Mugavusvalim
Mugavusvalimi puhul toimub liikmete valimine n.ö „mugavalt", uurija jaoks kergesti kättesaadavatest huvialustest, näiteks pereliikmetest, töökaaslastest jne. Mugavusvalimi koostamine pole metoodiliselt eesmärgipärane ega ka strateegiliselt kavandatud. Lähtutakse lihtsa kättesaadavuse, leitavuse või uuritavate koostöövalmiduse põhimõttest. Valimit kasutatakse mõnikord esialgsete uurimisandmete saamiseks pilootuurimuses. Üsna sage on mugavusvalimi rakendamine koos kihtvalimi või mitmeastmelise valimiga (tabel 6).
|
Mugavusvaliku kasutamine |
Rikka (2010:14) uuris loodusteaduste õpetajate poolt väärtustatud toetussüsteemi uurimuslike tööde läbiviimiseks. Kasutati kihtvalimit ja kihi piires mugavusvalimit. Eesti koolid jaotati 2009. aasta riigieksamite keskmiste tulemuste alusel kolme kihti: I kihti moodustasid koolid edetabeli esimesest kolmandikust (1-74), II kihi moodustasid teise kolmandiku (75-149) ning III kihi moodustasid kolmanda kolmandiku koolid (150-223). Mugavusvalimi põhimõttel valiti kihtidest õpetajaid, kelle kontaktid olid internetis olemas ning kes nõustusid vastama. Nõmmela Semjonov (2010:34) uuris üldhariduskooli kiusamiskäitumises osalejaid, kasutades mugavusvalimi koostamisel kolmetasandilise klastervalimi metoodikat. Kolmetasandilise klastervalimi esimese tasandi klastri moodustasid koolid. Teisel tasandil valiti koolidest klassid ning kolmandal õpilased nendest klassidest. |