hdl.handle.net/10062/90041
https://www.ester.ee/record=b5496865*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
seened
mükoriisa
spoorid
peremeestaimed
ökosüsteemid
Arbuskulaar-mükoriissete seente eosekoosluste mitmekesisus looduslikes ökosüsteemides
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/904652023-06-12T20:41:01Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Zobel, Kristjan, juhendaja
Liira, Jaan
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-06-12T07:09:08Z
2023-06-12T07:09:08Z
1996
ARH Diss.B-274
https://hdl.handle.net/10062/90465
https://www.ester.ee/record=b4125726*est
eng
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
rohundid
liigirikkus
biomass
taimkatteanalüüs
Eesti (riik)
magistritööd
The richness-standing biomass relationship in Estonian ground-layer plant communities: scale-independent versus scale-dependent approach
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/772882022-03-16T12:22:37Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Hõrak, Hanna
Merilo, Ebe
Väiku, Marie Helen
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-03-16T12:22:04Z
2022-03-16T12:22:04Z
2021
http://hdl.handle.net/10062/77288
Õhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.
est
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
abstsiishape
õhulõhe
õhulõhede areng
õhulõhede tihedus
süsteemne signaal
bakalaureusetööd
Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/426322019-02-04T19:31:57Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Paal, Jaanus, juhendaja
Mäemets, Helle, juhendaja
Pärnsalu, Pille-Riin
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2014-07-22T12:39:38Z
2014-07-22T12:39:38Z
2014
http://hdl.handle.net/10062/42632
et
Tartu Ülikool
magistritööd
Kagu- ja Lõuna-Eesti pehmeveeliste väikejärvede kaldaõõtsikute taimkate ja selle klassifikatsioon
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/834652022-08-04T11:17:58Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Paal, Jaanus, juhendaja
Meier, Elle
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-08-04T11:17:19Z
2022-08-04T11:17:19Z
2004
http://hdl.handle.net/10062/83465
https://www.ester.ee/record=b3625851*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
magistritööd
metskastik
sinilill
kasvukohatüübid
liigirikkus
alustaimestu
populatsioonistruktuur (biol.)
puistud
metsamajandus
Metskastiku ja sinilille kasvukohatüübi metsade alustaimestiku struktuur ning selle liigilise mitmekesisuse sõltuvus puistu vanusest ja majandamisest
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/900622023-05-31T20:41:31Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30325
Järv, Helle, juhendaja
Vaindlo, Piret
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2023-05-31T13:09:33Z
2023-05-31T13:09:33Z
2004
ARH Diss. B-23548
https://hdl.handle.net/10062/90062
https://www.ester.ee/record=b5504431*est
est
Tartu Ülikool
restrictedAccess
bakalaureusetööd
seenhaigused
aspergilloos
fusarioosid
haiglanakkus
patogeensed mikroobid
haiglad
Oportunistlike seenpatogeenide esinemine haiglas
Thesisembargooai:dspace.ut.ee:10062/612842019-02-04T19:40:53Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Olli, Kalle, kaasjuhendaja
Joana Barcelos e Ramos, juhendaja
Albert, Gerli
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2018-07-10T11:12:40Z
2018-07-10T11:12:40Z
2018
http://hdl.handle.net/10062/61284
Inimtegevuse poolt õhku paisatud süsihappegaas (CO2) on põhjustanud kiiresti tõusva CO2 taseme atmosfääris. Heitkoguste praeguse kasvutempo jätkudes, võib aastaks 2100 CO2 tase kahekordistuda. Süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on tasakaalus ookeani pindmise kihi CO2 tasemega, põhjustades seeläbi pH alanemist. On leitud, et muutused vee keemilistes omadustes (suurenev CO2/alanev pH tase) võivad avaldada mõju primaarprodutsentidele. Tänaseks on vähe teada millised on erinevate faktorite koosmõjud. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada millised on CO2 (620, 840, 1640 μatm) ja nitraadi (7 and 13 μmol l-1) mõjud kolooniaid moodustavale kosmopoliitsele ränivetikale Asterionellopsis glacialis. Vastupidiselt eeldusele, CO2 mõju kasvule ei sõltunud nitraadi kontsentratsioonist. Leiti, et CO2 suurenedes tõusis saagikus ning suurenes kasvukiirus. Samuti suurenesid kolooniad. Leiti ka, et kasv oli oluliselt suurem kõrgemal nitraadi kontsentratsioonil, aga see ei mõjutanud kolooniate suurust. Töö tulemustest järeldub, et suurenev süsiniku kättesaadavus mõjutab positiivselt A. glacialise kasvu ning kolooniate moodustamist. Eeldustekohaselt vajuvad suuremad kolooniad kiiremini ning seeläbi kiireneb orgaanilise aine settimine, mis eemaldab süsiniku aktiivsest bioloogiliselt ringest. Tänu sellele on võimalik anda negatiivset tagasisidet inimtekkelisele CO2 hulga tõusule Maa atmosfääris.
eng
Tartu Ülikool
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
CO2
climate change
ocean acidification
phytoplankton
diatoms
growth rate
nitrate availability
colony size
magistritööd
ookeani hapestumine
CO2
kliimamuutused
fütoplankton
ränivetikad
kasvukiirus
nitraadi kontsentratsioon
koloonia suurus
The response of the diatom Asterionllopsis glacialis to variations in CO2 and nitrate availability
Thesisopen.accessoai:dspace.ut.ee:10062/839242022-09-02T08:31:14Zcom_10062_30323com_10062_14981com_10062_10069col_10062_30326
Kull, Kalevi, juhendaja
Tamm, Anneli
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2022-09-02T08:30:58Z
2022-09-02T08:30:58Z
1999
ARH Diss. B-1087
http://hdl.handle.net/10062/83924
https://www.ester.ee/record=b3541378*est
eng
Tartu Ülikool
restrictedAccess
magistritööd
puisniidud
rohttaimed
suktsessioon (ökol.)
taimkattedünaamika
Lääne-Eesti
Clonal growth in successional plant communities = Rohttaimede klonaalne kasv suktsessiivsetes taimekooslustes
Thesisembargodim///com_10062_30323/100