2024-03-28T21:27:53Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/577352019-02-04T16:05:29Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Representatiivsete proovide võtmine reostunud pinnase kuhjadest
Ojala, Olav
Hellat, Karin, juhendaja
Tenno, Taavo, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö keskendub representatiivsete proovide võtmisele reostunud pinnase kuhjadest. Töö esimeses pooles antakse ülevaade proovivõtu teoreetilistest alustest. Käsitletakse pinnase partii mõõtmelisust ja heterogeensust ning kirjeldatakse proovivõtul tekkivaid võimalikke proovivõtu vigu. Samuti kirjeldatakse erinevaid viise, mida saab kasutada proovi massi vähendamiseks.
Töö raames viidi läbi patendi teemauuring, et saada ülevaadet leiutistest, mida saaks rakendada proovide võtmisel saastunud pinnase kuhjadest. Uuringuga leiti viis sellekohast leiutist ning nende rakendatavust on töös võrreldud.
Töö raames viidi läbi ka akrediteeringu-uuring, et tuvastada, millised Eestis tegutsevad asutused ja ettevõtted omavad akrediteeringut pinnaseproovide võtmiseks ja analüüsimiseks. Leiti kolm ettevõtet akrediteeringuga naftasaaduste sisalduse määramiseks pinnases ja neist ühel on ka akrediteering pinnaseproovide võtmiseks, kuid akrediteeritud meetod ei hõlma proovivõttu pinnasekuhjadest.
Proovivõtu teoorias toodud praktilisi võtteid katsetati võrdleval proovivõtmisel saastunud pinnase töötlemise väljakul ja jääkreostuse likvideerimistöö objektil. Proove võeti kokku neljast pinnasekuhjast erinevatel meetoditel ning proovi massi vähendamiseks kasutati samuti erinevaid võtteid. Saadud proovides määrati akrediteeritud laborites naftasaaduste sisaldused ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal on antud hinnanguid kasutatud proovivõtu meetodite kohta. Töös on antud ka praktilised soovitused representatiivseks proovivõtuks pinnasekuhjadest.
Töö eesmärk kirjeldada representatiivse proovivõtu metoodika reostunud pinnase kuhjadest proovide võtmiseks on täidetud. Kuna katsetulemused ei kinnitanud esimese auna puhul olulist erinevust representatiivse ja vähem representatiivse proovivõtu metoodika vahel, siis on antud töö baasil võimalik edasi uurida proovivõtu vigade ilmnemist suurema arvu proovivõtu puhul. Samuti on võimalik katseliselt kindlaks teha, kui kaua püsivad läbisegatud aunas 0D partii omadused ehk millise aja möödudes ei anna auna pinnalt proovide võtmine enam usaldusväärseid tulemusi.
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57735
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/601482023-06-19T10:58:57Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Ilmastiku ja taimestiku mõju CO2 sidumise efektiivsusele haljaskatusel
Kägu, Annette
Teemusk, Alar, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
NPP
süsiniku sidumine
Haljaskatustele valitakse sageli kasvama kukeharjad, millest tulenevalt oli käesoleva bakalaureusetöö eesmärk hinnata, kuidas sammal mõjutab kolmest erinevast liigist kukeharjade võimet siduda CO2. Lisaks sellele uuriti seoseid süsihappegaasi sidumise efektiivsuse ja ilmastikuparameetrite vahel.
Töö uuringuala oli Palamuse vallamaja ekstensiivne matipõhine haljaskatus. 2017. aasta maist oktoobrini kestnud süsihappegaasivoogude mõõtmisel kasutati dünaamilise suletud kambri meetodit. Uuringusse kuulusid kukeharjataimed kolmest erinevast liigist: kamtšatka, valge ja harilik kukehari. Uuringus mõõdeti nii üksiktaime kui samblaga koos kasvava taime gaasivooge, lisaks mõõdeti eraldi sambla ja kruusa vooge. CO2 vooge mõõdeti läbipaistva, poolläbipaistva ja kaetud kambriga.
Mõõtmisperioodil suutis läbipaistva kambriga tehtud mõõtmistel, mis iseloomustab ökosüsteemi süsinikubilanssi, kõige rohkem CO2 siduda samblaga kasvav kamtšatka kukehari (keskmiselt –76,02 mg C m–2 h–1) ning kõige vähem üksi kasvav valge kukehari (–8,29 mg C m–2 h–1). Pimekambri mõõtmistel, mis iseloomustab ökosüsteemi hingamist, emiteeris kõige rohkem samblaga kasvav valge kukehari (keskmiselt 71,19 mg C m–2 h–1) ja kõige vähem kruus (2,61 mg C m–2 h–1). Tulemuste põhjal arvutati ökosüsteemi primaarproduktsioon (NPP), mis oli suurim samblaga kasvaval kamtšatka kukeharjal (–67,31 mg C m–2 h–1). Kõik taimed suutsid samblaga kasvades efektiivsemalt siduda CO2, mis tuleneb sambla omadusest tagada parem niiskusrežiim taimedele. Kamtšatka kukeharja kõrge sidumine on tingitud tema paksulehelise padjandina kasvamise vormist ja heast vee säilitusvõimest.
Ilmaparameetrite ja CO2 voogude vahel seoste iseloomustamiseks loodi regressioonimudelid. Saadud võrrandite kõrgete determinatsioonikordajate põhjal võib öelda, et mudelid kirjeldavad hästi NPP-d ning pimekambri ja läbipaistva kambri CO2 vooge Palamuse vallamaja katusel. Läbipaistva kambri vood olid enim mõjutatud niiskusest mullas, päikesekiirguse intensiivsusest ja suhteline õhuniiskusest. Pimeda kambri voogudele avaldasid mõju suhteline õhuniiskus, mis näitab niiskuse olulisust orgaanika lagunemisele mullas. Ökosüsteemi primaarproduktsiooni määrasid taimestiku osakaal, mis kinnitab, et ühtlasema taimestikuga kaetud haljaskatused suudavad tõhusamalt CO2 siduda.
Edasistes uuringutes haljaskatustel saab veel paljugi teha. Täpsemate seoste leidmiseks ökosüsteemi hingamise ja meteoroloogiliste parameetrite vahel tuleks eraldada autotroofne
33
ja heterotroofne hingamine. Samuti mõjutab taimede suutlikkust ekstreemsetes tingimustes ellu jääda lisaks ilmastikutingimustele juurestikku koloniseerivad mikroobid, kelle mõju ja suutlikkust katuse kukeharju koloniseerida tasuks samuti uurida. Konkreetsemad seosed tuleksid pikema mõõtmisperioodi jooksul eeldatavasti paremini välja.
2018-05-30
2018-05-30
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60148
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429192019-02-04T15:59:26Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Arabidopsis thaliana CRK kinaaside roll õhulõhede regulatsioonis
Pallon, Andres
Merilo, Ebe, juhendaja
Kollist, Hannes, juhendaja
magistritööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42919
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/474522020-05-28T11:40:07Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Nanocrystalline copper simulations in high electric fields
Kuppart, Kristian
Zadin, Vahur, juhendaja
Djurabekova, Flyura, juhendaja
2015-07-02
2015-07-02
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47452
en
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429162019-02-04T15:58:35Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Purtse jõe saastetaseme seosed vooluhulga ja ilmastikunäitajatega
Roosimägi, Liina
Sepp, Mait, juhendaja
magistritööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42916
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577262019-02-04T16:04:41Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Biosöe võimalikud rakendused biogaasi tootmisel: biogaasi toodangu suurendamine versus kasvuhoonegaaside vähendamine
Seevri, Kristi
Tenno, Taavo, juhendaja
Pitk, Peep, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57726
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/899932023-06-05T08:38:35Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Maloonhape atmosfääris ja selle mõõtmine
Meldorf, Mia-Maria
Junninen, Heikki, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
maloonhappe mõõtmine
atmosfääri kontsentratsioonid
kalibreerimine
lennuaja massispektromeeter
Maloonhape on üks peamisi dikarboksüülhappeid, mille omaduste ja atmosfääris oleva kontsentratsiooni teadmine aitab seletada erinvaid atmosfääriprotsesse ning ilmastikuolusid. Atmosfääriuuringutel on üks oluline osa uuritava aine kalibreerimine mõõtevahendis, kuid SMEAR mõõtejaamas maloonhappe mõõtmisel see puudus. Käesolevas töös uuriti maloonhapet meie atmosfääris ja kuidas seda mõõdetakse. Selle käigus seati üles tahke maloonhappe aurutamiseks vajalik auruti, millega oli võimalik proovi kontrollitud parameetritega kuumutada ja kandegaasi abil suunata CI-APi-TOF masinasse. Andmete analüüsi käigus arvutati aururõhu ja mõõdetud kontsentratsioonide kaudu kalibreerimise koefitsient koos mõõtemääramatusega. Täiendavalt analüüsiti 2022. aasta mõõdetud maloonhappe kontsentratsioone, et jälgida selle aastast käiku.
2023-05-30
2023-05-30
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/89993
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577212019-02-04T15:50:31Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
NCEP-CFSR järelanalüüsimudeli kiirgusparameetrite valideerimine Tõravere mõõtmisandmetega
Velt, Annika
Jakobson, Erko, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti NCEP-CFSR järelanalüüsi mudeli poolt arvutatud väärtuste vastavust
Tõraveres mõõdetud väärtustele. Selgus, et mudel alahindab enamuse ajast nii atmosfääri ja
maapinna pikalainelise kiirguse kui ka maapinna temperatuuri väärtusi. Temperatuuri
alahindamine on suurim suvel ning kevadel keskpäeval. Kuna maapinna pikalaineline kiirgus
on suuresti sõltuv maapinna temperatuurist, siis hindab mudel ka seda alla kõige rohkem just
kevadel ning suvel. See tulemus viitab, et mudel alahindab Päikese maapinna soojendamise
võimet.
Atmosfääri pikalainelise kiirguse puhul on suhtelised vead suuremad just jahedamatel kuudel.
Miinuskraadide juures on näha trend, et mida madalam on temperatuur, seda suurem on
suurte suhteliste vigade tekkimise tõenäosus. Lisaks on aastal 2011 näha hüppelist
kõrvalekallete ja vigade suurenemist. Põhjuseks võib olla mudeli projektipõhise töö
lõppemine, peale mida arvatavasti muudeti mõningaid mudeli parameetreid.
Põhiliseks kõrvalekallete põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mudeli parameetrite määramisel on
kasutatud soojemate alade jaoks loodud algoritme, mis Eesti ilmastikuoludele ei vasta. Seega
peab mudelit Eesti kliimas kasutades arvestama tekkivate suuremate kõrvalekalletega talvel
madalamatel temperatuuridel ning suvel, kui päikesekiirgust on palju.
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57721
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/483682019-02-04T16:02:10Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Kasvuhoonegaaside emissioon kõdusoometsadest
Maanso, Helina
Maddison, Martin, juhendaja
Hansen, Raili, juhendaja
magistritööd
2015-09-09
2015-09-09
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48368
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/418602019-02-04T15:48:37Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Kõrgtemperatuurne CO2 ja H2O elektrolüüs Ni-Ce0.9Gd0.1O2-δ elektroodidel
Kukk, Freddy
Nurk, Gunnar, juhendaja
Tamm, Kadi, juhendaja
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool, Materjaliteaduse instituut
2014-06-13
2014-06-13
2014-06-13
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41860
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675952020-06-02T12:23:53Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Erinevate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele ning CH4 ja N2O emissioonidele riimveest mõjutatud rannikul
Pille, Kristin
Espenberg, Mikk
Mander, Ülo
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
rannikualad
lämmastikuringe
metaaniringe
metaani emissioon
naerugaasi emissioon
Rannikualad on mitmekesised ökosüsteemid, mis kujunevad mitmete tegurite koosmõjul. Oma mitmekesisuse ning varieeruvusega pakuvad nad mitmeid elutähtsaid ökosüsteemi teenuseid. Tänapäeva üha intensiivistuv inimtegevus ning kliimamuutustega kaasnevad häiringud on suurendanud mõjusid rannikualadele. Erinevad taimed mõjutavad rannikumulla mikroobikooslusi, mõjutades sealseid mikrobioloogilisi metaani- ja lämmastikuringet. Mikrobioloogiliste aineringe häiringute tagajärjel võib aga keskkonda emiteerida kahjulikke kasvuhoonegaase, nagu metaani CH4 ning dilämmastikoksiidi N2O.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevaid riimveelisi rannikualasid Lääne-Eestis ja Ida-Hiinas ning seal kasvavate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele. Erinevate metaani- ja lämmastikuringe protsesside toimumise potentsiaali määrati protsessile spetsiifiliste markergeenidega. Metaaniringes osalevaid mikroorganisme tuvastati järgmiseid geene kvantifitseerides: metaani tootvaid metanogeenid (mcrA) ning metaani tarbijaid metanotroofid (pmoA). Lämmastikuringes uuriti järgnevaid protsesse: lämmastiku fikseerimine (nifH), nitrifikatsioon (bakterite ja arhede amoA), denitrifikatsioon (nirS, nirK, nosZI, nosZII), dissimilatoorne nitraadi redutseerimine ammooniumiks (nrfA), anaeroobne ammooniumi oksüdatsioon (ANAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen) ning täielik ammooniumi oksüdeerimine (COMAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen). Lisaks uuriti lämmastiku- ja süsinikuringet ühendavat nitritist sõltuvat anaeroobset metaani oksüdeerimist (n-damo spetsiifiline 16S rRNA geen). Neist nelja protsessi vaheetappides – nitrifikatsioon (k.a COMAMMOX), denitrifikatsioon, DNRA ja nitrifitseerijate denitrifikatsioon, käigus võib eralduda keskkonda kahjulikku kasvuhoonegaasi N2O-d. Keskkonnategurite mõju rannikukoosluste mikroorganismidele hinnati metaani ja naerugaasi emissioonide kontsentratsioone mõõtes kambermeetodil ning nende olulisi seoseid geeni- ning keskkonnaparameetrite vahel erinevate statistiliste meetoditega (Spearmani korrelatsioonikoefitsent, ANOVA).
Antud magistritöö tulemustest järeldus, et taimed mängivad olulist rolli kasvukeskkonna kujundamises ning seeläbi kahjulike kasvuhoonegaaside heitkoguste emiteerimises. Erinevad keskkonnatingimused määrasid uurimisalade koosluse struktuuri. Keskkonnatingimused soodustasid COMAMMOX-i protsessi läbiviivate mikroorganismide aktiivsust Spartina ja Scirpuse ning kare-kaislaga katsealal, kus mikroorganismide kohastumuste eelistuste kohta rannikusetetes teatakse vähe. ANAMMOX-i suurim
43
geneetiline potentsiaal Hiina katsealadel näitas, et üleliigne lämmastik redutseeriti nii, et minimaalselt eraldus kahjulikku dilämmastikoksiidi. Hiina uurimisala keskkonnatingimused soodustasid nitrifikatsiooni toimumist, seevastu Eestis emiteerus kahjulik N2O-d peamiselt mittetäieliku denitrifikatsiooni tulemina. Uurimisalad erinesid üksteisest peamiselt üldsüsiniku protsentuaalsuse ja anaeroobsete tingimuste poolest, mis pakkus soodsat elukeskkonda just nirK geeni omavatele mikroorganismidele.
Suurimad emissioonide kontsentratsioone näidati vanema Spartina alterniflora´ga kaetud alal, kus metaani eraldus võrreldes Eesti alaga märkimisväärselt ligi neli korda rohkem. Eestis täheldati suuremaid metaanikoguseid lagedalt alalt, kus dilämmastikoksiidi emiteerus rohkem hariliku pillirooga (Phragmites australis) katsealalt. Metaani tarbivate mikroorganismide aktiivsus oli seotud metaani suuremate emissioonidega. Dilämmastikoksiidi korral täheldati oluline seos taimeliigi vanuse ning biomassiga, kus nooremad taimed leevendasid kasvuhoonegaasi emiteerumist atmosfääri. Seevastu taimede puhkeperioodil tuvastati tihe konkurents protsesside läbiviimiseks vajalike substraatide vahel mikroorganismidega, mille tõttu vähenesid kasvuhoonegaasi kogused. Lämmastiku- ja süsinikuringet ühendava n-damo suurimat geneetilist potentsiaal leiti pillirooga ja lagedalt mudaselt alalt, kus eelnimetatud protsess leevendas metaanikoguste paiskamist atmosfääri.
Parema kaitse tagamiseks on oluline mõista rannikualades toimuvaid protsesse ning nende seoseid erinevate keskkonnaparameetritega. Taimede potentsiaali vahendada emissioonide vooge ning risosfääris toimuv suhe väärib tähelepanu, sest see võib muuta meie arusaama, kuidas taimed reageerivad lämmastikuühendite kasvule, soolsusele, merevee tõusu või muudele kliimamuutusest intensiivistuvatele teguritele. Uued teadmised ning varasemate teadmiste kinnitused aitavad mõista, kuidas toimub keerukas ranniku ökosüsteem mikroorganismide vaatevinklist ning kuidas seda on võimalik mõjutada taimedega.
2020-06-02
2020-06-02
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67595
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429092019-02-04T15:49:33Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Arhede arvukuse ja mitmekesisuse iseloomustamine Paistu hübriidse tehismärgala pinnasfiltrites
Saare, Kadri
Oopkaup, Kristjan, juhendaja
Espenberg, Mikk, juhendaja
bakalaureusetööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42909
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315162019-02-04T15:47:15Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Akna päikesevarju toime Eesti kliimas - analüüs simulatsiooniprogrammiga COMFEN
Ainsaar, Andra
Mauring, Tõnu, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31516
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/314982023-06-20T11:04:41Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Lahustunud toitainete ja põhikomponentide pikaajaline dünaamika Kasari jões - seosed väetiste kasutamise intensiivsusega Eesti põllumajanduses
Tsyrulnikova, Maria
Kirsimäe, Kalle, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31498
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315472023-07-14T12:52:16Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Holotseeni paleokeskkonna muutused Loode-Eestis järvesetete stabiilsete isotoopide ja jälgelementide põhjal Turvaste Valgejärve läbilõikest
Sepp, Holar
Sohar, Kadri, juhendaja
Laumets, Liina, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
magistritööd
2013-06-28
2013-06-28
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31547
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577252019-02-04T16:04:29Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju kombineeritud tehismärgalapuhasti biokile bakterite ja antibiootikumiresistentsusgeenide arvukusele
Saare, Kadri
Nõlvak, Hiie, juhendaja
Truu, Marika, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57725
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577132023-11-13T10:42:11Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Vee korduvkasutusega kalakasvanduse biofiltri nitrifitseeriva biokile aktiivsuse uuringud
Hallasoo, Helena
Tenno, Taavo, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vee korduvkasutusega kalakasvatussüsteem (RAS) annab võimaluse kalakasvanduses veeressurssi mõistlikult kasutada. Vee korduvkasutusega kalakasvatussüsteemi olulisemaks osaks võib pidada biofiltrit, mis puhastab bakterite kaasabil reostunud vee. Bakterite poolt läbi viidud nitrifikatsioon on kaheosaline protsess, milles toimub ammooniumi oksüdatsioon nitritiks ja nitriti oksüdeerimine nitraadiks. Töös uuriti nitrifitseeriva biokile teket ja aktiivsust biofiltris ning prooviti leida lahendus, kuidas biofiltri käivitamisprotsessi oleks võimalik ajaliselt lühendada. Tulemustest selgub, et nitritlämmastiku lisamisel biofiltrile selle käivitumisprotsess ei lühene ja varasemalt kalakasvanduses kasutuses olnud biokilekandjatele moodustus kiiremini täielikult nitrifitseeriv biokile. Töö käigus analüüsiti konkreetse kalakasvanduse käivitumist.
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57713
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577382019-02-04T15:50:39Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
HeO meetodi ja pimekambri meetodi võrdlus kasvuhoonegaaside N2O ja CH4 voogude mõõtmiseks Aardlapalu poldri näitel
Kaljuvee, Mihkel
Maddison, Martin, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Järjest enam kasvava toiduvajaduse tõttu on hakatud kuivendama viljakaid madalsoid põllumajanduse eesmärgiks. Kuivendamine rikub soode looduslikku tasakaalu, muutes sood süsinikureservuaarist süsinikuemiteerijateks. Suurenevad CO2 emissioonid ja vähenevad CH4 emissioonid, aga vähenev CH4 voog ei kompenseeri CO2 eritumist. Lisaks põhjustab kuivendamine N2O emissioonide suurenemise.
Antud töös uuriti kasvuhoonegaaside (CH4, N2O) ja õhulämmastiku (N2) voorusid Aardlapalu poldrilt, mis oli enne poldri rajamist madalsoo. Kasutati staatilise pimekambri meetodit ja HeO meetodit. Staatilise pimekambri meetodiga mõõdeti viiest kohast ~25 m2 suuruselt ringikujuliselt alalt kolme päeva jooksul nii, et mõõdeti iga hommik ja õhtu. HeO meetodi jaoks võeti kambrimeetodi rõngaste lähedalt mullapuuriga viielt sügavuselt (0-6; 6-12; 12-18; 18-24; 24-30 cm) mullakehad. HeO meetodi peamiseks eeliseks on see, et saab mõõta ka N2 emissioone, mida kambrimeetodiga teha ei saa, sest atmosfääris on peaaegu 80% N2. Töö eesmärk oligi võrrelda pimekambri ja HeO meetodit.
Andmeanalüüs teostati Statistica 7 ja MS Excel-ga. Kasvuhoonegaaside emissioonide erinevuse hindamiseks kasutati Kruskal-Wallis ANOVA testi ning erinevate keskkonnaparameetrite seoste analüüsil rakendati Spearmani astakkorrelatsiooni. Tulemuste varieeruvuse hindamiseks arvutati variatsioonikordaja.
Leiti meetoditevahelised seosed nii N2O kui CH4 voogude vahel. Esinesid statistiliselt usaldusväärsed korrelatsioonid kambrimeetodil mõõdetud keskmiste voogude ja HeO meetodil 0-6 cm kihist mõõdetud voogude vahel. N2O puhul kirjeldab HeO meetod pimekambri meetodit ~84% ulatuses, CH4 puhul ~49% ulatuses. Nii N2O kui ka CH4 puhul oli hajusus kambrimeetodil väiksem. Seega tuleks võtta HeO meetodiga rohkem proove. Kuna HeO meetodil mõõdetud 0-6 cm kihi emissioonide variatsioonikordaja on väiksem kui HeO meetodil mõõdetud kõigi mõõtmiste variatsioonikordaja ning suuremad emissioonid tulid 0-6 cm kihist, siis tuleks võtta HeO meetodiga proove kõige ülemisest kihist. Enam veelgi, tuleks võtta ühest sügavusest rohkem kui 5 proovi, sest proovide hajusus on suur.
Töö esimene hüpotees ei kehti: HeO meetodiga mõõdetud N2O emissioonid ei ole väiksemad pimekambri meetodil saadud väärtustest. Töö teine hüpotees kehtib: HeO meetodiga saadud N2O emisioonid ja CH4 sidumine on suuremad ülemisest mullakihist võetud proovides ning N2 ja CH4 emisioonid suuremad sügavamas kihist võetud proovides.
2017-09-06
2017-09-06
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57738
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/601752019-02-04T16:06:59Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Sentinel-2/MSI applications for European Union Water Framework Directive reporting purposes
Ansper, Ave
Alikas, Krista, juhendaja
Post, Piia, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
EL veepoliitika raamdirektiiv kohustab seirata järvi, mille suurus on vähemalt 50 ha ja hinnata nende ökoloogilist seisundit. Eesmärgiks on saavutada vee ökoloogiline seisund vähemalt “hea”, vajadusel rakendada meetmeprogramme selle saavutamiseks. S2/MSI-l on sobiv ruumiline lahutus 10, 20, 60 m, mis võimaldab uute rakenduste arendamist järvedes, et täita EL veepoliitika raamdirektiivi nõudeid. Mõlema satelliidi, S2A ja S2B, korral on ajaline lahutus kesklaiustel 2-3 päeva, mis annab võimaluse analüüsida rohkem andmeid, et testida ja arendada uusi rakendusi S2/MSI satelliitidele. Veelgi enam, suur ajaline lahutus annab võimaluse koostada aegridu ja hinnata chl-a dünaamikat järvedes ja rannikualadel.
S2/MSI on taimkatte kaugseire satelliit, mistõttu on oluline võrrelda erinevaid atmosfäärikorrektsiooni protsessoreid, et leida parim vee kaugseireks. Kuna edukas atmosfäärikorrektsioon on oluline eeldus chl-a algoritmide arendamisel, siis töö käigus testiti nelja erinevat atmosfäärikorrektsiooni: ACOLITE, C2RCC, Polymer ja Sen2Cor. Töö üheks eesmärgiks oli leida parim atmosfäärikorrektsioon, siis põhinedes 6-le kontaktmõõtmiste ja satelliidiandmete võrdlusele, osutus valituks C2RCC, millel oli kõige kõrgem vee peegeldusteguri korrelatsioon põhilistel chl-a algoritmi arendamise kanalitel võrreldes in situ vee peegeldusteguriga.
Chl-a on põhiline parameeter vee ökoloogilise seisundiklassi hindamisel, seetõttu teine osa uurimistööst hõlmas chl-a algoritmide testimist ja arendamist S2/MSI kanalite jaoks. Kuna S2/MSI kanal (665 nm) chl-a neeldumispiigi lähedal on laiem (38 nm) kui S3/OLCI (7.5 nm) kanal, siis uurimistöö käigus viidi läbi võrdlus chl-a kanalite vahel, mis näitas, et S2/MSI on võimeline tuvastama chl-a erinevate kontsentratsioonide korral.. Edasine uurimine selgitas, et C2RCC ei ole võimeline andma täpseid tulemusi väikeste, kitsaste järvede korral, kus naabrusefekt mõjutab kaldaäärseid piksleid. Seetõttu on väga oluline arendada korrektsioone ka naabrusefekti eemaldamise jaoks, mis aitaksid vältida segupiksleid. Madalates järvedes, mängib olulist rolli ka põhjaefekt, mis mõjutab piksleid kaldaäärsetes alades ja segab vee peegeldustegurit põhjast tuleva peegeldusega. Kuna atmosfäärikorrektsioon on väga tähtis protseduur, siis käib pidev algoritmide testimine ja arendamine, et tagada parim Level-2 piltide informatsioon, et oleks võimalik arendada välja uusi rakendusi.
56
Mõnedel juhtudel, kus naabrusefekt on väiksem, eriti suuremates järvedes (üle 90 ha) ja kus järv on ümmargune, seal on võimalik hinnata chl-a vees, kasutades empiirilisi algoritme. Standard C2RCC algoritm hindas järjepidevalt chl-a, kas liiga kõrgeks või liiga madalaks, kuid siiski säilitas chl-a dünaamika sarnaselt in situ mõõtmistega. MCI-l põhinev algoritm näitas häid tulemusi kõrge chl-a järvedes, koos Three-Band NIR Red Model (1/R665-1/R705)*R740 ja R705 - ((R665 + R740)/2) algoritmiga. Madala chl-a ja kõrge TSM sisaldusega järvedes töötas hästi Four-Band NIR Red Model algoritm (1/R665-1/R705)/(1/R740-1/R705), mis eemaldab TSM segava mõju, ning lisaks eelnevalt nimetatud Three-Band NIR Red Model algoritm.
Veelgi enam, atmosfäärikorrektsioon C2RCC ei ole väga tundlik hindamaks chl-a neeldumist 665 nm kanali juures, sest chl-a neeldumispiik ei ole väga hästi näha vee peegeldustegurilt tänu naabrusefektile väikestes järvede. See tähendab, et vajalikud on valideerimisandmed optiliselt keerukatest järvedest, et arendada atmosfäärikorrektsioone. Siiski on satelliidi andmetelt saadud chl-a arv kaks korda suurem kui in situ mõõtmistelt saadud arv, mis annab võimaluse koguda kaks korda rohkem andmeid järvedest.
S2/MSI-l on palju eeliseid, et tuletada veekvaliteedi parameetreid väikejärvedel, et täita EU veepoliitika raamdirektiivi. Atmosfäärikorrektsioonide parandused ja täiustused on väga vajalikud, et oleks võimalik kasutada S2/MSI eeliseid in situ mõõtmiste ees ja tagada regulaarne seire väikejärvedes.
2018-05-31
2018-05-31
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60175
eng
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577322019-02-04T15:53:20Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Modelling storm surge conditions under future climate scenarios: A case study of 2005 January storm Gudrun in Pärnu, Estonia
Mäll, Martin
Suursaar, Ülo, juhendaja
Kull, Ain, juhendaja
Shibayama, Tomoya, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
A case study based on the January 2005 storm Gudrun parameters has shown good agreement between observations and results obtained from atmospheric and ocean models. In methodology used by us for simulating „future storm Gudrun“ no increase in the intensity of this particular future storm was found, but instead a slight decrease was noticed. When tropical cyclones get stronger with higher sea surface temperatures then for extratropical cyclones this does not apply. Instead, smaller air temperature differences in the polar front may lead to weaker extratropical cyclone formation. However, for drawing broader conclusions, a number of different storm cases should be simulated.
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57732
eng
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429142019-02-04T15:58:28Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Välislähetuste keskkonnakoormuse vähendamise võimalused Tartu Linnavalitsuse näitel
Sau, Kadi
Poom, Age, juhendaja
magistritööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42914
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/721372024-01-05T22:00:00Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Lämmastiku ärastuskiiruse uurimine anaeroobse ammooniumi oksüdeerimise (anammox) protsessil põhinevas bioelektrokeemilises süsteemis
Väisanen, Triin
Zekker, Ivar, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lämmastiku ärastuskiirust uuriti anaeroobse ammooniumi oksüdeerimise (anammox) protsessil põhinevas bioelektrokeemilises süsteemis. Selleks võrreldi kolme mikroobsel elektrosünteesil (MES) põhinevat rakku, millest kahte inokuleeriti anammox baktereid sisaldav biomass. Ühele biomassiga rakule rakendati potentsiaali. Kolmas rakk oli kontrollrakk, kuhu ei inokuleeritud anammox baktereid. Tulemused näitasid, et -700 mV juures võib lämmastiku ärastuskiirus tõusta kuni 30 mg N/m2/d, olles nii 2x kiirem potentsiaalita biomassiga MESist ning 1,5x kiirem kontrollrakust. Tulemustes nähtub, et võrreldes inokuleeritud bakteritega on anammox baktereid kõige rohkem potentsiaaliga MESis, viidates sellele, et -700 mV potentsiaal soosib anammox bakterite paljunemist.
2021-06-01
2021-06-01
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72137
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
embargoedAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/638932023-06-19T09:35:45Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Deammonifikatsiooni protsessi käivitamine olmereoveepuhasti metaankääriti settevee lämmastikuärastuseks
Salumäe, Maarja-Liis
Tenno, Taavo, juhendaja
Raudkivi, Markus, juhendaja
Mölder, Erik, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
anammoks
deammonifikatsioon
lämmastikuärastus
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti deammonifikatsiooni protsessi käivitamist
olmereoveepuhasti metaankääriti settevee käitluseks. Probleemide tõttu tööstuslikus seadmes
alustati paralleelselt laboratoorse reaktori opereerimist, et demonstreerida anammoks protsessi
käivitust ilma inhibeerivate teguriteta. Selleks teostati kolme kuu jooksul regulaarselt
laborianalüüse, mille tulemuste alusel reaktorit opereeriti. Opereerimisel pöörati enim rõhku
sobiva aeratsioonitsükli rakendamisele, stabiilse nitritlämmastiku kontsentratsiooni hoidmisele
ning pH väärtuse korrigeerimisele.
Ühtlasi leiti põhjused, miks deammonifikatsioon pole uuritavas reoveepuhasti settekäitluskompleksis
käivitunud. Peamisteks põhjusteks osutuks biokilekandjate kuhjumine veepinnale
ning tõrked automaatika töös. Kandjate kuhjumise tõttu polnud suurel osal kandjatel
kokkupuudet setteveega, mistõttu oli kandjale biokile tekkimine takistatud. Vead
juhtimissüsteemis, ei suutnud tagada stabiilseid tingimusi anammoks protsessi jaoks, olles
mitmetel kordadel tugevalt inhibeerivad.
Kaheksanädalase mudelsüsteemi opereerimise jooksul olulist lämmastikärastuskiiruse
suurenemist ei märgatud, kuid ärastus kogu perioodi peale oli siiski pidev. Suurim saavutatud
lämmastikärastuskiirus oli 8,35 gN/m3d. Suuremat arengut näitasid mudelsüsteemi kandjatega
teostatud annuskatsed. Kui 13. veebruaril teostatud annuskatsed NH4+-N vähenemist ei
näidanud, siis 21. mail tehtud katse põhjal vähenes NH4+-N 2,3mg/l võrra, mis tõendas
anammoks koosluse olemasolu. Lisaks eelnevale toimus uuringuaja jooksul mudelsüsteemis
aeglane NO3- -N sisalduse tõus. Kuna nitraatioon üks anammoksprotsessi saadustest, on selle
järk-järguline suurenemine täiendav märk anammoksprotsessi käivitumisest. See-eest näitas
nitraatiooni väga aeglane tõus, et nitritit oksüdeerivate bakterite limiteerimine on toimunud
edukalt ning nitraatlämmastiku kuhjumist süsteemis ei toimunud.
Kuna anammoks bakterite kasvukiirus on väga aeglane, ei olnud nii lühikese aja jooksul
võimalik häid kiiruseid saavutada. Kuid juba praeguste tulemuste juures on näha, et selektsioon
töötab ning kiirem lämmastikärastus läbi anammoksi on oodatav. Mudelsüsteem
demonstreeris, et antud biokilekandjate ja tingimustega on käivitus töötamas ning liigub edasi
positiivses suunas. Kui tehnilised probleemid on lahendatud, peaks täismahus käivitus edukas
olema.
2019-06-03
2019-06-03
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63893
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675602023-06-14T10:21:16Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Erinevate reoveesette käitlustehnoloogiate mõju ravimijääkide sisaldusele reoveesettes
Kull, Laura Maria
Raudkivi, Markus, juhendaja
Velling, Siiri, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
reoveesete
ravimijäägid
HPLC-MS
Ravimijääkide sisaldus keskkonnas on viimaste aastakümnettega esilekerkinud probleem ja seetõttu on oluline hinnata erinevate allikate mõju keskkonnale. Töödeldud reoveesette potentsiaalne kasutus väetisena on üks võimalikest viisidest, kuidas ravimijäägid jõuavad keskkonda, tekitades sellega resistentsete bakteritüvede ohtu ja muid võimalikke keskkonnaprobleeme. Käesoleva bakalaureusetöö käigus analüüsiti SPE ja ASE meetodil ettevalmistatud erinevate käitlustehnoloogiatega reoveepuhastite setteproove HPLC-MS meetodiga ja määrati neis ravimijääkide hulka. Analüüsiti järgnevate ravimite jääke proovides: SMX, SDM, NOR, CIP, OFL, MFM, DIC ja CBZ.
2020-06-02
2020-06-02
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67560
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315192019-02-04T15:47:45Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Biogas production under co-digestion of food waste with sewage sludge
Kanger, Kärt
Truu, Jaak, juhendaja
Ebner, Christian, juhendaja
University of Tartu. Faculty of Science and Tehnology
University of Tartu. Department of Geography
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31519
en
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/822252024-03-25T14:05:54Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Lämmastikreostuse eemaldamise geneetiline potentsiaal vabaveelistes tehismärgalades
Kuusk, Kadri
Espenberg, Mikk
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
tehismärgala
lämmastikreostus
mikrobioloogia
Põllumajanduses on viimastel aastakümnetel kasutatud üha rohkem lämmastikväetisi, et hoogustada toiduainete tootmist kasvavale maailma elanikkonnale. Reaktiivse lämmastiku kasutamise märkimisväärne suurenemine on põhjustanud tugevat lämmastikureostust ning hakanud mõjutama inimeste ja ökosüsteemide heaolu. Tehismärgalade kasutamine lämmastikreostuse eemaldamiseks on kuluefektiivne viis, kuidas eemaldada üleliigsest väetiste kasutamisest tingitud hajusreostust ning leevendada keskkonnaprobleeme. Käesolevas töös uuriti lämmastikreostuse eemaldamise geneetilist potentsiaali kolme vabaveelise märgala vahel (EST, FRA ja USA). Tulemustest selgus, et denitrifikatsioonil on geneetiliselt suurem potentsiaal toimuda Vända (EST) ja Ohio (USA) tehismärgalas ning Rampilloni (FRA) tehismärgalas on suurem potentsiaal nitrifikatsioonil. Lisaks on Vända märgalal geenikoopiate põhjal suurem potentsiaal edukamaks ANAMMOX-i, COMAMMOX-i ja DNRA protsessi toimimiseks ning N2 fikseerimiseks võrreldes Rampilloni märgalaga.
2022-05-30
2022-05-30
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82225
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/327412019-02-04T15:57:11Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Kogu Eestit katva gaasiliste saasteainete ja tahma mõõtmiste võrdlus mudeli SILAM tulemustega
Reis, Ketlin
Kaasik, Marko, juhendaja
Kimmel, Veljo, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2013-09-05
2013-09-05
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/32741
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429132019-02-04T15:58:15Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Tallinna kesklinna ja lähitagamaa leibkondade keskkonnakoormuse võrdlus
Liivlaid, Liisi
Poom, Age, juhendaja
magistritööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42913
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577452019-02-04T16:05:52Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Reoveesette käitlemine humifitseerimisväljakutel
Vahtramäe, Eeva
Tenno, Taavo, juhendaja
Raudkivi, Markus, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Huvi keskkonnaprobleemide ja -küsimuste vastu on maailmas järjest kasvava trendiga. Reovee käitlemise temaatikas on olulisteks aspektideks ja väljakutseteks keskkonna osas peamiselt protsessi efektiivsus ning tekkiva sette edasine käitlemine ja ringlussevõtt. Reoveesete on reovee töötlemise peamine kõrvalprodukt, mis koosneb nii tahkest kui vedelast faasist. Kuna sete sisaldab olulisel määral erinevaid keskkonnale ohtlikke ja koormavaid saasteaineid (orgaanika, lämmastik, fosfor, raskmetallid, patogeenid jm), siis tuleb setet enne kasutuselevõttu või ladestamist vajalikul määral käidelda. Efektiivne käitlusmeetod on selline, mis tagab reoveesette nõuetekohasuse ning ringlussevõtu võimaluse ilma keskkonda kahjustamata.
Väikestes reoveepuhastites tekkiv sette kogus on ei võimalda reoveesette käitlemise meetoditena rakendada näiteks kohapealset metaankääritamist, mistõttu on üheks võimaluseks sette humifitseerimisväljakute rajamine.
Käesolev töö andis ülevaate reoveesettest üldiselt ning selles sisalduvatest ainetest, reoveesette kasutamisega seotud seadusandlikust taustast ning humifitseerimisväljakutest kui ühest võimalikust alternatiivist sette käitlemisel. Töö praktiline osa ning arutelu toetus kolme Eesti väikereoveepuhasti reoveesette parameetrite analüüsil.
Tulemused näitasid, et lühema aja jooksul (alla 1 aasta) humifitseerimisväljakul käideldud sette stabiliseerituse parameetrid (hapnikutarve ja OA/KA) olid ootuspäraselt kõrgemad 2-3 aastat käideldud sette väärtustest ning ületasid keskkonnaministri määrusega etteantud nõudeid, jäädes vahemikku 29…47 mgO2/KA (hapnikutarve) ja 0,67…0,79 OA/KA. Siiski selgus, et humifitseerimisväljakul käideldud reoveesettel on võimalik saavutada keskkonnaministri määrusest tulenevaid stabiliseerituse nõudeid 2-3 käitlusaastaga. Stabiliseeritust hinnati nii sette hapnikutarbe (mgO2/KA) kui põletuskao ja kuivaine (OA/KA) suhte järgi. Mõlema parameetri alusel võib 2-3 aastat humifitseerimisväljakul käideldud setet hinnata stabiliseerituks.
Kolme reoveepuhasti keskmine üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus töötlemata reoveesettes oli vastavalt 54 g/KA (N) ja 14,3 g/KA (P). Pärast 2-3 aastat sette käitlemist ei olnud tahendatud sette laotamisel väljakule täheldatud olulist toitainete ärastamist, millest tulenevalt anti käesolevas töös soovitus eelnevalt tahendatud sette humifitseerimisväljakule laotamiseks, sest sellisel juhul vähendatakse toitainete väljaloestumise võimalust.
2017-09-06
2017-09-06
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57745
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577342023-07-03T08:30:28Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Värska mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks vee keemilise koostise põhjal
Kraun, Merilin
Karro, Enn, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57734
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/304062019-02-04T15:54:21Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
The effects of two crude oil solutions to phytoplankton species
Podkuiko, Lara
Teeveer, Karolin, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
2013-05-28
2013-05-28
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/30406
en
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/467202023-06-20T09:47:02Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Eesti klimaatilistes tingimustes pinnavee soojussüsteemi rakendatavuse hindamine Tartu veekogude põhjal
Vammus, Lii
Jõeleht, Argo, juhendaja
Käesolevas töös uuriti Tartu veekogude põhjal pinnaveel põhinevate soojussüsteemide rakendatavust Eesti klimaatilistes tingimustes. Selleks võrreldi Emajõe temperatuuri režiimi Lennusadama soojussüsteemi allika, Tallinna lahe merevee temperatuuridega ning arvutati veekogude soojuspotentsiaalid arvestades veekogude temperatuure ja mahte. Saadud võimsusi vaadeldi nii Tartu linna soojamajanduse kui ka üksikute hoonete soojavajaduse kontekstis.
Tulemustes selgus, et Väike-Anne kanalist saadavad keskmised võimsused tagavad parimal juhul mõne väiksema hoone soojavajadused. Linna soojamajandusele konkreetne veekogu märkimisväärset lisa ei anna.
Emajõest saadavad võimsused on üldjuhul võrreldavad linna soojanõudlusega. Suurimaks piiranguks süsteemi rakendamisele on jõevee nulli-lähedane temperatuur kõige külmematel kuudel, kui soojanõudlus on enamasti kõige suurem. Kogu soojamajandust arvestades ei ole see aga takistuseks pakkumaks alternatiivi ülejäänud perioodidel. Kui soojuspumba süsteem ei ole rakendatav, saab üle minna teistele soojusallikatele.
Üldiselt võib öelda, et soojussüsteem Eesti kliimas on rakendatav, kuid iga veekogu puhul tuleks vaadelda eraldi selle temperatuuri režiimi, vee juurdevoolu ja mahtu.
2015-06-08
2015-06-08
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/46720
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/822242024-03-27T09:55:24Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Rakvere Rohuaia lasteaia ressursikulu analüüsi võrdlus enne ja peale rekonstrueerimist
Loss, Mari
Maddison, Martin
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Energiahindade jätkuv kasv sunnib järjest enam tähelepanu pöörama energia optimaalsele ehk võimalikult efektiivsele kasutamisele. Euroopa kliimapoliitika soovib lahendada energiaprobleeme, mis tulenevad suurenenud impordisõltuvusest, fossiilkütuste ülemaailmsete varudega seotud muredest ning selgelt tajutavatest kliimamuutustest. Euroopa Liit on energiatõhususe parandamise kõige lootustandvamateks eesmärkideks määranud hooned ning on kvantifitseerinud märkimisväärse energiasäästu potentsiaali, mis on seotud hoonete renoveerimise ja uute tehnoloogiate paigaldamisega. Enamikes Euroopa riikides moodustavad hooned ja nendes toimuv tegevus märkimisväärse osa kogu energiakasutusest [1]. Hoonetele kehtestatakse aina enam üha suurema majandusliku ja ehitustehnilise mõjuga nõudeid, mille järgimise tulemusel peaks hoonete ehitamiseks, renoveerimiseks, kütmiseks, jahutamiseks ja ventileerimiseks kuluma senisest oluliselt vähem energiat, ja seeläbi kahanema süsinikdioksiidi heide.
Uurimistöö teoreetilises osas antakse ülevaade energiatõhususega seotud seadusandluse tekkest ELs ja kirjeldatakse hetkel Eestis kehtivat energiatõhususega seotud seadusandlust. Seejärel antakse ülevaade Eesti-Šveitsi koostööprogrammist, mille raames Rakvere Rohuaia lasteaed rekonstrueeriti.
Seejärel antakse ülevaade hoonete energiatõhususe tehnilistest lahendustest, Rakvere Rohuaia lasteaiast ja hoone seisukorrast enne rekonstrueerimist, kirjeldatakse rekonstrueerimise protsessi ning tehtud töid. Lõpetuseks antakse ülevaade töös kasutatud metoodikast. Uurimistöö praktilises osas teostatakse Rakvere Rohuaia lasteaia ressursikulu analüüsi võrdlus rekonstrueerimisele eelnenud (2006-2010) ja järgnenud (2016-2020) viiel aastal kuude kaupa arvestades lasteaiahoone ruumide pindalamuutuse ning piirkonna keskmise välisõhu temperatuuriga, kõikidel uurimise all olevatel aastatel.
Vastavalt magistritöö eesmärgile on tööle seatud uurimisülesandeks anda ülevaade Rakvere Rohuaia lasteaiahoonest ja selle rekonstrueerimisest ning teostada ressursikulu analüüsi võrdlus. Ressursikulu analüüsiks on teostatud Rakvere Rohuaia lasteaia tarbimisandmete väljavõte soojusenergia, tarbevee ja elektrienergia tarbimise mahtudest kümnel aastal, neist viiel enne ja viiel peale rekonstrueerimist. Rekonstrueerimisele järgnenud viiel aastal on analüüsitud ka kohapeal toodetud päikeseenergia andmeid.
2022-05-30
2022-05-30
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82224
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/601532023-06-19T10:21:37Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Naftareostus ja naftasaaduste biolagunemine meres
Blankin, Marite
Truu, Jaak, juhendaja
Tiirik, Kertu, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
naftareostus meres
arktiline kliima
nafta biolagunemine
mikroobikoosluse arvukus
Töö teoreetilises osas antakse ülevaade järgmistest teemadest: naftareostuste allikad meres,
naftareostus merekeskkonnas, naftareostuse mõju mereelustikule ning naftareostuse
likvideerimise meetodid. Lisaks kirjeldatakse täpsemalt nafta biolagunemist meres –
seletatakse lahti protsessi olemus ning tuuakse välja erinevad tegurid, mis seda mõjutavad.
Käesoleva töö eksperimentaalse osa eesmärgiks oli hinnata nafta biolagunemist arktilises
merevees ning analüüsida, kas NPK väetise lisamine suurendab nafta biolagunemise
efektiivsust. Katse läbiviimisel valmistati Teravmägede lähedalt, Põhja-Jäämerest kogutud
mere pinnaveest erinevaid mikrokosme (naftamikrokosmid, kontrollmikrokosmid ja
biostimuleeringuga mikrokosmid) ning analüüsiti arhede ja bakterite arvukuse muutust
mikrokosmides 4 ja 8 kuu jooksul. Arhede ja bakterite üldarvukus määrati kasutades qPCR
(kvantitatiivne polümeraasi ahelreaktsioon) meetodit. Töö tulemustest selgus, et NPK väetise
lisamine suurendas bakterite üldarvukust, kuid stimuleeris nafta biolagunemist vaid vähesel
määral. Katsest järeldus, et naftareostuse biolagunemine sõltub oluliselt lisaks toitainete
kättesaadavusele ka muudest faktoritest (näiteks temperatuur ja nafta lahustuvus).
2018-05-31
2018-05-31
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60153
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/483732019-02-04T16:01:05Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Akende suuruse ja omaduste varieerimise mõju hoone energiatõhususele
Haugas, Märten
Mauring, Tõnu, juhendaja
magistritööd
2015-09-09
2015-09-09
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48373
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/314992023-06-20T11:35:26Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Akustilise profileerimise andmete rakenduse analüüs Liivi lahe maastikulis-ökoloogilise kaardi täpsustamiseks
Tsyrulnikova, Sofya
Tsyrulnikov, Arkady, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31499
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577432019-02-04T15:51:18Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Lämmastikinhibiitorite mõju toitainete leostumisele ja lendumisele põllumajandusmaal
Vahter, Hanna
Kasak, Kuno, juhendaja
Soosaar, Kaido, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57743
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/601342019-02-08T14:30:24Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Peamiste atmosfääri järelanalüüsimudelite pikalainelise kiirguse andmete valideerimine Läänemere regioonis
Velt, Annika
Jakobson, Erko, juhendaja
Ohvril, Hanno, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutuste paremaks mõistmiseks ning üldiseks kliima uurimiseks on heaks allikaks
erinevate järelanalüüside tulemused. Mudelite lõpp-produktiks on nimelt ajaliselt ja ruumiliselt
homogeensed andmeread kogu Maad ümbritseva atmosfääri kohta.
Käesolevas töös uuriti nelja atmosfääri järelanalüüsimudeli (NCEP-CFRS, JRA-55, MERRA
2 ja ERA-Interim) atmosfääri pikalainelise kiirguse väärtuste vastavust kolmeteistkümnes
Läänemere ümber paiknevas jaamas mõõdetud väärtustest. Võrdlused viidi läbi aastaaegade
põhiselt neljal erineval kellaajal (00:00, 06:00, 12:00 ning 18:00). Lisaks viidi läbi ka
jääkstandardhälbe analüüs, hindamaks, kas mudelite andmeid on üldse mõttekas kasutada.
Selgus, et võrreldes mudelite keskmisi kõrvalekaldeid üle kõikide jaamade, siis JRA-55,
MERRA 2 ning ERA-Interim alahindavad terve aasta vältel atmosfääri pikalainelise kiirguse
väärtusi. CFSR mudel aga ülehindab, välja arvatud suvel. Kõrvalekalletest hoolimata sobivad
kõik mudelid atmosfääri pikalainelise kiirguse uurimiseks Läänemere piirkonnas, kuna
enamikel juhtudel on nende jääkstandardhälve on väiksem mõõtmisandmete standardhälbest.
Kõige väiksemad olid kõrvalekalded CFSR mudeli puhul ehk see oleks ka kõige sobivam
uurimaks atmosfääri pikalainelist kiirgust Läänemere regioonis. Ka ERA-Interim ning JRA-55
mudelite puhul on kõrvalekalded väiksemad ning pea kõikide jaamade puhul jäävad keskmised
kõrvalekalded terve aasta vältel vahemikku 0...–20 Wm2.
2018-05-30
2018-05-30
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60134
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/822262022-05-30T10:51:35Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Escherichia coli ja Enterococcus sp sisaldus sademevee reostuse indikaatorina Harku ja Mustjõe sademevee väljalaskude valgalade näitel
Nurk, Liisa-Mai
Rinken, Toonika
Jõgi, Eerik
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
sademevesi
mikrobioloogiline reostus
Escherichia coli, Enterococcus sp
Joogi- ja suplusvee fekaalse reostuse hindamiseks on indikaatorliikidena kasutusel nii Escherichia coli ja kui ka Enterococcus sp. Käesolevas töös kasutati neid indikaatorliike fekaalse reostuse hindamiseks sademevees. Uuringualaks olid Tallinnas asuvad Harku ja Mustjõe sademevee valgalad, mille suublaks on Kopli laht. Uuringu käigus kaardistati põhjalikult Harku ja Mustjõe sademevee valgalad, hinnati indikaatorliikide sisaldust sademevees ja töötati välja metoodika, mille abil on võimalik tuvastada reostajad. Väljapakutud metoodika abil tuvastati 10 kinnistut, mis juhtisid reovett sademeveekanalisatsiooni ning analüüsiti reostuste põhjuseid. Reostuste põhjused olid vanad likvideerimata või amortiseerunud ühendused, uued ühendused, mis ekslikult olid sademevette juhitud ja hooldamata kanalisatsioonitorustik. Kuigi metoodika annab kõige efektiivsemaid tulemusi soojal ja kuival perioodil, oleks tulevikus vajalik uurida ka indikaatorliikide sisalduste muutusi aastaaegade vaheldumisel.
2022-05-30
2022-05-30
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82226
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/327462019-02-04T15:48:03Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Muutused merepõhja taimestiku katvuses Landsati piltide põhjal
Lõugas, Laura
Kutser, Tiit, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Füüsika instituut
bakalaureusetööd
mereseire
satelliidipildid
fütobentos
2013-09-05
2013-09-05
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/32746
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315522019-02-04T15:56:42Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Kombineeritud tehismärgalapuhasti puhastusefektiivsus veetaseme muutmisel Paistu Kooli pinnasfiltri näitel
Koger, Helen
Mander, Ülo, juhendaja
Maddison, Martin, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
magistritööd
2013-06-28
2013-06-28
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31552
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/483672019-02-04T16:00:55Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Lämmastiku ja fosfori väljakande modelleerimine empiiriliste mudelite abil Eesti jõgedel
Palusalu, Anna
Uuemaa, Evelyn, juhendaja
Järvet, Arvo, juhendaja
magistritööd
2015-09-09
2015-09-09
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48367
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315172019-02-04T15:47:36Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
TRNSYS Type667 õhk-õhk tüüpi ventilatsiooni soojusvaheti toimivus Eesti kliimas
Mändmets, Tomas
Mauring, Tõnu, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31517
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577182019-02-04T15:45:52Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Biometaani kasutuselevõtt mootorikütusena Eestis: Piloot-tootmiskompleksi arendustakistuste analüüs
Lelle, Markus
Roose, Antti, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57718
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/467212023-07-12T10:29:31Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Turbatootmise negatiivse hüdroloogilise mõju vähendamine
Jakobson, Laura
Kohv, Marko, juhendaja
2015-06-08
2015-06-08
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/46721
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577362019-02-04T16:05:41Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Veeproovide ettevalmistamismetoodika valideerimine raadiumi isotoopide aktiivsuse kontsentratsioonide gammaspektromeetriliseks määramiseks
Putk, Kaisa
Suursoo, Siiri, juhendaja
Kiisk, Madis, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57736
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429052019-02-04T15:48:58Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Paistu Põhikooli hübriidse pinnasfiltersüsteemi denitrifikatsiooni ja anaeroobse ammooniumi oksüdeerimise geneetiline potentsiaal
Kalm, Ott-Kaarel
Ligi, Teele, juhendaja
Truu, Marika, juhendaja
bakalaureusetööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42905
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675512020-06-01T06:54:54Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Fütoremediatsiooni mõju reoveesette raskmetallide kontsentratsioonidele Türi reoveepuhasti näitel
Blankin, Marite
Raudkivi, Markus
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
humifikatsioon
fütoremediatsioon
reoveesete
raskmetallid
ICP-MS
Reoveesete sisaldab palju toitaineid, mistõttu on mõistlik seda kasutada väetisena ja mullaparandajana, selle asemel, et seda ladestada keskkonda või jäätmejaama. Reoveesette stabiliseerimiseks ja hügieniseerimiseks on olemas erinevaid meetodeid, kuid puuduvad kuluefektiivsed lahendused reoveesettest spetsiifiliste saasteainete eemaldamiseks. Eriti oluline on reoveesette taaskasutamise seisukohast sette raskmetallide sisaldused, sest tegemist on anorgaaniliste ainetega, mis looduses ei lagune. Seadusandlusega on määratud põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutatavale reoveesettele ning reoveesettest valmistatud tootele raskmetallide piirväärtused. Käesolevas magistritöös analüüsiti Türi linna reoveepuhasti humifitseerimisväljakute näitel humifitseerimise mõju olmereoveesette üldparameetritele ning humifitseerimisväljakutel kõrvalprotsessina toimuva fütoremediatsiooni kasutamise võimalust raskmetallide eemaldamiseks reoveesettest. Humifitseerimise ja fütoremediatsiooni läbiviimiseks kasutati Türi humifitseerimisväljakutel taimeliiki karjamaa-raihein (Lolium perenne).
Magistritöö andmete analüüsist selgus, et summaarselt ajas humifitseerimisväljakutel reoveesette kuivaine sisaldus kasvab ja orgaanilise aine sisaldus väheneb. Karjamaa-raiheina juurestiku läheduses toimus orgaanilise aine lagunemine oluliselt efektiivsemalt, seega on reoveesette tõhusaks stabiliseerimiseks vajalik sete laotada väljakule võimalikult õhukeselt (mitte üle 20 cm) ning karjamaa-raihein külvata võimalikult tihedalt. Türi humifitseerimisväljakute setetes oli näha ajas üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse langust. Seejuures langes üldlämmastiku sisaldus setetes palju kiiremini ning oluliselt suuremal määral kui üldfosfor. Kuna Türi reoveepuhasti humifitseerimisväljakutelt karjamaa-raiheina ei niidetud, siis tulenevalt antud taime elueast (karjamaa-raiheina kasvuiga on neli kuni viis aastat) oli vanima humifitseerimisväljaku proovide tulemustest näha, et surnud taimemassi lagunemise teel seotakse orgaaniline aine ja üldlämmastik settesse tagasi.
Antud magistritöö tulemused viitavad selle, et karjamaa-raihein akumuleerib endasse raskmetalle, kuid pärast kolmandat aastat taime fütoremediatsiooni efektiivsus langeb, kuna selleks ajaks ei ole taim enam väga elujõuline. Kuigi humifitseerimisväljakutel toimub fütoremediatsioon, ei ole taimede poolt omandavad raskmetallide kogused väga suured. Nelja, kuueteistkümne ja viiekümne kahe kuu vanustel humifitseerimisväljakutel jäid karjamaa-raiheintes enamus raskmetallide sisaldused alla 4% (erandiks oli neljanda kuu vanuse humifitseerimisväljakul nikkel
48
ja kroom). Tulemustest järeldus, et raskmetalli kontsentratsiooni väike vähenemine reoveesettes oleks võimalik fütoremediatsiooni teel saavutada paari aasta vanuse karjamaa-raiheina niitmisega, kuid Türi reoveepuhasti puhul ei ole see otstarbekas, sest enamasti jäävad reoveesettes raskmetallide sisaldused oluliselt alla kehtestatud piirväärtuste. Karjamaa-raihein omastas vaadeldavatest raskmetallidest kõige efektiivsemalt kroomi (ca 3–7%), mistõttu võib taime niitmine olla kasulik mõne teise väikepuhasti jaoks, kus on kroomi kontsentratsioonid settes stabiilselt täpselt piirnormi lähedal. Kuigi humifitseerimisväljakutel toimub ka fütoremediatsioon, on selle tõhusus väga madal ning seetõttu tuleb igal reoveepuhastil hoolikalt kaaluda, kas humifitseerimisväljakult taime niitmine on finantsiliselt mõistlik.
2020-06-01
2020-06-01
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67551
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577222019-02-04T16:04:06Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Kuivenduse mõju vees lahustunud orgaanilise süsiniku ja huumusainete sisaldusele rabades ja siirdesoodes
Pihlap, Evelin
Kanal, Arno, juhendaja
Kull, Ain, juhendaja
Velling, Siiri, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57722
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429212019-02-04T15:59:54Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Karjala kuuskede kasutamise võimalikkus viiuli kõlalaua puidu saamiseks dendrokronoloogiliste parameetrite alusel
Vijar, Sandra
Läänelaid, Alar, juhendaja
magistritööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42921
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/303212019-02-04T15:54:13Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Alumiiniumi käitumine põlevkivituha leostumisel
Joosu, Lauri
Kirsimäe, Kalle, juhendaja
Liira, Martin, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
2013-05-23
2013-05-23
2010
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/30321
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/483632019-02-04T16:01:25Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Fosfori- ja lämmastikuringe ning kasvuhoonegaaside emissioon Porijõe valgla lammiservadel
Välik, Kristiina
Pärn, Jaan, juhendaja
Kasak, Kuno, juhendaja
magistritööd
2015-09-09
2015-09-09
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48363
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315142019-02-04T15:46:54Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Tuulikute energiatoodangu ajalise muutlikuse kompenseerimine vee elektrolüüsi ja kütuseelementi kasutades
Mäll, Martin
Kull, Ain, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31514
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675632023-06-14T10:49:25Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Tõhustatud fosforiärastuse inhibitsiooni tuvastamine aktiivmudaprotsessis
Lilleoja, Hegne
Klein, Kati, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
aktiivmuda
inhibitsioon
tõhustatud fosforiärastus
tööstusreovesi
Fosforiärastus on puhastites bioloogilise etapi esimene protsess, kus toimub aktiivmuda abil fosfaatide eemaldamine reoveest. Kui reovesi sisaldab suures koguses toksilisi aineid, võib see aktiivmudaprotsessi inhibeerida, mis tekitaks fosfaatide kontsentratsioon suurenemist reovees ning põhjustaks veekogude eutrofeerumist. Antud töö eesmärgiks oli tõhustatud fosforiärastuse metoodika välja töötamine ja selle usaldusväärsuse kontrollimine, millega on võimalik hinnata inhibitsiooni reoveepuhastite bioloogilise fosforiärastus protsessile. Töös kasutati mudelainena 3,5-diklorofenooli, mida on ka ISO 9509 ja ISO 8192 metoodikate valideerimisel kasutatud. Katsed sooritati Tartu Ülikooli Chemicumi kolloid- ja keskkonnakeemia laboris.
Katsete tegemisel tuli kasutada olmereoveepuhasti sissevoolu, sest sünteetilise reoveega ei esinenud ei ortofosfaatide sisalduse suurenemist anaeroobses ega sidumist aeroobses faasis. 3,5-diklorofenooli erinevates kogustes lisamine katsepudelitesse näitas, et mida suurem on toksilise ühendi kontsentratsioon, seda tugevamini inhibeeriti fosforiärastusprotsessi. Anaeroobse ja aeroobse keskkondade joonistelt on täpsemini välja toodud fosfaatide vabastamise ja sidumise tulemused erinevatel aegadel ja mudelaine kontsentratsioonidel.
Samuti analüüsiti katsete inhibitsiooni kiiruseid erinevate fenooli kogustega, kus selgus, et aeroobses keskkonnas 90 minuti möödumisel oli IC50 väärtuseks 1,6 mg/l ja 360 minuti möödumisel 3,9 mg/l. Järeldusena võib öelda, lühema katsega võib üle hinnata toksikandi inhibeerivat mõju.
Fosforiärastus on kõige tundlikum protsess reovees sisalduvatele toksilistele ühenditele (sest see on esimene protsess bioloogilises etapis). Inhibitsiooni koondtulemuste jooniselt oli näha, et võrreldes teiste ärastusprotsessidega oli kõige vähem mõjutatud anaeroobse ortofosfaatide vabanemine rakus ning alates 4,8 mg/l 3,5-diklorofenool sisaldusega oli kõige rohkem mõjutatud aeroobse polüfosfaatide sidumine. Sellest võib järeldada, et aeroobse keskkonna tundlikkus on antud katses saavutatud ning oluline tulemus.
Samuti võrreldi metoodika usaldusväärsust välja arvutatud parameetritega teiste inhibitsiooni (ISO 8192, ISO 9509) määramise parameetritega, kus tõhustatud fosforiärastuse IC50 tulemus oli 3,9 ± 1 mg/l ja laiendmääramatus 2 kuni 5,9 mg/l. Nende tulemuste põhjal võib järeldada, et välja töötatud metoodika on vastavuses teiste väärtustega, on rakendatav ning bakalaureusetöö eesmärk saavutati.
2020-06-02
2020-06-02
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67563
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315542019-02-04T15:55:28Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Suvirapsi kasvatamise keskkonnamõjude hindamine läbi olelusringi analüüsi
Adari, Jana
Laht, Janika, juhendaja
Pehme, Sirli, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
magistritööd
2013-06-28
2013-06-28
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31554
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315512019-02-04T15:56:30Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Biogaasi transpordikütusena kasutamise majanduslike, tehnoloogiliste ja keskkonnaaspektide analüüs
Ruul, Martin
Roose, Antti, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
magistritööd
2013-06-28
2013-06-28
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31551
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577492019-02-04T15:53:52Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Selisoo laugaste seire kaevanduse mõju tuvastamiseks soo veerežiimile
Vammus, Lii
Kohv, Marko, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57749
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315502019-02-04T15:56:17Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Turbasammaldega korrastamise mõju mahajäetud turbatootmisalade kasvuhoonegaaside voogudele
Raus, Kadri
Soosaar, Kaido, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geograafia osakond
magistritööd
2013-06-28
2013-06-28
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31550
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675532023-06-14T09:17:32Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Kasvuhoonegaaside emissioonid kompostimisel bokashi meetodiga
Kaljulaid, Grete
Hellat, Karin, juhendaja
Sikka, Teele, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
kasvuhoonegaasid
süsinikdioksiid
dilämmastikoksiid
metaan
kompostimine
bokashi
Biojäätmete lahuskogumine ja nende kompostimine annab võimaluse suunata orgaanilistes jäätmetes sisalduvad toiteelemendid valmistatud kompostiga aineringesse, panustades sellega keskkonnahoidu ja vähendades prügilasse ladestatavate biolagunevate ainete hulka, mis omakorda vähendab prügilagaasi tootmist. Paraku kaasneb kompostimisega ka teatud negatiivne mõju keskkonnale, mis väljendub kasvuhoonegaaside tekkes. Käesolevas bakalaureusetöös keskenduti ühele uudsele biojäätmete kompostimisviisile, nimelt kompostimisele bokashi meetodil. Töö eesmärgiks oli lihtsa katseseadme koostamine ja katsemetoodika väljatöötamine, et kvantitatiivselt hinnata, millised on kasvuhoonegaaside (CO2, N2O ja CH4) emissioonid toidujäätmete kompostimisel bokashi meetodiga. Tegemist on anaeroobse protsessiga, kus biolagunevatele jäätmetele lisatakse bokashi kliisid, mille koostises on spetsiifilised mikroorganismid, kes väidetavalt aitavad kompostitavat materjali lagundada ja muudavad komposti koostises olevad toitained taimedele paremini omastatavaks. Bokashi kompostimist saab teostada ka siseruumides, sest see on lihtne, toimub kompaktses anumas, kompost valmib kiiresti (väidetavalt 14 päevaga) ja protsessi käigus ei teki ebameeldivat lõhna. Kirjanduse andmetel tekib bokashi kompostimisel võrreldes tavakompostimisega vähem kasvuhoonegaase. Käesoleva bakalaureusetöö eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida toidujäätmete kompostimist bokashi meetodil kasvuhoonegaaside emissioonide tekke seisukohalt, töötada välja lihtne katseseade, mis võimaldaks kahe nädala jooksul koguda kompostimise käigus eralduvate gaaside koguseid ning gaaskromatograafiliselt mõõta kasvuhoonegaaside kontsentratsioone.
Eksperimentaalne töö viidi läbi kahe 14-päevase katseperioodi jooksul. Katseseade koosnes 20-liitrisest plastämbrist, kuhu pandi toidujäätmed kihiti bokashi kliidega ja gaasi kogumise plastmahutist. Tekkinud gaasist võeti igapäevaselt gaasiproovid, mida analüüsiti gaaskromatograafiga. Saadud andmete alusel leiti bokashi kompostimisel tekkinud kasvuhoonegaaside emissioon CO2-ekvivalentides, mis oli väljendatuna 1 tonni kompostitava materjali kohta ca 0,07 kg ööpäevas. Saadud tulemuste võrdlemisel kirjandusest (Bosch et al. 2020) leitud andmetega selgus, et toidujäätmete kompostimisel oli kasvuhoonegaaside heide ca 3,5 korda väiksem võrreldes muruniitmetest bokashi kompostimisel õhku paisatud emissiooniga.
2020-06-01
2020-06-01
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67553
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315022023-06-20T10:56:04Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Biokile tehismärgalasüsteemis kasutatud hüdratiseerunud põlevkivituhast filtermaterjali pinnal
Siitam, Lauri-Olavi
Mõtlep, Riho, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31502
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/638852023-06-14T12:30:21Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Tallinna – Helsingi võimalike tunnelitrasside hüdrogeoloogiline analüüs lähtudes 3D-mudelist
Hunt, Marlen
Polikarpus, Maile, juhendaja
Karro, Enn, juhendaja
Marandi, Andres, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
3D-mudel
QGis
hüdrogeoloogia
Tallinna-Helsinki raudteetunnel
Põhja-Eestisse kavandatakse Tallinna-Helsinki raudteetunnelit, mis asuks kuni 150 m sügavusel
maapõues. Maapõue rajatava tunneli mõju põhjaveele on vajalik uurida nii veevarustuse kui ka
veekaitse seisukohalt. Töö eesmärk on luua 3D-mudel Tallinna-Helsinki tunnelitrajektooride
hüdrogeoloogilise ehituse kirjeldamiseks Eesti territooriumil ja selle abil välja selgitada
erinevate tunnelitrasside ehitustöödest enim mõjutatavad puurkaevud. Loodud 3D-mudel
koosneb seitsmest interpoleeritud rasterkihist, mis esindavad peamisi vettandvate ja
vettpidavate hüdrogeoloogiliste üksuste, reljeefi, aluspõhja ja aluskorra lasuvaid piirpindu.
Mudelisse on lisatud ka uuringualal paiknevad puurkaevud, nende avatud osade asukohad,
veehaarete projekteeritud sanitaarkaitsealad ja tunnelitrasside võimalikud kulgemistrajektoorid
maapõues. Samuti loodi hüdrogeoloogilised läbilõiked piki trajektoore.
2019-06-03
2019-06-03
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63885
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429082019-02-04T15:49:25Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Korrektsioonide olulisus turbulentsete kovariatsioonide meetodi kasutamisel
Ani, Erki
Soosaar, Kaido, juhendaja
bakalaureusetööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42908
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/721322021-06-01T08:13:43Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Musta hallituse (Stachybotrys chartarum) määramise võimalused biosensoriga
Laidma, Rain
Rinken, Toonika, juhendaja
Tedersoo, Leho, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös konstrueeriti antikeha – antigeen reaktsioonil põhinev biosensor musta hallituse (Stachybotrys chartarum) tuvastamiseks. Must hallitus on saprofüütiline organism, mis kasvab veekahjustusega ja kõrge tselluloosi sisaldusega materjalil, nagu kipsplaadi kattepaber ja puit ning on võimeline tootma inimestele kahjulikke mükotoksiine. Kujutades ohtu inimeste tervisele on oluline määrata musta hallituse olemasolu siseruumides, vältides seeläbi ohtu inimeste tervisele. Biosensorite kasutuselevõtt võimaldab tuvastada musta hallituse kiiresti ning selektiivselt, elimineerides aeganõudvate määramismeetodite kasutamise vajaduse.
2021-06-01
2021-06-01
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72132
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577152019-02-04T15:45:24Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Avaveeliste tehismärgalade potentsiaal põllumajandusliku hajureostuse vähendamiseks Läänemere regioonis
Kill, Keit
Kasak, Kuno, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57715
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675522020-06-01T07:36:14Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Seiratava loodusliku tervenemise potentsiaali hindamine likvideerimaks naftareostust Gröönimaa rannikul
Simoniš, Edith
Truu, Marika
Nõlvak, Hiie
Peeb, Angela
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
naftareostus
biolagunemine
naftareostuse puhastusmeetodid
looduslik tervenemine
Gröönimaa rannik
Keskkonna reostumine nafta ja selle saadustega on levinud probleem kogu maailmas. Kõige enam satub merekeskonda naftaühendeid nafta tootmise, transportimise, ladustamise, töötlemise või kasutamise käigus. Naftaühendite sattumine merevette ja rannikule põhjustab mitmesuguseid negatiivseid mõjusid nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Mereranniku puhastamismistoimingud on kulukad ning aeganõudvad, mistõttu naftalekke korral on tähtis likvideerida naftareostust juba veest ning mitte lasta sellele jõuda rannikule. Sellele vaatamata võib naftareostus siiski jõuda rannikule, mis eriti polaaraladel on haavatava ökosüsteemiga ning raskesti ligipääsetavad. Seetõttu on üha enam hakatud kasutama bioloogilisi ohjemeetodeid, mis on sellistes tingimustes odavad ja keskkonnasõbralikud.
Käesolevas töös hinnati seiratava loodusliku tervenemise potentsiaali Gröönimaa rannikul toornafta ja laevakütusega reostunud kividel kasvava biokile bakterikoosluse arvukuse, struktuuri ning nafta ja naftasaaduste lagundamise potentsiaali kaudu. Eksperimentaalses uurimuses kasutati kiltkiviplaate, mis kaeti toornafta ja laevakütusega (IFO 180) ning paigaldati Gröönimaa rannikule Nuuk’i ja Narsaq’i linna lähedale maksimaalse tõusu ja mõõnapiirile. Katse kestis 95 päeva ja selle aja jooksul võeti kuus korda igast katsekohast üles 2 mõlema töötlusega plaati keemilisteks ja 2 plaati mikrobioloogilisteks analüüsideks. Ülesvõetud plaatidel määrati järelejäänud nafta ja kütuse kogused. Mikrobioloogiliste analüüside jaoks võetud plaatidelt eemaldati esmalt biokile ning sellest kogu DNA. Bakterite arvukusi kiviplaatide biokiles hinnati 16S rRNA geenide arvukuste alusel. Lisaks analüüsiti kogu bakterikoosluse ja naftat lagundavate bakterite koosluse struktuuri bakterispetsiifiliste 16S rRNA geenide järjestuste primaarstruktuuri alusel ja naftat lagundavate bakteriperekondade arvukusi kiviplaatidel hinnanguliste arvukuste alusel.
Töö käigus saadud tulemused näitasid, et Gröönimaa ranniku kividel kasvava biokile bakterikooslusel on potentsiaali lagundada toornaftat ja laevakütust IFO 180 just nende materjalide lagundamise teises (aeglasemas) etapis. Nii toornafta kui laevakütuse lagundamise potentsiaali mõjutasid oluliselt keskkonnatingimused ja kiviplaatide asukoht rannikul (veerežiim). Nuuk’i katsealal (nii mõõna- kui tõusupiiril) oli IFO 180-ga töödeldud plaatidel oluliselt (kaks suurusjärku) suurem nii kogu bakterite kui ka naftat lagundavate bakterite arvukus. Statistiline analüüs tõi välja olulise seose laevakütuse kao ja naftalagundajaid sisaldavate bakteriperekondade 16S rRNA geeni arvukusega Narsaq’i katseala mõõnapiirkonnas. Tuvastatud naftalagundajatest olid domineerivamad perekondade Erythrobacter, Flavobacterium, Loktanella, Roseobacter esindajad, keda on ka varem leitud
51
polaaraladel naftaga reostunud piirkondadest, kuid nende perekondade osakaal koosluses ja arvukus plaadil sõltus oluliselt töötlusest ja plaadi asukohast ning erines katsekohtade ja töötluste vahel erinevatel katse päevadel.
Tulemuste põhjal saab järeldada, et Gröönimaa rannikul on potentsiaali looduslikuks tervenemiseks, kuna sealses keskkonnas on mitmed bakteriperekondade esindajad võimelised naftaühendeid lagundama. Lagundamise potentsiaal sõltub oluliselt reostuse tüübist ja keskkonnatingimustest, ennekõike veerežiimist (tõus ja mõõn) ja toitainete olemasolust ning bakterikoosluse kohastumusest vastavate ainete lagundamiseks. Kuna mikroorganismidel on võtmeroll naftaühendite biolagunemise protsessis, siis teadmised sellest, mis tingimustes ja millised bakterikooslused lagundavad naftat ja selle saaduseid, on vajalikud. Need teadmised aitavad naftareostuse korral valida optimaalset puhastusmeetodit ning seeläbi vähendada negatiivset mõju mere- ja rannikukeskkonnale.
2020-06-01
2020-06-01
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67552
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/822282023-06-02T07:15:31Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Muutused Peipsi järve jääoludes ja selle mõju veekogu temperatuurirežiimile ja fütoplanktoni dünaamikale
Rammul, Aleksandra
Alikas, Krista
Ansper-Toomsalu, Ave
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutused on üks suurimaid globaalseid probleeme, mis mõjutab kõiki geograafilisi üksusi ja põhjustab ka keemilisi ja bioloogilisi muutusi. 20. sajandi teisel poolel on õhutemperatuur tõusnud 1–1,7 0C (Nõges, 2001). Koos temperatuuriga tõuseb paljude keemiliste ja biokeemiliste protsesside kiirus, seega temperatuurimuutuste mõju veeökosüsteemidele on kõige intensiivsem kevadel, mis väljendub varasemas jääminekus, vegetatsiooniperioodi pikenemises ning veekogude produktiivsuse suurenemises; ka kõige märkimisväärsem temperatuuri juurdekasv on toimunud kevadel (Haberman jt, 2008). Kuna järve elustik on tugevas sõltuvuses jääperioodi pikkusest ja veetemperatuurist, siis võimaldab termilise režiimi modelleerimine paremini hinnata järve keskkonnaseisundit ja prognoosida selle võimalikke muutusi. (Haberman jt, 2008)
Selles töös vaatame kliimamuutuste mõju just Peipsi järvele, sest Peipsi järv ja tema valgla on tugeva majandustegevuse mõju all ja selles piirkonnas toimuvad muutused mõjutavad väga paljude inimeste elukvaliteeti. Peipsi järve valgala pindala 47,800 km2 ning on elupaigaks mitmele tuhandele inimesele. Lisaks, Peipsi järve vetest saavad Eesti elanikud ligi 95% mageveekalasaagist ning Peipsit on peetud Tallinna potentsiaalseks veevarustuse allikaks. (Nõges, 2001). Seega, Peipsi järv on oluline territoorium paljude inimeste jaoks ja kliimaga seotud muutusi tuleb jälgida ja analüüsida, et vajadusel saaks varakult midagi ette võtta ja probleeme vältida.
Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse perioodil 2002-2019 olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses. Eesmärk on aga välja selgitada, kas muutuvates jääoludes on muutunud ka Peipsi järve temperatuurirežiim; teha kindlaks, kas aastatel, mil on lühem jääkatteperiood, on märgata ka muutust fütoplanktoni elutegevuses; võrrelda omavahel kontaktmõõtmiseid ja satelliitandmeid ning välja selgitada, mil määral need on teineteist toetavad. Et saavutada eesmärki analüüsitakse 20 aasta jooksul olnud muutusi Peipsi järve jääkatte esinemissageduses.
2022-05-30
2022-05-30
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82228
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/900172023-05-31T20:41:58Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Eesti majutusettevõtete keskkonnategevus
Uiboleht, Kertu
Moora, Harri, juhendaja
Poom, Age, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
turism
majutus
keskkonnajuhtimine
ökomärgised
Green Key märgis
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Eesti majutusettevõtete keskkonnategevuse arendamise põhjused ja edutegurid. Töös uuriti, miks Eesti majutusettevõtted keskkonnategevusi rakendavad, milliseid keskkonnajuhtimisvahendeid kasutatavad ja mis tagab majutusettevõtete keskkonnategevuse edukuse. Kasutati kahte uurimismeetodit: majutusettevõtetele saadeti küsimustik ja lisaks viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud kolme ettevõtte esindajaga. Tulemustest saab järeldada, et Eesti majutusettevõtete keskkonnategevuse rakendamise peamiseks põhjuseks on majanduslik kasu ehk kulude kokkuhoid. Üha rohkem liiguvad majutusettevõtted süsteemse keskkonnajuhtimise poole, eelkõige rakendades Green Key märgist ja keskkonnajuhtimisvahendeid. Eesti majutusettevõtete kogemusel on keskkonnategevuse põhiliseks eduteguriks ettevõtte juhtkonna või omaniku keskkonnateadlikkus ja toetus.
2023-05-31
2023-05-31
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90017
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/467222023-07-12T10:53:58Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Süsinikdioksiidi sidumine Eesti SEJ põlevkivituhaplatoo setetes
Leben, Kristjan
Kirsimäe, Kalle, juhendaja
Mõtlep, Riho, juhendaja
2015-06-08
2015-06-08
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/46722
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577242019-02-04T15:53:04Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Anaeroobse ammooniumi oksüdatsiooni protsessi kiirendamine annuspuhastis redokspotentsiaali kontrolli abil
Mihkelson, Jana
Zekker, Ivar, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57724
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/483612019-02-04T15:50:25Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Haljaskatuste levik ja tasuvus Eestis
Keller, Kert
Teemusk, Alar, juhendaja
bakalaureusetööd
2015-09-09
2015-09-09
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48361
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/314732019-02-04T15:55:57Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Lubjarikaste rohumaade liigirikkus ja seda mõjutavad tegurid
Võrk, Oliivia
Roosaluste, Elle, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-26
2013-06-26
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31473
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315032023-06-20T09:50:10Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Geopolümeeride valmistamise võimalikkus Eesti soojuselektrijaamade põlevkivituhast
Jõgi, Morten
Liira, Martin, juhendaja
Paiste, Päärn, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31503
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675562023-06-09T21:00:00Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Escherichia coli biosensori kasutamine suplusvee kvaliteedi hindamiseks
Väling, Ingrid
Rinken, Toonika
Jõgi, Eerik
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Escherichia coli
biosensor
patogeenide määramine
suplusvesi
Anne kanal
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli biosensori konstrueerimine Escherichia coli määramiseks looduslikus vees ja selle alusel vee mikrobioloogilise saastatuse hindamine Tartu Anne kanali näitel. Biosensoriga saadud tulemusi võrreldi mikrobioogiliste külvide ning qPCR meetodite abil saadud tulemustega, et hinnata eri meetoditel saadud tulemuste kokkulangevust. Töös uuriti ka vees leiduvate kolivormsete bakerirakkude ning osaliselt ja täielikult lagunenud E. coli rakkude poolt põhjustatud efekti biosensori mõõdetavas signaalis.
Magistritöö käigus konstrueeriti biosensor ning viidi läbi E. coli analüüsid kasutades konstrueeritud biosensorit, mikrobioloogiliste külvide meetodit ning qPCR-analüüsi. Konstrueeritud biosensori lineaarne tööpiirkond asus vahemikus 101 – 107 CFU/ml ning määramispiiriks oli < 10 CFU/ml PBS-puhvris ning < 30 CFU/ml Anne kanali veeproovides. Ühe analüüsi läbiviimiseks kuluv aeg oli 20 minutit.
Kolmel meetodil (mikrobioloogilised külvid, qPCR ja E. coli biosensor) analüüsitud Anne kanali veeproovide tulemustest selgus, et E. coli ja kolivormsete bakterite arvukus oli suurim augustikuu kolmandal nädalal, seevastu kui qPCR meetodiga saadud tulemused näitasid E. coli suurimat kontsentratsiooni ligikaudu kaks nädalat varem. Erinevate meetodite signaalide dünaamika erinevused on seletatavad elusate ja surnud rakkude suhte osakaalu muutumisega veeproovides.
Biosensoriga registreeritud kõrgeim E. coli kontsentratsioon veeproovis oli orienteeruvalt 40 korda kõrgem mikrobioloogiliste külvidega registreeritud kõrgeimast E. coli kontsentratsiooni väärtusest. qPCR meetodiga saadud tulemused olid biosensori tulemustustest orienteeruvalt 4 korda madalamad. Biosensori signaali kõrged väärtused on tingitud sellest, et biosensor määrab nii elusaid, surnuid kui ka „uinunud“ bakterirakke, kuid lisaks registreerib teatud määral ka lagunenud rakkude membraani fragmentidel asetsevaid membraanvalke ning oma osakaalu annavad signaalile ka mittekultiveeritavad kolivormsed bakterid.
Biosensoriga analüüsiti kolivormsete bakterite ja erinevatel meetoditel lagundatud E. coli rakkude mõju poolt avalduvat efekti biosensori signaalile. Selgus, et kasutatud polüklonaalne anti- E. coli antikeha omas lisaks E. coli bakteritele afiinsust ka kolivormsete mikroorganismide suhtes. qPCR tulemuste alusel arvutatud signaalimuutuste osakaalud langesid katsevigade piires hästi kokku biosensoriga saadud tulemustega, viidates sellele, et mittekultiveeritavate bakterite signaal on suuresti põhjustatud osaliselt lagunenud E. coli bakteritest. Kolivormsete bakterite suurim efekt biosensori signaalile avaldus sügisel kogutud
40
proovides (13.09.2018). Nii mehhaaniliselt ultrahelisondiga kui keemiliselt SDS- detergendi ja lüsosüümiga lagundatud E. coli rakkude mõju analüüsimise tulemustest selgus, et biosensori signaalile avaldus nende mõõdetav mõju seni kuni lagundamisprotsessidega jõuti raku peptidoglükaankihi lagundamiseni lüsosüümiga.
Väljapakutud biosensortehnoloogia on heaks stardiplatvormiks suplusvee ohutuse kiireks kohapealseks hindamiseks. Ohutuskriterimite täpsemaks formuleerimiseks oleks edaspidi vaja põhjalikumalt iseloomustada erinevate bakteriliikide poolt põhjustatud signaali muutusi, samuti elusate ja surnud mikroorganismide sessoonseid osakaalude muutusi biosensori signaalis. Kui osutub vajalikuks biosensori määramispiiri alandamine, on võimalik seda lihtsalt teha proovi ruumala suurendamisega, mis ei vaja mingeid täiendavaid protseduure kui pikendab proovi voolutamiseks (ja seega ka analüüsiks) kuluvat aega. Aparatuuri mõõtmete vähendamisel on võimalik analüüsiseadmete loomine veeproovide automaatseks kohapealseks monitooringuks.
2020-06-02
2020-06-02
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67556
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
embargoedAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577202019-02-04T15:49:50Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Toidukao põhjused ja vähendamise võimalused Eesti kodumajapidamistes
Palmre, Triinu
Kiisel, Maie, juhendaja
Poom, Age, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57720
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577302019-02-04T16:05:05Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Radioaktiivsete jäätmete tekkimine ja käitlemisvõimalused Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades
Leier, Maria
Kiisk, Madis, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57730
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577532019-02-04T16:06:29Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Biosöe mõju horisontaalvoolulise pinnasfiltersüsteemi toimimise efektiivsusele
Sarjas, Jürgen
Truu, Jaak, juhendaja
Kasak, Kuno, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57753
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/483652019-02-04T16:01:58Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Planeeringu otsuste mõju hoone energiatõhususele
Ainsaar, Andra
Mauring, Tõnu, juhendaja
magistritööd
2015-09-09
2015-09-09
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48365
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/675612023-06-14T10:45:38Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Metaani tootmise ja tarbimise mikrobioloogiline potentsiaal erinevat tüüpi haljaskatustel
Kuusk, Kadri
Espenberg, Mikk, juhendaja
Teemusk, Alar, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
haljaskatused
metaan
mikrobioloogia
Linnade erinevaid keskkonnaprobleeme on väga edukalt võimalik lahendada kuluefektiivselt mitmesuguste ökotehnoloogiliste lahendustega nagu näiteks haljaskatused, mis muuhulgas aitavad kaasa ka linnaõhu puhastamisele. Metaaniringe protsesse haljaskatuste pinnases viivad läbi erinevad mikroorganismid. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida bakterite ja arhede ning metanogeenide ja metanotroofide arvukusi ja proportsiooni mõjutavaid füüsikalis-keemilisi faktoreid ning hinnata geeniparameetrite seoseid CH4 emissiooniga erinevat tüüpi haljaskatustel.
Viieteistkümnest kogutud pinnaseproovist eraldati DNA ja määrati reaalaja PCR meetodil arhede ja bakterite spetsiifiliste 16S rRNA ja metanogeenide (mcrA) ja metanotroofide (pmoA) markergeenide arvukused. Töö tulemustest selgus, et erinev haljaskatuse tüüp ei mõjutanud statistiliselt oluliselt geenikoopiate arvukusi, kuigi mõnevõrra oli metanotroofe enam mullapõhistel katustel ning oli näha tendentsi, et metanotroofide osakaalu suurenedes seoti ka enam CH4. Samuti on mullapõhistel katustel kõrgem niiskusesisaldus, mis võib suurendada mikrobioloogilist aktiivsust ja tõsta CH4 sidumise võimekust. Samuti võib mullapõhiste katuste CH4 sidumisvõimet seostada madala mulla pH-ga, mis tõi kaasa väiksema arhede hulga kasvusubstraadis ning kõrge mulla magneesiumisisaldusega, mis on vajalik element bakterite, sh metanotroofide, jagunemisel. Ka mulla orgaanilise aine sisaldus ja süsiniku-, lämmastiku- ja fosforisisaldus mõjutasid positiivselt metanotroofide arvukust haljaskatustel. Kergkruusapõhiste katuste kõrgem väävlisisaldus tingis kõrgema arhede geenikoopiate arvukuse. Kuigi metanogeene oli haljaskatuste muldades liiga vähe, et neid reaalaja PCR-i abil tuvastada, võib eeldada, et neid seal siiski leidub ning sobivatel tingimustel võivad nad ka aktiivsed olla.
2020-06-02
2020-06-02
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67561
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/483622019-02-04T15:50:13Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Suuremahulise terraariumi vee puhastamise võimalused
Sarjas, Jürgen
Truu, Jaak, juhendaja
2015-09-09
2015-09-09
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/48362
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577172019-02-04T15:45:45Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju denitrifikatsiooni geneetilisele potentsiaalile Nõo eksperimentaalse pinnasfiltersüsteemi horisontaalfiltris
Kurg, Kadri
Ligi, Teele, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57717
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429182019-02-04T15:59:16Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
KMH osapoolte huvide kaitse alternatiivide võrdlemisel tegevusloa keskkonnamõju hindamises AHP näitel
Adler, Jane
Poom, Age, juhendaja
magistritööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42918
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/429042019-02-04T15:48:47Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Loodete-tüüpi tehismärgalade tõhususe võrdlus tavapäraste tehismärgaladega
Väär, Kadri
Noorvee, Alar, juhendaja
bakalaureusetööd
2014-08-14
2014-08-14
2014-08-14
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42904
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/721312023-06-13T13:05:45Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
N2O lendumine ja seda mõjutavad tegurid Vända avaveelise tehismärgala näitel
Matejuk, Diana
Kill, Keit, juhendaja
Kasak, Kuno, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida N2O lendumist ja seda mõjutavaid tegureid Vända avaveelise tehismärgala näitel. Töö teoreetilises osas on antud ülevaade põllumajanduslikust hajukoormusest, tehismärgaladest, sh avaveelistest tehismärgaladest, ning nende taustast ja olemusest. Lisaks käsitleti kasvuhoonegaaside tekkimist tehismärgala süsteemides pöörates erilist tähelepanu N2O tekkemehhanismidele ning -teguritele. Töö eksperimentaalses osas analüüsiti 2018-2020. aastal Vända avaveeliselt tehismärgalal mõõdetud tulemuste põhjal veetaseme, hapniku ning temperatuuri mõju N2O voogudele ning nende tegurite seost keemiliste tegurite, sesoonsuse ning taimestatusega. Töö tulemustest järeldus, et Vända tehismärgalasüsteemi puhul on tähtsaks teguriks lämmastikuühenditest üleküllastunud põhjavee sissekanne ning orgaanika mattumine. Taimestatuse puhul kindlat seost välja ei tulnud. Keskkonnateguritest mängis kõige tähtsamat rolli N2O tekkel veetase ning selle kõikumine – madalama veetaseme väärtuste puhul eraldus rohkem N2O. Hapniku puhul selgus, et madalate hapniku kontsentratsioonide juures eraldus rohkem N2O. Veetemperatuuri puhul oli aga seos vastupidine – kõrgete temperatuuridega tõusid ka N2O vood. Kõiki neid parameetreid sidus kokku ajaline graafik, kus oli näha nende muutuste mõju N2O emissioonidele.
2021-06-01
2021-06-01
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72131
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315452023-07-14T09:01:24Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Fosfori fraktsioneerimine kaltsiumirikastes pinnasfiltermaterjalides
Jakobsoo, Indrek
Liira, Martin, juhendaja
Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
magistritööd
2013-06-28
2013-06-28
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31545
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/315152019-02-04T15:47:04Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Bioenergeetika seadusandlik taust, tehnoloogiad ja kasutamise perspektiivid Eestis
Nõmmik, Marge
Kull, Ain, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
bakalaureusetööd
2013-06-27
2013-06-27
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31515
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/601212023-06-19T11:19:27Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Naftareostuse mõju rannikule ja ranniku puhastamise meetodid
Uisk, Christof
Truu, Jaak, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
naftareostus
biolagunemine
DNA eraldamine
PowerSoil
PowerBiofilm
Lähitulevikus ei vabane maailm täielikult naftasaaduste kasutamisest ja kuigi laevaõnnetuste hulk pidevalt langeb, on naftalekete juhtumine meretranspordi käigus paratamatu. Õnnetuste poolt tekitatud loodusliku ja majandusliku kahju vähendamiseks on välja töötatud hulgaliselt füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid, mis teadlikul kombineerimisel suudavad pea täielikult naftareostuse keskkonnast likvideerida. Lõpliku reostuse eemaldamise meetodi valimine sõltub naftast ja naftareostuse kogusest, saastatud pinnasest, endeemsest elustikust, ala ligipääsetavusest, ning meetodi intrusiivsusest ja majanduslikust kulust. Mikroorganismid, kes suudavad naftasaadusi lagundada elavad kõikides merekeskkondades - ka külmas, kõrge rõhu ja väheste toitainetega ookeani kihtides. Biolagundamist piiravateks teguriteks on tavaliselt hapnik ja teiste toitainete (P, N) kontsentratsioonid. Teades reostunud keskkonna ja mikroobikoosluse eripärasid suudetakse stimuleerida biolagunemise kiirust, kas toitainete või mikroorganismidega, sealjuures vältides keskkonnale lisakahju tegemist.
Antud töö eksperimentaalse osa tulemuste põhjal saab teha järelduse, et laevakütusega saastunud keskkonnaproovidest DNA eraldamiseks on sobiv kasutada biokile-spetsiifilist Dneasy PowerBiofilm Kit põhinevat meetodit. Selle meetodi puhul on suurem DNA saagis ja kõrgem 16S rRNA geeni amplifikatsiooni efektiivsus kui PowerSoil DNA Isolation Kit kasutades. Dneasy PowerBiofilm Kit puhul olid suuremad ka hinnangud bakterite 16S rRNA geeni arvukuse osas. Käesoleva töö tulemusi saab kasutada Horisont 2020 projekti GRACE raames Gröönimaal 2017 aastal läbiviidud nafta biolagunemiskatse proovidest DNA eraldamiseks.
2018-05-30
2018-05-30
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60121
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/721442023-01-05T22:00:00Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Tracking heavy metal point sources in gravity sewers using biofilm carriers
Salumäe, Maarja-Liis
Raudkivi, Markus, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
It has been reported that biofilms have the ability to accumulate different pollutants, including heavy metals. Hence, biofilms can be used as a bioindicator to detect heavy metal pollution. The aim of this master’s thesis was to test a biofilm carrier-based wastewater sampling method to detect illegal heavy metal discharges into the public sewer. For that, experiments were done in laboratory settings and in the public sewer. The results showed that biofilms are able to accumulate heavy metals from wastewater in both laboratory setting and sewer system, making it possible to track the major sources of upstream heavy metal pollution.
2021-06-01
2021-06-01
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72144
eng
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
embargoedAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/899962023-06-01T12:53:27Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Lenduvate rasvhapete analüüsimetoodikate võrdlev analüüs
Kingisepp, Kärt
Tenno, Taavo, juhendaja
Velling, Siiri, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
lenduvad rasvhapped
leelisus
anaeroobne kääritamine
tiitrimine
kolorimeetria
Bakalaureusetöös võrreldi kolme erinevat metoodikat lenduvate rasvhapete määramiseks: Nordmanni FOS/TAC kahepunktiline tiitrimismeetod (Nordmann), Hach LCK365 Organic acid (fatty acid)/Butanoic acid kolorimeetriline metoodika (HACH) ning DiLallo ja Albertsoni tagasitiitrimismetoodikat (DiLallo&Albertson). Analüüsiti tööstusreovee anaeroobse seadme sisse- ja väljavoolu. Töö eesmärgiks oli võrrelda reoveest lenduvate rasvhapete kontsentratsiooni määramise metoodikaid. Selleks analüüsiti kahte tiitrimismeetodit ja ühte spektrofotomeetrilist määramismetoodikat ning võrreldi neid tulemuste täpsuse ning metoodika lihtsuse ja kiire rakendatavuse seisukohast. Bakalaureusetöös teostati ka kõige kiirema ja lihtsama, automaat-titreerimise seadmel AT1000 Biogas Titrator rakendatava Nordmanni FOS/TAC metoodika jaoks korrektsioonifunktsioon. Töö tulemusel töötati välja usaldusväärne, lihtne ja kiire metoodika anaeroobse reoveepuhastusprotsessi jälgimiseks lenduvate rasvhapete ja leelisuse suhtes.
2023-05-30
2023-05-30
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/89996
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/721342023-01-05T22:00:00Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Toksiliste jälgelementide sisaldus ja jaotumine Eesti karbifosforiidis
Kuusma, Elina
Lumiste, Kaarel, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas magistritöös uuriti toksiliste jälgelementide sisaldust Eesti karbifosforiidis ning hinnati nende piirkondlikku jaotust Rakvere ja Toolse fosforiidimaardlates. Fosforiidiproovide analüüsimiseks kasutati röntgenfluorestsentsspektroskoopilist (XRF) ja induktiivsidestatud plasma massispektromeetrilist (ICP-MS) meetodit. Uurimus tuvastas madala uraani, tooriumi ja kaadmiumi sisalduse Eesti karbifosforiidis ja hindab Eesti karbifosforiidi potentsiaalseks strontsiumi ja haruldaste muldmetallide toormeks.
2021-06-01
2021-06-01
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72134
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
embargoedAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/602452019-02-04T16:07:30Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Avaveelise tehismärgala efektiivsus põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks
Kill, Keit
Kasak, Kuno, juhendaja
Pärn, Jaan, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Toitainete ärakanne põllumajandusmaadelt hajukoormuse näol põhjustab veekogudes eutrofeerumist. Taimede poolt omastamata jäänud toitained leostuvad pinnaveekogudesse, mistõttu hajukoormuse vähendamiseks on vajalik rakendada meetmeid. Avaveelised tehismärgalad puhastavad vett efektiivselt, on looduslähedased ning bioloogiliselt mitmekesised. Lõuna-Eestis asuv esimene hajukoormuse vähendamiseks voolusängile rajatud Vända avaveeline tehismärgala koosneb settetiigist ja kahest madalaveelisest märgalast, mis on taimestatud hundinuiadega (Typha latifolia). 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta aprillini kogutud andmete põhjal vähendas Vända tehismärgala fosforit 17,5 kg/ha*a. Aastane puhastusefektiivsus fosfaadi puhul oli 9,4% ja üldfosfori puhul 12,0%, olles soojemal perioodil vastavalt 44,6% ja 32,4%. Fosfaadi ja üldfosfori puhastusefektiivsusel oli tugev logaritmiline seos vooluhulgaga, mis näitab, et väiksem vooluhulk ja pikem vee viibeaeg soodustab fosfori vähendamist märgalas. Orgaanilise süsiniku aastane vähenemine märgalas oli 3300 kg/ha*a, kuid üllatuslikult suurenes üldlämmastiku sisaldus märgalas 1375 kg/ha*a. Üldlämmastiku ja nitraatlämmastiku kontsentratsioonid suurenesid aastas vastavalt 20,8% ja 28,5%. Nende tulemuste põhjal on voolusängile rajatud avaveeliste tehismärgalade käivitumise periood põhjamaades küllaltki pikk ning Vända tehismärgalas on kolm aastat peale rajamist puhastusefektiivsused küllaltki tagasihoidlikud.
2018-06-01
2018-06-01
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60245
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/602462019-02-04T16:07:44Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Metaani tootmise ja oksüdeerimise geneetiline potentsiaal Kudjape suletud prügila metaanilagunduskattes
Kupits, Krista
Truu, Marika, juhendaja
Nõlvak, Hiie, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimeste keskkonnateadlikkus on aja jooksul üha paranenud ning jäätmehierarhias väljatoodud põhimõtteid rakendatakse üha enam. Kasutatud toodete jäätmeteks muutumist vähendatakse ümbertöötlemise ja taaskasutamisega ning kõige olulisem, jäätmetekke vältimine on põhimõte paljude ettevõtete keskkonnapoliitikas. Sellele vaatamata jõuab osa jäätmeid prügilatesse ning aegade jooksul on prügilaid tekkinud väga palju. Prügilate kasutamine on siiski vähenenud ning paljud prügilad on suletud tänu rangematele keskkonnanõuetele. Suletud prügilad ei ole lõplikult isoleeritud neid ümbritsevast keskkonnast, igal ajahetkel toimuvad prügilates erinevad protsessid, mis toovad endaga kaasa muutusi nii prügila sees kui ka sellest väljaspool. Üheks olulisemaks väljakutseks suletud prügilates on prügilademes tekkiva metaani hulga vähendamine prügilagaasis. Prügilagaas tekib mikroorganismide metabolismi käigus ning metanogeensed arhed on organismid, kes toodavad prügilagaasi ühte komponenti - kasvuhooneefekti tekitavat metaani. Üheks võimaluseks vähendada metaani emissiooni suletud prügilatest on katta prügilade metaanilagunduskattega.
Antud magistritöös uuriti metaani tootmise ja – oksüdeerimise geneetilist potentsiaali ning selle potentsiaali seost gaaside sisaldusega prügilagaasis ning kattematerjali füüsikalis-keemiliste omadustega Kudjape suletud prügila metaanilagunduskattes. Uurimistöös kasutati kvantitatiivset PCR meetodit bakterite ja arhede spetsiifiliste 16S rRNA geenide ning mcrA geeni metanogeensete arhede ja pmoA geeni metaani oksüdeerivate bakterite arvukuse ja proportsiooni (prokarüootide koosluses) hindamisel. Lisaks analüüsiti metanogeenide ja metanotroofide koosluse struktuuri bakterite ja arhede spetsiifiliste 16S rRNA geenide järjestuste alusel. Võimalikult täpsete pmoA arvukuste saamiseks optimeeriti ka vastav qPCR programm ja praimerite kontsentratsioonid. Töö tulemustest selgus, et kuigi metanogeene leidus kogu metaanilagunduskihi ulatuses, oli nende arvukus siiski tunduvalt madalam prügilademe vastavatest arvukustest. Tuvastatud metanogeenidest olid domineerivad klassi Methanomicrobia (hõimkonda Euryarheota) kahe seltsi Methanomicrobiales ja Methanosarcinales esindajaid, aga leiti ka klass Methanobacteria esindajaid. Metanotroofide arvukus oli samas suurusjärgus mitmete teiste varem uuritud prügilakatetega. Prügila kattest leiti vaid aeroobseid metaani oksüdeerivaid organisme. Metanotroofe leiti 44 perekonnast, 10 nendest perekondadest moodustasid ligi 60% kogu metanotroofide järjestusest, kõige arvukamad (klassist Gammaproteobacteria) kuulusid nn
51
I metanogeenide tüüpi, kes kasutavad metaani süsiniku ja energia allikana. Kõige rohkem metanotroofe leidus gaasijaotuskihis ning prügilakatte ülemistes kihtides, kus oli neile piisavalt substraati ning sobivad elutingimused.
Statistilise analüüsi tulemused näitasid, et metaanilagunduskatte füüsikalis-keemilised omadused sealhulgas kattematerjali veesisaldus ja orgaanilise aine kvaliteet mõjutasid oluliselt mikroorganismide arvukust ning seeläbi metaani tootmise ja oksüdeerimise potentsiaali uuritud prügila kattekihis.
2018-06-01
2018-06-01
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60246
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577232019-02-04T16:04:18Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Passiivmaja olelusringi hindamine Eestis asuva eramu näitel
Soe, Hanna
Laht, Janika, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57723
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/601282023-06-19T11:25:59Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Biosensori konstrueerimine Escherichia coli määramiseks ja selle kasutamine Tartu Anne kanali veekvaliteedi hindamiseks
Väling, Ingrid
Rinken, Toonika, juhendaja
Jõgi, Eerik, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Escherichia coli
biosensor
patogeenide määramine
suplusvesi
Anne kanal
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli konstrueerida antigeen-antikeha äratundmisreaktsioonil põhinev biosensor Escherichia coli määramiseks ja testida selle kasutatavust suplusvee kvaliteedi hindamisel Anne kanalist kogutud veeproovide abil.
Escherichia coli on imetajate ja teiste püsisoojaste loomade soolestikus elutsev enamasti kahjutu mikroob. Küll aga esineb E. coli bakteril ka patogeenseid tüvesid, mis põhjustavad ägedaid haigusnähtusid nagu kõhulahtisus, haavainfektsioonid ja kuseteede põletikud. Vältimaks patogeense E. coli sattumist inimorganismi ja ennetamaks võimalike haigusnähtude esinemist, on oluline, et E. coli sisaldus vesikeskkondades ei ületaks lubatud piirnorme. Seejuures on äärmiselt oluline, et E. coli sisalduse määramine toimuks kiiresti ning hoiatus potentsiaalse ohu kohta jõuaks inimesteni õigeaegselt.
Traditsiooniliste meetoditena E. coli sisalduse määramiseks vesikeskkondades on tänapäeval kasutusel mikrobioloogilised analüüsid, mis võtavad aega 1-2 päeva ja PCR analüüs, mille läbiviimiseks kulub ligikaudu 6 tundi.
Üheks võimalikuks alternatiiviks traditsioonilistele kasutusel olevatele meetoditele E. coli määramiseks on biosensorite kasutamine. Biosensorite eeliseks võrreldes teiste olemasolevate analüüsimeetoditega on lühike analüüsiaeg, kõrge selektiivsus määratava analüüdi suhtes, võimalus teostada mõõtmisi reaalajas ning lisaks puudub vajadus proovide eelkontsentreerimiseks.
Bakalaureusetöö käigus konstrueeriti esmalt biosensor E. coli määramiseks. E. coli kontsentratsiooni määramiseks koostati kalibreerimisgraafik, mille lineaarne tööpiirkond oli vahemikus 101 – 107 CFU/ml ning veenduti, et soolade olemasolu vees ei mõjuta biosensoriga mõõdetud tulemusi. E. coli määramispiiriks biosensoriga oli 101 CFU/ml ning analüüsi läbiviimise ajaks 20 minutit.
Konstrueeritud biosensorit kasutati Anne kanalist kogutud veeproovide analüüsimiseks. Selgus, et Anne kanali linnapoolses osas jäi E. coli sisaldus veeproovides lubatud normatiivi
32
(103 CFU/100 ml) piiridesse, kuid teisel pool Sõpruse silda, kanali Ihaste poolses osas ületas E. coli sisaldus lubatud normatiivi koguni 1000 korda. Biosensoriga saadud tulemuste valideerimiseks oleks edaspidi vajalik teha veeproovide analüüsid erinevate meeetoditega ning võrrelda saadud tulemusi. Võrdlusmeetoditeks sobivad mikrobioloogilised külvid ning qPCR.
Lisaks on võimalik väljapakutud biosensortehnoloogiat tulevikus täiendada, et oleks võimalik eristada patogeensed bakterid mittepatogeensetestning vähendada aparatuuri mõõtmeid, et biosensorit oleks mugav veekogude äärde kaasa võtta ning proove saaks läbi viia kohapeal.
2018-05-30
2018-05-30
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60128
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/601242023-06-19T11:31:35Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Reovee süvaanalüüs ja parameetrite määramine modelleerimiseks
Õunmaa, Liisa
Tenno, Taavo, juhendaja
Kivirüüt, Aimar, juhendaja
reovesi
reoveepuhastus
modelleerimine
SUMO
sissevoolu fraktsioneerimine
süsinikuühendid
lämmastikuühendid
aktiivmudaprotsess
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli fraktsioneerida ehk jagada osadesse kolme erineva päritoluga reovees leiduvad ühendid läbi otseste mõõtmiste sooviga rõhutada nende omavahelisi erinevusi ja võrrelda tulemusi standartseid parameetreid kasutades. Analüüsiti nii olme, piimatööstuse kui ka olmetööstusega segunenud rasketööstuse reovett, et saada teada sissevoolus sisalduva materjali alluvus reoveepuhastusele.
KHT alusel fraktsioneeritud süsinikuühendid jagunesid orgaanilise aine biolagundatavuse ja osakeste suuruse põhjal nelja põhirühma: SS (kergesti lagunev), SBKHT (aeglaselt lagunev) SI (biolagunematu, lahustunud kujul) ja XI (biolagunematu, heljumina). Lämmastikuühendite jaotus toimus TN alusel nelja põhirühma: vaba, lahuses olev ammoniaak, nitrit ja nitraat, orgaaniline biolagunev ja orgaaniline biolagunematu lämmastik (lahustunud kujul ja heljumina).
Leitud tulemused sisestati modelleerimistarkvarasse SUMO, kus dimensioneeritud reoveepuhasti abil saadi ülevaade vajalikest puhastustingimustest erinevate reovete puhul. Lisaks oli soov võrrelda mõõtmise teel fraktsioneeritud olmereovett SUMO ja Saksamaa standardi ATV-DVWK-A 131E standartse olmereoveega.
Töö tulemusena selgusid kolme erineva päritoluga reovee KHT ja TN fraktsioonid, mille kaudu on iseloomustatav antud reovete biolagundatavus ja efektiivseks puhastusprotsessiks vajalikud tingimused.
Modelleerimine tõestas reovee põhjaliku analüüsimise olulisust. Kolme erineva päritoluga reovee fraktsioonide jaotus erines suurtes piirides, mida tuleks arvestada nii puhastusjaama dimensioneerimisel kui ka opereerimisel. Lisaks selgus Saksamaa standardi ja SUMO standartse olmereovee parameetrite ebasobivus Eesti olmereovee modelleerimiseks, sest saadud tulemused erinesid analüüsitud reovee tulemusest oluliselt.
Saadud fraktsioone kasutati SUMO mudeli täiendamiseks, mis jätab tuleviku ülesandeks kalibreerida mudelit reaalse reoveepuhasti opereerimistulemustega.
2018-05-30
2018-05-30
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60124
est
openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/314722019-02-04T15:55:49Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Valguse kvaliteedi erinevus puude varjus ja rohustu varjus
Raitviir, Tõnu
Zobel, Kristjan, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-26
2013-06-26
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31472
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/577142019-02-04T15:45:11Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju integronide sisaldusele Nõo eksperimentaalse pinnasfiltersüsteemi vertikaalfiltris
Hoomatalo, Merilin
Kanger, Kärt, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nanoosakeste mitmekülgsed kasutusvõimalused erinevates tööstusharudes tingivad nende suurema tootmise ja seeläbi jõuab neid aastast aastasse järjest rohkem keskkonda, kus nende käitumist on vähe uuritud. Nanoosakeste bakteritsiidsed omadused võivad mõjutada looduslikku mikroobikooslust ja aidata kaasa ARGide levikule keskkonnas. ARGide levikus on olulise tähtsusega mobiilsed geneetilised elemendid integronid, mida peetakse antropogeense mõju indikaatoriteks. Jälgides integronide sisalduse muutust reovees nanoosakeste juuresolekul, saab hinnata reoveepuhastussüsteemi, näiteks tehismärgala või pinnasfiltersüsteemi, puhastusefektiivsust ja nanoosakeste mõju ARGide levikupotentsiaalile mikroobikoosluses.
Käesolevas töös määrati integronide integraasi geenide intI1, intI2 ja intI3 sisaldus Nõo eksperimentaalse pinnasfiltersüsteemi vertikaalfiltrite sissevoolus, väljavoolus ja filtermaterjalis kasutades kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni. Antud geenid on heaks indikaatoriks hindamaks antibiootikumresistentsuse levikut keskkonnas. Töö eesmärgiks oli uurida sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju intI1, intI2 ja intI3 geenide absoluutarvukusele ja osakaalule pinnasfiltersüsteemi bakterikoosluses.
Tulemustes võrreldi omavahel enne nanoosakeste lisamist 01.09.2014 võetud vee- ja filtermaterjali proove ja pärast nanoosakeste lisamist 06.10.2014 võetud vee- ja filtermaterjali proove. Antud töö katsete põhjal jõuti järeldustele, et Nõo reovees leidus absoluutarvukuselt kõige enam intI1, millele järgnes intI2 ja kõige vähem määrati intI3 geene. Sama jaotus esines nii vertikaalfiltrite väljavoolude kui filtermaterjali proovides. Nõo eksperimentaalne pinnasfiltersüsteem vähendas integronide absoluutarvukust reovees, kuid mitte nende osakaalu bakterikoosluses. Samuti leiti, et sünteetiliste hõbeda nanoosakeste lisamine kontsentratsioonis 0,1 mg-Ag/l, mis on lähedane prognoositavale nanoosakeste kontsentratsioonile reovees, ei avaldanud olulist mõju integronide sisaldusele vertikaalfiltrite väljavoolus ega filtermaterjalis.
ARe levikumehhanismide tundma õppimine on oluline antibiootikumresistentsete bakterite leviku piiramiseks. Nanoosakeste mõju bakterikooslusele on vähe uuritud, kuid arvestades, et nanoosakesed võivad soodustada ARGide levikut, on edasine uurimistöö vajalik. Käesolevas töös uuriti madalate nanoosakeste kontsentratsioonide mõju eksperimentaalse reoveepuhastussüsteemi mikroobikooslusele. Edaspidi võiks uurida eri tüüpi nanoosakeste koosmõju tehimärgala mikroobikoosluse liigilisele koosseisule ja ARGide esinemisele.
2017-09-06
2017-09-06
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/57714
est
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/721302023-06-13T13:01:24Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Dating zircons from Francevillian Basin by laser-ablation inductively coupled plasma mass-spectrometry
Kuusk, Carmel
Kirsimäe, Kalle, juhendaja
Paiste, Päärn, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this bachelor’s thesis was to measure the U-Pb ages of the zircon samples from Francevillian Basin in Gabon using laser-ablation inductively coupled plasma mass-spectrometry (LA-ICP-MS).
Three samples were from tuff-like layers from an outcrop of Francevillian FB formation, and two samples were from K-bentonites from Francevillian FD formation intersected in Doume drillcore. As a result, zircon grains from FB formation yielded U-Pb ages over 2800 Ma suggesting that these zircons are inherited from the crystalline basement of the basin. Zircon grains from FD formation did not provide very reliable data. Only one signal was considered as reliable, and this signal yielded Pb-Pb age at 2082 ± 19 Ma.
2021-06-01
2021-06-01
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72130
eng
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
embargoedAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/721282023-06-13T12:51:45Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesside määramine reaalaja PCR-i ja isotoopanalüüsi meetoditega kuivendatud ja üleujutatud kõdusoometsades
Kuusemets, Laura
Espenberg, Mikk, juhendaja
Mander, Ülo, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on ohtlik kasvuhoonegaas, mille kõige olulisemad voogude allikad mullast on nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsess. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida kõdusoometsades kuivenduse ja üleujutuse mõju erinevatele lämmastikuringe protsessidele ja N2O emissioonile kasutades molekulaarseid ja isotoopanalüüsi meetodeid. Käesolevas töös läbiviidud kuivendamise ja üleujutamise eksperiment toimus jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi kõdusoometsas Eestis. Reaal-aja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati mullaproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA, nitrifikatsiooni (bakterite ja arhede amoA) ja denitrifikatsiooni (nirK, nirS, nosZ I ja nosZII) geenikoopiate arvukuse määramiseks. Lisaks mõõdeti mulla ja gaasi isotoopset koosseisu ning N2O emissiooni. Töö tulemused näitasid, et erinev hüdroloogiline režiim mõjutab nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesse. Kuivendatud aladel määrab N2O vooge nitrifikatsiooni protsess ja üleujutatud aladel denitrifikatsiooni protsess. Suurimad N2O emissioonide kontsentratsioonid tulenesid kuivendatud aladelt nitrifitseerijate denitrifikatsioonil ammoniaaki oksüdeerivate bakterite vahendusel.
2021-06-01
2021-06-01
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72128
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/418452019-02-04T15:48:23Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30346
Vees polütsükliliste aromaatsete süsivesinike saaste selektiivse avastamise metoodika väljatöötamine
Lanevski, Dmitri
Mauring, Koit, juhendaja
2014-06-13
2014-06-13
2014-06-13
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41845
et
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/314742019-02-04T15:56:06Zcom_10062_30345com_10062_10069col_10062_30347
Puiskoosluste vertikaalse struktuuri hindamine lasermõõdistuse abil
Mõistus, Marta
Liira, Jaan, juhendaja
Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateadukond
Tartu Ülikool. Botaanika osakond
2013-06-26
2013-06-26
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31474
et
Tartu Ülikool
etdms///com_10062_30345/100