Tartu Ülikool

Füüsika-keemiateaduskond

Füüsikaosakond

Keskkonnafüüsika instituut

 

 

 

Keskkonnafüüsika instituudi

1995. aasta õppe- ja teadustöö

A R U A N N E

 

 

 

Tartu

22. detsember 1995.a.

 

 

 

1. Sissejuhatus
2. Üldandmed
3. Finantseerimine
4. Õppetöö
5. Teadustöö
6. Väliskoostöö

1. Sissejuhatus

1995.a. oli keskkonnafüüsika instituudile kui kollektiivile teine terviklik tööaasta. Ruumilises mõttes paikneb instituut neljas eri kohas:

1) füüsikahoones Tähe tn. 4,

2) laborite ja töökodade hoones Narva mnt. 4,

3) füüsikainstituudis, Riia mnt. 142,

4) Tõraveres, Tartu Observatooriumis.

Kui kahe õppetooli paiknemine Tõraveres ja radioökoloogia labori paiknemine füüsikainstituudis on lähiaastatel paratamatu, siis ruumiline lõhestatus Tähe tänava õppe- ja administratiivruumideks ning Narva maantee laboriruumideks on muutunud tõsiseks instituudi arengut pärssivaks teguriks – me ei saa efektiivselt kasutada olemasolevat laboratoorset baasi õppetöö edendamiseks ega kaasata Narva maanteel baseeruvaid teadureid töösse üliõpilastega. Ka instituudi juhtimine on antud olukorras kohmakas. Ülikooli ruumikomisjon ja teaduskonna dekaan on instituudi avaldusi ja ettepanekuid arutades väljendanud jätkuvat mõistmist, kuid ei ole leidnud võimalusi instituudi avalduse rahuldamiseks ega ka pakkunud alternatiivseid lahendusi.

Vaatamata nimetatud ruumiprobleemile võis siiski täheldada edasiminekut nii õppe- kui teadustöös. Õppetöö edusammudest võib nimetada 5 ülilõpilase edukat lõputöö kaitsmist keskkonnafüüsikuna. Magistrikraadi kaitsesid 3 magistranti (M.Kaasik, Anu Reinart, M.Arak) ja doktorikraadi 1 doktorant (Aare Luts).

Aruandeaastal kasvas oluliselt instituudi poolt korraldatava doktoriõppe maht. Septembris võeti doktorantideks 7 inimest. Koos varem astunutega on nüüd instituudi doktorantuuris 10 doktoranti. Seoses magistri- ja doktoriõppega on tõstatunud probleem teiste kõrgkoolide (Tallinna, St.Peterburgi jne) lõpetanute õpetamisest TÜ füüsikaosakonnas. Nimetatute füüsikaline baasharidus on nõrgem, seda fakti tuleks paindlikult arvestada. Kehtestades aga mujalt tulnutele ranged teoreetilise füüsika ainete omandamise nõuded, riskime tulevikus meil õppida soovijate arvu vähenemisega ning keskkonnafüüsikalise magistri- ja doktoriõppe avamisega mõne Tallinna kõrgkooli juures. Vastava taotluse on juba esitanud Eesti Merehariduskeskus, seda on toetanud EMHI juhataja P. Karing.

Instituudi poolt läbiviidud auditoorse õppetöö võib jagada kolme alaliiki:

1) baashariduse andmine füüsikaüliõpilastele, õpetame mehaanika- ja molekulaarfüüsika kursusi,

2) keskkonnafüüsikaliste erianete õpetamine nii füüsikaosakonna kui teiste osakondade üliõpilastele,

3) keskkonnafüüsika aluste õpetamine geograafiaüliõpilastele, vastav loengukursus, keskkonnafüüsika alused, oli 1994/95. õppeaastal kavas esmakordselt.

Füüsikaüliõpilaste arvu vähesuse tõttu planeerib instituut (koostöös prodekaaniga) järgnevatel aastatel lugeda enamikku erialaseid loengukursusi üle 2 või isegi üle 3 aasta. See toob ühelt poolt kaasa õppejõudude koormuse langemise alla nõutud normi, teisalt vähendab üliõpilaste valikuvõimalusi. Näeme lahendust oma õppekursustele teiste erialade üliõpilaste kaasamises. Selline tee nõuab õppejõududelt oma loengukursuste ja praktiliste tööde ümberkorraldamist suurema universaalsuse ja atraktiivsuse suunas ning täiendavat individuaalset või grupitööd iga eriala tudengitega. Aruandeperioodil olid meie instituudi loengukursuste kuulajateks nii tulevased keemikud, geograafid, bioloogid kui farmatseudid. Kavatseme seda suunda jätkata ka edaspidi. Koostöös keemikute, bioloogide, geograafide ja EPMÜ-ga osaleme interdistsiplinaarse keskkonnaõpetuse eriala õppekava koostamisel. Vastav konkureeriv eriala on avamisel iseseisvalt EPMÜ poolt.

Teadustöös oli täheldatav edu väliskoostöö edendamisel – Helsinki, Kuopio, Hamburgi, Bergeni, Uppsala, Granada ja Vilniuse ülikoolidega ning Massachusetsi Tehnoloogiainstituudiga. Oluliselt on suurenenud tulemuste publitseerimine kesksetes rahvusvahelistes ajakirjades. Mitmed meie õppejõud ja teadurid on olnud pikemat aega tööl välisriikides (H. Tammet, P. Post, A. Kuusk, P. Tisler), edukalt jätkavad doktoriõpinguid magister Ü. Rannik Helsinki Ülikoolis ja M. Mölder Uppsala Ülikoolis.

Kriitilise märkusena oma tegevuse kohta mainiksime instituudi õppejõudude koosseisupüramiidi – assistendid, lektorid, dotsendid, professorid – mitteproportsionaalsust ehk assistentide ja lektorite vähesust võrreldes dotsentide, eriti aga professorite arvuga. Probleemi kardinaalne lahendamine saab võimalikuks instituudi laborite eespoolmainitud kolimisega Narva maanteelt Tähe tänava füüsikahoonesse ja uute keskkonnafüüsikaliste praktikumide loomisega ning teadurite ümberkvalifitseerumisega nooremõppejõududeks. Ometi on probleem sotsiaalselt laiem ning väljendab praeguse Eesti füüsikutepõlvkonna vananemist.

 

 

2. Üldandmed.

2.1. Ôppetoolide loend.

1. Keskkonnafüüsika.

2. Dünaamiline meteoroloogia.

3. Biogeofüüsika.

 

Keskkonnafüüsika õppetooli autonoomseks osaks on ETF summadest finantseeritav aeroelektrilaboratoorium

 

 

2.2. Ôppejôudude ja teadurite koosseis

Nimi

Ametikoht

Teaduskraad

Koormus

Märkused

1. Hannes Tammet

inst. juh., keskkonnafüüsika korr. prof.

dr (füüs-mat)

1.0

2. Tiit Nilson

biogeofüüsika korr. prof.

dr (geofüüs)

1.0

3. Rein Rõõm

dünaam. meteorol. korr. prof.

knd (füüs-mat)

1.0

4. Kalju Eerme

dotsent

knd (füüs-mat)

0.25

5 Hanno Ohvril

dotsent

knd (füüs-mat)

1.0

6. Enn Realo

dotsent

knd (füüs-mat)

0.25

7. Eduard Tamm

dotsent

knd (füüs-mat)

1.0

8. Uno Veismann

dotsent

knd (füüs-mat)

0.25

9. Piia Post

lektor

filos dr (geofüüsika)

1.0

10. Reinhold Matisen

assistent

mag (füüsika)

1.0

11. Kadri Land

assistent

-

0.5

pikaajaliselt palgata puhkusel

12. Jaan Salm

v-teadur

knd (füüs-mat)

1.0

13. Urmas Hõrrak

teadur

mag (füüsika)

0.5

14. Ülle Kikas

teadur

mag (füüsika)

0.5

15. Feliks Miller

teadur

mag (füüsika)

1.0

ETF grant

nr. 1205

16. Aadu Mirme

teadur

filos dr

(geofüüsika)

1.0

17. Madis Noppel

teadur

knd (füüs-mat)

1.0

18. Tiia-Ene Parts

teadur

knd (keemia)

1.0

19. Aare Luts

erakorraline teadur

filos dr (keskkonna-füüsika)

1.0

Lisaks eeltoodule on Tartu Observatooriumi direktsiooni poolt kinnitatud ühisõppetoolide täiendavad liikmed, kes juriidiliselt ei kuulu Tartu Ülikooli koosseisu.

Dünaamilise meteoroloogia õppetool:

Biogeofüüsika õppetool:

 

2.3. Instituudi töötajate poolt kaitstud kraadid

Nimi

Amet

Töö pealkiri

Kaitsmise koht

Antud kraad

Aare LUTS

erakorraline teadur

“Aeroioonide evolutsiooni matemaatiline modelleerimine” “Mathematical simulation of the evolution of air ions”

TÜ füüsikaosakonna nõukogu

doctor philosophiae (PhD) keskkonnafüüsikas

 

3. Finantseerimine.

3.1. 1995.a. kulud (tuh. kr.)

Finantseerimise allikas

Art. 10

Art. 30

Art. 38

HAR

274.3

42.0

118.1

TFB

300.7

52.9

-

TFG

      

VLG

      

Kokku:

      

Märkus: Kuna raamatupidamise lõppkokkuvõtted on tegemata, siis on kulutused esitatud hinnanguliselt nagu nad eeldatavalt peaks kujunema pärast aastakokkuvõtete tegemist.

3.2.

3.2.1. Uurimistoetused

ISF-Estonia Joint Fund grant LKE 100 “Empirical estimation of the role of air ionization in the formation of aerosol particles on the ground layer of the atmosphere”. 21210 USD. Vastutav täitja – prof. H. Tammet.

 

Uurimistoetused, mida instituut otseselt ei käsuta ja mis ei kajastu TÜ eelarves:

 

CEC grant No ERBCIPDCT930049 (Supplementary Agreement to Contract No ERBEV5VCT920210): “MOST, Mediterranean Oak Forests: Basis for Appropriate Protection Strategy”. 40 kECU (1994-1995), sellest 1995.a. 10 kECU. Vastutav täitja - prof. T. Nilson.

International Science Foundation Grant No LCY 000. “Causes and mechanisms of reflectance changes attributed to vegetation dynamics in northern temperate forest communities”. 50 kUSD. Vastutav täitja - teadur U. Peterson.

Avatud Eesti Fondi poolt Eesti Füüsika Seltsi kaudu finantseeritav projekt nr. E93-03--3.01-005 “Lihtsate õhu saastumise mõõtmiste võrk”. 80 000 kr. (aastate järgi ei ole normeeritud). Vastutav täitja - teadur Ü. Kikas.

International Science Foundation Grant No LKN 100 “Time series analysis of the earth radiation budget and cloudiness parameters on global and regional basis”. Vastutav täitja - van-teadur O. Kärner (Tartu Observatoorium). TÜ KKFI osa 1096 USD, grandi täitmisel osales lektor P. Post.

Euroopa Liidu leping ERBCIPBCT 930026 “Statistical analysis of clouds on the radiation budget”. Vastutav täitja van-teadur O. Kärner (Tartu Observatoorium). TÜ KKFI osa 6000 kr, grandi täitmisel osales lektor P. Post.

Rootsi Kiirguskaitse Instituut, Islandi - Rootsi - Eesti ühisprojekt EST 4.04 “Aparatuur keskkonna kiirgusuuringuteks”. 500 000 SEK aparatuuri muretsemiseks, KKFI poolt osales dots. E. Realo.

3.2.2. Stipendiumid ja staeerimistoetused

 

Fulbright’i staeerimistoetus nr. 19952 “Temperature and pressure dependence of nanometer particle mobilities”, 15 250 USD, Minnesota Ülikool, USA. – 27.09.1995 - 16.02.1996. Prof. H. Tammet.

TEMPUS grant, 2350 ECU, staeerimine, Lissaboni Ülikooli geofüüsika instituut, Portugal. – 24.04 - 5.06.1995. Prof. R. Rõõm.

TEMPUS grant, 1640 ECU, staeerimine, München, Saksa muuseum, Potsdam, Meteoroloogia observatoorium. – 23. mai - 5. juuni 1995. Dots. U. Veismann.

Insitute of Geography, ETH Zürich, World Radiation Center, Davos, 3000 SFR, rahvusvaheline pürheliomeetrite võrdlemine. – 09.09. - 05.11.1995. Van-teadur A. Kallis.

DAAD’i stipendium, 3000 DEM, stipendium teadustööks Lübecki Meditsiiniülikooli Füüsikainstituudis sünkrotronkiirguse ettehajumise uuringute alal. 13.01.-9.02.1995. Dots. E. Realo.

Doktorantuuri stipendium, summa teadmata, Uppsala University, Dept. of Hydrology (Sweden). – 25.01. - 24.12.1995. Teaduri kt. M. Mölder.

 

NATO stipendium, 1000 DM, osalemine NATO suvekoolis “Remote Sensing of Processes Governing Energy and Water Cycles in the Climate System”, Plön, Saksamaa. – 1.-12.05.1995. Lektor P. Post.

3.2.3. Reisitoetused

Reisitoetus (päevarahad ja majutuskulud) Prantsusmaa Kõrgema Elektrikooli poolt. Eesmärk: osavõtt seminarist “Seminar of the Laboratoire de Physique des Charges, SUPELEC”, Gif-sur-Yvette, Prantsusmaa, 17. mai 1995. Prof. H. Tammet.

Reisitoetus ISF ja Rahvusvahelise konverentsi ICPIG XXII poolt. Eesmärk: esinemine kutsutud ettekandega konverentsil “22th International Conference on Phenomena in Ionized Gases”, Hoboken, New Jersey, USA, 30. juuli - 4. august 1995.

Reisitoetus ISF poolt. Eesmärk: osalemine Euroopa Aerosoolikonverentsil Soomes. Helsinki, 18.09-22.09.1995. Prof. H. Tammet.

Reisitoetus 25 000 kr Norra Teadusuuringute Nõukogu poolt. Eesmärk: kahenädalane teadustöö Bergenis, märts 1995. Dots. H. Ohvril.

Reisitoetus 5 700 kr Soome TA poolt. Eesmärk: Osalemine rahvusvahelisel kliimakonverentsil, august 1995. Dots. H. Ohvril.

Reisitoetus 5 700 kr Soome TA poolt. Eesmärk: Osalemine rahvusvahelisel kliimakonverentsil, august 1995. Magistrant M. Arak.

Reisitoetus 5 000 kr Helsinki Ülikooli poolt. Eesmärk: Teadustöö, detsember 1995. Dots. H. Ohvril.

Reisitoetus 1100 DM Alam-Saksimaa Liidumaa Valitsuselt. Eesmärk: Teadustöö Göttingeni Ülikoolis, 22.04.-05.05.1995. Doktorant Aivo Reinart.

Reisitoetus Põhjamaade Nõukogult (2-päevane sümpoosium – osavõtumaks, majutus, lennupiletid). Eesmärk: Osavõtt sümpoosiumist “Nordic Atmospheric Chemistry Network Symposium for Students”, november 1995. Doktorant Aivo Reinart.

Reisitoetus Kuopio Ülikoolilt (sõiduraha, majutus, päevaraha). Eesmärk: teaduslik uurimistöö Tartu ja Kuopio ülikoolide vahelise koostöölepingu raames, 15.03-14.04.95. Teadur A. Mirme.

Reisitoetus Kuopio Ülikoolilt (sõiduraha, majutus, päevaraha). Eesmärk: teaduslik uurimistöö Tartu ja Kuopio ülikoolide vahelise koostöölepingu raames, oktoober - november 1995. Teadur A. Mirme.

Reisitoetus Helsinki Ülikoolilt 1800 FIM. Eesmärk: Loengukursuse “Snow in the North European Environment” kuulamine, 7.02 - 14.02.1995. Doktorant M. Kaasik.

Reisitoetus Põhjamaade Nõukogult 1800 SEC. Eesmärk: Osavõtt konverentsist Nyköpingis “5th International Conference on Environment and Sustainable Development in the Baltic See Region”, 13.-15.11.1995. Doktorant M. Kaasik.

Reisitoetus Soome Teaduste Akadeemialt 4160 kr. Eesmärk: Osavõtt hüdrooptika seminaridest Helsinkis aprillis ja novembris 1995. Doktorant Anu Reinart.

Reisitoetus Soome Teaduste Akadeemialt 4160 kr. Eesmärk: Osavõtt hüdrooptika seminaridest Helsinkis aprillis ja novembris 1995. Doktorant S. Mäekivi.

Reisitoetus Soome Teaduste Akadeemialt 4160 kr. Eesmärk: Osavõtt hüdrooptika seminaridest Helsinkis aprillis ja novembris 1995. Doktorant T. Kutser.

Reisitoetus Soome Teaduste Akadeemialt 3900 kr. Eesmärk: Välitööd Lammi bioloogiajaamas, 29.05 - 3.06.1995. Doktorant A. Reinart.

Reisitoetus Soome Teaduste Akadeemialt 3900 kr. Eesmärk: Välitööd Lammi bioloogiajaamas, august 1995. Doktorant T. Kutser.

Reisitoetus Soome Teaduste Akadeemialt 3900 kr. Eesmärk: Välitööd Lammi bioloogiajaamas, august 1995. Doktorant S. Mäekivi.

Reisitoetus NATO-lt 500 USD. Eesmärk: Osavõtt täienduskursusest “NATO ASI Advanced Course on Eadioecology”, Zarechny, Venemaa, 19.-28.06.1995. Dots. E. Realo.

Reisitoetus Rootsi Kiirguskaitse Instituudilt 1600 FIM. Eesmärk: Islandi - Rootsi - Eesti koostööprojekti kavandamine ja Soome Kiirgus- ja Tuumaohutuse Keskusega tutvumine. 14.-16.12.1995. Dots. E. Realo.

3.3. ETSA grandid teiste asutuste kaudu

Grant nr. 1205 (grandi hoidja Rein Koch Füüsika Instituudist). TÜ KKFI osa 45 000 kr., grandi täitmisel osalesid teadur Feliks Miller, doktorant Ü. Kikas ja dots. E. Tamm.

Grant nr. 166 (grandi hoidja Olavi Kärner Tartu Observatooriumist). TÜ KKFI osa 6000 kr., grandi täitmisel osales lektor Piia Post.

Grant nr. 732 “Optilise kiirguse absoluutsete mõõtmiste füüsikalised alused ja etalonbaas Eesti tingimustes” (grandi hoidja Lembit Pung, TÜ, EFTI). KKFI osa ? , grandi täitmisel osales dotsent U. Veismann.

 

 

4.2. Magistriõpe.

4.2.1. Õppekursused ?

4.2.2. Magistrandide arv (seisuga 31.12.95) – 10

neist 1.a. magistrandid:

1. Ene Taalmann (juh. H. Tammet, TÜ)

2. Aarne Männik (juh. R. Rõõm, TÜ)

3. Rainer Kivimaa (juh. H. Ohvril, TÜ; P. Nõges, ZBI)

4. Ainer Torn (juh. H. Ohvril, TÜ; U. Lips, Eesti Mereinstituut)

2.a. magistrandid:

5. Üllar Lindmaa (juh. R. Rõõm, TÜ)

6. Oleg Okulov (juh. H. Ohvril, TÜ)

7. Laur Mägi (juh. U. Lips, Eesti Mereinstituut)

8. Marko Vana (juh. E. Tamm, TÜ)

1993.a. alustanud:

9. Vladimir Babin (õppeaega pikendatud kuni 29.12.95. Vajalikud AP

kogutud, magistritöö vormistamise järgus). - Juh. H. Tammet, TÜ.

1992.a. alustanud:

10. Anu Ülejõe (oli akadeemilisel puhkusel kuni 5.06.1995; õppeaega piken

datud kuni 29.12.95. Vajalikud AP kogutud, magistritöö vormistamise

järgus). - Juh. R. Rõõm, TÜ.

TÜ F-K korraldusega 14.09.1995 nr. 59-õ p.2 loetakse välismaal, Rootsi Meteoro

loogia ja Hüdroloogia Instituudis õppijaks magistrant Ainer Torn alates

18.09.1995 kuni 31.12.1995.

1992.a. immatrikuleeritud magistrantide arv – 1

1993.a. immatrikuleeritud magistrantide arv – 1

1994.a. immatrikuleeritud magistrantide arv – 4

1995.a. immatrikuleeritud magistrantide arv – 4

Lõpetanute arv 1995.a. – 3

Väljalangenute arv 1995.a. – -

4.2.3. Kaitstud tööd

Nimi

Töö pealkiri

Juhendaja

Kraadi nimetus

Kaitsmise koht

Anu REINART

“Päikesekiirgus järvevee omaduste iseloomustajana”

Helgi Arst (Eesti Mereinstituut), Hanno Ohvril (TÜ)

magister scientiarium keskkonnafüüsika erialal

TÜ

magistritööde kaitsmiskomisjon füüsika alal

Marko KAASIK

“Õhusaaste hajumise ja sadestumise modelleerimine kohalikus ja regionaalses ulatuses” (“Air Pollution Dispersion and Deposition Modelling in Local and Regional Scales”)

Rein Rõõm (TÜ)

magister scientiarium keskkonnafüüsika erialal

TÜ

magistritööde kaitsmiskomisjon füüsika alal

Margus ARAK

“Atmosfääri läbipaistvuse muutlikkus Tiirikojal”

Hanno Ohvril (TÜ)

magister scientiarium keskkonnafüüsika erialal.

TÜ

magistritööde kaitsmiskomisjon füüsika alal

 

4.3. Doktoriõpe.

4.3.2. Doktorantide arv (seisuga 31.12.95) – 10

neist 1.a. doktorandid: Marko Kaasik – keskkonnafüüsika (juhendaja Rein Rõõm, TÜ).

Anu Reinart – keskkonnafüüsika (juh. H. Ohvril, TÜ;

H. Arst, Eesti Mereinstituut).

Raul Hindov – keskkonnafüüsika (juh. H. Tammet, TÜ;

O. Kärner, Tartu Observatoorium).

Urmas Hõrrak – keskkonnafüüsika (juh. H. Tammet, TÜ; J. Salm, TÜ).

Kalev Rannat – keskkonnafüüsika (juh. H. Ohvril, TÜ;

J. Heinloo, Eesti Mereinstituut).

Tarmo Kõuts – keskkonnafüüsika (juh. H. Ohvril, TÜ).

Sirje Mäekivi – keskkonnafüüsika (juh. H. Ohvril, TÜ;

H. Arst, Eesti Mereinstituut).

2.a. doktorant: Ülle Kikas – keskkonnafüüsika (juh. H. Tammet, TÜ).

3. a. doktorant: Tiit Kutser – keskkonnafüüsika (juh. H. Arst, Eesti Mere instituut; H. Ohvril, TÜ).

4. a. doktorant: Aivo Reinart – keskkonnafüüsika (juh. H. Tammet, TÜ).

Lõpetanute arv 1995.a. – 1.

Väljalangenute arv – ei ole.

 

4.3.3. Kaitstud doktoritöid – – 1:

Nimi

Töö pealkiri

Juhendaja

Kraadi nimetus

Kaitsmise koht

Aare LUTS

“Aeroioonide evolutsiooni matemaatiline modelleerimine” “Mathematical simulation of the evolution of air ions

J. Salm (TÜ)

doctor philosophiae (PhD) keskkonnafüüsikas

TÜ füüsikaosakonna nõukogu

 

 

5. Teadustöö

5.1. Üldandmed

Teadustöö projektide arv 16

Teadustöö teemade arv 4

Publikatsioonide arv 55

sh. monograafiad -

muud teaduslikud üksikväljaanded -

trükis avaldatud dissertatsioonid 1

muud üksikväljaanded 1

Current Contents’is hõlmatud teadusajakirja

või sellega võrdsed artiklid 9

artiklid muus teaduslikus kogumikus või ajakirjas 4

populaarteaduslikud ja publitsistlikud artiklid 12

rahvusvaheliste konverentside teesid 29

lokaalsete konverentside teesid -

konverentsiettekannete arv 47

 

 

5.2. Teadustöö teemad ja projektid

Teema “Aerosooliosakeste ja laetud klastrite elektriliste liikuvuste ja mõõtmete spektromeetria”

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1997

Vastutav täitja: prof. H. Tammet

Täiustati aeroioonide evolutsiooni matemaatilist mudelit. Töötati välja meetod atmosfääriaerosooli iseloomustamiseks atmosfäärielektriliste mõõtmiste alusel. Jätkati andmete kogumist aerosooliosakeste mõõtmejaotuse kohta troposfääris. Arendati meetod aerosoolse saaste levi eksperimentaalseks uurimiseks ja kaug- ning lähiallikatest pärineva aerosooli eristamiseks. Töötati välja faktoranalüüsil põhinev meetod atmosfääri aerosoolse saaste allikate identifitseerimiseks. Arendati edasi ioon-indutseeritud nukleatsiooni teooriat. Modifitseeriti KKFI-s välja töötatud originaalset laiapiirkonnalist aerosoolispektromeetrit ja selle tarkvara. Töötati välja uus originaalne nanomeeterosakeste spektromeeter. Uuriti koroonalahenduse poolt looduses tekitatavaid nanomeeterosakesi.

Teema “Eesti taimkatte optiline monitooring”.

Kestus: 01.01.1991 - 31.12.1995

Vastutav täitja: prof. T. Nilson

Märkus: teemat täidetakse koos Tertu Observatooriumiga..

A. Kuusk, T. Nilson ja A. Jõeveer töötasid välja algoritmi metsa parameetrite määramiseks optilise kaugseire vahenditega Nilsoni metsa heleduse mudeli inversiooni abil. Lähteandmetena kasutati rahvusvahelise eksperimendi BOREAS käigus Kanadas radiomeetri PARABOLA (D. Deering, GSFC, NASA) abil saadud metsade heleduse mõõtmistulemusi ning ühisprojekti käigus koos prantsuse teadlastega (CEFE/CRNS, Montpellier) saadud metsade heleduse ja metsa alla läbitunginud kiirguse mõõtmistulemusi. Ehkki esialgsed tulemused oluliste metsatakseerparameetrite ja lehepinnaindeksi hindamiseks mudeli inversiooni teel on lootustandvad, seisab süstemaatiline töö selles valdkonnas veel ees. A. Kuusk testis tema enda poolt välja töötatud Markovi ahelail põhineva homogeense taimkatte peegeldumise mudelit, kasutades INRA-s (Prantsusmaa) kogutud suhkrupeedikülvide heleduskoefitsientide mõõtmistulemusi ning INRA-s väljatöötatud arvutiprogramme taimkatete ja nende kiirgusreiimi modelleerimiseks arvutis.

 

Teema “Atmosfääri dünaamika ning saastelevi analüüs ja prognoos”

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1997

Vatutav täitja: prof. R. Rõõm

Märkus: teemat täidetakse koos Tartu Observatooriumiga (ETSA grant nr. 186).

On kasutusele võetud integraalteisendus mittefüüsikaliste ostsillatsioonide kõrvaldamiseks piirkihi saastelevi spektraalmudelis. Mudelit on testitud Norra Õhu-uuringute Instituudi hajumiseksperimendi tulemustele tuginedes.

Teema “Kristallide ja loodusobjektide gamma- ja Mössbaueri spektroskoopia”

Kestus: 01.01.1991 - 31.12.1997

Vastutav täitja: dots. E. Realo

Võeti osa rahvusvahelisest projektist NKS/EKO-1 Sediment Intercomparison, mille raames analüüsiti kõrglahutusega gamma-spektromeetriliselt kahe setteproovi radionukliidi-sisaldust. Evitati radionukliidide Pb-210 ja Th-234 analüüsi metoodika madalafoonilise "pehme" gammakiirguse detektori abil. Tulemused on esitatud projekti juhtidele. Jätkus pinnase radionukliidide ja rauaühendite sisalduse uuring paralleelselt Mössbaueri ja gamma-spektromeetria abil. Leiti korrelatsioonid pinnase radionukliidide ja raud(II)-ühendite sisalduste vahel, mis kinnitavad nende rauaühendite rolli radionukliidide immobiliseerijatena pinnases.

ETSA grandiga nr. 946 finantseeritav teadusprojekt "Radionukliidide uurimine maapinnas tuumaspektroskoopiliste meetoditega”

Kestus: 01.01.1994 - 31.12.1996

Vastutav täitja: dots. E. Realo

Töötati välja põlevkivi lendtuha radioloogilise saaste uurimise metoodika. Gamma-spektromeetriliselt uuriti ja modelleeriti radionukliidide sadenemise ja migratsiooni seaduspärasusi Ida-Virumaa pinnases.

ETSA grandiga nr. 616 finantseeritav teadusprojekt “Eesti õhubasseini aerosoolsaastatuse kaardistamine ja statistiline modelleerimine”.

Kestus: 1.01.1992 - 31.12.1995

Vastutav täitja: dots. E. Tamm

1995.a. tehtud üks kahekuine (talvine ) ja üks ühekuine (suvine) mõõteseeria Tartus ning üks ühekuine sünkroonmõõtmiste seeria Kellasaares (Tudulinna lähedal) ja Tõraveres. Registreeritud 10-minutilise perioodiga aerosooli mõõtmespekter. EMHI-lt on ostetud mõõteperioodide jaoks ilmastikuandmed, sünkroonseeria jaoks ka õhumasside trajektoorid. 1995.a. ja varasemate mõõteandmete töötlemisel on saadud aerosooliosakeste fraktsioonikontsentratsioonide sagedusjaotused kõigi mõõtekohtade jaoks Eestimaal, samuti õhusaaste jaotuse kirjeldus tuule suuna järgi ning osakeste fraktsioonikontsentratsioonide ja meteoandmete seosed. Lõplikult on valmis ehitatud ja häälestatud mõõteseade meteoandmete ja Päikese UV-kiirguse spektri mõõtmiseks sünkroonselt aerosoolispektriga.

ETSA grandiga nr. 622 finantseeritav teadusprojekt “Atmosfääri gaaside ioon-indutseeritud nukleatsiooni kvantitatiivne uurimine”

Kestus: 1.01.1992 - 31.12.1995

Vastutav täitja: van-teadur J. Salm

On välja töötud laetud nanomeeterosakeste liikuvusspektri evolutsiooni numbriline mudel auru nukleatsiooni ja kondensatsiooni korral. On täpsustatud nanomeeterosakeste, klastrite ja ioonide mõõtme ning liikuvuse seost. On kindlaks tehtud laetud nanomeeterosakeste episoodilise loodusliku genereerumise seaduspärasused.

ETSA grandiga nr. 1205 finantseeritav teadusprojekt “Gamma-indutseeritud rötgenfluorestsents-analüüsi väljaarendamine õhu elementkoostise uurimiseks Eestis” (koos Füüsika Instituudi tuumaspektroskoopia laboriga).

Kestus: 1.01.1994 - 31.12.1996

Vastutav täitja: f.-m. knd R. Koch

Jätkati tööd aparatuuri komplekteerimisel ja häälestamisel. Töötati välja metoodika mitmest allikast pärineva saastesegu järgi saasteallikate eristamiseks ja nende osatähtsuse hindamiseks antud piirkonna saastebilansis. Koguti aerosooli proove paralleelselt aerosoolispektri ja ilmastikuandmete registreerimisega.

ETSA grandiga nr. 1226 finantseeritav teadusprojekt “Aeroioonide temperatuuri- ja rõhusõltuvuse uurimine”.

Kestus: 1.01.1995 - 31.12.1996

Vastutav täitja: prof. H. Tammet

Teoreetiliselt selgitati välja nanomeeterosakeste liikuvuse temperatuuri- ja rõhusõltuvuse iseärasused, töötati välja vastavad lähendusvalemid. Töötati välja põhimõtteline katseskeem ülalnimetatud sõltuvuste eksperimentaalseks kontrolliks.

ISF ja Eesti Vabariigi Valitsuse ühisgrandiga nr. LKE 100 finantseeritav teadusprojekt “Õhu ionisatsiooni osatähtsuse empiiriline hindamine aerosooliosakeste formeerumisel atmosfääri maapinnalähedases kihis”.

Kestus: 01.07.1994 - 30.06.1995

Vastutav täitja: prof. H. Tammet

Aeroioonide liikuvusspektri jälgimisel statsionaarses vaatluspunktis Tahkusel registreeriti laetud nanomeeterosakeste pahvatusi (kontsentratsiooni lühiajalist kasvu) teatud tingimustes. Nanomeeterosakeste kõrgendatud kontsentratsiooni registreeriti ka episoodilistel mõõtmistel metsas Hyytiälä vaatlusjaamas Soomes. Ühiseksperiment Elektri Kõrgkoolis Prantsusmaal näitas, et orgaanilised lisandid õhus on peamiseks nanomeeterosakeste tekkimise faktoriks koroonalahenduse reaktoris.

Avatud Eesti Fondi poolt Eesti Füüsika Seltsi kaudu finantseeritav projekt nr. E93-03--3.01-005 “Lihtsate õhu saastumise mõõtmiste võrk”.

Kestus: 1.05.1993 - 31.12.1995

Vastutav täitja: teadur Ü. Kikas

Keskkonna hariduslik-uurimuslik projekt, mille käigus a) arendati välja metoodika, seadmed ja õppevahendid lihtsate õhusaaste mõõtmiste tegemiseks kooliõpilaste poolt üldhariduskoolide keskkonnaõpetuse raames; b) loodi 12 kooli baasil mõõtmisvõrk õhu tahmasisalduse mõõtmisteks, mis toimusid 1994.a. vältel; c) hinnati õhu tahmasisalduse taset ja sesoonseid muutusi 14-s asulas ja linnas.

ETF grandiga nr. 446 finantseeritav teadusprojekt “Atmosfääri läbipaistvuse regionaalne muutlikkus Eestis”

Kestus: 1.01.1994 - 31.12.1997

Vastutav täitja: dots. H. Ohvril

Jätkati Tiirikoja järvejaamas mõõdetud Päikese otsekiirguse andmete alusel atmosfääri läbipaistvuse aegrea komplekteerimist. On arvutatud atmosfääri läbipaistvuse aegrida 1956-1993 Tiirikoja jaoks. Võrdlus Tartu-Tõravere aegreaga kinnitab atmosfääri läbipaistvuskoefitsientide muutlikkuse suurt sünkroonsust aegridade vahel. Siit järeldub mõlemate aegridade usaldatavus, samuti asjaolu, et muutlikkus mõlemas jaamas (nii Tiirikojal kui Tartus-Tõraveres) on enammõjustatud suuremastaabilistest protsessidest atmosfääris kui lokaalsetest põhjustest (näit. Kirde-Eesti saastuskolletest). Läbipaistvuse kahanemine Eestis mõni kuu pärast vulkaanipurskeid on võimaldanud püstitada hüpoteesi – atmosfääri läbipaistvus Eestis on enam mõjustatud globaalsetest saastajatest (vulkaanipursked) kui lokaalsetest (tööstus, põllumajandus, energeetika, transport). Täiendavat uurimist vajab AILK terav vähenemine 26. aprillil 1986 (Tðernobõli katastroofi päeval). Oluliselt laiendati läbipaistvusuuringute geograafiat. On leitud, et atmosfääri läbipaistvuse aastasisene (kuukeskmine) muutlikkus Tiirikojal on sarnane vastava parameetriga Bergenis (Norra) ja Jokioisel ning Sodankyläs (Soome). Samas on Tiirikoja õhk sumedam. Põhjuseks võib olla lokaalne saastekoormus Kirde-Eesti tööstusest ja intensiivsest põllumajandusest.

ETSA grandiga nr. 174 finantseeritav teadusprojekt “Kosmilise kaugseire võimaluste väljaselgitamine Eestimaa puistute takseerandmete hindamisel ja vastava monitooringusüsteemi loomisel”.

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1996

Vastutav täitja: prof. T. Nilson

J. Anniste ja T. Nilson analüüsisid Järvselja õppe-katsemajandi puistute heledusi Landsat TM ülesvõttelt 28.05.1992. J. Anniste ühitas satelliidiülesvõtte Eesti Metsakorralduskeskuse poolt tehtud Järvselja majandi digitaalse puistukaardiga, mille tulemusena saab satelliidiülesvõtet nüüd vaadelda ja analüüsida lähtudes puistute piiridest.

T. Nilson, A. Kuusk, J. Anniste ja J. Praks viisid läbi ulatusliku seeria summaarse ja hajusa kiirguse metsa alla läbituleku välimõõtmisi 4-kanalilise radiomeetri abil (Järvselja õppe-katsemajandi 8 männikus, Uppsala ümbruses NOPEX programmi raamides 6 puhtmännikus, 2 kuuse- männi segapuistus ja 1 puhtkuusikus, Montpellier ümbruses 6 Vahemere tamme (Quercus ilex, Quercus pubescens)puistus). Eesmärgiks oli metsa kiirgusreiimi teoreetilise mudeli testimine erinevates puistutes, et selgitada metsa heleduse teoreetilise mudeli integreerimise võimalusi metsade optilise monitooringu süsteemi.

ETSA grandiga nr. 829 finantseeritav teadusprojekt “Eestimaa puistute okkamassi mõõtmine kaugseire ja maapealsete meetoditega”.

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1996

Vastutav täitja: prof. T. Nilson

Lisaks 1994. a. tehtud okkamassi mõõtmistele, valiti koos EPMÜ Metsandusinstituudiga Järvselja õppe-katsemajandi territooriumil veel 2 teise vanuseklassi männi puhtpuistut, milles kummaski valiti, langetati ja analüüsiti 12 mudelpuud. Mudelpuudel määrati okaste kuivmass. 1994. a. ja 1995. a. proovialadel mõõdeti metsa alla läbitunginud summaarset kiirgust AAI neljakanalilise välifotomeetriga ja tehti kalasilmaülesvõtted süsteemi CI-100 abil. Eesmärgiks on saada maapealsed hinnangud puistute okkamassile nii otseste mõõtmiste kui ka kaudsete optiliste meetoditega ning seostada need satelliidiinfoga. A. Kuusk töötas välja algoritmi okkapinnaindeksi leidmiseks metsa heleduse mudeli pööramise abil.

ETSA grandiga nr. 173 finantseeritav teadusprojekt “Metsakoosluste heleduskoefitsientide sesoonse ja suktsessioonidünaamika uurimine püsiproovialadel”, 1993-1995,

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1995

Vastutav täitja: teadur U. Peterson

U. Peterson jätkas 1986. a. raiesmikukooslustesse rajatud püsiproovialadel heleduskoefitsientide mõõtmisi. Erinevatel raiesmikel on proovilappe kokku 80. Tulemuseks on koosluste sesoonsed heleduskõverad, mille parameetrid ja kuju on seoses koosluse vanuse, struktuuri, kasvutingimuste ja produktiivsusega. Samadel proovilappidel tegid taimkatte kirjeldused botaanikud N. Ingerpuu ja H. Krall (TA ZBI).

ETSA grandiga nr. 1744 finantseeritav teadusprojekt “Püsiproovialade võrgu loomine Lõuna-Eesti metsadesse ning esimese mõõduringi tegemine metsakoosluste pikaajalise dünaamika seletamiseks satelliitide kordusülesvõtetelt mõõdetud heledustega”.

Kestus: 01.01.1995 - 31.12.1996

Vastutav täitja: teadur U. Peterson

U. Peterson alustas koos EPMÜ Metsakorralduse Instituudiga metsakoosluste pikaajalise dünaamika uurimist, et tõlgendada kosmilise kaugseire abil kordusülesvõtetest saadavat informatsiooni. Lõuna-Eesti metsadesse rajati püsi-ringproovialad arvestusega, et oleksid esindatud erineva vanusega puistud alates lageraiest kuni küpsete puistuteni. Proovialadel mõõdeti metsatakseerparameetrid ja korrelleeriti neid Landsat TM ülesvõtetelt saadud heledustega.

ETSA grandiga nr. 186 finantseeritav teadusprojekt “Õhusaaste modelleerimine ja prognoos”

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1996

Projekti juht: prof. R. Rõõm

On kasutusele võetud integraalteisendus mittefüüsikaliste ostsillatsioonide kõrvaldamiseks piirkihi saastelevi spektraalmudelis. Mudelit on testitud Norra Õhu-uuringute Instituudi hajumiseksperimendi tulemustele tuginedes.

ETSA grandiga nr. 172 finantseeritav teadusprojekt “Atmosfääri lokaaltsirkulatsiooni dünaamiline mudel mesomastaapsete protsesside ja saastelevi uurimiseks”

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1997

Vastutav täitja: prof. R. Rõõm

On loodud programmipakett mittehüdrostaatilise dünaamika modelleerimiseks mesoskaalas. Aluseks on modifitseeritud Miller-Pearce'i võrrandid sigma-koordinaatides, milles välised ujuvuslained on filtreeritud. Filtreerimine lubab suurendada ajasammu kuni kolm korda. Hetkel on käimas mudeli testimine.

On saadud üldised akustiliselt filtreeritud mittehüdrostaatilised võrrandid rõhukoordinaatesituses, mis katavad kogu aeglaste liikumiste spektri atmosfääris mikroturbulentsist (10-1) m kuni planetaarsete laineteni (107 m) välja. Lineaarsel juhul (laineprotsessid) annab saadud mudel parima lähendi filtreerimata täisvõrranditele, ühendades seni kasutusel olnud erinevad akustiliselt filtreeritud mudelid ühtsesse formalismi. Mittelineaarsel juhul on tarvilikud täiendavad mudelarvutused.

ETSA grandiga nr. 1240 finantseeritav teadusprojekt “Aktinomeetriliste mõõtmiste metoodika ja aparatuuri uuendamine”

Kestus: 01.01.1995 - 31.12.1997

Vastutav täitja: van-teadur A. Kallis

On täiustatud aktinomeetriliste mõõtmiste metoodikat ja aparatuuri Tõravere aktinomeetriajaamas eesmärgiga lülitada Tõravere aktinomeetriajaam kiirguse mõõtmise baasjaamade võrku (BSRN).

ETSA grandiga nr. 177 finantseeritav teadusprojekt “Päikese ultraviolettkiirguse mõõtmine maapinnal ja selle seostamine osooni hulgaga atmosfääris”

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1995

Vastutav täitja: dots. U. Veismann

Eestis (Tõraveres) toimetati regulaarseid atmosfääriosooni koguhulga mõõtmisi teist aastat, selleks kohandatud spektromeetriga SDL-1. 80 päeval saadi kokku umbes 500 Päikese ultraviolettkiirguse 300-340 nm spektrit lahutusvõimega 1 nm. Osoonikihi paksused langesid vahemikku 250-400 (ühel juhul 440) Dobsoni ühikut. Võeti kasutusele metoodika seniidi heleduse mõõtmise töötlemiseks, juurutati andmete arvutiregistreerimine. 1995.a. suvel registreeriti mitmel korral selle aastaaja jaoks tavatuid osooni miniauke, mil osooni koguhulga väärtus langes tavalise suhtes kuni 30% võrra.

 

5.3. Instituudi publikatsioonid

ÜKSIKVÄLJAANDED

Luts, A. Mathematical simulation of the evolution of air ions. Tartu, 1995, 149 lk.

Üldfüüsika ülesannete kogu. Mehaanika. Koostajad: O. Mankin, E. Tamm. TÜ Kirjastus, Tartu, 1995, 78 lk.

ARTIKLID KESKSETES RAHVUSVAHELISTES AJAKIRJADES

Tammet, H. Size and mobility of nanometer particles clusters and ions. Journal of Aerosol Science, 1995, vol. 26, No 3, pp. 459-475.

Luts, A. Evolution of negative small ions and enchanced ionization. Journal of Geophysical Resarch, 1995, vol. 100, pp. 1487-1496.

Realo, E., Jõgi, J., Koch, R., and Realo, K. Studies on radiocaesium in Estonian soils. Journal of Environmental Radioactivity, 1995, vol. 29, No 2, pp. 111-119.

Realo, E., Jõgi, J., Koch, R., and Realo, K. Radiocaesium in Estonian soils. Atmospheric Physics, 1995, vol. 17, No 1, pp. 61-66.

Winkler, H., Leubold, O., Grünsteudel, H., Meyer, W., Grünsteudel, H.F., Realo, E., Trautwein, A.X., Gerdau, E., Mandon, D., and Weiss, R. Mössbauer spectroscopy with synchtron radiation. Journal of Inorganic Biochemistry, 1995, vol. 59, p. 327.

Kuusk, A. A fast invertible canopy reflectance model. Remote Sensing of the Environment, 1995, vol. 51(3), pp. 342-350.

Kuusk, A. A Markov chain canopy reflectance model. Agricultural and Forest Meteorology, 1995, vol. 76, pp. 221-236.

Nilson, T. and Olsson, H. Effect of thinning cutting on boreal forest reflectance. International Journal of Remote Sensing, 1995, vol. 16, No 15, pp. 2963-2968

Veismann, U. Calibration of radiometers for remote sensing of the Earth’s atmosphere from space. Meteorologie, 1995, vol. 32, No 6, 4 p.

KONVERENTSITEESID KESKSETES RAHVUSVAHELISTES AJAKIRJADES

Mirme, A., Tamm, E., and Fischer, M. Variability of aerosol concentration and the fine structure of aerosol size distribution. Journal of Aerosol Science* , 1995, vol. 26, pp. S73-S74.

Tamm, E., and Vana, M. Study of the air pollution propagation by synchronized monitoring of atmospheric aerosols. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S471-S472.

Hõrrak, U., Salm, J., Tammet, H. Outbursts of nanometer particles in atmospheric air. – Journal of Aerosol Science, 1995, vol. 26, pp. S207-S208.

Hõrrak, U., Salm, J., Tammet, H. Characterization of atmospheric aerosols according to atmospheric-electric measurements. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S429-S430.

Noppel, M. Evolution of mobility spectrum of charged nanometer particles in case of vapour nucleation and condensation. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S345-S346.

Surakka, J., Mirme, A., Pärjälä, E. and Ruuskanen, J. Diurnal variation of submicron aerosol and black carbon in traffic environment at temperatures from -30 to +5 °C. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S421-S422.

Ruuskanen, J., Minkkinen, P., Mirme, A. and Surakka, J. Multivariate analysis of urban aerosol, black carbon and gaseous pollutants in cold climate. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S855-S856.

Hosiokangas, J., Kikas, Ü., Pekkanen, J., Ruuskanen, J. and Tammet, H. Identifying and quantifying air pollution sources in Kuopio by receptor modeling. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S423-S424.

Parts, T. Small air ions as precursors of aerosol particles. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S319-S320.

Reinart, Aivo and Tammet, H. Electrical simulation of aerosol deposition in lungs. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S613-S614.

Tammet, H. Peculiarities of predicted temperature dependence of nanometer particle mobilities. Journal of Aerosol Science*, 1995, vol. 26, pp. S39-S40.

Bernotas, T., Fischer, M., Mirme, A., and Tamm, E. Microphysical characteristics of atmospheric aerosol at Mace Head atmospheric research station. Annales Geophysicae, Part II. Oceans, Atmosphere, Hydrology & Nonlinear Geophysics, 1995, Supplement II to vol. 13, p. 381.

Fischer, M., Kikas, Ü., Mirme, A. ,and Tamm, E. Study of transport and transformation of aerosol particles by time series analysis. Annales Geophysicae, Part II. Oceans, Atmosphere, Hydrology & Nonlinear Geophysics, 1995, Supplement II to vol. 13, p. 383.

Rõõm, R. External buoyancy wave filtering in nonhydrostatic pressure- and sigma-coordinate models. Annales Geophysicae, 1995, Supplement II to vol. 13, p. C280.

Mölder, M., Halldin, S., Lindroth, A. Intercomparison of net radiometer, Uppsala 1992. Annales Geophysicae, Part II: Oceans, Atmosphere, Hydrology & Nonlinear Geophysics, 1995, Supplement II to Volume 13.

Mölder, M., Lindroth, A. Preliminary results of an experimental study on the directional variability of the radiation temperature of a coniferous forest. Annales Geophysicae, Part II: Oceans, Atmosphere, Hydrology & Nonlinear Geophysics, 1995, Supplement II to Volume 13.

Mölder, M. Roughness lengths for wind and temperature determined above a bog surface. Annales Geophysicae, Part II: Oceans, Atmosphere, Hydrology & Nonlinear Geophysics, 1995, Supplement II to Volume 13.

Grelle, A., Lindroth, A., Mölder, M., Halldin, S. Forest surface energy balance. Annales Geophysicae, Part II: Oceans, Atmosphere, Hydrology & Nonlinear Geophysics, 1995, Supplement II to Volume 13.

ARTIKLID TEADUSLIKES KOGUMIKES JA AJAKIRJADES

Sepp, R. ja Salm, J. Õhuseire Tahkusel. Keskkonnaseire 1994, EV Keskkonnaministeerium, Tallinn, 1995, lk. 45-50.

Veismann, U., Kübarsepp, T., Eerme, K., Pehk, M. Total ozone measurements with a laboratory spectrometer in Estonia. International Conference on Past, Present and Future Climate. Proceedings of the SILMU conference held in Helsinki, Finland, 22.-25. Aug. 1995. Helsinki, 1995, pp. 371-373.

Ohvril, H., Heikinheimo, M., Skartveit, A., Teral, H., Arak, M., Olseth J.A., Teral, K., Laitinen, L., and Roll, M. Atmospheric integral transparency coefficient: a climaotological parameter. International Conference on Past, Present and Future Climate. Proceedings of the SILMU conference held in Helsinki, Finland, 22.-25. Aug. 1995. Helsinki, 1995, pp. 355-359.

Nilson, T., Kuusk, A., Joffre, R., Lacaze, B., Methy, M., and Peterson, U. Determination of forest ecosystem parameters by inversion of a forest reflectance model. In: G. Guyot, Ed. Proc. Int. Colloq. Photosynthesis and Remote Sensing, 28-30 Aug. 1995, Montpellier, NASA, ESA, JRC, INRA, CNES, IFREMER, EARSeL, ISPRS, Montpellier, 1995, pp. 149-157.

Arst, H., Mäekivi, S., Kutser, T., Kaup, E., and Ohvril, H. Investigation of some Estonian and Finnish lakes by bio-optical measurements. Report series in Geophysics No. 32. University of Helsinki, 1995, pp. 7-17.

POPULAARTEADUSLIKUD JA PUBLITSISTLIKUD ARTIKLID

Salm, J. Õhk täis elektrit – kasulikud aeroioonid. Eesti Loodus, 1995, 3, lk. 88-89.

Eerme, K. Maa – Päikese laps. Horisont, 1995, 7, lk. 58-61.

Veismann, U. Teleskoopide uus põlvkond. Horisont, 1995, 7, lk. 67-69.

Kallis, A. Estonia’s place in the world of actinometry. In: Meteorology in Estonia in Johanness Letzmann’s Times and Today, Tallinn, 1995, pp. 95-100.

Rõõm, R. Meteorology at Tartu University. In: Meteorology in Estonia in Johanness Letzmann’s Times and Today, Tallinn, 1995, pp. 90-95.

Kallis, A. Põhjatuul on alati külm, puhugu ta või lõunast. Eesti Loodus, 1995, 4, lk. 99-102.

Kallis, A. Õhus on äikest. Eesti Loodus, 1995, 8, lk. 209-211.

Kallis, A. Päikene paistab ja loodus lokkab. Eesti Loodus, 1995, 11/12, lk. 328-330.

Kallis, A. Kukleid kallab nagu oavarrest. “Postimees”, 20.01.1995.

Kallis, A. Ilm on täitsa hukas! “Postimees”, 23.03.1995.

Kallis, A. Meenutades Titanicut. “Postimees”, 22.04.1995.

Kallis, A. Päästkem oma nahk. “Postimees”, 19.06.1995.

RAHVUSVAHELISTE KONVERENTSIDE TEESID

Tammet, H. A multidimensional adaptive algorithm for fire detection. In: AUBE’95 Proceedings. Duisburg, 1995, pp. 193-202.

Tammet, H., Israelson, S., Knudsen, E., and Tuomi T.J. Impact of electrióde effect on the long-wire antenna measurement of the atmospheric electric current density. In: IUGG XXI General Assambly Abstracts. Boulder, 1995, p. A276.

Salm, J. A modification of the electrical analyzer of charged aerosol particles. In: Aerosols. Moscow, 1995, vol. 1 N 1, p. 12.

Parkkinen, J., Liikanen, P., Mirme, A., and Ruuskanen, J. Neural network based analysis of urban aerosol measurements. In: International Symposium Methods and equipment for environmental monitoring MEEM-95”, Abstracts. St. Petersburg State Electrotechnical University (Russia), St. Petersburg, 1995, pp. 167-170.

Realo, E., Haas, M., Meyer, W., Leupold, O., Winkler, H., Grünsteudel, H., Grünsteudel, H.F., Metge, J., Gerdau, E. and Trautwein A.X. Spin-Hamiltonian System in the Time Domain: Nuclear Resonant Forward Scattering of Synchrotron Radiation by Ferrous High-Spin Iron in [Fe(CH3 CO2 )(TPpivP)]-. In: Abstracts of the International Conference on the Application of the Mössbauer Effect ICAME'95. Rimini, Italy, 1995, pp. 134-135.

Leupold, O., Grünsteudel, H., Meyer, W., Grünsteudel, H.F., Mandon, D., Rüter, H.D., Metge, J., Realo, E., Gerdau, E., Trautwein, A.X., Weiss, R. Nuclear Resonant Forward Scattering of Synchrotron Radiation by the Synthetic Iron Porphyrin FeO2 (SC6HF4)(TPpivP). In: Abstracts of the International Conference on the Application of the Mössbauer Effect ICAME'95. Rimini, Italy, 1995, pp. 136-137.

Nilson, T., Kuusk, A., Joffre, R., Lacaze, B., Methy, M., and Peterson, U. Determination of forest ecosystem parameters by inversion of a forest reflectance model. In: Programme and Abstract Book, Proc. Int. Colloq. Photosynthesis and Remote Sensing, 28-30 Aug. 1995, Montpellier, NASA, ESA, JRC, INRA, CNES, IFREMER, EARSeL, ISPRS. Montpellier, 1995, p. 29 A-01.

Kaasik, M., Rõõm, R. Atmospheric loads of technogenic wastes to the North-East Estonian coastal area. In: 5th International Conference on Environment and Sustainable Development in the Baltic Region, Abstracts. Nyköpng, 1995, p. 6.

Rõõm, R. External buoyancy wave filtering in nonhydrostatic pressure- and sigma-coordinate models. In: XXI General Assembly of the IUGG, July 2-14 1995, Abstracts. Boulder, 1995, p. B296.

Post, P. Regional distribution of daily rainfull over the territory of Estonia and Latvia. In:: First Study Conference on BALTEX. Visby, Sweden, August 28 - September 1 1995. Conference Proceedings. International BALTEX Secretariat Publication No 3. 1995, pp. 143-144.

1994.a. ilmunud, kuid 1994.a. aruandes kajastamata teesid:

Kikas, Ü., Mirme, A., Tamm, E., and Raunemaa, T. Statistical characteristics of aerosol in Baltic Sea region. In: Aerosols and atmospheric optics: Radiative balance and visual air quality. Proc. Int. Specialty Conf., A&WMA, AGU, Pittsburgh, 1994, pp. 95-107.

AVALDAMISEKS ESITATUD ARTIKLID

Tammet, H., Mirme, A., and Tamm, E. Electrical aerosol spectrometer of Tartu University. – Esitatud avaldamiseks ajakirjas Atmospheric Research.

Tammet, H. Air ions and aerosol science. – Esitatud avaldamiseks ICPIG’95 konverentsi kogumikus.

Tammet, H., Israellson, S., Knudsen, E., and Tuomi, T.J. Effective area of a horizontal long wire antenna collecting the atmospheric electric vertical current. – Esitatud avaldamiseks ajakirjas Journal of Geophysical Research.

Kikas, Ü., Mirme, A., Tamm, E., and Raunemaa, T. Statistical characteristics of aerosol in Baltic Sea region. – Esitatud avaldamiseks ajakirjas Journal of Geophysical Research, avaldamiseks aktsepteeritud.

Mirme, A., Tamm, E., Fischer, M. Microphysical characteristics of atmospheric aerosol at Mace Head atmospheric research station. – Esitatud avaldamiseks ajakirjas Atmospheric Environment.

Kikas, Ü., Miller, F., Peil, I. Õhu tahmasisalduse mõõtmised Eestis 1994.a. – Esitatud avaldamiseks Keskkonnaministeeriumi poolt välja antavas konverentsi “Atmosfäär, inimene, ultraviolettkiirgus” ettekannete kogumikus.

Kikas, Ü., Miller, F., Peil, I. Kooliõpilaste keskkonnaprojekt “Tahm Eesti õhus”. – Esitatud avaldamiseks Eesti Füüsika Seltsi Aastaraamatus.

Surakka, J., Mirme, A., Pärjälä, E., and Ruuskanen, J. Winter time measurements of submicron aerosols and black carbon in urban air at temperatures from -30 to +5 °C. – Esitatud avaldamiseks ajakirjas Atmospheric Environment.

5.4. Konverentsid, seminarid jm.

5.4.1. Korraldatud konverentse

Kooliõpilaste teaduslik konverents “Tahm Eesti õhus” Avatud Eesti Fondi projekti “Lihtsate õhu saastumise mõõtmiste võrk” raames, märts 1995, Tartu. Osavõtjate arv ca 50.

5.4.2. Konverentside ja seminaride ettekanded

Mirme, A., Tamm, E., and Fischer, M. Variability of aerosol cocentration and the fine structure of aerosol size distribution. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Tamm, E., and Vana, M. Study of the air pollution propagation by synchronized monitoring of atmospheric aerosols. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Bernotas, T., Fischer, M., Mirme, A., and Tamm, E. Microphysical characteristics of atmospheric aerosol at Mace Head atmospheric research station. – Stendiettekanne Euroopa Geofüüsika Ühingu XX Peaassambleel, 3.-7. aprill 1995, Hamburg, Saksamaa.

Tamm, E. Atmosfääriaerosooli mõõtmistest Eestis. – Suuline ettekanne III keskonnakaitse-alasel nõupidamisel “Atmosfäär, inimene, ultraviolettkiirgus”, 3. mai 1995, Tartu.

Tamm, E. Eesti õhu aerosoolsaastatusest. – Suuline ettekanne rahvusvahelisel konverentsil “Elukvaliteet 95”, 25.-27. aprill 1995, Tartu.

Post, P. Regional distribution of daily rainfull over the territory of Estonia and Latvia.– Stendiettekanne rahvusvahelisel konverentsil “First Study Conference on BALTEX”. Visby, Rootsi, 28. august - 1. september 1995.

Hõrrak, U., Salm, J., Tammet, H. Outbursts of nanometer particles in atmospheric air. – Suuline ettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Hõrrak, U., Salm, J., Tammet, H. Characterization of atmospheric aerosols according to atmospheric-electric measurements. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Noppel, M. Evolution of mobility spectrum of charged nanometer particles in case of vapour nucleation and condensation. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Mirme, A., Tamm, E., Fischer, M. Variability of aerosol concentration and the fine structure of aerosol size distribution. – Suuline ettekanne rahvusvahelisel konverentsil “Elukvaliteet 95”, 25.-27. aprill 1995, Tartu.

Surakka, J., Mirme, A., Pärjälä, E. and Ruuskanen, J. Diurnal variation of submicron aerosol and black carbon in traffic environment at temperatures from -30 to +5 °C. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Ruuskanen, J., Minkkinen, P., Mirme, A. and Surakka, J. Multivariate analysis of urban aerosol, black carbon and gaseous pollutants in cold climate. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Mirme, A. Electrical aerosol spectrometer and its application to urban pollution measurements. – Suuline ettekanne tööseminaril “Fine Particles”. München, Saksamaa, 18.-20. detsember 1995.

Hosiokangas, J., Kikas, Ü., Pekkanen, J., Ruuskanen, J. and Tammet, H. Identifying and quantifying air pollution sources in Kuopio by receptor modeling. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Kikas, Ü., Peil, I., Miller, F. Eesti õhu tahmasisaldus 1994.a. – Suuline ettekanne III keskonnakaitse-alasel nõupidamisel “Atmosfäär, inimene, ultraviolettkiirgus”, 3. mai 1995, Tartu.

Parts, T. Small air ions as precursors of aerosol particles. – Stendiettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Reinart, Aivo. Theoretical and practical aspects of the measurement of airborne radioactivity dose. – Suuline ettekanne sümpoosiumil “Nordic Atmospheric Chemistry Network Symposium for Students”, Kopenhaagen, Taani, 17.-19. november 1995.

Reinart, Aivo. Aerosooli hingamisteedes sadestumise elektriline modelleerimine. – Suuline ettekanne Göttingeni Ülikooli isotoopide labori seminaril, aprill 1995.

Reinart, Aivo and Tammet, H. Electrical simulation of aerosol deposition in lungs. – Suuline ettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Reinart, Anu, Arst, H., Nõges, P. Underwater solar radiation and water quality in some Estonian lakes. – Suuline ettekanne II Soome-Eesti veealuse optika seminaril, Helsinki, Soome, 10.-12. aprill 1995.

Reinart, Anu. Underwater PAR measurements in 3 Estonian and 2 Finish lakes. – Suuline ettekanne Soome-Eesti järvede ja Läänemere optiliste mõõtmiste tööseminaril, Helsinki, Soome, 30. november - 1. detsember 1995.

Kuusk, A. Estimation of forest parameters through the inversion of Nilson's forest reflectance model on PARABOLA data from BOREAS. Seminar of the Goddard Space Flight Center, NASA, Greenbelt, USA, 10.03.1995. – Suuline ettekanne.

Kuusk, A. Analytical canopy reflectance models and estimation of vegetation parameters. – Seminar of INRA, Bioclimatologie, Thiverval-Grignon, France, 10.07.1995. – Suuline ettekanne.

Kuusk, A. Vegetation canopy reflectance in optical domain, a radiative-transfer-equation-based approach. Seminar of INRA, Bioclimatologie, Avignon, France, 18.10.1995. – Suuline ettekanne.

Kuusk, A. Estimation of forest parameters from optical measurements. Seminar of CEFE, CNRS, Montpellier, France,15.11.1995. – Suuline ettekanne.

Kuusk, A. Radiative transfer in homogeneous vegetation canopies and estimation of vegetation parameters from remote optical measurements. Seminar of CESBIO, Toulouse, France, 23.11.1995. – Suuline ettekanne.

Nilson, T., Kuusk, A., Joffre, R., Lacaze, B., Methy, M., Peterson, U. Determination of forest ecosystem parameters by inversion of a forest reflectance model. International Colloquium “Photosynthesis and Remote Sensing”, Montpellier, France, 28.08.-30.08.1995. – Suuline ettekanne.

Mölder, M., Halldin, S., Lindroth, A. Intercomparison of net radiometer, Uppsala 1992. 20th General Assembly of the European Geophysical Society, Hamburg, 2.-7.04.95. – Stendiettekanne.

Mölder, M., Lindroth, A. Preliminary results of an experimental study on the directional variability of the radiation temperature of a coniferous forest. 20th General Assembly of the European Geophysical Society, Hamburg, 2.-7.04.95. – Stendiettekanne.

Mölder, M. Roughness lengths for wind and temperature determined above a bog surface. 20th General Assembly of the European Geophysical Society, Hamburg, 2.-7.04.95. – Stendiettekanne.

Grelle, A., Lindroth, A., Mölder, M., Halldin, S. Forest surface energy balance. 20th General Assembly of the European Geophysical Society, Hamburg, 2.-7.04.95. – Stendiettekanne.

Rõõm, R. On the nonhydrostatic dynamics in pressure-- and sigma--coordinates. Geophysical Seminar, Lisbon university, Portugal, 11.05.95. – Suuline ettekanne.

Rõõm, R. External buoyancy wave filtering in nonhydrostatic pressure--and sigma--coordinate models. XXI General Assembly of the IUGG, Boulder, USA, 2.07-14.07.1995. Stendiettekanne.

Kallis, A. Estonia's place in the world of actinometry. Meteorology in Estonia in Johanness Letzmann's Times and Today, Tallinn – Tartu, Eesti, 14.-16. september 1995. – Suuline ettekanne.

Rõõm, R. Meteorology at Tartu University. Meteorology in Estonia in Johanness Letzmann's Times and Today, Tallinn – Tartu, Eesti, 14.-16. september 1995.N Suuline ettkanne.

Kaasik, M. Atmospheric loads of technogenic wastes to the North-East Estonian coastal area. 5th Internetional Conference on Environment and Sustainable Development in the Baltic Region, Nyköping, Sweden, 12.-19.12.1995. – Stendiettekanne.

Ohvril, H., Heikinheimo, M., Skartveit, A., Teral, H., Arak, M., Olseth J.A., Teral, K., Laitinen, L., and Roll, M. Atmospheric integral transparency coefficient: a climatological parameter. International conference on past, present and future climate (rahvusvaheline SILMU kliimakonverents), Helsinki, Soome, 22.-25. august 1995. – Suuline ettekanne.

Ohvril, H., Heikinheimo, M., Skartveit, A., Teral, H., Arak, M., Olseth J.A., Teral, K., Laitinen, L., and Roll, M. Atmosfääri integraalne läbipaistvuskoefitsient klimatoloogilise parameetrina. – Suuline ettekanne Keskkonnaministeeriumi, EPMÜ ja Tartu Inseneride Klubi III seminaril “Atmosfäär. Inimene. Ultraviolettkiirgus”, Tartu, 30. mai 1995.

Veismann, U., Kübarsepp, T., Eerme, K., Pehk, M. Total ozone measurements with a laboratory spectrometer in Estonia. International conference on past, present and future climate (rahvusvaheline SILMU kliimakonverents), Helsinki, Soome, 22.-25. august 1995. – Suuline ettekanne.

Veismann, U., Pehk, M., Eerme, K. Osooni koguhulga aastasest käigust Eesti kohal 1994. aastal. – Suuline ettekanne Keskkonnaministeeriumi, EPMÜ ja Tartu Inseneride Klubi III seminaril “Atmosfäär. Inimene. Ultraviolettkiirgus”, Tartu, 30. mai 1995.

Eerme, K. Kliimagaasid atmosfäärifüüsika vaatepunktist. – Suuline ettekanne Ökoloogiainstituudi ja Keskkonnaministeeriumi seminaril “Kasvuhoonegaaside emissioon Eestis”, Tallinn, 15.veebruar 1995.

Veismann, U., Eerme, K. Osoonikihi paksuse ja UV-B kiirguse mõõtmisest Eestis. – Suuline ettekanne Ökoloogiainstituudi ja Keskkonnaministeeriumi seminaril “Kliima muutuste mõju loodusele ja ühiskonnale”, Tallinna, 2. oktoober 1995.

Tammet, H. Peculiarities of predicted temperature dependence of nanometer particle mobilities. – Suuline ettekanne Euroopa 1995.a. Aerosoolikonverentsil, Helsinki, Soome, 18-22. september 1995.

Realo, E., Haas, M., Meyer, W.,Leupold, O., Winkler, H., Grünsteudel, H., Grünsteudel, H.F., Metge, J., Gerdau, E. and Trautwein A.X. Spin-Hamiltonian System in the Time Domain: Nuclear Resonant Forward Scattering of Synchrotron Radiation by Ferrous High-Spin Iron in [Fe(CH3 CO2 )(TPpivP)]-. International Conference on the Application of the Mössbauer Effect ICAME'95, Rimini, Italy, September 18-21, 1995. – Suuline ettekanne.

Leupold, O., Grünsteudel, H., Meyer, W., Grünsteudel, H.F., Mandon, D., Rüter, H.D., Metge, J., Realo, E., Gerdau, E., Trautwein, A.X., Weiss, R. Nuclear Resonant Forward Scattering of Synchrotron Radiation by the Synthetic Iron Porphyrin FeO2 (SC6HF4)(TPpivP). International Conference on the Application of the Mössbauer Effect ICAME'95, Rimini, Italy, September 18-21, 1995. – Suuline ettekanne.

Haas, M. and Realo, E. Time-Dependent Forward Scattering of Synchrotron Radiation and Spin-Hamiltonian Approximation. – Suuline ettekanne Lübecki Meditsiiniülikooli Füüsika Instituudi ja Hamburgi Ülikooli II Füüsika Instituudi ühisseminaril, Lübeck, Saksamaa, 30. 01.1995.

Realo, E. Environmental Radioactivity in Estonia. – Suuline ettekanne Lundi Ülikooli Füüsika Osakonna ja Kiirgusfüüsika Osakonna seminaril, Lund, Rootsi, 04.05.1995.

 

6. Väliskoostöö.

 

6.1.

 

P. Post töötas külalisteadurina GKSS Forschungszentrum Geestachtis rahvusvahelise BALTEXi sekretariaadi juures 1.07.1994 - 30.06.1995.

6.2. Töötajad rahvusvahelistes organisatsioonides.

 

Ed. Tamm on Aerosolitutkimusseura – Soome Aerosooliteaduse Assotsiatsiooni (Finnish Association for Aerosol Science) välisliige.

Peakorteri aadress: c/o Technical Research Centre of Finland, Aerosol Technology Group, P.O. Box 21401, FIN-02044 VTT, Finland.

Telefon: +358-(9)0-4561. Fax: +358-(9)0-4567021.

(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)

 

Ed. Tamm on Leedus väljaantava rahvusvahelise ajakirja “Atmospheric Physics” – “Atmosfäärifüüsika” toimetuskollegiumi liige.

Toimetuse aadress: Institute of Physics, A. Goðtauto 12, 2001 Vilnius, Lithuania.

Telefon: +3702-621058. Fax: +3702-617070.

(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)

 

H. Tammet on Rahvusvahelise Atmosfäärielektrikomisjoni liige (International Commission on Atmospheric Electricity, ICAE).

Aadress: Dept. of Earth, Atmospheric and Planetary Sci., MIT, Cambridge, MA 02 139, USA. Telefon: +1 617 2532459, Fax: +1 617 2536208. (Ülikoolist teisi liikmeid pole.)

 

H. Tammet on Ameerika Biomeditsiinilise Klimatoloogia Instituudi auliige (American Institute of Biomedical Climatology, AIBC).

Aadress : 1023 Welsh Road, Philadelphia, PA 19115, USA.

Telefon: +1 215 6738368. (Ülikoolist teisi liikmeid pole.)

 

H. Tammet on rahvusvahelise ajakirja “Journal of Aerosol Science” – “Aerosooliteaduse ajakiri” toimetuskolleegiumi liige.

Toimetuse aadress: Box 807 Mayo, 420 Delaware St. S.E., Minneapolis, MN 55455

Telefon: +1 (612) 624-2967.

Fax: +1 (612) 933-8351. (Ülikoolist teisi liikmeid pole.)

A. Kuusk on New Yorki Teaduste Akadeemia liige.

Aadress:

Telefon:

Fax:

R. Rõõm on 1995.a. alates AGU (American Geophysical Union) liige.

Aadress:

Telefon jne.

 

 

 

 

 

 

 

 

Instituudi juhataja kt H. Ohvril

22. detsember 1995.a.