2024-03-28T20:30:19Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/486222019-09-25T09:29:43Zcom_10062_40559col_10062_40560
Õpingute katkestaminse põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon
Šults, Kärolin
rahulolu õpingutega
õpimotivatsioon
TULE
õpingute katkestamine
kõrgharidus
Tallinna Tehnikaülikool
TTÜ katkestanute uuringul oli kaks peamist eesmärki. Esimene eesmärk oli välja selgitada õpingute katkestamise põhjused, mis on seotud ülikooli tegevusega: kas üliõpilane sai dekanaadi ja instituudi töötajatelt piisavat infot ja toetust, tagasisidet ja juhendamist õppejõududelt, kas õppekava ja õppeained vastasid tema ootustele ning kas õppeainetes esitatud nõudmised olid saavutatavad. Teine eesmärk oli uurida katkestanute motivatsiooni õpingute jätkamiseks ning selgitada välja, mida saab selleks ülikool omalt poolt soodustavat teha.
2015-09-25T14:31:16Z
2015-09-25T14:31:16Z
2015
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/48622
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/408802019-09-25T09:03:12Zcom_10062_40559col_10062_40560
Matemaatika tasemetöö tulemuste seos õpilaste suhtumise ja arvamustega
Jukk, Hannes
suhtumine
küsitlusuuringud
õpikeskkond
õppimine
tasemetööd
matemaatika
üldharidus
Koos matemaatika tasemetööga viidi 2004. aastal läbi õpilaste küsitlus. Uuringu eesmärgiks oli koguda infot õpilaste koduse toetuse, koolitükkidesse ja üldse õpetatavasse suhtumise kohta ning saadud teavet seostada õpilaste tulemustega. Küsimustiku koostamisel oli arvamus, et matemaatika tasemetöö tulemuslikkust võivad olulisel määral mõjutada õpilase suhtumine matemaatikasse kui sellisesse, tema kodu. Küsimuseks oli seegi, kui palju panevad õpilased tähele matemaatika rakendumist igapäevases elus.
2014-05-22T13:06:40Z
2014-05-22T13:06:40Z
2004
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40880
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407642019-09-25T08:29:42Zcom_10062_40559col_10062_40560
Statistiline ülevaade kõrghariduse õppekavadel õppijate näitajatest - 2008
Vallaste, Helina
Klooster, Karin
Kurvits, Tiia
õppevaldkond
üliõpilaskond
kõrgkooli vastuvõtt
õppimine
kõrgkoolid
üliõpilased
statistiline ülevaade
kõrgharidus
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatav iga-aastane statistiline ülevaade kõrghariduse õppekavadel õppijate näitajatest.
Käesolev statistiline ülevaade on andmete kirjeldus, mitte püüe analüüsida kõrgharidusruumis toimunud muutuste põhjusi või riikliku koolitustellimuse mõju üliõpilaste arvu ja neid iseloomustavate muude näitajate kujunemisse. Analüüsi raskus tuleneb teadmisest, et statistikas kajastuvate muutuste taga on palju 2002. aasta kõrgharidusreformist, pidevatest õppeasutuste ümberkorraldustest ning õppekavade rühmituse muutustest tulenevaid põhjusi.
Eesmärgiks on seatud üliõpilaskonna kirjeldamine läbi pikema ajaperioodi, vaadeldes erinevaid tunnuseid. On oluline teada, kas üliõpilaste arvu kasv jätkub või on selgelt pidurdumas ning kuidas muutub üliõpilaste osakaal erinevatel
kõrgharidusastmetel. Samuti on oluline kirjeldada, milline trend iseloomustab üliõpilaskonna keskmist vanust ja soolist jaotuvust ning õppevaldkonna eelistusi.
2014-05-20T11:02:43Z
2014-05-20T11:02:43Z
2008
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40764
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/409472019-09-25T08:49:01Zcom_10062_40559col_10062_40560
Rapla maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks
Annus, Tiina
Laanoja, Priit
Vaher, Kristel
haridusvõimalused
koolid
valikud
õpetajad
koolistmed
õpilased
õpiränne
Raplamaa
koolivõrk
Järgnevalt antakse ülevaade Rapla maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.
2014-05-26T07:42:10Z
2014-05-26T07:42:10Z
2009
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40947
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407982019-09-25T08:16:46Zcom_10062_40559col_10062_40560
Rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete võrdlusuuring TIMSS 2003
Mere, Kristi
võrdlevuuringud
haridusuuringud
hindamine
teadmiste testid
õpitulemused
õppeedukus
TIMSS
rahvusvahelised võrdlusuuringud
hindamine
loodusteadused
matemaatika
“TIMSS 2003” on kordusuuring matemaatika ja loodusainete vallas, varasemad uuringud toimusid 1995. a 4. ja 8. klassile ning 1999. a 8. klassile. Eesti osaleb esmakordselt. “TIMSS 2003” uuringus osaleb rohkem kui 50 riiki üle kogu maailma. Uuringu käigus mõõdetakse õpilaste saavutusi mainitud õppeainetes ning saadakse ülevaade riiklikest haridussüsteemidest. Varem osalenud riikidel on võimalik näha ka suundumusi matemaatika ja loodusainete õpetamises/ õppimises ning hindamises 4. ja 8. klassis. Üks põhiaksioomidest on: kui tahad mõõta muutust, ära muuda mõõtu. Tulemuste analüüs on uuringutes osalenud riikide hariduspoliitikutel võimaldanud ümber hinnata ainekavasid, õpikuid, õpetajate ettevalmistust ja õpetamist.
2014-05-21T07:39:42Z
2014-05-21T07:39:42Z
2005
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40798
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/405902019-09-25T07:47:43Zcom_10062_40559col_10062_40560
Õpetaja esmaharidus: Olukord ja probleemid 21. sajandi algul
Ruus, Viive-Riina
Sarv, Ene-Silvia
õpetamine
õpetajaharidus
21. saj.
õpetajapraktika
pedagoogiline praktika
õpetaja haridus
Kogumik on koostatud lootuses, et see võiks anda tõuke laiapõhjalisele avalikule
arutelule õpetajate, õpetajate õpetajate ning nende hindajate hariduse ja
staatuse üle Eesti ühiskonnas. Teadupärast kuulub Eesti kõrge inimarenguga
riikide sekka ning teada on seegi, et kõigist valdkondadest, mida selle arengu
määratlemisel arvesse võetakse, annab just haridus meile kõige rohkem
plusspunkte. Seda väärtust tuleb osata hoida.
Kogumik peaks lugejat veenma selles, et õpetajafenomen on keerukas, mitmetahuline
ja mitmekihiline, et erinevad riigid on lahendanud õpetajahariduseküsimuse erinevalt ning praegu ühtlustatakse Euroopa Liidus õpetajaharidust taotluslikult.
2014-05-13T09:27:13Z
2014-05-13T09:27:13Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40590
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Archimedes
oai:dspace.ut.ee:10062/454222019-09-25T07:42:40Zcom_10062_40559col_10062_40560
Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine
Kikas, Eve
Toomela, Aaro
sotsiaalne pädevus
suhtluspädevus
õpipädevus
enesemääratluspädevus
väärtuspädevus
põhikool
üldpädevused
matemaatikapädevus
ettevõtlikkuspädevus
õpetamine
õppimine
üldharidus
Käesolev kogumik toetub tugevalt uuringule „Üldpädevused ja nende hindamine” (2011−2014). Kogumik koosneb kahest osast. Esimese osa eesmärk on täpsustada üldpädevuste sisu ja kirjeldada nende hindamise võimalusi kolmandas kooliastmes. Selleks, et konkreetsete pädevuste kohta kirjutatut paremini mõista, alustatakse üldisest teoreetilisest alusest ning kirjeldatakse arengu ja õppimise aluseks olevaid psüühilisi protsesse.
Kolmandas peatükis esitatakse sissejuhatus üldpädevuste käsitlusse ja hindamisse, järgmistes peatükkides peatutakse igal pädevusel põhjalikumalt. Teise osa eesmärk on kirjeldada üldpädevuste arengut ja sellega seotud tegureid kolmandas kooliastmes ning näidata võimalusi nende arendamiseks erinevates ainetundides.
2015-02-16T08:31:12Z
2015-02-16T08:31:12Z
2015
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/45422
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/409812019-09-25T08:55:00Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kõrgkool ja psühholoogia
Täht, Karin
Harro, Jaanus
Must, Olev
Realo, Anu
akadeemiline edukus
õppeedukus
akadeemiline test
kogumikud
üliõpilased
testid
ülikoolid
psühholoogia
kõrgharidus
kõrgkoolid
Kogumik „Kõrgkool ja psühholoogia“ on koostatud eesmärgiga tutvustada Tartu
ülikooli psühholoogia instituudis aastail 2009–2013 korraldatud projekti „Kõrgkooli akadeemilist edukust mõjutavad tegurid“ (KAEMUS) peamisi tulemusi ning pakkuda seeläbi harivat ja põnevat lugemist kõigile, kes huvituvad ülikoolihariduse omandamise psühholoogilistest tahkudest.
2014-05-26T12:09:17Z
2014-05-26T12:09:17Z
2013
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40981
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/407022019-09-25T08:07:55Zcom_10062_40559col_10062_40560
Pilootuuring kutseõppeasutuste I kursuse õpilaste matemaatika teadmistest ja oskustest
Tooding, Liina-Mai
Rämson, Anne-Liis
tasemetööd
hinnangud
testid
kutseõpe
matemaatika
kutseharidus
Käesolevas analüüsis esitatakse üldülevaade 2003. aasta sügisel Eesti
kutseõppeasutustes läbi viidud matemaatikateadmiste testi tulemustest. Et test koosnes põhikooli 2003. aasta matemaatikaeksami ülesannetest, siis on allpool võrdlusena kasutatud põhikooli lõpueksami tulemuste valikuuringu kokkuvõtlikke andmeid. Lisaks kutseõppeasutustele viidi test võrdluseesmärgil läbi ka väikeses gümnaasiumi 10. klassi õpilaste grupis.
2014-05-15T21:34:30Z
2014-05-15T21:34:30Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40702
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/408272019-09-25T08:25:14Zcom_10062_40559col_10062_40560
Noorte spordiharrastuse struktuur ja arenguvõimalused
Arvisto, Mait
Noormets, Joe
Paju, Kalju
Piisang, Marion
Roosalu, Meeli
koolisport
9. klass
6. klass
kehaline kasvatus
tervis
sportimisvõimalused
noortesport
harrastussport
sportimine
noored
Käesolev uurimistöö, mis on teostatud TPÜ Spordisotsioloogia labori poolt Eesti sporditeabe sihtasutuse tellimusel käsitleb Eesti üldhariduskoolide 6. ja 9. klasside õpilaste liikumis- ja spordiharrastust koos seda mõjustavate tegurite kompleksi hinnangutega ning võimaldab võrdlust 1992/93 ja 1995/96 õppeaastal tehtud analoogsete uuringutega. Uurimuse eesmärgiks oli kooliõpilaste spordi-ja liikumisharrastuse kaardistamine ja muutumistendentside määratlemine, samuti sportimiskeskkonda kujundavate tegurite hindamine ja kehalise kasvatuse mõningate aspektide hindamine. Saadud informatsioon täpsustab olukorda (lisaks spordistatistikale) ning aitab põhjendada teid spordi-ja liikumisharrastuse laiendamiseks, mis loob omakorda eeldused spordimeisterlikkuse edendamiseks. Käesolev aruanne koos täiskasvanute spordiharrastuse uurimusega annab lisateavet vastavate spordikorralduslike meetmete leidmiseks ja rakendamiseks.
2014-05-21T13:33:02Z
2014-05-21T13:33:02Z
2004
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40827
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Sporditeabe Sihtasutus
oai:dspace.ut.ee:10062/406482019-09-25T07:54:16Zcom_10062_40559col_10062_40560
Tallinna õpilaste kodukeele uuring I osa - Vene keele mõju Tallinna õpilaste kodukeelele
Rannut, Ülle
Rannut, Mart
keele mõjud
võrdlusuuringud
keeleõpe
russifikatsioon
rahvuskeel
küsitlusuuringud
kodukeel
keelekasutus
keelekeskkond
vene keel
Raamat on mõeldud kõikidele keelepoliitika ja keeleõppekorralduse huvilistele. Raamat käsitleb russifikatsiooni mõju vähemuskeelte säilimisele tänapäeva Eestis. Aluseks on võetud 8430 Tallinna õpilase seas läbi viidud kodukeele uuring. Uuringu teostamist toetasid Eesti Teadusfond (ETF grant 7065, 2007–2008) ning Haridus- ja Teadusministeerium (2006).
Raamatu eesmärk on tutvustada Tallinna õpilaste kodukeele uuringu tulemusi, mis näitavad jätkuvat venestumise mõju endistest NSV Liidu riikidest pärit õpilaste keelekasutusele ja rahvusvähemuste keelte ehk siis õpilaste päritolumaade keelte väljatõrjumist.
2014-05-14T11:08:29Z
2014-05-14T11:08:29Z
2014-05-14
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40648
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/406142019-09-25T08:27:27Zcom_10062_40559col_10062_40560
IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas
Pata, Kai
Laanpere, Mart
Matsak, Erika
Reiska, Priit
õppemeetodid
arvutiõpe
õpetamine
õppetöö
üldharidus
õppekavad
infoühiskond
eesti
meedia
infotehnoloogia
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuring.
Käesolev uuring keskendub läbiva teema „Infotehnoloogia ning meedia“
rakendamisele Eesti koolides. Uuringu peaeesmärgiks on hetkeolukorra
kaardistamine, mis võimaldaks paremini planeerida teadmistepõhisesse infoühiskonda jõudmise efektiivseid strateegiaid eelkõige uue riikliku õppekava arendamise kontekstis.
2014-05-13T12:40:24Z
2014-05-13T12:40:24Z
2008
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40614
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tallinna Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/503902019-09-25T09:33:32Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 täitmise analüüs
Ukrainski, Kadri
Tänav, Tõnis
Karo, Erkki
Kirs, Margit
Lember, Veiko
Kalvet, Tarmo
Kelli, Aleksei
Vallistu, Johanna
Varblane, Uku
teaduspoliitika
teadlased
teadus
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013
Uuringu eesmärgiks oli välja tuua, kas strateegia oli asjakohane ning kas ja kuidas ta täitis püstitatud eesmärgid arvestades nii Eesti TA&I süsteemi omapära (nt ülikoolide suur autonoomia, TA investeeringute suur kontsentratsioon ettevõtlussektoris) kui ka strateegiaperioodi jooksul toimunud arenguid Eestis (majanduskriis ja EL struktuurivahendite märkimisväärne kasv). TÜ ja TTÜ teadlased, kellest suur osa on ka TIPS programmiga seotud, koondasid selles uuringus kokku varasemad TIPS programmi tulemused, aga ka teiste Eesti TA&I tegevust puudutavad uuringud.
Raportis on esitatud analüüs strateegia stardipositsiooni ja eesmärkide seadmise kohta ning TA&I süsteemi ressursside ja võimekuste arengu kohta TE-2 perioodil, samuti strateegia mõju kohta nendele protsessidele. Toodi välja, et strateegia on olnud suhteliselt edukas TA&I süsteemi osalejate võimekuste arendamisel, samas see teatav edukus on takistanud ka süsteemis parema funktsionaalsuse (ehk osalejate koostoime) saavutamist. Avatud taotlusvoorud, mis on olnud põhiliseks rahastamise mehhanismiks, ei ole kõige parem viis strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles kontekstis. Eraldi tähelepanu pälvis TE-2 strateegia juhtimine ja koordinatsioon, mille põhjal soovitati praegu paralleelselt eksisteerivate strateegiate (TA&I, ettevõtluse ja elukestva õppe) liitmist, kuid ka senisest kitsamate fookuste seadmist nii teadus- kui ka ettevõtlussektori arendamisel.
2016-01-28T11:22:43Z
2016-01-28T11:22:43Z
2015
Working Paper
info:eu-repo/semantics/workingPaper
http://hdl.handle.net/10062/50390
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/407602019-09-25T08:14:26Zcom_10062_40559col_10062_40560
Tööandjate kriteeriumid kõrghariduse äsja omandanute palkamisel
Raun, Marge
töökogemus
töökogemus
haridus
tööandjad
tööturg
sisenemine tööturule
tööjõud
tööhõive
eesti
kõrgharidus
Käesolevas uuringus on vaadeldud mõningaid kõrgkoolilõpetanute tööturule sisenemise aspekte Eestis. Seda on tehtud mitte kõrgkoolilõpetajate, vaid tööandjate vaatenurgast. Töö eesmärk on analüüsida, millised on tööandjate ettekujutused ja hoiakud tänases majandussituatsioonis kõrgkooli lõpetanud ja tööle suunduvate noorte omandatud hariduse ja kompetentside suhtes. Analüüsis on kasutatud projekti „Tööturu väljakutsed kõrgharidusele, Eesti Euroopa Liidu kontekstis“ raames 2011. aastal läbi viidud Eesti suuremate tööandjatega tehtud intervjuusid. Sellekohasesse valimisse kuulusid 15 oma valdkonna suurimat ettevõtet.
2014-05-20T10:16:06Z
2014-05-20T10:16:06Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40760
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/554002019-09-25T09:38:36Zcom_10062_40559col_10062_40560
Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus
Räis, Mari Liis
Kallaste, Epp
Sandre, Siir-Lii
üldharidus, hariduslikud erievajadused, kaasav haridus
Uuringu tulemused on koondatud nelja raportisse:
1. põhiraport, mis koondab uuringu olulisemad tulemused ning toob neid sünteesides välja peamised tugevused ja arenguvajadused Eesti kaasava hariduse korralduses ;
2. statistiline ülevaade HEV õpilastest ja tugimeetmetest;
3. kaasava hariduse tähenduslikkus;
4 kaasava hariduse tulemuslikkus.
Uuringu raames kaardistati kaasava hariduskorralduse rakendamise tugevusi ja nõrkusi Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad. Tulemused näitasid, et Eesti on kaasava hariduse ideoloogia omaksvõtul üleminekufaasis kuna selle rakendamine eeldab mõtteviisi muutust kogu ühiskonnas. Kaasamise taksitusena on välja toodud lisaks hoiakutele vähene toetus õpetajale ja koolile nõustamise ja igas mõttes toetamise osas, tavakoolid eelistavad HEV õpilaste õpetamist pigem eriklassides. Analüüsi põhjal ei saa väita, et suurem kaasatus või tugimeetmed oleks oluliselt tõstnud võimalusi haridusteel jätkamiseks või andnud paremad eeldused töötamiseks, kuid osutavad nt sellele, et kodulähedases tavakoolis õppimise võimalust peetakse erivajadusega õpilasele vajalikuks ja oluliseks.
2017-01-31T14:21:46Z
2017-01-31T14:21:46Z
2016
info:eu-repo/semantics/other
Manuscript
http://hdl.handle.net/10062/55400
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR
oai:dspace.ut.ee:10062/406082019-09-25T07:49:40Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kooli õppekava arendamine ja rakendamine (KÕK)
Kõiv, Pille
hindamine
õppekavad
õpetamine
koolijuhtimine
õpetamine
kooliõppekava
2010. aasta alguses vastuvõetud uues põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu kohaselt koostab kool riikliku õppekava alusel oma õppekava, mis on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooliõppekava valmimisprotsess on oluline osa kooli töökultuurist. Viis, kuidas koostatakse kooliõppekava, mõjutab õpetajate suhtumist õppekavas tehtavatesse muudatustesse. Analüüsigrandi „Kooliõppekava arendamine ja rakendamine“ peaeesmärgiks oli uurida koolijuhtide ja õpetajate hinnanguid (sh. probleemid, prioriteedid) ning ootusi kooliõppekava arendamisele ja töötada välja ettepanekute pakett kooliõppekava arendusprotsessi ning õppekava-alase esma- ja täiendõppe tarvis. Koolijuhtide ja õpetajate intervjuud viidi läbi kümnes üldhariduskoolis. Valimis olid esindatud nii linna- kui maakoolid ning põhikoolid ja gümnaasiumid. Koolijuhtidega viidi läbi pool-struktureeritud individuaal- või grupiintervjuud ning õpetajatega fookusgrupi intervjuud.
2014-05-13T11:50:54Z
2014-05-13T11:50:54Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40608
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tallinna Ülikool
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/407262019-09-25T08:11:37Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2007/2008 õppeaastal
Aunap, Meelis
2007/2008 õppeaasta
kutseõppeasutused
kutseõpetajad
õpingute lõpetamine
õpingute katkemine
tööturg
kutseeksamid
kutseõpe
kutseharidus
statistika
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud kutseharidusstatistika.
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2007/2008. õppeaaastal.
Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
2014-05-16T11:43:05Z
2014-05-16T11:43:05Z
2008
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40726
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/409982019-09-25T08:57:53Zcom_10062_40559col_10062_40560
Higher Education in Estonia
Vaht, Gunnar
Tüür, Liia
Kulasalu, Ülla
higher education system
access to higher education
vocational education
Estonia
higher education
kõrgkoolid
kõrgharidussüsteem
õpingute jätkamine
kutseharidus
eesti
kõrgharidus
The current publication is the fourth edition of Higher Education in Estonia. The first edition was compiled in collaboration with the Estonian Ministry of Education in 1998, the second and the third (revised) edition
appeared in 2001 and 2004 respectively.
The publication is an information tool for all those concerned with higher education in its international context. It contains information about the Estonian higher education system and the higher education institutions, meant primarily for use by credential evaluation and recognition bodies, such as recognition information centres, higher education institutions and employers.
2014-05-27T08:40:32Z
2014-05-27T08:40:32Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40998
en
info:eu-repo/semantics/openAccess
Archimedes
oai:dspace.ut.ee:10062/409362019-09-25T08:47:14Zcom_10062_40559col_10062_40560
Põhikooli matemaatika ainekavade võrdlus: Eesti võrrelduna Bulgaaria, Inglismaa, Ontario (Kanada), Singapuri ja Uus-Meremaaga
Jukk, Hannes
Arak, Triinu
Kokk, Katrin
Jürimäe, Maria
õppekavad
Eesti
rahvusvahelised võrdlusuuringud
õpitulemused
võrdlusuuringud
ainekavad
põhikool
üldharidus
matemaatika
haridussüsteemid
Uurimuse eesmärgiks on võrrelda Eesti põhikooli matemaatika ainekava viie riigi
(Bulgaaria, Inglismaa (UK), Ontario (Kanada), Singapuri ja Uus-Meremaa) matemaatika ainekavadega, tuua välja nende peamised erinevused ja sarnasused ning teha ettepanekuid Eesti matemaatika ainekava arendamiseks.
2014-05-26T06:43:49Z
2014-05-26T06:43:49Z
2013
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40936
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/409672019-09-25T08:51:43Zcom_10062_40559col_10062_40560
Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud
Lember, Veiko
Cepilovs, Aleksandrs
Kattel, Rainer
Eesti
arendustegevus
nõudlus ja pakkumine
innovatsioonipoliitika
poliitikaanalüüs
innovatsioon
teadus
TIPS poliitikaanalüüs (valdkond 6.2)
Käesoleval analüüsil on kaks eesmärki. Esiteks pakub see laiema ülevaate olemasolevatest nõudluspoolsetest poliitikavahenditest. Teiseks selgitatakse, miks ja mis tingimustel on mõttekas nõudluspoolset innovatsioonipoliitikat Eestis rakendada. Üldiselt peetakse nõudluspoolseid poliitikavahendeid kogu poliitikatsükli ulatuses keerulisemaks kui pakkumispoolseid vahendeid, sest nende poliitikate kujundamisse, rakendamisse ja hindamisse on kaasatud paljud osapooled, mis omakorda eeldab väga kvaliteetsete tagasisidestusmehhanismide olemasolu. Nõudluspoolseid vahendeid muudab keerukamaks EL-ile omane mitmetasandiline valitsemine ja mitme poliitikavälja (nt EL-i regulatsioon ja standardiseerimine) rahvusvaheline olemus. Lähtuvalt suhtelisest keerukusest muutub nõudluspoolsete meetmete elluviimisel keskseks riigi poliitikasuutlikkus ja eelduseks saab traditsioonilise (pakkumispoolse) innovatsioonipoliitika koordineerimispraktikate muutmine. Seega lisaks võimalike poliitikavahendite kirjeldamisele avatakse käesolevas poliitikaanalüüsis nõudluspoolse innovatsioonipoliitika konteksti läbi poliitikasuutlikkuse prisma.
2014-05-26T10:34:31Z
2014-05-26T10:34:31Z
2013
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40967
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/469632019-09-25T09:25:34Zcom_10062_40559col_10062_40560
Haridus ja oskused
Valk, Aune
Silm, Gerli
kutsekvalifikatsioon
haridus
haridustee
haridus ja oskused
PIAAC
täiskasvanuharidus
PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 6
Käesolevas aruandes analüüsitakse PIAACi, Eesti Hariduse Infosüsteemi ja Kutseregistri
andmete alusel peamiselt kahte teemat. Esiteks uuritakse, kes ja miks õpivad Eestis kauem
ning milline on erinevate tegurite roll haridustee pikkuse kujunemisel, hinnates muuhulgas
riigieksamitulemuste tähtsust ja eri gruppide haridustee erinevusi. Teiseks analüüsitakse
formaalhariduse ja teiste tegurite rolli, hindamaks infotöötlusoskuste taset ja muutumist.
Vaadatakse eri haridustasemete ja õppevaldkondade lõpetanute oskusi ning meeste ja naiste
oskuste erinevusi. Eraldi pööratakse tähelepanu õpetajate ja õpetajakoolituse lõpetanute
oskustele. Täpsemalt vaadatakse ka kutsekvalifikatsioonide kohta oskuste ja hariduse kõrval
tööturul.
2015-06-12T06:54:30Z
2015-06-12T06:54:30Z
2015
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/46963
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/406912019-09-25T08:05:16Zcom_10062_40559col_10062_40560
Keeleeksamite sidumine Euroopa keeleõppe raamdokumendiga: õppimine, õpetamine ja hindamine
SURVEYLANG
keeleoskus
keeletestid
käsiraamat
rahvusvaheline
keeleeksamid
keeleõpe
Euroopa keeleõppe raamdokument
Käsiraamatu põhieesmärk on aidata eksamikeskustel töötada välja, viia ellu ja analüüsida läbipaistvat ja praktilist metoodikat, mis võimaldab jätkata tõhusalt oma eksami(te) sidumist Euroopa keeleõppe raamdokumendiga (edaspidi: raamdokument). Tegemist ei ole ainuvõimaliku juhisega, mille abil testi raamdokumendiga siduda, ja ühelgi eksamikeskusel ei ole kohustust seda teha. Kui aga eksamikeskus soovib väita, et tema eksamid on seotud raamdokumendi keeleoskustasemetega, võivad käsiraamatus sisalduvad meetodid olla abiks väidete tõesuse kinnitamisel.
2014-05-15T13:19:36Z
2014-05-15T13:19:36Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40691
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
INNOVE
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus
oai:dspace.ut.ee:10062/496892019-09-25T09:32:20Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase
Ehala, Martin
Kerge, Krista
Lepajõe, Kersti
Sõrmus, Kadri
teksti mõistmine
õigekeelsus
keelekasutus
kirjakeel
keeleõpe
üliõpilased
eesti keel
kõrgharidus
keeleoskus
Uuring on seotud vajadusega selgitada, milline on kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tase. Gümnaasiumi lõpetamisega lõpevad enamiku noorte jaoks ka emakeeleõpingud, st gümnaasiumist saadud pagas on see, millele rajanevad kõrgkooliõpingud ja edasine toimetulek tekstidega igapäevaelus.
Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti kõrgkoolide esimestel kursustel õppivate üliõpilaste eesti keele oskust ja anda sellele hinnang lähtuvalt gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest. Õppekava seab eesti keele osas eesmärgiks nii kirjakeele valdamise kui ka keele funktsionaalse kasutamise oskuse, st suhtluseesmärgile ja olukorrale vastavat keelekasutust. Seetõttu on uuringus kaht tüüpi ülesandeid: need, mis testivad otseselt kirjakeeleoskuse taset, ja need, mis võimaldavad teha järeldusi funktsionaalse keelekasutuse oskuse osas.
Lisaks annab uuring ülevaate kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tasemest võrdluses erialati ja ülikooliti.
Uuringu rakenduslik eesmärk on anda soovitusi eesti keele õpetamise tõhustamiseks üldhariduskoolis.
Uuring on kordusuuring – 2010. aastal tehtud uuring on praegusele võrdlusmaterjaliks.
2015-12-03T13:46:13Z
2015-12-03T13:46:13Z
2015
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/49689
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/406872019-09-25T08:04:43Zcom_10062_40559col_10062_40560
Esimene Euroopa keeleoskusuuring 2011: Eesti tulemused
Mere, Kristi
võrdlusuuringud
Euroopa keeleõppe raamdokument
keeletestid
rahvusvaheline
keeleoskus
võõrkeeled
võõrkeelte õpe
inglise keel
saksa keel
eesti
Eesti põhikoolilõpetajate lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisoskus inglise ja saksa keeles.
Euroopa keeleoskusuuring on Euroopa Komisjoni algatatud esimene omataoline rahvusvaheline keeleoskuse uuring. Euroopa keeleoskusuuringu eesmärk on mõõta, kuivõrd oskavad õpilased võõrkeelt kasutada, et aru saada suulistest ja kirjalikest tekstidest või väljendada end kirjalikult. Nende keeleoskust kirjeldatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustaseme kirjelduste abil. See võimaldab ka võrdlust haridussüsteemidevahel. Kogutud andmed annavad osalenud riikidele pildi oma õpilaste tugevustest ja vajakajäämistest erinevates osaoskustes ning võimaluse jagada positiivseid kogemusi. Võimaldamaks võrdlust keelepoliitika ja õpetamismeetodite vahel, koostati taustaküsimustikud valimisse kuuluvatele õpilastele, valimisse kuuluvate koolide 3. kooliastme võõrkeelte õpetajatele ja valimisse kuuluva kooli direktorile. Eestis võeti veel analüüsimisel aluseks 2002. aasta põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava ja 2011. aasta põhikooli riikliku õppekava eesmärgid.
2014-05-15T12:54:09Z
2014-05-15T12:54:09Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40687
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
INNOVE
oai:dspace.ut.ee:10062/407132019-09-25T08:09:28Zcom_10062_40559col_10062_40560
Masinatööstuse valdkonna võtmeametite ja -kompetentside kaardistamine
Järva, Janne
kompetents
töötajate värbamine
spetsialistid
oskustöölised
masinatööstus
küsitlusuuringud
Töö eesmärk on välja selgitada masinatööstuse valdkonna võtmeametid ja –kompetentsid. Uuring pakub tuge kutsestandardite koostamise töörühmadele, kuna sisaldab teavet nimetatud valdkonna olulisemate spetsialistide ja oskustööliste kompetentsidest ning tööülesannetest. Lisaks peegeldavad uuringutulemused sektori suundumusi, nt tulevikus olulisemaks muutuvaid kompetentse, mille alusel on masinatööstuse valdkonda kuuluvatel ettevõtetel võimalik hankida asjakohast informatsiooni, võrrelda vastavaid andmeid oma asutuse praktikaga ning vajadusel viia sisse tarvilikke muudatusi.
2014-05-16T07:31:02Z
2014-05-16T07:31:02Z
2010
info:eu-repo/semantics/conferenceObject
Presentation
http://hdl.handle.net/10062/40713
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/481632019-09-25T09:28:57Zcom_10062_40559col_10062_40560
Laste ja noorte osalus ja kaasamine koolis
Lastekaitse Liit
noorte kaasamine
noorte osalus
noored
lapsed
Käesoleva uuringu täiendavaks eesmärgiks on tekitada ühiskonnas aktiivset arutelu laste osalemisest ja kaasamisest koolikeskkonnas. Teema olulisust ja aktuaalsust ühiskondlikul tasandil näitab lisaks uuringust osavõtu aktiivsusele ka asjaolu, et lapsed ja noored tegid väga palju ettepanekuid koolielu korraldamises osalemise ja sellesse kaasamise edendamiseks. Koolidel on seega vaja senisest enam pöörata tähelepanu asjaolule, et laste ja noorte kaasamine edendab koolielu ja tugevdab ühtekuuluvust kooli tasandil.
2015-08-31T12:12:45Z
2015-08-31T12:12:45Z
2014
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/48163
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Noorsootöö Keskus
oai:dspace.ut.ee:10062/451062019-09-25T09:21:03Zcom_10062_40559col_10062_40560
Õppejõud ja üliõpilane: Rollikäsitluse vaade
Vadi, Maaja
Reino, Anne
Aidla, Anne
rollianalüüs
küsitlusuuringud
e-raamatud
haridusuuringud
rollikäitumine
õppejõud
üliõpilased
kõrgharidus
Üliõpilased ja õppejõud- need on pika ajalooga rollid, mis kõrgkoolide ning ühiskonna kui terviku arengu tõttu on pidevas teisenemises ühelt poolt; teiselt poolt, neis on midagi aegade jooksul olemuslikult muutumatut. Kui üliõpilane alustab oma õpinguid või õppejõud oma tööd, siis peavad nad mõlemad looma kujutluse miks, mida ja kuidas nad teevad ning seejuures arvestama vastandrolli ootusi. Selles protsessis on väga põimuvad indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tavad ning arusaamad ja seda võib pidada keerukaks, mistõttu pole osapoolte vahelised pinged haruldased.
Käesolev uurimus seab eesmärgiks välja selgitada millised on õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning rollikujutlused, et nende alusel teha ettepanekuid kuidas rollide ebaselgusest tulenevat suhete pingelisust vähendada.
2015-01-19T09:57:27Z
2015-01-19T09:57:27Z
2014
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/45106
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/409352019-09-25T08:46:45Zcom_10062_40559col_10062_40560
Projekti "koolipsühholoogide testide kaardistamine" lõpparuanne
Tõnissaar, Margus
psühholoogid
hariduslikud erivajadused
tugiteenused
lapse areng
testimine
testid
üldharidus
koolipsühholoogid
Standardiseeritud testid on koolipsühholoogide jaoks oluline abivahend, mis aitab neil igapäevaseid ja seadusest tulenevaid kohustusi täita. Aastal 2011 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu ümarlauakohtumisel leiti, et korralikud standardiseeritud ja valiidsed, õigetel normidel põhinevad mõõtvahendid Eesti koolipsühholoogidel kahjuks puuduvad. Olukorra paremaks mõistmiseks viidi 2012. aastal läbi küsitlus, mille eesmärk oli kirjeldada, milliseid teste Eestis kõige enam kasutatakse ja mille järgi tuntakse kõige suuremat vajadust. Samuti uuriti väliskolleegidelt, kuidas testide haldamine on korraldatud nende riikides.
2014-05-26T06:39:28Z
2014-05-26T06:39:28Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40935
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/406402019-09-25T07:52:51Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund - teadus ja kõrgharidus
Kern, Katrin
keelehoid
valdkonnaspetsiifilised keeled
õppekeel
keelsus
keelehoiakud
keelekasutus
teadus
kõrgharidus
eesti keel
kirjakeel
Käesoleva uurimuse eesmärk on uurida eesti kirjakeele kasutust kõrghariduses ja teaduses. Eesti keele erilisus peitub omakeelses kõrghariduses ja teaduses. Euroopas on aga kõrghariduses aina enam suund rahvusvahelistumisele, tõstmaks kõrghariduse konkurentsi. Paljud ülikoolid ning ülikoolis õpetatavad kursused on juba täielikult ingliskeelsed. Uurimus leiab vastuse küsimustele, kas oma keele rõhutamisega kõrghariduses on mõtet üleilmsetele tendentsidele vastu panna, seda enam, et teadus on emakeelest peaaegu täiesti loobumas. Kõrgkoolis õppimiseks vajalikud teadusartiklite läbitöötamiseks on ingliskeele oskus hädavajalik, mis muudab võõrkeele oskuseta kõrghariduse omandamise Eestis keeruliseks.
2014-05-14T08:51:33Z
2014-05-14T08:51:33Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40640
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/408302019-09-25T08:25:50Zcom_10062_40559col_10062_40560
Spordiuuringud arengutegurina
Eesti Sporditeabe Sihtasutus
Tartu Ülikool
spordipedagoogika
harrastussport
noortesport
spordiuuringud
sport
Käesolev keskendub spordi uuringute metoodikale ning selle rakendamisele uuringute teostamisel.
2014-05-21T13:49:25Z
2014-05-21T13:49:25Z
2005
info:eu-repo/semantics/conferenceObject
Presentation
http://hdl.handle.net/10062/40830
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Sporditeabe Sihtasutus
oai:dspace.ut.ee:10062/564212019-09-25T09:44:59Zcom_10062_40559col_10062_40560
Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel
Müürisepp, Kerli
Nausėdaitė, Reda
Madubuko, Theresa
Eljas-Taal, Katre
täiskasvanuharidus
madala haridustasemega täiskasvanud
teise ringi haridus
elukestev õpe
Uuring annadb ülevaate madala haridustasemega (ilma põhi- või keskhariduseta) täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise viisidest ja parimatest praktikatest viie riigi - Läti, Leedu, Soome, Taani ja Rootsi – näitel. Seejuures antakse ülevaade viisidest, kuidas on korraldatud õppijate tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidust omandama ning täiskasvanutele suunatud üldhariduse sisust, mahust, õppekorraldusest ning tulemuslikkusest. Riikide ülevaated tuginevad kirjandusel ning ekspertintervjuudel, kogutud materjalide põhjal antakse soovitusi ka Eestile täiskasvanute tasemeõppe edasiseks korraldamiseks.
2017-05-30T09:20:50Z
2017-05-30T09:20:50Z
2017-05
info:eu-repo/semantics/other
Manuscript
http://hdl.handle.net/10062/56421
est
info:eu-repo/semantics/openAccess
Technopolis Group
oai:dspace.ut.ee:10062/405992019-09-25T07:48:39Zcom_10062_40559col_10062_40560
Käitumine klassiruumis: Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat
Rogers, Bill
käsiraamatud
õpetamine
pedagoogiline psühholoogia
õpetaja-õpilase suhe
käitumine
klassijuhtimine
käitumisraskused
õpikeskkond
probleemsed lapsed
Selles raamatus on palju näiteid ja juhtumikirjeldusi häirivaist ja kordarikkuvaist käitumisviisidest. Kõik juhtumikirjeldused pärinevad autori tööst kolleegide mentorõpetajana. Kõik tegevused ja oskused, mida selles raamatus käsitletakse, pärinevad peamiselt neist kogemustest.
Raamat pakub juhiseid õpetajatele, kuidas luua üksteisest hooliv, positiivne ja toimiv õpikeskkond; kuidas suurendada õpilaste teadlikkust oma käitumisest, selle mõjudest, aidata neil võtta vastutust ning leida tõhusamaid strateegiaid oma eesmärkide saavutamiseks. Raamat aitab ühelt poolt mõista laste probleemse käitumise tagamaid ning pakub samas õpetajale selgeid, praktiliselt läbiproovitud võtteid töös ebakohase käitumisega.
2014-05-13T10:34:12Z
2014-05-13T10:34:12Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40599
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/469652019-09-25T09:26:49Zcom_10062_40559col_10062_40560
Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuste tase ja IKT kasutus Eesti elanike hulgas
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille
Roots, Ave
Strenze, Tarmo
Ainsaar, Mare
arvutikasutus
IKT oskused
täiskasvanuharidus
IKT
probleemilahendusoskus
PIAAC
Käesolev aruanne on valminud PIAAC uuringu temaatiliste aruannete sarjas ning annab ülevaate Eestis elavate 16–65-aastaste inimeste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töisest ja mittetöisest kasutusest ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tulemustest. Analüüsitakse ka tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse ja muude mõõdikute headust uuringus ning pakutakse välja alternatiivne lahend, kuidas grupeerida inimesi PIAAC uuringu andmete alusel lisaks oskustele ka arvuti kasutusviiside järgi. Aruandes analüüsitakse inimeste IKT kasutust ning oskusi arvuti kasutamise sageduse ja viiside ning riigi makromajanduslike näitajate võrdluses. Riigi tunnuste puhul keskendutakse eelkõige erinevate toomissektorite tootlikkuse võrdlusele ning seoste otsimisele arvuti kasutusviiside ja oskustega. Eestit võrreldakse aruandes viie meile arvutikasutuse poolest sarnase riigiga: Austria, Soome, Tšehhi, Slovakkia ja Iirimaaga, kuid mitmetes analüüsides on kasutatud ka enamate riikide andmeid.
2015-06-12T07:31:36Z
2015-06-12T07:31:36Z
2015
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/46965
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/408852019-09-25T09:11:33Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kokkuvõte keemiaõpetajate küsitlusest
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
küsitlusuuringud
õppetöö
õpitulemused
gümnaasiumid
riigieksamid
õpetajakompetents
üldharidus
keemia
õpetajad
pedagoogid
Koos 2005. aasta keemia riigieksamiga saadeti koolidesse õpetajatele vastamiseks küsimustik, et saada ülevaadet õpetajate kvalifikatsioonist ja tagasisidet keemia ainekava, õppekirjanduse ja õppetegevuse kohta.
REKK-i saadeti tagasi 95 vastatud ankeeti. Küsimustikule vastanud 95-st õpetajast olid 84
naised ja 11 mehed. Tekstilised kommentaarid puudusid sageli vene õppekeelega koolide
õpetajatel. Üks neist tunnistab ausalt: Kahjuks mõistsin vähe küsimuste sisust, seepärast
vastasin palju ära arvamise teel.
2014-05-22T13:39:57Z
2014-05-22T13:39:57Z
2005
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40885
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/410622019-09-25T09:09:18Zcom_10062_40559col_10062_40560
Alaealiste komisjonid Eestis 2010 a - Statistiline ülevaade EHIS-e 2010. a. andmete põhjal
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Noorsootöö Keskus
noored
alaealiste kuritegevus
õigusrikkumised
mõjutusvahendid
alaealiste komisjonid
alaealised
2010
statistika
Käesolev ülevaade on valminud Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele tuginedes.
Ülevaate sissejuhatavas osas on esitatud komisjonide töö alused ning kirjeldatud komisjonides läbiviidavate alaealiste õigusrikkumiste arutelude ja mõjutusvahendi kohaldamise protsessi. Seejärel on kirjeldatud alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili, arutelude algatamist, kohaldatud mõjutusvahendeid ning käsitletud
aruteludel esindaja määramise, alaealise sundtoomise või arutelu edasilükkamise taotlemist. Lõpetuseks on võrreldud korduvalt alaealiste komisjoni suunatud noorte ja seni vaid üks kord alaealiste komisjoni suunatud noorte suhtes algatatud arutelusid.
2014-05-29T12:37:14Z
2014-05-29T12:37:14Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/41062
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/446702019-09-25T09:19:10Zcom_10062_40559col_10062_40560
Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused
Übius, Ülle
Kall, Kairit
Loogma, Krista
Ümarik, Meril
haridusuuringud
hindamine
koolijuhtimine
rahvusvahelised võrdlusuuringud
koolid
koolijuhid
Eesti
õppimine
õpetajad
TALIS
OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS (OECD’s Teaching and Learning International Survey TALIS) on rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajate töökeskkonda ja õppekeskkonda koolides. TALIS-e uuringut korraldab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning selles osales 2013. aastal 34 riiki, teiste hulgas Eesti. TALIS-e uuringu eesmärk on pakkuda asjakohast, rahvusvaheliselt võrreldavat ja vajalikku informatsiooni eesmärgiga aidata riikidel üle vaadata ja kindlaks määrata oma hariduspoliitika, et
arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Koolijuhtidel ja õpetajatel
on võimalus anda oma panus hariduspoliitilisse analüüsi ja võtmevaldkondade
arengusse. TALIS-e uuringut korraldatakse osalevate riikide uuringukeskuste, OECD, IEA Sekretariaadi, IEA andmetöötlus- ja uuringukeskuse ning Kanada Statistikaameti omavahelise koostööna.
2014-12-17T13:20:09Z
2014-12-17T13:20:09Z
2014
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/44670
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Innove
oai:dspace.ut.ee:10062/406122019-09-25T09:10:20Zcom_10062_40559col_10062_40560
IKT ja Eesti koolikultuur
Marandi, Triin
Luik, Piret
Laanpere, Mart
Adojaan, Kristjan
Uibu, Krista
õpetamine
koolijuhtimine
õpikeskkond
koolikultuur
õpitulemused
õpetajakoolitus
innovatsioon
arvutipõhine õpe
eesti
infotehnoloogia
Uurimuse käigus otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Millised on erinevused õpetajate diskursustes (IKT kasutamise eesmärgid ja põhjused, sellest tulenev kasu, sellega seonduvad probleemid ja ohud)? 2) Milline teoreetiline/kontseptuaalne raamistik sobib kõige paremini kaasaegse õpikeskkonna analüüsiks, s.h. IKT mõju hindamiseks? 3) Milline on kooli juhtimise ja õpetajate täienduskoolituse osa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisel koolis? 4) Millised on need innovaatilised, Eesti oludes tulemuslikud strateegiad, mis aitavad kaasa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisele koolis?
2014-05-13T12:24:50Z
2014-05-13T12:24:50Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40612
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
Tallinna Pedagoogikaülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/451032019-09-25T09:20:33Zcom_10062_40559col_10062_40560
Noorteseire aastaraamat 2013: Noorsootöö tulemuslikuse hindamine
Araste, Lii
Batueva, Valentina
Peterson, Lauri
Talur, Piret
Taru, Marti
Euroopa Noored
huviharidus
noorte tervis
noorsootöö
noored
Teie ees on juba viies noorteseire aastaraamat. Sel aastal oleme valinud keskseks teemaks noorsootöö tulemuslikkuse hindamise.
Traditsiooni jätkates alustame noorteseire aastaraamatut noorte eluolus toimunud muutuste kajastamisega. Vaatleme valdkondade kaupa, kuidas on noorte elu muutunud võrreldes eelmise perioodiga. Andmete kogumise viitaega arvestades saame näitajad esitada kas 2012. või
2013. aasta seisuga, v.a noorte arv, mille kohta on olemas ka 2014. aasta andmed. Ülevaates kasutatud noorteseire indikaatorid tuginevad Statistikaameti, Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK), Eesti Töötukassa, Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB),
Justiitsministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi andmetele. Kuna analüüs põhineb erinevate asutuste andmetel, mis on esitatud erinevate perioodide ja vanuserühmade kaupa, ei ole andmed kohati omavahel võrreldavad.
2015-01-19T09:24:14Z
2015-01-19T09:24:14Z
2014
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/45103
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Praxis
oai:dspace.ut.ee:10062/407512019-09-25T08:13:43Zcom_10062_40559col_10062_40560
Missugune on Eesti üliõpilaskond?
Haaristo, Hanna-Stella
Kaldoja, Kaisa
kõrghariduse kättesaadavus
sotsiaalmajanduslikud näitajad
haridusvõimalused
aruanded
haridusuuringud
kõrgharidus
Eesti
üliõpilaskond
üliõpilased
Uuringu „Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis“ lõppraport.
Käesoleva uuringuraporti eesmärgiks on analüüsida kõrgharidusvõimaluste võrdväärsust Eestis eelkõige ligipääsu kontekstis ning tuua välja juurdepääsu soodustavad ja takistavad tegurid erineva sotsiaalmajandusliku taustaga õppurite seisukohast. Raportis on kõrgharidusvõimaluste võrdväärsuse põhimõtte aluseks soovolukord, kus üliõpilaskonna koosseis peaks õppima asumisel, õppimise ajal ja lõpetamisel peegeldama ühiskonna koosseisu. Ligipääsetavuse taset hinnatakse selle järgi, mil määral peegeldab üliõpilaskond oma karakteristikutelt riigi rahvastikku. Kui kõrgkoolis õppivad üliõpilased sarnanevad oma taustalt riigi elanikkonnale, võib ligipääsu nimetada heaks. Iga inimese potentsiaali parima kasutamise põhimõtet tuleb selgelt eristada ideest, et kõik inimesed peaksid ühiskonnas omandama kõrghariduse.
2014-05-20T08:02:22Z
2014-05-20T08:02:22Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40751
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/406372019-09-25T07:52:02Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti keele tehnoloogilised ressursid ja vahendid
Muischnek, Kadri
Orav, Heili
Kaalep, Heiki-Jaan
Õim, Haldur
keeletarkvara
keeletehnoloogiline tarkvara
leksikonid
arvutisõnastik
arvutileksikonid
kirjakeel
eesti keele korpused
korpuslingvistika
valdkonnaspetsiifilised keeled
eesti keel
keeletehnoloogia
korpused (keelet.)
Arvutikorpused, arvutisõnastikud, keeletehnoloogiline tarkvara.
Eesti keele arendamise strateegia siinse lisa eesmärgiks on esitada analüütiline ülevaade keeletehnoloogia nimetatud põhivaldkondadest, nende praegusest seisundist maailmas ja Eestis, ning sellest lähtudes osutada, missuguseid konkreetseid töid tuleb teha, et saavutada tekstis sõnastatud keeletehnoloogiat puudutavad eesmärgid ja alleesmärgid.
Ülevaade koosneb kolmest osast. Esiteks antakse ülevaade keele arvutikorpustest kui teksti- ja kõneressurssidest, teiseks arvutisõnastikest kui leksikaalsetest ressurssidest ja kolmandaks keeletehnoloogilistest tarkvarasüsteemidest ja nende rakendusest.
2014-05-14T08:24:02Z
2014-05-14T08:24:02Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40637
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Keele Sihtasutus
oai:dspace.ut.ee:10062/407732019-12-12T07:25:38Zcom_10062_40559col_10062_40560
Assessment of the Estonian Research Development Technology and Innovation Funding System
Nedeva, Maria
Georghiou, Luke
funding
development funds
higher education
Estonia
programs
innovation
research and development
science
kõrgharidus
rahastamine
eesti
arengufondid
arendusprogrammid
innovaatika
teadus- ja arendustegevus
teadus
The objectives of the assessment of the RDTI funding system in Estonia as
specified by the Terms of Reference are as follows:
1) to conduct a review of the current R&D funding system in Estonia;
2) to review the objectives of the Estonian R&D Strategy 2002-2006;
3) to review best practice in R&D funding elsewhere; and
4) to propose an efficient, transparent and accountable R&D funding system.
2014-05-20T12:03:18Z
2014-05-20T12:03:18Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40773
eng
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/405962019-09-25T07:48:12Zcom_10062_40559col_10062_40560
Väärtuskasvatus õpetajakoolituses
Schihalejev, Olga
õpimapid
õpetajakoolitus
kutse-eetika
õpetajad
õppematerjalid
õppekavad
väärtuskasvatus
portfoolio
Käesolev õppematerjal puudutab teemasid, mida on oluline käsitleda õpetajakoolituses väärtuskasvatusega seotult: erinevaid lähenemisi väärtuskasvatusele, õpetaja kutseeetikat, koolikultuuri, väärtuskasvatust ainesisu kaudu. Siit leiab ka ideid, kuidas suunata tudengeid reflekteerima väärtuskasvatuse üle, integreerides sellekohaseid küsimusi koolipraktika mappidesse, ning väljavõtteid väärtuskasvatuse alastest portfooliotest, mille koostasid projektis osalenud tudengid.
2014-05-13T10:19:27Z
2014-05-13T10:19:27Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40596
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407302019-09-25T08:11:54Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2011/12. õppeaastal
Reinhold, Mart
Vaher, Kristel
2011/12 õppeaasta
kutseõppeasutused
kutseõpetajad
õpingute lõpetamine
õpingute katkemine
tööturg
kutseeksamid
kutseõpe
kutseharidus
statistika
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud kutseharidusstatistika.
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2011/2012. õppeaaastal.
Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega.
2014-05-16T12:07:02Z
2014-05-16T12:07:02Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40730
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407922019-09-25T08:15:24Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kõrgkoolide vilistlaste uuring
Vaade, Veiko
Tamm, Auni
hinnangud
erialavalik
üliõpilaste tööhõive
tööhõive
praktika
vilistlased
kõrgharidus
kõrgkoolid
küsitlusuuringud
Uuringu eesmärgiks oli saada teavet 2005. aastal kõrgkooli lõpetanute hinnangutest oma erialavalikut mõjutanud teguritele ja õpingutega seotud erinevatele
aspektidele (õppekava, õpimeetodite kasutamise sagedus, praktikakorraldus,
nõustamisteenused) ning probleemidest tööturule siirdumisel ja hinnangutest seal olemisel.
Uuring võimaldab kõrgkoolidel teha järeldusi õppetöö- ja praktikakorralduse suhtes, erinevate õppevaldkondade lõpetanute hinnangutele tuginedes saada teavet töökohtadel vajalike pädevuste kohta, parandamaks õpet nende pädevuste osas, mida hinnatakse vajalikuks ja mille osas esineb lõpetanutel suuremaid lahknevusi vajalikuga.
2014-05-20T19:45:29Z
2014-05-20T19:45:29Z
2007
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40792
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407932019-09-25T08:15:37Zcom_10062_40559col_10062_40560
Ülikooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused
Murakas, Rein
Lepik, Anu
Dsiss, Hans
Tõugu, Riina
Veski, Lauri
üliõpilaste tööhõive
kõrgkoolid
õppeedukus
üliõpilased
õpingute taasalustamine
VÕTA
õpingute katkemine
kõrgharidus
Ülevaade uuringu „Uus algus” tulemustest.
Eestis on viimasel ajal kõikides õppeastmetes muutunud järjest aktuaalsemaks õpingute katkemise ja võimaliku taasalustamise problemaatika. Kõrg- ja kutsekoolide osas on õpingutele naasmine tihedalt seotud varasemate õpingute- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi juurutamisega.
Käesolev väljaanne esitab kokkuvõtte 2006. aastal läbi viidud kõrgkooliõpingud katkestanute uuringust. Loodame, et raamat aitab õpingute katkemise kohta käivat infot ning katkestanute arvamusi vahendada haridusalaste otsustuste tegijatele. Teisalt võimaldab see väljaanne õpingutele naasmise üle arupidajatel võrrelda oma olukorda ja võimalusi teiste sama probleemi ees seisjatega ning saada innustust haridusteele tagasipöördumiseks ja varasemate õpingute ning senise töökogemuse arvessevõtmise taotlemiseks.
2014-05-20T19:50:05Z
2014-05-20T19:50:05Z
2007
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40793
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407802019-09-25T08:31:46Zcom_10062_40559col_10062_40560
Põhikoolijärgse hariduse valikudilemmad
Must, Olev
õpilased
haridustee
üldharidus
gümnaasium
kutsekool
haridusuuringud
õpingute jätkamine
põhikool
küsitlusuuringud
Hariduskorralduses on selgelt eristatav kohustuslik haridus kuni kohustusliku kooliea lõpuni ja vabatahtlik haridus. Eestis on hariduse kohustuslikkus määratud kahe kriteeriumiga: kas on omandatud põhikooliharidus või isik on saanud 17-aastaseks. Pärast nende rajajoonte ületamist on hariduse omandamine vabatahtlik. Vaatamata hariduse vabatahtlikkusele, jätkab enamik põhikooli lõpetavatest noortest õppimist. Põhikoolile järgneva haridustee valikut hakkavad koolikohustuse asemel määrama noorte endi ja nende kodude väärtused, tõekspidamised, ideaalid ja suutlikkus soovitut teostada. Kuivõrd enamiku Eesti noorte jaoks ületatakse koolikohustuse piir põhikooli lõpetamisega, on põhikoolile järgneva haridustee valik see samm, mida kujundavad erinevad, nii õpilasest endast kui teda ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid. Käesoleva uurimuse eesmärgiks ongi põhikoolijärgsete haridusteede valiku subjektiivse poole uurimine. Uurimuse põhieesmärgiks on leida vastus küsimusele, millega noored ise seletavad, põhjendavad, motiveerivad oma haridustee valikut ning milline on subjektiivsete tegurite roll muude tegurite taustal.
2014-05-20T12:39:48Z
2014-05-20T12:39:48Z
2005
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40780
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/409822019-09-25T08:55:12Zcom_10062_40559col_10062_40560
Sisehindamise alane uuring
Kink, Toomas
Seepter, Kristina
Aas, Marju
koolijuhid
õpetajad
kreeka
läti
itaalia
saksamaa
soome
korea
üldharidus
hindamine
sisehindamine
rahvusvahelised võrdlevuuringud
Alaprojekti üldisteks eesmärkideks oli: viia läbi 2 uuringut koolielu praegusest
sisehindamise korraldusest, õppiva organisatsiooni tunnustele vastamisest ja võimalustest selle ideestiku rakendamiseks (läbi sisehindamise) 36 projektis osalevas koolis; viia läbi uuringud olemasoleva sisehindamise valdkonna situatsiooni kaardistamiseks, metoodika ning koolituse tagasisidestamiseks ja uue süsteemi juurutamise kindlustamiseks.
2014-05-26T12:13:39Z
2014-05-26T12:13:39Z
2008
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40982
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/409212019-09-25T08:39:48Zcom_10062_40559col_10062_40560
Uuring „Waldorfkoolide hetkeseisust ja arenguvõimalustest“
Valgepea, Mati
Sügis, Meelis
koolid
waldorfpedagoogika
Eesti
hariduslikud erivajadused
waldorfliikumine
hindamine
koolijuhtimine
õppekavad
alternatiivpedagoogika
õpetamine
waldorfkoolid
Eesti waldorfkoolide hetkeseisu selgitamiseks ning nende koolide eripärade ja neile
eriomaste vajaduste edasiseks teadvustamiseks otsustas HTM tellida EVWLÜ-lt uurimustöö „Waldorfkoolide hetkeseisust ja arenguvõimalustest“. Uuringu peamiseks eesmärgiks on saada vajalikku abiteavet otsuste tegemisel, mis puudutavad alternatiivsete pedagoogiliste suundade positsiooni Eesti haridussüsteemis. Uuringu objektiks seati järgmised teemad: 1) waldorfkoolide staatus ja positsioon erinevates riikides; 2) Eesti waldorfkoolide hetkeseis ja positsioon haridussüsteemis; 3) võimalikud arengusuunad waldorfkoolidele.
2014-05-23T11:19:14Z
2014-05-23T11:19:14Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40921
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasateaedade Ühendus
oai:dspace.ut.ee:10062/406092019-09-25T08:27:15Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid: Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne
Mikk, Jaan
Kitsing, Maie
Must, Olev
Säälik, Ülle
Täht, Karin
PISA (haridusprogramm)
haridusuuringud
õpetamine
õpetamise metoodika
õpetaja-õpilase suhte
õpikeskkond
haridussüsteemid
võrdlevuuringud
hindamine
eesti
Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti kooli olukorda ja arenguid PISA 2009 andmete põhjal.
Eesti üldharidussüsteemi tugevuste ja probleemide leidmiseks võrreldakse Eesti PISA 2009 tulemusi teiste riikide tulemustega. Juba alates PISA esimestest uuringutest on teada, et riigi tasandil fikseeritavad kõrged õppimisega seotud hoiakulised näitajad (õppimisstrateegiad, õpihuvi- ja motivatsioon, õpilaste enesekohased hoiakud) on negatiivselt seotud õpilaste saavutustega. Eesti arengut analüüsitakse PISA 2009 üldtulemuste ning üksiktulemuste ja kõigi taustaandmete võrdlemisel PISA 2006 vastavate näitajatega. Kui taustanäitaja muutus on statistiliselt olulises seoses
PISA tulemuste muutusega, siis on see üks võimalik selgitus Eesti PISA tulemuste muutusele. Järeldused võimaldavad kindlamalt otsustada, milliste arengutega Eesti haridussüsteemis tuleb jätkata ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks, kooli küsimustiku vastuste analüüsimisel saab leida, millised õpetamise ja hindamise viisid, milline õppekava ja hariduspoliitika on tänapäeval perspektiivsed. Need teadmised võimaldavad paremini realiseerida EDUKO eesmärki kujundada tulevikkuvaatav õpetajahariduse süsteem.
2014-05-13T12:01:38Z
2014-05-13T12:01:38Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40609
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/408972019-09-25T08:34:50Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kokkuvõte küsitlusest riikliku õppekava koolis rakendumise kohta
Maanso, Viivi
Ormisson, Tõnis
õpitulemused
keeleõpe
hindamine
kooliastmed
õppekorraldus
õppetöö
üldharidus
kooliõppekava
õppekavad
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava rakendub tegelikkuses kooli õppe- ja
kasvatustegevuse alusdokumendi – kooliõppekava kaudu. Et viimase kvaliteet on
riiklikus õppekavas fikseeritud õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamise eeldusi,
pidas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakond vajalikuks
tutvuda lähemalt koolides tehtava õppekavatööga. Sel eesmärgil saatis REKK 2003. a
märtsi alguses 130sse juhuvaliku põhimõttel valitud üldhariduskooli küsitluslehed,
mille koostamisel lähtuti kehtivast riiklikust õppekavast.
Uurimuse eesmärgiks oli
1) ülevaatlikustada kooliõppekavade arendamise seis ja probleemistik,
2) üldistada koolides tehtava õppekavatöö kogemusi,
3) analüüsida ja hinnata kooliõppekavadele esitatavate nõuete täitmise võimalikkust;
4) anda uurimistulemuste põhjal nõu kooliõppekavade koostajatele-arendajatele ning
hindajatele.
2014-05-22T21:04:48Z
2014-05-22T21:04:48Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40897
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407582019-09-25T08:14:07Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kõrgkoolilõpetaja tööturul: majanduse ja tehnikaerialade vilistlaste hinnangud oma tööturuvõimalustele
Oras, Kaja
Siilak, Kristel
Unt, Marge
küsitlusuuringud
haridus
tööturule sisenemine
kõrgkoolid
töötamisvõimalused
tööhõive
vilistlased
tööturg
kõrgharidus
Käesoleva uuringu eesmärk on välja tuua kõrghariduse väärtus tööturul vilistlaste silmade läbi. On ootuspärane, et omandatud haridustase on tugevalt seotud tööturul saavutatava sotsiaalmajandusliku staatusega. Vähemalt indiviidi tasandil on haridusse investeerimine hea valik, suurendades valikuvõimalusi javähendades tööturult väljatõrjumise riski. Aga miks see nii on? Miks kõrgkoolis käimine ja lõpetamine annab paremad võimalused tööturul toimetulekuks? Kas kõrghariduse tormilise laienemise tingimustes on seosed hariduse ja tööturu vahel erialati erinevad? Uuringu eesmärgiks ei ole
kaardistada noorte tööturule siirdumise kiirust ega töö kvaliteeti, vaid KUIDAS toimub Eesti kõrgkoolide vilistlaste kogemuse põhjal koolist tööle siirdumine. Keskendume hariduse väärtusele enne tööturule sisenemist ja töötee alguses. Andmete kogumise meetodiks valisime rühmaintervjuu, mis võimaldab osalejatel väljendada põhjalikult oma suhtumisi ja arvamusi.
2014-05-20T09:03:10Z
2014-05-20T09:03:10Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40758
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/406882019-09-25T08:04:44Zcom_10062_40559col_10062_40560
Esimene Euroopa keeleoskusuuring ja kavandatavad uuendused võõrkeele riigieksamites
Tender, Tõnu
võõrkeelte õpe
rahvusvaheline
keeleõpe
Euroopa keeleõppe raamdokument
Euroopa Nõukogu
keeleoskus
Euroopa keeleõppe raamdokument on Euroopa Nõukogu mahuka ingliskeelse dokumendi ""Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching, assessment"" (Council of Europe 2001) tõlge, mis püüab kõikehõlmavalt kirjeldada keeleõppe valdkonda. Tänaseks on sellest kujunenud alusdokument nüüdiskeelte ainekavakujunduse ja õpivara loomise, õppimise, õpetamise ja keeleoskuse hindamise jaoks Euroopas ja mujalgi.
Euroopa keeleõppe raamdokument on ühine alus võõrkeele õppekavade ja nende juhendite, eksamimaterjali, õpikute jms koostamiseks üle Euroopa. Raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, mida keeleõppijad peavad omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada, et selles vallas tõhusalt tegutseda. See kirjeldus hõlmab ka vastava keele kultuuritausta. Raamdokumendis määratletakse muu hulgas keeleoskuse tasemed, mis lubavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel.
2014-05-15T13:00:00Z
2014-05-15T13:00:00Z
2012
info:eu-repo/semantics/conferenceObject
Presentation
http://hdl.handle.net/10062/40688
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
SURVEYLANG
oai:dspace.ut.ee:10062/406632019-09-25T07:57:22Zcom_10062_40559col_10062_40560
Ülevaade täiskasvanutele eesti keelt õpetavate vabahariduslike institutsioonide õpetuse kvaliteedist
Rannut, Mart
vabahariduslikud institutsioonid
küsitlusuuringud
eesti keele tasemeeksam
keeleoskus
keeleõpe
keeltekoolid
eesti keel
täiskasvanukoolitus
täiskasvanuharidus
elukestev õpe
Uurimuse eesmärk on saada ülevaade täiskasvanutele eesti keelt õpetavate vabahariduslike institutsioonide õpetuse kvaliteedist. Uuritakse, kas ja kuidas tehakse kindlaks õppija keeleoskuse tase enne kursuse algust. Kas ja kuidas mõõdetakse kursuste tõhusust, kes osalevad kursustel (vanus, sugu, amet, haridustase jm kriteeriumid), kes maksab kursuste eest (kas inimene ise, tööandja vm võimalused), kas ja kuidas mõõdetakse osalejate rahulolu, milliste standardite või süsteemide alusel keeled tasemetesse jaotatakse, kas ja kuivõrd õpetaja arvestab (ja selgitab välja) õppijate ootused ja keeleoskuse taseme grupis, kui suur on väljalangevus, kas on uuritud põhjusi, missugune on õpetajate kvalifikatsioon, kuidas leitakse õpetajad, missugune on õpetajate töökoormus. Kas ja mil viisil on korraldatud õpetajate täienduskoolitus? Kas õpetatakse õppijat oma keeleoskuse taset hindama (näiteks Europassi, keelemapi alusel)? Kui pikad on kursused? Kas lõppevad testiga, eksamiga? Missugune tunnistus väljastatakse õppurile õppe lõppedes? Kas on teada, kui suur osa õppijatest soovib sooritada tasemeeksamit? Kui suur osa kursuse lõpetanutest sooritab tasemeeksami, kas nad sooritavad selle õpitud tasemel? Kui suur on jätkuõppijate osakaal? Missuguseid õpetamismeetodeid kasutatakse? Kuidas on sõnastatud õpieesmärgid? Kui palju õppe mahust kulutatakse testide täitmisele? Missuguseid õppematerjale tasemeti kasutatakse? Kas on olemas kursuse õppekava?
2014-05-14T14:02:41Z
2014-05-14T14:02:41Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40663
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tallinna Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/406642019-09-25T07:57:39Zcom_10062_40559col_10062_40560
Vene õppekeelega koolide valmisolek eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks
Masso, Anu
Kello, Katrin
keelekasutus
võõrkeelte oskus
meedia
eestikeelne aineõpe
keeleoskus
üldharidus
küsitlusuuringud
gümnaasiumiõpe
lõimimine
„Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes”
Projekti raames 2009. aastal õpetajate ja 11. klasside õpilaste hulgas läbiviidud
standardiseeritud küsitluse analüüsi tulemused
Käesolev aruanne koosneb kolmest suuremast osast. Esimene osa annab ülevaate andmete kogumisel kasutatud meetoditest ning järelduste aluseks olevate valimite eripäradest. Järgnevad kaks analüüsi osa keskenduvad eraldi õpetajate ja õpilaste küsitluste tulemuste analüüsimisele järgmiste, osaliselt kattuvate teemavaldkondade lõikes: võõrkeelte oskus ja kasutamine, eestikeelses aineõpetuses kasutatud tööviisid, rahulolu eestikeelse aineõpetuse toimimisega, meetmed eestikeelse aineõpetuse toetamiseks, hoiakud hariduses toimunud muutuste suhtes, meedia jälgimine jm sotsiaalse sidususe allikad.
2014-05-14T14:07:55Z
2014-05-14T14:07:55Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40664
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407072019-09-25T08:08:25Zcom_10062_40559col_10062_40560
Ülevaade kutsehariduse- ja tööturualastest uuringutest Eestis 2009
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
haridusuuringud
tööhõive
kutseõpe
tööjõud
uuringud
2009
tööturg
kutseharidus
elukestev õpe
Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2009. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.
2014-05-16T07:03:44Z
2014-05-16T07:03:44Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40707
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407172019-09-25T08:10:18Zcom_10062_40559col_10062_40560
Riiklike õppekavade rakendumine kutseõppeasutustes
Tamm, Auni
koolist väljalangevus
praktika
õpetajakompetents
moodulõpe
õpetamine
kutseharidus
õppekavad
Vaatamaks tagasi ja saamaks ülevaadet õppekavaarendusprotsessist koolides, tekkinud ja lahendamist vajavatest probleemidest, viis OÜ Klaris Uuringud Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse tellimusel Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames läbi kvalitatiivuuringu.
Uuring viidi läbi juunis 2011. Uurimismeetodina kasutati fookusgrupiintervjuusid eri
piirkondade koolide esindajatega. Kokku osales uuringus 38 õppekavaarenduse võtmeisikut 36 kutseõppeasutusest, kes olid valmis jagama oma kogemusi ja seisukohti kooli õppekavade koostamise ja rakendamisega seotud tulemuste ja probleemide kohta.
2014-05-16T08:21:01Z
2014-05-16T08:21:01Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40717
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Klaris OÜ
oai:dspace.ut.ee:10062/406362019-09-25T07:51:56Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund - reklaamikeel
Bobõlski (Õunapuu), Reet
õigekiri
keelsus
keelekasutus
reklaamikeel
meedia
küsitlusuuringud
valdkonnaspetsiifilised keeled
reklaam
eesti keel
kirjakeel
Reklaami on defineeritud erinevates reklaamiteoreetilistes väljaannetes mitmeti, reklaamiseadus annab järgmise definitsiooni:
Reklaam on teave, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või koha edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil.
2014-05-14T08:10:24Z
2014-05-14T08:10:24Z
2002
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40636
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tallinna Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/407012019-09-25T08:07:44Zcom_10062_40559col_10062_40560
Pilootuuring kutseõppeasutuste I kursuse õpilaste eesti keele teadmistest ja oskustest
Maanso, Viivi
keeletase
hinnangud
testid
kutseõpe
eesti keel
keeleoskus
kutseharidus
Saamaks ülevaadet 2003. aasta sügisel eri valdkondade kutseõppeasutustesse õppima asunud noorte teadmistest ja oskustest, käivitas Haridus- ja Teadusministeerium pilootuuringu, mille läbiviijaks määrati Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Uuringu eesmärgid: põhikoolist kutseõppeasutusse õppima asunud õpilaste teadmiste taseme väljaselgitamine sisseastumisel.
Eesti keele taset mõõtev test korraldati koolides 18. septembril 2003. Diagnoostööks valis REKK sama aasta kevadel 9. klassi lõpul tehtud eesti keele eksamitöö, mis mõõtis õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandatust mitmekülgselt ning andis võimaluse võrrelda kutseõppeasutusse astunute keeletaset põhikooli lõpetajate keskmiste tulemustega. Töökorraldus ja hindamine oli ligilähedaselt samasugune kui kevadise lõpueksami aegu erinedes üksnes pisiasjades; näiteks oli kooli otsustada, millises õpperühmas ettenähtud valdkonnast töö korraldatakse, töö alguse kellaaeg jms.
2014-05-15T21:25:50Z
2014-05-15T21:25:50Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40701
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/554822019-09-25T09:43:10Zcom_10062_40559col_10062_40560
Hariduse rahulolu mõõtmine: kontseptsioon, mõõtevahendi kirjeldus ja küsimustikud
Lukk, Marika
Sammul, Marek
Tamm, Anni
Leijen, Äli
Adov, Liina
Aksen, Merli
Themas, Aivi
rahulolu
hariduse hindamine
Koostatud hariduse rahulolu mõõtmise pakett on mõeldud laiahaardeliseks Eesti haridussüsteemi rahulolu mõõtmiseks, hõlmates kõiki seotud osapooli (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, tööandjad) ja haridusastmeid (alusharidus, põhikool, gümnaasium, kõrg- ja kutseõppeasutused, täiskasvanuharidus).
Materjal koosneb kolmest uuringuaruandest: teoreetiline üldise kontseptsiooni ja vahendite kirjeldus, rahulolu mõõtevahendite rakendamise kirjeldus erinevates sihtrühmades ning rahulolu mõõtmise küsimustikud kõigi sihtrühmade jaoks.
2017-02-13T07:15:50Z
2017-02-13T07:15:50Z
2016
info:eu-repo/semantics/report
Technical Report
Manuscript
http://hdl.handle.net/10062/55482
est
info:eu-repo/semantics/openAccess
TÜ rakendusuuringute keskus RAKE
oai:dspace.ut.ee:10062/409252019-09-25T08:42:45Zcom_10062_40559col_10062_40560
Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis
Kõiv, Pille
Harro-Loit, Halliki
Strömpl, Judit
Luik, Piret
Ots, Aivar
Tago, Margit
Biin, Helen
Lamesoo, Katri
koolid
tervis
turvalisus
meedia
karjäär (teenistuskäik)
keskkond
säästev areng
infotehnoloogia
õpilased
testid
õpetajad
õpetamine
koolijuhtimine
õppekavad
Riikliku Õppekava läbivad teemad on kahtlemata kooli õppekava ja kool juhtimise seisukohalt üheks uuenduslikematest muutustest, mis on kestnud mitmeid aastaid ja nõudnud mahukaid kulutusi. Kui senised läbivaid teemasid käsitlevad uuringud on keskendunud ühe läbiva teema probleemidele, siis käesolevas uuringus võetakse vaatluse alla kõigi kohustuslike läbivate teemadega tehtav töö samas koolis sama kollektiivi poolt ehk uuritakse, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused „tõlkinud“ oma igapäevasesse praktikasse. Läbivate teemade rakendamist vaadeldakse koolides kahe tasandina: osana kooli tegevuse juhtimisest ning osana õpetaja tööst õpilastega.
2014-05-23T11:48:05Z
2014-05-23T11:48:05Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40925
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/451962019-09-25T09:23:36Zcom_10062_40559col_10062_40560
Õpetajate täiendõppe vajadused
Balti Uuringute Instituut
õpetajate täiendõpe
koolijuhid
kvalitatiivuuring
täiendõpe
õpetajad
koolitusvajadus
täiendkoolitus
Uuringu eesmärgiks oli saada tagasisidet üldhariduskoolides töötavate õpetajate täiendusõppe süsteemile, selgitada välja õpetajate täiendusõppe vajadus ning teha ettepanekud õpetajate täiendusõppe süsteemi arendamiseks. Tegemist on kaardistava uuringuga, mis võimaldab saada laiaulatusliku ülevaate õpetajate täiendusõppe vajadustest ning annab suunised täiendusõppe süsteemi arendamiseks ning asja-ja ajakohast teavet prioriteetsete koolitusvaldkondade määratlemisel ESF õpetajaprogrammi koostamisel.
Käesolev lõpuaruanne esitab tulemused ja järeldused uuringu erinevates etappides läbi
viidud tegevuste põhjal. Uuringu esimeses etapis koondati ülevaatlik informatsioon riiklike
strateegiate ja seni läbi viidud uuringute kohta ning peeti süvaintervjuud õpetajate
täiendusõppesüsteemi huvirühmadega. Uuringu teises etapis viidi läbi üle-Eestiline
õpetajate ja koolijuhtide küsitlus ning kuus fookusgrupi intervjuud koolijuhtide ja õpetajatega
Tallinnas, Tartus ja Narvas. Uuringu viimases etapis viidi läbi ka aruteluseminar, kus
tutvustati uuringu esialgseid tulemusi, arutati koos osalejatega läbi peamised järeldused ning
formuleeriti soovitused. Ülevaade uuringu metoodikast on esitatud lisas.
2015-01-28T13:52:29Z
2015-01-28T13:52:29Z
2015
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/45196
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/408162019-09-25T08:23:20Zcom_10062_40559col_10062_40560
Riikliku programmi „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006−2010)“ sihtevalveerimine
SA Archimedes
teadus- ja arendustegevus
infotehnoloogia
hindamine
rahvuskultuur
keeleteadus
keeletehnoloogia
eesti keel
teadus
Riikliku programmi “Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006–2010)” (edaspidi RP EKKTT) peaeesmärgiks oli eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises keskkonnas. Keeletehnoloogia on infotehnoloogiat ja keeleteadust ühendav interdistsiplinaarne valdkond, mis tegeleb vahendite (meetodite, algoritmide, programmide) väljatöötamisega nii kirjutatud kui ka suulise keele arvutitöötluseks. Kuna eesti keele kõnelejate arv on liiga väike selleks, et keeletehnoloogiat arendavatel firmadel tekiks huvi eesti keelele sobivate vahendite väljatöötamise vastu, on keeletehnoloogia arendamiseks paratamatult vaja riigi toetust.
2014-05-21T11:56:46Z
2014-05-21T11:56:46Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40816
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
SA Archimedes
oai:dspace.ut.ee:10062/407572019-09-25T08:13:59Zcom_10062_40559col_10062_40560
Epoabi – e-Portfoolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppes
Pata, Kai
Tammmets, Kairit
hindamine
portfooliod
e-portfoolio
epoabi
iseseisev õpe
õppekavad
üliõpilased
õpiväljundid
e-kursused
kõrgharidus
e-õpe
Käesolev uuringutaotlus tuleneb vajadusest selgitada välja õppija pädevuste saavutamise võimalusi ja hindamist eportfoolio abil väljundipõhiselt osalise või täieliku e-õppega ainekursustel. Uuring seab eesmärgiks arendusuuringu strateegiale tuginedes selgitada välja hetkeolukord Eestis eportfooliote kasutamisel õpiväljundite saavutamisel ja hindamisel, saadud tulemuste põhjal töötada välja kõrghariduse konteksti sobiv eportfoolioga erinevat tüüpi õpiväljundite saavutamise dokumenteerimise ja hindamise mudel ning luua vastav elektroonne e-kursuste tugisüsteemi ePoAbi prototüüp. Viimane sisaldaks empiiriliselt valideeritud eportfoolio-põhiste õpitegevuste ja hindamismeetodite soovituslikke tüüplahendusi erinevat tüüpi õpiväljundite jaoks ning ühtlasi toetaks õppejõude õpitegevuste planeerimisel. Uuringu eesmärk toetab järgmisi Primus programmi eesmärke: õppejõudude õpetamisoskuse arendamine ja toetamine, õppe ja juhendmaterjalide koostamine, eõppe süsteemi edasiarendamine täiendkoolitamisel, õpetamispraktikate kaardistamine, kvaliteetse väljundipõhise õppe arendamine.
2014-05-20T08:57:25Z
2014-05-20T08:57:25Z
2013
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40757
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tallinna Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/409462019-09-25T08:48:54Zcom_10062_40559col_10062_40560
Pärnu maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks
Annus, Tiina
Laanoja, Priit
Vaher, Kristel
haridusvõimalused
koolid
valikud
õpetajad
koolistmed
õpilased
õpiränne
Pärnumaa
koolivõrk
Järgnevalt antakse ülevaade Pärnu maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.
2014-05-26T07:39:27Z
2014-05-26T07:39:27Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40946
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407542019-09-25T08:13:52Zcom_10062_40559col_10062_40560
Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis
Metslang, Helena
Šmõreitšik, Anastassia
võõrkeel
õppimine
toimetulek
õppimine
keeleoskus
kõrgharidus
üliõpilased
eesti keel
venekeelsed
eesti keel kui teine keel
Uuringuprojekti „Erialakeeleõppe arendamisvajadused (2011-2012)“ uuringuaruanne.
Uuringuprojekti „Erialakeeleõppe arendamisvajadused (2011-2012)“ raames valmis uuring „Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“, mille eesmärgiks on kirjeldada õppekeelest erineva emakeelega tudengkonna toimetulekut eestikeelsete ülikooliõpingutega ja nende hinnangut neile pakutavale keeletoele.
Uuringutulemused, mis toetuvad pea 900 Eesti tudengi ning 200 õppejõu vastustele, näitasid, et enamik muukeelseid tudengeid tuleb eestikeelsete õpingutega rahuldavalt või hästi toime. Muukeelsete tudengite peamisteks probleemideks peetakse ebapiisavat eneseväljenduse oskust ja loengutest arusaamist.
2014-05-20T08:38:07Z
2014-05-20T08:38:07Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40754
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tallinna Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/406592019-09-25T07:56:26Zcom_10062_40559col_10062_40560
Õpitulemuste saavutamine võõrkeeltes: 2009. aastal läbiviidud õpetajate arvamusuuring riiklike õppekavade kooliastme õpitulemuste saavutatuse välja selgitamiseks
Kanne, Piret
saksa keel
prantsuse keel
vene keel
inglise keel
üldharidus
keeleoskus
õppekavad
õpitulemused
võõrkeelte õpe
võõrkeeled
keeleõpe
eesti keel kui teine keel
Arvamusuuringu eesmärk oli saada õpetajatelt tagasisidet saavutatavate heade õpitulemuste kohta, mille põhjal hinnata õppekavas püstitatud õpieesmärkide ea- ja jõukohasust ning millele toetudes panna õppekavas kirja kooliastmete täpsustatud õpitulemused neljas võõrkeeles.
Arvamusuuringust saadud tagasiside alusel moodustati andmebaas, mis võimaldas küsitluse andmeid töödelda, tuua välja erinevaid statistilisi näitajaid (nt keskmised, minimaalsed, maksimaalsed ja levinuimad väärtused), grupeerida lähteandmeid erinevate tunnuste alusel.
2014-05-14T13:21:07Z
2014-05-14T13:21:07Z
2009
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40659
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407082019-09-25T08:08:32Zcom_10062_40559col_10062_40560
Ülevaade kutsehariduse- ja tööturualastest uuringutest Eestis 2010. aastal
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
haridusuuringud
tööhõive
kutseõpe
tööjõud
uuringud
2010
tööturg
kutseharidus
elukestev õpe
Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2010. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.
2014-05-16T07:06:42Z
2014-05-16T07:06:42Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40708
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/410342019-09-25T09:04:20Zcom_10062_40559col_10062_40560
Hüppasin ellu tundmatus kohas: Kümme lugu Euroopa vabatahtlikust teenistusest
Kängsepp, Liis
vabatahtlik tegevus
vabatahtlikud
Euroopa
kogumik
vabatahtlik teenistus
noored
Euroopa vabatahtliku teenistuse 10. aastapäevale pühendatud raamatu „Hüppasin ellu tundmatus kohas“ kirjutas kümne EVS vabatahtliku loo põhjal kokku Liis Kängsepp.
Raamatu peaegelased tegid Euroopa vabatahtlikku teenistust Hispaanias, Kreekas, Belgias, Hollandis, Makedoonias, Ukrainas, Türgis, Nepaalis ja Mehhikos. Raamatust saab lugeda, kuidas neil tuli elada pool aastat telgis, õppida ära prantsusekeelne viipekeel, pesta mudilasi külmaveevoolikuga poolavalikus hoovis ja palju muud põnevat.
2014-05-28T20:00:38Z
2014-05-28T20:00:38Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/41034
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407992019-09-25T08:17:12Zcom_10062_40559col_10062_40560
Second Information Technology in Education Study: SITES 2006 Technical Report
Carstens, Ralph
Pelgrum, Willem J.
learning environment
lifelong learning
curricula
school managing
international studies
teaching
ICT
information technology
õppekavad
koolijuhtimine
SITES
rahvusvahelised võrdlusuuringud
elukestev õpe
õpitulemused
õpikeskkond
õpetamine
IKT
infotehnoloogia
SITES 2006 examined how teachers and students used ICT and the extent to which certain pedagogical practices considered to be conducive to the development of ""21st century"" skills were present in comparison to traditionally important ones. These 21st century skills were defined in terms of students' abilities to engage in lifelong learning (collaborative and self-directed inquiry) and their connectedness (ability to collaborate with and learn from peers and experts). In addition, analyses were conducted to identify conditions at the system, school, and teacher level that were associated with different pedagogical practices and different ways of using ICT for teaching and learning.
The study used questionnaires to collect information from school principals, technology coordinators, and mathematics and science teachers; a national context questionnaire gathered policy information on education and ICT use. For 15 countries that participated in SITES Module 1, SITES 2006 also provided an opportunity to examine changes in pedagogy and ICT use since 1998. The main data collection took place in 2006. In 18 countries, the data were collected online.
2014-05-21T08:04:41Z
2014-05-21T08:04:41Z
2007
info:eu-repo/semantics/report
Technical Report
http://hdl.handle.net/10062/40799
en
info:eu-repo/semantics/openAccess
The International Association for the Evaluation of Educational Achievement (IEA)
oai:dspace.ut.ee:10062/408372019-09-25T08:26:33Zcom_10062_40559col_10062_40560
Sisehindamise alane uuring
Kink, Toomas
Seepter, Kristina
Aas, Marju
haridus
õpetajakoolitus
koolijuhtimine
õpetajad
haridusuuringud
välishindamine
hindamismeetodid
sisehindamine
Alaprojekti üldisteks eesmärkideks oli: viia läbi 2 uuringut koolielu praegusest sisehindamise korraldusest, õppiva organisatsiooni tunnustele vastamisest ja võimalustest selle ideestiku rakendamiseks (läbi sisehindamise) 36 projektis osalevas koolis; viia läbi uuringud olemasoleva sisehindamise valdkonna situatsiooni kaardistamiseks, metoodika ning koolituse tagasisidestamiseks ja uue süsteemi juurutamise kindlustamiseks.
Uuringu tulemused annavad võimaluse Eesti haridussüsteemi teadmistepõhiselt arendada.
2014-05-22T06:45:48Z
2014-05-22T06:45:48Z
2008
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40837
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/451212019-09-25T09:22:34Zcom_10062_40559col_10062_40560
Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides
Klaas-Lang, Birute
Praakli, Kristiina
Peedisson, Anni
Lašmanova, Alla
õppekorraldus
eesti keel
õppetöö
riigikeel
vene õppekeel
keeleõpe
keel
Käesolev uuring „Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides” võtab vaatluse alla eesti keele õppe seisukohast edukamate ja vähem edukate vene õppekeelega koolide juhtkonna ja õpetajate ning 9. klasside õpilaste hoiakud eesti keele kui riigikeele õppe suhtes.
Detailse vaatluse all on kaheksa vene õppekeelega põhikooli, kus tehti nii kooli juhtkonna ja
õpetajate kui ka 9. klasside õpilastega kokku 16 rühmaintervjuud.
Lisaks sellele analüüsiti 20 vene õppekeelega põhikooli (sh eespool nimetatud koolide)
veebilehte kui kooli avalikkusele suunatud kuvandit, pöörates tähelepanu ka koolide
arengukavadele, põhikirjadele jt dokumentidele ja hõlmates sel moel hoiakute ja suhtumiste uuringusse veel ühe dimensiooni – kooli (ametlikud) hoiakud ja väärtused. Enesekuvandi seisukohast oli tähelepanu all, kuidas kool ennast avalikkusele esitleb, veebilehtede põhikeel(ed) ning teabe ja dokumentatsiooni edastamine nendes keeltes, eesti keele kui õppeaine paiknemine õppeainete hierarhias, riigikeele, lõimitud aine- ja keeleõppe (LAKõppe) ning huvitegevuse jms nähtavus veebilehel.
2015-01-19T13:01:01Z
2015-01-19T13:01:01Z
2014
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/45121
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/442292019-09-25T09:17:38Zcom_10062_40559col_10062_40560
Oskused ja elukestev õpe: Kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida? PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 2
Saar, Ellu
Unt, Marge
Lindemann, Kristina
Reiska, Epp
Tamm, Auni
probleemilahendusoskus
matemaatiline kirjaoskus
funktsionaalne lugemisoskus
rahvusvahelised uuringud
täiskasvanute oskused
õppesse tagasitoomine
elukestev õpe
täiskasvanuharidus
PIAAC
Arusaam õppimisest kui noorte kohustusest ja privileegist ei vasta tänapäeva kiiresti muutuva maailma nõudmistele. Euroopa Liit on aktiivselt asunud edendama täiskasvanute õppimist ja seadnud oluliseks prioriteediks suurendada elukestvas õppes osalemist. Selle taga on arusaam, et täiskasvanute õppes osalemine on kasulik nii sotsiaalses kui ka majanduslikus plaanis nii osalejatele endile kui ka ühiskonnale laiemalt, kuna see tõstab nii tootlikkust kui ka hõivet tööturul. Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) pakub võrreldes varasemate andmebaasidega mitu täiendavat võimalust. Kuna uuring mõõtis lisaks haridustasemele ka kolme liiki oskusi (funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist
kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas kesk konnas), siis on võimalik uurida, kuivõrd mõjutavad elukestvas õppes osalemist oskused ja haridus eraldiseisvalt. Et PIAACi küsimustikus oli ka mahukas osa, mis mõõtis erinevate oskuste kasutamist tööl, annab see lisaks võimaluse analüüsida, kuivõrd mõjutavad elukestvas õppes osalemist nn pakkumise poole karakteristikud, st inimeste oskused ja haridustase, ning kuivõrd olulised on nn nõudlust iseloomustavad näitajad (eelkõige töö oskustemahukus).
2014-11-12T09:46:55Z
2014-11-12T09:46:55Z
2014
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/44229
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/408992019-09-25T08:34:56Zcom_10062_40559col_10062_40560
6-7 aastaste laste koolivalmiduse pilootuuringu 1. osa tulemuste analüüs
Jürimäe, Maria
hindamine
lapse areng
õppekavad
õpilased
õppekavad
lasteaiad
1. klass
alusharidus
üldharidus
koolivalmidus
Pilootuuringu eesmärk on
1) 6 -7aastaste laste koolivalmiduse selgitamine;
2) koolivalmiduse hindamiseks lasteaia- ja klassiõpetajate jaoks sobiliku metoodika väljatöötamine;
3) laste sujuva ülemineku toetamine lasteaiast kooli;
4) alushariduse raamõppekava ning põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendamine;
5) klassi õpilaste arengu jälgimine ja selle toetamine ning esimese õppeaasta lõpuks õpilaste arengu hindamine.
2014-05-23T06:55:02Z
2014-05-23T06:55:02Z
2004
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40899
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407452019-09-25T08:13:24Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti kõrghariduse strateegilise juhtimisega seotud eesmärkide, mõõdikute ning andmeallikate kaardistus
Kroos, Karmo
strateegiad
mõõdikud
hariduspoliitika
arengukavad
haridusuuringud
kaardistamine
kõrgharidus
Tulemuste analüütiline ülevaade; PRIMUS projekt „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses“ (RIHU09)
Konkreetne ülevaade püüab otseselt panustada mainitud kahest üldisest RIHU09 eesmärgist esimese saavutamisse. Kõrgharidusega seotud kehtivate strateegiadokumentide ja nendes väljatoodud eesmärkide ja mõõdikute kaardistamiseks rakendatakse meta-uuringu loogikat, mis järgib sisukorras toodud struktuuri ja teise alapeatüki all detailsemalt lahtikirjutatud metoodikat. Süsteemse ülevaate abil näidatakse, et Eestis juhitakse kõrgharidust riiklikult muljetavaldavalt arvuka strateegiadokumentide kogumi ning neis välja toodud eesmärkide, meetmete ning tegevuste kaudu. Nimelt kehtib Eestis kuus strateegilist dokumenti, mis on seotud vaid kõrghariduse riikliku suunamisega ning üheksa arengukava ning muud dokumenti, kus lisaks kolmanda astme haridusele pööratakse tähelepanu eelkõige muudele küsimustele. Kokku võib nendes strateegiadokumentides loendada 27 erinevat põhi- ja 50 alaeesmärki, 44 meedet ning 345 tegevust, millest mõõdikutega on varustatud umbes pooled. Üllatavaks saab niivõrd arvuka strateegia koguarvu ning eesmärkide puhul pidada seda, et põhieesmärkide osas ei leidunud sihte, mida oleks saanud selliste traditsioonilaste kõrgharidusteemade all liigitada nagu „Õppejõud ja teadalased“, „Üliõpilased (sh doktorandid)“, „Õppevahendid“, „Infrastruktuur“ või „Rahastamine“. Alljärgnevalt selgitatakse kaardistuse koostamise metoodilisi aluseid ning ülevaadet ning selle tulemusi.
2014-05-20T07:11:16Z
2014-05-20T07:11:16Z
2009
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40745
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/576472019-09-25T07:44:12Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring
kõrgharidus
vilistlased
kõrgkoolid
rahulolu
Uuring annab ülevaate 2015. aastal Eesti kõrgkoolide lõpetanute õpingute-aegsest ja lõpetamisejärgsetest tegevustest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega. Uuring viidi läbi veebiküsitluse vormis, millele vastasid nii Eesti päritolu kui siin välisüliõpilastena õppinud tudengid (viimaste lõpetamisaastad 2013-2015). Lisaks viidi läbi intervjuud välisüliõpilastega, saamaks neilt täpsemat tagasisidet välisüliõpilaste õpingutega rahulolu osas.
Uuringust selgus, et üldiselt on Eesti kõrgkoolide vilistlaste rahulolu omandatud haridusega kõrge, eriti eriala valiku ja tööturul toimetulekuga samas kui vähem ollakse rahul praktikavõimaluste ning õppetöö korraldusega. Seda kinnitasid nii Eesti päritolu kui välistudengid. Ka iseloomustab Eesi kõrgkoolides õppijaid aktiivsus tööturul - võrreldes varasemate aastatega on kasvanud nende vilistlaste osakaal, kes õpingute ajal töötavad. Pärast õpinguid on kõrge tööturul hõivatute osakaal (84% vastanutest), seejuures 3/4 lõpetanutest töötab oma erialale lähedasel töökohal. Peaaegu pooled vilistlased jätkavad edasiõppimist või kavatsevad seda lähitulevikus teha.
2017-08-28T09:12:46Z
2017-08-28T09:12:46Z
2017
info:eu-repo/semantics/report
http://hdl.handle.net/10062/57647
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
info:eu-repo/semantics/openAccess
Ernst & Young
oai:dspace.ut.ee:10062/407792019-09-25T08:31:35Zcom_10062_40559col_10062_40560
Inimkapitali jaotumine ja loomine Eesti kõrgharidussüsteemis
Must, Olev
üliõpilaskandidaadid
valikud
üldharidus
haridusuuringud
uuringud
inimkapital
kõrgharidus
Uurimuse teostatavuse analüüs.
Inimkapitali all mõeldakse käesolevas töös inimeste teadmiste ja oskuste potentsiaali efektiivseks toimimiseks ühiskonnas, sh töösuhete sfääris.
Inimkapitali loomisel etendab olulist osa haridussüsteem. Kõrgharidussüsteem võtab endale üle noored, kelle teadmised ja oskused on kujundatud erinevais keskharidust andvais haridusinstitutsioonides, põhiliselt gümnaasiumis. Keskhariduse saanud inimeste teadmiste ja oskuste koondnäitajaiks on nende poolt sooritatud gümnaasiumi riigieksamite tulemused. Süsteemne ülevaade sellest, kuidas ja mis asjaoludel erineva üldharidusliku kvaliteediga noored sisenevad kõrgharidust andvaisse õppeasutustesse, praegu Eestis puudubki. Selle ülevaate andmiseks vajalike uurimustööde kavandamine ongi käesoleva töö esimene peaülesanne.
Teiseks, kõrghariduse üheks peafunktsiooniks on keskhariduse saanud noorte teadmiste ja oskuste oluline tõstmine, seega ka inimkapitali tõhustamine. Seda, kuivõrd hästi ja tulemuslikult on kõrgharidus tõstnud inimese suutlikkust ja ühiskonda integreerumisvõimet, näitab formaalsest aspektist vastavate õppekavade läbinud inimeste hulk, sisulisest aspektist aga see, mis saab neist noortest pärast kõrgkooli - jätkavad nad õpinguid kõrgemal tasemel, leiavad nad endale sobiva töö ja rakenduse tööturul? Sellele küsimusele vastuse otsimiseks vastavate uurimustööde kavandamine on käesoleva projekti teine ülesanne.
2014-05-20T12:33:42Z
2014-05-20T12:33:42Z
2004
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40779
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/408172019-09-25T08:23:46Zcom_10062_40559col_10062_40560
Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine
Jürgenson, Anne
Pihor, Katrin
Rell, Mari
Kirss, Laura
hariduspoliitika
teadus
projektiaruanded
teadus- ja arendustegevus
e-raamatud
hindamine
arengustrateegiad
fondid (rahandus)
kõrghariduspoliitika
kõrgharidus
eesti
Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele. Hindamisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs – esmalt analüüsiti valdkonna struktuurifondide strateegilist planeerimist ja juhtimist, teises etapis vaadeldi meetmete rakendamist, kasutades seejuures ka detailsema vaate saamiseks juhtumianalüüse. Analüüsitulemuste valideerimiseks viidi seejärel läbi ekspertpaneel – seminar, millesse kaasati osalisi nii valdkonna poliitikakujundajate kui ka ekspertide seast.
2014-05-21T12:06:22Z
2014-05-21T12:06:22Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40817
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/409102019-09-25T08:37:28Zcom_10062_40559col_10062_40560
Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides
Saul, Hillar
Sepp, Viire
Päiviste, Monika
haridusuuringud
isiksuseomadused
õpikeskkond
koolipedagoogika
lapse areng
võimed
intelligentsus
andekus
õpilased
andekad õpilased
andekad lapsed
Käesoleva, Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel TÜ Teaduskoolis läbi viidud uurimuse põhieesmärk oli kaardistada olukord töös andekate õpilastega Eesti üldhariduskoolides.
Püüti välja selgitada, kuivõrd peetakse Eesti üldhariduskoolides andekust hariduslikuks erivajaduseks, kas, kuidas ja kui palju pööratakse tähelepanu andekate vajadustele ja nende diferentseeritud õpetamisele. Teine suurem eesmärk oli välja selgitada peamised kitsaskohad töös andekate õpilastega, et tulemuste kriitilise analüüsi põhjal leida võimalusi ja ettepanekuid olukorra parandamiseks.
2014-05-23T08:57:10Z
2014-05-23T08:57:10Z
2007
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40910
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/407042019-09-25T08:08:01Zcom_10062_40559col_10062_40560
Ülevaade kutsehariduse- ja tööturualastest uuringutest Eestis 2007. aastal
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
haridusuuringud
tööhõive
kutseõpe
tööjõud
uuringud
2007
tööturg
kutseharidus
elukestev õpe
Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2007. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.
2014-05-15T21:45:08Z
2014-05-15T21:45:08Z
2008
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40704
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/408722019-09-25T09:11:11Zcom_10062_40559col_10062_40560
ESF programmide “Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” ja “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” tagasisideküsitlus
Saar Poll OÜ
küsitlusuuringud
koolituskeskused
õpimotivatsioon
kutseharidus
koolitused
elukestev õpe
täiskasvanuharidus
täiskasvanukoolitus
vabaharidus
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2012. aasta veebruaris-märtsis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Vabaharidusliidu tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli koguda tagasisidet Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmidest „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ ning „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ rahastatud kursuste kohta. Tegemist on jätku-uuringuga, mille eelneva uuringulaine küsitlustöö teostas Saar Poll 2011. aasta suvel.
Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab tulemuste kokkuvõtte. Lisaks tänavustele küsitlustulemustele on välja toodud ka võrdlus 2011. aasta tulemustega. Aruande lisadena esitatakse küsitluse eestikeelne ankeet, loetelu avatud küsimustele antud vastustest ning andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.
2014-05-22T12:01:37Z
2014-05-22T12:01:37Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40872
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Saar Poll OÜ
oai:dspace.ut.ee:10062/554232019-09-25T09:40:08Zcom_10062_40559col_10062_40560
Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes
Villenthal, Anneli
Kaunismaa, Imbi
Veemaa, Jaanus
Talur, Piret
Žuravljova, Maria
Varblane, Uku
noorsootöö
huviharidus
huviharidus
Uuringu eesmärk oli välja selgitada huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused ning nende mitmekesisus ja kättesaadavus kohalikes omavalitsustes, kaardistada noorte osalus huvihariduses ja huvitegevuses ning koostada ülevaade noorsootöötajatest. Selleks koguti andmeid olemasolevatest registritest (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA register, spordiregister, ETAGi kogutud üldhariduskoolide huvitegevuse andmed, EHIS, Eesti äriregister). Lisaks viidi läbi kaks veebiküsitlust: KOVi töötajate ning noorsootöötajate seas. Küsitluse tulemusel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ca 40% eesti noortest vanuses 7-26, kõige enam tegelevad noored nii registriandmete kui küsitlustulemuste põhjal spordi ning muusikaga ning kõige vähem matemaatika ja mõttemängudega ning tehnikaga. Kogutud andmete põhjal on Eestis ligi 3500 huviharidust ja huvitegevust pakkuvat asutust ning hinnanguliselt on kõigis Eesti koolides olemas mingisugused huvitegevuse võimalused, kõige enam spordi valdkonnas. Üldiselt on aga huviharidus koondunud pigem suurema populatsiooniga omavalitsustesse ning väiksemates maapiirkondades ei pruugi olla kvalifitseeritud juhendajaid ja võimalusi huvihariduse pakkumiseks.
2017-02-06T12:19:40Z
2017-02-06T12:19:40Z
2016
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Manuscript
http://hdl.handle.net/10062/55423
info:eu-repo/semantics/openAccess
TÜ rakendusuuringute keskus RAKE
oai:dspace.ut.ee:10062/409902019-09-25T08:56:43Zcom_10062_40559col_10062_40560
Järelevalve tagasiside uuring
Sinekuur OÜ
küsitlusuuringud
õppeasutused
välishindamine
hinnangud
järelvalve
koolijuhid
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada:
1) koolijuhtide hinnangud järelevalve erinevatele aspektidele;
2) välishindajate poolt kasutatud meetodid koolide hindamisel;
3) valdkonnad, milles välishindajad end täiendada võiksid;
4) järelevalve läbiviimise positiivsed ja negatiivsed asjaolud koolijuhtide silme
läbi.
2014-05-26T12:45:59Z
2014-05-26T12:45:59Z
2004
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40990
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Sinekuur OÜ
oai:dspace.ut.ee:10062/409202019-09-25T08:39:29Zcom_10062_40559col_10062_40560
Õpetajad, tegevused, ajakulu
Vöörmann, Rein
Helemäe, Jelena
ajakulu
kvalifikatsioon
õpetmaine
õpetajakoolitus
pedagoogid
töökoormus
ajakasutus
õpetajad
Uuringu kokkuvõte ajakulust õppetundide läbiviimisele lisanduvate ülesannete täitmiseks.
Õpetajatöö seisukohalt omab tähtsust välja selgitada õpetajate tegelik nädalakoormus
ning selle sisemine jagunemine, st kui palju aega mingite tegevuste peale kulub. Vastuse
leidmine neile küsimustele ei ole tähtis ainult õpetajatöö täiustamise ja kitsaskohtade
lahendamise seisukohalt, vaid avaldab mõju ka õppetöö kvaliteedile. Õpetaja „lahustumine” paljudes pisiasjades võib tähendada, et ta ei suuda koondada jõude peamisele – anda õpilasele edasi vajalikke teadmisi, juhendada ja suunata teda õpilase ja kogu ühiskonna arenguks vajalike väärtuste omaksvõtmisele.
Järgnev kokkuvõte läheneb õpetajate ajakasutusele tööülesannete täitmisel mitmest aspektist: esiteks antakse üldine ülevaade õpetajate ajakasutusest (kahe nädala keskmine ajakulu kõigile tegevustele kokku), teiseks ajakulust valitud gruppides, lähtudes õpetaja kvalifikatsioonist ja kooli asukohast, kolmandaks, tegevuste kaupa. Ülevaate lõpetab kokkuvõte.
2014-05-23T11:13:42Z
2014-05-23T11:13:42Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40920
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Haridustöötajate Liit
oai:dspace.ut.ee:10062/406322019-09-25T07:51:04Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund - pangandus
Raadik, Maire
ametikeel
keeletugi
keelehoid
keelsus
valdkonnaspetsiifilised keeled
panganduskeel
keelekeskkond
keelekasutus
pangandus
kirjakeel
eesti keel
Eeltöö eesti kirjakeele arendamise strateegiale
Panganduskeele uuring aastatel 2001–2002 on osa eesti kirjakeele kasutusalade ja nende seisundi uuringust, mis on eeltööks 2003. aastal valmivale eesti kirjakeele arendamise strateegiale. Siinse uuringuga on seotud 2002. aastal Tartu ülikoolis valminud magistritöö „Eesti panganduse oskuskeele areng 1990. aastatel”.
2014-05-14T07:30:01Z
2014-05-14T07:30:01Z
2002
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40632
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Keele Instituut
oai:dspace.ut.ee:10062/409742019-09-25T08:53:01Zcom_10062_40559col_10062_40560
Koolieelsed lasteasutused 2009/2010 õppeaastal EHIS-e andmetel (10.11.2009 seis)
Selliov, Rena
õpetajad
hariduslikud erivajadused
õpetajad
lapse areng
lasteasutused
lasteaiad
alusharidus
Käesolevas analüüsis antakse kõigepealt ülevaade koolieelsete lasteasutuste 2009/2010 õppeaasta
üldisest statistikast ning seejärel käsitletakse lasteasutuste lastega ja asutusega seotud tegevusnäitajaid, nende osas pööratakse suurem tähelepanu hariduslike erivajadustega arvestamisele. Pedagoogidega seotud tegevusnäitajaid käsitletakse koolieelsete lasteasutuste pedagoogide analüüsis.
2014-05-26T11:18:40Z
2014-05-26T11:18:40Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40974
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/406782019-09-25T07:59:06Zcom_10062_40559col_10062_40560
Hilise keelekümbluse mõju
Sau-Ek, Kristiina
Loogma, Krista
Vainu, Vaike
keeleoskus
hinnangud
õpitulemused
keeleline assimileerumine
lõimimine
mitmekultuuriline haridus
keeleõpe
üldharidus
keelekümblus
Käesolevas uuringus keskendutakse hilisele keelekümblusele. Varasemad uuringud on küll käsitlenud HKK mõju õpilaste õpitulemustele, samuti lapsevanemate ja õpilaste hoiakuid ning rahulolu programmi suhtes, aga seda on tehtud programmi varajases etapis (aastatel 2003–2005). Varasema seire raames on olnud kasutusel ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud spetsiaalsed testid, hindamaks keelekümblusklasside õpilaste õpitulemusi ja võrdlemaks neid kontrollklasside (eesti ja vene tavaklassid) õpilaste erinevate ainete õpitulemustega. Lisaks on viidud läbi rahulolu- ning keelekasutust käsitlevaid küsitlusi vanemate 7. klassi õpilaste, lapsevanemate ja keelekümblusklasside õpetajate seas (vt Asser jt 2005).
2014-05-15T10:28:24Z
2014-05-15T10:28:24Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40678
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tallinna Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/410362019-09-25T09:04:56Zcom_10062_40559col_10062_40560
Noortelaagrite programmide uuringu aruanne
Kõiv, Kersti
noorteuuringud
aruanded
lastelaagrid
rahulolu
laagrid
küsitlusuuringud
noortelaagrid
noored
Küsitlus viidi läbi laste, lastevanemate, laagri- ja programmijuhtide ning kasvatajate hulgas. Ankeedid, mille alusel küsitlus toimus olid nii eesti- kui venekeelsed.
Eesmärk oli laste käest teada saada kuivõrd on nad rahul laagrivahetuse programmidega, mida võiks teisiti teha jms. Lastevanematelt küsiti, kuivõrd on piisav laagriprogramme puudutav eelinfo; millised on valdkonnad, mis vajaksid programmide puhul enam lahti seletamist, tutvustamist jne. Küsitleti ka laagrijuhatajaid, programmijuhte ja kasvatajaid, et selgitada välja millised probleemid esinevad laagris seoses programmidega, mida meeldib lastele kõige rohkem teha, millal ostetakse tuusikuid kõige enam jne.
2014-05-28T20:14:53Z
2014-05-28T20:14:53Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/41036
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Haridus- ja Teadusministeerium
oai:dspace.ut.ee:10062/406972019-09-25T08:07:06Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes
Faktum OÜ
eesti keel
õpetajakoolitus
õpetamine
eesti keel kui teine keel
keeleõpe
venekeelsed
eestikeelne aineõpe
kutseõpe
Uuringu eesmärgiks on tuvastada venekeelsete õpperühmadega kutseõppeasutustes järgnev: 1) õpilaste ja nende õpetajate, samuti administratsiooni eesti keele oskus; 2) olukord praeguse eesti keele ja eestikeelse ainete õppega - eesmärgid, kasutatavad meetodid, eestikeelse õppe laiendamise võimalused; 3) huvi ja võimalused eestikeelse õppe osas; 4) õpetajate vajadused täiendkoolituseks; 5) hinnangud õppetööle ja raamatukogude varustatusele.
2014-05-15T20:53:27Z
2014-05-15T20:53:27Z
2004
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40697
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/409542019-09-25T08:49:50Zcom_10062_40559col_10062_40560
Uuring 1.1 Intellektuaalomandi (IO) süsteem ja IO roll väikeriigi T&A&I süsteemis, võrdlev situatsiooni kaardistamine ja eeluuring
Mets, Tõnis
Kelli, Aleksei
Mets, Ave
Tiimann, Tiit
innovatsioon
intellektuaalne kapital
indikaatorid
patentimine
autoriõigused
arendustegevus
omand
intellektuaalne omand
teadus
Käesoleva raporti eesmärgiks on väikeriigi jätkusuutlikule teadus-arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) süsteemile vastava intellektuaalse omandi (IO) seireindikaatorite süsteemi kujundamine ja väljatöötamine ning empiiriliste andmete kogumine.
Uuringus lähtutakse huvirühmades seireprogrammi alguseks välja kujunenud probleemipüstitusest ja autorite varasemate uuringute tulemustest. Probleemistik sisaldas küsimusi madalast patenteerimisaktiivsusest Eestis, ülikoolide rolli IO loomises ja rakenduses erinevates valdkondades, IO teadlikkust teadusasutustes ja ettevõtetes, samuti õiguslikust raamistikust ja arengutakistustest erinevates valdkondades. Autoriõigusega seotud probleemistik kaeti raportiga detsembrist 2012.
2014-05-26T08:17:19Z
2014-05-26T08:17:19Z
2014
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40954
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/410572019-09-25T09:08:42Zcom_10062_40559col_10062_40560
Poliitikaülevaade 4/2012 - Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa taustalt
Trumm, Avo
noorte tööhõive
noorsootöö
Euroopa Liit
kaasatus
noorsoopoliitika
sotsiaalne sidusus
sotsiaalne kaasatus
noored
Käesolev poliitikaülevaade keskendub noorte sotsiaalsele kaasatusele EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kontekstis.
Käesolevas poliitikaülevaates vaatleme olemasolevaid statistilisi andmeid arvestades 18-24 aastaseid noori, taustanäitajatena on toodud riikide keskmised vastavad näitajad; lisainformatsioonina ka andmed kuni 18-aastaste laste olukorra kohta.
Ülevaate esimeses pooles määratletakse EL sotsiaalse kaasatuse kontseptsioonis kasutatavad põhimõisted (sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, vaesus, sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne kapital jne) ning antakse ülevaade olulisematest poliitikadokumentidest, mis moodustavad vajaliku õiguslik-poliitilise tausta noorte sotsiaalse olukorra paremaks mõistmiseks.
Poliitikaülevaate teises osas võrreldakse olulisemate poliitikaindikaatorite abil Eesti noorte olukorda Euroopa eakaaslastega. Ülevaate tulemuste põhjal tuuakse esile Eesti senised peamised saavutused ning samuti valdkonnad, milles on meil vaja veel uusi lahendusi välja töötada või olemasolevaid täiendada ja arendada.
2014-05-29T11:58:47Z
2014-05-29T11:58:47Z
2012
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/41057
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Noorsootöö Keskus
oai:dspace.ut.ee:10062/410662019-09-25T09:09:46Zcom_10062_40559col_10062_40560
Alaealiste komisjonid Eestis 2012. aastal - statistiline ülevaade EHIS-e andmete põhjal
Eesti Noorsootöö Keskus
õigusrikkumised
noored
alaealiste kuritegevus
mõjutustegevus
2012
alaealiste komisjonid
alaealised
statistika
Käesolev ülevaade põhineb Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetel ning alaealiste komisjonide tööd korraldaval Alaealiste mõjutusvahendite seadusel.
Antud ülevaate esimene osa seletab lahti alaealiste komisjonide töökorralduse Eestis ning annab ülevaate nende arvust ja tegevusest 2012 aastal. Kirjeldatakse nende moodustamist, rahastamist ja aruandluse põhimõtteid ning komisjonide ja arutelude arvu komisjoni tüübi ja maakonna lõikes. Seletatakse ka arutelude korraldamist, sellega seotud toiminguid ning erinevate osapoolt õigusi ja kohustusi.
Teises osas kirjeldatakse 2012 aastal alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili soo, emakeele ja vanuse lõikes. Tuuakse välja suunatute jaotus maakonniti ning nende osatähtsus vastava maakonna noortest. Selgitatakse, millistel juhtudel arutab alaealise asja kindlasti alaealiste komisjon ning millistel tingimusel otsustatakse, kuidas menetleda süüvõimeliste ehk 14-aastaste ja vanemate juhtumeid. Samal ajal on välja toodud vastavate isikute jaotus vanuse lõikes ning maakondade lõikes vanuseline jaotus, sooline jaotus ja jaotus lapse emakeele järgi.
Ülevaate kolmandas osas kajastatakse 2012 aastal alaealiste suhtes alaealiste komisjonis algatatud asjade põhjuseid ning nende jagunemist alaealise soo, emakeele, vanusgrupi ning asja arutanud komisjoni maakonna lõikes.
2014-05-29T13:01:56Z
2014-05-29T13:01:56Z
2013
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/41066
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Noorsootöö Keskus
oai:dspace.ut.ee:10062/407832019-09-25T08:32:04Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kõrgkoolilõpetaja kohanemine töömaailmaga
Must, Olev
hinnangud
kõrgharidus
tööhõive
tööturg
küsitlusuuringud
Käesoleva analüüsi eesmärgiks on pilootuuringu korras selgitada, kuidas äsja kõrgkooli lõpetanud isikud kohanevad töömaailmaga: mis mõjutab nende töökohavalikut, kuidas lõpetajad tajuvad õpitu ja töönõuete seost, kuidas ollakse rahul toimunud valikute ning kõrgkoolijärgse sotsiaalse positsiooniga tervikuna, millistest väärtustest lähtutakse tööalastes otsustustes.
2014-05-20T13:00:53Z
2014-05-20T13:00:53Z
2006
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40783
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/408712019-09-25T09:02:30Zcom_10062_40559col_10062_40560
ESF programmide “Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” ja “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” tagasisideküsitlus
Saar Poll OÜ
küsitlusuuringud
koolituskeskused
õpimotivatsioon
kutseharidus
koolitused
elukestev õpe
täiskasvanuharidus
täiskasvanukoolitus
vabaharidus
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2011. aasta suvel Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Vabaharidusliidu tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli koguda tagasisidet Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmidest „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ ning „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ rahastatud kursuste kohta.
Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab tulemuste kokkuvõtte. Aruande lisadena esitatakse küsitluse eestikeelne ankeet, loetelu avatud küsimustele antud vastustest ning andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.
2014-05-22T11:55:22Z
2014-05-22T11:55:22Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40871
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Saar Poll OÜ
oai:dspace.ut.ee:10062/409232019-09-25T08:40:35Zcom_10062_40559col_10062_40560
Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa
Luisk, Ülle
keelekümblus
artiklikogumikud
kõlbluskasvatus
väärtuskasvatus
innovatsioonid
haridustehnoloogia
infotehnoloogia
meediaõpetus
kultuuriline identiteet
aredustegevus
õppekavad
üldhariduskoolid
Käesolev artiklikogumik on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele, koolide partnerorganisatsioonide esindajatele ning kõigile teistele, kes tegelevad läbivate teemade õpetamisega või nende õpetamise kavandamisega koolis. Koolides on läbivate teemade rakendamist praktiseeritud tänaseks pea neliteist aastat. Sellele õppe- ja kasvatustöö osale taaskord keskenduma ja kogumikku avaldama ajendasid sisseviidud muudatused riiklikus põhikooli õppekavas. Uuendatud õppekava täpsustas juba praegu koolides käsitletavaid läbivaid teemasid ja nende rakendamise põhimõtteid.
2014-05-23T11:31:15Z
2014-05-23T11:31:15Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40923
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tartu Ülikool
oai:dspace.ut.ee:10062/406792019-09-25T07:59:14Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti keel väärtushinnangute valguses
Möller, Gerda
keelekasutus
väärtushinnangud
hoiakud
keeleteadlikkus
keeleoskus
küsitlusuuringud
intervjuud
eesti keel
Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida hoiakuid eesti keele suhtes ja keeleteadlikkust erinevates väärtusrühmades. Uuring vastab järgmistele küsimustele: 1) millistes väärtusrühmades on keeleteadlikkus kõrgem, millistes madalam; 2) millistele väärtushinnangutele peaks tuginema eesti keele mainet tõstev kommunikatsioon.
2014-05-15T10:35:24Z
2014-05-15T10:35:24Z
2011
info:eu-repo/semantics/conferenceObject
Presentation
http://hdl.handle.net/10062/40679
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
TNS Emor
TnsEMOR
oai:dspace.ut.ee:10062/406222019-09-25T09:10:35Zcom_10062_40559col_10062_40560
IKT vahendite kasutusaktiivsus Eesti üldhariduskoolides
Prei, Enely
üldharidus
õppetöö
küsitlusuuringud
võrdlusuuringud
vene keel
eesti keel
õppekeeled
arvutipõhine õpe
infotehnoloogia
Käesoleva analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, mil määral kasutatakse eesti
üldhariduskoolides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendeid,
eelkõige Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt finantseeritud vahendeid.
2014-05-13T13:44:53Z
2014-05-13T13:44:53Z
2013
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40622
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Tiigrihüpe SA
oai:dspace.ut.ee:10062/409062019-09-25T08:36:27Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kehalise kasvatuse õpetamise võimalikkusest Eesti koolides
Anonymous
pedagoogid
kehaline kasvatus
ainekavad
õpetajad
noored
lapsed
õpilased
spordirajatised
koolid
sport
füüsiline aktiivsus
Käesoleva töö eesmärgiks on kaardistada kehalise kasvatuse kui aineõpetuse olukord Eesti koolides ning saadud tulemuste põhjal määratleda aineõpetuse tugevused ja kitsaskohad ning hinnata kehalise kasvatuse korralduse olulisi aspekte riigis tervikuna.
Töö ülesanneteks oleksid:
1) Koguda informatsiooni aineõpetuse läbiviijate, õppekorralduse ja tingimuste kohta;
2) Selgitada välja aineõpetuse tugevamad ja nõrgemad aspektid;
3) Esitada ettepanekud aineõpetuse korraldamiseks.
2014-05-23T07:57:37Z
2014-05-23T07:57:37Z
2004
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40906
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit MTÜ
oai:dspace.ut.ee:10062/410542019-09-25T09:08:15Zcom_10062_40559col_10062_40560
Stardiplats noortele: kuidas oma kogemused maksma panna?
Visnapuu, Uku
Reedik, Epp
nõustamine
karjäär (teenistuskäik)
enesesteostus
noored
noorsootöö
noorte tööpuudus
tööhõive
kogemusõpe
mitteformaalne haridus
noorsootöötajad
Käsiraamat noorsootöötajale noore mitteformaalsete õpikogemuste märkamiseks.
See käsiraamat ongi mõeldud ennekõike noorsootöötajatele, õpetajatele ja karjäärinõustajatele,
kes saavad oma tööga mõjutada noori märkama, mõtestama ja hindama oma erinevaid, ka noorsootöö kaudu omandatud õpi- ja töökogemusi, ning uusi kogemusi juurde hankima. Noor, kes oskab oma tegevust analüüsida, suudab teha häid karjääriotsuseid ja on oma valikutes enesekindlam ning ühiskonna- ja tööelus võimekam.
Käsiraamat aitab saada ülevaadet noore õppimisest noorsootöös osalemise kaudu, avades
selle mitmekesisust kogemusliku õppe vaatenurgast. Käsiraamatu abil soovime juhtida
tähelepanu noorsootöö kaudu saadud kogemuste väärtusele noorte läbilöögivõime arengus
ning näidata, kuidas noorsootöö kaudu saadud kogemusi nähtavaks muuta nii noortele endile
kui ka teistele inimestele nende ümber. Mida enam noor ise teadvustab oma kogemuste
tähtsust, seda enam tunnustavad neid kogemusi ka teised – tööandjad, õppeasutused, perekond
ja lähedased.
Käsiraamatus leidub mitmeid käsitlusi ja töövõtteid, mis aitavad toetada noort, et ta suudaks
oma tegevust ja saadud kogemusi analüüsida ja näha, mida ta neist õppinud on ja
kuidas end, näiteks tööturul, nähtavaks teha. Näitame, kuidas veenda noori olema aktiivne ja
kaasa lööma huvitegevuses, panustama noorte osalusse, samuti jagame praktilisi soovitusi
ja nõuandeid igapäevatööks noortega. Muu hulgas leidub siin rohkelt värvikaid väljaütlemisi
ja näiteid elust enesest.
2014-05-29T11:38:49Z
2014-05-29T11:38:49Z
2011
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/41054
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Noorsootöö Keskus
oai:dspace.ut.ee:10062/406382019-09-25T07:52:29Zcom_10062_40559col_10062_40560
Eesti oskuskeelekorralduse seisund
Erelt, Tiiu
Tavast, Arvi
keelekasutus
teaduskeel
terminoloogia
kirjakeel
keelekorraldus
eesti keel
sõnastikud
oskussõnastikud
Uuring Haridusministeeriumi tellimusel
Eesti oskuskeelekorralduse seisundi uuringu eesmärk on anda ülevaade eesti oskuskeele senisest praktilisest korraldamisest, selle teoreetilistest käsitlustest, valminud oskussõnastikest ja edasistest tööplaanidest. Lisaks on uuringu tulemused kasutatavad teatmematerjalina, kust leiab terminiinfo allikad erialade kaupa.
2014-05-14T08:33:34Z
2014-05-14T08:33:34Z
2003
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40638
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
Eesti Terminoloogia Ühing
oai:dspace.ut.ee:10062/407142019-09-25T08:09:35Zcom_10062_40559col_10062_40560
Kutse andmisega seotud tegevuste kaardistamine
Järva, Janne
kutseõpe
küsitlusuuringud
kutse andmine
kompetents
kutseeksam
Töö eesmärk on välja selgitada kutse andmise tänane praktika, st missugused toimingud on võetud kasutusele kutse andmise edukaks läbiviimiseks ning kuivõrd on neid rakendatud erinevate kutse andjate poolt.
Vastava uuringu tulemused aitavad muuta kutse andmist ühtlasemaks, kuna kätkevad endas teavet taotleja kompetentsuse hindamisviiside, välja töötatud dokumentide jm uuringus sisalduva info kohta, mis võib osutuda kutse andjale toetavaks täiendmaterjaliks oma edasises tegevuses. Lisaks pakub uuring võimalust võrrelda erinevate kutse andjate kogemusi sellel maastikul.
2014-05-16T07:45:26Z
2014-05-16T07:45:26Z
2010
info:eu-repo/semantics/workingPaper
Working Paper
http://hdl.handle.net/10062/40714
et
info:eu-repo/semantics/openAccess
rdf///com_10062_40559/100