„ V Q>y(o - 0 9 T 1 S / -V Ufro TARTU ÜLIKOOL Patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut Ado Truupõld PATOLOOGILISE ANATOOMIA PRAKTIKUM II Tartu 1996 Kaane kujundanud Lemmi Koni i l U Raam atu ko g u ] N KUSTUTATUD © Ado Truupõld, 1996 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, EE2400 Tartu Tellimus nr. 291. S I S U K O R D Haiguste patomorfoloogia .............................. 5 1. Makropreparaadid ....................................................... 5 2. Mikropreparaadid ........................................................ 26 3. Elektronogrammid ja joonised ..................................... 53 4. Harjutusülesanded ....................................................... 59 4.1. Nimetada defineeritud mõisted ............................. 59 4.2. Diagnoosida kirjeldatud haigused ja protsessid .... 90 4.3. Lahendada situatsioonülesanded.......................... 110 Harjutusülesannete vastused ...................................... 135 5. Kordamisküsimused ....................................................168 H A I G U S T E P A T O M O R F O L O O G I A 1. M A K R O P R E P A R A A D I D Praktikumis tutvuvad üliõpilased iseseisvalt makroprepa- raatidega, mille diagnoosid ja kirjeldused on toodud allpool. Vaja on leida kõik patomorfoloogilised muutused, millele kirjeldustes on juhitud tähelepanu. Töövihikusse tuleb kirjutada iga preparaadi diagnoos ning joonistada skemaatiliselt täheldatud leid vajalike seletuste ja viidetega. 1.1. Makropreparaat nr. 203. Atherosclerosis aortae incipiens. Aordi algav ateroskleroos (noorukil). Preparaat on töödeldud sarlakpunasega, mis värvib lipiidid oranžpunaseks. Aordi sisekestal on näha mõõdukal arvul 1-2-mil- limeetrilise läbimõõduga oranžpunaseid lipiidlaike ja mõnemilli- meetrilise pikkusega lipiidjutte. Värvimata preparaadis on lipiid- laigud ja -jutid kollakat värvust. 1.2. Makropreparaat nr. 202. Atherosclerosis aortae. Aordi ateroskleroos (täiskasvanul). Lahtilõigatud aort on pööratud sisekestaga väljapoole ja värvi­ tud sarlakpunasega. Selles preparaadis on lipiide rohkelt, lipiidlai- gud on laatunud ja seetõttu aordi sisekest pea kogu ulatuses vär­ vunud oranžpunaseks. Kohati, eriti interkostaalarterite väljumis- kohtade ümbruses on intima paksenenud, esilevõlvunud ja valk- jashalli värvust. Nimetatud 0,5-1-sentimeetrilise läbimõõduga 5 paksendid kujutavad endast fibroosseid naaste. Järelikult on are­ nenud aterosklerootilised muutused kaugemale aordiseina niisu­ gustes piirkondades (arterite väljumiskohad), kus hemodünaamili- sed tingimused lipoproteiidide ladestumiseks intimasse on sood­ saimad. 1.3. Makropreparaat nr. 205. Atherosclerosis aortae. Ruptura intimae aortae. Aordi ateroskleroos. Aordi sisekesta ruptuur. Aordi sisepind on ebatasane rohkete fibroossete naastude tõt­ tu. Osa naaste on haavandunud. Haavandite põhjas on näha pu- derjat, s.t. ateromatoosset massi. Ühe haavandi kohal on intima rebenenud ja toimunud verejooks aordiseina kestade vahele (vt. sond). Intima all olevad verehüübed on sinakashalli värvust. Sel­ list patoloogilist muutust nimetatakse lõhustavaks aneurüsmiks (aneurvsma dissecans). 1.4. Makropreparaat nr. 214. Atherosclerosis aortae. Thrombosis aortae abdominalis. Aordi ateroskleroos. Kõhuaordi tromboos. Aordi sisekest on deformeerunud fibroossete, ateromatoosse- te ja haavandunud naastude tõttu. Aordi distaalse osa sisepinnale kinnituvad rohked pruunikashallid trombimassid, mis ummistavad valendiku (obtureeriv tromb). Kliinilised haigustunnused avalduvad nüüd Leriche’i sündroomi näol. 1.5. Makropreparaat nr. 36. Infarctus ischaemici mvocardii. Müokardi isheemilised infarktid. Südame vasaku vatsakese seinalt on eemaldatud epikard ja pindmine kiht müokardist. Lõikepinnal on nüüd näha kaks ebakor­ 6 rapärase kujuga nekroosikollet: ülemine 5 x 3,5 cm ja alumine 2 x 2 cm. Nimetatud kolded on ühetaoliselt helkjaskollast värvust ja nende siksakiline serv ümbritsetud kitsa punase vööndiga (ishee- milised infarktid hemorraagilise äärisega). Tegemist on seega müokardiinfarkti nekroosijärguga. 1.6. Makropreparaat nr. 31. Ruptura ventriculi sinistri cordis. Haemooericardium. Südame vasaku vatsakese ruptuur. Hemoperikard. Müokardiinfarkti tüsistusena on tekkinud südame tipuosas va­ saku vatsakese seina rebend, mille kaudu on veri väljunud süda­ mest perikardiöõnde. Vaja on pöörata tähelepanu tumepruunidele verehüüvetele nii südameõõntes kui perikardi lestmete vahel. Te­ gemist on südame tamponaadiga, mis põhjustas haige äkksurma. 1.7. Makropreparaat nr. 40. Cardiosclerosis macrofocalis post infarctum. Infarktijärgne suurekoldeline kardioskleroos. Südame vasaku vatsakese seinas on näha ebakorrapärase kujuga ala mõõtmetega 1,5 x 3,5 cm, mis sisaldab valkjat tihket kude - armkude. Normaalne südamelihas on helepruuni värvust. Arm ulatub kuni endokardini, mis viitab sellele, et ta on tekkinud subendokardiaalse müokardiinfarkti lõppena. 1.8. Makropreparaat nr. 41. Aneurysma chronicum ventriculi sinistri cordis. Südame vasaku vatsakese krooniline aneurüsm. Infarktijärgse armi kohal on südame vasaku vatsakese sein tugevasti õhenenud ja välja sopistunud 3,5 x 4,0 cm suurusel alal. See väljasopistis on krooniline südameaneurüsm. Aneurüsmi armkoest koosnev sein on sedavõrd õhuke, et vastu valgust vaat­ lemisel kumendub ta läbi. 7 1.9. Makropreparaat nr. 33. Aneurysma chronicum parietis posterioris ventriculi sinistri cordis (status post infarctum mvocardii). Rup- tura aneurvsmatis. inde haemooericardium. Südame vasaku vatsakese tagaseina krocniiine aneu- rüsm (müokardi infarktijärgne seisund). Aneurüsmi ruptuur, sellest hemoperikard. Tuleb pöörata tähelepanu õhenenud südameseina külgmisele väljasopistisele ja selle rebendile. 1.10. Makropreparaat nr. 530. Nephrosclerosis arteriolosclerotica. Arteriolosklerootiline nefroskleroos (esmane korts- neer). Neer on tugevasti väiksem normaalsest, tema kihnualune pind on sõmerjas. Lõikepinnal on näha, et kooreosa paksuseks on paar-kolm mm (normis 7-8 mm). Neerukoes on näha paar peetus- tsüsti, mis on tekkinud neerutorukeste kinnisurumisest vohanud ja kootunud kiudsidekoega. Tegemist on tüüpilise patomorfoloogilise leiuga hüpertooniatõve neeruvormi puhul. * 1.11. Makropreparaat nr. 27. Endocarditis verrucosa acuta valvae mitralis. Mitraalklapi äge tüükaline endokardiit. Mitraalklapi mõlema klapihõlma sulgejoonel paiknevad pruu- nikashallid, paari-kolme mm kõrgused tüükataolised trombimas- sid. Tegemist on tromboendokardiidi vormiga, mis on iseloomulik ennekõike reumatismile. 8 1.12. Makropreparaat nr. 201. Endocarditis fibroplastica valvae mitralis et chordalis. Mitraalklapi ja kõõluskeelikute fibroplastiline endo- kardiit. Sidekoe vohamise ja kootumise tagajärjel on mitraalklapi hõl­ mad kokku kasvanud, paksenenud ja lühenenud. Samuti on kok­ ku kasvanud, jämenenud ja lühenenud kõõluskeelikud. Tegemist on nüüd klapiaparaadi orgaanilise kahjustusega, mis on omanda­ tud südamerikke morfoloogiliseks aluseks. Fibroplastiline endo- kardiit esineb reumatismi puhul. 1.13. Makropreparaat nr. 175. Endocarditis verrucosa acuta valvae aortae. Aordiklapi äge tüükaline endokardiit. Aordiklapi ühe klapiku sulgejoonel asetseb üksik tüükataoline kollakashall tromb. 1.14. Makropreparaat nr. 1236. Endocarditis verrucosa acuta valvae aortae. Aordiklapi äge tüükaline endokardiit. Erinevalt eelmisest preparaadist, kus on näha ainult üksik tüü­ gas, on selles preparaadis aordiklapi kõikide klapikute sulgejoonel reastikku roosakashalle tüükataolisi trombe. Esineb selline endo­ kardiit peamiselt reumatismi, aga ka intoksikatsioonide (vähktõbi, ureemia jm.) puhul. 1.15. Makropreparaat nr. 166. Endocarditis ulcerosa polvposa valvae aortae. Perfo­ ra te valvulae. Aordiklapi haavandilis-polüpoosne endokardiit. Klapiku perforatsioon. Antud juhul on tegemist aordiklapi veniva septilise endokardii- diga, mis on tekkinud eelneva reumaatilise kahjustuse alusel. Kla- 2 9 pikud on reumaatilise endokardiidi tagajärjel skleroseerunud ja deformeerunud. Hiljem septilise protsessi lisandumise tõttu on su­ genenud klapikutes destruktiivsed muutused haavandite näol. Haavandunud pindadele kinnituvad kohevad polüpoossed trombi- massid. Nimetatud orgaaniliste muutuste alusel järjest süvenes aordiklapi puudulikkus, mille hüvitamiseks kujunes välja vasaku vatsakese ekstsentriline hüpertroofia (vatsakese seina paksene­ mine koos õõne dilatatsiooniga). Lõpuks on tüsistunud septiline endokardiit klapiku mulgustumisega, mis põhjustas ägeda süda­ mepuudulikkuse ja letaalse lõppe. 1.16. Makropreparaat nr. 6. Pericarditis fibhnosa acuta (cor villosum). Äge fibrinoosne perikardiit (hatussüda). Südamepreparaadil on avatud perikardiõõs. Nii perikardi vist- seraalne leste (epikard) kui ka parietaalne leste on tuhmid ja kae­ tud ebatasase pruunika massiga. See mass on fibrinoosne eksu- daat - ebakile e. pseudomembraan serooskelmel. Kuna katu eba­ tasane pind meenutab hatte, siis räägitakse hatussüdamest. Selli­ ne perikardiidi vorm on iseloomulik infektsioos-allergilistele hai­ gustele (reumatism), kuid esineb ka intoksikatsioonide (ureemia) puhul. 1.17. Makropreparaat nr. 3. Concretio totalis pericardii. Perikardi totaalne kokkukasve. Fibrinoosse perikardiidi lõppena eksudaadi organisatsiooni ta­ gajärjel on perikardi vistseraalne ja parietaalne leste omavahel kogu ulatuses kokku kasvanud. Perikardiõõs on nüüd umbunud, s.o. perikardiõõne obliteratsioon. Südant ümbritseb mõne mm paksune valkjas tihke fibroosne kude. Viimane pigistab (konstrin- geerib) südant, mistõttu sugeneb krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus. 10 1.18. Makropreparaat nr. 145. Pneumonia crouoosa in stadio hepatisationis ariseae. Krupoosne pneumoonia halli maksnemuse järgus. Makropreparaat kujutab endast vasaku kopsu 1-1,5 cm pak­ sust lõiku. Hästi on täheldatav piir kopsu üla- ja alasagara vahel. Ülasagara lõikepind on ühtlaselt tumehall (normaalne kude), ala- sagar aga helehall (krupoosne põletik halli maksnemuse järgus). Selline värvus on tingitud fibriini ja leukotsüüte sisaldavast eksu- daadist alveoolide valendikus. Kopsulõigu välisserval on näha pleuralestmele kinnituv halkjas fibrinoosne katt (fibrinoosne pleu­ riit). 1.19. Makropreparaat nr. 1267. Pneumonia lobaris abscedens dextra. Parempoolne abstsedeeruv lobaarne pneumoonia. Preparaat on valmistatud paremast kopsust. Lõikepinnal on sedastatavad, nii nagu eelmises preparaadiski, olulised erinevu­ sed kopsusagarate vahel. Kopsu alasagar on punakaspruun (nor­ maalne kude), üla- ja kesksagar aga valkjashall (krupoosne põle­ tik halli maksnemuse järgus). Ülasagaras on tekkinud lobaarse põletiku baasil ulatuslikud destruktiivsed muutused ebakorrapära­ se kujuga tühikute näol. Tegemist on lobaarse pneumoonia intra- pulmonaalse tüsistusega - abstsedeerumisega. Nii normaalses kui põletikust tabatud kopsukoes leidub 2-3 mm suuri mustjaid koldeid. Need kolded sisaldavad eksogeenset pigmenti (süsitol- mustus). Preparaadi tagaküljel on näha sidekoeliselt paksenenud pleural fibrinoosset eksudaati, mis viitab ka ägeda pleuriidi ole­ masolule. 2* 11 1.20. Makropreparaat nr. 157. Bronchopneumonia. Bronhopneumoonia. Makropreparaat koosneb kahest kopsutükist. Mõlema kopsu- osa punakaspruunil lõikepinnal on näha rohkeid heledamaid kol- deid läbimõõduga üks kuni mitu mm. Kollete selline värvus on põhjustatud eksudaadi kogunemisest alveoolides. Pleural põleti­ kulised muutused puuduvad. Tegemist on koldelise e. bronho- pneumooniaga. 1.21. Makropreparaat nr. 230. Emphysema bullosum. Bulloosne emfüseem. Purgist vaagnale asetatud preparaadil on näha, et kopsu- servad on ümardunud ja koosnevad õhkusisaldavatest õõntest - bulladest e. põienditest. Kohati on põiendid isegi mitu cm suured. Vastavad kopsuosad on nüüd poolläbipaistvad. Bulloosne emfü­ seem on vesikulaarse kopsuemfüseemi vorm, mis iseloomustub kopsukoe ulatusliku hävinguga eriti elundi perifeersetes osades. 1.22. Makropreparaat nr. 1065. Carcinoma pulmonis. Kopsuvähk. Vasaku kopsu lõikepinnal on näha valkjashall kasvajaline moodustis läbimõõduga 8 cm. Kasvaja on lähtunud vasakust bronhist ja ummistanud täiesti bronhiharude valendiku. Seega on tegemist tsentraalse e. hiilusvähiga. Suur osa kopsust on nüüd õhutühi (atelektaas). Kasvajalise vohandi koosseisu kuuluvad üht­ se konglomeraadina ka bronhiaalsed lümfisõlmed, mille lõikepin­ nal on näha mustja pigmendi kõrval valkjashalli kasvajakude (lümfogeensed metastaasid, aga ilmselt ka kasvajaline infiltratsi- oon der continuitatem). 12 1.23. Makropreparaat nr. 420. Gastritis chronica. Krooniline gastriit. Purgist vaagnale tõstetud preparaadil on näha, et maolimas- kest on paksenenud ja sõmerjas, kurrud paksenenud ja rigiidsed. Tegemist on kroonilise gastriidi hüpertroofilise vormiga. 1.24. Makropreparaat nr. 424. Ulcus ventriculi chronicum. Krooniline maohaavand. Vaagnale tõstetud preparaat kujutab endast osa maost haa- vandilise defektiga. Defekt on ovaalse kujuga (ulcus ovale). 1,2 x 2,4 cm suur. Haavandi põhjaks on lihaskest. Üks haavandi serva­ dest on alt uuristunud (järelikult kardiapoolne), vastasserv aga lauge (püloorusepoolne). Maolimaskest haavandi ümber on sa­ masuguste muutustega kui eelmiseski preparaadis: paksenenud, sõmerjas, rigiidsete kurdudega. Seega on ka antud juhul tegemist kroonilise hüpertroofilise gastriidiga. 1.25. Makropreparaat nr. 452. Ulcera duodeni. Perforatio ulceris. Kaksteistsõrmiku haavandid. Haavandi perforatsioon. Lahtilõigatud kaksteistsõrmiku bulbaarse osa sisepinnal on kolm haavandilist defekti mõõtmetega 1,5 x 0,8 cm, 1,0 x 1,0 cm ja 0,8 x 0,7 cm. Kahe suurema haavandi põhjaks on lihaskest, väikseim haavanditest on aga mulgustunud. Seega on kaksteist­ sõrmiku haavandtõbi tüsistunud haavandi perforatsiooniga. 13 1.26. Makropreparaat nr. 429. Ulcus ventriculi penetrans. Penetreeriv maohaavand. Makropreparaat kujutab endast elundite kompleksi, millesse kuuluvad magu ja maks. Maos on hiigelsuur krooniline haavand mõõtmetega 10 x 4,5 cm. Preparaadi ülemises osas on haavand koopataoliselt süvenenud maksa (penetratsioon). 1.27. Makropreparaat nr. 451. Cicatrices post ulcera ventriculi (curvatura minor). Maohaavandite armid (väike kurvatuur). Lahtilõigatud mao väiksel kõverikul on näha valkja armkoe li­ neaarseid sissetõmbeid ning nende suunas konvergeeruvaid maokurde. Limaskest on mao väiksel kõverikul õhenenud ja sile- nenud (atroofilised muutused). 1.28. Makropreparaat nr. 445. Carcinoma exulcerans ventriculi. Haemorrhaaia e car- cinomate. Haavanduv maovähk. Verejooks kartsinoomist. Makropreparaat koosneb mao proksimaalsest ja söögitoru dis- taalsest osast. Maolävise piirkonnas on 6 x 6 cm suurune sõlmjas kasvaja, mille keskosa on haavandunud. Haavandilise defekti põhjas on näha mustjashalle veremasse. Tegemist on haavandu- va maovähiga (histoloogiliselt adenokartsinoom), mis on tüsistu- nud ka verejooksuga. 14 1.29. Makropreparaat nr. 446. Carcinoma medulläre ventriculi. Ajujas maovähk. Lahtilõigatud mao limaskestast ulatuvad kõrgemale massiiv­ sed kasvajalised vohandid, mis keskosas on nekrotiseerunud ja haavandunud. Kasvajaliste vohandite lõikepinnal (preparaadi kiilgmistes osades) on näha, et maosein on destrueeritud ja asen­ dunud kasvajalise koega, mida on rohkelt vohanud ka väljaspool maoseina. Tegemist on madalal diferentseerumisastmel oleva kasvajaga - ajuja maovähiga. 1.30. Makropreparaat nr. 431. Carcinoma fibrosum (scirrhus) ventriculi. Fibroosne maovähk (skirr). Magu on mõõtmetelt tugevasti vähenenud, seinad aga kogu ulatuses paksenenud, limaskest konarlik. Paksenenud maoseina lõikepinnal on näha, et seina kõik kihid on difuusselt infiltreeritud valkjashalli kasvajalise koe poolt. Gastraalsed lümfisõlmed, eriti väikse maokurvatuuri piirkonnas, on suurenenud (metastaasid). Tegemist on madalalt diferentseerunud vähivormiga - skirriga, mille strooma kootumine ongi põhjustanud maovalendiku ahene­ mise. 1.31. Makropreparaat nr. 447. Carcinoma aelatinosum ventriculi. Mao limavähk. Maosein on suures ulatuses infiltreeritud kasvajalise koe poolt, mis mao sisepinnal on vaadeldav valkjashalli koheva ning urbse massina koe limastumise tõttu. Samasugune valkjashall kohev kude paikneb ulatuslike vohanditena väljaspool maoseina, täites diafragmaaluse ruumi. Antud juhul produtseerivad vähirakud rohkelt lima, s.t. tegemist on limavähiga. 15 1.32. Makropreparaat nr. 346. Dystrophia toxica subacuta heoatis. Maksa alaäge toksiline düstroofia. Purgist vaagnale asetatud preparaat on lapse lahtilõigatud maks. Maksa lõikepinnal ja kihnu all on näha rohkelt suuremaid ja väiksemaid, kohati laatuvaid helehalle koldeid. Nendes kolletes on maksakude hävinud düstroofiliste ja nekrootiliste muutuste tõttu. 1.33. Makropreparaat nr. 337. Cirrhosis portalis hepatis. Portaalne maksatsirroos. Maks on märkimisväärselt väiksem normaalsest. Elundi välis- pind on kõikjal ühtlaselt mügarlik, meenutab munakivisillutist. Pin­ nale võlvuvate sõlmeliste moodustiste suurus on varieeruv - 1-2 mm kuni 10-12 mm. Makroskoopiliste muutuste alusel on antud juhul tegemist mikronodulaarse, morfogeneesi alusel aga portaal- se maksatsirroosiga. 1.34. Makropreparaat nr. 363. Medulla ossium rubra (anaemia perniciosa). Punane luuüdi (pernitsioosne aneemia). Makropreparaadiks on avatud luuüdikanaliga toruluu frag­ ment, mis on välja lõigatud pernitsioosset aneemiat põdenu reie- luu diafüüsist. Luuüdikanalis paikneb kollase rasvüdi asemel punakaspruun kude, s.o. aktiivne punane luuüdi. 16 1.35. Makropreparaat nr. 392. Hypertrophie lienis (leucaemia). Põrna hüpertroofia (leukeemia). Tegemist on äärmiselt tugevasti suurenenud põrnaga (mass 3325 g). Niisugune põrnasuurenemus on tüüpiline kroonilisele müeloidsele leukeemiale. 1.36. Makropreparaat nr. 364. Atrophia lienis. Põrna atroofia. Märkimisväärselt kõhetunud põrna on huvipakkuv võrrelda eelmise preparaadiga. Pole ühtki teist elundit, mille suurus võiks nii oluliselt varieeruda patoloogilistes tingimustes. 1.37. Makropreparaat nr. 394. Myelosis lienis. Intaretus ischaemici. Põrna müeloos. isheemilised infarktid. Tugevasti suurenenud põrn on lõigatud mitmeks osaks, mis on pandud purki selliselt, et igalt poolt oleks nähtav elundi lõikepind. Nimelt on kõikide põrnatükkide pruunikashallil lõikepinnal näha hulgaliselt ebakorrapärase kujuga suuremaid ja väiksemaid valkjashalle nekroosikoldeid. Need on leukeemilised infarktid, mis on tekkinud põrnas kroonilise müeloidse leukeemia puhul. 1.38. Makropreparaat nr. 498. Hyperplasia lymphonodorum mesenterialium (lymph­ adenosis). Mesenteriaalsete lümfisõlmede hüperplaasia (lümf- adenoos). Makropreparaat koosneb peensoolelingudest ja hüperplasee- runud mesenteriaalsetest lümfisõlmedest. Viimased on äärmiselt tugevasti suurenenud ja omavahel laatunud massiivseteks paket­ tideks. Ühe sellise hiigelpaketi ühtlaselt kollakashallil lõikepinnal 3 17 (20 x 12 cm) on hoolikal vaatlemisel täheldatavad laatunud lümfi- sõlmede kontuurid. Niisugused lümfisõlmede muutused on iseloo­ mulikud kroonilisele lümfoidsele leukeemiale. 1.39. Makropreparaat nr. 384. Lymphadenosis lienis. Põrna lümfadenoos. Põrn on märkimisväärselt suurenenud, lõikepind punakas­ pruun. Lõikepinnal on näha halkjaid koldeid, mis kohati laatunud. Tegemist on lümfoidkoe kasvajalise vohanguga põrna folliikulites ja punases pulbis kroonilise lümfoidse leukeemia puhul. 1.40. Makropreparaat nr. 1090. Destructiones calvariae (myelomatosis). Koljulae destruktiivsed muutused (müelomatoos). Koljulae luudes on näha rohkeid hajusalt ning rühmiti paik­ nevaid defekte, kus luukude on destrueerunud. Kohati on luu muutunud urbseks või hävinud kogu paksuses. Luukoe destruk­ tiivseid muutusi on põhjustanud luuüdis infiltreerivalt vohanud müeloomirakud. Seega on antud juhul tegemist paraproteineemi- lisest leukeemiast - müelomatoosist - tingitud luukahjustustega. 1.41. Makropreparaat nr. 1269. Lymphogranulomatosis lienis. Põrna lümfogranulomatoos. Mõõdukalt suurenenud põrna punakaspruunil lõikepinnal on rohkelt erineva suurusega halkjaid koldeid. Need on sõlmjad kas- vajalised vohandid, mis suuremal või vähemal määral võlvuvad lõikepinnale. Tegemist on lümfogranulomatoosile iseloomuliku põrnamuutusega - porfüürpõrnaga. 18 1.42. Makropreparaat nr. 525. Glomerulonephritis acuta (haemorrhaaica). Äge (hemorraagiline) glomerulonefriit. Tavalist suurust neerude välispinnal on hoolikal vaatlemisel näha väikseid tumedaid täppe (kirju neer). Need täpid vastavad neerupäsmakestele, mille kihnu õõnes on hemorraagiline eksu- daat. 1.43. Makropreparaat nr. 523. Glomerulonephritis chronica. Krooniline glomerulonefriit. Mõlemad neerud on mõõtmetelt vähenenud, kihnualune pind peensõmerjas. Lõikepinnal on neeru kooreosa ahenenud (paksus 2-3 mm normaalse 7-8 mm asemel). Neerutorukeste kinnisurumi- sest vohanud sidekoega on tekkinud mitmeid peetus- e. retent- sioontsüste. Tegemist on sekundaarse kortsneeruga. 1.44. Makropreparaat nr. 543. Nephrosis amvloidea. Amüloidnefroos. Kuna neerukoesse on ladestunud amüloid, siis on neer normaalsest tunduvalt suurem ja tema lõikepind ühtlaselt hele­ pruuni värvust. Natiivsel preparaadil on neeru lõikepind amüloi- doosi korral vahaja läikega, elundi konsistents aga tihke. Makro­ skoopiliste muutuste alusel räägitakse "suurest pekkneerust". 1.45. Makropreparaat nr. 738. Nephrolithiasis. Nefrolitiaas. Lahtilõigatud neerude vaagna ja neerukarikate õõntes on mit­ meid erineva suurusega ning õõnte kuju jäljendavaid konkremen- te. Need on uraatkivid, mille pind on valkjashall või kohati pruuni­ kas. Neeruvaagna limaskestale kinnitub pruunikashall katt, mis 3* 19 viitab fibrinoosse põletiku olemasolule. Seega on antud juhul nef- rolitiaasi e. neerukivitõve üheks morfoloogiliseks tunnuseks püeliit e. neeruvaagnapõletik (pyelitis). 1.46. Makropreparaat nr. 1231. Carcinoma hvpernephroideum. Hüpernefroidne vähk. Tegemist on veel mitte kaugele arenenud neeru organspetsii- filise epiteliaalse kasvajaga, mis oli kaasunud leiuks ajuinfarkti tõttu surnud haige lahangul. Neeru lõikepinnal on näha ümara ku­ juga sõlmjas moodustis, mille läbimõõt on ca 3 cm. Sõlme lõike­ pind on kirju: kollakad ja hallid alad vahelduvad tumepruunidega (verevalumid). Niisugune makroskoopiline pilt on iseloomulik neerurakulise vähi sagedamini esinevale variandile - helerakuli- sele e. hüpernefroidsele vähile (carcinoma clarocellulare s. hyper- nephroideum). 1.47. Makropreparaat nr. 533. Carcinoma hvpernephroideum. Hüpernefroidne vähk. Tegemist on kaugelearenenud neerukasvajaga, mis on purus­ tanud suurema osa neerust ja vohanud ka elundi naaberkudedes- se. Ainult preparaadi ülaosas võib näha säilunud neerupoolust. Umbes 10-sentimeetrilise läbimõõduga kasvaja lõikepind on nii nagu eelmise preparaadigi puhul kirju: vahelduvad pruunikad (kasvaja), kollakad (nekroos), punakad (verevalumid) ja hallikad (armkude) alad. Ka see on helerakuline e. hüpernefroidne vähk. 1.48. Makropreparaat nr. 589. Ren cvsticus congenitus. Kaasasündinud tsüstiline neer. Tsüstiline neer on arenguanomaalia, mis tavaliselt tabab mõ­ lemat neeru. Kuna neerutorukesed pole ühinenud sellise anomaa­ lia puhul kogumistorukestega ja on jäänud umbseks, siis koguneb 20 neis üha rohkem ekskreeti. Nüüd tekivad neerukoes väiksed tsüs- tikesed, mis aegamööda suurenevad. Käesoleva makropreparaa- di puhul on tegemist tsüstiliste neerudega lapseeas. Lõikepinnal on neerukude urbne, meenutab käsna. 1.49. Makropreparaat nr. 538. Renes cvstici. Tsüstilised neerud. Mõlemad neerud on hiigelsuured ja koosnevad suurematest ja väiksematest tsüstidest. Viimased võlvuvad ka neerupinnale, nii et neerud meenutavad viinamarjakobaraid. Muutuste süvenedes funktsioneeriv neerukude atrofeerub ja sugeneb krooniline neeru­ puudulikkus letaalse lõppega. 1.50. Makropreparaat nr. 585. Cvsta renis. Neeru tsüst. Neeru ülemisel poolusel on moodustunud mitme cm läbimõõ­ duga tsüst. Paar väiksemat tsüsti on ka neeru keskosas. Üksikuid tsüste tekib neerus sageli, kui mingil põhjuse! on takistatud eks- kreedi äravool ja sugeneb selle peetus. Siis räägitakse peetus- e. retentsioontsüstist (cvsta e retentione). 1.51. Makropreparaat nr. 588. Ren arcuatus. Kaarneer. Kaarneer e. hoburaudneer on arenguanomaalia, mille esine­ missagedus on keskeltläbi 1:700 lahangujuhu kohta. Käesoleval juhul on liitunud neerude alumised poolused ning tekkinud hobu- rauakujuline kaarneer, millel on kaks neeruvaagnat kummastki väljuva kusejuhaga. 21 1.52. Makropreparaat nr. 93. Struma colloides nodosa. Nodoosne kolloidne struuma. Makropreparaat on valmistatud märkimisväärselt suurenenud kilpnäärmest kõri ja trahheaga. Kilpnäärme välis- ja lõikepinnal on näha valkjate septidega eraldatud sõlmjaid moodustisi. Seega on tegemist nodoosse struumaga. Kuna näärme parenhüümis leidub rohkelt suuremaid ja väiksemaid pruunikashalle sültjaid koldeid, siis on võimalik juba makroskoopiliselt diagnoosida struuma kol- loidset vormi. 1.53. Makropreparaat nr. 117. Struma colloides. Kolloidne struuma. Makropreparaadiks on mõõtmetelt tugevasti suurenenud kilp­ nääre, mis on pooleks lõigatud ja asetatud lõikepinnaga vastu purgiseina. Näärme lõikepind on kirju: vahelduvad halkjaskolla- sed, hele- ja tumepruunid sültjad kolded, mis käesolevas prepa­ raadis avalduvad veelgi reljeefsemalt kui eelmises. Seega on ka antud juhul tegemist kolloidse struumaga. 1.54. Makropreparaat nr. 948. Rahhiitiline roosikrants. Makropreparaat on valmistatud väikelapse rindkere eessei­ nast. Mõlemal pool rinnakut paiknevad reastikku roiete kõhre- ja luuosa piiril sõlmjad pakseridid, mis üheskoos meenutavad palve- keed. Eriti hästi on need sõlmed nähtavad preparaadi siseküljel. Sellised roidemuutused on iseloomulikud varasele rahhiidile. 1.55. Makropreparaat nr. 1209. Rahhiidi tagajärjel deformeerunud rindkere. Makropreparaat koosneb lülisamba kaela- ja rinnaosast raie­ tega. Lülisammas on tugevasti kõverdunud VI-VIII rinnalüli tase­ 22 mel lülide deformeerumise tõttu, roided aga külgedelt kokku litsutud ja kiiluna etteulatuvad (nn. kanarind). Rindkere raskekuju­ line deformatsioon on tekkinud hilisele rahhiidile omaste luumuu- tuste fikseerumisest osteoidkoe kaltsifitseerumise tagajärjel. 1.56. Makropreparaat nr. 474. Ileotyphus. Ileotüüfus. Peyeri naastude ajujas paisumus. Silindris on mõnekümne cm pikkune tükk niudesoolest, mis on lahti lõigatud ja limaskestaga väljapoole pööratud. Sooleseinas on näha Peyeri naaste ja arvukaid solitaarlümfifolliikuleid, mis on märkimisväärselt suurenenud (paisunud) ja kerkinud limaskesta pinnast 2-3 mm kõrgemale. Naastude pind on ebatasane, kusjuu­ res suuremal neist selgelt kääruline, meenutades peaaju välispin­ da. Tegemist on koond- ja solitaarlümfifolliikulite ajuja paisumuse- ga, mis on iseloomulikuks patomorfoloogiliseks muutuseks kõhu- tüüfuse esimeses järgus. 1.57. Makropreparaat nr. 476. Enteritis tvphosa. In fiIt ratio medullaris. Dies XI. Tüfoosne enteriit. Ajujas paisumus. 11. päev. Makropreparaat koosneb kahest niudesoole osast, millised on lahti lõigatud ja limaskestaga väljapoole pööratud. Nagu eelmi- seski preparaadis, on siingi sooleseinas näha rohkelt lümfifolliiku- leid ja mitmet Peyeri naastu, mis on ajujalt paisunud. 11. haigus- päeval, s.t. kõhutüüfuse teises järgus on paisunud solitaar- ja koondlümfifolliikulites tekkinud juba nekrootilised muutused. Kär- bunud koeosised on soolesisust pärinevate pigmentidega läbi im­ mutatud ja värvunud pruunikaks. 23 1.58. Makropreparaat nr. 1244. Colitis fibrinosa (dvsenteria). Fibrinoosne koliit (düsenteeria). Makropreparaadiks on tükk düsenteeriahaige jämesoole sei­ nast. Soole limaskest on praktiliselt kogu ulatuses kaetud halkja fibrinoosse katuga. Fibrinoosne jämesoolepõletik on düsenteeria teiseks morfoloogiliseks staadiumiks, mis on järgnenud katarraal- sele põletikule. 1.59. Makropreparaat nr. 123. Tuberculosis miliaris pulmonum. Miliaarne kopsutuberkuioos. Kopsu tumehalli lõikepinna kogu ulatuses on massiliselt hele­ damaid, ca ühemillimeetrilise läbimõõduga sõlmekesi, mis ulatu­ vad lõikepinnast mõnevõrra kõrgemale ja muudavad selle sõmer- jalt ebatasaseks. Need sõlmekesed kujutavad endast tuberkuloos­ seid granuloome - tuberkuleid e. köbrukesi. Makroskoopiliselt meenutavad nad hirsiteri. Seega on tegemist miliaarse kopsutu- berkuloosiga, mille tekkealuseks on tuberkuloositekitajate hema- togeenne laialikülvumine kopsudes järgneva spetsiifilise põletiku­ lise reaktsiooniga. 1.60. Makropreparaat nr. 136. Tuberculosis fibrocavernosa pulmonum. Fibrokavernoosna kopsutuberkuioos. Makropreparaat kujutab endast 3-3,5 cm paksust lõiku pare­ mast kopsust. Ülasagara 3,5 x 6 cm alal on kopsukude destruee- runud ja tekkinud ebakorrapärase kuju ja ebatasaste seintega kavernid e. tühikud. On näha, et nende seintes on rohkemal või vähemal määral valkjat sidekude, samuti on sidekoeliselt pakse­ nenud vistseraalne pleuraleste kaverni kohal. Seega on tegemist krooniliste kavernidega. Kavernidest allpool asuvates kopsuosa- des on rohkelt ühe- kuni mõnemillimeetrilise läbimõõduga ning kohati laatuvaid halkjaid tuberkuloosikoldeid punakaspruuni kop- 24 sukoe foonil. Need kolded on tekkinud haigusprotsessi bronho- geense leviku alusel. Täheldatavad muutused on iseloomulikud sekundaarse tuberkuloosi ühele hilisvormile - fibrokavernoossele kopsutuberkuloosile. 1.61. Makropreparaat nr. 481. Ulcera tuberculosa intestini Hei. Niudesoole tuberkuloossed haavandid. Preparaadiks on niudesooleling, millest osa on lahti lõigatud. Tuberkuloosne põletikuline protsess on haaranud sooleseina tsir­ kulaarselt, nii et lahtilõigatud sooles paiknevad haavandilised de­ fektid ristisuunas soole pikiteljega. Haavandi põhjas ja seintes on näha halkjaspruune nekrootilisi masse, kahjustamata koe piiril aga punane hüpereemiline tsoon. 1.62. Makropreparaat nr. 286. Aneurysma aortae ascendentis diffusum cvlindricum. Üleneva aordi difuusne silinderjas aneurüsm. Makropreparaadiks on avatud õõntega süda koos pikisuunas poolitatud aordiga. Preparaadi mõlemad pooled on paigutatud purki lõikepinnaga vastu purgi külgseinu. Aordi ülenev ja osaliselt ka kaareosa on ca 10 cm pikkuses difuusselt laienenud, nii et on tekkinud silinderjas aneurüsm. Selline aneurüsm sugeneb aordi­ seina nõrgenemisest süfiliitilise põletiku tagajärjel. Süfiliitilise aor- tiidi tõttu vohanud ja kootunud sidekude on põhjustanud ka aordi sisekesta muutumise ebatasaseks. Kompensatoorselt on hüper- trofeerunud südame vasak vatsake, mille sein on ca 2 cm paks. Samasuguse paksusega on ka vatsakestevahesein. 4 25 2. M I K R O P R E P A R A A D I D Praktikumis analüüsivad üliõpilased iseseisvalt mikroprepa- raate, mille diagnoosid ja kirjeldused on toodud allpool. Vaja on preparaadis nõrgal ja tugeval suurendusel leida kõik patohistoloo- gilised muutused, millele on juhitud tähelepanu kirjeldustes. Töö­ vihikusse tuleb kirjutada iga preparaadi diagnoos ning joonistada iseloomulik leid, kusjuures olulised detailid on vaja tähistada vas­ tavasisuliste viidetega. 2.1. Mikropreparaat nr. 1. Atherosclerosis arteriae coronariae. Pärgarteri ateroskleroos. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Histoloogiline preparaat kujutab endast ateroskleroosi poolt kahjustatud pärgarteri ristlõiku. Nõrgal suurendusel on näha atero- sklerootiline naast, mille kohal on arterisein tugevasti paksenenud ja võlvunud arteri valendikku, põhjustades viimase ahenemise. Naast on moodustunud arteri sisekestas - intimas. Lihaskest on naastu kohal isegi õhem (rõhkatroofia!) kui seina teistes osades. Naast ise koosneb fibroossest koest, milles laatunud kollageen- kiud on värvunud pikrofuksiiniga intensiivselt punaseks. Naastu keskosas on tekkinud fibrooskoe kärbus. Siin on näha hele struk- tuuritu mass - pude e. detriit, mille moodustavad laostunud koe- osised ja lipiidid. Kärbus ei ole veel jõudnud levida naastu peri­ feersele osale, nii et ateromatoosne mass on kaetud fibrooskoest "kaanega". Seega on antud preparaadis sedastatavad ateroskle­ roosi kaks histogeneetilist järku: liposkleroos ja ateromatoos. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel tähistada: fibroosne kude naastus (liposkleroos), kärbunud kude naastus (ateromatoos), arteriseina atrofeerunud lihaskest. 26 2.2. Mikropreparaat nr. 12 (demonstratsioon). Atherosclerosis arteriae. Arteri ateroskleroos. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Demonstratsioonpreparaat on valmistatud ateroskleroosi poolt kahjustatud reiearterist. Ka siin on tegemist fibroosse naastuga, mille keskosas on ateromatoossed muutused. Kärbunud koesse on aga ladestunud kaltsiumisoolad, mis on värvunud preparaadis hematoksüliiniga tumesiniseks. Sellist ateroskleroosi histogeneeti- list järku tähistatakse kui aterokaltsinoosi. 2.3. Mikropreparaat nr. 1^ (demonstratsioon). Atherosclerosis arteriae. Arteri ateroskleroos. Värving: fukseliin elastsetele kiududele. Käesoleva demonstratsioonpreparaadi valmistamisel on kasu­ tatud sama koelist materjali, mis eelmises preparaadiski, kuid lõi­ gud on värvitud elastsetele kiududele. Viimased on preparaadis värvunud tumepruuniks või pruunikasvioletseks. Tuleb pöörata tä­ helepanu sellele, et sisemine elastne membraan (m. elastica in­ terna). mis muidu kujutab endast histoloogilises preparaadis pak­ su lainjat joont, on lõhustunud aterosklerootilise naastu kohal la- mellideks ja viimased omakorda katkenud, lagunenud osadeks. Seega on tegemist elastsete struktuuride hävimisega - elastolüü- siga. 2.4. Mikropreparaat nr. 2. Infarctus mvocardii. Müokardiinfarkt. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Histoloogiline preparaat on valmistatud koetükikesest, mis on välja lõigatud koolnu südamest nekroosikolde ja makroskoopiliste muutusteta müokardi piiril. On teada, et haige suri nädal pärast 4* 27 müokardiinfarkti tekkimist. Seega on tegemist müokardiinfarkti nekroosijärguga. Nekroositsoonis on kärbunud kardiomüotsüüdid tuumadeta, homogeensed, intensiivselt värvunud eosiiniga puna­ seks. Kohati on nende vahel näha rakulist infiltraati, mis koosneb peamiselt segmenttuumsetest neutrofiilsetest granulotsüütidest. Nekroosikolde ja muutusteta müokardi vahel on piiristuspõletiku tsoon, kus on vohanud granulatsioonkude rohkete kapillaaridega. Kuna nekroosikolde serv ei ole ühtlane, vaid sakiline, siis on ka piiristuspõletiku tsooni kontuurid küllaltki ebakorrapärased. Nõrgal suurendusel on vaja leida ja joonistada preparaadist koht, kus üheaegselt oleksid vaateväljas 3 tsooni: 1) nekrotisee- runud müokard, 2) demarkatsioonipõletiku ala ja 3) muutusteta müokard. Nimetatud tsoonid on vaja ka joonisel tähistada. 2.5. Mikropreparaat nr. 3. Cicatrix post infarctum mvocardii. Müokardiinfarkti arm. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Preparaat on valmistatud koetükikesest, mis lõigati välja sü- dameseinast armi ja muutusteta müokardi piiril. Nõrgal suurendu­ sel on näha rohekaskollaseks värvunud müokardis ebakorrapära­ se kujuga sinakaspunaseid alasid. Need alad on raku- ja vere- soontevaesed, koosnevad hüaliniseerunud fibroossest, s.o. arm- koest. Histoloogiliste muutuste alusel võib väita, et tegemist on vähemalt pool aastat vana armiga. Säilunud müokardi aladel on kardiomüotsüüdid mõõtmetelt suurenenud, samuti on suurenenud nende tuumad (regeneratiivne hüpertroofia). Preparaat tuleb joonistada nõrgal suurendusel. Tähistada on vaja armkude ning hüpertrofeerunud kardiomüotsüüte sisaldav müokard. 28 2.6. Mikropreparaat nr. 4. Nephrosclerosis arteriolosclerotica. Arteriolosklerootiline nefroskieroos. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Preparaat on valmistatud hüpertooniatõbe põdenud haige neerust. Esmalt on neerus tekkinud patoloogilised muutused arte- rioolides - neerupäsmakesi verega varustavates toomasoontes. Nende veresoonte seinad on tugevasti paksenenud, tihkestunud, valendik on ahenenud (arterioloskleroos). Neid sooni tuleb otsida nõrgal suurendusel neeru kooreosa päsmakeste naabruses, kus võib leida arterioolide üksikuid või mitmeid kõrvuti asuvaid ristlõi- ke. Edasisel tugeva suurenduse abil vaatlemisel on hästi näha, et arteriooli kollakalt või roosalt värvunud paksenenud seinas asetu­ vad säilunud rakutuumad soone valendiku suhtes kontsentriliselt. Selle tunnuse alusel on võimalik skleroseerunud arterioole erista­ da skleroseerunud neerupäsmakestest. Nimelt on tekkinud päs- makestes toomasoonte arterioloskleroosi alusel isheemilised muutused, edasi kapillaaride atroofia ja järk-järguline asendumine kiudsidekoega. Preparaadis võib leida nii osaliselt kui ka täielikult sidekoega asendunud päsmakesi. Viimased on mõõtmetelt vähe­ nenud, kollakasroosad, homogeensed, rakuvaesed, s.t neis on toi­ munud sidekoe hüalinoos. Samas on aga näha päsmakesi, mis on normaalsed või isegi hüpertrofeerunud. Skleroseerunud ja hüaliniseerunud päsmakeste funktsioonist väljalangemise tõttu on sugenenud tegevusetusatroofia nefroni teistes osades - neeruto- rukestes. Seepärast on preparaadis kohati neerutorukesed ja neid vooderdavad epiteelirakud mõõtmetelt tunduvalt vähenenud. At­ rofeerunud tõrukeste vahel on vohanud rohkelt kiudsidekude, mis ongi põhjustanud nefroskleroosi. Preparaadi süstemaatilisel analüüsimisel on vaja järjekorras leida kirjeldatud muutused alul nõrgal suurendusel, siis aga joo­ nistada tugeval suurendusel. Joonisel peavad olema kujutatud ja loomulikult ka tähistatud skleroseerunud toomasooned (arteriolo­ skleroos), päsmakesed (normaalne, osaliselt ja täielikult sklero­ seerunud), neerutorukesed (normaalsed ja atrofeerunud), kiudsi­ dekude kõhetunud neerutorukeste vahel. 29 1 2.7. Mikropreparaat nr. 5. Endocarditis verrucosa rheumatica valvae aortae. Aordiklapi reumaatiline tüükaline endokardiit. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat kujutab endast ristlõiku klapikust, mis kinnitub sü- dameseina külge. Luupsuurendusel on näha, et mõnevõrra kõver­ dunud klapik ja aordisein on värvunud roosaks, südamelihas ja klapiku tugevasti paksenenud perifeerne osa - punaseks. Järg­ nevalt tulebki pöörata tähelepanu klapiku sellele osale, kasutades nõrka suurendust. Siin on täheldatavad kolm tsooni. Pindmiselt paikneb trombimass, milles on näha jämedamaid ja peenemaid punaseid fibriinikiude ning nende vahel heledamalt värvunud laostuvaid vere vormelemente. Trombootiline mass, mis makro­ skoopiliselt on tüükataoline, kinnitub klapiku nekrotiseerunud perifeersele osale. Nekroositsoon on preparaadis suhteliselt kitsas struktuuritu ala. Ta on kärgja ehitusega ja intensiivselt värvunud punaseks. Nekroositsoonile järgneb noore sidekoe, s.o. granulat- sioonkoe tsoon. See tsoon on värvunud heledalt, siin on rohkelt rakke (eriti fibroblaste) ja veresooni. Viimased normaalses klapi- kus puuduvad, kuid põletiku puhul on nad vohanud klapikusse sü- dameseinast. Seetõttu on kogu klapiku ulatuses, alates tema kin­ nituskohast kuni granulatsioonkoetsoonini, näha erineva kaliibriga arteriaalseid ja venoosseid veresooni. Antud juhul on seega tegemist ägeda tüükalise endokardiidi- ga, kusjuures algamas on nekrootilise koe ning trombimassi orga­ nisatsioon. See endokardiidivorm on tüüpiline reumatismile. Preparaat on vaja joonistada alul luupsuurendusel (südame- sein, klapik tüükaga), seejärel nõrgal suurendusel (klapiku pakse­ nenud perifeerne osa). Kujutada ja tähistada tuleb 3 tsooni: tromb, nekroos ja granulatsioonkude. 30 2.8. Mikropreparaat nr. 6. Myocarditis rheumatica. Reumaatiline müokardiit. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Reumatismi puhul lokaliseerub põletikuline protsess müokardi interstitsiaalkoes, s.t. tegemist on interstitsiaalse müokardiidiga. Alul tekivad sidekoes alteratiivsed muutused mukoidse ja fibri- noidse paisumuse näol, seejärel aga vallandub rakuline reaktsi­ oon ning moodustuvad granuloomid. Käesolevas preparaadis võib juba nõrgal suurendusel leida interstitsiaalkoes arvukaid gra- nuloome, peamiselt veresoonte naabruses. Granuloomid koosne­ vad suurtest histiotsütaarsetest rakkudest - makrofaagidest, mil­ listel tsütoplasma on värvunud helesiniseks. Kohati on näha, et granuloomi keskel on hele struktuuritu ala, kus sidekude on desor- ganiseerunud. Granuloomi ümber esineb üksikuid lümfotsüüte ja plasmarakke. Reumaatilisi granuloome nimetatakse ka Aschoff- Talalajevi sõlmekesteks. Antud juhul on nad oma nn. "õitsejär- gus". Preparaadi mikroskopeerimisel torkab silma, et kardiomüo­ tsüüdid on hästi suured, hüpertrofeerunud. See on kompensatoor- ne muutus, mis on sugenenud reumaatilise päritoluga klapirikke hüvitamiseks. Preparaat on vaja joonistada tugeval suurendusel. Joonisel tuleb kujutada ning tähistada: granuloom(id) histiotsütaarsetest rakkudest, interstitsiaalkude ümarrakulise infiltraadiga, hüpertro­ feerunud kardiomüotsüüdid. 2.9. Mikropreparaat nr. 7. Periarteriitis nodosa. Nodoosne periarteriit. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Preparaat pärineb nodoosset periarteriiti põdenud haige süda­ mest. Müokardi interstitsiaalkoes on näha rohkelt paksenenud seintega arteriaalseid veresooni, mille valendik on märkimisväär­ selt ahenenud. Arterite adventitsiaalkestas leidub sõlmjaid side- 31 koelisi vohandeid, mis kohati on homogeenselt värvunud kolla­ seks. Ka arterite seina teised kestad on sõlmjalt või difuusselt paksenenud, rakuvaesed, kollast värvust. Täheldatavad muutu­ sed (sidekoe destruktsioon ja homogenisatsioon, kollane värvus- reaktsioon) viitavad fibrinoidi olemasolule arterite seintes. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel on vaja tä­ histada sõlmjad vohandid arteri adventitsiaalkestas ning paksene­ nud arterisein fibrinoidsete muutustega. 2.10. Mikropreparaat nr. 8. Pneumonia crouoosa (heoatisatio arisea). Krupoosne pneumoonia (hall maksnemus). Värving: hematoksüliin ja eosiin. Histoloogiline preparaat on valmistatud koetükikesest, mis lõi­ gati välja kopsusagarast lobaarse e. krupoosse pneumoonia halli maksnemuse järgus. Nõrgal suurendusel jääb mulje, et tegemist on mitte kopsu-, vaid vereloomekoega - sedavõrd rohkelt on pre­ paraadis vererakke. Hoolikal vaatlusel on aga sedastatavad lilla- kaspunased alveoolide vaheseinad. Kõik alveoolid on difuusselt täidetud eksudaadiga, kusjuures rakkelemente on üksikutes alve­ oolides mõnevõrra vähem kui ülejäänutes. Suhteliselt rakuvaest kohta ongi otstarbekas vaadelda tugeval suurendusel. Nüüd on hästi näha lillakalt värvunud peenikeste fibriininiitide võrgustik. Samuti on tugeval suurendusel hästi diagnoositavad eksudaadi rakkelemendid - segmenttuumsed neutrofiilsed leukotsüüdid. Suu­ remas osas alveoolides on neid rakke eriti palju, mistõttu fibriini- niidid pole siin kuigi hästi eristatavad. Preparaat on vaja joonistada tugeval suurendusel. Joonisel tuleb tähistada alveoolide vaheseinad ja eksudaat (fibriininiidid, segmenttuumsed neutrofiilsed leukotsüüdid). 32 2.11. Mikropreparaat nr. 8ä. Carnificatio. Karnifikatsioon. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Karnifikatsioon e. lihastus on pneumoonia üheks intrapulmo- naalseks tüsistuseks. Tekib ta siis, kui eksudaat ei elimineeru al­ veoolidest ning organiseerub, s.t. asendub sidekoega. Makroskoo­ piliselt on organiseerunud eksudaadiga kopsuosa õhutühi, tihke, lihajas. Käesolev preparaat on valmistatud karnifitseeruvast kopsu- osast. Nõrgal suurendusel on näha, et alveoolide vaheseintes ei ole märgatavat sidekoe vohangut. Alveoolide valendikus on aga valmiva sidekoe kolded. Nendes kolletes on fibroblaste, kapillaa­ re, kollageenseid kiude. Kiud on õrnad, roosakaspunased. Infilt- raat on valdavalt lümfotsütaarne, kuid leidub ka plasmarakke. Ka pleural esineb fibrinoosse eksudaadi organisatsioon, mis viitab sellele, et karnifikatsioon on sugenenud pleuropneumoonia, s.t. lobaarse e. krupoosse pneumoonia tüsistusena. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel tähistada alveoolide vaheseinad ja alveoolide valendikus valmiv sidekude. 2.12. Mikropreparaat nr. 9. Bronchopneumonia. Bronhopneumoonia. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud kopsust koldelise e. bronhopneu­ moonia puhul. Nõrgal suurendusel on näha, et kopsu suuremad ja väiksemad veresooned, sealhulgas ka kapillaarid alveoolide va­ heseintes on tugevasti laienenud ja täitunud verega (põletikuline hüpereemia). Seepärast, aga samuti põletikulise infiltraadi kogu­ nemise tõttu, on alveoolide vaheseinad paksenenud. Alveoolide valendikus leidub kohati eksudaati, mille koosseisu kuuluvad irdu­ nud epiteelirakud, makrofaagid, lümfotsüüdid. Samasugust eksu­ daati võib täheldada ka väiksemate bronhiharude valendikus (bronhopneumoonia). 5 33 Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel peavad olema kujutatud ja tähistatud: laienenud veresooned, alveoolide paksenenud vaheseinad, tühjad ja eksudaati sisaldavad alveoolid, bronhiharu(d) eksudaadiga. 2.13. Mikropreparaat nr. 10. Emphysema vesiculare chronicum pulmonum. Kopsude krooniline vesikulaarne emfüseem. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud kopsust kroonilise difuusse obstruk- tiivse emfüseemi puhul. Nõrgal suurendusel on vaja leida bronhi- ool, mille valendikku täidab eksudaat (obstruktsioon). Kogu prepa­ raadi ulatuses on alveoolid tugevasti iaienenud, alveoolide vahe­ seinad aga õhenenud, kohati rebenenud või puuduvad üldse. Seetõttu on kõrvuti olevad alveoolid ühinenud suuremateks õõn- teks. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel tähistada bronhiool eksudaadiga, alveoolide atrofeerunud vaheseinad ja laienenud valendikud. 2.14. Mikropreparaat nr. 10§ (demonstratsioon). Silicosis pulmonis. Kopsu silikoos. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. ■ Kopsu silikoos on pneumokonioosi e. kopsutolmustuse üks vorme, mis tekib räni sisaldava tolmu sissehingamisel. Iseloomu­ likuks muutuseks on silikootiliste sõlmekeste teke. Histoloogiliselt näeme nende sõlmekeste tsentraalses osas sidekoe nekroosi, mille ümber asub vöönd vanemast hüaliniseerunud sidekoest. Sellest vööndist veelgi perifeersemalt paikneb tsoon nooremast sidekoest makrofaagide ja võõrkehahiidrakkudega, mis sisalda­ vad ränikristalle. 34 2.15. Mikropreparaat nr. 10Й (demonstratsioon). Carcinoma oarvocellulare pulmonis. Väikerakuline kopsuvähk. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Nõrgal suurendusel on demonstratsioonpreparaadis näha piir normaalse kopsukoe ja kopsuvähi vahel. Kasvajaline kude on täit­ nud alveoolide valendiku kogu ulatuses. Tugeval suurendusel on sedastatavad anaplaseerunud vähirakud, mis on suhteliselt väik­ sed, kujult ümmargused või ovaalsed. Strooma peaaegu puudub. Kliiniliselt kulgeb see vähivorm äärmiselt pahaloomuliselt. 2.16. Mikropreparaat nr. 11. Gastritis catarrhalis chronica. Krooniline katarraalne gastriit. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Maoseinast valmistatud preparaat on vaja mikroskoobi all orienteerida selliselt, et limaskest oleks vaateväljas ülevalpool. Nõrgal suurendusel on näha, et maonäärmed on lühikesed ja asetunud üksteisest eemal. Näärmete vahele on vohanud rohkelt sidekude, milles esineb kroonilisele põletikule iseloomulik ümar- rakuline infiltraat - lümfotsüüdid ja plasmarakud. Kohati on for- meerunud limaskesta süvaosas lümfoidkoe kogumikud, s.t. lümfi- folliikulid. Atrofeerunud maonäärmete epiteelirakkudest on suu­ rem osa heledad, kuna sisaldavad lima (mukoidisatsioon). See on atroofiline gastriit epiteeli ümberehitusega. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel tähistada: atrofeerunud maonäärmed, sidekude põletikulise infiltraadiga, lümfifolliikulid, näärmeepiteeli mukoidisatsioon. 5* 35 2.17. Mikropreparaat nr. 12. Ulcus ventriculi chronicum. Krooniline maohaavand. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud maoseina haavandilise defekti ko­ halt. Palja silmaga või luupsuurendusel võib näha, et defekt haa­ rab limaskesta (lillakaspunane pindmine kiht), submukoosa (hele­ punane kiht limaskesta all) ja lihaskesta (tumepunane suhteliselt paks kest). Haavandi põhjaks on roosaks värvunud sidekude, mil­ les on näha küllalt suurt ristisuunas läbilõigatud veresoont. Haa­ vandi servad on oma kujult erinevad. Kardiapoolne sen/ on alt uu- ristunud ja tema kohal ripub limaskest, püloorusepoolne serv on aga lauge. Järgnevalt on otstarbekas vaadelda nõrgal suurendu­ sel haavandi kardiapoolset serva ja põhja. Kõige pindmisem osa haavandi seinast ja põhjast kujutab endast struktuuritut amorfset massi (fibrinoidse nekroosi tsoon). Sellest tsoonist sügavamale jääb noore sidekoe (granulatsioonkoe) tsoon. Viimases on vere­ soonte ja sidekoerakkude kõrval ka põletikulist infiltraati, sealhul­ gas eosinofiilseid granulotsüüte. Kohati leidub sidekoes destruee- ritud lihaskesta jäänuseid. Haavandi põhja süvakihtides on rohkelt väiksemaid ja suuremaid paksuseinalisi veresooni. Preparaat joonistada alul luupsuurendusel ja seejärel haavan­ di kardiapoolne serv nõrgal suurendusel. Joonistel tähistada mao­ seina kestad ning haavandi põhjas nekroositsoon ja sidekude põ­ letikulise infiltraadiga. 2.18. Mikropreparaat nr. 13. Appendicitis phlegmonosa. Flegmonoosne apenditsiit. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat kujutab ristlõiku ussripikust. Nõrgal suurendusel on vaja otsida selline koht, et vaateväljas oleks ussripiku sein kogu paksuses, ja orienteerida preparaat nii, et limaskest jääks üles­ poole. Patoloogilised muutused on täheldatavad kõikides ussripi­ ku seina kestades, mis on difuusselt infiltreeritud segmenttuumse- 36 te neutrofiilsete leukotsüütidega, s.o. mädase eksudaadiga. Limas­ kest ja kohati ka limaskestaalune kest on struktuuritud ning halli värvust, s.t. kärbunud. Pindmised nekrootilised osad on ära lan­ genud ja on tekkinud haavandid. Veresooned ussripiku seinas on tugevasti laienenud ja täitunud verega (põletikuline hüpereemia). Tegemist on seega ussripiku ägeda destruktiivse põletikuga - flegmonoosse apenditsiidiga. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel tähistada: ussripiku seina kestad, põletikuline infiltraat, haavandilis-nekrooti- lised muutused, laienenud ja verega täitunud sooned. 2.19. Mikropreparaat nr. 14. Dystrophia toxica subacuta hepatis. Maksa aiaäge toksiline düstroofia. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud maksast alaägeda toksilise düstroo­ fia puhul. Histoloogiline pilt on kirju, kuna üheaegselt alteratiivsete muutustega ja vereringehäiretega on näha ka regeneratiivseid protsesse. Normaalne maksakude on säilunud väikeste kolletena vaid üksikute sagarike perifeerses osas. Alteratiivsed muutused avalduvad maksarakkude nekrobioosi ja nekroosi näol: rakkudes puuduvad tuumad, tsütoplasma on homogeenne ja intensiivselt värvunud, kohati on tekkinud hävinud rakkudest struktuuritu amorfne mass (detriit). Rohkelt on preparaadis erineva suuruse­ ga, eosiiniga intensiivselt punaseks värvunud verevalumeid. Mak- sasagarike vahel on noore sidekoe ulatuslikud vohandid, millistes ümarrakulise infiltraadi kõrva! leidub ohtralt erinevas suunas läbi­ lõigatud tubulaarseid struktuure. Need on reaktiivselt vohanud sa- pijuhad, mis aga mingit funktsiooni ei täida (nn. eba- e. pseudo- tuubulid). Seega on regeneratiivsetel muutustel maksas mittetäie­ lik iseloom. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel peavad olema kujutatud ja tähistatud: normaalse ja kärbunud maksakoe alad, verevalumid, sidekoelised vohandid ümarrakulise infiltraadi- ga, pseudotuubulid. 37 2.20. Mikropreparaat nr. 15. Cirrhosis portalis hepatis (alcoholismus chronicus). Portaalne maksatsirroos (krooniline alkoholism). Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Preparaat on valmistatud kroonilist alkoholismi põdenud isiku maksast. Kroonilise intoksikatsiooni alusel on tekkinud maksa ras­ kekujulised düstroofilised muutused ning sidekoe rohke vohamise tõttu maksakoe struktuurne ümberehitus (tsirroos). Nõrgal suuren­ dusel on näha, et sidekoeliste septide varal jaotub maksakude väiksemateks ja suuremateks saarekesteks, mis kujutavad endast kas ainult osa maksasagarikust või siis on haaratud kaasa kude korraga mitmest sagarikust. Seega need saarekesed ei vasta ta­ valistele maksasagarikele ja kannavad ebasagarike e. pseudoloo- bulite nimetust. Sidekoelised septid on lähtunud maksa portaai- väljadest, mistõttu morfogeneesi alusel on antud juhul tegemist portaalse maksatsirroosiga. Sidekude ümbritseb ebasagarikke võ- rujalt e. rõngjalt, mispärast räägitakse ka anulaarsest maksatsir­ roosist. Kogu histoloogilise lõigu ulatuses on pea kõikides maksa- rakkudes suuremaid või väiksemaid vakuoole, mis on tekkinud rasvatilkade kohal preparaadi valmistamise käigus. Niisugust ras­ kekujulist, prevaleeruvalt suuretilgalist rasvdüstroofiat, mis on su­ genenud alkoholi toksilise toime tõttu, tähistatakse kui maksa al­ kohoolset steatoosi. Vohanud sidekoes leidub rohkelt ümarrakulist infiltraati ja ka pseudotuubuleid, nii nagu eelmises preparaadiski. Preparaat tuleb joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel on vaja kujutada ja tähistada: erineva suurusega pseudoloobulid, maksarakkude suuretilgaline rasvdüstroofia, anuiaarselt vohanud sidekude ümarrakulise infiltraadi ja pseudotuubulitega. 2.21. Mikropreparaat nr. 16. Leucaemia mveloidea chronica hepatis. Maksa krooniline müeloidne leukeemia. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud maksast kroonilise müeloidse leu­ keemia puhul. Selle vereloomekoe süsteemse kasvajalise haigu­ 38 se korral vohavad müelotsütaarse rea rakud ka maksas. Siin on kasvajalised vererakud näha tugeval suurendusel difuusselt kõiki­ de sagarike sinusoidsete kapillaaride seintes, aga ka laienenud kapillaaride valendikus, s.t. veres. Järelikult on tegemist müeloid- se leukeemia leukeemilise vormiga. Tuleb märkida, et müelotsü­ taarse rea erinevaid rakuvorme pole võimalik hematoksüliini ja eosiiniga värvitud preparaadis eristada. Maksarakkude põrgad on kitsad, kuna hepatotsüüdid on atrofeerunud. Preparaat joonistada tugeval suurendusel. Joonisel kujutada ja tähistada: kõhetunud maksapõrgad, müelotsütaarse rea kasva­ jalised rakud sinusoidsete kapillaaride seintes ja valendikus. 2.22. Mikropreparaat nr. 17. Leucaemia Ivmphoidea chronica hepatis. Maksa krooniline lümfoidne leukeemia. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud kroonilist lümfoidset leukeemiat põ­ denud haige maksast. Ka selle vereloomekoe süsteemse kasvaja­ lise haiguse puhul vohavad maksas kasvajalised vererakud, mis aga on lümfotsütaarse geneesiga. Kui müeloidse leukeemia korral on vererakkude vohang maksas difuusne, siis lümfoidne leukee­ mia iseloomustub lümfotsütaarse rea rakkude koldelise vohangu- ga sagarikevahelises sidekoes. Nõrgal suurendusel on näha roh­ keid lümfoidkoe koldeid portaalväljades, maksasagarike vahel. Tugeval suurendusel on sedastatavad lümfotsüütide tüüpi kasva- jarakud ka sinusoidsetes kapillaarides, s.t. lümfoidne leukeemia on leukeemiline. Preparaat joonistada tugeval suurendusel. Joonisel kujutada ja tähistada: kasvajalise lümfoidkoe kolle portaalväljas, normaalne maksakude, kasvajarakud sinusoidsetes kapiflaarides. 39 2.23. Mikropreparaat nr. 18. Myelomatosis. Müelomatoos. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud paraproteineemilist leukeemiat - müelomatoosi - põdenud haige luuüdist. Normaalne luuüdi on nüüd asendunud kasvajalise koega, mis koosneb plasmoblastide ja plasmotsüütide suunas diferentseeruvatest rakkudest. Nõrgal suurendusel on vaja otsida preparaadis koht, kus rakke on hõre­ damalt. Vastava koha vaatlemisel tugeval suurendusel on näha, et kasvajarakud, s.t. müeloomirakud on plasmarakkudele omase ovaalse kujuga. Müeloomiraku ümar tuum, milles kromatiinaine paikneb suuremate või väiksemate känkudena, asub raku ühes servas, s.t. ekstsentriliselt. Tsütoplasma on nendel rakkudel ho­ mogeenne ja intensiivselt värvunud roosakaspunaseks. Rohkelt on preparaadis mitootiliselt jagunevaid rakke. Preparaat joonistada tugeval suurendusel. Joonisel kujutada rühm müeloomirakke ekstsentriliselt paiknevate tuumadega. 2.24. Mikropreparaat nr. 18§. Myelomatosis. Müelomatoos. Värving: Brachet' reaktsioon ribonukleiinhappele. Preparaadi valmistamisel on kasutatud sama koelist materjali, mis eelmisel juhulgi. Värvitud on aga preparaat püroniini ja me- tüülrohelisega Brachet' järgi. Nimelt värvib püroniin ribonukleiin- hapet sisaldava tsütoplasma ja tuumakesed punaseks, metüülro- heline aga tuumad sinakaks või rohekaks. Tugeval suurendusel ongi näha, et müeloomirakkude tsütoplasma on värvunud inten­ siivselt punaseks ja tuumad sinakaks. Järelikult positiivne reaktsi­ oon ribonukleiinhappele näitab, et müeloomirakkudes, nii nagu see on omane plasmarakkudelegi, sisaldub rohkelt ОЙА-d ja toimub aktiivne valgusüntees. Joonistada rühm müeloomirakke tugeval suurendusel. 40 2.25. Mikropreparaat nr. 1 & Myelomatosis. Müelomatoos. Värving: ribonukleiinhappe fermentatiivne kontroll ribonukleaasiga. Veendumaks, et püroniiniga saadud positiivne reaktsioon tõesti on tingitud ribonukleiinhappest, kasutatakse fermentatiivset kont­ rolli. Nimelt töödeldakse samast koelisest materjalist valmistatud preparaati eelnevalt ribonukleaasiga, mis spetsiifiliselt lõhustab ribonukleiinhappe. Järgnevalt teostatakse reaktsioon Brachet’ järgi. Käesolevas preparaadis on tugeval suurendusel näha, et müeloomirakkude tsütoplasma on hele ja pole värvunud püro­ niiniga. Küll aga on värvunud rakutuumad metüülrohelisega sina­ kaks. Seega võib teha järelduse, et eelmises preparaadis püro­ niiniga saadud positiivne reaktsioon oli tõesti põhjustatud RNA-st. Joonistada rühm müeloomirakke tugeval suurendusel. 2.26. Mikropreparaat nr. 19. L ymohosarcoma. Lümfosarkoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud lümfisõlmest vereloomekoe regio­ naalse kasvaja - lümfosarkoomi - puhul. Nõrgal suurendusel on näha, et lümfisõlmes puudub täiesti normaalne follikulaarne ehi­ tus, kuna kogu sõlm on ühetaoliselt infiltreeritud kasvajaliste rak­ kude poolt. Need rakud ürgnevad lümfotsütaarse rea rakkudest. Tugeval suurendusel on rakud suhteliselt väiksed, ümarad, tsent­ raalselt paikneva tuumaga. Tsütoplasmat on rakkudes vähe, ta ümbritseb tuuma vaid kitsa, vaevu sedastatava kihina. Joonistada rühm kasvajarakke tugeval suurendusel. 6 41 2.27. Mikropreparaat nr. 20. Lymphogranulomatosis. Lümfogranulomatoos. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud lümfogranulomatoosi e. Hodgkini tõ­ be põdenud haige lümfisõlmest. Nõrgal suurendusel on näha, et lümfisõlme normaalne struktuur on kadunud. Kohati on säilunud suuremate või väiksemate saarekestena lümfoidset kude, kus lümfotsütaarse rea rakkude tuumad on värvunud hematoksüliini- ga intensiivselt siniseks. Paiguti on lümfisõlmes ka roosakalt vär­ vunud kiudsidekoe vääte ja kogumikke. Olulise osa lümfisõlmest aga hõivab kasvajaliselt vohanud kude, mis ürgneb retikulaarrak- kudest ja moodustab granuloome. Tugeval suurendusel on näha, et viimased koosnevad polümorfsetest retikulaarrakkude tüüpi rakkudest, histiotsüütidest, fibroblastidest. Nende seas leidub hul­ galiselt tüüpilise ehitusega hiidrakke - Berezovski-Sternbergi rak­ ke. Need rakud sisaldavad ühte-kahte silmatorkavalt suurt, sagar- dunud ja hüperkroomset tuuma. Nimetatud rakkude kõrval võib käesolevas preparaadis leida vaid üksikuid eosinofiilseid granulo- tsüüte ja plasmarakke. Lukes’i klassifikatsiooni järgi on antud ju­ hul tegemist lümfogranulomatoosi segarakulise variandiga. Preparaat joonistada tugeval suurendusel. Joonisel peavad olema kujutatud ja tähistatud: lümfoidkoe saareke(sed), kasvaja­ line kude polümorfsete retikulaar- ja Berezovski-Sternbergi hiid- rakkudega, kiudsidekoe kogumik(ud). 2.28. Mikropreparaat nr. 21. Glomerulonephritis acuta (haemorrhaaica). Äge glomerulonefriit (hemorraagiline). Värving: hematoksüliin ja eosiin. Histoloogilises neerupreparaadis on nõrgal suurendusel näha, et põletikulisest protsessist on praktiliselt haaratud kõik neerupäs- makesed. Põletikulise hüpereemia kõrval on päsmakestes suure­ mal või vähemal määral kogunenud ekstrakapillaarselt ning päs­ makeste kihnu õõnes hemorraagilist eksudaati, mistõttu glomee- 42 rulid on värvunud kas kogu ulatuses või tükati punaseks. Seega on tegemist prevaleeruvalt eksudatiivse ekstrakapillaarse glome- rulonefriidi histogeneetilise vormiga. Eksudaat on liikunud edasi ka neerutorukestesse. Tugeval suurendusel on võimalik eristada neerutorukeste valendikus "värskeid" erütrotsüüte, kuid ka juba laostunud ning laatunud punalibledest tekkinud masse, s.t. silind­ reid. Makroskoopiliselt esineb nüüd "kirju neer". Preparaat joonistada tugeval suurendusel. Joonisel on vaja kujutada ja tähistada: glomeerulid hemorraagilise eksudaadiga, hemorraagiline eksudaat ja erütrotsüütide silindrid neerutorukes- tes. 2.29. Mikropreparaat nr. 22. Glomerulonephritis chronica. Krooniline glomerulonefriit. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud kroonilist glomerulonefriiti põdenud haige neerust. Nõrgal suurendusel on näha, et enamikus neeru- päsmakestes on vohanud suuremal või vähemal määral kiudside- kude, mis on asendanud kapillaarilingud. Mõned päsmakesed on juba kogu ulatuses ühetaoliselt roosad, s.t. skleroseerunud ja hüa- liniseerunud. Osal päsmakestest on täheldatavad "poolkuud" - päsmakeste perifeerias paiknevad nefroteeli vohandid. Ka nendes vohandites on näha sidekoestumist. Üksikud päsmakesed on aga mõõtmetelt suurenenud, s.t. kompensatoorselt hüpertrofeerunud. Päsmakeste funktsioonist väljalangemise tõttu on arenenud tege- vusetusatroofia nefroni teistes osades - neerutorukestes. Atro­ feerunud torukesed on vooderdatud väikeste madalate epiteeli- rakkudega, nende laienenud valendikus leidub hulgaliselt ühtlaselt roosaks värvunud valksilindreid. Kõhetunud neerutorukeste vahel on samuti vohanud kiudsidekude, milles võib näha lümfotsütaar- set infiltraati. Histoloogiliselt on seega antud juhul tegemist fibro- plastilise glomerulonefriidiga. Makroskoopiliselt aga esineb sekun­ daarne kortsneer. Kõik kirjeldatud histoloogilised muutused on vaja joonistada tugeval suurendusel. Joonisel tähistada: skleroseerunud päsma- 6* 43 ke, päsmake "poolkuuga", atrofeerunud neerutorukesed, valksi- lindrid, sidekude lümfotsütaarse infiltraadiga. 2.30. Mikropreparaat nr. 23. Nephrosis amvloidea. Amüloidnefroos. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Amüloidnefroos on glomerulopaatia, mis kujutab endast se­ kundaarse amüloidoosi neeruvormi. Neerupreparaadis on nõrgal suurendusel näha, et eranditult kõikides päsmakestes on suure­ mal või vähemal hulgal ladestunud amüloidi. Tugeval suurendusel on võimalik sedastada, et homogeensed roosad amüloidimassid on kapillaaride ümber, jättes vabaks viimaste tugevasti ahen- dunud valendiku. Enamasti on aga suurem osa päsmakese nor­ maalsetest struktuurielementidest täiesti hävinud ja asendunud amüloidiga. Nii nagu eelmises preparaadis, on ka antud juhul nee­ rutorukesed atrofeerunud tegevusetuse tõttu. Nende seinu voo­ derdavad epiteelirakud on väiksed ja madalad, kohati düstroofi- liste muutustega (sõmerjas ja hüaliintilgaline düstroofia). Neeruto­ rukeste laienenud valendikus on rohkelt roosasid ja punaseid valksilindreid, aga ka düstroofiliselt muutunud ning irdunud epi- teelirakke. Paiguti on atrofeerunud neerutorukeste vahel vohanud kiudsidekude. Preparaat joonistada tugeval suurendusel. Joonisel on vaja kujutada ja tähistada neerupäsmakesed amüloidiga ning atrofee­ runud neerutorukesed valksilindritega. 2.31. Mikropreparaat nr. 24. Nephrosis necroticans. Nekrotiseeruv nefroos. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud ägedat neerupuudulikkust põdenud haige neerust. Nõrgal suurendusel on näha suhteliselt suured, pa­ toloogiliste muutusteta neerupäsmakesed. Nende ümber paikne­ vad roosakalt värvunud alad. Tugeval suurendusel on siin tähel- 44 elatavad vääniliste neerutorukeste kontuurid, kuid epiteelirakud on kogu ulatuses kärbunud. Rakkudes ei ole näha tuumi, hävinud tsütoplasma on intensiivselt värvunud eosiiniga punaseks. Nekro- tiseerunud vääniliste neerutorukeste kõrval on sirged torukesed normaalse ehitusega. Preparaat joonistada tugeval suurendusel. Joonisel kujutada ja tähistada: neerupäsmake, säilinud sirged ja kärbunud väänilised neerutorukesed. 2.32. Mikropreparaat nr. 25. Graviditas tubaria. Munajuhasisene rasedus. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Mikropreparaat kujutab endast munajuha histoloogilist pikilõi- ku kohalt, kus on tekkinud tubaarne rasedus. Implantatsiooni piir­ konnas on lootemuna koosseisu kuuluv trofoblast destrueerinud munajuhaseina. Nõrgal suurendusel on näha, et vaid preparaadi servades on säilinud üksikuid limaskesta kurde. Mujal on limas­ kest asendunud trofoblastiga, samuti on tugevasti kahjustunud li­ haskest. Viimases on näha suuri rakke, mis tungivad paiguti se- rooskestani. Need rakud on peamiselt tsütotrofoblasti, vähemai määral ka süntsütiotrofoblasti kuuluvad. Purustunud veresoontest on tekkinud verevalumid munajuhaseinas, kuid verd leidub ka ju­ ha valendikus. Moodustunud on koorionihatud, milliseid on hulga­ liselt munajuha valendikus, aga paiguti ka munajuhaseinas. Koo­ rionihatud koosnevad kohevast sidekoelisest stroomast, milles on nähtavad harudega tähekujulised rakud ja üksikud veresooned. Hattude pinnal on kahekihiline rakukate: sisemine kuubilistest Langhansi rakkudest (moodustunud tsütotrofoblastist) ja välimine süntsüütium e. laatrakustik (süntsütiotrofoblastist). Koorionihattu- de vahel on rohkelt trofoblasti saarekesi, mis koosnevad põhiliselt tsütotrofoblastist. Samal ajal leidub ka hattude pinnal ja naabru­ ses süntsütiotrofoblasti vohandeid hiidrakkudena. Need on nn. süntsütiaalsed hiidrakud. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel on vaja ku­ jutada ja tähistada: munajuha säilunud ja purustunud seinaosad, 45 koorionihatud, tsütotrofoblasti saarekesed, süntsütiaalsed hiidra- kud, verevalumid. 2.33. Mikropreparaat nr. 26 (demonstratsioon). Pseudoerosio cervicis uteri. Emakakaeia pseudoerosioon. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Mikropreparaadiks on bioptaat emakakaelast pseudoerosiooni kohalt. Antud juhul on tegemist pseudoerosiooni paranemisega, sest on näha, kuidas mitmekihiline lameepiteel vohab ühekihilise silinderepiteeliga kaetud pseudoerosiooni pinnale. Sügavamal emakakaeia koes leidub mitmeid näärmelisi struktuure, s.t. ema­ kakaeia pseudoerosioon on näärmeline (pseudoerosio cervicis uteri glandularis). Need näärmed on tugevasti laienenud kohal, kus mitmekihiline lameepiteel on juba vohanud üle näärmete vii- majuhade ja need on sulgunud. 2.34. Mikropreparaat nr. 27. Struma colloidea. Kolloidne struuma. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Kolloidsest struumast valmistatud histoloogilises preparaadis on nõrgal suurendusel näha, et kilpnäärme folliikulid on tugevasti suurenenud, kuid erineval määral. Esineb hästi suuri folliikuleid, aga ka mõnevõrra väiksemaid. Seega on tegemist makromikro- follikulaarse struumaga (struma macromicrofollicularis). Võrreldes normiga on folliikulite seinad välja veninud ja õhenenud, nad on kogu ulatuses vooderdatud lamestunud näärmerakkudega, Follii­ kulite valendikud on täidetud rohke kolloidiga, mis on intensiivselt ja ühetaoliselt värvunud eosiiniga punaseks. Kolloid ongi antud ju­ hul valdavaks komponendiks kilpnäärme mikroskoopilises ehitu­ ses. Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel kujutada ja tähistada: erineva suurusega folliikulid, folliikulite õhenenud sei­ nad, kolloid folliikulite valendikus. 46 2.35. Mikropreparaat nr. 28. Struma Basedowi. Basedowi struuma. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud kilpnäärmest Basedowi tõve puhul. Nõrgal suurendusel on näha, et folliikulid on erineva suuruse ja kujuga. Nende vahel on paksemad või õhemad sidekoelised vaheseinad. Joonistamiseks tugeval suurendusel on otstarbekas valida folliikul, mille sein on näsäliste vohanditega ja valendik tä- hekujuline. Tugeval suurendusel on näha, et folliikulit vooderdav epiteel koosneb kuubilistest ja polügonaalsetest rakkudest, mis kohati paiknevad mitme kihina, moodustades folliikuli valendikku ulatuvaid padjandeid ja näsasid. Folliikuli tähekujulises valendikus on eosiiniga nõrgalt roosakaks värvunud kolloid. Paiguti võib leida folliikulitevahelises sidekoes lümfotsütaarset infiltraati. Preparaat joonistada nõrgal ja tugeval suurendusel. Nõrgal suurendusel on vaja kujutada erineva suuruse ja kujuga folliikulid. Tugeval suurendusel joonistada ja tähistada: padjandid ja näsad folliikuli seinas, kolloid folliikuli valendikus, lümfotsütaarne infiltraat folliikulitevahelises sidekoes. 2.36. Mikropreparaat nr. 29. Rachitis costae. Roide rahhiit. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud roide enkondraalse luustumistsooni piirkonnast varase rahhiidi puhul. Nõrgal suurendusel tuleb kõige­ pealt vaadelda paksenenud roideosa, mis sisaldab helesiniseks värvunud kõhrkude. Viimases asetuvad kõhrerakud segipaisatult, mistõttu puuduvad kõhre normaalsele kasvutsoonile omased kor­ rapärased rakutulbad. Kõhrkoe pinnal paiknevad rohked osteoidse koe vohandid, mis on värvunud eosiiniga roosaks. See näitab kaltsiumisoolade puudumist osteoidses koes (luukoes värvuvad kaltsiumisoolad hematoksüliiniga siniseks). Osteoidse koe vohan- 47 dite vahel on ebakorrapäraselt paigutunud veresooned ja luuüdi- saarekesed. Seega on varase rahhiidi puhul roide luustumistsoonis rohkelt tekkinud kõhrkude (häirunud on enkondraalne luuteke) ja osteoid- set kude (häirunud on selle koe kaltsifitseerumine). Preparaat joonistada nõrgal suurendusel. Joonisel tähistada kõhr- ja osteoidkude enkondraalses luustumistsoonis. 2.37. Mikropreparaat nr. 3(& (demonstratsioon). Koondlümfifolliikuli (Peyeri naastu) ajujas paisumus. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud peensoole koondlümfifolliikulist kõ- hutüüfuse 1. järgus. Tugeval suurendusel on näha demonstreeri­ tavas kohas tüfoosne granuloom, mis koosneb suhteliselt suurtest heleda tsütoplasma ja heleda põisja tuumaga rakkudest - tüüfus- rakkudest. Granuloomi ümbritseb lümfoidkude, kus rakud on väik­ sed ja tuumad intensiivselt värvunud hematoksüliiniga. 2.38. Mikropreparaat nr. 30. Colitis diphtheritica (dvsenteria). Difteriitiline koliit (düsenteeria). Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud jämesoolest düsenteeria teises jär­ gus, mis iseloomustub fibrinoosse põletiku tekkega limaskestas. Preparaadi vaatlemiseks ja joonistamiseks on otstarbekas viima­ ne orienteerida mikroskoobi all selliselt, et nõrgal suurendusel oleks vaateväljas soolesein kogu paksuses limaskestaga ülespoo­ le. Fibrinoosset kattu (pseudomembraani) pole näha, kuna see on eemaldunud koos limaskesta pindmise nekrootilise osaga. Seetõt­ tu on tekkinud haavandiline defekt, mis viitab põletiku difteriitilisele iseloomule. Haavandi põhjas on säilunud limaskesta süvaosa, mis aga samuti on kärbunud, kujutades endast ühetaolist struk- tuuritut, eosiiniga roosakaspunaseks värvunud massi. Kärbunud koega piirnevas submukoosas on rohkelt põletikulist vedelikku (turse) ja rakulist infiltraati, mis sisaldab peamiselt neutrofiilseid 48 granulotsüüte. Nende rakkude tuumad on näha tumedate täpikes­ te kogumikena nekroosi piiril. Veresooned submukoosas ja ka teistes sooleseina kestades on tugevasti laienenud ja täitunud ve­ rega (põletikuline hüpereemia). Seega näitavad täheldatavad pa- tohistoloogilised muutused raskekujulise ägeda eksudatiivse põle­ tiku olemasolu sooleseinas. Nõrgal suurendusel on vaja joonistada ja tähistada: nekroti- seerunud limaskest, tursunud submukoosa leukotsütaarse infilt- raadiga, laienenud ja verega täitunud veresooned sooleseina eri­ nevates kestades (submukoos-, lihas- ja serooskestas). 2.39. Mikropreparaat nr. 31. Tuberculosis miliaris pulmonis. Kopsu miliaarne tuberkuloos. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Kopsust valmistatud histoloogilises preparaadis on hulgaliselt tuberkuloosi spetsiifilisi granuloome - tuberkuleid e. köbrukesi. Nõrgal suurendusel on viimased näha kopsukoes piirdunud side- koeliste vohanditena, kuid kohati on nad ka omavahel laatunud. Koosnevad tuberkulid noortest sidekoerakkudest - epitelioidsetest rakkudest, mis on ühe tuumaga ja värvunud heledalt. Preparaadi hoolikal vaatlemisel võib leida granuloomides üksikuid hästi suuri ümaraid või ovaalseid rakke, mille arvukad tuumad paiknevad rakus perifeerselt. Need on tuberkuloossele spetsiifilisele põ­ letikule iseloomulikud Langhansi hiidrakud. Granuloomide peri­ feerses osas on rohkelt väikseid, intensiivselt värvunud ümara tuumaga rakke (lümfotsütaarne infiltraat). Mitmete granuloomide keskosas on kude struktuuritu, amorfne, värvunud ühetaoliselt roosakaspunaseks (sekundaarselt tekkinud kaseoosne nekroos). Kuna makroskoopiliselt meenutavad tuberkulid hirsiteri, siis nime­ tatakse antud haigusvormi miliaarseks tuberkuloosiks. Nõrgal suurendusel on vaja leida ja joonistada selline granu- loom, kus oleks näha vähemalt üks Langhansi hiidrakk. Joonisel tuleb kujutada ja tähistada: kopsukude ning granuloomis epiteli- oidsed rakud, Langhansi hiidrakk, lümfotsüüdid, kaseoosne nek­ roos. 7 49 2.40. Mikropreparaat nr. 32. Pneumonia tuberculosa caseosa. Kaseoosne tuberkuloosne pneumoonia. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Kaseoosne pneumoonia on sekundaarse tuberkuloosi üks ras­ kemaid vorme. Kopsust valmistatud preparaadis on näha, et eran­ ditult kõik alveoolid on täidetud eksudaadiga, millel on seroosne ja deskvamatiivne iseloom. Seroosse vedeliku valk on koagulee- runud ning värvunud õrnroosaks. Samal ajal on eksudaadis roh­ kelt rakke, peamiselt deskvameerunud e. irdunud alveolaarseid makrofaage. Seega on tegemist difuusse mittespetsiifilise eksu- datiivse põletikuga, kusjuures täiesti puuduvad tuberkuloossele põletikule omased spetsiifilised proliferatiivsed muutused. Eksu- datiivsete muutuste alusel on tekkinud rohkeid erineva suurusega kaseoosse nekroosi koldeid. Need on nähtavad struktuuritute ala­ dena, mis on värvunud intensiivselt lillakaspunaseks. Antud juhul on kaseoosne nekroos primaarne, sest ta on tekkinud eksudatiiv- se põletiku baasil, mitte aga spetsiifilises granulatsioonkoes. Nek- roosikoldeid ei tuleks ära segada tumepunaste erütrotsüütide ko­ gumikega laienenud veresoontes (põletikuline hüpereemia).ja ko­ hati ka alveoolides (hemorraagiline eksudaat). Nõrgal suurendusel on vaja välja valida preparaadis joonista­ miseks sobiv koht, kus oleksid hästi näha nii eksudatiivsed kui nekrootilised muutused. Vastav koht joonistada tugeval suurendu­ sel. Joonisel tähistada: alveoolide vaheseinad, seroosne eksu­ daat, alveolaarsed makrofaagid, kaseoosne nekroos. 2.41. Mikropreparaat nr. 33. Aortitis syphilitica. Süfiliitiline aortiit. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Preparaat on valmistatud kolmandast süüfilist põdenud haige aordiseinast. Nõrgal suurendusel on näha, et patoloogilised muu­ tused esinevad aordiseina kõikides kestades. Kesk- ja väliskestas 50 leidub enam või vähem ulatuslikke põletikulisi infiltraate, kus ümarad rakutuumad on nähtavad tumedate täpikestena. Need tuumad kuuluvad lümfotsüütidele ja plasmarakkudele. Seega on tegemist ümar- või väikerakulise infiltratsiooniga, mis on iseloo­ mulik süüfilise puhul esinevale mittespetsiifilisele interstitsiaalsele põletikule. Algab põletikuline protsess ikka aordi väliskestas ja kandub siit piki vasa vasorum’eid keskkestale. Enim ongi kahjus­ tatud keskkest (mesaortiit), kus paiguti on silelihasrakud ja elast­ sed kiud hävinud ning asendunud roosakaspunaseks värvunud kiudsidekoega. Kahjustatud aordiseina nõrgenemise tõttu on kiud- sidekude reaktiivselt vohanud ka sisekestas, milline on seepärast märkimisväärselt paksenenud. Preparaat on vaja joonistada nõrgal ja tugeval suurendusel. Nõrgal suurendusel tuleb kujutada aordiseina sise- ja keskkest, tä­ histades joonisel intima kompensatoorse paksenemise ning kesk- kestas põletikulised infiltraadid ja sidekoestunud alad. Tugeval suurendusel joonistada ning tähistada lümfo- ja plasmotsütaarne infiltraat aordiseina väliskestas vasa vasorum’ ite ümber. 2.42. Mikropreparaat nr. 34. Myocarditis viralis. Viirusmüokardiit. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Müokardiit võib tekkida kui viirusnakkuse tüsistus. Sel juhul on põletik südamelihases ikka interstitsiaalse iseloomuga. Käes­ olevas preparaadis ongi nõrgal suurendusel näha müokardi inter­ stitsiaalkoes difuusselt rohket põletikulist infiltraati. Tugeval suu­ rendusel on võimalik sedastada, et infiltraat koosneb põhiliselt mononukleaaridest - lümfotsüütidest ja plasmarakkudest. Kardio- müotsüütides märkimisväärsed muutused puuduvad. Preparaat tuleb joonistada tugeval suurendusel. Joonisel kuju­ tada ja tähistada kardiomüotsüüdid ja nende vahel mononukleaar- ne põletikuline infiltraat. i* r 51 2.43. Mikropreparaat nr. 34§ (demonstratsioon). Pneumonia aripposa haemorrhaaica. Hemorraagiline gripipneumoonia. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Keskmise raskusega ja raskekujulise gripi puhul sugeneb kop­ sudes koldeline pneumoonia, millel on hemorraagiline iseloom. Tugeval suurendusel on demonstratsioonpreparaadis näha alve- oole, mille valendikud on täidetud massiliselt erütrotsüüte sisalda­ va eksudaadiga. 2.44. Mikropreparaat nr. 35. Actinomycosis. Aktinomükoos. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Preparaat on valmistatud haiguskoldest aktinomükoosi e. kii- rikseentõve puhul. Nõrgal suurendusel on preparaadis näha hul­ galiselt kiirikseene kolooniaid - druuse, milliste tsentraalne homo­ geenne osa on värvunud lillakassiniseks, perifeerne kiirjas osa aga punaseks. Vahetult druuside ümber on mädane eksudaat, mis sisaldab segmenttuumseid neutrofiilseid granulotsüüte. Kuna te­ gemist on kroonilise mädapõletikuga, siis on tekkinud mädakollete ümber rohkelt põletikulist granulatsioonkude, mis paiguti on juba diferentseerunud valminud kiudsidekoeks. Granulatsioonkoes lei­ dub ka heledalt värvunud alasid, mis kujutavad endast ksantoomi- rakkude kogumikke. Ksantoomirakud on makrofaagid heleda kärgja tsütoplasmaga, kust õgitud lipiidid on välja viidud prepa­ raadi valmistamisel. Preparaadist tuleb teha kaks joonist tugeval suurendusel. Esi­ mesel joonisel on vaja kujutada ja tähistada kiirikseene druus (va­ lida joonistamiseks üks väiksemaid!) ümbritseva mädase eksu­ daadiga (segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid) ja põleti­ kuline granulatsioonkude (fibroblastid, histiotsüüdid, makrofaa­ gid). Teiseks jooniseks valida koht, kus oleksid näha granulatsi­ oonkude, ksantoomirakud ja valminud sidekude kollageenkiudu- dega. Need struktuurid on vaja joonistada ja tähistada. 52 3. E L E K T R O N O G R A M M I D J A J O O N I S E D Üliõpilased tutvuvad elektronogrammide ja joonistega, mis on toodud atlases: V.V. Serov, N.E. Jarõgin, V.S. Paukov. - Patolo- gitšeskaja anatomija. Atlas. M., 1986. 3.1. Ateroskleroos, lipoidoosi järk (eksperiment) Goon. 252, lk. 238). Elektronogrammil on näha aordi intimas vabalt paiknevaid li- / poide ja ksantoomirakk - makrofaag, mis sisaldab kolesteriini. Li­ poide on ka silelihasraku tsütoplasmas. 3.2. Hüpertooniatõbi, arteriooli spasm (joon. 254, lk. 240). Elektronogrammil on veresoone valendik ahenenud, endotee- lirakud tihedalt surutud üksteise vastu, endoteeli poorid pole se­ dastatavad. Basaalmembraan on kurruline ja lõhestunud, sisemi­ ne elastne membraan fragmenteerunud. 3.3. Müokardiinfarkt, isheemiline järk (3 tundi) (joon. 258, lk. 245). Elektronogrammil on mitokondrid tugevasti vakuoliseerunud ja paisunud, nende maatriks hele ja harjad destrueerunud. Sarko- plasmaatilise retiikulumi kanalikesed on laienenud. 53 3.4. Müokardiinfarkt, isheemiline järk (8 tundi pärast koera südame vasaku pärgarteri alaneva haru ligeerimist) (joon. 259, lk. 246). Luminestsentsmikroskoobis helenduvad akridiinoranži toimel müokardi isheemilised alad roheliselt; normaalne müokard on oranžpruun. 3.5. Lupoosne nefriit (joon. 276, lk. 262). Elektronogrammil on neerupäsmakeses näha immuunkom- plekse endoteliotsüütide ja podotsüütide all ning mesangiumis. 3.6. Viirusetaolised inklusioonid neeru kapillaaride endoteelis erütematoosse luupuse puhul (joon. 277, lk. 263). 3.7. Krupoosne pneumoonia, voogusliigveresuse järk (joon. 279, lk. 266). Elektronogrammil on näha juba fibriini algset kogunemist al- veoolis. Kapillaari valendikus on rohkelt erütrotsüüte. 3.8. Krupoosne pneumoonia, fibriini resorptsioon kopsu halli maksnemuse järgus Goon. 280, lk. 267). Elektronogrammil on näha paari segmenttuumse leukotsüüdi tungimine fibriinimassi, kusjuures viimane veeldub (tähistatud nooltega). Nende leukotsüütide tsütoplasmas peaaegu pole lüso- soome. Samal ajal leukotsüüdis, mis ei kontakteeru fibriiniga, on lüsosoome hulgaliselt. Lüsosomaalsed fermendid teatavasti osa­ levad fibriini resorptsioonis. 54 3.9. Krooniline atroofiline gastriit, maonäärmete pearakud Goon. 292, lk. 280). Elektronogrammil on maonäärmete pearakkude tsütoplasmas sümogeensete sõmerate kõrval ka rohkelt mukoidseid sõmeraid (mukoidisatsioon). 3.10. Pärasoolevähk Goon. 301, lk. 290). Joonisel on kujutatud jämesoolevähi erinevad makroskoopili­ sed vormid: polüpoosne, polüpoosne sekundaarsete muutustega (nekroos, põletik), fungoosne haavandumisega, tsirkulaarne. 3.11. Äge alkohoolne hepatiit, alkohoolne hüaliin (Mallory kehake) Goon. 308, lk. 296). Elektronogrammil on näha maksaraku tsütoplasmas alkohool­ se hüaliini fibrillide kogumikke. 3.12. Maksatsirroos Goon. 309, lk. 297). Joonisel on kujutatud maksatsirroosi erinevad vormid: sekun­ daarne biliaarne (maksaväliste sapiteede atreesia e. avanematu- se puhul), mikronodulaarne (portaalne) ja makronodulaarne (post- nekrootiline). 3.13. Sirprakuline aneemia Goon. 342, lk. 226). Rasterelektronogrammidel on näha normaalsed ja sirbikujuli­ sed erütrotsüüdid, mis tekivad talasseemia puhul. 55 3.14. Müelomatoos. Müeloomirakk (joon. 249, lk. 233). Elektronogrammil on näha müeloomirakk, mille endoplasmaa- tilise retiikulumi märkimisväärselt laienenud torukesed on täitunud homogeense valkainega - paraproteiiniga. 3.15. Äge intrakapillaarne produktiivne glomerulo­ nefriit (neeru bioptaat) (joon. 316, lk. 304). Elektronogrammil on näha glomerulaarfiltri basaalmembraanil elektrontiheda materjali (immuunkompleksid) "küürjaid" ladestusi, mida katavad podotsüütide jätked. Kapillaari valendikus on laostuv segmenttuumne leukotsüüt. 3.16. Mesangiaal-proliferatiivne glomerulonefriit (neeru bioptaat) Goon. 322, lk. 309). Elektronogrammil on näha neerupäsmakese mesangiumis im- muunkomplekse, mille naabruses asub mesangiotsüüt. 3.17. Glomerulaarfiltri minimaalmuutused lipoid- nefroosi puhul Goon. 326, lk. 313). Elektronogrammil on näha, et neerupäsmakese basaalmemb­ raanil asuval podotsüüdil puuduvad väiksed jätked. 3.18. Nekrootiline nefroos, diureesi taastumise järk Goon. 328, lk. 315). Elektronogrammil on näha, et proksimaalse neerutorukese valendikus paikneb laostuv epiteelirakk. Tõrukese basaalmemb­ raanil asuvad regenereeruvad epiteelirakud, milliste tsütoplasmas 56 on rohkelt ribosoome, endoplasmaatilise retiikulumi torukesi, üksi­ kuid väikseid mitokondreid. 3.19. Eklampsia, muutused maksas (joon. 331, lk. 319). Joonisel on näha kõrvuti normaalse maksakoega ulatuslikud kärbunud alad ja verevalumid. 3.20. Suhkurtõbi, kõhunäärme atroofia (joon. 335, lk. 323). Joonisel on kujutatud kõhunäärme sagarikud kõhetunud insu- laaraparaadiga (Langerhansi saarekestega). Sagarike vahel on näha rasv- ja sidekoevohandeid ning märkimisväärset periduk- taalset skleroosi. 3.21. Suhkurtõbi, kõhunäärme insulaaraparaadi ß-rakud (eksperiment) (joon. 336, lk. 324). Elektronogrammil on insulaaraparaadi ß-rakkudes rohkelt va- kuoole, Golgi aparaat ja endoplasmaatilise retiikulumi kanalikesed laienenud, mitokondrid homogeniseerunud. Inkreetgraanulite arv on oluliselt vähenenud, mis viitab ß-rakkude inkretoorse funktsi­ ooni langusele. 3.22. Diabeetiline glomeruloskieroos (joon. 340, lk. 328). Elektronogrammil on näha neerupäsmakese mesangiumirak- kude vahel membraanitaolise aine ladestusi ning paiguti paksene­ nud basaalmembraani. 8 57 # 3.23. Gripp, gripiviirused Qoon. 341, lk. 330). Gripiviirusevastase luminestsentsseerumiga töödeldud prepa­ raadis on näha helenduvad viirused epiteelirakkude tuumades ja perinukleaarses tsoonis. 3.24. Gripp, makroskoopilised muutused elundites Goon. 342, lk. 331). Joonisel on kujutatud gripi puhul esinevad iseloomulikud pato- morfoloogilised muutused: koldeline hemorraagiline pneumoonia, nekrootiline trahheobronhiit ja hemorraagilise pneumoonia kolded, abstsedeeruv pneumoonia, peaaju ning ajukelmete hüpereemia ja täppverevalumid. 3.25. Marutõbi, Babes-Negri kehakesed Goon. 348, lk. 337). Nochti ja Maksimovi järgi värvitud preparaadis on peaaju hi- pokambi närvirakkudes näha punaseks värvunud ümaraid inklusi- oone - Babes-Negri kehakesi. 3.26. Difteeria, makroskoopilised muutused elundites Goon. 352, lk. 341). Joonisel on kujutatud difteeriale iseloomulikud difteriitiline an­ giin, krupoosne larüngiit ja trahheiit. 3.27. Düsenteeria, makroskoopilised muutused jämesooles Goon. 360, lk. 350). Joonisel on kujutatud järgmised düsenteeria puhul tekkivad muutused: katarraalne koliit, fibrinoosne koliit algava haavandu- misega, haavandite paranemine limaskesta polüpoossete vohan- ditega, limaskesta armistumine. 58 3.28. Kooleraenteriit, enterotsüütide kahjustus Goon. 362, lk. 352). Elektronogrammil on näha epiteelirakkudes destruktiivseid muutusi (hõrenemiskolded, homogeniseerunud alad) ja karikrakke hüpersekretsiooni tunnustega (tsütoplasmaatilise membraani re­ bendid, sekreedi väljapaiskumine soolevalendikku). 3.29. Sepsis, makroskoopilised muutused elundites Goon. 369, lk. 361). Joonisel on kujutatud sepsise puhul esinevad iseloomulikud patomorfoloogilised muutused: septiline endometriit, septilised kopsuinfarktid, septiline põrn pulbi rohke kaapega, aordiklapi po- lüpoos-haavandiline (veniv septiline) endokardiit. 3.30. Amöbiaas, haavandiline koliit Goon. 370, lk. 363). Joonisel on näha haigustekitajaid - amööbe - ning ulatuslik­ ku nekrootilist ala, mis haarab sooleseina limaskesta, submukoo- sa ja lihaskesta. 4. H A R J U T U S Ü L E S A N D E D 4.1. Nimetada defineeritud mõisted 4.1.001. Haigusõpetuse printsiip, mille järgi iga haigus on seotud mingi kindla elundiga ja seepärast tuleb haigusi käsitleda üksikute elundite kaupa (vastus lk. 135). 4.1.002. Haigusõpetuse printsiip, mille järgi haigus ei piirdu mingi ühe elundiga ja on kogu organismi kahjustus (lk. 135). 4.1.003. Teatud tingimustes haigusele lisanduv teine haigus või patoloogiline protsess, mis on patogeneetiliselt seotud eelneva haigusega (lk. 135). 8* 59 4.1.004. Kliinilise ja morfoloogilise haiguspildi enam või vähem püsiv muutumine organismi välis- ja sisekeskkonna muutumise alusel (lk. 135). 4.1.005. Haiguspildi muutused, mis on tingitud inimeste elu­ tingimuste ja organismi konstitutsionaalsete omaduste muutumi­ sest aegade vältel (lk. 135). 4.1.006. Haiguspildi muutused, mis on tingitud ravimite (anti­ biootikumid, hormoonpreparaadid jt.) laialdasest juurutamisest kliinilises praktikas (lk. 135). 4.1.007. Kõiki südamekesti haarav põletik (lk. 135). 4.1.008. Klapil paiknev südame sisekesta põletik (lk. 135). 4.1.009. Kõõluskeelikutel paiknev südame sisekesta põletik (lk. 135). 4.1.010. Südame seinamanuse sisekesta põletik (lk. 135). 4.1.011. Südame lihaskesta põletik, mis on iseseisvaks hai­ guseks (lk. 135). 4.1.012. Perikardiidi morfoloogiline vorm, mis iseloomustub põletikulise vedeliku kogunemisega südamepaunas (lk. 135). 4.1.013. Perikardiidi morfoloogiline vorm, mis areneb fibri- noosse põletiku järgselt, kui eksudaat ei imendu ja hakkab organi­ seeruma (lk. 135). 4.1.014. Südame talitlushäire, mis sugeneb kas raskekujulise alteratiivse müokardiidi tõttu või perikardiõõne tamponeerumisel eksudaadiga (lk. 135). 4.1.015. Südame talitlushäire, mis tekib kas müokardiitilise kardioskleroosi või pantsersüdame lõppena (lk. 135). 4.1.016. Südame püsiv omandatud patomorfoloogiline muu­ tus, mis põhjustab vereringehäireid (lk. 135). 4.1.017. Vereringehäireid põhjustav südame püsiv kaasasün­ dinud patomorfoloogiline muutus (lk. 135). 4.1.018. Südame kompensatoorse hüpertroofia vorm, mille puhul vatsakese õõs pole laienenud (lk. 135). 4.1.019. Südame kompensatoorse hüpertroofia vorm, mille puhul vatsakese õõs on laienenud (lk. 135). 4.1.020. Südame hüpertrofeerunud vatsakeste laienemus, mille puhul on säilunud südameseina hea toonus (lk. 136). 60 4.1.021. Südame hüpertrofeerunud vatsakese laienemus, mille puhul südamesein on lõtvunud ja kaotanud oma normaalse toonuse (lk. 136). 4.1.022. Omandatud südamerike, mille puhul on takistatud süstoli ajal vere liikumine vasakust vatsakesest aorti (lk. 136). 4.1.023. Omandatud südamerike, mille puhul diastoli ajal voolab osa verd aordist tagasi vasakusse vatsakesse (lk. 136). 4.1.024. Omandatud südamerike, mille puhul on takistatud diastoli ajal verevool vasakust kojast vasakusse vatsakesse (lk. 136). 4.1.025. Omandatud südamerike, mille puhul pumbatakse süstoli ajal osa verd vasakust vatsakesest tagasi vasakusse kotta (lk. 136). 4.1.026. Südameklapi puudulikkuse vorm, mille puhul klapi- hõlmad või klapikud ise on morfoloogiliselt muutunud (deformee­ runud, destrueerunud) (lk. 136). 4.1.027. Südameklapi puudulikkuse vorm, mille puhul nor­ maalsed klapihõlmad ei sulgu süstoli ajal suistiku laienemise tõttu (lk. .136). 4.1.028. Südameklapi puudulikkuse vorm, mille puhul klapp ei sulgu korralikult müokardi ja eriti näsalihaste kontraktsioonivõime nõrkuse tõttu (lk. 136). 4.1.029. Tugevasti suurenenud süda vatsakeste lihasmassi kompensatoorse hüpertroofia ning südameõõnte laienemise tõttu mitmete klapirikete olemasolul (lk. 136). 4.1.030. Südamelihase puudulikkuse vorm, mille ultrastruk- tuurseks ekvivalendiks on mitokondrite vakuolisatsioon (kristo- lüüs) (lk. 136). 4.1.031. Südamelihase puudulikkuse vorm, mille ultrastruk- tuurseks ekvivalendiks on transversaaltuubulite dilatatsioon (lk. 136). 4.1.032. Südamehaiguste tüsistus, mis iseloomustub elundite kroonilise venoosse hüpereemiaga, koevedeliku hulga rohkene­ misega ning trombembooliliste tüsistustega (lk. 136). 4.1.033. Tugeva hüpokseemia ja üldise tsüanoosiga kulgev kaasasündinud südamehaigus, mille puhul toimib "šunt paremalt 61 vasakule" ning veri ei läbi küllaldaselt kopse ja ei arterialiseeru (lk. 136). 4.1.034. Krooniline omandatud haigus, mis iseloomustub suure ja keskmise kaliibriga arterite kahjustumisega lipoproteiidide ainevahetuse häirete tõttu (lk. 136). 4.1.035. Ateroskleroosi tekketeooria, mille kohaselt rasva- ja kolesteriinirikas toit põhjustab rasva- ja kolesteriinisisalduse suu­ renemise veres ning seejärel nende ainete sattumise arterite sise­ kesta (lk. 136). 4.1.036. Ateroskleroosi tekketeooria, mille järgi psühhoemot- sionaalne pinge põhjustab ainevahetusprotsesside neuroendo- kriinse regulatsiooni häireid ning seetõttu kolesteriini ja lipoproteii­ dide ladestumise arterite sisekestas (lk. 136). 4.1.037. Ateroskleroosi tekketeooria, mille järgi lipiidide infilt- ratsioonile eelneb arteriseina kahjustus fibriini ladestumise näol sooneseinas ja selle pinnal (lk. 136). 4.1.038. Ateroskleroosi tekketeooria, mille järgi lipoproteiidide infiltratsiooni eelduseks on arteriseina vooderdava endoteeli rak- kudevaheliste pooride märkimisväärne laienemine (lk. 136). 4.1.039. Ateroskleroosi tekketeooria, mille järgi ß-lipoproteii- dide ja nende vastu tekkinud autoantikehade reageerimisel moo­ dustuvad immuunkompleksid, mis tsirkuleerivad veres ja satuvad siit arterite intimasse, kutsudes esile selle kahjustuse (lk. 136). 4.1.040. Tartus töötanud patoanatoom, kes vaatles ateroskle­ roosi kui arterite sisekesta kompenšatoorset paranemisprotsessi soonte lihaskesta kõhetumise tõttu organismi vananemisel (lk. 136). 4.1.041. Ateroskleroosi histogeneetiline järk, mille käigus te­ kivad vajalikud eeltingimused kolesteriini ja ß-lipoproteiidide la- destumiseks arteri sisekestas (lk. 136). 4.1.042. Vahtja tsütoplasmaga lipiide sisaldav makrofaag (lk. 136). 4.1.043. Aterosklerootilises naastus hävinud koestruktuuride asemele tekkinud lipiide ja kolesteriinkristalle sisaldav peensõ- merjas struktuuritu mass (lk. 136). 4.1.044. Aterosklerootilise naastu putrumisel veresoonte vi­ gastuse tõttu tekkiv tüsistus (lk. 136). 62 V 4.1.045. Ateroskleroosi histogeneetiline järk, mis tekib atero- matoosi levimisel fibroosset naastu katvale kaanele, kusjuures rebeneb endoteel ja ateromatoosne detriit väljub soone valendik- ku (lk. 136). 4.1.046. Aordilaiend, mis moodustub näit. aterosklerootilise kahjustuse tõttu nõrgestunud aordiseina väljasopistumisest (lk. 136). 4.1.047. Aneurüsmivorm, mille puhul laiendi seinaks on kogu paksuses, s.t. kõikide kestade osas välja sopistunud aordi- või ar- terisein (lk. 136). 4.1.048. Aneurüsmivorm, mis kujutab endast mõõduka vere­ jooksu tagajärjel tekkinud pulseerivat paraaortaalset või -arteriaal­ set hematoomi, mille seinaks on ümbritsevad koed (lk. 136). 4.1.049. Kliiniliste nähtude kompleks (sündroom), mis on tin­ gitud aordi abdominaalse osa ja niudearterite oklusioonist trombi­ ga (lk. 137). 4.1.050. Alajäsemete arterite ateroskleroosi alusel sugenenud lihaste atroofia kliiniline avaldumisvorm (lk. 137). 4.1.051. Iseseisev krooniline haigus, mis iseloomustub arteri­ aalse vererõhu püsiva kõrgenemisega (lk. 137). 4.1.052. Primaarne arteriaalse vererõhu kõrgenemine, mis pole seotud mõne teise haigusega (lk. 137). 4.1.053. Sekundaarne arteriaalse vererõhu kõrgenemine, mis on mõne haiguse üheks tunnuseks (lk. 137). 4.1.054. Sümptomaatilise arteriaalse hüpertensiooni vorm, mis esineb peaaju haiguste (põletik, kasvajad jm.) puhul (lk. 137). 4.1.055. Sümptomaatilise arteriaalse hüpertensiooni vorm, mis esineb trauma tõttu tekkinud ajuvapustuse puhul (lk. 137). 4.1.056. Sümptomaatilise arteriaalse hüpertensiooni vorm, mis esineb neeruhaiguste (neerupõletikud, amüloidoos jt.) puhul (lk. 137). 4.1.057. Sümptomaatilise arteriaalse hüpertensiooni vorm, mis esineb neeruarterite stenoosist tingitud neeru verevarustuse puudulikkuse puhul (lk. 137). 4.1.058. Sümptomaatilise arteriaalse hüpertensiooni vorm, mis esineb sisesekretsiooninäärmete haiguste puhul (lk. 137). 63 4.1.059. Hüpertooniatõve kiire pahaloomuline kulg, mida ise­ loomustavad vererõhu väga kõrged näitajad arterioolide ulatusliku püsiva spasmi alusel (lk. 137). 4.1.060. Hüpertooniatõve järk, mis kliiniliselt iseloomustub transitoorse arteriaalse hüpertensiooniga (lk. 137). 4.1.061. Hüpertooniatõvele iseloomulik arterioolide muutus, mis seisneb nende seinte tugevas paksenemises ja tihkestumises ning valendiku ahenemises (lk. 137). 4.1.062. Arteriseina muutus, mida iseloomustab elastsete kiu­ dude laostus ja asendumine kiudsidekoega (lk. 137). 4.1.063. Hüpertooniatõve järk, mida iseloomustab arteriolo- skleroos ja arterite aterosklerootiliste muutuste süvenemine (lk. 137). 4.1.064. Hüpertooniatõve järk, mille puhul täheldatakse elun­ dites atroofiat, skleroosi, verevalumeid, infarkte (lk. 137). 4.1.065. Tüüpiline destruktiivse iseloomuga tüsistus hüper­ tooniatõve ajuvormi puhul (lk. 137). 4.1.066. Ajuverejooksu tagajärjel tekkiv ajukahjustus, mis avaldub ajukoe laostuse ja verega läbiimbumise näol (lk. 137). 4.1.067. Südamehaigus, mis on tingitud koronaarse vereva- rustuse absoluutsest või relatiivsest puudulikkusest (lk. 137). 4.1.068. Südamehaigus, mille tekkealuseks on absoluutne koronaarpuudulikkus ja mis avaldub müokardiinfarkti näol (lk. 137). 4.1.069. Uus müokardiinfarkt, mis tekib enne 8 nädala möö­ dumist eelneva infarkti algusest (lk. 137). 4.1.070. Uus müokardiinfarkt, mis tekib pärast 8 nädala möö­ dumist eelnenud infarkti algusest (lk. 137). 4.1.071. Müokardiinfarkti järk kestusega esimesed 18-24 tun­ di (lk. 137). 4.1.072. Müokardiinfarkti järk kestusega mõni päev kuni mak­ simaalselt 7-10 päeva (lk. 137). 4.1.073. Müokardiinfarkti järk, mis algab piiristuspõletiku tsoo­ nis leukotsüütide asendumisest makrofaagide ja fibroblastide rea rakkudega ning kestab 7-8 nädalat (lk. 137). 4.1.074. Müokardiinfarkti morfoloogiline variant, mille puhul nekroosikolle asub südameseina sügavuses (lk. 137). 64 4.1.075. Müokardiinfarkti morfoloogiline variant, mille puhul nekroosikolle asub vahetult endokardi all (lk. 137). 4.1.076. Müokardiinfarkti morfoloogiline variant, mille puhul nekroosikolte asub vahetult perikardi vistseraalse lestme all (lk. 137). 4.1.077. Müokardiinfarkti soodne lõppevorm (lk. 137). 4.1.078. Ägeda südame isheemiatõve tüsistus, mis seisneb infarktist kahjustatud südameseina väljasopistumises (lk. 137). 4.1.079. Ägeda südameaneurüsmi puhul sageli tekkiv ohtlik tüsistus (lk. 138). 4.1.080. Südamehaigus, mille tekkealuseks on relatiivne ko- ronaarpuudulikkus ja mis avaldub kliiniliselt rinnaangiinina ning morfoloogiliselt kardioskleroosi või südameaneurüsmina (lk. 138). 4.1.081. Kardioskleroosi morfoloogiline vorm, mis tekib müo­ kardiinfarkti järgselt ja avaldub südameseinas ulatusliku valkja ja tihke, armkoest koosneva koldena (lk. 138). 4.1.082. Kardioskleroosi morfoloogiline vorm, mis tekib tava­ liselt müokardiidi järgselt ning avaldub histoloogiliselt kardiomüo- tsüütide vahel sedastatavate sidekoerakkude ja kollageenkiudude näol (lk. 138). 4.1.083. Sagedasim surmapõhjus kroonilise südame ishee­ miatõve puhul (lk. 138) 4.1.084. Primaarne kardiomüopaatia, mille tekkealuseks on müofibrillide kaasasündinud formeerumishäire ja mis iseloomus­ tub peamiselt südame vasaku vatsakese kontsentrilise hüpertroo­ fiaga (lk. 138). 4.1.085. Primaarne kardiomüopaatia, mida iseloomustab sü- dameõõnte tugev laienemine (lk. 138). 4.1.086. Primaarne kardiomüopaatia, mille puhul on pakse­ nenud ja skleroseerunud endokard (lk. 138). 4.1.087. Rühm haigusi, mida kõiki iseloomustab kollageen­ kiudude ja sidekoe kui terviku süsteemne kahjustus (lk. 138). 4.1.088. Krooniline infektsioos-allergiline haigus, mida iseloo­ mustab sidekoe süsteemne kahjustus, kuid peamiste muutustega südames (lk. 138). 4.1.089. Reumatismi peamine etioloogiline faktor (lk. 138). 9 65 4.1.090. Patoloogiline protsess liigeste sünoviaalkestas reu­ matismi puhul (lk. 138). 4.1.091. Reumaatilise granuloomi nimetus teda kirjeldanud autorite järgi (lk. 138). 4.1.092. Reumaatilise granuloomi vorm, mille puhul see koosneb peamiselt suurtest histiotsütaarsetest makrofaagidest (lk. 138). 4.1.093. Reumaatilise granuloomi vorm, mille puhul selle koostisse kuuluvad makrofaagid muutuvad käävjateks ning kaob sõlmekese keskosas olev fibrinoid (lk. 138). 4.1.094. Reumaatilise granuloomi vorm, mille puhul selle koostisse kuuluvad rakud diferentseeruvad fibroblastideks ja nen­ de vahele ilmuvad prekollageen- ja kollageenkiud (lk. 138). 4.1.095. Reumaatilisest ajukahjustusest põhjustatud liigsete koordineerimatute liigutustega iseloomustuv haigus (lk. 138). 4.1.096. Kroonilise progresseeruva destruktiivse polüartriidiga iseloomustuv reumaatiline e. kollageenhaigus (lk. 138). 4.1.097. Kroonilise progresseeruva destruktiivse polüartriidi patogeneesis osalev suuremolekuliline gammaglobuliin (lk. 138). 4.1.098. Reumatoidfaktorit sisaldav polünukleaarne leukotsüüt (lk. 138). 4.1.099. Sünoviaalkesta irdunud nekrootilised hatud liigese- õõnes olevas eksudaadis (lk. 138). 4.1.100. Destrueerunud liigesepinnale vohav granulatsioon- koest kile (lk. 138). 4.1.101. Kroonilise progresseeruva destruktiivse polüartriidi puhul liigeste kõrvalkudedes tekkivad granulomatoossed vohan- did (lk. 138). 4.1.102. Reumatoidartriidi puhul sageli neerudes tekkiv tüsis- tus (lk. 138). 4.1.103. Naha sidekoe raskekujulise desorganisatsiooni, skle­ roosi ja hüalinoosiga iseloomustuv reumaatiline e. koüageenhai- gus (lk. 138). 4.1.104. Vaskuliidist ja tromboosist põhjustatud neerumuutu- sed sklerodermia puhul (lk. 138). 66 4.1.105. Reumaatiline e. kollageenhaigus, mille patogeneesis on oluline koht rakutuumade kahjustusest tingitud autoimmuno- loogilistel mehhanismidel (lk. 138). 4.1.106. Erütematoosse luupuse puhul peamiselt lümfotsüüti- dest väljunud ja preparaadis intensiivselt värvunud rakutuumad (lk. 138). 4.1.107. Kahjustunud rakutuumi õginud mikro- ja makrofaa- gid, mis võimaldavad diagnoosida teatud reumaatilist e. kolla- geenhaigust (lk. 138). 4.1.108. Iseloomulik muutus näonahal erütematoosse luupuse puhul (lk. 138). 4.1.109. Iseloomulik südamepõletik erütematoosse luupuse puhul (lk. 138). 4.1.110. Iseloomulik muutus lupoosse glomerulonefriidi puhul, mis seisneb neerupäsmakeste kapillaaride basaalmembraani paljastumises hävinud endoteelirakkude irdumise tõttu (lk. 138). 4.1.111. Muhvitaolised sidekoe vohandid kontsentriliste kihti­ dena põrnaarterite ümber erütematoosse luupuse puhul (lk. 139). 4.1.112. Krooniline reumaatiline e. kollageenhaigus, mille pu­ hul kahjustub keskmise ja väikse kaliibriga arterite seinte sideku­ de (lk. 139). 4.1.113. Äge infektsioosne kopsupõletik, mille puhul on taba­ tud kogu ulatuses üks või mitu kopsusagarat ning eksudaat alve­ oolides on fibrinoosse iseloomuga (lk. 139). 4.1.114. Lobaarse pneumoonia tekkealuseks olev immuno- loogiline mehhanism (lk. 139). 4.1.115. Lobaarse pneumoonia 1. järk kestusega 1-2-3 päeva (lk. 139). 4.1.116. Lobaarse pneumoonia järk, mis tekib haiguse raske­ ma kulu korral nõrgestunud organismis (lk. 139). 4.1.117. Patoloogiline protsess kopsuvärati lümfisõlmedes lo­ baarse pneumoonia puhul (lk. 139). 4.1.118. Intrapulmonaalne tüsistus, mis tekib alveoolides ole­ va fibrinoosse eksudaadi organiseerumisel (lk. 139). 4.1.119. Äge kopsupõletik, mille puhul põletikuline protsess on levinud kopsu(de)s suuremate või väiksemate kolletena (lk. 139). 9* 67 4.1.120. Koldelise pneumoonia patogeneetiline vorm, mis te­ kib reflektoorsete vereringehäirete tõttu kopsudes suuremate ki­ rurgiliste lõikuste tagajärjel (lk. 139). 4.1.121. Koldelise pneumoonia patogeneetiline vorm, mis te­ kib kroonilise venoosse paisu alusel kopsude tagumistes osades rasketel lamavatel haigetel (lk. 139). 4.1.122. Koldelise pneumoonia patogeneetiline vorm, mis te­ kib võõrmaterjalide, näit. oksemasside sattumisel hingamistee­ desse (lk. 139). 4.1.123. Koldeline pneumoonia, mille puhul põletikukolded haaravad vaid mõne alveooli läbimõõduga 1-2 mm (lk. 139). 4.1.124. Koldelise pneumoonia vorm, mille puhul eksudaat sisaldab rohkelt irdunud epiteelirakke (lk. 139). 4.1.125. Koldelise pneumoonia vorm, mille puhul leidub ek- sudaadis märkimisväärsel hulgal lima (lk. 139). 4.1.126. Destruktiivne protsess, mis iseloomustub kopsukoe mädapõletikulise laostuse ning tühiku(te) tekkega kopsus (lk. 139). 4.1.127. Ägeda kopsuabstsessi patogeneetiline vorm, mis te­ kib kopsupõletiku tüsistusena (lk. 139). 4.1.128. Ägeda kopsuabstsessi patogeneetiline vorm, mis te­ kib bronhiharude ummistumisest võõrmaterjalidega ja puudulikult ventileeritud kopsukoe infitseerumisest (lk. 139). 4.1.129. Ägeda kopsuabstsessi patogeneetiline vorm, mis te­ kib septilise emboli poolt põhjustatud infarktikolde laostumisel (lk. 139). 4.1.130. Kopsuabstsessi bronhiseinast läbimurdumise ja mä­ dase massi eemaldumise tõttu kopsus tekkiv defekt (lk. 139). 4.1.131. Kopsuabstsessi tüsistus, mis tekib mädapõletiku le­ vimisel pleurale (lk. 139). 4.1.132. Tüsistus, mis tekib bronhiharu valendikuga ühendu­ ses oleva kopsuabstsessi läbimurdumisel pleuraõõnde (lk. 139). 4.1.133. Kärbunud kopsukoe roisklaostusega iseloomustuv protsess (lk. 139). 4.1.134. Bronhide kujumuutusega iseloomustuv kroonilise bronhiidi vorm (lk. 139). 68 4.1.135. Morfoloogiliste seinamuutustega bronhi piirdunud patoloogiline laienemus (lk. 139). 4.1.136. Bronhi pöörduv funktsionaalne laienemus, mille puhul morfoloogilised seinamuutused puuduvad (lk. 139). 4.1.137. Krooniline kopsumuutus, mis iseloomustub kopsukoe deformeerumise ja ümberehitumisega kopsus vohanud sidekoe kootumise tõttu (lk. 140). 4.1.138. Krooniliste kopsuhaiguste tüsistus, mille tekkealu- seks on pulmonaalse südame parema vatsakese dekompensat- sioon (lk. 140). 4.1.139. Difuusse fibroosse alveoliidi morfogeneetiline järk, mis seisneb kõikide kopsuosade alveoolide seintes hävinud memb­ raanide ja elastsete kiudude asendumises rohkete kollageen- kiududega (lk. 140). 4.1.140. Tormiliselt progresseeruv fibroosne alveoliit, mis viib kiiresti pulmokardiaalse puudulikkuse tekkele (lk. 140). 4.1.141. Patoloogiline seisund, mis iseloomustub kopsude õhusisalduse suurenemisega alveoolides (lk. 140). 4.1.142. Patoloogiline seisund, mis iseloomustub õhu sattu­ misega alveoolidest kopsu interstitsiaalkoesse (lk. 140). 4.1.143. Sagedasim emfüseemivorm, mis tekib sekundaarselt bronhide ja bronhioolide põletikulise kahjustuse alusel, kuid kujuneb seejärel iseseisvaks kopsuhaiguseks (lk. 140). 4.1.144. Emfüseemivorm, mis tekib põletiku puhul intralobu- laarsetes bronhiharudes ja avaldub aatsinuste laienemusena kogu ulatuses (lk. 140). 4.1.145. Emfüseemivorm, mis tekib põletiku puhul bronhiooli- des ja avaldub aatsinuste proksimaalsete osade laienemusena (lk. 140). 4.1.146. Ebaselge etioloogiaga esmane kopsupuhitus, mis avaldub alveoolide seinte atroofia, kapillaaride redutseerumise ja väikse vereringe hüpertensiooni näol (lk. 140). 4.1.147. Vanuritel kopsukoe füsioloogilise atroofia tõttu tekkiv kopsupuhitus (lk. 140). 4.1.148. Sekundaarne emfüseemivorm, mis tekib kopsus reaktiivse muutusena pneumosklerootiliste alade naabruses (lk. 140). 69 4.1.149. Destruktiivsete muutusteta sekundaarne emfüseemi- vorm, mis avaldub vigastamata kopsuosade puhitusena pärast kahjustatud kopsuosa operatiivset eemaldamist (lk. 140). 4.1.150. Kopsuvähi vorm, mis ürgneb bronhide või nende ha­ rude epiteelist ja vohab sõlmena bronhi seina või valendiku suu­ nas (lk. 140). 4.1.151. Kopsuvähi vorm, mis ürgneb alveolaarepiteelist ja vohab enamasti difuusselt (lk. 140). 4.1.152. Kopsuvähi vorm, mis lähtub suurtest bronhidest ja moodustab umbes 75% kõikidest kopsuvähi juhtudest (lk. 140). 4.1.153. Kopsuvähi vorm, mis areneb väiksemate bronhiha- rude epiteelist või alveolaarepiteelist ning moodustab umbes 25% kopsuvähi juhtudest (lk. 140). 4.1.154. Kopsuvähi kopsusisese iümfogeense leviku tagajärjel tekkiv muutus, mis on sedastatav kopsu lõikepinnal halkjasvalge võrkja joonise näol (lk. 140). 4.1.155. Suulaekaarte ja kurgumandlite limaskesta äge põle­ tik, mis iseloomustub tugeva turse ja hüpereemiaga; limaskest on kaetud limase eksudaadiga (lk. 140). 4.1.156. Kurgumandlite äge põletik, mille puhul suurenenud tonsillid on kaetud kollakashalli pseudomembraani e. ebakilega (lk. 140). 4.1.157. Kurgumandlite äge mädapõletik, mille puhul tonsillid on kahjustunud difuusselt (lk. 140). 4.1.158. Kurgumandlite äge põletik, mille puhul tekivad ton- silli(de)s mädakolded (lk. 140). 4.1.159. Kurgumandlite äge põletik, mille puhul tekib kudede enam või vähem ulatuslik kärbus (lk. 140). 4.1.160. Limaskesta turse, tugeva hüpereemia, rohkete dia- pedeessete verevalumite ja erosioonidega iseloomustuv maopõ- letik (lk. 141). 4.1.161. Maopõletik, mille puhul hüpereemiline limaskest on kaetud haikja või kollakaspruuni ebakilega (lk. 141). 4.1.162. Kemikaalide toimel tekkinud äge maopõletik, mis iseloomustub maoseina pindmise või sügava kärbusega (lk. 141). 70 4.1.163. Krooniline maohaigus, mis iseloomustub mitte niivõrd põletikuliste, kuivõrd düsregeneratiivsete ja ümberehituslike muutustega maolimaskestas (lk. 141). 4.1.164. Maopõletiku vorm, mille puhul on toimunud kõhetu­ nud maolimaskestas foveolaarepiteeli intestinaalne metaplaasia ja esinevad pseudopüloorilised näärmed (lk. 141). 4.1.165. Atroofilisele gastriidile omane ümberehituslik prot­ sess, mille puhul foveolaarepiteelis ilmuvad karikrakud ja ta muu­ tub sooleepiteeli sarnaseks (lk. 141). 4.1.166. Atroofilisele gastriidile omane ümberehituslik prot­ sess, mille puhul näärmeepiteeli pea-, parietaal- ja kõrvalrakud asenduvad püloorilistele näärmetele iseloomulike kuubiliste rak­ kudega (lk. 141). 4.1.167. Kroonilise gastriidi vorm, mille puhul maolimaskesta atroofia kõrval toimub maonäärmete kaelaosa rakkude hüperplaa- sia, mistõttu maolohukesed süvenevad ja näärmete kaelaosad pi­ kenevad (lk. 141). 4.1.168. Mao või kaksteistsõrmiku limaskesta pindmine defekt läbimõõduga kuni mõni mm, mis tavaliselt paraneb kiiresti ja täielikult (lk. 141). 4.1.169. Mao patoloogiline seisund, mis iseloomustub mao keskosa kitsenemisega kroonilise maohaavandi puhul vohanud kiudsidekoe kootumisest (lk. 141). 4.1.170. Organismi happe-leelistasakaalu muutumisest tingi­ tud tüsistus püloorusestenoosi puhul (lk. 141). 4.1.171. Mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve tüsistus, mis tekib haavandi süvenemisel läbi kõigi seinakihtide (lk. 141). 4.1.172. Õõneselundi seina mulgustusega tüsistuv haavand (lk. 141). 4.1.173. Haavandi mulgustuse vorm juhul, kui õõneselundi sein on kleepunud fibrinoossete masside abil mingi riaaberelundi külge (lk. 141). 4.1.174. Haavandi tungimine (süvenemine) maost või kaks- teistsõrmikust mingisse naaberelundisse (lk. 141). 4.1.175. Naaberelundisse tungimisega (süvenemisega) ise­ loomustuv haavand (lk. 141). 71 4.1.176. Haavandi penetratsiooni tagajärg mingisse teise õõneselundisse (lk. 141). 4.1.177. Kroonilise haavandi maligniseerumise tagajärjel tek­ kinud vähk (lk. 141). 4.1.178. Maovähi makroskoopiline vorm, mille puhul kasvaja on vohanud eksofüütselt maovalendikku (lk. 141). 4.1.179. Maovähi makroskoopiline vorm, mille puhul kasvaja vohab maoseinas endofüütselt, põhjustades seina olulise pakse­ nemise (lk. 141). 4.1.180. Maovähi metastaas vasakus supraklavikulaarses lümfisõlmes (lk. 141). 4.1.181. Krooniline retsidiveeruv haigus, mis iseloomustub jä­ mesoole nekrootilise põletiku, ulatuslike haavandite tekkimise ning sooleseina sklerootilise deformeerumisega (lk. 141). 4.1.182. Mädapõletiku kolded jämesoole limaskesta krüptides, näit. mittespetsiifilise haavandilise koliidi puhul (lk. 141). 4.1.183. Haavandite patoloogilise reparatsiooni tõttu tekkinud ulatuslikud granulatsioonkoe vohandid limaskestal, näit. mitte­ spetsiifilise haavandilise koliidi puhul (lk. 141). 4.1.184. Sooleseinas tekkivad pilu- või lõhetaolised sügavad haavandid, näit. Crohni tõve puhul (lk. 141). 4.1.185. Ägeda apenditsiidi algvorm, mis iseloomustub vere- ringehäiretega ussripiku distaalse osa limaskestas (lk. 141). 4.1.186. Ägeda apenditsiidi vorm, mis iseloomustub ussripiku katarraalse põletikuga ja koonusekujuliste nekroosikollete tekkega ussripiku distaalses osas (lk. 141). 4.1.187. Flegmonoosse apenditsiidi alavorm, mille puhul on moodustunud ussripiku seinas rohked väiksed piirdunud mädakol- ded difuusse mädapõletiku foonil (lk. 141). 4.1.188. Flegmonoosse apenditsiidi alavorm, mille puhul uss­ ripiku limaskest on kärbunud ja irdunud haavandite moodustumi­ sega (lk. 142). 4.1.189. Ägeda apenditsiidi raskeim vorm mädapõletiku levi­ mise tõttu ussripikukinnistile, mille veresoontes sugeneb trom- boos ja selle tagajärjel ussripiku kärbus (lk. 142). 4.1.190. Ussripiku valendiku umbumus vohanud sidekoega (lk. 142). 72 4.1.191. Seroosse vedeliku kogunemine ussripiku valendikus, kui selle proksimaalne osa on umbunud (lk. 142). 4.1.192. Ägeda pankreatiidi alavorm, mille puhul verevalumid kõhunäärmes on omandanud difuusse iseloomu (lk. 142). 4.1.193. Ägeda pankreatiidi alavorm, mille puhul prevaleeru- vad kõhunäärmes nekrootilised muutused (lk. 142). 4.1.194. Ägeda pankreatiidi alavorm, mille puhul nekrootilised massid kõhunäärmes on infitseerunud mädapõletikutekitajatega ja laostunud (lk. 142). 4.1.195. Hepatotsüütide düstroofiliste muutuste ja nekroosiga iseloomustuvate maksahaiguste üldnimetus (lk. 142). 4.1.196. Maksahaiguste alavorm, mille tekkealuseks on kaa­ sasündinud fermentopaatiad ja sellest tingitud ainete salvestumi- ne maksas (lk. 142). 4.1.197. Äge maksahaigus, mis iseloomustub maksa progres­ seeruva massiivse nekroosi ning maksapuudulikkuse tekkega (lk. 142). 4.1.198. Krooniline maksahaigus, mis iseloomustub rasva liigse kogunemisega hepatotsüütides (lk. 142). 4.1.199. Maksahaigus, mis iseloomustub hepatotsüütide alte- ratiivsete muutuste ja strooma rakulise infiltratsiooniga (lk. 142). 4.1.200. Iseloomulik makroskoopiline maksamuutus ägeda viirushepatiidi esimestel haiguspäevadel (lk. 142). 4.1.201. Hävinud hepatotsüütidest tekkinud hüaliinitaolised moodustised ägeda viirushepatiidi puhul (lk. 142). 4.1.202. Retikuloendoteliotsüütide sõlmjad vohandid maksas ägeda viirushepatiidi puhul (lk. 142). 4.1.203. Ägeda viirushepatiidi kergekujuline kuluvorm ikteeri- lise perioodita, kusjuures morfoloogilised muutused maksas on analoogilised preikteerilises perioodis esinevatega (lk. 142). 4.1.204. Maksaabstsessid, mis tekivad mikroobide sattumisel maksa arteriaalse verega (lk. 142). 4.1.205. Maksaabstsessid, mis tekivad mikroobide sattumisel maksa värativeeni kaudu (lk. 142). 4.1.206. Maksaabstsessid, mis tekivad mikroobide sattumisel maksa sapiteedest (lk. 142). 10 73 4.1.207. Krooniline maksahaigus, mis iseloomustub morfo­ loogiliselt sidekoe vohamisega maksas ja selle ümberehitumisega ning kliiniliselt süveneva portaalse hüpertensiooni ja maksapuu- dulikkusega (lk. 142). 4.1.208. Maksatsirroosi morfogeneetiline vorm, mis tekib pik­ kamööda aastate vältel rasvhepatoosi või kroonilise hepatiidi lõp­ pena (lk. 142). 4.1.209. Maksatsirroosi morfogeneetiline vorm, mis tekib suhteliselt kiiresti (mõne kuu vältel) maksa toksilise düstroofia lõppena (lk. 142). 4.1.210. Maksatsirroosi morfogeneetiline vorm, mis tekib kivi- tõvest, kasvajast või sapipõiepõletikust tingitud sapipaisu puhul (lk. 142). 4.1.211. Maksatsirroosi morfogeneetiline vorm, mis tekib kroonilise venoosse paisu tagajärjel maksas (lk. 142). 4.1.212. Maksatsirroosile iseloomulikud erineva suurusega sõlmjad ümberehituslikud struktuurid, kus maksarakud on asetu­ nud korrapäratult ning puudub normaalne kapillaaristik (lk. 142). 4.1.213. Maksatsirroosile iseloomulikud maksasisesed laiene­ nud veresooned, mille kaudu pääseb veri värativeenisüsteemist õõnesveenisüsteemi maksasagarikke läbimata (lk. 142). 4.1.214. Maksatsirroosi puhul sapijuhade epiteelirakkude reaktiivse vohamise tagajärjel tekkinud umbsed ja hargnevad moodustised, mis pole võimelised normaalselt funktsioneerima (lk. 142). 4.1.215. Maksatsirroosi makroskoopiline vorm, mille puhul maksas moodustunud sõlmjate struktuuride läbimõõt ei ületa 10 mm (lk. 142). 4.1.216. Maksatsirroosi makroskoopiline vorm, mille puhul esineb maksas kuni 5 cm-lise läbimõõduga sõlmjaid moodustisi (lk. 143). 4.1.217. Maksatsirroosiga seotud sündroom, mille puhul on tekkinud portaalse hüpertensiooni alusel splenomegaalia e. põr- nasuurenemus (lk. 143). 4.1.218. Portaalse hüpertensiooni puhul söögitoru alumises osas kompensatoorselt laienenud portokavaalsed anastomoosid (lk. 143). 74 4.1.219. Maksatsirroosi puhul kõhul maotaoliselt väänlevad ja naba suunas konvrgeeruvad veenilaiendid (lk. 143). 4.1.220. Haigus, mis iseloomustub erütrotsüütide arvu ja he­ moglobiini sisalduse vähenemisega vere mahuühikus (lk. 143). 4.1.221. Veres erineva suurusega erütrotsüütide esinemist tä­ histav termin (lk. 143). 4.1.222. Veres erineva kujuga erütrotsüütide esinemist tähis­ tav termin (lk. 143). 4.1.223. Normist kõrgema värvumusastmega erütrotsüüt (lk. 143). 4.1.224. Normist madalama värvumusastmega erütrotsüüt (lk. 143). 4.1.225. Erütrotsüütides leiduvad basofiilsed sõmerad, mis kujutavad endast säilunud tuumaosiseid (lk. 143). 4.1.226. Kehvveresus, mille tekkepõhjuseks on verejook- su(de)st tingitud verekaotus (lk. 143). 4.1.227. Kiire ja massiivse verejooksu tagajärjel tekkiv anee­ mia (lk. 143). 4.1.228. Raua defitsiidist tingitud kehvveresus (lk. 143). 4.1.229. Pärast maoresektsiooni tekkiv kehvveresus (lk. 143). 4.1.230. Pärast sooleresektsiooni tekkiv kehvveresus (lk. 143). 4.1.231. Pernitsioosse aneemia alavorm, mida põhjustab lai- uss (lk. 143). 4.1.232. Vitamiini B12 ja aktiveeritud foolhappe defitsiidist tin­ gitud seljaaju kahjustus (lk. 143). 4.1.233. Iseloomulik keelemuutus vitamiini B-)2 ja aktiveeritud foolhappe defitsiidi puhul (lk. 143). 4.1.234. Vereloomekoe regeneratsioonivõime pärssumisest tingitud kehvveresus (lk. 143). 4.1.235. Toksiliste ühendite toimel tekkiv kehvveresus (lk. 143). 4.1.236. Kehvveresusega iseloomustuv haigus, mis tekib luu­ üdi asendumisel luukoega (lk. 143). 4.1.237. Vereloome kui terviku kahjustus, mille puhul on pär­ situd nii erütro-, müelo- kui trombotsütopoees (lk. 143). 10* 75 4.1.238. Hemolüütiline aneemia, mille tekkealuseks on ema ja loote vere reesussobimatus (lk. 143). 4.1.239. Hemolüütiline aneemia, mille puhul on häiritud he­ moglobiini süntees ja esinevad sirbikujulised erütrotsüüdid (lk. 143). 4.1.240. Hemolüütilisele aneemiale iseloomulik põrnamuutus (lk. 143). 4.1.241. Vereloomekoe süsteemne kasvajaline haigus (lk. 143). 4.1.242. Leukeemia puhul elundites tekkivad kasvajarakkude difuussed või sõlmjad kogumid (lk. 143). 4.1.243. Leukeemiavorm, mille puhul kasvajaliste rakkude arv 1 mm3-s perifeerses veres võib olla kuni sada tuhat ja veelgi enam (lk. 144). 4.1.244. Leukeemiavorm, mille puhul kasvajaliste rakkude arv 1 mm3-s perifeerses veres on 15-25 tuhat (lk. 144). 4.1.245. Leukeemiavorm, mille puhul kasvajalised rakud veres puuduvad (lk. 144). 4.1.246. Leukeemiavorm, mille puhul vohavad kasvajaliselt blastid (lk. 144). 4.1.247. Leukeemiavorm, mille puhul vohavad kasvajaliselt tsüüdid (lk. 144). 4.1.248. Lünk müelogrammis ägeda leukeemia puhul, kuna blastide ja valminud rakkude kõrval puuduvad diferentseeruvad vahevormid (lk. 144). 4.1.249. Kasvajaliste rakkude metastaasid pea- ja seljaaju- kelmetel ägeda leukeemia puhul (lk. 144). 4.1.250. Leukeemia vorm ja järk, mis iseloomustub müelo­ tsütaarse rea rakkude monoklonaalse vohanguga (lk. 144). 4.1.251. Kroonilise leukeemia kulu vorm, mis iseloomustub blastide polüklonaalse vohanguga (lk. 144). 4.1.252. Põrna veresooni ummistavad kasvajarakkude kogu­ mikud, näit. kroonilise müeloidse leukeemia puhul (lk. 144). 4.1.253. Nekroosikolded põrnas kroonilise müeloidse leukee­ mia puhul (lk. 144). 4.1.254. Vereloomekoehaigus, mis iseloomustub B-lümfo- tsüütide süsteemse kasvajalise vohanguga (lk. 144). 76 4.1.255. Paraproteineemiline leukeemia, mille puhul kasvaja- liselt vohavad lümfotsütaarse rea rakud diferentseeruvad plasmo- blastide ja plasmotsüütide suunas (lk. 144). 4.1.256. Üksik piirdunud kasvajaline sõlm müelomatoosi puhul (lk. 144). 4.1.257. Vereloomekoe regionaalne pahaloomuline kasvaja (lk. 144). 4.1.258. Lümfogranulomatoosile spetsiifilised mitmetuumsed hiidrakud (lk. 144). 4.1.259. Lümfogranulomatoosile iseloomulikud ühetuumsed hiidrakud (lk. 144). 4.1.260. Lümfogranulomatoosi kliinilis-morfoloogiline järk, mis iseloomustub lümfotsüütide ja histiotsüütide vohanguga (lk. 144). 4.1.261. Lümfogranulomatoosi kliinilis-morfoloogiline järk, mil­ le puhul granuloomide koostisse kuuluvad retikulaarrakud, Bere- zovski-Sternbergi hiidrakud, plasmarakud, eosinofiilsed granulo- tsüüdid, histiotsüüdid (lk. 144). 4.1.262. Lümfogranulomatoosi kliinilis-morfoloogiline variant, mis iseloomustub lümfisõlme jaotumisega sidekoeliste septide va­ ral ümarateks sõlmekesteks (lk. 144). 4.1.263. Põhiliselt infektsioos-allergiline neeruhaigus, mis ise­ loomustub mõlemapoolse difuusse neerupäsmakeste põletikuga (lk. 144). 4.1.264. Sündroom, mille puhul esinevad üheaegselt autoan- tikehade poolt põhjustatud kahjustused neerudes ja kopsudes (lk. 144). 4.1.265. Glomerulonefriidi histogeneetiline vorm, mis tekib reaktiivselt pärast neerupäsmakeste kahjustamist immuunkomp- leksidega ning iseloomustub leukodiapedeesi ja mesangiumi leu- kotsütaarse infiltratsiooniga (lk. 144). 4.1.266. Glomerulonefriidi histogeneetiline vorm, mis iseloo­ mustub neerupäsmakestes endoteeli- ja mesangiumirakkude mär­ kimisväärse vohamisega (lk. 144). 4.1.267. Glomerulonefriidi histogeneetiline vorm, mis iseloo­ mustub mesangiumirakkude intensiivse vohamise ja mesangiumi laienemisega (lk. 144). 77 4.1.268. Glomerulonefriidi histogeneetiline vorm, mille puhul vohavate mesangiumirakkude jätked tungivad päsmakeste kapil­ laaride endoteeli ja basaalmembraani vahele, mistõttu valgusmik- roskoopiliselt näib basaalmembraan paksenenuna ja lõhustatuna (lk. 144). 4.1.269. Glomerulonefriidi histogeneetiline vorm, mis iseloo­ mustub eksudaadi kogunemisega neerupäsmakeste kihnu õõnes (lk. 144). 4.1.270. Glomerulonefriidi histogeneetiline vorm, mis iseloo­ mustub nefroteelirakkude ja podotsüütide vohamisega (lk. 145). 4.1.271. Glomerulonefriidi histogeneetiline vorm, mis iseloo­ mustub neerupäsmakestes kiudsidekoe vohamisega eelnenud int- ra- ja ekstrakapillaarsete muutuste alusel (lk. 145). 4.1.272. Glomerulonefriidi raskekujuline vorm, mis iseloo­ mustub neerupäsmakeste fibrinoidse nekroosiga (lk. 145). 4.1.273. Glomerulopaatia, mis iseloomustub neerupäsmakes­ te kahjustuse alusel tekkivate neerutorukeste epiteelirakkude düs- troofiliste muutustega (lk. 145). 4.1.274. Primaarne nefrootiline sündroom, mille tekkealuseks on podotsüütide pärilik düsplaasia (lk. 145). 4.1.275. Glomerulopaatia, mis tekib koelaostuse ja kroonilise mädapõletikuga kulgevate haiguste puhul (lk. 145). 4.1.276. Neerude amüloidoosi järk, mille puhul puuduvad makroskoopilised neerumuutused ja kliinilised sümptomid, kuid neerupüramiidides leidub mõõdukalt amüloidi (lk. 145). 4.1.277. Neerude amüloidoosi järk, mille puhul on tegemist makroskoopiliselt "suure valge amüloidneeruga", histoloogiliselt rohke amüloidisisaldusega päsmakestes ja rasvdüstroofiaga nee­ rutorukeste epiteelis, kliiniliselt hüpoproteineemia ja tursetega (lk. 145). 4.1.278. Neerumuutuste nimetus amüloidnefroosi lõppjärgus (lk. 145). 4.1.279. Amüloidnefroosi tüsistus, mis tekib vere valgulise koosseisu muutuste tõttu (lk. 145). 4.1.280. Neeruhaiguste rühm, mille puhul esmaseks ja juhti­ vaks muutuseks on neerutorukeste kahjustus (lk. 145). 78 4.1.281. Äge tubulopaatia, mis iseloomustub neerutorukeste epiteeli nekroosiga ning neerude vere- ja lümfiringe raskekujuliste häiretega (lk. 145). 4.1.282. Basaalmembraani destruktsiooniga kaasnev neeru­ torukeste nekroos (lk. 145). 4.1.283. Nekrootilise nefroosi kliinilis-morfoloogiline järk, mis iseloomustub vääniliste neerutorukeste nekroosiga ning tõrukes­ tes rohkete silindrite tekkega (lk. 145). 4.1.284. Neerumuutuste nimetus mürgistuse puhul elavhõbe­ da sooladega (lk. 145). 4.1.285. Krooniline tubulopaatia müelomatoosi puhul (lk. 145). 4.1.286. Infektsioosne neeruvaagna ja neeru interstitsiaalkoe põletik (lk. 145). 4.1.287. Püelonefriidi vorm, mille puhul satuvad põletikuteki- tajad verega neerukoesse ja seejärel levib põletik neerukarikatele, neeruvaagnale, kusejuhale, kusepõiele (lk. 145). 4.1.288. Püelonefriidi vorm, mille puhul uriinipaisu tõttu levib infektsioon kusitist, kusepõiest, kusejuhadest neeruvaagnasse ja neerukoesse (lk. 145). 4.1.289. Suur mädamuhk neerus, mis tekib abstsesside laa- tumisel (lk. 145). 4.1.290. Neerupüramiidide näsade kärbus, mis tekib enamas­ ti suhkurtõve puhul (lk. 145). 4.1.291. Neeru tihkestumine ja kortsumine kroonilise interstit- siaalse põletiku tagajärjel (lk. 145). 4.1.292. Sündroom, mille morfoloogiliseks aluseks on nefro- skleroos ja kliiniliseks väljenduseks ureemia (lk. 145). 4.1.293. Autointoksikatsioon, mis on tingitud lämmastiku aine­ vahetuse lõpp-produktide peetusest organismis, atsidoosist ja elektrolüütide tasakaalu häiretest (lk. 145). 4.1.294. Rinnanäärme düshormonaalne muutus, mis avaldub ebanormaalsete koevohandite (düsplaasiad) näol (lk. 145). 4.1.295. Proliferatiivse mastopaatia vorm, mis iseloomustub alul müoepiteliaalsete rakkude vohamisega ning hiljem rinnanäär­ me fibroosiga (lk. 145). 4.1.296. Munandi põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.297. Munandimanuse põletikku tähistav termin (lk. 146). 79 4.1.298. Seemnejuha põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.299. Seemneväädi põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.300. Munasarja põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.301. Munajuha põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.302. Emakakaela põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.303. Häbeme põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.304. Rinnanäärme põletikku tähistav termin (lk. 146). 4.1.305. Emakakaela pseudoerosiooni vorm, mille puhul de­ fekti kattev silinderepiteel moodustab eksofüütseid näsajaid struk­ tuure (lk. 146). 4.1.306. Emakakaela pseudoerosiooni vorm, mille puhul de­ fekti kattev silinderepiteel moodustab endofüütselt vohades näär- melisi struktuure (lk. 146). 4.1.307. Emakakaela pseudoerosiooni katva silinderepiteeli asendamisprotsess mitmekihilise lameepiteeliga (lk. 146). 4.1.308. Tüsistus, mis tekib pärasoole seina vohanud emaka- kaelavähi laostumisel (lk. 146). 4.1.309. Tüsistus, mis tekib kusepõie seina vohanud emaka- kaelavähi laostumisel (lk. 146). 4.1.310. Hiline rasedustoksikoos, mis tekib raseduse lõpul, sünnituse ajal või selle järel ning iseloomustub raskete, teadvus- kaoga kaasnevate krampidega (lk. 146). 4.1.311. Patoloogiline rasedus, mille puhul loode areneb väl­ jaspool emakat (lk. 146). 4.1.312. Tubaarse raseduse tüsistus, mille tekkealuseks on verejooks munajuha valendikku ja lootemuna eraldumine (lk. 146). 4.1.313. Raseduse katkemine enne 28. rasedusnädala lõppu (lk. 146). 4.1.314. Raseduse katkemine 28-38-nädalase raseduse järg­ selt (lk. 146). 4.1.315. Alalõua liigne etteulatuvus, mis esineb näit. akrome- gaalia puhul (lk. 146). 4.1.316. Keelesuurenemus, mis esineb näit. akromegaalia puhul (lk. 146). 4.1.317. Siseelundite suurenemus, mis esineb näit. akrome­ gaalia puhul (lk. 146). 80 4.1.318. Hüpofüsaarse päritoluga ja kasvueas realiseeruv ha­ rilikku tunduvalt ületav kehakasv (lk. 146). 4.1.319. Hüpofüüsi kahjustusest tingitud kehakasv, mis on väiksem normaalse kehakasvu alumisest piirist (lk. 146). 4.1.320. Raugale iseloomulik atrofeerunud kortsuline nahk, mis võib esineda ka näit. hüpofüsaarse kahheksia puhul (lk. 146). 4.1.321. Sündroom, mille tekkealuseks on neerupealise koore glomeruloostsoonist ürgnev ja liigselt aldosterooni produtseeriv kasvaja (lk. 146). 4.1.322. Sündroom, mille tekkealuseks on androgeenide liig­ produktsioon neerupealiste koores (lk. 146). 4.1.323. Adrenogenitaalse sündroomi avaldumisvorm tütar­ lastel (lk. 146). 4.1.324. Adrenogenitaalse sündroomi avaldumisvorm poiss- lastel (lk. 146). 4.1.325. Püsiv difuusne või sõlmeline kilpnäärme suurenemus (lk. 146). 4.1.326. Struuma epidemioloogiline vorm, mis tekib geograa­ filistes piirkondades, kus joodisisaldus pinnases, joogivees ja toi­ duainetes on väike (lk. 147). 4.1.327. Lapseeas tekkiv haigus, mille tekkealuseks on en- deemiline struuma ja mis iseloomustub üldise füüsilise ja vaimse kängumisega (lk. 147). 4.1.328. Struuma epidemioloogiline vorm, mille põhjuseks peetakse infektsioos-toksilist faktorit ja mis tekib üheaegselt pal­ judel noortel inimestel (lk. 147). 4.1.329. Struuma epidemioloogiline vorm, mis esineb üksik­ juhtudena, kusjuures tekkes on olulised organismi neurohormo- naalsed häired (lk. 147). 4.1.330. Struuma makroskoopiline vorm, mille puhul kilpnääre on suurenenud ühtlaselt kogu ulatuses (lk. 147). 4.1.331. Struuma makroskoopiline vorm, mille puhul on kilp­ näärmes üks või mitu sõlmjat moodustist ning kilpnääre on kujult kas munajas või kühmuline (lk. 147). 4.1.332. Struuma makroskoopiline vorm, mille puhul kilpnääre on eriti tugevasti suurenenud, ebakorrapärase kujuga ja avaldab rõhku trahheale (lk. 147). ii 81 4.1.333. Kilpnäärme haigus, mis iseloomustub struuma, ek- softalmia ja tahhükardiaga (lk. 147). 4.1.334. Kilpnäärme autoimmuunne haigus, mille puhul suu­ renenud kilpnäärmes leidub retikulaar- ja plasmarakkude kõrval rohkelt lümfotsüüte, mis avaldavad näärmerakkudele tsütopaati- list toimet (lk. 147). 4.1.335. Kõva konsistentsiga struuma, mille puhul kilpnäärme hävinud parenhüüm on asendunud fibroosse koega (lk. 147). 4.1.336. Peamiselt luukahjustustega kulgev haigus, mille tek- kealuseks on kõrvalkilpnäärme hormoonaktiivne adenoom (lk. 147). 4.1.337. Spontaanne või sekundaarne krooniline haigus, mille tekkealuseks on enamasti insuliini ebapiisav sekretsioon kõhu­ näärme insulaaraparaadi ß-rakkudes (lk. 147). 4.1.338. Koondnimetus väikeste veresoonte kahjustuse tähis­ tamiseks suhkurtõve puhul (lk. 147). 4.1.339. Suhkurtõve tüsistus, mis tekib seoses süveneva atsi- doosiga (lk. 147). 4.1.340. Sündroom, mille puhul esineb diabeetiline glomeru- loskleroos (lk. 147). 4.1.341. Sündroom, mille tekkealuseks on kõhunäärme insu­ laaraparaadi G-rakkude hüpersekretsioon (lk. 147). 4.1.342. D-avitaminoosi avaldumisvorm täiskasvanutel (lk. 147). 4.1.343. Iseloomulik koljumuutus varase rahhiidi puhul (õhu­ kesed, pehmed ja kergesti deformeeruvad koljuluud) (lk. 147). 4.1.344. Esileulatuvad periostaalse osteoidkoe vohandid, näit. suurenenud otsmiku- ja kiiruköbrud varase rahhiidi puhul (lk. 147). 4.1.345. Nelinurkse kujuga pea varase rahhiidi puhul (lk. 147). 4.1.346. Roiete luu- ja kõhreosade piiril ridamisi paiknevad sõlmjad paksendid varase rahhiidi puhul (lk. 147). 4.1.347. Küünar- ja kodarluu distaalsete epifüüside paksendid varase rahhiidi puhul (lk. 147). 4.1.348. Külgedelt kokkulitsutud ja kiiluna etteulatuv rindkere hilise rahhiidi puhul (lk. 147). 4.1.349. Kitsas deformeerunud vaagen hilise rahhiidi puhul (lk. 147). 82 4.1.350. Hilisele rahhiidile iseloomulik lülisamba deformatsi­ oon (lk. 147). 4.1.351. Avitaminoos, mille puhul on häirunud kollageeni süntees, granulatsioonkoe valmimine ja osteoidkoe teke ning su­ geneb hemorraagiline diatees (lk. 147). 4.1.352. C-vitamiini defitsiidist tekkiv haigus lastel (lk. 147). 4.1.353. Toruluude epifüüsi eraldumine diafüüsist, näit. Möller- Barlow tõve puhul (lk. 147). 4.1.354. Avitaminoos, mis iseloomustub metaplastiliste muu­ tustega epiteelkudedes (lk. 147). 4.1.355. Silma sarvkesta laostus A-avitaminoosi puhul (lk. 148). 4.1.356. Gripi kliiniline vorm, mis iseloomustub ägeda katar- raalse põletikuga nina, kõri, trahhea ja bronhide limaskestas (lk. 148). 4.1.357. Gripi puhul hingamisteede epiteelirakkudes esinevate basofiilsete inklusioonide olemus (lk. 148). 4.1.358. Gripi puhul hingamisteede epiteelirakkudes tekkivate oksüfiilsete inklusioonide olemus (lk. 148). 4.1.359. Kopsupõletiku iseloom keskmise raskusega gripi pu­ hul (lk. 148). 4.1.360. Toksikoosist tingitud iseloomulik kopsumuutus gripi üliägeda kulu korral (lk. 148). 4.1.361. Nahamuutuste lõpe rõugete soodsa kulu puhul (lk. 148). 4.1.362. Rõugete võimalik tüsistus kopsudes (lk. 148). 4.1.363. Rõugete võimalik tüsistus munandites (lk. 148). 4.1.364. Rõugete võimalik tüsistus luudes (lk. 148). 4.1.365. Antropozoonoos, mille tekitajaks on neurotroopne viirus ja mis iseloomustub pea- ja seljaaju närvirakkude kahjustu­ sega (lk. 148). 4.1.366. Piklikajus ja ajuveejuha ümbruses paiknevad histo- loogilised struktuurid lüssa puhul (lk. 148). 4.1.367. Hipokambi närvirakkudes leiduvad munakujulised in- klusioonid marutõve puhul (lk. 148). 4.1.368. Tähnilise tüüfuse tekitaja (lk. 148). ii* 83 4.1.369. Nakkuse ülekandja haigelt inimeselt tervele tähnilise tüüfuse puhul (lk. 148). 4.1.370. Iseloomulikud histoloogilised struktuurid tähnilise tüüfuse puhul, näit. piklikajus, ajusillas, nägemiskühmus jm. (lk. 148). 4.1.371. Iseloomulik patoloogiline protsess sümpaatilises när­ visüsteemis tähnilise tüüfuse puhul (lk. 148). 4.1.372. Iseloomulik patoloogiline protsess südames tähnilise tüüfuse puhul (lk. 148). 4.1.373. Iseloomulik patoloogiline protsess munandites tähni­ lise tüüfuse puhul (lk. 148). 4.1.374. Sooleinfektsioon, mille puhul peamised kohalikud muutused tekivad peensoole distaalse osa lümfaatilises aparaadis (lk. 148). 4.1.375. Kõhutüüfuse vorm, mille puhul on tabatud niudesoo- le lümfaatilise aparaadi kõrval ka jämesoole lümfifolliikulid (lk. 148). 4.1.376. Patoloogiline protsess peensoole limaskestas kõhu­ tüüfuse puhul (lk. 148). 4.1.377. Kõhutüüfuse järk, mille puhul soole solitaar- ja koondlümfifolliikulid on märkimisväärselt suurenenud, ebatasase välis- ja roosakashalli lõikepinnaga (lk. 148). 4.1.378. Heleda tsütoplasma ja suure heleda tuumaga mak- rofaagid lümfoidkoes kõhutüüfuse puhul (lk. 148). 4.1.379. Tüüfusrakkude suuremad või väiksemad kogumikud lümfoidkoes kõhutüüfuse puhul (lk. 148). 4.1.380. Kõhutüüfusele iseloomulik muutus kõhunahal, mis tekib 7.-11. haiguspäeval (lk. 148). 4.1.381. Kõhutüüfuse ohtlik tüsistus, mis võib tekkida solitaar- ja koondlümfifolliikulite haavandumisjärgus (lk. 148). 4.1.382. Kõhutüüfuse ohtlik tüsistus, mis võib tekkida haa­ vandite puhastumise järgus (lk. 148). 4.1.383. Salmonelloosivorm, mis iseloomustub üliägeda ka- tarraalse gastroenteriidiga (lk. 148). 4.1.384. Salmonelloosivorm, mis iseloomustub mitmetes elundites mädanike tekkega (lk. 148). 84 4.1.385. Tüsistus, mis võib tekkida oksendamise ja kõhulahti­ suse tagajärjel salmonelloosi intestinaalse vormi puhul (lk. 148). 4.1.386. Äge soolenakkus, mis iseloomustub verise kõhulah­ tisusega (lk. 148). 4.1.387. Abortiivselt kulgev düsenteeria, mille puhul soole- muutused piirduvad vaid katarraalse põletikuga (lk. 149). 4.1.388. Düsenteeria morfoloogiline (alg)järk, mis iseloomus­ tub jämesoole, vahel ka peensoole alumise osa limaskesta hüpe- reemia, turse ja verevalumitega (lk. 149). 4.1.389. Düsenteeria morfoloogiline järk, mida iseloomustab jämesoole limaskesta nekroos ja difteriitiline, harvemini krupoos­ ne põletik (lk. 149). 4.1.390. Düsenteeria morfoloogiline järk, mis iseloomustub erineva suuruse ja ebakorrapärase kujuga haavandite tekkega jä­ mesooles (lk. 149). 4.1.391. Düsenteeria morfoloogiline järk, mille käigus jäme­ soole haavandilised defektid täituvad noore sidekoega ja seejärel kattuvad regenereeruva epiteeliga (lk. 149). 4.1.392. Düsenteeria raske vorm, mille puhul nekrotiseerunud koed jämesooles on infitseerunud anaeroobse mikroflooraga ja on tekkinud nende roisklaostus (lk. 149). 4.1.393. Patoloogiline protsess mesenteriaalsetes lümfisõl- medes düsenteeria puhul (lk. 149). 4.1.394. Düsenteeria tüsistus, mille tagajärjeks on paraproktiit (lk. 149). 4.1.395. Düsenteeria tüsistus, mis on tekkinud haavandite paranemise käigus vohanud kiudsidekoe kootumisest (lk. 149). 4.1.396. Kooleravibriooni eksotoksiini nimetus (lk. 149). 4.1.397. Peensoole limaskesta seroosse või serohemorraagi- lise põletikuga iseloomustuv koolera järk (lk. 149). 4.1.398. Peensoole ja mao limaskesta seroosse või serohe- morraagilise põletikuga iseloomustuv koolera järk (lk. 149). 4.1.399. Koolera järk, mille puhul on tekkinud tugevasti väl­ jendunud eksikoos ja haige kehatemperatuur on langenud (lk. 149). 4.1.400. Koolerasse surnu iseloomulik kehaseisang tugevasti väljendunud koolnukangestuse tõttu (lk. 149). 85 4.1.401. Koolerahaige sõrmede kuiva ja kortsulist nahka ise­ loomustav nimetus (lk. 149). 4.1.402. Koolerahaige sapipõit täitev hele läbipaistev vedelik (lk. 149). 4.1.403. Jämesoole hüperergilise põletiku ja toksilise neeru- kahjustusega iseloomustuv koolera spetsiifiline tüsistus (lk. 149). 4.1.404. Antropozoonoos, mille looduslikuks reservuaariks on peamiselt närilised, kellelt haigustekitajad kantakse inimesele kir­ pude vahendusel (lk. 149). 4.1.405. Katku kliinilis-anatoomiline vorm, mille puhul esma­ sed patoloogilised muutused arenevad kirbuhammustuskoha suh­ tes regionaalsetes lümfisõlmedes (lk. 149). 4.1.406. Katku kliinilis-anatoomiline vorm, mis iseloomustub piisknakkuse teel primaarselt tekkinud pneumooniaga (lk. 149). 4.1.407. Antropozoonoos, millesse inimene nakatub haigete kariloomadega kokkupuutel või loomanahkade töötlemisel, kus­ juures haigustekitajad satuvad inimorganismi kas naha, soole või hingamisteede kaudu (lk. 149). 4.1.408. Siberikatku puhul nahal tekkiv serohemorraagilise si­ saldisega põieke, mille keskosa kärbub ja muutub süsimustaks (lk. 149). 4.1.409. Tüsistus, mis tekib pea alati siberikatku soole- ja kopsuvormi puhul (lk. 149). 4.1.410. Siberikatkusepsisele iseloomulik patoloogiline prot­ sess peaajus ja pehmekelmel (lk. 149). 4.1.411. Peamiselt lastel esinev äge nakkushaigus, mille pu­ hul fibrinoosne põletik võib levida tonsillidelt kõri ja trahhea limas­ kestale (lk. 149). 4.1.412. Difteeria tüsistus, mille tagajärjel tekivad neelamise, hingamise ja südametegevuse häired (lk. 149). 4.1.413. Difteeria tüsistus, mille lõppeks on kardioskleroos (lk. 149). 4.1.414. Sarlakite tekitaja (lk. 149). 4.1.415. Intensiivselt punetav ja sõmerja pinnaga keel sarla­ kite puhul (lk. 149). 86 4.1.416. Äge nakkushaigus, mille II perioodis võivad areneda infektsioos-allergilised põletikulised protsessid südames, neeru­ des, liigestes jm. (lk. 149). 4.1.417. Tuberkuloosi kliinilis-anatoomiline vorm, mis tekib organismi esmasel kokkupuutel tuberkuloosimükobakteritega, s.t. tavaliselt juba lapseeas (lk. 149). 4.1.418. Põletikukolle, mis tekib primaarse tuberkuloosi puhul kopsus või sooles (lk. 149). 4.1.419. Lubjastunud ja luustunud tuberkuloosne primaarafekt kopsus (lk. 149). 4.1.420. Primaarse kopsutuberkuloosi progresseerumisviis, mille puhul primaarafekt järk-järgult suureneb ja nekrotiseerub (lk. 149). 4.1.421. Põletikukollete olemus tuberkuloosi väikekoldelise hematogeense disseminatsiooni puhul (lk. 150). 4.1.422. Hirsiterasuuruste kolletega iseloomustuv tuberkuloo- sivorm (lk. 150). 4.1.423. Suurekoldelise disseminatsiooni tagajärjel kopsutipus tekkinud kolded primaarse tuberkuloosi puhul (lk. 150). 4.1.424. Tuberkuloosivorm, mille puhul kahjustuskolded esi­ nevad üheaegselt mitmes elundis või organismis tervikuna (lk. 150). 4.1.425. Hematogeense tuberkuloosi raskeim vorm (lk. 150). 4.1.426. Lülisammast kahjustav kopsuväline tuberkuloos (lk. 150). 4.1.427. Sekundaarse kopsutuberkuloosi vorm, mis iseloo­ mustub Abrikossovi reinfektikolletega (lk. 150). 4.1.428. Sekundaarse kopsutuberkuloosi vorm, mis tekib tu­ berkuloosse protsessi ägenemisel peale koldelise tuberkuloosi mõningast vaibumist (lk. 150). 4.1.429. Ägeda koldelise või fibroos-koldelise kopsutuberku­ loosi tagajärjel tekkinud inkapsuleerunud petrifikaadid (lk. 150). 4.1.430. Sekundaarse kopsutuberkuloosi vorm, mis iseloo­ mustub ulatusliku eksudatiivse põletiku tekkega suhteliselt väikse nekroosikolde ümber (lk. 150). 4.1.431. Haiguskolde tähistamiseks kasutatavad nimetused sekundaarse kopsutuberkuloosi infiltratiivse vormi korral (lk. 150). 87 4.1.432. Sekundaarse kopsutuberkuloosi vorm, mille puhul korrapärase kujuga suur nekroosikolle on ümbritsetud suhteliselt õhukese sidekoelise kihnuga (lk. 150). 4.1.433. Sekundaarse kopsutuberkuloosi üliraske vorm, mis iseloomustub eksudatiivsete muutuste alusel kiiresti tekkiva kop- sukoe ulatusliku nekroosiga (lk. 150). 4.1.434. Sekundaarse tuberkuloosi hilisvorm, mille puhul moodustub kopsukoes ümara kujuga õhukeseseinaline tühik (lk. 150). 4.1.435. Sekundaarse tuberkuloosi vorm, mille puhul on tege­ mist aastaid ja aastakümneid kestva kopsutiisikusega (lk. 150). 4.1.436. Sekundaarse tuberkuloosi hilisvorm, mis iseloomus­ tub kopsude tihkestumise ja deformatsiooniga rohkelt tekkinud fibrooskoe tõttu (lk. 150). 4.1.437. Kopsu kattev mitme mm paksune tihke armkude tsirrootilise tuberkuloosi puhul (lk. 150). 4.1.438. Süfiliidide tekkega iseloomustuv omandatud süüfilise järk (lk. 150). 4.1.439. Kroonilise interstitsiaalse põletiku ja gummade tek­ kega iseloomustuv omandatud süüfilise järk (lk. 150). 4.1.440. Omandatud süüfilise kolmandases järgus esinev ja siseelundite kahjustustega iseloomustuv haigusvorm (lk. 150). 4.1.441. Neurosüüfilise hilisvorm, mille puhul seljaaju tagu­ miste sammaste närvikiud kaotavad oma müeliintuped ja hävivad (lk. 150). 4.1.442. Neurosüüfilise hilisvorm, mis kulgeb peaaju närvi- rakkude atroofiliste ja düstroofilrste muutuste tõttu tekkinud nõdra­ meelsusega (lk. 150). 4.1.443. Varasele kaasasündinud süüfilisele iseloomulik mak- samuutus, mille puhul elund on tihkestunud ja pruunil lõikepinnal on näha valkjaid sõlmekesi (lk. 150). 4.1.444. Varasele kaasasündinud süüfilisele iseloomulik kop- sumuutus, mille tekkealuseks on interstitsiaalne ja deskvamatiiv- ne põletik (lk. 150). 4.1.445. Varasele kaasasündinud süüfilisele iseloomulik pato­ loogiline protsess toruluude luustumisjoone piirkonnas (lk. 150). 88 4.1.446. Kaasasündinud hilissüüfilisele iseloomulik muutuste kompleks, millesse kuuluvad tünnikujulised hambad, krooniline keratiit ja kurtus (lk. 150). 4.1.447. Kõrge letaalsusega mittespetsiifiline polüetioloogiline nakkuslik haigus, mis sugeneb mikroorganismide ja makroor- ganismi muutunud reaktiivsuse tingimustes (lk. 150). 4.1.448. Sepsisevorm, mille algkoldeks on põletikuline prot­ sess emakas (lk. 150). 4.1.449. Sepsisevorm, mille puhul algkolle lokaliseerub kuse- elundites (lk. 151). 4.1.450. Sepsisevorm, mille puhul mädapõletikuline algkolle paikneb ninaõõnes ja -kõrvalurgetes (lk. 151). 4.1.451. Sepsisevorm, mille puhul algkoldeks on mädane keskkõrvapõletik (lk. 151). 4.1.452. Sepsisevorm, mille puhul algkoldeks on karioossed hambad (lk. 151). 4.1.453. Sepsisevorm, mille puhul pole võimalik algkollet kindlaks teha (lk. 151). 4.1.454. Sepsise kliinilis-morfoloogiline vorm, mis kulgeb ägedalt toksiliste üldnähtudega, kusjuures enamasti puuduvad septiline algkolle ja mädapõletikulised metastaasid (lk. 151). 4.1.455. Sepsise kliinilis-morfoloogiline vorm, millele on ise­ loomulikud hemorraagiline sündroom, hemolüütiline ikterus, vere- loomekoe hüperplaasia, interstitsiaalne põletik parenhümatoosse- tes elundites (lk. 151). 4.1.456. Sepsise kliinilis-morfoloogiline vorm, millele on ise­ loomulikud mädapõletikulised protsessid sepsise algkoldes ning bakteriaalne emboolia hulgaliste mädanike tekkega erinevates elundites (lk. 151). 4.1.457. Täppverevalumid silma sidekestas veniva sepsise puhul (lk. 151). 4.1.458. Verevalumid jalataldadel ja peopesades veniva sep­ sise puhul (lk. 151). 4.1.459. Sõlmjad põletikulised infiltraadid nahas ja nahaalu­ ses koes veniva sepsise puhul (lk. 151). 4.1.460. Sepsise kliinilis-morfoloogiline vorm, mille tekkealu- seks on kroonilised mitteparanevad mädapõletikulised protsessid 12 89 ja mis avaldub kurtumuse ning parenhümatoossete elundite se­ kundaarse amüloidoosi näol (lk. 151). 4.1.461. Kiirikseente poolt põhjustatud patoloogilise protsessi iseloom kudedes (lk. 151). 4.1.462. Spetsiifilised histoloogilised struktuurid aktinomükoo- tilises granuloomis (lk. 151). 4.1.463. Aktinomükoosi olulisim kliinilis-morfoloogiline vorm (lk. 151). 4.1.464. Kandidoosi esinemisvorm väikelastel (lk. 151). 4.1.465. Kogu organismi kahjustav kandidoosivorm (lk. 151). 4.1.466. Malaariaplasmoodiumi edasikandja malaariasse na­ katumisel (lk. 151). 4.1.467. Malaariapigmendi ladestumisest tingitud RES-elun- dite patoloogiline muutus (lk. 151). 4.1.468. Iseloomulik põrnamuutus malaaria puhul (lk. 151). 4.1.469. Peaaju gliiarakkude sõlmjad vohandid troopilise ma­ laaria puhul (lk. 151). 4.1.470. Amöbiaasi tekitaja (lk. 151). 4.1.471. Soolemuutuste olemus amöbiaasi puhul (lk. 151). 4.1.472. Amöbiaasi võimalikud tüsistused maksas (lk. 151). 4.2. Diagnoosida kirjeldatud haigused ia protsessid 4.2.001. Reumahaige mitraalklapi histoloogilises preparaadis on näha, et klapihõlma sidekoes esineb mukoidne ja fibrinoidne paisumus, kuid endoteel on intaktne. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (vastus lk. 151). 4.2.002. Reumahaige aordiklapi sulgejoonel paiknevad rida­ misi paari mm kõrgused halkjasroosad moodustised, mis sisalda­ vad fibriininiite, trombotsüüte, vererakke. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 151). 4.2.003. Südamepõletikku põdeval haigel on mitraalklapi hõl­ mad ja kõõluskeelikud paksenenud ning lühenenud rohkelt proli- fereerunud sidekoe tõttu. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 151). 90 4.2.004. Reumahaige mitraalklapi deformeerunud ja tihkestu- nud hõlmadel leidub värskeid mõne mm kõrguseid trombootilisi masse. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 151). 4.2.005. Aordiklapi normaalse paksusega, kuid haavandunud klapikutele kinnituvad kohevad trombimassid; üks klapikutest on mulgustunud; kompensatoorsed muutused südame vasaku vat­ sakese poolt puuduvad. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 151). 4.2.006. Aordiklapi histoloogilises preparaadis on näha fib- roosset ja granulatsioonkude, ulatuslikke nekrootilisi alasid, mik- roobikolooniaid ja lubikoldeid. Protsessi etioloogiat arvestav diag­ noos (lk. 152). 4.2.007. Sklerootiliselt deformeerunud ja ulatuslikult destru- eerunud aordiklapi haavandunud pinnale kinnitub 3 cm pikkune ja 0,5 cm jämedune trombimass. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 152). 4.2.008. Halkjaspruuni ja lõdva konsistentsiga südamelihase histoloogilises preparaadis on näha kardiomüotsüütide sõmerjat düstroofiat ning nekroosi; interstitsiaalkoes leidub mõõdukal hul­ gal põletikulist infiltraati. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 152). 4.2.009. Sepsisehaige südamelihase interstitsiaalkoes leidub hulgaliselt väikseid koldeid, mis sisaldavad segmenttuumseid neutrofiilseid leukotsüüte. Protsessi morfoloogilise vormi diag­ noos (lk. 152). 4.2.010. Subepikardiaalselt paiknev infarktikolle on kaetud epikardilt kergesti eemaldatava halkja katuga. Protsessi etioloo­ giat ja morfoloogiat arvestav diagnoos (lk. 152). 4.2.011. Neerupuudulikkuse tõttu surnud isiku perikardilest- med on kaetud ebatasase valkjashalli kilega. Südamemuutuse ja perikardil esineva protsessi ning selle etioloogilise vormi diag­ noosid (lk. 152). 4.2.012. Reumahaige perikardiõõnes olev hägune vedelik si­ saldab rohkelt valkjashalle helbeid. Protsessi etioloogiat ja mor­ foloogiat arvestav diagnoos (lk. 152). 12* 91 4.2.013. Sepsisehaige perikardiõõnes leidub 100 ml kollakas- halli püdelat vedelikku. Protsessi etioloogiat ja morfoloogiat ar­ vestav diagnoos (lk. 152). 4.2.014. Tuhmidel perikardilestmetel paikneb mitmeid kasva- jalisi sõlmi, perikardiõõnes leidub hägust punakat vedelikku. Prot­ sessi etioloogiat ja morfoloogiat arvestav diagnoos (lk. 152). 4.2.015. Traumaatiliselt vigastatud südame perikardiõõnes leidub mõõdukal hulgal räpashalli vinavat vedelikku. Protsessi etioloogiat ja morfoloogiat arvestav diagnoos (lk. 152). 4.2.016. Reumahaige süda on mõõtmetelt vähenenud - kok­ ku pigistatud - perikardilestmete vahel vohanud kiudsidekoe kootumise tõttu. Protsessi morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 152). 4.2.017. Perikardiõõs on oblitereerunud sidekoeliste liidete tõttu, mis sisaldavad märkimisväärsel hulgal kaltsiumisooli. Sü- damemuutuse diagnoos (lk. 152). 4.2.018. Mitraalklapi hõlmad on osaliselt kokku kasvanud ja tihkestunud, klapi fibroosvõru ahenenud, parem vatsake hüper- trofeerunud, südametipp kumer. Südamerikke diagnoos (lk. 152). 4.2.019. Aordiklapi klapikud on osaliselt kokku kasvanud ja tihkestunud, klapi fibroosvõru ahenenud, vasak vatsake hüpertro- feerunud, südametipp terav. Südamerikke diagnoos (lk. 152). 4.2.020. Mitraalklapi hõlmad ja kõõluskeelikud on lühenenud, paksenenud ja tihkestunud, parem vatsake laienenud ja sein hü- pertrofeerunud, südametipu moodustavad võrdselt mõlemad vat- sakesed. Südamerikke diagnoos (lk. 152). 4.2.021. Aordiklapi klapikud on deformeerunud (lühenenud, paksenenud, tihkestunud), vasak vatsake laienenud ja seina pak­ sus 1,8-2,0 cm, südamelihas hea toonusega. Südamerikke diag­ noos (lk. 152). 4.2.022. Surnud vastsündinu lahangul selgus, et aort algab paremast ja kopsutüvi vasakust vatsakesest. Südamerikke diag­ noos (lk. 152). 4.2.023. Lahangul leiti südame kodadevahelises seinas defekt 0,3 x 0,8 cm, mille kaudu sond läheb vabalt ühest kojast.teise. Südamerikke diagnoos (lk. 152). 92 4.2.024. 4-kuisel lapsel sedastati 0,8 cm-lise läbimõõduga aorti ja kopsutüve ühendav soon. Arengurikke diagnoos (lk. 152). 4.2.025. Surnud vastsündinu lahangul leiti, et südame vatsa- keste defektse vaheseina kohal algab aort nii vasakust kui pare­ mast vatsakesest, kopsutüvi on stenoseerunud ja parem vatsake hüpertrofeerunud. Südamerikke diagnoos (lk. 152). 4.2.026. Surnud vastsündinu lahangul leiti kopsutüve stenoos, südame parema vatsakese hüpertroofia ja vatsakeste vaheseina defekt. Südamerikke diagnoos (lk. 152). 4.2.027. Surnud vastsündinu südame lahkamisel leiti aordi dekstropositsioon, kopsutüve stenoos, parema vatsakese hüper­ troofia ning defektid kodade- ja vatsakestevahelises vaheseinas. Südamerikke diagnoos (lk. 152). 4.2.028. Reiearteri histoloogilises preparaadis on näha, et en- doteeli rakkudevahelised poorid on laienenud, intimas leidub hap­ pelisi glükoosaminoglükaane, basaalmembraan on osaliselt laos­ tunud. Ateroskleroosi histogeneetilise järgu diagnoos (lk. 152). 4.2.029. Lahangul on näha aordi kahvatul sisepinnal, eriti ar- teriharude väljumiskohtade juures, kollakalt värvunud alasid. Muutuste nimetus, haiguse ja selle histogeneetilise järgu diagnoo­ sid (lk. 153). 4.2.030. Nooruki aordi sisekestas leidub sudanofiilset mater­ jali rakkudevahelises aines, makrofaagides, endoteelis ja sileli- hasrakkudes, kuid reaktiivseid sidekoelisi muutusi pole veel tekki­ nud. Ateroskleroosi histogeneetilise järgu diagnoos (lk. 153). 4.2.031. Aordi sisekestal leidub 0,5-1,5 cm suurusi, ovaalse ja ümara kujuga pinnale võlvuvaid mügarlikke intima paksendeid, mis on halkja värvuse ja tihke konsistentsiga. Muutuste nimetus, haiguse ja histogeneetilise järgu diagnoosid (lk. 153). 4.2.032. Neeruarteri märkimisväärselt paksenenud intimas on histoloogiliselt näha valminud kiudsidekude ksantoomirakkudega, kusjuures silelihaskest on mõnevõrra kõhetunud. Ateroskleroosi histogeneetilise järgu diagnoos (lk. 153). 4.2.033. Südame pärgarteri sklerootilise naastu keskosas on histoloogiliselt näha lipiide ja kolesteriinkristalle sisaldav peensõ- merjas struktuuritu mass. Ateroskleroosi histogeneetilise järgu diagnoos (lk. 153). 93 4.2.034. Aordis on tekkinud aterosklerootilise naastu kohal ebatasaste ja alt uuristunud seintega defekt, mille põhjaks on li­ haskest. Tüsistuse diagnoos (Ik. 153). 4.2.035. Aordi haavandunud aterosklerootilisele naastule kin­ nitub 0,5 cm kõrgune halkjaspunane rabe mass. Tüsistuse diag­ noos (lk. 153). 4.2.036. Aterosklerootiliselt kahjustunud aordiseina histoloo­ gilises preparaadis leidub hematoksüliiniga tumesiniseks värvu­ nud struktuurituid masse. Ateroskleroosi histogeneetilise järgu diagnoos (lk. 153). 4.2.037. Lahangul leitakse aordi sisepinnal hulgaliselt lipiidlai- ke ja -jutte, fibroosseid, hüaliinseid ning haavandunud naaste. Haiguse kliinilis-morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 153). 4.2.038. Kõhuaordis on kotjas väljasopistis mõõtmetega 5 x 6 x 4 cm, mille sisepinnale kinnituvad halkjaspruunid kihilised mas­ sid. Aordimuutuste diagnoos (lk. 153). 4.2.039. Aterosklerootilise naastu haavandumise tõttu on tek­ kinud aordi seinakihtide vahel kuni 1,5 cm paksune ulatuslik he- matoom. Aordimuutuse diagnoos (lk. 153). 4.2.040. Rinnaaordi aneurüsmiga haigel on tekkinud rinnaku tagaküljel kuni mõne mm sügavune süvend mõõtmetega 3 x 4 cm. Luumuutuste diagnoos (lk. 153). 4.2.041. Ajupõhimikuarterite valendik on märkimisväärselt ahenenud kuni 2 mm kõrgete, kollakate ja tihke konsistentsiga naastudega. Haiguse kliinilis-morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 153). 4.2.042. Ajuarterite ateroskleroosi põdeval vanuril on ajukää­ rud kitsenenud ja teravnenud, vaod nende vahel laienenud ja sü­ venenud. Ajumuutuste diagnoos (lk. 153). 4.2.043. Parema eesmise keskarteri tromboosi tõttu on tekki­ nud peaaju paremas poolkeras halkja värvusega pehmestuskolle 3 x 4 x 5 cm. Ajumuutuste diagnoos (lk. 153). 4.2.044. Algselt isheemiline infarktikolle peaaju vasakus pool­ keras mõõtmetega 4 x 5 x 6 cm on hiljem läbi imbunud verega. Ajumuutuste diagnoos (lk. 153). 94 4.2.045. Aasta tagasi ajuinfarkti läbipõdenu paremas kiirusa- garas paikneb 1,5 cm-lise diameetriga õõs, mis sisaldab kollakat läbipaistvat vedelikku. Ajumuutuse diagnoos (lk. 153). 4.2.046. Lahangul leiti, et neeruartereid ahendavate fibroos- sete naastude kõrval leidub mõlema neeru välispinnal mitmeid sügavaid armjaid sissetõmbeid. Neerumuutuste diagnoos (lk. 153). 4.2.047. Tromboseerunud mesenteriaalarteriga haigel on niu- desool 18 cm ulatuses mustjaspunast värvust. Soolemuutuse diagnoos (lk. 153). 4.2.048. Soolegangreeniga haigel on kõhuõõnes 300 ml hä­ gust vedelikku ning kohati on soolelingud kaetud halkja katuga. Tüsistuse diagnoos (lk. 153). 4.2.049. Vasaku reiearteri tromboosiga haigel on vasaku jala varbad kuivad, tihked, musta värvust. Tüsistuse diagnoos (lk. 153). 4.2.050. Hüpertooniatõbe põdenu koolnu lahangul leiti peaaju paremas poolkeras verega täidetud laostuskolle diameetriga ca 5 cm. Tüsistuse diagnoos (lk. 153) 4.2.051. Pikemat aega hüpertooniatõbe põdenud haigel on mõlemad neerud mõõtmetelt vähenenud, tihked, peensõmerja kihnualuse välispinnaga. Neerumuutuste diagnoos (lk. 153). 4.2.052. Kortsneeru histoloogilises preparaadis on päsmakes- te toomasooned tugevasti skleroseerunud ja ahenenud, suur osa päsmakesi on sidekoestunud ja hüaliniseerunud, neerutorukesed on paiguti atrofeerunud ja ümbritsetud kiudsidekoeliste vohandite- ga. Haiguse ja neerumuutuste diagnoosid (lk. 154). 4.2.053. Ägeda südame isheemiatõve tõttu surnud haige la­ hangul leiti, et südame vasaku vatsakese ees- ja külgsein on 5 x 6 cm-lisel alal kogu paksuses kollakashalli värvust ja sisepinnal kaetud halkjaspruuni rabeda massiga. Südameleiu diagnoos (lk. 154). 4.2.054. Lahangul täheldati, et südame pärgarterites leidub stenoseerivaid naaste ning südamelihase pruunil lõikepinnal roh­ kelt valkjashalle sidekoelisi vääte. Südameleiu diagnoosid (lk. 154). 95 4.2.055. Kroonilist südame isheemiatõbe põdeval haigel on tekkinud infarktijärgselt vasaku vatsakese armistunud seina välja- sopistis. Südameleiu diagnoos (lk. 154). 4.2.056. Südamelihase interstitsiaalkoes leidub basofiilselt värvunud histiotsütaarsetest makrofaagidest koosnevaid sõlmeke- si, mille keskosas on näha mõõdukal hulgal fibrinoidset nekroosi ja perifeerias ümarrakulist infiltraati. Protsessi diagnoos (lk. 154). 4.2.057. Reumahaige käsivarte ja säärte nahale on tekkinud punakad sõlmekesed. Nahamuutuste diagnoos (lk. 154). 4.2.058. Reumatoidartriiti põdeval haigel on mitmed liigesed deformeerunud, kusjuures vasak põlveliiges on muutunud täiesti liikumatuks liigesepindade kokkukasve tõttu. Põlveliigese pato­ loogilise seisundi diagnoos (lk. 154). 4.2.059. Reumaatilist haigust põdeva naispatsiendi näonahk on õhenenud, tihke, pärgamentjas, väheliikuv. Haiguse diagnoos (lk. 154). 4.2.060. Neeru histoloogilises preparaadis on esiplaanil muu­ tused neerupäsmakestes: endoteelirakkude hävimine ja irdumine ("traataasade" fenomen), hüaliinsed trombid, karüoreeks ja hema- toksüliinkehakesed. Haiguse ja neerumuutuste diagnoosid (lk. 154). 4.2.061. Neeru histoloogilises preparaadis on mitmed arteri- harud tugevasti ahenenud seintes tekkinud sõlmjate vohandite tõttu, mille keskosas on näha fibrinoidi ja perifeerias valmivat kiudsidekude. Haiguse diagnoos (lk. 154). 4.2.062. Parema kopsu ülasagar on kogu ulatuses tihke kon­ sistentsiga, raske; lõikepind on kuivavõitu, kare, punase värvuse­ ga. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 154). 4.2.063. Kogu ulatuses tihkestunud kopsusagarast valmista­ tud histoloogilises preparaadis on kõik alveoolid täidetud eksu­ daadiga, mis sisaldab fibriininiite ning massiliselt erütrotsüüte ja leukotsüüte. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 154). 4.2.064. Vasaku kopsu alasagar on kogu ulatuses tihke kon­ sistentsiga, raske; lõikepind on kuivavõitu, kare, halli värvust. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 154). 4.2.065. Kogu ulatuses tihkestunud kopsusagara histoloogili­ ses preparaadis on kõik alveoolid täidetud eksudaadiga, mis sisal- 96 dab fibriininiite ja massiliselt segmenttuUmseid neutrofiilseid leu- kotsüüte. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 154). 4.2.066. Lobaarset pneumooniat põdeva haige kahjustatud kopsusagara välispind on kaetud ebatasase halkja katuga. Prot­ sessi diagnoos (lk. 154). 4.2.067. Parema kopsu kogu ulatuses tabatud alasagara lõi- kepind on niiske ja kollakat värvust; histoloogilises preparaadis on näha hulgaliselt makrofaage. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 154). 4.2.068. Mõlema kopsu tagumistes osades leidub mitmeid mõne mm-lise läbimõõduga halkjaspunaseid tihkestuskoldeid, millistest välja lõigatud koetükikesed upuvad vees. Haiguse diag­ noos (lk. 154). 4.2.069. Kopsu halkjaspunase tihkestuskolde histoloogilises preparaadis on näha, et osa alveoole on täidetud põletikulise ve­ delikuga, mis sisaldab üksikuid segmenttuumseid neutrofiilseid leukotsüüte ja irdunud epiteelirakke. Kopsumuutuste diagnoos (lk. 155). 4.2.070. Mõlemas kopsus leidub erineva suurusega halkjas­ punaseid tihkestuskoldeid, mis kohati "kokkusulanult" moodusta­ vad konglomeraate mõõtmetega kuni 5-6 cm läbimõõdus. Haigu­ se diagnoos (lk. 155). 4.2.071. Mõlemas kopsus leidub rohkelt kollakashalle koldeid läbimõõduga kuni 0,5-0,8 cm, millistes histoloogiliselt on koe- struktuurid hävinud ja asendunud segmenttuumsete neutrofiilsete leukotsüütidega. Haiguse diagnoos (lk. 155). 4.2.072. Mõlemas kopsus leidub erineva suurusega tumepu­ naseid tihkestuskoldeid, kus histoloogiliselt on alveoolid täidetud massiliselt erütrotsüüte sisaldava eksudaadiga. Haiguse diag­ noos (lk. 155). 4.2.073. Parema kopsu alasagaras on tekkinud kopsupõletiku tüsistusena laostuskolle 4 x 5 cm, mis sisaldab kollakashalli mädast massi. Tüsistuse diagnoos (lk. 155). 4.2.074. Vasaku kopsu ülasagaras paikneb ebakorrapärase kujuga tühik 3 x 4 cm, mille seinad koosnevad 2-3 mm paksusest valkjast tihkest koest ja mis sisaldab kollakashalli püdelat massi. Kopsuleiu diagnoos (lk. 155). 13 97 4.2.075. Parem kops on ulatuslikult laostunud, räpashalli vär­ vust ja vinav. Kopsuleiu diagnoos (lk. 155). 4.2.076. Väikelapse mõlemas kopsus lõpevad väiksed bron- hiharud umbsete tsüstjate laienemustega, kusjuures bronhiseina histoloogilised struktuurielemendid on paigutunud ebakorrapära­ selt. Kopsumuutuste diagnoos (lk. 155). 4.2.077. Paremas kopsus paikneb laienenud bronhiharu dest- rueerunud seina juures 3 cm-lise läbimõõduga tühik, mis sisaldab iaostunud mädast massi ja on ümbritsetud sidekoelise seinaga. Kopsuleiu diagnoos (lk. 155). 4.2.078. Tugevasti kurtunud koolnu lahangul leiti kopsudes mädast massi sisaldavad bronhilaienemused, maksas ja neeru­ des amüloidoos, sõrmedel distaalsete lülide jämenemine. Haigu­ se diagnoos (lk. 155). 4.2.079. Parem kops on mõõtmetelt vähenenud ja tihkestu­ nud ning pleura poolt kaetud sidekoeliste liidetega; bronhiharude seinad on lõikepinnal paksenenud ja rigiidsed; histoloogiliselt lei­ dub rohkelt vohanud sidekoes ümarrakulist infiltraati. Kopsuhai- guse diagnoos (lk. 155). 4.2.080. Kroonilist pneumooniat põdenu koolnu lahangul mõõdetakse südame parema vatsakese paksuseks 0,6 cm. Sü­ dameleiu diagnoos (lk. 155). 4.2.081. Mõlema kopsu lõikepind on ühtlaselt sõelja ehituse­ ga, kusjuures histoloogiliselt koosnevad alveoolide vaheseinad kollageenkiududerikkast fibroossest koest. Haiguse ja kopsumuu­ tuste diagnoosid (lk. 155). 4.2.082. Lahangul on suured kohevad kopsud kahvatud, ser­ vad ümardunud ja poolläbipaistvad; kuivale lõikepinnale väljub väikestest bronhiharudest halkjat püdelat vedelikku. Kopsuhaigu- se diagnoos (lk. 155). 4.2.083. Puhitunud kopsu histoloogilises preparaadis on alve­ oolide seinad õhenenud ning paiguti rebenenud ja hävinud, mis­ tõttu on moodustunud kuni paari mm suurused tühikud; väikestes bronhiharudes on näha mädast eksudaati. Kopsuhaiguse diag­ noos (lk. 155). 98 4.2.084. Puhitunud kopsude servad on ümardunud ja poollä­ bipaistvad, kohati on näha põisjaid tühikuid läbimõõduga kuni 2 cm. Köpsumuutuste diagnoos (lk. 155). 4.2.085. Patsiendi kael on märkimisväärselt jämenenud, nägu puhitunud, nahk pingul; nimetatud piirkondade palpeerimisel on tunda krudinat. Diagnoos (lk. 155). 4.2.086. Tursunud ja hüpereemiliste kurgumandlite pinnal on nähtavad valkjashallid täpid; tonsillile vajutamisel väljuvad "kor- gikesed". Protsessi diagnoos (lk. 155). 4.2.087. Tursunud ja hüpereemiliste kurgumandlite pinnal on näha kumenduvaid kollakaid nööpnõelapeasuurusi täppe; tonsilli­ le vajutamisel "korgikesi" ei välju. Protsessi diagnoos (lk. 155). 4.2.088. Lahangul on näha mao halkjaspunasel limaskestal kollakashalli püdelat vedelikku; samasuguse vedelikuga on läbi imbunud ka ca 1 cm paksune maosein. Protsessi diagnoos (lk. 155). 4.2.089. Maost pärineva bioptaadi histoloogilises preparaadis on näha lamenenud foveolaarepiteeli suurenenud limasekretsioo- niga ning limaskesta proopria lümfo- ja plasmotsütaarset infiltrat- siooni; maonäärmetes märkimisväärsed muutused puuduvad. Protsessi diagnoos (lk. 156). 4.2.090. Õhenenud ja silenenud maolimaskesta histoloogili­ ses preparaadis on maonäärmed arvult vähenenud ja lühenenud ning nende vahel on rohkelt vohanud kiudsidekude ümarrakulise infiltraadiga. Haiguse diagnoos (lk. 156). 4.2.091. Kroonilist maopõletikku põdeval haigel on maoli- maskešt tugevasti paksenenud ja selle kurrud jämenenud; histo- loogiliselt esineb maonäärmete märkimisväärne hüpertroofia. Hai­ guse diagnoos (lk. 156). 4.2.092. Mao väiksel kõverikul paikneb korrapärase ümara kuju ja siledate servadega koedefekt läbimõõdus 1,5 cm, mille põhjaks on maoseina lihaskest. Defekti diagnoos (lk. 156). 4.2.093. Mao antraalses osas asub kõvade vallitaoliste sein­ tega lihaskestani ulatuv koedefekt 3 x 4 cm, mille ebatasane kõva põhi on kaetud kärbunud massiga; histoloogiliselt pahaloomulisu- se tunnuseid ei esine. Defekti diagnoos (lk. 156). 13* 99 4.2.094. Maoseinas paikneva kroonilise defekti põhjast tehtud histoloogilises preparaadis on näha fibrinoos-mädast eksudaati, fibrinoidset nekroosi, granulatsioonkude eosinofiile sisaldava leu- kotsütaarse infiltraadiga, armkude mukoidse ja fibrinoidse paisu- muse nähtudega. Haiguse ja selle perioodi diagnoosid (lk. 156). 4.2.095. Kaksteistsõrmikus paikneva kroonilise koedefekti põhi on kaetud õhukese epiteelikihiga, mille all on histoloogilises pre­ paraadis näha valmivat granulatsioonkude ja rohket armkude paksuseinaliste veresoontega; limaskest defekti servades on hü- perplaseerunud. Haiguse ja selle perioodi diagnoosid (lk. 156). 4.2.096. Mao püloorilise osa valendik on märkimisväärselt ahenenud siin paikneva kroonilise haavandi servades ja põhjas vohanud rohke kiudsidekoe kootumise tõttu. Tüsistuse diagnoos (lk. 156). 4.2.097. Kroonilist soolepõletikku põdeval haigel on niude- soole tugevasti paksenenud seinas näha sügavaid haavandeid ja fissuure; histoloogiliselt leidub sooleseinas rohkelt lümfoidkude ja granulomatoosseid vohandeid. Haiguse diagnoos (lk. 156). 4.2.098. Tursunud ja hüpereemilisest ussripikust valmistatud histoloogilises preparaadis on näha, et ussripiku sein on kogu paksuses infiltreeritud segmenttuumsete neutrofiilsete leukotsüüti- dega. Patoloogilise protsessi diagnoos (lk. 156). 4.2.099. Märkimisväärselt jämenenud ussripik on kaetud rä- pasroheliste fibrinoos-mädaste massidega; histoloogiliselt on uss­ ripiku seinas ulatuslikke kärbunud alasid, mikroobikolooniaid, ve­ revalumeid, veresoontes trombe. Patoloogilise protsessi diag­ noos (lk. 156). 4.2.100. Ümbritsevate kudedega liitunud ussripiku histoloogi­ lises preparaadis on näha ulatuslikke sidekoelisi vohandeid lümfo- tsütaarse infiltratsiooniga. Patoloogilise protsessi diagnoos (lk. 156). 4.2.101. Apenditsiidi järgselt on ussripiku valendik põisjalt laienenud ja täitunud halkja veniva limase massiga. Patoloogilise seisundi diagnoos (lk. 156). 4.2.102. Kõhunääre on tursunud ja hüpereemiline; kohati lei­ dub näärmes verevalumeid ja valkjaskollaseid nekroosikoldeid. Haiguse diagnoos (lk. 156). 100 4.2.103. Ikteerilise koolnu kõhunäärme peaosas asub 4 cm- lise läbimõõduga tihke halkjasvalge sõlmjas moodustis, mille lõi- kepinnal puudub tavaline näärmeline koejoonis. Lahanguleiu diagnoos (lk. 156). 4.2.104. Tugevasti ikteerilise koolnu maks on mõõtmetelt vä­ henenud ja lõdva konsistentsiga; maksakihn on kortsunud; mak­ sa lõikepind on hall, savijas. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 156). 4.2.105. Ikteerilise koolnu maks on mõõtmetelt märkimis­ väärselt vähenenud ja lõdva konsistentsiga; maksakihn on kort­ sunud; maksa lõikepind on punast värvust. Haiguse ja selle jär­ gu diagnoosid (lk. 156). 4.2.106. Kroonilise alkohooliku maks on mõõtmetelt tugevasti suurenenud, pehme konsistentsiga, sileda välispinnaga, kollast värvust. Maksaleiu diagnoos (lk. 156). 4.2.107. Maksa histoloogilises preparaadis on näha maksasa- garike perifeersetes osades hepatotsüütide valkdüstroofilisi ja nekrootilisi muutusi, Councilmani kehakesi ja Büchneri sõlmekesi ning portaalväljades histio- ja lümfotsütaarset infiltratsiooni. Hai­ guse ja selle perioodi diagnoosid (lk. 156). 4.2.108. Maksa histoloogilises preparaadis on näha portaal­ väljades vohanud sidekude, mis on infiltreeritud lümfotsüütide, makrofaagide ja plasmarakkudega; piiriplaat on intaktne; maksa- sagarikes esineb hepatotsüütide nõrgalt väljendunud sõmerjas, vakuoolne ja rasvdüstroofia; sagarikes on vähesel määral histio- lümfotsütaarset infiltraati. Haiguse diagnoos (lk. 156). 4.2.109. Maksa histoloogilises preparaadis on näha, et skle- roseerunud portaalväljad on tugevast infiltreeritud lümfotsüütide, makrofaagide ja plasmarakkudega; piiriplaat on destrueeritud ja läbi selle tungib põletikuline infiltraat portaalväljast maksasaga- rikku; maksasagarikes esineb destruktiivsete muutuste kõrval (balloondüstroofia, astmelised ja sildnekroosid) retikuloendotelio- tsüütide ja sidekoerakkude vohandeid. Haiguse diagnoos (lk. 156). 4.2.110. Maksast võetud bioptaadis leidub hepatotsüütides Mallory kehakesi ning maksasagarikes kärbunud alasid, mis on 101 infiltreeritud segmenttuumsete neutrofiilsete leukotsüütidega. Hai­ guse diagnoos (lk. 157). 4.2.111. Maks on mõõtmetelt vähenenud, tihke konsistentsi­ ga, peenkonarliku välispinnaga; histoloogiliselt leidub maksas rohkelt kiudsidekude, mis paikneb anulaarselt sagarike ja nende osade ümber. Haiguse morfogeneetilise vormi diagnoos (lk. 157). 4.2.112. Maks on mõõtmetelt vähenenud, tihke, armjate vo- handite tõttu jaotunud ebaühtlase suurusega sõlmedeks läbimõõ­ duga 1-5 cm; histoloogiliselt leidub maksas ulatuslikke fibroos- koest koosnevaid alasid. Haiguse morfogeneetilise vormi diag­ noos (lk. 157). 4.2.113. Maks on mõõtmetelt suurenenud, tihke, sileda välis­ pinnaga, rohekaspruuni värvust; histoloogiliselt on näha vohanud sidekude peamiselt sapijuhade ja sapikapillaaride ümber. Haigu­ se morfogeneetilise vormi diagnoos (lk. 157). 4.2.114. Pikemat aega veritseva maohaavandiga haige nahk on kahvatu, toruluude diafüüsis asub punane luuüdi, maksas ja neerudes leidub ekstramedullaarseid vereloomekoldeid, parenhü- matoossetes elundites on tekkinud rasvdüstroofia. Haiguse (tü­ sistuse) diagnoos (lk. 157). 4.2.115. 14-aastasel tütarlapsel on nahk alabasterkahvatu ro­ heka varjundiga; erütrotsüütide värvusindeks võrdub 0,6. Haigu­ se diagnoos (lk. 157). 4.2.116. Haigel on nahk kahvatu sidrunkollase varjundiga, keel erepunane ja läikiv, mao- ja soolelimaskest atrofeerunud, luuüdis leidub megaloblaste ja megalotsüüte. Haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.117. Koolnul on nahk ja siseelundid kahvatud, skleerad kollased, maks ja põrn roostepruunid, toruluude luuüdi vaarika- punane; histoloogiliselt on luuüdis ja ekstramedullaarsetes vere- loomekolletes näha megaloblaste ja megalotsüüte. Haiguse diag­ noos (lk. 157). 4.2.118. 5-aastasel lapsel on nahal arvukaid verevalumeid, tonsillidel nekrootiline põletik, põrn ja maks suurenenud; müelo- grammis prevaleeruvad müeloblastid, kusjuures diferentseeruvad rakuvormid puuduvad. Haiguse diagnoos (lk. 157). 102 4.2.119. Aneemilise koolnu luuüdi on püoidne, 4 kg kaaluvas põrnas leidub mitmeid ebakorrapärase kujuga halkjaid nekroosi- koldeid, tugevasti suurenenud maksa histoloogilises preparaadis on sinusoidsete kapillaaride seinad difuusselt infiltreeritud müelo- tsütaarse rea rakkudega. Haiguse diagfloos (lk. 157). 4.2.120. Koolnul on mitmetes piirkondades lümfisõlmed tuge­ vasti suurenenud ja laatunud; suurenenud põrna ja neerude koe- joonis on hägustunud; maksa histoloogilises preparaadis leidub sagarikevahelises sidekoes hulgaliselt lümfotsüüditaoliste rakkude piirdunud kogumikke. Haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.121. Koolnu koljuluud ja roiete luukude on urbnenud ja kohati ulatuslikult destrueerunud; histoloogiliselt esinevad luuüdis plasmoblastide ja plasmotsüütide tüüpi rakud; neerutorukeste epi­ teelis on väljendunud düstroofilised ja nekrobiootilised muutused. Haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.122. Retroperitoneaalsed lümfisõlmed on tugevasti suu­ renenud ja omavahel laatunud, tihke konsistentsiga, lõikepinnal halkjasroosad; histoloogiliselt on näha, et lümfisõlme normaalne struktuur on kadunud ja asendunud lümfoblastitaolistest rakkudest koosneva ühetaolise kasvajalise koega, mis infiltreerib ka lümfi­ sõlme kihnu ja ümbritsevad koed. Haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.123. Vereloomekoehaigust põdenud haige 400 g kaaluva põrna lõikepind on kirju: punasel foonil leidub hulgaliselt erineva suurusega valkjaskollaseid koldeid. Põrnamuutuste ja haiguse diagnoosid (lk. 157). 4.2.124. Uurimisele saadetud lümfisõlmes on lümfoidkude säilunud vaid paiguti; suurema osa sõlmest hõivab kude, mis koosneb polümorfsetest retikulaarrakkudest, ühe- ja mitmetuum- setest hiidrakkudest, fibroblastidest, eosinofiilidest, plasmarakku- dest. Haiguse diagnoos (lk, 157). 4.2.125. Mõlemad neerud on ühetaoliselt muutunud: veidi suurenenud, lõdva konsistentsiga, kihnualune pind kirju, kooreosa halkjaspruunil foonil rohkelt punaseid täppe ja jutte. Neerumuu- tuste nimetus ja haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.126. Neeru histoloogilises preparaadis on näha glomeru- laarkihnu nefroteeli vohandid ("poolkuud"), neerutorukeste epitee- 103 lirakkude sõmerjas ja hüaliintilgaline düstroofia, interstitsiaalkoe turse. Haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.127. Mõlemad neerud on ühetaoliselt muutunud: tuge­ vasti suurenenud, lõdva konsistentsiga, välispind kirju, oluliselt laienenud kooreosa kollakashallil tuhmil foonil leidub arvukalt pu­ naseid täppe. Neerumuutuste nimetus ja haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.128. Neeru histoloogilises preparaadis on päsmakesed skleroseerunud ja hüaliniseerunud, arterioolid muutusteta, atro­ feerunud neerutorukeste vahel paikneb rohkelt kiudsidekude ümarrakulise infiltraadiga. Haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.129. Neerupõletikku põdenud haige mõlemad neerud on mõõtmetelt märkimisväärselt vähenenud, tihke konsistentsiga, peensõmerja kihnualuse välispinnaga. Neerumuutuste diagnoos (lk. 157). 4.2.130. Neeru histoloogilises preparaadis on näha neeruto­ rukeste peaosa epiteelirakkudes rasvatilku, tõrukeste valendikus sõmerjaid silindreid, interstitsiaalkoes rohkelt lipiide ja ksantoomi- rakke; elektronmikroskoopiliselt puuduvad podotsüütidel väiksed jätked. Haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.131. Mõlemad neerud on ühetaoliselt muutunud: suure­ nenud, tihkenenud, kooreosa tugevasti laienenud ja kollakashall, säsiosa halkjasroosa ning vahaja läikega. Neerumuutuste nime­ tus ja haiguse diagnoos (lk. 157). 4.2.132. Neeru histoloogilises preparaadis on näha päsma- kestes rohkelt kongopunasega värvuvat ainet, neerutorukeste epi­ teelis valk- ja rasvdüstroofilisi muutusi, interstitsiaalkoes lipiide. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 157). 4.2.133. Mürgistuse tõttu antifriisiga on koolnul neerud mõõt­ metelt suurenenud, fibroosne kihn pingul ja eemaldub kergesti; neerude lõikepinnal on näha laienenud kahvatuhall kooreosa, mis on hästi piirdunud tumepunastest püramiididest. Haiguse diag­ noos (lk. 158). 4.2.134. Mõõdukalt suurenenud neeru välis- ja lõikepinnal on näha väikseid kollakashalle, punase äärisega ümbritsetud mäda- nikke; neeruvaagna limaskest on punetav ja turseline ning laie­ 104 nenud valendik täidetud halkja häguse vedelikuga. Haiguse diag­ noos (lk. 158). 4.2.135. Neeru histoloogilises preparaadis on näha interstitsi­ aalkoes verega täidetud laienenud veresooni ja ulatuslikke leuko- tsütaarseid infiltraate, neerutorukeste epiteelis düstroofilisi muutu­ si ning valendikus silindreid irdunud epiteelirakkudest. Haiguse diagnoos (lk. 158). 4.2.136. Ebaühtlaselt mügarliku välispinnaga neeru histoloo­ gilises preparaadis on näha, et interstitsiaalkoes on rohkelt voha­ nud kiudsidekude, milles leidub leukotsütaarseid ja makrofagaal- seid infiltraate; kohati lamenenud epiteeliga vooderdatud ning kolloidse massiga täidetud laienenud neerutorukesed meenutavad kilpnäärme folliikuleid. Haiguse diagnoos (lk. 158). 4.2.137. Neeruhaigusesse surnu lahangul täheldatakse aju- ja kopsuturset, perikardi serofibrinoosset ning peen- ja jämesoole katarraalset põletikku. Tüsistuse diagnoos (lk. 158). 4.2.138. Märkimisväärselt suurenenud eesnäärme lõikepinnal on näha hulgaliselt ümara kujuga hästi piirdunud sõlmi diameetri­ ga 0,2 - 2,0 cm; eriti on suurenenud eesnäärme kesksagar. Hai­ guse diagnoos (lk. 158). 4.2.139. Sõlmeliselt suurenenud eesnäärme histoloogilises preparaadis on näha ebakorrapärase kujuga, arvukate näsade ja krüptidega näärmeid, mis on vooderdatud ühekihilise prismaatilise epiteeliga; rakulise atüpismi nähud puuduvad. Haiguse ja selle morfoloogilise vormi diagnoosid (lk. 158). 4.2.140. Sõlmeliselt suurenenud eesnäärme histoloogilises preparaadis on näha rohkelt vohanud silelihas- ja kiudsidekude, kusjuures näärmelised struktuurid on atrofeerunud. Haiguse ja selle morfoloogilise vormi diagnoosid (lk. 158). 4.2.141. Feminismi nähtudega (kõrgetämbriline hääl, habe- mekasvu puudumine) mehel on suurenenud rinnanäärmed. Diag­ noos (lk. 158). 4.2.142. 55-aastase naise emakakaapes on näha tugevasti paksenenud limaskest pikenenud, väänlevate ja kruvitaoliste näärmetega, aga samuti rohkelt vohanud stroomaga. Diagnoos (lk. 158). 14 105 4.2.143. Rinnanäärme tihkestuskolde histoloogilises prepa­ raadis on näha, et rohkes hüaliniseerunud kiudsidekoes leidub atrofeerunud näärmeid ja tsüste, mis on vooderdatud madaldunud epiteeliga. Diagnoos (lk. 158). 4.2.144. Gigantsete mõõtmetega rinnanäärmetes on difuus­ selt hüperplaseerunud rinnanäärme sagarikud. Diagnoos (lk. 158). 4.2.145. Emakasuudme piirkonnas on näha ebatasaste piir­ joontega erepunane laik kahvaturoosa limaskesta foonil; histoloo­ giliselt on vastav piirkond kaetud silinderepiteeliga. Diagnoos (lk. 158). 4.2.146. Emakakaelal paikneb korrapäratu kujuga kõvade servadega haavand; haavandiservast tehtud histoloogilises pre­ paraadis on näha infiltreerivalt kasvavate atüüpiliste epiteelirak- kude umbseid koldeid. Haiguse morfoloogiline diagnoos (lk. 158). 4.2.147. Emakasein on infiltreeritud valkjashalli koe poolt, mis on vohanud ka polüpoosselt emakaõõnde; histoloogiliselt sisal­ dab kasvajaline kude atüüpilisi näärmelisi struktuure väljendunud rakulise atüpismiga. Haiguse morfoloogiline diagnoos (lk. 158). 4.2.148. Ligi 2-meetrilise kehakasvuga patsiendil on märki­ misväärselt suurenenud näokolju väljaulatuvad osad (samad, kul­ mukaared, lõug) ning labakäed ja pöiad. Haiguse diagnoos (lk. 158). 4.2.149. Tugevasti kurtunud koolnu hüpofüüsi histoloogilises preparaadis sedastati ulatuslik infarkt. Haiguse diagnoos (lk. 158). 4.2.150. Naispatsiendil esinevad näo ja ülakeha rasvumus, sinakaspunased vöötjad armid rinnal ja kõhul, vinnid ja hüpertrih- hoos näol, osteoporoos ja arteriaalne hüpertensioon. Haiguse diagnoos (lk. 158). 4.2.151. Meespatsiendil esineb alakõhu, tuharate ja reite ras­ vumus, suguelundid on infantiilsed, habemekasv puudub, nahk on komplemisel jahe ja pehme. Haiguse diagnoos (lk. 158). 4.2.152. Neerupealiste tuberkuloosse kahjustusega tugevasti kurtunud haigel esinevad naha hüperpigmentatsioon ja pigment- laigud suu limaskestal. Haiguse diagnoos (lk. 158). 4.2.153. Suurenenud kilpnäärme histoloogilises preparaadis on näha vohav näärmeepiteel umbsete kogumike ja väätidena ning 106 kohati väiksed formeeruvad folliikulid vähese kolloidisisaldusega. Histoloogiline diagnoos (lk. 158). 4.2.154. Suurenenud kilpnäärme helepruunil lõikepinnal on näha rohkeid sültjaid sõmeraid ja šokolaadpruuni homogeenset massi sisaldavaid koldekesi. Morfoloogiline diagnoos (lk. 158). 4.2.155. Suurenenud kilpnäärme histoloogilises preparaadis on näha hästi suuri ja intensiivselt värvunud kolloidi sisaldavaid folliikuleid, milliste seinad on välja veninud ja näärmerakud la- mendunud. Histoloogiline diagnoos (lk. 158). 4.2.156. Punnsilmse naispatsiendi kilpnääre on mitmekord­ selt difuusselt suurenenud, tihke konsistentsiga, mahlakas, halk- jasroosa; lõikepinnale valgub rohkelt vesist vedelikku. Haiguse diagnoos (lk. 159). 4.2.157. Suurenenud kilpnäärme histoloogilises preparaadis on näha erineva suuruse ja ebakorrapärase kujuga folliikuleid, milliseid vooderdav silinderepiteel moodustab padjandeid ja va- lendikku vohavaid näsasid; folliikulitevahelises interstitsiaalkoes on turse ja lümfotsütaarne infiltraat. Histoloogiline diagnoos (lk. 159). 4.2.158. Patsiendi mitmed toruluud on märkimisväärselt de­ formeerunud - kõverdunud, lühenenud ja kohati paksenenud; bioptaadis on näha, et luupõrgad on asendunud fibroosse ja oste- oidse koega. Haiguse diagnoos (lk. 159). 4.2.159. 6-kuisel lapsel on koljuluud õhukesed ja pehmed, otsmiku- ja kiiruköbrud suurenenud, rindkerel ridamisi sõlmjaid roidepaksendeid. Haiguse diagnoos (lk. 159). 4.2.160. 6-aastasel lapsel esinevad O-jalad, kanarind, kerge­ kujuline küfoos. Haiguse diagnoos (lk. 159). 4.2.161. Sekundaarse infektsiooniga tüsistunud raskekujulis- se grippi surnul on näha mõlemas kopsus halkjaid nekroosi- koldeid, suuremaid ja väiksemaid mädanikke, tumepunaseid ve­ revalumeid. Kopsumuutuste diagnoos (lk. 159). 4.2.162. Rasket nakkushaigust põdenu koolnu peanahal ja kaelal on hulgaliselt nabaga mädaville, mis on kaetud mustade koorikutega. Haiguse diagnoos (lk. 159). 14* 107 4.2.163. Peaaju hipokambist valmistatud histoloogilises pre­ paraadis on näha närvirakkudes ümaraid ja munakujulisi homo­ geenseid inklusioone. Haiguse diagnoos (lk. 159). 4.2.164. Petehhiaalse nahalööbega koolnu peaaju histoloogi- listes preparaatides on näha hallaine kapillaarides staase ja hüa- liinseid trombe, veenide ümber plasmotsütaarseid infiltraate ning piklikajus endoteeli-, sidekoe- ja gliiarakkudest koosnevaid piir­ dunud vohandeid. Haiguse diagnoos (lk. 159). 4.2.165. Koolnu niudesooles on näha arvukalt ümara ja ovaalse kujuga haavandeid, milliste servad on siledad ja põhja moodustab soole lihaskesta tsirkulaarkiht. Haiguse ja selle järgu diagnoosid (lk. 159). 4.2.166. Ägeda kõhulahtisusega haigel on rektoskoopiliselt pärasoole hüpereemilisel ja tursunud limaskestal näha paiguti halkjaspruuni kattu. Haiguse ja selle morfoloogilise järgu diag­ noosid (lk. 159). 4.2.167. Nakkushaigusesse surnul on koolnukangestus tuge­ vasti väljendunud, sõrmede nahk kuiv ja kortsuline, väljavenitunud soolelingudes rohkel hulgal riisikeeduvett meenutavat värvitut vedelikku, sapipõies "valge sapp". Haiguse diagnoos (lk. 159). 4.2.168. Nakkushaigusesse surnu kubemepiirkonnas on näha esilevõlvumus, mis on põhjustatud suurenenud ja laatunud lümfi- sõlmede paketist; lõikepinnal on tabatud lümfisõlmed tumepunast värvust. Haiguse ja kohaliku leiu diagnoosid (lk. 159). 4.2.169. Siberikatkusepsisesse surnu põrn on mõõtmetelt suurenenud, pehme konsistentsiga, lõikepinnal mustjaspunane; pulp annab rohke kaape. Põrnaleiu diagnoos (lk. 159). 4.2.170. Asfüksia ja intoksikatsiooni tõttu surnud lapse kõri valendik on märkimisväärselt ahenenud, kuna kõri limaskest on tugevas turses ja kaetud paksu halkja katuga. Haiguse ja selle vormi diagnoos (lk. 159). 4.2.171. Haigestunud lapsel on erepunane peenetäpiline löö­ ve nahal, kurgu limaskest ja tonsillid tursunud ja hüpereemilised, keel punane ja sõmerjas. Haiguse ja selle perioodi diagnoos (lk. 159). 4.2.172. 5-aastase lapse kaela parempoolsed lümfisõlmed on tugevasti suurenenud ning on tekkinud kaelanahale avanev uuris, 108 mille kaudu väljub halkjat rabedat, kohupiima meenutavat massi. Haiguse ja lokaalse leiu diagnoosid (lk. 159). 4.2.173. Väikelapse ajupõhimiku pehmekelmel on hulgaliselt valkjaid täpikesi; pehmekelme all paikneb hägune sültjas vedelik. Haiguse ja lokaalse leiu diagnoosid (lk. 159). 4.2.174. 30-aastase naise koolnu kopsud on puhitunud ja nendes on massiliselt liivaterakestena kombeldavaid köbrukesi, millised elundi lõikepinnal on nähtavad ca 1 mm-lise läbimõõduga valkjashallide sõlmekestena. Haiguse ja selle vormi diagnoos (lk. 159). 4.2.175. Tuberkuloosihaige parema kopsu ülasagaras paik­ neb ca 5 cm-lise läbimõõduga põletikukolle, mille lõikepind on niiske ja meenutab želeed. Tuberkuloosivormi ja kopsuleiu diag­ noosid (lk. 159). 4.2.176. Kurtunud koolnu parema kopsu ülasagar on kogu ulatuses tihke konsistentsiga, kuiv, kollakashalli värvust, meenu­ tab mõneti kohupiima. Haiguse ja kopsuleiu diagnoosid (lk. 159). 4.2.177. Tihkestunud kopsude lõikepinnal leidub rohkelt halk- jaspunaseid põletikukoldeid ning valkjaid sidekoevääte; parema kopsu ülasagaras on 2 ebakorrapärase kuju ja rigiidsete seintega tühikut läbimõõdus 3 ja 5 cm. Haiguse ja selle vormi diagnoos (lk. 159). 4.2.178. Peenisel paikneval haavandilisel defektil läbimõõdu­ ga mõni mm on tihke konsistentsiga servad ning sile läikiv põhi; ingvinaalsed lümfisõlmed on mõõdukalt suurenenud. Haiguse ja koldeleiu diagnoosid (lk. 159). 4.2.179. Kroonilist nakkushaigust põdenu koolnu lahangul leiti aordi üleneva ja "kaareosa märkimisväärne laienemus, kusjuures aordi sisepind oli muutunud krobeliseks ja meenutas šagrääni. Haiguse ja aordileiu diagnoosid (lk. 160). 4.2.180. Surnud väikelapsel on tihkestunud kopsud valkja lõi­ kepinnaga ning tihke maks valkjate sõlmekestega pruunil lõike­ pinnal; reieluu luustumisjoon on lai, sakiline ja kollast värvust. Haiguse diagnoos (lk. 160). 4.2.181. Üliägedalt kulgenud nakkushaigusesse surnul on hulgaliselt verevalumeid nahal, limaskestadel ja serooskelmetel; skleerad ja nahk on kollast värvust; toruluudes paikneb kollase 109 rasvüdi asemel punane luuüdi; põrn on tugevasti suurenenud, pehme konsistentsiga, punase lõikepinnaga, pulp annab rohke kaape. Haiguse kliinilis-morfoloogilise vormi diagnoos (lk. 160). 4.2.182. Mädast püelonefriiti põdenu koolnu lahangul leitakse hulgaliselt väikseid mädakoldeid neerudes, kopsudes, maksas, südamelihases; aordiklapp on haavandunud; põrn on mõõdukalt suurenenud ja pehme konsistentsiga. Haiguse ja selle kliinilis- morfoloogilise vormi diagnoosid (lk. 160). 4.2.183. Koolnu lahangul sedastatakse aordiklapil haavandid ning nende pinnale kinnituvad polüpoossed trombimassid, tromb- emboolilised neeruinfarktid, täppverevalumid silma sidekestas, trummipulksõrmed. Haiguse kliinilis-morfoloogilise vormi diag­ noos (lk. 160). 4.2.184. Kaelalt võetud laudkõva koetükikese histoloogilises preparaadis on näha leukotsütaarseid infiltraate haigustekitaja druusidega ning vohanud kiudsidekude makrofaagide ja ksantoo- mirakkudega. Haiguse diagnoos (lk. 160). 4.2.185. Surnud imiku söögitoru limaskestal on näha valkjat kattu ja haavandilisi defekte; söögitoru histoloogilises preparaadis leidub kärbunud alasid niitjate struktuuridega. Haiguse diagnoos (lk. 160). 4.2.186. Palavikuhoogude all kannatanud ja koomasse sur­ nud aneemilise haige peaaju histoloogilistes preparaatides on nä­ ha väikestes veresoontes staasi ja hüaliinseid trombe, perivasku- laarseid verevalumeid ja nekroosikoldeid, gliiarakkude sõlmjaid vohandeid kärbunud ja elusa koe piiril. Haiguse diagnoos (lk. 160). 4.3. Lahendada situatsioonülesanded 4.3.01. 17-aastane noormees, kel kliiniliselt oli diagnoositud reumatism, suri kardiovaskulaarse puudulikkuse tõttu. Lahangul leiti, et süda on hüpertrofeerunud, vatsakeste õõned laienenud, südamelihas lõdva konsistentsiga. Mitraalklapi hõlmad on valkjad, skleroseerunud, omavahel kokku kasvanud. Hõlmade sulgejoonel paiknevad 2 mm kõrgused valkjasroosad massid, mis pole noaga 110 maha pühitavad. Selgitada, milliste patomorfoloogiliste muutus­ tega on tegemist. (Vastus lk. 160). 4.3.02. Lahangul diagnoositi vasaku atrioventrikulaarsuistiku stenoos. Kopsud olid mõnevõrra suurenenud, kopsule vajutamisel valgus lõikepinnale roostepruuni vahutavat vedelikku. Konsistent­ silt olid kopsud normaalsest tihkemad. Selgitada, milliste kopsu- muutustega on tegemist ja milline on nende tekkemehhanism. (Lk. 160). 4.3.03. Lahangul leiti vasaku atrioventrikulaarsuistiku stenoos, vasaku südamekõrva premuraalne punane tromb ja peh- mestuskolle peaaju paremas poolkeras. Selgitada leitud muutus­ te omavahelised patogeneetilised seosed! (Lk. 160). 4.3.04. 60-aastane mees hospitaliseeriti kaebustega tugeva­ tele valudele kõhus ja üldisele nõrkusele. Vastuvõtuosakonnas kaotas haige teadvuse, pulss muutus niitjaks. Operatsioonil leiti kõhuõõnes ca 1500 ml verd. Kõhuaordi distaalne osa oli kotjalt laienenud, laiendi kohal aordisein õhenenud. 1) Millise patoloogilise moodustisega on tegemist aordis? 2) Milline tüsistus on seotud selle moodustisega? 3) Milline on antud juhul põhihaigus? 4) Milliseid põhihaigusele iseloomulikke morfoloogilisi muu­ tusi võiks leida aordis? (Lk. 160). 4.3.05. 85-aastane haige toodi kliinikusse äärmiselt raskes seisundis: teadvus puudub, parem kehapool halvatud. On teada, et haigel esinesid juba varem peaaju verevarustuse häired. Surm saabus kardiovaskulaarse puudulikkuse nähtude süvenemisel. La­ hangul leiti peaaju vasemas poolkeras 1,5 cm-lise läbimõõduga vedelikku sisaldav õõs ja ebamääraste kontuuridega pehmestus- kolle. 1) Kuidas nimetatakse ajus täheldatud patoloogilisi muutusi? 2) Millised muutused võivad olla ajuarterites? 111 3) Nimetada põhihaigus ja selle kliinilis-morfoloogiline vorm. (Lk. 160). 4.3.06. 75-aastane naispatsient toodi haiglasse "ägeda kõhu" kliinilise pildiga. Operatsioonil leiti, et umbes 80 cm ulatuses on niudesool musta värvust, tuhm, kaetud fibrinoosse katuga. Peris- taltika puudub. Ülemise mesenteriaalarteri valendik on suletud tih­ ke halkjaspunase massiga, mis kinnitub soone seinale. 1) Milline protsess on tekkinud niudesooles? 2) Milline haigus ja selle tüsistus põhjustasid patoloogilise protsessi sooles? 3) Millise tüsistuse tekkimisele viis see protsess sooles? (Lk. 160). 4.3.07. Ateroskleroosi põdenud haige suri müokardiinfarkti tõttu. Lahangul sedastati südame pärgarterite, vasaku neeruarteri ja reiearterite stenoseeriv ateroskleroos, kusjuures vasakus reie- arteris leiti värske obtureeriv tromb. 1) Kuidas võis olla muutunud vasak neer (protsessi nime­ tus)? 2) Millised muutused võisid tekkida vasakus alajäsemes (protsessi nimetus)? 3) Millised ateroskleroosi makroskoopilised vormid tingivad arterite valendiku ahenemise? 4) Millise ateroskleroosi histogeneetilise vormiga on tõe­ näoliselt tegemist vasakus reiearteris? {Lk. 160). 4.3.08. 85-aastane haige hospitaliseeriti patoloogiliste muu­ tuste tõttu paremas pöias. Vaatlusel on pöid musta värvust, kuiv, hästi nähtava demarkatsioonijoonega. 1) Kuidas nimetatakse pöias tekkinud patoloogilist protses­ si? 2) Millise põhihaiguse ja tema tüsistusega on tegemist? (Lk. 160). 4.3.09. Haige pöördus arsti poole kaebustega hingeldusele füüsiliste pingutuste puhul, südamepekslemisele, valudele ja ras- 112 kustundele südame piirkonnas. Viimaste aastate jooksul on vere­ rõhk periooditi olnud kõrgenenud. Haigusi, millega võiks seostada arteriaalset hüpertensiooni, kliinilisel uurimisel ei leitud. Haigel diagnoositi hüpertooniatõbi. 1) Millise hüpertooniatõve kliinilis-anatoomilise vormiga on tegemist? 2) Millisele haiguse järgule võiks mõelda? 3) Millised morfoloogilised muutused ja peamiselt millises südame osas võisid olla tekkinud? 4) Kuidas on muutunud arterioolid hüpertooniatõve selles järgus? (Lk. 161). 4.3.10. Paljude aastate vältel arteriaalset hüpertensiooni põ­ denud haigel tekkis äkksurm. Lahangul leiti peaaju parema pool­ kera koorealuste tuumade piirkonnas mitme cm-lise läbimõõduga verevalum ajukoe destruktsiooniga. 1) Millisele haigusele on iseloomulik taoline patoloogiline protsess? 2) Nimetage haiguse kliinilis-anatoomiline vorm ja järk. 3) Milline on verejooksu tekkemehhanism ja kuidas nimeta­ takse verevalumit? (Lk. 161). 4.3.11. 20 aastat hüpertooniatõbe põdenud haige hospitali- seeriti närviosakonda kaebustega tugevale peavalule ja nõrkusele vasakus käes ja jalas. Lumbaalpunktsioonil leiti liikvoris erütro- tsüüte. 5 tundi pärast hospitaliseerimist haige suri. Lahangul leiti suuraju paremas poolkeras hematoom, mis oli murdunud ajuvat- sakestesse. 1) Millise hüpertooniatõve järguga ja kliinilis-morfoloogilise vormiga on tegemist? 2) Milliseid muutusi täheldati ajupõhimiku arterites? 3) Kuidas oli muutunud süda? 4) Mis võis eelneda hematoomi tekkimisele aju väikestes arteriharudes ja arterioolides? (Lk. 161). 4.3.12. 15 aastat hüpertooniatõbe põdenud haigel tekkisid kaebused üldisele nõrkusele, väsimustundele, rohkenenud urinee­ rimisele. Laboratoorsel uurimisel leiti uriinis valku ja veres suure­ 15 113 nenud kreatiniini sisaldus. Haige suri autointoksikatsiooni süvene­ vate nähtudega kroonilise neerupuudulikkuse tagajärjel. Selgita­ da: 1) hüpertooniatõve kliinilis-morfoloogiline vorm; 2) patoloogilise protsessi nimetus neerudes; 3) neerude makroskoopilised muutused lahangul; 4) autointoksikatsiooni nimetus neerupuudulikkuse puhul. (Lk. 161). 4.3.13. 42-aastasel haigel, kel umbes aasta jooksul püsis ar­ teriaalne vererõhk stabiilselt väga kõrgete väärtuste piires, suge­ nes äge neerupuudulikkus letaalse lõppega. 1) Milliseid ägedaid neerumuutusi võiks oodata lahangul? 2) Millised nendest muutustest on iseloomulikud pahaloo­ mulisele hüpertooniatõvele? 3) Kuidas nimetatakse neerumuutusi pahaloomulise hüper­ tensiooni puhul? 4) Millised mikroskoopilised muutused on iseloomulikud hü- pertoonilisele kriisile? (Lk. 161). 4.3.14. Haige šureb 6 tundi pärast tugevate rinnakutaguste valude tekkimist. Elektrokardiograafiliselt diagnoositud müokardi- infarkt. 1) Millise müokardiinfarkti järguga on tegemist? 2) Millised histokeemilised tunnused on iseloomulikud selle­ le järgule? 3) Millised kardiomüotsüütide ultrastruktuursed muutused on tüüpilised sellele järgule? 4) Võimalikud surmapõhjused müokardiinfarkti selles jär­ gus? (Lk. 161). 4.3.15. 10 aastat hüpertooniatõbe põdenud ning tüsedusele kalduval meespatsiendil tekkis järsku tugev rinnakutagune valu­ hoog. Kolme päeva pärast haige suri ägeda südamepuudulikkuse nähtudega. 1) Millise põhihaigusega on antud juhul tegemist? 2) Milline on foonhaigus? 3) Milliseid muutusi südames võis näha lahangul? 114 4) Millised riskifaktorid tulevad antud juhul arvesse? (Lk. 161). 4.3.16. Haigel, kes 2 aastat tagasi tegi läbi massiivse trans- muraalse müokardiinfarkti, on südamepiirid tugevasti laienenud, pulsatsioon südametipu piirkonnas, hingeldus, köha roostekarva rögaga, suurenenud maks (serv 8 cm allpool roidekaart), tursed. Nimetatud haigustunnuste süvenemisel haige sureb. 1) Millise põhihaigusega on tegemist antud juhul? 2) Millist südameleidu võib oodata lahangul? 3) Milline on haige surmapõhjus? (Lk. 161). 4.3.17. Pikemat aega ateroskleroosi põdenud ja kaks aastat tagasi ka müokardiinfarkti läbi teinud haigel tekkisid tugevad rin- nakutagused valud. Haige toimetati kiirabiga kliinikusse. 3. päeval pärast hospitaliseerimist laienesid järsku südamepiirid vasakule, südametipu piirkonnas ilmus pulsatsioon. Südamepuudulikkuse süvenemise foonil sugenesid parema kehapoole halvatusnähud ja haige suri. 1) Millise haigusega on tegemist antud juhul? 2) Milline on foonhaigus? 3) Millised tüsistused tekkisid südame poolt? 4) Kuidas seletada parempoolse halvatuse teket? (Lk. 161). 4.3.18. Lapse surma põhjustas kiiresti progresseerunud ning tormiliste allergiliste reaktsioonidega kulgenud reumatism. Lahan­ gul leiti perikardiõõnes 30 ml hägust, fibriinihelbeid sisaldavat ve­ delikku. Mitraalklapihõlmade sulgejoonel paiknesid roosakashallid tüükataolised moodustised. Müokardi sidekoes täheldati histoloo­ giliselt turset ja mõõdukat rakulist infiltraati. Milliste südame pato- morfoloogiliste protsessidega on tegemist? (Lk. 161). 4.3.19. 32-aastasel mehel tekkisid pärast tugevat külmetu­ mist nõrkustunne, hingeldus, valud paremal pool rindkeres, keha­ temperatuuri tõus (39°C). Järgmisel päeval arstlikul läbivaatusel täheldati parema kopsu alasagara piirkonnas koputluskõla tumes- 15* 115 tust ja pleura hõõrdumiskahinat. Alustatud ravi osutus ebaefektiiv­ seks. Nädal pärast haigestumist patsient suri pulmokardiaalse puudulikkuse nähtudega. Lahangul leiti, et parema kopsu alasa- gar on konsistentsilt tihke ja pleura kaetud fibrinoosse katuga. Selles sagaras on kopsukude õhutühi, lõikepinnal halli värvust, IX- X segmendi piirkonnas asub mädaga täidetud õõs läbimõõduga 3 cm. 1) Milline haigus tekkis haigel? 2) Millega on seletatav pleura hõõrdumiskahin? 3) Millist haiguse järku täheldati lahangul? 4) Milline kopsutüsistus arenes haigel? (Lk. 161). 4.3.20. 5. päeval pärast kalkuloosse koletsüstiidi tõttu teosta­ tud sapipõie operatiivset eemaldamist tõusis eatanud patsiendil kehatemperatuur kuni 38,5°C ja tekkis hingeldus. Auskultatsioonil täheldati alumistel kopsuväljadel märgi räginaid. Rindkere röntge- noloogilisel uurimisel leiti kopsude IX-X segmentides väikseid var- justuskoldeid. 1) Millise haigusega tüsistus operatsioonijärgne periood? 2) Selle haiguse patogeneetiline vorm antud juhul? 3) Milliseid muutusi võib leida kopsukollete histoloogilisel uurimisel? (Lk. 162). 4.3.21. 48-aastane patsient hospitaliseeriti kliinikusse kõrge kehatemperatuuri ja köhaga, mis kaasus rohke ja vinava rögaeri- tusega. Röntgenoloogilisel uurimisel leiti parema kopsu ülasaga- ras subpleuraalne kavern vedeliku peegliga. Vere analüüs: leuko- tsüüte 22,4 x 109 I, SR - 45 mm/t. Teostati pulmonektoomia. Ee­ maldatud parema kopsu ülasagaras paikneb pleura all 10 cm-lise diameetriga tühik, mille sisepind on räpashall ja sisaldiseks vinav püdel mass. Tühiku seinad on halkjasvalged, tihked. Ümbritsev kopsukude on samuti tihke, valkjate väätidega. 1) Millise haigusega on antud juhul tegemist? 2) Millised protsessid eelnesid praegustele kopsumuutuste- le? 3) Milline protsess on tekkinud ümbritsevas kopsukoes? 116 4) Milline eluohtlik tüsistus võis tekkida antud juhul? (Lk. 162). 4.3.22. 51-aastane mees hospitaliseeriti kaebustega hingel­ dusele ja köhale rohke rögaeritusega. Kopsuhaigust põdenud ligi 30 aastat, pidevalt suitsetanud. Trummipulksõrmed. Röntgenoloo- gilisel läbivalgustusel täheldati kopsude suurenenud õhusisaldust, kotjaid ja silinderjaid bronhilaienemusi. Südamepiirid laienenud paremale parema vatsakese arvel. Statsionaaris avaldusid süve­ neva neerupuudulikkuse nähud ning patsient suri asoteemilise ureemia tõttu. 1) Milline kopsuhaigus esines haigel? 2) Milliseid kopsumuutusi leiti lahangul? 3) Milline oli südame lahanguleid? 4) Millise surmale viinud patoloogilise protsessiga tüsistus kopsuhaigus? (Lk. 162). 4.3.23. 69-aastane naine võeti kliinikusse ravile kaebustega hingeldusele, tursetele jalgadel, köhale vähese rögaeritusega. Anamneesis krooniline bronhiit, sageli kordunud bronhopneumoo- niad. Välisvaatlusel rindkere tünnikujuline, ülakeha tsüanootiline. Koputlemisel kopsude kohal karbikõla, kuulatlemisel nõrgenenud vesikulaarne hingamiskahin, alumistel kopsuväljadel kuivi rägi­ naid. Patsient sureb süveneva pulmokardiaalse puudulikkuse tõt­ tu. Lahangul kopsud suurenenud õhusisaldusega, ei korditu. Lõi­ kepinnal kopsukude kuivavõitu, heleroosa, valkjate väätidega piki veresooni ja bronhiharusid. 1) Millise haigusega on antud juhul tegemist? 2) Kuidas on muutunud kopsukapillaarid selle haiguse pu­ hul? 3) Milliseid muutusi leiti lahangul südames? (Lk. 162). 4.3.24. Haige põdes pikemat aega kroonilist bronhiiti ja bron- hioliiti, millele lisandus kopsuemfüseem. Emfüseemile omased nähud hakkasidki domineerima kliinilises pildis. Haige suri. 1) Mis on surmapõhjus? 2) Milline emfüseemivorm esineb antud juhul? 3) Milline oli südame lahanguleid? 117 4) Kuidas nimetatakse südant tekkinud muutuste puhul? (Lk. 162). 4.3.25. 50-aastane mees, elukutselt kiviraiuja, hospitaliseeriti kutsehaiguste kliinikusse kaebustega köhale verirögaga, hingeldu­ sele, valudele rindkeres. Röntgenoloogilisel läbivalgustusel leiti kopsudes hulgaliselt väikseid varjustuskoldeid emfüseemi foonil, südames parema vatsakese hüpertroofia. 1) Millise haigusega on tegemist? 2) Millised kopsumuutused on iseloomulikud sellele haigu­ sele? 3) Milline keemiline ühend on kopsumuutuste tekkepõhju­ seks? (Lk. 162). 4.3.26. Kroonilist bronhiiti põdeval haigel leiti röntgenoloogili­ sel uurimisel parema kopsuvärati piirkonnas ümara kujuga homo­ geenne varjustus. Bronhoskopeerimisel sedastati, et parema ala- sagara bronhi limaskest on ebatasane, kohati eksofüütsete koevo- handitega. Siit võetud koelise materjali histoloogilisel uurimisel leiti rohkeid atüüpiliste ning aktiivselt vohavate epiteelirakkude kogumikke. Selliste kogumike keskosas täheldati sarvaine homo­ geenseid masse. 1) Millise kopsuvähi vormiga on tegemist lokalisatsiooni alu­ sel? 2) Milline on antud juhul kopsuvähi vorm lähteepiteeli alu­ sel? 3) Kopsuvähi histoloogiline vorm? 4) Milline protsess on antud juhul prekantseroosiks? 5) Kus tekivad esimesed metastaasid? (Lk. 162). 4.3.27. 25 aastat hüpertooniatõbe põdenud haigel arenes neerukahjustuse tõttu ureemia, mis põhjustas ka surma. Lahangul leiti mao hüpereemilisel ja tursunud limaskestal suurel hulgal ve­ nivat hägust vedelikku. 1) Milline patoloogiline protsess leiti maos? 2) Selle protsessi vorm sõltuvalt morfoloogilistest iseärasus­ test antud juhul? 118 3) Mikroskoopiline iseloomustus? 4) Milline on protsessi etioloogia antud juhul? (Lk. 162). 4.3.28. Haige pöördus arsti poole kaebustega raskustundele ülakõhus, iiveldusele, ajuti esinevale oksendamisele. Mitme aasta jooksul pole kinni pidanud regulaarsest toitumisrežiimist, sageli tarvitanud alkoholi. Gastroskopeerimisel täheldati maolimaskesta õhenemist ja silenemist. 1) Milline maohaigus on tekkinud? 2) Milliseid histoloogilisi muutusi võib näha gastrobioptaa dis? 3) Millised muutused annavad tunnistust maoepiteeli üm­ berehitusest? 4) Milline haigus võib sugeneda käesoleva haiguse foonil? (Lk. 162). 4.3.29. Haige põdes pikemat aega perioodiliste ägenemiste- ga kulgenud maohaavandtõbe. Järsku tekkis ülakõhus terav valu kiirgumisega õlga, nahk kahvatus ja kattus külma higiga. Palpee- rimisel täheldati kõhu eesseina lihaste tugevat pingeseisundit. 1) Milline haavandtõve tüsistus tekkis haigel? 2) Millised mikroskoopilised muutused on iseloomulikud haavandtõve ägenemisperioodile? 3) Millega seletada kõhulihaste pinget? (Lk. 162). 4.3.30. Haigel teostati maoresektsioon vähi tõttu. Resetseeri- tud maoosa koos väikse rasvikuga suunati uurimiseks patohisto- loogia laborisse. Makroskoopiliselt leiti mao väiksel kõverikul val- litaoliste servadega kasvajaline vohand mõõtmetega 6 x 4 cm, mille keskosa on haavandunud ja kaetud halkja struktuuritu mas­ siga. 1) Millise maovähi makroskoopilise vormiga on tegemist? 2) Milline on antud juhul maovähi kasvuvorm? 3) Milline võiks olla maovähi histoloogiline ehitus? 4) Millele tuleb materjalis pöörata tähelepanu, et lahendada küsimus võimaliku metastaseerumise suhtes? (Lk. 162). 119 4.3.31. Haigel tekkisid järsku valud paremal pool alakõhus, oksendamine. Järgmisel päeval pöördus arsti poole, kui kehatem­ peratuur tõusis kuni 39°C. Haige suunati haavaosakonda ja ope­ reeriti koheselt. Operatsiooni ajal leiti, et ussripik on jämenenud, serooskelme hüpereemiline ja kaetud fibrinoos-mädase massiga. 1) Milline haigus ja selle vorm tekkis haigel? 2) Milliseid mikroskoopilisi muutusi võib näha ussripikus? 3) Milline tüsistus võib tekkida põletikulise protsessi levimi­ sel värativeeni harudele? (Lk. 163). 4.3.32. Suhkurtõbe põdeval haigel täheldati maksa mõõtmete suurenemist. Vereanalüüsides leiti lipoproteiidide ja triglütseriidide sisalduse tõus. 1) Milline patoloogiline protsess arenes maksas? 2) Millised maksa makroskoopilised muutused on sellele protsessile iseloomulikud? 3) Millised mikroskoopilised muutused tekivad maksas? 4) Milliseid värvinguid võib kasutada mikroskoopiliste muu­ tuste iseloomu täpsustamiseks? (Lk. 163). 4.3.33. Mürgistuse tõttu seentega tekkisid haigel ägeda mak- sapuudulikkuse nähud. Täheldati maksamõõtmete progresseeru­ vat vähenemist. 1) Millise maksahaigusega on antud juhul tegemist? 2) Millised muutused maksas on selle haiguse morfoloogili­ seks aluseks? 3) Nimetage selle haiguse järgud. 4) Millised on haiguse võimalikud lõppevormid? (Lk. 163). 4.3.34. 2 kuud pärast vereülekannet tekkisid haigel kollatõbi, palpatoorselt maksa suurenemine, veres maksatransaminaaside taseme tõus. Teostati maksa punktsioonbiopsia. 1) Milline haigus arenes haigel? 2) Haiguse etioloogia? 3) Millised mikroskoopilised muutused võisid olla maksa- punktaadis? 4) Millised on haiguse lõppevormid? (Lk. 163). 120 4.3.35. Haige põeb pikemat aega kroonilist alkoholismi. Suu­ remate alkoholikoguste tarvitamise järgselt tekkis mitmel korral kollatõbi, maksapunktaatide histoloogilisel uurimisel diagnoositi korduvalt ägedat alkohoolset hepatiiti. Käesoleval ajal on maksa- serv tihke ja kühmuline. Kõhu eesseinal on näha tugevasti laie­ nenud veene. 1) Milline patoloogiline protsess on arenenud maksas? 2) Millised on maksa makroskoopilised muutused? 3) Millised on maksa mikroskoopilised muutused? 4) Millised tüsistused võiksid tekkida? (Lk. 163). 4.3.36. 5 aastat tagasi põdes haige raskekujulist viirushepatii- ti. Käesoleval ajal diagnoositud maksatsirroos. Lahangul on maks mõõtmetelt vähenenud, välispind konarlik, sõlmede diameeter lõi­ kepinnal kuni 5 cm. 1) Millise maksatsirroosi makroskoopilise vormiga on tege­ mist? 2) Milline on tsirroosi vorm morfogeneesi alusel? 3) Millised histoloogilised muutused on iseloomulikud sellele maksatsirroosi vormile? 4) Millised on võimalikud surmapõhjused? (Lk. 163). 4.3.37. Maohaavandtõbe põdenud haige suri massiivse mao- verejooksu tõttu. Lahangul leiti maos 1,5 I verd. 1) Millise väheveresuse vormiga on tegemist? 2) Milline on koolnu naha värvus? 3) Kuidas on muutunud siseelundid (värvus, konsistents, maht)? (Lk. 163). 4.3.38. Haavanduva maovähiga haigel meenutasid oksemas- sid periooditi kohvipaksu, väljaheide aga tõrva. Vereanalüüsid: erütrotsüüte - 2,2 x 1012 I, hemoglobiini - 64 g/l. Haige suri süve­ neva kardiovaskulaarse puudulikkuse tõttu. 1) Millise kehvveresuse vormiga on tegemist antud juhul? 2) Milliseid muutusi täheldati lahangul luuüdis? 16 121 3) Millised muutused müokardis tingisid südamepuudulikku­ se? 4) Milliseid muutusi võis näha maksa histoloogilisel uurimi­ sel? (Lk. 163). 4.3.39. 30-aastasel haigel diagnoositi hüperkroomne anee­ mia. Veres leiti kõrge antikehade tiiter maonäärmete kõrvalrakku- de suhtes. 1) Millise haigusega on tegemist antud juhul? 2) Milline on haiguse tekkemehhanism? 3) Milliseid iseloomulikke muutusi on näha luuüdi histoloogi­ lisel uurimisel? 4) Millised muutused võivad olla maolimaskesta bioptaadis? (Lk. 163). 4.3.40. 22-aastasel haigel on nahk ja skleerad ikteerilised, põrn mõõtmetelt suurenenud. Vereanalüüsis on erütrotsüütide arv vähenenud, kujult meenutavad nad sirpi. 1) Millise kehvveresuse vormiga on tegemist? 2) Kuidas nimetatakse haigust? 3) Millised on selle haiguse patogeneetilised mehhanismid? 4) Kuidas nimetatakse põrna patoloogilist muutust? (Lk. 163). 4.3.41. Lapsel tekkisid nõrkus, ninaverejooksud, palavik. Hai­ ge kliinilisel uurimisel leiti spleno- ja hepatomegaalia, kesksei- nandi lümfisõlmede suurenemine. Veres on tõusnud lümfotsüüti- de arv mitmekümne tuhandeni 1 mm3-s, nende hulgas rohkelt lümfoblastide tüüpi rakke. 1) Millise leukeemia vormiga on antud juhul tegemist, ar­ vestades leukeemiliste rakkude tsütogeneesi ja diferentseerumis- astet? 2) Milline on leukeemia vorm, arvestades muutusi perifeerse vere poolt? (Lk. 164). 4.3.42. 25 aastat vereloomekoehaigust põdenud haige suri koldelise kopsupõletiku tõttu. Koolnu lahangul leiti keha erineva­ 122 tes piirkondades suurenenud mahlakaid lümfisõlmi ja nende laa- tumisel moodustunud pakette suurusega kuni 9-12 cm. Põrn on suurenenud (mass 800 g), luuüdi punast värvust. Vereanalüüsis lümfotsüüte 85x 109 l. 1) Millise haigusega on antud juhul tegemist? 2) Milliseid histoloogilisi muutusi võib näha maksas? (Lk. 164). 4.3.43. 52-aastase mehe vereanalüüsis täheldati leukotsüüti- de arvu suurenemist kuni 13500 1 mm3-s lümfotsütaarsete rakku­ de arvel. Haige kliinilisel uurimisel sedastati kaela lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemine. Aasta möödumisel tuli haige ravile kaebustega palavikule, üldisele nõrkusele, valudele kurgus neela­ misel. Veres leiti nüüd lümfotsüütide blastvorme. 1) Millise haigusega on tegemist? 2) Milline pööre on tekkinud haiguse kulus, arvestades blas- tide ilmumist veres? 3) Millest võisid olla tingitud valud neelamisel? 4) Milliseid histoloogilisi muutusi võib oodata lümfisõlme bioptaadis? (Lk. 164). 4.3.44. Patoanatoomilisel lahangul diagnoositi Rustitski-Kah- leri tõbi. 1) Kus tekivad esmased muutused selle haiguse puhul? 2) Kuidas need muutused avalduvad? 3) Milliseid aineid produtseerivad müeloomirakud? 4) Mispärast sugeneb neerupatoloogia? 5) Millisesse vereloomekoehaiguste rühma kuulub diagnoo­ situd haigus? (Lk. 164). 4.3.45. Haigel täheldati kaelal parempoolsete lümfisõlmede suurenemist. Teistes lümfisõlmedes ja siseelundites muutusi ei leitud. Perifeerse vere analüüsid normi piires. Suurenenud lümfi­ sõlme bioptaadi histoloogilisel uurimisel ilmnes, et lümfisõlme normaalne koejoonis on kadunud, lümfifolliikulid puuduvad, raku- lisse koosseisu kuuluvad ühetaolised lümfoblastide tüüpi rakud. Need rakud on infiltreerinud ka lümfisõlme kihnu. 16* 123 1) Milline on haiguse diagnoos? 2) Millisesse vereloomekoehaiguste rühma kuulub see hai­ gus? (Lk. 164). 4.3.46. 50-aastane mees märkas lümfisõlmede suurenemist vasakul pool kaelal. Peale selle on tal kaebused üldisele nõrkus- tundele, kõhnumisele, nahasügelusele, palavikule. Vereanalüüsi­ des: SR - 40 mm/t, leukotsütaarne valem muutusteta. Lümfisõl- me bioptaadi uurimisel leiti lümfoidsete elementide kõrval atüüpi- liste retikulaarrakkude proliferaate, hiidrakke, nekroosi- ja skleroo- sikoldeid. 1) Millise haigusega on tegemist? 2) Haiguse millisele järgule võib mõelda histoloogilise uurin­ gu andmetel? 3) Millised rakud omavad diagnostilist tähendust diagnoosi püstitamisel? 4) Kuidas näeb välja põrn selle haiguse puhul? (Lk. 164). 4.3.47. 23-aastane mees haigestus järsku pärast külmetu­ mist. Kliiniliselt täheldati kõrgenenud arteriaalset vererõhku, he- matuuriat, turseid näol. Vaatamata ravile süvenesid pidevalt nee­ rupuudulikkuse nähud ja 6 kuud pärast haigestumist patsient suri. Lahangul leiti, et neerud on mõõtmetelt suurenenud, lõdva konsis­ tentsiga, lõikepinnal kooreosa kollakashall punaste täppidega, pü­ ramiidid tumepunased. 1) Millise haigusega on antud juhul tegemist? 2) Kuidas tähistatakse makroskoopilisi neerumuutusi? 3) Milliseid iseloomulikke muutusi võib täheldada neeru his- toloogilisel uurimisel? 4) Millisele haiguse histoloogilisele vormile on need muutu­ sed omased? (Lk. 164). 4.3.48. Kroonilist glomerulonefriiti põdeval haigel tekkisid en­ ne surma oliguuria ja asoteemia. Lahangul leiti märkimisväärselt vähenenud ja tihkestunud neerud, aga samuti fibrinoosne trah- heobronhiit, fibrinoosne perikardiit, fibrinoosne enterokoliit. 1) Millise mõistega võib tähistada makroskoopilisi neeru­ muutusi? 124 t 2) Milline sündroom põhjustas letaalse lõppe? 3) Mis on selle sündroomi morfoloogiliseks aluseks ja kliinili­ seks väljenduseks? 4) Millist muutust võiks oodata koolnu ajus ja kopsudes? (Lk. 164). 4.3.49. 12 aastat kroonilist glomerulonefriiti põdenud haige suri. Lahangul leiti järgmised muutused: neerud mõõtmetelt tuge­ vasti vähenenud, tihked, välispinnal peensõmerjad; limaskestadel ja serooskelmetel fibrinoosne põletik; ajuturse. 1) Kuidas nimetatakse antud juhul neere makroskoopilise leiu alusel? 2) Millised mikroskoopilised neerumuutused vastavad mak­ roskoopiliselt täheldatule? 3) Milline tüsistus tekkis haiguse lõppjärgus? 4) Nimetage teisi neeruhaigusi, mille lõppena võib tekkida antud tüsistus. (Lk. 164). 4.3.50. Haige põdes aastaid bronhektaasiatõbe. Viimasel ajal arenes nefrootiline sündroom neerupuudulikkusega, mida ei õn­ nestunud kupeerida. Surm saabus ureemia tõttu. Lahangul on neerud mõõtmetelt mõnevõrra vähenenud, tihked; nende välis- pind armjate sissetõmmetega, lõikepind vahaja läikega. 1) Milline haigus tekkis bronhektaasiatõve tüsistusena? 2) Selle haiguse millisele järgule on iseloomulikud tähelda­ tud neerude makroskoopilised muutused? 3) Iseloomustage mikroskoopilisi muutusi neerudes selles järgus. 4) Millist terminit kasutatakse neerumuutuste tähistamiseks? (Lk. 164). 4.3.51. 30-aastasele naispatsiendile tehti keisrilõige ülekan­ tud raseduse tõttu (43 nädalat). Postoperatiivses perioodis tekkis massiivne emakaverejooks, milline õnnestus kupeerida, kuid are­ nes anuuria. Hemodialüüsravi osutus ebaefektiivseks ja haige suri 4. päeval pärast anuuria teket. Lahangul leiti, et neerud on mõne­ võrra suurenenud, lõdva konsistentsiga, lõikepinnal kooreosa kah­ vatu, püramiidid tumepunased. 125 % 1) Milline ohtlik tüsistus tekkis antud juhul neerudes? 2) Selle tüsistuse millise kliinilise järguga on tegemist? 3) Millised mikroskoopilised muutused neerudes on iseloo­ mulikud sellele järgule? 4) Mis on surmapõhjuseks antud juhul? (Lk. 164). 4.3.52. Sublimaadilahust joonud haigel tekkis anuuria, tuge­ vasti suurenes veres jääklämmastiku sisaldus. 1) Millise haigusega on tegemist? 2) Millised mikroskoopilised neerumuutused on sellele hai­ gusele omased? 3) Millised iseloomulikud morfoloogilised muutused on tingi­ tud etioloogilisest faktorist? 4) Kuidas nimetatakse nende morfoloogiliste tunnustega neeru? (Lk. 164). 4.3.53. Elatanud mehe koolnu lahangul leiti märkimisväärselt suurenenud eesnääre, mis surub kinni kusiti. Kusejuhad ja neeru- vaagnad on laienenud ja sisaldavad rohekaskollast hägust vede­ likku. Neerude lõikepinnal leidub hulgaliselt väikseid, paarimilli- meetrilise läbimõõduga mädanikke. 1) Millise neeruhaigusega on tegemist? 2) Milline on selle haiguse tekkemehhanism? 3) Kuidas on mädakolded paigutunud neerus antud juhul? 4) Mida võib näha neeru histoloogilises preparaadis? (Lk. 165). 4.3.54. 55-aastasele naisele, kes oli aastaid põdenud neeru- kivitõbe, tehti neeruoperatsioon. Operatsiooni ajal täheldati, et pa­ rema kusejuha alguskoht on suletud kiviga, parem neeruvaagen ja neer ise kotjalt laienenud. Neeruvaagnas leiti kollakashalli mädast vedelikku ning mitmeid erineva suurusega pruunikaid kive. 1) Milliste patoloogiliste protsessidega tüsistus neerukivitõ- bi? 2) Milline on antud juhul kusekivide koostis? 3) Milliseid histoloogilisi muutusi võis täheldada antud juhul neerukoes? (Lk. 165). 126 4.3.55. 45-aastane naine pöördus günekoloogi poole kaebus­ tega korduvatele rohketele emakaverejooksudele. Diagnostilisel eesmärgil teostati emaka limaskesta abrasioon. Emakakaape his- toloogilisel uurimisel leiti hulgaliselt pikenenud ja kruvitaoliselt väänlevaid näärmeid ning sidekoelisi vohandeid. 1) Nimetage patoloogilise protsessi (haiguse) diagnoos. 2) Milline on seile haiguse tekkealus? 3) Millisesse haiguste rühma kuulub see haigus? 4) Milline haigus võib tekkida täheldatud patomorfoloogiliste muutuste alusel? (Lk. 165). 4.3 56. Hiljuti sünnitanud 30-aastasel naisel leiti emakakaeia vaatlusel emakasuudme kõrval ebakorrapärase kujuga erepunane piirkond. Sellest piirkonnast võetud koelise materjali histoloogilisel uurimisel täheldati, et ühekihilise prismaatilise katteepiteeli all paiknevad samasuguse epiteeliga vooderdatud näärmelised vo­ handid. 1) Millise patoloogilise protsessi ja selle vormiga on tege­ mist? 2) Kuidas toimub kahjustuse paranemine? 3) Millised moodustised võivad tekkida paranemisprotsessi käigus? 4) Milline haigus võib sugeneda täheldatud patoloogiliste muutuste alusel? (Lk. 165). 4.3.57. 45-aastane naine avastas vasaku rinnanäärme komp- lemisel sõlmja tihkestuskolde ning pöördus onkoloogi poole. Teostati rinnanäärme sektorresektsioon ning koeline materjal saa­ deti laborisse histoloogiliseks kiiruuringuks. Makroskoopiliselt tä­ heldati, et eemaldatud sõlmjas moodustis on ebaselgete piirjoon­ tega, tihke, valkjat värvust. Histoloogiliselt leiti atüüpilisi epiteeli- rakke üksikult või väikeste kogumikena rohketes sidekoelistes vo- handites. 1) Milline on antud juhul kasvaja makroskoopiline vorm? 2) Millise histoloogilise vormiga on tegemist? 3) Kus tekivad esimesed metastaasid? 4) Milline patoloogiline protsess võis eelneda sellele kasva­ jale rinnanäärmes? (Lk. 165). 127 I 4.3.58. 24-aastasel naisel, kel viimase paari kuu jooksul on puudunud menstruatsioonid, tekkis kollaps. Sisemise verejooksu kahtlusel toodi haige kiirabiga haavaosakonda. Operatsioonil leiti kõhuõõnes verd, parema munajuha jämenemine ning selle seinas defekt (rebend). Munajuha eemaldati ning saadeti uurimiseks pa­ toloogia osakonda. Histoloogilises preparaadis leiti munajuha va- lendikus ja seinas trofoblasti elemente, koorionihatte, verevalu­ meid. 1) Nimetage täheldatud patoloogiliste muutuste diagnoos. 2) Milliseid trofoblasti elemente on näha histoloogilises pre­ paraadis? 3) Milline on koorionihatu histoloogiline ehitus? 4) Mis on litopeedion? (Lk. 165). 4.3.59. Gruusia mägirajoonis eluneval 19-aastasel mehel tek­ kis kilpnäärme märkimisväärne suurenemine, mis põhjustas na- haaluste kaelaveenide laienemist ning hingamis- ja neelamishäi- reid. 1) Milline haigus tekkis meespatsiendil? 2) Milline on haiguse tekkepõhjus? 3) Millised kilpnäärme makroskoopilised muutused on ise­ loomulikud sellele haigusele? 4) Milliseid muutusi võiks leida näärme mikroskoopilisel uu­ rimisel? (Lk. 165). 4.3.60. 35-aastasel naispatsiendil on kaebused üldisele nõr- kustundele, ärrituvusele, unehäiretele, südamepekslemisele. Esi­ nevad punnsilmsus ja hõõtsik. 1) Millise haigusega on tegemist? 2) Kuidas on muutunud kilpnääre makroskoopiliselt? 3) Kuidas tähistatakse südamekahjustust selle haiguse pu­ hul? 4) Millised morfoloogilised muutused on täheldatavad süda­ mes? (Lk. 165). 128 4.3.61. 50-aastase mehe koolnu deformeerunud luude histo- loogilisel uurimisel leiti, et luupõrgad on õhenenud lakuunide moodustumisega ning põrkade vahel on fibroosse (endostaalse) ja osteoidse koe vohandeid. 1) Millise haigusega on tegemist? 2) Milline on selle haiguse tekkemehhanism? 3) Millised düstroofilised muutused siseelundites on iseloo­ mulikud sellele haigusele? 4) Millised patoloogilised protsessid võivad tekkida neeru­ des? (Lk. 165). 4.3.62. 40-aastasel naispatsiendil on kaebused suurenenud söögiisule, pidevale janutundele, liigkusesusele, nahasügelusele, sageli tekkivatele mädavistrikkudele. Vere ja uriini laboratoorsel uurimisel tehti kindlaks, et haigel esineb hüperglükeemia ja glü- kosuuria. 1) Millist haigust põeb naispatsient? 2) Millises endokriinelundis on peamised patoloogilised muutused? 3) Millised muutused tekivad neerudes selle haiguse puhul? 4) Milliseid morfoloogilisi muutusi võib leida maksas? 5) Millised võivad olla kõhunäärme makroskoopilised muu­ tused? (Lk. 166). 4.3.63. Pikemat aega suhkurtõbe põdenud haigel tekkisid üha süveneva neerupuudulikkuse nähud. Teostati neeru punktsioon- biopsia. 1) Milliseid morfoloogilisi muutusi võib leida bioptaadis nee­ rupäsmakeste poolt? 2) Milline on täheldatavate neerumuutuste diagnoos? 3) Kuidas nimetatakse diabeetilise neerukahjustuse alusel tekkivat kliinilist sündroomi? (Lk. 166). 4.3.64. Gripiepideemia ajal hospitaliseeriti nakkushaiglasse 65-aastane naispatsient kaebustega külmavärinatele, kõrgele pa­ lavikule (40°C), peavalule, köhale, tugevasti väljendunud hingel­ dusele. Kopsude auskultatsioonil täheldati rohkeid märgi räginaid. 17 129 Vaatamata rakendatud ravile haige suri 7. haiguspäeval pulmo- kardiaalse puudulikkuse tõttu. 1) Millise haiguse ja selle vormiga on tegemist? 2) Milliseid patoloogilisi muutusi võib leida lahangul trah- heas? 3) Kuidas on muutunud makroskoopiliselt kopsud? 4) Milliseid muutusi võib näha kopsu histoloogilistes prepa­ raatides? (Lk. 166). 4.3.65. Haige saabus nakkushaiglasse ravile kaebustega tu­ gevatele külmavärinatele, peavalule, nõrkustundele. Kehatempe­ ratuur 40°C. 5. haiguspäeval ilmus nahale petehhiaalne lööve, teadvus hämardus, arenes kollaps. 1) Millise haigusega on tegemist antud juhul? 2) Haigustekitaja? 3) Milliseid muutusi võib näha veresoonte histoloogilisel uu­ rimisel? 4) Millised iseloomulikud morfoloogilised muutused tekivad peaajus selle haiguse puhul? (Lk. 166). 4.3.66. 35-aastane mees haigestus ägedalt kõrge palaviku ja üldintoksikatsiooni nähtudega. 10. haiguspäeval ilmus kõhunahale roseolopapuloosne lööve. 17. haiguspäeval tekkis "ägeda kõhu" kliiniline pilt, diagnoositi peritoniiti. Haige suri. Lahangul leiti kõhu- õõnes fibrinoos-mädast eksudaati ning 15 cm kaugusel ileotse- kaalklapist niudesoole mulgustusava. 1) Millise haiguse ja tema järguga on tegemist? 2) Milliseid patoloogilisi muutusi võis näha lahangul niude­ soole avamisel? 3) Milliseid haigusele iseloomulikke muutusi võib leida me- senteriaalsete lümfisõlmede histoloogilisel uurimisel? 4) Milline patoloogiline protsess võib tekkida selle haiguse puhul vöötlihastes? (Lk. 166). 4.3.67. Bakterioloogiliselt ja rektoskoopiliselt kinnitatud dü­ senteeria diagnoosiga haigel ilmnesid paraproktiidi nähud. Mõne 130 aja pärast tekkisid valud nimmepiirkonnas, tõusis järsku kehatem­ peratuur, sugenes mädakusesus. 1) Millise kohalike muutuste järguga on antud juhul tõenäoli­ selt tegemist? 2) Kuidas seletada paraproktiidi teket? 3) Milline tüsistus veel võib tekkida samal põhjusel? 4) Millise soolevälise tüsistusega on seotud püuuria ja järsk kehatemperatuuri tõus? (Lk. 166). 4.3.68. Kagu-Aasiast naasnud 40-aastasel mehel tekkis tu­ gev kõhulahtisus, oksendamine, eksikoos. Diagnoosi täpsustami­ seks teostati enterobiopsia. Mõne päeva pärast kliiniline haiguspilt muutus: tõusis kehatemperatuur kuni 39°C, suurenes põrn, ilm­ nesid ägeda neerupuudulikkuse nähud. Haige suri ureemia tõttu. 1) Millise nakkushaigusega on tegemist? 2) Millises haiguse järgus teostati enterobiopsia? 3) Milliseid mikroskoopilisi muutusi leiti bioptaadis? 4) Milline tüsistus tekkis haigel? 5) Milliseid patoloogilisi muutusi leiti lahangul jämesooles? 6) Milline patoloogiline protsess oli tekkinud neerudes? (Lk. 166). 4.3.69. 5-aastasel lapsel tekkis kõrge palaviku (39°C) ja üldi­ se intoksikatsiooni nähtudega kurguhaigus. Keel on turses, neela­ mine valulik, kurgumandlitel raskesti eemaldatav helkjaskollane katt. 1) Millise nakkushaigusega on tegemist? 2) Milline lokaalne patoloogiline protsess on iseloomulik sel­ lele haigusele? 3) Millega on seotud üldise intoksikatsiooni teke? 4) Milliseid patoloogilisi muutusi elundites võib põhjustada tokseemia? (Lk. 166). 4.3.70. 6-aastane poisslaps toodi haigla vastuvõtuosakonda lämbumisseisundis. Kõri vaatlusel nähti tursunud limaskestal kõri valendikku ummistavaid kollakashalle katte. Teostati intubatsioon. 17* 131 Nädal pärast operatsiooni lapse seisund järsku halvenes, tõusis kehatemperatuur, kopsude kuulatlemisel täheldati märgi räginaid. 1) Millise nakkushaigusega on tegemist antud juhul? 2) Milline on põletiku iseloom trahheas? 3) Kuidas nimetatakse seda patoloogilist protsessi? 4) Milline tüsistus tekkis trahheotoomia järgselt? (Lk. 166). 4.3.71. 7-aastasel tütarlapsel tekkis 2. haiguspäeval nahale erepunane peenetäpiline lööve. Suu ja kurgu limaskestad on in­ tensiivselt punetavad, kurgumandlid tursunud, keel sõmerjas ("vaarmarjakeel"). Lümfisõlmed kaelal on suurenenud ja komple- misel valulikud. 1) Millise nakkushaiguse ja selle perioodiga on tegemist? 2) Milline on antud juhul kurgupõletiku vorm? 3) Milliseks vormiks võib ta üle minna? 4) Milline patoloogiline protsess on tekkinud kaela lümfisõl- medes? 5) Kuhu võib levida põletikuline protsess kurgust? (Lk. 166). 4.3.72. 8-aastasel tütarlapsel muutus neelamine valulikuks, tõusis kehatemperatuur, nahale ilmus erepunane peenetäpiline lööve. Need haigustunnused taandusid peagi, kuid 3 nädala pä­ rast ilmnesid patoloogilised muutused uriinianalüüsis: valgusisal­ dus, erütrotsüüdid, üksikud hüaliinsilindrid. 1) Millise nakkushaiguse ja selle perioodiga on tegemist? 2) Kuidas seletada täheldatud patoloogilisi muutusi uriinis? 3) Millised patoloogilised protsessid on veel iseloomulikud sellele haigusperioodile? (Lk. 166). 4.3.73. Pärast leetrite põdemist tekkisid 5-aastasel lapsel nõr- kustunne, kalduvus higistamisele, subfebriilsed palavikud. Man­ toux' reaktsioon intensiivselt positiivne. Rindkere röntgenogram- mil on näha parema kopsu IX segmendis subpleuraalselt ja sama kopsu värati piirkonnas ümaraid varjustuskoldeid. 1) Millise haigusega on tegemist? 2) Mida kujutavad endast täheldatud röntgenoloogilised muutused? 132 3) Milliste morfoloogiliste muutuste kogum on iseloomulik sellele haigusvormile? 4) Kuidas võib haigus progresseeruda? (Lk. 167). 4.3.74. 40-aastasel mehel diagnoositi miliaarne kopsutuber­ kuioos. 1) Milline on diagnoositud haiguse koht tuberkuloosivormide klassifikatsioonis? 2) Millise koelise reaktsiooniga on tegemist antud juhul tu- berkuloosikolletes? 3) Mida kujutab endast iga tuberkuloosikolle ja milline on ta rakuline koosseis? 4) Kuidas on muutunud kopsud makroskoopiliselt? (Lk. 167). 4.3.75. 9-aastasel poisslapsel, kellel pärast lülisamba põru­ tust hakkasid deformeeruma rinnalülid, diagnoositi kahjustuse tu­ berkuloosne iseloom. 4 aasta pärast formeerus küür. 1) Kuidas tähistada antud juhul haigust (eesti ja ladina kee­ les)? 2) Selgitada diagnoositud haiguse koht tuberkuloosi kliinilis- morfoloogiliste vormide klassifikatsioonis. 3) Millised tegurid on olulised selle tuberkuloosivormi pato- geneesis? 4) Iseloomustada tuberkuloossete muutuste morfogeneesi lülisambas. (Lk. 167). 4.3.76. 50-aastane mees põdes aastaid pleuraempüeemiga tüsistunud fibrokavernoosset kopsutuberkuloosi. Viimasel ajal tek­ kis süvenev neerupuudulikkus, mis põhjustas ka letaalse lõppe. 1) Nimetada põhihaiguse koht tuberkuloosi kliinilis-morfo- loogiliste vormide klassifikatsioonis. 2) Millised tuberkuloosivormid võivad eelneda kaverni moo­ dustumisele? 3) Millised kihid on kaverni seinas fibrokavernoosse tuber­ kuloosi puhul? 4) Milline on pleuraempüeemi tekkemehhanism? 133 5) Millisel teel levib infektsioon kopsudes selle tuberkuloosi- vormi puhul? 6) Mispärast tekkis haigel neerupuudulikkus? (Lk. 167). 4.3.77. 30-aastasel naisel tõusis 3. päeval pärast kriminaalset aborti kehatemperatuur kuni 40°C, teadvus hämardus. Nahale tekkisid rohked täppverevalumid, suurenes põrn. 5. abordijärgsel päeval haige suri. 1) Millise haiguse ja selle kliinilis-morfoloogilise vormiga on antud juhul tegemist? 2) Milline on haiguse vorm nakkuse algkolde alusel? 3) Millised muutused tekivad selle haiguse puhul vereloo- mekoes? 4) Millised muutused sugenevad parenhümatoossete elundi­ te stroomas? (Lk. 167). 4.3.78. Kroonilist mädast keskkõrvapõletikku põdeval 35-aas- tasel naisel tõusis järsku kehatemperatuur kuni 39-40°C, mis kaa­ sus tugevate külmavärinate ja nõrkustundega. Mõne aja pärast tekkis nahakatete ja skleerade ikteerilisus ning nahal hulgaliselt mädavistrikke. Vere bakterioloogilisel uurimisi külvati välja Stap­ hylococcus aureus. Ravi antibiootikumidega osutus mitteefektiiv- seks ning süveneva aneemia ning intoksikatsiooni tõttu haige suri. 1) Millise haiguse ja selle kliinilis-morfoloogilise vormiga on tegemist? 2) Milline on haiguse vorm nakkuse algkolde alusel? 3) Milline on naha mädavistrike tõenäoline tekkemehha­ nism? 4) Millised patoloogilised protsessid võivad tekkida selle hai­ guse puhul neerudes? 5) Milliseid muutusi võib oodata lahangul põrna poolt? (Lk. 167). 4.3.79. Reumaatilist südameriket põdeval 40-aastasel mees- patsiendil tekkisid hektilised palavikud, hingeldus, tursed, naha ik­ teerilisus ja täppverevalumid. Petehhiaalne lööve sugenes ka konjunktiivil mõlema silma alalau sisenurga piirkonnas. 134 1) Millise haiguse ja selle kliinilis-morfoloogilise vormiga on antud juhul tegemist? 2) Milline on haiguskolde kõige tõenäolisem paige? 3) Milline on selle haiguskolde morfoloogiline vorm? 4) Kuidas nimetatakse petehhiaalset löövet konjunktiivil? (Lk. 167). H a r i u t u s ü I e s a n n e t e v a s t u s e d 4.1.001. Organpatoloogiline printsiip. 4.1.002. Nosoloogiline printsiip. 4.1.003. Komplikatsioon e. tüsistus (comolicatio). 4.1.004. Patomorfoos (oathomorohosis). 4.1.005. Loomulik e. spontaanne patomorfoos. 4.1.006. Indutseeritud e. terapeutiline patomorfoos. 4.1.007. Pankardiit (pancarditis). 4.1.008. Valvaarne e. klapiendokardiit (endocarditis valvaris). 4.1.009. Kordaalne e. keelikuendokardiit (endocarditis chor- dalis). 4.1.010. Parietaalne e. seinamanune endokardiit (endocardi­ tis oarietalis). 4.1.011. Idiopaatiline e. Fiedleri müokardiit (myocarditis idio- oathica s. Fiedleri). 4.1.012. Äge eksudatiivne perikardiit (pericarditis exsudativa acuta). 4.1.013. Krooniline adhesiivne perikardiit (pericarditis adhae - siva chronica). 4.1.014. Äae südamepuudulikkus {insufficientia cardialis acu- ta). 4.1.015. Krooniline südamepuudulikkus (insufficientia cardia­ lis chronica). 4.1.016. Omandatud südamerike (vitium cordis acquisitum). 4.1.017. Kaasasündinud südamerike (vitium cordis conaeni- tum). 4.1.018. Kontsentriline hüpertroofia (hypertroohia concentri- ca). 4.1.019. Ekstsentriline hüpertroofia (hvoertroohia excentrica). 135 4.1.020. Tonogeenne dilatatsioon (dilatatio tonoaena). 4.1.021. Müogeenne dilatatsioon (dilatatio mvoaena). 4.1.022. Aordisuistiku stenoos (stenosis ostii aortae). 4.1.023. Aordiklapi puudulikkus (insufficientia valvae aortae). 4.1.024. Vasaku atrioventrikulaarsuistiku stenoos (stenosis ostii atrioventricularis sinistri). 4.1.025. Mitraalklapi puudulikkus (insufficientia valvae mitra- lis). 4.1.026. Orgaaniline puudulikkus (insufficientia organica). 4.1.027. Relatiivne puudulikkus (insufficientia relativa). 4.1.028. Muskulaarne puudulikkus (insufficientia muscularis). 4.1.029. Häriasüda (cor bovinum). 4.1.030. Vaegusinsufitsients. 4.1.031. Utilisatsiooniinsufitsients. 4.1.032. Krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus (insuffici­ entia cardiovascularis chronica). 4.1.033. Sinitõbi (morbus caeruleus). 4.1.034. Ateroskleroos (atherosclerosis). 4.1.035. Ateroskleroosi alimentaarne infiltratsiooniteooria (N. Anitškov). 4.1.036. Ateroskleroosi neurometaboolne teooria (A. Mjasni- kov). 4.1.037. Ateroskleroosi trombogeenne teooria (C. Rokitansky, J.В. Duguid). 4.1.038. J. Page’i infiltratsiooniteooria. 4.1.039. Ateroskleroosi immunoloogiline teooria. 4.1.040. Richard Thoma. 4.1.041. Prelipiidne järk. 4.1.042. Ksantoomirakk. 4.1.043. Ateromatoosne detriit. 4.1.044. Intramuraalne e. seinasisene hematoom (haemato- ma intramurale). 4.1.045. Haavandumisjärk. 4.1.046. Aordianeurüsm (aneurvsma aortae). 4.1.047. Tõeline aneurüsm (aneurvsma verum). 4.1.048. Fhaanfiurüsm (aneurvsma spurium). 136 4.1.049. Leriche’i sündroom. 4.1.050. Vahelduv lonkamine (claudicatio intermittens). 4.1.051. Hüpertooniatõbi (morbus hypertonicus). 4.1.052. Essentsiaalne hüpertensioon (hvoertensio essentia- lis). 4.1.053. Sümptomaatiline hüpertensioon. 4.1.054. Tsentrogeenne hüpertensioon. 4.1.055. Kommotsioonijärgne hüpertensioon. 4.1.056. Nefrogeenne hüpertensioon. 4.1.057. Vasorenaalne hüpertensioon. 4.1.058. Endokriinne e. humoraalne hüpertensioon. 4.1.059. Hüpertooniline kriis (crisis hvpertonica). 4.1.060. Prekliiniline e. "funktsionaalne" järk. 4.1.061. Arterioloskleroos (arteriolosclerosis). 4.1.062. Elastofibroos. 4.1.063. Arterioolide ja arterite ulatuslike muutuste järk. 4.1.064. Sekundaarsete muutuste järk elundites. 4.1.065. Hemorraaailine insult (insultus haemorrhagicus). 4.1.066. Punane aiupehmestus (enceohalomalacia rubra). 4.1.067. Südame isheemiatõbi (morbus ischaerriicus cordis). 4.1.068. Äge südame isheemiatõbi (morbus ischaemicus cor­ dis acutus). 4.1.069. Retsidiveeruv müokardiinfarkt. 4.1.070. Korduv müokardiinfarkt. 4.1.071. Müokardiinfarkti isheemiline järk. 4.1.072. Müokardiinfarkti nekroosijärk.* 4.1.073. Müokardiinfarkti organisatsioonijärk. 4.1.074. Intramuraalne müokardiinfarkt (infarctus mvocardii intramuralis). 4.1.075. Subendokardiaalne müokardiinfarkt (infarctus mvo­ cardii subendocardialis). 4.1.076. Subepikardiaalne müokardiinfarkt (infarctus mvocar­ dii subeoicardialis). 4.1.077. Müokardiinfarktiarm (cicatrix post infarctum mvocar- dii). 4.1.078. Äae südameaneurüsm (aneurvsma cordis acutum). 18 137 ф 4.1.079. Südamerebend (ruptura cordis). 4.1.080. Krooniline südame isheemiatõbi (morbus ischaemi- cus cordis chronicus). 4.1.081. Suurekoldeline kardioskleroos (cardiosclerosis mac- rofocalis). 4.1.082. Müokardiofibroos (myocardiofibrosis). 4.1.083. Krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus (insuffici­ entia cardiovascularis chronica). 4.1.084. Hüpertroofiline (konstriktiivne) kardiomüopaatia. 4.1.085. Dilatatiivne (kongestiivne) kardiomüopaatia. 4.1.086. Restriktiivne kardiomüopaatia. 4.1.087. Reumaatilised e. kollageenhaigused. 4.1.088. Reumatism e. reuma (rheumatismus). 4.1.089. A-rühma ß-hemolüütiline streptokokk. 4.1.090. Serofibrinoosne sünoviit (synovitis serofibrinosa). 4.1.091. Aschoff-Talalajevi sõlmeke. 4.1.092. "Õitsev" granuloom. 4.1.093. "Närbuv" granuloom. 4.1.094. Armistuv granuloom. 4.1.095. Väike tantstõbi (chorea minor). 4.1.096. Rftumatoidartriit (arthritis rheumatoidea). 4.1.097. Reumatoidfaktor (antikeha). 4.1.098. Ragotsüüt. 4.1.099. "Riisikehakesed". 4.1.100. Pannus (pannus). 4.1.101. Reumatoidsõlmed. 4.1.102. Amüloidnefroos (nephrosis amvloidea). 4.1.103. Sklerodermia (sclerodermia). 4.1.104. Kortikaalne nekroos. 4.1.105. Erütematoosne luupus (luous erythematodes). 4.1.106. "Hematoksüliinkehakesed". 4.1.107. Luupusrakud. 4.1.108. Liblikakujuline erüteem. 4.1.109. Lupoosne e. Libman-Sacks'i endokardiit (endocardi­ tis luoosa s. Libman-Sacks). 4.1.110. "Traataasade" fenomen. 138 4.1.111. Põrnaarterite "sibulskleroos". 4.1.112. Nodoosne periarteriit (Periarteriitis nodosa). 4.1.113. Lobaarne e. krupoosne pneumoonia (pneumonia lo- baris s. crouoosa). 4.1.114. Varane ülitundlikkuse reaktsioon. 4.1.115. Voogusliigveresus. 4.1.116. Punane maksnemus e. hepatisatsioon (heoatisatio rubra). s 4.1.117. Äge banaalne lümfadeniit (lymphadenitis banalis acuta). 4.1.118. Karnifikatsioon e. lihastus (carnificatio). 4.1.119. Koldeline pneumoonia e. bronhopneumoonia (pneu­ monia focalis s. bronchopneumonia). 4.1.120. Postoperatiivne pneumoonia (pneumonia postooera- 4.1.121. Hüpostaatiline pneumoonia (pneumonia hvoostati- ca). 4.1.122. Aspiratsioonipneumoonia (pneumonia ex asoiratio- ne). 4.1.123. Miliaarne pneumoonia e. alveoliit (pneumonia miliaris s. alveolitis). 4.1.124. Deskvamatiivne pneumoonia (pneumonia desaua- mativa). 4.1.125. Katarraalne pneumoonia (pneumonia catarrhalis). 4.1.126. Kopsuabstsess (abscessus pulmonis). 4.1.127. Postpneumooniline e. pneumoniogeenne abstsess. 4.1.128. Aspiratsiooniabstsess. 4.1.129. Embooliline abstsess. 4.1.130. Kavern e. tühik (caverna). 4.1.131. Mädane pleuriit (Pleuritis purulenta). 4.1.132. Püopneumotooraks e. mädaõhkrind (pyopneumo­ thorax). 4.1.133. Kopsugangreen (аапагаепа pulmonis). 4.1.134. Deformeeriv bronhiit (bronchitis deformans). 4.1.135. Bronhektaasia (bronchectasia). 4.1.136. Bronhi distensioon e. relaksatsioon. 18* 139 4.1.137. Pneumotsirroos (oneumocirrhosis). 4.1.138. Pulmokardiaalne puudulikkus (insufficient oulmo- cardialis). 4.1.139. Difuusne pneumofibroos (oneumofibrosis diffusa). 4.1.140. Hamman-Richi sündroom (svndromum Hamman- Rich). 4.1.141. Vesikulaarne kopsuemfüseem (emphysema pulmo­ num vesiculare). 4.1.142. Interstitsiaalne kopsuemfüseem (emphysema pulmo­ num interstitiale). 4.1.143. Krooniline difuusne obstruktiivne kopsuemfüseem (emphysema pulmonum obstructivum diffusum chronicum). 4.1.144. Panatsinoosne emfüseem (emphysema panacino- sum). 4.1.145. Tsentroatsinoosne emfüseem (emphysema centro- acinosum). 4.1.146. Primaarne e. idiopaatiline difuusne kopsuemfüseem (emphysema pulmonum diffusum orimarium s. idiooathicum). 4.1.147. Kopsude seniilne e. raukusemfüseem (emphysema pulmonum senile). 4.1.148. Krooniline koldeline kopsuemfüseem (emphysema pulmonum focale chronicum). 4.1.149. Vikaarne e. kompensatoorne kopsuemfüseem (em­ physema pulmonum vicarium s. comoensatorium). 4.1.150. Bronhogeenne vähk. 4.1.151. Alveolaarne vähk. 4.1.152. Tsentraalne e. hiilusvähk. 4.1.153. Perifeerne vähk. 4.1.154. Kartsinomatoosne lümfangiit (lymphangitis carcino- matosa). 4.1.155. Кяtarraalne anaiin (angina catarrhalis). 4.1.156. Fihrinoosne anaiin (angina fibrinosa). 4.1.157. Flftgmonoosne anaiin (angina phlegmonosa). 4.1.158. Ahstsfidfieruv anaiin (angina abscedens). 4.1.159. Nekrootiline e. gangrenoosne angiin (angina necroti- ca s. gangraenosa). 140 4.1.160. Äge katarraalne e. lihtne gastriit (gastritis catarrhalis acuta s. simplex). 4.1.161. Äge fibrinoosne gastriit (gastritis fibrinosa acuta). 4.1.162. Korrosiivne e. nekrootiline gastriit (gastritis corrosiva s. necrotica). 4.1.163. Krooniline gastriit (gastritis chronica). 4.1.164. Atroofiline gastriit epiteeli ümberehitusega. 4.1.165. Foveolaarepiteeli intestinaalne metaplaasia e. ente- ralisatsioon. 4.1.166. Pseudopülooriliste näärmete teke. 4.1.167. Atroofilis-hüperplastiline gastriit. 4.1.168. Erosioon (erosio). 4.1.169. Liivakellmagu. 4.1.170. Maotetaania (krambihood). 4.1.171. Perforatsioon e. mulgustus (oerforatio). 4.1.172. Perforeeruv e. mulgustuv haavand (ulcus oerforans). 4.1.173. Kaetud perforatsioon (perforatio teeta). 4.1.174. Haavandi penetratsioon (penetratio ulceris). 4.1.175. Penetreeriv haavand (ulcus penetrans). 4.1.176. Fistul e. uuris (fistula). 4.1.177. Haavandvähk (carcinoma ex ulcere). 4.1.178. Polüpoosne e. fungoosne vähk. 4.1.179. Difuusne e. infiltreeriv vähk. 4.1.180. Virchowi nääre. 4.1.181. Mittespetsiifiline haavandiline koliit (colitis ulcerosa nonsoecifica). 4.1.182. Krüpt-abstsessid. 4.1.183. Pseudopolüübid. 4.1.184. Fissuurid (fissurae). 4.1.185. Äge lihtne apenditsiit (appendicitis simplex acuta). 4.1.186. Äge pindmine apenditsiit (appendicitis superficialis acuta). 4.1.187. Apostematoosne apenditsiit (appendicitis aoostema- tosa). 141 4.1.188. Haavandilis-flegmonoosne apenditsiit (appendicitis ulcerophleamonosa). 4.1.189. Gangrenoosne apenditsiit (appendicitis gangraeno­ sa). 4.1.190. Ussripiku obliteratsioon (oblite ratio append ic is). 4.1.191. Ussripiku hüdrops (hvdrops appendicis). 4.1.192. Äge hemorraagiline pankreatiit (pancreatitis haemor- rhaaica acuta). 4.1.193. Pankreonekroos (pancreonecrosis). 4.1.194. Äge mädane pankreatiit (pancreatitis purulenta acu- ta). 4.1.195. Hepatoos (hepatosis). 4.1.196. Pärilikud hepatoosid. 4.1.197. Maksa toksiline düstroofia (dvstroohia toxica heoa- tis). 4.1.198. Rasvheoatoos (hepatosis adiposa). 4.1.199. Hepatiit e. maksapõletik (hepatitis). 4.1.200. "Suur punane maks". 4.1.201. Councilmani kehakesed. 4.1.202. Büchneri sõlmekesed. 4.1.203. Kollatõveta heoatiit (hepatitis sine ictero). 4.1.204. Püeemilised abstsessid. 4.1.205. Püleflebiitilised abstsessid. 4.1.206. Duktaalsed abstsessid. 4.1.207. Maksatsirroos (cirrhosis heoatis). 4.1.208. Portaalne maksatsirroos (cirrhosis heoatis portalis). 4.1.209. Postnekrootiline maksatsirroos (cirrhosis hepatis postnecrotica). 4.1.210. Biliaarne maksatsirroos (cirrhosis hepatis biliaris). 4.1.211. Kongestiivne maksatsirroos (cirrhosis hepatis con­ gest iva). 4.1.212. Pseudoloobulid e. ebasagarikud. 4.1.213. Portokavaalsed šundid e. anastomoosid. 4.1.214. Pseudotuubulid e. ebatorukesed. 4.1.215. Mikronodulaarne maksatsirroos (cirrhosis hepatis micronodularis). 142 4.1.216. Makronodulaarne maksatsirroos (cirrhosis heoatis macronodularis). 4.1.217. Hepatolienaalne sündroom (svndromum heoato- lienale). 4.1.218. Söögitoru vääriksid (varices oesophagi). 4.1.219. Meduusa pea (caout medusae). 4.1.220. Aneemia e. kehvveresus (anaemia). 4.1.221. Anisotsütoos (anisocvtosis). 4.1.222. Poikilotsütoos (ooikilocvtosis). 4.1.223. Hüperkroomne erütrotsüüt. 4.1.224. Hüpokroomne erütrotsüüt. 4.1.225. Jolly kehakesed. 4.1.226. Posthemorraagiline aneemia (anaemia oosthaemor- rhaoica). 4.1.227. Äge posthemorraagiline aneemia (anaemia oosthae- morrhaoica acuta). 4.1.228. Rauapuuduslik aneemia (anaemia siderooenica). 4.1.229. Agastriline aneemia (anaemia aoastrica). 4.1.230. Anenteraalne aneemia (anaemia anenteralis). 4.1.231. Difüllobotrioosne aneemia (anaemia diphvllobothrio- tica). 4.1.232. Funikulaarne müeloos (mvelosis funicularis). 4.1.233. Hunteri olossiit (glossitis Hunteri). 4.1.234. Hüpoplastiline, aplastiline aneemia (anaemia hvoo- olastica. aplastica). 4.1.235. Müelotoksiline aneemia tanaemia mvelotoxica). 4.1.236. Marmortõbi e. Albers-Schönbergi tõbi (morbus mar- moreus s. Albers-Schoenbero). 4.1.237. Panmüeloftiis e. luuüditiisikus (panmyelophthisis). 4.1.238. Vastsündinute hemolüütiline tõbi (morbus haemolvti- cus neonatorum). 4.1.239. Talasseemia (thalassaemia). 4.1.240. Splenomegaalia e. põrnasuurenemus (solenomeoa- Ца). 4.1.241. Leukeemia (leucaemia). 4.1.242. Leukeemilised infiltraadid. 143 4.1.243. Leukeemiline leukeemia (leucaemia leucaemica). 4.1.244. Subleukeemiline leukeemia (leucaemia subleucae- mica). 4.1.245. Aleukeemiline leukeemia (leucaemia aleucaemica). 4.1.246. Äae leukeemia (leucaemia acuta). 4.1.247. Krooniline leukeemia (leucaemia chronica). 4.1.248. Leukeemiline hiaatus (hiatus leucaemicus). 4.1.249. Leukeemiline meningiit (meningitis leucaemica). 4.1.250. Krooniline müeloidne leukeemia (leucaemia mveloi- dea chronica): 1. järk. 4.1.251. Blastiline kriis (crisis blastica). 4.1.252. Leukeemilised trombid. 4.1.253. Leukeemilised infarktid. 4.1.254. Krooniline lümfoidne leukeemia (leucaemia Ivmohoi- dea chronica). 4.1.255. Müelomatoos e. müeloomtõbi (myelomatosis). 4.1.256. Solitaarne plasmotsütoom. 4.1.257. Maliigne lümfoom (Ivmohoma malignum). 4.1.258. Berezovski-Sternbergi hiidrakud. 4.1.259. Hodgkini rakud. 4.1.260. Lümfogranulomatoosi lümfohistiotsütaarne variant. 4.1.261. Lümfogranulomatoosi segarakuline variant. 4.1.262. Nodulaarne skleroos. 4.1.263. Glomerulonefriit (glomerulonephritis). 4.1.264. Pärilik pulmorenaalne sündroom (svndromum pul- morenale hereditarium) e. Goodpasture'i sündroom. 4.1.265. Eksudatiivne intrakapillaarne glomerulonefriit (glo­ merulonephritis intracapillaris exsudativa). 4.1.266. Proliferatiivne intrakapillaarne glomerulonefriit (gbz meruloneohritis intracapillaris proliferativa). 4.1.267. Mesangioproliferatiivne glomerulonefriit (glomerulo­ nephritis mesanoioproliferativa). 4.1.268. Mesangiokapillaarne glomerulonefriit (glomerulo­ nephritis mesanoiocapillaris). 4.1.269. Eksudatiivne ekstrakapillaarne glomerulonefriit (glomerulonephritis extracapillaris exsudativa). 144 4.1.270. Proliteratiivne ekstrakapillaarne glomerulonefriit (glomerulonephritis extracapillaris proliferativa). 4.1.271. Fibroplastiline glomerulonefriit (glomerulonephritis fibroolastica). 4.1.272. Nekrootiline glomerulonefriit (glomerulonephritis necrotica). 4.1.273. Nefrootiline sündroom (svndromum neohroticum). 4.1.274. Lipoidnefroos (nephrosis liooidea). 4.1.275. Neerude amüloidoos e. amüloidnefroos (nephrosis amvloidea). 4.1.276. Latentne järk. 4.1.277. Nefrootiline järk. 4.1.278. Amüloidkortsneer. 4.1.279. Neeruveenide tromboos. 4.1.280. Tubulopaatiad. 4.1.281. Äge neerupuudulikkus e. nekrootiline nefroos (insuf­ ficientia renum acuta s. nephrosis necrotica). 4.1.282. Tubuloreeks. 4.1.283. Oliguuria ja anuuria järk. 4.1.284. Sublimaatneer (ren sublimatus). 4.1.285. Paraproteineemiline nefroos (nephrosis oaraprotei- naemica). 4.1.286. Püelonefriit (pyelonephritis). 4.1.287. Hematogeenne e. destsendeeruv e. alanev püelo­ nefriit (pyelonephritis descendens). 4.1.288. Urogeenne e. astsendeeruv e. ülenev püelonefriit (pyelonephritis ascendens). 4.1.289. Neerukarbunkul. 4.1.290. Papillonekroos. 4.1.291. Püelonefriitiline nefroskleroos (nephrosclerosis ove- lonephritica). 4.1.292. Krooniline neerupuudulikkus (insufficientia renum chronica). 4.1.293. Ureemia (uraemia). 4.1.294. Mastopaatia (mastooathia). 4.1.295. Skleroseeruv adenoos. 19 145 4.1.296. Qrhiit (orchitis). 4.1.297. Epididümiit (epididymitis). 4.1.298. Defe renti it (deferentitis). 4.1.299. Funikuliit (funiculitis). 4.1.300. Ooforiit (oophoritis). 4.1.301. Salpinaiit (salpingitis). 4.1.302. Tservitsiit (cervicitis). 4.1.303. Vulviit (vulvitis). 4.1.304. Mastiit (mastitis). 4.1.305. Papillaarne emakakaeia pseudoerosioon (pseudo­ erosio cervicis uteri papillaris). 4.1.306. Näärmeline emakakaeia pseudoerosioon (pseudo­ erosio cervicis uteri glandularis). 4.1.307. Pseudoerosiooni epidermisatsioon. 4.1.308. Rektovaginaalne uuris (fistula rectovaginalis). 4.1.309. Vesikovaginaalne uuris (fistula vesicovaginalis). 4.1.310. Eklampsia (eclampsia). 4.1.311. Emakaväline rasedus (graviditas extrauterina). 4.1.312. Tubaarne e. munajuhasisene abort (abortus tuba- rius). 4.1.313. Abort (abortus). 4.1.314. Fnnpaegne sünnitus (partus praematurus). 4.1.315. Prognaatia e. ettelõugsus (prognathia). 4.1.316. Makroglossia (macroolossia). 4.1.317. Splanhnomeaaalia (solanchnomegalia). 4.1.318. Gigantism e. hiidsus (gigantismus). 4.1.319. Hüpofüsaarne nanism e. kääbuskasv (nanismus hy- pophvsialis). 4.1.320. Gerodermia (oerodermia). 4.1.321. Conni sündroom (svndromum Conni). 4.1.322. Adrenogenitaalne sündroom (svndromum adrenoge­ nitale). 4.1.323. Pspi irinhfirmafroditism (oseudohermaohroditismus). 4.1.324. Enneaegne ebasuguküpsus (oseudopubertas prae­ cox). 4.1.325. Struuma e. hõõtsik (struma). 146 4.1.326. Endeemiline struuma (struma endemica). 4.1.327. Endeemiline kretinism (cretinismus endemicus). 4.1.328. Epideemiline struuma (struma epidemica). 4.1.329. Sporaadiline struuma (struma sporadica). 4.1.330. Difuusne struuma (struma diffusa). 4.1.331. Nodoosne struuma (struma nodosa). 4.1.332. Sõlmelis-difuusne struuma. 4.1.333. Basedowi tõbi (morbus Basedowi) e. difuusne toksili­ ne struuma (struma toxica diffusa). 4.1.334. Lümfomatoosne struuma (struma Ivmohomatosa) e. Hashimoto struuma (struma Hashimoto). 4.1.335. Fibroosne struuma (struma fibrosa) e. Riedeli struu­ ma (struma Riedeli). 4.1.336. Paratüreoidne osteodüstroofia (osteodystrophia pa- rathvreoidea). 4.1.337. Suhkurtõbi (diabetes mellitus). 4.1.338. Diabeetiline mikroangiopaatia. 4.1.339. Diabeetiline kooma (coma diabeticum). 4.1.340. Kimmelstiel-Wilsoni sündroom (svndromum Kimmei­ stiel-Wilson). 4.1.341. Zollinger-Ellisoni sündroom (svndromum Zollinaer- Ellison). 4.1.342. Osteomalaatsia e. luupehmestus (osteomalacia). 4.1.343. Kraniotaabes e. koljupehmestus (craniotabes). 4.1.344. Osteofüüdid e. luukasvised (osteoohvta). 4.1.345. Ruutpea (caput auadratum). 4.1.346. "Rahhiitiline roosikrants". 4.1.347. "Rahhiitilised käevõrud". 4.1.348. Kanarind (pectus aallinaceum). 4.1.349. Rahhiitiline vaaaen (pelvis rachitica). 4.1.350. Küfoos e. küürakus (kvohosis). 4.1.351. Skorbuut (scorbutus). 4.1.352. Möller-Barlow tõbi (morbus Moeller-Barlow). 4.1.353. Epifüsiolüüs e. epifüüsiirre (eoiphvsiolvsis). 4.1.354. A-avitaminoos = kseroftalmia e. silmakuivus (xerophthalmia). 19* 147 4.1.355. Keratomalaatsia e. sarvkestapehmestus (keratoma- lacia). 4.1.356. Kergekujuline gripp. 4.1.357. Gripiviiruse kolooniad. 4.1.358. Rakuorganellide laostunud massid. 4.1.359. Seroosne või serohemorraagiline bronhopneumoo- nia. 4.1.360. Toksiline hemorraagiline kopsuturse. 4.1.361. Rõugearmid fcicatriculae variolarum). 4.1.362. Nekrootiline pneumoonia (pneumonia necrotica). 4.1.363. Nekrootiline orhiit (orchitis necrotica). 4.1.364. Varioloosne osteomüeliit (osteomyelitis variolosa). 4.1.365. Marutõbi dvssa s. rabies). 4.1.366. Marutõvesõlmekesed. 4.1.367. Babes-Negri kehakesed. 4.1.368. Rickettsia orowazekii da Rocha-Lima. 4.1.369. Riidetäi (Pediculus vestimenti). 4.1.370. Eksantematoossed granuloomid e. Popovi sõlmeke- sed. 4.1.371. Eksantematoosne ganglioniit. 4.1.372. Interstitsiaalne müokardiit. 4.1.373. Interstitsiaalne orhiit. 4.1.374. Kõhutüüfus ftvohus abdominalis). 4.1.375. Ilftokolotüüfus (ileocolotvohus). 4.1.376. Äge katarraalne enteriit (enteritis catarrhalis acuta). 4.1.377. 1. järk, s.t. lümfifolliikulite ajujas paisumus. 4.1.378. Tüüfusrakud. 4.1.379. Tüfoossed granuloomid. 4.1.380. Roseolopapuloosne lööve. 4.1.381. Enterorraagia e. sooleverejooks (enterorrhagia). 4.1.382. Sooleseina perforatsioon järgneva peritoniidiga. 4.1.383. Intestinaalne vorm e. "kohalik koolera" (cholera nost­ ras). 4.1.384. Septiline vorm. 4.1.385. Eksikoos (exsiccosis). 4.1.386. Düsenteeria (dvsenteria). 148 4.1.387. Paradüsenteeria e. pseudodüsenteeria (oaradvsen- teria s. pseudodvsenteria). 4.1.388. Katarraalne koliit (colitis catarrhalis). 4.1.389. Fibrinoosne koliit (colitis fibrinosa). 4.1.390. Haavandiline koliit (colitis ulcerosa). 4.1.391. Haavandite paranemisjärk. 4.1.392. Gangrenoosne koliit (colitis gangraenosa). 4.1.393. Banaalne lümfadeniit. 4.1.394. Haavandi perforatsioon pärasooles. 4.1.395. Sooleahend(id) e. -striktuur(id). 4.1.396. Kolerogeen. 4.1.397. Kooleraenteriit. 4.1.398. Kooleragastroenteriit. 4.1.399. Kooleraalgiid. 4.1.400. "Gladiaatoripoos". 4.1.401. "Pesunaisekäsi". 4.1.402. "Valge sapp". 4.1.403. Kooleratüfoid. 4.1.404. Katk (oestis). 4.1.405. Buboon- e. muhkkatk (pestis bubonica). 4.1.406. Kopsu katk (oestis pulmonal is). 4.1.407. Siberikatk (anthrax). 4.1.408. Siberikatkukarbunkul. 4.1.409. Siberikatkusepsis. 4.1.410. Hemorraagiline meningoentsefaliit (meningoen­ cephalitis haemorrhaoica). 4.1.411. Difteeria (diphtheria). 4.1.412. Toksiline neuriit. 4.1.413. Alteratiivne või interstitsiaalne müokardiit. 4.1.414. A-grupi ß-hemolüütiline streptokokk. 4.1.415. "Vaarmarjakeel". 4.1.416. Sarlakid (scarlatina). 4.1.417. Primaarne tuberkuloos (tuberculosis orimaria). 4.1.418. Tuberkuloosne primaarafekt. 4.1.419. Ghoni kolle. 4.1.420. Primaarne kopsutiisikus. 149 4.1.421. Spetsiifilised granuloomid - tuberkulid e. köbruke- sed. 4.1.422. Miliaarne tuberkuloos (tuberculosis miliaris). 4.1.423. Simoni kolded. 4.1.424. Generaliseerunud hematogeenne tuberkuloos. 4.1.425. Üliraske tuberkuloosne sepsis (sepsis tuberculosa gravissima). 4.1.426. Tuberkuloosne spondüliit (soondvlitis tuberculosa). 4.1.427. Äge koldeline tuberkuloos (tuberculosis focalis acu- ta). 4.1.428. Fibroos-koldeline tuberkuloos (tuberculosis focalis fibrosa). 4.1.429. Aschoff-Phuli kolded. 4.1.430. Infiltratiivne tuberkuloos (tuberculosis infiltrativa). 4.1.431. Varane e. Assmann-Redekeri infiltraat; želatinoosne pneumoonia (pneumonia aelatinosa). 4.1.432. Tuberkuloom (tuberculoma). 4.1.433. Kasftoosne pneumoonia (pneumonia caseosa). 4.1.434. Äge kavernoosne tuberkuloos (tuberculosis caverno­ sa acuta). 4.1.435. Fibrokavernoosne tuberkuloos (tuberculosis fibro- cavernosa). 4.1.436. Tsirrootiline tuberkuloos (tuberculosis cirrhotica). 4.1.437. Pleurakamar. 4.1.438. Teisene e. sekundaarne süüfilis (syphilis secunda­ ria). 4.1.439. Kolmandane e. tertsiaarne süüfilis (syphilis tertiaria). 4.1.440. Vistseraalne süüfilis (syphilis visceralis). 4.1.441. Seljaafukuive (tabes dorsalis). 4.1.442. Progressiivne paralüüs (paralysis progressiva). 4.1.443. Ränikivimaks (hepar silicium). 4.1.444. "Valgg" pneumoonia (pneumonia alba). 4.1.445. Süfiliitiline osteokondriit (osteochondritis syphilitica). 4.1.446. Hutchinsoni triaad. 4.1.447. Sepsis (sepsis). 4.1.448. Günekoloogiline sepsis (sepsis gynaecologica). 150 4.1.449. Urosepsis (urosepsis). 4.1.450. Rinoaeenne sepsis (sepsis rhinoaena). 4.1.451. Otoaeenne sepsis (sepsis otoaena). 4.1.452. Odontogeenne sepsis (sepsis odontoaena). 4.1.453. Krüptoaeenne sepsis (sepsis cryptoaena). 4.1.454. Septitseemia (septicaemia). 4.1.455. Septitseemia (septicaemia). 4.1.456. Septikopüeemia (septicoovaemia). 4.1.457. Lukin-Libmani laigud. 4.1.458. Janeway laigud. 4.1.459. Osleri sõlmekesed. 4.1.460. Kronioseosis (chronioseosis). 4.1.461. Krooniline mädapõletik. 4.1.462. Kiirikseente druusid. 4.1.463. Kaela-lõua-näo-aktinomükoos (actinomycosis cervi- coanathofacialis). 4.1.464. Suuvalae e. soor (soor). 4.1.465. Generaliseerunud kandidoos (candidosis gene raii sa- ta). 4.1.466. Halla- e. malaariasääsk (Anopheles). 4.1.467. Hemomelanoos (haemomelanosis). 4.1.468. Malaariasplenomegaalia (solenomeoalia malarialis). 4.1.469. Dürcki granuloomid. 4.1.470. Düsenteeria siseamööb (Entamoeba histolytica). 4.1.471. Krooniline haavandiline koliit. 4.1.472. Maksaabstsessid. 4.2.001. Mitraalklapi difuusne e. lihtne endokardiit (endocar­ ditis diffusa s. simplex valvae mitralis). 4.2.002. Aordiklapi äge tüükaline endokardiit (endocarditis verrucosa acuta valvae aortae). 4.2.003. Mitraalklapi fibroplastiline e. fibroosne endokardiit (endocarditis fibroolastica s. fibrosa valvae mitralis). 4.2.004. Mitraalklapi taastuv tüükaline endokardiit (endocardi­ tis verrucosa recurrens valvae mitralis). 4.2.005. Aordiklapi äge haavandiline endokardiit (endocardi-tis ulcerosa acuta valvae aortae). 151 4.2.006. Aordiklapi veniv septiline endokardiit (endocarditis septica lenta valvae aortae). 4.2.007. Aordiklapi polüpoos-haavandiline endokardiit (endo­ carditis polypoulcerosa valvae aortae). 4.2.008. Alteratiivne e. parenhümatoosne müokardiit (myo­ carditis alterativa s. parenchvmatosa). 4.2.009. Eksudatiivne interstitsiaalne müokardiit (myocarditis interstitialis exsudativa). 4.2.010. Äge fibrinoosne epistenokardiline perikardiit (pericar­ ditis epistenocardiaca fibrinosa acuta). 4.2.011. Hatussüda (cor villosum): äge ureemiline fibrinoos­ ne perikardiit I'pericarditis fibrinosa uraemica acuta). 4.2.012. Äge reumaatiline serofibrinoosne perikardiit (pericar­ ditis serofibrinosa rheumatica acuta). 4.2.013. Äge septiline mädane perikardiit (pericarditis puru­ le nta septica acuta). 4.2.014. Äge kartsinomatoosne hemorraagiline perikardiit (pericarditis haemorrhaaica carcinomatosa acuta). 4.2.015. Äge traumaatiline putriidne perikardiit (pericarditis putrida traumatica acuta). 4.2.016. Konstriktiivne perikardiit (pericarditis constrictiva). 4.2.017. Pantsersüda (cor testaceum). 4.2.018. Vasaku atrioventrikulaarsuistiku stenoos (stenosis ostii atrioventricularis sinistri). 4.2.019. Aordisuistiku stenoos (stenosis ostii aortae). 4.2.020. Mitraalklapi puudulikkus (insufficientia valvae mitra- !is). 4.2.021. Aordiklapi puudulikkus (insufficientia valvae aortae). 4.2.022. Südame magistraalarterite transpositsioon. 4.2.023. Avatud ovaalmulk (foramen ovale apertum). 4.2.024. Persistentne arterioosjuha (ductus arteriosus persis- tens). 4.2.025. Fallot' tetraad. 4.2.026. Fallot' triaad. 4.2.027. Fallot' pentaad. 4.2.028. Ateroskleroosi prelipiidne järk. 152 4.2.029. Lipiidlaigud ja -jutid, aordi ateroskleroos, lipoidoosi järk. 4.2.030. Lipoidoos {lipoidosis). 4.2.031. Fibroossed naastud, aordi ateroskleroos, liposkleroo- si järk. 4.2.032. Liposkleroos (liposclerosis). 4.2.033. Ateromatoos (atheromatosis). 4.2.034. Ateromatoosne haavand (ulcus atheromatosum). 4.2.035. Premuraalne e. seinamanune tromb (thrombus orae- muralis). 4.2.036. Aterokaltsinoos (atherocalcinosis). 4.2.037. Aordi ateroskleroos (atherosclerosis aortae). 4.2.038. Kõhuaordi kotjas aneurüsm tromboosiga (aneurvs­ ma sacciforme aortae abdominalis cum thrombose). 4.2.039. Aordi lõhustav aneurüsm (aneurvsma dissecans aor­ tae). 4.2.040. Rinnaku usuur (usura sterni). 4.2.041. Ajuarterite ateroskleroos (atherosclerosis arteriarum cerebri). 4.2.042. Peaaju atroofia (atrophia cerebri). 4.2.043. Peaaju parema poolkera isheemiline infarkt (infarc- tus ischaemicus hemispherii dextri cerebri). 4.2.044. Peaaju vasaku poolkera punane ajupehmestus (en- ceohalomalacia rubra hemisperii sinistri cerebri). 4.2.045. Peaaju parema kiirusagara tsüst (cvsta lobi oarietalis dextri cerebri). 4.2.046. Aterosklerootiline nefroskleroos (nephrosclerosis atherosclerotica). 4.2.047. Niudesoole gangreen (аапагаепа intestini Hei). 4.2.048. Äge serofibrinoosne peritoniit e. kõhukemepõletik (peritonitis serofibrinosa acuta). 4.2.049. Vasaku alajäseme kuiv gangreen (aanaraena sicca membri inferioris sinistri). 4.2.050. Peaaju parema poolkera verevalum (haemorrhaaia hemispherii dextri cerebri). 4.2.051. Primaarsed kortsneerud. 20 153 4.2.052. Hüpertooniatõbi (morbus hvoertonicusY. arteriolo- sklerootiline nefroskleroos (nephrosclerosis arteriolosclerotica). 4.2.053. Transmuraalne müokardiinfarkt tromboosiga (infarc­ tus mvocardii transmuralis cum thrombose). 4.2.054. Südame pärgarterite ateroskleroos (atherosclerosis arteriarum coronariarum cordis); aterosklerootiline e. väikekolde- line kardioskleroos (cardiosclerosis atherosclerotica s. microfoca- lis). 4.2.055. Krooniline südameaneurüsm (aneurvsma cordis chronicum). 4.2.056. Reumaatiline granulomatoosne müokardiit (myocar­ ditis granulomatosa rheumatica). 4.2.057. Nodoosne erüteem (erythema nodosum). 4.2.058. Vasaku põlveliigese anküloos e. liigesejäikus (anky­ losis articulationis oenus sinistrae). 4.2.059. Sklerodermia (sclerodermia). 4.2.060. Erütematoosne luupus (Iupus erythematodes): lu- poosne glomerulonefriit (glomerulonephritis luposa). 4.2.061. Nodoosne periarteriit (Periarteriitis nodosa). 4.2.062. Lobaarne e. krupoosne pneumoonia (pneumonia lo- baris s. crouoosa): punane maksnemus e. hepatisatsioon (hepa- tisatio rubra). 4.2.063. Lobaarne e. krupoosne pneumoonia (pneumonia lo- baris s. crouoosa): punane maksnemus e. hepatisatsioon (heoa- tisatio rubra). 4.2.064. Lobaarne e. krupoosne pneumoonia (pneumonia lo- baris s. crouoosa): hall maksnemus e. hepatisatsioon (hepatisatio orisea). 4.2.065. Lobaarne e. krupoosne pneumoonia (pneumonia lo- baris s. crouoosa): hall maksnemus e. hepatisatsioon (hepatisatio orisea). 4.2.066. Äge fibrinoosne pleuriit (Pleuritis fibrinosa acuta). 4.2.067. Lobaarne pneumoonia (pneumonia lobaris): lahen- dusjärk (resolutio). 4.2.068. Mõlemapoolne koldeline pneumoonia (pneumonia focalis bilateralis). 154 4.2.069. Seroosne koldeline pneumoonia (pneumonia focalis serosa). 4.2.070. Mõlemapoolne laatuv koldeline pneumoonia (pneu­ monia focalis confluens bilateralis). 4.2.071. Mõlemapoolne abstsedeeruv koldeline pneumoonia (pneumonia focalis abscedens bilateralis). 4.2.072. Mõlemapoolne hemorraagiline koldeline pneumoonia (pneumonia focalis haemorrhagica bilateralis). 4.2.073. Parema kopsu alasagara äge abstsess (abscessus acutus lobi inferioris pulmonis dextri). 4.2.074. Vasaku kopsu ülasagara krooniline abstsess (abs­ cessus chronicus lobi suoerioris pulmonis sinistri). 4.2.075. Parema kopsu gangreen (oangraena pulmonis dext- n). 4.2.076. Tsüstilised kopsud (pulmones cvstici). 4.2.077. Parema kopsu bronhektaatiline kavern (caverna bronchectatica pulmonis dextri). 4.2.078. Bronhektaasiatõbi (morbus bronchectaticus). 4.2.079. Parempoolne krooniline pneumoonia (pneumonia chronica dextг а). 4.2.080. Pulmonaalne süda (cor pulmonale). 4.2.081. Difuusne fibroosne alveoliit (alveolitis fibrosa diffu­ sa): kribroossed kopsud (pulmones cribrosi). 4.2.082. Krooniline difuusne obstruktiivne kopsuemfüseem (emphysema pulmonum obstructivum diffusum chronicum). 4.2.083. Krooniline difuusne obstruktiivne kopsuemfüseem (emohvsema pulmonum obstructivum diffusum chronicum). 4.2.084. Bulloosne kopsuemfüseem (emphysema pulmonum bullosum). 4.2.085. Subkutaanne e. nahaalune emfüseem (emphysema subcutaneum). 4.2.086. Lakunaarne angiin (angina lacunaris). 4.2.087. Follikulaarne angiin (angina follicularis). 4.2.088. Äge flegmonoosne gastriit (gastritis phlegmonosa acuta). 20* 155 4.2.089. Krooniline pindmine gastriit (gastritis superficialis chronica). 4.2.090. Krooniline atroofiline gastriit (gastritis atrophica chro­ nica). 4.2.091. Gigantne hüpertroofiline gastriit (gastritis hvoertro- phica gigantea) e. Menetrier' tõbi (morbus Menetrier). 4.2.092. Äge maohaavand (ulcus ventriculi acutum). 4.2.093. Kalloosne maohaavand (ulcus ventriculi callosum). 4.2.094. Maohaavandtõbi (morbus ulcerosus ventriculi): ägenemisperiood. 4.2.095. Kaksteistsõrmiku haavandtõbi (morbus ulcerosus duodeni): remissiooniperiood. 4.2.096. Püloorusestenoos e. maolukutikitsenemus (stenosis pylori). 4.2.097. Crohni tõbi (morbus Crohni). 4.2.098. Flegmonoosne apenditsiit (appendicitis phlegmono­ sa). 4.2.099. Gangrenoosne apenditsiit (appendicitis gangraeno­ sa). 4.2.100. Krooniline apenditsiit (appendicitis chronica). 4.2.101. Ussripiku mukotseele (mucocele aopendicis). 4.2.102. Äge pankreatiit (pancreatitis acuta). 4.2.103. Kõhunäärme peaosa vähk (carcinoma caoitis panc- reatis). 4.2.104. Maksa toksiline düstroofia (dystrophia toxica hepa- tjs); äge e. kollane düstroofia (dvstroohia acuta s. flava). 4.2.105. Maksa toksiline düstroofia (dvstroohia toxica hepa- tis): alaäge e. punane düstroofia (dystrophia subacuta s. rubra). 4.2.106. Maksa alkohoolne steatoos (steatosis alcoholica he­ patis). 4.2.107. Äge viirushepatiit e. Botkini tõbi (hepatitis viralis acu­ ta s. morbus Botkini): ikteeriline periood. 4.2.108. Persisteeriv krooniline hepatiit (hepatitis chronica oersistens). 4.2.109. Aktiivne e. agressiivne krooniline hepatiit (hepatitis chronica activa s. aoressiva). 156 4.2.110. Äge alkohoolne hepatiit (hepatitis alcoholica acuta). 4.2.111. Portaalne maksatsirroos (cirrhosis hepatis portalis). 4.2.112. Postnekrootiline maksatsirroos (cirrhosis hepatis postnecrotica). 4.2.113. Biliaarne maksatsirroos (cirrhosis hepatis biliaris). 4.2.114. Krooniline posthemorraagiline aneemia (anaemia posthaemorrhaaica chronica). 4.2.115. Juveniilne kloroos (chlorosis juvenilis). 4.2.116. Pemitsioosne aneemia (anaemia perniciosa). 4.2.117. Pemitsioosne aneemia tanaemia perniciosa). 4.2.118. Äge müeloblastiline leukeemia (leucaemia mvelo- blastica acuta). 4.2.119. Krooniline müeloidne leukeemia (leucaemia mveloi- dea chronica). 4.2.120. Krooniline lümfoidne leukeemia (leucaemia Ivmohoi- dea chronica). 4.2.121. Müelomatoos (myelomatosis). 4.2.122. Lümfosarkoom (lymphosarcoma). 4.2.123. Porfüürpõm (lien porohvricus): lümfogranulomatoos (lymphogranulomatosis). 4.2.124. Lümfogranulomatoos e. Hodgkini tõbi (lymphogranu­ lomatosis s. morbus Hodokini). 4.2.125. "Kirju neer"; äge hemorraagiline glomerulonefriit (glomerulonephritis haemorrhaoica acuta). 4.2.126. Alaäge glomerulonefriit (glomerulonephritis subacu- ta). 4.2.127. "Suur kirju neer"; alaäge glomerulonefriit (glomeru­ lonephritis subacuta). 4.2.128. Krooniline glomerulonefriit (glomerulonephritis chro­ nica). 4.2.129. Sekundaarsed kortsneerud. 4.2.130. Lipoidnefroos (nephrosis liooidea). 4.2.131. "Suur pekkneer"; amüloidnefroos (nephrosis amvloi- dea). 4.2.132. Amüloidnefroos (nephrosis amvloidea): nefrootiline järk. 157 4.2.133. Äge neerupuudulikkus (insufficient renum acuta). 4.2.134. Äge püelonefriit (pyelonephritis acuta). 4.2.135. Äge püelonefriit (pyelonephritis acuta). 4.2.136. Krooniline püelonefriit (pyelonephritis chronica). 4.2.137. Asoteemiline ureemia (uraemia azotaemica). 4.2.138. Eesnäärme nodoosne hüperplaasia (hyperplasia no­ dosa orostatae). 4.2.139. Eesnäärme nodoosne hüperplaasia (hyperplasia no­ dosa orostatae): näärmeline e. adenomatoosne vorm. 4.2.140. Eesnäärme nodoosne hüperplaasia (hyperplasia no­ dosa orostatae): stromaale e. lihaselis-fibroosne vorm. 4.2.141. Günekomastia e. naiserinnalisus (gynaecomastia). 4.2.142. Endomeetriumi glandulaarne hüperplaasia (hyper­ plasia glandularis endometrii). 4.2.143. Tsüstiline mastopaatia (mastooathia cvstica) e. Rec- lus' tõbi (morbus Reclus). 4.2.144. Masoplaasia (masoolasia). 4.2.145. Emakakaela pseudoerosioon (oseudoerosio cervicis uteri). 4.2.146. Haavanduv lamerakuline emakakaelavähk (carci­ noma planocellulare colli uteri exulcerans). 4.2.147. Emakakeha adenokartsinoom (adenocarcinoma cor­ poris uteri). 4.2.148. Akromegaalia (acromegalia). 4.2.149. Hüpofüsaarne kahheksia (cachexia hypophysialis) e. Simmondsi tõbi (morbus Simmondsi). 4.2.150. Itsenko-Cushingi tõbi (morbus Icenko-Cushing). 4.2.151. Adiposogenitaalne düstroofia (dystrophia adiposoge- nitalis) e. Fröhlichi tõbi (morbus Froelichi). 4.2.152. Addisoni tõbi (morbus Addisoni) e. pronkstõbi (mor­ bus bronzeus). 4.2.153. Parenhümatoosne struuma (struma parenchymato- sa). 4.2.154. Kolloidne struuma (struma colloidea). 4.2.155. Kolloidne struuma (struma colloidea). 158 4.2.156. Basedowi tõbi (morbus Basedowi) e. difuusne toksili­ ne struuma (struma toxica diffusa). 4.2.157. Basedowi struuma (struma Basedowi). 4.2.158. Paratüreoidne osteodüstroofia (osteodystrophia pa- rathvreoidea). 4.2.159. Varane rahhiit (rachitis praecox). 4.2.160. Hiline rahhiit (rachitis tarda). 4.2.161. "Suured kirjud gripoossed kopsud". 4.2.162. Mustad rõuged (variola nigra). 4.2.163. Marutõbi (Ivssa s. rabies). 4.2.164. Tähniline tüüfus (tvohus exanthematicus). 4.2.165. Kõhutüüfus (typhus abdominalis): neljas, s.t. puhas­ te haavandite järk. 4.2.166. Düsenteeria (dvsenteria): fibrinoosne koliit (colitis fibrinosa). 4.2.167. Koolera (cholera). 4.2.168. Buboonkatk (oestis bubonica): buboon (bubo). 4.2.169. Äae põmapaisumus (intumescentia lienis acuta). 4.2.170. Kõridifteeria e. krupp (crouo). 4.2.171. Sarlakid (scarlatina): I periood. 4.2.172. Lümfogeenselt progresseerunud primaarne tuberku­ loos; tuberkuloosne lümfadeniit (lymphadenitis tuberculosa). 4.2.173. Hematogeenselt progresseerunud primaarne tuber­ kuloos; tuberkuloosne leptomeningiit (leptomeningitis tuberculo­ sa). 4.2.174. Miliaarne kopsutuberkuioos (tuberculosis miliaris pul­ monum). 4.2.175. Infiltratiivne tuberkuloos (tuberculosis infiltrativa): želatinoosne pneumoonia (pneumonia oelatinosa). 4.2.176. Sekundaarne kopsutuberkuioos; kaseoosne pneu­ moonia (pneumonia caseosa). 4.2.177. Fibrokavernoosne kopsutuberkuioos (tuberculosis fibrocavemosa pulmonum). 4.2.178. Esmane e. primaarne süüfilis (syphilis primaria): kõvahaavand e. kõva šanker (ulcus durum). 159 4.2.179. Vistseraalne süüfilis (syphilis visceralis): süfiliitiline aordianeurüsm (aneurvsma aortae syphiliticum). 4.2.180. Varane kaasasündinud süüfilis (syphilis congenita praecox). 4.2.181. Septitseemia (septicaemia). 4.2.182. Urosepsis (urosepsis): septikopüeemia (septicoov- aemia). 4.2.183. Veniv septiline endokardiit (endocarditis septica len- ta). 4.2.184. Aktinomükoos e. kiirikseentõbi (actinomycosis). 4.2.185. Kandidoos e. kandidamükoos (candidosis s. candi- damvcosis). 4.2.186. Troopiline malaaria (malaria tropica). 4.3.01. Taastuv tüükaline endokardiit, reumaatiline südameri­ ke (mitraalklapi puudulikkus, vasaku atrioventrikulaarsuistiku ste­ noos), hüpertrofeerunud vatsakeste müogeenne dilatatsioon. 4.3.02. Kopsude pruun tihkestus ja turse, mis tekkisid krooni­ lise venoosse paisu alusel väikses vereringes. Venoosne pais põhjustas erütrotsüütide diapedeesi, siderofaagide moodustumise ja alveoolide vaheseinte skleroosi. 4.3.03. Verepaisu ja verevoolu aeglustumise alusel sugenes vasakus südamekojas tromboos; siit tulenes ajuarterite trombem- boolia ja aju isheemiline infarkt. 4.3.04. 1) Tõeline kotjas aneurüsm. 2) Aneurüsmiseina re­ bend ja verejooks. 3) Aordi ateroskleroos. 4) Haavandunud ate- rosklerootilised naastud. 4.3.05. 1) Pehmestustsüst, aju isheemiline infarkt. 2) Atero- sklerootilised naastud, tromb. 3) Ateroskleroos, ajuvorm. 4.3.06. 1) Soolegangreen. 2) Mesenteriaalarterite ateroskle­ roos, mis tüsistus tromboosiga. 3) Fibrinoosne peritoniit. 4.3.07. 1) Aterosklerootiline nefroskleroos. 2) Kuiv gangreen. 3) Fibroossed naastud, naastud tüsistustega, kaltsinoos. 3) Haa- vandumine. 4.3.08. 1) Kuiv gangreen. 2) Parema alajäseme arterite ate­ roskleroos, mis tüsistunud tromboosiga. 160 4.3.09. 1) Südamevorm. 2) "Funktsionaalne" järk. 3) Süda­ me hüpertroofia; vasak vatsake. 4) Lihaskesta ja elastsete kiu­ dude hüpertroofia; spasm. 4.3.10. 1) Hüpertooniatõbi. 2) Ajuvorm; elundite sekundaar­ sete morfoloogiliste muutuste järk. 3) Verejooks rebenemisi (hae- morrhaaia per rhexinh hematoom. 4.3.11. 1) Sekundaarsete morfoloogiliste muutuste järk elun­ dites. 2) Aterosklerootilised muutused. 3) Südame vasaku vatsa­ kese hüpertroofia. 4) Mikroaneurüsmide moodustumine. 4.3.12. 1) Neeruvorm. 2) Arteriolosklerootiline nefroskleroos (esmane kortsneer). 3) Neerud on mõõtmetelt vähenenud, tihkestunud, kihnualune pind peensõmerjas, neeru koore- ja sä- siosa ahenenud. 4) Asoteemiline ureemia. 4.3.13. 1) Neeruinfarktid, neerude arteriolonekroos. 2) Nee­ rude arteriolonekroos. 3) Fahri nefroskleroos. 4) Arterioolide spasm, plasmaatiline läbiimmutus, fibrinoidne nekroos, tromboos, diapedeessed verevalumid. 4.3.14. 1) Isheemiline (prenekrootiline) järk. 2) Glükogeeni kadu, dehüdrogenaaside ja diaforaaside aktiivsuse langus. 3) Es­ majoones mitokondrite, aga ka sarkoplasmaatilise retiikulumi destruktsioon. 4) Vatsakeste fibrillatsioon, asüstoolia, kardiogeen- ne šokk, äge südamepuudulikkus. 4.3.15. 1) Äge südame isheemiatõbi (müokardiinfarkt). 2) Hü­ pertooniatõbi. 3) Valge infarkt hemorraagilise äärisega, vasaku vatsakese hüpertroofia. 4) Liigne kehakaal, arteriaalne hüperten­ sioon. 4.3.16. 1) Krooniline südame isheemiatõbi. 2) Krooniline sü- dameaneurüsm. 3) Krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus. 4.3.17. 1) Äge südame isheemiatõbi, korduv müokardiinfarkt. 2) Ateroskleroos. 3) Äge südameaneurüsm, premuraalne tromb. 4) Ajuarterite trombemboolia, ajuinfarkt. 4.3.18. Reumaatiline pankardiit: äge tüükaline endokardiit, ek- sudatiivne interstitsiaalne müokardiit, serofibrinoosne perikardiit. 4.3.19. 1) Lobaarne e. krupoosne pneumoonia. 2) Fibrinoos- ne pleuriit. 3) Halli maksnemuse järk. 4) Äge kopsuabstsess. 21 161 4.3.20. 1) Koldeline e. bronhopneumoonia. 2) Postoperatiiv- ne pneumoonia. 3) Leukotsüüte sisaldav seroosne eksudaat bronhiharude ja alveoolide valendikus. 4.3.21. 1) Krooniline kopsuabstsess. 2) Äge pneumoonia, äge kopsuabstsess. 3) Pneumoskleroos. 4) Kopsuverejooks. 4.3.22. 1) Bronhektaasiatõbi. 2) Bronhektaasiad, kopsuemfü­ seem, pneumoskleroos. 3) Cor pulmonale. 4) Neerude amüloi- doos. 4.3.23. 1) Krooniline difuusne obstruktiivne kopsuemfüseem. 2) Redutseerunud. 3) Parema vatsakese hüpertroofia. 4.3.24. 1) Krooniline pulmokardiaalne puudulikkus. 2) Kroo­ niline difuusne obstruktiivne kopsuemfüseem. 3) Südame pare­ ma vatsakese hüpertroofia. 4) Cor pulmonale. 4.3.25. 1) Kopsude silikoos. 2) Silikootilised sõlmekesed. 3) Ränidioksiid. 4.3.26. 1) Tsentraalne e. hiilusvähk. 2) Bronhogeenne vähk. 3) Lamerakuline vähk (sarvestuv). 4) Krooniline bronhiit. 5) Re­ gionaalsed lümfisõlmed hiiluse ja trahhea bifurkatsiooni piirkon­ nas. 4.3.27. 1) Gastriit. 2) Äge katarraalne. 3) Maolimaskesta epiteelirakkude limadüstroofia, kärbus ja irdumine; limaskesta tu­ nica propria's seroosne eksudaat segmenttuumsete neutrofiilsete leukotsüütidega. 4) Endogeenne intoksikatsioon neerupuudulik­ kuse tõttu. 4.3.28. 1) Krooniline atroofiline gastriit. 2) Limaskesta õhe- nemine, maonäärmete atroofia, põletikuline infiltraat sidekoes. 3) Enteralisatsioon, pseudopüloorilised näärmed. 4) Maovähk. 4.3.29. 1) Perforatsioon e. mulgustus. 2) Tsoonid haavandi põhjas: fibrinoos-mädane eksudaat, fibrinoidne nekroos, granu- latsioonkude, armkude. 3) Kõhukelme ärritus ja algav põletik (pe­ ritoniit). 4.3.30. 1) Haavanduv vähk (carcinoma exulcerans). 2) Ekso- füütne, mille kõrval ka endofüütne kasv. 3) Adenokartsinoom, aga ka madalal diferentseerumisastmel olev vähk (umbvähk, ajujas vähk). 4) Rasvikus olevad regionaalsed lümfisõlmed. 162 4.3.31. 1) Flegmonoosne apenditsiit. 2) Ussripiku seinte di­ fuusne infiltratsioon segmenttuumsete neutrofiilsete leukotsüüti- dega. 3) Püleflebiitilised maksaabstsessid. 4.3.32. 1) Rasvdüstroofia (rasvhepatoos). 2) Maks on suure­ nenud, sileda pinnaga, pehme konsistentsiga, kollast värvust. 3) Hepatotsüütide rasvdüstroofia. 4) Sudaan III, sarlakpunane, su- daanmust "B", osmiumhape. 4.3.33. 1) Maksa toksiline düstroofia. 2) Maksaparenhüümi progresseeruv nekroos. 3) Maksa äge (kollane) düstroofia; mak­ sa alaäge (punane) düstroofia. 4) Surm, maksatsirroos. 4.3.34. 1) Viirushepatiit. 2) Hepatiidiviirus B. 3) Hepatotsüü­ tide düstroofilised (hüdroopiline ja balloondüstroofia) ning nekroo­ tilised muutused, strooma lümfo- ja histiotsütaarne infiltratsioon. 4) Tervistumine, maksatsirroos. 4.3.35. 1) Maksatsirroos. 2) Maks on mõõtmetelt vähenenud, välispind mügarlik, lõikepinnal kuni 1 cm suurused sõlmed. 3) Kit­ saste fibroossete septidega eraldatud ebasagarikud, hepatotsüüti­ de rasvdüstroofia. 4) Verejooks söögitoru varikoossetest veeni- laienditest, maksapuudulikkus, aneemia. 4.3.36. 1) Makronodulaarne maksatsirroos. 2) Postnekrootili- ne maksatsirroos. 3) Maksa ebasagarikud on eraldatud laiade fib­ roossete vaheseintega, ülekaalus hepatotsüütide valkdüstroofia. 4) Maksapuudulikkus, aneemia, verejooks söögitoru veenilaiendi- test. 4.3.37. 1) Äge posthemorraagiline aneemia. 2) Kahvatuhall. 3) Kahvatud, lõdvad, vähenenud. 4.3.38. 1) Krooniline posthemorraagiline aneemia. 2) Luuüdi hüperplaasia, kollase luuüdi asendumine punasega. 3) Müokardi rasvdüstroofia (tiigersüda). 4) Hepatotsüütide rasvdüstroofia, ekst- ramedullaarse vereloome kolded. 4.3.39. 1) Pernitsioosne aneemia e. Addison-Biermeri tõbi. 2) Maonäärmete gastromukoproteiini produtseerivate kõrvalrakkude kahjustus autoantikehadega. 3) Megaloblastid, hemosideroos. 4) Maolimaskesta atroofia. 4.3.40. 1) Hemolüütiline aneemia. 2) Sirprakuline aneemia (talasseemia). 3) Kaasasündinult anomaalse hemoglobiini sün­ tees, defektsete erütrotsüütide ekstravaskulaarne hemolüüs pea­ 21* 163 miselt põrna makrofaagides. 4) Splenomegaalia. e. põrnasuure- nemus. 4.3.41. 1) Äge lümfoblastiline leukeemia. 2) Leukeemiline leu­ keemia. 4.3.42. 1) Krooniline lümfoidne leukeemia. 2) Leukeemiliste rakkude kogumikud maksa sagarikevahelises sidekoes. 4.3.43. 1) Krooniline lümfoidne leukeemia. 2) Haiguse äge­ nemine (blastiline kriis). 3) Leukeemiast tingitud angiin. 4) Lümfi- sõlme koejoonise kadumine, lümfotsütaarse geneesiga rakkude vohamine. 4.3.44. 1) Luuüdi ja luud. 2) Müeloomirakkude infiltreeriv vo­ hamine, luude destruktsioon ja urbnemus. 3) Paraproteiinid. 4) Paraproteiinide ja amüloidi ladestumine neerus. 5) Paraprotei- neemilised leukeemiad. 4.3.45. 1) Kaela lümfisõlmede lümfosarkoom. 2) Vereloome- koe regionaalsed kasvajalised haigused. 4.3.46. 1) Lümfogranulomatoos e. Hodgkini tõbi. 2) Segara- kuline järk. 3) Hodgkini ja Berezovski-Sternbergi hiidrakud. 4) Porfüürpõrn. 4.3.47. 1) Alaäge glomerulonefriit. 2) "Suur kirju neer". 3) Neerupäsmakeste kihnu vooderdava nefroteeli vohandid "pool­ kuude" näol. 4) Produktiivne ekstrakapillaarne glomerulonefriit. 4.3.48. 1) Sekundaarne kortsneer. 2) Krooniline neerupuudu­ likkus. 3) Nefroskleroos ja ureemia. 4) Aju- ja kopsuturse. 4.3.49. 1) Sekundaarsed kortsneerud. 2) Neerupäsmakeste skleroos ja hüalinoos, säilunud päsmakeste hüpertroofia, neeruto­ rukeste atroofia, sidekoe vohamine ja kootumine. 3) Ureemia. 4) Nekrootiline nefroos, neerude amüloidoos, püelonefriit. 4.3.50. 1) Neerude amüloidoos e. amüloidnefroos. 2) Aso- teemiline (ureemiline) järk. 3) Neerupäsmakesed on asendunud amüloidiga, suurem osa nefronitest atrofeerunud ja hävinud, skle­ roos. 4) Amüloidkortsneer. 4.3.51. 1) Äge neerupuudulikkus e. nekrootiline nefroos. 2) Oligo- ja anuuria järk. 3) Vääniliste neerutorukeste epiteeü nek- roos, tubuloreeks, silindrid tõrukestes. 4) Ureemia. 4.3.52. 1) Äge neerupuudulikkus e. nekrootiline nefroos. 2) Neerude vääniliste tõrukeste epiteeli kärbus, tubuloreeks, silindrid 164 tõrukestes. 3) Nekrotiseerunud neerutorukeste metastaatiline ja düstroofiline kaltsinoos. 4) Sublimaatneer (ren sublimatus). 4.3.53. 1) Äge püelonefriit. 2) Urogeenne, ülenev e. astsen- deeruv põletik. 3) Rühmiti neeru püramiidide piirkonnas. 4) Nee­ ru interstitsiaalkoes turse, hüpereemia, difuussed ja koldelised leukotsütaarsed infiltraadid. 4.3.54. 1) Kusejuha sulgus kiviga, püelektaasia, püelonefriit, püonefroos. 2) Uraatkivid. 3) Parenhüümi atroofia, interstitsiaal- koe krooniline põletik, nefroskleroos. 4.3.55. 1) Endomeetriumi glandulaarne hüperplaasia. 2) Mu­ nasarjade talitlushäire tõttu follikuliini ja progesterooni liigsus or­ ganismis. 3) Suguelundite düshormonaalsed haigused. 3) Ema- kakehavähk. 4.3.56. 1) Emakakaeia pseudoerosioon, näärmeline vorm. 2) Pseudoerosiooni epidermisatsioon, ka näärmete epidermisatsi- oon. 3) Retentsioontsüstid. 4) Emakakaelavähk. 4.3.57. 1) Nodoosne vorm. 2) Fibroosne vähk (skirr). 3) Re­ gionaalsed lümfisõlmed (eesmised torakaalsed, aksillaarsed). 4) Proliferatiivne mastopaatia. 4.3.58. 1) Tubaarne rasedus. 2) Tsütotrofoblast (Langhansi rakud) ja süntsütiotrofoblast. 3) Koheval sidekoelisel stroomal paikneb kahekihiline rakukate: seespool Langhansi rakud ja väl­ jaspool laatrakustik. 4) Kivilaps, mis on tekkinud kõhuõõnde sat­ tunud surnud loote düstroofilise kaltsinoosi tõttu. 4.3.59. 1) Endeemiline struuma. 2) Vähene joodisisaldus joo­ givees ja toiduainetes. 3) Kilpnääre tugevasti suurenenud, tihke, sileda või kühmulise pinnaga. 4) Kolloidne või parenhümatoosne ehitus. 4.3.60. 1) Basedowi tõbi. 2) Difuusselt suurenenud, tihke, mahlakas, halkjasroosa. 3) Türeotoksiline süda. 4) Vasaku vat­ sakese hüpertroofia, interstitsiaalkoe seroosne turse ja lümfotsü- taarne infiltratsioon, difuusne kardioskleroos. 4.3.61. 1) Paratüreoidne osteodüstroofia. 2) Kõrvalkilpnäär- me adenoomi rakkude poolt liigselt produtseeritav parathormoon stimuleerib osteoklaste ja kaltsiumi mobilisatsiooni luudest. 3) Lu- bimetastaasid (metastaatiline kaltsinoos). 4) Nefrolitiaas, kroonili­ ne püelonefriit. 165 4.3.62. 1) Suhkurtõbi. 2) Kõhunäärme insulaaraparaat. 3) Diabeetiline glomeruloskleroos, neerutorukeste epiteeli glüko- geenne infiltratsioon. 4) Glükogeeni sisalduse vähenemine, rasv- düstroofia. 5) Atroofia, lipomatoos, skleroos. 4.3.63. 1) Interkapillaarne skleroos ja hüalinoos, elektronmik- roskoopiliselt mesangiumirakkude vahel membraanitaolise aine ladestused, paiguti basaalmembraani paksenemine. 2) Diabeetili­ ne glomeruloskleroos. 3) Kimmelstiel-Wilsoni sündroom. 4.3.64. 1) Gripp, raskekujuline vorm. 2) Fibrinohemorraagili- ne trahheiit. 3) "Suured kirjud gripoossed kopsud". 4) Bronho- pneumoonia nekroosikollete, abstsesside ja verevalumitega. 4.3.65. 1) Tähniline tüüfus. 2) Rickettsia prowazekii da Roc­ ha Lima. 3) Väikeste veresoonte seintes nekroos, tromboos, rak­ kude pro life rats ioon; perivaskulaarsed verevalumid. 4) Eksante- matoossed granuloomid (Popovi sõlmekesed), perivenoossed plasmotsütaarsed infiltraadid. 4.3.66. 1) Kõhutüüfus, kolmas järk. 2) Haavandid nekrotisee- runud solitaar- ja koondlümfifolliikulite kohal. 3) Tüüfusrakud, tüü- fusgranuloomid. 4) Vahajas nekroos. 4.3.67. 1) Kolmas järk, haavandiline koliit. 2) Haavandi per- foratsioon. 3) Peritoniit. 4) Äge püelonefriit. 4.3.68. 1) Koolera. 2) Kooleragastroenteriidi järk. 3) Peen­ soole limaskesta hüpereemia ja turse, hattudes verevalumid ja põletikuline infiltraat, epiteelirakkude nekroos ja deskvamatsioon. 4) Kooleratüfoid. 5) Difteriitiline koliit. 6) Nekrootiline nefroos. 4.3.69. 1) Difteeria. 2) Difteriitiline angiin. 3) Haigustekitajate poolt produtseeritud eksotoksiin. 4) Neelu- ja kaelapiirkonna närvide toksiline neuriit, alteratiivne või interstitsiaalne müokardiit, neerupealiste säsi kromafiinrakkude kahjustus. 4.3.70. 1) Difteeria. 2) Fibrinoosne (krupoosne). 3) Kõridif- teeria e. krupp. 4) Koldeline pneumoonia. 4.3.71. 1) Sarlakid, I periood. 2) Katarraalne angiin. 3) Nek­ rootiline või difteriitiline angiin. 4) Lümfadeniit. 5) Neelutagused koed, kesk- ja sisekõrv, söögitoru ja magu. 4.3.72. 1) Sarlakid, II periood. 2) Neerukahjustus - äge glo­ merulonefriit. 3) Mõõdukas katarraalne angiin, infektsioos-aller- 166 gilised protsessid (äge tüükaline endokardiit, seroossed artriidid, vaskuliidid). 4.3.73. 1) Primaarne kopsutuberkuloos. 2) Tuberkuloosne pri­ maarafekt ja lümfadeniit. 3) Tuberkuloosne primaarkompleks: pri­ maarafekt, lümfangiit ja lümfadeniit. 4) Primaarafekti suurenemi­ ne (primaarne kopsutiisikus), lümfogeenne ja hematogeenne le­ vik. 4.3.74. 1) Postprimaarne - hematogeenne tuberkuloos, kop- sukahjustustega kulgev väikekoldeline vorm. 2) Produktiivne koe- line reaktsioon. 3) Spetsiifiline tuberkuloosne granuloom - tuber- kul e. köbruke, mille koostisse kuuluvad epitelioidsed rakud, Langhansi hiidrakud, lümfotsüüdid. 4) Puhitunud, sisaldavad massilisel hulgal halkjaid hirsiterataolisi sõlmekesi. 4.3.75. 1) Tuberkuloosne spondüliit (spondylitis tuberculosa). 2) Hematogeenne, kopsuväline e. elundiline, luu-liigeste tuberku­ loos. 3) Tuberkuloositekitajate levimine verega, vanus (aktiivne kasvuiga), lokaalne resistentsuse langus (trauma). 4) Esmaselt kahjustub luuüdi, kust põletik kandub luukoele, põhjustades selle destruktsiooni. 4.3.76. 1) Sekundaarne tuberkuloos, hilisvorm. 2) Infiltratiiv- ne tuberkuloos, kaseoosne pneumoonia. 3) Nekrootilis-mädane, spetsiifiline granulatsioonkoeline, fibroosne. 4) Kavernisisu läbi­ murre pleuraõõnde. 5) Bronhogeenselt. 6) Neerude amüloidoosi tõttu. 4.3.77. 1) Sepsis, septitseemia. 2) Günekoloogiline, abordi- järgne sepsis. 3) Müeloidse ja lümfoidse koe hüperplaasia (toru- luudes punane luuüdi, ekstramedullaarsed vereloomekolded, suu­ renenud põrn ja lümfisõlmed). 4) Interstitsiaalne põletik müokar­ dis, maksas, neerudes. 4.3.78. 1) Sepsis, septikopüeemia. 2) Otogeenne. 3) Bakte­ riaalne emboolia. 4) Apostematoosne nefriit, alanev püelonefriit. 5) "Septiline" põrn: suurenenud, pehme, lõikepinnal punane, an­ nab rohke kaape. 4.3.79. 1) Sepsis, veniv septiline endokardiit. 2) Aordiklapp. 3) Polüpoos-haavandiline endokardiit skleroseerunud klapil. 4) Lu- kin-Libmani laigud. 167 5. K O R D A M I S K Ü S I M U S E D 5.001. Organpatoloogilise printsiibi mõiste haigusõpetuses. 5.002. Nosoloogilise printsiibi mõiste haigusõpetuses. 5.003. Haiguse vormid kulu alusel. 5.004. Mis on tüsistus? 5.005. Haiguse võimalikud lõppevormid. 5.006. Haiguse patomorfoosi mõiste. 5.007. Patomorfoosi vormid (nimetus, olemus). 5.008. Haiguste klassifitseerimise printsiibid. 5.009. Südame ja veresoonte haiguste klassifikatsioon (põhi­ rühmad). 5.010. Südamepõletiku vormid protsessi lokalisatsiooni alu­ sel. 5.011. Endokardiidi vormid, mis on iseseisvad haigused. 5.012. Endokardiidi vormid etioloogia alusel. 5.013. Endokardiidi vormid lokalisatsiooni alusel. 5.014. Endokardiidi morfoloogilised vormid. 5.015. Ägeda tüükalise endokardiidi morfoloogia. 5.016. Fibroplastilise endokardiidi morfoloogia. 5.017. Taastuva tüükalise endokardiidi morfoloogia. 5.018. Ägeda haavandilise endokardiidi morfoloogia. 5.019. Polüpoos-haavandilise endokardiidi morfoloogia. 5.020. Võrrelda lihtsat ja ägedat tüükalist endokardiiti. 5.021. Võrrelda ägedat tüükalist ja taastuvat tüükalist endo­ kardiiti. 5.022. Võrrelda ägedat haavandilist ja polüpoos-haavandilist endokardiiti. 5.023. Milliste nakkushaiguste puhul võib tekkida müokardiit? 5.024. Müokardiidi morfoloogilised vormid. 5.025. Alteratiivse müokardiidi morfoloogia. 5.026. Eksudatiivse interstitsiaalse müokardiidi morfoloogia. 5.027. Proliferatiivse interstitsiaalse müokardiidi morfoloogia. 5.028. Milliste müokardi põletiku etioloogiliste vormide puhul tekib alteratiivne müokardiit? 168 5.029. Milliste müokardi põletiku etioloogiliste vormide puhul tekib eksudatiivne interstitsiaalne müokardiit? 5.030. Milliste müokardi põletiku etioloogiliste vormide puhul tekib proliferatiivne interstitsiaalne müokardiit? 5.031. Perikardiidi vormid etioloogia ja patogeneesi alusel. 5.032. Perikardiidi morfoloogilised vormid. 5.033. Ägeda eksudatiivse perikardiidi morfoloogia. 5.034. Kroonilise adhesiivse perikardiidi morfoloogia. 5.035. Mis on pantsersüda? 5.036. Millised perikardiidi morfoloogilised vormid tekivad tu­ berkuloosi puhul? 5.037. Millised perikardiidi morfoloogilised vormid tekivad reumatismi puhul? 5.038. Millistel juhtudel on südamepõletike (endo-, müo- ja perikardiidi) lõppeks äge südamepuudulikkus? 5.039. Millistel juhtudel on südamepõletike (endo-, müo- ja perikardiidi) lõppeks krooniline südamepuudulikkus? 5.040. Südamerikke mõiste. 5.041. Südamerikete klassifikatsioon. 5.042. Omandatud südamerikete tekkepõhjused. 5.043. Võrrelda suistiku stenoosi ja klapipuudulikkust. 5.044. Klapipuudulikkuse vormid. 5.045. Võrrelda südamevatsakeste kontsentrilist ja ekstsentri­ list hüpertroofiat. 5.046. Võrrelda südämeõõnte tonogeenset ja müogeenset di- latatsiooni. 5.047. Iseloomustada dekompenseeritud südameriket. 5.048. Iseloomustada relatiivset klapipuudulikkust. 5.049. Muutused organismis kroonilise kardiovaskulaarse puudulikkuse puhul. 5.050. Südamelihase puudulikkuse ultrastruktuursed ekviva­ lendid. 5.051. Iseloomustada aordisuistiku stenoosi. 5.052. Iseloomustada aordiklapi puudulikkust. 5.053. Iseloomustada vasaku atrioventrikulaarsuistiku ste­ noosi. 5.054. Iseloomustada mitraalklapi puudulikkust. 22 169 5.055. Mis on härjasüda? 5.056. Kaasasündinud südamerikete olulisemad vormid. 5.057. Mis on südame magistraalsoonte transpositsioon? 5.058. Muutused südames Fallot' tetraadi puhul. 5.059. Mis on sinitõbi? 5.060. Ateroskleroosi mõiste. 5.061. Ateroskleroosi etioloogilised faktorid. 5.062. Ateroskleroosi patogeneesi teooriad. 5.063. Ateroskleroosi makroskoopiliste muutuste järgud. 5.064. Ateroskleroosi histogeneetilised järgud. 5.065. Iseloomustada ateroskleroosi prelipiidset järku. 5.066. Iseloomustada ateroskleroosi lipoidoosi järku. 5.067. Iseloomustada liposkleroosi järku. 5.068. Iseloomustada ateromatoosi järku. 5.069. Iseloomustada ateroskleroosi haavandumisjärku. 5.070. Iseloomustada aterokaltsinoosi järku. 5.071. Ateroskleroosi kliinilis-anatoomilised vormid. 5.072. Iseloomustada ajuarterite ateroskleroosi. 5.073. Iseloomustada aordi ateroskleroosi. 5.074. Aordianeurüsmi vormid tekkemehhanismi alusel. 5.075. Aneurüsmi vormid kuju alusel. 5.076. Iseloomustada neeruarterite ateroskleroosi. 5.077. Iseloomustada mesenteriaalarterite ateroskleroosi. 5.078. Iseloomustada alajäsemete arterite ateroskleroosi. 5.079. Hüpertooniatõve mõiste. 5.080. Sümptomaatilise arteriaalse hüpertensiooni vormid. 5.081. Hüpertooniatõve tekkemehhanismid. 5.082. Hüpertooniatõve järgud. 5.083. Iseloomustada hüpertooniatõve "funktsionaalset" jär­ ku. 5.084. Morfoloogilised muutused arterioolides hüpertooniatõ­ ve puhul. 5.085. Morfoloogilised muutused arterites hüpertooniatõve puhul. 5.086. Sekundaarsed muutused elundites hüpertooniatõve puhul. 170 5.087. Muutused arterioolides hüpertoonilise kriisi puhul. 5.088. Hüpertooniatõve kliinilis-anatoomilised vormid. 5.089. Iseloomustada hüpertooniatõve ajuvormi. 5.090. Iseloomustada hüpertooniatõve neeruvormi morfoge­ neesi. 5.091. Primaarse kortsneeru morfoloogia. 5.092. Hüpertooniatõve tüsistused. 5.093. Südame isheemiatõve mõiste ja vormid. 5.094. Müokardiinfarkti vormid sõltuvalt isheemia algusest. 5.095. Müokardiinfarkti järgud. 5.096. Iseloomustada müokardiinfarkti isheemilist järku. 5.097. Iseloomustada müokardiinfarkti nekroosijärku. 5.098. Müokardiinfarkti morfoloogilised variandid. 5.099. Tüsistused müokardiinfarkti nekroosijärgus. 5.100. Iseloomustada müokardiinfarkti organisatsioonijärku. 5.101. Võrrelda ägedat ja kroonilist südameaneurüsmi. 5.102. Iseloomustada kroonilist südame isheemiatõbe. 5.103. Kardioskleroosi vormid. 5.104. Kardiomüopaatiate mõiste. 5.105. Primaarse kardiomüopaatia vormid. 5.106. Reumaatiliste haiguste e. kollagenooside mõiste. 5.107. Loetleda olulisemad kollagenoosid. 5.108. Sidekoe desorganisatsiooni faasid reumaatiliste hai­ guste puhul. 5.109. Reumatismi etioloogia ja patogenees. 5.110. Patomorfoloogilised muutused südames reumatismi puhul. 5.111. Reumaatilise endokardiidi morfoloogilised vormid. 5.112. Reumaatilise müokardiidi morfoloogilised vormid. 5.113. Iseloomustada reumaatilise granuloomi morfogeneesi. 5.114. Patomorfoloogilised muutused liigestes, nahas ja nee­ rudes reumatismi puhul. 5.115. Reumatoidartriidi etioloogia ja patogenees. 5.116. Patomorfoloogilised muutused liigestes ja neerudes reumatoidartriidi puhul. 22* 171 5.117. Patomorfoloogilised muutused südames, neerudes ja nahas erütematoosse luupuse puhul. 5.118. Patomorfoloogilised muutused nahas, neerudes ja sü­ dames sklerodermia puhul. 5.119. Iseloomustada nodoosse periarteriidi patomorfoloo- giat. 5.120. Ägeda kopsupõletiku vormid. 5.121. Lobaarse pneumoonia mõiste. 5.122. Lobaarse pneumoonia etioloogia ja patogenees. 5.123. Lobaarse pneumoonia järgud. 5.124. Iseloomustada lobaarse pneumoonia voogusliigvere- suse järku. 5.125. Iseloomustada lobaarse pneumoonia punase maksne- muse järku. 5.126. Iseloomustada lobaarse pneumoonia halli maksnemu- se järku. 5.127. Võrrelda punast ja halli maksnemust. 5.128. Iseloomustada lobaarse pneumoonia lahendusjärku. 5.129. Nimetada lobaarse pneumoonia intrapulmonaalsed tü­ sistused. 5.130. Mis on karnifikatsioon? 5.131. Nimetada lobaarse pneumoonia ekstrapulmonaalsed tüsistused. 5.132. Lobaarse pneumoonia patomorfoos. 5.133. Koldelise pneumoonia mõiste. 5.134. Koldelise pneumoonia etioloogia ja patogenees. 5.135. Koldelise pneumoonia vormid patogeneesi alusel. 5.136. Koldelise pneumoonia vormid kollete suuruse alusel. 5.137. Makroskoopilised muutused koldelise pneumoonia pu­ hul. 5.138. Mikroskoopilised muutused koldelise pneumoonia pu­ hul. 5.139. Koldelise pneumoonia lõpe ja tüsistused. 5.140. Interstitsiaalse pneumoonia mõiste. 5.141. Interstitsiaalse pneumoonia vormid muutuste lokalisat­ siooni alusel. 5.142. Mis on lõhustav pneumoonia? 172 5.143. Nimetada destruktiivsed protsessid kopsudes. 5.144. Kopsuabstsessi mõiste ja vormid. 5.145. Ägeda kopsuabstsessi tekkemehhanismid. 5.146. Ägeda kopsuabstsessi morfoloogia ja tüsistused. 5.147. Kroonilise kopsuabstsessi morfoloogia ja tüsistused. 5.148. Iseloomustada kopsugangreeni. 5.149. Kroonilise bronhiidi tekkepõhjused. 5.150. Kroonilise bronhiidi morfoloogia. 5.151. Mis on deformeeriv bronhiit? 5.152. Bronhektaasia mõiste ja vormid geneesi alusel. 5.153. Iseloomustada kaasasündinud bronhektaasiaid. 5.154. Omandatud bronhektaasiate tekkemehhanismid. 5.155. Bronhilaienemuste vormid laienenud bronhiharu kaliib­ ri alusel. 5.156. Bronhektaasiate vormid morfoloogia alusel. 5.157. Mis on bronhektaatiline kavern? 5.158. Iseloomustada bronhektaasiatõbe. 5.159. Olulised seisukohad kroonilise pneumoonia mõiste määratlemisel. 5.160. Kroonilise pneumoonia morfoloogia. 5.161. Pneumotsirroosi mõiste. 5.162. Iseloomustada pulmonaalset südant (cor pulmonale). 5.163. Fibroosse alveoliidi mõiste. 5.164. Fibroosse alveoliidi morfogenees. 5.165. Mis on Hamman-Richi sündroom? 5.166. Kopsuemfüseemi mõiste. 5.167. Vesikulaarse kopsuemfüseemi vormid. 5.168. Iseloomustada primaarse kopsuemfüseemi vorme. 5.169. Kroonilise difuusse obstruktiivse kopsuemfüseemi mõiste ja tekkemehhanism. 5.170. Kopsuemfüseemi vormid aatsinuste muutuste alusel ja nende tekkemehhanismid. 5.171. Kroonilise difuusse obstruktiivse kopsuemfüseemi morfoloogia. 5.172. Mis on bulloosne kopsuemfüseem? 5.173. Iseloomustada kroonilist koldelist kopsuemfüseemi. 173 5.174. Iseloomustada vikaarset kopsuemfüseemi. 5.175. Iseloomustada interstitsiaalset kopsuemfüseemi. 5.176. Kuidas tekib nahaalune emfüseem? 5.177. Kopsuvähi vormid lähteepiteeli ja lokalisatsiooni alusel. 5.178. Kopsuvähi histoloogilised vormid. 5.179. Kopsuvähi levimine. 5.180. Nimetada kopsuvähi tüsistused. 5.181. Kurgu limaskesta ja mandlite põletiku tähistamiseks kasutatavad terminid. 5.182. Ägeda angiini morfoloogilised vormid. 5.183. Iseloomustada lakunaarset angiini. 5.184. Iseloomustada follikulaarset angiini. 5.185. Iseloomustada mädast angiini. 5.186. Iseloomustada nekrootilist angiini. 5.187. Iseloomustada kroonilist tonsilliiti. 5.188. Ägeda gastriidi tekkepõhjused. 5.189. Ägeda gastriidi morfoloogilised vormid. 5.190. Katarraalse gastriidi morfoloogia. 5.191. Iseloomustada flegmonoosset gastriiti. 5.192. Iseloomustada korrosiivset gastriiti. 5.193. Ägeda gastriidi lõpe. 5.194. Kroonilise gastriidi mõiste. 5.195. Kroonilise gastriidi etioloogia ja patogenees. 5.196. Kroonilise gastriidi morfoloogilised vormid. 5.197. Pindmise kroonilise gastriidi morfoloogia. 5.198. Iseloomustada kroonilise gastriidi vormi näärmete kahjustusega, kuid atroofiliste muutusteta. 5.199. Atroofilise gastriidi morfoloogia. 5.200. Atroofilise gastriidi vormid. 5.201. Kuidas avaldub epiteeli ümberehitus atroofilise gastriidi puhul? 5.202. Atroofilis-hüperplastilise gastriidi morfoloogia. 5.203. Hüpertroofilise gastriidi morfoloogia. 5.204. Mis on Menetrier’ tõbi? 5.205. Haavandtõve mõiste ja klassifikatsioon. 174 5.206. Milles seisneb haavandtõve neurogeenne tekketeoo- ria? 5.207. Iseloomustada haavandtõve üldisi patogeneetilisi fak­ toreid. 5.208. Maolimaskesta ägedate defektide morfogenees. 5.209. Võrrelda kohalikke faktoreid maohaavandi ja püloro- duodenaalhaavandi patogeneesis. 5.210. Kroonilise maohaavandi makroskoopiline iseloomus­ tus. 5.211. Kroonilise maohaavandi mikroskoopiline iseloomustus remissiooniperioodis. 5.212. Kroonilise maohaavandi mikroskoopiline iseloomustus ägenemisperioodis. 5.213. Iseloomustada kaksteistsõrmiku haavandtõve morfo­ loogiat. 5.214. Nimetada haavandtõve tüsistused. 5.215. Iseloomustada haavandi perforatsiooni. 5.216. Iseloomustada haavandi penetratsiooni. 5.217. Iseloomustada maolukutikitsenemust. 5.218. Mis on liivakellmagu? 5.219. Võrrelda haavandvähki ja haavanduvat vähki. 5.220. Maovähi makroskoopilised vormid. 5.221. Maovähi histoloogilised vormid. 5.222. Maovähi levimine. 5.223. Maovähi tüsistused. 5.224. Maovähi prekantseroosid. 5.225. Iseloomustada mittespetsiifilist haavandilist koliiti. 5.226. Iseloomustada Crohni tõbe. 5.227. Võrrelda mittespetsiifilist haavandilist koliiti ja Crohni tõbe. 5.228. Apenditsiidi etioloogia ja patogenees. 5.229. Ägeda apenditsiidi vormid. 5.230. Iseloomustada ägedat lihtsat apenditsiiti. 5.231. Iseloomustada ägedat pindmist apenditsiiti. 5.232. Flegmonoosse apenditsiidi morfoloogia. 5.233. Gangrenoosse apenditsiidi morfoloogia. 175 5.234. Destruktiivsete apenditsiidivormide tüsistused. 5.235. Iseloomustada kroonilist apenditsiiti. 5.236. Soolevähi lokalisatsioon. 5.237. Soolevähi makroskoopilised vormid. 5.238. Soolevähi levimine. 5.239. Soolevähi tüsistused. 5.240. Ägeda pankreatiidi etioloogia ja patogenees. 5.241. Ägeda pankreatiidi morfoloogia. 5.242. Iseloomustada kroonilist pankreatiiti. 5.243. Kõhunäärmevähi makroskoopiline ja histoloogiline ehi­ tus. 5.244. Kõhunäärmevähi levimine ja tüsistused. 5.245. Maksahaiguste põhivormid. 5.246. Hepatoosi mõiste ja vormid. 5.247. Maksa toksilise düstroofia mõiste ja vormid. 5.248. Võrrelda maksa ägedat ja alaägedat toksilist düstroo- fiat. 5.249. Rasvhepatoosi klassifitseerimise printsiibid. 5.250. Rasvhepatoosi vormid protsessi ulatuse alusel. 5.251. Rasvhepatoosi vormid protsessi lokalisatsiooni alusel maksasagarikus. 5.252. Rasvhepatoosi etioloogia. 5.253. Hepatiidi vormid. 5.254. Ägeda viirushepatiidi vormid. 5.255. Võrrelda ägedaid viirushepatiite A ja B. 5.256. Sekundaarse hepatiidi tekkepõhjused. 5.257. Kroonilise hepatiidi vormid. 5.258. Võrrelda kroonilist persisteerivat ja kroonilist aktiivset (agressiivset) hepatiiti. 5.259. Alkohoolse hepatiidi vormid. 5.260. Maksatsirroosi mõiste. 5.261. Maksatsirroosi makroskoopiline iseloomustus ja vor­ mid. 5.262. Maksatsirroosi vormid morfogeneesi alusel. 5.263. Maksatsirroosi vormid etioloogia alusel. 5.264. Iseloomustada portaalse maksatsirroosi morfoloogiat. 176 5.265. Maksatsirroosi olulisemad tüsistused ja surmapõhju­ sed. 5.266. Maksa kasvajate klassifikatsioon (põhivormid). 5.267. Primaarse maksavähi histoloogilised vormid. 5.268. Mis on hematoloogia? 5.269. Vereloomekoehaiguste põhirühmad. 5.270. Aneemia mõiste. 5.271. Mis on anisotsütoos? 5.272. Mis on poikilotsütoos? 5.273. Mis on Jolly kehakesed? 5.274. Aneemiate põhigrupid. 5.275. Posthemorraagiliste aneemiate mõiste ja vormid. 5.276. Iseloomustada ägedat posthemorraagilist aneemiat. 5.277. Morfoloogilised muutused kroonilise posthemorraagili- se aneemia puhul. 5.278. Vereloomehäiretest tingitud aneemiate tekkepõhjused. 5.279. Vereloomehäiretest tingitud aneemiate vormid. 5.280. Rauapuudusliku aneemia tekkepõhjused. 5.281. Rauapuudusliku aneemia vormid. 5.282. Mis on juveniilne kloroos? 5.283. Pernitsioosse aneemia mõiste. 5.284. Vitamiini B12 defitsiidi põhjused. 5.285. Mis on Castle'i faktorid ja milline on nende füsioloogili­ ne roll? 5.286. Mis on difüllobotrioosne aneemia? 5.287. Iseloomustada vereloomet pernitsioosse aneemia pu­ hul. 5.288. Vereloomeelundite morfoloogilised muutused pernitsi­ oosse aneemia puhul. 5.289. Seedekulgla elundite ja seljaaju morfoloogilised muu­ tused pernitsioosse aneemia puhul. 5.290. Hemolüüsi ja hüpoksia tõttu tekkivad morfoloogilised muutused pernitsioosse aneemia puhul. 5.291. Mis on hüpoplastiline (aplastiline) aneemia? 5.292. Hüpoplastilise (aplastilise) aneemia tekkemehhanis­ mid. 23 177 5.293. Mis on müelotoksiline aneemia? 5.294. Mis on marmortõbi? 5.295. Mis on panmüeloftiis? 5.296. Patomorfoloogilised muutused panmüeloftiisi puhul. 5.297. Hemolüütilise aneemia mõiste. 5.298. Intravaskulaarse hemolüüsi põhjused. 5.299. Iseloomustada vastsündinute hemolüütilist tõbe. 5.300. Mis on erütroblastoos? 5.301. Iseloomustada ekstravaskulaarsel hemolüüsil põhine­ vaid aneemiaid. 5.302. Mis on talasseemia? 5.303. Vereloomekoe kasvajate klassifikatsioon. 5.304. Leukeemiate mõiste. 5.305. Leukeemiate vormid leukeemiliste rakkude sisalduse alusel perifeerses veres. 5.306. Mis on leukeemiline infiltraat? 5.307. Milliseid termineid kasutatakse leukeemia tähistami­ seks? 5.308. Leukeemiate tekkepõhjused. 5.309. Leukeemiate klassifikatsioon rakkude diferentseeru- misastme alusel. 5.310. Ägeda leukeemia mõiste. 5.311. Mis on leukeemiline hiaatus? 5.312. Ägedate leukeemiate morfoloogia ja tüsistused. 5.313. Iseloomustada leukeemilisi infiltraate ägeda leukeemia puhul. 5.314. Ägeda leukeemia vormid. 5.315. Kroonilise leukeemia mõiste. 5.316. Krooniliste leukeemiate põhirühmad geneesi alusel. 5.317. Iseloomustada kroonilise müeloidse leukeemia esi­ mest järku. 5.318. Iseloomustada kroonilise müeloidse leukeemia termi- naalset järku. 5.319. Patomorfoloogilised muutused luuüdis kroonilise müe­ loidse leukeemia puhul. 178 5.320. Patomorfoloogilised muutused põrnas kroonilise müe- loidse leukeemia puhul. 5.321. Patomorfoloogilised muutused maksas ja lümfisõlme- des kroonilise müeloidse leukeemia puhul. 5.322. Vereloomehäiretest tingitud patomorfoloogilised muu­ tused organismis kroonilise müeloidse leukeemia puhul. 5.323. Kroonilise müeloidse leukeemia patomorfoos. 5.324. Iseloomustada kroonilist lümfoidset leukeemiat. 5.325. Patomorfoloogilised muutused lümfisõlmedes kroonili­ se lümfoidse leukeemia puhul. 5.326. Patomorfoloogilised muutused põrnas ja luuüdis kroo­ nilise lümfoidse leukeemia puhul. 5.327. Patomorfoloogilised muutused maksas ja neerudes kroonilise lümfoidse leukeemia puhul. 5.328. Võrrelda kroonilist müeloidset ja kroonilist lümfoidset leukeemiat patomorfoloogiliste muutuste alusel luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes. 5.329. Võrrelda patomorfoloogilisi muutusi maksas kroonilise müeloidse ja kroonilise lümfoidse leukeemia puhul. 5.330. Iseloomustada müelomatoosi. 5.331. Mis on plasmotsütoom? 5.332. Patomorfoloogilised muutused luudes müelomatoosi puhul. 5.333. Neerumuutused müelomatoosi puhul. 5.334. Iseloomustada lümfosarkoomi. 5.335. Mis on lümfogranulomatoos? 5.336. Makroskoopilised muutused lümfisõlmedes lümfogra­ nulomatoosi puhul. 5.337. Makroskoopilised muutused põrnas lümfogranuloma­ toosi puhul. 5.338. Histoloogilised muutused lümfogranulomatoosi puhul. 5.339. Lümfogranulomatoosi kliinilis-morfoloogilised varian­ did. 5.340. Surmapõhjused lümfogranulomatoosi puhul. 5.341. Nimetada glomerulopaatiaid. 5.342. Glomerulonefriidi mõiste. 5.343. Glomerulonefriidi etioloogia. 179 5.344. Glomerulonefriidi patogenees. 5.345. Iseloomustada immunoloogiliselt tingitud glomerulo­ nefriidi tekkemehhanisme. 5.346. Mis on pärilik pulmorenaalne sündroom? 5.347. Glomerulonefriidi histogeneetilised vormid. 5.348. Intrakapillaarse glomerulonefriidi vormid. 5.349. Iseloomustada eksudatiivset intrakapillaarset glomeru- lonefriiti. 5.350. Iseloomustada proliferatiivset intrakapillaarset glome- rulonefriiti. 5.351. Iseloomustada mesangioproliferatiivset glomerulonef- riiti. 5.352. Iseloomustada mesangiokapillaarset glomerulonefriiti. 5.353. Ekstrakapillaarse glomerulonefriidi vormid. 5.354. Võrrelda eksudatiivset ja proliferatiivset ekstrakapil- laarset glomerulonefriiti. 5.355. Iseloomustada fibroplastilist glomerulonefriiti. 5.356. Glomerulonefriidi vormid kulu alusel. 5.357. Mikroskoopilised muutused neerus ägeda glomerulo­ nefriidi puhul. 5.358. Makroskoopilised muutused neerudes ägeda glomeru­ lonefriidi puhul. 5.359. Mikroskoopilised muutused neerus älaägeda glomeru­ lonefriidi puhul. 5.360. Makroskoopilised muutused neerudes alaägeda glo­ merulonefriidi puhul. 5.361. Mikroskoopilised muutused neerus kroonilise glomeru­ lonefriidi puhul. 5.362. Terminaalse glomerulonefriidi morfoloogia. 5.363. Nefrootilise sündroomi mõiste. 5.364. Lipoidnefroosi etioloogia ja patogenees. 5.365. Mikroskoopilised muutused neerus lipoidnefroosi pu­ hul. 5.366. Makroskoopilised muutused neerudes lipoidnefroosi puhul. 5.367. Neerude amüloidoosi tekkepõhjused. 5.368. Neerude amüloidoosi järgud. 180 5.369. Iseloomustada neerude amüloidoosi proteinuurilist jär­ ku. 5.370. Iseloomustada neerude amüloidoosi nefrootilist järku. 5.371. Iseloomustada neerude amüloidoosi asoteemilist jär­ ku. 5.372. Amüloidnefroosi tüsistused. 5.373. Iseloomustada diabeetilist glomeruloskleroosi. 5.374. Tubulopaatiate mõiste. 5.375. Ägeda neerupuudulikkuse mõiste. 5.376. Nekrootilise nefroosi etioloogilised faktorid. 5.377. Nekrootilise nefroosi patogenees. 5.378. Nekrootilise nefroosi kliinilised järgud. 5.379. Iseloomustada nekrootilise nefroosi šokijärku. 5.380. Iseloomustada nekrootilise nefroosi oliguuria ja anuu- ria järku. 5.381. Iseloomustada nekrootilise nefroosi diureesi taastumi­ se järku. 5.382. Makroskoopilised muutused neerudes nekrootilise nef­ roosi puhul. 5.383. Iseloomustada sublimaatneeru. 5.384. Milliste haiguste puhul tekivad kroonilised tubulopaa- tiad? 5.385. Iseloomustada ne'erukahjustust müelomatoosi puhul. 5.386. Iseloomustada neerukahjustust podagra puhul. 5.387. Püelonefriidi etioloogia ja patogenees. 5.388. Püelonefriidi vormid patogeneesi alusel. 5.389. Võrrelda astsendeeruvat ja destsendeeruvat püelonef- riiti. 5.390. Makroskoopilised muutused neerus ägeda püelonefrii­ di puhul. 5.391. Mikroskoopilised muutused neerus ägeda püelonefriidi puhul. 5.392. Ägeda püelonefriidi tüsistused. 5.393. Makroskoopilised muutused neerus kroonilise püelo­ nefriidi puhul. 5.394. Mikroskoopilised muutused neerus kroonilise püelo­ nefriidi puhul. 24 181 5.395. Kroonilise püelonefriidi lõpe. 5.396. Nefroskleroosi mõiste. 5.397. Nefrotsirroosi mõiste. 5.398. Nefroskleroosi vormid tekkepõhjuste alusel. 5.399. Kroonilise neerupuudulikkuse mõiste. 5.400. Ureemia mõiste. 5.401. Nefroskleroosi makroskoopiline morfoloogia. 5.402. Morfoloogilised muutused ajus, kopsudes ja südames ureemia puhul. 5.403. Morfoloogilised muutused nahas, limaskestadel ja se- rooskelmetel ureemia puhul. 5.404. Iseloomustada tsüstilist neeru. 5.405. Mis on kaarneer? 5.406. Suguelundite ja rinnanäärmete haiguste põhirühmad. 5.407. Suguelundite ja rinnanäärmete düshormonaalsete hai­ guste mõiste. 5.408. Suguelundite ja rinnanäärmete olulisemad düshormo- naalsed haigused. 5.409. Eesnäärme nodoosse hüperplaasia morfoloogia. 5.410. Võrrelda eesnäärme nodoosse hüperplaasia näärme- list ja stromaalset vormi. 5.411. Mis on günekomastia? 5.412. Iseloomustada endomeetriumi glandulaarset hüper- plaasiat. 5.413. Mastopaatiate mõiste. 5.414. Iseloomustada mitteproliferatiivset mastopaatiat. 5.415. Proliferatiivse mastopaatia vormid. 5.416. Mis on masoplaasia? 5.417. Mis on skleroseeruv adenoos? 5.418. Iseloomustada sagarike- ja juhadesiseseid proliferaate mastopaatia puhul. 5.419. Suguelundite põletikud meestel. 5.420. Suguelundite põletikud naistel. 5.421. Iseloomustada eesnäärmevähki. 5.422. Emakavähi vormid. 5.423. Emakakaela pseudoerosiooni mõiste. 182 5.424. Iseloomustada emakakaela pseudoerosiooni parane­ mist. 5.425. Emakakaelavähi morfoloogia ja levik. 5.426. Emakakaelavähi tüsistused. 5.427. Emakakehavähi morfoloogia ja levik. 5.428. Emakakehavähi tüsistused. 5.429. Rinnanäärmevähi morfoloogia ja levik. 5.430. Rinnanäärmevähi tüsistused. 5.431. Raseduspatoloogia olulisemad vormid. 5.432. Eklampsia mõiste. 5.433. Patomorfoloogilised muutused maksas, neerudes ja peaajus eklampsia puhul. 5.434. Emakavälise raseduse vormid. 5.435. Iseloomustada tubaarset rasedust. 5.436. Tubaarse raseduse tüsistused. 5.437. Endokriinelundite haigustele omased ühised jooned. 5.438. Hüpofüüsi haiguste klassifikatsioon. 5.439. Iseloomustada akromegaaliat. 5.440. Iseloomustada gigantismi. 5.441. Võrrelda akromegaaliat ja gigantismi. 5.442. Mis on hüpofüsaarne nanism? 5.443. Iseloomustada hüpofüsaarset kahheksiat. 5.444. Iseloomustada Itsenko-Cushingi tõbe. 5.445. Iseloomustada adiposogenitaalset düstroofiat. 5.446. Mis on suhkruta diabeet? 5.447. Hüperadrenokortitsismiga seotud haigused. 5.448. Mis on Conni sündroom? 5.449. Iseloomustada adrenogenitaalset sündroomi. 5.450. Iseloomustada Addisoni tõbe. 5.451. Struuma vormid epidemioloogia ja etioloogia alusel. 5.452. Struuma makroskoopilised vormid. 5.453. Struuma mikroskoopilised vormid. 5.454. Iseloomustada parenhümatoosset struumat. 5.455. Iseloomustada kolloidset struumat. 5.456. Võrrelda parenhümatoosset ja kolloidset struumat. 5.457. Mis on lümfomatoosne struuma? 24* 183 5.458. Mis on fibroosne struuma? 5.459. Võrrelda lümfomatoosset ja fibroosset struumat. 5.460. Basedowi tõve mõiste. 5.461. Basedowi tõve etioloogia ja patogenees. 5.462. 3asedowi struuma morfoloogia. 5.463. Patomorfoloogilised muutused südames, maksas ja ajus Basedowi tõve puhul. 5.464. Paratüreoidse osteodüstroofia patogenees ja morfoge­ nees. 5.465. Kõhunäärme insulaaraparaadi haigused. 5.466. Suhkurtõve mõiste. 5.467. Suhkurtõve etioloogia ja patogenees. 5.468. Kõhunäärme patomorfoloogia suhkurtõve puhul. 5.469. Morfoloogilised muutused maksas ja neerudes suhkur­ tõve puhul. 5.470. Morfoloogilised muutused RES-elundites ja nahas suhkurtõve puhul. 5.471. Suhkurtõve tüsistused. 5.472. Hüpo- ja avitaminooside mõiste. 5.473. Rahhiidi mõiste ja tekkepõhjused. 5.474. Luustumisprotsessi häired rahhiidi puhul. 5.475. Rahhiidi kliinilis-morfoloogilised vormid. 5.476. Iseloomustada varast rahhiiti. 5.477. Iseloomustada hilist rahhiiti. 5.478. Mis on osteomalaatsia? 5.479. Iseloomustada C-avitaminoosi lastel. 5.480. Patoloogilised muutused skorbuudi puhul. 5.481. Iseloomustada kseroftalmiat. 5.482. Nakkushaiguste rühmad etioloogilise printsiibi alusel. 5.483. Nimetada ägedaid respiratoorseid viirusinfektsioone. 5.484. Iseloomustada gripiviirust. 5.485. Kergekujulise gripi patomorfoloogia. 5.486. Keskmise raskusega gripi patomorfoloogia. 5.487. Iseloomustada toksikoosi patomorfoloogiat raskekujuli­ se gripi puhul. 184 5.488. Sekundaarsest infektsioonist tingitud patomorfoloogili­ sed muutused raskekujulise gripi puhul. 5.489. Gripi tüsistused. 5.490. Naha patomorfoloogilised muutused rõugete puhul. 5.491. Patomorfoloogilised muutused limaskestadel ja sise­ elundites rõugete puhul. 5.492. Mis on "mustad rõuged"? 5.493. Iseloomustada marutõve etioloogiat, patogeneesi ja morfoloogiat. 5.494. Mis on Babes-Negri kehake? 5.495. Tähnilise tüüfuse etioloogia ja patogenees. 5.496. Histoloogilised muutused väikestes veresoontes tähni­ lise tüüfuse puhul. 5.497. Iseloomustada eksantematoosset entsefaliiti. 5.498. Morfoloogilised muutused nahal ja siseelundites tähni­ lise tüüfuse puhul. 5.499. Tähnilise tüüfuse tüsistused. 5.500. Kõhutüüfuse etioloogia ja patogenees. 5.501. Nimetada kõhutüüfuse kohalikud patomorfoloogilised muutused. 5.502. Nimetada kõhutüüfuse järgud soolemuutuste alusel. 5.503. Iseloomustada kõhutüüfuse esimest järku. 5.504. Iseloomustada kõhutüüfuse teist ja kolmandat järku. 5.505. Iseloomustada kõhutüüfuse neljandat ja viiendat järku. 5.506. Kõhutüüfusele tüüpilised üldised patomorfoloogilised muutused. 5.507. Mittespetsiifilised üldised patomorfoloogilised muutu­ sed kõhutüüfuse puhul. 5.508. Kõhutüüfuse tüsistused. 5.509. Salmonellooside mõiste. 5.510. Salmonellooside kliinilis-morfoloogilised vormid. 5.511. Mis on "kohalik koolera"? 5.512. Düsenteeria etioloogia ja patogenees. 5.513. Nimetada düsenteeria morfoloogilised järgud. 5.514. Iseloomustada morfoloogilisi muutusi jämesooles dü­ senteeria puhul. 185 5.515. Üldised patomorfoloogilised muutused düsenteeria pu- hui. 5.516. Düsenteeria tüsistused. 5.517. Koolera etioloogia ja patogenees. 5.518. Koolera järgud. 5.519. Tüüpilised patomorfoloogilised muutused koolera pu- hui. 5.520. Mis on kooleratüfoid? 5.521. Katku etioloogia ja patogenees. 5.522. Iseloomustada buboonkatku. 5.523. Iseloomustada kopsukatku. 5.524. Siberikatku etioloogia ja patogenees. 5.525. Iseloomustada siberikatku nahavormi. 5.526. Iseloomustada siberikatku vistseraalseid vorme. 5.527. Siberikatkusepsisele iseloomulikud morfoloogilised muutused. 5.528. Difteeria etioloogia ja patogenees. 5.529. Kohalikud morfoloogilised muutused difteeria puhul. 5.530. Mis on krupp? 5.531. Üldised patomorfoloogilised muutused difteeria puhul. 5.532. Sarlakite etioloogia ja patogenees. 5.533. Iseloomustada kohalikke patomorfoloogilisi muutusi sarlakite I perioodis. 5.534. Üldised patomorfoloogilised muutused sarlakite I peri­ oodis. 5.535. Iseloomustada sarlakite II perioodi. 5.536. Tuberkuloosi etioloogia ja patogenees. 5.537. Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilised põhivormid. 5.538. Primaarse tuberkuloosi mõiste. 5.539. Iseloomustada tuberkuloosset primaarafekti kopsus ja sooles. 5.540. Mis on tuberkuloosne primaarkompleks? 5.541. Mis on Ghoni kolle? 5.542. Primaarse tuberkuloosi progresseerumise viisid. 5.543. Iseloomustada primaarset kopsutiisikust. 186 5.544. Iseloomustada primaarse tuberkuloosi progresseeru- mist lümfogeense leviku teel. 5.545. Iseloomustada primaarse tuberkuloosi progresseeru- mist hematogeense leviku teel. 5.546. Iseloomustada tuberkuloosset leptomeningiiti. 5.547. Mis on Simoni kolle? 5.548. Hematogeense tuberkuloosi mõiste. 5.549. Hematogeense tuberkuloosi vormid. 5.550. Iseloomustada generaliseerunud hematogeenset tu­ berkuloosi. 5.551. Iseloomustada kopsukahjustustega hematogeenset tu­ berkuloosi. 5.552. Kopsuvälise hematogeense tuberkuloosi mõiste. 5.553. Iseloomustada luu- ja liigesetuberkuloosi. 5.554. Iseloomustada neerutuberkuloosi. 5.555. Iseloomustada suguelundite ja neerupealiste tuberku­ loosi. 5.556. Sekundaarse tuberkuloosi mõiste. 5.557. Sekundaarse ja primaarse tuberkuloosi erinevused. 5.558. Sekundaarse tuberkuloosi varased vormid. 5.559. Iseloomustada ägedat koldelist kopsutuberkuloosi. 5.560. Mis on Aschoff-Phuli kolle? 5.561. Iseloomustada fibroos-koldelist kopsutuberkuloosi. 5.562. Iseloomustada infiltratiivset kopsutuberkuloosi. 5.563. Mis on tuberkuloom? 5.564. Iseloomustada kaseoosset pneumooniat. 5.565. Sekundaarse tuberkuloosi hilisvormid. 5.566. Iseloomustada ägedat kavernoosset kopsutuberkuloo­ si. 5.567. Iseloomustada fibrokavernoosset kopsutuberkuloosi. 5.568. Iseloomustada tsirrootilist kopsutuberkuloosi. 5.569. Sekundaarse tuberkuloosi tüsistused. 5.570. Tuberkuloosi patomorfoos. 5.571. Süüfilise etioloogia ja vormid. 5.572. Omandatud süüfilise patogenees ja järgud. 5.573. Iseloomustada primaarset süüfilist. 187 5.574. Iseloomustada sekundaarset süüfilist. 5.575. Tertsiaarse süüfilise tekketingimused ja vormid. 5.576. Iseloomustada morfoloogilisi muutusi vistseraalse süü­ filise puhul. 5.577. Süfiliitilise aortiidi patomorfoloogia. 5.578. Iseloomustada neurosüüfilist. 5.579. Iseloomustada varast kaasasündinud süüfilist. 5.580. Iseloomustada kaasasündinud hilissüüfilist. 5.581. Sepsise erinevused võrreldes teiste nakkushaiguste­ ga. 5.582. Sepsise patogenees. 5.583. Sepsise vormid algkolde alusel. 5.584. Sepsise kliinilis-morfoloogilised vormid. 5.585. Mis on septitseemia? 5.586. Patomorfoloogilised muutused septitseemia puhul. 5.587. Mis on septikopüeemia? 5.588. Patomorfoloogilised muutused septikopüeemia puhul. 5.589. Patomorfoloogilised muutused elundites veniva septili- se endokardiidi puhul. 5.590. Mis on kroniosepsis? 5.591. Mükooside mõiste ja vormid. 5.592. Aktinomükoosi etioloogia ja patogenees. 5.593. Morfoloogilised muutused kudedes aktinomükoosi pu­ hul. 5.594. Aktinomükoosi kliinilis-morfoloogilised vormid. 5.595. Kandidoosi etioloogia ja patogenees. 5.596. Iseloomustada kohalikke ja üldisi muutusi kandidoosi puhul. 5.597. Malaaria etioloogia ja patogenees. 5.598. Patomorfoloogilised muutused malaaria puhul. 5.599. Iseloomustada troopilist malaariat. 5.600. Amöbiaasi etioloogia, patomorfoloogia ja tüsistused.