Suure uurimisobjektide hulga korral, olgu siis sotsiaalsetes uuringutes, kus objektideks on inimesed või sündmused või etnograafilised objektid muuseumides, pole uurimisega alati võimalik haarata kogu uuritavate hulka. Vajalik oleks uuritavat kogumit vähendada, kuid nii, et populatsioonist võetud väiksema hulga uurimisel saadud andmed oleksid üldistatavad populatsioonile. Tulemuste usaldatavus kindlustatakse representatiivse, s.o. populatsiooni esindava valimi moodustamisega. Kui moodustatakse mitterepresentatiivne valim, toob see kaasa selle, et kogu populatsiooni kohta üldistatakse tulemused, mis ei pruugi seal üldiselt kehtida. Sellise tagajärje vältimiseks on välja töötatud valimi koostamise reeglid, mille järgimine kindlustab valimi representatiivsuse ja tulemuste valiidsuse, s.o. usaldatavuse.

Representatiivse valimi saavutamiseks peaks olema täidetud mõned nõuded:

1. Populatsiooni igal liikmel peab olema võrdne võimalus sattuda valimisse.
2. Populatsiooni struktuuri kõik osad peavad kajastuma valimis.
3. Valimi piisav suurus.

Liikmete võrdse võimaluse valimisse sattumiseks kindlustab juhuvalim (Sturgis 2006:115; Black 1999; Tiit ja Möls 1997; Kõverjalg 1994), mis saadakse indiviidide lihtsa juhusliku valiku teel populatsioonist. Juhuslik valimine ei tähenda suvalist valimist. Juhuslikku valikut ohjab metoodiline nõue - populatsiooni igal liikmel peab olema võrdne võimalus sattuda valimisse. Juhuslikkuse kindlustamiseks kasutatakse mitmesuguseid võimalusi, nagu loosimine, juhuslike arvude genereerimine arvutil jne.

Teine nõue kindlustab selle, et populatsiooni omadused oleksid valimiga esindatud. Näiteks õpilaste õpiedukuse uurimisel peavad representatiivsesse valimisse kuuluma nii võimekad kui ka vähevõimekad õpilased.

Piisavalt suure mahuga valim ja selle õige valik kindlustavad selle, et valimi uurimisel saadakse peaaegu samad tulemused, kui oleks uuritud kogu populatsiooni.