TARTU ÜLIKOOLI LOENGUD JA PRAKTILISED TÖÖD 2000/2001. ÕPPEAASTAL Tartu 2000 TARTU ÜLIKOOLI LOENGUD JA PRAKTILISED TÖÖD TARTU 2000 TOIMETANUD: Roman Vaher, Peep Moorlat KAASTEGEVAD: Ülle Kapsi, Ülle Hendrikson, Lea Michelson Tartu Ülikooli õppe-ja üliõpilasosakond Ülikooli 18 ruum 116. Tel. 375 629 KAAS: Andrus Peegel © TARTU ÜLIKOOL SAATEKS Käesoleva kataloogi esimene osa sisaldab üldteavet Tartu Ülikooli kohta: õppekorralduseeskirja, infot õppeinfosüsteemist, m itteriiklikest stipendiumidest, üliõpilasnõustamisest, üliõpilaste karjääriteenistusest jm . Esitatakse lühiülevaade Tartu Ülikooli ajaloost ja struktuurist (kontaktandm etega). Kataloogi teisest osast leiab kasutaja 2000/2001. õppeaastal ülikoolis õpetatava 4731 õppeaine kirjed. Kirjete süstematiseerimisel on lähtutud Tartu Ülikooli struktuurist, ülevaate sellest annab sisukord. Vajaliku informatsiooni leidmisel abistavad teaduskondade/kolledžite lõikes toodud indeksid (ainete ja õppejõudude järgi). Samas võib leida aine koodi järgi tema inglisekeelse nime. Kataloogi kolmandas osas on toodud õppejõudude register ning inglise keeles ja vene keeles õpetatavate ainete loetelud. Internetist leiab Tartu Ülikoolis õpetatavate õppeainete kohta infot aadressil http://oppe.admin.ut.ee/ainedy Õppe- ja üliõpilasosakond tänab kõikide Tartu Ülikooli teaduskondade ja kolledžite esindajaid, kes kataloogi koostamisel kaasabi osutasid. AKADEEMILINE k a l e n d e r Õppeaasta algus 04.09.2000 Tartu Ülikooli aastapäev. Promotsioon 01.12.2000 Jõuluvaheaeg 25.12.2000 — 07.01.2001 Sügissemestri arvestuslik, õpingukava esitamise tähtaeg 04.02.2001 Kevadsemestri algus 12.02.2001 Kevadsemestri arvestuslik lõpp, õpingukava esitamise tähtaeg 01.07.2001 Abiks kataloogi kasutajale on siinkohal toodud 2000/2001. õppeaasta jaotus õppenädalateks (kursiivis). September__________ Oktoober______________ November__________ Detsember 4 11 18 25 2 9 16 23 30 6 13 20 27 4 11 18 5 12 19 26 3 10 17 24 31 1 14 21 28 5 12 19 6 13 20 27 4 11 18 25 1 8 15 22 29 6 13 20 7 14 21 28 5 12 19 26 2 9 16 23 30 7 14 21 8 15 22 29 6 13 20 27 3 10 17 24 1 8 15 22 9 16 23 30 7 14 21 28 4 11 18 25 2 9 16 23 10 17 24 1 8 15 22 29 5 12 19 26 3 10 17 24 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Jaanuar_________________Veebruar___________ Märts_____________ Aprill 25 1 8 15 22 29 5 12 19 26 5 12 19 26 2 9 26 2 9 16 23 30 6 13 20 27 6 13 20 27 3 10 27 3 10 17 24 31 7 14 21 28 7 14 21 28 4 11 28 4 11 18 25 1 8 15 22 1 8 15 22 29 5 12 29 5 12 19 26 2 9 16 23 2 9 16 23 30 6 13 30 6 13 20 27 3 10 17 24 3 10 17 24 31 7 14 31 7 14 21 28 4 11 18 25 4 11 18 25 1 8 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 Aprill__________ Mai________________ Juuni______________ Juuli 16 23 30 7 14 21 28 4 11 18 25 2 9 16 23 30 17 24 1 8 15 22 29 5 12 19 26 3 10 17 24 31 18 25 2 9 16 23 30 6 13 20 27 4 11 18 25 1 19 26 3 10 17 24 31 7 14 21 28 5 12 19 26 2 20 27 4 11 18 25 1 8 15 22 29 6 13 20 27 3 21 28 5 12 19 26 2 9 16 23 30 7 14 21 28 4 22 29 6 13 20 27 3 10 17 24 1 8 15 22 29 5 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 5 SISUKORD 5 TARTU ÜLIKOOLI A JA L O O ST ............................................................................................................................. .11 TARTU ÜLIKOOLI ST R U K TU U R IST.................................................................................................................. .12 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI.................................................................................................................................... .13 Õ PPEIN FO SÜ STEEM IST..................................................................................................... ÜLIÕPILASTE N Õ U STA M IN E.................................................................ZZZZZZZZZZZ...Z..Z..Z...Z..Z...Z..Z..Z...Z..Z...Z..Z..Z...Z....... .2 6.2 6 M ITTERIIKLIKUD STIPENDIUM ID....................................................... .2 6 ÜLIÕPILASTE SÕIDUSOODUSTUS..................................................................................................................... 2 6 ÜLIÕPILASTE M A JU TU S........................................................... 2 6 a v a t u d ü l i k o o l ........................................................................ 2 7 ÜLIÕPILASTE KARJÄÄRITEENISTUS...................................................Z Z Z Z Z Z Z Z . . Z 2 7 TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUS......................... 27 LEG EN D ........................................................................................................................................................................... 28 USUTEADUSKOND.................................................................................................................................................... 2 9 USUTEADUSKOND (0 0 ) .................................................................... ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ 2 9 USUTEADUSKOND (0 0 )....................................................................................................................... 2 9 AJALOOLISE USUTEADUSE JA LADINA KEELE ÕPPETOOL (0 1 ).................................... 2 9 SÜSTEM AATILISE USUTEADUSE JA FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (0 2 ) ........... 30 PRAKTILISE USUTEADUSE ÕPPETOOL (0 3 ).............................................................................. 31 UUE TESTAM ENDI TEADUSE JA KREEKA KEELE ÕPPETOOL (0 4 ) ............................... 31 VANA TESTAM ENDI TEADUSE JA HEEBREA KEELE ÕPPETOOL (05).......................... 32 VÕRDLEVA USUTEADUSE ÕPPETOOL (0 6 )............................................................................... J"> J■*> Ainete n im ed .................................................................................................................................................................... 34 Inglisekeelsed ainete nim ed.......................................................................................................................................... 35 Ained õppejõudude jä rg i .............................................................................................................................................. 36 ÕIGUSTEADUSKOND................................................................................................................................................ 37 AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT (A O )........................................................................................................ 37 KRIM INAALÕIGUSE ÕPPETOOL (01)............................................................................................. 37 KRIM INALISTIKA JA KRIMINOLOOGIA ÕPPETOOL (0 2 ).................................................... 37 PROTSESSIÕIGUSE ÕPPETOOL (03)............................................................................................... 38 RIIGI- JA HALDUSÕIGUSE ÕPPETOOL (0 5 )................................................................................ 38 VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL (06 ).......................................................................... .39 RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JA EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUSE LEKTORAAT (07) .4 0 ERAÕIGUSE INSTITUUT (E O )..................................................................................................................... .41 ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL (01 ).................................................................................................... .41 KESKKONNAÕIGUSE ÕPPETOOL (02).......................................................................................... .41 RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ÕPPETOOL (03)................................................................... .4 2 TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL (0 4 ) ...................................................................................................... .4 2 TÖÖ- JA SOTSIAALHOOLDUSÕIGUSE ÕPPETOOL (0 5 ) ........................................................ .4 4 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................... .4 5 Inglisekeelsed ainete nim ed.......................................................................................................................................... .4 7 Ained õppejõudude jä rg i .............................................................................................................................................. .4 8 A RSTITEADUSKOND................................................................................................................................................ .4 9 ARSTITEADUSKOND (0 0 )............................................................................................................................. .4 9 ARSTITEADUSKOND (00).................................................................................................................... .4 9 ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI KLIINIK (A I)................................................................... .4 9 ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI ÕPPETOOL (0 1 ) ................................................... .4 9 ANATOOM IA INSTITUUT (A N ).................................................................................................................. .5 0 INIM ESE ANATOOM IA ÕPPETOOL (0 1 ) ....................................................................................... .5 0 HISTOLOOGIA JA EMBRÜOLOOGIA ÕPPETOOL (0 2 ) ........................................................... .51 KIRURGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL (03)............................................................................. .51 BIOKEEM IA INSTITUUT (B K )..................................................................................................................... .5 2 M EDITSIINILISE BIOKEEMIA ÕPPETOOL (01)......................................................................... .5 2 FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS (C A )..................................................................................... .5 2 FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS (00)............................................................................. .5 2 FARM AATSIA INSTITUUT (F A )................................................................................................................. .5 3 FARM AKOGNOOSIA JA FARMAATSIA ORGANISATSIOONI ÕPPETOOL (01).......... .5 3 RAVIM ITE TEHNOLOOGIA JA BIOFARM AATSIA ÕPPETOOL (0 2 )................................. .5 4 SISUKORD 6 FARM AKOLOOGIA INSTITUUT .................................................................................................................................................30 FARM AKOLOOGIA ÕPPETOOL (01)................. ..............................................................................................................56 FARM AKOTERAAPIA JA TOKSIKOLOOGIA ÕPPETOOL (0 2 ) ............................................................................ 57 KLIINILISE FARM AKOLOOGIA ÕPPETOOL (0 3 ) ......................................................................................................57 FÜSIOLOOGIA INSTITUUT .......................................................................................................................................................... 58 FÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) .........................................................................................................................................58 KARDIOLOOGIA KLIINIK (K A )..................................................................................................................................................59 KARDIOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ....................................................................................................................................59 KARDIOVASKULAAR- JA TORAKAALKIRURGIA ÕPPETOOL (0 2 ) ................................................................ 60 KARDIOVASKULAAR- JA TORAKAALKIRURGIA KLIINIK (K D ).............................................................................. 60 KARDIOVASKULAAR- JA TORAKAALKIRURGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ................................................................ 60 KIRURGIAKLIINIK (K l) ..................................................................................................................................................................61 ÜLDKIRURGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ....................................................................................................................................... 61 KIRURGILISTE HAIGUSTE ÕPPETOOL (02)................................................................................................................61 KÕRVAKLIINIK (K R ).......................................................................................................................................................................62 OTORINOLARÜNGOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) .......................................................................................................... 62 KOPSUKLIINIK (K S).........................................................................................................................................................................62 PULM ONOLOOGIA JA FTISIAATRIA ÕPPETOOL (0 1 ) ...........................................................................................62 LASTEKLIINIK (L A ).........................................................................................................................................................................63 PEDIAATRIA ÕPPETOOL (0 1 )............................................................................................................................................63 M IKROBIOLOOGIA INSTITUUT (M B ).....................................................................................................................................63 M EDITSIINILISE M IKROBIOLOOGIA JA VIROLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ..................................................... 63 ÜLD- JA M OLEKULAARPATOLOOGIA INSTITUUT (M P ).............................................................................................. 65 INIMESE BIOLOOGIA JA GENEETIKA ÕPPETOOL (01 )........................................................................................ 65 IMMUNOLOOGIA ÕPPETOOL (02).................................................................................................................................. 66 PATOLOOGILISE FÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (0 3 )................................................................................................... 66 NAHAHAIGUSTE KLIINIK (N H )..................................................................................................................................................67 DERM ATOLOOGIA JA VENEROLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ...................................................................................67 NÄRVIKLIINIK (N R).........................................................................................................................................................................68 NEUROLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 )...................................................................................................................................... 68 NEUROKIRURGIA ÕPPETOOL (02)................................................................................................................................. 69 NAISTEKLIINIK (NS)........................................................................................................................................................................70 SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 )............................................................................................ 70 ÕETEADUSE OSAKOND (О Т).......................................................................................................................................................70 ÕETEADUSE ÕPPETOOL (01)............................................................................................................................................. 70 PATOLOOGILISE ANATOOMIA JA KOHTUARSTITEADUSE INSTITUUT (P A )................................................... 72 PATOLOOGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL (0 1 ) ......................................................................................................72 KOHTUARSTITEADUSE ÕPPETOOL (0 2 ) ..................................................................................................................... 73 POLIKLIINIK (PO ).............................................................................................................................................................................. 73 POLIKLIINIKU JA PEREMEDITSIINI ÕPPETOOL (01)..............................................................................................73 PSÜHHIAATRIAKLIINIK (P S )....................................................................................................................................................... 74 PSÜHHIAATRIA ÕPPETOOL (01).......................................................................................................................................74 SILMAKLIINIK (S l) ............................................................................................................................................................................ 76 OFTALM OLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ................................................................................................................................76 SISEKLIINIK (S K )...............................................................................................................................................................................76 SISEHAIGUSTE ÕPPETOOL (01 )........................................................................................................................................ 76 REUM ATOLOOGIA ÕPPETOOL (0 2 )................................................................................................................................77 LABORATOORSE M EDITSIINI ÕPPETOOL (03)..........................................................................................................77 INFEKSIOONHAIGUSTE ÕPPETOOL (0 4 ) ......................................................................................................................77 SISEHAIGUSTE PROPEDEUTIKA ÕPPETOOL (0 5 )..................................................................................................78 SPORDIM EDITSIINI JA TAASTUSRAVI KLIINIK (S M )..................................................................................................... 78 SPORDIM EDITSIINI JA TAASTUSRAVI ÕPPETOOL (0 1 ) .............................................................. . 78 STOM ATOLOOGIA KLIINIK (ST)................................................................................................................ ........................ 80 STOM ATOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ...................................................................................... ................................. 80 TERVISHOIU INSTITUUT (T H ).................................................................................................... ........................................g? KESKONNA- JA TÖÖTERVISHOIU ÕPPETOOL (0 1 ) ............................................ .................................................... 8"> TERVISHOIUKORRALDUSE ÕPPETOOL (0 2 ) .................................................... ....................................................85 EPIDEM IOLOOGIA JA BIOMEETRIA ÕPPETOOL (03 )........................... ' ..............................................................86 TERVISE EDENDAM ISE ÕPPETOOL (04)................................................. ..................................................................... 86 TERVISHOIUÖKONOOM IKA ÕPPETOOL (0 5 ) ............................................................................................................ 87 7 SISUKORD 7 TRAUM ATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA KLIINIK (T O ).....................................................................................................87 TRAUM ATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA ÕPPETOOL (0 1 ).......................................................................................87 Ainete n im e d ....................................................................................................................................................................................................88 Inglisekeelsed ainete nim ed..........................................................................................................................................................................92 Ained õppejõudude jä r g i .............................................................................................................................................................................. 96 FILOSOOFIATEADUSKOND................................................................................................................................................................ 102 AJALOO OSAKOND (A J ) .............................................................................................................................................................102 AJALOO OSAKOND (0 0 ) ................................................................................................................................................... 102 ARHEOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 )...................................................................................................................................102 ARHIIVINDUSE ÕPPETOOL (0 2 ) ...................................................................................................................................103 EESTI AJALOO ÕPPETOOL (03)..................................................................................................................................... 105 ETNOLOOGIA ÕPPETOOL (0 4 ) ...................................................................................................................................... 107 KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL (0 5 )..................................................................................................................................108 LÄHIAJALOO ÕPPETOOL (0 6 )....................................................................................................................................... 1 10 ÜLDAJALOO ÕPPETOOL (0 7 ) .........................................................................................................................................1 12 EESTI JA SOOM E-UGRI KEELETEADUSE OSAKOND (E E ).........................................................................................114 EESTI KEELE ÕPPETOOL (02)........................................................................................................................................ 114 EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) ÕPPETOOL (0 4 ) .................................................................................................117 LÄÄNEM ERESOOM E KEELTE ÕPPETOOL (06)......................................................................................................120 UURALI KEELTE ÕPPETOOL (07 )................................................................................................................................ 123 ÜLDKEELETEADUSE ÕPPETOOL (0 8 )....................................................................................................................... 125 FILOSOOFIA OSAKOND (FI)..................................................................................................................................................... 127 FILOSOOFIA OSAKOND (00)...........................................................................................................................................127 FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (0 1 ) ......................................................................................................................128 PRAKTILISE FILOSOOFIA ÕPPETOOL (0 2 )..............................................................................................................130 TEADUSFILOSOOFIA ÕPPETOOL (0 3 )....................................................................................................................... 132 GERM AANI-ROM AANI FILOLOOGIA OSAKOND (G R )................................................................................................133 INGLISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) .....................................................................................................................133 KLASSIKALISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL (02 ).......................................................................................................140 M AAILM AKIRJANDUSE ÕPPETOOL (0 3 )................................................................................................................. 144 SAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL (0 4 )........................................................................................................................ 145 KEELEKESKUS (K E ).................................................................................................................................................................... 152 INGLISE KEELE SEKTSIOON (0 1 ) ................................................................................................................................ 152 SAKSA JA PRANTSUSE KEELE SEKTSIOON (0 2 ) .................................................................................................153 EESTI KEELE SEKTSIOON (03)...................................................................................................................................... 156 VENE KEELE SEKTSIOON (0 4 )...................................................................................................................................... 157 KIRJANDUSE JA RAHVALUULE OSAKOND (K N ).......................................................................................................... 159 RAHVALUULE ÕPPETOOL (01)..................................................................................................................................... 159 M AAILM AKIRJANDUSE ÕPPETOOL (0 2 )................................................................................................................. 161 EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03)...........................................................................................................................163 KIRJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (0 5 ) ...................................................................................................................... 166 KUNSTIDE OSAKOND (K U ).......................................................................................................................................................167 KUNSTIDE OSAKOND (0 0 )...............................................................................................................................................167 M AALIKUNSTI ÕPPETOOL (0 1 ) .................................................................................................................................... 168 M UUSIKATEADUSE JA PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL (02)...............................................................................170 PEDAGOOGIKA OSAKOND (P K )............................................................................................................................................ 170 HARIDUSKORRALDUSE ÕPPETOOL (01)..................................................................................................................170 HARIDUSTEOORIA ÕPPETOOL (02)............................................................................................................................ 175 VENE JA SLAAVI FILOLOOGIA OSAKOND (V E )............................................................................................................178 SLAAVI FILOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ...................................................................................................................... 178 VENE KEELE ÕPPETOOL (02)......................................................................................................................................... 179 VENE KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03 )...........................................................................................................................183 Ainete n im ed ..................................................................................................................................................................................................187 Inglisekeelsed ainete nim ed........................................................................................................................................................................198 Ained õppejõudude jä r g i ............................................................................................................................................................................ 208 BIO LO O G IA -G EO G RA A FIA TEA D U SK O N D ................................................................................................................................. 215 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA TEADUSKOND (0 0 ) ............................................................................................................. 215 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND (0 0 )..................................................................................................... 215 8 SISUKORD BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA INSTITUUT (ВО ).............................................................................................................. 2 П BOTAANIKA ÕPPETOOL (0 1 ) ......................................................................................................................................... 215 M ÜKOLOOGIA ÕPPETOOL (02)...................................................................................................................................... 217 TAIM EÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03)............................................................................................................................218 RAKENDUSÖKOLOOGIА (04)..........................................................................................................................................220 GEOGRAAFIA INSTITUUT ......................................................................................................................................................... 221 GEOINFORM AATIKA JA KARTOGRAAFIA ÕPPETOOL (0 1 ) ............................................................................ 2 2 * INIM GEOGRAAFIA ÕPPETOOL (0 2 )............................................................................................................................. 223 LOODUSGEOGRAAFIA JA M AASTIKUÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (0 3 )......................................................... 226 GEOLOOGIA INSTITUUT (G L ).................................................................................................................................................. 229 GEOLOOGIA JA M INERALOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ...............................................................................................229 PALEONTOLOOGIA JA STRATIGRAAFIA ÕPPETOOL (02)................................................................................231 RAKENDUSGEOLOOGIA ÕPPETOOL (03 )................................................................................................................. 233 M OLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT (M R )............................................................................................ 234 M AGISTRI- JA DOKTORIÕPE (0 0 )..................................................................................................................................234 BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ............................................................................................................................236 EVOLUTSIOONILISE BIOLOOGIA ÕPPETOOL (0 2 )...............................................................................................237 GENEETIKA ÕPPETOOL (0 3 ) ........................................................................................................................................... 237 M IKROBIOLOOGIA JA VIROLOOGIA ÕPPETOOL (0 4 ) ........................................................................................239 M OLEKULAARBIOLOOGIA ÕPPETOOL (0 5 )........................................................................................................... 239 RAKUBIOLOOGIA ÕPPETOOL (06)............................................................................................................................... 240 TAIM EFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (07)........................................................................................................................ 241 ÜLDISE JA M IKROBIOKEEM IA ÕPPETOOL (0 8 ).................................................................................................... 241 LOODUSTEADUSTE DIDAKTIKA LEKTORAAT (09)............................................................................................ 242 ZOOLOOGIA JA HÜDROBIOLOOGIA INSTITUUT (ZH ).................................................................................................245 ERIZOOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ...................................................................................................................................245 HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL (02)............................................................................................................................247 LOOM AÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03)..........................................................................................................................250 ÜLDZOOLOOGIA ÕPPETOOL (0 4 ) .................................................................................................................................252 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................. 253 Inglisekeelsed ainete nim ed........................................................................................................................................................................ 258 Ained õppejõudude jä r g i ............................................................................................................................................................................. 262 FÜÜSIKA-KEEM IATEADUSKOND.....................................................................................................................................................267 FÜÜSTKA-KEEMIA (00)..................................................................................................................................................................267 FÜÜSIKA-KEEM I А (0 0 ) ....................................................................................................................................................... 267 EKSPERIM ENTAALFÜÜSIKA JA TEHNOLOOGIA INSTITUUT (EF).........................................................................268 OPTIKA JA SPEKTROSKOOPIA ÕPPETOOL (0 1 ).....................................................................................................268 RAKENDUSFÜÜSIKA ÕPPETOOL (0 2 ).........................................................................................................................269 LAINEOPTIKA ÕPPETOOL (0 4 ) .......................................................................................................................................271 FÜÜSIKALISE KEEM IA INSTITUUT (F E ) ............................................................................................................................. 272 FÜÜSIKALINE KEEMIA ÜLDINE (00)...........................................................................................................................272 ANORGAANILISE KEEM IA ÕPPETOOL (0 1 ) .............................................................................................................272 FÜÜSIKALISE KEEM IA ÕPPETOOL (0 3 )..................................................................................................................... 275 KOLLOID- JA KESKKONNAKEEM IA ÕPPETOOL (0 5 ) ......................................................................................... 278 KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT (K F )............................................................................................................................. 282 BIOGEOFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01).................................................................................................................................282 DÜNAAM ILISE M ETEOROLOOGIA ÕPPETOOL (0 2 ).............................................................................................282 KESKKONNAFÜÜSIKA ÕPPETOOL (0 3 )..................................................................................................................... 282 KEEM ILISE FÜÜSIKA INSTITUUT (K M ).............................................................................................................................. 285 A NALÜÜTILISE KEEM IA ÕPPETOOL (01)................................................................................................................. 285 BIOORGAANILISE KEEM IA ÕPPETOOL (0 2 )............................................................................................................288 TEOREETILISE ARVUTIKEEM IA ÕPPETOOL (0 4 )................................................................................................. 289 M ATERJALITEADUSE INSTITUUT (M F ).............................................................................................................................. 290 KORRASTAM ATA SÜSTEEM IDE FÜÜSIKA (0 1 ) .....................................................................................................290 TAHKISEFÜÜSIKA ÕPPETOOL (02).............................................................................................................................. 294 ORGAANILISE KEEM IA INSTITUUT (O K )...........................................................................................................................294 ORGAANILISE KEEM IA ÕPPETOOL (01)....................................................................................................................294 TEO REETILISE FÜÜSIKA INSTITUUT (T F)......................................................................................................................... 296 A STROFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01)...................................................................................................................................296 9 SISUKORD 9 STATISTILISE FÜÜSIKA JA KVANTTEOORIA ÕPPETOOL (0 3 ) ......................................................................297 VÄLJATEOORIA ÕPPETOOL (0 4 )..................................................................................................................................298 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................299 Inglisekeelsed ainete nim ed.......................................................................................................................................................................302 Ained õppejõudude jä rg i ............................................................................................................................................................................305 K EH A K U LTU U RITEA D U SK O N D ......................................................................................................................................................309 SPORDIBIOLOOGIA INSTITUUT (S B )...................................................................................................................................309 FUNKTSIONAALSE M ORFOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ........................................................................................309 SPORDIFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (0 2 ).....................................................................................................................310 KINESIOLOOGIA JA BIOM EHAANIKA LEKTORAAT (03).......... ......................................................................311 LIIKUM ISRAVI LEKTORAAT (0 5 )................................................................................................................................ 312 TERVISEKASVATUSE LEKTORAAT (0 6 ) ................................................................................................................. 314 SPORDIKESKUS (S D )................................................................................................................................................................... 315 ÕPPE-SPORDITÖÖ SEKTOR (0 1 ) ...................................................................................................................................315 HARRASTUSSPORDI SEKTOR (0 2 ).............................................................................................................................. 321 VÕISTLUSSPORDI SEKTOR (0 3 ) ...................................................................................................................................322 SPORDIPEDAGOOGIKA INSTITUUT (S P ) ...........................................................................................................................322 SPORDIPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01 )...................................................................................................................322 KOOLI KEHALISE KASVATUSE LEKTORAAT (0 2 )..............................................................................................323 SPORDI SOTSIAALTEADUSTE LEKTORAAT (03)................................................................................................. 323 TREENINGUÕPETUSE ÕPPETOOL (04)...................................................................................................................... 324 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................325 Inglisekeelsed ainete n im ed.......................................................................................................................................................................328 Ained õppejõudude jä rg i ........................................................................................................................................................................... 329 M A JANDUSTEADUSKOND.................................................................................................................................................................332 JUHTIM ISE JA VÄLISM AJANDUSE INSTITUUT (JV ).....................................................................................................332 TURUNDUSE ÕPPETOOL (02).........................................................................................................................................332 JUHTIM ISE ÕPPETOOL (0 3 ) ............................................................................................................................................ 335 VÄLISM AJANDUSE ÕPPETOOL (0 4 ) ...........................................................................................................................340 RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT (RA ).............................................................................................................. 343 M AJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL (0 1 ) ................................................................................................................ 343 RAHA JA PANGANDUSE ÕPPETOOL (0 2 ) ................................................................................................................ 346 ÄRIRAHANDUSE JA INVESTEERINGUTE ÕPPETOOL (03)...............................................................................348 M AJANDUSINFORM AATIKA LEKTORAAT (0 5 )................................................................................................... 351 RAHVAM AJANDUSE INSTITUUT (R I)..................................................................................................................................352 STATISTIKA ÕPPETOOL (0 1 )..........................................................................................................................................352 ÖKONOM EETRIA ÕPPETOOL (02 )............................................................................................................................... 353 M AJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL (03).....................................................................................................................355 RIIGIM AJANDUSE ÕPPETOOL (0 4 ) ............................................................................................................................. 358 M AJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (07)....................................................................................................................... 359 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................363 Inglisekeelsed ainete nim ed.......................................................................................................................................................................366 Ained õppejõudude jä r g i ........................................................................................................................................................................... 368 M ATEM AATIKATEADUSKOND........................................................................................................................................................372 ARVUTITEADUSE INSTITUUT (A T)...................................................................................................................................... 372 TARKVARASÜSTEEM IDE ÕPPETOOL (0 3 ).............................................................................................................. 372 TEOREETILISE INFORMAATIKA ÕPPETOOL (05 )................................................................................................ 376 M ATEM AATILISE STATISTIKA INSTITUUT (M S)...........................................................................................................378 M ATEM AATILISE STATISTIKA ÕPPETOOL (0 1 ) ...................................................................................................378 TÕENÄOSUSTEOORIA ÕPPETOOL (02 )..................................................................................................................... 380 PUHTA M ATEM AATIKA INSTITUUT (P M ).........................................................................................................................381 ALGEBRA ÕPPETOOL (0 1 )...............................................................................................................................................381 GEOM EETRIA ÕPPETOOL (0 2 ).......................................................................................................................................381 FUNKTSIONAALANALÜÜSI ÕPPETOOL (0 3 )..........................................................................................................382 FUNKTSIOONITEOORIA ÕPPETOOL (04)..................................................................................................................383 M ATEM AATIKA DIDAKTIKA ÕPPETOOL (05)....................................................................................................... 384 M ATEM AATILISE ANALÜÜSI ÕPPETOOL (0 6 )...................................................................................................... 386 10 SISUKORD 10 TOPOLOOGIA ÕPPETOOL (0 7 ) .......................................................................................................................................388 RAKENDUSM ATEM AATIKA INSTITUUT (R M )................................................................................................................388 ARVUTUSM EETODITE ÕPPETOOL (0 1 ) .....................................................................................................................388 DIFERENTSIAAL- JA INTEGRAALVÕRRANDITE ÕPPETOOL (0 2 )................................................................ 389 TEOREETILISE M EHAANIKA ÕPPETOOL (0 4 )........................................................................................................ 390 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................. Inglisekeelsed ainete nim ed........................................................................................................................................................................ Ained õppejõudude jä rg i .............................................................................................................................................................................39^ SOTSIAALTEA DUSKON D.....................................................................................................................................................................398 AVALIKU HALDUSE JA SOTSIAALPOLIITIKA OSAKOND (A H ).............................................................................. 398 AVALIKU HALDUSE ÕPPETOOL (0 1 ) ..........................................................................................................................398 SOTSIAALPOLIITIKA ÕPPETOOL (0 2 ).........................................................................................................................400 ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND (E P )...................................................................................................................................... 404 HÄLVIKUPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01 )............................................................................................................... 404 LOGOPEEDIA JA EMAKEELE DIDAKTIKA ÕPPETOOL (02)............................................................................. 409 PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (P H )........................................................................................................................................... 412 PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (00)...................................................................................................................................412 POLITOLOOGIA OSAKOND (P L )..............................................................................................................................................419 ÜLDPOLITOLOOGIA ÕPPETOOL (0 1 ) ..........................................................................................................................419 RAHVUSVAHELISTE SUHETE TEOORIA ÕPPETOOL (0 2 ) .................................................................................421 SEMIOOTIKA OSAKOND (S E )................................................................................................................................................... 422 SEMIOOTIKA ÕPPETOOL (0 1 ) .........................................................................................................................................422 SOTSIOLOOGIA OSAKOND (SS)...............................................................................................................................................425 SOTSIOLOOGIA TEOORIA ÕPPETOOL (0 1 ) ..............................................................................................................425 EM PIIRILISE SOTSIOLOOGIA ÕPPETOOL (02)........................................................................................................ 427 AJAKIRJANDUSE OSAKOND (Z U )..........................................................................................................................................430 EESTI AJAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (0 1 ) ...................................................................................................................430 M EEDIA JA KOM MUNIKATSIOONI ÕPPETOOL (03)............................................................................................ 433 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................. 436 Inglisekeelsed ainete nim ed........................................................................................................................................................................ 440 Ained õppejõudude jä rg i ............................................................................................................................................................................. 444 NARVA K O L L E D Ž .................................................................................................................................................................................... 448 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................. 457 Inglisekeelsed ainete nim ed........................................................................................................................................................................ 458 Ained õppejõudude jä rg i ............................................................................................................................................................................. 459 PÄRNU K O LLED Ž..................................................................................................................................................................................... 460 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................. 464 Inglisekeelsed ainete nim ed.........................................................................................................................................................................464 Ained õppejõudude jä rg i ............................................................................................................................................................................. 464 TÜRI K O L L E D Ž .......................................................................................................................................................................................... 466 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................. 468 Inglisekeelsed ainete nim ed.........................................................................................................................................................................469 Ained õppejõudude jä rg i .....:.......................................................................................................................................................................469 EUROOPA K O LLED Ž................................................................................................................................................................................470 Ainete n im ed .................................................................................................................................................................................................. 471 Inglisekeelsed ainete n im ed........................................................................................................................................................................ 471 Ained õppejõudude jä rg i ............................................................................................................................................................................. 472 COURSES TA UGHT IN E N G L IS H .......................................................................................................................................................473 VENE KEELES LOETAVAD A IN E D .................................................................................................................................................. 476 ÕPPEJÕUDUDE REG ISTER ....................................................................................................................................................................479 II TARTU ÜLIKOOL i i TARTU ÜLIKOOLI AJALOOST mitmel pool maailmas, nimetagem kultuurisemiootik Juri Lotmanit, füüsik Karl Rebast, filoloog Paul Aristet. Tartu Ülikool asutati 1632. aastal, mil Rootsi kuningas Gustav II A dolf kirjutas alla Academia Dorpatensist Tartu Ülikoolist on välja kasvanud kaks Eesti ülikooli: (ka Academ ia Gustaviana) asutamisürikule. Academia Eesti Vabariigi aastatel Tallinna Tehnikaülikool, 1950. D orpatensist pidulik avamine toimus 15. (uue kalendri aastatel Eesti Põllumajanduse Akadeemia. järgi 25.) oktoobril 1632. a. rongkäigu, aktuse ja jumalateenistusega. Academia Dorpatensis oli Tartu Ülikooli nime kannab aima mater Tartuensis taas klassikaline ladinakeelne suurkool, kus õpiti neljas alates 1989. aastast. Õppetöö toimub kümnes teaduskonnas: filosoofia-, õigus-, usu- ja teaduskonnas ja neljas kolledžis. Tartu Ülikoolis Õpib arstiteaduskonnas. Üliõpilaste hulgas oli kõige rohkem ligikaudu 12 000 üliõpilast, neist magistriõppes rootslasi, soomlasi ja baltisakslasi, ülikooli astusid ligikaudu 1100 ning doktoriõppes 550 üliõpilast. Tartu eelkõige linnakodanike ja pastorite, aga ka Rootsi ja Ülikool on alati olnud paljurahvuseline, praeguses Soome kooliõpetajate ning teiste mitteaadlike lapsed. 17. ülikoolis õpib ligikaudu 350 välisüliõpilast enam kui 20 sajandil töötas ülikool sõdadest tingitud vaheaegadega erinevast riigist. ühtekokku üle viiekümne aasta, sealhulgas lühikest aega ka Pärnus ja Tallinnas. Põhjasõja käigus, 1710. aastal, vallutas Venemaa Rootsilt Balti provintsid ja ülikooli tegevus katkes. Ülikool avati keiser Aleksander I loal uuesti 1802. aastal nime all Kayserliche Universität zu Dorpat. Meie ülikool oli ligikaudu sajandi tollase tsaaririigi ainus saksakeelne ülikool, kus 1828-1839 valmistati ette õppejõude kogu Venemaa ülikoolide tarvis. 19. sajandi keskpaigas õppisid või töötasid siin mitmed maailmakuulsad teadlased nagu evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja K. E. v. Baer, füüsikalise keemia rajaja W. Ostwald, füüsikud H. F. E. Lenz, M. H. Jacobi jt. 19. sajandi algul asusid Tartu Ülikooli õppima esimesed eestlased, loodi eesti keele lektori ametikoht. Siinne edumeelne akadeemiline pere aitas kaasa eriti eesti rahvuskultuuri arengule: 1838. aastal asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, siin anti välja rahvuseepos “Kalevipoeg” . 1889. a. muudeti Tartu Ülikool - tolleaegse nimega Imperatorski Jurjevski Universitet - venekeelseks. 20. sajandi algul asusid Tartu Ülikooli õppima esimesed naisüliõpilased. 1918. aastal töötas ülikool ligikaudu aasta saksa Landesuniversität zu Dorpat 'ina. 1. detsembril 1919. a. alustas ülikool tööd Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Mitmed tollased teadlased olid tuntud ka mujal Euroopas nagu neuroloog L. Puusepp, astronoom E. Õpik, geobotaanik T. Lippmaa, keemik P. Kogermann. 1940. aastal muudeti Tartu Ülikool nõukogude okupatsiooni käigus Tartu Riiklikuks Ülikooliks. Tartu Riiklik Ülikool suutis oma rolli alma mater Tartuensis'em säilitada ka nõukogude võimu aastatel. Säilis eestikeelne õpetus, meie teadlased olid tuntud 12 TARTU ÜLIKOOL 12 TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUURIST T artu Ü likooli ju h iv a d rek tor, p rorek torid , ü likooli nõukogu ja Ü likoo li rektori valib iga v iie aasta tagan t valim iskogu , kuhu ü likooli valitsus. Ü likooli nõukogu on ü likooli kõrgeim kuu luvad ü likooli j a teaduskondade nõukogude liikm ed ning o tsustuskogu , m ille koosseisu kuu luvad rektor, p rorektorid , kõik korralised p rofessorid . dekaan id , akadeem iline sekretär, raam atukogu direktor, teaduskondade ja ü liõ p ilaskonna poolt valitud esindajad . R E K T O R Jaak A aviksoo , akadeem ik, o p tik a j a spek tro sk o o p ia korraline p ro fesso r O P P E P R O R E K T O R V olli K alm , rak en d u sg eo lo o g ia korraline p rofessor A R E N D U S P R O R E K T O R H ele E veraus, h em ato lo o g ia erakorra line professor A V A T U D Ü L IK O O L I PR O R E K T O R T eet Seene, fu n k tsionaa lse m orfo lo o g ia korraline p rofessor AKADEEMILINE STRUKTUUR A adress T elefon E -p o st U S U T E A D U S K O N D (U S) D ekanaat Ü likoo li 18-313 (27) 375 300 usfoHjt.ee Õ IG U S T E A D U S K O N D (O I) D ekanaat N äituse 20-213-215 (27) 375 390 iu u rafö u t.ee A R S T IT E A D U S K O N D (A R ) D ekanaat V eski 63 (27) 375 326 arstfolut.ee F IL O S O O F IA T E A D U S K O N D (FL) D ekanaat L ossi 3 -224-229 (27) 375 341 filosfo).ut.ee B IO L O O G IA -G E O G R A A F IA T E A D U S K O N D (B G ) D ekanaat V anem uise 46-226 (27) 375 820 bsfoiut.ee F U U S IK A -K E E M IA T E A D U S K O N D (FK ) D ekanaat T ähe 4-101 (27) 375 520 fk tead© .ut.ee K E H A K U L T U U R IT E A D U S K O N D (K K ) D ekanaat Jakobi 5-205 (27) 375 360 kkdeki2iut.ee M A JA N D U S T E A D U S K O N D (M J) D ekanaat N arv a m nt. 4-А З 15 (27) 376 310 m a ia n d u s ^ u t .e e M A T E M A A T IK A T E A D U S K O N D (M T) D ekanaat V anem uise 46-203 (27) 375 860 mathi'2);ut.ee S O T S IA A L T E A D U S K O N D (SO ) D ekanaat T iig i 78-116, 117 (27) 375 957 sofoUjt.ee T A R T U Ü L IK O O L I E U R O O P A K O L L E D Ž T artu , L ossi 3-303 (27) 375 645 euro® ;cie .u t.ee (E C ) T A R T U Ü L IK O O L I N A R V A K O L L E D Ž (N C ) N arva, K erese 14 (235) 60 608 colleeefolnarva. u t.ee T A R T U Ü L IK O O L I P Ä R N U K O L L E D Ž (PC ) Pärnu, R ingi 35 (244) 50 520 tvDkfoiDamu.ee T A R T U Ü L IK O O L I T Ü R I K O L L E D Ž (T C ) T üri, Tolli 62 (238) 47 065 iarvam aafföut.ee HALDUS- JA TUGISTRUKTUURI ÜKSUSI T E A B E T A L IT U S Ü likooli 1 8 -2 0 9 ,2 1 0 (27) 375 685 Drofficefo>.ut.ee T E A D U S - JA A R E N D U S O S A K O N D Ü likooli 18-304 (2 7 )3 7 5 617 utteadus6ž)ut et* Õ P P E - JA Ü L IÕ P IL A S O S A K O N D Ü likooli 18-116-120 (27) 375 622 studvfo)ut.ee A V A T U D Ü L IK O O L Lossi 24 (27) 375 200 utODföiut.ee K A N T S E L E I Ü likooli 18-207 (2 7 )3 7 5 618 faks 375 440 T artu Ü likoo li W W W k o d u leh ek ü lg asub aadressil: http://vvw w .ut.ee/ 13 TARTU ÜLIKOOL 13 TARTU ÜLIKOOLI NÕUKOGU MÄÄRUS nr 7 Tartu, 02. juuni 2000 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Võetud vastu Tartu Ülikooli nõukogu poolt Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 4 alusel. SISUKORD PUNKTID I. Üldsätted 1_4 II. Õppekorralduse üldised alused II. 1. Õppevorm ja õppesüsteem 5-8 II. 2. Õppekava 9-13 II. 3. Õppeained 14-21 II. 4. Õppeastmed 22 II. 4.1. Diplomiõpe 23-26 II. 4.2. Bakalaureuseõpe 27-34 II. 4.3. Õpetajakoolitus 35-41 II. 4.4. Arsti-, ham baarsti-ja proviisoriõpe 42 II. 4.5. Residentuur 43 II. 4.6. M agistriõpe 44-54 II. 4.7. Doktoriõpe 55-65 III. Õppekohtade liigitus ja õppijate staatus III. 1. Õppekohtade liigitus 66-68 III. 2. Õppija staatus III. 2.1. Immatrikuleerimine 69-72 III. 2.2. Riigieelarvevälisel õppekohal õppimine 73-76 III. 2.3. Kaugõppe teel õppimine 77-79 III. 2.4. Eksternina õppimine 80-85 III. 2.5. Külalisüliõpilasena õppimine 86-96 III. 2.6. Välismaal õppimine 97-104 III. 2.7. Akadeemiline puhkus 105-113 III. 2.8. Õpingute pikendamine 114-117 III. 2.9. Õpingute lõpetamine ja eksmatrikuleerimine 118-126 III. 2.10. Reimmatrikuleerimine 127-130 III. 3. Vabanenud õppekohtade täitmine 131-138 IV. Õppetöö korraldus IV. 1. Õppetöö vormid 139-144 IV. 2. Tunniplaan 145-153 IV. 3. Õppeainetele ja eksamitele/arvestustele registreerumine 154-165 IV. 4. Teadmiste kontroll ja hindeskaala 166-172 IV. 4.1. Eksamid ja arvestused 173-185 IV. 4.2. Kaitsmised 186-198 IV. 4.3. Hindamise skaala 199-202 IV. 5. Õpetamise ja ainekursuste hindamine 203-205 V. Üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused V. 1. Üliõpilasnõustamine 206-207 V. 2. Õppestipendiumid 208-210 V. 3. Edasijõudmine õppetöös 211-212 V. 4. Akadeemilised tavad 213-216 V. 5. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine 217-221 VI. Rakendussätted VI. 1. Internatuur 222-223 VI. 2. Vabakuulaja 224-225 VI. 3. Õppekulude hüvitamine 226 VI. 4. Õpingute pikendamine 227 VI. 5. Hindamissüsteemi rakendamine 228-230 VI. 6 . Eeskirja rakendamine 231-232 VII. Register 14 TARTU ÜLIKOOL 14 ku tse tu n n istu ste n im etused n ing lõpetam iseks esitatavad I. ÜLDSÄTTED nõuded. 10. N om in aa ln e õppeaeg on õppekava tä itm iseks ettenähtud 1. Õ ppekorra lduseesk iri on T artu Ü likoolis (edaspid i ülikool) arvestuslik aeg. Õ pp ek av a m ah t ühe nom inaalse õppeaasta tasem eõppe õppetööd ja õppetööalase id suhteid reguleeriv kohta on 40 a inepunkti. põh idokum ent. Õ ppekorra lduseesk irjas sätesta takse sta ts ionaarse ja kaugõppe ü ldnõuded, õppejõudude ja 11. Õ ppekava raam ides va lib ü liõp ilane ühe peaaine, mis ü liõp ilaste õppetööga seonduvad õ igused ja kohustused, m äärab an tava k raad i (e ria la ) n im etuse . ü liõp ilaste im m atriku leerim ise , eksm atriku leerim ise, re im m atriku leerim ise ja akadeem ilise puhkuse kord, 12. Õ ppekava avam ise, ho idm ise , m uu tm ise j a su lgem ise korra ekstern ina eksam ite ja a rvestuste sooritam ise n ing d iplom i-, keh testab ü likooli nõukogu . b akalaureuse, m ag istri- j a dok to ritööde kaitsm ise kord n ing m uud õppetööga seo tud üldreeglid . 13. Õ ppekavade nom en k la tu u ri ja an tavate k raad ide nim etused k inn itab ülikooli nõukogu . 2. Ü likooli n õ u kogu l on õ igus keh testada tä iendavaid õppetööd regu leeriva id eeskirju . T eaduskonna nõukogul on õ igus keh testada tä ien d av a id õppetööd regu leeriva id eeskirju om a tead u sk o n d a puudu tava tes küsim ustes. T eaduskonna II. 3. ÕPPEAINED nõukogul ei ole õ igust õppekorra lduseesk irjaga talle pandud õigusi ja kohustusi de legeerida osakonna või instituudi 14. Õ ppeaine on tea tud k o nkreetse t teadusa la või selle osa nõukogule. K olledži nõukogul on õigus keh testada käsitlev sü s tem atiseeritu d teadm iste ja o skuste hulk, mille tä iendavaid õ p p etööd regu leeriva id eesk irju om a ko lledž it om andam ist ko n tro llitak se eksam ite ja arvestustega ning puudu tavates küsim ustes. kaitsm istel. Õ p p eain e t võ ib õpetada erinevates õppetöö vorm ides. 3. Õ p p ek o rra lduseesk irjaga õppepro rek to rile an tud õigusi om ab ja kohustusi täidab kaugõppe ü liõp ilaste puhul avatud 15. Õ p p eained jag u n ev ad kohustuslikeks, v a lik - ja vabaaineteks. ü likooli prorektor. K ohustuslik aine on õppeaine, m is õppekava täitm iseks tuleb ting im ata om andada. V alika ine on ü liõp ilase poolt õppekava 4. Õ p p ek orra lduseesk irjaga dekaan ile an tud õigusi om ab ja täitm iseks õpp ek av ag a m ääratud õppeainete hulgast kohustusi täidab ko lledž is d irektor. isese isvalt va litud õppeaine. V abaaine on üliõpilase poolt õppekava tä itm iseks isese isv alt v ä ljastpoo lt om a pea- või kõ rv a la in e t v a litud õ ppeaine om a ü lik o o lis t või mõnest II. ÕPPEKORRALDUSE ÜLDISED ALUSED m uust ü likoolist. 16. Põh iõppe ü liõp ilasel on õ igus õpp ida vabaaine id 10 % II. 1. ÕPPEVORM JA ÕPPESÜSTEEM õppekava a in epunk tide kogum ahust. 5. Õ pe to im ub sta ts ionaarselt, kaugõppe teel ja ekstern ina. 17. Ü likoo li õppea in ed on reg is treeritud õppeaineregistris Õ ppetöö tu lem uste le esita tavad nõuded n ing lõpetam isel v astava lt rek tori p o o lt k eh testa tud õppeaineregistri antav d ip lom ei sõ ltu kasu tatud õppevorm ist. sta tuudile . 6. Õ ppetöö to im ub a in e - ja kursusesüsteem is. 18. Iga õ ppeaine koh ta on o lem as õ p p eain et õpetava õppejõu p o o lt koosta tud , tem a p o o lt a llk irjasta tud ja dateeritud 7. A inesüsteem on õppesüsteem , kus ü liõp ilane läbib a ineprogram m . A in ep ro g ram m on kä ttesaadav vastavas õ ppeaineid vabalt va litud jä rjek o rra s enda p o o lt igaks osak o n n as/in s titu u d is /k liin ik u s/k o lled ž is n ing selle allüksuse sem estriks koo sta tu d õp ingukava alusel, arvestades veeb ilehel õp p eain e to im um isele eelneval sem estril õppekavaga k eh testa tu d eeldusa ine te nõudeid . Õ pingukava väh em alt kaks ku u d enne sem estri arvestuslikku lõppu. on ü liõp ilase poolt sem estriks koo sta tu d ainep laan , Õ ppejõud annab a inep rogram m i ü liõp ilaste le õppeaine m o o d u stu d es õppeainetest, m illele ü liõp ilane on selleks õppetöö a lustam isel, m isjäre l a inep rogram m i enam sem estrik s reg istreerunud . m uudatusi ei tehta. 8. K ursusesüsteem on õppesüsteem , kus ü liõp ilane läbib 19. A ineprogram m is sisa ld u b aine kood, n im etus, aine sisu õpp eain e id õppekavas keh testa tud jä rjek o rras , nii et tem a lüh ik irjeldus, v astu tava õppejõu nim i, aine m aht. ü lev iim ine jä rg m ise le ku rsusele eeldab eelm ise õppeaasta eeldusting im used , osa lejate p iirarv , aud itoorse töö ajakava, õppeainete om andam ist ja vastavate arvestuste n ing loengute , sem inaride ja p rak tilis te tööde teem ade loetelu, eksam ite so o ritam ist eelnevalt m ääratud eksam isessiooni soov ita tava k irjanduse loete lu , teadm iste kontro lli vorm id vältel. K u rsusesüsteem keh tib arstiteaduskonna põh iõppes ja (eksam või arvestus, su u line või k irja lik , kon tro lltööd , residen tuuris . referaad id jm ) n in g eksam ile ja k o rduseksam ile pääsem ise ting im used . A in ep ro g ram m is nä idatakse , m illise osa II. 2. ÕPPEKAVA ek sam ih indest m o o d u stav ad jo o k sv a kon tro lli tu lem used m is on eksam ile p ääsem ise eelduseks ja m illised on 9. Õ p petöö to im ub õppekavade alusel. Õ ppekava on õpingute võ lgnevuste likv ideerim ise võ im alused . a lusd o k u m en t, m is m äärab õppeastm e nom inaalse õppeaja, õpp eain e te loete lu ja m ahu, õppeainete valiku võ im alused ja 20. Õ ppeaine om andam ise korral saab ü liõp ilane ainepunkte ting im used , eria lad , m illele õppekava raam ides võib A inepunk t (A P) on õppetöö m ahu ühik, m illele vastab 40 spe tsia liseeru d a , an tavate kraad ide, d ip lom ite ja tundi ehk üks õppenädal ü liõp ilase tööd, m illesse on 15 TARTU ÜLIKOOL 15 arv esta tud au d ito o m e ja iseseisev töö n ing teadm iste 30. Peaaine on õppekavas m ääratud õppeainete kogum , mis kontro ll. m äärab antava k raad i (eria la) n im etuse. Peaaine koosneb kohustuslikest õppeainetest, valikainetest ja 21. V arasem aid ja m ujal sooritatud õp inguid tunnustab ülikool bakalaureusetööst. in d iv iduaalse h indam ise korras. T unnustam ist tao tlev ü liõ p ilan e esitab vorm ikohase tao tluse vastava teaduskonna 31. K õrvalaine on õppeainete kogum , m ida üliõpilasel on õigus o sak o n n a /in stitu u d i/k liin ik u ju h a ta ja le või kolledži valida peaaine kõrvale õppekavas m ääratud tingim ustel. d irek torile . T unnustam ise või m itte tunnustam ise o tsustab K õrvalaine koosneb kohustuslikest õppeainetest ja dekaan tu n nustam ise le esita tud õppeaine(te) p rofiilile valikainetest. K õrvalaine võib o lla m õni teine peaaine alam- vastava õ p pe jõu nõuso lekul. V ajaduse korral m oodustab või keskastm es. dekaan varasem ate ja m ujal sooritatud õpingute tu n n ustam iseks h indam iskom isjon i. (K ülalisü liõp ilasena 32. Peaaine m aht j a koosseis n ing kõrvalaine(te) m aht ja soorita tud a inete arvestam ist vt p 92.) va liku ting im used m ääratakse täpsem alt õppekavas. 33. B akalaureuseõpe lõpeb bakalaureusetöö kaitsm isega ja II. 4. ÕPPEASTMED vastavalt erialale kas baccalaureus artiumi või baccalaureus scientiarumi kraadi saam isega. 22. Õ pe ü lik o o lis to im ub põh iõppes (ü ldn im etus dip lom i-, 34. B akalaureuseõppekava täitnu le antakse bakalaureuse diplom bakalau reuse-, arsti-, ham baarsti- j a p rov iisoriõppele), ja akadeem iline õiend. m agistri- j a dokto riõppes. L isaks erialasele e ttevalm istusele to im ub e ttevalm istus õpeta jaku tse ja eriarsti kutse saam iseks. II. 4 .3 . Õ PE T A JA K O O L IT U S II. 4 .1 . D IP L O M IÕ P E 35. Õ petajakoolituse nõuded on sätestatud ülikooli nõukogu poo lt keh testatud õpeta jakoolituse raam nõuetes. 23. D ip lom iõpe on ku tsesuun itlu sega õpe, m ille kestel 36. Õ petajaku tset saab om andada: ü liõp ilane tä iendab om a ü ldhariduslikku baasi, süvendab 36.1. põh ikooli õpeta ja e ttevalm istusena d iplom iõppes; ku tsealaseid oskusi ja om andab teadm ised valitud erialal 36.2. bakalaureuseastm ele jä rg n ev as õpetajakoolituses; töö tam iseks. 36.3. erialase õppega sam aaegselt. 24. D ip lom iõppe m ah t on 120 - 160 AP. D ip lom iõpe lõpeb 37. Õ petajakoolitust korraldavad teaduskonnad koostöös d ip lom itöö kaitsm isega. pedagoogikaosakonnaga. 25. D ip lom iõppe lõpetanu võib jä tk a ta õpinguid akadeem ilise 38. Õ petajaku tset on võ im alik om andada ühel põhierialal ja ühel kraadi saam iseks või enam al lisaerialal. L isaeria lal õpetajakutse om andam ise 25 .1 . ü lem in ek u õ p p ek av a jä rg i, eelting im useks on ainealane e ttevalm istus õppekavas nõutud 25 .2 . liitudes lähedase eria la bakalaureuse õppekavaga; m ahus. 25 .3 . a stu d es m ag istriõppesse või õpeta jakoolitusse kui tem a k v a lifikatsioon tunnustatakse 39. Õ petajaku tse om andam iseks vajaliku õpetajakoolituse m aht tead u sk o nna /osakonna /ins tituud i nõukogu poolt on 40 AP. bak alau reu se tasem ele vastavaks. V ajadusel on õigus n õ u d a eria laeksam i sooritam ist 40. Õ petajakoolituse lõpus tu leb kaitsta lõputöö pedagoogikast tead u sk o nna /osakonna /ins tituud i nõukogu keh testatud või a inedidaktikast. P aralleelse erialaste ja kutseõpingute korras. läbim ise korral on õpeta jakoolituse lõputööd lubatud kaitsta pärast bakalaureusetöö kaitsm ist. 26. D ip lom iõppe õppekava täitnu le antakse d ip lom iõppe diplom ja ak ad eem iline õ iend. 41. Õ petajakoolituse õppekava täitnule antakse õpetaja ku tsetunnistus, kus on näidatud kooliaste ja aine(d), m ida on II. 4 .2 . B A K A L A U R E U S E Õ P E õigus koolis õpetada, n ing akadeem iline õiend. 27. B akalau reu seõ p e on akadeem ilise õppe esim ene aste, m ille II. 4.4. A R STI-, H A M B A A R ST I- JA kestel ü liõ p ilan e süvendab om a üldhariduslikku baasi, P R O V IISO R IÕ P E arendab teo reetilisi teadm isi j a oskusi tööks valitud alal ja edasiõpp im iseks. 42. A rstiteaduskonnas on esim eseks kõrgharidusastm eks kuueaastane põhiõpe a rstiteaduse n ing viieaastane põhiõpe 28. B akalau reu seõ p p e m ah t on 120 - 160 AP, m is jag u n eb ham baarstiteaduse ja prov iisori erialal. Õ ppekava täitnule jä rg m ise lt: an takse arsti, ham baarsti või proviisori diplom ja 28 .1 . p eaa ine üle 50 % õppekava m ahust akadeem iline õiend. 28 .2 . kõ rv a la in e (d ) 28 .3 . v ab aa in ed 1 0 % II. 4.5. R E SID E N T U U R 29. B akalau reu seastm es võib peaa ine o lla liigendatud alam -, kesk- ja ü lem astm eks. Järgm ise astm e alustam ise 43. R esiden tuur on arsti- või ham baarstiõppele järg n ev kolm e- tin g im u sek s on eelm ise astm e läbim ine. kuni v iieaastane õpe ühel arsti või ham baarsti erialal. Pärast 16 TARTU ÜLIKOOL 16 lõpueksam i soo ritam ist an takse residen tuuri õppekava 58. D oktorand i ju h en d a jak s m ääratakse d o k t o r i k r a a d i või täitnu le e riarsti ku tsetunnistus. tasem elt sellele vastava k raad iga professor, d o tsen t või vanem teadur, kes tö ö tab töö lep ingu alusel ü l i k o o l i s . II. 4 .6 . M A G IST R IÕ P E 59. V ajaduse korral võib d o k to rand ile m äärata kaasjuhendaja, kes ei pea o lem a ü likoo liga seo tud töö lep ingu kaudu. 44. M ag istriõpe on akadeem ilise õppe teine aste, m ille kestel m ag istran t süvendab om a eria laseid teadm isi ja ku tsealaseid 60. D oktorandi ju h en d a ja m ääram ise l arvesta takse avaldatud oskusi. publika tsioone, tead u sp ro jek tid e tä itm ist n ing varasem a ju h en d am ise tu lem uslikkust. 45. M ag istriõppe m aht on 40 - 80 AP, sealjuures koos b ak a lau reuseõppega m itte vähem kui 200 AP. 61. D oktoran te a testeeritakse iga õppeaasta viim ase kuu jooksu l, h innates õppekava tä itm ist. A testeerim ise korra kehtestab 46. M agistrand ile m ääratakse teaduskonna/osakonna/instituud i teaduskonna nõukogu . nõukogu o tsusega juh en d a ja(d ). Juhendaja ü lesanne on m agistrandi nõustam ine õp ingukava koostam isel ja 62. D okto rik raad id jag u n ev ad teadus- j a ku tsekraadideks. m ag istritöö teem a form uleerim isel. Juhendaja konsu lteerib m agistran ti regu laarselt uurim istöös ja m agistritöö 63. D oktorik raad i andm ise õ igused , nõuded doktorikraadi koostam isel n ing jä lg ib tem a õp ingukava täitm ist. saam iseks n ing doktoritöö ka itsm ise korra sätestavad ü likooli nõukogu p o o lt k eh testa tud teadus- ja kutsekraadide 47. M agistrand i ju h en d a jak s m ääratakse dokto rik raad i või põhim äärused. tasem elt se lle le vastava kraad iga õppejõud või teadur, kes töö tab ü likoo lis töö lep ingu alusel. E randina võib m äärata 64. D oktoriõpe lõpeb dok to ritöö kaistm isega ja doctor ju h en d a jak s m ag istrik raad iga õppejõu või teaduri. theologiae, doctor iurise, doctor medicinae, doctor pharmaciae, doctor philosophiae või vastava eriala 48. V ajadusel võib m agistrand ile m äärata kaasjuhendaja , kes ei ku tsedok to ri k raadi saam isega. pea o lem a ü likoo liga seo tud töö lep ingu kaudu. 65. D ok toriõppekava tä itn u le an takse doktorid ip lom ja 49. M agistrand i ju h en d a ja m ääram isel arvesta takse avaldatud akadeem iline õiend. pub likatsioone, teadusp ro jek tide täitm ist n ing varasem a ju h en d am ise tu lem uslikkust. 50. M agistran te a testeeritakse iga sem estri lõpus, h innates III. ÕPPEKOHTADE LIIGITUS JA ÕPPIJATE õppekava täitm ist. A testeerim ise korra keh testab STAATUS teaduskonna nõukogu . III. 1. ÕPPEKOHTADE LIIGITUS 51. M agistrik raad i andm ise õ igused, nõuded m agistrik raad i saam iseks n ing m ag istritöö ka itsm ise ko rra sä testavad 66. Õ ppekoh t on õppetöö aja lise ja finan tsilise planeerim ise ü likoo li nõukogu p o o lt k eh testa tud teadus- ja ku tsek raad ide ühik. põhim äärused . 67. Õ ppekohad jag u n ev ad v astava lt haridusteenuse osutam iseks 52. M ag istrik raad id jag u n e v ad teadus- ja ku tsekraad ideks. vaja like ü lik o o lip o o lsete ku lu tuste katm ise allikale: 67.1. riik liku k o o litu ste llim use alusel m oodustatud õppekoht 53. M ag istriõpe lõpeb m ag istritöö ka itsm isega ja vastava lt eria la le magister theologiae, magister iurise, magister e riig ieelarve line õppekoht; artiumi, magister scientiarumi 67.2 . vä ljaspool riik likku koo litu ste llim us! loodud õppekoht või vastava eria la e riig ieelarveväline õppekoht. ku tsem agistri k raad i saam isega. 68. Ü likooli nõu k o g u k inn itab m oodustatavate õppekohtade 54. M ag istriõ p p ek av a tä itnu le antakse m ag istrid ip lo m ja p iirarvud (riig ieelarve lised j a riig ieelarvevälised õppekohad akadeem iline õiend. kokku) erialati kõ ik ides õppeastm etes. II. 4 .7 . D O K T O R IÕ P E III. 2. ÕPPIJA STAATUS 55. D ok to riõpe on akadeem ilise õppe ko lm as aste, m ille eesm ärk on v iia doktorand i teadm ised ja o skused valitud eria la l isese isva professionaa li tasem ele. III. 2 .1 . IM M A T R IK U L E E R IM IN E 56. D ok to riõ p p e m ah t on 160 AP. 69. Im m atriku leerim ine täh en d ab ü liõp ilaste n im ekirja arvam ist. Ü liõp ilaseks im m atriku leeritakse dekaani esild ise alusel 57. D o k to rand ile m ääratakse tead u sk o n na/osakonna/instituud i õppepro rek to ri korraldusega. K orra lduses nä idatakse ära nõukogu o tsusega ju h en d a ja(d ). Juhendaja ü lesanne on õppe lõpukuupäev v astava lt an tud õppekava dok to rand i n õ u stam ine õp ingukava koostam ise l ja nom inaalõppeaja le . d o k to ritö ö teem a form uleerim isel. Juh en d a ja konsu lteerib d o k to ran ti reg u laarselt uurim istöös ja doktoritöö 70. Ü liõp ilasel on õ igus o lla im m atriku leeritud ühele riikliku koostam ise l n in g jä lg ib tem a õ p in gukava täitm ist. koo litu ste llim use õppekohale. R iik lik koo lituste llim us on ü likoolis v astuvõ tuarvuga m ääratud õppekohtade arv dip lom i-, bakalau reuse-, m agistri- ja doktoriõppes 17 TARTU ÜLIKOOL 17 õpeta jak o o litu ses j a residen tuuris, m ille kulud kaetakse 83. E kstern i avalduse alusel annab dekaan korralduse, kus riig iee la rv est n o m inaalse Õppeaja kestel. m ärg itakse eksam i/arvestuse sooritam ise periood ning õppeteenustasu . 71. K ahe näd ala jo o k su l pärast õppetöö algust m õjuva põhjuse ta õ p p eain e te le m ittereg istreerunud m istahes õppeastm e 1. 84. A inepunkti h inna ja õppeteenustasust vabastam ise aas ta s ta ts ionaarse ü liõp ilase eksm atriku leerim isel võib põhim õtted keh testab tead u sk o n n a dekaan. vab an en u d õ p p ekohale im m atriku leerida sam al aastal kand id eerin u te seast parem usjärjestuse alusel uue isiku. 85. E kstern ina m agistri- või dok toritöö kaitsm ine on regu leeritud ülikooli nõukogu poolt kehtestatud 72. Õ ppeaasta kestel võ ib im m atriku leerida väliskü la lisü liõp ilasi teaduskraad ide j a ku tsekraad ide põhim äärustes. n ing vabade õ p p ekoh tade o lem asolul õppekorra lduseesk irja p unk tis 135 m ääratud isikuid. III. 2.5. K Ü L A L IS Ü L IÕ PIL A S E N A Õ P PIM IN E III. 2.2. R IIG IE E L A R V E V Ä L ISE L Õ P P E K O H A L Õ P PIM IN E 86. K ü lalisü liõp ilane on m õne teise Eesti ülikooli üliõpilane, kes on tu lnud T artu Ü likooli õpp im a üheks sem estriks kuni 73. Ü likoo l võib riig ieelarvevälise id õppekohti m oodustada õppeaastaks. kõ ig is õ p peastm etes ja -v o rm id es . Õ ppetöö to im ub sam adel alustel riig ieelarve lis te l õppekoh tadel õppivate ü liõpilastega. 87. V äliskü la lisü liõp ilane on ülikooli kolm eks kuuks kuni õppeaastaks im m atriku leeritud E estis alaliselt m itteelunev 74. R iig ieelarvevälise õ p p ekoha tellijaks võ ivad o lla nii isik, kellele laienevad kõik ülikooli üliõpilase õ igused ja ju riid ilised kui ka füüsilised isikud. Ü likooli ja tellija suhted kohustused. m ääratakse o m avahelise lepinguga. 88. T artu Ü likoolis, T a llinna T ehnikaülikoolis, T allinna 75. R iig ieelarvevälise õ p p ekoha h inna keh testab rektor Pedagoogikaü likoolis, Eesti K unstiakadeem ias, Eesti dekaan ide e ttepaneku te alusel igaks õppeaastaks. K augõppes Põ llum ajandusü likoolis ja E esti M uusikaakadeem ias võ ivad dekaan id selle alusel keh testada ainepunkti hinna. kü lalisü liõp ilasena õpp im ise võim aluse sätestab Eesti ü likoolide rektorite 17.09.1995 protokoll “ Õ ppim ine 76. R iig ieelarveväliste l õppekohtadel õppijad võivad kü lalisü liõp ilasena” . K ülalisü liõp ilase vastuvõtuks m õnest kan d id eerid a vabanenud riig ieelarveliste le õppekohtadele. teisest kõrgkoolis t annab nõuso leku teaduskonna dekaan. III. 2.3. K A U G Õ PPE T EE L Õ PPIM IN E 89. T artu Ü likooli ü liõp ilane, kes soovib õpp ida m õnes punktis 88 loetletud õppeasu tuses sem estri kuni õppeaasta, esitab 77. K augõpe on õppevorm , kus ei ole vajalik ü liõpilase avalduse vastuvõtva ü likooli nõuso lekuga teaduskonna igapäevane osavõ tt õppetööst, õppetöö to im ub sessiooniti, dekaanile. A valduses m ärgitakse ained, m ida soovitakse in fo rm atsio o n i-kom m unikatsioon itehno loog ia vahendusel j a väljaspool Tartu Ü likooli läbida. suures osas iseseisvalt. 90. A valduse alusel, m illel on dekaani ja vastuvõtva ülikooli 78. Ü likoo l võib lubada om a õppekavu täita kaugõppe vorm is. nõusolek , vorm ista takse ü liõpilane õppeprorektori V astava o tsuse teeb ülikooli nõukogu teaduskonna nõukogu korraldusega soovitud õppeasu tuses õppijaks k indlaks ajavahem ikuks. e ttepanekul. 91. Õ ppe- ja ü liõp ilasosakonnast väljastatakse h indam isleht ja 79. K augõpe to im ub avatud ülikooli raam es ja reeg lina korralduse koopia. Ü liõp ilane reg istreerub õppeasutuses, kus riig ieelarvevälise l õppekohal. õppetöö toim ub. III. 2.4. E K ST E R N IN A Õ P PIM IN E 92. Õ ppeaja lõppedes esitab ü liõp ilane h indam islehe sooritatud arvestuste ja eksam ite tu lem ustega teaduskonna dekanaati, 80. E kstern in a eksam ite j a a rvestuste sooritaja ning d iplom i-, kus need kantakse ü liõp ilase õp inguraam atusse ja bakalaureuse-, m agistri- j a doktoritöö kaitsja ei ole kinn ita takse dekaani allkirjaga. üliõpilane. 93. T eise õppeasu tuse ü liõpilane, kes soovib Tartu Ü likoolis 81. E kstern in a eksam ite j a a rvestuste sooritam iseks võib õppida kü lalisü liõp ilasena, tao tleb om a avaldusele reg is treeruda nõuso leku t ülikooli vastava osakonna/instituud i/k liin iku 81.1. põh iõ p p e tasem ele isik, kes on täitnud vähem alt 50% ju h a ta ja lt või tead u sk o n n a dekaanilt. T artu Ü likoo li vastavast õppekavast; 81.2. m ag istri- või dok torik raad i taotleja. 94. P ärast kodukõrgkoolilt nõuso leku saam ist vorm ista takse isik õppeprorek tori korraldusega k ind laks a javahem ikuks Tartu 82. E kstern in a eksam ite j a arvestuste sooritam iseks ning Ü likooli külalisü liõpilaseks. d ip lom i- või bakalaureuse töö kaitsm iseks esitatakse d ekaan ile avaldus, m illes on toodud sooritatavate õppeainete 95. K ü lalisü liõp ilasel on loend n ing m ärg itud periood, m ille vältel to im ub eksam ite ja 95.1. õ igus osaleda õppetöös om a avaldusega p iiritletud arvestuste so o ritam in e ja /v õ i d ip lom i- või bakalaureusetöö õppeainetes võrdväärse lt T artu Ü likooli ü liõpilastega, kaitsm ine. 95.2. õ igus kasu tada raam atukogu ja e lada vabade kohtade o lem asolul ühiselam us, 18 TARTU ÜLIKOOL 18 95.3. k o h u stu s tä ita ü likooli õppetöö korralduse ja sisekorra 107. T erv islikel põh justel võ im aldatakse akadeem ilist puhkust eesk irju . lisaks kuni kaks aasta t lüh im a periood iga üks sem ester. T erv islikel põh juste l akadeem ilise puhkuse taotlem isel 96. Ü likoolil on esitab ü liõp ilane ted a rav iva arsti (m editsiin iasu tuse) tõendi. 96.1. õ igus a inep rogram m is p iira tud osavõtja te arvu puhul eelistad a T artu Ü likoo li üliõpilasi, 108. Eesti k a itse jõududesse teen im a asum isel on ü liõpilasel õigus 96.2. õ igus ka tkestada kü lalisü liõp ilase õpe õppeprorektori saada üks aasta akad eem ilis t p u hkust lisaks (a luseks kutse ko rra ld u seg a dekaani esild ise alusel, kui ka itseväe tegev teen istusse). kü la lisü liõp ilane ei ole täitnud ülikooli õppekorra lduse j a sisekorra eeskirju , 109. Ü liõp ilasel on lisaks õ igus tao tled a akadeem ilist puhkust 96.3. k o h u stu s luua kü lalisü liõp ilasele ting im used tem a lapse hoo ldam iseks kuni lapse ko lm eaastaseks saam iseni. avaldusega p iiritle tud õppeainete õppim iseks. 110. E sim ese sem estri põh iõ p p e ü liõp ilasele antakse akadeem ilist III. 2.6. V Ä L IS M A A L Õ P PIM IN E p u hkust a inu lt terv islikel põh justel, E esti kaitsejõududesse teen im a asum isel või a lla k o lm eaastase lapse hooldam isel. 97. Ü liõp ilastel on võ im alik õp p id a välism aal 111. A kadeem ilist puh k u st j a se lle katkestam ist taotletakse 97.1. rahvusvahelis te o rgan isatsioonide, program m ide, avaldusega, m is on esita tud tead u sk o n n a dekaani nimele. valitsuste , fondide ja ü likoolide stipendiaad ina; A kadeem iline puhkus j a se llega seo tud õppe lõpukuupäeva 97.2. ü liõ p ilasvahetuse korras ü likoo lide- ja riik idevaheliste m uutus vorm ista takse dekaani korraldusega. lep ingute alusel; 97.3. isik likul in itsiatiiv il. 112. A kadeem ilise l puhkusel o lijad kuu luvad ülikooli üliõpilaste hulka. A kadeem ilise p u hkuse ajal on lubatud sooritada 98. V älism aal õpp im ise o tstarbekuse o tsustab dekaan ü liõpilase arvestusi ja eksam eid . avalduse alusel. 113. A kadeem ilise l puhkuse ajal ei v iida üliõpilasi ü lejärgm isele 99. Ü likoo lide j a riik idevaheliste lepingute ja ü likoolile aastale. A kadeem ilise le p uhkuse le siirdunud üliõpilase õppe m ääratud s tipend ium ide alusel välism aal õpp im ist tao tlevad lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra. ü liõp ilased osa levad ü likooli poo lt korraldataval konkursil. 100. Ü likooli poo lt korraldataval konkursil kandideerim iseks III. 2.8. Õ P IN G U T E PIK E N D A M IN E tuleb esitada 100.1. avaldus rektori nim ele koos välism aal 114. Kui riig ieelarve lise ü liõp ilase nom inaalse õppeaja õpp im ise p õ h jendusega ja dekaani nõuso lekuga; lõpukuupäev m öödub , võib ta jä tk a ta õppimist 100.2. võõrkeeleoskuse tõend; riig ieelarve lisel õ p pekohal v astava lt punk tile 115, hüvitades 100.3. vä ljavõ te õp inguraam atust; ü likooli nõudel õp p ek u lu d ü likoo liseaduses sätestatud 100.4. e ria la õppejõu või ju h en d a ja soovitus; ting im ustel. Õ p peku lude hüv itam ise korra kehtestab rektor. 100.5. teaduskonnas kooskõlastatud õp ingukava (kui see on nõutud); 115. Õ pingu te p ik en d am ist (õppe lõpukuupäeva edasilükkam ist) 100.6. v astuvõ tva ü likoo li nõuso lek (kui see on akadeem ilise m ahajääm use likv ideerim iseks võib lubada nõutud). bakalau reuse-, d ip lom i- j a d ok to riõppe ning residentuuri ü liõp ilaste le 12 kuu u latuses, m agistriõppe ja 101. V älism aale õpp im a siirdunud ü liõp ilane loetakse T artu õp e ta jakoo litu se k u tseaasta ü liõp ilaste le 6 kuu ulatuses. Ü likoolis õp ingu id m itte katkestanuks. V älism aal õppijaks Õ ppeaja p ik endus vo rm is ta tak se ü liõp ilase avalduse alusel vorm ista takse dekaani korraldusega, kus nä idatakse vastav dekaani korra ldusega . K augõppe ü liõpilastel on võimalus ü likool j a seal õpp im ise periood. õ p ingu id p ik en d ad a kokku ühe nom inaala ja ulatuses. 102. V älism aal õpp ijaks arvatud ü liõp ilane täidab sem estri 116. V ene õppek ee leg a g ü m naasium i lõpetanu, kelle eesti keele õp ingukava vastavas välisriig i ü likoo lis ja tem a õppeaeg oskuse tase on m adalam keeleseaduses fikseeritud välism aal o ldud aja arvel ei pikene. kesk tasem est, võib kõ rg h arid u se om andam isel õppida eesti keelt ühe õp p eaasta jo o k su l. V astavalt p ikeneb üliõpilase 103. V älism aa ü likoo lide ju u re s sooritatud arvestusi j a eksam eid no m in aa ln e õppeaeg. tu nnusta takse T artu Ü likooli õppekava täitm isel punk tis 20 sä testa tud korras. 117. V ä lisk ü la lisü liõ p ila se õp ingu id võib p ikendada dekaani nõuso leku l õppepro rek to ri ko rra ldusega kuni ühe õppeaasta 104. Põh iõppe esim esel sem estril ei ole vä lism aal õppim ine võrra. ü ld juhul lubatud. E rand id o tsustab õppeprorek tor. III. 2.9. Õ P IN G U T E L Õ PE T A M IN E JA III. 2.7. A K A D E E M IL IN E PU H K U S E K S M A T R IK U L E E R IM IN E 105. A k ad eem ilin e p u h k u s on ü liõp ilase vabastam ine õppe- ja 118. E ksm atriku leerim ine on ü liõpilaste n im ekirjast tead u stö ö kohustusest. väljaarvam ine. E ksm atriku leerim ine to im ub õppeprorek tori korraldusega 106. A k ad eem ilis t p u h k u st v õ im aldatakse üks kord igas 118.1. ülikooli algatusel dekaani esild ise (m agis tr j- õp p eastm es kuni üheks aastaks n o m in aa lõ p p ea ja joo k su l. ja doktoriõppes p 118.1.1. puhul kraadi andnud nõukogu otsuse) alusel jä rg m iste l põh justel: 118.1.1. seoses õppekava tä itm isega täies m ahus; 19 TARTU ÜLIKOOL 19 118.1.2. edasijõudm atuse tõ ttu vastavalt punktile 124; üliõp ilaste l 50% läbitud õppeaja arvestuslikust 118.1.3. vääritu käitum ise tõ ttu vastavalt punktile 125; m ahust); 118.1.4. õppe lõpukuupäeva m öödum isel; 124.2. a rstiteaduskonna põhiõppes juhu l, kui enne 118.1.5. õppeteenustasu tähtajaks tasum ata jä tm isel; kevadise eksam isessioon i algust on sooritam ata m õni 118.1.6. kõ ig i õppeastm ete esim ese aasta ü liõp ilaste talv ise eksam isessioon i eksam või arvestus; p uhul, kes pole m õjuva põh juseta õppeaasta 124.3. m agistri- j a doktoriõppes m itteatesteerim ise a lguses (kaugõppe ü liõp ilaste puhul õppetöö puhul; a lguses) kahe esim ese nädala jo o k su l 124.4. pärast ühe ja sam a eksam i või arvestuse õ p p eainete le reg istreerunud; ko lm ekordse t sooritam ist negatiivsele tulem usele. 118.2. ü liõp ilase algatusel ü liõpilase dekaani n õuso lek u g a avalduse alusel jä rg m iste l põhjustel: III. 2 .9.3. V ääritu käitum ine 118.2.1. ü liõp ilase om al soovil; 118.2.2. seoses teise kõrgkooli siirdum isega; 125. E ksm atriku leerim ine seoses vääritu käitum isega on võim alik 118.3. p oo ltest sõ ltum atutel asjaoludel dekaani järgm iste l juh tudel: esild ise alusel järg m iste l põhjustel: 125.1. akadeem iliste käitum istavade rikkum isel 118.3.1. ü liõp ilase teovõim etuks tunnistam ise korral; punktis 214 toodud ulatuses; 118.3.2. seoses ü liõp ilase surm aga. 125.2. Tartu Ü likooli ü liõp ilasena tahtlikult to im epandud kuriteo eest süüdim õistva kohtuotsuse III. 2 .9 .1 . Õ ppekava täitm ine jõustum ise l; 125.3. dokum entide võltsim isel. 119. D ip lom ite ja akadeem iliste õ iend ite statuut ja väljaandm ise k o rd on k eh testa tu d V abariig i V alitsuse poolt. D iplom i 126. E nne eksm atriku leerim iso tsuse tegem ist saadab vorm istam ise a luseks on õppekava täitm ise jä re l välja antud õ ppeprorek tor vääritu käitum ise juh tum i m aterjali õppepro rek to ri korraldus, m agistri- j a dok toriõppes vastava ü liõp ilasesinduse esim ehele, kes esitab üliõpilasesinduse nõukogu o tsus kraad i andm ise kohta. Põhiõppe, m agistri- ja seisukoha k irja liku lt õppeprorek torile 15 päeva jooksu l. dok to rid ip lom eid n ing õpeta ja ku tsetunnistusi väljastab õppe- ja ü liõp ilasosakond ; arsti j a proviisori kutsetunnistusi III. 2.10. R E IM M A T R IK U L E E R IM IN E arstiteaduskonna dekanaat. 127. R eim m atriku leerim ine on ü liõpilase taasarvam ine ü liõpilaste 120. D iplom k iitu sega (cum laude) an takse üliõpilasele nim ekirja. 120.1. kes läbis d ip lom iõppe, bakalaureuseõppe, arsti, ham baarsti või p roviisori põhiõppe õppekava 128. R eim m atriku leerim ist tao tletakse isikliku avalduse alusel ja täies m ahus (sooritas õppekavas ettenäh tud vorm ista takse teaduskonna dekaani nõusolekul koh u stu slik u d eksam id, a rvestused ja õppeprak tika õppeprorek tori korraldusega. n ing kaitses lõputöö, kogudes e ttenähtud hulgal a inepunkte); 129. E dasijõudm atuse tõttu eksm atriku leeritud üliõpilane ei saa 120.2. kes sooritas kõ ik eksam id h innete le С, В või tao tleda re im m atriku leerim ist riik liku koolitustellim use A; õppekohale enne, kui eksm atriku leerim isest on m öödunud 120.3. kes kaitses lõputöö h indele A või sooritas üks aasta. arsti põh iõppe lõpueksam i h indele A ja 120.4. kelle keskm ine h inne õpingute vältel oli 4 ,60 130. V ääritu käitum ise või õppeteenustasu tähtajaks tasum ata või kõrgem , kusjuures arvesta takse kõik ide eksam ite, jä tm ise tõ ttu eksm atriku leeritud ü liõpilane ei saa taotleda õ p p eprak tika ja lõputöö h indeid. Õ pitu lem uste re im m atriku leerim ist enne, kui eksm atriku leerim isest on h indam isel täh tedega arvesta takse keskm ise h inde m öödunud üks aasta. arvu tam isel tähed A kuni С üm ber num briteks 5 kuni 3. III. 3. VABANENUD ÕPPEKOHTADE 121. Juhul kui ü liõp ilane on täitnud m itm e erineva õppekava TÄITMINE nõuded või kui ta on täitnud selle õppekava nõuded, m ida ta ei õpi põh ieria lana, on tal õ igus saada vastav kraad. 131. R iik liku koolituste llim use alusel õppinud üliõpilase eksm atriku leerim isel enne õppekavaga kehtestatud 122. M itm e õ p p ekava nõuete täitm ine eeldab vastava arvu nom inaalse õppeaja m öödum ist võib vabanenud õppekoha lõputööde kaitsm ist. täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanem ist. 123. M itm e õ p p ekava nõuete sam aaegse täitm ise korral 132. Õ ppekoha täitm ine vorm istatakse õppeprorektori vä ljasta takse üks d ip lom koos kõ ik ide antud kraadide korraldusega. äranäitam isega. 133. Õ ppekohtade arvestust peab ja vabanenud Õppekohtadest III. 2 .9 .2 . E dasijõudm atus annab teada õ p p e - ja ü liõpilasosakond. 124. E k sm atrik u leerim in e edasijõudm atuse tõ ttu toim ub 134. V aba õppekoha o lem asolu m ääram ise aluseks on jä rg m iste l põh justel: riig ieelarvelise õppekoha puhul riik liku koolitustellim use 124.1. ju h u l, kui õpingute a inepunktide sum m a on lepinguga kokkulep itud vastuvõ tukvoot, riig ieelarvevälise vä iksem kui 7 5% läbitud õppeaja arvestuslikust õppekoha puhul ü likooli nõukogu poolt erialati kinnitatud m ah u st (kursusesüsteem is väiksem kui 100% õppekohtade p iirarvu ja riik liku koolituste llim use lepinguga k oh u stu slik e ja valikainete m ahust, kaugõppe kokku lep itud vastuvõ tukvoodi vahe. Õ ppekohtade 20 TARTU ÜLIKOOL 20 arvestam ise l jä lg itak se eraldi igal nom inaalõppeaasta l IV. 2. TUNNIPLAAN o lem aso lev a id õppekohti. 145. Ü likooli õppeaasta koosneb kahest 2 0 -nädalasest semestrist. 135. V ab an en u d riik liku koolituste llim use õppekohale võivad Õ ppeaasta a lgab 1. sep tem brile lähim al esm aspäeval, k an d id eerid a riig ieelarveväliste l õppekohtadel õppivad kev ad sem este r a lgab veebruari teisel esmaspäeval. ü liõp ilased , re im m atriku leerim ise tao tlejad , teistest K uupäevalise lt fik seeritakse sem estrite algus ja lõpp iga kõ rg k o o lid est ü le tu lijad ja õppekava vahetust tao tlevad õppeaasta akadeem ilises k a lendris , m ille k inn itab rektor. ü liõp ilased . K onkursiting im used keh testab j a avalikustab tead u sk o n n a nõukogu . 146. T unn ip laan on õppetöö k o rraldam ise a lusdokum ent, mis koosta takse teadusko n n as/k o lled ž is üheks sem estriks või 136. Õ ppekava vahetus vorm ista takse õppeprorektori kogu õppeaastaks. korraldusega. A luseks on ü liõp ilase avaldus dekaani (erinevate teaduskondade puhul m õlem a dekaani) 147. T unnip laan sisa ldab jä rg m isi andm eid: nõuso lekuga. Õ ppekava vahetus on võ im alik ka uute 147.1. õppeaine n im etus, m ah t ja kood; sisseastum iskatse tega . 147.2. õppejõu nim i; 147.3. õppeaine to im um ise aeg, koh t ja 137. Õ ppekava vahetus m a g is tr i- ja doktoriõppes ei ole lubatud. to im um isnädalad ; 1 4 7 .4 . kasu ta tu d lühendite se lg itused. 138. V abade riig ieelarveväliste õppekoh tade täitm ine toim ub an aloogse lt vabade riig ieelarve lis te õppekoh tade täitm isega. 148. Järgm ise sem estri tunn ip laan sisestatakse teaduskonnas/ko lledžis õppein fosüsteem i andmebaasi h iljem alt kaks kuud enne sem estri arvestuslikku lõppu. IV. ÕPPETÖÖ KORRALDUS 149. Järgm ise sem estri tunn ip laan peab o lem a üliõpilastele IV. 1. ÕPPETÖÖ VORMID paberkandjal kä ttesaadav teaduskonna d ek an aad is/osakonnas/in s tituud is või ko lledži kantseleis h iljem alt kaks ku u d enne sem estri a rvestuslikku lõppu. 139. Õ ppetöö to im ub auditoorse ja iseseisva töö n ing praktika vorm is. A u d ito o m e töö to im ub loengute, p raktikum ide, 150. D ekaani p o o lt k in n ita tu d tunn ip laan esita takse õppe- ja harju tustund ide, sem inaride, ko llokv ium ide ja m uus ü liõp ilasosakonda h iljem alt kaks kuud enne semestri a inep rogram m iga m ääratud vorm is. Iseseisev töö seisneb arvestuslikku lõppu. ü liõp ilase iseseisvas teadm iste om andam ises ja p robleem ide käsitlem ises. 151. E sita tud tu n n ip laan koos a in ep rogram m iga on lähtealuseks õppetöö to im um ise k o n tro llile j a aud itoorse õppetöö 140. B akalaureuse-, m agistri- ja dok toriõppes m oodustab koorm use arvestam isele. au d itoom e töö õppeaine m ahust kuni 50% , dip lom i-, arsti-, ham baarsti- ja p rov iiso riõppes kuni 60% , kaugõppe vorm is 152. M u udatused tu n n ip laan is esita takse h iljem alt viis tööpäeva teh tava õppetöö m ahust kuni 25% . A uditoorse j a iseseisva enne m u u datuse k eh tim a h akkam ist dekaani poolt töö m ahtude suhte konkreetses a ines m äärab korraline k inn ita tuna õppe- ja ü liõ p ilasosakonda, kus need viiakse p ro fesso r (õppetoo li ho id ja) koos õppejõuga. õppein fosüsteem i andm ebaasi. 141. Juhul kui au d ito o m e töö eeldab ü liõp ilastepoo lse t 153. Õppeaine toimumisaja muutmise korral on üliõpilasel õigus e ttevalm istust n ing ak tiivse t aru te lu (sem inar, praktikum , tühistada õppeainele registreerumine kahe nädala jooksul pärast ko llokv ium jm ), võib a ineprogram m is ette näha, et muudatusest teadaandmist. aud itoorsel tööl osalem ine on aine läbim iseks kohustuslik . A uditoorsel õppetöö l osalem ine ei ole ü liõp ilasele IV. 3. ÕPPEAINETELE JA ko h ustuslik ju h u l, kui a ine t esita takse loenguvorm is. EKSAMITELE/ARVESTUSTELE REGISTREERUMINE 142. P rak tika on eria laste /ku tsea laste oskuste j a v ilum uste om andam ine. P rak tika võ ib to im uda väljaspool ülikooli. P rak tika vo rm id m äärab õppekava. 154. Ü liõp ilane reg is treeru b sem estri lõpuks järg m ise semestri õp p eainete le vastavas õ p p e to o lis või veebis, 1. semestri 143. Ü liõp ilastööd on k irja lik u d tööd, m is ü liõp ilane reg istreerub h iljem alt kahe nädala jo o k su l pärast süg issem estri algust. R eg istreeritud a ine test m oodustub 143.1. koosta takse ühe õppeaine raam es (referaad id , se lleks sem estriks ü liõp ilase õp ingukava. esseed jm ); 143.2. on iseseisvaks a in epunk tide saam ise a luseks 155. K üla lisü liõp ilane ja v ä liskü la lisü liõp ilane registreerub (u u rim ustöö , aasta töö , sem inaritöö jm ); valitud a inetes h iljem alt kahe nädala jo o k su l pärast sem estri 143.3. on õ p pejõu ju h en d am ise l k oosta tavad algust. õppeastm e lõ p u tö ö d (d ip lom i- ja bakalau reuse töö , õp e ta jak o o litu se lõputöö, m a g is tr i- ja dok to ritöö jm ). 156. K augõppe ü liõpilane reg istreerub valitud ainetele kuni kaks nädala t pärast õppetöö algust. 144. Õ p p eaine raam es ko o sta tav ate ü liõ p ilas tööde v o r m ija neile e sita tavad n õ u d ed m äärab k ind laks õppejõud . Punk tis 143.3 157. Ü hekordse lt loetavatele a inetele reg istreerub üliõpilane n im etatu d tööde puhul m äärab nõuded vastava õppeaine toim um ise käigus. tead u sk o n n a /o sak o n n a /in s titu u d i/k o lled ž i nõukogu . 21 TARTU ÜLIKOOL 21 158. Õ p p e jõ u d võib p iira ta ainel osalejate arvu, kui see on aine ab ivahendite või kaaslaste abi kasutam ise, sam uti õppejõudu õpetam ise se isu k o h a lt vajalik. O salejate piirarv on m ääratud või kaasü liõp ilasi so lvava või halvustava käitum ise korral. a inep rogram m is. 172. M õjuvatel põh justel teadm iste kontro llilt puudunud 159. Õ p p eaine te le reg istreerim ine a lgab kuus nädalat enne ü liõpilasel on õigus teadm iste kontro ll läbida õppejõu poolt eelm ise sem estri a rvestuslikku lõppu. uuesti m ääratud ajal. 160. Õ ppeaine le reg is treerim iseg a võ tab ü liõpilane kohustuse IV. 4 .1 . E K SA M ID JA A R V ESTU SE D läbida teadm iste kon tro ll õppeaine to im um ise sem estril. N egatiiv se tu lem use korral m äärab ko rduseksam i/arvestuse ajad õppejõud. 173. E ksam on teadm iste kontro lli vorm . Eksam i tulem useks on kas positiivne või negatiivne hinne. Eksam ite sooritam ise korra (suu line või k irja lik vorm , eksam ile ja korduseksam ile 161. Ü liõp ilasel on õ igus tüh istada ainele reg istreerum ine enne, pääsem ise ting im used jm ) m äärab aineprogram m . kui on to im u n u d 2 0 % auditoorsest Õppetööst. A inele reg is treerim ise tüh istam isel on üliõpilasel õigus 174. Iga ü liõp ilase sooritatavate eksam ite vahele peab jääm a reg is treeruda te ise le õppeainele kokkuleppel õppejõuga enne vähem alt kaks päeva, õppeainete l m ahuga üle 4 AP 20 % aud itoo rse õppetöö to im um ist vastavas õppeaines. vähem alt kolm päeva. Juhul kui eksam itevaheline aeg on Õ ppejõu l on õ igus lubada õppeaine kuulajaks väiksem , on ü liõp ilasel õ igus taotleda uue eksam iaja reg is treerum ine tü h is tad a või lubada hilisem at m ääram ist. reg is treerum ist, kui ü ld ise korra kohast registreerim ise tüh is tam is t või reg istreerim ist tak istasid m õjuvad põhjused. 175. T eaduskonnas m ääratakse eksam ite to im um iseks kindlad nädalapäevad arvestusega, et eksam ite vahele jääk s vähem alt 162. Eksam i või arvestuse sooritam iseks, sam uti korduseksam iks kaks päeva. K onkreetsed eksam ipäevad m äärab kindlaks või -arvestuseks reg is treerub ü liõpilane õppetoo lis või õppejõud kooskõlastatu lt ü liõp ilaste esindaja ja vastava veebis. korralise professoriga (õppetoo li hoidjaga). E ksam ipäevad tehakse ü liõp ilaste le teatavaks a inekursuse või sem estri 163. E kstern ina eksam i või arvestuse sooritam iseks saab alguses. reg is treeruda dekaani korralduse (vastavalt p 83) alusel. 176. Sem estri jo o k su l on ü liõp ilasel võim alik valida vähem alt 164. E ksam i/arvestuse kuupäeva valik algab vähem alt kaks kahe eksam iaja vahel. n äd alat enne esim ese eksam i to im um ist ja lõpeb kaks tööpäeva enne esim ese eksam i to im um ist. 177. E ksam ite/arvestuste to im um ise a jakava avalikustatakse sem estri alguses. 165. E ksam i/arvestuse kuupäeva v a liku t ei saa tüh istada hiljem kui kaks töö p äev a enne eksam i toim um ist. 178. K ui ü liõpilane ei ilm u eksam ile valitud eksam ipäeval, m ärgitakse p ro tokolli “m itteilm unud” . M ärge IV. 4. TEADMISTE KONTROLL JA “m itteilm unud” võrdsusta takse lubatud korduseksam ite arvu HINDESKAALA se isukohalt negatiivse hindega, kuid seda ei arvestata keskm ise h inde arvutam isel ega cum laude diplom i 166. A ine tu n d m ist kon tro llitakse eksam itel, arvestustel ja väljaandm isel. M õjuva põhjuse tõttu m itteilm um isel m ärge kaitsm istel, kus saadud h inded fikseeritakse p ro tokollis n ing “ m itte ilm unud” tühistatakse, kui tõend m õjuva põhjuse positiiv sed tu lem used ü liõp ilase õp inguraam atus. H innata kohta esitatakse seitsm e tööpäeva jooksu l alates eksam i võib ka jo o k sv a õppetöö käigus to im uvaid kontro lltö id , tu lem uste väljakuulutam isest. labora toorseid tö id , referaate jn e ., m ille tu lem usi ei kanta p ro tokolli, en t m is võ ivad o lla a luseks eksam i või arvestuse 179. E ksam ineeritaval on õigus hinnete ku junem isele . Õ ppeaine teadm iste kon tro lli vorm (id) 179.1. kasu tada eksam ineerija(te) poolt lubatud on m ääratud õppekavas ja a ineprogram m is. ab ivahendeid ja -m aterjale; 179.2. esitada eksam i või arvestuse tu lem ustega 167. Õ ppeaine loetakse om andatuks pärast eksam i või arvestuse m ittenõustum isel k irja lik p ro test korralisele p o sitiiv se t sooritust. p rofessorile (õppetooli ho id ja le) kahe tööpäeva jo o k su l pärast eksam i või arvestuse tulem uste 168. Ü liõp ilasel on õ igus soo ritada ühes ja sam as õppeaines väljakuulu tam ist. K orraline p rofessor (õppetooli eksam it/a rves tus t kuni kolm korda. E ksam i/arvestuse ho id ja) lahendab küsim use ühe nädala jooksu l pärast ko lm ekordse l sooritam isel negatiiv sele tu lem usele ü liõpilane avalduse esitam ist; ek sm atriku leeritakse . 179.3. esitada dekaan ile põhjendatud taotlus m oodustada eksam i või arvestuse sooritam iseks 169. D ip lom itöö , b ak a lau reuse töö ja õpe tajakoolituse lõputöö kom isjon . T eiseks korduseksam iks on dekaanil k o rd u sk a itsm in e on negatiivse h inde puhul võ im alik üks ü liõp ilase tao tluse alusel kohustus m oodustada k ord tead u sk o n n a nõukogu poo lt keh testatud korras. eksam ineerim iseks ko lm eliikm eline kom isjon; 179.4. tu tvuda om a k irja liku eksam i tööga seitsm e 170. P o sitiiv sele tu lem usele sooritatud tööpäeva jo o k su l alates eksam itu lem uste ek sam i/arv estu se /k a itsm ise ko rdussooritus hinde vä ljakuulu tam isest. p a randam ise eesm ärg il ei ole lubatud. 180. Õ ppejõu l on õ igus m itte lubada eksam ile/arvestusele 171. E k sam ineerija l (õ p pejõu l või tem a poo lt m ääratud isikul) on ü liõp ilast, kes ei ole täitnud a ineprogram m is kehtestatud õigus ü liõ p ilan e teadm iste k on tro llilt eem aldada keelatud 22 TARTU ÜLIKOOL. 22 eksam ile /arvestuse le pääsem ise ting im usi ja kanda 192. B akalaureuse- ja d ip lom itöö kaitsm isele m itteilm um isel eksam ipro toko lli negatiivne tulem us. tehakse ü liõp ilase koh ta p ro tokolli m ärge “ m itte ilm unud 181. A rvestus on teadm iste kontro lli või p idevalt sooritatud töö 193. M õjuvate l põh justel m itte ilm unud üliõp ilasel on õigus hindam ise vorm , m ille puhul positiivne tu lem us on ka itsta b ak alau reuse- või d ip lom itööd kom isjon i esimehe “ arvesta tud” n ing negatiivne tu lem us “m ittea rv es ta tu d ” . p o o lt m ääratud ajal. M õjuvateks põhjusteks on haigus, mida P idev töö loetakse sooritatuks h indele “ arvesta tud” , kui on tõendab k o m isjon i esim ehele esita tud arstitõend; täidetud kõ ik a ineprogram m is o levad vastava aine ekstreem ne p e rek o n d lik situatsioon vmt. om andam ist eeldavad ting im used (soorita tud laboratoorsed tööd, kontro lltööd , ka tsed jn e .). 194. B akalau reuse- ja d ip lo m itö ö d e kaitsm ise tu lem used tehakse tea tavaks vahetu lt p ä rast p ro toko llide vorm istam ist. 182. A inekursust lõpetava arvestuse sooritam ise kord ühtib eksam i sooritam ise korraga. 195. Ü liõp ilase l on õ igus esitada dekaan ile k irjalik protest se itsm e tö ö p äev a jo o k su l pärast tu lem uste teatavakstegem ist, 183. Kui õppeaines on ette näh tud nii arvestus kui eksam , siis on kui ta ei nõustu b ak alau reu se - või d ip lom itöö kaitsmisel arvestuse positiivne sooritam ine eksam ile pääsu saadud hindega. tingim useks. 196. B akalau reuse- ja d ip lo m itö ö k a itsm isest loobum ine mõjuva 184. Eksam i või arvestuse m ittesooritam ine ühes õppeaines ei p õ h juse ta võrdsusta takse h in d eg a “p u u d u lik ” . tak ista ü ld juhu l teiste a inete eksam ite ja arvestuste sooritam ist, kui õppekavas ei ole ette näh tud teisiti. 197. B akalau reuse- ja d ip lom itöö ko rduskaitsm iseks nõuab A rstiteaduskonna põhiõppes ei lubata eksam isessioonile kom isjon ü liõp ilaselt o lem aso leva töö täiendam ist või uue ü liõpilast, kellel on sooritam ata m õni eelm ise teem a valim ist. eksam isessioon i eksam itest või arvestustest. 198. M agistri- ja d o k to ritööde kaitsm ise kord on sätestatud 185. L õpueksam ite sooritam ise kord on analoogne eksam ite te a d u s - ja ku tsek raad ide põhim äärustes. sooritam ise korraga v.a see, et 185.1. lõpueksam it h indab dekaani korraldusega IV. 4 .3 . H IN D A M IS E SK A A L A m o o dustatud kom isjon ; 185.2. ko rduseksam it saab sooritada üks kord; 199. Ü liõp ilase õp itu lem uste d iferen tsee ritu d h indam ine õppeaine 185.3. lõpueksam i sooritam ise eelduseks on kogu või selle osade lõ ikes to im ub kuuepallilises õppekava täitm ine (v .a lõputöö kaitsm ine). h in dam issüsteem is (koos sõnalise vaste ja sisulise m ääratlu sega) jä rg m ise lt: IV. 4.2. K A IT S M ISE D 199.1. h inne A ehk “ suurep äran e” - silm apaistev ja eriti p õ h jalik aine nii teo reetilise kui ka rakendusliku 186. D iplom i-, bakalaureuse-, m agistri- ja dok to ritööd kuuluvad sisu tundm ine , vaba ja loov õp itu lem uste rakendamise kaitsm isele . V astavalt õppekavale võidakse ka itsta ka teisi oskus, u la tu slik iseseisev töö , m itm ekülgne tö id (sem inari-, aasta töö jt) . e ria lak irjanduse tundm ine . A ineprogram m i m ahust on o m an d a tu d 9 1 -1 0 0 pro tsen ti; 187. D iplom i-, bakalaureuse-, m agistri- ja dok toritöö kaitsm isele 199.2. h inne В ehk “väga hea” - õppeaine lubam ise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitm ine. teo reetilise j a rak en d u slik u sisu väga hea tundmine õ p p eprogram m i ja õp iku te m ahus, väga hea 188. B akalaureuse- ja d ip lom itööde kaitsm ised to im uvad õ p itu lem uste rak en d am ise oskus. E ksam il on ilmnenud teaduskonna nõukogu keh testatud korras. eksim used , m is ei ole sisu lised ega põhim õttelised. A in eprogram m i m ah u st on om andatud 81-90 189. T eaduskonna dekaan k inn itab pro tsen ti; 189.1. bakalaureuse- ja d ip lom itööde kaitsm ise 199.3. h in n e С ehk “ h ea” - õppeaine teoreetilise ja täh tajad; rak en d u slik u sisu hea tundm ine, hea õpitulem uste 189.2. bakalaureuse- ja d ip lom itööde kaitsm ise rak en d am ise oskus. A ine sügavam ates j a detailsem ates kom isjon i(d ). o sades avaldub m õn ingane ebakindlus ja ek sam iv astu ste ebatäpsus. A ineprogram m i m ahust on 190. B a k a la u re u se - ja d ip lom itöö esita takse kaitsm isele korralise o m an d a tu d 7 1 -8 0 p ro tsen ti; p rofessori (õppetoo li ho id ja) loal koos ju h en d a ja arvam use 199.4. h inne D ehk “rah u ld av ” - õppeaine ja re tsensioon iga. K om isjon ile võ idakse esitada ka teisi o lu lisem ate teo reetiliste ja rakenduslike printsiipide, m aterja le , m is ise loom ustavad bakalau reuse- ja d ip lom itöö fak tide ja m eetod ite tundm ine ning nende rakendam ise teaduslikku ja p rak tilis t väärtust. R etsensen t m ääratakse oskus tüüpolukordades, kuid eksam ivastustes tead u sk o n n a n õukogu sä testa tud korras. K aitsm ised on avalduvad m ärgatavad puudujääg id n ing ebakindlus. avalikud. B akalau reuse- j a d ip lo m itö ö kaitsm isel osalevad R ahu ldavat h innet tu leb lugeda külla ldaseks reeg lina ü liõp ilase ju h en d a ja ja re tsensen t. õppepro tsessi norm aalse jä tk am ise se isukohalt. A ineprogram m i m ahust on om andatud 6 1 -7 0 191. B akalau reuse- ja d ip lo m itö ö ka itsm ise tu lem usi h indab protsenti; kom isjon sõna lise lt “ su u rep äran e” , “ väga hea” , “h ea” , 199.5. h inne E ehk "k asin ” - ü liõp ilane on “rah u ld av ” , “k asin ” , “ p u u d u lik ” ja tähe lise lt A - F. om andanud m iin im um teadm iste tasem e, kuid nende K om isjon on h indam ise l o tsustusõ iguslik , kui kohal on teadm iste rakendam isel esineb tõsise id puudujääke v ähem alt poo l k om isjon i koosseisust. A ineprogram m i m ahust on om andatud 5 1 -6 0 protsenti; 23 TARTU ÜLIKOOL 23 199.6. h inne F — "‘puudu lik” - ü liõpilasel puudub 210 .2 . õppestipend ium m ääratakse kõigi m iin im u m tead m iste tase. A ineprogram m i m ahust on õppeastm ete ü liõp ilaste le õppekava täitm ise tulem uste o m an d a tu d 0 -5 0 protsenti. põhjal, e rand ina võib esim ese sem estri üliõpilaste puhul a rvestada sisseastum ise või eelm ise õppeastm e 200. E ksam ja arvestus loetakse positiiv se lt sooritatuks, kui see tu lem usi; on h in n atu d h indele E kuni A. E ksam ja arvestus loetakse 210.3 . ü liõp ilane ei pea esitam a õppestipendium i n eg atiiv selt soo rita tuks kui see on h innatud h indele F. saam iseks avaldust; 210.4 . õppestipend ium i võib m äärata õppekava 201. Õ ppetu lem uste m itted iferen tseeritud h indam ine to im ub nom inaala ja piires korraga üheks sem estriks; õppeaine või selle osade arvestam isena, m ille puhul 210.5 . akadeem ilise l puhkusel v iibivale üliõpilasele positiivne tu lem us on “ a rv esta tud” n ing negatiivne tu lem us õ ppestipendium i ei m aksta; “ m ittea rv es ta tu d ” . 210.6 . ak adeem ilise lt puhkuselt või välism aal õppim iselt naasm isel arvestatakse üliõpilase 202. K eskm ise h inde arvu tam isel arvesta takse tähti num briteks lahkum isele ee lnenud sem estri õppetulem usi, kui jä rgm ise lt: A = 5 ,B = 4, С = 3, D = 2, E = 1, F = 0. nende tu lem uste põhjal ei ole ü liõpilasele juba eelnevalt stipendium välja m akstud. IV. 5. ÕPETAMISE JA AINEKURSUSTE HINDAMINE V. 3. EDASIJÕUDMINE ÕPPETÖÖS 203. Õ petam ise ja a inekursuste h indam ine to im ub üliõp ilaste 211. Ü liõpilasel on kursusesüsteem i alusel õppides kohustus enne küsitluse kaudu n ing on õppetöö kvaliteedi tagam ise üheks jä rgm ise õppeaasta a lgust kohustuslike ja valikainete osas aluseks. koguda ainepunkte 100% läbitud õppeaja arvestuslikust m ahust. A inesüsteem i alusel õppides on üliõpilasel kohustus 204. Ü liõp ilaste küsitlus annab õppejõududele ja akadeem ilise enne järg m ise õppeaasta algust koguda ainepunkte vähem alt struk tuuri üksuste le ü liõp ilaste lt õppetöö kohta õppeainete 75% , kaugõppe üliõpilasel vähem alt 50% läbitud õppeaja lõikes jä rjep id e v a t tagasisidet. V ajaduse korral kasutatakse arvestuslikust m ahust. saadavat info t a inekursuste sisu ja vorm i täiustam isel. 212. Ü lev iim ine järg m ise aasta üliõpilaseks vorm istatakse 205. Ü liõp ilaste küsitluse läb iv iim ise korra keh testab rektor. dekaani korraldusega iga aasta 15. septem briks, kui ü liõpilase ainepunktide sum m a on vähem alt 75% , kaugõppe ü liõpilasel vähem alt 50% läbitud õppeaja arvestuslikust V. ÜLIÕPILASTE ÕPPETÖÖGA SEONDUVAD m ahust. K ursusesüsteem is viiakse ü liõpilased järgm isele ÕIGUSED JA KOHUSTUSED kursusele tingim usel, et eelm ise kursuse õpe on läbitud 100%. V. 1. ÜLIÕPILASNÕUSTAMINE V. 4. AKADEEMILISED TAVAD 206. Ü liõp ilase l on õ igus p ö ö rduda õppe- ja ü liõp ilasosakonna 213. Ü liõp ilasel on kohustus jä rg id a akadeem ilisi tavasid. ü liõ p ilasnõusta ja n ing kaugkoo litu skeskuse ü liõp ilasnõustaja poole, et saada in form atsiooni n ing nõu ü likoolis õppim isega 214. V äärituks käitum iseks loetakse eksim ist üld tunnustatud seo tud p ro b leem ide lahendam iseks. kä itum isnorm ide vastu n ing ü leastum ist akadeem ilistest tavadest, sealhulgas: 207. Õ p p e - ja ü liõ p ilasosakonna ü liõp ilasnõustaja koord ineerib ja 214.1 . teadm iste kontro llil selliste m aterjalide ju h en d ab tu u to rite tegevust. T u u to r on ü liõp ilasnõustam ise kasutam ine, m ida ei ole se lgesõnaliselt õppejõu poolt alal e ttevalm istuse saanud ü liõp ilane, kes annab nõu ja infot lubatud kasutada; esim est sem estrit ü likoolis sam a eriala sta tsionaarses õppes 214.2. teadm iste lubam atu vahetam ine ü liõpilaste õppivate le ü liõp ilaste le , korraldades aru telusid poolt, kelle teadm isi kontro llitakse; ü liõ p ilasstaa tusega kaasnevate kohustuste , õ iguste ja 214.3 . teise ü liõp ilase eest teadm iste kontrolli p rob leem ide vallas n in g nõustades abivajajaid sooritam ine; ind iv iduaalselt. 214.4. kellegi teise kirjaliku töö või selle osade esitam ine om a nim e all ilm a nõuetekohase akadeem ilise viitam iseta. V. 2. ÕPPESTIPENDIUMID 215. T eadm iste kon tro llilt punktis 214 toodud põhjustel 208. R iik likku õ p pestipend ium i saaja teks võ ivad olla riik liku eem aldatud ü liõp ilase eksam ipro tokolli kantakse negatiivne ko o litu ste llim use alusel m oodustatud õppekohtadel tulem us. sta ts io n aarses õppevorm is õpp ivad üliõpilased . 216. Kui ü liõpilane eksib ü ld tunnusta tud käitum isnorm ide või 209. Õ p p estipend ium i m äärad keh testab rek to r vabariig i valitsuse akadeem iliste tavade vastu , on dekaanil eksim use k eh testa tud korras. raskusastm est sõ ltuvalt õ igus 216.1 . teha ü liõp ilasele noom itus; 210. Õ p p e tipend ium i m ääram isel läh tu takse jä rg m istes t 216 .2 . teha õppeprorek torile esildis põhim õte test: eksm atriku leerim iseks. 210 .1 . stipend ium i m akstakse õppekuudel (kõik kuud peale ju u li ja augusti); 24 TARTU ÜLIKOOL 24 V. 5. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE 225.2 . ka itsta vastava e ria la õppekava ^ itm ise l OTSUSTE VAIDLUSTAMINE lõputöö n ing saada ü likooli lõpudiplom i ühistel alustel ü liõp ilastega. 217. Juhul, kui ü liõp ilane soovib va id lustada õppekorra ldusega seonduvat o tsust, pöördub ta o tsuse teinud isiku poole n ing väljendab selgelt om a soovi o tsus va id lustada. Juhul, kui VI. 3. ÕPPEKULUDE H Ü V IT A M IN E arutelu o tsuse teinud isikuga ü liõp ilase soovi ei m uuda, võib ta esitada apellatsiooni ühe kuu jo o k su l alates vaid lusta tava 226. Punkti 114 ei k o h alda ta enne 1999/2000. õppeaastat ülikooli o tsuse vastuvõtm isest. õpp im a asunud ü liõp ilaste le . 218. A pella tsioon esita takse osakonna/instituud i juhata ja le . Juhul, kui apelleeritakse n im etatud isikute otsuste suhtes, esitatakse VI. 4. ÕPINGUTE PIKENDAMINE apellatsioon teaduskonna dekaanile . Kui vaid lusta takse dekaani o tsust, esita takse apellatsioon õppeprorek torile . 227. Punkti 116 ei kohalda ta enne 2000/2001 . õppeaastat ülikooli Õ ppeprorek tori o tsuse va id lustam isel esita takse apellatsioon õppim a asunud üliõp ilaste le . rektorile. A pella tsioon is k irje ldatakse kõiki ju h tu m i olulisi aspekte. 219. A pella tsiooni vastuvõ tja selg itab apelleerija le viie tööpäeva VI. 5. HINDAMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE jo o k su l alates apellatsiooni saam isest, ku idas apellatsioon i m enetle takse . 228. E nne 30 .08 .1999 so orita tud teadm iste kontro lli tulem used on h innatud järg m ise lt: 220. D ekaan võib apellatsioon i läb ivaatam iseks m oodustada 228.1 . hirm e 5 ehk “väga h ea” - väljendab õppeaine ko lm eliikm elise kom isjoni. Õ ppepro rek to r võib põhjalikku tundm ist; apellatsioonile vastam iseks konsu lteerida õppekom isjon i ja 228.2 . h inne 4 ehk “h ea” - väljendab õppeaine head ü liõp ilasesindusega. tundm ist, ek sim used on vorm ilised või m ittep õ h im õ tte lis t laadi; 221. Isikul, kellele apellatsioon esitati, on kohustus ü liõp ilast 228.3 . h inne 3 ehk " rah u ld av ” - vä ljendab õppeaine teavitada 15 päeva jo o k su l pärast apellatsiooni esitam ist põh iosa tundm ist, esineb sisu list n ing põhim õttelisi sellest, kas ta eksim usi; 221.1 . jä ta b vaid lusta tud otsuse jõ u sse , 228.4 . n egatiivne h inne 2 ehk “m itterahuldav '’ - 221.2 . saadab o tsuse selle teinud isikule uueks väljendab õppeaine põ h io sa puudu likku tundm ist. läbivaatam iseks, 221.3 . tüh istab o tsuse ja teeb sam as asjas uue otsuse. 229. K ahes süsteem is h in n a tu d ü liõp ilase akadeem ilisel õiendil kasu tatakse kah te h in d am issüsteem i (enne 30.08.1999 ja alates 3 0 .08 .1999) n ing lisatakse m õlem a hindam issüsteem i VI. RAKENDUSSÄTTED selg itused. VI. 1. INTERNATUUR 230. D iplom k iitu sega (cum laude) an takse ü liõpilasele, kui enne 30. augustit 1999 saadud h in n etest on 75% "väga head” ja ei ole üh tegi “ rah u ld av a t” n ing a lates 30. augustist 1999 222. E nne 1997/1998. õppeaastat arsti-, ham baarsti- või soo rita tud eksam itel, a rv estuste l j a kaitsm istel saadud hinded p rov iiso riõppesse im m atriku leeritud ü liõp ilaste l jä rg n eb vastavad d ip lom i k iitu seg a (cum laude) andm ise tingimuste põh iõppele vastava lt ü ldarsti või ham baarsti üheaastane p unktile 120. in ternatuu r või kuuekuu line prov iisori in ternatuur. 223. In ternatuuri lõpetanule an takse ü ldarsti, ham baarsti või VI. 6. EESKIRJA RAKENDAMINE proviisori ku tsetunnistus. 231. K äeso lev eeskiri jõ u s tu b 04.09 .2000 . VI. 2. VABAKUULAJA 232. Õ p p ek o rra lduseesk iri (k in n ita tu d TÜ nõukogu 26.06.1997. a o tsusega n r 35, tä iendatud TÜ nõukogu 24.04.1998 a. 224. E nne 1999/2000. õ p p eaasta t vastu võe tud m äärusega n r 3, m uudetud j a tä iendatud TÜ nõukosu e k stern iek sam itek s v a lm istu ja id n im etatakse 18.12.1998. a m äärusega n r 15 ja TÜ n õukogu 28.05.1999. a vabakuu laja teks. V ab ak u u la ja õpe võib to im u d a koos m äärusega n r 48 ) tunn ista takse kehtetuks. im m atriku lee ritud ü liõp ilastega j a sam ade õppekavade alusel. 225 . V ab ak u u la ja võib 225 .1 . k o n k u reerid a v ab anenud õppekohale vastaval erialal. Ü liõ p ila sek s v astu v õ tu o tsustab tead u sk o n d ja k in n itab om a korra ld u seg a õppeprorek tor. Ü liõ p ila sek s vastuvõ tu l kan takse vabakuulaja õ p in g u k av a l/ek sam ileh e l n ä ida tud eksam id ja a rvestu sed tem a õp inguraam atusse . Ü lekannete õ ig su se k in n itab dekaan; 25 TARTU ÜLIKOOL 25 VII. Register M M agistriõpe 2 5 ,4 4 -5 4 , 81, 115, 137 A ineplaan N A ineprogram m 18, 19, 139, 141, 173, 180, 181, N egatiivne tu lem us 180, 181,200, 201, 215 199 N om inaalne õppeaeg 10 A inepunkt 10, 20, 75, 84, 1 2 4 ,2 1 1 ,2 1 2 A inesüsteem 7, 211 A kadeem iline kalender 145 A kadeem iline puhkus 1 0 5 -1 1 3 ,2 1 0 Peaaine 30 A rvestus 162-168, 170, 181-184, 200 P ositiivne tulem us 181,200, 201 A testeerim ine 5 0 ,6 1 P rak tika 142 A uditoom e töö 19, 20, 139, 141, 161 P õhiõpe 22 A uditoorse töö m aht õppeaines 140 A vatud ü likoo l 3, 79, 115, 124, 140, 156, 2 1 1 ,2 1 2 R R eim m atriku leerim ine 127-130 В R esiden tuur 43, 115 B akalaureuseõpe 27, 28, 3 3 ,3 4 , 45, 115, 120 R iik lik koolituste llim us 70 R iik lik õppestipendium 208 D D iplom k iitu sega 120, 230 D iplom iõpe 23-26, 36, 115, 120 T eaduskraad 52, 62 D oktoriõpe 55-65, 81, 115, 137 T unniplaan 146-152 E dasijõudm ine õppetöös 211 V abaaine 15, 16 Eesti k a itse jõududesse teen im a asum ine 110 V abanenud õppekohtade täitm ine 131-138 Eksam 19, 80, 112, 120, 124, 162-168, V alikaine 15 170, 173- V arasem ate õpingute tunnustam ine 21 185, 200 V äliskü la lisü liõp ilane 87 E ksm atriku leerim ine 118, 124, 125, 131, 1 6 8 ,2 1 6 V älism aal õppim ine 97-104 E kstern ina õpp ija 80-83, 85, 163, 224 V ääritu käitum ine 125-126 H О H indam ise skaala 199 Õ petam ise ja a inekursuste h indam ine 203 Õ petajakoolitus 35, 115 I Õ pingukava 7, 100, 102, 154, 225 Õ pingute p ikendam ine 114-117 Im m atriku leerim ine 69-72 Õ ppeaasta 145 Iseseisev töö 20, 140 Õ ppeaasta algus 145 Õ ppeaine 14, 15 К Õ ppeainete le registreerum ine 154-161 Õ ppekava 9-13, 30, 32, 121, 122 K aitsm ine 82, 85, 186-198 Õ ppekava täitm ine 15, 121, 185, 187 K augõpe 77-79 Õ ppekava vahetus 136, 137 K ohustuslik aine 15, 30, 31 Õ ppekoht 66-68, 70, 73, 76, 133, 134 K ursusesüsteem 8, 1 2 4 ,2 1 1 ,2 1 2 Õ ppetöö vorm id 139 K utsekraad 52, 62 Õppeaine omandamine 2 0 , 167 K õrvalaine 2 8 ,3 1 , 32 K ü la lisü liõp ilane 86-96 Ü Ü liõp ilasnõustam ine 206, 207 Ü liõpilastööd 143, 144 L õputööd 40, 122, 143, 225 L õpueksam 185 26 TARTU ÜLIKOOL 26 ÕPPEINFOSÜSTEEMIST stipend ium ide konkursside koh ta ilm ub aja lehes Universitas Tartuensis, peahoone infostend idel n ing e-posti listis Ü liõp ilane saab veeb is kasu tad a õppeinfosüsteem i võ im alusi: u t.g ran t@ lists .u t.ee . N im eta tud listiga liitum iseks tu leb saata • aadressil h ttp ;//oppe.adm iii.nt.ee/ - siin leiab elek tronk iri aadressil m a i o r d o m n @ 1 i s t s . u t . e e . K irja teema v iidad õppeainereg istrile , tunn ip laan ide registrile ning (sub ject) rida tu leb jä tta tüh jaks, tekstivä lja le tu leb kirjutada info lehele v abadest õppekohtadest; subscribe ut.grant oma-e-maili-aadress. • aadressil http://o is.o p p e.u t.ee/ on võ im alik L isainfo t s tip end ium ide k o h ta võ ib küsida ülikooli erinevatest reg is treeruda õppeaine kuulajaks n ing saada ü levaade om a struk tuuriüksustest: sooritatud eksam itest j a arvestustest. Õ ppeinfosüsteem i kasu tajaks reg is treerum ise ting im useks on e-posti aadressi • õppetalitus: Ü likooli 18-117, tel. 375 623, Ülle Hendrikson om am ine m õnel TÜ serveril. Isik liku e-posti aadressi (E esti R ahvusku ltuu ri Fondi, M ünsteri Ü likooli, Eesti saam iseks tu leb p ö ö rduda arvu tuskeskusse L iivi 2-102 (L iivi Ü hispanga, A n d reas ja dr. E lm erice T raksi nimelised Urm , tel. 375 458). K aasa tu leb võ tta õpinguraam at. stipendium id , "Eesti m õtte loo" stipendium jt, m ille kohta Õ ppeinfosüsteem i kasu tajaks reg is treeru takse veebis saabub õ ppeaasta jo o k su l info fond idelt j a firmadelt; ee lpoo ln im eta tud aadressil; kon tro llitakse ü liõp ilasstaatust, teadustööde konkursid ); m atrik linum brit n ing isikukoodi. T äiendavaid se lg itused leiate reg istreerum islehekülje l! Ü likooli arvu tivõrgu kasu tam ise reeg litega saab tu tv u d a In ternetis • välisüliõpilastalitus: Ü likooli 18-104, tel 375 151, Piret Lai aadressil (info vä lism aa ü lik o o lid es õpp im ise kohta); http://ww^w.n t.ee/d okn m en d id/reeglid .htm l. • Tartu Ülikooli S ihtasutus: Ü likooli 18, tel 375 852 (Puhk- M örneri stipend ium ifond , TÜ Seitsm enda Sam ba fond, ÜLIÕPILASTE NÕUSTAMINE R aefond, L ääne m aak o n n a stipend ium ifond , Silvere-Panti M älestusstipend ium , E ugen Püssi nim stipendium , Leander- G eorg V ehiku nim stipendium , J. V. V eski stipendium , prof. A inesüsteem , m is võeti ü likoolis kasu tusele 1990-ndate aastate P. Saagpaku stipend ium , A hti Pae stipend ium , K. ja M. esim esel poolel, eeldab, et ü liõp ilased on hästi in form eeritud nii K oobase stipendium . H erm anni re isis tipend ium jt). WWW ülikooli õppetöös paku tavast kui om a õigustest ja kohustustest kodulehekülg : http://\vwvv.u t.ee /sih tasu tus/ ü liõpilasena. V aliku te tegem iseks ja o tsuste langetam iseks pakuvad vaja likku in form atsiooni m itm esugused teatm ikud (käesolev kataloog, teaduskondade teatm ikud jm . trükised), uutele tudengitele se lg itavad õpingute p laneerim ise põh ireeg leid ÜLIÕPILASTE SÕIDUSOODUSTUS dekanaadi, osakonna või instituudi vastavad töö ta jad (Õppeprodekaan, m etoodikud , laborandid jt.). S ta ts ionaarse õppe ü liõp ilaste le , kelle a la line elukoht ei ole õppeasu tusega sam as asulas, h ü v ita takse ü likooli ja kodu vahelisi E esm ärg iga su u rendada ü liõp ilaste in form eeritust algatati õppe- sõite ü h istranspord is 50% u latuses ü likooli rahandusosakonna ja ü liõp ilasosakonna eestvedam isel ü liõp ilasnõustam ise projekt. kaudu. A lates 1996. a. töötab õppe- ja ü liõp ilasosakonnas ü liõp ilasnõustaja , kes an tud va ldkonnaga tegeleb: kogub ja • Ü liõp ilastele , kes e lavad ü h ise lam us või üürikorteris, levitab ü liõp ilaskeskse t in form atsiooni, nõustab tudengeid hüv ita takse kuni v iis ko jusõ itu (edasi-tagasi sõit) erinevate p rob leem ide lahendam isel, haarab nõustam istegevusse kalendrikuu jo o k su l v astava lt nädalavahetuste arvule ning üliõpilasi n ing koord ineerib nende tegevust. Ü liõp ilasnõusta ja riik likeks pühadeks ko ju j a tagasi õppeasu tusse sõit. poole (TÜ peahoone, r. 120, tel. 375 627) võib nõu ja inform atsiooni saam iseks pöörduda igal tööpäeval kl. 9-12, 13- • Ü liõp ilastele , kes sõ idavad iga päev kooli ja koju, 17. Abi saab eelkõige õppetööga seonduvates küsim ustes, aga ka k o m penseeritakse 5 0% u latuses üks edasi-tagasi sõit päevas. ü ld isem at laadi va ldkondades (n. so tsiaalsed toetused jm .). R ahvusvaheliste liin ibusside , re is ilaevade või -ro n g id e ning m ik ro b u ssid eg a sõ id e tu d sõite ei hüvitata. V anem ate aasta te ü liõp ilasi rakendatakse hooaja liselt vä listudengite ja E esti tudengite nõusta ja te ehk tuutoritena alates H üvitise tao tlem isek s tu leb tä ita sõ idukom pensatsiooni 1997. a. kevadsem estrist. T uuto rid on värskete le tudeng ite le toeks avaldus iga õ ppeaasta a lguses või siis, kui sõidu sih tkoht muutub. esim ese sem estri vältel, nad aitavad esm akursuslaste! n ing T äidetud avaldus tu leb v iia dekanaati või rahandusosakonda välisü liõpilaste! ü likooliellu sisse elada, se lg itavad ü liõp ilaseks (Jakobi 4 -204, kl 13— 16). H üvitise vä ljam aksm iseks peab iga olem ise põh itõdesid . T uuto rid annavad nõu ja abi om a eria la kuu tä itm a sõ id u k o m p en satsio o n i aruande, lisades sellele esim ese aasta ü liõp ilaste le , korraldavad aru te lusid õp ingute sõ idup ile tid . N ii avalduse kui ka aruande p lanke saab kas a lustam ise n ing ü liõ p ilasstaa tusega kaasnevate kohustuste , d ek anaad ist või m ajandusm aja (Jakobi 4, peahoone taga) II õ iguste j a p rob leem ide vallas n ing nõustavad soovijaid korruselt. T ä idetud aruanne koos ühe kuu sõ idup ile titega tuleb ind iv iduaalselt. V ärsked ü liõp ilased koh tuvad tuu to ritega lasta m ajandusm aja II korrusel se lleks e ttenäh tud kasti järgm ise esm akordselt vastava e ria la õ ppeaasta avaüritustel. kuu 15. kuupäevaks. T u u to rite e-posti aadressid on kä ttesaadavad In terne tis aadressil h ttp ://w \v \v .u t.e e /tu u to rid /. ÜLIÕPILASTE MAJUTUS MITTERIIKLIKUD STIPENDIUMID T artu Ü likoo li ü liõp ilaste m aju tam isega tegeleb M T Ü T an u Ü liõp ilaskü la. Ü hiselam ukohta saab tao tleda ü liõp ilaskü la m aju tusteen istusest Pepleri 14 (I korrus, parem tiib), kus tuleb L isaks riik liku le õ p p estip en d iu m ile on v iim astel aastatel jä rje s t tä ita taotlusankeet. K ohad jao ta tak se vastavalt taotluste lisandunud m itteriik likke , e rin ev atest fo nd idest m akstavaid ja saabum ise üld isele järjek o rra le ja vabanenud kohtade arvule füüsilis te isiku te poo lt asu tatud stipendium e. Päevakaja line info 27 TARTU ÜLIKOOL 27 K una ü liõp ilaste arv on küm ne aasta jo o k su l suurenenud Ü liõp ilasesinduse o lu liseks töövorm iks on koosolekud, mis lig ikaudu k o lm and iku võrra, m aju tuskohtade arv on aga endine, to im uvad tavaliselt üle kolm e nädala ja on avalikud. Ü liõpilaste siis ei su uda ü liõ p ilask ü la kõig ile tao tlejaile kohe üh ise lam ukoh ta huv ide esindam iseks ü likooli tasandil on esindusel m itm eid garan teerida. Ü h ise lam u k o h ast ilm a jään u d ü liõp ilane võib jä tta võim alusi: probleem i saab tõ sta tada esindajate kaudu TÜ om a tao tlu se jä rjek o rd a . nõukogus ja valitsuses, aga ka teaduskonna ja osakonna nõukogus, kuna ü liõp ilasesindus kooskõlastab ka teaduskonna ja T äpsem at in fo rm atsioon i kõikides m aju tust puudutavates osakonna nõukogude ü liõp ilasesinda jate tegevust. küsim ustes saab aadressil Pepleri 14, T artu , W W W kodulehekü lje lt aadressil: h ttp ://vvww.ut.ee/tvk/ n ing tel. (27) 420 E sinduse igapäevatöö käib to im kondades ning hõlm ab eelkõige 337. ü liõpilaste p rob leem ide väljaselg itam ist, tudengeid puudutava inform atsiooni kogum ist j a vastavalt sellele tegutsem ist. A lalisi to im kondi on viis: haridus-, so tsiaal-, kultuuri-, järe levalve- ja AVATUD ÜLIKOOL teabeto im kond. A vatud ülikool (A Ü ) pakub õppija le paind likku võ im alust valida • H aridustoim kond tegeleb jo o k sv a te õppetööd puudutavate õpet vastavalt õp p ija eesm ärk ide le ja võ im alustele n ing seob probleem idega, kaitseb ü liõp ilaste õigusi ning vajaduse p idevõppe kaudu ü likooli ühiskonnaga. AÜ pakub võim alust korral teeb ettepanekuid ülikooli õppekorralduse tõhusam aks õppida tasem ek o o litu ses (õppekava alusel) j a täienduskoolituses m uutm iseks. (program m ide alusel). Õ ppim ine on tasuline. • Sotsiaaltoim kond osaleb ü liõpilaselu sotsiaalsfääri V astuvõtu ting im used on sätestatud T artu Ü likooli puudutavatele p rob leem idele lahenduste otsim isel vastuvõtueeskirjas. D ip lom i- j a bakalaureuseõpe eeldab (sotsiaalsed toetused, sõ idusoodustus, ühiselam uelu keskharidust, m ag istriõppesse astum iseks peab olem a valupunktid). bakalaureusekraad või se lle le vastav haridustase. Õ ppetöö toim ub • Kultuuritoimkonna peam ine ü lesanne on TÜ aastapäevale sessiooniti. pühendatud balli korraldam ine, sam uti osaletakse tudengite s ü g is - ja kevadpäevade organiseerim isel jm . Info: T artu Ü likoo li kaugkoolituskeskusest, Lossi 24, tel. 375 200 • Teabetoimkond korraldab üliõpilasi puudutava ja W W W kodu lehekü lje lt: h ttp ://\vw w .u t.ee/A vatudY likool/ inform atsiooni kogum ist, töö tlem ist ja väljastam ist ning inform eerib avalikkust ü liõp ilasesinduse olem usest ja tegevusest. ÜLIÕPILASTE KARJÄÄRITEENISTUS • Järelevalvetoimkonna ü lesanne on üliõpilasesinduse tegevuse põhikirja le vastavuse, aruannete korrektsuse ja Tartu Ü likoo l avas 1999. a. m ärtsis esim ese kõrgkoolina Eestis eelarve täitm ise kontro llim ine ning järe levalve ü liõpilaste karjääriteen istuse , kus süstem aatiliselt tegeletakse ü liõpilasesinduse m ajandustegevuse ja asjaajam ise üle. töö jõu turu koh ta info kogum ise n ing üliõpilastele • T ekkivate oluliste p rob leem idega tegelem iseks võidakse vahendam isega. E esm ärg iga anda ü liõpilaste le teadm isi m oodustada ka ajutisi toim kondi. töö jõu turu l to im uvast, korraldab karjääriteen istus infotunde, kuhu kutsutakse esinem a erinevate va ldkondade spetsialiste. K õik idesse to im kondadesse võib kuuluda iga üliõpilane. Igal üliõpilasel on võim alik liituda ka ü liõpilasesinduse listiga: K arjääriteen istus loob ja ho iab kontakte erinevate tööandjatega ut.vov@ li.sts.ut.ee ning vahendab ü likoo li lõpeta ja te le ja ü liõpilastele vakantseid töö- j a p rak tikakoh ti. K arjääriteen istus püüab küll eelkõige leida Ü liõp ilasesinduse kantselei asub aadressil Ü likooli 18a, ülikooli lõpeta ja te le kvalifikatsioon ile vastavat rakendust, kuid tel/faks 375 400. vahendab ka sellise id tööpakkum isi, m is võim aldavad töö tada õp ingutega parallee lse lt. Infot pakutavatest töökohtadest levitab karjääriteen istus õppe- j a ü liõp ilasosakonna infostendil ülikooli peahoone fuajees, karjääriteen istuse kodulehekülje l, nõutavat haridust an dvates s truk tuu riüksustes (stendidel, listides) ning karjääriteen istuses tö ö o ts ijaks reg istreerunud sobiva haridusega ü liõp ilaste hulgas. T ööo tsijaks reg istreerum iseks tuleb karjääriteen istuses täita vastav ankeet. Ü likooli lõpetanul on võim alus k a rjääriteen is tu se teenuseid kasu tada lõpetam isele jä rg n ev a ko lm e aasta vältel. Ü liõp ilaste k a rjääriteen is tu s asub T artu Ü likooli peahoones r .2 1 1, tel. 376 205, faks 375 153, e-post: eareer@ ut.ee ; W W W k odu lehekü lg : http://vv\vw .ut.ee/eareer/ TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUS Ü liõ p ilasesinduse p õh ifunk tsioon on esindada ü liõp ilaskonda ja kaitsta tem a ü ld h u v e nii ü likoolis kui ka riik likul tasandil. Ü liõ p ila sesin d u s on 3 1 -liikm eline, valitav n ing kuulub vorm ilise lt TÜ struk tuuri. Ü liõ p ilasesinduse valim istel saavad osaleda kõik ü liõpilased. 28 LEGEND 28 Toimumiskava teises osas on nädalane k o o rm u s esimeses Legend osas toodud ajavahemikus. See s i s a ld a b endas nädalas toimuvate loengutundide, p r a k tik u m itu n d id e ja A ine kood koosneb 11 märgist, millest kaks punkti on seminaritundide arvu. Kui praktikumid või seminarid on lisatud parema loetavuse tarbeks. Esimesed kaks tähte aine kuulajatele kohustuslikud, siis on vastav tundide arv ja annavad teaduskonna koodi, järgm ised kaks tähte lühend (P, S) trükitud rõhutatult (4 P). instituudi, osakonna, või kliiniku koodi teaduskonnas. Kolmas osa näitab ajavahemikus kohustuslike Peale esimest punkti on õppetooli kahekohaline number kontrolltööde ning referaatide, haiguslugude, sem inari-ja instituudis (osakonnas, kliinikus). Peale teist punkti on veel kursusetööde arvu. kolm numbrit, mis annavad aine järjekorranumbri Neljandas osas (algab "=>"-ga) on ajavahemiku jooksul, õppetoolisiseselt. Kodeerimissüsteemis esineb ka erandeid, lõpus või järel sooritamist nõudvate eksamite või kus instituudi või õppetooli kohal koodis on kaks 0 -i arvestuste arv. (USOO, FLAJ.OO). Selle põhjuseks võib olla instituudi puudumine teaduskonnas (USOO) või soov aineid mitte K asutatavad lühendid ja tähistused siduda konkreetse osakonnaga (SOPH.00). Enamus aineid A arvestusi on lahterdatud lähtuvalt aine lugejast, seega keeli tuleb alam alamaste otsida keelekeskuse, mitte oma teaduskonna alt. AP ainepunkti M aht. Aine mahtu väljendatakse ainepunktides (AP). 1AP dokt doktoriõpe on 40 tundi õppetööd mistahes vormis. Maht tundides E eksameid tähendab loengu-, praktilise töö ja seminaritundide erak. professor erakorraline professor summat või nende puudumisel iseseisva töö tundide arvu. i iseseisva töö tunde Aine mahu järel on toodud loengu-, praktilise töö, intern internatuur sem inari-ja iseseisva töö tundide arvud. kesk keskaste E eldatavad kuulajad. Aine juures on täidetud ruuduga knt kontrolltöid ära märgitud, kas see aine on kohustuslik aine ning korr. professor korraline professor millise õppekava (ja astme) jaoks ta kohustuslik on. Kui L loenguid aine on mõne õppekava (konkreetse astme) jaoks mag magistriõpe valikaine, siis märgitakse seda tühja ruuduga Kui n-s nädalas aine juures pole kumbagi neist ruutudest, siis võib aine olla P praktilise töö tunde kas vabaaine või on aine kuulumine mingisse õppekavasse P praktikum id on kohustuslikud jäänud märkimata. ref kirjalikke töid Kuulajaskonna juurde on pärast märgitud astmed, mille resident residentuur all mõeldakse õppimise aastat, alam-, kesk-, ülemastet, S seminaritunde magistri-, doktori-, intemi-, residendi- või täiendõpet. S seminarid on kohustuslikud E eldusained. On aineid, millest osavõtjatelt eeldatakse T tundi mingi teise kursuse läbimist. Eeldusainete märkimisel on täiend täiendõpe kasutatud ainete koode. Kohustuslikud (peavad olema ülem ülemaste kindlasti läbitud) eeldusained algavad märgi "O" tagant ■ kohustulik aine ning soovitavate ainete ees on märk "Ф". □ valikaine T oim um iskava. Toimumiskava esimene rida on tähistatud О kohustuslik eeldusine märgiga " 0 " . Toimumiskava alla käib toimumise aeg, Ф soovitav eeldusaine nädalane koormus ning kontrolltööde, kirjalike tööde, 0 toimumiskava eksamite ja arvestuste ajaline paiknemine ja arv. 1.-16.П. toimub 1.-16. nädalal Toimumiskava koosneb neljast osast. Esimeses osas on 2 .n. toimub 2 . nädalal toodud toimumise aeg, kasutades järgm ise tähistusi: märts toimub märtsis kaks numbrit - algusnädal ja lõppnädal märts, 6 algab märtsis ja kestab 6 nädalat number (lõpeb ”n"-ga) - konkreetne nädal * toimub mitu korda kuu nimi, number - orienteeruv alguskuu ja kestvus nädalates number - kestvus nädalates (algus määramata) tärn (ja number) - korduv aine (algusaega pole antud, kuna algusaegu on mitu. Enamasti kasutuses arstiteaduskonnas, kus praktilised tööd toimuvad rühmadel eri aegadel. Teistes teaduskondades kasutatakse ainete juures, mida loetakse õppeaasta jooksul vähemalt kaks korda.) Nädalaid loetakse õppeaasta algusest. Õppeaasta algab 1. septembrile lähimal esmaspäeval (sel õppeaastal 4 .septembril - vt akadeemiline kalender lk 4). 29 USUTEADUSKOND 29 3AP(80L+40i) *E ■Usuteadus: USUTEADUSKOND ©USOO.01.003 Antakse ülevaade kristlike kirikute ajaloost reformatsiooni ja vastureformatsiooni sajanditel (1500-1700). USUTEADUSKOND (00) © 1 .-2 0 . n.4 L n-s = > E US00.01.005 Kreeka patristika praktikum USUTEADUSKOND (00) teadur Marju Lepajõe 2AP(32S+48i) *E □Usuteadus: USOO.00.002 Bakalaureuseõppe lõputöö 10AP(400i) *E ■Usuteadus:4 Eesmärk tutvustada kreekakeelseid kirikuisasid. Nende teoste ja tegevuse tundmaõppimine. Kirjalik lõputöö usuteaduskonnas, et saada bakalaureusekraadi usuteaduse © 1 .-2 0 . n.2 S n-s => E erialal. Kaitsmisele lubatakse üliõpilane alles peale kõigi vajalike eksamite (150 AP) sooritamist. US00.01.006 Ladina patristika praktikum ©Ei ole teada => E teadur Marju Lepajõe 2AP(32S+48i) *E US00.00.003 Õpetajakoolituse lõputöö6AP(20S+220i) *E □Usuteadus: ■Usuteadus:5 Eesmärk tutvustada ladinakeelseid kirikuisasid. Nende tegevuse ja teoste Kirjalik lõputöö usuteaduskonnas, et saada usuõpetuse Õpetaja kutset. tundmaõppimine. Kaitsmisele lubatakse üliõpilane alles peale kõigi vajalike eksamite © 1 .-2 0 . n.2 S n-s = >E sooritamist. ©33. - 37. n.2 S n-s => E US00.01.007 Eesti kirikulugu teadur Riho Altnurme US00.00.005 Magistriväitekiri40AP(1600i) *E 3AP(64L+56i) *E ■Usuteadus:mag ■Usuteadus: Kirjalik lõputöö usuteaduskonnas, et saada magistrikraadi usuteaduse Kursus annab ülevaate kristluse ajaloost tänapäeva Eesti alal. erialal. Kaitsmisele lubatakse üliõpilane peale magistrieksamite Sõlmpunktideks on kristluse jõudmine Eesti alale, keskaegsed sooritamist. Kaitsmine kujutab endast mittehindelist eksamit. võimuvahekorrad ja vaimsus, reformatsioon ja hermhuutluse levik. Eesti ©Ei ole teada => E Evangeelse Luterliku Kiriku ajalugu. © 1 .-2 0 . n.3 Ln-s 1 ref => E US00.00.006 Doktoriväitekiri 120AP(4800i) *E ■Usuteadus:dokt US00.01.008 Dogmadelugu I Kirjalik lõputöö usuteaduskonnas, et saada doktorikraadi usuteaduse lektor Urmas Petti erialal. Kaitsmisele lubatakse üliõpilane peale doktorieksamite 2AP(60L+20i) *E sooritamist. Kaitsmine kujutab endast mittehindelist eksamit. Käsitletakse dogmade kujunemist vanas kirikus alates Uue Testamendi ©Ei ole teada => E järgsest perioodist kuni 6. sajandi lõpuni. Eriline rõhk on kolmainuõpetuse ja kristoloogilise dogma arengu jälgimisel. © 1 .-2 0 . n.4 Ln-s = >E AJALOOLISE USUTEADUSE JA LADINA US00.01.009 Dogmadelugu II lektor Urmas Petti KEELE ÕPPETOOL (01) 2AP(60L+20i) *E □Usuteadus: US00.01.001 Ladina keel ©US00.01.008 Õppeülesande täitja Mari Murdvee Käsitletakse dogmade kujunemist ning dogmaatiliste arusaamade 7AP(160P+120i) *E arenguid keskaegses ning reformats ioon iaegses kristluses. Vaadeldakse ■Usuteadus: nii Lääne kui ka Ida teoloogiaid Eesmärk - võimaldada lugeda kristliku kiriku kujunemisele olulisi ©24. - 40. n.4 L n-s => E autoreid kiriku algusaegadest, samuti hilisemat ladinakeelset teoloogilist kirjandust. USOO.01.011 Uusaja kirikulugu © 1. - 20. n.5 S n-s 3 knt => A teadur Riho Altnurme 24. - 40. n.5 S n-s 3 knt => E 3AP(80L+40i) *E ■Usuteadus:3 US00.01.002 Vanaaja kirikulugu ©US00.01.004 lektor Andres Saumets Kursus annab ülevaate kristluse ajaloost viimasel kolmel sajandil. 4AP(80L+80i) *E Vaadeldakse kristlike kirikute asendi muutumist ühiskonnas ja ■Usuteadus: mentaliteedis,kirikute seotust poliitikaga, kristluse muutumist Antakse ülevaade alg-, vanakatoliku ja riigikiriku ajaloost I - VI sajandil, maailmareligiooniks. kirikuorganisatsiooni ja õpetuslike põhiseisukohtade kujunemisest. ©24. - 40. n.4 L n-s 1 ref => E © 1 .-2 0 . n.5 L n-s 1 ref= > E US00.01.012 Keskaja ladina keel US00 01.003 Keskaja kirikulugu teadur Marju Lepajõe lektor Andres Saumets 2AP(32S+48i) *E 3AP(80L+40i) *E □ Usuteadus:mag ■Usuteadus: OUSOO.Ol.OOl ©USOO.01.002 Ajaloolise usuteaduse magistrantidele määratud kursuses tutvutakse Antakse ülevaade Lääne- ja Ida-Euroopa kirikute ajaloost VII-XV keskaja mõjukamate teoloogide teostega originaalkeeles, tähelepanuga sajandini, paavstluse, kirikuorganisatsiooni ja Õpetuslike keskaja ladina keele spetsiifilistel joontel. põhiseisukohtade kujunemisest. © 1 .-2 0 . n.2 S n-s => E ©24. - 40. n.4 L n-s => E US00.01.013 Ristijad ja spiritualistid US00.01.004 Reformatsiooniaja kirikulugu lektor Andres Saumets lektor Urmas Petti 2AP(60L+20i) *A 30 USUTEADUSKOND 30 OUSOO.01.003 ■Usuteadus:4 ©USOO.01.004 Religioonifilosoofil iste peateemade analüütilisest paradigmast ä tuv Vaadeldakse reformatsiooniaja radikaalseid mõtlejaid ning suurtest süstemaatiline esitus. konfessioonikirikutest eraldiseisvaid usulisi rühmitusi, nende © 24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => E tekkepõhjusi, teoloogilisi põhimõtteid ja levikut. © 1 .-2 0 . n.2 L n-s => E US00.02.008 Eetika prolegomena teadur Jaanus Noormägi US00 01 015 Zwingli, Calvin ja reformeeritud kirik 2AP(36L+44i) *E lektor Andres Saumets ■Usuteadus:3, Usuteadus:4 2AP(40L+40i) *E Eetika tutvustus: probleemid ja nende käsitlemise võimalused eriti □ Usuteadus: teoloogia raames. OUS00.01.003 © 2 4 .-3 1 . n.4 L n-s => E Antakse ülevaade Huldrych Zwingli ja Johannes Calvini kaasajast, elust, teoloogilisest kujunemisloost ja teoloogiast. Käsitlemist leiavad ka US00.02.009 Tänapäeva süsteemid eetikas reformeeritud kiriku levikuga ja teoloogiaga seonduvad küsimused. teadur Jaanus Noormägi ©24. - 40. n.2 L n-s => E 2AP(36L+44i) *E ■Usuteadus:4 US00.01.018 Proseminar: Martin Lutheri kirjutised Tutvustatakse olulisemaid kaasaja eetikakäsitlusi. lektor Urmas Petti © 3 1 .-4 0 . n.2 L, 2 S n-s => E 2AP(40S+40i) *E □Usuteadus: US00.02.010 Sotsiaal-ja tööeetika Proseminari eesmärgiks on omandada kirikuloolise teadusliku töö meetod õppeülesande täitja Andreas Pawlas M. Lutheri kirjutiste analüüsi näitel. 2AP(32L+48i) *E ©24. - 40. n.2 L n-s => E □Usuteadus: OUS00.02.008 US00.01.022 Monastilise teoloogia kujunemine Kirjeldatakse sotsiaalsete institutsioonide ja tööga seostuvate probleemide teadur Marju Lepajõe käsitlemist eetikas. 4AP( 10L+40P+30S+80i) *E ©4. - 9. n.4 L n-s => E □Usuteadus:mag Kirikuloo eriseminar monastilise teoloogia kujunemisest on mõeldud US00.02.013 Dogmaatika ajalugu kirikuloo eriala magistriõppe üliõpilastele. dotsent Alar Laats © 1 .-2 0 . n.2 S n-s => E 3AP(48L+72i) *E ■ Usuteadus:4 US00.01.023 Kristliku müstilise teoloogia kujunemine Ülevaade dogmaatika arengust alates 18. saj. algusest kuni tänaseni, teadur Marju Lepajõe rõhutades protestantlikku, kuid vaadeldes ka idakiriku ja rooma-katoliku 3AP(50P+10S+60i) *E dogmaatikat. Magistriõppe üliõpilastele määratud kursuses käsitletakse kristliku © 1 .-2 0 . n.3 L n-s => E müstilise traditsiooni kujunemist: lätteid antiikmõtlemises (Platon, Philon, Plotinos) ning arengut varases kristluses (Origenes, Athanasios, Nyssa US00.02.016 Luterlike usutunnistuskirjade dogmaatika Gregorios jt). Põhiosa kursusest hõlmab iseseisev töö kirjandusega. dotsent Alar Laats ©24 - 40. n.2 S n-s => E 2AP(24L+24S+32i) *E □Usuteadus:4 US00.01.025 Seminar Kreeka-ortodoksi kiriku ©US00.01.008, US00.01.009 ajaloost 1 AP(10L+4S+26i) *A Seminaris antakse ülevaade olulisematest etappidest Kreeka-ortodoksi ©24. - 40. n.2 L n-s => E kiriku ajaloos seostatuna teoloogia ajalooga. ©oktoober, 10 L, 4 S n-s => A US00.02.021 Poliitiline eetika lektor A Pawlas 2AP(40L+40i) *E □Usuteadus:3, Usuteadus:4 SÜSTEMAATILISE USUTEADUSE JA OUS00.02.008Poliitilise eetika kursuse raames tutvustatakse ennekõike kaasaegseid FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (02) poliitilisi süsteeme ja nende seonduvaid kõlbelisi probleeme Analüüsitakse erinevusi ja käsitletakse kristlikku perspektiivi poliitikal. ©4. - 9. n.4 L n-s => E US00.02.001 Sissejuhatus teoloogiasse teadur Jaanus Noormägi 1 AP(20L+10S+10i) *E US00.02.023 Eetika erikursus □Usuteadus: 1 teadur Jaanus Noormägi Tutvumine õppekavaga, õppetoolide ja nende poolt Õpetatavate ainete 2AP(10L+70i) *E kaupa. Ülevaade kõikidest ainetest, nende sisust ja terminoloogiast. ■Usuteadus:mag ©1. - 13. n.2 L n-s = > E Eetika erikursuses tutvustatakse põhilisi kaasaegseid eetika-süsteeme, hõlmates metodoloogilisiprobleeme ja rakenduslikkearutlusi. Kirjandus US00.02.003 Filosoofia ajalugu I ja II on inglise-ja saksakeelne. dotsent Jaan Kivistik ©Ei ole teada 1 ref => E 4AP(96L+64i) *2E US00.02.027 Doktorisem inar ■ Usuteadus: dotsent Alar Laats Õhtumaise filosoofia ülevaade, kus eriti rõhutatakse filosoofilise ning 2AP(32P+48i) *E kristlik-teoloogilise mõtlemise vastasmõju.Kursuse II osa on pühendatud ■Usuteadus:dokt valdavalt XX sajandi filosoofidele. Käsitletakse erinevaid teoloogilisi küsimusi uurimuslikul tasemel ©24. - 40. n.4 L n-s 1 ref => E ©2. - 40. n.2 S n-s => A US00.02.007 Religioonifilosoofia U S00.02.028 Teoloogia tänapäevased probleem id dotsent Jaan Kivistik dotsent Alar Laats 2AP(32L+16S+32i) *E 3AP(32P+20S+68i) -E 31 USUTEADUSKOND 31 ■ Usuteadus:mag lektor Pille Valk Käsitletakse tänapäeva süstemaatilise teoloogia olulisi probleeme. lAP(15L+5S+20i) *E ©24. - 40. n.2 S n-s => A ■Usuõpetuse õpetaja: 1 Kursuses käsitletakse religioonipedagoogika põhimõisteteid ja tutvutakse USOO.02.031 T e o lo o g ia a j a l u g u Eesti religioonipedagoogilise mõtte arenguga dotsent Alar Laats ©1. - 3. n.6 L, 2 S n-s 1 ref => E 3AP(32S+88i) *E ■Usuteadus:mag US00.03.024 Hingehoid Käsitletakse üksikute teoloogiliste mõistete ja Õpetuste arengut kristliku dotsent Tõnu Lehtsaar teoloogilise mõtlemise ajaloos. 2AP(40L+40i) *E ©1. - 20. n.2 S n-s => A Kursus tutvustab hingehoiu teoloogilisi ja psühholoogilisi aluseid ©24. - 40. n.2 L n-s => E USOO.02.033 Dialektiline teoloogia ja dialoogiline filosoofia2AP(20L+20S+40i) «E US00.03.033 Kristliku kultuuriloo alused □Usuteadus: lektor Pille Valk Käsitletakse olulisemaid dialektilise teoloogia ja dialoogilise filosoofia 2AP(33L+47i) *E esindajaid 20. sajandil. Kursus tutvustab kristliku paradigma rolli kultuuriloos. Käsitletavaid ©29. - 36. n.4 L n-s => E küsimusi illustreeritakse rohke pildi- ja videomaterjalidega, muusikanäidetega; tutvustatakse ka teemakohaseid intemetimaterjale US00.02.035 Sissejuhatus idakiriku teoloogiasse lAP(10L+30i) *A ©27. - 37. n.3 L, 1 S n-s 1 ref => E Antakse sissejuhatuslik ülevaade idaortodoksse kiriku teoloogia tänapäevastest probleemidest. US00.03.037 Väljendusoskus religioonipedagoogikasl AP(20L+20i) *E ©oktoober. 10 L n-s => A Kursus käsitleb religiooni Õpetamisel vajalikke väljendusoskuse Osalejaid õpetatakse oma väljendusoskust analüüsima ja erinevaid esinemisvõtteid kasutama. © 1. - 20. n.2 L n-s => E PRAKTILISE USUTEADUSE ÕPPETOOL (03) US00.03.040 Kreeka-ortodoksi kiriku liturgikal AP(10L+6S+24i) *A Antakse ülevaade Kreeka-ortodoksi kiriku liturgika ajaloolisest US00.03.002 Homileetika kujunemisest ja kaasaegsetest suundumustest. dotsent Tõnu Lehtsaar ©oktoober, 10 L, 6 S n-s => A 3AP(60L+20S+40i) *E ■Usuteadus:3 Käsitletakse jutluse ettevalmistamist ja pidamist. Omaette tähelepanu pööratakse alusteksti erinevatele kasutusviisidele. Analüüsitakse jutlusi erinevates retoorilistes kontekstides. UUE TESTAMENDI TEADUSE JA KREEKA ©24. - 40. n.2 L n-s 3 ref => E KEELE ÕPPETOOL (04) US00.03.006 Religiooniõpetuse metoodika lektor Pille Valk US00.04.001 Uue Testamendi teoloogia 3AP(72L+16P+18S+14i) *EA õppeülesande täitja Ain Riistan 3AP(60L+60i) *E ■Usuõpetuse Õpetaja: 1 Ülevaade religiooniõpetuse (usuõpetuse) õpetamise metoodikast. ■Usuteadus:2©US00.04.002 Erinevate õpetamisviiside ja Õppimiseviiside tutvustamine ja analüüs. Õpitakse tundide ettevalmistamist ja läbiviimist. Kursus annab ülevaate Uue Testamendi teoloogia problemaatikast. Tutvustatakse aine põhiküsimusi. ©7. - 12. n.6 L, 4 S n-s 3 ref => E A © 1 .-2 0 . n.3 Ln-s =>E US00.03.008 Põhikooli usuõpetuse kursus ja õppekirjandus US00.04.002 Sissejuhatus Uude Testamenti lektor Pille Valk, õppeülesande täitja Lii Lilleoja õppeülesande täitja Ain Riistan 2AP(16L+24S+40i) *E 3AP(60L+60i) *E ■ Usuõpetuse õpetaja l ■Usuteadus: 1, Usuteadus:2, Usuteadus:3 Põhikooli usuõpetuse kursuse lahtimõtestamine, tutvumine õppekirjandusega, õppematerjalide koostamine. Ainekava ja Käsitletakse Uue Testamendi tekkimist, selle raamatute sisu, tekstikriitilisi probleeme ja teoloogilisi iseärasusi. õppematerjalide analüüs. © 1 .-2 0 . n.3 Ln-s =>E ©25. - 29. n.2 L, 6 S n-s 1 ref => E US00.04.003 Uue Testamendi kreeka keel US00 03 009 Gümnaasiumi usuõpetuse kursus ja õppekirjandus lektor Pille Valk, Õppeülesande täitja Toomas Jürgenstein teadur Marju Lepajõe, õppeülesande täitja Maili Karindi7AP(160S+120i) *E 1 AP(8L+12S+20i) *E ■Usuteadus:2 ■Usuõpetuse Õpetaja: 1 Gümnaasiumi usuõpetuse kursuse lahtimõtestamine, tutvumine Eesmärk - võime töötada Uue Testamendi kreekakeelse algtekstiga ning õppekirjandusega.Ainekava ja õppematerjalide analüüs, Õppematerjalide kristlikule kirikule oluliste autorite kreekakeelsete tekstidega.© 1. - 40. n.4 L n-s 2 knt => E A koostamine. ©30 - 32. n. 1 L, 6 S n-s 1 ref => E US00.04.004 Markuse evangeeliumi eksegees lektor Peeter Roosimaa US00.03.010 Pedagoogiline praktika 3AP(10L+50S+60i) *E lektor Pille Valk ■ Usuteadus:2 10AP(100P+300i) *A OUS00.04.003 ■ Usuõpetuse Õpetaja: 1 Markuse evangeeliumi käsitlemine kreekakeelse teksti põhjal, valitud Kahevooruline praktika koolides, mille vältel kuulatakse teiste õpetajate peatükkide salmieksegees. Evangeeliumi sõnumi "koht elus". tunde ja misjärel antakse erinevates vanusastmetes usuõpetuse tunde ka ©24. - 40. n.3 S n-s => E ise. © 1 3 .-2 4 . n.5 P, 2 S n - s = > E US00.04.005 Johannese evangeeliumi eksegees lektor Peeter Roosimaa US00.03.014 Sissejuhatus religioonipedagoogikasse 32 USUTEADUSKOND 32 3AP( 10L+50S+60i) *E 1 AP(5L+10S+25i) *E □Usuteadus:2 □Usuteadus: ©US00.04.003 Johannese evangeeliumi kreekakeelse teksti k u r s o o r n e lugemine Johannese evangeeliumi käsitlemine kreekakeelse teksti põhjal, valitud © 2 1 .-4 0 . n.2 S n-s => E peatükkide salmieksegees. Evangeeliumi sõnumi "koht elus". ©24. - 40. n.3 S n-s => E US00.04.021 Uue Testamendi teoloogilise hermeneutika ajalugu õppeülesande täitja Ain Riistan USOO.04.009 Jeesuse elu 2AP(20L+20S+40i) *E lektor Peeter Roosimaa □ Usuteadus. 2AP(40L+40i) *E Tutvustatakse Uue Testamendi teoloogilise tõlgendamise ajalugu, ■Usuteadus: 1 põhimudeleid ja autoreid. Kursust on soovitav kuulata paralleelselt Uue Ajalooline ülevaade I saj. Palestiinast, juutlusest, rabinistlikust Testamendi teoloogia kursusega. kirjandusest,Jeesuse elulugu, selle ajaloolisus. ©1. - 20. n.2 L n-s => E ©1. - 20. n.2 L n-s 1 knt => E US00.04.023 1. Johannese kirja eksegees US00.04.010 Apostlik ajajärk Õppeülesande täitja Ain Riistan lektor Peeter Roosimaa 2AP(20L+20S+40i) *E 2AP(40L+40i) *E 1. Johannese kirja käsitlemine kreekakeelse teksti põhjal Kirja ■Usuteadus: 1 kompositsiooni, ajaloolise tausta ja tõlgendamise probleemid. Kristliku kiriku tekkimine ja areng 1. saj. Apostel Paulus. ©24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => E A ©24. - 40. n.2 L n-s => E US00.04.024 Vana Testament Uues Testamendis US00.04.013 Apokalüpsis õppeülesande täitja Ain Riistan lektor Peeter Roosimaa 2AP(30L+10S+40i) *E 2AP(20L+20S+40i) *E Kirjeldatakse Vana Testamendi kasutuse problemaatikat Uues □ Usuteadus:2, Usuteadus:3 Testamendis, erinevaid viitamise põhimõtteid (intertekstuaalsus). Ülevaade Johannese apokalüpsise tõlgendamismeetoditest; valitud ©24. - 40. n.2 L n-s => E teemade eksegees ja tõlgendus. ©1. - 20. n.2 S n-s 1 ref => E US00.04.025 Müüdiuuringud ja Uus Testament õppeülesande täitja Ain Riistan US00.04.014 Sissejuhatus eksegeetikasse 2AP(20L+20S+40i) *E lektor Peeter Roosimaa Kursusel käsitletakse müüdi probleemi Uues Testamendis: Bultmann ja 2AP(40S+40i) *E demütologiseerimine; Eliade ja müütiline maailmavaade; strukturalism. ■Usuteadus:mag ©24. - 40. n.2 L n-s => E Õpitakse tundma ja kasutama põhilisi kaasaegseid pühakirjatekstide ja pärimuste analüüsi meetodeid. US00.04.026 Uue Testam endi sem inari AP(10L+6S+24i) *A © 1 .-2 0 . n.2 S n-s => E Antakse ülevaade Uue Testamendi teadusest tänapäevase Kreeka akadeemilises kontekstis. US00.04.016 Uue Testamendi seminar ©oktoober, 10 L n-s => A lektor Peeter Roosimaa 2AP(32S+48i) *E □Usuteadus:mag Toimub Uue Testamendi tekstide praktiline eksegees ja saadud tulemuste analüüsimine VANA TESTAMENDI TEADUSE JA ©24. - 36. n.2 S n-s => E HEEBREA KEELE ÕPPETOOL (05) US00 04.017 Uue Testamendi sotsioloogiline analüüs õppeülesande täitja Ain Riistan US00.05.001 Vana Testam endi eksegees I (ajalooline proosa) 2AP(40L+40i) *E teadur Andres Gross □ Usuteadus: 3AP(64S+56i) *E OUS00.04.002 ■Usuteadus:2 Kursus tutvustab Uue Testamendi sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid, ©US00.05.007 valdkonna tähtsamaid autoreid ja nende töid. Eesmärk õpetada kuulajaid töötama Vana Testamendi heebreakeelse ©24. - 40. n.2 L n-s => E tekstiga ning juhtima tähelepanu filoloogilistele ja teoloogilistele küsimustele. US00.04.018 Uue Testamendi kristoloogia põhiprobleeme © 1 .-2 0 . n.3 L n-s => E õppeülesande täitja Ain Riistan 2AP(40L+40i) *E US00.05.004 Vana Testam endi teoloogia □ Usuteadus: korr. professor Kalle Kasemaa 3AP(80L+40i) *E OUS00.04.002 Kursusel käsitletakse Uue Testamendi kristoloogia põhiprobleeme ■Usuteadus:2, Usuteadus:3 ajaloolis-kriitilise eksegeesi ja sellega seotud teoloogiliste ©US00.05.005, US00.05.007 interpretatsioonide kontekstis. Eesmärk - esitada Vana Testamendi teoloogilisi seisukohti süsteemselt © 1 .-2 0 . n.2 L n-s = > E olles alusmaterjaliks kristliku dogmaatika õpetamisele.©1. - 20. n.4 L n-s => E US00.04.019 Teadustöö alused ja proseminaritöö US00.05.005 Sissejuhatus Vanasse Testam enti õppeülesande täitja Randar Tasmuth teadur Andres Gross 3AP(20L+40S+60i) *E 3AP(96L+24i) *E □Usuteadus: ■Usuteadus:! ©US00.04.003 Rooma kirja eksegeetiline käsitlemine kreekakeelse teksti põhjal. Kursus käsitleb Vana Testamendi sisu, tekkelugu, ühtlust, kirjanduslikke probleeme ja teoloogilisi vaateid. 15 ©24. -40 . n.3 L n-s => E © 1 .-2 0 . n.4 L n-s => E US00.04.020 Johannese evangeeliumi kursoorne lugemine US00.05.007 Klassikaline heebrea keel teadur Marju Lepajõe 33 USUTEADUSKOND зз õppeülesande täitja Jümas Kolda US00.06.010 Magistriõppe erikursus: Vana-Lähis-Ida usundilugu 7AP(160S+120i) *E külalisprofessor Thomas Kämmerer ■Usuteadusil 2AP(32L+48i) *E Õpetatakse sõnaraamatut kasutades töötama Vana Testamendi algtekstiga. □Usuteadus: Möödapääsmatu eksegeesiharjutuste tegemiseks. Magistriõppe erikursus Vana-Lähis-Ida usundiloost. © 1. - 40. n.4 L n-s 3 knt => E A © 1 .-2 0 . n.l S n-s => E USOO.05.008 Heebrea keel II US00.06.013 Usundiloo uurimislugu õppeülesande täitja Jümas Kokla korr. professor Tarmo Kulmar 3AP(64S+56i) *A 2AP(40L+40i) *E □Usuteadus: ■Usuteadus:mag ©USOO.05.007 □Usuteadus: Eesmärk õpetada Vana Testamendi ja Uue Testamendi teaduses OUS00.06.001,US00.06.007 spetsialiseerujatele rabiinliku juutluse heebrea keelt ning tänapäevast Õpitakse tundma võrdleva usundiloo kui teaduse ajalugu ja koolkondi. Iisraeli kirjanduskeelt. ©Ei ole teada => E ; Usuteadus:mag © 1. - 40. n.2 S n-s 1 knt => E US00.06.019 Maajade kultuur ja usund USOO.05.010 Sissejuhatus judaismi korr. professor Tarmo Kulmar korr. professor Kalle Kasemaa 1 AP(24L+8S+8i) *E 2AP(48L+32i) *E □ U suteadus:, Usuteadus:mag □Usuteadus: Antakse ülevaade maajade tsivilisatsiooni kujunemisest, kultuurist ja Tutvustatakse judaismi põhimõisteid ja võimalusi väljastpoolt religiooni tunnusjoontest kuni 16. saj. keskpaigani. Kasutatakse rohkesti lähenemiseks judaismile. illustratiivset materjali. © 1 .-2 0 . n. = >E © 1 .-2 0 . n.2 L n-s => E US00 05.013 Talmuditraktaat "Shabbat" US00.06.028 Sissejuhatus Vana-Lähis-Ida arheoloogiasse algajatele korr professor Kalle Kasemaa (3. aastatuhande 1. pool e. Kr.) 3AP(32L+88i) *E külalisprofessor Thomas Kämmerer □ Usuteadus: 1.5AP(32L+28i) *E OUS00.05.007 □ U suteadus:, Usuteadus:mag Talmuditraktaat "^abbat" on üks kesksemaid juudi igapäevaelu määravaid Antakse ülevaade Ees-Aasia ja Mesopotaamia arheoloogilistest dokumente. Peale selle on see oluliseks eelduseks mitmete Uue avastustest, muistsetest arheoloogilistest kultuuridest ja tänapäeva Lähis- Testamendi kohtade mõistmisele. Ida arheoloogia probleemidest. ©1. - 20. n.2 L n-s => E ©1. - 20. n.2 L n-s => E 24. - 40. n.2 L n-s => E US00.06.034 Vana-Lähis-Ida usundilugu algajatele US00.05.020 Foiniikia ja heebrea epigraafika külalisprofessor Thomas Kämmerer emeriitprofessor Michael Heltzer 1.5AP(32L+28i) *E lAP(20L+20i) *E □ Usuteadus:ülem, Usuteadus:mag Õpitakse lugema vanimaid foiniikia ja heebrea raidkirju, juhitakse Käsitletakse Sumeri, Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia, Assüüria, tähelepanu keelelistele iseärasustele. Vastava kirjasüsteemi omandamine. Foiniika jt. Lähis-Ida muistseid usundeid. ©5. - 8. n.4 L n-s => E © 1 .-2 0 . n.2 L n-s => E US00.05.021 Sissejuhatus islamisse2AP(48L+32i) *E US00.06.035 Vana-Lähis-Ida usundilugu Tutvustatakse islami põhimõisteid, ajaloolist arenemiskäiku ja peamisi külalisprofessor Thomas Kämmerer voole islamis. 1.5AP(32L+28i) *E ©24. - 40. n.2 L n-s => E □Usuteadus:ülem, Usuteadus:mag OUSOO.06.034 US00.05.022 Jeremia raamatu eksegees Käsitletakse Sumeri, Babüloonia, Assüüria, Foiniikia jt Lähis-Ida teadur Andres Gross muistseid usundeid (edasijõudnutele). 3AP(20L+50S+50i) *E ©24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => E ©US00.05.007 Eesmärk on õpetada kuulajaid töötama Vana Testamendi heebreakeelse US00.06.036 Vana-Lähis-Ida usundilugu: teogoonia ja antropogoonia tekstiga ning juhtida tähelepanu filoloogilistele ja teoloogilistele külalisprofessor Thomas Kämmerer iseärasustele. 1.5AP(32L+28i) *E ©24. - 40. n.3 L n-s => E □Usuteadus:ülem, Usuteadus:mag Käsitletakse Sumeri, Babüloonia, Assüüria, Foiniikia jt Lähis-Ida US00.05.023 Sissejuhatus Iisraeli ajalukku 1 AP(20L+20i) *E muistseid usundeid (edasijõudnutele). Käsitletakse Iisraeli ajaloo olulisemaid punkte. © 1 .-2 0 . n.2 L n-s 1 ref=> E ©1. - 8. n.2 L n-s => E US00.06.041 Vana-Lähis-Ida arheoloogia (3. aastatuhande teine pool e. Kr.) külalisprofessor Thomas Kämmerer VÕRDLEVA USUTEADUSE ÕPPETOOL (06) 1.5AP(32L+28i) *E□ Usuteadus: OUSOO.06.028, US00.06.033 US00.06.001 Üldine usundilugu Käsitletakse Ees-Aasia ja Mesopotaamia usunditega seotud arheoloogilisi korr. professor Tarmo Kulmar muistiseid (edasijõudnutele). 3AP(80L+40i) *2E ©24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => E ■Usuteadus:2 Antakse ülevaade religiooni olemusest ja tekke teooriatest, tutvustatakse US00.06.046 Soome-ugri usundid sissejuhatavalt religiooniteaduse põhimõisteid, õpitakse tundma erinevaid õppeülesande täitja Aado Lintrop mittekristlikke religioone ja tuuakse välja üldistavaid tunnusjooni. 2AP(42L+38i) *E © 1 .-2 0 . n.4 L n-s => 2E □ Usuteadus: 34 USUTEADUSKOND 34 Õpitakse tundma idapoolsete soome-ugri rahvaste (hantide, manside, US00.06.061 S u m e r i k e e l j a k i r i e d a s i j õ u d n u t e l e udmurtide) usundite allikaid, uurimismeetodeid, faktoloogiat, samuti külalisprofessor Thomas Kämmerer loodususundi teooriat. 2AP(20S+60i) *E ®24. - 40. n.2 L n-s => E ©US00.06.059 Sumeri keel ja kiri edasijõudnutele. Soovituslik on kuulata eelnevat sama USOO.06.051 Vana-Lähis-Ida arheoloogia (2. aastatuhande 1. pool e. ainet algajatele. Sügis- ja kevadsemestril käsitletakse erinevaid tekste; Kr.) kummagi loengukursuse eest saab 2 AP. külalisprofessor Thomas Kämmerer © 1. - 20. n.2 S n-s 1 ref => E 1.5AP(30L+30i) *E 2 4 .-4 0 . n.2 S n-s 1 ref => E □Usuteadus: OUSOO.06.028, US00.06.033, US00.06.041 US00.06.062 Magistriõppe seminar: Vana-Lähis-Ida filoloogia Käsitletakse Ees-Aasia ja Mesopotaamia usunditega seotud arheoloogilisi külalisprofessor Thomas Kämmerer muistiseid (edasijõudnutele). 2AP(20S+60i) *E 0 1 . - 20. n.2 L n-s 1 ref => E Erikursus magistriõppe üliõpilastele. ©1. - 20. n.l S n-s => E US00.06.057 Vanababüloonia keel ja kiri algajatele külalisprofessor Thomas Kämmerer US00.06.063 Usundiloo teooria ja põhimõisted 2AP(20S+60i) *E korr. professor Tarmo Kulmar Õpitakse tundma vanababüloonia keele aluseid ja vanababüloonia 4AP( 10P+30S+120i) *E kiilkirjasüsteemi. □Usuteadus:mag, Usuteadus:dokt ©1. - 20. n.2 S n-s 1 ref => E ©US00.06.001, US00.06.007 Õpitakse tundma usundiloo ja religioonifenomenoloogia koolkondi, US00 06 058 Doktoriõppe seminar: võrdlev usuteadus teooriat ja põhimõistete nii võrdleva usuteaduse kui ka religiooniteaduste korr. professor Tarmo Kulmar kontekstis. 2.5AP(30S+70i) *E ©Ei ole teada => E Erikursus doktoriõppe üliõpilastele võrdleva usuteaduse teoreetilistest probleemidest tänapäeval. US00.06.064 Usundiloo uurimismeetodid ©Ei ole teadal S n-s 2 ref => E ; Usuteadus:dokt korr. professor Tarmo Kulmar 2AP(40S+40i) *E US00.06.059 Klassikaline sumeri keel ja kiri algajatele2AP(20S+60i) □ Usuteadus:mag, Usuteadus:dokt •E Õpitakse tundma võrdleva usundiloo metodoloogiat ja uurimismeetodeid Õpitakse tundma klassikalise sumeri keele aluseid ja sumeri ©Ei ole teadal S n-s 1 ref => E ; Usuteadus:mag kiilkirjasüsteemi. ©1. - 20. n.2 S n-s => E US00 06.065 Usundiõpetus õppeülesande täitja Aira Võsa US00 06 060 Babüloonia keel ja kiri edasijõudnutele2AP(20S+60i) *E 1 AP(6L+4S+30i) *A ©US00.06.057 □Õendusteadus: Babüloonia keel ja kiri edasijõudnutele. Soovituslik on kuulata eelnevat Käsitletakse religiooni olemust ja tähendust erinevates kultuurides, sama ainet algajatele. Sügis- ja kevadsemestril käsitletakse erinevaid antakse ülevaade tuntumate maailmareligioonide Õpetusest ja eetikast. tekste; kummagi loengukursuse eest saab 2 AP. Samas käsitletakse ka levinuimaid uususundeid ja äärmuslikke ©1. - 20. n.2 S n-s 1 ref=> E usugruppe. 24. - 40. n.2 S n-s 1 ref => E ©Ei ole teadal 0 L n-s => A ; Õendusteadus: Ainete nimed 1. Johannese kirja eksegees US00.04.023 Hingehoid US00.03.024 Teadustöö alused ja proseminaritöö US00.04.019 Homileetika US00.03.002 Apokalüpsis US00.04.013 Jeesuse elu US00.04.009 Apostlik ajajärk US00.04.010 Jeremia raamatu eksegees US00.05.022 Babüloonia keel ja kiri US00.06.060 Johannese evangeeliumi eksegees US00.04.005 -Hasijõudnutele Johannese evangeeliumi kursoorne US00.04.020 bakalaureuseõppe lõputöö US00.00.002 lugemine Dialektiline teoloogia ja dialoogiline US00.02.033 Keskaja kirikulugu US00.01.003 filosoofia Keskaja ladina keel US00.01.012 Dogmaatika ajalugu US00.02.013 Klassikaline heebrea keel IVJJSiJOVO/U .OVS/J .fvlUf) 7/ Dogmadelugu I US00.01.008 Klassikaline sumeri keel ja kiri US00.06.059 Dogmadelugu II US00.01.009 algajatele Doktoriseminar US00.02.027 Kreeka patristika praktikum US00.01.005 Doktoriväitekiri US00.00.006 Kreeka-ortodoksi kiriku liturgika Doktoriõppe seminar: võrdlev US00.06.058 Kristliku kultuuriloo alused US00.03.040 usuteadus Kristliku müstilise teoloogia US00.03.033 US00.01.007 kujunemine US00.01.023Eesti kirikulugu Eetika erikursus US00.02.023 Ladina keel Eetika prolegomena US00.02.008 Ladina patristika praktikum US00.01.001 US00.01.006 Filosoofia ajalugu I ja II US00.02.003 Luterlike usutunnistuskirjade US00.05.020 dogmaatika US00.02.016Foiniikiaja heebrea epigraafika Gümnaasiumi usuõpetuse kursus ja US00.03.009 Maajade kultuur ja usund US00.06 019 Õppekirjandus Magistriväitekiri US00.00.005 Heebrea keel II US00.05.008 Magistriõppe erikursus. Vana-Lähis- US00.06.010 35 USUTEADUSKOND 35 Ida usundilugu Teoloogia ajalugu US00 02.031 Magistriõppe seminar: Vana-Lähis- USOO.06.062 Teoloogia tänapäevased probleemid US00 02.028 Ida filoloogia Tänapäeva süsteemid eetikas US00 02.009 Markuse evangeeliumi eksegees USOO 04.004 Usundiloo teooria ja põhimõisted US00 06.063 Monastilise teoloogia kujunemine USOO 01.022 Usundiloo uurimislugu US00 06.013 Müüdiuuringud ja Uus Testament USOO 04.025 Usundiloo uurimismeetodid US00 06.064 Pedagoogiline praktika USOO 03.010 Usundiõpetus US00 06.065 Poliitiline eetika USOO.02.021 Uue Testamendi kreeka keel USOO 04.003 Proseminar: Martin Lutheri kirjutised USOO.01.018 Uue Testamendi kristoloogia USOO 04.018 Põhikooli usuõpetuse kursus ja USOO.03.008 põhiprobleeme õppekirjandus Uue Testamendi seminar US00.04.016, US00.04.026 Reformatsiooniaja kirikulugu US00.01.004 Uue Testamendi sotsioloogiline US00.04.017 Religioonifilosoofia US00.02.007 analüüs Religiooniõpetuse metoodika US00.03.006 Uue Testamendi teoloogia US00.04.001 Ristijad ja spiritualistid US00.01.013 Uue Testamendi teoloogilise USOO.04.021 Seminar Kreeka-ortodoksi kiriku US00.01.025 hermeneutika ajalugu ajaloost Uusaja kirikulugu US00.01.011 Sissejuhatus Iisraeli ajalukku US00.05.023 Vana Testamendi eksegees I USOO.05.001 Sissejuhatus Uude Testamenti US00.04.002 (ajalooline proosa) Sissejuhatus Vana-Lähis-Ida US00.06.028 Vana Testamendi teoloogia USOO.05.004 arheoloogiasse algajatele (3. Vana Testament Uues Testamendis USOO.04.024 aastatuhande 1. pool e. Kr.) Vana-Lähis-Ida arheoloogia (2. USOO.06.051 Sissejuhatus Vanasse Testamenti USOO.05.005 aastatuhande 1. pool e. Kr.) Sissejuhatus eksegeetikasse USOO.04.014 Vana-Lähis-Ida arheoloogia (3. USOO.06.041 Sissejuhatus idakiriku teoloogiasse USOO.02.035 aastatuhande teine pool e. Kr.) Sissejuhatus islamisse USOO.05.021 Vana-Lähis-Ida usundilugu USOO.06.035 Sissejuhatus judaismi USOO.05.010 Vana-Lähis-Ida usundilugu algajatele USOO.06.034 Sissejuhatus USOO.03.014 Vana-Lähis-Ida usundilugu: US00.06.036 religioonipedagoogikasse teogoonia ja antropogoonia Sissejuhatus teoloogiasse USOO.02.001 Vanaaja kirikulugu USOO.01.002 Soome-ugri usundid USOO.06.046 Vanababüloonia keel ja kiri algajatele USOO.06.057 Sotsiaal- ja tööeetika USOO.02.010 Väljendusoskus USOO.03.037 Sumeri keel ja kiri edasijõudnutele USOO. 06.061 religioonipedagoogikas Zwingli, Calvin ja reformeeritud kirik USOO. 01.015 Õpetajakoolituse lõputöö US00.00.003 Teadustöö alused ja proseminaritöö USOO. 04.019 Üldine usundilugu US00.06.001 Talmuditraktaat "Shabbat" USOO. 05.013 Inglisekeelsed ainete nimed USOO.00.002 B.A. paper US00.02.031 History of Theology USOO.00.003 Research paper in Religious Education US00.02.033 Dialectical Theology and dialogical philosophy USOO.00.005 M.A.dissertation US00.02.035 Introduction to Theology of Eastern Church USOO.00.006 Dr.Theol.dissertation US00.03.002 Homiletics US00.01.001 Latin US00.03.006 Teaching Methods of Religious Education USOO.01.002 History of Early Church US00.03.008 Religious Education in Primary Schools USOO.01.003 Church History: Middle Ages US00.03.009 Religious Education in High School USOO.01.004 Church History: The Reformation US00.03.010 Pedagogical Training USOO.01.005 Practical Work in Greek Patristics US00.03.014 Introduction to Religious Pedagogics USOO.01.006 Practical Work in Latin Patristics US00.03.024 Pastoral Counselling USOO.01.007 Estonian Church History US00.03.033 Introduction to the Christian Culture USOO.01.008 History of Dogmas I US00.03.037 Communication Skills for Teachers of Religion USOO.01.009 History of Dogmas II US00 .03 .040 Liturgies of the Greek Orthodox Church USOO.01.011 Church History: New Era US00.04.001 New Testament Theology USOO.01.012 Medieval Latin US00.04.002 Introduction to the New Testament US00.01.013 Anaabaptists and Spiritualists US00.04.003 New Testament Greek USOO.01.015 Zwingli, Calvin and the Reformed Church US00.04.004 Exegesis of the Gospel o f Mark USOO.01.018 Proseminary: Martin Luther#s Writings US00.04.005 Exegesis o f the Gospel o f John US00.01.022 Practical work in Church History US00.04.009 Life of Jesus US00.01.023 The Origins o f the Christian Mystical Theology US00.04.010 Age of Apostles USOO.01.025 Seminary about Greek Orthodox Church History US00.04.013 Apocalypse USOO.02.001 Introduction to Theology US00.04.014 Introduction to Exegetics USOO.02.003 History of Philosophy US00.04.016 Seminary in the New Testament USOO.02.007 Philosophy of Religion US00.04.017 Sociological Interpretation of the New Testament US00.02.008 Ethics: Prolegomena US00.04.018 Problems in New Testament Christology USOO.02.009 Modem Theories in Ethics US00.04.019 Methods of Scientific Work US00.02.010 Social and Work Ethics US00.04 .020 Cursonal reading o f the Gospel of John USOO.02.013 History o f Dogmatics US00.04.021 History o f the Theological Hermeneutics of the New US00.02.016 Dogmatics of Lutheran Confessions Testament USOO.02.021 Political ethics US00.04.023 Exegesis of the First Letter o f John US00.02.023 Special course in ethics US00.04.024 The Old Testament in the New Testament US00.02.027 Seminar for doctoral students US00.04.025 Studies of Myth and the New Testament US00.02.028 Problems o f modem theology US00.04.026 New Testament Seminar 36 USUTEADUSKOND 36 USOO .05 .001 Exegesis o f the Old Testament 1 US00.06.041 Archeology o f Ancient Near East (2nd half of the 3 USOO.05.004 Old Testament Theology millennium) US00.05.005 Introduction to the Old Testament US00.06.046 Religions o f Finno-Ugric Peoples US00.05.007 Biblical Hebrew US00.06.051 Archeology o f Ancient Near East (1st half of the 2nd US00.05.008 Postbiblical Hebrew II millennium) US00.05.010 Introduction to Jewish Religion US00.06.057 Old Babylonian Language and Writing System for US00.05.013 The Talmudic Treatise "Shabbath" Beginners US00.05.020 Phoinician and Hebrew Ephigraphics US00.06.058 Seminar for Doctoral Students: Comparative Religion US00.05.021 Introduction to the Islam US00.06.059 Classical Sumerian Language and Writing System for US00.05 .022 Exegesis of Jeremiah Beginners US00.05 .023 Introduction to the History of Ancient Israel US00.06.060 Babylonian Language and Writing System for advanced US00.06.001 Comparative study of religions students US00.06.010 Sonderkurs für Magisterstudenten US00.06.061 Sumerian Language and Writing System for advanced US00.06.013 History o f Religious Studies students US00.06.019 Culture and Religion of Pre-Columbian Mayas US00.06.062 Sonderkurs fur Magisterstudenten US00.06.028 Introduction to Archaeology of Ancient Near East for US00.06.063 Theorie und Hauptbegriffe der Religionsgeschichte beginners (1st half o f the 3. millennium) US00.06.064 Methods o f Investigation in the Study o f Comparative US00.06.034 History of Religion of Ancient Near East for beginners Religions US00.06.035 History o f the Religion of Ancient Near East US00.06.065 Study of Religions US00.06.036 History o f the Religion of Old Near East. Theogony and Anthropogony Ained õppejõudude järgi Altnurme, Riho US00.01.007, US00.01.011 Lilleoja, Lii USOO 03.008 Gross, Andres US00.05.001, US00.05.005, Lintrop. Aado USOO 06.046 US00.05.022 Murdvee, Mari USOO 01.001 Heltzer, Michael US00.05.020 Noormägi, Jaanus USOO.02.001. USOO 02.008, Jürgenstein, Toomas US00.03.009 USOO.02.009. USOO 02.023 Karindi, Maili US00.04.003 Pawlas, A USOO 02.021 Kasemaa, Kalle US00.05.004, US00.05.010, Pawlas, Andreas USOO 02.010 US00.05.013 Petti, Urmas USOO 01.004, USOO 01.008, Kivistik, Jaan US00 .02.003, USOO.02.007 USOO 01.009, USOO 01.018 Kokla, Jümas US00 05.007, USOO.05.008 Riistan, Ain USOO 04.001, USOO 04.002, Kulmar, Tarmo US00 06.001, US00.06.013, USOO 04.017, USOO 04.018, US00 06.019, USOO.06.058, USOO 04.021, USOO 04.023, USOO 06.063, USOO.06.064 USOO 04.024, USOO 04.025 Kämmerer. Thomas USOO 06.010, USOO.06.028, Roosimaa, Peeter USOO 04.004. USOO 04.005, USOO 06.034, USOO.06.035, USOO 04.009. USOO 04.010, USOO 06.036, USOO.06.041, USOO 04.013, USOO 04.014, USOO 06.051, USOO.06.057, USOO 04.016 USOO 06.061, USOO.06.062 Saumets, Andres USC0.01.002. USOO.01.003, Laats, Alar USOO 02.013, USOO.02.016, US00.01.013. USOO.01.015 USOO 02.027, US00.02.028, Tasmuth, Randar USOO. 04.019 USOO.02.031 Valk, Pille US00.03.006, USOO.03.008, Lehtsaar, Tõnu US00.03.002, USOO.03.024 USOO.03.009. USOO.03.010, Lepajõe, Marju US00.01.005, US00.01.006, USOO.03.014. USOO.03.033 US00.01.012, USOO.01.022, Võsa, Aira USOO. 06.065 US00.01.023, USOO.04.003, USOO.04.020 37 ÕIGUSTEADUSKOND 37 OOIAO.01.013, OIAO.01.015 ÕIGUSTEADUSKOND Kriminaalõiguse aluste süvakäsitlus kriminaalõiguse üldiste arengutendentside taustal. © I. - 10. n.2 L, 2 S n-s 2 knt=> A AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT (AO) OIAO.Ol.019 Kriminaalõigus korr. professor Jaan Sootak 3AP(120i) *E KRIMINAALÕIGUSE ÕPPETOOL (01) □Õigusteadus:mag Õpetus kuritegudest ja nende karistamisest. ©1. - 40. n. => E OIA0.01.008 Karistuse mõistmise üldsätted dotsent Kalle Nigola 1,5AP(22L+6S+32i) *A OIAO.Ol.020 Meditsiiniõiguskorr. professor Jaan Sootak, Õppeülesande täitja Ants Nõmper □Õ igusteadus:, Õigusteadus:2, Õigusteadus:3 OOIA0.01.013 lAP(6L+4S+30i) *A■Õendusteadus:dipl Käsitletakse asjaolusid, mis määravad kuriteo raskuse ja laadi, süüdlase Arsti ja patsiendi suhete õiguslik regulatsioon ja eetilised alused. isiku ohtlikkuse määra ning asjaolusid, mis on karistust kergendavad või Patsiendi õigused. raskendavad. ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => A - Kalle Nigola; Õigusteadus: OIAO.Ol.021 Meditsiiniõigus OIA0.01.009 Kuriteost osavõtt korr. professor Jaan Sootak külalisprofessor Uno Lõhmus lAP(12L+28i) *A 1.5AP(24L+8P+28i) *A ■Rahvatervis:mag □Õigusteadus:3 Arsti ja patsiendi suhete Õiguslik regulatsioon ja eetilised alused. ©OIAO.Ol .013 ©1. - 36. n.2 L n-s => A Erikursuses Õpetatakse süvendatult üht kriminaalõiguse instituuti - kuriteost osavõttu, antakse selle teoreetiline käsitlus ja lahendatakse praktilisi ülesandeid. ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => A - Uno Lõhmus KRIMINALISTIKA JA KRIMINOLOOGIA OIA0.01.012 Meditsiiniõigus korr. professor Jaan Sootak, külalisprofessor Eerik Kergandberg, ÕPPETOOL (02) Õppeülesande täitja Ants Nõmper 1 .5 AP( 16L+4S+40i)-A OIA0.02.002 Kriminoloogia □Õigusteadus:4, Õigusteadus:mag dotsent Jaan Ginter Meditsiiniga seotud Õiguslikud probleemid, arsti ja patsiendi suhete 1.5AP( 16L+14S+30i) *E Õiguslik reguleerimine. ■Õigusteadus:4 ©1. -10 . n.2 L n-s 1 knt => A Kriminoloogia kursus annab ülevaate erinevatest lähenemisviisidest kuritegevusele, erinevatest kriminoloogilistest teooriatest ja OIAO.Ol.013 Kriminaalõiguse üldosa kriminoloogilistes uuringutes kasutatavatest uurimismeetoditest. korr. professor Jaan Sootak, dotsent Kalle Nigola, Õppeülesande täitja ©5. - 17. n.2 S n-s => E Priit Pikamäe 1. - 8. n.2 L n-s 1 knt 4.5AP(74L+32P+6S+68i) *E2A ■Õigusteadus: 1, Õigusteadus:2 OIA0.02.003 Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem Aines käsitletakse sissejuhatust kriminaalõigusse, Õpetust dotsent Jaan Ginter kriminaalteadusest, kuritegu, karistust, karistuse mõistmist, karistusest 3AP(28L+14S+78i) *A vabastamist ning meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga ■Õigusteadus: 1 mõjustamisvahendeid. Kursus annab ülevaate Eesti Vabariigi Õiguskaitsesüsteemist, erinevate © 1 - 16. n.4 L, 2 S n-s = > E 2 E õiguskaitseorganite struktuurist ja funktsioonidest ning mõnede 24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => A välisriikide Õiguskaitsesüsteemi põhijoontest. ©24. - 37. n.2 L, 2 S n-s => A OIAO.Ol .015 Kriminaalõiguse eriosa korr. professor Jaan Sootak, õppeülesande täitja Ott Järvesaar, OIA0.02.004 Ekspertiiside korraldamine Õppeülesande täitja Lea Kivi, õppeülesande täitja Anu Pärtel, emeriitprofessor Herbert Lindmäe Õppeülesande täitja Arne Sarjas 1.5AP(4L+8P+48i) *A 2AP(32L+32S+16i) »EA □Õigusteadus:4 ■Õigusteadus:2 OOIA0.02.008 OOIAO.Ol .013 Valikkursuses käsitletakse kohtuekspertiisi teooria- ja praktikaküsimusi õpetus kuriteoliikidest. eri liiki ekspertiiside korraldamisel. ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => E A ©24. - 25. n.2 L n-s 26. - 30. n.2 P n-s 1 knt OI AO 01.016 Kriminaalpoliitika ja kriminaalõiguse arengutendentsid korr. professor Jaan Sootak OIA0.02.005 Menetlusmetoodika 2AP(80i) *A emeriitprofessor Herbert Lindmäe □Õigusteadus:mag 1 AP(8L+32i) *A ©OIA0.01.013, OIAO.Ol.015 □Õigusteadus:4 Kriminaalpoliitika kui riigi Õiguspoliitika osa, kriminaalõiguse areng ©OIA0.02.008 õigusriigi põhimõtetest lähtudes. Valikkursuses käsitletakse eri liiki kuritegude menetlusmetoodikat. ©1.-17. n.=> A ©1. - 5. n.2 L n-s 1 knt=> A OIAO.Ol.018 Kriminaalpoliitika OIA0.02.006 Laste väärkohtlemise Õiguslikud aspektid (kliinilise korr. professor Jaan Sootak Õigushariduse programm) I 1 AP( 10L+10S+20i) *A dotsent Jaan Ginter □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 3AP(54L+66i) *A 38 ÕIGUSTEADUSKOND 38 □Õigusteadus:2, Õigusteadus:3 RIIGI- JA HALDUSÕIGUSE ÕPPETOOL (05) Kursus annab ülevaate laste väärkohtlemise õiguslikest probleemidest, valmistamaks üliõpilasi ette Õppeaine "Laste väärkohtlemise õiguslikud aspektid (kliinilise õigushariduse programm) II raames iseseisvalt OIA0.05.002 Haldusõigus praktiliste tegeliku elu kliendi (life client) kaasuste lahendamiseks. korr. professor Kalle Merusk ©7. - 17. n.5 L n-s => A 2AP(52L+28i) *E ■Õigusteadus:2 OIA0.02.007 Laste väärkohtlemise õiguslikud aspektid (kliinilise OOIA0.05.005, OIA0.06.002 õigushariduse programm) II Haldusõigus on Õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui dotsent Jaan Ginter Õigusharust, mille normid reguleerivad avalik-Õiguslike haldusorganite ja 3AP(120i) *A teiste institutsioonide moodustamist ning funktsioneerimist eesmärgiga □Õigusteadus:2, Õigusteadus.3 tagada avalike huvide realiseerimine. OOIA0.02.006 © 1 .-1 3 . n.4 L n-s => E Kursus annab ülevaate laste väärkohtlemise õigulikest probleemidest läbi iseseisva praktiliste tegeliku elu kliendi (life client) kaasuste lahendamise OIA0.05.003 Haldusprotsess ©24. - 40. n. => A korr. professor Kalle Merusk, lektor Vallo Olle 1.5AP(16L+12S+32i) *E OIA0.02.008 Kriminalistika ■Õigusteadus:2 emeriitprofessor Herbert Lindmäe, lektor Peep Pruks OOIA0.05.002, OIA0.05.005, OIA0.06.002 1.5AP(16L+44i) *E Haldusprotsess on Õppeaine haldusprotsessiõiguse teooriast ja ■Õigusteadus:4 haldusprotsessiõigusest kui Õigusharust, mille normid reguleerivad ©OIAO.Ol.013, OIA0.03.002 administratsiooni kohtulikku kontrolli ja isikute Õiguste ning vabaduste Kursuses antakse ülevaade kriminalistika üld-ja eriosast ning käsitletakse kaitset halduskohtus. kriminalistika süsteemist lähemalt menetlustehnikat ja -taktikat. © 1 .-1 6 . n.3 L, 2 S n-s => E © 1 .-8 . n.2 L n-s => E OIA0.05.004 Normitehnika korr. professor Kalle Merusk 1AP(16L+8P+I6i) *A ■Õigusteadus:4 PROTSESSIÕIGUSE ÕPPETOOL (03) OOIA0.06.002 Normitehnika on õppeaine Õigustloovate aktide eelnõude OIA0.03.002 Kriminaalmenetlus ettevalmistamise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. külalisprofessor Eerik Kergandberg, lektor Meris Sillaots, õppeülesande ©1. -17 . n.2 L n-s 2 knt täitja Jüri Ilvest 8 .-1 5 . n.2 S n-s => A 3AP(56L+28S+36i) *E ■Õigusteadus:3 OIA0.05.005 Riigiõigus ©OIAO.Ol.013, OIAO.Ol.015, OIA0.03.008 külalisprofessor Jüri Põld, assistent Peeter Roosma Õppeaine käsitleb kriminaalasjade menetluskorda. 3AP(64L+56i) *E ©27. - 40. n.4 L, 2 S n-s 1 knt => E ■Õigusteadusil ©OIA0.06.002 OIA0.03.004 Tsiviilprotsess Õppeaines käsitletakse Eesti riigiõigust. külalisprofessor Jaano Odar, assistent Peeter Jerofejev, õppeülesande © 1. -17. n.4 L n-s 1 knt => E täitja Donald Kiidjärv 2.5AP(64L+32S+4i) *EA OIA0.05.006 Haldussund ■Õigusteadus:3 külalisprofessor Indrek Koolmeister Tsiviilprotsess annab ülevaate tsiviilasjade lahendamisest kohtus. Kuidas 2AP(26L+4S+50i) *E kohtusse pöörduda ja mil viisil kohus asja lahendab. ■Õigusteadus:2 © 1 .-1 7 . n.4 L, 2 S n-s 1 knt => E OOIA0.05.002 Aines käsitletakse haldusvastutuse asendit ja erisusi õigusliku vastutuse OIA0.03.008 Sissejuhatus menetlusõigusesse mehhanismis, haldusõiguse rikkumisi, haldusvastutusele võtmise külalisprofessor Eerik Kergandberg menetlust. 1 AP(12L+28i) *A ©24. - 40. n.2 L n-s 1 knt => E ■Õigusteadus:3 Õppeaines käsitletakse menetlusteooria põhiprobleeme, kohtumenetluse OIA0.05.008 Finantsõigus kui menetluse alaliigi põhijooni ja Eesti kohtumenetluse kui tervikuga lektor Lasse Lehis seonduvaid küsimusi. 2AP(24L+12S+44i) *E © 1. - 6. n.2 L n-s 1 knt => A ■Õigusteadus:3 ©OIA0.05.002 OIA0.03.009 Sund ja inimõigused kriminaalmenetluses Õppeaines käsitletakse m aksu-ja eelarveõigust. külalisprofessor Eerik Kergandberg © 2 7 .-3 8 . n.2 L n-s 1 AP(14L+26i) *A 34. - 38. n.2 S n-s => E □Õigusteadus:3 Õppeaines käsitletakse sunnivahendite kasutamise tingimusi ja korda OIA0.05.017 Haldusõigus magistrantidele kriminaalmenetluses. korr. professor Kalle Merusk ©26. - 32. n.2 L n-s 1 ref => A 2AP(40L+40i) *E □Õigusteadus:mag OIA0.03.010 Kaitsja kriminaalmenetluses OOIA0.05.005, OIA0.06.002 lektor Meris Sillaots Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui 1 AP(12L+28i) *A õigusharust. □Õigusteadus:3 ©Ei ole teada => E Õppeaines käsitletakse kaitsja tegevuse Õiguslik-eetilisi aluseid kriminaalmenetluses. OIA0.05.019 Haldusõiguse probleem e (erisem inar) ©30. - 35. n.2 L n-s => A korr. professor Kalle Merusk, lektor Vallo Olle 8AP(72S+248i) *A □Õigusteadus:mag 39 ÕIGUSTEADUSKOND 39 Eriseminaris "Haldusõiguse probleeme" käsitletakse haldusõiguse üld- ja OIAO.05.029 Finantsõiguse aktuaalprobleeme eriinstituutide arengu probleeme Eesti õiguskorras. lektor Lasse Lehis ®Ei ole teada2 S n-s 1 ref 1,5AP(24L+36P) *A □Õigusteadus:4 OIAO.05.022 Munitsipaalõigus OOIAO.05.008 lektor Vallo Olle Käsitletakse süvendatult eelarve- ja maksuõiguse üksikuid valdkondi, 2AP(32L+8S+40i) *E antakse ülevaade viimastest seadusemuudatustest ja kohtupraktikast. ■Õigusteadus:2 ©1. - 12. n.2 L n-s 1 ref => A OOIAO.05.002 Õppeaines käsitletakse munitsipaalõigusteoreetilisi ja praktilisi küsimusi: OIAO.05.030 Haldusprotsess magistrantidele kohaliku omavalitsuse teoreetilisi aluseid, õiguslikku seisundit, kohalikku korr. professor Kalle Merusk eelarvet ja rahandust, järelevalvet kohaliku omavalitsuse üle ja 3AP(20L+20S+80i) välisriikide kohaliku omavalitsuse süsteeme. □Õigusteadus:mag Ф24. - 39. n.2 L n-s Haldusprotsess on õppeaine haldusprotsessiõiguse teooriast ja 36. - 39. n.2 S n-s => E haldusõigusest kui õigusharust. ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s 1 ref => E OIAO.05.023 Rahvusvaheline sõjaõigus õppeülesande täitja Tõnu Põder OIAO.05.031 Põhiseaduslikkuse järelevalve 1 AP(20L+12S+8i) *A assistent Peeter Roosma □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 1.5AP( 18L+4S+38i) *A OOIAO.05.005, OIAO.07.003 □Õigusteadus:2 Rahvusvahelise sõjaõiguse valikkursuse käigus tutvutakse rv. sõjaõiguse OOIAO.05.005 allikate ja põhimõistetega, antakse ülevaade rv. sõjaõiguse normide Kursus käsitleb põhiseaduslikkuse järelevalve mõistet, järelevalvet arengust. Käsitlemist leiavad nn. Haagi Õigus ja Genfi õigus. Tutvutakse teostavaid institutsioone, järelevalve objekti, menetlust ning praktilisi Nürnbergi, Tokio ning Haagi (tegutseva) sõjatribunalide tööga. Lõpuks probleeme. vaadeldakse kultuuriväärtuste kaitset sõjategevuse korral ja © 24 .-35 . n.2 L, 2 S n-s => A neutraliteediõigust. © 1 .-1 5 . n.2 L, 2 S n-s => A OIAO.05.024 Riigikaitse õigus õppeülesande täitja Tõnu Põder VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL 1 AP(24L+8S+8i) *A (06) □Õigusteadus:2, Õigusteadus:3 OOIA0.01.013, OIA0.05.005 Riigikaitse õigus on õppeaine riigikaitse Õiguslikest alustest. Käsitletakse OIAO.06.001 Sissejuhatus võrdlevasse õigusteadusesse riigikaitse korraldamist ja juhtimist, kaitseväeteenistuse õiguslikke lektor Silvia Kaugia aluseid Vaadeldakse seni õiguslikult reguleerimata valdkondi ja 1 AP(20L+10S+10i) -A tutvutakse vastava kohtupraktikaga. Käsitlemist leiavad ka kaitseväelase □Õigusteadusil distsiplinaarvastutusele võtmine ja kaitseväeteenistus-alased kuriteod. Kaasaja peamised õigussüsteemid ja õiguse perekonnad, nende ajalooline ©24. - 35. n.2 L n-s areng, struktuur ja allikad. 32. - 35. n.2 S n-s => A © 1 ,- 14. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A OIAO.05.025 Põhiseaduslikkuse järelevalve magistrantidele OIAO.06.002 Õiguse entsüklopeedia külalisprofessor Jüri Põld korr. professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia 1 AP(40i) 2.5AP(36L+18S+46i) *A □Õigusteadus:mag ■Õigusteadusil Õppeaines käsitletakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse olemust SeadusÕigusel põhineva Õigussüsteemi põhimõisted. © 1 - 16. n.2 L, 2 S n-s => A ja probleeme. © I. -40 . n. => A OIAO.06.003 Õiguse üldteooria korr. professor Raul Narits OIA0.05.026 Avalik teenistus 1.5AP(30L+30i) *E korr. professor Kalle Merusk ■Õigusteadus :4 2AP(80i) *E OOIA0.06.004 □Õigusteadus:mag Avalik teenistus on Õppeaine riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistuse Väärtusjurisprudentsi põhiprobleemid, õiguse mõistmine eri ajas ja ruumis, jurisprudentsi meetodid. õiguslikest alustest. ©1. - 16. n.2 L n-s => E © 1 .-2 0 . n .= > E OIA0.06.004 Õiguse filosoofia OIAO.05.027 Õigusakti teooria teadur Marju Luts korr. professor Kalle Merusk 2AP(20L+60i) *E 1 AP(40i) *E ■Õigusteadus:3 □Õigusteadusimag OOIEO.01.009 Õigusakti teooria on õppeaine Õigusaktide andmise legaalsetest alustest, akti liikidest ja nende materiaalsest ning formaalsest Õiguspärasusest. Tänapäevase Õigusfilosoofilise diskursuse väljakujunemine. Aktuaalsete Õigusfilosoofiliste probleemide analüüs erinevate Õigusfilosoofiliste © 1 .-6 . n. = > E suundumuste pinnalt. ©1. - 10. n.2 L n-s 1 ref=> E OIAO.05.028 Notariaalõigus korr. professor Kalle Merusk OIA0.06.007 Õiguse sotsioloogia 2AP(80i) *E lektor Silvia Kaugia □Õigusteadus:mag Notariaalõigus on õppedistsipliin notariaadi korralduse ja notarite 1.5AP(32L+28i) *E ■Õigusteadusil ametitegevuse õiguslikest alustest ning notariaaltoimingute tegemise Õiguse sotsioloogia teoreetilised lähtekohad, ajalooline areng ja põhinõuetest. empiirilise uurimuse metodoloogia. ©20. -40. n. => E ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E 40 ÕIGUSTEADUSKOND 40 ©1. -40 . n. =>E OIAO.06.008 Õiguse psühholoogia õppeülesande täitja Jüri Saar 1 AP(32L+8S) *A ■Õigusteadus:3 OOIAO.01.013, OI AO.03.002 RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JA EUROOPA Käsitletakse psühholoogia põhimõisteid ja psühholoogia ning Õiguse ÜHENDUSE ÕIGUSE LEKTORAAT (07) vahelisi seoseid ja psühholoogiateadmiste kasutamist õigusmenetluses. ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A OIA0.07.001 Inimõigused lektor Tanel Kerikmäe, assistent Merilin Kiviorg, assistent Peeter Roosma OIAO.06.009 Õiguse tõlgendamise teooria 1.5AP(16L+4S+40i)*A korr. professor Raul Narits □Õigusteadus:2, Õigusteadus:3, Õigusteadus:4, Õigusteadusimag lAP(20L+6S+14i)«A OOIAO.05.005 □Õigusteadusimag Õiguse tõlgendamine kujutab endast jurisprudentsi meetodiõpetust. See Õppeaine käsitleb inimõiguste teoreetilisi lähtekohti, rahvusvahelise kaitse süsteeme ning konkreetsete õiguste kaitset. on teadus kehtiva õiguse keelest. Aine kaudu jõuab tudengini teadmine viisidest ja vahenditest, kuidas jõuda Õigusele vastava otsuseni. ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A OIAO.07.003 Rahvusvaheline õigus OIAO.06.010 Riigi ja õiguse teooria lektor Tanel Kerikmäe korr. professor Raul Narits 3AP(34L+18P+8S+60i) *E 5AP(200i) *E ■Õigusteadus:3 ■Õigusteadusimag Kursus käsitleb rahvusvahelist avalikku Õigust, teoreetilisi aluseid, Riigi- ja õiguse teooria on Õppedistsipliin riigi ja õiguse teoreetilistest mõisteid, ajaloolist arengut ja Eesti asendit. Eestit puudutavaid käsitlustest. rahvusvahelise Õiguse allikaid. ©1. - 40. n. => E ©2 - 17. n.2 L, 2 S n-s => E OIAO.06.011 Õigusteaduse meetodiõpetus OIAO.07.005 Sissejuhatus Euroopa Liidu õigusesse korr. professor Kalle Merusk, korr. professor Raul Narits lektor Tanel Kerikmäe, assistent Merilin Kiviorg 4AP(20L+20S+120i) *A 2AP(20L+6P+8S+46i) *E □Õigusteadusidokt □Õigusteadus:3 Õppeaine käsitleb Õigusteaduse meetodeid nende ajaloolises arengus. OOIAO.05.005, OIAO.07.003 ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s 1 ref => A Euroopa Liidus toimiv Õigus: Õigusallikad, õigussüsteemi vahekord sise- ja rahvusvahelise õigusega, õigusloome. Euroopa Kohus ja ülevaade OIAO.06.012 Avaliku õiguse probleeme (eriseminar) reguleeritavaist valdkondadest. korr. professor Kalle Merusk, korr. professor Raul Narits, korr. professor ©24. - 34. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => E Jaan Sootak 10AP(100S+300i) *A OIAO.07.007 Usuvabadus □Õigusteadusidokt assistent Merilin Kiviorg Käsitletakse avaliku õiguse aktuaalseid probleeme. 1 AP(8L+4S+28i) *A ©Ei ole teada2 S n-s 4 ref => A □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4, Õigusteadusimag OOIAO.05.005 OIA0.06.013 Menetluspraktika Õppeaine käsitleb religioossete ühenduste õigust ning usuvabaduse korr. professor Kalle Merusk, korr. professor Raul Narits, korr. professor kaitsega seonduvaid probleeme. Samuti teoreetilisi lähtekohti kiriku ja Jaan Sootak, erak. professor Inge-Maret Orgo, lektor Irene Kull riigi suhetes ning kiriku autonoomia küsimusi. 6AP(240i) *A ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A ■Õigusteadus:4 Menetluspraktikal omandavad üliõpilased praktilise töö kogemusi juristi OIAO.07.008 Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses ametikohal nii avalikõiguslikes kui ka eraõiguslikes institutsioonides. Õppeülesande täitja Madis Vainomaa ©12. -18. n. => A 1 AP(12L+4P+4S+20i) *A □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 OIAO.06.014 Pedagoogiline praktika magistrantidele OOIAO.07.003 korr. professor Kalle Merusk, korr. professor Raul Narits, korr. professor Kursus käsitleb kaasaegseid rahvusvahelise õiguse teooriaid relvastatud Jaan Sootak, erak. professor Inge-Maret Orgo jõu kasutamise kohta. Kursuse jooksul antakse ülevaade viimase kümne 6AP(40P+200i) *A aasta teemaga seotud kaasustest. □Õigusteadusimag ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A Seminaride läbiviimine, metoodiliste materjalide ettevalmistamine. ©Ei ole teada => A OIAO.07.009 Rahvusvahelise õiguse seisund siseriiklikus õiguses õppeülesande täitja Hannes Vallikivi OIAO.06.015 Pedagoogiline praktika doktorantidele 1 AP(8L+8P+4S+20i) -A korr. professor Kalle Merusk, korr. professor Raul Narits, korr. professor □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 Jaan Sootak, erak. professor Inge-Maret Orgo OOIAO.05.005, OIAO.07.003 8AP(120P+200i) *A Kursus rahvusvahelise õiguse seisundist siseriiklikus õiguses annab □Õigusteadusidokt ülevaate põhilistest teooriatest nimetatud valdkonnas ning toetudes Seminaride ja loengute läbiviimine, metoodiliste materjalide põhiliselt Eesti õigussüsteemile käsitleb rahvusvahelise õiguse ettevalmistamine. otsekohaldamise ja iserealiseerumise küsimusi ©Ei ole teada => A ©6. - 12. n.2 L, 2 S n-s => A OIA0.06.018 Riigi ja õiguse teooria OIAO.07.010 Juriidiline diskurss korr. professor Raul Narits lektor Tanel Kerikmäe, Õppeülesande täitja Kristi Raba 2AP(80i) *E 1 AP(4L+12S+24i) *A ■Õigusteadusidokt □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 Riigi ja õiguse teoorias leiavad käsitlemist tänapäevased riigiõiguslikud OOIAO.06.002, OIAO.07.003 doktriinid, konstitutsionalism ning Multi Le vel Approach Õiguse ©OIAO.07.005 tundmaõppimisel. 41 ÕIGUSTEADUSKOND 41 Juristide kirjaliku ja suulise argumenteerimise põhialused. Ettevalmistus © 1 .-3 6 . n.2 S n-s 1 ref => E erinevate harjutuskohtu võistlustel osalemiseks. 0 E i ole teada2 L, 2 S n-s => A OIAO.07.011 Euroopa Liidu siseturu õigus lektor Tanel Kerikmäe, Õppeülesande täitja Kristi Raba, Õppeülesande ERAÕIGUSE INSTITUUT (EO) täitja Andres Tupits 1.5AP( 16L+8P+6S+30i) *A □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL (01) OOIA0.07.003 ©OIA0.07.005 OIEO.Ol.001 Sissejuhatus õigusetnograafiasse Ülevaade Euroopa Liidu siseturu alustest: isikute, kaupade, teenuste ja teadur Marju Luts kapitali vaba liikumine koos näidetega Euroopa Kohtu praktikast. 1 AP(10L+30i) *A Sissejuhatus EL m ajandus-ja rahanduspoliitikasse. □Õigusteadusil ©30. - 35. n.2 L, 2 P, 2 S n-s => A OOIE0.01.012 On valikaineks Õigusteaduse üliõpilastele, kes spetsialiseeruvad OIAO.07.012 Euroopa Liidu välissuhted Õigusajaloole. Vajalik metoodiliseks võrdluseks ka filosoofiateaduskonna Õppeülesande täitja Ilona Nurmela, õppeülesande täitja Kristi Raba eesti-ja võrdleva rahvaluule eriharu ülemastme üliõpilastele. 1 5AP( 16L+8P+6S+30i) *A ©6. - 11. n.2 L n-s 1 ref => A □Õigusteadus:4 OOIA0.07.003 OIEO.Ol .009 Poliitilise ja õigusliku mõtte entsüklopeedia ©OIA0.07.005 teadur Marju Luts Ühine kaubanduspoliitika, ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika ning EÜ 2AP(32L+48i) *E lepingud kolmandate riikidega. Rõhuasetus Eesti assotsieerumisprotsessil ■Õigusteadusil Euroopa Liiduga. Poliitilise ja õigusliku mõtte kui Õigusfilosoofia olemus ja põhitendentsid. ©28. - 34. n.2 L, 2 S n-s => A © 1 .-1 6 . n.2 Ln-s 1 ref = >E OIAO.07.013 Euroopa Liidu konkurentsiõigus OIEO.Ol .012 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppeülesande täitja Ilona Nurmela, õppeülesande täitja Kristi Raba lektor Toomas Anepaio 1 5AP( 16L+8P+6S+30i) *A 4AP(68L+34S+58i) *E □Õigusteadus:4 ■Õigusteadusil OOIAO.07.003 On aluseks õigusteaduse stuudiumile, andes tähtsamate stuudiumiks ©OIAO.07.005 vajalike põhimõistete ajaloolise tausta. Euroopa Liidu konkurentsireeglid, nende rakendamine ja tõlgendamine, ©1. - 16. n.4 L, 2 S n-s 2 knt, 1 ref => E ühinemiste kontroll, riigiabi, turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, kooskõlastatud tegevus ja konkurentsi piiravad kokkulepped. ©Ei ole teada2 L, 2 P, 2 S n-s => A OIAO.07.014 Rahvusvaheline ja EL õigus magistrantidele KESKKONNAÕIGUSE ÕPPETOOL (02) (erisem inar) llktor Tanel Kerikmäe, Õppeülesande täitja Hannes Vallikivi OIE0.02.001 Maaõigus 4AP(40S+120i) lektor Hannes Veinla □Õigusteadusimag 1.5AP(24L+20S+16i) *E Õppeaine käsitleb rahvusvahelises õiguses toimuvaid arenguid ja ■Õigusteadus:3 sellealaseid teooriad. Antakse ülevaade Euroopa Liidus toimiva Õiguse OOIE0.04.002 arengusuundadest ja suhetest rahvusvahelise õigusega. Õppeaines käsitletakse maa ja selle oluliste osade (maapõu, veed, mets, ©Ei ole teada2 S n-s => A õhuruum) om andi-ja kasutussuhteid ning Õigusliku re^iimi erisusi. Aine on aluseks keskkonnaõiguse kursusele. OIAO 07.015 Rahvusvaheline ja EL õigus doktorantidele (erisem inar) ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => E korr. professor Raul Narits, lektor Tanel Kerikmäe 4AP(40S+120i) *A OIE0.02.002 Keskkonnaõigus □Õigusteadusidokt lektor Hannes Veinla, assistent Sirje Tael Õppeaines käsitletakse rahvusvahelise Õiguse ja Euroopa Liidus toimiva 2.5AP(34L+14S+52i) *E õiguse teoreetilisi aluseid, arenguid. Põhirõhk lasub suveräänse riigi ■Õigusteadus:4 "välisõigusest" tulenevate juriidiliste kohustuste piiritlemisel. OOIE0.02.001 ©Ei ole teada2 S n-s => A Õppeaines käsitletakse keskkonnaõiguse põhimõisteid, allikaid ja põhiprintsiipe ning saastuse vältimise ja kontrolli instrumente. 01A0.07.016 Õ iguskaitsevahendid Euroopa õiguses © 1 .-1 2 . n.2 L, 2 S n-s => E külalislektor Juhani Kortteinen 1.5AP(26L+2S+32i) *2EA OIE0.02.003 Euroopa Liidu keskkonnaõigus □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 lektor Hannes Veinla Kursus kirjeldab Euroopa tasemel kehtivaid õiguskaitsevahendeid 1AP(24L+I6i) *A füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste tagamiseks. □Õigusteadus:4 ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => 2E A OOIE0.02.002 Aines käsitletakse EÜ keskkonnaõiguse allikaid, põhiprintsiipe, OIA0.07.017 Sem inar sõnavabadusest tähtsamaid instituute ja keskkonnapoliitika elluviimise instrumente külalislektor Juhani Kortteinen ©24. - 40. n.2 L n-s => A 3AP(6L+50S+64i) *E □Õigusteadus:4, Õigusteadusimag OIE0.02.004 Planeerimis-ja ehitusõigus Kursus annab sügavama praktilise ja teoreetilise ülevaate assistent Sirje Tael väljendusvabaduse kontseptsioonist. Kursuse eesmärgiks on peamiste 1 AP(20L+20i) *A Õigusliku uurimistöö oskuste arendamine.Juhendaja poolt jaotatud □Õigusteadus:4 materjalide põhjal toimuvad sügissemestril arutlused ja suulised OOIE0.02.001 ettekanded. Kõik üliõpilased peavad kirjalikult esitama õiguslike kaasuste lahendused Kevadsemestril toimub esseede kirjutamine ja kaitsmine. 42 ÕIGUSTEADUSKOND 42 Õppeaines käsitletakse planeeringute õiguslikku olemust, planeeringute ©24 - 34. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E koostamist ja kehtestamist, planeeringute elluviimist ja vaidlustamist ning ehitamise õiguslikku reguleerimist. OIE0.03.005 Autoriõigus ©24. - 34. n.2 L n-s 1 knt, 1 ref => A külalisprofessor Heiki Pisuke 1.5AP(18L+16S+26i) *E OIE0.02.005 Keskkonnaõiguse probleeme (erisem inar) □Õigusteadus:4 lektor Hannes Veinla OOIE0.03.003 3AP(20S+100i) *A Käsitletakse autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitset □Õigusteadusimag Eesti Vabariigis ning vastavaid rahvusvahelisi lepinguid OOIE0.02.002 ©1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 ref=> A Eriseminaris käsitletakse süvendatult keskkonnaõiguse teooria aluseid ja keskkonnaõiguse arengu probleeme. OIE0.03.008 Välism ajandustegevuse õiguslikud alused ©24. - 28. n.2 S n-s 1 ref => A assistent Andrus Siibak 1.5AP(26L+8S+26i) *E OIE0.02.006 Sissejuhatus keskkonnaõigusesse □Õigusteadus:4 külalisprofessor Hans Schulte OOIE0.03.002, OIE0.04.001, OIE0.04.003, OIE0.04.022 2AP(26L+26S+28i) *E Välismajandustegevuse mõiste, vormid. Välismajandustegevuse riiklik □Õigusteadus:3 reguleerimine. Välisinvesteeringud. Väliskaubanduslepingud Vaidluste Euroopa Ühenduse ja Saksa keskkonnaõiguse põhialused ja nende lahendamine vahekohtus. potentsiaalne mõju Eesti Õigussüsteemile. © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => A ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s 1 ref => E OIE0.02.008 Sem inar keskkonnaõigusest külalisprofessor Hans Schulte 2.5AP(26L+74i) *E TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL (04) □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 Keskkonnaõiguse teooria mõningate aspektide süvakäsitlus. OIE0.04.002 Asjaõigus ©Ei ole teada2 L n-s => E Õppeülesande täitja Henn Jõks, õppeülesande täitja Priit Kama, Õppeülesande täitja Kai Kullerkupp OIE0.02.009 Keskkonnaõigus ettevõtjatele 4AP(34L+32S+94i) *E külalisprofessor Hans Schulte ■Õigusteadus:2 2AP(26L+54i) *E OOIE0.04.059 □Õigusteadus:4 Asjaõiguse üldiseloomustus ja asjaõiguse üksikute liikide käsitlus. Kursusel käsitletakse ettevõtte seisukohalt olulisi keskkonnariskide ©1. -17 . n.2 L ,2 S n-s 1 k n t= > E kontrolli vahendeid. ©1. -13. n.2 L n-s = > E OIE0.04.003 Lepinguõigus (üldosa) lektor Irene Kull OIE0.02.010 Euroopa Liitu astumisega seotud aktuaalseid õiguslikke 2.5AP(30L+24S+46i) -E probleeme (keskkonnaõigusega seotud aspektid) ■Õigusteadusil külalisprofessor Hans Schulte, lektor Tanel Kerikmäe, lektor Hannes OOIE0.04.059 Veinla Lepinguõiguse üldosas käsitletakse lepinguõiguse põhiprintsiipe, 3AP(26S+94i) *E lepingueelseid suhteid, lepingute täitmist, täitmise tagamist, lepingu □Õigusteadusimag rikkumisest tekkivaid nõudeid, lepinguliste võlasuhete lõppemist. Uurimisseminar - Euroopa Liiduga ühinemise õiguslikud aspektid, erilise ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 ref => E tähelepanuga keskkonnaprobleemidele. ©2. - 14. n.2 S n-s 1 ref => E OIE0.04.005 Perekonnaõigus õppeülesande täitja Edgar Salumaa 2AP(30L+20S+30i) *E ■Õigusteadus:2 RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OOIE0.04.059Õppekursuses käsitletakse abielu sõlmimise tingimusi ja korda, ÕPPETOOL (03) analüüsitakse abikaasade, vanemate ja laste ning teiste perekonnaliikmete õiguslikke vahekordi, lapsendamist ja eestkostet. OIE0.03.002 Rahvusvaheline eraõigus ©24. - 38. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E õppeülesande täitja Ilona Nurmela 4AP(40L+24S+96i) *EA OIE0.04.012 Konkurentsiõigusl.5AP(24L+36i) *A ■Õigusteadus:4 □Õigusteadus:3 OOIE0.04.001, OIE0.04.002, OIE0.04.003, OIE0.04.005 OOIE0.04.003, OIE0.04.059 Antakse ülevaade rahvusvahelise eraõiguse põhimõistetest ja kõigist Avatakse konkurentsi ja konkurentsiõiguse põhimõisted Eesti, Euroopa tähtsamatest instituutidest. Kollisiooninormide alusel Õpetatakse, milline Liidu, USA ja Põhjamaade seadusandluse alusel. seadus kuulub kohaldamisele juhul, kui Õigussuhtes esineb välismaine ©24. - 36. n.2 L n-s => A element. © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s => A OIE0.04.016 Am eerika õigusterminoloogia 24. - 34. n.2 L, 2 S n-s => E Õppeülesande täitja Heiki Leesment lAP(20L+20i) *A OIE0.03.003 Intellektuaalne omand □Õigusteadus:3 Aine Ameerika õigusterminitest. assistent Kadri Aua © 1 - 16. n.2 L n-s => A 1.5AP(24L+10S+26i)*E ■Õigusteadus:3 OIE0.04.017 Pärimisõigus OOIE0.04.001, OIE0.04.003 assistent Urve Liin Kursuses avatakse intellektuaalse omandi mõiste ning käsitletakse selle 2.5AP(28L+22S+50i) *E üksikuid liike - autoriõigust, autoriõigusega kaasnevaid õigusi, ■Õigusteadus:3 tööstusomandit (patendi-, kaubamärgi-, kasuliku mudeli ja tööstusnäidise OOIE0.04.002, OIE0.04.003, OIE0.04.005, OIEO.04.oi9 Õigust). OiEO 04 021, OIE0.04.022, OIE0.04.059, OIE0.04.060 43 ÕIGUSTEADUSKOND 43 Käsitletakse pärimisõiguse arengut Eestis ja Euroopas; pärimisõiguse õppeülesande täitja Jaanus Ots põhimõisteid ja -printsiipe; seadus-, testamendi- ja lepingujärgset 1 AP( 16L+4S+20i) *A pärimist;pärimisasjade lahendamise korda ning kohtupraktikat. □Õigusteadus:3 ©24. - 36. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => E OOIAO.03.004, OIE0.04.003, OIE0.04.059 Ainekursuse raames käsitletakse tsiviiltäitemenetluse teooriat, sissenõude OIE0.04.019 Rooma eraõiguse alused pööramist võlgniku vallas- ja kinnisvarale, rahvusvahelist täitemenetlust assistent Urve Liin, assistent Merike Soodla ning tsiviiltäitemenetluse seadustiku eelnõu. 2.5AP(30L+40S+30i) *A © 1 .-1 2 . n.2 L, 2 S n-s => A ■Õigusteadusil Antakse ülevaade Rooma eraõiguse (8 saj. e Kr. - 6. saj. p. Kr.) kõigist OIE0.04.037 Krediidiasutuste tegevuse õiguslikud alused tähtsamatest institutsioonidest seostatuna praegu kehtiva tsiviilõigusega, Õppeülesande täitja Kadri Siibak samuti ladina keelest ning ladinakeelse õigusterminoloogia alustest. 1.5AP(24L+36i) *A ©1. -16. n.2 L, 4 S n-s 4 knt, 1 ref => A □Õigusteadus:3 OOIA0.05.002, OIE0.04.060 OIE0.04.021 Lepinguvälised võlasuhted Antakse ülevaade pangandust reguleerivatest õigusaktidest. lektor Tambet Tampuu ©24. - 35. n.2 L n-s 1 knt => A 2.5AP(32L+20S+48i) *E ■Õigusteadus:2 OIE0.04.038 Tsiviilõiguse aktuaalseid probleeme OOIE0.04.003, OIE0.04.059 korr. professor Paul Varul, lektor Irene Kull, lektor Tambet Tampuu, Õppekursuses käsitletakse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise erak. assistent Andres Vutt kohustist, käsundita asjaajamisest ning alusetust rikastumisest tulenevaid 8AP(30L+10S+280i) *A võlasuhteid. ■Õigusteadusimag ©24. - 38. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E Aine hõlmab olulisemad tsiviilõiguse valdkonnad. Käsitletakse aktuaalseid probleeme eriseminaride vormis, kohustuslik kirjalike tööde OIE0.04.022 Lepinguõigus (eriosa) esitamine. õppeülesande täitja Ants Kull, õppeülesande täitja Jaanus Ots ©1. - 40. n.2 L, 2 S n-s 1 ref=> A 3AP(34L+24S+62i) *E ■Õigusteadus:2 OIE0.04.040 Äriõiguse probleeme OOIE0.04.003, OIE0.04.059 erak. assistent Andres Vutt Lepinguõiguse eriosas leiavad käsitlemist tsiviilõiguslike lepingute 3AP( 10L+10S+1 OOi) *A üksikud liigid. □Õigusteadusimag ©1. -17. n.2 L, 2 S n-s 1 knt=> E Kursusel käsitletakse äriõiguse probleeme. Põhitähelepanu pööratakse Eesti õiguse võrdlemisele teiste riikide, samuti EÜ õigusega. OIE0.04.024 Elamuõigus ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s 1 ref => A Õppeülesande täitja Herbert Sepp 1.5AP(32L+28i) *A OIE0.04.045 Eraõiguse aktuaalseid probleeme □Õigusteadus:4 korr. professor Paul Varul, erak. professor Inge-Maret Orgo OOIE0.04.003, 01E0.04.059 10AP(40L+20S+340i)*A Õppekursuses leiavad käsitlemist süvendatult kõik eluruumide kasutamise ■Õigusteadusidokt Õiguslikud alused: omandiõigus eluruumile, liikmelisus Aine raames käsitletakse eriseminaride vormis olulisemaid eraõiguse elamukooperatiivis (-ühistus), eluruumi üürileping. Käsitlemist leiavad ka teoreetilisi probleeme. eluruumide erastamisega seonduvad küsimused. ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s 1 ref => A © 1.-16. n.2 L n-s => A OIE0.04.046 Pankrotiõigus OIE0.04.025 Perekonnaõiguse probleeme korr. professor Paul Varul õppeülesande täitja Edgar Salumaa 1.5AP(24L+36i) *A 1 AP(24L+16i) *A □Õigusteadus:4 □Õigusteadus:4 OOIE0.04.002 OOIE0.04.059 Lähtudes Eesti Vabariigi pankrotiseadusest käsitletakse pankrotiga seotud Õppekursuses käsitletakse süvendatult tähtsamaid perekonnaõiguse põhimõisteid ja pankrotimenetlust. probleeme. © 24 .-35 . n.2 Ln-s => A © 1.-12. n.2 L n-s => A OIE0.04.047 Viini kaupade ostu-müügi konventsioon OIE0.04.026 Transpordiõigus õppeülesande täitja Kristi Raba, õppeülesande täitja Pärtel Rõõs Õppeülesande täitja Udo Mäesepp 1 AP(18L+22P) *A 1 AP(24L+16i) *A □Õigusteadus:2 □Õigusteadus:4 OOIE0.04.003 OOIE0.04.059 Ülevaade ÜRO konventsioonist kaupade rahvusvahelise ostu-müügi Avatakse transpordi õigusliku reguleerimisega seotud üldmõisted. Erilist lepingute kohta (CISG). Teema raames käsitletakse konventsiooni tähelepanu pööratakse autotranspordi ja meretranspordi õiguslikele eesmärke ja kohaldamisulatust, rahvusvahelistele ostu-müügi lepingute küsimustele. sõlmimist, poolte kohustusi ning lepingu rikkumisega kaasnevaid © L - 12. n.2 Ln-s => A tagajärgi. ©24. - 32. n.2 L n-s 1 ref => A OIE0.04.030 Kindlustusõigus Õppeülesande täitja Herbert Sepp OIE0.04.048 Läänemeremaade tsiviilõigus 1 AP(24L+16i) *A külalisprofessor Aleksander Trunk, külalislektor Sigrun Fricke □Õigusteadus :4 1.5AP(16S+44i) *A OOIE0.04.003, OIE0.04.059 □Õigusteadus.3, Õigusteadus:4, Õigusteadusimag Ülevaade kindlustusest Eesti Vabariigis, käsitledes kindlustuse Eriseminar Läänemeremaade tsiviilõigusest koostöös Kieli Ülikooliga. majanduslikku olemust, kindlustusseltse ning kindluskohustisega ©Ei ole teada2 S n-s => A seonduvaid põhimõisteid, kindlustuse liike ja vorme, eriti liikluskindlustust kui vastutuskindlustust. OIE0.04.049 Saksa võlaõiguse eriosa ©24. - 35. n.2 L n-s => A külalislektor Sigrun Fricke 3AP(44L+32S+44i) *E OIE0.04.036 Tsiviiltäitemenetlus □Õigusteadus.2, Õigusteadus:3 44 ÕIGUSTEADUSKOND 44 Käsitletakse erinevaid lepingu tüüpe saksa õiguses võrdlevalt eesti Õppekursuses käsitletakse lepinguväliste võlasuhete a õigusega, samuti aluseta rikastumisest, õigusvastase kahju tekitamise ning teoreetilisi ja praktilisi probleeme. volituseta esindusest tekkivaid probleeme. ©Ei ole teada2 L n-s 1 ref => A ©1. - 16. n.4 L, 2 S n-s 1 knt => E 01E0.04.059 Tsiviilõiguse üldosa 01E0.04.050 Pankrotiõigus magistrantidele korr. professor Paul Varul korr. professor Paul Varul 5.5AP(72L+40S+108i) *EA 1.5AP(10L+50i)*A ■Õigusteadusil □Õigusteadusimag Tsiviilõiguse üldosa õppeaines käsitletakse eraõiguse üldküsimusi, Õppeaines käsitletakse pankrotiõiguse põhiküsimusi. eelkõige isikute, tehingute ja hagi aegumisega seonduvat. ©Ei ole teada2 L n-s => A © 1 .-3 8 . n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E A OIE0.04.051 Asjaõigus magistrantidele OIE0.04.060 Äriõigus korr. professor Paul Varul assistent Peeter Jerofejev, erak. assistent Andres Vutt 2.5AP(20L+80i) *A 4AP(46L+28S+86i) *E □Õigusteadusimag ■Õigusteadus:3 Õppeaines käsitletakse asjaõiguse põhiküsimusi: omandi mõiste ja liigid, OOIE0.04.003, OIE0.04.022 valdus, kinnistusraamat, omandi kaitse, ühine omand, piiratud Õppeaines käsitletakse äritegevuse õiguslikke aluseid, ettevõtjate asjaõigused. õiguslikke vorme, äriregistrit ja kaubandustehinguid. ©Ei ole teada2 L n-s => A ©1. - 16. n.4 L, 2 S n-s => E OIE0.04.052 Pärimisõiguse probleeme OIE0.04.061 Anglo-ameerika kahju hüvitamise õigus korr. professor Paul Varul Õppeülesande täitja Heiki Leesment 1.5AP(10S+50i) *A 2AP(10L+70i) *A □Õigusteadus:mag □Õigusteadus:4 Kursusel käsitletakse pärimisõiguse aktuaalseid probleeme. Antakse ülevaade anglo-ameerika kahjuhüvituse põhialustest "case Põhitähelepanu pööratakse Eesti Õiguse võrdlemisele teiste riikide method" (kohtulahendite) alusel. Õigusega. ©24. - 35. n.2 L n-s 1 knt => A ©Ei ole teada2 S n-s => A OIE0.04.062 Eesti ja Saksa õiguse sarnasused ja erinevused OIE0.04.053 Õigus võlaõiguse näitel Õppeülesande täitja Maie Ruus külalisprofessor Hans Schulte 1.5AP(32L+28i) *A 2.5AP(26S+74i) *E ■EttevÕttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 □Õigusteadus:mag Avatakse Õigusteooria, tsiviilõiguse, riigiõiguse ja tööõiguse põhimõisted. Seminaris käsitletakse Eesti ja Saksa õiguse seoseid - samaseid jooni ja ©1. - 16. n.2 L n-s => A erinevusi võlaõiguse näitel. © 1 ,- 13. n.2 S n-s 1 ref => E OIE0.04.054 Majandusõigus lektor Irene Kull, assistent Andrus Siibak, õppeülesande täitja Kai Kullerkupp, erak. assistent Andres Vutt 1 5AP(32L+28i) *A ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust TÖÖ- JA SOTSIAALHOOLDUSÕIGUSE Ülevaade äri-, konkurentsi-, pankroti-ja võlaõigusest. ÕPPETOOL (05) ©24. - 31. n.2 L n-s => A OIE0.04.055 Võlaõiguse aktuaalseid probleeme OIE0.05.007 Avalik teenistus lektor Irene Kull, lektor Tambet Tampuu, erak. assistent Andres Vutt erak. professor Inge-Maret Orgo 4AP(24L+6S+130i) *A 1.5AP(22L+38i) *A □Õigusteadusimag □Õigusteadus:3, Õigusteadus:4 Kursusel käsitletakse uue võlaõigusseaduse eelnõuga seotud võlaõiguse OOIE0.05.020 aktuaalseid probleeme. Kursuses käsitletakse avalikku teenistusse võtmise korda, avalike ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s 1 ref => A teenistujate õigusi ja kohustusi, atesteerimist, teenistusest vabastamist ja muid avaliku teenistusega seonduvaid probleeme. OIE0.04.056 Viini kaupade ostu-müügi konventsioon magistrantidele ©24. - 36. n.2 L n-s => A lektor Irene Kull 1.5AP(10L+50i) *A OIE0.05.008 Rahvusvahelised kokkulepped ja siseriiklik tööõigus □Õigusteadusimag lektor Merle Muda Kursusel tutvutakse CISG-i õigusteoreetiliste probleemidega ja 1.5AP(16L+8S+36i) »A konventsiooni kohaldamise praktikaga. Kursuse raames peavad □Õigusteadus:3 üliõpilased iseseisvalt läbi töötama vastava kirjanduse, kirjutama essee. O O IE0.05.020 ©25. - 36. n.2 L n-s 1 ref => A Kursusel käsitletakse töösuhete rahvusvahelise reguleerimise kujunemist, rahvusvahelisi tööõigusnorme kehtestavaid organisatsioone ning nende OIE0.04.057 Tarbijaõigus aktide mõju siseriiklikule tööõigusele. Kursuse käigus analüüsitakse Eesti õppeülesande täitja Margus Kingisepp tööseaduste vastavust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ia Euroopa 2AP(16L+4S+60i) *A Liidu tööõiguse põhiinstituute käsitlevatele aktidele □Õigusteadusimag ©26. - 37. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A Käsitletakse tarbijaõigust süvendatult, võrreldes Eesti ja Euroopa Liidu õigust. Peamine tähelepanu on koondatud tarbijakaitsele. O IE0.05.011 Tööõigus ©Ei ole teada2 L n-s 1 ref => A lektor Merle Muda 1.5AP(30L+30i) *A OIE0.04.058 Lepinguväliste võlasuhete probleeme ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust lektor Tambet Tampuu OOIE0.04.053 2.5AP(20L+80i) *A Kursus on mõeldud majandusteaduskonna üliõpilastele. Kursuse kä □Õigusteadusimag käsitletakse tööõiguse põhiinstituute (sh. töölepingut, töö- ja puhkea' 45 ÕIGUSTEADUSKOND 45 töötasustamist, kollektiivseid töösuhteid jm) ning analüüsitakse 6AP(40L+200i) *E tööseaduste rakendamisel tekkivaid probleeme. ■Arijuhtimineidipl © 1. - 16. n.2 L n-s => A Õppeaines käsitletakse majandustegevuse ja ärijuhtimise õiguslikke aluseid. OIE0.05.012 SotsiaalhooldusÕiguse valikprobleeme © 1 .-3 6 . n. 1 knt => E lektor Gaabriel Tavits 1.5AP(26L+34i) *A OIE0.05.018 Meditsiinitöötajate töösuhted □Õigusteadus:3 erak. professor Inge-Maret Orgo Aine raames käsitletakse sotsiaalhooldusõiguse üksikuid valikprobleeme 2AP(20L+10S+50i) *A Eesti kehtivast sotsiaalhooldusõigusest ning samuti vaadeldakse Eesti □Õendusteadus: 1 sotsiaalhooldusõiguse vastavust nii Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Kursuses käsitletakse töölepingu sõlmimist, muutmist ja lõpetamist kui ka Euroopa Nõukogu poolt kehtestatud miinimumnõuetele. meditsiiniasutustes, töö- ja puhkeaja ning puhkuste andmise korraldust, Käsitlemist leiab ka Euroopa Liidus toimiv sotsiaalkindlustuse töötasutamise põhiprobleeme, töölepingu poolte vastutust, kollektiivseid koordinatsioonisüsteem ning selle rakendamispraktika. töösuhteid ning töövaidluste lahendamist. ©24. - 36. n.2 L n-s 1 ref => A ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A 01E0.05.013 Töövaidluste lahendamine OIE0.05.019 Sotsiaalhooldusõigus erak. professor Inge-Maret Orgo lektor Gaabriel Tavits 3AP(30L+20S+70i) *A 2AP(12L+8S+60i) *E □Õigusteadusimag □Õendusteadus:dipl OOIE0.05.020 Õppeaines käsitletakse pensione, ravikindlustushüvitisi, toetusi ja Kursuses käsitletakse töövaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonides abirahasid. ja kohtutes tõusetunud põhilisi probleeme. Põhitähelepanu on pööratud ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => E töölepingu lõpetamise, muutmise, palga maksmise ja tööandja vastutusega seonduvatele vaidlustele. OIE0.05.020 Tööõigus ©24. - 37. n.2 L, 2 S n-s => A erak. professor Inge-Maret Orgo, lektor Merle Muda, lektor Gaabriel Tavits OIE0.05.014 Tööõiguse probleeme (eriseminar) 4.5AP(32L+32S+116i) *E erak. professor Inge-Maret Orgo, lektor Merle Muda, lektor Gaabriel ■Õigusteadus.3 Tavits OOIAO.06.002, OIE0.04.059 6AP(10S+230i) *A Kursuses käsitletakse tööõiguse mõistet, töösuhete reguleerimise □Õigusteadusimag põhimõtteid, töölepingu sõlmimist, muutmist ja lõpetamist, töö- ja 005E 0.05.020 puhkeaja ning palga korraldust, tööohutust ja tervishoidu, töölepingu Kursuses käsitletakse süvendatult tööõiguse olemust, asendit era- ja poolte Õigusi ja kohustusi, kollektiivseid töösuhteid ning töövaidluste avaliku Õiguse sfääris, töötajale iseloomulikke tunnuseid, töölepingu lahendamist. eristamist teistest tööga seotud lepingutest, töötajate õiguste kaitset © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s => E äriühingu reorganiseerimisel, konkurentsi keeluga seotud küsimusi, töölepingu lõpetamise vaieldavaid aspekte, töötaja ja tööandja vastutust, OIE0.05.021 Sotsiaalhooldusõigus töö-ja puhkeaja regulatsiooni lähtudes Euroopa Õiguse arengusuundadest lektor Gaabriel Tavits ja muid aktuaalseid probleeme. 2.5AP(50L+10S+40i) ‘A ©1. -40. n. 1 ref=> A ■Õigusteadus:3 OOIE0.05.020 01E0.05.015 Tööõiguse probleemid koolides Õppeaines käsitletakse pensione, ravikindlustushüvitisi, toetusi ja erak. professor Inge-Maret Orgo abirahasid. 2AP(16L+8S+56i) *A ©24. - 36. n.4 L, 2 S n-s => A □Pedagoogikaimag Kursuses käsitletakse töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise OIE0.05.022 Tööõigus korda koolides, samuti haridustöötajate palga ja töö- ning puhkeaja lektor Gaabriel Tavits korraldust. Põhitähelepanu pööratakse haridusasutuste töötajate töösuhete 2AP(16L+64i)*E erisustele. ■Rahvatervis:mag ©Ei ole teada2 L, 2 S n-s => A Kursusel käsitletakse tööõiguse olulisi aspekte, töölepingut, palka, töö-ja puhkeaega, kollektiivseid töösuhteid meditsiiniasutustes. OIE0.05.017 Õigus © 1 .-3 6 . n.2 L n-s => E lektor Tariel Kerikmäe, lektor Irene Kull, lektor Lasse Lehis, lektor Merle Muda, lektor Gaabriel Tavits, assistent Andrus Siibak, Õppeülesande täitja Priit Kama, erak. assistent Andres Vutt Ainete nimed Ameerika õigusterminoloogia OIE0.04.016 Ekspertiiside korraldamine OIA0.02.004 Anglo-ameerika kahju hüvitamise OIE0.04.061 ElamuÕigus OIE0.04.024 õigus Eraõiguse aktuaalseid probleeme OIE0.04.045 Asjaõigus OIE0.04.002 Euroopa Liidu keskkonnaõigus OIE0.02.003 Asjaõigus magistrantidele OIE0.04.051 Euroopa Liidu konkurentsiõigus OIAO.07.013 Autoriõigus OIE0.03.005 Euroopa Liidu siseturu õigus OIAO.07.011 Avalik teenistus OIE0.05.007 Euroopa Liidu välissuhted OIAO.07.012 Avaliku Õiguse probleeme OIAO.06.012 Euroopa Liitu astumisega seotud OIE0.02.010 (eriseminar) aktuaalseid õiguslikke probleeme Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem OIA0.02.003 (keskkonnaõigusega seotud aspektid) E'jsti ja Saksa õiguse sarnasused ja OIE0.04.062 FinantsÕigus OIA0.05.008 erinevused võlaõiguse näitel Finantsõiguse aktuaalprobleeme OIAO.05.029 46 ÕIGUSTEADUSKOND 46 OIEO.03.002 Haldusprotsess OIA0.05.003 Rahvusvaheline eraõigus OIAO.05.030 Rahvusvaheline ja EL õigus OIAO.07.015Haldusprotsess magistrantidele Haldussund OIA0.05.006 doktorantidele (eriseminar) Haldusõigus OIA0.05.002 Rahvusvaheline ja EL õigus OIAO.07.014 Haldusõigus magistrantidele OIAO.05.017 magistrantidele (eriseminar) Haldusõiguse probleeme (eriseminar) OIAO.05.019 Rahvusvaheline sõjaõigus OIAO.05.023 Inimõigused OIA0.07.001 Rahvusvaheline õigus OIAO.07.003 Intellektuaalne omand OIE0.03.003 Rahvusvahelise õiguse seisund OIA0.07.009 Juriidiline diskurss OIA0.07.010 siseriiklikus õiguses Kaitsja kriminaalmenetluses OIAO.03.010 Rahvusvahelised kokkulepped ja OIEO.05.008 Karistuse mõistmise üldsätted OIAO.Ol.008 siseriiklik tööõigus Keskkonnaõigus OIEO.02.002 Relvastatud jõu kasutamine OIAO.07.008 Keskkonnaõigus ettevõtjatele OIE0.02.009 rahvusvahelises õiguses Keskkonnaõiguse probleeme OIEO.02.005 Riigi ja Õiguse teooria OIAO.06.010, OIA0.06.018 (eriseminar) Riigikaitse õigus OIAO.05.024 Kindlustusõigus OIE0.04.030 Riigiõigus OIAO.05.005 KonkurentsiÕigus OIEO.04.012 Rooma eraõiguse alused OIE0.04.019 Krediidiasutuste tegevuse õiguslikud OIE0.04.037 Saksa võlaõiguse eriosa OIEO.04.049 alused Seminar keskkonnaõigusest OIE0.02.008 Kriminaalmenetlus OIAO.03.002 Seminar sõnavabadusest OIAO.07.017 Kriminaalpoliitika OIAO.Ol.018 Sissejuhatus Euroopa Liidu õigusesse OIAO.07.005 Kriminaalpoliitika ja kriminaalõiguse OIAO.01.016 Sissejuhatus keskkonnaõigusesse OIE0.02.006 arengutendentsid Sissejuhatus menetlusõigusesse OIAO.03.008 Kriminaalõigus OIAO 01.019 Sissejuhatus võrdlevasse OIAO.06.001 Kriminaalõiguse eriosa OIAO. 01.015 õigusteadusesse Kriminaalõiguse üldosa OIAO 01.013 Sissejuhatus õigusetnograafiasse OIEO.Ol.001 Kriminalistika OIAO 02.008 Sotsiaalhooldusõigus OIEO.05.019, OIE0.05.021 Kriminoloogia OIAO 02.002 Sotsiaalhooldusõiguse OIE0.05.012 Kuriteost osavõtt OIAO 01.009 valikprobleeme Laste väärkohtlemise õiguslikud OIAO 02.006 Sund ja inimõigused OIAO.03.009 aspektid (kliinilise Õigushariduse kriminaalmenetluses programm) I Tarbijaõigus OIEO.04.057 Laste väärkohtlemise õiguslikud OIAO.02.007 Transpordiõigus OIEO.04.026 aspektid (kliinilise õigushariduse Tsiviilprotsess OIAO.03.004 programm) II Tsiviiltäitemenetlus OIEO.04.036 Lepinguvälised võlasuhted OIEO.04.021 Tsiviilõiguse aktuaalseid probleeme OIE0.04.038 Lepinguväliste võlasuhete probleeme OIEO.04.058 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.059 LepinguÕigus (eriosa) OIEO.04.022 Töövaidluste lahendamine OIEO.05.013 Lepinguõigus (üldosa) OIEO.04.003 Tööõigus OIE0.05.020, OIEO.05.022 Läänemeremaade tsiviilõigus OIE0.04.048 Tööõigus OIEO.05.011 Maaõigus OIEO.02.001 Tööõiguse probleeme (eriseminar) OIEO 05.014 Majandusõigus OIEO.04.054 Tööõiguse probleemid koolides OIEO.05.015 Meditsiinitöötajate töösuhted OIE0.05.018 Usuvabadus OIAO.07.007 Meditsiiniõigus OIAO.Ol.012, OIAO.Ol.021 Viini kaupade ostu-müügi OIEO.04.047 Meditsiiniõigus OIAO.Ol.020 konventsioon Menetlusmetoodika OIAO.02.005 Viini kaupade ostu-müügi OIEO.04.056 Menetluspraktika OIA0.06.013 konventsioon magistrantidele Munitsipaalõigus OIA0.05.022 Välismajandustegevuse õiguslikud OIEO.03.008 Normitehnika OIA0.05.004 alused Notariaalõigus OIAO.05.028 Võlaõiguse aktuaalseid probleeme OIE0.04.055 Pankrotiõigus OIE0.04.046 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu OIEO.01.012 Pankrotiõigus magistrantidele OIEO.04.050 Äriõigus OIE0.04.060 Pedagoogiline praktika OIA0.06.015 Äriõiguse probleeme OIEO.04.040 doktorantidele Õigus OIEO.04.053, OIEO.05.017 Pedagoogiline praktika OIAO.06.014 Õigusakti teooria OIAO.05.027 magistrantidele Õiguse entsüklopeedia OIAO.06.002 Perekonnaõigus OIEO.04.005 Õiguse filosoofia OIA0.06.004 Perekonnaõiguse probleeme OIE0.04.025 Õiguse psühholoogia OIAO.06.008 Planeerimis-ja ehitusõigus OIE0.02.004 Õiguse sotsioloogia OIAO.06.007 Poliitilise ja Õigusliku mõtte OIEO.Ol.009 Õiguse tõlgendamise teooria OIA0.06.009 entsüklopeedia Õiguse üldteooria OIAO.06.003 Pärimisõigus OIEO.04.017 Õiguskaitsevahendid Euroopa OIA0.07.016 Pärimisõiguse probleeme OIEO.04.052 Õiguses Põhiseaduslikkuse järelevalve OIA0.05.031 Õigusteaduse meetodiõpetus OIAO.06.011 Põhiseaduslikkuse järelevalve OIA0.05.025 magistrantidele 47 ÕIGUSTEADUSKOND 47 Ingliskeelsed anete nimed 01 AO.01.008 Principies o f Sentencing OIA0.07.017 Seminar on Freedom of Expression OIAO.Ol .009 Participation in Crime OIEO.Ol .001 Introduction to Etnography of Law OIAO.01.012 Medical Law OIEO.Ol.009 Encyclopedia o f Political and Legal Thought OIAO.Ol .013 Criminal Law General Part OIEO.01.012 Comporative History of Legal System OIAO.01.015 Criminal Law, special part OIEO.02.001 Land Law OIAO.01.016 Criminal Police and Development of Criminal Law OIEO.02.002 Environmental Law OIAO.01.018 Criminal Policy OIEO.02 .003 Enviromental Law of the European Union OIAO.01.019 Criminal Law OIEO.02.004 Planning Law OIAO.Ol.020 Medical Law OIEO.02.005 Enviromental Law (Advanced Seminar for Master OIAO.Ol.021 Medical Law Students) OIAO.02.002 Criminology OIE0.02.006 Intoduction into the Enviromental Law OIAO.02.003 System of Legal Institutions in Estonia OIE0.02.008 Enviromental Law Seminar OIAO.02.004 Arrangement o f Expert Evidence OIEO.02.009 Environmental Law for Enterprises OIAO.02.005 Methods o f Criminal Prodcedure OIEO.02.010 Essential Legal reforms in Estonia considering access to the 01A0.02.006 Legal Aspects o f Child Abuse (Clinical Legal Education) I EU (with special regard to the Environmental Law) OIA0.02.007 Legal Aspects o f Child Abuse (Clinical Legal Education) II OIE0.03.002 Private International Law OIAO.02.008 Criminalistics OIEO.03.003 Intellectual Property OIAO.03.002 Criminal Procedure 01E0.03.005 Copyright OIA0.03.004 Civil Procedure OIE0.03.008 Legal Fundamentals of Foreign Economic Activity OIAO.03.008 Introduction to Procedural Law OIEO.04.002 Property Law OIA0.03.009 Means o f Forcing and Human Rights in Criminal Procedure OIEO.04.003 Contract Law OIAO 03.010 Advocate in Criminal Procedure OIEO.04.005 Family law OIAO.05.002 Administrative Law OIEO.04.012 Competition law OIAO.05.003 Administrative Procedure OIE0.04.016 American Legal Terminology OIAO.05.004 Legal Technique 01E0.04.017 Inheritance Law OIAO.05.005 Constitutional Law OIE0.04.019 Roman Private Law OIAO.05.006 Administrative Coercion OIE0.04.021 Tort Law OIA0.05.008 Financial Law OIE0.04.022 Contract Law. Special Part OIAO.05.017 Administrative Law OIEO.04.024 Housing Law OIAO.05.019 Administrative Law (advanced seminar) OIE0.04.025 Problems of Family Law OIA0.05.022 Municipal Law OIEO.04.026 Transportation Law OIAO.05.023 International Law of War OIEO.04.030 Insurance Law OIA0.05.024 Law o f National Defence OIEO.04.036 Civil Enforcement Law OIA0.05.025 Contitutional Review for Master Students OIEO.04 .037 Legal Regulation of Credit Institutions OIA0.05.026 Civil Service OIEO.04 .038 Current Problems o f Civil Law OIA0.05.027 Theory of Legal Acts OIEO.04.040 Business Law Problems OIA0.05.028 Law o f Notary OIEO.04.045 Current Problems o f Private Law OIA0.05.029 Current problems o f Financial Law OIEO.04.046 Bankruptcy Law OIAO.05 030 Administrative Procedure OIEO.04.047 CISG OIA0.05.031 Constitutional Review OIEO.04.048 Civil Law of the Baltic Sea Countries OIA0.06.001 Intoduction to Comparative Law OIEO.04.049 German Law of Obligations. Special Part. OIA0.06.002 Encyclopedia o f Law OIE0.04.050 Bancruptcy Law OIA0.06.003 Problems of General Legal Theory OIEO.04.051 Property Law OIAO.06.004 History o f Philosophy o f Law OIEO.04.052 Problems of Inheritance Law OIAO.06.007 Sociology of Law OIEO.04.053 Law OIA0.06.008 Psychology of Law OIEO.04.054 Economical Law OIAO.06.009 Theory o f the interpretation o f Law OIEO.04.055 Current Problems of Obligation Law 01 AO.06.010 Theory of State and Law OIEO.04.056 CISG OIAO.06.011 The Methodology o f Legal Science OIE0.04.057 Consumer Law OIA0.06.012 Problems of Public Law (advanced seminar) OIE0.04.058 Tort Law OIA0.06.013 Practical Work o f Students OIEO.04.059 Civil Law: General Part OIA0.06.014 Pedagocical intership for Master o f Law OIEO.04.060 Commercial Law 01A0.06.015 Pedagocical intership for Doctor o f Law OIEO.04.061 Anglo-American Tort Law OIA0.06.018 General Theory of State and Law OIEO.04.062 Verbindungen und Unterschiede des neuers estnischen OIA0.07.001 Human Rights Rechts zum deutches Recht. OIAO.07.003 International Law OIEO.05.007 Public Service OIA0.07.005 Intoduction to European Union Law OIE0.05.008 International Conventions and National Labour Law OIA0.07.007 Freedom of Religion OIEO.05.011 Labour Law OIA0.07.008 Use of Armed Force in International Law OIEO.05.012 Selected Problems of Social Security Law OIA0.07.009 Status o f International Law in Domestic Legal System OIEO.05.013 Settlement of Labour Disputes OIAO.07.010 Legal Argumentation OIEO.05.014 Problems of Labour Law OIA0.07.011 Law o f the EU Internal Market OIE0.05.015 The Problems of the Labour Law in Schools OIA0.07.012 European Union External Relations OIEO.05.017 Law OIA0.07.013 European Union Competition Law OIEO.05.018 Employment Relations of Medical Staff OIA0.07.014 International Law and EU Law for Students of Master OIE0.05.019 Social Security Law Program OIE0.05.020 Labour Law OIA0.07.015 International Law and EU Law for Students of Doctoral OIE0.05.021 Social Security Law Program OIE0.05.022 Labour Law OIA0.07.016 Legal Remedies in European Law 48 ÕIGUSTEADUSKOND 48 Ained õppejõudude järgi Anepaio, Toomas OIEO.Ol .012 Olle, Vallo OIAO.05.003, OIA0.05.019. Aua, Kadri OIE0.03.003 OIAO.05.022 Fricke, Sigrun OIEO.04.048, OIEO.04.049 Orgo, Inge-Maret OIAO.06.013, OIAO.06.014, Ginter, Jaan OIAO.02.002, OIAO.02.003, OIAO.06.015, OIEO 04 045, OIA0.02.006, OIA0.02.007 OIEO.05.007, OIEO.05.013, Ilvest, Jüri OIA0.03.002 OIEO.05.014, OIEO.O5.OI5’ Jerofejev, Peeter OIAO.03.004, OIE0.04.060 OIEO.05.018. OIEO.05.020 Järvesaar, Ott OIAO.01.015 Ots, Jaanus OIEO.04.022, OIE0.04.036 Jõks, Henn OIEO.04.002 Pikamäe, Priit OIAO.01.013 Kama, Priit OIE0.04.002, OIEO.05.017 Pisuke, Heiki OIE0.03.005 Kaugia, Silvia OIA0.06.001, OIA0.06.002, Pruks, Peep OIAO.02.008 OIAO.06.007 Pärtel, Anu OIAO.Ol.015 Kergandberg, Eerik OIAO.Ol.012, OIAO.03.002, Põder, Tõnu OIAO.05.023, OIA0.05.024 OIAO.03.008, OIA0.03.009 Põld, Jüri OIA0.05.005, OIAO.05.025 Kerikmäe, Tanel OIAO.07.001, OIA0.07.003, Raba, Kristi OIAO.07.010, OIA0.07.011, OIA0.07.005, OIAO.07.010, OIAO.07.012, OIAO.07.013, OIAO.07.011, OIAO.07.014, OIEO.04.047 OIAO.07.015, OIE0.02.010, Roosma, Peeter OIAO.05.005, OIAO.05.031. OIE0.05.017 OIA0.07.001 Kiidjärv, Donald 01A0.03.004 Ruus, Maie OIEO.04.053 Kingisepp, Margus OIE0.04.057 Rõõs, Pärtel OIE0.04.047 Kivi, Lea OIAO.Ol.015 Saar, Jüri OIAO.06.008 Kiviorg, Merilin OIAO.07.001, OIA0.07.005, Salumaa, Edgar OIEO.04.005, OIEO.04.025 OIAO.07.007 Sarjas, Arne OIAO.01.015 Koolmeister, Indrek OIA0.05.006 Schulte, Hans OIEO.02.006, OIEO.02.008, Kortteinen, Juhani OIA0.07.016, OIAO.07.017 OIEO.02.009, OIEO.02.010, Kull, Ants OIE0.04.022 OIE0.04.062 Kull, Irene OIAO.06.013, OIEO.04.003, Sepp, Herbert OIE0.04.024, OIE0.04.030 OIE0.04.038, OIE0.04.054, Siibak, Andrus OIEO.03.008, OIEO.04.054, OIE0.04.055, OIE0.04.056, OIEO.05.017 OIE0.05.017 Siibak, Kadri OIEO.04.037 Kullerkupp, Kai OIEO.04.002, 01E0.04.054 Sillaots, Meris OIAO.03.002, OIAO.03.010 Leesment, Heiki OIEO.04.016, OIEO.04.061 Soodla, Merike OIEO.04.019 Lehis, Lasse OIAO.05.008, OIAO.05.029, Sootak, Jaan OIAO.Ol.012, OIAO.01.013, OIE0.05.017 OIAO.Ol.015, OIAO.Ol.016, Liin, Urve OIEO.04.017, OIE0.04.019 OIAO.Ol.018, OIAO.01.019, Lindmäe, Herbert OIA0.02.004, OIAO.02.005, OIAO.Ol.020, OIAO.01.021, OIAO.02.008 OIA0.06.012, OIAO.06.013, Luts, Marju OIA0.06.004, OIEO.Ol.001, OIAO.06.014, OIAO.06.015 OIEO.Ol.009 Tael, Sirje OIEO.02.002, OIE0.02.004 Lõhmus, Uno OI AO .01.009 Tampuu, Tambet OIEO.04.021, OIEO.04.038. Merusk, Kalle OIA0.05.002, OIAO.05.003, OIE0.04.055, OIEO.04.058 OIAO.05.004, OIAO.05.017, Tavits, Gaabriel OIEO.05.012, OIEO.05.014. OIAO.05.019, OIA0.05.026, OIEO.05.017. OIE0.05.019, OIAO.05.027, OIAO.05.028, OIEO.05.020, OIEO.05.021, OIAO.05.030, O IA 0.06.011, OIEO.05.022 OIAO.06.012, OIAO.06.013, Trunk, Aleksander OIE0.04.048 OIA0.06.014, OIA0.06.015 Tupits, Andres OIAO.07.011 Muda, Merle OIE0.05.008, O IE0.05.011, Vainomaa, Madis OIA0.07.008 OIE0.05.014, OIEO.05.017, Vallikivi, Hannes OIAO.07.009, OIAO.07.014 OIEO.05.020 Varul, Paul OIEO.04.038, OIE0.04.045, Mäesepp, Udo OIE0.04.026 OIEO.04.046, OIEO.04.050. Narits, Raul OIA0.06.002, OIAO.06.003, OIE0.04.051, OIEO.04.052, OIAO.06.009, OIAO.06.010, OIEO.04.059 OIAO.06.011, OIA0.06.012, Veinla, Hannes OIE0.02.001, OIEO.02.002, OIAO.06.013, OIAO.06.014, OIEO.02.003, OIEO.02.005. OIAO.06.015, OIAO.06.018, OIEO.02.010 OIA0.07.015 Vutt, Andres OIEO.04.038, OIEO.04.040. Nigola, Kalle OIAO.01.008, OIAO.Ol.013 OIE0.04.054, OIEO 04.055, Nurmela, Ilona OIAO.07.012, OIA0.07.013, OIEO.04.060, OIE0.05.017 OIEO.03.002 Nõmper, Ants OIAO.Ol.012, OIAO.Ol.020 Odar, Jaano OIA0.03.004 49 ARSTITEADUSKOND 49 dotsent Jüri Samarütel ARSTITEADUSKOND 1AP(30L+I0i)■Arstiteadus:resident ©korduv; 1 n.30 L n-s ARSTITEADUSKOND (00) ARAI.01.011 Spinaal-epiduraal-jm. juhte ja regionaaranesteesia dotsent Jüri Samarütel ARSTITEADUSKOND (00) 1 AP(30L+10i) ■Arstiteadus:resident AR00.00.013 Ravimite kliiniliste uuringute □Arstiteadus:resident metodoloogia 1 AP( 16L+8S+16i) • A ©korduv: 1 n.30 L n-s Kursuse raames tutvustatakse kliinilistele ravimuuringutele esitatavaid nõudeid Euroopa Liidus ja Eestis, kliiniliste ravimuuringute ajalugu, ARAI.01.012 Anesteesia ja intensiivravi iseärasused südamehaigetel klassifikatsiooni ja metodoloogiat (eeltingimused uuringu läbi viimiseks, dotsent Jüri Samarütel uuringu kavandamine ja uuringu protokolli koostamine, uuritavate 1 AP(30L+10i) valikukriteeriumid,platseebokontrolli kasutamine, uuringu ■Arstiteadus:resident lõppeesmärkide püstitamine ja hindamine); käsitletakse farmakokineetika □Arstiteadus:resident ja geneetika seoseid kliiniliste ravimuuringutega, kliiniliste ravimuuringute kvaliteedi tagamise süsteeme, farmakoökonoomilisi ©korduv: 1 n.30 L n-s aspekte tänapäeva kliinilistes uuringutes:selgitatakse kliiniliste ravimuuringute tähendust praktilisele arstile ning õpitakse kriitiliselt ARAI.01.013 Valusündroomi kaasaegne ravi hindama kliiniliste ravimuuringute tulemusi lähtudes konkreetsetest dotsent Jüri Samarütel uuringutest- õpitakse kasutama kliiniliste ravimuuringute tulemusi 1 AP(30L+10i) praktiliste eesmärkide lahendamiseks (ravimi valik konkreetsele ■Arstiteadus:resident patsiendile, ravimiformularide koostamine, ravijuhendite koostamine, □Arstiteadus:resident ©korduv: 4 n.4 L, 2 S n-s => A ©korduv: 1 n.30 L n-s AR00.00.022 Deformatsioonide ja ortopeedil iste haiguste diagnostika küsi m usi 1 AP(20L+10P+10S) ARAI.01.014 Ägeda ja kroonilise hingamispuudulikkuse intensiivravi □Arstiteadus:resident dotsent Jüri Samarütel Esitatakse skeletisüsteemi deformatsioonide ja haiguste diagnostika 1 AP(30L+10i) põhiprintsiibid, kaasaegsed diagnostika meetodid ja ■Arstiteadus:resident diferentsiaaldiagnostika kriteeriumid. □Arstiteadus:resident ©korduv: 1 n.20 L, 10 S n-s; Arstiteadus:resident ©korduv: 1 n.30 L n-s ARAI.01.015 Tüsistused ja nende vältimine anestesioloogias ja ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI intensiivravis dotsent Jüri Samarütel KLIINIK (AI) 1 AP(30L+10i) ■Arstiteadus:resident □Arstiteadus:resident ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI ÕPPETOOL (01) ©korduv: 1 n.30 L n-s ARAI.01.016 Kirurgiline ja hospitaalinfektsioon. Mikrobioloogilised, ARAI.01.003 Intensiivravi patofüsioloogilised, kliinilised aspektid korr. professor Raul Talvik, dotsent Jüri Samarütel, v-assistent dotsent Jüri Samarütel Aleksander Sipria, assistent Tähti Saar 1 AP(30L+10i) 3AP(20L+60P+40i) *A ■Arstiteadus:resident ■Arstiteadus:6 □Arstiteadus:resident Ülevaade anestesioloogiast ja intensiivravist. Oskused: Kriitiliste seisundite diagnostika ja ravi. Kaasaegse anesteesia meetodid. ©korduv: 1 n.30 L n-s ©korduv: 2 n. 10 L n-s korduv: 2 n.30 P n-s => A ARAI.01.017 Infusioon-jm.üldravi ja urgentsed manipulatsioonid erakorralises kirurgias ja traumatoloogias ARAI.01.006 Esmaabi ja intensiivravi alused dotsent Jüri Samarütel v-assistent Aleksander Sipria, v-assistent Joel Starkopf 1 AP(30L+10i) 5AP(4L+6P+10i) *A ■Arstiteadus:resident ■ Liikumisravi:3, Liikumisravi:4 □Arstiteadus:resident Elustamine ja esmaabi eluohtlike seisundite korral. ©korduv: 2 n.2 L n-s ©korduv: 1 n.30 L n-s korduv: 3 n.2 P n-s => E ARAI.01 023 Erianestesioloogia ja intensiivravi ARAI.01.009 Kriitilised seisundid dotsent Jüri Samarütel dotsent Jüri Samarütel 1 AP(20L+10S+10i) ,5AP(14L+6i) *A □Arstiteadus:intern, Arstiteadus:resident ■Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 On kavas residente tutvustada põhiliste teoreetiliste küsimustega erialal - anesteetikumide, lihasrelaksantide jm. kliinilise farmakoloogiaga jms, ©korduv: 6 n.2 L n-s => A spetsiaalprobleemidega, uusimate ravimite ja ravivõtetega. ©korduv: 10 n.2 L, 1 S n-s ARAI.01.010 Infusioonravi, happe-alustasakaal, parenteraalne toitmine ARAI.01.024 Esmaabi 50 ARSTITEADUSKOND 50 dotsent Urmas Lepner, v-assistent Helmut Seepter, v-assistent Aleksander Kursus käsitleb erakorralise meditsiiniabi põhimõtteid haiglaeelsel etapil Sipria, v-assistent Joel Starkopf ja haiglas. Praktilised ülesanded võimaldavad õpetada ja hinnata 8AP(8L+12P+12i) *A baastegevust kriitiliste seisundite lahendamisel. ■Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 ©korduv: 8 n.l L, 1.5 P n-s => E Haiglaeelne esmaabi ja erakorralises olukorras olevale haigele abi andmine (krambid, teadvusetus, südameseiskus, poomine, < ôkk, ARAI.01.036 Kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine verejooksud). Annab arstiteaduskonna üliõpilastele esimese ettekujutuse intensiivravis. ja treeningu abi osutamiseks.Antus aine moodustab ühe osa (0,8AP) v-assistent Aleksander Sipria õppeainest "Esmaabi, põetus, eetika". Lõpeb arvestusega. 1AP(24L+6P+I0i) ©korduv: 6 n.2 P n-s => A □Arstiteadus:resident korduv: 4 n.2 L n-s Kursus tutvustab kaasaegseid tehnilisi vahendeid intensiivraviosakonnas, nende kasutamist haigete ravis ja jälgitavate näitajate interpreteerimist, ARAI.01.025 Anestesioloogia ja intensiivravi kaasaegseid küsimusi ©korduv: 1 n.24 L, 6 P n-s dotsent Jüri Samarütel 1 AP(30L+10i) ARAI.01.037 E rakorra line meditsiiniabi ■Arstiteadus:resident assistent Hulda Jekimov, assistent Tähti Saar, assistent Aleksandr Sipria □Arstiteadus:resident 2.05AP(8L+14P+60i) *E Kursuse eesmärk on tutvustada peamisele vene keelt valdavatele Kursus käsitleb erakorralise meditsiiniabi põhimõtteid haiglaeelsel etapil anestesioloogidele, kel keelebarjääri tõttu puudub juurdepääs kaasaegsele ja haiglas. Praktilised ülesanded võimaldavad õpetada ja hinnata elektroonilisele ja tavalisele meditsiinilisele kirjandusele, uute baastegevust kriitiliste seisundite lahendamisel. seisukohtadega erialal. ©korduv: 4 n.2 L, 3 P n-s => E ©korduv: 1 n.30 L n-s ARAI.01.038 Intensiivravi ARAI.01.026 E rakorraline meditsiin ja erakorraline haige assistent Hulda Jekimov, assistent Tähti Saar, assistent Aleksandr Sipria v-assistent Aleksander Sipria 3AP(12L+18P+90i) *E 1 AP(27L+13P) Kursuis käsitleb erakorralise meditsiiniabi põhimõtteid haiglaeelsel etapil ■Arstiteadus:resident ja haiglas. Praktilised ülesanded võimaldavad õpetada ja □Arstiteadus:resident hinnatabaastegevust kriitiliste seisundite lahendamisel. Täienduskursus statsionariarstidele. Ülevaade erakorralisest ©korduv: 6 n.2 L, 3 P n-s => E meditsiiniabist. Erakorralise haige ravitaktika. ©korduv: 1 n.27 L, 13 P n-s ARAI.01.039 Esmaabi v-assistent Aleksander Sipria ARAI.01.029 Haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi lAP(4L+6P+30i) *A v-assistent Aleksander Sipria Elustamine ja esmaabieluohtlike seisundite korral. 1AP(27L+13P) *E ©korduv: 2 n.2 L n-s ■Arstiteadus:resident korduv: 3 n.2 P n-s => A □Arstiteadus:resident Täienduskursus põhiliselt kiirabi arstidele ja kiirabi velskritele. Ülevaade haiglaeelsest erakorralisest meditsiiniabist. Kursus lõpeb eksamiga (praktilised kontrollküsimised). ©korduv: 1 n.27 L, 13 P n-s => E ANATOOMIA INSTITUUT (AN) ARAI.01.032 Anestesioloogia dotsent Jüri Samarütel, v-assistent Aleksander Sipria INIMESE ANATOOMIA ÕPPETOOL (01) 1 AP(12L+12P+16i) *E ■Arstiteadus:3 ARAN.01.003 Anatoomia Ülevaade anestesioloogiast ja intensiivravist. Oskused:elustamine, dotsent Aade Liigant, assistent Hannes Tomusk ravitaktika ja meetodid eluohtlikus seisundis. Haige käsitlus enne ja 2AP( 16L+32P+32i) *E pärast anesteesiat.See aine moodustab ühe osa (1 AP) õppeainest ■Proviisoriõpe: 1 "Diagnostika alused" (12 AP). Lõpeb eksamiga. Õpetab tundma inimese keha ehitust, eeskätt siseelundite, ringeelundite ja ©korduv: 6 n.2 L n-s närvisüsteemi arengut, funktsionaalset anatoomiat. korduv: 4 n.3 P n-s => E © 1 .-1 6 . n.l L, 2 P n-s => E ARAI.01.033 Anestesioloogia ja intensiivravi ARAN.01.008 R indkere ja kõhuõõne organite areng,ealine ja dotsent Jüri Samarütel, v-assistent Aleksander Sipria variantanatoom ia 1 AP(10L+14P+16i) *A dotsent Aade Liigant, dotsent Helle Tapfer ■Arstiteadus:4 ,5AP(12L+8i) *A Kursus käsitleb intensiivravi aluseid ja põhimõtteid. Tutvustatakse □Arstiteadus: 1 kriitiliste seisundite põhjusi, diagnostikat ja ravi. Kursuses antakse ülevaade mõnedest kliinilistest tähtsatest indiviidi ©korduv: 1 n.10 L, 14 P n-s => A arengu käigus tekkivatest anatoomilistest variantidest ja häiretest, mis ajapuuduse tõttu ei leia käsitlemist inimese anatoomia põhikursuses. ARAI.01.034 Esmaabi © 2 9 .-3 2 . n.3 L n-s => A korr professor Raul Talvik, v-assistent Joel Starkopf ,5AP(4L+6P+10i) *E ARAN.01.014 Inimese funktsionaalanatoom ia ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana): assistent Hannes Tomusk Elustamine ja esmaabi eluohtlike seisundite korral. 3AP(30L+30P+60i) *E ©korduv: 2 n.2 L n-s ■Liikum is-ja sporditeadused:l korduv: 3 n.2 P n-s => E Käsitleb inimese keha normaalehitust ja elundsüsteemide talitlust Põhirõhk liikumisaparaadi funktsionaalanalüüsil, liikumisahelate - lii°este ARAI.01.035 E rakorra line meditsiiniabi ja lihaslingude dünaamikal ja kinemaatikal. v-assistent Aleksander Sipria, assistent Hulda Jekimov, assistent Tähti ©1. - 16. n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E Saar 2AP(8L+12P+60i)*E ARAN.01.015 Liikum isaparaadi funktsionaalne anatoomia ■Avatud Ülikool:bak. dotsent Ivo Kolts, assistent Hannes Tomusk 1AP(24P+I6i) *A 51 ARSTITEADUSKOND 51 ,5AP(8L+4P+8i) *A □ A rstiteadusil, Hambaarstiteadus:l, Proviisoriõpe: 1 □Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus:2 Võimaldab praktilise tegevuse - prepareerimise teel lähemalt tundma Käsitletakse histomorfogeneesist tingitud struktuuri ja talitluse iseärasusi Õppida liikumisaparaadi - liigeste ja lihaste ehitust seoses nende suuõõne organitel. funktsiooniga. © 33 .-36 . n.2 L, 1 P n-s => A ©29. - 32. n.6 P n-s => A ARAN.02.009 Histoloogiline tehnika ARAN.01.016 Pea-ja kaela dissektsioonikursus dotsent Andres Arend, dotsent Peeter Roosaar, assistent Piret Hussar, v- dotsent Aade Liigant, dotsent Helle Tapfer laborant Marina Aunapuu 1AP(24P+I6i) *A ,5AP(6L+6P+8i) *A □Hambaarstiteadus:2 □Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 Võimaldab praktilise tegevuse - kihiti prepareerimise teel kompleksselt Valgusmikroskoopilise histotehnika lühikursus, koos lõikude tundma õppida inimkeha struktuuri peaja kaela piirkonnas. valmistamise ja värvimisega. Lühiülevaade ka fermenthistokeemiast, ©24. - 29. n.l L, 4 P n-s => A immunokeemiast, elektronmikroskoopiast. © 19 .-21 . n.2 L, 2 P n-s => A ARAN.01.017 Anatoomia korr. professor Ennu Sepp, dotsent Aade Liigant, dotsent Helle Tapfer, ARAN.02.010 Immunohistoloogia assistent Kersti Kokk, assistent Lia Loime, assistent Elle Põldoja, emeriitprofessor Ülo Hussar, assistent Piret Hussar assistent Marge Soom ,5AP(6L+6P+8i) *A 9.5AP(32L+195P+153i) *E □Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 ■Hambaarstiteadus: 1 Immuunsüsteemi histoloogilised (koelised) alused, immuunsüsteemi Käsitleb liikumisaparaadi, siseelundite, ringeelundite, perifeerse-ja morfogenees. Lümfotsüüdid:genees, ehitus, talitlus. kesknärvisüsteemi ehitust, arengut, funktsionaalset ja röntgenanatoomiat; ©28. - 30. n.2 L, 2 P n-s => A süvendatult pea-ja keelepiirkonnas; luues baasteadmised kliinilistele ainetele. Teisel semestril õpetatakse paralleelselt topograafilist ARAN.02.014 Üldhistoloogia ja inimese embriioloogia anatoomiat, mis käsitleb kudede ja organite omavahelist paiknemist dotsent Andres Arend, dotsent Peeter Roosaar, assistent Piret Hussar regiooniti, pöörates süvendatult tähelepanu p eaja kaela elundite kliinilis- 2AP( 16L+32P+32i) *E anatoomilistele iseärasustele. ■Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 © 1 ,-1 6 . n.l L, 5 P n-s 5 knt Käsitleb organismi rakulist (tsütohistoloogilist) ehitust seoses nende 19. - 20. n.l L, 5 P n-s 1 knt struktuuride arenemisega. On vajalik arsti ja stomatoloogia eriala 24. - 37. n. 1 L, 7 P n-s 9 knt => E arstidele. ©4. - 19. n.l L, 2 P n-s 4 knt => E ARAN.01.018 Anatoomia korr. professor Ennu Sepp, dotsent Ivo Kolts, dotsent Aade Liigant, ARAN.02.016 Inimese embrüonaalse arengu varased etapid dotsent Helle Tapfer, v-assistent Alla Mõttus, assistent Kersti Kokk, dotsent Andres Arend assistent Lia Loime, assistent Elle Põldoja, assistent Eleonora Rajavee, 1 AP(12L+12P+16i) *A assistent Marge Soom, assistent Hannes Tomusk □Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 10.5AP(33L+220P+167i) *E Embrüonaalse arengu varased etapid käsitlevad arenemist alates ■Arstiteadus: 1 munaraku viljastamisest ja lõpetades histo-ja organgeneesiga. Käsitleb liikumisaparaadi, siseelundite, ringeelundite, perifeerse-ja © 1 5 .-2 0 . n.2 L, 2 P n-s => A kesknärvisüsteemi ehitust, arengut, funktsionaalset ja röntgenanatoomiat, luues baasteadmised kliinilistele ainetele. Kevadsemestril Õpetatakse süstemaatilise anatoomiaga paralleelselt topograafilist anatoomiat, mis käsitleb kudede ja organite omavahelist paiknemist regiooniti ja on aluseks kliiniliste distsipliinide omandamisel. KIRURGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL ©19. -20. n.l L, 6 P n-s (03) 24. - 37. n. 1 L, 8 P n-s 9 knt => E 1. -16. n.l L, 6 P n-s 6 knt ARAN.03.003 Kirurgiline anatoomia korr. professor Ennu Sepp ,5AP(12L+8i)*A □A rstiteadus:, Hambaarstiteadus: HISTOLOOGIA JA EMBRÜOLOOGIA Käsitleb inimese topograafilist anatoomiat seostatuna regionaalse ÕPPETOOL (02) anatoomiaga, mida on vaja igapäevases praktilises meditsiinis.©36. - 36. n. 12 L n-s => A ARAN.02.003 Histoloogia ARAN.03.004 Kirurgiline anatoomia dotsent Andres Arend, dotsent Peeter Roosaar, assistent Piret Hussar korr. professor Ennu Sepp, v-assistent Alla Mõttus, assistent Lia Loime 3AP(28L+42P+50i) *E 1 AP(16L+4P+10S+10i) *E ■Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 □Arstiteadus:resident Käsitleb organismi üldist ja organspetsiifilist koelist ja rakulist ehitust Õppeaine annab ülevaate topograafilisest, regionaalsest ja süstemaatilisest seoses nende struktuuride arenemisega. On vajalik kõikide erialade anatoomiast ning ealistest ja enam esinevate väärarengute anatoomilis- arstidele. kliinilistest iseärasustest, mis on aluseks kliiniliste teadmiste ©24. - 37. n.2 L, 3 P n-s 6 knt => E omandamisel. © 6 .-6 . n. 16 L, 4 P , 10 S n-s => E AR AN. 02.007 Tsiltoloogia ja histoloogia dotsent Andres Arend, dotsent Peeter Roosaar, assistent Piret Hussar ARAN.03.006 Kliiniline anatoomia 2AP(18L+30S+32i) *E korr. professor Ennu Sepp, assistent Lia Loime, assistent Marge Soom □Arstiteadus:dokt 1AP(24L+I6i) *E Doktoriõppe kursus rakkude ja kudede morfobioloogiast.Valikaine ■Arstiteadus:3 arstiteaduse doktorantidele. OARAN.03.001 © 16. - 24. n.2 L, 4 S n-s 1 ref => E Aine käsitleb kudede ja organite omavahelist paiknemist ning haigusprotsessidega seonduvaid kliinilis-anatoomilisi iseärasusi. Aine on ARAN.02.008 Suuõõne ja hammaste morfoloogia aluseks kliiniliste distsipliinide paremaks omandamiseks. Vajalik kõikide dotsent Andres Arend, dotsent Peeter Roosaar erialade arstidel. 52 ARSTITEADUSKOND 52 ©veebruar, 1. n. 12 L, 12 S n-s 1 knt -> E Stomatoloogiakeskne biokeemia erikursus viienda kursuse üliõpilastele. ©25. - 25. n.12 L, 12 S n-s => A ARAN.03.007 Kliiniline anatoomia korr. professor Ennu Sepp, v-assistent Alla Mõttus, assistent Lia Loime ARBK.01.013 Vitamiinid ja mineraalained:biokeemilis- 1AP(24S+I6i) *E farmatseutiline taust ■Hambaarstiteadus:3 korr. professor Mihkel Zilmer Aine käsitleb kudede ja organite omavahelist paiknemist ning ,5AP(6L+6S+8i) *A haigusprotsessidega seonduvaid kliinilis-anatoomilisi iseärasusi. □ Proviisoriõpe:2 Süvendatud tähelepanu pööratakse peaja kaelale topograafilis-kliinilistele Kursus annab süsteemse ülevaate vitamiinide ja mineraalainete iseärasustele. biokeemilis-farmatseutilisest taustast. ©24. - 35. n.2 S n-s 6 knt => E ©32. -33 . n.3 L, 3 S n-s => A ARBK.01.017 Antioksiidantide biokeemilised - meditsiinilised aspektid korr. professor Mihkel Zilmer BIOKEEMIA INSTITUUT (BK) ,5AP(6L+6S+8i) *A □Proviisoriõpe:3 Kursus annab süsteemse ja farmaatsiakeskse ülevaate antioksüdantidest, MEDITSIINILISE BIOKEEMIA ÕPPETOOL oksüdatiivsetest stressoritest ja oksüdatiivsest stressist. (01) ©6. - 7. n.3 L, 3 S n-s => A ARBK.01.019 Joogid ja tervis:biokeemilis-meditsiinilised aspektid ARBK.01.001 Meditsiiniline biokeemia korr. professor Mihkel Zilmer, dotsent Tiiu Vihalemm, lektor Urmas korr. professor Mihkel Zilmer, dotsent Ello-Rahel Karelson, dotsent Tiiu Kokassaar Vihalemm ,6AP(18L+6S) *A 9AP(86L+90P+42S+142i) *EA □Arstiteadus:2, Hambaarstiteadus:2 ■Arstiteadusil, Arstiteadus:2 Valikaine käsitleb toitumise ja nälgimise biokeemia baasteadmisi ning Arstiteaduse osakonna üliõpilastele mõeldud meditsiinikeskne biokeemia annab süsteemse ülevaate põhiliste jookide ja tervise seostest. kursus. Tagab baasteadmised biovedelike kliiniliselt informatiivsete ©2. - 4. n.6 L, 2 S n-s => A biokeemiliste markerite ja biomolekulide metabolismi häiree seoste mõistmise haiguste patogeneesis ja molekulaarsete haiguste biokeemilise ARBK.01.020 Joogid ja tervis:biokeemilis-meditsiini!ised aspektid tausta kohta. korr. professor Mihkel Zilmer, dotsent Tiiu Vihalemm, lektor Urmas ©24. - 38. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 4 knt => E Kokassaar L - 18. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 4 knt => A 1AP(18L+6S+I6i) *A 24. - 37. n.2 L, 2 P, 2 S n-s 3 knt => E □Arstiteadus:2, Hambaarstiteadus:2 Valikaine käsitleb toitumise ja nälgimise biokeemia baasteadmisi ning ARBK.01.002 Meditsiiniline biokeemia annab süsteemse ülevaate põhiliste jookide ja tervise seostest. korr. professor Mihkel Zilmer, v-assistent Ceslava Kairane ©2. - 4. n.6 L, 2 S n-s => A 4AP(32L+64P+64i) -EA ■ProviisoriÕpe:2, Proviisoriõpe:3 ARBK.01.021 Meditsiinilise biokeemia alase uurimistöö alused I osa Farmaatsiakeskne biokeemia, mis annab baasteadmised järgmistes korr. professor Mihkel Zilmer, dotsent Tiiu Vihalemm, v-assistent Ursel küsimustes: vitamiinid ja hormoonid kui inimorganismi komponendid ja Soomets, v-assistent Joel Starkopf farmatseutilised preparaadid,, ravimite metabolismi, ravimtingitud häired 1 AP(18L+6S+16i) *A metabol ismis.. □Arstiteadus:2, Hambaarstiteadus:2 ©24. - 39. n.l L, 2 P n-s 3 knt => A О ARBK.01.001, ARBK.01.003 1. - 16. n. 1 L, 2 P n-s 3 knt => E Kursuse sisuks on anda teoreetilist ja praktilist õpetust nüüdisaegsete meditsiinilise biokeemia meetodite kohta, mis on perspektiivsed kliinilise ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia praktika jaoks. dotsent Tiiu Vihalemm © 33 .-3 5 . n.2 L, 2 P, 4 S n-s => А 6AP(52L+90P+96i) *2E ■Hambaarstiteadus: 1, Hambaarstiteadus:2 ARBK.01.022 Meditsiinilise biokeemia alase uurimistöö alused II osa Stomatoloogiakeskne biokeemia, mis annab baasteadmised järgmistes korr. professor Mihkel Zilmer, dotsent Ello-Rahel Karelson, v-assistent küsimustes: biovedelike põhiparameetrid ja nende määramine; kudede Ceslava Kairane, v-assistent Joel Starkopf, v-assistent Kersti Zilmer (eeskätt sidekude ja luukude) normaalsete funktsioonide biokeemiline 2AP(6L+30P+12S+32i) *A taust ja kudede funktsionaalsete häirete biokeemiline taust; metabolismi □Arstiteadus.2, Hambaarstiteadus:2 häired ja stomatoloogil ised haigused. О ARBK.01.001, ARBK.01.003 ©24. - 37. n.2 L, 3 P n-s 3 knt => E Kursus annab teoreetilise baasi ning praktilise kogemuse nüüdisaegsete 1. - 16. n.2 L, 3 P n-s 2 knt=> E meditsiinilise biokeemia meetodite kohta, mis on perspektiivsed nii kliinilise praktika kui ka kliiniliste erialade teadustöö jaoks. ARBK.01.010 Meditsiiniline biokeemia © 8 .-1 3 . n.l L, 5 P, 2 S n-s => А korr. professor Mihkel Zilmer, külalisprofessor Ülo Langel, dotsent Ello- Rahel Karelson 5AP(6L+6S+8i) *E ■Farmaatsia:dokt □Arstiteadus:mag, Arstiteadus.dokt FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS Magistriõppe ja doktoriõppe raames toimuv meditsiinilise biokeemia (CA) spetsiaalkursus. ©35. - 35. n.6 L, 6 S n-s 1 ref => A ARBK.01.011 Kliiniline biokeemia FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS korr. professor Mihkel Zilmer, dotsent Tiiu Vihalemm, v-assistent Kersti (00) Zilmer lAP(12L+12S+16i) -A ■Hambaarstiteadus: 5 ARCA.00.003 Füüsilise ja meditsiinilise antropoloogia alused ©ARBK.01.003 erak. professor Helje Kaarma 1 AP(10L+10S+20i) *E 53 ARSTITEADUSKOND 53 ■Biomeditsiin:mag, Biomeditsiindokt ©28. - 33. n.2 S n-s 1 ref => A Füüsiline ja meditsiiniline antropoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, milline integreerib teadmisi inimese ealisest, füüsilisest ARFA.01.024 Farmatseutiline ettevõtlus arengust, keha proportsionaalsusest, konstitutsionaalsest tüpoloogiast, assistent Tea-Mai Tammaru keha koostisest meditsiini ja terviseedenduse andmetega. 1 AP(12L+12S+16i) *A ©korduv: 1 n.10 L, 10 S n-s => E □Proviisoriõpe:3 Valikaine käsitleb ettevõtja olemust, ettevõtte omandivormi valikut, ARCA.00.004 Meditsiiniliste ja antropomeetriliste andmete töötlus ettevõtte ostmist, rentimise ja ehitamise eeliseid ning puudusi, põhjalikku erak. professor Helje Kaarma asukohavalikut ja sellest tulenevaid vajalikke uuringuid, äriplaani 1 AP(4L+16P+20i) *A kasutamist, finantsjuhtimist ja sellega seonduvat dokumentatsiooni. ■Arstiteadus: 1, Arstiteadus:2 © 3 3 .-3 5 . n.4 L, 4 S n-s => A Sellel kursusel õpivad üliõpilased arvutiklassis andmeid puhastama ja statistiliselt töötlema patsientide antropomeetrilisi, kliinilisi ja ARFA.01.025 Farmatseutilise kaadri valik laboratoorseid andmeid ning neid interpreteerima kehaehituse aspektist, assistent Tea-Mai Tammaru ©korduv: 2 n.2 L n-s 1 AP(12L+12S+16i) *A 24 .-31 . n.2 P n-s 1 knt, 1 ref=> A □Proviisoriõpe:4 Valikaine käsitleb inimese individuaalseid iseärasusi, suhtumist töösse ja ARCA.00.005 Füüsilise ja meditsiinilise antropoloogia alused kollektiivi ülejäänud liikmetesse, interaktsiooni, juhtimist, uusi erak. professor Helje Kaarma väärtushinnanguid, personali planeerimist ja selle valikut. 1 AP( 10L+4P+6S+20i) *A ©30. - 32. n.4 L, 4 S n-s => A ■Arstiteadus: 1, Arstiteadus:2 Füüsiline ja meditsiiniline antropoloogia on interdistsiplinaarne ARFA.01.028 Farmakognoosia teadusharu, milline integreerib teadmisi inimese ealisest, füüsilisest dotsent Ain Raal, assistent Urve Paaver, assistent Daisy Volmer arengust, keha proportsionaalsusest, konstitutsionaalsest tüpoloogiast, 6.5AP(64L+96P+100i) *E keha koostisest meditsiini ja terviseedenduse andmetega. ■Proviisoriõpe:3 ©3. - 4. n.2 P, 3 S n-s => A Käsitleb ravimtaimi, neist saadavaid produkte; ravimtaimede kultiveerimist, looduslikke ressursse ja droogide kaubanduslikku analüüsi, samuti drooogide kasutamist, neis leiduvate toimeainete biosünteesi, füsikokeemilisi omadusi ning analüüsi. FARMAATSIA INSTITUUT (FA) © 1 .-1 6 . n.4 L, 6 P n-s 2 knt => E ARFA.01.031 Ravimtaimede kultiveerimine dotsent Ain Raal, assistent Urve Paaver, assistent Daisy Volmer FARMAKOGNOOSIA JA FARMAATSIA 2AP(48P+32i) -A ORGANISATSIOONI ÕPPETOOL (01) ■Proviisoriõpe:3 Käsitletakse ravimtaimede kasvatamist kultuuris, introdutseerimist, peamisi agrotehnilisi võtteid, droogide kvaliteedi nõudeid. ARFA.01.008 Sotsiaalfarmaatsia ©korduv: 2 n.24 P n-s => A Õppeülesande täitja Kerly Kustavus, õppeülesande täitja Peeter Villako 2AP(16L+48P+16i) *E ARFA.01.032 Bioloogiliselt aktiivsete ainete biosüntees ■Proviisoriõpe:5 dotsent Elmar Arak Apteegisüsteemid; teenindus apteegis: tavainimese ravimeid ja ravimist 1AP(24L+I6i) *E puudutavad hoiakud; raviminfo erialainimestele ja tavainimestele; ■Proviisoriõpe:dokt eetilised probleemid ravimabis. Kursus annab ülevaate erinevate taimedes sisalduvate bioloogiliselt ©1. -16. n.l L, 3 S n-s 1 knt=> E aktiivsete ainete (alkaloidid, saponiidid, kumariinid, flavonoidid, parkained, eeterlike õlide komponendid jt.) biosünteesi uuematest ARFA.01.012 SCREEN-tehnika fütokeemias aspektidest. Lisaks käsitletakse põhjalikult toodud ainegruppide assistent Daisy Volmer biosünteesi mõjutavaid tegureid kui võimalusi, juhtimaks meid huvitavate 1 AP(8L+8P+8S+14i) *A ühendite biosünteesi soovitud suunas.Käsitletakse bioloogiliselt aktiivsete □ ProviisoriÕpe:4, Proviisoriõpe:5 ainete biosünteesi uurimismeetodeid. Lähemalt peatutakse SCREEN-tehnika fütokeemias käsitleb taimede keemilise koostise esmast koekultuurimetoodikal kui baastehnoloogial bioaktiivsete ühendite uurimist, s.o. mitmesuguste toimeainegruppide olemasolu tõestamist biosünteesi uurimiseks taimedes. Selle raames käsitletakse ka väheuuritud keemilise koostisega taimedes. geenitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi bioloogiliselt aktiivsete ©6. - 6. n.10 L n-s ainete biosünteesi juhtimiseks soovitud suunas. 7.-10. n.2 P, 2 S n-s => A ©korduv: 4 n.6 L n-s => E ARFA.01.016 Farmaatsiakorralduse praktika ARFA.01.034 Fütoteraapia assistent Tea-Mai Tammaru dotsent Ain Raal 2AP(40P-t-20S+20i) *A 1 AP(12L+12S+16i) *A ■ProviisoriÕpe:5 □Proviisoriõpe:4, ProviisoriÕpe:5 OARFA.Ol .005, ARFA.01.007 Käsitletakse ravimtaimede ja neist valmistatud preparaatide kasutamise Apteegi tootmis- kaubandusliku, administratiivse ja finantstegevuse võimalusi enamlevinud haiguste korral, samuti sellega kaasneda võivaid organiseerimiseks vajalike teoreetiliste teadmiste kinnistamine, ohtusid. laiendamine, täiendamine, praktiliste kogemuste omandamine. Praktika ©27. - 30. n.3 L, 3 S n-s 1 ref => A tulemusi arvestatakse seminarides. ©korduv: 2 n.20 P, 10 S n-s 1 ref => A ARFA.01.035 Farmakognoosia dotsent Ain Raal ARFA.0I.023 Ravimtaimed nahahooldusvahenditena 2.5AP(30L+20S+50i) *E assistent Urve Paaver ■Farmaatsia:dokt 1 AP(12L+12S+16i) *A Käsitletakse Eestis enamkasutatavamate droogide saamist looduslikest □Proviisoriõpe:, Proviisoriõpe:3, Proviisoriõpe.5 kasvukohtadest, nende kultuuri viimist ja introdutseerimist ning tootmist OARAN.Ol .003, ARFA.01.001, ARFS.01.009 koekultuurina, samuti selle mõju taimede vegetatiivsele ja generatiivsele Käsitletakse nahahoolduseks mõeldud koduste ja tööstuslike vahendite ning taimekudede üldisele arengule ja toimeainete dünaamikale tooraines. koostisesse kuuluvaid enamlevinud ravimtaimi, nende põhitoimeaineid ja Toimeainegruppidest on vajalik tunda alkaloide, terpenoidide, soovitatavaid kasutusviise. flavonoidide, kumariinide, saponiinide ja teiste tähtsamate ainegruppide 54 ARSTITEADUSKOND 54 füsikokeemilisi omadusi ja bioloogilist aktiivsust, samuti vastavate dotsent Ain Raal, õppeülesande täitja Peeter Villako toimeainete ja toimegruppide fütokeemilisi analüüsivõimalusi ning 3AP(32L+40S+48i) *E toimeaineid sisaldavaid tähtsamaid ravimtaimi. ■ Proviisoriõpe:4 ©korduv: 10 n.3 L, 2 S n-s => E Apteegisüsteemid; teenindus apteegis, raviminfo, patsiendi ssuhtumine ravimitesse, ravimist puudutavad hoiakud. ARFA.01.036 Farm aatsia ajalugu ©24. - 39. n.2 L, 2.5 S n-s 2 knt => E dotsent Ain Raal 1 AP(12L+12S+16i) *A ARFA.01.045 Fütokeemia □Proviisoriõpe:2 dotsent Ain Raal, assistent Eve-lrene Lepist, assistent Urve Paaver, Käsitletakse tähtsamaid etappe ja väljapaistvamaid isikuid farmaatsia assistent Daisy Volmer ajaloos alates antiikajast kuni 20. sajandi lõpuni. Olulisemaid sündmusi ja 3 AP(24L+4 8 P+4 8 i) *E teooriaid vaadeldakse filosoofia arengu ning sellel baseeruva ■Proviisoriõpe:4 meditsiinilis-farmatseutilise mõtlemisviisi taustal. Käsitleb droogide keemilist analüüsi. ©24. - 27. n.4 L, 3 S n-s 1 ref => A © 1 .-1 6 . n.1.5 L, 3 P n - s 2 k n t= > E ARFA.01.037 Uurimistöö sem inar farm atseutilisest kaubatundm isest ARFA.01.046 Euroopa farm akopöa droogid dotsent Andres Meos dotsent Ain Raal 2AP(48S+32i) *A lAP(12L+12S+16i) *A ■Proviisoriõpe:5 □Proviisoriõpe:3 Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (lõpetajad) Tutvustatakse Euroopa farmakopöas sisalduvaid drooge, nende üldisi ja farmatseutilisest kaubatundmisest. konkreetseid analüüsimeetodeid, samastamist ning droogide kvaliteedile ©26. - 33. n.6 S n-s => A esitatud nõudeid. © 43 L, 3 S n-s 1 ref => A ARFA.01.038 Uurim istöö sem inar sotsiaalfarm aatsiast dotsent Ain Raal, õppeülesande täitja Kerly Kustavus, Õppeülesande täitja Peeter Villako 2AP(48S+32i) *A ■Proviisoriõpe:5 RAVIMITE TEHNOLOOGIA JA Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (lõpetajad) BIOFARMAATSIA ÕPPETOOL (02) sots i aal farmaats i ast. © 26 .-3 3 . n.6 S n-s => A ARFA.02.002 Farm atseutiline kaubatundm ine ARFA.01.039 Uurimistöö sem inar fatrm aatsiakorraldusest dotsent Andres Meos assistent Tea-Mai Tammaru 3AP(80S+40i) *E 2AP(48S+32i) *A ■Proviisoriõpe:5 ■Proviisoriõpe: 5 ©ARFA.02.004, ARFR.01.011, ARFR.01.013 Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (lõpetajad) Farmatseutiline kaubatundmine tutvustab Eestis turustatavaid farmaatsiakorraldusest ravimpreparaate ©26. - 33. n.6 S n-s => A ©1. - 16. n..5 P n-s 2 knt=> E ARFA.01.040 Uurimistöö sem inar fütokeemiast ARFA.02.003 Biofarm aatsia dotsent Ain Raal, assistent Urve Paaver, assistent Daisy Volmer korr. professor Peep Veski, assistent Eve-lrene Lepist 2AP(48S+32i) *A 2AP(24L+24P+32i) *A ■Proviisoriõpe:5 ■Proviisoriõpe:5 Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (lõpetajad) Biofarmaatsia tegeleb ravimite bioloogilist efekti mõjustavate teguritega: fütokeemiast. raviainete keemilised ja füüsikalised omadused, kasutatud abiained, ©26. - 33. n.6 S n-s => A ravimvorm ja manustamisviis. ©9. - 16. n.3 L, 3 P n-s => A ARFA.01.041 Uurim istöö sem inar farm akognoosiast dotsent Elmar Arak, dotsent Ain Raal, assistent Urve Paaver, assistent ARFA.02.011 Ravimite tehnoloogia ja biofarm aatsia Daisy Volmer korr. professor Peep Veski 2AP(48S+32i) *A 2AP(30L+24S+26i) *E ■ProviisoriÕpe:5 □Farm aatsiadokt Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (lõpetajad) Tutvustatakse ravimite tööstusliku tootmise erinevaid võimalusi, saadud farmakognoosiast. ravimvormide biofarmatseutiliste karakteristikute määramist ja nende osa ©26. - 33. n.6 S n-s => A ravimite kvaliteedi hindamisel. ©korduv: 6 n.5 L, 4 S n-s => E ARFA.01.042 Farm aatsiakorra ldus assistent Tea-Mai Tammaru ARFA.02.014 Radiofarm atseutilised p reparaadid 5AP(40L+80S+80i) *EA dotsent Andres Meos ■ProviisoriÕpe:3, Proviisoriõpe:4 1 AP(12L+12S+16i) *A Ravimabi ja apteegitöö korraldus, juhtimine, arvestus, aruandlus, apteegi □ Proviisoriõpe:3, Proviisoriõpe:4, ProviisoriÕpe:5 majandus -ja finantstegevus ja sellega seonduv seadusandlus. Tutvustatakse radioaktiivse lagunemise olemust, radioaktiivse kiirguse © 2 4 .-3 9 . n.l L, 2 S n-s => A liike, radiofarmatseutiliste preparaatide analüüsi, meetodeid ja 1. - 16. n. 1.5 L, 3 S n-s 2 knt => E kasutamisvõimalusi. ©14. - 16. n.4 L, 4 S n-s => A ARFA.01.043 Kohtukeemia assistent Tea-Mai Tammaru ARFA.02.015 Raviainete sünteesim ine l .5AP( 10L+30P+20i) *E dotsent Elmar Arak ■ ProviisoriÕpe:5 1 AP(12L+12P+16i) *A Kursus käsitleb mürgistuste liike ja põhjusi, mürkide toksikoloogilist □ ProviisoriÕpe:3, Proviisoriõpe:4, Proviisoriõpe:5 tähtsust, mürkide isoleerimist bioloogilisest materjalist ja nende analüüsi. Raviainete sünteesimine ja kvaliteedi määramine. ©1. - 10. n.l L, 3 P n-s 1 knt, 1 ref=> E ©5. - 10. n.2 L, 2 Pn-s => A ARFA.01.044 Sotsiaalfarm aatsia ARFA.02.0I6 Ravimite tehnoloogia praktika 55 a r s t i t e a d u s k o n d 55 assistent Maaja Paavo 1 AP(24L+16i) *A 3AP(60P+30S+30i) »A □Proviisoriõpe:3, Proviisoriõpe:4, ProviisoriÕpe:5 ■Proviisoriõpe:5 Käsitletakse profarmakonide kasutamise võimalusi ravimpreparaatide Praktika viiakse läbi ravimite tehnoloogiaga tegelevates praktikabaasides, biosaadavuse suurendmisel. kus üliõpilased saavad kinnistada oma teoreetilisi teadmisi ja omandada ©korduv: 6 n.4 L n-s => A uusi praktilisi oskusi. Toimuvad ka seminarid © 24.-26 . n.20 P, 10 S n-s => A ARFA.02.028 Ravimvormidele esitatavate kriteeriumide harmoniseerim ise vajadustest ARFA.02.017 Farm atseutilise keemia praktika korr. professor Peep Veski dotsent Toivo Hinrikus, dotsent Andres Meos 1AP(24L+I6i) *A 2AP(40P+20S+20i) *A □ Proviisoriõpe:3, Proviisoriõpe:4, ProviisoriÕpe:5 ■ProviisoriÕpe:5 Käsitletakse ravimpreparaatidele esitatavate nõuete erinevusi Euroopa Praktika viiakse läbi Riigi Ravimiameti kontrolliosakondades ja Farmakopöas, Jaapani Farmakopöas ja USA Farmakopöas ning nende praktikabaasi nõuetele vastavates apteekides, kus õpitakse tundma nõuete harmoniseerimise vajadusi ning võimalusi. praktikas enamkasutatavaid raviainete ja ravimite analüüsimise võimalusi. ©korduv: 6 n.4 L n-s => A ©27. -28. n.20 P, 10 S n-s => A ARFA.02.029 Ravimite klassifikatsioon ARFA.02.019 Propedeutiline praktika korr. professor Peep Veski assistent Maaja Paavo 1AP(24L+I6i)-A 2AP(40P+40i) -A □ Proviisoriõpe:3, ProviisoriÕpe:4, ProviisoriÕpe:5 □ProviisoriÕpe:2 Käsitletakse ravimvormide klassifikatsiooni biofarmatseutilist tausta, Praktika viiakse läbi kas TÜ apteekides "Kesklinna" ja "Tamme" või ©korduv: 4 n.6 L n-s => A teistes Eesti apteekides, kus üliõpilased tutvuvad apteegi töökorraldusega ning teostavad spetsiaalset kvalifikatsiooni mittenõudvaid töid. ARFA.02.030 Farm atseutiline keemia ©korduv: 2 n.20 P n-s => A dotsent Elmar Arak, dotsent Toivo Hinrikus, dotsent Andres Meos 2AP(24L+24S+32i) *E ARFA.02.020 Polüm eerid ja m akrom olekulid farm aatsias ■Farmaatsia:dokt korr. professor Peep Veski Tutvustatakse ICHQ6A nõudeid ja soovitusi raviainete ja .5AP(12L+8i) *A ravimpreparaatide kontrollimisel. □Farmaatsia:dokt ©korduv: 6 n.4 L, 4 S n-s => E Antud valikaine käsitleb polümeeride ja makromolekulide kasutamise võimalusi suspensioonide, emulsioonide, transdeimaalsete süsteemide, ARFA.02.032 Farm atseutiline tehnoloogia bioadhesiivsete preparaatide, modifitseeritud toimekestvusega assistent Ade Kallas, assistent Maaja Paavo preparaatide, täpselt lokaliseeritud imendumiskohaga preparaatide jne. 7AP(64L+96P+120i) *2EA valmistamisel, samuti nende kasutamist ravimpreparaatide ■Proviisoriõpe:3 pakkematerjalina. Farmatseutiline tehnoloogia käsitleb ravimiteekstemporaalset ©10. -13. n.3 L n-s => A valmistamist. © 1 .-1 6 . n.2 L, 3 P n-s 3 knt => A ARFA. 02.021 Laste- ja geriaatriliste ravimite farm atseutiline 24. -39 . n.2 L, 3 P n-s 3 knt => E tehnoloogia assistent Maaja Paavo ARFA.02 035 Raviainete sünteesimine ja kvaliteedi hindamine 1 AP(12L+12S+16i) *A dotsent Elmar Arak □Proviisoriõpe:3, Proviisoriõpe:4, Proviisoriõpe:5 1AP(24L+I6i) *E Tutvustatakse laste- ja geriaatriliste ravimite valmistamise iseärasusi, ■Farmaatsia:dokt kasutatavaid abiaineid, erinevaid ravimvorme. Doktorantidele mõeldud loengukursus raviainete sünteesimisest 1CHQ6A ©30. - 33. n.3 L, 3 S n-s => A nõuete kohaselt. ©korduv: 4 n.6 L, 4 S n-s => E ARFA.02.022 Farm akopöa analüüsim eetodid dotsent Elmar Arak, assistent Urve Paaver ARFA.02.036 R avim preparaatide toimekestvuse modifitseerimine 4AP(32L+60P+4S+64i) *E korr. professor Peep Veski ■ProviisoriÕpe:2 2AP(20L+20S+40i) *E Farmakopöa kui raviainete standartide kogum, mõisted, raviainete ■Farmaatsia:dokt farmatseutilised omadused, raviainete kvaliteeti mõjustavad faktorid, Tutvustatakse ravimpreparaatide toimekestvuse reguleerimise ja raviaine raviainete kvaliteedi määramise füüsikalised, keemilised ja imendumise koha lokaliseerimise võimalusi. füüsikokeemilised meetodid. ©korduv: 5 n.4 L, 4 S n-s => E ©24. - 39. n.2 L, 4 P n-s 3 knt => E ARFA.02.037 R avim preparaatide on vitro uuringud ARFA.02.025 Ravim vorm ide analüüsim ine korr. professor Peep Veski dotsent Toivo Hinrikus 1 AP(12L+12S+16i) *E 5AP(12L+8i) *A ■Farmaatsia:dokt □ProviisoriÕpe:3, Proviisoriõpe:4, Proviisoriõpe:5 Antud kursus käsitleb ravimpreparaatide in vitro biofarmatseutiliste Õpitakse tundma ravimsegude analüüsimist, selle teoreetilisi aluseid, uuringute meetodeid, preparaatidele esitatavaid kriteeriume ning in vitro ©korduv: 3 n.4 L n-s => A ja in vivo tulemuste korrelatsioone. ©korduv: 4 n.3 L, 3 S n-s => E ARFA.02.026 Farm atseutiline statistika dotsent Andres Meos ARFA.02.038 Bioahhesiivsed ravim preparaadid 5AP(6L+6S+16i) *A korr. professor Peep Veski □Farmaatsia:dokt, Proviisoriõpe: 1 1 AP(12L+12S+16i) *A Tutvustatakse keemilise või bioloogilise eksperimendi tulemuste □ Proviisoriõpe:4 statistilise töötlemise elementaarvõtteid (usalduspiiride määramine, Antud valikaine raames käsitletakse bioadhesiooni teoreetilisi aluseid, sõltuvuste tuvastamine). bioadhesiooni tagavaid polümeere ning regionaalselt, transdermaalselt, © 29 .-31 . n.2 L, 2 S n-s => A nasaalselt, okulaarselt, oromukosaalselt jne. manustatavaid preparaate, ©korduv: 4 n.3 L, 3 S n-s => A ARFA.02.027 Profarm akonid assistent Eve-lrene Lepist ARFA.02.039 Sissejuhatus kliinilisse farm aatsiasse 56 ARSTITEADUSKOND 56 assistent Ade Kallas 3AP(64P+8S+48i) -A ,5AP(12L+8i) *A ■Proviisoriõpe:5 □ Proviisoriõpe:4 Praktilised tööd ravimpreparaatide keemiliseks analüüsimiseks. Tutvustatakse kliinilise farmaatsia olemust, proviisori rolli haige © 1. - 16. n.4 P, .5 S n-s 2 knt => A raviskeemi koostamisel ja teraapia efektiivsuse jälgimisel. ©märts. 4. n.3 L n-s => A ARFA.02 049 Biofarmaatsia korr. professor Peep Veski, assistent Piret Ansko, assistent Eve-lrene ARFA.02.040 Uurimistöö planeerim ine Lepist dotsent Toivo Hinrikus 3AP(48L+16P+8S+48i) *E ,5AP(12L+8i) *A ■Proviisoriõpe:4 ■Proviisoriõpe:5 Biofarmaatsia uurib ravimpreparaatide käitumist organismis (raviaine Sissejuhatavad loengud uurimistööst (lõputööst). vabanemine, imendumine, jaotumine, biotransformatsioon, eritumine) ©24. - 24. n. 12 L n-s => A mõjustavaid tegureid. ©24. - 39. n.3 L, 1 P, .5 S n-s 2 knt => E ARFA.02.041 Uurimistöö sem inar biofarm aatsiast korr. professor Peep Veski, assistent Piret Ansko, assistent Eve-lrene ARFA.02.050 Proviisori kutse - eetika Lepist assistent Maaja Paavo 2AP(48S+32i) *A ,5AP(12L+8i) *A ■Proviisoriõpe:5 □ Proviisoriõpe:4 Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (lõpetajad) Käsitletakse üldisi moraalinorme ja nende osa proviisori kutsetöös biofarmaatsiast. ©aprill, 1. n .l2 L n-s => A ©26. - 33. n.6 S n-s => A ARFA.02.042 Uurimistöö sem inar farm atseutilisest tehnoloogiast assistent Ade Kallas, assistent Maaja Paavo 2AP(48S+32i) *A FARMAKOLOOGIA INSTITUUT (FR) ■ProviisoriÕpe:5 Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (Lõputööd) farmatseutilisest tehnoloogiast FARMAKOLOOGIA ÕPPETOOL (01) ©26. - 33. n.6 S n-s => A ARFR.01 023 Ravim taim ede kasutam ine meditsiinis ARFA.02.043 Uurimistöö sem inar farm atseutilisest keemiast dotsent Margareete-Helge Otter dotsent Elmar Arak, dotsent Toivo Hinrikus, dotsent Andres Meos 1 AP(24L+16i) *A 2AP(48S+32i) *A □Arstiteadus.3, Hambaarstiteadus:3 ■ProviisoriÕpe:5 OARFR.Ol .020 Erialaseminarid nendele üliõpilastele, kes teevad uurimistööd (lõputööd) Kursuse edukalt läbinud üliõpilane saab ülevaate ravimtaimedest, nende farmatseutilisest keemiast. keemilisest koostisest ja viimasest lähtuvalt kasutamisest mitmete ©26. - 33. n.6 S n-s => A organsüsteemide mõjustamiseks haiguste profülaktikas ja järelravis. Taimravi on alguse saanud aastatuhandeid tagasi. 20. sajandil on ARFA.02.044 Farm atseutiline kaubatundm ine ravimtaimede osatähtsus kahanenud umbes kümnendikuni sünteetiliste dotsent Andres Meos raviainete hulgast. 3AP(72S+48i) *A ©korduv: 1 n.24 L n-s => A ■Proviisoriõpe:4 Farmatseutiline kaubatundmine tutvustab Eestis turustatavaid ARFR.01 029 Arengu ja ealine farm akoloogia ravimpreparaate. dotsent Margareete-Helge Otter ©24. - 39. n.4.5 S n-s 2 knt => A .5AP(12L+8i) *A □Arstiteadus:3, Hambaarstiteadus:3, Proviisoriõpe:3 ARFA.02.045 Galeeniline farm aatsia Käsitletakse eluprotsesside rütmilist iseloomu. Antakse ülevaade inimese korr. professor Peep Veski, assistent Piret Ansko, assistent Maaja Paavo arengu põhietappidest(prenataalne, vastsündinu-, väikelapse, lapse-, 6.5AP(64L+88P+4S+104i) *2E täiskasvanu-, vanuriiga), nende anatoomilistest ja füsioloogilistest ■Proviisoriõpe:4 iseärasustest ning selle mõjust ravimite toimele. Iseloomustatakse erineva Galeeniline farmaatsia käsitleb tööstuslikku tootmist. perioodiga biorütme (suur bioloogiline kell, sesoonsed rütmid, © 1 .-1 6 . n.2 L, 3 P, .25 S n-s 3 knt => E ööpäevalähedased rütmid) ja nende osa ravimite kineetikas ja 24 .-3 3 . n.2 L, 2.5 P n-s 1 k n t= > E dünaamikas. ©korduv: 1 n. 12 L n-s => A ARFA.02.046 Ravimite tehnoloogia assistent Ade Kallas ARFR.01.030 A ntibakteriaalsed ja antiviraalsed kemoterapeutikumid 2AP(48S+32i) *A korr. professor Lembit Allikmets ■Proviisoriõpe:5 lAP(24L+16i)*A Käsitleb ravimite sobimatusega seotud probleeme □Arstiteadus:3, Arstiteadus :4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, © 1. - 8. n.6 S n-s 1 knt => A Hambaarstiteadus:3, Hambaarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5, Proviisoriõpe:3, ProviisoriÕpe:4 ARFA.02.047 Farm atseutiline keemia Käsitletakse antibiootikumide ja viirusvastaste ainete rühmade dotsent Elmar Arak, dotsent Toivo Hinrikus, dotsent Andres Meos, toimemehhanisme, toimespektoreid, mikroorganismide tundlikkust ning assistent Piret Ansko, assistent Eve-lrene Lepist ravimite kõrvaltoimeid ja toksilisust. Antakse üldreeglid 10AP(96L+136P+8S+160i) *3E kemoterapeutikumide kliiniliseks rakenduseks. ■ ProviisoriÕpe:3, Proviisoriõpe:4 ©korduv: 3 n.8 L n-s 1 ref => A Farmatseutilise keemia kursuses käsitletakse saamist, sünteesimeetodeid, kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodeid. ARFR.01 031 Põletiku ja ainevahetushäirete farmakoloogia © 1. - 16. n.2 L, 2.5 P n-s 2 knt => E dotsent Tamara "arkovskaja 24. - 39. n.2 L, 3 P, .25 S n-s 2 knt => E 1 AP(24L+16i) -A 1.-16 . n.2 L, 3 P, .25 S n-s 2 knt => E □Arstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus 6 Hambaarstiteadus:3, Hambaarstiteadus:4, Hambaarstiteadus5 ARFA.02.048 Farm atseutiline keemia Proviisoriõpe:3, ProviisoriÕpe:4 dotsent Toivo Hinrikus, assistent Piret Ansko, assistent Eve-lrene Lepist 57 a r s t i t e a d u s k o n d 57 Põletiku ja ainevahetushäirete farm akoteraapia on kiiresti arenev Kuruse ülesandeks on anda üliõpilastele praktilisi oskusi m editsiinivaldkond ja seetõttu antakse valikkursusega süvendatud käsitlus neurotoksikoloogias. Praktiliste tööde käigus tutvutakse närvirakkude selles valdkonnas kasutatavate ravimite farmakoloogiast. kasvatam ise tehnoloogiaga. K äsitletakse neuronaalse kahjustuse © korduv: 3 n.8 L n-s 1 re f => A tekitam ise meetodeid. A ntakse kogem usi neurobioloogiliste ja m olekulaarfarm akoloogiliste m eetodite läbiviimiseks. Õpetatakse ARFR.01.032 F arm ak o lo o g ia analüüsim a ja interpreteerim a katsete andmeid. dotsent Tam ara "arkovskaja © korduv: 3 n .5 .6 P, 2.3 S n-s 1 re f => A 1.5AP(24L+6P+20i) *E □ A vatud Ülikool: A R FR .02.013 F arm ako loog ia Farmakaoloogia tegeleb m ürkide ja ravimite omaduste, kineetika, korr. professor Lembit Allikm ets, korr. professor A leksander 'arkovski toimemehhanismide, kasutam isnäidustuste, mürgistusnähtude ja nende 2A P(32L+16S+32i) *E ravi probleemidega, farm akoloogia on teadus eluprotsesside juhtim isest □ A rstiteadus :dokt keemiliste ainete abil. K äsitletakse farm akoretseptori struktuuri, ravimite ründepunkte, ©korduv: 3 n.8 L, 2 P n-s 2 knt => E toim em ehhanism e. Tutvustatakse mitmeid ravimirühmi, ravimite toksilisust ja kõrvaltoim eid ning m õnede haiguste ravi põhiprintsiipe, ARFR.01.034 F arm ak o lo o g ia ja toksikoloogia © korduv: 8 n.4 L, 2 S n-s => E korr. professor Lembit A llikm ets, dotsent Tam ara "arkovskaja, v-assistent Toomas Kivastik, assistent Vallo Matto, erak. assistent Kersti Oselin A R FR .02.015 F a rm a k o te ra a p ia ja rav im ite toksikoloogia 6AP(64L+80P+96i) *EA korr. professor Lembit Allikm ets, korr. professor A leksander 'arkovski ■Arstiteadus:3 2AP(20L+20S+40i) *E Farmakaoloogia tegeleb mürkide ja ravimite omaduste, kineetika, ■Farm aatsia:dokt toimemehhanismide, kasutam isnäidustuste, m ürgistusnähtude ja nende äsitletakse ravimite kasutam isega seonduvaid probleeme lähtuvalt ravi probleemidega, farm akoloogia on teadus eluprotsesside juhtim isest haiguste patogeneesist. Eriulist tähelepanu osutatakse ravimite keemiliste ainete abil. kõrvaltoim etele, toksilisusele ja m ürgistuste ravile. © 1 .-1 6 . n.4 L, 5 P n-s 7 knt => E ©korduv: 5 n.4 L, 4 S n-s => E ARFR.01.035 F arm ak o lo o g ia ARFR.02.016 L ooduslikud m ü rg id ja ravi p õh ip rin tsiib id nendega korr. professor Lembit Allikm ets, korr. professor A leksander "arkovski m ürg is tu se k o rra l 3AP(30L+30S+60i) *E korr. professor A leksander ’’arkovski, erak. teadur Anti Kalda ■Farm aatsia:dokt 1 AP(14L+10S+16i) *A Süvendatud Õpe, mis lõpeb farm aatsia doktorantidele kohustusliku □ A rstiteadus:3 , Bioloogia:3, Hambaarstiteadus:3 eksamiga Kursuse raames tutvustatakse looduslikke mürke, nagu taimemürgid, ©korduv: 10 n.3 L, 3 S n-s => E seenem ürgid, putukamürgid, m aom ürgid ning olulisemaid bakteriaalseid toksiine. Antakse ülevaade nende keemilisest struktuurist, ARFR.01.036 F arm ako loog ia toim em ehhanism idest, kliinilistest süm ptoom idest ja dotsent M argareete-Helge Otter, v-assistent Paavo Pokk diferentsiaaldiagnostikast. Kursuse raames tutvustatakse looduslike 8.5AP(80L+12 4 P + 136i) *EA m ürkidega mürgistuse põhilisi raviaspekte, vastumürke ja sümptomaatilist ■Proviisoriõpe:3, ProviisoriÕpe:4 farmakoteraapiat. Farmakoloogia põhikursus farm aatsia 3.-4.aasta üliõpilastele. Käsitletakse © korduv. 3 n.4.6 L, 3.3 S n-s => A põhiliste ravim rühm ade kineetikat, toim em ehhanism e- ilminguid, kõrvaltoimeid, m ürgistusi. Annab lähteteadmised farm akoteraapia A R FR .02.017 F a rm a k o te ra a p ia Õppimiseks. korr. professor Lembit Allikm ets, korr. professor A leksander "arkovski ©24. - 39. n.3 L, 6 P n-s 5 knt => A 2.5AP(32L+28S+40i) *E 1 .-1 6 . n.2 L, 1.75 P n - s 2 k n t= > E ■Proviisoriõpe:4 K äsitletakse ravimite praktilise kasutam isega seonduvaid probleeme, seadusandlust. Eripeatükid haiguste, patogeneetilise ravi, raviskeemide põhjendam ist, ravimite kõrvaltoimeid. FARMAKOTERAAPIA JA TOKSIKOLOOGIA ©24. - 39. n.2 L, 1.75 S n-s 1 knt => E ÕPPETOOL (02) ARFR.02.004 K liin iline farm ako loog ia KLIINILISE FARMAKOLOOGIA ÕPPETOOL korr. professor A leksander 'arkovski .5AP(4L+12S+4i) «A (03) ■Hambaarstiteadus: 5 Ravimite kasutam isega seotud sotsiaalsed, seadusandlikud ja ARFR.03.007 K liiniline farm ako loog ia toksikoloogilised probleem id, akuutsete seisundite farmakoteraapia, dotsent Rein Pähkla, v-assistent Toomas Kivastik, erak. teadur Alar Irs stomatoloogiline farm akoteraapia. 3A P(20L+60S+40i) *A © 3 2 .-3 3 . n.2 L, 6 S n-s => A ■A rstiteadus:6, Farm aatsia:dokt OARKA.Ol .004 ARFR.02.011 F arm ako loog ia © A R TH .03.003 korr. professor A leksander "arkovski, erak. teadur Anti Kalda Ravimite kasutam isega seotud seadusandlus, ravimite kliiniliste uuringute 4AP(64L+32P+64i) *E metodoloogia ja analüüs, ravim ite kasutam ise ja raviskeemide koostamise ■Ham baarstiteadus:3 põhiprintsiibid, ravimite kõrvaltoim ed, farm akokineetika ja Farmakoloogia üldküsim used, eripeatükid suuõõne ja ham m astiku ravis farm akogeneetika tähtsus ravim ite kasutam isel, sagedamini esinevate kasutatavatest ainetest, valuvaigistitest, kem oterapeutikum idest. haiguste rav ija uuemad ravisuunad. 2-nädalane tsükkel. © 1 .-1 6 . n.4 L, 2 P n-s 4 knt => E © korduv: 2 n. 10 L, 30 S n-s 2 re f => A ARFR.02.012 S isse ju h a tu s neuro toksiko loog iasse II (P rak tilin e A RFR.03.009 K liiniline fa rm ak o k in ee tik a kursus) dotsent Rein Pähkla, erak. teadur Alar Irs, erak. assistent Kersti Oselin korr. professor A leksander "arkovski, erak. teadur Allend Kaasik, erak. 1A P(16L+8S+I6i) *A teadur Anti Kalda □A rstiteadus:3 , Arstiteadus:4, Arstiteadus: 5, Arstiteadus:6, 1 AP(17P+7S+16i) *A Ham baarstiteadus:3, Ham baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5, □ A rstiteadus:3, Ham baarstiteadus:3, Proviisoriõpe:3 Proviisoriõpe:3, Proviisoriõpe:4 58 ARSTITEADUSKOND 58 Farm akokineetika alused (põhim õisted), ravim i kontsentratsiooni ja toime seosed, biosaadavus ja selle m uutused haiguste korral, ravim ite kineetika ARFS.01 007 Närvisüsteemi anatoom ia ja füsioloogia m uutused neeru-ja m aksahaiguste korral, tsütokroom P450 süsteem ja korr. professor Eero Vasar, dotsent Andres Soosaar ravim ite kineetika, ravimi annuse m ääram ine individuaalsele patsiendile, 3A P(48L+16S+56i) *E terapeutiline ravim ite m onitooring ja selle tähtsus. ■Psühholoogia: © korduv: 4 n.4 L, 2 S n-s => A K äsitletakse närvisüsteemi ehituslikke ja talitluslikke põhimõtteid. Põhjalikum alt tutvustatakse kesknärvisüsteem i talitlust. ARFR.03.010 R a ts io n aa ln e fa rm a k o te ra a p ia © 24. - 39. n.3 L, 1 S n-s 2 knt => E korr. professor Lembit Rägo, dotsent Rein Pähkla, erak. teadur Alar Irs ,5AP(6L+6S+8i) *A ARFS.01 011 D ifuusne n e u ro en d o k riin n e süsteem □A rstiteadus:3 , Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, v-assistent Ivar-Olavi V aasa Proviisoriõpe: 5 ,5AP(12L+8i) *A Ravimite kasutam ise uurimine, farm akoepidem ioloogia põhimõisted. ■A rstiteadus:2, H am baarstiteadus:2, ProviisoriÕpe:2 Olulised erinevused Eesti ja teiste riikide ravimikasutuses. Ravimite © A R B K .01 .001, ARM P.01.001 mõistuspärane valik, ravimite valikut ja kasutam ist mõjutavad tegurid. Kursus käsitleb organism is hajutatult paiknevate sisesekretoorsete Ravim ireklaam ja ravimiinfo. Gröningeni meetod ratsionaalseks ravimite rakkude ja nende produktide (peptiidhorm oonid) funktsioone. Kursus valikuks arsti igapäevatööks. võim aldab paremini m õista regulatsiooniprotsesside omapära ja ©korduv: 1 n.6 L, 6 S n-s => A endokriinseid häireid organism is. © 2 5 .-3 0 . n.2 L n -s = > A A R FR .03.011 R vim ite k liiniliste u u rin g u te m etodoloogia dotsent Rein Pähkla, erak. teadur Alar Irs A R FS.01.015 Inim ese füsioloogia 1 AP(16L+8S+16i) *A korr. professor Eero Vasar, dotsent Andres Soosaar □ A rstiteadus:4 , Arstiteadus:5, Arstiteadus: 6, Arstiteadus :dokt, 2AP(48L+32i) *E Arstiteadus:resident ■Psühholoogia: © A R FR .01.034 Antakse ülevaade organism i talitluse üldistest seaduspärasustest ja on Kursuse raam estutvustatakse kliinilistele ravim uuringutele esitatavaid eeldusaineks närvisüsteem i anatoom ia ja füsioloogia kursusele. nõudeid Euroopa Liidus ja Eestis, kliinilisteravimuuringute ajalugu, ©1. - 16. n.2 L n-s 1 re f= > E klassifikatsiooni ja m etodoloogiat (eeltingim used uuringu läbiviim iseks, uuringu kavandam ine jauuringu protokolli koostamine, uuritavate A RFS.01.016 In im ese füsioloogia valikukriteerium id, platseebokontrolli kasutamine, uuringu dotsent Peet-Henn Kingisepp, assistent Jana Kivastik, assistent Kertu lõppeesm ärkide püstitam ine ja hindamine); käsitletakse farm akokineetika Rünkorg ja geneetika seoseid kliinilisteravimuuringutega, kliiniliste 3A P(32L+32P+56i) *EA ravim uuringute kvaliteedi tagam ise süsteeme, farm akoökonoom ilisi ■Füüsika:3, Füüsika:4 aspekte tänapäeva kliinilistes uuringutes: selgitatakse kliiniliste OKKSB.Ol.OOl ravim uuringute tähendust praktilisele arstile ning Õpitakse kriitiliselt Kursuses esitatakse inim organism i talitluse alused, tutvustatakse hindam a kliiniliste ravim uuringute tulemusi lähtudes konkreetsetest elundsüsteem ide uurimise m eetodeid ja uuem aid saavutusi füsioloogias. uuringutest:õpitakse kasutam akliiniliste ravimuuringute tulemusi © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s 4 k n t= > A praktiliste eesm ärkide lahendam iseks(ravim i valik konkreetsele 2 4 . - 3 9 .n l L, 1 P n-s 4 knt => E patsiendile, ravim iform ularide koostamine, ravijuhendite koostamine), © korduv: 4 n.4 L, 2 S n-s => A A RFS.01.017 N ärv itead u se a lused : n ärv isüsteem i anatoom ia ja füsioloogia ARFR.03.012 K liin iline farm ako loog ia korr. professor Eero Vasar, dotsent Andres Soosaar, v-assistent Aavo korr. professor Lem bit A llikm ets, v-assistent Toomas Kivastik Lang 2A P(14L+6S+60i)*E 2A P(30L+10S+40i) *A □ A vatud Ülikool:dipl □ A rstiteadus:dokt Kursuse raames käsitletakse ravimite kasutam ise seadusandlust, kliiniliste Kursuse eesm ärgiks on tutvustada ühe kiiremini areneva uuringute metodoloogiat, ravim ite kasutam ise printsiipe, raviskeem ide m ultidistsiplinaarse teaduse- närviteaduse (neuroscience)- aluseid. koostamise põhim õtteid, ravimite kõrvaltoim eid, farm akogeneetika Loengute eesm ärgiks on tutvustada uusimaid seisukohti närvisüsteemi uuem aid ravisuundi ja farm akoökonoom ikat. funktsioneerim ise aluste kohta. K äsitletakse mehhanisme © korduv: 1 n. 14 L, 6 S n-s => E m olekulaarsetest kuni tervikkäitum iseni välja. Seminaride eesmärgiks on doktorantide tutvustam ine kaasaegse närviteadusalase kirjandusega ja selle rakendam ine teadustegevuses. © 10. - 13. n.7.5 L, 2.5 S n-s => A FÜSIOLOOGIA INSTITUUT (FS) A R FS.01.018 H ingam ise fu n k tsio n aa lsed u u rin g u d dotsent Peet-Henn K ingisepp FÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (01) ,5A P(12L+8i)-A□ A rstiteadus:2 Kursuses käsitletakse hingam iselundite funktsionaalse seisundi uurimise A R FS.01.005 V alu neurofüsio loogilised ja -k e e m ilise d m ehhanism id kaasaegseid meetodeid. korr. professor Eero Vasar, teadur Vallo Volke © 3 1 - 36. n.2 L n-s => A IA P(20L+5S+15i) *A □ A rstiteadus:2 , Ham baarstiteadus:2, Proviisoriõpe: 1 A R FS.01.020 T e a d v u s- in te rd is ts ip lin a a rn e p robleem Kursus annab ülevaate valu anatoom ilisest substraadist. Tutvustab valu dotsent Andres Soosaar regulatsioonis osalevaid virgatsaineid (endopioidid ja serotoniin). lA P(15L+5S+20i) Analüüsitakse valu seost em otsioonidega (füüsiline ja psüühiline valu). □ A rstiteadus:2 , H am baarstiteadus:2, ProviisoriÕpe:2, Psühholoogia: © 3. - 12. n.2 L, .5 S n-s => A Ülevaade teadvuse psühholoogilistest, filosoofilistest, neurobioloogilistest, m editsiinilistest jt. aspektidest. Lähemalt A RFS.0I .006 S isse ju h a tu s n ä rv itead u stesse vaadeldakse 1990-te aastate suundum usi teadvuse uurimisel. korr. professor Eero Vasar, dotsent Andres Soosaar, teadur Sulev Kõks © 12. - 16. n.3 L, 1 S n-s => A 1 A P(20L+5S+15i) *A □ A rstiteadus: 1, Psühholoogia: A RFS.01.027 Inim ese füsioloogia Kursuse eem ärgiks on anda ülevaade kiiresti arenevast teaduste v-assistent Ivar-Olavi Vaasa valdkonnast - närviteadusest. 2A P(48L+32i) *E © 25. - 34. n.2 L, .5 S n-s => A ■K asvatusteadused: 1, K asvatusteadused:2 59 ARSTITEADUSKOND 59 A inekursus käsitleb organism i norm aalset ehitust ja talitlust ning lapse sem inaride ja 64-tunnine praktiliste tööde kursus. Üliõpilane peab tegema organism i talitluse ealisi iseärasusi. Põhjalikumalt käsitletakse talitluse 3 seminari ettekannet uuem a neurobioloogiaalase teaduskirjanduse alusel regulatsiooniga seotud küsimusi. (Nature. Science. Neuron, Lancet). Praktiliste tööde käigus peab kevadeks ©24. - 39. n.3 L n-s 2 knt => E valmis olema iseseisev uurimus, mille alusel on võimalik pidada ettekanne TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste teaduslikul konverentsil. ARFS.01.028 T o itu m ise füsioloogia © 1. -1 6 . n.2 L, 1 S n -s em eriitprofessor Selm a Teesalu 24. - 39. n.2 P, 1 S n-s => A 1AP(24L+I6i) *A □A rstiteadus:3, Ham baarstiteadus:3, Proviisoriõpe:3 A RFS.01.037 Biofüüsika © A R FS.01.013 dotsent Peet-Henn Kingisepp, dotsent Andres Soosaar, v-teadur Kersti Loengukursuses antakse seedefüsioloogia süvakäsitlus, tutvustatakse Jagomägi, v-teadur Rein Raamat, v-assistent Aavo Lang, v-assistent Vello kaasaegseid dieedisoovitusi olenevalt elueast ja ainevahetuse tüübist ning Pert käsitletakse toidust sõltuvate haiguste ennetam ise põhimõtteid. 2A P(24L+24P+32i) *E ©9. - 14. n.4 L n-s 1 re f => A Kursuses käsitletakse neid füüsika ja kõrgem a matemaatika teemasid, mis on vajalikud arstiteaduslike ainete omandamisel. Antakse ülevaade ARFS.01.030 In im ese füsioloogia olulisem atest fiofüüsikalistest protsessidest ja nende reguleerimise korr. professor Eero Vasar, dotsent Peet-Henn Kingisepp, v-assistent põhimõtetest. Tutvustatakse kaasaegseid m editsiinitehnika ja Aavo Lang, v-assistent Vello Pert, v-assistent Ivar-Olavi Vaasa infotehnoloogia võimalusi biom editsiiniliste protsesside mõõtmiseks, 8AP(64L+114P+12S+130i) *E registreerim iseks ja analüüsimiseks. ■Arstiteadus:2 © 24. - 35. n.2 L n-s 2 knt Käsitletakse kõikide elundsüsteem ide talitluse ja regulatsiooni küsimusi. 3 1 .-3 8 . n.3 P n - s = > E Tutvustatakse filo lo o g ia tea d u se uusim aid saavutusi. Põhjalikum alt esitatakse meele-ja kesknärvisüsteem i füsioloogia olulisem aid aspekte. © 1 .-1 8 . n.2 L, 4 P, .66 S n-s 5 knt 24. - 37. n.2 L, 3 P n-s 5 knt => E KARDIOLOOGIA KLIINIK (KA) ARFS.01.031 In im ese füsioloogia dotsent Peet-Henn Kingisepp, assistent Jana Kivastik, assistent Kertu Rünkorg KARDIOLOOGIA ÕPPETOOL (01) 6AP(64L+80P+96i) *2E ■Proviisoriõpe: 1, Proviisoriõpe:2 A RK A .01.001 K ard io loog ia Kursus hõlmab kõikide elundsüsteem ide talitluse ja regulatsiooni üldisi korr. professor Rein Teesalu, dotsent Eevi Maiste, dotsent Maido aspekte koos füsioloogia uuemate saavutuste tutvustamisega. Uusküla, dotsent M argus Viigimaa, v-assistent Külliki Karu, v-assistent Põhjalikumalt käsitletakse m eelefüsioloogiat ja kesknärvisüsteemi Silvia Noodla, v-assistent M ihhail Zem tsovski, assistent Rein Kolk. talitlust. assistent Kristin Lamp, assistent Ü llar Soopld ©24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 4 knt => E 4AP(48L+80P+32i) *A 1 .-1 6 . n.2 L, 3 P n-s 4 knt => E ■A rstiteadus:4 © A R FR .01.020, ARFS.01.013, A RK A .01.004, ARMP.03.001 ARFS.01.032 In im ese füsioloogia Kardioloogias kasutatavad uurimismeetodid. Kardioloogiliste haiguste dotsent Andres Soosaar, v-assistent Vello Pert, assistent Jana Kivastik diagnostika ja ravi.Antud aine m oodustab ühe osa õppeainest 6AP(80L+64P+96i) *E "Sisehaigused" (17 AP) ■Ham baarstiteadus:2 © korduv: 4 n .3 .5 L, 17.5 P n-s 1 re f => E Ülevaade inim organism i talitluse üldistest seaduspärasustest ning organsüsteemide talitlusest. Suurem at tähelepanu seedim ise ja KNS A RK A .01.020 S aun ja terv is füsioloogiale. em eriitprofessor Elmut Laane ©1. -1 6 . n .l L, 2 P n-s 3 knt .5AP(12L+8i) *A 24. - 39. n.4 L, 2 P n-s 4 knt => E □ A rstiteadus: , L iikum is-ja sporditeadused: M itmesuguste füüsikaliste toim efaktorite mõju organismi adaptatsiooni ARFS.01.033 N o rm aa ln e ja pato loogiline anatoom ia ja füsioloogia reservvõim alustcle, saun ravivahendina. v-assistent Ivar-Olavi Vaasa © veebruar, 1 n 12 L n-s => A 3AP(44L+22P+54i) *E ■Eripedagoogika: ARK A .01.021 E h h o k ard io g raa fia sü d am ehaiguste d iagnostikas Kursus käsitleb organism i norm aalset ehitust ja talitlust ning lapse dotsent Eevi M aiste organismi talitluse ealisi iseärasusi. Patoloogia osas käsitletakse haiguste 1A P(16L+8P+I6i) *A tekke ja kulu seaduspärasusi, põletikulisi protsesse, kasvajaid, allergiat. □ A rstiteadus:4 , Arstiteadus:5, A rstiteadus:6 Lisaks eripatoloogia. Käsitletakse ehhokardiograafiliist.diagnostikat m üokardihaiguste ja © 1. - 22. n.2 L, 1 P n-s 4 knt => E südam e om andatud klapirikete puhul. Kursuse kuulamise eeltingimuseks on sisehaiguste eksami sooritamine. ARFS.01.034 Bioloogilised rü tm id ja terv is © korduv: 4 n.4 L, 2 P n-s => A emeriitprofessor Selm a Teesalu 1 AP(24L+16i) *A ARK A .01.036 K ardio loogia □A rstiteadus:3, Bioloogia: , Geograafia: , Ham baarstiteadus:3, korr. professor Rein Teesalu, dotsent Eevi Maiste, dotsent Maido Kasvatusteadused: Uusküla, dotsent M argus Viigimaa, dotsent , assistent Rein Kolk Antakse ülevaade organism i talitluse üldistest seaduspärasustest ja on 1 AP(30L+10i) eeldusaineks närvisüsteem i anatoom ia ja füsioloogia kursusele. ■A rstiteadus:dokt, Arstiteadus:resident ©2. - 7. n.4 L n-s => A Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade enam levinud kardioloogiliste haiguste diagnostika ja ravi probleem idest, kontsentreeritud kujul. ARFS.01.036 K aasaegsed uu rim ism eeto d id neurob io loog ias Kursuse läbiviimisel kasutatakse interaktiivse õppe elemente. korr. professor Eero Vasar, dotsent Andres Soosaar, teadur Sulev Kõks, © korduv: 1 n.30 L n-s teadur Vallo Volke 4AP(64P+32S+64i) *A A RK A .01.042 A rte riaa lse hüperten sio o n i d iagnoosim ine ja ravi □A rstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5 dotsent Margus Viigimaa O A R B K .O l.001, A R FS.01.030 1A P(24L+I6i) *A Kursuse eesm ärgiks on tutvustada arstiteaduse üliõpilasi uusimate □A rstiteadus:4 , Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 uurim ism eetoditega neurobioloogias. Üliõpilastel tuleb läbida 72-tunnine 60 ARSTITEADUSKOND 60 Käsitletakse arteriaalse hüpertensiooni diagnoosim ise ja ravi kaasaegseid Teoreetiline koolitus kirurgia residentidele. Arterite ja veenide kirurgilised aspekte ja suundum usi. D iagnoosimisel vaadeldakse süvendatult haigused, diagnostika, diferentsiaaldiagnostika, ravitaktika(konservatiivse arteriaalse vererõhu ööpäevase m onitoorim ise meetodit koos metoodilise ja operatiivse ravi näidustused) juhendam isega ja praktiliste m õõtm iste ja interpreteerim ise õpetamisega, © 130 L n -s © m ärts, 4. n.6 L n-s => A A RK A .02.026 K a rd io to ra k a a ik iru rg ia ARK A.01.043 Isheem iatõb i ja südam e p u u d u lik k u s, d iagnostika ja em eriitprofessor Lem bit Roostar, assistent Mati Ress, assistent Sandor ravi aspekte Suba v-assistent Silvia Noodla, v-assistent Mihhail Zemtsovski 1 AP(30L+10i) 1 AP(24L+16i) -A ■A rstiteadus:resident □ A rstiteadus:4 , Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 Teoreetiline koolitus kirurgia residentidele. Isheemiatõbi ja südame puudulikkus on üks enam levinumaid © 1. n.30 L n-s kardioloogilisi haigusi. Põhilised diagnostilised meetodid ja ravi põhimõtted, diferentsiaaldiagnostika. © aprill, 4. n.6 L n-s => A A RK A .01.044 K ard io loog ia KARDIOVASKULAAR- JA dotsent Eevi Maiste TORAKAALKIRURGIA KLIINIK (KD) 1 AP(8L+16P+16i) *A ■ H am baarstiteadus :3 Ülevaade südam ehaiguste diagnostika, ravi ja preventatsiooni KARDIOVASKULAAR- JA põhiprintsiipidest. Õpetab hindam a kardioloogiliste haiguste ja stom atoloogiliste haiguste vahelisi seoseid.Antud aine moodustab ühe osa TORAKAALKIRURGIA ÕPPETOOL (01) õppeainest "Sisehaigused" 4 AP. © korduv: 4 n.2 L, 4 P n-s => E A RK D .01.001 K atas tro o fim ed its iin ja v ä lik iru rg ia assistent M arko M urruste A RK A .01.045 E le k tro k a rd io g ra a fia 1 A P(10L+20P+10i) -A v-assistent Külliki Karu ■A rstiteadus:6 1 AP( 10L + 10P+4S+16i) *A Üldarsti ettevalm istam ine, kes on võim eline organiseerim a ja andma ■A rstiteadus:6 esm ast arstiabi kirurgilise profiiliga haigetele ekstreem ses olukorras, Elektrokardiograafilise diagnostika üldpõhim õtted, EKG leiu kliiniline k.a.sõjas. interpreteerimine, diferetsiaaldiagnostika. ©korduv: 1 n.10 L, 20 P n-s => A © aprill, 2. n.5 L, 5 P, 2 S n-s => A A R K D .01.002 K a rd io to ra k a a l- ja v a sk u la a rk iru rg ia A RK A .01.046 T e e ju h t e le k tro k a rd io g raa fia abil saadava dotsent Andres Pulges, v-assistent Enn Rebane, assistent Marko Murruste, in fo rm atsioon i h indam isel assistent Mati Ress, assistent Sandor Suba em eriitprofessor Elm ut Laane 2A P(18L+30P+32i) *E 1 AP(24L+16i) *A Õpetab aine põhiküsim usi südam e ja rindkere kirurgiliste haiguste □ A rstiteadus:3 , A rstiteadus:4, A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 esinemise, diagnostika ja ravi alal. Üliõpilased õpivad andma esmaabi Käsitletakse EKG registreerim ist, EKG elemente, juhtehäireid, südame rindkere traum a ja südam e ning kopsude ägedate patoloogiliste seisundite rütmihäireid, EKG liigkoorm use tunnuseid, EKG tunnuseid sagedasemate puhul. Veresoonte kirurgiliste haiguste diagnoosim ine ja ravi printsiibid, südamekahj ustuste korral. Üldine ülevaade EKG abil saadavast m etoodika ja taktika. Antud aine moodustab ühe osa õppeainest inform atsioonist "Kirurgia" (8,5AP). © veebruar, 4. n.6 L n-s => A © korduv: 9 n.2 L n-s korduv: 3 n. 10 P n-s => E A RK A .01.047 S isehaigused korr. professor Rein Teesalu, dotsent Eevi M aiste, dotsent Maido ARK D.01.003 K atas tro o fim ed its iin Uusküla, dotsent M argus Viigimaa, v-assistent Külliki Karu assistent M arko M urruste, assistent Sandor Suba 6A P(96P+48S+96i) *A lA P(16L+14P+2S+8i) *A ■A rstiteadus:6 ■H am baarstiteadus: 5 Vi kursusele mõeldud subordinatuur sisehaigustes Ü liõpilased õpivad tundm a katastroofim editsiini organisatsiooni, oskavad ©korduv: 6 n . l 6 P, 8 S n-s => A anda esm ast arstiabi, orienteeruvad etappravi küsim ustes massiliste vigastuste korral. ARKA 01.048 K ard io loog ia © 1 .- 8 . n.2 L n -s korr. professor Rein Teesalu, dotsent Eevi M aiste, dotsent Maido 9 .- 1 5 . n.2 P n-s Uusküla, dotsent M argus Viigimaa, v-assistent Külliki Karu, v-assistent 16. - 16. n.4 S n-s => A Silvia Noodla, v-assistent Mihhail Zem tsovski, assistent Rein Kolk, assistent Kristin Lamp, assistent Üllar Soopld A RK D .01.004 K a tas tro o fim ed its iin 3.5A P(14L+70P+56i) *E assistent M arko M urruste, assistent Sandor Suba Kardioloogias kasutatavad uurimism eetodid. Kardioloogiliste haiguste 1 AP( 16L + 14P+2S+8i) *A diagnostika ja ravi. □Õ endusteadus:bak. © korduv: 4 n .3 .5 L, 17.5 P n-s 1 re f= > E Ü liõpilased õpivad tundm a katastroofim editsiini organisatsiooni, oskavad anda esm ast arstiabi, orienteeruvad etappravi küsim ustes massiliste vigastuste korral. © 1. - 8. n.2 L n-s KARDIOVASKULAAR- JA A RKD 01.005 K a rd io v a sk u la a r- ja to ra k a a lk iru rg ia TORAKAALKIRURGIA ÕPPETOOL (02) dotsent Andres Pulges, v-assistent Enn Rebane, assistent Mati Ress, assistent Sandor Suba A RK A .02.025 V ereso o n te k iru rg ia 1 AP(12L+8S+20i) *A dotsent Andres Pulges, v-assistent Enn Rebane ■A rstiteadus :4 1 A P(30L+10i) Valikkursus tutvustab ü liõpilastele enam levinud südam e ja kopsude ■A rstiteadus:resident kirurgilisi haigusi. Käsitleb etipatogeneesi, k liinilist süm ptom atoloo°iat diagnostikat ning ravi näidustusi kaasaegse m editsiini seisukohalt Põhikursuse täiendus. 61 ARSTITEADUSKOND 61 © korduv: 2 n.6 L, 4 S n-s => A korr. professor T iit Haviko, dotsent Aalo Eller, dotsent Urmas Lepner, dotsent Andres Pulges, dotsent Udo Reino, dotsent Toomas Väli, v- assistent Aare M ärtson, v-assistent Enn Rebane, v-assistent Helmut Seepter, v-assistent Gennadi Tim berg, v-assistent Karin Varik, assistent KIRURGIAKLIINIK (Kl) Peeter Teeäär 3AP(60P+30S+30i) *A ■A rstiteadus:6 0 ARA N.01.010, A RA N .03.001, ARFS.01.030, ARKI.01.005, ÜLDKIRURGIA ÕPPETOOL (01) A RK I.02.003, A R SK .01.008 Kirurgiliste haiguste kui kohustusliku õppeaine raames on üliõpilastel ARKI.01.004 E sm aabi võim alus valida järgm iste kirurgia erialade vahel: üld-ja korr. professor T iit Haviko, dotsent Urmas Lepner, v-assistent Helmut abdom inaalkirurgia,uroloogia, lastekirurgia, traumatoloogia, ortopeedia ja Seepter, v-assistent A leksander Sipria, assistent Tiit Vaasna veresoontekirurgia vahel. 2 A P(32L+32P+16i) *A © korduv: 3 n.20 P, 10 S n-s => А □ Proviisoriõpe:4 O A R A N .O l.003, A R FS.01.031 A RK I.02.021 U roloogia Kirurgia üldised probleem id esm aabi seisukohalt. v-assistent Gennadi Timberg, assistent Peeter Teeäär ©septem ber, 6. n.4 L, 4 P n-s => A 1 AP(20L+10S+10i) ■A rstiteadus:resident ARKI.01.007 K liiniline p rak tik a K äsitletakse enam esinevate uroloogiliste haiguste epidemioloogiat ja v-assistent Helmut Seepter kaasaegseid ravim eetodeid.(IV aasta kirurgia residentidele) 1 AP(40P) *A © korduv: 1 n.30 L n-s □A rstiteadus: 1 Praktilise arstitööga tutvum ine kirurgiakliinikus, individuaalse juhendaja A RK I.02.024 L astek iru rg ia juhtim isel haige uurimine, diagnostiliste ja raviprotseruuridega tutvumine. dotsent Udo Reino, v-assistent Karin Varik ©1. - 16. n .l P n -s 1 AP(30L+10i) 24. - 39. n. 1 P n-s => A □A rstiteadus:resident Lastekirurgia iseärasused, diagnostika, ravi printsiibid, metoodika ja A RK I.01.009 Ü ld k iru rg ia taktika.(Kirurgia IV aasta residentidele) dotsent Urmas Lepner, v-assistent Helm ut Seepter, assistent Tiit Vaasna ©1. n.30 L n-s 2AP(20L+30P+30i) *E ■Arstiteadus:3 ARK I.02.026 Ü ld k iru rg ia I O A R A N .O l.018, A RA N .03.003, ARM P.03.015 dotsent Urmas Lepner, dotsent Jüri Samarütel, v-assistent Helmut Kirurgia üldised probleem id. K irurgiline haige, tem a uurimine, Seepter, assistent M arko Murruste operatsioon, operatsioonieelse ja-järgse ravi üldküsimused. Üldkirurgia 1 AP(30L+10i) on üks osa ainest "diagnostika alused". □ A rstiteadus:resident © 2 4 .-2 5 . n.10 L n -s K irurgiliste haiguste ravi printsiibid, m etoodikaja taktika. korduv: 2 n. 15 P n-s => E ©korduv: 1 n.30 L n-s ARKI.01.010 Ü ld k iru rg ia ARK I.02.027 Ü ld k iru rg ia II dotsent Toomas Väli, v-assistent Helmut Seepter, assistent M argot korr. professor Ants Peetsalu, dotsent Toomas Väli, assistent Margot Peetsalu, assistent Andres Tein, assistent Toomas Tikk, assistent Tiit Peetsalu, assistent Andres Tein, assistent Toomas Tikk Vaasna 1 AP(30L+10i) 3AP(32L+40P+48i) *E ■A rstiteadus, resident ■Ham baarstiteadus:4 Kirurgiliste haiguste diagnoosim ise ja ravi printsiibid: metoodika ning 1. Kirurgia üldised probleemid. K irurgiline haige, tema uurimine, taktika. operatsioon, operatsioonieelse ja -järgse ravi üldküsimused.2. Kirurgiliste © korduv: 1 n.30 L n-s ahiguste diagnoosim ise ja ravi printsiipide m etoodika ning taktika. © 1 ,- 16. n.2 L, 10 P n-s => E A RK I.02.028 K irurg ilised haigused v-assistent Helmut Seepter ARKI.01.011 Äge kõht 2AP(20L+60i) *E dotsent Urmas Lepner, v-assistent Helm ut Seepter, assistent Marko ■A vatud Ülikool:bak. Murruste, assistent T iit Vaasna Kirurgia üldised probleemid. K irurgiliste haiguste sümptomatoloogia, .5AP(12L+8i) *A diagnostika ja ravi printsiibid. □A rstiteadus:4 ©korduv: 2 n.2 L n-s => E Käsitletakse ägeda kõhu mõistet, esinem issagedust, põhjusi, diagnostikat ja ravi ARK I.02.029 U roloogia ©korduv: 6 n.2 L n-s => A v-assistent Gennadi Timberg, assistent Enno Ahse, assistent Peeter Teeäär ARKI.01.012 K iru rg ilin e infektsioon lA P(8L +I6P+16i) *E dotsent Urmas Lepner, v-assistent Helmut Seepter, assistent Marko ■A rstiteadus:4 Murruste, assistent Tiit Vaasna O A R A N .O l.018, ARAN.03.003, ARFS.01.030, ARK I.01.009 .5AP(10L+10i) *A Uroloogiliste haiguste diagnoosim ise ja ravi printsiibid, metoodika ja □A rstiteadus:4 taktika. Antud aine m oodustab ühe osa õppeainest "Kirurgia" (8,5 AP) Käsitletakse kirurgiliste infektsioonide sagedasemaid tekkepõhjusi, ©korduv: I n.8 L, 16 P n-s 1 ref => E diagnostikat ja ravi võimalusi. © korduv: 5 n.2 L n-s => A A RK I.02.030 L astek iru rg ia dotsent Udo Reino, v-assistent Karin Varik, assistent Ragnar Lõivukene 1 5AP(12L+24P+24i) *E ■A rstiteadus:4 Lastekirurgiliste haiguste diagnoosim ise ja ravi printsiibid, m etood ikaja KIRURGILISTE HAIGUSTE ÕPPETOOL (02) taktika. Antud aine moodustab ühe osa õppeainest "Kirurgia" (8,5 AP) ©korduv: 1 n.4 L, 10 P n-s 1 ref => E ARKI.02 .004 K ir urg i l ised haigused ARKI.02.031 Ü ld - j a ab d om in aa lk iru rg ia 62 ARSTITEADUSKOND 62 korr. professor Ants Peetsalu, dotsent Toom as Väli, assistent M argot A R K R .01.008 Kuulmis- ja kõneelundite anatoom ia, füsioloogia ja Peetsalu, assistent Andres Tein, assistent Toomas Tikk patoloogia 2A P(16L+32P+32i) *E korr. professor M art Kull, õppeülesande täitja Katrin Kruustükk, ■A rstiteadus:4 õppeülesande täitja Reet Tikk, õppeülesande täitja Reet Veenpere Üld- ja abdom inaalkirurgiliste haiguste diagnoosim ise ja ravi printsiibid, 1 5A P(16L+16P+28i) -A m etoodika ja taktika. Antud aine moodustab ühe osa õppeainest ■Eripedagoogika: 1 "Kirurgia" (8,5 AP) Tutvutakse kõne-ja kuulm iselundite anatoom ia, füsioloogia, patoloogiaga. ©korduv: 2 n.8 L, 16 P n-s 1 ref => E © 24. - 39. n .l L, 1 P n-s => A A RK I.02.032 T ä ie n d a v a t u ro loogiast A R K R.01.014 K õne -ja kuu lm ise lund ite an a to o m ia , füsioloogia ja v-assistent Gennadi Tim berg pato loogia ,5AP(10L+10i) *A korr. professor M art Kull □A rstiteadus:4 1.5AP(15L+45i) *A Käsitletakse uroinfektsioone, neerude ja kuseteede anom aaliaid, neerude ■A vatud Ülikool: puudulikkust, erakorralisi seisundeid uroloogias, hüdronefroosi, nende Kõrva, nina, neelu ja kõri anatoom ia ning füsioloogia põhialused. tekkepõhjusi, diagnostikat ja ravi. Kom m unikatsiooni m õjutavad kõrva-nina-kurguhaigused. © korduv: 5 n.2 L n-s => A © korduv: 3 n.5 L n-s => A A R K R .01.015 Ü lem iste h ingam isteede ja söögitoru kroonilised ja re ts id iv eeru v ad haigused korr. professor M art Kull, assistent , arst-õppejõud Raivo Ani, arst- KÕRVAKLIINIK (KR) õppejõud Vahur Ristioja 1 AP(30L+10P) ■ A rstiteadus:resident OTORINOLARÜNGOLOOGIA ÕPPETOOL K äsitletakse ülem iste hingam isteede ja söögitoru krooniliste haiguste (01) diagnostika ja ravi kaasaegseid seisukohti, patoloogiat esitatakse diferentsiaaldiagnostililselt. © 1. n.30 L, 10 P n-s A RK R.01.001 K õ rv a-n in a -k u rg u h a ig u sed korr. professor M art Kull, arst-õppejõud Raivo Ani, arst-õppejõud Ene A RK R.01.017 K aela ja keskseinand i p iirk o n n a patoloogia Kivirüüt, arst-õppejõud Helju Mitrofanova, arst-õppejõud Anneli Põld, arst-õppejõud Raivo Ani arst-õppejõud Vahur Ristioja, arst-õppejõud M aris Suum a ,5AP(4P+4S+12i) *A 4.1 AP(18L+105P+40i) ■A rstiteadus:resident ■Arstiteadus:5 Käsitletakse kaela ja keskseinandi piirkonna haigusi, väärarendeid, Õpitakse tundm a nina-, neelu-, kõri- ja kõrvahaigusi (põletik, allergia, kasvajaid. kasvaja), diagnostikat, ravi, profülaktikat ning kuulm ispuuete ravi © korduv: 1 n.4 P, 4 S n-s => A (kuuldeaparaat, tum panoplastika). Operatsioonide, videofilmide, tasakaaluaparaadi uurimine (ENG), jälgim ine. N ürm ikute kooli ja A R K R .01.018 A udioloogia surdologopeedia kabineti külastamine. õppeülesande täitja Katrin Kruustükk, õppeülesande täitja Toomas ©korduv: 1 n .l 5 L n-s Siirde, arst-õppejõud Helju M itrofanova korduv: 4 n.26 P n-s 1 ref => E 1 AP( 12 L + 12 P + 16S) □ A rstiteadus:resident A RK R.01.002 K õ rv a-n in a -k u rg u h a ig u sed Audiom eetrite tüübid ja hooldus. A udiom eetria põhialused. korr. professor M art Kull, arst-õppejõud Raivo Ani, arst-õppejõud Ene © korduv: 1 n . l 2 L, 12 P n-s Kivirüüt, arst-õppejõud Anneli Põld, arst-õppejõud Vahur Ristioja, arst- õppejõud Maris Suum a A RK R.01.019 K u u lm isp u u d e ja k õ nehäire tega inimeste 2A P(16L+24P+40i) *E rehab ilita ts io o n ■ Ham baarstiteadus:4 õppeülesande täitja Katrin K ruustükk, õppeülesande täitja Liina Luht, Õpitakse tundm a nina-, neelu-, kõri- ja kõrvahaigusi (põletik, allergia, õppeülesande täitja Reet Veenpere kasvaja), diagnostikat, ravi, profülaktikat ning kuulm ispuuete ravi ,4AP(7L+6S+3i) (kuuldeaparaat, tum panoplastika). Operatsioonide, videofilm ide, ■A rstiteadus:resident tasakaaluaparaadi uurimine (ENG), jälgim ine. Nürm ikute kooli ja Kuulm ispuude ja kõnehairete põhjused, nende korrigeerimine ja surdologopeedia kabineti külastamine. rehabilitatsioon. © 1. - 16. n .l L, 1.5 P n - s = > E © korduv: 1 n.7 L, 6 S n-s ARK R.01.003 K õ rv a-n in a -k u rg u h a ig u sed ja pea ning kaela k iru rg ia korr. professor M art Kull, arst-õppejõud Raivo Ani 2A P(32P+32S+16i) *E ■A rstiteadus:dokt, A rstiteadus:resident KOPSUKLIINIK (KS) 3. aasta jooksul om andatakse kõrva-nina-kurguhaiguste, pea ning kaela kirurgia erialal põhioskused polikliiniliseks ja kirurgiliseks raviks. © 1 ,- 16. n .l P, 1 S n -s PULMONOLOOGIA JA FTISIAATRIA 2 4 .-3 9 . n. 2 ref = > E ÕPPETOOL (01) A RK R.01.007 K liin iline rinoloogia korr. professor M art Kull, arst-õppejõud Vahur Ristioja A RK S.01.018 T a a s tu s ra v i k roon ilis te k opsuha iguste k o rra l .5A P(4P+6S+I0i) *A assistent Ülle Ani □ A rstiteadus:5 , A rstiteadus:resident 5A P(8L+2P+2S+8i) *A © A R K R .01.001 □A rstiteadus:4 , A rstiteadus:5, Arstiteadus:6, A rstiteadus:resident Õ petus hõlm ab nina kliinilist anatoom iat, füsioloogiat, patofüsioloogiat, Krooniliste kopsuhaiguste taastusravis käsitletakse patsiendikoolitust nina funktsiooni uuringute kaasaegsete m eetodite õpetust ning praktilist liikum isravi, tööteraapiat. teostamist. © korduv: 1 n.8 L, 2 P, 2 S n-s => A © korduv: 1 n.4 L, 6 S n-s => A ARKS 01.019 A n tib a k ter ia a ln e fa rm a k o tera a p ia p u lm on o loog ias v-assistent Alan Altraja, assistent Ülle Ani, assistent Kaia Prikk 63 ARSTITEADUSKOND 63 ,5AP(12L+8i) *A A RLA .01.007 L aps ja tem a to it □ Arstiteadus:6, A rstiteadus:resident assistent Külli M itt-M gbangcollo Käsitletakse hingam iselundite haiguste antibakteriaalse ravi kaasaegseid ,3AP(10L) põhimõtteid. □A rstiteadus: © korduv: 2 n.6 L n-s => A Valikkursuses käsitletakse mitmeid lapseeas esinevaid haigusi, mille korral haiguse ravi koosnebki dieedist. ARKS.01.020 N õustam ine su itse tam isest loobum isel kopsuha iguste © 1 3 .-1 3 . n.10 L n -s => A pro fü lak tikas assistent Ülle Ani A RLA .01.018 L astehaigused ( dok to riõpe) ,5AP(6L+2S+2i) *A korr. professor T iina Talvik, dotsent Heli Grünberg, dotsent Malle □A rstiteadus:4, Arstiteadus:5, A rstiteadus:6, Arstiteadus:resident Hämarik, dotsent Anne Orm isson, dotsent Anu Sööt, külalislektor Bengt © ARSK.01.010 Björksten Sigaretisuitsetamine kopsuhaigustetekke riskitegurina. Suitsetam isest 1.5AP(30L+30i) *E loobumise program m id.N õustam ine ja nikotiinasendusravi. ■ A rstiteadus:dokt © korduv: 1 n.6 L, 2 S n-s => A Aine on mõeldud kõikidele lastekliiniku doktorantidele. Käsitlemist leiavad kaasaegsed olulisem ad probleemid pediaatrias, samuti lapse areng ARKS.01.021 S isehaigused ja pärilikud neorodegeneratiivsed haigused. v-assistent Alan Altraja, assistent Ülle Ani, assistent Kaia Prikk ©6. - 16. n.2 L n-s 6AP(54P+90S+96i) *A 24. - 28. n.2 L n-s => E ■Arstiteadus:6 Praktiline töö subordinaatorina pulm onoloogia osakonnas ja A RLA .01.019 L astehaigused ambulatoorsel vastuvõtul, pöörates tähelepanu kopsuhaiguste kõrval ka korr. professor T iina Talvik, dotsent Malle Häm arik kaasuvatele haigustele, nende diagnostikale ja ravile. Tuberkuloosi 1 AP( 10L+10P+20i) *A haigestumine Eestis. (Antud aine m oodustab ühe osa õppeainest ■ Liikumisravi:4 "Sisehaigused 6,0AP). Õppetsükli jooksul om andavad üliõpilased teadmisi lapse normaalsest ©korduv: 6 n.9 P, 15 S n-s => A psühhom otoorsest arengust ja selle hälvetest. Samuti tutvustatakse lapseeas sagedamini esinevate haigusseisunditega (kliiniline pilt, levik, ARKS.01.022 Pulm onoloogia esinem issagedus, ravi, profülaktika), eriti krooniliste haiguste v-assistent Alan Altraja, assistent Ülle Ani, assistent Kaia Prikk rehabilitatsioonivõimalustega. 2.5AP(8L+52P+40i) *E © 1 .- 5 . n.2 L, 2 P n-s => A ■Arstiteadus:4 Käsitletakse sagedasem aid kopsuhaigusi, nende diagnostikat, kliinilist A RLA .01.020 P ed iaa tr ia residen tidele I ( S o tsiaa lped iaa tria pilti ja ravi. Erinevate kopsuhaiguste käsitlemise maht sõltub Eestis p rob leem id) esinevast epidem ioloogilisest situatsioonist. Antus aine m oodustab ühe korr. professor T iina Talvik, dotsent Heli Grünberg, dotsent Anne osa aines "Sisehaigused"(17 AP). Ormisson ©korduv: 3 n. 17.3 P n-s => E 1.5AP(16L+14S+30i) -A korduv: 4 n.2 L n-s Käsitletakse paljusid sotsiaalpediaatria valdkonda puutuvaid küsimusi: puuetega laste rehabilitatsiooni, imikute suremust, laste tervise hindamise süsteemi, laste õigusi, vägivallaprobleem i jne. © 5 .- 5 . n ,16L , 14 S n-s => A LASTEKLIINIK (LA) A RLA .01.021 P ed iaa tr ia residen tidele II ( Lapse toitm ine, la b o ra to o rn e d iagnostika) PEDIAATRIA ÕPPETOOL (01) assistent Külli M itt-M gbangcollo, arst-õppejõud Karl Tomberg, arst- õppejõud Milvi Topman 1.5AP(16L+14S+30i) *A ARLA.01.001 L astehaigused Käsitletakse lapse toitm isega seotud probleeme ja laboratoorset dotsent Oivi Uibo diagnostikat lastehaiguste korral( laboratoorne hematoloogia, uriini 8A P(32L+210P+78i) *E analüüs ja neerufunktsiooni hindamine, meningiitide ja artriitide lab dgn- ■Arstiteadus:5 ka, toksoloogia ja ravimi kontsentratsiooni monitoorimine, metaboolsed Aine õpetam ise eesm ärgiks on tutvustada terve lapse arengut, tervisliku häired vastsündinul ja vastsündinute skriinimine.) kasvatuse printsiipe, haiguste süm ptom aatikat ja diagnostikat, © 3 7 .- 37. n.16 L, 14 S n-s => A abiuurimism eetodite (EKG,EEG, EMG, röntgen jne.) võimalusi, omandada haiguste raviprintsiibid, profülaktika ja intensiivravi A RLA .01.022 L astehaigused põhimõtted. dotsent Anu Sööt ©1. -2 . n. 16 L n-s 2AP(12L+8S+60i) *E korduv: 7 n.30 P n-s => E □ A vatud Ülikool:dipl Lastehaiguste loengutes ja praktikumides püütakse käsitleda pediaatrias ARLA.01.003 L astehaigused sagedamini esinevaid probleeme lähtuvalt kaasaegsetest seisukohtadest. dotsent Anne Orm isson Iga teem a juures käsitletakse õe osa antud haiguse ravimisel, patsiendi ja 3AP( 16L+64P+40i) *E tem a vanem atega suhtlemisel. ■Ham baarstiteadus: 5 © korduv: 6 n.2 L, 1.5 S n-s => E Õpetatakse lapse kasvam ist, arenem ist sünnist puberteedini, organsüsteem ide ealisi iseärasusi, imiku hooldust, toitmist, haiguste ennetamist, d iagnoosim ist ja ravi. ©1. - 16. n .l L, 4 P n-s => E MIKROBIOLOOGIA INSTITUUT (MB) ARLA.01.006 T sö liaak ia dotsent Oivi Uibo 5AP(10L+10i) *A MEDITSIINILISE MIKROBIOLOOGIA JA □A rstiteadus: VIROLOOGIA ÕPPETOOL (01) Valikkursuses käsitletakse tsöliaakiaga seotud probleeme: mõistet, diagnoosim ise võim alusi ning kuidas toita tsöliaakiahaiget. ARM B.01.002 M editsiin iline m ikrobio loogia ©11. - 11. n.10 L n-s => A dotsent Tõnis Karki, v-assistent Reet Mändar 64 ARSTITE ADU SKOND 64 4.5AP(36L+64P+8S+72i) *E korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tatjana Brilene. dotsent Tõnis ■Proviisoriõpe: 1, Proviisoriõpe:2 Karki, dotsent Tõnu Krispin, v-teadur Paul Naaber, v-teadur Epp Sepp, Antakse õpetust m ikroorganism ide m orfoloogiast, füsioloogiast, teadur Siiri Kõljalg patogeensuse m ehhanismide ja ravim resistentsusest. 1 AP(16L+4S+20i) -A ©24. - 39. n .l L, 2 P n-s 2 knt ■A rstiteadus:6 1. - 16. n . l .25 L, 2 P, .5 S n-s 1 knt K äsitletakse kliiniliste infektsioonide (u ro g en itaa ltrak ti, hingamisteede, haava-hospitaalinfektsioonid, sepsis, tundmatu etioloogiaga palavikud) ARM B.01.004 M editsiin iline m ikrobioloogia toopilist diagnostikat ja etiopatogeneetilist ravi. dotsent Tatjana Brilene, v-assistent Reet M ändar © 3. - 4. n.8 L, 2 S n-s => A 4AP(32L+64P+64i) -E ■ Hambaarstiteadus:2 ARM B 01.020 M editsiin iline m ikrobioloogia Õpitakse mikroorganismide m orfoloogiat, füsioloogiat, geneetikat ning korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tatjana Brilene, dotsent Tõnis nakkushaiguste im munoloogiat, spetsiifilist profülaktikat ja Karki, dotsent Tõnu Krispin, v-assistent Reet M ändar kemoteraapiat. Käsitletakse nakkushaiguste tekitajaid, m ikrobioloogilist 6A P(64L+80P+96i) *E diagnoosi, ra v ija profülaktikat. ■A rstiteadus:2 © 1 .-1 6 . n.2 L, 4 P n-s 5 knt => E Kursuse eesm ärgiks on õpetada üliõpilastele inimese bakteriaalsete, viiruslike, parasitaarsete ja seenhaiguste klassifikatsiooni, morfoloogiat, ARM B.01.008 P atogeneetiline m ikrobioloogia füsioloogiat, nende patogeenset toim et ning mikrobioloogilise korr. professor M arika M ikelsaar diagnostika, profülaktika ja ravi põhiprintsiipe. 3A P(50L+20S+50i) *E © 1. - 5. n.2 L n-s □ Arstiteadus:dokt, Farm aatsia:dokt 6. - 11. n.2 L, 2 P n-s 2 knt Tutvustatakse m ikrobioloogilise uurimistöö põhiprintsiipe, käsitletakse 12. - 16. n.2 P n-s mitmesuguste Eestis aktuaalsete bakteriaalsete j a viiruslike infektsioonide 19. - 20. n.2 P n-s => E patogeneesi aluseid ja uudseid diagnostilisi meetodeid. 24. - 37. n.2 L, 5 P n-s => E © 7. - 11. n.10 L, 4 S n-s 1 ref => E A RM B.01.021 K liin iline m ikrob io loogia A RM B.01.009 H aiglasisesed infektsioonid korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tatjana Brilene, dotsent Tõnu v-teadur Paul Naaber, v-teadur Epp Sepp, teadur Siiri Kõljalg Krispin, v-teadur Paul Naaber, v-assistent Reet M ändar ,5AP(9L+3S+8i) *A 5AP(16L+4S) □A rstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4 □A rstiteadus:resident OARM B.Ol .001 Räägitakse uro-, alumiste ja ülem iste hingam isteede, haava-, soole- ja Õpetatakse tundm a hospitaalinfektsioonide etioloogilist struktuuri, hospitaalinfektsioonide esinem issagedusest, mikrobioloogilise levikuteid, patogeneesi ja abinõusid selle tõkestamiseks. diagnostika võim alustest ning etioloogilisest antim ikroobsest ravist, ©29. -3 1 . n.3 L, 1 S n-s => A © m ärts, 1. n . l 6 L, 4 S n-s A RM B.01.010 S tom atoloogiliste haiguste m ikrobioloogia A RM B.01.022 E tio tro o p n e an tim ik ro o b n e ravi dotsent Tatjana Brilene korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tõnis Karki, dotsent Tõnu ,5AP(10L+10i) *A Krispin, v-teadur Paul Naaber, teadur Siiri Kõljalg, v-assistent Reet □ Ham baarstiteadus:2, Hambaarstiteadus:3 M ändar О ARBK.01.001, ARM B.01.001, ARM P.03.001 ,5AP(16L+4P) Käsitletakse suuõõne mikrofloorat ja selle osatähtsust stom atoloogiliste □A rstiteadus:resident haiguste - ham bakaariese, parodontiidi, odontogeensete püogeensete Käsitletakse kuse-suguteede, haava-, alum iste ja ülemiste hingamisteede infektsioonide ning endokardiidi etiopatogeneesis. infektsioonide etiotroopset ravi ja profülaktikat olenevalt tekitajate © 34. - 38. n.2 L n-s => А spektrist. © aprill, 1. n . l 6 L, 4 S n-s A R M B .01.012 G ünekoloogiliste infektsioonide m ikrobio loogia v-assistent Reet M ändar A RM B.01.023 K liinilise m ik rob io loogia lab o ra to o riu m i töö korra ldus .5AP(10L+10i) *A (kvaliteedi kon tro ll ja selle k inn itu s) □ A rstiteadus:2 , Arstiteadus:3 korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tõnis Karki, v-teadur Paul Kursuse eesm ärk on tutvustada iga günekoloogiliste infektsioonide puhul Naaber, v-assistent Reet M ändar nende võim alikke tekitajaid ja nende m ikrobioloogilise diagnoosim ise ,5AP(16L+4S) võimalusi. Samuti õpetatakse naise genitaaltrakti norm aalset □ A rstiteadus resid en t mikrofloorat. Antakse ülevaade laboratoorium i töö organisatsioonist, testide kvaliteedi ©28. - 32. n.2 L n-s => А sisem isest ja välim isest kontrollim isest ning laboritöö ökonoomikast, © novem ber, 1. n . l 6 L, 4 S n-s A RM B.01.013 P ro b ioo tikum id t ä n a j a hom m e em eriitprofessor Akivo Lenzner A RM B.01.024 M edits iin iline m ikrob io loogia 1. aas ta residentidele ,3AP(6L+4i) *A korr. professor M arika M ikelsaar, v-teadur Paul Naaber □ A rstiteadus :2 1.5AP(32L+28S) Käsitletakse tänapäeva probiootikum ide olem ust, nende ■A rstiteadus:resident toim em ehhanism i ja näidustusi; peatutakse uute probiootikum ide loomise Õpetatakse kliinilise üldm ikrobioloogia aluseid: etiopatogeneesi printsiipidel. mehhanisme ja m akroorganism i vastureaktsioonide © 3 2 .-3 3 . n.3 L n -s => А moduleerimisvõim alusi. Käsitletakse antim ikroobse ravi põhialuseid Tutvustatakse m ikrobioloogiliste uurim ism eetodite põhimõtteid. A RM B.01.014 M ikrob io loogia a ja lu g u Residendid koostavad kaks referaati, neist üks praktilise töö analüüsi em eriitprofessor Akivo Lenzner alusel, esinetakse eriala seminaril. ,3AP(6L+4i) -A ©1. - 16. n .l L, 1 S n-s 1 re f □ Arstiteadus:2 2 4 .-3 9 . n .l L, .75 S n-s 1 ref Käsitletakse olulisem ate haigustekitajate avastam ise ajalugu, peatutakse m ikrobioloogia suurkujude biograafial; tutvustatakse eesti m ikrobioloogia ARM B 01 025 M editsiin iline m ikrob io loogia 2. aas ta residen tidele ajalugu. korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tõnu Krispin, v-teadur Paul © 30. - 31. n.3 L n-s => А N aaber 1.5AP(60S) -A A RM B.01.015 K liin iline m ikrob io loogia ■A rstiteadus.resident 65 ARSTITEADUSKOND 65 Käsitletakse kliinilise erim ikrobioloogia m itmesuguseid uusimaid Erialase teadustöö teem akohase kirjanduse ülevaate koostamise, töö sõlm küsim usi, uroinfektsioonide, farüngiidi, haimoriidi, alumiste planeerimise, eetikakom isjoni protokolli koostamise ja metoodikate hingam isteede infektsioonide, naha- ja haavainfektsioonide diagnostikat. om andam ise õpetamine. Kontrollivad instituudi õppejõud. Koostatakse üks referaat ja sooritatakse üks arvestus. © 1 .-1 6 . n ..75 L, 2.25 S n-s 1 r e f= > A © 1. - 40. n. 1.5 S n-s => A A RM B.01.034 T ead u sa rtik li k ir ju tam ise m etoodika (m ikrobioloogias) ARMB 01 026 M ed itsiin iline m ikrob io loogia 3. aas ta residen tidele korr. professor M arika Mikelsaar, v-teadur Paul Naaber, v-assistent Reet korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tõnu Krispin, v-teadur Paul M ändar Naaber 5AP(40S+160i) 1,5AP(60S) *A □A rstiteadus:dokt ■Arstiteadus:resident Teadusartikli kirjutamise, vorm istam ise ja avaldamise meetodite Käsitletakse viirusinfektsioonide, parasitaarsete ja seeninfektsioonide om andam ine:probleem i seadm ine vastavalt teadusuuringute tulemustele diagnostika aluseid, sealhulgas m olekulaarse diagnostika meetodeid. ja kirjanduses seni lahendam ata küsimustele; materjali ja meetodite Kirjutatakse üks eestikeelne teaduslik artikkel, sooritatakse residentuuri esitus; tulemuste tabelandm ete töötlus ja usaldusväärsuse hinnang; teoreetilise osa lõpueksam. tulem uste näitlikustam isviiside valik (tabel, joonis, diagramm); töö © 1 .-4 0 . n . l .5 S n-s => E tulem uste diskuteerim ine võrreldes kirjjanduse andmetega; artikli pealk irja ja autorite loetelu koostamine; kirjanduse viidete esitamine. ARM B.01.027 Eestis sagedasem ate infektsioonide levik, patogenees, © 1 .-4 0 . n .l S n -s d iagnostika ja kon tro lli võim alused korr. professor M arika M ikelsaar A RM B.01.035 T ead u sg ran ti koostam ise m etoodika m ikrobioloogias ,5AP(12L+8i) -A korr. professor M arika Mikelsaar, v-teadur Epp Sepp, v-assistent Reet □A rstiteadus:3 Mändar Käsitletakse tuberkuloosi ja H elicobacter pylori infektsioonide 5AP( 10L+30S+160i) *A epidemioloogiat, riskikontingenti, mikroobide erinevaid □A rstiteadus:dokt virulentsusfaktoreid ja antibiootikum iresistentsust. Tutvustatakse Teadusgranti koostamise m etoodikas antakse ülevaade erinevat tüüpi uusimaid suundi nim etatud infektsioonide profülaktikas ja ravis. teadusgrantide nõuetest, uurimuse planeerimise, ligikaudse maksumuse © 6 .-8 . n.4 L n -s => A arvutamise, kirjutamise ja vorm istam ise reeglitest. ©korduv: 5 n.2 L n-s ARMB 01.028 In im ese m ikroob ikooslused ja nende korduv: 15 n.2 S n-s m õjustam isvõim alused korr. professor M arika M ikelsaar, v-teadur Paul Naaber, v-teadur Epp Sepp 2AP(48L+32i) -A ■ Biomeditsiin:mag ÜLD- JA MOLEKULAARPATOLOOGIA Kursuse eesm ärgiks on õpetada üliõpilastele inimese bakteriaalsete, INSTITUUT (MP) viiruslike, parasitaarsete ja seenhaiguste tekitajate klassifikatsiooni, ehitust ja füsioloogiat ning nende patogeenset toimet. © 2 4 .-3 9 . n.3 L n-s => A INIMESE BIOLOOGIA JA GENEETIKA ARM B.01.030 U u rim istöö m eetodid m editsiinilises m ikrobioloogias ÕPPETOOL (01) korr. professor M arika M ikelsaar, dotsent Tõnis Karki, v-teadur Paul Naaber ARM P.01.013 Inim ese geneetika 8AP(48L+144S+128i) -A korr. professor Aavo-Valdur M ikelsaar, dotsent Ruth M ikelsaar, assistent □A rstiteadus:m ag, Arstiteadus:dokt Gunnar Tasa, assistent Mart Uusküla Erialase teadustöö planeerim ine, m etoodikate valimine, teadustöö 1 AP(20L+20i) *E läbiviimine, andm etöötlusm eetodite õpetamine. Kontrollib juhendaja ■ A rstiteadus:dokt, Farmaatsia:dokt ©1. -40 . n . l .2 L, 3.6 S n-s 1 re f= > A Loengukursus annab ülevaate inim esegeneetika hetkeseisust ja uutest meetoditest. ARM B.01.031 E ria la se m in a r m ik roob ide patogeneesi m õjustavaist © korduv: 2 n. 10 L n-s => E fak to reist korr. professor M arika M ikelsaar ARM P.01.016 M editsiiniline bioloogia I 3AP(2L+70S+48i) *A dotsent Raivo Masso, assistent A leksander Adojaan, assistent Marika □A rstiteadus.dokt Masso, assistent Anu Saag Koostatakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja 6AP(72L+72P+96i) *E metoodilistest probleem idest. Ülevaate erinevad aspektid kantakse ette ■Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 instituudi teadussem inaridel ja kasutatakse doktoritöö kavandamisel. Loengukursus annab ülevaate kaasaegse bioloogia põhilistest Kontrollib juhendaja. valdkondadest: raku-, m olekulaar-, arengubioloogiast, geneetikast, © 1 .-4 0 . n.2 L, 1.75 S n-s => A evolutsiooniteooriast ja ökoloogiast.Praktikum ides leivad käsitlemist raku- ja arengubioloogia, geneetika, evolutsioonilise morfoloogia ja ARM B.01 032 A n tim ik ro o b se ravi kliinilise kasu tam ise alused m editsiinilise parasitoloogia küsimused. dotsent Tõnis Karki © 1 .-1 8 . n.4 L, 4 P n-s 6 knt => E 1 A P(18L+6S+16i) *A □ Proviisoriõpe: 1, Proviisoriõpe:2 ARM P.01.024 M editsiini geneetika Käsitletakse olulisem ate m ikroobidesse toim ivate antibiootikum ide ja korr. professor Aavo-Valdur M ikelsaar desinfektantide farm ako-kineetilis-farm akodünaam ilisi aspekte, 2AP( 16L+32P+32i) -A preparaatide ratsionaalset valikut lähtudes haigustekitajate spetsiifikast ja ■Ham baarstiteadus:4 omadustest, samuti ravim resistentsuse tekke ja leviku aluseid. Loengukursus annab ülevaate meditsiinigeneetika põhiolemusest ja ©11. - 16. n.3 L, 1 S n-s => A rakendustest kliinikus. Praktilistes töödes õpitakse tundma m olekulaargeneetilisi m eetodeid,krom osoom i analüüsi ja geneetiliste ARM B.01.033 U urim is tö ö m editsiin ilises m ikrobio loogias sündroom ide kompuuterdiagnostikat. M oodustab ühe osa ainest dotsent Tõnis Karki, dotsent Tõnu Krispin, v-assistent Reet M ändar "Lastestom atoloogia II (6 AP). 2AP(12L+36S+32i) *A © 2 4 .-3 9 . n .l L, 2 P n-s => A □A rstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4 ARM P.01.025 G eneetika korr. professor Aavo-Valdur M ikelsaar 66 ARSTITEADUSKOND 66 1 AP(10L+30i) *A 3AP(54P+6S+60i) *A □ A vatud Ülikool.dipl □ A rstiteadus:3 , Arstiteadus 4 A rstiteadus:5, A rstiteadus.6 Antakse ülevaade m editsiinigeneetika põhitõdedest ja rakendam isest © A R M P.02.004 haiguste diagnostikas, ravis ja profülaktikas. Õ petam e süvendatult immunoloogias kasutusel olevaid laboratoorseid © korduv: 1 n.10 L n-s => A m eetodeid ning nende rakendust teaduslike probleemide lahendamisel, © korduv: 12 n.4.5 P, .5 S n-s => A ARM P 02.014 Im m unoloogia lab o ra to o riu m korr. professor Raivo Uibo, teadur Kai Kisand, assistent Koit Reimand, v- IMMUNOLOOGIA ÕPPETOOL (02) laborant Kaja M etsküla, v-laborant Kaupo Teesalu 2A P(8L+32S+40i) ARM P.02.003 L a b o ra to o rse d im m unoloogilised u u rin g u d ja nende □ A rstiteadus:resident rak endusvõ im alused Tutvustatakse im m unoloogias levinum aid teste residentidele teistelt korr. professor Raivo Uibo, v-teadur Kalle Kisand, v-teadur Tam ara erialadelt. Vorobjova, assistent Koit Reimand © korduv: 8 n .l L, 4 S n-s 1 5AP(32L+28i) □A rstiteadus:resident ARM P 02.015 Im m unoloogia alase uurim is töö alused III Antakse ülevaade im munoloogiliste uuringute võim alustest korr. professor Raivo Uibo, v-teadur Kalle Kisand, v-teadur Tamara kliinikus,im m unoloogiliste testide lühikirjeldus ja kasutus seoses Vorobjova, teadur Kai Kisand, assistent Koit Reimand erinevate immuunsüsteemi haigustega.(Im m unoloogia eriala I aasta 3A P(4L+50P+10S+56i) *A residentidele) □ A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 © 2. - 17. n.2 L n-s Jätkam e varasem alt alustatud im m unoloogia alase uurimistöö problem aatika süvendatud käsitlust, s.h.probleem ist teadusartikli A RM P.02.004 Im m unoloogia alase uu rim istöö alused I kirjutamisest. korr. professor Raivo Uibo, v-teadur Kalle Kisand, teadur Kai Kisand © 3. - 14. n.4 P n-s 3AP(4L+60P+56i) -A 15. - 16. n.6 S n-s => A ■A rstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5 1. - 2. n.2 L n-s Õ petatakse im m unoloogias kasutusel olevaid laboratoorseid meetodeid. Eeldab suures osas ka iseseisvat tööd kirjandusega. A RM P.02.016 Im m unoloogia ©5. - 6. n.2 L n-s korr. professor Raivo Uibo, teadur Kai Kisand, assistent Koit Reimand, v- 7 .-1 6 . n.3 P n-s laborant Ija Talja 24. - 28. n.3 P n-s => A 1 AP( 10L +4P + 10S+16i) *A ■ Proviisoriõpe:4 ARM P 02 005 K liinilise im m unoloogia sõ lm küsim usi Õ petatakse immuunsüsteemi funktsioneerim ise üldisi põhimõtteid ja selle korr. professor Raivo Uibo hindam ise ning m õjutam ise võim alusi, arvestades farm aatsia eripärasid. ,5AP(10L+10i) *A © 6. - 7. n.2 P n-s □A rstiteadus:6 8 .-1 2 . n.2 S n-s => A Tutvustatakse tähtsamaid kliinikumis kasutatavaid laboratoorseid teste ja 1. - 5. n.2 L n-s 1 knt kliinilise im m unoloogia olulisem aid küsimusi. ©25. - 25. n. 10 L n-s => A ARM P.02.006 Im m unoloog ia korr. professor Raivo Uibo, v-teadur Kalle Kisand, v-teadur Tam ara PATOLOOGILISE FÜSIOLOOGIA Vorobjova ÕPPETOOL (03) 1 AP(30L+6S+4i) *E ■A rstiteadus:dokt, Farm aatsia:dokt Doktoriõppekursus im m unoloogiast annab süvendatud käsitluse A RM P.03.003 P ato loogiline füsioloogia immuunsüsteemi funktsioneerim ise rakulisest ja m olekulaarsest alusest. v-assistent Ehte Orlova 5AP(64L+64P+72i) *E © 3 2 .-3 7 . n.5 L, 1 S n-s => E ■Proviisoriõpe:2, Proviisoriõpe:3 A RM P.02.011 Im m unoloogia O A R FS.01.015 © A R B K .01.002 korr. professor Raivo Uibo, v-teadur Kalle Kisand, v-teadur Tam ara Vorobjova, assistent Koit Reimand Patofüsioloogia kursus hõlm ab üldist haigusõpetust, tüüpilisi patoloogilisi 2A P(24L+24S+32i) *E protsesse ja organsüsteem ide patofüsioloogiat ning raviprintsiipe. ■A rstiteadus:2, H am baarstiteadus:2 © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 2 knt Aine annab baasteadm ised immunsüstreemi funktsioneerim ise rakulistest 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E ja m olekulaarsetest alustest ning immuunsüsteemi seisundi hindam ise ja m õjustam ise põhilistest võimalustest. A RM P.03.005 P ato loog iline füsioloogia © 24. - 35. n.2 L n-s assistent Anneli Beilmann 29. - 36. n.3 S n-s 1 knt => E 1 AP(20L+20i) -A □ Liikum isravi:2, Liikum isravi:3 ARM P 02.012 K liinilise im m unoloogia lab o ra to o rn e d iagnostika Loengutsüklis analüüsitakse üldise haigusõpetuse aluseid ja patoloogiliste korr. professor Raivo Uibo, v-teadur Kalle Kisand, v-teadur Tam ara protsesside olemust. Vorobjova, assistent Koit Reimand © 29. - 38. n.2 L n-s => A 1 AP( 12L +9S + 19i) *A □ Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 A RM P.03.006 S tressi patofüsio loogia Annab ettekujutuse kliinikus kasutatavatest laboratoorsetest testidest mida v-assistent Ehte Orlova kasutatakse im m uunsüsteem i seisundi hindamiseks. ,5A P(12L+3S+5i)-A © 32. - 37. n.2 L, 1.5 S n-s 1 knt => A □A rstiteadus:3 OARFS.Ol .013 © A R B K .01.001 A R M P.02.013 Im m unoloogia alase uu rim u stö ö alused II korr. professor Raivo Uibo, v-teadur Kalle Kisand, v-teadur Tam ara Stress-reaktsiooni kohastum uslikud j a kahjustavad efektid Vorobjova, teadur Kai Kisand, teadur Ingrid Liiv, assistent Koit Reimand, Stressikahjustuste ja adaptatsiooni mehhanismid. Stressi limiteerivad tsentraalsed ja paiksed süsteem id. Stressikahjustuste profülaktika v-laborant Kaja M etsküla, v-laborant Liina Salur, v-laborant ija Talja, v- © 14. - 15. n.4 L, 1 S n-s => A laborant Kaupo Teesalu 67 ARSTITEADUSKOND 67 Kursuses käsitletakse raku energeetilise metabolismi muutusi erinevate ARM P.03.008 Perifeerse vereringe patofüsioloogia lihashaiguste korral. dotsent Kalju Paju © 1 1 .-1 2 . n.2 L, 4 S n-s => A 5AP(12L+8i) *A □ A rstiteadus:3 , H am baarstiteadus:3 © A R FS.01.013 Kursuses käsitletakse perifeerse vereringe regulatsiooni ning hemoreoloogia muutusi arterite ja veenide patoloogia korral. NAHAHAIGUSTE KLIINIK (NH) ©6. - 7. n.4 L, 1 S n-s => A ARM P.03.010 R ak k u d e k ah ju s tu se m ehhanism id . M edikam en toosne DERMATOLOOGIA JA VENEROLOOGIA ja m ittem ed ikam en toosne p ro fü lak tik a ÕPPETOOL (01) v-assistent Ehte Orlova 5A P(12L+3S+5i)-A □ Proviisoriõpe:2, Proviisoriõpe:3 A R N H .01.002 N a h a - ja suguhaigused OARFS.Ol .015 korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg, assistent Maire Karelson. © A R B K .01.002 arst-õppejõud Sirje Kaur, arst-õppejõud Heli Rajangu Valikkursus hõlm ab rakkude kahjustuse spetsiifilisi ja m ittespetsiifilisi 2AP(18L+30P+32i) *E mehhanisme, rakkude adaptsiooni kahjustusele ja m edikam entoosset ning ■H am baarstiteadus:4 m ittem edikam entoosset profülaktikat. Kursus annab ülevaate nahahaiguste ja suguhaiguste etioloogia, ©28. - 29. n.4 L, 1 S n-s => A patogeneesi, kliiniku, diagnostika, ra v ija profülaktika küsimustest. Erilist rõhku pööratakse lim askesta muutustele. ARM P.03.011 S tressi patofüsio loogia. A daptsioon . S tressi © 24. - 32. n.2 L n-s lim iteerivad süsteem id korduv: 3 n.10 P n-s 1 re f= > E v-assistent Ehte Orlova ,5AP(12L+3S+5i) *A A RN H .01.003 N a h a - ja suguhaigused □Proviisoriõpe:3 korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg, assistent Maire Karelson. O A R FS.O l.015 arst-õppejõud Sirje Kaur, arst-õppejõud Heli Rajangu © A R B K .01.002 4A P(20L+100P+40i) *E Kursuses käsitletakse stressi kohastumuslikke ja kahjustavaid efekte, ■Arstiteadus: 5 adaptsioonimehhanisme, tsentraalsete ja paiksete stressi limiteerivate Kursus annab ülevaate enam levinud naha- ja suguhaiguste etioloogia, süsteemide osa stressi puhul ning stressi profülaktikat. patogeneesi, kliiniku, diagnostika, ra v ija profülaktika küsimustest. ©11. - 12. n.4 L, 1 S n-s => A © 4. - 5. n. 10 L n-s korduv: 4 n.25 P n-s => E ARM P.03.012 P ato loogiline füsioloogia. E rik u rsu s dok to riõppes. korr. professor Teet Seene, korr. professor Enn Seppet, dotsent Kalju Paju A RN H .01.004 N a h a - ja suguhaigused 5AP(40L+60S+100i) *E korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg, assistent Maire Karelson, ■Arstiteadus:dokt, Farm aatsia:dokt arst-õppejõud Sirje Kaur, arst-õppejõud Heli Rajangu OARMP.03.001 1 A P(20L+4P+6S+1 Oi) Erikursus käsitleb organsüsteem ide funktsioonihäirete ■A rstiteadus:resident patogeneesimehhanisme. Ülevaade enamlevinud naha- ja suguhaiguste etioloogia, patogeneesi, ©1. -4 0 . n .l L, 1.5 S n-s 2 re f= > E kliiniku, diagnostika, ra v ija profülaktika küsimustest. ©korduv: 1 n.20 L, 4 P, 6 S n-s ARM P.03.013 K liin iline füsioloogia dotsent Kalju Paju ARN H.01.005 Im ikuea nahahaigused 3AP(24L+6S+90i) *E korr. professor Helgi Silm ■Avatud Ülikool: .5AP( 1 OL-t-1 Oi) *A □ □ A rstiteadus:5, Arstiteadus:6, Hambaarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 Kursuses käsitletakse organsüsteem ide füsioloogiat ja kahjustuse ning О A RLA .01.001 adaptatsioonim ehhanism e haiguste ja tüüpiliste patoloogiliste protsesside Kursus annab ülevaate vastsündinu ja imikuea enam levinud puhul: seosed diagnostika ja raviga. nahahaigustest (sealhulgas ka nakkuslikud nahahaigused). ©korduv: 4 n.6 L, 2.5 S n-s => E ©korduv: 1 n.10 L n-s => А ARM P.03.014 P ato loogiline füsioloogia ARN H.01.006 A llergoderm atooside d iagnoos ja ravi dotsent Kalju Paju korr. professor Helgi Silm 4A P(32L+64P+64i) *E ,5AP(10L+10i) *A ■ Hambaarstiteadus:3 □ A rstiteadus:5, Arstiteadus:6, Hambaarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 Kursuses käsitletakse patoloogia üldmõisteid ja stereotüüpseid О A RFR .01.011 patoloogilisi protsesse. Samuti vaadeldakse organ-süsteemide funktsiooni Loengutsüklis antakse ülevaade enam levinud allergotermatooside muutusi haiguste puhul. diagnoosim ise põhimõtetest ning ravist. © 1 .-1 6 . n.2 L, 4 P n-s 4 knt => E ©korduv: 1 n. 10 L n-s => А ARM P.03.015 Pato loog iline füsioloogia ARN H.01.007 N ahalööbed näol ja kätel korr. professor Enn Seppet, dotsent Kalju Paju, v-assistent Ehte Orlova arst-õppejõud Sirje Kaur 5.5AP(64L+64P+92i) -E ,5AP(10L+10i)*A ■Arstiteadus:3 □ A rstiteadus:5, Arstiteadus:6, Ham baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 Kursuses käsitletakse põhiliste sündroom ide ja haiguste etioloogiat ja Käsitletakse süsteemselt m anustatavatest ravim itest tingitud allergilisi, arengum ehhanism e organi, koe, raku ja m olekulide tasandil ning pseudoallergilisi, fototoksilisi ja fotoallergilisi reaktsioone ning ravimite haiguslike m uutuste toim et organism i funktsioonidele. toksiliste kõrvaltoim ete avaldum ist nahal. © 1 .-1 6 . n.4 L, 4 P n-s 4 knt, 2 re f= > E ©korduv: 1 n. 10 L n-s => А ARM P.03.016 B ioenergeetiliste m ehhan ism ide h äired lihaspato loogias A RN H .01.008 M editsiin iline kosm etoloogia korr. professor Enn Seppet dotsent Elle Elberg ,5AP(4L+8S+8i) *A ,5AP(10L+10i) □ A rstiteadus:3 , Ham baarstiteadus:3 □ A rstiteadus:5 , Arstiteadus:6, Hambaarstiteadus:4, Ham baarstiteadus:5 68 ARSTITEADUSKOND 68 M editsiinilise kosm etoloogia loengutel käsitletakse naha kui organsüsteem i morfoloogiat, füsioloogiat, naha (näo, käte, jalgade jt. ARN H .01.019 Pärilikud nahahaigused piirkondade) ning juuste haiguslikke seisundeid, mis kujutavad korr. professor Helgi Silm kosm eetilist defekti, ja antakse selgitusi kosm eetiliste defektide 1 A P(20L+4P+6S+1 Oi) p rofü lak tika ja ravi kohta. ■A rstiteadus:resident ©korduv: 1 n.10 L n-s => A Õpitakse tundm a eelkõige Eestis levinud pärilike nahahaiguste diagnostikat, ravi ning preventatsiooni.K ursus on mõeldud 3. aasta ARN H.01.010 S k le ro seeru v a te nahalöövete d ife ren ts iaa ld iag n o stik a residentidele. assistent M aire Karelson © korduv: 1 n.20 L, 4 P, 6 S n-s ,5AP(10L+10i) *A □ Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Ham baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 A RN H .01.020 N ah ah a ig u ste rav i p õ h ip rin ts iib id Käsitletakse sagedamini esinevaid haigusi, m illega kaasneb naha korr. professor Helgi Silm skleroos, ja antakse ülevaade nendevahelisest erinevusest. 1 A P(10L+20S+10i) © korduv: 1 n, 10 L n-s => A ■A rstiteadus:resident Tsükli vältel käsitletakse nahahaiguste ü ld -ja lokaalse ravi põhiprintsiipe, A RN H .01.012 Ju u s te ja p ean ah a haigused. D iferen tsiaa ld iagnoos ja ravim ite koosmõju, lokaalse ravi korral ravimi toime sõltuvust d iagnoos. Ravi ja hooldus. ravim vorm idest. dotsent Elle Elberg ©korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s ,5AP(10L+10i) *A □ A rstiteadus:5, Arstiteadus:6, H am baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 A RN H .01.021 N aha ja ju u s te hooldus ja ravi Käsitletakse peanaha ja juuste morfoloogiat ja füsioloogiat, sagedamini korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg esinevaid peanaha ja juuste haigusi, nende ra v ija hoolduse küsimusi, 1 A P(10L+20S+10i) © korduv: 1 n.10 L n-s => A ■ A rstiteadus:resident Erinevate alopecia vorm ide ning seborröa diferentsiaaldiagnostika ja A RN H .01.013 N ah a-ja suguha igused ravi. Kursus on m õeldud 3. aasta residentidele. korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg, assistent Maire Karelson, © korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s arst-õppejõud Sirje Kaur, arst-õppejõud Heli Rajangu 1 AP(8L+22P+10i) *E A RN H .01.022 N ah ak a sv a jad ja hem oblastoosid ■ A rstiteadus:resident korr. professor Helgi Silm Ülevaade enam levinud naha- ja suguhaiguste etioloogia, patogeneesi, 1 AP(10L+20S+10i) kliiniku, diagnostika, ravi -ja profülaktika küsimustest. ■A rstiteadus:resident © korduv: 1 n.8 L, 22 P n-s => E ; Arstiteadus:resident Enam levinud naha hea- ja pahaloom uliste kasvajate ning hem oblastoom ide, eriti lüm foom ide, diagnostika, kliinik ning erinevad ARN H.01.014 E nam esinevate nahalöövete d iferen ts iaa ld iagnostika ravivõimalused. Kursus on mõeldud 3. aasta residentidele. korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg © korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s 1A P(10L+20S+I0i) ■A rstiteadus:resident ARNH 01.023 Fotobio loogia . F o to d erm a to o sid . F o topro tek tsioon . Tsükli vältel diferentseeritakse nahalööbeid kehapiirkondade kaupa, korr. professor Helgi Silm ©korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s 1 AP(10L+20S+10i) ■ A rstiteadus:resident A R N H .01.015 L im askestadel esinevad lööbed Käsitletakse UVK eri lainepikkuste toim et norm aalsele nahale ning nahas korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg tekkivate füsioloogiliste ja patoloogiliste protsesside olemust, 1 AP(10L+20S+10i) fotoderm atooside, m ittem elanoom se nahavähi ja maliigse melanoomi ■A rstiteadus:resident kliinilist pilti, patogeneesi ja ravi ning päikpseblokaatorite kasutamist Residendid Õpivad diferentseerim a enam esinevate nahahaiguste öööbeid normaalse n a h a ja fotoderm atooside põdemise korral. Kursus on mõeldud lim askestadel.Kursus on m õeldud teise aasta residentidele. 3. aasta residentidele. © korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s © korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s ARNH .01.016 Sagedam in i esinevate naha- ja suguha iguste A RN H .01.024 N ah a-ja suguha igused lab o ra to o rn e d iagnostika assistent M aire Karelson, assistent Terje Kukk korr. professor Helgi Silm lA P(6L+4S+30i) *A 1 A P(10L+20P+10i) □ A vatud Ülikool:dipl ■A rstiteadus:resident Programm annab ülevaate naha -ja suguhaigustest õeteaduse raames. Tsükli vältel õpitakse teostam a ja hindam a sagedamini esinevate Põhitähelepanu pööratakse õpingute käigus nahahaigete hoolduse ja nahahaiguste (derm atom ükoosid, allergoderm atoosid, psoriaas) ning põetuse eripärale. veneroloogiliste haiguste laboratoorse diagnostika meetodeid.Kursus on ©korduv: 1 n.6 L, 4 S n-s => A mõeldud 3. aasta residentidele. © korduv: 1 n. 10 L, 20 P n-s ARNH.01 017 Sugulisel teel ü lek an tav ad põletikud korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg NÄRVIKLIINIK (NR) 1 A P(10L+20S+10i) ■A rstiteadus:resident V eneeriliste haiguste iseärasused ja diferentsiaaldiagnostika.K ursus on NEUROLOOGIA ÕPPETOOL (01) mõeldud 2. aasta residentidele. © korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s A RN R.01.002 N eurofüsio loog ia ja neuroloogia alused assistent Pille Taba A RN H .01.018 N ahalööbed sisehaiguste k o rra l 3.5A P(32L+38P+70i) *E korr. professor Helgi Silm, dotsent Elle Elberg ■ E ripedagoogikad 1 A P(10L+20S+10i) Õ petatakse kesk- ja piirdenärvisüsteem i haiguste tekkem ehhanism e ja ■A rstiteadus:resident haigustest tingitud motoorika, kõne jt. vaim sete funktsioonide häirete Erinevate sisehaiguste (diabeet, jt. endokrinoloogilised haigused, kliinilisi avaldusi. kasvajad)korral esinevate nahalöövete diagnoosim ine ja © 1 ,- 16. n.2 L, 2.4 P n-s => E diferentsiaaldiagnoosim ine.K ursus on m õeldud 2. aasta residentidele, © korduv: 1 n.10 L, 20 S n-s A R N R .01 .003 K õn eh ä lve te kli inik 69 ARSTITEADUSKOND 69 assistent Pille Taba A RN R.01.022 A lzheim eri tõbi ja teised dem entsused 2A P(16L+24P+40i)*E teadur Ülla Linnamägi ■ E ripedagoogikad ,5AP(6L+14i) *A O A R N R .01.002 □ A rstiteadus: 5 Õ petatakse enam levinud kõnehäirete kliinilisi avaldusi ja nende häirete Käsitleb dem entsuse diagnoosim ise võimalusi. Alzheimeri tõve ning eristamist. teiste sagedasem aatedem entsuse diagnoosi kriteerium ide tutvustamist, © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1.5 P n - s = > E diferentsiaaldiagnostilisi probleeme. © korduv: 2 n.6 L n-s => A ARNR.01.005 N euro loogia alused assistent Janika Kõrv A R N R .01.023 A b iuu rim ism eeto d id neuroloogias 1.5AP(30L+30i) *A v-teadur Tiiu Tomberg, assistent Anneli Beilmann, Leena Puksa, arst- ■ Liikumisravi:3 õppejõud Karl Tomberg O A R A N .O l.001, A R FS.01.010 .5AP(8L+4S+8i) *A Kursuses käsitletakse neuroloogia põhialuseid koos ravikehakultuuriga. □ A rstiteadus:4 , Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 Põhitähelepanu on pööratud motoorika, kõne-, teadvuse ja mäluhäirete Valikkursuses käsitletakse erinevaid kliinilises neuroloogias kasutatavaid diagnostikale ja ravile närvisüsteem i kahjustusega haigetel. abiuurimism eetodeid - radioloogiline piltdiagnostika, © 2 4 .-3 8 . n.2 L n -s => A neurofüsioloogilised uuringud (EEG, ENMG) ning laboratoorsed meetodid. Selgitatakse nende põhimõtet, näidustusi ja kliinilist ARN R.01.009 L ipiid id kui aterosk leroosi r isk iteg u r, uued rakendamist. ravivõim alused © 1 1 .-1 4 . n.2 L, 1 S n-s => A dotsent Mai Roose ,5AP(6L+6S+8i) *A A RN R.01.024 N euroloogia □A rstiteadus:5, A rstiteadus:6 dotsent Mai Roose Kirjeldadatke erinevate lipiidide osatähtsust ateroskleroosi protsessis, 1.5AP(12L+24P+24i) *E esitatakse düslipideem iate vorm id ja nende kaasaegsed ravivõimalused. ■H am baarstiteadus:4 © 1 1 .-1 2 . n.3 L, 3 S n-s => A Kursus moodustab osa õppeainest neuroloogia ja psühhiaatria (3AP). Ü liõpilastele õpetatakse närvihaiguste sümptomaatikat, diagnoosimise ARNR.01.014 K liin iline p ra k tik a põhimõtteid, ravivõimalusi, samuti närvisüsteemi kahjustusega korr. professor Toomas Asser, dotsent M att Mägi, dotsent Mai Roose, kaasnevaid haigussündroom e, nende uurimise metoodikat ja kliinilist assistent Janika Kõrv tähendust. 1AP(40P) *A © 3. - 8. n.2 L, 4 P n-s => E □ A rstiteadusil, A rstiteadus:2 Praktilise arstitööga tutvum ine, haige uurimise õppimine, diagnostiliste ja A RN R.01.025 K esknärv isüsteem i degeneratiivsed haigused, raviprotseduuridega tutvum ine individuaalsel juhendam isel. m ü o n eu raa lse sünapsi ja lihaste haigused Põhitähelepanu pööratakse anamneesi kogumisele ja neuroanatoomiliste dotsent Mai Roose, assistent Janika Kõrv, assistent Aive Liigant, assistent ning -füsioloogiliste põhiteadm iste kasutamisele diagnoosimisel. M aia Schmidt ©korduv: 4 n. 10 P n-s => A 1 AP(12L+12S+16i) *A □ A rstiteadus:5 ARNR.01.016 N euro loogia ja n eu ro k iru rg ia Loengutsükli käigus tutvustatakse kesknärvisüsteemi degeneratiivseid korr. professor Toomas Asser, dotsent M att Mägi, dotsent Mai Roose, v- haigusi, nagu motoneuronihaigused, pärilikud ataksiad, heretitaarsed- teadur Sulev Haldre, assistent Janika Kõrv, assistent Aive Liigant, motoorsed sensoorsed plüneuropaatiad. Samuti kirjeldatakse assistent Maia Schmidt, assistent Pille Taba, Irja Kalbe, Reet Kinks m üoneuraalse sünapsi ja lihashaiguste kliinikut, diagnostika ja ravi 6AP(30L+150P+60i) *E võimalusi kaasajal. ■Arstiteadus:5 ©6. - 7. n.6 L, 6 S n-s => A Õpetatakse neuroioogiliste haiguste uurimise iseärasusi ning tutvustatakse pea-ja sel jaaju, perifeersete närvide ja lihashaiguste diagnostikat ja ravi. ©1. - 5. n.6 L n-s korduv: 5 n.30 P n-s => E NEUROKIRURGIA ÕPPETOOL (02) A RN R.01.017 M editsiin ieetika korr. professor Raul Talvik, em eriitprofessor Arvo Tikk, dotsent Lembit ARNR.02.003 N eu ro k iru rg ia Mehilane, dotsent V aldar Parve korr. professor Toomas Asser, v-teadur Sulev Haldre 5AP(8L+2S+10i) *A lA P(15L+15S+10i) -A □ Liikumisravi:2 □ A rstiteadus:5 , Arstiteadus:6 Käsitletakse laste ja täiskasvanutega haiglas töötamisel ja teaduslikus käsitletakse perifeerse närvisüsteem i haiguste, ajuvereringehäirete, uurimistöös esinevaid m editsiinieetika probleeme. valude, epilepsia ja muude närvihaiguste diagnostikat ja konservatiivset ©korduv: 1 n.8 L, 2 S n-s => A ning kirurgilist abi. © korduv: 1 n. 15 L, 15 S n-s => A A RNR.01.019 N euroloogia korr. professor Toom as Asser, dotsent M att Mägi, dotsent Mai Roose, ARNR.02.007 E pilepsia ja peavalude valitud aspektid õppeülesande täitja M erike Lüüs v-teadur Sulev Haldre 1.5AP(60L) *EA 5AP(4L+6S+10i) *A ■A rstiteadus:resident □A rstiteadus:4 , A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 Residendi töö põhiülesandeks on osavõtt kliiniku ravitööst. Teadm iste ja Epilepsia põhjused, diagnoosim ine ja ravi. Peavalu kliinilised vormid, kogemuste om andam ise peam iseks meetodiks on residendi poolt mehhanismid ja ravi. kureeritavate haigete analüüs. © 6. - 7. n.2 L, 3 S n-s => A © I . - 30. n.2 L n-s => E A ARN R.02.008 N eu ro k iru rg ia ARNR.01.021 N euro loogia valitud p eatükke korr. professor Toomas Asser, teadur Jaan Eelmäe korr. professor Toom as Asser, dotsent Matt Mägi, v-teadur Sulev Haldre 1.5AP(60L) *EA 1 AP(24L+16i) *A ■A rstiteadus:resident □A rstiteadus:5 Residendi töö põhiülesandeks on osavõtt kliiniku ravitööst. Teadmiste ja Käsitletakse orgaaniliste närvihaiguste diagnoosim ise ja ravi probleeme. kogemuste om andam ise peam iseks meetodiks on residendi poolt ©3. - 5. n.8 L n-s => A kureeritavate haigete analüüs. © 1. - 30. n.2 L n-s => E A 70 ARSTITEADUSKOND 70 Õ ppeaine annab ülevaate raviasutuse töökorraldusest ja põetuse olemusest. Õ petatakse jä lg im a haige seisundit ja teostama põetustoim inguid. Antakse ülevaade hospitaalinfektsiooni olem usest ja NAISTEKLIINIK (NS) õpetatakse lihtsamaid m editsiinilisi protseduure.© 1 .- 5 . n.2 L, 2 P n-s => А 1. - 10. n.2 L n-s => А SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA A RO T.O l.003 Õ enduse filosoofia I ÕPPETOOL (01) assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli 2A P(30L+10S+40i) *A ■Õ endusteadus:bak. A RN S.01.001 N aistehaigused ja sünn itu sab i Aine annab ülevaate õenduse filosoofia alustest. Keskne eesmärk on dotsent Helle Karro, dotsent Kadri Matt, dotsent Andrei Sõritsa, assistent filosoofiliste m õistete j a probleem ide m ääratlemine. Erinevad Aivar Ehrenberg, assistent Ülle Kadastik, assistent Anne Kirss, assistent filosoofilised lähenem isviisid õendusele. Fred Kirss, assistent Lee Padrik, assistent Terje Raud, assistent Anne © 1. - 20. n . l .5 L, .5 S n-s 1 r e f= > А Rohtmets, assistent Pille Soplepmann 8A P(30L+210P+80i) -E A RO T.O l.004 Õ en d u stead u se teo o ria I ■A rstiteadus: 5 assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli Kursus annab ülevaate raseduse ja sünnituse kulust normi ja patoloogia 3A P(30L+30S+60i) *E korral. Naistehaiguste etiopatogenees, diagnostika, kliinik, ravi ja ■Õ eteadus:bak. profülaktika. Aine annab ülevaate õendusteaduse arengust ja selle kohast teiste teaduste © 1. - 3. n.10 L n-s hulgas ning õendusteadusliku teooria m oodustum ise protsessist. korduv: 7 n.30 P n-s => E Käsitletakse õendusteaduse põhim õisteid, mõistetesüsteemi ja nende m oodustum ise protsessi. A R N S.01.004 N aistehaigused ja sünn itu sab i © 1 .-3 0 . n .l L, 1 S n-s 1 re f => E dotsent Kadri Matt ,5AP(10L+10i) *A A RO T.O l.005 Õ en d u s tead u slik u u rim ism eto o d ik a 1 ■ Liikum isravi.4 assistent Ilme Aro Aine eesmärgiks on anda lühiülevaade füsioloogilistest m uutustest naise 3A P(30L+30S+60i) *E organism is seoses sugulise küpsemise ja rasedusega. Kursuse läbinud ■Õeteadus:bak. teavad norm aalse sünnitusjärgse perioodi kulgu menstruaaltsükli normi ja Aine annab ülevaate teadusliku m õtlem ise alustest, õendusteadusliku enam esinevaid patoloogia variante. On tuttavad kontratseptsiooni uurimistöö põhim õistetest ja uurimistöö etappidest. Erinevad põhimõtetega metodoloogilised lähenem isviisid õendusteaduslikus uurimistöös ja © 2. - 6. n.2 L n-s => A uurimiseetikas. © 1. - 15. n.2 L, 2 S n-s => E A RN S.01.005 R epro d u k tiiv n e terv is dotsent Kadri M att AROT.Ol .006 P õetus, a- ja an tise p tik a 5AP(10L+10i) *A assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli □A rstiteadus: 1 A P(10L+10P+20i) *A Käsitletakse reproduktiivse tervise olem ust ja selle erinevaid aspekte. ■Liikum isravi: 1, L iikum isravi:3 Eesmärgiks on rõhutada reproduktiivse tervise seost rahva üldise Õppeaine annab ülevaate raviasutuse töökorraldusest ja põetuse tervisega, käsitleda reproduktiivse tervise häirete riske ja riskigruppe, olemusest. Õpetatakse jä lg im a haige seisundit ja teostama ©korduv: 1 n. 10 L n-s => A põetustoiminguid. Antakse ülevaade hospitalinfektsiooni olemusest ja õpetatakse lihtsam aid m editsiinilisi protseduure. A RN S.01.008 P erekonna p laneerim ine ja k on tra tsep tsioon © 1. - 10. n .l L, 1 P n-s => А dotsent Helle Karro 5AP(10L+10i) *A AROT.Ol .007 Õ en d u s tead u se teoo ria II □ A rstiteadus: assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli, külalislektor Marjaana Kursus käsitleb perekonnaplaneerim ise m õistet ja nõustamist, erivaid Pelkonen, külalislektor U lla Vuotilainen kontratseptsioonim eetodeid. 4A P(20L+60S+80i) *E © korduv: 1 n. 10 L n-s => A ■Õ endusteadus:m ag Õ endusteaduse filosoofia aluste süvendam ine. Õendusteaduslike teooriate A R N S.01.019 G ünekoloogilised haigused ja sünn itu sab i arendamine. Õendusteaduslike teooriate eristam ine ja nende kriitiline dotsent Kadri Matt hindam ine (analüüs). Õ endusteaduslike teooriate praktikasse 2A P(12L+8S+60i)*E rakendatavus (kriitiline hindam ine). ■A vatud Ülikool:dipl © 1 .-4 0 . n..5 L, 1.5 S n-s 1 re f => E K äsitletakse mentruatsioonitsükli ja reproduktiivse funktsiooni regulatsiooni füsioloogiat ja patoloogiat, sagedasemaid günekoloogilisi AROT.Ol .008 Õ enduse filosoofia II haigusi, samuti normaalse raseduse ja sünnituse kulgu, juhtum ist, assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli, külalislektor Pirjo m editsiinilisi võtteid ja abistamist Õeteaduse seisukohalt. Laitinen-Junkari, külalislektor A nsa Sonninen © korduv: 1 n. 12 L, 8 S n-s => E 2AP( 10L+30S+40i) *E ■Õ endusteadus.m ag Erinevate filosoofiliste m õtteviiside tähendus õenduspraktikale ja Õeteadusele. M oraalifilosoofia olemus. Eetilised probleemid ÕETEADUSE OSAKOND (ОТ) õenduspraktikas, õdede koolituses ja õendusjuntim ises. © 24. - 42. n..5 L, 1.5 S n-s 1 re f => А ÕETEADUSE ÕPPETOOL (01) AROT.Ol .009 Õ en d u s tead u slik u u u rim is tö ö (m ag istritöö ) sem in a r assistent Ilme Aro 2A P(40S+40i) -A A RO T.O l.002 Põetus □ Õ endusteadus:m ag assistent Ilme Aro, assistent Tiit Pokk, assistent Eve-M erike Sooväli Uurim isplaani koostam ine ja selle esitamine. Teiste uurimisplaanide ,8A P(10L+10P+12i) *A hindam ine ja kom m enteerim ine. V äitekirja vorm istam ine, selle struktuur ■A rstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1 sisukord, sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, uurimuse eesm ärgid tehtud 71 ARSTITEADUSKOND 71 uurimus, tulem used, järeldused ja disskussioon. Refereeringud ja kui süstemaatiline lähenem isviis kogu õendustegevusele tsitaadid, kirjanduse loetelu. Tabelid ja lisad. (kom munikatsioon, õpetam ine ja õendusabi plaani arendamine). © 1. - 40. n I S n-s => A ©korduv: 2 n . l 8 L, 12 S n-s => E ARO T.Ol.010 Õ en d u s tead u slik uu rim ism etood ika II A RO T.O l.018 In im ene (patsien t/k lien t) ja tervis assistent Ilme Aro, külalislektor Pirjo Laitinen-Junkari assistent Ilme Aro 4AP(40L+40S+80i) *E 2A P(12L+8S+60i)*E ■Õ endusteadus:m ag ■A vatud Ülikool:dipl Erinevad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimism eetodid Kursus annab ülevaate inimesest ja tem a tervisest läbi elukaare etappide õendusteaduslikus uurimistöös. K valitatiivse uurimuse sobivus Käsitletakse tervise m õistet ja erinevaid tervisekäsitlusi. Vaadeldakse Õendusteaduslikus uurimistöös, kvalitatiivse andmebaasi analüüsi inimese tervise vajadusi sõltuvalt east, soost ja sotsiaalsest staatusest, võimalusi. Õendusteaduslikus uurimistöös kasutatavad m õõdikud ja lähtudes õenusteoreetilisest aspektist. nende testimine. ©korduv: 1 n. 10 L, 8 S n-s => A © 1 .-4 0 . n .l L, 1 S n-s => E AROT.Ol .019 Õ en d u stead u s ja teised terv iseteadused AROT.Ol.011 P atsiend i-/k liend ikeskse õenduse m udelid , m eetodid ja assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli kvaliteedi p a ra n d a m in e lA P(6L+4S+30i) -A assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli, külalislektor M arjaana ■A vatud Ülikool:dipl Pelkonen, külalislektor Ulla Vuotilainen Õ ppeaine annab ülevaate õendusteaduse olemusest ja arengust maailmas 4AP(20L+60S+80i) *A ja Eestis. Vaadeldakse õendusteaduse kohta teiste teaduste hulgas ja ■Õ eteadus:m ag analüüsitakse aspekte, mille poolest erineb õendusteadus teistest Esmatasandi, perekonna ja kooskonna/kogukonna õendus. Tervise terviseteadustest. edendamine, kroonilise haigusega patsiendi abistamine, sureva inimese ©korduv: 1 n.6 L, 4 S n-s => A hooldus. Õ endustegevuse sekkum ine (valu juhtim ine, sotsiaalne tugi, enesehinnangu tõstm ine jne). Kvaliteedi parandamise teooriad ja AROT.Ol .020 D iplom itöö sem in a r meetodid. assistent Ilme Aro ©24. - 42. n.2 L, 2 S n-s => A 4AP(40S+120i) *A ■A vatud Ülikool:dipl AROT.Ol.012 Õ en d u s kui rahvusv ah e lin e kutseala Seminaride käigus arutatakse õppeaines "õeteadusliku uurimistöö alused" lektor M arjaana Pelkonen, assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike käsitletud teemasid. Nõuded diplomitööle. Uurimisplaani koostamine ja Sooväli, külalislektor Ulla Vuotilainen esitamine, uurimisplaanide analüüs. Uurimisplaani elluviimise käigus 2AP( 10L+30S+40i) *A esilekerkivad probleemid. Uurim iseetikaga seotud probleemid. ■Õ eteadus:m ag © korduv: 1 n.20 S n-s => A Õendus Euroopa ja m aailm a organisatsioonides, rahvusvahelise koostöö printsiibid. Õendus Euroopas: õenduspraktika,- hariduse, -juhtimise ja AROT.Ol .023 Õ enduse eetika õendusalase uurim istöö eesm ärgid ja suunad (rahva tervis, sotsiaal- assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli ökonoomika) ja nende tähendus õenduse arengule. Õenduse ajalooline 2AP( 10L + 10S+60i) -A taust maailmas. ■A vatud Ülikookdipl © 2 4 .-4 2 . n..5 L, 1.5 S n-s => A Erinevate filosoofiliste mõtteviiside tähendus õenduspraktikale. Eetika ja moraali olemus. Väärtused õenduses ja tervishoius. Eetilised probleemid A RO T.01.0I3 P ro je k titö ö m eetodid õenduspraktikas, õdede koolituses ja õendusjuhtimises. Õde patsiendi assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli, külalislektor M arjaana õiguste kaitsjana. Õe eetika koodeks. Pelkonen, külalislektor Ulla Vuotilainen ©korduv: 1 n.10 L, 10 S n-s => A 2A P(20L+20S+40i) *A ■Õ eteadus:m ag AROT.Ol .024 Õ endusteadusliku uurim is töö alused Õppeaine annab üliõpilastele ettevalm istuse praktikalähedase uurimis-ja assistent Ilme Aro arendustöö teostamiseks. Õ petatakse projektide planeerimist, tegevuse 3AP(30L+90i) *E organiseerim ist ja tulem uste hindamist, samuti igapäevast praktilist ■A vatud Ülikool:dipl õendustegevust puudutavate uurimistööde teostamist ja arendavate Teadusliku mõtlemise alused ja õendusteadusliku uurimistöö põhimõtted. tegevusuuringute läbiviimist. Erinevad lähenemisviisid õendusteaduslikule uurimistööle. ©24. - 42. n. 1 L, 1 S n-s => A Õendusteadusliku uurimistöö etapid ja erinevad uurimismeetodid Uurimiseetika probleemid õendusteaduslikus uurimistöös. AROT.Ol.014 Õ enduse d id ak tik a ©korduv: 1 n.30 L n-s => E assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli, külalislektor Elvi Walldal AROT.Ol .025 Õ enduse a ja lugu 6AP(45L+75S+120i) *E assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli ■Õ eteadus:m ag 2AP(8L+12S+60i) *A 1.Õppekava koostam ine :õppekava struktuur, õppekava eesmärkide ■A vatud Ülikool:dipl püstitamine, sisu ülesehitus (loogilisus ja süstem aatilisus). Tagasisede Õ ppeaine annab ülevaate õenduse kui iseseisva kutseala ajaloolisest vajalikkus õppekava tulem uslikkuse hindamiseks. Õppem etoodika arengust maailmas ja Eestis. Tutvutakse ajaloo erinevatel perioodidel planeerimine õppekava elluviim iseks.2. Erinevad õppim isteooriad ja õenduse arengus olulist rolli omanud isikutega. Analüüsitakse ühiskonna õpetamise strateegiad: kognitiivsed õppim isteooriad ja nendest tulenevad filosoofilise maailmapildi ja Õendusfilosoofia vahelisi seoseid erinevatel Õpetamistrateegiad.3. Eksam ineerim ine ja hindam ine :erinevat liiki testid ajastutel, samuti ühiskonna ja üksikisiku väärtushinnangute mõju õenduse Hindamise aluseks on õppekava (kursuse) eesmärgid. arengule. © 1 .-2 0 . n.2 L, 4 S n-s 1 re f => E © korduv: 2 n.8 L, 12 S n-s => A ARO T.Ol.017 Õ enduse alused AROT.Ol 026 Õ endusab i igas elueas inim estele õ en d u sp rak tik a assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli e rinevates va ldko n d ad es (pedagoogiline p rak tik a m editsiinikoolis või 7A P(40L+30S+210i) *E ülikoolis) ■Avatud Ülikool:dipl assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli Õppeaine tutvustab õenduses käsitletavaid mõisteid ja teooriaid. 4AP( 10L + 10 S + 140i) *A Vaadeldakse protsesse, mis on seotud inimese ja tem a põhivajadustega ■Õ endusteadus:m ag (füsioloogilised, sotsiaalsed, psühholoogilised) läbi õendustoim ingute, Praktika käigus läbiviidava õppe (20 tundi) sisu hõlmab õendusabi eri mille eesm ärgiks on saavutada inimese heaolu ja tervis. Õ endusprotsess võimalusi erinevas eas inimestele: tervise edendam ine, kroonilise haigusega patsiendi ebistamine, sureva inimese hooldus, kliiniline ja 72 ARSTITEADUSKOND 72 psühhiaatriline õendusabi, jne. Esm atasandi, perekonna ja kogukonna infektsioonhaiguste korral. Samuti õendustegevust ja erinevaid õendus. Praktika eesm ärgiks on teoreetiliste teadm iste rakendam ine õendustoim inguid infektsioonhaiguste korral, patsiendi ja tema õpetaja töös, arendada õpetam ise ja om a tegevuse hindam ise oskusi, perekonnaliikm etega suhtlemine, patsiendi ja perekonnaliikmete © korduv: 1 n.10 L, 10 S n-s => A õpetam ine, juhendam ine, nõustamine jne. © korduv: 1 n.4 L, 6 S n-s => A ARO T.Ol.027 K iru rg ilise haige õendus assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli AROT.Ol .034 N euroloogilise haige õendus 2AP(4L+16S+60i) *A assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli ■A vatud Ülikool.dipl 2A P(4L+16S+60i) *A Õpitakseõendusprobleem ide väljaselgitamist, õendusabi planeerimist, ■A vatud Ülikool:dipl teostamist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate kirurgiliste Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitam ist, õendusabi planeerimist, haiguste puhul. Samuti õendustegevust ja erinevaid õendustoim inguid teostam ist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate neuroloogiliste kirurgiliste haiguste korral, kirurgilise patsiendiga suhtlemise eripära, haiguste korral. Samuti õendustegevust ja erinevaid õendustoiminguid preoperatiivne ettevalm istus, patsiendi informeerimine, õpetamine ja neuroloogiliste haiguste korral, neuroloogilise patsiendi ja tema juhendam ine, valu juhtim ine, patsiendi perekonnaliikm ete nõustamine perekonnaliikm etega suhtlem ine, patsiendi ja perekonnaliikmete jne. õpetam ine, juhendam ine, nõustam ine jne. © korduv: 1 n.4 L, 16 S n-s => A © korduv: 1 n.4 L, 16 S n-s => A AROT.Ol .029 H aige v an u ri ja su rev a patsiend i õendus A RO T.O l.035 G ünekoloogilise haige õendus ja õendus assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli k om p litseeritu d sün n itu se k o rra l 1 AP(4L+6S+30i) *A assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli ■Avatud Ülikool:dipl 2AP(4L+16S+60i) *A Õpitakse õenduprobleem ide väljaselgitamist, õendusabi planeerimist, ■A vatud Ülikool:dipl teostamist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate vanuritel Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitam ist, õendusabi planeerimist, esinevate haiguste korral. Sureva patsiendi hoolduse eripära ja patsiendi teostam ist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate günekoloogiliste perekonna toetamine. Õendustegevus ja erinevad õendustoim ingud haiguste ja komplitseeritud sünnituse korral. Samuti õendustegevust ja vanurite ja sureva patsiendi õendusabis. Haige vanuri ja sureva erinevaid õendustoim inguid naistehaiguste ja komplitseeritud sünnituse patsiendiga suhtlemise eripära, patsiendi perekonnaliikm ete õpetamine, korral, patsiendiga suhtlemine, õpetam ine ja juhendam ine, patsiendi ja juhendam ine, nõustamine jne. perekonnaliikm ete nõustam ine jne. © korduv: 1 n.4 L, 6 S n-s => A © korduv: 1 n.4 L, 16 S n-s => A ARO T.Ol.030 K oduõendus AROT.Ol .036 H aige lapse õendus assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli 1 AP(4L+6S+30i) *A 1 AP(4L+8S+28i) -A ■Avatud Ülikool:dipl ■A vatud Ülikool:dipl Õpitakse õendusproblem ide väljaselgitamist, õendusabi planeerimist, Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitam ist, õendusabi planeerimist, teostamist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate haiguste korral teostam ist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate lastel esinevate kui patsienti ravitakse ja hooldatakse tem a kodus. Kodusel ravil oleva haiguste korral. Õendustegevuse ja õendustoim ingute eripära laps- patsiendi hoolduse eropära, patsiendi perekonnaliikm ete kaasamine patsiendi õendusabis, haige lapse ja tem a perekonnaga suhtlemine, hooldusprotsessi, nende õpetam ine, juhendam ine, nõustamine ja õpetam ine ja juhendam ine, perekonnaliikm ete nõustamine, toetamine jne toetamine. © korduv: 1 n.4 L, 8 S n-s => A © korduv: 1 n.4 L, 6 S n-s => A A RO T.O l.037 P sü h h iaa tr ilise haige õendus A RO T.O l.031 In tensiivõendus ja õendus kom plitseeritud assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli ha ig u sju h tu d e k o rra l 2A P(4L+16S+60i)-A assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli ■A vatud Ülikool:dipl 2AP(4L+16S+60i) *A Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitam ist, õendusabi planeerimist, ■Avatud Ülikool:dipl teostamist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate psühhiaatriliste Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitamist, õendusabi planeerimist, haiguste korral. Samuti õendustegevust ja erinevaid õendustoiminguid teostamist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate intensiivravi psühhiaatriliste haiguste korral, psühhiaatrilise patsiendi ja tema vajavate haiguste ja kom plitseeritud haigusjuhtude korral. Samuti perekonnaliikm etega õendustegevust ja erinevaid õendustoim inguid intensiivravi vajavate © korduv: 1 n.4 L, 16 S n-s => A haiguste ja komplitseeritud haigusjuhtude korral, juhitaval hingamisel oleva patsiendiga suhtlemise eripära, valu juhtim ine, patsiendi A RO T.O l.038 Sisehaige õendus perekonnaliikm ete õpetam ine, juhendam ine, nõustamine. assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli ©korduv: 1 n.4 L, 6 S n-s => A 2AP(4L+16S+60i) *A ■A vatud Ülikool:dipl AROT.Ol .032 N aha-ja suguhaige õendus Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitam ist, õendusabi planeerimist, assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli teostam ist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate sisehaiguste 2AP(4L+16S+60i) *A puhul. Samuti õendustegevust ja erinevaid õendustoim inguid sisehaiguste ■A vatud Ülikool:dipI korral, sisehaigega suhtlem ise eripära, patsiendi õpetamine ja Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitamist, õendusabi planeerimist, juhendam ine, patsiendi perekonnaliikm ete nõustam ine jne. teostam ist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate naha-ja © korduv: 1 n.4 L, 16 S n-s => A suguhaiguste korral. Samuti õendustegevust ja erinevaid õendustoim inguid naha- ja suguhaiguste korral, patsiendi ja tem a perekonnaliikm etega suhtlem ine, patsiendi ja perekonnaliikm ete õpetamine, juhendam ine, nõustam ine jne. © korduv: 1 n. 16 S n-s => A PATOLOOGILISE ANATOOMIA JA KOHTUARSTITEADUSE INSTITUUT (PA) AROT.Ol .033 In fek tsioon ihaige õendus assistent Ilme Aro, assistent Eve-M erike Sooväli 1 A P(4L+6S+30i) -A PATOLOOGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL ■A vatud Ülikool:dipl Õ pitakse õendusprobleem ide väljaselgitamist, õendusabi planeerimist, (01) teostam ist ja hindam ist ning dokum enteerim ist erinevate 73 ARSTITEADUSKOND 73 ARPA.01.002 Ü ldpatoloogia ARPA.01.015 P õ letiku lis te haiguste pa toan a to o m ia korr. professor Raik-H iio M ikelsaar, korr. professor Enn Seppet korr. professor Raik-Hiio M ikelsaar 2A P(40S+40i) *E 3AP(30S+90i) ■A rstiteadus:dokt, Farm aatsia:dokt ■A rstiteadus:resident Üldise haigusõpetuse põhikontseptsioonide ja m etodoloogiliste küsimuste Antakse teoreetilisi ja praktilisi teadm isi ü ld - ja eripatoloogia tähtsamates omandamine, mis on vajalik doktorandile m edikobioloogilises teaduslikus valdkondades. uurimistöös. © 1 0 .-1 4 . n .6 S n - s 3 k n t= > E © 1 3 .-1 6 . n.2 S n-s 24. - 39. n.2 S n-s 3 knt => E ARPA.01.016 L a h a n g u ju h tu d e kliin ilis-pato loogiline analüüs dotsent Raik-Hiio M ikelsaar, assistent Ingrid M esila, assistent Hannes ARPA.01.004 S ek tsioo n ik u rsu s Tamm dotsent Raik-Hiio M ikelsaar, assistent Hannes Tamm 2AP(40S+40i) *A 5AP(8P+8S+4i) *A □ A rs tite ad u s:, Hambaarstiteadus: ■Hambaarstiteadus: 5 K äsitletakse lahangujuhtude kliinilis-patoloogilise analüüsi metoodikat ja OARPA.01.008 põhimõtteid, arutatakse hulgaliselt konkreetseid haigusjuhtumeid. Aine annab arstile vajalikud teadm ised biopsiamaterjali uurimisele ©30. - 39. n.4 S n-s 1 re f => A saatmise korrast, diagnooside vorm istam isest ja võrdlem isest, surmatunnistuse jt. dokum entide täitmisest. ©4. n.2 P, 2 S n-s => A ARPA.0I.005 S ek tsioon iku rsus KOHTUARSTITEADUSE ÕPPETOOL (02) dotsent Raik-Hiio M ikelsaar, assistent Hannes Tamm 1 AP(12P+18S+10i) *A ARPA.02.001 K o h tu a rs titead u s ■Arstiteadus: 6 v-assistent M arika Väli, assistent Ilona Drikkit, assistent Daily Lepik ©ARPA.01.001 3.5AP(15L+60P+10S+55i) *E Aine annab arstile vajalikud teadm ised biopsiamaterjali uurimisele ■Arstiteadus: 5 saatmise korrast, diagnooside vorm istam isest ja võrdlemisest, © A R P A .01.006 surmatunnistuse jt. dokum entide täitmisest. Kohtuarstiteadus õpetab tundm a ja lahendama neid meditsiinilis- ©korduv: 6 n.2 P, 3 S n-s => A bioloogilisi küsimusi, mis tekivad õiguskaitseorganitel eeluurimise ja kohtuliku uurimise käigus krim inaal-ja tsiviilasjade lahendamise. ARPA.01.008 P ato loogiline an atoom ia © 1 .- 2 . n.7.5 L n-s dotsent Raik-Hiio M ikelsaar, assistent Ingrid Mesila, assistent Hannes korduv: 2 n.30 P n-s => E Tamm 4AP(64P+32S+64i) ARPA.02.002 K o h tu a rs titead u s ■ Hambaarstiteadus:3 v-assistent M arika Väli, assistent Ilona Drikkit, assistent Daily Lepik Kursus annab haiguslikest protsessidest (üldpatoanatoom ia) ja haiguste 1 AP(4L+20S+16i) -A morfoloogilistest m uutustest (eripatoanatoom ia) teabe, mis on vajalik ■Ham baarstiteadus:4 kõigi kliiniliste distsipliinide järgnevaks omandamiseks. © A R P A .01.006 © 1 ,- 16. n.4 P, 2 S n-s 11 knt => E Kohtuarstiteadus õpib tundm a ja õpetab lahendama neid meditsiinilis - bioloogilisi küsimusi, mis tekivad õiguskaitseorganitel eeluurimise ja ARPA.01.009 Pato loogiline anatoom ia kohtuliku uurimise käigus kriminaal -ja tsiviilasjade lahendamisel assistent Ingrid M esila stom atoloogia valdkonnas. 1 AP(20L+20i) -A © 2 6 .-3 7 . n..3 L, 1.7 S n-s => A □ Liikumisravi:3 Loengutsüklis käsitletakse haigusõpetuses oluliste üldpatoloogiliste ARPA.02.004 K o h tu a rs titead u s protsesside olem ust ja kliinilis-m orfoloogilist avaldumist. v-assistent M arika Väli, assistent Ilona Drikkit, assistent Daily Lepik ©korduv: 10 n.2 L n-s => A lA P(16L+16S+10i) *A □Õ igusteadus:3, Õigusteadus:4 A RPA .01.011 P ato loogiline anatoom ia Kohtuarstiteadus õpib tundm a ja õpetab lahendama neid meditsiinilis - dotsent Raik-Hiio M ikelsaar bioloogilisi küsimusi, mis tekivad õiguskaitseorganitel eeluurimise ja 3AP(18P+12S+90i) *E kohtuliku uurimise käigus kriminaal -ja tsiviilasjade lahendamisel ■Avatud Ülikool: stom atoloogia valdkonnas. Antakse teoreetilisi ja praktilisi teadmisi üldpatoloogia ja patoanatoom ia ©1. - 16. n .l L, 1 S n-s => A tähtsamates valdkondades. ©korduv: 6 n. 18 P, 12 S n-s => E ARPA.01.013 P õ le tiku lis te haiguste pa toanatoom ia korr. professor Raik-Hiio M ikelsaar POLIKLIINIK (PO) 1 AP(20L+20i) *A □A rstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Hambaarstiteadus:3, Ham baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 POLIKLIINIKU JA PEREMEDITSIINI Käsitletakse põletikuliste haiguste nom enklatuuri, tekkem ehhanism e ja ÕPPETOOL (01) patomorfoloogiat. © 3 0 .-3 4 . n.4 L n -s => A A R PO .01.002 P e rea rs titead u s ARPA.01.014 Pato loog iline anatoom ia korr. professor Heidi-Ingrid M aaroos, dotsent Katrin Dmitriev, assistent korr. professor Raik-Hiio M ikelsaar, assistent Ingrid Mesila, assistent Heili Sarapuu, assistent Urmas Takker Hannes Tamm 4AP(60P+60S+40i) *A 5.5AP(64P+64S+92i) *E ■A rstiteadus:6 ■Arstiteadus:3 Selekteerim ata sümptoomide probleem ikeskse käsitlemise, riskirühmade Kursus annab haiguslikest protsessidest (üldpatoanatoom ia) ja haiguste väljaselgitamise ja ennetava ning profülaktilise tegevuse metoodika. morfoloogi listest m uutustest (eripatoanatoom ia) teabe, mis on vajalik Sagedasemad probleemid perearstiteaduses. Ambulatoorsete sissekannete kõigi kliiniliste distsipliinide järgnevaks omandamiseks. metoodika. Epikriiside koostamine. Koduvisiitide metoodika. ©1. - 16. n.4 P, 4 S n-s 22 knt => E ©korduv: 4 n. 15 P, 15 S n-s 1 ref => A 74 ARSTITEADUSKOND 74 ARPO.01.003 H aiguste õpetus 0 A R FR .01.020, A RFS.01.013, ARM P.03.001 korr. professor Heidi-Ingrid M aaroos, dotsent Katrin Dmitriev, assistent A ntakse ülevaade psüühikahäirete etioloogiast, sümptomatoloogiast, Heili Sarapuu, assistent Urmas Takker diagnostikast ja ravist, käsitletakse psühholoogiateaduste kliinilise 2A P(24L+16P+40i) *E rakendam ise võimalusi. ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana): © 1. - 5. n.10 L n-s Loengukursuse eesm ärgiks on käsitleda tervise ja haiguse mõistet, korduv: 6 n.20 P, 10 S n-s 1 ref => E А sagedamini esinevaid haigusi. Praktikumides tutvustatakse tervishoiukorraldust am bulatoorses m editsiinis, haiguste ennetam ise ja A R PS.01.005 P sühhopato loogia tervisekasvatuse põhim õtteid ja meetodeid. dotsent Lembit M ehilane © korduv: 8 n.3 L, 2 P n-s 1 ref => E 2A P(32L+8S+40i) *E ■Psühholoogia:2, Psühholoogia:3 A R PO .01.007 P e re a rs tite a d u s I Psühhopatoloogia aluste tutvustam ine: psüühikahäirete tekkepõhjused, korr. professor Heidi-Ingrid M aaroos, dotsent Katrin Dmitriev, assistent nende uurimis- ja registreerim ism eetodid, psüühikahäirete Heili Sarapuu, assistent Urmas Takker avaldum isvorm id, nende kliiniline iseloomustus, diagnostika, 1 A P(8L+4P+12S+16i) *E diferentsiaaldiagnostika alused, ravim ise võimalused. ■A rstiteadus:2 © 1 .-1 6 . n.2 L, .5 S n-s => E Perearstiteadus on aine, milles käsitletakse perearstiteaduse arengut ja mõistet, perearsti töövaldkondi, m eetodeid ja vahendeid. Treenitakse A RPS.01.006 L apse ja nooruk i psühhopa to loog ia ambulatoorsele arstiabile iseloomulikku arstlikku mõtlemist, käsitletakse dotsent Jüri Liivamägi sagedasemaid probleeme, haigusi, nende ravi, haiguste ennetam ist ning 2A P(32L+32P+16i) *E tööd riskirühmadega. Põhitähelepanu osutatakse probleemikesksele ■Eripedagoogika: 1 lähenemisele indiviidile ja perekonnale. Käsitletakse perearstiabi sisu © A R N R .01.002 erinevates vanuserühm ades, perearsti vastuvõtu ja koduvisiitide K äsitletakse psühhopatoloogia spetsiifilisi avaldusi lastel ja noorukitel: m etoodikat ning am bulatoorse arstiabi iseärasusi võrreldes laste ja noorukite arenguhäirete tekkepõhjused, mehhanism ning haiglameditsiiniga. profülaktika, ra v ija readaptatsiooni üldpõhimõtted. © korduv: 4 n.2 L, 1 P, 2 S n-s => E © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E A R P0.01.008 P e re a rs tite a d u s: m editsiiniline in te rv ju u A RPS.01.008 K o h tu p sü h h ia a tria korr. professor Heidi-Ingrid M aaroos, dotsent Katrin Dmitriev, assistent dotsent Lem bit M ehilane Heili Sarapuu, assistent Urmas Takker 1.5AP(32L+28i) *A . 5A P(4L+2P+4S+1 Oi) • A ■Õ igusteadus:3 □ A rstiteadus:2, A rstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 Antakse ülevaade psüühikahäirete ja -haiguste avaldumisvormidest, Meditsiiniline intervjuu on perearsti igapäevatöö meetod. Kursuse kestel nende m õjust haigete käitum isele ja nende juriidilistest aspektidest. tutvustatakse intrervjueerim ise põhialuseid, praktilises osas on üliõpilastel © 24. - 39. n.2 L n-s => А võimalik harjutada intervjuud ja vaadata om a tegevust videosalvestusena. Seminarides arutatakse erinevaid intervjueerimise meetodeid. A RPS.01.017 P sü ü h ik a h ä ire te sü s tem aatik a © korduv: 2 n.2 L, 1 P, 2 S n-s => A korr. professor Veiko V asar 2AP(32L+48i) *A A R P0.01.009 K onsu lta ts ioon ioskused □ Psühholoogia:2, Psühholoogia:3 korr. professor Heidi-Ingrid M aaroos, dotsent Katrin Dmitriev, assistent Psüühikahäirete süstem aatika (RHK-10), diagnostika ja Heili Sarapuu, assistent Urmas Takker diferentsiaaldiagnostika alused. 1 AP(20S+20i) © 29. - 36. n.4 L n-s => E ■A rstiteadus:resident Konsultatsioonioskused on perearsti igapäevatöö tähtis valdkond. Kursuse A RPS.01.018 P sühhopato loog ia koos m editsiin ipsühholoogiaga kestel tutvustatakse intervjueerim ise põhialuseid, praktilises osas on dotsent Lembit M ehilane, v-assistent A nu Aluoja residentidel võim alik harjutada intervjuud ja vaadata om a tegevust 1.5AP(20L+20S+20i) *A videosalvestusena. Seminarides arutatakse erinevaid intervjueerimise ■Liikum isravi:3 meetodeid. Ülevaade psühhiaatrilisest süm ptom atoloogiast, sündromoloogiast, © korduv: 1 n.20 S n-s => A psühhopatoloogia ealistest iseärasustest ning psüühika- ja käitum ishäiretest vastavuses RHK-10-le. A R P0.01.010 Sagedased prob leem id p erea rs ti töös © 24. - 33. n.2 L, 2 S n-s => А korr. professor Heidi-Ingrid M aaroos, dotsent Katrin Dmitriev, assistent Heili Sarapuu, assistent Urmas Takker ARPS.01.019 D epressiivsed h ä ired ja nende ravi 1 AP(20S+20i) korr. professor Veiko Vasar, dotsent Lem bit M ehilane, v-assistent Jakov ■A rstiteadus:resident Šlik K äsitletakse perearsti töös ettetulevaid sagedasemaid probleeme: nii 1 AP(20L+10S+10i) kliinilisi kui ka töökorralduslikke, kasutatakse praktiliste oskuste ■A rstiteadus:resident harjutam ise kabinetti, arvutiprogram m e, situatsiooniülesannete Kursusel käsitletakse depressiivsete häirete kliinilisi avaldumisvorme, lahendam ist.(Residentid: 1, 2, 3 aasta) diferentsiaaldiagnostikat, diferentseeritud psühhofarm akoteraapiat ning © korduv: 1 n.20 S n-s => A depresiooni ränktagajärgede preventsiooni. © 2 2 .-2 2 . n.20 L, 10 S n-s ARPS.01.021 A lg teadm isi p sü h h o te ra a p ia s t PSÜHHIAATRIAKLIINIK (PS) v-assistent Anu Aluoja, assistent Kersti Luuk 1 A P(20L+10S+10i) □ A rstiteadus:resident PSÜHHIAATRIA ÕPPETOOL (01) Täienduskursus on mõeldud kõigi erialade arstidele, välja arvatud psühhiaatrid. Kursus on m õeldud psühhoteraapia esm atutvustuseks ja annab ülevaate psühhoteraapia üldistest seaduspärasustest, A R PS.01.001 P sü h h ia a tr ia , k liin iline psühholoogia ja p sü h h o te raap ia m ehhanism idest ja levinum atest psühhoteraapiakoolkondadest. Lähemalt korr. professor Veiko Vasar, dotsent Jüri Liivamägi, dotsent Lembit käsitletakse Eestis levinud psühhoteraapia suundi. M ehilane, v-assistent Anu Aluoja, v-assistent Jakov Šlik, assistent Kersti © 3 1 .-3 1 . n.20 L, 10 S n-s Luuk 8A P(50L+120P+60S+90i) *EA ARPS.01.032 T eg ev u ste raap ia p sü h h ia a tria s ■Arsti teadus: 6 dotsent Lembit M ehilane 75 ARSTITEADUSKOND 75 2A P(20L+20S+40i) *A © 1. - 20. n.2 S n-s => A ■ Liikumisravi:3 O A R PS.01.018 A RPS.01.053 T eadustöö p laneerim in e p sü h h ia a tria erialal Kursus annab ülevaate psüühikahäiretest tingitud sotsiaalsete korr. professor Veiko Vasar, v-assistent Anu Aluoja, v-assistent Jakov funktsioonide kahjustuste tasanditest ning tegevusteraapia eesm ärkidest Šlik erinevate psüühikahäirete korral. 2AP(21S+59i) *A ©24. - 33. n.2 L, 2 S n-s => A ■A rstiteadus:dokt Eesmärk on teoreetiliste (uurim ism eetodid) ja praktiliste oskuste andmine ARPS.01.044 Õ p ilas te vaim ne terv is teadustöö planeerim iseks psühhiaatria erialal. dotsent Jüri L iivam ägi, dotsent Lembit M ehilane © 1. - 7. n.3 S n-s 1 re f => A 1 AP( 16L +8S+16i) *A □ Bioloogia: , Geograafia: ARPS. 01.054 T ead u sg ran ti tao tlu se koostam ise m etoodika Kursusel antakse ülevaade lap se -ja noorukiea psühhopatoloogiast ja selle p sü h h ia a tria s avaldum isvorm idest õpilase käitumises. Käsitletakse lapse- ja noorukiea korr. professor Veiko Vasar, v-assistent Anu Aluoja, v-assistent Jakov sagedasemaid psüühika- ja käitum ishäireid (depressioonid, tähelepanu Šlik defitsiidi sündroom , lapseea hirmud jt.), nende mõju isiksuse 5AP( 10L+30S+160i) *A kujunemisele ning peamisi ravi ja preventsiooni m eetodeid ■ A rstiteadus:dokt lastepsühhiaatrias. Eesmärk on anda teadmisi ja praktilisi oskusi teadusgranti taotluse © 3 0 .-3 7 . n.3 L, 1 S n-s => A koostamiseks. © 1 ,-1 0 . n .l L, 3 S n-s 1 ref => A ARPS.01.046 P sühhopato loog ia dotsent Lem bit M ehilane A RPS.01.055 P sü h h iaa tr ia 1 AP(12L+8S+20i) *E korr. professor Veiko Vasar, dotsent Jüri Liivamägi, dotsent Lembit ■Avatud Ülikool: M ehilane, v-assistent Anu Aluoja, v-assistent Jakov Šlik Psühhopatoloogia aluste tutvustam ine:psüühikahäirete tekkepõhjused, 5AP(48S+152i) *E nende uurim is-ja registreerim ism eetodid, psüühikahäirete ■Arstiteadus:dokt avaldumisvormid ja psüühikahaigused, nende kliiniline iseloomustus, Eesm ärgiks on teadustööks vajalike teoreetiliste teadmiste omandamine diagnostika, diferentsiaaldiagnostika alused, ravimise võimalused, psüühikahäirete epidemioloogiast, etioloogiast, patogeneesi st, kliinilistest ©korduv: 2 n.6 L, 4 S n-s => E avaldustest ja ravist. ©1. - 24. n.2 S n-s 2 ref => E ARPS.01.048 S isse ju h a tu s psühholoogiasse v-assistent Anu Aluoja, assistent Kersti Luuk A RPS.01.056 K o h tu p sü h h ia a tria (A vatud Ülikool) 1 AP(20L+20i) *A em eriitprofessor M ärt Saarma □A rstiteadus:3 1 AP(16L+24i) -A Kursus on m õeldud psühholoogia esm atutvuastuseks arstiteaduskonna ■Õigusteadus: üliõpilastele.Kursus annab ülevaate psühholoogia valdkonnast, mis on Kursus annab ülevaate psüühikahäirete ja-haiguste avaldumisvormidest, inimese psühholoogiliste probleem ide mõistm iseks olulised. Käsitletakse nende m õjust haigete käitumisele ja nende juriidilistest aspektidest, isiksuseteooriaid, m otivatsiooni ja em otsioonide probleeme. © korduv: 2 n.8 L n-s => A ©34. - 38. n.4 L n-s => A A RPS.01.057 P o lüsom nograafia ARPS.01.049 L aste p sü ü h ik a h ä ired korr. professor Veiko Vasar dotsent Jüri Liivamägi 5AP(64S+136i) *EA 2AP(20L+60i) -E ■A rstiteadus:dokt ■ Psühholoogia:m ag Aine eesmärk on teoreetiliste ja praktiliste oskuste omandamine Loengukursusel käsitletakse psühhopatoloogia eripära lastel ja noorukitel, polüsom nograafia läbiviimiseks. samuti psüühikahäirete ja arenguhäirete tekkepõhjuseid,-m ehhanism e. © 1 9 .-3 4 . n.4 S n-s = > E A ©7. - 11. n.4 L n -s => A ARPS.01.058 K liiniline psühholoogia ARPS.01.050 P sü h h ia a tr ia v-assistent Anu Aluoja, assistent Kersti Luuk dotsent Jüri L iivam ägi, assistent Kersti Luuk 2AP(12L+8S+60i) *E 1.5AP(28L+8P+24i) *A ■A vatud Ülikool:dipl ■ Ham baarstiteadus:4 Annab teadmisi psüühikahäirete psühholoogilistest mehhanismidest, Antakse ülevaade psüühilistest protsessidest ja nende häiretest, psüühika patsiendiks olemise psühholoogilistest problemidest ning õe töös ja sooma vahekordadest. Tutvustatakse psüühikahäirete põhilisi vajalikest suhtlem is-ja elem entaarsetest psühhoteraapiaoskustest. avaldusvorme, käsitletakse psüühikahaigusi, nende etioloogiat, kliinilist ©korduv: 1 n. 12 L, 8 S n-s => E pilti ja põhivorme ning ravi. M oodustab osa õppeainest "Neuroloogia ja psühhiaatria (3 AP). ARPS.01.059 P sühh iaa trilised haigused ©9. - 16. n .3 .5 L, 1 P n-s => A dotsent Jüri Liivamägi, dotsent Lembit Mehilane, v-assistent Jakov Šlik 3A P(18L+12S+90i)-E ARPS.01.051 L apse p sühhopa to loog ia ja p sü ü h ik a h ä ired lapseeas □ A vatud Ülikool:dipl dotsent Jüri Liivamägi Eesmärgiks on anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi olulisemate 2A P(24L+16P+40i) *A psüühikahäirete tekkepõhjustest, kliinilistest avaldustest, ravi ja põetuse □ A rstiteadus:6 , H am baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 põhimõtetest. Sissejuhatavas osas antakse ülevaade psüühikahäirete ©korduv: 1 n . l 8 L, 12 S n-s => E tekkem ehhanism idest ja uurim ism eetoditest lastel. Kliinilises osas käsitletakse võrdlevalt lastel erinevatel eaperioodidel ja täiskasvanuil ARPS.01.060 K liiniline psühhofarm ako loog ia ja psüühiliste esinevaid psüühikahäireid. p ro tsesside neurokeem ilised aspek tid . © 3 .- 4 . n.12 L, 8 P n -s = > A korr. professor Veiko Vasar, dotsent Lembit M ehilane, v-assistent Jakov Šlik ARPS.01 052 T e a d u sa r tik li k ir ju tam ise m etoodika p sü h h ia a tria s 2AP(12L+18S+50i) *A korr. professor Veiko Vasar, v-assistent Anu Aluoja, v-assistent Jakov □ A rstiteadus:dokt, Arstiteadus:resident Šlik Antakse ülevaade psühhofarm akoteraapia neurokeem ilistest alustest, 5AP(40S+160i) *A psüühiliste protsesside ja psüühikahäirete neurokeem ilistest alustest, ■A rstiteadus:dokt psühhofarm akonide toimetest ja näidustustest psüühikahäirete ravis. Eesmärk on praktiliste oskuste om andam ine teadusartikli vormistamiseks. © 6 .-1 7 . n .l L, 1.5 S n-s => A 76 ARSTITEADUSKOND 76 ARPS.01.061 A utism ja a u tism isa rn a sed se isundid SISEKLIINIK (SK) dotsent Jüri Liivamägi 1 AP(20L+10P+10i) *A SISEHAIGUSTE ÕPPETOOL (01) □A rstiteadus:täiend, A rstiteadus:resident Kursustel käsitletakse lapseeas alanud autismi ja sellega lähedaste häirete kliinilisi avaldum isvorm e, dünaam ikat, diferentsiaaldiagnostikat ja ravi ARSK.01.001 G astro en te ro lo o g ia : põletikulise soolehaiguse probleeme. tän ap äev a n e käsitlus © 2 9 .-2 9 . n.20 L, 10 S n-s dotsent Riina Salupere 1 AP(20L+20i) -A ARPS.01.062 Ä rev u sh ä ired : uued m udelid ja raviviisid □ A rstiteadus:4 , A rstiteadus.5, Arstiteadus:6, Arstiteadus:resident v-assistent Anu Aluoja, v-assistent Jakov Šlik Valikkursus üliõpilastele. lA P(20L+10P+10i) *A © korduv: 2 n. 10 L n-s => A □ Arstiteadus:täiend, Arstiteadus:resident Kursus annab ülevaate ärevushäirete bioloogilistest ja psühholoogilistest ARSK.01.010 S isehaigused aspektidest. Põhjalikum alt käsitletakse paanikahäiret, üldistunud ja dotsent Riina Kallikorm, dotsent R iina Salupere, assistent Mai Ots sotsiaalset ärevushäiret. Kursuse lõpuks peavad osalejad teadm a uusi 6A P(120P+60S+60i)*E suundi ärevuse psühhobioloogia uurimisel ning spetsiifiliste ärevushäirete ■A rstiteadus:6 farm akoloogilise ja psühholoogilise ravi põhimõtteid ja valikuid. VI kursuse üliõpilastele mõeldud subordinatuur sisehaigustes. © 3 8 .-3 8 . n.20 L, 10 S n-s => A © korduv: 6 n.20 P, 10 S n-s => A ARPS 01.063 S om atogeensed p sü ü h ik a h ä ired la s te l . A RSK.01.029 S isehaigused dotsent Jüri Liivamägi dotsent Kai Saks 1 AP(24L+6P+10i) -A 3AP(80S+40i) □ A rstiteadus:resident □ A rstiteadus:resident Kursusel käsitletakse lastel sagedamini avalduvaid psüühikahäireid 0 ägedate ja krooniliste kehaliste haiguste korral( palavikuga haiguste, © 1. - 16. n.2 S n-s 1 knt endokriinsüsteem i jt. sisehaiguste korral).Antakse juhiseid nende haigete 1 9 .-4 3 . n.2 S n-s raviks ja rehabilitatsiooniks. © 2 3 .-2 3 . n.24 L, 6 P n-s => A A RSK.01.030 E ndokrino loog ia assistent Bela Adojaan, assistent Maire Lubi, assistent Tatjana A RPS.01.064 L aste ä re v u s - ja m eeleo luhäired Vinogradova, assistent T am ara Zaitseva dotsent Jüri Liivamägi 1.5AP(6L+30P+24i) *E 1 AP(24L+6P+10i) -A ■A rstiteadus :4 □A rstiteadus:täiend, Arstiteadus:resident Endokrinoloogia on sisehaiguste osa, mis käsitleb sisesekretsioonielundite Kursustel antakse ülevaade lapse tundeelu arengust, seda häirivaist haigusi. Endokrinoloogia moodustab ühe osa õppeainest "Sisehaigused" tegureist erinevatel eaperioodidel ning tundeeluhäirete avaldumise (17 AP). viisidest; käsitletakse lapse tundeeluhäirete psühhoteraapia aspekte ja © korduv: 2 n.3 L, 15 P n-s => E farmakoteraapiat. © 3 3 .- 33. n.24 L, 6 P n-s ARSK.01.031 S agedasem ate kroonilist n e e ru p u u d u lik k u stp õ h ju s ta v a te haiguste d iagnostika ja ravi assistent Siiri M esikepp, assistent Mai Ots, assistent Elviira Seppet, assistent Eino Sinimäe SILMAKLIINIK (Sl) ,5AP(12L+8i) *A □A rstiteadus:4 Sagedasem ate kroonilist neerupuudulikkust põhjustavate haiguste varajane diagnoosim ine ja neeruhaiguse prognoosim ist ennetav ravi OFTALMOLOOGIA ÕPPETOOL (01) võim aldab oluliselt parandada haigete elukvaliteeti elulemust. Käsitlemisele tlevad järgm ised haigused: diabeetiline nefropaktia, A R SI.01.002 S ilm ahaigused primaarsed ja süsteem sed glom erulonefriidid. dotsent Aleksei Panov, dotsent Pait Teesalu, v-assistent Riina Pulges, ©korduv: 1 n.6 L n-s => A assistent Pille Tein 2A P(10L+60P+10i) *E ARSK.01.032 N efroloogia ■A rstiteadus:5 assistent Siiri M esikepp, assistent Mai Ots, assistent Elviira Seppet. Tutvustatakse tähtsamaid silm ahaigusi, saadakse teoreetilised alused ja assistent Eino Sinimäe praktilised kogem used silm ahaiguste uurimiseks ja raviks, tutvutakse 1 AP(4L+20P+16i) *E haigustega, vigastuste profülaktika ja nägemise invaliidsuse küsimustega, ■A rstiteadus:4 kirjutatakse referaat. N efroloogia (1 AP) m oodustab ühe osa õppeainest "Sisehaigused" (17 © korduv: 1 n. 10 L n-s AP) ning käsitleb keseteede patoloogiaga haigete uurimist ning korduv: 2 n.30 P n-s => E neeruhaiguste d iagnostika t-ja ravi. © korduv: 1 n.4 L, 20 P n-s => E A RSI.01.011 S ilm ahaigused dotsent Aleksei Panov, dotsent Pait Teesalu, assistent Pille Tein ARSK.01.033 S isehaigused 1 A P(6L+18P+16i) *A dotsent Riina Kallikorm, dotsent Eevi M aiste, dotsent Riina Salupere, v- ■ H am baars t i tead u s : 4 assistent Alan Altraja, assistent Bela Adojaan, assistent Marju Hein, Tutvustatakse tähtsam aid silm ahaigusi, saadakse teoreetilised alused ja assistent Eino Sinimäe praktilised kogem used silm ahaiguste uurimiseks ja raviks, tutvutakse 3A P(36L+36P+48i) ‘E haigustega, vigastuste profülaktika ja nägem isinvaliidsuse küsimustega, ■H am baarstiteadus:3 kirjutatakse referaat. Sisehaigused koos nakkushaigustega (5 AP) jaguneb kolm eks õppeaineks: © korduv: 1 n.6 L, 18 P n-s => A infektsioonhaigused (1 AP), sisehaiguste propedeutika (1 AP) |a sisehaigused (3 AP). S tom atoloogia üliõpilastele Õpetatakse sisehaiguste erinevaid aineid (endikrinoloogia, gastroenteroloogia, hem atoloogia kardioloogia, nefroloogia, pulm onoloogia, reum atoloogia), rõhutades erialases töös olulisi probleeme. © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E 77 ARSTITEADUSKOND 77 m õnede "kuum ade teemade" kohta. Seminarides käsitletakse ARSK.01.034 G astroenteroloogia haigusjuhtude toel tüüpilisem aid raskusi, mis tekivad labori testide dotsent Riina Salupere, assistent Ingrid Kull, assistent Toomas Kutsar, interpreteerimisel. Loenguid peavad labori, kliiniliste ja prekliiniliste assistent Katrin Labotkin, assistent Hele Remmel, assistent M art Riispere erialade õppejõud. 2.5A P(9L+51 P+40i) *E © 1 .- 5 . n ,1 5 L , 15 S n-s => A ■A rstiteadus: 4 Gastroenteroloogia (2,5 AP) moodustab ühe osa õppeainest ARSK.03.007 L a b o ra to o rn e m editsiin "Sisehaigused" (17 AP). Gastroenteroloogia käsitleb seedeelundite erak. professor Agu Tamm, assistent Katrin Reimand haigusi. 1A P(9L+9P+6S+I6i) *E ©korduv: 3 n.3 L, 17 P n-s => E ■Arstiteadus:3 Õ ppeaine käsitleb vere ja teiste kehavedelike, samuti vererakkude A R SK .01.035 S isehaigused uurimist haigetel, tutvustab vastavaid keemilisi ja füüsikalisi meetodeid, dotsent Riina Kallikorm, dotsent Riina Salupere, dotsent Margus Õpetab üliõpilastele biokeemiliste ja hematoloogiliste uurimistulemuste Viigimaa, v-assistent Alan Altraja, assistent Anu Ambos, assistent Marju kliinilist interpretatsiooni. Interdistsiplinaarne eriala, mis seostab Hein, assistent Eino Sinimäe baasteaduste ja kliiniliste erialade tulemusi. Tegem ist on ühe osaga ainest 1.5AP(32L+28i) *A "diagnostika alused" ■ Füsioteraapia:2 © veebruar, 1. n.9 L n-s Kehakultuuriteaduskonna liikumisravi üliõpilastele õpetatakse korduv: 1 n.9 P, 6 S n-s => E kardioloogiat (8 19, pulm onoloogiat ( 6 I), hematoloogiat (2 1), reumatoloogiat (6 I), endokrinoloogiat (4 I), nefroloogiat (2 1), A RSK.03.009 K liiniline biokeem ia gastroenteroloogiat (4 1). erak. professor Agu Tam m, assistent Katrin Reimand © 1 - 1 6 . n.2 L n-s => A 1 AP(10L+12S+18i) -A ■A vatud Ülikool: ARSK.01.037 S isehaigused Kursus tutvustab peamiste kliinilis-biokeem iliste uuringute rakendusi ja dotsent Riina Kallikorm, dotsent Eevi Maiste, dotsent Riina Salupere, v- laboratoorsete tulem uste tõlgendam ist (tulemusi mõjustavad faktorid, assistent Alan A ltraja, assistent Anu Ambos, assistent M arju Hein, sh.ravimid) õeteaduse õppetööle. assistent Eino Sinimäe © detsem ber, 3. n.3.3 L, 4 S n-s => A 3AP(30L+90i) *E ■Avatud Ülikool:dipl A RSK.03.010 L ab o ra to o rn e d iagnostika Avatud Ülikooli õendusteaduskonna üliõpilased õpivad kardioloogiat, erak. professor Agu Tamm, assistent Katrin Reimand pulmonoloogiat, reum atoloogiat, gastroenteroloogiat, endokrinoloogiat, lA P(12L+4P+6S+18i)*A nefroloogiat, hematoloogiat. ■A vatud Ülikool:bak. © korduv: 2 n. 15 L n-s => E Kursus tutvustab tähtsamate kliinilis-laboratoorsete uuringute korraldamist, sh. patsiendi ettevalm istam ist uuringuteks, samuti laboratoorse leiu tõlgendam ist õeteaduse õppijatele. © novem ber, 3. n.4 L, 1.3 P, 2 S n-s => A REUMATOLOOGIA ÕPPETOOL (02) oktoober, 3. n.4 L, 1.3 P, 2 S n-s => A ARSK.03.012 L ab o ra to o rn e m editsiin ARSK.02.004 R eum ato loogia erak. professor Agu Tamm, assistent Katrin Reimand dotsent Riina Kallikorm, v-teadur Svetlana Päi, assistent Helve Kaing, ,5AP(2L+4P+6S+8i) *E assistent Mariann Kalder, assistent Reet Kuuse, assistent Mare Tender ■Arstiteadus:4 2AP(8L+40P+32i) *E Õppeaine käsitleb vere ja teiste kehavedelike uurimiseks kasutatavaid ■Arstiteadus:4 laboratoorseid teste ja nende tulemuste interpreteerimist. Reumatoloogia m oodustab ühe osa õppeainest "Sisehaigused" (17 AP). Interdistsiplinaarne eriala, mis seostab baasteadusi ja kliinilisi erialasid, Reumatoloogia käsitleb erineva geneetikaga tugiaparaadi ja süsteemse © veebruar, 1. n.2 L n-s sidekoe kahjustusega kulgevate haiguste etioloogiat, patogeneesi, korduv: 1 n.4 P, 6 S n-s => E kliinilist pilti ja ravi. ©korduv: 2 n.8 L, 20 P n-s => E ARSK.03.013 L ab o ra to o rn e m editsiin erak. professor Agu Tamm ARSK.02.005 Süsteem sed sidekoehaigused 5AP(40L+80S+80i) -2E dotsent Riina Kallikorm, v-teadur Svetlana Päi, assistent Reet Kuuse, □A rstiteadus:resident assistent Mare Tender 4-aastase koolituse sihiks on spetsialist, kes oskab õigesti valida ja I AP(12L+8S+20i) *A sooritada laboratoorseid uuringuid kliinilise keem ia ja hematoloogia □A rstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Arstiteadus: intern, erialal, kasutada neid haigete uurimiseks ja ravitulemuste jälgimiseks. A rstiteadus:resident Samuti oskavad nad organiseerida raviasutuse labori tööd, tagada töö Käsitletakse süsteem se sidekoekahjustusega kulgevate sh. harva esinevate kvaliteet, teha kliinilist ja biomeditsiinilist uurimistööd. reumaatiliste haiguste diagnostilisi ja ravi küsimusi loengu ja © korduv: 40 n. 1 L, 2 S n-s => 2E haigusjuhtude arutelu vormis. © m ärts, 4. n.3 L, 2 S n-s 1 re f => A INFEKSIOONHAIGUSTE ÕPPETOOL (04) LABORATOORSE MEDITSIINI ÕPPETOOL ARSK.04.001 N akkushaigused (03) dotsent Matti Maimets, dotsent Tiina Prükk, assistent Külliki Ainsalu, assistent Rita Pihlak, assistent Svetlana Proškina, assistent Aino Rõõm 2AP(8L+40P+32i) *E ARSK.03.002 K liin iline keem ia ■A rstiteadus:4 korr. professor M ihkel Z ilm er, erak. professor Agu Tamm, v-assistent Kursus käsitleb tähtsamate infektsioonhaiguste etioloogiat, patogeneesi, Aleksander Sipria kliinilist pilti, ravitaktikat ja profülaktika võimalusi. Antud aine lA P(15L+15S+10i) *A moodustab ühe osa õppeainest "sisehaigused" ■A rstiteadus:6 ©korduv: 4 n.2 L n-s Integreeritud tsükkel, mille eesm ärkideks on viim istleda üliõpilaste oskusi korduv: 2 n.20 P n-s => E laboratoorsete uuringute ratsionaalsel kasutamisel ning anda ülevaade 78 ARSTITEADUSKOND 78 ARSK.04.002 N ak k ushaigused A RSK.05.003 Elektrokardiograafia algkursus dotsent Matti M aimets, dotsent T iina Prükk, assistent Külliki Ainsalu, dotsent Kai Saks, assistent Eha Kuus assistent Rita Pihlak, assistent Svetlana Proškina, assistent Aino Rõõm 1 A P(8L +12P+20i) *A 1A P(4L+20P+I6i) *E □ A rstiteadus: 3, H am baarstiteadus:3 ■Ham baarstiteadus:3 Kursuse käigus om andatakse EKG registreerim ise ja interpreteerimise Kursus käsitleb tähtsam ate stom atoloogiliste infektsioonhaiguste põhioskused. etioloogiat, patogeneesi, kliinilist pilti, ravitaktikat ja profülaktika © oktoober, 4. n.2 L, 3 P n-s => A võimalusi. Antud aine m oodustab ühe osa õppeainest "sisehaigused" ©korduv: 1 n.4 L, 20 S n-s 1 knt, 1 ref => E A RSK .05.004 H aige u u rim ise alused korr. professor M argus Lember, dotsent Kai Saks, assistent Ene Amjalg, ARSK.04.003 In fek tsioon ihaigused ja epidem ioloogia assistent Luule Kits, assistent Helgi Kolk, assistent Eha Kuus dotsent Matti M aimets, dotsent T iina Prükk, assistent Külliki Ainsalu, lA P(4L+16P+20i) *A assistent Rita Pihlak, assistent Svetlana Proškina, assistent Aino Rõõm ■ Liikumisravi:2 ,5AP(10L+10i) Kursuse edukalt läbinud üliõpilased tunnevad kliinilise meditsiini □ Liikumisravi: baasterm inoloogiat, oskavad haiget küsitleda, teha haige füüsikalise Kursus käsitleb tähtsamaid nakkushaigusi, nende kliinilist pilti, levikut. läbivaatuse elutähtsate funktsioonide osas ning omavad ülevaate haige Nakkushaiguste üldküsim usi- haiguste levikut, desinfektsiooni ja uurimise instrum entaalsete m eetodite kasutamisest. profülaktikat. © septem ber, 4. n. 1 L, 4 P n-s => A ©korduv: 5 n.2 P n-s 1 ref => A ARSK.05.005 S isehaiguste p ro p ed eu tik a (osa a inest "sisehaigused") ARSK.04.004 V iirusin fek tsioon ide patogenees korr. professor M argus Lember, dotsent Kai Saks, assistent Ene Anijalg, dotsent Matti Maimets, dotsent Tiina Prükk, assistent Külliki Ainsalu, assistent Luule Kits, assistent Helgi Kolk, assistent Eha Kuus assistent Rita Pihlak, assistent Svetlana Proškina, assistent Aino Rõõm 1 AP(6L+14P+20i) *E 5AP(10L+10i) *A ■H am baarstiteadus:3 □A rstiteadus:4 Kursuse edukalt läbinud üliõpilased tunnevad kliinilise meditsiini Käsitletakse sagedasemate viirusinfektsiooonide patogeneesi põhiterm inoloogiat, oskavad haiget küsitleda, teha haige füüsikalise mehhanisme. läbivaatuse. ©korduv: 1 n.10 L n-s => A © korduv: 3 n.2 L, 4 P n-s => E ARSK.04.005 T roop iline m editsiin ja hügieen A RSK.05.006 S isehaiguste p ro p ed eu tik a (osa a inest "diagnostika dotsent Matti Maimets, dotsent Tiina Prükk, assistent Külliki Ainsalu, a lu sed ") assistent Rita Pihlak, assistent Svetlana Proškina, assistent Aino Rõõm korr. professor M argus Lember, dotsent Kai Saks, assistent Ene Anijalg, ,5AP(10L+10i) *A assistent Luule Kits, assistent Helgi Kolk, assistent Eha Kuus □A rstiteadus: 3A P(24L+48P+48i) *E Käsitletakse enam levinud troopiliste infektsioonhaiguste kliinikut, ravi ja ■A rstiteadus :3 profülaktikat. Kursuse edukalt läbinud üliõpilased tunnevad kliinilise meditsiini © korduv: 1 n.10 L, 10 P n-s 1 re f => A põhiterminoloogiat, oskavad haiget küsitleda, teha haige üldise füüsikalise läbivaatuse, leida suurem ad haiguslikud muutused A R SK .04.006 V äliepidem ioloogia enam kasutatavates laboratoorsete j a instrumentaalsete uuringute dotsent Matti Maimets, dotsent Tiina Prükk, assistent Külliki Ainsalu, tulem ustes, kanda ette ning vorm istada kirjalikult uuringute tulemused. assistent Rita Pihlak, assistent Svetlana Proškina, assistent Aino Rõõm Tegem ist on ühe osaga diagnostika alustest. 1 A P(30P+10i) *A © veebruar, 5. n .4 .8 L n-s ■Arstiteadus:5 korduv: 4 n. 12 P n-s => E Keskkonna epidem ioloogilise olukorra uurimine ja nakkuskaitse katastroofi olukorras. ARSK.05.007 G e r ia a tr ia I ©korduv: 1 n.30 P n-s => A dotsent Kai Saks, assistent Helgi Kolk, , lA P(12P+8S+20i)*A □ A rstiteadus:4 , A rstiteadus:5, A rstiteadus:6 Kursusel käsitletakse peam iselt eaka patsiendi uurimise eripärasid, SISEHAIGUSTE PROPEDEUTIKA sissejuhatavalt ka diagnoosim ise ja ravi eripärasid. Kursuse korraldus on probleem ikeskne - uurim ism etoodikate õppimine, tulem uste esitamine ja ÕPPETOOL (05) arutelu toim ub konkreetsete haigete (haigusjuhtude) baasil. © 4. - 5. n.6 L, 4 S n-s => A ARSK.05.001 S üdam e ja kopsude uu rim ine dotsent Kai Saks, assistent Ene Anijalg, assistent Luule Kits, assistent Helgi Kolk, assistent Eha Kuus 1 AP(16L+4S+20i) *A SPORDIMEDITSIINI JA TAASTUSRAVI □A rstiteadus:3 Kursuse käigus om andatakse kogem us südame ja kopsude uurimise KLIINIK (SM) füüsikaliste võtete (eeskätt auskulteerim ise)osas. Kasutatakse kasette, plaate ning haigete uurim ist koos juhendava õppejõuga. © aprill, 4. n.4 P, 1 S n-s => A SPORDIMEDITSIINI JA TAASTUSRAVI ÕPPETOOL (01) ARSK.05.002 S isse juhatus g eriaa tria sse dotsent Kai Saks 1 AP(8L+4P+8S+20i) *A A R SM .01.001 S p o rd im ed its iin ja taa s tu srav i □ A rstiteadus:3 , Arstiteadus:4, E ripedagoogikad, Liikumis- ja korr. professor Jaak M aaroos, dotsent Anatoli Landõr, v-assistent Ann sporditeadused:3, U suteadus:3, Õ endusteadus:bak. Tamm, assistent Aet Lukmann, assistent Maie Ojamaa, assistent Riina Kursus annab ülevaate eakate inimeste eripärast m editsiinilise ja Saarm a, assistent M aimu Solom sotsiaalse teeninduse valdkonnas, samuti tutvustab normaalse 6A P(40L+80P+120i) *A vananem isega kaasnevaid muutusi organism is ning interdistsiplinaarse □ A rstiteadus:6 geriaatrilise hindam ise põhimõtteid. Antakse ülevaade sportlase keha koostise, tervisliku seisundi ja kehalise © septem ber, 4. n.2 L, 2 P, 2 S n-s => A võim ekuse m ääram ise m eetoditest ning spordiga seonduvate haiguste |a vigastuste diagnostikast ja ravist. Antakse põhiteadm ised taastusravis 79 ARSTITEADUSKOND 79 kasutatavatest funktsionaalsete reservide hindam ise m eetoditest ning 30. - 34. n.2 P n-s => A füüsikalisest-, liikum is-ja vesiravist. © 1 .- 4 . n.10 L n-s ARSM .01.029 Tegevusteraapia neuroloogias korduv: 4 n.20 P n-s = > A v-assistent Ann Tamm lA P(10L+10P+20i) *A ARSM .01.004 S pord im ed its iin □Liikum isravi:3 korr. professor Jaak M aaroos, dotsent Anatoli Landõr Aine Õpetamise eesm ärgiks on tutvustada üliõpilasi närvisüsteemi 2AP(20L+20P+40i) *E haigustega haigete tegevusteraapia eripäraga, anda teoreetilisi teadmisi ja □ Liikumisravi:2 praktilisi oskusi erinevate m otoorse ümberõppe programmidest, kasutada Õppeaine annab teadm ised sportlaste tervisliku seisundi ja kehalise erinevaid tegevusteraapia m eetodeid neuroloogiliste haigustega haigete töövõime hindam isest, õpetab spordivigastuste ja patoloogia profülaktikat ravis. ja esmaabi. © 25. - 29. n.2 L n-s ©24. - 33. n.2 L, 2 P n-s => E 30. - 34. n.2 P n-s => A ARSM .01.008 F ü sio te raap ia A RSM .01.030 Tegevusteraapia ravimeetodid assistent Maie Ojam aa, assistent M aimu Solom v-assistent Ann Tamm 1 AP(10L+10P+20i) *A 2AP(20L+20P+40i) *A ■ Hambaarstiteadus:5 ■Liikum isravi:3 Antakse ülevaade põhilistest füsioteraapia m eetoditest ning nende Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda teoreetilised teadmised rakendamisest stom atoloogilises praktikas. tegevusteraapias rakendatavatest ravimeetoditest, rakenduslikest © 2 7 .-3 1 . n.2 L n-s mudelitest ja nende erilistest kasutamise printsiipidest sõltuvalt patsiendi 32. - 36. n.2 P n-s => A vanusest. Praktilised oskused: osata kasutada erinevaid tegevusi ravi otsrarbel, valida individuaalne ravimeetod, osata juhtida grupitööd. ARSM .01.010 S isse ju h a tu s taas tu srav isse © 2 5 .-3 4 . n.2 L, 2 P n-s => A v-assistent Ann Tamm, assistent Riina Saarma 1 AP(10L+10P+20i) -A A RSM .01.031 Tegevusteraapia uurimismeetodid □ Eripedagoogika: v-assistent Ann Tamm 2AP(20L+20P+40i) *A ©24. - 28. n.2 L n-s □ Liikumisravi:3 29. - 33. n.2 P n-s => A Aine õpetam ise eesmärgiks on tutvustada üliõpilasi tegevusteraapias kasutatavate uurimism eetoditega (standartiseeritud, mittestandartiseeritud ARSM.01.025 S isehaigete liikum israv i testid) tegevusvalm iduste ja tegevustervikute testimise võimalustega v-assistent Ann Tamm erinevas eas patsientide puhul. 1.5AP( 10L+20P+30i) *A © 1 ,-1 0 . n.2 L, 2 P n-s => A ■ Liikumisravi:2 Aine õpetamise eesm ärgiks on anda teadm isi liikumisravi rakendamisest A RSM .01.032 Ergonoomika ja kinesioloogia enamlevinud sisehaiguste puhul, samuti praktilised oskused liikumisravi assistent Maie O jam aa läbiviimiseks haiglas(akuutne periood) ja ambulatoorselt. 1 AP(10L+10P+20i) *A © 2. - 6. n.2 L n-s □Liikum isravi:3 7 .-1 6 . n.2 P n-s => A Aine õpetam ise eesmärgiks on tutvustada üliõpilasi põhiliikumise ja selle praktilise rakendamisega kliinilises töös (haigete taastamisel, ARSM .01.026 K iru rg ilis te , o rtopeed ilis te ja trau m ato loog ilis te ergonoom iliste printsiipide kasutam ine töökoha kohandamisel haiglas). haigete liikum israv i © 1 1 .-1 5 . n.2 L, 2 P n-s => A v-assistent Ann Tamm 2AP(10L+30P+2S+38i) *A A RSM .01.033 Tegevusteraapia analüüs ja rakendamine ■ Liikumisravi:2 v-assistent Ann Tamm Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda teoreetilisi teadmisi liikumisravi 1 AP( 10L + 10P+20i) *A rakendamiseks traum ade(jäsem ed, luusamm as, pehmed koed) järgselt, □ Liikumisravi:3 ortopeediliste operatsioonide (põlve-,puusaliigese endoproteesim ine Aine Õpetamise eesmärgiks on anda teadmisi tegevusteraapias jäsem ete korrigeerivad operatsioonid) järgselt nii lastel kui ka kasutatavatest tegevuse analüüsi mudelitest, erinevate tegevusvalmiduste täiskasvanuil. Praktilised oskused: osata liikumisravi läbi viia ning ja tegevustervikute analüüsist ning selle rakendamisest tegevusteraapia koormusi doseerida tugi-liikum isaparaadi haiguste-ja vigastustega protsessis. haigetel. © 1 .- 5 . n.2 L n-s © 2 .-6 . n.2 L n-s 6 .-1 0 . n.2 P n-s => A 7. - 21. n.2 P n-s => A A RSM .01.034 Tegevusteraapia filosoofia ja eetika ARSM .01.027 A b ivah en d ite ko h an d am in e v-assistent Ann Tamm assistent Maie O jam aa 1 AP(10L+10S+20i) *A 5AP(4L+6P+10i) *A □ Liikumisravi:3 □ Liikumisravi:4 Aine õpetam ise eesmärgiks on anda ülevaade tegevusteraapia ajaloost, Aine õpetam ise eesm ärk on anda teoreetilisi teadmisi abivahenditest, põhim õistetest, terminoloogiast, põhilistest tegevusteraapia suundadest klassifikatsioonist(iso-9999), kohandam ise põhiprintsiipidest, anda ning põhilistest filosoofilistest seisukohtadest, tutvustada tegevusteraapias praktilisi oskusi töötam iseks m adala-tem peratuursete term oplastidega kasutatavaid eetilisi printsiipe (tegevusterapisti eetiline koodeks) ning teada ortooside kasutam ise näidustusi. © 1 .- 5 . n.2 L n-s ©30. -3 1 . n.2 L n-s 6 .-1 0 . n.2 P n-s => A 32. - 34. n.2 P n-s => A ARSM .01.036 Puuetega isikute taastusravi A RSM .01.028 T eg ev u ste raap ia g e ria a tr ia s assistent Maie Ojamaa v-assistent Ann Tam m I A P(I0L+10P+20i) *A 1 A P(10L+10P+20i) *A ■ Liikumisravi:4 □ Liikumisravi:4 Aine õpetam ise eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele ÜRO ja ÜTO poolt Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda teoreetilised alused ja praktilised välja antud dokum ente puuetega isikute integreerimiseks ühiskonda, Eesti oskused tegevusteraapia rakendam iseks vanuritele ning ümbruse invapoliitika põhiseisukohti, saada isiklik kogemus töötam iseks puuetega kohandamiseks vanuritele. isikutega, saada ülevaade puuetega isikute taastusravi võim alustest Eestis. © 2 5 .-3 9 . n.2 L n-s © 25. - 29. n.2 L n-s 80 ARSTITEADUSKOND 80 30. - 34. n.2 P n-s => A A RSM .01.037 L iiku m israv i g e ria a tria s assistent Aet Lukmann STOMATOLOOGIA KLIINIK (ST) 1 AP(6L+14P+20i) *A ■ Liikumisravi:4 Aine Õpetamise eesm ärgiks on anda teoreetilised ja praktilised teadmised STOMATOLOOGIA ÕPPETOOL (01) kõrvalekalletest norm aalsetest ealistest muutustest seoses vananem isega. Kursus annab ülevaate vanemaealistel esinevatest probleem idest, A RST.01.001 S u u -ja n äo lõ u a lu u k iru rg ia kehaliste harjutuste valikust ja doseerim isest kardiovaskulaarse-, korr. professor Edvitar Leibur, assistent Ülo Pintson, assistent Marianne hingam is-,tugi-liikum isaparaadi -ja närvisüsteemi haiguste korral. Soots, assistent Aili Tuhkanen, õppeülesande täitja Aino Jürimäe, ©28. - 34. n.2 P n-s => A Õppeülesande täitja Enn Käsper, Õppeülesande täitja Peeter Müürsepp, 25. - 27. n.2 L n-s Õppeülesande täitja Mai Otsa, õppeülesande täitja Jüri Savisaar, arst- õppejõud Tiia Tam me ARSM .01.039 S üdam ehaigete taa s tu srav i 14A P(64L+304P+192i) *2E2A assistent Aet Lukmann ■H am baarstiteadus:3, Ham baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 1 AP(30L+10i) *A O A R A N .01.002, A RA N.02.002, ARBK.01.003, ARFS.01.012, □A rstiteadus.resident A R M B .01.004, A R ST .01.008 Antakse ülevaade südam ehaigete kom plekse taastusravi meeskonna töö Aine annab põhiteadm ised tuim astustest stomatoloogilistel haigetel, printsiipidest, kardiorespiratoorse funktsionaalse reservi m ääram ise ham m aste ekstraktsiooniõpetusest, näo-lõualuupiirkonna põletikest, meetoditest ja liikumisravi põhialustest. kirurgilist ravi vajavatest paradondihaigustest, vigastustest, kasvajatest, ®Ei ole teada30 L n-s => A kaasasündinud ja om andatud defektidest, tulirelvvigastustsest ja kiirituskahjustustest. Ü liõpilane õpib diagnoosim a neid haigusi, koostama ARSM .01 040 T egev u ste raap ia kom pleksses taa s tu srav is raviplaani, õpib tundm a kohaliku tuim astuse metoodikat, hammaste v-assistent Ann Tamm ekstraktsiooni instrumente ja tehnikat ning läbi viim a ambulatoorset ravi. 1 AP(30L+10i) -A © korduv: 4 n.25 P n-s => A □A rstiteadus:resident korduv: 4 n. 16 P n-s Antakse ülevaade tegevusteraapia rakendam ise võim alustest haigete 2 4 .-3 9 . n..25 L n-s 1 knt kompleksses taastusravis 24. - 39. n. 1.5 L n-s 1 knt ®Ei ole teada30 L n-s => A korduv: 4 n. 18 P n-s => A 1. - 16. n. 1.5 L n-s 1 knt ARSM .01.041 S pord im ed its iin ja taa s tu srav i korduv: 4 n.6 P n-s assistent Maie O jam aa 2 4 .-3 9 . n.1.5 L n-s 1 k n t= > E 2AP( 10L+30P+40i) *A korduv: 4 n.6 P n-s ■Arstiteadus:resident 1. - 16. n. 1.5 L n-s 1 knt, 1 ref Antakse ülevaade füsioteraapia ravimeetodite rakendusest kompleksses taastusravis. Tsükli lõpuks peavad taastusravi eriala residendid om am a A RST.01.005 L aste k iru rg ilin e stom ato loogia teadmisi ja oskusi füüsikaliste ravimeetodite rakendam iseks praktilises korr. professor Edvitar Leibur, assistent M arianne Soots, arst-õppejõud töös. T iia Tamme ©Ei ole tead a l0 L, 30 P n-s => A 2AP( 12L+36P+32i) *A ■ Ham baarstiteadus:4 ARSM .01.043 Spord im ed its iin © A R ST.01.004, ARST.01.019 korr. professor Jaak Maaroos, dotsent Anatoli Landõr Aine annab ülevaate näo-lõualuude piirkonna kirurgilistest 1 AP(10L+20P+10i) stom atoloogilistest haigustest lastel. Ü liõpilane õpib diagnoosima neid ■A rstiteadus:resident haigusi, koostam a raviplaani, arvestades ravi iseärasusi lastel, teostama Õppeaine annab teadmised sportlaste tervisliku seisundi ja kehalise am bulatoorset ravi. töövõime hindamisest, õpetab spordivigastuste ja patoloogia profülaktikat ©24. - 35. n .l L n-s 1 knt ja esmaabi. korduv: 4 n.9 P n-s => A ©Ei ole teadal 0 L, 20 P n-s => A ARST.01.018 L astestom ato loogia ARSM .01.044 S pord im ed its iin ja taa s tu srav i I dotsent Rita Nõm m ela, dotsent Silvia Russak, assistent Triin Jagomägi, korr. professor Jaak M aaroos, dotsent Anatoli Landõr, v-assistent Ann assistent Jana Olak, assistent Ruth Vasar Tamm, assistent Aet Lukmann, assistent M aie Ojamaa, assistent Riina 9A P(46L+162P+48S+104i) *E3A Saarma, assistent M aimu Solom ■H am baarstiteadus:3, H am baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 1 AP(10L+14P+16i) *E © A R A N .02.002, A RBK.01.003, A RLA.01.003, ARM B.01.004 ■Arstiteadus:3 Üliõpilane õpib tundm a individuaalseid ja professionaalseid profülaktika Antakse ülevaade diagnostikam eetodite kohta keha koostise, tervisliku vahendeid ning läbi viim a profülaktilisi menetlusi. Käsitletakse laste seisundi ja kehalise võim ekuse m ääram iseks normi ja patoloogia korral. ham bahaiguste, parodondi ja suulim askesta haiguste, hammaste- Om andatakse põhiteadm ised taastusravis kasutatavatest funktsionaalsete lõualuude süsteemi anom aaliate etiopatogeneesi, diagnostikat ja ravi. reservide hindam ise meetoditest. Tegem ist on ühe osaga ainest Üliõpilane õpib diagnoosim a ülalnim etatud haigusi ning läbi viima piima "diagnostika alused". -ja jäävham m aste ravi. © korduv: 1 n. 10 L, 14 P n-s => E © 1. - 16. n..75 L, 1.25 P, 1 S n-s 1 knt => A 1 .-1 6 . n..75 L, 1.25 P, 1 S n-s 1 k n t= > A A RSM .01.045 S pord im ed its iin 1. - 16. n.,88 L, 3.12 P n-s 1 re f => E korr. professor Jaak M aaroos, dotsent Anatoli Landõr 2 4 .-3 9 . n..5 L, 4.5 P, 1 S n-s => A 1 AP(14L+10P+16i) *A □A rstiteadus:3 A R ST.01.020 O rto p eed ilin e stom ato loog ia (k liin iline kursus) Käsitletakse tippsportlaste kardiorespiratoorse funktsionaalse reservi ja v-assistent Olev Salum, assistent Iive Koll, assistent Andres Korrovits. kehalise töövõim e hindam ise meetodeid. Antakse ülevaade assistent Eve-M aaja M etsa, assistent Aarne Viirsalu erikontingentide(lapsed,naised,vanurid) spordim editsiini spetsiifiliste 14A P(68L+204P+96S+192i) *2E2A probleemide kohta. O m andatakse teadmised ja oskused spordiga seotud ■ H am baarstiteadus:3, Ham baarstiteadus:4, Ham baarstiteadus'5 vigastuste ja patoloogiliste seisundite ennetuseks, diagnoosim iseks ja © A R A N .01.001, ARAN.02.001, ARFS.01.008, ARPA.01.003 esm aabiks ning raviks. Õpetatakse proteesim ist ham m aste kõvakudede kahjustusel ja osalisel |a © korduv: 1 n. 14 L, 10 P n-s => A täielikul hambatusel, suust eem aldatavate ja mitte-eem aldatavate ham baproteesidega. Käsitletakse ka proteesim ist paradondikahjustuste 81 ARSTITEADUSKOND 81 puhul, näo-lõualuude proteesim ist ning alalõualiigese haiguste proteetilist Kolme aasta jooksul õpivad residendid tundm a suu limaskesta, hammaste ravi. ja parodoni haiguste tekkepõhjusi, ravi ja ennetamise probleeme. ©1. - 16. n.,63 L, 1.38 P, 1 S n-s 1 knt => A ©1. - 16. n.2 L n-s 1 ref 2 4 .-3 9 . n.,63 L, 1.38 P, 1 S n-s 1 knt 24. - 39. n.2 L n-s 1 ref 1. - 16. n.,88 L, 1.12 P, 1 S n-s 1 knt => E 2 4 .-3 9 . n.,88 L, 1.12 P, 1 S n-s 1 knt ARST.01.046 H am m aste ok lusioon iõpetus 1 .-1 6 . n..75 L, 3.25 P, 1 S n-s 1 knt v-assistent Olev Salum 24. - 39. n..5 L, 4.5 P, 1 S n-s 1 knt => E A 2AP(10L+22P+16S+32i) *A □ H ambaarstiteadus :2 ARST.01.023 Im p la n ta a d id stom atoloogias Õ petatakse oklusiooni m orfoloogiat ja m andibulaarliikumise füsioloogiat, korr. professor Edvitar Leibur, v-assistent Olev Salum, assistent Ülo oklusiooniga seotud üldisi kliinilisi aspekte. Praktikumides käsitletakse Pintson oklusiooni m odelleerim ist mudelitel ja artikulaatorite kasutamist, 5AP(10L+2P+2S+6i) *A © 24. - 39. n..6 L, 1.4 P, 1 S n-s => A □ A rstiteadus:5, Arstiteadus:6, Ham baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 OARST.Ol.OOl, A RST.01.010 A RST.01.047 S tom ato loog ia p ropedeu tika (õpetus Valikkursuses käsitletakse ham baim plantaatide liike, nende kasutamise h am b arav im a te rja lid es t) näidustusi ham m asterea defektide ravis. Antakse ülevaade erinevatest dotsent Mare Saag, assistent Ene-Renate Pähkla, õppeülesande täitja Tiiu implantaatidest näo-lõualuude vigastuste, näokolju anomaaliate ja M üürsepp parodondihaiguste ravis. 2AP( 16L + 16P + 16S+32i) *E ©korduv: 1 n. 10 L, 2 P, 2 S n-s => A ■Ham baarstiteadus:2 Käsitletakse ham bahaiguste ravis kasutatavaid täidismaterjale ARST.01.026 T sefa lo m eetria (amalgaamtäidised, tsementtäidised, keemiliselt kõvastuvad ja dotsent Rita Nõm m ela, assistent Triin Jagomägi valguskõvastuvad, klaasionomeertäidised, kompomeerid) 5AP(6L+10P+4i) *A © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 P, 1 S n -s= > E □ Hambaarstiteadus:3, H am baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 O A R A N .O l.002, A RA N .01.006 ARST.01.048 S tom atoloogia p ro p ed eu tik a . Suu-ja ham bahaigused Valikkursus käsitleb kolju röntgenanatoom iat, erinevaid tsefalomeetria (fan toom kursus ham m aste p repara ts io o n iõ p e tu s) lahtimõtestamise meetodeid. Ü liõpilane õpib kasutama tsefalomeetriat dotsent Mare Saag, assistent Ene-Renate Pähkla läbi viimaks erinevate ham bum usanomaaliate diferentsiaaldiagnostikat. 4A P(24L+72P+64i) -A ©korduv: 1 n.6 L, 10 P n-s => A ■ Hambaarstiteadus:2 Õ petatakse hammaste anatoomiat, kaviteetide preparatsiooni, hambaõõne ARST.01.030 H am b ak aa rie se ja selle kom plikatsioon ide ravi ja juurekanalite topograafiat, instrum entaalset töötlust ja juuretäidise valikküsim used metoodikat. dotsent Mare Saag, dotsent Taavo Seedre © 2 4 .-3 9 . n . l .5 L, 5 P n-s => E ,5AP(10L+6P+4i) □ Hambaarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5 ARST. 01.049 S tom atoloogia p ropedeu tika .O rtopeed iline © A R ST.01.013 stom atoloogia (ham b ap ro teesid e m a te rja lid ja tehnoloogia) Programmi raam es käsitletakse uusi, täiendavaid metoodikaid v-assistent Olev Salum, assistent Andres Korrovits restauratiivses ham baravis, endodontias ja röntgendiagnostikas. 4AP(16L+48P+32S+64i) *E ©korduv: 1 n. 10 L, 6 P n-s => A ■H am baarsti teadus:2 Õpetatakse hambaproteeside valm istam ise tehnoloogiat ja materjale ning ARST.01.032 N ä o - ja lõ u a lu u k iru rg ia proteetilist hambaravi vajavate haiguste propedeutikat koos korr. professor Edvitar Leibur, assistent Ülo Pintson, assistent Marianne stomatognaatse süsteemi füsioloogiaga. Soots, assistent Aili Tuhkanen, õppeülesande täitja Enn Käsper, ©24. - 39. n. 1 L, 3 P, 1 S n-s 1 knt => E õppeülesande täitja Peeter M üürsepp, arst-õppejõud Tiia Tamme 10AP( 150L+15 0S + 1 OOi) *2E ARST.01 050 A lalõualiigese haigused ■Stom atoloogia:resident korr. professor Edvitar Leibur, v-assistent Olev Salum, assistent Ülo Koolituse eesmärk on õpetada süvendatult stomatoloogiliste haiguste ja Pintson näo- ja lõualuupiirkonna kirurgiliste haiguste diagnostikat, praktilisi 5AP(10L+2P+2S+6i) -A oskusi nende haiguste ravis, oskam aks valida operatsiooni ja □ Arstiteadus:4, Arstiteadus: 5, Arstiteadus:6, Hambaarstiteadus.4, ravimeetodeid, teadm aks kom plikatsioone, nende profülaktikat ja ravi. Hambaarstiteadus:5 Teoreetiline koolitus toim ub vastavalt programmile TÜ kliinikutes. OARST.Ol.OOl, A RST.01.019 Resident võtab osa konverentsidest, osaleb kliiniku teadustöös, avaldab Valikkursuses käsitletakse süvendatult alalõualiigese ehitust, artikli. Residentuuri lõppedes peab ta olema võimeline töötam a alalõualiigese haiguste etiopatogeneesi, diagnostika meetodeid iseseisvalt. Tutvutakse nende haiguste ravi ja profülaktika võtetega. ©1. - 15. n.5 L, 5 S n -s © korduv: 1 n. 10 L, 2 P, 2 S n-s => A 2 4 .- 38. n.5 L, 5 S n-s => 2E A RST.01.052 L okaalanestee tikum id stom atoloogias ARST.01 036 O rto p eed ilin e stom atoloogia assistent Ülo Pintson, assistent M arianne Soots dotsent Rita Nõm m ela, dotsent Mare Saag, dotsent Taavo Seedre, v- 5AP(8L+2P+2S+4i) -A assistent Olev Salum , assistent Iive Koll, assistent Andres Korrovits □ Hambaarstiteadus:3, Hambaarstiteadus:4 6AP(64L+80S+96i) *EA OARAN.Ol .003, ARFS.01.012 ■Stom atoloogia:resident Õ petatakse oklusiooni m orfoloogiat ja m andibulaarliikum ise füsioloogiat, Resident läbib esim ese aasta program m i, mis põhiliselt hõlmab suuõõne oklusiooniga seotud üldisi kliinilisi aspekte. Praktikumides käsitletakse anatoomiat, histoloogiat ja füsioloogiat, suu- ja ham bahaiguste ning oklusiooni modelleerimist mudelitel ja artikulaatorite kasutamist, proteetilist ravi vajavate haiguste diagnostikat ning ettevalm istust ©korduv: 1 n.8 L, 2 P, 2 S n-s => A proteesimiseks. © 1 .-1 6 . n.2 L, 2.5 S n -s 1 ref ARST.01 053 Suu ja ham bahaigused 2 4 .-3 9 . n.2 L, 2.5 S n-s 1 ref dotsent Mare Saag, dotsent Taavo Seedre, assistent Taive Koppel, assistent Lauri Vahtra, assistent Ruth Vasar, assistent Marek Vink, ARST.01.045 Suu ja ham b ah a ig u sed õppeülesande täitja Diana Dukan, õppeülesande täitja Riina Runnel, dotsent Mare Saag, dotsent Taavo Seedre, assistent Taive Koppel, õppeülesande täitja Annika Toimla, õppeülesande täitja Ragnar Toom assistent Lauri Vahtra 15AP(60L+328P+4S+208i) *E2A 6AP(90L+90S+60i) -E ■ Hambaarstiteadus:3, Hambaarstiteadus:4, H am baarstiteadus:5 ■Stom atoloogia, resident 82 ARSTITEADUSKOND 82 Aine annab põhiteadm ised ham bakaariese, pulpiidi, apikaalse A R TH .01.040 Tööstress ja tervis periodontiisi, paradondi ja suulim askesta haiguste etiopatogeneesist, dotsent Eda Merisalu diagnostikast ja ravist. Ü liõpilane õpib diagnoosim a neid haigusi, läbi 1 AP(6L+18S+16i) *A viim a ülalnim etatud haiguste ravi. □ A rstiteadus:3, Arstiteadus:4, A rstiteadus: 5, Arstiteadus:6, 0 1 . - 1 6 . n.,75 L n-s 1 knt, 1 ref Ham baarstiteadus:3, Ham baarstiteadus:4, Hambaarstiteadus:5, korduv: 4 n.15.5 P n-s Proviisoriõpe:3, Proviisoriõpe:4, Proviisoriõpe:5 24. - 39. n..5 L, .25 S n-s 1 knt, 1 ref Kursusel käsitletakse tööstressi mõju tööprotsessile, riskikäitumisele ja korduv: 3 n.30 P n-s => A kaadrivoolavusele. Vaadeldakse seoseid tööstressi, kurnatuse ja 1 .-1 6 . п ..5 L n-s haigestum ise vahel. Kursusel käsitletakse tööstressi ja läbipõlemise korduv: 4 n. 10 P n-s ilm ingute tekkem ehhanism e, käitum ise muutusi ja stressist väljatuleku 24. - 39. n..5 L n-s 1 knt võimalusi. Kursuse lõpetanud on võim elised nii individuaalselt kui ka korduv: 4 п. 10 P n-s => E organisatsiooniliselt juh tim a tööstressi ja vältim a sellest tingitud 1 .-1 6 . n.,75 L n-s haigestum ist om a tulevases ametis. korduv: 4 n.9 P n-s © 3. - 3. n.6 L, 18 S n-s => А 24. - 39. n.,75 L n-s 1 knt korduv: 4 n.15 P n-s => А ARTH .01.041 T ö ö te rv isho id II korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon 3 AP( 10L+64S+46i) □ A rstiteadus:resident Põhjalikult käsitletakse töökeskkonnast ja töö iseloomust ning TERVISHOIU INSTITUUT (TH) korraldusest tulenevate kutsehaiguste tekkem ehhanism e ja nende diagnoosim ise aluseid. Tutvustatakse kutsehaiguste diagnoosimise aluseid ja korda, kutsehaiguste diagnoosi püstitam iseks vajalike andmete saamise KESKONNA- JA TÖÖTERVISHOIU allikaid. Käsitletakse tööõnnetusi, nende põhjusi ja ennetamise ÕPPETOOL (01) program m e.Teise aasta töötervishoiu resident peab hästi orienteeruma töökeskkonnast, töö iseloom ust ja töö korraldusest tulenevates võimalikes tervisehäiretes ja kutsehaiguste diagnoosim ise alustes, A RTH .01.014 Vesi ja terv is töötervishoiukorralduses ning töötervishoiu-alases korr. professor Astrid Saava seadusandluses.(Töötervishoiu II aasta residentidele) ,5AP(12L+8i) -A © korduv: 5 n.2 L n-s □ A rstiteadus: . Hambaarstiteadus: , Proviisoriõpe: korduv: 8 n.8 S n-s Antakse ülevaade m aakera ja Eesti veevarudest ja elanike veevarustuse tähtsusest. Iseloom ustatakse erinevaid joogiveeallikaid tervishoiu A RTH .01.042 K eskkonna-ja töötervishoid aspektist, veevarude olukorda Eestis. Käsitletakse reovee töötlemise korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon põhilisi meetodeid ja veevarude sanitaarsete uuringute ajalugu ja 2AP( 16L+8P+24S+32i) *A rahvusvahelist koostööd veevarude kaitsel. □Proviisoriõpe: © 2 7 .-2 8 . n.6 L n -s = > А Ü liõpilased om andavad proviisorile vajalikud teadm ised põhilistest elu - ja töökeskkonnast ning töö iseloom ust tulenevatest terviseriskidest, ARTH.01.032 R ahva te rv ise alused mõistavad nende terviseriskide m ehhanism e, oskavad hinnata reaalset korr. professor Astrid Saava, dotsent M aarike Harro, dotsent Eda riski indiviidi tasemel ja anda soovitusi riskide vähendamiseks ja M erisalu, v-assistent Kersti Pärna, v-assistent Argo Soon vältim iseks konkreetsetes tingim ustes. Tutvustatakse tervisekaitse 2AP(24L+12P+12S+32i) -E nõudeid apteekidele ja farm aatsiatehastele, vältim aks terviseriske ■Kasvatusteadused: 1 □ töökohtadel.© 13. - 16. n.4 L, 2 P, 6 S n-s 1 ref => А Üliõpilased om andavad teadmisi tervise olem usest ja tervise edendam isest, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel ja nn.positiivse ARTH .01.043 K eskkonna-ja töötervishoid tervise suurendamisel. K äsitletakse elu-ja töökeskkonnast ning töö korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon iseloomust tulenevaid terviseriske ja nende vältim ise võimalusi, 4AP( 12L +8P+32S+108i) *EA põhjalikum alt käsitletakse koolitervishoiu aluseid. ■ Rahvatervis:mag © 2 4 .-3 5 . n.2 L, 1 P, 1 S n-s => E Süvendatult käsitletakse elu-ja töökeskkonna osa tervise determinandina, üksikutest keskkonnateguritest tulenevaid terviseriske ja nende A RTH .01.035 K eskk o n n a te rv ise alused mehhanisme. Tutvustatakse terviseriskide ennetam ise ja vältimise korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon võimalusi kogukonnaja üksikindiviidi tasemel. 2A P(20L+20S+40i) *A □ ©6. - 9. n.3 L, 2 P, 8 S n-s 1 knt, 1 re f => E А Kursuses käsitletakse põhjalikult elukeskkonna üksikute tegurite A RTH .01.044 K eskkonna-ja töötervishoid (rahvatervis II) võim alikke terviseriske ning nende mehhanisme. Antakse ülevaade korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon keskkonnatoksikoloogiast ja-epidem ioloogiast. Tutvustatakse inimese 2A P(16L+8P+24S+32i) *E ekspositsiooni m ääram ise m eetodeid ebasoodsatele keskkonnateguritele ■ Ham baarstiteadus:3 ja keskkonnast tuleneva terviseriski analüüsi metoodikat. Iga üliõpilane Ü liõpilased om andavad stom atoloogile vajalikud teadm ised põhilistest püüab hinnata etteantud keskkonnategurist tulenevat terviseriski elu-ja töökeskkonnast ning töö iseloom ust tulenevatest terviseriskidest, konkreetsel elanikkonna rühmal. m õistavad nende terviseriskide m ehhanism e ja saavad teadmisi nende © 11. -1 2 . n.10 L, 10 S n-s 1 ref => А riskide vältim iseks. Tutvustatakse tervisekaitsenõudeid A RTH .01.039 T erv isekaitse koolis stom atoloogiakabinettidele, vältim aks terviseriske töökohtadel. © 24. - 39. п. 1 L, .5 P, 1.5 S n-s 1 knt, 1 re f => E korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda Merisalu, v-assistent Argo Soon 2A P(12L+8S+60i) *E A RTH .01.045 K eskkonna-ja töötervishoid (rahvatervis II) ■A vatud Ülikool: korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Arao Soon Tutvustatakse tervisekaitset reguleerivaid dokumente ja 3 A P(24L + 12P+36S+48i) *EA tervisekaitsenõudeid koolidele, samuti Eesti õpilaste ja õpetajate tervist. ■A rstiteadus:3 Põhjalikum alt käsitletakse õppe-ja kasvatustöö korraldam ise tervishoiu Üliõpilased om andavad üldarstile vajalikud teadm ised põhilistest elu-|a aluseid ja tervisekaitsenõudeid koolikeskkonnaie. töökeskkonnast ning töö iseloom ust tulenevatest terviseriskidest © m ärts, 1 n.12 L, 8 S n-s 1 re f= > E Tutvustatakse nende terviseriskide hindam ise m etoodikat nin° aprill, 1. n.12 L, 8 S n-s 1 re f= > E käsitletakse elu-ja töökeskkonnategurite võimaliku ebasoodsa mõ|u vältim ise võimalusi ja nõudeid. 83 ARSTITEADUSKOND 83 ©korduv: 3 n.8 L, 4 P, 12 S n-s 1 knt, 1 ref => E A nõuannetega reisiks valm istum isel ja reisi vältel, vältimaks reisit tulenevaid tervisehäireid. ARTH.01.046 K eskkonna-ja töötervishoid perearsti töös ©korduv: 2 n.2 L, 4 S n-s => A korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon 1.5AP(10L+5S+45i) *A A RTH .01.054 Rahvatervis □A rstiteadus:resident korr. professor Raul-Allan Kiivet, korr. professor Astrid Saava, dotsent Residendile tutvustatakse elu- ja töökeskkonnast ja töö iseloomust M aarike Harro, dotsent Kersti M eiesaar, dotsent Eda M erisalu, v-assistent tulenevaid terviseriske ning nende hindam ise metoodikat, käsitletakse Katrin Lang kutsehaigestumist ja kutsehaiguste diagnoosim ise aluseid, tutvustatakse 5AP(20L+40S+140i) *E põhilisi tervisekaitsenõudeid terviseriskide vältimiseks. ■Rahvatervis:m ag ©32. - 36. n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => A Rahvatervise kursust edukalt õppinud üliõpilased on omandanud ettekujutuse tervise olemusest, tervise edendam isest ja selle mõiste ARTH.01.047 Töötervishoid I arengust, eluviisi tähtsusest tervise säilimisel ja nn. positiivse tervise korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon suurendamisel, eluviisi m õjutam ise võim alustest, üksikisikut, kogukonda 3AP(10L+62S+48i) *A ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega. □A rstiteadus:resident © oktoober, 10. n.2 L, 4 S n-s 1 ref => E Käsitletakse põhjalikult füüsikaliste, keem iliste ja bioloogiliste riskitegurite osa kutsehaiguste kujunemisel: m ü ra ja m üratõbi, vibratsioon A RTH .01.055 K eskkonna-ja töötervishoid ja sellest põhjustatud haigused, kiirgused ja kiirguskahjustused, toksilised korr. professor Astrid Saava ühendid töökeskkonnas ja nende toime tervisele, bioloogilised 5AP(20L+40S+140i) *E riskitegurid ja neist põhjustatud kutsehaigused.Tutvustatakse ■Rahvatervis:m ag töökeskkonnas esinevate kahjustavate tegurite mõõtm ism etoodikaid ja Süvendatult käsitletakse elu-ja töökeskkonna osa tervise determinandina, kehtivaid piirnormatiive. Antakse ülevaade töötervishoiu ja töö ohutuse üksikutest keskkonnateguritest tulenevaid terviseriske ja nende poliitikast, strateegiast, korraldusest ja kehtivast seadusandlusest. m ehhanisme. Tutvustatakse terviseriskide ennetamist ja vältimise Töötervishoiu resident peab põhjalikult tundm a töökeskkonnast võim alusi kogukonna ja üksikindiviidi tasemel. Antakse põhiteadmised tulenevaid terviseriske, oskam a neid hinnata reaalses töökeskkonnas ja iseseisva uurimustöö tegemiseks vastaval erialal. teha töökeskkonna riskianalüüsi töötervishoiuarsti seisukohalt. Ta peab © oktoober, 10. n.2 L, 4 S n-s 1 ref => E olema tuttav töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamise võimalustega. A R TH .01.056 U urim ustoetuste taotluse ettevalm istam ine ja esitamine ©1. - 9. n.2 L, 6 S n-s 1 ref korr. professor Raul-Allan Kiivet, korr. professor Astrid Saava 3AP(20S+100i) *A ARTH.01.048 Tervisekaitse ■R ahvatervis:m ag korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon U urim istöö finantseerimiseks koostatakse taotlus ja esitatakse eesti või 4AP(12L+36S+112i)*A välism aa teadus-ja arendustegevusest finantseerivale organisatsioonile, ■Arstiteadus:resident © korduv: 10 n.2 S n-s => A Residendile tutvustatakse tervisekaitsealalist seadusandlust ja tervisekaitseteenistuse funktsioone ning struktuuri väljaarendam ise A RTH .01.057 Kaks ettekannet oma teaduslikust tööst koos põhisuundi, antakse uusi teoreetilisi teadmisi tervisekaitse olulisematest teaduskirjanduse ülevaatega valdkondadest. Residentuuri edukalt läbimutele om istatakse korr. professor Raul-Allan Kiivet, korr. professor Astrid Saava tervisekaitsearsti eriala. 4AP(20S+140i) *A © 1 .-4 . n.3 L, 9 S n-s 2 re f= > A ■Rahvatervis.m ag M agistriseminaril esitatakse kaks ettekannet oma teaduslikust tööst koos ARTH 01.049 Tervis ja elukeskkond (keskkonnatervishoid) teaduskirjanduse ülevaatega. Ettekannete teemad valitakse juhendaja korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon poolt vastavalt uurimustöö temaatikale. 1 AP(6L+4S+30i) *E ©korduv: 10 n.2.5 S n-s => A □Avatud Ülikool: Käsitletakse keskkonna ja tervise vastastikuseid seoseid ning üksikute ARTH. 01.058 Ühe teadusartikli kirjutamine ja esitamine keskkonnategurite (atm osfäär, vesi, toit, asula, elamu, jäätm eid) rahvusvahelisele ajakirjale ebasoodsat mõju tervisele, samuti keskkonnast tuleneva terviseriski korr. professor Raul-Allan Kiivet, korr. professor Astrid Saava hindamist. 9AP(40S+320i) *A ©märts, l .n .6 L ,4 S n-s => E ■R ahvatervis:m ag oktoober, 1. n.6 L, 4 S n-s => E Teadusartikli vormistamine toimub magistrandi uurimistöö põhjal vastavalt ajakirja nõuetele. Artiklis esitatud seisukohti esitatakse ja ARTH.01.050 Ruum ja ruum iõhk tervise aspektist arendatakse instituudi teadusseminaridel. v-assistent Argo Soon ©korduv: 20 n.2 S n-s => A 5AP(4L+8S+8i) -A □Arstiteadus: , H am baarstiteadus:, Proviisoriõpe: ARTH.01 063 Töökeskkonna epidem ioloogia Kursus tutvustab peamisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja psühho- v-assistent Katrin Lang, v-assistent Argo Soon sotsiaalseid tervise riskitegureid ruum ides, kus inimene veedab suurema 4AP(20L+20S+120i) -A osa oma päevast, s.o. igapäevases elu- ja töökeskkonnas. Loengute , ■Arstiteadus: mag praktiliste tööde ning sem inarides ette kantavate referaatide arutelu läbi Töötervishoiu alase informatsiooni allikad, nende usaldatavus. tutvutakse tervise ja ruumi sisekeskkonnas vaheliste seostega, nende Epidemioloogiliste näitajate arvutamise meetodid ja tähendus. Peamised uurimismeetoditega, ning võim alustega ebasoodsa sisekeskkonna uuringumeetodid töötervishoius; erinevate probleemide uurimiseks muutmiseks tervislikum aks. sobivaim ad kavandid. Segavad tegurid ja vigade allikad. ©korduv: 2 n.2 L, 4 S n-s => A Epidemioloogiliste uuringute tulemuste rakendatavus töötervishoius. © 5. n.4 L, 4 S n-s 1 ref => A ARTH.01.053 Reisim editsiini aktuaalseid aspekte v-assistent Argo Soon ARTH.01.064 Riskianalüüsi alused ja metoodika 5AP(4L+8S+16i) *A korr. professor Astrid Saava □ A rstiteadus:, H am baarstiteadus:, Proviisoriõpe: 2A P(10L+10S+60i)*A Kursus tutvustab peamisi terviseriske seoses reisidega võõrastele ■ Rahvatervis:mag maadele. Loengute ning sem inarides ette kantavate referaatide arutelu läbi Sissejuhatus. Riskianalüüsi tähtsus. Põhilised etapid riskianalüüsis. tutvustatakse võim alike üldiste ohtudega tervisele reisidel, samuti teatud Keskkonnatoksikoloogia ja -epidem ioloogia tulemuste kasutamine piirkondadele iseäralikke pprobleeme. Probleem ikäsitius resulteerub riskianalüüsis. Inimeste ekspositsiooni klassifikatsioon, ekspositsiooni määramine. 84 ARSTITEADUSKOND 84 © aprill, 5. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => A K eskkonnatervise poliitika Euroopas. Keskkonnatervise asutuste struktuur ja funktsioonid. Väljaõpe keskkonnatervise valdkonnas. Eesti ARTH.01.065 Bioloogilised tegurid keskkonnas Rahvatervise seadus. Tervisekaitse struktuur ja funktsioonid. korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu Tervisekaitsega seonduv seadusandlus (Veeseadus, Kemikaaliseadus, 2AP( 10L + 10S+60i) *A Jäätm eseadus jt.) Keskkonnaseire Eestis, selle andmete kasutamise ■ R ahvatervis:m ag võim alused keskkonnatervishoius. Bioloogiliste tegurite jao tus ja rühm ade iseloomustus. Bioloogiliste © veebruar. 5. n.4 L, 4 S n-s 1 re f => A tegurite esinem ine keskkonnas ja ekspositsiooni teed. Organismi vastupanuvõime bioloogiliste tegurite toimele. Põhilised tervisehäired, ARTH 01 072 K eskkonnatervishoiupoliitika ja -strateegia nende esinem ine ja uurimise meetodid. Bioloogiliste tegurite toime korr. professor Astrid Saava ennetamine, nakkushaiguste profülaktika. 2AP( 10L + 10S+60i) *A © aprill, 5. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A ■R ahvatervis:m ag K eskkonnatervishoiualased ülesanded strateegias "Tervis kõigile" ja ARTH.01.066 Keskkonna epidem ioloogia "Tervis 21". Euroopa Harta "Keskkond ja tervis". Eesti keskkonnatervise korr. professor Astrid Saava, külalisprofessor Mati Rahu, v-assistent riiklik tegevuskava". Londoni protokoll "Vesi j a tervis" jt. strateegiad Katrin Lang © veebruar, 5. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A 2AP(10L+10S+60i) -A ■Rahvatervis:m ag A RTH .01.073 K eskkonna-ja töötervishoid Keskkonnaepidem ioloogia eripära. Riskitegurid ja ekspositsioonid. korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda Merisalu, v-assistent Argo Soon Põhilised epidem ioloogilised meetodid keskkonnatervise uuringutes. 3AP(10L+20S+90i) *E Riski hindamine. Põhjuslikkuse kriteeriumid. Segavad tegurid. ■A vatud Ülikool: © aprill, 5. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => A K äsitletakse keskkonna ja tervise vastastikuseid seoseid ning üksikute keskkonnategurite (atm osfäär, vesi, toit, asula, elamu, jäätmed) A RTH.01.067 Riskitegurid toidus, joogivees ja õhus:toim e ebasoodsat mõju tervisele, samuti keskkonnast tuleneva terviseriski organism ile ja määramise meetodid hindamist. A nalüüsitakse m editsiinitöötajate terviseriske, tööergonoomiat korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon ja läbipõlem issündroom i. Tutvustatakse haiglahügieeni ja reisitervishoiu 4A P(20L+20S+120i)-A põhiküsimusi. ■Rahvatervis:m ag © jaanuar, 1. n. 10 L, 20 S n-s => E Toiduainete ohutuse tagam ine, HACCP-süsteemi olemus ja rakendamine. mai, 1. n. 10 L, 20 S n-s => E Keemilised ained toidus, nende jaotus päritolu järgi. Toidu kvaliteedi august, 1. n. 10 L, 20 S n-s => E kontroll, selle m eetodid ja korraldus. Vee kvaliteedi seos tervisega. Joogivee kvaliteedi standardid, nende täitm ise tagam ine ja kontroll. ARTH.01.074 Inimese tervis sõltuvalt keskkonnast Veekogude sanitaarne olukord. Supluskohad, nõuded vee kvaliteedile. (keskkonnaterviseõpetajad) Atm osfääriõhu olukord. Peamised saasteallikad ja -ained, nende võimalik korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon mõju tervisele. Globaalsed muutused ja nende võim alik mõju tervisele ja 2AP(20L+20S+40i) *A elutingimustele. Ruumiõhu kvaliteet, selle mõju tervisele. Kursuses käsitletakse keskkonna osa tervise kujunemisel ja üksikutest © veebruar, 5. n.4 L, 4 S n-s 1 ref => A teskkonnateguritest tulenevaid terviseriske ning nende mehhanisme. Tutvustatakse terviseriskide hindam ise metoodikat, inimese ARTH.01.068 Keskkonnatervishoiupoliitika ja -strateegiad ekspositsiooni määramise m eetodeid ebasoodsatele keskkonnategurite^ korr. professor Astrid Saava Käsitletakse nõudeid tervist toetavale keskkonnale. 2AP(10L+10S+60i) *A © 9. -1 0 . n.10 L, 10 S n-s 1 re f => A ■A rstiteadus:m ag Keskkonnatervishoiualased ülesanded strateegias "Tervis kõigile" ja ARTH.01.075 "Keskkond ja tervis" (keskkonnatervis) "Tervis 21". Euroopa Harta "Keskond ja Tervis". Eesti keskonnatervise korr. professor Astrid Saava riiklik tegevuskava". Londoni protokoll "Vesi ja tervis" jt. strateegiad. 1 AP(12L+8S+20i) *A © 5. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A Kursus käsitleb keskkonna ja tervise seoseid, sh.atmosfääri globaalsete muutuste ja saastum ise, linnastum ise, elamu, joogivee, toidu ja jäätmete ARTH.01.069 Seadusandlus Eestis ja Euroopas. võim alikku ebasoodsat m õju tervisele ja tutvustab selle vältimise korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon võimalusi. 4 A P(20L+20S+120i) *A ©30. - 31. n.6 L, 4 S n-s 1 re f => A ■A rstiteadus:m ag Keskonnatervise poliitika Euroopas. Keskkonnatervise asutuste struktuur ARTH.01.077 K eskkonna-ja töötervishoid ja funktsioonid. Väljaõpe keskkonnatervise valdkonnas. Eesti korr. professor Astrid Saava Rahvatervise seadus. Tervisekaitse struktuur ja funktsioonid. 3A P(10L+30S+80i) *A Tervisekaitsega seonduv seadusandlus (Veeseadus, Kemikaaliseadus, Süvendatult käsitletakse e lu - ja töökeskkonna osa tervise determinandina. Jäätm eseadus jt.). Keskkonnaseire Eestis, selle andmete kasutamise üksikutest keskkonnateguritest tulenevaid terviseriske ja nende võim alused keskkonnatervishoius. mehhanisme. Tutvustatakse terviseriskide ennetamise ja vältimise © 5. n.4 L, 4 S n-s 1 ref => A võim alusi kogukonna ja üksikindiviidi tasemel. © oktoober, 5. n.2 L, 6 S n-s 1 ref => A A R T H .01.070 T öökeskkonna epidem ioloogia v-assistent Katrin Lang, v-assistent Argo Soon ARTH .01.078 R ahvatervise alused 4A P(20L+20S+120i) *A korr. professor Raul-Allan Kiivet, korr. professor Astrid Saava, dotsent ■ Rahvatervis:mag M aarike Harro Töötervishoiu alase informatsiooni allikad, nende usaldatavus. 3A P(10L+30S+80i) *A Epidemioloogiliste näitajate arvutam ise meetodid ja tähendus. Peamised Rahvatervise kursust edukalt õppinud üliõpilased on omandanud uuringumeetodid töötervishois; erinevate probleem ide uurimiseks ettekujutuse tervise olem usest, tervise edendam isest ja selle mõiste sobivaim ad kavandid. Segavad tegurid ja vigade allikad. arengust, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel ja nn. positiivse tervise Epidem ioloogiliste uuringute rakendatavus töötervishoius. suurendam isel, eluviisi m õjutam ise võim alustest üksikisikut, kogukonda © aprill, 5. n.4 L, 4 S n-s 1 re f => A ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega. © oktoober, 5. n.2 L, 6 S n-s 1 ref => A A RTH .01.071 Seadusandlus Eestis ja Euroopas korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon A RTH .01 079 Seadusandlus Eestis ja Euroopas 4A P(20L+20S+120i)*A korr. professor Astrid Saava, dotsent Eda M erisalu, v-assistent Argo Soon ■ Rahvatervis:m ag 2A P(10L+10S+60i) *A 85 ARSTITEADUSKOND 85 Keskkonnatervise poliitika Euroopas. Keskkonnatervise asutuste lA P(10L+10S+20i) *A struktuur ja funktsioonid Väljaõpe keskkonnatervise valdkonnas. Eesti □ A rstiteadus:6 , Ham baarstiteadus:5 Rahvatervise seadus. Tervisekaitse struktuur ja funktsioonid. © A R TH .02.004, ARTH.02.006, ARTH.05.001 Tervisekaitsega seonduv seadusandlus (Veeseadus, Kemikaaliseadus, Valikaine käsitleb tervishoiu juhtim ise teoreetilisi aluseid ja praktilisi Jäätmeseadus jt). Keskkonnaseire Eestis, selle andmete kasutamise juhtim isvõtteid. võimalused keskkonnatervishoius. © 28. - 32. n.2 L, 2 S n-s => A ©veebruar, 5. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => A ARTH 02.018 Tervishoiukorraldus korr. professor Raul-Allan Kiivet, v-assistent Kaja Põlluste, assistent M arina Kaarna TERVISHOIUKORRALDUSE ÕPPETOOL 5A P(20L+40S+140i)*E■A rstiteadus:m ag (02) Aine annab ülevaate tervishoiu reguleerivast seadusandlusest ja tervishoiu planeerim ise, korraldam ise ning juhtim ise põhimõtetest. Antakse põhiteadm ised iseseisva uurimustöö tegemiseks vastaval erialal. ARTH.02.004 Tervishoiukorraldus © korduv: 10 n.2 L, 4 S n-s 1 re f= > E korr. professor Raul-Allan Kiivet, v-assistent Kaja Põlluste, assistent Marina Kaarna ARTH.02.019 R iskianaliiüs 1.5AP(10L+30S+20i) *E korr. professor Raul-Allan Kiivet, lektor Valev Reidolf ■ Ham baarstiteadus: 5 lA P(14L+6P+20i) *A Aine annab ülevaate tervishoidu reguleerivast seadusandlusest ja Aine eesm ärgiks on süvendada üliõpilaste riskiteadlikkust, riskivabama tervishoiu planeerim ise, korraldam ise ning juhtim ise põhimõtetest. elulaadi ja käitumise kujundam ist om a tulevaseks eluks ja tööks, mis on © 1 .-1 5 . n .l L, 1 S n-s 1 re f => E aluseks ühiskonna riskivabam aks muutmisel. Ainekursus käsitleb riskianalüüsi põhimõtteid ja käiku, riskianalüüsi teostamist erinevatele ARTH.02.006 Tervishoiukorraldus riskitüüpidele, riskisuuruse hindam ist inimese elule ja tegevusele, korr. professor Raul-Allan Kiivet, v-assistent Kaja Põlluste, assistent keskkonnale ja varale. Käsitletakse Eesti seadusandlust, mis reguleeerib Marina Kaarna ühiskonna riskitaset. Tutvustatakse Euroopa riikides tehtavat 1.5AP(10L+30S+20i) *E riskianalüüsi, vastavaid vahendeid ja võimalusi, millega reguleeritakse ■Arstiteadus: 5 ühiskonna riskitaset. Aine annab ülevaate tervishoiu planeerimise, juhtim ise ja korraldamise © 1 .- 7 . n.2 L n-s põhimõtetest, tervishoiu korraldusest Eestis ja teistes Euroopa maades, 8 .- 1 0 . n.2 S n-s 1 knt, 1 ref => A ©korduv: 1 n.30 S n-s 1 ref => E A RTH .02.022 Inimese füsioloogia ja ökoloogia ARTH.02.009 Tervishoiukorralduse alused korr. professor Raul-Allan Kiivet, korr. professor Eero Vasar korr. professor Raul-Allan Kiivet, v-assistent Kaja Põlluste, assistent 3AP(10L+30S+80i) *A Marina Kaarna ■Arstiteadus: mag .5AP( 1 OL-t-1 Oi) «A Kursuse käigus saavad magistrandid ülevaate inimorganismi ■ Liikumisravi: 1 füsioloogiast, ealistest m uutustestja peamiste haigusseisundite iseloomust Aine annab ülevaate tervishoiu korraldam isest Eestis võrdlevalt teiste j a tekkemehhanismidest. maadega, samuti finantseerim ise ja tervishoiu ökonoom ika alustest. © septem ber, 5. n.2 L, 6 S n-s 1 knt, 1 ref => A ©11. - 15. n.2 L n-s => A A RTH .02.023 Tervishoiusüsteem id ja tervishoiupoliitika ARTH.02.011 M editsiini eetika korr. professor Raul-Allan Kiivet korr. professor Raul-Allan Kiivet, em eriitprofessor Arvo Tikk, Tiina 3AP( 10L+30S+80i) *A Juhansoo ■Arstiteadus: mag ,5AP(4L+4S+12i) *A M agistrandid saavad ülevaate erinevatest tervishoiusüsteem idest ja ■Arstiteadus: 1, H am baarstiteadus: 1 seostest m editsiini ning rahvatervishoiu vahel. Hinnatakse tervist □ A rstiteadus:5, A rstiteadus: 6, H am baarstiteadus:5, Proviisoriõpe:4, edendava ja arendava tervishoiupoliitika tulemuslikkust. Koostatakse Proviisoriõpe:5 tegevuskava tervishoiupoliitika elluviimiseks ja analüüsitakse selle mõju Õppeaine annab ülevaate eetika norm idest ning alusdokumentidest, tervishoiusüsteemile. eetikas kasutatavatest põhim õistetest. © 5. n.2 L, 6 S n-s 1 re f => A ©korduv: 1 n.4 L, 4 S n-s => A ARTH.02.024 Kvaliteedi hindam ine ja juhtim ine ARTH.02.013 Tervishoiukorraldus korr. professor Raul-Allan Kiivet korr. professor Raul-Allan Kiivet 2AP( 10L + 10S+60i) *A 4AP(60L+60S+40i) *E ■A rstiteadus:m ag ■Arstiteadus:resident M agistandid omandavad tervishoius kvaliteedi hindamise, arendamise, Residentuuri kaheaastase programmi jooksul om andatakse praktilisi tagamise ja juhtim ise kaasaegsed põhimõtted ja meetodid. Koostatakse oskusi tervishoiu juhtim ise alal. Resientuuri edukalt sooritanutele tegevuskava kvaliteedi arendamiseks ja analüüsitakse selle realiseerimise omistatakse adm inistratiivarsti eriala. võimalusi. ©korduv: 4 n. 15 L, 15 S n-s 1 re f => E © 5. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A ARTH.02.015 K valiteedi hindam ine tervishoius ARTH.02.026 Tervishoiuorganisatsioon ja -korraldus korr. professor Raul-Allan Kiivet, v-assistent Kaja Põlluste, assistent korr. professor Raul-Allan Kiivet, v-assistent Kaja Põlluste, assistent Marina Kaarna M arina Kaarna 1 AP(10L+10S+20i) *A 2AP( 10 L + 10S+60i) *A □ A rstiteadus:6, H am baarstiteadus:5 ■A vatud Ülikool:bak. ©ARTH.02.004, ARTH .02.006, ARTH.05.001 Aine annab ülevaate tervishoiu planeerimise, juhtim ise ja korraldamise Valikaine käsitleb tervishoius kvaliteedi hindamise võimalusi ja põhimõtetest, tervishoiu korraldusest Eestis ja teistes Euroopa maades, meetodeid. © korduv: 5 n.2 L, 2 S n-s => A © november, 5. n.2 L, 2 S n-s => A A RTH.02.028 Farm akoepidem ioloogia ja -ökonoomika ARTH.02.016 Juhtim ine tervishoius korr. professor Raul-Allan Kiivet korr. professor Raul-A llan Kiivet, v-assistent Kaja Põlluste, assistent 1 AP(10L+10S+20i) Marina Kaarna □ Proviisoriõpe:4 86 ARSTITEADUSKOND 86 Aine annab ülevaate uurim ism eetoditest, mis käsitlevad ravim ite Kursuse käigus saavad m agistrandid ülevaate epidemioloogiliste kasutam ist populatsioonides ning ravimite kasutam ise tulem uslikkuse uuringute kavandam ise põhim õtetest. V aadeldakse ja analüüsitakse hindamist. avaldatud epidem ioloogilisi töid kasutatud kavandite seisukohast ©korduv; 5 n.2 L, 2 S n-s => A Õ petatakse tulemusi esitam a nii suulise kui stendettekandena. Antakse põhiteadm ised iseseisva uurimustöö tegem iseks vastaval erialal, ARTH.02.029 Arvutiõpetus © oktoober, 10. n.2 L, 4 S n-s 1 ref => E v-assistent Katrin Lang 2AP(6L+14S+60i) *A ARTH .03.013 M ittenakkuslike haiguste epidemioloogiline □ Avatud Ülikool:dipl uurim ine.5A P(3L+9S+8i) *A Kursus tutvustab operatsioonisüsteem i W indows, annab baasteadm ised □ A rstiteadus:2 , Arstiteadus:3, Arstiteadus: 4, Arstiteadus:5, tekstiredaktori MS Word, tabelarvutusprogram m i MS Exeli, Interneti ja Arstiteadus:6, H am baarstiteadus.2, Hambaarstiteadus:3, e-maili kasutamisest. H am baarstiteadus:4, H am baarstiteadus:5 ©korduv: 3 n.2 L, 5 S n-s => A Kursus annab ülevaate epidem ioloogiliste meetodite osast m ittenakkuslike haiguste leviku uurimisel. K äsitletakse epidemioloogilisi ARTH.02.030 R iigikaitse lA P(20L+20i) *A uuringukavandeid, mille abil püütakse leida m ittenakkuslike haqiguste Kursus annab ülevaate kaitsepoliitikast Eesti julgeolekupoliitika osana. riskitegureid. Antakse ülevaade Eestis toim uvatest epidemioloogilistest Teem aarenduse käigus käsitletakse kaitsepoliitika realiseerimist, uuringutest. analüüsitakse riigi strateegilisi ressursse, kaitsejõudude ülesehitust, © m ärts, 3. n. 1 L, 3 S n-s => A kaitseväe, kaitseliidu ja piirivalve ülesandeid rahu ja sõja ajal. © oktoober, 10. n.2 L n-s => A TERVISE EDENDAMISE ÕPPETOOL (04) EPIDEMIOLOOGIA JA BIOMEETRIA A RTH .04.003 T erviseedendus ÕPPETOOL (03) dotsent M aarike Harro, v-assistent Kersti Pärna, assistent Alar Sepp 2AP( 10L + 10S+60i) *A □ A vatud Ülikool:dipl ARTH.03.001 Epidem ioloogia ja biostatistika assistent Katrin Lang, assistent Astrid Siilbek © korduv: 5 n.2 L, 2 S n-s 2 re f => A 2A P(12L+12S+56i) *A □ A vatud Ülikool: A RTH .04.011 Terviseedendus Aine annab ülevaate statistika kasutam isest tervishoius, dotsent M aarike Harro, v-assistent Kersti Pärna, assistent Alar Sepp epidem ioloogiliste uuringute olem usest ja läbiviimise metoodikast ning 3A P(24L+48S+48i) *EA haigestumuse ja surem use statistikast. ■A rstiteadus:2, Ham baarstiteadus:2 ©korduv: 6 n.2 L, 2 S n-s => A Tervise edendam ist edukalt õppinud üliõpilased on omandanud ettekujutuse tervise edendam ise olem usest, m eetoditest ja kohast ARTH.03.006 Epidem ioloogia ja biostatistika tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel külalisprofessor Mati Rahu, v-assistent Katrin Lang, assistent Astrid ja nn. positiivse tervise suurendam isel, eluviisi m õjustam ise võimalustest Siilbek 3AP( 16L+54S+50i) -A üksikisikut, kogukonda ja kogu ühiskonda haarvate meetmetega. ©2. - 13. n.2 L, 4 S n-s 1 knt, 3 ref => E A ■A rstiteadus:2, Ham baarstiteadus:2 Aine annab ülevaate statistika kasutam ise võim alustest tervishoius ning epidem ioloogiliste uuringute läbiviimise m etoodikast ja olem usest ning ARTH.04.012 M editsiinisotsioloogia elanikkonna tervise uurim isest ja seisundist. dotsent M aarike Harro, v-assistent Kersti Pärna, assistent Alar Sepp ©1. - 8. n.2 L n-s 1 AP(8L+16S+16i) *E 1. - 18. n .l S n-s 2 k n t= > A ■A rstiteadus:2, Ham baarstiteadus:2 Kursus käsitleb m editsiini rolli ühiskonnas, arsti ja patsiendi suhteid ja ARTH 03.008 Epidem ioloogia ja biostatistika m editsiinitöötaja kutse-eetikat. v-assistent Katrin Lang, assistent Astrid Siilbek © 1. - 1. n .8 L n-s 2AP( 16L+32S+32i) *A 13. - 16. n.4 S n-s 1 re f => E ■Õ endusteadus: bak. Aine annab ülevaate statistika kasutamise võim alustest tervishoius ning A RTH .04.014 Surm a põhjused läbi sajandite I, II epidem ioloogiliste uuringute olemusest, läbiviimise m etoodikast ja assistent Alar Sepp olem usest ning elanikkonna tervise uurimisest ja seisundist. 1A P(20L+4S+I6i) *A ©1. - 16. n.l L, 2 S n-s => A □ A rstiteadus: 1, H am baarstiteadus: 1, Proviisoriõpe: 1 Sisejuhatus ajaloolise dem ograafia ainesse. Käsitletakse surm a põhjusi, ARTH 03.011 Epidem ioloogia, biostatistika ja uurimistöö sh.M USTA SU RM A ja teiste globaalsete katastroofide tagajärgi, mis kavandamine muutsid m aailm a ajaloolist kulgu. külalisprofessor Mati Rahu, v-assistent Katrin Lang, assistent Katrin © m ärts, 10. n.2 L n-s Lang, assistent Astrid Siilbek märts, 2. n.2 S n-s 1 knt => A 3AP( 10L+30S+80i) *A ■ Rahvatervis:mag A RTH .04 016 M editsiiniajalugu Kursuse käigus saavad magistrandid ülevaate epidem ioloogiliste assistent A lar Sepp uuringute kavandam ise põhimõtetest. Vaadeldakse ja analüüsitakse 2A P(16L+32S+32i) -A avaldatud epidem ioloogilisi töid kasutatud kavandite seisukohast. □ A rstiteadus: 1, Ham baarstiteadus: 1, Proviisoriõpe: 1, Õendusteadus bak. Õpetatakse tulemusi esitam a nii suulise kui stendettekandena. Antakse Valikaines käsitletakse arstiteaduse ajaloolisi aspekte, mis on seotud põhiteadm ised iseseisva uurimustöö tegemiseks vastaval erialal, ravim ite ja raviainete arenguga kiviajast tänapäevani. Tutvustatakse © septem ber, 10. n.l L, 3 S n-s 1 k n t= > A arstiteadust m õjutanud tähtsam aid avastusi ja TÜ arstiteaduskonna ajalugu. ARTH 03.012 Epidem ioloogia ja biostatistika ©korduv: 8 n.2 L, 4 S n-s 1 knt, 1 ref => A v-assistent Katrin Lang 5A P(20L+40S+140i) *E A RTH .04.017 Tervise sotsioloogia ■ Rahvatervis:m ag dotsent M aarike Harro 5A P(20L+40S+140i)*E ■A rstiteadus:m ag 87 ARSTITEADUSKOND 87 M agistrandid om andavad ettekujutuse tervise olem usest tänapäeva 2AP(10L+10S+60i) *E tervishoius ja ühiskonnas ning tervise hindam ise kaasaegsetest □ Õ endusteadus:bak. meetoditest. A ntakse põhiteadm ised iseseisva uurimustöö tegemiseks Üliõpio+lased om andavad teadm ised tervishoiuökonoom ika teoreetilistest vastaval erialal. alustest, kasutatavatest m eetoditest, rakendusvaldkondadest ning © oktoober, 10. n.2 L, 4 S n-s 1 ref => E käesoleva aja aktuaalsetest probleemidest. Aine õpetamisel lähtutakse tulevase tööga seotud võim alikest esilekerkivatest probleemidest ning ARTH.04.018 Tervise edendam ine pakutakse erinevaid käsitlus- ning lahendusvariante. dotsent M aarike Harro, v-assistent Kersti Pärna, assistent Alar Sepp © 1 .-1 6 . n .l L, 1 S n -s = > E lA P(10L+10S+20i) *A □Proviisoriõpe:4 Tervise edendam ist edukalt Õppinud üliõpilased on omandanud ettekujutuse tervise edendam ise olem usest, m eetoditest ja kohast tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel TRAUMATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA ja nn. positiivse tervise suurendam isel, eluviisi m õjutam ise võim alustest KLIINIK (TO) üksikisikut, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega, ©korduv: 5 n.2 L, 2 S n-s => A TRAUMATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA ARTH.04.019 Tervise sotsioloogia dotsent M aarike Harro ÕPPETOOL (01) 3AP(10L+30S+80i) *A Magistrandid om andavad ettekujutuse tervise olem usest tänapäeva A R T0.01.005 Kirurgia, traumatoloogia ja ortopeedia alused tervishoius ja ühiskonnas ning tervise hindam ise kaasaegsetest korr. professor Tiit Haviko, dotsent Aalo Eller, dotsent Aleks Lenzner, v- meetoditest. assistent Aare Märtson, assistent A ivar Pintsaar ©oktoober, 5. n.2 L, 6 S n-s 1 ref => A 1.5AP(22L+8P+30i) -A ■ Liikumisravi:3 Aine õpetab skeletisüsteemi seisundi hindam ist ja skeletisüsteemi enam esinevaid traum asid ja haigusi ning nende ravi põhiprintsiipe. TERVISHOIUÖKONOOMIKA ÕPPETOOL ©12. - 15. n.2 P n-s => A L - 11. n.2 L n -s (05) A R T 0.01.018 Traum atoloogia ARTH .05.001 Tervishoiuökonoom ika korr. professor Tiit Haviko, dotsent Aalo Eller, dotsent Aleks Lenzner, dotsent Kersti M eiesaar, assistent Tatjana Leoško assistent Ulvi Kiho, assistent Andres Kukner, assistent Toomas Tein 1.5AP(10L+30S+20i) *E lA P(12L+12P+16i) *E ■Arstiteadus: 5 ■A rstiteadus :3 Üliõpilased om andavad teadm ised tervishoiuökonoom ika teoreetilistest Aine õpetab traum atoloogia üldküsimusi ja esmaabi luumurdude, alustest,kasutatavatest m eetoditest, rakendusvaldkondadest ning pehm ete kudede vigastuste, põletuste ja külm um ise korral. käesoleva aja aktuaalsetest probleemidest. Aine õpetamisel lähtutakse Traum atoloogia on üks osa ainest "diagnostika alused". tulevase arstitööga seotud võim alikest esilekerkivatest probleem idest ning © 2 4 .-2 5 . n.6 L n -s pakutakse erinevaid käsitlus- ning lahendusvariante. korduv: 1 n.12 P n-s => E ©korduv: 1 n. 10 L, 30 S n-s => E A R T 0.01.019 Ortopeediliste haiguste ravi taktika ARTH.05.002 Tervishoiuökonoom ika korr. professor Tiit Haviko, dotsent Aalo Eller, dotsent Aleks Lenzner, v- dotsent Kersti M eiesaar, assistent Tatjana Leoško assistent Aare M ärtson, assistent A ivar Pintsaar 1.5AP(16L+16P+16S+12i) *E .5AP( 10L-t-1 Oi) *A ■ Ham baarstiteadus: 5 ■A rstiteadus:4 Üliõpilased om andavad teadm ised tervishoiuökonoom ika teoreetilistest Esitatakse ortopeediliste haiguste kaasaegse diagnostika meetodeid ja alustest, kasutatavatest meetoditest, rakendusvaldkondadest ning nende osatähtsust erinevate patoloogiate diagnoosimisel. Antakse käesoleva aja aktuaalsetest probleem idest. Aine õpetamisel lähtutakse ülevaade skeletisüsteemi deform atsioonide ja haiguste etioloogiast, tulevase stom atoloogitööga seotud võim alikest esilekerkivatest patoloogiast ja ravi taktikast. probleemidest ning pakutakse erinevaid käsitlus- ning lahendusvariante. ©korduv: 5 n.2 L n-s => A © 1 ,- 16. n .l L, 1 P, 1 S n-s => E A R T 0.01.020 Traum atoloogia aktuaalseid probleeme ARTH 05.005 Tervishoiuökonoom ika korr. professor Tiit Haviko, dotsent Aalo Eller, dotsent Aleks Lenzner, v- dotsent Kersti M eiesaar assistent Aare Märtson, assistent A ivar Pintsaar 5 A P(20L+40S+140i) *E ,5AP(10L+10i) *A ■Rahvatervis:m ag □A rstiteadus:4 Magistrandid om andavad teadm ised tervishoiuökonoom ika Esitatakse tugi-liikumisaparaadi vigastuste diagnostika ja ravi meetodeid teopreeti listest alustest, kasutatavatest m eetoditest ja Pööratakse tähelepanu luumurdude kaasaegse ravi meetoditele ja rakendusvaldkondadest. Antakse põhiteadm ised iseseisva uurimustöö ravitaktikale. Esitatakse toruluude osteosünteesi kaasaegseid seisukohti, tegemiseks vastaval erialal. ©korduv: 5 n.2 L n-s => A ©oktoober, 10. n.2 L, 4 S n-s 1 re f => E ART0.01.021 Traum atoloogia ja ortopeedia ARTH.05 006 Tervishoiuökonoom ika korr. professor Tiit Haviko, dotsent Aalo Eller, dotsent Aleks Lenzner, v- dotsent Kersti M eiesaar assistent Aare M ärtson, assistent Aivar Pintsaar 2AP( 18L+30P+32i) *A 3AP(10L+30S+80i) *A ■A rstiteadus:4 ■ Rahvatervis:mag Magistrandid om andavad teadmised tervishoiuökonoom ika teoreetilistest Aine õpetab skeletisüsteemi erinevate piirkondade vigastuste ja haiguste alustest, kasutatavatest m eetoditest ja rakendusvaldkondadest. Antakse diagnoosim ist, ravi ja profülaktikat. M oodustab ühe osa ainest "Kirurgia" põhiteadmised iseseisva uurimustöö tegem iseks vastaval erialal, 8,5AP ©veebruar, 5. n.2 L, 6 S n-s 1 ref => A ©korduv: 3 n. 10 P n-s => E veebruar, 2. n.9 L n-s ARTH.05.007 Tervishoiuökonoom ika dotsent Kersti M eiesaar, assistent Tatjana Leoško A R T 0 .0 1 .0 2 2 T rau m ato loog ia ja ortopeedia 88 ARSTITEADUSKOND 88 korr. professor T iit Haviko, dotsent Aalo Eller, dotsent Aleks Lenzner, v- ülevaade skeletisüsteemi deform atsioonide ja haiguste etioloogiast, assistent Aare M ärtson, assistent A ivar Pintsaar patoloogiast ja ravitaktikast. 1 AP(20L+10S+10i) ©korduv: 1 n.20 L, 10 S n-s □A rstiteadus:resident Esitatakse traum atoloogiliste ja ortopeediliste haigete diagnostika ja ravi A R T 0.01.024 Deform atsioonide ja ortopeediliste haiguste diagnostika kaasaegsed põhim õtted ning ravitulemuste hindam ise kriteeriumid. küsimusi ® 1 . n.20 L, 10 S n-s 1 ref korr. professor Tiit Haviko 1 A P(20L+10S+10i) A R T O .01.023 O rto p eed ilis te haiguste d iagnostika ja ravi □A rstiteadus:resident korr. professor Tiit Haviko Esitatakse skeletisüsteemi deform atsioonide ja haiguste diagnostika 1 AP(20L+10S+10i) põhiprintsiibid, kaasaegsed diagnostika meetodid ja □A rstiteadus:resident diferentsiaaldiagnostika kriteeriumid. Esitatakse ortopeediliste haiguste kaasaegse diagnostika m eetodeid ja ©korduv: 1 n.20 L, 10 S n-s nende osatähtsust erinevate patoloogiate diagnoosim isel. Antakse Ainete nimed "Keskkond ja tervis" A RTH .01.075 Endokrinoloogia ARSK .01.030 (keskkonnatervis) Epidem ioloogia ja biostatistika A RTH .03.001, ARTH.03.006, Abiuurimism eetodid neuroloogias A R N R .01.023 A RTH .03.008, ARTH.03.012 Abivahendite kohandamine A RSM .01.027 Epidemioloogia, biostatistika ja ARTH.03.011 Alalõualiigese haigused ARST.01.050 uurimistöö kavandamine Algteadmisi psühhoteraapiast A RPS.01.021 Epilepsia ja peavalude valitud ARNR.02.007 Allergodermatooside diagnoos ja ravi A R N H .01.006 aspektid Alzheimeri tõbi ja teised A R N R .01.022 Erakorraline meditsiin ja erakorraline ARA1.01.026 dementsused haige Anatoomia ARA N.01.003, ARAN.01.017, Erakorraline meditsiiniabi A R A I.01.035, ARAI.01.037 ARA N.01.018 Ergonoom ika ja kinesioloogia ARSM .01.032 Anesteesia ja intensiivravi ARA I.01.012 Erialasem inar mikroobide ARMB 01.031 iseärasused südamehaigetel patogeneesi mõjustavaist faktoreist Anestesioloogia ARAI.01.032 Erianestesioloogia ja intensiivravi ARA1.01.023 A nestesioloogia ja intensiivravi A RA I.01.033 Esmaabi ARA I.01.024, ARAI.01.034, Anestesioloogia ja intensiivravi AR Al. 01.025 A RA I.01.039, ARK1.01.004 kaasaegseid küsimusi Esmaabi ja intensiivravi alused ARAI.01.006 Antibakteriaalne farm akoteraapia ARK S.01.019 Etiotroopne antim ikroobne ravi ARM B.01.022 pulmonoloogias Euroopa farm akopöa droogid A R FA .01.046 Antibakteriaalsed ja antiviraalsed A RFR .01.030 Farm aatsia ajalugu ARFA.01.036 kemoterapeutikumid Farmaatsiakorraldus A RFA .01.042 Antim ikroobse ravi kliinilise ARM B.01.032 Farm aatsiakorralduse praktika A RFA .01.016 kasutamise alused Farm akoepidem ioloogia ja - ARTH.02.028 Antioksüdantide biokeem ilised - A RB K .01.017 ökonoom ika meditsiinilised aspektid Farm akognoosia A RFA .01.028, ARFA.01.035 Arengu ja ealine farm akoloogia A R FR .01.029 Farm akoloogia A R FR .01.032, ARFR.01.035, Arteriaalse hüpertensiooni A R K A .01.042 A R FR .01.036, A RFR .02.011. diagnoosimine ja ravi ARFR.02.013 Arvutiõpetus A RTH .02.029 Farm akoloogia ja toksikoloogia ARFR.01.034 Audioloogia ARKR.01.018 Farm akopöa analüüsimeetodid ARFA.02.022 Autism ja autism isam ased seisundid ARPS.01.061 Farm akoteraapia ARFR.02.017 Bioahhesiivsed ravim preparaadid ARFA.02.038 Farm akoteraapia ja ravimite ARFR.02.015 Bioenergeetiliste m ehhanismide ARM P.03.016 toksikoloogia häired lihaspatoloogias Farm atseutiline ettevõtlus ARFA.01.024 Biofarmaatsia A RFA .02.003, ARFA.02.049 Farm atseutiline kaubatundm ine ARFA.02.002, ARFA.02.044 Biofüüsika A R FS.01.037 Farm atseutiline keemia A R FA .02.030, ARFA.02.047, Bioloogilised rütmid ja tervis A RFS.01.034 ARFA.02.048 Bioloogilised tegurid keskkonnas A RTH .01.065 Farm atseutiline statistika ARFA .02.026 Bioloogiliselt aktiivsete ainete ARFA.01.032 Farm atseutiline tehnoloogia ARFA.02.032 biosüntees Farm atseutilise kaadri valik ARFA.01.025 Deform atsioonide ja ortopeediliste AR00.00.022, A R T O .01.024 Farm atseutilise keem ia praktika ARFA .02.017 haiguste diagnostika küsimusi Fotobioloogia. Fotodermatoosid. ARN H.01.023 Depressiivsed häired ja nende ravi A RPS.01.019 Fotoprotektsioon. Difuusne neuroendokriinne süsteem A RFS.01.011 Füsioteraapia A RSM .01.008 Diplomitöö sem inar A R O T.01.020 Fütokeemia A RFA.01.045 Eestis sagedasemate infektsioonide A RM B.01.027 Fütoteraapia A RFA .01.034 levik, patogenees, diagnostika ja Füüsilise ja m editsiinilise A R C A .00.003, ARCA.00.005 kontrolli võim alused antropoloogia alused Ehhokardiograafia südam ehaiguste A R K A .01.021 Galeeniline farm aatsia A RFA .02.045 diagnostikas Gastroenteroloogia A R SK .01.034 Elektrokardiograafia A RK A .01.045 Gastroenteroloogia: põletikulise A R SK .01.001 Elektrokardiograafia algkursus A RSK .05.003 soolehaiguse tänapäevane käsitlus Enam esinevate nahalöövete A RN H .01.014 Geneetika A R M P.01.025 diferentsiaaldiagnostika Geriaatria I ARSK.05 007 89 ARSTITEADUSKOND 89 G ünekoloogilise haige õendus ja AROT.01.035 Kardioloogia ARKA.01.001, A R K A .01.036, õendus kom plitseeritud sünnituse A R K A .01.044, A RK A .01.048 korral Kardiotorakaal-ja vaskulaarkirurgia ARKD.01.002 Günekoloogilised haigused ja ARN S.01.019 Kardiotorakaalkirurgia ARKA.02.026 sünnitusabi Kardiovaskulaar-ja torakaalkirurgia ARK D.01.005 Günekoloogiliste infektsioonide A RM B.01.012 Katastroofimeditsiin A RK D .01.003, ARKD.01.004 mikrobioloogia Katastroofim editsiin ja välikirurgia ARK D.01.001 Haige lapse õendus AROT.Ol .036 Keskkonna epidemioloogia ARTH.01.066 Haige uurimise alused ARSK.05.004 K eskkonna-ja töötervishoid ARTH.01.043, ARTH.01.055, Haige vanuri ja sureva patsiendi A RO T.O l.029 ARTH.01.073, ARTH.01.077 õendus K eskkonna-ja töötervishoid ARTH.01.045 Haiglaeelne erakorraline A R A I.01.029 (rahvatervis II) meditsiiniabi K eskkonna-ja töötervishoid perearsti ARTH.01.046 Haiglasisesed infektsioonid A R M B .01.009 töös Haiguste õpetus A R PO .01.003 Keskkonna-ja töötervishoid ARTH. 01.042 Hambakaariese ja selle ARST.01.030 Keskkonna-ja töötervishoid ARTH.01.044 komplikatsioonide ravi (rahvatervis II) valikküsimused Keskkonnatervise alused ARTH.01.035 Hammaste oklusiooniõpetus A R ST .01.046 Keskkonnatervishoiupoliitika ja - ARTH.01.072 Hingamise funktsionaalsed uuringud ARFS.01.018 strateegia Histoloogia ARAN.02.003 Keskkonnatervishoiupoliitika ja - ARTH.01.068 Histoloogiline tehnika ARA N.02.009 strateegiad Imikuea nahahaigused ARNH.01.005 Kesknärvisüsteemi degeneratiivsed A R N R .01.025 Immunohistoloogia ARA N.02.010 haigused, müoneuraalse sünapsi ja Immunoloogia A RM P.02.006, A RM P.02.011, lihaste haigused ARM P.02.016 Kirurgia, traum atoloogia ja ARTO.Ol .005 lmmunoloogia alase uurimistöö A RM P.02.004 ortopeedia alused alused I Kirurgiline anatoom ia ARAN.03.003, ARAN.03.004 Immunoloogia alase uurimistöö A RM P.02.015 Kirurgiline infektsioon ARK I.01.012 alused III Kirurgiline ja hospitaalinfektsioon. ARA I.01.016 Immunoloogia alase uurimustöö A RM P.02.013 Mikrobioloogilised, alused II patofüsioloogilised, kliinilised Immunoloogia laboratoorium A RM P.02.014 aspektid Implantaadid stom atoloogias A R ST .01.023 Kirurgilise haige õendus ARO T.Ol.027 Infektsioonihaige õendus A RO T.O l.033 Kirurgilised haigused A RK I.02.004, ARK I.02.028 Infektsioonihaigused ja ARSK.04.003 Kirurgiliste, ortopeediliste ja ARSM .01.026 epidemioloogia traum atoloogiliste haigete Infusioon-jm.üldravi ja urgentsed A RA I.01.017 liikumisravi manipulatsioonid erakorralises Kliiniline anatoomia ARAN.03.006, ARA N.03.007 kirurgias ja traum atoloogias Kliiniline biokeemia A RBK.01.011, ARSK.03.009 Infusioonravi, happe-alustasakaal, A R A I.01.010 Kliiniline farm akokineetika ARFR.03.009 parenteraalne toitmine Kliiniline farmakoloogia ARFR.02.004, ARFR.03.007, Inimene (patsient/klient) ja tervis A R O T.O l.018 ARFR.03.012 Inimese em brüonaalse arengu ARAN.02.016 Kliiniline füsioloogia ARM P.03.013 varased etapid Kliiniline keemia ARSK.03.002 Inimese funktsionaalanatoom ia A R A N .01.014 Kliiniline mikrobioloogia ARM B.01.015, A RM B.01.021 Inimese füsioloogia A RFS.01.015, ARFS.01.016, Kliiniline praktika A RK I.01.007, ARNR.01.014 A R FS.01.027, A R FS.01.030, Kliiniline psühhofarm akoloogiaja ARPS.01.060 ARFS.01.031, A RFS.01.032 psüühiliste protsesside Inimese füsioloogia ja ökoloogia ARTH.02.022 neurokeemilised aspektid. Inimese geneetika A RM P.01.013 Kliiniline psühholoogia A RPS.01.058 Inimese m ikroobikooslused ja nende ARM B.01.028 Kliiniline rinoloogia ARKR 01.007 mõjustamisvõimalused Kliinilise immunoloogia laboratoorne ARM P 02.012 Inimese tervis sõltuvalt keskkonnast A RTH .01.074 diagnostika (keskkonnaterviseõpetajad) Kliinilise immunoloogia A RM P.02.005 Intensiivravi A RA I.01.003, A R A I.01.038 sõlmküsimusi lntensiivõendus ja õendus AROT.Ol. 031 Kliinilise mikrobioloogia A RM B.01.023 komplitseeritud haigusjuhtude korral laboratooriumi töö korraldus Isheemiatõbi ja südam e puudulikkus, A R K A .01.043 (kvaliteedi kontroll ja selle kinnitus) diagnostika ja ravi aspekte Koduõendus ARO T.Ol.030 Joogid ja tervis:biokeem ilis- A RB K .01.019, A R B K .01.020 Kohtuarstiteadus ARPA.02.001, ARPA.02.002. meditsiinilised aspektid ARPA.02.004 Juhtimine tervishoius A RTH .02.016 Kohtukeemia A R FA .01.043 Juuste ja peanaha haigused. A R N H .01.012 Kohtupsühhiaatria A RPS.01.008 Diferentsiaaldiagnoos ja diagnoos. Kohtupsühhiaatria (Avatud Ülikool) ARPS.01.056 Ravi ja hooldus. Konsultatsioonioskused ARPO.Ol .009 Kaasaegsed uurim ism eetodid A RFS.01.036 Kriitilised seisundid ARA I.01.009 neurobioloogias K uulm is-ja kõneelundite anatoomia, ARK R.01.008 Kaasaegsete tehniliste vahendite A RA I.01.036 füsioloogia ja patoloogia kasutamine intensiivravis. Kuulmispuude ja kõnehäiretega ARK R.01.019 K aelaja keskseinandi piirkonna A R K R .01.017 inimeste rehabilitatsioon patoloogia Kvaliteedi hindamine ja juhtimine ARTH.02.024 Kaks ettekannet om a teaduslikust A RTH .01.057 Kvaliteedi hindamine tervishoius A RTH .02.015 tööst koos teaduskirjanduse Kõne -ja kuulm iselundite anatoomia, A RK R.01.014 ülevaatega füsioloogia ja patoloogia 90 ARSTITEADUSKOND 90 Kõnehälvete kliinik A R N R .01.003 alused K õrva-nina-kurguhaigused A R K R .01.001, A R K R .01.002 N eurokirurgia A RN R.02.003, ARNR.02.008 Kõrva-nina-kurguhaigused ja pea A R K R .01.003 Neuroloogia ARNR 01.019, A R N R .01.024 ning kaela kirurgia N euroloogia alused ARN R.01.005 Laboratoorne diagnostika A RSK .03.010 N euroloogia ja neurokirurgia A RN R.01.016 Laboratoorne meditsiin A RSK .03.007, A RSK .03.012, N euroloogia valitud peatükke ARN R.01.021 ARSK.03.013 N euroloogilise haige Õendus ARO T.Ol.034 Laboratoorsed im m unoloogilised A RM P.02.003 N orm aalne ja patoloogiline ARFS.01.033 uuringud ja nende anatoom ia ja füsioloogia rakendusvõim alused N ä o - ja lõualuukirurgia ARST.01.032 Lahangujuhtude kliinilis- A R PA .01.016 Närvisüsteem i anatoom ia ja ARFS.01.007 patoloogiline analüüs füsioloogia Laps ja tem a toit A RLA .01.007 N ärviteaduse alused: närvisüsteem i ARFS.01.017 Lapse ja nooruki psühhopatoloogia ARPS.01.006 anatoom ia ja füsioloogia Lapse psühhopatoloogia ja A RPS.01.051 N õustam ine suitsetam isest ARKS.01.020 psüühikahäired lapseeas loobumisel kopsuhaiguste Laste kirurgiline stom atoloogia A RST.01.005 profülaktikas Laste psüühikahäired ARPS. 01.049 Ortopeediline stom atoloogia ARST.01.036 Laste ärev u s-ja m eeleoluhäired A RPS.01.064 Ortopeediline stom atoloogia ARST.01.020 L aste-ja geriaatriliste ravimite ARFA. 02.021 (kliiniline kursus) farmatseutiline tehnoloogia Ortopeediliste haiguste d iagnostika ja A RTO .01.023 Lastehaigused A RLA .01.001, A RLA .01.003, ravi ARLA .01.019, A RLA .01.022 O rtopeediliste haiguste ravi taktika A RT0.01.019 Lastehaigused ( doktoriõpe) ARLA.01.018 Patogeneetiline m ikrobioloogia ARM B.01.008 Lastekirurgia ARK I.02.024, A RK I.02.030 Patoloogiline anatoom ia A R PA .01.008, A R PA .01.009, Lastestomatoloogia ARST.01.018 A R PA .01.011, ARPA.01.014 Liikumisaparaadi funktsionaalne ARAN.01.015 Patoloogiline füsioloogia A RM P.03.003, ARM P.03.005, anatoom ia A RM P.03.014, ARM P.03.015 Liikumisravi geriaatrias A R SM .01.037 Patoloogiline füsioloogia. Erikursus ARM P.03.012 Limaskestadel esinevad lööbed A RN H .01.015 doktoriõppes. Lipiidid kui ateroskleroosi riskitegur, ARNR. 01.009 Patsiendi-/kliendikeskse õenduse AROT.Ol .011 uued ravivõimalused mudelid, m eetodid ja kvaliteedi Lokaalanesteetikum id stom atoloogias A RST.01.052 parandam ine Looduslikud mürgid ja ravi A RFR .02.016 Pea-ja kaela dissektsioonikursus ARAN.01.016 põhiprintsiibid nendega m ürgistuse Pediaatria residentidele I ( ARLA.01.020 korral Sotsiaalpediaatria probleem id) Meditsiini eetika A RTH .02.011 Pediaatria residentidele II ( Lapse ARLA.01.021 Meditsiini geneetika A R M P.01.024 toitm ine, laboratoorne diagnostika) M editsiiniajalugu ARTH.04.016 Perearstiteadus ARP0.01.002 M editsiinieetika ARN R.01.017 Perearstiteadus I ARP0.01.007 M editsiiniline biokeem ia A RB K .01.001, A RB K .01.002, Perearstiteadus: meditsiiniline ARP0.01.008 A RB K .01.003, A RB K .01.010 intervjuu M editsiiniline bioloogia I A RM P.01.016 Perekonna planeerim ine ja ARNS.01.008 M editsiiniline kosm etoloogia A RN H .01.008 kontratseptsioon M editsiiniline m ikrobioloogia A R M B .01.002, A R M B .01.004, Perifeerse vereringe patofüsioloogia ARMP.03.008 A RM B.01.020 Polümeerid ja m akrom olekulid ARFA.02.020 Meditsiiniline m ikrobioloogia 1. A RM B.01.024 farm aatsias aasta residentidele Polüsom nograafia ARPS.01.057 M editsiiniline m ikrobioloogia 2. ARM B.01.025 Probiootikum id tä n a ja homme ARM B.01.013 aasta residentidele Profarmakonid ARFA.02.027 Meditsiiniline m ikrobioloogia 3. ARM B.01.026 Projektitöö meetodid AROT.Ol.013 aasta residentidele Propedeutiline praktika ARFA.02.019 Meditsiinilise biokeem ia alase A RBK .01.021 Proviisori kutse - eetika ARFA.02.050 uurimistöö alused I osa Psühhiaatria A RPS.01.050, ARPS.01.055 M editsiinilise biokeem ia alase A RBK .01.022 Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia A RPS.01.001 uurimistöö alused II osa ja psühhoteraapia M editsiiniliste ja antropom eetriliste ARCA.00.004 Psühhiaatrilise haige õendus A RO T.Ol.037 andm ete töötlus Psühhiaatrilised haigused A RPS.01.059 M editsiinisotsioloogia ARTH .04.012 Psühhopatoloogia A R PS.01.005, A RPS.01.046 M ikrobioloogia ajalugu A RM B.01.014 Psühhopatoloogia koos A RPS.01.018 M ittenakkuslike haiguste ARTH .03.013 m editsiinipsühholoogiaga epidem ioloogiline uurimine Psüühikahäirete süstem aatika A RPS.01.017 Naha ja juuste hooldus ja ravi A RN H .01.021 Pulm onoloogia A R K S.01.022 N ah a -ja suguhaigused A RN H .01.002, A RN H .01.003, Puuetega isikute taastusravi ARSM .01.036 A RN H .01.004 Pärilikud nahahaigused A RN H .01.019 N aha-ja suguhaige Õendus A RO T.O l.032 Põetus AROT.Ol. 002 N aha-ja suguhaigused A RN H .01.013, A RN H .01.024 Põetus, a - ja antiseptika A RO T.O l.006 N ahahaiguste ravi põhiprintsiibid A RN H .01.020 Põletiku ja ainevahetushäirete A RFR .01.031 N ahakasvajad ja hem oblastoosid A RN H .01.022 farm akoloogia N ahalööbed näol ja kätel A RN H .01.007 Põletikuliste haiguste patoanatoom ia A RPA .01.013, A RPA .01.015 Nahalööbed sisehaiguste korral A RN H .01.018 Radiofarm atseutilised preparaadid A R FA .02.014 Naistehaigused ja sünnitusabi A RN S.01.001, A RN S.01.004 Rahvatervis A RTH .01.054 N akkushaigused ARSK.04.001, ARSK.04.002 Rahvatervise alused A RTH .01.032, A RTH .01.078 Nefroloogia A R SK .01.032 Rakkude kahjustuse mehhanismid. A R M P.03.010 N eurofüsioloogia ja neuroloogia A R N R .01.002 M edikam entoosne ja 91 ARSTITEADUSKOND 91 m ittem edikam entoosne profülaktika Spordimeditsiin A RSM .01.004, ARSM .01.043, Ratsionaalne farm akoteraapia ARFR.03.010 ARSM .01.045 Raviainete sünteesim ine ARFA.02.015 Spordim editsiin ja taastusravi A RSM .01.001, ARSM .01.041 Raviainete sünteesim ine ja kvaliteedi ARFA.02.035 Spordim editsiin ja taastusravi I ARSM .01.044 hindamine Stom atoloogia propedeutika (õpetus A RST.01.047 Ravimite klassifikatsioon ARFA.02.029 ham baravim aterjalidest) Ravimite kliiniliste uuringute AR00.00.013 Stom atoloogia propedeutika. Suu-ja A R ST .01.048 metodoloogia ham bahaigused (fantoom kursus Ravimite tehnoloogia ARFA.02.046 hammaste preparatsiooniõpetus) Ravimite tehnoloogia ja A R FA .02.011 Stom atoloogia A R ST.01.049 biofarmaatsia propedeutika.Ortopeediline Ravimite tehnoloogia praktika ARFA.02.016 stom atoloogia (ham baproteeside Ravimpreparaatide on vitro uuringud ARFA.02.037 m aterjalid ja tehnoloogia) Ravimpreparaatide toim ekestvuse ARFA.02.036 Stom atoloogiliste haiguste ARM B.01.010 modifitseerimine m ikrobioloogia Ravimtaimed A R FA .01.023 Stressi patofüsioloogia ARM P.03.006 nahahooldusvahenditena Stressi patofüsioloogia. Adaptsioon. ARM P.03 .011 Ravimtaimede kasutam ine A R FR .01.023 Stressi lim iteerivad süsteemid meditsiinis Sugulisel teel ülekantavad põletikud A RN H.01.017 Ravimtaimede kultiveerim ine A RFA .01.031 Surm a põhjused läbi sajandite I, II ARTH.04.014 Ravimvormide analüüsim ine ARFA.02.025 Suu ja hambahaigused A RST.01.045, ARST.01.053 Ravimvormidele esitatavate ARFA.02.028 Suu-ja näolõualuukirurgia ARST.01.001 kriteeriumide harm oniseerim ise Suuõõne ja hammaste m orfoloogia AR AN. 02.008 vajadustest Südame ja kopsude uurimine ARSK.05.001 Reisimeditsiini aktuaalseid aspekte A RTH .01.053 Südam ehaigete taastusravi ARSM .01.039 Reproduktiivne tervis A R N S.01.005 Süsteemsed sidekoehaigused ARSK.02.005 Reumatoloogia ARSK.02.004 Taastusravi krooniliste kopsuhaiguste ARKS.01.018 Riigikaitse ARTH.02.030 korral Rindkere ja kõhuõõne organite A R A N .01.008 Teadusartikli kirjutamise m etoodika A RM B.01.034 areng,ealine ja variantanatoom ia (m ikrobioloogias) Riskianalüüs ARTH .02.019 Teadusartikli kirjutamise metoodika ARPS.01.052 Riskianalüüsi alused ja m etoodika A RTH .01.064 psühhiaatrias Riskitegurid toidus, joogivees ja A RTH .01.067 Teadusgranti koostamise metoodika A RM B.01.035 õhus:toime organism ile ja määramise m ikrobioloogias meetodid Teadusgranti taotluse koostamise ARPS.01.054 Ruum ja ruumiõhk tervise aspektist ARTH .01.050 m etoodika psühhiaatrias Rvimite kliiniliste uuringute A R FR .03.011 Teadustöö planeerimine psühhiaatria ARPS.01.053 metodoloogia erialal SCREEN-tehnika fiitokeemias A R FA .01.012 Teadvus-interdistsiplinaam e ARFS.01.020 Sagedamini esinevate n ah a -ja ARN H.01.016 probleem suguhaiguste laboratoorne Teejuht elektrokardiograafia abil ARKA.01.046 diagnostika saadava informatsiooni hindamisel Sagedased probleem id perearsti töös A R P0.01.010 Tegevusteraapia analüüs ja ARSM .01.033 Sagedasemate kroonilist A R SK .01.031 rakendamine neerupuudulikkustpõhjustavate Tegevusteraapia filosoofia ja eetika ARSM .01.034 haiguste diagnostika ja ravi Tegevusteraapia geriaatrias ARSM .01.028 Saun ja tervis A R K A .01.020 Tegevusteraapia kompleksses ARSM .01.040 Seadusandlus Eestis ja Euroopas ARTH .01.071, A RTH .01.079 taastusravis Seadusandlus Eestis ja Euroopas. A RTH .01.069 Tegevusteraapia neuroloogias ARSM .01.029 Sektsioonikursus A R PA .01.004, ARPA.01.005 Tegevusteraapia psühhiaatrias ARPS.01.032 Silmahaigused AR SI.01.002, A RSI.01.011 Tegevusteraapia ravimeetodid ARSM .01.030 Sisehaige õendus A RO T.O l.038 Tegevusteraapia uurimismeetodid ARSM .01.031 Sisehaigete liikumisravi ARSM .01.025 Tervis ja elukeskkond ARTH.01.049 Sisehaigused A R K A .01.047, ARKS.01.021, (keskkonnatervishoid) A RSK .01.010, A RSK .01.029, Tervise edendamine ARTH.04.018 A RSK .01.033, A RSK .01.035, Tervise sotsioloogia ARTH.04.017, ARTH.04.019 A RSK .01.037 Terviseedendus A RTH.04.003, ARTH.04.01 1 Sisehaiguste propedeutika (osa ainest ARSK.05.006 Tervisekaitse ARTH.01.048 "diagnostika alused") Tervisekaitse koolis A RTH .01.039 Sisehaiguste propedeutika (osa ainest ARSK.05.005 Tervishoiukorraldus A RTH.02.004, ARTH.02.006, "sisehaigused") A RTH .02.013, ARTH.02.018 Sissejuhatus geriaatriasse ARSK.05.002 Tervishoiukorralduse alused ARTH.02.009 Sissejuhatus kliinilisse farm aatsiasse ARFA.02.039 Tervishoiuorganisatsioon ja - ARTH.02.026 Sissejuhatus neurotoksikoloogiasse II ARFR.02.012 korraldus (Praktiline kursus) Tervishoiusüsteem id ja ARTH.02.023 Sissejuhatus närviteadustesse A RFS.01.006 tervishoiupoliitika Sissejuhatus psühholoogiasse A RPS.01.048 Tervishoiuökonoom ika ARTH.05.001, ARTH.05.002, Sissejuhatus taastusravisse A RSM .01.010 A RTH.05.005, ARTH.05.006, Skleroseeruvate nahalöövete ARN H.01.010 A RTH.05.007 diferentsiaaldiagnostika Toitum ise füsioloogia A RFS.01.028 Somatogeensed psüühikahäired lastel A RPS.01.063 Traum atoloogia A R T0.01.018 Traum atoloogia aktuaalseid A R T O .01.020 Sotsiaalfarmaatsia A RFA .01.008, A RFA .01.044 probleeme Spinaal-epiduraal-jm . juh te ja A RA I.01.011 Traum atoloogia ja ortopeedia A R T O .01.021, A R T O .01.022 regionaaranesteesia Troopiline meditsiin ja hügieen ARSK. 04.005 92 ARSTITEADUSKOND 92 Tsefalom eetria A RST.01.026 Väliepidem ioloogia ARSK.04.006 Tsöliaakia A R L A .01.006 Äge kõht A R K I.01.011 Tsütoloogia ja histoloogia AR AN. 02.007 Ä geda ja kroonilise A R A I.01.014 Täiendavat uroloogiast AR K l 02.032 hingam ispuudulikkuse intensiivravi T öökeskkonna epidem ioloogia A RTH .01.063, A RTH .01.070 Ärevushäired: uued m udelid ja A R PS.01.062 Tööstress ja tervis A RTH .01.040 raviviisid Töötervishoid I A RTH .01.047 Õendus kui rahvusvaheline kutseala AROT.Ol .012 Töötervishoid II A RTH .01.041 Õendusabi igas elueas inimestele AROT.Ol .026 Tüsistused ja nende vältim ine A RA I.01.015 Õenduspraktika erinevates anestesioloogias ja intensiivravis valdkondades (pedagoogiline Uroloogia ARK1.02.021, A RK I.02.029 praktika m editsiinikoolis või Uurimistöö m editsiinilises ARM B.01.033 ülikoolis) m ikrobioloogias Õenduse ajalugu AROT. 01.025 Uurimistöö m eetodid m editsiinilises A RM B.01.030 Õ enduse alused AROT 01 017 m ikrobioloogias Õ enduse didaktika AROT. 01.014 Uurimistöö planeerim ine ARFA.02.040 Õ enduse eetika AROT 01.023 Uurimistöö sem inar biofarm aatsiast ARFA .02.041 Õ enduse filosoofia I AROT. 01.003 Uurimistöö seminar A RFA .01.041 Õ enduse filosoofia II AROT 01.008 farm akognoosiast Õ endusteadus ja teised AROT 01.019 Uurimistöö seminar farm atseutilisest A RFA .01.037 terviseteadused kaubatundm isest Õ endusteaduse teooria I AROT.Ol.004 Uurimistöö sem inar farm atseutilisest ARFA.02.043 Õendusteaduse teooria II AROT.Ol.007 keemiast Õ endusteaduslik uurim ism etoodika I AROT.Ol.005 Uurimistöö sem inar farm atseutilisest A RFA .02.042 Õ endusteaduslik uurim ism etoodika II AROT.Ol.010 tehnoloogiast Õendusteadusliku uurimistöö AROT.Ol.009 Uurimistöö seminar A RFA.01.039 (magistritöö) sem inar fatrm aatsiakorraldusest Õendusteadusliku uurimistöö alused AROT.Ol.024 Uurimistöö sem inar fütokeem iast A RFA .01.040 Õ pilaste vaimne tervis A R PS.01.044 Uurimistöö seminar A RFA.01.038 Ühe teadusartikli kirjutam ine ja ARTH. 01.058 sots i aal farmaats i ast esitamine rahvusvahelisele ajakirjale Uurimustoetuste taotluse A RTH .01.056 Ü ld -ja abdom inaalkirurgia ARKI.02.031 ettevalm istam ine ja esitamine Ü ldhisto loogiaja inimese ARAN.02.014 Valu neurofüsioloogilised ja - A RFS.01.005 em brüoloogia keemilised m ehhanismid Ü ldkirurgia A RK I.01.009, ARK I.01.010 Valusündroomi kaasaegne ravi ARA I.01.013 Üldkirurgia I ARKI.02.026 Veresoontekirurgia ARKA.02.025 Ü ldkirurgia II ARKI.02.027 Vesi ja tervis ARTH.01.014 Üldpatoloogia ARPA.01.002 Viirusinfektsioonide patogenees ARSK .04.004 Ülemiste hingam isteede ja söögitoru ARKR.01.015 Vitamiinid ja ARBK.01.013 kroonilised ja retsidiveeruvad m ineraalained:biokeem ilis- haigused farm atseutiline taust Ingliskeelsed ainete nimed A R A I.01.035 Emergency Care AR00.00.013 M ethodology o f clinical drug trials ARA I.01.036 M odern medical equipm ent in 1CU AROO.00.022 Diagnostics o f ortopaedic deformities and diseases A R A I.01.037 Emergency Care ARA I.01.003 Intensive Care ARA I.01.038 Intensive care A R A I.01.006 First Aid and Basic Intensive Care A RA I.01.039 First aid A R A I.01.009 M anagem ent o f Critically 111 ARA N.01.003 Anatom y A R A I.01.010 Infusion Therapy, A cid-Base Balance, Pamteral Nutrition ARA N .01.008 The Developm ent, Functional Anatom y and Variations of A RA I.01.011 Regional A naesthesia the Organs o f the Cavities A bdom inalis and Cavitas Thoracis A R A I.01.012 A naesthesia and Intensive Care o f Patients with ARA N .01.014 Human Functional Anatom y C ardiovascular Disease A RA N .01.015 Functional A natom y o f the Locom otor Apparatus ARAI.01 013 M anagem ent o f pain. ARA N.01.016 Dissection course o f the head and neck A RA I.01.014 Intensive Care o f Acute and Chronic Respiratory ARA N.01.017 Anatomy Insufficiency ARA N.01.018 Anatomy A R A I.01.015 C om plications and their M anagem ent in Anaesthesiology A RA N .02.003 Histology and Intensive Care A RA N .02.007 A R A I.01.016 Surgical and N osocom ial Infections. M icrobiological, A RA N .02.008 Pathophysiological, Clinical Aspects ARAN. 02.009 A R A I.01.017 ARA N.02.010 A RA I.01.023 A naesthesia subspecialites. Intensive care ARA N.02.014 General histology and em bryology A R A I.01.024 First aid ARA N.02.016 A RA I.01.025 M odern concepts in anaesthesia and intensive care ARA N .03.003 Surgical Anatom y A RA I.01.026 Emergency m edicine and em ergency patient A RA N .03.004 Surgical A natom y A RA I.01.029 Prehospital em ergency care ARA N .03.006 Clinical anatomy A RA I.01.032 Anaesthesiology ARA N .03.007 Clinical anatomy A RA I.01.033 Anaesthesiology and intensive care ARBK.01.001 Medical Biochemistry A R A I.01.034 First Aid ARBK.01.002 Medical Biochemistry 93 ARSTITEADUSKOND 93 A RB K .01.003 M edical Biochemistry A RFR.01.034 Pharm acology and toxicology A RBK .01.010 M edical Biochemistry' A RFR.01.035 Pharmacology A RB K .01.O il Clinical Biochemistry A RFR .01.036 Pharmacology A RBK.01.013 Vitam ines and minerals: biochemical and pharmaceytical A RFR.02.004 Clinical Pharm acology background A RFR .02.011 Pharmacology ARBK.01.017 Biochemical and medical aspects o f antioxidants ARFR.02.012 Introduktion to neurotoxicology II ARBK.01.019 ARFR.02.013 Pharmacology A R B K .01.020 A RFR.02.015 ARBK.01.021 ARFR .02.016 Natural poisons and general principles o f poisoning A R B K .01.022 treatm ent ARCA.00.003 ARFR .02.017 ARCA.00.004 ARFR.03.007 Clinical Pharmacology ARCA.00.005 A RFR.03.009 Clinical Pharm acokinetics ARFA.01.008 Social pharm acy A RFR.03.010 Rational Pharmacotherapy ARFA.01.012 SCREEN -technique in phytochemistry A R FR .03.011 M ethodology o f clinical drug trials ARFA.01.016 Practical works in pharm aceutical management A RFR .03.012 Clinical Pharmacology ARFA.01.023 Herbs for skin care A R FS.01.005 Neurophysiological and -chemical mechanisms o f pain A RFA .01.024 A RFS.01.006 Introduction to neuroscience ARFA.01.025 A RFS.01.007 Anatomy and physiology o f nervous system A R FA .01.028 A R FS.01.011 The diffuse neuroendocrine system ARFA.01.031 A RFS.01.015 Human Physiology ARFA.01.032 Biosynthesis o f biologically active substances ARFS.01.016 Human Physiology A RFA .01.034 ARFS .01.017 The Basics o f Neuroscience: Anatomy and Physiology o f ARFA.01.035 Nervous System ARFA.01.036 A RFS.01.018 Functional Investigation o f Respiration A RFA .01.037 Research sem inar in pharmaceutical commodities A RFS.01.020 Consciousness:an interdisciplinary approach ARFA.01.038 Research sem inar in social pharmacy A RFS.01.027 Human physiology A RFA.01.039 Research sem inar in pharm aceutical management A RFS.01.028 Physiology o f nutrition ARFA.01.040 Research sem inar in phytochem istry ARFS.01.030 Human Physiology ARFA.01.041 Research sem inar in pharm acognosy A RFS.01.031 Human physiolog ARFA.01.042 Pharmaceutical m anagem ent A RFS.01.032 Human physiology A RFA .01.043 Forensic hcem istry A RFS.01.033 Normal and pathological anatomy and physiology ARFA.01.044 Social pharm acy A RFS.01.034 Biological rhythms and health ARFA.01.045 Phytochem istry A RFS.01.036 Modern methods in neurobiology ARFA.01.046 Herbs o f European Pharm acopoeia A RFS.01.037 Biophysics ARFA.02.002 Science o f Pharmaceutical Commodities A RK A .01.001 Cardiology ARFA.02.003 Biopharm aceutics A R K A .01.020 The Sauna and Health ARFA.02.011 Pharmacentical Technology and Biopharmacy A R K A .01.021 ARFA.02.014 Radiopharm aceuticals A R K A .01.036 Course o f continuing medical education for residents in ARFA.02.015 Synthesis o f Drug Chemicals cardiology ARFA.02.016 Practical training o f pharmaceutical technology A R K A .01.042 Diagnosis and treatm ent o f arterial hypertension ARFA.02.017 Practical training o f pharmaceutical chemistry A R K A .01.043 Ischaemic heart disease and heart failure, aspects o f ARFA.02.019 Propaedeutical training diagnostocs and treatm ent ARFA.02.020 Polymers and M acrom olecules in Pharmacy ARK A .01.044 Cardiology ARFA.02.021 Pharmaceutical technology o f pediatrics and geriatrics A RK A .01.045 Elektrocardiography medicines A RK A .01.046 Guidelines for EKG interpretation ARFA.02.022 Pharmaceutical analysis o f pharm acopoeia ARK A .01.047 Internal medicine ARFA.02.025 Analysis o f dosage forms A R K A .01.048 Cardiology ARFA.02.026 Pharmaceutical statistics ARK A.02.025 Vascular surgery ARFA.02.027 ARK A.02.026 Thoracic surgery ARFA.02.028 ARK D .01.001 Disaster medicine and field surgery ARFA.02.029 ARK D .01.002 Cardiothoracic and vascular surgery ARFA.02.030 ARK D .01.003 Disaster medicine ARFA.02.032 A R K D .01.004 Disaster medicine ARFA.02.035 ARK D.01.005 Cardiovascular and thoracic surgery ARFA.02.036 A R K I.01.004 First aid ARFA.02.037 ARK I.01.007 Clinical practice ARFA.02.038 Bioadhesive form ulations ARK I.01.009 General Surgery ARFA.02.039 Introduction to clinical pharmacy ARK I.01.010 General surgery ARFA.02.040 Designing o f research work A RK I.01.011 Acute abdomen ARFA.0 2 .041 Research sem inar in biopharm acy A RK I.01.012 Surgical infection ARFA.02.042 Research sem inar in pharmaceutical technology ARK I.02.004 Surgical diseases ARFA.02.043 Research sem inar in pharmaceutical chemistry ARK I.02.021 Urology ARFA.02.044 Pharm aceutical com m odities ARK I.02.024 Paediatric surgery ARFA.02.045 Galenical pharm acy ARK I.02.026 General Surgery ARFA.02.046 Pharm aceutical technology ARK I.02.027 General Surgery II ARFA.02.047 Pharm aceutical chem istry ARK I.02.028 Surgical deseases ARFA.02.048 Pharm aceutical chem istry ARK I.02.029 Urology ARFA.02.049 Biopharm acy ARK I.02.030 Paediatric surgery ARFA.02.050 Ethics for Pharm acists ARK I.02.031 General and abdominal surhery ARFR.01.023 Use o f Herbs in M edicine ARK I.02.032 Supplem entary facts on urology ARFR.01.029 Developm ental and Ageing Pharmacology A RK R.01.001 Otorhinolaryngology ARFR.01.030 A ntibacterial and antiviral chem otherapeutics A RK R.01.002 Otorhinolaryngology A RFR.01.031 Pharm acology o f inflamm ation and metabolie disorders A RK R.01.003 Otorhinolaryngology, head and neck surgery ARFR.01.032 Pharm acology ARK R.01.007 Clinical rhinology 94 ARSTITEADUSKOND 94 ARK R.01.008 A natom y,fhysiology and pathology o f hearing and peech ARM P.03.015 Pathophysiology ARK R.01.014 A R M P.03.016 ARKR.01.015 Chronical diseases o f upper respiratory tract and A RN H .01.002 Dermatology and Venerology oesophagus A RN H .01.003 Dermatology and Venerology ARKR.01.017 Pathology o f the neck and m ediastinum A R N H .01.004 Dermatology and Venerology ARKR.01.018 Audiology A R N H .01.005 Newborn's Dermatoses ARK R.01.019 Rehabilitation in otorhinolaryngology A RN H .01.006 Allergological derm atoses- diagnoses and treatm ent ARK S.01.018 Rehabilitation in patients with chronic lung diseases A R N H .01.007 ARKS.01.019 Antibacterial pharm acotherapy in pulmonary m edicine A R N H .01.008 M edical Cosm etology ARK S.01.020 Sm oking cessation in prevention o f lung diseases A R N H .01.010 ARK S.01.021 Internal medicine A RN H .01.012 Disperders o f the Hair and the Scalp. Differential ARK S.01.022 Pulmonology Diagnosis and Diagnosis. M anagem ent. ARLA.01.001 Pediatrics A R N H .01.013 Derm atology and Venerology A R L A .01.003 Pediatric Diseases A R N H .01.014 Differential diagnosis o f skin most often occuring rashes A R LA .01.006 A R N H .01.015 M ucosal changes A R LA .01.007 A RN H .01.016 laboratory diagnosis o f skin and venerological diseases A RLA .01.018 Diseases in childhood (doctoral study) A RN H .01.017 Sexually transm ited diseases ARLA.01.019 Pediatrics A RN H .01.018 Internal diseases and skin ARLA.01.020 Pediatrics for residents 1 ( Problems o f social pediatrics) A RN H .01.019 Congenital diseases A R LA .01.021 Pediatrics for residents 11 (N utrition o f children, A RN H .01.020 General aspects o f the treatm ent o f skin diseases laboratory diagnostics) A RN H .01.021 T reatm ent o f hair disorders A R LA .01.022 A RN H .01.022 Skin tum ors and hem oblastom as ARM B.01.002 Medical M icrobiology A RN H .01.023 Photobiology. Photodermatoses. Photoprotection. ARM B.01,004 Medical Microbiology A RN H .01.024 D erm atology and venerology ARM B.01.008 Microbial Pathogenesis A R N R .01.002 Introduction to N europhysiology and Neurology ARM B.01.009 Hospital Infections A R N R .01.003 The Clinical Picture o f Speech Disorders ARM B.01.010 M icrobiology o f Oral Diseases A R N R .01.005 Principles o f Neurology ARM B.01.012 M icrobiology o f Gynaecological Infections A RN R.01.009 Lipids - the riskfactor for stherosclerosis, new possiblities ARM B.01.013 Probiotics Today and Tomorrow o f treatm ent ARM B.01.014 History' o f M icrobiology ARN R.01.014 Clinical practice ARM B.01.015 Clinical M icrobiology A R N R .01.016 Neurology and N eurosurgery ARM B.01.020 Medical microbiology A R N R .01.017 Ethies o f m edicine ARM B.01.021 Clinical microbiology A RN R .01.019 Neurology ARM B.01.022 Antimicrobial treatment ARNR.01.021 Selected topics neurology ARM B.01.023 The organisation o f the work o f a clinical laboratory. A R N R .01.022 Alzheim er disease and others dem entias Quality control. A R N R .01.023 Diagnostic m ethods in neurology ARM B.01.024 Medical m icrobiology for first year residents A R N R .01.024 Neurology ARM B.01.025 Medical m icrobiology for second year residents A R N R .01.025 ARM B.01.026 Medical m icrobiology for the third year residents A RN R.02.003 Neurosurgery ARM B.01.027 The more freguent infections in Estonia - prevalence, ARN R.02.007 Selected aspects o f epilepsy and headache pathogenesis, diagnostics and control possibilities A RN R.02.008 N eurosurgery A RM B.01.028 Human microbial communities and the possibilities for A RN S.01.001 Obstetrics and Gynecology influencing it A R N S.01.004 Obstetrics and gynecology A RM B.01.030 methods o f research in medical microbiology A RNS.01.005 Reproductive Health - the aim and aspects ARM B.01.031 A R N S.01.008 Family planning and contraception ARM B.01.032 The principles o f clinical use o f antimicrobial treatm ent A RN S.01.019 A RM B.01.033 Research in medical microbiology A RO T.01.002 Basic Nursing Care A RM B.01.034 M ethods for w riting scientific publications in A RO T.01.003 Nursing Philosophy I microbiology AROT.Ol .004 N ursing Theory I A RM B.01.035 AROT.Ol .005 N ursing Research M ethods I A RM P.01.013 Human genetics ARO T.01.006 Basic N ursing Care, A- and A ntiseptic A RM P.01.016 Biology AROT.Ol .007 N ursing Theory II ARM P.01.024 Medical genetics AROT.Ol .008 N ursing Philosophy II A RM P.01.025 Genetics A RO T.01.009 Thesis sem inar A RM P.02.003 AROT.Ol .010 N ursing Research M ethods II A RM P.02.004 A RO T.01.011 C lient-centred m edeis, m ethods and quality improvement ARM P.02.005 A R O T .01.012 N ursing as an International professsion A RM P.02.006 A RO T.01.013 Project work m ethods ARM P 02.011 AROT.Ol .014 N ursing Didactics ARM P.02.012 A RO T.01.017 Fundam entals o f N ursing A RM P.02.013 Basic knowledge for the research in immunology II A RO T.01.018 Human (patient/client) and healt A RM P.02.014 Laboratory in immunology AROT.Ol .019 N ursing Science and other Health Sciences ARM P 02.015 Basic knowledge for the research in immunology III A R O T .01.020 Sem inar o f D iplom a Thesis A RM P.02.016 Immunology A RO T.01.023 N ursing Ethics A RM P.03.003 Pathophysiology A RO T.01.024 Fundam entals o f N ursing Research ARM P 03.005 Pathophysiology A RO T.01.025 History o f Nursing ARM P 03.006 Pthophysiology o f Stress A RO T.O l.026 A RM P,03.008 Pathophysiology peripheral circulation AROT.Ol .027 N ursing Care o f Patient with Surgical Disease A RM P.03.010 Cellural injury mechanism. Medical and nonmedical AROT.Ol .029 N ursing Care Sick Elderly and Dieing Patient pophylaxis. A RO T.O l.030 Home Nursing A RM P.03.011 Pathophysiology o f Stress. Adaption. Stress-lim iting A RO T.01.031 Critical Care Nursing Systems A RO T.01.032 Nursing Care o f Patient with Skin and Venereal Disease A RM P.03.012 Pathophysiology for Ph.D .students A RO T.01.033 Nursing Care o f Patient with Infection Disease A RM P,03.013 Clinical physiology AROT.Ol .034 Nursing Care o f Patient with Neurological Disease A R M P.03.014 AROT.Ol .035 N ursing Care o f Patient with Gynaecological Disease 95 ARSTITEADUSKOND 95 AROT.Ol .036 N ursing Care for Sick Child A RSK .04.002 Infectious Diseases A RO T.O l.037 N ursing Care o f Patient with Psychiatric Disease A RSK .04.003 ARO T.Ol.038 N ursing Care o f Patient with Internal Disease A RSK .04.004 Patogenesis o f Viral Infections A R PA .01.002 General Pathology A RSK .04.005 Tropical M edicine and Hygiene A R PA .01.004 A utopsy and Biopsy Course ARSK.04.006 Field Epidemiology A R PA .01.005 A utopsy and Biopsy Course ARSK .05 .001 Investigation o f cardiovascular and respiratory systems A R PA .01.008 Pathological Anatomy A RSK .05.002 Introduction to geriatrics ARPA.01.009 Pathological Anatomy ARSK .05.003 ARPA.01.011 Pathological Anatomy ARSK .05.004 Basic clinical methods A RPA .01.013 Pathological anatom y o f inflammatory diseases ARSK .05.005 Internal medicine propedeutics A RPA .01.014 Pathological Anatom y A RSK .05.006 Internal medicine propedeutics A RPA .01.015 Pathological anatom y o f inflamm atory diseases A RSK .05.007 Geriatrics I ARPA.01.016 Clinical-pathological analysis o f autopsy cases A R SM .01.001 Sports medicine and rehabilitation ARPA.02.001 Forensic M edicine A RSM .01.004 Sports medicine ARPA.02.002 Forensic M edicine ARSM .01.008 Physiotherapy ARPA.02.004 Forensic M edicine A R SM .01.010 Rehabilitation A R P0.01.002 Family M edicine A RSM .01.025 Exercise therapy in clinic o f internal medicine ARPO .01.003 A RSM .01.026 Exercise therapy in traumatology, orthopedy and surgery A RPO .01.007 Family m edicine I A RSM .01.027 Adaptation o f technical aids A RPO .01.008 Family medicine: medical interview A RSM .01.028 Occupational therapy in geriatry A RP0.01.009 Consultation skills A RSM .01.029 Occupational therapy in neurology A RP0.01.010 Frequent problems in family doctor's work A RSM .01.030 Intervention methods for occupational therapy ARPS.01.001 Psychiatry, Clinical Psychology and Psychotherapy A RSM .01.031 Assessment methods in occupational therapy ARPS.01.005 Psychopathology A RSM .01.032 Principls o f ergonom y and kinesiology in clinical practice ARPS.01.006 Child and Adolescent Psychopathology A RSM .01.033 Occupational perform ance analysis and application ARPS.01.008 Forensic Psychiatry A RSM .01.034 Philosophy and ethics o f occupational therapy ARPS.01.017 Classification o f Mental Disorders A RSM .01.036 Rehabilitation o f disabled and handicapped people ARPS.01.018 Psychopathology and Clinical Psychology A RSM .01.037 Exereise therapy in geriatry ARPS.01.019 D epressive disorders and their Treatm ent A RSM .01.039 Rehabilitation o f the cardiac patients ARPS.01.021 Introduction into Psychotherapy A RSM .01.040 Occupational therapy ARPS.01.032 Occupational Therapy in Psychiatry A RSM .01.041 Sports medicine and rehabilitation ARPS.01.044 Pupil’s mental health A RSM .01.043 Sports medicine ARPS.01.046 Psychopathology A RSM .01.044 Sports medicine and rehabilitation ARPS.01.048 Introduction to psychology ARSM .01.045 Sports medicine ARPS.01.049 Mental disorders o f children A RST.01.001 Oral and M axillofacial Surgery ARPS.01.050 Psychiatry A RST.01.005 Surgical Pedodontics ARPS.01.051 Psychopathology and mental disorders in childhood A R ST .01.018 Pediatric Dentistry ARPS.01 052 M ethodology o f w riting o f a scientific paper in psychiatry A R ST .01.020 Prosthetic Dentistry ARPS.01.053 Research planning in psüchiatry A R ST .01.023 Implants in Stomatology ARPS.01.054 M ethodology o f designing o f grant project in psychiatry A R ST .01.026 Cephalometry ARPS.01.055 Psychiatry A R ST .01.030 Selected additional methods in endodontie and ARPS.01.056 Forensic psychiatry conservative treatment ARPS.01.057 Plysom nography A RST.01.032 Maxillo-facial surgey ARPS.01.058 Clinical Psychology A R ST .01.036 Prosthetic dentistry ARPS.01.059 Mental disorders A RST.01.045 Oral and Dental Diseases ARPS.01.060 Clinical psychopharm acology and neurochem ical aspects A R ST.01.046 Introduction to occlusion of mental functioning. A R ST .01.047 Materials and technology in prosthetic dentistry ARPS.01.061 Autism and sim ilar conditions A R ST .01.048 Propedeutics in stomatology ARPS.01.062 Anxiety disorders: new models and treatm ent approaches A R ST .01.049 Materials and technology in prosthetic dentistry. ARPS.01.063 Organic mental disorders in children due to general medical Propedeutic and stomatognathic physiology in prosthetic dentictry. conditions. A RST.01.050 Diseases o f tem porom andibular jo in t ARPS.01.064 A nxiety and mood disorders in childhood A RST.01.052 Introduction to occlusion ARSI.01.002 O phthalm ology A R ST .01.053 Oral and Dental Diseases ARSI.01.011 A RTH .01.014 W ater and Health ARSK.01.001 Gastroenterology: New Frontiers in Inflammatory Bowel A R TH .01.032 Basic public health Disease A RTH .01.035 Basic Environmental Health A RSK.01.010 Internal M edicine ARTH.01.039 Health protection at school ARSK.01.029 ARTH.01.040 W ork stress and health ARSK.01.030 Endocrinology ARTH.01.041 Occupational health II ARSK.01.031 Diagnostics and treatm ent o f main diseases hading to end- ARTH.01.042 Environmental and occupational health stage renal diseases A RTH .01.043 ARSK.01.032 N ephrology ARTH.01.044 Environmental and occupational health (public health II) ARSK.01.033 Internal m edicine ARTH.01.045 Environmental and occupational health (public health II) ARSK.01.034 Gastroenterology ARTH.01.046 Environmental occupational health in family practice ARSK.01.035 Internal m edicine ARTH.01.047 Occupational health I ARSK.01.037 Internal m edicine ARTH.01.048 Health protection ARSK.02.004 Rheum atology A R TH .01.049 health and environm ent (environmental health) ARSK.02.005 Connective tissue disorders A RTH .01.050 Health aspects o f indoor environm ent ARSK.03.002 Clinical Chem istry ARTH.01.053 Some aspects o f travel medicine ARSK.03.007 Laboratory m edicine ARTH.01.054 ARSK.03.009 Clinical biochem istry A RTH .01.055 ARSK.03.010 Laboratory diagnostics A RTH .01.056 ARSK.03.012 Laboratory m edicine A RTH .01.057 ARSK.03.013 Laboratory m edicine A RTH .01.058 ARSK.04.001 Infectious Diseases A RTH .01.063 96 ARSTITEADUSKOND 96 ARTH. 01.064 ARTH.02.029 Introduction to com puter applications ARTH.01.065 ARTH.02.030 A R TH .01.066 ARTH. 03.001 ARTH.01.067 ARTH .03.006 Epidemiology and biostatistics ARTH.01.068 A RTH .03.008 A R TH .01.069 A RTH .03.011 Epidemiology, biostatistics and research design ARTH. 01.070 A RTH .03.012 A RTH .01.071 A RTH .03.013 ARTH.01.072 A RTH .04.003 Health Promotion ARTH.01.073 Environmental and occupational health A RTH .04.011 Health Promotion A R TH .01.074 A RTH .04.012 ARTH.01.075 A RTH .04.014 ARTH.01.077 ARTH.04.016 A RTH .01.078 ARTH.04.017 A R TH .01.079 ARTH.04.018 ARTH.02.004 Healt Care Administration ARTH.04.019 ARTH.02.006 Healt Care Administration A RTH .05.001 Healter Econom ics ARTH.02.009 Basic Health Care Management A RTH .05.002 Health Econom ics ARTH.02.011 Medical ethics A RTH .05.005 ARTH.02.013 Health Care M anagement A RTH .05.006 ARTH.02.015 Quality Assessm ent in Health Care ARTH.05.007 Health Econom ics ARTH.02.016 M anagem ent in Health Care ARTO .O l.005 ARTH.02.018 A R TO .O l.018 Traum atology ARTH.02.019 Hazards Analysis A R TO .O l.019 Tactics o f treatm ent in orthopaedics ARTH.02.022 ARTO.Ol .020 Actual problem s o f traum atology ARTH.02.023 A R TO .O l.021 Traum atology and orthopaedics ARTH.02.024 ARTO .O l.022 Traum atology and ortopaedics ARTH.02.026 Health Care Management ARTO .O l.023 Diagnostics and treatm ent o f orthopaedic diseases ARTH.02.028 ARTO.Ol .024 D iagnostics o f ortopaedic deform ities and diseases Ained õppejõudude järgi A RK A .01.036, A RK R.01.015, A RA N .02.014, ARAN.02.016 ARSK.05.007 Aro, lime A R O T.O l.002, AROT.Ol.003, Adojaan, A leksander A RM P.01.016 A R O T.O l.004, AROT.Ol.005. Adojaan, Bela ARSK.01.030, ARSK.01.033 A RO T.O l.006, AROT.Ol.007. Ahse, Enno ARK I.02.029 A R O T.O l.008, AROT.Ol.009. Ainsalu, Külliki ARSK.04.001, ARSK.04.002, A RO T.O l.010, ARO T.Ol.011. ARSK.04.003, ARSK.04.004, A R O T.O l.012, AROT.Ol.013, ARSK.04.005, A RSK .04.006 A RO T.O l.014, ARO T.Ol.017, Allikmets, Lembit A R FR .01.030, A RFR .01.034, A R O T.O l.018, AROT.Ol.019, A RFR .01.035, A RFR .02.013, A R O T.O l.020, AROT.Ol.023. A RFR .02.015, ARFR.02.017, A R O T.O l.024, AROT.Ol.025. ARFR.03.012 A RO T.O l.026, AROT.Ol.027, Altraja, Alan ARK S.01.019, A RK S.01.021, A RO T.O l.029, AROT.Ol.030, A RK S.01.022, ARSK.01.033, A RO T.O l.031, AROT.Ol.032. ARSK.01.035, A RSK .01.037 A RO T.O l.033, AROT.Ol.034, Aluoja, Anu A RPS.01.001, A RPS.01.018, A R O T.O l.035, AROT.Ol.036, A RPS.01.021, A RPS.01.048, A RO T.O l.037, A R O T.01.038 A RPS.01.052, A RPS.01.053, Asser, Toomas AR N R .01.014, ARN R.01.016, A RPS.01.054, A RPS.01.055, AR N R .01.019, ARN R.01.021, A RPS.01.058, A RPS.01.062 AR N R .02.003, ARNR.02.008 Ambos, Anu A RSK .01.035, A RSK .01.037 Aunapuu, M arina ARAN.02.009 Ani, Raivo ARK R.01.001, A R K R .01.002, Beilmann, Anneli A R M P.03.005, ARN R.01.023 A RK R.01.003, A R K R .01.015, Björksten, Bengt ARLA.01.018 A R K R .01.017 Brilene, Tatjana A R M B .01.004, ARM B.01.010, Ani, Ülle A RK S.01.018, A RK S.01.019, A RM B.01.015, ARM B.01.020, A RK S.01.020, A RK S.01.021, ARM B.01.021 ARK S.01.022 Dmitriev, Katrin ARPO.Ol .002, ARPO.Ol.003, Anijalg, Ene A R SK .05.001, A RSK .05.004, ARPO.Ol .007, ARPO.O l.008, ARSK .05.005, A R SK .05.006 A R PO .O l.009, ARPO.Ol.010 Ansko, Piret A RFA .02.041, ARFA.02.045, Drikkit, Ilona ARPA .02.001, ARPA.02.002. A RFA .02.047, ARFA.02.048, ARPA.02.004 A RFA .02.049 Dukan, Diana ARST.01.053 Arak, Elmar ARFA .01.032, A R FA .01.041, Eelmäe, Jaan ARNR.02.008 A RFA .02.015, ARFA.02.022, Ehrenberg, Aivar A RN S.01.001 A RFA .02.030, ARFA.02.035, Elberg, Elle A R N H .01.002, A RN H .01.003. A RFA .02.043, A RFA.02.047 ARN H .01.004, A RN H .01.008. Arend, Andres A RA N .02.003, ARAN.02.007, A R N H .01.012, A R N H .01.013, A RA N .02.008, ARAN.02.009, A R N H .01.014, A RN H .01.015, 97 ARSTITEADUSKOND 97 A R N H .01.017, A R N H .01.018, A RTH .01.078, ARTH.02.004. A RN H .01.021 A RTH.02.006, ARTH.02.009. Eller, Aalo ARK I.02.004, ARTO.Ol .005, ARTH .02.011, ARTH.02.013, A R T0.01.018, A RTO .O l.019, A RTH .02.015, ARTH.02.016, A RTO .O l.020, A RTO .O l.021, A RTH .02.018, ARTH.02.019. A RTO .O l.022 ARTH.02.022, ARTH.02.023, Grünberg, Heli A R LA .01.018, A R LA .01.020 ARTH.02.024, ARTH.02.026, Haldre, Sulev A RN R .01.016, A R N R .01.021, ARTH. 02.02 8 ARNR.02.003, ARN R.02.007 Kingisepp, Peet-Henn ARFS.01.016, ARFS.01.018. Harro, M aarike A RTH .01.032, A RTH .01.054, A RFS.01.030, ARFS.01.031, A RTH .01.078, A RTH .04.003, ARFS.01.037 A RTH .04.011, A RTH .04.012, Kinks, Reet ARN R.01.016 ARTH.04.017, A RTH .04.018, Kirss, Anne ARN S.01.001 A RTH .04.019 Kirss, Fred A RN S.01.001 Haviko, Tiit ARK I.01.004, A RK I.02.004, Kisand, Kai A RM P.02.004, ARM P.02.013, ARTO .O l.005, A RTO .O l.018, A R M P.02.014, ARM P.02.015, A RTO .O l.019, A R TO .O l.020, ARM P.02.016 ARTO .O l.021, A RTO .O l.022, Kisand, Kalle A RM P.02.003, ARM P.02.004, A RTO .O l.023, A RTO .O l.024 A RM P.02.006, ARM P.02.011, Hein, Marju A RSK .01.033, A RSK .01.035, A RM P.02.012, ARM P.02.013, ARSK .01.037 ARM P.02.015 Hinrikus, Toivo A RFA .02.017, ARFA.02.025, Kits, Luule ARSK .05.001, ARSK.05.004, A RFA .02.030, ARFA.02.040, ARSK.05.005, ARSK.05.006 ARFA.02.043, ARFA.02.047, Kivastik, Jana ARFS.01.016, ARFS.01.031, ARFA .02.048 ARFS.01.032 Hussar, Piret A RA N .02.003, ARA N.02.007, Kivastik, Toomas A R FR .01.034, ARFR.03.007, ARAN.02.009, ARAN.02.010, ARFR.03.012 A RA N .02.014 Kivirüüt, Ene ARK R.01.001, ARK R.01.002 Hussar, Ülo ARA N.02.010 Kokassaar, Urmas A RB K .01.019, A RB K .01.020 Hämarik, Malle A RLA .01.018, A RLA .01.019 Kokk, Kersti A RA N .01.017, ARAN.01.018 Irs, Alar ARFR.03.007, ARFR.03.009, Kolk, Helgi A RSK .05.001, ARSK .05.004, ARFR.03.010, A R FR .03.011 ARSK .05.005, ARSK.05.006, Jagomägi, Kersti A RFS.01.037 ARSK.05.007 Jagomägi, Triin A RST.01.018, A RST.01.026 Kolk, Rein A RK A.01.001, ARK A.01.036, Jekimov, Hulda A RA I.01.035, A RA I.01.037, ARK A.01.048 A RA I.01.038 Koll, Iive A R ST.01.020, A RST.01.036 Juhansoo, Tiina A RTH .02.011 Kolts, Ivo A RA N .01.015, ARA N.01.018 Jürimäe, Aino A RST.01.001 Koppel, Taive A RST.01.045, ARST.01.053 Kaarma, Helje A RCA.00.003, ARCA.00.004, Korrovits, Andres A R ST .01.020, A R ST.01.036, ARCA.00.005 A R ST .01.049 Kaarna, M arina A RTH .02.004, A RTH .02.006, Krispin, Tõnu A RM B.01.015, ARM B.01.020, A RTH .02.009, ARTH.02.015, A R M B .01.021, A RM B.01.022, A RTH .02.016, A RTH .02.018, A RM B.01.025, ARM B.01.026, A RTH .02.026 ARM B.01.033 Kaasik, Allend ARFR.02.012 Kruustükk, Katrin ARKR.01 008, ARK R.01.018, Kadastik, Ülle A RN S.01.001 ARK R.01.019 Kaing, Helve A RSK .02.004 Kukk, Terje ARN H.01.024 Kairane, Ceslava A RB K .01.002, A RB K .01.022 Kukner, Andres ARTO.Ol .018 Kalbe, Irja A RN R.01.016 Kull, Ingrid ARSK.01.034 Kalda, Anti A R FR .02.011, ARFR.02.012, Kull, Mart ARK R.01.001, A RK R.01.002, ARFR.02.016 ARK R.01.003, ARK R.01.007, Kalder, Mariann A RSK .02.004 ARK R.01.008, ARKR.01 014, Kallas, Ade A RFA .02.032, ARFA.02.039, ARK R.01.015 ARFA.02.042, ARFA.02.046 Kustavus, Kerly A RFA .01.008, A RFA .01.038 Kallikorm, Riina A RSK .01.010, A RSK .01.033, Kutsar, Toomas ARSK.01.034 A RSK .01.035, A RSK .01.037, Kuus, Eha ARSK .05.001, ARSK.05.003, A R SK .02.004, A R SK .02.005 ARSK .05.004, ARSK.05.005, Karelson, Ello-Rahel A RB K .01.001, ARB K .01.010, ARSK .05.006 A R B K .01.022 Kuuse, Reet ARSK.02.004, ARSK .02.005 Karelson, Maire A RN H .01.002, A RN H .01.003, Käsper, Enn ARST.01.001, A RST.01.032 A RN H .01.004, A R N H .01.010, Kõks, Sulev A RFS.01.006, ARFS.01.036 A R N H .01.013, A RN H .01.024 Kõljalg, Siiri ARM B.01.009, ARM B.01.015, Karki, Tõnis A RM B.01.002, A RM B.01.015, A RM B.01.022 A R M B .01.020, A RM B.01.022, Kõrv, Janika A RN R.01.005, ARNR.01 014, A RM B.01.023, ARM B.01.030, A RN R.01.016, ARN R.01.025 A RM B.01.032, A RM B.01.033 Laane, Elmut A RK A .01.020, A RK A .01.046 Karro, Helle A RN S.01.001, A RN S.01.008 Labotkin, Katrin ARSK. 01.034 Karu, Külliki A R K A .01.001, A RK A .01.045, Laitinen-Junkari, Pirjo A RO T.O l.008, A R O T.O l.010 A RK A .01.047, A RK A .01.048 Lamp, Kristin A RK A .01.001, ARKA.01 048 Kaur, Sirje A RN H .01.002, A RN H .01.003, Landõr, Anatoli A RSM .01.001, A RSM .01.004, A RN H .01.004, A RN H .01.007, A RSM .01.043, A RSM .01.044, A RN H .01.013 A RSM .01.045’ Kiho, Ulvi A R TO .O l.018 Lang, Aavo ARFS.01.017, A RFS.01.030, Kiivet, Raul-Allan A RTH .01.054, A RTH .01.056, A RFS.01.037 A RTH .01.057, A RTH .01.058, Lang, Katrin ARTH .01.054, A RTH .01.063, 98 ARSTITEADUSKOND 98 A RTH .01.066, A RTH .01.070, A RTH .05.002, A RTH .05.005. A RTH .02.029, ARTH.03.001, ARTH.05.006, A RTH .05.007 A RTH .03.006, A RTH .03.008, Meos, Andres A RFA .01.037, ARFA.02.002, A RTH .03.011, A RTH .03.012 A RFA .02.014, ARFA.02.017, Langel, Ülo ARBK.01.010 ARFA.02.026, A RFA .02.030, Leibur, Edvitar A RST.01.001, A RST.01.005, ARFA .02.043, ARFA .02.044, A R ST.01.023, A RST.01.032, ARFA.02.047 A R ST.01.050 M erisalu, Eda A RTH .01.032, ARTH.01.035, Lember, M argus A RSK .05.004, A RSK .05.005, A RTH .01.039, ARTH.01.040, A RSK .05.006 A RTH .01.041, A RTH .01.042, Lenzner, Akivo A RM B.01.013, A RM B.01.014 A R TH .01.043, ARTH.01.044, Lenzner, Aleks A R T O .01.005, A RTO .O l.018, A RTH .01.045, ARTH.01.046, ARTO.Ol .019, ARTO.Ol .020, A RTH .01.047, ARTH.01.048, A R T 0.01.021, A RTO .O l.022 A RTH .01.049, ARTH.01.054, Leoško, Tatjana ARTH.05.001, A RTH .05.002, A RTH .01.065, ARTH.01.067, ARTH. 05.007 A RTH .01.069, ARTH.01.071, Lepik, Daily ARPA.02.001, ARPA.02.002, A RTH .01.073, ARTH.01.074, ARPA.02.004 ARTH.01.079 Lepist, Eve-Irene A RFA .01.045, ARFA.02.003, M esikepp, Siiri A R S K .01.031, A R SK .01.032 A RFA .02.027, ARFA.02.041, M esila, Ingrid A R PA .01.008, A R PA .01.009, A RFA .02.047, ARFA.02.048, A R PA .01.014, ARPA.01.016 A RFA .02.049 M etsa, Eve-M aaja ARST.01.020 Lepner, Urmas A RA I.01.024, A RK I.01.004, Metsküla, Kaja A R M P.02.013, ARM P.02.014 A RK I.01.009, A RK I.01.011, Mikelsaar, Aavo-Valdur A RM P.01.013, ARM P 01.024, A RK I.01.012, ARK I.02.004, ARM P.01.025 A RK I.02.026 Mikelsaar, M arika A RM B.01.008, ARMB 01.015, Liigant, Aade A R A N .01.003, A R A N .01.008, A RM B.01.020, ARM B.01.021, ARA N.01.016, ARA N .01.017, A RM B.01.022, ARM B.01.023, A RA N .01.018 A R M B .01.024, ARMB 01.025, Liigant, Aive A RN R.01.016, A RN R.01.025 A RM B.01.026, ARMB 01.027, Liiv, Ingrid A RM P.02.013 A R M B .01.028, ARM B.01.030, Liivamägi, Jüri A RPS.01.001, A RPS.01.006, A RM B.01.031, ARM B.01.034, A RPS.01.044, ARPS.01.049, A R M B .01.035 A RPS.01.050, ARPS.01.051, M ikelsaar, Raik-Hiio A RPA .01.002, ARPA.01.004, A RPS.01.055, A R PS.01.059, A R PA .01.005, ARPA.01.008. A RPS.01.061, A RPS.01.063, A RPA .01.011, ARPA.01.013, A R P S .01.064 A R PA .01.014, ARPA.01.015, Linnamägi, Ülla A R N R .01.022 ARPA.01.016 Loime, Lia ARA N .01.017, ARA N.01.018, M ikelsaar, Ruth ARM P.01.013 ARA N .03.004, ARA N.03.006, M itrofanova, Helju ARKR.01.001, ARKR.01.018 ARA N.03.007 M itt-M gbangcollo, Külli A R LA .01.007, A RLA .01.021 Lubi, Maire A RSK .01.030 M urruste, M arko A R K D .01.001, A RK D.01.002, Luht, Liina ARK R.01.019 A R K D .01.003, ARKD.01.004, Lukmann, Aet A RSM .01.001, A RSM .01.037, A RK I.01.011, ARKI.01.012, ARSM .01.039, A RSM .01.044 ARKI.02.026 Luuk, Kersti A RPS.01.001, A RPS.01.021, Mägi, M att A R N R .01.014, ARNR 01.016, A RPS.01.048, ARPS.01.050, A R N R .01.019, ARNR.01.021 A RPS.01.058 M ändar, Reet A RM B.01.002, ARM B.01.004, Lõivukene, Ragnar A RK I.02.030 A RM B.01.012, ARM B.01.020. Lüüs, Merike A RN R.01.019 ARMB.01 021, ARM B.01.022, Maaroos, Heidi-Ingrid A RPO .O l.002, ARPO.Ol .003, A R M B .01.023, ARM B.01.033, ARPO.Ol .007, A RPO .O l.008, A R M B .01.034, ARMB.01 035 A RPO .O l.009, A RPO .O l.010 M ärtson, Aare A RK I.02.004, ARTO.Ol.005. Maaroos, Jaak A RSM .01.001, A RSM .01.004, A R TO .O l.019, ARTO.Ol.020, A RSM .01.043, A R SM .01.044, A R TO .O l.021, ARTO.Ol.022 A R SM .01.045 M õttus, Alla A RA N .01.018, ARA N.03.004, Maimets, Matti A RSK .04.001, A RSK .04.002, ARA N.03.007 A RSK .04.003, A RSK .04.004, M üürsepp, Peeter A RST.01.001, ARST.01.032 A RSK .04.005, A RSK .04.006 M üürsepp, Tiiu ARST.01.047 Maiste, Eevi A RK A .01.001, A RK A .01.021, N aaber, Paul ARM B 01.009. ARM B.01.015, A RK A .01.036, A RK A .01.044, A RM B.01.021, A RM B.01.022, A RK A .01.047, A RK A .01.048, A R M B .01.023, A RM B.01.024, A RSK .01.033, A RSK .01.037 A R M B .01.025, A RM B.01.026, Masso, M arika A R M P.01.016 A R M B .01.028, ARM B.01.030, Masso, Raivo A R M P.01.016 A R M B .01.034 Matt, Kadri A R N S.01.001, A R N S.01.004, Noodla, Silvia A R K A .01.001, A RK A .01.043, A RN S.01.005, A RN S.01.019 A RK A .01.048 Matto, Vallo A RFR .01.034 Nõm m ela, Rita A R ST.01.018, A RST.01.026. Mehilane, Lembit A RN R.01.017, A R PS.01.001, A R ST.01.036 ARPS.01.005, A RPS.01.008, Ojamaa, Maie A R SM .01.001, A R SM .01.008, A RPS.01.018, A RPS.01.019, A RSM .01.027, A RSM .01.032, ARPS.01.032, A RPS.01.044, A R SM .01.036, A R SM .01.041, A R P S .01.046, A RPS.01.055, A R SM .01.044 A RPS.01.059, A RPS.01.060 O lak ,Jan a A RST.01.018 M eiesaar, Kersti A RTH .01.054, ARTH.05.001, Orlova, Ehte A R M P.03.003, A R M P.03.006, 99 ARSTITEADUSKOND 99 A RM P.03.010, A RM P.03.011, ARTH.03.011 A R M P.03.015 Rajangu, Heli A RN H .01.002, ARN H.01.003, Ormisson, Anne A RLA .01.003, A RLA .01.018, ARN H .01.004, A RN H .01.013 A RLA .01.020 Rajavee, Eleonora ARA N.01.018 Oselin, Kersti A RFR.01.034, ARFR.03.009 Raud, Terje ARN S.01.001 Ots, Mai ARSK .01.010, A RSK .01.031, Rebane, Enn ARK A.02.025, ARKD.01.002, A RSK .01.032 A RK D .01.005, ARK I.02.004 Otsa, Mai A R ST.01.001 Reidolf, Valev ARTH.02.019 Otter, M argareete-Helge A RFR .01.023, A R FR .01.029, Reimand, Katrin A RSK .03.007, ARSK.03.009, A RFR .01.036 A RSK .03.010, ARSK.03.012 Paaver, Urve A RFA .01.023, A RFA .01.028, Reimand, Koit A RM P.02.003, ARM P.02.011, A RFA .01.031, A R FA .01.040, A RM P.02.012, ARM P.02.013, ARFA .01.041, A RFA .01.045, A RM P.02.014, ARM P.02.015, A RFA .02.022 ARM P.02.016 Paavo, Maaja A RFA .02.016, A RFA .02.019, Reino, Udo A RK I.02.004, ARK I.02.024, A RFA .02.021, A RFA.02.032, ARK I.02.030 A RFA .02.042, ARFA.02.045, Remmel, Hele ARSK.01.034 A RFA .02.050 Ress, Mati ARK A.02.026, ARKD.01.002, Padrik, Lee A RN S.01.001 ARK D.01.005 Paju, Kalju A RM P.03.008, A RM P.03.012, Riispere, Mart ARSK.01.034 A RM P.03.013, A RM P.03.014, Ristioja, Vahur ARK R.01.001, ARK R.01.002, A RM P.03.015 ARK R.01.007, ARK R.01.015 Panov, Aleksei A RSI.01.002, A R SI.01.011 Rohtmets, Anne A RN S.01.001 Parve, Valdar A RN R.01.017 Roosaar, Peeter A RA N .02.003, ARAN.02.007, Peetsalu, Ants A RK I.02.027, ARK I.02.031 A RA N .02.008, ARAN.02.009, Peetsalu, Margot A RK I.01.010, ARK I.02.027, ARAN.02.014 ARK I.02.031 Roose, Mai A RN R.01.009, ARN R.01.014, Pelkonen, M arjaana A R O T.O l.007, A R O T.O l.011, A RN R.01.016, ARN R.01.019, A R O T.O l.012, A R O T.O l.013 A RN R.01.024, ARN R.01.025 Pert, Vello ARFS.01.030, A RFS.01.032, Roostar, Lembit ARKA.02 026 A RFS.01.037 Runnel, Riina ARST.01 053 Pihlak, Rita A RSK .04.001, A RSK .04.002, Russak, Silvia ARST.01.018 A RSK .04.003, A RSK .04.004, Rägo, Lembit ARFR.03.010 A RSK .04.005, A RSK .04.006 Rõõm, Aino A RSK.04.001, ARSK.04.002, Pintsaar, Aivar A R TO .O l.005, A RTO .O l.019, A RSK.04.003, ARSK.04.004, A RTO .O l.020, A RTO .O l.021, A RSK.04.005, ARSK.04.006 ARTO.Ol. 022 Rünkorg, Kertu A RFS.01.016, ARFS.01.031 Pintson, Ülo A RST.01.001, A RST.01.023, Saag, Anu ARM P.01.016 A RST.01.032, A RST.01.050, Saag, Mare A RST.01.030, ARST.01.036, A RST.01.052 A RST.01.045, ARST.01.047, Pokk, Paavo A RFR .01.036 A RST.01.048, ARST.01.053 Pokk, Tiit AROT.Ol. 002 Saar, Tähti A RA I.01.003, ARAI.01.035, Prikk, Kaia A R K S.01.019, ARKS.01.021, ARA I.01.037, ARA I.01.038 A R K S.01.022 Saarma, Märt ARPS.01.056 Proškina, Svetlana A RSK .04.001, A RSK .04.002, Saarma, Riina A RSM .01.001, ARSM .01.010, A RSK .04.003, A R SK .04.004, ARSM .01.044 A RSK .04.005, A RSK .04.006 Saava, Astrid A RTH.01.014, ARTH.01.032, Prükk, Tiina A R SK .04.001, ARSK.04.002, A RTH.01.035, ARTH.01.039, A RSK .04.003, A RSK .04.004, A RTH .01.041, ARTH.01.042, A RSK .04.005, ARSK.04.006 ARTH.01.043, ARTH.01.044. Puksa, Leena A RN R.01.023 ARTH.01.045, ARTH.01.046, Pulges, Andres ARKA.02.025, ARKD.01.002, ARTH.01.047, ARTH.01.048, A RK D .01.005, A RK I.02.004 ARTH.01.049, ARTH.01.054, Pulges, Riina A RSI.01.002 ARTH.01.055, ARTH 01 056, Pähkla, Ene-Renate A RST.01.047, A RST.01.048 ARTH.01.057, ARTH.01.058, Pähkla, Rein ARFR.03.007, ARFR.03.009, ARTH.01.064, ARTH.01.065, ARFR.03.010, A R FR .03.011 ARTH.01.066, ARTH.01.067, Päi, Svetlana A RSK .02.004, A RSK .02.005 ARTH.01.068, ARTH.01.069, Pärna, Kersti A R T H .01.032, A RTH .04.003, ARTH.01.071, ARTH.01.072, A RTH .04.01 1, A RTH .04.012, ARTH.01.073, ARTH.01.074, A RTH .04.018 ARTH.01.075, ARTH.01.077, Põld, Anneli A R K R .01.001, A R K R .01.002 ARTH.01.078, ARTH.01.079 Põldoja, Elle ARA N .01.017, A R A N .01.018 Saks, Kai A RSK.01.029, ARSK.05.001, Põlluste, Kaja A RTH .02.004, A RTH .02.006, A RSK.05.002, ARSK .05.003, A RTH .02.009, A RTH .02.015, A RSK.05.004, ARSK.05.005, A RTH .02.016, A RTH .02.018, A RSK .05.006, ARSK .05.007 A RTH .02.026 Salum, Olev A RST.01.020, A RST.01.023, Raal, Ain A RFA .01.028, A RFA .01.031, A RST.01.036, A RST.01.046, A RFA .01.034, A R FA .01.035, A RST.01.049, A RST.01.050 A RFA .01.036, A RFA .01.038, Salupere, Riina ARSK.01.001, ARSK.01.010, A RFA .01.040, A R FA .01.041, ARSK.01.033, ARSK.01.034, A RFA .01.044, A R FA .01.045, ARSK.01.035, A RSK .01.037 A RFA .01.046 Salur, Liina ARM P.02.013 Raamat, Rein A R FS.01.037 Samarütel, Jüri ARA I.01.003, ARA I.01.009, Rahu, Mati A RTH .01.066, A RTH .03.006, A RA I.01.010, ARAI 01 011, 100 ARSTITEADUSKOND 100 ARA I.01.012, A RA I.01.013, Sooväli, Eve-M erike A R O T.O l.002, ARO T.Ol.003, A R A I.01.014, A R A I.01.015, A R O T.O l.004, ARO T.O l.006, A RA I.01.016, A RA I.01.017, A R O T.O l.007, ARO T.Ol.008, A RA I.01.023, A RA I.01.025, A RO T.O l.011, AROT.Ol.012, A RA I.01.032, A RA I.01.033, A R O T.O l.013, ARO T.Ol.014, A RK I.02.026 A RO T.O l.017, AROT.Ol.019, Sarapuu, Heili ARPO.Ol .002, ARPO.Ol .003, A RO T.O l.023, AROT.Ol.025, A RPO .O l.007. A RPO .O l.008, A RO T.O l.026, AROT.Ol.027, A RPO .O l.009, A R PO .O l.010 A RO T.Ol.029, AROT.Ol 030, Savisaar, Jüri A RST.01.001 A RO T.Ol.031, AROT.Ol.032, Schmidt, M aia A RN R.01.016, A R N R .0l.025 A RO T.O l.033, AROT.Ol.034, Seedre, Taavo A RST.01.030, A RST.01.036, A RO T.Ol.035, AROT.Ol.036, A R ST .01.045, A R ST .01.053 A RO T.Ol.037, AROT.Ol.038 Seene, Teet ARM P.03.012 Soplepm ann, Pille ARNS.01.001 Seepter, Helmut A RA I.01.024, A R K I.01.004, Starkopf, Joel ARA I.01.006, ARAI.01.024, A RK I.01.007, ARK I.01.009, A RA I.01.034, ARBK.01.021, A RK I.01.010, ARK I.01.011, ARBK.01.022 A RK I.01.012, ARK I.02.004, Suba, Sandor ARKA.02.026, ARKD.01.002, A RK I.02.026, A RK I.02.028 ARK D.01.003, ARKD.01.004, Sepp, Alar A RTH.04.003, ARTH.04.011, ARKD.01.005 ARTH.04.012, ARTH.04.014, Suum a, M aris A RK R.01.001, ARKR.01.002 A RTH .04.016, ARTH.04.018 SÕritsa, Andrei ARNS.01.001 Sepp, Ennu A R A N .01.017, ARA N.01.018, Sööt, Anu A RLA .01.018, ARLA.01.022 A RA N .03.003, ARA N .03.004, Šlik, Jakov A RPS.01.001, ARPS.01.019, A RA N .03.006, ARA N.03.007 ARPS.01.052, ARPS.01.053, Sepp, Epp A R M B .01.009, A RM B.01.015, ARPS.01.054, ARPS.01.055, A RM B.01.028, A RM B.01.035 A RPS.01.059, ARPS.01.060, Seppet, E lviira A RSK .01.031, A RSK.01.032 ARPS.01.062 Seppet, Enn ARM P.03.012, ARM P.03.015, Zem tsovski, Mihhail A R K A .01.001, ARKA.01.043, A RM P.03.016, A R PA .01.002 ARKA.01.048 Siilbek, Astrid A RTH .03.001, ARTH.03.006, Zilmer, Kersti A R B K .01.011, ARBK.01.022 ARTH.03.008, ARTH.03.011 Žarkovskaja, Tam ara A R FR .01.031, ARFR.01.032, Siirde, Toomas ARK R.01.018 ARFR.01.034 Silm, Helgi A RN H .01.002, A RN H .01.003, Žarkovski, A leksander A RFR .01.035, ARFR 02 004, A R N H .01.004, A RN H .01.005, A R FR .02.011, ARFR.02.012, A RN H .01.006, ARN H.01.013, A RFR .02.013, ARFR.02.015, A R N H .01.014, A RN H .01.015, A RFR .02.016, ARFR.02.017 A R N H .01.016, ARN H.01.017, Taba, Pille A RN R.01.002, ARNR.01.003, A RN H .01.018, A RN H .01.019, ARNR.01.016 A RN H .01.020, ARN H.01.021, Takker, Urmas A RPO .O l.002. A R PO .01.003, A RN H .01.022, ARN H.01.023 A RPO .O l.007, ARPO.Ol.008, Sinimäe, Eino A R SK .01.031, ARSK.01.032, A RPO .O l.009, ARPO.Ol.010 A RSK .01.033, A RSK .01.035, Talja, Ija A RM P.02.013, ARM P.02.016 ARSK.01.037 Talvik, Raul A RA I.01.003, ARAI.01.034, Sipria, A leksander A RA I.01.003, A RA I.01.006, ARNR.01.017 A RA I.01.024, A RA I.01.026, Talvik, Tiina A RLA .01.018, ARLA.01.019, A RA I.01.029, A RA I.01.032, ARLA.01.020 A RA I.01.033, A RA I.01.035, Tamm, Agu A RSK .03.002, ARSK.03.007, A RA I.01.036, A RA I.01.039, A RSK .03.009, ARSK.03.010, A R K I.01.004, ARSK .03.002 A RSK .03.012, ARSK.03.013 Sipria, Aleksandr A RA I.01.037, A RA I.01.038 Tamm, Ann A R SM .01.001, ARSM .01.010, Solom, M aimu A RSM .01.001, A RSM .01.008, A RSM .01.025, ARSM .01.026, A RSM .01.044 A RSM .01.028, ARSM .01.029, Sonninen, Ansa A R O T.O l.008 A RSM .01.030, A RSM .01.031, Soom, Marge A RA N .01.017, ARA N.01.018, A RSM .01.033, ARSM .01.034, ARA N.03.006 A R SM .01.040, ARSM .01.044 Soomets, Ursel A RB K .01.021 Tamm, Hannes A R P A .01.004, A RPA .01.005, Soon, Argo A RTH .01.032, A RTH .01.035, A R P A .01.008, A R PA .01.014, A RTH .01.039, ARTH.01.041, A RPA .01.016 A RTH .01.042, A RTH .01.043, Tam maru, Tea-M ai A RFA .01.016, A RFA .01.024, A RTH .01.044, A RTH .01.045, A RFA .01.025, ARFA.01.039, A RTH .01.046, A RTH .01.047, A RFA .01.042, ARFA.01.043 A RTH .01.048, A RTH .01.049, Tam me, Tiia A RST.01.001, A RST.01.005, A RTH .01.050, A RTH .01.053, ARST.01 032 A RTH .01.063, A RTH .01.067, Tapfer, Helle A RA N .01.008, ARA N .01.016, A RTH .01.069, A RTH .01.070, A RA N .01.017, A R A N .01.018 A RTH .01.071, A RTH .01.073, Tasa, G unnar A RM P.01.013 A RTH .01.074, A RTH .01.079 Teesalu, Kaupo A RM P.02.013, A RM P.02.014 Soopld, Üllar A R K A .01.001, A R K A .01.048 Teesalu, Pait A RSI.01.002, A R SI.01.011 Soosaar, Andres A RFS.01.006, A RFS.01.007, Teesalu, Rein A RK A .01.001, A R K A .01.036, A R FS.01.015, A RFS.01.017, A R K A .01.047, A RK A .01.048 A RFS.01.020, A RFS.01.032, Teesalu, Selm a A RFS.01.028, A RFS.01.034 A RFS.01.036, A RFS.01.037 Teeäär, Peeter A RK I.02.004, A RK I.02.021, Soots, M arianne A RST.01.001, A R ST.01.005, ARKI. 02.029 A RST.01.032, A RST.01.052 Tein, Andres ARK I.01.010, A RK I.02.027, 101 ARSTITEADUSKOND 101 A RK I.02.031 ARPS.01.055, ARPS.01.057, Tein, Pille ARSI.01.002, A R SI.01 .011 A R PS.01.060 Tein, Toomas A RTO .O l.018 Veenpere, Reet A RK R.01.008, ARKR.01.019 Tender, Mare ARSK .02.004, ARSK .02.005 Veski, Peep A RFA .02.003, ARFA.02.011, Tikk, Arvo A RN R.01.017, ARTH.02.011 ARFA .02.020, ARFA.02.028, Tikk, Reet A R K R .01.008 ARFA.02.029, ARFA.02.036, Tikk, Toomas ARK I.01.010, A RK I.02.027, A RFA.02.037, ARFA.02.038, ARK I.02.031 A RFA.02.041, ARFA.02.045, Timberg, Gennadi ARK I.02.004, A RK I.02.021, ARFA.02.049 ARK I.02.029, A RK I.02.032 Vihalemm, Tiiu ARBK.01.001, ARBK.01.003, Toimla, Annika A RST.01.053 A RB K .01.011, ARBK.01 019, Tomberg, Karl A RLA .01.021, ARN R.01.023 A RB K .01.020, ARBK.01 021 Tomberg, Tiiu A R N R .01.023 Viigimaa, Margus ARK A.01.001, ARKA.01.036, Tomusk, Hannes ARA N.01.003, ARA N.01.014, ARKA.01 042, ARKA.01.047, ARA N.01.015, A RA N .01.018 ARK A.01.048, ARSK.01.035 Toom, Ragnar A RST.01.053 Viirsalu, Aarne ARST.01.020 Topman, Milvi A R L A .01.021 Villako, Peeter A RFA.01.008, ARFA.01.038, Tuhkanen, Aili A RST.01.001, A RST.01.032 ARFA.01.044 Uibo, Oivi A RLA .01.001, A RLA .01.006 Vink, Marek ARST.01.053 Uibo, Raivo ARM P.02.003, A RM P.02.004, Vinogradova, Tatjana ARSK.01.030 ARM P.02.005, A RM P.02.006, Volke, Vallo ARFS.01.005, ARFS.01.036 A RM P.02.011, ARM P.02.012, Volmer, Daisy ARFA.01.012, ARFA.01.028, A RM P.02.013, A RM P.02.014, A RFA.01.031, ARFA.01.040, ARM P.02.015, A RM P.02.016 A RFA.01.041, ARFA.01.045 Uusküla, Maido ARK A .01.001, A RK A .01.036, Vorobjova, Tam ara ARM P.02.003, ARM P.02.006, ARK A.01.047, ARK A.01.048 ARM P.02.011, ARM P.02.012, Uusküla, Mart A RM P.01.013 ARM P.02.013, ARM P.02.015 Vaasa, Ivar-Olavi A RFS.01.011, ARFS.01.027, Vuotilainen, Ulla ARO T.Ol.007, ARO T.Ol.011, A RFS.01.030, A RFS.01.033 ARO T.O l.012, AROT.01.013 Vaasna, Tiit A RK I.01.004, ARK I.01.009, Väli, M arika ARPA.02.001, ARPA.02.002, ARK I.01.010, A RK I.01.011, ARPA.02.004 A R K I.01.012 Väli, Toomas ARK I.01.010, ARK I.02.004. Vahtra, Lauri A RST.01.045, A RST.01.053 ARK I.02.027, ARK I.02.031 Varik, Karin A RK I.02.004, ARK I.02.024, W alldal, Elvi ARO T.Ol.014 ARK I.02.030 Zaitseva, Tam ara ARSK.01.030 Vasar, Eero A RFS.01.005, A RFS.01.006, Zilmer, Mihkel ARBK.01.001, A RB K .01.002, ARFS.01.007, A RFS.01.015, ARBK.01.010, A RB K .01.011, A RFS.01.017, A RFS.01.030, A RB K .01.013, A RBK .01.017, ARFS.01.036, ARTH.02.022 A RB K .01.019, ARBK.01 020, Vasar, Ruth ARST.01.018, A RST.01.053 ARBK .01.021, A RB K .01.022, Vasar, Veiko ARPS.01.001, ARPS.01.017, ARSK.03.002 ARPS.01.019, ARPS.01.052, ARPS.01.053, ARPS.01.054, 102 FILOSOOFIATEADUSKOND 102 Tutvustatakse arheoloogia põhim õisteid, uurimistöö m etoodikat ja FILOSOOFIATEADUSKOND tähtsamaid arheoloogilisi kultuure.© 3. - 16. n.2 L n -s = > E FLA J.01.006 Soom e arheo loogia AJALOO OSAKOND (AJ) teadur Andres Tvauri, lektor A ivar Kriiska 2A P(32L+48i) *E ■A jalugu:kesk AJALOO OSAKOND (00) OFLAJ.Ol.OOl Käsitletakse Soome esiajalugu kuni esimeste ristiretkedeni. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 re f= > E FLAJ.00.001 A ja loo teaduse teoreetiliste p rob leem ide sem in a r korr. professor Jaak Kangilaski FLAJ.01.008 S isse ju h a tu s eesti ja seto rah v au su n d isse 2A P(31 S+49i) *A v-teadur Heiki Valk ■A jalugu:m ag 2A P(32L+48i) *E M agistriõppe seminar. Kohustuslik vähem alt ühe referaadi esitamine □ A jalugu:a lam ©24. - 39. n .l S n-s 1 re f= > A Kursus annab ülevaate eesti ja seto rahvausundist rõhuasetusega 2. -1 6 . n .l S n-s ajaloolistele aspektidele ja nüüdis- ning traditsioonilise mõtteviisi erinevusele. FLAJ.00.004 A jaloo teaduse teooria ja m etodoloogia © 24. - 39. n.2 L n-s => E korr. professor Jüri Ant, korr. professor Tiit Rosenberg, dotsent Mati Laur 4AP(32S+128i) *A FLAJ.01.009 V enem aa keskaeg ■A jalugu:dokt lektor Ain Mäesalu Seminaris käsitletakse ajalooteaduse ja ajaloofilosoofia aktuaalseid 2A P(32L+48i) *E probleeme. ■A jalugu:kesk © 1. - 16. n .l S n-s Käsitletakse V enem aa varasem at ajalugu kuni 16. sajandi alguseni. 24. - 38 n .l S n-s => A ©24. - 39. n.2 L n-s => E FLAJ.00.005 Eesti tea d u sk o rra ld u s ja finan tseerim ine FLAJ.01.011 S em in a r arh eo lo o g iast korr. professor Jüri Ant, korr. professor Tiit Rosenberg, dotsent Mati Laur korr. professor Valter Lang, v-teadur Heiki Valk, lektor Aivar Kriiska, 2AP(6L+74i) *A lektor Ain M äesalu ■A jalugu:dokt 8AP(60S+260i) *2A Loengutes tutvustatakse Eesti teaduskorraldust ja uurimistöö ■A jalugu: kes к finantseerim ise võimalusi. OFLAJ.Ol.OOl, FLA J.01.002 ©Ei ole teada => A Eesti m u inas-ja keskaja arheoloogia probleemid. © 2. - 16. n.2 S n-s => А FLAJ.00.006 U u rim istöö p lan eerim in e ja m etoodika 24. - 38. n.2 S n-s 1 re f => А korr. professor Jüri Ant, korr. professor Tiit Rosenberg, dotsent Mati Laur 4AP(32S+128i) *E FLAJ.01.012 P ro se m in a r arh eo lo o g iast ■A jalugu:dokt lektor Ain M äesalu Kursus on mõeldud doktorantidele. Käsitleb teadusliku teksti koostamist, 4A P(56S+104i) *2A toim etam ist, norm itehnilisi nõudeid, viitam ist jne. □ A jalugu: 1 © 1. -1 6 . n .l S n-s Eesti m u in as-ja keskaja probleem id. 24. -3 8 . n .l S n-s => E © 4. - 16. n.2 S n-s => А 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => А FLAJ.00.007 T e a d u sa rtik lite koostam ine (3) ja pub litseerim ine коп-, professor Jüri Ant, korr. professor Tiit Rosenberg, dotsent Mati Laur FLA J.01.013 A rheo loog iliste välitööde m e to o d ik a ja p rak tik a 8AP(32S+288i) *A lektor A ivar Kriiska ■A jalugu:dokt 2A P(20L+40P+20i) *2A Uurim istöö teem aga seotud teadusartiklite koostamine, läbiarutamine ja ■Ajalugu:ülem trükiks ettevalm istam ine. O FLA J.01.002, FLAJ.01.019, FLAJ.01.024 © 1. - 16. n .l P n-s Antakse ülevaade arheoloogiliste välitööde planeerimisest, 24. - 38. n. 1 P n-s 3 ref => A organiseerim isest ja dokum enteerim isest. Osaletakse arheoloogilistel väljakaevam istel. FLAJ.00.008 K õrgkooli p ra k tik a © 24. - 33. n.2 L n-s => А korr. professor Jüri Ant, korr. professor Jaak Kangilaski, korr. professor 46. - 46. n.40 P n-s => А Valter Lang, korr. professor Aadu M ust, korr. professor Tiit Rosenberg, korr. professor Elle Vunder, dotsent Mati Laur FLA J.01.015 L a b o ra to o rn e a rheo loog ia 7A P(32P+248i) *A assistent Jüri Peets ■A jalugu:dokt 2A P(32L+16P+32i) *E Loengute ja sem inaride pidam ine, bakalaureuse- ja m agistritööde ■A jalugu:ülem juhendam ine ja retsenseerimine. Õpitakse tundm a erinevast m aterjalist arheoloogiliste leidude käsitlemist © 1. - 16. n .l P n-s kaevam istel ja järgneval konserveerim isel, aga ka muinasesemete 24. - 38. n .l P n-s => A valm istam istehnoioogiat ja loodusteaduslike meetodite rakendamist arheoloogias. © 24. - 39. n.2 L, 1 P n-s => E ARHEOLOOGIA ÕPPETOOL (01) FLA J.01.017 Ü ldarheo loog ia I lektor A ivar Kriiska 3A P(51L+69i)*E FLAJ.01.001 S isse ju h a tu s arheo loogiasse ■A jalugu: alam lektor Ain M äesalu © FLAJ.01.001 2A P(28L+52i) *E Kursus annab ülevaate peam iselt Euroopa k iv i-ja pronksiajast. □ A jalugu: 1 © 1. - 16. n.3 L n-s => E 103 FILOSOOFIATEADUSKOND ю з FLAJ.01.020 K eskaja relvastus ja sõjakunst II lektor Ain Mäesalu FLAJ.01.043 Arheoloogia praktika 2AP(28L+52i) *A korr. professor Valter Lang □Ajalugu:kesk 2A P(70P+10S) *A Tutvustatakse keskajal levinud kaitseehitusi, piiramisvahendeid ja ■A jalugu.m ag sõjakunsti. Om andatakse arheoloogiliste välitööde juhatam ise oskused praktiliste ©3. -16 . n.2 L n-s => A välitööde käigus. © 32. - 36. n.2 S n-s FLAJ.01.021 Peasem inar arheoloogiast: Eesti m uinas-ja keskaeg 44. - 50. n.10 P n-s => A korr. professor Valter Lang, v-teadur Heiki Valk, lektor Aivar Kriiska, lektor Ain M äesalu FLAJ.01.047 A rheoloogiateaduse teooria ja metodoloogia 12AP(60S+420i) *2A korr. professor Valter Lang ■Ajalugu:ülem 6A P(30S+210i) *A Peaseminaris vaadeldakse Eesti muinas- ja keskaja probleeme ■A jalugu:dokt arheoloogilist materjali kasutades. K äsitletakse teoreetilise m õtte ja metodoloogia arengut Euroopa ja Põhja- ©2. -16 . n.2 S n-s => A A m eerika arheoloogias viimastel aastakümnetel. Teoreetilise kirjanduse 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A läbitöötam ise alusel kirjutatakse m õnda kitsam at valdkonda hõlmav referaat. FLAJ.01.026 Üldarheoloogia II © 1. - 16. n .l S n-s korr. professor Valter Lang 24. - 38. n. 1 S n-s 1 ref => A 2AP(32L+48i) *E ■Ajalugu:alam OFLAJ.01.017 Käsitletakse peamiselt Euroopa p ronk si-ja rauaaega. ©24. - 39. n.2 L n-s => E ARHIIVINDUSE ÕPPETOOL (02) FLAJ.01.030 Ida-Euroopa arheoloogia FLAJ.02.001 Arheograafia v-teadur Heiki Valk, lektor A ivar Kriiska, lektor Ain M äesalu teadur Aigi Rahi 2AP(32L+48i) *E 2AP( 16L + 16P+48i) ‘E ■Ajalugu:kesk ■A jalugu: kesk OFLAJ.Ol .001 Teoreetilis-praktiline kursus. Antakse ülevaade ajaloodokumentide Vaadeldakse Ida-Euroopa, esm ajoones V enem aa alal levinud teadusliku publitseerim ise teooria ja praktika arengust, tähtsamatest arheoloogilisi kultuure kiviajast kuni keskajani. teoreetilistest lähtekohtadest, koolkondadest ja suurväljaannetest Lääne- ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E Euroopas ja Baltikumis. Kursuse teine osa käsitleb praegu kehtivaid ajaloodokum entide publitseerim ise üldpõhimõtteid ja translitereerimise FLAJ.01.033 Skandinaaviam aade arheoloogia. reegleid. Praktilised harjutused. (Loengud toimuvad paarisarvulisetel v-teadur Heiki Valk aastatel). 2AP(32L+48i) *E © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s => E ■Ajalugu:alam OFLAJ.Ol.001 FLAJ.02.003 Paleograafia Käsitletakse Skandinaaviam aade arheoloogiat põhitähelepanuga Rootsi lektor Andres Andresen, , õppeülesande täitja Indrek Kuuben rauaajale. 2A P(10L+20S+50i) *A © 1 .-1 6 . n.2 L n-s = > E ■A jalugu: alam O FLA J.02.040 FLAJ.01.040 Digitaalsed m eetodid arheoloogias Kursuse ülesandeks on nii teoreetiliste kui praktiliste oskuste andmine õppeülesande täitja Marge Konsa Eesti ala 17.-19. sajandi käsikirjade lugemiseks. Kursus annab ülevaate 2AP(16L+16P+48i) *E ladina paleograafia arenguetappidest ja uurimisest. Kursuses käsitletakse □Ajalugu:ülem ka vene paleograafiat. (Toimub paarituarvuliste! aastatel). Kursus annab ülevaate arheoloogiapõhiste digitaalsete andmete © 24. - 39. n.2 L n-s => A kasutamisest, loomisest ja andm ebaaside koostamisest. Tutvustatakse geoinfosüsteemide rakendusvõim alusi välitöödel, asustusarheoloogias FLAJ.02.004 Ajalooline metroloogia ning leviku- ja teemakaartide valm istam isel. Praktikumi käigus korr. professor Aadu Must omandatakse esmased töövõtted program m idega M aplnfo ja Vertical 2A P(30L+50i) *E Mapper. ■A jalugu:alam © 1 .-1 6 . n.l L, 1 P n-s => E © FLA J.02.040 Kursus annab süstem aatilise ülevaate Eesti alal 17. sajandist kuni 20. FLAJ.01.041 Skandinaaviam aade pronksiaeg sajandi alguseni kasutusel olnud kohalikest ning rootsi, poola ja vene korr. professor Valter Lang võim ude poolt rakendatud kaaludest ja m õõtudest (pikkus-, pinna-, mahu- 2AP(28L+52i) *E , kaalu- j a hulgam õõdud) ning m aakasutus- ja -hindamisühikutest. □Aja!ugu:kesk (Toim ub paarisarvulistel aastatel). Valikkursus Skandinaavim aade (Rootsi, Taani,Norra) pronksiaja © 1 .-1 5 . n.2 L n-s = > E muististest, arheoloogilistest leidudest, kultuuriprotsessidest ja ühiskonna arengust. FLAJ.02.005 Genealoogia ©1. -16 . n.2 L n-s => E korr. professor Aadu Must 2A P(32L+48i) *E FLAJ.01.042 Teadusliku uurim istöö metoodika ja planeerim ine ■A jalugu: alam lektor Aivar Kriiska © FLA J.02.040 4AP(16L+14P+14S+116i) *E Kursus annab ülevaate genealoogia kohast ajaloo abiteaduste süsteemis, ■Ajalugu:mag uurim ism eetoditest ja term inoloogiast. Kesksel kohal on Eesti ala 17.-19. Õpitakse süvendatult tundm a arheoloogilise uurimistöö m eetodeid ning saj. rahvastikuloo ja suguvõsa ajaloo uurimise põhiallikad teadusliku uurimistöö planeerim ist ja finantseerimist. Tutvustatakse (m aarevisjonide ja adram aa hingeloendid, kiriku meetrika- ja arheoloogiaalase uurim istöö finantseerim iseks olem asolevaid grante, personaalraam atud, elanike nim ekirjad, passiraam atud, üldväkkekutse stipendiume ja muid allikaid. Praktilised harjutused. nim ekirjad jne) ja nende kasutam ise metoodika. Käsitletakse arvuti ©1. - 16. n.l L n-s kasutam ist genealoogilises uurimistöös ja allikakriitikas. 2 4 .-3 7 . n .l P, 1 S n-s => E © 1. - 16. n.2 L n-s => E 104 FILOSOOFIATEADUSKOND 104 8AP(56S+264i) *2A FLAJ.02.007 P ro se m in a r arh iiv in d u ses □A jalugu:kesk lektor Andres Andresen, lektor Kurmo Konsa © FLA J.02.001 4AP(60S+100i) *2A Seminari käigus töötatakse Eesti A jalooarhiivi fondides säilitatavate □ A jalugu: 1 originaalm aterjalidega ning koostatakse teem akohane uurimistöö. O m andatakse teadusliku töö koostam ise ja arhiivim aterjalide kasutam ise © 3. - 16. n.2 S n-s => А algtõed. 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => А © 5. - 16. n.2 S n-s => A 24. - 36. n.2 S n-s => A FLAJ.02.018 Estica välisriik ide a rh iiv ides ko:r. professor Aadu M ust FLAJ.02.008 A rh iiv in d u s 2A P(30L+50i) *E korr. professor Aadu Must, lektor Priit Pirsko ■A jalugu:ülem 2AP(28L+14P+38i) *E © FL A J.02.011, FLAJ.02.024 ■A jalugu:alam Kursus annab ülevaate tähtsam atest Venemaa, Läti, Rootsi jt. riikide O FLA J.02.040 arhiividest, mis sisaldavad Eesti ajaloo allikaid. (Toimub paarisarvulistel Süvendatud ülevaade arhiivinduse korraldusest (arhiiviseadus ja aastatel). normatiivid, arhivaalide säilitamine, korraldam ine, kasutam ine, ©24. - 39. n.2 L n-s => E teatm esüsteem id, tehnilised vahendid). (Loengud toimuvad paarituarvulistel aastatel). FLA J.02.022 S em in ar a rh iiv in d u ses © 24. - 38. n.2 L, 1 P n-s => E lektor Priit Pirsko 8AP(56S+264i) *2A FLAJ.02.009 T ead u sin fo rm ats io o n i allikad □ A jalugu:kesk lektor Ülle M ust O FLA J.02.008 1 AP(10L+10P+20i) *A K oostatakse seminaritöö. ■Ajalugu: 1 © 3. - 16. n.2 S n-s => А Kursus annab praktilised oskused ajaloo-alase teadusinform atsiooni 24. - 39. n .l S n-s 1 re f= > А otsimiseks, hindam iseks ja korraldam iseks. Praktiline infootsing andmebaasides ja Interneti vahendusel. Tutvustatakse arvutiprogram m i FLA J.02.023 P easem in ar a rh iiv in d u ses isikliku bibliograafilise andm ebaasi loomiseks ja bibliograafiliste viidete lektor Priit Pirsko vormistamist. 12AP(56S+424i) *2A © 5 ,- 15. n .l L, 1 P n-s => A □A jalugu:ülem Peaseminari käigus koostatakse lõputöö. FLAJ.02.011 Eesti a ia in stitu tsioon id II © 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => А korr. professor Aadu Must, teadur Aigi Rahi 3 .- 1 6 . n.2 S n-s => А 2AP(30L+50i) *E ■A jalugu:kesk FLAJ.02.024 Eesti a la in stitu tsioon id I O FLA J.02.024 lektor Andres Andresen Kursus käsitleb detailselt Eesti alal tegutsenud adm inistrativ-, 2AP(30L+4S+46i) *E om avalitsus- ja kohtuasutuste struktuuri, ülesandeid ning asjaajam ise ■A jalugu:kesk korda alates 1880. aastate reformidest. Iseloom ustatakse nim etatud K äsitletakse Eesti ala vanem ate institutsioonide tegevust, nende tegevust asutuste dokum entaalset pärandit. (Loengud toim uvad paarisarvulistel reguleerinud seadusi, funktsioone, asjaajam ise üldprintsiipe ja aastatel). dokum entaalset pärandit kuni 1870-ndate/l 880-ndate aastate reformideni. © 24. - 39. n.2 L n-s => E (Loengud toim uvad paarituarvul istel aastatel). © 2 .-1 9 . n.2 L n -s = > E FLAJ.02.013 A jaloo an d m eb aasid lektor Ülle M ust FLAJ.02.025 N u m ism aa tik a 2A P(20L+20P+40i) *A teadur Ivar Leimus ■A jalugu:kesk 2AP(20L+60i) *E О FLAJ. 02.009 ■A jalugu:alam Ajaloo andm ebaaside koostamine, Eesti ja teiste m aade olulisem ad ajaloo Kursus annab süstem aatilise ülevaate num ism aatika põhimõistetest, andmebaasid. uurimism eetoditest ja -tulem ustest keskendudes eelkõige Baltikumi © 2. - 16. n. 1 L, 1 P n-s => А numismaatikale. 24. - 39. n .l L, 1 P n-s => А © oktoober, 1. n.20 L n-s => E FLAJ.02.014 A rh iiv ip rak tik a FLAJ.02.027 P easem in a r a rh iiv in d u ses lektor Priit Pirsko, korr. professor Aadu Must 2AP(80P) *A 12A P(56S+424i)-2A ■Ajalugu:ülem □ A jalugu: ülem Tutvum ine arhiivi tööga ja fondidega. Praktilise arhiivitöö kogemuste A rhiivim aterjalide põhjal koostatakse arhiivinduse või allikaõpetuse omandamine. suunaga uurimistöö. © m ärts, 4. n.20 P n-s => А © 3 .-1 6 . n.2 S n -s = > A 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А FLAJ.02.015 S em in a r a rh iiv in d u ses korr. professor Aadu M ust FLAJ.02.028 P easem in a r a rh iiv in d u ses t 8A P(56S+264i) *2A teadur Aigi Rahi □ A jalugu: kesk 12AP(56S+424i) *2A O FLA J.02.005, FLAJ.02.040 □ A jalugu:ülem Seminari käigus töötatakse läbi erinevad arhiivim aterjalid ning OFLA J.02.001 koostatakse seminaritöö. "Tavaliste inimeste" kirjavahetusele tuginevate m aterjalide põhjal © 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А koostatakse arheograafiüse suunaga uurimistöö. 3 .- 1 6 . n.2 S n-s => А © 3. - 16. n.2 S n-s => А 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А FLAJ. 02.016 S em in ar: K irja v a h e tu s olm e, m en ta liteed i ja k u ltu u ria ja lo o a llik an a FLAJ.02.029 A rh iv aa lid e sä ilitam ise alused teadur Aigi Rahi lektor Kurmo Konsa 105 FILOSOOFIATEADUSKOND 105 2A P(14L+14P+52i) *E FLAJ.02.042 Arhiiviteooria kujunem islugu kuni 20. sajandi ■Ajalugu:alam keskpaigani (DFLAJ.02.040 lektor Priit Pirsko Kursus annab süvendatult ülevaate erinevatel kandjatel (paber, nahk, foto, 2A P(15L+15P+50i) *E masinloetavad infokandjad jne) arhivaalide materjalide ja tehnoloogiate ■A jalugu:kesk ajaloost, o lulisem atest arhivaale kahjustavatest keskkonna teguritest. O FLA J.02.040 Konserveerimise teooria j a praktika probleemid. Kursuse raames käsitletakse arhiiviteooria varasem at ajalugu alates selle ©2. -1 6 . n .l L, 1 P n-s => E tekkest renessansiajastul kuni arhivaari elukutse professionaliseerumisem käesoleval sajandil. (Loengud toim uvad paarituarvuliste! aastatel). FLAJ.02.031 Säilitam ise korraldus arhiivides ja raam atukogudes © 2. -1 6 . n .l L, 1 S n-s => E lektor Kurmo Konsa 2AP(30L+50i) *E FLAJ.02.043 A rhiiviteooria aktuaalseid probleeme ■Ajalugu:kesk lektor Priit Pirsko OFLAJ.02.029 3A P(15L+15S+90i) *E Kursus käsitleb konserveerim ise-restaureerim ise ajalugu, säilitam isega ■Ajalugu:ülem tegelevaid institutsioone, seadusandlust, erinevate infokandjate säilitamise O FLA J.02.042 planeerimist, korraldam ist ja hindam ist teabeorganisatsioonis. K äsitletakse süvendatult kaasaegset arhiiviteooriat, sh arhiivi olemust ja ©1. -15 . n.2 L n-s => E ülesandeid, arhiiviteooria ja -praktika vahekorda, provenientsiprintsiipi, 24. - 39. n.2 L n-s => E arhivaalide kogum ispoliitikat, nende väärtuse hindamist, korrastamist ja kirjeldamist, samuti juurdepääsuga seotud probleeme. (Loengud toimuvad FLAJ.02.032 Sem inar arhivaalide säilitam isest paarisarvulistel aastatel). lektor Kurmo Konsa © 2. - 16. n .l L, 1 S n-s => E 8AP(56S+264i) *2A □Ajalugu:kesk FLAJ.02.045 Suguvõsa ajalugu: allikad ja uurimine OFLAJ.02.040 korr. professor Aadu M ust, teadur Aigi Rahi, lektor Kurmo Konsa Koostatakse seminaritöö. 2 AP( 15 L + 15 P+5 Oi) *A ©3. -16 . n.2 S n-s => A Kursus on üleülikooliline valikaine, mis ei ole mõeldud ajaloo 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A üliõpilastele. Kursus annab laial kultuuriloolisel foonil ülevaate perekonnaloo uurimisel kasutatavatest allikatest (kirikuraamatud. FLAJ.02.034 Teaduslik artikkel (seminar) m aarevisjonide protokollid, hingeloendid, kartograafilised allikad, korr. professor Aadu M ust kirjavahetus, kohtum aterjalid jne). Om andatakse algteadmised ja-oskused 3AP(32S+88i) *A arhiivim aterjalidega töötam iseks. Antakse nõuandeid perekonnaarhiivi ■Ajalugu:mag loomiseks ja säilitamiseks. Kirjutatakse, arutatakse läbi, kaitstakse ja publitseeritakse teaduslik © 2. - 16. n .l L, 1 P n-s 1 ref => A artikkel. ©märts, 8. n. => A FLAJ.02.035 Arhiivinduse pedagoogiline praktika lektor Priit Pirsko, EESTI AJALOO ÕPPETOOL (03) 1 AP(40P) *A ■Ajalugu:mag FLAJ.03.002 Eesti keskaeg Magistrandid osalevad bakalaureuseõppe üliõpilaste praktika (üldõppe ja lektor Anti Selart, aineõppe) läbiviimisel vastavalt om a kitsamale profiilile. 3AP(32L+88i) *E ©märts, 2. n. => A ■A jalugu:alam Loengukursus käsitleb Eesti ala sündmusi ja suhteid muistsest FLAJ.02.036 Teadusliku uurim stöö planeerim ine vabadusvõitlusest Liivi sõjani. O luline on täiendava kirjanduse lugemine. korr. professor Aadu M ust © 1. - 16. n.2 L n-s 1 re f= > E 4AP(15L+5P+12S+128i) *E ■Ajalugu: mag FLAJ.03.003 Eesti uusaeg I (1550-1800) Kursus käsitleb süvendatult teadustöö m etoodikat (teadustöö allikad ja dotsent Mati Laur esinduslikkus, kompositsioon, viitam ine j t norm itehnilised nõuded), 3AP(32L+88i) *E teadusliku teksti toim etam ist, samuti teadustöö kaasaegseid ■A jalugu:alam hindamiskriteeriume (stsientom eetria alused), aga samuti ajaloo- ja Kursus annab süstem aatilise ülevaate Eesti ajaloost Liivi sõjast kuni 18. arhiivindusliku uurimistöö võimalikke finantseerim isallikaid, saj. lõpuni. Tähelepanu pööratakse Eesti ala sidemetele Euroopaga. stipendiumite ja uurimisgrantide määramise üldprintsiipe. Koostatakse ja © 24. -3 1 . n.4 L n - s = > E kaitstakse (Õppe)grandiprojekt. (Loengud toim uvad paarisarvulistel aastatel). FLAJ.03.004 Eesti uusaeg II (1800-1917) ©oktoober, 8. n. => E korr. professor Tiit Rosenberg 3AP(32L+88i) *E FLAJ.02.038 Kartograafia ajalugu ■A jalugu:alam korr. professor Aadu M ust, dotsent Heino M ardiste Kursus annab süstem aatilise ülevaate Eesti ajaloost alates pärisorjuse 2AP(32L+48i) *A kaotam isest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutam iseni, pöörates ■Ajalugu:kesk peatähelepanu rahvuslikule ärkam isele ja ühiskonna moderniseerimisele. Kartograafia arengu põhietapid põhirõhuga Eesti ala kartograafiale, © 32. - 39. n.4 L n-s 1 ref => E ©aprill, 8. n. => A FLA J.03.011 Sem inar Eesti ajaloost FLAJ.02.040 Sissejuhatus ajaloo allikatesse ja arhiivindusse korr. professor Tiit Rosenberg, dotsent Ago Pajur, dotsent Tõnu-Andrus lektor Andres Andresen Tannberg 2AP(20L+20P+40i) *E 8AP(60S+260i) *2A ■Ajalugu: 1 ■A jalugu:kesk Kursus annab ülevaate arhiivindusest ja olulisem atest ajaloo Kirjanduse ja algallikate põhjal uuritakse järgm isi teemasid: abiteadustest. Külastuspraktika käigus tutvutakse tähtsamate Eesti Väljarändam ine ja väliseestlus, Eesti sisepoliitika 1920-30, ENSV arhiividega. ajalugu. ©24. - 34. n.2 L n-s = > E © 3. - 16. n.2 S n-s => A 24. - 37. n.2 S n-s 1 re f => A 106 FILOSOOFIATEADUSKOND 106 FLAJ.03.036 Eesti m aa ja eesti rah v as FLAJ.03.015 P e asem in a r E esti a ja loost lektor Urmas Klaas korr. professor T iit Rosenberg, dotsent Ago Pajur, dotsent Tõnu-A ndrus 2A P(32L+48i) *A Tannberg □ A rstiteadus: 1, Vene ja slaavi filoloogia:alam 12AP(52S+428i) *2A Ajalooline j a dem ograafiline ülevaade, kultuuri ja hariduselu probleemid. ■A jalugu:ülem Põhitähelepanu on pööratud Eesti Vabariigi perioodile K irjanduse ja algallikate põhjal koostatakse lõputöö ühel järgm istest © 24. - 39. n.2 L n-s => A teemadest: Eesti 20 .sajandi algul, Eesti sisepoliitika 1920-30, ENSV ajalugu. FLAJ.03.039 Eesti a ja lu g u ® 3. -1 5 . n.2 S n-s => A lektor Urmas Klaas 24. - 36. n.2 S n-s 1 ref => A 2A P(32L+48i) *A ■Füüsika:3 FLAJ.03.016 Eesti a ja lu g u Loengukursus annab ülevaate Eesti ajaloost. Põhitähelepanu on pööratud lektor Urmas Klaas uusim ale ajaloole, kus käsitletakse om ariikluse tekkimise eeldusi, Eesti 2AP(32L+48i) *E Vabariigi poliitilist, m ajanduslikku ja kultuurilist arengut, 1940.a. ■Eesti keel v00rkeelena:kesk sündmusi ning nende järelm õju Eesti ühiskonnale. Kursus annab süstem aatilise ülevaate Eesti ajaloost alates M uinas-Eestist © 24. - 39. n.2 L n-s => A kuni iseseisvuse taastam iseni 1991. a. K äsitletakse eesti ühiskonna m ajanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist arengut. FLAJ.03.057 R iig ikaitse Eesti V ab ariig is 1918-1940. © 24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E dotsent Ago Pajur 2A P(32L+48i) *E FLAJ.03.018 P ro sem in a r Eesti a ja lo o st 19.-20. sa jand il □ A jalugu:kesk dotsent Ago Pajur, dotsent Tõnu-Andrus Tannberg Käsitletakse Eesti riigikaitsepoliitika sõlmprobleeme, riigikaitse alase 4AP(50S+1 lOi) *2A seadusandluse arengut, kaitsejõudude struktuuri, juhtim ist, isikkoosseisu ■A jalugu: 1 ja väljaõppeküsimusi. Antakse algteadmisi teaduslike referaatide vorm istam iseks kirjanduse © 1 .-1 6 . n.2 L n-s => E põhjal järgm istel teemadel: Eesti sõjaajalugu. © 24. -3 6 . n.2 S n -s 1 re f => A FLA J.03.066 Eesti suh ted N õukogude L iiduga aastail 1920-39 4 .- 1 5 . n.2 S n-s => A dotsent Ago Pajur 1 AP(16L+24i) *A FLAJ.03.025 A jaloo õpetam ise m etoodika □ A jalugu:kesk , A jalugu:ülem lektor Anu Raudsepp © FL A J.03.034 3AP(20L+20S+80i) *E Eesm ärgiks on anda ülevaade Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhetest ■A jalooõpetaja:5 V abadussõjale järgnenud ja nõukogude okupatsioonile eelnenud Kursus annab ülevaate ajaloo õpetam ise historiograafiast, ajaloo ajavahem ikul, pöörates põhitähelepanu poliitiliste vahekordade Õpetamise psühholoogilistest iseärasustest, tunnis kasutatavatest arenem isele ning Eesti julgeoleku probleemile. õppem eetoditest: uue aine esitamisest, teadm iste kontrollist, © 24. - 31. n.2 L n-s => A näitlikustam isest, tööst kirjandusega; õpitakse koostama tunnikonspekte. © L - 10. n.2 L, 2 S n-s => E FLAJ.03.073 Eesti a g ra a ra ja lu g u korr. professor T iit Rosenberg FLAJ.03.029 Eesti kooli ja h arid u se a ja lugu 2A P(32L+48i) *E dotsent Allan Liim ■A jalugu:kesk 2AP(32L+48i) *E Loengukursus annab ülevaate agraarsuhete arengust Eestis muinasaja ■A jalugu:kesk, Kasvatusteadused:bak. lõpust kuni 1940.aastani, pöörates erilist tähelepanu mõisate ajaloole, Ülevaade Eesti haridusloo allikatest ja kirjandusest. Kooli ja hariduse m õisa ja küla vahelistele sotsiaalsetele suhetele ja vastastikustele ajalooline areng Eestis varasem atest aegadest kuni tänapäevani mõjudele. rõhuasetusega 19. ja 20. sajandile. © 2 4 .-3 1 . n.4 L n -s => E © 1. -1 6 . n.2 L n-s => E FLAJ.03.077 P o liitilised o lud E esti NSV-s (1944-1953) FLAJ.03.031 Pedagoogiline p ra k tik a dotsent Tõnu-A ndrus Tannberg lektor Anu Raudsepp 2A P(24L+6S+50i) *E 10AP(200P+200i)*A □ A jalugu :kesk ■AjalooÕpetaja:5 Loengukursuses antakse ülevaade hilisstalinistliku Eesti NSV (1944- Pedagoogiline praktika kahes voorus. 1953) poliitilistest oludest rõhuasetusega seni enim läbi uuritud © 19. - 24. n.20 P n-s => A valdkondadele ja ühenduses tollase NSV Liidu poliitilise arenguga. 13. - 16. n.20 P n-s © 1. - 15. n.2 L n-s => E FLAJ.03.034 Eesti läh ia ja lu g u I FLA J.03.083 Õ p e ta jak o o litu se se m in a r : A jaloo õpetam ise ajaloost dotsent Ago Pajur E estis ja E u ro o p as 3A P(32L+88i) *E lektor Anu Raudsepp ■A jalugu:alam 6AP(30S+210i) *A Ülevaade iseseisva rahvusriigi tekkest ning Eesti sotsiaalpoliitilisest, ■A jalooõpetaja: 5 m ajanduslikust ja kultuurilisest arengust aastail 1918-1940. Algallikate ja kirjanduse põhjal koostatakse õpetajakoolituse lõputöö. © 24. - 39. n.2 L n-s => E © 1 ,- 10. n.2 S n -s 27. - 36. n. 1 S n-s 1 ref => A FLAJ.03.035 Eesti läh ia ja lu g u II dotsent Ago Pajur FLA J.03.099 A ja lookäsitlu se u uem aid prob leem e. 3A P(32L+88i) *E korr. professor T iit Rosenberg, dotsent Ago Pajur, dotsent Tõnu-Andrus ■A jalugu: alam Tannberg © FL A J.03.034 4A P(30S+130i) *4A Ülevaade Eesti om ariikluse likvideerim isest N. Liidu poolt, Eestist ja ■A jalugu:m ag eestlastest Teises m aailm asõjas ning Eesti arengusuundadest sõjajärgsetel Eesti, lähi- ja üldajaloo Õppetoolide ühiskursus, milles käsitletakse aastaküm netel kuni taasiseseisvum iseni. vastavaid uuemaid aineprobleem e j a teadusarengu suundi. © 1. - 16. n.2 L n-s => E © 2. -1 6 . n .l S n -s 2 4 .-3 8 . n .l S n-s => A 107 FILOSOOFIATEADUSKOND 107 ■A jalugu:dokt FLAJ.03.100 Teadusliku uurim istöö metoodika ja planeerimine. Doktoritööga seotud erialaste allikate ja kirjanduse tundmaõppimine. korr. professor T iit Rosenberg, dotsent Ago Pajur, dotsent Tõnu-Andrus Akadeemiline ettekanne kom isjoni ees. Tannberg © 25. - 26. n.2 S n-s => E 4AP(60S+100i) *EA ■Ajalugu:mag Konsultatsioonid juhendajaga m agistritöö kavandamise, materjali kogumise, allikate tõlgendam ise ja töö kirjutamise küsimustes. ©1. -1 5 . n .l S n-s => A ETNOLOOGIA ÕPPETOOL (04) 24. - 38. n .l S n-s => E FLAJ.04.001 Etnoloogia üldkursus FLAJ.03.101 Retsensioon või ülevaade teadusajakirjas lektor Jaanus Plaat, korr. professor Tiit Rosenberg, dotsent Ago Pajur, dotsent Tõnu-Andrus 2AP(32L+48i) *E Tannberg ■A jalugu:! 1 AP(4S+36i) *A Lühiülevaade etnoloogia põhim õistetest ja teadusharu ajaloost. Ülevaade ■Ajalugu:mag m aailm a kultuuridest ja tähtsam atest kultuurivaldkondades!. Taustaineks ajaloo üldkursusele ja sissejuhatuseks etnoloogia stuudiumisse. ©25. - 26. n.2 S n-s => A © 9. - 16. n.4 L n-s 1 knt => E FLAJ.03.102 Teaduslik artikkel FLA J.04.002 Prosem inar soom e-ugri rahvakultuurist korr. professor T iit Rosenberg, dotsent Ago Pajur, dotsent Tõnu-Andrus assistent Liivo Niglas Tannberg 4A P(58S+102i) *2A 3AP(20S+100i) *A □ A jalugu: 1 ■Ajalugu:mag Prosem inaris õpitakse kasutam a teaduskirjandust ja traditsioonilisi Kirjutatakse, arutatakse läbi ja võimalusel publitseeritakse teaduslik etnograafilisi allikaid. Prosem inaritöö mingi kitsama eesti või soome-ugri artikkel. rahvakultuuri valdkonna kohta valmib eelkõige läbitöötatud © 2 ,- 11. n .l S n -s teaduskirjanduse põhjal. 25. - 34. n .l S n-s 1 ref => A © 2. - 16. n.2 S n-s => A 24. - 38. n.2 S n-s 1 re f => A FLAJ.03.103 Ajalooõpetam ise ajalugu lektor Anu Raudsepp FLA J.04.003 Eesti rahvakultuuri algkursus 2AP(20L+10S+50i) *E lektor Ene Kõresaar ■Ajalooõpetaja: 2A P(12S+68i) *E Ülevaade ajalooõpetam ise põhiprobleem idest Eestis ja Euroopas, ■A jalugu:alam õppekavade ja õppekirjanduse tutvustamine. □ A jalugu:kesk , A jalugu:ülem ©1. - 10. n.2 L, 1 S n-s => E Eesti rahvakultuuri algkursus on lektüürikursus, st kursuse põhiliseks töövormiks on iseseisev töö kirjandusega. Selleks on A. Viires; E. Vunder FLAJ.03.104 Arvuti kasutamine ajalootundides (toim.) Eesti rahvakultuur. Tallinn 1998.; abimaterjalina on soovitav A. 2AP(4L+32P+44i) Viires (toim .) Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn 1995. ■Ajalooõpetaja: Kontrolli vorm iks on kontrolltööd, mille tulem uste keskmine Arvuti kasutamise võim alustest ajalootundide ettevalm istam isel ja vorm istatakse eksamina. läbiviimisel. Praktilised näited tundide läbiviimisest. Ü liõpilased © 2 3 .-3 9 . n .l S n-s => E koostavad kursuse lõpus ühe põhikooli ja ühe gümnaasiumi ajalootunni kava. FLAJ.04.006 Ida-Euroopa etnoloogia © 2 7 .-3 5 . n.l L, 3 P n-s => A teadur Indrek Jääts 2A P(32L+48i) *E FLAJ.03.105 Kodanikuõpetuse alused ja metoodika □ A jalugu:kesk lektor Urmas Klaas OFLA J.04.001 3AP(30L+10S+80i) *E Ida-Euroopa rahvaste elatusalade ja rahvakultuuri võrdlev käsitlus. ■Ajalooõpetaja: Peamiste etniliste protsesside iseloomustus. Üldhariduskooli 9. ja 12. klassi kodanikuõpetuse tem aatika ja selle © 24. - 39. n.2 L n-s 1 re f => E esitamise metoodika. © 1 .-1 0 . n.3 L, 1 S n-s => E FLA J.04.009 Etnograafiliste välitööde praktika I lektor Ene Kõresaar, lektor Jaanus Plaat FLAJ.03.106 Nõukogude kultuuripoliitika Eestis (1940-1980.aastad). 2AP(80P) *A lektor Anu Raudsepp □ A jalugu:alam 2AP(16L+6S+58i) *E Peamiste välitöövõtete ja m eetodite tegelik rakendamine ning materjali □Ajalugu:kesk vormistamine. Tutvustatakse NSVL vähem usrahvuste vastu suunatud kultuuripoliitikat © 5 0 .-5 1 . n.40 P n-s => A ning antakse ülevaade selle teostam isest Eestis. Vaatluse all on kõik kultuurivaldkonnad (haridus, kirjandus, teater jm .). FLAJ.04.014 Peasem inar etnoloogiast: Argikultuuri protsessid © 8 ,- 16. n.2 L n-s => E korr. professor Elle Vunder, 12AP(60S+420i) *2A FLAJ.03.107 Nõukogude Liidu sõjalised huvid Baltikumis (1920- ■Ajalugu:ülem 1941) Ü liõpilane koostab peasem inaritöö argikultuuri loomise protsessidest dotsent Tõnu-Andrus Tannberg avalikus ja privaatses sfääris nii ajaloolises kui kaasaegses perspektiivis. 2AP(16L+4S+60i) *A © 2 ,- 16. n.2 S n-s => A □Ajalugu:ülem 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A Kursuse raames käsitletakse Balti riikide ja Soome kohta Nõukogude Liidu sõjalistes kavades ning M oskva luuretegevust nendes riikides FLA J.04.019 Sem inar religioonietnoloogiast rõhuasetusega aastatele 1930-1941. lektor Jaanus Plaat ©27. - 36. n.2 L n-s 1 re f => A 8AP(60S+260i) *2A □ A jalugu:kesk FLAJ.03.112 Eesti ajaloo historiograafia ©FLAJ.04.001 8AP(4S+316i) *E 108 FILOSOOFIATEADUSKOND 108 Üliõpilane koostab seminaritöö usuliikumistest Eestis või Eesti FLAJ.04.038 Samojeedid naabermaades. assistent Liivo Niglas © 2. - 16. n.2 S n-s => A 2 AP( 14L+7S+59i) *E 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A □Ajalugu:kesk Antakse ülevaade samojeedi keeli kõnelevate rahvaste (neenetsid, FLAJ.04.022 Kesk-Euroopa etnoloogia eenetsid, nganassaanid ja selkupid) minevikust ja tänapäevast. Käsitlemist korr. professor Elle Vunder, leiavad elatusalad, ühiskondlikud suhted, religioon ja vaba aja veetmine. 2AP(30L+50i) *E © 2. - 8. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E ■A jalugu:kesk ©FLAJ.04.001 FLAJ.04.042 Peasem inar etnoloogiast: elulugu, kultuur, mälu Etnoloogilise mõtte areng Kesk-Euroopas. Rahvastiku lektor Ene Kõresaar kujunem ine,agraariihiskonna kultuurivaldkondade võrdlev käsitlus kogu 12AP(60S+420i) *2A Euroopa kontekstis. □ A jalugu:ü lem ® 2. -1 6 . n.2 L n-s 1 ref => E Uurim istöö kultuurim uutuste biograafilisest mõtestamisest erinevate sotsiaalsete, etniliste, religioossete jm s. gruppide puhul. FLAJ.04.023 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu ja © 2. - 16. n.2 S n-s => A metodoloogia 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A korr. professor Elle Vunder, lektor Jaanus Plaat, 3AP(32L+88i) *E FLAJ.04.046 Sem inar: Etnilisus ja rahvuslus K esk-ja Ida-Euroopas ■A jalugu:ülem teadur Indrek Jääts O FLA J.04.018 8AP(58S+262i) *2A Põhja-Ameerika, Suurbritannia ja Euroopa etnoloogia/antropoloogia □ A jalugu: kesk teoreetilised ja m etodoloogilised suundum used 19.-20. sajandil. Seminari käigus kirjutab üliõpilane sem inaritöö etnilistest protsessidest Kaasaegse etnoloogia uurimistehnikad, vaatlusviisid ja uurimismeetodid. K esk -ja Ida-Euroopa maades. ©24. - 39. n.2 L n-s 1 re f => E © 3. - 16. n.2 S n-s => A 24. - 38. n.2 S n-s 1 re f => A FLAJ.04.027 Tänapäeva etnoloogia lektor Ene Kõresaar FLAJ.04.050 Teadusliku uurim istöö metoodika ja planeerimine 2AP(32L+48i) *E korr. professor Elle Vunder ■A jalugu:alam 4A P(8L+8S+144i) *E OFLA J.04.001 ■A jalugu:m ag Ülevaade tänapäeva Euroopa etnoloogia peam istest uurimissuundadest ja Põhjuslik-positivistliku ja fenom enoloogilis-herm eneutilise etnoloogia ainevaldkondadest erinevate m aade kaupa. Alus etnoloogia süvaõppe metoodika-alane õppetöö toim ub koostöös Jyväskylä ülikooli alustamiseks. etnoloogidega. Sem inaridel arutatakse teadustöö planeerimise küsimusi © 2 4 .-3 8 . n.2 L n-s 1 r e f= > E (idee kavandi koostamine, uurimistöö käivitamine, allikalise baasi loomine ja töö struktureerim ine). FLAJ.04 028 Allikad ja etnograafiliste välitööde metoodika © 24. -3 9 . n .l L, 1 S n-s => E lektor Ene Kõresaar 2AP(32L+48i) *E FLAJ.04.052 Rändkarjakasvatajad ■A jalugu:alam assistent Liivo Niglas OFLA J.04.001 2AP( 10L + 10S+60i) *E Kursuse raames antakse ülevaade Eesti muuseumides asuvatest □ A jalugu:kesk etnograafilistest allikatest nende kogum ise kontekstis ning allikakriitika Valikkursuse eesm ärgiks on tutvustada rändkarjakasvatusega tegelevaid printsiipidest. rahvaid Euraasia arktikas, Aasia steppides, Sahara kõrbes, Tiibeti © 1. - 6. n.2 L n-s => E mägismaal, Ida-A afrika savannides jm . Vaatluse alla tulevad rändkarjakasvatajate eluviis, ühiskonnakorraldus ning religioon mi FLAJ.04.031 Sem inar argikultuurist eesti elulugudes m inevikus kui tänapäeval. O luline koht loengukursuses on temaatiliste korr. professor Elle Vunder, lektor Ene Kõresaar videofilm ide vaatamisel. 8AP(58S+262i) *2A © 2 5 .-3 4 . n .l L, 1 S n -s 1 re f => E □ A jalugu: kesk © FLA J.04.001, FLAJ.04.009, FLAJ.04.028 FLAJ.04.053 Teadusliku artikli koostam ine Üliõpilane koostab sem inaritöö m ingist argikultuuri nähtusest või korr. professor Elle Vunder protsessist, kasutades allikana ju tustatud või kirjutatud elulugusid 3A P(15S+105i) *E © 3 .-1 6 . n.2 S n-s => A ■A jalugu:m ag 24. - 38. n.2 S n-s 1 re f => A Tutvustatakse teadusliku artikli erinevaid liike ning selle kirjutamise m etoodikat. M agistrandid kirjutavad ja publitseerivad ühe teadusliku FLAJ.04.034 Traditsiooniliste ühiskondade sotsiaalne struktuur artikli. assistent Liivo Niglas © 2. - 16. n .l S n-s => E 2AP(32L+48i) *E □ A jalugu:a lam , kesk FLAJ.04.055 Etnoloogia uurim ism eetodid ja nende rakendamine V alikkursus annab ülevaate nn. Lääne tsivilisatsioonist väljajäävate praktikas traditsiooniliste ühiskondade struktureerivatest nähtustest korr. professor Elle V under perekonnavorm idest (suurpere, m itm enaisepidam ine), 8AP(16S+304i) «A sugulussüsteem idest (klannid, sugulusarvestus), poliitilis-religioossetest ■A jalugu:dokt institutsioonidest ja organisatsioonidest. Käsitletakse teaduslikuks uurim istööks vajalike materjalide kogumise, © 1. - 16. n.2 L n-s 1 re f => E läbitöötam ise (tehnikad) ja interpreteerim ise (kvantitatiivsed, kvalitatiivsed) meetodite valikuga seotud probleeme. Välitööde (küsitlus, FLAJ.04.035 Sissejuhatus visuaalsesse antropoloogiasse vaatlus) praktiline läbiviim ine ja juhendam ine. assistent Liivo Niglas ©24. - 39. n. 1 S n-s => A 2A P(10L+10S+60i) *E □ A jalugu:a lam , kesk Valikkursus annab lühiülevaate visuaalse antropoloogia ajaloost ja peam istest suundum ustest. © 2 4 .-3 3 . n .l L, 1 S n-s => E KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL (05) 109 FILOSOOFIATEADUSKOND 109 FLAJ.05.002 Ü ldine k u n stia ja lu g u II (keskaeg) korr. professor Jaak Kangilaski lektor Kaur Alttoa 2AP(16L+64i) *E 3AP(32L+88i) *E ■A jalugu: kesk ■Ajalugu:alam © FL A J.05.001, FLAJ.05.002, FLAJ.05.012 OFLAJ.05.001 Ülevaade 'klassikalisest' m oodsast kunstist: impressionismist kuni Teise Kunstiajaloo üks põhikursusi, hõlm ates vahemiku varakristlusest kuni m aailm asõja järgse kunstini. gootikani. © 24. - 39. n. 1 L n-s 3 knt => E ©24. - 39. n.2 L n-s => E FLA J.05.014 K u n stia ja lo o h isto rio g raafia FLAJ.05.003 Eesti k unsti a ja lu g u I korr. professor Jaak Kangilaski, lektor Juta Keevallik lektor Kaur Alttoa 2AP(28L+52i) *E 3AP(60L+60i) *E ■A jalugu:kesk ■Ajalugu:alam Ülevaade kunstiajaloo uurim isest ja erinevatest koolkondadest. Eesti kunsti üldkursus alates keskajast kuni 19. sajandi keskpaigani. © 24. - 37. n.2 L n-s => E ©24. - 38. n.4 L n-s => E FLAJ.05.017 P easem in ar k unstia ja loos: XX sa jan d i kunsti probleem e FLAJ.05.006 P ro sem in a r üldises kunstia ja loos korr. professor Jaak Kangilaski lektor Juta Keevallik 12AP(60S+420i) *2A 4AP(60S+100i) *2A □ A jalugu:ü lem □Ajalugu: 1 Käesoleva sajandi kunsti küsimusi. Probleeme üldisest kunstiajaloost. © 2. - 16. n.2 S n-s => А ©24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А 2 .-1 6 . n.2 S n-s => A FLAJ.05.018 S em in ar kunstia ja loos: Eesti uuem a kunsti probleem e FLAJ.05.007 S em inar k u nstia ja loos: Eesti vanem a kunsti probleem e korr. professor Jaak Kangilaski lektor Kaur A lttoa 8AP(62S+258i) *2A 8AP(60S+260i) *2A □ A jalugu:kesk □Ajalugu:kesk Eesti kunsti areng 20. sajandil, eriti aastatel 1940 - 90. Kunstielu ja ©FLAJ.05.003 kunstikriitika. Eesti vanema kunsti probleeme. © 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А ©2. -16 . n.2 S n-s => A 2 .- 1 6 . n.2 S n-s => А 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A FLAJ.05.019 S em in ar k unstia ja loos: K u nstia ja loo m eetodid FLAJ.05.008 P easem in ar kunstia ja loos: Eesti kunsti ajaloo p robleem e korr. professor Jaak Kangilaski lektor Kaur Alttoa 2AP(32S+48i) *A 12AP(62S+418i) *2A ■A jalugu:ülem □Ajalugu:ülem © FL A J.05.014 Eesti kunsti ajaloo probleeme. Erinevate kunstiajaloo meetodite võrdlev analüüs. ©2. - 16. n.2 S n-s => A © 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => А 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A FLAJ.05.033 S em in ar kunstia ja loos: 19. sa jand i ja 20. sa jand i FLAJ.05.009 K u nstia ja loo p rak tik a algupoole k unst Eestis korr. professor Jaak Kangilaski, lektor Kaur Alttoa, lektor Juta Keevallik lektor Juta Keevallik 2AP(40P+40i) *A 8AP(62S+258i) *A ■Ajalugu: kes к ■A jalugu:kesk □Ajalugu:ülem O FLA J.05.012 Tutvumine ühe nädala jooksul mingi piirkonna kunstipärandiga. Sem inaris käsitletakse antud ajajärgu kunsti vooluloolist ja ikonograafilist ©aprill, 2. n. 1 ref => А aspekti. © 2. - 16. n.2 S n-s => А FLAJ.05.010 S isse juhatus k u nstiteadusesse 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А korr. professor Jaak Kangilaski 1 AP(20L+20i) *A FLAJ.05.036 XX sa jan d i k u n stik u ltu u r ■Ajalugu: alam korr. professor Jaak Kangilaski Kohustuslik kursus kunstiajaloo mingi astme valinud üliõpilastele. 4A P(31S+129i) *A Tutvustatakse kunstiteaduse erinevaid valdkondi ja põhimõisteid. ■A jalugu:m ag © 1 ,-1 0 . n. => А 20 . sajandi kunstikultuuri muutuste ja neid mõjustanud ideede ja käsitluste analüüs. FLAJ.05.011 Eesti kunsti a ja lu g u II © 2. -1 6 . n .l S n-s lektor Juta Keevallik 24. - 39. n.l S n-s 1 ref => А 3AP(30L+90i) *E ■Ajalugu: alam FLAJ.05.038 K u n s titead u slik retsensioon või ülevaade OFLAJ.05.003 korr. professor Jaak Kangilaski, lektor Kaur Alttoa, lektor Juta Keevallik Üldkursus eesti rahvuslikust kunstist (XIX sajandi teisest poolest 1 AP(4P+36i) *A tänapäevani). ■A jalugu:m ag ©1. - 16. n.2 L n-s => E ; Ajalugu:alam Kursuse käigus koostatakse ülevaade m õnda probleemi käsitlevast kirjandusest või kunstinähtusest. FLAJ.05.012 Ü ldine k u n stia ja lu g u III © septem ber, l r e f = > A lektor Juta Keevallik 3AP(60L+60i) *E FLAJ.05.039 K u n stitead u slik u a rtik li koostam ine ■Ajalugu:alam korr. professor Jaak Kangilaski, lektor Kaur Alttoa, lektor Juta Keevallik © FLAJ.05.001, FLAJ.05.002 3A P(20S+100i) *E Kunstiajaloo üks põhikursusi, hõlm ates vahem iku renessansist realismini. ■A jalugu:m ag ©1. -16 . n.4 L n-s => E Uurim usliku sisuga kunstiteadusliku artikli koostamine. © 2. - 4. n.2 S n-s FLAJ.05 .013 20. sa jand i kunsti a ja lugu 36. - 37. n.2 S n-s 1 ref => E 110 FILOSOOFIATEADUSKOND п о © 1. - 15. n.2 L n-s => E FLAJ 05.041 Peasem inar: 19. sajandi ja 20. sajandi algupoole Eesti kujutava kunsti probleem e FLAJ.06.010 Vene m aailm arevolutsioon: ideed ja praktika XX 12AP(62S+418i) *2A sajandil □ Ajalugu:ülem korr. professor Jüri Ant Peasem inar hõlm ab m ainitud perioodi kujutava kunsti arengu stiililisi 2AP(30L+50i) *E aspekte, kunstielu ja kunstikirjutuse ajaloo probleeme. □Ajalugu:alam, Ajalugu:kesk Ф 2. -1 6 . n.2 S n-s => A ©FLAJ.06.001 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A Kom m unistliku m aailm arevolutsiooni ideede areng. Komintern, Kom inform jt. organisatsioonid. Strateegia, taktika ja praktilised FLAJ.05.042 Vene m aalikunst 18.-19. Sajandil teostuskatsed erinevatel perioodidel eri piirkondades. 2AP(32L+48i) *A © 24. - 38. n.2 L n-s 1 knt => E □A jalugu:ülem © FL A J.05.012 FLAJ.06.025 Prosem inar lähiajaloos Kursus hõlmab vene ilmaliku maalikunsti koolkonna kujunem ist 18. lektor Karin Hiiemaa, assistent Sirje-M aie Krikk de Mateo sajandil, maalikunsti suundum usi 19. sajandil ning kunstielu probleeme. 4A P(12L+48S+100i) *2A Vaatluse all on ka vene m aalikunsti kontaktid Lääne-Euroopa tolleaegsete □ A jalugu: 1 kunstisuundum ustega. Ainepunkte võim alik saada 1 (üksnes osalemisel) Prosem inari tulem usena koostatakse kirjalik referatiivne töö, mille käigus või 2 (kirjaliku töö esitamisel). om andatakse teadusliku töö põhialused. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => A © 2. - 7. n.2 L n-s 8 .- 1 6 . n.2 S n-s => A FLAJ.05.043 Kunst Euroopas 19.-20. sajandi vahetusei.2AP(32L+48i) 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A •E □A jalugu:kesk , A jalugu:ülem FLAJ.06.030 Aafrika ajalugu (XX sajand) © FLA J.05.012 lektor Karin Hiiem aa Kursus annab süvendatud ülevaate sajandivahetuse kunstist Euroopas. 2A P(28L+52i) *E © 1 ,- 16. n.2 L n -s = > E ■A jalugu: kesk Kursus annab ülevaate A afrika tähtsam ate riikide ajaloo probleemidest FLAJ.05.044 K unstiajaloo teooria ja metodoloogia XX sajandil. korr. professor Jaak Kangilaski © 2 4 .-3 7 . n.2 L n-s => E 4AP(10S+150i) *A ■A jalugu.dokt FLAJ.06.034 D iplom aatia ja välisteenistuse ajalugu Sem inaris käsitletakse doktorandi tem aatikale vastavat teoreetilist dotsent Eero M edijainen kirjandust. 2A P(24L+56i) *A © oktoober, 1 S n-s => A □ A jalugu:ülem D iplom aatia põhim õisted. Eesti ja valikuliselt teiste riikide FLAJ.05.047 Eesti teaduskorraldus ja finantseerimine välism inisteerium ide ja -esinduste teke ning areng kuni 1980. aastateni. korr. professor Jaak Kangilaski © 24. - 35. n.2 L n-s => A 2A P(20P+10S+50i) *A ■ A jaluguidokt FLA J.06.045 Euroopa integratsiooni ajalugu Doktorand tutvub Eesti teaduskorralduse ja finantseerimisega. lektor Vahur Made © oktoober, 1 P, 1 S n-s => A 2A P(24L+56i) *E ■ A jalugu:ülem © FL A J.06.069, SOPL.02.007 Kursus käsitleb Euroopa integratsiooni ideoloogia kujunemist enne Teist LÄHIAJALOO ÕPPETOOL (06) m aailm asõda ja selle ajal ning praktilist integratsiooni Euroopa riikide vahel pärast m aailm asõda. Kursus annab ülevaate Euroopa integratsiooniorganisatsioonide tegevusest, rahvusvahelistest suhetest FLAJ.06.001 XX sajandi Ida-Euroopa ajalugu Euroopas ja Euroopa m aade sisepoliitikast pärast 1945 aastat. korr. professor Jüri Ant © 2 4 .-3 5 . n.2 L n - s = > E 4AP(60L+100i) -E ■A jalugu:kesk FLA J.06.046 Ladina-am eeriklane ja tema maailm © FL A J.06.044, FLAJ.07.014 assistent Sirje-M aie Krikk de M ateo Ida-Euroopa poliitilise, geograafilise, ajaloolise mõiste arengust XX saj. 2A P(32L+48i) *E Ida-Euroopa rahvaste riiklik iseseisvumine. Areng kahe m aailm asõja □ A jalugu:a lam , A jalugu:kesk vahel. Teine m aailm asõda. Komm unistliku idabloki kujundam ine ja Kursus käsitleb Ladina-A m eerika ajaloo tähtsam aid perioode Kolumbuse- areng. Ida-Euroopa riikide taasiseseisvum ine. Rõhuasetus kursuses on eelsetest tsivilisatsioonidest kaasaegsete rahvusriikide kujunemiseni välja. Venemaa poliitilisel ajalool. A nalüüsitakse A m eerika põlisrahvaste ja tsivilisatsioonide ning © 1. - 16. n.2 L n-s 1 knt eurooplastest konkistadooride - võidetute ja võitjate - vastuolulisi 24. - 37. n.2 L n-s => E kogem usi konkista- ja koloniseerim isperioodil, migratsiooni- ja m estitseerum isprotsesse ning ladina-am eeriklase kontinentaalse ja FLAJ.06.002 Euroopa ajalugu XX sajandi esimesel poolel rahvusliku identiteedi otsinguid iseseisvusvõitluse ja rahvusriikide dotsent Eero M edijainen kujunem ise perioodil. 4A P(64L+96i) *E © 1 .- 16. n .2 L n - s = > E ■A jalugu:alam Rahvusvahelised suhted XX sajandi esimesel poolel. Balti riikide koostöö FLA J.06.047 M oodsa turum ajanduse kujunem ine probleem idest rahvusvaheliste suhete taustal. lektor Jaak Valge © 1. - 16. n.4 L n-s 1 re f => E 3A P(48L+72i) *E ■A jalugu:ülem FLAJ.06.006 Aafrika ajalugu (kuni XIX sajandi lõpuni) © FL A J.06.001, FLAJ.06.002, SOPL.02.007 lektor Karin Hiiem aa Võrdlev käsitlus m oodsa turum ajanduse kujunem isest Euroopas 2A P(30L+50i) *E © 2. - 9. n.6 L n-s => E □ Ajalugu:kesk A afrika poliitiline, m ajandus- ja kultuuriajalugu III sajandist kuni XIX FLAJ.06.053 Sem inar lähiajaloos: Euroopa riikide m ajandus kahe sajandi lõpuni. m aailm asõja vahel I l l FILOSOOFIATEADUSKOND ш lektor Jaak Valge © 1. - 15. n.2 S n-s => A 8AP(60S+260i) *2A 24. - 38. n.2 S n-s 1 re f => A □Ajalugu:kesk O FLA J.03.034 FLAJ.06.080 Sem inar lähiajaloos: Tänapäeva Ladina-Ameerika ©FLAJ.06.001, FLAJ.06.002 sotsiaalsed probleemid Seminar hõlm ab Euroopa riikide m ajanduse arengut kahe m aailm asõja assistent Sirje-M aie Krikk de M ateo vahel. 8AP(62S+258i) *2A 0 1 . - 1 4 . n.2 S n-s => A □ A jalugu: kesk 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A Sem inaris käsitletakse põhjus-tagajärg seostes Ladina-Ameerika ühiskonna olulisem aid valupunkte nagu vaesus, mahajäämus, kuritegevus, FLAJ.06.056 Peasem inar lähiajaloos: XX sajandi Eesti ja Venem aa terrorism , põlisrahvaste tõrjutus, dem okraatia nõrkus jm s.Kirjanduse ajaloo küsimusi põhjal koostatakse referaat mingil kitsamal teemal. korr. professor Jüri Ant © 2 .-1 6 . n.2 S n-s => A 12AP(54P+6S+420i) *2A 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A □Ajalugu:ülem ©FLAJ.03.034, FLAJ.03.035, FLAJ.06.001 FLAJ.06.089 Austraalia ja Uus-M erem aa XX sajandi sise- ja Algallikate ja kirjanduse põhjal koostatakse uurimus mingil kitsamal välispoliitika teemal. assistent Martin Hallik © 2 .-1 6 . n.2 P n-s => A 2AP(32L+48i) *E 24. - 35. n.2 P n-s □A jalugu:alam , Ajalugu:kesk 36. - 38. n.2 S n-s 1 re f => A A ustraalia ja Uus-M eremaa aborigeenide olukord. Austraalia Ühenduse eellugu ja väljakuulutamine. Austraalia ja Uus-M eremaa välis-, sise- ja FLAJ.06.057 Peasem inar lähiajaloos: Rahvusvahelised suhted XX m ajanduspoliitika XX sajandil, esile tõstes osalust erinevates sajandil ja Eesti rahvusvahelistes koostööorganisatsioonides. Eesti kontaktid Austraalia ja dotsent Eero Medijainen U us-M eremaaga XX sajandil. Eestlaste kogukond Austraalias ja Uus- 12AP(58S+422i) *2A M eremaal. □Ajalugu:ülem © 1 .-1 6 . n.2 L n-s = > E Tähtsamad rahvusvahelised probleem id, organisatsioonid ja sündmused XX sajandil ning Eesti (ja teiste Balti riikide) osa neis. FLAJ.06.090 Sem inar lähiajaloos: Eesti välispoliitika probleeme XX ©24. - 37. n.2 S n-s 1 re f => A sajandil 2. - 16. n.2 S n-s => A dotsent Eero Medijainen 8AP(58S+262i) *2A FLAJ.06.059 Valitud peatükke Aasia ajaloost (XX sajand) □A jalugu:kesk assistent Martin Hallik Eesti välisteenistuse institutsioonid, välissuhtlemist reguleerivad 2AP(30L+50i) *E seadused, inimesed rahvusvaheliste suhete taustal. Eesti suhted naabritega ■Ajalugu:kesk läbi XX sajandi. Kursus annab ülevaate Aasia tähtsam ate riikide ajaloo probleem idest XX © 2. - 16. n.2 S n-s => A sajandil. 24. - 37. n.2 S n-s 1 ref => A © 2 4 .-3 8 . n.2 L n - s = > E FLAJ.06.092 Sissejuhatus tänapäeva Jaapani a ja-ja kultuurilukku FLAJ.06.060 Sem inar lähiajaloos: XX sajandi Eesti ja Venem aa õppeülesande täitja Oiaf-M ihkel Klaassen ajaloo probleeme 2AP(30L+50i) *A korr. professor Jüri Ant □ A jalugu:kesk , Ajalugu:ülem 8AP(62S+258i) *2A Kursus käsitleb üldist arengulist ülevaadet Jaapani ajaloost ja □Ajalugu:kesk kultuuriloost. Kõne all on jaapanlaste etniline päritolu, mütoloogia, ajaloo Algallikate ja kirjanduse põhjal koostatakse uurimus mingil kitsamal periodiseerim ine, keisrikultus, hariduse ajalugu, religioosse elu areng, teemal. riiklike institutsioonide kujunem ine jpt. küsimused. Kursus on mõeldud ©2. -16 . n.2 S n-s => A kõigile ajaloo-osakonna üliõpilastele k e sk -ja ülemastmes, aga ka teistele 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A nipponofiilidele. © 24. - 38. n.2 L n-s 1 ref => A FLAJ.06.071 XX sajandi Ladina-Ameerika assistent Sirje-M aie Krikk de M ateo FLAJ.06.093 Loengud Aafrika kultuurist 2AP(24L+56i) *E lektor Karin Hiiemaa ■Ajalugu:kesk 2AP(20L+60i) *A Kursus käsitleb Ladina-Am eerika arengut XIX sajandi 80ndatest aastatest □A jalugu:alam , Ajalugu:kesk tänapäevani. N im etatud ajavahem ik kätkeb modernse Ladina-Am eerika Kursus annab ülevaate Troopilise ja Lõuna-Aafrika mütoloogiast, väljakujunemise eri ajajärke: m oderniseerim ise algust (1880.-1930ndad), usunditest, kunstist alates vanim atest kultuuridest (Nok, Sao, Zimbabwe) industrialiseerimist (1930.-1960ndad), stagnatsiooniaastaid (19 6 0 - kuni tänapäevani. 1980ndad), kriisi, depressiooni ja dem okraatiat (1880.-1990ndad). © 24. - 33. n.2 L n-s => A Kõigepealt vaadeldakse protsesse ja arengutrende, mis haaravad kogu Ladina-Ameerikat, seejärel keskendutakse olulisem ate regioonide ning FLAJ.06.094 Sem inar lähiajaloos: Tartu Ülikool ja Aafrika individuaalsete ühiskondade arengu iseärasustele, püüdes ühtlasi näidata lektor Karin Hiiemaa nende erisuste tekkepõhjusi, unustam ata globaalsete m õjurite võtmerolli 8AP(60S+260i) *2A Ladina-Ameerika arenguloos. □A jalugu:kesk ©24. - 35. n.2 L n-s => E A rhiivim aterjalide ja publitseeritud allikate põhjal koostatakse seminaritöö. FLAJ.06.073 Peasem inar lähiajaloos: Eesti Vabariigi m ajandus ja © 2. - 16. n.2 S n-s => A majanduspoliitika aastatel 1920-1940 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A lektor Jaak Valge 12AP(60S+420i) *2A FLAJ.06.105 Teadusliku uurim istöö metoodika ja planeerimine □A jalugu:ülem korr. professor Jüri Ant, dotsent Eero Medijainen, lektor Karin Hiiemaa OFLAJ.03.034 4A P(30S+130i) *E ©FLAJ.06.001, FLA J.06.002 ■Ajalugu:mag Peaseminar hõlm ab Eesti Vabariigi m ajanduspoliitika probleeme Kursus käsitleb teadustöö metoodikat, teadusliku teksti koostamise ja rõhuasetusega 1920. aastatele. toim etam ise põhimõtteid. Käsitletakse uurimistööde võimalikke 112 FILOSOOFIATEADUSKOND 112 finantsallikaid ja teadusgrandi taotlem iseks vajaliku dokum entatsiooni FLAJ.07.003 P ro sem in ar ü ldaja loost vormistamist. lektor M ait Kõiv, assistent Veiko Berendsen ©2. -1 6 . n .l S n-s 4AP(60S+100i) *2A 2 4 .-3 8 . n .l S n-s => A □ A jalugu: 1 Prosem inar (juhendaja M .Kõiv) käsitleb antiikaja ühiskonna ja kultuuri FLAJ.06.106 A jalookäsitluse uuem aid p rob leem e probleeme, lõpeb seminaritöö kaitsm isega.Prosem inari tulemusena korr. professor Jüri Ant (juhendaja V. Berendsen)koostatakse kirjalik referatiivne töö uusaja 4AP(30S+130i) *A probleem idest. ■A jalugu:m ag © 2. - 16. n.2 S n-s => A Eesti, lahi- ja üldajaloo Õppetoolide ühiskursus, milles käsitletakse 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A vastavaid uuemaid aineprobleeme ja teadusarengu suundi. ©2. - 16. n.l S n-s FLAJ.07.007 Room a a ja lu g u 24. - 38. n .l S n-s => A dotsent M ärt Tänava 3AP(60L+60i) *E FLAJ,06.107 R etsensioon või ü levaade te a d u sa ja k ir ja s ■A jalugu:alam korr. professor Jüri Ant, dotsent Eero M edijainen, lektor Karin Hiiem aa Kursus käsitleb hellenism i (alates A leksander Suure vallutustest) ja 1 AP(8P+32i) *A Rooma ajalugu alates tsivilisatsiooni tekkim isest Itaalias kuni Lääne- ■Ajalugu:m ag Rooma riigi langemiseni. Retsensioon või ülevaade magistritööga seotud teaduslikust artiklist või © 24. - 39. n.4 L n-s => E monograafiast. Retsensiooni koostamise spetsiifika. © 2. - 4. n .l P n-s FLAJ.07.010 V a ra u u sa ja a ja lugu 24. - 28. n .l P n-s 1 re f => A dotsent Mati Laur 3AP(45L+15S+60i) *E FLAJ.06.108 T eadusliku a rtik li koostam ine ■A jalugu:alam korr. professor Jüri Ant, dotsent Eero M edijainen, lektor Karin Hiiemaa O FLA J.07.084 3AP(16P+104i) *A K äsitletakse Euroopa ja Am eerika majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset ■A jalugu:m ag arengut. A nalüüsitakse ideoloogilisi voole, muutusi mentaliteedis ja Erialase teadusartikli koostamine. Teksti lahtine arutelu. Artikli igapäevaelus. ettevalmistamine trükiks või võimalusel selle avaldamine. © 1. - 8. n.4 L n-s => E © 24. - 3 1 .n l P n-s 1 ref => A 2. - 9. n .l P n-s FLAJ.07.041 S an sk riti keel assistent M aret Kark FLAJ.06.110 P inged L äh is-Id as XX sa jand il 2AP(32L+48i) *A õppeülesande täitja Olaf-M ihkel Klaassen □A jalugu: kesk 3AP(30L+90i) *E Sanskriti keele alused algajatele sügissem estril ja edasijõudnutele ■Ajalugu: alam tekstoloogia kevadsem estril.Kahe semestri läbimisel on võimalik Kursuses käsitletakse Iisraeli riigi tekkim ist ja võitlust iseseisvuse eest, arvestada 4 AP. Palestiina-küsim use ja PVO kujunem ist ja arengut tänapäevani ning © 24. -3 9 . n.2 L n -s => A probleeme teistes Lähis-Ida maades. 1. - 16. n.2 L n-s => A © 1 ,- 15. n.2 L n -s = > E FLAJ.07.042 T iibeti keel FLAJ.06.116 L äh ia ja lo o ja Eesti ajaloo h isto riog raafia assistent M aret Kark 8AP(4S+316i) *E 4AP(62L+98i) -2A ■A jalugu:dokt □ A jalugu:kesk Doktoritööga seotud erialaste allikate ja kirjanduse tundm aõppim ine. Sissejuhatus klassikalisse tiibeti keelde. Akadeemiline ettekanne komisjoni ees. © 1. - 16. n.2 L n-s => A ©25. - 26. n.2 S n-s => E 24. - 38. n.2 L n-s => A FLAJ.06.118 R ahvusvahelis te suhete teooria ja p ra k tik a küsim usi FLA J.07.045 S em in ar: K reek a tsiv ilisa tsiooni kujunem ine dotsent Eero M edijainen lektor M ait Kõiv 3AP(20L+10S+90i) *E 8AP(62S+258i) *2A □A jalugu:ülem □ A jalugu:kesk Peamised suunad rahvusvaheliste suhete teoorias. Realismi, liberalismi ja Sem inaris käsitletakse kreeka tsivilisatsiooni kujunem ise probleeme. maailmasüsteemi teooriate areng. Rahvusvaheliste suhete teooriad ja © 2. - 16. n.2 S n-s => A rahvusvaheliste suhete ajalugu: konkurendid ja liitlased. Eesti 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A välispoliitika ja rahvusvahelised suhted. © 24. - 33. n.2 L n-s FLAJ 07.051 P easem in ar: Isikua ja lo o lin e an d m eb aas 34. - 38. n.2 S n-s 1 re f => E assistent Veiko Berendsen 12AP(66S+414i) *2A □A jalugu:ülem © FL A J.02.002 ÜLDAJALOO ÕPPETOOL (07) Sem inar on suunitletud linna ja linnastum isega seonduvatele teemadele, toetub kindlale rahvastiku ja linnastum isega seotud allikatele. Allikatest koostatakse andm ebaasid ja analüüsitakse neid. Seminar võimaldab FLAJ.07.001 S isse ju h a tu s aja loo teadusesse täiendada arvutioskusi Excel j a Access program m ide osas. assistent Veiko Berendsen © 2. - 16. n.2 S n-s => A 2AP(32L+48i) *E 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A ■Ajalugu: 1 Kursuses käsitletakse ajaloo mõistet, vaadeldakse ajalugu hum anitaar-, FLAJ.07.053 U usaja a ja lu g u 1789-1900 sotsiaal- ja rahvusteadusena. Antakse ülevaade ajalookirjutuse em eriitprofessor Helmut Piirimäe põhisuundadest antiigist 19. sajandini. Eraldi peatutakse tänapäeva 3AP(60L+60i) *E (laiem alt 20. sajandi) ajalooteaduse ja ajalookirjutuse probleemidel ja ■A jalugu:alam suundadel. O FLA J.07.010, FLAJ.07.084 © 1. - 16. n.2 L n-s => E 113 FILOSOOFIATEADUSKOND 113 Käsitletakse E uroopa m ajanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset arengut. 24. - 39. n.2 L n-s => E A nalüüsitakse ideoloogilisi voole, muutusi mentaliteedis ja igapäevaelus. Tutvustatakse suuri ajaloolisi isikuid. FLAJ.07.089 Valitud peatükke Aasia ajaloost (16. -19. saj), 0 2 4 . - 39. n.4 L n-s => E assistent Martin Hallik 3AP(32L+88i) *E FLAJ.07.069 Kreeka m õttem aailm a ja mentaliteedi ajaloost □Ajalugu:kesk Homerosest Sokrateseni Kursus annab ülevaate Aasia tähtsam ate riikide ajaloo probleemidest lektor Mait Kõiv 16.sajandist kuni 19. sajandil. 2AP(30L+8S+42i) *A © 1. - 16. n.2 L n-s => E □A jalugu:kesk, Ajalugu:ülem Valikkursus vanakreeka kultuuriloost arhailisel ja klassikalisel ajajärgul. FLAJ 07.090 Teadusliku uurim istöö metoodika ja planeerimine Kreeklaste m aailm akäsitlusest nagu see avaldus nende kirjanduses ja 4A P(12L+46S+102i) *E filosoofias. ■A jalugu:m ag ©24. - 39. n.2 L n-s => A Teadustöö m etoodika ja planeerim ine (allikad, kompositsioon, viitamine j t norm itehnilised nõuded) magistrandidele. Teadusliku teksti koostamise FLAJ.07.074 Sise- Aasia ajalugu (I). ja toim etam ise põhimõtted. Teadusteksti kaasaegseid assistent Maret Kark hindamiskriteeriume. Juhendavad õppetooli korraline professor koostöös 2AP(46L+34i) *2A üldajaloo põhikursuste lektoritega. □Ajalugu: kes к © 2. - 7. n.2 L n-s ©FLAJ.07.011 8 .-1 6 . n.2 S n-s Valikkursus hõlmab M ongoolia, Sise - Aasia oaasiriikide ja Himaalaja 24. - 37. n.2 S n-s => E kuningriikide ajalugu. ©2. - 16. n.2 L n-s => А FLA J.07.091 Ajalookäsitluse uuemaid probleeme 24. - 30. n.2 L n-s => А dotsent Mati Laur 4AP(30S+130i) *E FLAJ.07.076 Seminar: Tartu Ülikool ja Orient ■A jalugu:m ag assistent Martin Hallik Eesti, lähi- ja üldajaloo õppetoolide ühiskursus, milles käsitletakse 3AP(32L+88i) *E vastavaid uuemaid aineprobleeme ja teadusarengu suundi. □Ajalugu:kesk © 2. - 16. n .l S n-s Seminar on suunatud Tartu Ülikooli ja Oriendi sidemete uurimisele 2 4 .-3 8 . n .l S n - s = > E peamiselt 19. sajandil. ©2. -16 . n.2 S n-s => А FLAJ.07.092 Retsensioon või ülevaade teadusajakirjas 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А dotsent Mati Laur, lektor Mait Kõiv 1 AP(16P+24i) *A FLAJ.07.082 Vanade Idam aade ajalugu ■A jalugu:m ag dotsent Märt Tänava Retsensioon või ülevaade m agistritöö teem aga seotud teaduslikust 2AP(24L+56i) *E artiklist või monograafiast. Retsensiooni koostamise spetsiifika. ■Ajalugu:alam © 2. - 9. n. 1 P n-s Kursus käsitleb muistse Lähis-lda (M esopotaam ia, Egiptuse, Väike- 24. - 31. n .l P n-s 1 ref => А Aasia, Süüria, Palestiina ja Iraani) ajalugu alates tsivilisatsiooni tekkimisest. FLAJ.07.093 Teadusliku artikli koostamine ©1. -12 . n.2 L n-s => E dotsent Mati Laur, lektor Mait Kõiv 3AP(16P+104i) *A FLAJ.07.083 Kreeka ajalugu ■Ajalugu: mag lektor Mait Kõiv Erialase teadusartikli koostamine. Teksti lahtine arutelu. Artikli 2AP(24L+56i) *E ettevalm istam ine trükiks või võimalusel selle avaldamine. ■Ajalugu:alam © 2. - 9. n .l P n-s Kursus käsitleb Vana-Kreeka ajalugu kuni hellenismi ajastuni. 24. - 31. n .l P n-s 1 ref => А © 1 .-1 2 . n.2 L n-s = > E FLAJ.07.101 Seminar: Lääne-Euroopa ajalugu FLAJ.07.084 Keskaja ajalugu dotsent Mati Laur, dotsent Tõnu-Andrus Tannberg, lektor Anti Selart lektor Anti Selart 8AP(62S+258i) *A 3AP(32L+88i) *E □A jalugu:kesk ■Ajalugu:alam Sem inar keskendub Lääne - Euroopa poliitilisele ajaloole 11.-19. Kursuses antakse süstem aatiline ülevaade Lääne-Euroopa ajaloost riikide sajandini. Seminari põhiliseks eesm ärgiks on üldajaloo õppematerjali ja tähtsamate probleem ide lõikes (feodalismi genees, dem ograafia areng, ettevalmistamine. rahvusvahelised suhted, kultuur) alates 5. sajandist kuni 15. sajandi ©2. - 16. n.2 S n-s => А lõpuni. 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => А ©I . -16 . n.2 L n-s => E FLAJ.07.107 Peasem inar vanaaja ajaloost FLAJ.07.085 Venem aa uusaeg lektor Mait Kõiv dotsent Tõnu-Andrus Tannberg 12AP(60S+420i) *2A 3AP(32L+88i) *E □ A jalugu:ülem □Ajalugu:kesk Peasem inar vana ajaloost rõhuasetusega Vana- Kreeka mõttemaailma Süstemaatiline kursus annab ülevaate Venem aa ajaloost keiser väljakujunemisel kuni hellenismini. Aleksander I valitsem isajast kuni tsaarivõim u kukutamiseni 1917. aastal. © 2. - 16. n.2 S n-s => А ©24. - 39. n.2 L n-s => E 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => А FLAJ.07.086 Historiograafia FLAJ.07.108 Peasem inar keskaja ajaloost dotsent Mati Laur lektor Anti Selart 4AP(64L+96i) *E 12AP(60S+420i) *2A ■Ajalugu.ülem □ A jalugu:ülem Loengukursus ajalookirjutuse ja ajalooteaduse ajaloost, rõhuasetusega Peasem inar käsitleb keskaja probleeme, koostatakse peaseminaritöö historiograafia põhijoontele 19.-20. sajandil. allikate ja kirjanduse põhjal. © 1 .-1 6 . n.4 L n-s => E © 2. - 16. n.2 S n-s => А 114 FILOSOOFIATEADUSKOND 114 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A Kursus käsitleb hiina sõjakunsti teooria ja praktika küsimusi avaras ajaloolises ja mõtteloolises kontekstis. Kursuse raames analüüsitakse FLAJ.07.109 Peaseminar varauusaja ajaloost vanahiina sõjandusteoreetikute (Sun Wu, Wu Qi, Sun Bin jt.) teoste dotsent Mati Laur põhiseisukohti, mida illustreeritakse sõjaajalooliste näidetega. 12AP(60S+420i) *2A Vaadeldakse hiina traditsioonilise sõjakunsti representatsiooni ja □Ajalugu:ülem rakendamist uusajal ja tänapäeval nii Idas kui ka Läänes. Peaseminar varauusaja ajaloost.Lõpeb peaseminaritöö kirjutamisega ja ©1. - 16. n.2 L n -s= > E arutamisega. Ф2. - 16. n.2 S n-s => A FLAJ.07.119 Eesti teaduskorraldus ja finantseerimine 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A 2AP(4L+76i) *A ■Ajalugu:dokt FLAJ.07.110 Peaseminar uusaja ajaloost Sissejuhatavates loengutes ( 4 tundi) tutvustatakse teaduskorraldust assistent Veiko Berendsen Euroopas ja Eestis ning uuringute finantseerimisvõimalusi. Kursuse 12AP(60S+420i) *2A viivad läbi korraline professor ja kutsustud lektor Eesti teadust □Ajalugu:ülem organiseerivatest asutustest. Peaseminar uusaja ajaloost (1789-1900), peaseminaritöö kirjutamine ©Ei ole teada2 L n-s => A valitud teemal ja arutamine. ©2. - 16. n.2 S n-s => A FLAJ.07.122 Üldajaloo historiograafia 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A 8AP(4L+316i) *E ■Ajalugu:dokt FLAJ.07.111 Rahvastikulugu 1600-1900 Doktorandi seisukohalt erialaste allikate ja kirjanduse assistent Veiko Berendsen tundmaõppimine.Sissejuhatavad seminarid ( 4 tundi) ainesse toimuvad 4AP(32L+128i) *E kevadsemestri algul. □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem ©24. - 39. n.2 S n-s => E Kursus käsitleb maailma (rõhuga Euroopal) rahvastiku muutusi ajavahemikul 1600-1900 riikide ja rahvastikurühmade kaupa. Vaadeldakse rahvastikumuutusi põhjustanud tegureid ja neid selgitavaid teooriad (üleminekuteeoria). Lähemalt vaadeldakse Eesti naaberalade rahvastiku muutusi ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. EESTI JA SOOME-UGRI KEELETEADUSE ©24. - 39. n.2 L n-s => E OSAKOND (EE) FLAJ.07.112 Ilmikust religioonikäsitlusest varauusajal Jürgen Beyer EESTI KEELE ÕPPETOOL (02) 2AP(32L+48i) *E □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem Loengukursus käsitleb religiooni varauusajal. FLEE.02.003 Eesti kirjakeele sõnavara ©1. - 16. n.2 L n-s => E dotsent Valve-Liivi Kingisepp 1 AP(20L+20i) *E FLAJ.07.113 Lugemise ja kirjutamise ajaloost (1450 -1900) ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Jürgen Beyer Antakse põhiteadmised sõnavara ehitusest, leksikaalsetest suhetest, 3AP(30S+90i) -A sõnasemantikast ja sõnavara kasutamissfääridest. □Ajalugu: kesk ©24. - 33. n.2 L n-s => E Seminari vormis allikatel ja kirjandusel baseeruv kursus lugemise ja kirjutamise arengutest Euroopas. FLEE.02.004 Eesti foneetika ja fonoloogia ©2. - 16. n.2 S n-s => A , õppeülesande täitja Merike Parve, õppeülesande täitja Pire Teras 2 AP(28L+12P+40i) *E FLAJ.07.114 Viikingid ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Jürgen Beyer OFLEE.02.062, FLEE.08.002 3AP(30S+90i) *A Õpitakse tundma eesti häälikute moodustamist, nende akustikat ja kõne □Ajalugu:kesk täpsemat kirjapanekut (transkriptsiooni). Viikingite identiteedist ja mentaliteedist. ©24. - 33. n.2 L, 2 P n-s => E © 24 .-38 . n.2 S n-s => A FLEE.02.005 Eesti keele proseminar, proseminaritöö FLAJ.07.115 Miraaklid, imeteod ja ended ajalooallikana dotsent Valve-Liivi Kingisepp, lektor Külli Habicht, õppeülesande täitja Jürgen Beyer Kersti Lepajõe 3AP(30S+90i) -A 3AP(50S+70i) *A □Ajalugu:kesk ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Seminar: miraaklid, imeteod ja ended keskajast varauusajani, nende Käsitletakse eesti keele aktuaalseid küsimusi, tutvutakse keelealase interpreteerimine eelkõige argipäeva ajaloo allikana. uurimistöö metoodikaga, esitatakse ettekanne õppejõu juhatatud teemal ja ©24. -38. n.2 S n-s => A kirjutatakse sellest proseminaritöö. © 1 .-1 2 . n.2 S n-s 1 ref FLAJ 07.116 Monarhia Indias: teooria ja tegelikkus 24. - 36. n.2 S n-s 1 ref => A teadur Linnart Mäll 2AP(32L+48i) *E FLEE.02.006 Suuline kõne □Ajalugu:kesk teadur Tiit Hennoste Loengukursuses käsitletakse India klassikalisi ühiskonna ja riigiteooriaid, 1 AP(20L+20i) *E vaadeldakse monarhiate ajaloolist arengut sh maharaadzade järeltulijaid. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Loengukursust illustreerib rohke videomaterjal. Antakse ülevaade suulise kõne ja suhtlemise uurimise põhilistest ©24. - 39. n.2 L n-s => E teooriatest ja meetoditest ning ülevaade eesti suulise kõne uurimise senistest tulemustest. FLAJ.07.117 Hiina sõjakunstist ©september, 10. n. 1 ref => E teadur Märt Läänemets 1. - 10. n.2 L n-s 1 ref => E 2AP(32L+48i) *A □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem FLEE.02.008 Keele varieerumine ©FLAJ.07.072 teadur Tiit Hennoste 115 FILOSOOFIATEADUSKOND 115 2AP(30L+50i) *E FLEE.02.032 K irjaliku ja suulise väljenduse õpetus ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam õppeülesande täitja Karin Kaljumägi Käsitletakse eesti keele individuaalseid ja sotsiaalseid variante ning 2AP(15L+15P+50i) *E keelevariantide uurimist. ■Õeteadus:4 ©24. - 38. n.2 L n-s 1 ref => E Antakse põhiteadmised erinevat tüüpi tekstide ülesehitusest ja tekstide tegemise protsessist. FLEE.02.009 Eesti keele seminar. Seminaritöö ©1. - 15. n.l L, 1 P n-s 3 knt => E dotsent Reet Kasik, dotsent Valve-Liivi Kingisepp, dotsent Maia Madisso, dotsent Renate Pajusalu FLEE.02.034 Eesti keele häälikuõpetus 4AP(50S+1 lOi) *A , õppeülesande täitja Pire Teras ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 1 AP(10L+10P+20i) *E Refereeritakse ja arutatakse õppejõu poolt valitud kirjandust. Kirjutatakse ■Eripedagoogika: 1 seminaritöö, mida seminarirühmas arutatakse ja retsenseeritakse, (võib Õpitakse tundma eesti keele häälikute süsteemi ja korratakse ortograafia alustada ükskõik kummal semestril). põhialuseid. ©1. -12. n.2 S n-s 1 ref ©1. - 10. n.l L, 1 P n-s => E 24. - 36. n.2 S n-s => A FLEE.02.035 Eesti keele vormiõpetus FLEE.02.012 Eesti m urded õppeülesande täitja Karin Kaljumägi dotsent Karl Pajusalu 3AP(24L+24P+72i) *E 2AP(24L+56i) *E ■Eripedagoogika: 1 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Käsitletakse sõna morfoloogilist struktuuri ja grammatilisi kategooriaid, OFLEE.02.004, FLEE.02.008 sõnaliike, käänamist, kompareerimist ja pööramist, käänd-ja pöördkondi. ©FLEE.02.064 ©24. - 35. n.2 L, 2 P n-s 4 knt => E Õpitakse tundma eesti murrete kujunemist ja iseloomulikke tunnusjooni. ©24. - 36. n.2 L n-s => E FLEE.02.036 Eesti keele lauseõpetus assistent Katrin Kem FLEE.02.015 Eesti keele postsem inar 2AP(20L+20P+40i) *A korr. professor Mati Erelt ■Eripedagoogikad 2AP(48S+32i) *A OFLEE.02.035 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Süvendatakse teadmisi eesti keele lauseehitusest. Peetakse ettekandeid bakalaureusetöödega seotud temaatikast. © 1. - 10. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => A © 1.-35. n.2 S n-s 1 knt => A FLEE.02.037 Eesti keele sõnamoodustus FLEE.02.017 K äsikirja toimetamine ja korrek tuur dotsent Reet Kasik dotsent Reet Kasik, dotsent Ellen Uuspõld 1 AP(20L+20i) *E 2AP(20L+20P+40i) *A ■Eripedagoogikad □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem OFLEE.02.035 Õpitakse tundma keelehoolde ülesandeid. Harjutatakse keelelist Antakse ülevaade sõnade tuletamise ja liitmise käsitluses kasutatavatest redigeerimist. mõistetest, esitatakse eesti keele sõnamoodustusmallid. ©1. - 33. n.l L, 1 P n-s => A ©24. - 33. n.2 L n-s 1 knt => E FLEE.02.021 N im ekorraldus FLEE.02.039 Stilistika õppeülesande täitja Peeter Päll assistent Katrin Kem 1 AP(24L+16i) *A 3AP(40P+80i) *EA □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Ajakirjandus:2, Avalikkussuhted ja teabekorraldus^ Käsitletakse onomastika e. nimeteaduse põhimõisteid ning -meetodeid, Koostatakse ja analüüsitakse erinevat tüüpi tekste. pöörates suuremat tähelepanu nimede Õigekeelsuse ning keelelise, ©1. - 10. n.2 P n-s 1 ref => A juriidilise jms. korraldamise küsimustele. 24. -33. n.2 P n-s 1 knt => E ©november, => A FLEE.02.042 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus FLEE.02.022 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus assistent Katrin Kem, Urve Pirso assistent Katrin Kem 2AP( 15L+15P+50i) *A 1.5AP(30P+30i)*E ■Kasvatusteadused:2, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 ■Õigusteadus:2 Tegeldakse eesti õigekeelsuse, keelekasutuse ja stilistika praktiliste Eesti keele ortograafia alused ja kirjalik väljendusoskus eri ^anrides. probleemidega. © 24.-38. n.2 P n-s 2 knt = > E © 1 .-1 5 . n.l L, 1 P n-s 2 knt => A 24 .-3 8 . n.l L, 1 P n-s 2 knt => A FLEE.02.024 O skuskeelekorraldus Tiiu Erelt FLEE.02.045 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus lAP(12L+28i) *A õppeülesande täitja Meeli Sedrik □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 2AP(40P+40i) -A Antakse ülevaade terminile esitatavatest nõuetest, eesti terminite saamise ■Õpetajakoolitus: 1, mag viisidest ning oskussõnastikest. Räägitakse, missugune peaks olema Tegeletakse eesti Õigekeelsuse, keelekasutuse ja stilistika praktiliste oskuskeel. probleemidega, (võimalik kuulata kas sügis- või kevadsemestril). ©märts, 3. n. => A ©2. - 11. n.4 P n-s 2 knt => A 25. - 34. n.4 P n-s 2 knt => A FLEE.02.025 Eesti keele sõnavara ajalugu korr. professor Birute Klaas FLEE.02.046 Erisem inar eesti m urretest lAP(20L+20i) *E dotsent Karl Pajusalu, õppeülesande täitja Liina Lindström ■Eesti ja soome-ugri filoloogia kesk 1 AP(12S+28i) *A Antakse ülevaade eesti keele laenukihistustest ja kirjakeele põhisõnavara □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem arengust kuni XIX sajandini. Käsitletakse eesti keele murdekorpust ja tehakse korpusega seotud © 1.-4 . n. iseseisev töö. 7. - 8. n.4 L n-s => E ©september, 12. n. => A veebruar, 12. n. => A 116 FILOSOOFIATEADUSKOND 116 FLEE.02.063 Eesti keele vormiõpetus FLEE.02.050 Tekstiõpetuse alused lektor Külli Habicht õppeülesande täitja Kersti Lepajõe 4AP(28L+28P+104i) *E 2AP(20L+20S+40i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ■Eesti keele ja kiijanduse õpetaja: 1 OFLEE.02.004, FLEE.02.062 Kursus annab ülevaate tekstitüüpidest ja nende õpetamise viisidest ja Käsitletakse sõna morfoloogilist struktuuri ja grammatilisi kategooriaid, võimalustest üldhariduskooli emakeeleõpetuse kursuse raames, sõnaliike, käänamist, kompareerimist ja pööramist, käänd-ja pöördkondi, ©september, 10. n. © 1. - 14. n.2 L, 2 P n-s 5 knt => E veebruar, 10. n. 1 ref => A FLEE.02.064 Eesti keele häälikulugu FLEE.02.051 Eesti kirjakeele ajalugu dotsent Karl Pajusalu dotsent Valve-Liivi Kingisepp 2AP(12L+12P+56i) *E 2AP(24L+56i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam OFLEE.02.004 Antakse ülevaade eesti kirjakeele kujunemis- ja arenemisloost, murrete Antakse ülevaade hääliku muutustest, mille tagajärjel läänemeresoome mõjust kirjakeele eri ajajärkudel, keele- ja kirjameeste keeletarvitusest; aluskeelest kujunes iseseisev eesti keel. analüüsitakse keelemälestisi, grammatikaid, sõnaraamatuid jm. © 1 .-1 2 . n.l L, 1 P n-s => E ©24. - 35. n.2 L n-s 1 knt => E FLEE.02.065 Eesti keele ajalooline grammatika FLEE.02.052 Eesti keel dotsent Karl Pajusalu dotsent Maia Madisso, õppeülesande täitja Karin Kaljumägi 2AP(24L+56i) *E 2AP( 16L+16P+48i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Germaani-romaani filoloogia: 1 OFLEE.02.063, FLEE.02.064 Käsitletakse eesti keele Õigekirjutuse, vormi- ja lauseõpetuse Käsitletakse eesti keele grammatilise süsteemi ajaloolist kujunemist. põhiprobleeme. © 2 4 .-3 5 . n.2 L n-s => E © 1 .-1 6 . n.l L, 1 P n-s 2 knt => A 24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s 2 knt => A FLEE.02.066 Eesti keele lauseõpetus korr. professor Mati Erelt FLEE.02.055 Eesti keele õpetamise metoodika 3AP(36L+84i) *E dotsent Maia Madisso ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 2AP(40L+40i) *E OFLEE.02.063 ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: 1 Õpitakse tundma süntaksi mõistestikku ja süntaktilise analüüsi meetodeid, Käsitletakse emakeeleõpetuse põhiprintsiipe. Põgusalt peatutakse süvendatakse eesti keele lauseehitusse. emakeeledidaktika arengulool. Tutvustatakse käibivate õppematerjalide ©24. - 32. n.4 L n-s 4 knt => E kasutamismeetodeid ja olulisi õppe-eesmärkide saavutamise võimalusi. ©1. - 10. n.2 L n-s FLEE.02.067 Võru murre 25 .-3 4 . n.2 L n-s => E dotsent Karl Pajusalu 1 AP(20L+20i) -E FLEE.02.056 Pedagoogiline praktika □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem dotsent Maia Madisso Antakse ülevaade Võru murdest ning tutvustatakse seniseid uurimusi. 10AP(26P+42S+332i) *A © 2 4 .-3 3 . n.2 L n-s => A ■ Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: 1 Praktika kestab 10 nädalat. Neist 4 vältel kuulatakse, anlüüsitakse ja FLEE.02.068 Doktoriseminar antakse tunde keskastmes, 5-8 nädalal vanemas astmes. Kaks viimast korr. professor Mati Erelt nädalat töötatakse paralleelselt nii noorema kui vanema astme klassiga. 8AP(40S+280i) -2A ©13. -24. n .=> A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt Peetakse ettekandeid ja arutelusid doktoritöödega seotud teemadel. FLEE.02.057 Sissejuhatus eesti keele uurimisse ©2. - 40. n. 2 ref => A korr. professor Mati Erelt 2AP(24L+56i) *E FLEE.02.069 Sõnaliigid ja grammatilised kategooriad eesti keeles ■Eesti ja soome-ugri fiIoloogia:alam korr. professor Mati Erelt Antakse ülevaade eesti keele uurimise senistest suundadest, 2AP(80i) uurimisasutustest, uurijatest, meetoditest ja tulemustest. □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem © 1 ,- 12. n.2 L n-s => E Kursuse eesmärgiks on tutvuda uuemate seisukohtadega eesti sõnaliikide ja grammatiliste kategooriate kohta. Eeldatakse EKG vastavate FLEE.02.058 Eesti keele sõnam oodustus peatükkide tundmist. Sooritatakse kirjanduse põhjal. dotsent Reet Kasik © 1 .-4 0 . n. => A 1 AP(20L+20i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.02.070 Süntaktiline tüpoloogia OFLEE.02.063 korr. professor Mati Erelt Kursuses Õpitakse tundma eesti sõnamoodustussüsteemi ja 1 AP(40i) *A moodustusprotsesse. Derivaate analüüsides Õpitakse teadlikult kasutama □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem eesti sõnamoodustusmalle ja vajadusel moodustama tuletisi ja liitsõnu. Õpitakse tundma süntaktilise tüpoloogia põhimõisteid ja suundi ©5. - 8. n.4 L n-s Sooritatakse kirjanduse põhjal. 14 - 15. n.2 L n-s => E ©24. - 40. n. => A FLEE.02.062 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus FLEE.02.071 Tartu kirjakeel dotsent Valve-Liivi Kingisepp, dotsent Maia Madisso dotsent Jaak Peebo 3AP(30L+30P+60i) *E 1 AP(40i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Süvenetakse tänapäeva eesti kirjakeele ortograafia-, ortoeepia-, Üldülevaade lõunaeestimurdelise kirjakeele varasemast perioodist (17 - morfoloogia-, süntaksi-ja leksikoloogianormingutesse. Käsitletakse teksti 18. sajand), süvenenumalt J. Gutslaffist ja Wastse Testamendi keelest. liike, eri stiile ning kirjaliku ja suulise väljenduse eripära. Sooritatakse kirjanduse põhjal. © 1. - 15. n.2 L, 2 P n-s 3 knt => E ©Ei ole teada => A 117 FILOSOOFIATEADUSKOND 117 FLEE.02.072 Reklaamikeel Proseminar ilma proseminaritööta on mõeldud üliõpilastele, kes on dotsent Reet Kasik valinud eesti keele kõrvalaineks. Proseminaris käsitletakse eesti keele 1 AP(20L+20i) -A aktuaalseid küsimusi, tutvutakse keelealase uurimistöö metoodikaga ning DEesti ja soome-ugri filoloogia:ülem tehakse ettekanne õppejõu juhatatud teemal. Kursuses tutvutakse reklaami uurimise keeleteaduslike meetodite ja © 1 .-1 2 . n.2 S n-s aspektidega. Õpitakse tundma reklaamis kasutatavaid keelelise 24. - 36. n.2 S n-s 1 ref => A mõjutamise vahendeid. ©24. - 33. n.2 L n-s => A FLEE.02.085 Eesti keele uurimise ja keelekorralduse põhiprobleemid korr. professor Mati Erelt FLEE.02.073 E risem inar tekstianalüüsist 14AP(560i) *E dotsent Reet Kasik ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag 2AP(40S+40i) *A Süvenetakse eesti keele uurimise ja keelekorralduse põhiprobleemidesse, □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem pöörates suuremat tähelepanu magistrandi kitsama erialaga seotud Seminaris harjutatakse tekstianalüüsi meetodite rakendamist. Praktilise küsimustele. tekstianalüüsi käigus õpitakse eristama, mõistma ja interpreteerima © 1 .-3 9 . n. => E keelelise mõjutamise vahendeid. Tehakse kodutöid ja refereeritakse kirjandust. FLEE.02.086 Eesti keele uurimise aktuaalsed probleemid ©5. - 8. n.2 S n-s korr. professor Mati Erelt 13. - 16. n.2 S n-s 10AP(400i) *E 24. - 35. n.2 S n-s 1 ref => A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt Süvenetakse eesti keele uurimise aktuaalsetesse probleemidesse, pöörates FLEE.02.074 Tekstianalüüs erilist tähelepanu doktorandi kitsama erialaga seotud küsimustele dotsent Reet Kasik © 1 .-3 9 . n. => E 1 AP(20L+20i) *A □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.02.088 Eesti keel Kursuses õpitakse tundma eri tüüpi tekste ja tekstianalüüsi meetodeid. assistent Katrin Kem ©24. - 33. n.2 L n-s => A 3AP(20L+30P+70i) *EA ■Ajakirjandus: 1, Avalikkussuhted ja teabekorraldus: 1 FLEE.02.078 M agistrisem inar Süvenetakse eesti keele ortograafia, ortoeepia, morfoloogia, süntaksi ja korr. professor Mati Erelt, dotsent Karl Pajusalu leksikoloogia normingutesse. Antakse põhiteadmised erinevat tüüpi 8AP(48S+272i) *2A tekstide ülesehitusest ja tekstide tegemise protsessist. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag © 1. - 12. n. 1 L, 1 P n-s 3 knt => A Peetakse ettekandeid magistritöödega seotud temaatikast. 24. - 36. n. 1 L, 1 P n-s 4 knt => E ©2. - 38. n.2 S n-s 2 ref => A FLEE.02.089 Postsem inaritöö (kõrvalaines) FLEE.02.079 Eesti keele uurimise meetodid ja nende rakendam ine 6AP(240i) *A korr. professor Mati Erelt ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 6AP(240i) *A Postseminaritöö kirjutavad üliõpilased, kes on valinud eesti keele ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt kõrvalaines ülemastmes. Lingvistika uurimismeetodite rakendamine eesti keele uurimisel ning © 1 .-3 5 . n. => A tulemuste vormistamine ettekannete ja artiklite kujul. © 2.-38. n. =>A FLEE.02.090 Eesti keel Urve Pirso FLEE.02.080 Kõrgkooli praktika 2AP(20P+60i) *E korr. professor Mati Erelt Käsitletakse eesti keele õigekirjutuse, vormi- ja lauseõpetuse 4AP(160i) *A põhiprobleeme. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag ©veebruar, => E Eesmärgiks on võimaldada magistrandil saada kõrgkoolis õpetamise kogemusi ning selgitada välja magistrandid, kellel on eeldusi kõrgkoolis töötamiseks. Harjutatakse loengute, keeletundide ja seminaride pidamist ning seminaritööde juhendamist. ©2. - 38. n. => A EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) ÕPPETOOL (04) FLEE.02.081 Kõrgkooli praktika korr. professor Mati Erelt 8AP(320i) *A FLEE.04.003 Eesti keele põhikursus ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt lektor Aino Laagus Loengute ja seminaride pidamine ning seminari- ja / või 2AP(64P+16i) *E bakalaureusetööde juhendamine. □Eesti keel (võõrkeelena): © 2.-38. n. =>A Jätkatakse eestikeelse suhtluse õpetamist ja viiakse lõpule ülevaade eesti keele grammatikast. FLEE.02.082 Eesti keele uurimise meetodid ja nende rakendam ine ©24. - 39. n.4 P n-s 2 knt => E korr. professor Mati Erelt 6AP(240i) *A FLEE.04.005 Eesti keele harjutusi ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag lektor Aino Laagus Õpitakse kasutama lingvistika uurimismeetodeid eesti keele uurimisel lAP(32P+8i)*E ning vormistatakse tulemused ettekannete ja / või artiklite kujul. □Eesti keel (võõrkeelena): © 2.-38. n .= > A Harjutatakse eestikeelset kirjalikku ja suulist suhtlust. Süvendatakse teadmisi eesti keele grammatikast. FLEE.02.083 Prosem inar (kõrvalaines) ©24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => E dotsent Valve-Liivi Kingisepp, lektor Külli Habicht, õppeülesande täitja Kersti Lepajõe FLEE.04.011 Eesti keele praktikum 2AP(50S+30i) -A lektor Raili Pool, assistent Elle Vaimann ■Eesti ja soome-ugri filoloogia alam 6AP(120P+120i) *E □Eesti keel v00rkeelena:2 118 FILOSOOFIATEADUSKOND 118 (DFLEE.04.001, FLEE.04.002, FLEE.04.003 2AP(32L+10P+38i)*E Jätkatakse eestikeelse kirjaliku ja suulise väljendusoskuse arendamist. ■Eesti keel (võõrkeelena):ülem Kodulektüüri lugemine, esseid ja muid kirjalikke töid. OFLEE.04.030, FLEE.04.052 ©24. - 37. n.4 P n-s => E Antakse ülevaade eesti keele häälikulise süsteemi ja grammatilise 1. -16. n.4 P n-s=> A struktuuri kujunemisest. ©24. - 28. n.6 L, 2 P n-s => E FLEE.04.014 Eesti keele üldkursus (vene keele baasil) assistent Sirje Rammo FLEE.04.032 M urdepraktika 7.5AP(30L+90P+180i) *E assistent Sirje Rammo □Eesti keel võõrkeelena: 1 2AP(72P+8i) *A Antakse lühiülevaade tänapäeva eesti keele grammatikast ja süvendatakse ■Eesti keel (võõrkeelena):ülem eesti keele aktiivset oskust. OFLEE.04.030 © 1. -15. n.2 L, 6 P n-s 8 knt => E Tutvustatakse üht eesti murret ja selle kogumist välipraktikal. ©Ei ole teada => A FLEE.04.015 Eesti m aatundm ine assistent Alo Mait FLEE.04.035 Prosem inar 2AP(32L+48i) *E lektor Aino Laagus □Eesti keel võõrkeelena: 1 3AP(20S+100i) *A Tutvustatakse regiooniti Eesti geograafiat, ajalugu ja rahvastikku. ■Eesti keel (vÕõrkeelena):alam ©9. - 16. n.4 L n-s => E Proseminaris käsitletakse tänapäeva eesti filoloogia aktuaalseid küsimusi ja koostatakse referatiivne töö. FLEE.04.016 Sissejuhatus eesti keelde ©24. - 24. n.2 S n-s dotsent Jüri Valge 3 1 .-3 8 . n.2 S n-s 1 ref=> A 1 AP(20L+20i) *E ■Eesti keel (võÕrkee!ena):alam FLEE.04.036 Sem inar Antakse ülevaade eesti rahva ning eesti keele kui kultuurkeele arengust, dotsent Jüri Valge, lektor Aino Laagus, lektor Raili Pool, assistent Alo tutvustatakse eesti keele iseärasusi, uurimist ning eesti keele staatuse Mait, assistent Sirje Rammo kujunemist. 4AP(30S+130i) *A © 24 .-33 . n.2 L n-s => E ■Eesti keel (võõrkeelena):kesk Refereeritakse ja arutletakse õppejõu poolt valitud kirjandust. Seminari FLEE.04.017 Foneetika alused ja eesti keele foneetika käigus valmib igal üliõpilasel iseseisva teadustöö tulemusena seminaritöö, dotsent Jüri Valge mida seminarirühmas arutatakse ja retsenseeritakse. 3AP(24L+12P+84i) *E ©september, 15. n.2 S n-s 1 ref => A ■Eesti keel (võÕrkeelena):alam OFLEE.04.016 FLEE.04.044 Eesti keele ja kirjanduse kontrolltööde koostamine Antakse ülevaade foneetikateaduse põhimõistetest ja selgitatakse eesti assistent Elle Vaimann keele häälikute moodustamist, õpetatakse kõne täpsemat kirjapanekut. 1 AP(18S+22i) *A ©29. - 34. n.4 L, 2 P n-s => E □ Eesti keel v00rkeelena:5 Antakse ülevaade kontrolltööde koostamise metoodikast. Koostatakse FLEE.04.026 R ahvaluulepraktika erinevate vanuseastmete kontrolltöid ning analüüsitakse neid seminarides. assistent Alo Mait ©3. - 7. n.4 S n-s 1 ref => A 2AP(72P+8i) *A ■Eesti keel (v00rkeelena):kesk FLEE.04.045 Eesti õigekeelsuse praktikum OFLEE.04.089 dotsent Jüri Valge, lektor Raili Pool, assistent Sirje Rammo, assistent Elle Tutvustatakse rahvaluulearhiivi korraldust ja folkloori praktilist kogumist, Vaimann sooritatakse 2-nädalane välipraktika. 1 AP(14P+26i) *E ©Ei ole teada => A ■Eesti keel võõrkeelena: Tutvutakse eesti õigekeelsuse päevaprobleemidega, seostatakse need FLEE.04.027 Eesti kirjakeele ajalugu tänapäeva eesti keele ainete tsüklisse kuuluvate ainetega. assistent Elle Vaimann ©24. - 30. n.2 P n-s => E - Elle Vaimann 1.5AP(20L+10P+30i) *E ■Eesti keel (v00rkeelena):kesk FLEE.04.048 Eesti keele gram m atika õpetamise metoodika vene OFLEE.04.052 koolis Ülevaade eesti kirjakeele kujunemisest ja eesti grammatikakirjanduse lektor Aino Laagus arengust. 1 AP( 10L+10P+20i) *E ©24. - 31. n.4 L n-s => E □ Eesti keel võõrkeelena:5 Käsitletakse eesti keele grammatika õpetamise probleeme vene koolis. FLEE.04.028 Eesti sõnaraam atute ajalugu ja süsteem © 1 1 .-1 5 . n.2 L, 2 P n-s => A dotsent Jüri Valge 1 AP(40i) *E FLEE.04.051 Eesti keele praktiline foneetika □Eesti keel võõrkeelena: lektor Aino Laagus, assistent Sirje Rammo Tutvustatakse eesti sõnaraamatuid, nende koostamise põhimõtteid ja 1.5AP(10L+20P+30i) *E kasutamist. Eksam kirjanduse põhjal. □ Eesti keel võõrkeelena: 1 ©Ei ole teada => E Eesti keele hääldamise korrigeerimine. Tekstide kuulamine ja analüüsimine ning harjutuste iseseisev lindistamine. FLEE.04.029 Eesti keele sõnavara ja selle ajalugu ©24. - 38. n.l L, 2 P n-s => E - Aino Laagus korr. professor Birute Klaas 24. - 28. n.2 L, 4 P n-s => E - Sirje Rammo 1 5AP(20L+40i) *E ■Eesti keel (v00rkeelena):kesk FLEE.04.052 Eesti keele vorm iõpetus Antakse ülevaade eesti keele sõnavara struktuurist ja päritolurühmadest. dotsent Jüri Valge ©1. - 4. n.4 L n-s 4AP(48L+24P+88i) -E 7. - 8. n.4 L n-s => E ■Eesti keel võõrkeelena:alam OFLEE.04.017 FLEE.04.031 Eesti keele häälikulugu ja ajalooline morfoloogia assistent Sirje Rammo 119 FILOSOOFIATEADUSKOND 119 Antakse ülevaade muutuvate sõnade morfoloogilisest struktuurist, sõnade assistent Elle Vaimann liigitamisest, klassifitseerimisest morfoloogilisteks tüüpideks ja 2AP(40P+40i) *A muutmisest. □Eesti keel võõrkeelena: ©2. - 13. n.4 L, 2 P n-s 4 knt => E Eesti keele kõneoskuse praktiline treening, mis hõlmab ka konversatsiooni erinevatel teemadel ja toetub erinevat tüüpi tekstidele FLEE.04.053 Eesti keele sõnamoodustus ©3. - 12. n.4 P n-s => A - Elle Vaimann assistent Sirje Rammo 2AP(18L+18P+44i) *E FLEE.04.067 Suuline väljendusoskus II ■Eesti keel vÕÕrkeelena:alam assistent Alo Mait OFLEE.04.052 2AP(40P+40i) *A Antakse ülevaade sõnade tuletamise ja liitmise käsitluses kasutatavatest □Eesti keel võõrkeelena: mõistetest, esitatakse eesti keele sõnamoodustusmallid. Suurema raskusastmega eesti keele suulise kõne treening erinevatel ©7. - 15. n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E teemadel toetudes erinevat tüüpi tekstidele. ©25. - 34. n.4 P n-s => A FLEE.04.054 Eesti keele ortograafia assistent Elle Vaimann FLEE.04.069 Baltistika 2AP(20L+20P+40i) *E korr. professor Birute Klaas ■Eesti keel võõrkeelena:alam 2AP(24L+56i) *A OFLEE.04.052 □Eesti ja soome-ugri filoloogia: , Eesti keel võõrkeelena: Antakse eesti keele häälikuortograafia, suure ja väikese algustähe, kokku- Antakse ülevaade balti keeltest ja rahvastest, baltistika olemusest, ja lahkukirjutamise ning võõrnimede kirjutamise põhilised reeglid. uurimissuundadest ja põhiprobleemidest. ©3. - 12. n.2 L, 2 P n-s 3 knt => E ©9. - 14. n.4 L n-s => A FLEE.04.055 Eesti keele lauseõpetus FLEE.04.070 Tõlkekursus lektor Rai li Pool lektor Aino Laagus, assistent Tiina Kikerpill 3AP(40L+16P+64i)*E 2AP(72P+8i) -A ■Eesti keel võõrkeelena:alam ■Eesti keel võõrkeelena:kesk OFLEE.04.052 Tegeldakse ilukirjandusliku, erialase ja tarbeteksti tõlkimisega vene, Käsitletakse eesti keele süntaksi mõistestikku ja süntaktilise analüüsi inglise, soome või rootsi keelest eesti keelde. meetodeid, tutvustatakse lähemalt eesti keele lauseehituse üksikasju. ©24. - 39. n.4 P n-s => A - Tiina Kikerpill ©24. - 33. n.4 L, 2 P n-s 2 knt => E FLEE.04.072 Postseminaritöö kõrvalaines FLEE.04.056 Pedagoogiline praktika korr. professor Birute Klaas assistent Elle Vaimann 4AP(160i) *A 10AP(26P+42S+332i) -A ■Eesti keel võõrkeelena:ülem □Eesti keel v00rkeelena:5 Postseminaritöö kirjutavad üliõpilased, kes on valinud eesti keele Esitatakse Õpetajakoolituse kutseaasta pedagoogilise praktika nõuded, (võõrkeelena) kõrvalaineks ülemastmes. tutvustatakse baaskoole, analüüsitakse õpetajate ja praktikantide tunde. ©24. - 35. n. 1 ref => A Esitatakse koolipraktika dokumentatsioon. Kirjandus seminarides. ©12. - 24. n.2 P, 4 S n-s => A - Elle Vaimann FLEE.04.073 Proseminar (kõrvalaines) lektor Aino Laagus FLEE.04.057 Sissejuhatus võõrkeele õpetamise metoodikasse 2AP(20S+60i) *A assistent Tiina Kikerpill ■Eesti keel võõrkeelena:alam 2AP(30L+50i) *A Proseminar ilma proseminaritööta on mõeldud üliõpilastele, kes on □ Eesti keel võõrkeelena:5 valinud eesti keele (võõrkeelena) kõrvalaineks. Proseminaris käsitletakse Kursus annab ülevaate võõrkeeleõpetuse põhiprintsiipidest, erinevatest tänapäeva eesti filoloogia aktuaalseid küsimusi. suundadest võõrkeeleõppes. Kursus on neile, kes soovivad saada ©24. - 24. n.2 S n-s Õpetajakutset. 31 .-3 8 . n.2 S n-s 1 ref=> A ©24. - 31. n.4 L n-s => A - Tiina Kikerpill FLEE.04.074 Eesti keel kultuurikontekstis FLEE.04.059 Võõrkeele õpetamise metoodika õppeülesande täitja Ingrid Nikopensius assistent Tiina Kikerpill 3AP(64P+56i) *E 2AP(15L+15S+50i) *A □ Balti õpingute programm: □ Eesti keel v00rkeelena:5 Algkursus, mis annab igapäevaelus toimetulekuks vajaliku sõnavara ja Kursus on praktilise suunitlusega, tutvustatakse võõrkeeleõppes kasutusel suhtlemisoskuse.Kursus on mõeldud Balti Õpingute üliõpilastele. olevaid ülesannete tüüpe. Kursus on neile, kes soovivad saada ©1. - 10. n.6 P n-s => E Õpetajakutset. 2 4 .-3 3 . n.6 P n-s => E ©32. - 39. n.2 L, 2 S n-s => A - Tiina Kikerpill FLEE.04.075 Eesti keel algajatele (vene keele baasil) FLEE.04.060 Postseminar, lektor Raili Pool, assistent Tiina Kikerpill, assistent Sirje Rammo, korr. professor Birute Klaas õppeülesande täitja Lia Elier 2AP(18S+62i) *A 3 5 AP(20L+620P+20S+740i) *EA ■Eesti keel võõrkeelena:ülem Antakse lühiülevaade tänapäeva eesti keele grammatikast. Õpetatakse Postseminarides käsitletakse bakalaureusetööga seotud probleeme. eesti kõnekeelt. Pannakse alus teadmistele eesti keele sõnavarast ja ©24. - 32. n.2 S n-s 1 ref => A luuakse eeldused eestikeelseks suhtlemiseks. Kevadsemestril kodulektüüri lugemine, esseede jm kirjalike tööde kirjutamine FLEE.04.061 Eesti rahvausund ja m aailma usundid © 1 .-1 6 . n.l L, 20 P, 1 S n-s => A assistent Alo Mait 2 4 .-3 8 . n.l L, 20 P, 1 S n-s => E 2AP(30L+50i) *E □ Eesti keel võõrkeelena: FLEE.04.076 Eesti keele sõnavara ajalugu Käsitletakse eesti rahvausundit ja selle seoseid teiste rahvaste usundiliste korr. professor Birute Klaas kujutelmadega. Soovitatav kirjandus õppejõu juhatusel. 2AP(12L+68i) *E © 1 - 15. n .2 L n -s= > E ■ Eesti keel võõrkeelena:bak., Eesti keel võõrkeelena:dipl Antakse ülevaade eesti keele sõnavara kujunemisest ja päritolurühmadest. FLEE.04.066 Suuline väljendusoskus I ©oktoober, 4. n.3 L n-s => E 120 FILOSOOFIATEADUSKOND 120 assistent Alo Mait FLEE.04.079 Eesti keele sõnam oodustus 3AP(30L+4S+86i) *E assistent Sirje Rammo ■Eesti keel võõrkeelena:bak., Eesti keel võõrkee lena:d ip l 3AP(12L+8P+100i) *E Antakse ülevaade eesti suulisest ja ainelisest rahvakultuurist, selle ■Eesti keel võõrkeelena:dipl dünaamikast, regionaalsetest iseärasustest ja uurimisest. Antakse ülevaade eesti sõnade tuletamisestja liitmisest. ©oktoober, 4. n. => E ©oktoober, 4. n. => E FLEE.04.091 Kakskeelsus FLEE.04.080 Eesti m aatundm ine lektor Aino Laagus assistent Alo Mait 1 AP(20L+20i) *E 3AP(18L+102i) *E □Eesti keel võõrkeelena: ■ Eesti keel võõrkeelenaidipi Keskendutakse kakskeelsuse olemusele nii ühiskondlikul kui Tutvustatakse regiooniti Eesti geograafiat, ajalugu ja rahvastikku, individuaalsel tasandil ja selle väljendusviisidele. Analüüsitakse ©oktoober, 4. n. => E keelenäiteid. ©24. - 33. n.2 L n-s => E - Aino Laagus FLEE.04.081 Sissejuhatus eesti keelde dotsent Jüri Valge FLEE.04.092 Ilukirjanduslik tõlge ja tõlke redigeerimine 2AP(10L+70i) *E õppeülesande täitja Boriss Baljasnõi ■Eesti keel võõrkeelenaidipi 3AP(30L+18S+72i) *A Antakse ülevaade eesti keele kui kultuurkeele arengust, tutvustatakse eesti Tutvutakse ilukirjandusliku tõlke teooriaga. Tegeletakse eestikeelsete keele iseärasusi, uurimist ning eesti keele staatuse kujunemist. tekstide tõlkimisega vene keelde ja nende redigeerimisega. ©oktoober, 4. n. => E © 1 .-1 2 . n.3L, 1 S n -s= > A FLEE.04.082 Eesti keel inglise keele baasil (kesktase) õppeülesande täitja Ingrid Nikopensius 3AP(64P+56i) *E □ Balti õpingute programm: LÄÄNEMERESOOME KEELTE ÕPPETOOL Kursus õpetab suhtluskeskselt nii sõnavara kui grammatikat. (06) Süvendatakse eesti keele aktiivset oskust . Kursus on mõeldud Balti õpingute üliõpilastele. ©24. - 35. n.2 P n-s => E FLEE.06.004 Üks läänemeresoome keel. Liivi keel korr. professor Tiit-Rein Viitso FLEE.04.083 Üldkeeleteadus lAP(12L+12P+16i) *E dotsent Renate Pajusalu ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 3AP(8L+112i) *E Antakse ülevaade liivi keele hääliku-, vorm i-ja lauseõpetuse põhijoontest ■Eesti keel võõrkeelena:bak. ning liivi keele arengu-ja uurimisloost. Kursus annab ülevaate semantika põhiprintsiipidest ja keeleteaduse ©2. - 15. n.2 L n-s => E uuematest suundadest. ©jaanuar, 3. n. => E FLEE.06.005 Üks läänemeresoome keel. Vadja keel dotsent Heinike Heinsoo FLEE.04.086 Eesti keele üldkursus 1 AP(10L+14P+16i) *E assistent Sirje Rammo □Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 7.5AP(6L+24P+270i) *E Antakse ülevaade vadja keele hääliku-, vormi- ja lauseõpetuse ■Eesti keel võõrkeelena:dipl põhijoontest ning vadja keele arengu-ja uurimisloost. Antakse ülevaade tänapäeva eesti keele grammatikast ja süvendatakse © 2 4 .-3 8 . n.2 L n-s => E eesti keele aktiivset oskust. ©oktoober, 3. n. => E FLEE.06.011 Läänem eresoome m urded korr. professor Tiit-Rein Viitso FLEE.04.087 Eesti keele põhikursus 2AP(80i) *E lektor Raili Pool □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 2AP(2L+6P+72i) *E Saadakse ülevaade läänemeresoome keelte murdejaotusest ja peamurrete ■ Eesti keel võõrkeelena:dipl tunnusjoontest õppejõu antud kirjanduse põhjal. OFLEE.04.086 © 2 .-3 8 . n. 1 ref => E Jätkatakse eestikeelse suhtluse õpetamist ja viiakse lõpule ülevaade eesti keele grammatikast. FLEE.06.014 Soome ku ltuur I ©märts, 2. n. => E lektor Jussi Kallio 1 AP(20L+20i) *E FLEE.04.088 Eesti keele vestluskursus ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam lektor Raili Pool Ülevaade soome tavakultuurist ja tähtpäevakommetest. Loenguid ja 3AP(84P+36i) *E kirjandust õppejõu soovitusel või üks järgmistest teostest: S. Karjalainen, ■Eesti keel võõrkeelena.i Juhlan aika, U. Vento (toim.) Juhlakirja. Täiendatakse teadmisi eesti keele sõnavarast ja arendatakse eestikeelse ©2. - 15. n.2 L n-s => E suhtlemise oskust. ©2. - 15. n.6 P n-s 6 knt, 1 ref => E FLEE.06.015 Soome gram m atika I lektor Jussi Kallio FLEE.04.089 Eesti rahvakultuur 1 AP(28P+12i) *A assistent Alo Mait ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 3.5AP(60L+4S+76i) *E OFLEE.06.001 ■Eesti keel võõrkeelena:kesk Soome grammatika põhijoonte (eriti morfoloogia) kordamine ia Antakse ülevaade eesti suulisest ja ainelisest rahvakultuurist, selle süstematiseerimine. Loenguid ja harjutusi ning kirjandust õppejõu dünaamikast, regionaalsetest iseärasustest ja uurimisest. soovitusel. Võimalik sooritada ka eksamina järgmise kirianduse alusel: L. ©1. - 16. n.2 L n-s White, Suomen kielioppia ulkomaalaisille, A. Lieko, Suomen kielen 24. - 39. n.2 L n-s => E fonetiikkaa ja fonologiaa ulkomaalaisille. Eeldusaine FLEE.06 001 sooritatuna vähemalt hindele C. FLEE.04.090 Eesti rahvakultuur ©2. - 15. n.2 P n-s => E 121 FILOSOOFIATEADUSKOND 121 © 24.-35 . n.l L, 2 P n-s => A FLEE.06.016 Soome vestluskursus I 1. - 14. n.l L, 2 P n-s lektor Minna Halonen 1 AP(28P+12i) *A FLEE.06.027 Soome sõnavara ja kirjakeele ajalugu ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam emeriitprofessor Paul Alvre OFLEE.06.001 lAP(20L+20i) *E Soome keele kõneoskuse arendamine. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk © 2.-15 . n.2 P n-s => E Tutvustatakse soome sõnavara ja kirjakeele arengut. Loengud või sooritus õppejõu soovitatud kirjanduse põhjal. FLEE.06.017 Soome keele kirjutamiskursus I © 1 .-1 4 . n.2 L n-s = > E lektor Jussi Kallio 2AP(26P+54i) *A FLEE.06.029 Soome kirjandus II ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam lektor Ene Asu ©FLEE.06.001 3AP(24S+96i) -E Eri tüüpi tekstide (ajaleheartiklite, arvamuste, avalduste jms) kirjutamine. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Eeldusaine FLEE.06.001 sooritatuna vähemalt hindele C. Teise maailmasõja eelne soome kirjandus. Kohustuslik lektüür. A. Kivi, ©2. - 15. n.2 P n-s Nummisuutarit; J. Aho, Rautatie, Papin tytär, Juha; M. Canth, Köyhää 24. - 38. n.2 P n-s => A kansaa, Työmiehen vaimo; E. Leino, Helkavirsiä; J. Lehtonen, Putkinotko; F.E. Sillanpää, Hurskas kurjuus, Nuorena nukkunut; M. FLEE.06.018 Soome keelepraktika Waltari, Sinuhe ning valikuliselt Tulenkantajate ja kaasaegsete luulet. lektor Jussi Kallio Seminar ( ettekanne ja oponeerimine) ning K. Laitinen, Suomen 1 AP(40i) *A kirjallisuuden historia, lk 15^432. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ©1. - 18. n.2 S n-s => E OFLEE.06.001 Süvendatakse teadmisi soome keele grammatikast ja sõnavarast kas (a) FLEE.06.030 Soome keele sem inar. Seminaritöö keelekursustel Soomes või (b) vähemalt 2-nädalase Soomes viibimise dotsent Heinike Heinsoo kestel. 4AP(48S+112i) *A ©2. -28. n. => A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Osaletakse seminaris ja kirjutatakse seminaritöö; retsenseeritakse FLEE.06.019 Soome kirjandus I individuaalselt ja arutatakse ühiselt seminaritöid. lektor Jussi Kallio ©2. - 15. n.2 S n-s 1 ref 2AP(24L+56i) *E 24. - 38. n.2 S n-s => A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Sissejuhatus soome kirjandusse. Loengud või T. Kuldsepp, Ülevaade FLEE.06.031 Soome gram m atika III soome kirjandusest. Mõlemal juhul Kalevala ja A. Kivi, Seitsemän lektor Jussi Kallio veljestä (võib lugeda ka eesti keeles). 2AP(28P+52i) *E ©24. - 38. n.2 L n-s => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem OFLEE.06.022 FLEE.06.020 Soome keele prosem inar. Soome keele teaduslik grammatika ja keele grammatilise kirjelduse dotsent Heinike Heinsoo probleemid. Loenguid ja harjutusi või sooritus õppejõu poolt soovitatud 3AP(40S+80i) -A kirjanduse põhjal. Mõlemal juhul eksamiks lugeda ka M. Vilkuna, ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Suomen lauseopin perusteet, A. Lieko - K. Laaksonen, Suomen kielen OFLEE.06.001 äänne-ja muotooppi, A.-L. Lepäsmaa - A. Lieko - L.Silfverberg, Miten Käsitletakse soome keele ja kultuuri küsimusi, esitatakse ettekanne sanoja johdetaan. Eeldusaine FLEE.06.022 sooritatuna vähemalt hindele õppejõu juhatatud teemal ja kirjutatakse sellest proseminaritöö ja C. arutatakse proseminaritöid. © 24 .-38 . n.2 P n-s => E © 2.-15. n.2 S n-s 1 ref 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A FLEE.06.032 Soome keele tõlkekursus II lektor Minna Halonen FLEE.06 021 Soome kultuur II 2AP(26S+54i) dotsent Heinike Heinsoo ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 1 AP(20L+20i) *E OFLEE.06.017, FLEE.06.025 □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Teoreetiliste teadmiste süvendamine ja tõlkeharjutused, (ka eesti keelest ©FLEE.06.001, FLEE.06.014 soome keelde). Eeldusained FLEE.06.017 ja FLEE.06.025 sooritatuna Ülevaade soome kultuurist ja selle arengust. Loengud ja kirjandust vähemalt hindele 4. õppejõu soovitusel või P. Molarius (toim.), Suomen taide ja kulttuuri. © 24 .-37 . n.2 Sn-s 1 knt => E ©24. - 35. n.2 L n-s => E FLEE.06.033 Soome keele kirjutam iskursus II FLEE.06.023 Soome-eesti kontrastiivgram m atika lektor Jussi Kallio dotsent Heinike Heinsoo 1 AP(14P+26i) *A 2AP(20L+60i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:üiem ©FLEE.06.017 OFLEE.06.022 Teadustekstide analüüs, kommenteerimine ja kirjutamine. Eeldusaine Soome ja eesti keele grammatika võrdlus. Loenguid ja harjutusi või FLEE.06.017 sooritatuna vähemalt hindele 4. iseseisev uurimus. ©2. - 15. n.2 P n-s => A © 1.-15. n.2 L n-s => E FLEE.06.034 Soomekeelse suulise esinemise kursus FLEE.06.025 Soome keele tõlkekursus I lektor Jussi Kallio dotsent Heinike Heinsoo 1 AP(14P+26i) *A 2AP(16L+32P+32i) *A ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk, Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Koosoleku- ja nõupidamisoskuse ning kõne ja ettekandega esinemise OFLEE.06.039 harjutamine. Suulisi ja kirjalikke tõlkeharjutusi soome keelest eesti keelde ning ©2. - 15. n.l P n-s => A tõlketeooria alast kirjandust õppejõu soovitusel. Eeldusaine FLEE. 06.039 sooritatuna vähemalt hindele C. FLEE.06.036 Soome keele postsem inar 122 FILOSOOFIATEADUSKOND 122 dotsent Heinike Heinsoo Soome keel algajaile, põhirõhk grammatikal ja kõneoskuse arendamisel. 2AP(48S+32i) *A Kodulektüür. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©2. - 15. n.4 P n-s 1 knt => A Osaletakse postseminaris ja peetakse ettekandeid bakalaureusetöödega 24. -35 . n.4 Pn-s 1 knt => E seotud temaatikast. ©1. -14. n.2 S n-s FLEE.06.055 Baltistika ja balti-läänemeresoome keelekontaktid 24. - 37. n.2 S n-s 1 ref => A korr. professor Tiit-Rein Viitso 5AP( 150P+10S+40i) *A FLEE.06.039 Praktiline soome keel □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag lektor Jussi Kallio Tutvumine baltistika aluste jna läänemeresoome-balti keelekontaktidega 2AP(28L+28P+24i) *E juhendaja valitud kirjanduse järgi vastavalt magistrantide ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam spetsialiseerumisele. OFLEE.06.001 ©1. - 15. n. Tänapäeva soome keele sõnavara ja väljendusvõimaluste ning soome 2 4 .-3 5 . n. => A keele omandamine; ajalehetekstide lugemine ja analüüs. Loenguid ja harjutusi ning kirjandust õppejõu soovitusel. Praktilist keelt valdavad FLEE.06.056 Germanistika ja germaani-läänemeresoome võivad sooritada kursust läbimata praktilise soome keele eksami. keelekontaktid Eeldusaine FLEE.06.039 sooritatuna vähemalt hindele C. korr. professor Tiit-Rein Viitso ©2. -15. n.2 P n-s => E 5AP( 150P+10S+40i) *A 24. - 38. n.2 P n-s => E □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag Tutvumine germanistika aluste ja germaani-läänemeresoome FLEE.06.040 Soome ajalugu ja maatundmine keelekontaktidega juhendaja valitud kirjanduse põhjal vastavalt lektor Margit Kuusk magistrantide spetsialiseerumisele. 1 AP(20L+20i) *E © 24 .-3 5 . n. => A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 1. - 15. n. Ülevaade Soome ajaloost, geograafiast ja rahvateadusest. Loenguid ja kirjandust õppejõu soovitusel: S. Zetterberg, Iseseisva Soome ajalugu, M. FLEE.06.057 Keeleteadusliku töö kirjutamise metoodika Klinge, Soome lühiajalugu. (läänemeresoome keeleteadus) ©24. - 38. n.2 L n-s => E korr. professor Tiit-Rein Viitso, dotsent Heinike Heinsoo 5AP(150P+10S+40i) *A FLEE.06.045 Soome kirjandus III ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag lektor Ene Asu Tutvutakse keeleteaduslike tööde liikidega ja kirjutamise metoodikaga 2AP(24S+56i) *A teoorias ja praktikas. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©24. - 35. n. => A Teise maailmasõja järgne Soome kirjandus. Seminari käigus kirjutatakse 1. - 15. n. lühiuurimus vabalt valitud kirjanukust või teemast. ©24. - 37. n.2 S n-s => E FLEE.06.058 Kõrgkooli pedagoogika I (läänemeresoome keeled) korr. professor Tiit-Rein Viitso, dotsent Heinike Heinsoo FLEE.06.046 Läänemeresoome keelte võrdlev grammatika 5AP(40P+160i) *A korr. professor Tiit-Rein Viitso □Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag 1 AP(20L+20i) *E Osalus läänemeresoome keelte bakalaureuseõppe üliõpilaste õpetamisel □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem praktiliste kursuste õpetajatena. Antakse ülevaade läänemeresoome keelte fonoloogiast ja morfoloogiast © 2 .-3 5 . n. => A võrdlevas ja ajaloolises plaanis. ©24. - 28. n.2 L, 2 S n-s => E FLEE.06.059 Soome-ugri keelte foneetika alused korr. professor Tiit-Rein Viitso FLEE.06.049 Liivi kirjakeel ja kõnekeel 5 AP(20P+20S+160i) *A korr. professor Tiit-Rein Viitso □Eesti ja soome-ugri filo!oogia:mag 2AP(20L+20P+40i) *A Tutvutakse soome-ugri keelte foneetikaga juhendaja antud kirjanduse Tutvutakse liivi kirjakeele ja selle eri etappidega ning tänapäeva liivi põhjal ja praktiliselt vastavalt magistrantide spetsialiseerumisele. kõnekeelega. Loengud või sooritus õppejõu soovitatud kirjanduse põhjal. ©1. - 35. n. => A - Tiit-Rein Viitso; Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag ©29. - 33. n.2 L, 2 P n-s => E FLEE.06.061 Praktiline läänemeresoome keelte uurimine FLEE.06.050 Läänemeresoome keelte doktoriseminar 14AP(420P+140i)-2A korr. professor Tiit-Rein Viitso ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag 10AP(80S+320i) *8A Väli- või arhiivitööd läänemeresoome keelte alal. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt ©Ei ole teada Arutatakse väitekirjade problemaatikat, esitatakse ja kuulatakse vastavaid ettekandeid. FLEE.06.062 Soome-ugri keelte fonoloogia © 1. - 35. n.2 S n-s => A korr. professor Tiit-Rein Viitso 5AP(80P+40S+80i) *A FLEE.06.051 Läänemeresoome keelte magistriseminar □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag korr. professor Tiit-Rein Viitso Tutvutakse üldist ning soome-ugri keelte fonoloogiat käsitleva 10AP(40S+360i) *4A kirjandusega ja fonoloogia meetoditega. ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag © 1 0 .-4 0 . n. => A Arutatakse väitekirjade problemaatikat, esitatakse ja kuulatakse vastavaid ettekandeid. FLEE.06.063 Läänemeresoome keelte uurimise praktika ©1. - 15. n.2 S n-s => A korr. professor Tiit-Rein Viitso 24. - 36. n.2 S n-s => A 15AP(600i) *2A ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt FLEE.06.054 Soome keel Läänemeresoome keelte uurimine välitöödel või arhiivis. lektor Margit Kuusk, Terje Kruusimaa © 1 .-4 0 . n. =>2E 3AP(80P+40i) *EA ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.06.065 Läänemeresoome keeleteaduse alused korr. professor Tiit-Rein Viitso 123 FILOSOOFIATE ADIJSKOIVD 123 5AP(20S+180i) *A ©24. - 38. n.l L, 1 P n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag Läänemeresoome keeleteaduse aktuaalsete küsimustega tutvumine FLEE.06.077 Soome vestluskursus II õppejõu soovitatud kirjanduse põhjal. dotsent Heinike Heinsoo © 2 .-3 5 . n. => A 1 AP(28P+12i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.06.066 Läänem eresoom e keeleteaduse aktuaalseid küsimusi Soome keele suulise väljendusoskuse täiendamine. korr. professor Tiit-Rein Viitso © 2 4 .-3 8 . n.2 P n-s => E 5AP(40S+160i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt Tutvutakse läänemeresoome keeleteaduse aktuaalsete küsimustega õppejõu soovitatud kirjanduse põhjal. ©2. - 10. n.l S n-s => A UURALI KEELTE ÕPPETOOL (07) FLEE.06.067 Praktiline läänemeresoome keelte uurimine FLEE.07.007 Sem inar ja sem inaritöö fennougristikast korr. professor Tiit-Rein Viitso korr. professor Ago Künnap, korr. professor Tiit-Rein Viitso 12AP(340P+140i) *2A 4AP(40S+120i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Väli- või arhiivitööd läänemeresoome keelte alal Osaletakse seminaris ja kirjutatakse seminaritöö, retsenseeritakse ©2. -10. n.l S n-s individuaalselt ja arutatakse ühiselt seminaritöid. ©1. - 35. n.2 S n-s 1 ref - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri FLEE.06.068 Läänem eresoome keelte uurimise praktika filoloogia:kesk korr. professor Tiit-Rein Viitso 12AP(340P+140i) *2A FLEE.07.010 Fennougristika aktuaalsed probleemid ■Eesti ja soome-ugri filoloogiadokt korr. professor Ago Künnap Väli- või arhiivitööd läänemeresoome keelte alal. 2AP(30L+50i) *E ©1. - 40. n. => A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Ei ole teada Antakse ülevaade kõige aktuaalsematest probleemidest tänapäeva soome- ugri keeleteaduses koos laiema fennougristilise taustaga. FLEE.06.069 Soome keele prosem inar (kõrvalainena) ©24. - 38. n.2 L n-s => E - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri dotsent Heinike Heinsoo filoloogia:ülem 2AP(50S+30i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.07.012 Postsem inar fennougristikast Käsitletakse soome keele ja kultuuri küsimusi, esitatakse kaks referaati korr. professor Ago Künnap õppejõu juhatatud teemal. Proseminar ilma seminaritööta on ette nähtud 2AP(40S+40i) *A ainult neile üliõpilastele, kes õpivad soome keelt kõrvalainena. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©2. - 15. n.2 S n-s 1 ref Osaletakse postseminaris ja peetakse ettekandeid lõputöödega seotud 24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A temaatikast. ©1. - 35. n.2 S n-s => A - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri FLEE.06.070 Postsem inaritöö (kõrvalaines) filoloogia:ülem dotsent Heinike Heinsoo 4AP(160i) *A FLEE.07.020 Ungari kultuurilugu ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem dotsent Tõnu Seilenthal Postseminaritöö kirjutavad need üliõpilased, kes on valinud soome keele 2AP(24L+56i) *E ülemastmes kõrvalaineks. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk © 1.-38. n. 1 ref => A Ülevaade ungari kunstist, ungari teadusajaloost ja hariduskorraldusest ajaloolise Ungari aladel. FLEE.06.073 Soome gram m atika II © I. - 15. n.2 L n-s => E - Tõnu Seilenthal; Eesti ja soome-ugri lektor Jussi Kallio filoloogia:kesk 1 AP(24P+16i) *E □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.07.022 Soome-ugri keelte uurimislugu Soome grammatika tundmise süvendamine ja sellealaste esseede või korr. professor Ago Künnap referaatide kirjutamine. 1 AP(20L+20i) *E © 24.-38 n.2 P n -s= > E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Tutvutakse soome-ugri keelte uurimisega läbi aegade, tähtsamate FLEE.06.074 Soome hää lik u -ja vormisüsteemi ajalugu keskuste ja uurijatega, uurimise tänase seisundiga. korr. professor Tiit-Rein Viitso ©24. - 35. n.2 L n-s => E - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri 2AP(10L+20P+50i) *E filoloogia:alam □ Eesti ja soome-ugri filoloogiakesk Tutvutakse soome hääliku-ja muutesüsteemi kujunemisega. Loengud või FLEE.07.031 Ungari kirjanduse ajalugu I sooritus õppejõu soovitatud kirjanduse põhjal. lektor Szilard T6th © 8.-15. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E 1 AP(20L+20i) ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.06.075 Soome m urded ja kõnekeel Ungari keskaegsest kirjandusest kuni 1772. HB, OMS. Janus Pannomus, lektor Jussi Kallio Bornemissza, Balassi, Rimay, Pazmany, Alvinczi, Karoli, Zrinyi, Mikes, 2AP(26L+54i) *E Faludi ja nende looming. Tutvutakse soome murrete ja tänapäeva kõnekeelega. ©1. - 15. n.2 L n-s => E - Szilard Tõth; Eesti ja soome-ugri ©2. - 15. n.2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia kesk filoloogia:kesk FLEE.06.076 Soome-eesti kontrastiivsüntaks FLEE.07.032 Ungari kirjanduse ajalugu II dotsent Heinike Heinsoo lektor Szilard Töth I AP(10L+10P+20i) *E 1 AP(20L+20i) *E Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade mõlema keele süntaksist: ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk erinevused ja samasused lauseliikmete vormi kasutuses, sõnajärjes ja kongruentsis. 124 FILOSOOFIATEADUSKOND 124 Bessenyei, Revai, Baroczi, Baröti-Szabö, Virag, Anyos, Karman, Antakse ülevaade ungari keele ajaloost (häälikulugu, morfoloogia, Csokanai. Berzsenyi, Kölcsey, Kisfaludy S., Kisfaludy K., Katona, sõnavara). Jõsika, Vörösmarty, Eötvös, Petöfi ja nende looming. ©1. - 15. n.l L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ©24. - 38. n.2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.07.064 Seminar ja seminaritöö ungari Filoloogiast FLEE.07.033 Ungari keele struktuur dotsent Tõnu Seilenthal dotsent Tõnu Seilenthal 4AP(40S+120i) *A 2AP(10L+10P+60i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Osaletakse seminaris ja kirjutatakse seminaritöö, retsenseeritakse Omandatakse ülevaade tänapäeva ungari keele hääliku-, vormi- ja individuaalselt ja arutatakse ühiselt seminaritöid. lauseõpetusest. © 1 .-3 8 . n.2 S n-s 1 ref => A ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk © 1. - 15. n. 1 L, 1 P n-s 2 knt => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.07.072 Proseminar ja proseminaritöö fennougristikast FLEE.07.037 Fennougristika alused dotsent Tõnu Seilenthal korr. professor Ago Künnap, korr. professor Tiit-Rein Viitso 3AP(40S+80i) *A 2AP(40L+40i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Osaletakse proseminaris ja kirjutatakse proseminaritöö, arutatakse ühiselt Tutvutakse fennougristika kui teaduskompleksi olemusega, soome- ugri proseminaritöid. ja samojeedi keelte ja nende kõnelejaskonnaga, fennougristika seniste ©1. - 38. n.2 S n-s 1 ref => A ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam saavutustega ja kaasaegsete muutustega. ©1. - 15. n.4 L n-s => E - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri FLEE.07.074 Fennougristika uurimispraktikum filoloogia:alam korr. professor Ago Künnap, dotsent Heinike Heinsoo, dotsent Tõnu Seilenthal FLEE.07.038 Uurali keelte kontaktid 2AP(80i) *A korr. professor Ago Künnap ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 2AP(34L+46i) -E Töötatakse läbi sugulaskeelte meterjali. Võimaluse korral sooritatakse ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem praktikum 2-nädalase ekspeditsioonina sugulaskeelte kõnelejate juurde. Tutvutakse soome- ugri ja samojeedi keelte areaalsete ja tüpoloogiliste © 1. - 38. n. 1 ref => A ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam kontaktidega teiste keelkondadega, eelkõige altai, paleosiberi, indoeuroopa keeltega, rõhuga morfoloogial. FLEE.07.078 Ungari keele järgkursus I ©1. - 15. n.2 L n-s => E lektor Anu Nurk 2AP(40P+40i) *E FLEE.07.039 Magistriseminar ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk korr. professor Ago Künnap Süvendatakse igakülgselt ungari keele oskust. 8AP(120S+200i) *A ©24. - 38. n.4 P n-s 1 knt => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag Arutatakse magistritööde problemaatikat, kuulatakse vastavaid FLEE.07.080 Ungari keele süvakursus ettekandeid. lektor Szilard Töth ©1. - 15. n.2 S n-s - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag 4AP(100P+60i) *EA 24. - 36. n.2 S n-s => A - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk flloloogia:mag Süvendatakse ungari keele igakülgset oskust. ©1. - 15. n.4 P n-s 2 knt => A ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.07.041 Altaistika ja paleosiberoloogia 24. - 38. n.4 P n-s 2 knt => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk korr. professor Ago Künnap 4AP(60L+100i) FLEE.07.087 Kaugemad sugulaskeeled ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag dotsent Tõnu Seilenthal Tutvutakse altai ja paleosiberi keeltega, eelkõige morfoloogilisest 1 AP(10L+30i) *E aspektist, et luua Siberi areaaltüpoloogilist tausta uurali keeltele. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk © 1 .-1 5 . n.2 L n-s - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag Antakse ülevaade ühest või mitmest kaugemast sugulaskeelest koos 24. - 38. n.2 L n-s => A - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri ülduurali problemaatika valgustamisega nende näitel. filoloogia:mag ©1. - 15. n.l L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.07.042 Doktoriseminar FLEE.07.088 Soome-ugri ajalooline morfoloogia korr. professor Ago Künnap dotsent Tõnu Seilenthal 8AP(160S+160i) *A 3AP(20L+100i)*E ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Arutatakse doktoritööde probleeme ja kuulatakse vastavaid ettekandeid. OFLEE.07.089 ©1. - 35. n.2 S n-s => A - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri Tutvutakse läänemeresoome ja kaugemate sugulaskeelte sõnamuutmis- ja fi!oloogia:dokt tuletussüsteemide kujunemise põhijoontega. ©1. - 15. n.2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.07.043 Uusim uralistika korr. professor Ago Künnap FLEE.07.089 Soome-ugri häälikulugu 4AP(40L+120i) korr. professor Tiit-Rein Viitso ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt 3AP(24L+96i) *E Tutvutakse uusimate saavutustega uralistikas, sealhulgas ka uurali ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk keeleteaduse naaberaladel: ajaloos, antropoloogias, arheoloogias, Tutvutakse uurali ja soome-ugri algkeele häälikusüsteemiga ja geneetikas. nüüdiskeelte häälikusüsteemide kujunemise põhijoontega. Loengud ja P. ©1. - 15. n.2 L n-s => A - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri Alvre, Uurali keelte ajaloolise foneetika harjutusülesanded ja materjalid filoloogia:dokt (üksikkonsonandid), Uurali keelte ajaloolise foneetika harjutusülesanded ja materjalid (konsonantühendid); P. Sammallahti, Historical phonology FLEE.07.059 Ungari keele ajalugu I o f the Uralic languages with special reference to Samoyedic, Ugric, and dotsent Tõnu Seilenthal, lektor Anu Nurk Permic. - The Uralic Languages: Description, History and Foreign 1 AP(10L+30i) *E Influences. Ed.by Denis Sinor, lk. 478-554. ■Eesti ja soome-ugri flloloogia:kesk ©2. - 7. n.4 L n-s —> E - Tiit-Rein Viitso; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 125 FILOSOOFIATEADUSKOND 125 ©FLEE.08.003 FLEE.07.091 Soome-ugri sõnavara ajalugu Käsitletakse keeleteaduse ajaloo sõlmküsimusi. korr. professor Tiit-Rein Viitso ©11. - 15. n.4 L n-s => E 2AP(12L+68i) *E 1. - 10. n.2 L n-s => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Tutvutakse läänemeresoome ja kaugemate sugulaskeelte ühissõnavara eri FLEE.08.007 Keeletehnoloogia kihtidega. Loengud ja kirjandus: M. Sz. Bakrö-Nagy, Die dotsent Tiit Roosmaa Begriffsgruppen des Wortschatzes im PU/PFU. - Ural-Altaische 1 AP(20L+20i) *A Jahrbücher. NF 11 (1992), lk. 13-40; K. Häkkinen, Mistä sanat tulevat. □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam, Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, Suomalaista etymologiaa, lk. 9-136, 162-257; J. Koivulehto, Verba Informaatika:ülem, Informaatika:mag mutuata (Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia 237), lk. 295-306, 341- ©FLEE.08.022 358, P. Ariste, Keelekontaktid, lk. 5-23, H. Rätsep, Eesti tüvevara Antakse põgus ülevaade loomuliku keele automatiseeritud töötlusest ja päritolu. - Keel ja Kirjandus 26 (1938), Ik 539-548. selleks kasutatavatest meetoditest ja vahenditest. Lähemalt vaadeldakse ©8. - 10. n.4 L n-s => E - Tiit-Rein Viitso; Eesti ja soome-ugri kõne analüüsi, kirjutatud teksti analüüsi, peatutakse masintõlke filoloogia:kesk probleemidel ja esitatakse uusimaid tulemusi keeletehnoloogia rakendustest nii Eestis kui maailmas. FLEE.07.092 Tõlkimine ungari keelest eesti keelde © 2 9 .-3 8 . n.2 Ln-s => A lektor Anu Nurk 2AP(24P+56i) *E FLEE.08.008 UNIX lingvistidele ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Tarmo Vaino Süvendatakse ungari keelest tõlkimise oskust. 1AP(10L+20P+I0i) *A ©24. - 38. n.2 P n-s => E - Anu Nurk; Eesti ja soome-ugri □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam, Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag filoloogia:kesk Käsitletakse UNIX-i operatsioonisüsteemi vahendeid, mida on mugav kasutada keeleuurimisel. FLEE.07.095 Proseminar (kõrvalaines) ©6. - 15. n.2 P n-s => A dotsent Tõnu Seilenthal 1. - 5. n.2 L n-s 2AP(40S+40i) *A I. - 8. n.2 L, 2 P n-s => A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Proseminar ilma proseminaritööta on mõeldud üliõpilastele, kes on FLEE.08.012 Arvutimorfoloogia alused valinud soome-ugri keeled kõrvalaineks. Proseminaris käsitletakse teadur Heiki-Jaan Kaalep soome-ugri aktuaalseid küsimusi, tutvutakse keelealase uurimistöö lAP(10L+20P+10i)*E metoodikaga ning tehakse ettekanne õppejõu juhatatud teemal. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ©1. -38. n.2 S n-s 1 ref=> A ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Käsitletakse keele morfoloogilise süsteemi esitusvõimalusi arvutis töötlemiseks. Näited eesti keelest. FLEE.07.097 Postseminaritöö (kõrvalaines) ©1. - 5. n.2 L n-s korr. professor Ago Künnap 6 .-1 5 . n.2 P n-s => E 4AP(160i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.08.013 Keeleteooria alused arvutuslingvistidele Postseminaritöö kirjutavad üliõpilased, kes on valinud soome-ugri keeled korr. professor Haldur Õim kõrvalaines ülemastmes. 1 AP(20L+20i) *E ©2. - 35. n. 1 ref - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Tutvustatakse arvutuslingvistiliselt olulisi uuemaid keeleteooriaid. © 1 ,-1 0 . n.2 Ln-s => E I I , - 15. n.4 Ln-s = >E ÜLDKEELETEADUSE ÕPPETOOL (08) FLEE.08.014 Sissejuhatus korpuslingvistikasse teadur Kadri Muischnek FLEE.08.001 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse 1 AP(16L+6P+18i) *A dotsent Renate Pajusalu □Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam, Eesti ja soome-ugri filoloogiamag, 2AP(30L+50i) *E Informaatika:ülem, Informaatika:mag ■Germaani-romaani filoloogia:alam ©FLEE.08.022 Antakse ülevaade üldkeeleteaduse ainest, põhisuundadest, meetoditest ja Kursus kirjeldab arvutikorpuste rolli lingvistilises uurimistöös, tutvustab mõistetest, samuti keeleteaduse seostest lähiteadustega. korpuse tähtsamaid alaliike ja nende ülesehitust. Tutvustatakse ka ©9. -15. n.4 L n-s => E olulisemaid korpusi maailmas ja eesti keele korpust ja harjutatakse selle praktilist kasutust. FLEE.08.002 Keeleteaduse alused © 2 4 .-3 1 . n.2 Ln-s korr. professor Haldur Õim 32. - 34. n.2 P n-s => A 2AP(30L+50i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: , Eesti keel võõrkeelena: FLEE.08.018 Arvuti kasutamine keeleuurimisel Antakse ülevaade keeleteaduse arengukäigust, põhisuundadest ja teadur Heili Orav mõistetest. 1 AP(10L+10P+20i) *A ©1. -15. n.2 Ln-s => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Tutvutakse arvutuslingvistika põhialustega. Antakse ülevaade arvuti FLEE.08.003 Keeleteooria kasutamisest lingvistikas, käsitletakse tekstikorpusi, elektroonilisi korr. professor Haldur Õim sõnastikke ja leksikaalseid andmebaase ning tutvustatakse nende 2AP(24L+56i) *E kasutusvõimalusi. □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ©24. - 28. n.2 L n-s Antakse süvendatud käsitlus tänapäeva olulisematest teoreetilistest 2 9 .-3 3 . n.2 P n -s= > A kontseptsioonidest keele olemuse, ehituse ja funktsioneerimise kohta. © 24.-35. n.2 L n-s => E FLEE.08.019 Sissejuhatus üldkeeleteadusse Õppeülesande täitja Silvi Tenjes FLEE.08.004 Keeleteaduse ajalugu 1 AP(20L+20i) *A korr. professor Haldur Õim ■Eripedagoogika: 1 I AP(20L+20i) *E Antakse ülevaade üldkeeleteaduse ainest, põhisuundadest, meetoditest ja □Eesti ja soome-ugri filoloogiaülem mõistetest, samuti keeleteaduse seostest lähiteadustega. 126 FILOSOOFIATEADUSKOND 126 ©7. -16. n.2 L n-s => A Kursus annab ülevaate kaasaja süntaksiteooriate kahest põhilisest suundumusest, fraasistruktuuri grammatikatest ja chomskylikku FLEE.08.020 Semantika traditsiooni kuuluvast printsiipide ja parameetrite teooriast. dotsent Renate Pajusalu ©2. - 9. n.2 L, 2 P n-s => E 2AP(36L+44i) *A □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.08.029 Antropoloogiline lingvistika Antakse ülevaade semantika uurimise ajaloost, uuematest suundadest ja dotsent Renate Pajusalu eesti keele semantika mõnedest erijoontest. lAP(20L+20i) *A ©24. - 32. n.4 L n-s 1 ref => A □Eesti ja soome-ugri filoloogiaülem Antakse ülevaade antropoloogilisest lingvistikast: keele (ja mõtlemise) FLEE.08.021 Pragm aatika universaalidest ning keele ja kultuuri seostest. dotsent Renate Pajusalu ©24. - 33. n.2 L n-s => A 1 AP(20L+20i) *A □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.08.030 Keele omandamine Antakse ülevaade pragmaatika uurimise ajaloost, uuematest suundadest ja dotsent Renate Pajusalu eesti keele pragmaatika mõnedest erijoontest. 1 AP(20L+20i) *E © 33 .-37 . n.4 L n-s 1 ref => A □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Antakse ülevaade teise keele omandamisest ja lapse keelelisest arengust. FLEE.08.022 Sissejuhatus arvutuslingvistikasse ©7. -16 . n.2 L n-s => A dotsent Mare Koit 3AP(32L+32P+56i) *E FLEE.08.031 Arvutileksikoloogia ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam korr. professor Haldur Õim □Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, lnformaatika:ülem, lAP(16L+24i) *A Informaatika:mag □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Tutvustatakse arvutuslingvistika kui arvutiteaduse ja lingvistika Käsitletakse arvutisõnastike, leksikaalsete ja semantiliste andmebaaside hübriidala põhimõisteid ning loomulike keelte automaattöötluse koostamist ja kasutamist. põhimõtteid ja viise. © 2 4 .-3 1 . n.2 L n -s= > A © 1 ,-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 1 ref => E FLEE.08.032 Arvutuslingvistika prosem inar FLEE.08.023 Arvutuslingvistika dotsent Mare Koit dotsent Mare Koit 3AP(32S+88i) *A 3AP(32L+32P+56i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Kirjanduse põhjal käsitletakse arvutuslingvistika põhilisi mõisteid ja □Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, Informaatika:ülem, probleeme, koostatakse referaat. Inform aatika:mag ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A ©FLEE.08.022 Käsitletakse loomuliku keele automaattöötlust, eeskätt semantilist FLEE.08.035 Lingvistilise kom munikatsiooni teooriad interpreteerimist. õppeülesande täitja Silvi Tenjes ©24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 1 ref => A 2AP(32L+48i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.08.024 Doktorisem inar OFLEE.08.013 korr. professor Haldur Õim Käsitletakse keelelist suhtlust uurivaid keeleteooriaid ja nende meetodeid 8AP(40S+280i) *2A Lingvistilise kommunikatsiooni valdkondi vaadeldakse ajaloolises ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt perspektiivis ja isikuti. Peetakse ettekandeid ja arutelusid doktoritöödega seotud teemadel, ©24. - 39. n.2 L n-s => E ©september, 2 ref => A FLEE.08.036 Postsem inar FLEE.08.025 Teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed suunad korr. professor Haldur Õim korr. professor Haldur Õim 2AP(20S+60i) *A 8AP(20L+300i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt OFLEE.08.020, FLEE.08.021 Käsitletakse teoreetilise keeleteaduse probleeme ja arengusuundi, Käsitletakse valmivaid bakalaureuse- ja postseminaritöid semantikast ja ©september, => E pragmaatikast, arutletakse aktuaalsete probleemide üle nendes valdkondades. FLEE.08.026 Teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed suunad ©2. -11 . n.2 S n-s 1 ref => A korr. professor Haldur Õim 8AP(20L+300i) *E FLEE.08.037 Arvutuslingvistika sem inar. Seminaritöö ■Eesti ja soome-ugri filoIoogia:mag korr. professor Haldur Õim Käsitletakse teoreetilise keeleteaduse probleeme ja arengusuundi, 4AP(40S+120i) *A ©september, => E ■Eesti ja soome-ugri fi!oloogia:kesk Refereeritakse õppejõu poolt valitud kirjandust fonoloogia, morfoloogia FLEE.08.027 Süntaksim udelid või süntaksi alalt, eelkõige seotult arvutuslingvistiliste rakendustega. teadur Leho Paldre ©2. - 36. n.2 S n-s 1 ref => A 2AP(16L+16P+48i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.08.038 Kõrgkooli praktika OFLEE.08.008 korr. professor Haldur Õim Kursuse käigus omandatakse praktilised oskused eesti keele grammatika 4AP(160i) *A kirjutamiseks HPSGs. Kirjutatakse ühiselt eesti keele grammatika ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag fragment süntaksiparseri ALE jaoks. Loengud ja seminarid üliõpilastele. Eesmärgiks on võimaldada © 2 4 .-3 1 . n.2 L, 2 P n-s => E magistrantidel saada kõrgkooli õpetamise kogemusi, selgitada välja potentsiaalsed tulevased õppejõukandidaadid FLEE.08.028 Süntaksiteooriaid ©september, => A teadur Leho Paldre 2AP(16L+16P+48i) *E FLEE.08.039 Kõrgkooli praktika ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam korr. professor Haldur Õim 127 FILOSOOFIATEADUSKOND 127 8AP(320i) *A 4AP(160i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt □Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag Loengute ja seminaride pidamine üliõpilastele, seminari- ja Loetakse kirjandust keeleteaduse ja naaberteaduste (nt psühholoogia, bakalaureusetööde j ühendamine. sotsioloogia, antropoloogia) kohta ©september, => A © 1 .-3 9 . n. => E FLEE.08.040 K eeleuurim is-ja kirjeldusmeetodid FLEE.08.050 Telefonisuhtlus korr. professor Haldur Õim v-laborant Andriela Rääbis 6AP(240i) *A 1 AP(20L+20i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt □Eesti ja soome-ugri fiIoloogia:ülem Tutvutakse süvendatult keeleuurimis- ja kirjeldusmeetoditega Käsitletakse telefonivestluse ja vahetu vestluse sarnasusi ja erinevusi, (funktsionaalsete, formaalsete, kvantitatiivsete, kvalitatiivsetega). telefonivestluse ülesehitust, alustamist ja lõpetamist, võrreldakse Tulemused teaduslike ettekannete ja artiklitena. argivestlust ja ametivestlust, vaadeldakse eri tüüpi ametlikke dialooge. ©september, => A ©25. - 34. n.2 L n-s => A FLEE.08.041 Fonoloogia ja morfoloogia lektor Külli Habicht, õppeülesande täitja Merike Parve 2AP(24L+56i) *A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FILOSOOFIA OSAKOND (FI) Fonoloogia osas tutvustatakse eesti keele häälikusüsteemi ja fonoloogilise süsteemi aluseid ning antakse ülevaade eesti fonoloogia põhiprobleemidest. Morfoloogia osas tehakse sissevaade põhimõistetesse FILOSOOFIA OSAKOND (00) ja kategooriatesse ning käsitletakse morfoloogilise analüüsi ja klassifikatsiooni probleeme. FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse ©1. - 12. n.2 L n-s => A korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Valdar Parve, dotsent Rein Vihalemm, lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri FLEE.08.042 Lingvistika uurimismeetodid ja nende rakendamine Tammaru, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik korr. professor Haldur Õim 2AP(30L+50i) *E 6AP(240i) *A Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag lahendustest. Tutvutakse kirjanduse põhjal keeleteaduse uurimismeetoditega, ©korduv: 16 n.2 L n-s 1 ref => E tulemused realiseeritakse teaduslike ettekannete ja / või artiklitena, ©september, => A FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Valdar FLEE.08.043 Postseminaritöö (kõrvalaines) Parve, dotsent Rein Vihalemm, lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri korr. professor Haldur Õim Tammaru, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik 4AP(160i) *A 1 AP(20L+20i) -E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja Postseminaritöö kirjutavad üliõpilased, kes on valinud arvutuslingvistika lahendustest. ülemastmes kõrvalainena. ©korduv: 8 n.2 L n-s => E © 1.-39. n. => A FLFI.00.003 Sissejuhatus filosoofia ajalukku FLEE.08.044 Teoreetilise keeleteaduse probleeme ja tulemusi korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Valdar korr. professor Haldur Õim Parve, dotsent Rein Vihalemm, lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri 4AP(160i) *E Tammaru, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt 2AP(30L+50i) *E Juhendajajuhendamisel loetakse individuaalkava järgi eelkõige väitekirja Ülevaade läänemaailma filosoofia arenguloost antiikmaailmast 20. temaatikaga laiemalt seostuvat teoreetilisi probleeme käsitlevat kirjandust sajandisse. © 1.-39. n. = >E ©korduv: 16 n.2 L n-s => E FLEE.08.045 Keele struktuuri tasandid FLFI.00.004 Sissejuhatus filosoofia ajalukku korr. professor Haldur Õim korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Valdar 6AP(240i) *E Parve, dotsent Rein Vihalemm, lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri □Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt Tammaru, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik Väitekirja temaatikast sõltuvalt loetakse teoreetilist kirjandust valikuliselt 1 AP(20L+20i) *E fonoloogiast, morfoloogiast, süntaksist, semantikast. Ülevaade läänemaailma filosoofia arenguloost antiikmaailmast 20. © 1.-39. n .= > E sajandisse. ©korduv: 8 n.2 L n-s => E FLEE.08.046 Keeleteadus ja naaberteadused korr. professor Haldur Õim FLFI.00.005 Filosoofia matemaatikutele 6AP(240i) *E lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri Tammaru □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt 2AP(I6L+14S+50i) *E Õpingud toimuvad kirjanduse põhjal □Matemaatika: © 1.-39. n. => E Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja lahendustest. FLEE.08.048 Keele struktuuri tasandid ©1. - 16. n.l L, 1 S n-s => E korr. professor Haldur Õim 10AP(400i) *E FLFI.00.006 Sissejuhatus filosoofiasse (kehakultuuriteaduskonnale) □Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri Tammaru, lektor Andrus Tool Väitekirja temaatikaga seonduvalt loetakse kirjandust valikuliselt 2AP( 16L+14S+50i) *E fonoloogiast, morfoloogiast, süntaksist, semantikast jne. □ Kehalise kasvatuse õpetaja: , Liikumis- ja sporditeadused: , © 1.-39 . n. => E Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja FLEE.08.049 Keeleteadus ja naaberteadused lahendustest. korr. professor Haldur Õim ©jaanuar, 16. n.l L, 1 S n-s => E 128 FILOSOOFIATEADUSKOND 128 dotsent Valdar Parve FLFI.00.007 Sissejuhatus filosoofiasse (filoloogidele) lAP(8L+4S+28i) *E lektor Endla Lõhkivi, lektor Eduard Parhomenko, lektor Jüri Tammaru, ■Filosoofi aõpetaja: lektor Andrus Tool Õpetajale vajalike teadmiste ja oskuste tutvustamine. 2AP( 16L+14S+50i) *E ©korduv: 8 n.l L, 1 S n-s => E Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja lahendustest. FLFI.00.019 Filosoofilise essee kirjutam ine ja hindamine ©korduv: 16 n. 1 L, 1 S n-s => E dotsent Valdar Parve 4AP(32L+16S+112i) *E FLFI.00.008 Filosoofia, loodus, ühiskond ■Filosoofiaõpetaja: lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri Tammaru, lektor Andrus Tool Õpetajale vajalike teadmiste ja oskuste tutvustamine. 2AP( 16L+14S+50i) *E ©korduv: 16 n.2 L, 1 S n-s => E Esmajoones arstiteaduskonna üliõpilastele määratud ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja lahendustest. FLFI.00.020 Pedagoogiline praktika ©korduv: 16 n.l L, 1 S n-s => E dotsent Valdar Parve 8AP(20P+300i) *A FLFI.00.009 M agistrisem inar ■ Filosoofiaõpetaja: korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Rein Õpetajale vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Vihalemm ©korduv: 16 n.2 P n-s => A 10AP(20S+380i) *A ■ Filosoofia:mag FLFI.00.021 Lõputöö haridusfilosoofiast või ainemetoodikast Filosoofia-alase uurimistöö koostamine ja arutamine. dotsent Valdar Parve ©1. -40. n.l Sn-s 1 ref=> A ; Filosoofia:mag 6AP(240i) *A ■Filosoofiaõpetaja: FLFI.00.010 Sissejuhatus filosoofiasse Õpetajale vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Valdar ©korduv: 16 n. 1 re f= > E Parve, dotsent Rein Vihalemm, lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri Tammaru, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik 3AP(48L+72i) *E Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja lahendustest. FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (01) ©korduv: 16 n.3 L n-s => E FLFI.01.001 Sissejuhatus filosoofia ajalukku FLFI.00.011 Allikteos filosoofia alalt juhendava korralise professuuri lektor Andrus Tool poolt 2.5AP(50L+50i) *E korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Rein ■Filosoofia:alam Vihalemm Käsitletakse filosoofia ajalugu ülevaatlikult alates antiigist kuni uusajani 4AP(8S+152i) *E rõhuasetusega antiikse, keskaegse ja uusaegse filosoofia eripära ■Filosoofia:dokt iseloomustamisel. Ühe eesti filosoofi monograafa tundmaõppimine lugemiskursusena. ©2. - 15. n.4 L n-s 5 ref => E © 1. - 40. n.l S n-s => E FLFI.01.002 Filosoofia-ajalooline sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.012 Sissejuhatus filosoofiasse filoloogidele assistent Tõnu Luik 4AP(56L+104i)-E 2.5AP(50L+50i) *E Filosoofia tekkimine ja kujunemine Vana-Kreekast kaasajani välja. ■ Filosoofia:alam Filosoofia põhimõistete süsteem. Valitud peatükke filosoofide õpetustest, Filosoofia ajaloolisse tervikusse juhatatakse kreeka filosoofia algupära, ©korduv: 16 n.4 L n-s => E valdkonna ja selle omapära (oleva olemise mõistmine oleva tõelisuselt) esituse kaudu kuni filosoofia lõpetuseni käesoleval ajastul. FLFI.00.013 Kaasaegne filosoofia ©korduv: 16 n.3 L n-s => E korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Valdar Parve, dotsent Rein Vihalemm, lektor Endla Lõhkivi, lektor Andrus Tool FLFI.01.003 Esteetika alused 2AP(20L+20S+40i) *A korr. professor Ülo Matjus Ülevaade mõnedest 20. sajandi analüütilistest ja kontinentaalsetest 1.5AP(20L+40i) *A filosoofiatest ja nende piirides valitud teemadest. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: , Õeteadus: ©korduv: 20 n. 1 L, 1 S n-s => A Kursuse esimene pool sisaldab süstemaatilise ülevaate Euroopa traditsioonilisest filosoofilisest esteetikast. Oma traditsioonilisuses FLFI.00.016 D oktorisem inar äärmusseviiduna ehitub see õpetus üles metafüüsilise väärtusõpetusena, korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Rein tipnedes viimaks ilu ja kunsti mõistete vastava esituse kaudu nn Vihalemm elamusesteetikana. Kursuse teises pooles esitatakse Martin Heideggeri 10AP(20S+380i) *A "Kunstiteose algupärale" (1935/36) toetudes kunstiteose (ja ilu) ■ Filosoofla:dokt metafüüsikavaba käsitus tõe (aletheia) mõistest lähtudes, tuues seega Filosoofia-alase uurimistöö koostamine ja arutamine. ühtlasi nähtavale esteetika piirid metafüüsilise esteetikana. ©1. - 40. n.l Sn-s 1 ref => A ©korduv: 10 n.2 L n-s => A FLFI.00.017 Doktorandi seisukohalt m itteprofiilne allikteos FLFI. 01.004 Sissejuhatus saksa idealismi Hegeli "Vaimu juhendava korralise professuuri poolt fenomenoloogia" põhjal korr. professor Eero Loone, korr. professor Ülo Matjus, dotsent Rein assistent Tõnu Luik Vihalemm 2AP(30L+50i) *E 4AP(8S+152i) -E ■ Filosoofia:kesk ■Filosoofia:dokt OFLFI. 01.001 Doktorandi seisukohalt mitteprofiilse monograafia tundmaõppimine Uusaja ratsionaalse metafüüsika taustal jälgitakse Kanti kriitilise lugemiskursusena. metafüüsika taotluse ja selle tingimuste ajaloolist täideviimist filosoofia ©1. - 40. n.l S n-s => E kui absoluutse teaduse süsteemina järgnevas saksa idealismis. Õppeaine FLFI.01.020 süvendatud osakursus. FLFI.00.018 Filosoofilise essee kirjutam ine ja hindamine ©korduv: 15 n.2 L n-s 1 ref=> E 129 FILOSOOFIATEADUSKOND 129 4AP(16S+144i) *E FLFI.01.006 H um anitaarteaduste didaktika ■Filosoofia:ülem dotsent Valdar Parve Filosoofia osakonna ülemastmel kohustuslik õppeaine nendele filosoofia 3AP(24L+12S+84i)*E Õppijatele, kes spetsialiseeruvad filosoofia ajaloo alal. Õppimise aluseks ■Filosoofiaõpetaja: on M. Heideggeri teose "Sissejuhatus metafüüsikasse" tõlge eesti keelde Haridusinstitutsiooni teke ja kujunemine. Haridusteooria. Didaktika. (1996). Erand-ja individuaalkorras võimalik ka vabalt valitava ainena, Humanitaarteaduste didaktika. Õpetamine ja õppimine kui filosoofiline ©korduv: 8 n.2 S n-s => E probleem (sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles, Seneca, Quintilianus jt.), ©korduv: 16 n.2 L, 1 S n-s => E FLFI.01.033 Parm enidese teed XX sajandil assistent Tõnu Luik FLFI.01.010 Kaasaegset filosoofiat В 2AP(24L+56i) *E korr. professor Ülo Matjus □ Filosoofia:kesk 2.5AP(24L+76i) -E ©FLFI.01.001 ■Filosoofia:mag Ülevaade Parmenides Elealase mõtlemises alg-otsustuslikult avatud teede Erikursus valdavalt fenomenoloogilise (Husserl), eksistentsialistliku käsitlusist XX sajandil, keskendudes selles varjulejääva mitmelisele (Camus, Jaspers) või olemis-ajaloolise mõtlemise (Heidegger) üle puhkemisele nii olemisajaloolises mõtlemises kui ka mõnedes lause­ kunatise allika filosoofilise eritluse viisil. analüüsistes eriteludes. Õppeaine FLFI.01.021 süvendatud osakursus. ©veebruar, 12. n.2 L n-s => E ©26. - 40. n.2 L n-s => E FLFI.01.012 M artin Heideggeri kogemusest keele teil FLFI.01.035 Allikteos filosoofia ajaloost enne 20. sajandit. Erikursus assistent Tõnu Luik korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus 2AP(30L+50i) -E Tool, assistent Tõnu Luik □ Filosoofia:kesk 4AP(16S+144i) *E ©FLFI.01.001 ■Filosoofia:ülem Ülevaatena keele erinevast tähenduslikkusest Martin Heideggeri Filosoofia ajaloo õppetooli juures sooritatav erikursus õppetooli poolt mõtteteekonnal ning käibivate keele-käsituste (universaalse märgilise valitud allikteose üle 20. sajandi eelsest filosoofiast. kommunikatsioonivahendina) taustalt eritellakse lähemalt tema artikleid ©korduv: 8 n.2 S n-s => E "Hölderlin ja luule loomus" (1936) ning "Keel" (1950), milles "keel tuleb keelde keelena", andes asu inimese maailmasolemise avatusele. FLFI.01.036 Allikteos 20. sajandi filosoofiast. Erikursus ©2. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik FLFI.01.019 Kesk- ja uusaegne filosoofia 4AP(16S+144i) -E lektor Andrus Tool ■Filosoofia:ülem 2AP(30L+50i) *E Filosoofia ajaloo õppetooli juures sooritatav erikursus õppetooli poolt ■Filosoofia:kesk valitud allikteose üle 20. sajandi filosoofiast. Saavutatakse sissevaade filosoofiasse ristiusu teoloogia teenistuses, ©korduv: 8 n.2 S n-s => E samuti ülevaade keskaegsest filosoofiast; sissevaade uusaja metafüüsika põhjendamisse (Descartes, Spinoza, Leibniz jt.); uusaja empirismi algusse FLFI.01.037 Üks individuaalset spetsialiseerumist süvendav allikteos ja arengusse (F. Bacon, J. Locke, G. Berkeley, D. Hume jt.). kokkuleppel. Erikursus ©2. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik FLFI.01.020 Saksa klassikaline filosoofia 4AP(16S+144i) *E lektor Andrus Tool ■Filosoofia:ülem 2AP(30L+50i) *E Filosoofia ajaloo õppetooli juures individuaalselt sooritatav erikursus ■Filosoofia:kesk filosoofia-ajaloolise allikteose üle, mis valitud kokkuleppel üliõpilasega, ©FLFI.01.019 ©korduv: 8 n.2 S n-s => E Saavutatakse sissevaade saksa klassikalisse idealismi, mida süvendavad õppekursused FLFI.01.004 ja FLFI.01.043. FLFI.01.038 Uurijasem inar ©korduv: 15 n.2 L n-s 1 ref => E korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus Tool, assistent Tõnu Luik FLFI.01.021 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia 13AP(14S+506i) *A korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus ■Fi!osoofia:ülem Tool, assistent Tõnu Luik Seminari eesmärk on õpetada üliõpilast tundma filosoofia-ajaloolise 2AP(30L+50i) *E uurimise eripära, nõnda et see ilmneb omandatu rakendamisel seejärel ■Filosoofia:kesk valmivas näidisuurimuses. Sissevaade filosoofia ümberpööramise katsesse K. Marxi ja F. Nietzsche ©september, 7. n.2 S n-s => A poolt; filosoofia uuskantiaanlikku taastamisse positiivsete eriteaduste endapõhjendamise ja valitsemise ajastul (19. saj. keskelt 20. saj. algusse); FLFI.01.039 B akalaureusesem inar vaimuteaduste filosoofia ja filosoofilise hermeneutika kujunemisse; korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus fenomenoloogia algupärasse ja põhiprobleemidesse. Tool, assistent Tõnu Luik ©korduv: 15 n.2 L n-s 1 ref => E 18AP(14S+706i) *A ■Filosoofia:ülem FLFI.01.022 E risem inar 1 Seminari ülesandeks on ette valmistada bakalaureusetöö kirjapanekut korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus ning selle edenedes kunatisi tulemusi arutlemise teel rööbiti kontrollida Tool, assistent Tõnu Luik ©veebruar, 7. n.2 S n-s => A 2AP(28S+52i) *E ■Filosoofia:kesk FLFI.01.040 Allikteos filosoofia ajaloo õppetooli poolt Filosoofia ajaloo õppetooli juures sooritatav individuaalne eriseminar korr. professor Ülo Matjus keskastme õppuse lõpetuseks, silmas pidades edasist spetsialiseerumist 18AP(14S+706i) *A ülemastmes või üliõpilase muid taotlusi. Lõpeb kirjaliku hindelise ■Filosoofia:dokt seminaritööga. Üldainena sooritatav kursus filosoofia ajaloo õppetooli poolt määratud ©korduv: 14 n.2 S n-s => E filosoofia-ajaloolise allikteose üle. ©korduv: 4 n.4 S n-s => A FLFI.01.031 M artin Heideggeri sissejuhatus metafüüsikasse korr. professor Ülo Matjus FLFI.01.045 Eriained individuaalkava järg i 130 FILOSOOFIATEADUSKOND 130 korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus PRAKTILISE FILOSOOFIA ÕPPETOOL (02) Tool, assistent Tõnu Luik 21 AP(32S+806i) *E ■ Filosoofia:mag FLFI.02.001 Sissejuhatus so tsiaa l-ja poliitilisse filosoofiasse Magistriõpinguisse kuuluv kohustuslik õppeaine, mis valdavalt tähendab dotsent Valdar Parve väitekirja teemaga seotud allikteoste kriitilist uurimist. Reeglina jaotub 2.7AP(28L+29S+52i) *E aine iseseisvaiks osiks, mida võivad arvestada ka eri õppejõud. Nende Valitud probleemide (inimene, ühiskond, vabadus, õiglus, õigused, riik, (hindeliste) vahearvestuste alusel otsustab eksami soorituse õppetool, moraal, esteetiline) analüütiline ülevaade näidetega valitud filosoofidest ©korduv: 8 n.2 S n-s 2 ref => 2E (Platon, Aristoteles, Locke, Montesquieu, Marx, Mill, Popper). ©korduv: 18 n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E FLFI.01.046 Eriained individuaalkava järgi korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus FLFI.02.006 Ajaloofilosoofia 1 Tool, assistent Tõnu Luik korr. professor Eero Loone 16AP(32S+608i) *E 2AP( 18L+12S+50i) *E ■Filosoofia:dokt ■Filosoofia:kesk Doktoriõpinguisse kuuluv kohustuslik Õppeaine, mis valdavalt tähendab ©FLFI.02.001 väitekirja teemaga seotud allikteoste kriitilist uurimist. Reeglina jaotub Ajaloofilosoofia teke, ajaloofilosoofia areng 20. sajandil, ajaloofilosoofia aine iseseisvaiks osiks, mida võivad arvestada ka eri õppejõud. Nende põhiprobleemid (ajaloo mõiste, objektiivsus, seletus, narratiiv, (hindeliste) vahearvestuste alusel otsustab eksami soorituse õppetool, sündmused, kvalitatiivse erinevuse eeldus, adekvaatsus). ©korduv: 4 n.2 S n-s 1 ref => A © 2 5 .-4 0 . n.l L, 1 S n-s 1 knt => E FLFI.01.047 Vabalt valitav eriaine filosoofia ajaloost individuaalkava FLFI.02.007 Kutse filosoofiasse järgi dotsent Valdar Parve korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus 1.5AP(16L+16S+28i) *E Tool, assistent Tõnu Luik Suurte filosoofide peamised õpetused (Platon ... Popper). Igavesed 4AP(8S+152i) *E filosoofilised probleemid (teadmine, teadvus, tõde, vabadus, õigus, õiglus, □ Filosoofia:mag väärtus, voorus). Magistriõpinguisse kuuluv õppeaine, mis tähendab filosoofia-ajaloolise ©veebruar, 16. n.l L, 1 S n-s 1 ref=> E allikteose kriitilist uurimist. Õppeainet võivad kooskõlas oma individuaalse õppekavaga valida ka magistrandid, kelle peaaineks pole FLFI.02.009 Seminar filosoofia põhiprobleemidest filosoofia. korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve ©korduv: 4 n.2 S n-s 1 ref => E 2.5AP(20S+80i) «A ■Filosoofia:mag FLFI.01.048 Vabalt valitav eriaine filosoofia ajaloost individuaalkava Valitud filosoofiliste probleemide süvendatud arutelu, uurimistöö järgi kirjutamise meetodid, kirjalik uurimistöö. korr. professor Ülo Matjus, lektor Eduard Parhomenko, lektor Andrus ©2. - 22. n.l S n-s 2 knt, 1 ref => A Tool, assistent Tõnu Luik 4AP(8S+152i) *E FLFI.02.014 Erikursus 1 □ Filosoofia:dokt korr. professor Eero Loone Doktoriõpinguisse kuuluv õppeaine, mis tähendab filosoofia-ajaloolise 4AP( 14L+10S+136i) *E allikteose kriitilist uurimist. Õppeainet võivad kooskõlas oma ■ Filosoofia:ülem individuaalse õppekavaga valida ka doktorandid, kelle peaaineks pole Vaadeldakse filosoofia üksikprobleemi või alavaldkonda. filosoofia. ©korduv: 15 n.l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref=> E ©korduv: 4 n.2 S n-s 1 ref => E FLFI.02.015 Erikursus 2 FLFI.01.049 Esteetika korr. professor Eero Loone korr. professor Ülo Matjus 4AP(15L+15S+130i) *E 1 AP(12L+28i) *A ■Filosoofia:ülem Kursus sisaldab süstemaatilise ülevaate Euroopa traditsioonilisest Vaadeldakse praktilise filosoofia üksikprobleemi või alavaldkonda. filosoofilisest esteetikast. Oma traditsioonilisuses äärmusseviiduna ehitub © 3 .-2 0 . n.l L, 1 S n-s => E see Õpetus üles metafüüsilise väärtusõpetusena, tipnedes viimaks ilu ja kunsti mõistete vastava esituse kaudu nn. elamusesteetikana. FLFI.02.022 Bioeetika printsiibid ©korduv: 6 n.2 L n-s => A dotsent Valdar Parve 1 AP(10L+10S+20i) *A FLFI.01.050 Sissejuhatus I. Kanti eetikasse OFLFI.02.010 lektor Eduard Parhomenko Bioeetika printsiipide kirjeldus ja kaasuste arutelu tänapäeva juhtivate 2AP(10L+20S+50i) *E autorite teostest lähtudes (Pellegrino, Beauchamp, Childress, Gitton, □ Filosoofia:kesk Sass). Käsitletakse 1. Kanti eetika põhiprobleeme. Lisaks loengutele toimuvad ©korduv: 10 n.l L, 1 S n-s 1 ref=> A seminarid, kus arutletakse Kanti teost "Alusepanek kõlbluse metafüüsikale" (tõlgitud eesti keelde). FLFI.02.024 Administreerimiseetika printsiibid ©15. n.l L, 1 S n-s 1 ref => E dotsent Valdar Parve 1.5AP(6L+6S+48i) -E FLFI.01.051 Sissejuhatus M. Heideggeri ajaloomõtlemisse Eetikaprintsiibid ja eetikakontseptsioonid, millest lähtudes hinnatakse lektor Eduard Parhomenko avaliku elu tegelase või teenindaja (omavalitsustegelane, advokaat, arst) 2AP(20L+T0S+50i) *E ja vastavate teenistuste moraalset vastuvõetavust. □ Filosoofia:kesk ©korduv: 9 n. 1 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E Martin Heideggeri a ja-ja ajalookäsitus "Olemises ja ajas" (1927) ja 1930. aastatel. FLFI.02.026 Erikursus 4 ©korduv: 15 n. 1 L, 1 S n-s => E korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve 4AP(14L+14S+132i) *E ■Filosoofia:ülem Vaadeldakse praktilise filosoofia üksikprobleemi või alavaldkonda ©3. -20. n.l L, 1 S n-s 1 ref => E 131 FILOSOOFIATEADUSKOND 131 FLFI.02.027 Ajaloofilosoofia 3 Arvutite kasutusalad; informaatika ühiskondlik aspekt, majanduslik ja korr. professor Eero Loone sotsiaalpoliitiline mõju ühiskonnale ja üksikindiviidile; informaatika ja 4AP(32L+14S+114i) *E seadus. ■Ajalugu:mag © 1. - 8. n.2 L n-s 1 ref => A Ajaloofilosoofia mõiste ja ajalugu, ajalooteooriad, ajaloo epistemoloogia. ©3. -40. n.l L, 1 S n-s 1 ref => E FLFI.02.040 Prosem inar korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve, assistent Tanel Mätlik FLFI.02.029 E risem inar 2 2AP(20S+60i) *A korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve ■Filosoofia:alam 2AP(20S+60i) *A Filosoofia-alase akadeemilise töö kirjutamine ja arutamine. □Filosoofia:kesk © 2 5 .-3 7 . n.l S n-s => A Omandatakse akadeemilise filosoofilise teksti kirjutamise reegleid ja kogemust, luuakse seminaritöö. FLFI.02.041 Erikursus 3 ©korduv: 30 n. 1 S n-s => A dotsent Valdar Parve 4AP(14L+14S+132i) *E FLFI.02.030 Praktiline filosoofia □Filosoofia:ülem korr. professor Eero Loone Vaadeldakse praktilise filosoofia üksikprobleemi või alavaldkonda. 2.5AP(16S+84i) *E © 3 .-2 0 . n.l L, 1 Sn-s 1 ref => E ■Filosoofia:mag Analüütiline sissejuhatus praktilise filosoofia probleemidesse ning nende FLFI.02.046 Allikteos praktilise filosoofia korralise professuuri poolt lahendustesse. korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve © 3.-20. n.l Sn-s 1 ref => E 4AP(8S+152i) *E ■Filosoofia:dokt FLFI.02.031 U urijasem inar Ühe monograafia tundmaõppimine lugemiskursusena. korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve ©1. - 40. n.l S n-s => E 13AP(20S+500i) *A ■Filosoofia:ülem FLFI.02.047 Rahvusvaheliste suhete teooria Filosoofia-alase uurimistöö kirjutamine ja arutamine. korr. professor Eero Loone ©2. - 20. n. 1 S n-s 1 ref => A 4AP(12S+148i) *E □Filosoofia:dokt FLFI.02.032 Bakalaureusesem inar Ühe monograafia tundmaõppimine lugemiskursusena. korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve ©1. -40. n.l S n -s= > E 18AP(14S+706i) *A ■Filosoofia:ülem FLFI.02.048 Kaasaegset filosoofiat A OFLFI.02.031 korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve Bakalaureusetöö kirjutamine ja arutamine 2.5AP(2L+20S+78i) *E ©18. - 38. n.l S n-s => A ■Filosoofia:mag Kaasaegse filosoofia kriitilis-analüütilise suuna ülevaade (J. S. Miil, FLFI.02.035 Sissejuhatus sotsiaal- ja poliitilisse filosoofiasse Russell, Moore, Dewey, F. P. Ramsey, Wittgenstein, loogiline positivism, korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve K. R. Popper, Austin, Ryle, Strawson). 3AP(30L+30S+60i) *E © 2 5 .-4 0 . n.l L, 1 S n-s => E ■Filosoofia:alam, Sotsioloogia: Valitud probleemide (inimene, ühiskond, vabadus, õiglus, Õigused, riik, FLFI.02.049 20. sajandi analüütiline filosoofia moraal, esteetiline) analüütiline ülevaade näidetega valitud filosoofidest dotsent Valdar Parve, assistent Tiiu Hallap (Platon, Aristoteles, Locke, Montesquieu, Marx, Mill, Popper). 3AP(30L+20S+70i) *E ©korduv: 18 n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E ■Filosoofia:kesk 20. sajandi ingliskeelse analüütilise filosoofia sissejuhatav ülevaade FLFI.02.036 Ühiskond ja loodus (käsitletakse valitud autorite ideid ja argumentatsioone). dotsent Valdar Parve ©korduv: 16 n.2 L, 2 S n-s => E 2AP(16L+16S+48i) *E ■Õeteadus: FLFI.02.050 Analüütiline eetika Inimese asend maailmas tänapäeva loodusteadusliku maailmapildi alusel. dotsent Valdar Parve, assistent Tiiu Hallap Inimese ja looduse konflikti tegurid, ökokriisi ületamise eeldused. 3AP(30L+10S+80i) *E Bioeetika klassikalised ja uued probleemid. ■Filosoofia:kesk © 22.-40. n.l L, 1 Sn-s 1 ref => E Analüütiline metaeetiline sissejuhatav ülevaade eetika probleemide ja nende lahenduste tüüpidest. FLFI.02.037 Adm inistreerim iseetika printsiibid ©korduv: 16 n.2 L, 1 S n-s => E dotsent Valdar Parve 2AP(15L+15S+50i) *E FLFI.02.051 Filosoofia probleem kursuse metoodika ■Õeteadus: dotsent Valdar Parve Töötatakse "The Journal o f Nursing Administration" ja "The Journal of 5AP(40L+20S+140i) *E Medicine and Philosophy" alusel. ■Filosoofiaõpetaja: © 24.-33. n.l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref=> E Õpetajale vajalike teadmiste ja oskuste tutvustamine. ©korduv: 16 n.3 L, 2 S n-s => E FLFI.02.038 Bioeetika printsiibid dotsent Valdar Parve FLFI.02.052 Haridusfilosoofia 2AP(15L+15S+50i) *A dotsent Valdar Parve Bioeetika printsiipide kirjeldus ja kaasuste arutelu juhtivate autorite 4AP(32L+16S+112i) *E teostest (Pellegrino, Beauchamp, Childress, Gitton, Sass). ■Filosoofiaõpetaja: ©korduv: 15 n.l L, 1 S n-s 1 ref=> A Õpetajale vajalike teadmiste ja oskuste tutvustamine. ©korduv: 16 n.2 L, 1 S n-s => E FLFI.02.039 Inform aatika ja ühiskond lektor Endla Lõhkivi FLFI.02.053 Eriained m agistriõppes 1 AP(16L+24i) *A korr. professor Eero Loone, dotsent Valdar Parve ■Füüsikaline infotehnoloogia: , Rakendusinformaatika: 25AP(100P+900i) *E 132 FILOSOOFIATEADUSKOND 132 □ Filosoofia:mag järeldamise tüübid, substantsi mõiste, ontoloogiline relativism, omadused, Individuaalselt määratav kursus, vaimufilosoofia põhiprobleemid, personaalne identiteet jms ©korduv: 32 n.4 P n-s => E ©2. - 20. n.3 L n-s => E FLFI.03.016 Sissejuhatus filosoofiasse eripedagoogika ja kasvatusteaduste üliõpilastele TEADUSFILOSOOFIA ÕPPETOOL (03) lektor Endla Lõhkivi 2AP(20L+12S+48i) *E ■Eripedagoogika: , Kasvatusteadused: FLFI.03.002 Loodusteaduse filosoofilised alused Sissejuhatav kursus anglo-ameerika epistemoloogia, ontoloogia, dotsent Rein Vihalemm vaimufilosoofia ja eetika põhiküsimustest. 2AP(4L+26S+50i) *E ©24. - 45. n. 1 L, 1 S n-s 1 ref => E ■Filosoofi a:kesk E seminaritöö. ©2. - 40. n. 1 S n-s 1 knt => E FLFI.03.003 Aja ja ruumi filosoofia lektor Jüri Tammaru FLFI.03.023 Valitud peatükke teadusfilosoofiast 2AP(15L+15S+50i) *E lektor Endla Lõhkivi, lektor Jüri Tammaru □Filosoofia:kesk 2AP(15L+15S+50i) *E ©FLFI.03.015 ■Filosoofia:kesk Aja mõiste teaduses ja filosoofia ajalooos. Aja käsitluse seos OFLFI.03.015 determinismi ja vabaduse probleemiga. Aeg ja ruum. Aja käsitlus kui Filosoofiaüliõpilaste kohustuslik keskastme aine, mille sooritamiseks on inimesefilosoofia aspekt (kursus sobib kõigile põhiõppe üliõpilastele). mitmesuguseid võimalusi, sest erinevatel õppeaastatel ja semestritel on Vabalt valitav kursus on üks võimalusi keskastme kursuse FLFI.03.023 keskastme kursusi, mis pakuvad valitud peatükke teadusfilosoofiast, sooritamiseks ja ka ülemastme erikursuse 1 (FLFI.03.024) osaliseks erinevaid. Sobivateks kursusteks on FLFI03.003; FLFI03.005; sooritamiseks (kui ei sooritatud keskastme kursusena). FLFI03.017; FLFI.03.031 ja spetsiaalselt iga kord välja kuulutatavad ©2. -16. n.l L, 1 S n - s l ref => E uued kursused. ©korduv: 14 n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E FLFI.03.004 Natuurfilosoofiast teadusfilosoofiani lektor Jüri Tammaru FLFI.03.024 Erikursus 1 2.5AP(32L+16S+52i) *E dotsent Rein Vihalemm, lektor Jüri Tammaru ■Filosoofia:alam 4AP( 14L+14S+132i) *E ©FLFI.03.015 ■Filosoofia:ülem Teadusfilosoofia kujunemise lugu. Teaduse, natuurfilosoofia ja Kursus teadusfilosoofia sõlmprobleemist, mis valitakse vahetult enne teadusfilosoofia mõisted. Kasutatava meetodi iseloomustus sõltuvalt kursuse algust. Osakursusena saab sooritada FLFI.03.003 (kui see ei ole natuurfilosoofiliste ja teadusfilosoofia elementide osakaalust konkreetses sooritatud keskastme kursusena). õpetuses (kursus sobib kõigile põhiõppe üliõpilastele). ©korduv: 14 n.l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref=> E ©24. - 44. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E FLFI.03.025 Erikursus 2 FLFI.03.006 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia 2 dotsent Rein Vihalemm, lektor Jüri Tammaru dotsent Rein Vihalemm 4AP( 14L+14S+132i) -E 2.5AP(4L+16S+80i) *E ■Filosoofia:ülem ■ Filosoofia:mag Kursus loodusteaduse filosoofia mõnest parajasti aktuaalsest küsimusest, OFLFI.03.007 mis valitakse vahetult enne kursuse algust ja mis sõltub uuest ilmuvast Kursus on mõeldud kursuse "Teadusfilosoofia ja -metodoloogia 1" kirjandusest. Osakursusena saab sooritada FLFI.03.005 või FLF1.03.017 jätkukursusena, s.t. süvenemisena valikuliselt mõnda eelnimetatud (kui see ei ole sooritatud keskastme kursusena). kursuses käsitletud probleemi vastava spetsiaalkirjanduse põhjal. ©korduv: 14 n.l L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f= > E ©2. - 20. n.l L, 1 S n-s 4 ref => E FLFI.03.026 Erikursus 3 FLF1.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia 1 dotsent Rein Vihalemm, lektor Endla Lõhkivi dotsent Rein Vihalemm 4AP(28S+132i) *E 2AP(16L+16S+48i) *E ■Filosoofia.ülem ■Filosoofia:kesk, Politoloogia:mag Teadusfilosoofia ajaloolise ja/või sotsioloogilise suuna allikteose, mis ©FLFI.03.015 valitakse vahetult enne kursuse algust, kriitiline arutelu. Osakursusena Käsitlemist leiavad teadusfilosoofia ja -metodoloogia põhiküsimused, - saab sooritada FLFI.03.031 (kui see ei ole sooritatud keskastme vaidlused ja "-ismid". Kritiseeritakse induktivistlik-empiristlikku kursusena). traditsiooni ja vaadeldakse selle alternatiive. Kesksel kohal on ©korduv: 14 n.2 S n-s 1 knt, 1 ref=> E postpositivistlike kontseptsioonide analüüs. (Kursus sobib kõigile põhiõppe üliõpilastele olenemata teaduskonnast ja erialast.) FLFI.03.027 Erikursus 4 © 2 .-1 6 . n.l L, 1 S n-s => E dotsent Rein Vihalemm 4AP(28S+132i) *E FLFI.03.015 Sissejuhatus epistemoloogiasse ja metafüüsikasse ■ Filosoofia:ülem lektor Endla Lõhkivi Individuaalset spetsialiseerumist süvendava allikteose, mis lepitakse 2.5AP(48L+52i) *E kokku vahetult enne kursuse algust, kriitiline arutelu. ■ Filosoofia:alam ©14. n.2 S n-s 1 knt, 1 ref=> E Sissejuhatav kursus tänapäeva anglo-ameerika epistemoloogiast ja metafüüsikast. Vaatlusele tulevad teemad: mis on teadmine, Gettier' FLFI.03.031 Sissejuhatus teadusliku teadmise sotsioloogiasse probleem ja katsed seda lahendada, fundatsionalism, koherentism, lektor Endla Lõhkivi 2AP(15L+15S+50i) *E 133 FILOSOOFIATEADUSKOND 133 □Filosoofia:kesk, Sotsioloogia: 4AP(8S+152i) *E Vaatlusele tulevad Kuhni-järgsed teadusliku teadmise sotsioloogilise □Filosoofia:mag uurimise suunad nagu nn. tugev programm, sotsiaalkonstruktivism jt. Üks võimalus magistrantidele vabalt valitava eriaine sooritamiseks. Kursus on avatud kõigile huvilistele, soovitav teadusfilosoofia mõningane Vastavalt magistrandi soovile kokku lepitud teadusfilosoofia allikteose tundmine. Vabalt valitav kursus on üks võimalusi keskastme kursuse kriitiline arutelu. FLFI.03.023 sooritamiseks ja ka ülemastme erikursuse 3 (FLFI.03.026) ©korduv: 4 n.2 S n-s 1 ref => E osaliseks sooritamiseks (kui seda ei sooritata keskastme kursusena). ®2. - 15. n.2 L n-s 1 ref => E FLFI.03.042 Valikaine teadusfilosoofiast 2 dotsent Rein Vihalemm FLFI.03.032 Keemia filosoofia 4AP(8S+152i) -E dotsent Rein Vihalemm □Filosoofia:dokt 2AP(20L+12S+48i) *A Üks võimalus doktorantidele vabalt valitava eriaine sooritamiseks. □Keemia: Vastavalt doktorandi soovile varem kokku lepitud teadusfilosoofia Keemia eripära teadusfilosoofias. Füüsika kui teaduse etalon ja keemia allikteose kriitiline arutelu. füüsikale redutseerimise probleem. Klassikalised teadusfilosoofia ©korduv: 4 n.2 S n-s 1 ref => E probleemid ja keemia. Keemia ja moodne metafüüsika. Keemia kui sobiv uurimisobjekt teadusajalooga seotud teadusfilosoofiale. Keemia FLFI.03.043 Füüsika filosoofia kontseptuaalsed süsteemid. lektor Jüri Tammaru ©25. - 40. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => A 2AP(15L+15S+50i) *E □Filosoofia:kesk FLFI.03.034 Uurijaseminar Füüsika koht teaduse ajaloos. Empiirilise ja teoreetilise teadmise dotsent Rein Vihalemm vahekord füüsika näitel. Relativistliku ja kvantfüüsika filosoofilised 13AP(14S+506i) *A sõlmprobleemid. Vabalt valitav kursus on üks võimalusi keskastme ■Filosoofia:ülem kursuse FLFI.03.023 sooritamiseks ning ka ülemastme erikursuse 2 Teadusfilosoofia- alase uurimistöö kirjutamine ja arutamine. (FLFI.03.025) osaliseks sooritamiseks. ©september, 14. n.l S n-s => A © 2 5 .-4 0 . n.l L, 1 S n - s l ref => E FLFI.03.035 Bakalaureuseseminar FLFI.03.044 Teadusfilosoofia dotsent Rein Vihalemm dotsent Rein Vihalemm 18AP(14S+706i) *A 2.5AP(20S+80i) *E ■Filosoofia:ülem ■Filosoofia:mag Bakalaureusetöö teadusfilosoofiast kirjutamine ja arutamine. Teadusfilosoofia kursus filosoofiamagistrandidele. ©veebruar, 14. n.l S n-s => A ©korduv: 16 n.2 S n-s => E FLFI.03.037 Kaasaegne filosoofia ajakirjandusosakonna kraadiõppuritele lektor Endla Lõhkivi 6AP(12S+228i) *E GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA ■Ajakirjandus:mag OSAKOND (GR) Ülevaade 20. sajandi angloameerika filosoofia suundadest, tekstide lugemine ja analüüs. ©korduv: 16 n.l S n-s 4 ref=> E INGLISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL (01) FLFI.03.038 Eriained individuaalkava järgi dotsent Rein Vihalemm FLGR.01.001 Tekstianalüüs II 21 AP(32S+808i) *E4A 6AP(96S+144i) -2E ■Filosoofia:mag ■Inglise keel ja kirjandus:kesk Kahe aasta jooksul sooritatav magistriväitekirja teemaga seonduvate OFLGR.01.002 allikteoste kriitiline arutelu. Reeglina jaotatakse kursus hindelisteks Kursus keskendub üliõpilaste tekstikriitiliste oskuste arendamisele läbi vahearvestusteks, mida võidakse sooritada (kooskõlas magistrandi ilukirjanduslike, ühiskondlik-poliitiliste ja kirjandusteoreetiliste tekstide individuaalkavaga) eri õppejõududele. Kohustuslik teadusfilosoofia lugemise ja süvaanalüüsi. Kursus arendab edasi üliõpilaste praktilise magistrantidele. inglise keele lugemise, kirjutamise, kuulamise ja kõnelemise oskust, ©korduv: 8 n.2 S n-s 4 ref => E 4E rõhuga iseseisval tööl, viies nad Cambridge Proficiency eksamil nõutavale tasemele. Iseseisev töö hõlmab ka kodulektüüri lugemist (1500 FLFI.03.039 Eriained individuaalkava järgi lk.), ettekannete tegemist ja esseede kirjutamist. dotsent Rein Vihalemm © 1. - 16. n.3 S n-s 3 knt, 1 ref => E 16AP(32S+608i) *E4A 24. - 39. n.3 S n-s 3 knt, 1 ref => E ■Filosoofia:dokt Nelja aasta jooksul sooritatav doktoriväitekirja teemaga seonduvate FLGR.01.002 Tekstianalüüs I allikteoste kriitiline arutelu. Reeglina jaotatakse kursus hindelisteks 8AP(128S+192i) *2E vahearvestusteks, mida võidakse sooritada (kooskõlas doktorandi ■Inglise keel ja kirjandus:alam individuaalkavaga) eri õppejõududele. Kohustuslik teadusfilosoofia Kursus keskendub üliõpilaste tekstikriitiliste oskuste arendamisele läbi doktorandidele. ilukirjanduslike, ühiskondlik-poliitiliste ja kirjandusteoreetiliste tekstide ©korduv: 4 n.2 S n-s 1 ref => A lugemise ja süvaanalüüsi. Arendatakse inglise keele oskuse kõiki aspekte (lugemine, kuulamine, kirjutamine, kõnelemine), nii et kursuse lõpuks FLFI.03.040 Ailikteos teadusfilosoofia korralise professuuri poolt jõuaksid nad Cambridge Advanced English eksamil nõutavale dotsent Rein Vihalemm keeleoskuse tasemele. Eeldatakse iseseisvat tööd kodulektüüri 4AP(8S+152i) *E läbitöötamisel (ca 1000 lk.), ettekannete tegemist ja esseede kirjutamist. ■Filosoofia:dokt © 1 .-1 6 . n.4 S n-s 4 knt, 2 ref => E Ühe teadusfilosoofia-alase monograafia tundmaõppimine 24. - 39. n.4 S n-s 4 knt, 2 ref => E lugemiskursusena. ©korduv: 8 n. 1 S n-s => E FLGR.01.003 Inglise keele praktiline grammatika I 4AP(32L+32S+96i) *2E FLFI.03.041 Valikaine teadusfilosoofiast 1 ■ Inglise keel ja kirjandus:alam dotsent Rein Vihalemm 134 FILOSOOFIATEADUSKOND 134 Morfoloogi a-ajavormid, passiiv, gerundium, kesksõna, infinitiiv, FLGR.01.015 Stilistika nimisõna, artikkel, asesõna, arvsõna, omadussõna, modaalverbid. dotsent Urve Hanko ©1. - 16. n.l L, 1 S n-s => E 2AP(32L+48i) *E 24 .-39 . n.l L, 1 S n-s => E ■ Inglise keel ja kirjandus:kesk Kursuse ülesandeks on anda ülevaade stiili lingvistilise käsitluse FLGR.01.004 Inglise keele praktiline grammatika II teoreetilistest alustest. Käsitletakse erinevate stiilide põhijooni, samuti 4AP(64S+96i) *2E inglise keelele omaseid ekspressiivseid väljendusvahendeid. Eeldatakse ■ Inglise keel ja kirjandus:kesk inglise filoloogia alamaste läbimist. OFLGR.01.003 ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E Kõneviis, subjunktiiv, tegusõna mittepöördelised vormid, adverb, prepositsioon, lihtlause struktuur, lauseliikmed, alus, öeldis, sihitis, FLGR.01.016 Tõlketeooria täiend, määrus. dotsent Urve Hanko © 1 .-1 6 . n.2 S n-s => E 2AP(32L+48i) *E 24. - 39. n.2 S n-s => E ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem Kursusel vaadeldakse tõlkimismeetodeid sõltuvalt teksti tüübist ja selle FLGR.01.005 Inglise keele praktiline foneetika I eesmärgist. Üksikasjalikumalt käsitletakse ilukirjanduse tõlkimisega lektor Leili Kostabi seotud probleeme. Samuti tutvustatakse uusimaid suundi tõlketeoorias. 6AP(64L+32S+144i) *E Eeldatakse inglise keele ja kirjanduse keskastme läbimist. ■ Inglise keel ja kirjandus:alam ©1. - 16. n.2 L n-s 1 ref=> E Inglise keele hääldamise korrigeerimine ja esimeste teoreetiliste teadmiste andmine inglise häälikusüsteemi ja intonatsiooni kohta. Foneetiliste FLGR.01.017 Kirjalik tõlge tekstide ja asjakohaste luuletuste kuulamine, foneetiline analüüsimine ja 4AP(64S+96i) *E harjutuste iseseisev lindistamine. □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ©1. - 16. n.l L, 2 S n-s 2 knt Kursus õpetab praktilist eesti-inglise/inglise-eesti kirjalikku tõlget. 24. - 39. n. 1 L, 2 S n-s 2 knt => E Tekstid on erinevatest ajakirjanduslikest anritest (uudissõnum, intervjuu, kirjeldav artikkel, kommentaar), juriidilised (leping, põhikiri) ja ärialased FLGR.01.007 Kirjaliku väljenduse õpetus (äri kirjeldus, ärikiri). Ilukirjanduslikku tõlget ei vaadelda. dotsent Enn Veidi, lektor Leena Kurvet-Käosaar, lektor Ülle Türk ©24. - 39. n.2 S n-s => E 4AP(64S+96i) *E 1. - 16. n.2 S n-s => A ■ Inglise keel ja kirjandus:alam Kursus annab põhiteadmise erinevat tüüpi tekstidest, suulise ja kirjaliku FLGR.01.018 Inglise keele teooria väljenduse erinevustest, arendatakse kirjaliku väljenduse oskust inglise õppeülesande täitja Heino Liiv keeles. Üliõpilased saavad ettevalmistuse uurimuslike tööde kirjutamiseks 4AP(54L+54S+52i) *E inglise keeles. ■ Inglise keel ja kirjandus:kesk ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E OFLGR.01.003, FLGR.01.004 1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A Kursus käsitleb inglise keele grammatilist struktuuri tänapäeva lingvistiliste teooriate valgusel. FLGR.01.008 Inglise keele fonoloogia © 1 .-1 6 . n.2 L n-s 1 ref lektor Eva Liina Asu 24. - 39. n.2 L n-s => E 2AP(32S+48i) *E ■Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.019 Tekstilingvistika ©FLGR.01.006 õppeülesande täitja Heino Liiv Kursuse raames käsitletakse järgmisi teemasid: häälikud ja nende 2AP(16L+16S+48i)*E moodustamine, konsonantide ja vokaalide süsteemid, fonotaktika, □ Inglise keel ja kirjandus:ülem foneem, silp, sõnarõhk, rütm, intonatsioon. Kursus annab ülevaate ©FLGR.01.018 fonoloogilistest teooriatest ning foneetika ja fonoloogia suhetest. Vaadeldakse erinevate inglise tekstide ülesehitust ja nende mõistmist ning ©24. - 39. n.2 S n-s => E seoseid teksti ja konteksti vahel (teema, reema, kohesioon jt.)funktsionaalse lingvistika seisukohast. FLGR.01.010 Inglise keele ajalugu 1 © 1 ,- 16. n.2 L n-s => E korr. professor Krista Vogelberg 2AP(16L+16S+48i) *E FLGR.01.020 Järeltõlke teooria ja praktika I ■ Inglise keel ja kirjandus:kesk lektor Meelis Leesik ©FLGR.01.012 4AP(64S+96i) *2E Kursus annab põhiteadmised inglise keele ajaloost. Vanainglise ja □ Inglise keel ja kirjandus:ülem keskinglise keele tekstide lugemine ja analüüs. Seminaris on nii loengud kui praktiline osa järeltõlke õppimiseks. © 24 .-39 . n.l L, 1 Sn-s 1 knt => E ©1. - 16. n.2 S n-s 2 ref => E FLGR 01 011 Inglise keele ajalugu 2 FLGR.01.023 Inglise kirjandus 19.-20. sajandil dotsent Enn Veidi lektor Pilvi Rajamäe 2AP(16L+16S+48i) *E 2AP( 16L+16S+48i) *E ■Inglise keel ja kirjandus:ülem □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ©FLGR.01.010 Kursus annab ülevaate inglise 19. ja 20. saj. kirjanduse tähtsamatest Süvendatud kursus inglise keele ajaloost. Tekstide lugemine ja suundadest. Seminarides käsitletakse oluliste autorite tekste. Iseseisva anlüüsimine vana-, kesk-ja uusinglise keeles. tööna tuleb lugeda läbi kohustuslik kirjandus. © 1 .-1 6 . n.l L, 1 Sn-s 1 knt => E ©1. - 16. n.l L, 1 S n-s 2 ref => E FLGR.01.012 Sissejuhatus germaani filoloogiasse FLGR.01.024 Inglise kirjandus keskajast 18. saj. lõpuni dotsent Enn Veidi lektor Pilvi Rajamäe 2AP(16L+16S+48i)*E 4AP(32L+32S+96i) *E ■ Inglise keel ja kirjandus:alam ■Inglise keel ja kirjandus:kesk Kursus annab põhiteadmised germaani keeltele iseloomulikest joontest, Kursus annab ülevaate inglise kirjandusest keskajast kuni 18. saj. lõpuni. germaani keelte ajaloost ja tänapäevast, suhetest eesti keelega. Seminarides käsitletakse representatiivseid tekste olul istelt autoritelt Gootikeelse teksti lugemine ja analüüs. Iseseisva tööna tuleb lugeda läbi kohustuslik kirjandus. Eeldatakse inglise © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 S n-s 1 knt => E keele ja kirjanduse alamastme läbimist. ©24. - 39. n.l L, 1 S n-s 3 ref => E 135 FILOSOOFIATEADUSKOND 135 1. - 16. n.l L, 1 S n-s 3 ref lektor Leili Kostabi 1 AP(8L+8S+24i) *E FLGR.01.025 K aasaegne kirjandusteooria ja kriitika ■Inglise keele õpetaja:5 dotsent Reet Sool Kõrvutava analüüsi (KA) koht rakenduslingvistikas, KA kasutamine 2AP(32S+48i) *A praktikas, foneetika-alased KA-d, inglise - eesti häälikute kõrvutamine ja □ Inglise keel ja kirjandus:ülem praktika. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes teevad pedagoogilist Kursus annab ülevaate 20.saj. kirjandusteooria ja kriitika põhilistest aastat, seega eeldatakse inglise keele läbimist ülemastmes. suundadest. Seminarides käsitletakse oluliste autorite tekste. Iseseisva ©1. - 8. n.l L, 1 S n-s 1 knt => E tööna tuleb lugeda läbi kohustuslik kirjandus. ©1. - 16. n.2 S n-s => A FLGR.01.045 Mitteverbaalne kommunikatsioon lektor Leili Kostabi FLGR.01.026 Inglise keel teise võõrkeelena (2 riihma)4AP(64S+96i) 2AP(16L+16S+48i) *A •E □ Inglise keel ja kirjandus:kesk ■Saksa keel ja kirjandus:alam Antud kursus koosneb kolmest osast: võõrkeelse suhtlemise probleemid, Inglise keele algõpetus saksa filoloogia üliõpilastele. paralingvistilised tunnusjooned (intonatsioon), kineesika. ©24. - 39. n.4 S n-s 4 knt => E Mitteverbaalsest suhtlemisest erinevates kultuurides, probleemid suhtluses. Eeldatakse inglise keele läbimist keskastmes. FLGR.01.027 Inglise keel kõrvalainena I © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 Sn-s 1 ref => A 12AP(192S+288i) *2E Praktilise inglise keele kursuse neile, kes võtavad inglise filoloogia FLGR.01.062 Ilukirjandustõlge I kõrvalainena. Eesmärgiks on arendada üliõpilaste oskusi ja vilumusi assistent Ene-Reet Soovik lugemise, kirjutamise, võõrkeelsest tekstist arusaamise ja rääkimise 2AP(32S+48i) *A puhul. Tutvutakse keele grammatilise süsteemiga. □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ©1. -16. n.6 S n-s 3 knt, 2 ref=> E Praktiliste tõlkeülesannete ning tõlkeanalüüside kaudu tutvutakse 24. - 39. n.6 S n-s 3 knt, 2 ref => E ilukirjandusliku teksti inglise keelest eesti keelde tõlkimise probleemidega. FLGR.01.028 Inglise keel kõrvalainena saksa filoloogidele I ©1. - 16. n.2 S n-s => A 12AP(192S+288i)-EA □Saksa keel ja kirjandus:kesk FLGR.01.063 Briti luule alates II maailmasõjast OFLGR.01.026 assistent Ene-Reet Soovik Praktilise inglise keele kursus saksa filoloogidele, kes soovivad omandada 2AP( 16L+16S+48i) *E inglise keelt teise erialana. Arendatakse lugemise, kirjutamise, kuulamise □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ja rääkimise oskust. Süsteemselt käsitletakse grammatikat. Kursus annab ülevaate 20. saj. teise poole briti luulest juhtivate autorite ©1. - 16. n.6 S n-s 4 knt => A representatiivsete tekstide süvaanalüüsi kaudu. 24. - 39. n.6 S n-s 4 knt => E ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> E FLGR.01.029 Inglise keel kõrvalainena saksa filoloogidele II FLGR.01.064 Inglise ärikeel 8AP(128S+192i) *EA assistent Siiri Odrats ■Saksa keel ja kirjandus:ülem 2AP(32L+48i) *E OFLGR.01.028 □ Inglise keel ja kirjandus:ülem Praktilise inglise keele kursus sisaldab analüütilist lugemist, audeerimist OFLGR.Ol.OOl, FLGR.01.002 (audio-, videomaterjalide põhjal) kodulugemist. Töö on jooksvate Kursuses antakse kokkuvõtlik ülevaade rahvusvahelise äritegevuse kontrolltööde, aktiivse osavõtu ja eksamitulemuse põhjal hinnatav. peamistest valdkondadest ning inglise äriterminoloogia tõlkimist eesti ©1. - 16. n.4 S n-s 3 knt, 1 ref=> A keelde. 24. - 39. n.4 S n-s 3 knt, 1 ref => E ©24. - 39. n.2 L n-s => E FLGR.01.033 Konverentsitõlke rahvusvahelised nõuded FLGR.01.065 Õigusalane inglise keel lektor Meelis Leesik assistent Siiri Odrats 2AP(32S+48i) *E 2AP(32S+48i) *E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem □ Inglise keel ja kirjandus:ülem Rahvusvahelise konverentsitõlke reeglid ja konsekutiiv-ja sünkroontõlke OFLGR.Ol.OOl, FLGR.01.002 algteadmised. Referaat rahvusvaheliste organisatsioonide (EU, UN, Kursuses vaadeldakse õigusalaste tekstide sõnavara, tõlkeraskusi, Council of Europe) kohta. Nõutakse inglise keele läbimist alamastmes. tõlkimise üldprintsiipe. © 24.-39. n.2 S n-s 1 ref => E © 1. - 16. n.2 S n-s 1 knt => E FLGR.01.036 Tõlge teaduslikel kohtumistel FLGR.01.066 Suurbritannia ühiskond ja kultuur lektor Meelis Leesik lektor Ülle Türk 2AP(32S+48i) *E 2AP( 16L+16S+48i) *E ■Inglise keel ja kirjand us: ülem ■ Inglise keel ja kirjandus:alam ©FLGR.01.015 Ülevaade Suurbritannia poliitilisest- ja õigussüsteemist, majandusest, Kursus annab ülevaate konverentsitõlgi töö normidest ja ettevalmistavast haridusest ja kultuurist. tööst. Nõutakse keskastme läbimist inglise keeles. ©24. - 39. n.l L, 1 S n-s 3 knt, 1 ref => E ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E FLGR.01.067 Inglise keelt kõnelevate maade ühiskond ja kultuur FLGR.01.041 Inglise keele didaktika assistent Ilmar Anvelt Piret Kärtner, 2AP( 16L+16S+48i) *E 4AP(24L+44S+92i) *E ■ Inglise keel ja kirjandus:alam ■ Inglise keele õpetaja:5 Inglise keele levik maailmas. Ülevaade USA, Kanada, Austraalia ja Uus- Kursuse eesmärgiks on anda inglise keele õpetaja kutse taotlejatele Meremaa ühiskonnast ja kultuurist. teadmisi keeleõpetuse põhiprintsiipidest ja oskusi keeletundide © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 Sn-s 1 knt => E läbiviimiseks ning õpilaste teadmiste kontrolliks ja hindamiseks. © 1.-12. n.2 L, 2 S n-s 1 ref FLGR.01.068 Kirjalik tõlge inglise keelde 25. - 28. n.2 L, 2 S n-s => E 2AP(32S+48i) *E ■Inglise keel ja kirjandus:kesk FLGR.01 043 Inglise - eesti keele kõrvutav foneetika OFLGR.Ol.OOl, FLGR.01.002, FLGR.01.003, FLGR.01.004 136 FILOSOOFIATEADUSKOND 136 Kursus Õpetab praktilist eesti-inglise kirjalikku tõlget. Tekstid on 2AP(16L+16S+48i) *E põhiliselt ühiskondlik-poliitilised, kultuurilused, looduskaitselised, □Inglise keel ja kirjandus.ülem ajaleheartiklid. Ilukirjanduslikku tõlget ei vaadelda. Käsitletakse muuhulgas k o m m u n ik a t s io o n ih ä i r e te põhjusi ü h e lt poolt ©24. - 39. n.2 S n-s 2 knt => E ameeriklaste/brittide j a teiselt poolt eestlaste vahel. Lähtutakse viisakusuniversaalide teooriast, uuritakse parameetrite erinevusi. FLGR.01.069 Semantika © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s 2 ref => A lektor Kaja Kährik 2AP( 16L+16S+48i) -E FLGR.01.080 Teadustöö metodoloogia ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem korr. professor Krista Vogelberg Ülevaade põhimõistetest ja põhilistest suundadest tänapäeva semantikas; 2AP(16L+16S+48i)-E leksikaalne semantika: semantilised tunnusjooned, semantilised väljad, ■ Inglise keel ja kirjandus:mag tähendussuhted; lausesemantika; loogikaline semantika; kognitiivne □ Inglise keel ja kirjandus:ülem semantika. Ülevaade tähtsamatest kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest © 24 .-39 . n.l L, 1 S n-s => E uurimismeetoditest filoloofias (lingvistikas, rakenduslingvistikas, kirjanduse uurimises). FLGR.01.072 Ameerika vähemusrahvad © 24 .-3 9 . n.l L, 1 S n-s 3 ref => E assistent Ilmar Anvelt 2AP(16L+16S+48i) -E FLGR.01.081 Inglise keele teooria (laiem eriala) □ Inglise keel ja kirjandus: korr. professor Krista Vogelberg Ülevaade vähemusrahvastest USA-s. Indiaani, hispaania, aafrika ja aasia 8AP(30L+60S+230i) *E ameeriklastest kirjanike lühijuttude analüüs. Teemakohased arutelud ja ■ Inglise keel ja kirjandus:mag kirjalikud tööd. Süvendatud käsitlus inglise keele teooriast. Inglise filoloogia ©1. - 16. n.l L, 1 S n -s 4 k n t= > E magistrantidele, kes spetsialiseeruvad lingvistikale ja rakenduslingvistikale. FLGR.01.073 Ameerika kunst © 1 .-1 6 . n.l L, 2 S n-s => E assistent Ilmar Anvelt 2 4 .-3 9 . n.l L, 2 S n-s => E 2AP(16L+16S+48i)*E □ Inglise keel ja kirjandus: FLGR.01.082 Kitsam eriala inglise filoloogia m agistrantidele Ameerika kunsti ajalugu koloniaalperioodist tänapäevani. korr. professor Krista Vogelberg, dotsent Reet Sool © 24 .-39 . n.l L, 1 S n-s => E 8AP(96S+224i) *E ■ Inglise keel ja kirjandus:mag FLGR 01.074 Sünkroontõlke teooria ja praktika I Seminaride vormis süvendatakse magistrantidele magistritöö valdkonna 3AP(32P+88i) -E küsimustesse vastavalt lingvistika, rakenduslingvistika või □ Inglise keel ja kirjandus:ülem kirjandusteaduse alal. ©FLGR.01.020 ©1. - 16. n.2 S n-s => E Suulise tõlke seminari läbinud üliõpilased võivad spetsialiseeruda 24. - 39. n.2 S n-s => E sünkroontõlkele. Kursuse õppematerjalid on lindistatud (audio- ja videovideomaterjal) Eestis toimunud rahvusvahelistel konverentsidel. FLGR.01.083 Inglise ja am eerika k irjandus (laiem eriala) ©1. - 16. n.2 P n-s => E dotsent Reet Sool 8AP(96S+224i) *E FLGR.01.075 Sünkroontõlke teooria ja praktika II ■ Inglise keel ja kirjandus:mag 4AP(20P+140i) *E Inglise ja ameerika kirjanduse süvendatud käsitlus magistrantidele, kelle □ Inglise keel ja kirjandus:ülem erialaks on kirjandus. OFLGR.01.074 ©1. - 16. n.3 S n-s 1 knt Suulise tõlke seminari läbinud üliõpilased võivad spetsialiseeruda 24. - 39. n.3 S n-s 1 knt, 2 ref => E sünkroontõlkele. Kursuse õppematerjalid on lindistatud (audio- ja videomaterjal) Eestis toimunud rahvusvahelistel konverentsidel. FLGR.01.085 Am eerika inglise keele släng ©24. - 39. n.2 P n-s => E dotsent Enn Veidi 2AP(32S+48i) -A FLGR.01.076 Tõlketeooria tõlkeerialale □ Inglise keel ja kirjandus: dotsent Urve Hanko Kursus annab ülevaate ameerika inglise keele slängist. Slängi 4AP(64S+96i) *EA fonoloogiline struktuur ja ekspressiivsus, semantilised ja tuletuslikud ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem protsessid. Põhilised ainevaldkonnad. Süvendatud kursus tõlketeooriast, tõlkeeriala üliõpilastele. Lähemalt ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A käsitletakse inglise-eesti ilukirjandusliku tõlke probleeme. ©1. - 16. n.l L, I S n-s => A FLGR.01.087 Professionaalne suhtlemine: ameerika mudelid ja 24 .-3 9 . n.l L, 1 S n-s => E strateegia assistent Raili Põldsaar FLGR.01.077 Ameerika kirjandus 2AP(32S+48i) *E dotsent Reet Sool □ Inglise keel ja kirjandus: 2AP(16L+16S+48i)*E Tutvutakse efektiivse professionaalse suhtlemise üldpõhimõtete ning ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem nende rakendamisega praktikas. Vaatluse all on kirjalikud ja suulised Ülevaade ameerika kirjandusest, töö tekstidega. ameerikapärased strateegiad. Käsitletavad teemad: lühike elulookirjeldus, ©24. - 39. n.l L, 1 S n-s 2 knt, 1 ref => E mitut tüüpi taotlused, ametikirjad, intervjuu, avalik esinemine jne. Vastavaid mudeleid analüüsitakse seminarides ning harjutatakse FLGR.01.078 Sissejuhatus Jam es Joyce'i loomingusse: Dubliners kirjalikus vormis. dotsent Reet Sool © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 S n-s => E 2AP(32S+48i) *E □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.088 Keele õppimise ja õpetamise teoreetilisi probleeme Antakse ülevaade James Joyce'i varasest loomingust, süvenedes lektor Ülle Türk novellikogusse "Dubliners". 2AP(16L+16S+48i) *E ©24. - 39. n.2 S n-s 2 knt, 1 ref => E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem, Inglise keele õpetaja:5 Kursus käsitleb (võõr)keele õpetamise ja õppimise psühholoogilisi, FLGR.01 079 K ultuuridevahelise kom munikatsiooni probleemid sotsiaalkultuurilisi ja lingvistilisi aspekte. Kursus on eelkõige neile", kes korr. professor Krista Vogelberg soovivad saada õpetajakutset. 137 FILOSOOFIATEADUSKOND 137 © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s 1 ref => A Kursus käsitleb viimaste aastakümnete olulisemate briti proosakirjanike loomingut. Seminarid on pühendatud tekstinäidete analüüsile. FLGR.01.089 Postsem inar. Diplomitöö ©1. -16. n.2 S n-s 1 ref => E 10AP(22S+378i) ■Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.101 Inglise m aahäärberi erinevad käsitlused inglise Postseminaris käsitletakse diplomitöödega seonduvaid probleeme. kirjanduses (17.-18. saj) ©1. - 16. n.2 S n-s lektor Pilvi Rajamäe 24. - 39. n.2 S n-s 2AP(32S+48i) *E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.091 Inglise keele didaktika (laiem eriala) Kursus käsitleb sotsiaalkultuurilisest aspektist viise, kuidas inglise korr. professor Krista Vogelberg, kirjanduses 17. kuni 18. sajandi lõpuni kajastub elu inglise 8AP(30L+60S+230i) *E mõisahäärberis, mida juba sajandeid on vaadeldud inglise identiteedi ■Inglise keel ja kirjandus:mag lahutamatu osana. OFLGR.01.041 © 1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A Süvendatud käsitlus inglise keele didaktikast neile, kes spetsialiseeruvad sellele alale. FLGR.01.103 Inglise keel XX sajandil ©1. -16. n. 2 ref dotsent Enn Veidi 24. - 39. n. 2 ref => E 2AP(16L+16S+48i) *E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.092 Lektüiirikursus lingvistikast ©FLGR.01.009 korr. professor Krista Vogelberg Kursus annab teadmised inglise keele sõnavara laienemisest seoses uute 2AP(10S+70i) ideede ja nähtustega XX sajandil. Muutusi käsitletakse aastakümnete □Inglise keel ja kirjandus.mag lõikes. Iseseisev töö algallikatega, nende arutamine ja töö kirjutamine ©1. - 16. n.l L, 1 S n-s => E pragmaatikast, psühholingvistikast, diskursi-ja konversatsioonianalüüsist või funktsionaalsest lingvistikast. FLGR.01.104 Sem inar inglise keele didaktikast. Õpetajakoolituse ©1. -16. n. 1 ref lõputöö.6AP( 10S+230i) ■Inglise keele õpetaja:5 FLGR.01.093 Lektüiirikursus inglise või ameerika kirjandusest Arutatakse pedagoogika lõputöö kirjutamise probleeme. Kirjutatakse dotsent Reet Sool lõputöö. 2AP(10S+70i) ©24. - 39. n. □ Inglise keel ja kirjandus.mag Iseseisev töö algallikatega, nende arutamine ja töö kirjutamine inglise või FLGR.01 107 Briti kirjandus 1930. aastatel ameerika kirjandusest. assistent Ene-Reet Soovik © 1. -16. n. 1 ref 2AP(32S+48i) *E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.094 L ektüürikursus inglise filoloogia m agistrandidele Vaadeldakse briti proosa ja luule arengut 1930ndate aastate kontekstis. korr. professor Krista Vogelberg, dotsent Reet Sool ©24. - 39. n.2 S n-s => E 2AP(10S+70i) □ Inglise keel ja kirjandus.mag FLGR.01.109 Sissejuhatus Iiri-uuringutesse Iseseisev töö algallikatega, nende arutamine ja töö kirjutamine inglise dotsent Reet Sool filoloogia magistrantidele kitsamal erialal, vastavalt magistritöö teemale. 2AP( 16L+16S+48i) *A ©1. -16. n. 1 ref □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem Kursus põhineb Institute of Irish Studies (Queen's University, Belfast) FLGR.01.095 Eriaine õpetamise metoodika poolt koostatud moodulil, hõlmates lühiülevaateid Iiri ajaloost, korr. professor Krista Vogelberg, poliitilistest arengutest jne., keskendudes seejärel kirjandusele (varasem 2AP(24S+56i) ‘A iiri kirjandus, rahvuslik ärkamisaeg, Joyce jne.) ■Inglise keel ja kirjandus:mag ©1. -16. n.l L, 1 Sn-s 1 ref => A Seminarides käsitletakse kõrgkoolis õpetamise eripära, vaadeldakse erinevaid loengutüüpe ja üliõpilaste aktiviseerimise võimalusi neis FLGR.01.110 Sõnaraamatute kasutamise õpetus (discussion scales lecture, Guzz-group lecture, Curran-style lecture, mind- dotsent Enn Veidi map lecture, Socratic questioning, interactive lecture), tööd üliõpilastega 2AP(32S+48i) *A väikestes rühmades, hindamise probleeme. □ Inglise keel ja kirjandus:alam, Inglise keel ja kirjandus:kesk ©24. - 39. n. 3 ref => A Kursus aitab orienteeruda kaasaegsete inglise keele sõnaraamatute tulvas ning õpetab neid kasutama. Õppe-, kakskeelsed ja oskussõnaraamatud. FLGR.01.098 Kõnetehnika ja avalikud esinemised (järeltõlke Elektroonilised sõnaraamatud CD-ROMidel. Vajalik kõikide märkmete tegemise süsteemid)2AP(32S+48i) *E teaduskondade üliõpilastele, kes loevad ja tõlgivad ingliskeelseid tekste □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ning kirjutavad inglise keeles. ©FLGR.01.005, FLGR.01.006 ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A Hääleseade, hingamistehnika, avaliku kõne esitamise nõuded. ©1. - 16. n.2 S n-s => A FLGR.01.111 Inglise maahäärberi erinevad käsitlused inglise kirjanduses (19. ja 20. saj.) FLGR 01.099 Järeltõlke teooria ja praktika II lektor Pilvi Rajamäe 3AP(16L+32S+72i) *E 2AP(32S+48i) -A □ Inglise keel ja kirjandus:ülem □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem ©FLGR.01.020 Kursus käsitleb sotsiaalkultuurilisest aspektist viise, kuidas inglise Järeltõlke märkmete tegemise süsteemide arendamine, avaliku kõne kirjanduses 19. ja 20. sajandil kajastub elu inglise mõisahäärberis, mida struktuuri analüüs. on sajandil vaadeldud inglise identiteedi lahutamatu osana. © 24.-39. n.l L, 1 S n-s 1 ref => E ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A FLGR.01.100 Briti proosa pärast 1970. aastat FLGR.01.112 Pragmaatika assistent Ene-Reet Soovik korr. professor Krista Vogelberg 2AP(32S+48i) *E 2AP( 16L+16S+48i) *E □Inglise keel ja kirjandus:ülem □ Inglise keel ja kirjandus:ülem 138 FILOSOOFIATEADUSKOND 138 Kursus on sissejuhatus pragmaatikasse anglo-ameerika keeleteaduses. sisaldab sissejuhatuse dialektoloogia ja sotsiolingvistika arengusse ning Käsitletakse tähenduse kujunemist keelekasutajate omavahelises põhiterminoloogiasse. suhtlemises, selle sotsiaalseid ja psühholoogilisi aspekte. Ülevaadet © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 3 ref => A põhimõistetest ja -teooriatest (kõneaktid, vihjamisteooria, keeleline viisakus jt.)illustreerivad näited kaasaegsest inglise keele kasutusest. FLGR.01.124 Inglise keele variandid Seminarides vaadeldakse teooriate rakendamist praktilises analüüsis, eesti lektor Eva Liina Asu ja inglise keele võrdlevaid aspekte ja uuemaid uurimissuundi pragmaatika 2AP(32S+48i) *A teoorias ning praktikas. ■ Inglise keel ja kirjandus:kesk ©1. -16. n.l L, 1 S n-s 1 ref => E Kursus annab ülevaate peamistest inglise keele variantidest maailmas ja tutvustab nende uurimisega seotud küsimusi. Käsitletavad teemad: FLGR.01.115 Ainekava ja õppem aterjalide koostam ine ja analüüs standardkeelte areng, suhtumine dialektidesse, briti ja ameerika inglise lektor Ülle Türk keele suhe, inglise keele levik maailmas, inglise keel Lõuna-Aafrikas, 1 AP(16S+24i) *A Uus-Meremaal ja Austraalias, inglise keelel baseeruvad pidzinid ja ■ Inglise keele õpetaja: kreoolid. Kursus käsitleb ainekava koostamise printsiipe ning analüüsib põhikooli ©1. - 16. n.2 S n-s 2 ref => E ja gümnaasiumi inglise keele ainekava. Vaadeldakse Eesti koolides 24. - 39. n.2 S n-s 2 ref => E kasutusel olevaid õpikuid ning õppematerjalide koostamise põhimõtteid. Kirjutatakse ühe õpiku analüüs. FLGR.01.125 Euroopa ja Põhja-Am eerika:sarnasused ja erinevused ©9. -12. n.2 S n-s korr. professor Krista Vogelberg 25. - 28. n.2 S n-s 1 ref => A 2AP(16L+16S+48i) *E □Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.0 1 .116 Ü levaade inglise keele õpetam ise m eetoditest Kursus võrdleb Euroopa ja Põhja-Ameerika identiteetide kujunemist, lektor Ülle Türk lähtudes eelkõige väärtussüsteemidest kui kultuuri sügavaimaist kihist lAP(16S+24i) *A Käsitlus tugineb niihästi eurooplaste Ameerika-analüüsidele de ■Inglise keele õpetaja: Tocqueville' || Chr(39) || 'ist Bandrillard' || Chr(39) || 'ini kui ka kesksetele Kursus käsitleb inglise keele Õpetamise erinevaid meetodeid: Põhja-Ameerika autoritele. grammatiline tõlkemeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod, ©1. - 16. n.l L, 1 S n-s 1 ref=> A suuline meetod, situatiivne keeleõpetus, loomulik keeleõpe, kommunikatiivne meetod, nn. humanistlikud meetodid, leksikaalne FLGR.01.126 Sem inaritöö meetod jne. 3AP(120i) *E ©29. - 36. n.2 S n-s 1 ref => A Seminaritöö keeleteaduse, kirjanduse või maiskonnaloo mõnest kitsamast aspektist koos teadustööde kirjutamise probleemidega tutvumise ja FLGR 01.119 Sissejuhatus kirjandusanalüüsi rakendamisega. assistent Eva Rein © 1 ,- 16. n. 2AP(8L+22S+50i) *A 24 .-3 9 . n. □ Inglise keel ja kirjandus:alam, Inglise keel ja kirjandus:kesk Kursuse sissejuhatavates loengutes antakse ülevaade kirjandusanalüüsis FLGR.01.127 Kanada ühiskond ja kultuur kasutatavatest põhimõistetest ning kaasaegse kirjanduskriitika peamistest assistent Ilmar Anvelt suundadest. Järgnevates seminarides keskendutakse kirjandusteoste 2AP(16L+16S+48i)*A praktilisele analüüsile erinevate kriitiliste suundade seisukohtade □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem valgusel. Kursusel tuleb läbi töötada mitmesuguseid ilukirjanduslikke Kursus annab ülevaate Kanada rahvastiku kujunemisest, tänapäeva tekste ja valik kirjandusteoreetilisi materjale ning artikleid ja kirjutada Kanada ühiskonnast ja kultuurist, Kanada provintside iseärasustest. lühiessee. Osalejaid kuni 12. ©1. - 16. n.l L, 1 Sn-s 1 ref => A ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A FLGR.01.128 V astutusloom e globaalkultuuris FLGR.01.120 Üksikisiku ja rahvuse identiteet kaasaegses Kanada lektor Meelis Leesik, lektor Berk Vaher ingliskeelses rom aanis 2AP(32S+48i) *E assistent Eva Rein Kursus käsitleb ühiskonnaliikmete vastutusprobleeme 2AP(4L+26S+50i) »A globaliseerumisajastul. Kursuselugemikus sisalduvate tekstide alusel □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem toimuvad seminarid, kus üliõpilaste ettekannete põhjal katsutakse ühise Kursuse sissejuhatavas loengus antakse ülevaade Kanada arutluse käigus piiritleda vastutuse määratlemisega seonduvat nii kultuurikontekstis väga olulisel kohal olevast identiteediproblemaatikast ühiskonnasisese suhtlemise saatja- kui vastuvõtjapoolte vaatepunktist, ning järgnevates seminarides käsitletakse selle avaldumist erinevate kaasates lisaks kultuurilistele aspektidele ka psühholoogilised ja kirjanike romaanides. Kursusel tuleb läbi töötada 3-4 romaani ja 5-6 filosoofilised. artiklit ning kirjutada lühiessee.Kursus ei eelda eelteadmisi Kanada ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> A kirjandusest. Osalejaid kuni 12. ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A FLGR.01.129 Ilukirjandustõlge II assistent Ene-Reet Soovik FLGR.01.121 Sissejuhatus am erikanistikasse: klassikud ja konfliktid 2AP(32S+48i) *E assistent Raili Põldsaar □ Inglise keel ja kirjandus:ülem 2AP( 16L+16S+48i) *E OFLGR.Ol .062 □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem Kursus keskendub keerukama raskusastmega ilukirjandustekstide Kursus käsitleb tänapäeva Ameerika Ühendriikide sisekonflikte ja tõlkimisele ja üliõpilaste individuaalsetele tõlkeprojektidele. identiteediotsinguid võrdluses mõningate klassikaliste ühiskondlik- ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A poliitiliste ja publitsistlike tekstidega. Seminarides analüüsitakse vastavaid allikaid ning kursus lõpeb iseseisva lühikese uurimustöö FLGR.01.132 Pedagoogiline praktika kirjutamisega. 8AP( 140P+20S+160i) *E ©1. - 16. n.l L, 1 Sn-s 1 ref => E ■Inglise keele õpetaja:5 Pedagoogiline praktika üldhariduskoolis. Kümne nädala jooksul annab FLGR.01.123 Inglise keel Briti saartel iga üliõpilane vähemalt 40 inglise keele tundi kahes erinevas kooliastmes lektor Eva Liina Asu (põhikoolis ja gümnaasiumis). Seminarides analüüsitakse ainetunde ja 2AP( 10L+22S+48i) *A arutatakse ainedidaktilsi probleeme □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem © 1 3 .-2 4 . n. Kursus annab ülevaate Briti saarte peamistest murdealadest, käsitledes dialektide fonoloogilisi, grammatilisi ja leksikaalseid erinevusi. Kursus FLGR.01.133 Tähelepanu ja USA massimeedia 139 FILOSOOFIATEADUSKOND 139 lektor M eelis Leesik ©24. - 39. n.l L, 1 S n-s 1 ref => A 2AP(32S+48i) *E Kursus käsitleb USA massimeedias osalemisega kaasnevaid mõjusid ja FLGR.01.141 Tehisintellekti lingvistilised ja poeetilised aspektid kõrvalnähte osalejate tajuharjumustes. Kursuselugemikus sisalduvate lektor Meelis Leesik, lektor Berk Vaher artiklite põhjal toimub seminarivormis diskussioon, mille käigus osalejad 2AP(32S+48i) *E püüavad dekonstrueerida USA/Hollywoodi stiilis meedia poolt nende Kursuse eesmärk on läbi tehisintellekti inimkeele ja mõtlemisega maailmapildile avaldatavat mõju ning analüüsida selle olemust. seonduvate aspektide analüüsi panna osavõtjad vaatlema omaenda ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E mõtlemist kui tehislikult modelleeritut. Samuti osutatakse seminaride käigus humanitaarhariduse konkreetsetele väljunditele inimintellekti kui FLGR.01.134 Briti ühistegevuslike identiteetide kujunem ine ja tehisintellekti olemuse hõlpsama hoomamise vahenditele. seletamine © 1 .-1 6 . n.2 Sn-s 1 ref => E lektor Meelis Leesik, lektor Berk Vaher 2AP(32S+48i) *E FLGR.01.142 Briti noorus Thatcheri võimu vastu □Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem lektor Berk Vaher Seminaride käigus analüüsivad osalejad kursuselugemiku tekstidel 2AP(16L+16S+48i) *E põhinedes briti kultuuriliste määratluste kujunemist ja muutumist Loengute ja seminaride käigus analüüsitakse kontsepte, millega erinevad ühiskonna tasandil üksikisikute tegevusest mõjutatuna. 1970ndate lõpu ja 1980ndate briti noorsooliikumised vastandusid tollase ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E peaministri Margaret Thatcheri poliitikale. © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 Sn-s 1 ref => E FLGR.01.135 Am eerika kirjanduse muutunud kuju lektor Meelis Leesik FLGR.01.143 Tänapäeva keeleteadus: suunad ja mõisted 2AP(32S+48i) *E lektor Ülle Türk □Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem 2AP(8L+8S+64i) *E Kursuselugemikus sisalduvate artiklite põhjal toimuvate seminaride ■Avatud ÜlikooLalam käigus võrreldakse Ameerika klassikaliste kirjandusvormis teoste Kursus on eeldusaineks spetsiifilisemate keeleteaduslike ainete õppimisel. sõnumimõju mitmesuguste uutes levitusvormides eksisteerivate Kursus annab ülevaate inglise ja eesti keeles kasutatavast kultuuriliste tekstidega. keeleteaduslikust terminoloogiast, vaatleb lühidalt keeleteaduse ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E arengulugu ning käsitleb tänapäeva keeleteaduse suundi ja suundumusi, ©veebruar, 4. n. FLGR.01.136 Valikkursus inglise filoloogidele 2AP(16L+16S+48i) *E FLGR.01.144 Suurbritannia 20. sajandil □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem lektor Ülle Türk 2AP(8L+8S+64i) *A © 1,- 16. n.l L, 1 S n-s 1 ref => A □Avatud Ülikool:kesk 24.-39. n.l L, 1 Sn-s 1 ref => A Kursus käsitleb Suurbritannia ühiskondlikku ja kultuurilist arengut 20. saj.-I, keskendudes toimunud muudatustele. FLGR.01 137 Inglise leksikoloogia ©september, 4. n. lektor Kaja Kährik 2AP(16L+16S+48i) *E FLGR.01.145 USA pärast Iseseisvussõda ■Inglise keel ja kirjandus:kesk assistent Raili Põldsaar Inglise keele sõnavara struktuur ja areng: sõnatuletus, tähenduse 2AP(8L+8S+64i) *E muutumine, laensõnad keeles, sõnaloome; leksikaalsed suhted: □Avatud ÜlikooLkesk sünonüümia, antonüümia, hüponüümia, kollokatsioon; fraseoloogia; Kursus käsitleb USA ajalugu pärast Iseseisvussõda, keskendudes 20. sõnavara psühholingvistilisi ja sotsiolingvistilisi aspekte. sajandile. Kursuse eesmärgiks on näidata USA ühiskonna ja kultuurilise ©1. - 8. n.4 S n-s 1 knt => E identiteedi arengut globaalses kontekstis ja selle vastukajasid tänapäeval, ©september, 4. n. FLGR.01.138 Inglise keelt kõnelevate m aade ajalugu lektor Pilvi Rajamäe FLGR.01.146 Sissejuhatus kirjandusteaduslikku terminoloogiasse 4AP(64L+96i) *E assistent Raili Põldsaar ■ Inglise keel ja kirjandus:alam 2AP(8L+8S+64i) *E Kursus annab ülevaate põhiliselt Inglismaa ajaloost kuni 20. sajandini ■Avatud ÜlikooLkesk (k.a ). Teiste inglise keelt kõnelevate maade ajalugu käsitletakse niivõrd, Kursus tutvustab ingliskeelseid termineid, mida kasutatakse kirjanduse kuivõrd nad on seotud olnud briti ajalooga. analüüsimisel ja uurimisel ning annab lühiülevaate põhilistest kirjanduse © 1.-16. n.4 L n-s = > E ja kirjandusteooria suundadest, eesmärgiga valmistada üliõpilasi ette iseseisvaks ingliskeelse kirjanduse lugemiseks, õppimiseks ja uurimiseks, FLGR.01.139 Keeleoskuse m õõtm ise teooria ©veebruar, 4. n. korr. professor Krista Vogelberg IAP(16S+24i)*E FLGR.01.147 Sissejuhatus inglise filoloogiasse ■ Inglise keele Õpetaja:5 lektor Ülle Türk Eeldatakse inglise filoloogia kursuse lõpetamist. Vaadeldakse 1 AP(8S+32i) *A keeleoskuse mõõtmise instrumentidele esitatavaid põhinõudeid, nende ■Avatud Ülikool: 1 realiseerimise viise ja kriteeriume, sealhulgas statistilisi. Kursus annab ülevaate inglise filoloogia õppekava raames käsitletavatest © 29.-36. n.l Sn-s 1 knt => E distsipliinidest ning tutvustab ülikoolis kasutatavaid õppemeetodeid. Kirjutatakse essee. FLGR.01 140 Kanada ingliskeelne postm odernistlik romaan ©september, 2. n. I970ndatel ja !980ndatel aastatel assistent Eva Rein FLGR.01.148 Tõlge eesti keelde 2AP(20L+10S+50i) *A lektor Meelis Leesik, lektor Ülle Türk □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem 2AP(16S+64i) *2A Kursus tutvustab mitmesuguseid postmodernistlikke võtteid, mis on □Avatud Ülikool:2 iseloomulikud Kanada ingliskeelsele postmodernistlikule romaanile. Kursusel tõlgitakse publitsistlikke ja ilukirjanduslikke tekste inglise Õpitakse nimetatud võtteid erinevates romaanides ära tundma ning tekste keelest eesti keelde ning arutatakse tõlkeprobleeme mng inglise ja eesti praktiliselt analüüsima. Kursusel tuleb läbi töötada 4-5 romaani ning keele erinevusi. kirjutada lühiessee. Kursus ei eelda eelteadmisi Kanada kirjandusest. ©veebruar, 4. n. Osalejaid kuni 12. 140 FILOSOOFIATEADUSKOND 140 FLGR.01.149 Tekstikriitiline lugem ine ©2. - 39. n. => E Indrek Õis 2AP(16S+64i) *E FLGR.02.116 Ladina keele morfoloogia ja süntaks ■Avatud Ülikoolil lektor Epp Tamm Kursus õpetab üliõpilasi lugema kriitiliselt erinevaid tekste (nii 3AP(64L+56i) *E ilukirjanduslikke kui esseistlikke) ning käsitleb tähtsamaid tekstianalüüsi ■Klassikaline filoloogia:alam võtteid. OFLGR.02.076, FLGR.02.077 ©september, 4. n. Kursus süvendab teadmisi ladina keele vormi- ja lauseõpetusest. veebruar, 4. n. Tegeldakse lauseliikmete ja lausestruktuuride funktsioonide analüüsiga, tehakse praktilisi töid autoritekstide tõlkimiseks ja keele iseärasuste FLGR.01.150 Kirjaliku väljenduse õpetuse algkursus mõistmiseks. 2AP(64P+16S) *A ©1. -16. n.4 L n-s => E □Avatud Ülikool: 1 Kursus käsitleb tekstiloome põhitõdesid (tekstilõikude kirjutamine, teksti FLGR.02.117 Ladina narratiiv ladusus, erinevad zhanrid ja nende iseloomulikud jooned). Rõhk on korr. professor Anne Lill, lektor Kristi Viiding põhitõdede praktilised rakendusel. Kummalgi semestril kirjutatakse 4 4AP(32P+32S+96i) *A erinevas zhanris tööd. ■ Klassikaline filoloogia:ülem ©september, 4. n. OFLGR.02.076, FLGR.02.077 veebruar, 4. n. Analüüsitakse narratiivi teoreetilisi küsimusi ja selle esinemist ladinakeelses proosas. Tekstinäidete alusel jälgitakse erinevate perioodide autorite stiilivõtteid jutustava teksti esitamisel, suhteid autor - tekst - lugeja. Seminaritöö proosateksti analüüsist. KLASSIKALISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL © 1 .-1 6 . n.2 P, 2 S n - s = > A (02) FLGR.02.120 Kreeka proosa: Plutarchos. Õppeülesande täitja Ivo Volt 2AP(32L+48i) *E FLGR.02.036 Prantsusm aa vanem ajalugu ■Klassikaline filoloogia:kesk 2AP(32L+48i) *E Kursuses antakse lühiülevaade kreeka kirjaniku Plutarchose mahukast □ Prantsuse keel ja kirjandus:kesk loomingust.Loetakse ja kommenteeritakse valitud moraalitraktaate. Loengukursus käsitleb Prantsusmaa ajalugu esi- ja keskajal. Paralleelselt ©24. - 39. n.2 L n-s => E loengutega toimub aine omandamine lektüüri abil. ©1. - 16. n.2 L n-s => E FLGR.02.121 Ladina autorid I, eepika lektor Kristi Viiding FLGR.02.037 Tõlge prantsuse keeldel 2AP(32L+48i) *E , õppeülesande täitja Eva Toulouze ■Klassikaline filoloogia:kesk 2AP(33P+47i) *2A Käsitletakse Vergiliuse "Aeneise" I laulu, tutvutakse ladina heksameetri ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam struktuuriga,analüüsitakse keelekasutust ja stiili. Tõlgitakse eesti ilukirjanduslikke tekste (katkendeid, lühinovelle, ©24. - 39. n.2 L n-s => E aforisme) prantsuse keelde. Õppejõud kommenteerib üliõpilaste poolt pakutud prantsusekeelseid tõlkeid grammatiliselt, keeleteaduslikult ja FLGR.02.122 Ladina autorid I, proosa stilistiliselt seisekohalt. lektor Epp Tamm ©1. - 16. n.l P n-s => A 2AP(32L+48i) *A 24. - 39. n.l P n-s => A ■Klassikaline filoloogia:alam OFLGR.02.076, FLGR.02.077 FLGR.02.043 Tekstianalüüs Loetakse ja analüüsitakse lihtsamat ladinakeelset proosateksti, antakse 2AP(64P+16i) *2A keeleline kommetaar, jälgitakse lauseehitust ja tõlkevõimalusi (Caesar ■ Prantsuse keel ja kirjandus:alam Gallia sõja kommentaarid). Kirjanduslik analüüs. Kategooriad, mõisted ja näited © 1. - 16. n.2 L n-s => A ©1. - 16. n.2 P n-s => A 24. - 39. n.2 P n-s => A FLGR.02.126 Ladina keele põhikursus inglise Filoloogia osakonnale lektor Epp Tamm FLGR 02.044 Prantsuse keele gram matika I 2AP(32P+48i) *A 4AP(64L+96i) *2A ■ Inglise keel ja kirjandus:alam ■ Prantsuse keel ja kirjandus:alam Kursus annab ülevaate ladina keele vormiõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi Loengud prantsuse keele praktilisest grammatikast, esmalt morfoloogiast. ja praktilisi töid. 2 rühma. Lisaks loengutele koosneb töö ka praktilistest ülesannetest. ©24. - 39. n.2 P n-s => A ©24. - 39. n.4 P n-s => A 1. - 16. n.4 P n-s => A FLGR.02.128 Ladina keele põhikursus eesti filoloogia osakonnale lektor Maria-Kristiina Lotman FLGR.02.081 Prantsusm aa uuem ajalugu 3AP(64P+56i) *EA külalislektor Philippe Hache 2AP(32L+48i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem Kursus annab ülevaate ladina keele vormiõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi ja praktilisi töid. 3 rühma. OFLGR.02.036 Prantsusmaa poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline ajalugu ©1. - 16. n.2 P n-s => A 24. - 39. n.2 P n-s => E ning mentaliteetide ajalugu. Prantsuse revolutsioonist kuni XIX saj. lõpuni. ©24. - 39. n.2 L n-s => E FLGR.02.129 Kreeka autorid I (proosa) lektor Jaan Unt FLGR.02.108 3AP(64L+56i) *E Rom anistika ajalugu 2AP(80i) *E ■Klassikaline filoloogia:kesk ■ Prantsuse keel ja kirjandus:mag OFLEE.05.001, FLGR.02.191 Tutvumine romanistika ajaloo tähtsamate perioodidega ja Loetakse,kommenteeritakse ja analüüsitakse keeleliselt lihtsamaid kreeka uurimissundadega. Iseseisev töö. autorite proosatekste. Käsitletakse Xenophoni, Platonit |a 1 evangeeliumit. 141 FILOSOOFIATEADUSKOND 141 0 1 . - 16. n.4 L n-s => E FLGR.02.161 Itaalia keel I FLGR.02.130 Ladina keele põhikursus skandinavistika osakonnale lektor Fulvio Meguschar 2AP(32P+48i) *A 3AP(64P+56i) *A ■Skandinavistika:alam □Germaani-romaani filoloogia:alam Kursus annab ülevaate ladina keele vormiõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi Itaalia keele kursus algajatele. ja praktilisi töid. ©1. - 16. n.4 P n-s => A ©24. - 39. n.2 P n-s => A FLGR.02.162 Itaalia keel II FLGR.02.143 Ladina proosa 1. Livius lektor Fulvio Meguschar lektor Kristi Viiding 3AP(64P+56i) *E 2AP(32P+48i) *A □Germaani-romaani filoloogia:alam, Germaani-romaani filoloogia:kesk ■Klassikaline filoloogia:kesk OFLGR.02.161 OFLGR.02.076, FLGR.02.077 Edasijõudnute I astme kursus. Vajalik "Itaalia keel I" läbimine. Analüüsitakse rooma ajaloolase Liviuse teose Ab urbe condita ©24. - 39. n.4 P n-s => E 21.raamatut ajaloolisest ja stilistilisest aspektist. ©24. - 39. n.2 P n-s => A FLGR.02.163 Itaalia keel III lektor Fulvio Meguschar, külalislektor Gigliola Boeri FLGR.02.144 Ladina autorid: C icero,"Pro Archia Poeta" 3AP(64P+56i) *A õppeülesande täitja Ivo Volt □Germaani-romaani filoloogia:alam, Germaani-romaani filoloogia:kesk 2AP(32L+48i) *E OFLGR.02.162 ■Klassikaline filoloogia:kesk Itaalia keel ja tekstianalüüs. 20.saj. itaalia romaani lugemine. Kursuses tõlgitakse ja analüüsitakse Cicero kõnet poeet Archiase kaitseks. ©1. - 16. n.4 P n-s => A Seejuures antakse ülevaade rooma retoorika põhilistest mõistetest ning kõnede struktuuri- ja stiilielementidest.Lähemalt vaadeldakse mitmeid FLGR.02.164 Itaalia keel IV Rooma ühiskonnas olulisel kohal olnud mõisteid lektor Fulvio Meguschar, külalislektor Gigliola Boeri (studia,otium,ingenium,gloria jne.). 3AP(64P+56i) *E ©24. - 39. n.2 L n-s => E □Germaani-romaani filoioogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem OFLGR.02.163 FLGR.02.151 Kreeka autorid II.Kreeka eepika. Hesiodos. Itaalia keel ja tekstianalüüs,20.saj.itaalia romaani lugemine ja analüüs. assistent Janika Päll ©24. - 39. n.4 P n-s => E 2AP(17L+17P+46i) *E ■Klassikaline filoloogia:kesk FLGR.02.165 Ladina autorid II, rooma draama, Kursuse eesmärk on tutvustada Hesiodose eeposte (kas "Tööd ja Päevad" lektor Kristi Viiding või "Teogoonia")näitel kreeka eepose kui suulise luule eripära,Hesiodose 3AP(36L+36P+48i) *E kohta kreeka mütoloogia ja/või kultuuriloo käsitlemisel. ■Klassikaline filoloogia:ülem © 24.-39. n.l L, 1 P n-s 1 ref => E Loetakse Plautuse komöödiat "Curcullia",kommenteeritakse vanaladina kirjanduskeelt, (teatri)ajaloolist taustajälgitakse stiiliregistrite FLGR 02.153 Itaalia kirjanduse ajalugu (II) vaheldumist komöödia keeles. külalislektor Gigliola Boeri ©24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E 2AP(32L+48i) *E □ Prantsuse keel ja kirjandus:kesk, Prantsuse keel ja kirjandus:ülem FLGR.02.166 Prantsusm aa ühiskond ja kultuur OFLGR.02.156 2AP(32L+48i) *E Kursus 20.saj.Itaalia kirjandusest ja ühiskonnast. ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam ©24. - 39. n.2 L n-s => E Kursusel tutvustatakse kaasaegset Prantsuse ühiskonda ja kultuuri Loengud toimuvad prantsuse keeles. FLGR.02.155 Ladina tekstid õigusajaloo ja -filosoofia kohta, ©1. - 16. n.2 L n-s => E assistent Merike Soodla 1 AP(34L+6i) *A FLGR.02.168 Sissejuhatus romaani filoloogiasse □Õigusteadus: lektor Anu Treikelder OOIE0.04.019 2AP(32L+48i) *E Aine eesmärgiks on tutvustada Rooma Õiguse ajaloo, Õigusfilosoofia ja □Prantsuse keel ja kirjandus:kesk teiste loengukursuste käigus käsitlemist leidvate autorite või teoste Loengukursus romaani keelte ajaloolise kujunemise tingimustest,romaani ladinakeelseid originaale keelte levikust tänapäeval. ©24. - 39. n.2 L n-s => A ©24. - 39. n.2 L n-s => E FLGR.02.156 Itaalia kirjanduse ajalugu FLGR.02.169 Ladina keel arstiteadusk. ingliskeelsele rühmale Gigliola Boeri lektor Epp Tamm 2AP(32L+48i) *E 1.5AP(32P+28i) *A □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem ■Arstiteadus:alam OFLGR.02.162 Meditsiinialase ladina keele kursus. Kursus 20.sajandi itaalia kirjandusest ja ühiskonnast. Vajalik "Itaalia keel ©1. - 16. n.2 P n-s => A edasijõudnutele II" läbimine. © 1.-16. n.2 L n-s = >E FLGR.02.170 Kreeka autorid.H ellenistlik luule assistent Janika Päll FLGR.02.159 Kreeka keele ajalugu ja dialektid 2AP(17L+17P+46i)*E lektor Jaan Unt, assistent Janika Päll ■Klassikaline filoloogia:ülem 2AP(58L+8P+14i) *E Kursuse jooksul tutvutakse hellenismiajastu kreeka luule stiili iseärasuste ■Klassikaline filoloogia:ülem ja peamiste autoritega. Õpitakse tundma vanakreeka keele ajalugu selle dialektide © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 P n-s => E väljakujunemise ja arengu käsitlemise kaudu. Praktikumide ja loengute käigus tutvutakse vanakreeka keele peamiste dialektidega,analüüsides FLGR.02.173 Sem inar parantsuse keelest või kirjandusest erinevates dialektides kirjutatud tekste. 4AP(64S+96i) *A ©1. - 16. n .l.5 L, .5 Pn-s ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk 24. - 38. n.2 L n-s => E ©FLGR.02.044 142 FILOSOOFIATEADUSKOND 142 Sissejuhatus seminaritöö tehnikasse. Oodatakse aktiivset osalemist. Kursus koosneb praktilistest töödest. Sem inarides arutatakse ühiselt Kirjalik seminaritöö. üliõpilaste poolt tõlgitud tekstide probleem e ja tõlketöö teoreetilisi © 1 .- 16. n.2 S n-s => A aspekte. ©1. - 16. n.l P n-s => A FLGR.02.177 M agistrisem inar 24. - 39. n.l P n-s => A korr. professor Anne Lill 15AP(64S+536i) *E FLGR.02.186 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde III ■Klassikaline filoloogia:mag 2AP(33P+47i) *2A Sisaldab kahe kirjaliku töö esitamist artikli laadis (kuni 20 lk.) ja kahe ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem samalaadse töö kirjalikku retsenseerimist. Magistriseminari alla kuulub OFLGR.02.039, FLGR.02.185 kirjalik kommenteeritud tõlge ladina (kreeka) keelest. Kursus koosneb praktilistest seminaridest, mille käigus arutatakse ©24. - 39. n.2 S n-s => E üliõpilaste poolt eelnevalt prantsuse keelest tõlgitud ilukirjanduslike ja 1. - 16. n.2 S n-s teaduslike tekstide praktilisi tõlkeprobleeme, aga samuti tõlke teoreetilisi aspekte ja eesti-prantsuse kontrastiivseid küsimusi. FLGR.02.178 Erialaõpetuse metoodika ja praktika ©1. - 16. n.l P n-s => A korr. professor Anne Lill, lektor Kristi Viiding 24. - 39. n.l P n-s => A 7AP(200P+80i) *E ■Germaani-romaani filoloogia:mag FLGR.02.187 Tõlge prantsuse keelde II Kursus sisaldab kreeka ja ladina keele Õpetamise metoodiliste ja , õppeülesande täitja Eva Toulouze praktiliste probleemide analüüsi. Eeldab ladina (kreeka) keele (v. 2AP(33P+47i) *2A teoreetiliste üldkursuste) õpetamist ühe semestri jooksul (kuni 4 ■ Prantsuse keel ja kirjandus:kesk AP),klassikal, keelte õpetuse metoodika alast kirjalikku tööd (essee), mis OFLGR.02.037 sisaldab õpetustöö praktikas esinevate probleemide teoreetilist käsitlust. Tõlgitakse eesti ilukirjanduslikke tekste prantsuse keelde ja © 1 .-1 6 . n. kommenteeritakse ja arutatakse tõlkeid grammatika, keeleteaduse ja 24. - 39. n. => E stilistika seisukohalt. ©1. - 16. n.l P n-s => A FLGR.02.179 Suuline väljendusoskus I 24. - 39. n.l P n-s => A 2AP(40P+40i) *2A ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam FLGR.02.188 Tõlge prantsuse keelde III Prantsuse keele kõneoskuse praktiline treening, mis hõlmab ka , õppeülesande täitja Eva Toulouze konversatsiooni erinevatel teemadel ja toetub erinevat tüüpi tekstidele. 2AP(33P+47i) *2A © 1 .-1 6 . n.2 P n-s => A ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem 24. - 39. n.2 P n-s => A OFLGR.02.037, FLGR.02.187 Tõlgitakse erinevat tüüpi (ilukirjanduslikke, teaduslikke, publitsistlikke) FLGR.02.180 Suuline väljendusoskus II eestikeelseid tekste prantsuse keelde ja kommenteeritakse tõlkeid 2AP(64P+16i) *2A keeleteaduslikust ja stilistilisest vaatepunktist. ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk ©1. - 16. n.l P n-s => A OFLGR.02.179 24. - 39. n.l P n-s => A Suurema raskusastmega prantsuse keele suulise kõne treening erinevatel teemadel toetudes erinevat tüüpi tekstidele. FLGR.02.189 Kreeka autorid I (proosa,Platon) © L - 16. n.2 P n-s => A lektor Jaan Unt 24. - 39. n.2 P n-s => A 2AP(34L+46i) *E ■Klassikaline filoloogia:kesk FLGR.02.181 Kirjalik väljendusoskus I OFLEE.05.001, FLGR.02.191 2AP(32P+48i) *A Loetakse, kommenteeritakse ja analüüsitakse keeleliselt uht Platom ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam dialoogi. Kursuse raames tuleb üliõpilasel esitada nõutav hulk erinevatel teemadel ©24. - 38. n.2 L n-s => E koostatud kirjalikke töid, mida õppejõud analüüsib ja kommenteerib keelelisest ja stilistilisest seisukohast. FLGR.02.193 Ladina keele algkursus prantsuse ja hispaania ©1. - 16. n.2 P n-s => A filoloogidele Õppeülesande täitja Hille Laido FLGR.02.182 Kirjalik väljendusoskus II 6AP(128P+112i) *EA 2AP(32P+48i) *A ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk Kursus annab ülevaate ladina keele põhigrammatikast,tehakse OFLGR.02.181 tõlkeharjutusi ja loetakse valikuliselt ladina autoreid (Catullus. Praktiline töö kirjaliku prantsuse keele kasutamise arendamiseks. Petronius,Carmina Burana).Tähelepanu pööratakse seostele romaani Üliõpilased esitavad nõutud arvu kirjalikke töid ja esseesid, mida keeltega. õppejõud analüüsib ja kommenteerib. ©1. - 16. n.4 P n-s => A ©24. - 39. n.2 P n-s => A 24. - 39. n.4 P n-s => A FLGR.02.183 Prantsuse keele gram matika II FLGR.02.197 Kreeka keele m orfoloogia ja süntaks lektor Anu Treikelder lektor Epp Tamm 4AP(64P+96i) *EA 3AP(68P+52i) *E ■ Prantsuse keel ja kirjandus:kesk ■Klassikaline filoloogia:kesk OFLGR.02.044 OFLGR.02.190, FLGR.02.191 Loengud ja praktilised tööd prantsuse keele süntaksist.2 rühma Süvendatakse teadmisi kreeka keele vormi- ja lauseõpetusest.tuginedes ©1. -16. n.2 P n-s => A kreeka keele algkursusele.Analüüsitakse lausekonstruktsioone.tehakse 24. - 39. n.2 P n-s => E praktilisi harjutusi.Kursus on täienduseks ja abiks kreeka autoritekstidega töötamisele. FLGR.02.185 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde II ©24. - 39. n.4 P n-s => E 2AP(33P+47i) *2A ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk FLGR.02.199 Prantsuse kirjandus OFLGR.02.227 Tanel Lepsoo 4AP(64L+96i) *EA ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk 143 FILOSOOFIATEADUSKOND 143 Kursusel käsitletakse sügavuti ühe ajastu autorite teoseid.Eeldatakse 10AP(400i) *A iseseisvat tööd tekstidega. ■Prantsuse keel ja kirjandus:mag ©1. - 16. n.2 L n-s => A Sisaldab kahe kirjaliku töö esitamist artikli laadis ja kahe samalaadse töö 24. - 39. n.2 L n-s => E kirjalikku retsenseerimist. © 2 .-3 9 . n. => A FLGR.02.202 Prantsuse keeleteaduse (või kirjanduse) sem inar lektor Anu Treikelder, Tanel Lepsoo FLGR.02.216 Ladina proosa II. Cicero, 2AP(34S+46i) *A lektor Epp Tamm ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem 2AP(32L+48i) *E Seminar mõnest keeleteaduse või kirjanduse kitsamast aspektist. ■Klassikaline filoloogia:ülem © 24.-39. n.2 Sn-s => A OFLGR.02.076, FLGR.02.077 Loetakse üht Cicero filosoofilist teost.Jälgitakse Cicero stiili ja keelt ning FLGR.02.203 Stilistika tutvutakse ladina filosoofilise proosa kujunemisega. Tanel Lepsoo © 1 .-1 6 . n.2 L n-s = > E 2AP(32L+48i) *E ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem FLGR.02.222 Bakalaureusetöö prantsuse keelest ja kirjandusest Kursusel antakse ülevaade prantsuse keele stiili lingvistilise käsitluse 10AP(400i) teoreetilistest alustest.Eeldatakse prantsuse filoloogia alamastme läbimist. ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem ©24. - 39. n.2 L n-s => E ©24. - 39. n. FLGR.02.204 Suuline tõlge 2AP(64P+16i) *2A ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem FLGR.02.223 M agistritöö prantsuse keelest ja kirjandusest Praktiseeritakse järeltõlget emakeelest prantsuse keelde ja prantsuse 40AP(1600i) keelest emakeelde. Erilist tähelepanu pööratakse märkmete tegemisele. ■Prantsuse keel ja kirjandus:mag © 1.-16. n.2 P n-s => A 24 - 39. n.2 P n-s => A © 1 .-3 9 . n. FLGR.02.206 Prantsuse keele foneetika FLGR.02.226 Kreeka autorid I, eepika 2AP(64P+16i) *2A õppeülesande täitja Maarit Kivilo ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam 2AP(8L+24P+48i) *E Teoreetilne sissejuhatus prantsuse keele häälikuõpetusse ja praktilised ■Klassikaline filoloogia:kesk foneetikaharjutused häälduse parandamiseks.2 rühma(I semestril) OFLEE.05.001 ©1. - 16. n.2 P n-s => A Loetakse 1 laul liiasest jälgitakse eepose stiili ja keelt,Homerose dialekti 24. - 39. n.2 P n-s => A erijooni. Vaadeldakse tegelaste karakteristikat herolises eeposes. © 24 .-3 9 . n.l L, 1 P n-s => E FLGR.02.208 Suulisest kõnest arusaam ine küialislektor Philippe Hache FLGR.02.227 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde I 2AP(32P+48i) *2A 2AP(33P+47i) -2A ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam Suulisest kõnest arusaamine mitmesuguste materjalide baasil,erinevatel Üliõpilased esitavad mõne prantsuse novelli eestikeelse tõlke,mida keeletasemetel (helindid, videomaterjalid jm.)2 rühma arutatakse seminaris,välja tuues tõlketöö teoreetilisi aspekte ja eesti- ©1. - 16. n.2 P n-s => A prantsuse kontrastiivseid momente. 24. - 39. n.2 P n-s => A ©24. - 39. n.l P n-s => A 1. - 16. n.l P n-s => A FLGR.02.209 Valikkursus keeleteadusest ja Prantsuse kirjandusest 6AP(104L+136i) *2A FLGR.02.229 Romaani keelte ajalugu □ Prantsuse keel ja kirjandus:ülem, Prantsuse keel ja kirjandus:mag, lektor Anu Treikelder Prantsuse keele Õpetaja: 2AP(32L+48i) *E Külalislektorite poolt pakutavad valikkursused □ Prantsuse keel ja kirjandus:ülem © 1.-16. n.2 L n-s => A Vulgaarladina keele diferentseerumine erinevateks romaani keelteks. 24. - 39. n.2 L n-s => A Peamised ühisjooned ja erinevused romaani keelte arengus. ©24. - 39. n.2 L n-s => E FLGR.02.210 Teadustöö metoodika 3AP( 120i) *A FLGR.02.230 Antiikaja olm ekultuur ■Prantsuse keel ja kirjandus:mag korr. professor Anne Lill, lektor Epp Tamm, assistent Janika Päll, Kursus eeldab osavõttu metoodikaseminaridest,kus käsitletakse teadustöö õppeülesande täitja Ivo Volt aluseid.Töötatakse bibliograafiate,andmebaaside ja ajakirjadega. 2AP(34L+46i) *E ©2. -16. n. => A ■Klassikaline filoloogia:alam Kursus annab ülevaate Kreeka ja Rooma FLGR.02.211 Erialaõpetuse metoodika ja praktika reaalidest,kombestikust,sotsiaalsetest suhetest,igapäevaeluga, hariduse ja 7AP(280i) *EA kasvatusega seotud olustikust. ■Prantsuse keel ja kirjandus:mag ©1. - 16. n.2 L n -s= > E Kursus sisaldab prantsuse keele ja kirjanduse õpetamise metoodiliste ja praktiliste probleemide analüüsi.Eeldab prantsuse keele või kirjanduse FLGR.02.231 Romaani filoloogia seminar Õpetamist ühe semestri jooksul. lektor Anu Treikelder © 2.-16. n. =>A 2AP(20S+60i) *A ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem FLGR.02.212 Prantsuse keele -ja kirjandusteooriad OFLGR.02.089, FLGR.02.168, FLGR.02.207 8AP(320i) *E Romaani filoloogia seminar eeldab osavõttu romanistika alase kirjanduse ■Prantsuse keel ja kirjandus:mag aruteludest.Sisaldab ühe romaani filoloogia ajaloo alase kirjaliku töö Tutvumine tähtsamate prantsuse keele-ja kirjandusteooriatega.Iseseisev esitamist. töö algallikatega,nende arutamine ja töö kirjutamine. ©24. - 39. n.2 S n-s => A ©2. -16. n. => E FLGR.02.233 H ilisantiigi patristiline kirjandus FLGR.02.213 M agistrisem inar Sulev Puusaar 144 FILOSOOFIATEADUSKOND 144 2AP(32L+48i) *A 10AP( 16P+32S+352i) -A □ Klassikaline filoloogia: ■Klassikaline filoloogia:ülem Oma olemuselt kirjanduse loengukursus, tutvustab tekstide sisu 2.saj. Seminaris arutatakse ja anlüüsitakse lõputöö struktuuri ja vormistust, e.m.a.-6.saj.m.a.j.:Palestiina-Süüria-Egiptus-Kreeka. Eesmärgiks on peetakse ettekandeid töö uusimate osade kohta. Eesm ärgiks on kujundada näidata patristiliste terminite arengut läbi a ja ja selgitada nende mõtet, mis välja lõputöö keelelised ja stiililised põhimõtted koos sisulise oleks vajalik tulevastele tõlkidele ja kirjandusteadlastele. Patristiliste teemakäsitlusega. tekstide taga on müstilised praktikad, mida ka selgitatakse. Kavas on ©1. - 16. n.l P n-s => A jätkata edaspidi idapatristiliste tekstide tutvustamist kuni 14.saj. 24. - 32. n.2 S n-s © 1 .-1 6 . n.2 L n-s => A FLGR.02.243 Ladina autorid. Rooma luule I.Ovidius. FLGR.02.234 Sem antika lektor Kristi Viiding lektor Anu Treikelder 2AP(32L+48i) *E 2AP(32L+48i) *E Loetakse Rooma ajaloolase C.Tacituse ajaloolis-etnograafilist teost □ Prantsuse keel ja kirjandus:ülem "Germania",analüüsitakse selle zhanri, stiili-ja sõnavara eripärasid Teoreetiline kursus prantsuse keele semantikast. ©1. -16. n.2 L n-s => A ©1. - 16. n.2 L n-s => E - Anu Treikelder; Prantsuse keel ja kirjandus:ülem FLGR.02.244 Ladina autorid. Rooma luule I. Ovidius. lektor Maria-Kristiina Lotman FLGR.02.235 Leksikoloogia 2AP(32L+48i) *E 2AP(32L+48i) *E ■Klassikaline filoloogia:alam □ Prantsuse keel ja kirjandus:ülem Kursusel loetakse ja kommenteeritakse Ovidiuse pagenduses loodud Kursus käsitleb prantsuse keele sõnade etümoloogiat, derivatsiooni ja tekste: Tristia 1.3, III. 1, III.6 ja IV. 10, mida käsitletakse Ovidiuse semantilisi muutusi ning neologisme. Käsitletakse ka sünonüümiat, ülejäänud loomingu taustal. Analüüsitakse nii sisulisi, stiililisi kui ka homonüümiat, polüseemiat ning leksikograafiat. värsitehnilisi aspekte. ©1. - 16. n.2 L n-s => E © 1 ,- 16. n .2 L n -s= > E FLGR 02.236 Prantsuse teater Tanel Lepsoo 2AP(32L+48i) -E □ Prantsuse keel ja kirjandus:kesk, Prantsuse keel ja kirjandus:ülem MAAILMAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (03) Prantsuse teater XX sajandil.Areng ja probleemid.Teatri olemus XXI sajandi künnisel ja tema tulevik. FLGR.03.024 Ilukirjanduse tõlkimine ©1. - 16. n.2 L n-s => E korr. professor Jüri Talvet 3AP(47S+73i) FLGR 02.237 Kreeka autorid II (Kreeka komöödia) ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem lektor Jaan Unt Praktikumi vormis omandades kogemusi ilukirjanduse tõlkimiseks 3AP(28L+92i) *E hispaania keelest eesti keelde. ■Klassikaline filoloogia:ülem © 1. -16 . n.2 P n-s 2 knt => E О FLEE.05.001, FLGR.02.191 24. - 38. n.2 P n-s 2 knt => E Käsitletakse üht Aristophanese komöödiat, esitatakse teksti materjali pohjal ülevaade Vana-Atika komöödiast,selle sisu ja vormi FLGR.03.032 Hispaania keele praktiline tõlge iseloomustavatest joontest ning ajaloolisest taustast. assistent Klaarika Kaldjärv, assistent Triin Lõbus ©24. - 38. n.2 L n-s => E 4AP(32P+30S+98i) *2E ■Hispaania keel ja kirjandus:alam, Hispaania keel ja kirjandus:kesk FLGR.02.238 Kreeka autorid II. Retooriline proosa, Omandatakse esimesi praktilisi oskusi hispaania keelest eesti keelde ja assistent Janika Päll eesti keelest hispaania keelde tõlkimisel. 4AP(32L+32P+96i) *E © 1. - 16. n.4 P n-s 2 knt => E ■Klassikaline filoloogia:ülem 24. - 38. n.4 P n-s 2 knt => E Õpitakse tundma kreeka retoorilise proosa tuntumaid esindajaid (Gorgias, Demosthenes, Isokrates, Lysias), loetakse ja analüüsitakse nende tekste. FLGR.03.034 Hispaania keele-ja kirjandusteaduse seminar Teine pool kursusest seisneb antiikaja retoorikaõpetuse tutvustamises assistent Klaarika Kaldjärv (Aristotelesest Longinoseni). 4AP(60S+100i) *E ©1. - 16. n.2 L ,2 Pn-s => E ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem, Hispaania keel ja kirjandus:ülem OFLGR.03.038, FLGR.03.040 FLGR.02.239 Kreeka autorid I, eepika. H om eros "Odüsseia", Kursus annab ülevaate hispaania keele ajaloolise teisenemise kõigist lektor Epp Tamm etappidest ja peamistest kirjandusperioodidest ajaloolises plaanis. 3AP(34L+86i) *E ©1. - 16. n.4 Sn-s = > E ■ Klassikaline filoloogia:kesk 24. - 38. n.4 S n-s => E OFLGR.02.190, FLGR.02.191 Loetakse "Odüsseia" üht laulu. Jälgitakse eepose stiili ja keelt, Homerose FLGR.03.035 Tõlge eesti keelest hispaania keelde dialekti erijooni. Vaadeldakse tegelaste karakteristikat heroilises eeposes. lAP(32P+8i) *A ©24. - 39. n.2 L n-s => E ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem Kursusel arendatakse praktiliste tööde kaudu üliõpilaste eeldusi FLGR.02.240 Ladina keele õpetam ise metoodika mitmesuguste tekstide tõlkimiseks eesti keelest hispaania keelde. lektor Epp Tamm, lektor Kristi Viiding © 1 .-1 6 . n.2 P n-s 2 knt => E 4AP(60P+100i)*E ■Ladina keele õpetaja: FLGR.03.036 Tõlge hispaania keelest eesti keelde OFLGR.02.076, FLGR.02.077 assistent Triin Lõbus Kursus käsitleb ladina keele Õpetamise probleeme eesti keele baasil, 1 AP(30P+10i) *A võttes aluseks keelte kontrastiivse vaatluse. ■ Hispaania keel ja kirjandus:ülem ©1. - 16. n. => E Kursusel arendatakse praktiliste tööde kaudu üliõpilaste eeldusi mitmesuguste tekstide tõlkimiseks hispaania keelest eesti keelde. FLGR.02.242 Diplom isem inar ja diplomitöö. © 1. - 16. n.2 P n-s 2 knt => E korr. professor Anne Lill, lektor Kristi Viiding, assistent Janika Päll, Õppeülesande täitja Ivo Volt FLGR.03.042 Hispaania keel üldvõõrkeelena I (algajad) 145 FILOSOOFIATEADUSKOND 145 Gitta Raichmann assistent Triin Lõbus 4AP(132P+28i) -2A 4AP(120P+40i) *2E Hispaania keele algkursus. ■Hispaania keel ja kirjandus:alam, Hispaania keel ja kirjandus:kesk © 1. - 16. n.4 P n-s 4 knt => A Praktilise hispaania keele kursus. 24. - 38. n.4 P n-s 4 knt => A © 1 .-1 6 . n.2 P n-s 1 knt => E 24. - 38. n.2 P n-s 1 knt => E FLGR.03.043 Hispaania keel üldvõõrkeelena II (algkursuse järg) õppeülesande täitja Ricardo Mateo FLGR.03.091 Hispaania keele gram m atika 4AP(132P+28i) *2A assistent Triin Lõbus О FLGR. 03.042 4AP(140P+20i) *2E Hispaania keele algkursuse järg. ■Hispaania keel ja kirjandus:alam, Hispaania keel ja kirjandus:kesk © 1 .-1 6 . n.4 P n-s 4 knt => А Hispaania keele grammatika aluste omandamine. 24. - 38. n.4 P n-s 4 knt => А © 1. - 16. n.2 P n-s 1 knt => E 24. - 38. n.6 P n-s 1 knt => E FLGR.03.044 Hispaania keel üldvõõrkeelena III (edasijõudnud) õppeülesande täitja Ricardo Mateo FLGR.03.095 Bakalaureusetöö 2AP(68P+12i) *A 10AP(400i) OFLGR.03.043 Hispaania keele kursus edasijõudnutele. © 1 ,- 16. n. ©1. - 16. n.4 P n-s 1 knt => A 24. - 39. n. FLGR.03.048 Prantsuse keel FLGR.03.096 Ladina-Ameerika kirjandus 4AP(120P+40i) *EA korr. professor Jüri Talvet ■Hispaania keel ja kirjandus:alam, Hispaania keel ja kirjandus:kesk 3AP(96L+24i) *E Prantsuse kõnekeele omandamine, algteadmised grammatikas. □Germaani-romaani filoloogia: ©1. -16. n.4 P n-s 2 knt => A Kursus käsitleb Ladina-Ameerika kirjandusloo peajooni. Seminaride 24. - 38. n.4 P n-s 2 knt => E teemaks on Laadi na-Ameerika kirjanduse retseptsioon Eestis. ©1. - 16. n.3 L n-s => E FLGR.03.055 Hispaania keele leksikoloogia 2AP(64P+16i) *E FLGR.03.098 XX sajandi ladinaameerika kirjandus ■Hispaania keel ja kirjandus:alam assistent Meliton Mateo Kursus annab ülevaate hispaania keele sõnavara ajaloolisest ja 2AP(32L+48i) *E tänapäevasest seisundist. ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem © 1. -16. n.4 P n-s 1 knt => E Kursus käsitleb Ladina - Ameerika kirjandusloo tähtsamaid momente. Seminaride teemaks on olulisemad ladinaameerika autorid ja nende FLGR.03.066 Sissejuhatus hispaania kirjandusse teosed. korr. professor Jüri Talvet © 1 ,- 16. n.2 Ln-s 2 ref =>E 2AP(48L+32i) *A ■Hispaania keel ja kirjandus:alam Kursusel käsitletakse hispaania kirjanduse peajooni keskajast XX sajandini. ©1. -16. n.2 Ln-s => A SAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL (04) FLGR.03.067 Hispaania keele konversatsioon FLGR.04.001 Saksa keele praktiline gram matika (2 rühma) assistent Meliton Mateo lektor Mari-Ann Palm 5AP(148P+52i) *2E 4AP(192P) -2E ■Hispaania keel ja kirjandus:alam, Hispaania keel ja kirjandus:kesk ■Avatud Ülikool: , Saksa keel ja kirjandus:alam Konversatsioonikursus hõlmab keele üld- ja spetsiifilist sõnavara nii Praktilise grammatika kursus on mõeldud abistama ja toetama saksa keele kirja- kui ka kõnekeele tasandil. omandamist,sest ilma keelesüsteemi ja selles valitsevaid seoseid ning © 1.-16. n.4 P n-s 2 knt = >E seaduspärasusi tundmata ei ole keele laitmatu valdamine mõeldav. 1. ja 2. 24. - 38. n.6 P n-s 2 knt => E semestril toimub morfoloogia kesksete teemade (tegusõna ajavormide ja kõneviiside moodustamine ning kasutamine; passiivi moodustamine ja FLGR 03.070 Prantsuse keel kasutamine; nimisõna grammatiline sugu, käänamine ja mitmuse 2AP(64P+16i) -E moodustamine) süsteemne käsitlemine koos praktiliste harjutustega. Peale ■ Hispaania keel ja kirjandus:ülem vormide moodustamise on oluline nende tähenduste ja kasutusviiside OFLGR.03.048, FLGR.03.049 tundmaõppimine ning rakendamine praktikas. Prantsuse kõnekeele arendamine, grammatika põhivara omandamine. ©1. - 16. n.2 P n-s 2 knt => A - Mari-Ann Palm; Saksa keel ja © I . - 16. n.4 P n-s 2 knt => E kirjandus:alam 24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => E - Mari-Ann Palm; Saksa keel ja FLGR 03.071 Hispaania keel Ladina-Am eerikas kirjandus:alam 2AP(32L+32P+16i) *E ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem FLGR. 04.002 Saksa keele teooria (saksa keele teoreetiline Käsitletakse hispaania keele eripära ja kasutust Ladina-Ameerika maades. gram matika) © 1. -16. n.2 P n-s 2 knt => E lektor Mari-Ann Palm, assistent Kaari Antzon 4AP(74L+40S+46i) *2E FLGR.03 072 Suuline tõlge ■Avatud Ülikool: , Saksa keel ja kirjandus:kesk assistent Klaarika Kaldjärv ©FLGR.04.011 3AP(60P+60i) *E Ajalooline ülevaade saksa keeleteaduse arengust ja kujunemisest ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem rõhuasetusega grammatikale; keeleteaduse ja grammatikateaduse Praktiseeritakse järeltõlget emakeelest hispaania keelde ja hispaania põhimõisted; saksa keele tüüpilised tunnused; saksa keele morfoloogia ja keelest emakeelde. süntaks. Kirjanduse eriharu üliõpilastele on kohustuslik 2 AP-d. © 1. - 16. n.2 P n-s 1 knt => E © I .- 1 6 .n . l L, 1 S n-s 2 knt => E ; Saksa keel ja kirjandus:kesk 24. - 38. n.2 P n-s 1 knt => E 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => E ; Saksa keel ja kirjandus:kesk FLGR 03.089 Hispaania keele tekstianalüüs FLGR.04.003 Saksa keele stilistika 146 FILOSOOFIATEADUSKOND 146 lektor Mari-Ann Palm Saksa keele grammatika põhireeglite selgitamine, nende rakendamise 2AP(16L+8P+8S+48i) *E harjutamine korrektse keeleoskuse saavutamiseks algastme ulatuses. ■Avatud Ülikool: , Saksa keel ja kirjandus:kesk © 1. - 39. n.2 P n-s 2 knt => 2E ; Germaani-rom aani filoloogia: ©FLGR.04.002, FLGR.04.009 Kursuse raames käsitletakse stiiliteooria üldküsimusi (stilistika kui FLGR.04.013 Valentsi-ja käändeteooria iseseisva distsipliini kujunemine ja koht filoloogiateaduste hulgas, stiili lektor Anne Arold mõiste definitsioonid, funktsionaalstiilid, stiilitasandid, stiilinormid) ja 2AP(34P+46i) -A leksikaalseid ning grammatilisi stiilivahendeid, samuti stiilifiguure sks.k. □ Saksa keel ja kirjandus:ülem © I. - 16. n .l L, 1 S n-s => E - Mari-Ann Palm; Saksa keel ja Seminaris käsitletakse valentsi- ja käändeteooria põhimõisteid ja kirjandus:kesk rakendusvõimalusi lingvistikas. (Toimumine sõltub huviliste arvust. Magistrandidel on võimalik sooritada kursus iseseisva töö baasil. See FLGR.04.004 Tänapäeva saksa keele ajavorm id eeldab tööd kirjandusega, selle kokkuvõtlikku käsitlemist lektor Mari-Ann Palm individuaalkonsultatsioonides ja praktiliste tööde esitamist.) 2AP(17P+17S+46i) -E ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A - Anne Arold; Saksa keel ja □ Saksa keel ja kirjandus:ülem kirjandus:ülem ©FLGR.04.002 Käsitletakse süvendatult ja süsteemselt saksa k. tegusõna keskset FLGR.04.014 Saksa keel II kategooriat - ajavorme. Ajavormide absoluutne ja relatiivne funktsioon, lektor Eve Pormeister, assistent Merje Miliste leksikaalsed vahendid aegade ja ajaliste seoste väljendamiseks, konteksti 4AP( 192P) *A mõju. ■Avatud Ü likool:, Saksa keel ja kirjandus:alam ©24. - 39. n.l P, 1 S n-s 1 ref => E - Mari-Ann Palm Saksakeelsete ilukirjanduslike ja aimetekstide leksikaalne ja grammatiline analüüs, sõnavara laiendamine. 2.semestril on pearõhk kirjalikul FLGR.04.005 Saksa keel inglise filoloogidele (3 r.) väljendusoskusel (lihtsamad tekstisordid, nt. isiklikud ja ametialased lektor Reet Liimets, lektor Eve Pormeister kirjad, sisukokkuvõte, seisukohavõtt jms.). 4AP(64S+96i) ©24. - 39. n.4 P n-s 4 knt => E ; Saksa keel ja kirjandus alam ■ Inglise keel ja kirjandus:alam Kursuse eesmärgiks on anda algteadmised saksa keelest, mis võimaldavad FLGR.04 015 Praktiline saksa keel II kõrvalerialana (2 r.) õppijal suhelda lihtsamates argisituatsioonides. assistent Kaari Antzon ©24. - 39. n.4 P n-s 2 knt => E ; Inglise keel ja kirjandus:alam 8AP(265P+55i) *EA Antud praktilise saksa keele tunnid on loogiliseks jätkuks saksa keele FLGR.04.006 Praktiline saksa keele foneetika algkursusele. Jätkatakse grammatika ja sõnavara omandamist. lektor Eve Pormeister © 1. - 16. n.4 P n-s 4 knt => A 4AP(192S) *A 24. - 39. n.4 P n-s 2 knt => E ■Avatud Ülikool: □Saksa keel ja kirjandus:alam FLGR.04.016 Praktiline saksa keel I kõrvalainena (2 r.) Vokaalide, diftongide ja konsonantide kirjeldamine ja harjutamine. lektor Eve Pormeister Kolme meloodiavormi harjutamine. Dialoogide kuulamine ja 8AP(384P+96i) -EA moodustamine. Sõna- ja lauserõhk.Kohustuslik foneetika kursus toimub Saksa keele algteadmiste omandamine (grammatika, sõnavara). Suulise ja 1.semestril ja annab 2 AP-d. 2.semestril on võimalik foneetikat teha kirjaliku väljendusoskuse harjutamine.Selle osa eest saab kummalgi kokkuleppel õppejõuga valikainena veel 2 AP ulatuses. semestril 4 AP-d, eraldi tuleb juurde võtta grammatika - FLGR.04.011 ©24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => A Sellesse rühma tulijatele tehakse tasemetest. Saksa keel kõrvalainena 1. - 16. n.2 P n-s 2 knt => E - Eve Pormeister; Saksa keel ja alamastme juurde kuuluvad veel Saksamaa ajalugu ja maiskonnalugu, kirjandus:alam mida tuleb kuulata koos saksa filoloogidega. Mittefiloloogidel tuleb teha lisaks sissejuhatus keeleteadusse ja sissejuhatus kirjandusteadusse. FLGR.04.007 Saksa keel I ©1. - 16. n.4 P n-s 2 knt => A lektor Eve Pormeister, assistent Merje Miliste 24. - 39. n.4 P n-s 2 knt => E 4AP(64S+96i) ■Avatud Ü likool:, Saksa keel ja kirjandus:alam FLGR.04.017 Saksam aa ajalugu Saksakeelsete ilukirjanduslike ja aimetekstide leksikaalne ja grammatiline 2AP(32S+48i) *E analüüs, sõnavara laiendamine. 1.semestril pööratakse rohkem tähelepanu ■Avatud Ülikool: , Saksa keel ja kirjandus:alam kuulamisoskuste ja suulise väljendusoskuse arendamisele. Loengukursus annab ülevaatliku pildi tähtsamatest etappidest ja ©1. - 16. n.4 P n-s 4 knt => E ; Saksa keel ja kirjandus.alam sündmustest Saksamaa ajaloos. ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> E FLGR.04.009 Saksa keele ajalugu 1 õppeülesande täitja Axel Jagau FLGR.04.018 Saksa keele praktiline gram m atika (2 r.) 2AP(16L+16S+48i)*E assistent Kaari Antzon ■Avatud Ülikool: , Saksa keel ja kirjandus:kesk 4AP(128P+32i) *2A Lühiülevaade kaasaegse saksa keele kujunemisest ja keelestruktuuri ■Avatud Ü likool:, Saksa keel ja kirjandus:kesk arengust. Praktilise grammatika kursus on mõeldud abistama ja toetama saksa keele ©24. - 39. n.l L, 1 S n-s 2 knt, 1 ref=> E omandamist, sest keelesüsteemi seaduspärasusi tundmata ei ole keele laitmatu valdamine mõeldav. 3. semestril käsitletakse valikuliselt FLGR.04.010 Saksa keele ajalugu 2 teemasid morfoloogiast, mis valmistavad eestlastele spetsiifilisi raskusi Õppeülesande täitja Axel Jagau (artikli kasutamine, pärisnimede käänamine, omadussõna käänamine, 2AP(16L+16S+48i)*E omadussõna ja partitsiibi nimisõnalised vormid. 4. semestril toimub ■Saksa keel ja kirjandus:ülem süntaksi (lauseliikmed, sõnajärg lauses, lihtlause, rindlause, põimlause, ©FLGR.04.009 kõrvallausete liigid) süsteemne käsitlemine koos praktiliste harjutustega. Saksa keele ajaloolise arengu käsitlus tekstinäidete alusel. Keskalamsaksa © 1. - 16. n.2 P n-s 2 knt => A tähtsus saksa keele Balti variandi ja eesti keele jaoks. 24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => A ©1. - 16. n.l L, 1 S n-s 1 ref => E FLGR.04.019 K irjalik tõlge saksa keelest eesti keelde(2 r.) FLGR 04.011 Praktiline saksa keele gram matika (2 r.) lektor Anne Arold assistent Kaari Antzon 2AP(192P+46i) *2A 4AP(128P+32i) *2A ■Saksa keel ja kirjandus:kesk □ Inglise keel ja kirjandus:kesk Lihtsamate saksakeelsete tekstide tõlkimine eesti keelde. Praktilise töö käigus käsitletakse erinevaid tekstisorte ja nende stilistilist eripära, samuti 147 FILOSOOFIATEADUSKOND 147 erinevusi saksa ja eesti keele sõnavaras ning ülesehituses (semantiline ekvivalents, erinevused süntaksis jne). Kursus on kohustuslik saksa FLGR.04.056 Saksa kirjanduse ajalugu. Keskaeg filoloogia 2.aasta üliõpilastele, toimub ainult kevadsemestril ja annab 2 lektor Erika Kärner AP-d. lAP(20L+20i) -A ©24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => A ■Saksa keel ja kirjandus:alam Kursus annab ülevaate saksa kirjanduse arengust varasest keskajast kuni FLGR.04.021 Saksa keele leksikoloogia I 16.sajandi lõpuni. Seminaris analüüsitakse keskaegsete saksa autorite lektor Anne Arold olulisemaid tekste. 3AP(64S+96i) *E ©1. - 16. n.2 S n-s => A ■Avatud Ülikool:, Saksa keel ja kirjandus:kesk Kursusel käsitletakse leksikaalse semantika põhimõisteid: sõna kui märk, FLGR.04.057 Tekstianalüüs I / Tekstianalüüs II (2r.) lekseem, semeem, tähenduskomponendid jne.; saksa keele sõnavara assistent Merje Miliste, õppeülesande täitja Kersti Neufeld struktuur ja areng: laenud, sõnatuletus, tähenduse muutumine.Saksa 6AP(192P+48i) *EA filoloogidel tuleb esitada ka seminaritöö (ettekande ja kirjaliku ■Saksa keel ja kirjandus:kesk referaadina) vabalt valitud teemal (sõnavara ajaloost, sõnatuletusest, Komplekssete saksakeelsete ilukirjanduslike ja aimetekstide leksikaalne sõnavara territoriaalsetest iseärasustest vms.) Teiste erialade üliõpilastel ei ja grammatiline analüüs, sõnavara laiendamine. Erinevate ole referaadi esitamine kohustuslik (sel juhul annab kursus 2 AP). (argumenteerivate) tekstisortide (kommentaar, retsensioon, kõne, essee Leksikoloogia I on kohustuslik kõigile saksa filoloogia üliõpilastele. jne.) analüüs ja iseseisev tekstide koostamine. Teksti ülesehitus, ©1. -16. n.2 S n-s 1 re f= > E ; Saksa keel ja kirjandus:kesk stilistilised ja retoorilised figuurid jms. ©1. - 16. n.4 P n-s 4 knt => A ; Saksa keel ja kirjandus:2 FLGR.04.022 Saksa keele fraseoloogia 24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => E ; Saksa keel ja kirjandus:2 lektor Anne Arold 2AP(32S+48i) -E FLGR.04.058 Keeleteaduslik sem inar □Saksa keel ja kirjandus:kesk 4AP(64S+96i) *EA Erikursusel antakse lühiülevaade saksa keele fraseoloogia uurimise □Saksa keel ja kirjandus:kesk, Saksa keel ja kirjandus:ülem, Saksa keel ajaloost ja fraseoloogia kui keelelise nähtuse olemusest. Käsitletakse ja kirjandus:mag saksa keele fraseoloogia klassifitseerimisvõimalusi, funktsionaalseid Külalislektorite poolt pakutavad valikkurused. Iga kursus annab 2 AP-d. tüüpe ja semantilisi gruppe (sünonüümid, antonüümid, homonüümid, ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> A ; Saksa keel ja kirjandus: mitmetähenduslikud fraseologismid). 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref=> A ; Saksa keel ja kirjandus: © 1.-16. n.2 S n-s => E FLGR 04.059 Valikkursus kirjandusest FLGR.04.023 Pedagoogiline praktika 2AP(34S+46i) *2A lektor Reet Liimets □ Saksa keel ja kirjandus:kesk, Saksa keel ja kirjandus:ülem, Saksa keele 8AP(180P+140i) *E Õpetaja:mag ■Saksa keele õpetaja: Külalislektorite poolt pakutavad valikkursused, infot saab vahetult enne 10-nädalane praktika koolides: tundide kuulamine, analüüsimine, tundide semestri algust õppetoolist. Iga kursus annab 2 AP-d. andmine. ©1. -16. n.2 S n-s 1 ref => E ©november, 10. n.10 P n-s => E - Reet Liimets 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E FLGR.04.025 M aiskonnalugu FLGR.04.060 K irjandussem inar 1: peasem inar 2AP(64S+96i) *2E 4AP(32S+128i) «2E ■Avatud Ülikool:, Saksa keel ja kirjandus:alam □Saksa keel ja kirjandus: □Inglise keel ja kirjandus:kesk DAAD lektori poolt pakutavad kursused, täpsem info semestri algul õppetoolist. ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E ; Saksa keel ja kirjandus:alam ©1. - 39. n.2 S n-s => E A ; Saksa keel ja kirjandus: FLGR.04.031 Praktiline rootsi keel FLGR.04.061 K irjandussem inar 2: prosem inar 4AP(64S+96i) *E 4AP(32L+64S+64i) *2E ■Skandinavistika:l □Saksa keel ja kirjandus: DAAD lektori poolt pakutavad kursused. ©24. - 39. n.4 S n-s => A ; Skandinavistika:l © 1. - 39. n.2 S n-s => 2E ; Saksa keel ja kirjandus: FLGR.04.051 Valikkursus keeleteadusest: 2AP(32S+48i) *2A FLGR.04.065 Sissejuhatus keele-ja kirjandusteadusesse □Saksa keel ja kirjandus:ülem korr. professor Karl Lepa Külalislektorite poolt pakutavad valikkursused.Iga kursus annab 2 AP-d. 2AP(34L+46i) *E ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A ; Saksa keel ja kirjandus: ■Saksa keel ja kirjandus:alam 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A Sissejuhatus germanistikastuudiumi. ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E ; Saksa keel ja kirjandus: 1 FLGR.04.054 Üldkeeleteadus korr. professor Karl Lepa FLGR.04.071 Saksa m ajanduskeel 2AP(32L+48i) *E 8AP(136S+184i) *E ■Germaani-romaani filoloogia:ülem □Saksa keel ja kirjandus:kesk, Saksa keel ja kirjandus:ülem Loengukursus annab ülevaate aktuaalsetest probleemidest viimaste Õppetöö toimub õpiku "Wirtschaft - auf Deutsch" alusel, käsitletakse aastakümnete keeleteaduses. selliseid teemasid nagu kaubandus, eksport, import, näitused, messid, ©1. -16. n.2 L n-s 1 ref => E ; Saksa keel ja kirjandus:ülem reklaam jne., samuti ka vastavat kirjavahetust. Kursus toimub juhul, kui 24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E ; Germaani-romaani filoloogia:ülem tuleb uus DAAD külalislektor. ©1. -16. n.4 S n-s 1 ref=> E FLGR.04.055 Konsekutiivtõlge 24. - 39. n.4 S n-s 1 ref => E ; Saksa keel ja kirjandus: korr. professor Karl Lepa 2AP(32S+48i) *A FLGR.04.072 M aiskonnateadus □Saksa keel ja kirjandus:ülem 4AP(68L+92i) *E OFLGR.04.012, FLGR.04.014 ■Skandinavistika:alam Harjutatakse erialatekstide suulist tõlget saksa keelest eesti keelde ja Ülevaade Rootsi geograafiast, ajaloost, kommetest (Hellstam "Sverige pa vastupidi. svenska", Weibull "Sveriges historia"). ©1. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E A ; Saksa keel ja kirjandus: ©24. - 39. n.2 S n-s; Skandinavistika: 1 148 FILOSOOFIATEADUSKOND 148 © 1 .-1 6 . n.4 P n-s => A FLGR.04.074 K irjanduse ajalugu 24. - 39. n.4 P n-s => E 4AP(68S+92i) *E ■Skandinavistika: FLGR.04.130 Hollandi keel edasijõudnutele ©24. - 39. n. 1 ref => E ; Skandinavistika:2 4AP(108P+52i) -EA □Germaani-romaani filoloogia: FLGR.04.086 N orra keel edasijõudnutele 4AP(64P+96i) *EA ©1. -39. n.4 P n-s => E A ©1. - 16. n.4 L n-s => A FLGR.04.132 Taani keele gram m atika 2 4 .-3 9 . n. lektor Nikolaj Edwards 2AP(32P+48i) *A FLGR.04.087 Rootsi keel valikainena (edasijõudnud)4AP(64P+96i) ■Skandinavistika:2 •EA □Germaani-romaani filoloogia:kesk, ülem ©24. - 39. n. => E - Nikolaj Edwards; Skandinavistika:2 © 1 .-1 6 . n. => A FLGR.04.133 K irjalik taani keel 24. - 39. n. lektor Nikolaj Edwards 2AP(16L+16P+48i) *E FLGR.04.088 Rootsi keel valikainena (algajad)4AP(64P+96i) *EA ■Skandinavistika:2 □Germaani-romaani filoloogia:alam, kesk ©24. - 39. n.; Skandinavistika:2 ©1. - 16. n. => A 24. - 39. n.4 S n-s FLGR.04.136 Praktiline rootsi keele gram m atika 2AP(32L+48i) *E FLGR.04.090 Põhjam aade kirjandus norra filoloogidele □Skandinavistika:alam 2AP(16L+16S+48i) *E ■Skandinavistika:ülem ©24. - 39. n.2 S n-s; Skandinavistika: 1 Rootsi ja Taani tänapäeva kirjandus ©24. - 39. n.2 S n-s; Skandinavistika:4 FLGR.04.138 Kargem Põhjam aade Sem inar 1 AP(16S+24i) *A FLGR.04.091 K u ltu u ri-ja kunstiajalugu □ Skandinavistika: 2AP(32L+48i) *E □ Skandinavistika: ülem ©24. - 39. n.2 L n-s; Skandinavistika: ©24. - 39. n. => A ; Skandinavistika: FLGR.04.140 N orra keel algajatele 2AP(32S+48i) *E FLGR.04.093 Süvendatud rootsi keel □Skandinavistika: 4AP(64S+96i) *EA ■Skandinavistika:ülem ©Ei ole teada ©24. - 39. n.2 S n-s; Skandinavistika:5 FLGR.04 144 Rootsi keel kõrvalainena 2AP(32P+48i) *EA FLGR.04.097 Morfoloogia Erinevate tekstide, audio-ja videomaterjalide abil süvendatakse praktilist assistent Katrin Tombak rootsi keele oskust. Süvendatakse teadmisi rootsi keele grammatikast, 0АР *A arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning antakse ■Skandinavistika:2 algteadmised rootsi keele foneetikast, morfoloogiast ja süntaksist. Ülevaade rootsi keele vormiõpetusest. © 1 .-1 6 . n .= > A © 1. - 16. n. => E ; Skandinavistika:2 24. - 39. n. => A FLGR.04.126 Sissejuhatus keele-ja kirjanduslukku FLGR.04.153 B akalaureusesem inar 2AP(32L+8P+40i) korr. professor Karl Lepa, lektor Anne Arold, lektor Erika Kärner, lektor ■Skandinavistika: 1 Reet Liimets, lektor Mari-Ann Palm, lektor Eve Pormeister 2AP(32S+48i) *E ©24. - 39. n.2 S n-s; Skandinavistika: 1 ■Saksa keel ja kirjandus:ülem Konzeption, Diskussion und Ausarbeitung der Abschlussarbeiten. FLGR.04.127 Valikkursus runoloogiast ©24. - 39. n.2 S n-s => E 2AP(32L+8S+40i) *E □ Skandinavistika:ülem FLGR.04.155 Uuema saksa kirjanduse põhijooni Sissejuhatus runoloogiasse. Ruunid kui Skandinaavia ajaloole ja lektor Erika Kärner kultuurile iseloomulik fenomen. P^hit^dede tutvustus. 5AP(64L+96S+80i) *E ©24. - 39. n.; Skandinavistika: ■Saksa keel ja kirjandus:alam Ülevaade ajaloolistest aspektidest saksa kirjanduse arengus alates FLGR.04.128 Diplom isem inar 17.sajandist kuni 20.sajandi alguseni.Seminaris käsitletakse tähtsamate 2AP(32L+8P+40i) *E saksa autorite tekste nende ajaloolises kontekstis. Kursus lõpeb üliõpilaste ■Skandinavistika:ülem iseseisva seminaritööga valitud teemal. ©24. - 39. n.4 S n-s 1 ref => E ©24. - 39. n.2 S n-s; Skandinavistika:5 1. - 16. n.2 S n-s FLGR.04 129 Hollandi keel algajatele FLGR.04.157 Leksikoloogia 2 lektor Anne Arold 4AP(108P+52i) *EA 2AP(64P+96i) *A □Germaani-romaani filoloogia:, ■Saksa keel ja kirjandus:alam 149 FILOSOOFIATEADUSKOND 149 Saksa keele sõnavara struktuuri ja arengu süvendatud käsitlus: tähenduse ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A muutumine, etümoloogia, laenud, sotsiaalsed ja territoriaalsed iseärasused.Aine on kohustuslik keele eriharu üliõpilastele. FLGR.04.186 K irjanduse ajalugu ©24. - 39. n.2 S n-s => E - Anne Arold; Saksa keel ja kirjandus:ülem 4AP(64L+64S+30i) *E FLGR.04.158 Šveitsi kirjandus ©24. - 39. n.4 S n-s; Skandinavistika:l lektor Eve Pormeister 4AP(64P+96i) *E FLGR.04.197 Tõlketeooria ja suulise tõlke põhialused □Saksa keel ja kirjandus: korr. professor Krista Vogelberg, assistent Mall Tamm Ülevaade sõjajärgsest (saksa k.) sveitsi kirjandusest ja selle kultuurilis- 2AP(40L+40i) *E sotsioloogiline taust. Semestris kahe kuni kolme autori teoste analüüs ■Germaani-romaani filoloogia:mag ©1. - 39. n.l L, 1 Sn-s 1 ref => E A Kursus annab ülevaate tõlketeooria põhialustest, suulise tõlke eripärast ja liikidest ning tõlgile esitatavatest nõuetest (tõlgitöö eetika, FLGR.04.160 Sissejuhatus võõrkeele õpetamise didaktikasse protokollinõuded).Kursus on konverentsitõlke magistrantidele. lektor Reet Liimets ©1. - 16. n.2 L n-s => E ; Germaani-romaani filoloogia: 4AP(32L+32S+96i) *A Keeledidaktika kursuse raames käsitletakse ning katsetatakse erinevaid FLGR.04.198 Term inoloogiatöö põhialused ja infotehnoloogia kaasaegseid võõrkeele õpetamise meeteodeid. korr. professor Karl Lepa ©1. -16. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A ; Saksa keele Õpetaja:5 lAP(20L+20i) *A ■Germaani-romaani filoloogia:mag FLGR.04.161 M äng ja m ängulisus võõrkeele õpetamisel Kursus tutvustab terminoloogia aluseid, terminoloogiliste süsteemide lektor Reet Liimets põhimõtteid erinevates keeltes ning kaasaegsete infotehnoloogia 2AP(32S+48i) *A vahendite kasutamist terminoloogias.Kursus on konverentsitõlke ■Saksa keele õpetaja:5 magistrantidele. Kursuse eesmärgiks on analüüsida, kuidas õppida võõrkeelt mängides ©1. - 16. n.l L n-s => A ning millised on keele õppimise mängud. ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> A FLGR.04.199 Järeltõlke teooria ja praktika assistent Malle Laar, assistent Mall Tamm, õpetaja Siiri Raitar, FLGR.04.162 Isiksuslikud tegurid teise ning võõrkeele õppimisel Õppeülesande täitja Kersti Neufeld lektor Reet Liimets 9AP(180P+180i) *2E 2AP(16L+16S+48i) *A ■Germaani-romaani filoloogia:mag ■Saksa keele Õpetaja:5 Kursus annab ülevaate järeltõlke olemusest ning märkmetehnika Analüüsitakse isiksuslike faktorite mõju keele õppimisele. põhialustest. Põhiosa moodustavad praktilised järeltõlke ©24. -39. n.l L, 1 Sn-s 1 ref => A harjutused.Kursus on konverentsitõlke magistrantidele. ©1. - 16. n.4 P n-s => E FLGR.04.163 Pedagoogika-aasta lõputöö 24. - 39. n.5 P n-s => E lektor Reet Liimets 6AP(32P+208i) *E FLGR.04.200 Sünkroontõlke teooria ja praktika ■Saksa keele õpetaja:5 dotsent Tiiu Grünthal-Robert, assistent Malle Laar, assistent Mall Tamm, Kirjutatakse ja kaitstakse lõputöö. Õpetaja Siiri Raitar, õppeülesande täitja Kersti Neufeld ©24. - 39. n.2 P n-s => E 10AP(200P+200i) *2E ■Germaani-romaani filoloogia:mag FLGR.04.165 M agistriseminar Kursus tutvustab Euroopa Liidu ülesehituse põhimõtete struktuuri ja korr. professor Karl Lepa, külalisprofessor Stig Örjan Ohlsson, lektor organitega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, millega Eesti Anne Arold, lektor Mari-Ann Palm tõlgid võivad kokku puutuda.Kursus on konverentsitõlke magistrantidele. 10AP(32P+128i) *E ©1. - 16. n.5 P n-s => E Arutatakse magistritööde problemaatikat, esitatakse ja kuulatakse 24. - 39. n.5 P n-s => E vastavaid ettekandeid. Üliõpilastelt eeldatakse kahe seminaritöö esitamist ja kahe samalaadse töö kirjalikku retsenseerimist. FLGR.04.202 Euroopa L iitja rahvusvahelised organisatsioonid ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> A ; Germaani-romaani filoloogia:mag assistent Mall Tamm 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E ; Germaani-romaani filoloogia:mag 2AP(40S+40i) *A ■Germaani-romaani filoloogia:mag FLGR.04.170 Taani ja Põhjam aade ajalugu Kursus tutvustab Euroopa Liidu ülesehituse põhimõtete, struktuuri ja 2AP(40L+16S+24i) • A organitega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, millega Eesti ■Skandinavistika:2 tõlgid võivad kokku puutuda. ©24. - 39. n.2 S n-s => A - Mall Tamm ©24. - 39. n.; Skandinavistika:2 FLGR 04.203 M ajanduskeel ja m ajandusteaduslik terminoloogia FLGR.04 171 Foneetika assistent Mall Tamm 1 AP(20L+20i) *A 1.5AP(20S+40i) *A ■Skandinavistika:2 ■Germaani-romaani filoloogia:mag Kursus käsitleb majanduskeele põhilisi iseärasusi ning ©24. - 39. n. => E ; Skandinavistika:2 majandusterminoloogiat eesti ning olulisemates euroopa keeltes. Seejuures kasutatakse külalisõppejõude Euroteaduskonnast ning FLGR.04.181 Norra keel algajatele Tallinnast. 4AP(64L+64S+32i) *E ©24. - 39. n.l S n-s => A ©24. - 39. n.2 S n-s FLGR.04.204 Tehnika ja tehnoloogia term inoloogia 1. - 16. n. => A assistent Malle Laar 1 AP(20S+20i) *A FLGR.04.185 Sem estritöö saksa keelest või kirjandusest ■Germaani-romaani filoloogia:mag 2AP(16S+64i)*A Kursus käsitleb tehnikakeele üldiseid iseloomulikke jooni ning kõige Semestritöö on kohustuslik kolmanda aasta üliõpilastele, see võiks olla olulisemaid termineid eesti ning inglise/prantsuse/saksa keeles. Kursuse eeltööks lõputööle. Tutvutakse teaduslikele töödele esitatavate nõuetega, läbiviimisse kaasatakse külalisõppejõude. viitamissüsteemigajne. ©24. - 39. n. 1 S n-s => A 150 FILOSOOFIATEADUSKOND 150 FLGR.04.232 Kirjalik taani keel FLGR 04.205 Juriidiline keel ja juriidiline terminoloogia 6AP(96S+144i) *E assistent Malle Laar 1.5AP(20S+40i) *A © 1 - 16. n. => E ; Skandinavistika:3 ■Germaani-romaani filoloogia:mag Kursus annab ülevaate juriidilise keele eripärasustest ning olulisematest FLGR.04.236 E rikursus 1-2 juriidilistest terminitest eesti ning tähtsamates euroopa keeltes. Osalevad 6AP(96L+144i) *E ka külalisõppejõud Riigikohtust, Õigusteaduskonnast, Euroteaduskonnast. ®1. -16. n.l S n-s => A - Malle Laar ©24. - 39. n. => E ; Skandinavistika:3 FLGR 04.209 K irjan d u s-ja ideeajalugu kõrvalainena FLGR.04.237 K irjandus-ja keeleteooria 2AP( 16L+16S+48i) *E 6AP(96L+144i)*E Ülevaade rootsi kirjanduse tähtsamatest suundadest (ja autoritest) alates ruunikirjadest kuni tänapäevani. Samuti ülevaade kirjanduses ©1. - 16. n. => E ; Skandinavistika:3 peegelduvatest ning seda suunavatest ideedest ja maailmapildist. 24. - 39. n. => E ; Skandinavistika:3 ©24. - 39. n. => E FLGR 04.238 Suuline ja kirjalik tõlge FLGR.04.210 Rootsi ajalugu kõrvalainena 8AP(128S+192i) *E 2AP(16L+16S+48i) *E Ülevaade Rootsi ajaloost, kasutatakse videomaterjale. Pool kursust on ©24. - 39. n. => E ; Skandinavistika:3 seminari vormis, rõhk on iseseisval tööl ja ettekannetel. ©1. - 16. n. => E FLGR.04.240 Taani ja Põhjam aade ajalugu 4AP(64L+96i) *A FLGR.04.215 M agistrandide sem inar 1 AP(16S+24i) ©1. - 16. n. => A ; Skandinavistika:3 ©24. - 39. n.2 S n-s; Skandinavistika:mag FLGR.04.241 Norra keel 3AP(48L+72i) *A FLGR.04.219 Taani keel algajatele 4AP(64S+96i) -A ©24. - 39. n. => A ; Skandinavistika:3 ©1. - 16. n. => A FLGR.04.242 Rootsi keel 24. - 39. n.4 S n-s 3AP(48L+72i) *A Ülevaade skandinaavia ja rootsi keele ajaloost, rootsi keele hääldusest ja FLGR.04.220 Taani keel edasijõudnutele grammatikast ning erinevustest rootsi ja taani keele sõnavaras. 4AP(64S+96i) *A ©1. - 16. n. => A ; Skandinavistika:3 ©1. - 16. n. => A FLGR.04.251 V alikkursus. M odernism saksa kirjanduses 24. - 39. n.4 S n-s lektor Erika Kärner 2AP(32S+48i) *A FLGR.04.221 K irjalik väljendusoskus □Saksa keel ja kirjandus:kesk 2AP(40S+40i) Valikkursuses käsitletakse süvendatult ühte modernismi vooludest saksa kirjanduses 19.saj. lõpust 20.saj. alguseni. ©24. - 40. n.; Skandinavistika: ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A ; Saksa keel ja kirjandus:kesk FLGR.04.224 K irjalik tõlge esimesest võõrkeelest emakeelde ja FLGR 04.252 Valikkursus: A javiitekirjanduse kohast saksa 18.saj. ja vastupidi 19.saj. kirjanduselu üldpildis. lektor Anne Arold, lektor Kaja Kährik, lektor Meelis Leesik, lektor Mari- lektor Erika Kärner Ann Palm, assistent Kaari Antzon, , , õppeülesande täitja Eva 2AP(32S+48i) *A Toulouze □ Saksa keel ja kirjandus:kesk, Saksa keel ja kirjandus:ülem 14AP(224S+336i) *2E Valikkursus annab ülevaate ajaviite e. triviaalkirjanduse sotsiaalsest ■Germaani-romaani filoIoogia:mag rollist 18.-19.saj. Saksamaal. Seminaris tutvutakse populaarsemate Kursus õpetab praktilist erialatekstide tõlkimist inglise, saksa või autoritega ja analüüsitakse nende poolt kirjutatut. prantsuse keelest eesti keelde ning eesti keelest inglise, saksa või ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A prantsuse keelde. © 1 .-1 6 . n.7 Sn-s => E FLGR.04.253 Keele õppim ise teooriatest 2 4 .-3 9 . n.7 Sn-s = >E lektor Reet Liimets 2AP(32S+48i) *E FLGR 04.225 K irjalik tõlge teisest võõrkeelest emakeelde ■Saksa keel ja kirjandus:mag lektor Anne Arold, lektor Kaja Kährik, lektor Meelis Leesik, assistent Seminarid iseseisvalt läbitöötatud kirjanduse alusel. Kaari Antzon, , õppeülesande täitja Eva Toulouze ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E 6AP(96S+144i) *E ■Germaani-romaani filoloogia:mag FLGR.04.254 "Mina" kui ajalooliskultuuriline konstrukt Kursus õpetab praktilist erialatekstide tõlkimist inglise, saksa või lektor Reet Liimets prantsuse keelest eesti keelde (teise võõrkeelena). 3AP(16L+16S+88i)*A ©1. - 16. n.3 S n-s => A □ Saksa keel ja kirjandus:kesk 24. - 39. n.3 S n-s => E Eesmärgiks on kirjandusteoste alusel analüüsida, kuidas defineeris ennast modernismi ning kuidas postmodernismi inimene. FLGR.04.226 Tõlketeooria © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 Sn-s 1 ref => A korr. professor Krista Vogelberg IAP(16L+24i) *E FLGR.04.255 Norra keele gram m atika Sissejuhatus tõlketegevuse teoreetilistesse alustesse pearõhuga 4AP(64L+96P) *E erialatekstide tõlkimisele. Praktilised harjutused ja teoreetilised alused. Norra keele grammatika ©1. - 16. n.2 L n-s => A ; Germaani-romaani filoloogia:mag teoreetiliste põhijoonte süstematiseerimine. © 1. - 16. n.4 L n-s => E ; Skandinavistika: 1 151 FILOSOOFIATEADUSKOND 151 FLGR.04.256 T ekstianalüüs FLGR.04.268 Sem antika 2AP(32L+48i) *E korr. professor Karl Lepa Kirjanduslike tekstide lugemine ja analüüs, tutvumine tekstikriitiliste 2AP(32S+48i) *E teooriatega. ©1. - 16. n.2 L n-s => E ; Skandinavistika:! ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => E ; Saksa keel ja kirjandus:ülem FLGR.04.257 Norra kirjandus 20. sjand I FLGR.04.269 K irjandusteooria 2AP(32L+48i) *E 2AP(32L+48i) *A Ülevaade norra kirjandusest 1900-1950, tutvumine tähtsamate teostega. Ülevaade erinevatest meetoditest kirjanduse käsitlemisel. ©1. - 16. n.2 L n-s => E ; Skandinavistika: 1 ©1 - 16. n. => A ; Skandinavistika:2 FLGR 04 258 Konversatsioon FLGR.04.270 Norra keele foneetika ja fonoloogia 2AP(32L+48i) *A 2AP(32L+48i) Norra kõnekeele arendamine, töö sõnavara ja suulise väljendusoskusega. Praktilised ja teoreetilised teadmised häälikute moodustamisest, © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; Skandinavistika: 1 hääldamise korrigeerimisest, kõne kirjapanekust (transkriptsiooniga). ©24. -39. n.; Skandinavistika.T FLGR.04.259 Kirjaliku väljendusoskuse kursus 2AP(32L+48P) -A FLGR.04.271 Norra keele morfoloogia Töö erinevate tekstitüüpidega, nende kasutamine teise keele 1 AP(16L+24i) omandamisel. Tutvumine teaduskeele eripäraga. Sõnade morfoloogiline struktuur, morfoloogiline analüüs ja © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; Skandinavistika: 1 klassifikatsioon. ©24. -39. n.; Skandinavistika: 1 FLGR.04.260 Rootsi kirjanduse ajalugu 4AP(64L+96i) *A FLGR.04.272 Norra kirjandus 20. saj II 2AP(32L+48i) ©1. -16. n. => A ; Skandinavistika:2 Kirjandus 1950-... 24. - 39. n. => A ; Skandinavistika:2 ©24. - 39. n.; Skandinavistika: 1 FLGR.04.261 Tõlkesem inar FLGR.04.273 Kirjandusteooria 4AP(64L+96i) -A 2AP(32L+48i) Ajalehekeel, juriidilised terminid, ilukirjanduse tõlkimine. 20. sajandi kirjandusteoreetilised ja kriitilised suunad. ©1. - 16. n. => A ; Skandinavistika:2 ©24. -39. n.; Skandinavistika: 1 24. - 39. n. => A ; Skandinavistika: FLGR.04.274 Tõlkekursus FLGR.04.262 Rootsi keel 2AP(32L+48i) 4AP(64L+96i) -A Suuline ja kirjalik tõlge norra-eesti/eesti-norra. Praktilised harjutused ja Rootsi keel maiskonnateadusliku orientatsiooniga. teoreetilised algteadmised. © 1. - 16. n. => A ; Skandinavistika:2 ©24. -39. n.; Skandinavistika: 1 24. - 39. n. => A ; Skandinavistika:2 FLGR.04.275 Konversatsioon II FLGR.04.263 M assimeedia 1 AP(16L+24i) 2AP(32L+48i) -E Jätkukursus norra keele konversatsioonikursusele FLGR 04.258 Aine lõpeb kursusetöö kirjutamisega. ©24. - 39. n.; Skandinavistika: 1 ©1. - 16. n. => E ; Skandinavistika:2 FLGR.04.276 Kursusetöö FLGR.04.264 Sotsiolingvistika 2AP(16L+64i) 2AP(32L+48i) Iseseisev töö valitud teemal keeles või kirjanduses. Aine lõpeb kursusetöö kirjutamisega. ©24. -39. n.; Skandinavistika: 1 © 1. -16. n. => E ; Skandinavistika:2 FLGR.04.277 Filosoofilise mõtte ajalugu FLGR.04.265 Norra keel algajatele 2AP(32L+48i) 4AP(64L+96i) «A Rootsi filosoofilise mõtte ajalugu keskajast tänapäaevani. ©30. - 31. n.; Skandinavistika: © 1.-16. n.=> A FLGR.04.278 Konversatsioon FLGR.04.266 Kitsam eriala m agistrantidele lektor Reet Liimets korr. professor Karl Lepa, lektor Anne Arold, lektor Mari-Ann Palm 4AP(64S+96i) *2A 8AP(64S+256i) *EA Põhirõhk on sõnavaralisel tööl ning igapäevaelu puudutava vestlusoskuse ■Germaani-romaani filoloogia:mag arendamisel.Aine on kohustuslik Avatud Ülikooli üliõpilastele, teistele Magistrantide magistritöö valdkonda kuuluvate konkreetsete lingvistiliste valikaine. või rakenduslingvistiliste teemade süvendatud käsitlus. © 1. - 39. n.2 P n-s => 2E - Reet Liimets; Avatud Ülikool:alam ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> A ; Germaani-romaani filoloogia:mag 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E ; Germaani-romaani filo!oogia:mag FLGR.04.279 Doktorisem inar korr. professor Karl Lepa FLGR.04.267 Laiem eriala m agistrantidele 10AP(64S+336i) *E korr. professor Karl Lepa, lektor Anne Arold, lektor Mari-Ann Palm ■Germaani-romaani filoloogia:dokt 8AP(64S+256i) -E Ettekanded ja arutelud doktoritööga seotud teemadel, doktorieksami Süvendatud käsitlus keele, eriti saksa keele teooriast magistrantidele, kes ettevalmistamine ning sooritamine. spetsialiseeruvad lingvistikale ja rakenduslingvistikale. Keeleteaduse © 1. - 39. n.2 S n-s => E , Germaani-romaani filoloogia:dokt uuemad suunad ja arengud ning nende kajastumine saksa keele uurimisel. Keele uurimise meetodid ja nende rakendamine (saksa keele baasil). FLGR.04.280 Filoloogilise analüüsi meetodid ja metodoloogia Aktuaalsed küsimused germanistika valdkonnas. korr. professor Karl Lepa ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A ; Germaani-romaani filoloogia:mag 6AP(32L+32S+176i) *2A 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E ; Germaani-romaani filoloogia:mag 152 FILOSOOFIATEADUSKOND 152 Uuemate lingvistilise analüüsi meetodite kujunemine ning rakendamine 4AP(80P+80i) -EA saksa keele uurimisel. Kvantitatiivsete meetodite võimalused ja □ Kasvatusteadused: rakendamine. Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks © 1 .-3 9 . n.2 S n-s 2 ref => 2E ; Germaani-romaani filoloogia:dokt tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. FLGR.04.281 G erm aani keeleteooriate morfoloogilisi ja leksikaalseid © 1. - 10. n.4 P n-s => A aspekte 24. - 33. n.4 P n-s => E 6AP( 16L+16S+208i) *A Keelte morfoloogiline tüpoloogia. Leksikaalne tähendus ja selle FLKE.01.025 Inglise keel kirjeldamise uuemad võimalused. Sõnaraamatute koostamispõhimõtted. lektor Kersti Meinart, lektor Eda Tammelo, assistent Terje Teesalu, Kvantitatiivsed meetodid sõnavara uurimisel. õpetaja Georg Allik, õpetaja Inga Jufkin, õpetaja Ele Kaldjärv, õpetaja ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> A ; Germaani-romaani filoloogia:dokt Inga Kuznetsova, õpetaja Tiina Sepp 4AP(80P+80i) -EA FLGR.04.282 Uuemad arengud germ aani-rom aani filoloogias ■Füsioteraapia:l, Keemia: 1, Liikumis- ja sporditeadusedl, 4AP(32L+128i) -A Õendusteadus:dipl Uuemad suunad saksa keele kontrastiivsetel uuringutel, viimase aja □Avalikkussuhted ja teabekorraldus: 1, Psühholoogia: 1, Sotsiaaltöö: olulisemad tulemused antud valdkonnas. Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref=> A ; Germaani-romaani filoloogia:dokt erialasõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. ©1. - 10. n.4 P n-s => A FLGR.04.283 Tekst kui filoloogilise uurimistöö objekt 24. - 33. n.4 P n-s => E 4AP(32S+128i) *A 1. - 15. n.4 P n-s => A ; Keemia: 1 Tekst kui erinevate filoloogiliste teadusharude uurimisobjekt, 24. - 28. n.4 P n-s => E ; Keemia: 1 interdistsiplinaarse lähenemise võimalused teksti uurimisel. ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A ; Germaani-romaani filoloogia:dokt FLKE.01.026 Inglise keel õpetaja Georg Allik, õpetaja Tiina Sepp FLGR.04.284 Filoloogilised koolkonnad Saksam aal 2AP(40P+40i) *A 6AP(32S+208i) *A □ Keemia: 1 Filoloogiliste koolkondade kujunemine ja saavutuste analüüs doktorandi ©FLKE.01.025 kitsamas teemavaldkonnas, tulemuste esitamine ja diskussioon Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu referaadina. sõnavara omandamisele ning vestlusoskuse arendamisele ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A ; Germaani-romaani filoloogia:dokt ©29. - 38. n.4 P n-s => A FLKE.01.030 Inglise keel assistent Anne Aluvee, õpetaja Georg Allik, õpetaja Inga Jufkin, õpetaja KEELEKESKUS (KE) Krista Kallis 2AP(40P+40i) *E ■ Keskkonnatehnoloogia:!, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:l INGLISE KEELE SEKTSIOON (01) □Õendusteadus:bak. Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu FLKE.01.001 Inglise keele algkursus I erialase sõnavara omandamisele ning vestlusoskuse arendamisele õpetaja Ele Kaldjärv, õpetaja Inga Kuznetsova, õpetaja Ele Sepp ©1. - 10. n.4 P n-s => E 6AP(120P+120i) *EA 1. - 10. n.4 P n-s=> A ; Õendusteadus:bak. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1 □ Eripedagoogika:, Ettevõttemajandus:, Füüsika: , Füüsikaline FLKE.01.031 Inglise keel (järg) infotehnoloogia:, Keemia: , Keskkonnatehnoloogia: , Loodusteaduste assistent Anne Aluvee, õpetaja Inga Jufkin, õpetaja Tiina Sepp õpetaja põhikoolis: , Materjaliteadus: , Rahvamajandus: 2AP(40P+40i) -A Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1, Õendusteadus:l tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates ©FLKE.01.030 vestlussituatsioonides. Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu © 24 .-38 . n.4 P n -s= > E erialasõnavara omandamisele ja vestlusoskuste arendamisele. 1. - 15. n.4 P n-s => A ©24. - 33. n.4 P n-s => A 24. - 33. n.4 P n-s => E ; Õendusteadus:bak. FLKE.01.011 Õigusalane inglise keel Õpetaja Liina Soobik FLKE.01.032 Inglise keel 5AP(100P+100i) *2A assistent Anne Aluvee, assistent Terje Teesalu, õpetaja Georg Allik, □Õigusteadus:2 õpetaja Tiia Haud, õpetaja Inga Jufkin, õpetaja Ele Kaldjärv, õpetaja ©FLKE.01.059 Krista Kallis, õpetaja Tiina Mullamaa Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 3AP(60P+60i) *E õigusalaste tekstide lugemisele ja sellealase baassõnavara omandamisele. ■ Bioloogia: 1, Füüsikaline infotehnoloogia: 1, Geenitehnoloogia: 1, ©1. - 13. n.4 P n-s => A Geograafia: 1, Geoloogia: 1, Informaatika: 1, Kasvatusteadused:!, 24. - 36. n.4 P n-s => A Keskkonnatehnoloogia:!, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis 1, Matemaatika: 1, Matemaatiline statistika: 1, Materjaliteadus:! FLKE.01 012 Õigusalane inglise keel (järg) □Ajalugu:2 õpetaja Liina Soobik Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 5AP( 1 OOP-t-1 OOi) *2A erialase sõnavara omandamisele ning vestlusoskuse arendamisele □Õigusteadus:3 © 1. - 15. n.2 P n-s => A ; Kasvatusteadused: 1 OFLKE.Ol .011 korduv: 15 n.4 P n-s => E Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 24. - 38. n.2 P n-s => E ; Kasvatusteadused: 1 õigusalaste tekstide lugemisele ja sellealase baassõnavara omandamisele ©1. - 13. n.4 P n-s => A FLKE.01.033 Inglise keel 24. - 36. n.4 P n-s => A lektor Kersti Meinart, assistent Anne Aluvee, assistent Terje Teesalu, õpetaja Niina Aasmäe, Õpetaja Georg Allik, õpetaja Tiia Haud, õpetaja FLKE.01.016 Inglise keele algkursus Inga Jufkin, õpetaja Ele Kaldjärv, õpetaja Inga Koppel, õpetaja Inga õpetaja Inga Kuznetsova 153 FILOSOOFIATEADUSKOND 153 Koppel, õpetaja Tiina Mullamaa, Õpetaja Tiina Mullamaa, Õpetaja Ele Sepp, õpetaja Tiina Sepp, õpetaja Tiina Sepp, õpetaja Irina Skrebova FLKE.01.052 Inglise keele algkursus 6AP(120P+120i) *EA õpetaja Tiia Haud, Õpetaja Krista Kallis ■Ajalugu: 1, Eripedagoogika: 1, Füüsika: 1, Vene ja slaavi filoloogia: 1 3AP(60P+60i) *2A □Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1, Ettevõttemajandus: , Maalikunst: , □B ioloogia:, Geograafia:, Geoloogia: Politoloogia: 1, Rahvamajandus:, Sotsioloogia: Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks Praktilise inglise keele kursus,mille käigus koondatakse põhitähelepanu tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates erialasõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. vestlussituatsioonides. ©24. - 38. n.4 P n-s => E © 1 .-1 5 . n.2 P n-s => A 1. - 15. n.4 P n-s => A 24. - 39. n.2 P n-s => A FLKE.01.039 Inglise keele gram m atika korrektiivkursus FLKE.01.054 Inglise keele algkursus II õpetaja Tiia Haud, õpetaja Inga Jufkin 6AP(120P+120i) *EA 1.5AP(30P+30i) *A ■Eesti keel võõrkeelena: 1 Kursus on mõeldud esmakursuslastele, kelle keelealased teadmised Inglise keele kursus neile, kel esmased keelealased teadmised ja oskused vajavad täiendamist. Kursus toimub paralleelselt oma teaduskonna juba omandatud. õpperühma tööga. ©1. - 15. n.4 P n-s => A ©korduv: 15 n.2 P n-s => A 24. - 38. n.4 P n-s => E FLKE.01.042 Inglise keele algkursus FLKE.01.058 Sissejuhatav kursus inglise ajakirjanduskeelde õpetaja Inga Koppel, õpetaja Inga Koppel lektor Eda Tammelo 9AP(180P+180i) *2A 4AP(80P+80i) *EA ■Ajalugu: 1 □Ajakirjandus: 1 □Filosoofia: Praktilise inglise keele kursus ajakirjandustudengitele. Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks © 1. - 10. n.4 P n-s => A tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates 24. - 33. n.4 P n-s => E vestlussituatsioonides. © 24.-38. n.6 P n-s => A FLKE.01.059 Inglise keel - sissejuhatus õigusterminoloogiasse 1. -15. n.6 P n-s => A õpetaja Ele Sepp, õpetaja Liina Soobik 2.5AP(50P+50i) *A FLKE.01.043 Inglise keele algkursus (järg) ■Õigusteadus: 1 õpetaja Tiina Mullamaa, Õpetaja Tiina Mullamaa Inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu õigusalase 3AP(60P+60i) *E baassõnavara omandamisele. ■Ajalugu:2 ©24. - 36. n.4 P n-s => A OFLKE.01.042 Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks FLKE.01.061 Ärisuhtlus I (inglise keeles) tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates õpetaja Niina Aasmäe vestlussituatsioonides. 3AP(60P+60i) *A ©1. -15. n.4 P n-s => E ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 Ärisuhtluse kursus käsitleb kommunikatsiooniprotsessi aluseid ja arendab FLKE.01.044 Inglise keele täiendav kursus m agistrantidele oskusi majandusalase inglise keele kasutamiseks. Eriline rõhk on õpetaja Inga Koppel, õpetaja Liina Soobik ärisuhtluse keelelisel aspektil: majandusalaste tekstide lugemine, 6AP(48P+192i) *EA vastavate grammatiliste struktuuride mõistmine; arendatakse teisi Kursuse eesmärk on täiendada oskusi ja vilumusi audeerimise, ärikeelele omaseid põhioskusi: nt. kirjutamine, kuulamine ja kõne. resümeerimise ja annotatsioonide koostamise, vestlemise ja ©1. - 15. n.4 P n -s= > A seminariettekannete tegemise alal. Kursus lõpeb eksamiga, mille sooritamiseks tuleb lugeda 200 lk. erialast kirjandust. FLKE.01.063 Inglise keel - audeerim iskursus ajakirjandustudengitele ©korduv: 13 n.4 P n-s => E A lektor Eda Tammelo 2AP(40P+40i) *E FLKE.01.046 Itaalia keele algkursus □Ajakirjandus:2 õpetaja Niina Aasmäe ©FLKE.01.058 3AP(60P+60i) *A Praktlise inglise keele kursus ajakirjandustudengitele, mille käigus Kursuse eesmärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist koondatakse põhitähelepanu erialase sõnavara omandamisele ning kõige tüüpilisemates situatsioonides, tutvustada Itaalia elu-olu, kultuuri ja vestlusoskuse arendamisele. ühiskondlik-poliitilist tausta. ©1. -10. n.4 P n-s => E ©korduv: 15 n.4 P n-s => A FLKE.01.069 Itaalia keel (järg) FLKE.01.047 Itaalia keele algkursus (järg) külalislektor Gigliola Boeri Õpetaja Niina Aasmäe 6AP(120P+120i) *EA 3AP(60P+60i) *A ©FLKE.01.046, FLKE.01.047 ©FLKE.01.046 Kommunikatiiv-funktsionaalse metoodika abil läbi viidav kursus, mille Kursuse eesmärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist eesmärk on olenasolevate algteadmiste täiendamine ja kinnistamine. kõige tüüpilistemas situatsioonides, tutvustada Itaalia elu-olu, kultuuri ja Kursus hõlmab grammatiliste struktuuride käsitlemist ning suulise ja ühiskondlik-poliitilist tausta. kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamist. ©korduv: 15 n.4 P n-s => A ©2. - 16. n.4 P n-s => A 25. - 39. n.4 P n-s => E FLKE.01.048 Rootsi keele algkursus lektor Kersti Meinart, õpetaja Tiina Mullamaa 6AP(120P+120i) *EA □Ajalugu: Kursuse eesmärk on kujundada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist SAKSA JA PRANTSUSE KEELE SEKTSIOON tüüpilisemates situatsioonides,tutvustada Rootsi elu- olu, kultuuri ja (02) ühiskondlik- poliitilist tausta. ©september, 15. n.4 P n-s => A veebruar, 15. n.4 P n-s => E FLKE.02.002 M ajanduskeel (saksa) 154 FILOSOOFIATEADUSKOND 154 õpetaja Helgi Andresson 3AP(60P+60i) *A FLKE.02.014 Saksa keele algkursus I ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 õpetaja Kaire Puusepp Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 5AP(100P+100i) *2A majandusalaste tekstide lugemisele ja sellealase baassõnavara □Õigusteadus: 1 omandamisele. Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks ©1. -15. n.4 P n-s => A tööks kirjandusega ja toimetulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. 2000/2001 sooritatakse aine 1. osa (2.5 AP) FLK.E.02.004 Ärisuhtlus II (saksa keeles) ©24. - 36. n.4 P n-s => A õpetaja Helgi Andresson 1,5AP(30P+30i) *A FLKE.02.015 Saksa keele algkursus ■Ettevõttem ajandust Õpetaja Elle Puusepp, õpetaja Malle Rebane, õpetaja Kersti Reppo Kursuse eesmärk on arendada saksakeelset suhtlemist äriringkondades 9AP(180P+180i)*2A (ärikirjavahetus, rollimängud videomaterjali abil jne ). Kursus viiakse läbi ■Ajalugu: 1 loengute ja praktikumidena. Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks ©24. - 38. n.2 P n-s => A tööks kirjandusega ja toimetulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. Kursus viiakse läbi intensiivmeetodil. FLKE.02.006 Saksa keel - tõlkekursus II ©1. -15. n.6 P n-s = > A Õpetaja Siiri Raitar 24. - 38. n.6 P n-s => A 3AP(30P+90i) *E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem FLKE.02.016 Saksa keele algkursus (järg) ©FLKE.02.104 õpetaja Katrin Koorits, Õpetaja Malle Rebane Kursuse jooksul harjutatakse kolme suulise tõlke liiki (C-keelest A- 3AP(60P+60i) *E keelde): märkmetega järeltõlget, tõlget lehelt ja sünkroontõlget. ■Ajalugu:2 Käsitletakse ka tõlketeooria põhiküsimusi. OFLKE.02.015 ©24. - 39. n.2 P n-s => E Saksa keele algkursuse lõpetamine. © 1. - 15. n.4 P n-s => E FLKE.02.008 Saksa keel usuteaduskonnas I õpetaja Aime-Vaike Jõgise, Õpetaja Kersti Reppo, õpetaja Netty FLKE.02.019 Saksa keel Zurakovskaja õpetaja Kaire Puusepp 6AP(120P+120i) *EA 2.5AP(50P+50i) *A □Usuteadus: 1 □Õigusteadus: Praktilise saksa keele kursus grammatikast, sõnavarast ja suhtluskeelest ©FLKE.02.014, FLKE.02.086 erialase kirjanduse iseseisvaks läbitöötamiseks ning erialaste loengute Praktilise saksa keele kursus, mille eesmärk on vestlusoskuse arendamine. kuulamiseks. ©24. - 38. n.4 P n-s => A ©1. - 15. n.4 P n-s => A 24. - 38. n.4 P n-s => E FLKE.02.021 Saksa keel õpetaja Aime-Vaike Jõgise, õpetaja Elle Puusepp, Õpetaja Kersti Reppo FLKE.02.009 Saksa keel usuteaduskonnas II 3AP(60P+60i) *E Õpetaja Aime-Vaike Jõgise, Õpetaja Kersti Reppo, õpetaja Netty ■Bioloogia: 1, Geenitehnoloogia: 1, Geograafia: 1, Geoloogial, Zurakovskaja Kasvatusteadused: 1, Keskkonnateadus: 1, Loodusteaduste õpetaja 6AP(120P+120i) *EA põhikoolis: 1, Materjaliteadus: 1 □ Usuteadus:2 □Ajalugu:2 ©FLKE.02.008 Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu Praktilise saksa keele kursus grammatikast, sõnavarast ja suhtluskeelest erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. erialase kirjanduse iseseisvaks läbitöötamiseks ning erialaste loengute ©1. - 15. n.2 P n-s => A ; Kasvatusteadused: 1 kuulamiseks. korduv: 15 n.4 P n-s => E ©24. - 38. n.4 P n-s => E 24. - 38. n.2 P n-s => E ; Kasvatusteadused: 1 1. - 15. n.4 P n-s => A FLKE.02.024 Saksa keel FLKE.02.010 Saksa keel usuteaduskonnas III õpetaja Katrin Koorits, Õpetaja Niina Lepa, õpetaja Siiri Raitar. õpetaja lektor Siret Rutiku Kersti Reppo, Õpetaja Netty Zurakovskaja 5AP(100P+100i) *EA 6AP(120P+120i) *EA ■ Usuteadus:3 ■Ajalugu:!, Eesti keel võõrkeelena: 1, Eripedagoogika: 1, Füüsika: 1, Vene ©FLKE.02.008, FLKE.02.009 ja slaavi filoloogia: 1 Praktilise saksa keele kursus grammatikast, sõnavarast ja suhtluskeelest □ Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1, Sotsioloogia: erialase kirjanduse iseseisvaks läbitöötamiseks ning erialaste loengute Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu kuulamiseks. erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele.. ©1. - 13. n.4 P n-s => A ©1. -15 . n.4 P n-s => A 24. - 36. n.4 P n-s => E 24. - 38. n.4 P n-s => E FLKE.02.013 Saksa keele algkursus I FLKE.02.029 Prantsuse keele algkursus I õpetaja Helgi Andresson, Õpetaja Aime-Vaike Jõgise, Õpetaja Katrin õpetaja Tiina Zobel Koorits, õpetaja Niina Lepa, õpetaja Elle Puusepp, õpetaja Siiri Raitar, 6AP(100P+140i) *EA õpetaja Netty Zurakovskaja Kursuse eesmärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist 6AP(120P+120i) *EA tüüpilisemates situatsioonides, tutvustada Prantsusmaa elu-olu, kultuuri ja ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1, Eesti keel võõrkeelena: 1, ühiskondlik-poliitilist tausta. Valikkursus on kõigile soovijaile. Eripedagoogika: 1 ©2. - 16. n.4 P n-s => A □Ettevõttem ajandus:, Füüsika: , Füüsikaline infotehnoloogia: , Keem ia:, 25 .- 39. n .4 P n -s= > E Keskkonnatehnoloogia: , Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: , Materjaliteadus:, Rahvamajandus:, Sotsioloogia: FLKE.02.031 Prantsuse keele algkursus II Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks õpetaja Tiina Zobel tööks kirjandusega ja toimetulekuks lihtsamateks vestlussituatsioonides. 6AP(120P+120i) *EA ©24. - 38. n.4 P n-s => E ©FLKE.02.029 1. - 15. n.4 P n-s => A 155 FILOSOOFI ATE ADIJSKOIVD 155 Kursuse eesmärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist □Politoloogia: tüüpilisemates situatsioonides, tutvustada Prantsusmaa elu-olu, kultuuri ja Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks ühiskondlik-poliitilist tausta. Kursusel võivad osaleda algkursuse läbinud tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates eksami sooritanud, teised soovijad võetakse vastu testi alusel. vestlussituatsioonides. ©2. - 16. n.4 P n-s => A ©24. - 38. n.4 P n-s => A 25. - 39. n.4 P n-s => E FLKE.02.059 Prantsuse keele algkursus FLKE.02.037 Saksa keel 3AP(60P+60i) *A õpetaja Katrin Koorits, Õpetaja Niina Lepa Kursus annab algteadmised prantsuse keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks 4AP(80P+80i) -EA tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates ■Füsioteraapia:l, Keemia: 1, Liikumis-ja sporditeadused:l vestlussituatsioonides. Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu ©24. - 39. n.4 P n-s => A erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. ©1. -10. n.4 P n-s => A FLKE.02.060 Türgi keele algkursus 24. - 33. n.4 P n-s => E õppeülesande täitja Hagani Gajõblõ 1. -15. n.4 P n-s => A ; Keemia: 1 6AP(120P+120i) *EA 24. - 28. n.4 P n-s => E ; Keemia: 1 Kursuse eesmärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist tüüpilistemas situatsioonides, tutvustada Türgi elu-olu, kultuuri ja FLKE.02.038 Saksa keel (järg) ühiskondlik-poliitilist tausta. õpetaja Niina Lepa ©2. - 16. n.4 P n-s => A 2AP(40P+40i) -A 24. - 38. n.4 P n-s => E □Keemia: 1 ©FLKE.02.037 FLKE.02.061 Türgi keele algkursus (järg) Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu Õppeülesande täitja Hagani Gajõblõ erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. 6AP(120P+120i)-EA ©29. - 38. n.4 P n-s => A ©FLKE.02.060 Türgi keele algkursuse lõpetamine. FLKE.02.039 Saksa keel ©2. - 16. n.4 P n-s => A õpetaja Katrin Koorits, õpetaja Elle Puusepp 24. - 38. n.4 P n-s => E 2AP(40P+40i) *E ■Keskkonnatehnoloogia:!, Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: 1, FLKE.02.063 Prantsuse keele algkursus (järg) TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine:l lektor Juri Jufkin, õpetaja Eele Roon Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 6AP(120P+120i) *EA erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. □Ajalugu: ©1. -10. n.4 P n-s => A ©FLKE.02.059 Prantsuse keele jätkukursus, arendamaks juba olemasolevaid teadmisi FLKE.02.040 Saksa keel nimetatud valdkonnas. Õpetaja Elle Puusepp ©1. - 15. n.4 P n-s => E 2AP(40P+40i) *E 24. - 38. n.4 P n-s => A ■Filosoofia: □Politoloogia: FLKE.02.065 Prantsuse keel ©FLKE.02.058, FLKE.02.068 õpetaja Eele Roon, õpetaja Tiina Zobel Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 6AP(120P+120i) *EA erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. □Semiootika ja kulturoloogia: © 24.-33. n .4 P n -s= > E ©FLKE.02.029, FLKE.02.031 Praktilise prantsuse keele kursus, mille käigus koondatakse FLKE.02.050 Ladina keel põhitähelepanu keeleoskuse arendamiseks (kõne-ja kirjakeel). õpetaja Kaarina Rein ©2. - 16. n.4 P n-s => A 1 5AP(30P+30i) *A 25. - 39. n.4 P n-s => E ■Arstiteadus: 1, Stomatoloogia: 1 Meditsiinialase ladina keele kursus. FLKE.02.067 Saksa keele algkursus II ©korduv: 15 n.2 P n-s => A õpetaja Helgi Andresson, õpetaja Niina Lepa 6AP(120P+120i) *2A FLKE.02.051 Ladina keel ■Eesti keel võõrkeelena: 1 lektor Juri Jufkin, õpetaja Kaarina Rein □Ettevõttem ajandus:, Rahvamajandus: 3AP(60P+60i) -EA Saksa keele jätkukursus neile, kel algteadmised juba olemas. ■Ajalugu: 1, Eesti keel võõrkeelena: 1 ©1. - 15. n.4 P n-s => A Ladina keele üldkursus erialase suunitlusega. 24. - 38. n.4 P n-s => A © 1,-15. n.2 P n-s => A 24. - 38. n.2 P n-s => E FLKE.02.068 Saksa keele algkursus (järg) õpetaja Elle Puusepp FLKE.02.054 Saksa keele algkursus 3AP(60P+60i) *A Õpetaja Siiri Raitar ■Filosoofia: 4AP(80P+80i) -EA □Politoloogia: □Kasvatusteadused: ©FLKE.02.058 Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks tööks erialase kirjandusega ja toimetulekuks lihtsamates tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. vestlussituatsioonides. ©1. -10. n.4 P n-s => A ©1. -15. n.4 Pn-s => A 24. - 33. n.4 P n-s => E FLKE.02.072 Saksa keel - sissejuhatus õigusterminoloogiasse FLKE.02.058 Saksa keele algkursus õpetaja Kaire Puusepp Õpetaja Elle Puusepp 2.5AP(50P+50i) *A 3AP(60P+60i) *A ■Õigusteadus. 1 ■Filosoofia: 1 156 FILOSOOFIATEADUSKOND Saksa keele kursus, mille kaigus koondatakse põhitähelepanu õigusalase 24. - 39. n.4 P n-s => A ; Farmaatsia: 1 baassõnavara omandamisele. ©24. - 36. n.4 P n-s => A FLKE.02.093 Jaapani keel III külalislektor Eri Miyano FLKE.02.075 Jaapani keele algkursus I 6AP(120P+120i) *EA külalislektor Eri Miyano ©FLKE.02.075, FLKE.02.076 6AP(120P+120i) *EA Jaapani keele kursus kõigile algajatest huvilistele. ©2. - 16. n.4 P n-s => A ©2. - 16. n.4 P n-s => A 25. - 39. n.4 P n-s => E 25. - 39. n.4 P n-s => E FLKE.02.104 Saksa keel - tõlkekursus I FLKE.02.076 Jaapani keele algkursus II õpetaja Siiri Raitar külalislektor Eri Miyano 2AP(40P+40i) *A 6AP(120P+120i) *EA □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ©FLKE.02.075 Kursuse jooksul harjutatakse kolme suulise tõlke liiki (C-keelest A- Praktilise jaapani keele kursus mittealgajatele. keelde): märkmetega järeltõlget, tõlget lehelt ja sünkroontõlget. ©2. -16. n.4 P n-s => A Käsitletakse ka tõlketeooria põhiküsimusi. 25. - 39. n.4 P n-s => E ©1. - 16. n.2 P n-s => A FLKE.02.080 Ärisuhtlus I (saksa keeles) FLKE.02.106 Jaapani keel IV õpetaja Helgi Andresson külalislektor Eri Miyano 3AP(60P+60i) *A 6AP(120P+120i) *EA ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 ©FLKE.02.075, FLKE.02.076, FLKE.02.093 Ärisuhtluse kursus käsitleb kommunikatsiooniprotsessi aluseid ja arendab Kursus neile, kes on jaapani keelt juba õppinud. oskusi majandusalase keele kasutamiseks. Eriline rõhk on ärisuhtluse ©2. - 16. n.4 P n-s => A keelelisel aspektil: majandusalaste tekstide lugemine, vastavate 25. - 39. n.4 P n-s => E grammatiliste struktuuride mõistmine; arendatakse teisi ärikeelele omaseid põhioskusi: nt kirjutamine, kuulamine ja kõne. © 1 .-1 5 . n.4 P n-s => A FLKE.02.086 Saksa keele algkursus II EESTI KEELE SEKTSIOON (03) õpetaja Kaire Puusepp 5AP(100P+100i) *2A FLKE.03.002 Eesti keel (järg) □Õigusteadus: õpetaja Tiiu Ojanurme, õpetaja Malle Rüütli ©FLKE.02.014 4AP(80P+80i) *EA Saksa keel neile, kellel algteadmised juba olemas. 2000/2001 sooritatakse ■Füüsika:2 aine 1. osa (2.5 AP). ©FLKE.03.001 ©24. - 36. n.4 P n-s => A Kursuse suunitluse aluseks on töö jätkamine vestlusoskuse arendamiseks ning erialase terminoloogia õpetamine. FLKE.02.087 Prantsuse keele algkursus (järg) ©1. - 15. n.2 P n-s => A õpetaja Eele Roon, õpetaja Tiina Zobel 24. - 39. n.4 P n-s => E 3AP(60P+60i) *E □ A jalugu:, Sotsioloogia: FLKE.03.003 Eesti keel ©FLKE.02.059, FLKE.02.063 õpetaja Anne Jänese, õpetaja Tiiu Ojanurme Prantsuse keele algkursuse lõpetamine. 6AP(120P+120i) *EA ©1. - 15. n.4 P n-s => E ■Vene ja slaavi filoloogia: 1 □Semiootika ja kulturoloogia: 1 FLKE.02.090 Õigusalane prantsuse keel Eesti kultuuri integreeritud kursus. Põhitähelepanu vestlusoskuse õpetaja Eele Roon kujundamisel ning tüüpilisemate keelendite omandamisel. 4.5AP(90P+90i) *EA © 1. - 15. n.4 P n-s => A ; Vene ja slaavi filoloogia: Kursus annab ülevaate juriidilisest terminoloogiast ja suulise/kirjaliku 24. - 39. n.4 P n-s => E ; Vene ja slaavi filoloogia: Õiguskeele iseärasustest põhiliselt eraõigust ja ettevõtlust käsitlevate materjalide alusel. Kursusel osalemise eelduseks on prantsuse keele oskus FLKE.03.009 Meditsiinialane eesti keel (järg) edasijõudnute tasemel. Soovi korral on võimalik (koostöös Prantsuse õpetaja Malle Rüütli Saatkonnaga) kohapeal sooritada Prantsuse Kommerts- ja Tööstuskoja 3AP(60P+60i) *EA juriidilise prantsuse keele eksam. ■(välismaalastele):2, Arstiteadus:2 ©2. - 16. n.4 P n-s => A ©FLKE.03.008, FLKE.03.025 2 5 .-3 9 . n.2 P n-s => E Praktilise eesti keele kursus erialasõnavara omandamiseks. Süvendatakse kuulduja loetu mõistmise oskust. FLKE.02.091 Saksa keel ©1. - 15. n.2 P n-s; Arstiteadus:2 õpetaja Helgi Andresson 1. -15. n.2 P n-s; (välismaalastele):2 6AP(50P+190i) *E 24. - 39. n.2 P n-s => E ; (välismaalastele):2 ■Ärijuhtimine: 1 24. - 39. n.2 P n-s => A ; Arstiteadus:2 Kursus koosneb majandusalasest üldterminoloogiast. Põhitähelepanu pööratakse majandusalaste tekstide lugemisele, samuti vestlusoskuse FLKE.03.010 Meditsiinialane eesti keel (järg) kujundamisele majanduse valdkonnas. lektor Eve Raeste ©Ei ole teada => E 3AP(60P+60i) *E ■Arstiteadus:3 FLKE.02.092 Ladina keel ©FLKE.03.009 lektor Juri Jufkin, Õpetaja Kaarina Rein Eelkõige suhtlemiskursus üliõpilaskontingendi kõnevajadustest ja 2AP(40P+40i) *2A tulevasest erialast lähtuvalt. ■ Farmaatsia: 1, Vene ja slaavi filoloogia: 1 © 1. - 15. n.2 P n-s; Arstiteadus:3 Ladina keele üldkursus. 24. - 39. n.2 P n-s => E ; Arstiteadus:3 ©1. - 10. n.2 P n-s => A 24. - 33. n.2 P n-s => A FLKE.03.011 Eesti keel m agistrantidele 157 FILOSOOFIATEADUSKOND 157 õpetaja Anne Jänese, õpetaja Tiiu Ojanurme ©FLKE.03.028 6AP( 120P+120i) *EA Korratakse kõige tähtsamaid Õigekirja küsimusi ning peamisi grammatika Magistrantidele ja doktorantidele mõeldud eesti keele kursus eeldab D- teemasid: käänamist, pööramist, astmevaheldust, verbirektsioone, keelekategooria olemasolu ning on suunatud kõrgastme /E-kategooria) sõnatuletust ja lauseehitust. Erilist tähelepanu pööratakse eesti ja vene riigikeele eksami ettevalmistusele. keele erinevustele, võrdlevale ning funktsionaalsele grammatikale, ©1. - 15. n.4 P n-s => A ©veebruar, 15. n.8 P n-s => E 24. - 39. n.4 P n-s => E FLKE.03.032 Eesti keel - teksti ja kõne mõistmise intensiivkursus II FLKE.03.014 Eesti keele algkursus välisüliõpilastele 6AP(120P+120i) ‘E 6AP(120P+120i) *EA ©FLKE.03.029 Välistudengitele suunatud keeleõppe kursus, mis hõlmab nii kõnekeele Loetakse ja kuulatakse erinevates stiilides tekste ning õpitakse mõistma kui grammatika valdkondi. nende sisu. Tehakse suulisi ja kirjalikke kokkuvõtteid, ülevaateid , © 158 P n-s => E A ; (välismaalastele):alam annotatsioone ning arvustusi. Kirjutatakse etteütlusi ja ümberjutustusi. Loetakse 150 lk. kodulektüüri (1 lk -2000 tähemärki). FLKE.03.015 Eesti keel välisüliõpilastele üldainena ©veebruar, 15. n.8 P n-s => E 3AP(60P+60i) *EA Välisüliõpilastele mõeldud kursused, kus eesti keelt õpetatakse üldainena. FLKE.03.033 Eesti keele vestluskursus ©15. n.4 P n-s => E A ; (välismaalastele): 6AP(120P+120i) *2A Kommunikatiivne interdistsiplinaarne suhtlemiskursus.Põhisuunaks FLKE.03.016 Eesti keel välisüliõpilastele üldainena kõneoskuse ja erialakirjanduse lugemisoskuse arendamine. 5AP(100P+100i) *EA ©1. - 15. n.4 P n-s => A Välisüliõpilastele mõeldud kursused, kus eesti keelt õpetatakse üldainena. 24. - 39. n.4 P n-s => A ©16. n.6 P n-s => E A ; (välismaalastele): FLKE.03.034 Eesti keele grammatika korrektiivkursus FLK.E.03.022 Eesti keel välisüliõpilastele - intensiivkursus algajatele 6AP(120P+120i) *2A 20AP(90L+360P+350i) *E Interdistsiplinaarse korrektiivkursuse raames õpitakse eesti keele Välisüliõpilastele suunatud intensiivkursus eesti keelest hõlmab erinevaid funktsionaalset grammatikat,keskendutakse grammatiliselt õigele keeleõppe aspekte - vestluskursust, grammatikat, kuuldu ja loetu väljendusoskusele ja ortograafia põhiküsimustele. mõistmist ning kultuuriloo põhikursust. Intensiivõppe algkursuse kestus ©1. - 15. n.4 P n-s => A on 1 semester. 24. - 39. n.4 P n-s => A ©15. n.6 L, 24 P n-s => E ; (välismaalastele):alam FLKE.03.035 Soome keele algkursus FLK.E.03.024 Eesti keel Mai Frick Õpetaja Anne Jänese, õpetaja Tiiu Ojanurme 3AP(60P+60i) *A 3AP(60P+60i) *E Praktilise soome keele kursus,mille põhieesmärgiks on lihtsamates ■Ajalugu: 1, Veneja slaavi filoloogia:2 vestlussituatsioonides hakkama saamine.Antakse lühiülevaade tänapäeva Põhirõhk on keele-, kirjanduse ja kultuurialase sõnavara süvendamisel soome keele grammatikast. ning erialatekstide lugemisoskuse arendamisel. ©korduv: 15 n.4 P n-s => A ©1. - 15. n.4 P n-s => E ; Veneja slaavi filoloogia:2 FLKE.03.036 Soome keel FLKE.03.027 Eesti keele sõnavara-ja vestluskursus (intensiiv) I Mai Frick 8AP(160P+160i) -A 3AP(60P+60i) -A Omandatakse süvendatult nii üldist kui ka erialast sõnavara, arendatakse Kursus täiendatakse sõnavara soomekeelsete tekstide abil ning vestlus- ja argumenteerimisoskust ning kirjalikku väljendusoakust. arendatakse suulise ja kirjaliku väljenduse oskust. Kursuse raames koostatakse ja analüüsitakse ettekandeid, kirjutatakse ©korduv: 15 n.4 P n-s => A loovtöid, referaate. ©september, 10. n .l6 P n-s=> A FLKE.03.037 Soome keele vestluskursus Mai Frick FLKE.03.028 Eesti keele ortograafia ja grammatika intensiivkursus I 3AP(60P+60i) *A 6AP(120P+120i) *A Kursusel arendatakse soomekeelse suhtlemise oskust Korratakse kõiki tähtsamaid õigekirja küsimusi ning peamisi grammatika ©korduv: 15 n.4 P n-s => A teemasid: käänamist, pööramist, astmevaheldust, verbirektsioone, sõnatuletust ja lauseehitust. Erilist tähelepanu pööratakse eesti ja vene keele erinevustele, võrdlevale ning funktsionaalsele grammatikale, ©september, 15. n.8 P n-s => A VENE KEELE SEKTSIOON (04) FLKE.03.029 Eesti keel - teksti ja kõne mõistmise intensiivkursus I 6AP(120P+120i) *A FLKE.04.003 Majandusalane vene keel Loetakse ja kuulatakse erinevates stiilides tekste ning õpitakse mõistma lektor Elviira Vassiltšenko, lektor Ljudmila Vedina, assistent Svetlana nende sisu. Tehakse suulisi ja kirjalikke kokkuvõtteid, ülevaateid, Zaikina, õpetaja Valentina Tarve annotatsioone ning arvustusi. Kirjutatakse etteütlusi ja ümberjutustusi. 3AP(60P+60i) *E Loetakse 150 lk. kodulektüüri (1 lk -2000 tähemärki). ■Majandusteadus. 1 ©september, 15. n.8 P n-s => A Praktilise suunitlusega vene keele kursuse eesmärgiks on majandusalase baassõnavara omandamine, majandusalaste tekstide lugemine ja ärikirjade FLKE.03.030 Eesti keele sõnavara- ja vestluskursus (intensiiv) II koostamine. Paralleelselt arendatakse erialase suhtlemise oskust. 8AP(160P+160i) *E Grammatikas süvendatakse keskkoolis omandatud oskusi ja vilumusi. ©FLKE.03.027 Iseseisev töö: lektüüri läbitöötamine (40 lk ), suulised ja kirjalikud Omandatakse süvendatult nii üldist kui erialast sõnavara, arendatakse sisukokkuvõtted erialatekstidest, ärikirja kirjutamine, reklaamprospekti vestlus- ja argumenteerimisoskust ning kirjalikku väljendusoskust. koostamine. Kursuse raames koostatakse ja analüüsitakse ettekandeid, kirjutatakse © 1 .-1 5 . n.4 P n-s => A ; Majandusteadusi loovtöid, referaate. ©veebruar, 10. n.16 P n-s => E FLKE.04.004 Majandusalane vene keel (järg) lektor Elviira Vassiltšenko, lektor Ljudmila Vedina, assistent Svetlana FLKE.03.031 Eesti keele ortograafia ja grammatika intensiivkursus II Zaikina, õpetaja Valentina Tarve 6AP(120L+120P)*E 3AP(60P+60i) *A 158 FILOSOOFIATEADUSKOND 158 □Majandusteadus: 1 sõnavara laiendamine. Antakse teadmisi vene rahvakommetest, ©FLKE.04.003 traditsioonidest, kultuurist jm. Kursuse eesmärkideks on arendada suulist kõnet vaba vestluse, filmide ©1. - 15. n.4 P n-s => A ; (välismaalastele): arutelude ja ettekannete abil; sõnavara rikastamine, kirjutamisoskuse 24. - 39. n.4 P n-s => E ; (välismaalastele): arendamine teaduslikus stiilis. Keskseks teemaks on inimene (ärijuht), tema käitumine, emotsioonid suhtlemine erinevates situatsioonides. FLKE.04.021 Vene keele algkursus Kursuse raames kasutatakse rohkesti vene videofilme. Käsitletakse ärijuhi dotsent Kiira Allikmets, õpetaja Galina Grozdova, õpetaja Valentina etiketi, fraseologismide kasutamist. Tarve ©24. - 39. n.4 P n-s => A ; Majandusteadus:kesk 3AP(60P+60i) *E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: , Eesti keel võõrkeelena: 1 FLKE.04.005 Vene keel Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes pole vene keelt õppinud või on seda õpetaja Ljudmila DulitŠenko, õpetaja Valentina Tarve õppinud keskkoolis B-võõrkeelena ja kes soovivad arendada oma vene 2AP(40P+40i) *A keele oskusi, kasutamaks neid igapäevastes situatsioonides. Põhiteemad □ Arstiteadus: 1, Hambaarstiteadus: 1, Proviisoriõpe: 1 on seotud argipäevase temaatikaga, vene kultuuriga, rahvusliku Praktilise suunitlusega vene keele kursus, mis on üles ehitatud mentaliteediga jms. meditsiinialaste tekstide lugemisele. Põhirõhk on suunatud sõnavara ©1. - 15. n.2 P n-s => A rikastamisele. 24. - 39. n.2 P n-s => A ©korduv: 17 n.2 P n-s => A - Ljudmila DulitŠenko; Õendusteadus:dipl korduv: 17 n.2 P n-s => A ; Farmaatsia: 1 FLKE.04.026 Vene keel korduv: 17 n.2 P n-s => A ; Stomatoloogia: 1 lektor Elviira Vassiltšenko, assistent Svetlana Zaikina korduv: 17 n.2 P n-s => A ; Arstiteadus: 1 3AP(60P+60i) *E □Kasvatusteadused: 1, Sotsioloogia: FLKE.04.008 Vene keel Vene keele suhtlemiskursuse raames arutatakse probleeme, mis on seotud lektor Elviira Vassiltšenko tulevase erialaga, isiksuse arendamine, väärtuskasvatus koolis, andekad ja 2AP(40P+40i) *A tõrjutud lapsed; pedagoogi professionaalsed oskused jne. Samuti ■Eripedagoogika: 1 arutatakse teemasid, mis on seotud vene rahvusliku kultuuriga. Vene keele suhtlemiskursus sisaldab teemasid, mis on seotud nii vene ©korduv: 15 n.4 P n-s => A ; Kasvatusteadused: 1 rahvusliku kultuuriga kui ka tulevase erialaga: kõnehäirete probleemid, korduv: 15 n.4 P n-s => A ; Sotsioloogia: hälvikute psühholoogilised iseärasused, kõne psühholoogilised probleemid jne. FLKE.04.027 Vene keel (järg) © 1. - 10. n.4 P n-s => A ; Eripedagoogika: 1 lektor Elviira Vassiltšenko 3AP(60P+60i) *E FLKE.04.013 Vene keel □Kasvatusteadused:2 õpetaja Ljudmila DulitŠenko, õpetaja Valentina Tarve ©FLKE.04.026 2AP(40P+40i) *A Kursuse põhieesmärk on suhtlemisoskuse arendamine, samuti □Arstiteadus:2, Hambaarstiteadus:2, Proviisoriõpe:2 teaduskirjanduse lugemine ja referaatide kirjutamine. Meditsiiniõdededele mõeldud kursus näeb ette tööalase-ja olmekõnekeele ©1. - 15. n.4 P n-s => E ; Kasvatusteadused:2 arendamist suhtlemiskeelena vene rahvusest patsientidega, arstidega ja õdedega; samuti meditsiinilise terminoloogia kordamist ja laiendamist, FLKE.04.029 Vene keel välismaalastele - algkursus (järg) ©korduv: 17 n.2 P n-s => A ; Õendusteadus.l lektor Ljudmila Vedina korduv: 17 n.2 P n-s => A ; Stomatoloogiad 3AP(60P+60i) *E korduv: 17 n.2 P n-s => A ; Arstiteadus:2 ©FLKE.04.018 korduv: 17 n.2 P n-s => A ; Farmaatsia:2 Õppetöö teisel semestril arendatakse vestlusoskust, kuuldu ja loetu mõistmist, kirjutamist ja grammatikat. FLKE.04.016 Vene keel ©korduv: 15 n.4 P n-s => A ; (välismaalastele): lektor Elviira Vassiltšenko, assistent Svetlana Zaikina, Õpetaja Galina Grozdova FLKE.04.030 Vene keel välismaalastele 3AP(60P+60i) *E 6AP(120P+120i) *EA ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:, Eesti keel võõrkeelena: 1 Edasijõudnute vene keele kursus arendab vestlus-ja kirjutamisoskust ning □ Füüsika: , Keemia: , Psühholoogia: 1 annab ülevaate vene kultuurist, kirjandusest, majandusest jms. Kommunikatiivse suunitlusega vene keele kursus, mis on integreeritud © 1. - 15. n.4 P n-s => A ; (välismaalasteie):ülem erialaga, arvestab kõnenõudlust ja tulevase kutsetöö spetsiifikat, 24. - 39. n.4 P n-s => E ; (välismaalastele):ülem võimaldab erinevaid õpetamis- ja õpistrateegiaid. Kursus on mõeldud kõigile üliõpilastele füüsika-keemiateaduskonnas. FLKE.04.031 Vene keele algkursus I © 1 .-1 5 . n.2 P n-s => E A ; Psühholoogia: dotsent Kiira Allikmets, õpetaja Galina Grozdova, õpetaja Valentina 24. - 39. n.2 P n-s => E A ; Psühholoogia: Tarve 1. - 15. n.2 P n-s => E A ; Füüsika: 6AP(120P+120i) -EA 24. - 39. n.2 P n-s => E A ; Füüsika: □ Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1, Majandusteadus: , Psühholoogia:kesk, 1. - 15. n.2 P n-s => E A ; Keemia: Semiootika ja kulturoloogia:, Sotsioloogia: 24. - 39. n.2 P n-s; Keemia: Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes pole vene keelt õppinud või on seda Õppinud keskkoolis b-võõrkeelena ja kes soovivad arendada oma vene FLKE.04.018 Vene keel välismaalastele - algkursus keele kõneoskusi nii igapäevastes situatsioonides kui ka erialases lektor Ljudmila Vedina, Õpetaja Valentina Tarve aspektis. 5AP(100P+100i) -EA ©1. - 15. n.4 P n-s => E - Galina Grozdova; Eesti ja soome-ugri Kursuse raames antakse algteadmisi vene keelest, mis võimaldaks suhelda filoloogia: 1 lihtsamates vestlussituatsioonides ning baasteadmisi grammatikast. 24. - 39. n.4 P n-s => E - Galina Grozdova; Eesti ja soome-ugri Arendatakse kuulamise, lugemise ja rääkimise oskusi. Paralleelselt filoloogia: 1 toimub hääldamise korrigeerimine. 1. - 15. n.4 P n-s => E - Galina Grozdova; Eesti keel v00rkeelena:kesk ©korduv: 17 n.6 P n-s => E A ; (välismaalastele):alam 24. - 39. n.4 P n-s => A - Galina Grozdova; Eesti keel võõrkeelena: 1. - 15. n.4 P n-s=> A - Valentina Tarve; Majandusteadus:kesk FLKE.04.019 Vene keel välism aalastele (keskaste)6AP(120P+120i) *E 24. - 39. n.4 P n-s => A - Valentina Tarve; M ajandusteadusteni Praktilise vene keele kursuse eesmärkideks on arendada kõnekeelt, 1. - 15. n.4 P n-s => A - Kiira Allikmets; Psühholoogia:kesk tekstidest ja audiotekstidest arusaamist ning nende interpreteerimist, 24. - 39. n.4 P n-s => E - Kiira Allikmets; Psühholoogia:kesk samuti kirjutamist. Käsitlemist leiab grammatiliste reeglite rakendamise harjutamine korrektse keeleoskuse saavutamiseks. Paralleelselt toimub FLKE.04.032 Vene keel II 159 FILOSOOFIATE VIU Sk O M ) 159 lektor Elviira Vassiltšenko, assistent Svetlana Zaikina, õpetaja Galina dotsent Tiiu Jaago Grozdova, õpetaja Valentina Tarve 1 AP(20L+4P+16i) *E 6AP(120P+120i) *EA ■Kirjandus ja rahvaluule:alam □Eesti ja soome-ugri filoloogia: Rahvalaul Eestis. Näidete analüüs. Rahvalaulude kogumise, väljaandmise ©FLKE.01.031 ja uurimise ajalugu. Valikkursuse põhieesmärk on vene keele kõnepraktika nii erialasse ©24. - 35. n.2 L n-s 1 ref => E - Tiiu Jaago; Kirjandus ja integreeritult kui ka ühiskondlike probleemide arutamisel. rahvaluule:alam ©1. - 15. n.4 P n-s => E - Galina Grozdova; Eesti ja soome-ugri filoloogia: FLKN.01.003 Rahvaluule proseminar. Proseminaritöö (peaaine) 24. - 39. n.4 P n-s => E - Galina Grozdova; Eesti ja soome-ugri dotsent Tiiu Jaago filoloogia: 3AP(40S+80i) *A 1. -15. n.4 P n-s => A - Elviira Vassiltšenko; Psühholoogia:kesk ■Kirjandus ja rahva!uule:alam 24. - 39. n.4 P n-s => E - Elviira Vassiltšenko; Psühholoogia:kesk OFLKN.Ol .006 Tutvustatakse teadustöö koostamise põhimõtteid: tööd allikatega, teema FLKE.04.033 Õigusalane vene keel ja probleemide sõnastamist, analüüsimetoodikat ja töö vormistamist. dotsent Helle Vissak Sügissemestril proseminaritöö teemadest lähtuvalt valitud artiklite 5AP(100P+100i) *EA arutelu. Kevadsemestril proseminaritööde kaitsmine ja oponeerimine. □Õigusteadus: ©1. - 36. n.2 L n-s 1 ref=> A - Tiiu Jaago; Kirjandus ja rahvaluule:alam Täiendatakse juba varem omandatud vene keele oskust. Põhiline rõhuasetus on õigusalasel terminoloogial. Arendatakse sõnavara, loomaks FLKN.01.004 Regilaulu uurimise meetodeid eeldusi iseseisvaks tööks juriidilise kirjandusega ning toimetulekuks dotsent Tiiu Jaago erinevates keelesituatsioonides. 3AP(20L+20P+80i) *E ©1. -13. n.4 P n-s => A ; Õigusteadus:l ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem 24. - 37. n.4 P n-s => E ; Õigusteadus: 1 Keskendutakse regilaulu kujundi analüüsile. Süüvitakse kujundiuurimise minevikku ja tänapäeva uurimisprobleemidesse. Õppevahend: Tiiu Jaago, FLKE.04.034 Õigusalane vene keel (järg) "Regilaulu poeetika", Tartu 1998, e-väljaane dotsent Helle Vissak http://haldjas.folklore.ee/UTfolkl/loengud/poeetika/. 5AP(100P+100i) *EA © 1 .-1 4 . n.4 L n-s => E - Tiiu Jaago; Kirjandus ja rahvaluule:ülem □Õigusteadus: ©FLKE.04.033 FLKN.01.005 Perepärimus Põhieesmärk on juriidilise sõnavara omandamine ning kõneoskuse dotsent Tiiu Jaago arendamine erinevatel teemadel vestlemise ning juriidiliste tekstide 2AP(20L+20P+40i) *A lugemise abil. Korratakse ka grammatikat. ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk © 1.-13. n.4 P n-s => A ; Õigusteadus: Tutvutakse pereuurimissuundadega. Süvenetakse pere kui väikerühma 24. - 37. n.4 P n-s => A ; Õigusteadus: jutupärimusse, peretraditsioonidesse, väärtushinnangutesse. Lähemalt analüüsitakse pärimustõe eripära (eesti ja soome materjali põhjal FLKE.04.035 Vene keel võrdlevalt uurimustega teiste rahvaste pärimusega). Abimaterjal: assistent Svetlana Zaikina, õpetaja Galina Grozdova http://haldjas.folklore.ee/rI/folkte/pere/pere.htm 1.5AP(30P+30i)-A ©24. - 33. n.4 L n-s 1 ref => A - Tiiu Jaago; Kirjandus ja ■Ajalugu: 1 rahvaluule:kesk Vene keele kursuse põhieesmärkideks on erialase sõnavara omandamine 1 .-13 . n.4 L n-s 1 ref => A - Tiiu Jaago; Kirjandus ja rahvaluule:kesk erialatekstide baasil. Kursuse vältel koostatakse teadusalaseid referaate ning esinetakse suuliste referaatidega. FLKN.01.006 Sissejuhatus eesti rahvaluulesse ja folkloristikasse ©24. - 39. n.2 P n-s => A ; Ajalugu: 1 teadur Risto Järv, õppeülesande täitja Madis Arukask 3AP(42L+14P+64i) *E FLKE.04.036 Vene keel (järg) ■Kirjandus ja rahvaluule: assistent Svetlana Zaikina, õpetaja Galina Grozdova Tutvustatakse rahvaluule teooriat, põhimõisteid ja liike. Antakse ülevaade 1.5AP(30P+30i) *E rahvaluule kirjalikest ja suulistest allikatest ning uurimissuundadest. ■Ajalugu:2 Keskendutakse rahvaluule osale eri aegade, sh tänapäeva kultuuris. OFLKE.04.035 ©2. - 15. n.4 L n-s 1 re f= > E - Risto Järv; Kirjandus ja rahvaluule: Kommunikatiivse suunitlusega vene keele kursus, kus arvestatakse üliõpilaskontingendi kõnevajadusi ja nende tulevast eriala. Tutvutakse FLKN.01.008 Eesti rahvalaul vene ajaloo, kultuuri ja silmapaistvate riigitegelastega. dotsent Paul Hagu © 1.-15. n.2 P n-s => E ; Ajalugu:2 2AP(48L+32i) *E □Kirjandus ja rahvaluule:kesk Eesti rahvalaulu kujunemise ajalugu, tingimused. Põhilised arengujärgud: regivärsieelsed liigid; regilaul. Regilaulu tüpoloogia. KIRJANDUSE JA RAHVALUULE ©2. - 35. n.2 L n-s => E - Paul Hagu; Kirjandus ja rahvaluule:kesk OSAKOND (KN) FLKN.01.009 Läänemeresoome rahvaste folkloor dotsent Paul Hagu 2AP(48L+32i) *E RAHVALUULE ÕPPETOOL (01) ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk Ülevaade soome ja teiste läänemeresoome rahvaste folkloorist ja selle uurimisest. FLKN.01.001 Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu ©2. - 13. n.4 L n-s => E - Paul Hagu; Kirjandus ja rahvaluule:kesk dotsent Tiiu Jaago 1 AP(10L+14P+16i) *A FLKN.01.011 Rahvajututeooria ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk lektor Aino Laagus Tutvutakse eesti rahvaluuleteaduse arengulooga: olulisemad uurijad ja 2AP(40L+8S+32i) *E uurimisvaldkonnad, teaduskontaktid. ■Kirjandus ja rahvaluule:alam ©24. - 35. n.2 L n-s 1 ref => A - Tiiu Jaago; Kirjandus ja Antakse ülevaade rahvajutu zanriteooriast ja uurimismeetoditest. rahvaluule:kesk ©2. - 13. n.4 L n-s => E - Aino Laagus; Kirjandus ja rahvaluule:alam FLKN.01.002 Rahvalaul FLKN.01.012 Seminar folkloristika meetoditest. Seminaritöö 160 FILOSOOFIATEADUSKOND 160 õppeülesande täitja Ergo-Hart Västrik lektor Tiia Köss 4AP(48S+112i) *A lAP(10L+16S+14i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem Refereeritakse ja arutletakse õppejõu poolt valitud kirjandust Analüüsitakse surmakultuuri eesti rahvausundi põhjal. Refereeritakse (keskendutakse tänapäeva folkloorile) 2 AP. Kui peaaineks on rahvaluule, uuemaid surmateemalisi uurimusi. kirjutatakse üliõpilase valitud teemal seminaritöö (lisaks 2 AP). ©2. - 14. n.2 L n-s 1 ref => A - Tiia Köss; Kirjandus ja rahvaluule:ülem ®2. - 33. n. 1 ref => A - Risto Järv; Kirjandus ja rahvaluule:kesk FLKN.01.025 Välitööd FLKN.01.014 Eesti rahvaju tt teadur Risto Järv dotsent Paul Hagu 2AP(80P) *A 1AP(24L+I6i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem ■Kirjandus ja rahvaluule:alam Üliõpilased koguvad rahvaluulet õppetooli poolt valitud piirkonnas. Käsitletakse eesti rahvaluule jutu^anre, historiograafiat, juttude Erandjuhul asendatav arhiivipraktikumiga ERA-s. funktsiooni ja kunstilist ülesehitust. ©49. - 51. n. => A ; Kirjandus ja rahvaluule:ülem ©24. - 33. n.2 L n-s => A - Paul Hagu; Kirjandus ja rahvaluule:alam FLKN.01.026 Sissejuhatus folkloori lühivormidesse FLKN.01.016 Setu traditsioon külalisprofessor Arvo Krikmann dotsent Paul Hagu 2AP(40L+40i) *E 3AP(72L+48i) -A ■Kirjandus ja rahvaluule:alam ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem 1. Põhimõisted ja -terminid. Lühifolkloori piirid ja siseliigendus. Ülevaade setude folkloorist, usundist ja identiteedi arengust. Lühivormide vahekordi omavahel ja muude folkloori^anride ning ©24. - 35. n.6 L n-s => A - Paul Hagu; Kirjandus ja rahvaluule:ülem autoriloominguga. Folkloorifondi sagedusjaotustest ja geograafilisest levikust. Lühivormide temaatikast.Kohustuslik kirjandus:A. Krikmann. FLKN.01.017 Rahvaluule postsem inar Sissevaateid folkloori lühivormidesse I: Põhimõisteid, ^anrisuhteid, dotsent Paul Hagu üldprobleeme (Tartu, 1997);A. Taylor, The Proverb (Cambridge, Mass., 2AP(48S+32i) *A 1931 );I. Järviö-Nieminen, Suomalaiset sanomukset (Helsinki, 1959).Seda ■Kirjandus ja rahvaluule.ülem osa (p. 1) ei loeta suuliselt. Kogu vajalik materjal on kättesaadav Üliõpilaste ettekanded folklooriteoreetilistest küsimustest ja aadressilhttp://haldjas.folklore.ee/~kriku/PARINTRO/index.htm2. Eesti bakalaureusetöödega seotud teemadel. mõistatuste lähem käsitlus: arhiivifond, sisu, struktuur, eufoonika, ©2. - 36. n.2 L n-s => A - Paul Hagu; Kirjandus ja rahvaluule:ülem retoorika, levik.See osa (p. 2) loetakse suuliselt. ©24. - 33. n.4 L n-s => E - Arvo Krikmann; Kirjandus ja FLKN.01.018 Erikursus eepostest rahvaluule:alam dotsent Paul Hagu 1 AP(24L+16i) *A FLKN.01.027 Rahvahuum or □Kirjandus ja rahvaluule.ülem külalisprofessor Arvo Krikmann Tutvustatakse eeposeteooriat ja antakse ülevaade maailma eepostest. 2AP(40L+40i) *E ©2. - 13. n.2 L n-s => A - Paul Hagu; Kirjandus ja rahvaluule:ülem ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk 1. Koomika üldteooria elemente. 2. Rahvanaljandid ja anekdoodid. 3 FLKN.01.020 Praktikum Koomiline (nali, huumor, iroonia) muudes folkloori^anrides.Kohustuslik teadur Eda Kalmre kirjandus: V. Propp, Problemõ komizma i smeha (Moskva, 1976); S. lAP(8L+16P+16i) *A Knuuttila, Kansanhuumorin mieli (Helsinki, 1992);V. Raskin, Semantic ■Kirjandus ja rahvaluule:alam Mechanisms of Humor (Dordrecht-Boston-Lancaster, 1985).Põhimaterjal Tutvustatakse rahvaluule korraldamist arhiivis, üliõpilane litereerib või kättesaadav aadressil kopeerib tekste. Rahvaluule kogumise metoodika. Oma rahvaluulekogu http://haldjas.folklore.ee/~kriku/HUUMORyindex.htm koostamine. ©2. - 11. n.4 L n-s => E - Arvo Krikmann; Kirjandus ja rahvaluule kesk ©2. - 36. n.2 L n-s => A - Eda Kalmre; Kirjandus ja rahvaluule:alam FLKN.01.028 Ütluste sem antika FLKN.01.021 Rahvaluule prosem inar külalisprofessor Arvo Krikmann dotsent Tiiu Jaago 2AP(40L+40i) *E 2AP(50S+30i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem ■Kirjandus ja rahvaluule:alam 1. Vanasõna loogiline ja kommunikatiivne struktuur, modaaltasandid. 2. Üliõpilastele, kelle peaaineks ei ole rahvaluule. Analüüsitakse Üldise troobiteooria elemente. 3. Semantilised teisendused vanasõnades. rahvaluulealaseid artikleid ning kirjutatakse referaat õppejõu poolt antud 4. Semantilistest ja süntaktilis-modaalseist vanasõna- teemal. klassifikatsioonidest.Põhimaterjal:http://haldjas.folklore.ee/~kriku/RETS © 1 .-3 6 . n. 1 re f= > A - Tiiu Jaago; Kirjandus ja rahvaluule:alam EM/index.htm ©24. - 33. n.4 L n-s => E - Arvo Krikmann; Kirjandus ja FLKN.01.022 Eesti rahvausund rahvaluule:ülem õppeülesande täitja Mare Kõiva 3AP(52L+68i) *E FLKN.01.029 Eesti lühivorm ide allikalugu ■Kirjandus ja rahvaluule:alam külalisprofessor Arvo Krikmann Antakse ülevaade eesti rahvausundi põhijoontest, uurimisloost ja - 1 AP(40i) *A allikatest ning perekonnatavandist. □ Kirjandus ja rahvaluule:kesk ©2. - 38. n.2 L n-s => E ; Kirjandus ja rahvaluule:alam OFLKN.Ol .026 1. Periodiseeringust. 2. Varased juhunotiitsid. 3. Kirikukirjandus FLKN.01.023 Tänapäeva folkloor paröömilise ja retoorilise allikana. 4. Vanemad grammatikad ja lektor Tiia Köss sõnastikud. 5. Hupelist Wiedemannini. 6. Wiedemannist Eesti Rahvaluule 3AP(30L+90i) *A Arhiivini. 7. ERA ja Kirjandusmuuseumi aeg. 8. Läänemeresoome ■Kirjandus ja rahvaluule:alam vanasõnaprojekt. 9. Eesti mõistatuste teaduslik väljaanne. 10. Töö Antakse ülevaade tänapäeva folkloori populaarsetest teemavaldkondadest. kõnekäändudega. Tutvutakse uuema rahvaloomingu uurimisprobleemidega Eestis ja mujal Materjal:http://haldjas.folklore.ee/~kriku/ALLIKAD/index.htm maailmas. ©24. - 38. n. => A - Arvo Krikmann; Kirjandus ja rahvaluule:kesk ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => A - Tiia Köss; Kirjandus ja rahvaluule:alam FLKN.01.030 R ahvakalender v-teadur Mall Hiiemäe FLKN.01.024 S urm akultuurist 1 AP(40i) *A 161 FILOSOOFIATEADUSKOND 161 □Kirjandus ja rahvaluule:ülem ■Eesti keel võõrkeelena:dipl Iseseisev töö programmi järgi või semestri algul valitud teemadega "Eesti Antakse ülevaade eesti rahvaluule liikidest (arhiivi ja trükiste põhjal), rahvakalendri" köidete seeria põhjal. tutvustatakse uusimaid teoreetilisi seisukohti ja uurimismeetodeid ©1. -13. n. 1 ref => A - Mall Hiiemäe; Kirjandus ja rahvaluule:ülem ©1. - 14. n. => A ; Eesti keel võõrkeelena:dipl FLKN.01.032 Kosmoloogiline maailmapilt FLKN 01.053 Vene folkloor dotsent Enn Kasak, dotsent Enn Kasak dotsent Paul Hagu 2AP(24L+8P+8S+40i) *A 2AP(30L+50i) *E □Kirjandus ja rahvaluule:ülem □Kirjandus ja rahvaluule:kesk ©FLKN.01.031 Ülevaade vene folkloorist, selle zanrisüsteemist ja seostest eesti Kursusel antakse ülevaade tänapäevase kosmoloogilise maailmapildi materjalidega kujunemisest. Tutvustatakse käesaegset kosmoloogilist maailmapilti ning ©2. - 13. n.2 L n-s 1 ref => A ; Kirjandus ja rahvaluule:kesk selle erinevate tahkudega seotud probleeme. Tutvutakse tähistaeva ja planeetidega. Analüüsitakse kosmoloogia, filosoofia, religiooni ja FLKN.01.054 E rikursus m uistenditeooriast folkloori seoseid. õppeülesande täitja Merili Metsvahi ©24. - 33. n. => A - Enn Kasak; Kirjandus ja rahvaluule:ülem 1 AP(20L+20i) *A □ Kirjandus ja rahvaluule:kesk FLKN.01.033 Erikursus maailma folkloorist Kursusel tehakse juttu muistendite kohast rahvaluule shanrisüsteemis, 1 AP(40L) *A nende funktsioonist kultuuris ja analüüsivõimalustest □ Kirjandus ja rahvaluule:ülem ©24. - 35. n.2 L n-s => A ; Kirjandus ja rahvaluule:kesk Loetakse tsükliliselt külalisõppejõu poolt. Lõpeb arvestusega. ©Ei ole teada => A ; Kirjandus ja rahvaluule:ülem FLKN.01.056 Praktikum (doktorandidele)6AP(200P+40i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:dokt FLKN.01.034 Erikursus folklooriteooriast Rhvaluule kogumine, töö arhiivides. 1 AP(20L+20i) *A © 1. - 36. n. => A ; Kirjandus ja rahvaluule:dokt □ Kirjandus ja rahvaluule:dokt Külalisõppejõu loengukursus kaasaegsest folklooriteooriast. FLKN.01.057 Skandinaavia folkloor ©Ei ole teada => A ; Kirjandus ja rahvaluule:dokt 1 AP(20L+20i) *E ©2. - 11. n.2 L n-s => E ; Kirjandus ja rahvaluule:kesk FLKN.01.035 Rahvamuusika õppeülesande täitja Taive Särg FLKN.01.061 M unkade ladina keel. Lugemiskursus folkloristidele ja 1 AP(24L+16i) *A teistele huvilistele ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem 2AP(24L+16P+40i) *A Rahvamuusika mõiste. Ülevaade eesti rahvamuusika kogumise ajaloost □ Kirjandus ja rahvaluule:kesk ja fondidest. Regiviisi põhijooned. Tähtsamaid rahvalaulikuid. Loeme lihtsaid ladinakeelseid folklooritekste. Kursuse eesmärk on ©24. - 35. n.2 L n-s => A - Taive Särg; Kirjandus ja rahvaluule:ülem esiteks, et ei unustataks ladina keele algkursusel (2 semestrit) vaevaga omandatud teadmisi, teiseks tutvumine ajaloolise jutu-uurimise tähtsate FLKN.01.036 Rahvaluule magistriseminar allikshanritega.Kursuse pealkiri ei ole juhuslikult valitud. 1909. a. ilmus dotsent Tiiu Jaago "Mönkichslatein", jutukogumik 13. sajandi vaimulike kirjutistega, mille 12AP(48S+432i) *A oli tõlkinud Albert Wesselski, kellest 25 aastat hiljem sai Walter ■Kirjandus ja rahvaluule:mag Andersoni põhimõtete suur vastane. Õppekeel on segu eesti, inglise, saksa Keskendutakse folkloristika kaasaegsete teadusprobleemide komplekssele ja muidugi ladina keelest. Esimene kokkusaamine (siis pannakse paika käsitlemisele. Refereeritakse erialakirjandust. kursuse toimumisaeg): 8. september kell 14-16, Ülikooli 16-208 ©2. - 35. n.2 S n-s => E - Tiiu Jaago; Kirjandus ja rahvaluule:mag ©1. - 14. n.l L n-s => A ; Kirjandus ja rahvaluule:kesk FLKN.01.037 Rahvaluule doktoriseminar dotsent Tiiu Jaago 12AP(48S+432i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:dokt MAAILMAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (02) Süvenetakse uueneva folkloristika kriitilisse käsitlusse. Tutvustatakse doktorantuuris tehtavaid töid ning oponeeritakse neid. FLKN.02.001 M aailm akirjanduse põhijooni II. 20.sajandi kirjandus ©1. - 36. n.2 S n-s 1 re f= > E - Tiiu Jaago; Kirjandus ja rahvaluule:dokt lektor Leena Kurvet-Käosaar 2AP( 18L+14S+48i) *E FLKN.01.045 Ettekanded ja artiklid □Germaani-romaani filoloogia:kesk t0AP(48S+352i) -A Käsitletakse modernistlikke, avangardistlikke ja postmodernistlikke voole ■Kirjandus ja rahvaluule:mag ja tendentse 20. sajandi maailmakirjanduses. Magistrantide teaduslikud artiklid ja ettekanded oma teemal. ©24. - 32. n.2 L n-s © 1. - 36. n. => A ; Kirjandus ja rahvaluule:mag 33. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E FLKN.01.047 Ettekanded ja artiklid FLKN.02.002 M aailm akirjanduse põhijooni II. 20.sajandi kirjandus 14AP(560i)«A lektor Leena Kurvet-Käosaar ■Kirjandus ja rahvaluule:dokt 2AP( 18L+14S+48i) *E Artiklite kirjutamine väitekirjaga seotud teemal. Ettekanded seminaridel ■ Kirjandus ja rahvaluule:kesk ja rahvusvahelistel konverentsidel. Käsitletakse peamisi suundi 20. sajandi maailmakirjanduses. Erilist © 1 - 36. n. => A ; Kirjandus ja rahvaluule:dokt tähelepanu pööratakse modernistlikele , avangardistlikele ja postmodernistlikele vooludele. FLKN.01.049 Kõrgkooli pedagoogiline praktika © 1 .-9 . n .2L n-s 2AP(40P+40i) *A 10.-16. n.2 S n-s 1 ref => E ■Kirjandus ja rahvaluule:dokt Erikursused üliõpilastele väitekirjaga seotud teemal. FLKN.02.003 M aailm akirjanduse põhijooni II. 19. saj. kirjandus ©2. - 36. n. => A ; Kirjandus ja rahvaluule:dokt assistent Kersti Unt 2AP(32L+48i) *E FLKN.01.051 Sissejuhatus eesti rahvaluulesse ja folkloristikasse □Germaani-romaani fiIoloogia:kesk dotsent Tiiu Jaago ©FLKN.02.005, FLKN.02.007, FLKN.05.009 IAP(20L+10S+10i) *A 162 FILOSOOFIATEADUSKOND 162 Kursus moodustab osa suuremast tsüklist "Maailmakirjanduse põhijooni" ning käsitleb peamiselt euroopa ja ameerika kirjanduslike nähtuste FLKN.02.013 Fin-de -si ecle saksa kultuuriruumis ja kajastused põhijooni. Eestis ©1. - 16. n.2 L n-s => E lektor Liina Lukas 2AP(32L+48i) *E FLKN.02.004 Maailmakirjanduse põhijooni II. 19. saj. □ Eesti ja soom e-ugri filoloogia: , Germ aani-rom aani filoloogia: kirjandus.2AP(32L+48i) *E ©FLKN.02.002, FLKN.02.004, FLKN.02.006, FLKN.02.008 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: Kursus käsitleb 19.sajandi lõpu saksa ja eesti kirjandussuhteid. ©FLKN.02.006, FLKN.02.008, FLKN.05.009 ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E Kursus moodustab osa suuremast tsüklist "Maailmakirjanduse põhijooni" ning käsitleb peamiselt euroopa ja ameerika kirjanduslike nähtuste FLKN.02.015 Ilukirjanduse tõlkimine põhijooni. assistent Kersti Unt ©24. - 38. n.2 L n-s => E 2AP(32P+48i) *E □Germaani-romaani filoloogiaülem FLKN.02.005 Maailmakirjanduse põhijooni II. Valgustuskirjandus. Tutvustatakse ilukirjanduse tõlkimise probleeme läbi praktilise tõlketöö lektor Liina Lukas © 1 .-1 6 . n.2 P n-s => E 2AP(32L+48i) *E □Germaani-romaani filoloogia:kesk FLKN.02.016 Ilukirjanduse tõlkimine ©FLKN.02.007, FLKN.05.009 assistent Kersti Unt Kursus käsitleb maailmakirjanduse põhijooni, nähtusi ja autoreid 2AP(32P+48i) *E nimetatud perioodil, eelkõige prantsuse, inglise ja saksa kirjanduse □ Kirjandus ja rahvaluule:ülem ajalugu. Tutvustatakse ilukirjanduse tõlkimisega seotud probleeme läbi praktilise © 1 .-1 6 . n.2 L n-s => E tõlketöö. ©24. - 39. n.2 P n-s => E FLKN.02.006 Maailmakirjanduse põhijooni II. Valgustuskirjandus. lektor Liina Lukas FLKN.02.018 Maailmakirjanduse ajalugu 2AP(32L+48i) *E lektor Marina Grišakova □ Kirjandus ja rahvaluule:kesk 4AP(108L+108S) *E OFLKN.02.007, FLKN.05.009 ■Vene ja slaavi filoloogia:alam Kursus käsitleb maailmakirjanduse põhijooni, nähtusi ja autoreid Sissejuhatus: antiikkirjandus ja Euroopa. Lääne-Euroopa keskaja, nimetatud perioodil, eelkõige prantsuse, inglise ja saksa kirjanduse renessansi ja barokk-kirjandus;Valgustusajastu ja romantismi ajalugu. kirjandus(koolkonnad, autorid, poeetika) ©1. - 16. n.2 L n-s => E ©1. - 16. n.2 L, 2 S n-s => E 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => A FLKN.02.007 Maailmakirjanduse põhijooni I. Keskajast klassitsismini FLKN.02.019 XIX saj. maailmakirjanduse ajalugu korr. professor Jüri Talvet emeriitprofessor Larissa Volpert 2AP(32L+48i) *E 2AP(32L+48i) *E □Germaani-romaani filoloogia:alam ■Vene ja slaavi filoloogia:alam ©FLKN.05.009 Üliõpilased tutvuvad kirjanduse peamiste vooludega, klassikute Kursus käsitleb maailmakirjanduse põhijooni, nähtusi ja autoreid loominguga, teoste poeetikaga. nimetatud perioodil, eelkõige Lääne kirjanduse ajalugu. ©1. - 16. n.2 L n -s= > A ©24. - 30. n.4 L n-s => E FLKN.02.020 XX saj. maailmakirjanduse ajalugu FLKN.02.008 Maailmakirjanduse põhijooni I. Keskajast emeriitprofessor Larissa Volpert klassitsismini 2AP(34L+46i) *E korr. professor Jüri Talvet ■Vene ja slaavi filoloogia:alam 2AP(32L+48i) *E OFLKN.02.018, FLKN.02.019 ■Kirjandus ja rahvaluule: Üliõpilased tutvuvad põhiliste vooludega, kirjanduslike koolkondadega, OFLKN.05.009 eredamate esindajate loominguga j a teoste poeetikaga. Kursus käsitleb maailmakirjanduse põhijooni, nähtusi ja autoreid © 2 4 .-3 8 . n.2 L n-s => E nimetatud perioodil, eelkõige Lääne kirjanduse ajalugu. ©31. -38. n.4 L n -s= > E FLKN.02.021 Kaasaegne inglise romaan lektor Marina Grišakova FLKN.02.011 Ameerika ja Euroopa kirjandussuhted 19. sajandil 2AP(20L+12S+48i) *A assistent Kersti Unt □Vene ja slaavi filoloogia:kesk 2AP( 16L+16S+48i) *E Kursuses antakse ülevaade inglise 50-90-ndate aastate proosakirjanduse □Germaani-romaani filoloogia:ülem, Kirjandus ja rahvaluule:ülem olulisematest nähtustest: 50-60-ndate aastate noorsookirjandus, ©FLKN.02.003 W.Golding, I.Murdoch, A.Carter, P.Ackroyd jt. Erinevate autorite Kursus lisab uue aspekti 19. sajandi maailmakirjanduse põhikursusele. loomingut vaadeldakse antud kultuurikonteksti raames. Seminaride Vaadeldakse Ameerika kirjanduse eraldumist üldisest euroopalikust käigus analüüsitakse põhjalikumalt üksikteoseid. kontekstist ja sellega seonduvaid probleeme. © 1 .-1 6 . n.l L, 1 Sn-s 1 ref => A ©1. - 8. n.2 L n-s 9 .-1 6 . n.2 S n-s 1 ref=> E FLKN.02.022 Sissejuhatus komparativistikasse lektor Marina Grišakova FLKN.02.012 Modernism ja naised 2AP( 16L+16S+48i) *A lektor Leena К urvet-Käos aar □ Kirjandus ja rahvaluule:ülem, Semiootika ja ku ltu ro loogiatest Vene 2AP(32L+48i) *E ja slaavi filoloogia:kesk □Germaani-romaani filoloogia: , Kirjandus ja rahvaluule:ülem Kursus sisaldab ülevaadet komparativistika teoreetilistest alustest ©FLKN.02.001, FLKN.02.002 (retseptsiooniteooriad, kino ja meedia, kultuuri- ja tõlkeloolised Kursus kästileb 20. saj. alguse ja keskpaiga naiskirjanikke (Virginia uurimused jms.) ja konkreetsete tekstide analüüsi. Põhjalikumalt Woolf, Gertrud Stein, Hilda Doolittle, S. de Beauvoir jt.)feministlikust käsitletakse trans- ja intertekstuaalsust, rahvusvahelisi stiile ja trende, vaatepunktist modernismi laiemas kultuurikontekstis. kirjanduse ja temaga piirnevate distsipliinide staatust. Kursus eeldab ka ©24. - 31. n.2 L n-s võrdlev-analüütiliste seminaride läbiviimist. 32. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E ©24. -38. n.l L, 1 S n-s 1 ref => A 163 FILOSOOFIATEADUSKOND 163 OFLKN.02.003, FLKN.02.005, FLKN.02.006, FLKN.03.004 FLKN.02.023 Erialaõpetuse metoodikaja praktika 19. sajandi proosatraditsiooni kujunemine ja areng inglise ja prantsuse korr. professor Jüri Talvet, lektor Marina Grišakova autorite näitel. 7AP(90S+190i) *E ©1. - 8. n.2 L n-s Magistriõppele mõeldud õppeaine, milles käsitletakse sissejuhatavalt 9 .-1 6 . n.2 S n-s 1 ref=> E võrdleva kirjandusteaduse meetodeid ja nende kohaldamist erinevatele maailmakirjanduse nähtustele FLKN.02.039 19.sajandi rom antilisi teooriaid ©september, 16. n. => E 2AP(16L+18S+46i) *E □Germaani-romaani filoloogia: , Kirjandus ja rahvaluule:ülem FLKN.02.024 Võrdleva kirjandusteaduse ajalugu ja teooria OFLKN.02.003, FLKN.02.004, FLKN.02.005, FLKN.02.006 korr. professor Jüri Talvet, lektor Marina Grišakova Ülevaade romantismi peamistest mõttesuundadest ja olulisematest 5AP(60S+140i) *E töödest. Magistriõppe aine, kus vaadeldakse võrdleva kirjandusteaduse ajaloo ja © 24 .-31 n.2 Ln-s teooria peaküsimusi ning nende seost kultuuriruumiga. 32. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E ©veebruar, 15. n.4 S n-s 1 ref=> E FLKN.02.040 Feministlik perspektiiv kirjandusteaduses FLKN.02.026 Võrdleva kirjandusteaduse sem inar lektor Leena Kurvet-Käosaar korr. professor Jüri Talvet, lektor Marina Grišakova, lektor Leena 2AP(16L+16S+48i) *E Kurvet-Käosaar, lektor Liina Lukas □Germaani-romaani filoloogia:, Kirjandus ja rahvaluule:ülem 10AP(130S+270i) *E Kursus annab ülevaate soopoole kui analüüsikategooria erinevatest Magistriõppe aine, kus käsitletakse erialaseid probleeme lähtuvalt võimalustest kirjandusteose analüüsil. Kursuse rõhk on erinevate magistritööde temaatikast. Arutatakse kaasaegsete meetodite soourimuslike teooriate vahetul rakendamisel võimalikult laia tekstivaliku kohaldatavust konkreetsetele uurimisteemadele. peal (eesti ja maailmakirjanduse m ees-ja naisautorid, kirjandusklassika ja ©Ei ole teada võrdlemisi vähetuntud teosed,samuti teosed, kus ristuvad soo-, rassi/etnilisuse, klassi- ja seksuaalsuse kategooriad). Kursus lõpeb FLKN.02.027 Magistrieksam iseseisva analüütilise esseega. korr. professor Jüri Talvet, lektor Marina Grišakova, lektor Leena ©1. - 8. n.2 L n-s Kurvet-Käosaar, lektor Liina Lukas 9 .-1 6 . n.2 S n-s 1 ref => E 5AP(200i) *E Eksam sisaldab küsimusi võrdleva kirjandusteaduse metoodikast, FLKN.02.041 Autobiograafia soouurim uslikust vaatepunktist maailmakirjanduse ajaloost ja uurimistööteema valdkonnast. dotsent Irina Novikova, lektor Leena Kurvet-Käosaar ©Ei ole teada 2AP( 16L+16S+48i) *E □Germaani-romaani filoloogia: , Kirjandus ja rahvaluule:ülem FLKN.02.028 K irjandusteadusliku analüüsi kaasaegsed meetodid ©FLKN.02.040 korr. professor Jüri Talvet Toimub ühisprojektina Läti Ülikooliga (dots. Irina Novikova). Kursus 4AP(50S+1 lOi) *E annab ülevaate klassikalistest ja naisuurimuslikest autobiograafia Doktoriõppe aine, kus käsitletakse tänapäevase kirjandusteaduse teooriate arengust viimase kahekümne aasta jooksul. Kursuse käigus põhisuundi ja -meetodeid, eriti võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist loetakse ja analüüsitakse nii traditsioonilisi kanoonilisi meesautorite ©Ei ole teada autobiograafilisi teoseid kui ka vähemtuntud naisautorite autobiograafiaid nii eesti kui maailmakirjandusest. Algallikatena kasutatakse ka ühenduse FLKN.02.029 Võrdleva kirjandusteaduse metodoloogia ajalugu "Eesti elulood" väljaandeid ja analoogseid allikaid läti korr. professor Jüri Talvet kirjandusest.Soovitatav inglise keele oskus. 2AP(80i) -A © 2 4 .-3 1 . n.2 L n-s 3 2 .-3 9 . n.2 Sn-s = >E ©Ei ole teada FLKN.02.032 Tekst kui filoloogilise uurimistöö objekt dotsent Rein Veidemann 4AP(50S+1 lOi) *E EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03) Doktoriõppes käsitletakse tekstiteooria arengut ja põhiseisukohti lähenemises tekstile kui filoloogilisele uurimisobjektile. FLKN.03.001 K irjanduse prosem inar. Prosem inaritöö ©Ei ole teada dotsent Ele Süvalep 3AP(44S+76i) *A FLKN.02.036 Doktorieksam ■Kirjandus ja rahvaluule:alam korr. professor Jüri Talvet, dotsent Luule Epner, dotsent Arne Merilai, Proseminaris käsitletakse kirjandusteoreetilisi küsimusi ja tegeldakse dotsent Rein Veidemann tekstianalüüsiga. Koostatakse referaat ja proseminaritöö. 5AP(200i) *E ©25. - 34. n.2 S n-s 1 ref => A Eksam koosneb kolmest osast: 1 )Võrdlev kirjandusteadus ja 2 .-1 3 . n.2 Sn-s 1 ref kirjandusteooria2)Maailmakirjanduse teemaga külgnev ala3)Doktoritöö teema FLKN.03.006 K irjanduse uurimise meetodid ©Ei ole teada dotsent Arne Merilai, dotsent Rein Veidemann 4AP(48S+112i) *E FLKN.02.037 Neomütologism ja XX saj. k irjandus Euroopas ja ■Kirjandus ja rahvaluule:mag Ameerikas Magistrikursuses keskendutakse teoreetiliste allikate põhjal sügavuti emeriitprofessor Larissa Volpert kirjanduse uurimise võimalustel ja meetoditel, alates klassikalistest 2AP(30L+50i) *A lähenemisviisidest ja lõpetades kaasaja levinumate uurimismeetoditega. □ Vene ja slaavi filoloogia:3 © 2 .-1 3 . n.l L, 1 Sn-s Käesolev kursus käsitleb müüdi tähendust proosa ja dramaturgia 25 .-3 4 . n.l L, 1 S n-s => E struktuuris kaasaegses Euroopa ja Ameerika kirjanduses. © 24.-38. n.2 Ln-s => A FLKN.03.009 K irjanduse sem inar. Seminaritöö dotsent Arne Merilai FLKN.02.038 19. sajandi proosaklassikuid 4AP(60S+100i) *2A assistent Kersti Unt ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk 2AP(32L+30S+18i) *E ©FLKN.03.001 □Germaani-romaani filoloogia:ülem, Kirjandus ja rahvaluule:ülem 164 FILOSOOFIATEADUSKOND 164 Seminaris käsitletakse kirjandusteaduse ja kirjandusloo Antakse sissejuhatav käsitlus kirjandusteaduse põhiküsimustest, - probleeme,arendatakse praktilise analüüsi oskusi, kirjutatakse uurimuslik mõistetest ja poeetika alustest. Antakse ülevaade teatrikunsti olemusest ja töö, teostatakse referaate. lavastuse komponentidest. ®24. - 38. n.2 S n-s 1 ref => 2E ©1. - 15. n.4 L n-s => E 2 .-1 6 . n.2 S n-s 1 ref FLKN.03.021 Keeletegevusõpetus I. Kõnetegude teooria . FLKN.03.010 Lastekirjandus dotsent Arne Merilai dotsent Ele Süvalep, 2AP( 10L+22S+48i) *E 1 AP(24L+16i) *E Analüütilise filosoofia traditsioonis käsitletakse üldise semantika □Kirjandus ja rahvaluule:kesk probleeme kõneaktide teooria aspektist, selle seoseid poeetiliste jm Ülevaade XX sajandi eesti lastekirjandusest ja lastekirjanduse teooriast. diskurssidega;koostatakse referaate. ®2. - 11. n.2 L n-s 1 ref => A ©29. - 38. n.2 S n-s 1 ref => E FLKN.03.012 Sissejuhatus eesti kirjandus-ja kultuurilukku FLKN.03.022 Teatriteaduse proseminar. Proseminaritöö dotsent Ele Süvalep, dotsent Rein Veidemann dotsent Enn Siimer 3AP(60L+60i) *E 3AP(48S+72i) *2A ■Kirjandus ja rahvaluule: ■Kirjandus ja rahvaluule:alam Antakse sissejuhatav käsitlus eesti kultuuri- ja kirjandusloo Käsitletakse teatrietenduse kirjeldamise probleeme, tutvutakse teatritöö üldtendentsidest läbi aegade korraldusega. Koostatakse proseminaritöö. ©1. - 15. n.4 L n-s => E ©24. - 35. n.2 S n-s 1 ref => A 6 .-1 6 . n.2 S n-s 1 ref => A FLKN.03.013 Eesti luuletajaid dotsent Arne Merilai FLKN.03.023 Eesti kirjanikke 3AP(I5L+45S+60i) *E lektor Reet Vääri ■ Kirjandus ja rahvaluule:alam 2.5AP(58L+42i) *E Käsitletakse süvendatult valitud autorite loomingut, mille kaudu õpitakse ■Eripedagoogikad tundma eesti luule arengulugu ja dünaamikat, omandatakse kogemusi OFLKN.03.040 teoste analüüsiks ning erinevate tõlgendusmeetodite kasutamiseks. Käsitletakse erinevaid stiilisuundi ja arenguperioode esindavaid autoreid, © 2 .-1 6 . n.l L, 3 S n-s => E võrreldakse teoseid ja analüüsitakse tekste. © 1 .-1 6 . n.4 L n-s 1 knt, 1 ref=> E FLKN.03.014 Eesti vanem kirjandus dotsent Ele Süvalep, lektor Liina Lukas FLKN.03.025 Eesti teatrimemuaar 2AP(48L+32i) -E dotsent Ülo Tonts ■Kirjandus ja rahvaluule:alam 1 AP(40i) Kursus annab ülevaate eesti kirjanduse algusajast Baltimaade Ülevaade eesti teatrimemuaari mahust ja laadidest. Valikuline tutvumine. mitmekeelses kultuurilises kontekstis: lisaks eesti kirjandusele Sooritatakse kirjanduse põhjal. vaadeldakse ka saksa-ja muukeelset kirjandust. Kesksed autorid on K. J. ©1. - 15. n. => A Peterson, Fr. Kreutzwald, L. Koidula. ©2. - 13. n.2 L n-s FLKN.03.028 Lastekirjandus 24. - 35. n.2 L n-s => E dotsent Ele Süvalep 1.5AP(24L+36i) *A FLKN.03.016 Kirjanduse postseminar ■Eripedagoogikad dotsent Arne Merilai Ülevaade XX sajandi eesti lastekirjanduses^ a lastekirjanduse teooriast. 2AP(50S+30i) *A ©2. - 11. n. 1 ref => E ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem OFLKN.03.009 FLKN.03.031 Keeletegevusõpetus II. Deiksis, metafoor ja fiktsioon Postseminaris käsitletakse süvendatult kirjandusteaduse ja kirjandusloo dotsent Arne Merilai probleeme, töötatakse läbi bakalaureusetööde teoreetilisi aluseid, 2AP( 10L+22S+48i) *E arutletakse valminud peatükke, koostatakse referaate. Võimalus kirjutada Analüütilise filosoofia traditsioonis käsitletakse üldise semantika postseminaritöö (4-6 AP). probleeme keeleliste orientatsiooniaktide, metafoori- ja fiktsiooniteooria ©2. - 13. n.2 S n-s 1 ref aspektist, selle seoseid poeetiliste jm diskurssidega, sooritatakse referaate 24. - 36. n.2 S n-s 1 ref => A © 2 3 .-3 8 . n.2 Sn-s 1 ref = > E FLKN.03.017 Eesti nüüdiskirjandus FLKN.03.033 Draamaklassikuid lektor Epp Annus lektor Anneli Saro 1.5AP(20L+10S+30i) *E 4AP(8S+152i) *E ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk Loengutes käsitletakse eesti kirjanduse uuendusjooni alates 1970ndate Loetakse maailmakirjanduse klassikasse kuuluvate autorite näidendeid aastate lõpust,keskendudes 1990ndatele aastatele. Seminarides nende teoreetilisi käsitlusi. Loetut analüüsitakse seminarides. diskuteeritakse konkreetsete teoste üle. ©oktoober, 2 S n-s ©24. - 38. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => E märts, 2 S n-s => E FLKN.03.018 Draama-ja teatriteooria FLKN.03.034 Pedagoogiline praktika lektor Anneli Saro lektor Reet Vääri 2AP(30L+50i) *E 10AP(88P+60S+252i) -A ■Kirjandus ja rahvaluuie:alam ■Õpetajakoolitus: ©FLKN.03.020 Pedagoogiline praktika kestab 10 nädalat. Esimesed 4 nädalat kuulatakse, Antakse ülevaade draamateooria ja teatriteaduse põhiküsimustest ja - analüüsitakse ja antakse tunde põhikooli keskastmes, kuulatakse ja mõistetest. Analüüsitakse üht näidendit ja selle lavastust. analüüsitakse gümnaasiumis. Ülejäänud 6 nädalat antakse tunde nii ©1. -15 . n.2 L n-s 2 ref => E keskastmes kui ka gümnaasiumis. © 1 3 .-1 6 . n.6 P, 4 Sn-s FLKN.03.020 Kirjandus-ja teatriteaduse alused 17 .-24. n.6 P, 4 Sn-s = >A dotsent Luule Epner, lektor Jaan Unt 3AP(60L+60i) -E FLKN.03.035 Teatrikriitika alused ■Kirjandus ja rahvaluule: dotsent Ülo Tonts 165 FILOSOOFIATEADUSKOND 165 2AP(40S+40i) «А 2AP(48S+32i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem Tutvutakse teatrikriitika ülesannete, laadide ja meetoditega, vaadeldakse OFLKN.03.041 eesti kaasaegset teatrikriitikat. Kirjutatakse harjutustöö. Töötatakse läbi bakalaureusetöödega seonduvad teoreetilis ©2. -13. n.2 S n-s 1 ref metodoloogilised probleemid, arutatakse bakalaureusetööde ja 24. - 34. n.2 S n-s 1 ref => А postseminaritööde valminud peatükke. ©2. - 13. n.2 S n-s 1 ref FLKN.03.036 Didaktika seminar 24. - 35. n.2 S n-s 1 ref => А lektor Reet Vääri 6AP(20S+220i) *A FLKN.03.049 Valikkursus XX saj. teatriteooriatest ■Õpetajakoolitus: dotsent Luule Epner, õppeülesande täitja Madis Kolk Kirjanduse didaktika lõputööd juhendavas seminaris tegeldakse 2AP(10S+70i) *A üliõpilaste konkreetsete uurimisteemadega, arutatakse töid ja □ Kirjandus ja rahvaluule:ülem analüüsitakse käsitlusvõimalusi ning uusimaid metoodilisi suundi. ©FLKN.03.080 Koostatakse Õpetajakoolituse lõputöö. Loetakse A.Artaud', P.Brooki, J.Grotowski, R.Schechneri ja E.Barba © 1.-12. n.2 S n-s 1 ref => А teatriteoreetilisi töid (eesti ja inglise keeles) ning arutletakse nende üle seminarides, kirjutatakse essee. FLKN.03.037 Eesti teatrikriitika ajalugu ©33. - 37. n.2 S n-s 1 ref => А Piret Kruuspere 2AP(24L+56i) *E FLKN.03.055 Teatriuurimise meetodid ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem dotsent Luule Epner OFLKN.03.035 6AP(20S+220i) *A Kursuse raames käsitletakse eesti teatrikriitilise resp. -loolise mõtte ■Kirjandus ja rahvaluule:mag (teatriarvustus, teatrialane uurimus) ajaloolist arengut alates 19.sajandi Loetakse teoreetilist kirjandust teatriuurimise meetodite kohta ja lõpust kuni tänapäevani. Eraldi käsitletakse etenduse kirjeldust ning arutatakse seda seminarides. Kursus toimub läbi kahe õppeaasta, näitleja portree zanri läbi aegade ©oktoober, 5. n. => А ©veebruar, 6. n. 1 ref => E FLKN.03.061 Loengud ja sem inarid üliõpilastele FLKN.03.040 Eesti kirjanduse ajalugu 10AP(400i) *A lektor Reet Vääri ■Kirjandus ja rahvaluule:dokt 2AP(48L+32i) *E Doktorandid peavad loenguid ja juhendavad seminaritöid vastavalt oma ■Eripedagoogikad teemale. Käsitletakse eesti kirjanduslugu varasematest esindajatest alates, ©september, 35. n. => А iseloomustatakse eesti kirjanduse olulisemaid protsesse, suundi ja esindajaid,käsitletakse tekstinäiteid. FLKN. 03.063 Kirjanduse doktoriseminar (sh ©24. - 35. n.4 L n-s 2 knt, 1 ref => E doktorieksam) 12AP(96S+384i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:dokt FLKN.03.041 Teatriteaduse seminar. Seminaritöö dotsent Luule Epner ©Ei ole teada 4AP(48S+112i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk FLKN.03.067 Valikkursus retseptsioonist teatris OFLKN.03.022 dotsent Luule Epner Käsitletakse teatriuurimise teoreetilisi ja ajaloolisi probleeme, koostatakse 2AP(30S+50i) *A referaate, kirjutatakse uurimuslik töö eesti teatrist. □ Kirjandus ja rahvaluule:mag © 2,-13. n.2 Sn-s 1 ref 24. - 35. n.2 S n-s 2 ref => А ©september, 33. n.2 L n-s => А FLKN.03.042 Poeetika FLKN.03.068 Valikkursus eesti niiüdisteatrist dotsent Ele Süvalep dotsent Luule Epner 2AP(8L+2P+12S+58i) *E 2AP(28P+4S+48i) *A □Õpetajakoolitus: □ Kirjandus ja rahvaluule:ülem, Kirjandus ja rahvaluule:mag Käsitletakse poeetikaanalüüsi kaasaegseid meetodeid kooliõpetuse Vaadatakse 1970-1990. aastate lavaastuste videosalvestusi, loetakse aspektist artikleid selle perioodi teatrist, kirjutatakse essee. © 1. -12. n.2 L n-s 1 knt => E ©märts, 10. n. => А FLKN.03.045 Re îi alused FLKN.03.071 Kirjanduse proseminar Õppeülesande täitja Ain Mäeots dotsent Ele Süvalep I AP(6L+14S+20i) *A 2AP(48S+32i) *A ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem ■Kirjandus ja rahvaluule:alam Tutvustatakse re^ii põhimõtteid, analüüsitakse üht näidendit lavastamise Proseminaris käsitletakse kirjandusteoreetilisi küsimusi ja tegeldakse seisukohalt. tekstianalüüsiga. Koostatakse referaat.Proseminar on mõeldud neile, ©veebruar, 10. n. => А kellel on eesti kirjandus kõrvalaineks. ©2. - 13. n.2 S n-s 1 ref FLKN.03.046 Teatrisemiootika 24. - 35. n.2 S n-s 1 ref => А dotsent Luule Epner 2AP(24L+4P+4S+48i) -E FLKN.03.072 Teatriteaduse proseminar ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem lektor Anneli Saro ©FLKN.03.039 2AP(48S+32i) *A Antakse ülevaade teatrisemiootika põhimõistetest ning teatrilavastustest ■Kirjandus ja rahvaluule:alam kui teksti moodustavatest märgisüsteemidest. Analüüsitakse mõnd Käsitletakse teatri ning teatriteaduse põhiaspekte ja valdkondi, tutvutakse lavastust semiootika vaatekohalt. teatritöö korraldusega. Esitatakse referaat. ©24. - 38. n.2 L n-s => E ©2. -13. n.2 S n-s 1 ref 24. - 35. n.2 S n-s => А FLKN.03.047 Teatriteaduse postseminar dotsent Luule Epner FLKN.03.073 K irjanduse sem inar 166 FILOSOOFIATEADUSKOND 166 dotsent Arne Merilai Analüüsitakse 4 lavastust, rakendades erinevaid meetodeid ja 2AP(30S+50i) *A lähenemisviise. ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk ©1. - 12. n.2 P n-s => A Seminaris käsitletakse kirjandusteaduse ja kirjandusloo 24. - 35. n.2 P n-s => A probleeme,arendatakse praktilise analüüsi oskusi,esitatakse referaat.Mõeldud neile üliõpilastele, kel eesti kirjandus on kõrvalaineks. FLKN.03.103 Valikkursus Voldemar Panso teatritööst Ф2. - 16. n.2 S n-s 2 ref => A dotsent Luule Epner lAP(2S+38i) ‘A FLKN.03.076 Eesti teatri ajalugu: eesti teater kuni 1940. □ Kirjandus ja rahvaluule:kesk lektor Anneli Saro Loetakse V.Panso teatrikirjutisi ning käsitlusi tema teatritöödest. Arvestus 3AP(56L+64i) *E sooritatakse loetelu põhjal. ■Kirjandus ja rahvaluule:alam ©oktoober, 2. n. => A Eesti teatri ja näitekirjanduse areng 1940 aastani, taustaks teatriajaloo uurimise ja kirjutamisega seotud probleemid FLKN.03.104 Rezissuuri ajalugu ®1. - 14. n.4 L n-s => E õppeülesande täitja Eva Raud 1 AP(20L+20i) *E FLKN.03.077 Eesti teatri ajalugu II: eesti teater 1940. a-st ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem tänapäevani Rezissuuri teke, areng ja põhitendentsid 19.sajandi lõpu ja 20 sajandi dotsent Luule Epner teatris. 3AP(50L+10S+60i) *E ©veebruar, 10. n.2 L n-s => E ■Kirjandus ja rahvaluule:alam OFLKN.03.076 Antakse ülevaade eesti teatri arengust 1940.aastast kuni tänapäevani ©24. - 37. n.4 L, 1 S n-s 1 ref => E KIRJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (05) FLKN.03.080 Üldine teatriajalugu II: 19. saj. ja 20.saj. alguse teater õppeülesande täitja Eva Raud FLKN.05.001 Kirjandusteooria 2AP(32L+48i) *A lektor Epp Annus ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk 2AP(24L+24S+32i) *E Antakse ülevaade teatri arengust 19.sajandi II poolel ja 20. sajandi alguse ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk teatrireformidest ning teatrimõtte arengust Loengud tutvustavad 20 sajandi kirjandusteoreetilisi lähenemisviise ©24. - 38. n.2 L n-s => A Kursus läheneb kirjandusele fiktsiooni ja reaalsuse, kirjanduse ja keele, struktuuri ja dekonstruktsiooni vaheliste suhete analüüsimise ja FLKN.03.082 Valikkursus 60-ndate aastate vene teatrist opositsioone eristatavate piiride hajutamise kaudu. Loengutes käsitletud dotsent Enn Siimer kaasaegsed kirjandusteoreetilised seisukohad kinnituvad seminarides 2AP(32L+48i) *A praktilise tekstianalüüsi abil. □ Kirjandus ja rahvaluule:ülem © 1 .-1 3 . n.2 L, 2 Sn-s => E Antakse ülevaade vene reziist 60-80-ndail aastail. ©6. - 16. n. FLKN.05.002 Narratoloogia 24. - 36. n. => A lektor Epp Annus lAP(18L+22i) *A FLKN.03.085 Üldine teatriajalugu I: klassitsism ja romantism □Kirjandus ja rahvaluule:kesk lektor Riina Schütting Kursus süveneb strukturalistlikult, poststrukturalistlikud ja 2AP(32L+48i) *E kultuurilooliselt vaatepunktilt narratiivi analüüsivõimalustesse ■Kirjandus ja rahvaluule:alam ©25. - 29. n.4 S n-s 1 ref => A OFLKN.03.078, FLKN.03.079 Kursuse raames käsitletakse prantsuse klassitsistlikku teatrit (17.saj - FLKN.05.003 Eesti kirjanduskriitika Comeille, Moliere, Racine) ning valgustus-, sentimentalismi- ja dotsent Rein Veidemann romantismiaegset prantsuse, inglise, saksa ja vene teatrit. 1 AP(24L+16i) *E © 2 4 .-3 8 . n. = >E ■Kirjandus ja rahvaluule:ülem ©FLKN.03.012, FLKN.05.001 FLKN.03.099 Kirjanduse õpetamise metoodika Kursus annab ülevaate eesti kirjanduskriitika arenguloost koos aine lektor Reet Vääri teoreetilise probleemistikuga. 3AP(72L+4P+44i) *E ©24. - 35. n.2 L n-s => E ■Õpetajakoolitus: Käsitletakse kirjanduse Õpetamise eesmärke, meetodeid ja põhiprintsiipe. FLKN.05.008 Poststrukturalism Analüüsitakse kirjandustundide struktuuri, põhikooli ja gümnaasiumi lektor Epp Annus õppekavasid. Kirjandus antakse loenguil. 1 AP(8L+8S+24i) *A © 1 .-1 2 . n.2 L n-s 1 knt □Kirjandus ja rahvaluule:kesk 25. - 35. n.2 L n-s 1 knt, 1 ref => E Kursus käsitleb poststrukturalistlikku mõtteviisi kirjandusuurimise seisukohalt, keskendudes hilise R. Barthesi ja J. Derrida kirjutistele. FLKN.03.100 Assotsiogramm tekstiõpetuses, Seminarides analüüsitakse poststrukturalistlikke tekste. lektor Reet Vääri ©6. - 9. n.6 S n-s 1 ref => A 2AP(14L+8S+58i) *E ■Õpetajakoolitus: FLKN.05.009 Vanima ja antiikkirjanduse ajalugu Assotsiogramm on seosekaart verbaalse teksti visuaalseks graafiliseks lektor Jaan Unt kujutamiseks. Käsitletakse assotsiogrammi kasutamist teksti mõistmisel, 2AP(48L+32i) *E teksti loomisel ja teksti väärtustamisel. ■Kirjandus ja rahvaluule:alam © 1 .-1 2 . n.2 L, 2 S n-s 2 knt, 1 ref □Germaani-romaani filoloogia: Kursus moodustab l.osa suuremast tsüklist "Maailmakirjanduse FLKN.03.10I Etenduse analüüsi praktikum ajalugu".Tutvustatakse muistse Lähis-Ida kirjandusmälestusi ning lektor Anneli Saro, Õppeülesande täitja Madis Kolk käsitletakse kirjanduse tekkimist ja kujunemist Kreekas ja Roomas. 2AP(4L+44P+32i) *2A ©1. -15 . n.2 L n-s => A ■Kirjandus ja rahvaluule:kesk 24. - 28. n.4 L n-s => E OFLKN.03.018 167 FILOSOOFIATEADUSKOND 167 FLKN.05.017 Kirjandus kui interpretatsioon I dotsent Rein Veidemann FLKN.05.034 Aja dünaamika kirjanduses 2AP(32L+48i) *A lektor Epp Annus □Kirjandus ja rahvaluule:ülem 1 AP( 10L+10S+20i) *E ©FLKN.03.012, FLKN.05.001 □Kirjandus ja rahvaluule:kesk Kursus annab ülevaate kirjanduse mõiste määratlustest koolkonniti, Kursus keskendub ilukirjanduslike tekstide lühianalüüsile nende ajalisuse keskendudes kirjanduse mõiste hermeneutilis-semiootilisele aspektile. seisukohalt. ®2. - 9. n.4 L n-s => A 0 3 0 . - 34. n.4 S n-s 1 ref => A FLKN.05.018 Kirjandus kui interpretatsioon II dotsent Rein Veidemann 2AP(32L+48i) *A □ Kirjandus ja rahvaluule:ülem KUNSTIDE OSAKOND (KU) ©FLKN.03.012, FLKN.05.001 Kursus käsitleb süvendatult kirjanduse kui interpretatsiooni mõistet, avades seda suhetes tegelikkuse ja lugejaga. Eraldi vaatluse alla võetakse KUNSTIDE OSAKOND (00) kirjanduse homonüümiline ja metonüümiline tõlgendusvõime. ©24. - 31. n.4 L n-s => A FLKU.00.005 Eesti kultuuriloo allikad lektor Vello Paatsi FLKN.05.019 Kirjanduse magistriseminar lAP(32L+8i) *A dotsent Rein Veidemann Käsitletakse tähtsamaid eesti kultuuriloo bibliograafiaid, 8AP(120S+200i) *E teatmekirjandust. Tutvustatakse eri kultuurivaldkondade kohta kirjutatut. Magistriseminaris käsitletakse süvendatult kirjandusteoreetilisi Tehakse tutvumisretk Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajalooarhiivi. probleeme, peetakse ettekandeid magistritööga seotud teemadel, © 1. - 16. n.2 L n-s => A - Vello Paatsi töötatakse läbi magistrieksamiks vajalik kirjandus. ©2. - 15. n.2 S n-s FLKU.00.006 Eesti vanem kultuurilugu (kuni 1918. aastani) 24. - 35. n.2 S n-s => E lektor Vello Paatsi 3AP(64L+16S+40i) *EA FLKN.05.025 Kirjandusajaloo süvakursus Tutvustatakse eesti vaimse ja ainelise kultuuri erinevaid tahke eesti ajaloo dotsent Rein Veidemann foonil. Antakse ülevaade seltsi- ja usuelust, raamatu-, kooli-, teatri-, 4AP(20L+140i) -A kunsti-, muusika- ja ajakirjanduse ajaloost. Tutvustatakse meie ■Kirjandus ja rahvaluule:mag kultuuriloo silmapaistvamaid esindajaid. Orienteeruv ülevaade kõigile Kursus keskendub kirjanduslike tekstide funktsioneerimisele eesti kultuuriloost huvitatuile. kultuuris. Esitatakse eesti kirjandusloo semiootiline mudel. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => A - Vello Paatsi ©9. - 10. n.2 L n-s => A 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s => E - Vello Paatsi FLKN.05.026 Kirjanduse filosoofia magistrantidele FLKU.00.007 Geograafiateadus ja geograafiaõpetus Eestis (kuni dotsent Rein Veidemann 1944.a.) 4AP(10L+10S+140i) *A lektor Vello Paatsi ■Kirjandus ja rahvaluule:mag 2AP(62L+18i) *E Kursus keskendub kirjanduse olemust määravate konstruktide (keel, tekst, □Geograafia: aegruum, vaatepunkt) käsitlemisele. Antakse ülevaade eestlaste geograafilisest silmaringist. Vaadeldakse ©24.-35. n .l0 L , 10 S n-s => A geograafiaterminoloogia ja geograafiaõpetuse arengut kuni 1944. aastani. Käsitletakse baltisaksa maateadust ja vabariigiaegseid suundi. FLKN.05.029 Loengud ja seminarid üliõpilastele Üksikasjalikult valgustatakse silmapaistvamate eesti geograafide elu ja 2AP(80i) *E tegevust. Mõeldud geograafidele ja bioloogia - geograafia õpetajatele. ■Kirjandus ja rahvaluule:mag ©1. - 16. n.2 L n-s 1 ref - Vello Paatsi Magistrandid peavad valikkursusi ja juhendavad proseminari- ja 24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E - Vello Paatsi seminaritöid oma tööga seonduvatel teemadel.. ©5.n. FLKU.00.061 Flamenco kultuuri lektor Tiina Vähi, õppeülesande täitja Tiina Pikas FLKN.05.031 Proosaeepika. Eesti proosakirjanikke 4AP(20L+72P+20S+48i) *A dotsent Rein Veidemann □Avatud Ülikool: 4AP(40L+38S+82i) *E Sisuliselt kujutab ta endast tantsuantopoloogia alast kursust, mis ideeliselt ■Kirjandus ja rahvaluule:alam kuulub TÜ kunstide osakonnas loetavate kultuuriantropoloogia ainete Valitud autorite loomingu kaudu Õpitakse tundma eesti proosa ringi. Flamencot kui huvitavat kultuurifenomeni esitatakse ja käsitletakse arengutendentse ja dünaamikat, omandatakse kogemusi teoste analüüsiks, kui omaette kultuuri, millel on oma filosoofia, ajalugu ja traditsioon. süvendatakse proosaeepika olemuse ja ^anride mõistmist. Lisaks teoreetilisele käsitlusele on kursusel praktiline pool - tantsutunnid ©24. - 32. n.2 L, 2 S n-s => E kus õpitakse mõningaid flamencotantse. Kursus on illustreeritud rohke audiovisuaalse materjaliga. FLKN.05.032 Kirjandusteaduse alused ©3. - 39. n..5 L, 2 P, .5 S n-s 1 ref => A ; Avatud Ülikool: lektor Jaan Unt 2AP(40L+40i) -E FLKU.00.076 Flamenco kultuurilugu ■Germaani-romaani filoloogia: lektor Tiina Vähi Antakse sissejuhatav käsitlus kirjandusteaduse põhiküsimustest, 2AP(20L+20S+40i) -A mõistetest ja poeetika alustest. □Avatud Ülikool: ©1. -10. n.4 L n-s => E Flamencot kui huvitavat kultuurifenomeni käsitletakse kui omaette kultuuri, millel on oma filosoofia, ajalugu, traditsioon. FLKN.05.033 Teksti ontoloogia Flamencokultuuriloo esitlus on illustreeritud rohke visuaalse materjhaliga. dotsent Rein Veidemann ©3. - 39. n..5 L, .5 S n-s 1 ref => A - Tiina Vähi; Avatud Ülikool: 1 AP(10L+10S+20i) *E □Kirjandus ja rahvaluule:ülem FLKU.00.077 Maailma filmikunsti ajalugu I Kursus keskendub (kirjandusliku) teksti olemuse analüüsile, teksti lektor Lauri Kärk suhestumisele konteksti ja metateksti. 2AP(32L+16P+32i) -A ©2. - 11. n.2 L n-s => E 168 FILOSOOFIATEADUSKOND 168 Kursus annab ülevaate kinematograafia sünnist kuni 1940ndate aastate alguseni, haarates tummfilmi ja filmikunsti klassikalist perioodi 1930ndatel aastatel. Kursus annab vajalikud lähtekohad orienteerumaks filmikunsti eri perioodides ja vooludes, käsitlemist leiab filmikunsti MAALIKUNSTI ÕPPETOOL (01) kesksete väljendusvahendite areng ning filmikunsti koht XX sajandi kunstikultuuris tervikuna. FLKU.01.016 Maal I (natüürmordikursus) © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 P n-s 1 ref=> A - Lauri Kärk; Avatud Ülikool: Silja Salmistu 4AP(48L+48P+64i) -E FLKU.00.078 Maailma filmikunsti ajalugu II Esmaste tehniliste ja kujutamisoskuste õpetamine õlimaali tehnikas. lektor Lauri Kärk ©1. - 16. n.3 L, 3 P n-s => E - Silja Salmistu; Maalikunst alam 2AP(32L+16P+32i) *A ©FLKU.00.077 FLKU.01.017 Maal II (figuurikursus) Kursus on jätkuks "Maailma filmikunsti ajalugu I" ning annab ülevaate lektor Imat Suuman, assistent Jaan Punga maailma filmikunsti ajaloost alates 1940ndatest kuni tänapäevani. 8 AP(80L+80P+160i) «2E Käsitlemist leiavad filmikunsti kesksemate väljendusvahendite areng, eri Kujutamis- ja tehniliste oskuste väljaarendamine rõhuasetusega figuuri perioodid ja voolud ning olulisemate filmiloojate tööd. maalimisele natuurist. ©24. - 39. n.2 L, 1 P n-s 1 ref => A - Lauri Kärk; Avatud Ülikool: ©1. - 16. n.3 L, 3 P n-s => E - Imat Suuman; Maalikunst:kesk 24. - 39. n.3 L, 3 P n-s => E - Imat Suuman; Maalikunst:kesk FLKU.00.088 Kunstiõpetuse ajaloost eesti koolis lektor Vello Paatsi FLKU.01.021 Joonistamine I (alamaste) 1 AP(12L+12S+16i) *A õppeülesande täitja Tõnis Paberit ■Kunstiõpetuse õpetaja: 6AP(80L+80P+80i) *2E Seminari eesmärk on uurida, kuidas on tekkinud ja arenenud kunstiõpetus Inimfiguuride üldiste proportsioonide ja anatoomia tundmaõppimine; eesti koolis ning Eestis. Seminar algab sissejuhatava loengutsükliga. valguse ja varju, ruumi ja vormi probleemide selgitamine ning käeliste Koostatakse seminaritöö, mille põhiseisukohti tutvustatakse ja ühiselt oskuste arendamine läbi pideva praktilise töö. seminaris arutatakse. © 1. - 16. n.3 L, 3 P n-s => E - Tõnis Paberit; Maalikunst:alam ©24. - 35. n.l L, 1 S n-s 1 ref => A ; Kunstiõpetuse õpetaja: 24. - 39. n.3 L, 3 P n-s => E - Tõnis Paberit; Maalikunst:alam FLKU.00.089 Kunstiõpetuse metoodika ajalooline ülevaade FLKU.01.028 Maalitehnoloogia ja materjali õpetus lektor Eve Kärner õppeülesande täitja Ago Teedema 2AP(26L+6S+48i) *A 1 AP(10L+20P+10i) *A ■Kunstiõpetuse õpetaja: Erinevate maalimismaterjalide ja -vahendite tutvustamine. Ülevaade Kursus annab ülevaate ajaloolisest kunstiõpetusest kuni tänapäevani. maalitehnikatest. Tehakse uurimistöö mõne kunstiõpetuse suuna või pedagoogi kohta. ©1. - 16. n.l L, 1 P n-s => A - Ago Teedema; Maalikunstalam ©24. - 39. n.l L, 1 S n-s => A - Eve Kärner; Kunstiõpetuse õpetaja: FLKU.01.031 G raafika tehnikad FLKU.00.090 Kunstiõpetuse didaktika Kristel Kink lektor Eve Kärner 1 AP(20L+12P+8i) *A 2AP(26L+6S+48i) *E Erinevate graafikatehnikate - kuivnõel, ofort, akvatinta, linoollõige jms. □ Kunstiõpetuse õpetaja: tutvustamine ja vastavate praktiliste tööde tegemine. Kursus annab ülevaate kunstiõpetamise erinevate meetodite õpetamisest ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => A - Kristel Kink; Maalikunst:kesk koolis. Tutvustatakse kunstiõpetuse ainekava, erinevaid tehnikaid, väljendusvõimalusi kunstis. Käsitletakse erinevaid vaatenurki FLKU.01.033 Skulptuuri alused kompositsiooni-, vorm i-ja värviõpetuses. assistent Jaan Luik © 1 .- 16. n.l L, 1 S n-s => E - Eve Kärner; Kunstiõpetuse õpetaja: 2AP(16L+32P+32i) -A Modelleerimise ja plastika algõpetus. FLKU.00.091 Kunstiõpetuse didaktika (pildianalüüs) ©1. - 16. n.l L, 2 P n-s => A - Jaan Luik; Maalikunst: lektor Eve Kärner 2AP(32L+10S+38i) *E FLKU.01.034 Skulptuur ■Kunstiõpetuse õpetaja: õppeülesande täitja Tõnis Paberit Kursus annab põgusa ülevaate kunsti olemusest, visuaalse kujundi 4AP(32L+64P+64i) *2E muutumisest, sümbolite ja märkide kasutamisest kunstis. Seminaritööks OFLKU.Ol .033 valitakse nii praktilisi kui ka teoreetilisi ülesandeid. Kolmemõõtmeliste kompositsioonide loomine lähtuvalt skulptuuri ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E - Eve Kärner; Kunstiõpetuse õpetaja: erinevatest tehnikatest ja tõlgendusviisidest. © 1. - 16. n. 1 L, 2 P n-s => E - Tõnis Paberit; Maalikunst: FLKU.00.096 Müüdid ja riitused kultuuriantropoloogias 24. - 39. n. 1 L, 2 P n-s => E - Tõnis Paberit; Maalikunst: lektor Tiina Vähi 3AP(24L+36S+60i) *E FLKU.01.036 Arvutigraafika Kursus annab ülevaate usumaailma kuuluvatest nähtustest erinevates Kristel Kink kultuurides. Käsitletakse usuelu põhimõisteid. Selgitatakse erinevate 4AP(32L+64P+64i) -2E teaduslike teooriate taustal usundi olemust, tekkepõhjusi, aspekte ja OFLKU.Ol.013 antakse määratlused. Vaadeldakse erinevate kultuuride usundilist Arvutigraafika kui graafika alaliigi võimaluste tutvustamine. Tekst traditsiooni ja selle kajastusi müütides-riitustes. Õppetöös kasutatakse võimaliku graafilse kujunduselemendina. Foonide kasutus. mitmesugust audiovisuaalset materjali. © 1. - 16. n.l L, 2 P n-s => E ; Maalikunst: ©september, 1. n.24 L n-s - Tiina Vähi 24. - 39. n.l L, 2 P n-s => E ; Maalikunst: september, 1. n.6 S n-s - Tiina Vähi november, 1. n.30 S n-s 1 ref => E - Tiina Vähi FLKU.01.037 Krokii assistent Jaan Punga FLKU.00.097 Kunstiõpetuse erididaktika 2AP(32P+48i) *2A 1 AP(10L+10S+20i) *A Joonistamise abidistsipliin. Figuuri proportsioonide, liikumise ja karakteri □ Kunstiõpetuse Õpetaja: jäädvustamine lühiajalistes aktivisandites. Külalislektorite vahendatud erikursus, kus tutvustatakse kunstiõpetuse ©24. - 39. n. 1 P n-s => A - Jaan Punga; Maalikunst: uusimaid suundumusi. 1. - 16. n. 1 P n-s => A - Jaan Punga; Maalikunst: ©2. - l l . n . l L, 1 S n-s => A ; Kunstiõpetuse õpetaja: FLKU.01.038 Akvarell 169 FILOSOOFIATEADUSKOND 169 Tiiu Pallo-Vaik □Maalikunst: lAP(10L+10P+20i) *A Kaasaegseid aktuaalseid kunstinähtusi käsitlevad workshopid tuntud Akvarellmaali tehnikate ja võtete omandamine intensiivkursuse vorm is tegevkunstnike juhendamisel. ühe nädalajooksul. © 110 L, 10 P n-s => A - Kaido Ole; Maalikunst: ©23. - 24. n.10 L, 10 P n-s => A - Tiiu Pallo-Vaik; Maalikunst: 110 L, 10 P n-s => E - Ahti Seppet; Maalikunst: FLKU.01.043 Arhitektoonika algkursus FLKU.01.057 M aalip rak tik a Rein Külm lektor Imat Suuman, Silja Salmistu lAP(8L+16P+16i) *A 4AP(40P+120i) *2A □Maalikunst:alam ■Maalikunst: Arhitektoonika alused, vormi tajumine, kujundusvõtted, Vabaõhumaali kursus, kus talvel stuudios omandatut testitakse pidevalt kompositsioonialused, proportsioneerimine, mastaap muutuvates valgus-ja ilmastikutingimustes. Omandatakse maastikumaali ©24. - 39. n.l L, 1 P n-s => A ; Maalikunst: komponeerimise ja motiiviga töötamise erinevaid põhimõtteid. ©43. - 44. n.20 P n-s => A ; Maalikunst: FLKU.01.044 Värviõpetus Õppeülesande täitja Silja Salmistu FLKU.01.058 G raafik a 1 AP(16L+16P+8i) -A Kristel Kink □Maalikunst: 2AP(16L+24P+40i) *E Teoreetilise kursuse eesmärgiks on anda laiemaid alusteadmisi värvi kui ■Maalikunst: nähtusega kaasnevatest probleemidest. Praktilistes töödes saadav Maalilisuse võimalused graafilistes tehnikates. Värvikasutus graafikas. kogemus võimaldab tutvuda erinevate värvikäsitlusvõimalustega ja Eri plaatidelt kokkutrüki ning erinevate tehnikate varieerimist kasutades arendada individuaalset värvimeelt. varjundirikka tulemuse saavutamine. Graafika ja maali omavahelise ©24. - 39. n.2 L n-s => A - Silja Salmistu; Maalikunst:alam kokkupuutepinna leidmine. © 1. - 16. n.l L, 1 P n-s => E - Kristel Kink; Maalikunst: FLKU.01.047 Maal III (aktikursus) assistent Jaan Punga FLKU.01.059 V ab aõh u m aal 8AP(80L+80P+160i) *2E dotsent Anne Parmasto ■Maalikunst:ülem 3AP(40P+80i) *A OFLKU.01.016, FLKU.01.017 □Avatud Ülikool: Figuratiivse kujutamise põhikursus, maali probleemide lahendamine Kursuse jooksul omandatakse ja täiendatakse maalimisoskusi vabas õhus. inimkeha proportsioonide, vormi ja koloriidi tundmaõppimise kaudu. Erinevate ülesannetega omandatakse motiivi kadreerimise, Erinevate tehnikate ja stiilide analüüs. õhkperspektiivi, looduskeskkonna mitmekesisuse jne. edasiandmise ©24. - 39. n.3 L, 3 P n-s => E - Jaan Punga; Maalikunst:ülem võimalusi. 1. -16. n.3 L, 3 P n-s => E - Jaan Punga; Maalikunst:ülem ©49. - 50. n.40 P n-s => A - Anne Parmasto; Avatud Ülikool: FLKU.01.048 Maal IV (strateegiline maal) FLKU.01.060 P lastilin e an atoom ia korr. professor Jaan Elken assistent Jaan Luik 8AP(80L+80P+160i)-2E 4AP(32L+64P+64i) -2A ■Maalikunst:ülem ■Maalikunst: OFLKU.01.016, FLKU.01.017, FLKU.01.047 Maali ja joonistamise abidistsipliin, milles antakse ettekujutus inimkeha Mitmefiguurilised tervikseadeldised (muusika, värviline valgus), ehitusest, skeletist ja lihaskonnast staatilises asendis ja liikumises. simuleeritud sotsiaalsus, lavastatud kontekstid Üliõpilase isikupärase ©1. - 16. n.l L, 2 P n-s => A - Jaan Luik; Maalikunst: väljenduslaadi, kompositsiooni ning värvitaju arendamine. 24. - 39. n.l L, 2 P n-s => A - Jaan Luik; Maalikunst: ©1. - 16. n.3 L, 3 P n-s => E - Jaan Elken; Maalikunst:ülem 24. - 38. n.3 L, 3 P n-s => E - Jaan Elken; Maalikunst:ülem FLKU.01.061 K om p ositsioon I (a lgk u rsu s) lektor Imat Suuman FLKU.01.049 Maal V (diplomitööks ettevalmistav kursus) 2AP(16L+32P+32i) *E korr. professor Jaan Elken ■Maalikunst:alam 2AP(20L+20P+40i) *E Kompositsiooni põhimõtete omandamine konkreetsete maaliülesannete OFLKU.01.016, FLKU.01.017, FLKU.01.047, FLKU.01.048 lahendamise teel. Üliõpilase iseseisva loomingulise eneseväljenduse suunamine ja ©24. - 39. n.l L, 2 P n-s => E - Imat Suuman; Maalikunst:alam ettevalmistus lõputööks. ©24. - 33. n.2 L, 2 P n-s => E - Jaan Elken; Maalikunst:ülem FLKU.01.062 K om p ositsioon II (p õh ik u rsu s) assistent Jaan Punga FLKU.01.050 Kompositsioon III 5AP(32L+64P+104i) -2E dotsent Anne Parmasto ■Maalikunst:kesk 6AP(64L+64P+112i) *2E Tahvelmaali kompositsioonilise ülesehituse põhilised seaduspärasused. ■Maalikunst:ülem Figuraalne kompositsioon. OFLKU.01.025, FLKU.01.026 ©1. - 16. n.l L, 2 P n-s => E - Jaan Punga; Maaiikunst:kesk Abstraktse tahvelmaali kompositsioonilise ülesehituse põhilised 24. - 39. n.l L, 2 P n-s => E - Jaan Punga; Maalikunst:kesk seaduspärasused. ©1. - 16. n.2 L, 2 P n-s => E - Anne Parmasto; Maalikunst:ülem FLKU.01.063 J o o n ista m in e II (F igu u ri ja ak tik u rsu s) 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E - Anne Parmasto; Maalikunst:ülem assistent Jaan Luik 4AP(32L+48P+80i) *2E FLKU.01.052 Graafiline disain ■Maalikunst:kesk Kristel Kink OFLKU.Ol .021 lAP(16L+16P+8i) *A Realistliku joonistusoskuse arendamine, pearõhk aktijoonistusel. □Maalikunst: © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s => E - Jaan Luik; Maalikunst:kesk Graafilise disaini alused. Erinevad sriftid. Praktilised tarbegraafika 24. - 39. n.l L, 2 P n-s => E - Jaan Luik; Maalikunst:kesk ülesanded: plakat, raamatu kaas, illustratsioon jne. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => A ; Maalikunst: FLKU.01.064 V aa tlu sp ra k tik a korr. professor Jaan Elken, dotsent Anne Parmasto FLKU.01.055 Kompositsiooni erikursus lAP(16L+16P+8i) «A õppeülesande täitja Kaido Ole, õppeülesande täitja Ahti Seppet □Maalikunst: 1 AP(10L+10P+20i) *A 170 FILOSOOFIATEADUSKOND 170 Tutvumine lähimate kunstikeskuste (Helsingi, Stokholmi, Peterburi, FLKU.02.009 M uusika e lem en ta a r te o o ria ja solfedzo I Praha jne.) muuseumite, galeriidega. Ülevaade linnade lektor Elvi O olo arhidektuuripärandist. 2AP(32L+32P+16i) *EA ®Ei ole teada Muusika elementaarteooria annab süstemaatilise ülevaate muusika põhielementidest, noodikirjast ja muusikalisest terminoloogiast lähtudes FLKU.01.065 K om p o sitsio o n IV heli omadustest. Õpetamine toimub kogu kursuse vältel vahetus seoses dotsent Anne Parmasto elava muusika, noodist laulmise ja pillimänguga. 3AP(32L+32P+56i) *E © 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E - Elvi Oolo ■Maalikunst:ülem OFLKU.01.050, FLKU.01.061, FLKU.01.062 FLKU.02.012 M uusika e lem en ta a r teo o ria ja so lfed zo II Üliõpilase iseseisva eneseväljenduse suunamine. Figuratiivne ja lektor Elvi Oolo abstraheeritud realiteet. Värvi eksponeerimine läbi abstraktse 2AP(32L+30P+8S+10i) *EA pildimaailma. ©FLKU.02.009 ® 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s => E - Anne Parmasto; Maalikunst:ülem Muusika elementaarteooria ja solfedzo kursus jätkub järgmiste teemadega: meloodia mõiste, intervallid, akordid. Muusika struktuur, FLKU.01.066 Ü ld k om p osits ioon noodikirja lühendid, partituur, heliteose esitusviisi termineid. Õpetamine Silja Salmistu toimub kogu kursuse vältel vahetus seoses pillimängu ja noodist 2AP(16L+16P+48i) *E laulmisega. ■Maalikunst:alam © 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E - Elvi Oolo Kursus annab alusteadmised kompositsioonilise ülesehituse põhiprintsiipidest ja -elementidest teoreetilise ja praktilise käsitluse kaudu.Käsitletakse mõisteid joon, pind, ruum, tasakaal, harmoonia, kuldlõige jne. ©1. - 16. n.l L, 1 P n-s => E - Silja Salmistu; Maalikunst:alam PEDAGOOGIKA OSAKOND (PK) FLKU.01.067 S k u lp tu u ri ja in sta lla tsioon i erik u rsu s õppeülesande täitja Tõnis Paberit H ARID U SK O RRA LD U SE ÕPPETOOL (01) 1 AP(5L+15P+20i) -A □Maalikunst: FLPK.01.002 U u r im ism eeto d id p ed agoog ik as I Tutvustatakse teoreetilisel tasandil eelkõige installatsiooni kui kaasaegse korr. professor Jaan Mikk kunstikeele võimalust. Praktilise töö teostamine. Ready-made'i ja leitud 2AP( 10L+4P+66i) *E materjali kasutamine, assamblaazŽ. Töö tulemuseks on kunstiliselt ■Pedagoogika:mag põhjendatud näitusekõlbliku näitusekomplekti valmimine. Põhinõuded pedagoogilisele uurimistööle. Olulisemad uurimismeetodid. ©24. - 38. n..5 L, 1 P n-s => A - Tõnis Paberit; Maalikunst: Esinduslikkus uurimistöös. © 1 .-1 8 . n.2 L, 1 P n-s => E FLKU.01.068 J o o n ista m in e III (a k t i- ja k om p ositsioon ik u rsu s) lektor Imat Suuman, assistent Jaan Luik FLPK.01.003 Õ p iosk u ste k u ju n d am in e 6AP(24L+96P+120i) *3E dotsent Tiia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko ■Maalikunst:ülem 1 AP( 10L+10P+20i) *A OFLKU.01.021, FLKU.01.063 ■Õeteadus:l Keerukama kompositsiooniga ning mitmefiguurilised tööd, erinevate □Õpetajakoolitus: joonistustehnikate kasutamine. OFLPK.Ol .004 ©1. - 16. n.,5 L, 2 P n-s => E - Imat Suuman; Maalikunst: Individuaalsete õpioskuste kujundamine õpilasel ja õpetaja roll selles. 24. - 39. n.,5 L, 2 P n-s => E - Imat Suuman; Maalikunst: ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => A 1. - 16. n. .5 L, 2 P n-s => E - Jaan Luik; Maalikunst:ülem FLPK.01.004 Ü ld d id ak tik a dotsent Tiia Pedastsaar 2.5AP(30L+20P+50i) *E M UUSIKA TEADU SE JA PSÜHHOLOOGIA ■Õeteadus:l, Õpetajakoolitus: Ülddidaktika teoreetilised alused. Õppetöö organiseerimise probleemid. ÕPPETOOL (02) Tagasiside õppeprotsessis. © 1 .-1 8 . n.2 L, 2 P n-s => E FLKU.02.003 M u u sik a a ja lu g u I Kristel Pappel, Toomas Siitan FLPK.01.009 Õ p p ek o rra ld u s 4AP(68L+10P+82i) *2E dotsent Tiia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko Aine käsitleb kunstmuusika peamisi stiiliajastuid, 1 AP(10L+10P+20i) *A kompositsioonitehnikaid, olulisemaid heliloojaid ja nende □Õpetajakoolitus: iseloomulikemaid teoseid. Kursus õpetab muusikateoseid mõistma ©FLPK.01.004, FLPK.01.017 kultuuriajaloolistes seostes. I semestril käsitletakse muusikat Koolitund uutes infotingimustes. Õpilaste õpivõime dünaamika. varakristlusest itaalia ja prantsuse barokini, II semestril saksa barokist Individualiseerimse võimalused tunnis. Intellektuaalse töö (Schütz, Bach) kuni 19. sajandi I veerandini (Beethoven). aktiviseerimine. Iseõppimise organiseerimine. Tund ja tunniväline ©1. - 16. n.2 L n-s => E - Kristel Pappel õppimine. Distsipliin tunnis. Tunni efektiivsuse analüüs ja hindamine. 24. - 39. n.2 L n-s => E - Toomas Siitan © 1 ,- 18. n.4 L, 4 P n-s = > A FLKU.02.008 K õn e ja m u u sik a sig n a a lid e töötlu s arvutis FLPK.01.014 K o d u k a sv a tu se p ed agoog ik a ja psü h h oloog ia korr. professor Jaan Ross dotsent Inger Kraav 2AP(4L+34P+2S+40i) *E 2AP(20L+20S+40i) -A □ PsühhoIoogia:kesk □Õ eteadus:l, Õpetajakoolitus: Kursus annab põhitedmised ja -oskused helisignaalide instrumentaalseks ©FLPK.01.017 töötluseks IBM PC tüüpi arvuti ja selle külge ühendatud lisaseadme CSL Ülevaade vanemuse kujunemisest ja vanemate fuktsioonidest. abil. Kasvatusvead ja nende mõju lapse hilisemale elule. Kodu ja kooli ©24. - 39. n.2 P n-s => E - Jaan Ross; Psühholoogia:kesk koostöö. 24. - 39. n.2 P n-s => E - Jaan Ross; Vene ja slaavi filoloogia:kesk ©2. - 11. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A FLPK.01.015 M urdeea pedagoogika ja psühholoogia 171 FILOSOOFIATEADUSKOND 171 lektor Kristi Kõiv dotsent T iia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Hiie Asser 2AP(40L+40i) *A 2A P(30L+10S+40i)*E □Õ petajakoolitus: ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:alam OFLPK.01.017 Õppim ise olemus. Õpim otivatsioon. Õpioskused. Arendav õpetus Murdeea põhilised iseärasused. Kognitiivne, kõlbeline ja sotsiaalne areng Õ pitulem uste kontroll ja hindamine. murdeeas. Lühiülevaade uurimise ajaloost ja suundadest. Võimalikud © 1 .-1 8 . n.2 L, 1 S n -s 1 re f => E hälbed ja probleemid m urdeealise kasvatuses. Kursus valmistab ette tööks murdeealistega põhikoolis. FLPK .01.034 K oduloo d id ak tik a ©2. - 9. n.4 L n-s => A dotsent T iia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko 2AP(20L+20S+40i) *E FLPK.01.016 P erek o n n aõ p e tu s □K asvatusteadused:kesk, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk dotsent Inger Kraav A ntakse ülevaade algõpetuse metoodikast, loodusõpetuse 3AP(40L+20P+60i) «A kom pleksm etoodikast. Info ja praktilised tööd koduloo õpetamiseks vene ■Kasvatusteadused:dipl Õppekeelega koolis (Estica tsükkel koolis) OFLPK.01.017 © 35. - 40. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => E Perekonnaõpetuse kursuses käsitletakse perekonnaelu psühholoogiat ja eetikat. Antakse ülevaade abielu kulgu mõjutavatest teguritest, abielu FLPK .01.035 K asvatustöö põhikoolis perioodidest ja vanemsusest. Tulevased õpetajad saavad ettekujutuse lektor Hiie Asser suhtlemisprobleemidest, konfliktide lahendamise strateegiast ja lahutuse 1 AP( 10L + 10P+20i) *A mõjust perekonnaliikmete psüühikale. ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk © 1 .-4 0 . n.2 L, 1 S n-s 1 ref => A © FL PK .01.032, FLPK.01.033 Teoreetiline ja praktiline kasvatustöö kursus põhikooli õpetajale. FLPK.01.017 K asvatusteoo ria ja pedagoogiline psühholoogia © 24. - 40. n.2 L, 2 P n-s 1 ref => A dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor Merle Taimalu 2.5AP(40L+10S+50i) *E FLPK .01.036 S isse juhatus kõrgkooli pedagoogikasse ■Õpetajakoolitus: korr. professor Jaan Mikk Ülevaade olulisematest arenguküsimustest. Kaasaegsed seisukohad lapse 2A P(4L+12S+64i) *E füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu kohta ja nende ■K ehalise kasvatuse õpetaja:m ag arvestamine kasvatuses. Arenguhälbed ja nende arvestamine kasvatuses. □ Pedagoogika:m ag Kasvatusraskused. Õ ppeprotsess kõrgkoolis. Õppejõu isiksus. Õppetöö vormid. Uurimistöö © 1 .-1 3 . n.3 L, 1 S n-s => E kõrgkoolis. © 2 3 .-3 9 . n .l L, 1 S n -s 1 re f => E FLPK.01.027 K odukasvatus, perekond ja kool dotsent Larissa Vassiltšenko FLPK .01.037 K asvatusteoo ria ja arengupsühho loog ia I 2AP(20L+20S+40i) *A dotsent Inger Kraav □Õpetajakoolitus: 2A P(10L+20S+50i) *E ©FLPK.01.017 ■Pedagoogika:m ag Kodukasvatuse ajalugu ja tänapäev. Vanemsus. Kasvatuse sõltuvus lapse Inimese arengu teooriad ja nende kasutamise võimalusi vanuselisusest ja soolisest iseärasusest. Autoritaarne ja vabakasvatus. kasvatusprotsessis. Probleemse käitum ise tekke mehhanismid. Kursuse lõpetanu peaks tajum a kodukasvatuse eripära ja olem a võim eline © 1 ,-1 0 . n .l L, 2 S n-s 1 ref => E koostööks lapsevanematega. ©2. - 12. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => A FLPK .01.038 K asvatusteoo ria ja a rengupsühho loog ia II dotsent Inger Kraav FLPK.01 028 M eedia ja isiksus 2AP(16L+14S+50i) *E dotsent Larissa Vassiltšenko ■Pedagoogika:m ag 2AP(30L+10S+40i) *A © FL PK .01.037 ■Kasvatusteadused:4, Kasvatusteadused:dipl Ü levaade inimese elukaarest ja tem a arengut mõjutavatest teguritest □Õpetajakoolitus: Kasvatuse olemus ja funktsioonid. Arengu perioodid. ©FLPK.01.017 © 2 4 .-3 4 . n.2 L, 1 S n -s 1 re f => E Infokeskkonna arengu tendentsid. Kool ja õpilane muutuvas infoühiskonnas. Õpilane infotulvas. Õpetaja rolli muutused seoses FLPK .01.039 D idak tika infokasutamise võimaluste laiendamisega ja uute infotehnoloogiate dotsent T iia Pedastsaar arenguga. Perekonna mõju lugeja ja televaataja arengule.Sügissemestril 2A P(20L+20S+40i) *E vene keeles ja kevadsemestril eesti keeles. ■Pedagoogika:m ag ©25. - 37. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => A O FLPK .01.004 Süvendatud käsitlus õppetöö kavandam isest, õpiteooriatest, õppetöö FLPK.01.030 K asvatusraskused ja rask estik asv a ta tav u s läbiviimisest. Õpioskuste kujundamine. lektor Kristi Kõiv © 1 .-4 0 . n.2 L, 2 S n -s 1 re f => E 1 AP(20L+20i) *A □Õpetajakoolitus: FLPK .01.040 U urim ism eetod id pedagoogikas II Põhilised kasvatusraskused ja käitumishäired. Raskestikasvatatavuse korr. professor Jaan M ikk väljakujunemise protsesse ja seda mõjutavad tegurid. Õ petaja roll 2A P(8L+4P+4S+64i) *E kokkupuutel kasvatusraskuste ja raskestikasvatatavuse ilmingutega. ■Pedagoogika:m ag ©25. - 34. n.2 L n-s 1 ref => A Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud. Katseandmete statistiline töötlus. Ainetestid. FLPK.01.032 K asvatusteoo ria ja pedagoogiline psühholoogia © 24. - 38. n.2 L, 1 P n-s => E dotsent Inger Kraav, dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Kristi Kõiv, lektor Merle Taimalu FLPK .01.042 K asvatusteoo ria 3AP(40L+20S+60i) *E dotsent Inger Kraav ■ Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:alam, Meditsiiniõeteadus:3 5AP(80S+120i) *E Kasvatusteooria ja pedagoogilise psühholoogia kursus põhikooli ■ Pedagoogika:dokt õpetajale. Uusimaid käsitlusi inimese arengust ja selle kasvatusliku mõjutamise © 1 -18 . n.2 L, 2 S n-s 1 ref => E võim alustest. Seminarid. M onograafiate läbitöötamine (vastavalt programmile). FLPK.01.033 Ü ldd idak tika © 1 .-4 0 . n.2 S n-s => E 172 FILOSOOFIATEADUSKOND 172 Stiil ja stiilitus. Inimese välim use mõju hinnangute andmisel inimesele FLPK.01.044 Pedagoogilise uurimistöö alused Stereotüübid välim use kohta. Mood kui sotsiaalne nähtus. Moevoolud dotsent T iia Pedastsaar Riietuse liigid ja funktsioonid. 2AP(18L+18S+44i) -E © 1. - 16. n.2 L, 1 S n-s 1 re f= > A ■K asvatusteadused:alam Pedagoogilise uurimistöö olemus. Uurija eetika. Kvalitatiivsed FLPK.01.060 R eligiooniõpetuse psühholoogilised alused uurimism eetodid.Uurim istöö vormistamine. lektor Einike Pilli ®1. - 18. n .l L, 1 S n-s 1 re f= > E 2AP(36L+4S+40i) *A ■U suteadus:5 FLPK.01.045 Sotsiaalpedagoogika □ Õ petajakoolitus: külalisprofessor Juha Hämäläinen Käsitletakse religiooniõpetuse mõistet, selle erinevaid tõlgendusi. 2A P(20L+20S+40i) *A Vaadeldakse kristliku kasvatuse kujunem ist ajaloos. Pikemalt käsitletakse ■Kasvatusteadused:alam selle sajandi teoreetikuid ja religiooniõpetuse tänapäevaseid □ K asvatusteadused: di pl töömeetodeid. Sotsiaalpedagoogika olemus, eesm ärgid, ajalugu ja areng. Tänapäevase © 2 5 .-2 9 . n.2 L, 1 S n-s => A lastekaitsesüsteemi kujunem isega seotud probleemid Eestis. ©24. - 34. n.4 L, 4 S n-s 1 ref => A FLPK.01.063 Pedagoogika uurim ism eetodid korr. professor Jaan Mikk FLPK.01.047 Sotsiaalpedagoogika 2A P(20L+14S+46i) *E külalisprofessor Juha Hämäläinen ■K asvatusteadused: kesk 3AP(40L+20S+60i) *A O FLPK .01.044 ■Pedagoogika:m ag Andm ete kogum ise m eetodid pedagoogikas: ankeet, eksperiment jt. Sotsiaalpedagoogika kui sotsiopedagoogiline sotsiaaltöö, selle Andmete töötlem ise meetodid: keskväärtus, dispersioon,korrelatsioon. traditsioonid, strateegiad, praktiline väljund ja filosoofilised alused. ©24. - 40. n.2 L, 1 S n-s => E ©24. - 34. n.4 L, 2 S n-s 1 re f => A FLPK 01.064 Pedagoogika algkursus FLPK 01 049 Pedagoogiline suhtlemine õpetajale dotsent T iia Pedastsaar dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv 2A P(30L+10S+40i) *E 1 AP(6L+14P+20i) *A ■K ehalise kasvatuse õpetaja:3, L iikum is- ja sporditeadused:3, □K asvatusteadused:alam , Õpetajakoolitus: T reeninguõpetus ja spordijuhtim ine:3 Suhtlemise olemus, funktsioonid. Eduka suhtlemise eeldused. Kursuses antakse ülevaade põhilistest pedagoogika Orienteeritud tulevasele õpetajale. kategooriatest.K äsitletakse erineva vanusega õppijate arengu, kasvatuse ja © 2. - 10. n.3 L, 3 S n-s 1 re f= > A õpetam ise probleeme. Kursus on mõeldud kehakultuuriteaduskonna üliõpilastele. FLPK.01.050 Pedagoogiline praktika I © 1. - 20. n.2 L, 1 S n-s => E dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor Karmen Trasberg 1AP(40P) *A FLPK.01.065 Didaktika I ■Kasvatusteadused:alam dotsent T iia Pedastsaar V aa tlu s-ja tutvum ispraktika. K ülastatakse ja analüüsitakse töö iseärasusi 2A P(30L+10S+40i) *E eri tüüpi õ p p e -ja kasvatusasutustes. ■K asvatusteadused:kesk ©1. - 15. n.3 P n-s 1 ref => A © FL PK .01.017 Õppim ise olemus. Õpioskused. Õppetöö juhtim ine. FLPK.01.052 M urdeea pedagoogika ja psühholoogia © 2 5 .-4 0 . n.2 L, 1 S n-s => E lektor Kristi Kõiv 2AP( 16 L + 14S+50i) *A FLPK.01.066 Didaktika II □ Pedagoogika:m ag korr. professor Jaan Mikk, lektor Hiie Asser M urdeea põhilised iseärasused. Kognitiivne, kõlbeline, sotsiaalne ja 2A P(22L+4P+8S+46i) *E em otsionaalne areng murdeeas. Lühiülevaade uurimise ajaloost ja ■K asvatusteadused:kesk suundadest. O FLPK .01.065 © 2 .-1 2 . n.2 L, 2 S n -s 1 re f => A Õpim otivatsioon. Õpiteooriad. Õppevahendid. Efektiivne lugemine. © 1 .-1 7 . n.2 L, 1 P, 1 S n -s 1 ref => E FLPK.01.056 K odukasvatuse pedagoogika ja psühholoogia dotsent Inger Kraav FLPK .01.067 Didaktika III 2A P(30L+10S+40i) *E korr. professor Jaan Mikk, dotsent T iia Pedastsaar, lektor Hiie Asser ■K asvatusteadused:kesk 2AP( 16L +4P+16S+44i) *E O FLPK .01.017 ■ K asvatusteadused: kesk Ülevaade vanem suse kujunem isest ja perekonna kasvatuslikest O FLPK .01.066 funktsioonidest. Lastevahelised suhted perekonnas. Põhilised M õtlem ise arendam ine õppetöös. Õppeprotsessi analüüs. Õpitulemuste kasvatusvead ja nende mõju lapse arengule. kontrollimine. ©2. - 13. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => E © 24. - 40. n.2 L, 1 P, 2 S n-s 1 re f => E FLPK 01 058 Murdeea pedagoogika ja psühholoogia FLPK.01.070 H ariduskorraldus ja hariduse juhtim ine lektor Kristi Kõiv dotsent Ene-M all V em ik 2AP(40L+40i) *E 3A P(60L+60i) *E ■ K asvatusteadused:kesk ■K asvatusteadused:ülem M urdeea põhilised iseärasused. Kognitiivne, kõlbeline ja sotsiaalne areng □ Kasvatusteadused:dipl murdeeas. Lühiülevaade uurimise ajaloost ja suundadest. Võimalikud hälbed ja probleemid m urdeealise kasvatuses. Kursus valm istab ette tööks © 1 .-4 0 . n.2 L n -s = > E m urdeealistega põhikoolis. © 2 ,- 12. n.4 L n -s 1 ref => E FLPK.01.071 Pedagoogilise praktika sem inar dotsent T iia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Kristi Kõiv, FLPK.01.059 Mood ja stiil lektor Sirje Priimägi lektor Kristi Kõiv 2AP(32P+8S+40i) *A 2A P(36L+4S+40i) *A ■ Kasvatusteadused:dipl, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: ■Kasvatusteadused:3 Õpetajakoolitus: 173 FILOSOOFIATEADUSKOND 173 © FLPK.01.004 Kasvatusteaduste olem us ja koht ühiskonnas. Kooli ja õpetaja roll inimese Kasvatustöö planeerim ine, klassijuhataja töö korraldamine, õpilaste elus. Eesti haridussüsteem . isiksuse ning klassi kuisotsiaalgrupi tundmaõppimise probleemide © 1. - 5. n.4 L, 1 S n-s 1 re f => A analüüs ja lahendamine. ©12. - 28. n.2 P, 1 S n-s => A FLPK .01.085 Pedagoogiline suhtlemine dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv FLPK.01 072 K asvatusraskused ja raskestikasvatatavus 2A P(10L+30P+40i) *A lektor Kristi Kõiv ■M editsiiniõeteadus:3 1 AP(20L+20i) *A Ettevalm istav tsükkel kasvatustegevusega seonduvateks ■Kasvatusteadused:kesk suhtlem issituatsioonideks. OFLPK.Ol .046 © 1. - 20. n .l L, 3 P n-s 1 re f => A Põhilised kasvatusraskused ja käitumishäired. Raskestikasvatatavuse väljakujunemise protsesse ja seda mõjutavad tegurid. Õpetaja roll FLPK .01.086 Seksuoloogia ja se ksuaalkasvatus kokkupuutel kasvatusraskuste ja raskestikasvatatavuse ilmingutega. lektor M erike Kull, lektor Kristi Kõiv ©24. - 40. n. 1 L n-s => A 2A P(30L+10S+40i) *E ■K asvatusteadused:4 FLPK.01.073 Etikett ja käitum isõpetus Seksuaalkasvatus erinevas eas olevatel lastel. Seksuaalkäitumise erinevad lAP(5L+5P+10S+20i) *A tüübid. Sooidentiteet. Soostereotüübid. □ Kasvatusteadused: © 24. - 40. n.2 L, 1 S n-s => E ©Ei ole teadal L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => A FLPK .01.090 Perekonnaõpetus III dotsent Inger Kraav FLPK.01.074 Kasvatusteooria ja metodoloogia 2 A P(26L+14P+40i) *E korr. professor Jaan Mikk, dotsent Inger Kraav ■K asvatusteadused :4 8AP(20S+300i) *E □ Õ petajakoolitus: ■Pedagoogika:dokt O FLPK .O l.017 Ülevaade rahvusvaheliste ajakirjade uuematest artiklitest kasvatusteooria Perekonnaõpetuse kursuses käsitletakse perekonnaelu psühholoogiat ja ja metodoloogia alal. eetikat. Antakse ülevaade abielu kulgu mõjutavatest teguritest, abielu ©1. - 40. n.l S n-s 3 ref => E perioodidest ja vanemsusest. Saadakse ettekujutus suhtlem isprobleem idest, konfliktide lahendamise strateegiast ja lahutuse FLPK.01.075 Pedagoogiline praktika m õjust perekonnaliikm ete psüühikale. dotsent Tiia Pedastsaar, lektor Einike Pilli ©24. - 40. n.2 L, 1 P n-s 1 ref => E 8AP( 144P+32S+144i) *A ■ Õ petajakoolitust FLPK.01 091 Pedagoogiline praktika II Koolis toimuv praktika õpetajakutse taotlemiseks. dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor Karmen Trasberg ©12. - 23. n.2 S n-s => A 2AP(80P) *A ■K asvatusteadused:kesk FLPK.01.076 Lõputööd Üliõpilase individuaalne töö lapse või laste rühmaga. korr. professor Jaan Mikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Edgar Krull, © 1. - 40. n .l P n-s 1 re f= > A dotsent Tiia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Kristi Kõiv 6AP(24S+216i) *A FLPK .01.093 Prosem inar ja -töö I ■Õ petajakoolitust korr. professor Jaan Mikk. dotsent Inger Kraav, dotsent T iia Pedastsaar, Õpetajakoolituse lõputöö (pedagoogiline, metoodiline jm s.) lektor Kristi Kõiv, lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg © 1 .-4 0 . n.2 S n-s => A 3A P(20S+100i)*A ■K asvatusteadused:kesk, Kasvatusteadused:dipl FLPK.01.077 Andragoogika ja nõustamine Kasvatusteaduste alase uurimistöö kavandam ine (kirjanduse analüüs, lektor Kristi Kõiv, lektor Einike Pilli hüpotees, meetodid) kursusel osalejate poolt valitud teemadel. lAP(14L+6S+20i)-A © 27. - 40. n.2 S n-s => A ■MeditsiiniÕeteadus:3 □Õ eteadus:l FLPK .01.094 Prosem inar ja -tö ö II Käsitletakse täiskasvanute koolituse jaotum ist, ajalugu ja hetkeolukorda. korr. professor Jaan Mikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Tiia Pedastsaar, Luuakse seoseid täiskasvanu arengupsühholoogia ja Õpetamise vahel. lektor Kristi Kõiv, lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg Praktiseeritakse erinevaid õpetamismeetodeid. 5AP(40S+160i) *A ©1. - 15. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => A ■K asvatusteadused:kesk Kasvatusteaduste alase uurimistöö alused, probleemipüstitus ja FLPK.01.079 Kasvatuspsühholoogia ja arenguteooria II uurim ism etoodika kursusel osalejate tööde põhjal. Teadustöö dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor M erle Taimalu retsenseerimine. 2AP(36L+4S+40i) *E © 27. - 40. n.2 S n-s => A ■Kasvatusteadused:kesk OFLPK.Ol.046 FLPK.01.096 Kutseeksam Kursus annab ülevaate arengu eri aspektidest elukaare kõikidel korr. professor Jaan Mikk, dotsent Ene-M all Vernik, lektor Maaja Vadi, perioodidel. Arengut vaadeldakse sõltuvuses inimese kasvukeskkonnast. lektor M aaja Vadi © 1. - 10. n.4 L n-s 1 ref => E 5AP(12L+188i) *E ■Pedagoogika:m ag FLPK.01.081 Pedagoogiline praktika III O FLPK .O l.070, M JJV .03.022 dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor Karmen Trasberg H ariduskorralduse ja hariduse juhtim ise alused. Juhtimispsühholoogia 3AP(60P+60i) *A rakendused koolis. Kooli tegevuse strateegiline planeerimine. ■Kasvatusteadused:ülem © 1 .-4 0 . n .l L n-s = > E Kasvatustöö praktika klassijuhataja abina koolis. © 1. - 40. n.2 P n-s 1 re f => A FLPK.01.098 Sotsiaalpedagoogika. J Hämälainen FLPK.01.084 Sissejuhatus kasvatus-ja haridusprobleem idesse 2A P(30L+10S+40i) *E dotsent Inger Kraav □ Kasvatusteadused:kesk I AP(14L+6S+20i) *A Sotsiaalsete probleem ide ennetam ine ja leevendamine pedagoogiliste ■Kasvatusteadused: alam vahenditega. 174 FILOSOOFIATEADUSKOND 174 © 1 .-2 0 . n.3 L, 1 S n -s 1 re f => E dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv 2AP(4L+30P+6S+40i) *A FLPK.01.100 M a g istriõppe sem ina r. ■Kasvatusteadused:dipl korr. professor Jaan Mikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Edgar Krull, Inimeseõpetuse ainetsükli erinevate ainete metoodika. dotsent T iia Pedastsaar, dotsent Larissa V assiltšenko, lektor Kristi Kõiv © Ei ole teadal L, 3 P, 1 S n-s => A 6AP(240i) *A ■Pedagoogika:m ag Väitekirja teem aliste teadustööde analüüs. U urim ism etoodika arutelu. FLPK .01.111 Pedagoogiline p ra k tik a . © 1 .-4 0 . n. => A dotsent T iia Pedastsaar 10AP(400P) *A FLPK.01.101 M a g istran d i õ p p ep rak tik a . ■K asvatusteadused:dipl, Vene õppekeelega põhikooli kodulooõpetajad korr. professor Jaan Mikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Edgar Krull, Pedagoogiline praktika õpetaja enesereflektsiooni kaudu. Kooli dotsent T iia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Kristi Kõiv pedagoogilis-psühholoogilise kliim a hindamine. Töö õpetajana koolis. 2AP(70P+10S) *A © Ei ole teada => A ■Pedagoogika:m ag Osalemine kõrgkooli õppetöös seminaride, loengute, praktikumide FLPK .01.112 E risem in a r, ettevalmistamisel ja läbiviimisel. dotsent T iia Pedastsaar ©20. - 40. n.3 P, 1 S n-s => A 4A P(60P+100i) *A ■K asvatusteadused:dipl FLPK .01.102 M agistritöö .40A P( 1600i) On suunatud õppijate om a kogem use transformeerumiseks läbi ■Pedagoogika:m ag teoreetiliste teadm iste uueks kogem useks. Pedagoogika alase probleemi teadusliku lahenduse kirjeldus om a © Ei ole teada2 S n-s => A andmetele ja teoreetilisele analüüsile toetudes. © 1 .-4 0 . n. => A FLPK .01.113 D iplom itöö. korr. professor Jaan M ikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Edgar Krull, FLPK.01.103 In im eseõpetuse m etoodika, dotsent T iia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Kristi Kõiv dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv 6AP(240i) *A 7AP( 10L +100P+30S+140i) *A ■ K asvatusteadused:dipl ■Kasvatusteadused :4 □Õ petajakoolitus: © Ei ole teada => A Inimeseõpetuse ainetsükli erinevate ainete metoodika. © 1 .-4 0 . n .l L, 2 P , 1 S n-s => A FLPK.01 114 K o d u -u u rim u s lik töö koolis. dotsent Larissa V assiltšenko FLPK.01.104 H a r id u sk o rra ld u s ja harid u se juh tim in e , 1 A P(10L+10S+20i) -A dotsent Ene-Mall Vem ik ■ Kasvatusteadused:4, Kasvatusteadused:dipl 3AP(12L+8S+100i) *E Tutvustatakse kodu-uurim usliku töö m etoodikat põhikoolis. ■ Koolikorraldus:mag © Ei ole teadal L, 1 S n-s => A Ülevaade Eesti ha lduskorra ldust reguleerivatest seadustest. Eesti formaalhariduse struktuur. ISCED. Alusharidus. Esimese ja teise astme F LPK .01.115 P edagoogilise u u rim is tö ö alused . haridus. Kolm anda astme haridus: kõrgharidus. Täiskasvanute haridus. korr. professor Jaan M ikk, dotsent T iia Pedastsaar Hariduspoliitika. K valiteedijuhtim ine hariduses. 3A P(30L+30S+60i) *E © 1 .-4 0 . n .l L, 1 S n-s = > E ■K asvatusteadused:dipl Pedagoogilise uurim istöö olemus. Uurija eetika. Kvalitatiivsed FLPK.01.105 K asva tu steo o ria ja lapse a re n g I. uurim ism eetodid.U urim istöö vorm istam ine. dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv © Ei ole teada2 L, 2 S n-s => E 4AP(20L+4P+8S+128i) *EA ■ Kasvatusteadused:dipl FLPK .01.117 N ark o o tik im id ja kool. Ülevaade olulisem atest arenguküsim ustest. Kaasaegsed seisukohad lapse dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv füüsilise, vaimse, em otsionaalse ja sotsiaalse arengu kohta ja nende 1 A P(4L+30P+6S) *A arvestam ine kasvatuses. □ Kasvatusteadused:dipl © Ei ole teada2 L, 2 P, 2 S n-s => E A O F L P K .O l.105 Kästletakse uim astiprobleem e ja preventatiivset tegevust lähtudes kooli FLPK.01.106 K asvatusteoo ria ja lapse a ren g II. kontekstist, pakutakse välja erinevaid võim alusi õppe-kasvatustööks. dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv © Ei ole teadal L, 3 P, 1 S n-s => A 6A P(30L+6P+12 S + 192i) *EA ■Kasvatusteadused:dipl FLPK .01.118 H arid u steo o ria , O FLPK .O l. 105 lektor Sirje Priimägi Kasvatuse olemus ja funktsioonid. M urdeea põhilised iseärasused. 1 AP(10L+2S+28i) *A Võimalikud hälbed ja probleemid murdeealise kasvatuses. Põhilised ■ K oolikorraldus:m ag kasvatusraskused ja käitumishäired. Raskestikasvatatavuse Kaasaegsed haridussuundum used. Väärtused ühiskonnas ja hariduses. väljakujunemine. Õpetaja roll kokkupuutel raskestikasvatatavuse Õ petaja sotsiaalne staatus. ilmingutega. © Ei ole teadal L, 1 S n-s => A © Ei ole teada3 L, 2 P, 2 S n-s => E A FLPK.01.119 U urim ism eeto d id pedagoogikas, FLPK .01.107 Õ p e ta ja kutse ja pedagoogiline suh tlem ine. korr. professor Jaan M ikk dotsent Inger Kraav, dotsent T iia Pedastsaar, lektor Kristi Kõiv 2A P(6L+2P+6S+66i) *E 2A P(4L+12P+4S+60i) *E ■ K oolikorraldus:m ag ■K asvatusteadused :dipl Pedagoogilise uuringu olemus. Kvalitatiivne uuring. Kvantitatiivne Õpetajakutse eropära, ootused ja nõuded õpetajale. Õ petajatöö uuring. Statistiline andm eanalüüs. Testid koolis. Uuritavate sotsiaalpsühholoogiline j a sotsiaalpedagoogiline aspekt. Klassijuhataja esinduslikkus. Uurija eetika ja autoriõigus. funktsioonid koolis. Praktiline video-õppus pedagoogilises töös vajalike © Ei ole teada => E ; K oolikorraldus:m ag suhtlem isoskuste arendam iseks. © Ei ole teadal L, 3 P, 1 S n-s => E FLPK.01.120 Kooli ja õppek av a a ren g , dotsent Ene-M all Vemik FLPK.0 1 .108 In im eseõ p etu se m etood ik a . 3A P(8L+12S+100i)*E 175 FILOSOOFIATEADUSKOND 175 ■K oolikorraldus:m ag K ursus käsitleb õppe-kasvatustöö eesm ärgistam ist, tuntumaid õpi- ja Haridus ja sotsiaalm ajanduslikud muutused ühiskonnas. m otivatsiooniteooriaid ning õppedistsipliini kujundamist klassis (2 AP); Globaliseerumine ja haridus. M uutused väärtustes ja kool. Muutused haridusfilosoofiat ja pedagoogikaajalugu ( 1 AP). õppimise ja teadm ise käsitlustes.Sotsiaalse õppimise teooriad.Edu ja © 26. - 34. n.6 L, 2 S n-s 1 re f => 2E ebaedu, lootus ja hirm koolis. Haridusinstitutsioonide koostöö. ©1. -40 . n .l L, 1 S n-s => E FLPK .02.002 Kooli ja kasvatuse a ja lu g u lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg FLPK.01.121 Õ p p ek ir jan d u se koostam ine. 1.5AP(20L+10S+30i)*A korr. professor Jaan Mikk ■Eripedagoogika:alam 2AP(16S+64i)*E Kooli ja kasvatusega seotud mõistete kujunemine, haridusinstitutsioonide □ Pedagoogika:mag, Pedagoogika:dokt areng. Õppekirjanduse funktsioonid ja hindam ise meetodid. Õppekirjanduse ©1. - 16. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => A mõistetavus, huvitavus. Illustratsioonid õppekirjanduses. Õppeteksti keerukuse optimeerimine. Väärtuskasvatus õppekirjanduses. FLPK .02.010 A ndragoog ika 2AP(20L+20P+20S+20i) *E ©1. - 40. n.l S n-s => E ■K asvatusteadused:ülem K äsitletakse täiskasvanute koolituse jaotum ist, ajalugu ja FLPK.01.123 P erek o n n aõ p e tu s hetkeolukorda.Luuakse seoseid täiskasvanu arengupsühholoogia ja dotsent Inger Kraav õpetam ise vahel. Praktiseeritakse erinevaid õpetamismeetodeid. 2AP(10L+10S+60i) *A © Ei ole teadal L, 1 P, 1 S n-s => E □Pedagoogika: mag ©FLPK.01.037 FLPK .02.011 Pedagoogiline psühholoogia Kursus käsitleb perekonda ajaloolosest aspektist ja tänapäeval. dotsent Edgar Krull Perekonnaelu psühholoogia ja eetika. Ülevaade paarisuhete ja perekonna 3.5A P (51 L+34P+55i) *E arengu perioodidest.Vanemsus. ■Eripedagoogika:alam © 1 .-4 0 . n.2 L, 1 S n-s 1 re f => A Annab baasettevalm istuse pedagoogilise protsessi ja selle põhikom ponentide (õpilase, õppim ise ja õppesituatsiooni) mõistmiseks FLPK.01.124 K asvatusteooria rakenduspsühholoogia termineis. On eelduseks õ p p e -ja kasvatusprotsessi dotsent Inger Kraav ning selle koostisosasid käsitlevate erikursuste ja monograafiate 2AP(16L+64i) *E õppimiseks. ■Eesti keel võõrkeelena:dipl ©24. - 40. n.3 L, 2 P n-s 3 knt, 2 ref => E Inimese füüsiline, vaimne, em otsionaalne ja sotsiaalne areng ning seda mõjutavad tegurid. Kaasaegsete arenguteooriate arvestamine FLPK .02.015 H arid u sk o rra ld u s kasvatustöös. Põhilised kasvatusraskused, õpetaja roll kokkupuutel lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg raskestikasvatatavuse ilmingutega. 2AP(40L+40i) *E © 1 .-1 5 . n .l L n-s => E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk Ülevaade kooli ajaloost, Eesti haridussüsteemist, hariduspoliitikast ja - FLPK.01.126 L ugem ine ja k ir ju tam in e iseseisva m õtleja seadusandlusest. kujunem iseks. ©Ei ole teada => E lektor Hiie Asser 2AP( 16L+24S+40i) *A FLPK.02.022 Õ ppekava an a lü ü s ja koostam ise alused □ Kasvatusteadused:, Koolikorraldus:mag, Õpetajakoolitus: dotsent Edgar Krull Omandada teadmisi ja oskusi, kuidas tagada iseseisva m õtlem ise arengut 1 A P(10L+20S+10i) *A ja luua klassis koostööd soodustav õhkkond. Kogeda j a õppida kasutam a □ Kasvatusteadused:ülem , Pedagoogika:m ag iseseisvalt mõtlema ja õppim a õhutavaid õpetus/õppimisviise. Harjutada © FL PK .02.011 enese kui õpetaja tegevuse reflekteerimist. Annab baasteadm ised ja -oskused õppekavade analüüsiks ja ©1. - 15. n.l L, 2 S n-s => A koostamiseks. Vaatluse alla tulevad õppekava teooriate põhijooned ning nende aluseks olevad filosoofilised ja psühholoogilised arusaamad ning FLPK.01.127 S otsiaalpedagoogiliste p rob leem ide an a lü ü s koolis. reaalsete õppekavade loomist mõjutavad olulisemad tegurid. dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor M erle Taimalu, assistent © 5 .-1 6 . n .l L, 2 S n-s 1 re f => A Rain Mikser 8AP( 10L+100P+50S+160i) *E FLPK.02.023 H arid u steo o ria I □Õpetajakoolitus: dotsent Edgar Krull, lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg, Sotsiaalpedagoogiliste probleemide nägem isoskuse arendamine õppeülesande täitja Arne Rannikm äe kasvatustegelikkuses ning analüüsimisoskuse harjutam ine 4A P(60L+20S+80i) -E suhtlemisstrateegiate rakendamiseks. ■K oolikorraldus:m ag, Pedagoogika:m ag © 1 .-4 0 . n.l L, 10 P, 5 S n-s => E H aridusfilosoofia põhiprobleem id, haridusotsustuste mehhanismid, Eesti haridussüsteem i arengusuunad, õppe-kasvatusprotsessi organiseerimise FLPK.01.129 U urim istöö koolis. pedagoogilis-psühholoogilised alused. korr. professor Jaan Mikk, dotsent T iia Pedastsaar © 1. -2 0 . n .l L, 1 S n-s 2 ref => 2E 1 AP(4L+4S+32i) *A ■Õpetajakoolitus: FLPK.02.035 M u ltik u ltu u rilin e h a rid u s Pedagoogilise uurimistöö eesmärgid, meetotid ja tulem uste rakendamine. dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Karmen Trasberg © 1 .-1 5 . n.l L, 1 S n -s = > E 2AP( 10L + 10P+20S+40i) *A □K asvatusteadused: , K oolikorraldus:mag, Pedagoogika:mag, Õpetajakoolitus: Kursus annab ülevaate multikultuurilise hariduse ideede arengust ja HARIDUSTEOORIA ÕPPETOOL (02) tänasest problem aatikast Eestis ja muus maailmas. Käsitletakse vähem uste hariduse mudeleid ning erinevaid adaptatsiooniprogramme m itm ekeelse hariduse korraldamisel. Tutvustatakse peamisi strateegiaid, FLPK.02.001 H arid u steo o ria mis tagavad õpetaja valm isoleku töötam aks multikultuurilises dotsent Edgar Krull, lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg klassiruumis. 3AP(40L+20S+60i) *E © 24. - 40. n. 1 L, I P, 2 S n-s 1 re f => A ■Õpetajakoolitus: ©FLPK.01.004, FLPK .01.017 FLPK .02.036 Kooli ja kasvatuse a ja lu g u lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg 176 FILOSOOFIATEADUSKOND 176 4AP(80L+80i) «EA □ Pedagoogika:dokt ■K asvatusteadused:alam , Kasvatusteadused:dipl Kursus käsitleb pedagoogika tänapäevaseid teooriaid. Kooli ja kasvatusega seotud m õistete kujunemine. Haridusinstitutsioonide © 1. - 40. n.l S n-s => A areng. ©1. - 40. n.2 L n-s 1 re f => E A FLPK.02.051 Pedagoogiliste ideede ajalugu dotsent Edgar Krull FLPK.02.039 H aridusfilosoofia 2AP(20S+60i) *A Õppeülesande täitja Arne Rannikmäe ■ Pedagoogika:dokt 3AP(30L+30S+60i) *EA Tutvustatakse olulisem ate pedagoogiliste teadm iste, tõekspidamiste ja ■Kasvatusteadused:ülem lähenem isviiside ajaloolise kujunem isega. Loetud kirjanduse ülevaated O FLFI.02.007 estatakse sem inarides kirjalike referaatidena. Teadmise tõlgendused läbi ajaloo, kaasaegne teaduslik teadm ine, © 5. - 16. n .l S n-s 1 re f= > A postmodernistlik tead m is-ja hariduskäsitlus. Haridusuuendus Eestis, selle haridusfilosoofiline taust ja võim alikud arengud. FLPK.02.052 H aridusteooria IV ® 1. - 40. n. 1 L, 1 S n-s => E A dotsent Edgar Krull 4A P(40S+120i) *E FLPK.02.042 Karjääri kujundam ine ja kutsesuunitlus ■ Pedagoogika:dokt teadur Aimi Sukamägi, teadur Karl Tamm, M ikk Titm a, õppeülesande Käsitleb pedagoogilise psühholoogia, haridusfilosoofia, õppekavade täitja Mare Juske arendam ise ja õpetajakoolituse teoreetilisi küsimusi dissertatsiooni 2 AP( 10L +10P+20S+40 i) *A tem aatikast tulenevalt, toetudes soovitatud teaduskirjandusele. □K asvatusteadused: , Õpetajakoolitus: © 5. - 40. n .l S n-s 3 re f= > E Annab ülevaate kutsevaliku teooriatest, kutselise arengu staadiumitest, samuti isiksuseomaduste mõjust professionaalses enesem ääratluses, et FLPK.02.053 Bakalaureuse sem inar ja lõputöö õpetada inimest teadlikult tegutsem a kutsevaliku situatsioonis, korr. professor Jaan Mikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Edgar Krull, spetsialiseerumisel, üm berkvalifitseerumisel. K utsevaliku sotsiaalseid dotsent T iia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko, lektor Kristi Kõiv, probleeme. K utsesuunitlustöö klassis põhikooli ja gümnaasiumi lektor Karmen Trasberg õpilastele. Töö lastevanematega. 12AP(40S+440i)*E Ф2. - 8. n.2 L, 2 P, 2 S n-s => A ■Kasvatusteadused: ülem FLPK.02.043 Õpetajate pedagoogilise ettevalm istuse hindamine © 1 .-4 0 . n .l S n-s => E dotsent Edgar Krull 1.5A P(20L+10S+30i) *A FLPK.02.058 Sotsiaaltöö koolis □ Koolikorraldus:mag, Pedagoogika:mag Tiiu Kadajane O FLPK .02.011 2AP(20L+20S+40i) *E Kursus käsitleb õpetam ise kvaliteedi hindamise teoreetilisi ja praktilisi ■K asvatusteadused:4, K asvatusteadused:dipl probleeme. Tutvustatakse õpetamise hindam isstrateegiate ajaloolist □ K asvatusteadused :4 kujunemist, hindam isvah^ndite konstrueerimise põhim õtteid ja tuntumaid Teemad: kooli kui lapse arengu keskkonna analüüs, hälbiv käitumine hindamissüsteeme. Vaatluse alla tulevad ka mitmed õpetajate koolis, kooli vältivad lapsed ja nende perekonnataust,õpetajate ja ettevalm istam isega seostuvad teoreetilised ja praktilised probleemid. lapsevanem ate käitum ism allide korrigeerim ise meetodid. ® 5. - 16. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => A ©1. - 15. n.2 L, 1 S n - s = > E FLPK.02.044 Õppe-kasvatusprotsessi pedagoogilis-psühholoogilised FLPK.02.061 Sotsiaalsed ja kom m unikatiivsed oskused pedagoogikas. alused Erle Nõmm, Reet Valgmaa dotsent Edgar Krull 2AP( 10L+20P+30S+20i) *A 2.5AP(40L+10S+50i) *E ■Kasvatusteadused:4 □ Pedagoogika:mag □ K asvatusteadused:kesk O SO PH .00.029 K uulam ise tehnika. Grupiprotsessid ja nende juhtim ine. Avalik Kursus tutvustab tuntumaid õpi- ja motivatsiooniteooriaid, nende esinemine. praktilisi rakendusi õppe-kasvatusprotsessi organiseerimisel ning õpilaste © 1 ,- 15. n .l L, 2 P , 1 S n-s => A individuaalse eripära arvestam ise probleeme. Vaatluse alla võetakse põhiliste õppem eetodite ja vorm ide kasutam ise ning õppedistsipliini FLPK.02.062 H aridusteooria V kindlustamise teoreetilised alused. lektor Sirje Priimägi, , õppeülesande täitja Arne Rannikmäe ®5. - 16. n.4 L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f => E 4A P(40S+120i) *A ■Pedagoogika:m ag FLPK.02.048 Õpilaste individuaalsed iseärasused Kursuses käsitletakse paratigm aatilisi muutusi hariduses, Eesti dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor Merle Taimalu koolitraditsiooni ja kooliuuenduse tunnuseid ning eesmärke, 2AP(36L+4S+40i) *E väärtushinnangute dünaam ikat erinevates gruppides. ■ Kasvatusteadused:kesk © 1 .-4 0 . n .l S n-s => E Kursus annab ülevaate õpilase individuaalsetest iseärasustest. © 2 4 .-3 9 . n.2 L, 1 S n -s 1 r e f= > E FLPK.02.063 Huvipraktika 1 AP(5S+35i) *A FLPK.02.049 H ariduskorraldus ja paradigmaatilised muutused ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: hariduses Põhikooli õpilaste klassi- ja koolivälise töö juhendam ine (erinevates korr. professor Jaan Mikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Edgar Krull, ringides, seltsides, ühingutes) pedagoogilisel koolipraktikal. dotsent Tiia Pedastsaar, dotsent Larissa Vassiltšenko © 13. - 26. n. 1 S n-s => A 8AP(40S+280i) -A □ Pedagoogika:dokt FLPK.02.064 Pedagoogiline suhtlem ine, Kursus käsitleb hariduskorralduslikke ja paradigm aatilisi muutusi dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv hariduses. 2AP( 10L+30P+40i) -A © 1. - 40. n.l S n-s => A ■ Kasvatusteadused:alam O FLPK .02.065 FLPK.02.050 Pedagoogika kaasaegsed käsitlused Ettevalm istav tsükkel kasvatustegevusega seonduvateks korr. professor Jaan M ikk, dotsent Inger Kraav, dotsent Edgar Krull, suhtlem issituatsioonideks. dotsent Tiia Pedastsaar, dotsent Larissa V assiltšenko © 1. - 11. n. 1 L, 3 P n-s => A 4A P(20S+140i) *A 177 FILOSOOFIATEADUSKOND 177 FLPK.02.065 K asvatuspsühholoogia ja arenguteooria I dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv, lektor Merle Taimalu FLPK.02.075 P edagoogiline p ra k tik a in im eseõpetusest, 4AP(60L+20S+80i) *EA dotsent Inger Kraav, lektor Kristi Kõiv ■Kasvatusteadused:alam 10AP( 160P+40S+200i) *A Kursus annab ülevaate inimese arengust ja elukaarest. Põhilised ■ K asvatusteadused: 5 arenguteooriad. K äsitletakse arengufaktoreid ja kasvatuse võimalusi Pedagoogiline praktika inim eseõpetuse tundide vaatlemisest ja tundide lapse füüsilisel, sotsiaalsel, emotsionaalsel, kõlbelisel ja kognitiivsel andm isest üldhariduskoolis. arendamisel kodus ja kasvatusasutustes, sellega seonduvaid ohte ja © 1. - 40. n. 16 P, 4 S n-s => A probleeme. ©1. -40 . n.2 L, 2 S n-s 1 re f= > E A FLPK .02.076 Õ ppe-kasv a tu sp ro tsessi pedagoogilis-psühholoogilised alused . FLPK 02 067 Ü levaade h ariduskon tsep tsioon ide a ren g u st dotsent Edgar Krull lAP(18L+2S+20i) *A 2A P(16L+8S+56i) *E ■Kasvatusteadused:4 ■ Koolikorraldus:mag □ Kasvatusteadused: Kursus tutvustab tuntum aid õpi- ja m otivatsiooniteooriaid, nende Kursus käsitleb hariduskontseptsioonide arengut, nende erinevate praktilisi rakendusi õppe-kasvatusprotsessi organiseerimisel ning õpilaste tunnusjoonte ja arengusuundade mõjutusi nii nõukogude perioodil kui ka individuaalse eripära arvestam ise probleeme. Vaatluse alla võetakse tänapäeva Eesti hariduspildis. põhiliste õppem eetodite kasutam ise, õpilaste motiveerimise ning ©1. - 15. n.2 L n-s => A õppedistsipliini kindlustam ise teoreetilised alused. © 1 .-1 5 . n .l L, 1 S n-s => E FLPK.02.068 Õ peta ja töö h indam ine dotsent Edgar Krull FLPK.02.077 H arid u steo o ria 1.5AP(15L+15S+30i) *A dotsent Edgar Krull, lektor Sirje Priimägi, lektor Karmen Trasberg ■Kasvatusteadused :4 2A P(16L+64i) *E □ Kasvatusteadused: ■Eesti keel võõrkeelena:dipl Vaatluse alla tulevad mitmed õpetajate ettevalm istam isega seostuvad Pedagoogika ajaloo ja haridusfilosoofia alused. Hariduse eesmärgid ja teoreetilised ja praktilised probleemid. hariduse kultuurilised lähtekohad. ©1. - 15. n.l L, 1 S n-s => A © 1. - 15. n .l L n-s => E FLPK.02.069 H a rid u sk o rra ld u se p rak tik a FLPK.02.078 K asvatu stead u slik u d ideed, dotsent Ene-Mall Vernik lektor Karmen Trasberg 3AP(10S+1 lOi) *A 1 AP(8L+4S+28i) *A ■Kasvatusteadused:4 ■Õpetajakoolitus: Olulisem ate pedagoogiliste teadm iste areng ja tänapäev. ©1. - 40. n.l S n-s => A © 1. -1 5 . n .l L, 1 S n-s => A FLPK.02.070 Eesti hariduspo liitika FLPK.02.079 Õ ppekava an a lü ü s ja koostam ise alused, dotsent Ene-Mall Vem ik dotsent Edgar Krull 2AP(20L+20S+40i) *E 1 AP(6L+2S+32i) *A ■Kasvatusteadused:4 ■Õ petajakoolitus: Hariduspoliitika mõiste. Hariduspoliitika subjektid. Hariduspoliitiliste Annab baasteadmised ja -oskused õppekavade analüüsiks ja otsuste kujunemine Eestis viimasel aastakümnel. koostamiseks. Vaatluse alla tulevad õppekava teooriate põhijooned ning © 1 .-1 5 . n.2 L, 2 S n -s => E nende aluseks olevad filosoofilised ja psühholoogilised arusaamad ning reaalsete õppekavade loomist m õjutavad olulisemad tegurid. FLPK.02.071 Ü levaade EV harid u sasu tu stes t, © 1 .-1 5 . n .l L, 1 S n-s => A lektor Karmen Trasberg 1 AP( 10P+10S+20 i) • A FLPK .02.080 K asvatusfilosoofia ■Kasvatusteadused:4 korr. professor Sirrka Hirsjärvi Tutvumine haridusasutustega maa-, linnavalitsuse, haridusministeeriumi lA P(16L+4S+20i) *A tasandil. □K asvatusteadused: © 24 .-3 9 . n.l L, 1 S n-s => A Kasvatusfilosoofia olemus ja koolkonnad. Väärtused, väärtuskasvatus ja eetika. FLPK.02.072 H aridusökonoom ika. © 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s => A Anneli Kommer 1 AP(10L+10S+20i) *A FLPK.02.081 S o tsiaalpedagoogika koolis, ■ Kasvatusteadused :4 dotsent Inger Kraav, assistent Rain M ikser Hariduse finantseerimine m akrom ajanduse tasandil. Koolide 1 AP(14L+6S+20i) -A finantseerimise põhimõtted. □Õ petajakoolitus: © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 S n-s => A Sotsiaalpedagoogika olemus ja eesmärgid. Sotsiaalpedagoogilist sekkum ist vajavad valdkonnad koolielus. Sotsiaalsete probleemide f-LPK.02.073 Õ ppeasu tuse töö hindam ine. ennetam ine ja leevendamine pedagoogiliste vahenditega. Maie Kitsing, LeaM ichelson ©1. - 15. n.2 L, 1 S n-s => A 1 AP( 10L+10S+20i) *A ■Kasvatusteadused:4 FLPK.02.082 K oolieeliku a ren g ja kasvatus, lektor Merle Taimalu © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 S n -s => A 1 AP(14L+6S+20i) *A □Õ petajakoolitus: FLPK.02.074 N ooruk ite an tiso tsiaa lne ja kuritegelik käitum ine. Kursus käsitleb 3-6 aastase lapse füüsilist, kognitiivset ja sotsiaalset lektor Kristi Kõiv arengut. Antakse ülevaade koolieeliku kasvatusega ja koolieelsete 1 AP(20L+20i) *A lasteasutustega seotud probleemidest. ■Kasvatusteadused:4 © 1. - 15. n.2 L, 1 S n-s => A Noorukite antisotsiaalse ja kuritegeliku käitumise põhjused ja tekkemehhanismid, ennetav tegevus ning kohtlem is- ja suhtlemisstrateegiate rakendam ine töös noorukitega. © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 S n-s => A 178 FILOSOOFIATEADUSKOND 178 VENE JA SLAAVI FILOLOOGIA OSAKOND (VE) FLV E.01.017 Praktiline tšehhi keelassistent Mairi Kõrvel 6AP(204P+36i) *E □ V en e ja slaavi filoloogia alam SLAAVI FILOLOOGIA ÕPPETOOL (01) OFLVE.Ol.026 Kompleksne tsehhi keele algkursus (ülevaade morfoloogiast, foneetikast, leksikoloogiast, tekstide lugemine, elementaarsed kõne- ja kirjakeele FLVE.01.004 R eferaa t s lav istik ast oskused). lektor Irina Soroka © 1. - 16. n.6 P n-s => A - Mairi Kõrvel; V en e ja slaavi filoloogia:alam 1.5AP(17P+43i) *A 24. - 39. n.6 P n-s => E ; V en e ja slaavi filoloogia:alam □ V ene ja slaavi filoloogia:alam Valitakse teem a slavistika ja slaavi filoloogia ajaloo või tänapäeva FLV E.01.020 Slaavi keelte om avahelised kontaktid ning kontaktid valdkonnas. m itteslaavi keeltega. Prosem inar. Kursusetöö ©24. - 39. n.2 S n-s => A - Irina Soroka erak. professor Sergei Issakov, lektor Irina Soroka, assistent Main Kõrvel 4A P(66S+94i) *A FLVE.01.005 Slaavi keelte om avahelised kon tak tid ning kon tak tid □ Vene ja slaavi filoloogia:alam m itteslaavi keeltega. S em inar. Sissejuhatus teadusliku analüüsi tehnikasse (materjali kogumine, korr. professor A leksander Dulitšenko, assistent Mairi Kõrvel töötlem ine ja kirjeldamine), töö valitud teem aga juhendaja käe all. Jätkub 6AP(68S+172i) *A järgm isel astmel sem inaritööna. □ V ene ja slaavi filoloogia:kesk © 1. - 16. n.2 S n-s; Vene ja slaavi filoloogia:alam O F L V E .01.020 24. - 39. n.2 S n-s => A ; V e n e ja slaavi filoloogia:alam Sissejuhatus teadusliku analüüsi tehnikasse (materjali kogumine, selle töötlemine ning kirjeldam ine),töötam ine valitud teem aga kursusetöö FLV E.01.021 Poola keele ajalugu juhendaja käe all. Kursusetöö jätkub järgm isel astmel ning "kasvab välja" korr. professor A leksander Dulitšenko diplomitööks. 2A P(30L+50i) *E ©24. - 39. n.2 S n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:kesk □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk 1. - 16. n.2 S n-s; V en e ja slaavi filoloogia:kesk OFLVE.Ol .003 Poola kirjakeele tekkim ine ja areng; põhilised foneetilised ja FLVE.01.006 P ra k tilin e poola keel (vabaaine)2A P(68P+12i) *E morfoloogilised protsessid poola keele ajaloolises arengus. Poola keele grammatika, suhtluskeel. © 24. - 39. n.2 L n-s => E ; V en e ja slaavi filoloogia:ülem ©24. - 39. n.2 P n-s => A FLVE.01.008 Slaavi filoloogia alused FLV E.01.023 Sissejuhatus poola filoloogiasse (Sissejuhatus erialasse) lektor Irina Soroka korr. professor A leksander Dulitšenko 2AP(34L+46i) *A 1.5AP(18L+42i) -A □ V ene ja slaavi filoloogia:alam □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk Slaavi keelte ja rahvaste iseloomustus; nende päritolu, allikad; slaavi O FLV E.O l.003 k irjandus-ja mikrokeeled. Poola rahva ja keele põlvnem ine; poola keele koht teiste slaavi keelte ©1. - 16. n.2 L n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:alam hulgas; fililoogilise mõtte areng Poolas ja poola fililoogia tänapäeval © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; V e n e ja slaavi filo loogiakesk FLVE.01.009 P ra k tilin e tšehhi keel polonistidele lektor Irina Soroka FLV E.01.025 Poola kirjanduse ajalugu 4AP(68P+92i) *E 3AP(60L+60i) *E □ V ene ja slaavi filoloogia:ülem ■ V e n e ja slaavi filoloogia:kesk Praktilise tsehhi keele lühikursus, mis hõlmab foneetikat, morfoloogiat O FLV E.O l.003 ning leksikoloogiat, tuues välja tsehhi keele peam ised erinevused Poola kirjanduse arengu põhietapid vanim ast kirjandusest kuni uusima aja võrreldes poola keelega. kirjanduseni. ©24. - 39. n.4 P n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:kesk © 24. - 39. n.2 L n-s => E ; V e n e ja slaavi filoloogia:kesk FLVE.01.010 P ra k tilin e poola keel FLV E.01.027 Postsem inar 6AP(204P+36i) *EA korr. professor A leksander Dulitšenko, erak. professor Sergei Issakov, ■V ene ja slaavi filoloogia:kesk lektor Irina Soroka, assistent M airi Kõrvel Poola keele gram m atika, suhtluskeel. Poola filmide vaatamine. 8AP(66S+254i) ©24. - 39. n.6 P n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:kesk □ V en e ja slaavi filoloogia:ülem 1. - 16. n.6 P n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:kesk O FLV E.O l.005, FLV E.01.020 Lõputöö kirjutam ine ja vorm istam ine. FLVE.01.013 E esti-slaavi k u ltu u r i - ja k ir ja n d u ssu h te d . E rik u rsu s © 1. - 16. n.2 S n-s; Vene ja slaavi filoloogia:ü!em erak. professor Sergei Issakov 24. - 39. n.2 S n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:ülem 2AP(34L+46i) *A ■ V en e ja slaavi fi!oloogia:3, V en e ja slaavi filoloogia:4 FLV E.01.030 Teadustöö m etodoloogia □ Vene ja slaavi filoloogia: korr. professor A leksander Dulitšenko Eestlaste kirjandus- ning kultuurisidem ed slaavi rahvastega, põhiliselt 2A P(34L+46i) *A venelastega, 19. saj. teisel poolel (põhimom endid). ■ V ene ja slaavi filoloogia:m ag ©24. - 39. n.2 L n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:kesk Teadusliku töö m etodoloogia ja tehnika põhialuste tutvustamine. © 24. - 39. n.2 S n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:m ag FLVE.01.014 E esti-slaavi k u l tu u r i- ja k irja n d u ssu h te d . S em inar. erak. professor Sergei Issakov FLV E.01.031 Slaavi filoloogia õpetam ise m etoodika 6A P(68L+172i)-A korr. professor A leksander Dulitšenko 2AP(34L+46i) *A ■V ene ja slaavi filoloogia:3 ■ V e n e ja slaavi filoloogia:m ag O FLV E.01.020 Seminari eesm ärgiks on tutvustada üliõpilastele kirjandusteaduslike Slavistilise tsükli Õppeainete õpetam ise põhialused ja spetsiifika © 1. - 16. n.2 S n-s; V en e ja slaavi filoloogia:m ag uurimuste m etodoloogia põhialuseid, m etoodikat ning tehnikat 24. - 39. n.2 S n-s => A ; V e n e ja slaavi filoloogia:m ag kom parativistika alal. K ursusetöö kirjutamine. © 1. - 16. n.2 S n-s - Sergei Issakov; V en e ja slaavi filoloogia:kesk 24. - 39. n.2 S n-s => A ; V e n e ja slaavi filoloogia:kesk FLV E.01.032 Slavistika sem inar (keele- või kirjandusteadusest) 179 FILOSOOFIATEADUSKOND 179 korr. professor A leksander DulitŠenko ■V ene ja slaavi filoloogia:m ag 6AP(68S+172i) -EA Lingvistiliste teaduste arenguajaloo kriitiline ülevaade vanast ajast ■Vene ja slaavi filoloogia:m ag, Vene ja slaavi filoloogia:dokt tänapäevani. O FLV E.01.027 © 1 .-1 6 . n.2 L n-s; V en e ja slaavi filoloogia:m ag Magistritöö materjali kogumine, selle kirjutamine, vorm istam ine ja 24. - 39. n.2 L n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:mag viimistlemine. © 1. -16 . n.2 S n-s; Vene ja slaavi filoloogia:mag FLV E.01.053 Slaavi filoloogia ajalugu, 24. - 39. n.2 S n-s => E ; Vene ja slaavi filoloogia:mag korr. professor A leksander DulitŠenko 4A P(34L+80S+46i) *E FLVE.01.036 Praktiline tšehhi keel ■V ene ja slaavi filoloogia:dokt lektor Irina Soroka V algustakse slaavlaste ja slaavi keelte uurimis põhietappe slaavi ja mitte- 4AP(124P+36i) *E slaavi riikides; vaatluse all on slaavi filoloogia kaasaegne seisund ning ■Vene ja slaavi filoloogia:ü!em edaspidised arenguperspektiivid. Kompleksne tsehhi keele algkursus (ülevaade morfoloogiast, foneetikast, © 24. - 39. n .l L, 1 S n-s => E ; V en e ja slaavi filoloogia:dokt leksikoloogiast, tekstide lugemine, elementaarsed kõne- ja kirjakeele 1. - 16. n .l L, 1 S n-s; V en e ja slaavi filoloogia:dokt oskused). © 1 .-1 6 . n.4 P n-s => E ; Vene ja slaavi filoloogia:ülem FLV E.01.054 Erikursus slavistikast.5AP(4L+16i) *A □ V en e ja slaavi filoloogia: FLVE.01.044 Tšehhi keel. Fakultatiivkursus. K äsitlusele on areaalne kuuluvus reezia-sloveeni murde morfoloogilis- lektor Irina Soroka sintaktilisi omapäpasusi Põhja Itaalias; viisakuse probleem imperatiivis 2AP(70P+10i) -E jne. Ülevaade tsehhi keele gram m atikast, morfoloogiast, foneetikast, © 27. - 27. n.4 L n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia: leksikoloogiast, Tekstide lugemine ja tõlkimine, gram m atika ülesannete täitmine. FLV E.01.055 Üldise keeleteaduse erikursus, © 1 .-1 6 . n.2 P n-s => A korr. professor A leksander DulitŠenko 2AP(18L+62i) *A FLVE.01.045 Tšehhi m aiskonnalugu. Ülevaatekursus. □ V en e ja slaavi filoloogia: assistent Mairi Kõrvel Üldised hiesaja m uslasloogia probleem id (mustlased nende keeles ja 1 AP(30L+10i) *A traditsioonides). Käsitletakse m ustlaste ja nende keele tekkimise ajalugu Ülevaade Tšehhim aa geograafiast (asend Euroopas, reljeef, loodus jne.), maailm as, materjali spetsiifikat seostakse üldlingvistiliste probleemidega, majanduselust ning kaasaegsest riiklik-adm inistratiivsest süsteemist. sotsiolingvistiliste aspektide funktsioneerim isega keele dispersioonis jne. ©24. - 39. n.2 L n-s => A © 24. - 39. n .l L n-s => A - A leksander DulitŠenko; Vene ja slaavi filoloogia: FLVE.01.046 Praktiline tšehhi keel polonistidele lektor Irina Soroka FLV E.01.056 Kaasaegse lingvistika probleemid ja meetodid. 2AP(60P+20i) *E korr. professor A leksander DulitŠenko ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem 2AP(34L+46i) *A Praktilise tsehhi keele lühikursus, mis hõlmab foneetikat, morfoloogiat ■ V e n e ja slaavi filoloogia:dokt ning leksikoloogiat, tuues välja tsehhi keele peam ised erinevused K äsitletakse enim aktuaalsed nüüdse lingvistika suunad, metodoloogia ja võrreldes poola keelega. keele analüüsi meetodid, keeleteaduse perspektiive. ©24. - 39. n.4 P n-s => A ; Vene ja slaavi filoloogia:ülem © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:dokt FLVE.01.047 Praktiline poola keel bohemistidele FLV E.01.057 Teaduslik sem inar keeleteadusest 2AP(60P+20i) *E korr. professor A leksander DulitŠenko ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem 10AP(80S+320i) *E Poola keele grammatika, suhtluskeel. Poola film ide vaatamine. ■ V e n e ja slaavi filoloogia:dokt ©1. - 16. n.4 P n-s => E ; Vene ja slaavi filoloogia:ülem Uudsete slaavi filoloogia käsitlevate uuringute ja ja teaduslike tööde refereerim ine ja arutlus ning doktorantide väjtekirjade teem adega seotud FLVE.01.048 Sissejuhatus tšehhi filoloogiasse. (Sissejuhatus erialasse) probleem ide käsitlemine. lektor Irina Soroka ©24. - 39. n.2 S n-s => E ; V en e ja slaavi filoloogia:dokt 1.5AP(50L+10i) *A ■Vene ja slaavi filoloogia:kesk FLV E.01.058 Töö m agistriväitekirja kallal, Ajaloolised andmed tsehhi rahvuse kohta, keele tekkim ine, tem a koht korr. professor A leksander DulitŠenko teiste slaavi keele seas. Tsehhi filoloogia arengu ideed. 40AP *4A ©24. - 39. n.2 L n-s => A ; Vene ja slaavi filoloogia:kesk ■ V e n e ja slaavi filoloogia:m ag Magistrandi individuaalne töö m agistriväitekirja kallal. FLVE.01 050 Kaasaegne tšehhi kirjandus. © 1. - 16. n. => A - A leksander DulitŠenko; Vene ja slaavi assistent Mairi Kõrvel filoloogia:m ag 2AP(34L+46i) *E 24. - 39. n. => A ; V en e ja slaavi filoloogia:m ag □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk, Vene ja slaavi filoloogia:ülem Ülevaade kaasaegsest tšehhi kirjandusest rõhuasetusega tuntum ate 20.saj. FLV E.01.059 Töö doktoriväitekirja kallal, kirjanike loomingule. korr. professor A leksander DulitŠenko ©1. -16 . n.2 L n-s => E - Mairi Kõrvel; Vene ja slaavi filoloogia:ülem 120AP *8A ■V ene ja slaavi filoloogia:dokt FLVE.01.051 Slaavi keelte võrdlev gram matika, Doktorandi individuaalne töö m agistriväitekirja kallal. korr. professor A leksander DulitŠenko ©1. - 16. n. => A - A leksander DulitŠenko; Vene ja slaavi 2AP(34L+46i) *E filoloogia:dokt ■ V eneja slaavi filoloogia:ülem 24. - 39. n. => A ; V en e ja slaavi filoloogia:dokt Vana+slaavi keele ja slaavi keelte peam iste ajalooliste protsesside foneetiline ja m orfoloogiline iseloomustus. © 1. - 16. n.2 L n-s => E ; Vene ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.01.052 Lingvistiliste teaduste ajalugu. VENE KEELE ÕPPETOOL (02) korr. professor A leksander DulitŠenko 2AP(34L+46i) *A FL V E .0 2 .002 K ee leteoor ia a lu sed 180 FILOSOOFIATEADUSKOND 180 dotsent Svetlana Jevstratova 2AP(16L+24P+40i) *E FLVE.02.012 Leksikograafia ■(vene keeles):alam assistent Oksana Palikova Kursuse põhieesm ärk on keeleühikute ja kategooriate, keele kui lAP(12L+6P+22i) *A märgisüsteemi tundm aõppim ine; antakse ülevaade tänapäeva □ V en e ja slaavi filoloogia:alam keeleteaduse põhisuundadest. Süvatutvus vene keele sõnastikega kogu nende rohkuses ja ©1. -4 . n.4 L n-s 2 knt, 1 ref; Vene ja slaavi filoloogia:alam m itm ekesisuses. Neis leiduva inform atsiooni eripära ja 5. - 16. n.2 P n-s => E kasutusvõim alused. © 24. - 29. n.2 L n-s; Vene ja slaavi filoloogia:alam FLVE.02.003 Tänapäeva vene keel. Fonoloogia 30. - 32. n.2 P n-s => A dotsent Juri Kudrjavtsev, , , 1.5AP( 16L + 16P+28i) *A FLV E.02.013 Funktsionaalne m orfoloogia □ V ene ja slaavi filoloogia:alam korr. professor Irina K ülm oja Ülevaade vene keele fo n ee tik a-ja fonoloogiasüsteem idest. Õige häälduse 2A P(16L+12P+52i) *E foneetilised alused. Foneetiline, fonem aatiline transkriptsioon. Arvestus □ V en e ja slaavi filoloogia:ülem pärast praktikumi. G ram m atikakategooriate sem antika ja funktsionaalsed iseärasused. © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s 2 knt => A Lähem alt vaadeldakse vene verbi, asesõna ja rõhumäärsõna funktsioneerimist. FLVE.02.004 Tänapäeva vene keel. Leksikoloogia © 5. - 8. n.4 L n-s; Vene ja slaavi filoloogia:ülem assistent Oksana Palikova 14. - 16. n.4 P n-s => E ,5AP(12L+8i) *A Sõna olemus, sõna sem antika küsimused. Sõnavara stiilikihistused ja FLV E.02.015 Tekstilingvistika kasutussfäärid. Vene keele leksika kujunemine ja areng. dotsent Jelisaveta Kostandi ©24. - 29. n.2 L n-s 1 knt => A 2AP(32L+48i) *A □ V en e ja slaavi filoloogia.ülem FLVE.02.005 Tänapäeva vene keel. Tuletusõpetus Käsitletakse tekstianalüüsi m itm esuguseid aspekte, teksti kui assistent Oksana Palikova keeleilm ingu tunnuseid. 1 AP(12L+16P+12i) *E © 1. - 16. n.2 L n-s 1 re f => A □ V en e ja slaavi filoloogia.alam Käsitletakse sõna m orfeem set struktuuri ja sõnam oodustam ise FLV E.02.016 Vene keele ajalugu seaduspärasusi (tuletusviise, liidete tähendust, sõnamoodustusmalle). dotsent Juri Kudrjavtsev, Praktikumides Õpetatakse analüüsim a tuletisi. 5AP(64L+48P+88i) *E © 30. - 35. n.2 L n-s; Vene ja slaavi filoloogia:alam □ V en e ja slaavi filoloogia:alam 36. - 39. n.4 P n-s => E Kursuse eesm ärk on tutvum ine h& aum l;& aum l;le - ning vorm is& uum l;steem i ajalooga vene keeles.Kursus algab kevad-jätkub FLVE.02.006 N orm atiivne gram matika sügissemestril lektor Valentina Štšadneva ©24. - 40. n.2 L, 1 P n-s 2 knt => E lA P(6L+26P+8i) *A □ Vene ja slaavi filoloogia:alam FLVE.02.017 Keelelise toim etam ise alused Pragmaatilise sisuga kursuse peamised eesm ärgid on 1) tutvum ine keele lektor Katrin Karu, lektor V alentina Štšadneva, assistent Oksana Palikova normi teooriaga 2) kirjakeele aksentoloogiliste, grammatiliste, stiililiste ja 2AP(16L+16P+48i) *A muude normide tundmaõppimine. □ V en e ja slaavi filoloogia:kesk © 1. - 16. n.2 P n-s 2 knt => A Kursus hõlmab toim etam ise ja tekstide korrigeerimise olulisema probleemistiku, millega tutvum ine on vajalik igale algavale teadlasele ja FLV E.02.007 Vene keele praktiline grammatika ajakirjanikule. lektor Katrin Karu, lektor Anzelika Shteingolde, assistent Oksana © 1. - 16. n.l L, 1 P n-s 2 knt => A Palikova 4.5A P(144P+36i) *E FLVE.02.018 Prosem inar. Prosem inaritöö □ Vene ja slaavi filoloogia: dotsent Jelisaveta Kostandi, lektor V alentina Štšadneva, assistent Oksana G ram m atiliste oskuste aktiveerim ine ja täiustam ine suulises ja kirjalikus Palikova vormis(eesti kooli lõpetanuile). 4A P(60S+100i) *A ©1. - 16. n .5 P n-s 6 knt □ Vene ja slaavi filoloogia:alam 24. - 39. n.4 P n-s 2 knt => E Tutvutakse keelealase uurim istöö m etoodikaga, esitatakse ettekanne valitud teemal. K irjutatakse ja kaitstakse proseminari. FLVE.02.008 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia © 2 .-3 8 . n.2 S n -s 1,5AP(16L+20P+24i) *E Kursus tutvustab sõnaliike vene keeles. Peamine tähelepanu osutatakse FLV E.02.021 Funktsionaalne süntaks sõnaliigi vorm im oodustusele(eesti kooli lõpetamile) dotsent Jelisaveta Kostandi ©1. -4 . n.4 L n-s 2A P(32L+48i) *E 9 .-1 3 . n.4 P n-s 2 knt □ V en e ja slaavi filoloogia:kesk Kursus on pühendatud süntaktiliste vahendite vaatlemisele lause ja teksti FLVE.02.009 Tänapäeva vene keel. Süntaks funktsionaalse suunitluse väljendam ise vaatepunktist. dotsent Svetlana Jevstratova, dotsent Jelisaveta Kostandi © 1. - 16. n.2 L n-s 1 knt, 1 ref 2A P(28L+32P+20i) *E □ V en e ja slaavi filoloogia:alam FLV E.02.023 Sem inar. Sem inaritöö Kursus on pühendatud süntaktiliste vahendite, nende m oodustam ise korr. professor Irina Külm oja, dotsent Svetlana Jevstratova. dotsent vaatlem isele sõnaühendites ja lauses. Jelisaveta Kostandi, dotsent Juri Kudrjavtsev, lektor Valentina Štšadneva © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 5 knt => E 6A P(60S+180i) -A □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk FLV E.02.010 Vanaslaavi keel Refereeritakse õppejõu poolt valitud kirjandust, osaletakse selle arutelus, 1,6AP( 16L + 16P+32i) *E tehakse ettekandeid teadustöö teemal. Kirjutatakse ja kaitstakse Kursus hõlm ab vanaslaavi keele olulisem aid foneetilisi ja grammatilisi seminaritöö. aspekte, mis on vajalikud igale slaavi keele spetsialistile. © 2. - 38. n.2 S n-s => A © I . - 16. n.2 L, 1 P n-s 2 knt; Vene ja slaavi fiIoloogia:kesk 1. - 16. n .l L, 1 P n-s 2 knt FL V E .02.024 V en e ja eesti k eele k o n tra stiiv n e g ram m atik a 181 FILOSOOFIATEADUSKOND 181 korr. professor Irina Külmoja, dotsent Eda Vaigla 6A P(100S+140i) *E 2AP(48L+32i) *E □ Vene ja slaavi filoloogia:m ag □ V ene ja slaavi filoloogia:ülem Antakse ülevaade m agistritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja Keelte sõnavara kõrvutava uurimise probleemistik ja meetodid. Eesti ja m etoodilistest probleem idest. vene sõnatuletussüsteem id ja sõnaehitus, grammatikakategooriate © 1 .-1 6 . n.3 S n-s semantika ja nende kasutus, lauseehituse põhijooni kahes keeles. 24. - 39. n.3 S n-s => E © 1 .-1 6 . n.3 L n-s => E FLVE.02.040 Süntaktilised seosed FLVE.02.026 Etnolingvistika dotsent Jelisaveta Kostandi dotsent Svetlana Jevstratova 2A P(40L+40i) *A 2AP(32L+48i) -A □ (v en e keeles): □ V en e ja slaavi filoloogia:alam Kursus käsitleb süntaktilisiseoseid ja nende suhteid sõnaühendis, lauses ja Keele- ja etnopsühholoogiliste faktorite vastastikune mõju keele arengus tekstis. ja funktsioneerimisel; konkreetsete keelte seos rahvusajalooga. © 24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => A - Jelisaveta Kostandi ©24. - 40. n.2 L n-s 1 re f => A - Svetlana Jevstratova FLVE.02.041 Teksti stilistika FLVE.02.027 Postsem inar. Lõputöö lektor V alentina Štšadneva korr. professor Irina Külmoja, dotsent Svetlana Jevstratova, dotsent 1 A P(8L+8P+24i) -A Jelisaveta Kostandi, dotsent Juri Kudrjavtsev, lektor Valentina Štšadneva ■(vene keeles):ülem 8AP(32S+288i) *A О FL V E.02.003, FLVE.02.004, FLVE.02.005, FLVE.02.008, □V ene ja slaavi fi!oloogia:üIem FLVE.02.009 Lõputöö kirjutamisele eelnev täiendav töö erialakirjandusega, kogutud Vaadeldakse teksti stilistika iseärasusi, teksti stilistika ning teksti keeleainestiku analüüs. lingvistika eristam ise aluseid, stilistilisi meetodeid ja võtteid tekstide eri © 2 4 .-3 8 . n.2 S n-s => A liikides. © 3 2 .-3 9 . n .l L, 1 P n -s 1 knt => А FLVE.02.028 Vene kõnekeel lektor Angelika Šteingolde FLVE.02.045 Vene keele õpetamise metoodika 2.3AP(80P+10i) *2A Tatjana Trojanova □ V enejaslaavi filoloogia:alam 2A P(24L+16P+40i) *E Õpetatakse vene kõnekeelt, arendatakse venekeelse suhtlemise oskust K äsitletakse vene keele (em akeelena) õpetam ise metoodika küsimusi, (dialoog, grammatika). Töö tekstidega. antakse ülevaade meetoditest, suundadest ja õpetamisprotsessist. © 1 .-1 6 . n.3 P n-s 1 knt © 1 .- 8 . n.4 L, 2 P n -s 24. - 39. n.2 P n-s => 2E 9. - 12. n.3 L, 2 P n-s => E - Tatjana Trojanova; Vene ja slaavi filoloogia: FLVE.02.031 Kirjalik väljendusoskus dotsent Svetlana Jevstratova FLVE.02.047 Sem inar ainedidaktikast. Lõputöö 1 AP(32P+8i) *E dotsent Svetlana Jevstratova □V ene ja slaavi filoloogia: 6AP(52S+188i) *A Õpetatakse kirjaliku informatsiooni edastam ist vastavalt Käsitletakse vene keele õpetam ise m etoodika küsimusi, kirjutatakse kommunikatsiooni vajadustele (eesti kooli lõpetanuile). metoodiline uurimistöö. © 1. - 16. n.2 P n-s 4 knt => E © 2 ,- 15. n.2 S n -s 27. - 38. n.2 S n-s 1 ref FLVE.02.032 Vene keele foneetika korrektiivkursus Õppeülesande täitja Ljudm ila M elnikova FLVE.02.050 Vene keele ortograafia 5AP(12P+8i) *A lektor Angelika Šteingolde □ Vene ja slaavi filoloogia:alam 2AP(48P+32i) -A Õpetatakse õigesti artikuleerim a vene keele häälikuid, intoneerima □ V e n e ja slaavi filoloogia: venekeelseid lauseid. Praktilise suunitlusega kursuse ülesandeks on ortograafia keerulisemate ©1. - 2. n.6 P n-s => A küsim uste süvendatud käsitlus. © 1 .-1 2 . n.4 P n-s => А FLVE.02.035 Üldkeeleteadus 25. - 36. n.4 P n-s => А korr. professor Irina Külmoja, dotsent Jelisaveta Kostandi, 5AP(32L+48S+120i) *E FLVE.02.052 Tänapäeva lingvistika probleemid ja meetodid □ Vene ja slaavi filoloogia: dotsent Juri Kudrjavtsev Käsitletakse keeleteaduse põhim õisteid, suundi, meetodeid. 2A P(16S+64i) *A © 1 .-1 6 . n.2 L, 3 S n-s 1 ref => E □ V en e ja slaavi filoloogia: , Vene ja slaavi filoloogia:dokt Vaadeldakse tänapäeva keeleteaduse põhiproblemaatikat. FLVE.02.036 Teadustöö m etodoloogia © 1. - 16. n .l L n-s => А korr. professor Irina Külmoja, dotsent Jelisaveta Kostandi 2AP(16P+64i) *A FLVE.02.055 Teadussem inar vene keeleteadusest □V ene ja slaavi filo loog ia :, V en e ja slaavi filoloogia:mag korr. professor Irina Külmoja Ülevaade teadusm etodoloogia põhim õistetest, nende kujunem isest ning 10AP(40S+360i) *E tähtsamatest keele uurimismeetoditest. □ V en e ja slaavi filo loog ia :, Vene ja slaavi filoloogia:dokt ©1. - 8. n.2 P n-s => A sem inarides arutatakse uurimisparadigmade arengut vene keeleteaduses, süvenetakse tänapäeva teadussuundade problemaatikasse. FLVE.02.037 Lingvistilise tsükli ainete õpetamise metoodika © 2 4 .-4 0 . n.2 S n -s = > E kõrgkoolis korr. professor Irina Külmoja, dotsent Jelisaveta Kostandi, FLVE.02.056 Kirja teooria ja ajalugu 1 AP(8P+32i) -A dotsent Juri Kudrjavtsev, Antakse teadmisi praktilise keele ning lingvistika-alaste teoreetiliste 2A P(32L+48i) *E kursuste õpetamise põhim õtetest kõrgkoolis. □ Vene ja slaavi filoloogia: ©1. - 16. n.2 L n-s => A ; Vene keele ja kirjanduse õpetaja: Iseloom ustatakse alfabeedi ajalugu, paleograafia, kalligraafia, graafika, ortograafia arengut. Käsitletakse kirja tüüpe ja tänapäeva FLVE.02.038 Teaduslik sem inar graafikasüsteem ide tekkimist. Loetakse vene keeles. korr. professor Irina Külmoja, dotsent Jelisaveta Kostandi, ©24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => E - Juri Kudrjavtsev; (vene keeles): 182 f i l o s o o f i a t e a d u s k o n d 182 Tutvustatakse vene m urredeid,antakse lühiülevaade murrete rü mitistest, FLVE.02.057 Fraseoloogia nende ajaloost ja kaasaegsest olukorrast, murrete osast vene irja eele assistent Oksana Palikova kujundam isel.Vaadeldakse lingvistilise geograafia probleeme. Erilise 2AP(16L+64i) *A tähelepanu all on vene m urded Eestis. □ V en e ja slaavi filoloogia: © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s => A Fraseoloogia kui lingv. distsipliini erinevad kontseptsioonid; püsiühendite mõiste, liigid. Fraseologismide sem antika ja vormi eripära, funktsiooni, FLVE.02.080 Teaduslik tekst, liigitus ja süstem atiseerim iskatsed. lektor Valentina Štšadneva ® 9. -1 6 . n.2 L n-s => A - Oksana Palikova; (vene keeles): 2A P(20L+20P+40i) *A Pragm aatilise sisuga kursus tutvustab teaduslike tekstide stilistilisi FLVE.02.058 Funktsionaalne stilistika iseärasusi. Kursus on ettenähtud eesti keelt em akeelena valdajaile. lektor Valentina Štšadneva © 32. - 39. n.2 L n-s => A 2AP(16L+16P+48i) *E O FLV E.02.009 FLV E.02.081 V ene keele õ petam ise m etoodika Pragmaatilise orientatsiooniga kursus tutvustab kirjakeele stiili süsteemi, Tatjana Trojanova funktsionaalsete stiilide teooriat, stiilide alaliike ja tekstide stilistilisi 3A P(48L+32P+40i) *E iseärasusi. Käsitletakse vene keele (em akeelena) õpetam ise metoodika küsimusi, ©24. - 31. n.2 L, 2 P n-s 1 knt, 1 ref => E antakse ülevaade m eetoditest, suundadest ja õpetamisprotsessist. © 1. - 8. n.3 L n-s 1 ref; V e n e ja slaavi filoloogia: FLVE.02.059 Sem asioloogia 9 . - 1 2 . n.4 P n-s => E assistent Oksana Palikova 2AP(16L+64i) *A FLV E.02.082 M eta fo o r g ra m m a tik a s □ V ene ja slaavi filoloogia:ülem dotsent Jelena Rem tšukova Keele semantilise struktuuri ja sõnavara sem antika küsimused. Leksika 1 AP(40L) *A semantilised kategooriad. □ (v en e keeles): © 1. - 8. n.2 L n-s => A - Oksana Palikova; (vene keeles):kesk © 1. - 16. n.2 L n-s => A - Jelena Rem tšukova; V en e ja slaavi filoloogia: FLVE.02.065 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia lektor Valentina Štšadneva FLV E.02.083 K eel. M älu . K u ju n d , 2AP( 16L+20P+44i) *E külalisprofessor Boriss Gasparov □ V ene ja slaavi filoloogia:alam 1 AP(40L) *A Kursus tutvustab sõnaliike vene keeles. Peam ine tähelepanu osutatakse ■(vene keeles): sõnaliigi vorm im oodustusele(eesti kooli löpetamile) © 1. - 4. n.4 L n-s © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; Vene ja slaavi filoloogia: 9 .-1 3 . n.4 P n-s 2 knt => E FLV E.02.084 V erb ik esk n e lausekon tsep tsioon FLVE.02.066 Vanaslaavi keel külalisprofessor V iktor Hrakovski lektor Angelika Šteingolde, 1 AP(40L) *A 2 A P(32L+16P+32i) *E □ V ene ja slaavi filoloogia:kesk © 1 .-1 6 . n.2 L n-s => A - V iktor H rakovski; V en e ja slaavi filoloogia: Kursus hõlmab vanaslaavi keele olulisem aid foneetilisi ja grammatilisi aspekte, mis on vajalikud igale slaavi keele spetsialistile. FLVE.02.085 Iseseisev tead u s lik töö ©1. -1 6 . n.2 L, 1 P n-s 2 k n t= > E 8AP(320i) *A ■ V e n e ja slaavi filoloogia:m ag FLVE.02.067 Vene keele jätkukursus Esinem ine ettekannetega, artikli kirjutam ine õppeülesande täitja Ljudm ila M elnikova © 1. - 16. n.2 S n-s 1 re f => A 3AP(64P+56i) *2A 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A □ Vene ja slaavi filoloogia: Süvendatakse teadmisi vene keele praktilisest grammatikast, jätkatakse FLVE.02.086 M ag istritö ö kirjaliku väljendusoskuse ja kõnekeele õpetam ist (fakultatiivkursus). 40A P(1600i) *A © 1. - 16. n.2 P n-s 3 knt, 1 re f => A ■ V e n e ja slaavi filoloogia:m ag 24. - 39. n.2 P n-s 3 knt, 1 ref => A M agistritöö kirjutam ine © korduv: 16 n.2 S n-s => A FLVE.02.068 Korrektne vene keel. Vabakursus. lektor V alentina Štšadneva FLV E.02.087 Pedagoogiline p ra k tik a (vene keel ja k irjan d u s) 2AP(20L+20P+40i) *A dotsent Svetlana Jevstratova, lektor Lea Piid □ Vene ja slaavi filoloogia: 10A P(200P+40S+160i) *A Pragmaatilise sisuga kursus hõlm ab kirjakeele aktsentoloogiliste, ■V ene keele ja kirjanduse õpetaja:5 gram m atiliste ja stilistiliste normide tundm aõppim ist. Kursus on 10 nädala jooksul tuleb anda iseseisvalt vähem alt 40 ainetundi (vene ettenähtud vene keelt em akeelena valdajaile. kirjandus ja vene keel). O m andatakse teadm isi, oskusi ja vilumusi vene © 23. - 39. n.2 P n-s 2 knt, 1 re f => A keele ja kirjanduse õpetam iseks põhikoolis ja gümnaasiumis. Seminarides analüüsitakse ainetunde, om andatakse m etoodika-alaseid teadmisi. FLVE.02.074 Keele-kulturoloogiline praktika © 13. - 25. n.40 P n-s => A - Svetlana Jevstratova; Vene keele ja dotsent Svetlana Jevstratova kirjanduse õpetaja:5 4A P(120P+40i) *A Ei ole teada - Lea Piid □ Vene ja slaavi filoloogia:bak. Keele-kulturoloogilise praktika ajal tutvutakse vene kultuuriga, Sankt- FLV E.02.088 P õh ju slik k u se ting im use funk tsio n aa lsem an tilin e väli Peterburi ja tem a eeslinna vaatam isväärsustega, arendatakse om a vene keeles suhtlem isoskusi vene keeles. E rika-O ksana Haag © 46. - 48. n. 1 re f - Svetlana M eltser; V en e ja slaavi filoloogia: 1 AP(16L+24i) *A □ V e n e ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.02.075 Vene keele dialektoloogia (erikursus) © FL V E.02.009 teadur O lga Burdakova Kursuse käigus vaadeldakse põhjuse sem antika tüüpid ja nende 2A P(26L+6P+48i) *A väljendusviiside väljaselgitam ist tänapäeva vene keeles 183 FILOSOOFIATEADUSKOND 183 ©16. - 24. n .l L n-s => A - Erika-Oksana Haag; Vene ja slaavi ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem filoloogia:ülem Bibliograafiliste otsingute teooria ja praktika. Seminari- ja lõputööde teatmeaparaadi vormistamine. © 1. - 16. n .l S n-s 1 k n t= > A ; V en e ja slaavi filoloogia: ülem VENE KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03) FLVE.03.026 Eestimaa kirjandus ja kultuur v-teadur Galina Ponom arjova 2AP(34L+46i) *E FLVE.03.009 Uue aja vene kirjanduse allikad ja traditsioonid ■V ene ja slaavi filoloogia:kesk dotsent Jelena Pogosjan Kursus annab ülevaate eesti, vene, juudi, rootsi, saksa, läti, poola jt. 2AP(40L+40i) *A kirjanduse arengust Eesti territooriumil alates XVI saj.-st kuni ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem tänapäevani. Kursus on m õeldud vene rühma üliõpilastele. Kursuses käsitletakse vana-vene kirjanduse ning uue vene kirjanduse © 24. - 42. n.2 L n-s 1 ref => E - G alina Ponomarjova; V en e ja slaavi kirjandusloolisi ja teoreetilisi aspekte. Erilist tähelepanu osutatakse vana­ filoloogia:kesk vene ja uue vene kirjanduse vahelise piiri mõiste analüüsile. Kursus on mõeldud vene rühm a üliõpilastele FLVE.03.038 Teadustöö metodoloogia ©1. - 16. n.2 L n-s 1 re f => A - Jelena Pogosjan; Vene ja slaavi korr. professor Ljubov Kisseljova filoloogia:ülem 2AP(6L+20S+54i) *A ■V ene ja slaavi filoloogia:mag FLVE.03.010 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX s. II poole Kursus laiendab ettekujutust teadusliku analüüsi olemusest, loetakse vene kirjandus kirjandust teadusliku analüüsi meetoditest. Planeeritud on sissejuhatavad lektor Lea Piid, , õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva loengud (6 tundi), seminarid (10 tundi), 1 õ.n. iseseisvaks tööks. 2.5AP(32L+16P+52i) *E © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 1 re f => A - Ljubov Kisseljova; V en e ja slaavi ■Vene ja slaavi filoloogia:kesk filoloogia:m ag XIX s. II poole vene kirjanduse põhijooned ja eripära. F. Dostojevski, L. Tolstoi, A. T^ehhovi loomingu iseloomustus. Kursus mõeldud eesti FLVE.03.039 Vene kirjanduse ajaloo õpetamise metoodika rühmale. korr. professor Ljubov Kisseljova ©1. - 16. n.2 L, 1 P n-s 1 ref => E - Tatjana Stepanistseva; Vene ja 1 A P(4L+10P + 16S + 1 Oi)-A slaavi filoloogia:alam ■V ene j a slaavi filoloogia:m ag Tulevased magistrandid, kes on juba tuttavad vene keele ja kirjanduse FLVE.03.011 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX sajandi Õpetamise metoodikaga koolis ja gümnaasiumis, omandavad iseseisvalt esimene pool kirjanduse kõrgkoolis Õpetamise teoreetilisi aluseid ja viivad läbi korr. professor Ljubov Kisseljova, , õppeülesande täitja Tatjana praktilist õppetööd üliõpilastega (10 tunni ulatuses). Stepanistseva © 24. - 42. n.2 S n-s 1 ref => A - Ljubov Kisseljova; Vene ja slaavi 2AP(34L+17P+29i) filoIoogia:mag ■Vene ja slaavi filoloogia:alam Loengukursus käsitleb vene kirjanduse arengulugu XIX sajandi esimesel FLVE.03.044 Ainedidaktikasem inar lõputööga poolel (romantism ja realismi teke), Pu^kini, Lermontovi ja Gogoli korr. professor Ljubov Kisseljova, lektor Lea Piid loomingut. Kursus on mõeldud vene rühm a üliõpilastele. 6AP(32S+208i) *A ©24. - 42. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E - Tatjana Stepanistseva; Vene ja ■V ene keele ja kirjanduse õpetaja: slaavi fi!oloogia:alam Seminaris käsitletakse süvendatult m itmesuguste kirjanduslike erikursuste koostam ist vanem ate klasside fakultatiivkursustena. FLVE.03.012 Kirjandusteooria alused © 24. - 42. n.2 S n-s 1 ref; Vene keele ja kirjanduse õpetaja: 5 lektor Aleksandr Danilevski 2AP(32L+32P+16i) *E FLVE.03.046 Vene värsiõpetus ■Vene ja slaavi filoloogia.kesk , õppeülesande täitja Roman Voitehhovits Loengukursuses tutvustatakse kirjandusteaduse põhim õisteid, käsitletakse 2AP(34L+6S+40i) *E värsiõpetuse, retoorika, stilistika baasmõisteid. Kursus on m õeldud eesti ■ V e n e ja slaavi filoloogia:ülem rühma üliõpilastele. V ärsiõpetuse alused. Versifikatsiooni süsteemid. Euroopa- ja vene värsi ©1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E - A leksandr Danilevski; Vene ja slaavi ajalugu. filoloogia:kesk ©1. - 16. n .l L, 1 P n-s 1 ref => A - Roman Voitehhovits: Vene ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.03.013 Retoorika ja stilistika lektor Roman Leibov, FLVE.03.047 Interneti dimensioonid: humanitaaria 2AP(17L+17P+46i)*E lektor Roman Leibov, ■ V eneja slaavi filoloogia:ülem lA P(16P+24i) -A Retooriliste teooriate ajalooline ülevaade. Erilist tähelepanu pööratakse □ V e n e ja slaavi filoloogia:ülem XX s. uusretoorika iseloomustusele. Vaadeldakse termini "stilistika" INTERNETi struktuur. Põhilised protokollid ning töö nendega. erinevaid tõlgendusi ja kursuse eesmärke. H üpertekst ja www INTERNETi humanitaarressursid. ©24. - 42. n.l L, 1 P n-s 1 knt => E - Roman Leibov; Vene ja slaavi © 24. - 42. n .l P n-s => A - Roman Leibov filoloogia:ülem FLVE.03.049 Teksti mõistmine FLVE.03.014 Eriseminar ja erisem inaritöö lektor Roman Leibov korr. professor Ljubov Kisseljova, lektor A leksandr Danilevski, lektor 2AP(32P+48i) *A Roman Leibov, lektor Lea Piid ■ V en e ja slaavi filoloogia:ülem 6AP(66S+174i) *A Teksti ja ilukirjandusliku teksti mõiste. Tekst ja konteks. Teksti ■Vene ja slaavi flloloogia:kesk mõistmine, interpretatsioon ja analüüs. "Aeglane lugemine". Kursus on Seminaris jätkab üliõpilane töö proseminaris valitud uurim issuuna raames mõeldud vene rühm a üliõpilastele. ning kirjutab seminaritööd. © 24. - 42. n.2 S n-s 1 ref => A - Roman Leibov; Vene ja slaavi ©1. -16 . n.2 S n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:ülem fiIoloogia:ülem 24. - 42. n.2 S n-s 1 ref => A ; V en e ja slaavi filoloogia.ülem FLVE.03.050 Vene modernismi ja postmodernismi kirjandus FLVE.03.016 Sissejuhatus allikaõpetusse külalislektor Andrei Nemzer Õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva 2A P(32L+8S+40i) *A lAP(18P+22i) *A ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem 184 FILOSOOFIATEADUSKOND 184 Vaatluse all on 1980ndate teise poole ja 1990ndate alguse vene kirjanduse FLVE.03.076 V ene realism i k ir ja n d u s teosed. lektor Roman Leibov ©24. - 27. n.5 L n-s 1 re f => A - Andrei Nem zer; Vene ja slaavi 2AP(32L+48i) *E filoloogia:ülem ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem Dostojevski loomingu põhjal analüüsitakse selliseid vene realismi FLVE.03.052 Puškini-ajastu kirjandus.I eripärasusi nagu polügeneetilisus, dialoogilisus, metadiskursiivsus. õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva Kursus koosneb loengutest ja eritekstidele pühendatud seminaridest. 2AP( 16L + 16P+48i) *A Kursus on mõeldud vene rühm a üliõpilastele. ■ V en e ja slaavi filoloogia:ülem © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 1 ref => E - Roman Leibov; V en e ja slaavi Ülevaade 1800-1830.a. vene proosa üldisest arengust, traditsioonidest ja filoloogia:ülem uuendustest. Erilist tähelepanu pööratakse rom antilise ju tustuse ja selle zhanrilistele iseärasustele. Peatutakse V. Odojevski, Pavlovi, Pogorelski, FLVE.03.082 Uue a ja vene k ir ja n d u se allikad ja trad its ioon id Marlinski, Veltmani, PuŠkini ja Lermontovi proosal. Loengud on korr. professor Ljubov Kisseljova mõeldud vene rühma üliõpilastele. 2AP(40L+40i) *X ©24. - 42. n.2 L n-s => A - Tatjana Stepanistseva; Vene ja slaavi ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem filoloogia:ülem Loetakse ja analüüsitakse 18. saj. vene kirjanduse olulisemaid teoseid Kursus on mõeldud eesti rühm a üliõpilastele. FLVE.03.053 Vene realismi kirjandus © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s 1 re f= > A ; V en e ja slaavi filoloogia:ülem lektor Lea Piid 2AP(40L+40i) *E FLVE.03.083 T eksti m õistm ine ■ V en e ja slaavi filoloogia:ülem õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva Kursuses vaadeldakse XIX saj. teise poole silm apaistva vene realisti 2AP(32P+8S+40i) *A Nikolai Leskovi elu ja loomingut. Kursus on m õeldud eesti rühma ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem üliõpilastele. Teksti mõiste. Teksti m õistm ine, interpretatsioon ja analüüs. Keeruliste ©1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E - Lea Piid; V en e ja slaavi filo!oogia:ülem kultuurifilosoofiliste tekstide lugemine. Kursus on mõeldud eesti rühma üliõpilastele. FLVE.03.055 "Hõbeajastu" vene kirjandus ©24. - 42. n.2 S n-s 1 re f => A - Tatjana Stepanistseva; V eneja slaavi lektor Lea Piid filoloogia:ülem 2AP(34L+46i) *E □ Vene ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.03.085 "H õ b e a ja s tu " vene k ir ja n d u s Kursuses käsitletakse süvendatult XIX s. lõpu- XX s. alguse põhiliste lektor A leksandr Danilevski kirjanduslike suundade (realismi ja m odernismi) evolutsiooni ja 2AP(34L+46i) *E filosoofilis-esteetilisi kontseptsioone ning analüüsitakse nende ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem omavahelist mõju. Kursus on mõeldud eesti rühma üliõpilastele. M õningate proosatekstide näidel vaadeldakse kursuse raames modernismi ©24. - 42. n.2 L n-s 1 re f => E - Lea Piid; V en e ja slaavi filoloogia:ülem evolutsiooni vene XIX saj. lõpu - XX saj. alguse kirjanduses. Kursus on mõeldud vene rühm a üliõpilastele. FLVE.03.056 Vene rahvaluule © 24. - 42. n.2 L n-s 1 re f => E - A leksandr Danilevski; V eneja slaavi dotsent Jelena Pogosjan filoloogia:ülem 2AP( 12L+22P+6S+40i) *E ■ V en e ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.03.086 V ene k ir ja n d u se a ja lu g u (ü ldkursus): vana-vene Rahva m ütoloogiline teadvus ja maailmapilt; rahvakalender; vene k ir ja n d u s rahvaluule arengu põhijooned ja ^,anrid. dotsent Jelena Pogosjan ©1. - 16. n.2 L n - s 1 ref => E - Jelena Pogosjan; Vene ja slaavi lA P(20L+10P+10i) *A filoloogia:ülem ■ V en e ja slaavi filoloogia:alam Vana-vene kirjanduse tekkelugu, eripära, ^anrid. Kursus on mõeldud vene FLV E.03.057 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XX s. I poole vene rühm a üliõpilastele. kirjandus © 1. - 16. n.2 L n-s 1 re f => A - Jelena Pogosjan; Vene ja slaavi lektor Lea Piid, filoloogia:alam 3.5AP(34L+34P+72i) *E ■V ene ja slaavi filoloogia:aiam FLVE.03.087 V ene k ir ja n d u se a ja lu g u (ü ld k u rsu s): XIX saj. esimese Kursus annab ülevaate vene kirj. arengust XX s. I poolel. Põhilised poole vene k ir ja n d u s suunad: sümbolism, futurism, akmeism, realism. Kursus on mõeldud eesti korr. professor Ljubov Kisseljova, õppeülesande täitja Tatjana rühma üliõpilastele. Stepanistseva © 24. - 42. n.2 L, 2 P n-s 1 ref => E - Lea Piid; Vene ja slaavi 2AP(34L+24P+22i) *E filoloogia:alam ■ V e n e ja slaavi filoloogia:alam Antakse ülevaade vene kirjanduse arengust sentimentalismist FLVE.03.072 K irjandusteooria alused rom antism ini ja realism ini, m onograafiliselt vaadeldakse Pu6kini, lektor Roman Leibov Lermontovi ja Gogoli loomingut. Kursus on mõeldud eesti rühma 2AP(32L+16P+32i) *E üliõpilastele. ■ Vene ja slaavi filoloogia:kesk ©24. - 42. n.2 L, 1 P n-s 1 knt => E - Tatjana Stepanistseva; V eneja K irjandusteaduse põhim õisteid, käsitletakse värsiõpetuse, retoorika, slaavi filoloogia:alam stilistika baasmõisteid. Kursus on mõeldud vene rühm a üliõpilastele. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 knt => E - Roman Leibov; Vene ja slaavi FLV E.03.090 V ene k ir ja n d u se a ja lu g u (ü ld k u rsu s): XX s. I poole vene filoloogia:kesk k ir ja n d u s lektor A leksandr Danilevski FLVE.03.073 Tänapäeva vene kirjandus 3.5A P(34L+34P+72i) *E lektor A leksandr Danilevski ■ Vene ja slaavi filoloogia:alam 2AP(32L+48i) *A XX s. I poole kirjanduse põhilised suunad (süm bolism ist sotsialistliku ■ Vene ja slaavi filoloogia:alam realismini). Kursus on mõeldud vene rühm a üliõpilastele. Kursus annab ülevaate XX s. teise poole vene kirjanduse suundum ustest ©24. - 42. n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E - A leksandr Danilevski; Vene ja ja perioodidest ("sulaperiood", 1970ndate kirjandus, postm odernism ) nii slaavi filoloogia:alam metropolis kui eksiilis. Kursus on mõeldud vene rühma üliõpilastele. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => A - A leksandr Danilevski; V e n e ja slaavi FLVE.03.091 T än ap äev a vene k ir ja n d u s filoloogia:alam lektor A leksandr Danilevski 2AP(16L+16P+48i) *A 185 FILOSOOFIATEADUSKOND 185 ■Vene ja slaavi filoloogia:alam M agistrandi individuaalne töö väitekirja teem at käsitlevate Antakse ülevaate XX s. teise poole vene kirjanduse suundum ustest ja konverentsiettekannete ja publikatsioonide kallal. perioodidest. Kursus on suunatud eesti kooli lõpetanuile. Põhilist rõhku © Ei ole teada; V en e ja slaavi filoloogia:m ag asetakse tekstide analüüsile. Kursus on mõeldud eesti rühma üliõpilastele. 0 1 . - 16. n.2 L n-s 1 re f => A - A leksandr Danilevski; V e n e ja slaavi FLVE.03.111 Töö m ag is tr iv ä itek irja kallal filoloogia:alam korr. professor Ljubov Kisseljova, lektor Roman Leibov, lektor Lea Piid 4A P(160i) *4A FLVE.03.092 V ene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XI-XVIII sajandi ■ V e n e ja slaavi filoloogia:m ag vene kirjandus M agistrandi individuaalne töö m agistriväitekirja kallal. korr. professor Ljubov Kisseljova © Ei ole teada; V en e ja slaavi filoloogia:m ag 1 AP(16L+16P+8i) *A ■Vene ja slaavi filoloogia:alam FLVE.03.112 M a g istrisem in ar, I Loengukursus annab ülevaate Vana-vene kirjanduse tekkim isest ja korr. professor Ljubov Kisseljova, dotsent Jelena Pogosjan, lektor Roman eripärast XI-XVI1 s. ning uue vene kirjanduse kujunemisest. Kursus on Leibov mõeldud eesti rühma üliõpilastele. 8AP(80S+240i) *EA ©1. -16 . n.2 L n-s 1 ref => A ; V en e ja slaavi filoloogia:alam ■V ene ja slaavi filoloogia:m ag Sem inaris valm istatakse m agistrande ette erialaeksamiks vene kirjanduse FLVE.03.094 Vene kirjanduskriitika ajalugu ajaloos emeriitprofessor Pavel Reifman © 24. - 42. n.2 S n-s => E ; V en e ja slaavi filoloogia:mag 3AP(32L+32P+56i) *E 1 .-2 0 . n.2 S n-s 1 ref => E ; V en e ja slaavi filoloogia:mag ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem Loengukursuses vaadeldakse vene kirjanduskriitika arengulugu FLV E.03.113 M a g istrisem in ar, II tekkimisest XVIII s. alguses kuni kriisini 1880.-90ndate lõpus. korr. professor Ljubov Kisseljova, dotsent Jelena Pogosjan, lektor Roman Analüüsitakse selle tähtsamaid etappe, mis on määratletud N. Karamzini, Leibov A. Pu^kini, N. Gogoli, N. Polevoi, N. Nade^dini ja nende vastaste 6AP(40S+200i) *E tegevusega. ■ V e n e ja slaavi filoloogia:m ag ©1. - 16. n.2 L, 1 P n-s 1 ref => E - Pavel Reifman; Vene ja slaavi Sem inaris valm istatakse m agistrande ette erialaeksamiks vene kirjanduses filoloogia:ülem õpitava perioodi ajaloost. © 24. - 42. n.2 P n-s 1 knt; V en e ja slaavi filoloogia:mag FLVE.03.097 Tõlketeooria alused lektor Lea Piid FLVE.03.114 Töö d o k to riv ä itek ir ja kallal 2AP(32L+48i) *E korr. professor Ljubov Kisseljova, lektor Roman Leibov, lektor Lea Piid ■Eesti keel võõrkeelenaikesk 120AP(4800i)*16A □ V en eja slaavi filoloogia:ülem ■V ene ja slaavi filoloogia:dokt Kursus annab ülevaate tõlketeooria üldisem atest alustest. Põhjalikumalt Doktorandi individuaalne töö doktoriväitekirja kallal. käsitletakse taidetõlketeooria probleeme. © Ei ole teada; V en e ja slaavi filoloogia:m ag © 1 .-1 6 . n.2 L n-s 1 ref => E - Lea Piid FLVE.03.116 T än ap äev a k ir ja n d u stead u se probleem id ja m eetodid FLVE.03.098 Puškini-ajastu kirjandus.II korr. professor Ljubov Kisseljova õppeülesande täitja Kaspar Ranniku, õppeülesande täitja Tatjana 2AP(10S+70i) *A Stepanistseva ■ V e n e ja slaavi filoloogia:dokt 2AP(32L+8P+40i) *A Tutvum ine uue erialase teaduskirjandusega. ■ V eneja slaavi filoloogia:ülem ©1. - 16. n.2 P n-s 1 ref => A ; V en e ja slaavi filoloogia:dokt Kursus on pühendatud Puškini-ajastu lüürikale. Vaadeldakse "eleegilise koolkonna" ja "PuŠkini ringi" poeetide (Zhukovski, Batjuškov, Delvig, FLVE.03.117 L oengud ja p rak tik u m id ü liõpilastele Davõdov, Jazõkov, BaratÕnski) loomingut epohhi kultuuri kontekstis. 8AP(80L+80P+160i) Kursus on mõeldud eesti rühma üliõpilastele. □ V en e ja slaavi filoloogia:bak. ©24. - 42. n.2 L n-s 1 re f => A - Tatjana Stepanistseva; Vene ja slaavi Doktorantide loengud ja praktikumid bakalaureuse astme üliõpilastele. filoloogia:ülem © Ei ole teada; V en e ja slaavi filoloogia:dokt FLVE.03.099 Prosem inar proseminaritööga FLVE.03.118 D o k to risem in ar, I korr. professor Ljubov Kisseljova, lektor A leksandr Danilevski, lektor korr. professor Ljubov Kisseljova, dotsent Jelena Pogosjan, lektor Roman Roman Leibov, lektor Lea Piid Leibov 4AP(64S+96i) *A 6A P(40S+200i) *E ■V eneja slaavi filoloogia:ülem ■V ene ja slaavi filoloogia:dokt Proseminar on mõeldud teise aasta üliõpilastele, kes valisid peaainena Sem inaris valm istatakse ette eksam iks tänapäeva ajaloolis-kirjandusliku vene kirjanduse. Esmalt valib üliõpilane endale teadusliku juhendaja. analüüsi põhimõtetes. Vastavuses üliõpilase huvidega valitakse koostöös juhendajaga © 1 .-1 6 . n.2 P n-s 1 re f= > E ; V en e ja slaavi filoloogia:dokt proseminaritöö teema XIX - XX saj. vene kirjandusest. 0 1 . - 16. n.2 S n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.03.119 D o k to risem in ar, II 24. - 42. n.2 S n-s 1 ref; V en e ja slaavi filoloogia:ülem korr. professor Ljubov Kisseljova, dotsent Jelena Pogosjan, lektor Roman Leibov FLVE.03.100 Postsem inar lõputööga 10AP(40S+360i) *E korr. professor Ljubov Kisseljova, lektor A leksandr Danilevski, lektor ■ V e n e ja slaavi filoloogia:dokt Roman Leibov, lektor Lea Piid Sem inaris valm istatakse ette eksam iks vene kirjandusteadusest. 8AP(64S+256i) © 24. - 42. n.2 P n-s 2 ref => E - Jelena Pogosjan; Vene ja slaavi ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem filoloogia.dokt Postseminaris kirjutab üliõpilane valitud uurimussuuna raames lõputöö. ®24. -42 . n.2 S n-s 1 ref; V e n e ja slaavi filoloogia:üIem FLV E.03.121 S em in ar a in ed id ak tik as t. L õputöö. 1. -16 . n.2 S n-s; V en e ja slaavi filoloogia:ülem korr. professor Ljubov Kisseljova, teadur Tatjana Kuzovkina, lektor Lea Piid FLVE.03.110 Iseseisev teaduslik töö ettekannete ja artiklitena 6AP(30P+10S+200i) *A korr. professor Ljubov Kisseljova, lektor Roman Leibov, lektor Lea Piid ■V ene keele ja kirjanduse õpetaja: 5 8AP(320i) -4A Käsitletakse vene kirjanduse Õpetamise m etoodika küsimusi. Kirjutatakse □ V eneja slaavi filoloogia:m ag, V en e ja slaavi filoloogia:mag lõputöö. 186 FILOSOOFIATEADUSKOND 186 © 24. - 42. n.2 S n-s 1 ref; Vene keele ja kirjanduse Õpetaja:5 Loengukursus annab ülivaate vanavene kirjanduse arengu põhietappidest ja nende rollist edasises kirjanduse arengus. A jaloolise konteksti osa FLVE.03.123 V ene k u ltu u ri a ja lu g u kirjanduse arengus. Kursus on mõeldud Avatud Ülikooli üliõpilastele. dotsent Jelena Pogosjan © l . - 1 6 . n . l knt => A ; Vene ja slaavi filoloogia: 1 2AP(32L+48i) *A Kursus on pühendatud vene XVIII s. II poole kultuuri ajaloole ning selle FLV E .03.132 Teksti m õistmine epohhi ühe tähtsam a tendentsile - am etliku ja m itteam etliku kultuuride õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva vastandumisele. Käsitletakse m õisteid "pealinn" ja "provints" XVIII saj. 2A P(14P+66i) *A Venemaal, palee ja m õisahoone, riigiteenistus ja jõudeaeg, moodsed □ A v atu d Ülikool:bak. pahed ja vooruse kinnitamine. Kursuse eesm ärgiks on ilukirjandusliku teksti analüüsi algvõtete ©2. - 16. n.2 L n-s 1 re f - Jelena Pogosjan õpetamine. Põhiprintsiibid (teksti tasandite analüüs. Kursus on mõeldud Avatud Ülikooli üliõpilastele. FLVE.03.124 V ene k ir ja n d u se õpetam ise m etoodika.I. © 1. - 16. n. 2 k n t= > A ; V en e ja slaavi filoloogia:2 teadur Tatjana Kuzovkina 2AP(40L+40i) *E FLV E .03.133 U ue a ja vene k ir ja n d u se allikad ja trad itsioon id ■V ene keele ja kirjanduse õpetaja:5 õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva Loengukursuses vaadeldakse vene kirjanduse õpetam ise aktuaalseid 2A P(14L+66i) *A probleeme kaasaegses koolis. Erilist tähelepanu osutakse ilukirjandusliku □ A vatud Ülikool:bak. teksti analüüsi m etoodilisele käsitlusele. 18.saj. vene kirjandus. Klassitsism i probleem .Lom onossov, Trediakovski, ©1. - 14. n.2 L n-s 1 knt => E - Tatjana Kuzovkina; Vene keele ja Sum arokov ja nende kirjandusvõitlus. Valgustajad, nende kirjanduslik kirjanduse õpetaja:5 tegevus. Derzhavini luule. Kursus on m õeldud Avatud Ülikooli üliõpilastele. FLVE.03.125 V ene k ir ja n d u se õpetam ise m eto o d ik a .il. ©24. - 42. n. 1 k n t= > A õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva 2AP(40P+40i) *A FLV E .03.134 V ene k ir ja n d u se a ja lu g u (19.saj. esim ene pool) ■V ene keele ja kirjanduse õpetaja:5 õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva Kursuse eesm ärgiks on valm istada üliõpilane ette kooliõppetunni 2AP(14L+66i) *E läbiviimiseks, mis on seotud konkreetsete kirjandusteoste analüüsiga. Karamzini tähendus kultuuriprotsessis. Karamzini koolkond. Puškini Praktilistes tundides peavad üliõpilased saam a ülevaate ilukirjandusliku looming. Vene proosa areng: intiimjutustustest psühholoogilise teksti analüüsi spetsiifikast koolis. rom aanini.Lerm ontovi luule. Gogoli looming. ©1. - 14. n.2 P n-s 2 knt => A - Tatjana Stepanistseva; Vene keele ja © 1. - 16. n. 1 knt => E ; Avatud Ülikool:bak. kirjanduse Õpetaja:5 FLV E .03.135 V ene realism i k ir ja n d u s FLVE.03.126 T eksti analüüsi spetsiifika koolis lektor Roman Leibov õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva 2AP(14L+66i) -E 2AP(20L+20S) Reforimiajastu proosa (Tolstoi, Turgenev, Dostojevski, Leskov) ja selle Üliõpilased peavad saam a ettekujutuse teksti analüüsi uusim atest seos ühiskondlik-poliitilise situatsiooniga. Luule (Nekrasov, Fet, meetoditest. Erilist tähelepanu pööratakse kirjanduse intertekstuaalse Tjuttšev). Realism ikirjanduse arengu põhilised suunad. lähenemise alustele. © 1. - 16. n. 1 knt => E ; Avatud Ülikookbak. ©1. - 14. n .l L, 1 P n-s 2 knt => A - Tatjana Stepanistseva; Vene keele ja kirjanduse õpetaja:5 FLV E .03.136 V ene k ir ja n d u se a ja lu g u (19.saj. teine pool) lektor Lea Piid FLV E.03.127 Pedagoogiline p rak tik a 1 AP(10L+30i) *A teadur Tatjana Kuzovkina Kursuses vaadeldakse I. Turgenevi, I. Gontšarovi, A. Feti, F. TjuttSevija 1 AP(40P) *A teiste 19.saj. keskpaiga silm apaistvate vene kirjanduse esindajate ■V ene keele ja kirjanduse õpetaja:5 loomingut. Üliõpilased suunatakse koolidesse, kus nad täidavad aineõpetaja ja © 1. - 16. n. 2 knt => A ; Avatud Ü likookbak. klassijuhataja ülesandeid pedagoogi juhendam isel. © 14. - 25. n.2 P n-s => A - Tatjana Kuzovkina; Vene keele ja kirjanduse FLV E .03.137 E estim aa k ir ja n d u s ja k u ltu u r õpetaja:5 v-teadur G alina Ponom arjova 2AP(14L+66i) FLV E.03.128 V ene k ir ja n d u se a ja lu g u (ü ldkursus): XIX s. II poole Kursuse raames analüüsitakse kultuuriautonoom ia seadust (1925.a. ja vene k ir ja n d u s 1993.a.). Vaadeldakse rahvusvähem uste kultuuri Eestis: juudi, saksa, lektor Roman Leibov, õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva rootsi, vene, läti jt. 2 .5A P(32L+16P+52i) *E © 1. - 16. n. 1 knt => E ; Avatud Ülikookbak. ■ Vene ja slaavi filoloogia:alam XIX s. II poole vene kirjanduse põhijooned ja eripära. I. Turgenevi, A. FLV E .03.138 Kooli a ja lu g u Eestis N ekrassovi, F. Dostojevski, L. Tolstoi, A. T^ehhovi jt. loomingu v-teadur G alina Ponom arjova iseloomustus. Kursus on m õeldud vene rühm a üliõpilastele. 2A P(32L+8P+40i) *A © 1 .-1 6 . n.2 L, I S n-s 1 re f => E ; V en e ja slaavi filoloogia:alam Kursus jä lg ib Eesti kooli ajalugu 13.saj (Doomi rüütlikool) kuni 20. saj. V aadeldakse eesti, vene, saksa, juudi, rootsi, läti, poola koolid. Erilist FLV E.03.130 K irjan d u steo o ria alused tähelepanu pööratakse kuulsatele koolidele (Treffneri gümnaasium). Õppeülesande täitja Roman Voitehhovits © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; Vene keele ja kirjanduse õpetaja:5 2AP(14L+66i) *E ■A vatud Ülikool: 1 FLV E .03.139 V anausu lised a ja loos ja k irja n d u ses Kursuse eesm ärgiks on tutvustada üliõpilastele kirjandusteooria v-teadur G alina Ponom arjova põhim õisteid, poeesiat ja proosat kui süsteeme. Põhjalikult käsitletakse ka 2A P(32L+8P+40i) *A ilukirjandusliku teksti struktuurse analüüsi põhimõtteid. Kursus on V aadeldakse vene vanausuliste ajalugu ja nende kujutam ist vene 17.-20. mõeldud Avatud Ülikooli üliõpilastele. saj. kirjanduses ("Ü lim preester Avvakum i elulugu", P. Melnikov- © 1. - 16. n. 2 k n t= > E ; V en e ja slaavi filoloogia: 1 PetŠerski rom aanid, D. M erezhkovski "Peeter ja Aleksei" jt ). Erilist tähelepanu pööratakse Eesli vanausuliste ajaloole, sh A. Avdejeva ja F. FLV E .03.131 V ene k ir ja n d u se a ja lu g u (vanavene k ir ja n d u s) Bulgarini m ärkmetele ja I. Lazhetšnikovi romaanile "Viimne Novik" õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; Vene ja slaavi filoloogia: 1 AP(10L+30i) *A ■A vatud Ülikool:bak. F L V E .0 3 .140 18 .saj. ven e reisim eh ed 187 FILOSOOFIATEADUSKOND 187 dotsent Jelena Pogosjan 2AP(32L+8P+40i) *A FLV E .03.144 Unenäod sub specie sem ioticae et litteraturae Erikursus on pühendatud reisimärgete zhanrile, mis sai 18.saj. vene külalisprofessor Tatjana Tsivjan kirjanduses erakordselt populaarseks. Püütakse m ääratleda selle fenomeni lA P(14L+26i) *A ajaloolis-teoreetilisi eelduseid ning analüüsitakse zhnri parim aid näiteid □ V en e ja slaavi filoloogia:m ag, Vene ja slaavi filoloogia:dokt, Vene ja (N. Karamzin). slaavi filoloogia:bak., Vene keele ja kirjanduse õpetaja: 5 0 1 . -16 . n.2 L n-s 1 knt => A ; V en e ja slaavi filoloogia: V alikkursus on pühendatud unenäole kui kirjanduslik-semiootilisele nähtusele XIX-XX saj. vene kirjanduses. Analüüsitakse A. Remizovi FLVE.03.141 Stalinist Brezhnevini: 1940-1970ndate aastate teoseid ja A. Remizovi XIX saj. vene kirjanike interpretatsiooni. nõukogude kultuur ©1. - 16. n. => A - Tatjana Tsivjan; V en e ja slaavi filoloogiabak. lektor A leksandr Danilevski 2AP(32L+8P+40i) *A FLV E .03.145 V ene modernism i ja postmodernismi kirjandus: Kursus on pühendatud totalitaatrse nõukogude riigi elitaar- ja A leksandr Solzhenitsõni loom ing massikultuuri fenomeni kirjeldamisele. külalislektor Andrei Nem zer ©1. -1 6 . n.2 L n-s 1 knt => A ; Vene keele ja kirjanduse õpetaja: 2AP(20L+60i) *A ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.03.142 J. Annenkovi rom aanide poeetika □ V en e ja slaavi filoloogia:mag, Vene ja slaavi filoloogiadokt. Vene lektor Aleksandr Danilevski keele ja kirjanduse õpetaja: 5 2AP(40L+40i) *A Kursuse raames vaadeldakse väljapaistva vene kirjaniku ja dissidendi Kunstniku ja kirjaniku J. Annenkovi romaani "Jutustus tühiasjadest" A leksandr Solzhenitsõni loomingut. Solzhenitsõni poeetikat käsitletakse vaadekdakse laias ajaloolises, kultuurilises, kirjanduslikus ja olmelises vene klassikalise kirjanduse traditsioonide kontekstis. kontekstis. Konkreetse materjali põhjal demonstreeritakse vene © 24. - 42. n. 1 re f => A - Andrei Nem zer modernistliku kirjanduse intrtekstuaalset poeetikat. ©24. - 42. n.2 L n-s => A ; V en e ja slaavi filoloogia: F LV E.03.146 Tänapäeva komparativistika probleemid külalisprofessor A leksandr Dolinin FLVE.03.143 Vene kultuurilugu: vene modernism ja 1 AP(10L+30i) *A kirjandustraditsioon □ V en e ja slaavi filoloogia:mag, Vene ja slaavi filoloogia:dokt, Vene lektor Lea Piid keele ja kirjanduse õpetaja: 5 2AP(40L+40i) *A Tänapäeva kom parativistika probleeme käsitletakse XIX saj. ja XX saj. □Eesti keel võõrkeelena: , Vene ja slaavi filoloogia: , Vene keele ja v e n e ja inglise kirjanduse näidetel. kirjanduse õpetaja:5 © 1. - 16. n. 1 ref => A ; V en e ja slaavi filoloogia:bak. Kursuses vaadeldakse vene m odernistide loomingu sidemeid realistliku Ei ole teada - A leksandr Dolinin; V en e ja slaavi filoloogia: kirjandustraditsiooniga. ©24. - 42. n.2 L n-s 1 knt => A - Lea Piid; V en e ja slaavi filoloogia: Ainete nimed Riigikaitse Eesti Vabariigis 1918- FLAJ.03.057 A llikteos filosoofia ajaloo Õppetooli FLFI.01.040 1940. poolt "Hõbeajastu" vene kirjandus FLVE.03.055, FLVE.03.085 Allikteos filosoofia ajaloost enne 20. FLFI.01.035 "Mina" kui ajalooliskultuuriline FLGR.04.254 sajandit. Erikursus konstrukt Allikteos filosoofia alalt juhendava FLFI.00.011 18.saj. vene reisimehed F LV E.03.140 korralise professuuri poolt 19. sajandi proosaklassikuid FLKN .02.038 Allikteos praktilise filosoofia FLFI.02.046 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi FLFI.01.021 korralise professuuri poolt filosoofia A llikteos teadusfilosoofia korralise FLFI.03.040 19.sajandi romantilisi teooriaid FLKN .02.039 professuuri poolt 20. sajandi analüütiline filosoofia FLFI.02.049 A ltaistika ja paleosiberoloogia FLEE.07.041 20. sajandi kunsti ajalugu FLAJ.05.013 A m eerika inglise keele släng FLGR.01.085 Aafrika ajalugu (XX sajand) FLAJ.06.030 A m eerika ja Euroopa kirjandussuhted FLKN.02.011 Aafrika ajalugu (kuni XIX sajandi FLAJ.06.006 19. sajandil lõpuni) A m eerika kirjandus FLGR.01.077 Administreerimiseetika printsiibid FLFI.02.024, FLFI.02.037 A m eerika kirjanduse muutunud kuju FLG R .01.135 Ainedidaktikaseminar lõputööga FLV E.03.044 Am eerika kunst FLGR.01.073 Ainekava ja õppematerjalide FLG R .01.115 Am eerika vähem usrahvad FLGR.01.072 koostamine ja analüüs Analüütiline eetika FLFI.02.050 Aja dünaamika kirjanduses FLKN .05.034 Andragoogika FLPK.02.010 A jaja ruumi filosoofia FLFI.03.003 A ndragoogika ja nõustamine FLPK.01.077 Ajaloo andmebaasid FLAJ.02.013 A ntiikaja olm ekultuur FLGR.02.230 Ajaloo Õpetamise m etoodika FLAJ.03.025 Antropoloogiline lingvistika FLEE.08.029 Ajaloofilosoofia 1 FLFI.02.006 Arheograafia FLAJ.02.001 Ajaloofilosoofia 3 FLFI. 02.027 Arheoloogia praktika FLAJ.01.043 Ajalookäsitluse uuemaid probleeme FLAJ.06.106, FLA J.07.091 A rheoloogiateaduse teooria ja FLAJ.01.047 Ajalookäsitluse uuemaid probleeme. FLAJ.03.099 m etodoloogia Ajalooline metroloogia FLAJ.02.004 Arheoloogiliste välitööde m etoodika FLAJ.01.013 Ajalooteaduse teooria ja FLAJ.00.004 ja praktika metodoloogia Arhiivindus FLAJ.02.008 Ajalooteaduse teoreetiliste FLA J.00.001 Arhiivinduse pedagoogiline praktika FLAJ.02.035 probleemide seminar Arhiivipraktika FLAJ.02.014 Ajalooõpetamise ajalugu FLAJ.03.103 A rhiiviteooria aktuaalseid probleeme FLAJ.02.043 Akvarell FLK U .01.038 A rhiiviteooria kujunem islugu kuni FLAJ.02.042 Allikad ja etnograafiliste välitööde FLA J.04.028 20. sajandi keskpaigani metoodika Arhitektoonika algkursus FLKU.01.043 Allikteos 20. sajandi filosoofiast. FLFI.01.036 Arhivaalide säilitam ise alused FLAJ.02.029 Erikursus Arvuti kasutam ine ajalootundides FLAJ.03.104 188 FILOSOOFIATEADUSKOND Arvuti kasutam ine keeleuurim isel FLEE.08.018 Eesti keele algkursus FLKE.03.014 A rvutigraafika FLKU.01.036 välisüliõpilastele Arvuti leksikoloogia FLEE.08.031 Eesti keele gram m atika FLKE.03.034 A rvutim orfoloogia alused FLEE.08.012 korrektiivkursus A rvutuslingvistika FLEE.08.023 Eesti keele gram m atika Õpetamise FLEE.04.048 A rvutuslingvistika prosem inar FLEE.08.032 m etoodika vene koolis A rvutuslingvistika seminar. FLEE.08.037 Eesti keele harjutusi FLEE.04.005 Seminaritöö Eesti keele häälikulugu FLEE.02.064 A ssotsiogram m tekstiõpetuses. FLKN .03.100 Eesti keele häälikulugu ja ajalooline FLEE.04.031 A ustraalia ja U us-M erem aa XX FLAJ.06.089 m orfoloogia sajandi s ise - ja välispoliitika Eesti keele häälikuõpetus FLEE.02.034 Autobiograafia soouurim uslikust FLK N .02.041 Eesti keele ja kirjanduse FLEE.04.044 vaatepunktist kontrolltööde koostam ine Bakalaureuse sem inar ja lõputöö FLPK .02.053 Eesti keele lauseõpetus FLEE.02.036, FLEE.02.066, Bakalaureusesem inar FLFI.01.039, FLFI.02.032, FLEE.04.055 FLFI.03.035, FLG R .04.153 Eesti keele ortograafia FLEE.04.054 Bakalaureusetöö FLGR.03.095 Eesti keele ortograafia ja gram m atika FLKE.03.028 Bakalaureusetöö prantsuse keelest ja FLGR.02.222 intensiivkursus I kirjandusest Eesti keele ortograafia ja gram m atika FLKE.03.031 Baltistika FLEE.04.069 intensiivkursus II Baltistika ja balti-läänem eresoom e FLEE.06.055 Eesti keele postsem inar FLEE.02.015 keelekontaktid Eesti keele praktikum FLEE.04.011 Bioeetika printsiibid FLFI.02.022, FLFI.02.038 Eesti keele praktiline foneetika FLEE.04.051 Briti kirjandus 1930. aastatel FLG R .01.107 Eesti keele prosem inar, FLEE.02.005 Briti luule alates II m aailm asõjast FLGR.01.063 prosem inaritöö Briti noorus Thatcheri võimu vastu FLG R .01.142 Eesti keele põhikursus FLEE.04.087 Briti proosa pärast 1970. aastat FLG R .01.100 Eesti keele põhikursus FLEE.04.003 Briti ühistegevuslike identiteetide FLG R .01.134 Eesti keele seminar. Sem inaritöö FLEE.02.009 kujunemine ja seletamine Eesti keele sõnam oodustus FLEE.02.037, FLEE.02.058, Didaktika FLPK .01.039 FLEE.04.053, FLEE.04.079 Didaktika I FLPK.01.065 Eesti keele sõnavara ajalugu FLEE.02.025, FLEE.04.076 D idaktika 11 FLPK .01.066 Eesti keele sõnavara ja selle ajalugu FLEE.04.029 D idaktika III FLPK.01.067 Eesti keele sõ navara -ja vestluskursus FLKE.03.027 Didaktika seminar FLKN.03.036 (intensiiv) I Digitaalsed meetodid arheoloogias FLA J.01.040 Eesti keele sõ n avara -ja vestluskursus FLKE.03.030 D iplom aatia ja välisteenistuse ajalugu FLAJ.06.034 (intensiiv) II Diplomiseminar FLG R .04.128 Eesti keele uurim ise aktuaalsed FLEE.02.086 Diplomiseminar ja diplomitöö. FLGR.02.242 probleem id Diplomitöö. FLPK .01.113 Eesti keele uurimise ja FLEE.02.085 Doktorandi seisukohalt m itteprofiilne FLFI.00.017 keelekorralduse põhiprobleem id allikteos juhendava korralise Eesti keele uurimise meetodid ja FLEE.02.079, FLEE.02.082 professuuri poolt nende rakendamine Doktorieksam FLKN .02.036 Eesti keele vestluskursus FLEE.04.088, FLKE.03.033 Doktoriseminar FLEE.02.068, FLEE.07.042, Eesti keele vorm iõpetus FLEE.02.035, FLEE.02.063, FLEE.08.024, FLFI.00.016, FLEE.04.052 FLGR.04.279 Eesti keele õpetam ise m etoodika FLEE.02.055 Doktoriseminar, I FLVE.03.118 Eesti keele üldkursus FLEE.04.086 D oktoriseminar, II FLV E.03.119 Eesti keele üldkursus (vene keele FLEE.04.014 Draama-ja teatriteooria FLKN.03.018 baasil) Draamaklassikuid FLKN .03.033 Eesti keskaeg FLAJ.03.002 Eesti agraarajalugu FLAJ.03.073 Eesti kirjakeele ajalugu FLEE.02.051, FLEE.04.027 Eesti ajaloo historiograafia FLA J.03.112 Eesti kirjakeele sõnavara FLEE.02.003 Eesti ajalugu FLA J.03.016, FLAJ.03.039 Eesti kirjanduse ajalugu FLKN.03.040 Eesti ala institutsioonid I FLAJ.02.024 Eesti kirjanduskriitika FLKN.05.003 Eesti ala institutsioonid II FLA J.02.011 Eesti kirjanikke FLKN.03.023 Eesti foneetika ja fonoloogia FLEE.02.004 Eesti kooli ja hariduse ajalugu FLAJ.03.029 Eesti hariduspoliitika FLPK .02.070 Eesti kultuuriloo allikad FLKU.00.005 Eesti keel FLEE.02.052, FLEE.02.088, Eesti kunsti ajalugu I FLAJ.05.003 FLEE.02.090, FLKE.03.003, Eesti kunsti ajalugu II FLAJ.05.011 FLK E.03.024 Eesti luuletajaid FLKN.03.013 Eesti keel (järg) FLKE.03.002 Eesti lähiajalugu I FLAJ.03.034 Eesti keel - teksti ja kõne mõistmise FLKE.03.029 Eesti lähiajalugu II FLAJ.03.035 intensiivkursus I Eesti lühivorm ide allikalugu FLKN.01.029 Eesti keel - teksti ja kõne m õistm ise FLKE.03.032 Eesti m a a ja eesti rahvas FLAJ.03.036 intensiivkursus II Eesti maatundm ine FLEE.04.015, FLEE.04.080 Eesti keel algajatele (vene keele FLEE.04.075 Eesti murded FLEE.02.012 baasil) Eesti nüüdiskirjandus FLKN.03.017 Eesti keel inglise keele baasil FLEE.04.082 Eesti rahvajutt FLKN.01.014 (kesktase) Eesti rahvakultuur FLEE.04.089, FLEE.04.090 Eesti keel kultuurikontekstis FLEE.04.074 Eesti rahvakultuuri algkursus FLAJ.04.003 Eesti keel m agistrantidele FLKE.03.011 Eesti rahvalaul FLKN.01.008 Eesti keel välisüliõpilastele - FLKE.03.022 Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu FLKN .01.001 intensiivkursus algajatele Eesti rahvausund FLKN .01.022 Eesti keel välisüliõpilastele üldainena FLKE.03.015, FLKE.03.016 Eesti rahvausund ja m aailm a usundid FLEE.04.061 Eesti keele ajalooline gram m atika FLEE.02.065 Eesti suhted Nõukogude L iiduga FLAJ.03.066 189 FILOSOOFIATE ADUSKOND 189 aastail 1920-39 m etodoloogia Eesti sõnaraamatute ajalugu ja FLEE.04.028 Filoloogilised koolkonnad Saksamaal FLGR.04.284 süsteem Filosoofia m atem aatikutele FLFI.00.005 Eesti teaduskorraldus ja FLAJ.00.005, FLAJ.05.047, Filosoofia probleem kursuse FLFI.02.051 finantseerimine m etoodika FLA J.07.119 Filosoofia, loodus, ühiskond FLFI.00.008 Eesti teatri ajalugu II: eesti teater FLKN.03.077 Filosoofia-ajalooline sissejuhatus FLFI.01.002 1940. a-st tänapäevani filosoofiasse Eesti teatri ajalugu: eesti teater kuni FLKN.03.076 Filosoofilise essee kirjutam ine ja FLFI.00.018, FLFI.00.019 1940. hindam ine Eesti teatrikriitika ajalugu FLKN .03.037 Filosoofilise mõtte ajalugu FLGR.04.277 Eesti teatrimemuaar FLKN.03.025 Fin-de -si'ec le saksa kultuuriruum is FLKN.02.013 Eesti uusaeg I (1550-1800) FLAJ.03.003 ja kajastused Eestis Eesti uusaeg II (1800-1917) FLAJ.03.004 Flamenco kultuur I FLKU.00.061 Eesti vanem kirjandus FLKN.03.014 Flam enco kultuurilugu FLKU.00.076 Eesti vanem kultuurilugu (kuni 1918. FLKU.00.006 Foneetika FLGR.04.171 aastani) Foneetika alused ja eesti keele FLEE.04.017 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus FLEE.02.022, FLEE.02.042, foneetika FLEE.02.045, FLEE.02.062 Fonoloogia ja m orfoloogia FLEE.08.041 Eesti õigekeelsuse praktikum FLEE.04.045 Fraseoloogia FLVE.02.057 Eesti-slaavi kultuuri-ja FLV E.01.013 Funktsionaalne morfoloogia FLVE.02.013 kirjandussuhted. Erikursus Funktsionaalne stilistika FLVE.02.058 Eesti-slaavi kultuuri-ja FLVE.01.014 Funktsionaalne süntaks FLVE.02.021 kirjandussuhted. Seminar. Füüsika filosoofia FLFI.03.043 Eestimaa kirjandus ja kultuur FLVE.03.026, FLV E.03.137 Genealoogia FLAJ.02.005 Eriaine õpetamise metoodika FLGR.01.095 G eograafiateadus ja geograafiaõpetus FLKU.00.007 Eriained individuaalkava järgi FLFI.01.045, FLFI.01.046, Eestis (kuni 1944.a.) FLFI.03.038, FLFI.03.039 Germ aani keeleteooriate FLGR.04.281 Eriained magistriõppes FLFI.02.053 m orfoloogilisi ja leksikaalseid Erialaõpetuse metoodika ja praktika FLGR.02.178, FLGR.02.211, aspekte FLKN.02.023 G erm anistikaja germaani- FLEE.06.056 Erikursus 1 FLFI.02.014, FLFI.03.024 läänem eresoome keelekontaktid Erikursus 1-2 FLGR.04.236 Graafika FLKU.01.058 Erikursus 2 FLFI.02.015, FLFI.03.025 G raafika tehnikad FLKU .01.031 Erikursus 3 FLFI.02.041, FLFI.03.026 G raafiline disain FLKU.01.052 Erikursus 4 FLFI.02.026, FLFI.03.027 Haridusfilosoofia FLFI.02.052, FLPK.02.039 Erikursus eepostest FLKN.01.018 Hariduskorraldus FLPK.02.015 Erikursus folklooriteooriast FLKN.01.034 Hariduskorraldus ja hariduse FLPK.01.070 Erikursus maailma folkloorist FLKN.01.033 juhtim ine Erikursus muistenditeooriast FLKN.01.054 Hariduskorraldus ja hariduse FLPK .01.104 Erikursus slavistikast FLVE.01.054 juhtim ine. Eriseminar FLFI.03.020 Hariduskorraldus ja FLPK.02.049 Eriseminar 1 FLFI.01.022 paradigm aatilised muutused Eriseminar 2 FLFI.02.029 hariduses Eriseminar eesti murretest FLEE.02.046 Hariduskorralduse praktika FLPK.02.069 Eriseminar ja eriseminaritöö FLVE.03.014 Haridusteooria FLPK.02.001. FLPK.02.077 Eriseminar tekstianalüüsist FLEE.02.073 H aridusteooria I FLPK.02.023 Eriseminar. FLPK .01.112 Haridusteooria IV FLPK.02.052 Esteetika FLFI.01.049 Haridusteooria V FLPK.02.062 Esteetika alused FLFI.01.003 Haridusteooria. FLPK.01 118 Estica välisriikide arhiivides FLAJ.02.018 H aridusökonoom ika. FLPK.02.072 Etenduse analüüsi praktikum FLKN.03.101 Hiina sõjakunstist FLA J.07.117 Etikett ja käitumisõpetus FLPK.01.073 Hilisantiigi patristiline kirjandus FLGR.02.233 Etnograafiliste välitööde praktika I FLAJ.04.009 Hispaania keel Ladina-Am eerikas FLGR.03.071 Etnolingvistika FLVE.02.026 Hispaania keel üldvõõrkeelena I FLGR.03.042 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia FLAJ. 04.023 (algajad) ajalugu ja metodoloogia H ispaania keel üldvõõrkeelena II FLGR.03.043 Etnoloogia uurimismeetodid ja nende FLAJ.04.055 (algkursuse järg) rakendamine praktikas H ispaania keel üldvõõrkeelena III FLGR.03.044 Etnoloogia üldkursus FLAJ.04.001 (edasijõudnud) Ettekanded ja artiklid FLKN .01.045, FLKN.01.047 Hispaania keele gram m atika FLGR.03.091 Euroopa L iitja rahvusvahelised FLGR.04.202 Hispaania keele konversatsioon FLGR.03.067 organisatsioonid Hispaania keele leksikoloogia FLGR.03.055 Euroopa ajalugu XX sajandi esimesel FLAJ.06.002 Hispaania keele praktiline tõlge FLGR.03.032 poolel Hispaania keele tekstianalüüs FLGR.03.089 Euroopa integratsiooni ajalugu FLAJ.06.045 Hispaania keele-ja kirjandusteaduse FLGR.03.034 Euroopa ja Põhja- FLG R .01.125 sem inar Ameerika:sarnasused ja erinevused Historiograafia FLAJ.07.086 Feministlik perspektiiv FLKN .02.040 Hollandi keel algajatele FLGR.04.129 kirjandusteaduses Hollandi keel edasijõudnutele FLGR.04.130 Fennougristika aktuaalsed FLEE.07.010 Hum anitaarteaduste didaktika FLFI.01.006 probleemid Huvipraktika FLPK.02.063 Fennougristika alused FLEE.07.037 Ida-Euroopa arheoloogia FLAJ.01.030 Fennougristika uurimispraktikum FLEE.07.074 Ida-Euroopa etnoloogia FLAJ. 04.006 Filoloogilise analüüsi m eetodid ja FLGR.04.280 Ilmikust religioonikäsitlusest FLA J.07.112 190 FILOSOOFIATEADUSKOND 190 varauusajal Itaalia keel IV FLGR.02.164 Ilukirjanduse tõlkim ine FLGR.03.024, FLKN .02.015, Itaalia keele algkursus FLKE.01.046 FLKN .02.016 Itaalia keele algkursus (järg) FLKE.01.047 Ilukirjanduslik tõlge ja tõlke FLEE.04.092 Itaalia kirjanduse ajalugu FLGR.02.156 redigeerimine Itaalia kirjanduse ajalugu (II) FLGR.02.153 Ilukirjandustõlge I FLG R .01.062 J. Annenkovi rom aanide poeetika FLVE.03.142 Ilukirjandustõlge II FLG R .01.129 Jaapani keel III FLKE.02.093 Inform aatika ja ühiskond FLFI.02.039 Jaapani keel IV FLKE.02.106 Inglise - eesti keele kõrvutav FLG R .01.043 Jaapani keele algkursus I FLKE.02.075 foneetika Jaapani keele algkursus II FLKE.02.076 Inglise ja am eerika kirjandus (laiem FLG R .01.083 Joonistam ine I (alam aste) FLKU.01.021 eriala) Joonistam ine II (Figuuri ja FLKU.01.063 Inglise keel FL K E .01.025, FL K E .01.026, aktikursus) FLK E.01.030, FLKE.01.032, Joonistam ine III (ak ti-ja FLKU.01.068 FLKE.01.033 kom positsioonikursus) Inglise keel (järg) FLK E.01.031 Juriidiline keel ja ju riid iline FLGR.04.205 Inglise keel - audeerim iskursus FLKE.01.063 term inoloogia ajakirjandustudengitele Järeltõlke teooria ja praktika FLGR.04.199 Inglise keel - sissejuhatus FLK E.01.059 Järeltõlke teooria ja praktika I FLGR.01.020 õigusterm inoloogiasse Järeltõlke teooria ja praktika II FLGR.01.099 Inglise keel Briti saartel FLG R .01.123 Kaasaegne filosoofia FLFI.00.013 Inglise keel XX sajandil FLG R .01.103 Kaasaegne filosoofia FLFI.03.037 Inglise keel kõrvalainena I FLG R .01.027 ajakirjandusosakonna Inglise keel kõrvalainena saksa FLGR.01.028 kraadiõppuritele filoloogidele I K aasaegne inglise romaan FLKN.02.021 Inglise keel kõrvalainena saksa FLG R .01.029 Kaasaegne kirjandusteooria ja kriitika FLGR.01.025 filoloogidele II Kaasaegne tšehhi kirjandus. FLVE.01.050 Inglise keel teise võõrkeelena (2 FLGR.01.026 Kaasaegse lingvistika probleem id ja FLVE.01.056 rühma) meetodid. Inglise keele fonoloogia FLG R .01.008 Kaasaegset filosoofiat A FLFI.02.048 Inglise keele ajalugu 1 FLGR.01.010 K aasaegset filosoofiat В FLFI.01.010 Inglise keele ajalugu 2 FLGR.01.011 Kakskeelsus FLEE.04.091 Inglise keele algkursus FLKE.01.016, FLKE.01.042, K anada ingliskeelne postm odernistlik FLGR.01.140 FLK E .01.052 romaan 1970ndatel ja 1980ndatel Inglise keele algkursus (järg) FLK E.01.043 aastatel Inglise keele algkursus I FLK E.01.001 Kanada ühiskond ja kultuur FLGR.01.127 Inglise keele algkursus II FLK E.01.054 Karjääri kujundam ine ja FLPK.02.042 Inglise keele didaktika FLGR.01.041 kutsesuunitlus Inglise keele didaktika (laiem eriala) FLG R.01.091 Kartograafia ajalugu FLAJ.02.038 Inglise keele gram m atika FLK E.01.039 Kasvatusfilosoofia FLPK.02.080 korrektiivkursus K asvatuspsühholoogia ja FLPK.02.065 Inglise keele praktiline foneetika I FLGR.01.005 arenguteooria I Inglise keele praktiline gram m atika I FLGR.01.003 K asvatuspsühholoogia ja FLPK.01.079 Inglise keele praktiline gram m atika II FLGR.01.004 arenguteooria II Inglise keele teooria FLGR.01.018 Kasvatusraskused ja FLPK.01.030, FLPK.01.072 Inglise keele teooria (laiem eriala) FLGR.01.081 raskestikasvata tava Inglise keele täiendav kursus FLK E.01.044 Kasvatusteaduslikud ideed. FLPK.02.078 magistrantidele Kasvatusteooria FLPK.01.042, FLPK.01.124 Inglise keele variandid FLG R .01.124 Kasvatusteooria ja FLPK.01.037 Inglise keelt kõnelevate maade FLG R .01.138 arengupsühholoogia I ajalugu Kasvatusteooria ja FLPK.01.038 Inglise keelt kõnelevate maade FLGR.01.067 arengupsühholoogia II ühiskond ja kultuur K asvatusteooria ja lapse areng I. FLPK.01.105 Inglise kirjandus 19.-20. sajandil FLGR.01.023 K asvatusteooria ja lapse areng II. FLPK.01.106 Inglise kirjandus keskajast 18. saj. FLGR.01.024 K asvatusteooria ja m etodoloogia FLPK.01.074 lõpuni K asvatusteooria ja pedagoogiline FLPK.01.017, FLPK.01.032 Inglise leksikoloogia FLG R .01.137 psühholoogia Inglise maahäärberi erinevad FLG R .01.101 K asvatustöö põhikoolis FLPK.01.035 käsitlused inglise kirjanduses (17.-18. Kaugem ad sugulaskeeled FLEE.07.087 saj) Keel. Mälu. Kujund. FLVE.02.083 Inglise maahäärberi erinevad FLGR.01.111 Keele struktuuri tasandid FLEE.08.045 käsitlused inglise kirjanduses (19. ja Keele om andam ine FLEE.08.030 20. saj.) Keele struktuuri tasandid FLEE.08.048 Inglise ärikeel FLGR.01.064 Keele varieerum ine FLEE.02.008 Inimeseõpetuse metoodika. FLPK.01.103, FLPK.01.108 Keele Õppimise ja õpetam ise FLGR.01.088 Interneti dimensioonid: hum anitaaria FLV E.03.047 teoreetilisi probleeme Iseseisev teaduslik töö FLVE.02.085 Keele õppim ise teooriatest FLGR.04.253 Iseseisev teaduslik töö ettekannete ja FLV E .03.110 K eele-kulturoloogiline praktika FLVE.02.074 artiklitena Keelelise toim etam ise alused FLVE.02.017 Isiksuslikud tegurid teise ning FLGR.04.162 Keeleoskuse m õõtm ise teooria FLGR 01.139 võõrkeele Õppimisel K eeleteadus ja naaberteadused FLEE.08.046, FLEE.08.049 Itaalia keel (järg) FL K E .01.069 Keeleteaduse ajalugu FLEE.08.004 Itaalia keel I FLGR.02.161 K eeleteaduse alused FLEE.08.002 Itaalia keel II FLGR.02.162 Keeleteaduslik sem inar FLGR.04 058 Itaalia keel III FLGR.02.163 K eeleteadusliku töö kirjutam ise FLEE.06.057 191 FILOSOOFIATEADUSKOND 191 metoodika (läänem eresoom e Kom positsioon II (põhikursus) FLKU.01.062 keeleteadus) K ompositsioon III FLKU.01.050 Keeletegevusõpetus I. Kõnetegude FLKN.03.021 Kom positsioon IV FLKU.01 065 teoo ria . K om positsiooni erikursus FLKU.01.055 Keeletegevusõpetus II. Deiksis, FLKN.03.031 K onsekutiivtõlge FLGR.04.055 metafoor ja fiktsioon Konverentsitõlke rahvusvahelised FLGR.01.033 Keeletehnoloogia FLEE.08.007 nõuded Keeleteooria FLEE.08.003 Konversatsioon FLGR.04.258 Keeleteooria alused FLVE.02.002 K onversatsioon FLGR.04.278 Keeleteooria alused FLEE.08.013 Konversatsioon II FLGR.04.275 arvutuslingvistidele Kooli ajalugu Eestis FLVE.03.138 Keeleuurimis- ja kirjeldusm eetodid FLEE.08.040 Kooli j a kasvatuse ajalugu FLPK.02.002, FLPK.02.036 Keemia filosoofia FLFI.03.032 Kooli ja õppekava areng. FLPK .01.120 K esk-ja uusaegne filosoofia FLFI.01.019 K oolieeliku areng ja kasvatus. FLPK.02.082 Kesk-Euroopa etnoloogia FLAJ.04.022 Korrektne vene keel. Vabakursus. FLVE.02.068 Keskaja ajalugu FLAJ.07.084 Kosmoloogiline maailm apilt FLKN.01.032 Keskaja relvastus ja sõjakunst II FLA J.01.020 K reeka ajalugu FLAJ. 07.083 Kirja teooria ja ajalugu FLVE.02.056 K reeka autorid I (proosa) FLGR.02.129 Kirjalik taani keel FLG R .04.133, FLGR.04.232 K reeka autorid I (proosa,Platon) FLGR.02.189 Kirjalik tõlge FLGR.01.017 K reeka autorid I, eepika FLGR.02.226 Kirjalik tõlge esimesest võõrkeelest FLGR.04.224 K reeka autorid I, eepika. Homeros FLGR.02.239 emakeelde ja vastupidi "Odüsseia". Kirjalik tõlge inglise keelde FLGR.01.068 K reeka autorid II (Kreeka komöödia) FLGR.02.237 Kirjalik tõlge saksa keelest eesti FLGR.04.019 K reeka autorid II. Retooriline proosa. FLGR.02.238 keelde(2 r.) K reeka autorid II.Kreeka eepika. FLGR.02.151 Kirjalik tõlge teisest võõrkeelest FLGR.04.225 Hesiodos. emakeelde K reeka autorid.Hellenistlik luule FLGR.02.170 Kirjalik väljendusoskus FLGR.04.221, FLVE.02.031 K reeka keele ajalugu ja dialektid FLGR.02.159 Kirjalik väljendusoskus I FLGR.02.181 Kreeka keele m orfoloogia ja süntaks FLGR.02.197 Kirjalik väljendusoskus II FLGR.02.182 K reeka m õttem aailm a ja mentaliteedi FLAJ.07.069 Kirjaliku ja suulise väljenduse õpetus FLEE.02.032 ajaloost Hom erosest Sokrateseni Kirjaliku väljenduse Õpetus FLG R .01.007 Kreeka proosa: Plutarchos. FLGR.02.120 Kirjaliku väljenduse õpetuse FLG R .01.150 Krokii FLKU.01.037 algkursus K ultuu ri-ja kunstiajalugu FLGR.04.091 Kirjaliku väljendusoskuse kursus FLGR.04.259 K ultuuridevahelise FLGR.01.079 Kirjandus kui interpretatsioon I FLKN.05.017 kom m unikatsiooni probleemid Kirjandus kui interpretatsioon II FLKN .05.018 Kunst Euroopas 19.-20. sajandi FLAJ.05.043 Kirjandus-ja ideeajalugu FLGR.04.209 vahetusel. kõrvalainena Kunstiajaloo historiograafia FLAJ.05.014 Kirjandus-ja keeleteooria FLGR.04.237 Kunstiajaloo praktika FLAJ.05.009 Kirjandus-ja teatriteaduse alused FLKN .03.020 Kunstiajaloo teooria ja metodoloogia FLAJ.05.044 Kirjandusajaloo süvakursus FLKN .05.025 Kunstiteaduslik retsensioon või FLAJ.05.038 Kirjanduse ajalugu FLGR.04.074, FLG R .04.186 ülevaade Kirjanduse doktoriseminar (sh FLKN.03.063 Kunstiteadusliku artikli koostamine FLAJ.05.039 doktorieksam) Kunstiõpetuse ajaloost eesti koolis FLKU.00.088 Kirjanduse filosoofia magistrantidele FLKN.05.026 Kunstiõpetuse didaktika FLKU.00.090 Kirjanduse magistriseminar FLKN .05.019 Kunstiõpetuse didaktika FLKU. 00.091 Kirjanduse postseminar FLKN.03.016 (pildianalüüs) Kirjanduse proseminar FLKN .03.071 K unstiõpetuse erididaktika FLKU.00.097 Kirjanduse proseminar. FLKN .03.001 K unstiõpetuse m etoodika ajalooline FLKU.00.089 Proseminaritöö ülevaade Kirjanduse seminar FLKN 03.073 Kursusetöö FLGR.04.276 Kirjanduse seminar. Seminaritöö FLKN 03.009 Kutse filosoofiasse FLFI.02.007 Kirjanduse uurimise meetodid FLKN 03.006 Kutseeksam FLPK.01.096 Kirjanduse õpetamise metoodika FLKN 03.099 Kasrgem Põhjam aade Seminar FLG R .04.138 Kirjandusseminar 1: peasem inar FLGR. 04.060 K äsikirja toim etam ine ja korrektuur FLEE.02.017 Kirjandusseminar 2: proseminar FLGR. 04.061 Kõne ja muusikasignaalide töötlus FLKU.02.008 Kirjandusteaduse alused FLKN 05.032 arvutis Kirjandusteadusliku analüüsi FLKN 02.028 K õnetehnika ja avalikud esinemised FLGR.01.098 kaasaegsed meetodid (järeltõlke m ärkm ete tegemise Kirjandusteooria FLGR.04.269, FLGR.04.273, süsteem id) FLK N .05.001 Kõrgkooli pedagoogika I FLEE.06.058 K irjandusteooria a lused FLVE.03.012, FLVE.03.072, (läänem eresoom e keeled) FLVE.03.130 Kõrgkooli pedagoogiline praktika FLKN.01.049 Kitsam eriala inglise filoloogia FLG R .01.082 Kõrgkooli praktika FLAJ.00.008, FLEE.02.080, m agistrantidele FLEE.02.081, FLEE.08.038, Kitsam eriala m agistran tide le FLGR.04.266 FLEE.08.039 K odanikuõpetuse a lused ja FLA J.03.105 Laboratoorne arheoloogia FLAJ.01.015 m etoodika Ladina autorid I, eepika FLGR.02.121 K odu-uurim uslik töö koolis. F L PK .01.114 Ladina autorid I, proosa FLGR.02.122 K odukasvatus, perekond j a kool FLPK .01.027 Ladina autorid II, room a draama. FLGR.02.165 K odukasvatuse p ed ag o o g ik a ja FLPK.01.014, FLPK .01.056 Ladina autorid. Room a luule I. FLGR.02.244 psühholoogia Ovidius. Koduloo d idak tika FLPK .01.034 Ladina autorid. Room a luule F L G R .02.243 K om positsioon I (a lg k u rsu s) FLK U .01.061 I.Ovidius. 192 FILOSOOFIATEADUSKOND 192 Ladina autorid: C icero ,"Pro Archia FLGR.02.144 Valgustuskirjandus. Poeta" M aailmakirjanduse põhijooni II. 19. FLKN.02.003 Ladina keel FLK E.02.050, FLKE.02.051, saj. kirjandus FLK E.02.092 M aailmakirjanduse põhijooni II. 19. FLKN.02.004 Ladina keel arstiteadusk. FLGR.02.169 saj. kirjandus. ingliskeelsele rühmale M aailmakirjanduse põhijooni II. FLKN.02.002 Ladina keele algkursus prantsuse ja FLGR.02.193 20.sajandi kirjandus hispaania filoloogidele M aailmakirjanduse põhijooni II. FLKN.02.005 Ladina keele m orfoloogia ja süntaks FLGR.02.116 Valgustuskirjandus. Ladina keele põhikursus eesti FLGR.02.128 Maal I (natüürm ordikursus) FLKU.01.016 filoloogia osakonnale Maal II (figuurikursus) FLKU.01.017 Ladina keele põhikursus inglise FLGR.02.126 Maal III (aktikursus) FLKU.01.047 filoloogia osakonnale Maal IV (strateegiline maal) FLKU.01.048 Ladina keele põhikursus FLGR.02.130 Maal V (diplom itööks ettevalm istav FLKU.01.049 skandinavistika osakonnale kursus) Ladina keele Õpetamise m etoodika FLGR.02.240 M aalipraktika FLKU.01.057 Ladina narratiiv FLGR.02.117 M aalitehnoloogia ja materjali õpetus FLKU.01.028 Ladina proosa 1. Livius FLGR.02.143 M agistrandi Õppepraktika. FLPK.01.101 Ladina proosa II. Cicero. FLGR.02.216 M agistrandide seminar FLGR.04.215 Ladina tekstid õigusajaloo ja - FLGR.02.155 M agistrieksam FLKN.02.027 filosoofia kohta. M agistrisem inar FLEE.02.078, FLEE.07.039, Ladina-Am eerika kirjandus FLGR.03.096 FLFI.00.009, FLGR.02.177, Ladina-ameeriklane ja tem a maailm FLAJ.06.046 FLGR.02.213, FLGR.04.165 Laiem eriala magistrantidele FLGR.04.267 M agistrisem inar, I FLVE.03.112 Lastekirjandus FLKN .03.010, FLK N .03.028 M agistriseminar, II FLVE.03.113 Leksikograafia FLV E.02.012 Magistritöö FLVE.02.086 Leksikoloogia FLGR.02.235 M agistritöö prantsuse keelest ja FLGR.02.223 Leksikoloogia 2 F LG R .04.157 kirjandusest Lektüürikursus inglise filoloogia FLGR.01.094 Magistritöö. FLPK.01.102 magistrandidele M agistriõppe seminar. FLPK.01.100 Lektüürikursus inglise või ameerika FLGR.01.093 Maiskonnalugu FLGR.04.025 kirjandusest M aiskonnateadus FLGR.04.072 Lektüürikursus lingvistikast FLGR.01.092 Majandusalane vene keel FLKE.04.003 Liivi kirjakeel j a kõnekeel FLEE.06.049 M ajandusalane vene keel (järg) FLKE.04.004 Lingvistika uurimismeetodid ja nende FLEE.08.042 Majanduskeel (saksa) FLKE.02.002 rakendamine Majanduskeel j a m a ja n d u s te a d u s i FLGR.04.203 Lingvistilise kom m unikatsiooni FLEE.08.035 terminoloogia teooriad Martin Heideggeri kogem usest keele FLFI.01 012 Lingvistilise tsükli ainete õpetam ise FLV E.02.037 teil m etoodika kõrgkoolis Martin Heideggeri sissejuhatus FLFI.01.031 Lingvistiliste teaduste ajalugu. FLV E.01.052 m etafüüsikasse Loengud Aafrika kultuurist FLAJ. 06.093 M assim eedia FLGR.04.263 Loengud ja praktikumid üliõpilastele F LV E .03.117 M editsiinialane eesti keel (järg) FLK E.03.009, FLKE.03.010 Loengud ja sem inarid üliõpilastele FLKN .03.061, FLKN .05.029 M eed ia ja isiksus FLPK.01.028 Loodusteaduse filosoofilised alused FLFI.03.002 M etafoor grammatikas FLVE.02.082 Lugemine ja kirjutam ine iseseisva FLPK .01.126 M iraaklid, imeteod ja ended FLAJ.07.115 mõtleja kujunemiseks. ajalooallikana Lugemise ja kirjutam ise ajaloost F L A J.07.113 M itteverbaalne kom m unikatsioon FLGR.01.045 (1450-1900) M odernism ja naised FLKN.02.012 Lähiajaloo ja Eesti ajaloo F L A J.06.116 M onarhia Indias: teooria ja tegelikkus FLAJ.07.116 historiograafia Mood ja stiil FLPK.01.059 Läänemeresoome keeleteaduse FLEE.06.066 M oodsa turumajanduse kujunem ine FLAJ.06.047 aktuaalseid küsimusi M orfoloogia FLGR.04.097 Läänemeresoome keeleteaduse alused FLEE.06.065 M ultikultuuriline haridus FLPK.02.035 Läänemeresoome keelte FLEE.06.050 M unkade ladina keel. Lugem iskursus FLKN.01 061 doktoriseminar folkloristidele ja teistele huvilistele Läänemeresoome keelte FLEE.06.051 M urdeea pedagoogika ja FLPK.01.015, FLPK.01.052, magistrisem inar psühholoogia Läänemeresoome keelte uurimise FLEE.06.063, FLEE.06.068 FLPK.01.058 praktika M urdepraktika FLEE.04.032 Läänemeresoome keelte võrdlev FLEE.06.046 M uusika elem entaarteooria ja FLKU.02.012 grammatika solfedzo II Läänemeresoome m urded FLEE.06.011 M uusika elem entaarteooria ja FLKU.02.009 Läänemeresoome rahvaste folkloor FLKN .01.009 solfedžo I Lõputöö haridusfilosoofiast või FLFI.00.021 M uusikaajalugu I FLKU.02.003 ainem etoodikast M äng ja mängulisus võõrkeele FLGR.04 161 Lõputööd FLPK .01.076 õpetamisel M aailma filmikunsti ajalugu I FLKU.00.077 M üüdid ja riitused FLKU.00.096 M aailma filmikunsti ajalugu II FLKU.00.078 kultuuriantropoloogias M aailmakirjanduse ajalugu FLKN .02.018 Narkootikim id ja kool. FLPK .01.117 M aailmakirjanduse põhijooni I. FLKN .02.007, FLKN.02.008 Narratoloogia FLKN .05.002 K eskajast klassitsism ini N atuurfilosoofiast teadusfilosoofiani FLFI.03.004 M aailmakirjanduse põhijooni II. FLKN .02.001 Neom ütologism ja XX saj. kirjandus FLKN.02.037 20.sajandi kirjandus Euroopas ja Ameerikas M aailmakirjanduse põhijooni II. FL K N .02.006 Nim ekorraldus FLEE.02.021 193 FILOSOOFIATEADUSKOND 193 Noorukite antisotsiaalne ja FLPK .02.074 Perekonnaõpetus FLPK.01.016, FLPK.01.123 kuritegelik käitumine. Perekonnaõpetus III FLPK.01.090 Normatiivne gram m atika FLVE.02.006 Perepärimus FLKN.01.005 Norra keel FLGR.04.241 Pinged Lähis-Idas XX sajandil FLAJ.06.110 Norra keel algajatele FLGR.04.140, FLGR.04.181, Plastiline anatoom ia FLKU.01.060 FLGR.04.265 Poeetika FLKN.03.042 Norra keel edasijõudnutele FLGR.04.086 Poliitilised olud Eesti NSV-s (1944- FLAJ.03.077 Norra keele foneetika ja fonoloogia FLGR.04.270 1953) Norra keele gram m atika FLGR.04.255 Poola keele ajalugu FLVE.01 021 Norra keele morfoloogia FLGR.04.271 Poola kirjanduse ajalugu FLVE.01 025 Norra kirjandus 20. saj 11 FLGR.04.272 Postsem inar FLVE.01.027 Norra kirjandus 20. sjand I FLGR.04.257 Postsem inar FLEE.08.036 Numismaatika FLAJ.02.025 Postsem inar fennougristikast FLEE.07.012 Nõukogude Liidu sõjalised huvid FLAJ.03.107 Postsem inar lõputööga FLV E.03.100 Baltikumis (1920-1941) Postseminar. FLEE.04.060 Nõukogude kultuuripoliitika Eestis FLAJ.03.106 Postseminar. Diplomitöö FLGR.01.089 (1940-1980.aastad). Postseminar. Lõputöö FLVE.02.027 Oskuskeelekorraldus FLEE.02.024 Postsem inaritöö (kõrvalaines) FLEE.02.089, FLEE.06.070, Paleograafia FLAJ.02.003 FLEE.07.097, FLEE.08.043 Parmenidese teed XX sajandil FLFI.01.033 Postsem inaritöö kõrvalaines FLEE.04.072 Peaseminar Eesti ajaloost FLAJ.03.015 Poststrukturalism FLKN.05.008 Peaseminar arheoloogiast: Eesti FLA J.01.021 Pragm aatika FLEE.08.021, FLG R .01.112 m uinas-ja keskaeg Praktikum FLKN.01.020 Peaseminar arhiivinduses FLAJ.02.023, FLAJ.02.027 Praktikum (doktorandidele) FLKN.01.056 Peaseminar arhiivindusest FLAJ.02.028 Praktiline filosoofia FLFI.02.030 Peaseminar etnoloogiast: FLAJ.04.014 Praktiline läänemeresoome keelte FLEE.06.061, FLEE.06.067 Argikultuuri protsessid uurimine Peaseminar etnoloogiast: elulugu, FLAJ.04.042 Praktiline poola keel FLVE.01.010 kultuur, mälu Praktiline poola keel (vabaaine) FLVE.01.006 Peaseminar keskaja ajaloost FLAJ.07.108 Praktiline poola keel bohemistidele FLVE.01.047 Peaseminar kunstiajaloos: Eesti FLAJ.05.008 Praktiline rootsi keel FLGR.04.031 kunsti ajaloo probleeme Praktiline rootsi keele gram m atika FLGR.04.136 Peaseminar kunstiajaloos: XX sajandi FLAJ.05.017 Praktiline saksa keel I kõrvalainena FLGR.04.016 kunsti probleeme (2 r.) Peaseminar lähiajaloos: Eesti FLAJ.06.073 Praktiline saksa keel II kõrvalerialana FLGR.04.015 Vabariigi majandus ja (2 r.) majanduspoliitika aastatel 1920-1940 Praktiline saksa keele foneetika FLGR.04.006 Peaseminar lähiajaloos: FLAJ.06.057 Praktiline saksa keele gram m atika (2 FLGR.04.011 Rahvusvahelised suhted XX sajandil *r V1 ja Eesti Praktiline soome keel FLEE.06.039 Peaseminar lähiajaloos: XX sajandi FLAJ.06.056 Praktiline tšehhi keel FLVE.01.017, FLVE.01.036 Eesti ja Venemaa ajaloo küsimusi Praktiline tšehhi keel polonistidele FLV E.01.009, FLVE.01.046 Peaseminar uusaja ajaloost FLA J.07.110 Prantsuse keel FLGR.03.048, FLGR.03.070, Peaseminar vanaaja ajaloost FLAJ.07.107 FLKE.02.065 Peaseminar varauusaja ajaloost FLA J.07.109 Prantsuse keele -ja kirjandusteooriad FLGR.02.212 Peaseminar: 19. sajandi ja 20. sajandi FLAJ.05.041 Prantsuse keele algkursus FLKE.02.059 algupoole Eesti kujutava kunsti Prantsuse keele algkursus (järg) FLKE.02.063, FLKE.02.087 probleeme Prantsuse keele algkursus I FLKE.02.029 Peaseminar: Isikuajalooline FLAJ.07.051 Prantsuse keele algkursus II FLKE.02.031 andmebaas Prantsuse keele foneetika FLGR.02.206 Pedagoogika algkursus FLPK .01.064 Prantsuse keele gram m atika I FLGR.02.044 Pedagoogika kaasaegsed käsitlused FLPK .02.050 Prantsuse keele gram m atika II FLGR.02.183 Pedagoogika uurimismeetodid FLPK .01.063 Prantsuse keeleteaduse (või FLGR.02.202 Pedagoogika-aasta lõputöö FLGR.04.163 kirjanduse) seminar Pedagoogiline praktika FLAJ.03.031, FLEE.02.056, Prantsuse kirjandus FLGR.02.199 FLEE.04.056, FLFI.00.020, Prantsuse teater FLGR.02.236 FLG R .01.132, FLGR.04.023, Prantsusmaa uuem ajalugu FLGR.02.081 FLKN .03.034, FLPK.01.075, Prantsusm aa vanem ajalugu FLGR.02.036 FLV E.03.127 Prantsusm aa ühiskond ja kultuur FLGR.02.166 Pedagoogiline praktika (vene keel ja FLVE.02.087 Professionaalne suhtlemine: am eerika FLGR.01.087 kirjandus) m udelid ja strateegia Pedagoogiline praktika I FLPK .01.050 Proosaeepika. Eesti proosakirjanikke FLKN.05.031 Pedagoogiline praktika 11 FLPK .01.091 Prosem inar FLEE.04.035, FLFI.02.040 Pedagoogiline praktika III FLPK .01.081 Prosem inar ja -töö II FLPK.01.094 Pedagoogiline praktika FLPK .02.075 Prosem inar (kõrvalaines) FLEE.02.083, FLEE.04.073, inimeseõpetusest. FLEE.07.095 Pedagoogiline praktika. FLPK .01.111 Prosem inar Eesti ajaloost 19.-20. FLAJ.03.018 Pedagoogiline psühholoogia FLPK .02.011 sajandil Pedagoogiline suhtlemine FLPK .01.085 Prosem inar arheoloogiast FLAJ.01.012 Pedagoogiline suhtlem ine õpetajale FLPK .01.049 Prosem inar arhiivinduses FLAJ.02.007 Pedagoogiline suhtlemine. FLPK.02.064 Prosem inar ja -töö I FLPK.01.093 Pedagoogilise praktika sem inar FLPK.01.071 Prosem inar ja prosem inaritöö FLEE.07.072 Pedagoogilise uurimistöö alused FLPK .01.044 fennougristikast Pedagoogilise uurimistöö alused. FLPK .01.115 Prosem inar lähiajaloos FLAJ.06.025 Pedagoogiliste ideede ajalugu FLPK .02.051 Prosem inar prosem inaritööga FLV E.03.099 FILOSOOFIATEADUSKOND Prosem inar soome-ugri FLAJ.04.002 Saksa keele fraseoloogia FLGR.04.022 rahvakultuurist Saksa keele leksikoloogia I FLGR.04.021 f l / ^ n f\Л A l O Prosem inar üldajaloost FLA J.07.003 Saksa keele praktiline gram m atika (2 FLGR.04.018 Prosem inar üldises kunstiajaloos FLAJ.05.006 r ) Proseminar. Prosem inaritöö FLV E.02.018 Saksa keele praktiline gram m atika (2 FLGR.04.001 Puškini-ajastu kirjandus.I FLVE.03.052 rühma) Puškini-ajastu kirjandus.II FLVE.03.098 Saksa keele stilistika FLGR.04.003 Paehjamaade kirjandus norra FLGR.04.090 Saksa keele teooria (saksa keele FLGR.04.002 filoloogidele teoreetiline gram m atika) Põhjuslikkuse tingim use FLV E.02.088 Saksa kirjanduse ajalugu. Keskaeg FLGR.04.056 funktsionaalsem antiline väli vene Saksa klassikaline filosoofia FLFI.01.020 keeles Saksa majanduskeel FLGR.04.071 Rahvahuumor FLK N .01.027 Saksam aa ajalugu FLGR.04.017 Rahvajututeooria FLK N .01.011 Samojeedid FLAJ.04.038 Rahvakalender FLK N .01.030 Sanskriti keel FLAJ.07.041 Rahvalaul FLK N .01.002 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus FLPK.01.086 Rahvaluule doktorisem inar FLK N .01.037 Sem antika FLEE.08.020, FLGR.01.069, Rahvaluule magistrisem inar FLK N .01.036 FLGR.02.234, FLGR.04.268 Rahvaluule postsem inar FLK N .01.017 Sem asioloogia FLVE.02.059 Rahvaluule proseminar FLKN. 01.021 Sem estritöö saksa keelest või FLGR.04.185 Rahvaluule proseminar. FLKN .01.003 kirjandusest Proseminaritöö (peaaine) Sem inar FLEE.04.036 Rahvaluulepraktika FLEE.04.026 Sem inar Eesti ajaloost FLAJ.03.011 Rahvamuusika FLK N .01.035 Sem inar ainedidaktikast. Lõputöö FLVE.02.047 Rahvastikulugu 1600-1900 FLAJ.07.111 Sem inar ainedidaktikast. Lõputöö. FLVE.03.121 Rahvusvaheliste suhete teooria FLFI.02.047 Sem inar argikultuurist eesti FLAJ.04.031 Rahvusvaheliste suhete teooria ja FLAJ.06.118 elulugudes praktika küsimusi Sem inar arheoloogiast FLAJ.01.011 Referaat slavistikast FLV E.01.004 Sem inar arhiivinduses FLAJ.02.015, FLAJ.02.022 Regilaulu uurimise meetodeid FLK N .01.004 Sem inar arhivaalide säilitam isest FLAJ.02.032 Reklaamikeel FLEE.02.072 Sem inar filosoofia põhiprobleem idest FLFI.02.009 Religiooniõpetuse psühholoogilised FLPK .01.060 Sem inar folkloristika meetoditest. FLKN.01.012 alused Seminaritöö Rezissuuri ajalugu FLKN .03.104 Sem inar inglise keele didaktikast. FLGR.01.104 Režii alused FLKN .03.045 Õ petajakoolituse lõputöö. Retoorika ja stilistika FLVE.03.013 Sem inar ja seminaritöö FLEE.07.007 Retsensioon või ülevaade FLAJ.06.107, FLAJ.07.092 fennougristikast teadusajakirjas Sem inar ja sem inaritöö ungari FLEE.07.064 Retsensioon või ülevaade FLAJ.03.101 filoloogiast teadusajakirjas Sem inar kunstiajaloos: 19. sajandi ja FLAJ.05.033 Romaani filoloogia sem inar FLGR.02.231 20. sajandi algupoole kunst Eestis Romaani keelte ajalugu FLGR.02.229 Sem inar kunstiajaloos: Eesti uuem a FLAJ.05.018 Rom anistika ajalugu FLGR.02.108 kunsti probleeme Rooma ajalugu FLAJ.07.007 Sem inar kunstiajaloos: Eesti vanem a FLAJ.05.007 Rootsi ajalugu kõrvalainena FLGR.04.210 kunsti probleeme Rootsi keel FLGR.04.242, FLGR.04.262 Sem inar kunstiajaloos: Kunstiajaloo FLAJ.05.019 Rootsi keel kõrvalainena FLG R .04.144 meetodid Rootsi keel valikainena (algajad) FLGR.04.088 Sem inar lähiajaloos: Eesti FLAJ.06.090 Rootsi keel valikainena FLGR.04.087 välispoliitika probleem e XX sajandil (edasijõudnud) Sem inar lähiajaloos: Euroopa riikide FLAJ.06.053 Rootsi keele algkursus FLK E.01.048 m ajandus kahe m aailm asõja vahel Rootsi kirjanduse ajalugu FLGR.04.260 Sem inar lähiajaloos: Tartu Ülikool ja FLAJ.06.094 Rändkarjakasvatajad FLAJ.04.052 Aafrika Saksa keel FLK E.02.019, FLKE.02.021, Sem inar lähiajaloos: Tänapäeva FLAJ.06.080 FLK E.02.024, FLKE.02.037, Ladina-A m eerika sotsiaalsed FLK E.02.039, FLKE.02.040, probleemid FLKE.02.091 Sem inar lähiajaloos: XX sajandi Eesti FLAJ.06.060 Saksa keel ()ärg) FLK E.02.038 ja Venemaa ajaloo probleem e Saksa keel - sissejuhatus FLKE.02.072 Sem inar parantsuse keelest või FLGR.02.173 õigusterm inoloogiasse kirjandusest Saksa keel - tõlkekursus I FLKE.02.104 Sem inar religioonietnoloogiast FLAJ.04.019 Saksa keel - tõlkekursus 11 FLKE.02.006 Seminar. Sem inaritöö FLVE.02.023 Saksa keel I FLGR.04.007 Seminar: Etnilisus ja rahvuslus Kesk- FLAJ. 04.046 Saksa keel II FLGR.04.014 ja Ida-Euroopas Saksa keel inglise filoloogidele (3 r.) FLGR.04.005 Seminar: K irjavahetus olme, FLAJ.02.016 Saksa keel usuteaduskonnas I FLKE.02.008 m entaliteedi ja kultuuriajaloo allikana Saksa keel usuteaduskonnas II FLK E.02.009 Seminar: Kreeka tsivilisatsiooni FLAJ.07.045 Saksa keel usuteaduskonnas III FLKE.02.010 kujunem ine Saksa keele ajalugu 1 FLGR.04.009 Seminar: Lääne-Euroopa ajalugu FLAJ.07.101 Saksa keele ajalugu 2 FLGR.04.010 Seminar: Tartu Ülikool ja Orient FLA J.07.076 Saksa keele algkursus FLKE.02.015, FLKE.02.054, Sem inaritöö F LG R .01.126 FLKE.02.058 Setu traditsioon FLK N .01.016 Saksa keele algkursus Oärg) FLK E.02.016, FLKE.02.068 Sise- Aasia ajalugu (I). FLAJ.07.074 Saksa keele algkursus I FLKE.02.013, FLK E.02.014 Sissejuhatav kursus inglise FLK E.01.058 Saksa keele algkursus II FLK E.02.067, FLK E.02.086 ajakirjanduskeelde 195 FILOSOOFIATEADUSKOND 195 Sissejuhatus I. Kanti eetikasse FLFI.01.050 Skandinaavia folkloor FLKN.01.057 Sissejuhatus Iiri-uuringutesse F LG R .01.109 Skandinaaviam aade arheoloogia. FLAJ.01.033 Sissejuhatus Jam es Joyce'i FLG R.01.078 Skandinaaviam aade pronksiaeg FLAJ.01.041 loomingusse: Dubliners Skulptuur FLKU.01.034 Sissejuhatus M. Heideggeri FLFI.01.051 Skulptuuri alused FLKU.01.033 ajaloomõtlemisse Skulptuuri ja installatsiooni erikursus FLKU.01.067 Sissejuhatus ajaloo allikatesse ja FLAJ.02.040 Slaavi filoloogia ajalugu. FLVE.01.053 arhiivindusse Slaavi filoloogia alused FLVE.01.008 Sissejuhatus ajalooteadusesse FLAJ.07.001 Slaavi filoloogia Õpetamise FLVE.01.031 Sissejuhatus allikaõpetusse FLVE.03.016 m etoodika Sissejuhatus amerikanistikasse: FLG R .01.121 Slaavi keelte om avahelised kontaktid FLVE.01.020 klassikud ja konfliktid ning kontaktid mitteslaavi keeltega. Sissejuhatus arheoloogiasse FLAJ.01.001 Proseminar. Kursusetöö Sissejuhatus arvutuslingvistikasse FLEE.08.022 Slaavi keelte om avahelised kontaktid FLVE.01.005 Sissejuhatus eesti ja seto FLA J.01.008 ning kontaktid mitteslaavi keeltega. rahvausundisse Seminar. Sissejuhatus eesti keelde FLEE.04.016, FLEE.04.081 Slaavi keelte võrdlev grammatika. FLVE.01.051 Sissejuhatus eesti keele uurimisse FLEE.02.057 Slavistika sem inar (keele- või FLVE.01.032 Sissejuhatus eesti k irjandus-ja FLKN.03.012 kirjandusteadusest) kultuurilukku Soome ajalugu ja m aatundm ine FLEE.06.040 Sissejuhatus eesti rahvaluulesse ja FLKN.01.006, FLKN.01.051 Soome arheoloogia FLAJ.01.006 folkloristikasse Soome gram m atika I FLEE.06.015 Sissejuhatus epistemoloogiasse ja FLFI.03.015 Soome gram m atika II FLEE.06.073 metafüüsikasse Soome gram m atika III FLEE.06.031 Sissejuhatus filosoofia ajalukku FLFI.00.003, FLFI.00.004, Soome hää lik u -ja vormisüsteemi FLEE.06.074 FLFI.01.001 ajalugu Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.001, FLFI.00.002, Soome keel FLEE.06.054, FLKE.03.036 FLFI.00.010 Soome keele algkursus FLKE.03.035 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.007 Soome keele kirjutam iskursus I FLEE.06.017 (filoloogidele) Soome keele kirjutam iskursus II FLEE.06.033 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.006 Soome keele postsem inar FLEE.06.036 (kehakultuuriteaduskonnale) Soome keele prosem inar FLEE.06.069 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.03.016 (kõrvalainena) eripedagoogika ja kasvatusteaduste Soome keele proseminar. FLEE.06.020 üliõpilastele Soome keele seminar. Seminaritöö FLEE.06.030 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.012 Soome keele tõlkekursus I FLEE.06.025 filoloogidele Soome keele tõlkekursus II FLEE.06.032 Sissejuhatus folkloori lühivormidesse FLKN.01.026 Soome keele vestluskursus FLKE.03.037 Sissejuhatus germaani filoloogiasse FLGR.01.012 Soome keelepraktika FLEE.06.018 Sissejuhatus hispaania kirjandusse FLGR.03.066 Soome kirjandus I FLEE.06.019 Sissejuhatus inglise filoloogiasse FLG R .01.147 Soome kirjandus II FLEE.06.029 Sissejuhatus kasvatus-ja FLPK.01.084 Soome kirjandus III FLEE.06.045 haridusprobleemidesse Soome kultuur I FLEE.06.014 Sissejuhatus keele-ja kirjanduslukku FLG R .04.126 Soome kultuur II FLEE.06.021 Sissejuhatus keele-ja FLG R .04.065 Soome murded ja kõnekeel FLEE.06.075 kirjandusteadusesse Soome sõnavara ja kirjakeele ajalugu FLEE.06.027 Sissejuhatus kirjandusanalüüsi FLG R .01.119 Soome vestluskursus I FLEE.06.016 Sissejuhatus kirjandusteaduslikku FLG R .01.146 Soome vestluskursus II FLEE.06.077 terminoloogiasse Soome-eesti kontrastiivgramm atika FLEE.06.023 Sissejuhatus komparativistikasse FLKN.02.022 Soome-eesti kontrasti ivsüntaks FLEE.06.076 Sissejuhatus korpuslingvistikasse FLEE.08.014 Soome-ugri ajalooline morfoloogia FLEE.07.088 Sissejuhatus kunstiteadusesse FLAJ.05.010 Soome-ugri häälikulugu FLEE.07.089 Sissejuhatus kõrgkooli FLPK.01.036 Soome-ugri keelte foneetika alused FLEE.06.059 pedagoogikasse Soome-ugri keelte fonoloogia FLEE.06.062 Sissejuhatus poola filoloogiasse FLV E.01.023 Soome-ugri keelte uurimislugu FLEE.07.022 (Sissejuhatus erialasse) Soome-ugri sõnavara ajalugu FLEE.07.091 Sissejuhatus romaani filoloogiasse FLGR.02.168 Soom ekeelse suulise esinemise FLEE.06.034 Sissejuhatus saksa idealismi Hegeli FLFI.01.004 kursus "Vaimu fenomenoloogia" põhjal Sotsiaalpedagoogika FLPK.01.045, FLPK.01.047 Sissejuhatus so tsiaal-ja poliitilisse FLFI.02.001, FLFI.02.035 Sotsiaalpedagoogika koolis. FLPK.02.081 filosoofiasse Sotsiaalpedagoogika. FLPK.01.098 Sissejuhatus teadusliku teadmise FLFI.03.031 Sotsiaalpedagoogiliste probleemide FLPK .01.127 sotsioloogiasse analüüs koolis. Sissejuhatus tšehhi filoloogiasse FLV E.01.048 Sotsiaalsed ja kom m unikatiivsed FLPK.02.061 (Sissejuhatus erialasse) oskused pedagoogikas. Sissejuhatus tänapäeva Jaapani a ja - ja FLAJ.06.092 Sotsiaaltöö koolis FLPK.02.058 kultuurilukku Sotsiolingvistika FLGR.04.264 Sissejuhatus visuaalsesse FLAJ.04.035 Stalinist Brezhnevini: 1940- FLV E.03.141 antropoloogiasse 1970ndate aastate nõukogude kultuur Sissejuhatus võõrkeele Õpetamise FLG R .04.160 Stilistika FLEE.02.039, FLGR.01.015, didaktikasse FLGR.02.203 Sissejuhatus võõrkeele õpetam ise FLEE.04.057 Suguvõsa ajalugu: allikad ja uurimine FLAJ. 02.045 metoodikasse Surm akultuurist FLKN.01.024 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse FLEE.08.001 Suuline ja kirjalik tõlge FLGR.04.238 Sissejuhatus üldkeeleteadusse FLEE.08.019 Suuline kõne FLEE.02.006 196 FILOSOOFIATEADUSKOND 196 Suuline tõlge FLGR.03.072 Tekstiõpetuse alused FLEE.02.050 Suuline tõlge FLGR.02.204 Telefonisuhtlus FLEE.08.050 Suuline väljendusoskus I FLEE.04.066, FLGR.02.179 Teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed FLEE.08.025, FLEE.08.026 Suuline väljendusoskus II FLEE.04.067, FLGR.02.180 suunad Suulisest kõnest arusaamine FLGR.02.208 Teoreetilise keeleteaduse probleeme FLEE.08.044 Suurbritannia 20. sajandil FLG R .01.144 ja tulemusi Suurbritannia ühiskond ja kultuur FLG R.01.066 Term inoloogiatöö põhialused ja FLGR.04.198 Šveitsi kirjandus FLGR.04.158 infotehnoloogia Säilitamise korraldus arhiivides ja FLAJ.02.031 Tiibeti keel FLAJ.07.042 raamatukogudes Traditsiooniliste ühiskondade FLAJ.04.034 Sõnaliigid ja grammatilised FLEE.02.069 sotsiaalne struktuur kategooriad eesti keeles Tšehhi keel. Fakultatiivkursus. FLVE.01.044 Sõnaraamatute kasutam ise õpetus F LG R .01.110 Tšehhi m aiskonnalugu. FLVE.01.045 Sünkroontõlke teooria ja praktika FLGR.04.200 Ülevaatekursus. Sünkroontõlke teooria ja praktika I FLGR.01.074 Tähelepanu ja USA m assim eedia FLGR.01 133 Sünkroontõlke teooria ja praktika II FLGR.01.075 Tänapäeva etnoloogia FLAJ.04.027 Süntaksimudelid FLEE.08.027 Tänapäeva folkloor FLKN.01.023 Süntaksiteooriaid FLEE.08.028 Tänapäeva keeleteadus: suunad ja FLGR.01.143 Süntaktiline tüpoloogia FLEE.02.070 mõisted Süntaktilised seosed FLVE.02.040 Tänapäeva kirjandusteaduse FLVE.03.116 Süvendatud rootsi keel FLGR.04.093 probleem id ja meetodid Taani ja Põhjamaade ajalugu FLGR.04.170, FLGR.04.240 Tänapäeva kom parativistika FLVE.03.146 Taani keel algajatele FLGR.04.219 probleemid Taani keel edasijõudnutele FLGR.04.220 Tänapäeva lingvistika probleem id ja FLVE.02.052 Taani keele gram m atika FLGR.04.132 meetodid Tartu kirjakeel FLEE.02.071 Tänapäeva saksa keele ajavorm id FLGR.04.004 Teadusartiklite koostamine (3) ja FLA J.00.007 Tänapäeva vene keel. Fonoloogia FLVE.02.003 publitseerimine Tänapäeva vene keel. Leksikoloogia FLVE.02.004 Teadusfilosoofia FLFI.03.044 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia FLVE.02.008, FLVE.02.065 Teadusfilosoofia ja -m etodoloogia 1 FLFI.03.007 Tänapäeva vene keel. Süntaks FLVE.02.009 Teadusfilosoofia ja -m etodoloogia 2 FLFI.03.006 Tänapäeva vene keel. Tuletusõpetus FLVE.02.005 Teadusinform atsiooni allikad FLAJ.02.009 Tänapäeva vene kirjandus FLV E.03.073, FLVE.03.091 Teaduslik artikkel FLAJ.03.102 Tõlge eesti keelde FLGR.01.148 Teaduslik artikkel (seminar) FLAJ.02.034 Tõlge eesti keelest hispaania keelde FLGR.03.035 Teaduslik seminar FLVE.02.038 Tõlge hispaania keelest eesti keelde FLGR.03.036 Teaduslik seminar keeleteadusest FLVE.01.057 Tõlge prantsuse keelde II FLGR.02.187 Teaduslik tekst. FLVE.02.080 Tõlge prantsuse keelde III FLGR.02.188 Teadusliku artikli koostamine FLAJ.04.053, FLAJ.06.108, Tõlge prantsuse keeldel FLGR.02.037 FLAJ.07.093 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde I FLGR.02.227 Teadusliku uurimistöö m etood ikaja FLA J.01.042, FLAJ.04.050, Tõlge prantsuse keelest eesti keelde FLGR.02.185 planeerimine II FLAJ.06.105, FLAJ.07.090 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde FLGR.02.186 Teadusliku uurimistöö m etoodikaja FLAJ.03.100 III planeerimine. Tõlge teaduslikel kohtumistel FLGR.01.036 Teadusliku uurimistöö planeerim ine FLAJ.02.036 Tõlkekursus FLEE.04.070, FLGR.04.274 Teadussem inar vene keeleteadusest FLVE.02.055 Tõlkesem inar FLGR.04.261 Teadustöö m etodoloogia FLG R .01.080, FLVE.01.030, Tõlketeooria FLG R .01.016, FLGR.04.226 FLVE.02.036, FLVE.03.038 Tõlketeooria alused FLVE.03 097 Teadustöö m etoodika FLGR.02.210 Tõlketeooria ja suulise tõlke FLGR.04.197 Teatrikriitika alused FLKN .03.035 põhialused Teatrisem iootika FLKN .03.046 Tõlketeooria tõlkeerialale FLGR.01.076 Teatriteaduse postsem inar FLKN .03.047 Tõlkim ine ungari keelest eesti keelde FLEE.07.092 Teatriteaduse prosem inar FLKN .03.072 Töö doktoriväitekirja kallal FLVE.03.114 Teatriteaduse proseminar. FLKN.03.022 Töö doktoriväitekirja kallal. FLVE.01.059 Prosem inaritöö Töö m agistriväitekirja kallal FLVE.03.111 Teatriteaduse seminar. Sem inaritöö FLKN.03.041 Töö m agistriväitekirja kallal. FLVE.01.058 Teatriuurim ise meetodid FLKN .03.055 Türgi keele algkursus FLKE.02.060 Tehisintellekti lingvistilised ja FLG R .01.141 Türgi keele algkursus (järg) FLKE.02.061 poeetilised aspektid UNIX lingvistidele FLEE.08.008 Tehnika ja tehnoloogia term inoloogia FLGR.04.204 USA pärast Iseseisvussõda FLGR.01.145 Tekst kui filoloogilise uurimistöö FLGR.04.283, FLKN.02.032 Unenäod sub specie sem ioticae et FLVE.03 144 objekt litteraturae Teksti analüüsi spetsiifika koolis FLV E .03.126 Ungari keele struktuur FLEE.07.033 Teksti m õistm ine FLV E.03.049, FLVE.03.083, Ungari keele ajalugu I FLEE.07.059 FLV E.03.132 Ungari keele järgkursus I FLEE.07.078 Teksti ontoloogia FLKN .05.033 Ungari keele süvakursus FLEE.07.080 Teksti stilistika FLVE.02.041 Ungari kirjanduse ajalugu I FLEE.07.031 Tekstianalüüs FLEE.02.074, FLGR.02.043, Ungari kirjanduse ajalugu II FLEE.07.032 FLGR.04.256 Ungari kultuurilugu FLEE.07.020 Tekstianalüüs I / Tekstianalüüs II FLGR.04.057 Uue aja vene kirjanduse allikad ja FLV E.03.009, FLVE.03.082, (2r.) traditsioonid Tekstianalüüs I FLGR.01.002 F LV E.03.133 Tekstianalüüs II FLG R .01.001 Uuema saksa kirjanduse põhijooni FLGR.04.155 Tekstikriitiline lugemine FLGR.01.149 Uuemad arengud germ aani-rom aani FLGR.04.282 Tekstilingvistika FLGR.01.019, FLVE.02.015 filoloogias 197 FILOSOOFIATEADUSKOND 197 Uurali keelte kontaktid FLEE.07.038 pool) Uurijaseminar FLFI.01.038, FLFI.02.031, Vene kirjanduse ajalugu (vanavene FLVE.03.131 FLFI.03.034 kirjandus) Uurimismeetodid pedagoogikas I FLPK.01.002 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.092 Uurimismeetodid pedagoogikas II FLPK.01.040 XI-XVIII sajandi vene kirjandus Uurimismeetodid pedagoogikas. FLPK .01.119 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.010, FLVE.03.128 Uurimistöö koolis. FLPK .01.129 XIX s. II poole vene kirjandus Uurimistöö planeerim ine ja FLAJ.00.006 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.087 metoodika XIX saj. esimese poole vene Uusaja ajalugu 1789-1900 FLAJ.07.053 kirjandus Uusim uralistika FLEE.07.043 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.011 Vaatluspraktika FLKU .01.064 XIX sajandi esimene pool Vabalt valitav eriaine filosoofia FLFI.01.047, FLFI.01.048 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.057, FLVE.03.090 ajaloost individuaalkava järgi XX s. I poole vene kirjandus Vabaõhumaal FLKU .01.059 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.086 V alentsi-ja käändeteooria FLGR.04.013 vana-vene kirjandus Valikaine teadusfilosoofiast 1 FLFI.03.041 Vene kirjanduse Õpetamise FLVE.03.124 Valikaine teadusfilosoofiast 2 FLFI.03.042 m etoodikal. Valikkursus 60-ndate aastate vene FLKN.03.082 Vene kirjanduse Õpetamise FLVE.03 125 teatrist metoodika.il. Valikkursus Voldemar Panso FLKN.03.103 Vene kirjanduskriitika ajalugu FLVE.03.094 teatritööst Vene kultuuri ajalugu FLV E.03.123 Valikkursus XX saj. teatriteooriatest FLKN.03.049 Vene kultuurilugu: vene modernism FLV E.03.143 Valikkursus eesti nüüdisteatrist FLKN.03.068 ja kirjandustraditsioon Valikkursus inglise filoloogidele FLG R .01.136 Vene kõnekeel FLVE.02.028 Valikkursus keeleteadusest ja FLGR.02.209 Vene m aailm arevolutsioon: ideed ja FLAJ.06.010 Prantsuse kirjandusest praktika XX sajandil Valikkursus keeleteadusest: FLGR.04.051 Vene m aalikunst 18.-19. sajandil FLAJ. 05.042 Valikkursus kirjandusest FLGR.04.059 Vene m odernism i ja postm odernism i FLVE.03.050 Valikkursus retseptsioonist teatris FLKN.03.067 kirjandus Valikkursus runoloogiast FLG R .04.127 Vene modernism i ja postm odernism i FLV E.03.145 Valikkursus. Modernism saksa FLGR.04.251 kirjandus: A leksandr Solzhenitsõni kirjanduses looming Valikkursus: Ajaviitekirjanduse FLGR.04.252 Vene rahvaluule FLVE.03.056 kohast saksa 18.saj. ja 19.saj. Vene realismi kirjandus FLVE.03.053, FLVE.03.076, kirjanduselu üldpildis. FLV E.03.135 Valitud peatükke Aasia ajaloost (16. - FLAJ.07.089 Vene värsiõpetus FLVE.03.046 19. saj). Venem aa keskaeg FLAJ.01.009 Valitud peatükke Aasia ajaloost (XX FLAJ.06.059 Venem aa uusaeg FLAJ.07.085 sajand) Verbikeskne lausekontseptsioon FLVE.02.084 Valitud peatükke teadusfilosoofiast FLFI.03.023 Viikingid FLAJ.07.114 Vanade Idamaade ajalugu FLAJ.07.082 Välitööd FLKN.01.025 Vanaslaavi keel FLVE.02.010, FLVE.02.066 Värviõpetus FLKU.01 044 Vanausulised ajaloos ja kirjanduses FLVE.03.139 Võrdleva kirjandusteaduse ajalugu ja FLKN.02.024 Vanim aja antiikkirjanduse ajalugu FLKN.05.009 teooria Varauusaja ajalugu FLAJ.07.010 Võrdleva kirjandusteaduse FLKN.02.029 Vastutusloome globaalkultuuris FLG R .01.128 m etodoloogia ajalugu Vene folkloor FLKN .01.053 Võrdleva kirjandusteaduse seminar FLKN.02.026 V eneja eesti keele kontrastiivne FLVE.02.024 Võru murre FLEE.02.067 grammatika Võõrkeele Õpetamise m etoodika FLEE.04.059 Vene keel FLKE.04.005, FLKE.04.008, XIX saj. m aailm akirjanduse ajalugu FLKN.02.019 FLKE.04.013, FLKE.04.016, XX saj. m aailm akirjanduse ajalugu FLKN.02.020 FLKE.04.026, FLKE.04.035 XX sajandi Ida-Euroopa ajalugu FLAJ.06.001 Vene keel (järg) FLKE.04.027, FLKE.04.036 XX sajandi Ladina-Am eerika FLAJ.06.071 Vene keel II FLKE.04.032 XX sajandi kunstikultuur FLAJ.05.036 Vene keel välismaalastele FLKE.04.030 XX sajandi ladinaam eerika kirjandus FLGR.03.098 Vene keel välismaalastele (keskaste) FLKE.04.019 Ärisuhtlus I (inglise keeles) FLKE.01.061 Vene keel välismaalastele - algkursus FLKE.04.018 Ä risuhtlus I (saksa keeles) FLKE.02.080 Vene keel välismaalastele - algkursus FLKE.04.029 Ä risuhtlus II (saksa keeles) FLKE.02.004 (Järg) Õigusalane inglise keel FLGR.01.065, FLKE.01.011 Vene keele ajalugu FLVE.02.016 Õigusalane inglise keel (järg) FLKE.01.012 Vene keele algkursus FLKE.04.021 Õigusalane prantsuse keel FLKE.02.090 Vene keele algkursus I FLKE.04.031 Õigusalane vene keel FLKE.04.033 Vene keele dialektoloogia (erikursus) FLVE.02.075 Õigusalane vene keel (järg) FLKE.04.034 Vene keele foneetika FLVE.02.032 Õ petaja kutse ja pedagoogiline FLPK .01.107 korrektiivkursus suhtlemine. Vene keele jätkukursus FLVE.02.067 Õpetaja töö hindamine FLPK.02.068 Vene keele ortograafia FLVE.02.050 Õpetajakoolituse se m in a r : Ajaloo FLAJ.03.083 Vene keele praktiline gram m atika FLVE.02.007 õpetam ise ajaloost Eestis ja Euroopas Vene keele õpetamise m etoodika FLVE.02.045, FLVE.02.081 Õpetajate pedagoogilise FLPK.02.043 Vene kirjanduse ajaloo õpetam ise FLVE.03.039 ettevalm istuse hindam ine metoodika Õpilaste individuaalsed iseärasused FLPK.02.048 Vene kirjanduse ajalugu (19.saj. FLVE.03.134 Õpioskuste kujundam ine FLPK.01.003 esimene pool) Õppe-kasvatusprotsessi pedagoogilis- FLPK.02.044 Vene kirjanduse ajalugu (19.saj. teine FLV E .03 .136 psühholoogilised alused 198 FILOSOOFIATEADUSKOND 198 Õ ppe-kasvatusprotsessi pedagoogilis- FLPK.02.076 Üldarheoloogia 1 FLAJ.01.017 psühholoogilised alused. Ü ldarheoloogia II FLAJ.01.026 Õ ppeasutuse töö hindamine. FLPK .02.073 Ülddidaktika FLPK .01.004, FLPK.01.033 Õ ppekava analüüs ja koostamise FLPK.02.022 Üldine kunstiajalugu II (keskaeg) FLAJ.05.002 alused Üldine kunstiajalugu III FLAJ.05.012 Õppekava analüüs ja koostamise FLPK .02.079 Üldine teatriajalugu I: klassitsism ja FLKN.03.085 alused. rom antism Õppekirjanduse koostamine. FLPK .01.121 Üldine teatriajalugu II: 19. saj ja FLKN.03.080 Õppekorraldus FLPK .01.009 20.saj. alguse teater Ühiskond ja loodus FLFI.02.036 Üldise keeleteaduse erikursus. FLVE.01.055 Üks individuaalset spetsialiseerum ist FLFI.01.037 Üldkeeleteadus FLEE.04.083, FLGR.04.054, süvendav allikteos kokkuleppel. FLVE.02.035 Erikursus Ü ldkom positsioon FLKU.01.066 Üks läänemeresoome keel. Liivi keel FLEE.06.004 Ülevaade EV haridusasutustest. FLPK.02.071 Üks läänemeresoome keel. Vadja FLEE.06.005 Ülevaade hariduskontseptsioonide FLPK.02.067 keel arengust Üksikisiku ja rahvuse identiteet FLG R .01.120 Ülevaade inglise keele õpetam ise FLGR.01.116 kaasaegses Kanada ingliskeelses m eetoditest romaanis Ütluste sem antika FLKN.01.028 Üldajaloo historiograafia FLA J.07.122 Inglisekeelsed ainete nimed FLAJ.00.001 Sem inar on Theoretical Problems o f Historical Science FLA J.02.032 Sem inar on Conservation and Preservation in Archives and FLAJ.00.004 Theory and M ethodology o f Historical Research Libraries FLAJ.00.005 A dm inistration and Financing o f Estonian Research FLA J.02.034 Training o f Publication FLAJ.00.006 Planning and M ethodology o f the Research Work FLA J.02.035 Teaching practice in the Area o f Archival Studies FLAJ.00.007 Com position o f Publications (3) FLA J.02.036 The Planning o f Research Work FLAJ.00.008 Praktice o f H igher Educational Institutions FLAJ.02.038 History o f Cartography FLAJ.01.001 Introduction to Archaeology FLAJ.02.040 Archival Science. Propaedeutics FLAJ.01.006 The Archaeology o f Finland FLA J.02.042 The Form ation o f Archival theory to the mid-20-th century FLAJ.01.008 Introduction into the Estonian and Seto popular religion FLAJ.02.043 Basic Problems o f Archival theory FLAJ.01.009 M edieval H istory o f Russia FLAJ.02.045 Sem inar on the C urrent Problems o f Archival Studies FLAJ.01.011 Sem inar on Archaeology FLA J.03.002 Estonian History in M iddle Age FLAJ.01.012 Prosem inar on Archaeology FLA J.03.003 Estonian History 1550-1800 FLAJ.01.013 The M ethodology and Practical Training o f Archaeological FLAJ.03.004 Estonian M odem History II (1800-1917) Field-W orks FLAJ.03.011 Sem inar on Estonian History FLAJ.01.015 Laboratory Archaelogy FLAJ.03.015 Final Sem inar on Estonian History FLAJ.01.017 The General Course o f Archaeology II FLAJ.03.016 Estonian History FLAJ.01.020 Medieval Arms and Warfare II FLAJ.03.018 Prosem inar on Estonian History in 19th - 20th Centuries FLAJ.01.021 Final Sem inar on Archaeology: Estonian Prehistory and FLAJ.03 .025 Methods o f Teaching History Medieval FLAJ.03.029 History o f the Estonian School and Education FLAJ.01.026 The General Course o f Arhaeology II FLAJ.03.031 Pedagogical Training FLAJ .01.030 The Archaeology o f Eastern Europe FLAJ.03.034 Estonian Contem porary History I FLA J.01.033 Archaeology o f Skandinavia FLAJ.03.035 Estonian C ontem porary History II FLAJ.01.040 Digital m ethods in archaeology FLAJ.03.036 Estonia and the Estonians FLAJ.01.041 The Bronze Age in Scandinavia FLAJ.03.039 Estonian History FLAJ.01.042 Methods and planning o f scientific research FLAJ.03.057 Estonian N ational Defence in 1918-1940 FLAJ.01.043 Practice o f archaeological field works FLAJ.03.066 Relations betw een Estonian Republic and Sowiet Union in FLAJ.01.047 Theory and m ethodology in archaeology 1920-39 FLAJ.02.001 Arheography (Historical Editing) FLAJ.03.073 Agrarian history o f Estonia FLAJ.02.003 Paleography FLAJ.03.077 Political conditions in Soviet Estonia (1944-1953) FLAJ.02.004 Historical Metrology FLAJ.03.083 Sem inar on H istory o f teaching o f History in Estonia and FLAJ.02.005 Genealogy Europe FLAJ.02.007 Prosem inar on Archival Studies FLAJ.03.099 Current Problem s o f Historical Research. FLAJ.02.008 Archival Sciences FLA J.03.100 The Planning o f Research Work. FLAJ.02.009 Science Inform ation Sources FLA J.03.101 A Review or Survey in a Scientific Journal FLAJ.02.011 History o f Institutions in Estonia (19-20th century) FLA J.03.102 The C om posing o f a Scientific Article FLAJ.02.013 Database o f History FLAJ.03.103 History o f history teaching FLAJ.02.014 Intership in the Estonian Historical Archives FLAJ.03.104 Using the com puter in history lessons FLAJ.02.015 Sem inar FLAJ.03.105 Civics and M ethodology o f Civics FLAJ.02.016 Seminar: Correspondence the Historical Source o f FLAJ.03.106 The soviet cultural politicsin Estonia (1940-1980-ies). M entality o f Living and Cultural History FLAJ.03.107 The m ilitary interests o f Soviet Union in the Baltic States FLAJ.02.018 Sources o f Estonian History in Foreign Archives (1920-1941) FLAJ.02.022 Sem inar FLA J.03.112 H istoriography o f Estonian History FLAJ.02.023 Final Sem inar FLAJ.04.001 Ethnology FLAJ.02.024 History o f Institutions in Estonia I FLA J.04.002 Prosem inar on Finno-Ugric Folk Culture FLAJ.02.025 N um ism atics FLAJ.04.003 Estonian Etnology FLAJ.02.027 Final Sem inar on Archival Studies FLA J.04.006 Ethnology o f East-European Peoples FLAJ.02.028 Final Sem inar FLA J.04.009 Ethnographical Field W ork I FLAJ.02.029 Conservation and Preservation in Archives and Libraries FLAJ.04.014 Final Sem inar on Ethnology FLAJ.02.031 Preservation m anagem ent in Archives and Libraries FLAJ.04 .0 1 9 Sem inar on E thnology o f R eligion 199 FILOSOOFIATE ADLSKOND 199 FLAJ.04.022 Ethnology o f Central European Peoples FLAJ.06.092 Introduction into the History and Civilization o f Modern FLAJ.04.023 History and M ethodology o f Ethnology and Cultural Japan Anthropology FLAJ.06.093 Lectures on African Culture FLAJ.04.027 Contem porary Ethnology FLA J.06.094 Sem inar on Contem porary History: University o f Tartu and FLAJ.04.028 Sources and Methods o f Ethnographical Field W ork A frica FLAJ.04.031 Sem inar on Ethnology FLAJ.06.105 Research M ethods and Planning FLAJ.04.034 Social Structure o f Traditional Societies FLAJ.06.106 The C urrent Problems o f Historical Research FLAJ.04.035 Introduction to visual Anthropology FLAJ.06.107 A Review or Survey in a Scientific Journal FLAJ.04.038 Samoyeds FLAJ.06.108 The Com posing o f a Scientific Article FLAJ.04.042 Final Sem inar on Ethnology: Biography, Culture, M emory FLAJ.06.110 Tensions in the M iddle East in the 20th Century FLAJ.04.046 Seminar on Ethnology: Ethnicity and Nationalism in the FLA J.06.116 H istoriography o f Contem porary History and Estonian Central and Eastern Europe History FLAJ.04.050 M ethods and planning o f scientific work FLAJ.06.118 Historical and Theoretical Approaches to International FLAJ.04.052 Pastoral Nomads Relations FLAJ.04.053 The Com piling o f a Scientific Article FLAJ.07.001 Introduction to M ethodology o f History FLAJ.04.055 Research Methods o f Ethnology and Practical Training FLAJ.07.003 Proseminar FLAJ.05.002 History o f W orld Art II (M iddle Ages) FLAJ.07.007 History o f Rome FLAJ.05.003 History o f Estonian Art I FLA J.07.010 Early M odem History FLAJ.05.006 Proseminar on World Art FLAJ.07.041 Sanskrit Language FLAJ.05.007 Seminar on Art History: Problems o f Earlier Estonian Art FLAJ.07.042 Tibetan Language FLAJ.05.008 Final Seminar on Art History: Problems o f Estonian Art FLAJ.07.045 Seminar: The Problem o f the Origins and Development o f FLAJ.05.009 Practical Training in Art History Greek Civilisation FLAJ.05.010 Introduction into Art History FLAJ.07.051 Seminar: Prosophographical Database in History FLAJ.05.011 History o f Estonian Art II FLAJ.07.053 M odem History 1789-1900 FLAJ.05.012 History o f World Art III FLAJ.07.069 The Problem o f the Greece Conception o f the World from FLAJ.05.013 History o f Modern Art Homer to Socrates FLAJ.05.014 Historiography o f Art History FLAJ . 07.074 History o f T ibet (I). FLAJ.05.017 Final Seminar on Art History: Problems in the 20th Century FLA J.07.076 Seminar: Tartu University and Orient Art FLAJ.07.082 History o f A ncient N ear East FLAJ.05.018 Seminar on Art History: Problems o f Estonian Art History FLAJ.07.083 History o f Greece in 20th Century FLAJ.07.084 M edieval History FLAJ.05.019 Seminar on Art History: The M ethods o f Art History FLAJ.07.085 M odem History o f Russia FLAJ.05.033 Seminar on Art History: Art in Estonia in the 19th o f FLAJ.07.086 Historiography Century and at the Beginning o f the 20th Century FLA J.07.089 Selected chapters from the History o f Asia (16th - 19 cc). FLAJ.05.036 Western Art W orld and its Developm ent and Ideas in the FLA J.07.090 Research Methods and Planning 20th Century FLAJ. 07.091 The current problems o f historical science FLAJ.05.038 Art Historical Review FLAJ.07.092 A review or survey in a scientific journal FLAJ.05.039 Composition o f Publication on Art History FLAJ.07.093 The compiling o f a scientific article FLAJ.05.041 Final Seminar on Art History: Problems o f the Fine Arts o f FLAJ.07.101 Sem inar on W est European History Estonia in the 19th Century and at the Beginning o f the 20th Century FLAJ.07.107 Final seminar on ancient history FLAJ.05.042 Russian Painting in the I8th-19th Centuries FLAJ.07.108 Finale seminar on medieval history FLAJ.05.043 Art in Europe at the end o f the 19th century and at the FLA J.07.109 Finale sem inar on early modern history beginning o f the 20th century. FLA J.07.110 Final seminar on modern history FLAJ.05.044 Theory and M ethodology o f Art History FLAJ .07 .111 History o f Population 1600-1900 FLAJ.05.047 Administration and Financeing o f Estonian Research FLA J.07.112 Lay religion in the early modern period FLAJ.06.001 History o f Eastern Europe in the 20th Century FLA J.07.113 Geschichte des Lesens und Schreibens ca 1450 - 1900 FLAJ.06.002 History o f Europe o f the First H alf o f the 20th Century FLA J.07.114 Die W ikinger FLAJ.06.006 History o f Africa (up to the end o f the 19th century) FLA J.07.115 M irakel, W under und W underzeichen als Quellengattung FLAJ.06.010 Russian World Revolution: Ideas and Practice in the 20th FLA J.07.116 M onarchy in India: theory and practice. Century FLA J.07.117 Chinase Art o f War FLAJ.06.025 Proseminar on Contem porary History F LA J.07.119 Administration and Financing o f Estonian Research FLAJ.06.030 History o f Africa (the 20th Century) FLA J.07.122 Historiography o f the General History FLAJ.06.034 History o f Diplomacy and Foreign Service FLEE.02.003 Vocabulary o f the Estonian Literary Language FLAJ.06.045 History o f European Integration FLEE.02.004 Estonian Phonetics and Phonology FLAJ.06.046 The Latin-American and His World FLEE.02.005 Estonian Proseminar, Prosem inar Papers FLAJ.06.047 Formation o f Modern Economy FLEE.02.006 Introduction to Estonian Oral Speech FLAJ.06.053 Seminar on Contem porary History: Economy o f the FLEE.02.008 Language Variation European States between Two W orld Wars FLEE.02.009 Estonian Seminar. Seminar Papers FLAJ.06.056 Final Seminar on Contem porary History: Selected Problems FLEE.02.012 Estonian Dialects on the History o f Estonia and Russia in the 20th Century FLEE.02.015 Estonian Postsem inar FLAJ.06.057 Final Seminar on Contem porary History: The 20th Century FLEE.02.017 Editing & Proofreading International Relations and Estonia FLEE.02.021 Onomastics FLAJ.06.059 Selected Chapters from the History o f A sia (20th Century) FLEE.02.022 Estonian Language FLAJ.06.060 Seminar on Contem porary History: Selected Problems on FLEE.02.024 Term inology the History o f Estonia and Russia in the 20th Century FLEE.02.025 History o f V ocabulary o f the Estonian Language FLAJ.06.071 The 20th Century Latin Am erica FLEE.02.032 Creative Com possition in Speaking and W riting FLAJ.06.073 Final Sem inar on Contem porary History: Economy and FLEE.02.034 Estonian Spelling Economic Policy o f the Republic o f Estonia in 1920-1940 FLEE.02.035 M orphology o f the Estonian Language FLAJ.06.080 Seminar on Contem porary History: Social Problems o f FLEE.02.036 Syntax o f the Estonian Language Modem Latin America FLEE.02.037 W ord-form ation in Estonian FLAJ.06.089 Australian and New Zealands's 20th Century Domestic and FLEE.02.039 Stilistics Foreign Policy FLEE.02.042 Estonian Ortography and Composition FLAJ.06.090 Seminar on Contem porary History: Problems o f Estonian FLEE.02.045 Estonian Ortography and Composition Foreign Policy in the 20th Century FLEE.02.046 Sem inar o f Estonian Dialects FLEE.02.050 Fundam entals o f Teaching W ritten Com m unication 200 FILOSOOFIATEADUSKOND 200 FLEE.02.051 History o f Estonian Literary Language FLEE.04.083 General linguistics FLEE.02.052 Estonian Language FLEE.04.086 General cource in Estonian FLEE.02.055 Didactics o f Estonian Language FLEE.04.087 The basic cource in Estonian FLEE.02.056 Teaching Practice FLEE.04.088 Conversation Cource o f Estonian FLEE.02.057 Introduction to the Studies o f Estonian Language FLEE.04.089 Estonian N ational Culture FLEE.02.058 Word Form ulation o f Estonian Language FLEE.04.090 Estonian National Culture FLEE.02.062 Estonian Ortography and Creative Com position FLEE.04.091 Bilingualism FLEE.02.063 M orphology o f the Estonian Language FLEE.04.092 Translating literature and editing translations FLEE.02.064 Historical Phonetics o f Estonian Language FLEE.06.004 A Finnic Language: Livonian FLEE.02.065 History o f Estonian Language FLEE.06.005 A Finnic Language: Votic FLEE.02.066 Syntax o f Estonian Language FLEE.06.011 Finnic Dialects FLEE.02.067 Võru Dialect FLEE.06.014 Finnish Culture I FLEE.02.068 PhD Seminar FLEE.06.015 Finnish G ram m ar I FLEE.02.069 Parts o f speech and grammatical categories in Estonian FLEE.06.016 Finnish Conversation I FLEE.02.070 Syntactic typology FLEE.06.017 Finnish W riting Course I FLEE.02.071 Tartu Literary Language FLEE.06.018 Finnish Language Practice FLEE.02.072 The Language o f Publicity FLEE.06.019 Finnish Literature I FLEE.02.073 Seminar on Text Analysis FLEE.06.020 Finnish Prosem inar FLEE.02.074 Text Analysis FLEE.06.021 Finnish Culture II FLEE.02.078 M aster Sem inar FLEE.06.023 Contrastive G ram m ar o f Finnish and Estonian FLEE.02.079 M ethods o f Studing o f Estonian and their Application FLEE.06.025 Finnish Translation Course I FLEE.02.080 Student Teaching FLEE.06.027 History o f the Finnish Lexicon and o f the Written Finnish FLEE.02.081 Student Teaching FLEE.06.029 Finnish Literature II FLEE.02.082 M ethods o f Studing o f Estonian and their Application FLEE.06.030 Sem inar in the Finnish Languages FLEE.02.083 Prosem inar (minor speciality) FLEE.06 .031 Finnish Gram m ar III FLEE.02.085 The main problems in Estonian linguistics and language FLEE.06.032 Translation course o f Finnish II planning o f Estonian FLEE.06.033 W riting in Finnish II FLEE.02.086 The actual problems in Estonian linguistics FLEE.06.034 Conference Finnish FLEE.02.088 Estonian Language FLEE.06.036 Postsem inar on Finnish FLEE.02.089 Advanced sem inar paper (minor speciality) FLEE.06.039 Practical Finnish FLEE.02.090 Estonian Language FLEE.06.040 History and Regional G eography o f Finland FLEE.04.003 The basic cource in Estonia FLEE.06.045 Finnish Literature III FLEE.04.005 Estonian W riting Practice FLEE.06.046 Com parative gram m ar o f Finnish languages FLEE.04.011 Practical Estonian FLEE.06.049 Literary and Spoken Livonian FLEE.04.014 General cource in Estonian FLEE.06.050 Doctoral Sem inar on Finnic Languages FLEE.04.015 Estonian Regional Studies FLEE.06.051 M aster's Sem inar on Finnic Languages FLEE.04.016 Introduction to Estonian Language FLEE.06.054 Finnish FLEE.04.017 Basics o f Phonetics and Estonian Phonetics FLEE.06.055 Baltistics and Baltic-Finnic Language Contact FLEE.04.026 Folk Poetry Practice FLEE.06.056 G erm anistics and G erm anic-Finnic Language Contact FLEE.04.027 History o f Written Estonian FLEE.06.057 M ethodology o f W riting o f Linguistic Study (in Finnic FLEE.04.028 The System and History o f Estonian Dictionaries Linguistics) FLEE.04.029 Estonian Vocabulary and its History FLEE.06.058 Advanced Pedagogical Training I (Finnic) FLEE.04.031 Estonian Phonology and Historical M orphology FLEE.06.059 Foundations o f Phonetics o f Finno-Ugric Languages FLEE.04.032 Dialect Practice FLEE.06.061 Practical Research W ork on Finnic FLEE.04.035 Proseminar. Prosem inar Paper FLEE.06.062 Phonology o f Finno-U gric Languages FLEE.04.036 Seminar. SEm inar Paper FLEE.06.063 Research Practics on Finnic Languages FLEE.04.044 Test Com position for Estonian Language and Litterature FLEE.06.065 Foundations o f Finnic linguistics Classes FLEE.06.066 Actual problem s o f Finnic linguistics FLEE.04.045 Estonian Orthography Practice FLEE.06.067 Practical Research W ork on Finnic FLEE.04.048 M ethodology o f Estonian Language Teaching in Russian- FLEE.06.068 Practics o f research work on Finnic language School FLEE.06.069 Finnish Prosem inar (as a m inor subject) FLEE.04.051 Practical estonian phonetics FLEE.06.070 Advanced sem inar paper(m inor speciality) FLEE.04.052 Estonian M orphology FLEE.06.073 Finnish G ram m ar II FLEE.04.053 Estonian Word Com position FLEE.06.074 Historical phonetics and m orphology o f Finnish FLEE.04.054 Estonian Spelling FLEE.06.075 Finnish Dialects and the Spoken Finnish FLEE.04.055 FLEE.06.076 Finnish and Estonian Contrastive Syntax FLEE.04.056 Practice-teaching FLEE.06.077 Finnish Conversation II FLEE.04.057 Introduction to the m ethodology o f second language FLEE.07.007 Sem inar and Sem inar Paper on Finno-Ugristics teaching FLEE.07.010 Actual Problem s o f Finno-Ugristics FLEE.04.059 M ethodology o f Second Language Teaching FLEE.07.012 Postsem inar FLEE.04.060 Postseminar. FLEE.07.020 Cultural H istory o f Hungary FLEE.04.061 Estonian Folk B elief and W orld Religion FLEE.07.022 History o f Researrch o f Finno-Ugric Languages FLEE.04.066 Oral expression I FLEE.07.031 History o f H ungarian Literature I FLEE.04.067 Oral expression II FLEE.07.032 History o f H ungarian Literature II FLEE.04.069 Baltic Studies FLEE.07.033 Structure o f Hungarian FLEE.04.070 Translation Course FLEE.07.037 Basic Finnougristics FLEE.04.072 Advanced sem inar paper (m inor speciality) FLEE.07.038 Contacts o f Uralic Languages FLEE.04.073 Prosem inar (m inor speciality) FLEE.07.039 M asters Sem inar FLEE.04.074 Estonian in its Cultural Context FLEE.07.041 Altaistics and Paleosikerology FLEE.04.075 Estonian for beginners FLEE.07.042 Sem inar for the Postgraduate Students (PhD Level) FLEE.04.076 History o f V ocabulary o f the Estonian Language FLEE.07.043 The newest Uralistics FLEE.04.079 Estonian Word Com position FLEE.07.059 History o f the Hungarian Language 1 FLEE.04.080 Estonian Regional Studies FLEE.07.064 Sem inar and Sem inar Paper in Hungarian Philology FLEE.04.081 Introduction to Estonian Language FLEE.07.072 Prosem inar and Prosem inar Paper in Finno-uaristics FLEE.04.082 Estonian language (interm ediate) FLEE.07.074 Practice o f F inno-U gric Research M ethods 201 FILOSOOFIATEADUSKOND 201 FLEE.07.078 Advanced Hungarian 1 FLFI.01.012 Martin Heidegger's Experience by the Path o f Language FLEE.07.080 Advanced Course o f Hungarian FLFI.01.019 Medieval and M odern Philosophy FLEE.07.087 More Distant Related Languages FLFI.01.020 German Classical Philosophy FLEE.07.088 Historical M orphology o f Finno-Ugric Languages FLFI .01.021 Philosophy o f the 2nd H alf o f the 19th Century and o f the FLEE.07.089 Historical Phonetics o f Finno-Ugric Languages 20th Century FLEE.07.091 History o f Finno-Ugric Vocabulary FLFI.01.022 Colloquy o f Specialization 1 FLEE.07.092 Translation from Hungarian to Estonian FLFI.01.031 FLEE.07.095 Proseminar (minor speciality) FLFI.01.033 Paths o f Parm enides in XX Century FLEE.07.097 Advanced seminar paper (minor speciality) FLFI.01.035 Reading from the Pre-Twentieth Century Philosophy FLEE.08.001 Introduction to General Linguistics FLFI.01.036 Reading from the Twentieth Century Philosophy FLEE.08.002 Foundation o f Linguistics FLFI.01.037 Reading by individual arrangem ent FLEE.08.003 Theory o f Language FLFI.01.038 Research Seminar FLEE.08.004 History o f Linguistics FLFI.01.039 Baccalaureate Sem inar FLEE.08.007 Language Technology FLFI.01.040 Reading in History o f Philosophy (for Doctoral Students) FLEE.08.008 UNIX for Linguists FLFI.01.045 Special subjects according to the individual curriculum FLEE. 08 .012 Basics o f Com puter M orphology FLFI.01.046 Special subjects according to the individual curriculum FLEE.08.013 Basic Linguistic Theories for Computational Linguistics FLFI.01.047 Optional subject in history o f philosophy according to the FLEE.08.014 Introduction to Corpus Linguistics individual curriculum FLEE.08.018 Computational Lexicography FLFI.01.048 Optional subject in history o f philosophy according to the FLEE.08.019 Introduction to General Linguistics individual curriculum FLEE.08.020 Semantics FLFI.01.049 Aesthetics FLEE.08.021 Pragmatics FLFI.01.050 Introduction to I. K ant#s Ethics FLEE.08.022 Introduction to Computational Linguistics FLFI.01.051 Introduction to M. Heidegger#s Concept o f History FLEE.08.023 Computational Linguistics FLFI.02.001 Introduction to Social and Political Philosophy FLEE.08.024 PhD Seminar FLFI.02.006 Philosophy o f History 1 FLEE.08.025 Actual directions in theoretical linguistics FLFI.02.007 Invitation to Philosophy FLEE.08.026 Actual directions o f theoretical linguistics FLFI.02.009 Postgraduate Philosophy Sem inar FLEE.08.027 Syntactic Models o f Language FLFI.02.014 Specialization Course 1 FLEE.08.028 Syntactic Theories FLFI.02.015 Specialization Course 2 FLEE.08.029 Antropological Linguistics FLFI.02.022 Principles o f Bioethics FLEE.08.030 Language aquizition FLFI.02.024 Principles o f Ethics for Administrators FLEE.08.031 Computational lexicology FLFI.02.026 Specialization Course 4 FLEE.08.032 Proseminar in Computational Linguistics FLFI.02.027 Philosophy o f H istory 3 FLEE.08.035 Theories o f Linguistic Communication FLFI.02.029 Seminar FLEE.08.036 Postseminar FLFI.02.030 Practical Philosophy FLEE.08.037 Seminar and Seminar paper in computational linguistics FLFI.02.031 Research Seminar FLEE.08.038 Student Teaching FLFI.02.032 Baccalaureate Seminar FLEE.08.039 Student Teaching FLFI.02.035 Introduction to Social and Political Philosophy FLEE.08.040 Methods o f language research and description FLFI.02.036 Society and Nature FLEE.08.041 Phonology and morphology FLFI.02.037 Principles o f Ethics for Adm inistrators FLEE.08.042 Research methods o f linguistics and their application FLFI.02.038 Principles o f Bioethics FLEE.08.043 Advanced seminar paper (minor speciality) FLFI.02.039 Com puters and Society FLEE.08.044 Problems and results o f theoretical linguistics FLFI.02.040 Introductory Sem inar FLEE.08.045 Levels o f language structure FLFI.02.041 Specialization Course 3 FLEE.08.046 Linguistics and neighboring disciplines FLFI.02.046 Reading in Practical Philosophy FLEE.08.048 Levels o f language structure FLFI.02.047 International Relations Theories FLEE.08.049 Linguistics and neighboring disciplines FLFI.02.048 Contem porary Philosophy A FLEE.08.050 Telephone conversation FLFI.02.049 20th Century' Analytical Philosophy FLFI.00.001 Introduction to Philosophy FLFI.02.050 Introduction to Ethics FLFI.00.002 Introduction to Philosophy FLFI.02.051 Teaching M ethods for Courses in Philosophy FLFI.00.003 Introduction to History o f Philosophy FLFI.02.052 Philosophy o f Education FLFI.00.004 Introduction to History o f Philosophy FLFI.02.053 Special Subjects - Individual Curriculum FLFI.00.005 Philosophy for Mathematicians FLFI.03.002 Philosophical Foundations o f Natural Science FLFI.00.006 Introduction to Philosophy for Sports Students FLFI.03.003 Philosophy o f Time and Space FLFI.00.007 Introduction to Philosophy for Philologists FLFI.03.004 From Natural Philosophy to Philosophy o f Science FLF1.00.008 Philosophy, Science and Society FLFI.03.006 Philosophy and M ethodology o f Science 2 FLFI.00.009 M. A. Seminar FLFI.03.007 Philosophy and M ethodology o f Science 1 FLFI.00.010 Introduction to Philosophy FLFI.03.015 Introduction to Epistem ology and Metaphysics FLFI.00.011 Reading in Estonian Philosophy FLFI.03.016 Introduction into Philosophy for Students in Pedagogy and FLFI.00.012 Introduction to Philosophy for Philologists Special Pedagogy FLFI.00.013 20th Century Philosophy FLFI.03.020 Sem inar o f Specialization FLFI.00.016 Doctoral Seminar FLFI.03.023 FLFI.00.017 Reading in Philosophy FLFI.03.024 FLFI.00.018 W riting and M arking Papers in Philosophy FLFI.03.025 FLFI.00.019 Writing and M arking Papers in Philosophy FLFI.03.026 FLFI.00.020 Teaching Practice FLFI.03.027 FLFI.00.021 Final Paper in Philosophy o f Education or M ethods o f FLFI.03.031 Introduction into Sociology o f Scientific Knowledge (SSK) Philosophy Teaching FLFI.03.032 Philosophy o f Chemistry FLFI.01.001 Introduction to History o f Philosophy FLFI.03.034 Research Seminar FLFI.01.002 Philosophically Historicized Introduction to Philosophy FLFI.03.035 Baccalaureate Seminar FLIT.01.003 Introduction into Aesthetics FLFI.03.037 Contem porary philosophy for graduate students in FLFI.01.004 Introduction into German Idealism by Way o f Hegel's journalistics "Phenomenology o f Spirit" FLFI.03.038 Special subjects according to the individual curriculum FLFI.01.006 Principles o f Education in Humanities FLFI.03.039 Special subjects according to the individual curriculum FLFI.01.010 Contem porary Philosophy В FLFI.03.040 Reading in philosophy o f science 202 FILOSOOFIATEADUSKOND 202 FLFI.03.041 Optional Subject (Philosophy o f Science) FLGR.01.111 The English Country House in the English 19th and 20th- FLFI.03.042 Optional Subject (Philosophy o f Sciece) 2 century literature FLFI.03.043 Philosophy o f Physics FLG R.01.112 Pragmatics FLFI.03.044 Philosophy o f Science FLGR.01.115 Curriculum and m aterials developm ent FLGR.01.001 Practical English II FLGR.01.116 Approaches to teaching English as a foreign language FLGR.01.002 Practical English I FLGR.01.119 Introduction to Literary Analysis FLGR.01.003 Practical English G ram m ar I FLG R .01.120 Personal and National Identity in Modern English- FLGR.01.004 Practical English G ram m ar II Canadian Novel FLGR.01.005 Practical English Phonetics I FLGR.01.121 Introduction to A m erican Studies: Classics and Conflicts FLGR.01.007 W riting Course FLGR.01.123 Dialects o f English in the British Isles FLGR.01.008 English Phonology FLGR.01.124 Varieties o f English FLGR.01.010 History' o f English Language 1 F LG R .01.125 Europe and N orth America: Points o f Commonality and FLGR.01.011 History o f the English Language II Differences FLGR.01.012 Introduction to Germ anic Philology FLGR.01.126 Sem inar Paper FLGR.01.015 Stylistics FLG R .01.127 Society and culture o f Canada FLGR.01.016 Theory o f Translation FLG R .01.128 Creative Responsibility in Global Culture FLGR.01.017 W ritten Translation FLG R .01.129 Literary Translation II FLGR.01.018 Theoretical English Grammar FLGR.01.132 Teaching Practice FLGR.01.019 Text Linguistics FLGR.01.133 Attention and the US m edia FLGR.01.020 Consecutive Interpretation I FLG R .01.134 Scription and Description o f British Co-operative Identities FLGR.01.023 History o f English Literature (19th and 20th Century) FLG R .01.135 The Shifted Shape o f Am erican Literature FLGR.01.024 History o f English Literature (M iddle Ages to 18th FLGR.01.136 Elective course Century) FLGR.01.137 English Lexicology FLGR.01.025 M odem Literary Theory and Criticism FLGR.01.138 History o f English-speaking Countries FLGR.01.026 English as a Second Foreign Language F LG R .01.139 Theory o f Language Assessm ent FLGR.01.027 English as a M inor I FLGR.01.140 English-Canadian Postmodern Novel o f 1970s and 1980s FLGR.01.028 English as a M inor I F LG R .01.141 Poetic and Linguistic Aspects o f Artificial Intelligence FLGR.01.029 English as a M inor II FLGR.01.142 British Youth vs. Thatcher's Reign FLGR.01.033 International Conference Interpretation: Rules and Practice FLGR.01.143 M odem linguistics: D evelopm ents and Terminology FLGR.01.036 Conference Interpretation FLGR.01.144 Britain in the 20th century FLGR.01.041 ELT Methdoogy FLG R .01.145 US History After the W ar o f Independence FLGR.01.043 English - Estonian Contrastive Phonetics FLG R .01.146 Introduction to Term inology o f Literary Theory and FLGR.01.045 Non-Verbal Com m unication Literature FLGR.01.062 Literary Translation I FLGR.01.147 Introduction to the study o f English language and literature FLGR.01.063 British poetry since WW II FLG R .01.148 Translation Practice FLGR.01.064 Business English FLG R .01.149 Critical Reading FLGR.01.065 Law English FLGR.01.150 Starter course in w riting FLGR.01.066 British Society and Culture FLGR.02.036 O lder History o f France FLGR.01.067 Society and Culture o f English-speaking Countries FLGR.02.037 Translation into French FLGR.01.068 W ritten Translation from Estonian into English FLGR.02.043 Text Analysis FLGR.01.069 Semantics FLGR.02.044 French G ram m ar I FLGR.01.072 M ulticultural Am erica FLGR.02.081 M odem History o f France FLGR.01.073 Am erican Art FLGR. 02.108 History o f rom ance philology FLGR.01.074 Simultaneous Interpretation I FLGR.02.116 Latin M orphology and Syntax FLGR.01.075 Sim ultaneous Interpretation II FLGR.02.117 Latin N arrative FLG R.01.076 Translation Theory FLGR.02.120 Greek Prose: Plutarch. FLGR.01.077 American Literature FLGR.02.121 Latin Authors I, Epic FLGR.01.078 Introduction to James Joyce: Dubliners FLGR.02.122 Latin Authors I, Prose FLGR.01.079 Issues o f Cross-cultural Communication FLGR.02.126 Basic Latin for English Philologists FLGR.01.080 Research M ethodolgy FLGR.02.128 Basic Latin for Estonian Philologists FLG R .01.081 Theory o f the English Language FLGR.02.129 Greek A uthors I (Prose) FLGR.01.082 Narrow speciality f. Graduate Students o f English FLGR.02.130 Basic Latin for Scandinavian Philologists FLGR.01.083 English and American Literature FLGR.02.143 Latin A uthors 1, Prose. Livius FLGR.01.085 American Slang FLGR.02.144 Latin Authors: Cicero,"Pro Archia Poeta" FLGR.01.087 Professional Communication: Am erican Formats and FLGR.02.151 Greek A uthors II.Greec Epic. Hesiod. Strategies FLGR.02.153 History o f Litarature (II) FLGR.01.088 Problems o f Second Language Acquisition FLGR.02.155 Latin Texts about the History and Philosophy o f Law. FLGR.01.089 Postseminar. Graduation Thesis FLGR.02.156 History o f Litarature (I) FLGR.01.091 ELT M ethodology FLGR.02.159 The History o f Greek Language and its dialects. FLGR.01.092 Literature Review Course in Linquistics FLGR.02.161 Italian Language. False beginner course FLGR.01.093 Literature Review Course in English and American FLGR.02.162 Italian Language II. Lower intermediate course Literature FLGR.02.163 Italian Language. Interm ediate Course FLG R.01.094 Literature Review Coursefor Graduate Students o f English FLGR.02.164 Italian Language. Upper intermediate course FLGR.01.095 Teaching Speciality Subjects FLGR.02.165 Latin A uthors II, Roman Drama. FLGR.01.098 Public Speaking Skills FLGR.02.166 French society and culture FLGR.01.099 Consecutive Interpretation II FLGR.02.168 Introduction to the Rom ance Philology FLG R .01.100 British Fiction After 1970 FLGR.02.169 Latin FLG R .01.101 Different Treatm ents o f the English Country House in FLGR.02.170 Greek A uthors.H ellenistic Poetry English Literature (17th - 18th Century) FLGR.02.173 Sem inar in French language or literature FLGR.01.103 English in the 20th Century FLGR.02.177 MA Sem inar FLGR.01 104 Sem inar in English Teaching. Research Paper FLGR.02.178 M ethods o f teaching the disciplines o f classical philology FLG R .01.107 British Literature in the 1930s FLGR.02.179 Oral expression I FLG R.01.109 Introduction to Irish Studies FLGR.02.180 Oral expression II FLGR.01.110 How to use dictionaries? FLGR.02.181 W ritten expression I FLGR.02.182 W ritten expression II FILOSOOFIATEADUSKOND 203 203 FLGR 02.183 French Gram m ar II FLGR.04.019 W ritten translation FLGR.02.185 Translation from French into Estonian II FLGR.04.021 German lexicology FLGR.02.186 Translation into Estonian III FLGR.04.022 Phraseology FLGR.02.187 Translation into French Language II FLGR.04.023 Teaching Pracrice FLGR.02.188 Translation into French III FLGR.04.025 Practical German FLGR.02.189 Greek Authors I (Prose, Plato) FLGR.04.031 Swedish FLGR.02.193 Latin preliminary course for students o f French and FLGR.04.051 Sem inar on Linguistics Spanish philology FLGR.04.054 General Linguistics FLGR.02.197 M orphology and syntax o f Greek FLGR.04.055 Konsekutivdolm etschen FLGR.02.199 French Literature FLGR.04.056 Geschichte der deutschen Literatur. Mittelalter FLGR.02.202 Seminar in French linguistics or literature FLGR.04.057 Text Analysis I / II FLGR.02.203 Stylistics FLGR.04.058 Seminar on Linguistics FLGR.02.204 Interpretation FLGR.04.059 Sem inar on Literature FLGR.02.206 Phonetics o f French FLGR.04.060 Hauptsem inar FLGR.02.208 Understanding spoken language FLGR.04.061 Proseminar FLGR.02.209 Elective courses in Linguistics and French Literature FLGR.04.065 Introduction to Germ anic Philology FLGR.02.210 Methods o f scientific research FLGR.04.071 W irtschaftssprache Deutsch FLGR.02.211 Methods o f teaching the disciplines o f French philology FLGR.04.072 Swedish Society and Culture FLGR.02.212 Theories o f French linguistics and literature FLGR.04.074 Litteraturehistory FLGR.02.213 MA seminar FLGR.04.086 Advanced Norwegian FLGR.02.216 Latin prose II. Cicero. FLGR.04.087 Swedish for Advanced FLGR.02.222 BA Thesis.French language and literature FLGR.04.088 Swedish for Beginners FLGR.02.223 MA Thesis.French language and literature FLG R.04.090 Nordic Litterature FLGR.02.226 Greek Authors I, Epic FLGR.04.091 History o f Swedish Culture and Art FLGR.02.227 Translation into Estonian I FLGR.04.093 Advanced Swedish FLGR.02.229 History o f Roman Languages FLGR.04.097 M orphology FLGR.02.230 Greek and Roman Antiquities F LG R .04.126 Introduction to Linguistics and Litterature FLGR.02.231 Seminar in Romance Philology F LG R .04.127 Runology FLGR.02.233 Patristic Literature in Late Antiquity F LG R .04.128 Seminar FLGR.02.234 Semantics F LG R .04.129 Dutch for Beginners FLGR.02.235 French lexicology F LG R .04.130 Dutch for Continuers FLGR.02.236 French Theatre FLG R .04.132 Danish Grammar FLGR.02.237 Greek Authors II (Ancient Greek Comedy) FLG R .04.133 W ritten danish FLGR.02.238 Greek Authors II. Rhetorical Prose. F LG R .04.136 Swedish Grammar FLGR 02.239 Greek Authors I. Epic. Homer Odyssey. FLG R .04.138 Nordic Seminarium FLGR.02.240 Method o f teaching Latin FLG R .04.140 Norwegian for beginners FLGR.02.242 Graduation Paper Seminar. FLG R .04.144 Swedish as a minor FLGR.02.243 Latin Authors. Roman Poetry I. Ovid. FLG R .04.153 Bakkalaureusseminar FLGR.02.244 Latin Authors. Roman Poetry I. Ovid. FLG R .04.155 German Literature FLGR.03.024 Literary translation FLG R .04.157 Lexikologie 2 FLGR.03.032 Practical translation from Spanish and into Spanish FLG R .04.158 The Current Literature o f Switzerland FLGR.03.034 Seminar on Spanish Linguistics and Literature FLG R .04.160 Introduction to Second Language Learning FLGR.03.035 Translation from Estonian into Spanish FLG R .04.161 Games in Teaching by Second Languages FLGR.03.036 Transaltion from Spanish into Estonian FLG R .04.162 Personality in Factors and Second Language Learning FLGR.03.042 Spanish I FLG R .04.163 Term Paper in Teacher Training FLGR.03.043 Spanish II FLG R .04.165 M.A. Seminar FLGR.03.044 Spanish III FLG R .04.170 History o f Danm ark and Nordic countries FLGR.03.048 French FLG R .04.171 Phonetics FLGR.03.055 Spanish Lexicology FLG R .04.181 N orwegian for beginners FLGR.03.066 Introduction to Spanish Literature FLG R .04.185 Sem esterarbeit FLGR.03.067 Spanish Conversatsion FLG R .04.186 History o f Swedish Litterature FLGR.03.070 French FLG R .04.197 Introduction to translation and interpretation theory FLGR.03.071 Spanish in Latin American FLG R .04.198 Introduction to term inology and information technology FLGR.03.072 Interpretation F LG R .04.199 Consecutive interpreting:thepry and practice FLGR.03.089 Text Analysis o f Spanish FLGR.04.200 Simultaneous interpreting: theory and practical FLGR.03.091 Spanish grammar FLGR.04.202 The European Union and international organizations FLGR.03.095 Thesis FLGR.04.203 Linguistic pecularities o f texts o f economics FLGR.03.096 Latin American Literature FLGR.04.204 Term inology o f technology FLGR.03.098 Latin American Literature o f XX Century FLGR.04.205 Linguistic pecularities o f texts o f law FLGR.04.001 Practical Gram m ar o f the German Language FLGR.04.209 The History o f Ideas and Literature as a Minor Subject FLGR . 04 .002 Theory o f the German Language FLGR.04.210 Swedish History as a Minor Subject FLGR.04.003 Stylistics o f the German Language FLGR.04.215 Sem inar for M agistrands FLGR.04.004 Tenses in the German Language FLGR.04.219 Danish for the Beginners FLGR.04.005 Practical German FLGR.04.220 FLGR.04.006 Practical German Phonetics FLGR.04.221 W ritten Com petence FLGR.04.007 Practical German I FLGR.04.224 W ritten translation from the first foreign language into FLGR.04.009 History o f the German Language 1 m other tongue FLGR.04.010 History o f the German Language 2 FLGR.04.225 W ritten translation from the second foreign language into FLGR. 04.011 Practical Gram m ar o f the German Language m other tongue FLGR.04.013 Valence and Case Theory FLGR.04.226 Translation theory FLGR.04.014 Practical German FLGR.04.232 W ritten Danish FLGR.04.015 Practical German Language II FLGR.04.236 Special Course 1-2 FLGR.04.016 Practical German FLGR.04.237 Theory o f Literature and Language FLGR.04.0I7 History o f Germ any FLGR.04.238 Oral and W ritten Translation FLGR. 04.018 Practical Grammar o f the German Language FLGR.04.240 History o f Denmark and the Nordic Countries 204 FILOSOOFIATEADUSKOND 204 FLGR.04.241 Norwegian FLKE.02.024 German FLGR.04.242 Swedish FLKE.02.029 French for Beginners I FLGR.04.251 Der M odernism us in der deutschen Literatur vom Ende des FLKE.02.031 French for Beginners II 19. bis zum A nfang des 20.Jh. FLKE.02.037 German FLGR.04.252 Die Entw icklung der U nterhaltungsliteratur im 18. und im FLKE.02.038 German 19. Jahrhundert in Deutschland FLK E.02.039 German FLGR.04.253 Language learning conceptions FLKE.02.040 German FLGR.04.254 "S e lf1 as historical-cultural construct FLK E.02.050 Latin FLGR.04.255 Norwegian Gram m ar FLKE.02.051 Latin FLGR.04.256 Textanalysis FLKE.02.054 German for Beginners FLGR.04.257 Norwegian Literature in the 20th Century I FLKE.02.058 German for Beginners FLGR.04.258 Conversation FLK E.02.059 French for Beginners FLGR.04.259 Course in written expression FLKE.02.060 Turkish for Beginners FLGR.04.260 History o f Swedish Literature FLK E.02.061 Turkish for Beginners FLGR.04.261 Translation Practice FLK E.02.063 French for Beginners FLGR.04.262 Swedish FLKE.02.065 French Course FLGR.04.263 M assmedia FLKE.02.067 German for Beginners II FLGR.04.264 Sociolinguistics FLKE.02.068 German for Beginners FLGR.04.265 Norwegian for the Beginners FLKE.02.072 German - introduction to legal terminology FLGR.04.266 M agistersem inar FLKE.02.075 Japanese for Beginners I FLGR.04.267 M.A. Sem inar FLKE.02.076 Japanese for Beginners II FLGR.04.268 Semantik FLKE.02.080 Business Com m unication I (in German) FLGR.04.269 Theory o f Literature FLKE.02.086 German for Beginners II FLGR.04.270 N orw egian Fonetics and Fonology FLKE.02.087 French for Beginners FLGR.04.271 N orw egian M orfology FLKE.02.090 Legal French FLGR.04.272 N orw egian Literature in the 20th Century II FLKE.02.091 German FLGR.04.273 Theory o f Literature FLKE.02.092 Latin FLGR.04.274 Translation Course FLKE.02.093 Japanese III FLGR.04.275 Conversation Course II FLKE.02.104 German Translation Course I FLGR.04.276 F LK E.02.106 Japanese IV FLGR.04.277 FLKE.03.002 Estonian FLGR.04.278 Conversation FLKE.03.003 Estonian FLGR.04.279 PhD Colloquium FLKE.03 .009 Estonian for Students o f Medicine FLGR.04.280 M ethods and methology o f philological analyzation FLKE.03 .010 Estonian for Students o f Medicine FLGR.04.281 M orphological and lexicological aspects o f germanistic FLKE.03.011 Estonian for Post-graduate Students language theories FLKE.03.014 Estonian for Foreign Students (Beginners) FLGR.04.282 New developm ents o f germ an-rom anic philology FLKE.03.015 Estonian for Foreign Students FLGR.04.283 The text as an object o f philological research FLKE.03.016 Estonian for Foreign Students FLGR.04.284 Philological schools in Germany FLKE.03.022 Estonian for Foreign Students (Beginners) FLKE.01.001 English for Beginners I FLKE.03.024 Estonian FLKE.01.011 Legal English FLKE.03.027 Estonian V ocabulary and Conversation Course (intensive) I FLKE.01.012 Legal English FLKE.03.028 Estonian O rtography and Gram m ar Intensive Course I FLK E.01.016 English for Beginners FLKE.03.029 Estonian Reading and Listening Comprehension Intensive FLKE.01.025 English Course I FLKE.01.026 English FLKE.03.030 Estonian V ocabulary and Conversation Course (Intensive) FLKE.01.030 English II FLKE.01.031 English FLKE.03.031 Estonian O rtography and Gram m ar Intensive Course II FLKE.01.032 English FLKE.03.032 Estonian Reading and Listening Comprehension Intensive FLKE.01.033 English Course II FLK E.01.039 English Gram m ar Course FLKE.03.033 Com m unication Course in Estonian FLKE.01.042 English for Beginners FLKE.03.034 Corrective Course o f Estonian Grammar FLKE.01.043 English for Beginners FLK E.03.035 Finnish for Beginners FLKE.01.044 English for Post-graduate Students FLKE.03.036 Finnish FLKE.01.046 Italian for Beginners FLKE.03.037 Com m unication Course in Finnish FLKE.01.047 Italian for Beginners FLKE.04.003 Russian for Students o f Economy FLKE.01.048 Swedish for Beginners FLKE.04.004 Russian for Students o f Economy FLKE.01.052 English for Beginners FLKE.04.005 Russian FLKE.01.054 English for Beginners II FLKE.04.008 Russian FLKE.01.058 English introduction to media terminology FLKE.04.013 Russian FLK E.01.059 English introduction to legal term inology FLKE.04.016 Russian FLKE.0 1 .0 6 1 Business Com m unication I (in English) FLKE.04.018 Russian for Foreign Students (Beginners) FLKE.01.063 English Listening Com prehension Course FLKE.04.019 Russian for Foreign Students (Intermediate Course) FLKE.01.069 Italian FLKE.04.021 Russian for Beginners FLKE.02.002 Econom ic Term inology Course (German) FLK E.04.026 Russian FLKE.02.004 Business Com m unication II (in German) FLKE.04.027 Russian FLKE.02.006 Germ an Translation Course II FLKE.04.029 Russian for Foreign Students (Beginners) FLKE.02.008 German in the Faculty o f Theology I FLKE.04.030 Russian for Foreign Students FLKE.02.009 German in the Faculty o f Theology II FLK E.04.031 Russian for Beginners I FLKE.02 .010 German in the Faculty o f Theology III FLKE.04.032 Russian II FLKE.02.013 Germ an for Beginners I FLKE.04.033 Legal Russian FLKE.02.014 Germ an for Beginners I FLK E.04.034 Legal Russian FLKE.02.015 German for Beginners FLKE.04.035 Russian FLKE.02.016 Germ an for Beginners FLKE.04.036 Russian FLK E.02.019 German FLKN.01.001 History o f Estonian Folklore FLKE.02.021 German FLKN.01.002 Folk Song 205 FILOSOOFIATEADUSKOND 205 FLKN.01.003 Prosem inar FLK N .03.012 Introduction to History o f Estonian Culture and Literature FLKN.01.004 M ethods o f Researching Runo-Song FLK N .03.013 Estonian Poetry FLKN.01.005 FLKN .03.014 Older Estonian Literature FLKN.01.006 Introduction to Estonian Folklore and Folkloristics FLK N .03.016 Postsem inar FLKN.01.008 Estonian Folk Song FLK N .03.017 Contem porary Estonian Literature FLKN.01.009 Balto-Finnish Folklore FLKN .03.018 Dram a and Theatre Theory FLKN.01.011 Theory o f Folk Narrative FLKN .03.020 Foundations o f Literary and Theatre Theory FLKN.01.012 Seminar on M ethods o f Folklore. Sem inar Paper FLKN .03.021 Linguistic Pragmatics I. Theory o f Speech Acts. FLKN.01.014 Estonian Folktale FLK N .03.022 Prosem inar in Theatre Research. Proseminar Paper FLKN.01.016 Setu Tradition FLKN .03.023 Estonian W riters FLKN.01.017 Postseminar FLKN .03.025 M em oirs o f Estonian Theatre FLKN.01.018 Course on World Epics FLKN.03.028 Children's Literature FLKN.01.020 Practice FLKN .03.031 Linguistic Pragmatic II.Deixis, metaphor,fiction FLKN.01.021 Proseminar on Folklore FLKN .03 .033 Classics o f Drama FLKN.01.022 Estonian Folk B elief FLKN .03.034 Practice-teaching FLKN.01.023 Contemporary Folklore FLK N .03.035 Introduction to Theatre Criticism FLKN.01.024 Death-Culture FLKN .03.036 Sem inar o f Didactics FLKN.01.025 FLKN .03.037 History o f Estonian theatre criticizm FLKN.01.026 Introduction to M inor Genres o f Folklore FLK N .03.040 Estonian Literature FLKN.01.027 Folk Humour FLK N .03.041 Sem inar in Theatre Research. Seminar Paper FLKN.01.028 Semantics o f Proverbs and Sayings FLKN .03.042 Poetics FLKN.01.029 Source History o f Estonian Minor Genres FLKN .03.045 The Basics o f staging FLKN.01.030 FLKN .03.046 Theatre Semiotics FLKN.01.032 Cosmological Consepts o f the World FLKN .03.047 Postsem inar in Theatre Research FLKN.01.033 Course on World Folklore FLKN .03.049 Theories o f the Theatre. 20th Century FLKN.01.034 Course on Folklore Theory FLKN .03.055 M ethods o f theatre research FLKN.01.035 Folk Music FLKN.03.061 Lectures and seminars for the students FLKN.01.036 Research Seminar in Folkloristics FLK N .03.063 Doctors seminar FLKN.01.037 Research Seminar in Folkloristics FLKN .03.067 The Selective Course inTheatre Reception FLKN.01.045 The Lectures and Articles FLKN .03.068 The Selective Course in Estonian Contemporary Theatre FLKN.01.047 Presentations and articles FLKN .03 .071 Prosem inar o f the Literature FLKN.01.049 Pedagogical practice FLKN.03.072 Prosem inar o f Theatre Studies FLKN.01.051 Introduction to Estonian Folklore FLKN.03.073 Sem inar o f the Estonian Literature FLKN.01.053 Russian folklore FLKN .03.076 History o f Estonian Theatre I FLKN.01.054 Theory o f Legends FLKN.03.077 History o f Estonian Theatre II: Estonian theatre 1940 to FLKN.01.056 Practical Works for PhD Students present day FLKN.01.057 Sacandinavian folklore FLKN .03.080 General theatre history II: the 19th century to the beginning FLKN.01.061 Latin o f the Monks o f the 20th century FLKN.02.001 20th Century W orld Literature FLKN .03.082 FLKN.02.002 20th Century World Literature FLKN .03.085 General theatre history I: classical period and romanticism FLKN.02.003 The History o f XIX Century W orld Literature FLKN .03.099 M ethodology o f Literary Instruction FLKN.02.004 The History o f XIX Century World Literature FLKN .03.100 M ind-m aps in text evaluation FLKN.02.005 History o f World Literature II. Age o f Enlightenment. FLKN.03.101 Practical analysis o f perfomance FLKN.02.006 History o f World Literature II. Age o f Entlightesment. FLKN.03.103 Special course on Voldem ar Pansos theatrical activities FLKN.02.007 20th Century W orld Literature FLKN .03.104 FLKN.02.008 20th Century W orld Literature FLKN .05.001 Literary Theory FLKN.02.011 Literary contacs o f Am erica and Europe in the 19 th FLKN .05.002 Narratology century FLKN .05.003 Estonian Literary Criticism FLKN.02.012 Women and M odernism FLK N .05.008 Poststructuralism FLKN.02.013 Fin-de-si6cle in German cultural space and reflections in FLKN .05.009 History o f Greek and Roman Literature Estonia FLKN.05.017 Literature as interpretation I FLKN.02.015 Literary Translation in Practice FLKN.05.018 Literarature as Interpretation II FLKN.02.016 Literary Translation in Practice FLKN .05.019 M asters seminar FLKN.02.018 History o f W orld Literature FLKN .05.025 History o f Literature FLKN.02.019 The History o f XIX Century World Literature FLKN .05.026 Philosophy o f Literature FLKN.02.020 The History o f XX Century World Literature FLKN.05.029 Lectures and seminars for the students FLKN.02.021 Modern British Novel FLKN.05.031 Estonian Prose W riters FLKN.02.022 Introduction to Comparative Literature FLKN.05.032 Foundations o f Literary Theory FLKN.02.023 Methodics and Practice o f the Speciality FLKN .05.033 Ontology o f Text FLKN.02.024 History and Theory o f Com parative Literature FLKN .05.034 The dynam ic o f time in literature FLKN.02.026 Seminar o f Com parative Literature FLKU .00.005 Sources o f Estonian Cultural History FLKN.02.027 Masters Seminar FLKU.00.006 Cultural History o f Estonian until 1918 FLKN.02.028 Contemporary M ethods o f Literary Science FLKU .00.007 Geography and School Geography in Estonia until 1944 FLKN.02.029 History o f the Methods o f Comparative Literature FLKU.00.061 Culture o f Flamenco I FLKN.02.032 Text as O bject o f Pilological Research FLKU .00.076 Culture o f Flamenco FLKN.02.036 Doctoral Exam FLKU .00.077 History o f W orld Cinem atography I FLKN.02.037 xxxx FLKU.00.078 History o f Film II FLKN.02.038 19th Century Prose M asters FLKU .00.088 FLKN.02.039 19 th Century Rom antic Theorias FLKU.00.089 Historical Survey o f Art Teaching Methods FLKN.02.040 Feminist Perspective in Literature FLK U .00.090 Didactics o f Art teaching FLKN.02.041 Gender and A utobiography FLK U .00.091 Didactics o f Art Perception FLKN.03.001 Proseminar o f the Literature. Prosem inar Paper FLKU.00.096 M yths and Rits in A ntrophology FLKN.03.006 Methods o f Literary Research FLKU .00.097 FLKN.03.009 Seminar. Seminar Thesis FLKU.01.016 Painting I (still life painting) FLKN.03.010 Children's Literature FLKU .01.017 Painting II (figure painting) 206 FILOSOOFIATEADUSKOND 206 FLKU.01.021 D raw ing I (low er stage) FLPK .01.076 Thesis FLKU.01.028 Tehnology o f Painting and m aterials FLPK.01.077 Adult Education and counselling FLKU .01.031 Techniques o f Graphic Art FLPK.01.079 Educational psychology and developm ental theory FLKU.01.033 Fundam entals o f Sculpture FLPK .01.081 Pedagogical practice III FLKU.01.034 Sculpture FLPK .01.084 Introduction into Educational Problems FLKU.01.036 Com puter Graphics FLPK .01.085 Pedagogical com m unication FLK U .01.037 Sketch FLPK.01.086 Sexology and sexual education FLKU.01.038 W ater Colour FLPK.01.090 Study o f Family Life III FLKU.01.043 Elementary Course o f Architectonics FLPK.01.091 Teaching practice FLKU.01.044 Then Basics o f Theory o f Colors FLPK .01.093 Prosem inar I FLKU.01.047 Painting III (painting from the nude) FLPK .01.094 Prosem inar II FLKU.01.048 Painting IV (strategic painting) FLPK .01.096 Professional exam FLKU.01.049 Painting V (pre-diplom a course) FLPK .01.098 Social pedagogy. FLKU.01.050 Com position III FLPK .01.100 Sem inar in M aster Studies. FLKU.01.052 Graphic design FLPK .01.101 Maters' Teaching Practice. FLKU.01.055 Com position (Special course) FLPK .01.102 M asters' Thesis. FLKU.01.057 Practical Training in Painting FLPK .01.103 M ethodology o f hum an science. FLKU.01.058 Graphic FLPK .01.104 A rrangem ent and Leading o f Education. FLKU.01.059 FLPK .01.105 Educational theory and the developm ent o f child I. FLKU.01.060 Plastic Anatomy FLPK .01.106 Educational theory and the developm ent o f child II. FLKU.01.061 Com position (elementary course) FL PK .01.107 Profession o f a teacher and pedagogical communication. FLKU.01.062 Com position II FLPK .01.108 M ethodology o f hum an science. FLKU.01.063 Drawing FLPK.01.111 Teaching practice. FLKU.01.064 FL PK .01.112 Sem inar o f speciality. FLKU.01.065 Com position IV FLPK.01.113 Diplom a paper. FLKU.01.066 General com position FLPK .01.114 Research on native place. FLKU.01.067 FLPK .01.115 Introduction to educational research. FLKU.01.068 Drawing III F L PK .01.117 Drugs and school. FLKU.02.003 History o f m usic I FLPK .01.118 Educational theory. FLKU.02.008 Digital processing o f speech and music signals FLPK .01.119 Research m ethods in education. FLKU. 02.009 Elementary Theory o f M usic and Solfeggio FLPK.01.120 School and curricula development. FLKU.02.012 Elementary theory o f m usic and solfeggio II FLPK.01.121 Com position o f textbooks. FLPK.01.002 Research Methods in Education I FLPK .01.123 Study o f Family Life FLPK.01.003 Teaching Study Skills FLPK.01.124 Theory o f Education FLPK. 01.004 Psychology o f Classroom Teaching and Learning FLPK .01.126 Reading and W riting for Critical Thinking. FLPK.01.009 Classroom Learning M anagement FLPK.01.127 The analysis o f social pedagogical problems in school FLPK.01.014 Pedagogy and Psychology o f Family FLPK.01.129 Educational research in school. FLPK.01.015 Pedagogy and Psychology o f Puberty FLPK.02.001 Educational Theory FLPK.01.016 Study o f Family Life FLPK.02.002 History o f School and Education FLPK .01.017 Educational Theory and Pedagogical Psychology FLPK.02.010 Adult Education FLPK.01.027 Education in the Family FLPK.02.011 Educational Psychology FLPK.01.028 M edia and personality FLPK.02.015 Educational M anagem ent FLPK.01.030 Problems in Upbringing and 'Difficult' Children FLPK .02.022 Curriculum Studies FLPK.01.032 Educational Theoryand Pedagogical Psychology FLPK .02.023 Educational Theory I FLPK.01.033 General Didactics FLPK.02.035 M ulticultural education FLPK.01.034 Didactics o f Country Study FLPK .02.036 History o f School and Education FLPK.01.035 Education at Basic School Level FLPK .02.039 Philosophy o f Education FLPK.01.036 Introduction into Education at Higher Educational FLPK.02.042 Career form ation and vocational guidance Institutions FLPK.02.043 Evaluation o f teaching quality FLPK.01.037 Theory o f Education and Developm ent Psychology I FLPK.02.044 Pedagogical and psychological foundations o f education FLPK.01.038 Theory o f Education and Developm ent Psychology II FLPK .02.048 Individual differences o f pupils FLPK.01.039 Didactics FLPK.02.049 Paradigm atic changes in education FLPK.01.040 Research M ethods in Education II FLPK .02.050 Contem porary theories o f education FLPK.01.042 Theory o f Education FLPK .02.051 History o f Educational Ideas FLPK.01.044 Introduction to educational research FLPK .02.052 Educational Theory IV FLPK.01.045 Social pedagogy FLPK.02.053 BA Sem inar and Thesis FLPK.01.047 Social pedagogy FLPK.02.058 Social work in school FLPK.01.049 Pedagogical com m unication for teachers FLPK.02.061 Social and com m unicative skills in pedagogics. FLPK.01.050 Teaching practice FLPK.02.062 Educational Theory V FLPK.01.052 Pedagogy and psychology o f puberty FLPK.02.063 Free-tim e activities practice. FLPK.01.056 Pedagogy and Psychology o f Family FLPK .02.064 Pedagogical Com m unication FLPK.01.058 Teenagers pedagogy and psychology FLPK .02.065 Educational psychology and developmental theory I FLPK.01.059 Fashion and Style FLPK .02.067 Survey o f the developm ent o f educational concepts FLPK.01.060 Psychological Foundations o f Religious Education FLPK.02.068 Evaluation o f teaching. FLPK.01.063 Research m ethods in Education FLPK .02.069 Practice FLPK.01.064 Elementary course o f pedagogy FLPK .02.070 Estonian educational policy FLPK .01.065 Didactics I FLPK .02.071 Educational Institutions in Estonia. FLPK .01.066 Didactics II FLPK .02.072 Educational financing. FLPK.01.067 Didactics III FLPK .02.073 Accreditation o f schools. FLPK.01.070 A rrangem ent and Leading o f Education FLPK .02.074 Antisocial and delinquest behavour o f adolescents. FLPK.01.071 Pedagogical Training (sem inar) FLPK .02.075 Pedagogical practice o f hum an science. FLPK.01.072 Deviant and problem atic behavior in school FLPK .02.076 Pedagogical and psychological foundations o f education F LPK .01.073 Etiquette FLPK .02.077 Educational Theory FLPK.01.074 Educational theory and m ethodology FLPK.02.078 Educational ideas. FLPK.01.075 Pedagogical practice FLPK .02.079 Curriculum Studies. 207 FILOSOOFIATEADUSKOND 207 FLPK.02.080 Philosophy o f education FLV E.02.057 Phraseology FLPK.02.081 Social pedagogy in school. FLVE.02.058 The Functional Stylistics FLPK.02.082 Developm ent o f preschool children and education. FLVE.02.059 Semasiology FLVE.01.004 Slavonic Philosophy FLVE.02.065 M orfology o f the Modern Russian (Paradigmatics) FLVE.01.005 Interrelations o f Slavic Languages. Seminar FLV E.02.066 Old Church Slavic FLVE.01.006 The Polish Language FLV E.02.067 Russian as a Second Language (alternative course) FLVE.01.008 Introduction to Slavic Philosofy FLV E.02.068 Correct Russian FLVE.01.009 The Czech Language for Polonists FLVE.02.074 Linguistic-culturological practise FLVE.01.010 The Polish language FLV E.02.075 Russian dialektology FLVE.01.013 Estonian-Slanic Cultural and Literary Relations. Special FLVE.02.080 Scientific Text course FLVE.02.081 Methods o f Teaching the Russian Language FLVE.01.014 Estonian-Slavic Cultural and Literary Relation. Seminar FLVE.02.082 Metaphore in Grammar FLVE.01.017 The Czech Language FLV E.02.083 Language. Memory. Imagination. FLVE.01.020 Interrelations o f Slavic Languages. Proseminar. FLV E.02.084 Verbal-centric Conception o f the Sentence. FLVE.01.021 History o f Polish Language FLVE.02.085 FLVE.01.023 Introduction to Polish Filology FLVE.02.086 FLVE.01.025 History o f the Polish Literature FLVE.02.087 Pedagogical practice FLVE.01.027 Postseminar FLV E.02.088 The Functional Sem antic Field o f Causality in Modern FLVE.01.030 The Methodology o f Scientifical Work Russian FLVE.01.031 Methods o f teaching Slavonic philology FLVE.03.009 History and Traditions o f Russian Literatury FLVE.01.032 The Sem inar o f Slavonic philology FLV E.03.010 History o f Russian Literature (second half o f the 19th FLVE.01.036 The Czech Language century) FLVE.01.044 A practical Czech Language course. FLV E.03.011 History o f Russian Literature (1800 - 1850-ies) FLVE.01.045 The optional review course o f the Czech lands georgaphy FLV E.03.012 Principles o f the Theory o f Literature and economical life. FLVE.03.013 Rhetorics and Stylistics FLVE.01.046 The Czech Language for Polonists FLVE.03.014 Tutorial (year paper) FLVE.01.047 The Polish Language for Bohemists FLVE.03.016 Principles o f the Study o f Literary Sourses FLVE.01.048 FLV E.03.026 Literature and Culture in Estonia FLVE.01.050 The Contemporary Czech literature. FLVE.03.038 M ethodology o f Academic Research FLVE.01.051 FLVE.03.039 Metods o f Teaching o f the History o f Russian Literature FLVE.01.052 The History o f Linguistic sciencies. FLVE.03.044 Pedagogical Seminar and Paper FLVE.01.053 The History o f Slavonic Philology. FLVE.03.046 Russian Versification FLVE.01.054 FLV E.03.047 Humanitarian Dimension o f the Internet FLVE.01.055 FLV E.03.049 Understanding o f the Text FLVE.01.056 The Problems and Methods o f Contem porary Linguistics. FLV E.03.050 Russian M odernism and Postmodernism FLVE.01.057 FLVE.03.052 Literature at the Time o f Pushkin.I FLVE.01.058 FLVE.03.053 Literature o f Russian Realism FLVE.01.059 FLVE.03.055 Literature o f "Silver Age" FLVE.02.002 Principles o f the Theory o f Linguistics FLV E.03.056 Russian Folklore FLVE.02.003 Modern Russian Language. Fonetics. Phonology FLVE.03.057 History o f Russian Literature: first half o f the 20. Century FLVE.02.004 Modem Russian Language. Lexicology FLVE.03.072 Principles o f the Theory o f Literature FLVE.02.005 Contemporary Russian Language. W ord-derivation FLVE.03.073 M odem Russian Literature FLVE.02.006 Normative Grammar o f the M odern Russian FLVE.03.076 Literature o f Russian Realism FLVE.02.007 Russian Grammar in use FLVE.03.082 History and Traditions o f Russian Literatury FLVE.02.008 Morfology o f the M odem Russian (Paradigmatics) FLVE.03 .083 Understanding o f the Text FLVE.02.009 Modem Russian Language. Syntax FLVE.03.085 Literature o f "Silver Age" FLVE.02.010 Old Church Slavic FLVE.03.086 History o f Russian Literature (Old Russian Literature) FLVE.02.012 Lexicography FLVE.03.087 History o f Russian Literature (first half o f the 19th FLVE.02.013 Functional Morphology century) FLVE.02.015 Linguistics o f the Text FLVE.03.090 History o f Russian Literature (first half o f the 20 century) FLVE.02.016 Russian Historical Grammar FLVE.03.091 M odem Russian Literature FLVE.02.017 Editing and proof-reading o f the texts FLVE.03.092 History o f Russian Literature (1 1th - 18th Century) FLVE.02.018 Proseminar. Proseminar Paper FLVE.03.094 History o f Russian Literary Criticism FLVE.02.021 Functional Syntax FLVE.03.097 Principles o f the Theory o f Translation FLVE.02.023 Seminar. Seminar paper FLVE.03.098 Literature at the Time o f Pushkin.II FLVE.02.024 Contrastive Grammar o f the Russian and Estonian FLVE.03.099 Tutorial (year paper) Language F LV E.03.100 Post-seminar FLVE.02.026 Ethnolinguistics FLV E .03.110 Independent work (Papers and Presentations) FLVE.02.027 Postseminar F LV E.03.111 Work on M aster Thesis FLVE.02.028 Russian Oral Speech FLV E .03.112 M aster Seminar, I FLVE.02.031 Development o f W riting Skills in Russian FLV E .03.113 M aster Seminar, II FLVE.02.032 Corrective course o f Russian Phonetics FLV E .03.114 W ork on Doctoral Thesis FLVE.02.035 General Linguistics FLV E .03.116 Problems and m ethods o f modern literary criticism FLVE.02.036 M ethodology o f Research FLVE.03.117 Lower-level lectures and seminars FLVE. 02.037 Methods o f Teaching o f a Special Subject FLV E .03.118 PhD Seminar, I FLVE.02.038 Seminar for Graduate Students o f Russian FLV E .03.119 PhD Seminar, II FLVE.02.040 Types o f Syntactical Connections FLV E .03.121 Sem inar o f M ethods o fT each ing Russian Literature. Final FLVE.02.041 Text Stylistics Paper. FLVE.02.045 M ethods o f Teaching the Russian Language FLV E .03.123 History o f Russian Culture FLVE.02.047 Seminar in M ethods o f Teaching Russian Language. FLVE.03 .124 Didactics o f Russian Literature. I. Seminar Paper FLV E .03.125 Didactics o f Russian Literature FLVE.02.050 Russian Spelling FLVE.03 . 126 Specificity o f the analysis o f text at school FLVE.02.052 Problems and M ethods o f Contem porary Linguistics FLV E .03.127 Pedagogical Practice FLVE.02.055 Sem inar on History o f Russian Linguistics FLV E .03.128 History o f Russian Literature: second half o f the 19. FLVE.02.056 Theory and History o f W riting Century 208 FILOSOOFIATEADUSKOND 208 FLVE.03 .130 Princeples o f the Theory o f Literature FLV E .03.139 Russian old-believers in History and Literature FLV E.03.131 History o f Russian Literature (Old Literature) FLV E.03.140 18th century Russian travellers FLV E.03.132 Understanding o f the Text FLV E.03.141 From Stalin to Brezhnev: Soviet culture of the 1940-1970s FLV E.03.133 History and traditions o f Russian Literature FLV E.03.142 Poetics o f Y. A nnenkov's novels FLV E.03.134 History o f Russian Literature (first ha lf o f the 19th century) FLV E .03.143 History o f Russian culture: Russian modernism and literary FLV E.03.135 Literature o f Russian Realism tradition FLVE.03 .136 History o f Russian Literature (second half o f the 19th FLV E .03.144 Dreams sub specie sem ioticae et litteraturae century) FLV E .03.145 Literature o f Russian m odernism ja postmodernism: FLVE.03 .137 Literature and Culture o f Estonia creative work o f A lexandr Solzhenitsyn FLV E.03.138 History o f school in Estonia FLV E .03.146 Issues o f the contem porary com parative studies Ained õppejõudude järgi FLAJ.02.003, FLAJ.02.014, FLPK.01.066, FLPK.01.067, FLAJ.02.035, FLA J.03.002, FLPK.01.126 FLAJ.04.001, FLAJ.04.014, Asu, Ene FLEE.06.029, FLEE.06.045 FLAJ.04.022, FLAJ.04.023, Asu, Eva Liina FLG R .01.008, FLGR.01 123, FLEE.02.004, FLEE.02.034, FLGR.01.124 FLG R .01.041, FLGR.01.091, Baljasnõi, Boriss FLEE.04.092 FLG R .01.095, FLGR.02.037, Berendsen, Veiko FLAJ.07.001, FLAJ.07.003, FLGR.02.187, FLGR.02.188, FLAJ.07.051, FLAJ.07.110, FLGR.04.129, FLGR.04.130, FLAJ.07.111 FLGR.04.224, FLGR.04.225, Beyer, Jürgen F LA J.07.112, FLAJ.07.113, FLKN .03.010, FLPK.02.062, F L A J.07.114, FLAJ.07.115 FLVE.02.003, FLVE.02.016, Boeri, Gigliola FLGR.02.153, FLGR.02.156, FLVE.02.035, FLVE.02.037, FLGR.02.163, FLGR.02.164, FLVE.02.038, FLVE.02.056, FLKE.01.069 FLVE.02.066, FLV E.03.010, Burdakova, Olga FLVE.02.075 FLV E.03.011, FLV E.03.013, Danilevski, A leksandr FLV E.03.012, FLVE.03.014, FLV E.03.046, FLV E.03.047, FLV E.03.073, FLVE.03.085, FLV E.03.057 FLVE.03.090, FLVE.03.091, Aasmäe, Niina FLK E.01.033, FLK E.01.046, FLV E.03.099, FLVE.03.100, FLK E.01.047, FLK E.01.061 FLV E .03.141, FLVE.03 142 Allik, Georg FLK E.01.025, FLK E.01.026, Dolinin, A leksandr FLVE.03.146 FLKE.01.030, FLK E.01.032, Dulitšenko, A leksander FLV E.01.005, FLVE.01.021, FLK E.01.033 FLV E.01.023, FLVE.01.027, Allikmets, Kiira FLK E.04.021, FLKE.04.031 FLV E.01.030, FLVE.01 031. Alttoa, Kaur FLAJ.05.002, FLAJ.05.003, FLV E.01.032, FLVE.01.051, FLAJ.05.007, FLAJ.05.008, FLV E.01.052, FLVE.01.053, FLAJ.05.009, FLAJ.05.038, FLV E.01.055, FLVE.01.056, FLAJ.05.039 FLV E.01.057, FLVE.01.058, Aluvee, Anne FLKE.01.030, FLKE.01.031, FLVE.01.059 FLK E.01.032, FLKE.01.033 Dulitšenko, Ljudmila FLK E.04.005, FLKE.04.013 Alvre, Paul FLEE.06.027 Edwards, Nikolaj FLGR.04.132, FLGR.04.133 Andresen, Andres FLAJ.02.003, FLAJ.02.007, Elken, Jaan FLKU .01.048, FLKU.01.049, FLAJ.02.024, FLAJ.02.040 FLKU.01.064 Andresson, Helgi FLKE.02.002, FLKE.02.004, Eller, Lia FLEE.04.075 FLKE.02.013, FLKE.02.067, Epner, Luule FLKN .02.036, FLKN.03.020, FLKE.02.080, FLKE.02.091 FLK N .03.041, FLKN.03.046, Annus, Epp FLKN .03.017, FLKN .05.001, FLK N .03.047, FLKN.03.049, FLKN .05.002, FLKN.05.008, FLKN .03.055, FLKN.03.067, FLKN .05.034 FLKN .03.068, FLKN.03.077, Ant, Jüri FLAJ.00.004, FLAJ.00.005, FLKN.03.103 FLAJ.00.006, FLAJ.00.007, Erelt, Mati FLEE.02.015, FLEE.02.057, FLAJ.00.008, FLA J.06.001, FLEE.02.066, FLEE.02.068, FLAJ.06.010, FLAJ.06.056, FLEE.02.069, FLEE.02.070, FLAJ.06.060, FLAJ.06.105, FLEE.02.078, FLEE.02.079, FLAJ.06.106, FLA J.06.107, FLEE.02.080, FLEE.02.081, FLAJ.06.108 FLEE.02.082, FLEE.02.085, Antzon, Kaari FLGR.04.002, FLGR.04.011, FLEE.02.086 FLGR.04.015, FLGR.04.018, Erelt, Tiiu FLEE.02.024 FLGR.04.224, FLGR.04.225 Frick, Mai FLKE.03.035, FLKE.03.036, Anvelt, Ilmar FLGR.01.067, FLG R .01.072, FLKE.03.037 FLG R .01.073, FLG R .01.127 Gajõblõ, Hagani FLK E.02.060, FLKE.02.061 Arold, Anne FLGR.04.013, FLGR.04.019, Gasparov, Boriss FLVE.02.083 FLGR.04.021, FLGR.04.022, Grišakova, M arina FLK N .02.018, FLKN.02.021, FLGR.04.153, FLGR.04.157, FLK N .02.022, FLKN.02.023, FLGR.04.165, FLGR.04.224, FLKN .02.024, FLKN.02.026, FLGR.04.225, FLGR.04.266, FLKN.02.027 FLGR.04.267 Grozdova, Galina FLK E.04.016, FLKE.04.021, Arukask, Madis FLKN .01.006 FLKE.04.031, FLKE.04.032, Asser, Hiie FLPK .01.033, FLPK .01.035, FLK E.04.035, FLK E.04.036 209 FILOSOOFIATEADUSKOND 209 Grünthal-Robert, Tiiu FLGR.04.200 Kalmre, Eda FLKN.01.020 Haag, Erika-Oksana FLVE.02.088 Kangilaski, Jaak FLAJ. 00.001 FLAJ.00.008, Habicht, Külli FLEE.02.005, FLEE.02.063, FLAJ 05.009 FLAJ.05.010, FLEE.02.083, FLEE.08.041 FLAJ 05.013 FLAJ.05.014, Hache, Philippe FLGR.02.081, FLGR.02.208 FLAJ 05.017 FLAJ.05.018, Hagu, Paul FLK N .01.008, FLKN .01.009, FLAJ 05.019 FLAJ.05.036, FLKN.01.014, FLKN .01.016, FLAJ. 05.038 FLAJ.05.039, FLKN .01.017, FLKN.01.018, FLAJ. 05.044 FLAJ.05.047 FLK N .01.053 Kark, Maret FLAJ. 07.041 FLAJ.07.042, Hallap, Tiiu FLFI.02.049, FLFI.02.050 FLAJ.07.074 Hallik, Martin FLAJ.06.059. FLAJ.06.089, Karu, Katrin FLVE.02.007 FLVE.02.017 FLAJ.07.076, FLAJ.07.089 Kasak, Enn FLKN.01.032 Halonen, M inna FLEE.06.016, FLEE.06.032 Kasik, Reet FLEE.02.009 FLEE.02.017, Hanko, Urve FLGR.01.015. FLGR.01.016, FLEE.02.037 FLEE.02.058, FLG R .01.076 FLEE.02.072 FLEE.02.073, Haud, Tiia FLKE. 01.032. FLKE.01.033, FLEE.02.074 FLKE 01.039 FLKE.01.052 Keevallik, Juta FLAJ.05.006 FLAJ.05.009, Heinsoo, Heinike FLEE 06.005. FLEE.06.020, FLAJ.05.011 FLAJ.05.012, FLEE 06.021. FLEE.06.023, FLAJ.05.014 FLAJ.05.033. FLEE. 06.025. FLEE.06.030, FLAJ.05.038 FLAJ.05.039 FLEE 06.036. FLEE.06.057, Kern, Katrin FLEE.02.022 FLEE.02.036, FLEE 06.058 FLEE.06.069, FLEE.02.039 FLEE.02.042, FLEE 06.070. FLEE.06.076, FLEE.02.088 FLEE 06.077 FLEE.07.074 Kikerpill, Tiina FLEE 04.057 FLEE.04.059, Hennoste, Tiit FLEE 02.006 FLEE.02.008 FLEE 04.070 FLEE.04.075 Hiiemaa, Karin FLAJ 06.006 FLAJ.06.025, K ingisepp, Valve-Liivi FLEE 02.003 FLEE.02.005, FLAJ 06.030 FLAJ.06.093, FLEE 02.009 FLEE.02.051, FLAJ 06.094 FLAJ.06.105, FLEE 02.062 FLEE.02.083 FLAJ 06.107 FLAJ.06.108 Kink, Kristel FLKU 01.031 FLKU.01.036, Hiiemäe, Mall FLKN.01.030 FLKU 01.052 FLKU.01.058 Hirsjärvi, Sirrka FLPK.02.080 Kisseljova, Ljubov FLVE 03.011 FLVE.03.014, Hrakovski, Viktor FLVE.02.084 FLVE 03.038 FLVE.03.039. Hämälainen, J FLPK.01.098 FLVE 03.044 FLVE.03.082, Hämäläinen, Juha FLPK .01.045. FLPK.01.047 FLVE 03.087 FLVE.03.092, Issakov, Sergei FLVE 01.013. FLVE.01.014, FLVE 03.099 FLV E.03.100, FLVE 01 .020 . FLVE.01.027 FLVE 03.110 FLV E.03.111, Jaago, Tiiu FLKN 01 .001 . FLK N .01.002, FLVE 03.112 FLV E.03.113, FLKN 01.003. FLK N .01.004, FLVE 03.114 FLV E.03.116, FLKN 01.005. FLKN .01.021, FLVE 03.118 FLV E.03.119, FLKN 01.036. FLKN .01.037, FLV E.03.121 FLKN .01.051 Kitsing, Maie FLPK.02.073 Jagau, Axel FLGR.04.009. FLGR.04.010 Kivilo, M aarit FLGR.02.226 Jevstratova, Svetlana FLVE.02.002. FLVE.02.009, Klaas, Birute FLEE 02.025, FLEE.04.029, FLVE.02.023. FLVE.02.026, FLEE 04.060, FLEE.04.069, FLVE.02.027. FLVE.02.031, FLEE 04.072, FLEE.04.076 FLVE.02.047. FLVE.02.074, Klaas, Urmas FLAJ 03.016. FLAJ. 03.036, FLVE.02.087 FLAJ 03.039. FLAJ.03.105 Jufkin, Inga FLKE.01.025. FLKE.01.030, Klaassen, Olaf-M ihkel FLAJ 06.092, FLAJ.06.110 FLKE.01.031 FLKE.01.032, Koit, Mare FLEE .08.022, FLEE.08.023, FLKE.01.033 FLKE.01.039 FLEE.08.032 Jufkin, Juri FLKE.02.051. FLKE.02.063, Kolk, Madis FLKN .03.049, FLKN.03.101 FLKE.02.092 Kommer, Anneli FLPK.02.072 Juske, Mare FLPK.02.042 Konsa, Kurmo FLAJ.02.007, FLAJ.02.029, Jänese, Anne FLKE.03.003. FLKE.03.011, FLAJ.02.031, FLAJ.02.032, FLKE.03.024 FLAJ.02.045 Järv, Risto FLKN.01.006, FLK N .01.025 Konsa, Marge FLA J.01.040 Jääts, Indrek FLAJ.04.006. FLAJ.04.046 Koorits, Katrin FLKE.02.013, FLKE.02.016. Jõgise, Aime-Vaike FLKE.02.008. FLKE.02.009, FLKE.02.024, FLKE.02.037, FLKE.02.013. FLKE.02.021 FLKE.02.039 Kaalep, Heiki-Jaan FLEE.08.012 Koppel, Inga FLK E.01.033, FLKE.01.042, Kadajane, Tiiu FLPK.02.058 FLKE.01.044 Kaldjärv, Ele FLKE.01.001 FLK E.01.025, Kostabi, Leili FLGR.01.005, FLGR.01.043, FLKE.01.032. FLKE.01.033 FLGR.01.045 Kaldjärv, Klaarika FLGR.03.032, FLGR.03.034, Kostandi, Jelisaveta FLV E.02.009, FLVE.02.015, FLGR.03.072 FLVE.02.018, FLVE.02.021, Kaljumägi, Karin FLEE.02.032. FLEE.02.035, FLVE.02.023, FLVE.02.027, FLEE.02.052 FLVE.02.035, FLVE.02.036, Kallio, Jussi FLEE 06.014. FLEE.06.015, FLVE.02.037, FLVE.02.038, FLEE 06.017. FLEE.06.018, FLVE.02.040 FLEE. 06.019. FLEE.06.031, Kraav, Inger FLPK .01.014, FLPK .01.016, FLEE. 06.033, FLEE.06.034, FLPK.01.017, FLPK.01.032, FLEE. 06.039. FLEE.06.073, FLPK.01.037, FLPK.01.038, FLEE.06.075 FLPK.01.042. FLPK.01.049, Kallis, Krista FLK E.01.030, FLK E.01.032, FLPK .01.050. FLPK .01.056, FLKE.01.052 FLPK .01.074. FLPK.01.076, 210 FILOSOOFIATEADUSKOND 210 FLPK .01.079, FLPK .01.081, Kõiv, M ait FLAJ.07.003, FLAJ.07.045, FLPK .01.084, FLPK .01.085, FLAJ.07.069, FLAJ.07.083, FLPK .01.090, FLPK .01.091, FLAJ.07.092, FLAJ.07.093, FLPK .01.093, FLPK .01.094, FLAJ.07.107 FLPK .01.100, FLPK .01.101, Kõiva, Mare FLKN.01.022 FLPK .01.103, FLPK .01.105, Kõresaar, Ene FLAJ. 04.003, FLAJ. 04.009, F L PK .01.106, FLPK .01.107, FLAJ.04.027, FLAJ.04.028, FLPK .01.108, FLPK .01.113, FLAJ.04.031, FLAJ.04.042 FLPK .01.117, FLPK .01.123, Kõrvel, Mairi FLV E.01.005, FLVE.01.017, FLPK .01.124, FLPK .01.127, FLV E.01.020, FLVE.01.027, FLPK .02.048, FLPK.02.049, FLV E.01.045, FLVE.01.050 FLPK .02.050, FLPK.02.053, Köss, T iia FLK N .01.023, FLKN. 01.024 FLPK.02.064, FLPK.02.065, Külm, Rein FLKU.01.043 FLPK.02.075, FLPK .02.081 Külmoja, Irina FLVE.02.013, FLVE.02.023, Kriiska, Aivar FLAJ.01.006, FLAJ.01.011, FLVE.02.024, FLVE.02.027, FLAJ.01.013, FLAJ.01.017, FLVE.02.035, FLVE.02.036, FLAJ.01.021, FLAJ.01.030, FLVE.02.037, FLVE.02.038, FLA J.01.042 FLVE.02.055 Krikk de M ateo, Sirje-M aie FLAJ.06.025, FLAJ.06.046, Künnap, Ago FLEE.07.007, FLEE.07.010, FLAJ.06.071, FLA J.06.080 FLEE.07.012, FLEE.07.022, Krikmann, Arvo FLK N .01.026, FLK N .01.027, FLEE.07.037, FLEE.07.038, FLK N .01.028, FLK N .01.029 FLEE.07.039, FLEE.07.041, Krull, Edgar FLPK .01.076, FLPK .01.100, FLEE.07.042, FLEE.07.043, FLPK .01.101, FLPK .01.113, FLEE.07.074, FLEE.07.097 FLPK .02.001, FLPK.02.011, Laagus, Aino FLEE.04.003, FLEE.04.005, FLPK .02.022, FLPK.02.023, FLEE.04.035, FLEE.04.036, FLPK .02.043, FLPK.02.044, FLEE.04.048, FLEE.04.051, FLPK.02.049, FLPK.02.050, FLEE.04.070, FLEE.04.073, FLPK.02.051, FLPK .02.052, FLEE.04.091, FLKN.01.011 FLPK.02.053, FLPK.02.068, Laar, Malle FLG R .04.199, FLGR.04.200, FLPK.02.076, FLPK.02.077, FLGR.04.204, FLGR.04.205 FLPK.02.079 Laido, Hille FLGR.02.193 Kruusimaa, Terje FLEE.06.054 Lang, Valter FLAJ.00.008, FLAJ.01.011, Kruuspere, Piret FLKN .03.037 FLA J.01.021, FLAJ.01.026, Kudrjavtsev, Juri FLVE.02.003, FLVE.02.016, FL A J.01.041, FLAJ.01.043, FLV E.02.023, FLVE.02.027, FLAJ.01.047 FLV E.02.052, FLVE.02.056 Laur, Mati FLAJ.00.004, FLAJ.00.005, Kull, Merike FLPK .01.086 FLAJ.00.006, FLAJ.00.007, Kurvet-Käosaar, Leena FLGR.01.007, FLKN .02.001, FLAJ.00.008, FLAJ.03.003, FLKN .02.002, FLKN.02.012, FLAJ.07.010, FLAJ.07.086. FLK N .02.026, FLKN .02.027, FLAJ.07.091, FLAJ.07.092, FLK N .02.040, FLKN.02.041 FLAJ.07.093, FLAJ.07.101, Kuznetsova, Inga FLKE.01.001, FLK E.01.016, FLAJ.07.109 FLK E.01.025 Leesik, Meelis FLGR.01.020, FLGR.01.033, Kuzovkina, Tatjana FLV E .03.121, FLV E .03.124, FLGR.01.036, FLGR.01.128, FLV E.03.127 FLG R .01.133, FLGR.01.134, Kuuben, Indrek FLAJ.02.003 FLG R .01.135, FLGR.01.141, Kuusk, Margit FLEE.06.040, FLEE.06.054 FLG R .01.148, FLGR.04.224, Kährik, Kaja FLGR.01.069, FLG R .01.137, FLGR.04.225 FLGR.04.224, FLGR.04.225 Leibov, Roman FLVE.03.013, FLVE.03.014, Kärk, Lauri FLK U .00.077, FLKU.00.078 FLVE.03.047, FLVE.03.049, Kärner, Erika FLGR.04.056, FLG R .04.153, FLVE.03.072, FLVE.03.076, FLG R .04.155, FLGR.04.251, FLVE.03.099, FLVE.03.100, FLGR.04.252 FLV E.03.110, FL V E .03 .Ill, Kärner, Eve FLK U .00.089, FLKU .00.090, FLV E.03.112, FLVE.03.113, FLKU .00.091 FLV E .03.114, FLVE.03.118, Kärtner, Piret FLG R .01.041 FLV E .03.119, FLVE.03.128, Kõiv, Kristi FLPK .01.015, FLPK .01.017, FLVE.03.135 FLPK.01.030, FLPK .01.032, Leimus, Ivar FLAJ.02.025 FLPK .01.049, FLPK.01.050, Lepa, Karl FLGR.04.054, FLGR.04.055, FLPK .01.052, FLPK .01.058, FLG R .04.065, FLGR.04.153, FLPK .01.059, FLPK .01.071, FLG R .04.165, FLGR.04.198, FLPK .01.072, FLPK .01.076, FLGR.04.266, FLGR.04.267, FLPK .01.077, FLPK .01.079, FLGR.04.268, FLGR.04.279, FLPK .01.081, FLPK.01.085, FLGR.04.280 FLPK .01.086, FLPK .01.091, Lepa, N iina FLK E.02.013, FLKE.02.024, FLPK .01.093, FLPK .01.094, FLKE.02.037, FLKE.02.038, FLPK .01.100, FLPK .01.101, FLKE.02.067 FLPK .01.103, FLPK .01.105, Lepajõe, Kersti FLEE.02.050 FLPK .01.106, FLPK .01.107, Lepajõe, Kersti FLEE.02.005, FLEE.02.083 FLPK .01.108, FL PK .01.113, Lepsoo, Tanel FLGR.02.199, FLGR 02.202, FLPK .01.117, FLPK .01.127, FLGR. 02 .203’ FLGR.02.236 FLPK .02.048, FLPK.02.053, Liim, Allan FLAJ.03.029 FLPK .02.064, FLPK.02.065, Liimets, Reet FLGR.04.005, FLGR.04.023, FLPK.02.074, FLPK.02.075 FLGR.04.153, FLG R .04.160, 211 FILOSOOFIATEADUSKOND 211 FLGR.04.161, FLGR.04.162, FLAJ.06.105, FLAJ.06.107, FLGR.04.163, FLGR.04.253, FLAJ.06.108, FLAJ.06.118 FLGR.04.254, FLGR.04.278 M eguschar, Fulvio FLGR.02.161, FLGR.02.162, Liiv, Heino FLGR.01.018, FLGR.01.019 FLGR.02.163, FLGR.02.164 Lill, Anne FLG R .02.117, FLG R .02.177, M einart, Kersti FLKE.01.025, FLKE.01.033, FLGR.02.178, FLGR.02.230, FLKE.01.048 FLGR.02.242 M elnikova, Ljudmila FLVE.02.032, FLVE.02.067 Lindström, Liina FLEE.02.046 M erilai, Am e FLKN.02.036, FLKN.03.006, Loone, Eero FLFI.00.001 FLFI.00.002, FLKN.03.009, FLKN.03.013, FLFI.00.003 FLFI.00.004, FLKN.03.016, FLKN.03.021, FLFI.00.009 FLFI.00.010, FLKN.03.031, FLKN.03.073 FLFI.00 011 FLFI.00.013, M etsvahi, Merili FLKN.01.054 FLFI.00.016 FLFI.00.017, M ichelson, Lea FLPK.02.073 FLFI.02.006 FLFI.02.009, Mikk, Jaan FLPK.01.002, FLPK.01.036, FLFI.02.014 FLFI.02.015, FLPK.01.040, FLPK.01.063, FLFI.02.026 FLFI.02.027, FLPK.01.066, FLPK.01.067, FLFI.02.029 FLFI.02.030, FLPK.01.074, FLPK.01.076, FLFI.02.031 FLFI.02.032, FLPK.01.093, FLPK.01.094, FLFI.02.035 FLFI.02.040, FLPK .01.096, FLPK .01.100, FLFI.02.046 FLFI.02.047, FLPK.01.101, FLPK.01.113, FLFI.02.048 FLFI.02.053 FLPK.01.115, FLPK.01.119, Lotman, Maria-Kristiina FLGR.02.128 FLGR. 02.244 FLPK.01.121, FLPK.01.129, Luik, Jaan FLKU .01.033 FLKU.01.060, FLPK.02.049, FLPK.02.050, FLKU .01.063 FLKU.01.068 FLPK.02.053 Luik, Tõnu FLFI.00.001 FLFI.00.002, M ikser, Rain FLPK .01.127, FLPK.02.081 FLFI.00.003 FLFI.00.004, Mil iste, Merje FLGR.04.007, FLGR.04.014, FLFI.00.010 FLFI.01.002, FLGR.04.057 FLFI.01.004 FLFI.01.012, Miyano, Eri FLKE.02.075, FLKE.02.076, FLFI.01.021 FLFI.01.022, FLKE.02.093, FLKE.02.106 FLFI.01.033 FLFI.01.035, M uischnek, Kadri FLEE.08.014 FLFI.01.036 FLFI.01.037, M ullamaa, Tiina FLKE.01.032, FLKE.01.033, FLFI.01.038 FLFI.01.039, FLKE.01.043, FLKE.01.048 FLFI.01.045 FLFI.01.046, Must, Aadu FLAJ.00.008, FLAJ.02.004, FLFI.01.047 FLFI.01.048 FLAJ.02.005, FLAJ.02.008, Lukas, Liina FLKN.02.005 FLKN.02.006, FLAJ.02.011, FLAJ.02.015, FLKN.02.013 FLKN.02.026, FLAJ.02.018, FLAJ.02.027, FLKN .02.027 FLKN.03.014 FLAJ.02.034, FLAJ.02.036, Läänemets, Märt FLA J.07.117 FLAJ.02.038, FLAJ.02.045 Lõbus, Triin FLGR.03.032 FLGR.03.036, Must, Ülle FLAJ.02.009, FLAJ.02.013 FLGR.03.089 FLGR.03.091 M äeots, Ain FLKN.03.045 Lõhkivi, Endla FLFI.00.001 FLFI.00.002, M äesalu, Ain FLAJ.01.001, FLAJ.01.009, FLFI.00.003 FLFI.00.004, FLAJ.01.011, FLAJ.01.012, FLFI.00.005 FLFI.00.006, FLAJ.01.020, FLAJ.01.021, FLFI.00.007 FLFI.00.008, FLAJ.01.030 FLFI.00.010 FLFI.00.013, Mäll, Linnart FLA J.07.116 FLFI.02.039 FLFI.03.015, M ätlik, Tanel FLFI.02.040 FLFI.03.016 FLFI.03.023, Nemzer, Andrei FLVE.03.050, FLV E.03.145 FLFI.03.026 FLFI.03.031, Neufeld, Kersti FLGR.04.057, FLGR.04.199, FLFI.03.037 FLGR.04.200 Made, Vahur FLAJ.06.045 Niglas, Liivo FLAJ.04.002, FLAJ.04.034, Madisso, Maia FLEE.02.009, FLEE.02.052, FLAJ.04.035, FLAJ.04.038, FLEE.02.055, FLEE.02.056, FLAJ.04.052 FLEE.02.062 Nikopensius, Ingrid FLEE.04.074, FLEE.04.082 Mait, Alo FLEE.04.015, FLEE.04.026, Novikova, Irina FLKN.02.041 FLEE.04.036, FLEE.04.061, Nurk, Anu FLEE.07.059, FLEE.07.078, FLEE.04.067, FLEE.04.080, FLEE.07.092 FLEE.04.089, FLEE.04.090 Nõm m , Erle FLPK.02.061 Mardiste, Heino FLAJ.02.038 O drats, Siiri FLGR.01.064, FLGR.01.065 Mateo, Meliton FLGR.03.067, FLGR.03.098 Ohlsson, Stig Örjan FLGR.04.165 Mateo, Ricardo FLGR.03.043, FLGR.03.044 Ojanurm e, Tiiu FLKE.03.002, FLKE.03.003, Matjus, Ülo FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLKE.03.011, FLKE.03.024 FLFI.00.003, FLFI.00.004, Ole, Kaido FLKU.01.055 FLFI.00.009, FLFI.00.010, Oolo, Elvi FLKU.02.009, FLKU.02.012 FLFI.00.011, FLFI.00.013, Orav, Heili FLEE.08.018 FLFI.00.016, FLFI.00.017, Paatsi, Vello FLKU .00.005, FLKU .00.006, FLFI.01.003, FLFI.01.010, FLKU.00.007, FLKU.00.088 FLFI.01.021, FLFI.01.022, Paberit, Tõnis FLKU.01.021, FLKU.01.034, FLFI.01.031, FLFI.01.035, FLKU .01.067 FLFI.01.036, FLFI.01.037, Pajur, Ago FLAJ.03.011, FLAJ.03.015, FLFI.01.038, FLFI.01.039, FLAJ.03.018, FLAJ.03.034, FLFI.01.040, FLFI.01.045, FLAJ.03.035, FLAJ.03.057, FLFI.01.046, FLFI.01.047, FLAJ.03.066, FLAJ.03.099, FL FI.01.048, F L F I.01.049 FLAJ.03.100, FLAJ.03.101, Medijainen, Eero FLAJ.06.002, FLAJ.06.034, FLAJ.03.102 FLAJ.06.057, FLA J.06.090, Pajusalu, Karl FLEE.02.012, FLEE.02.046, 212 FILOSOOFIATEADUSKOND 212 FLEE.02.064, FLEE.02.065, FLA J.02.035, FLAJ.02.042, FLEE.02.067, FLEE.02.078 FLAJ.02.043 Pajusalu, Renate FLEE.02.009, FLEE.04.083, Pirso, Urve FLEE.02.042, FLEE.02.090 FLEE.08.001, FLEE.08.020, Plaat, Jaanus FLAJ.04.001, FLAJ.04.009, FLEE.08.021, FLEE.08.029, FLAJ.04.019, FLAJ.04.023 FLEE.08.030 Pogosjan, Jelena FLV E.03.009, FLVE.03.056. FLV E.03.086, Paldre, Leho FLEE.08.027, FLEE.08.028 FLVE.03.112, P a lik o v a , Oksana FLV E.02.004, FLV E.02.005, FLV E.03.113, FLVE.03.118, FLV E.02.012. FLVE.02.017, FLV E.03.119, FLVE.03.123. FLV E.02.018, FLVE.02.057, FLVE.03.140 FLVE.02.059 Ponom arjova, Galina FLVE.03.026, FLVE.03.137, Palikova, Oksana FLVE.02.007 FLV E .03.138, FLVE.03.139 Pallo-Vaik, Tiiu FLKU .01.038 Pool, Raili FLEE.04.011, FLEE.04.036, Palm, Mari-Ann FLGR.04.001, FLGR.04.002, FLEE.04.045, FLEE.04.055, FLGR.04.003, FLGR.04.004, FLEE.04.075, FLEE.04.087, F LG R .04.153, FLG R .04.165, FLEE.04.088 FLGR.04.224, FLGR.04.266, Pormeister, Eve FLGR.04.005, FLGR.04.006, FLGR.04.267 FLGR.04.007, FLGR.04 014, Pappel, Kristel FLKU .02.003 FLGR.04.016, FLGR.04.153, Parhomenko, Eduard FLFI.00.007, FLFI.01.021, FLGR.04.158 FLFI.01.022, FLFI.01.035, Priimägi, Sirje FLPK.01.071, FLPK.01.093, FLFI.01.036, FLFI.01.037, FLPK.01.094, FLPK.01.118, FLFI.01.038, FLFI.01.039, FLPK .02.001, FLPK.02.002, FLFI.01.045, FLFI.01.046, FLPK.02.015, FLPK.02.023, FLFI.01.047, FLFI.01.048, FLPK .02.036, FLPK.02.062, FLFI.01.050, FLFI.01.051 FLPK.02.077 Parmasto, Anne FLK U .01.050, FLK U .01.059, Punga, Jaan FLK U .01.017, FLKU.01.037, FLK U .01.064, FLKU .01.065 FLK U .01.047, FLKU.01.062 Parve, Merike FLEE.02.004, FLEE.08.041 Puusaar, Sulev FLGR.02.233 Parve, Valdar FLFI.00.001, FLFI.00.002, Puusepp, Elle FLKE.02.013, FLKE.02.015, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLKE.02.021. FLKE.02.039, FLFI.00.010, FLFI.00.013, FLK E.02.040: FLKE.02.058, FLFI.00.018, FLFI.00.019, FLKE.02.068 FLFI.00.020, FLFI.00.021, Puusepp, Kaire FLK E.02.014. FLKE.02.019, FLFI.01.006, FLFI.02.001, FLK E.02.072. FLKE.02.086 FLFI.02.007, FLFI.02.009, Päll, Janika FLGR.02.151. FLGR.02.159, FLFI.02.022, FLFI.02.024, FLGR.02.170. FLGR.02.230, FLFI.02.026, FLFI.02.029, FLGR.02.238. FLGR.02.242 FLFI.02.031, FLFI.02.032, Päll, Peeter FLEE.02.021 FLFI.02.035, FLFI.02.036, Põldsaar, Raili FLGR.01.087 FLGR.01.121, FLFI.02.037, FLFI.02.038, FLG R .01.145 FLGR.01 146 FLFI.02.040, FLFI.02.041, Raeste, Eve FLKE.03.010 FLFI.02.046, FLFI.02.048, Rahi, Aigi FLA J.02.001 FLAJ.02.011, FLFI.02.049, FLFI.02.050, FLAJ.02.016 FLAJ.02.028, FLFI.02.051, FLFI.02.052, FLAJ.02.045 FLFI.02.053 Raichmann, Gitta FLGR.03.042 Pedastsaar, T iia FLPK. 01.003. FLPK .01.004, Raitar, Siiri F LG R .04.199. FLGR.04.200, FLPK 01.009. FLPK.01.033, FLK E.02.006, FLKE.02.013, FLPK. 01.034 FLPK.01.039, FLK E.02.024, FLKE.02.054, FLPK. 01.044 FLPK.01.064, FLKE.02.104 FLPK 01.065 FLPK.01.067, Rajamäe, Pilvi FLG R .01.023. , FLGR.01.024, FLPK. 01.071. FLPK .01.075, FLG R .01.101., F L G R .01 .Ill, FLPK. 01.076 FLPK.01.093, FLGR.01.138 FLPK. 01.094 FLPK .01.100, Rammo, Sirje FLEE.04.014 , FLEE.04.031, FLPK. 01.101 FLPK .01.107, FLEE.04.032 , FLEE.04.036, FLPK. 01.111 F L P K .0 1 .I ll , FLEE.04.045 , FLEE.04.051, FLPK 01.112 FLPK .01.115, FLEE.04.053 , FLEE.04.075, FLPK 01.129 FLPK .01.049, FLEE.04.079 , FLEE.04.086 FLPK 02.050 FLPK.02.053 Rannikmäe, Arne FLPK.02.023 , FLPK.02.039, P eebo ,Jaak FLEE.02.071 FLPK.02.062 Peets, Jüri FLAJ.01.015 Ranniku, Kaspar FLVE.03 098 Piirimäe, Helmut FLAJ.07.053 Raud, Eva FLKN .03.080 , FLKN.03.104 Pikas, Tiina FLKU .00.061 Raudsepp, Anu FLAJ.03.025 , FLAJ.03.031, Piid, Lea FLVE. 02.087. FLVE.03.010, FLAJ.03.083 , FLAJ.03.103, FLVE. 03.014. FLVE.03.044, FLAJ.03.106 FLVE. 03.053. FLVE.03.055, Rebane, Malle FLK E.02.015 FLKE.02.016 FLVE. 03.057. FLVE.03.097, Reifman, Pavel FLVE.03.094 FLVE. 03.099. FLV E .03.100, Rein, Eva FLG R .01.119 FLG R .01.120, FLVE 03.110 FLV E .03.111, FLG R .01.140 FLVE 03.114 FLV E .03.121, Rein, Kaarina FLK E.02.050 FLKE.02.051, FLVE 03.136 FLV E .03.143 FLKE.02.092 Pilli, Einike FLPK 01.060 FLPK .01.075, Remtšukova, Jelena FLVE.02.082 FLPK .01.077 Reppo, Kersti FLK E.02.008 , FLKE.02.009, Pirsko, Priit FLAJ.02.008 FLAJ.02.014, FLK E.02.015 , FLKE.02.021, FLAJ. 02.022 , FLAJ.02.023, FLK E.02.024 213 FILOSOOFIATEADUSKOND 213 Roon, Eele FLKE.02.063, FLKE.02.065, Zaikina, Svetlana FLKE.04.003, FLKE.04.004, FLKE.02.087, FLKE.02.090 FLKE.04.016, FLKE.04.026, Roosmaa, Tiit FLEE.08.007 FLKE.04.032, FLKE.04.035, Rosenberg, Tiit FLAJ.00.004, FLAJ.00.005, FLKE.04.036 FLAJ.00.006, FLAJ.00.007, Zobel, T iina FLKE.02.029, FLKE.02.031, FLAJ.00.008, FLAJ.03.004, FLKE.02.065, FLKE.02.087 FLAJ.03.011, FLAJ.03.015, Zurakovskaja, Netty FLKE.02.008, FLKE.02.009, FLAJ.03.073, FLAJ.03.099, FLKE.02.013, FLKE.02.024 FLAJ.03.100, FLAJ.03.101, Taim alu, Merle FLPK.01.017, FLPK.01.032, FLAJ.03.102 FLPK .01.079, FLPK .01.127, Ross, Jaan FLKU.02.008 FLPK.02.048, FLPK.02.065, Rutiku, Siret FLKE.02.010 FLPK.02.082 Rääbis, Andriela FLEE.08.050 Talvet, Jüri FLGR.03.024, FLGR.03.066, Rüütli, Malle FLKE.03.002, FLKE.03.009 FLGR.03.096, FLKN.02.007, Salmistu, Silja FLKU.01.016, FLKU .01.044, FLKN.02.008, FLKN.02.023, FLKU .01.057 FLKN.02.024, FLKN.02.026, Salmistu, Silja FLKU .01.066 FLKN .02.027, FLKN.02.028, Saro, Anneli FLKN.03.018, FLKN.03.033, FLKN.02.029, FLKN.02.036 FLKN.03.072, FLKN.03.076, Tamm, Epp FLGR.02.116, FLGR.02.122, FLKN.03.101 FLGR.02.126, FLGR.02.169, Schütting, Riina FLKN.03.085 FLGR.02.197, FLGR.02.216, Sedrik, Meeli FLEE.02.045 FLGR.02.230, FLGR.02.239, Seilenthal, Tõnu FLEE.07.020, FLEE.07.033, FLGR.02.240 FLEE.07.059, FLEE.07.064, Tam m, Karl FLPK.02.042 FLEE.07.072, FLEE.07.074, Tam m, Mall FLG R .04.197, FLG R.04.199, FLEE.07.087, FLEE.07.088, FLGR.04.200, FLGR.04.202, FLEE.07.095 FLGR.04.203 Selart, Anti FLAJ.03.002, FLAJ.07.084, Tam maru, Jüri FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLAJ.07.101, FLAJ.07.108 FLFI.00.003, FLFI.00.004, Sepp, Ele FLKE.01.001, FLKE.01.033, FLFI.00.005, FLFI.00.006, FLK E.01.059 FLFI.00.007, FLFI.00.008, Sepp, Tiina FLKE.01.025, FLKE.01.026, FLFI.00.010, FLFI.03.003, FLKE.01.031, FLKE.01.033 FLFI.03.004, FLFI.03.023, Seppet, Ahti FLKU.01.055 FLFI.03.024, FLFI.03.025, Shteingolde, Anželika FLVE.02.007 FLFI.03.043 Siimer, Enn FLKN .03.022, FLKN.03.082 Tammelo, Eda FLKE.01.025, FLKE.01.058, Siitan, Toomas FLKU.02.003 FLKE.01.063 Skrebova, Irina FLKE.01.033 Tannberg, Tõnu-Andrus FLAJ.03.011, FLAJ.03.015, Soobik, Liina FLKE.01.011, FLKE.01.012, FLAJ.03.018, FLAJ.03.077, FLKE.01.044, FLKE.01.059 FLAJ.03.099, FLAJ.03.100, Soodla, Merike FLGR.02.155 FLAJ.03.101, FLAJ.03.102, Sool, Reet FLGR.01.025, FLGR.01.077, FLAJ.03.107, FLAJ.07.085, FLGR.01.078, FLGR.01.082, FLAJ.07.101 FLGR.01.083, FLGR.01.093, Tarve, Valentina FLKE.04.003, FLKE.04.004, FLGR.01.094, FLG R .01.109 FLKE.04.005, FLKE.04.013, Soovik, Ene-Reet FLGR.01.062, FLGR.01.063, FLKE.04.018, FLKE.04.021, FLG R .01.100, FLG R .01.107, FLKE.04.031, FLKE.04.032 FLG R .01.129 Teedema, Ago FLKU.01.028 Soroka, Irina FLVE.01.004, FLVE.01.008, Teesalu, Terje FLK E.01.025, FLKE.01.032, FLVE.01.009, FLV E.01.020, FLKE.01.033 FLVE.01.027, FLVE.01.036, Tenjes, Silvi FLEE.08.019, FLEE.08.035 FLV E.01.044, FLVE.01.046, Teras, Pire FLEE.02.004, FLEE.02.034 FLVE.01.048 Titma, Mikk FLPK.02.042 Stepanistseva, Tatjana FLVE.03.010, FLVE.03.011, Tombak, Katrin FLGR.04.097 FLVE.03.016, FLVE.03.052, Tonts, Ülo FLKN.03.025, FLKN.03.035 FLVE.03.083, FLVE.03.087, Tool, Andrus FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLVE.03.098, FLVE.03.125, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLV E .03.126, FLV E.03.128, FLFI.00.006, FLFI.00.007, FLV E .03.131, FLV E .03.132, FLFI.00.008, FLFI.00.010, FLV E .03.133, FLV E .03.134 FLFI.00.013, FLFI.01.001, Sukamägi, Aimi FLPK.02.042 FLFI.01.019, FLFI.01.020, Suuman, Imat FLKU.01.017, FLKU.01.057, FLFI.01.021, FLFI.01.022, FLKU .01.061, FLKU .01.068 FLFI.01 035, FLFI.01.036, Särg, Taive FLKN .01.035 FLFI.01.037, FLFI.01.038, Süvalep, Ele FLKN .03.001, FLKN.03.010, FLFI.01.039, FLFI.01.045, FLKN.03.012, FLKN.03.014, FLFI.01.046, FLFI.01.047, FLKN.03.028, FLKN.03.042, FLFI.01.048 FLKN .03.071 Toulouze, Eva FLGR.02.037, FLGR.02.187, Šteingolde, Anželika FLVE.02.028, FLVE.02.050, FLGR.02.188, FLGR.04.224, FLVE.02.066 FLGR.04.225 Štšadneva, Valentina FLVE.02.006, FLVE.02.017, Trasberg, Karmen FLPK.01.050, FLPK.01.081, FLVE.02.018, FLVE.02.023, 1 FLPK.01.091, FLPK.01.093, FLVE.02.027, FLVE.02.041, FLPK .01.094, FLPK.02.001, FLVE.02.058, FLVE.02.065, FLPK.02.002, FLPK.02.015, FLVE.02.068, FLVE.02.080 FLPK.02.023, FLPK.02.035, 214 FILOSOOFIATEADUSKOND 214 FLPK.02.036. FLPK.02.053, Vernik, Ene-M all FLPK .01.070, FLPK.01.096, FLPK .02.071 FLPK.02.077, F LPK .01.104, FLPK .01.120, FLPK .02.078 FLPK .02.069, FLPK.02.070 Treikelder, Anu FLGR.02.168 FLGR.02.183, V ihalem m , Rein FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLGR.02.202 FLGR.02.229, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLGR.02.231 FLGR.02.234 FLFI.00.009, FLFI.00.010, Trojanova, Tatjana FLVE.02.045 FLVE.02.081 FLFI.00.011, FLFI.00.013, Tsivjan, Tatjana FLV E .03.144 FLF1.00.016, FLFI.00.017, Tvauri, Andres FLA J.01.006 FLFI.03.002, FLFI.03.006, Tänava, M ärt FLAJ.07.007, FLAJ.07.082 FLFI.03.007, FLFI.03.020, Tõth, Szilard FLEE.07.031, FLEE.07.032, FLFI.03.024, FLFI.03.025, FLEE.07.080 FLFI.03.026, FLFI.03.027, Türk, Ülle FLG R.01.007, FLGR.01.066, FLFI.03.032, FLFI.03.034, FLGR.01.088 FLG R .01.115, FLFI.03.035, FLFI.03.038, F LG R .01.116 FLG R .01.143, FLFI.03.039, FLFI.03.040. F LG R .01.144 FLG R .01.147, FLFI.03.041, FLFI.03.042, FLG R .01.148 FLFI.03.044 Unt, Jaan FLGR.02.129 FLGR.02.159, V iiding, Kristi FLGR.02.117, FLGR.02.121, FLGR.02.189 FLGR.02.237, FLGR.02.143, FLGR.02.165, FLKN .03.020 FLKN.05.009, FLGR.02.178, FLGR.02.240, FLKN.05.032 FLGR.02.242, FLGR.02.243 Unt, Kersti FLKN.02.003 FLK N .02.011, V iitso, T iit-Rein FLEE.06.004, FLEE 06.011, FLK N .02.015 FLKN .02.016, FLEE.06.046, FLEE.06.049, FLKN .02.038 FLEE.06.050, FLEE.06.051, Uuspõld, Ellen FLEE.02.017 FLEE.06.055, FLEE.06.056, Vadi, M aaja FLPK .01.096 FLEE.06.057, FLEE.06.058, Vaher, Berk FLG R .01.128 F LG R .01.134, FLEE.06.059, FLEE.06.062, FLG R .01.141 F LG R .01.142 FLEE.06.063, FLEE.06.065, Vaigla, Eda FLV E.02.024 FLEE.06.066, FLEE.06.067, Vaimann, Elle FLEE.04.011 FLEE.04.027, FLEE.06.068, FLEE.06.074, FLEE.04.044 FLEE.04.045, FLEE.07.007, FLEE.07.037, FLEE.04.054 FLEE.04.056, FLEE.07.089, FLEE.07.091 FLEE.04.066 Vissak, Helle FLKE.04.033, FLKE.04.034 Vaino, Tarmo FLEE.08.008 Vogelberg, Krista FLGR.01.010, FLGR.01.079, Valge, Jaak FLAJ.06.047 FLAJ.06.053, FLGR.01.080, FLGR.01.081, FLAJ.06.073 FLG R .01.082, FLGR.01.091, Valge, Jüri FLEE.04.016 FLEE.04.017, FLG R .01.092, FLGR.01.094, FLEE.04.028 FLEE.04.036, FLGR.01.095, FLGR.01.112, FLEE.04.045 FLEE.04.052, F LG R .01.125, FLGR.01.139, FLEE.04.081 FLG R .04.197, FLGR 04.226 Valgmaa, Reet FLPK.02.061 V oitehhovits, Roman FLVE.03.046, FLVE.03.130 Valk, Heiki FLA J.01.008 , FLAJ.01.011, Volpert, Larissa FLKN .02.019, FLKN.02.020, FLA J.01.021 , FLAJ.01.030, FLKN.02.037 FLAJ.01.033 Volt, Ivo FLGR. 02 . 120, FLGR.02.144, Vassiltšenko, Elviira FLKE.04.003 , FLKE.04.004, FLGR 02.230, FLGR.02.242 FLKE.04.008 , FLKE.04.016, Vunder, Elle FLAJ 00.008, FLAJ.04.014, FLKE.04.026 , FLKE.04.027, FLAJ. 04.022, FLAJ.04.023, FLKE.04.032 FLAJ 04.031. FLAJ.04.050, Vassiltšenko, Larissa FLPK 01.003 , FLPK.01.009, FLAJ 04.053. FLAJ.04.055 FLPK. 01.027 FLPK .01.028, Vähi, Tiina FLKU 00.061. FLKU.00.076, FLPK 01.032 , FLPK .01.033, FLKU.00.096 FLPK 01.034 , FLPK.01.071, Västrik, Ergo-Hart FLKN.01.012 FLPK 01.076 FLPK .01.100, Vääri, Reet FLKN 03.023, FLKN.03.034, FLPK 01.101 F LPK .01.113, FLKN 03.036. FLKN.03.040, FLPK 01.114 FLPK.02.035, FLKN 03.099. FLKN.03.100 FLPK 02.049 FLPK.02.050, Õim, Haldur FLEE 08.002. FLEE.08.003, FLPK.02.053 FLEE 08.004. FLEE.08.013, Vedina, L judm ila FLKE .04.003 FLKE.04.004, FLEE 08.024. FLEE.08.025, FLKE 04.018 FLKE.04.029 FLEE 08.026. FLEE.08.031, Veidemann, Rein FLKN 02.032 FLKN .02.036, FLEE 08.036. FLEE.08.037, FLKN 03.006 , FLKN.03.012, FLEE 08.038. FLEE.08.039, FLKN 05.003 , FLKN.05.017, FLEE 08.040 FLEE.08.042, FLKN 05.018 , FLK N .05.019, FLEE 08.043 FLEE.08.044, FLKN 05.025 , FLKN .05.026, FLEE 08.045 FLEE.08.046, FLKN 05.031 , FLKN .05.033 FLEE 08.048 FLEE.08.049 Veidi, Enn FLGR 01.007 , FLGR.01.011, Õis, Indrek FLG R.01.149 FLGR 01.012 , FLGR.01.085, FLGR 01.103 , FLG R .01.110 215 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 215 Põhjalik ülevaade vetikate ökoloogiast ja evolutsioonilisest süstem aatikast ja füsioloogiast. Vetikate osa looduse aineringes. BIOLOOGIA- © 10. - 16. n. GEOGRAAFIATEADUSKOND B G B O .O l.007 Botaanika dotsent A m e Sellin, teadur Tatjana Oja 5.8A P(60L+62P+110i) *2E BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA ■Proviisoriõpe:alam TEADUSKOND (00) K ursus on orienteeritud farm aatsia eriala üliõpilastele. Käsitletakse taim ede anatoom iat, m orfoloogiat ja süstemaatikat. Antakse ülevaade taim eriigi peam istest taksonoom ilistest üksustest: vetikatest, sammal-, BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND sõn a ja lg -ja katteseem netaim edest. Loenguid täiendavad praktikumid. © 1. - 9. n.4 L n-s; Farm aatsia:alam (00) 1 .-1 6 . n.2 P n -s 24. - 29. n.4 L n-s BG00.00.003 Eluslooduse mitm ekesisus 25. - 40. n.3 P n-s dotsent Tiina Alamäe, dotsent Urmas Kõljalg, dotsent Mati Martin, dotsent Arne Sellin BG B O .O l.008 Kasulikud taimed 12AP( 160L+40P+40S+240i) *EA dotsent Erich Kukk □Bioloogia: , Geenitehnoloogia: 1A P(20L+4P+I6i) *E Kursus annab ülevaate elusorganism ide m itm ekesisusest ja tekkest. □ Bioloogia:ülem Käsitletakse eluslooduse riikideks jaotam ise põhimõtteid ning © BGBO.Ol .009 süstematiseerimise aluseid erinevates eluslooduse suurrühmades. Süvendatud kursus ku ltuu r-ja ilutaimedest, nende osa inimeste elus. Iseloomustatakse prokarüootide, protistide, taimede, seente ja loomade © 32. - 38. n.4 L n-s klassifikatsioone ja tähtsamaid esindajaid ning nende ehitust ja omavahelisi suhteid. Analüüsitakse toitum isviiside ja metabolismi BGBO.Ol .009 Taim esüstem aatika mitmekesisuse kujunem ist koos rakkude ja organism ide dotsent Erich Kukk, teadur Tatjana Oja, teadur Ülle Reier, lektor Alar spetsialiseerumisega. Välipraktikal Õpitakse tundm a põhiliste Läänelaid, Nele Ingerpuu, Mare Leis, Illi Tarmu, Mare Toom organismirühmade esindajaid ja nende elupaiku. 4A P(30L+50P+80i) *E ©20. - 40. n.8 L, 20 P, 2 S n-s 5 knt => E A ■ B ioloogia:alam Käsitletakse süstem aatilises järjestuses taimerühmi: vetikad sammal-, sõnajalg-, paljasseem ne- ja katteseem netaim i. Viimastest pööratakse tähelepanu olulisem atele sugukondadele. Loengukursust täiendavad laboratoorsed tööd. BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA © 24. - 32. n.6 L, 6 P n-s INSTITUUT (ВО) BG B O .O l.020 Botaanika (m agistrantide kursus erialakirjanduse põhjal) BOTAANIKA ÕPPETOOL (01) korr. professor Jaanus Paal, dotsent Erich Kukk, dotsent Ame Sellin, lektor A lar Läänelaid 10AP(400i) *E BGBO.Ol.OOl Floristika välipraktika bioloogiaüliõpiiastele ■ B otaanika ja ökoloogia:m ag 3AP(60P+60i) -A Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 1000-1200 lk. ■Bioloogia:alam ulatuses. Lisatud eksami program m ja soovitavate raamatute nimekiri. Bioloogiaüliõpilaste floristika välipraktika eesm ärgiks on tundm a õpppida © 1. - 40. n.; Botaanika ja ökoIoogia:mag Eesti sam m al-ja soontaimi, kinnistada taim em orfoloogia ja süstem aatika- alaseid teadmisi, om andada floristiliste välitööde ning taim ede BG B O .O l.021 Floristika välipraktika farm aatsiaüliöpilastele herbariseerimise ja määramise oskusi; õpitakse tundm a taim ede teadur Ülle Reier, Illi Tarmu kasvukohatüüpe, samuti nende karakteriiike. 2A P(40P+40i) *A ©2. n.30 P n-s ■Proviisoriõpe:alam Floristika välipraktika eesm ärgiks ning ülesandeks on kinnistada ja BGBO.Ol.004 Kaitstavad taimeliigid täiendada üliõpilaste poolt õppeprotsessi vältel omandatud teoreetilisi lektor Elle Roosaluste teadmisi. Praktika vältel üliõpilased koguvad taimi ning korrastavad neist 2AP(22L+10P + 10S+38i) *A osa hebaarium iks. Ekskursioonidel õpitakse tundm a Eesti taimi nende □Bioloogia:ülem looduslikes kasvukohtades. Erilist tähelepanu pööratakse ravim- ja ©BGBO.Ol.OOl, B G B O .01.009, BG B 0.03.008 m ürktaim ede m orfoloogiIistele tunnustele, süstemaatisele kuuluvusele ja Loengukursuses käsitletakse taim eliikide harulduse mõistet, põhjusi ja iseloom ulikele kasvukohtadele. Välipraktika tulem usena esitavad vorme lähtudes ajaloolisest, taim egeograafilisest ja ökoloogilisest üliõpilased nõuetekohaselt vorm istatud herbaariumi. Praktika lõpeb seisukohast. Järgnevalt vaadeldakse taim eliikide kaitse ajalugu ja arvestusega. kaitstavate liikide arvu dünaam ikat ning selle põhjusi. Suur kaal kursuses © 2. n.20 P n-s on kaitsealuste liikide morfoloogia, ökoloogia ja leviku tutvustamisel kaitsekategooriate kaupa. See osa võetakse kokku liikide süstem aatilise, BG BO .O l.023 Botaanika (doktorantide kursus erialakirjanduse eluvormilise, taim egeograafilise ja kultuurisuhte analüüsiga. Järgneb põhjal) Punase Raamatu ja kaitstavate liikide sarnasuse ja erinevuse tutvustus. korr. professor Jaanus Paal Samuti tutvustatakse liiikide kaitsega seotud rahvusvahelisi 15AP(600i) *A konventsioone ja Eestis esinevaid liike, m ida need konventsioonid ■ B otaanika ja ökoloogia:dokt hõlmavad. Lõpuks käsitletakse liikide kaitsega seotud seadusandlust. Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust 1500-1800 © 27 .-3 8 . n. lk.ulatuses. 10. - 15. n.6 L n-s © 1. -4 0 . n.; Botaanika ja ökoloogia:dokt BGBO.Ol.005 Algoloogia BG BO .O l.025 Botaanika uurim ism eetodite erikursus doktorantidele dotsent Erich Kukk, M are Toom, erak. teadur Kalle Olli 5 A P(20P+20S+160i) *A 2AP(24L+16P+40i) *E □ Botaanika ja ökoloogia:dokt □ Bioloogia. ülem, Botaanika ja ökoloogia:m ag Eesmärk: om andada nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused kaasaegsetest uurim ism eetoditest botaanikas.Õppetöö viis: iseseisev 216 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 216 kirjanduse läbitöötam ine + sem inarid + program m ipakettide kasutam ise pakkuvaid teoreetilisi ning m etoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii praktilised harjutused. botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud © 1 .-4 0 . n. külalislektorid. Iga doktorant on kohustatud õpinguaja vältel esinema vähem alt kahel korral om a uurimistöö tulemustest. See võimaldab B GBO.Ol.026 Üldine ja ajalooline biogeograafia instituudi töötajatel ning ka kraadiõppuritel olla vastastikku kursis lektor Alar Läänelaid kõrvalerialal toim uva tööga, samuti kraadiõppurite teadustöö laiemat 2AP(20L+20P+40i) *E sisulist arutamist. ■ Bioloogia:alam, K eskkonnateadus:alam, K eskkonnatehnoloogia:kesk, © 1 .-4 0 . n. Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:kesk, Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:kesk BG B 0.01.033 Kõrgkooli Õppetöö praktika botaanika erialal Käsitletakse elustiku arengut Maal alates elu tekkim isest tänapäevani 12AP(180P+300i) *8A globaalsete muutuste kontekstis. V aadeldakse atmosfääri arengut seoses ■ B o taan ik a ja ökoloogia:dokt elustiku arenguga, mandritriivi laam atektoonika teooria valguses ning Eesm ärgiks on võim aldada kraadiõppuritel om andada kõrgkooli õppetöö selle toim et m andrite kliimale, elustiku arengu olenevust kliimast, kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide kvaternaari mandrijäätum isi ja nende mõju elustiku arengule. Õpitakse juhendam isega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. orienteerum a ajastutes ja aegkondades. Hiljem on võim alik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute © 8 ,-1 6 . n. lugemine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esimestest praktikumidest ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sam a õppetooli teised B G B 0.01.028 G eobo taan ik a kraadiõppurid. Järgnevalt toim ub tehtud õppetöö arutelu. korr. professor Jaanus Paal, em eriitprofessor Hans-Voldem ar Trass © 1 .-4 0 . n. 3AP(60L+60i) *E ■Bioloogia:ülem B GBO.Ol.034 Floristika välipraktika geograafiaüliõpilastele © B G B 0.01.001, B G B O .01.009, B G B 0.03.003, B G B 0.04.003, lektor A lar Läänelaid M TMS.01.017 lA P(20P+20i) *A Geobotaanika arengujärgud, koolkonnad, uurimisobjektid. Fütotsönoos, ■ G eograafia:kesk selle tunnused ja struktuur. Taimkatte dünaamika, selle tüübid. Taimkatte Praktika käigus õpitakse koguma, m ääram a ja herbariseerima Eesti soon- kvantitatiivse uurimise meetodid ja põhiprobleem id, proovialade kuju ja sammaltaimi erinevatest kasvukohtadest. Pööratakse tähelepanu ning suurus, proovipinnata meetodid, tunnuste valik ja mõõtmine. karakter- ja indikaatortaimedele, lühidalt tutvustatakse taimkatte Liikidevaheline seos - kaaslevuse- ja korrelatsioonikoefitsiendid, kirjeldamise meetodeid; õppetöö vorm ideks on taimede tundmaõppimine faktoranalüüs. Taimkatte klassifitseerimine; sam asuskoefitsiendid, ja kogum ine õppe-ekskursioonidel, herbariseerim ine, ettekanded klasteranalüüsi loogika, meetodid ja probleemid. Taimkatte ja keskkonna kasvukohatüüpidest. Taimi õpitakse tundm a nende ladinakeelsete suhete hindamine; ordinatsioon ja gradientanalüüs. Taimkatte kontinuum, teadusnimede, teises järjekorras eestikeelsets nimetuste järgi. selle tüübid ja analüüsi meetodid. Taimetundm ise taset kontrollitakse praktikabaasis. Praktika lõpeb ©7. - 16. n.6 L n-s arvestusega. © 1. n.20 P n-s BGBO.Ol.029 Eesti ta im estik ja ta im kate korr. professor Jaanus Paal, lektor Elle Roosaluste BGBO.Ol.036 M aailma taimed 1AP(6L+24P+I0i) *A teadur Ülle Reier ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 2AP( 10L+30P+40i) *A Loengutes antakse ülevaade Eesti floora süstem aatilisest struktuurist jt. ■Bioloogia:üIem omadustest, samuti peam istest taim ekoosluste tüüpidest. Välipraktikumi © B G B O .O l.001, B G B 0.01.009, BG B O .O l.026 käigus tutvustatakse erinevaid kooslusi ja nende karakterliike. Õpitakse K äsitletakse Eesti flooras esindam ata või väheesindatud, kuid maailmas tundm a tavalisemaid sam bliku-, sambla, e o s -ja õistaim ede liike. laialdaselt levinud õistaim erühm i.K ollektsioonide põhjal tutvutakse ©39. n.6 L, 24 P n-s lähem alt mõnede eksootiliste flooradega (Austraalia, Lõuna-Ameerika). Arvestus eeldab lisaks teoreetilistele teadm istele Botaanikaaia BG B 0.01.030 T aim e- ja seeneriik kasvuhoonetes kasvavate taim ede praktilist tundmist, millega tutvutakse teadur Tatjana Oja, lektor Alar Läänelaid eelnevalt praktikumide ja iseseisva töö käigus. 1 A P(20L+20i) *E © 3 1 .-3 5 . n.2 L ,3 P n-s ■ Keskkonnatehnoloogia:alam , Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: Kursuses tutvutakse eluslooduse jaotam isega riikideks ja erinevate B GBO.Ol.037 T eadustöö praktika botaanika erialal süsteemidega. Antakse lühiülevaade seene- ja taim eriigi esindajate 3AP(120i) *A ehitusest ning bioloogiast, samuti nende osast looduse üldises aineringis. □B ioloogia:kesk ©2. - 5. n.6 L n-s Aine 'Teadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös juhendajaga püstitatakse uuritav probleem , kogutakse kirjeldav või BGBO.Ol.031 B o taan ika ja ökoloogia se m in a r b o taan ik a eria la eksperim entaalne andm estik probleemi lahendamiseks, sooritatakse m ag istran tide le andm etöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse 6AP(80S+160i) *4A harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. ■ B otaan ikaja ökoloogia:m ag © 1 .-4 0 . n. Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka naabererialade uurimistulem usi, samuti m itm esuguseid laiem at huvi BG BO .O l.039 D en d rok rono loog ia pakkuvaid teoreetilisi ning m etoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii lektor A lar Läänelaid botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud 1 A P(16L+4P+20i) *E külalislektorid. Lisaks on iga m agistrant kohustatud õpinguaja vältel □ Bioloogia.ülem esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest. See võim aldab © B G B O .O l.009, B G B 0.04.003 instituudi töötajatel ning ka kraadiõppuritel olla vastastikku kursis Tutvustatakse puude aastarõngaste uurimise teaduse aluseid, kõrvalerialal toim uva tööga, samuti kraadiõppurite teadustöö laiemat taimeanatoom ilisi ja klim atoloogilisi eeldusi, dendroklimatoloogia ja sisulist arutamist. dendrokronoloogia põhim õtteid, m eetodeid ja rakendusalasid. © 1 .-4 0 .П . © 20. - 23. n.6 L n-s BGBO.Ol 032 B o taan ik a ja ökoloogia se m in a r b o taan ik a eria la B GBO.Ol.040 Teadustöö alused bioloogidele d o k to ran tid e le korr. professor Jaanus Paal 10AP( 160S+240i) *8A 2AP( 16L + 12S+52i) *E ■ B otaan ikaja ökoloogia:dokt ■ B io loogiaü lem Seminari eesm ärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka O B G B 0.01 .028 naabererialade uurim istulem usi, samuti mitm esuguseid laiem at huvi 217 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 217 Kursuses käsitletakse väljavõttel ise valiku korraldamist ning vaatlusvigu; ■B otaanika ja ökoloogia:m ag botaaniliste eksperim entide planeerimise aluseid, nullhüpoteeside Eesm ärgiks on anda tänapäeva tasem ele vastavad teadmised süstemaatika püstitamist ning pseudoreplikatsiooni probleeme. Põhirõhk on üliõpilaste põhiprobleem idest; süstem aatika eri voolude süvakäsitlus iseseisva uurimisprojekti koostamisel. peatähelepanuga kladistikale ja evolutsioonilisele taksonoomiale ja ©20. - 22. n.6 L n-s m olekulaarsüstem aatikale; nom enklatuurireeglid; klassifikatsioonide 25. - 26. n.6 S n-s 1 ref esitam ise viisid. Põhiliseks õppetöö viisiks on iseseisev töö kirjandusega, konsultatsioonid loetu kohta. © 1 .-4 0 . n. B G B 0.02.015 M iikoloogia (d o k to ran tid e k u rsus e ria lak irjan d u se MÜKOLOOGIA ÕPPETOOL (02) p õhja l) em eriitprofessor Kuulo Kalamees, dotsent Tiina Randlane BGB0.02.003 M iikoloogia 15AP(600i) *A emeriitprofessor Kuulo Kalamees, dotsent Tiina Randlane ■ B otaanika ja ökoloogia:dokt 3AP(30L+30P+60i) *E Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust 1500-1800 lk. ■Bioloogia:alam ulatuses. Seened, esiviburlased, limakud: kuuluvus orgaanilise m aailm a riikidesse, © 1 .- 4 0 . n. olemus, ehitus, paljunemine, levik, ftllogenees. Samblike olemus, asend elusa looduse süsteemis, ehitus, levik; lihhenoindikatsioon. Ülevaade B G B 0.02.017 M iikoloogia u u rim ism eetod ite e r ik u rsu s d o k to ran tide le süstemaatikast hõimkondade kaupa. Põhimõisted seoses ökoloogiaga. 5AP(200i) *A Tähtsus inimese elus. ■B otaanika ja ökoloogia:dokt ©9. -13. n.6 L n-s Eesmärk: om andada nii teoreetilised teadm ised kui ka praktilised oskused 11.-16 . n.6 P n-s kaasaegsetest uurim ism eetoditest mükoloogias. Õppetöö viis: iseseisev kirjanduse läbitöötam ine + sem inarid + programmipakettide kasutamise BGB0.02.004 Fungistika v ä lip rak tik a praktilised harjutused. emeriitprofessor Kuulo Kalamees, dotsent Tiina Randlane, v-teadur © 1 .-4 0 . n. Andres Saag, Mall Vaasma 2AP(40P+40i) *A B G B 0.02.019 B o taan ika ja ökoloogia sem in a r m ükoloogia eria la ■Bioloogia:kesk m ag istran tid e le OBGB0.02.003 6AP(80S+160i) *4A Erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvate seente määramine ■B otaanika ja ökoIoogia:mag välitingimustes ning nende seosed kasvukohatüüpidega. Samblike Seminari eesm ärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka korjamine ja määramine välitingimustes ning nende seosed naabererialade uurimistulem usi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi kasvukohatüüpidega. pakkuvaid teoreetilisi ning m etoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii ©2. n.20 P n-s botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud külalislektorid. Lisaks on iga m agistrand kohustatud õpinguaja vältel BGB0.02.005 L ihhenoloogia esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand dotsent Tiina Randlane, v-teadur Andres Saag aga vähem alt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka 3AP(14L+8P+16S+82i) *E kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti □Bioloogia:ülem, Botaanika ja ökoloogia:mag, Botaanika ja kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. ökoloogia:dokt © 1 .-4 0 . n. OBGB0.02.003 Samblike asend elusa looduse süsteemis. Samblike B G B 0.02.020 B o taan ika ja ökoloogia sem in a r m ükoloogia eria la morfoloogilis-anatoomilised, füsioloogilised, biokeemilised ja do k to ran tid e le bioloogilised iseärasused. Foto-ja mükobiondi vahelised suhted. 10AP(160S+240i) *8A Fakultatiivsed samblikud. M itmeliikmelised sümbioosid. Samblikud kui ■B otaanika ja ökoloogia:dokt lihheniseerunud seened. Samblikud kui iseseisev süstem aatiline rühm. Seminari eesm ärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka Samblike süstemaatika teoreetilised probleemid. Liigi naabererialade uurimistulem usi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi probleem samblikel. Liigisised ja liigist kõrgemad taksonid. pakkuvaid teoreetilisi ning m etoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii Kemosüstemaatika, selle uurimismeetodid. Samblikuained ja nende botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud määramine õhukese kihi krom atograafia abil. Samblike külalislektorid. Lisaks on iga m agistrand kohustatud Õpinguaja vältel kasutamine. Samblike tähtsus looduses, nende kasutamise võimalused. esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand Lihhenoindikatsioon. Samblike kaitse probleemid. Samblike aga vähem alt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka süsteemid. C. Linne. Varajased samblike süsteemid E. Achariusest kuni kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti A. Zahlbrucknerini. Eoskoti tunnuste kasutuselevõtt. Kaasaegsed kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. süsteemid. Eesti lihhenofloora. Ajalooline ülevaade. U urituse tase. © 1 .-4 0 . n. Üldiseloomustus, süstemaatiline, geograafiline ja ökoloogiline analüüs Samblike määramine. Eesti suursam blike tähtsamad B G B 0.02.021 K õrgkooli õppetöö p ra k tik a m ükoloogia erialal perekonnad ja liigid. 12AP(180P+300i)*8A © 28 .-34 . n.3 L, 2 P, 1 S n -s ■B otaanika ja ökoloogia:dokt Eesm ärgiks on võim aldada kraadiõppuritel om andada kõrgkooli õppetöö BGB0.02.012 M iikoloogia (m ag istran tid e ku rsu s e r ia la k irja n d u se kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide põhjal) juhendam isega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. emeriitprofessor Kuulo Kalamees, dotsent Tiina Randlane Hiljem on võim alik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute 10AP(400i) *E lugemine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esim estest praktikumidest ■Botaanika ja ökoloogia:mag ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sam a õppetooli teised Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 1000-1200 lk. erialast kraadiõppurid. Järgnevalt toim ub tehtud õppetöö arutelu. teksti. Lisatud on soovitatavate raamatute nimekiri. Eelduseks on © 1 .-4 0 . n. bakalaureuse õppekava läbimine. © 1 .-4 0 . n. B G B 0.02.024 U u rim ism eetod id b o taan ik as ja m ükoloogias dotsent Urmas Kõljalg, v-teadur Andres Saag, Anu Kollom BGB0.02.013 B iosüstem aatika alused ja m eetodid (m ag is tran tid e 3A P(20L+42P+58i) *A kursus) ■ Bioloogia:ülem korr. professor Jaanus Paal, dotsent Tiina Randlane O ptilise m ikroskoopia ja selle erim eetodite kasutamine. 8AP(320i) -E Elektronm ikroskoopia kasutam ine botaanikas ja mükoloogias. 218 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 218 Puitulagundavate seente kultuuritunnused ja sobilikkuse testide Töökeskkonna ja vahendite tutvustus. K asutatavad arvutid ja kasutam ine seente süstem aatikas. Laboratoorse töö võtete Õppimine programmid. PC ja M acintosh arvutite iseärasused, nende kasutamise (söötmete valm istam ine, nõude ettevalm istus ja autoklaavimine). Seente eelised ja puudujäägid.Olulisem ad kladistikas kasutatavad programmid puhaskultuuride eraldam ine (seente viljakehast, puidust, eostest; A ndm em aatriksi koostamine. Tunnuste seisundite hindamine. Programmi monospoorsete kultuuride eraldam ine) ja puhaskultuuride diagnostiline PAUP, M acClade, Jackknifer kasutamine. Kladogrammide uurimine. Puitulagundavate seente poolt tekitava m ädaniku tüübi interpreteerim ine/Teiste süstem aatiku töös vajalike vahendite tutvustus. m ääramine (oksüdaasitestid). Seente sugulise sobilikkuse testide H erbaarium ite andm ebaaside koostam ine, programmi BRAHMS kasutamine seente süstem aatikas (paarumistüübi määramine, mono-mono rakendusvõim alusi. Levikukaartide koostamine programmi DMP abil ja di-mono testid, antagonism). Sam blikuainete m ääram ine õhukese kihi A rvutivõrgus kättesaadavate m aterjalide ja andm ebaaside tutvustus. korm atograafiat kasutades. DNA eraldam ine seene- ja taimerakust. © 11. - 16. n. Am plifitseerimine. Saadud m olekulaarbioloogiste tulem uste kasutam ine organismide fülogeneesi, ökoloogia jne. Uuringutes. Tutvum ine B G B 0.02.030 M ükoloogia ja algoloogia praktikum kasutatavate program m idega (Paup, Sequencher jt.).K ursus toim ub üle 1 A P(20P+20i) *A aasta, järgm ine planeeritud 2000/2001 Õ.-a. sügissemestrile. Kursus on samas mahus ja samal ajal planeeritud EPM Ü Agronoom ia ja © 32. - 35. n.6 P n-s M etsandusteaduskonna üliõpilastele. © 2. - 11. n. B G B 0.02.026 M ükoriisaõpetus dotsent Urmas Kõljalg, teadur Mari Moora, M aarja Öpik TAIMEÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03) 2AP(20L+20P+40i) *E □ Bioloogia:ülem B G B 0.03.003 Taim eökoloogia välipraktika © B G B 0.01.009, B G B 0.02.003, B G B 0.03.008, BG B 0.04.003 korr. professor Martin Zobel, dotsent Kristjan Zobel, lektor Elle Loengukursus käsitleb taim ejuurte ja seente vahelist sümbioosi Roosal uste mükoriisat. Tänapäeval maismaal elavatest uuritud katteseem netaim ede 3A P(10L+50P+60i) *A liikidest moodustab m ükoriisat ligikaudu 80% ja paljasseem netaim ede ■Bioloogia:kesk liikidest 100%. Loengute käigus antakse ülevaade m ükoriisa eri OBGBO.Ol.OOl, B G B 0.03.004, B G B 0.03.009, B G B 0.03.010 vorm idest (vesikulaar-arbuskuloidne, ekto-, erikoidne, monotropoidne ja © B G B 0.03 .008 orhidoidne mükoriisa), levikust, evolutsioonist, ökoloogiast, füsioloogiast Praktikumi käigus õpitakse tundm a peamisi taimekooslusi. Tehakse ning mükoriisa praktilistest rakendustest m etsanduses ning tutvust taim eökoloogias kasutatavate peam iste meetoditega: koosluste taimekasvatuses. Praktikumides vaadeldakse kuuse ja männi struktuuri ja liigilise koosseisu kirjeldamine, keskkonnatingimuste ektom ükoriisat mng rohttaim ede vesikulaar-arbuskuloidset mükoriisat. kirjeldamine, eksperim entaalne ökoloogia välitingimustes, Tutvutakse seente taim ejuurtest määramise m olekulaarsete meetoditega. populatsioonide interaktsioonide uurimine, geobotaaniline kaardistamine. © 3 2 .-3 8 . n. Pärast peamiste meetodite om andam ist osaleb iga osavõtja mingis konkreetses uurimisprojektis. Praktikum on vaba kõigile soovijatele, kuid BG B 0.02.027 Teadustöö praktika m ükoloogia erialal eriti soovitav nendele, kes tulevikus tahavad spetsialiseeruda ökoloogia 3AP(120i) *A erialale. □ Bioloogia:kesk © 2. n.10 L, 50 P n-s Aine T eadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös juhendajaga püstitatakse uuritav probleem, kogutakse kirjeldav või BG B 0.03.004 Taim esüstem aatika praktikum II eksperim entaalne andm estik probleemi lahendam iseks, sooritatakse lektor Elle Roosaluste andmetöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse 2AP(40P+40i) *A harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. □B ioloogia:kesk © 1 .-4 0 . n. © B G B 0.01 .009 , B G B 0.03.010 Taim esüstem aatika praktikum i teine osa on ette nähtud ettevalmistava B G B 0.02.028 Biosüstemaatika alused ja meetodid etapina taim eökoloogia välipraktikale ja selle käigus õpitakse süvendatult korr. professor Jaanus Paal, dotsent T iina Randlane, erak. teadur Kalle tundm a raskem aid soontaim ede sugukondi, samuti tutvutakse erinevate Olli koosluste tüüpidega nende liigilise koosseisu alusel 2AP(40L+40i) -E © 2 8 .-3 7 . n. ■B ioloogia:kesk Süstem aatika m õiste, objekt, rakendusalad. Süstem aatika lühiajalugu. B G B 0.03.006 Uurim ism eetodid taim eökoloogias ja ökofüsioloogias Süstem aatika ühikud, a- ja ß-taksonoomia. Liik kui süstem aatika korr. professor Olevi Kull, dotsent Kristjan Zobel, Avo Roosma, Mare põhiühik. L iigikontseptsioonid. Liigisisesed ühikud.Süstem aatika Toom põhimõisted. M onofüleetilised, parafüleetilised ja polüfuleetilised 6A P(36L+36P+12S+156i) *A taksonid. Süstem aatika põhisuunad. Homoloogia. Tunnused ja nende ■ Bioloogia:ülem seisundid. Tunnuste tüübid.Feneetiline süstemaatika. M etoodika üldine O B G B 0.01 .009 , B G B 0.03.008, B G B 0.04.003 põhimõte. Tunnuste iseärasused feneetikas. Tunnuste standardiseerim ise Kursus käsitleb taim eökoloogias ja ökofüsioloogias enamlevinud meetodid. Sam asusm aatriks. Sam asuskoefitsiendid. Klasteranalüüs. praktilisi meetodeid: statististilised meetodid, algoindikatsioon, Fenogrammid. Kofeneetiline korrelatsioon. Ordinatsioonim eetodid. krüptoindikatsioon, eksperim endid ja nende planeerimine, teadusliku töö Fülogeneetiline süstem aatika e.kladistika. M etoodika üldine põhimõte. vormistamine. Tunnused kui transform atsioon iga liikmed. Tunnuste ordineerim ine ja © 2 4 .-3 8 . n. polariseerimine. Sise- ja välisrühm. Kladogrammide topoloogia, iseloom ustavad indeksid. Hom oplaasia ja seda piiravad võtted. Tunnuste B G B 0.03.007 Dem- ja sünökoloogia kaalumine. K onsensuspuud. Kasutatavad arvutiprogrammid. korr. professor M artin Zobel, teadur Rein Kalamees, teadur Mari Moora Evolutsiooniline süstem aatika.Nom enklatuur. Erinevad koodeksid, nende 2A P(36L+4S+40i) *A põhiprintsiibid ja reeglid. Tüübid. Süstem aatiku töövahendid.Elusa ■Bioloogia:ülem looduse jao tus suurühikutesse. M olekulaarsüstem aatika ja selle O B G B 0.03 .008 rakendam ise tulem usi. Riigid ja domeenid. Populatsioonide geneetiline struktuur. Biootilised © 5. -1 6 . n.4 L n-s interaktsioonid (konkurents, kisklus, herbivooria, sümbioos). Taimeliikide uuenem isstrateegiad ja seem nepank. Liikide koosesinem ist selgitavad B G B 0.02.029 Biosüstem aatika praktika teooriad ja nende kriitiline analüüs. Ö koloogiline nišš ja tem a muutlikkus. v-teadur Andres Saag M etapopulatsioonid ja m aastike fragm enteeritus. 1 A P(20P+20i) *A © 3 2 .-3 8 . n.4 L, 2 S n -s □ Bioloogia:kesk O B G B 0.02 .028 B G B 0 .0 3 .0 0 8 Ö k o loog ia 219 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADIJSKOND 219 dotsent Kristjan Zobel ■ B o taan ik a ja ökoloogia:m ag 2AP(34L+6S+40i) *E Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka ■Bioloogia:alam, Geograafia: kesk, K eskkonnatehno loog ia ten i, naabererialade uurimistulem usi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii Kursus annab ülevaate ökoloogia põhim õistetest ja peam istest botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud seaduspärasustest. Eraldi käsitletakse organismi, populatsiooni, koosluse külalislektorid. Lisaks on iga m agistrant kohustatud õpinguaja vältel ja ökosüsteemi taset. Lühidalt puudutatakse ka ökoloogiliste süsteemide esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest. See võimaldab modelleerimist ja ökoloogilise uurimistöö metoodikat. instituudi töötajatel ning ka kraadiõppuritel olla vastastikku kursis ©24. - 31. n.6 L n-s kõrvalerialal toim uva tööga, samuti kraadiõppurite teadustöö laiemat sisulist arutamist. BGB0.03.009 T a im k a tte k aard istam in e © 1 .-4 0 . n. dotsent Urmas Peterson, lektor Elle Roosaluste 2AP(20L+20P+40i) *A B G B 0.03.025 B o taan ika ja ökoloogia se m in a r taim eökoloogia eriala □Bioloogia:kesk do k to ran tid e le ©BGBO.Ol.001 10AP(160S+240i) *8A Kursus sobilik kõigile neile, kes soovivad täiendada om a teadmisi ■ B o taan ik a ja ökoloogia:dokt taimkatte uurimises ja kaardistam ises mitmesugustel praktilistel Seminari eesm ärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka eesmärkidel. Loengutele järgneb 8-tunnine praktikum taimkatte kaartide naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi koostamiseks ning info töötlem iseks satelliidipiltide alusel. pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii © 2 8 .-3 8 . n. botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud külalislektorid. Iga doktorant on kohustatud esinema oma uurimistöö BGB0.03.010 Eesti ta im k ate tulem ustest vähem alt kahel korral. See võimaldab instituudi töötajatel lektor Elle Roosaluste ning ka kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toimuva 1.5AP(22L+8P+30i)*E tööga, samuti kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. □Bioloogia:kesk © 1 .-4 0 . n. ©BGBO.Ol.001, BGBO.Ol.009 Loengukursuses antakse ülevaade taim katte uurimise ajaloost ja B G B 0.03.026 K õrgkooli õppetöö p ra k tik a taim eökoloogia erialal kujunemisest Eesti territooriumil. Järgnevalt käsitletakse tähtsamaid 12AP(180P+300i) *8A taimkattetüüpe ja leitakse seoseid seal esineva faunaga. Veel antakse ■ B otaan ikaja ökoloogia:dokt ülevaade haruldastest ja kaitset väärivatest taim ekooslustest ja Eesti Eesm ärgiks on võim aldada kraadiõppuritel om andada kõrgkooli õppetöö geobotaanilisest kuuluvusest ja rajanoneerimisest. kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide © 10 .-1 6 . n. juhendam isega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. Hiljem on võim alik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute BGB0.03.014 T aim eökoloogia (m ag istran tid e ku rsu s lugem ine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esimestest praktikumidest eria lak irjanduse põhjal) ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sama õppetooli teised korr. professor Martin Zobel, dotsent Urmas Peterson, dotsent Kristjan kraadiõppurid. Järgnevalt toimub tehtud õppetöö arutelu. Zobel, lektor Elle Roosaluste © 1 .-4 0 . n. 10AP(20P+380i) *E ■Botaanikaja ökoloogia:mag B G B 0.03.028 Õ petus bioloogilisest m itm ekesisusest Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 1000-1200 lk. erialast dotsent Kristjan Zobel teksti. Lisatud on soovitatavate raamatute nimekiri. Eelduseks on 2AP(30L+10S+40i) *E bakalaureuse Õppekava läbimine. ■Bioloogia:kesk, Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:kesk © 1 .-4 0 . n. Käsitletakse bioloogilise m itm ekesisuse mõistet, mitmekesisuse hindam ise ja m õõtm ise võimalusi, bioloogilise mitmekesisuse kaitset. BGB0.03.015 Taim eökoloogia (d o k to ran tid e k u rsu s e r ia la k irja n d u se Antakse ülevaade m itm ekesisuse tekke ja püsimise mehhanismidest. põhjal) © 8 .-1 6 . n. korr. professor Martin Zobel, dotsent Kristjan Zobel, lektor Elle Roosaluste BG B 0.03.029 E esti keskkonnating im used 15AP(600i) *E korr. professor Martin Zobel, dotsent Urmas Peterson ■Botaanikaja ökoloogia:dokt 1 AP(20L+20i) *E Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 2000-2500 lk. erialast ■Bioloogia:kesk teksti. Lisatud on soovitavate raam atute nimekiri. Ülevaade Eesti eri paikkondade geograafiast. Kliima, hüdroloogia, © 1 .-4 0 . n. geoloogia, m aastikud, taimkate, inimasustus. © 2 8 .-3 3 . n. BGB0.03.018 T aim eökoloogia uu rim ism eetod ite e rik u rsu s m agistrantidele B G B 0.03.030 Õ p peekskursioon "E esti k eskkonnating im used" 5AP(200i) -A korr. professor Martin Zobel, dotsent Urmas Peterson □ Botaanikaja ökoloogia:mag 1 AP(20P+20i) *A Tutvutakse praktiliselt taim eökoloogia põhim eetoditega m agistrantide □B ioloogia:kesk spetsialiseerumisele vastavates kitsamates uurimisvaldkondades. O B G B 0.03 .029 Täidetakse konkreetsed uurimisülesanded. © I. -40. n. © 38. n. BGB0.03.020 T aim eökoloogia uurim ism eetod ite e r ik u rsu s BG B 0.03.031 T ead u stö ö p ra k tik a ta im eökoloogia ja ökofüsioloogia doktorantidele eria la l 5AP(200i) *A 3AP(120i) *A □B otaanikaja ökoloogia:dokt □ Bioloogia:kesk Tutvutakse praktiliselt taim eökoloogia põhim eetoditega doktorandide Aine T eadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös spetsialiseerumisele vastavates kitsamates uurimisvaldkondades. juhendajaga püstitatakse uuritav probleem, kogutakse kirjeldav või Täidetakse konkreetsed uurimisülesanded. eksperim entaalne andmestik probleemi lahendam iseks, sooritatakse © 1 .-4 0 . n. andm etöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. BGB0.03.024 B o taan ik a ja ökoloogia se m in a r taim eökoloogia eria la © 1 .-4 0 . n. m agistrantidele 6AP(80S+160i) -4A 220 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 220 BGBO.03.035 B io ind ikatsioon © 1 .-4 0 . n. 1 AP( 16L+24P) B G B 0.04.023 B o taan ika ja ökoloogia se m in a r ökofüsioloogia eriala © 3 5 .-4 0 . n. m ag istran tid e le 6AP(80S+160i) *4A BGBO.03.036 B ioind ikatsioon ■B otaanika ja ökoloogia:m ag 2AP( 16L+24P+40i) Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka naabererialade uurimistulem usi, samuti m itm esuguseid laiemat huvi © 3 6 .-4 0 . n. pakkuvaid teoreetilisi ning m etoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud külalislektorid. Lisaks on iga m agistrand kohustatud õpinguaja vältel esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand aga vähem alt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka RAKENDUSÖKOLOOGIA (04) kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toimuva tööga, samuti kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. BGBO.04.003 T a im em orfo loogia ja -histoloogia © 1 .-4 0 . n. dotsent Am e Sellin 3AP(34L+32P+54i) -E BGBO.04.024 B o taan ika ja ökoloogia se m in a r ökofüsioloogia eriala ■Bioloogia:alam d o k to ran tid e le Käsitletavad teemad: taim eraku iseärasused, taim ekudede ehitus, kudede 10AP(160S+240i) *8A ja organite tüübid ning kujunem ine evolutsioonis, erineva süstem aatilise ■B otaanika ja ökoloogia:dokt kuuluvusega taimede siseehituse võrdlus, taim ede ontogenees ja Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka paljunemisviisid. Praktikum ides om andatakse prepareerim istehnika ja naabererialade uurim istulem usi, samuti m itmesuguseid laiemat huvi valgusm ikroskoobiga töötam ise oskus, Õpitakse eristam a taim ekudede pakkuvaid teoreetilisi ning m etoodilisi probleeme. Seminaril esinevad mi tüüpe. botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud © 1. - 8. n.6 L, 6 P n-s külalislektorid. Lisaks on iga m agistrand kohustatud Õpinguaja vältel esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand BGBO.04.013 T aim ede stress ja sa astek ah ju s tu sed aga vähem alt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka korr professor Olevi Kull kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti 3A P(30L+30S+60i) *E kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. □ Bioloogia:ülem © 1 .-4 0 . n. Stressi olemus. Stressifaktorid ja nende m õjum ehhanism id. Külm, kõrge temperatuur, veedefitsiit, m ulla happesus, m ükaalainete puudus, soolsus. BGBO.04.025 K õrgkooli õppetöö p ra k tik a ökofüsioloogia erialal Valguse stress, UV-kiirguse ja kõrge C 0 2 mõju. Saasteainete levik, liigid 12AP(180P+300i) *8A ja mõjumehhanismid. ■B otaanika ja ökoloogia:dokt ©9. -1 6 . n. Eesmärgiks on võim aldada kraadiõppuritel om andada kõrgkooli õppetöö kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide BGBO.04.015 R akendusökoloogia ja ökofüsioloogia (m ag istran tid e juhendam isega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. kursus e r ia la k irja n d u se põh jal) Hiljem on võim alik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute korr. professor Olevi Kull lugemine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esimestest praktikumidest 10AP(400i) *E ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sam a õppetooli teised ■Botaanika ja ökoloogia:m ag kraadiõppurid. Järgnevalt toim ub tehtud õppetöö arutelu. K irjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 1000-1200 lk. erialast © 1 .-4 0 . n. teksti. Lisatud on soovitatavate raamatute nimekiri. © 1 .-4 0 . n. BGBO.04.026 Ö kofüsio loogia korr. professor Olevi Kull BGBO.04.016 R akendusökoloogia ja ökofüsioloogia (d o k to ran tid e 2A P(30L+10S+40i) *E ku rsu s e r ia la k irja n d u se põh jal) ■B ioloogia:ülem korr. professor Olevi Kull K äsitletakse ökofüsioloogia kohta taim eteaduste süsteemis; kiirgus-, vee- 15AP(600i) *E ja tem peratuurirezhiim i, m ineraalse toitum isiseärasuste ning õhusaaste ■Botaanika ja ökoloogia:dokt mõju füsioloogilistele protsessidele taimedes. Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 2000-2500 lk. erialast © 6. - 11. n. teksti. Lisatud on soovitavate raam atute nimekiri. © 1 .-4 0 . n. BGBO.04.027 Ö kofüsio loogia p rak tik u m korr. professor Olevi Kull B G B 0.04.018 R akendusökoloogia ja ökofüsioloogia uu rim ism eetod ite 1 A P(20P+20i) *A e rik u rsu s m ag is tran tid e le 5AP(200i) *A □Bioloogia:ü lem □ Botaanika ja ökoloogia:m ag O B G B 0.04 .026 Kursuse eesm ärgiks on Eesti taim ede ökofüsioloogia uurimisgruppides Tutvutakse ökofusioloogiliste uurim ism eetoditega ja lahendatakse tehtavate tööde ja rakendatavate m etoodikatega tutvum ine, samuti ülesandeid. praktiline töös osalem ine mõnes neist gruppidest koos uurimistöö kõigi © 12. - 15. n. etappide läbimisega. Koostöös juhendajaga sisaldab see tööd teadusliku artikli ettevalm istam isel, alates eksperim endi püstitam isest, m etoodika BGBO.04.028 T ead u stö ö p ra k tik a rakendusöko loog ia erialal valikust, katsete läbiviim isest, andm ete töötlusest ja analüüsist kuni artikli 3AP(120i) *A kirjutamiseni. □ Bioloogia:kesk © 1 .-4 0 . n. Aine 'Teadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös juhendajaga püstitatakse uuritav probleem , kogutakse kirjeldav või BGBO.04.020 T aim ede ökofüsioloogia u u rim ism eetod ite e rik u rsu s eksperim entaalne andm estik probleemi lahendam iseks, sooritatakse d o k to ran tid e le andm etöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse 5AP(200i) *A harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. □ Botaanika ja ökoloogia:dokt © 1 .-4 0 . n. Kursuse eesm ärgiks on süvendatud uurimistöö eksperim entaalse ökofüsioloogia vallas, koos osalem isega mitme uurimisgrupi töös. BGBO.04.029 P roduk ts ioon ib io loog ia ja ö koenergeetika Kursuse osaks on mõne naaberm aa (Rootsi, Soome vm.) erialalabori v-teadur Andres Koppel külastam ine ja lühiajaline töö selles. 2A P(20L+20P+40i) *E 221 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADIJSKOND 221 □Bioloogia:ülem Ü levaateline valikursus GIS-paketi IDRISI kasutam isest ja selleks Produktsiooni füsioloogilised alused (fotosüntees, hingamine, vajalikest teoreetilistest lähteteadm istest ning põhilistest assimilaatide jaotus, kasv).Koosluste produktiivsus. Aineringed. töötlusalgoritm idest rakendusprogram m isti tasemel. Eeldusainena Produktsiooni ja laguahela seos. Bioomide algteadm ised inform aatikast ja statistikast kohustuslikud ning produktiivsus.Kultuurkoosluste produktiivsus. program m eerim isest soovitatavad. 0 2 4 .-3 4 . n. © 1. -4 4 . n. => A BGB0.04.030 Ökoloogia rakendusi BGGG.01.008 A ndm eb aasid e loom ine ja kasu tam ine korr. professor Olevi Kull dotsent Jüri Roosaare 2AP(20L+20S+40i) *E 2AP( 12L+28P+40i) *E ■Bioloogia:kesk ■G eograafia:kesk ©BGB0.03.008, BGB 0.04.003 O B G G G .01.009 Aines käsitletakse näiteid ökoloogia rakendustest põllumajanduses, Lühike teoreetiline sissejuhatus ja praktilised kogemused tööks metsanduses, haljastuses ja keskkonnakaitses. Vaadeldakse, kuidas m itm esuguste andm ebaasidega kasutades paketi MS Office võimalusi teoreetilistest üldistustest jõutakse praktiliste lahendusteni. Seminarides (k.a. teemakaartide koostamine). Praktiliste tööde tulemused püütakse arutluste käigus lahendada praktilisi ülesandeid. vorm istatakse arvutil ühtse aruandena, mille põhiosas on soovitav © 32 .-38 . n. kasutada om a keskastm e uurimistöö andmestikku. © 28. - 30. n.4 L n-s BGB0.04.032 T a im eanatoom ia p rak tik u m 3 1 .-3 7 . n.4 P n-s = > E 1 AP(20P+20i) *A Praktikumides saadakse taimede prepareerimise ja valgusmikroskoobiga BGG G.01.009 G eo in fo rm aa tik a I töötamise esmane kogemus. Tutvutakse soontaimede organite ja põhiliste dotsent Jüri Roosaare taimekudede (alg-, põhi-, katte-, juh t- ja tugikoed) tüpoloogia ja 2.5 A P(28L+21 P+4S+47i) *E ehitusega ning omandatakse vastav terminoloogia. ■G eograafia:alam © 37 .-40 . n.6 P n-s □ Bioloogia:kesk, Geoloogia:kesk OBG GG.Ol .013, B G G G .01.020 Kõigile geograafiaüliõpilastele kohustuslik aluskursus geograafiliste infosüsteem ide põhim õistetest ning territoriaalse andmetöötluse GEOGRAAFIA INSTITUUT (GG) olulisem atest viisidest. Lisaks kohustuslikele eeldusainetele on vajalikud algteadm ised arvutiõpetuses ning statistikas ja andmeanalüüsis. Soovitav valikainena (alates keskastm est) geograafilisi andmeid kasutavatele bioloogia j a geoloogia üliõpilastele. GEOINFORMAATIKA JA KARTOGRAAFIA © 31. - 31. n.4 S n-s 1 knt, 1 ref => E ÕPPETOOL (01) 24. - 30. n.4 L, 3 P n-s B G G G .01.011 G eograafia a ja lu g u BGGG.01.001 G eograafla teaduse a ja lu g u ja m etodoloogia dotsent Heino M ardiste dotsent Jüri Roosaare 1.5AP(30L+30i) *E 2AP(4S+76i) *A ■G eograafia: kesk □Geograafia:mag, Geograafia:dokt Geograafiliste avastuste ajalugu antiikajast 20. sajandi keskpaigani ning Seminarides arutatakse ja vaieldakse läbi geograafia probleemid, millega geograafiliste teadm iste ja kartograafia areng 19. sajandi keskpaigani. kraadiõppurid on iseseisvalt kirjanduse põhjal tutvunud. © 1 9 .-2 6 . n.4 L n - s = > E ©1. - 44. n. 1 ref => A BGGG.01.013 K augseire alused I BGGG.01.004 G eo in fo rm aatika e ria lap ra k tik u m dotsent Heino M ardiste dotsent Jüri Roosaare 1 AP(16L+4S+20i) *A 3AP(2S+118i) *A ■G eograafi a: kesk ■Geoinformaatika ja kartograafia:kesk Antakse ettekujutus kaugseire füüsikalistest ja tehnilistest alustest ning OBGGG.01.009 kosm osest M aa kohta saadava info des ifreerimisest. Käsitletakse Geoinformaatika-alase praktilise silmaringi laiendamine praktilise tööna kosm oseinfo kasutam isvõim alusi geograafias ja naaberteadustes. (soovitavalt Õppevaheajal) sellekohases asutuses või firmas mingi © 11. - 16. n.4 L n-s 1 knt, 1 ref => A konkreetse küsimuse lahendamisel või rakenduse loomisel. Tehtud tööde kohta vormistatakse kirjalik aruanne, mis kaitstakse seminaril (toimuvad BGG G.01.014 L ään em ere hüdro loogia kord semestris). dotsent Heino M ardiste ©1. -44. n. 1 re f= > A 2AP(32L+8S+40i) *E □G eoinform aatika ja kartograafia: kesk, Loodusgeograafia ja BGGG.01.006 R a k en d u sta rk v a ra : ID R ISI m aastikuökoloogia:kesk dotsent Jüri Roosaare OBG G G .03.013 1 AP(36P+4i) *A Käsitletakse Läänemere hüdroloogilist ja hüdrokeem ilist re^iimi ning □Geoinformaatika ja kartograafia:ü!em peamiste karakteristikute (veetem peratuur, soolsus, jää) pikaajalisi ©MTAT.03.009 muutusi. Universaalse, kuid rastertöötlusele ja analüüsile orienteeritud GIS-paketi ©24. - 33. n.4 L n-s 1 re f => E ülesehituse ja kasutusvõim alustega tutvum ine seeria praktiliste harjutuste sooritamise kaudu. Aine on mõeldud kõigile (v.a. aine B G G G .01.009 BGGG.01.015 M aailm a loodusgeograafia II kuulajad), kes juba omavad mõne (tüüpiliselt vektor-GISi) dotsent Heino M ardiste kasutamiskogemust. Võimalik sooritada individuaalselt, (eesti või inglise 1.5AP(32L+28i) *E keeles) ■G eograafia: kesk ©1. - 44. n. 1 ref => A O BG G G .03.003 Annab ülevaate m andrite (v.a. Euraasia ja Aafrika) ja ookeanide BGGG.01.007 G eograafilise info töötlem ine olulisem ate looduskom ponentide olem usest ja maastikulistest dotsent Jüri Roosaare regioonidest. 1 5AP( 12L +18P+2S+28i) -A © 1 .- 8 . n.4 L n-s 1 knt => E □Geoinformaatika ja kartograafia:ülem ©MTAT.03.004, M TAT.03.010, M TM S.01.029 B G G G .01.017 T o p o g raa fia v ä lip rak tik a lektor Raivo Aunap 222 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 222 2AP(64P+16i) *A Individuaaltöö kitsam a uurim isteem a vallas 1000- 1500 lk. ulatuses ■G eograafia:alam , Geoloogia:alam erialakirjanduse seminari korras. Töö toim ub kokkuleppel õppejõuga ja O B G G G .01.018, B G G G .01.019 annab kokku kuni 6 AP. Kursuse käigus om andatakse praktilised oskused m aastiku horisontaal- ja © 1. - 44. n. => A vertikaalm õõdistam ise osas, õpitakse tundm a m õõdistusinstrumente. Praktika tulem usena saadakse suurem õõtkavaline plaan. BG G G .01.043 D o k to ran tid e e r ia la k ir ja n d u se seminar © korduv. 2 n.32 P n-s => A g eo in fo rm aa tik as ja k a r to g ra a fia s korr. professor Tõnu Oja, dotsent Heino M ardiste, dotsent Jüri Roosaare BGGG.01.018 T o p o g raafia geodeesia alustega 15AP(600i) *A lektor Raivo Aunap ■G eograafia:dokt 3AP(32L+48P+40i) *EA Individuaaltöö erialakirjandusega 2000- 2500 lk. ulatuses. Töö toimub ■G eograafia:alam kokkuleppel õppejõuga ja annab kokku kuni 15 AP. □ Keskkonnatehnoloogia.kesk © 1. - 44. n. => A Annab teadmised maam õõtm ise viisidest ja instrum entidest, m õõtmistulemuste m atem aatilisest töötlusest koos vajalike algteadm istega BGG G.01.044 D o k to risem in a r geograafias geodeesiast. Õpitakse tundm a topograafiliste kaartide koostamise ja korr. professor Ülo M ander kasutamise põhimõtteid. 8AP(64S+256i) *A ®24. - 38. n.2 L, 3 P n-s 1 ref => E A ■G eograafia:dokt Erialasem inaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest BGG G.01.019 T o p ograafia teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. Aine toimub neljal lektor Raivo Aunap semestril n ing iga semestri eest ssab 2AP. Doktorantidele on seminarid 1.5AP(12L+32P+16i) *E kohustuslikud. Kohustuslik on ka esinem ine seminaril vähemalt kahel ■Geoloogia:alam korral doktoriõppe jooksul. □ Keskkonnatehnoloogia: © 1. -4 4 . n.2 S n-s => A Annab põhiteadmised lihtsamate m aam õõdistustööde tegem iseks ja nende andmete töötlemiseks. BG G G .01.045 K õrgkoo lipedagoog ika p rak tik u m © 2 4 .-2 7 . n.2 L n-s korr. professor O tt Kurs, korr. professor Ülo M ander, korr. professor 24. - 34. n.3 P n-s 2 knt => E Tõnu Oja 8AP(320i) *A BGGG.01.020 K arto g ra a fia ■G eograafia:m ag, G eograafia:dokt lektor Raivo Aunap M agistrantide ja doktorantide poolt üliõpilaste õpetamisel tehtav töö 2AP(32L+16P+32i) *EA (loengute ja praktikum ide läbiviim ine) vastavalt kehtivale õppeplaanile. ■Geograafia:alam © 1. - 44. n. => A ©BGGG.01.018 Annab kaardiprojektsioonide tundmise alused, õpitakse kaartide lugem ist B G G G .01.048 M a g is tr isem in a r geograafias ja hindamise printsiipe. Saadakse ülevaade nähtuste kujutam isviisidest, korr. professor Ott Kurs, korr. professor Ülo M ander, korr. professor üldistamisest, kaartide valm istam isest ja nende vormistamise Tõnu O ja põhitõdedest. 8AP(64S+256i) *A © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 P n-s 1 re f => E A ■G eograafia:m ag Erialasem inaril antakse ülevaade m agistritöö teem aga seonduvatest BGG G.01.021 K arto g ra a filin e jo onestam ine teoreetilistest ja m etoodilistest probleem idest. Seminaridel osalemine ja lektor Raivo Aunap esinem ine (vähem alt kahel korral magistriõppe jooksul) kohustuslik 1 AP(28P+4S+8i) *A Eduka esinem ise osalem ise eest saavad m agistrantid igas semestris kuni 2 ■G eoinform aatika ja kartograafia:kesk AP, seega kogu m agistriõppe vältel 8 AP. © B G G G .01.020 © 1 .-4 4 . n.2 S n-s 2 re f= > A © BGGG.01.018 O m andatakse praktilised oskused kaartide valm istam iseks m itm esuguste B G G G .01.050 In te rn e ti a lu sed ja k asu tam ine eri vahenditega, harjutatakse kaartide kujundam ise võtteid. Kalle Tihemets © 1. - 16. n.2 P n-s => A 1.5AP( 18L + 18P+24i) *A ■G eograafia:alam BGGG.01.024 M icroS ta tion Interneti tutvustus. Kirjade saatm ine, info otsimine... teadur Kalle Remm © 2. -1 6 . n .l L, 1 P n-s 1 re f= > A 1 AP(24P+16i) *A □G eoinform aatika ja kartograafia: ülem, G eoinform aatika ja BG G G .01.051 M a g is tran tid e e ttek an d ed eria lakonveren tsidel kartograafia:m ag korr. professor Ülo M ander, korr. professor Tõnu Oja A rvutigraafilise keskkonna näide, selle kasutam isvõim alused 4AP(160i) *A joonestam ises, kartograafias ja geoinformaatikas. M õõtm ised ■G eograafia:m ag digitaaljooniselt. L isaaplikatsioonid Descartes ja Geographies. Ettekanne instituudi sem inaril või teaduslikel sümpoosiümidel (viimaste ©korduv: 4 n.6 P n-s => A sobivust peab kinnitam a instituudi juhataja). © 1. - 44. n. => A BGG G.01.034 M ag istri e ria la k u rsu s g eo in fo rm aatik as ja k a rto g raa fia s BG G G .01.052 D o k to ran tid e e ttek an d ed e ria lakonveren tsidel korr. professor Tõnu Oja, dotsent Heino M ardiste, dotsent Jüri Roosaare korr. professor Ülo M ander, korr. professor Tõnu Oja 10AP(400i) *E 8AP(320i) *A ■Geograafia: mag ■ G eograafiadok t Ettekanne erialakonverentsidel või teaduslikel sümpoosiümidel vastavalt © 1. - 44. n. => E kokkuleppele juhendaja ja instituudi juhatajaga. © 1 .- 4 4 . n. = > A BGG G.01.042 M a g istran tid e e r ia la k irja n d u se se m in a r g eo in fo rm aatik as ja k a r to g ra a fia s BG G G .01.053 D oktori e r ia la k u rsu s g eo in fo rm aatikas ja korr. professor Tõnu Oja, dotsent Heino M ardiste, dotsent Jüri Roosaare k a r to g ra a fia s 6A P(20S+220i) *A korr. professor Tõnu Oja, dotsent Heino M ardiste, dotsent Jüri Roosaare ■G eograafia, mag 10AP(400i) *E ■G eograafia:dokt 223 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 223 Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 2000- 2500 lk. m ajandusgeograafilistest uurimustest teose: Jauhiainen, J., Kulu, H. ulatuses,doktorieksami teoreetilise osa võib instituudi juhataja nõusolekul (2000, toim .) "Inimesed, ühiskonnad, ruumid. Inimgeograafia Eestis" sooritada osade kaupa, lisaks tuleb doktorandil esineda kahe avaliku põhjal. loenguga (üks kitsamal teemal, teine laiemat geograafia valdkonda © 24. - 39. n.3 L, 1 S n-s => E käsitlev,mida hinnatakse eksami ühe etapina. ©1. - 44. n. => E BGG G.02.002 Regionaalpoliitika dotsent Jussi S. Jauhiainen BGGG.01.058 G eoinform aatika loodusteaduste õpetajatele 3A P(16L+8S+96i) *E dotsent Jüri Roosaare ■Inim geograafia:ülem lAP(8L+14P+2S+16i) *A □(välism aalastele): , Avalik haldus:4, Avalik haldus:mag, ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk Inimgeograafia:m ag, M a jan d u stead u s ten i, M ajandusteadus:mag OBGGG.01.059 Ruumi mõiste ja regionaalse arengu teooria. Euroopa Liidu Kursuse eesmärk on anda tulevastele õpetajatele esialgne suunatud regionaalpoliitika põhim õisted, eesmärgid ja instrumendid, eriti kogemus personaalarvuti kasutam iseks koolitöös (tundideks Strukturaalfondid. Regionaalpoliitika areng, institutsioonid ja ettevalmistamisel) ja geograafia õpetamisel. Tabeltöötluse graafika- ja program m id Eestis ja Läänemere piirkonnas. Kohustuslik kirjandus teemakaardistuse võimalused. Interneti kasutamine. Õppeotstarbelised eksam i jaoks: Jauhiainen, J., 2000, Regional Development and Regional CD-ROM-id. Presentatsioonide koostamine. Igamehe-GIS-id. Policy. European Union and the Baltic Sea Region. Centre Extension Praktikumid toimuvad rühmade kaupa. Studies, Turku. ©6. - 6. n.2 L n-s © 1. - 5. n.4 L n-s 1 re f= > E 7 .-9 . n.2 L, 4 P n -s 10. - 12. n.4 P n-s BG G G .02.008 Poliitgeograafia 13. - 13. n.2 S n-s 1 ref => A korr. professor O tt Kurs 2A P(24L+16P+40i) *E BGGG.01.059 K arto g ra a fia loodusteaduste õ p eta ja te le ■G eograafia:alam , Geograafia:kesk korr. professor Tõnu Oja Kursuses käsitletakse poliitgeograafia kui teadusharu arengut, riiki ja lAP(16L+4P+20i) *E rahvust, globaalprobleem e ja geopoliitikat ning haldus- ja ■Loodusteaduste õpetaja põhikoo!is:alam valim isgeograafiat. Ülevaade kartograafia põhitõdedest, kaartidest, kaardivalm istam ise © 1 .- 7 . n.3 L, 2 P n-s => E tehnoloogiatest. Kursuse eesmärk on anda tulevasele õpetajale vajalikud teadmised kasutusel olevatest kaartidest, m õõtkavadest, projektsioonidest. BGG G.02.018 Eesti ühiskonnageograafia alused © 5 .-1 4 . n. = > E lektor Uudo Pragi 3A P(48L+6P+6S+60i) *E BGGG.01.061 G eograafia e ria lan e m en e tlu sp rak tik a ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 korr. professor Ott Kurs, korr. professor Ülo M ander, korr. professor Eesti loodusvarade, rahvastiku- ja m ajandusgeograafia põhiteadmiste Tõnu Oja esitus (põhikooli õpetajate tarvis). 3AP(120i) *A ©24. - 38. n.4 L n-s => E ■Geograafia:3 Töö oma erialale vastavas asutuses ja praktika aruande vormistamine. BGG G.02.019 Sissejuhatus inimgeograafiasse ©1. -44. n. => A lektor Uudo Pragi 2A P(36L+12S+32i) *E BGGG.01.062 G eoinfosüsteem id ja andm eb aasid ■G eograafia:alam , Geoloogia:alam korr. professor Tõnu Oja Ü hiskonnageograafia struktuur, seosed teiste teadustega, ideede ajalugu, 2AP(20L+20P+40i) *E metodoloogilised ja filosoofilised alused. ■K eskkonnateadusi, K eskkonnatehnoloogiad © 1 .-1 6 . n.2 L, I S n-s => E Ülevaade geoinfosüsteemidest ja andm ebaasidest, olulisem ad ruumiliste andmete haldamise ja analüüsi vahendid, praktiline töö ruum iandmete ja BGG G.02.021 P õ h jam aad e geograafia geoinfosüsteemidega. lektor Uudo Pragi © 24 .-38 . n. = > E 2AP(40L+40i) *E □ Inimgeograafia: 1, Inim geograafiad , M ajandusteadus:alam BGGG.01.065 B akalau reuse e rik u rsu s geograafias Tutvutakse Põhjamaade looduse ja loodusvarade, rahvastiku ja majanduse korr. professor Ott Kurs, korr. professor Ülo M ander, korr. professor geograafiaga. Tõnu Oja © 24. - 33. n.4 L n-s => E 20AP(800i) *A ■Geograafia:bak. BG G G .02.023 M ajanduse ruumiline korraldus Loodusteadusliku diplomiõppe järel geograafia Bakalaureuseõppesse lektor Uudo Pragi tulnute erikursus, formeerub individuaalplaani kohaselt geograafia kesk- 3A P(48L+8S+64i) *E ja ülemastmekursustele sõltuvalt üliõpilase varasemast ettevalm istusest. ■ Inimgeograafia:kesk ©1. - 44. n. => A © B G G G .02.001, BGG G.02.014 Käsitletakse rahvam ajanduse ruum ilise struktuuri tüüpe, nende kujunem ise teooriaid ja mudeleid ja selle teadm ise kasutamist regionaalplaneerim ise, regionaalpoliitika ja ruumikorralduse teadusliku INIMGEOGRAAFIA ÕPPETOOL (02) alusena.© 2 4 .-3 7 . n.3 L n -s = > E BGGG.02.001 Eesti sotsiaal- ja m ajandusgeograafia BG G G .02.024 Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimine lektor Uudo Pragi teadur Garri Raagm aa 3AP(51L+8S+61i) *E 2A P(24L+8S+48i) *E ■Geograafia:kesk ■ In im g e o g ra a f ia te n i, K esk k o n n a tead u s te n i OBGGG.02.019, BGGG.03.001 □ A v alik haldus:ülem , Avalik haldus:mag, M a jan d u stead u sten i, Käsitletakse Eesti geograafilise asendi küsimusi, asustuse, rahvastiku (s.h. M ajandusteadus:m ag, S o ts io lo o g ia te n i, Sotsioloogia:mag sotsiaal-geograafilist probleem istikku), majanduse arengu ja paigutuse Praktilise suunitlusega interaktiivne kursus regionaalse ja kohaliku küsimusi; välism ajandussidem eid ja nende arengut. Eestisisesed arendustegevuse teooria ja kogem usega tutvumiseks. Kursus keskendub territoriaalsed erinevused lähtudes arengueeldustest, ajaloolis- avaliku sektori planeerim isprotsessi ettevalm istam ise ja läbiviimise geograafilisest arengust ning dem ograafiast (sotsiaalsest) ja strateegiate j a arengukavade koostamisele ning nende avalikustamisele ja majanduslikust hetkeseisust. Ülevaade Eesti sotsiaal- ja rakendam isele uusim ate m etoodikate alusel. Antakse põhjalik ülevaade 224 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 224 Eesti planeeringu- ja arendussüsteem ist, sh. toim ivatest poliitikatest ja Individuaaltöö erialakirjandusega. Töö toimub kokkuleppel õppejõuga ja nende rakendam ise võim alustest kohtadel. Vajalik ettevalm istuseks tööks annab kokku kuni 6 AP. riigi ja om avalitsusam eteis, soovitav avaliku halduse, m ajandusega seotud ©1. - 44. n. => A erialadele. Eeldab mõningaid alusteadmisi m ajandusteaduses, sotsioloogias ja avalikus halduses. BGG G.02.040 D o k to ran tid e e r ia la k ir ja n d u se seminar ©24. - 24. n.; K e sk k o n n a tead u s te n i in im geograafias 32. - 32. n. => E ; K esk k o n n a tead u s te n i korr. professor Ott Kurs, dotsent Jussi S. Jauhiainen, lektor Uudo Pragi 1. - 6. n.4 L n-s 2 knt, 1 ref => E 15AP(600i) *A ■G eograafia:dokt BGGG.02.025 In im g eo g raafia õ p p e p ra k tik a Individuaaltöö erialakirjandusega. Töö toimub kokkuleppel õppejõuga ja korr. professor Ott Kurs, teadur Anneli Kährik, lektor Uudo Pragi, v- annab kokku kuni 15 AP. laborant T iia Rõivas © 1 .-4 4 . n. => A 2AP(80P) *A ■Geograafia:alam BG G G .02.041 In im geo g raafia u u rim ism eetod id O BG G G .02.019, BGG G.02.027 v-teadur Hill Kulu Praktika ülesandeks on anda üliõpilasele iseseisva töö kogem usi Eesti 3 A P(24L+16P+80i) *E majandusliku ja sotsiaalse arengu geograafiliseks uurimiseks. Praktika ■ In im g e o g ra a fia te n i käigus kogutakse empiirilisi andm eid kasutades erinevaid Eesm ärgiks on anda ülevaade sotsiaaluuringute käigus üleskerkivatest uurimismeetodeid. Om andatakse esm ane kogem us andmete töötlemisel ja m etodoloogilistest ja m eetoditega seotud probleemidest ning leida analüüsimisel. probleemidele lahendusi. Kursus koosneb loengutest-seminaridest ja © 2. n.40 P n-s => A praktikumidest. © 2 4 .-2 7 . n.6 L n-s BGGG.02.026 D em ograafia I 28. - 29. n.6 P n-s => E lektor Tiit Tammaru 2 A P(24L+6P+10S+40i) -A BGGG.02.042 D em ograafia II ■Geograafia:alam lektor Tiit Tam maru Kursus annab ülevaate olulisem ate dem ograafiliste sündm uste sündimuse, 2AP(16S+64i) *E suremuse, rändega seotud m õistetest, seaduspärasustest, parameetritest. ■G eograafia:2 Omandatakse nende näitajate kasutam ise ning rahvastiku prognoosim ise 0 BGGG.02.026, BGG G.02.027 praktiline oskus. Süvendatakse teadmisi Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide © 5. - 9. n.5 L, 1 S n-s 1 re f => A rahvastikuarengust. © 1 1 .-1 4 . n.4 S n -s => E BGGG.02.027 R ah v astik u g eo g raafia v-teadur Hill Kulu BGGG.02.045 S o ts ia a l- ja k u ltu u rig eo g raa fia uusi aspekte 2AP(24L+56i) *E dotsent Jussi S. Jauhiainen ■Geograafia: alam 1 AP(12L+28i) *E □Sotsioloogia:alam □ In im g e o g raa fia ten i O B G G G .02.019, BGG G.02.026 Ühiskonnageograafia areng ja ruumi põhikontseptsioonid, feministlik Antakse ülevaade eri maade rahvastikum uutustest läbi sajandite. vaatenurk, uus kultuurigeograafia, uus poliitgeograafia. Loengute ja Tutvustatakse peamisi rahvastikuteooriaid ja uuem aid artiklite iseseisev läbitöötam ine. rahvastikugeograafilisi uurimissuundi. Kursus koosneb loengutest ja © 19. - 21. n.4 L n-s = > E kirjanduse (200 lk.) iseseisvast läbitöötam isest . Kursuse korvab täies mahus H.W. Jonesi õpik "Population Geography". BGG G.02.046 K u ltu u rig e o g raa fia e r isem in ar © 3 3 .-3 6 . n .6 L n - s = > E dotsent Jussi S. Jauhiainen 2AP(80i) *E BGGG.02.035 L in n ap lan eerim in e ja -keskkond □ Inimgeograafia: ülem dotsent Jussi S. Jauhiainen Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inimgeograafia õppetooli 2 A P (I6L + 64i)-E eksam ipäevadel. Kirjandus: Jackson, Peter, 1996. Maps o f meaning. ■ In im g e o g raa fia ten i London: Routledge. □ lnim geograafia:m ag, S o ts io lo o g ia te n i © 1 .-3 8 . n. = > E Linnaplaneerimise põhikontseptsioonid ja teooria areng antiik-K reekast postmodernismi perioodini ning näiteid Euroopa linnadest. BGGG.02.047 P o liitgeograafia e r isem in a r Linnaplaneerijad Hausmann, Soria у M ata, Howard, Garnier, Le dotsent Jussi S. Jauhiainen Corbusier, W right, Rossi, Bohigas. Strateegiline planeerim ine, säästlik 2AP(80i) *E areng ja linnavõrgustik. Kohustuslik kirjandus eksami jaoks: Jauhiainen, □ In im g e o g raa fia ten i J., 2000, Urban Planning and Built Environment. University o f Helsinki. Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inimgeograafia õppetooli © 1 .- 5 . n.4 L n-s = > E eksamipäevadel. Kirjandus: Taylor, Peter, (1998). Political Geography. 4- th ed. London: Routledge. BGGG.02.038 Ü h iskonnageograafia teoreetilised läh tek o h ad © 1 .-3 8 . n. => E dotsent Jussi S. Jauhiainen 2AP( 14 L + 12S+54i) *E BG G G .02.048 M a jan d u sg eo g raa fia e r isem in a r ■ In im g e o g raa fia ten i, Inimgeograafia:m ag, Inimgeograafia:dokt dotsent Jussi S. Jauhiainen OBG G G .02.019 2AP(80i) *E Ühiskonnageograafia teooria printsiibid viim ase 40 aasta jooksul: □ In im g e o g raa fia ten i positivism, marksism, humanism, strukturalism, postm odernism , Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli poststrukturalism. Loengud, artiklite iseseisev läbitöötam ine ja seminar. eksam ipäevadel. Kirjandus: Bryson,J., Henry,N., Keeble,D., Martin,R © 1 9 .-2 0 . n.6 L n-s (1999, toim .) The econom ic geography reader. New York, Wiley. 20. - 25. n.2 S n-s => E © 1 .-3 8 . n. = > E BGGG.02.039 M a g is tran tid e e r ia la k irja n d u se se m in a r BGGG.02.049 In im geo g raafia teoo ria e r isem in a r in im geograafias dotsent Jussi S. Jauhiainen korr. professor O tt Kurs, dotsent Jussi S. Jauhiainen, lektor Uudo Pragi 2AP(80i) *E 6AP(240i) *A □ Inimgeograafia.ülem , Inim geograafia:m ag ■G eograafia:m ag 225 BIOLOOGI A-GEOGRAAFI ATE ADUSKOND 225 Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inimgeograafia Õppetooli © 1. - 44. n. => E eksamipäevadel. Kirjandus: Peet, Richard, 1998. M odem Geographical Thought. London: Routledge. B G G G .02.058 Doktori eriala kursus inim geograafias © 1 .-3 8 . n. = > E korr. professor Ott Kurs, dotsent Jussi S. Jauhiainen 10AP(400i) *E BGGG.02.050 L in n a-ja sotsiaalgeograafia eriseminar ■G eograafia:dokt dotsent Jussi S. Jauhiainen Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 2000-2500 lk. 2AP(80i) *E ulatuses, doktorieksam i teoreetilise osa võib instituudi juhataja □Inim geograafiateni nõusolekul sooritada osade kaupa, lisaks tuleb doktorandil esineda kahe Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli avaliku loenguga (üks kitsamal teemal, teine laiemat geograafia eksamipäevadel. Kirjandus: Knox, Paul (1995). Urban Social Geography. valdkonda käsitlev, m ida hinnatakse eksami ühe etapina). 3-rd ed. New York, Longman. © 1. -4 4 . n. => E © 1 .-3 8 . n. = > E BG G G .02.062 A ren g u stra teeg ia koostam ise p rak tik u m BGGG.02.051 Euroopa regionaalgeograafia teadur Garri Raagm aa lektor Uudo Pragi 5AP(14L+90P+22S+74i) «E2A 3AP(42L+10S+68i) *E □ A valik haldus:3, Avalik haldus:m ag, Avalikkussuhted ja ■Geograafia:4, Geograafia:ülem teabekorraldus^ , In im geograafiad , M ajandusteadusi, OBGGG.Ol .015, BGGG.02.008, BGGG.02.009, BGGG.03.003 M ajandusteadus:m ag, Sotsioloogia:3 Käsitletakse Euroopa ja Vahem erem aade regioonide geograafiat: 0 BG G G .02.024 loodusvarasid, ühiskonna struktuuri, majandust, kultuuri ja elulaadi. © B G G G .02.002, BGGG.02.038, BG G G .02.056 ©1. -10 . n.6 L n-s => E Kursusele BG G G .02.024 järgnev praktikum omavalitsuse või mõne muu territoriaalse üksuse üldise arengu või valdkonna (nt. transpordi, BGGG.02.052 Välisilm ajagude regionaalgeograafia ettevõtluse arengu, keskkonna) strateegia, arengukava või arendusprojekti lektor Uudo Pragi koostamiseks. O saletakse 2-5 liikmeliste gruppidena arengustrateegia 2AP(30L+6S+44i) -E protsessis (tasustatud uurimis- ja analüüsitöö) ja koostatakse ■Geograafia:4, Geograafia:ülem kursuseprojektina "sõltumatu" arengustrateegia. Praktikumiga on OBGGG.Ol.015, BGGG.02.008, BGGG.02.009, BGGG.02.051, geograafia tudengitel võim alik asendada suvine m enetluspraktika (3 AP). BGGG.03.003 Soovitav tudengitele, kes asuvad tõenäoliselt tööle avalikus sektoris. Käsitletakse Euroopa-väliste regioonide geograafiat: loodusvarasid, ©35. -4 4 . n .l L, 2 S n -s = > E 2 E ühiskonna struktuuri, majandust, kultuuri ja elulaadi. ©10. -16 . n.6 L n-s => E BG G G .02.067 Innovaatiline ettevõ tlusm iljöö Jan Seepter BGGG.02.053 Rahvastikugeograafia erisem inar I 1 AP(8L+2P+2S+28i) *A v-teadur Hill Kulu □ A valik haldus:ülem, In im g e o g ra a fia te n i, M ajan d u stead u sten i. 3AP(120i)*E S o ts io lo o g ia te n i □ Inimgeograafia:kesk, In im g e o g raa fia ten i Kursus käsitleb miljööd /m ilieux/ kui kultuuri ruumilist väljundit OBGGG.02.026, BGGG.02.027, BGGG.02.042 m õõdetuna ettevõtluse toim im ise efektiivsuses. Süvendatakse teadmisi maailma rahvastikuarengust. Kursus sooritatakse © 37. - 39. n. => A kirjanduse põhjal inimgeograafia õppetooli eksamipäevadel. © 5 .-3 8 . n. => E BG G G .02.068 P ro je k tiju h tim ise ja as jaa jam ise p rak tik a Jan Seepter BGGG.02.054 Rahvastikugeograafia erisem inar II 2AP( 12L +50P + 12S+6i) *A v-teadur Hill Kulu □ A valik h a ld u s te m , In im g e o g ra a fia te n i, S o ts io lo o g ia te n i 3AP(120i) *E Kursus käsitleb projektijuhtim ist ja sellega seotud asjaajamist hõlmates □ lnimgeograafia:kesk, Inimgeograafia:ülem vastavaid praktilisi töid. OBGGG.02.026, BGGG.02.027, BGGG.02.042 © 3 3 .-3 9 . n. => A Süvendatakse teadmisi rahvastikuteooriatest (ränne ja linnastumine). Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli BG G G .02.069 Eesti ü h iskonnageograafia alused eksamipäevadel. (k eskkonnateadusele) © 5 .-3 8 . n .= > E lektor Uudo Pragi 2AP(34L+6P+40i) *E BGGG.02.056 Õppiv majandus ja regionaalsed ■ K esk k o n n a tead u si innovatsioonisüsteemid Alusteadm ised Eesti poliit-, rahvastiku- ja majandusgeograafiast; teadur Garri Raagmaa statistiliste allikate kasutamise oskus. 2AP(20L+12S+48i)-A ©17. - 18. n.34 L, 6 P n-s => E □Avalik haldus:3, Avalik haldus:4, Avalik haldus:mag, Inimgeograafiad, Inimgeograafia:mag, M ajandusteadusi, BGG G.02.070 K ultuuriökoloogia M ajandusteadusi, M ajandusteadus:m ag Heno Sarv Kursuse eesmärk on tutvustada õppiva m ajanduse kontseptsiooni 2A P(24L+16S+40i) *E (B.A.Lundvalli, P.Maskelli jt.) interpretatsioonis ja nn. evolutsioonilist ■G eograafia:3 majandusteooriat (P.Cooke), mis omavad üha kasvavat tähtsust O B G B 0.03 .008 , BGG G.02.009 innovatsiooni- ja regionaalse arenduspoliitika rakendustes. Keskse K ultuuriökoloogia on sotsiaalteadustes rakendatav kaasaegne analüüsi all on innovatsioon i-ja arenduspoliitika struktuurid ja meetmed uurimism eetod, milles sotsiaalsete nähtuste selgitamiseks rakendatakse ning infoettevõtete ja proaktiivsete juhtim ise eripärad. Tuuakse näiteid eri ökoloogilisi m eetodeid. Teadusharuna erinevate kultuuride maade innovatsioonipoliitikatest. Kasulik m ajandusteadlastele, avaliku keskkonnasuhetest on see oluliseks siduvaks lüliks sotsiaal- ja halduse, m ajandus-ja regionaalpoliitika praktikuile. loodusteaduste vahel. ©6. - 16. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => A ©9. - 16. n.3 L, 2 S n -s 1 ref => E BGGG.02.057 Magistri eriala kursus inimgeograafias BG G G .02.071 Linnageograafia korr. professor Ott Kurs, dotsent Jussi S. Jauhiainen dotsent Jussi S. Jauhiainen l0AP(400i) -E 2AP(80i) -E ■ G eograafia:m ag □ Inimgeograafia: ülem Erialakirjanduse ku rsus in im g eo g raa fia m ag istra tuu ri lõpe tam iseks, lõpeb Linnageograafia põhim õisted linn, linnastumine ja linnade areng. eksamiga. Teoreetilised lähenem isviisid linnauurimustes. Gentrifikatsioon ja linnade 226 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 226 renoveerimine. V eeäärsete piirkondade arendamine. Õppeaastal 2000/2001 kursus sooritatakse konspekti Jauhiainen, J., 2000, BGG G.03.003 M aailm a lo odusgeograafia , I Linnageograafia. Tartu Ülikool, põhjal. dotsent Jaak Jaagus © 1 .-3 8 . n. => E 1,5AP(40L+20i) -E ■G eograafia:alam BGG G.02.072 In fo ü h isk o n n a g lo b a a l- ja reg ionaalökonoom ika © B G G G .03.004, BGG G.03.063, BGG L.03.038 teadur Garri Raagm aa Annab ülevaate Euraasia ja A afrika olulisem ate looduskomponentide 1 AP(12L+28i) *A olem usest ja m aastikulistest regioonidest. ■ Inim geograafiad © 24. - 33. n.4 L n-s => E □ A valik haldus:ülem , Avalik haldus:m ag, M a jan d u stead u s ten i, M ajandusteadus:m ag BG G G .03.004 G eom orfo loogia Kursus kujuneva globaalse infoühiskonna ühiskondlikest lektor T iit Hang tehnoloogilistest, m ajanduslikest, sotsiaalsetest ja ruum ilistest efektidest. 2 A P(48L+12P+ 4S+ 16i) *E Tutvustatakse olulisem aid vastava valdkonna mõtlejaid (A.Giddens, ■ G eograafiad , G eoloog iad A.Toffler, J.N aisbitt, Y .M asuda, M .Castells, K .Ohm ae jt.), teooriaid ja © B G G L.03.024 faktilist materjali (tehnoloogiauuendustest) ning analüüsitakse vastavate Käsitletakse põhilisi m aism aal toim uvaid reljeefitekke-protsesse ja globaalsete m uutuste m õju kohaliku ja regionaalse tasandi arengule: reljeefivorme. Annab aluse m aastike arengu mõistmiseks ja investeeringutele ja kinnisvaraturu arengule, tööpuudusele ja heaolule. looduskasutuse planeerim iseks. Kursuse eesm ärgiks on juhtida tudengite tähelepanu käim asolevatele © 1. - 9. n.4 L, 1 P, 1 S n-s 2 knt => E kvalitatiivsetele m uudatustele globaalsel areenil ja nende mõjule igapäevaelus ning õpetada neid m õistm a uueneva ühiskonnakorralduse BG G G .03.005 M ulla tead u se v ä lip ra k tik a probleeme ning võimalusi. õppeülesande täitja Aini Oja © 1 .- 6 . n.2 L n-s => A 1 AP(36P+4i) *A ■G eograafia:alam BGGG.02.073 M a ailm a m a jan d u se geograafia O B G G G .03.006 teadur Garri Raagm aa Õpitakse tundm a Eesti enam levinud muldi. Omandatakse praktilised 2AP(24L+8S+48i) -E2A oskused m ullakaevete tegem iseks ja kirjeldamiseks. Määratakse ■ Inim geograafiad, In im geograafiad iseseisvalt m uldade vaheldum ine maastikul ette antud pikkiprofiilil. □ Avalik haldus:ülem, Avalik haldus:m ag, Majandusteadus: ülem, © 1. n.36 P n-s => A M ajandusteadus:m ag Kursus käsitleb põhjalikult m aailm a m ajanduse ruumilises ja ajalises BGG G.03.006 M ulla tead u se alused ja m ullageograafia arengus toimuvaid protsesse M.Porteri ja P.Krugmani teooriate ja nende õppeülesande täitja Aini Oja edasiarenduste valguses. Kursus annab ülevaate globaliseeruva m aailm a 2.5A P(32L+32P+36i) *E majanduse m uutuvast organisatoorsest struktuurist keskendudes eriti ■G eograafia:alam , K eskkonnatehnoloogia:alam rahvusvaheliste hiidettevõtete ja m aailm a majandusorganisatsioonide □ Botaanika ja ökoloogia:kesk, Geoloogia:alam , Loodusteaduste õpetaja ;gevuse analüüsile. Põhjalikum a vaatluse alla võetakse uute ning pÕhikoolis:alam olulisemate m ajandusharude areng ning m aailm am ajanduse olulisem ate Kursuse esimene osa hõlm ab üldise mullateaduse alused: mulla mõiste, regioonide om apära ja perspektiivid. Kursuse lektüüri hulka kuulub selle m ineraalne ja orgaaniline osa, mullavesi ja Õhk, mullas toimivad värskeim info ja analüüs ajakirjast "The Economist". Vajalik re^iimid ja protsessid. Teises osas käsitletakse muldade teket ja arengut, m ajandusteadlastele ja avaliku halduse praktikutele m aailm as toim uvate m uldade geograafilise leviku seaduspärasusi ning muldkatte ehitust. protsesside mõistmiseks. Lõpuks antakse ülevaade Eesti m uldadest ja m uldkattest ning muldade © 2 4 .-3 8 . n.2 L, 1 S n -s => E 2E kaitsest. ©24. - 38. n.2 L, 2 P n-s => E BGG G.03.007 M eteoro loogia ja k lim atoloogia alused LOODUSGEOGRAAFIA JA dotsent Jaak Jaagus, lektor Piia Post3 A P(60L+16P+44i) *EA MAASTIKUÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03) ■G eograafia:alam © B G G G .03.063, BGGL.03.038 Annab ülevaate atm osfääri ehitusest, meteoroloogilistes! nähtustest ja BGGG.03.001 Eesti loodusgeograafia mõõteriistadest, kliim at kujundavatest seaduspärasustest ning lektor Arvo Järvet kliim atüüpidest maakeral. On sissejuhatavaks kursuseks meteoroloogia ja 3AP(42L+10P+8S+60i) *E klim atoloogia süvendatud õppimisel. ■G eograafia:kesk © 2 4 .-3 1 . n.4 L, 2 P n-s => A O BG G G .03.004, BGGG.03.006, BGGG.03.013, BGGG.03.063, 32. - 38. n.4 L, 2 P n-s => E BGGL.03.038 Õppeaines käsitletakse Eesti territooriumi paleogeograafilist arengut, BG G G .03.008 M eteoro loogia ja k lim atoloogia v ä lip rak tik a peamisi looduskom ponente ja nendevahelisi seoseid, tänapäevaste dotsent Jaak Jaagus maastike kujunem ist ja arengutegureid, m aastikulist liigestust ja selle 1 AP(40P) *A m etoodilist alust ning iseloom ustatakse suurem aid regionaalseid ■G eograafia:alam m aastikuüksusi - m aastikuvaldkondi ja m aastikurajoone. Samas aines on © B G G G .03.007 0.5 AP andev õppeekskursioon. Annab praktilise oskuse m eteoroloogiliste vaatluste korraldamiseks ja © 1 .-1 2 . n.5 L, 1 S n-s 3 knt => E - Arvo Järvet; Geograafia:kesk m õõteriistade kasutam iseks välitingim ustes. Saab ülevaate m ikroklim aatiliste vaatluste teostam ise metoodikast ja mikrokliima BGG G.03.002 Eesti m aastikud kujunem ise seaduspärasustest. teadur Hannes Palang ©korduv: 2 n.20 P n-s => A 2A P(24L+16S+40i) *E ■G eograafia:ülem BGG G.03.010 A grom eteoro loog ia □ K esk k o n n a teh n o lo o g ia ten i dotsent Jaak Jaagus © B G G G .03.001 1 A P(20L+20i) «A Kursus annab ülevaate Eesti m aastikust, erinevatest lähenem istest ja □ Loodusgeograafia ja m aastikuökoIoogia:üIem m eetoditest m aastiku-uuringutes. K äsitletakse m aastike olem ust j a Eestit © B G G G .03.007 m aastikurajoonide kaupa. Annab kom pleksse ettekujutuse Eesti Annab ülevaate põllum ajandusele olulistest ilmastikunähtustest, loodusest, selle erinevate osade (regioonide) iseärasustest. kultuuride nõudlusest ilm astikutingim uste suhtes, agrometeoroloogilistest © 29. - 38. n.3 L, 1 S n-s => E vaatlustest, agroklim aatilistest näitajatest. 227 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 227 ©9. - 13. n.4 L n-s => A ■G eograafia:alam O BG G G .03.004 BGGG.03.011 M a ak e ra kliim ad © B G G G .01.018 dotsent Jaak Jaagus Õpitakse tundm a (m aa)pinnavorm e, nende teket ja muutumisi. 1 AP(20L+20i) *A Pinnavormid koos om a koostisainesega on määravateks teguriteks maa­ □ Loodusgeograafia j a maastikuökoloogia: ülem ala veere^iimi, m u ld -ja taim katte ning veekasutuse kujunemisel ©BGGG.03.007 © korduv: 2 n.20 P n-s => A Annab detailse ülevaate maakeral esinevatest kliimatüüpidest. Kursus on eelkõige mõeldud tulevastele geograafiaõpetajatele. BG G G .03.029 Rakendusm eteoroloogia ©3. - 7. n.4 L n-s => A Peeter Karing 1 A P(6L+26P+8i) *A BGGG.03.013 H üdroloogia □ Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem lektor Arvo Järvet О BGGG.03.007 2.5AP(36L+14P+50i) *E Antakse teoreetiline ülevaade meteoroloogia rakenduslikest harudest ■Geograafia:alam (lennundus-, agro- ja m erem eteoroloogia) ning praktikumides tutvutakse □ Bioloogia: sellealase tööga Eesti M eteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis. ©BGGG.03.063, BGGL.03.038 © korduv: 1 n.6 L, 26 P n-s => А Hüdroloogia on üks üldainetest geograafia üliõpilastele, samuti teiste eriala üliõpilastele, kelle õppetöö on seotud veega ja veekogudega. BG G G .03.032 M aastikuplaneerim ine Soovitatavad algteadmised statistika alustest korr. professor Ülo M ander, Tõnu M auring ©1. - 10. n.4 L, 2 P n-s 3 k n t= > E 3AP(32L+16P+16S+56i) *E ■ K eskkonnatehnoloogiad , Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:ülem BGGG.03.014 Hüdroloogia välipraktika © B G G G .03.060 lektor Arvo Järvet Õppeaines käsitletakse maastiku kujundam ise ja hoolduse ökoloogilisi, 1 AP(40P) *A esteetilisi funktsionaalseid ja majanduslikke aluseid, samuti ■Geograafia: alam m aastikuarhitektuuri üldisemaid printsiipe ©BGGG.01.018, BGGG.03.013 ©32. - 39. n.4 L, 2 P, 2 S n-s => E Välipraktika käigus omandatakse oskused hüdrom eetriliste mõõtmiste tegemiseks siseveekogudel ja vastava riistastiku kasutam iseks BGG G.03.033 Eestimaa tundmise allikad välitingimustes. Erki Tam m iksaar ©korduv: 1 n.40 P n-s => A 2A P(12L+12P+16S+40i) *A □ Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem BGGG.03.018 Geosüsteemide m odelleerimine Eestim aa uurim ise ajalugu. Allikate kasutam ise metoodika ja teadusliku korr. professor Tõnu Oja eetilisuse nõue. Eestim aa tundm ise allikad. Allikate väljaselgitamine 3AP(20L+40P+60i) *EA Kirjandusm uuseum is, Eesti A jalooarhiivis ja TÜ raamatukogus, ■Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:ülem m em uaarid, küsitlused. ©BGGG.03.019, BGGG.03.063, BGG L.03.038, M TAT.03.009 © 2 4 .-3 8 . n. => А Oskus dünaamiliste looduslike süsteemide m odelleerimiseks ning mingi objekti praktiline modelleerimine. Soovitatavad algteadmised BGG G.03.035 Klimatoloogia alused arvutiõpetusest. dotsent Jaak Jaagus © 1 .-2 2 . n.2 L, 4 P n-s => E A 2A P(32L+48i) *E 1. - 5. n.4 L n-s □ Füüsika:ülem 6. - 22. n.2 P n-s => E Annab ülevaate kliim a kujunem ist m õjutavatest teguritest, kliima rajoneerim ist ja kliim atüüpide levikust maakeral. BGGG.03.019 Ökoloogia alused © 32. - 38. n.4 L n-s => E v-teadur Valdo Kuusemets 2AP(40L+40i) *E BGG G.03.036 Õhusaaste mõju ökosüsteem idele ■Keskkonnateadus: v-teadur Jane Frey Ökoloogia põhitõdede tutvustus, energiavoog ja aineringed, organismide 2AP(24L+12S+44i) *A suhted koosluses ja ümbritseva keskkonnaga. (Ainet loetakse ainult Türi □ L oodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem Kolledz is, 98/99-st ei toimu G II-le). Käsitletakse õhusaaste kom ponentide teket, nende transformatsioone ©15. - 16. n.20 L n-s => E atmosfääris, sadenem ist veekogudesse, m u ld a ja metsadesse ning sellega kaasnevaid kahjulikke mõjusid organismidele, mulla ja vee omadustele, BGGG.03.022 Loodusgeograafia komplekspraktika ökosüsteem ide tasakaalule korr. professor Ülo M ander, korr. professor Tõnu Oja, v-teadur Jane Frey, © 2 4 .-3 5 . n.2 L, 1 S n -s 1 re f => А v-teadur Krista Lõhmus, lektor Ain Kull, Tõnu Mauring 2AP(80P) *A BG G G .03.037 Eesti veed ■Geograafia:alam lektor Arvo Järvet OBGGG.01.017, BGGG.03.005, BGGG.03.014, BGGG.03.028 lA P(12L+8P+20i) *A Loodusgeograafiliste kompleksuuringute meetodite õppim ine praktilise ■ K eskkonnateadus:, Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem tegevuse käigus. □ G eograafia: ülem ©korduv: 2 n.40 P n-s 1 re f => A OBG G G .03.013 Õppeaines käsitletakse Eesti veekogusid ja põhjavett, veeressursside BGGG.03.023 L oodus-ja keskkonnakaitse kasutam ist ja kaitset ning veestiku muutusi ja veekogude re6iimi Kalev Sepp põhijooni 2AP(32L+16S+32i) -E © 1. - 6. n.2 L n-s => А ■Botaanika ja ökoloogia:kesk, G eograafia:alam , KeskkonnatehnoIoogia:kesk BGGG. 03.041 M agistrantide erialakirjanduse seminar Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, rahvusvahelised konventsioonid, loodusgeograafias ja m aastikuökoloogias ülevaade seadusandlusest, looduskaitsealad Eestis, maailmas. korr. professor Ülo M ander, dotsent Jaak Jaagus, v-teadur Krista Lõhmus, ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => E lektor Arvo Järvet 6AP(240i) *A BGGG.03.028 Geom orfoloogia välipraktika ■G eograafia: mag lektor Tiit Hang Individuaaltöö erialakirjandusega 1000- 1500 lk. ulatuses. Töö toimub 1 AP(40P) *A kokkuleppel õppejõuga ja annab kokku kuni 6 AP. 228 BIOLO О GI A- GEO GRA AFI ATE ADUSKOND 228 © 1. - 44. n. 1 re f= > A Rahvusvahelise Balti Ülikooli poolt pakutav kursus, m is käsitleb säästliku arengu erinevaid valdkondi ja aspekte Läänem ere piirkonnas. Kursus BGGG.03.042 Doktorantide erialakirjanduse seminar koosneb 500 lk. Õppematerjali ja videom aterjali iseseisvast loodusgeograafias ja m aastikuökoloogias läbitöötamisest. korr. professor Ülo M ander © 1 .-4 4 . n. = > E 15AP(600i) *A ■G eograafia.dokt BGG G.03.054 Eesti loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele Individuaaltöö erialakirjandusega. Töö toim ub kokkuleppel õppejõuga ja lektor Arvo Järvet annab kokku kuni 15 AP. 2A P(34L+6S+40i) *E © 1. -4 4 . n. 1 re f= > A ■ Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:kesk O B G G G .03.048, BGGG.03.051, BGG G.03.052, BGGL.03.024 BGG G.03.046 Statistiline andm etöötlus Käsitletakse Eesti loodust m aastikukom ponentide ja tüpoloogiliste v-teadur Krista Lõhmus m aastikuüksuste kaupa. Iseloom ustatakse Eesti erinevaid piirkondi 3A P(32L+20P+12S+56i) *EA m aastikurajoonide, valdkondade ja paikkondade lõikes. ■G eograafia:kesk, Geograafia:ülem © 1. - 8. n.3 L, 1 S n-s 2 knt => E Statistilise andm etöötluse m eetodite ja katse planeerim ise aspektide tutvustamine. Praktiline töö statistikaprogram m ide abil. BG G G .03.058 M agistri eriala kursus loodusgeograafias, © 20. - 38. n.6 L, 2 P, 2 S n-s 3 knt => E A keskkonnakaitses ja m aastikuökoloogias korr. professor Ülo M ander, dotsent Jaak Jaagus, v-teadur Krista Lõhmus BGGG.03.047 Ö kotehnoloogia erisem inar 10AP(400i) *E v-teadur Valdo Kuusemets ■G eograafia: mag 1 AP(20S+20i) -A Erialakirjanduse kursus loodusgeograafia, keskkonnakaitse ja □K eskkonnatehnoloogia:kesk, Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia m agintrantuuri lõpetam iseks, lõpeb eksamiga. m aastikuökoloogia:ülem © 1. - 44. n. => E © B G G G .03.064 Seminari käigus antakse ülevaade konkreetsetest ökotehnoloogiatest BGG G.03.059 Doktori eriala kursus loodusgeograafias, heitveepuhastuses, energeetikas, ehituses, põllumajanduses. keskkonnakaitses ja m aastikuökoloogias © 3 5 .-3 9 . n.2 S n -s => A korr. professor Ülo M ander, dotsent Jaak Jaagus, v-teadur Krista Lõhmus 10AP(400i) *E BGGG.03.048 K iimatoloogia alused ja Eesti kliima ■G eograafia:dokt dotsent Jaak Jaagus Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 2000-2500 lk 1 AP(20L+20i) *E ulatuses, doktorieksam i teoreetilise osa võib instituudi juhataja ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam nõusolekul sooritada osade kaupa, lisaks tuleb doktorandil esineda kahe © BG G G .03.051. BGG G.03.052 avaliku loenguga (üks kitsamal teemal, teine laiemat geograafia Loodusteaduste õpetaja eriala üliõpilastele antakse üldine ülevaade kliim a valdkonda käsitlev, m ida hinnatakse eksami ühe etapina). kujunemise üldistest seaduspärasustest kogu maakeral ning Eesti kliim a © 1. - 44. n. => E detailsem kirjeldus. ©24. - 28. n.4 L n-s => E BGG G.03.060 M aastikuökoloogia korr. professor Ülo M ander BGGG.03.049 Teadusartikli kirjutam ine inglise keeles 2AP(32L+8S+40i) *E Õppeülesande täitja Robert Szava-Kovats ■B otaanika ja ö k o loog ia :, Geograafia:ülem 1 AP( 14L +4P+4S+18 i) «A □ B ioloogia:ülem □G eograafia:m ag, G eograafia:dokt O B G B 0.03 .008 This course will cover the basic style o f scientific articles as published in Annab ülevaate aine- ja energiavoogude transform eerim isest maastikul, the Anglo-Am erican community. This will include article form at and will m aastiku m itm ekesisuse m õjust bioloogilistele protsessidele ja maastiku address problems com m on to native Estonian speakers. m odelleerim ise alustest. ©27. - 34. n. => A © 1 4 .-2 2 . n.4 L, 1 S n -s 1 r e f= > E BGGG.03.050 M aailma loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele BGG G.03.061 M aastikuökoloogia erisem inar dotsent Jaak Jaagus, dotsent Heino M ardiste korr. professor Ülo M ander, korr. professor Tõnu Oja 1.5AP(30L+30i) *E 3AP( 10L+50S+60i) *E □Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam ■ Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem O BG G G .03.051, BGG G.03.052 □G eograafia:ü lem Käsitletakse m andrite ja ookeanide loodusgeograafiat põhikooli õpetaja O B G B 0.03 .008 , BGG G.03.060 eriala jaoks. See sisaldab Euraasia, Aafrika, Põhja-Am eerika, Lõuna- Käsitletakse a in e - ja energiavoogude transform eerim ist maastikul, samuti Ameerika, A ustraalia ja A ntarktise geoloogilise ehituse, relieefi, kliima, m aastiku dünaam ika seaduspärasusi. Peamine töö kujutab endast sisevete, mullastiku, taim katte, loomastiku ja looduslike vööndite kirjanduse baasil referaatide koostamist, esitamist ja läbiarutamist. ülevaadet, m aailm am ere ja selle osade tutvustust. © 33. - 38. n.2 L, 8 S n-s 3 re f => E ©29. - 36. n.4 L n-s => E BGG G.03.062 Eesti loodus ja keskkond BGGG.03.051 Ü ldm aateadus loodusteaduste õpetajatele korr. professor Tõnu O ja lektor Rein Ahas, lektor T iit Hang, lektor Ain Kull 3A P(30L+40P+2S+48i) *EA 3A P(50L+10S+60i)*E □(välism aalastele): ■ Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:alam Ülevaade Eesti looduslikest tingim ustest ja keskkonnaseisundist Balti Annab ülevaate atm osfääri, litosfääri, hüdrosfääri, biosfääri üldistest Õpingute raam es välistudengitele. seaduspärasustest, kujunem isest ja arengust. © 1 .-4 4 . n. = > E A © 1. - 16. n.4 L n-s => E BGG G.03.063 M aateaduste alused II BGGG.03.053 Säästlik Läänem ere piirkond korr. professor Ülo M ander, lektor Rein Ahas teadur Hannes Palang, lektor Ain Kull 2.5A P(50L+50i) *E 2A P(80i) *E ■G eograafia:alam , G eoloogia:alam □ (välism aalastele): , A jalugu: , Avatud Ülikool: , Bioloogia: , Annab ülevaate atm osfääri, hüdrosfääri ja biosfääri üldistest G eograafia: , GeograafiaÕpetaja: , Geoloogia: , Keskkonnatehnoloogia: , seaduspärasustest, kujunem isest ja arengust. Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: , M ajandus (kõrvalainena): , © 14. - 22. n.8 L n-s => E P edagoog ika:, Õigusteadus: 229 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 229 BGGG.03.064 Põhjam aade seminar korr. professor Ülo M ander, v-teadur Valdo Kuusemets BG G G .03.073 Loodus- ja keskkonnakaitse (keskkonnateaduse 2AP(24L+6P+10S+40i) *E üliõpilastele) ■Keskkonnatehnoloogiad Kalev Sepp □Loodusgeograafia ja maastikuökoIoogia:ülem 1 AP(16L+8S+16i) *E OBGB0.03.008 ■K eskkonnateadus: 1 Käsitletakse ökotehnoloogiat heitveepuhastuses, ökosüsteemide Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, rahvusvahelised konventsioonid, taastamises ja maastikuplaneerimises. Antakse ülevaade ökoloogilise ülevaade seadusandlusest, looduskaitsealad Eestis, maailmas. põllumajanduse põhimõtetest. Referaat. © 2 5 .-2 5 . n .= > E ©32. - 39. n.3 L, 1 S n-s 1 ref => E BG G G .03.074 T eadustöö alused BGGG.03.065 K esk k o n n ak o rra ld u s ja k eskkonnaaud it lektor Rein Ahas lektor Rein Ahas 1 A P(10L+10S+20i) *A 3AP(22L+22P+16S+60i) *E □ G eograafia:alam ■Keskkonnatehnoloogia:kesk Tutvustatakse teadustöö koostamise metodoloogiat ja vormistamise □ Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:kesk, Loodusgeograafia ja põhimõtteid. Eraldi teem adeks referaadid, uurimistööd, teadusartiklid ja maastikuökoloogia:mag, Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:dokt ettekanded. ©BGGG.03.023 © 2 4 .-3 3 . n .l L, 1 S n-s => A Kursusel tutvutakse põhjalikult keskkonnakorralduse, keskkonnaauditi ja sertifitseerimise teooria ja praktikaga. Levinud standardite tutvustamine. Seminaritöös koostatakse vastavalt etteantud metoodikale ettevõtte keskkonnakorralduskava, viiakse läbi audit või toote sertifitseerimine. ©24. - 33. n.2 L, 2 P, 1 S n-s 1 ref => E GEOLOOGIA INSTITUUT (GL) BGGG.03.066 Referaat loodusgeograafias korr. professor Ülo Mander GEOLOOGIA JA MINERALOOGIA lAP(40i) *A ÕPPETOOL (01) ■Geograafia: 1 Referaadi kirjutamine/koostamine loodusgeograafia/maateaduste aluste mõnel teemai. BGG L.01.002 Sedim entoloogia ©1. - 22. n. 1 ref => A teadur Kalle Kirsimäe, lektor Leho Ainsaar 6.5A P(74L+52P+134i) *E BGGG.03.067 Keskkonnakaitse korraldus Eestis ■G eoloogia:kesk korr. professor Tõnu Oja O B G G G .03.063, BGGL.03.038 1.5AP(20L+10S+30i) *E Kursuse esimeses pooles iseloom ustatakse nüüdisaegsete setete ja □Geograafia:ülem, K eskkonnatehnoloogia ten i settekeskkondade klassifikatsioone ning antakse ülevaade Ülevaade keskkonnakaitse korraldusest Eestis. kontinentaalsest (jõed, järved, nõlvad, liustikud) ja merelisest (rannik, © 24 .-38 . n. = > E m andrilava, ookean) sedim entatsioonist erinevates litogeneesi tüüpides (nivaalne, hum iidne, ariidne, ookeaniline). Käsitletakse settematerjali BGGG.03.068 Keskkonnamõjude hindamise eriseminar päritolu ja settim isprotsesside teoreetilisi probleeme. Kursuse oluline osa korr. professor Tõnu Oja, lektor Rein Ahas on setendite, eriti Eestis levivate liivakivide, savide, lubjakivide ja 2AP(6L+48P+12S+14i) *E dolom iitide uurim ism eetodite praktiline omandamine laboratooriumis. □ K eskkonnatehnoloogiateni, Loodusgeograafia ja © 1. - 6. n.6 L n-s m aastikuökoloogiatem , Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:mag, 7. - 22. n.2 L, 4 P n-s => E Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:dokt ©BGGG.03.069 BGG L.01.004 Struktuurigeoloogia Kursusel tutvutakse põhjalikult keskkonnakaitse normatiivide, ekspertiisi korr. professor Väino Puura, teadur Igor Tuuling meetodite ja keskkonnamõjude hindamise meetoditega. Iseseisev töö ja 5A P(60L+40P+100i)*E praktiline töö õpetavad keskkonnamõjude hindamise meetodeid ■G eoloogia:kesk rakendama ja aruandeid vormistama. O BG G G .03.063, BGGL.03.038 © 24 .-33 . n.l L, 4 P, 1 S n -s 1 r e f= > E Õpitakse tundm a m aakoore erinevate struktuuride (kurrud, murrangud) arengut. Om andatakse struktuurse analüüsi meetodid. Struktuuride BGGG.03.070 Eesti loodusgeograafia (keskkonnateaduse kujutam ine geoloogilistel kaartidel ja läbilõigetel. Struktuurigeoloogia on üliõpilastele) aluseks paljudele teistele geoloogilistele ainetele, kuna annab lektor Arvo Järvet algteadm ised geoloogilisteks väliuurimisteks. 1 AP(16L+4S+20i) -A © 24. - 38. n.4 L, 2 P n-s => E ■Keskkonnateadusi ©BGB0.03.010, BGGG.03.006, BGGG.03.071 BGG L.01.006 Geokeem ia ©BGMR.09.006 teadur Erik Puura Õppeaines käsitletakse Eesti territooriumi paleogeograafilist arengut, 3A P(60L+60i) *E looduskomponentide omavahelisi seoseid, tänapäevaste maastike ■G eoloogia:kesk kujunemist ja arengutegureid, maastikulist liigestust ning O FK FE.01.041, FK FE.01.046 iseloomustatakse suuremaid maastikuüksusi. Selgitatakse geoloogiliste protsesside geokeem ilist olem ust ja keemiliste © 13,- 13. n. => A elem entide käitum ist nendes protsessides. Analüüsitakse erinevate keem iliste elem entide ja ühendite leviku- ja migratsioonimehhanisme BGGG.03.071 Hüdroloogia (keskkonnateaduse üliõpilastele) looduslikes protsessides, tutvustatakse isotoopgeoloogia aluseid, lektor Arvo Järvet radioloogilisi dateerim ise m eetodeid geoloogias. Aine toimub 1-2 2AP(28L+12P+40i) *E nädalaste sessioonidena. ■Keskkonnateadus:! © aprill, 8. n. => E Õppeaines käsitletakse vee ja veekogude levikut, looduslikku veeringet, peamiste veekogude veerez-iim i ja veebilanssi, jõgede äravoolu BGGL.01.011 R eferaat geoloogias ja mineraloogias kujunemist, põhjavee kujunem ist ja tasem erez-iim i, põhjavee j a pinnavee lektor Leho Ainsaar, lektor Juho Kirs, T iia Kurvits vahelisi seoseid ning territooriumite hüdrograafilist iseloomustamist. lA P(5S+35i) *A © 29 .-29 . n. ■G eoIoogia:alam 32. - 32. n. => E 230 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 230 Ülevaade konkreetsest geoloogilisest probleem ist või selle uurituse Välikursus toim ub mõnes Eestist geoloogiliselt erinevas piirkonnas. seisundist valitud kirjanduse põhjal. Kursuse käigus Õpitakse tundm a geoloogilise kaardistam ise metoodikat © veebruar, 16. n. 1 re f => A komplitseeritud struktuuridega aladel. Tutvutakse vulkaaniliste, intrusiivsete ja m oondekivim ite lasum usvorm idega, õpitakse kaardistama BG G L.01.014 G eoloogilise kaardistam ise välipraktika k u rd -ja murrangstruktuure. lektor Juho Kirs © juuni, 2. n. => A 4AP(160P) *A ■G eoloogia:kesk BG G L.01.031 Geoloogiline välipraktika © B G G L.01.004 lA P(20P+20i) *A Tutvutakse geoloogilise väliuurim ise võtete ja geoloogilise kaardistam ise □ G eoloogia: meetodikaga. Koostatakse suurem õõduline geoloogiline kaart. O BG G G .03.063, BGGL.03.038 ® 40. - 43. n.40 P n-s => A Välikursus toim ub geoloogilise ekskursiooni vormis mõnes välisriigis. Kursuse eesm ärk on tundm a õppida selle maa geoloogilist ehitust BGGL.01.018 Kristalsete kivimite petroloogia Ekskursioonidel tutvutakse aluspõhja ja pinnakatte paljanditega, lektor Juho Kirs pinnavorm ide ja kaasaegsete geoloogiliste protsessidega, 2A P(20L+20P+40i) *E keskkonnageoloogiliste probleem idega, m aavarade ja nende □ G eoloogia:m ag kasutamisega. Arvestus toimub individuaalse kirjaliku aruande alusel, OBG G L.01.041, B G G L.01.042 © juuni, 1. n. => A Käsitletakse m agm a-ja moondekivim ite mineraalse ja keemilise koostise andm estiku geoloogilist tõlgendamist. Analüüsitakse nimetatud kivimite B G G L.01.033 S em in a r geoloogias ja m ineraloog ias I seoseid põhiliste geotektooniliste re^iitnidega. korr. professor Väino Puura, teadur Kalle Kirsimäe, lektor Leho Ainsaar, ©septem ber, 10. n. => E lektor Juho Kirs 8A P(20S+300i) *4A BGG L.01.019 K ristalsete kivimite petrokeemia ■ G eoloogia:m ag lektor Juho Kirs Seminaril antakse ülevaade magistritöö teemaga seonduvatest 2AP( 14L+26P+40i) *E teoreetilistest ja m etoodilistest probleem idest. □G eoloogia:m ag © 5. - 22. n.2 S n-s => A ©BGGL.01.018 24. - 39. n.2 S n-s => A M agm a-ja moondekivim ite keem ilise koostise andmete üm berarvutam ise ja geoloogilise tõlgendam ise meetodid. Tutvutakse vastava B G G L.01.034 S em in a r geoloogias ja m ineraloog ias II arvutitarkvaraga. korr. professor V äino Puura © oktoober, 10. n. => E 20A P(40S+760i) *8A ■G eoloogia:dokt BGG L.01.020 Balti kilbi geoloogia Seminaril antakse ülevaade doktoritöö teemaga seonduvatest lektor Juho Kirs teoreetilistest ja m etoodilistest probleem idest. 2AP( 10L+30P+40i) *E ©5. - 22. n.2 S n-s => A □G eoloogia:m ag 24. - 39. n.2 S n-s => A © BG G L.01.017 Tutvutakse kirjanduse põhjal Balti kilbi (Fennoskandia) eelkam brium i B G G L.01.035 K õrgkooli pedagoogiline p ra k tik a I aluskorra kivim ilis-struktuurgeoloogilise ehituse ja arengulooga. Kursus korr. professor Väino Puura, teadur Kalle Kirsimäe, lektor Leho Ainsaar, toimub vastavalt kokkuleppele õppejõuga. lektor Juho Kirs © veebruar, 16. n. => E 2A P(40P+40i) *2A □G eoloogia:m ag BGG L.01.021 F jodorov i m eetod Aine sisaldab ühe või m itm e üksikloengu ettevalm istam ist ja läbiviimist lektor Juho Kirs m agistritööga seotud erialal. Tem aatika valitakse koos juhendajaga. 2AP( 10L+30P+40i) *E © 1 .-2 2 . n. => A □ G eoloogia:m ag 24. - 39. n. => A Om andatakse m ineraalide kristallooptilise uurimise m etoodika kivimõhikus polarisatsioonim ikroskoobi all teodoliitlauakesel. BG G L.01.036 K õrgkooli pedagoogiline p ra k tik a II © veebruar, 16. n. => E korr. professor V äino Puura 4A P(80P+80i) *4A BGG L.01.025 G eoloogia metodoloogia □ G eoloogia:dokt lektor Juho Kirs Aine sisaldab koostöös juhendajaga kavandatud loengutsükli 2AP(20L+20P+40i) *E ettevalm istam ise ja läbiviim ise geoloogia põhi- või magistriõppes. ■G eoloogia:m ag © 1 .-2 2 . n .= > A Käsitletakse geoloogiliste teaduste metodoloogilisi probleeme ja 24. - 39. n. => A kaasaegset terviklikku geoloogilist maailmapilti. © veebruar, 6. n. 1 ref => E BG G L.01.037 A rtik li koostam ine geoloogias ja m ineraloogias I korr. professor V äino Puura, teadur Kalle Kirsimäe, lektor Leho Ainsaar, BGG L.01.026 Petroloogia I lektor Juho Kirs lektor Leho Ainsaar, lektor Juho Kirs 4AP( 100P + 10S+50i) *2A 5AP(20S+180i) *E □ G eoloogia:m ag ■G eoloogia:m ag Erialase artikli koostam ine saadud uurimistulem uste alusel ja selle Setendite ja kristalsete kivim ite ainelise koostise ja struktuur-tekstuursete avaldam ine teaduslikus väljaandes. tunnuste uurimine ning geoloogiline interpreteerimine. Analüüsitakse © 1 .- 2 2 . n.2 S n -s => A looduslikke m ineraale-ja kivim itm oodustavaid protsesse ja nende arengut 24. - 43. n.2 S n-s => A Maa geoloogilise ajaloo vältel. Geoloogia ja m ineroloogia õppetooli m agistrantidele toim ub aines magistrieksam. BGGL.01 038 A rtik li k oostam ine geoloogias ja m ineraloog ias II © septem ber, 40. n. => E korr. professor Väino Puura 8 A P(200P+20S+1 OOi) *4A BGG L.01.028 R egion aal-ja struktuurigeoloogiline välipraktika ■G eoloogia:dokt dotsent Tõnu M eidla, lektor Leho Ainsaar Erialase teadusartikli koostam ine ja publitseerim ine rahvusvaheliselt 2A P(40P+40i) *A tunnustatud väljaandes. □ G eoloogia: © 1 .-2 2 . n.2 S n-s => A O BG G L.01.004 24. - 43. n.2 S n-s => A 231 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 231 PALEONTOLOOGIA JA STRATIGRAAFIA BGGL.01.040 M ineraloogia lektor Juho Kirs, Tõnu Pani ÕPPETOOL (02) 3AP(30L+30P+60i) *E ■Geoloogia:alam BGGL.02.001 Eesti a lu sp õ h ja geoloogia v ä lip rak tik a OBGGG 03.063, BGGL.03.038 lektor Leho Ainsaar Ülevaade enam levinud looduslikest anorgaanilistest m ineraalidest, nende 1 A P(20P+20i) *A omadustest ja tekkeviisidest. Kristallide väliskuju geom eetriline analüüs, ■G eoloogia:ülem kristallstruktuuri olemuse mõistmine. Õ ppekogude varal tutvutakse kõigi O B G G L.02.008 olulisemate anorgaaniliste m ineraalidega ja harjutatakse nende määramist. Praktika käigus Õpitakse tundm a Eesti aluspõhja läbilõiget, tutvudes ©24. -39 . n.2.5 L, 2.5 P n-s => E tähtsamate kam briumi, ordoviitsium i, siluri ja devoni paljanditega. Tutvutakse erinevaid fatsiaalseid vööndeid iseloomustavate BGGL.01.041 P e tro g raa fia I puursüdam ikega. Harjutustöödeks on paljandite ja puursüdamike lektor Juho Kirs iseseisev liigestam ine ja kirjeldamine. 3.5AP(25L+45P+70i) *A © juuni, 1. n. 1 re f => A ■Geoloogia:kesk О BGGL.01.040 BGGL.02.002 Selgroogsete paleontoloogia ja paleobotaan ika Ülevaade mineraalide kristallooptil istest uurimism eetoditest kui dotsent Tõnu Meidla, Oive Tinn valguslainetega kristallis toim uvate protsesside kirjeldusest klassikalise 1,4AP(24L+2P+30i) *E valguse lainetusteooria raames. Tutvutakse polaristasioonim ikroskoobi ■ G eoloogia:kesk ehituse ja selle kasutam isega m ineraalide-kivim ite õhikute optilisel O B G G L.02.004 uurimisel. Kursus sisaldab selgroogsete paleontoloogia süstemaatilise ülevaate ja ©1. -22 . n . l .5 L, 2.5 P n -s = > A lühikese sissejuhatuse paleobotaanika probleemidesse. Käsitletakse ka retsentse selgroogsete fauna kujunem islugu ja hominiidide evolutsiooni BGGL.01.042 P e tro g raafia II küsimusi. lektor Juho Kirs © 11. -2 2 . n.4 L n -s = > E 2AP(20L+20P+40i) *E ■Geoloogia:kesk, Geoloogia:kesk BGG L.02.004 P aleontoloogia alused ja se lg roo tu te paleontoloogia Ülevaade põhilistest m agm a-ja m oondekivim itest, nende m ineraalsest ja dotsent Tõnu M eidla, Oive Tinn keemilisest koostisest ning looduslikest tekkeprotsessidest. Om andatakse 3A P(38L+22P+60i) *E kivimite nii m ikroskoopilise kui makroskoopilise kirjeldamise m etoodika ■G eoloogia:alam õhikutes polarisatsioonimikroskoobiga ja kivimite määramise m etoodika O B G G G .03.063, BGGL.03.038 käsipalades. Kursuse raames tutvustatakse paleontoloogia põhialuseid ja ©30. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E paleontoloogia kui teaduse struktuuri, antakse merelistest elualadest ning mereliste selgrootute paleontoloogiast süstemaatiline ülevaade. BGGL.01.043 Läti geoloogia v ä lip rak tik a © 1 .-1 0 . n.6 L n -s = > E teadur Kalle Kirsimäe, lektor Leho Ainsaar, M are Isakar 1AP(25P+I5i) *A BGGL.02.005 G eoloogilise fo tog raafia p rak tik u m □Geoloogia.alam, Geoloogia:kesk Mare Isakar Välikursus toimub TÜ ja Läti Ülikooli õppejõudude juhendam isel 1 AP(20P+20i) *A geoloogilise ekskursiooni vormis Läti Vabariigis. Kursuse eesm ärk on □G eoIoogia:kesk õppida tundma Läti geoloogilist ehitust. Ekskursioonil tutvutakse Fotom aterjalid, pildistusobjekt. Fossiilide ettevalmistamine peamiselt devoni erinevate settekivim ite ja kivististega, samuti Läti pildistam iseks. Pildistamine tasafilm ile nelja valgusallika kasutamisega. maavarade ja nende kasutam isega, keskkonnageoloogiliste Fooni osatähtsus, filmi ilmutamine ja kinnitamine. Fotode tegemine probleemidega, pinnakatte paljanditega, pinnavorm idega ja kaasaegsete negatiivist. Fototahvlite koostamine. Mikroskoopiliste mineraalide geoloogiliste protsessidega. Kursus on täienduseks üldgeoloogia pildistamine. välipraktikale, samuti Eesti aluspõhja geoloogia ja regionaalgeoloogia © 1 .- 8 . n .l L, 2 P n-s => A kursusele. Arvestus toimub individuaalse aruande alusel. ©juuni, 1. n. => A BGG L.02.006 A jalooline geoloogia dotsent Tõnu Meidla BGGL.01.04 5 Petroloogia II 2.5A P(50L+50i) *E korr professor Väino Puura ■Geoloogia:üIem 10AP(40S+360i) *E © B G G L.02.004 ■Geoloogia:dokt Esitatakse M aa geoloogiline areng: M aa kui planeedi teke, atmosfääri ja Aine läbimine annab teadmised M aa geosf&äride koostisest, seal hüdrosfM ri kujunemine. Käsitlem ist leiavad elu tekke ja arengu toimuvatest protsessidest ning meetoditest nende uurimiseks. Aines on üldküsim used, laam tektoonika ja kliimavöötmete mõju elu arengule geoloogia ja m ineraloogia õppetooli doktorantidel kohustuslik geoloogiliste ajastute iseloom ustuse taustal. doktorieksam. ©11. - 16. n.4 L n -s ©september, 40. n. => E 19. - 22. n.6 L n-s => E BGGL.01.046 Ü lem astm e v ä lip ra k tik a geoloogias ja m ineraloog ias BGGL.02.008 Eesti a lu sp õ h ja geoloogia lektor Leho Ainsaar, lektor Juho Kirs dotsent Tõnu Meidla 3AP( 120P) *A 2A P(40L+40i) *E ■Geoloogia:ülem ■G eoloogia:kesk OBGGL.01.014 O BG G G .03.063, BGGL.03.038 Valitud spetsiaalsuse vallas tööoskuste ja -m etoodika om andam ine Antakse ülevaade Eesti geoloogilisest ehitusest ja aluspõhja geoloogiaga tegelevates asutustes ja ettevõtetes. Bakalaureusetööks stratigraafiast. Selgitatakse aluspõhja kivimite kujunemise tingimusi, vajalike algmaterjalide kogumine. elustiku arengut, maavarade m oodustum ist ja levikut, käsitletakse ©juuni, 3. n. => A erinevate arenguetappide fatsiaalseid mudeleid ja paleogeograafiat. ©24. - 29. n.6 L n-s => E BGG L.02.009 M ikropaleon to loog ia dotsent Tõnu Meidla 2AP( 10L+30P+40i) *E □G eoloogia:ü lem 232 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 232 OBGGL.02.004 BGGL.02.020 Selgrootute paleontoloogia välipraktika Aine põhisisuks on m ikropaleontoloogilise uurimistöö alused. Antakse dotsent Tõnu M eidla süstem aatilise paleontoloogia kursusega võrreldes ulatuslikum ülevaade 1 AP(20P+20i) -A põhilistest m ikrofossiilide gruppidest. K äsitletakse □G eoloogia:kesk mikropaleontoloogilisel proovimisel ja saadud info interpreteerim isel ©BGGL.02.004 kerkivaid praktilisi probleem e, samuti erinevaid laboratoorseid Praktikumi käigus tutvustatakse fossiilim aterjali kollektsioneerimise prepareerim ismeetodeid ja nende kasutam ist m itm ete fossiiligruppide põhireegleid ning erinevaid kollektsioneerim is- ja proovimismeetodeid uurimisel. Olulisel kohal on praktikumid. Aine toim ub üle aasta, ning rakendatakse neid praktilise töö käigus. Kogutud fossiilimaterjal © veebruar, 15. n. => E varustatakse m äärangutega, tuginedes õppekogu ja geoloogiamuuseumi ekspositsiooni m äärangutele ning kättesaadavale kirjandusele. BGGL.02.010 Geoloogiline museoloogia Kollektsioon korrastatakse ning antakse üle geoloogiamuuseumile ning Tõnu Pani Õppekogusse. 2AP(10L+30P+40i) *A © juuni, 1. n. => A □ G eoloogia:kesk O BG G G .03.063, BGGL.03.038 BGG L.02.022 S em in ar paleon to loog ias ja s tra tig ra a fia s I Aines antakse lühiülevaade muuseumide, eriti loodusm uuseum ide dotsent Tõnu M eidla ajaloost ja tänapäevast ning põhifunktsioonidest (kogum ine, säilitam ine, 8AP(20S+300i) *4A uurimine, tutvustamine). Tutvutakse nõuetega m onograafiliste m aterjalide ■G eoloogia:m ag (originaalid ja tüüpeksem plarid) säilitamisel ning geoloogiliste Seminaril antakse ülevaade m agistritöö teem aga seonduvatest materjalide dokum enteerim ise ja säilitam isega Eestis. Praktilised tööd teoreetilistest ja m etoodilistest probleem idest. kollektsiooni korrastamisel TÜ geoloogiam uuseum is. Aine toim ub üle ©5. - 22. n.2 S n-s => A aasta. 24. - 39. n.2 S n-s => A © 2 4 .-3 9 . n .l L, 2 P n-s => A BGGL.02.023 S em in ar paleon to loog ias ja s tra tig ra a fia s II BG G L.02.011 Geoloogia ajalugu korr. professor M adis Rubel, dotsent Tõnu M eidla Tõnu Pani 20AP(40S+760i) *8A 1.6AP(32L+30i) *E ■G eoloogia:dokt ■Geoloogia:ülem Seminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest © BGGL.02.006 teoreetilistest ja m etoodilistest probleem idest. Geoloogia ajaloo kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade geoloogilise © 5 .-2 2 . n.2 S n -s => A mõtte arengust - kuidas on jõutud tänapäevaste teadm isteni M aa ehitusest 24. - 39. n.2 S n-s => A ja arengust. Lühidalt peatutakse teaduse tekkel Antiik-K reekas, erinevate m aailmavaadete tekkel, geoloogilistel teadmistel Idamaades, keskaja ja BGGL.02.024 K õrgkooli pedagoogiline p ra k tik a II renessansi loodusteadustel. Põhjalikum alt peatutakse geoloogia arengul korr. professor M adis Rubel, dotsent Tõnu M eidla alates 18. sajandist. Tutvutakse olulisem ate geoloogiliste hüpoteesidega, 4AP(80P+80i) *4A erinevate geoloogiaharude tekkega. Eraldi käsitletakse geoloogia ajalugu □ G eoloogia:dokt Eestis, sidudes seda üldise geoloogia arenguga. Koos geoloogia ajalooga Aine sisaldab koostöös juhendajaga kavandatud loengutsükli tutvutakse ka geoloogilise uurimise meetodite süsteemiga. ettevalm istam ise ja läbiviim ise geoloogia põhi- või magistriõppes. © 2 4 .-3 1 . n.4 L n-s => E © 1 .-2 2 . n. => A 24. - 39. n. => A BGGL.02.016 Paleoökoloogia dotsent Tõnu Meidla BGGL.02.025 A rtik li koostam ine paleon to loogias ja stratig raafias II 1 AP(40i) *E korr. professor Madis Rubel, dotsent Tõnu M eidla □G eoloogia:m ag 8 A P(200P+20S+1 OOi) *4A Käsitletakse merelise paleoökoloogia põhilisi probleeme: □ G eoloogia:dokt keskkonnaparam eetrid ja bioturbatsioon, nende mõju koosluste Erialase teadusartikli koostam ine ja publitseerim ine rahvusvaheliselt kujunemisele; erinevatel substraatidel kujunevate bentiliste koosluste tunnustatud väljaandes. tüübid. Toimub kokkuleppel õppejõuga. ©1. - 22. n.2 S n-s => A ©veebruar, 16. n. => E 24. - 43. n.2 S n-s => A BGG L.02.017 Biostratigraafia BGG L.02.026 A rtik li koostam ine paleon to loog ias ja stra tig raafias I dotsent Tõnu M eidla dotsent Tõnu M eidla 5AP(200i) *E 4AP( 100P+10S+50i) *2A ■Geoloogia:m ag □ G eoloogia:dokt Biotsoonid, nende tüübid, püstitam ine ja kasutamine. Biostratigraafilise Erialase artikli koostam ine saadud uurimistulem uste alusel ja selle korrelatsiooni alused, selle täpsus. Valitud fossiiligrupi (-gruppide) avaldam ine teaduslikus väljaandes. biostratigraafiline tähtsus, kasutam ine stratigraafilistel eesmärkidel. © 1. - 22. n.2 S n-s => A Paleontoloogia ja stratigraafia m agistrantidel on selles aines kohustuslik 24. - 43. n.2 S n-s => A magistrieksam. Toim ub kokkuleppel õppejõuga. ©septem ber, 40. n. => E BGG L.02.027 K õrgkooli pedagoogiline p ra k tik a I dotsent Tõnu M eidla BGGL.02.018 Teoreetiline paleontoloogia 2AP(40P+40i) *2A dotsent Tõnu M eidla □ G eoloogia:m ag 10AP(400i) *E Aine sisaldab ühe või mitme üksikloengu ettevalm istam ist ja läbiviimist ■G eoloogia:dokt m agistritööga seotud erialal. Tem aatika valitakse koostöös juhendajaaa Kursuse teoreetilises osas käsitletakse paleontoloogilise materjali © 1 .-2 2 . n. => A kirjeldamise ja klassifitseerim ise aluseid, zooloogilise nom enklatuuri 24. - 39. n. => A põhireegleid, üksikisendite kirjeldamisel ja võrdlemisel ilmnevat muutlikkust ja selle uurim ise meetodeid, populatsiooni ja liigi m õistet BGG L.02.029 Ü lem astm e v ä lip ra k tik a paleon to loog ias jä paleontoloogias, liigiüleste kategooriate rakendam ist. Kursus haarab ka s tra tig ra a fia s eelloetletu rakendusi valitud fossiiligrupi (-gruppide) uurimisel, sellega dotsent Tõnu M eidla, teadur Ivar Puura seoses kerkivate probleem ide analüüsi ja võim alike lahendusteede 3AP(120P) *A leidmist. Doktorieksam . Toim ub kokkuleppel õppejõuga. ■G eoloogia:üiem © septem ber, 40. n. => E O BG G L.01.014 233 В IO 1,0 О GI A -GE О GRAA FI АТ ЕЛ DU S K O \D 233 Valitud spetsiaalsuse vallas tööoskuste ja metoodika omandamine praktiline lahendam ine) ja igale tööle eelnevas sissejuhatavas loengus. geoloogiaga tegelevas asutuses või ettevõttes. Bakalaureusetööks vajalike Aine toim ub üle aasta. algmaterjalide kogumine. © septem ber, 20. n. => E ©juuni, 3. n. => А BGGL.03.013 M aavarade uurimismeetodid korr. professor Väino Puura 3.1 A P(52L+13P+60i) *E ■G eoloogia:ülem RAKENDUSGEOLOOGIA ÕPPETOOL (03) O B G G L.03.006 Kursuses käsitletakse geoloogilises uurimistöös kasutatavaid mäetöid, BGGL.03.001 Üldgeoloogia välipraktika puurtöid; geoloogiliste tööde staadium ilisust ja etapilisust; otsingueeldusi teadur Kalle Kirsimäe ja -tunnuseid, otsingu m eetodeid; uuringutel maavaralasundi muutlikkuse 2AP(80P) *A uurimist, uuringuvõrku, m aavaravarude klassifikatsioone, varude ■Geoloogia:alam arvutam ise m eetodeid, vigasid varude arvutamisel, varude riikilikku OBGGG.03.063, BGGL.03.038 arvelevõtm ist ning erinevate m aavarade otsingu-uuringu tööde Geoloogiliste ekskursioonide ja praktiliste tööde korras tutvutakse spetsiifikat. Aine toim ub üle aasta. eksogeensete protsessidega ja Eesti ala iseloomulike geoloogiliste © 24. - 39. n.4 L n-s => E objektidega. Omandatakse välitööde võtted: paljandite kirjeldamine, käsipuurimine, välipäeviku täitmine jne. BGGL.03.015 Eesti hüdrogeoloogia Ф40. - 41. n.40 P n-s 1 ref => А lektor Andres M arandi 1.5AP(30L+30i) *E BGGL.03.003 Hüdrogeoloogia ■G eoloogia:ülem teadur Enn Karro O B G G G .03.063, BGG L.03.003, BGGL.03.038 2.5AP(47L+3P+50i) *E Kursuse sisuks on anda ülevaade Eesti hüdrogeoloogilisest ehitusest, ■Geoloogia:alam hüdrostratigraafiast, kirjeldatakse põhjavee moodustumise iseärasusi, Antakse ülevaade põhjavete tekkest, lasumustingimustest, liikumise erinevate hüdrostratigraafiliste üksuste vee kvantitatiivset ja kvalitatiivset seaduspärasustest ja keemilisest koostisest. Tutvutakse regionaalse koostist. Kursus toim ub üle nädala. hüdrogeoloogiaga ning pööratakse tähelepanu põhjavee varude kaitsele © 5. - 9. n.6 L n-s => E ning ratsionaalsele kasutamisele. Toimub tsüklitena kord kuus. ©24. - 35. n.4 L n-s => E BGG L.03.016 Keskkonnageoloogia teadur Erik Puura BGGL.03.005 Eesti kvaternaari geoloogia 3A P(35L+25P+60i) *E korr. professor Volli Kalm ■G eoloogia:ülem 2AP(40L+40i) *E □ G eograafia:ülem ■Geoloogia:kesk Term init "keskkonnageoloogia" kasutatakse selle geoloogia osa kohta, OBGGL.03.037 mis on otseselt seotud inimese tegevusega ja m õjutab teda. Aines antakse ©BGGL.03.024 ülevaade inimese ja geoloogilise kekkonna suhtest ja õpitakse lahendama õpitakse tundma kvaternaariajastu (viimased 2 milj. a.) geoloogilisi sellega seotud tüüpilisi probleeme. Lähem alt käsitletakse vastavaid sündmusi, paleogeogfraafiat, jäätum isi, setete teket, levikut ning probleem e Eestis. Toim ub 1-päevane ekskursioon.Aine toimub üle aasta, stratigraafiat, Balti mere arengut Eestiga piirnevates regioonides. © oktoober, 15. n. => E Käsitletakse olulisemate geoloogiliste ja paleogeograafiliste sündmuste kronoloogiat ja korrelatsioone naaberpiirkondadega. BGG L.03.022 Hüdrogeokeem ia © 30 .-39 . n .4 L n -s = > E teadur Enn Karro 2AP(36L+4P+40i) *E BGGL.03.006 Maavarade õpetus □ G eoloogia:m ag korr professor Väino Puura Antakse ülevaade hüdrogeokeem ia olem usest ja seostest teiste 4AP(52L+26P+80i) *E loodusteadustega. Käsitletakse põhjavee keemilist- ja isotoopkoostist ■Geoloogia:ülem kujundavaid tegureid ja protsesse. Vaadeldakse Balti arteesiabasseini О BGGL.01.002, BGGL.01.041 hüdrogeokeem iat. Toimub kokkuleppel õppejõuga. õppekursus koosneb geneetilisest ja süstem aatilisest osast. Geneetilises © novem ber, 10. n. => E osas käsitletakse endogeensete, eksogeensete ja m etam orfogeensete maavarade mitmesuguste gruppide ehitust, koostist, teket ning nende BGGL.03.023 Radiosüsinikum eetod seaduspärasusi, sõltuvust vastavate provintside tektoonikast, kliim ast jm . Arvi Liiva Süstemaatilises osas iseloomustatakse olulisem aid m etallilisi, lA P(14L+6P+20i) *E mittemetallilisi ja põlevmaavarasid. Aine toimub üle aasta. □ G eoloogia:m ag © 1.-22 . n.4 L n-s = > E Käsitletakse radioaktiivse süsiniku teket atmosfääris, süsiniku isotoopide geokeem iat ning dateerim ism eetodi põhimõisteid. Antakse ülevaade BGGL.03.007 Hüdrogeoloogilised uurimismeetodid loodusliku radioaktiivse süsiniku registreerim ism eetoditest ning vea Marandi Andres võim alustest dateerimisel radiosüsiniku meetodil. Tutvustatakse meetodi 1.5AP(30L+30i) *E kasutam isvõim alusi ning põhilisi tulemusi kvaternaarigeoloogias □Geoloogia: rakendam isel. Kursus on soovitav ka arheoloogidele. OBGGL.03.003 © m ärts, 10. n. => E Kursuse käigus käsitletakse põhja- ja pinnavee ressursside kujunem ise seaduspärasusi, antakse ülevaade hüdrogeoloogiliste uurimism eetodite BGG L.03.024 Geoloogia alused ja Eesti geoloogia liikidest, hüdrogeoloogilistest arvutusm eetoditest ning hüdrogeoloogiliste em eriitprofessor Aadu Loog, dotsent Tõnu Meidla, teadur Kalle Kirsimäe, parameetrite statistilisest töötlusest. Aine toimub üle aasta. teadur Alvar Soesoo, lektor Leho Ainsaar, lektor Juho Kirs, lektor Andres ©24. - 39. n.2 L n-s => E Marandi, T iia Kurvits 2A P(30L+10P+40i)-E BGGL.03.008 Geofüüsikaliste andmete interpreteerimine ■ K eskkonnateadus:!, K eskkonnatehnoloogia:!, Loodusteaduste õpetaja teadur Alvar Soesoo, teadur Igor Tuuling, Argo Jõeleht põhikoolis:alam 2.3AP(4L+36P+50i) *E □ Bioloogia: , Keemia: □Geoloogia: Aine annab ülevaate endo-ja eksogeensetest geoloogilistest protsessidest OBGGL.03.010 ning selle taustal seletab Eesti geoloogilise ehituse ning m aavarade leviku Aine seisneb mõningate Eestis kasutatavate geofüüsikaliste aparaatidega seaduspärasusi. Kohustuslik on osaleda m ineraalide ja kivimite tutvumises, väliandm ete geoloogilises tõlgendam ises (pöördülesannete praktikumides. 234 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 234 © m ärts, 2. n. => E ; Keskkonnateadus: korr. professor Volli Kalm, teadur Enn Karro, teadur Erik Puura, lektor 1 .-2 2 . n.2 L n-s => E ; Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: Andres M arandi, lektor Jüri Plado 1. - 22. n. => E - Aadu Loog; (vene keeles): 4A P(100P+20S+40i) *2A □ G eoloogia:m ag BGGL.03.025 R akendusgeo loogia Erialase artikli koostamine saadud uurim istulem uste alusel ja selle korr. professor Volli Kalm, korr. professor Väino Puura, teadur Enn avaldam ine teaduslikus väljaandes. Karro, teadur Erik Puura, lektor Andres M arandi, lektor Jüri Plado © 1. - 22. n.2 S n-s => A 4.9A P(32L+32P+32S+100i) *E 24. - 43. n.2 S n-s => A ■G eoloogia:m ag Aine käsitleb m aakoore struktuure, m aardlaid, nende uurimise B G G L.03.037 K vatern aarig eo lo o g ia geoloogilisi ja geofuüsikalisi meetodeid, kontinentaalsete ja terrigeensete teadur Kalle Kirsimäe pinnakatte setete m oodustum ise fatsiaalseid iseärasusi. 2A P(30L+4P+6S+40i) *E Rakendusgeoloogia m agistrantidel on aines kohustuslik magistrieksam, ■G eoloogia:kesk © septem ber, 40. n. => E O B G G G .03.063, BGG L.03.038 Kursus käsitleb kvatem aariajastu stratigraafiat ja geokronoloogiat, setteid B G G L.03.027 S em in ar rakendusgeo loog ias I ning nende klassifitseerimist. Regionaalses ülevaates kirjeldatakse korr. professor Volli Kalm, teadur Enn Karro, teadur Erik Puura, lektor kvatem aarigeoloogiat Ida-Euroopas, Aasias, Skandinaavia Andres M arandi, lektor Jüri Plado m andrijäätum ise alal, A lpides ja Kesk-Euroopas, Vahemere regioonis 8AP(20S+300i) *4A ning Põhja-A m eerika jäätum isalal. ■G eoloogia:m ag © 11. - 21. n.4 L n-s => E Erialaseminaril antakse ülevaade m agistritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. BGGL.03.038 M a a tead u ste alused I ©5. - 22. n.2 S n-s => A dotsent Tõnu M eidla, teadur Kalle Kirsimäe, teadur Alvar Soesoo. lektor 24. - 39. n.2 S n-s => A Leho Ainsaar, lektor Juho Kirs, lektor Andres Marandi, T iia Kurvits 5.5AP(84L+26P+1 lOi) *E BGGL.03.028 P in n a k a tte - ja rakendusgeo loogia ■G eograafia:alam , Geoloogia:alam korr. professor Volli Kalm, korr. professor Väino Puura Käsitletakse ja õpitakse tundm a kõiki olulisemaid geoloogilisi nähtusi ja 10AP(40S+360i) *E2A protsesse, mis toim uvad nii M aa sees kui selle pinnal. Saadakse ■G eoloogia:dokt alusteadm ised M aa arengust, kivimite, m ineraalide ja maavarade tekkest. Maa, litosfääri ja m aakoore ehituse ja kaasaegse dünaam ika põhijooned. Kohustuslik on osaleda m ineraalide ja kivim ite praktikumides. Kursus on Nende mõju m aardlate ja pinnavorm ide kujunemisele. Geofüüsikaliste ja lähtealuseks kõigi järgm iste geoloogiliste ainete õppimiseks. geokeemiliste m eetodite teoreetilised alused. Iseseisev töö © 1 .-1 4 . n.8 L n-s => E kvatem aarisetete fatsiaalsete erim ite tundmaõppimisel. Sedim entoloogiliste ja litoloogiliste meetodite käsitlus ja hindamine, BG G L.03.040 G lobaalsed k liim am uutused andmeanalüüs ja geoloogiline interpreteerimine. külalisprofessor Rein Vaikmäe ©septem ber, 40. n. => E lA P(18L+2S+20i) *E □ G eograafia:kesk, Geoloogia:kesk BGGL.03.030 S em in ar rakendusgeo loogias II O B G G G .03.063, BGG L.03.038 korr. professor Volli Kalm, teadur Enn Karro, teadur Erik Puura Antakse ülevaade globaalsetest kliim a- ning keskkonnamuutustest, nende 20AP(40S+760i) *8A põhjustest ja Maa, kui süsteemi toim imisest. ■G eoloogia:dokt © oktoober, 5. n.4 L n-s 2 knt => E Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja metoodilistest probleemidest. BG G L.03.042 Ü lem astm e v ä lip ra k tik a rakendusgeo loog ias ©5. - 22. n.2 S n-s => A korr. professor Volli Kalm, teadur Enn Karro, teadur Kalle Kirsimäe, 24. - 39. n.2 S n-s => A teadur Erik Puura, lektor Andres M arandi, lektor Jüri Plado 3AP(120P) *A BGG L.03.032 K õrgkooli pedagoogiline p rak tik a II ■G eoloogia:ülem 4AP(80P+80i) -4A O BG G L.01.014 □G eoloogia:dokt Valitud spetsiaalsuse vallas tööoskuste ja -m etoodika omandamine Aine sisaldab koostöös juhendajaga kavandatud loengutsükli geoloogiaga tegelevates asutustes või ettevõtetes. Bakalaureusetööks ettevalm istam ise ja läbiviim ise geoloogia põhi- või m agistriõppe vajalike algm aterjalide kogumine. üliõpilastele. © juuni, 3. n. => A © 1 .-2 2 . n. => A 24. - 39. n. => A BG G L.03.043 Iso toopgeoloogia ja -hüdro loog ia külalisprofessor Rein Vaikm äe BG G L.03.033 A rtik li koostam ine rakendusgeo loogias II 1 A P(12L+6P+2S+20i) *E korr. professor Volli Kalm, korr. professor Väino Puura, teadur Enn □ G eoloogia:4 , Geoloogia:m ag, G eoloogia:dokt Karro, teadur Erik Puura O B G G L .O l.006, BG G L.03.037, BGG L.03.038, FKKF.03.044 8AP(200P+20S+100i) *4A Aine annab ülevaate looduslike stabiilsete ja radioaktiivsete isotoopide □ G eoloogia:dokt kasutam ise võim alustest m itm esuguste geoloogiliste ja hüdroloogiliste Erialase teadusartikli koostamine ja publitseerim ine rahvusvaheliselt protsesside uurimisel. Üks praktikapäev toim ub TTÜ Geoloogia tunnustatud väljaandes. Instituudi isotoop-paleoklim atoloogia laboratooriumides. © 1. - 22. n.2 S n-s => A © 28. - 32. n.4 L n-s => E 24. - 43. n.2 S n-s => A BG G L.03.034 K õrgkooli pedagoogiline p rak tik a I 2A P(40P+40i) *2A □ G eoloogia.m ag MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA Aine sisaldab ühe või mitme üksikloengu ettevalm istam ist ja läbiviimist INSTITUUT (MR) m agistritööga seotud erialal. Tem aatika valitakse koostöös juhendalaga. © 1 .-2 2 . n. => A 24. - 39. n. => A MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE (00) B G G L .03 .035 A rtik li k oo sta m in e rak en d u sg eo lo o g ia s I BGM R.00.001 E lu m olek u laarsed alused 235 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 235 korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Agu Laisk, korr. professor korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent Maia Toivo M aimets, korr. professor Andres Metspalu, korr. professor Jaanus Kivisaar, dotsent Heino Moldau, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, Remme, korr. professor M art Ustav, korr. professor Richard Villems dotsent Juhan Sedman, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur 3AP(20P+40S+60i) *E Vello Oja, v-teadur Jaan Sim isker ■Geenitehnoloogia:mag, M olekulaar-ja rakubio!oogia:mag 15AP(450P+75S+75i) *A Magistrandid töötavad põhjalikult läbi raamatu "M olecular Cell Biology" ■G eenitehnoloogia:dokt, Keskkonnatehnoloogia:dokt, Molekulaar- ja (Lodish j t 1995 3 väljaanne) ja sooritavad eksami selle raam atu raames. rakubioloogia:dokt ©1. - 40. n. => E Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teemaga seonduvatest teoreetilistest ja metoodilistest probleemidest. BGMR.00.002 G eenitehnoloogia meetodid © 1 .-4 0 . n .= > A korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Agu Laisk, korr. professor Andres Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art BG M R.00.008 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika erialal Ustav, dotsent M aia Kivisaar, dotsent Andres Mäe, v-teadur Sirje Kivi, v- korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor teadur Ants Kurg, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Aksel Soosaar, v-teadur Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres Ene Ustav, teadur Ivar Ilves, teadur Dina Lepik, teadur Tiit Talpsepp, M etspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor Mart Ustav, lektor Jüri Parik, lektor Peeter Toomik, Niilo Kaldalu korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent Maia 8AP(32L+128P+160i) *E Kivisaar, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, dotsent Juhan Sedman, ■ G een itehno loog ia ten i v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Vello Oja, v-teadur OBGMR.03.001, BG M R.05.006, BGM R.08.002 Jaan Simisker Kursus käsitleb nukleiinhapete ja valkude uurimise m eetodite teoreetilisi 15AP(450P+75S+75i)*A aluseid ja nende praktilisi kasutusi. Praktikumides antakse oskused tööks ■GeenitehnoIoogia:dokt, KeskkonnatehnoIoogia:dokt, Molekulaar- ja geenitehnoloogias enam kasutatud meetoditega. rakubioloogia:dokt © 1. - 32. n. 1 L, 4 P n-s 4 knt => E Osalem ine bakalaureuse üliõpilaste õppetöö läbiviimisel praktiliste tööde ja sem inaride juhendajana. BGMR.00.003 Erialasem inar I © 1 .-4 0 . n. => A korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres BGM R.00.009 Uurim istöö meetodid II erialal Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor korr professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent M aia Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres Kivisaar, dotsent Andres Mäe, dotsent Ülo Niinem ets, dotsent Evi Padu, Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor Mart Ustav, dotsent Juhan Sedman, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent Maia Jaan Simisker, teadur Hillar Eichelmann, teadur Ivar Ilves, teadur Sulev Kivisaar, dotsent Heino M oldau, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, Ingerpuu, Niilo Kaldalu dotsent Juhan Sedman, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur 9AP(270P+45S+45i) *A Vello Oja, v-teadur Jaan Simisker, ■Geenitehnoloogia:mag, M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag 20A P(600P+100S+1 OOi) *A Õppetöö eesmärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks ■G eenitehnoloogia: dokt, K eskkonnatehnoloogia:dokt, Molekulaar- ja ja osalemiseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda rakubioloogia:dokt seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse Erialase praktilise laboratoorse töö m eetodite ja andmetöötlusmeetodite magistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab omandamine. juhendaja. © 1 .-4 0 . n. => A © 1 .-4 0 . n. => A BG M R.00.010 Praktilised tööd II erialal BGMR.00.004 M agistrikursus erialal korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres M etspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent Heino korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent M aia Moldau, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, dotsent Juhan Sedman, v- Kivisaar, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, dotsent Juhan Sedman, teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Vello Oja, v-teadur Jaan v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Jaan Simisker Simisker 2AP(40S+40i) *E 60AP( 1800P+300S+300i) *A ■Geenitehnoloogia:mag, M olekulaar-ja rakubioloogia:m ag ■G eenitehnoloogia:dokt, K eskkonnatehnoloogia:dokt, M olekulaar- ja Magistrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja rakubioloogia:dokt juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artiklite Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite omadnamine, andmete põhjal saam ine ja töötlemine. © 1 .-4 0 . n. => E © 1 .-4 0 . n. => A BGMR 00.006 Praktilised tööd I erialal BGM R.00.011 Teadusartikli kirjutam ise metoodika erialal korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent Andres korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent Maia Mäe, dotsent Ülo Niinemets, dotsent Evi Padu, dotsent Juhan Sedman, v- Kivisaar, dotsent Heino M oldau, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Jaan Sim isker, teadur dotsent Juhan Sedman, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Hillar Eichelmann, teadur Ivar Ilves, teadur Sulev Ingerpuu, Niilo Vello Oja, v-teadur Jaan Sim isker Kaldalu 16A P(480P+80S+80i) *A 20AP(600P+100S+ 1 OOi) *A ■Geenitehnoloogia:dokt, Keskkonnatehnoloogia:dokt, Molekulaar- ja ■Geenitehnoloogia:m ag, M olekulaar-ja rakubioloogia:m ag rakubioloogia:dokt Biotehnoloogia alane teadustöö ja andm etöötlusm eetodite om andam ine ja Teadusartikli kirjutamise, vorm istam ise ja avaldamise meetodite praktiline teadustöö. om andam ine praktilise tegevuse käigus. © I. -40 . n. => A © 1 .-4 0 . n. => A BGMR.00.007 Erialasem inar II BGM R.00.012 Teadusgrandi koostam ise metoodika erialal korr. professor Ain Heinaru, korr. professor A lar Karis, korr. professor korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, M etspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, 236 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 236 korr. professor R ichard Villems, dotsent T iina Alamäe, dotsent M aia 3 AP( 120i) *E Kivisaar, dotsent Heino M oldau, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, Eksam sooritatakse uuemate teaduskirjanduses avaldatud molekulaar- ja dotsent Juhan Sedm an, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur rakubioloogiaalaste õpikute, m onograafiate ja teaduslike kogumike Vello Oja, v-teadur Jaan Sim isker põhjal. 12A P(360P+60S+60i) *A © 1 .-4 0 . n. => E ■ G eenitehnoloogia:dokt, K eskkonnatehnoloogia:dokt, M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt BG M R.00.019 M ag istritöö koostam ine ja kaitsm ine erialal Teadusgrandi koostamise, kirjutam ise ja vorm istam ise m etoodika korr. professor Ain Heinaru, korr. professor A lar Karis, korr. professor om andam ine praktilise tegevuse käigus. Agu Laisk, korr. professor Toivo M aim ets, korr. professor Andres ®1. - 40. n. => A M etspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor Mart Ustav, korr. professor Richard Villems, dotsent Tago Sarapuu, dotsent Juhan BGM R.00.014 B a k a lau reu se tö ö biokeem ia ja b iofüüsika, Sedman, v-teadur Jaan Sim isker b io tehnoloogia ja b iom editsiin i, m ikrob io loogia või 6AP(240i) *E m oleku laarb io loog ia ja geneetika e ria la l ■G eenitehnoloogia:m ag, M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag korr. professor Ain Heinaru, korr. professor A lar Karis, korr. professor Töö vorm istatakse vastavalt kehtestatud nõuetele. Tööd hindab TÜ MRI Agu Laisk, korr. professor Toivo M aim ets, korr. professor Andres nõukogu töö kaitsmisel. M etspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, © 1. - 40. n. => E korr. professor Richard Villems, dotsent T iina Alamäe, dotsent M aia Kivisaar, dotsent Andres Mäe, dotsent Evi Padu, dotsent Juhan Sedman, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Jaan Simisker, v-teadur Aksel Soosaar, lektor Peeter Toom ik 20AP(800i) *E BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL (01) ■ M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i Valitud erialal üliõpilase poolt kogutud ja läbitöötatud materjalil põhinev B G M R.01 001 M o lek u laarn e biotehnoloogia trükitud ja köidetud käsikirjaline uurimus. dotsent Ants Kurg © 1 .-4 0 . n. = > E 3AP(40L+20S+60i) *E ■ Bioloogia:kesk, Geenitehnoloogia:kesk BGM R.00.015 K eskastm e lõpu töö biokeem ia ja b iofüüsika , O BG M R.03.001, BG M R.03.025, BGM R.05.006, BGMR.06.001 biotehnoloogia ja biom editsiin i, m ikrob io loogia või Käsitletakse nii klassikalist kui ka kaasaegset biotehnoloogiat, s.h. m o leku laarb io loog ia ja geneetika eria la l geenide kloneerim ist, diagnostiliselt ja terapeutiliselt tähtsate valkude korr. professor Ain Heinaru, korr. professor Alar Karis, korr. professor ekspressiooni ning transgeensete loom ade ja taim ede saamist. Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres © 24. - 31. n.6 L, 2 S n-s 1 re f => E Metspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, korr. professor Richard Villems, dotsent Tiina Alamäe, dotsent M aia B G M R.01.002 M olek u laarse b io tehnoloogia p rak tik u m Kivisaar, dotsent Andres Mäe, dotsent Ülo Niinem ets, dotsent Evi Padu, korr. professor Andres M etspalu, dotsent Ants Kurg, v-laborant Heidi dotsent Juhan Sedman, dotsent Rein Sikut, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Saulep, v-laborant Viljo Soo, Hardo Lilleväli, Anu Reigo, Hiljar Sirje Kivi, v-teadur Allan Nurk, v-teadur Jaan Simisker, teadur Hillar Sibul, M aris Teder, Neem e Tõnisson Eichelmann, teadur Ivar Ilves, teadur Sulev Ingerpuu, teadur Tiit 3AP(60P+60i) *A Talpsepp, lektor Jüri Parik, lektor Peeter Toomik ■ G eenitehnoloogia:kesk, M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk 7AP(280i) -EA © BGM R.01.001 ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk Plasm iidse DNA eraldam ine, kloneerim ine, restriktsioonanalüüs, Erialane praktiline laboratoorne töö, andm etöötlusm eetodite Southem -hübridisatsioon, DNA primaarstruktuuri määramine, RNA om andam ine, andm ete saamine, töötlemine ja esitamine trükitud eraldam ine rakukultuurist, Northem -hübridisatsioon ja käsikirjalise uurimusena. m utatsioonianalüüs haigusgeenis. © 1 .-4 0 . n. = > E © 3 7 .-3 8 . n.30 P n -s => A BGM R.00.016 PhD töö vo rm is tam in e ja kaitsm ine eria la l BG M R.01.003 G enoom i s tru k tu u r ja funk tsioon korr. professor Ain Heinaru, korr. professor A lar Karis, korr. professor erak. teadur M aris Laan Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres 2AP(24L+8S+48i) *E M etspalu, korr. professor Peep Palumaa, korr. professor Jaanus Remme, □ M olekulaar-ja rakubioloogia:ülem korr. professor M art Ustav, korr. professor Richard Villems, dotsent OBGMR.Ol.OOl Juhan Sedman, v-teadur Allan Nurk Erikursuse raames käsitletakse m ultigeensete ja multifaktoriaalsete 6AP(240i) *E haiguste m olekulaarseid mehhanisme. Tutvustatakse kaasaegseid ■ G eenitehnoloogia:dokt, Keskkonnatehnoloogia:dokt, M olekulaar- ja tehnoloogiaid genoomi analüüsiks ning antakse ülevaade Inimese rakubioloogia:dokt Genoomi Programmist. Töö vorm istatakse vastavalt kehtestatud nõuetele. Tööd hindab TÜ MRI © 27. - 29. n.8 L, 2 S n-s 1 re f => E nõukogu töö kaitsmisel. © 1 .-4 0 . n. = > E BG M R.01.004 M o le k u la a rd iag n o s tik a ja g een ite raap ia korr. professor Andres M etspalu BG M R.00.017 S isse ju h a tu s m o le k u la a r - ja rakub io loogiasse 2A P(24L+16S+40i) *E korr. professor A lar Karis, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor ■ M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i Andres M etspalu, korr. professor M art Ustav, korr. professor Richard OBGMR.Ol.OOl Villems Käsitletakse DNA analüüsil põhinevaid molekulaarseid ,5AP(10L+10i) *A diagnostikam eetodeid, mis sobivad nii mono (PKU, CF) kui ka □ A rstiteadus: m ultigeensete (vähk) haiguste varajaseks diagnoosimiseks. Antakse A ntakse ülevaade m olekulaar- ja rakubioloogia ainest ja ülevaade kaasaegsetest geeniteraapia võim alustest ja tuuakse konkreetseid uurim ism eetoditest näiteid ning esitatakse m õned käigusolevad geeniteraapia protokollid © 8. - 14. n.2 L n-s => A © 30. - 32. n.8 L, 2 S n-s 1 ref => E BGM R.00.018 D ok to rieksam m olek u laar- ja rakub io loog ias BGM R.01.005 M o le k u la arn e b io tehnoloogia edasijõ u d n u te le d o k to riõ p in g u id m itte läb in u d k raad itao tle ja te le korr. professor Andres M etspalu korr. professor Ain Heinaru, korr. professor A lar Karis, korr. professor 2AP( 16P+24S+40i) *E Agu Laisk, korr. professor Toivo M aimets, korr. professor Andres ■G eenitehnoloogia:m ag, K eskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja M etspalu, korr. professor Jaanus Remme, korr. professor M art Ustav, rakubioloogia:m ag korr. professor Richard Villems, OBGMR.Ol.OOl 237 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 237 Käsitletakse süvendatult ja detailselt teemasid, mis on seotud inimese © 24. - 35. n.4 L n-s => E genoomi kaardistam isega, geenide identifitseerimise ja kloneerimisega, kaasaegseid mutatsioonianalüüsi tehnikaid ning antakse ülevaade DNA BG M R.02.019 M eetodid m olekulaarses im munoloogias ekspertiisi kasutam isest ts iv iil- ja kriminaalprotsessis; geenide funktsiooni v-teadur Ene M etspalu, lektor Jüri Parik uurimist koos vastava eksperim entaalse metoodika tutvustamisega; 1 A P(20P+20i) -A füsioloogiliste protsesside molekulaarseid aluseid nii normis kui ka □ M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i patoloogia puhul. Lõpuks antakse juhised kuidas kirjutada artiklit ja O B G M R.02.017, BGM R.03.001, BGM R.05.006, BGMR.06.001 väitekirja. Antikehade saamine, puhastam ine, fragmentide valmistamine. ©27. - 29. n.4 L, 8 S n-s => A Im m unodifusioontehnikad, im m unopretsipitatsioon ning immunoforeesi meetodid. Ensüüm seoselised tahkel faasil kasutatavad meetodid BGMR.01.006 Eriseminar m olekulaarses biotehnoloogias antikehade ning antigeenide detekteerimiseks. Rakulisel tasandil korr. professor Andres Metspalu kasutatavad meetodid: rakkude aglutatsioonitestid, fluorestsentsmeetodid, 5AP(150P+25S+25i) *A pinnam arkerite abil rakkude eristam ine FACS meetodil. Tsütotoksilisuse ■Molekulaar- ja rak u b io lo o g ia te n i testid rakulise im m uunsuse detekteerimisel. Erialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi ©36. - 36. n.20 P n-s => A koostamine ja ettekandmine õppetoolis. ©1. - 40. n. => A BG M R.02.020 Genoom korr. professor Richard Villems BGMR.01.007 Erialapraktikum m olekulaarses biotehnoloogias 2A P(40L+40i) *E korr. professor Andres M etspalu ■G eenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja 8AP(320i) *E rakubioloogia:m ag □ M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk C- väärtused, genoomi suuruse evolutsioon bakterites, kordusjärjestused Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. eukariootse genoomi struktuuris: lokaliseeritud kordusjärjestused, © 1 .-4 0 . n. => A dispergeeritud kordusjärjestused, transkribeeritud geenide genoomne paigutus; genoomi suurenem ise mehhanismid: genoomi duplikatsioon, krom osoom duplikatsioon, genoomi regionaalne suurenemine, GC osakaal bakterites, selgroogsete genoomi organisatsioon: geenide EVOLUTSIOONILISE BIOLOOGIA lokalisatsioon isokoorides, isokooride kujunemine, organellide genoomid © 6. - 15. n.4 L n-s => A ÕPPETOOL (02) BGM R.02.021 Evolutsioonim ehhanism id korr. professor Richard Villems, v-teadur Ene M etspalu, lektor Jüri Parik BGMR.02.001 Evolutsiooniline bioloogia 2A P(30L+12S+38i) *E korr. professor Richard Villems ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 3AP(30L+30S+60i) -E Loengukursuses antakse ülevaade evolutsionismi ajaloost, ■Bioloogia:kesk, Geenitehnoloogia:alam bioevolutsiooni peam istest protsessidest, teguritest ja inimese OBGMR.03.001, BGMR.06.001 kujunemisest. ©BGB0.03.008, BGM R.03.004, BGM R.05.006 © 3 1 .-3 6 . n.5 L, 2 S n-s => E Käsitletakse evolutsiooniidee arengut, bioevolutsiooni tegureid (mutageneesi, geenisiiret, looduslikku valikut jt.) ja peamisi protsesse BG M R.02.022 Bioinformaatika alused (kohastumist, liigiteket, makroevolutsiooni). Maido Remm © 1 .-1 5 . n.2 L, 2 S n -s => E 2AP(40L+40i) *E ■G eenitehnoloogia:kesk BGMR.02.005 Eriseminar evolutsioonilises bioloogias © B G M R .03.001, BGM R.05.006, BGM R.08.002 korr. professor Richard Villems Ülevaade bioinform aatikast, selle areng ja ajalugu. Bioinformaatika 5AP(150P+25S+25i) *A uurimisteem ad ja sellega soestuvad teadusharud. Bioinformaatika ■M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i tööm eetodid.B ioinform aatika peamiste suundade lühitutvustusjärjestuste Erialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi kogumine ja säilitam ine; järjestuste võrdlemine; geenide ja liikide koostamine ja ettekandmine õppetoolis. © 1 .-40 . n. => A evolutsiooniteede taastam ine; RNA struktuuri ennustamine; populatsioonide varieeruvuse analüüs.Näiteid bioinformaatikaga lahendatavatest probleem idest BGMR.02.006 Erialapraktikum evolutsioonilises bioloogias © 9. - 10. n.20 L n-s => E korr. professor Richard Villems 8AP(240P+40S+40i) *A ■Molekulaar-ja rakubioloogia:kesk Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. ©1. - 40. n. => A GENEETIKA ÕPPETOOL (03) BGMR.02.017 Immonoloogia ja immunogeneetika v-teadur Ene Metspalu, lektor Jüri Parik BGM R.03.001 Geneetika 2AP(40L+40i) *E korr. professor Ain Heinaru, dotsent M aia Kivisaar ■M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk 3A P(60L+60i) *E ©BGMR.03.001, BGMR.06.001 ■B ioloogia:kesk, Geenitehnoloogia:alam , Keskkonnatehnoloogia:kesk Ülevaade kaasaegsest molekulaarsest immunoloogiast. O B G M R .08.002 ©27. - 34. n.6 L n-s 1 knt => E G eneetika olemus ja geneetilise mõtte areng. Klassikaline geneetika. Geneetiline analüüs. Pärilikkus, muutlikkus, mutatsioonid. BGMR.02 018 M olekulaarne evolutsioon M olekulaargeneetika alused. korr. professor Richard Villems, Toomas Kivisild ©11. - 20. n.6 L n-s => E 2AP(40L+40i) «E □M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i BG M R.03.002 Geneetika harjutused ja praktikum ©BGMR.03.001, BGM R.05.006 teadur Lagle Kasak, teadur Riho Teras, teadur Andres Tover Sissejuhatav üldkursus, kus käsitletakse m olekulaarset evolutsiooni nii 2A P(40P+40i) *A otseses mõttes - eelkõige DNA (ja valkude) evolutsioonina läbi aegade ■ M olekulaar- ja rakubioloogia:kesk kui ka - ja seda ju st eriti - teadusena, mille abil on võimalik □ Bioloogia:kesk rekonstrueerida liikide evolutsiooni. O BG M R.03.001 238 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 238 K lassikalise geneetika ülesannete lahendamine. Praktilised tööd m ikrogeneetikast. B G M R.03.012 Erialapraktikum geneetikas © 1 2 .-1 6 . n.2 P n-s korr. professor Ain Heinaru, dotsent Tiina Alamäe, dotsent Maia 19. - 21. n.5 P n-s 1 knt => A K ivisaar, dotsent Andres Mäe, v-teadur Allan Nurk 8AP(240P+40S+40i) *A BGM R.03.003 M ikroobigeneetika ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk dotsent Andres Mäe Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. 2AP(40L+40i) *E © 1. - 40. n. => A □ M o lek u laa r-ja rakubioloogia:ülem O BG M R.03.001, BGM R.04.004, BGM R.05.006 BG M R.03.023 Pärilikkus (Geen) M ikroobigeneetika tehnikad. K lassikaline mikroobigeneetika. Bakterite, korr. professor Ain Heinaru, dotsent Andres Mäe faagide geneetilise info ülekanne. Insenergeneetika, geenipangad, 5A P(100L+100i)*E vektorid, kloneerim ine, mutatsioonid, plasmiidid. Rekom binatsioon ja ■Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:alam transposoonid. Geenide kaardistam ine. Reparatsioon. Geeni aktiivsuse Käsitletakse nii klassikalise kui ka m olekulaargeneetika aluseid. Antakse regulatsioon. Rakutsükkel. Transkriptsiooni regulatsioon. Valkude ülevaade viiruste ja bakterite geneetikast. Pro- ja eukarüootse genoomi protsessing. M itokondrite geneetika. Geneetiliste süsteem ide evolutsioon. organisatsioon ja ekspressioon. DNA tehnoloogia põhivõtted ja rakendus. © 7. - 15. n.4 L n-s 2 knt => E © 24. - 33. n.10 L n-s 4 k n t= > E BGM R.03.004 Populatsioonigeneetika BG M R.03.025 Üldine m ikrobioloogia lektor M art V iikm aa dotsent T iina Alamäe 2A P(36L+6P+6S+32i) -E 3A P(60L+60i) *E □ M o lek u laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i ■ Bioloogia:alam , Geenitehnoloogia:alam , Keskkonnatehnoloogia:alam OBGM R.03.001 O B G M R .08.002 Eesmärk on arendada populatsioonilist m õtlem ist ja anda teadmisi Ülevaade m ikroorganism ide m orfoloogiast, füsioloogiast, biokeemiast, populatsiooni geneetilisest struktuurist ning selle dünaamikast. ökoloogiast ja geneetikast. M endelliku suuna kõrval käsitletakse lühidalt ka biom eetrilist © 24. - 39. n.4 L n-s => E päritavusõpetust. Kursus annab aluse inim esegeneetika ja evolutsiooniõpetuse sügavam aks m õistmiseks. BGM R 03.026 M ikroobisüstem aatika ©24. - 34. n.4 L n-s 1 knt, 1 ref => E dotsent Tiina Alamäe 1 8AP(32L+4S+36i) *E BGM R.03.007 Geneetika □ M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i lektor M art V iikm aa O B G M R .03.025, BGM R.08.002 1 AP(20L+20i) *E Käsitletakse bakterite taksonoom ilisi rühmi, klassifitseerimise teoreetilisi □ Psühholoogia:kesk aluseid ja m ikroobide identifitseerimist. Psühholoogia keskastmele. Käsitletakse geneetika üldisi seaduspärasusi, © 7 .- 1 6 . n.4 L, 2 S n-s => E genoomi ja geenide üleshitust, geneetilise informatsiooni realiseerum ise etappe ja regulatsiooni, genotüübi ja fenotüübi vahekordi. BG M R.03.028 M ikrobioloogia praktikum Ф 1 .-1 0 . n .2 L n - s = > E teadur Eeva Heinaru, teadur Ene Talpsep 3A P(60P+60i) -E BGM R.03.008 Psühhogeneetika ■G eenitehnoloogia:kesk, M o leku laar-ja rakubioloogia:alam lektor M art V iikm aa □Bioloogia:alam 2AP(40L+40i) *E O BG M R .03.025, BG M R.08.002 □Psühholoogia:ülem Praktilise töö kogem uste saam ine m ikroobidega töötamiseks. Tutvutakse Psühholoogide ülemastmele. Käsitletakse inimese psüühilis- erinevate m ikroobide uurim isviisidega, nende kultiveerimise ja käitum uslikke tunnuste geneetilise muutlikkuse tüüpe ja seaduspärasusi, identifitseerimisega. nende tunnuste päritavust ja geneetilise kontrolli m ehhanisme nii © 26. - 36. n.6 L n-s => E normaalsete kui ka haiguslike variantide korral. © 1. - 10. n.4 L n-s => E B G M R.03.029 Toiduainete m ikrobioloogia teadur Ene Talpsep BGM R.03.009 Geneetika 2A P(30L+10S+40i) *E lektor M art V iikm aa □ B io lo o g ia te n i, M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i 1 AP(20L+20i) *A O BG M R.03.025 □ Eripedagoogika:kesk © B G M R .03.026, B G M R.08.002 Defektoloogia keskaste. Käsitletakse geneetika üldisi seaduspärasusi. Ülevaade toiduainete tootm isest m ikroorganism ide abil. Toiduainete Näiteid tuuakse peam iselt inimese geneetikast. Eraldi käsitletalse haiguste riknem ist ja toidum ürgitusi põhjustavate mikroorganismide geneetilist määratlust. iseloomustamine. © 24. - 34. n.2 L n-s => A © 5 .-1 4 . n.2 L, 2 S n-s => E BGM R.03.010 Inim esebioloogia BGM R.03.030 Bakterifüsioloogia m olekulaarsed alused lektor M art V iikm aa, Gudrun Veldre dotsent M aia K ivisaar 2AP(42L+38i) *E 2A P(36L+4S+40i) *E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:aIam □ G eenitehnoloogia:kesk , K eskkonnatehnoloogia:kesk, Molekulaar- ja O BG M R.03.023 ra k u b io lo o g ia te n i inimese evolutsioon, geneetika, bioloogiline varieeruvus, kasv, O B G M R .03.001, BG M R.03.025, BG M R.05.006, BGM R.08.002 konstitutsioon; inimese ökoloogia. Bakteriraku ehitus ja m etabolism i regulatsiooni üldpõhimõtted. © 24. - 30. n.6 L n-s => E Transkriptsiooni kontroll bakterites. Geeniekspressiooni regulatsioon transkriptsiooni ja m RNA stabiilsuse kaudu. Translatsiooni regulatsioon. BGM R.03.011 Erisem inar geneetikas G lobaalne geeniregulatsioon. V alkude posttranlatsiooniline regulatsioon korr. professor Ain Heinaru, dotsent T iina Alamäe, dotsent M aia ja modifikatsioon. Transport. Rakkude kasvukiiruse muutustega Kivisaar, dotsent Andres M äe, v-teadur Allan Nurk, kaasnevad füsiloogilised m uutused ja geeniregulatsioon. C-metabolismi 5A P(150P+25S+25i) *A regulatsioon. N -allikate kasutam ise regulatsioon. Fosfori assimileerimine ■ M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i ja fosfaadi reguloni (Pho) kontroll. Käärim ise ja hingam ise regulatsioon. Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi K ohanem ine tem peratuuri muutustega. O sm ootne stress ja pH muutused. koostamine ja ettekandm ine õppetoolis. DNA replikatsioon ja reparatsioon. Rakutsükli regulatsioon. © 1. - 40. n. => A Sporu la tsioon ja rakkude diferentseerum ine. Kemotaksis. 239 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 239 ©27. - 33. n.6 L, 1 S n-s => E BG M R.04.008 V iroloogia p rak tik u m korr. professor M art Ustav, v-laborant Anne Kalling, v-laborant Elve BGMR.03.031 M olekulaarne m ikroobiökoloogia Raukas, v-laborant Urve Toots korr. professor Ain Heinaru, v-teadur Allan Nurk, teadur Jaak Truu 3AP(60P+60i) *A 2AP(20L+20S+40i) *E ■G eenitehnoloogia:kesk, M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk ■Geenitehnoloogia:mag, Keskkonnatehnoloogia:mag, M olekulaar- ja © B G M R .03.001, BGM R.04.001, BGM R.04.006, BGM R.05.006 rakubioloogia:mag Viiruste uurimise meetodid, bakteriofaagide identifitseerimine, tiitri OBGMR.03.001, BGM R.03.025, BGM R.05.006 määram ine, bakteriofaagide perem eesorganism id. Faag lambda lüütilisus Geenide horisontaalne ülekanne looduses. M ikroobikoosluste liigiline ja ja lüsogeensus. Transduktsioon. Üksikahelaliste DNA faagidega geneetiline koosseis. M ikroob-taim m olekulaarsed interaktsioonid. nakatamine. Papilloom iviiruste poolt esile kutsutud transformatsioon Sümbioos ja parasitism. Keskkonna mikroobse koosluse jälgim ine Hiire rakkude infektsioon retroviirustega. Viirustestid PCR meetodil, molekulaarsete meetoditega. Keskkonna isejuhatamise m onitooring viirusnakkuse seroloogiline m ääratlemine. ©24. - 29. n.3 L, 3 S n-s => A © 5. - 14. n.6 P n-s => A BGMR.03.032 Bakterid BGM R.04.009 E u k arü o o tid e m oleku laarb io loog ia teadur Maire Peters korr. professor M art Ustav ,5AP(8L+2S+10i) *E 2A P(20L+20S+40i) -E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 ■G eenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja OBGMR.06.020, BGM R.08.028 rakubioloogia:m ag Kursus annab ülevaate bakterite ehitusest, ainevahetuse tüüpidest, Antud loengukursus on suunatud magistrantidele andmaks neile levikust looduses, nende rollist looduslikus aineringes ja kasutam isest sügavam at ja detailsemat ülevaadet eukarüootsetes rakkudes tehnoloogias. toim uvatetranskriptsiooni ja replikatsiooni mehhanismide kohta. Eriline ®1. - 1. n.8 L, 2 S n-s => E tähelepanu pööratakse kasutatavatele uurimismetoodikatele ja m udelsüsteem ide - näiteks pärmidele, viirustele ning mitmesugustele biokeem ilistele ja geneetilistele meetoditele. © 1 2 .-2 2 . n.2 L, 2 S n-s => A MIKROBIOLOOGIA JA VIROLOOGIA BG M R.04.010 E risem in a r m oleku laarses m ikrobioloogias ja ÕPPETOOL (04) viro loogias korr. professor M art Ustav, v-teadur Ann Kilk, teadur Ivar Ilves, teadur Sulev Ingerpuu, teadur D ina Lepik, Niilo Kaldalu BGMR.04.001 V iroloogia 5AP( 150P+25S+25i) -A korr. professor M art Ustav, külalisprofessor Andres M erits, v-teadur Ene ■ M oleku laar-ja rak u b io lo o g ia te n i Ustav, teadur Ivar Ilves, Niilo Kaldalu Erialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk ), selle alusel referaadi 2AP(40L+40i) *E koostamine ja ettekandmine õppetoolis. ■Geenitehnoloogia:alam, M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk © 1 .-4 0 . n. => A OBGMR.03.001, BGM R.05.006 Viiruste süstemaatika ja morfoloogia. V iiruste uurimismeetodid. BG M R.04.011 E ria la p ra k tik u m m olekulaarses m ikrobioloogias ja Bakteriofaagid. DNA ja RNA ühe- ja kaheahelalised viirused. Loomsed viro loogias DNA viirused. Papilloomi-, adeno-, herpes-, parvo-, hepatiidi-, retro-, korr. professor M art Ustav, v-teadur Ann Kilk, teadur Ivar Ilves, teadur lenti-, taimeviirused. +-ahelalised ja --ahelalised RNA viirused. Sulev Ingerpuu, teadur Dina Lepik, Niilo Kaldalu Mittekanoonilised viirused. 8A P(240P+40S+40i) *A ©1. -4 . n.10 L n-s => E ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. BGMR.04.002 M oleku laarne m ikrobioloogia ja m o lek u laarn e © 1 .-4 0 . n. => A viroloogia korr. professor Mart Ustav, v-teadur Ann Kilk, teadur Ivar Ilves, teadur BG M R.04.022 B iom editsiin iline viroloogia Dina Lepik, Niilo Kaldalu korr. professor M art Ustav 3AP(60L+60i) *E 2AP(20L+20S+40i) *A □M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i □ B io lo o g ia te n i, G een iteh n o lo o g ia ten i OBGMR.03.001, BGM R.04.001, BGM R.04.004, BGM R.05.006 Antud loengukursuses antakse lähem ülevaade enteroviiruste, Bakterite RNA polümeraasid ja transkriptsiooni regulatsioon. Bakterite hepatiidiviiruste, HIV-1, puukidega ülekantavate viiruste, herpesviiruste, DNA replikatsioon ja reparatsioon. Bakteriraku tsükli regulatsioon. papiloom iviiruste jt. bioloogiast ja patogeensusm ehanism idest Statsionaarse faasi rakud. Eukarüootsed promootorid, transkriptsiooni ©24. - 27. n.5 L, 5 S n-s => E aktivaatorid ja nende töö põhimõtted. DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni aktivatsiooni seos. Viiruste replikatsiooni m olekulaarne mehhanism. Signaali transduktsiooni mõiste, signaalid, retseptorid, signaaliülekande mehanismid eukarioodsetes ja prokariootsetes rakkudes. Taimeviiruste molekulaarne struktuur. MOLEKULAARBIOLOOGIA ÕPPETOOL (05) © 24.-30 . n.10 L n -s => E BGMR.04.003 O nkogeenid BGM R.05.001 T aim ede m o leku laarb io loog ia korr. professor Mart Ustav, v-teadur Ann Kilk, v-teadur Aksel Soosaar, külalisprofessor Erkki Truve teadur Sulev Ingerpuu 2AP(40L+40i) *E 2AP(20L+20P+40i) *E □ B io lo o g ia te n i, M oleku laar-ja rak u b io lo o g ia te n i □M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i © B G M R .04.001, BGM R.05.006, BGM R.07.005 OBGMR.03.001, BGM R.04.001, BGM R.04.002 Ülevaade m oodsast taimede geenitehnoloogiast. Onkogeenide klassifikatsioon. Dominantsed onkogeenid. Kasvajate ©35. - 36. n.20 L n-s => E supressorgeenid. RNA ja DNA tuum orviirused. Insertsiooniline proto- onkogeenide aktivatsioon Kasvaja supressorgeenide inaktivatsioon. BG M R.05.004 N u k le iinhapped Onkogeenide amplifikatsioon. Kasvajarakkude tsütogeneetiline korr. professor Jaanus Remme iseloomustus. Vererakkude diferentseerum ine ja leukeemia. Onkogeenid 1 A P(20L+16P+4S) *E ja signaali transduktsioon. Vähkkasvajate geeniteraapia □ B io lo o g ia te n i , G eenitehnoloogia: kesk ©30. - 33. n. 10 L, 2 S n-s => E O BG M R .05.006, BG M R.08.002 N ukleiinhapete struktuur ja uurimismeetodid. N ukleiinhapete struktuuri ja bioloogiliste funktsioonide seosed. 240 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 240 © 24. - 33. n.4 L n-s => E Taime- ja loomaraku ehitus. Raku ja rakuorganel li de spetsiifilised värvimismeetodid. Erinevad rakutüübid. Rakuorganellid. Mitoos, meioos. BGMR.05.005 A rvutiprogram m id m olekulaarbioloogias Elektronm ikroskoopia elektrongram m ide analüüs. teadur Aare Abroi, Tõnu M argus © 24. - 31. n.4 L n-s => А 2AP(20L+20P+40i) *A □ M o lek u laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i BGMR.06.003 M olekulaarne rakubioloogia © BG M R.08.002 korr. professor Toivo M aimets M olekulaarbioloogias kasutatavad program m id, praktiline töö 2AP(40L+40i) *E programmiga PC/GENE. M aailm a suurimate andm ebaaside iseloom ustus ■Geenitehnoloogia:m ag, K eskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja ja nende kasutam ise võimalused. Internet ja interneti teenused rakubioloogia:m ag m olekulaarbioloogidele (e-mail, W W W , ftp, telnet) O BG M R.03.001, BGM R.05.006 © 3 6 .-3 7 . n .lO L , 10 P n-s => A ©BGM R.06.001 Norm aalse raku arengut ja kasvu määravad põhilised molekulaarsed BGMR.05.011 Nukleiinhapete keemia praktikum mehhanismid. Vastavad patoloogilised protsessid. Süsteemne ülevaade korr. professor Jaanus Remme, v-teadur Tanel Tenson, A ivar Liiv transkriptsioonilisest, RNA protsessingu tasemel töötavatest, 1 AP(16P+4S+20i) *A translatsioonilistest ja posttranslatsioonilistest kontrollmehhanismidest □G eenitehnoloogia:kesk, M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i erinevate rakkude elutsükli reguleerimisel. Konkreetsed mehhanismid О BGM R.05.006, BGM R.08.002 üksiku raku, rakupopulatsiooni ja hulkrakse organismi näidetel. ©BGM R.05.004 ©32. - 36. n.8 L n-s => А Ühe ja kaheahelalise DNA ja RNA eraldam ine, puhastam ine ja ettevalm istam ine järjestuse m ääramiseks. Polüarüülamiidgeeli BGM R.06.004 Tsütogeneetika valmistamine. DNA järjestuse m ääram ine otsese v-teadur Sirje Kivi didesoksüsekveneerimise teel. Ülevaade erinevatest m eetoditest järjestuse 2AP(26L+8P+6S+40i) *E määramisel. Järjestuse m ääram ine praktilise tööna kasutades T7 DNA □ M o lek u laa r-ja ra k u b io lo o g ia te n i polümeraasi. Geeli kujutise saamine ja järjestuse lugemine ning selle OBG M R.03.001 võrdlus arvuti abil. © B G M R.05.006, BGM R.06.001 ©31. - 31. n. 16 P, 4 S n-s => А Ülevaade krom osoom ide koostisest, struktuurist, reproduktsioonist, liikumisest ja funktsioonidest. Krom osoom ide analüüsi meetodid. BGM R 05.014 T a im em oleku laarb io loog ia Krom osoom haigused ja kasvajate tsütogeneetika. külalisprofessor Erkki Truve ©24. - 33. n.4 L, 4 P, 4 S n-s => E 2AP(20L+20S+40i) -E ■Geenitehnoloogia:m ag, K eskkonnatehnoloogia:m ag, M olekulaar- ja BGM R.06.005 Loomsed rakukultuurid rakubioloogia, mag teadur T iit Talpsepp Taimede m olekulaargeneetika: genoomi organisatsioon, replikatsioon, 2A P(12L+27P+3S+38i)*E RNA ja valkude süntees ning protsessing. Ektrakrom osom aalne DNA. □ M o lek u laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i Transport organellidesse, raku osade biogenees, raku signaliseerimine. OBG M R.06.001 Embrüogenees ja organogenees taimedes. Stress ja taim erakkude ©BG M R .05.006, BG M R.08.002 kaitsemehhanismid. Rakukultuuride saamine ja hooldamine. Kasutamine biotehnoloogias ja ©14. - 14. n .lO L , 20 S n -s = > A teaduslikus uurimistöös. Rakukultuuride iseloomustamine: biokeemilised, 11. - 11. n. 10 L n-s molekulaarbioloogilised ja im munoloogilised meetodid. Rakutehnoloogia: hüb ridoom ja geeniülekanne. BGM R 05.015 E risem in a r m oleku laarb io loog ias ©24. - 26. n.4 L, 9 P, 1 S n-s => E korr. professor Jaanus Remme 5AP(150P+25S+25i) *A BGM R.06.008 Erisem inar rakubioloogias ■ M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i korr. professor Toivo M aimets, v-teadur Sirje Kivi Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi 5AP(150P+25S+25i) *A koostamine ja ettekandm ine õppetoolis. ■ M oleku laar-ja rak u b io lo o g ia te n i © 1 .-4 0 . n. => А Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk ), selle alusel referaadi koostamine ja ettekandm ine õppetoolis. BGM R.05.016 E ria la p ra k tik u m m oleku laarb io loog ias © 1 .-4 0 . n. => А korr. professor Jaanus Remme 8A P(240P+40S+40i) *A BGM R 06.009 Erialapraktikum rakubioloogias ■ M olekulaar-j a rakubioloogia:kesk korr. professor Toivo M aim ets, v-teadur Sirje Kivi Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. 8AP(240P+40S+40i) *A © 1 .-4 0 . n. => А ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. © 1 .-4 0 . n. => А RAKUBIOLOOGIA ÕPPETOOL (06) BGMR.06.020 Rakkdotsent Evi Padu, v-teadur Jaan Simisker, lektor Hele Teugjas 4AP(80L+80i) *2E BGMR.06.001 R akubio loogia ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:aiam korr. professor Toivo M aim ets, dotsent Rein Sikut Rakubioloogia kui teaduse väljakujunem ine. Rakuorganellid ja nende 3AP(60L+60i) *E uurimismeetodid. E k so -ja endotsütoos. Rakkudevaheline signalisatsioon. ■ Bioloogia:alam, G eenitehnoloogia:alam , Keskkonnatehnoloogia:alam Adhesioon. M itoos ja meioos. Rakkude diferentseerumine ja Ülevaade raku kui elu elem entaarüksuse ehituse ja funktsioneerim ise dediferentseerum ine. Kasvam ine ja program m eeritud surm. Areng. põhiprintsiipidest. Sissejuhatus elusorganism ide keem ia põhiprintsiipidesse. Sahhariidide © 2 4 .-3 1 . n.8 L n-s => E ainevahetuse põhirajad, aine- ja energiavahetus. Ainevahetusprotsesside koordinatsioonim ehanism id. Fotosüntees. BGM R 06.002 R akubio loogia p rak tik u m © 4 .-1 6 . n .6 L n - s = > 2 E assistent Sulev Kuuse 2AP(20L+22P+38i) *A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:alam OBG M R.06.001 241 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 241 TAIMEFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (07) BGMR.07.010 Erisem inar taim efüsioloogias korr. professor Agu Laisk, dotsent Ülo Niinem ets, dotsent Evi Padu BGMR.07.001 Fotobioloogia 5AP(150P+25S+25i) *A korr. professor Agu Laisk, dotsent Ülo Niinemets, teadur Irina Bichele ■ M oleku laar-ja rak u b io lo o g ia te n i 2AP(44L+36i) *E Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi □Molekulaar-ja rakubioloogia:ülem koostamine ja ettekandmine õppetoolis. ©BGMR.07.003, BGMR.07.005 © 1 .-4 0 . n. = > A Valguse olemus ja neeldum ine aines, mõõtmine. Fotosüntees, nägemine, futokroom. U V -ja radioaktiivne kiirgus, mõõtmine ja neeldumine aines. BGM R.07.011 Erialapraktikum taim efüsioloogias Doos ja bioloogiline toime. korr. professor Agu Laisk, dotsent Ülo Niinem ets, dotsent Evi Padu, ®5. - 10. n.6 L n-s => E teadur Hillar Eichelmann 8AP(240P+40S+40i) *A BGMR.07.004 Üldise bioloogilise füüsika praktikum ■M olekulaar- ja rakubioloogia:kesk dotsent Heino Moldau, v-teadur Vello Oja, teadur Irina Bichele, teadur Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. Hillar Eichelmann, Heiko Rämma © 1 .-4 0 . n. => A 2AP(40P+40i) *A ■Molekulaar-ja rakubioloogia:alam BG M R.07.022 Taime bioloogia □Geenitehnoloogia:kesk dotsent Ülo Niinem ets, dotsent Evi Padu OBGMR.07.003 2A P(30L+10P+40i) *E Bioloogilistes katsetes enam kasutatavate suuruste (m eteoroloogiliste ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam andmete, päikese ja tehisvalgusallikate spektrite, radioaktiivsete OBG M R.02.021, BGM R.08.028 preparaatide kiirguse, gaaside ja vedelike voolamise) mõõtmise © B G M R .03.023, BGM R.06.020 põhimõtted, vahendid ja meetodid. Elektrivoolu mõõteriistad, Kõrgem ate taim ede vorm kui funktsiooni keskkonnatingimuste mehaanikatööde alustõed. peegeldus. Organite ehitus, kasv ja funktsionaalsed seosed. Rakkude ja ©14. - 20. n.6 P n-s => A kudede tüübid, struktuur, kasv, massi ja informatsiooni vahetus. Transpordi regulatsioon kui fotosünteesi ja kasvu kooskõlastamine BGMR.07.005 Taim efüsioloogia keskkonnatingim ustega. Kontrollsüsteemidtaimedes: hormoonid, korr. professor Agu Laisk, dotsent Evi Padu tropism id, turgorliigutused, rütmid, bioloogiline kell Taimede suguline ja 2AP(32L+8S+40i) -E vegetatiivne paljunemine. Struktuuri ja funktsioonide mõjutatavus ■Bioloogia:kesk, Geenitehnoloogia:alam, Keskkonnatehnoloogia:kesk selektsioonis. OBGMR.08.002 ©24. - 32. n.6 L n-s => E ©BGMR.07.003 Ülevaade taime veevahetusest, m ineraaltoitumisest, fotosünteesist, BG M R.07.023 Bioloogiline füüsika hingamisest, kasvust ja arengust, nende protsesside om avahelistest korr. professor Agu Laisk interaktsioonidest ja seosest väliskeskkonnaga valdavalt organismi 4A P(40L+40P+80i) *E tasandil. ■ Bioloogia:alam , Geenitehnoloogia:alam ©10. - 16. n.6 L n-s => E Aine atom aam e-m olekulaarne ehitus. Molekulide teke, liikumine ja vastastikused mõjud. Gaasid, vedelikud ja tahkised. Keemilise reaktsiooni BGMR.07 006 Taim efüsioloogia praktikum energeetika. Keemilised potentsiaalid, keemilised tasakaalud dotsent Ülo Niinemets, dotsent Evi Padu, teadur Hillar Eichelmann, M embraantransport. Hannes Kollist © 11. -2 0 . n.4 L, 4 P n-s => E A 2AP(40P+40i) *A ■Molekulaar-ja rakubioloogia:kesk ©BGMR.07.003, BGM R.07.005, BGM R.08.002 Taimele iseloomulike ühendite (fenoolid, pigmendid) ja rea ensüümide määramine; fotosünteesi, hingamise, kasvu ning veevahetuse parameetrite ÜLDISE JA MIKROBIOKEEMIA ÕPPETOOL (veepotentsiaal, transpiratsioon jne.) määramine, mulla veem ahtuvuse ja (08) pH määramine (18 laboratoorset tööd). ©11. - 22. n.4 P n-s => A BG M R.08.001 Ensümoloogia BGMR.07.007 Taimebiokeemia teadur Priit Väljamäe dotsent Evi Padu 2A P(24L+16S+40i) *E 2AP(32L+8P+40i) *E □ M o lek u laa r-ja ra k u b io lo o g ia te n i □ Bioloogia.ülem O BG M R.08.002 OBGMR.08.002 K äsitletakse ensüüm ide kineetika, ensüümkatalüüsi mehhanismide ja Ülevaade taimede elutalituse biokeemilise tasandi spetsiifikast ensüüm ide süstem aatika üldiseid aluseid. Õpitakse tundma ensüümide organoidide, kudede ja organite tasandil. Rakukesta, plastiidide, vakuooli uurimise ja kasutam ise meetodeid. koostis, struktuur ja genees. Juhtkudede diferentseerum ise biokeemia. © 1 .- 6 . n.4 L, 3 S n -s 1 knt, 1 re f => E Vegetatiivse meristeemi generatiivseks üm berkujunem ine, õite , viljade ja seemnete moodustumine ning koostis. Taimede sekundaarainevahetuse BGM R.08.002 Biokeemia (fenoolsed ühendid, terpenoidid, alkaloidid)spetsiifika dotsent Juhan Sedman, v-teadur Jaan Simisker © 24.-31 . n.4 L, 1 P n-s => E 3AP(60L+60i) *E ■Bioloogia:alam , GeenitehnoIoogia:alam , K eskkonnatehnoloogiata!!! BGMR.07.009 Bioenergeetika O FK FE.01.046, FKOK.01.047 korr. professor Agu Laisk Biokeemia üldkursus, mis annab ülevaate biom olekulide struktuurist ja 2AP(42L+38i) -E funktsioonidest, ensüüm katalüüsi ja bioenergeetika põhiprintsiipidest ■Geenitehnoloogia:mag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, M olekulaar- ja ning elusorganism ide metabolismi põhiradadest. rakubioloogia:mag © 1 .- 8 . n .lO L n-s = > E Energia mõiste. Molekuli vaba energia. Reduktiivne ja fosfaatsidem e 24. - 31. n .10 L n-s => E energia. Elektronide ringe eluprotsessides. Fotosüntees. Hingamine. ATP süntees. ATP roll metabolismis. Energiakulu raku kom ponentide BG M R.08.003 Biokeemia praktikum sünteesiks, säilituseks ja ainete transpordiks. Biomembraanid. lektor Hele Teugjas, lektor Peeter Toom ik Membraanpotentsiaal. Ioonide transport läbi membraanide. 3A P(40P+20S+60i) *A ©5. -10. n.6 L n-s => A ■Bioloogia:alam , G eenitehnoloogia:alam , Keskkonnatehnoloogia:alam 242 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 242 O BG M R .07.003, BGM R.08.002, FKOK.01.047 õppem eetoditest ja -vorm idest. Om andatakse erinevate koolitüüpide Biokeemias kasutatavate põhim eetodite teoreetiliste aluste Õppekavade ja programmide koostam ise oskused. Tutvutakse bioloogia tundm aõppim ine ja nende praktiline rakendam ine biom olekulide õppekavade ja -vahenditega erinevates riikides. uurimisel. © 1 . - 11. n.4 L n-s => E © 2. - 7. n. 10 P, 2 S n-s 1 knt => A 2 5 .-3 0 . n.10 P, 2 S n -s 1 knt => A BGM R.09.002 Bioloogia didaktika sem inar dotsent Tago Sarapuu BGM R.08.004 Valkude keemia 1 A P(24L+16i) -A lektor Peeter Toomik ■Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:4 2AP(40L+40i) *E OBG M R.09.001 □ M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i Sem inarides õpitakse koostam a bioloogia õppekavasid ja programme ning O BG M R.08.002 erinevate klasside tunnikonspekte. Viiakse läbi bioloogiatunde ning © B G M R .08.001, BG M R.08.008 õpitakse neid analüüsima. Pööratakse tähelepanu didaktiliste vahendite Käsitletakse valkude struktuuri eri tasandeid jakaasaegseid metoodikaid kasutam isele ning enam levinud m etoodilistele vigadele. Seminar eelneb nende uurimiseks. koolipraktikale. ©30. - 35. n.6 L n-s => E © 1. - 11. n.2 S n-s => A BGM R.08.005 Rakendusbiokeem ia BGM R.09.006 Üldbioloogia lektor Peeter Toom ik lektor Urmas Kokassaar 2AP(40L+40i) *E 4A P(90L+30P+40i) *E □ M o lek u laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i ■Keskkonnateadus: 1 O BG M R.08.002 Ü ldbioloogia loengukursuse käigus tutvutakse bioloogia põhimõistete ja © B G M R .01.001 üldiste seaduspärasustega. Ü levaatlik kursus on aluseks järgnevatele Ülevaade biokeemia, eelkõige ensüm oloogia, praktilistest rakendustest bioloogilistele ainetele. Loengukursuses käsitletakse biokeemia, tööstuses, keemilises analüüsis ja keskkonnakaitses. rakubioloogia, arengubioloogia, geneetika, evolutsionismi ja ©21. - 26. n.4 L, 2 S n-s 1 ref => E rakendusbioloogia valdkondi nii üldisel tasemel kui ka keskkondlikust aspektist. BGM R.08.012 Valkude keemia II © Ei ole teada dotsent Juhan Sedman 2AP(48L+32i) *E BGM R.09.007 Looduse tu ndm ise p ra k tik a ■G eenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoioogia:m ag, M olekulaar- ja lektor Illar Leuhin, lektor M aie Toom rakubioloogia:m ag 2AP(40P+8S+32i) *A Kursus annab ülevaate valkude keem ilisest ehitusest, ruum ilisest ■ B ioloogiaõpetajad , Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 struktuurist, m olekulaarsetest om adustest ning kaasaegsetest meetoditest Praktikumid on m õeldud põhikoolide ja gümnaasiumide valkude uurimiseks. Käsitletakse valkude kokkupakkim ise probleeme ja bioloogiaõpetajatele. Õpitakse tundm a ja määrama kodumaiseid valitud valguklasside struktuuri ja funktsiooni seoseid. enam levinud ta im e-ja loomaliike. K oostatakse erinevaid õppeotstarbelisi ©24. - 29. n.6 L n-s 1 re f => A kollektsioone. Praktikum id toim uvad erinevates elukooslustes. Õpitakse looduses toim uvate nähtuste fikseerim ist nii kollektsioonide koostamise BGM R.08.016 Erisem inar biokeemias kui vaatluste teostamise läbi. dotsent Juhan Sedman, v-teadur Jaan Simisker © 1. - 5. n.2 P, 2 S n -s = > 2 E 5AP(150P+25S+25i) *A 3 4 .-3 8 . n.2 P, 2 S n -s = > E ■ M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi BGM R.09.015 V älitööd kooligeograafias koostamine ja ettekandm ine õppetoolis. lektor Ülle Liiber © 1 .-4 0 . n. => A lA P(12P+12S+16i) *A ■G eograafi aõpetaj a: 5 BGM R.08.017 E ria la p ra k tik u m biokeem ias Kursuses antakse ülevaade ja praktilisi nõuandeid kooligeograafias dotsent Juhan Sedman, v-teadur Jaan Simisker läbiviidavate praktiliste ja välitööde kohta. 8A P(240P+40S+40i) -A © 30. - 35. n.2 P, 2 S n-s 1 re f => A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. BG M R.09.017 G eograafia didaktika © 1 .-4 0 . n. => A lektor Ülle Liiber 2A P(28L+14S+38i) *E BGM R.08.028 Elu keemia ■G eograafiaõpetaja:5 v-teadur Jaan Simisker, lektor Hele Teugjas Kursuses tutvustatakse geograafia õpetam ise eesmärke, õppekava, 2A P(30L+10S+40i) *E kooligeograafia sisu ja õpetam ise meetodeid. Tutvustatakse geograafia ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk õppevahendeid ja antakse m etoodilisi nõuandeid nende kasutamiseks. Kursus annab ülevaate bakterite ehitusest, ainevahetuse tüüpidest, © 1 .-1 1 . n.2.5 L, 1.5 S n -s = > E levikust looduses, nende rollist looduslikus aineringes ja kasutam isest tehnoloogias. BG M R.09.023 P edagoogiline p ra k tik a (bioloogia) © 1 .- 4 . n.6 L, 2 S n-s => E dotsent Tago Sarapuu, lektor Urmas Kokassaar, lektor Illar Leuhin. lektor Maie Toom 10AP(200P+40S+160i) -A ■ B ioloogiaõpetajad LOODUSTEADUSTE DIDAKTIKA O B G M R .09.001, BG M R.09.002, BGM R.09.006Viiakse läbi teaduskonna baaskoolides. Om andatakse teadmisi, oskusi ja LEKTORAAT (09) vilum usi bioloogia õpetam iseks põhikoolis ja gümnaasiumis. Iga praktikant annab iseseisvalt vähem alt 40 ainetundi 10 nädala jooksul. Sem inarides analüüsitakse ainetunde ja om andatakse metoodikaalaseid BG M R.09.001 Bioloogia didaktika teadmisi. dotsent Tago Sarapuu © 19. -2 8 . n.20 P, 4 S n -s = > A 2AP(40L+40i) *E ■ B ioloogiaõpetajad B G M R.09.024 P edagoogiline p ra k tik a (geograafia) Süsteemne käsitlus bioloogia õpetam ise teooriast. Antakse ülevaade lektor Ülle Liiber bioloogia õpetam ise eesm ärkidest, õppekavadest, programmidest, 10A P(200P+40S+160i) «A 243 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 243 ■Geograafiaõpetaja: 5 BGMR.09.043 Arvutid loodusõpetuses ©BGMR.09.017, BGMR.09.025, BGMR.09.054 dotsent Tago Sarapuu Viiakse läbi teaduskonna baaskoolides. Omandatakse teadmisi, oskusi ja 3AP( 10L +40P+10S+60i) *E vilumusi geograafia Õpetamiseks põhikoolis ja gümnaasiumis. Iga ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 praktikant annab iseseisvalt 10 nädala jooksul vähemalt 40 ainetundi. A ntakse ülevaade arvutite kasutam isvõim alustest loodusteaduste Seminarides analüüsitakse ainetunde ja omandatakse metoodikaalaseid õpetamisel. Tutvutakse erinevate tarkvarapakettidega ning omandatakse teadmisi. ainetunni m etoodika arvutiklassis. © 1 9 .-2 8 . n.20 P, 4 S n -s = > A © 3 0 .-3 8 . n .l L, 2 P, 1 S n-s => E BGMR.09.025 G eograafia didaktika seminar BGM R.09.044 Loodusteaduste didaktika magistrieksam lektor Ülle Liiber dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe lAP(20S+20i) *A 4AP(160i) -E ■Geograafiaõpetaj a: 5 ■B ioloogia didaktika:mag Külastatakse ja viiakse iseseisvalt läbi geograafiatunde, õpitakse neid Loodusteaduste didaktika magistrieksam sooritatakse bioloogia didaktika analüüsima. Tutvutakse põhjalikum alt aktiivõppe meetoditega, tundide magistriõppe raames. Eksam tugineb üliõpilase poolt läbi töötatud näitlikustamisega, teadmiste kontrolli ja hindamise erinevate erialasel kirjandusel. võimalustega. © 24. - 34. n. => E ©6. - 10. n.4 S n-s => A BG M R.09.045 Bioloogia didaktika magistrieksam BGMR.09.028 K eskkonnaõpetus kooligeograafias dotsent Tago Sarapuu lektor Ülle Liiber 6AP(240i) *E lAP(20S+20i) *A ■B ioloogia didaktika:mag ■Geograafi aõpetaj a: 5 Bioloogia didaktika m agistrieksam sooritatakse bioloogia didaktika Antakse ülevaade keskkonnaprobleemide käsitlemise võim alustest magistriõppe raames. Eksam tugineb magistrandi poolt iseseisvalt kooligeograafias. Tutvustatakse vastavaid õppevahendeid ja antakse läbitöötatud kirjandusel. metoodilisi nõuandeid keskkonnakaitse teemade õpetamiseks. © 24. - 39. n. => E ©Ei ole teada BG M R.09.046 Bioloogia didaktika eriseminar BGMR.09.035 Loodusteaduste didaktika dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe teadur Miia Rannikmäe 8.1AP(4S+320i) *A 2AP(20L+20S+40i) *E ■B ioloogia didaktika:mag ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 Sem inarid on mõeldud bioloogia didaktika magistriõppe üliõpilastele. Käsitletakse loodusteaduste määratlust, eripära ja kohta teiste teaduste Seminaridel antakse ülevaade m agistritöö koostamisest ning seostatakse hulgas ning sellest tulenevalt loodusteadusliku hariduse struktuuri. saadud tulemusi erialakirjandusega. Magistriõppe vältel esinetakse kokku Antakse ülevaade muudatustest loodusteaduste õpetamise eesm ärkides ja 4 seminaris. sisus (erinevate riikide näitel). Analüüsitakse loodusteadusliku © 1 .-3 7 . n.2 S n -s => A kirjaoskuse kujundamise võimalusi ning omandatakse oskused loodusteadusliku kirjaoskuse hindamiseks. Võrreldakse erinevates BGM R.09.047 Artikkel vabariiklikus ajakirjas riikides kasutusel olevaid loodusteaduste õppedidaktilisi komplekte. dotsent Tago Sarapuu, teadur Miia Rannikmäe Tuleb koostada referaat õpilaste arusaamade kujunem isest 3AP(120i) *A loodusteadustes. ■B ioloogia didaktika:mag © 1 .-8 . n.2 S n -s 1 knt, 1 ref => E Bioloogia didaktika m agistriõppe õppekava läbimiseks peavad üliõpilased avaldam a teadusliku artikli vabariiklikus pedagoogilises väljaandes. BGMR 09.036 Projektõpe loodusteadustes Artikli sisu kujuneb magistrandi uurimistöö põhjal. teadur Miia Rannikmäe © 1 .-4 0 . n. => A 1 AP(5L+5P+10S+20i) *E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikool is :4 BGM R.09.049 Teaduslik ettekanne vabariiklikul konverentsil Antakse ülevaade projektõppe olemusest, eesm ärkidest ja dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe rakendusvõimalustest loodusteadustes. Tutvustatakse rahvusvaheliselt 3 AP( 120i) *A tuntud loodusteaduslikke projekte ning hinnatakse nende resultatiivsust. □B io loog ia didaktika:m ag Praktilise tööna tuleb koostada üks projekt. Teaduslik ettekanne kuulub bioloogia didaktika magistriõppe valikainete © 30.-36 . n.l P, 1 S n -s 1 r e f= > E osasse. E ttekande sisu peab seostum a bioloogia didaktikaga. © 1 .-4 0 . n. => A BGMR.09.039 Esmaabi alused lektor Illar Leuhin, assistent Aleksandr Sipria BG M R.09.050 Teaduslik ettekanne rahvusvahelisel konverentsil 1 AP(5L+20P+15i) *E dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe ■Terviseõpetuse õpetaja (Iisaerialana):5 5AP(200i) *A □Bioloogiaõpetajad, Täienduskoolitus: □ B io loogia didaktika:m ag Kursuse käigus antakse ülevaade igapäevaelus sagedamini esinevatest Kuulub bioloogia didaktika m agistriõppe valikainete osasse. Ettekande Õnnetusjuhtumitest ja vastavatest esmaabi võtetest. Kursuse eesm ärgiks sisu peab seostum a bioloogia didaktikaga. on esmaabi andmise oskuste ja nende õpetamise m etoodika omandamine. © 1 .-4 0 . n. => A Praktiliste töödega õpitakse elem entaarset esmaabi olm etraumade ja õnnetusjuhtumite korral, elustamisvõtteid äkksurm a korral, sidum ist ja BG M R.09.051 Teaduslik artikkel rahvusvahelises ajakirjas uppuja päästmist. dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe ®35. - 39. n. 1 L, 3 P n-s 1 knt => E 5AP(200i) *A □ Bioloogia didaktika:m ag BGMR.09 042 Loodusravi Kuulub bioloogia didaktika m agistriõppe valikainete osasse. Artikkel lektor Maie Toom koostatakse üliõpilase teadustöö põhjal. 1 AP(16L+8P+16i) *E © 1 .-4 0 . n. => A ■Terviseõpetuse Õpetaja (lisaerialana):5 □Bioloogiaõpetajad, Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:4 BGM R.09.052 Ettekanne ainekoosolekul Tutvutakse loodusravi vahendite ja võtetega. Praktiliste tööde käigus dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe Õpitakse tundma tähtsamaid ravimtaimi, nende drooge. 2AP(80i) *A ©10. -14. n.4 L, 2 P n-s => E □ B io loogia didaktika:m ag 244 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 244 Bioloogia didaktika m agistriõppe valikainete osas arvestatav ettekanne © Ei ole teada bioloogiaõpetajate ainesektsiooni või õpetajate liidu ainealasel koosolekul. Ettekande sisu peab seostum a bioloogia didaktikaga. BGMR.09.066 Bioloogia didaktika uu rim ism eetod id © 1 .-4 0 . n. => A dotsent Tago Sarapuu, teadur Miia Rannikm äe 12 AP(20L+120P+100S+240i) *E BGM R.09.053 Õpiku kaasautorlus ■Bioloogia didaktika:mag 5AP(200i) *A Bioloogia didaktika m agistriõppe üliõpilastele m ääratud kompleksaine, □ B io loogia didaktika:m ag mille käigus antakse ülevaade m agistritöö koostamiseks vajalikest Bioloogia Õpiku kaasautorlus loetakse bioloogia didaktika m agistriõppe kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest uurimismeetoditest. valikainete osasse. © Ei ole teada ©1. - 40. n. => A BG M R.09.067 L o o dusteaduslik -tehno loog iaa lase kirjaoskuse BGM R.09.054 G eograafia güm naasium is kom ponendid lektor Ülle Liiber dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe 2AP( 10L+30S+40i) *E 4AP(20L+40P+20S+80i) -E ■ Geograafi aõpetaj a : 5 ■ Bioloogia didaktika:m ag Antakse üldhariduskooli õpetajale vajalikud teadm ised ja oskused Bioloogia didaktika m agistriõppe üliõpilastele mõeldud kursus, mille kooligeograafias. Õpitakse koostam a õppevahendeid ja -materjale. käigus saadakse ülevaade kaasaegse STL mõistest ning uurimistöö Analüüsitakse põhilisi vigu, mida tehakse tavaliselt aine õpetamisel. suundumustest. © 2 . - 1 1 .n .l L, 3 S n-s => E © Ei ole teada BGM R.09.058 Loodusteaduste didaktika seminar BG M R.09.068 Bioloogia alused teadur M iia Rannikm äe lektor Urmas K okassaar 2AP(20L+20S+40i) *E 3AP(60L+60i) *E □BioloogiaÕpetaja:m ag ■Täienduskoolitus: 1 Käsitletakse õppem aterjali struktuuri ja õpetam ise m etoodika mõju Loengukursus annab klassiõpetajatele vajaliku seostatud ülevaate loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisele. Konstruktivistlikkust organism ide koostisest, ehitusest, talitlusest, arengust ja pärilikkusest. lähenem isviisist tulenevalt antakse ülevaade mõistete osast õpilaste Põhjalikum alt käsitletakse inimese bioloogiat. Loengukursuses kognitiivses tegevuses. Vaadeldakse nii mõisteliste struktuuride käsitletavad valdkonnad seostuvad loodusõpetuse ainekava bioloogiliste kujunem ist kui väärm õistm iste esinem ise põhjusi. Tutvustatakse teemadega. Dem onstratsioonkatsetega tutvustatakse loenguteemadega loodusteaduslike teadm iste ja oskuste kvalitatiivse hindamise võimalusi. seostuvaid praktilisi töid, m ida põhikoolis saab sooritada. ©Ei ole teada © Ei ole teada BGM R.09.059 G eograafia didaktika loodusõpetajatele BGM R.09.069 Güm naasium i üldbioloogia lektor Ülle Liiber lektor Urmas Kokassaar 3AP(30L+20P+30S+40i) *E 3A P(50L+10P+60i) *E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 ■ B ioloogiaõpetajad Antakse ülevaade geograafia õpetam ise eesm ärkidest, õppekavast ja selle Kursus annab tulevastele bioloogiaõpetajatele m etoodiliselt lihtsustatud ja koostamisest ning õpetam ise meetoditest. Tutvutakse põhjalikult tervikliku ülevaate üldbioloogiast. Loengutes käsitletakse biokeemia, kooligeograafia sisuga. Tutvustatakse geograafia õppevahendeid ja rakubioloogia, arengubioloogia, geneetika, molekulaarbioloogia, antakse m etoodilisi nõuandeid nende kasutamiseks. Viiakse läbi evolutsionism i ja ökoloogia valdkondi kooliõpetajale vajalikul tasemel. geograafiatunde ja analüüsitakse neid. Õpitakse koostam a õppevahendeid Kursuses pööratakse tähelepanu tüüpvigadele, mis ilmnevad üldbioloogia ja -materjale. õpetamisel j a õppimisel. Praktikum ides tehakse gümnassiumi ©1. - 11. n.2 L, 2 P, 2 S n-s 1 knt, 1 re f= > E üldbioloogia kursuse õpetam iseks vajalikke laboratoorseid töid © 1. - 10. n.7 L, 1 P n-s => E BGM R.09.060 Praktilised tööd loodusõpetuses lektor Illar Leuhin BGM R.09.070 Bioloogilise m itm ekesisuse käsitlus üldhariduskoolis 2A P(20L+20P+10S+30i) *E lektor Urmas Kokassaar, lektor Illar Leuhin, lektor Maie Toom □ Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:4 3A P(40L+20P+60i) *E Kursusel käsitletakse põhikooli loodusõpetuse program m ilist materjali ■ B ioloogiaõpetajad lähtuvalt selle seesm isest integreeritusest kui ka seostest teiste □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 õppeainetega. Praktikum is teostatakse lihtsate vahenditega Loengukursuse ülesehitus seostub rakendunud bioloogia ainekavaga. dem onstratsioonkatseid ning analüüsitakse õpilaste iseseisvaid töid. Loengutes käsitletakse viiruste, bakterite, protistide, seente, taimede ja Seminarides arutletakse loodusõpetuse tundide m etoodiliste lahenduste loomade ehitust, talitlust, levikut ja rolli inimese elus. Olulise osa ning valikuvõim aluste teemadel. kursusest moodustab inimese anatoom ia ja füsioloogia temaatika. © Ei ole teada 2 L, 4 P, 4 S n-s 1 ref => E Enamuse teem ade käsitlem isega kaasnevad ka koolitingimustesse sobivad praktilised tööd. BGM R.09.061 Eesti fauna ja floora elemendid © 5 .-1 6 . n.4 L, 2 P n-s 1 ref => E lektor Illar Leuhin, lektor M aie Toom 2AP( 10L +40P+10S+20i) *E BGM R.09.071 K eskkonnaõpetus koolis ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 lektor Ülle Liiber, lektor M aie Toom Kursusel käsitletakse kodum aa fauna kujunemist, liikide süstem aatikat 2A P(30L+10S+40i)*A ning levikut. Loengute käigus tutvutakse erinevate loomarühmade ■ B io loogiaõpetajad , G eograafiaõpetajad m ääram ise ja uurimise m eetoditega ning enam levinud liikide bioloogiaga. □ Loodusteaduste õpetaja põh ikoolisd Kursustel asetatakse rõhk põhikooli bioloogias vajalikele oskustele. Kursusel käsitletakse ökoloogia ja keskkonnaõpetuse erinevaid aspekte Praktikum ides õpitakse tundm a ja m ääram a enam levinud looma- ja üldhariduskoolis. Tutvustatakse rahvusvahelisi ja kohalikke taim eliike ning valm istatakse neist näidiskollektsioone. keskkonnakaitse projekte ning antakse m etoodilisi nõuandeid © 36. - 38. n.5 L, 20 P, 5 S n-s 1 knt, 2 ref => E 3E keskkonnakaitse probleem ide käsitlem iseks koolis. © 2 9 .-3 4 . n . l .5 L, .5 S n -s => E BG M R.09.062 R ahvusvahelise konverentsi teesid dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikm äe BGM R.09.072 Arvutid aineõppes 3A P(20S+100i) dotsent Tago Sarapuu, lektor Ülle Liiber □ Bioloogiaõpetaja:m ag 2A P(20L+20P+40i) *E Rahvusvahelise konverentsi teesid koostatakse magistrandi teadustöö ■ B io loogiaõpetajad , G eograafiaõpetajad tulem ustest lähtuvalt. 245 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 245 Käsitletakse arvutite kasutamisvõimalusi aineõppes. Tutvutakse erinevat põhjusi. Tuleb koostada referaat loodusteaduslike arusaamade tüüpi tarkvaraga ning omandatakse selle hindamise põhialused. Saadakse kujunem isest enda poolt kogutud andmete põhjal. ülevaade Interneti teenustest, mis seonduvad aktiivõppe erinevate © Ei ole teada meetoditega. Praktikumides hinnatakse õpitarkvara nende kasutatavuse seisukohalt ning õpitakse koostama täiendavaid juhendm aterjale. BGM R 09.084 K aasaegsed su u n a d loodusteaduslikus hariduses ©12. - 16. n.4 L, 4 P n-s => E külalisprofessor Jack Holbrook 3AP(30L+30S+60i) -E BGMR.09.075 Pedagoogiline p rak tik a (loodusõpetuses) Tutvutakse kaasaegsete haridusfilosoofiliste probleemide ja nende dotsent Tago Sarapuu, teadur M iia Rannikmäe, lektor Urmas Kokassaar, lahendam ise teedega loodusteaduste näitel. Antakse ülevaade teaduse lektor Illar Leuhin, lektor Ülle Liiber, lektor Maie Toom m ääratlusest ning teadusliku meetodi olemusest. Kujundatakse arusaam 14AP(280P+40S+240i) *A teaduse, ühiskonna ja tehnoloogia seotusest ja ühtsuse tähtsuse ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 arvestam isest loodusteaduste õpetamisel. Võrreldakse rahvusvaheliselt OBGMR.09.019, BGM R.09.021, BGM R.09.035 aktsepteeritud erinevate riikide loodusteaduste õpetamise strateegiaid. 10 nädala jooksul tuleb anda iseseisvalt vähemalt 40 ainetundi erinevates © Ei ole teada loodusteadustes (bioloogia, keemia, geograafia, loodusõpetus). Omandatakse teadmisi, oskusi ja vilumusi loodusteaduste õpetamiseks B G M R.09.085 H indam ine ja h innan g u te andm ine loodusteadustes põhikoolis. Seminarides analüüsitakse ainetunde, omandatakse külalisprofessor Jack Holbrook, dotsent Tago Sarapuu metoodikaalaseid teadmisi. 3A P(30L+30S+60i) *E © 12 .-28 . n.25 P, 2 .5 S n - s = > A Antakse teoreetiline põhjendus erinevate hindamismeetodite kasutamisele õppeprotsessis. Analüüsitakse kujundava hindamise strateegiaid. BGMR.09.076 Lõputöö bioloogia d idak tikas M ääratletakse teoreetiline ja praktiline hindamine, hindamise ja hinnangu 6AP(120S+120i) *A vahekord. Hindam isprotsess laiendatakse õppekirjanduse, õppekava, ■Bioloogiaõpetajad Õppemeetodi jne. valdkonnale. Koostatakse pedagoogiline uurimuslik või metoodiline töö bioloogia © 2 2 .-3 8 . n. didaktikas. ©1. -42. n.3 S n-s B G M R.09.087 U urim istöö m eetodid loodusteaduslikus hariduses külalisprofessor Jack Holbrook, dotsent Tago Sarapuu, teadur Miia BGMR.09.077 Lõputöö geograafia d idak tikas Rannikm äe 6AP(120S+120i) *A 3A P(30L+30S+60i) *E ■Geograafiaõpetaja: 5 Kursuse käigus antakse ülevaade teadusliku uurimistöö meetodist ja Koostatakse lõputöö geograafia didaktikas. m etoodikast pedagoogikas. M ääratletakse loodusteadusliku hariduse ©1. -42. n.3 S n-s näitel kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi vahekord ning olem us.Tutvutakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi BGMR.09.078 Pedagoogiline lõputöö loodusõpetuses rakendam isvõim alustega nii pedagoogilisele protsessile kui ka 6AP(120S+120i) *A õppem aterjalidele. Iseseisvalt tuleb koostada ühe kvalitatiivse uurimistöö ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 plaan, m ääratleda selle riskid ja objektiivsuse kriteeriumid. Koostatakse uurimuslik või metoodilistel juhistel baseeruv pedagoogiline © 1. - 18. n. lõputöö põhikooli loodusõpetusest. ©1. -42. n.3 S n-s BGM R.09.089 Õ petam ism eetod id loodusteadustes (I) külalisprofessor Jack Holbrook, lektor Illar Leuhin, lektor Ülle Liiber BGMR 09.079 M agistritöö bioloogia d idak tikas 1,5AP(20L+20S+20i) *E 5AP(100S+100i) *A Tutvustatakse õpetam ism eetodeid loodusteadustes. Esitatakse ■Bioloogia didaktika:mag kriteerium id m eetodite valikust lähtuvalt püstitatud eesmärgile Antakse Koostatakse magistritöö bioloogia didaktikas. ülevaade aktiivõppe ajaloost ning rakendam isvõim alustest tänapäeval. © 18.-42. n.4 S n -s => A © Ei ole teada BGMR.09.080 A ktiivõpe loodusõpetuses lektor Illar Leuhin, lektor Ülle Liiber 3AP(32L+48S+40i) *A □Avatud ÜlikooLkesk, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 ZOOLOOGIA JA HÜDROBIOLOOGIA Kursusel antakse ülevaade loodusõpetuse Õpetamisel kasutatavatest INSTITUUT (ZH) Õpimeetoditest, vastavate õppesituatsioonide planeerim isest ja nende rakendamisest. Kursus annab (koos didaktiliste ainetega) vajalikud didaktilised teadmised ja oskused loodusõpetuse Õpetamiseks I ja II ERIZOOLOOGIA ÕPPETOOL (01) kooliastmel. ©Ei ole teada => E B G Z H .01.003 S elg roo tu te zooloogia suvep rak tik a BGMR.09.081 Infotehnoloogia loodusteaduslikes õppeainetes (I) dotsent Mati M artin, lektor Mikk Heidemaa, assistent Taavi Virro, Jaan dotsent Tago Sarapuu Luig 3AP(20L+40P+20S+40i) *E 2A P(40P+40i) *A Käsitletakse infotehnoloogia kaasamise erinevaid võimalusi ■Bioloogia:alam õppeprotsessis. Antakse ülevaade infotehnoloogia teoreetilistest ja ©BG ZH .01.005 rakenduslikest aspektidest loodusteaduslike õppeainete õpetamisel ja Praktika süvendab ja laiendab loengutel ja praktikumides omandatud õppimisel. Põhitähelepanu pööratakse infotehnoloogia kaasamisele teadmisi selgrootutest loomadest otsese kontakti abil looduses ning loodusteadusliku haridusega seonduvasse teadustöösse. tutvustab nende uurimise meetodeid. ©l.-I8.n. © juuni, 2. n. => A BGMR.09.082 L oodusteaduste õpp im ist m õ ju tavad fak to rid (I) BGZH.01.005 S elg roo tu te zooloogia külalisprofessor Jack Holbrook, teadur Miia Rannikmäe dotsent Mati Martin 3AP(30L+20P+30S+40i) *E 3A P(64L+28P+28i) *E Tuginedes rahvusvahelistele teaduslikele uuringutele antakse ülevaade ■ Bioloogia:alam loodusteaduslike ideede kujunem isest erineva vanusega õpilaste hulgas. Kursus annab ülevaate selgrootutest loomadest, nende ehitusplaanidest, Tutvustatakse konstruktivistlikku lähenemisviisi. Eraldi analüüsitakse süsteem ist, bioloogiast ja levikust. Praktikumis tutvutakse vastavate põhimõistete ja teooriate omandamise probleeme üksikutes loom arühmade esindajatega. Kasutada on märgpreparaadid, loodusteaduslikes Õppeainetes, selgitatakse väärm õistete tekkim ise püsipreparaadid ja kollektsioonid. Suur osa aine omandamisel on 246 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 246 Zooloogiam uuseum i ekspositsioonil. Aine on eeldusaineks kõikide Tutvum ine Eesti selgroogsetega (põhil. maismaaselgroogsetega), zooloogia erialade jätkam iseks. levinum ate liikide tundm aõppim ine nende häälitsuste, tegutsemisjälgede, © 1 .- 2 . n .4 L n-s välistunnuste järgi, elupaigalise leviku ja autökoloogia tundmaõppimine 3 .- 2 0 . n.4 L, 2 P n-s 9 knt => E A © 36. - 36. n. 10 P n-s => A juuni, 1. n. => A BGZH.01.006 E ntom oloogia dotsent Mati M artin BG ZH .01.012 Kollokvium zooloogias m agistrantidele 2A P(36L+20P+24i) *E korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati □ Bioloogia:kesk Martin O BG ZH .01.003, B G Z H .01.005 10AP(10S+390i) *E Kursus annab lühiülevaate entom oloogia ajaloo põhietappidest, putukate ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag välisehitusest, elundsüsteem idest ja nende talitlusest. Põhjalikult õpitakse K ollokvium on õppetöö vorm, kus töö tulem usena omandatakse tundm a putukate süsteemi. Loengusarja käigus antakse põgus ülevaade ka põhjalikum aid teoreetilisi teadm isi om a kitsamal erialal. putukate arengust, bioloogiast ja tähtsusest inimesele. © septem ber, 39. n. => E ® 2. - 11. n.3 L n-s 12 ,- 13. n.3 L, 4 P n-s BG ZH .01.013 Sem inar zooloogias magistrantidele 14. - 16. n.4 P n-s => E A korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati Martin B G ZH .01.007 A ntropoloog ia 6A P(120S+120i) *4A erak. professor Helje Kaarma, teadur Leiu Heapost, Gudrun Veldre ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag 2AP(36L+4P+4S+36i) -EA M agistrisem inar on õppetöövorm , mille sisuks on teoreetiliste teadmiste □ Bioloogia:kesk täiendam ine, esinem ise ja väitlusoskuse lihvimine ning om a töö tulemuste © B G M R .03.001, BGZH.04.006 esitam ine ja kaitsmine. M agistrandil on kohustus esineda seminaril Loengute käigus antakse ülevaade antropoloogia kui teaduse vähem alt kahe ettekandega, m illest üks käsitleb magistritööga seotud kujunemisest, peam istest uurimissuundadest ning meetodidest. probleeme, teine töö käigus saadud uurimustulemusi. Käsitletakse inimese evolutsiooni ning inimliigi mitmekesisust. © septem ber, 39. n. => 2E Vaadeldakse inimeste individuaalset m uutlikkust, kehaosade proportsioone, keha koostist ning üksiktunnuste seoseid ja soolisi ning BG ZH .01.014 Kollokvium zooloogias doktorantidele ealisi erinevusi ning seaduspärasusi. Käsitletakse inimeste füsioloogilist korr. professor Alar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati kohandumist erinevate geograafiliste keskkondadega. V aadeldakse Martin inimgruppide sisemisi variatsioone. Eraldi leiavad käsitlem ist eestlaste 15AP(60S+540i) *E etnogeneesi küsim used ning soome-ugri rahvaste antropoloogilised ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt iseärasused. Praktikum ides tutvustatakse antropoloogia traditsioonilisi Kollokvium on eriprogram m il põhinev õppetöö vorm, mis lõpeb kirjaliku meetodeid. Seminarides kantakse ette referaadid ning toim ub nende eksamiga. arutelu. © septem ber, 39. n. => E ®1. - 6. n.6 L n-s 7. - 7. n.2 P, 4 S n-s 1 ref B G ZH .01.015 Sem inar zooloogias doktorantidele 8. - 9. n.2 P n-s => E A korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati M artin BGZH.01.008 Eesti se lg roo tud 10A P(200S+200i)*8A lektor M ikk Heidem aa ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt 1 AP(24L+16i) *E Doktorisem inar on õppetöö vorm , mille sisuks on teoreetiliste teadmiste □ Bioloogia:kesk täiendam ine, es inem is-ja väitlusoskuse lihvimine ning oma töö tulemuste O BG ZH.01.005 esitamine ja kaitsmine. Antakse ülevaade faunistika põhim õisteist ja uurimismeetoditest. © septem ber, 39. n. => 2E Käsitletakse Eesti selgrootute loomade kõiki rühmi hõim kondade ja klasside tasemel ning osa rühmi seltside ja tähtsamate sugukondade BG ZH .01.016 Prosem inar ja harjutustöö zooloogias tasemel. Seejuures esitatakse rühmade liigirikkus, senine uuritus, uurijad korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati ja kirjandus, aktuaalsed probleemid, m ajanduslik ja looduskaitseline Martin tähtsus. M aismaalisi rühmi vaadeldakse põhjalikumalt. Vajalik 5A P(80P+20S+100i)*E faunistidele, süstem aatikutele, ökoloogidele, looduskaitsjatele, □ Bioloogia:kesk bioloogiaõpetajatele ja elusloodust populariseerivatele bioloogidele. O B G ZH .01.003, BGZH.01.005, BGZH.01.010, BGZH.01.025 © 2 4 .-3 5 . n.2 L n-s => E Prosem inar annab esm ased kogemused iseseisvaks tööks teaduskirjandusega, kirjanduse otsim ise võimalustest, teooriate, B G ZH .01.009 Z oogeograafia hüpoteeside ja ideede analüüsist ja üldistamisest, nende põhjal lektor M ikk Heidemaa kokkuvõtliku harjutustöö koostam isest, vorm istam isest ja ettekandmisest, 2 A P(24L+16S+40i) *E © septem ber, 39. n. 1 re f => A □ BioIoogia:kesk © B G ZH .01.005, BGZH.01.025 B G ZH .01.017 Zooloogia eripraktikum ja -sem inar Käsitletakse zoogeograafiat nii zooloogia kui ka biogeograafia korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati osana.PÕhitähelepanu pööratakse loomade kui peam iselt aktiivselt Martin kulgevate ja asukohta valivate organism ide levimisele, arealoogiale, eriti 7AP(72P+68S+140i) *A areaalide dünaam ikale ja klassifikatsioonile, faunistikale ja regionaalsele □ Bioloogia:ülem zoogeograafiale ( iseseisev töö kirjandusega 300 lk.) ning kogu Erisem inar toim ub vastavalt üliõpilase spetsialiseerumisele. Selle põhisisu maakera ja eraldi Eesti ala loomastiku kujunemisele. Käsitletakse haarab valitud loom arühm a võrdlevm orfoloogia ja süstemaatika zoogeograafia ja evolutsiooniteooria ühisprobleeme. tundm aõppim ist. © 2 ,- 12. n.2 L n-s © septem ber, 39. n. => A 1 3 ,-1 3 . n.2 L, 4 S n -s 14 ,- 16. n.4 S n -s = > E B G ZH .01.018 Teaduslik-m etoodiline praktika zooloogias m agistrantidele BGZH.01.010 S elgroogsete zooloogia su v e p rak tik a korr. professor Alar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdmann, Rainer llisson Martin 2AP(40P+40i) *2A 10AP( 180P+20S+200i) *4 A ■Bioloogia:alam ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag O BG ZH .01.025 247 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 247 Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilumuste omandamine konverentsidel Praktikum kuulub vabatahtliku õppeainena molekulaarse süstemaatika jm teadusüritustel esinem ises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuseõppe loengu juurde ning annab igale zooloogile vajalikud teoreetilised ja juhendamisel jm s. praktilised baasteadm ised paljude bioloogiliste probleemide ©september, 39. n. => 2E lahendam iseks organism ide genoom ses DNAs sisalduva informatsiooni lahtim õtestam ise kaudu. BGZH.01.019 Teaduslik-m etoodiline praktika zooloogias © 24. - 31. n.2 P n-s => A doktorantidele korr. professor Alar Karis, korr. professor Jüri Kärner, dotsent Mati BG ZH .01.027 Loomade arengugeneetika Martin korr. professor Alar Karis 20AP(360P+40S+400i) *8A 3AP(40L+20S+60i) *E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt □ B ioloogia:kesk , Bioloogia:ülem Praktikumi sisuks on kogemuste ja vilumuste omandamine konverentsidel OBG M R.06.001, BGZH.04.014 jm teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuse- ja Kursus annab ülevaate erinevate loomaliikide arengu geneetilistest ja magistriõppe juhendam isel jm s. m olekulaaresetest mehhanismidest. ©september, 39. n. => 2E © 7. - 16. n.4 L, 2 S n-s 1 ref => E BGZH.01.021 Zooloogia laudatur korr. professor Alar Karis, dotsent Mati Martin 10AP(10S+390i) *E □ Bioloogia:ülem HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL (02) Lõputöö teemaga seotud erikursus. ©september, 40. n. => E B G ZH .02.004 Lim noloogilised analüüsid dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges BGZH.01.022 Loomariik 3AP(20L+20P+20S+60i) *E dotsent Mati Martin □B ioloogia:kesk 2AP(20L+20P+40i) *E O B G ZH .02.012 ■Keskkonnatehnoloogia:alam, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam Kursuses käsitletakse järvede m orfomeetriat, järvedes valitsevaid □Geenitehnoloogia:alam tingim usi ja seal toim uvaid füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi Kursus annab ülevaate peamiste loomarühmade ehitusplaanidest, protsesse.Teoorialoengud vahelduvad praktikumidega, kus õpetatakse süsteemist ja bioloogiast. Praktikumis tutvustatakse käsitletud lim noloogias kasutatavaid uurimismeetodeid (füüsikalised mõõtmised, loomarühmade esindajaid; kasutada on märg- ja püsipreparaadid, keem ilised analüüsid, veeorganism ide mõõtmine ja mulaazid ja kollektsioonmaterjalid. Aine omandamisel on abiks loendam ine,eksperim endi korraldam ine, bilansi arvutus, statistilised ja zooloogiamuuseumi ekspositsioon. num brilised mudelid limnoloogias). Seminarides kuulatakse ja ©2. -10. n.3 L, 3 P n-s => E analüüsitakse üliõpilaste iseseisva töö käigus ette valmistatud ettekandeid. © 24. - 27. n.2 L, 4 P, 2 S n-s BGZH.01.023 Faunistika suvepraktika 28. - 30. n.2 L, 2 S n-s => E dotsent Mati Martin, teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdmann 2AP(10L+30P+40i) *A BGZH.02.005 Produktsioonihüdrobioloogia □Keskkonnatehnoloogia:alam dotsent Peeter Nõges OBGZH.01.022 1 A P(6L+14S+20i) *E Faunistika suvepraktikal õpitakse tundm a Eestis elavaid loomalikke □ Bioloogia:kesk, Bioloogia.ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag välimuse, häälitsuste ja tegutsemisjälgede järgi nende vahetus O B G ZH .02.012 elukeskkonnas. Õpitakse tundm a nii selgrootuid kui ka selgroogseid Kursuses antakse ülevaade produktsioonibioloogia põhimõistetest ja loomi. Õpitakse loomade määramist. Tutvutakse loomade uurimisel peam iste hüdrobiontide rühmade (bakterid, fütoplankton, Zooplankton, kasutatavate püügi-ja vaatlusmeetoditega. zoobentos, kalad, vee makrofüüdid) produktsiooni mõõtmise meetoditest, ©juuli, 2. n. => A © veebruar, 16. n. => E BGZH.01.024 Molekulaarne süstemaatika BGZH.02.006 Vee m ikrobioloogia korr. professor Alar Karis, v-teadur Urmas Saarma dotsent Tiina Nõges, Veljo Kisand, Peeter Pall 2AP(32L+4P+4S+40i) *E 2AP( 16L+24S+40i) -E □ Bioloogia:kesk □ Bioloogia:kesk, BioIoogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag OBGMR.03.001 © B G ZH .02.004, BGZH.02.012 Käsitletakse kaasaegse süstem aatika aluseid. Antakse ülevaade © B G M R.04.004 zooloogilise nomenklatuuri reeglitest, fülogeneetilistest ja molekulaarse Loengukursuses antakse ülevaade vee m ikrobioloogia ajaloost Eestis ja süstemaatika meetoditest. kogu maailmas, käsitletakse keskkonnategurite mõju vee © 30.-31 . n.2 P, 2 S n-s => E m ikroorganismide elutegevusele ning nende levikule, füsioloogilise 24. - 29. n.4 L n-s rühm a mõistet, m ikroorganismide aktiivsust ja hulka vees ning selle uurimise meetodeid, ekstratsellulaarsete ensüümide produtseerimist vee BGZH.01.025 Selgroogsete zooloogia m ikroorganism ide poolt ning nende osast ökosüsteemi kui terviku korr. professor Alar Karis, teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdmann, seisukohast. Antakse ülevaade põhilistest mikrobioloogilistest Rainer Ilisson protsessidest vees ning nende lokaliseerum isest erinevatesse 3AP(30L+30P+60i) *E ökoloogilistesse tsoonidesse. V aadeldakse aineringeid veekogus ■Bioloogia:alam (süsiniku-, lämmastiku-, väävli-, raua- ja mangaaniringeid) ning Keelikloomade hõimkonna (Ph. Chordata) põlvnemine, ehitusplaan ja m ikroorganism ide osa nendes. Tutvustatakse m ikroorganismide sesoonset arengusuunad. Süstemaatiliste üksustem orfofüsioloogilised ja dünaam ikat määravaid tegureid. Antakse ülevaade ka eri veekogude bioloogilised iseärasused, tekkim ine ja tähtsamad esindajad. iseärasustest vee m ikrobioloogia seisukohalt. Käsitletakse vee ©24. - 24. n.2 L n-s isepuhastum ise ning puhastusseadm ete mikrobioloogiat. 25. - 38. n.2 L, 2 P n-s © veebruar, 16. n. => E 39. - 39. n.2 P n-s => E BGZH.02.007 Lim noloogia praktikum BGZH.01.026 M olekulaarse süstemaatika praktikum dotsent Peeter Nõges, dotsent Tiina Nõges v-teadur Urmas Saarma 2AP(46P+4S+30i) *A 1 AP(16P+24i) -A □ Bioloogia:kesk □ BioIoogia:kesk O B G ZH .02.004, BGZH.02.012 OBGZH.01.024 248 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 248 Praktika jooksul tutvutakse veekogude uurimise limnoloogiliste 2AP(40L+40i) *E meetoditega, nende seas hüdrokeem iliste, hüdroloogiliste, füüsikaliste ■K eskkonnatehnoloogia:kesk jm t. Käsitletakse veekogu ökoloogilist seisundit kirjeldavaid üldisi □B ioloogia:alam näitajaid, ainete koormusi. Iseseisev praktika ülesanne seisneb O B G ZH .O l.005 hüdrobiontide esinem ise, koguse ja füsioloogiliste näitajate väärtuste Õ ppeaine eesm ärgiks on hüdrobioloogia põhialuste omandamine. mõõtmises, m ida seostatakse abiootiliste faktorite väärtustega. Iseseisva Loengute temaatika: hüdrobioloogia aine, meetodid, eriharud, ülesanded, töö käigus tehtud aruanded kaitstakse praktika lõpus. praktiline tähtsus, ajalugu ja põhim õisted. Veekogude vee ja põhjasetete © 37. -3 8 . n.23 P, 2 S n-s => A kui hüdrobiontide ökotoobi füüsikalised ja keemilised omadused; elutingim uste eripära veekeskkonnas. Veekogude põhitüübid ning nende BGZH.02.008 P lank to loogia fauna ja floora iseärasused. Hüdrobiontide kogumid (plankton, bentos, dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges, assistent Taavi Virro nekton, neuston jt.), hüdroökosüsteem id ja -biotsönoosid Tähtsamad 3A P(20L+20P+20S+60i) *E abiootilised miljööfaktorid ja nende toime hüdrobiontidele. Veekogude □ Bioloogia:kesk re^iimi ja elustiku aastaajalised muutused. Biogeensed elemendid OBG ZH.02.004, BGZH.02.012 veekogudes ja veekogude troofsus. Järvetüübid ja nende areng. Kursuses antakse ülevaade planktoni koosseisust ja geneesist. Eraldi Veekogude eutrofeerum ine. Liikidevahelised suhted ja olelusvõitlus käsitletakse fütoplanktonit ja Zooplankton it, antakse ülevaade põhilistest veebiotsönoosides. H üdrobiontide toitum ine ja toiduahelad Veekogude organism irühmadest ja nende ökoloogiast, seostest keskkonna teguritega, bioloogiline produktiivsus, primaar- ja sekundaarproduktsioon. leviku iseärasustest, sesoonsest dünaam ikast proovide kogumise ning Veekogude reostum ine ja isepuhastum ine. Saproobsusastmed ja nende organismide arvukuse ja biomassi mõõtmise meetoditest. Eraldi osa on bioindikaatorid. Eesti veekogude seisund ja kaitse probleemid Õppeaine pühendatud ökoloogilistele suhetele füto-, zoo- ja bakterplanktoni vahel, kuulamine on eelduseks, et kuulata hüdrobioloogia paljusid toitumissuhete osale planktoni sesoonse dünaam ika määramisel. Antakse kitsam apiirilisi eriaineid (limnoloogia, okeanoloogia. Läänemere ülevaade toiduahelatest veekogus ja planktoni osast nende ökoloogia, rakendusökoloogia, planktoloogia, hüdrobotaanika. funktsioneerimise iseloomu määramisel. Praktikum ides tutvutakse kalakasvatus, sanitaarhüdrobioloogia j t ). põhiliste füto- ja zooplanktonirühmade ning proovide läbivaatamise © 6. -1 5 . n.4 L n -s = > E meetoditega. © 2 4 .-3 8 . n.2 L, 1 P, 1 S n-s => E BGZH.02.013 R a n n ik u m ere b iom onitooring v-teadur Toomas Saat, teadur Redik Eschbaum BGZH.02.009 R akendushüdrob io loog ia 2AP(50P+10S+20i) *A v-teadur Ingmar Ott □ Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag 2AP(36L+4S+40i) *E O B G ZH .02.003, BGZH.02.016 □ Bioloogia:kesk, Keskkonnatehnoloogia:kesk Rannikumere füüsikaliste ja keem iliste param eetrite ning elustiku (zoo- ja OBG ZH.02.004, BGZH.02.012 fütobentos, plankton, kalad) seire eesmärgid ja metoodika. Loengud, Käsitletakse sisevete bioloogia probleeme eelkõige praktilisest dem onstratsioonid, välitööd, praktikumid, andmeanalüüs, ekskursioonid vaatenurgast. Sealjuures on aines järgm ised osad: siseveekogude Ühine kursus Turu Ülikooliga. Kursuse toim um ine sõltub EV ressursid, nende kasutam ise bioloogilised aspektid, kasutuse mõju Eesti K eskkonnam inisteerium i finantseerim isest. siseveekogude talitlusele, siseveekogude kaitse ja m ajandam ise © juuli, 2. n. => A põhimõtted, valgalade ökonoom ne majandamine ja kaitse, veekogude taastamine, biom anipulatsioon, hüdrobiontide mürgised m etaboliidid, vee BGZH.02.014 A kvaris tik a toksikoloogia põhimõtted, sisevete m onitooring, biogeenide Väino Vaino bilansiarvutus. lA P(16L+4P+20i) *A ©24. - 33. n.4 L n-s => E □ Bioloogia:kesk, Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag O B G ZH .02.015 BGZH.02.010 V eekogude fauna Kursuse käigus käsitletakse akvaarium i ehitust, seadistamist ning erak. professor Arvi Järvekülg hooldamist; antakse ülevaade levinum atest akvaariumi kaladest ja nende 1 AP(20L+20i) *E pidam istingim ustest (põgusalt ka teistest veeloomadest). Kursuse lõpus □ BioIoogia:kesk, Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag peavad üliõpilased oskam a seadistada akvaariumi ning olema võimelised OBGZH.Ol .005, BGZH.02.012 pidam a akvaarium is nii kodum aiseid kui ka eksootilisi akvaariumikalu. Õppeaine eesm ärgiks on maailmamere erakordselt m itmekesiste © 10. - 16. n.2 L, 1 P n -s 1 ref => A litoraalifaunade ning m aakera kontinentaalsete veekogude ihtüofaunade analüüsi ja võrdlem ise kaudu anda ülevaade m itm esuguste veeloomade BGZH.02.015 K alade bioloogia (selgrootud, kalad, imetajad) levimisvõimest, levimisviisidest, levimist v-teadur Toomas Saat soodustavatest ja takistavatest teguritest, faunade ja faunakom plekside 3A P(30L+24P+6S+60i) *E iseloomulikest tunnustest, samuti konkreetse veekogu või akvatooriumi □ Bioloogia:kesk fauna endemismi ja iseseisvuse astme, vanuse, muude faunadega suguluse Kalade ja sõõrsuude süsteem, anatoom ilis-m orfoloogiline ülevaade, hindamise kriteerium idest ning näidata, et retsentse fauna koosseis oleneb kalade füsioloogia ja ökoloogia alused. Laboratoorsed tööd põhiliste peale tema ökotoobis tänapäeval valitsevate tingim uste (kliima) ka uurimism eetodite ja andm etöötluse aluste omandamiseks. ajaloolistest teguritest -- veekogu vanusest, geoloogilisest, © 1 .-1 5 . n.2 L, 2 P n -s => E paleoökoloogilisest ja bioloogilisest minevikust. ©24. - 33. n.2 L n-s => E BGZH.02.016 Ih tüo loogia p rak tik u m v-teadur Toomas Saat BGZH.02.011 L ään em ere ökoloogia 2AP(56P+8S+16i) *A erak. professor Arvi Järvekülg □ Bioloogia:kesk 2AP(40L+40i) *E O B G ZH .02.015 □ Bioloogia:alam Kvantitatiivse kalapüügi metoodika. Kalade analüüs ja analüüsi tulemuste OBGBO.OI.OIO. BGZH.01.005, BGZH.02.012 vormistamine. M aterjali fikseerim ine, säilitamine, etikettimine. © B G G G .03.019 A ndmeanalüüsi alused; uuritava kooslusee liigilise koosseisu ja Õppeaine eesm ärgiks on ülevaate andmine Eestiga piirneva, tüübilt arvukamate liikide populatsiooni struktuuri iseloomustamine. maailmas mitmeti ainulaadse ning väga tugeva inimmõju all oleva ©49. - 50. n.28 P, 4 S n-s => A riimveekogu -- Läänemere reb im ist, elustikust, praegusest seisundist ja kaitse probleemidest. Loenguid illustreeritakse arvukate grafoprojektoril BGZH.02.017 P ro sem in a r ja h a r ju tu s tö ö hüdrob io loogias näidatavate skeem ide ja graafikutega ning muude materjalidega. dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges, v-teadur Toomas Saat ©24. - 33. n.4 L n-s => E 5A P(76P+24S+100i) *A □ Bioloogia:kesk BGZH.02.012 Ü ldine hüdrob io loog ia Teadusliku töö koostamise alused. Referaadi koostamine juhendaja poolt dotsent Peeter Nõges, dotsent Tiina Nõges, assistent Taavi Virro antud kirjanduse põhjal ja selle kaitsm ine; töö ja kaitsmise analüüs. 249 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 249 Proseminar ühine zooloogia õppeplaaniga. Proseminar perioodiliselt 5AP(100P+100i) *A veebruaris-märtsis, kaitsm ine mais. □B ioloogia:ülem ©september, 40. n. => A O B G ZH .02.024 Individuaalprogram m i järgi sooritatavad praktilised tööd (ca 200 tundi), BGZH.02.020 Ihtüoloogia eripraktikum osalt seotud lõputöö tem aatikaga. Arvestuse sooritamise aluseks on v-teadur Toomas Saat praktiliste tööde protokollid. 5AP(100P+100i) *A ©september, 39. n. => A □Bioloogia:ülem OBGZH.02.015, BGZH.02.016 BGZH.02.031 Kollokvium ihtüoloogias magistrantidele Praktikumid ja iseseisev töö ihtüoloogilise uurimistöö spetsiaalsete v-teadur Toomas Saat meetodite omandamiseks ja andmeanalüüsiks. Osaliselt kattub 10AP(20S+380i) *E hüdrobioloogia vastava ainega ja zooloogia õppeplaani vastava ainega. ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag ©10. - 35. n.4 P n-s 1 ref => A Eksam sooritatakse uuemate erialaste õpikute, monograafiate ja tem aatiliste kogum ike põhjal. BGZH.02.021 H iid rob io loogia/ih tüoloogia sem inar © 1 .-3 9 . n. => E dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges, v-teadur Toomas Saat 2AP(12S+68i) *A BGZH.02.032 Sem inar ihtüoloogias ja kalanduses magistrantidele □Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag, Zooloogia ja dotsent T iina Nõges, v-teadur Toomas Saat hüdrobioloogia:dokt 4A P(80S+80i) *A Aperioodiliselt seminarid õppeaasta vältel. M agistrantidel, doktorantidel ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag kohustuslikud seminariettekanded (vastavalt 1 ja 2 stuudiumi vältel). M agistrisem inar; nõutav vähem alt üks ettekanne stuudiumi jooksul. Magistrantidel ja doktorantidel võimalus igal õppeaastal saada kuni 2 AP. Osalem ine sem inaridel kuni 1 AP/sem estris, seminariettekanne 1 AP. Osa seminare ühised zooloogia õppetoolide seminaridega. © septem ber, 39. n. => 2E ©september, 39. n. => A BG ZH .02.033 Sem inar ihtüoloogias ja kalanduses doktorantidele BGZH.02.023 K alapopulats ioon ide d ü n aam ika dotsent T iina Nõges, v-teadur Toomas Saat v-teadur Toomas Saat, Evald Ojaveer 5A P(100S+100i) *A 1 AP(4L+14P+6S+16i) *E ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt □Bioloogia:kesk, Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag Nõutav vähem alt kaks ettekannet stuudiumi jooksul. Osalemine OBGZH.02.015 seminaridel kuni 1 AP/sem estris, ettekanne 1AP. Ühine Intensiivkursus mais Eesti M ereinstituudi Pärnu baasis. m agistrisem inariga (BGZH 02.032). Kalapopulatsioonide dünaamika: mõisted, probleemid, teooriad. © septem ber, 39. n. => 2E Läänemere töönduskalade arvukuse muutused, nende põhjused. Vajadusel asendatav Õpikukursusega (iseseisev töö, seminarid). BGZH.02.034 Kollokvium ihtüoloogias doktorantidele ©mai, 1. n. => E dotsent T iina Nõges, v-teadur Toomas Saat 15AP(60S+540i) *E BGZH.02.024 Keskastme kollokvium hüdrobioloogias ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt dotsent Peeter Nõges, dotsent Tiina Nõges, v-teadur Ingmar Ott, v-teadur Eriprogram m il põhinev kirjalik eksam. Toomas Saat © septem ber, 39. n. => E 5AP(20S+180i) *E □ Bioloogia:kesk BGZH.02.035 Kollokvium hüdrobioloogias magistrantidele Kohustuslikul ja altenatiivsel kirjandusel põhinev eksam. Iseseisev töö, dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina N õges aperioodilised seminarid ja konsultatsioonid. 10AP(40S+360i) *E ©september, 39. n. => E ■Zooloogia ja hüdrobioIoogia:m ag Eksam sooritatakse uuemate erialaste õpikute, monograafiate ja BGZH.02.025 Hüdrobioloogia/ihtüoloogia kollokvium tem aatiliste kogum ike põhjal. dotsent Peeter Nõges, dotsent Tiina Nõges, v-teadur Toomas Saat © septem ber, 39. n. => E I0AP(10S+390i)-E □Bioloogia:ülem BGZH.02.036 Sem inar hüdrobioloogias magistrantidele Kohustusliku ja (osaliselt) valitava kirjanduse põhjal sooritatav kirjalik dotsent Peeter Nõges, dotsent Tiina Nõges eksam. Aperioodilised seminarid ja konsultatsioonid. 4A P(80S+80i) *A © 24.-39 . n. => E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag O salem ine sem inarides - kuni 1 AP/semestris, seminariettekanne - 1AP. BGZH.02.027 Kalade füsioloogia N õutav vähem alt 1 ettekanne stuudiumi jooksul. Dr Arvo Tuvikene © septem ber, 39. n. => 2E 2AP(20P+20S+40i) *E □ Bioloogia:kesk, Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag BGZH.02.037 K ollokvium h üdrob io loog ias do k to ran tid e le ©BGZH.02.015 dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges Kirjandusel (individuaalsel tööl) baseeruv kursus; konsultatsioonid, 15AP(60S+540i)*E kollokviumid. ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt ©september, 16. n. => E © septem ber, 39. n. => E BGZH.02.028 Kalade em brüoloogia v-teadur Toomas Saat BGZH.02.039 S em in a r hüd rob io loog ias d o k to ran tid e le 2AP(30P+10S+40i) *E dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges □ Bioloogia:kesk, Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag 8AP(160S+160i) *A ©BGZH.02.015 ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt Suuresti kirjanduse iseseisval läbitöötamisel põhinev kursus (40 tundi Osalem ine sem inarides - kuni 1 AP/sem estris, sem inariettekanne - 1AP. iseseisvat tööd). Kalade soo dif., gametogenees, viljastam ine ja Nõutav vähem alt 2 ettekannet stuudiumi jooksul. embrüonaalne ja varane post embrüonaalne areng; arengu © septem ber, 39. n. => 2E periodiseerimine; günogenees jne. ©september, 16. n. => E BGZH.02.041 Teaduslik-m etoodiline praktika hüdrobioloogias m agistrantidele BGZH.02.029 H üdrobioloogia eripraktikum dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges, assistent Taavi Virro 10AP(200P+200i) *4A 250 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 250 ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag □Bioloogia.kesk Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste om andam ine konverentsidel OBGZH.01.025 jm . teadusüritustel esinem ises, publitseerim ises, ülikooli Tutvustatakse m aailm a teriofaunat. Seltside kaupa käsitletakse bakalaureuseõppe juhendam iseks jm s. geograafilist ja elupaigalist levikut, m orfo-füsioloogilisi iseärasusi, © septem ber, 40. n. => 2E bioloogia põhijooni (toitum ine, sigim ine), seltsi liigendumist alajaotusteks, tähtsamaid esindajaid, arvukuse taset, tähtsust BGZH.02.042 Teaduslik-m etoodiline praktika ihtüoloogias ökosüsteemis. m agistrantidele © 1. - 10. n.4 L n-s => E dotsent T iina Nõges, v-teadur Toomas Saat 10AP(200P+200i) *4A BGZH.03.006 Evolutsiooniline ökoloogia ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag dotsent Toomas Tam maru, v-teadur Peeter Hõrak, teadur Anne Kirk Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste om andam ine konverentsidel 2AP(40L+40i) *E jm . teadusüritustel esinem ises, publitseerim ises, ülikooli □B ioloogia:kesk bakalaureuseõppe juhendam iseks jms. © B G ZH .01.005, BG ZH .01.025 © septem ber, 40. n. => 2E © B G B 0.03.008 Kursus annab ülevaate peam iselt loomariigile iseloomulikest BGZH.02.043 Teaduslik-m etoodiline praktika hüdrobioloogias ökoloogilistest probleem idest ja teooriatest, kontsentreerudes valdavalt doktorantidele evolutsioonilist ökoloogiat ning elukäiguteooriat ja demökoloogiat dotsent Peeter Nõges, dotsent T iina Nõges puudutavatele probleemidele. 20AP(400P+400i) *8A © 24. - 36. n.4 L n-s => E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste om andamine konverentsidel BGZH.03.009 Teadusartikli kirjutam ise alused jm . teadusüritustel esinem ises, publitseerim ises, ülikooli bakalaureuse ja korr. professor Raivo M änd m agistriõppe juhendam iseks jm s. 1 AP(10S+30i) *E © septem ber, 40. n. => 2E □ B ioloogia:ülem , Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag Tutvutakse teadusartikli kirjutam ise peamiste põhimõtetega. Iseseisev töö BGZH.02.044 Teaduslik-m etoodiline praktika ihtüoloogias õpiku põhjal, sem inaride ja eksami aeg kokkuleppel õppejõuga vaba doktorantidele graafiku alusel. dotsent Tiina Nõges, v-teadur Toomas Saat © septem ber, 31. n. => E 20AP(400P+400i) *8A ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt BGZH.03.010 Ühiseluliste putukate ökoloogia Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste om andam ine konverentsidel korr. professor Raivo Mänd, teadur M arika Mänd jm . teadusüritustel esinemises, publitseerim ises, ülikooli bakalaureuse-ja 1 AP(10S+30i) *E magistriõppe juhendam iseks jm s. □ Bioioogia:ülem © septem ber, 40. n. => 2E OBG ZH .01.005 Süvendatud ülevaade ühiseluliste putukate ökoloogiast. Iseseisev töö BGZH.02.046 H üdrobioloogia praktikum Õpiku põhjal, sem inaride ja eksami aeg kokkuleppel õppejõuga vaba dotsent Peeter Nõges, v-teadur Ingmar Ott, assistent Taavi Virro graafiku alusel. 2AP(40P+40i) *A © septem ber, 31. n. => E □ Bioloogia:alam O B G ZH .02.011, BGZH.02.012 BGZH.03.011 Lindude ökoloogia Hüdrobioloogiliste proovide ja analüüside kogum ise ja läbitöötam ise ning korr. professor Raivo M änd andmeanalüüsi m etoodika omandamine. lA P(10S+30i) *E ©46. - 47. n.20 P n-s => A □ B ioloogia:ülem K ompleksne ülevaade lindude ökoloogiast. Iseseisev töö õpiku põhjal, BGZH.02.047 M erebioloogia sem inaride ja eksami aeg kokkuleppel õppejõuga vaba graafiku alusel, v-teadur Toomas Saat, Evald Ojaveer, Jüri Tenson © septem ber, 31. n. => E 3AP(20L+40P+60i) *E □ Bioloogia:kesk, Bioloogia:ülem, Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag BGZH.03.013 M aism aaselg roogsed Eesti faunas О BGZH.02.011, BGZH.02.012 teadur Anne Kirk Loengukursus m ereökosüsteem ide struktuurist ja funktsioneerim isest; 1 A P(12L+2P+6S+20i) *EA praktilised tööd m ereelustiku ja abiootilise keskkonna proovide ja □ Bioloogia:kesk analüüside kogum ise ja läbitöötam ise m etoodika omandamiseks. K äsitletakse fauna pärastjääaegset kujunemist, kaasaegset seisundit, senist © m ai, 2. n. => E uuritust, uurijaid, ilm unud kirjandust ja aktuaalseid probleeme uurimistöös, kaitses, majandam ises. © 10. - 14. n.4 L n - s = > E LOOMAÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03) BGZH.03.014 Kollokvium loom aökoloogias magistrantidelekorr. professor Raivo M änd 10AP(10S+390i) *E BGZH.03.003 Loom aökoloogia välipraktikum ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag korr. professor Raivo M änd, teadur M arika Mänd, Tiina Talvi Eksam sooritatakse uuem ate rahvusvaheliste (looma)ökoloogia õpikute ja 2AP(40P+40i) *A m onograafiate põhjal. Eksam ikirjandus kooskõlastatakse õppetooli □B ioloogia:kesk professori j a m agistrandi juhendajaga. O BG ZH .03.006 © septem ber, 39. n. => E Tutvutakse ökoloogias kasutusel olevate uurim ism eetoditega ja nende rakendam isega konkreetses looduslikus situatsioonis. Iga üliõpilane BGZH.03.015 Sem inar loom aökoloogias m agistrantidele lahendab praktikumi käigus konkreetse loom aökoloogilise korr. professor Raivo M änd, dotsent Toomas Tam maru, v-teadur Peeter väliuurim isülesande ja vorm istab selle tulem used kollektiivse Hõrak, teadur Indrek Ots teadusartikli kujul. 10AP(100S+300i) *A © juuni, 2. n.20 P n-s => А ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag Seminaridel esinetakse ja kuulatakse ning arutatakse ökoloogilisel teemal BGZH.03.004 Terioloogia ettekandeid. M agistrantidel on kohustuslik esineda seminaril kokku teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdm ann vähem alt kahe ettekandega, m illest üks käsitleb väitekirja teemaga 2A P(40L+40i) *E seonduva põhiprobleem i ülevaadet kirjanduse põhjal, teine oma töö 251 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 251 käigus saadud uurimistulem usi Seminaril osalemiseks loetakse BGZH.03.024 T eaduslik -m etood iline p rak tik a loom aökoloogias (ainepunkte annab) ka aktuaalse loomaökoloogilise probleemi kohta do k to ran tid e le kirjanduse põhjal koostatud essee. Seminaride käigus arutatakse ka korr. professor Raivo M änd, dotsent Toomas Tammaru, v-teadur Peeter magistrandi uurimistöö kava, kulgu, esinevaid probleeme. Hõrak, teadur Anne Kirk ©september, 35. n. => 2E 20A P(360P+40S+400i) *8A ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt BGZH.03.016 L oom ade ökofüsioloogia Praktikumi sisuks on kogem uste j a vilumuste süvendamine Dr Urmas Tartes, Dr Arvo Tuvikene, M ag Alo Vanatoa konverentsidel jm teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli 3AP(48L+12P+60i) *E bakalaureuse- ja m agistriõppe juhendam isel jm s. □Bioloogia:kesk © septem ber, 35. n. => 2E OBGZH.Ol.005 © BGZH.01.025 BGZH.03.025 Loom aökoloogia la u d a tu r Käsitletatakse loomade füsioloogilisi ja bioenergeetilisi kohastumisi nii korr. professor Raivo Mänd erinevatele keskkonnatingimustele kui ka looduslikele kom pleksidele 10AP(10S+390i) *E (arktika, ariidsed alad,mäestikud jne.) Aines on kesksel kohal terviklik □ B ioloogia:ülem organism ning eluvorm. Võrdset tähelepanu pööratakse nii selgrootutele Peamiselt iseseisev töö kirjanduse ja konspektidega vastavalt kui ka selgroogsetele loomadele. eksam iprogram m ile. Eksam aitab üliõpilastel tervikuna kokku võtta ja ©24. - 27. n.4 L, 3 P n-s üldistatult ning seostatult kinnistada stuudiumi vältel õpitud põhiliste 28. - 36. n.4 L n-s => E loom aökoloogilise suunitlusega kursuste sisu. © veebruar, 15. n. => E BGZH.03.017 S em inar loom aökoloogias do k to ran tid e le korr. professor Raivo Mänd, dotsent Toomas Tammaru, v-teadur Peeter BGZH.03.026 L oom aökoloogia m etodoloogia Hõrak, teadur Anne Kirk korr. professor Raivo M änd 15AP(150S+450i) *A lA P(16L+4S+20i) *A ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt □B ioloogia:kesk Seminaril esinevad kraadiõppurid, teadlased ja õppejõud O B G B 0.03 .008 , BGZH.01.003, BGZH.01.010 (iooma)ökoloogia aktuaalseid probleeme käsitlevate ettekannetega, © M TM S.01.018 millele järgneb akadeemiline diskussioon. Seminaril kuulatakse ära ka Käsitletakse ökoloogilise andm estiku kogumist, loomade arvukuse ülevaated valminud dissertatsioonide (s.h. bakalaureuse lõputööde) hindam ise meetodeid (m ärgistam ine-taaspüük, ruutloendused. tulemustest enne nende esitam ist kaitsmisele. Võimalikult palju joontakseerim ine, distantsm eetodid, väljapüügim eetodid), valikulise kutsutakse esinema külalisteadlasi. Doktorantidel on kohustuslik esineda väljavõtu planeerim ist, eksperimendi planeerimise üldprintsiipe, koosluste seminaril kokku vähemalt nelja ettekandega, millest üks käsitleb sam asusnäitajate, liigirikkuse ja heterogeensuse hindamist. Pearõhk on väitekirja teemaga seonduva põhiprobleemi ülevaadet kirjanduse põhjal, loomade ökoloogilisel uurimisel. teine oma töö käigus saadud uurimustulemusi. Seminaril osalemiseks © juuni, 2. n.8 L, 2 S n-s => A loetakse (ainepunkte annab) ka aktuaalse loomaökoloogilise probleemi kohta kirjanduse põhjal koostatud essee. Seminari käigus arutatakse ka BGZH.03.027 R ak en d u slik loom aökoloogia doktorandi uurimistöö kava, kulgu, esinevaid probleeme. korr. professor Raivo Mänd, Asko Lõhmus ©september, 35. n. 1 ref => 2E 2A P(30L+10S+40i) *E □B ioloogia:kesk BGZH.03.018 Kollokvium loom aökoloogias do k to ran tid e le O B G B 0.03 .008 , BGZH.03.006 korr. professor Raivo Mänd Tutvutakse rakendusliku loom aökoloogia ja looduskaitsezooloogia 10AP(10S+390i) -E peamiste valdkondade ja teoreetiliste alustega. Käsitletakse loomade ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt arvukuse hindam ise meetodeid, populatsiooni geneetilisi ja demograafilisi Eksam sooritatakse uuemate rahvusvaheliste (looma)ökoloogia Õpikute ja param eetreid ja nende kasutam ist populatsioonide seisundi hindamisel. monograafiate põhjal, mis ei olnud kraadiõppuri magistrieksami aluseks. Tutvustatakse m etapopulatsiooni kontseptsiooni, väljasuremist ja Eksamikirjandus kooskõlastatakse õppetooli professori ja doktorandi populatsioonide ohustatust, elupaiganõudluse hindamist, toidubaasi juhendajaga. tasem e selgitamist. Vaadeldakse keskkonnasaaste mõju ©september, 39. n. => E loom apopulatsioonidele, uluki- ja jahindusbioloogiat, loomade ümberasustamist. Õpetatakse, kuidas hinnata loomade poolt tekitatud BGZH.03.019 K äitum isökoloogia ja etoloogia kahju ja kuidas koostada ulukim ajandam ist ja kaitsekorralduskavasid. korr. professor Raivo Mänd Koostatakse referaat liigikaitse alal. 3 AP(42L+12P+6S+60i) *EA © 2 7 .-3 5 . n.4 L, 2 S n -s 1 ref => E □ Bioloogia:kesk Käsitletakse käitumise mehhanisme ja seost ökoloogiaga. Vaadeldakse BGZH.03.028 L ooduskaitse ja loodusseire meeleelundite osa käitumise regulatsioonis, ärritajate toimet, teadur Nikolai Laanetu, Aleksei Lotman orienteerumist, õppimist, optim aalsusm udelite kasutam ist käitumise 2A P(26L+6P+8S+40i) *EA uurimisel, elukäigu strateegiaid, koostööd ja konflikti, altruismi, □ Bioloogia:kesk optimaalse toitumise teooriat, grupieluviisi ja territoriaalsust, Ülevaade loodus- ja keskkonnakaitse kõige üldisem atest põhimõtetest, sugudevahelist konflikti, paarum issüsteem e, biokom m unikatsiooni, probleem idest ja hetkeseisust. Tutvutakse loomastiku seire eesmärkide, evolutsioonilist "võidujooksu" jpm . m eetodite ja seireprojektidega. Kursuse raames toimub ka väliõppus © 19 .-22 . n.2 L, 3 P n-s => A seirem eetoditega tutvumiseks. 24 - 32. n.4 L n-s 3 knt => E © 34. - 35. n.6 P n-s => E 11 .- 11. n.12 L n-s BGZH.03.023 T eaduslik -m etoodiline p rak tik a loom aökoloogias 12. - 12. n.8 S n-s => A magistrantidele 27. - 33. n.2 L n-s korr. professor Raivo Mänd, dotsent Toomas Tam maru, v-teadur Peeter Hõrak, teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdmann BGZH.03.029 U lukibioloogia 10AP( 180P+20S+200i) *4A teadur Nikolai Laanetu, assistent Harri Valdmann ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag 2A P(24L+16P+40i) *EA Praktikumi sisuks on kogemuste ja vilum uste om andam ine konverentsidel □ Bioloogia:kesk jm teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuseõppe O B G ZH .03.006 juhendamisel, granditaotlemisel jm s. Praktikumi käigus toim ub ka om a Käsitletakse süvendatult Eestis jahinduslikku kasutam ist leidnud uurimistööks vajalike vilum uste omandamine. m etsloom a- ja linnuliikide aut- ja demökoloogiat. Jahindusliku ©september, 35. n. => 2E kasutam ise protsessi vaadeldakse osana üldisest looduskaitsest ja bioloogilise m itm ekesisuse säilitam isest. Käsitlemist leiavad konkreetsed 252 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 252 strateegiad j a meetodid. Praktilises osas om andatakse praktilisi kogemusi Õppeaine käsitleb histoloogia ainet ja m eetodeid, kudede mõistet ja ulukibioloogia valdkonnas. klassifikatsioone ning annab ülevaate imetajate kudedest 0 1 0 . - 16. n.4 L n-s => E morfofüsioloogilises käsitluses. Lühidalt puudutatakse ka võrdlevat ning 19. - 22. n.4 P n-s => A evolutsioonilist histoloogiat. © 1 .-1 2 . n.2 L, 3 P n-s => 2E BGZH.03.030 Loom aökoloogia eripraktikum korr. professor Raivo Mänd, dotsent Toomas Tam maru, v-teadur Peeter BGZH.04.004 Arengubioloogia I HÕrak, teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdmann korr. professor Jüri Kärner 5AP(80P+5S+115i) *A 2A P(20L+20P+40i) *EA □Bioloogia:ülem □ Bioloogia:kesk Töötades vähem alt nelja nädala jooksul loom aökoloogilist uurimistööd Ü ldkursus loomade gam etogeneesist, viljastamisest, lõigustumisest, tegeva uurimisrühm a koosseisus, kogudes ja analüüsides vastavat gastrulatsioonist, organogeneesist ning arengu rakulistest ja uurimism aterjali, tutvutakse teadusliku uurimistöö spetsiifikaga ja teatud m olekulaarsetest m ehhanismidest. Eraldi käsitletakse inimese varast konkreetse probleemi uurimisel kasutatavate m eetodite ja töövahenditega. arenem ist ja teratogeneesi. On osa kursusest BGZH.04.014 ja mõeldud Töötamise uurimisrühm as võib kokkuleppel õppetooli professoriga kõrvalainena õppijatele. asendada iseseisva uurim istööga juhendaja poolt põhjalikult ette © 24. - 34. n.2 L, 3 P n-s => E A valm istatud uurim iskava alusel. Praktikumi jooksul võtab üliõpilane osa ka ökoloogilise suunitlusega sem inaridest, ettekandekoosolekutest, tutvub BGZH.04.005 Arengubioloogia II Eestis tegutsevate vastavate erialaseltside ja ühingutega ja nende korr. professor Jüri Kärner tegevusega. 2A P(20L+20S+40i) *E © 6. -3 5 . n. 1 re f => A □ Z ooloog ia ja hüdrobioloogia:dokt Süvakursus morfogeneesi ja rakkude spetsifikatsiooni rakulistest ja BGZH.03.031 Prosem inar ja harjutustöö loom aökoloogias molekulaarsetest alustest. Sem inarides analüüsitakse uusimat perioodikat korr. professor Raivo Mänd, dotsent Toomas Tam maru, v-teadur Peeter (J.Cell Biol., Nature, Cell, Roux Archiv, MCB, Differentiation jt). HÕrak, teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdmann Põhiteadm iste värskendam iseks S. F. G ilbert "Developmental Biology", 4AP(20S+140i) -A IV edit., 1994, 894 pp. □ Bioloogia:kesk © 5 .-1 4 . n.2 L, 2 S n-s => E •Vastavalt juhendaja poolt soovitatud ja Õppetooli professori poolt kinnitatud loom aökoloogilisele uurimisteem ale koostatakse uuemaaegse BGZH.04.006 Inimese anatoom ia ja füsioloogia erialakirjanduse põhjal uurimuslik essee, mis kantakse ette Õppetooli dotsent Raivo Raid avalikul seminaril. Aine eesm ärgiks on anda üliõpilasele kogemus 4A P(60L+60P+40i) *E iseseisvast tööst teaduskirjandusega, teaduslike ideede ja probleemide ■ Bioloogia:alam analüüsist ja üldistam isest, ülevaateartikli vorm istam isest, ettekande Õppeaine sisaldab üldise anatoom ia algmed ning ülevaate inimese ettevam istamisest ja esitamisest. organsüsteem ide ehitusest ja talitlusest. Aine on eeskätt osaks ® 6. - 35. n. 1 ref => A bioloogiaõpetajate ettevalm istuses ja abiks edasistel selgroogsete zooloogia õpingutel. BGZH.03.032 Terioökoloogia © 1. - 1. n.2 L n-s teadur Anne Kirk, assistent Harri Valdmann 2. - 22. n.2 L, 2 P n-s => A 1 AP(10P+4S+26i) *E 24. - 34. n.2 L, 2 P n-s => E A □ Bioloogia:kesk Süvendatud ülevaade imetajate ökoloogiast ja uurimismeetoditest. BGZH.04.007 Kollokvium arengubioloogias magistrantidele Iseseisev töö õpikute baasil. korr. professor Alar Karis, korr. professor Jüri Kärner © septem ber, 40. n. => E 10AP(180S+220i) *2E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag BGZH.03.034 Loom ade populatsioonidünaam ika M agistrandid töötavad läbi kahe aasta jooksul uusimad teaduslikud dotsent Toomas Tam m aru, v-teadur Peeter HÕrak, teadur Anne Kirk artiklid, mis valitakse välja juhendaja poolt nende erialal. Kollokviumis lA P(20S+20i) *E analüüsitakse publikatsioonide teem ade aktuaalsust, metoodika □ Bioloogia:kesk adekvaatsust ja tulem uste uudsust. Praktilise tegevuse käigus õpitakse O BG ZH .03.006 kirjutam a ja vorm istam a teadusartiklit. Käsitletakse loom apopulatsioonide dünaam ika erijooni, m ehhanisme ja © septem ber, 39. n. => E seda m õjutavaid tegureid. ©36. - 38. n.4 S n-s 1 ref => E BGZH.04.008 Sem inar arengubioloogias magistrantidele korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner 4A P(80S+80i) *A ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag ÜLDZOOLOOGIA ÕPPETOOL (04) Vähem alt 1 ettekanne semestris.© septem ber, 39. n. => 2E BGZH.04.001 Elektronm ikroskoopia BGZH.04.009 Referaat arengubioloogias dotsent Raivo Raid korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner 1 AP(22L+18i) *E 4A P(20S+140i) *A □ Bioloogia:kesk ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag E lektronm ikroskoopia põhiprintsiip ja võim alused bioloogilise objekti Kirjanduse ülevaade, inglise keeles. uurimises. E lektronm ikroskoopia liigid kaasajal ning bioloogiliste © septem ber, 40. n. => 2E objektide ettevalm istuse spetsiifika nendeks. Elektronm ikroskoopia erimeetodid. Kujutise interpreteerim ise põhialused. Kvantitatiivsed BGZH.04.010 E ksperim entaalem brüoloogia lab.tööd edasiõppijatele meetodid. Õ ppeaine annab üldise ettekujutuse elektronm ikroskoopia korr. professor Jüri Kärner kohast kaasaegses bioloogias. Võim aldab iseseisvalt analüüsida 2A P(40P+40i) *A lihtsam aid elektronogram m e ja alustada praktilisi uuringuid. □ Z ooloog ia ja hüdrobioloogia:m ag © 2 4 .-3 5 . n.2 L n-s => E I. Tööd em brüotega (põhiliselt kana em brüod, kuid vastavalt vajadusele kasutatakse ka teisi). S taadium ide m ääram ine, prepareerim ine valgus- ja BGZH.04.003 Üldine histoloogia elektronm ikroskoopiliseks uurimiseks. Embrüote ja tem a osade korr. professor Jüri Kärner kultiveerim ine in ovo ja in vitro. Kana-vutt risttransplantaadid. II. Tööd 3A P(24L+36P+60i) *E rakukultuuridega. Erinevate prim aarkultuuride valmistamine. □ Bioloogia.kesk Transform eeritud rakkude kasvatamine. Diferentseeruvad rakuliinid 253 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 253 Rakkude vitaalsuse määramine. Vitaalvärvid. Prepareerimine valgus- ja T ransplantatsioonitehnika em brüoloogias (New meetod, le Douarini elektromikroskoopiliseks uurimiseks. tsöloom itransplantatsioon). ©2. -11 . n.4 P n-s => A ©september, 40. n. => A BGZH.04.011 E lek tron m ik ro sk o o p ia II BGZH.04.017 Prosem inar ja harjutustöö üldzooloogias dotsent Raivo Raid korr. professor Jüri Kärner, dotsent Raivo Raid 2AP(40P+40i) *A 5AP(100P+100i) *E □Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag □ Bioloogia:kesk I. Organismide ehitus ultrastruktuuri tasemel. II. Saadakse esm ased kogem used teadusliku töö metoodikast, Immunoelektronmikroskoopia erinevad strateegiad (pre- ja kirjandusandm ete, om a vaatluste ja eksperimentide analüüsist ja postembedding tehnikad, krüotehnika). III. Nukleiinhapete in situ teadusartikli vorm istam isest. hübridiseerimine elektronmikroskoopias. Meetodi molekulaarsed alused © septem ber, 40. n. 1 re f => E ja erinevad strateegiad (post- ja pre-embedding tehnikad ning krüotehnika). BGZH.04.018 Teaduslik-m etoodiline praktika arengubioloogias © 1 .-2 2 . n.2 P n-s => A m agistrantidele korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner BGZH 04 012 Kollokvium arengubioloogias doktorantidele 10AP(200P+200i) *4A korr. professor Alar Karis, korr. professor Jüri Kärner ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag 15AP(240S+360i) *4E Praktikum i sisuks on teadustööks vajalike metoodikate omandamine, ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt teadusliku artikli koostamine, praktikumide läbiviimine ja üliõpilaste Doktorandid töötavad läbi vastilmunud publikatsioonid, mis valitakse individuaalne juhendam ine, pidev töö erialase kirjandusega. välja juhendaja poolt. Kollokviumis analüüsitakse artiklite teemade © septem ber, 40. n. => 2E aktuaalsust, materjali piisavust ja tulemuste uudsust. ©september, 39. n. => E B G ZH .04.019 Teaduslik-m etoodiline praktika arengubioloogias doktorantidele BGZH.04.013 Seminar arengubioloogias doktorantidele korr. professor A lar Karis, korr. professor Jüri Kärner korr. professor Alar Karis, korr. professor Jüri Kärner 20A P(400P+400i) *8A 8AP(160S+160i) *4A ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt Praktikum i sisuks on teadustööks vajalike metoodikate omandamine, Vähemalt 1 ettekanne semestris. teadusliku artikli koostamine, praktikumide läbiviimine ja üliõpilaste ©24. - 39. n.2 S n-s => A individuaalne juhendam ine, pidev töö erialase kirjandusega. 1.-22 . n.2 S n-s => A © septem ber, 40. n. => 2E BGZH.04.014 Arengubioloogia BGZH.04.020 Loom abioloogia korr. professor Jüri Kärner korr. professor Jüri Kärner, dotsent Raivo Raid 3AP(26L+30P+10S+54i) *E 5AP(50L+50P+1 OOi) *E □Bioloogia:kesk ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam ©BGMR.06.001, BGZH.01.005, B G ZH .01.011 Üldkursus loomade ehitusest ja talitlusest; toitumine, vereringe, Üldkursus loomade gametogeneesist, viljastamisest, lõigustumisest, gaasivahetus, kaitsem ehhanism id, sisekeskkonna regulatsioon, keemiline gastrulatsioonist, organogeneesist ja postembrüonaalsest arenemisest ning signalisatsioon, sigim ine j a areng, närvisüsteem, meeleelundid. Baasõpik: arengu rakulistest molekulaarsetest mehhanismidest. Eraldi käsitletakse Campbell, N .A., Biology, 4 .ed. (peatükid 36 - 45). inimese varast arenemist ja teratogeneesi. © 1 8 .-2 2 . n.6 L, 6 P n-s => E ©24. - 38. n.2 L, 2 P, 1 S n-s 2 knt, 1 ref => E 1 1 .-1 6 . n.6 L, 6 P n-s BGZH.04.015 Mikroskoopia BGZH.04.021 Ü ldzooloogia la u d a tu r dotsent Raivo Raid korr. professor Jüri Kärner 1 AP(4L+16P+20i) *A 10AP(10S+390i) *E □Bioloogia:kesk □ B ioloogia:ü lem Valgus- ja luminestsentsmikroskoopia kursus. M ikroskoopide tüübid ja Individuaalprogram m i järg i sooritatav eksam, mis lisaks erikursustele nende kasutamisvõimalused. Sissejuhatus mikrofotograafiasse. eeldab ca 1200 lk. õppe- ja teaduskirjanduse täiendavat läbitöötamist. ©1. -11. n.2 L, 2 P n-s => A G ilbert,S.T. 1994 või 1997. Developmental biology. 891 p Sinauer Associates Inc.; Leeson,C.R., Leeson,T.S., Paparo,A.A. 1985. Textbook BGZH.04.016 Üldzooloogia eripraktikum ja -sem inar o f Histology. 600 p. Saunders või Ham,A.W ., Cormack,D.H. 1982-1983. korr. professor Jüri Kärner, dotsent Raivo Raid Histology, 5 osa, 270 lk.291 lk., 242 lk., 293 lk., Moskva, "Mir" (vene 7AP(170P+68S+42i) *A keeles) ja Tehver,J. 1979. Koduloom aade histoloogia. 394 lk. Tln.; □Bioloogia:ülem A rend,Ü ., Kärner,J., K übar,H., Põldvere,К. 1994. Üldhistoloogia, 290 lk. Käsitletakse erinevaid teemasid vastavalt spetsialiseerumisele. Tln. Arengubioloogia ja histoloogia osas on järgm ised laboratoorsed tööd: 1. © septem ber, 40. n. => E Koekultuuride meetod (esmakultuurid, tükkeksplantaadid). 2. Histotehnika valgus-ja elektronmikroskoopias. 3. lmmunohistokeemia. 4. Embrüote vanuseline ja teratoloogiline analüüs. 5. Ainete nimed Agrometeoroloogia BGG G.03.010 Antropoloogia BGZH.01.007 Ajalooline geoloogia BGGL.02.006 A rengubioloogia BGZH.04.014 Aktiivõpe loodusõpetuses BGM R.09.080 A rengubioloogia I BGZH.04.004 Akvaristika BGZH.02.014 A rengubioloogia II BGZH.04.005 Algoloogia B G B O .01.005 A rengustrateegia koostamise BGGG.02.062 Andmebaaside loomine ja BGGG.01.008 praktikum kasutamine Artikkel vabariiklikus ajakirjas BGM R.09.047 254 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 254 Artikli koostam ine geoloogias ja BGG L.01.037 kartograafias m ineraloogias I D oktorantide erialakirjanduse BGGG.02.040 Artikli koostam ine geoloogias ja BGGL.01.038 sem inar inimgeograafias m ineraloogias II Doktorantide erialakirjanduse BGGG. 03.042 Artikli koostam ine paleontoloogias ja BGG L.02.026 sem inar loodusgeograafias ja stratigraafias I m aastikuökoloogias Artikli koostamine paleontoloogias ja BGGL.02.025 Doktorantide ettekanded BGGG.01.052 stratigraafias II erialakonverentsidel Artikli koostamine BG G L.03.035 Doktori eriala kursus inim geograafias BGGG.02.058 rakendusgeoloogias I Doktori eriala kursus BGGG.03.059 Artikli koostamine BG G L.03.033 loodusgeograafias, keskkonnakaitses rakendusgeoloogias II j a maastikuökoloogias Arvutid aineõppes BG M R.09.072 Doktori erialakursus BGGG.01.053 Arvutid loodusõpetuses BG M R.09.043 geoinform aatikas ja kartograafias A rvutiprogram m id BG M R.05.005 Doktorieksam m oleku laar-ja BGMR.00 018 m olekulaarbioloogias rakubioloogias doktoriõpinguid Bakalaureuse erikursus geograafias BG G G .01.065 mitteläbinud kraaditaotlejatele Bakalaureusetöö b iokeem iaja BGM R.00.014 D oktorisem inar geograafias BGGG.01.044 biofüüsika, biotehnoloogia ja Eesti aluspõhja geoloogia BGGL.02.008 biomeditsiini, m ikrobioloogia või Eesti aluspõhja geoloogia BGGL.02.001 m olekulaarbioloogia ja geneetika välipraktika erialal Eesti fauna ja floora elem endid BGMR 09.061 Bakterid BGM R.03.032 Eesti hüdrogeoloogia BGGL.03.015 Bakterifüsioloogia m olekulaarsed BG M R.03.030 Eesti keskkonnatingim used BGBO.03.029 alused Eesti kvaternaari geoloogia BGGL.03.005 Balti kilbi geoloogia B G G L.01.020 Eesti loodus ja keskkond BGGG.03.062 Bioenergeetika BG M R.07.009 Eesti loodusgeograafia BGGG.03.001 Bioindikatsioon B GBO.03.035, BGBO.03.036 Eesti loodusgeograafia BGGG.03.070 Bioinform aatika alused BGM R.02.022 (keskkonnateaduse üliõpilastele) Biokeemia BGM R.08.002 Eesti loodusgeograafia BGGG.03.054 Biokeemia praktikum BGM R.08.003 loodusteaduste õpetajatele Bioloogia alused BGM R.09.068 Eesti maastikud BGGG.03.002 Bioloogia didaktika BGM R.09.001 Eesti selgrootud BGZH.0l.008 B ioloogia didaktika erisem inar B G M R.09.046 Eesti so ts iaa l-ja m ajandusgeograafia BGGG.02.001 Bioloogia didaktika m agistrieksam BGM R.09.045 Eesti taim estik ja taimkate BGBO.Ol.029 Bioloogia didaktika seminar BGM R.09.002 Eesti taimkate BGBO.03.010 Bioloogia didaktika uurimism eetodid BG M R.09.066 Eesti veed BGGG.03.037 Bioloogiline füüsika BGM R.07.023 Eesti ühiskonnageograafia alused BGGG.02.018 Bioloogilise m itm ekesisuse käsitlus BGM R.09.070 Eesti ühiskonnageograafia alused BGGG.02.069 üldhariduskoolis (keskkonnateadusele) Biomeditsiiniline viroloogia BGM R.04.022 Eestim aa tundm ise allikad BGGG.03.033 Biostratigraafia BGGL.02.017 Eksperim entaalem brüoloogia BGZH.04.010 Biosüstem aatika alused ja meetodid B G B 0.02.028 lab.tööd edasiõppijatele Biosüstem aatika alused ja meetodid B G B O .02.013 Elektronm ikroskoopia BGZH.04.001 (m agistrantide kursus) Elektronm ikroskoopia II BGZH.04.011 Biosüstem aatika praktika B G B 0.02.029 Elu keem ia BGMR.08.028 Botaanika BGBO.Ol.007 Elu m olekulaarsed alused BGMR.00.001 Botaanika (doktorantide kursus B GBO.Ol.023 Eluslooduse m itm ekesisus BG00.00.003 erialakirjanduse põhjal) Ensüm oloogia BGMR.08.001 Botaanika (m agistrantide kursus B GBO.Ol.020 Entom oloogia BGZH.01.006 erialakirjanduse põhjal) Erialapraktikum biokeem ias BGMR.08.017 Botaanika ja ökoloogia sem inar B GBO.01.032 Erialapraktikum evolutsioonilises BGMR.02.006 botaanika eriala doktorantidele bioloogias Botaanika ja ökoloogia sem inar B G B O .O l.031 Erialapraktikum geneetikas BGMR.03.012 botaanika eriala magistrantidele Erialapraktikum BGMR.05.016 Botaanika ja ökoloogia sem inar B GBO.02.020 m olekulaarbioloogias m ükoloogia eriala doktorantidele Erialapraktikum m olekulaarses BGMR.01.007 Botaanika ja ökoloogia sem inar B G B 0.02.019 biotehnoloogias mükoloogia eriala magistrantidele Erialapraktikum m olekulaarses BGMR.04.011 Botaanika ja ökoloogia sem inar B G B O .03.025 m ikrobioloogias ja viroloogias taim eökoloogia eriala doktorantidele Erialapraktikum rakubioloogias BGMR.06.009 Botaanika ja ökoloogia sem inar B GBO.03.024 Erialapraktikum taim efüsioloogias BGMR.07.011 taim eökoloogia eriala m agistrantidele E rialasem inar I BGMR.00.003 Botaanika ja ökoloogia sem inar B GBO.04.024 Erialasem inar II BGMR.00.007 ökofüsioloogia eriala doktorantidele E risem inar biokeem ias BGMR.08.016 Botaanika ja ökoloogia sem inar B G B 0.04.023 Erisem inar evolutsioonilises BGM R.02.005 ökofüsioloogia eriala magistrantidele bioloogias Botaanika uurim ism eetodite erikursus BG B O .O l.025 Erisem inar geneetikas BGM R.03.011 doktorantidele Erisem inar m olekulaarbioloogias BGM R.05.015 D em -ja sünökoloogia B GBO.03.007 Erisem inar m olekulaarses B G M R .01.006 D em ograafia I BGG G.02.026 biotehnoloogias Dem ograafia II BGG G.02.042 Erisem inar m olekulaarses BGM R.04.010 D endrokronoloogia BGBO.Ol.039 m ikrobioloogias ja viroloogias Doktorantide erialakirjanduse BG G G .01.043 Erisem inar rakubioloogias BG M R.06.008 sem inar geoinform aatikas ja E risem inar taim efüsioloogias BG M R.07.010 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 255 255 Esmaabi alused BG M R.09.039 regionaalökonoom ika Ettekanne ainekoosolekul BG M R.09.052 Inimese anatoom ia ja füsioloogia BGZH.04.006 Eukarüootide m olekulaarbioloogia BG M R.04.009 Inimesebioloogia BGM R.03.010 Euroopa regionaalgeograafia BG G G .02.051 Inim geograafia teooria erisem inar BGGG.02.049 Evolutsiooniline bioloogia BGM R.02.001 Inim geograafia uurimism eetodid BGGG.02.041 Evolutsiooniline ökoloogia BGZH. 03.006 Inimgeograafia õppepraktika BGGG.02.025 Evolutsioonimehhanismid B G M R.02.021 Innovaatiline ettevõtlusm iljöö BGGG.02.067 Faunistika suvepraktika BG ZH .01.023 Interneti alused ja kasutamine BGGG.01.050 Fjodorovi meetod BGG L.01.021 Isotoopgeoloogia ja -hüdroloogia BGGL.03.043 Floristika välipraktika BG B O .O l.001 Kaasaegsed suunad loodusteaduslikus BGM R.09.084 bioloogiaüliõpilastele hariduses Floristika välipraktika BGBO.Ol.021 Kaitstavad taim eliigid BGBO.Ol.004 farmaatsiaüliõpilastele Kalade bioloogia BGZH.02.015 Floristika välipraktika BG B O .O l.034 Kalade em brüoloogia BGZH.02.028 geograafiaül iõpi I astele Kalade füsioloogia BGZH.02.027 Fotobioloogia BGM R.07.001 Kalapopulatsioonide dünaam ika BGZH.02.023 Fungistika välipraktika B G B 0.02.004 Kartograafia BGGG.01.020 Geenitehnoloogia meetodid BGM R.00.002 K artograafia loodusteaduste BGGG.01.059 Geneetika BGM R.03.001, BGM R.03.007, õpetajatele BGM R.03.009 K artograafiline joonestam ine BGGG.01.021 Geneetika harjutused ja praktikum BGM R.03.002 Kasulikud taimed BGBO.Ol.008 Genoom BGM R.02.020 Kaugseire alused I BGG G.01.013 Genoomi struktuur ja funktsioon BG M R.01.003 K eskastm e kollokvium BGZH.02.024 Geobotaanika BG B O .O l.028 hüdrobioloogias Geofüüsikaliste andmete BGGL.03.008 Keskastm e lõputöö biokeem ia ja BGM R.00.015 interpreteerimine b io fü ü sik a , biotehnoloogia ja Geograafia ajalugu BGG G.01.011 biom editsiini, m ikrobioloogia või Geograafia didaktika BGM R.09.017 molekulaarbioloogia ja geneetika Geograafia didaktika BGM R.09.059 erialal loodusõpetajatele Keskkonnageoloogia BGGL.03.016 Geograafia didaktika seminar BGM R.09.025 Keskkonnakaitse korraldus Eestis BGGG.03.067 Geograafia erialane menetluspraktika BGG G.01.061 K eskkonnakorraldus ja BGGG.03.065 Geograafia gümnaasiumis BGM R.09.054 keskkonnaaudit Geograafiateaduse ajalugu ja BGG G.01.001 Keskkonnam õjude hindamise BGGG.03.068 metodoloogia erisem inar Geograafilise info töötlemine BG G G .01.007 Keskkonnaõpetus kooligeograafias BGM R.09.028 Geoinformaatika I BGG G.01.009 Keskkonnaõpetus koolis BGM R.09.071 Geoinformaatika erialapraktikum BGG G.01.004 Klim atoloogia alused BGGG.03.035 Geoinformaatika loodusteaduste BG G G .01.058 K lim atoloogia alused ja Eesti kliima BGGG.03.048 õpetajatele Kohaliku ja regionaalse arengu BGGG.02.024 Geoinfosüsteemid ja andmebaasid BGG G.01.062 planeerim ine Geokeemia BGG L.01.006 K ollokvium arengubioloogias BGZH.04.012 Geoloogia ajalugu B G G L.02.011 doktorantidele Geoloogia alused ja Eesti geoloogia BGGL.03.024 K ollokvium arengubioloogias BGZH.04.007 Geoloogia metodoloogia BG G L.01.025 m agistrantidele Geoloogiline museoloogia BGG L.02.010 K ollokvium hüdrobioloogias BGZH.02.037 Geoloogiline välipraktika BGG L.01.031 doktorantidele Geoloogilise fotograafia praktikum BGGL.02.005 K ollokvium hüdrobioloogias BGZH.02.035 Geoloogilise kaardistamise B G G L.01.014 m agistrantidele välipraktika Kollokvium ihtüoloogias BGZH.02.034 Geomorfoloogia BGGG.03.004 doktorantidele Geomorfoloogia välipraktika BGGG.03.028 Kollokvium ihtüoloogias BGZH.02.031 Geosüsteemide modelleerimine BGGG.03.018 magistrantidele Globaalsed kliimamuutused BGGL.03.040 K ollokvium loomaökoloogias BGZH.03.018 Gümnaasiumi üldbioloogia BG M R.09.069 doktorantidele Hindamine ja hinnangute andmine BGM R.09.085 K ollokvium loomaökoloogias BGZH.03.014 loodusteadustes m agistrantidele Hüdrobioloogia eripraktikum BGZH.02.029 Kollokvium zooloogias BGZH.01.014 Hüdrobioloogia praktikum BGZH.02.046 doktorantidele Hüdrobioloogia/ihtüoloogia BGZH.02.025 K ollokvium zooloogias BGZH.01.012 kollokvium magistrantidele Hüdrobioloogia/ihtüoloogia seminar BGZH.02.021 Kristalsete kivim ite petrokeem ia BGG L.01.019 Hüdrogeokeemia BGGL.03.022 Kristalsete kivim ite petroloogia BGGL.01.018 Hüdrogeoloogia BGGL.03.003 K ultuurigeograafia erisem inar BGGG.02.046 Hüdrogeoloogilised uurimismeetodid BGG L.03.007 Kultuuriökoloogia BGGG.02.070 Hüdroloogia BGGG.03.013 Kvaternaarigeoloogia BGGL.03.037 Hüdroloogia (keskkonnateaduse BGG G.03.071 K äitum isökoloogia ja etoloogia BGZH.03.019 üliõpilastele) Kõrgkooli pedagoogiline praktika I BGG L.01.035, BGGL.02.027, Hüdroloogia välipraktika BGG G.03.014 BGGL.03.034 Ihtüoloogia eripraktikum BGZH.02.020 Kõrgkooli pedagoogiline praktika II BGG L.01.036, BGGL.02.024, Ihtüoloogia praktikum BGZH.02.016 BGGL.03.032 Immonoloogia ja immunogeneetika BG M R.02.017 Kõrgkooli õppetöö praktika BGBO.Ol.033 Infotehnoloogia loodusteaduslikes BG M R.09.081 botaanika erialal õppeainetes (I) Kõrgkooli õppetöö praktika BGB0.02.021 Infoühiskonna g lobaal-ja BG G G .02.072 m ükoloogia erialal 256 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 256 Kõrgkooli Õppetöö praktika B G B 0.03.026 geoinform aatikas ja kartograafias taim eökoloogia erialal M agistrikursus erialal BGMR.00.004 Kõrgkooli õppetöö praktika B G B 0.04.025 M agistrisem inar geograafias BGGG.01.048 ökofüsioloogia erialal M agistritöö bioloogia didaktikas BGM R.09.079 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika B G M R.00.008 M agistritöö koostamine ja kaitsm ine BGM R.00.019 erialal erialal Kõrgkoolipedagoogika praktikum BGG G.01.045 M aism aaselgroogsed Eesti faunas BGZH.03.013 Lihhenoloogia B G B 0.02.005 M ajanduse ruumiline korraldus BGGG.02.023 Limnoloogia praktikum BGZH.02.007 M ajandusgeograafia erisem inar BGGG.02.048 Limnoloogilised analüüsid BGZH.02.004 M eetodid m olekulaarses BGMR.02.019 Lindude ökoloogia BG ZH .03.011 immunoloogias L inna-ja sotsiaalgeograafia BGG G.02.050 M erebioloogia BGZH.02.047 eriseminar M eteoroloogia ja klim atoloogia BGGG.03.007 Linnageograafia BG G G .02.071 alused Linnaplaneerimine ja -keskkond BGG G.02.035 M eteoroloogia ja klim atoloogia BGGG.03.008 L oodus-ja keskkonnakaitse BGGG. 03.023 välipraktika L oodus-ja keskkonnakaitse BGG G.03.073 M icroStation BGGG.01.024 (keskkonnateaduse üliõpilastele) M ikrobioloogia praktikum BGMR.03.028 Looduse tundm ise praktika BG M R.09.007 M ikroobigeneetika BGMR.03.003 Loodusgeograafia kom plekspraktika BGG G.03.022 M ikroobisüstem aatika BGMR.03.026 Looduskaitse ja loodusseire BGZH.03.028 M ikropaleontoloogia BGGL.02.009 Loodusravi BG M R.09.042 M ikroskoopia BGZH.04.015 Loodusteaduslik-tehnoloogiaalase BGM R.09.067 M ineraloogia BGGL.01.040 kirjaoskuse komponendid M olekulaardiagnostikaja BGMR.01.004 Loodusteaduste didaktika BGM R.09.035 geeniteraapia Loodusteaduste didaktika BGM R.09.044 M olekulaarne biotehnoloogia BGMR.01.001 magistrieksam M olekulaarne biotehnoloogia BGM R.01.005 Loodusteaduste didaktika seminar BGM R.09.058 edasijõudnutele Loodusteaduste õppim ist mõjutavad BGM R.09.082 M olekulaarne evolutsioon BGMR.02.018 faktorid (I) M olekulaarne m ikrobioloogia ja BGMR.04.002 Loomabioloogia BGZH.04.020 molekulaarne viroloogia Loomade arengugeneetika BGZH.01.027 M olekulaarne m ikroobiökoloogia BGMR.03.031 Loomade populatsioonidünaam ika BGZH.03.034 M olekulaarne rakubioloogia BGMR.06.003 Loomade ökofüsioloogia BGZH.03.016 M olekulaarne süstem aatika BGZH.01.024 Loomariik BG ZH .01.022 M olekulaarse biotehnoloogia BGMR.01.002 Loomaökoloogia eripraktikum BGZH.03.030 praktikum Loomaökoloogia laudatur BGZH.03.025 M olekulaarse süstem aatika praktikum BGZH.01.026 Loomaökoloogia metodoloogia BGZH.03.026 M ullateaduse alused ja BGGG.03.006 Loomaökoloogia välipraktikum BGZH.03.003 m ullageograafia Loomsed rakukultuurid BGM R.06.005 M ullateaduse välipraktika BGGG.03.005 Läti geoloogia välipraktika BGGL.01.043 M ükoloogia BGB0.02.003 Läänemere hüdroloogia BGG G.01.014 M ükoloogia (doktorantide kursus BGB0.02.015 Läänemere ökoloogia BGZH.02.011 erialakirjanduse põhjal) Lõputöö bioloogia didaktikas BG M R.09.076 M ükoloogia (m agistrantide kursus BGB0.02.012 Lõputöö geograafia didaktikas BGM R.09.077 erialakirjanduse põhjal) M aailma loodusgeograafia II BGG G.01.015 M ükoloogia ja algoloogia praktikum BGB0.02.030 M aailma loodusgeograafia BGG G.03.050 M ükoloogia uurimism eetodite BGB0.02.017 loodusteaduste õpetajatele erikursus doktorantidele M aailma loodusgeograafia, I BG G G .03.003 M ükoriisaõpetus BGB0.02.026 M aailma taimed B G B O .01.036 Nukleiinhapete keem ia praktikum BGMR.05.011 Maailmamajanduse geograafia BGGG.02.073 Nukleiinhapped BGM R.05.004 M aakera kliimad BGGG.03.011 Onkogeenid BGMR.04.003 M aastikuplaneerim ine BGG G.03.032 Paleontoloogia alused ja selgrootute BGGL.02.004 M aastikuökoloogia BGG G.03.060 paleontoloogia M aastikuökoloogia erisem inar BGG G.03.061 Paleoökoloogia BGGL.02.016 M aateaduste alused I BGG L.03.038 Pedagoogiline lõputöö BGMR.09.078 M aateaduste alused II BGG G.03.063 loodusõpetuses Maavarade uurimism eetodid BGGL.03.013 Pedagoogiline praktika (bioloogia) BGM R.09.023 Maavarade õpetus BGG L.03.006 Pedagoogiline praktika (geograafia) BGM R.09.024 Magistrantide erialakirjanduse BGG G.01.042 Pedagoogiline praktika BGM R.09.075 sem inar geoinform aatikas ja (loodusõpetuses) kartograafias Petrograafia I BGGL.01.041 M agistrantide erialakirjanduse BGG G.02.039 Petrograafia II BGGL.01.042 seminar inimgeograafias Petroloogia I BGGL.01.026 M agistrantide erialakirjanduse BG G G .03.041 Petroloogia II BGGL.01.045 sem inar loodusgeograafias ja PhD töö vorm istam ine ja kaitsmine BGM R.00.016 m aastikuökoloogias erialal M agistrantide ettekanded BG G G .01.051 P innakatte-ja rakendusgeoloogia BGGL.03.028 erialakonverentsidel Planktoloogia BGZH.02.008 Magistri eriala kursus BGG G.02.057 Poliitgeograafia BGGG.02.008 inimgeograafias Poliitgeograafia erisem inar BGGG.02.047 Magistri eriala kursus BGG G.03.058 Populatsioonigeneetika BGM R.03.004 loodusgeograafias, keskkonnakaitses Praktilised tööd I erialal BGM R.00.006 ja m aastikuökoloogias Praktilised tööd II erialal BGM R.00.010 M agistri erialakursus BG G G .01.034 Praktilised tööd loodusõpetuses BGM R 09.060 257 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 257 Produktsioonibioloogiaja BGBO.04.029 m agistrantidele ökoenergeetika Sem inar paleontoloogias ja BGGL.02.022 Produktsioonihüdrobioloogia BGZH.02.005 stratigraafias I Projektijuhtimise ja asjaajamise BGG G.02.068 Sem inar paleontoloogias ja BGGL.02.023 praktika stratigraafias II ProjektÕpe loodusteadustes BGM R.09.036 Sem inar rakendusgeoloogias I BGGL.03.027 Proseminar ja harjutustöö BGZH.02.017 Sem inar rakendusgeoloogias II BGG L.03.030 hüdrobioloogias Sem inar zooloogias doktorantidele BGZH.01.015 Proseminar ja harjutustöö B G ZH .03.031 Sem inar zooloogias m agistrantidele BGZH.01.013 loomaökoloogias Sissejuhatus inim geograafiasse BGGG.02.019 Proseminar ja harjutustöö zooloogias BGZH.01.016 Sissejuhatus m oleku laar-ja BGM R.00.017 Proseminar ja harjutustöö BGZH.04.017 rakubioloogiasse üldzooloogias S o tsiaa l-ja kultuurigeograafia uusi BGGG.02.045 Psühhogeneetika BGM R.03.008 aspekte Pärilikkus (Geen) BGM R.03.023 Statistiline andm etöötlus BGGG.03.046 Põhjamaade geograafia BGG G.02.021 Struktuurigeoloogia BGGL.01.004 Põhjamaade seminar BGG G.03.064 Säästlik Läänemere piirkond BGGG.03.053 Radiosüsinikumeetod BGG L.03.023 Zoogeograafia BGZH.01.009 Rahvastikugeograafia BGGG.02.027 Zooloogia eripraktikum ja -sem inar BGZH.01 017 Rahvastikugeograafia eriseminar I BGGG.02.053 Zooloogia laudatur BGZH.01.021 Rahvastikugeograafia eriseminar II BGGG.02.054 Taime bioloogia BGM R.07.022 Rahvusvahelise konverentsi teesid BGM R.09.062 T a im e-ja seeneriik BGBO.01.030 Rakendusbiokeemia BGM R.08.005 Taim eanatoom ia praktikum BGBO.04.032 Rakendusgeoloogia BGG L.03.025 Taim ebiokeem ia BGM R.07.007 Rakendushüdrobioloogia BGZH.02.009 Taimede m olekulaarbioloogia BGM R.05.001 Rakenduslik loomaökoloogia BGZH.03.027 Taimede stress ja saastekahjustused BGBO.04.013 Rakendusmeteoroloogia BGGG.03.029 Taimede ökofüsioloogia BGBO.04.020 Rakendustarkvara: IDRISI BGGG.01.006 uurimism eetodite erikursus Rakendusökoloogia ja ökofüsioloogia B G B 0.04.016 doktorantidele (doktorantide kursus erialakirjanduse Taim efüsioloogia BGM R.07.005 põhjal) Taim efüsioloogia praktikum BGM R.07.006 Rakendusökoloogia ja ökofüsioloogia BG B 0.04.015 Taim em olekulaarbioloogia BGM R.05.014 (magistrantide kursus Taim em orfoloogia ja -histoloogia BGBO.04.003 erialakirjanduse põhjal) T aim esüstem aatika BGBO.Ol.009 Rakendusökoloogia ja ökofüsioloogia BGBO.04.018 Taim esüstem aatika praktikum II BGBO.03.004 uurimismeetodite erikursus Taim eökoloogia (doktorantide kursus BGBO.03.015 magistrantidele erialakirjanduse põhjal) Rakk BGM R.06.020 Taim eökoloogia (m agistrantide BGBO.03.014 Rakubioloogia BGM R.06.001 kursus erialakirjanduse põhjal) Rakubioloogia praktikum BGM R.06.002 Taim eökoloogia uurimism eetodite BGBO.03.020 Rannikumere biomonitooring BGZH.02.013 erikursus doktorantidele Referaat arengubioloogias BGZH.04.009 Taim eökoloogia uurimism eetodite BGBO.03.018 Referaat geoloogias ja mineraloogias B G G L.01.011 erikursus m agistrantidele Referaat loodusgeograafias BGGG.03.066 Taim eökoloogia välipraktika BGBO 03.003 Regionaal- ja struktuurigeoloogiline BG G L.01.028 Taim katte kaardistamine BGBO.03.009 välipraktika Teadusartikli kirjutam ine inglise BGGG.03.049 Regionaalpoliitika BGG G.02.002 keeles Sedimentoloogia BG G L.01.002 Teadusartikli kirjutamise alused BGZH.03.009 Selgroogsete paleontoloogia ja BGGL.02.002 Teadusartikli kirjutamise metoodika BGM R.00.011 paleobotaanika erialal Selgroogsete zooloogia BG ZH .01.025 Teadusgrandi koostamise m etoodika BGM R.00.012 Selgroogsete zooloogia suvepraktika BGZH.01.010 erialal Selgrootute paleontoloogia BGG L.02.020 Teaduslik artikkel rahvusvahelises BGM R.09.051 välipraktika ajakirjas Selgrootute zooloogia B G ZH .01.005 Teaduslik ettekanne rahvusvahelisel BGM R.09.050 Selgrootute zooloogia suvepraktika B G ZH .01.003 konverentsil Seminar arengubioloogias BGZH.04.013 Teaduslik ettekanne vabariiklikul BGM R.09.049 doktorantidele konverentsil Seminar arengubioloogias BGZH.04.008 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.04.019 magistrantidele arengubioloogias doktorantidele Seminar geoloogias ja mineraloogias B G G L.01.033 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.04.018 I arengubioloogias m agistrantidele Seminar geoloogias ja mineraloogias BG G L.01.034 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.02.043 II hüdrobioloogias doktorantidele Seminar hüdrobioloogias BGZH.02.039 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.02.041 doktorantidele hüdrobioloogias magistrantidele Seminar hüdrobioloogias B GZH.02.036 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.02.044 magistrantidele ihtüoloogias doktorantidele Seminar ihtüoloogias ja kalanduses BGZH.02.033 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.02.042 doktorantidele ihtüoloogias m agistrantidele Seminar ihtüoloogias ja kalanduses BGZH.02.032 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.03.024 magistrantidele loom aökoloogias doktorantidele Seminar loomaökoloogias BGZH.03.017 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.03.023 doktorantidele loom aökoloogias m agistrantidele Seminar loom aökoloogias BGZH.03.015 Teaduslik-m etoodiline praktika B G Z H .01 .019 258 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 258 zooloogias doktorantidele Õpetam ismeetodid loodusteadustes BGM R.09.089 Teaduslik-m etoodiline praktika BG ZH .01.018 \*) zooloogias m agistrantidele Õpetus bioloogilisest BGBO.03.028 Teadustöö alused BGG G.03.074 m itm ekesisusest Teadustöö alused bioloogidele BG B O .O l.040 Õ piku kaasautorlus BGM R.09.053 Teadustöö praktika botaanika erialal BG B O .O l.037 Õ ppeekskursioon "Eesti BGBO.03.030 Teadustöö praktika m ükoloogia B G B O .02.027 keskkonnatingim used" erialal Õ ppiv m ajandus ja regionaalsed BGGG.02.056 Teadustöö praktika BGBO.04.028 innovatsioonisüsteem id rakendusökoloogia erialal Ö kofüsioloogia BGBO.04.026 Teadustöö praktika taim eökoloogia ja BGBO.03.031 Ökofüsioloogia praktikum BGBO.04.027 ökofüsioloogia erialal Ö koloogia BGB0.03.008 Teoreetiline paleontoloogia BGG L.02.018 Ökoloogia alused BGGG.03.019 Terioloogia BGZH. 03.004 Ö koloogia rakendusi BGBO.04.030 Terioökoloogia BG ZH .03.032 Ö kotehnoloogia erisem inar BGGG.03.047 Toiduainete m ikrobioloogia BG M R.03.029 Ühiseluliste putukate ökoloogia BGZH.03.010 Topograafia BG G G .01.019 Ü hiskonnageograafia teoreetilised BGGG.02.038 Topograafia geodeesia alustega BGGG.01.018 lähtekohad Topograafia välipraktika BGG G.01.017 Üldbioloogia BGMR.09.006 Tsütogeneetika BGM R.06.004 Ü ldgeoloogia välipraktika BGGL.03.001 Ulukibioloogia BGZH. 03.029 Üldine histoloogia BGZH.04.003 Uurim ism eetodid botaanikas ja BG B O .02.024 Üldine hüdrobioloogia BGZH.02.012 mükoloogias Üldine ja ajalooline biogeograafia BGBO.01.026 Uurimismeetodid taim eökoloogias ja BGBO.03.006 Üldine mikrobioloogia BGMR.03.025 ökofüsioloogias Üldise bioloogilise füüsika praktikum BGMR.07.004 Uurimistöö m eetodid II erialal BG M R.00.009 Üldm aateadus loodusteaduste BGGG.03.051 Uurimistöö meetodid BGM R.09.087 õpetajatele loodusteaduslikus hariduses Ü ldzooloogia eripraktikum j а - BGZH.04.016 Valkude keemia BGM R.08.004 sem inar Valkude keem ia II BGM R.08.012 Üldzooloogia laudatur BGZH.04.021 Vee m ikrobioloogia BGZH.02.006 Ü lem astme välipraktika geoloogias ja BGGL.01.046 Veekogude fauna BGZH.02.010 m ineraloogias Viroloogia BG M R.04.001 Ülemastme välipraktika BGGL.02.029 V iroloogia praktikum BG M R.04.008 paleontoloogias ja stratigraafias V älisilm ajagude regionaalgeograafia BGG G.02.052 Ülemastme välipraktika BGGL.03.042 Välitööd kooligeograafias BGM R.09.015 rakendusgeoloogias Õhusaaste mõju ökosüsteem idele BGG G.03.036 Inglisekeelsed ainete nimed BG00.00.003 Origin o f biological diversity BGBO.02.017 Research M ethods in Mycology BGBO.Ol.001 Field Course o f Floristics for Students o f Biology B G B 0.02.019 Sem inar o f Botany and Ecology for Master Degree in BGBO.Ol.004 Protected Plant Species M ycology BGBO.Ol.005 Algology BGBO.02.020 Sem inar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in BGBO.Ol.007 Botany M ycology BGBO.Ol.008 Plant Resources B GBO.02.021 Teaching Practice in University BGBO.Ol.009 Plant Taxonom y B GBO.02.024 Research M ethods in Botany and Mycology BGBO.Ol.020 Botany (Literature Course for M Sc Students) BGBO.02.026 M ycorrhizal-study Assotiations BGBO.Ol.021 Field Course o f Floristics for Pharmacy Students B GBO.02.027 Scientific Reasearch Project in Mycology BGBO.Ol.023 Botany (Literature Course for PhD Students) B GBO.02.028 Base and M ethods o f Biosystematics BGBO.Ol.025 Research M ethods in Botany BGBO.02.029 Practical biosystem atics BGBO.Ol.026 General and Historical Biogeography B G B 0.02.030 Practical mycology and algology BGBO.Ol.028 Phytocoenology B G B O .03.003 Field Course o f Plant Ecology B G B O .01.029 Estonian Flora and Vegetation BGBO.03.004 System atic Botany II, Practical Works BGBO.Ol.030 Fungi and Plantae BGBO.03.006 Research M ethods in Plant Ecology and Ecophysiology BG B O .O l.031 Sem inar o f Botany and Ecology for M aster Degree in BGBO.03.007 Dem- and synecology Botany B G B O .03.008 Ecology BG B O .O l.032 Sem inar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in B G B O .03.009 Vegetation M apping Mycology BGBO.03.010 Plant Cover o f Estonia BGBO.Ol.033 Teaching Practice in University BGBO.03.014 Literature Course for M Sc Students in Plant Ecology BGBO.Ol.034 Field course o f floristics for students o f geography B G B 0.03.015 Literature Course for PhD Students in Plant Ecology BG B O .O l.036 Plants od the W orld BG B O .03.018 Research M ethods in Plant Ecology (for MSc Students) BG B O .O l.037 Scientific Research Project in Botany BG B O .03.020 Research M ethods in Plant Ecology (for PhD Students) B GBO.01.039 Dendrochronology BGBO.03.024 Sem inar o f Botany and Ecology for M aster Degree in B G B O .O l.040 Basics o f Scientific Research for Biologists Plant Ecology BGBO.02.003 M ycology B G B 0.03.025 Sem inar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in BGBO. 02.004 Field Course o f Taxonom y o f Fungi Plant Ecology B GBO.02.005 Lichenology BGBO.03.026 Teaching Practice in University BGBO.02.012 M ycology (Literature Course for M Sc Students) B GBO.03.028 Biological Diversity BGBO.02.013 Fundam entals and M ethods o f Taxonom y (Course for MSc B GBO.03.029 Environm ental Conditions o f Estonia Students) B G B 0 .0 3 .0 3 0 Excursion "Environmental C onditions o f Estonia" BGBO.02.015 Literature Course for PhD Students in Mycology BI0L00GIA-GE0GRAAFIATEADUSK014D 259 259 BGBO.03.031 Scientific Research Project in Plant Ecology and BGG G.02.049 Specialization in Theory o f Human Geography Ecophysiology BGG G.02.050 Specialization in urban and social geography BGB0.03.035 BG G G .02.051 Regional Geography o f Europe BGB0.03.036 BGG G.02.052 W orld Regional Geography BGB0.04.003 M orphology and Histology o f Plants BGG G.02.053 Sem inar on Population Geography I BGB0.04.013 Plant Stress and Pollution Injuries BGGG.02.054 Seminar on Population Geography II BGB0.04.015 Licenciate Course in Ecophysiology BGG G.02.056 Learning Economy and Regional Innovation Systems BGB0.04.016 Literature Course for PhD Students in Ecophysiology BGG G.02.057 Msc Speciality Course in Human Geography BGB0.04.018 Research Methods in Ecophysiology (for MSc Students) BGG G.02.058 Phd Speciality Course in Human Geography BGB0.04.020 Research Methods in Ecophysiology (for PhD Students) BGG G.02.062 Practical Exercise in Development Strategy BGB0.04.023 Seminar o f Botany and Ecology for M aster Degree in BGG G.02.067 Innovative Bussiness Environm ent /m ilieux/ Ecophysiology BGG G.02.068 Practical W orks on Project M anagem ent BGB0.04.024 Seminar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in BGG G.02.069 Human geography o f Estonia Ecophysiology BG G G .02.070 Cultural Ecology BGBO.04.025 Teaching Practice in University BGG G.02.071 Urban Geography BGB0.04.026 Ecophysiology BGG G.02.072 The Informational Society: its Global and Regional BGBO.04.027 Laboratory Course in Ecophysiology Econom ics BGB0.04.028 Scientific Research Project in Applied Ecology BGGG.02.073 W orld Econom ic Geography BGBO.04.029 Production Biology and Ecological Energetics BGG G.03.001 Physical Geography o f Estonia BGBO.04.030 Ecological applications BGG G.03.002 Estonian Landscapes BGB0.04.032 Practical course in plant anatomy BGG G.03.003 Physical Geography o f the World, I BGGG.01.001 History and Methodology o f Geography BG G G .03.004 Geomorphology BGGG.01.004 Practical Training in Geoinformatics BGG G.03.005 Field Practice on Soil Science BGGG.01.006 Application Software: IDRISI BGG G.03.006 General Soil Science and Soil Geography BGGG.01.007 Territorial Data Processing BGG G.03.007 Principles o f M eteorology and Climatology BGGG.01.008 Data Base Applications BGGG.03.008 Field Practice on M eteorology and Climatology BGGG.01.009 Geoinformatics I BGG G.03.010 Agricultural meteorology BGGG.01.011 History o f Geography BGG G.03 .011 Climates o f the World BGGG.01.013 Principles o f Remote Sensing I BGG G.03.013 Hydrology BGGG.01.014 Hydrology o f the Baltic Sea BGGG.03.014 Field Practice on Hydrology BGGG.01.015 Physical Geography o f the World II BGGG.03.018 M odelling o f Geosystems BGGG.01.017 Field Training in Topography BGG G.03.019 Basic Ecology BGGG.01.018 Topography with Principles o f Geodesy BG G G .03.022 Com plex Practical Fieldwork in Physical Geography BGGG.01.019 Topography BG G G .03.023 Nature and Environmental Protection BGGG.01.020 (Basic) Cartography BGG G.03.028 Field Practice on Geomorphology BGGG.01.021 Cartographic Drawing BGG G.03.029 Applied M eteorology BGGG.01.024 MicroStation BGG G.03.032 Landscape Planning BGGG.01.034 MSc Speciality Course in Geoinformatics and Cartography BGG G.03.033 Local Lore BGGG.01.042 Literature course for MSc students in geoinform atics and BGGG.03 .035 Principles o f Clim atology cartography BGGG.03.036 Air Pollution Impact on Ecosystems BGGG.01.043 Literature course for PhD students in Geoinform atics and BG G G .03.037 Estonian Waters cartography BG G G .03.041 Literature course for MSc students in Landcape ecology BGGG.01.044 Graduate Seminar in Geography and Physical Geography BGGG.01.045 Lecturing practice BGG G.03.042 Literature course for PhD students in Landcape ecology BGGG.01.048 Postgraduate seminar in Geography in MSc leval and Physical Geography BGGG.01.050 Basic elements and using o f INTERNET BGG G.03.046 Statistical Data Analysis BGGG.01.051 Presentations o f MSc students at Special Conferences BGGG.03.047 Seminar on Ecological Engineering BGGG.01.052 Presentations o f PhD students at Special Conferences BGGG.03.048 Principles o f Clim atology and Estonian Climate BGGG.01.053 PhD Speciality Course in Geoinform atics and Cartography BGGG.03.049 English Language Style for Scientific Articles BGGG.01.058 Geoinformatics for science teachers BGG G.03.050 Physical Geography o f the W orld for science teachers BGGG.01.059 Cartography for science teachers BGGG.03.051 Introduction to Physical Geography for science teachers BGGG.01.061 Speciality practice BGGG.03.053 A Sustainable Baltic Region BGGG.01.062 Geographic information systems and databases BGG G.03 .054 Physical Geography o f Estonia for science teachers BGGG.01.065 Special Course o f BSc in Geography BGGG.03.058 Msc Speciality Course in Physical Geography, BGGG.02.001 Social and Economic Geography o f Estonia Environmental Protection and Landscape Ecology BGGG.02.002 Regional Policy BGGG.03.059 PhD Speciality Course in Physical Geography, BGGG.02.008 Political Geography Environmental Protection and Landscape Ecology BGGG.02.018 Introduction into Social Geography o f Estonia BGGG.03.060 Landscape Ecology BGGG.02.019 Introduction into Human Geography BG G G .03.061 Sem inar in Landscape Ecology BGGG.02.021 Geography o f Nordic Countries BGGG.03.062 Estonian Nature and Environment BGGG.02.023 Spatial Organization o f Economy BGG G.03.063 Earth Science II BGGG.02.024 Local and Regional Development Planning BGG G.03.064 N ordic seminar BGGG.02.025 Training in Human Geography BGG G.03.065 Environmental M anagem ent and Auditing BGGG.02.026 Demography I BGG G.03.066 Raport in physical geography BGGG.02.027 Population Geography BGG G.03.067 Environmental protection in Estonia BGGG.02.035 Urban Planning and Environment BGG G.03.068 Environmental impact assessm ent II BGGG.02.038 Theoretical Approaches to Social Geography BGG G.03.070 Physical Geography o f Estonia BGGG.02.039 Literature course o f MSc students in Human G eography BGGG.03.071 Hydrology BGGG.02.040 Literature course for PhD students in Human Geography BGG G.03.073 Nature and Environmental Protection BGGG.02.041 Research M ethods in Human Geography BGG G.03.074 Scientific methods BGGG.02.042 Demography II BG G L.01.002 Sedim entology BGGG.02.045 New topics o f social and cultural geography BG G L.01.004 Structural Geology BGGG.02.046 Specialization in cultural geography BG G L.01.006 Geochemistry BGGG.02.047 Specialization in political geography BG G L.01.011 Essay in Geology and M ineralogy BGGG.02.048 Specialization in economic geography BG G L.01.014 Geological M apping Field-training 260 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 260 B G G L.01.018 Petrology o fC rysta line Rocks BGM R.00.007 Sem inar II in Speciality B G G L.01.019 Petrochem istry o f Crystaline Rocks BG M R.00.008 Advanced Pedagogical Training in Speciality BG G L.01.020 Geology o f Baltic Shield BGM R.00.009 Methods o f Experim ental Research II in Speciality B G G L.01.021 The U niversal Stage M ethod BG M R.00.010 Experimental Research II in Speciality BGG L.01.025 M ethodology o f G eology BGM R.00.011 M ethodology o f W riting o f the Research Article in B G G L.01.026 Petrology I Spetciality BGG L.01.028 Field Training on Regional and Structural Geology BG M R.00.012 M ethodology o f Research Grants in Speciality BGG L.01.031 Field Course in Geology BGM R.00.014 BSc Thesis in Biochem istry and Biological Physics, B G G L.01.033 Sem inar on Geology and M ineralogy I B iotehnology and Biom edicine, M icrobiology or M olecular Biology and B G G L.01.034 Sem inar on Geology and M ineralogy II Genetics BGG L.01.035 Advanced Pedagogical Training I B G M R.00.015 M id-term Paper in Speciality Bichemistry and Biological BG G L.01.036 Advanced Pedagogical Training II Physics, Biotechnology and Biom edicine, Microbiology or Molecular BGG L.01.037 Preparation o f Scientific Paper in Geology and M ineralogy Biology and G enetics I BG M R.00.016 PhD Thesis in Speciality BGG L.01.038 Preparation o f Scientific Paper in Geology and M ineralogy B G M R.00.017 Introduction into M olecular and Cell Biology II BG M R.00.018 PhD Exam ination in M olecular and Cell Biology (not for BGGL.01.040 M ineralogy PhD students) BGG L.01.041 Petrography I BG M R.00.019 M Sc Thesis in Speciality BG G L.01.042 Petrography II BGM R.01.001 M olecular Biotechnology B G G L.01.043 Field Course on Latvian Geology BG M R.01.002 Practical Course in Genetic Engineering B G G L.01.045 Petrology II BG M R.01.003 Structure and Function o f the Genome BGG L.01.046 Laudatur Field-training in G eology and M ineralogy BG M R.01.004 M olecular D iagnostics and Gene Therapy BGGL.02.001 Field-training on Estonian Bedrock Geology BG M R.01.005 Advanced Studies in M olecular Biotechnology BGGL.02.002 Vertebrata Palaeontology and Palaeobotany BG M R.01.006 Sem inar on Specialiti (M olecular Biotechnology) BGGL.02.004 Principles o f Palaeontology and Invertebrate BG M R.01.007 Advanced Laboratory Course in Molecular Biotechnology Palaeontology BGM R.02.001 Theory o f Evolution BGGL.02.005 Laboratory Course in Geological Photography BGM R.02.005 Sem inar on Speciality (Evolutionary Biology) BGGL.02.006 Historical Geology BGM R.02.006 Advanced Laboratory Course in Evolutionary Biology BGGL.02.008 Estonian Bedrock Geology BGM R.02.017 Im munology and Im munogenetics BGGL.02.009 M icropalaeontology BGM R.02.018 M olecular Evolution BGGL.02.010 Geological Museology BGM R.02.019 M ethods in m olecular immunology BG G L.02.011 History o f Geology BG M R.02.020 Genome BGGL.02.016 Palaeoecology BGM R.02.021 M echanism s o f Evolution BGG L.02.017 Biostratigraphy BG M R.02.022 Introduction to Bioinform atics BGG L.02.018 Theoretical Palaeontology BG M R.03.001 G enetics BGGL.02.020 Field-training on Invertebrate Palaeontology BGM R.03.002 Genetics BGGL.02.022 Sem inar on Palaentology and Stratigraphy I BGM R.03.003 G enetics o f M icoorganism s BGGL.02.023 Sem inar on Palaentology and Stratigraphy II BGM R.03.004 Population Genetics BGGL.02.024 Advanced Pedagogical Training II BGM R.03.007 Genetics BGGL.02.025 Preparation o f Scientific Paper in Palaentology and BGM R.03.008 Stratigraphy II BGM R.03.009 G enetics BGGL.02.026 Preparation o f Scientific Paper in Palaentology and B G M R.03.010 Human Biology Stratigraphy I B G M R .03.011 Sem inar on Speciality (Genetics) BGGL.02.027 Advanced Pedagogical Training I B G M R.03.012 Advanced Laboratory Course in Genetics BGGL.02.029 Laudatur Field-training in Palaentology and Stratigraphy B G M R.03.023 Inheritance (Gene) BGG L.03.001 Geological Field-training BGM R.03.025 General M icrobiology BGG L.03.003 Hydrogeology BGM R.03.026 M icrobial System atics BGG L.03.005 Quaternary G eology o f Estonia BGM R.03 .028 Practical course o f M icrobiology BGGL.03 .006 Geology o f Mineral Resources BGM R.03.029 Food M icrobiology and Microbiological Control BGG L.03.007 Hydrogeological M ethods o f Exploration BGM R.03.030 Physiology o f the Bacterial Cell: a Molecular approach BGGL.03 .008 Interpretation o f Geophysical Data BGM R.03.031 M olecular Ecology o f Microbes BGGL.03.013 Reconnaissance o f Mineral Resources BG M R.03.032 Bacteria BGGL.03.015 Hydrogeology o f Estonia BGM R.04.001 Virology BGG L.03.016 Environmental Geology BGM R.04.002 M olecular N icrobiology and M olecular Virology B G G L.03.022 Hydrogeochem istry BG M R.04.003 Oncogenes BGG L.03.023 Radiocarbon M ethod BGM R.04.008 Practical Course in Virology B G G L.03.024 Fundam entals o f G eology and Estonian Geology BG M R.04.009 M olecular Biology BGG L.03.025 Applied Geology BG M R.04.010 Sem inar on Speciality (M olecular Microbiology and BGG L.03.027 Sem inar on Applied Geology I Virology) BGG L.03.028 Applied and Quaternary Geology BG M R.04.011 Advanced Laboratory Course in M olecular Microbiology BGG L.03.030 Sem inar on A pplied Geology II and Virology B G G L.03.032 Advanced Pedagogical Training II BG M R.04.022 Biom edical V irology BGGL.03 .033 Preparation o f Scientific Paper in Applied Geology II BG M R.05.001 Plant M olecular Biology B G G L.03.034 Advanced Pedagogical Training I BG M R.05.004 N ucleic Acids B G G L.03.035 Preparation o f Scientific Paper in Applied Geology I BG M R.05.005 C om puting in M olecular Biology BG G L.03.037 Quaternary G eology BGM R.05.011 Chem istry o f nucleic acids (practical course) BGG L.03.038 Fundam entals o f Earth Sciences I BG M R.05.014 Plant M olecular Biology B G G L.03.040 Global C lim atic Changes BGM R.05.015 Sem inar on Speciality (M olecular Biology) BG G L.03.042 Laudatur F ield-training in A pplied Geology BG M R.05.016 Advanced Laboratory Course in M olacular Biology BG G L.03.043 Isotope geology and hydrology BGM R.06.001 Cell Biology BGM R.00.001 M olecular O rigin o f Life BG M R.06.002 Practical Course in Cell Biology BGM R.00.002 M ethods in gene tehnology BG M R.06.003 M olecular Cell Biology BGM R.00.003 Sem inar I in Speciality BGM R.06.004 Cytogenetics B G M R.00.004 M Sc Exam ination in Speciality BGM R.06.005 Culture o f Animal Cells B G M R.00.006 Experim ental Research I in Speciality B G M R .06 .008 Sem inar on Sp ecia lity (Cell B io logy ) BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 261 261 BGMR.06.009 Advanced Laboratory Course in Cell Biology BGZH.01.009 Zoogeography BGMR.06.020 Cell BGZH.01.010 Field Course o f Vertebrates BGMR.07.001 Photobiology BGZH.01.012 Colloquium in Zoology for MSc Students BGMR.07.004 Practical Training in General Biological Physics B G ZH .01.013 Sem inar in Zoology for MSc Students BGMR.07.005 Plant Physiology BGZH.01.014 Colloquium in Zoology for PhD Students BGMR.07.006 Laboratory Plant Physiology B G Z H .01.015 Sem inar in Zoology for PhD Students BGMR.07.007 Plant Biochemistry BGZH.01.016 Course Paper in Zoology BGMR.07.009 Bioenergetics BGZH.01.017 Advanced Laboratory Course and Seminar in Zoology BGMR.07.010 Seminar on Speciality (Plant Physiology) BGZH.01.018 Practical Training in Scientific M ethodology in Zoology BGMR.07.011 Advanced Laboratory Course in Plant Physiology for M Sc Students BGMR.07.022 Plant Biology BGZH.01.019 Practical Training in Scientific Methodology in Zoology BGMR.07.023 Biological Physics for PhD Students BGMR.08.001 Enzymology BGZH.01.021 Zoology laudatur BGMR.08.002 Biochemistry BG ZH .01.022 Animal kingdom BGMR.08.003 Practical course in Biochemistry BG ZH .01.023 Faunistic investigations BGMR.08.004 Protein Chemistry BG ZH .01.024 M olecular system atics BGMR.08.005 Applied Biochemistry BGZH.01.025 V ertebrate Zoology BGMR.08.012 Protein Chemistry II BGZH.01.026 Laboratory Course in M olecular Systematics BGMR.08.016 Seminar on Speciality (Biochemistry) BGZH.01.027 Developm ental Genetics BGMR.08.017 Advanced Laboratory Course in Biochemistry BGZH.02.004 Limnological Analyses BGMR.08.028 Chemistry o f Life BGZH.02.005 Production Hydrobiology BGMR.09.001 Biology Didactics BGZH.02.006 W ater M icrobiology BGMR.09.002 Seminar in Biology Didactics BGZH.02.007 Field Courses o f Limnology BGMR.09.006 General Biology BGZH.02.008 Planktology BGMR.09.007 Knowledge o f Nature Practical Course BGZH.02.009 Applied Hydrobiology BGMR.09.015 Fieldworks in School Geography BGZH.02.010 The Fauna o f W ater-bodies BGMR.09.017 Geography Didactics BGZH.02.011 Ecology o f the Baltic Sea BGMR.09.023 School Practice in Biology BGZH.02.012 Fundam entals o f Hydrobiology BGMR.09.024 School Practice in Geography BGZH.02.013 Biom onitoring o f the Coastal Sea BGMR.09.025 Seminar in Geography Didactics BGZH.02.014 Aquaristics BGMR.09.028 Environmental Study in School-Geography BGZH.02.015 Fish Biology BGMR.09.035 Science Didactics BGZH.02.016 Field Course in Ichtyology BGMR.09.036 Project Study in Science BGZH.02.017 Course paper in Hydrobiology BGMR.09.039 Basics o f the First Aid BGZH.02.020 Special Practical Course in Ichtyology BGMR.09.042 Natural Cure BGZH.02.021 Sem inar in Hydrobiology/Ichtyology BGMR.09.043 Computers in Science BGZH.02.023 Dynamics o f Fish Populatsions BGMR.09.044 MSc. Examination (Science Didactics) BGZH.02.024 Final Exam ination in Hydrobiology (Cum Laude BGMR.09.045 MSc. Examination (Biology Didactics) Approbatur) BGMR.09.046 Special Seminar (Biology Didactics) BGZH.02.025 Laudatur Quizzes in Hydrobiology/Ichthyology BGMR.09.047 Paper in Local Journal BGZH.02.027 Fish Physiology BGMR.09.049 Scientific Report at Local Conference BGZH.02.028 Fish Embryology BGMR.09.050 Scientific Report at International Conference BGZH.02.029 Special Practical Course in Hydrobiology BGMR.09.051 Scientific Paper in International Journal BGZH.02.031 Quizzes in Ichtyology for M Sc Students BGMR.09.052 Report at Local W orkshop BGZH.02.032 Sem inar in Ichtyology and Fisheries for MSc Students BGMR.09.053 Textbook Co-autorship BGZH.02.033 Sem inar in Ichtyology and Fisheries for PhD Students BGMR.09.054 Geography in Secondary School BGZH.02.034 Quizzes in Ichtyology for PhD Students BGMR.09.058 Seminar in Science Didactics BGZH.02.035 Quizzes in Hydrobiology for MSc Students BGMR.09.059 Geography Didactics for Science Teachers BGZH.02.036 Sem inar in H ydrobiology for M Sc Students BGMR.09.060 Practical Works in School Science BGZH.02.037 Quizzes in Hydrobiology for PhD Students BGMR.09.061 Estonian Fauna and Fundamentals o f Botany BGZH.02.039 Sem inar in Hydrobiology for PhD Students BGMR.09.062 Abstract o f the International Conference BGZH.02.041 Practical Training in Scientific M ethodology in BGMR.09.066 Methods in Biology Didactics H ydrobiology for M Sc Students BGMR.09.067 Components in STL BGZH.02.042 Practical Training in Scientific M ethodology in Ichtyology BGMR.09.068 Basis o f Biology for MSc Students BGMR.09.069 General Biology in Secondary School BGZH.02.043 Practical Training in Scientific M ethodology in BGMR.09.070 Study o f Biodiversity in General School H ydrobiology for PhD Students BGMR.09.071 Environmental Education in School BGZH.02.044 Practical Training in Scientific M ethodology in BGMR.09.072 Computers in School Ichthyology for PhD Students BGMR.09.075 School Practice in Science Study BGZH.02.046 Practical course in hydrobiology BGMR.09.076 Graduation Thesis in Biology Didactics BGZH.02.047 M arine biology BGMR.09.077 Graduation Thesis in Geography Didactics BGZH.03.003 Field Training in Animal Ecology BGMR.09.078 Pedagogical Graduation Thesis in Science BGZH.03.004 Theriology BGMR.09.079 Master Thesis in Biology Didactics BGZH.03.006 Evolutionary Ecology BGMR.09.080 Active Science teaching methods BGZH.03.009 Scientific W riting for Graduate Students BGMR.09.081 Information technology in science education (I) BGZH.03.010 Ecology o f Social Insects BGMR.09.082 Childrens learning (I) BGZH.03.011 Avian Ecology BGMR.09.084 Trends in science education BGZH.03.013 Terrestrial V ertebrates in Estonia BGMR.09.085 Assessment and evaluation in science education BGZH.03.014 Colloquium in Animal Ecology for M Sc Students BGMR.09.087 Research methods in science education BGZH.03.015 Sem inar in Animal Ecology for MSc Students BGMR.09.089 Teaching methods in science education (I) BGZH.03.016 Animal Ecophysiology BGZH.01.003 Field Investigations o f Invertebrates BGZH.03.017 Sem inar in Animal Ecology for PhD Students BGZH.01.005 Zoology o f Invertebrates BGZH.03.018 Colloquium in Animal Ecology for PhD Students BGZH.01.006 Entomology BGZH.03.019 Behavioral Ecology and Ethology BGZH.01.007 Anthropology BGZH.03.023 Practical Training in Scientific M ethodology in Animal BGZH.01.008 Estonian Invertebrates E cology for M Sc Students 262 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 262 BG ZH .03.024 Practical Training in Scientific M ethodology in Animal BGZH.04.008 Seminar in Developm ental Biology for M Sc Students Ecology for PhD Students BGZH.04.009 Revien in Developm ental Biology BGZH.03.025 Animal Ecology laudatur BGZH.04.010 Laboratory training o f Experimental Embtyology BGZH.03.026 M ethodology o f animal ecology BGZH.04.011 Electron M icroscopy II BGZH.03.027 Applied animal ecology BGZH.04.012 Colloquium in D evelopm ental Biology for PhD Students BGZH.03.028 N ature protection and biological m onitoring BGZH.04.013 Sem inar in Developm ental Biology for PhD Students BGZH.03.029 Game biology BGZH.04.014 Developmental Biology BGZH.03.030 Advanced Practical Training in Animal Ecology BGZH.04.015 M icroscopy BGZH.03.031 Course Paper in Animal Ecology BGZH.04.016 Advanced Laboratory Course and Seminar in General BGZH.03 .032 Ecology o f M ammals Zoology BGZH.03.034 Animal Population Dynamics BGZH.04.017 Course Paper in General Zoology BGZH.04.001 Electron M icroscopy BGZH.04.018 Practical T raining in Scientific M ethodology in BGZH.04.003 General Histology D evelopm ental Biology for M Sc Students BGZH.04.004 Developm ental Biology BGZH.04.019 Practical Training in Scientific M ethodology in BGZH.04.005 Developm ental Biology II D evelopm ental Biology for PhD Students BGZH.04.006 Human Anatomy and Physiology BGZH.04.020 Animal Biology BGZH.04.007 Colloquium in Developmental Biology for M Sc Students BGZH.04.021 General Zoology laudatur Ained õppejõudude järgi BGM R.00.009, BG M R.00.018, BGZH.03.024, BGZH.03.030, BG M R .03.011 BGZH.03.031, BGZH.03.034 Abroi, Aare BG M R.05.005 Ilisson, Rainer BGZH.01.010, BGZH.01.025 Ahas, Rein BGGG.03.051, BG G G .03.063, Ilves, Ivar BGM R.00.002, BGMR.00.003, BGGG.03.065, BGG G.03.068, BGM R.00.006, BGMR.00.015, BGGG.03.074 BGM R.04.001, BGMR.04.002, Ainsaar, Leho BGG L.01.002, B G G L.01.011, BGM R.04.010, BGMR.04.011 B G G L.01.026, BG G L.01.028, Ingerpuu, Nele BGBO.01.009 BGG L.01.033, BG G L.01.035, Ingerpuu, Sulev BGM R.00.003, BGMR.00.006, B G G L.01.037, BG G L.01.043, BGM R.00.015, BGMR.04.003, BGG L.01.046, BGG L.02.001, BGM R.04.010, BGMR.04.011 BGGL.03.024, BGGL.03.038 Isakar, Mare BGG L.01.043, BGGL.02.005 Alamäe, Tiina BG00.00.003, BGM R.00.003, Jaagus, Jaak BGGG.03.003, BGGG.03.007, BGM R.00.004, BGM R.00.006, BGGG.03.008, BGGG.03.010, BG M R.00.007, BGM R.00.008, BGGG.03.011, BGGG.03.035, BGM R.00.009, BG M R.00.010, BGGG.03.041, BGGG.03.048, BG M R.00.011, BGM R.00.012, BGG G.03.050, BGGG.03.058, BGM R.00.014, BGM R.00.015, BGGG.03.059 BG M R .03.011, BG M R.03.012, Jauhiainen, Jussi S. BGG G.02.002, BGGG.02.035, BGM R.03.025, BGM R.03.026 BGG G.02.038, BGGG.02.039, Andres, Marandi BGGL.03.007 BGG G.02.040, BGGG.02.045, Aunap, Raivo BGG G.01.017, BGG G.01.018, BGGG.02.046, BGGG.02.047, BGG G.01.019, BG G G .01.020, BGGG.02.048, BGGG.02.049, BG G G .01.021 BGG G.02.050, BGGG.02.057, Bichele, Irina BGM R.07.001, BGM R.07.004 BGG G.02.058, BGGG.02.071 Eichelmann, Hillar BGM R.00.003, BGM R.00.006, Järvekülg, Arvi BGZH.02.010, BGZH.02.011 BGM R.00.015, BGM R.07.004, Järvet, Arvo BGG G.03.001, BGGG.03.013, BG M R.07.006, B G M R .07.011 BGG G.03.014, BGGG.03.037, Eschbaum, Redik BGZH.02.013 BGG G.03.041, BGGG.03.054, Frey, Jane BGG G.03.022, BGGG.03.036 BGG G.03.070, BGGG.03.071 Hang, Tiit BGG G.03.004, BGG G.03.028, Jõeleht, Argo BGGL.03.008 BGGG.03.051 Kaarma, Helje BGZH.01.007 Heapost, Leiu B G ZH .01.007 Kalamees, Kuulo BGBO.02.003, BGB0.02.004, Heidemaa, Mikk BG ZH .01.003, BG ZH .01.008, BGBO.02.012, BGBO.02.015 B G ZH .01.009 Kalamees, Rein BGBO.03.007 Heinaru, Ain BGM R.00.001, BGM R.00.002, Kaldalu, N iilo BG M R.00.002, BGMR.00.003, BGM R.00.003, BGM R.00.004, BGM R.00.006, BGMR.04.001, BGM R.00.006, BGM R.00.007, BGM R.04.002, BGMR.04.010, BG M R.00.008, BG M R.00.009, BGM R.04.011 BGM R.00.010, BG M R.00.011, Kalling, Anne BGMR.04.008 BGM R.00.012, BGM R.00.014, Kalm, Volli BGGL.03.005, BGGL.03.025, BGM R.00.015, BGM R.00.016, BGGL.03.027, BGGL.03.028, BG M R.00.018, BG M R.00.019, BGGL.03.030, BGGL.03.033, BGM R.03.001, B G M R .03.011, BGGL.03.035, BGGL.03.042 BGM R.03.012, BG M R.03.023, Karing, Peeter BGGG.03.029 BGM R.03.031 Karis, Alar BGM R.00.003, BGM R.00.004, Heinaru, Eeva BG M R.03.028 BGM R.00.006, BGM R.00.007, Holbrook, Jack BGM R.09.082, BGM R.09.084, BG M R.00.008, BGM R.00.009, BG M R.09.085, BGM R.09.087, BGM R.00.010, BGM R.00.011, BG M R.09.089 BGM R.00.012, BGMR.00.014, Hõrak, Peeter BGZH.03.006, BGZH.03.015, BGM R.00.015, BGMR.00.016, BGZH.03.017, BGZH.03.023, BG M R.00.017, BGM R.00.018, 263 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 263 BGM R.00.019, BG ZH .01.012, BGG G.01.061, BGGG.01.065, BGZH.01.013, BGZH.01.014, BGG G.02.008, BGGG.02.025, BGZH.01.015, BGZH.01.016, BGGG.02.039, BGGG.02.040. BGZH.01.017, BGZH.01.018, BGG G.02.057, BGGG.02.058 BGZH.01.019, BG ZH .01.021, Kurvits, T iia BGG L.01.011, BGGL.03.024, BGZH.01.024, BG ZH .01.025, BGGL.03.038 BGZH.01.027, BGZH.04.007, Kuuse, Sulev BGM R.06.002 BGZH.04.008, BGZH.04.009, Kuusemets, Valdo BGG G.03.019, BGGG.03.047, BGZH.04.012, BGZH.04.013, BGGG.03.064 BGZH.04.018, BGZH.04.019 Kährik, Anneli BGGG.02.025 Karro, Enn BGG L.03.003, BG G L.03.022, Kärner, Jüri BGZH.01.012, BGZH.01.013. BGG L.03.025, BGGL.03.027, BGZH.01.014, BGZH.01.015. BGG L.03.030, BG G L.03.033, BGZH.01.016, BGZH.01.017, BGG L.03.035, BG G L.03.042 BGZH.01.018, BGZH.01.019, Kasak, Lagle BGM R.03.002 BGZH.04.003, BGZH.04.004, Kilk, Ann BGM R.00.003, BG M R.00.004, BGZH.04.005, BGZH.04.007, BGM R.00.006, BGM R.00.007, BGZH.04.008, BGZH.04.009, BGM R.00.008, BGM R.00.009, BGZH.04.010, BGZH.04.012, BGM R.00.010, BGM R.00.011, BGZH.04.013, BGZH.04.014, BGM R.00.012, BGM R.00.014, BGZH.04.016, BGZH.04.017, BGM R.00.015, BGM R.04.002, BGZH.04.018, BGZH.04.019, BGM R.04.003, BGM R.04.010, BGZH.04.020, BGZH.04.021 BGM R.04.011 Kõljalg, Urmas BG00.00.003, BGBO.02.024, Kirk, Anne BGZH.01.010, BG ZH .01.023, BGBO.02.026 BGZH.01.025, BGZH.03.004, Laan, Maris BG M R .01.003 BGZH.03.006, BGZH.03.013, Laanetu, Nikolai BGZH.03.028, BGZH.03.029 BGZH.03.017, BGZH.03.023, Laisk, Agu BGM R.00.001, BGMR.00.002, BGZH.03.024, BGZH.03.030, BGM R.00.003, BGMR.00.004, BGZH.03.031, BGZH.03.032, BGM R.00.006, BGMR.00.007, BGZH.03.034 BGM R.00.008, BGMR.00.009, Kirs, Juho BG G L.01.011, BGG L.01.014, BGM R.00.010, BG M R.00.011, BGG L.01.018, BG G L.01.019, BGM R.00.012, BGM R.00.014, B G G L.01.020, B G G L.01.021, BGM R.00.015, BGM R.00.016. B G G L.01.025, B G G L.01.026, BGM R.00.018, BGM R.00.019, BGG L.01.033, BG G L.01.035, BGM R.07.001, BGMR.07 005, B G G L.01.037, BGGL.01.040, BGM R.07.009, BGM R.07.010. BGG L.01.041, BG G L.01.042, BGM R.07.011, BGM R.07.023 BGG L.01.046, BG G L.03.024, Leis, Mare BGBO.Ol.009 BGGL.03.038 Lepik, Dina BGM R.00.002, BGM R.04.002, Kirsimäe, Kalle BGG L.01.002, BG G L.01.033, BGM R.04.010, BGM R.04.011 BGG L.01.035, BGG L.01.037, Leuhin, Illar BGM R.09.007, BGM R.09.023, BGG L.01.043, B G G L.03.001, BGM R.09.039, BGM R.09.060, BG G L.03.024, BG G L.03.037, BGM R.09.061, BGM R.09.070, BGGL.03.038, BG G L.03.042 BGM R.09.075, BGMR.09.080, Kisand, Veljo BGZH.02.006 BGM R.09.089 Kivi, Sirje BGM R.00.002, BGM R.00.015, Liiber, Ülle BGM R.09.015, BGM R.09.017, BGM R.06.004, BGM R.06.008, BGM R.09.024, BGMR.09.025, BGM R.06.009 BGM R.09.028, BGM R.09.054, Kivisaar, Maia BGM R.00.002, BGM R.00.003, BGM R.09.059, BGMR.09.071. BGM R.00.004, BGM R.00.007, BGM R.09.072, BGMR.09.075, BGM R.00.008, BGM R.00.009, BGM R.09.080, BGM R.09.089 B G M R .00.011, BGM R.00.012, Liiv, A ivar BGM R.05.011 BGM R.00.014, BG M R.00.015, Liiva, Arvi BGGL.03.023 BGM R.03.001, BG M R.03.011, Lilleväli, Hardo BGM R.01.002 BG M R.03.012, BG M R.03.030 Loog, Aadu BGGL.03.024 Kivisild, Toomas BG M R.02.018 Lotman, Aleksei BGZH.03.028 Kokassaar, Urmas BGM R.09.006, BGM R.09.023, Luig, Jaan BGZH.01.003 BGM R.09.068, BG M R.09.069, Läänelaid, Alar BGBO.Ol.009, BGBO.Ol.020, BGM R.09.070, BG M R.09.075 BGBO.Ol.026, BGBO.Ol.030, Kollist, Hannes BG M R.07.006 BGBO.Ol.034, BGBO.Ol.039 Kollom, Anu BGBO.02.024 Lõhmus, Asko BGZH.03.027 Koppel, Andres BGBO.04.029 Lõhmus, Krista BGGG.03.022, BGGG.03.041, Kukk, Erich BGBO.Ol.005, BG B O .01.008, BGGG.03.046. BGGG.03.058, BGBO.01.009, BG BO .O l.020 BGGG.03.059 Kull, Ain BGG G.03.022, BGG G.03.051, M aimets, Toivo BGM R.00.001, BGMR.00.003, BG G G .03.053 BGM R.00.004, BGM R.00.006, Kull, Olevi BGBO.03.006, B G B 0.04.013, BGM R.00.007, BGMR.00.008, BGBO.04.015, BGBO.04.016, BGM R.00.009, BGM R.00.010, BGBO.04.026, BGBO.04.027, BG M R .00.011, BGM R.00.012, BG B O .04.030 BGM R.00.014, BGM R.00.015, Kulu, Hill BGGG.02.027, BGGG.02.041, BGM R.00.016, BGM R.00.017, BGGG.02.053, BGG G.02.054 BGM R.00.018, BGM R.00.019, Kurg, Ants BG M R.00.002 BGM R.06.001, BGM R.06.003, Kurg, Ants B G M R .01.001, B G M R .01.002 BGM R.06.008, BGM R.06.009 Kurs, Ott BGGG.01.045, BG G G .01.048, M ander, Ülo BGG G.01.044, BGG G.01.045, 264 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 264 BG G G .01.048, BG G G .01.051, BG M R.07.011 BGMR.07.022 B G G G .01.052, BG G G .01.061, Nurk, Allan BG M R.00.002 BGMR.00.003, B G G G .01.065, BG G G .03.022, BG M R.00.004 BGMR.00.006, BG G G .03.032, BG G G .03.041, BG M R.00.007 BGM R.00.008, BG G G .03.042, BG G G .03.058, BG M R.00.009 BGM R.00.010, BG G G .03.059, BG G G .03.060, BG M R.00.011 BGMR.00.012’ BG G G .03.061, BG G G .03.063, BG M R.00.014 BGMR.00.015, BG G G .03.064, BG G G .03.066 BG M R.00.016 BGMR.03.011, M arandi, Andres BGG L.03.015, BGG L.03.024, BGM R.03.012 BGMR.03.031 BGG L.03.025, BGG L.03.027, Nõges, Peeter BGZH.02.004 BGZH.02.005, BGGL.03.035, BGG L.03.038, BGZH.02.007 BGZH.02.008, BGG L.03.042 BGZH.02.012 BGZH.02.017, Mardiste, Heino B G G G .01.011, BGG G.01.013, BGZH.02.021 BGZH.02.024, BG G G .01.014, BG G G .01.015, BGZH.02.025 BGZH.02.029, BG G G .01.034, BG G G .01.042, BGZH.02.035 BGZH. 02.036, BG G G .01.043, BG G G .01.053, BGZH.02.037 BGZH.02.039, BGG G.03.050 BGZH.02.041 BGZH.02.043, Margus, Tõnu BG M R.05.005 BGZH.02.046 Martin, Mati BG ZH .01.003, Nõges, Tiina BGZH.02.004 BGZH.02.006, BGZH.01.005, B G Z H .01.006, BGZH.02.007 BGZH.02.008, BGZH.01.012, BG ZH .01.013, BGZH.02.012 BGZH.02.017, BGZH.01.014, BG ZH .01.015, BGZH.02.021 BGZH.02.024, BG ZH .01.016, BGZH.01.017, BGZH.02.025 BGZH.02.029, B G ZH .01.018, BGZH.01.019, BGZH.02.032 BGZH.02.033, B G Z H .01.021, B G Z H .01.022, BG ZH .02.034 BGZH.02.035, BG ZH .01.023 BGZH.02.036 BGZH.02.037, Mauring, Tõnu BG G G .03.022, BG G G .03.032 BGZH.02.039 BGZH.02.041, Meidla, Tõnu B G G L.01.028, BGG L.02.002, BGZH.02.042 BGZH.02.043, BGG L.02.004, BGG L.02.006, BGZH.02.044 BGG L.02.008, BGG L.02.009, Oja, Aini BGG G.03.005 BGGG.03.006 BGGL.02.016, BGG L.02.017, Oja, Tatjana BGBO.Ol.007 BGBO.Ol.009, BGGL.02.018, BGG L.02.020, BGBO.01.030 BGGL.02.022, BGGL.02.023, Oja, Tõnu BGG G.01.034 BGGG.01 042, BGGL.02.024, BGG L.02.025, BGG G.01.043 BGGG.01.045, BGGL.02.026, BGGL.02.027, BGG G.01.048 BGGG.01.051, BGGL.02.029, BGGL.03.024, BGG G.01.052 BGGG.01.053, BGGL.03.038 BGG G.01.059 BGGG.01.061, Merits, Andres BGMR.04.001 BGG G.01.062 BGGG.01.065, Metspalu, Andres BG M R.00.001, BG M R.00.002, BGG G.03.018 BGGG.03.022, BG M R.00.003, BG M R.00.004, BGG G.03.061 BGGG.03 062. BG M R.00.006, BG M R.00.007, BGGG.03.067 BGGG.03.068 BG M R.00.008, BG M R.00.009, Oja, Vello BGM R.00.007 BGMR.00.008, BGM R.00.010, BGM R.00.011, BGM R.00.009 BGMR.00.010, BGM R.00.012, BGM R.00.014, BG M R.00.011 BGMR.00.012, BG M R.00.015, BG M R.00.016, BGMR.07.004 BG M R.00.017, BG M R.00.018, Ojaveer, Evald BGZH.02.023 BGZH.02.047 BGM R.00.019, BG M R.01.002, Olli, Kalle BGBO.Ol.005 BGBO.02.028 BG M R.01.004, BG M R.01.005, Ots, Indrek BGZH.03.015 BG M R.01.006, BG M R.01.007 Ott, Ingmar BGZH.02.009 BGZH.02.024, M etspalu, Ene BG M R.02.017, BGM R.02.019, BGZH.02.046 BGMR.02.021 Paal, Jaanus BG B O .O l.020 BGBO.Ol.023, Moldau, Heino BG M R.00.007, BGM R.00.009, BGBO.01.028 BGBO.Ol.029, BG M R.00.010, BG M R.00.011, BGBO.Ol.040 BGBO.02.013, BG M R.00.012, BGM R.07.004 BGBO.02.028 Moora, Mari BGBO.02.026, B G B 0.03.007 Padu, Evi BGM R.00.003 BGMR.00.004, Mäe, Andres BG M R.00.002, BGM R.00.003, BGM R.00.006 BGMR.00.007, B G M R.00.004, BGM R.00.006, BGM R.00.008 BGMR.00.009, BGM R.00.007, BG M R.00.008, BGM R.00.010 BGMR.00.011, BGM R.00.009, BG M R.00.010, BGM R.00.012 BGMR.00.014, BG M R.00.011, BGM R.00.012, BGM R.00.015 BGMR.06.020, BGM R.00.014, BG M R.00.015, BGM R.07.005 BGMR.07.006, BGM R.03.003, BG M R.03.011, BGM R.07.007 BGMR.07.010, BGM R.03.012, BGM R.03.023 BGM R.07.011 BGMR.07.022 Mänd, M arika BGZH.03.003, BGZH.03.010 Palang, Hannes BGGG.03.002 BGGG.03.053 Mänd, Raivo BGZH.03.003, BGZH.03.009, Pall, Peeter BGZH.02.006 BGZH.03.010, BGZH.03.011, Palumaa, Peep BGM R.00.016 BGZH.03.014, BGZH.03.015, Pani, Tõnu BGG L.01.040. BGGL.02.010, BGZH.03.017, BGZH.03.018, BGGL.02.011 BGZH.03.019, BGZH.03.023, Parik, Jüri BGM R.00.002, BGM R.00.015, BGZH.03.024, BGZH.03.025, BG M R.02.017, BGMR.02.019, BG ZH .03.026, BGZH.03.027, BGMR.02.021 BGZH. 03.030, BGZH.03.031 Peters, Maire BGM R.03.032 Niinemets, Ülo BG M R.00.003, BGM R.00.006, Peterson, Urmas BGBO.03.009, BGBO.03.014, BG M R.00.015, BG M R.07.001, BGBO.03.029, BGBO.03.030 BG M R.07.006, BG M R.07.010, Plado, Jüri BGG L.03.025, BGGL.03.027, mоо оо оö О CQ BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADIJSKOND 265 265 BGGL.03.035, BGGL.03.042 BGZH.02.020, BGZH.02.021, Post, Piia BGG G.03.007 BGZH.02.023, BGZH.02.024, Pragi, Uudo BGGG.02.001, BGG G.02.018, BGZH.02.025, BGZH.02.028, BGGG.02.019, BGGG.02.021, BGZH.02.031, BGZH.02.032, BGGG.02.023, BGGG.02.025, BG ZH .02.033, BGZH.02.034, BGGG.02.039, BGG G.02.040, BGZH.02.042, BGZH.02.044, BGGG.02.051, BGGG.02.052, BGZH.02.047 BGGG.02.069 Sarapuu, Tago BG M R.00.019, BGM R.09.001, Puura, Erik BGG L.01.006, BGGL.03.016, BG M R.09.002, BGM R.09.023, BGGL.03.025, BGGL.03.027, BGM R.09.043, BGM R.09.044, BGGL.03.030, BGGL.03.033, BG M R.09.045, BGM R.09.046, BGGL.03.035, BGGL.03.042 BG M R.09.047, BGM R.09.049, Puura, Ivar BGGL.02.029 BG M R.09.050, BGMR.09.051, Puura, Väino BGGL.01.004, BGG L.01.033, BG M R.09.052, BGM R.09.062, BGG L.01.034, BGG L.01.035, BGM R.09.066, BGM R.09.067, BGG L.01.036, BGG L.01.037, BGM R.09.072, BGM R.09.075, BGG L.01.038, BGG L.01.045, BGM R.09.081, BGM R.09.085, BGGL.03.006, BGGL.03.013, BGMR.09.087 BGGL.03.025, BGGL.03.028, Sarv, Heno BGGG.02.070 BGGL.03.033 Saulep, Heidi BGM R.01.002 Raagmaa, Garri BGGG.02.024, BGGG.02.056, Sedm an, Juhan BGM R.00.003, BGM R.00.004, BGGG.02.062, BGGG.02.072, BGM R.00.006, BGM R.00.007, BGGG.02.073 BGM R.00.008, BGM R.00.009, Raid, Raivo BGZH.04.001, BGZH.04.006, BGM R.00.010, BGM R.00.011, BGZH. 04.011, BGZH.04.015, BGM R.00.012, BGMR.00.014, BGZH.04.016, BGZH.04.017, BGM R.00.015, BGM R.00.016, BGZH.04.020 BGM R.00.019, BGMR.08.002. Randlane, Tiina B G B 0.02.003, BG B 0.02.004, BG M R.08.012, BGM R.08.016, BGBO.02.005, BG B 0.02.012, BGM R.08.017 BGBO.02.013, BGBO.02.015, Seepter, Jan BGG G.02.067, BGGG.02.068 BGBO.02.028 Sellin, Arne BG00.00.003, BGBO.01.007, Rannikmäe, Miia BGM R.09.035, BGM R.09.036, BGBO.01.020, BGB0.04.003 BGM R.09.044, BGM R.09.046, Sepp, Kalev BGG G.03.023, BGGG.03.073 BGM R.09.047, BGM R.09.049, Sibul, Hiljar BGM R.01.002 BGM R.09.050, BGM R.09.051, Sikut, Rein BGM R.00.015, BGM R.06.001 BGM R.09.052, BGM R.09.058, Sim isker, Jaan BGM R.00.003, BGM R.00.004, BGM R.09.062, BGM R.09.066, BGM R.00.006, BGM R.00.007, BGM R.09.067, BGM R.09.075, BGM R.00.008, BGM R.00.009, BGM R.09.082, BGM R.09.087 BGM R.00.010, BGM R.00.011, Raukas, Elve BGM R.04.008 BGM R.00.012, BGMR.00.014, Reier, Ülle B G B 0.01.009, BGBO.01.021, BGM R.00.015, BGM R.00.019, BGBO.01.036 BGM R.06.020, BGM R.08.002, Reigo, Anu BGM R.01.002 BGM R.08.016, BGM R.08.017, Remm, Kalle BGGG.01.024 BGM R.08.028 Remm, Maido BGM R.02.022 Sipria, A leksandr BGM R.09.039 Remme, Jaanus BGM R.00.001, BGM R.00.002, Soesoo, A lvar BGGL.03.008, BGGL.03.024. BGM R.00.003, BGM R.00.004, BGGL.03.038 BGM R.00.006, BGM R.00.007, Soo, Viljo BGM R.01.002 BGM R.00.008, BGM R.00.009, Soosaar, Aksel BGM R.00.002, BGM R.00.014, BGM R.00.010, BGM R.00.011, BGM R.04.003 BGM R.00.012, BGM R.00.014, Szava-Kovats, Robert BGGG.03.049 BGM R.00.015, BGM R.00.016, Talpsep, Ene BGM R.03.028, BGM R.03.029 BGM R.00.018, BGM R.00.019, Talpsepp, Tiit BGM R.00.002, BGMR.00.015, BGM R.05.004, BGM R.05.011, BGM R.06.005 BGM R.05.015, BGM R.05.016 Talvi, Tiina BGZH.03.003 Roosaare, Jüri BGGG.01.001, B G G G .01.004, Tam maru, Tiit BGG G.02.026, BGGG.02.042 BGG G.01.006, BG G G .01.007, Tam m aru, Toomas BGZH.03.006, BGZH.03.015, BGGG.01.008, BG G G .01.009, BGZH.03.017, BGZH. 03.023, BGG G.01.034, BG G G .01.042, BGZH.03.024, BGZH.03.030, BGG G.01.043, BGG G.01.053, BGZH.03.031, BGZH.03.034 BGGG.01.058 Tam m iksaar, Erki BGGG.03.033 Roosaluste, Elle BGBO.01.004, B G B 0.01.029, Tarm u, Illi BG B 0.01.009, BGBO.01.021 BGBO.03.003, B G B 0.03.004, Tartes, Dr Urmas BGZH.03.016 BGBO.03.009, BGBO.03.010, Teder, M aris BGM R.01.002 BGBO.03.014, BGBO.03.015 Tenson, Jüri BGZH.02.047 Roosma, Avo BGBO.03.006 Tenson, Tanel BGM R.05.011 Rubel, Madis BGGL.02.023, BGGL.02.024, Teras, Riho BGM R.03.002 BGGL.02.025 Teugjas, Hele BGM R.06.020, BGM R.08.003, Rämma, Heiko BGM R.07.004 BGM R.08.028 Rõivas, Tiia BGG G.02.025 Tihemets, Kalle BGGG.01.050 Saag, Andres BGBO.02.004, BGBO.02.005, Tinn, Oive BGGL.02.002, BGGL.02.004 BGBO.02.024, BGBO.02.029 Toom, M aie BG M R.09.007, BGM R.09.023, Saarma, Urmas BGZH.01.024, BGZH.01.026 BGM R.09.042, BGM R.09.061, Saat, Toomas BGZH.02.013, BGZH.02.015, BGM R.09.070, BGM R.09.071, BGZH.02.016, BGZH.02.017, BGM R.09.075 266 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 266 Toom, M are BG B O .O l.005, BG B O .O l.009, BGZH.03.023, BGZH.03.029, BGBO.03.006 BGZH.03.030, BGZH.03.031, Toomik, Peeter BGM R.00.002, BGM R.00.014, BGZH.03.032 BGM R.00.015, BG M R.08.003, Vanatoa, Mag Alo BGZH.03 016 BG M R.08.004, BG M R.08.005 Veldre, Gudrun BG M R.03.010: BGZH.01.007 Toots, Urve BGM R.04.008 Viikm aa, M art BG M R .03.004: BGM R.03.007, Tover, Andres BGM R.03.002 BG M R.03.008: BGM R.03.009. Trass, Hans-V oldem ar BG B O .O l.028 BGMR.03.010 Truu, Jaak BG M R.03.031 Villems, Richard BGM R 00 .001 . BGMR.00.003, Truve, Erkki BG M R.05.001, BG M R.05.014 BGM R 00.004. BGM R.00.006, Tuuling, Igor BG G L.01.004, BG G L.03.008 BGM R 00.007. BGMR.00.008, Tuvikene, Dr Arvo BGZH.02.027, BGZH.03.016 BGM R 00.009. BGMR.00.010, Tõnisson, Neem e B G M R .01.002 BGM R 00 .011 . BGMR.00.012, Ustav, Ene BGM R 00 .002, BGM R.04.001 BGMR. 00.014. BGMR.00 015, Ustav, Mart BGM R 00.001, BGM R.00.002, BGM R 00.016. BGMR.00.017, BGM R 00.003, BGM R.00.004, BGMR. 00.018. BGMR.00.019, BGM R 00.006, BGM R.00.007, BGM R 02.001 BGMR.02.005, BGM R 00.008, BGM R.00.009, BGMR. 02.006. BGMR.02.018, BGM R 00.010,B G M R .00.011, BGM R 02.020. BGMR.02.021 BGM R 00.012, BGM R.00.014, Virro, Taavi BGZH. 01.003. BGZH.02.008, BGM R 00.015, BGM R.00.016, BGZH 02.012. BGZH.02.029, BGM R 00.017, BGM R.00.018, BGZH.02.046 BGM R .00.019, BGM R.04.001, Väljam äe, Priit BGMR.08.001 BGM R 04.002, BGM R.04.003, Zobel, Kristjan B G B 0.03.003, BGBO.03.006, BGM R .04.008, BG M R.04.009, BGBO.03.008. BGBO.03.014, BGM R .04.010, BG M R.04.011, BGBO.03.015. BGBO.03.028 BG M R.04.022 Zobel, Martin BGBO.03.003, BGBO.03.007, Vaasma, Mall BGBO.02.004 BGBO.03.014. BGBO.03.015, Vaikmäe, Rein BG G L.03.040, BG G L.03.043 BGBO.03.029. BGBO.03.030 Vaino, Väino BGZH.02.014 Öpik, M aarja BGBO.02.026 Valdmann, Harri BGZH.01.010, BG ZH .01.023, BGZH.01.025, BGZH.03.004, 267 FttSIK A-K EEM IATEADLSK O ND 267 uuringute tulemusi ja nendega seotud teoreetilisi arusaamasid võrreldakse FÜÜSIKA-KEEMI ATE ADUSKOND praktilise kogemusega. A nalüüsitakse ka erinevaid pedagoogilisi lähenem isviise, eriti aktiivõppe rakendusi teadusekspenm entide korraldam ise kaudu. Analüüs haarab ka kaasaegsete informatsiooni ja kom m unikatsioonitehnoloogiate rakendam ist teadushariduses. Kursus FÜÜSIKA-KEEMIA (00) koosneb loengutsüklist ja üliõpilaste intensiivse töö perioodidest, samuti aga ka nende iseseisva töö perioodidest koos elektrooniliste vahendite kasutam isega. FÜÜSIKA-KEEMI A (00) ® Ei ole teada 16 L, 16 S n-s => A FK 00.00.013 Erisem inar teadusharidusliku uurimistöö alustest. FK00.00.001 M editsiiniline keemia külalisprofessor Veijo M eisalo korr. professor Toomas Tenno, dotsent Juha Ehrlich, dotsent Uldo 2AP( 16P + »6S+48i) *A Mölder, lektor Lilli Paama, assistent Tiiu Ehrlich, Vello Loodmaa □ K eem ia:dok t 2AP(24L+24P+32i) *E Sem inaride eesm ärgiks on anda ülevaade teadushariduse vallas ■Hambaarstiteadus: 1 kasutatavatest uurimism eetoditest, mis hõlmavad nii kirjanduse analüüsi Kursuses käsitletakse raku elutalituse aluseks olevate keemiliste kui ka originaaluuringute teostam ist ning nende tulemuste teaduslikku protsesside kulgemise seaduspärasusi; raku, koe ja koevedelike arutelu. Käsitletakse selle valdkonna peamiste teadusajakirjade poolt statsionaarsust tagavate protsesside mehhanisme; kolloidlahuseid rakus, rakendatavaid tööde hindam ise printsiipe ning selle uurimisvaldkonna rakumembraanide ehitust ja talitusi ning nüüdisaegses meditsiinis eetilisi probleeme. Arutelu haarab nii trükiajakirjade kui ka elektrooniliste kasutatavaid analüüsimeetodeid. ajakirjade korral rakendatavaid põhimõtteid. Kursus koosneb intensiivse ©1. -12 . n.2 L n-s 3 knt töö perioodidest sem inaride näil ning individuaalse töö perioodidest koos 24 .-31 . n.3 P n-s => E elektroonilise suhtlem ise võimalusega. © Ei ole teada 8 P, 8 S n-s => A FK00.00.002 M editsiiniline keem ia korr. professor Toomas Tenno, dotsent Juha Ehrlich, dotsent Jaan FK 00.00.014 Pedagoogiline praktika Pentšuk, lektor Lilli Paama, assistent Tiiu Ehrlich, Vello Loodmaa lektor Karin Hellat, lektor Erika Jüriado, lektor Enn Pärtel 3AP(36L+36P+48i) *E 12AP(120P+12S+348i) *A ■Arstiteadus: 1 ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:ülem Kursuses käsitletakse raku elutalituse aluseks olevate keemiliste Pedagoogilise praktika jooksul üliõpilased tutvuvad põhjalikult ühe kooli protsesside kulgemise seaduspärasusi; raku, koe ja koevedelike tööga, külastavad näidistunde (mitmes koolis) ja annavad ise tunde statsionaarsust tagavate protsesside mehhanisme; kolloidlahuseid rakus, põhikooli klassides loodusteaduslikes ainetes. Lahtiste tundide arutelul rakumembraanide ehitust ja talitusi ning nüüdisaegses m editsiinis toim ub üliõpilaste töö analüüs ning kokkuvõtete tegemine. Pedagoogiline kasutatavaid analüüsimeetodeid. praktika lõpeb konverentsiga, kus kõik üliõpilased esinevad kokkuvõttega © 1 .-12 . n.3 L, 3 P n-s 3 knt => E koolis tehtust. D iferentseeritud arvestus. © novem ber, 12. n.10 P, 1 S n-s => A FK00.00.003 Aktiivõpe loodusteaduste õpetam isel lektor Karin Hellat, lektor Enn Pärtel FK00.00.015 Vaatluspraktika 4AP(32L+64P+32S+32i) *A korr. professor Toomas Tenno, lektor Karin Hellat, lektor Erika Jüriado, ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:3 lektor Enn Pärtel Loodusteaduste õpetamisel on aktiivõppe m eetodite rakendamisel palju 1 A P(24P+4S+12i) *A võimalusi keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste nähtuste süvendatud ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 tundmaõppimiseks. Tutvustatakse projektõppe, rühmatöö ja probleemõppe V aatluspraktika ajal külastavad üliõpilased mitmetes koolides võimalusi loodusteaduste integratsiooni saavutamiseks. Praktilised tööd loodusteaduste tunde ning analüüsivad neid. Korraldatakse näidistunde, käsitlevad katsete metoodikat, hüpoteeside püstitam ist ning analüüsi. kus dem onstreeritakse mitm esuguseid pedagoogilisi meetodeid ja viise. ©24. - 39. n.2 L, 4 P, 2 S n-s 1 ref => A V aatluspraktika lõpuosas annavad praktikandid valitud aines 1-2 lahtist tundi. Sem inarides arutatakse vaatluspraktika tulemusi ning kontrollitakse FK00.00.004 T u tvum isp rak tik a koolis aruandeid. korr. professor Toomas Tenno, lektor Karin Hellat, lektor Erika Jüriado, © veebruar, 4. n.6 P, 1 S n-s => A lektor Enn Pärtel 1 AP(5L+20P+5S+1 Oi) *A FK00.00.017 Loodusõpetuse didaktika ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:3 lektor Karin Hellat, lektor Enn Pärtel Tutvumispraktika koolis on mõeldud esimesteks tutvumisteks koolidega - 2A P(16L+16S+48i)*E maal ja linnas. Külastatakse loodusainete tunde, arutletakse tundide ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 eesmärkide ning teostuse üle. Üliõpilased analüüsivad tutvum ispraktikal Loodusõpetuse didaktika kursus annab ülevaate kooli loodusõpetuse pedagoogide tööd ning seminarides tutvustavad om a analüüsi tulemusi, program m is käsitletavatest keem ia ja füüsika põhim õistetest ning nende ©oktoober, 1. n.5 L, 20 P, 5 S n-s => A om andam ise ja kinnistam ise võim alustest põhikoolis. Loodusõpetuse kui integratiivse õppeaine didaktika eripära uue õppekava rakendamise FK00.00.006 Loodusõpetuse d idak tika tingimustes. lektor Karin Hellat, lektor Enn Pärtel 0АР © 1. - 8. n.2 L, 2 S n-s => E Loodusõpetuse didaktika kursus annab ülevaate kooli loodusõpetuse FK00.00.018 K eem iahariduse erisem inar programmis käsitletavatest keemia ja füüsika põhim õistetest ning nende korr. professor Jaak Järv, korr. professor Jüri Tamm, korr. professor omandamise ja kinnistamise võim alustest põhikoolis. Loodusõpetuse kui Toomas Tenno, korr. professor Ants Tuulmets integratiivse õppeaine didaktika eripära uue Õppekava rakendam ise 20A P(320S+480i) *4A tingimustes. Erisem inarid toim uvad kogu doktoriõppe aja vältel. Koostatakse © 1 .-8 . n.2 L, 2 S n-s => E erialaseid referaate, sem inariettekandeid, konverentsi ettekannete teese, teadusartikleid, õppevahendeid. esinetakse teadussem inarides ja 1'KOO.00.012 T eoreetiline an a lü ü s ja pedagoogiline lähenem ine ülikoolivälistel teaduskonverentsidel. 20 AP on jaotatud doktoriõppe teadushariduses. neljale aastale. Kohustuslik keem iahariduse eriala doktoriõppes, teistele külalisprofessor Veijo M eisalo 2AP(16L+16S+48i) *A valikaine. ■Keemia:dokt © 1. - 10. n.4 S n-s 24. - 33. n.4 S n-s => A Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade teadushariduses kasutatavatest teoreetilistest ja praktilistest lähenemisviisidest. Teadushariduse alaste 268 FUUSIKA-KEEM I ATE ADUS КОЛО 268 EKSPERIMENTAALFÜÜSIKA JA rakendustes tähtsate rühm ade analüüsiga. Rühm ateooria meetodid leiavad kasutam ist tahke keha teoorias ning m olekulide, aatomi-, tuuma- ja TEHNOLOOGIA INSTITUUT (EF) osakeste füüsikas.A ine on vajalik fundam entaalfüüsika suuna üliõpilastele. © 1. - 16. n.2 L n-s => E OPTIKA JA SPEKTROSKOOPIA ÕPPETOOL (01) FK EF.01.010 Füüsikaliste m õõtm iste alusedlektor Hans Korge, assistent Toom as Plank, Kaupo Kukli, Lennart Neim an FK EF.01.003 Laserite füüsika 2AP( 12L + 21 P+8S+39i) *A dotsent Matti Laan ■M aterjaliteadusil 2AP(32L+48i) *E Tutvum ine füüsikaliste m õõtm iste põhim õtetega, meetoditega. Praktiliste □ Füüsika:mag kogem uste om andam ine m õõtevahendite kasutam iseks ja mõõtmiste O FK EF.01.006 usaldatavuspiiride kindlaksm ääram iseks. Otseste ja kaudsete mõõtmiste Kursuses vaadeldakse kvantoptika seisukohalt kiirguse tekke- ja tulem uste töötlemine. Praktikum itööde vorm istam ine inseneritarkvara levikum ehhanism i nii term odünaam iliselt tasakaalulise kui ka paketiga M athCAD 2000 Pro. m ittetasakaalulise keskkonna korral, valguse võim endam ist ja © 1. - 3. n.4 L n-s genereerimist. K äsitlem ist leiavad laserite üldkarakteristikud ja 4. - 7. n.2 S n-s laserkiirguse m odulleerim ise viisid. Detailsem alt kirjeldatakse gaas-, 8. - 14. n.3 P n -s = > A vedelik- ning tahkiselaserite põhitüüpe. O luline osa kursusest on pühendatud protsessidele optilistes sidesüsteemides. Aine on m õeldud FKEF.01.012 Spektroskoopia alused rakendusfuüsika ja fundam entaalfüüsika suuna magistrantidele. korr. professor A leksander Luštšik, dotsent Ilmar Rammo © 1 .-1 6 . n.2 L n-s => E 1 AP(6L+12P+22i) *A 1. - 8. n.4 L n-s => E ■Füüsika:3, Füüsika:4 O FK EF.01.006 FKEF.01.004 Optika praktikum Kursuses käsitletakse olulisem aid spektroskoopilisi uurimismeetodeid, dotsent Matti Laan, dotsent Ilmar Ramm o, teadur Peeter Paris, lektor vastavat teoreetilist ja aparatuurset baasi, aga ka aa tom -ja molekulfüüsika Hans Korge mõningaid spektroskoopilisi aspekte. 2.5AP(48P+52i) *A © korduv: 6 n .l L, 2 P n-s => A ■ Füüsika:2, Füüsika:3, Füüsikaline infotehnoloogiad, M aterja litead u si O FK EF.01.007, FKEF.01.010 FKEF.01.013 R ühm ateooria erisem inar © FK EF.01.006 dotsent Olev Sild Praktikum aitab süvendada optika loengukursuse kuulamisel saadud 2A P(32S+48i) -A teadmisi ning võim aldab saada praktilisi kogemusi töös optiliste □ Füüsika:mag seadmetega. Praktikum eeldab tulem uste arvutil töötlem ise oskust. O FK EF.01.008 © 2 6 .-3 7 . n.4 P n-s => A Erisem inar arendab ja kinnistab rühm ateooria rakendamise oskusi kvantm ehaanika ja spektroskoopia ülesannete lahendamisel.Aine on FKEF.01.006 Optika m õeldud fundam entaalfüüsika suuna üliõpilastele. korr. professor Jaak Aaviksoo, dotsent Matti Laan, lektor Hans Korge © 24. - 39. n.2 S n-s => A 5.5A P(48L+32S+140i)*E ■ Füüsika:2, Füüsika:3, Füüsikaline info tehnoloogiad , M aterja litead u si FKEF.01.019 Erisem inar optikas ja spektroskoopias O FKEF.04.001 korr. professor Jaak Aaviksoo © FK T F.04.011 20AP(256S+544i) *4A Aine on sissejuhatuseks fuüsikalisse optikasse. Lähtutakse valguse ■Füüsika:dokt elektrom agnetlaine m udelist ja selle mudeli erinevatest lahenditest. Aine sisuks on doktorantide töö individuaalse teadusteem aga kirjanduse Vaadeldakse valguse levikut, lainete liitumist ning vastasm õju ainega nii iseseisva läbitöötam ise ning sem inariettekannete vormis. Punktid antakse isotroopse kui ka anisotroopse keskkonna korral. Tutvustatakse töö tulem uslikkuse põhjal 4 doktorantuuri aasta jooksul. m ittelineaarseid efekte. © 1. -1 6 . n.2 S n-s © 24. - 35. n.4 L, 2 S n-s 2 knt 24. - 39. n.2 S n-s => A 36. - 39. n.2 S n-s 1 knt => E FK EF.01.021 Sissejuhatus m änguteooriasse FKEF.01.007 Elektri ja magnetismi praktikum korr. professor Jaak Aaviksoo v-teadur M ärt Aints, v-teadur Ants Haljaste, lektor Hans Korge, lektor I AP( 16L+4P+20i) • A Valeri Vassiltšenko, assistent Toom as Plank, Villu Repän Kursus on üles ehitatud m änguteooria põhiseisukohtade ja mängutüüpide 2.5A P(48P+52i) -A tutvustusena laiale kuulajaskonnale nii loodus-, sotsiaal- kui ■ Füüsika:2, Füüsika:3, Füüsikaline info tehnoloogiad , M a terja liteadusi hum anitaaraladelt. Vaadeldakse mänge kui planeerimisülesandeid ja OFKEF.Ol.OlO m udeleid m itmete evolutsiooniliste ning sotsiaalsete nähtuste © FK K F .03 .011, FKKF.03.012 kirjeldamiseks. Toim ub iseseisev m ängu m odelleerim ine arvutil Praktikum on täienduseks elektri ja m agnetism i kursusele. Eesm ärgiks on © 9. - 14. n.2 L n-s tutvustada elektriliste ja m agnetiliste suuruste mõõtm ism eetodeid, saada 15. - 16. n.2 P n-s 1 re f= > A kogemusi üm berkäim iseks elektrim õõteriistadega ning kinnistada ja süvendada teoreetilisi teadm isi elektriliste ja magnetiliste nähtuste FKEF.01.022 Füüsikaliste m õõtm iste alused valdkonnas. Praktikum hõlm ab 14 teem at kokku 33 tööga. Semestri lektor Hans Korge, assistent Toomas Plank, Kaupo Kukli, Lennart jooksul tuleb sooritada 10 laboratoorset tööd. Neim an © 3. - 14. n.4 P n-s => A 3A P(16L+27P+12S+65i) *A ■Füüsika: 1, Füüsika:2 FK EF.01.008 Sissejuhatus rühm ateooriasse Tutvum ine füüsikaliste m õõtm iste põhim õtetega, meetoditega, otseste j a dotsent Olev Sild kaudsete m õõtm iste tulem uste töötlem isega. Praktiliste kogemuste 2A P(32L+48i) *E om andam ine m õõtevahendite kasutam iseks ja mõõtmiste □ Füüsika:3, Füüsika:4 usaldatavuspiiride kindlaksm ääram iseks. Praktikum itööde vormistamine © M TPM .02.002 tabelarvutusprogram m iga MS Excel 2000 ja inseneritarkvara paketiga Loengukursus annab põhiteadm ised rühm ateooriast, mis on püsivate ja M athCAD 2000 Pro. süm m eetriliste struktuuride m atem aatilise kirjeldamise ja uurimise © 1 .- 4 . n.4 L n-s vahendiks füüsikas. Kursuse põhilisteks osadeks on üldise rühm ateooria 5. - 7. n.4 S n-s elem endid, esituste teooria üldosa ja lõplike rühm ade esitused koos 8 .-1 6 . n.3 P n-s => A FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 269 269 Käsitletakse põhilisi m eetodeid bioobjektide ja -protsesside FKEF.01.023 Doktorieksam optikas ja spektroskoopias visualiseerim iseks: röntgendiagnostika, radioisotoopdiagnostika, korr. professor Jaak Aaviksoo, korr. professor Peeter Saari, dotsent Matti tuum am agnetresonants- ja positronemissioontomograafia, Laan ultrahelidiagnostika ning term ovisioon.A ine on mõeldud 10AP(30S+370i) *E biom editsiinitehnika haru üliõpilastele. □Füüsika:dokt © 24. - 35. n.2 L n-s 3 knt Eksam sooritatakse uuemate õpikute, monograafiate, temaatiliste 36. - 39. n.2 P n-s => E kogumike ja ülevaateartiklite alusel (ca 1500 lk). © 24.- 38. n.2 S n -s = > E FKEF.02.033 F üüsik a II (e lek te r ja m agnetism ) dotsent Kalev Tarkpea 3AP(30L+30S+60i) *E ■K eem ia: 1 RAKENDUSFÜÜSIKA ÕPPETOOL (02) O FK EF.02.042Käsitletakse elektrom agnetilist vastastikm õju kui keemiliste seosejõudude tekkepõhjust. V aadeldakse elektri-alaste füüsikaliste mõistete süsteemi FKEF.02.003 M õõtmismeetodid ning enam levinud elektriseadm ete tööpõhimõtet. Kalle Kepler © 24. - 38. n.2 L, 2 S n-s 4 knt => E 2AP(32L+48i) *E □Füüsika:mag FK EF.02.034 F üüsik a III (op tika ja aa tom ifüüsika) Antakse ülevaade füüsikaliste suuruste elektrilise mõõtmise meetoditest. dotsent Kalev Tarkpea Tutvustatakse mõõtetehnika üldisi printsiipe ja mõõtmise energeetilisi 2A P(24L+16S+40i) *E aluseid. Käsitletakse erinevaid mõõtemuundureid (sh. termoelektrilisi, ■K eem ia:2 piesoelektrilisi, ülijuhtivaid) temperatuuri, vaakumi, rõhu, m agnetvälja O FK EF.02.033 tugevuse ja teiste füüsikaliste suuruste mõõtmiseks. Aine on mõeldud Käsitletakse optika ning aatomi- ja tuum afuüsika põhimõisteid ja - rakendusftiüsika suuna magistrantidele. seadusi, lähtudes aine ja välja lainelis-korpuskulaarsest dualismist. ©1. -16. n.2 L n-s => E Tutvustatakse fotom eetriat ning kiirte-, la in e-ja kvantoptikat. Selgitatakse aatomi elektronkatte ning tuum a ehitust määravaid printsiipe. FKEF.02.013 Rakendusoptika © 1 .- 1 2 . n.2 L n-s dotsent Ilmar Rammo 13. - 16. n.4 S n-s 2 knt => E 2AP(32L+48i) -E □Füüsika:4 FKEF.02.039 T u u m a fü ü s ik a ek sp erim en taa lsed m eetodid Kursuses käsitletakse optiliste süsteemide ehituse ja toimimise teoreetilisi korr. professor Lem bit Pung aluseid. Põhjalikumalt tutvustatakse m aatriksmeetodit optiliste lA P(6L+18P+16i) *A süsteemide arvutamiseks. Vaadeldakse reaalseid optilisi süsteeme ■ Füüsika:3, Füüsika:4 iseloomustavaid parameetreid ning nende parameetrite parandamise ja O FK TF.04.010 optimiseerimise meetodeid. Antakse ülevaade praktikas kasutamist Kursuses käsitletakse ioniseerivate kiirguste registreerimise meetodeid, leidvatest optilistest süsteemidest (sealhulgas CD-ROM seadme ja neeldum ist aines, laetud osakeste kiirendeid ning Mössbaueri spektrite laserprinteri optikast). Eraldi peatükk on pühendatud kiirguse mõõtmist. vastuvõtjatele, kus leiab käsitlem ist ka nõrkade kiirgusvoogude ©korduv: 6 n .l L, 3 P n-s => А avastamine ja mõõtmine. Aine on suunatud füüsikalise infotehnoloogia haru üliõpilastele. FK EF.02.042 F üü sik a I (m eh aan ik a ja m o leku laarfüüsika) ©24. - 39. n.2 L n-s => E dotsent Kalev Tarkpea 2A P(24L+16S+40i) *E FKEF.02.019 Elektroonika alused ■Keem ia: 1 dotsent Ando Ots, lektor Valeri Vassiltšenko Selle ja ka kahe järgneva füüsikakursuse (II ja III) eesmärgiks on 5.5AP(64 L+4 8 P+108 i) *EA tutvustada tulevastele keem ikutele kaasaegset füüsikalist maailmapilti, ■Füüsika:3, Füüsikaline infotehnoloogiad loodusteadustes kasutatavat füüsikalist term inoloogiat ning füüsika ©FKEF.04.001 tähtsam aid tehnilisi rakendusi. Kogu kursuste süsteemi ulatuses tuuakse Loengukursus käsitleb analoog- ja digitaalelektroonika põhialuseid. näiteid füüsikaseaduste toim im ise kohta looduses. I kursuses käsitletakse Vaadeldakse signaalide võimendamist ja genereerim ist transistoridel ja kulg- ja pöördliikum ise m ehaanikat, ainete elastsusomadusi, v^nke- ja operatsioonvõimendiga, antakse ülevaade digitaalelektroonika laineprotsesse, aga samuti ka m olekulaarfüüsikat ning termodünaamikat. põhilülitustest. Loengukursusega kaasneb kümnest laboratoorset tööst © 1 .-1 2 . n.2 L n-s koosnev praktikum. 13. - 16. n.4 S n-s 4 knt => E ©1. -16. n.2 L n-s => A 24. - 39. n.2 L, 3 P n-s => E FK EF.02.043 M edits iin is k asu ta tav ad k iirgused Kalle Kepler FKEF 02.028 Biomeditsiinilised seadmed ja meetodid 2A P(32L+48i) *E dotsent Arved Vain, dotsent Jüri Vedru, v-teadur Rein Raamat, Kalle □ Füüsika:4 Kepler © FK TF.04.010 4AP(48L+16P+96i) *E Loengukursuses käsitletakse ioniseeriva kiirguse ja aine vastasmõju, □Füüsika:4 kiirguse bioloogilist toim et ning kiirguskaitset ja dosimeetriat meditsiinis. О ARFS.01.016, FKEF.02.055 Kursus on m õeldud rakendusftiüsika suuna biomeditsiinitehnika haru Antakse ülevaade peamistest biomeditsiinilistes m õõtmistes üliõpilastele. kasutatavatest meetoditest ja neid realiseerivast aparatuurist, samuti ka 0 2 4 . - 31. n.4 L n-s => E raviotstarbel istest seadmetest. Tutvustatakse m editsiiniseadm ete sertifitseerimise aluseid. Aine on mõeldud biom editsiinitehnika haru FK EF.02.044 M editsiin iline b iom ehaan ika üliõpilastele. dotsent Arved Vain © 1.-16 . n.3 l , 1 P n-s 3 knt => E 3A P(32L+16P+72i) -E □ Füüsika.m ag FKEF 02.029 Sissejuhatus bioobjektide ja -protsesside O FK EF.02.055 visualiseerimisse Kursus annab ülevaate m editsiinilise biom ehaanika põhiprobleemidest Siim Aid haiguste diagnoosim isel, ravil ja funktsioonide taastamisel. Käsitletakse 2AP(24L+8P+48i) *E funktsionaalsete süsteem ide teooriat ja selle seost inimese liigutuste □Füüsika:4 biom ehaanilise analüüsiga. Aine on mõeldud biomeditsiinitehnika suuna OKKSB.01.001 m agistrantidele. 270 FUUSIKA-KEEMI ATE ADUSKOIVD 270 0 1 . - 16. n.2 L, 1 P n-s => E seadusaktidega. Harjutusülesanded m õõtm istulem uste vormistamise kohta koos m õõtem ääram atuse hindam isega kinnistavad loengus käsitletavat FKEF.02.045 M ik ro p ro tsesso rid materjali. Kursus annab ka põhim õisted standardiseerimise ja dotsent Ando Ots kvaliteeditagam ise süsteemi alal. Käesoleval ajal on need teadmised 5 A P(64L+16P + 16S + 104i) *E kõigis arenenud maades eelduseks töökohtade saamisel tootvates ja ■Füüsikaline infotehnoloogia:3 m üügifirm ades, kalibreerim is-, taatlus- ja muudes mõõtmistega □ Füüsika:4 tegelevates laborites. O FK EF.02.019 © 1. - 16. n.2 L n-s => E Kursus annab ülevaate kaasaegsetest erineva tööpõhim õtetega m ikroprotsessoritest (Intel, Zilog, M icrochip), käsitleb nende ehitust, FKEF.02.055 F u n k tsio n aa lse an a to o m ia ja b iom ehaan ika alused signaale ja program m eerim iskeelt. K ursusega kaasnevad praktilised tööd dotsent Arved Vain erinevatel kontrolleritel. 3A P(32L + 16P+72i) *E © 1 .-1 6 . n.4 L, 1 P, 1 S n-s => E □ F ü ü s ik a d , Füüsika:4 Loengukursuses esitatakse inimese funktsionaalse anatoomia ja FKEF.02.046 D ig itaalne s ignaalitöö tlus biom ehaanika põhim õisted ning seaduspärasused. Antakse ülevaade dotsent Ando Ots rakkude ja kudede struktuurist ning funktsioonidest. Praktikumi kaudu 2A P(22L+10P+48i)-E antakse oskused inimese kehaasendite, liigutuste ja liikumise ■ Füüsikaline infotehnoloogiad biom ehaaniliseks analüüsiks. Aine on mõeldud biomeditsiinitehnika haru □ Füüsika:4 üliõpilastele. O FK EF.02.045 © 24. - 39. n.2 L, 1 P n-s 2 knt => E Kursus on m õeldud m ikroprotsessorite jätkukursusena ja käsitleb digitaalsignaalide mitm esuguseid töötlusvõtteid nagu filtreerim ine, FKEF.02.057 E rise m in a r rak en d u sfü ü sik a s inditseerimine, edastam ine, spektri analüüs jm s. Kursusega kaasnevad korr. professor Lem bit Pung praktilised tööd, kus teostatakse signaalitöötlust m ikrokontrolleriga ja 20A P(256S+544i) *4A sim uleeritakse digitaallülitust arvutil. ■Füüsika:dokt © 3 5 .-3 9 . n.2 P n -s = > E Aine sisuks on doktorantide töö individuaalse teadusteemaga kirjanduse 24. - 34. n.2 L n-s iseseisva läbitöötam ise ning sem inariettekannete vormis. Punktid antakse 24. - 29. n.4 L n-s töö tulem uslikkuse põhjal 4 doktorantuuri aasta jooksul. 30. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E © 1 .-1 6 . n.2 S n-s 24. - 39. n.2 S n-s => A FKEF.02.049 M editsiin ilise d iagnostika ja te ra a p ia m eetodid ja a p a ra tu u r FKEF.02.058 E k sp e rim en taa lfü ü s ik a kaasaegsed m eetodid dotsent Jüri Vedru, v-teadur Rein Raamat, teadur Leo-Henn Humal korr. professor Lembit Pung, dotsent Ando Ots, dotsent Kalev Tarkpea 2AP(32L+48i) *E 2AP( 12L+20P+48i) *A □ Füüsika:mag □ Füüsika:m ag O FK EF.02.028 Teadusajakirjade ja uusim ate monograafiate põhjal vaadeldakse Käesolev kursus on põhiõppe kursuse "Biom editsiinilised seadm ed ja kaasaegses eksperim entaalfüüsikas aktuaalseid uurimismeetodeid meetodid" jätkuks, kus lisaks m õningate nimetatud kursuses om andatud Detailsem alt leiavad käsitlem ist TÜ eksperim entaalfüüsika ja tehnoloogia küsimuste süvendatud käsitlusele vaadeldakse m editsiiniaparatuuri instituudi uurim istem aatikaga seotud probleemid. Aine on eelkõige sertifitseerim ise ja taatlem ise küsimusi ning antakse ülevaade kaasaegse suunatud rakendusfüüsika m agistrantidele. m editsiiniaparatuuri põhilistest tootjatest ja pakutavatest mudelitest. Aine © 24. - 29. n.2 L n-s 1 re f on mõeldud biom editsiinitehnika haru magistrantidele. 30. - 39. n.2 P n-s => A © 24. - 39. n.2 L n-s => E FKEF.02.059 F ü üsikalis te eksperim en tide ja tehnoloogiliste FKEF.02.050 F üüsika p ra k tik u m I pro tsesside ju h tim isek s k asu ta tav ad siinid ja dotsent Kalev Tarkpea, v-teadur Viktor Seeman an d m eed as tu sp ro to k o llid 1 AP(24P+16i) *A Ergo Nõm m iste ■K eem ia: 1 lA P(20L+20i) *A © FK EF.02.042 □ Füüsika:4 , Füüsika:m ag, Füüsika:dokt Praktikum tutvustab füüsikaliste mõõteriistade kasutam ist ja O FK EF.02.019, FKEF.02.045 m õõtm istulem uste korrektset esitamist koos m õõtem ääram atuse © M TR M .01.007, M TRM .01.008, M TRM .02.002 hinnanguga. Tehakse kokku 6 tööd elektrim õõteriistade kasutam ise ning © 24. - 33. n.2 L n-s => A elektri ja magnetismi alalt. © 32. - 39. n.3 P n-s => A FK EF.02.060 A rv u tu s te h n ik a alused dotsent Matti Fischer FKEF.02.051 F üüsika p ra k tik u m II 3A P(48L+72i) *E korr. professor Lem bit Pung, dotsent Hugo M ändar, dotsent Ilmar ■ Inform aatika:kesk, Rakendusinform aatika: Rammo □ M atem aatika:kesk 2A P(48P+32i) *A © 1 .- 1 6 . n.3 L n-s => E ■K eem ia:2 O FK EF.02.050 FKEF.02.061 A rv u tite a rh ite k tu u r Praktikumi käigus õpitakse kasutam a optilisi m õõteriistu, tutvutakse dotsent Matti Fischer spektroskoopiliste uurim ism eetoditega aga ka röntgenstruktuuranalüüsi 2A P(32L+48i) *E aluste ning tuum afüüsika eksperim entaalsete meetoditega. □ Füüsika:4, Füüsikaline info tehnoloogiad © 1 .-1 6 . n.3 P n-s => A O FK EF.02.045 © M TR M .01.008 FKEF.02.052 M etro loogia, s ta n d a rd ise e rim in e ja kvaliteed itagam ise Kursus on m õeldud rakendusfüüsika suuna üliõpilastele. Põhjalikult alused käsitletakse personaalarvutite ehitust ja tem a struktuurielementide Olev Saks tööpõhim õtteid, selgitatakse ka teist tüüpi arvutite ehitusega seotud 2A P(32L+48i) *E printsiipe. ■Füüsikaline info tehnoloogiad © 24. - 39. n.2 L n-s 1 re f => E □ Füüsika:4 , Füüsika:m ag 2 4 .-3 1 . n.4 L n-s 1 ref = > E OFKEF.O l .010 Loengukursus annab põhiteadm ised füüsikaliste suuruste mõõtm iseks FKEF.02.063 A rv u tim eed ia kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja Eestis kehtivate dotsent Matti Fischer 271 FÜÜSIKA- KEEMI ATE A DUSKOIVD 271 3AP(32L+16S+72i) *E 1 1 .-1 6 . n.3 P n-s 1 re f= > A □Füüsika:3, Füüsika:4, Füüsika.mag, Füüsikaline infotehnoloogiad ©FKEF.02.061 FK EF.02.073 Riistvaraprojekt Tutvustab multimeedia tehnoloogilisi võimalusi. Kursus on mõeldud dotsent Matti Fischer füüsikaosakonna üliõpilastele ja magistrantidele. 2AP(8L+16P+8S+48i) *A ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E □ Füüsikaline infotehnoloogiad 1. -16. n.2 L, 1 S n-s 1 ref=> E Aine sisuks on tutvumine M icrochip PIC-kontroIlerite ehitusega, neil põhineva infotehnoloogilise seadise koostamine, häälestamine, FKEF.02.064 Insenerigraafika program m eerim ine ning programmi silumine. Peeter Kukk © 1. -4 . n.2 L n -s 2AP(24L+8P+48i) *E 5. -1 2 . n.2 P n-s ■Füüsikaline infotehnoloogiad 13. - 16. n.2 S n-s 1 re f => A □Füüsika:4, Füüsika:mag, Keemia:4, Keemia:mag Insenerigraafika kursus on mõeldud üliõpilastele, kes om a tulevases töös FKEF.02.074 Füüsikalised ü ld -ja elektrimõõtm ised vajavad oskust ideede kujutamiseks paberil või arvutis, et neid hiljem dotsent Kalev Tarkpea, assistent Toomas Plank realiseerida uute seadmete või kaupadena. Kursus tutvustab klassikalist 2AP( 10L+30P+40i) -A kujutavat geomeetriat, tehniliste jooniste vormistamist, kujutamise ■ Infotehnoloogia:! põhimõtteid ja valitud m asinaehituselem entide standardeid. Kursuse Tutvum ine füüsikaliste üld- ja elektrimõõtm iste põhimõtete ning eesmärgiks on õppijate ruumilise kujutlusvõime ja praktiliste meetoditega, otseste ja kaudsete mõõtmiste tulemuste töötlemisega. joonestamisvilumuste arendamine. Kursus lõpeb etteantud esem est tema Praktiliste kogem uste om andam ine m õõtevahendite kasutamiseks ja valmistamiseks vajaliku joonistekom plekti tegemisega. m õõtm iste usaldatavuspiiride kindlaksmääramiseks. ©1. - 4. n.2 L n-s © 24. - 28. n.2 L n-s 1 knt 5. -16. n.l L, 1 P n-s => E 29. - 38. n.3 P n-s => A FKEF.02.065 Füüsika FK EF.02.075 Füüsikaline m aailmapilt dotsent Matti Fischer dotsent Kalev Tarkpea 4AP(64L+96i) *E 2A P(24L+16S+40i) *E □Matemaatika:kesk ■Infotehnoloogia: 1 Kursus käsitleb võnkumisi ja laineid, kvantfüüsikat, erirelatiivsusteooriat Kursuse eesm ärgiks on tutvustada tulevastele infotehnoloogidele ning elektri ja magnetismi aluseid. kaasaegse füüsikalise maailmapildi aluseid, käsitledes näidetena eelkõige ©1. - 16. n.2 L n-s 2 knt neid loodusnähtusi ning ainete füüsikalisi omadusi, millel baseerub 24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => E infotehnoloogia. Vaadeldakse füüsikas kasutatavate mudelite rakendatavuspiire, tutvustatakse füüsikalist terminoloogiat, mõõtühikuid FKEF.02.066 Õppemetoodiline töö eksperim entaalfüüsikas ja füüsika tähtsamaid tehnilisi rakendusi. Lähemalt käsitletakse kulg- ja korr. professor Jaak Aaviksoo, korr. professor Lembit Pung, korr. pöördliikum ise m ehaanika aluseid, võnke- ja laineprotsesse, aga samuti professor Peeter Saari ka soojusõpetust ning termodünaamikat. 10AP(64P+64S+272i) *A © 1 .-1 2 . n.2 L n-s ■Füüsika:dokt 13 ,- 16. n.4 S n -s 4 knt => E Aine sisuks on doktorandi ettevalm istus pedagoogiliseks tööks kõrgkoolis. Praktilises töös loeb doktorant osa m ingist loengukursusest, FKEF.02.076 Doktorieksam rakendusfüüsikas viib läbi seminariõppusi või juhendab praktikume, koostab korr. professor Lem bit Pung, dotsent Ando Ots, dotsent Arved Vain õppevahendeid, praktikumi tööjuhendeid või muid metoodilisi materjale. 10AP(30S+370i) *E ©1. -16. n.2 P, 2 S n -s □ Füüsika:dokt 24. - 39. n.2 P, 2 S n-s => A Eksam sooritatakse uuemate õpikute, monograafiate, temaatiliste kogum ike ja ülevaateartiklite alusel (ca 1500 lk). FKEF.02.067 Elekter ja magnetism © 24. - 38. n.2 S n-s => E dotsent Kalev Tarkpea, lektor Valeri Vassiltšenko 3AP(32L+32S+56i) *E FK EF.02.077 Elektrom agnetism ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:2 dotsent Kalev Tarkpea Käsitletakse süvendatult gümnaasiumi elektri ja magnetismi kursust, 3A P(30L+30S+60i) *E vaadeldes näidetena eelkõige elektriseadm eid ja -nähtusi, mis Käsitletakse elektrom agnetilise vastastikm õju põhiprintsiipe, ümbritsevad meid igapäevases elus. nendeavaldum isvorm e looduses ning tähtsamaid tehnilisi rakendusi. ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E Lähem altvaadeldakse elektrilisi ja magnetilisi nähtusi, mis leiavad kasutam istinfotehnoloogias (polarisatsioon, elektrijuhtivuse FKEF.02.068 Elektri ja magnetismi praktikum varieerim ine,m agnetm älu) ning vastavaid töökeskkondi (pieso- ja dotsent Kalev Tarkpea, lektor Valeri Vassiltšenko vedeIkristallid,pooljuhid, ülijuhid, ferromagneetikud). Analüüsitakse 2AP(48P+32i) *A alalis- javahelduvvooluahelates toimuvaid nähtusi, aga ka ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: , Loodusteaduste õpetaja elektrom agnetlainetetekkim ist ning levikut. pÕhikoolis:2 ©24. - 38. n.2 L, 2 S n-s 4 knt => E Praktikumi käigus tutvutakse elektrimõõteriistade kasutam isega ning Õpitakse teostama lihtsaid ja näitlikke elektrialaseid eksperim ente. Praktikum süvendab ja kinnistab aines "Elekter ja magnetism" FKEF.02.067 omandatud teadmisi. Kokku sooritatakse 10 praktilist tööd, millest 5 on kohustuslikud ja 5 vabalt valitavad. LAINEOPTIKA ÕPPETOOL (04) Ф24. - 39. n.3 P n-s => A FKEF.04.001 Elekter ja magnetism FKEF 02.069 Arvutiriistvara alused korr. professor Peeter Saari, lektor Hans Korge dotsent Matti Fischer, assistent Toomas Plank 5.5A P(48L+32S+140i) *E 2AP(30L+18P+32i) -A ■ F ü ü s ik ad , Füüsika:3, Füüsikaline infotehnoloogiad, M aterjaliteadusd ■Infotehnoloogia:! Sissejuhatus elektriliste nähtuste füüsikasse: elektrostaatika, alalisvoolu Õppetöö toimub kord nädalas a. 3 tundi. Esimesed 10 Õppust on loengud, seadused, elektrom agnetism , elektrom agnetvõnkum ised ja lained. kus antakse ülevaade arvutite arhitektuuri põhiprintsiipidest ning arvutite Käsitletakse elektrivoolu olem ust ja mehhanismi metallides, pooljuhtides, ehitusest. Kuus viimast Õppust on praktikum, milles tutvutakse gaasides ja elektrolüütides. Tutvustatakse relatiivsusteooria aluseid. personaalarvutite ehitusega ja harjutatakse nende koostamist. Kursus sisaldab praktilisi harjutusi interaktiivsete arvutisim ulatsioonide ©1. -10. n.3 L n-s 272 F IX SIKA-KEEMIATE ADUSKOND 272 vahendusel. A ine on eelduseks paljude füüsika õppekavasse kuuluvate Antud kursuse raames doktorant om andab esim esed kogemused õppetöö ainete omandamisele. (praktikumid, seminarid ja loengud) läbiviim iseks kõrgkoolis. ©13. - 16. n .l P, 1 S n -s 1 knt => E © korduv: 16 n. => A 1. - 12. n.4 L, 1 P, 1 S n -s 2 knt FKEF.04.002 Signaalitöötluse alused korr. professor Peeter Saari 2AP(24L+8P+48i) *E ANORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01) □ Füüsika:4 , Füüsika:m ag, Füüsika:dokt © FK TF.01.007, FKTF.01.012 FKFE.01.002 K eem ia alused Loengukursuse eesm ärk on om andada teoreetilised alusteadm ised, millel dotsent Rein Pullerits põhinevad kõikvõim alike signaalide analüüs ja töötlus ning vastava riist- 2AP( 16 L + 16S+48i) *A ja tarkvara tööprintsiibid. Põhim õisted nagu Fourier' kujutis, □ K eem ia: 1 impulsskoste jt. esitatakse seotuna ja illustreerituna üld- ja teoreetilise Antakse süvendatud käsitlus keskkoolis õpetatavatest keemia põhialustest füüsika ning elektroonika kursustes õpituga, välja tuues m itm ete füüsika ja arvutusülesannetest ning nende rakendam isest keemiaüliõpilaste põhikontseptsioonide universaalsuse ning rakendatavuse täiesti erinevais Õppeprogrammis. valdkondades. Kursus sisaldab praktilisi harjutusi PC-I interaktiivse © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s 3 knt => A programmipaketi vahendusel. Antakse ka aim eteadm isi valdkonna uusimatest trendidest nagu wavelet-analüüs, pealtkuulam iskindel kvant- FKFE.01.003 K eem iaü lesannete lah endam ine krüptograafiline telekom m unikatsioon jt. Aine on mõeldud füüsikalise dotsent Rein Pullerits infotehnoloogia üliõpilastele ning fundam entaal- ja keskkonnafüüsika 2AP( 16L + 16S+48i) *E magistrantidele ja doktorantidele. □ K eem ia:4 , Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 ©1. - 6. n.4 L n-s Käsitletakse keem iaülesannete lahendam ise võimalusi. Kursuse teises 7. - 8. n.4 P n-s => E pooles vaadeldakse keem iaolüm piaadide ülesandeid ja nende võimalikke lahendusviise. FKEF.04.005 K v an tk o m p u u te r ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 8 knt => E korr. professor Peeter Saari 1.5AP(18L+3P+39i) *A FKFE.01.009 T ahk ise keem ia □ Füüsika:3, Füüsika:4, Füüsika:m ag, Füüsika:dokt, Füüsikaline korr. professor Jüri Tamm infotehnoloogiad, Füüsikaline info tehnoloogiad , lnform aatika:3, 2AP(32L+48i) *E lnform aatika:4, Inform aatika:m ag, Inform aatika:dokt, M atem aatika:3, ■ K eem iad , Keemia:4 M atemaatika:4, M atem aatika:m ag, M atemaatika: dokt, Lisaks 3. kursuse üliõpilastele kuulavad loengut ka need üliõpilased, kes Rakendusinform aatikad, R akendusinform aatikad on om andanud loodusteaduste õpetaja põhikoolis eriala ja taotlevad © FKTF.03.006, FKTF.04.010, MTAT.05.001 bakalaureuse kraadi keem ias.Kursus käsitleb tahkise ehitust keenua Loengukursus annab alusteabe orienteerum aks uues infotöötluse seisukohtadest lähtudes. Esim eses osas antakse ülevaade kristallide paradigmas - quantum com puting, mis tugineb kvantfüüsikal j a mille struktuurist süm m eetria õpetuse valguses, teises pooles käsitletakse tehnoloogilist realiseerim ist on oodata algaval sajandil. Kvantkom puutrid erinevatesse aineklassidesse kuuluvate ainete ehitust. Olulist tähelepanu on põhim õtteliselt sedavõrd kiired, et need shifrid ja on pööratud erinevate ainete struktuuri j a omaduste vahelistele seostele. enkrüpteerim ism eetodid, mis tänaste võim sam ategi klassikaliste arvutite ©24. - 39. n.2 L n-s 1 knt => E aegluse tõttu on praktiliselt lahtim urdm atud, kaotavad tulevikus mõtte. Kursus algab kvantm ehaanika põhitõdede lühitutvustusega biti FKFE.01.010 A norg aan ilin e keem ia I kvantvastet "qubitti" kandva süsteemi näitel ja sisaldab õppeharjutusi PC- korr. professor Jüri Tamm, dotsent Lembi Tamm kõlblikel interaktiivsetel arvutisimulatsioonide!. 5AP(48L+32S+120i) *E ©november, 7. n.2 L, 1 P n-s 1 knt => A ■ Keemia: 1 Keem iaosakonna üliõpilaste esimene põhiaine. Antakse põhiteadmised FKEF 04 006 P ro g ram m eerim in e keeles C++ W indow s-keskkonnas üldisest keem iast ja anorgaanilise keem ia teoreetilistest alustest. Heiki Sõnajalg Põhitähelepanu pööratakse tasakaaludele elektrolüütide lahustes ja 2AP( 16L + 16P+48i) *A aineehituse probleemidele. Sem inaris kinnistatakse teoreetilisi teadmisi ■Füüsikaline infotehnoloogiad p rob leem -ja arvutusülesannete lahendamisega. © FLK E.01.030, M TAT.03.020, M TAT.03.043 © 1. - 16. n.3 L, 2 S n-s 3 k n t= > E Kursuse käigus õpitakse program m ide ja tarkvara-kom ponentide arendam ist W indows-süsteem is. Esm alt käsitletakse FKFE.01.016 K eem ia põhim õisted program m eerim iskeelt C++ ja objektorienteeritud program m eerim ist, dotsent Rein Pullerits seejärel W indow s-program m eerim ist M FC (M icrosoft Foundation 2A P(16L+16S+48i) *A Classes) baasil. Varasem kogem us nimetatud aladel on abiks, kuid pole □Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 hädavajalik. Oluline osa on näidetel ja ülesannetel, m ida igaüks saab Käsitletakse keem ia põhim õistete sisu avam ist ning õpitakse keemia töökeskkonnas vahetult proovida. Om andatavad teadm ised on arvutusülesannete lahendusvõtteid. rakendatavad või kohandatavad töötam iseks erinevates © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 3 k n t= > A operatsioonisüsteem ides. ©1. - 16. n .l L, 1 P n-s => A FKFE.01.017 Ü ldine keem ia füüsikalise keem ia alustega dotsent Rein Pullerits, dotsent Lembi Tamm, lektor Tarmo Tamm 5A P(48L+32S+120i) -E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 FÜÜSIKALISE KEEMIA INSTITUUT (FE) Loengukursuses antakse ülevaade keem iliste protsesside üldistest seaduspärasustest, lahuste ja aineehituse põhiseisukohtadest. Seminarides kinnistatakse loengukursuses käsitletud küsimusi probleem- ning FÜÜSIKALINE KEEMIA ÜLDINE (00) arvutusülesannete lahendamisega.© 1. - 16. n.3 L, 2 S n-s 3 knt => E FKFE.00.002 Õ p pe-m etood iline töö keem ias FKFE.01.018 Üldise keem ia p rak tik u m korr. professor Enn Lust, korr. professor Jüri Tamm, korr. professor dotsent Rein Pullerits, lektor Erika Jüriado, lektor Peeter Vares, assistent Toomas Tenno Jaak Arold 6AP(240i) *A 2AP(32P+48i) *A ■K eem ia:dokt ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:!, M aterjaliteadus:! 273 FÜÜSIKA-KEEMI ATE ADUSKOND 273 Õpitakse keemialaboris vajaminevaid töövõtteid ning tehakse rida 3A P(64P+56i) *A eksperimentaalseid töid kinnistamaks üldise keemia loengutes ja ■K eem ia: 1 seminarides käsitletut. Praktikumi eesm ärgiks on om andada praktiliste tööde teostamiseks ©1. -16 . n.2 P n-s 2 knt => A ; Materjaliteadusil vajalikke töövõtteid ning kinnistada loengukursuses omandatud teadmisi. 24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => A ; Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: 1 Praktilised tööd on seotud keem ilise kineetika ja lahuste omadustega, suurt tähelepanu pööratakse tasakaaludele elektrolüütide lahustes. FKFE.01.019 Anorgaaniline keemia © 1 .-1 6 . n.4 P n-s 2 knt => A dotsent Rein Pullerits, dotsent Lembi Tamm, lektor Erika Jüriado 4AP(48L+16S+96i) *E FKFE.01 032 Anorgaanilise keemia praktikum II ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: 1, Materjaliteadus: 1 lektor Erika Jüriado, lektor Peeter Vares, assistent Jaak Arold OFKFE.01.017 3.5A P(60P+80i) *A Anorgaanilise keemia kursuses antakse ülevaade keemiliste elementide ja ■Keem ia: 1 nende ühendite omadustest, lähtudes aatomiehituse ja keemilise sideme OFKFE.Ol.OlO, FK FE.01.031 põhiseisukohtadest. Suurt tähelepanu pööratakse bioanorgaanilisele Praktikum is teostatavate tööde eesm ärgiks on kinnistada ja süvendada keemiale. Loengukursust kinnistatakse seminaris vastavate probleem- ja üliõpilaste teadmisi keem iliste elem entide ja nende tähtsamate ühendite arvutusülesannete lahendamisega. om aduste tundm aõppim isel. Ф24. - 39. n.3 L, 1 S n-s 2 knt => E © 24. - 35. n.5 P n-s 1 knt => A FKFE.01.020 Anorgaanilise keemia praktikum FK FE.01.033 Anorgaaniline süntees dotsent Rein Pullerits, lektor Erika Jüriado, lektor Peeter Vares, assistent lektor Erika Jüriado, lektor Peeter Vares, assistent Jaak Arold Jaak Arold lA P(20P+20i) *A 2AP(32P+48i) *A ■ K eem ia: 1 ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2, M aterjaliteadus:! © FK FE .01.032 OFK.FE.01.018 A norgaaniliste ühendite sünteesile pühendatud õppetöö raames töötavad Omandatakse eksperimentaalse töö oskusi ja vilumusi, kinnistatakse üliõpilased läbi rea ühendite saam iseks vajaliku kirjanduse. Koostatud teadmisi anorgaanilises keemias, õpitakse tegema järeldusi eksperimendi kirjanduse alusel valitakse sobivad meetodid, mille alusel sünteesid läbi tulemuste põhjal. viiakse, kogutud teoreetiline ja eksperim entaalne materjal vormistatakse. ® 1. -16. n.2 P n-s 2 knt => A ; Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 D iferentseeritud arvestus. 24. - 39. n.2 P n-s 2 knt => A ; Materjaliteadus:! © 36. - 39. n.5 P n-s => A FKFE.01.024 Tahkise pinna omadused FK FE.01.034 Erisem inar anorgaanilisest keemiast korr. professor Jüri Tamm korr. professor Jüri Tamm 2AP(32L+48i) *E 24AP(384S+576i) *4A □Keemia:mag ■ K eem ia.dokt ©FKFE.01.009 Erisem inarid toim uvad kogu doktoriõppe aja vältel. Toimub teadustöö Kursuses käsitletakse nii mono- kui polükristalsete tahkiste pinna tulem uste ja referaatide kuulam ine ning arutelu. 24 AP kogutakse geomeetrilist ja energeetilist ehitust. M ärkimisväärne osa kursusest on doktoriõppe 4 a. jooksul. K ohustuslik anorgaanilise keemia eriala pühendatud tahkise pinna uurimismeetoditele (spektroskoopilistele, doktoriõppes, teistele valikaine. elektronoptilistele jt.) ja nende meetodite võimaluste võrdlusele. Kursuse © 1. - 39. n.3 S n-s 1 re f => A teises osas käsitletakse pinnal toimuvaid protsesse nagu adsorptsioon, heterogeenne katalüüs jne. FK FE.01.035 Erisem inar anorgaanilisest keemiast © 24.-39. n.2 L n-s => E korr. professor Jüri Tamm, lektor Peeter Vares 16AP(192S+448i) *4A FKFE.01.025 Valitud peatükke anorgaanilisest keemiast ■K eem ia:m ag dotsent Lembi Tamm Erisem inarid toim uvad m agistriõppe 4 semestri vältel. Toimub teaduslike 2AP(16L+16S+48i) *E referaatide kuulamine ja arutelu. 16 AP kogutakse magistriõppe 2 a. □Keemiaõpetaja:5 jooksul. K ohustuslik anorgaanilise keem ia eriala magistriõppes, teistele OFKFE.01.050 valikaine. Valikkursus on mõeldud eeskätt keemiapedagoogiks spetsialiseeruvatele © 1. - 16. n.3 S n-s 1 ref => A üliõpilastele süstematiseerimaks ja süvendamaks nende teadmisi 24. - 39. n.3 S n-s 1 re f => A anorgaanilisest keemiast. Lühidalt korratakse aineehituse põhiseisukohti, koostatakse skeemid lihtainete ja tähtsamate keemiliste ühendite FK FE.01.036 Erisem inar keemia didaktikast iseloomulike reaktsioonide ja saamise kohta. Antakse lühiülevaade dotsent Rein Pullerits, dotsent Lembi Tam m, lektor Erika Jüriado bioanorgaanilisest keemiast. 16AP(192S+448i) *4A © 1. -16. n. 1 L, 1 S n -s 1 ref => E ■K eem ia:m ag Erisem inarid toim uvad magistriõppe 4 semestri vältel. Toimub teaduslike FKFE.01.029 Anorgaaniline keemia III referaatide kuulam ine ning arutelu. 16 AP kogub m agistrant 2 a. jooksul. korr. professor Jüri Tamm Kohustuslik keem ia didaktika eriala magistriõppes, teistele valikaine. 2AP(l6L+16S+48i) *E © 1. - 16. n.3 S n-s 1 ref => A ■Keemiamag 24. - 39. n.3 S n-s 1 re f => A OFKFE.01.009, FKFE.01.010, FKFE.01.050 Kursuses käsitletakse sügavamal tasemel aine ehituse ja keemiliste FK FE.01.037 Eripraktikum anorgaanilisest keemiast omaduste vahelisi seoseid eelkõige kom pleksühendite ja tahkete korr. professor Jüri Tamm, lektor Peeter Vares anorgaaniliste ainete korral. 6A P(104P+136i) *A ©1. -16. n.l L, 1 S n-s => E ■K eem ia:4 OFKFE.Ol.OlO, FK FE.01.050 FKFE.01.030 Pedagoogiline praktika Eripraktikum on ette nähtud bakalaureusetöö eksperim entaalse metoodika dotsent Rein Pullerits om andam iseks. 10AP(400i)-A © oktoober, 4. n.26 P n-s => A ■Keemiaõpetaja:5 Koolipraktika.Diferentseeritud arvestus. FK FE.01.038 A norgaaniline keemia II ©november, 10. n. => A lektor Erika Jüriado 1 A P(16L+24i) *A FKFE.01.031 Anorgaanilise keemia praktikum I □ Proviisoriõpe: 1 lektor Erika Jüriado, lektor Peeter Vares, assistent Jaak Arold O FK FE.01.042 274 FUU SIKA- KEEMIATE ADIJSKOIVD 274 Antakse ülevaade keem iliste elem entide ja nende ühendite om adustest, teadur Ants Alumaa, lektor Peeter Vares, assistent Jaak Arold kasutam isest m editsiinis, füsioloogilisest toimest. 2A P(32P+48i) -A ® 24. - 31. n.2 L n-s 1 knt => A □ Bioloogia:alam, G eenitehnoloogia:alam , Geograafiaalane Geoloogia:alam FK FE.01.039 Lahused Õpitakse keem ialaboris vajam inevaid põhilisi töövõtteid ning teostatakse lektor Erika Jüriado rida eksperim entaalseid töid kinnistam aks üldise keemia loengukursuses 1 AP(16S+24i) «A käsitletut. □ Proviisoriõpe: 1 © 1. - 16. n.2 P n-s 2 knt => A Valikkursuses käsitletakse põhjalikult lahuste omadusi, lahuste valm istam ist ja erinevaid lahuste kontsentratsiooni väljendusviise. FKFE.01.048 K eem ia õ petam ine põhikoolis ja güm naasium is Lahendatakse arvutus- ning probleem ülesandeid. Jüri Vene 0 1 . -1 6 . n .l S n-s 1 k n t= > A 1A P(24L+I6i) *E □ K eem iaõ p e ta jad FKFE.01.041 A norgaaniline keemia Kursuses käsitletakse keem ia õpetam ise verbaalseid, näitlikke ja praktilisi lektor Erika Jüriado, assistent Jaak Arold m eetodeid, kinnistam ist ja kordam ist, keemiaalaste harjutuste tegemise ja 2AP( 16L + 16P+48i) *E ülesannete lahendam ise võtteid, õpilaste teadmiste kontrolli meetodeid □ G eoloogia:alam ning õpetaja tööd keem ia kabineti sisustamisel, korrastamisel ja O FK FE.01.046 hooldam isel nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Loengukursuses käsitletakse keem iliste elem entide ja nende tähtsamate © 13. - 16. n.6 L n-s => E ühendite leidum ist looduses, omadusi ja kasutamist. Praktikumis om andatakse esm ased laboritöö kogem used, lahendatakse FKFE.01.050 A no rg aan ilin e keem ia II arvutusülesandeid. dotsent Lembi Tamm ® 24. - 31. n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E 4.5AP(48L+32S+1 OOi) *E ■Keem ia: 1 FKFE.01.042 Anorgaaniline keemia I OFKFE.OI.OIO lektor Erika Jüriado, assistent Jaak Arold Loengukursuses antakse ülevaade keemiliste elementide ja nende 3.5AP(32L+32P+76i) *E ühendite om adustest, lähtudes anorgaanilise keemia I kursuses esitatud ■Proviisoriõpe: 1 teoreetilistest alustest. Suurt tähelepanu pööratakse aatomite Loengutes antakse ülevaade term odünaam ika, keem ilise kineetika ja elektronstruktuuri ja vastavate ainete om aduste vahelistele seostele ning aatomi ehituse üldistest alustest. Suurt rõhku pannakse õpetusele ainetele iseloom ulikele reaktsioonidele. Loengumaterjali kinnistatakse lahustest, lahuste om adustele, tasakaaludele lahustes. Praktikum is saavad sem inarides vastavate p rob leem -ja arvutusülesannete lahendamisega. üliõpilased esm ased laboritöö kogemused, lahendavad harjutusülesandeid, © 24. - 39. n.3 L, 2 S n-s 3 knt, 1 re f => E kinnistavad loengum aterjali. © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 3 knt => E FKFE.01.051 T ahk ise p in n a om adused II korr. professor Jüri Tam m, teadur Toomas Silk FKFE.01.043 K eem iaü lesannete lah endam ine 8 A P(20L+100P+40S+160i) -EA dotsent Rein Pullerits □K eem ia:dokt 1 AP(8L+8S+24i) *E O FK FE.01.024 ■Keem iaõpetaj a: 5 Kursuses antakse põhjalik ülevaade tänapäevastest tahkise pinna Käsitletakse güm naasiumi ainekavas ettenähtud keem iaülesannete uurimism eetoditest, pinna om aduste modifitseerimisest, pinna oleku tem aatikat ja nende ülesannete lahendam ise ratsionaalsem aid meetodeid. m õjust selle katalüütilistele j a elektrokatalüütilistele omadustele. ©24. - 31. n. 1 L, 1 S n-s 4 knt => E © 4 .- 8 . n.4 L n-s 1 re f => A 4 .- 1 3 . n ,1 0 P ,2 S n - s = > E FKFE.01.044 O rg aan ilise keem ia d id ak tik a külalisprofessor M are Taagepera, Liina Karolin FKFE.01.052 E lek tro ak tiiv sed p o lüm eerid I 3 A P(32L+16S+72i) *E korr. professor Jüri Tam m ■ K eem iaõpetajad 4A P(20L+40P+20S+80i) *E Kursus käsitleb orgaanilise keem ia Õpetamise lähtekohti, õpilaste □ K eem ia:m ag väärarusaam u orgaanilise keem ia Õppimisel ning teadusliku töö tulemuste Kursuses käsitletakse elektronjühtivate ja redokspolümeeride ehitust, analüüsi ja nende rakendust orgaanilise keem ia õpetamisel. Kursus saamise m eetodeid, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, kasutamise hõlmab ka erinevate m aade õppetulem uste ja õppem eetodite võrdlust, võimalusi m itm esugustes sensorites, vooluallikates, elektronoptilistes © aprill, 8. n.3 L, 2 S n-s => E seadmetes september, 4. n.4 L n-s © 4. - 8. n.4 L, 8 P, 4 S n-s 2 ref => E FK FE.01.045 Ü ldine keem ia FK FE.01.053 E lek tro ak tiiv sed p o lüm eerid II korr. professor Jüri Tam m, dotsent Lembi Tamm, lektor Tarm o Tam m korr. professor Jüri Tamm 4AP(48L+16S+96i) *E 8 A P(20L+80P+60S+160i) -E ■M aterjaliteadus: 1 □ K eem ia:dokt Loengukursuses antakse ülevaade keem iliste protsesside üldistest © FK FE .01.052 seaduspärasustest, lahuste ja aineehituse põhiseisukohtadest. Seminarides Analüüsitakse süvendatult polüpürrooli, polütiofeeni, polüaniliini jt kinnistatakse loengukursuses käsitletud küsimusi probleem - ja elektronjuhtivate polüm eeride om aduste sõltuvust struktuurist, arvutusülesannete lahendamisega. saam ism eetoditest, m odifitseerim isest, elektrokeem ilisest töötlemisest, © 1 .-1 6 . n.3 L, 1 S n-s 3 knt => E lähtudes erinevatest teoreetilistest kontseptsioonidest © 4. - 13. n.2 L, 8 P, 6 S n-s 2 re f => E FK FE.01.046 Ü ldine keem ia dotsent Rein Pullerits, lektor Peeter Vares FK FE.01.054 K eem ia d id ak tik a 2A P(32L+48i) *E lektor Erika Jüriado ■ Bioloogia:alam , G eenitehnoloogia:alam , G eograafia:alam , 2AP( 16L+16S+48i) *E Geoloogia:alam ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 Loengukursuses käsitletakse term odünaam ika, keem ilise kineetika ja O FK FE .01.019 tasakaalu ning redoksprotsesside põhialuseid, antakse ülevaade lahuste Loengus antakse ülevaade anorgaanilise keem ia õpetam ise protsessist ja põhiom adustest ja aineehitusest. Õpetamise eesm ärkidest üldhariduskoolis. Käsitletakse erinevaid © 1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => E õppem eetodeid, -viise, -vorme, koolikeem ia organisatsiooni, keem iateadm iste ja oskuste kontrolli ning hindamist. Arutatakse läbi FK FE.01 .0 4 7 Ü ld ise k eem ia p rak tik u m 275 f ü ü s i k a -k e e m i a t e a d u s k o i v d 275 anorgaanilise keemia sõlm küsim used, põhjendades sobiva õppem eetodi, - dotsent Lembi Tamm viisi, -vorm ija vajalike vahendite kasutamist. 1 A P(8L+8S+24i) *E ®2. - 9. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => E □ Õ p e ta ja k o o litu s t O FK FE.01.050 FKFE.01.055 Keemia didaktika praktikum Keemia õpetajakoolitusaasta üliõpilastele pakutava valikaine eesmärgiks assistent Jaak Arold on anda ülevaade keem ia riigieksami põhieesm ärkidest ja temaatikast, lAP(16P+24i) *A tutvustada gümnaasiumi lõpetajatele esitatavaid nõudeid teadmiste ning ■Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:4 oskuste kohta keemias, analüüsida õpilaste tüüpilisem aid vigu ning anda OFKFE.01.019 soovitusi õpilaste parem aks ettevalm istam iseks riigieksamiteks. Praktikumi eesmärgiks on kinnistada ja süvendada üliõpilaste teadmisi nii © 24. -3 1 . n .l L, 1 S n-s => E üldises kui anorgaanilises keemias. Praktikumis tehakse läbi koolikursusesse kuuluvaid näitkatseid ja laboratoorseid töid, analüüsitakse nende teostamise erinevaid võimalusi. 0 2 . - 9. n.2 P n-s 1 knt, 1 ref => A FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL (03) FKFE.01.056 Anorgaanilise keemia didaktika lektor Erika Jüriado FK FE.03.005 Rakenduselektrokeem ia 2AP(16L+16S+48i) *E dotsent Heldur Keis ■KeemiaÕpetaja:5 3A P(48L+72i) *E □Keemia:3, Keemia:4 □ Keemia:4 OFKFE.01.050 © FK FE .03.022 Loengus antakse ülevaade anorgaanilise keem ia õpetamise protsessist ja Loengukursuses antakse ülevaade elektrokeem ia praktilistest õpetamise eesmärkidest üldhariduskoolis. Käsitletakse erinevaid kasutusaladest (uurim ism eetodid, vooluallikad, galvaanika, õppemeetodeid, viise, vorme, koolikeemia organisatsiooni, elektrokeem iline süntees, elektroanalüüs jne.) Kuulub altematiivainete keemiateadmiste ja oskuste kontrolli ning hindamist. Arutatakse läbi hulka. anorgaanilise keemia sõlmküsimused, põhjendades sobiva õppe-m eetodi, © 1. - 16. n.3 L n-s => E viisi, vormi ja vajalike vahendite kasutamist. ©2. - 9. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => E FKFE.03.006 Raskemetallid keskkonnas ja nende elektroanalüüs dotsent Heldur Keis FKFE.01.057 Anorgaanilise keemia didaktika praktikum 2A P(32L+48i) *E assistent Jaak Arold □K eem ia:4 lAP(16P+24i) -A O FK FE.03.022 ■Keemiaõpetaja:5 Loengukukursuses vaadeldakse raskm etallide levikut looduses, nende □Keemia:3, Keemia:4 biokeem ilist rolli ning tutvustatakse nende kontsentratsiooni määramise Praktikumi eesmärgiks on kinnistada ja süvendada üliõpilaste teadmisi nii elektrokeem ilisi m eetodeid m itmesugustes objektides. üldises kui anorgaanilises keemias. Praktikumis tehakse läbi © 1. - 16. n.2 L n-s => E koolikursusesse kuuluvaid näitkatsed ja laboratoorseid töid, analüüsitakse nende teostamise erinevaid võimalusi. FKFE.03.007 Elektrokeem ia alused I ©2. - 9. n.2 P n-s 1 knt, 1 ref => A korr. professor Enn Lust 3.5A P(64L+76i) *E FKFE.01.059 Vesinik energiakandjana □ Keemia:3, Keemia:4 korr. professor Jüri Tamm © FK FE.03.021, FKFE.03.022 2AP(32L+48i) *E Antakse ülevaade kaasaegse elektrokeem ia põhimõistetest, probleemidest □Keemia:ülem, Keemia:mag ja teoreetilise elektrokeem ia seostest praktikaga. Tutvustatakse lühidalt ©FKFE.01.010, FKFE.01.020, FKFE.03.021, FKFE.03.043 mõningaid olulisem aid uurimismeetodeid. Diferentseeritud arvestus. Vesinik kujuneb 21. sajandil oluliseks energiakandjaks elektrienergia © 1. - 16. n.4 L n-s => E kõrval. Loengus käsitletakse vesiniku tootmist, salvestam ist ja kasutamisega seotud probleeme. Erilist tähelepanu osutatakse vesiniku FKFE.03.014 Füüsikaline keemia III elektrokeemilisele saamisele,salvestamisele hüdriididena ja kasutamisele korr. professor Enn Lust transpordiks. 2A P(32L+48i) *E ©24. -39. n.2 L n-s => E ■K eem ia:m ag O FK FE.03.022 FKFE.01.061 K laasja selle kuumtöötlemine Füüsikaline keem ia III on kursus m agistriõppe üliõpilastele. Käsitletakse Aksel Koorits süvendatult keem iliste ja füüsikaliste protsesside kõige üldisemaid 5AP(12P+8i) seaduspärasusi: soojusefekte ja tööd, protsessi isevoolu kulgemise ja □Keemia:alam tasakaaluoleku term odünaam ilisi tingim usi, faaside tasakaalu ja faasiliste Praktikumis tutvustatakse lühidalt laboratoorse klaasi omadusi ning ülem inekute seaduspärasusi. Vaadeldakse lahuste moodustumise praktikas vajalikke põhilisi kuumtöötlemise võtteid. tingimusi ja m itteelektrolüütide ning elektrolüütide lahuste omadusi, ©28. - 31. n.3 P n-s => A lahuste elektrijuhtivust, aga samuti elektrilise kaksikkihi ehitust metall- lahus piirpinnal, potentsiom eetriat ja selle rakendusi, keemiliste ja FKFE 01.062 Valitud peatükke anorgaanilisest keemiast elektrokeem iliste reaktsioonide seaduspärasusi. korr professor Jüri Tamm © 24. - 39. n.2 L n-s => E 2AP(16L+16S+48i) *E ■Keemia:dokt FKFE.03.015 Elektrokeem iline kineetika I OFKFE.01.029 korr. professor Enn Lust, dotsent Heldur Keis ©FKFE.01.024 8 A P(32L+64P+32S+192i) *EA Kursuses käsitletakse anorgaanilise keemia aktuaalseid probleem e, eriti ■K eem ia:m ag seoses kompleksühendite keem ia ja tahkise keemia kiire arenguga. Lisaks O FK FE.03.022 loengutele tuleb doktorandil koostada kaks referaati etteantud teemal ja © FK FE .03.007 esitada see arutamiseks seminaril. Samuti analüüsitakse doktoritöö Antakse ülevaade elektrokeem ilise kineetika teooriatest erinevate kiirust teemadega seotud teoreetilisi probleeme. Kohustuslik anorgaanilise lim iteerivate staadium ide (aeglane neutralisatsioon, rekombinatsioon, keemia doktoriõppes, teistele valikaine. kristallisatsioon, m assiülekanne, adsorptsioon) tingim ustes ning elektrilise © 24.-39. n.l L, 1 S n-s 2 ref => E kaksikkihi m õjust laenguülekande protsessile. Loengutega paralleelselt toim uvad sem inarid, kus kinnistatakse loengumaterjali. Kohustuslik FKFE.01.063 K eem ia r iig ieksam id Füüsikalise ja elektrokeem ia eriala m agistriõppes, teistele valikaine. 276 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 276 © 1 .-1 6 . n.2 L, 4 P , 2 S n -s => E A keem iliste reaktsioonide kulgem ise seaduspärasusi. Loengutega paralleelselt toim uvad seminarid. FKFE.03.016 Elektrokeem ilise kineetika uurim ism eetodid © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E dotsent Heldur Keis 4A P(32L+32S+96i) *E FK FE.03.025 R askem etallid keskkonnas ja nende elektroanalüüs □ K eem ia:m ag dotsent Heldur Keis O FK FE.03.015 4A P(32L+32P+96i) *E © FK FE.03.005 □ Keem ia:m ag, Keem ia:dokt Antakse ülevaade kaasaegsetest elektrokeem ilise kineetika O FK FE.03.022 uurim ism eetoditest ja kasutatavast aparatuurist. V aadeldakse erineva Loengukursuses käsitletakse raskem etallide ringlust looduses, nende laenguülekande kiiruse ja m assiülekandereziim ide korral kasutatavaid biokeem ilist toim et organism idele ning merekeemia aluseid. Kuna meetodeid ning kineetiliste param eetrite arvutam ist erinevatel juhtudel. raskem etallide kontsentratsiooni määramisel on elektrokeemilised Loengutega paralleelselt toim uvad seminarid, kus toim ub loengum aterjali meetodid ühed tundlikum ad ja nõuavad suhteliselt odavat aparatuuri, arutelu. antakse ülevaade inversioonvoltam perom eetria teoreetilistest alustest, © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s => E praktilisest teostusest ning proovide ettevalm istam isest analüüsiks. Eripraktikum is on võim alik teoreetiliselt om andatud teadmisi rakendada FKFE.03.017 Elektroanalüüs erinevate objektide uurimiseks nii kõige kaasaegsem a kui ka laiemalt dotsent Heldur Keis levinud aparatuuri kasutamisel. 4A P(32L+32P+96i) -EA © 1 .-1 6 . n.2 L n-s 1 re f => E □ K eem ia:dokt 15. - 16. n.16 P n-s O FK FE.03.015, FKFE.03.016 © FKFE.03.005 FK FE.03.026 Füüsikaline keemia Käsitletakse elektrokeem iliste analüüsim eetodite teoreetilisi aluseid ning korr. professor Enn Lust, dotsent Juha Ehrlich erinevaid analüüsimeetodeid: potentsiom eetria, kulonomeetria, 3A P(32L+16P+72i) -E konduktom eetria jne. Tutvustatakse põhjalikum alt nii klassikalise ■Füüsika:4 polarograafilise meetodi kui ka kaasaegsete impulss- ja Kursus käsitleb keem iliste protsesside kulgemise üldisi seaduspärasusi vahelduvvoolum eetodite kasutam ist elektroanalüüsis soojusefekti ja tööd, protsesside tasakaalu ning selle saabumise tingimusi elavhõbetilkelektroodi ja tahkete elektroodide puhul, samuti ja tasakaaluolekut m õjutavaid faktoreid. Vaadeldakse erinevaid inversioonvoltam perom eetrilist analüüsim eetodit, mis võim aldab m äärata reaktsioonim ehhanism e ning nende kaasaegseid teooriaid. paljusid elem ente väga väikese sisalduse korral. Loengutes omandatu © 10. - 14. n.4 P n-s praktilist kasutam ist harjutatakse eripraktikum is. Materjal on jõukohane 2. - 9. n.4 L n-s => E ka magistriõppe teise aasta üliõpilastele. ©1. - 16. n.2 L n-s => E FK FE.03.027 Elektrokeem ia alused II 13 ,- 16. n.8 P n -s => A korr. professor Enn Lust 5A P(64L+16P+ 16S+ 104i) *E FKFE.03.018 Elektrokeem iline kineetika II ■K eem ia:m ag korr. professor Enn Lust, dotsent Heldur Keis O FK FE.03.007 8 A P(32L+64P+32S+192i) -EA K ursus annab süvendatud käsitluse kaasaegse elektrokeemia üldistest □ Keem ia:dokt seaduspärasustest. Vaadeldakse faasidevahelise piirpinna moodustumist O FK FE.03.007, FKFE.03.015, FKFE.03.016 ning adsorptsiooniprotsessiga kaasnevaid muudatusi faasidevahelise Antakse süvendatud ülevaade kaasaegsetest elektrokeem ilise kineetika piirpinna ehituses (lahuste ning m etallide pindkihtides).Analüüsitakse teooriatest erinevate kiirust lim iteerivate staadium ide (aeglane faasidevahelise piirpinna struktuuri m õju elektrokeemiliste protsesside neutralisatsioon, rekom binatsioon, kristallisatsioon, m assiülekanne, seaduspärasustele ning heterogeensele katalüüsile. Kohustuslik adsorptsioon) tingim ustes ning elektrilise kaksikkihi ning metallide füüsikalise ja elektrokeem ia eriala magistriõppes. Teistele valikaine. elektronstruktuuri m õjust laenguülekande protsessile kvantkeem ia © 1 .-1 6 . n.4 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E valguses. Põhjalikum at käsitlust leiab elektrokatalüüs. Loengutega 1 1 .-1 4 . n.4 P n-s paralleelselt toim uvad sem inarid, kus toim ub loengumaterjali arutelu ja eripraktikum id teoreetiliste teadm iste praktilise kasutam ise õppimiseks. FK FE.03.028 Elektrokeem ia alused III ©1. - 16. n.2 L, 4 P, 2 S n-s => E A korr. professor Enn Lust 7A P(64L+32P+32S+152i) *EA FK FE.03.021 Füüsikaline keemia I ■K eem ia:dokt dotsent Heldur Keis O FK FE.03.007, FK FE.03.027, FKFE.03.029 4A P(32L+32S+96i) *E Kursus annab süvendatud kaasaegse käsitluse faasidevahelise piirpinna ■ Keemia:2 ehituse üldistest seaduspärasustest statistilise ning tahkisefüüsika ja Füüsikalise keem ia 1 kursus käsitleb keem iliste ja füüsikaliste protsesside kvantkeem ia valguses. Analüüsitakse elektrokeem iliste reaktsioonide kõige üldisem aid seaduspärasusi: soojusefekte ja tööd, protsessi isevoolu m ehhanisme, kasutades kvantkeem ia arendusi. Kohustuslik füüsikalise ja kulgem ise ja tasakaaluoleku term odünaam ilisi tingim usi, faaside elektrokeem ia eriala doktoriõppes. Teistele valikaine. tasakaalu ja faasiliste ülem inekute seaduspärasusi. Vaadeldakse lahuste © 1 .-1 6 . n.2 L n-s 2 knt, 1 re f= > A moodustum ise tingim usi ja m itteelektrolüütide lahuste omadusi, 24. - 39. n.2 L n-s statistilise term odünaam ika aluseid ning elusorganism ides toim uvate 3 0 .- 37. n.4 P, 4 S n -s => E protsesside term odünaam ikat. Loengutega paralleelselt toim uvad sem inarid, kus toim ub loengum aterjali arutelu ja ülesannete lahendamine. FKFE.03.029 Füüsikalised uurim ism eetodid elektrokeem ias © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 3 knt => E korr. professor Enn Lust, teadur Alar Jänes 5A P(64L+16P+16S+104i)*E FK FE.03.022 Füüsikaline keemia II ■K eem ia:m ag dotsent Heldur Keis K äsitletakse kaasaegseid m eetodeid faasidevahelise piirpinna 4A P(32L+32S+96i) *E (m etall/vaakum , m etall/elektrolüüdi lahus, pooljuht/elektrolüüdi lahus) ■K eem ia:3 üldiste seaduspärasuste väljaselgitam iseks ja nende olulisemate O FKFE.03.021 karakteristikute m ääram iseks. Analüüsitakse elektroodi pinna topograafia, Füüsikalise keem ia II kursus käsitleb elektrokeem iat ja keem ilist elektronstruktuuri ja keem ilise koostise ning pinna mikroheterogeensuse kineetikat: elektrolüütide lahuste teooriat ja om adusi, lahuste mõju adsorptsiooni ja elektrokeem iliste protsesside seaduspärasustele. elektrijuhtivust ja konduktom eetria rakendusi, tasakaalulisi nähtusi Kohustuslik füüsikalise ja elektrokeem ia eriala magistriõppes. Teistele m etall-lahus piirpinnal ning potentsiom eetria rakendusi, samuti valikaine. elektrokeem iliste reaktsioonide kineetika seaduspärasusi ja vastavaid © 24. - 39. n.4 L n-s 1 knt, 1 ref => E uurim ism eetodeid. V aadeldakse ka erinevate m ehhanism idega toimuvate 3 4 .-3 7 . n.4 P, 4 S n-s FÜÜSIKA-КЕЕШ АТЕ ADUSKOIVD 277 277 3 A P (32L + 16S+72i) *E FKFE.03.030 Elektrosünteesi alused ■ M ate rja litead u si korr. professor Enn Lust © FK FE .01.045 4AP(64L+96i) *E Kursuses käsitletakse keem iliste protsesside toimumise üldisi □Keemia:mag seaduspärasusi: soojusefekte ja tööd, keemiliste protsesside tasakaalu OFKFE.03.022, FKFE.03.027 ning tasakaalu mõjutavaid faktoreid. Vaadeldakse keemilise kineetika ©FKFE.03.015 seaduspärasusi ja erinevate faktorite mõju reaktsioonide kiirusele ning Kursus käsitleb anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite elektrosünteesi m ehhanismile. üldisi seaduspärasusi. Analüüsitakse olulisemate reaktsioonide ® 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 knt => E mehhanisme ning lahusti, elektroodimaterjali ja elektrolüüdi mõju elcktrosünteesiprotsessi karakteristikutele. FK FE.03.040 Arvuti kasutam ine füüsiko-keem ilise eksperimendi ©1. -16. n.4 L n-s => E töötlem isel teadur Karmen Lust, assistent Tiiu Ehrlich FKFE.03.031 Eripraktikum füüsikalisest keemiast ,5A P(12P+8i)*A korr. professor Enn Lust, dotsent Heldur Keis, teadur Alar Jänes, teadur □ Proviisoriõpe:2 Karmen Lust Praktikum is uuritakse eksperim entaalselt m itmete raviainete füüsiko- 6AP(104P+136i) *A keem ilisi karakteristikuid ja õpitakse saadud andmeid töötlema arvuti ■Keemia:4 abil. OFKFE.03.021, FKFE.03.022 © 35. - 38. n.3 P n-s => A Eripraktikum on ette nähtud bakalaureusetöö eksperimentaalse m etoodika omandamiseks. FKFE.03.041 Füüsikalise keemia praktikum II ©november, 4. n.26 P n-s => A dotsent Juha Ehrlich, assistent Tiiu Ehrlich 4A P(80P+80i) *A FKFE.03.032 Eriseminar füüsikalisest keemiast ■K eem ia:3 korr. professor Enn Lust, dotsent Heldur Keis © FK FE .03.021, FKFE.03.022, FKFE.03.051 16AP(192S+448i) *4A Praktilised tööd elektrokeem ia ja keem ilise kineetika valdkonnas ning ■Keemia:mag teoreetiliste teadm iste kinnistam ine füüsikalises keemias. Eriseminarid toimuvad magistratuuri kõigi 4 semestri vältel, nendes © 24. - 39. n.5 P n-s 1 knt => A toimub teaduslike referaatide kuulamine ning arutelu. 16 AP kogutakse magistriõppe 2 aasta jooksul. Kohustuslik füüsikalise ja elektrokeem ia FKFE.03.045 Poorsete materjalide elektrokeem ia eriala magistriõppes. Teistele valikaine. korr. professor Enn Lust, teadur Alar Jänes ©1. - 16. n.3 S n-s 1 re f= > A 2A P(32L+48i) *E 24. - 39. n.3 S n-s 1 ref => A □ K eem ia:m ag O FK FE.03.027 FKFE.03.033 Eriseminar füüsikalisest keemiast Antud ainekursuses antakse ülevaade poorsete materjalide saamise korr. professor Enn Lust m õningatest tehnoloogilistest probleem idest, poorsete materjalide 24AP(384S+576i) *4A m odifitseerim ise võim alustest ning nende elektrokeem ilistest omadustest. ■Keemia:dokt A nalüüsitakse poorsete m aterjalide kasutamise võimalusi Eriseminar toimub kogu doktorantuuri kestel, nendes toimub teadustöö elektrokatalüsaatoritena, elektroodidena energiasalvestites jne. tulemuste ja referaatide kuulamine ning arutelu. 24 AP kogutakse A nalüüsitakse elektrokeem ilise impedantsi meetodi abil määratud doktoriõppe 4 a. jooksul. Kohustuslik füüsikalise ja elektrokeem ia eriala m aterjalide param eetrite (eripind, poori raadius, poori ruumala) doktoriõppes. Teistele valikaine. vastastikuseid seoseid. ©1. - 39. n.3 S n-s 1 ref => A © 24. -3 9 . n.2 L n-s 1 r e f= > E FKFE.03.034 Füüsikaline keemia FK FE.03.046 K ursusetöö füüsikalises keemias dotsent Juha Ehrlich korr. professor Enn Lust, dotsent Juha Ehrlich, dotsent Heldur Keis, 2AP(32L+48i) *E teadur Alar Jänes, teadur Karmen Lust ■Keemia:4, Proviisoriõpe:2 2A P(80i) *A Kursus on mõeldud farmaatsia eriala üliõpilastele ja ka nendele ■Keem ia:3 üliõpilastele, kes on lõpetanud loodusteaduste õpetaja põhikoolis eriala ja © FK FE .03.021 taotlevad bakalaureusekraadi keemias. Kursuses käsitletakse keemiliste © FK FE .03.022 protsesside üldisi seaduspärasusi .Kursus koosneb neljast peatükist: Üliõpilane tutvub füüsikalise keem ia mingi kindla probleemiga ja kirjutab keemiline termodünaamika, õpetus lahustest, kineetika ja elektrokeemia. sel teemal kursusetöö. See on kas teoreetilist või eksperimentaalset laadi ©1. -16. n.2 L n-s => E ja koosneb referaadist ning uurim uslikust osast. Diferentseeritud arvestus, © korduv: 2 n. 1 re f => A FKFE.03.035 Füüsikalise keemia praktikum assistent Tiiu Ehrlich FKFE.03.047 F o to - ja laserikeem ia IAP(32P+8i) -A v-teadur Indrek Renge ■Proviisoriõpe:2 1 AP(16L+4S+20i) *E Füüsikalise keemia praktikumis õpetatakse mõõtmiste teostam ist ja □ Keem ia:3, K eem ia:4, K eem ia:m ag tulemuste töötlemist ning arvutamist © FK K M .04.002 ©24. - 34. n.3 P n-s 2 knt => A Tutvustatakse ergastatud molekulide keemilisi reaktsioone gaasi-, vedel- ja tahkes faasis. Põhiline tähelepanu pühendatakse elementaarprotsesside FKFE.03.036 Füüsiko-keemilised ja elektrokeem ilised meetodid (energia, elektroni ja prootoni ülekanne molekulide vahel, dissotsiatsioon meditsiinidiagnostikas ja isom erisatsioon) teoreetiliste m udelite avamisele. Antakse ülevaade dotsent Juha Ehrlich laserite rakendustest keemias, s.h. isotoopide eraldamisest, keemilistest 5AP(12L+8i) *A laseritest, m ultifotoonsest keem iast, üksikute aatomite ja molekulide □Arstiteadus: 1 uuringutest, koherentsest fem tokeem iast, jne. Õpitakse tundma Antakse ülevaade elektrokeem ia algtõdedest ning kaasaegsete fotokeem ilisi nähtusi üm britsevas m aailm as (fotosüntees, nägemine, sudu, füüsikokeemiliste ja elektrokeem iliste meetodite rakendatavusest osooniaugud). meditsiinis. © 24. - 32. n.2 L n-s => E ©märts, 6. n.2 L n-s => A 3 3 .-3 4 . n.2 S n -s FKFE.03.037 Füüsikaline keemia I FKFE.03.048 Füüsikalise keemia praktikum dotsent Heldur Keis teadur Alar Jänes, teadur Karmen Lust, 278 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 278 4A P(80P+80i) *A FK FE.05.005 K eskkonnakeem ia ■ Keemia:4 korr. professor Toomas Tenno, lektor Karin Hellat Praktikum on mõeldud loodusteaduste õpetaja põhikoolis eriala 2AP(32L+48i) *E lõpetanutele, kes taotlevad bakalaureusekraadi keemias. Praktikum ■K eskkonnatehnoloogia:kesk koosneb valiktöödest keem ia eriala füüsikalise keem ia praktikum ist □B ioloogia:kesk © 24. - 39. n.5 P n-s 1 knt => A Kursuses käsitletakse keskkonnaseisundit m õjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Pööratakse tähelepanu FK FE.03.051 Füüsikalise keemia praktikum I praktiliste loodusvaatluste ja keskkonnauuringute läbiviimisele koolis, dotsent Juha Ehrlich, teadur Karmen Lust, assistent Tiiu Ehrlich saadud tulem uste interpreteerim isele keem ilisest aspektist lähtuvalt ning 4AP(80P+80i) *A interdistsiplinaarse ainekäsitluse võim alusele. ■Keem ia:3 © 1. - 8. n.4 L n-s 1 re f => E OFKFE.03.021 Praktilised tööd keem iliste ja füüsiko-keem iliste protsesside üldiste FK FE.05.006 K ollo id -ja pindnähtuste keemia seaduspärasuste kohta, uuritakse keem ilist ja faasidevahelist tasakaalu, korr. professor Toom as Tenno, Vello Loodmaa lahuste omadusi jne. Kinnistatakse teoreetilisi teadm isi füüsikalises 2A P(32L+48i) *E keemias. □ Bioloogia:kesk, K eskkonnatehnoloogiad , Keskkonnatehnoloogiad © 1 .-1 6 . n.5 P n-s 1 knt => A K olloidkeem ia käsitleb reaalseid süsteeme, kus esineb märkimisväärne faasidevaheline piirpind, samuti kõrgm olekulaarsete ühendite lahuseid. FKFE.03.052 Füüsikaline keemia II Loengukursuses tutvustatakse nende protsesside kulgemise tingimusi, dotsent Heldur Keis olulisi seaduspärasusi ning piirpindadel toimuvate nähtuste seoseid teiste 3A P(32L+16S+72i) *E füüsikalis-keem iliste protsessidega. Erilist tähelepanu pööratakse meid ■ M aterja litead u si üm britseva m aailm a nähtuste selgitam isele kolloidkeem ia aspektist OFK FE.01.045, FKFE.03.037 lähtudes, mis on oluline laia profiiliga Õpetajate ettevalmistamisel. Kursuses käsitletakse elektrokeem iat ja keem ilist kineetikat, © 24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E elektrolüütide lahuste teooriat ja omadusi, lahuste elektrijuhtivust ja konduktom eetria rakendusi, tasakaalulisi nähtusi m etall-lahus piirpinnal, FKFE.05.007 Looduslike protsesside keemilised ja termodünaamilised elektrokeem ilise kineetika seaduspärasusi ja uurimismeetodeid. alused © 1 ,-1 6 . n .2 L , 1 S n - s 2 k n t= > E korr. professor Toomas Tenno 4A P(64L+96i) *E FKFE.03.053 Füüsikalise keemia praktikum □ K eem ia:m ag, Keem ia:dokt teadur Alar Jänes Esitatakse looduslike protsesside keem ilised ja termodünaamilised alused, 5AP(85P+115i) *A lähtudes ainete eksisteerim ise kolm est agregaatolekust, mis määravad nn ■ M aterja litead u si atmosfääri, hüdrosfääri kui ka litosfääri oleku parameetrid O FK FE.03.037, FKFE.03.052 Iseloom ustatakse faasidevahelise piirpinna osatähtsust mikro- ja Praktikumi eesm ärgiks on kinnistada füüsikalise keem ia loengus m akrom aailm a protsessides ning aine ja energia ülekande mehhanisme omandatud teadm isi ning anda praktilisi kogemusi erinevate füüsiko- faaside vahel ja faasides. Antakse ülevaade mittetasakaalulisest keemiliste m eetodite rakendamiseks. term odünaam ikast, sünergee tikastja fraktalite teooriast. ©24. - 40. n.5 P n-s => A © 1 .-1 6 . n.4 L n-s 2 re f => E FK FE.05.010 K olloidkeem ia korr. professor Toom as Tenno, Vello Loodmaa KOLLOID- JA KESKKONNAKEEMIA 1 AP(20L+20i) *E■G eoloogia:alam ÕPPETOOL (05) K olloidkeem ia käsitleb reaalseid süsteem e, kus esineb märkimisväärne faasidevaheline piirpind. Kolloidsüsteem id on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas, paljud elusorganism ides kulgevad protsessid on samuti FKFE.05.001 K eskkonnakeem ia I kolloidkeem ilise iseloomuga. K olloidkeem ia kursuses tutvustatakse korr. professor Toomas Tenno, lektor Karin Hellat nende protsesside kulgem ise tingim usi, olulisi seaduspärasusi ning 3A P(32L+16S+72i)*E piirpindadel toim uvate nähtuste seoseid teiste füüsikalis-keemiliste □ K eem ia:3 protsessidega. Tähelepanu pööratakse meid üm britseva maailma nähtuste © FK FE.03.021, FK FE.03.022, FKOK.01.030 selgitam isele kolloidkeem ia aspektist lähtudes. K eskkonnakeem ia on hästi väljakujunenud keem ia aladistsipliin, mis © 1. - 10. n.2 L n-s => E hõlmab meid üm britsevas keskkonnas toim uvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate FK FE.05.011 Keskkonna analüüs faktorite toim et elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. V aadeldakse lektor Karin Hellat toksiliste ja bioakum uleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende 2A P(32L+48i) *E toim e vähendam ise võim alusi. Võrreldakse looduslikke ja keemilisi □ Keemia:4 protsesse, analüüsitakse keskkonnauuringutega seonduvaid probleeme O FK FE.05.001 meil ja mujal. Antakse ülevaade meid üm britsevas keskkonnas toim uvate Kursuses antakse ülevaade keem ilistest ja ökotoksikoloogilistest protsesside m õjutam ise ja suunam ise võim alustest, lähtudes keem ilistest m eetoditest keskkonna analüüsil. K äsitletakse ainete biodegradeeruvuse seaduspärasustest. määram ise m eetodeid, objekti analüüsi eripära, proovide ettevalmistamist © 2 4 .-3 9 . n.2 L, 1 S n -s 1 r e f= > E analüüsiks ning analüüsitulem uste interpreteerimise võimalusi. Tutvustatakse rahvusvahelistes standardites pakutavaid FKFE.05.002 K ollo id -ja pindnähtuste keemia I analüüsim eetodeid keskkonna seisundi hindamiseks, samuti korr. professor Toom as Tenno, Vello Loodmaa bioakum uleeruvate ainete m ääram ise viise. 2A P(32L+48i) *E © 1. -1 6 . n.2 L n-s 1 re f => E ■Farm aatsia:2 , Keemia:3 © FK FE.03.021, FK FE.03.022, FKOK.01.030, FKOK.01.031 FK FE.05.013 K o llo id -ja pindnähtuste keemia II Kursuses käsitletakse m ikroheterogeenseid süsteeme. Käsitletakse nii korr. professor Toom as Tenno kolloidkeem ia teoreetilisi probleem e kui ka looduses ja tehnikas 2AP( 16L+16S+48i) *E laialtlevinud kolloidsüsteem e. Rõhutatakse kolloidsüsteem ide rolli ■K eem ia:m ag inim organism is ja ravim ite tehnoloogias. K ohustuslik m aterjaliteaduse Antakse ülevaade m ikroheterogeensetest süsteem idest, lähtudes eriala m aterjalide keem ia õppesuuna üliõpilastele. füüsikalistest, keem ilistest ja term odünaam ilistest mudelitest. ©24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => E © 24. - 39. n .l L, 1 S n-s 1 re f= > E f M s i k a -k e e m i a t e a d u s k o n d 279 279 FKFE.05.014 K ollo id-ja pindnähtuste keemia praktikum Loengukursus on loogiliseks jätkuks keskkonnaanalüüsi kursusele. assistent Aarne Pruks K äsitletakse valitud küsimusi keskkonnaobjektide ning toiduainete 2AP(48P+32i) *A analüüsist. ■Keemia:3 © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 1 re f => E □K eskkonnatehnoloogiad, K eskkonnatehnoloogiad Lisaks keemia 3. kursuse üliõpilastele on praktikum m õeldud ka FK FE.05.023 Protsesside m odelleerim ine heterogeensetes süsteemides loodusteaduste Õpetaja põhikoolis eriala lõpetanutele, kes taotlevad korr. professor Toomas Tenno bakalaureuse kraadi keemias.Süvendatakse laboratoorse töö ja 4A P(64S+96i) *E probleemülesannete lahendamise oskust kolloid- ja pindnähtuste keem ia □ K eem ia:m ag valdkonnas. Käsitletakse keem iliste, füüsikaliste ning bioloogiliste protsesside Ф24. - 39. n.3 P n-s => A m odelleerim ist heterogeensetes süsteemides. © 24. - 39. n.4 S n-s 2 ref => E FKFE.05.015 Amperomeetrilised ja potentsiom eetrilised analüüsi meetodid FK FE.05.024 Keskkonna analüüs ja välipraktika korr. professor Toomas Tenno, teadur Kaido Tammeveski lektor Karin Hellat 2AP(32L+48i) *E 4.5A P(16L+64P+32S+68i) *A □Keemia:mag □ K eem iaõpetaja:5, Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:3 Kursuses antakse ülevaade amperomeetriliste ja potentsiom eetriliste K eskkonna analüüs ja välipraktika on mõeldud "Hüdrokeemia" meetodite teoreetilistest alustest. O lulist tähelepanu pööratakse meetodite valikkursuse praktilise osa teostamiseks põhikoolis ning nende praktikumi rakendamisele keskkonna analüüsil, toiduainete analüüsil, meditsiinis jne. töödega tutvum ine võim aldab läbi viia mitmesuguseid hindamisteste ning 024. - 39. n.2 L n-s => E keskkonna seisundit kirjeldavaid indikatsioone põhikooli tasemel. © 24. - 39. n .l L, 4 P, 2 S n-s 1 re f => A FKFE.05.016 Biosensorid korr. professor Toomas Tenno, teadur Kaido Tammeveski, lektor Kaja FK FE.05.025 Keskkonna analüüsi praktikum Orupõld lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld 2AP(32L+48i) *E 3.5A P(64P+16S+60i) *A □Keemia:mag □ K eem ia:4 , K eskkonnatehnoloogiad, K eskkonnatehnoloogiad Kursuses antakse ülevaade biosensorite ehitusest ja tööprintsiipidest, O FK FE.03.041, FKFE.03.051, FKFE.05.001 tutvustatakse uuemaid arengusuundi biosensorite tehnoloogias. Praktiliste tööde läbiviimine keskkonna objektide (vesi, muld) analüüsil. Käsitletakse rakendusvõimalusi keskkonna monitooringus, m editsiinis, Toiduainete analüüsid nende kvaliteedi hindamisel. toiduainete analüüsil, tööstuses jne. © 1 .- 1 6 . n.4 P, 1 S n-s => A ©24. - 39. n.2 L n-s => E FKFE.05.027 Kolloidkeemia FKFE.05.017 Pestitsiidide jääkide analüüs korr. professor Toomas Tenno, Vello Loodmaa lektor Kaja Orupõld 2A P(32L+48i) -E 2AP(32L+48i) *E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 □Keemia:mag O FK FE.01.017, FKOK.Ol .030 Kursuses antakse pestitsiidide üldiseloomustus, tuuakse ära andmed K olloidkeem ia kursuses antakse ülevaade reaalsete süsteemide keemiast. pestitsiidide kasutamise kohta taimekaitses ja normatiivid. Antakse Tähelepanu pööratakse meid üm britseva maailma nähtuste selgitamisele ülevaade kaasaegsetest meetoditest pestitsiidide jääkide analüüsiks. kolloidkeem ia aspektist lähtudes, mis on oluline laia profiiliga õpetajate 024. - 39. n.2 L n-s => E ettevalm istam isel. © 24. - 39. n.2 L n-s => E FKFE.05.018 Raskemetallid toiduainetes ja nende analüüs Jüri Ruut FK FE.05.028 Keskkonnakeem ia 2AP(16L+16S+48i) *E lektor Karin Hellat □Keemia:mag 2A P(32L+48i) *E Käsitletakse raskemetallide väikeste sisalduste m ääram ist keskkonnas ja ■Loodusteaduste õpetaja põhikool is: 2 toiduainetes. Antakse ülevaade kaasaegsetest m eetoditest raskem etallide © FK FE .01.017, FK O K .O l.030 analüütiliseks määramiseks. K eskkonnakeem ia kursus käsitleb keskkonnas toimuvaid protsesse nii © 1.-16. n.l L, 1 S n-s => E füüsika, keem ia kui ka bioloogia aspektist. Pööratakse tähelepanu praktiliste loodusvaatluste ja keskkonnauuringute läbiviimisele FKFE.05.019 Looduslike toksiinide analüüs põhikoolis, samuti lihtsate katsete ja nende tulemuste mõistmisele. Mari Reinik Keskkonnakeem ia põhikursus on m õeldud alusteadmiste omandamiseks 2AP(16L+16S+48i) *E keskkonnas kulgevate keemiliste nähtuste seletamisel. □Keemia:mag © 24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E Antakse ülevaade taimsetest ja loomsetest toksiinidest. K äsitletakse toksiinide sisalduse kvalitatiivse ning kvantitatiivse m ääram ise võimalusi. FK FE.05.029 Reovee keemilise ja bioloogilise puhastuse alused ©1. -16. n.l L, 1 S n-s => E korr. professor Toomas Tenno, lektor Karin Hellat 2AP(16L+16S+48i) *E FKFE.05.021 Keskkonnakeemia II ■K eskkonnatehnoloogia:kesk korr. professor Toomas Tenno □ Keemia:4 4AP(32L+32S+96i) *E OFKFE.05.041 ■Keemia:mag Kursuses käsitletakse reovee keem ilise ja bioloogilise puhastuse aluseid. Kursuses käsitletakse süvendatult keskkonnas toim uvate protsesside Antakse ülevaade ka käesoleval ajal kasutatavatest keemilisi aspekte, massi- ja soojusülekande mõju nendele protsessidele. puhastustehnoloogiatest. Samuti käsitletakse saasteainete leviku, bioakum ulatsiooni ja © korduv: 2 n.8 L, 8 S n-s 1 ref => E biodegradatsiooniga seotud keemiliste protsesside kulgu ning nende matemaatilist modelleerimist. Kohustuslik kolloid- ja keskkonnakeem ia FK FE.05.033 M ittestatsionaarsete protsesside modelleerimine eriala magistriõppes. Teistele valikaine. heterogeensetes süsteem ides ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => E korr. professor Toom as Tenno 4A P(16S+144i) *E f KFE.05.022 Keskkonna analüüs II □ Keem ia:dokt lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld Kursus käsitleb m ittestatsionaarsete protsesside modelleerimist 2AP(16L+16S+48i)*E heterogeensetes süsteemides. ÜKeemia:mag © 2 4 .-3 9 . n .l S n-s 2 re f => E 280 FLLSIKA-KEEMIATEADLSKOI4D 280 magistriõppe 2 a. jooksul. Kohustuslik ko llo id -ja keskkonnakeem ia eriala FKFE.05.034 Sünergeetika magistriõppes. Teistele valikaine. korr. professor Toomas Tenno © 1 .-1 6 . n.3 S n-s 1 re f= > A 4AP(16S+144i) *E 24. - 39. n.3 S n-s 1 re f => A □ Keem ia:dokt Kursuses käsitletakse elus ja eluta looduses esinevate füüsikaliste, FK FE.05.048 Erisem inar k o llo id -ja keskkonnakeem iast keemiliste, bioloogiliste süsteem ide ja nende eri osade vastastikusel korr. professor Toomas Tenno koosmõjul toim uvaid protsesse, mis viivad süsteemi enesekorrastam isele. 24AP(384S+576i) *4A Vaadeldakse ka korrastatud süsteemi oleku ülem inekut kaoseks. ■K eem ia:dokt © 24. - 39. n. 1 S n-s 1 ref => E Erisem inarid toimuvad kogu doktorantuuri vältel. Seminarides arutatakse teadustöö tulemusi, kuulatakse ja arutletakse referaate. 24 AP kogutakse FKFE.05.035 Fraktalid doktoriõppe 4 a. vältel. Kohustuslik kolloid- ja keskkonnakeemia eriala korr. professor Toomas Tenno doktoriõppes. Teistele valikaine. 4AP(16S+144i) *E © 1. - 39. n.3 S n-s 1 re f= > A □ Keemia:dokt Kursus annab ülevaate fraktalitest. FKFE.05.049 Keskkonna analüüs ja monitooring © m ärts, 4. n.4 S n-s 1 re f => E lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld 3AP(32L+16S+72i) *E FKFE.05.036 Am perom eetriliste ja potentsiom eetriliste andurite ■K eskkonnateadus:kesk matem aatiline m odelleerim ine OFKFE.05.041 korr. professor Toomas Tenno Antakse ülevaade keskkonna objektide (vesi, õhk, pinnas) analüüsi 2AP(8S+72i) -E enam levinud m eetoditest ning tutvustatakse keemilise analüüsi täpsuse □K eem ia:dokt ning reprodutseeritavuse hindam ise aluseid. Käsitletakse ka Kursus käsitleb am perom eetrilistes ja potentsiom eetrilistes andurites tööstusreovete ökotoksikoloogilise analüüsi meetodeid, mis võimaldavad kulgevate protsesside m atem aatilist modelleerimist. hinnata reoainete keskkonnaohtlikkust. Keskkonna monitooringu ©septem ber, 4. n.2 S n-s 1 re f => E andmeid tutvustatakse nii nende analüütilisest aspektist johtuvalt kui ka keskkonna seisundi hindam ise kriteerium e silmas pidades. FKFE.05.042 Teadm isruum i teooria © veebruar, 3. n .l 1 L, 5 S n-s => E külalisprofessor Mare Taagepera 2AP(32L+16S+32i) *A FK FE.05.051 Rakenduslik kolloidkeemia □K eem ia:m ag, Keemia:dokt, K eem iaõpetajad Vello Loodmaa Teadmisruumi teooriat on viim ase küm ne aasta jooksul kasutatud eriti lA P(16L+24i) *A matemaatiliste teadm iste om andam ise analüüsis, nüüd ka loodusteadustes. □ Proviisoriõpe:2 Kursus koosneb teadm isruum i teooria tundm aõppim isest ja kasutam isest Kursuses käsitletakse süvendatult neid kolloidkeem ia probleeme, mis on oma erialal. Rühm atööna koostatakse test, lastakse Õpilastel test vastata ja otseselt seotud ravimite valm istam isega (suspensioonide ja emulsioonide analüüsitakse tulemusi. Kasutatakse ka teadm isruum i teooriaga seotud reoloogilised om adused, pulbrid, pastad) või nende omastamise ja metodoloogiaid, nagu konstruktivism , millega kaasnevad küllalt tihti transpordiga organism is (absorptsioon ja om andam ise teed; geelid ja väärmõisted ja m õistekaartide kasutamine. vedelad kristallid organismis). © aprill, 8. n.4 L, 2 S n-s => A © aprill, 8. n.2 L n-s => A FKFE.05.043 Ohtlike ainete käsitlem ine avariide korral FK FE.05.052 Ö kotoksikoloogia lektor Karin Hellat lektor Kaja Orupõld, Kalle Ilmoja 1 AP(16L+24i) *E 2AP(32L+48i) *A □ K odanikukaitse õpetaja (lisaeriala): □ Keemia:4, K esk k o n n a teh n o lo o g ia ten i Käsitletakse ohtlike ainete sattum ist keskkonda, nende toim et inimesele ja K äsitletakse toidus ja vees võõrainete sisaldust ning nende määramise elukeskkonnale. Tutvustatakse ohtlike ainete kahjutustam ise võimalusi meetodeid. Tutvustatakse saastainete, nagu nitraadid, nitroosamiimd, ning elanikkonna tegevust avariide korral. Kursus käsitleb samuti pestitsiidid, kloreeritud bifenüülid, dioksiinid, toksilised metallid, saneerim istega seotud probleeme. mükotoksiinid, toksilised am iinid jt. levikut ning toim et inimorganismile. ©aprill, 8. n.2 L n-s => E Antakse ülevaade enam kasutatavatest toidulisanditest (konservandid, magusained, antioksüdandid, värvained jm .) ja nende toimest. Eraldi FKFE.05.044 K eskkonnaõpetus ja keskkonnakaitse alused käsitletakse õhus sisalduvaid saastaineid ja nende analüüsi spetsiifikat. lektor Karin Hellat ©24. - 39. n.2 L n-s 1 re f => A 1.5AP(24L+36i) *E □ Kodanikukaitse õpetaja (lisaeriala): FKFE.05.054 Ö kotoksiko loogia ja te rv isekaitse Käsitletakse keskkonnaseisundit m õjutavate faktorite toim et loodusele ja lektor Kaja Orupõld, Kalle Ilmoja tehiskeskkonnale. Antakse keskkonnakaitse alused ning tutvustatakse lA P (20L + 20i)-E keskkonnas toim uvate protsesside kontrolli võimalusi. ■K eskkonnateadus:kesk © veebruar, 8. n.3 L n-s => E Käsitletakse saastainete levikut keskkonnas mng toim et inimorganismile © korduv: 1 n.20 L n-s => E FKFE.05.046 Eripraktikum k o llo id -ja keskkonnakeem iast lektor Karin Hellat. Vello Loodmaa FKFE.05.056 K eskkonnakeem ia üldised alused I 6AP(100P+140i) *A lektor Karin Hellat ■Keem ia:4 2A P(32L+48i) *E OFK FE.05.002 ■ KeskkonnatehnoIoogia:alam Eripraktikum on ette nähtud bakalaureusetöö eksperim entaalse m etoodika Kursus on m õeldud keskkonnatehnoloogia 1. aasta üliõpilastele ja kõigile omandamiseks. neile, kes soovivad m õista nii looduses kui ka tehiskeskkonnas toimuvaid © novem ber, 4. n.25 P n-s => A protsesse keem ilisest aspektist. Keskkonnakeem ia kursuses käsitletakse neid keem ia põhialuseid, mis võim aldavad aru saada keskkonnas FKFE.05.047 Erisem inar k o llo id -ja keskkonnakeem iast kulgevate protsesside, samuti keskkonna saastam ise ning selle mõjude korr. professor Toomas Tenno, Vello Loodmaa uurimise keem ilistest alustest. 16AP(192S+448i) *4A © 1. - 16. n.2 L n-s 1 knt => E ■ Keemia:mag Eriseminarid toim uvad m agistriõppe kõigi 4 semestri vältel. Toim ub FKFE.05.057 K eskkonnakeem ia ü ld ised alused II teaduslike referaatide kuulam ine ja arutelu. 16 AP kogutakse lektor Karin Hellat 3AP(32L+16S+72i) *E FÜLSIKA-KEEMIATEADUSKOND 281 281 ■Keskkonnatehnoloogia:alam □ Keemia:4, K eem iaõpetaja:5 OFKFE.05.056 © FK FE .01.050, FKKM .01.036, FKKM .01.037, FKOK.01.030, Keskkonnakeemia üldised alused II on jätkukursuseks neile, kes soovivad FKOK.01.031 süvendatult tutvuda keskkonnas toimuvate protsesside keem iliste Kursuses käsitletakse m eie elukeskkonnas toimuvaid füüsikalisi ja alustega, et paremini m õista keskkonna saastamise ulatust ning saaste keem ilisi protsesse ning keskkonna seisundit mõjustavate tegurite olemust mõjude vähendamise võimalusi. ja nende toim e vähendam ise teid. Antakse ülevaade lihtsamatest ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 knt => E keem ilistest ja bioloogilistest analüüsi m eetoditest keskkonna seisundit iseloom ustavate param eetrite ja saastainete sisalduse määramisel. FKFE.05.058 K eskkonnakeem ia p rak tik u m I Tutvustatavate m eetodite valikul on tähelepanu pööratud praktiliste lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld, assistent Aarne Pruks loodusvaatluste ja keskkonnauuringute läbiviimisele koolis, saadud 2AP(48P+32i) *A tulem uste interpreteerim isele keem ilisest aspektist lähtuvalt ning ■Keskkonnatehnoloogia:alam interdistsiplinaarse ainekäsitluse võimalustele. Praktilised tööd käsitlevad keskkonnakeem ia kursuses tutvustatavate © 29. - 39. n.4 P, 2 S n-s 1 ref => E keskkonna oluliste parameetrite mõõtmise metoodikaid, nende määramise täpsust ja seost keskkonna seisundi hindamisega. FKFE.05.069 K ursusetöö k o llo id - ja keskkonnakeem ias ©1. -16. n.3 S n-s => A korr. professor Toomas Tenno, teadur Kaido Tammeveski, lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld, assistent Aarne Pruks, FKFE.05.059 K eskkonnakeem ia p rak tik u m II 2A P(80i) *A lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld, assistent Aarne Pruks ■K eem ia:3 1 AP(24P+16i) *A Ü liõpilane tutvub süvendatult mingi kindla probleem iga kolloid- või ■Keskkonnatehnoloogiani am keskkonnakeem ia valdkonnas ning kirjutab sellel teemal kursusetöö. See Praktilised tööd toimuvad keskkonnakeem ia välipraktikum ina, kus võib olla kas ainult teoreetilist laadi või sisaldada ka tutvustatakse nii proovi võtmise kui ka säilitamise meetodeid. Lisaks eksperim enti.D iferentseeritud arvestus. välimõõtmistele toimub võetud proovides olulisemate keskkonna © korduv: 2 n. 1 re f => A parameetrite määramine ka laboratooriumis. © 33.-38. n.4 P n -s = > A FK FE.05.072 K eskkonnatehno loog ia õppeekursioon lektor Karin Hellat FKFE.05.060 Jä ä tm em ajan d u s ja jää tm ek ä itlu s 1 A P(20P+5S+15i) *A lektor Karin Hellat ■K eskkonnateadus:kesk, Keskkonnatehnoloogia:kesk 2AP(32L+48i) *A Keskkonnatehnoloogia õppeekskursioon on mõeldud üliõpilastele ■Keskkonnatehnoloogia:kesk keskkonnaobjektide tutvustam iseks. Eeltööna koostavad üliõpilased □Keemia:4 ülevaate keskkonnatehnoloogia teemal, mille realiseerimine toimub Jäätmemajanduse põhiprobleemide käsitlust ning jäätm ekäitluse praktilise õppuse ajal. Kokkuvõtted vastavalt antud ülesannetele tehnoloogiat tutvustav kursus. Üliõpilased saavad ülevaate käesoleval ajal esitatakse ekskursioonile järgnevatel seminaridel. kasutatavatest meetoditest ja jäätm ekäitluse ideoloogiast Euroopas ning © m ai, 1. n.20 P, 5 S n-s => A Eestis ©1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => A FKFE.05.073 K eskkonnakeem ia p rak tik u m lektor Kaja Orupõld FKFE.05.061 K eskkonna an alüüs 2 A P (24P+12S+44 i) lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld ■K eskkonnateadus:alam 3AP(32L+8P+16S+64i) *E O m andatakse eksperim entaalse töö oskusi ja vilumusi, kinnistatakse ■Keskkonnatehnoloogia:kesk teadm isi, m ida antakse keskkonnakeem ia aluste kursuses,õpitakse OFKFE.05.057, FKFE.05.058, FKFE.05.059 planeerim a eksperim enti ja tegem a järeldusi eksperimendi tulemuste Keskkonna analüüsi kursuses tutvustatakse analüüsi meetodeid, nende põhjal. täpsust ja rakendatavust keskkonna objektide (vesi, muld, õhk) kvaliteedi ©korduv: 2 n. 12 P, 6 S n-s => A hindamisel. Praktiline osa on mõeldud lihtsamate analüüsi meetodite omandamiseks ning loengukursusel käsitletud tem aatika kinnistamiseks. FK FE.05.074 K ollo idkeem ia p rak tik u m © 9.-16 . n.4 L, 1 P, 1 S n-s => E assistent Aarne Pruks 1.5AP(36P+24i) *A FKFE.05.065 K eskkonnakeem ia III ■Farm aatsia:2 korr. professor Toomas Tenno K olloidkeem ia teoreetilisi probleem e rakendatakse praktilises töös. 4AP(20S+140i) *E Rõhutatakse kolloidsüsteem ide rolli inimorganismis ja ravimite ■Keemia:dokt tehnoloogias. Kursuses käsitletakse süvendatult keskkonnas toim uvate protsesside © 24. - 35. n.3 P n-s 2 knt => A keemilisi aspekte, massi- ja soojusülekande mõju nendele protsessidele. Samuti käsitletakse saasteainete leviku, bioakum ulatsiooni ja FKFE.05.075 K eskkonnakeem ia alused biodegradatsiooniga seotud keemiliste protsesside kulgu ning nende lektor Karin Hellat, Vello Loodmaa matemaatilist modelleerimist. Kohustuslik kolloid- ja keskkonnakeem ia 6A P(48L+30S+162i) *E eriala doktoriõppes. Teistele valikaine. ■ K eskkonnateadusel am ©24. - 33. n.2 S n-s => E Kursuses antakse põhiteadm ised keskkonnakeem ia omandamiseks. Käsitletakse keskkonnas toim uvaid füüsikalisi ja keemilisi protsesse, FKFE 05.067 Pindnähtuste keemia III keskkonna seisundit m õjutavate tegurite olem ust ja nende toime korr. professor Toomas Tenno vähendam ise teid. 2AP(20S+60i) *E © korduv: 6 n.8 L, 5 S n-s 1 ref => E ■Keemia:dokt Kursuses käsitletakse süvendatult mikroheterogeenseid süsteem e ning FKFE.05.076 K eskkonna saastu m in e ja selle m õju o rganism ides taasidevahelisel piirpinnal kulgevate protsesside seaduspärasusi ja nende to im uvate le pro tsessidele matemaatilist modelleerimist. Läbitöötatud kirjanduse põhjal koostatakse lektor Karin Hellat, lektor Kaja Orupõld referaadid, mis kaitstakse komisjoni ees. Kohustuslik kolloid- ja lA P(8L+8S+24i) *A keskkonnakeemia eriala doktoriõppes. Teistele valikaine. □ A rstiteadus: 1 ©1. -10. n.2 S n-s => E Kursuses käsitletakse üm britseva keskkonna saastum isega seotud probleem e nende keem ilise toim e aspektist. Saastekom ponentide ringet FKFE.05.068 Keskkonnakeem ia alused Õpetajatele looduses ja selle toim em ehhanism e organismidele. Bioloogilistes lektor Karin Hellat objektides (näit. rakkudes, kudedes vm) kulgevate protsesside eripära. 3AP(44P+22S+54i) *E B ioakum ulatsioon kui keskkonna saastum ise mõõt ja selle osa 282 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOI4D 282 rakutalituse m uutustes. K eskkonna aastekom ponentide biodegradatsiooni © 1. -1 6 . n .l L, 1 S n-s => E produktid j a nende toim e organism ide elutalitusele. Ökotoksikoloogilised analüüsid keskkonna saastum ise hindamisel. © 2 4 .-3 1 . n .l L, 1 S n-s => A FK FE.05.077 Keem iliste ja füüsikaliste tegurite mõju keskkonnale KESKKONNAFÜÜSIKA ÕPPETOOL (03) korr. professor Toom as Tenno, lektor Karin Hellat 4A P(32L+32S+96i) *E FKKF.03.001 K eskkonnadosim eetria ja kiirguskaitse I ■R ahvatervis:m ag õppeülesande täitja Enn Realo Kursuse käigus tutvustatakse keskkonna iseloomustamisel kasutatavaid 3A P(24L+12 P + 12S+72i) -E keemilisi ja füüsikalisi param eetreid, keskkonnaseire andmebaase, □ Füüsika:3 , Füüsika:4 keskkonda m õjutavate tegurite toim et keskkonnale ja mõjude K äsitletakse looduslike ja tehislike radionukliidide omadusi, levikut ökotoksikoloogilisi aspekte. Käsitletakse nii siseruumi kui väliskeskkonna looduskeskkonnas, kiirgusdoosi kujunem ist keskkonnas, kiirguse toim et organism idele lühiajalise ja pikaajalise ekspositsiooni tingimustes. vastastikm õju ainega, ioniseeriva kiirguse radiomeetriat ja Seminaridel käsitletakse keskkonda m õjutavate tegurite spektrom eetriat, kiirguskaitse aluseid ja norm atiive.A ine on mõeldud toim em ehhanism e ning saastekom ponentide levikut keskkonnas. keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. M agistrandid koostavad referaadid keskkonna seisundi hindam ise ja © 1. -1 2 . n.2 L, 1 S n -s 1 ref keskkonna keem iliste ja füüsikaliste param eetrite määramise, toim e ja 13. - 16. n.3 P n-s => E saasteainete mõju käsitlevatel teemadel. Referaadid esitatakse seminaridel, kus toim ub nende arutelu ja hindamine. FKKF.03.006 Sissejuhatus m erefüüsikasse. Läänemeri © oktoober, 8. n.4 L, 4 S n-s 1 knt, 1 ref => E dotsent Hanno Ohvril 3A P(40L+8S+72i) *E □ Füüsika:2 , Füüsika:3, Füüsika:4 Käsitletakse m aailm am ere uurimise ajalugu ja geomorfoloogiat KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT (KF) Selgitatakse m erevee füüsikalisi omadusi - soolsust, temperatuuri, tihedust, vee kihistum ist. Vaadatakse ingliskeelseid õppefilme Läänem erest ja kirjutatakse okeanograafiline referaat. Aine on mõeldud BIOGEOFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01) keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele ja teistele merehuvilistele.© 1. - 8. n.4 L n-s 2 ref 9. - 16. n .l L, 1 S n-s 2 re f => E FK K F.0l.003 Looduslikud energiaressursid õppeülesande täitja Vello Ross FKKF.03.009 M ehaanika lA P(16L+24i) *A dotsent Eduard Tamm □ Bioloogia:mag, Füüsika:m ag, Geograafia:m ag, G eoloogia:m ag 3.5A P(40L+24S+76i) *E Tutvustatakse looduslikke energiaallikaid, nende varusid m aailmas ja ■Füüsika: 1, Füüsika:2 Eestis. K äsitam ist leiavad energiaressurside kasutam ise m ajanduslikud ja © M TPM .05.017, M TPM .06.006 keskkonnahoiu aspektid ning trendid energiakasutuses m aailm as ja Aine on aluseks kogu edaspidisele füüsikaõpetusele. Sisaldab punktmassi Eestis.Aine on m õeldud eelkõige keskkonnafüüsika suuna ja jä iga keha kinem aatika ja dünaamika, tugevusõpetuse ning magistrantidele. hüdrom ehaanika eksperim endile põhinevat algõpetust. © 1 .- 8 . n .2 L n-s 1 re f => A © 1. - 4. n.4 L n-s 5 .-1 6 . n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E FKKF.03.011 SoojusÕpetuse praktikum v-teadur Jaan Salm, teadur Urmas Hõrrak, teadur Madis Noppel, lektor DÜNAAMILISE METEOROLOOGIA Hele Siim on, lektor H ilda Teral, M arko Vana ÕPPETOOL (02) lA P(20P+20i) *A ■Füüsika: 1, Füüsika:2, Füüsikaline infotehnoloogia: 1, Materjaliteadus:! © FK EF.01.010 FKKF.02.009 Sünoptiline meteoroloogia © FK K F.03.022 teadur Priit Tisler Praktikum üliõpilaste teoreetiliste teadm iste süvendamiseks ja katseliseks 2AP(32L+48i) *E kinnitam iseks, katse planeerim ise ja andmetöötluse elementide ning □ Füüsika:m ag eksperim enditehnika om andam iseks. © FK K F.02.016 © 33. - 37. n.4 P n-s => A Kursuse eesm ärk on tutvustada sünoptika põhim õisteid ja -seoseid. Vaadatakse õhum asside erinevaid tüüpe ning nende liikumisi, ülevaade FKKF.03.012 M ehaanika praktikum on antud sünoptilise m õõtkava põhilistest nähtustest. Uuritakse sünoptilisi v-teadur Jaan Salm, teadur Urmas Hõrrak, teadur Madis Noppel, Marko süsteem e kirjeldavaid diagnostilisi ning prognostilisi füüsikalisi Vana võrrandeid. Lähem alt käsitletakse statsionaarseid süsteeme ning 1.5AP(28P+32i) *A polaarfrondi ehitust. Praktilise tööna tutvutakse erinevate sünoptiliste ■Füüsika: 1, Füüsika:2 kaartide analüüsi põhim õtetega. A ine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna OFKEF.O l .010, FKKF.03.009 üliõpilastele ja m agistrantidele. Praktikum füüsikaosakonna üliõpilastele teoreetiliste teadmiste © 1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => E süvendam iseks ja katseliseks kinnitam iseks, katse planeerimise ja andm etöötluse elem entide ning eksperim enditehnika omandamiseks. FKKF.02.014 A tm osfääri num brilised mudelid © 2 6 .-3 2 . n.4 P n -s => A Aarne M ännik 2A P(16L+16S+48i) *E FKKF.03.013 A erosoolifüüsika □ Füüsika.m ag dotsent Eduard Tamm O FK K F.03.026 2A P(32L+48i) *E Kursus annab ülevaate füüsikalise param etriseerim ise ning numbrilise □Füüsika:m ag m odelleerim ise ideedest, m eetoditest ja algoritm idest atm osfäärifüüsikas Ülevaade füüsikalistest protsessidest aerosoolis. Käsitletakse aerosooli ning õpetab om andatud teadm isi kasutam a tegelike uurim isprobleem ide põh ikarakteristikud ja m ikrostruktuuri, osakeste suunatud ja kaootilist lahendam isel. Kursuse om andanu on võim eline numbrilisi mudeleid liikum ist, elektrinähtusi ja valguse levim ist aerosoolis, aerosoolide teket iseseisvalt koostama. Kursus peaks pakkum a huvi kõigile, kes kavatsevad ja arengut, atmosfääri aerosooli ning aerosooli uurimise arvutit rakendada keskkonnaprotsesside uurimisel.A ine on mõeldud eksperim entaalseid meetodeid. Aine on m õeldud keskkonnafüüsika suuna keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele ja magistrantidele. magistrantidele. 283 FtJtrSIKA-KEEMIATEADlJSKOND 283 ©24. - 39. n.2 L n-s 1 re f => E © 1 .-1 6 . n.2 L n-s 1 re f => E FKKF.03.020 Astronoom iatehnika FKKF.03.026 Üldm eteoroloogia õppeülesande täitja Uno Veismann lektor Piia Post 3AP(32L+16S+72i) *E 4A P(54L+10S+96i) *E □Füüsika:mag □ Füüsika:2 , Füüsika:3 OFKEF.01.006 © FK K F.03.025 Käsitletakse astrofüüsikas kasutatavaid vaatlusseadmeid. optilisi ja Antakse ülevaade atm osfääri ehitusest ja koostisest. Käsitletakse raadioteleskoope, astrofotomeetreid ja -spektrom eetreid, atmosfääri staatikat, term odünaam ikat ja kiirguslikke protsesse elektronkiirgustajureid (sealhulgas CCD), samuti m õõtmiste toim etam ist atm osfääris, aurum ist ja kondensatsiooni, pilvede ja sademete teket.Aine kosmoseaparaatidelt. Aine on mõeldud fundam entaalfüüsika suuna on m õeldud keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. magistrantidele. © 3 1 .-3 1 . n.2 L, 2 S n -s ©1. -16. n.2 L, 1 S n-s 1 re f= > E 32. - 32. n.4 L n-s 3 3 .-3 3 . n.2 L, 2 S n -s FKKF.03.021 Võnkumised ja lained 34. - 34. n.4 L n-s dotsent Eduard Tamm, teadur Madis Noppel 35. - 35. n.2 L, 2 S n-s 1.5AP(12L+8S+40i)*E 36. - 39. n.4 L n-s 1 knt => E ■Füüsika: 1, Füüsika:2 30. - 30. n.4 L n-s OFKKF.03.009 24. - 26. n.4 L n-s Kursus on mehaanikakursuse järg ja alus võnke- ja laineprotsesside 27. - 27. n.2 L, 2 S n-s käsitlusele teistes füüsika osades. Sisaldab võnkum ise kirjelduse 28. - 28. n.4 L n-s mehaanilistes ühe ja mitme vabaduseastm ega lineaarsetes süsteemides, 29. - 29. n.2 L, 2 S n-s lainenähtuste kirjelduse elastsetes keskkondades ja vedelike pinnal, akustika alged. FKKF.03.030 Valitud peatükke atm osfääri füüsikast ©24. - 26. n.4 L, 2 S n-s korr. professor Hannes Tammet, õppeülesande täitja Kalju Eerme 27. - 27. n.2 S n-s => E 3AP(48L+72i) *E □ Füüsika:m ag FKKF.03.022 Soojusõpetus Keskatm osfääri (stratosfäär, mesosfäär, alumine termosfäär) ehitus ja korr. professor Hannes Tammet, v-teadur Aadu Mirme, lektor Piia Post energeetika. Lisandgaasid, aerosool ja ioonid. Füüsikalised (kiirgus ja 3.5AP(36L+24S+80i) *E dünaam ika) ja fotokeem ilised protsessid. Uurimismeetodid. Interaktiivsed ■Füüsika: 1, Füüsika:2, Materjaliteadus: 1 mudelid. Üldine ts irku lats ioon ja lained. Antropogeensed häired. Sissejuhatus soojuslike nähtuste füüsikasse: term odünaam ika ja gaaside A tm osfäärielekter. Elektrilaengu genereerim ine pilvedes. Välk. kineetilise teooria põhimõisted, reaalsete ainete omadused. Täienduses Ä ikesetegevus. Globaalne atmosfäärielektriahel. Aeroioonid. käsitletakse soojustehnika elemente. A tm osfäärielektriliste m õõtm iste kasutam ine keskkonnaseisundi ©28. - 36. n.4 L, 2 S n-s 4 knt, 1 ref hindamisel. A ine on m õeldud keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. 37. - 39. n.2 S n-s => E © 1. - 8. n.2 L n-s 9 .- 1 6 . n.4 L n-s => E FKKF.03.023 M õõtmistulemuste töötlemine korr. professor Hannes Tammet FKKF.03.032 Keskkonnadosim eetria ja kiirguskaitse II 2AP(24L+8P+48i) *E õppeülesande täitja Enn Realo ■Füüsikaline infotehnoloogiad 4A P(40L+16P+8S+96i) -E □Füüsika:, Materjaliteadus: □Füüsika:m ag OFKEF.Ol.OlO Käsitletakse süvendatult olulisimaid peatükke kiirguse doosi kujunemise, Sissejuhatuses selgitatakse matemaatilise statistika üldisi m õisteid ja kiirgusohutuse ja -kaitse valdkonnas. Põhitähelepanu on pööratud selles meetodeid. Kursuse põhiosas käsitletakse arvuti abil teostatavate valdkonnas laialt kasutatavatele arvutuslikele ja mõõtmismeetoditele. mõõtmiste vahetut töötlemist. Ühekanalilise m õõtm ise puhul pööratakse Vaadeldakse ka mitteioniseeriva kiirguse kaitse küsimusi Aine on tähelepanu harvade suurte hälvete suhtes tundetutele m eetoditele ja m õeldud keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. algoritmidele, mis ei nõua toorandm ete salvestamist. M itmekanalilisi © 24. - 33. n.4 L n-s spektraalmõõtmisi kirjeldatakse üldise maatriksmudeli abil. Praktilistes 34. - 35. n.4 S n-s töödes realiseeritakse m õõtmistulemuste töötlem ise algoritme Pascal- 36. - 39. n.4 P n-s => E keeles, konstrueeritakse statistilisi hinnanguid ja testitakse neid M onte Carlo meetodil. Aine on mõeldud füüsikalise infotehnoloogia üliõpilastele FKKF.03.034 M oodne atm osfäärifüüsika ja seda võivad valida ka füüsika ja materjaliteaduse suuna üliõpilased. korr. professor Hannes Tam met, külalisprofessor Rein Rõõm, dotsent ©9. -14. n.4 L n-s Hanno Ohvril, dotsent Eduard Tam m, lektor Piia Post 15. - 16. n.4 P n-s => E 2A P(8P+24S+48i) *E □Füüsika:m ag FKKF.03.024 Keskkonnaõpetus © FK K F.03.030 õppeülesande täitja Kalju Eerme © FK K F.02.016, FKKF.03.026 2AP(32L+48i) *E Uusim a atm osfäärifüüsikal ise teaduskirjanduse baasil käsitletakse □Füüsika:2, Füüsika:3 diskuteeritavaid probleeme, mis on seotud TÜ keskkonnafüüsika Antakse ülevaade kliima muutumise põhjustest ja m ehhanismidest, instituudi uurim istem aatikaga (atm osfääridünaam ika, kiirguslevi, seostest keskkonna saastumisega. Käsitletakse põhilisi saastajate klasse ja aerosoolid, õhuelekter jne.) saastemehhanisme, aga ka saastumise vältim ist.A ine on kohustuslik © 24. - 27. n.2 P n-s keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. 2 8 .-3 9 . n.2 S n -s 1 ref => E ©24. - 39. n.2 L n-s 1 re f => E FKKF.03.035 M oodne keskkonnafüüsika FKKF.03.025 Sissejuhatus geofüüsikasse korr. professor Hannes Tam met, dotsent Hanno Ohvril, dotsent Eduard õppeülesande täitja Kalju Eerme Tam m, õppeülesande täitja Enn Realo, õppeülesande täitja Uno Veismann 1.5AP(32L+28i) *E 2A P(8P+24S+48i) *E □Füüsika:2, Füüsika:3 □ Füüsika:m ag Antakse süstemaatiline ülevaade planeedist M a a ja meetoditest, m illistega © FK K F.03.001, FKKF.03.006, FKKF.03.024 hangitakse teadmisi selle planeedi kohta. Tutvustatakse Päikesesüsteem i Teadusajakirjade ja uusimate monograafiate põhjal käsitletakse ehitust ja tema tekkimise hüpoteese. Järgnevad kursuse osad käsitlevad keskkonnafüüsika aktuaalseid probleeme, mis on seotud TÜ nn planeedi Maa ehitust kui ka tem a evolutsiooni eksisteerim ise vältel. keskkonnafüüsika instituudi uurim istem aatikaga (m erefüüsika, saastelevi, Vaatluse all on kõik planeedi sfäärid, nende ehitus ja omadused. ioniseeriv kiirgus, kaugseire jne.) 284 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOIVD 284 © 24. - 27. n.2 P n-s gaasides (difusioon, sisehõõre, osm oos jne), optikat meditsiinis 28. - 39. n.2 S n-s 1 re f => E (endoskoopia, kolorim eetria, saharim eetria, lum inestsents), ioniseerivat, sh radioaktiivset kiirgust.Loengutel väljajagatav õppematerjal vajab vaid FKKF.03.036 A rvutijuhitavad m õõtm ised minim aalset täiendavat konspekteerim ist ning võimaldab täielikult v-teadur Aadu M irm e, õppeülesande täitja Uno Veismann pühenduda loengu jälgim isele. Loengukursust illustreeritakse rohkete 2AP(12L+20P+48i) *E dem onstratsioonkatsetega.A ine on mõeldud arstiteaduskonna farmaatsia ■Füüsikaline in fo tehnoloogiad eriala (põhiliselt 1. kursuse) üliõpilastele. Soovitatav ka teiste erialade □ Füüsika:4 üliõpilastele, kes on huvitatud m editsiini- või keskkonnafüüsikast. © M TA T.03.033 © 24. - 35. n.2 L n-s => A M õõtm istulem usi sisestatakse kaasajal arvutisse mitte klaviatuurist käsitsi, vaid d igitaliseeritud signaalidena otse väratite (portide) kaudu. FKKF.03.044 K eskkonnafuüsika alused I Kursuses käsitletakse selliste andm ehõivesüsteem ide praktilist koostam ist dotsent Hanno Ohvril ja kasutam ist ning arvuti ühendam ist reaalsete objektidega tehnikas, 2AP(40L+40i) *E teaduses ja olmes. A ine on m õeldud füüsikalise infotehnoloogia ja ■G eograafia: 1, Geoloogia: 1, K eskkonnatehnoloogia:! keskkonnafüüsika suundade üliõpilastele. Üldfüüsika kursus m ehhaanikast, hüdrodünaamikast, © 24. - 29. n.2 L n-s 1 ref molekulaarfüüsikast, term odünaam ikast, optikast ja elektromagnetismist 30. - 39. n.2 P n-s => E näidetega geo-, b io - ja meditsiinifüüsikast. © 1. - 4. n.4 L n-s FKKF.03.037 Sissejuhatus okeanograafiasse 5 .- 1 6 . n.2 L n-s => E dotsent Hanno Ohvril 11. - 22. n.4 L n-s => E 2 A P(22L+10S+48i) *E □(välism aalastele): FKKF.03.045 M ehaanika O ceanography is the science o f seas and oceans. It em braces marine dotsent Eduard Tamm, lektor Hele Siimon physics, m arine chem istry, m arine biology and marine geology. It is 2.5A P(32L+16S+52i) *E closed to m arine transport, m arine law etc. This lecture course gives a ■M aterjaliteadus: 1 review o f the history o f m arine studies, properties and behaviour o f Aine on aluseks kogu edaspidisele füüsikaõpetusele. Sisaldab punktmassi seawater with special stress to the Baltic Sea problems. For geography, ja jä iga keha kinem aatika ja dünaam ika ning hüdromehaanika geology, biology students, for foreign students o f all specialities. For eksperim endile põhinevat algõpetust.A ine on mõeldud materjaliteaduse future decision makers. eriala üliõpilastele. © 24. - 34. n.2 L n-s © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 S n-s 2 knt => E 35. - 39. n.2 S n-s 1 re f => E FKKF.03.046 Keskkonnafuüsika alused II FKKF.03.040 Erisem inar keskkonnafüüsikast dotsent Hanno Ohvril korr. professor Hannes Tam met, dotsent Hanno Ohvril, dotsent Eduard 3AP(48L+72i) *E Tamm, lektor Piia Post ■Keskkonnatehnoloogia: 1 20A P(256S+544i) *4A □G eograafia: 1, Geoloogia: 1 ■Füüsika:dokt Üldfüüsika kursus m ehaanikast, hüdrodünaam ikast, molekulaarfüüsikast, K eskkonnafuüsika aktuaalsete probleem ide käsitlem ine sem inari- ja term odünaam ikast, optikast, elektrom agnetism ist, kiirgusfüüsikast konverentsi-ettekannete vorm is. Aine on m õeldud keskkonnafuüsika rakendusnäidetega geo-, bio- ja m editsiinifüüsikast.A ine on mõeldud suuna doktorantidele. Punktid antakse töö tulem uslikkuse põhjal keskkonnatehnoloogia suuna üliõpilastele ja vabaainena teistele doktorantuuri läbim ise käigus. keskkonnaõpetusega seotud suundade üliõpilastele. © 1. - 16. n.2 S n-s © 24. - 39. n.3 L n-s => E 24. - 39. n.2 S n-s => A FKKF.03.048 Statistiline andm eanalüüs I FKKF.03.041 Radioökoloogia ja kiirguskaitse teadur Ülle Kikas õppeülesande täitja Enn Realo 2AP(16L+16P+48i) *E 1 A P(16L+4S+20i) *A ■ K eskkonnatehnoloogiad Käsitletakse ioniseeriva kiirguse liike: alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni- ja O M TA T.03.009 neutronkiirgus; ioniseerivat kiirgust iseloom ustavaid suurusi, ühikuid ja Kursus annab ülevaate statistilise andm eanalüüsi peamistest mõistetest ja m õõtmist; kiirguse vastastikm õju ainega, sh. bioloogilise koega: ülesannetest. Tutvustatakse statistilise andmetöötluse üldisi tõenäosuslikke m õjusid ja lävim õjusid; looduslike ja tehislike kontseptsioone, statistilisi jao tusi, ühe tunnuse kirjeldamist, kahe tunnuse radioaktiivsete ainete levikut ja liikum ist looduses ja ruumides; võrdlem ist, tunnustevahelisi sõltuvusi, dispersioon-, korrelatsioon- ja kiirgusallikate avariisid ja kiirgusõnnetusi; kiirguskaitse vahendeid, regressioonanalüüsi. Peatutakse keskkonnaanalüüsis kasutatavate põhim õtteid ja seadusandlust. Aine on suunatud kõigi erialade andm estike iseärasustel. Praktikum is õpitakse tabelandm ete haldamist ja bakalaureuseõppe üliõpilastele. statistilist andm eanalüüsi program m i Excel jt. vahenditega. Kursuse ©1. - 8. n.2 L n-s om andam isel saadakse oskus tabelandm ete otstarbekaks käsitlemiseks, 9 .- 1 0 . n.2 S n-s => A nende põhjal korrektsete järelduste tegem iseks ja tulemuste esitam iseks.K ursus on m õeldud keskkonnatehnoloogia eriala 2. aasta FKKF.03.042 M editsiinifüüsika farm aatsiaüliõpilastele üliõpilastele kohustusliku ainena. dotsent Hanno Ohvril, lektor Hele Siim on, lektor Hilda Teral © 2 4 .-3 1 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E 3A P(32L+32P+56i) *A ■ Proviisoriõpe: 1 FKKF.03.049 M eteoroloogia Ü ldfüüsika kursus põhirõhuga valdkondadele, millel on rakendus bio- ja lektor Piia Post m editsiinifüüsikas, eriti aga farmaatsias. Aine on mõeldud 3A P(48L+72i) *E arstiteaduskonna farm aatsia eriala 1. aasta üliõpilastele. ■ K eskkonnatehnoloog iad © 1 .- 1 6 . n.2 L, 2 P n-s => A Antakse ülevaade atm osfääri koostisest ja ehitusest. Käsitletakse atmosfääri staatikat, term odünaam ikat ning kiirguslikke protsesse FKKF.03.043 Füüsika eriküsim usi farm atseutidele atmosfääris. Tutvutakse pilvede ja sadem ete tekkega. Käsitletakse dotsent Hanno Ohvril Õhumasse ja nende liikumist. 1 A P(24L+16i) *A © 24. - 39. n.3 L n-s 1 re f => E □ Proviisoriõpe: 1 Kursus toim ub kevadsem estril j a on täienduseks farm aatsiatudengite FKKF.03.050 Pildiinfo töö tlus sügissem estri m editsiinifüüsika põhikursusele. Käsitletakse: seoseid teadur Aare Luts m ikro- ja m akrom aailm a param eetrite vahel, atmosfääri koostist, osooni 3A P(24L+12 P + 12S+72i) *E ja ultraviolettkiirguse bioloogilist toim et, ülem inekunähtusi vedelikes ja ■Füüsikaline in fo tehnoloogiad , R akendusinform aatikad 285 f ü ü s i k a -k e e m ia t e a d ij s k o iv d 285 © FK E F .04.002, M T A T .03 .015 Kursus annab ü levaate d ig itaa lp iltide käsitluse m eetod itest, keskendudes F K K M .0 1 .0 0 2 V astasm õjud industriaalühiskonnas - tehnoloogia piltides le iduva info le idm ise, te isendam ise j a kasu tam ise võ im alustele. transform atsioon Kursusel o sale ja te le sea tak se ü lesandeks m õne p robleem i a lgo ritm ilise d o tsen t Jaan Pen tšuk külje iseseisev lahendam ine j a lahenduse vo rm istam ine töö tava 2 .5 A P (3 2 L + 1 6 S + 5 2 i) *E program m ina. □ B io lo o g ia :m a g , F ü ü sik a :m ag , K eem ia:m ag , K eem ia:dok t ©24. - 31. n .4 L, 1 P, 1 S n-s = > E V a ad e ld ak se v asta sm õ ju s id industriaa lü h isk o n n as inim ese j a tem a ü m b ru se k eem ilise koostise analüüsi andm ete alusel. FKKF.03.051 Riskianalüiis kodanikukaitses In d u stria a lü h isk o n n as to im u v a te a ine te m igratsioon i veega j a nende teadur T iia-E ne Parts analüüsi vaad e ld a k se P õh ja -A m ee rik a nä ide te varal, vaadeldes lA P(16L+24i) »A teh n o lo o g ia te m u u tu s t ajas. ■Füüsika:2, Füüsika:3 , F üüsika line in fo teh n o lo o g iad , K eem ia:2 , 0 1 . - 1 6 . n .2 L, 1 S n-s 1 re f = > E Keemia:3, K eskkonnatehno loog ia: , L oodusteaduste Õpetaja põh ikoo lis : 1, M ate rja litead u si F K K M .0 1 .0 0 3 Füüsikalised uurimismeetodid Kursuse eesm ärgiks on E esti kodan ikukaitse süsteem i tu tvustam ine. korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t U ldo M ölder Lähtutakse seadusand lusest j a o h tudest tava-, häda- j a k riisio luko rdades 4 A P (6 0 L + 1 5 S + 8 5 i) *E (tuleohud, elektriohud, õnnetused oh tlike veostega, k iirgusohud , ohud ■ K e em ia :m ag kemikaalidest). K eskseteks v õ tm esõnadeks on OFIT - IN IM E N E - O F K K M .O l .037, F K K M .04 .002 K A ITSE.Õppeaine kuu lub ü likoo lide kohustu slike õ ppeainete hu lka K ursus ann ab kaasaeg se ü levaate in s trum en taalana lüüsi m eetod itest, m ida vastavalt EV V alitsuse m ääruse le n r 201, 30 .07 .1996. k asu ta tak se tänapäeva l keem ias. ©24. - 31. n .2 L n-s = > A ® 2 . - 16. n .2 L n -s 1 knt 24. - 38. n .2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f FKKF.03.052 Õppemetoodiline töö keskkonnafüiisikas korr. professor H annes T am m et F K K M .0 1 .0 0 5 M ikroelem entide eraldam ise, maskeerimise ja 10A P(64P+64S+272i) *A kontsentreerim ise meetodid ■ Füüsika:dokt H enn K uus Aine sisuks on dok to rand i e ttevalm istu s pedagoogiliseks tööks 1 A P (1 6 L + 2 4 i) ’ E kõrgkoolis. P raktilises töös loeb d ok to ran t o sa m ing is t loengukursusest, □ B io lo o g ia :m ag , K eem ia:4 , K eem ia:m ag viib läbi sem inariõppusi või ju h en d ab p rak tikum e, koostab O F K K M .O l.037 Õppevahendeid, praktikum i töö juhendeid või m uid m etood ilis i m aterja le . K äsitle tak se k e em ililis te e lem en tid e v äg a vä ikeste s isa lduste j a koguste ©1. -1 6 . n.2 P, 2 S n-s an a lüü tilise l m ääram ise l v a jam in ev a id m eetodeid . O n vajalik 24. - 39. n.2 P, 2 S n-s = > A k eem ik u te le , b io lo o g id e le , ag rokeem iku tele , keskkonnaseisund i seire teosta ja te le . FKKF.03.053 Doktorieksam keskkonnafüiisikas ® 9 . - 1 6 . n .2 L n-s = > E korr. professor H annes T am m et, kü la lisp ro fesso r T iit N ilson , külalisprofessor R ein R õõm , do tsen t H anno O hvril, do tsen t E duard F K K M .0 1 .0 0 6 O rgaanilised reaktiivid kaasaegses analüütilises Tamm keemias 10AP(30S+370i) *E H enn K uus □ Füüsika:dokt lA P (1 6 L + 2 4 i) *A Eksam sooritatakse uuem ate keskkonnafuüsika lis te Õpikute, □ K eem ia:4 monograafiate, tem aatiliste kogum ike j a ü levaateartik lite alusel (c a 1500 K ursus käsitleb a nalüü tilises keem ias kasu ta tava te o rgaan ilis te reaktiiv ide lk). to im e m eh h an ism i j a reak tiiv i m o leku li eh itu se seoseid . A nnab oskuse ©24. - 38. n.2 S n-s = > E va lid a k eem ilisek s an alüüsik s so b iv am aid reaktiive. © 1 . - 8. n .2 L n -s = > A FKKF.03.054 Pilditöötlus kaugseires teadur Aare Luts, õppeü lesande tä itja U no V eism ann F K K M .0 1 .0 0 7 Valitud elem entide analüütilise keemia põhijooni 4AP(28L+28P+8S+96i) *E H enn K uus □ Füüsika:m ag, F üüsika:dok t 1 .5A P (32L + 28 i) *E © FKEF.04.002, F K K F .0 1.001, M T M S.01 .035 □ K eem ia:4 , K eem ia:m ag Kursuses käsitletakse kaugse irep ild i tek itam ise n ing d ig ita liseerim ise O F K K M .O l.037 meetodeid ja riistvara, d ig itaalp ild i te isendam ise j a p ild il le iduva © F K K M .0 1 .0 0 5 informatsiooni e ra ldam ise m eetodeid , kõik rõhuasetu sega p rak tilise K ursus annab ü lev aa te va litud e lem en tid e e ra ldam ise kon tsen treerim ise ja kaugseire probleem idel. K uula ja te le sea takse ü lesandeks l)V ä h e m a lt ühe a n a lü ü tilise m ääram ise o lu lisem ates t m ee to d ite st j a on va ja lik neile, kes kaugseirepildi k lassifitseerim ine; 2 )P rak tiline töö p iltide s ises tam ise j a edasp id i teg e lev ad looduslike või teh is lik e a inete e lem entana lüüsiga väljastamise riistvaraga. keem ias , g eo lo o g ias, b io loog ias. © 9 .-1 3 . n.5 L, 2 P, 1 S n - s © 1 , - 16. n .2 L n - s 1 re f = > E 14. -1 6 . n .l L, 6 P, 1 S n-s 1 r e f= > E F K K M .0 1 .0 0 8 Katalüm eetriline (kineetiline) analüüs Henn K uus ,5 A P (1 0 L + 1 0 i)* A KEEMILISE FÜÜSIKA INSTITUUT (KM) □ K eem ia:4 , K eem ia :m agK äsitle tak se üh t u u em at su h te lise lt lih tsa t aparatuuri eeldavat an a lü ü sim ee to d it e lem en tid e v äg a v ä ikeste s isa lduste m ääram iseks. ANALÜÜTILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01) © 2 4 . - 28. n .2 L n -s 1 re f = > A F K K M .0 1 .0 0 9 Aatom ispektrom eetria ja keskkonna analüütika FKKM .01.001 Kromatograafia, elektroforees ja mass-spektrom eetria lektor Lilli P aam a korr. professor Ilm ar K oppel, do tsen t Jaan Pentšuk 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E 6A P(64L +48P+16S+112i) *EA □ K eem ia:4 □K eem ia:m ag, K eem ia:dok t O F K K M .O l.0 03 , F K K M .0 1 .0 3 7 © FKKM .01.037 K aasaegse te a a to m isp ek tro m ee tria m eetod ite ü ld ised teoree tilised alused, Krom atograafilised, e lek tro fo reesi j a m ass-spek trom eetria m eetod id , kasu ta tav aparatuu r. V ee, õh u j a b io loog iliste ob jek tide analüüs. teoreetilised m udelid , p rak tiline kasu tam ine, aparatuu r j a tarkvara . A n a lü ü situ lem u ste täp su se h indam ine . ® I ■ -1 6 . n.2 L, 2 P n -s 1 re f = > A © 1 . - 16. n .2 L n-s = > E 2 4 .-3 9 . n.2 L, 1 P, 1 S n - s 1 r e f = > E 286 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 286 F K K M .0 1 .0 1 9 T ehnilise analüüsi praktikum F K K M .01 .027 A nalüütilise keem ia praktikum I d o tsen t Jaan P en tšuk , H eino K okk , H enn K uus d o tsen t Ivo L eito , lek to r Lilli P aam a , H eino K okk 3 A P (6 4 P + 5 6 i) *A 3 .5 A P (8 0 P + 6 0 i) *A □ K eem ia:4 , K eem ia :m ag ■ K eem ia :2 O F K K M .0 1 .0 3 6 , F K K M .0 1 .0 3 7 K eem ilise analüüsi p rak tilised m eetod id . P rak tilised tö ö d in s tru m e n ta a l- ja k eem ilise analüüsi rakenduste alalt. © 1 . - 16. n.5 P n-s = > A © 1 . -1 6 . n .4 P n -s = > E F K K M .0 1 .028 Analüütilise keem ia praktikum II F K K M .0 1 .0 2 0 M oodsad instrum entaalanalüüsi meetodid d o tsen t Ivo L eito , lek to r L illi P aam a , H eino K okk korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t Ivo L eito , d o tsen t U ldo M ölder, 4 A P (8 0 P + 8 0 i) *A d o tsen t Jaan P en tšuk ■ K e em ia :2 6 A P (3 0 L + 4 5 P + 4 0 S + 1 2 5 i) *E Instru m en taa lan a lü ü s . □ K eem ia :d o k t © 2 4 . - 39. n.5 P n-s = > A K ursus k aasaeg se te s t in s tru m en taa lan a lü ü si m ee tod ite st, nende rak en d u stes t j a alustest. F K K M .01 .0 2 9 Eripraktikum analüütilises ja füüsikalises keemias © 2 3 .- 2 7 . n .6 L, 9 P , 8 S n-s = > E korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel 6 A P (4 8 P + 1 9 2 i) *A F K K M .01 .021 H apete ja aluste keemia ■ K eem ia :4 korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t P ee ter B urk V äljaõpe b ak alau reu se tö ö m e to o d ik a o m andam iseks ning algteadmised 4 A P (4 0 L + 4 0 S + 8 0 i) *E tead u slik u u u rim istö ö teo stam isek s analüü tilises j a füüsikalises keemias. □ K e e m ia :d o k t © 1 . -1 6 . n.3 P n-s = > A Ü levaade k aasaeg se test v aad e te s t j a fak tid es t h ap p elis-a lu se lis te ta sak aa lu d e kohta. F K K M .01 .030 Erisem inar analüütilises ja füüsikalises keemias © 23 . - 30. n.5 L, 5 S n-s 2 re f = > E korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel 16A P (90S + 550 i) *4A F K K M .01 .022 Praktiline arvutuskeem ia ■ K eem ia :m ag korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t P ee ter B urk T ead u slik e e ttek an n e te ko o stam in e , e sitam ine j a aru te lu analüütilise ja 4 A P ( 16 L + 6 4 P + 1 6 S + 6 4 i) *E fü ü sik a lise k eem ia a lal, tead u slik e artik lite k irju tam ine j a vormistamine. □ K eem ia:dok t 16 A P on ja o ta tu d 4 sem estri vahel. V a ld av a lt p rak tilise su u n itlu seg a ku rsus a rv u tu sk ee m ia k aasaegse te © 1 . - 1 6 . n.3 S n - s = > A m eetod ite rak en d u ste s t tän ap äev a k eem iap ro b leem id e uurim iseks. 24. - 37. n.3 S n -s = > A © 3 , - 18. n .l L, 4 P , 1 S n-s = > E F K K M .0 1 .032 Analüütiline keemia I F K K M .01.023 Instrum entaalanalüüsi meetodid d o tsen t P ee ter B urk , d o tsen t Ivo L eito korr. p ro fesso r M ati K are lson , korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t U ldo 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E M ölder, do tsen t Jaan P en tšuk ■ K e em ia :4 , M a te r ja l i te a d u s i 6 A P (3 2 L + 3 2 P + 3 2 S + 144 i) *E A lg tead m ised an alü ü tilises t keem iast: p roovi võ tm ine j a eeltöötlus, ■ K eem ia :m ag g rav im ee tria , titr im eetria , p o ten ts io m ee tr ia , k rom atog raa fia ja kineetiline O F K K M .0 1 .0 0 3 , F K K M .0 1 .0 3 7 a n a lü ü s.L o e n g u k u rsu s on m õe ldud n ii m ate rja liteaduse üliõpilastele kui T eo ree tilis - p rak tilin e ku rsus k aasaeg se te s t in s tru m en taa lan a lü ü si k a lo o d u stead u se õ p e ta ja e ria la lõpe tanu tele , kes tao tlevad bakalaureuse m ee to d ite st.A in e on k o h u stu slik fü ü sik a lise j a analüü tilise keem ia k raad i keem ias. k itsam ale eria la le. © 1 . - 1 6 . n .2 L n -s 1 kn t = > E © 24 . - 39. n .2 L, 2 P, 2 S n -s = > E F K K M .01 .033 A nalüütiline keemia II F K K M .01.024 M odernsed kvantkeem ia programmid korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t U ldo M ölder korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t P ee ter B urk 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E 3 A P (2 0 L + 3 0 P + 2 0 S + 5 0 i) *E ■ M a te r ja l i te a d u s i ■ K eem ia :m ag In s tru m en taa lan a lü ü s i ü lev aad e ja p rak tik a A n d a k raad iõ p p es o sale ja le ü levaade p õ h ilis te st kaasaegses © 2 4 .- 3 9 . n .2 L n -s = > E k v an tkeem ias ka su ta tav a tes t ab in itio n ing po o lem p iirilis tes t a rv u tusm eetod ites t. K ursus annab selles o sale ja le ka p rak tilise töö F K K M .01 .0 3 4 A nalüütilise keemia praktikum I kogem use tö ö ta m isek s p ro g ram m sü s teem ig a S P A R T A N , G A U S S IA N d o tsen t Ivo L eito , lek to r L illi P aam a , H eino K okk 94, G am ess, M O P A C , A M B E R .A ine on koh u stu slik fü ü sik a lise j a 2 A P (4 8 P + 3 2 i) *A an alü ü tilise k eem ia k itsam ale erialale. ■ M a te r ja l i te a d u s i © 3 . - 12. n .2 L, 3 P, 2 S n -s 2 r e f = > E K eem ilise an alü ü si p rak tilised m ee tod id © 1 . - 12. n .4 P n-s = > A F K K M .01 .025 Solvendiefektid keemias korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel F K K M .01 .035 A nalüütilise keemia praktikum II 4 A P (3 2 L + 1 6 P + 3 2 S + 8 0 i) *E d o tsen t Ivo L eito , lek to r L illi P aam a , H eino K okk □ K e e m ia :d o k t 4 A P (8 0 P + 8 0 i) *A Ü lev aad e so lv en d ie fek tid e s t keem ias. ■ M a te r ja l i te a d u s i © 2 3 .- 3 8 . n .2 L, 1 P, 2 S n -s = > E In stru m en ta a lan a lü ü s i ü lev aad e ja p rak tika . © 2 4 . - 39. n .5 P n -s = > A F K K M .01 .0 2 6 K aasaegse füüsikalise keem ia, analüütilise keemia ja füüsikalise orgaanilise keem ia valitud peatükid F K K M .01 .0 3 6 A nalüütiline keemia I korr. p ro fesso r M ati K are lso n , korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t d o tsen t P ee ter B urk , d o tsen t Ivo L eito P ee te r B urk 3 A P (4 8 L + 16 S + 5 6 i) *E 6 A P (4 2 L + 4 2 P + 4 2 S + 1 14i) *E ■ K e e m ia i ■ K e e m ia :d o k t A lg tea d m ised an alü ü tilises t keem iast: p roov i v õ tm in e j a eeltöötlus, A n d a d o k to riõ p p es (e ria lad : fü ü s ik a lin e j a an alü ü tilin e keem ia, g rav im ee tria , titr im eetria , p o ten ts io m ee tr ia , k ro m a to g raa fia ja kineetiline teo ree tilin e a rv u tik eem ia ) o sa le ja te le ü lev aad e kaasaegse füüsika lise analüüs. keem ia, an a lü ü tilise k eem ia, teo ree tilise k e em ia n ing o rg aan ilise keem ia © 1 . - 16. n.3 L, 1 S n -s = > E tän ap äev a saav u tu s te s t j a a ren g u su u n d ad est. © 2 3 . - 36. n.3 L, 3 P, 3 S n-s = > E F K K M .0 1 .0 3 7 A nalüütiline keemia II korr. p ro fesso r Ilm ar K oppel, d o tsen t U ldo M ölder 287 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOIVD 287 2AP(32L+48i) *E lA P (1 6 L + 2 4 i) *E ■Keemia:2 ■ K e em ia :4 Instrum entaaianalüüsi ü levaade ja praktika. In s tru m en taa ian a lü ü si m ee tod id lood u stead u se õp e ta ja e ria la lõpetanutele, ©24. - 39. n.2 L n-s => E bak alau reu se k raad i tao tle ja te le keem ias. Ф 24 . - 31. n .2 L n-s = > E FKKM.01.039 Kursusetöö analüütilises keemias korr. p rofessor Ilm ar K oppel, do tsen t Peeter B urk, do tsen t Ivo L eito , F K K M .0 1 .047 Keemia ja inglise keel dotsent U ldo M ölder, do tsen t Jaan Pen tšuk , lek to r Lilli P aam a d o tsen t Ivo L eito 2A P(16P+16S+48i) *A 2 A P (3 2 S + 4 8 i) *A ■Keem ia:3, M a te r ja l i te a d u s i □ K e e m i a i , K eem ia:4 , K eem ia:m ag , K eem ia:dok t Õppeaine sisuks on teo ree tiline ja /v õ i p rak tiline töö tu tv u m ak s uuem ate Õ p p eain e sisuks on keem ia-alase ing liskeelse k irjaliku vä ljendusoskuse suundade ja m eetod itega analüü tilises keem ias. T öö kä igus om an d av ad om an d am in e/p aran d am in e . K äsitle tak se ing liskeelse teadusliku teksti üliõpilased uusi teadm isi analüü tilise keem ia vallast, k ogem usi k irju tam ise stilis tilis i j a vo rm istu s lik k e aspek te , m is on olu lised iseseisvaks tööks, tööks k irjandusega, an d m eo tsin g u g a an d m eb aasid est u u rim istö ö tu lem u ste avaldam ise l rahvusvahelises a jak irjanduses. Iga ning internetist. Lõpeb d ife ren tseeritud arvestusega. o sa le ja koostab isese isva lt ühe keem ia-a la se ing liskeelse kirjatüki. © 2 4 .-3 9 . n .l P, 1 S n - s 1 re f = > A ® 2 4 . - 39. n .2 S n-s 1 re f = > A 1. - 1 6 . n .2 S n -s 1 re f = > A FKKM .01.040 Superhapped ja -alused korr. professor Ilm ar K oppel, do tsen t P ee ter B urk , d o tsen t Ivo L eito F K K M .0 1 .048 Keemia ja internet 3AP(48L+16S+56i) *E d o tsen t Ivo L eito ■Keem ia:m ag 2A P (3 2 P + 4 8 i) *A □K eem ia:4, M a te r ja l i te a d u s i □ K e e m i a i , K eem ia:4 , K eem ia:m ag , K eem ia:dok t Kursuses käsitletakse ü litugevate hapete j a a luste o m adusi, uurim ist, Õ p p eain e sisuks on tu tvum ine keem ia uuem ate p rob leem ide ja disaini, sünteesi j a kasu tam ist.A ine on k ohustu slik füüsika lise ja su u n d ad e g a in te rne ti(veeb i) v a henduse l, veeb ik irju tam ise kogem uste analüütilise keem ia k itsam ale erialale. o m an d am in e n ing v eeb ilehe k o ostam ine m õne keem ia aktuaalse ©korduv: 16 n.3 L, 1 S n-s 1 r e f= > E suu n a/p ro b leem i kohta. Ф 24 . - 39. n .2 P n-s 1 re f = > A FKKM.01 041 Heterogeenne katalüüs 1. - 16. n .2 P n-s 1 re f = > A korr. professor Ilm ar K oppel, do tsen t P eeter B urk , d o tsen t U ldo M ölder 3AP(48L+16S+56i) -E F K K M .0 1 .049 Analüütiline keemia I ■Keem ia:m ag d o tsen t P ee ter B urk , do tsen t Jaan P entšuk, teadu r A im e Lust □ Keemia:3, K eem ia:4, M a te r ja li te a d u s i , M a te r ja l i te a d u s i 3A P (3 2 L + 3 2 P + 5 6 i) *E Kursuses käsitletakse he te rogeense ka ta lüüsi o lem ust, m ehhan ism e, ■ P ro v iiso riõ p e : 1 uurim ism etoodikaid j a kasu tam ist.A ine on kohustu slik füüsika lise j a K v a lita tiiv n e j a k v an tita tiivne keem ilin e analüüs. Instrum entaaianalüüsi analüütilise keem ia k itsam ale erialale. m eetod id . ©korduv: 16 n.3 L, 1 S n-s 1 re f = > E © 2 4 . - 39. n .2 L, 2 P n-s 1 k n t = > E FKKM .01.042 M aterjalide uurimise füüsikalised meetodid F K K M .0 1 .050 Analüütiline keemia II korr. professor Ilm ar K oppel, d o tsen t U ldo M ö ld er d o tsen t P ee ter B urk , do tsen t Jaan P entšuk, teadu r A im e L ust 3AP(64L+56i) *E 4A P (4 8 L + 6 4 P + 4 8 i) *E ■ M ate rja litead u si ■ P ro v i is o r iõ p e i OFKKM .01.033 © F K K M .01 .049 Kursus annab kaasaegse ü levaate in s trum en taaiana lüüsi m eetod itest, m ida In s trum en taa l analüüs. kasutatakse m aterjalide uurim iseks. © 1 . - 1 6 . n .3 L, 4 P n -s 1 k n t= > E ©korduv: 16 n.4 L n-s => E F K K M .01.051 Ravim ite krom ato-m ass-spektrom eetriline analüüs ja FKKM.01 043 Analüütilise keemia praktikum I identifitseerim ine dotsent Ivo Leito, lektor Lilli Paam a, H eino K okk d o tsen t Jaan P en tšuk 3AP(64P+56i) *A ,5A P (8 L + 1 2 i) *A ■Keemia:4 ■ P ro v i is o r iõ p e i Keemilise analüüsi p rak tilised m eetod id loodusteaduse Õ petaja e ria la O F K K M .O l .049, F K K M .0 1 .050 lõpetanutele, bakalaureuse kraadi tao tle ja te le keem ias. V a lika ine ü le san d ek s on anda ü levaade k aasaegse test k rom ato-m ass- © 1. -1 6 . n.4 P n-s 8 knt = > A sp ek tro m ee tr ilis te s t rav im ite analüüsi j a identifitseerim ism eetod itest. V aad e ld ak se e rineva id e elneva id a inete e ra ld u sv iise n ing sellest sõ ltuvalt FKKM.01.044 Analüütilise keemia praktikum II so b iv a id io n iseerim ism ee to d e id n ing analüsaa to ri tüüpe. dotsent Ivo Leito, lek tor Lilli Paam a, H eino K okk © 1 . - 8. n .l L n-s = > A 3AP(64P+56i) *A ■Keemia:4 F K K M .01 .053 Õ ppem etoodiline töö keemias O FKKM .01.032, F K K M .01 .033, F K K M .0 1 .043 korr. p ro fesso r Jaak Järv , korr. p ro fesso r M ati K arelson , korr. professor Instrum entaaianalüüsi ü levaade j a p rak tika loodusteaduse Õpetaja e ria la Ilm ar K oppel lõpetanutele, bakalaureusekraad i tao tle ja te le keem ias. 6 A P (2 4 0 i) ‘A ©24. - 39. n.4 P n-s = > A ■ K ee m ia : dok t K eem iao sa k o n n a d o k to riõppe kavas FK K M dok to ran tide le e ttenäh tud FKKM.01.045 Eriseminar analüütilises ja füüsikalises keem ias p ed ag o o g ilise töö läb iv iim ine , e ttev a lm istam in e j a korraldam ine, korr. professor Ilm ar K oppel © k o rd u v : 16 n. = > A 24AP(190S+770i) *8A ■Keem ia:dokt F K K M .01 .0 5 4 Sissejuhatus arvutuskeem iasse leaduslike e ttekannete koostam ine, esitam ine j a aru te lu . T ead u slik e d o tsen t P ee te r B urk artiklite ja g randitaotluste vorm istam ine . 24 A P on jao ta tud 8 sem estri 3 A P (2 0 L + 3 0 P + 1 0 S + 6 0 i) -E vahel. □ K e e m i a i , K eem ia:4 , M a te r ja l i te a d u s i , M a te r ja li te a d u s i © 1 .-1 6 . n.3 S n-s = > A K ursus tu tv u s tab ilm a m atem aa tilis te sse peensustesse laskum ata 24. - 39. n.3 S n-s = > A kaasaeg se id m o lek u laarm eh h aan ik a j a k v an tk eem ia m eetodeid , nende k a su tu sv õ im alu si n in g usaldusväärsust. P rak tikum ides tu tvu takse FKKM .01.046 Analüütiline keemia II ee ln im eta tu d m ee to d ite p rak tilise kasu tam isega. korr. professor Ilm ar K oppel, do tsen t U ldo M ölder © 2 . - 11. n .2 L ,3 P, 1 S n - s 1 r e f = > E 288 FtnÜSIKA-KEEMIATEADlJSKOND 288 F K K M .02 .007 M aterjalikeem ia valikpeatükke: bioaktiivsete ainete F K K M .01 .055 M etroloogia alused konstrueerim ise põhimõtted d o tsen t Ivo L eito , te ad u r V ilja r P ih l, O lev S aks korr. p ro fesso r Jaak Järv 1 A P (1 6 L + 2 4 i) *E 2 A P( 10 L + 10S + 60 i) *A □ K eem ia:2 , K eem ia:3 , K eem ia:4 , K eem ia:m ag □ K eem ia:m ag , K eem ia :d o k t O F K E F .0 2 .0 5 0 , FK E F .02 .051 K ursuses käsitle takse kva n tita tiiv se te s tru k tu u r-ak tiiv su s sõltuvuste L oen g u k u rsu s ann ab p õ h itead m ised m õõ tm isek s j a m õ õ te tu lem u ste kasu tam ist uu te b io ak tiiv se te a ine te loom isel. esitam iseks k o o sk õ las rah v u sv ah e lis te s tan d a rd iteg a j a E estis keh tiva te © 33 . - 34. n.5 L, 5 S n-s = > A seadusak tidega . H a rju tu sü lesan d ed reaalse te p ro b leem id e k o h ta koos m õ õ tem ääram atu se h in d am iseg a k in n is tav ad loengus k äsitle tav a t F K K M .02 .008 K o m b in a to o rs e k e em ia p õ h im õ tte d m aterja li. K ursus annab k a p õ h im õ is ted s tan d ard isee rim ise , korr. p ro fesso r Jaak Järv , te a d u r A sko Uri se rtifitseerim ise j a k v a lite ed itag am ise süsteem ide alal. K äeso leval a ja l on 2 A P( 10 L + 10S + 60 i) -A k õ ig is a ren en u d m aades need tead m ised ee ld u sek s tö ö k o h tad e saam isel □ K e e m ia :m a g , K eem ia :d o k t too tva tes, te en in d av a tes j a m ü ü g ifirm ad es , k a lib ree rim is-, taa tlu s- j a K ursuses e sita tak se k o m b in a to o rse k eem ia põh im õ tted ning käsitletakse m uudes m õ õ tm isteg a teg e lev a tes labo rites (te rv isek a itse in sp ek tsio o n , nende rakendusi p ep tiid id e keem ias. kesk k o n n ak a itse keem ia lab o rid , ko h tu m ed its iin i laborid). © 2 7 . - 28. n.5 L, 5 S n-s = > A ® E i ole te ad a 1 L n -s = > E F K K M .0 2 .0 0 9 B io te h n o lo o g ia v a l ik p e a tü k k e : ensüüm ide p u h a s ta m in e korr. p ro fesso r Jaak Järv , G erd a -Jo h an n a R aidaru BIOORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL 6A P (20L + 100P + 20S + 1 OOi) *A □ K e e m ia :4 , K eem ia:m ag (02) K ursus annab ü levaate k aasaeg se test va lk u d e e ra ldam ise ja puhastamise m ee to d ite st n ing v õ im ald ab neid m eetodeid katsetada s im u la tsio o n ip ro g ram m i abil arvutil. FK K M .02.001 Sissejuhatus retseptoroloogiasse Ф 1 .- 1 0 . n .2 L, 10 P, 2 S n - s = > A korr. p ro fesso r Jaak Järv , d o tsen t A go R inken 2A P( 16L + 1 6 P + 4 8 i) *E F K K M .0 2 .0 1 0 A m in o h a p e te a n a lü ü s ■ K eem ia :m ag korr. p ro fesso r Jaak Järv . G erd a -Jo h a n n a R aidaru L oengukursus annab ü levaate raku re tsep to rite s tru k tu u ris t j a 4 A P (1 2 L + 3 0 P + 1 1 8 i) «A fu n k ts ioon ides t n ing nende uu rim ise ek sp e rim en taa lse tes t □ K eem ia:4 , K eem ia:m ag v õ im alustes t.A ine on k o h ustu slik a inu lt b io o rg aan ilise keem ia k itsam ale K ursus annab ü levaate k aasaeg se test am inohapete analüüsi meetoditest erialale. n ing v õ im aldab p rak tilise lt tu tv u d a am in o h ap ete kvan tita tiivse määramise © 2 4 .- 3 9 . n .l L, 1 P n -s = > E m eetod iga. © 5 . - 1 0 . n .2 L, 5 P n -s = > A F K K M .02 .003 Biokineetika (erikursus) korr. p ro fesso r Jaak Järv F K K M .0 2 .0 1 1 E r is e m in a r b io o rg a a n il is e s k e em ias 4 A P (3 6 L + 3 6 P + 8 8 i) *EA korr. p ro fesso r Jaak Järv , d o tsen t A go R inken ■ K eem ia:m ag , K eem ia:bak . 2 4 A P (1 9 0 S + 7 7 0 i) *8A □ K e e m ia .ü le m ■ K e em ia :d o k t O F K F E .0 3 .0 0 4 T ead u slik e e ttek an n e te k o o stam ine, e sitam ine j a arutelu. Teaduslike L oengukursus j a a rv u tip rak tik u m en sü ü m k ata lü ü si j a re tsep to rlig an d - artik lite j a g ran d itao tlu s te v o rm istam in e . 24 A P on jao ta tu d 8 semestri kom plekside m o o d u stu m ise k inee tilise analüüsi m ee to d ite st.A in e on vahel. kohustu slik a inu lt b io o rg aan ilise k eem ia k itsam ale erialale. © 1 . - 1 6 . n .3 S n - s = > A © 4 . - 12. n .4 L, 4 P n -s 1 r e f = > E A 24. - 39. n.3 S n -s = > A F K K M .02 .004 Peptiidikeemia F K K M .0 2 .0 1 2 E r is e m in a r b io o rg a a n il is e s k e em ias korr. p ro fesso r Jaak Järv korr. p ro fesso r Jaak Järv , d o tsen t A go R inken 2A P (2 0 L + 2 0 P + 4 0 i) *A 16A P (90S + 550 i) *4A □ K eem ia:ü lem , K eem ia :m ag ■ K ee m ia :m ag O F K O K .0 1 .0 3 0 , FK O K .O l .031 T ead u slik e e ttek an n e te ko o stam in e , e sitam ine j a arutelu bioorgaanilise K ursus annab ü levaate k aasaeg se test p ep tiid id e sün teesi j a analüüsi keem ia a lal, te ad u slik e artik lite k irju tam in e j a vorm istam ine. m eetod itest. © 1 . - 16. n.3 S n - s = > A © 27 . - 36. n .2 L, 2 P n -s = > A 24. - 37. n.3 S n -s = > A F K K M .02 .005 V alikpeatükke füüsikalisest biokeem iast F K K M .02 .013 E r ip r a k t ik u m b io o rg a a n il is e s k e em ias korr. p ro fesso r Jaak Järv korr. p ro fesso r Jaak Järv , d o tsen t A go R inken 2 A P (1 4 L + 1 4 S + 5 2 i) *A 6 A P (4 8 P + 1 9 2 i) *A ■ K e em ia :d o k t ■ K eem ia :4 □ K e e m ia :m a g O F K O K .0 1 .0 3 0 O F K F E .0 3 .0 2 1 , F K F E .0 3 .0 2 2 , F K F E .0 3 .041, FK F E .03 .043 V äljaõpe b ak alau reu se tö ö m e to o d ik a om an d am isek s n ing algteadmised K äsitle takse m o lek u laarse ä ra tu n d m ise m eh h an ism e j a sead u sp ärasu si tead u slik u u u rim istö ö teo stam isek s b io o rg aan ilises keem ias. b ioka ta lüüsil j a re tsep to ro lo o g ia s.A in e on k o h u s tu slik a inu lt © 1 . - 1 6 . n.3 P n -s = > A b io o rg aan ilise k eem ia k itsam ale eria le le. © 2 . - 8. n .2 L, 2 S n -s = > A F K K M .0 2 .0 1 4 Ü ld in e n e u ro k e e m ia korr. p ro fesso r Jaan u s H arro , d o tsen t A go R inken F K K M .0 2 .0 0 6 Radioaktiivsed ained uurim istöös 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E korr. p ro fesso r Jaak Järv , d o tsen t A go R inken ■ K e em ia :d o k t 2 A P( 10 L + 10 S + 6 0 i) *A □ K eem ia:m ag □ K eem ia:4 , K eem ia :m ag L oengukursus n ä rv irak k u d e k eem ilise eh itu se j a nendega seotud K ursus tu tv u stab rad io ak tiiv se te iso to o p id e rakendusi tead u slik u s keem iliste n ing b io fü ü sik a lis te p ro tse ss id e a lu stest, käsitledes eelkõige u u rim istö ö s n ing se lleg a seo tu d p rob leem e. re tsep to rv a lk u d e struk tuu ri n ing n en d eg a seo tud p ro tsesse . Aine on © 2 4 . - 28. n .2 L, 2 S n -s = > A k ohustu slik a inu lt b io o rg aan ilise k eem ia k itsam ale eria la le. © 1 . -1 6 . n .2 L n -s = > E 289 f ü ü s i k a -k e e m i a t e a d u s k o i v d 289 FKKM.02.015 Valkude keemia TEOREETILISE ARVUTIKEEMIA korr. professor Jaak Järv 6AP(32L+32P+32S+144i) *E ÕPPETOOL (04) □Keemia:4 Loengukursus va lkude j a nende kom ponen tide keem ilis tes t j a F K K M .04 .002 Teoreetiline keemia füüsikalistest uu rim ism ee to d ite st j a om adustest. korr. p ro fesso r M ati K are lson , d o tsen t U ldo M ölder ©24. - 39. n.2 L, 2 P, 2 S n-s = > E 4 A P (3 2 L + 3 2 S + 9 6 i) *E ■ K e e m ia d , M a te rja lite a d u sd FKKM.02.016 Kursusetöö bioorgaanilises keemias □ K e e m ia :2 korr. professor Jaak Järv , do tsen t A go R inken O F K F E .0 3 .0 2 1 , F K F E .03 .022 2A P(16P+16S+48i) *A T eo ree tilise keem ia p õh ia lu s te (kv an tk eem ia , sta tistilis-füüsikalised ■Keemia:3 m eetod id keem ias , sp ek tro sk o o p ia p rin tsiib id ) edastam ine .A ine on Õppeaine sisuks on teo ree tiline ja /v õ i p rak tiline töö tu tvum aks uuem ate k oh u stu slik m a te rja litead u se I j a II õppesuunale . suundade ja m etood ika tega b ioorgaan ilises keem ias. T öö kä igus © 1 . - 16. n .2 L, 2 S n-s = > E omandavad ü liõp ilased uusi teadm isi b ioo rgaan ilise keem ia metoodikatest, kogem usi iseseisvaks tööks, tööks k irjandusega, F K K M .04 .005 M olekulaardisain andm eotsinguga andm ebaasides t n ing o skust kogu tud in fo rm atsioon i korr. p ro fesso r M ati K are lson kriitiliselt hinnata. 3 A P (2 0 L + 4 0 S + 6 0 i) *E ©24. -3 9 . n. 1 P, 1 S n - s 1 re f = > A ■ M ol ekul aartehno loog i a: m ag □ K e e m ia :d o k t FKKM.02.019 Kaasaegne õpitarkvara: sellele esitatavad nõudmised O F K K M .0 4 .0 0 2 , F K O K .0 1 .0 3 0 , FK O K .01 .031 ja praktika. © F K K M .04 .017 korr. professor Jaak Järv K ursuses tu tv u sta tak se põh ilis i teo ree tilis i m eetodeid e tteantud 2A P(6L+16P+10S+48i) *A o m ad u steg a keem ilis te ühend ite j a a inete n ing nende saam isteede □ K eem ia:dokt le id m isek s S em inaride j a p rak tik u m id e kä igus rakendatakse neid Kursus annab ü levaate õ p ita rk v ara liik idest, ü le seh itu sest, m ee to d eid n in g v astav a id a rv u tip ro g ram m e konkree tse te keem ia, kasutam isviisidest Õppetöös j a võ im a lu stes t v õõ rkee lse õ p ita rk v a ra k eem ilise teh n o lo o g ia või b io m ed its iin ilise keem ia p rob leem ide rakendamiseks eestikeelse õppetöö läb iv iim isel. A na lü ü sitak se v iise lahendam iseks.. Õpitarkvara ja õppekava sob ivuse h indam iseks. © 1 0 . - 13. n.5 L, 10 P n-s 1 knt, 2 r e f = > E ©Ei ole teada 3 L, 8 P, 5 S n-s = > A F K K M .04 .008 Struktuur-om adus sõltuvused FKKM.02.020 Keemiaalane õpitarkvara koolis korr. p ro fesso r M ati K arelson õppeülesande tä itja Heli V äärtnõu-Järv 2 A P (2 0 S + 6 0 i) *A 1 AP(4L+12S+24i) *A ■ K eem ia :m ag □ K eem iaõpetaja:5, L oodusteaduste õpe ta ja pÕ hikoolis:3 , □ K e e m ia :m a g , M o lek u laa rteh n o lo o g ia :m ag Täienduskoolitus: © F K K M .04 .002 Kursus annab ülevaate keem iatund ides j a sam uti põh ikoo li lo o dusõpetuse © F K K M .04 .017 tundides kasutatava keem iaa lase õ p ita rk v ara liik idest j a K äeso levas p rak tik u m is om an d a tak se p rak tilised oskused töö tam iseks kasutusvõimalustest. A rvu tik lassis to im uva sem inari käigus tu tvuvad keem ilis te ühend ite s tru k tu u rak tiiv su s/o m ad u s sõ ltuvuste le idm iseks kursusest osavõtjad p rak tilise lt põh ikoo li j a güm naasium i ja o k s koosta tud k asu ta tav a te a rv u tip ro g ram m id eg a .A in e on k ohustu slik teoreetilise j a õpitarkvaraga. a rv u tik e em ia n in g füüsika lise j a analüü tilise keem ia erialale. ©Ei ole teada 2 L, 6 S n-s = > A © 1 0 . - 13. n.5 S n-s 1 knt, 1 r e f = > A FKKM.02.021 Õpitarkvara komplekt "Keemia õppetükid" Eesti F K K M .04 .0 1 0 Eripraktikum teoreetilises ja arvutikeemias koolidele korr. p ro fesso r M ati K arelson õppeülesande tä itja Heli V äärtnõu-Järv 6 A P (4 8 P + 1 9 2 i) *A 2AP(4L+20P+16S+ 40i) -A ■ K e em ia :4 □ K eem iaõpetaja:5, L oodusteaduste õ p e ta ja p õh ikoo lis :3 , O F K K M .0 4 .0 0 2 Täienduskoolitus: V ä ljaõ p e b ak alau reu se tö ö m eto o d ik a om andam iseks teoreetilises j a Kursuse eesm ärgiks on tu tvustada ees tik ee lse t õ p ita rkvarapaketti a rvu tikeem ias. "Keemia õppetükid" j a selle kasu tusv iise güm naasium i ü ld ise j a © 1 . - 16. n.3 P n -s = > A anorgaanilise keem ia kursuse õpetam isel n ing põh ikoo li k eem iaku rsuse illustreerimisel. T u tvusta takse in terak tiivse Õppe v õ im alusi keem ia F K K M .04.011 Erisem inar teoreetilises ja arvutikeemias õpetamisel. Kursus sisa ldab u la tuslikku arvu tik lassis to im u v a t p rak tilise korr. p ro fesso r M ati K arelson töö ja sem inaride osa. Selle kursuse tu lem u sen a o m andavad koo litu se 16A P (90S + 550 i) *4A läbinud õpetajad oskuse j a kogem use ta rkvarapaketi "K eem ia õppetük id" ■ K e em ia :m a g kasutuselevõtmiseks keem ia tundides. T ead u slik e e ttek an n e te j a artik lite k o ostam ine teo ree tilise j a a rvu tikeem ia ©Ei ole teada 2 L, 10 P, 8 S n-s = > A alal. 16 A P on ja g a tu d 4 sem estri vahel. © 1 . - 16. n.3 S n - s = > A FKKM.02.022 Biokeemia 24. - 37. n .3 S n-s dotsent Ago Rinken 2AP(32L+48i) *E F K K M .04 .012 Erisem inar teoreetilises ja arvutikeemias ■Keemia:3, L oodusteaduste õp e ta ja põh ikoo lis :2 korr. p ro fesso r M ati K arelson □ K eskkonnatehnoloogiad , K e sk k o n n a teh n o lo o g ia d 2 4 A P (1 9 0 S + 7 7 0 i) *8A © FKOK.01.030 ■ K e e m ia :d o k t L Idhariv kursus keem iaü liõp ilaste le j a loodusteaduste õ pe ta ja te le T ead u slik e e ttek an n e te j a artik lite k o o stam in e teo ree tilise j a arvu tikeem ia põhikoolis. H õlm ab s taa tilis t b iokeem iat (raku m o lek u laarsed alal. 24 A P on ja g a tu d 8 sem estri vahel. komponendid), ensüm oloog iat (b iokeem iline k a ta lüüs) n ing p eatükke © 1 . - 16. n.3 S n-s = > A dünaamilisest b iokeem iast (täh tsam ad a inevahetusrajad). ©24. - 39. n.2 L n-s = > E 24. - 39. n.3 S n-s = > A F K K M .0 4 .017 K e e m ia t a r k v a r a korr. p ro fesso r M ati K are lson 3 A P (4 0 S + 8 0 i) *A □ K e e m ia :m a g , M o lek u laa rteh n o lo o g ia :m ag O F K K M .0 4 .0 0 2 290 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 290 K äeso levas p rak tik u m is o m an d a tak se p rak tilised o skused tö ö tam isek s O F K M F .O l .016 m itm esu g u ste k aasaeg se te k eem ia a rv u tip ro g ram m id eg a .A in e on F üü sik aõ p p e sü steem k äsitlu s . F ü ü sik aõ p p e m ak ro m u d e li komponendid. k o h u stu slik teo re e tilise j a a rv u tik eem ia eria la le. E tteva lm is tav ku rsus fü ü s ik a õ p p e käsitlem isek s põhikoolis ja © 2 7 . - 31. n .8 S n -s 1 kn t, 1 re f = > A güm naasium is . © 2 4 . - 39. n .2 L n-s = > E F K K M .04 .018 K u rs u s e tö ö te o re e tilis e s j a a rv u t ik e e m ia s korr. p ro fesso r M ati K are lson F K M F .0 1 .005 P e d a g o o g ilin e p r a k t ik a 2 A P (1 6 P + 1 6 S + 4 8 i) *A d o tsen t H enn V oola id , lek to r E nn Pärte l, lek to r Jaan Susi ■ K eem ia :3 , M a te r ja l i te a d u s i 0А Р *A Õ ppeaine sisuks on ko n k ree tn e töö tu tv u m ak s uu te su undade j a ■ F ü ü s ik a õ p e ta ja d m ee to d iteg a teo ree tilises j a a rvu tikeem ias. T öö kä igus o m an d av ad O F K M F .O l.002 ü liõp ila sed uusi teadm isi teo ree tilise a rv u tik ee m ia va llas, k ogem usi P ed ag o o g ilin e p rak tik a on õ p e ta jak o o litu se osa, m is võimaldab isese isvaks tööks , tööks k irjan d u seg a , an d m eo ts in g u g a an d m eb aas id es t in teg ree rid a füüsika, p ed ag o o g ik a j a p sü h h o lo o g ia teoreetilis i teadmisi ja n ing o sk u st ko g u tu d in fo rm atsioon i k riitilise lt h innata . L õpeb oskusi fü ü sik a õ p e tam iseg a koolis. d ife ren tseeritud arvestu sega. © 1 3 .- 2 3 . n. = > A © 24 . -3 9 . n .l P, 1 S n - s 1 re f = > A F K M F .0 1 .007 E le m e n ta a r fü ü s ik a FK K M .04.021 E r is e m in a r II m o le k u la a r te h n o lo o g ia s lek to r E nn P ärte l, lek to r H ele S iim on , a ss is ten t O tt K rikm ann korr. p ro fesso r M ati K arelson 9 A P (3 0 L + 6 0 P + 9 0 S + 180i) *2E 8 A P (80S + 240 i) *A ■ F ü ü sik a : 1 □ K eem ia.m ag K ursus b aseerub k o o lifü ü sik a l. S ü stem atisee ritak se j a üldistatakse T ead u slik e e ttek an n e te k o o stam ine, esitam in e j a a ru te lu keskkoo lis saadud teadm isi. S ü v en d a tak se teadm iste kasutam ise oskusi m o lek u laarteh n o lo o g ia eria la l, tead u slik e artik lite v o rm istam in e , a ru te lu nii teo ree tilis te kui p rak tilis te ü lesan n e te lahendam isel. j a pub litseerim ine . © 1 . - 1 5 . n .l L, 2 P, 3 S n -s 4 k n t = > E © 1 . - 40. n .2 S n -s 2 re f = > A 24. - 38. n. 1 L, 2 P, 3 S n-s 4 knt, 1 r e f = > E F K K M .04 .027 E r is e m in a r I I I m o le k u la a r te h n o lo o g ia s F K M F .0 1 .008 F ü ü s ik a õ p e ta m in e p õ h ik o o lis korr. p ro fesso r M ati K are lson lek to r E nn Pärtel 8A P (80S + 240 i) *A lA P (1 6 L + 1 6 S + 8 i) *A □ K eem ia:dok t ■ F ü ü s ik a õ p e ta ja d T eaduslike e ttek an n e te koostam ine, e sitam in e j a a ru te lu © F K 0 0 .0 0 .0 0 3 m o lek u laarteh n o lo o g ia e ria la l, tead u slik e artik lite v o rm istam ine , a ru te lu K o o lifü ü sik a d id ak tilis te p ro b leem id e in te rak tiivne käsitlem ine. Aine on ja pub litseerim ine. m õe ldud füüsika Õ petajakoo lituse e ria la ü liõpilaste le. © 1 . - 4 0 . n .2 S n -s 2 r e f= > A © 1 . - 8. n .2 L, 2 S n-s 1 r e f = > A F K M F .0 1 .009 K o o liü le s a n n e te la h e n d a m is e m e to o d ik a lek to r E nn Pärtel MATERJALITEADUSE INSTITUUT (MF) 1 A P (1 6 L + 1 6 S + 8 i) *A ■ F ü ü s ik a õ p e ta ja d Õ pitakse ju h tim a õp ila s te in te llek tu aa lse t teg ev u st füüsikaülesannete lahendam ise kaudu. KORRASTAMATA SÜSTEEMIDE FÜÜSIKA © 1 . - 8. n .2 L, 2 S n -s 1 r e f = > A (01) F K M F .0 1 .010 K o o lifü ü s ik a e e s m ä rg is ta m in e lek to r E nn Pärtel F K M F .0 1 .001 F ü ü s ik a d id a k t ik a 1 A P (1 6 L + 1 6 S + 8 i) *A em eriitp ro fesso r G u n n a r-R a im o n d K aru □ F ü ü s ik a õ p e ta ja d 2 A P( 16L + 3 2 P + 3 2 i) *E A n tak se ü levaade õ p iee sm ä rk id e taksonoom iates t. K ursus on praktilise ■ F ü ü s ik a õ p e ta ja d kallakuga. Õ p itak se p ü s titam a ko n k ree tse id eesm ärke füüsikatunniks ja S üsteem k äsitlu se le ra ja tu d esitu s fü ü s ik a d id ak tik a s t kui füüsikaõppe loom a Õ piülesandeid , m is a rvestavad saavu ta tud arengutaset ja teooriast. O n a lu seks ü k sik k ü sim u ste süg av am ak s käsitlem iseks. k o n k ree tse id ting im usi. © 1 . - 8 . n .4 L n -s = > E © 1 . - 8. n .2 L, 2 S n -s 1 r e f = > A F K M F .0 1 .002 K a ts e te h n ik a F K M F .0 1 .011 F ü ü s ik a õ p e ta m in e p õ h ik o o lis lek to r E nn P ärte l, a ss is ten t O tt K rikm ann lek to r E nn Pärtel 3A P (6 4 P + 5 6 i) *A 2 A P (1 6 L + 1 6 S + 4 8 i) *E ■ F ü ü s ik a õ p e ta ja d □ M a te m a a tik a õ p e ta ja d F üüsika k o o lik u rsu sse kuu lu v a te d e m o n stra tsio o n k a tse teg a , ag a sam uti O F K M F .O l.016 labo ra too rse te j a p rak tik u m itö ö d e v ah en d iteg a tu tvum ine . N ende © F K 0 0 .0 0 .0 0 3 kasu tam ine k o n k ree tse te k a tse te korraldam ise l. K o o lifü ü s ik a d id ak tilis te p ro b leem id e in te rak tiivne käsitlem ine. Aine on © 1 . - 8. n .8 P n-s = > A m õeldud m a te m aa tik a õ p e ta jak o o litu se e ria la ü liõpilaste le. © 1 . - 8 . n .2 L, 2 S n - s 1 r e f = > E F K M F .0 1 .003 K a ts e te h n ik a õ p p e la b o r lek to r E nn Pärte l, a ss is ten t O tt K rikm ann F K M F .0 1 .016 F ü ü s ik a p r a k t ik u m 2 A P (4 8 P + 3 2 i) *A lek to r Jaan Susi □ M a te m a a tik a õ p e ta ja d 7 A P (9 6 P + 1 8 4 i) *2A © F K M F .0 1 .016 □ M a te m aa tik a :k e sk F üüsika k o o lik u rsu se d em o n stra ts io o n k a tse te j a labo ritööde ko rra ld am ise P rog ram m on m õ e ld u d m a tem aa tik a tead u sk o n n a ü liõpilaste le, kes teh n ik a j a m etood ika . tao tlev ad põh ikoo li fü ü s ik aõ p e ta ja lisaeriala . K um m alg i sem estril on © 2 4 . - 39. n.3 P n -s = > A k ohustu slik so o ritad a 12 p rak tik u m itö ö d . © 1 . - 1 6 . n.3 P n-s = > A F K M F .0 1 .004 F ü ü s ik a d id a k t ik a 24. - 39. n.3 P n -s = > A em eriitp ro fesso r G u n n a r-R a im o n d K aru 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E F K M F .0 1 .025 L in e a a r s e d e le k tr ia h e la d □ M a te m a a t ik a õ p e ta ja d d o tsen t Jüri V edru 291 FÜÜSIKA-KEEMIATEADIJSKOIVD 291 2AP(24L+8P+48i) *E K u rsu se eesm ärk on an d a ü lev aad e fü ü sik ast, se llest kuidas füüsikas □ F ü ü sik a :m a g saadakse uusi teadm isi j a ku idas neid rakendatakse m itm esugustes OFKEF.02.028 oluko rdades. ©FKEF.02.053, FKEF.02.054 0 1 . - 1 6 . n .2 L, 2 P n - s = > E Esitatakse a lu steadm ised lineaarsete (e lek tri)ah e la te teo o ria s t (siduteooria, c ircu it theory , teo rija cepej). L ineaarsete ahelate tüüpnäiteks F K M F .0 1 .033 V ä litö ö d k o o lifü ü s ik a s on elektri- j a e lek troon ikaahe lad , ku id sam a lähenem isv iis on rak en d atav d o tsen t H enn V oo la id , lek to r E nn Pärtel ka m uude koondatud p a ram eetriteg a lineaarse te sü steem ide korral. lA P (2 0 P + 2 0 i) *A Lineaarsete ahelate teo o ria om ab see tõ ttu la ia rak endusvalda , m illesse ■ L o o d u s tead u s te Õpetaja pÕ hikoolis:3 kuuluvad m uuhulgas e lek troon ika , e lek tro tehn ika , b iom ed its iin iteh n ik a , V iiakse läbi füüsika lis i vaatlu si, m õõtm isi j a ka tse id väliting im ustes. side ja ju h tim in e , suu r o sa füüsikaharusid , b io lo o g ia jp m . K ursuse © 3 6 . - 39. n.5 P n-s = > A lõpposas käsitletakse ka m õnesid ha ju p aram ee triteg a b io e lek trilis te objektide teooria k üsim usi.K ursus on eriti soov itav b io m ed its iin iteh n ik a le F K M F .0 1 .036 F ü ü s ik a k u i lo o d u s te a d u s ja m editsiin ifüüsika lespe tsia liseeru ja te le , kelle le on o rien tee ritu d d o tsen t H enn V oolaid vaadeldavad näited. S ise juha tusena ahelate teo o riasse võ iks ta o lla v a ja lik 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E paljudele füüsikat Õppijatele. □ F ü ü s ik a :m a g ©24. -3 6 . n.2 L n-s A n tak se ü levaade looduse j a fü ü sik a seo ste st n ing m etood ilis test võtetest, 3 7 .-3 8 . n.2 P n - s ku idas fü ü s ik a t k asu ta takse loodusnäh tuste sele tam isel. A ine on m õeldud 39. - 39. n.2 S n-s = > E fü ü sik a d id ak tik a m agistran tide le . © 1 . - 16. n .2 L n-s = > E FKM F.01.026 Arvutivõrgud ja elektrooniline side Andi Flektor, R obert T iism us F K M F .0 1 .042 F ü ü s ik a d ia g n o s t ik a s j a ra v is 2A P(28L+4P+48i) *E lek to r H ild a T eral □ Füüsika:4, F üüsika:m ag 1.5 A P (2 4 P + 1 2 S + 2 4 i) *A Kursus on m õeldud ü levaate andm iseks a rvu tikom m unikats ioon i □ A rs ti te a d u s : 1, H am baars titeadus: 1 tehnilistest a lustest n ing andm evahe tuses kasu ta tu s t le idva tes t P rak tik u m id e j a sem inaride teem ad: heli j a u ltraheli, südam e m ehaaniline andm estruktuuridest j a a lgoritm idest. K ursuse läb inu peab tead m a töö , e lek tro k ard io g raa fia , e lu skoe e lek trilis te o m aduste uurim ine, alalis-, arvutiside üld isem aid p õh im õ tte id n ing o lem a suu teline o m a teadm isi im pu lss- j a v a h e lduvvoo lu k asu tam in e d iagnostikas j a ravis, tu tvum ine iseseisvalt süvendam a ja rakendam a. an duritega , o p tiline k iirgus m ed its iin is (k iirgus- j a neeldum isspek tri 0 2 4 . - 37. n.2 L n-s reg is tree rim in e , a ine kon tsen tra tsio o n i m ääram ise op tilised m eetodid, 38. - 39. n.2 P n-s = > E laser), nägem ise füüsika , ion iseeriva k iirguse om adused ja kasutam ine 24. - 27. n.4 L n-s m ed itsiin is . Õ ppe töö to im ub vene keeles. 28. - 31. n.2 L, 2 P n-s = > E © 3 . -1 2 . n .3 P n-s 13. - 14. n .3 S n-s = > A FKM F.01.027 Füüsika õpetamine güm naasium is lektor Enn Pärtel F K M F .0 1 .046 S is s e ju h a tu s b io fü ü s ik a sse 1 AP(16L+24i) *A d o tsen t Jüri V edru , lek to r H ele S iim on , lek to r H ilda T eral ■Füüsikaõpetaja: 5 1 A P (2 0 L + 4 S + I6 i) O FK M F.01.002 ■ A rstitead u s : 1, H am baarstiteadus: 1 Füüsika didaktikas käsitle tud se isukoh tade konkre tiseerim ine K ursus ku ju tab en d ast fü ü sik a -a last s isse ju h a tu st a rstiteaduskonnas füüsikakursuse kavandam iseks reaal-, hum an itaar- j a üldharus. V alitud a rs titead u se j a s to m ato lo o g ia e ria lade ü liõp ilaste le loetavale B iofüüsika teemade deta ilp laneerim ine, v ahend ite j a esitu sv iis id e põh jendam ine. kursusele . ©24. -3 1 . n.2 L n - s 1 re f = > A © 1 . - 2 . n .2 L n-s 3. - 4. n .2 S n-s FKM F.01.028 Sissejuhatus aine ehitusse 5. - 12. n .2 L n-s korr. professor Jaak K ikas, korr. p ro fesso r A lek san d er L uštšik 2.5AP(32L+68i) *EA F K M F .0 1 .047 S is s e ju h a tu s m ed its iin ilis se e le k tro o n ik a ss e ■Füüsika:2, Füüsika:3, Füüsika line in fo teh n o lo o g ia d d o tsen t Jüri V edru , lek to r H ele S iim on , lek to r H ilda Teral ©FKEF.04.001, FK K F.03 .022 1 A P (1 2 L + 1 2 P + 1 6 i) *A Kursus annab ü levaate aine o leku test. K äsitle takse kondensa ine e rinevate □ A rs ti te a d u s : 1, H am baars titeadus: 1, P rov iiso riõpe: 1 faaside ehitust j a om adusi (m ehaan ilised , soo juslikud , e lek trilised , O F K M F .O l .046 optilised), aines to im uvaid põh ilis i füüsikalis i p ro tsesse . K ursus ann ab eeldused m ed its iin is k asu ta tav a e lek trilise aparatuuri ©13. -1 6 . n.4 L n-s = > A tö ö p õ h im õ te te m õ is tm iseks j a p rak tilised o skused n ing kogem used 36. - 39. n.4 L n-s = > E se lleg a üm berkäim iseks. K ursuse loenguosa keskendub e lek tro m ag n etilis te le näh tuste le , sea lhu lgas b ioe lek trilis te le nähtustele . FKMF.01.029 Aine ehitus © 2 4 . - 30. n .2 L n-s korr. professor Jaak K ikas 3 1 . - 3 6 . n .2 P n-s 1 r e f = > A 3AP(48L+72i) *E □Füüsika:4, Füüsika:m ag, Füüsika :dok t F K M F .0 1 .051 E r is e m in a r m a te r ja l i fü ü s ik a s © FKM F.01.028 korr. p ro fesso r Jaak K ikas Kursus käsitleb kondensa ine e rineva te vo rm ide (k rista llid , k v aasi- j a 2 0 A P (2 5 6 S + 5 4 4 i) *4A vedelkristallid, po lüm eerid , vedelikud ja k laasid , m adalad im en sio n aa lsed ■ F ü ü sik a :d o k t ja nanostruktuurid) eh itu s t j a s iirde id , seoseid p ro tsess ide j a a inete A ine s isu k s on dok to ran tid e töö ind iv iduaa lse te ad u steem ag a ja tu tvum ine omaduste vahel m ikro-, m eso- j a m akro tasand il. K äsitlus on sün tee tiline selleks va ja lik u e ria lase k irjandusega, tu lem uste e sitam ine sem inaridel ja (poolkvalitatiivne ü levaade + v a likküsim uste süvakäsitlu s). A ine on k onveren tsidel. P unk tid an takse töö tu lem u slik k u se põhjal 4 aasta mõeldud fundam en taalfüüsika suuna ü liõp ilaste le , rak en d u s- j a jo o k su l. keskkonnafüüsika m ag istran tide le j a dok toran tide le . © L - 16. n .2 S n - s ©24. - 39. n.3 L n-s = > E 24. - 39. n .2 S n -s = > A 28. - 39. n.4 L n-s = > E F K M F .0 1 .057 F ü ü s ik a j a k eem ia ü h e n d k u rs u s e õ p e ta m in e 7. k lassis FKM F.01.031 S isseju h atu s fü ü sik asse lek to r E nn Pärtel dotsent Henn V oolaid , lek to r H ele S iim on , a ss is ten t O tt K rikm ann 2A P (1 6 L + 1 6 S + 4 8 i) *A 3A P(32L+32P+56i) *E □ F ü ü s ik a õ p e ta ja d , K eem iaõpeta ja : 5, L o odusteaduste õpe ta ja ■Loodusteaduste Õpetaja põ h ik o o lis :! p õ h ik o o lis :5 , M a te m a a tik a õ p e ta ja d © F K 0 0 .00 .003 292 ELIJSIKA-KEEMIATEADUSKOND 292 K ursuses k ä s itle tak se fü ü s ik a j a k e em ia ü h en d k u rsu se õ p e tam ise © 2 4 . - 30. n.3 P n-s = > A ü ld k ü sim u si j a Õ pitakse k o n k ree tse te teem ad e esitust. K ursus on e tte näh tud fü ü sik a j a k eem ia õ p e ta jak o o litu se k u tseaa s ta ü liõp ilaste le. F K M F .01 .0 6 6 Füüsika põhim õisted ® 1 . - 8. n .2 L, 2 S n-s 1 re f = > A lek tor E nn Pärtel 2A P ( 16L + 3 2 P + 3 2 i) *E F K M F .0 1 .0 5 8 Füüsika didaktika ■ A lu s - ja a lgÕ petus:kesk lek to r E nn Pärte l K ursuse eesm ärk on anda ü lev aad e füü s ik a lis tes t nähtustest, nende 3 A P (1 6 L + 3 2 P + 1 6 S + 5 6 i) *E k irje ld am isest j a se le tam ises t n ing sellest, ku idas saadud teadmisi ■ L o o d u s tead u s te Õpetaja p õ h ik o o lis :4 ra k e n d ad a lood u sn äh tu ste se le tam isel. K ursus annab m õistelise baasi O F K 0 0 .0 0 .0 0 3 lo o d u sõ p etu se Õ petam iseks I j a II k o o lia s tm el, aga sam uti vajalikud K o o lifü ü s ik a d id ak tilis te p ro b leem id e k äsitlem in e j a füüsikakab ineti fü ü sik a lised tead m ised j a o sk u sed k eem ia n ing b io loog ia vastavate riis tv a ra k äsitsem iseg a tu tvum ine . A ine on m õe ldud põh ikoo li ku rsu ste õpp im iseks. lo o d u stead u ste Õpetaja e ria la ü liõp ilaste le . © 1 . - 1 6 . n .l L, 2 P n -s 2 knt, 1 r e f = > E © 1 . - 8 . n .2 L, 4 P, 2 S n -s = > E F K M F .01 .067 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas F K M F .0 1.059 Praktiline õppetöö koolis lek to r E nn Pärtel do tsen t H enn V oo la id 3 A P (3 2 L + 4 8 S + 4 0 i) *E 2 A P (4 0 P + 4 0 i) *A ■ A lu s - ja algÕ petus:kesk ■ F ü ü sik aõ p eta ja :m ag O B G G G .0 3 .0 7 2 , B G M R .0 9 .0 6 8 , F K F E .05 .070 , FK M F.01 .066 P rak tiline õppetöö koo lis o m a eria la l on m ag is triõ p p e osa. See v õ im aldab K ursuse eesm ärk on anda o sk u sed näh tuste se le tam iseks füüsikalisest läbi v iia ped ag o o g ilis i ek sp erim en te , kon tro llid a uute m e tood ika te aspek tis t. K ursusel käsitle tak se m aterja li seosta tu lt te iste loodusteaduslike so b iv u st jn e . A ine on m õ e ld u d fü ü s ik a d id ak tik a m agistran tide le. a ine te j a m a tem aa tikaga . K ursus on üles eh ita tud läh tuva lt produktiivsest © 1 . - 39. n .l P n -s 1 re f = > A Õ ppim iskäsitlusest j a on su u n atu d lood u sõ p etu se Õpetam isele. © 2 4 . - 39. n .2 L, 3 S n -s 1 re f = > E F K M F .01.060 M editsiinis kasutatavad kiirgused T oom as M üürsepp F K M F .01 .069 A rvutisim ulatsioonid 1 .5A P (32L + 28i) *A korr. p ro fesso r Jaa k K ikas, lek to r H ele S iim on □ A r s t i te a d u s : , A rstiteadus: 1, H a m b a a rs tite a d u s :, H am baarstiteadus: 1 2A P ( 14 L + 1 0 P + 8 S + 4 8 i) *A K ursuses k ä sitle tak se k iirg u ste ka su tam is t m editsiin is: fluo roskoop ia , □ F ü ü s ik a d , Füüsika :4 k o m p u u te rto m o g raa fia , tu u m am ag n etreso n an ts , iso to o p d iag n o stik a j a A rv u tis im u la ts io o n id on la ia ld ase lt k asu ta tavad erineva te looduses ja lin eaark iirend id ; d o s im eetr ia põh im õ is ted j a k iirg u sk a itse rahv u sv ah e lin e üh isk o n n as to im u v a te p ro tsess id e m odelleerimisel korraldus. A ine on m õeldud a rs tite ad u sk o n n a p õh iõppe ü liõpilaste le. (m o lek u laa rd ü n aam ik a , faasis iirded , kasv j a evo lu tsioon , leviprotsessid). V a lik a in e t on v õ im a lik õ p p id a eesti j a ing lise keeles. T u tv u sta tak se n u m b rilise m o d e lleerim ise a luseid j a konkreetseid © 24 . - 39. n .2 L n -s = > A algoritm e. P rak tilise tö ö kä igus ek sp erim en teeritakse arvutitel m u d e lp ro g ram m id eg a . A ine on m õeldud fuüsikaü liõp ilastele , kuid F K M F .01 .062 Füüsikalised põhimõisted inimese elutegevuses ee ld u sa in e te puu d u m ise tõ ttu sob iv ka te iste le eria ladele . T iiu M ü ürsepp , T oom as M üü rsep p © 2 4 . - 30. n .2 L n-s 1 .5A P (24P + 8S + 28 i) *A 3 1 . - 3 2 . n .2 S n-s □ F ü ü s ik a õ p e ta ja d 3 3 . - 37. n .2 P n-s A k tiivõppe vorm is p rak tik u m id j a sem inarid fü ü sik a lis tes t p õ h im õ is te te st 38. - 39. n .2 S n -s = > A in im ese e lu tegevuses. T eem ad : kuu lm ine , näg em in e , südam e töö j a vereringe , e lu skoe e lek trilised o m adused , o rgan ism i energee tika , k iirguste F K M F .01 .0 7 0 Fotoaktiivsed m aterjalid m õju o rgan ism ile . A u d ito o rses töös tehakse nii in im - kui m udelka tse id . v -te ad u r Indrek R enge E ksperim end id on ü h endatud arvu tiga . Ü liõ p ila sed saavad iga teem a lA P (1 6 L + 2 4 i) *A koh ta tä ien d av a m aterja li, m ille a ru te lu to im u b sem inarides. □ M a te r ja l i te a d u s i , M a te rja lite a d u s d © 24 . - 29. n .4 P n-s O F K F E .0 1 .0 1 9 , FK K F.03 .021 30. - 31. n .4 S n-s = > A L oen g u k u rsu ses an takse ü levaade m aterja lidest, m ida rakendatakse op tilis te k u ju tis te sa lv es tam ise l j a taasesitam ise l, ag a sam uti valguse F K M F .01 .063 M ehaanika praktikum o m ad u ste m od ifitsee rim ise l. P õ h iline tähe lepanu pühendatakse uutele ja lek to r H ele S iim on , lek to r H ilda T eral eb a tav a lis te o m ad u steg a k e sk k o n d ad e le nagu m itte lineaarsed ja 1 A P (1 6 P + 2 4 i) *A fo to refrak tiiv sed p o lü m eerid n ing op tilised m älum aterja lid . Selgitatakse ■ F ü ü sik a lin e in fo tehno loog ia : 1, M ate rja liteadus: 1 ka ü ld k asu ta tav a te p ro tsess id e füüsika lis i j a keem ilisi a luseid (v ä rv u s-ja P rak tikum m eh a an ik a -a la ste teo ree tilis te tead m iste süv en d am isek s j a tav a fo to g raa fia , k sero g raafia , d isp le id ). Õ p itak se tundm a fotokeemilisi ka tse liseks k in n itam isek s, ka tse p lan eerim ise j a andm etö ö tlu se e lem en tide n äh tusi üm britsevas m aa ilm as (fo to sü n tees, nägem ine, päevitumine). n ing ek sp e rim en d iteh n ik a o m an d am isek s .A in e on m õeldud K o n k ree tse id p ro tsesse v aad e ld ak se ü ld isem as, valguse, elektrilise ja m a te rja litead u se j a fü ü sik a lise in fo teh n o lo o g ia e ria lad e ü li/p ilas te le . k eem ilise en erg ia v a sta s tik u se kon v ers io o n i e fek tiiv suse kontekstis. © 13 . - 16. n .4 P n -s = > A © 5 . - 12. n .2 L n-s = > A 2 8 . - 3 1 . n .4 P n -s = > A F K M F .01.071 Õ ppem etoodiline töö materjaliftiüsikas FKMF.01.064 K eskkonnafüüsika praktikum -1 korr. p ro fesso r Jaak K ikas, korr. p ro fesso r A lek san d er L uštšik lek to r H ele S iim o n , lek to r H ild a T eral 10 A P (6 4 P + 6 4 S + 2 7 2 i) *A 2 A P (4 0 P + 4 0 i) *A ■ F ü ü sik a :d o k t ■ G eo lo o g ia : 1, K esk k o n n a teh n o lo o g ia : 1 A ine s isu k s on dok to ran d i e ttev a lm istu s pedagoogiliseks tööks P rak tikum sü v en d ab j a k in n is tab ü liõp ilaste teo ree tilis i teadm isi kõrgkoo lis. P rak tilise s töös loeb d o k to ran t o sa m ing is t loengukursusest, kesk k o n n as (a tm o sfää r, h ü d ro sfää r, lito sfäär, b io sfäär) to im u v a test v iib läbi sem in ariõ p p u si või ju h e n d a b p rak tikum e, koostab fü ü s ik a lis tes t p ro tse ss id e st j a k e sk k o n n a fü ü sik a lis tes t om adustest. Õ ppevahendeid , p rak tik u m i tö ö ju h en d e id või m uid m etood ilis i m aterjale © 1. - 14. n.3 P n-s = > A ; K esk k o n n a teh n o lo o g ia : 1 © 1 , - 16. n .2 P, 2 S n - s 24. - 37. n.3 P n -s = > A ; G eo loog ia : 1 24. - 39. n .2 P, 2 S n-s = > A F K M F .01 .065 K eskkonnafüüsika praktikum - 2 F K M F .01 .072 M ehaanika lek to r H ele S iim o n , lek to r H ild a T eral do tsen t H enn V oo la id , lek to r Jaan Susi, a ss is ten t O tt K rikm ann 1 A P (2 0 P + 2 0 i) *A 3 A P (3 2 L + 3 2 S + 5 6 i) *E ■ K e sk k o n n a teh n o lo o g ia : 1 ■ L o o d u stead u ste õ p e ta ja p õh ikoo lis : 1 P rak tik u m tu tv u s tab ü liõp ila s te le k esk k o n n a m o n ito o rin g u ja teh n o lo o g ia © F K M F .01.031 fü ü sik a lis i a lu se id 293 FÜÜSIK A-K EE>II\TEA DLSK O \D 293 Aine annab vaja likud tead m ised ja oskused põh ikoo lis m eh aan ik a o sa © 2 4 . -3 9 . n .l L, 1 S n -s = > E õpetam iseks, sam uti va ja liku baasi jä rg n ev a te füüsikaku rsuste om andam iseks. F K M F .0 1 .081 K oolifüüsika standard ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 k n t = > E em eriitp ro fesso r G u n n ar-R a im o n d K aru , do tsen t H enn V oolaid 2 A P ( 16 L + 16 S + 4 8 i) *A FKM F.01.073 Mehaanika praktikum □ F ü ü sik a :d o k t lektor Jaan Susi, ass is ten t O tt K rikm ann A ine annab ü lev aa te k o o lifü ü sik a s tan d ard ist E estis j a mujal. 2AP(48P+32i) *A © 2 4 .- 3 9 . n .l L, 1 S n -s = > A ■ L oodusteaduste õpe ta ja põh ikoo lis : 1 O FK M F.O l.031 F K M F .0 1 .082 Eliitõpe füüsikas Tehakse 12 e rineva t labo ritööd m ehaan ikast. korr. p ro fesso r Jaak K ikas ©24. - 39. n.3 P n-s = > A 2 A P (1 6 L + 1 6 S + 4 8 i) *A □ F ü ü s ik a :d o k t FKM F.01.074 M olekulaarfiiüsika O F K E F .0 1 .0 0 6 , F K E F .04 .001 , FK K F .03 .009 , FK K F.03.021, lektor Jaan Susi, assis ten t O tt K rikm ann F K K F .03 .022 2A P(32L+16S+32i) *E V a lik k u rsu ses tu tv u sta tak se m ee todeid õp ilaste e ttevalm istam iseks ■Loodusteaduste õpe ta ja pÕhikoolis:2 fü ü s ik ao lü m p iaad id ek s , kõ rgem a raskuskategooriaga ü lesannete © FK M F.01.072 k o o s tam ist j a va lim ist, m ee to d eid nende lahendam iseks. Aine annab vaja likud teadm ised j a oskused so o jusfüüsika õpe tam iseks © 24 . -3 9 . n .l L, 1 S n -s = > A põhikoolis, sam uti baasi jä rg n ev a te füüsikaku rsuste om andam iseks. . © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 S n-s = > E F K M F .0 1 .083 Õ ppem etoodiline töö d o tsen t H enn V oo la id FKMF.01.075 M olekulaarfiiüsika praktikum 10 A P (6 4 P + 6 4 S + 2 7 2 i) *A lektor Jaan Susi, assis ten t O tt K rikm ann ■ F ü ü sik a :d o k t 1AP(24P+I6i) *A A ine sisu k s on dok to rand i e ttevalm istu s pedagoogiliseks tööks ■Loodusteaduste õpe ta ja põh ikoo lis:2 k õ rg k o o lis .P rak tilise s töös loeb d ik to ran t o sa m ing is t loengukursusest, OFK M F.O l.073 v iib läbi sem inariõppusi või ju h en d ab p raktikum e, koostab Tehakse 6 erinevat tööd m oleku laarfüüsikast. õ p p ev ah en d e id , p rak tikum i tö ö juhende id või m uid m etoodilisi m aterjale. © 1 .-8 . n.3 P n-s => A © 1 .- 1 6 . n .2 P, 2 S n - s 24. - 39. n .2 P, 2 S n -s = > A FKMF.01.076 Optika ja m ikromaailma füüsika dotsent Flenn V oolaid, lek to r H ilda Teral F K M F .0 1 .084 Füüsikahariduse eriseminar 3A P(32L+32S+56i) *E d o tsen t H enn V oo la id ■Loodusteaduste õpe ta ja põhikoo lis:3 2 0 A P (2 5 6 S + 5 4 4 i) *4A ©FKEF.02.067 ■ F ü ü s ik a :d o k t Aine annab vajalikud teadm ised j a oskused põh ikoo lis o p tik a j a aatom i- A ine sisuks on d o k to ran tid e töö ind iv iduaa lse teadusteem aga ja tu tvum ine ning tuum afüüsika osade õpetam iseks. selleks v a ja lik u e ria la se k irjandusega. Punktid antakse töö tu lem uslikkuse © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 S n - s 1 kn t = > E põhjal 4 a as ta jo o k su l. © 1 . - 1 6 . n .2 S n-s FKM F.01.077 Optika praktikum 24. - 39. n .2 S n -s = > A lektor Hilda Teral, assis ten t O tt K rikm ann 2AP(48P+32i) -A F K M F .0 1 .085 Elektrikursus katsetes ■Loodusteaduste õpetaja pÕ hikoolis:3 lek to r E nn Pärtel OFKEF.02.068 1.5A P( 16 P + 16 S + 28 i) *A Tehakse 12 erinevat tööd optikast. □ F ü ü s i k a : , L o o d u stead u ste õpe ta ja põhikoolis: ©1. - 16. n.3 P n-s = > A K ursus on ü liõp ilas te le , kes peavad o lu liseks füüsikalisi teadm isi ja oskusi n in g so o v iv ad neid süvendada. E lek triku rsust õpitakse FKMF.01.078 Nüüdisaegne füüsikaõpik p rob leem ide lah en d am ise kaudu. K ursus toe tub güm naasium is om andatud dotsent Kalev T arkpea, do tsen t H enn V oola id , lek to r Jaan Susi teadm ise le j a o skuste le . Õ p p e teg ev u s põh ineb teooria l, m ille üheks 4AP(24L+48S+88i) *E ju h tla u se k s on: õ p p ija peab om a tead m ised ak tiivse tegevuse käigus ise ■Füüsika:dokt loom a. OFKTF.04.022 © 1 , - 16. n .l P, 1 S n - s 1 re f = > A Kursuses antakse ü levaade fü üsikaõp iku is t läbi aegade. P õ h ja lik u m alt tutvutakse selle sajandi te ise poole n õ ukogude j a L ääne füüsikaõp iku tega. F K M F .0 1 .086 Inim ese elutalitluse, diagnostika ja ravi füüsikalised Leitakse ja analüüsitakse erinevusi, nende põhjusi. P üü takse selgusele põhimõisted jõuda, milline peaks o lem a nüüd isaegne füüsik aõ p ik ü ldhariduskoo lile j a T iiu M ü ürsepp , T o o m as M üürsepp kõrgkoolile. 2 A P (4 0 P + 8 S + 3 2 i) *A ©1. -1 6 . n .l L, 1 S n - s □ A rs ti te a d u s : , A rstiteadus: 1, H a m b a a rs tite a d u s :, H am baarstiteadus:! 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 S n-s = > E M ed itsiin iü liõ p ila ste le o rien tee ritu d p rak tikum id j a sem inarid aktiivõppe vo rm is fü ü s ik a lis te s t p õ h im õ is te te st m editsiin is. T eem ad: heli ja FKMF.01.079 Didaktiline füüsika kuu lm ine , u ltrahe li, südam e m ehhaan iline töö j a vere voolam ine, dotsent Kalev T arkpea, do tsen t H enn V oolaid ve re rõhk , o rg an ism i en ergee tika , e lek tro k a rd io g raa fia , b iom em braan ide ja 2AP(16L+16S+48i) *E e luskoe e lek trilise d o m adused , u ltra lüh ila ine , silm a op tiline süsteem , □Füüsika:dokt laserid , rö n tg en - j a rad io ak tiiv n e k iirgus, kom puutertom ograafia , Aine annab vajalikud teadm ised j a oskused ko o lifü ü sik a esitam iseks tu u m am ag n etreso n an ts . Ü liõp ila s te le an takse k o kkuvõ tlikud m aterja lid põhikoolis ja keskkoolis m in im aalse m a tem aa tilise aparatuu riga . v astav a lt p rog ram m ile . A ud itoo rses töös tehakse m udel-eksperim en te ja © 1 .-1 6 . n .l L, 1 S n-s = > E m õ õ tm isi m ed its iin iap araa tid e l. E ksp erim en d id on ühendatud arvutitega. M õõ tm iste tu lem u sed j a nende täh en d u s m edits iin i ja o k s a ru ta takse läbi IK M F 01.080 Loodusteadusliku mõtlem isviisi kujundam ine kohapea l. Õ p p e tö ö to im ub eesti j a inglise keeles. koolifüüsikas © 3 . - 12. n .4 P n-s dotsent Kalev Tarkpea, d o tsen t H enn V oolaid 1 3 ,- 14. n .4 S n - s = > A 2A P(16L+16S+48i) *E □Füüsika:dokt F K M F .0 1 .087 M aterjalitehnoloogiad Aine annab ü levaate õ p ila s te m õ tlem isv iis id est j a lo o d u stead u slik u v -te ad u r R aivo Jaan iso mõtlemisviisi vaja likkusest. 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E 294 FLLSIKA-KEEMIATEADUSKOND 294 ■ M a te r ja l i te a d u s i © 1 . - 1 6 . n .l S n - s □ F ü ü s ik a :m a g , F ü ü sik a :d o k t 24. - 39. n .l S n-s = > A K ursus annab ü lev aa te m a terja lide v a lm is tam ise j a töö tlem ise tehn o lo o g ia te st. V aad e ld ak se m a te rja lid e om ad u ste j a tehno loog ia te F K M F .0 1 .094 D oktorieksam tahkisefüüsikas vahelisi seose id , n in g teh n o lo o g ilis te p ro tsess ide fü ü sik a lis -k eem ilis i korr. p ro fesso r Jaak K ikas, korr. p ro fesso r A lek san d er L uštšik , dotsent a luseid . P õ h ja lik u m alt tu tv u s ta tak se kaasaeg se id v õ tm eteh n o lo o g ia id nn H ugo M ändar ed enda tud m ate rja lid e (ad v an ced m ateria ls) va ldkonnas. K ohustu slik 10A P (30S + 370 i) *E m ateria l iteaduse m ate rja liteh n o lo o g ia j a e ttev õ tlu se õppesuunale . □ F ü ü s ik a :d o k t © 2 4 . - 39. n .2 L n -s = > E E ksam so o rita tak se u u em ate ta h k ise fü ü sik a õp iku te , monograafiate, tem aatilis te k o g u m ik e j a ü lev aa tea rtik lite alusel. FK M F.01 088 Aine e h itu s i © 2 4 . - 38. n .2 S n -s = > E korr. p ro fesso r Jaak K ikas, lek to r H ele S iim on 3 A P (3 2 L + 1 6 S + 7 2 i) *E2A ■ M a te r ja l i te a d u s i K ursus annab ü lev aa te k o n d en sa in e e rineva te faaside eh itu ses t j a selle TAHKISEFÜÜSIKA ÕPPETOOL (02) seo test a ine te om adustega . © 2 4 . - 27. n .4 L, 4 S n-s = > E A 1 3 .- 1 6 . n .4 L n -s = > A F K M F .02 .001 R öntgendifraktsioon 24. - 27. n .4 L, 4 S n-s = > E d o tsen t H ugo M än d a r 1 A P (6 L + 1 2 P + 2 2 i) *A F K M F .0 1 .089 Aine ehituse praktikum ■ F ü ü s i k a i , F üüsika :4 lek to r H ele S iim on , T iiu M ü ürsepp , llm o S ildos O F K E F .0 1 .0 0 4 2A P (3 2 P + 4 8 i) *A K ursus käsitleb po lü k rista llilis te m a te rja lid e faasianalüüsi teostamist ■ M a te r ja l i te a d u s i rö n tg en p u lb e rd ifrak tsio o n i m eetod itega. T u tvu takse vastava O F K M F .0 1 .0 8 8 ek sp erim en d ite h n ik ag a j a d ifrak to g ram m id e saam isega. Õpitakse P rak tikum itööd tu tv u stav ad seoseid a inete s truk tuuri j a nende füüsika lis te d ifrak to g ram m id e tö ö tle m is t arvu til, indeksee rim is t j a võreparam eetrite om aduste vahel, m ee to d eid nende uurim iseks. arvu tam ist. A ndm ebaasi PD F-2 kasu tam ise käigus saadakse selgeks © 28 . - 35. n .4 P n-s = > A aine te faasilise k o o stise m ääram ise põh im õtted . © k o rd u v : 6 n .l L, 2 P n -s 1 kn t, 1 re f = > A F K M F .0 1 .090 Aine ehitus II korr. p ro fesso r Jaak K ikas, lek to r H ele S iim on 3 A P (3 2 L + 16 S + 72 i) *EA ■ M a te r ja l i te a d u s i O F K M F .0 1 .0 8 8 ORGAANILISE KEEMIA INSTITUUT (OK) K ursus k äsitleb sü v en d a tu lt va lik teem asid k u rsu sest "A ine eh itu s I". K ohustu slik m a te rja litead u se m ate rja lifü ü s ik a j a -k eem ia õppesuundadele . ORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01) © 28 . - 35. n .4 L, 2 S n-s 1 k n t = > E A 2 8 . - 3 5 . n .4 L, 2 S n - s 1 k n t= > E F K O K .O l.003 Polüm eeride keemia ass is ten t O lav i L oog F K M F .0 1 .091 K ursusetöö m aterjaliteaduses 3 A P (4 8 L + 7 2 i) *E korr. p ro fesso r Jaak K ikas ■ K e e m ia i 2 A P (80 i) *A © F K O K .O l .030, F K O K .O l .031 ■ M aterj al i te a d u s : 3 A n n ab ü levaate p o lü m eerid e k e em ia ü ldm õiste test. K äsitleb polümeeride A ine sisuks on ku rsu se tö ö k o o stam in e va litu d teem al m a terja liteaduses. füüsika lis i, fü s ik o k eem ilis i j a k eem ilis i om adusi, nende seost T egevus s isa ldab tu tv u m is t p rob leem i püstitu sega , isese isva t s truk tuu riga. T u tv u stab nende sün tees i keem ilisi j a tehnoloogilisi teabeo ts ingu t, p rak tilis i ka tse id ja /v õ i teo ree tilis i a rvu tusi, tu lem uste põh im õ tte id . analüüsi, vo rm istam is t j a ka itsm ist. H indeline arvestus. © 2 4 . - 39. n .3 L n-s 2 k n t = > E © 24 . - 39. n. = > A F K O K .O l.004 V ärvide keemia F K M F .0 1 .092 Patendinduse alused T u llio Hornets S irje K ahu 9 A P (6 4 L + 1 2 8 P + 1 6 8 i) *2E2A 2 A P (2 0 L + 8 P + 1 2 S + 4 0 i) *E □ K e e m i a i , K e e m i a i , K eem ia :4 ■ M a te r ja l i te a d u s i © F K O K .O l.030 , F K O K .O l.031 E esm ärg iks on anda p õ h itead m ised in te llek tuaalom and i ü hest liig is t - A ine annab ü lev aate v ä rv id e j a p ig m en tid e keem iast, saam ism eetodeist ja le iu tis test. L ü h id a lt k ä s itle tak se ka kau b am ärk e j a au to riõ ig u si.K u rsu se kasu tusa ladest. s isu m o odustavad p a ten d in d u se ü ld ü lev aad e (le iu tise m õiste , p a ten tsuse © 1 . - 16. n .2 L, 4 P n -s = > E A k riteerium id , au to ri(te ) j a pa ten d io m an ik u õ igused , litsen tsim ine), 24. - 39. n .2 L, 4 P n -s = > E A le iu tised teh n o lo o g ilises a ren d u stö ö s n ing pa ten d iu u rin g u d teh n o lo o g ilise teabe p eam in e a llikas. K ursus lõpeb isese iseva F K O K .O l.007 M aterjalide keemia paten d iu u rin g u g a . S aadavad tead m ised on kasu ta tav ad tead u slik u s H eiki T im o th eu s uu rim istöös , teh n o lo o g ia a renduse l j a ostu l-m üüg il. 3 A P (4 8 L + 7 2 i) *E © 2 4 .- 3 1 . n .2 L n - s □ K eem ia:4 , K eem ia :m ag 3 2 . - 35. n .l L, 2 S n - s © F K O K .O l.015 , F K O K .O l.030 , F K O K .01 .031 36. - 39. n .2 P, 1 S n-s = > E A n tak se ü levaade labo ris , tö ö s tu se s j a o lm es kasu ta tava te põhiliste m a te rja lid e (liim id , p in n ak a tted , p lastm assid , kü tused , toiduained, FKM F.01.093 Spektroskoopiasem inar a ro o m ia in ed j t . ) keem ilise s t ko o s tise s t, o m ad u stes t j a kasu tam isest. korr. p ro fesso r Jaak K ikas © 1 . - 16. n.3 L n -s = > E 2 A P (3 2 S + 4 8 i) *A □ F ü ü s ik a i , F üüsika :4 , F ü ü sik a :m ag , M a te r ja l i te a d u s i FK O K .O l .014 O rgaanilise sünteesi meetodid S em in aris k ä sitle tak se a ine s tru k tu u ri j a m ik ro d ü n aam ik a uu rim ise do tsen t U no M äeo rg ak tu aa lse id p rob leem e (o p tilin e sp ek tro sk o o p ia j a selle rak endused , 4 A P (6 4 L + 9 6 i) -E seosed m a te rja lid e s tru k tu u ri j a o m ad u ste vahel j t .) . P õh iline tö övo rm on ■ K eem ia :m ag , K eem ia :d o k t te ad u slik u k irjan d u se ja /v õ i isese isv a u u rim istö ö alusel re feraa tide □ K eem ia:m ag , K eem ia :d o k t k o o stam ine, e tte k an d m in e j a a nalüüsim ine . O FK O K .01.030, FK O K .01.031, FKOK.01.043, FKOK.01.044 295 FÜÜSIKA-KEEMIATEAD1JSKOIVD 295 Antakse ü levaade funkts. rühm ade transfo rm eerim ise , C -skele ti ■ K e em ia :2 , L oodusteaduste Õ petaja p õh ikoo lis :2 , Prov iiso riõpe:2 p ikendam ise, lühen d am ise j a ü m berko rraldam ise võ te test, tsü k lisee rim ise □ B io lo o g ia :a la m erivõtetest, sü n tees ia lasest o h u tustehn ikast.A ine on k o h ustu slik O rg aan ilise keem ia põh im õ isted . N o m enk la tuu r. Ü hendik lassid j a nende orgaanilise keem ia suuna m ag istran tide le j a dok to ran tidele . tüüp reak ts ioon id . ©1. -1 6 . n.4 L n-s = > E © 1. - 16. n .2 L, 2 S n-s 4 kn t = > E FKOK.01.015 Tööstuskeem ia F K O K .01 .031 O rgaaniline keemia II Heiki T im otheus korr. p ro fesso r A nts T uu lm ets 2A P(32L+48i) *E 4 A P (3 2 L + 3 2 S + 9 6 i) *E ■Keem ia:4 ■ K e em ia :2 , K eem ia:4 Antakse ü levaade k eem iatööstu se põh ip ro tsessidest, põh io p era ts io o n id est, O F K O K .0 1 .0 3 0 m odelleerim isest, teh n ilises t analüüsis t j a k eem iatööstu se harudest. O rg aan ilise keem ia e lem en taa rk u rsu se tä iendam ine j a süvendam ine. Suunatud ka loodusteaduste õpe ta ja te le , kes tao tlevad bak alau reu se k raad i S u una tud ka lo o dusteaduste õpe ta ja te le , kes tao tlevad bakalaureuse kraadi keemias keem ias. © 1 .-1 6 . n .2 L n-s = > E © 2 4 . - 39. n .2 L, 2 S n-s 3 k n t = > E FKOK.01.018 Orgaanilise sünteesi planeerimine F K O K .01 .0 3 4 O rgaanilise keemia väike praktikum dotsent U no M äeorg , S irje M äeorg ass is ten t L ea T alu 4A P(32L+32S+96i) *E 1 A P (2 8 P + I2 i) *A ■Keem ia:m ag ■ L o o d u stead u ste Õpetaja põh ikoo lis :2 □ K eem ia:4, K eem ia:m ag O F K F E .0 1 .0 1 8 OFK.OK.01.030, F K O K .01 .031 , F K O K .01 .043 , F K O K .01 .044 L ih tsad te stid ü h end ik lass ide ise loom ustam iseks. Põhilise laboritehnika, Kursus annab teadm isi sün teesi p laneerim ise l k a su ta tav a tes t te rm in ites t j a k aasaeg se te ana lü ü sim ee to d ite j a m õne lih tsa sünteesi om andam ine. meetoditest. S elg ita takse stra teeg ia j a tak tik a küsim usi. T u tv u sta tak se © 1 . - 14. n .2 P n-s = > A retrosünteetilist analüüsi. K äsitle takse sü n tees ip lan ee rim ise arvutiprogram m e ja andm ebaase.A ine on koh u stu slik o rg aan ilise keem ia F K O K .01 .035 O rgaaniline keemia III suuna bakalaureantidele j a m agistran tidele. korr. p ro fesso r A nts T uu lm ets ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 1 re f = > E 2 A P (3 2 L + 4 8 i) -E ■ K e em ia :m a g FKOK.01.020 Kromatograafia O F K K M .0 4 .0 0 2 , FK O K .01.031 dotsent Uno M äeorg B akalau reuse k u rsuse tä iendam ine, ü ld istam ine j a füüsikalise terv ikpild i 3AP(32L+16P+72i) *E loom ine o rg aan ilises t keem iast. □ B ioloogia:3, B io loog ia:4 , F arm aats ia :m ag , K eem ia:3 , K eem ia:4 , © 1 . - 16. n .2 L n-s = > E Keemia:mag © FKO K .01.030, FK O K .01 .031 , FK O K .01 .043 , F K O K .01 .044 F K O K .01 .036 O rgaaniline keemia IV Kursuse raam es an takse s isse juhatus gaas-, p lanaar- j a korr. p ro fesso r A nts T uulm ets kõrgrõhuvedelikkrom atograafiasse. T u tv u sta tak se aparatuu ri, analüüsi 6 A P (6 4 S + 1 7 6 i) *E meetodeid ja proovide tö ö tlem ist.T eo sta tak se prak tilis i töid. ■ K e em ia :d o k t © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 P n-s = > E O F K O K .0 1 .0 3 5 O rg aan ilise k eem ia sü v enda tud Õ ppim ine. Peam iselt iseseisva töö ning FKOK.01.023 Keemia ajalugu sem in aria ru te lu d e käigus käsitle takse kõige o lu lisem aid reak tsioon itüüpe Tullio Ilomets kaasaeg se fü ü sik a lise o rg aan ilise k eem ia vaatekohast. 2AP(32L+48i) *E © 1 .- 3 9 . n .2 S n-s = > E □A jalugu:bak., K eem ia:m ag , K eem ia:bak ., L oodusteaduste õp e ta ja pÕhikoolis:4 F K O K .01 .0 3 7 Keskkonnam õjud orgaanilises keemias Keemia ajalugu annab ü levaate k eem iateaduste a rengust j a täh tsam atest korr. p ro fesso r A n ts T uulm ets esindajatest. Eeldus kuu lam iseks on ü ld k eem ia ku rsuste m a terja lide 4 A P (3 2 S + 1 2 8 i) *E tundmine. ■ K e e m ia :d o k t ©1. - 16. n.2 L n-s = > E O F K O K .0 1 .0 3 5 P eam iselt isese isva töö n ing sem inariaru te lude käigus käsitletakse FKOK .01.024 Kultuuriväärtuste säilitam ine, konserveerim ine, kaasaeg se id keskk o n n am õ ju teo o ria id o rgaan ilises keem ias. restaureerimine © 24 . - 39. n .2 S n -s = > E Tullio Ilomets 4AP(64L+96i) *EA F K O K .01 .0 3 8 Keemia andmebaasid □ A jalugu:3, A jalugu:4 , K eem ia:3 , K eem ia:4 do tsen t U no M äeorg , Sirje M äeorg Aine annab ü levaate k u ltuu riväärtu s te sä ilitam ise , k o n serv ee rim ise j a 2 A P (1 6 L + 1 6 S + 4 8 i) *E restaureerimise a lasest seadusand lusest, ra h v u sv ah e lisest k o o s tö ö st sel □ K eem ia:2 alal. K ahjustuste põh justest, m a te rja lid e liik idest, o m adustes t, O F K O K .0 1 .0 3 0 , FK O K .01 .043 restaureerim iskontseptsiooni vä lja töö tam ise põh im õte test. L oengus käsitle takse tun tu m ate k eem iaa laste in foa llika te struk tuuri ja ©1. - 16. n.2 L n-s = > A kasu tam is t. A n takse ü levaade in foo tsingu stra teeg iast j a tak tikast. 24. - 39. n.2 L n-s = > E S em in arid es tege ldakse k onkree tse info o ts im isega n ing harju ta takse tööd an d m eb aas id eg a Õ ppefailide abil. FKOK.01.027 K äärim isprotsesside keemia ja tehnoloogia © 2 4 .- 3 9 . n .l L, 1 S n-s = > E Heiki Tim otheus 2AP(32L+48i) *E F K O K .0 1 .0 3 9 Orgaanilise keemia eriseminar □ B ioloogia:ülem , K eem ia:ü lem , K eem ia:m ag korr. p ro fesso r A n ts T uu lm ets , d o tsen t U no M äeorg OFKOK .01.030, F K O K .01.031 16A P (90S + 550 i) *2A © FKOK.01.007 ■ K e em ia :m ag Antakse ülevaade k ä ärim isp ro tsess ide, eriti a lkohoo lse käärim ise K o o sta tak se re feraa te , sem inari e ttekande id n ing konveren tsi e ttekannete keemiast ja kasu tam isest tööstu ses (e tanoo li, Õlle, vein i, pärm i too tm ine). teese , p ostre id j a nä itm aterja le . E sine takse instituud i teadussem inaris ja ©24. - 39. n.2 L n -s = > E ü lik o o liv ä lis te l tead u sk o n v eren ts id e l. 16 A P on ja o tu n u d 4 sem estri peale. © 1 . - 3 9 . n .2 S n - s = > 2E FKOK.01.030 O rgaaniline keemia I lektor Säde V iirlaid F K O K .0 1 .0 4 0 O rgaanilise keemia eripraktikum 4A P(32L +32S+96i) *E korr. p ro fesso r A nts T uu lm ets , d o tsen t U no M äeorg 296 FLUSIKA-KEEMIATE ADLSKOI4D 296 6 A P (1 4 0 P + 1 0 0 i) *A A n takse ü levaade labo ris , tö ö stu ses j a o lm es kasu ta tava te põhiliste ■ K eem ia :4 m aterja lide (liim id , p in n ak a tted , p la stm assid , kü tused , toiduained, P rak tikum i eesm ärk on an d a b ak alau reu se tö ö ek sp erim en taa ln e teh n ik a a room ia ined j t . ) k eem ilises t k o o stises t, o m a d u stes t j a kasutam isest. o rg aan ilise k eem ia alal. T eo s ta tak se r id a sün teesi-, analüüsi- , © 1 . - 16. n.3 L n-s => E k in ee tik aa lase id jm s . eksperim en te . K o o sta tak se a ruanne. P rak tikum m ode lleerib tööd u u rim isg rup is . F K O K .O l.051 M etallorgaaniliste ühendite keemia © 1. -1 6 . n .8 P n-s = > А korr. p ro fesso r A nts T uu lm ets 4 A P (3 2 S + 1 2 8 i) *E F K O K .0 1.041 Literatuursüntees □ K e e m ia :d o k t d o tsen t U no M äeorg , S irje M äeorg O F K O K .0 1 .0 3 5 2A P (80 i) *A P eam iselt isese isva teg ev u se j a sem in aria ru te lu d e käigus käsitletakse ■ K eem ia :3 kaasaegse m e ta llo rg aan ilise k eem ia teo ree tilis i j a praktilisi aspekte. L itera tuu rsün tees. L õpeb d ife ren tseeritu d arvestu sega. Pea tähelepanu ase ta takse m itte s iird em eta llid e ühend ite keem iale © 1 . - 1 6 . n. = > А © 1 .- 3 9 . n .l S n-s = > E F K O K .0 1.043 O rgaanilise keemia praktikum I F K O K .O l.052 Struktuuranalüüs lek to r Säde V iirla id , a ss is ten t L ea T alu , S irje M äeorg d o tsen t U no M äeorg , te ad u r V ahur M äem ets , S irje M äeorg 4A P (8 0 P + 8 0 i) *A 4 A P (4 8 L + 1 6 P + 9 6 i) *E ■ K eem ia :2 , M a te r ja l i te a d u s i ■ K ee m ia :4 , K eem ia:m ag O F K O K .0 1.030 □ K e e m ia i , K eem ia:4 , K eem ia:m ag Õ pitakse tu n d m a p eam ise lt la b o riteh n ik a t j a teh ak se tö id o rgaan ilise O F K O K .O l.030, FK O K .O l .031, F K O K .0 1.043, F K O K .0 1.044 analüüsi alal. K ursus k äsitleb tu u m am ag n etre so n a n tssp ek tro sk o o p ia ja infrapunase © 1 . - 16. n.5 P n -s = > А s p ek tro sk o o p ia m ee to d eid j a te is i m eetodeid m o leku lide struktuuri 24. - 39. n.5 P n-s = > А uurim iseks. K äsitle takse T M R ja IR sp ek tro sk o o p ia erinevaid tehnikaid. T u tv u sta tak se spek trite analüüsi j a s im u la tsio o n i.A in e on kohustuslik F K O K .01 .044 Orgaanilise keemia praktikum II o rg aan ilise keem ia su u n a ü liõ p ila s te le j a m agistran tide le. lektor Säde V iirlaid , a ss is ten t Lea T alu © 1 . - 16. n.3 L, 1 P n-s = > E 5 A P (96P + 104 i) *A ■ K eem ia :3 F K O K .O l .053 O rgaanilise sünteesi valikpraktikum O F K O K .0 1 .0 3 1 , F K O K .01 .043 d o tsen t U no M äeorg , a ss is ten t L ea T alu , S irje M äeorg P rak tilised tööd o rg aan ilise sün teesi alal j a saaduste analüüs. 6 A P (1 2 8 P + 1 1 2 i)* A © 1. - 16. n .6 P n-s = > А □ K e e m ia :4 , K eem ia:m ag O F K O K .O l.030, F K O K .O l.031 , F K O K .O l.043, FK O K .01 .044 F K O K .O l.045 O rgaanilise keemia kõrgem erisem inar P rak tikum i kä igus teo sta tak se üks m itm ee tap iline süntees. Alustatakse korr. p ro fesso r A n ts T u u lm ets , d o tsen t U no M äeorg sün teesi p laneerim ises t, teo sta tak se läh teaine te , vaheproduktide ja lõpp­ 24A P (4 3 2 S + 5 2 8 i) *4A produk tide p u h astam in e j a tä ie lik s truk tuu ranalüüs . Sam uti kasutatakse ■ K eem ia :d o k t kvan tkeem ilisi a rvu tusi, spek trite s im u leerim is t ja otsinguid K oostatakse e ria la se id re fe raa te , sem inari e ttek an d e id n ing konveren tsi andm ebaasides. K oosta takse aruanne, m ida kaitstakse . e ttekanne te teese , p o stre id j a n ä item aterja le . E s in e tak se instituud i © 1 . - 16. n .8 P n-s 1 r e f = > А teadussem inaris j a ü likoo livä lis te l te ad u sk o n v eren ts id e l. 24 A P on ja o tu n u d 8 sem estrile . FK O K .O l .0 56 Õppem etoodiline töö © 1 . - 3 9 . n.3 S n - s = > 4 E korr. p ro fesso r A n ts T uu lm ets 6A P (240 i) *A F K O K .O l.046 O rgaanilise keemia praktikum I □ K e e m ia :d o k t lek to r Säde V iirlaid , a ss is ten t L ea T alu D o k to ran tide e ttev a lm istam in e tööks õppejõuna. Doktorandid 3 A P (80P + 40 i) *A v a lm is tav ad ette j a v iivad läbi au d ito o rse t õ ppe tööd orgaan ilises keemias, ■ K eem ia :4 , P rov iiso riõpe :2 © k o rd u v : 16 n.3 P n -s = > А Õ pitakse tu n d m a lab o riteh n ik a t, teh ak se tö id o rg aan ilise analüüsi j a sün teesi alal. S uu n a tu d k a lo o d u stead u ste õpe ta ja te le , kes tao tlev ad F K O K .O l.060 Orgaaniline keemia b akalau reuse kraadi keem ias. lek to r S äde V iirla id © 24 . - 39. n.5 P n -s = > А 3A P (3 2 L + 16 S + 72 i) *E ■ B io lo o g ia i , G een iteh n o lo o g ia : 1 F K O K .O l.048 O rgaaniline keemia I A ine õ p p im in e peaks v õ im a ld am a aru saad a n endest keemilistest lek to r Säde V iirlaid näh tu stes t j a m u u n d u m iste st, m is to im u v ad looduses, kaasaegses tehnikas 2 .5 A P (3 2 L + 1 6 S + 5 2 i) *E ja too tm ises. K ursus on ee ld u sek s b io k eem ia õppim isel. ■ B io loog ia :2 , M a te r ja l i te a d u s i © 1 1 .- 2 0 . n .4 L, 2 S n -s = > E □ B io loog ia:2 O rgaan ilise keem ia p õ h im õ is ted . N o m enk la tuu r. Ü hend ik lass id j a nende tüüp reak ts ioon id . © 1. - 16. n .2 L, 1 S n-s 4 kn t = > E 2 4 . - 3 1 . n .4 L n-s = > E TEOREETILISE FÜÜSIKA INSTITUUT (TF) F K O K .O l.049 O rgaaniline keemia II korr. p ro fesso r A n ts T u u lm ets 3 A P (3 2 L + 16 S + 7 2 i) *E ASTROFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01) ■ M a te r ja l i te a d u s i O rg aan ilise k eem ia e lem en ta a rk u rsu se tä ien d am in e j a süvendam ine . © 2 4 . - 39. n .2 L, 1 S n-s 3 k n t = > E FK T F .01 .003 Universum i füüsika korr. p ro fesso r E ne E rg m a F K O K .O l.050 M aterjalide keemia 3 A P (4 8 L + 7 2 i) *E H eiki T im o th eu s □ Füüsika :4 , F üüsika :m ag , F ü ü s ik a :d o k t 2 A P (4 8 L + 3 2 i) *E © F K T F .0 1 .0 0 2 ■ L o o d u s tead u s te õ p e ta ja p õ h ik o o l is i , M a te r ja li te a d u s i T äh t kui füüsika line lab o ra to o riu m . N oo v ad , supern o o v ad , bursterid - g igan tsed te rm o tu u m a p lah v a tu se d kosm oses. R ö n tgen tähed , mustad augud j a neu tron tähed : täh ted e sünd , e lu j a surm . K aasaeg n e kosm oloogia 297 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 297 - astrofüüsika ja elementaarosakeste füüsika süntees. Aine on mõeldud d ü n aam ilin e evo lu ts ioon . K ursus on m õeldud fü n dam en taalfüüsika suuna fundamentaalfuüsika suuna üliõpilastele ning keskkonna- ja m agistran tide le . rakendusfüüsika suuna magistrantidele ja doktorantidele. © 2 4 . - 39. n .2 L, 1 S n -s = > E ©24. - 39. n.3 L n-s => E F K T F .01 .020 K aasaegne astronoom ia FKTF.01.007 M atem aatilise füüsika võrrandid korr. p ro fesso r E ne E rgm a, d o tsen t P ee te r T enjes lektor Lembit Sossi 2 A P (3 2 L + 4 8 i) -E 5AP(48L+32S+120i) -E □ F ü ü s ik a :3 , Füüsika :4 ■Füüsika:3 K ursuses an takse ü lev aad e p õ h ilis te st a stronoom ia va ldkondadest OMTPM.06.008 rõ h u ase tu seg a v iim ase a ja u u rim istu lem uste le . O lu lisem ad teem ad on: Kursuses vaadeldakse täh tsam aid m atem aatilise füüsika võ rrandeid , a s tro n o o m ilised v aa tlu sm ee to d id , p ä ikesesüsteem i teke, p laneetide nende k lass ifitsee rim is t j a lisa ting im usi võrrand itele . E sita takse s iseeh itu s j a a tm o sfäärid e om ad u sed , P äikese eh itus j a evolutsioon, m atem aatilise füüsika ü lesannete põh itüüp ide lahendam ism eetod id j a P ä ikese ak tiiv sus, täh ted e vaatlu sed , kaksik tähed , täh tede teke j a areng, rakendatakse neid m itm esuguste le konkree tse te le ü lesannetele. neu tro n täh ed j a m ustad augud , L innu tee j a te is te ga lak tikate ehitus ja Käsitletakse om aväärtu sp rob leem i j a o lu lisem aid e rifunk tsioone . a reng , k v asarid , "S uure paugu" teoo ria , va rja tud m ass. ©1. - 16. n.3 L, 2 S n-s 2 k n t= > E © 2 4 . - 39. n .2 L n-s = > E FKTF.01.008 Füüsikaline kosmoloogia F K T F .0 1 .026 Doktorieksam astrofüüsikas v-teadur M irt G ram ann , tead u r E rik T ago korr. p ro fesso r E ne E rgm a, d o tsen t P ee ter T en jes, v -tead u r T õnu V iik, 2A P(30L+2P+48i) *E te ad u r Ind rek K olka, □ Füüsika:m ag 10A P (30S + 370 i) *E Kosmoloogia, ga lak tikad j a galak tikate süsteem id . V aatlu slikud suu rused , ■ F ü ü sik a :d o k t objektid ja m eetodid kosm oloogias. U niversum i pa isum ine. K lassika lise E ksam so o rita tak se uuem ate a s tro fü ü sik a a laste õp iku te , m onograafia te , Universumi m udelid . M ik ro la ine line taustk iirgus. A ine hu lk U niversum is. tem aatilis te k o gum ike j a ü lev aa tea rtik lite alusel (ca 1500 lk). Galaktikate ja o tu s j a liikum ine lokaalses U niversum is. U n iversum i © 2 4 .- 3 8 . n .2 S n - s = > E struktuuri dünaam ika. G alak tikate tekk im ine. V äga vara jane U niversum . Aine on m õeldud astro füüsika suuna m agistran tidele. ©1. -1 5 . n.2 L n-s 16. - 16. n.2 P n-s = > E STATISTILISE FÜÜSIKA JA FKTF.01.011 Variatsioonarvutus KVANTTEOORIA ÕPPETOOL (03) lektor Lem bit Sossi 2AP(15L+9S+56i) *E ■Füüsika:2 F K T F .03.001 Term odünaam ika ja statistiline füüsika I OFKTF.01.007 korr. p ro fesso r E ne E rgm a Kursuses esitatakse varia ts ioonarvu tuse alused . V aadeldakse 4 .5 A P (4 8 L + 1 6 S + 1 1 6 i) *E m itmesuguseid nii fikseeritud kui fik seerim a ta ra jadega ■ F ü ü sik a :4 variatsioonülesandeid n ing v a ria ts ioonarvu tuse rakendusi füüsikas © F K K F .03 .022 (jäävusseadused). © F K T F .01 .007 , F K T F .03 .006 © 2 4 .-2 5 . n.4 L n -s F en o m en o lo o g ilin e te rm odünaam ika : põh iseadused , po ten tsiaalide 26. - 29. n.2 L, 2 S n-s 1 knt = > E m ee to d id j a rakendused . S ta tis tilised jao tu sed . Seos s ta tistilise füüsika ja te rm o d ü n aam ik a vahel. S ta tis tilise m eetodi rakendusi: gaasid, FKTF.01.012 Kompleksmuutuja funktsioonid kvan tsüsteem id . dotsent Rein Saar © 1 . - 1 6 . n.3 L, 1 S n-s 4 k n t = > E 3A P(30L+10S+80i) *E ■Füüsika:2 F K T F .03 .004 Arvutusm eetodid O M TPM .06.008 lek to r L em b it S ossi Kursuses esitatakse analüü tilis te funk tsioon ide teo o ria alused . 1.5AP( 16 L + 16 S + 28 i) *A Käsitletakse in tegreerim ist kom plekstasand il, funk ts io n aa lrid u n ing ■ F ü ü sik a :3 resiidide teooriat j a tem a rakendusi. K äsitle tak se füüsiku te le v a ja lik k e num brilisi a rvu tusm eetodeid : ©30. - 39. n.3 L, 1 S n-s 2 kn t = > E v õ rran d ite j a nende süsteem ide lahendam ine , väh im ruu tude m eetod, n u m b rilin e d ife ren tseerim in e j a in tegreerim ine . FKTF.01.013 A stro n o o m ia © 2 4 . - 39. n .l L, 1 S n-s 2 k n t = > A dotsent Peeter T enjes 2AP(32L+48i) *E F K T F .03 .006 Kvantm ehaanika I ■Loodusteaduste õpetaja põh ikoo lis:3 korr. p ro fesso r V lad im ir H ižn jakov Kursuses käsitletakse taevakehade nä ivat liikum ist j a a ja m ääram ist. 4 .5 A P (4 8 L + 1 6 S + 1 1 6 i) *E Vaadeldakse Päikesesüsteem i üld isi seaduspärasusi j a tem a k oosse isu ■ F ü ü sik a :3 , Füüsika :4 kuuluvate kehade füüsikat. A ntakse ü levaade täh ted es t j a O F K T F .O l .007, F K T F .04 .010 , M T R M .0 4 .0 0 2 tähesüsteemidest. © F K T F .0 4 .0 0 5 ©24. - 39. n.2 L n-s = > E K v an tm eh aan ik a kursuses e sita takse m ik rom aa ilm a pro tsesside sü v ak äsitlu se teo ree tilised alused . Ü liõp ilane om andab kvan tm ehaan ika FKTF 01 016 T ä h e sü s te e m id e fü ü s ik a m a tem aa tilise aparatuu ri j a ü lesannete lahendam ise oskuse dotsent Peeter T enjes m itte re la tiv is tlik u l ju h u l. R elativ istliku ju h u deta ilsem käsitlu s jä rg n eb 3A P(32L+16S+72i) *E teo ree tilise fü ü sik a valikku rsuses. □ Füüsika:m ag © 24 . - 39. n.3 L, 1 S n-s 2 kn t = > E OFKTF.03.001, FK T F .03 .006 , FK T F.04 .005 I ähesüsteemid (täheparved , ga lak tikad) j a nende s truk tuur. A k tiiv se te F K T F .03 .0 0 9 K vantm ehaanika II tuumadega galak tikad j a kvasarid (gaasip ilve füüsika, m agne tväljad d o tsen t R ein Saar galaktikate tuum ades, m assiivsed m ustad augud). T äh esü steem id e 4A P (4 8 L + 1 6 S + 9 6 i) *E dünaamika (po ten tsiaaliteoo ria , s ta tsionaarsed p õ rkevabad sü stee m id ja □ F ü ü sik a :m ag , F ü ü sik a :d o k t nende stabiilsus, tähesüsteem ide põrked). G aasi dün aam ik a ga lak tik a tes j a Ü liõ p ilan e o m andab k u rsu se kuu lam isel re la tiv is tliku k van tm ehaan ika galaktikate parvedes. G a lak tik a te tekke teooriad j a kaugete ga lak tik a te m a tem aa tilise aparatuu ri k o varian tsel kujul j a tu tvub vaatlused, kvasarite neeldum isjooned . G a lak tikate keem ilin e ja kv an te lek tro d ü n aam ik a p õ h im õ te tega . Seoses pa ljuosakeselis te 298 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 298 sü steem id e k ir je ld am iseg a k ä sitle tak se sek u n d aa rse t k v an tisee rim ist j a FKTF.04.017 Teoreetilise füüsika sem inar tih ed u sm aa trik si fo rm alism i. korr. professor Risto Tammelo © 2 4 . - 39. n .3 L, 1 S n-s = > E 4AP(64S+96i) *2A □Füüsikad , Füüsika:4, Füüsika:mag F K T F .03 .0 1 4 K iirguse kvantteooria E risem in aris käsitle takse te o ree tilise fü ü s ik a huv ip ak k u v a id ja aktuaalseid korr. p ro fesso r V lad im ir H ižn jakov p rob leem e lisaks m a te m aa tilise füüsika , elektrodünaam ika, 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E kvan tv ä lja teo o ria , ü ld re la tiiv su steo o ria jt . a ine te põh i- j a valikkursustele. □ F ü ü s ik a :m a g , F ü ü s ik a :d o k t T o im u v ad õp p e jõ u (d u d e) ü lev aa te lo en g u d . P õh iline töövorm on O F K T F .0 3 .0 0 9 , F K T F .04 .023 tead u slik u k irjanduse ja /v õ i isese isv a uu rim istö ö alusel referaatide K ursuses k ä sitle tak se e lek tro m ag n ee tilise k iirguse m itte lin eaa rse t k o o stam in e , e ttek an d m in e j a analüüsim ine . A ine on vajalik kvan tteoo ria t, s.h. k v an tk o h eren tsu s t, ko h eren tse id m ulju tud j a kaetud fu n d am en taa lfü ü sik a suuna ü liõ p ila s te le j a m agistran tidele. kv an tse isunde id , su p erk iirg u st, o m a in d u tsee ritu d läb ipa istvust, C asim iri © 1 . - 1 6 . n .2 S n -s 1 r e f = > A efek ti, H aw k in g i-U n ru h k v an tk iirg u s t jm s . K ursus on v a ja lik 24. - 39. n .2 S n -s 1 re f = > A fu n d am en taa lfü ü sik a su u n a m ag is tran tid e le j a dok to ran tide le . © 2 4 . - 39. n .2 L n-s = > E F K T F .0 4 .018 G eom etrodünaam ika alused korr. p ro fesso r R isto T am m elo 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E □ F ü ü s ik a :4 VÄLJATEOORIA ÕPPETOOL (04) O F K T F .0 1 .0 0 7 , F K T F .04 .005 © F K T F .01.011 E sita tak se lih tne sisse ju h a tu s R iem ann i geom eetriasse (m eetrika, seostus, F K T F .04 .005 Elektrodünaam ika I ruum i kõverus). P õ h jen d a tak se g rav ita ts io o n iv ä lja geom etriseerim ise d o tsen t T eet Ö rd ideed (ine rts i- j a g rav ita ts io o n i ek v iv a len tsu s) j a vajadust kasutada 4 .5 A P (4 8 L + 1 6 S + 1 1 6 i) *E aeg ruum i g eo m eetr ia d ü n aam ilis t k irje ld u s t (m ateeria j a geomeetria ■ F ü ü sik a :3 v astas tik m õ ju ), m illeks on g rav ita ts io o n iv ä lja E instein i võrrandid. O F K E F .0 4 .0 0 1 , F K T F .0 4 .0 1 1 K äsitle takse ka E inste in i re la tiv is tlik k u g rav ita ts ioon iseadust kinnitavaid © F K E F .0 1 .006 , F K T F .0 1.007 e k sp erim en te j a selle sead u se uusi ennustu s i (g rav itats ioon ila ined , mustad L oengukursuses an takse sü stem aa tilin e s isse juhatu s augud , p a isuv u n iv e rsu m ).A in e on v a ja lik fundam en taalfüüsika suuna e rire la tiiv su steo o riasse (re la tiv is tlik m ehaan ika , L oren tzi te isen d u sed , 4 - ü liõp ilaste le. fo rm alism ) j a e lek tro d ü n aam ik asse (e lek tro m ag n e tv ä li vaakum is, © 2 4 . - 39. n .2 L n-s = > E k a lib ree rim is in v arian tsu s, v ä lja en erg ee tilised karak te ris tik u d j a invariand id ). K äsitle takse k a h ilin ev a id p o ten ts iaa le , liikuva laengu välja, F K T F .04 .0 2 0 Pidevad rühmad m ultip o o laren d u si laengu te j a voo lu d e süsteem ide ja o k s , d o tsen t R ein Saar m u ltip o o lk iirg u st jm s . See on üks v õ tm ek u rsu stes t füüsika 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E bakalau reuseõppes . □ F ü ü s ik a :m a g © 24 . - 39. n.3 L, 1 S n-s 2 k n t = > E O F K E F .O l .008 P idevad rühm ad kui loo d u slik e ob jek tide p idevate sümmeetriate F K T F .04 .010 A atom i-ja tuum afüüsika k irje ld am ise j a uu rim ise m a tem aa tilin e aparaat. Lie rühm ja algebra, do tsen t P eeter T en jes ek situ ste teoo ria , L oren tzi j a P o incare rühm ad. A ine on mõeldud 4 .5 A P (4 8 L + 1 6 S + 1 1 6 i) *E teo ree tilise fü ü s ik a haru m ag is tran tide le . ■ F ü ü sik a :3 , F üüsika :4 , F ü ü sik a lin e in fo te h n o lo o g ia d , M a te r ja li te a d u s i © 24 . - 39. n .2 L n-s = > E O F K E F .0 1 .0 0 6 © F K T F .0 4 .0 1 1 F K T F .04 .022 T eoreetiline füüsika (ülevaatekursus) E sita takse kva lita tiiv sel tasem el m ik ro m aa ilm a pro tsess ide k irjeldus. korr. p ro fesso r R isto T am m elo , d o tsen t R ein Saar, do tsen t Teet Örd, Ü liõp ilane o m andab aa to m i- j a tu u m afü ü s ik a lih tsam ate ü lesannete lek to r L em bit Sossi lahendam ise oskuse. 4 A P (6 4 L + 9 6 i) *E © 1. - 16. n.3 L, 1 S n -s 2 k n t = > E ■ F ü ü sik a :m a g Ü lev aa tek u rsu s teo ree tilise fü ü s ik a m ag is trieksam iks ettevalm istum isel F K T F .0 4 .0 1 1 V ek tor-ja tensoranalüiis © 1 . - 16. n .2 L n-s korr. p ro fesso r R isto T am m elo , lek to r L em b it Sossi 24. - 39. n .2 L n-s = > E 2 .5 A P (2 4 L + 8 S + 6 8 i) *E ■ F ü ü sik a :2 F K T F .0 4 .024 Elem entaarosakeste füüsika O M T P M .0 2 .0 0 2 d o tsen t Jüri L em bra © M T P M .0 6 .0 0 8 2A P (2 4 L + 8 S + 4 8 i) *E L o engukursuses e sita tak se sisse ju h atu s v e k to r - ja ten so rv ä ljad e teo o riasse ■ F ü ü sik a :4 , F ü ü sik a :m ag , F ü ü s ik a :d o k t rõ h u ase tu seg a lineaarse te le d ife ren ts ia a lo p e ra ts io o n id e le (g rad ien t, Ü liõp ilane o m an d ab e lem en taa ro sak e s te füüsika alused süvendatult d ivergen ts j a roo to r) j a in teg raa lteo reem id e le (G au ssi, S tokesi teo reem id ). võ rreldes ü ld fü ü s ik a tsü k lig a . A ine on m õeldud fundam entaalfüüsika © 1 . - 8. n .2 L n-s su u n a ü liõp ila s te le n in g r a k e n d u s - ja kesk k o n n afü ü sik a m agistrantidele ja 9. - 16. n .l L, 1 S n-s 2 kn t = > E dok to ran tide le . © 2 4 .- 3 1 . n .2 L n-s F K T F .04 .015 Neutriinofüüsika 3 2 . - 3 9 . n .l L, 1 S n -s = > E v -te ad u r L aur Palgi 2 A P (3 2 L + 4 8 i) *E F K T F .04 .0 2 9 Teoreetilise füüsika erisem inar O F K T F .0 3 .0 0 6 , F K T F .04 .005 korr. p ro fesso r E ne E rgm a, korr. p ro fesso r V lad im ir H ižnjakov, korr © F K E F .01 .008 p ro fesso r R isto T am m elo L oen g u k u rsu ses k ä sitle tak se n eu triin o d e o m aduste (D irac i j a M ajo rana 2 0 A P (2 5 6 S + 5 4 4 i) *4A n eu triin o p ro b leem , n eu triin o d e m assid j a seg u n em in e , e rineva te ■ F ü ü sik a :d o k t n eu triinode a rv) k in d lak s teg em ise teo ree tilis i j a ek sp e rim en taa lse id E risem in ar to im ub d o k to ran d i õpp e to o li ju u re s . O m an d atak se teadm isi ja võ im alusi. V aad e ld ak se n e u triin o fü ü sik a t reak to rite l j a k iirend ite l, p rak tilis i o skusi läh tu v a lt v a s tav a dok to rand i d isse rta ts ioon i teem ast Töö n eu triin o as tro n o o m ia t j a p ä ik ese n eu triin o p rob leem i v õ im alik k e on v a ld av alt ind iv id u aa ln e j a to im u b 4 d o k to ran tu u riaas ta jooksu l. Aine lahendusi. K ursuse lõ pe tavad n eu triin o fü ü sik a jä re ld u sed on m õe ldud fu n d am en taa lfü ü sik a su u n a dok to ran tide le . e lem en ta a ro sak e s te teo o ria koh ta . A ine on m õe ldud teo ree tilise fü ü s ik a j a © 2 4 . - 39. n .2 S n-s = > A astro fü ü s ik a su u n a m ag is tran tid e le . 1. - 16. n .2 S n -s © 5 . - 12. n .4 L n -s = > E 299 FÜÜSIKA-KEEMIATEADIJSKOND 299 FKTF.04.033 K ursusetöö teoreetilisest füüsikast korr. p ro fessor E ne E rgm a, korr. p ro fessor V lad im ir H ižn jakov , korr. F K T F .0 4 .0 4 2 Sissejuhatus stringiteooriasse professor R isto T am m elo L aur Järv 4AP(160i) *2A 2 A P (8 L + 1 6 P + 8 S + 4 8 i) *E □ Füüsika:3 , Füüsika:4 □ Füüsika :4 , F üüsika :m ag © FK TF.04.005 © F K T F .0 4 .0 0 2 , F K T F .04 .018 O m andatakse teadusliku uurim istöö oskusi. Ü liõp ilane tu tv u b teo ree tilise K ursuse põ h irõ h k on b osonstring i uurim isel. E sm alt vaadeldakse stringi füüsika m ingi k ind la p rob leem iga j a k irju tab sellel teem al ku rsuse töö , m is sü m m eetr ia id , k v an tisee rim ist j a sp ek trit n ing p õgusalt konform set koosneb re fera tiiv sest j a uu rim u slik u st osast. V alikaine on m õeldud v ä lja teo o ria t s tringi m aailm alehe l. S eejärel jõ u ta k se T -duaa lsuse kaudu füüsika fu n d a m e n ta a lse m a ü liõp ilaste le, kes huv ituvad teo ree tilises t D -b raan iden i, k irje ld a tak se nende füüsika t. S upers tring iteoo ria t detailselt füüsikast. ei käsitle ta , ku id k asu tades para lleele b o so n str in g ig a esitatakse ka selle © 1 .- 3 9 . n .2 re f = > 2 E o lu lisem ad tu lem u sed .K u rsu s v iiakse läbi veeb ipõh ise lt, täh ta jaks ko d u ü lesan d ed lahendanud ü liõp ilas te le to im u v ad õppesessioon id . FKTF.04.041 Õ ppemetoodiline töö teoreetilises füüsikas © 3 6 . - 39. n .2 L, 4 P, 2 S n-s 3 knt, 1 re f = > E korr. professor Ene E rgm a, korr. p ro fesso r V lad im ir H ižn jakov , korr. professor R isto T am m elo F K T F .0 4 .0 4 4 Doktorieksam teoreetilises füüsikas 10A P(64P+64S+272i) *A korr. p ro fesso r V lad im ir H ižn jakov , korr. p ro fesso r R isto T am m elo , ■ Füüsika:dokt d o tsen t R ein Saar, do tsen t T ee t Ö rd , Aine sisuks on dok torand i e ttevalm istu s pedagoog iliseks tööks 1 0 A P (30S + 370 i) *E kõrgkoolis. P raktilises töös loeb dok to ran t o sa m ing is t loengukursusest, ■ F ü ü sik a :d o k t viib läbi sem inariõppusi või ju h en d ab p rak tikum e, koostab E ksam so o rita tak se uuem ate teo ree tilise j a m atem aatilise füüsika alaste Õppevahendeid, prak tikum i töö juhendeid või m uid m etood ilis i m aterja le . õ p iku te , m onograa fia te , tem aatilis te kogu m ik e ja ü levaateartik lite alusel ©1. -1 6 . n.2 P, 2 S n-s (ca 1500 lk). 24. - 39. n.2 P, 2 S n-s = > A © 2 4 . - 39. n .2 S n-s = > E Ainete nimed A atom i-ja tuum afiiüsika F K T F .04 .010 A rv u tu sm eeto d id FK T F.03 .004 A atom ispektrom eetria j a keskkonna F K K M .01 .009 A rv u tu s teh n ik a a lused F K E F .02.060 analüütika A stro n o o m ia FK T F .01.013 Aerosoolifüüsika FK K F .03 .013 A stro n o o m ia teh n ik a F K K F .03 .020 Aine ehitus F K M F .01 .029 A tm osfääri nu m b rilised m udelid F K K F.02.014 Aine ehitus I F K M F .01 .088 B io k eem ia FK K M .02.022 Aine ehitus II F K M F .0 1.090 B io k in ee tik a (e riku rsus) F K K M .02.003 Aine ehituse praktikum F K M F .0 1.089 B io m ed itsiin ilised seadm ed ja FK E F .02.028 Aktiivõpe loodusteaduste Õpetam isel FK 00 .00 .003 m eetod id Aminohapete analüüs F K K M .02 .010 B iosenso rid FK F E .05.016 Am perom eetrilised ja F K F E .05 .015 B io teh n o lo o g ia va likpeatükke: F K K M .02.009 potentsiom eetrilised analüüsi ensü ü m id e puhastam ine meetodid D idak tiline fü ü sik a F K M F .01.079 Amperom eetriliste ja F K F E .0 5 .036 D ig itaa ln e signaa litöö tlu s F K E F .02.046 potentsiom eetriliste andurite D o k to riek sam astro füüsikas F K T F .0 1.026 matemaatiline m odelleerim ine D o k to riek sam keskko n n afü ü sik as FK K F.03.053 Analüütiline keem ia I F K K M .01 .036 , F K K M .01 .049 D o k to riek sam op tikas j a FK E F .01.023 Analüütiline keem ia I F K K M .01 .032 sp ek tro sk o o p ias Analüütiline keem ia II F K K M .01 .033 , F K K M .01 .037 , D o k to riek sam rakendusfüüsikas F K E F .02.076 F K K M .01 .046 , F K K M .01 .050 D o k to riek sam tahk isefüüsikas F K M F .01.094 Analüütilise keem ia p rak tikum I F K K M .0 1.027, F K K M .0 1.034, D o k to riek sam teo ree tilises füüsikas FK T F .04 .044 F K K M .0 1.043 E k sp e rim en taa lfü ü sik a kaasaegsed F K E F .02.058 Analüütilise keem ia prak tikum II F K K M .01 .028 , F K K M .01 .035 , m eetod id F K K M .01 .044 E lek te r j a m agne tism F K E F .02 .067 , F K E F .04.001 Anorgaaniline keem ia F K F E .0 1 .019, F K F E .0 1 .041 E lek tri j a m ag n e tism i p rak tikum F K E F .01 .007 , F K E F .02.068 Anorgaaniline keem ia I F K F E .0 1 .042 E lek trik u rsu s ka tse tes F K M F .01.085 Anorgaaniline keem ia I F K F E .0 1 .010 E lek tro ak tiiv sed p o lü m eerid I F K F E .0 1 .052 Anorgaaniline keem ia II F K F E .0 1 .038, F K F E .0 1 .050 E lek tro ak tiiv sed po lüm eerid II F K F E .01.053 Anorgaaniline keem ia III F K F E .0 1 .029 E lek tro an a lü ü s F K F E .03.017 Anorgaaniline süntees F K F E .0 1 .033 E lek tro d ü n aam ik a I F K T F.04.005 Anorgaanilise keem ia d idak tika F K F E .0 1 .056 E lek tro k eem ia a lused I F K F E .03.007 Anorgaanilise keem ia d idak tika F K F E .0 1 .057 E lek tro k eem ia a lused II F K F E .03.027 praktikum E lek tro k eem ia a lused III F K F E .03.028 Anorgaanilise keem ia p rak tikum F K F E .0 1 .020 E lek tro k eem ilin e k in ee tik a I F K F E .03.015 Anorgaanilise keem ia p rak tikum I F K F E .0 1 .031 E lek tro k eem ilin e k in ee tik a II F K F E .03.018 Anorgaanilise keem ia p rak tikum II F K F E .0 1 .032 E lek tro k eem ilise k in ee tik a F K F E .03.016 Arvuti kasutam ine füüsiko -keem ilise F K F E .03 .040 u u rim ism ee to d id eksperimendi töötlem isel E lek tro m ag n e tism F K E F .02.077 Arvutijuhitavad m õõtm ised F K K F .0 3 .0 3 6 E lek tro o n ik a a lused F K E F .02 .019 Arvutim eedia F K E F .02 .063 E lek tro sün teesi a lused F K F E .03 .030 Arvutiriistvara alused F K E F .0 2 .069 E lem e n taa rfü ü s ik a F K M F .01.007 A rvutisim ulatsioonid F K M F .0 1.069 E lem en taa ro sak este füüsika F K T F .04 .024 Arvutite a rh itek tuur F K E F .02.061 E liitõ p e füüsikas F K M F .01.082 Arvutivõrgud j a e lek troon iline side F K M F .0 1 .0 2 6 E rip rak tik u m an alü ü tilises ja F K K M .01 .029 300 FÜÜSIKA-KEEMI ATE ADUSKOND 300 fü ü sik a lises keem ias andm eed astu sp ro to k o ll id E rip rak tik u m an o rg aan ilise s t F K F E .0 1 .037 F ü ü sik a lis te m õõ tm iste a lused F K E F .0 1 .010, FK E F.01.022 keem ias t F ü ü sik o -k eem ilised j a F K F E .03.036 E rip rak tik u m b io o rg a an ilises keem ias F K K M .02 .013 e lek tro k eem ilised m ee to d id E rip rak tik u m fü ü s ik a lises t k eem ias t F K F E .03.031 m ed its iin id iag n o stik as E rip rak tik u m k o llo id - ja F K F E .05 .046 G eo m etro d ü n aam ik a a lused FK T F .04.018 k e sk k o n n ak eem ias t H apete j a a luste keem ia F K K M .01.021 E rip rak tik u m teo ree tilises j a FK K M .0 4 .0 1 0 H etero g een n e ka ta lüüs FKKM .01 041 arvu tikeem ias In im ese e lu ta litlu se , d iag n o stik a j a FK M F.01.086 E risem in a r II m o lek u laarte h n o lo o g ia s FK K M .04 .021 ravi fü ü sik a lised p õ h im õ is ted E risem in a r III F K K M .0 4 .0 2 7 In sen erig raafik a FK EF.02.064 m o lek u laarteh n o lo o g ias In stru m en taa lan a lü ü si m ee to d id FK K M .01.023 E risem in ar an a lü ü tilises j a F K K M .0 1 .0 3 0 , F K K M .0 1 .04 5 Jää tm em a jan d u s j a jä ä tm e k ä itlu s FK FE .05.060 fü ü sik a lises k eem ias K aasaegne astro n o o m ia FK T F.01.020 E risem in ar an o rg aan ilise s t k eem iast F K F E .01 .034 , F K F E .01 .035 K aasaegne õp ita rkvara : selle le FK KM .02.019 E risem in ar b io o rg aan ilises keem ias F K K M .0 2 .0 1 1, F K K M .02 .012 esita tav ad nõud m ised j a p rak tika . E risem inar fü ü sik a lises t keem iast F K F E .03 .032 , F K F E .03.033 K aasaegse fü ü sik a lise keem ia, FK K M .01.026 E risem in ar k eem ia d id ak tik a s t F K F E .0 1 .036 an alüü tilise k eem ia j a füüsika lise E risem in ar k esk k o n n a fü ü s ik a st F K K F .03 .040 o rg aan ilise keem ia v a litu d peatük id E risem in a r k o llo id - j a F K F E .0 5 .047 , F K F E .05 .048 K ata lü m ee trilin e (k in ee tilin e ) analüüs FK K M .01.008 k e sk k o n n ak eem iast K a tse teh n ik a FK M F.01.002 E risem in ar m a te rja lifü ü sik as F K M F .0 1 .051 K a tse teh n ik a õ p p e lab o r FK M F.01.003 E risem in ar op tik as j a sp ek tro sk o o p ias F K E F .01 .019 K eem ia a ja lugu FK O K .O l.023 E risem in ar rak en d u sfü ü sik as F K E F .02 .057 K eem ia a lused FK FE .01.002 E risem in ar tead u sh arid u s lik u F K 00 .00 .013 K eem ia and m eb aasid FK O K .O l.038 uurim istöö a lustest. K eem ia d id ak tik a FK FE .01.054 E risem in ar teo ree tilises j a F K K M .0 4 .0 1 1, F K K M .04 .012 K eem ia d id ak tik a p rak tikum FK FE .01.055 arvu tikeem ias K eem ia j a ing lise keel FK K M .01.047 F o to - ja la se rik eem ia F K F E .03 .047 K eem ia j a in te rne t FK K M .01.048 F o toak tiiv sed m aterja lid F K M F .0 1 .070 K eem ia p õ h im õ is ted FK FE .01.016 F rak ta lid F K F E .05 .035 K eem ia riig iek sam id FK FE .01.063 F un k ts io n aa lse an a to o m ia j a FK E F .02 .055 K eem ia ta rk v a ra FKKM .04.017 b io m eh aan ik a a lused K eem ia õ p e tam in e p õ h ikoo lis j a FK FE .01.048 F üüsika FK E F .02 .065 güm naasium is F ü ü sik a I (m e h aan ik a j a F K E F .02 .042 K eem iaa lane õ p ita rk v a ra koo lis FK KM .02.020 m o lek u laarfü ü sik a) K eem iah arid u se e risem in ar FK 00.00.018 F üüsika II (e lek te r j a m ag n e tism ) FK E F .02 .033 K e em iaü lesan n e te lahendam ine F K F E .0 1 .003, FK FE .01.043 F ü ü sik a III (o p tik a j a a a to m ifü ü s ik a) F K E F .02 .034 K eem iliste j a fü ü sik a lis te tegu rite FK FE .05.077 F üüsika d iag n o stik as j a rav is F K M F .0 1 .042 m õju k eskkonna le F ü ü sik a d id ak tik a F K M F .0 1 .001, F K M F .0 1 .004, K e sk k o n n a analüüs F K F E .05 .011 , FK FE .05.061 F K M F .0 1 .058 K e sk k o n n a analüüs II FK FE .05.022 F üüsika e rik ü sim u si fa rm atseu tid e le F K K F .03.043 K esk k o n n a analüüs j a m o n ito o rin g FK FE .05.049 Füüsika j a k eem ia üh en d k u rsu se F K M F .0 1 .057 K esk k o n n a analüüs j a v ä lip rak tik a FK FE .05.024 õpe tam in e 7. k lassis K esk k o n n a analüüsi p rak tikum FK FE .05.025 F ü ü sik a kui lo odusteadus F K M F .0 1 .036 K e sk k o n n a saas tum ine j a selle m õ ju FK FE .05.076 F ü ü sik a looduslikus j a F K M F .0 1 .067 o rg an ism id es to im u v a te le teh isk esk k o n n as p ro tsess ide le F ü ü sik a p rak tikum F K M F .0 1 .016 K e sk k o n n a d o s im e e tr ia ja FK K F.03.001 F ü ü sik a p rak tik u m I F K E F .02 .050 k iirg u sk a itse I F ü ü sik a p rak tik u m II FK E F.02 .051 K e sk k o n n a d o s im ee tr ia ja FK K F.03.032 F ü ü sik a p õ h im õ is ted F K M F .0 1 .066 k iirg u sk a itse II F ü ü sik a õpe tam in e g ü m n aasiu m is F K M F .0 1 .027 K e sk k o n n a fü ü s ik a a lu sed I FK K F.03.044 F ü ü sik a õ p e tam in e p õ h ikoo lis F K M F .0 1 .008, F K M F .0 1 .011 K esk k o n n a fü ü s ik a a lu sed II FK K F.03.046 F ü ü sik ah arid u se e risem in ar F K M F .0 1 .084 K esk k o n n a fü ü s ik a p rak tik u m - 1 FK M F.01.064 F ü ü sik a lin e keem ia F K F E .03 .034 K esk k o n n a fü ü s ik a p rak tik u m - 2 FK M F.01.065 F ü ü sik a lin e keem ia F K F E .03 .026 K esk k o n n ak eem ia F K F E .05 .005 , FK FE.05.028 F ü ü sik a lin e k eem ia I F K F E .03 .037 K esk k o n n ak eem ia I FK F E .05.001 F ü ü sik a lin e k eem ia I F K F E .03.021 K esk k o n n ak eem ia II FK FE .05.021 F ü ü sik a lin e k e em ia II F K F E .0 3 .022 , F K F E .03 .052 K esk k o n n a k eem ia III FK FE .05.065 F ü ü sik a lin e k eem ia III F K F E .03 .014 K esk k o n n ak eem ia a lused FK FE .05.075 F ü ü sik a lin e k o sm o lo o g ia F K T F .0 1.008 K esk k o n n ak eem ia a lu sed õ p e ta ja te le FK FE .05.068 F ü ü sik a lin e m aa ilm ap ilt FK E F .02 .075 K esk k o n n a k eem ia p rak tik u m FK FE .05.073 F ü ü sik a lise k eem ia p rak tikum F K F E .0 3 .035 , F K F E .03.053 K esk k o n n ak eem ia p rak tik u m I FK F E .05.058 F üüsika lise k eem ia p rak tikum F K F E .03 .048 K esk k o n n a k eem ia p rak tik u m II FK FE .05.059 F ü ü sik a lise k eem ia p ra k tik u m I F K F E .03.051 K esk k o n n a k eem ia ü ld ised a lused I FK F E .05.056 F üüsika lise k eem ia p rak tik u m II F K F E .03.041 K esk k o n n ak eem ia ü ld ised a lu sed II FK F E .05.057 F ü ü sik a lised p õ h im õ is ted in im ese F K M F .0 1 .062 K esk k o n n am õ ju d o rg aan ilises FK O K .O l.037 elu teg ev u ses keem ias F ü ü sik a lised u u rim ism ee to d id F K K M .0 1.003 K esk k o n n a teh n o lo o g ia F K F E .05.072 F ü ü sik a lised u u rim ism ee to d id F K F E .03 .029 Õ ppeekursioon e le k tro k eem ias K eskkonnaÕ petus F K K F .03.024 F ü ü sik a lised ü ld - j a e lek trim õ õ tm ised F K E F .02 .074 K esk k o n n aõ p e tu s j a k e sk k o n n ak a itse F K F E .05.044 F ü ü sik a lis te e k sp e rim en tid e j a F K E F .02 .059 alused te h n o lo o g ilis te p ro tse ss id e K iirguse k v an tteo o ria F K T F .03.014 ju h tim ise k s k asu ta tav a d s iin id j a K la a s ja selle k u u m tö ö tlem in e F K F E .0 1 .061 301 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 301 K olloid -ja pindnähtuste keem ia F K F E .05 .006 M o lek u laa rd isa in FK K M .04.005 K olloid-ja pindnähtuste keem ia 1 F K F E .05 .002 M o lek u laa rfü ü sik a F K M F .01 .074 K olloid-ja pindnähtuste keem ia II F K F E .05 .013 M o lek u laa rfü ü sik a p rak tikum F K M F .01 .075 K olloid-ja pindnähtuste keem ia F K F E .05 .014 M oodne a tm o sfäärifü ü s ik a F K K F.03.034 praktikum M o odne k e sk k o n n afü ü s ik a FK K F.03.035 Kolloidkeemia F K F E .05 .010 , F K F E .05 .027 M oodsad in s tru m en taa ian a lü ü si F K K M .01 .020 Kolloidkeemia praktikum F K F E .05 .074 m eetod id Kombinatoorse keem ia põhim õtted F K K M .02 .008 M õ õ tm ism ee to d id F K E F .02.003 Kompleksmuutuja funktsioonid F K T F .01 .012 M õ õ tm istu lem u ste tö ö tlem in e FK K F.03.023 Koolifüüsika eesm ärgistam ine F K M F .0 1 .010 N eu triin o fü ü sik a FK T F .04.015 Koolifüüsika standard F K M F .0 1 .081 N ü ü d isaeg n e füü sik aõ p ik FK M F .01 .078 Kooliülesannete lahendam ise F K M F .0 1 .009 O h tlik e a ine te k äsitlem ine avariide FK FE .05.043 metoodika korral Kromatograafia F K O K .O l.020 O p tik a FK E F .01.006 Kromatograafia, elektroforees ja F K K M .01.001 O p tik a j a m ik ro m aa ilm a füüsika F K M F .01 .076 mass-spektromeetria O p tik a p rak tikum F K E F .01 .004 , F K M F .01 .077 Kultuuriväärtuste säilitam ine, F K O K .O l.024 O rg aan ilin e keem ia FK O K .O l.060 konserveerimine, restaureerimine O rg aan ilin e keem ia I FK O K .O l.030 Kursusetöö analüütilises keem ias F K K M .0 1 .039 O rg aan ilin e k eem ia I FK O K .O l.048 Kursusetöö bioorgaanilises keem ias F K K M .02 .016 O rg aan ilin e k eem ia II F K O K .O l.031, FK O K .O l.049 Kursusetöö füüsikalises keem ias F K F E .03 .046 O rg aan ilin e k eem ia III FK O K .O l.035 Kursusetöö k o llo id -ja F K F E .05 .069 O rg aan ilin e k eem ia IV FK O K .O l.036 keskkonnakeemias O rg aan ilise keem ia d idak tika FK F E .01 .044 Kursusetöö materjaliteaduses F K M F .0 1 .091 O rg aan ilise k eem ia e rip rak tikum FK O K .O l.040 Kursusetöö teoreetilises ja F K K M .04 .018 O rg aan ilise keem ia e risem inar FK O K .O l.039 arvutikeemias O rg aan ilise k eem ia kõrgem FK O K .O l.045 Kursusetöö teoreetilisest füüsikast F K T F .04.033 e risem in ar Kvantkompuuter F K E F .04 .005 O rg aan ilise k eem ia p rak tikum I FK O K .O l.043 Kvantm ehaanika I F K T F .03 .006 O rg aan ilise k eem ia p rak tikum I FK O K .O l.046 Kvantm ehaanika II FK T F .03 .009 O rg aan ilise k eem ia p rak tikum II FK O K .01 .044 Käärimisprotsesside keem ia ja F K O K .O l.027 O rg aan ilise k eem ia vä ike p rak tikum FK O K .O l.034 tehnoloogia O rg aan ilise sün teesi m eetod id FK O K .O l.014 Lahused F K F E .0 1 .039 O rg aan ilise sün teesi p laneerim ine FK O K .O l.018 Laserite füüsika F K E F .01 .003 O rg aan ilise sün teesi va lik p rak tik u m FK O K .O l.053 Lineaarsed elektriahelad F K M F .0 1 .025 O rg aan ilised reak tiiv id kaasaegses FK K M .01.006 Literatuursüntees F K O K .O l.041 an a lü ü tilises keem ias Looduslike pro tsesside k eem ilised j a F K F E .05 .007 P aten d in d u se a lused F K M F .01 .092 term odünaam ilised alused P ed ag o o g ilin e p rak tik a FK 00 .00 .014 , F K F E .01 .030, Looduslike toksiinide analüüs F K F E .05 .019 F K M F .01 .005 Looduslikud energiaressursid F K K F .0 1 .003 P ep tiid ik eem ia FK K M .02.004 Loodusteadusliku m õtlem isviisi F K M F .0 1 .080 P estits iid ide jä ä k id e analüüs FK FE .05.017 kujundamine koolifüüsikas P idevad rühm ad FK T F.04.020 Loodusõpetuse didaktika F K 00 .00 .006 , FK 00 .00 .017 P ild iin fo töö tlu s F K K F.03.050 Matemaatilise füüsika võrrand id F K T F .0 1.007 P ild itöö tlu s kaugse ires F K K F.03.054 Materjalide keem ia F K O K .O l.007, F K O K .O l.050 P indnäh tuste k eem ia III FK FE .05.067 Materjalide uurim ise füüsikalised F K K M .0 1 .042 P o lü m eerid e keem ia F K O K .O l.003 meetodid P oorse te m a te rja lid e e lek tro k eem ia FK F E .03.045 Materjalikeemia valikpeatükke: F K K M .02 .007 P rak tiline a rv u tu sk eem ia FK K M .01.022 bioaktiivsete ainete konstrueerimise P rak tiline õ p p e tö ö koolis F K M F .01 .059 põhimõtted P ro g ram m eerim in e keeles C + + F K E F .04.006 Materjalitehnoloogiad F K M F .0 1 .087 W in d o w s-k esk k o n n as Meditsiinifüüsika FK K F .03 .042 P ro tsesside m o d e lleerim in e F K F E .05.023 farmaatsiaüliõpilastele h e te ro g een se tes sü steem ides Meditsiiniline biomehaanika F K E F .02 .044 R ad io ak tiiv sed a ined uurim istöös F K K M .02.006 Meditsiiniline keemia F K 00 .00 .001 , F K 00 .00 .002 R ad io ö k o lo o g ia j a k iirguska itse FK K F.03.041 Meditsiinilise diagnostika ja teraapia F K E F .02 .049 R ak en d u se lek tro k eem ia FK F E .03.005 meetodid ja aparatuur R ak en d u slik ko llo id k eem ia FK F E .05.051 Meditsiinis kasutatavad kiirgused F K E F .02 .043 , F K M F .0 1 .060 R ak en d u so p tik a FK E F .02.013 Mehaanika F K K F .03 .009 , F K K F .03 .045 , R ask em eta llid k e sk k o n n as j a nende F K F E .03 .006 , F K F E .03.025 F K M F .0 1 .072 e lek tro an alü ü s Mehaanika praktikum F K K F .03 .012 , F K M F .0 1 .063, R askem etallid to idua ine tes j a nende FK F E .05.018 F K M F .0 1 .073 analüüs Metallorgaaniliste ühendite keem ia F K O K .O l.051 R av im ite k ro m ato -m ass- F K K M .01 .051 Meteoroloogia F K K F .03 .049 sp ek tro m eetr ilin e analüüs j a Metroloogia alused F K K M .01 .055 id en tifitsee rim in e Metroloogia, standardiseerimine ja F K E F .02 .052 R eovee keem ilise j a b io loog ilise FK F E .05.029 kvaliteeditagamise alused p u hastu se a lused Mikroelementide eraldamise, F K K M .0 1 .005 R iis tv arap ro jek t FK E F .02.073 maskeerimise ja kontsentreerimise R isk ian a lü ü s k o d an ik u k a itses FK K F.03.051 meetodid Rön tgen d i frak ts i oon FK M F.02.001 Mikroprotsessorid F K E F .02 .045 R ü h m ateo o ria e risem in ar F K E F .01.013 Mittestatsionaarsete protsesside F K F E .05 .033 S ig n aa litö ö tlu se a lused F K E F .04.002 modelleerimine heterogeensetes S isse ju h a tu s a ine eh itu sse F K M F .01 .028 süsteemides S isse ju h a tu s a rv u tu sk eem iasse F K K M .01.054 Modernsed kvantkeemia programmid F K K M .01.024 S isse ju h a tu s b io fü ü s ik asse F K M F .0 1 .046 302 FLUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 302 S isse ju h a tu s b io o b jek tid e j a - F K E F .02 .029 T ö ö stu sk eem ia F K O K .01.015 p ro tsess id e v isu a lisee rim isse U n iversum i füüsika F K T F .01.003 S isse ju h a tu s fü ü sik asse F K M F .01.031 V aatlu sp rak tik a FK 00.00.015 S issejuha tus g eo fü ü sik asse F K K F .03 .025 V a lik p ea tü k k e fü ü s ik a lises t F K K M .02.005 S issejuha tus m ed its iin ilisse F K M F .01 .047 b io k eem ias t e lek tro o n ik asse V a litu d e lem en tid e an a lü ü tilise F K K M .01.007 S issejuha tus m ere fü ü sik asse . F K K F .0 3 .0 0 6 k eem ia p õ h ijoon i L äänem eri V a litu d pea tü k k e an o rg aan ilise s t F K F E .0 1 .025, F K FE .01.062 S issejuhatus m än g u teo o ria sse F K E F .01.021 k eem iast S isse ju h a tu s o k ean o g raa fiasse F K K F .03 .037 V alitu d pea tü k k e a tm osfääri fü ü s ik ast FK K F.03.030 S issejuhatus re tsep to ro lo o g iasse F K K M .02.001 V alkude keem ia FK K M .02.015 S issejuha tus rü h m ateo o riasse F K E F .01 .008 V aria tsio o n arv u tu s FK T F.01.011 S issejuha tus s trin g iteo o ria sse F K T F .0 4 .042 V astasm õ ju d in d u s triaa lü h isk o n n as - FK K M .01.002 S o lvend ie fek tid keem ias F K K M .01 .025 teh n o lo o g ia tran sfo rm ats io o n S oo jusõpetus F K K F .0 3 .0 2 2 V e k to r - ja ten so ran a lü ü s FK T F.04.011 Soo ju sõ p e tu se p rak tik u m F K K F .0 3 .0 1 1 V esin ik en erg iak an d jan a FK FE .01.059 S p ek tro sk o o p ia a lused F K E F .0 1 .0 1 2 V älitööd k o o lifü ü sik as FK M F.01.033 S p ek tro sk o o p iasem in ar F K M F .0 1.093 V ärv id e k eem ia F K O K .01.004 S ta tis tiline an d m ean a lü ü s I F K K F .03 .048 V õ n k u m ised j a la ined FKKF.03.021 S tru k tu u r-o m ad u s sõ ltuvused F K K M .04 .008 Õ p ita rk v a ra k o m p lek t "K eem ia FK K M .02.021 S truk tuu rana lüüs F K O K .0 1 .052 õ pp e tü k id " E esti k oo lide le S uperhapped j a -a lu sed F K K M .0 1 .040 Õ p p e -m e to o d ilin e töö keem ias FK FE .00.002 S ünergee tika F K F E .0 5 .034 Õ p p e m eto o d ilin e töö F K M F .01 .083 , FK O K .01.056 Sünop tiline m e teo ro lo o g ia F K K F .02 .009 Õ p p e m eto o d ilin e töö FK E F.02.066 T ahk ise keem ia F K F E .0 1 .009 ek sp erim en taa lfü ü s ik as T ahk ise p in n a om adused F K F E .0 1 .024 Õ p p em eto o d ilin e töö keem ias F K K M .01.053 T ahk ise p inna o m adused 11 F K F E .01.051 Õ p p em eto o d ilin e töö FK KF.03.052 T eadm isruum i teo o ria F K F E .05 .042 k e sk k o n n afü ü sik as T ehn ilise analüüsi p rak tikum F K K M .01 .019 Õ p p em eto o d ilin e töö FK M F.01.071 T eo ree tilin e analüüs j a pedag o o g ilin e F K 00 .00 .012 m a te rja lifü ü sik as lähenem ine teadushariduses. Õ p p em eto o d ilin e töö teo ree tilises FK T F.04.041 T eo ree tilin e fü ü s ik a (ü levaa teku rsus) F K T F .04 .022 füüsikas T eoree tiline keem ia F K K M .04 .002 Ö k o to k s ik o lo o g ia FK FE .05.052 T eoree tilise fü ü s ik a e risem in ar F K T F .04 .029 Ö k o to k s ik o lo o g ia j a te rv isek a itse FK FE .05.054 T eoree tilise fü ü s ik a sem inar F K T F .04 .017 Ü ld ine k eem ia F K F E .0 1 .045, FK FE .01.046 T e rm o d ü n aa m ik a j a s ta tistiline F K T F .03.001 Ü ld in e k eem ia fü ü sik a lise k eem ia FK FE .01.017 fü ü sik a I a lu stega T u tv u m isp rak tik a koo lis F K 0 0 .0 0 .0 0 4 Ü ld ine n e u ro k eem ia FK K M .02.014 T u u m afü ü sik a ek sp erim en taa lsed F K E F .02 .039 Ü ld ise k eem ia p rak tik u m F K F E .0 1 .018, FK FE .01.047 m eetod id Ü ld m eteo ro lo o g ia FK K F.03.026 T äh esü steem id e fü ü sik a F K T F .01 .016 Inglisekeelsed ainete nimed F K 00.00.001 M ed ica l C h em istry F K E F .02 .0 2 9 A n In tro d u ctio n to M ed ica l Im aging FKOO.00.002 M ed ica l C h em istry F K E F .02 .033 Physics II (E lec tr ic ity and M agnetism ) FKOO.00.003 A ctive L ea rn in g in S c ience T each in g F K E F .02 .034 P hysics III (O p tic s and A tom ic Physics) F K 00 .00 .004 P ractical L ea rn in g in School F K E F .02 .0 3 9 E x p erim en ta l M eth o d s in N u c lea r Physics F K 00 .00 .006 D idactics o f S c ience F K E F .02 .0 4 2 Physics I (M ech an ic s and M olecu la r P hysics) F K 00 .00 .012 T heo re tica l A nalysis and P edagog ical A pproaches in F K E F .02 .043 R ad ia tio n s in M ed ic in e S c ience E ducation . F K E F .02 .0 4 4 M ed ica l B io m e ch an ic s F K 00 .00 .013 R esearch p ro jec ts in sc ience education . F K E F .02 .045 M icro p ro cesso rs FKOO.OO.014 P edagog ical P rac tice F K E F .02 .0 4 6 D ig ita l S ignal P ro cessin g F K 00 .00 .015 P edagog ical P rac tice (O bservation ) F K E F .0 2 .0 4 9 M eth o d s and In s tru m en ta tio n fo r M edica l D iagnosis and F K 0 0 .00 .017 D idactics o f Sc ience T h erap y F K 00 .00 .018 S pecial S em in a r in C hem ica l E ducation F K E F .02 .0 5 0 P rac tica l W o rk s on P hysics I F K E F .01 .003 P rincip les o f L asers F K E F .02.051 P rac tica l W o rk s on P hysics II F K E F .01 .0 0 4 P rac tica l W orks on O ptics F K E F .02 .0 5 2 In tro d u ctio n to the M etro logy , S tandard iza tion and Quality F K E F .0 1.006 O ptics A ssu ran ce F K E F .01 .007 P rac tica l W orks on E lec tric ity and M ag n e tism F K E F .0 2 .055 F u n d am en ta ls o f F unc tiona l A na tom y and B iom echanics F K E F .0 1 .008 In tro d u ctio n to G roup T heo ry F K E F .02 .0 5 7 S pecial S em in a r on A p p lied Physics F K E F .01 .0 1 0 In troduction to P hysical M easu rem en ts F K E F .02 .058 M o d em M eth o d s o f E x p erim en ta l P hysics F K E F .0 1 .0 1 2 In tro d u ctio n to S p ec tro sco p y F K E F .0 2 .0 5 9 T he buses and d a ta tran sfe r p ro toco ls used in control o f F K E F .01 .013 G roup T h eo ry (specia l sem inar) physica l ex p erim en ts and tech n o lo g ica l p rocesses F K E F .01 .0 1 9 S pecial S em in a r on O p tics and S pec tro sco p y F K E F .02 .0 6 0 C o m p u te r B asics F K E F .01.021 In tro d u ctio n to G am e T h eo ry F K E F .02.061 C o m p u te r A rch itec tu re F K E F .01 .0 2 2 In tro d u ctio n to P hysical M easu rem en ts F K E F .02 .063 M u ltim ed ia F K E F .01 .023 P hD E x a m in a tio n in O p tics and S pec tro scopy F K E F .02 .0 6 4 T ech n ica l G rap h ics F K E F .02 .003 M easu rin g and In s tru m en ta tio n F K E F .02 .065 Physics F K E F .02 .013 A p p lied O p tics F K E F .02 .066 E x p erim en ta l P hysics T each in g F K E F .02 .0 1 9 P rincip les o f E lec tro n ics F K E F .02 .067 E lec tric ity and M ag n e tism F K E F .02 .028 B io m ed ica l In s tru m en ta tio n and M ethods FK EF.02.068 Practical W orks on Electricity and M agnetism 303 f ü ü s i k a - k e e m ia t e a d u s k o iv d зоз FK.EF.02.069 C o m p u te r H ardw are P rincip les F K F E .03 .0 3 6 P hysico -chem ica l and E lec trochem ical M ethods in M edical FKEF.02.073 H ardw are P ro jec t D iagnostics FKEF.02 .074 G eneral physical and e lectric ity m easu rem en ts F K F E .03 .037 Physical C h em istry I FK EF.02.075 P hysical con cep t o f the w orld F K F E .0 3 .040 U sing o f C o m p u te r in T rea tm en t o f Physico-chem ical FKEF.02.076 PhD E xam ination in A pp lied Physics E x p erim en t FKEF.02.077 E lec trom agnetism F K F E .03.041 P ractical W orks in Physical C hem istry II FKEF.04.001 E lec tric ity and M agnetism F K F E .03 .045 E lec tro ch em istry o f P orous M aterials FKEF.04.002 F undam enta ls o f S ignal P rocessing F K F E .03 .0 4 6 P ro jec t in P hysical C hem istry FKEF.04.005 Q uan tum C om pu ter F K F E .03 .047 P hoto- and L aser C h em istry FKEF.04.006 P rog ram m ing C + + in W indow s F K F E .03 .048 P rac tica l W orks in P hysical C hem istry FKFE.00.002 D idactics in C hem istry F K F E .03.051 P ractical W orks in Physical C hem istry FKFE.01.002 B ases o f C hem istry F K F E .03 .052 Physical C h em istry II FKFE.01.003 P rob lem S olv ing in C hem istry F K F E .03 .053 P ractical W orks in Physical C hem istry FKFE.01.009 Solid S tate C hem istry F K F E .05.001 E nv ironm en tal C hem ictry FKFE.01.010 Ino rgan ic C hem istry I F K F E .05 .0 0 2 C o llo id and S urface C hem istry I FKFE.01.016 Fundam enta ls o f C hem istry F K F E .05 .005 E nv ironm en tal C h em istry FKFE.01.017 G eneral C h em istry w ith Physical C hem istry P rincip les F K F E .05 .006 C o llo id and S urface C hem istry FKFE.01.018 Practical W orks in G eneral C hem istry F K F E .05 .007 C hem ica l and T herm odynam ica l B ase o f N atu ral Processes FKFE.01.019 Inorgan ic C hem istry F K F E .05 .0 1 0 C o llo id C hem istry FKFE.01.020 Practical W orks in Ino rgan ic C hem istry F K F E .05.011 E nv ironm en tal A nalysis FKFE.01.024 P ropeties o f Solid S urface F K F E .05 .013 C o llo id and S urface C hem istry II FKFE.01.025 Selected T op ics on Ino rgan ic C hem istry F K F E .05 .014 Practical W orks in C o llo id and Surface C hem istry FKFE.01.029 Inorganic C hem istry III FK F E .05 .015 A m perom etric and P o ten ts iom etric M ethods o f A nalysis FKFE.01.030 Practice School F K F E .0 5 .016 B iosensors FKFE.01.031 Practical W orks in Ino rgan ic C hem istry I F K F E .0 5 .017 A nalysis o f the R esidue o f Pestic ides FKFE.01.032 Practical W orks in Ino rgan ic C h em istry II F K F E .05 .018 H eavy M etals in Food S tuffs and the ir A nalysis FKFE.01.033 Inorganic Syn thesis F K F E .05 .0 1 9 A nalysis o f the N atural T oxins FKFE.01.034 Special S em in ar on Ino rgan ic C hem istry F K F E .05.021 E nv ironm en tal C hem istry II FKFE.01.035 Special S em inar on Ino rgan ic C hem istry F K F E .05 .022 E nv ironm en tal A nalysis II FK FE.01.036 Special S em inar on D idactics o f C hem istry F K F E .05 .023 M o d ellin g o f the P rocesses in the H eterogenous System s FKFE.01.037 Special L abora to ry W orks in Ino rgan ic C hem istry F K F E .05 .024 E nv ironm en tal A nalysis and Field Studies FKFE.01.038 Inorgan ic C hem istry II F K F E .05 .025 Practical W ork in E nv ironm en tal A nalyse FKFE.01.039 Solutions F K F E .05 .027 C o llo id C hem istry FKFE.01.041 Inorganic C hem istry F K F E .05 .028 E nv ironm en tal C hem istry FKFE.01.042 Inorganic C hem istry I F K F E .05 .0 2 9 C hem ica l and B io log ical T rea tm en t o f W aste W ater FKFE.01.043 Problem S olv ing in C hem istry F K F E .05 .033 M od ellin g o f N o n -s te ad y P rocesses in the H eterogeneous FKFE.01.044 D idactics o f O rg an ic C hem istry System s FKFE.01.045 G eneral C hem istry F K F E .0 5 .034 S ynerge tics FKFE.01.046 G eneral C hem istry F K F E .05 .035 F racta ls FKFE.01.047 Practical W orks o f G eneral C h em istry F K F E .05 .0 3 6 M athem atica l M o d ellin g o f A m perom etric and FKFE.01.048 T each ing o f C hem istry in the B asic and H igh School P o ten tio m etrie Sensors FKFE.01.050 Inorganic C hem istry II F K F E .05 .042 K now ledge S pace T heory FKFE.01.051 Propeties o f Solid S u rface II F K F E .05 .043 T rea tm en t o f H azardous C om pounds FKFE.01.052 E lectroactive P o lym ers I F K F E .05 .044 E nv ironm en tal S tud ies and B ases for E nvironm ental FKFE.01.053 E lectroactive Polym ers II P ro tec tion FKFE.01.054 D idactics o f C hem istry F K F E .05 .0 4 6 Special L abo ra to ry W orks in C ollo id and E nvironm ental FKFE.01.055 Practical W orks in D idactics o f C hem istry C hem istry FKFE.01.056 D idactics o f Inorgan ic C hem istry F K F E .0 5 .047 Special S em in ar on C o llo id and E nvironm ental C hem istry FKFE.01.057 Practical W orks in D idactics o f Ino rgan ic C h em istry F K F E .0 5 .048 Special S em inar on C ollo id and E nvironm ental C hem istry FKFE.01.059 H ydrogen as E nergy C arrie r F K F E .05 .0 4 9 E nv ironm en tal A nalysis and M onito ring FKFE.01.061 G lass and G lass-b low ing F K F E .05.051 A pp lied C ollo id C hem istry FKFE.01.062 Selected T op ics on Inorgan ic C hem istry F K F E .0 5 .052 E co tox ico logy FKFE.01.063 State E xam inations o f C hem istry F K F E .05 .0 5 4 E co to x ico lo g y and H ealth P ro tection FKFE.03.005 A pplied E lec trochem istry F K F E .05 .0 5 6 G eneral C ourse o f B asic E nv ironm en tal C hem istry I FKFE.03.006 H eavy M etals in E n v iro n m en t and T h e ir E lec troana lyse F K F E .05 .057 G eneral C ourse o f B asic E nv ironm ental C hem istry II FKFE.03.007 In troduction to E lec trochem istry I F K F E .05 .058 P ractical W orks in E nv ironm en tal C hem istry II FKFE.03.014 Physical C hem istry III F K F E .0 5 .0 5 9 P ractical W orks in E nv ironm en tal C hem istry II FKFE.03.015 E lectrochem ical K ine tics I F K F E .05 .060 S o lid W aste M an ag em en t and T rea tm en t FKFE.03.016 M ethods o f E lec trochem ical K inetics F K F E .05.061 E nv ironm en tal A nalysis FKFE.03.017 E lectroanalysis F K F E .05 .065 E nv ironm en tal C h em istry III FKFE.03.018 E lec trochem ical K ine tics II F K F E .05 .067 Surfce C hem istry III FKFE.03.021 Physical C hem istry I F K F E .05 .068 B asic E nv ironm en tal C hem istry for T eachers FKFE.03.022 Physical C hem istry II F K F E .05 .0 6 9 P ro jec t in C o llo id and E nv ironm en tal C hem istry FKFE.03.025 H eavy M etals in the E n v iro n m en t and E lec trochem ical F K F E .05 .072 E xcu rs ion on E nv ironm en tal T ech logy Methods o f T heir D eterm ination F K F E .05 .073 P ractical W orks in E nv ironm en tal C hem istry FKFE.03.026 Physical C hem istry F K F E .05 .074 P ractical W orks in C o llo id C hem istry FKFE.03.027 E lec trochem istry II F K F E .05 .075 B asic E nv ironm en tal C hem istry FKFE.03.028 E lec trochem istry III F K F E .05 .0 7 6 E nv ironm en tal P o llu tion and its E ffect to the Processes in FKFE.03.029 Physical M ethods in E lec trochem istry the O rgan ism FKFE.03.030 E lec trosyn thesis F K F E .05 .077 C hem ica l and Physical Facto rs, A ffec ting to the FKFE.03.031 Special L abora to ry W orks in Physical C h em istry E n v iro n m en t FKFE.03.032 Special S em in ar on Physical C hem istry F K K F .01 .003 N atu ra l E nergy R esources FKFE.03 033 Special S em in ar on Physical C h em istry F K K F .0 2 .0 0 9 S ynop tic M eteo ro logy FKFE.03.034 Physical C hem istry FK K F. 02 .014 N u m eric M odels o f A tm osphere FKFE.03.035 Practical W orks in Physical C hem istry FKKF.03.001 Dosim etry in the Environm ent and Radiation Protection I 304 FUU SIKA-KEEMI ATE ADU SKOND 304 F K K F .0 3 .0 0 6 In tro d u ctio n to M arine Physics. T he B altic Sea F K K M .01.051 C rom ato-m ass-spectrom etric A nalysis and Identification F K K F .0 3 .0 0 9 M ech an ics o f Drugs. F K K F .0 3 .0 1 1 P rac tica l W orks on H eat F K K M .01 .053 D idactica l W ork in C h em istry F K K F .0 3 .0 1 2 P rac tica l W orks on M ech an ics F K K M .0 1 .054 In troduction to the com pu ta tiona l chem istry FK K F .03 .013 P hysics o f A eroso ls F K K M .01 .055 In troduction to M etro logy F K K F .03 .020 A stro n o m ica l T echn ics F K K M .02.001 R ecep to ro logy . In tro d u cto ry R em arks F K K F.03 .021 V ib ra tions and W aves F K K M .02 .003 B iok ine tics (specia l cou rse) F K K F .03 .022 H eat F K K M .02 .004 P ep tide C h em istry F K K F .03 .023 P ro cessin g o f M easu rem en ts F K K M .02 .005 In troduction to P hysical B iochem istry F K K F .03 .024 E n v iro n m en ta l Sc ience F K K M .0 2 .006 R acioac tive co m p o u n d s in research FK K F.03 .025 P rincip les o f G eophysics F K K M .0 2 .007 S e lec ted parts o f m ateria l chem istry : p rincip les o f design F K K F .03 .026 G eneral M eteo ro lo g y o f b ioac tive com pounds F K K F .03 .030 S e lec ted T o p ics on A tm o sp h eric Physics F K K M .02 .008 P rincip les o f com b in a to rica l chem istry FK K F .03 .032 D osim etry in th e E n v iro n m en t and R ad iation P ro tec tion II F K K M .02 .009 S e lec ted b io techn iques: enzym e pu rification F K K F .03 .034 M odern a tm o sp h ere physics F K K M .02 .010 A m in o acid analysis F K K F .03 .035 M o d em env iro n m en ta l physics F K K M .02.011 S em in ar in B io o rg an ic C hem istry F K K F .03 .036 C o m p u te r-a id ed m easu rem en ts F K K M .02 .012 S em in ar in B io o rg an ic C hem istry FK K F .03 .037 In troduction to ocean o g rap h y F K K M .02 .013 T u to ria l in B io o rg an ic C hem istry F K K F .03 .040 S em in ar on env iro n m en ta l physics F K K M .02 .014 B asic N eu ro ch em istry FK K F.03.041 R ad io eco lo g y and rad ia tion p ro tec tion F K K M .02 .015 P ro tein C h em istry FK K F .03 .042 M edical physics for pha rm acy studen ts F K K M .0 2 .016 P ro jec t in b io o rg an ic ch em istry F K K F .03 .043 Special physica l p rob lem s fo r pharm aceu tis ts F K K M .0 2 .019 C o n tem p o ra ry edu ca tio n a l softw are: requ irem ents and FK K F.03 .044 F undam en ta ls o f the E nv ironm en tal P hysics I practice. F K K F .03 .045 M echan ics F K K M .0 2 .020 E ducationa l C h em istry S oftw are F K K F .03 .046 F undam en ta ls o f the E nv ironm en tal P hysics II F K K M .02.021 T each in g T ool "T he C h em istry Set Lessons" for Estonian F K K F .03 .048 S ta tis tica l D ata A nalysis I Schoo ls F K K F .03 .049 M eteo ro logy F K K M .0 2 .022 B iochem istry FK K F.03 .050 P ro cessin g o f im age in fo rm ation F K K M .0 4 .002 T heo re tica l C h em istry F K K F.03.051 R isk A na lysis in C ivil P ro tec tion F K K M .04 .005 M o lecu la r D esign FK K F .03 .052 E nv ironm en tal P hysics T each in g F K K M .04 .008 S tru c tu re -P ro p erty R ela tio n sh ip s F K K F .03 .053 P hD E x am in a tio n in E nv ironm en tal Physics F K K M .04 .010 T u to ria l in T h eo re tica l and C om pu ta tiona l C hem istry F K K F .03 .054 R em ote sen sin g im age p ro cess in g F K K M .04.011 S em in ar in T heo re tica l and C om pu ta tiona l C hem istry F K K M .01.001 C h ro m ato g rap h y , E lec trophores is and M ass-sp ec tro m etry F K K M .04 .012 S em inar in T h eo re tica l and C om pu ta tiona l C hem istry F K K M .01 .002 In te rac tions in Industria l S oc ie ty - T ech n o lo g y T ran sfe r F K K M .04 .017 C hem ica l S oftw are F K K M .01 .003 P hysical M ethods o f Investiga tion F K K M .04 .018 P ro jec t in theo re tical and com pu ta tiona l chemistry' F K K M .01 .005 M ethods for S epara tion , M ask ing and C o n cen tra tio n o f F K K M .04.021 S em in ar in M o lec u la r E n g inee ring M icroelem ents F K K M .04 .027 S em in ar III in M o lek u lar E ng ineering F K K M .0 1 .006 O rg an ic R eagen ts in the C o n tem p o ra ry A naly tical F K M F .0 1 .001 P hysics D idactics C hem istry F K M F .0 1 .002 S cho o lp h y sics L abora to ry FK K M .01 .007 T he M ain A sp ec ts o f A na ly tical C h em istry o f som e F K M F .0 1 .003 S cho o lp h y sics L abora to ry E lem ents F K M F .0 1 .004 D idactics o f Physics F K K M .01 .008 T he C ata ly m etr ix A nalysis F K M F .0 1 .005 P rac tica l T e ach in g T ra in in g F K K M .0 1 .009 A atom i S p ec tro m etric M ethods and E nv ironm en tal F K M F .0 1 .007 E lem en ta ry P hysics A naly tical C h em istry F K M F .0 1 .008 M ethod ics o f Physics T each in g in B asic School F K K M .0 1 .019 T ech n ica l A nalysis F K M F .0 1 .009 M ethod ics o f So lv in g P hysical Problem s F K K M .0 1 .020 M odern M ethods o f Instrum en ta l A nalysis F K M F .0 1 .010 O b jec tiv a tio n o f S choo lphysics F K K M .01.021 A c id -B ase C hem istry F K M F .0 1 .011 M eth o d ics o f Physics T each in g in B asic School FK K M .01 .022 P rac tica l C o m p u ta tio n a l C hem istry F K M F .01 .016 P hysics L abora to ry F K K M .01 .023 In strum en ta l M ethods o f A nalysis F K M F .0 1 .025 L inear E lec tric C ircu its F K K M .0 1 .024 M odern Q u an tu m C h em istry P rogram F K M F .0 1 .026 C o m p u te r N e tw o rk s and E lec tro n ic C om m unications F K K M .01 .025 S o lven t E ffects in C h em istry F K M F .0 1 .027 M ethod ics o f P hysics T each in g in H igh School FK K M .0 1 .026 S e lec ted T op ics on M od em P hysical C hem istry , F K M F .0 1 .028 In troduction to S tructu re o f M atter A naly tical C h em istry and Physical O rg an ic C h em istry F K M F .0 1 .029 S tructu re o f M atter F K K M .0 1 .027 P ractical W ork o f A na ly tical C h em istry I F K M F .0 1 .031 In troduction to P hysics F K K M .01 .028 P rac tica l W ork o f A na ly tical C h em istry II F K M F .0 1 .033 F ie ldw orks in S cho o lp h y sics F K K M .01 .0 2 9 T u to ria l in A na ly tical and Physical C h em istry F K M F .0 1 .036 P h y sics- N a tu ra l S c ience FK K M .0 1 .030 S em in ar in A naly tical and Physical C h em istry F K M F .0 1 .042 Physics in D iag n o stics and T herapy FK K M .0 1 .032 A na ly tical C h em istry I F K M F .0 1 .046 In tro d u ctio n to B iophysics FK K M .01 .033 A naly tical C h em istry II F K M F .0 1 .047 In tro d u ctio n to M ed ica l E lec tron ics F K K M .0 1 .034 L ab o ra to ry W ork on A naly tical C h em istry I F K M F .0 1 .051 S em in ar on M ate ria ls P hysics F K K M .01 .035 L ab o ra to ry W ork on A n aly tical C h em istry II F K M F .0 1 .057 D idactics o f S c ience in 7 th G rade F K K M .0 1 .036 A na ly tical C h em istry I F K M F .0 1 .058 D id ac tics o f Physics F K K M .01 .037 A na ly tical C h em istry II F K M F .0 1 .059 P rac tica l C lass at School F K K M .0 1 .039 P ro jec t in analy tica l chem istry F K M F .0 1 .060 R ad iations in M ed ic ine F K K M .01 .0 4 0 S u p erac id s and -bases F K M F .0 1 .062 M edical P hysics F K K M .01.041 H etero g en eo u s cata ly s is F K M F .0 1 .063 P rac tica l W orks on M ech an ics F K K M .01 .042 P hysical M ethods o f M ateria ls S tud ies F K M F .0 1 .064 P rac tica l W orks on E n v iro n m en ta l P hysics - 1 F K K M .01 .043 P rac tica l W ork o f A na ly tical C h em istry I F K M F .0 1 .065 P rac tica l W orks on E n v iro n m en ta l P hysics - 2 F K K M .01 .044 P rac tica l W ork o f A na ly tical C h em istry II F K M F .0 1 .066 C oncep tua l Physics F K K M .01 .045 S em in a r in A n a ly tica l and Physical C h em istry F K M F .0 1 .067 Physics in N a tu ra l and M an m ad e E nv ironm en t F K K M .0 1 .046 A na ly tical C h em istry II F K M F .0 1 .069 C o m p u te r S im u la tio n s F K K M .01 .047 C h em istry and the E ng lish L anguage F K M F .0 1 .070 P ho toac tive M ateria ls F K K M .01 .048 C h em istry and the In terne t F K M F .0 1 .071 M ateria ls Physics T each in g F K K M .01 .0 4 9 A na ly tical C h em istry I F K M F .0 1 .072 M echan ics F K K M .01 .0 5 0 A n a ly tica l ch em istry II FKM F.01.073 Practical W orks on M echanics 305 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOIVD 305 FKM F.01 .074 M o lecu la r P hysics F K O K .01.041 L iteratu re B ased S yn thesis FKM F.01.075 P rac tica l W orks on M olecu lar Physics F K O K .01 .043 P rac tica l W orks in O rg an ic C hem istry I FKM F.01 .076 O ptics and M o d em Physics F K O K .0 1 .0 4 4 P rac tica l W orks in O rg an ic C h em istry II FKM F.01.077 P ractical W orks on O ptics F K O K .01 .045 A dv an ced S pec ia l S em in ar in O rgan ic C hem istry FK M F.01.078 C o n tem p o ra ry Physics T ex tbook F K O K .01 .0 4 6 P rac tica l W orks in O rg an ic C hem istry I FKM F.01 .079 D idactical P hysics F K O K .0 1 .048 O rg an ic C h em istry I FKM F.01 .080 F orm ation o f Sc ience T h ink ing in School P hysics F K O K .01 .0 4 9 O rg an ic C h em istry II FKM F.01.081 School P hysics S tandard F K O K .01 .0 5 0 C h em istry o f M ate ria ls FKM F.01.082 A dvanced T each in g in Physics F K O K .01.051 O rg an o m e ta llic C h em istry FKM F.01.083 H igh-S chool T each ing F K O K .0 1 .052 S tructu ra l A nalysis FKM F.01.084 S em inar in P hysics E ducation F K O K .01 .053 A d vanced L abo ra to ry W orks in O rgan ic S ynthesis FKM F.01.085 E xperim en ta l C ourse o f E lectric ity F K O K .01 .0 5 6 D idactica l T ra in in g FKM F.01.086 Physical P rincip les o f Physio logy , T herapy and F K O K .O l .060 O rg an ic C h em istry Diagnostics F K T F .01 .003 P hysics o f U n iversum FKM F.01.087 M aterials T echnolog ies F K T F .0 1 .007 E qua tions o f M athem atica l Physics FKM F.01.088 S tructu re o f M atter I F K T F .0 1.008 Physical C o sm ology FKM F.01.089 Practical W orks in S tructu re o f M atter F K T F .01 .011 C alcu lu s o f V aria tions FK M F.01.090 S tructure o f M atter II F K T F .01 .0 1 2 C o m p lex V ariab le F u n c tio n s FKM F.01.091 Study P ro jec t in M ateria ls S cience F K T F .01 .013 A stronom y FKM F.01.092 B asic o f Patents F K T F .01 .016 P hysics o f S te lla r S ystem s FKMF.01.093 S em inar on S pec tro scopy F K T F .01 .020 C o n tem p o ra ry A stro n o m y FKM F.01.094 PhD E xam ination in S o lid S tate Physics F K T F .01 .026 P hD E xam ina tion in A strophysics FKM F.02.001 X -ray D iffraction F K T F .03.001 T h erm o d y n am ics and S tatis tical P hysics I FKOK.01.003 P olym er C hem istry F K T F .03 .004 N um erica l M ethods FKOK.01.004 C hem istry o f the D yestu ffs F K T F .03 .0 0 6 Q uan tum M echan ics II FKOK.01.007 C hem istry o f M aterials F K T F .03 .0 0 9 Q uan tum M echan ics II FKOK.01.014 M ethods o f O rg an ic S ynthesis F K T F .03 .0 1 4 Q uan tum T heory o f R ad iation FKOK.01.015 Industrial C hem istry F K T F .04 .005 E lec tro d y n am ics I FKOK.01.018 D esign ing o f O rgan ic S ynthesis F K T F .04 .0 1 0 A tom ic and N u c lea r P hysics FKOK.01.020 C hrom atography F K T F .04.011 V ecto r and ten so r analysis FKOK.01.023 The H istory o f C hem istry F K T F .04 .015 N eu trin o Physics FKOK.01.024 P reservation o f C ult. H eritage, C onserva tion , R estau ra tion F K T F .0 4 .017 S em in ar o f T heo re tica l Physics FKOK.01.027 C hem istry and E ng ineering o f Ferm en ta tion P rocesses F K T F .0 4 .018 F undam en ta ls o f G eo m etro d y n am ics FKOK.01.030 O rgan ic C hem istry I F K T F .04 .0 2 0 C o n tin u o s G roups FKOK.01.031 O rgan ic C hem istry II F K T F .0 4 .022 T heo re tica l P hysics (a rev iew course) FKOK.01.034 L aboratory M anual o f O rgan ic C hem istry F K T F .0 4 .024 E lem en ta ry P a rtic le Physics FKOK.01.035 O rganic C hem istry III F K T F .04 .0 2 9 A dvanced S em in ar o f T heo re tica l Physics FKOK.Ol .036 O rgan ic C hem istry IV F K T F .04 .033 P ro jec t in T heo re tica l Physics FKOK.01.037 Solvent E ffects in O rgan ic C hem istry F K T F .04.041 T heo re tica l P hysics T each in g FKOK.01.038 C hem ical D atabases F K T F .0 4 .042 In troduction to s tring theory FKOK.01.039 Special S em inar in O rgan ic C hem istry F K T F .0 4 .0 4 4 PhD E xam ina tion in T heo re tica l Physics FKOK.01.040 Special Lab in O rgan ic C hem istry Ained õppejõudude järgi F K F E .03 .048 , F K F E .05 .069 , F K F E .03 .041 , F K F E .03.051 F K T F .01 .026 , F K T F .04 .044 E rgm a, Ene F K T F .01 .003 , F K T F .01.020, Aaviksoo, Jaak F K E F .01 .006 , F K E F .01 .019 , F K T F .01 .026 , FK T F .03.001, F K E F .01 .021 , F K E F .01 .023 , F K T F .04 .029 , FK T F .04 .033 , F K E F .0 2 .066 FK T F .04.041 Aid, Siim F K E F .0 2 .029 F ischer, M atti F K E F .02 .060 , FK E F .02.061, Aints, Märt F K E F .01 .007 F K E F .02 .063 , F K E F .02.065, Alumaa, Ants F K F E .0 1 .047 F K E F .02 .069 , F K E F .02.073 Arold, Jaak F K F E .01 .018 , F K F E .0 1 .020, G ram ann , M irt F K T F .0 1.008 F K F E .01 .031 , F K F E .0 1 .032, H aljaste , A nts FK E F .01.007 F K F E .01 .033, F K F E .0 1 .041, H arro , Jaanus FK K M .02.014 F K F E .0 1 .042, F K F E .0 1 .047, H ektor, A ndi F K M F .01.026 F K F E .01 .055 , F K F E .0 1 .057 H ella t, K arin F K 0 0 .00 .003, FK 00.00 .004 , Burk, Peeter F K K M .01.021, F K K M .01 .022 , FK 00 .00 .006 , F K 00 .00 .014 , F K K M .01 .024, F K K M .0 1.026, FK 00 .00 .015 , F K 00.00 .017 , F K K M .01 .032, F K K M .01 .036 , F K F E .05 .001 , F K F E .05.005, F K K M .01 .039 , F K K M .01 .040 , F K F E .05 .011 , F K F E .05.022, F K K M .01 .041 , F K K M .0 1.049, F K F E .05 .024 , F K F E .05.025, F K K M .01 .050 , F K K M .01 .054 F K F E .05 .028 , F K F E .05.029, Eerme, Kalju FK K F .03 .024 , FK K F .0 3 .0 2 5 , F K F E .05 .043 , F K F E .05.044, F K K F .0 3 .0 3 0 F K F E .05 .046 , FK F E .05 .049 , Ehrlich, Juha F K 00 .00 .001 , F K 0 0 .0 0 .0 0 2 , F K F E .05 .056 , F K F E .05.057, F K F E .03 .026 , F K F E .03 .034 , FK F E .05 .058 , F K F E .05.059, F K F E .03 .036 , F K F E .0 3 .041 , F K F E .05 .060 , F K F E .05 .061, F K F E .03 .046 , F K F E .03.051 F K F E .05 .068 , F K F E .05.069, Ehrlich, Tiiu FK 00 .00 .001 , F K 0 0 .0 0 .0 0 2 , F K F E .05 .072 , F K F E .05 .075, FK F E .03 .035 , F K F E .0 3 .0 4 0 , F K F E .05 .076 , F K F E .05 .077 306 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 306 H ižn jakov , V lad im ir F K T F .03 .006 , F K T F .0 3 .014 , F K E F .0 1.022, F K E F .04.001 F K T F .04 .029 , F K T F .0 4 .033 , K rik m an n , O tt F K M F .0 1 .002, FK M F.01 .003, F K T F .04 .041 , F K T F .0 4 .044 F K M F .0 1 .007, FK M F.01.031, H um al, L eo -H enn F K E F .02 .0 4 9 F K M F .0 1 .072, FK M F.01.073, H õrrak , U rm as F K K F .03 .011 , F K K F .03 .012 F K M F .0 1 .074, FK M F.01.075, Ilm oja, K alle F K F E .05 .052 , F K F E .05 .054 FK M F.01.077 Ilom ets, T u llio F K O K .O l.004, F K O K .O l.023, K ukk , P eeter FK E F.02.064 F K O K .O l.024 K ukli, K aupo F K E F .01 .010 , FK E F.01.022 Jaan iso , R aivo F K M F .0 1 .087 K uus, H enn F K K M .01 .005 , FK K M .01.006, Jänes , A lar F K F E .0 3 .0 2 9 , F K F E .0 3 .031 , F K K M .0 1 .007, FK K M .01.008, F K F E .0 3 .045 , F K F E .03 .046 , FK K M .01.019 F K F E .03 .048 , F K F E .03 .053 L aan, M atti FK E F 01.003 , FK E F.01.004, Järv , Jaak F K 0 0 .00 .018 , F K K M .01 .053 , FK E F 01 .006 , FK E F.01.023 F K K M .0 2 .0 0 1 , F K K M .02 .003 , L eito , Ivo FK K M 0 1 .020 , FK K M .01.027, F K K M .02 .004 , F K K M .02 .005 , FK K M 01.028 , FK K M .01.032, F K K M .02 .006 , F K K M .02 .007 , FK K M 01.034, FK K M .01.035, F K K M .02 .008 , F K K M .02 .009 , FK K M 01.036, FK K M .01.039, F K K M .02 .010 , F K K M .02 .011 , FK K M 01.040, FK K M .01.043, F K K M .02 .012 , F K K M .02 .013 , FK K M 01.044, FK K M .01.047, F K K M .02 .015 , F K K M .02 .016 , FK K M 01.048, FK K M .01.055 F K K M .0 2 .019 L em bra, Jüri FK T F.04.024 Järv , L aur F K T F .04 .042 L oodm aa, V ello F K 00 .00 .001 , FK00.00.002, Jü riado , E rika FK 00 00 .004 , F K 0 0 .0 0 .0 1 4 , F K F E .05 .002 , FK FE .05.006, FK 00 00 .015 , F K F E .01 .018 , F K F E .05 .010 , FK FE .05.027, FK FE 01 .019 , F K F E .0 1 .020, F K F E .05 .046 , FK FE .05.047, FK FE 01.031 , F K F E .0 1 .032, F K F E .05 .051 , FK FE .05.075 FK FE 01.033 , F K F E .0 1 .036, L oog, O lavi FK O K .01.003 F K FE 01.038 , F K F E .0 1 .039 , L ust, A im e FK K M 01.049 , FK K M .01.050 F K FE .01.041, F K F E .0 1 .042, L ust, E nn FK FE 0 0 .002 , FK FE .03.007, FK FE 01.054. F K F E .0 1 .056 FK FE 03.014 , FK FE .03.015, K ahu, S irje F K M F .0 1 .092 FK FE 03.018 , FK FE .03.026, K are lson , M ati F K K M .0 1 .023, F K K M .0 1 .026, FK FE 03.027 , FK FE .03.028, F K K M .0 1 .053, F K K M .04 .002 , FK FE 03.029 , FK FE .03.030, F K K M .04.005, F K K M .04 .008 , FK FE 03.031 , FK FE .03.032, F K K M .04.010, F K K M .04 .011 , FK FE 03.033 , FK FE .03.045, F K K M .04.012, F K K M .04 .017 , FKFE.03 046 F K K M .04.018. F K K M .04 .021 , Lust, K arm en F K F E .03 .031 , FK FE .03.040, F K K M .04 .027 F K F E .03 .046, FK FE .03.048, K aro lin , L iina F K F E .01 .044 FK FE .03.051 K aru , G u n n ar-R a im o n d F K M F .0 1 .001 F K M F .0 1 .004, L uštš ik , A lek san d er F K E F .01 .012, FK M F.01.028, F K M F .0 1 .081 F K M F .0 1 .071, FK M F.01.094 K eis, H eldu r FK FE . 03.005. F K F E .03 .006 , L uts, A are F K K F .03 .050 , FK K F.03.054 FK FE . 03.015. F K F E .03 .016 , M eisa lo , V eijo F K 00 .00 .012 , FK00.00.013 FK FE . 03.017. F K F E .03 .018 , M irm e, A adu F K K F .03 .022 , FK K F.03.036 FK FE. 03.021. F K F E .03 .022 , M äem ets, V ahur FK O K .O l.052 FK FE. 03.025. F K F E .03 .031 , M äeo rg , S irje FK O K . 01.018, FK O K .O l.038, FK FE 03.032. F K F E .03 .037 , FK O K . 01.041, FK O K .O l.043, FK FE 03.046. F K F E .03 .052 FK O K . 01.052, F K O K .O l.053 K epler, K alle FK EF. 02.003. F K E F .02 .028 , M äeorg , U no FK O K 01.014. FK O K .01.018, F K E F .02 .043 FK O K . 01 . 020 , FK O K .O l.038, K ikas, Jaak F K M F .0 1 .028. F K M F .0 1 .029, FK O K 01.039. FK O K .O l.040, F K M F .0 1 .051. F K M F .0 1 .069, FK O K 01.041. FK O K .O l.045, F K M F .0 1 .071 F K M F .0 1 .082, FK O K 01.052. FK O K .01.053 F K M F .0 1 .088. F K M F .0 1 .090, M ändar, H ugo FK E F 02.051. FK M F.01.094, F K M F .0 1 .091 F K M F .0 1 .093, FKM F.02.001 F K M F .0 1 .094 M änn ik , A arne FK K F.02.014 K ikas, Ü lle F K K F .03 .048 M ölder, U ldo F K 00.00.001. FK K M .01.003, K okk , H eino F K K M .01 .019 F K K M .0 1 .027, F K K M .01.020, FK K M .01.023, F K K M .0 1 .028 F K K M .0 1 .034, F K K M .0 1 .033, FKKM .01.037, F K K M .01.035 F K K M .0 1 .043, F K K M .0 1 .039. F K K M .01.041, F K K M .0 1 .044 F K K M .01.042. F K K M .01.046, K olka, Indrek F K T F .01 .026 F K K M .04.002 K oorits , A ksel F K F E .0 1 .061 M ü ürsepp , T iiu F K M F .0 1 .062 F K M F.01 .086, K oppel, Ilm ar F K K M 01.001. F K K M .0 1 .003, FK M F.01.089 FK K M 01 .020 . F K K M .0 1 .021, M ü ürsepp , T oom as F K M F .0 1 .060 F K M F.01 .062, F K K M 01.022. F K K M .0 1 .023, FK M F.01.086 F K K M 0 1 .024 F K K M .0 1 .025, N e im an , L en n art F K E F .01 .010 FK E F.01.022 F K K M 01.026. F K K M .0 1 .029, N ilso n , T iit FK K F .03.053 FK K M 01.030. F K K M .0 1 .033, N o p p e l, M ad is F K K F .03.011 FK K F.03.012, FK K M 01.037. F K K M .0 1 .039, F K K F .03.021 FK K M 01 .040 F K K M .01 .041 , N õ m m iste , E rgo F K E F .02.059 F K K M 01 .042 F K K M .0 1 .045, O hvril, H anno F K K F .0 3 .006 F K K F .03.034, FK K M 01 .046 F K K M .0 1 .053 F K K F .03 .035 F K K F .03.037, K orge, H ans FK E F 0 1 .004 F K E F .01 .006 , F K K F .03 .0 4 0 F K K F .03.042, FK E F 01 .007 F K E F .01 .010 , F K K F .03 .043 F K K F .03.044, 307 FÜÜSIKA-KEEmATEADIJSKOND 307 FK K F 03.046. F K K F .03 .053 FK E F .04.005 Orupõld, K aja FK FE 0 5 .016 F K F E .05 .017 , Saks, O lev F K E F .02 .052 , F K K M .01 .055 FK FE 05.022. F K F E .05 .025 , Sa lm , Jaan F K K F.03.01 L FK K F .03.012 FK FE 0 5 .049 F K F E .0 5 .052 , S eem an , V ik to r FK E F .02.050 FK FE 05 .054 F K F E .05 .058 , S iim on , H ele F K K F 03.011 , FK K F .03.042, FK FE 05 .059 F K F E .05 .061 , F K K F 03.045 , F K M F .01 .007, FK FE 05 .069 F K F E .05 .073 , FK M F 01.031, F K M F .01 .046, F K F E .05 .076 FK M F 01.047, F K M F .01 .063, Ots, Ando F K E F .02 .019 F K E F .02 .045 , FK M F 01.064, F K M F .01 .065, FK E F .02 .046 F K E F .02 .058 , FK M F 01.069, F K M F .01 .088, F K E F .02 .076 FK M F 01.089, F K M F.01 .090 Paama, Lilli FK 00.00.001 FKOO.00 .002 , S ild , O lev FK E F 01.008 , FK E F .01.013 F K K M .0 1 .009 F K K M .0 1 .027, S ildos, Ilm o F K M F .01.089 F K K M .01 .028 F K K M .0 1 .034, S ilk , T oom as F K F E .0 1 .051 F K K M .01.035 F K K M .0 1 .039, S ossi, L em bit F K T F .01.007, FK T F .01.011, F K K M .0 1 .043 F K K M .0 1 .044 F K T F .03.004, F K T F .0 4 .0 1 1, Palgi, Laur F K T F .0 4 .0 1 5 FK TF. 04 .022 Paris, Peeter F K E F .01 .004 S usi, Jaan F K M F .0 1 .005, F K M F .01 .016, Parts, Tiia-Ene F K K F .03.051 F K M F .0 1 .072, F K M F .01 .073, Pentšuk, Jaan F K 00.00 .002 , F K K M .01 .001 , F K M F .0 1 .074, F K M F .01 .075, F K K M .0 1 .002 , F K K M .0 1 .019, F K M F .01 .078 F K K M .0 1 .020 F K K M .0 1 .023, S õnaja lg , H eik i F K E F .04.006 F K K M .0 1 .039 F K K M .0 1 .049, T aag ep era , M are F K F E .0 1 .044, FK F E .05.042 F K K M .01 .050 F K K M .0 1 .051 T ago , E rik F K T F .01.008 Pihl, V iljar F K K M .0 1 .055 T alu , L ea F K O K .O l.034, F K O K .O l.043, Plank, Toom as F K E F .01 .007 F K E F .01 .010 , FK O K .O l .044, F K O K .O l.046, F K E F .01.022 F K E F .02 .069 , F K O K .O l.053 F K E F .02 .074 T am m , E duard FK K F 03.009 , F K K F.03 .013 , Post, Piia F K K F .03 .022 F K K F .03 .026 , FK K F 03.021 , FK K F .03.034, F K K F .03 .034 F K K F .03 .040 , FK K F 03.035 , FK K F.03.040, F K K F .03 .049 FK K F 03.045 , FK K F .03.053 Pruks, Aarne F K F E .05 .014 F K F E .05 .058 , T am m , Jüri FKOO 00.018, FK F E .00.002, F K F E .05 .059 F K F E .05 .069 , FK FE 01.009 , FK F E .01 .010 , F K F E .05 .074 FK FE 01.024 , F K F E .01 .029, Pullerits, Rein F K F E .0 1 .002 F K F E .0 1 .003, FK FE 01.034 , F K F E .01 .035, F K F E .01 .016 F K F E .01 .017 , FK FE 01.037 , F K F E .01 .045, F K F E .01 .018 F K F E .01 .019 , FK FE 01 .051, F K F E .01.052, F K F E .0 1 .020 F K F E .01 .030 , FK FE 01 .053, FK F E .01 .059 , F K F E .0 1 .036 F K F E .01 .043 , F K F E .01 .062 F K F E .0 1 .046 T am m , Lem bi FK FE 01 .010, F K F E .0 1 .017, Pung, Lembit FK E F 02 .039 F K E F .02 .051 , FK FE 01 .019, F K F E .01 .025, FK E F 02.057 F K E F .02 .058 , FK FE 01 .036, F K F E .01 .045, FK E F 02 .066 F K E F .02 .076 FK FE 01.050, F K F E .01 .063 Partel, Enn FK 00 00.003 FKOO.00 .004 , T am m , T arm o FK FE 01.017, F K F E .01 .045 FK 00 00 .006 FKOO.00 .014 , T am m elo , R isto FK T F 04.011, F K T F .04.017, FKOO 00.015 FKOO.00 .017 , FK T F 04.018, F K T F .04.022, FK M F 01.002 F K M F .0 1 .003, FK T F 04.029, F K T F .04 .033 , FK M F 01.005 F K M F .0 1 .007, FK T F 04.041, F K T F .04.044 FK M F 01.008 F K M F .0 1 .009, T am m et, H annes FK K F 03.022, F K K F .03 .023 , FK M F 01.010 F K M F .0 1 .011, FK K F 03.030. F K K F .03.034, FK M F .01.027 F K M F .0 1 .033, FK K F .03.035. F K K F .03.040, FK M F 01.057 F K M F .0 1 .058, FK K F 03.052. F K K F .03.053 FK M F 01.066 F K M F .0 1 .067, T am m ev esk i, K aido FK FE 05.015. F K F E .05.016, F K M F .0 1 .085 FK F E .05.069 Raamat, Rein F K E F .02 .028 F K E F .02 .0 4 9 T ark p ea , K alev F K E F .02.033, FK E F .02.034, Raidaru, G erda-Johanna F K K M .02 .009 F K K M .02 .010 F K E F .02.042, F K E F .02.050, Rammo, Ilmar F K E F .0 1.004 F K E F .01 .012 , F K E F .02.058. F K E F .02.067, F K E F .02.013 F K E F .02.051 F K E F .02.068. FK E F.02 .074 , Realo, Enn F K K F .03.001 F K K F .0 3 .032 , F K E F .02.075. FK E F .02.077, FK K F .03.035 F K K F .03.041 F K M F .0 1 .078. F K M F .01 .079, Reinik, Mari F K F E .05 .019 F K M F .01 .080 Renge, Indrek F K F E .03.047 F K M F .0 1 .070 T en jes, P ee ter F K T F .01.013. F K T F .01 .016, Repän, Villu F K E F .0 1.007 F K T F .01.020. F K T F .01.026, Rinken, Ago F K K M .02.001 F K K M .02 .006 , F K T F .04 .010 F K K M .02.011 F K K M .02 .012 , T enno , T oom as FKOO 00.001, FKOO.00 .002, FK K M .02.013 F K K M .02 .014 , FKOO 00.004. FKOO.00 .015, FK K M .02 .016 F K K M .02 .022 FKOO 00.018. F K F E .00.002, Ross, Vello F K K F .0 1.003 FK FE 05.001. F K F E .05 .002 , Ruut, Jüri F K F E .05 .018 FK FE 05.005. F K F E .05.006, Rõõm, Rein FK K F .03 .034 F K K F .03 .053 FK FE 05.007. F K F E .05.010, Saar, Rein F K T F .01 .012 F K T F .0 3 .009 , FK FE 05.013 F K F E .05 .015 , F K T F .04 .020 F K T F .0 4 .022 , FK FE .05 .016 F K F E .05 .021, F K T F .04 .044 FK FE 05.023 F K F E .05.027, Saari, Peeter FKEF.01.023 F K E F .02 .066 , F K FE 0 5 .029 F K F E .05 .033 , FKEF.04.001 F K E F .04 .002 , FK FE 05 .034 F K F E .05 .035 , 308 F llSIK A -K E E M IA T E A D lS K O ^ D 308 F K F E .05 .036 , F K F E .05 .047 , F K F E .01 .037 , F K F E .01 .046, F K F E .05 .048 , F K F E .0 5 .065 , F K F E .01 .047 F K F E .05 .067 , F K F E .05 .069 , V assiltšen k o , V aleri F K E F .01 .007 , FK E F .02.019, F K F E .05 .077 F K E F .02 .067 , FK E F .02.068 T era l, H ild a F K K F .0 3 .0 1 1, F K K F .03 .042 , V edru , Jüri F K E F .02 .028 , FK E F .02.049, F K M F .01 .042 , F K M F .0 1.046, F K M F .01.025, F K M F .01.046, F K M F .01 .047 , F K M F .01 .063 , F K M F.01.047 F K M F .01 .064 , F K M F .01 .065 , V e ism ann , U no F K K F .03 .020 . FK K F.03.035, F K M F .01 .076 , F K M F .01 .077 FK K F .03 .036 , FK K F.03.054 T iism u s, R obert F K M F .01 .026 V ene, Jüri F K FE .01.048 T im o theus , H eiki F K O K .O l.007, F K O K .01 .015 , V iik , T õnu FK TF.01.026 F K O K .O l.027, F K O K .O l.050 V iirla id , Säde F K O K .01 .030 , FKOK.Ol .043, T isler, P riit F K K F .02 .009 FK O K .O l .044, FK O K .O l.046, T u u lm ets , A nts F K 0 0 .0 0 .0 1 8 , F K O K .01 .031 , FK O K .O l.060 F K O K .O l.035, F K O K .O l.036, V iirlaid , Säde FK O K .01.048 F K O K .O l.037, F K O K .O l.039, V oola id , H enn F K M F .01.005, FK M F.01.031, F K O K .O l.040, F K O K .O l.045, F K M F .01.033, FK M F.01.036, F K O K .O l.049, F K O K .01 .051 , F K M F .01.059, FK M F.01.072, F K O K .01 .0 5 6 F K M F .01.076, FK M F.01.078, U ri, A sko F K K M .02 .008 F K M F .01.079, FK M F .01.080, V ain , A rved F K E F .02 .028 , F K E F .02 .044 , F K M F .01.081, FK M F.01.083, F K E F .02.055, F K E F .02 .076 FK M F.01.084 V ana, M arko F K K F .0 3 .0 1 1 F K K F .03 .012 V äärtnõu -Järv , H eli F K K M .02.020, FK K M .02.021 V ares, P ee ter F K F E .01 .018 F K F E .0 1 .020, Ö rd , T ee t FK T F .04 .005 . FK T F.04.022, F K F E .0 1 .031 F K F E .0 1 .032, FK TF.04.044 F K F E .01.033 F K F E .0 1 .035, 309 KEHAKULTUURITEADUSKOND 309 ek stra- j a in tra fu saa lsed k o n trak ts io o n ie lem en d id ning horm onide m õju k o n trak ts io o n ik in ee tik a le . KEHAKULTUURITEADUSKOND © 3 . - 12. n .4 L, 2 S n -s 2 r e f = > E K K S B .0 1 .018 L i ik u m is a p a r a a d i p a to fü s io lo o g ia . V a lik k u rs u s SPORDIBIOLOOGIA INSTITUUT (SB) d o k to r iõ p p e le korr. p ro fesso r T ee t Seene, d o tsen t M ati Pääsuke 3 A P (2 4 L + 12 S + 84 i) *E FUNKTSIONAALSE MORFOLOOGIA □ L iik u m is - ja sp o rd ite ad u se d :d o k t O K K S B .O l.O O l, K K S B .0 1 .0 0 4 , K K S B .01 .016 , K K SB .02.033, ÕPPETOOL (01) K K S B .0 2 .0 3 4 , K K S B .03 .001 K ursus ise lo o m u stab liik u m isap araad i j a selle üksikuid kom ponente KKSB.01.001 F u n k ts io n a a ln e m o rfo lo o g ia p a to lo o g ilis te se isu n d ite puhu l, nende tekkem ehan ism e n ing seost lektor Jaanus Järva funk ts ioon iga . 2A P(20L +2P+20S+38i) *E © 2 4 . - 29. n .2 L n-s ■ F üsio teraap ia :l, L i ik u m is- ja sp o rd ite ad u sed :l, T reen inguõpetus j a 30. - 35. n .2 L, 2 S n-s 2 r e f = > E spordijuhtim ine: 1 Kursuse eesm ärgiks on anda ü levaade o rgan ism is to im u v a test K K S B .01 .0 1 9 G r a n t i ta o tle m is e a lu se d . Ü ld k u rs u s d o k to riõ p p e le struktuursetest m uu tustest nii o rgan ism i, e lund ite , koe, raku, korr. p ro fesso r T ee t S eene rakuorganellide kui ka m o leku laarsel tasandil kehalise ak tiiv suse j a 2 A P (8 L + 3 0 S + 4 2 i) *E inaktiivsuse puhul. ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :d o k t ©2. - 2. n.2 L n-s P ro d u k tiiv su s teadustöös: kva liteet, k v an titee t j a nende vahelised seosed. 3 . - 7 . n.2 L, 2 S n - s T ead u sa rtik k e l, selle analüüs. T eadustöö tulu. K uidas kirju tada 8. - 8. n.2 L, 2 P n-s uu rim isg ran ti ta o tlu s t ( ideest p ro jek tin i). 9. -1 1 . n.2 L, 2 S n-s 2 knt, 1 re f = > E © 3 . - 6. n .2 L, 2 S n-s 7 . - 1 5 . n .2 S n-s KKSB.01.004 K e h a lis te h a r ju tu s te b io loog ia 1 6 .- 1 6 . n .4 S n-s = > E em eriitprofessor A tko V iru, do tsen t T am ara Janson , teadu r R aivo Puhke, lektor Jaanus Järva K K S B .01.021 L i ik u m is a p a ra a d i fu n k ts io n a a ln e m o rfo lo o g ia . 2AP(22L+10S+48i) *E E r ik u r s u s m a g is tr iõ p p e le ■Füsioteraapia:3, L iikum is- j a spord iteadused :3 , T reen inguõpe tus j a lek to r Jaan u s Järv a spordijuhtimine:3 lA P (2 0 S + 2 0 i) *A OKKSB.Ol.OOl, K K SB .02 .033 , K K S B .02 .034 , K K SB .03.001 □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u se d :m ag Kursuse eesm ärgiks on anda ü levaade o rgan ism is to im u v a test O K K S B .O l.O O l, K K S B .01 .004 , K K S B .02 .033 , K K SB .02.034, elutalituslikest p ro tsessidest kehalise ak tiiv suse puhul. K äsitle takse K K S B .03 .001 liigutustegevuse ju h tim is t n ing rakkudes, kudedes j a o rgansüsteem ides S em in arid es k ä sitle tak se fun k ts io n aa lse m orfo loog ia m etoodilisi j a toimuvaid bioloogilisi p ro tsesse , nende ealisi j a soolisi iseärasusi. s isu lisi aspekte . ©24. - 29. n.2 L n-s © 24 . -3 3 . n .2 S n - s = > A 30. - 34. n.2 L, 2 S n-s = > E K K S B .01 .0 2 2 F u n k ts io n a a ln e m o rfo lo o g ia . E r ik u r s u s d o k to riõ p p e le KKSB.01.005 M iio f ib r i l la a rv a lk u d e u u e n e m isk iiru se m u u tu s e d korr. p ro fesso r T ee t Seene skeletilihastes s õ ltu v a lt k e h a lise s t a k tiiv s u se s t. V a b a a in e 5 A P (2 4 L + 7 2 S + 1 0 2 i) *2A m agistriõppele . □ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :d o k t teadur Priit Kaasik, lek tor Jaanus Järva O K K S B .01 .005 , K K S B .01 .007 , K K S B .01 .016 , K K S B .0 1 .024 lA P(8L+8S+24i) *A © K K S B .0 1 .008 , K K S B .0 1 .020 □ L iikum is-ja spord iteadused :m ag , L iikum israv i:m ag A ine eesm ärk on anda ü levaade j a o skused m orfo loog ia õpetam ise O K K SB.02.033 iseärasustes t, selle tead u sh aru te aduskonveren ts idele eelnevast © K K SB.01.001, K K SB .01.004 e ttev a lm istu se st, posterite j a te is te dem onstra tsioon iks vajalike 1. Vöötlihaskoe s truk tuur j a funktsioon. K ontrak tiilsus. M üofib rillid , m a te rja lid e v a lm is tam ises t. S am uti k onveren tsil esinem ise j a teadusartik li nende valguline koostis, süntees, degradatsioon . 2. M üofib rillaa rva lkude k irju tam ise o sk u ste treen im in e n in g teadusk irjanduse k riitilise analüüsi uuenemine. O lem us, m õjustavad tegurid , füsio loog iline täh tsus. kogem use saam ine. ©8. - 11. n.2 L, 2 S n - s = > A © 2 4 .- 2 5 . n .2 L, 3 S n-s 1 . - 1 4 . n . l L, 3 S n-s = > A KKSB.01.007 K e h a lise a k tiiv s u se m õ ju sk e le ti l ih a s te 26. - 36. n. 1 L, 3 S n -s = > A regeneratsioon ile . V a b a a in e m a g is tr iõ p p e le . lektor Jaanus Järva K K S B .01 .023 L i ik u m is a p a ra a d i k in e sio lo o g ia lA P(12L+8S+20i) *A lek to r Jaan u s Järv a □ L iik u m is-ja spord iteadused :m ag 2 A P (2 0 L + 2 P + 2 0 S + 3 8 i) *E OKKSB.Ol.OOl, K K S B .01 .004 , K K SB .02 .033 ■ L iik u m isra v i:b ak . 1 Skeletilihaste areng. K asv , k iu tüüb id .2 . S ke le tilihaste regeneratsioon . O K K S B .O l.O O l, K K S B .02 .033 , K K SB .03.001 Transplantatsiooni m eetod id , transp lan taad i kon tak t skele tiga , K ursus ann ab ü lev aate liikum isaparaad is to im uvast m uutuste revaskularisatsioon ja re innerva tsioon .3 . L ihaste k on trak tillse te d ü n a am ik as t sõ ltu v a lt east, ad ap ta ts io o n is t kehalise le treen ingu le , sam uti struktuuride regeneratsioon. K ehalise ak tiiv suse m õju lihase, koe, raku, h ü p o k in eesia , e rin ev a g en eesig a m ü o p aa tia te puhul n ing funktsionaalse rakourganellide j a m oleku laarse l tasandil. ak tiiv su se m õ ju s t sü steem i regeneratsioon ile . ©2. - 2. n.4 L n-s © 2 9 . - 3 3 . n .4 L n - s 3. - 6. n.2 L, 2 S n-s 1 re f = > A 3 4 . - 3 6 . n .4 S n - s 3 7 . - 3 7 . n .2 P, 2 S n - s KKSB.01.016 K in esio lo o g ia . Ü ld k u rs u s m a g is tr iõ p p e le 38. - 38. n .4 S n-s 2 knt, 1 re f = > E dotsent Mati Pääsuke, lek to r Jaanus Järva 3AP(40L+20S+60i) *E K K S B .0 1 .0 2 4 O rg a n is m i t re e n i tu s e sõ ltu v u s sk e le tilih a s te s ■Liikum is-ja sporditeadused:m ag to im u v a te s t m u u tu s te s t . V a b a a in e m a g is tr iõ p p e le . OKKSB.Ol.OOl, K K S B .01 .004 , K K S B .02 .033 , K K S B .03.001 te ad u r P riit K aasik Kursus annab ülevaate inim m otoorika olem usest, selle juhtim ise 1 .5 A P (1 0 L + 1 4 S + 3 6 i) *A tasanditest, lihaskon trak tsioon i k inee tikast, e ris tades lihassüsteem is □ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u sed :m ag O K K S B .O l.O O l, K K S B .0 1 .0 0 4 , K K SB .02 .033 310 KEHAKULTUURITEADUSKOND 310 1. T reen itu s. Ü ld ine , spets iif iline . S aav u tu sv õ im e vastu p id av u s, k i i r u s - j a te ad u sp u b lik a ts io o n e k riitilise lt an a lü ü sim a n in g ne id ette valm istam a ja jõ u a lad e l.2 . M u u tu sed sk e le tilih as te s treen in g u te puhul. M ik ro - j a avaldam a. K esksel kohal läbi kogu ku rsuse on tead u stö ö adekvaatse m akro stru k tu u ri m u u tu sed jõ u - , k iiru s- j a v a stu p id av u s treen ingu puhul. p lan eerim ise n ing ee tik an o rm id e jä rje k in d la tä itm ise tähtsustam ine. 3. T reen in g u b io lo o g ilised a spek tid . © 1 . - 17. n .2 S n-s 4 re f = > A © 9 . -1 3 . n .2 L, 2 S n-s 1 4 ,- 16. n .2 S n - s 1 re f = > E K K S B .0 2 .012 Treeningu füsioloogia ja biokeemia. Üldkursus m agistriõppele K K S B .01 .025 Funktsionaalne m orfoloogia. v -te ad u r M eh is V iru M agistrieksam .5 A P (4 S + 1 9 6 i) *E 3 A P (3 0 L+3 0 S + 6 0 i) *E □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :m a g ■ L iik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :m ag O K K S B .O l.O O l, K K SB . 01 .004 , K K S B .02 .033 , K K SB .03 .001 O K K S B .01 .004 , K K S B .02 .0 3 4 Isese isev töö u u em ate tead u sk ir jan d u ses p u b litseeritu d fun k ts io n aa lse S ü v a tead m ised sp o rtlik u saav u tu sv õ im e b io loog iliste aluste, m orfo loog ia , n ä rv i-lih asap araad i fü s io lo o g ia j a k in esio lo o g ia Õpikute, tre en in g u p ro tse ss i o lem u se k o h ta n ing b iokeem ia rakendusest m on o g raa fia te n ing tem aatilis te k o g u m ik eg a m ahus 1000-1500 lk. tre en in g u p ro tsess is . T reen in g u tak tik a j a treen ingu strateegia © 40 . - 40. n .2 S n -s = > E fü s io lo o g ilised - b io k eem ilised m ehhan ism id . 34. - 34. n .2 S n-s © 2 4 . - 38. n .2 L, 2 S n -s 6 r e f = > E 2 . - 3 3 . n. K K S B .0 2 .027 Kehalise treeningu tervistav efekt. Erikursus m agistriõppele. d o tsen t T am ara Janson SPORDIFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (02) 1 A P (6 L + 1 4 S + 2 0 i) *A ■ L iik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :m ag O K K S B .O l.O O l, K K S B .0 1 .0 1 6 , K K S B .01.021 K K S B .02 .004 Teadustöö alused T erv ise o lem us j a tu g e v d a m ise võ im alused . T erv ise tugevnemine korr. p ro fesso r V ah u r Ö ö p ik , te a d u r S a im a T im pm ann liik u m isv aeg u se lik v id ee rim ise , p a to fen o m een id e riski vähendavate ,5A P (4 L + 4 S + 1 2 i) *A p rev en tiiv se te m uu tuste j a ü ld ise adap tats ioon i m ehhan ism i tõhustamise ■ F ü sio te raap ia :2 , L i ik u m is - ja spo rd itead u sed :2 kaudu. T eadusliku tu n n e tu se e rinevus k aem u slik u s t j a em p iirilise s t tunnetusest. © 8 . - 1 0 . n .2 L, 2 P n-s T eadusliku tu n n e tu se põh ijooned Põhiting im used teadustööks . P rob leem i 8 . - 1 4 . n .2 S n-s 1 re f = > A seade, k irjan d u san alü ü s , m e to o d ik a v ä lja tö ö tam in e j a kon tro llim ine . F ak tide s ta tis tilin e j a teo ree tilin e analüüs. P ub litseerim ine . T ead u se j a K K S B .02 .033 Füsioloogia p rak tika vahekord . S po rd iteadused . K irjanduse o ts im in e j a korr. p ro fesso r V a h u r Ö öp ik , d o tsen t T am ara Janson , dotsent Mati b ib liog rafeerim ine. Pääsuke , v -te a d u r K alle K are lson , te ad u r S a im a T im pm ann , assistent © 1 1 .- 1 5 . n.2 L, 2 S n-s 1 r e f = > A L uule M ed ija inen 4 A P (4 6 L + 12 P + 3 0 S + 7 2 i) *EA K K S B .02 .007 Terve elulaad.Vabaaine. ■ F ü sio te raap ia :b ak ., L iik u m is- j a spo rd itead u sed :b ak ., TreeninguÕpetus em eriitp ro fesso r A tko V iru , d o tsen t T am ara Janson j a spo rd ijuh tim ine: 1 A P (1 2 L + 8 S + 2 0 i) *A О A R A N .0 1 .014 , K K S B .0 1 .0 0 1 , K K S B .02 .034 □ F üsio te raap ia: , K ehalise k asv a tu se õpetaja: , L iik u m is- j a O rg an ism is to im u v a te e lu ta litlu sp ro tsess id e süsteem ne käsitlus spo rd iteadused : , T reen inguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine: eesm ärg ig a m õ is ta e lu ta litlu se loog ika t, eelkõ ige kehaliste pingutuste O rgan ism i ad ap tiiv su s te rv ise a lusena . T erv ist tugev d av ad j a nõ rgestavad so o ritam ise l. E lu ta litlu s raku , o rgan i j a o rgan ism i tasem el ning kõigi tegurid . T erve m eelelaad , te rv isepo liitika . ta sem ete k o o steg ev u s reg u la ts io o n ip rin ts iip id e alusel. Elutalitluse © 3 1 ,- 37. n .2 L, 2 S n-s 1 r e f = > A k o o sk õ las tam in e o rg an ism i v a jad u ste j a üm britseva keskkonna v a jadustega . K K S B .02 .008 Ealine füsioloogia © 3 2 . - 36. n .4 L, 4 S n-s 3 k n t = > А v -te ad u r K alle K arelson 1. - 5. n .2 L, 2 P, 2 S n -s 2 kn t 1 A P (1 4 L + 6 S + 2 0 i) *A 6 . - 1 2 . n .2 L n -s 2 kn t ■ F ü sio te raa p ia :4 , L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 13. - 13. n .2 L, 2 P n -s = > E O K K S B .0 2 .0 3 3 O ntogenees , selle sõ ltu v u s g e n o - ja feno tüüb ist. K ehalise ak tiiv suse m õju KKSB.02 .0 3 4 Spordibiokeem ia o n togeneesile . O rgan ism i a renem ine j a küpsem ine. N o o rte sport. korr. p ro fesso r V ah u r Ö ö p ik , a ss is ten t L uule M edijainen V ananem ine. 2 A P (1 6 L + 2 4 S + 4 0 i)* E © 1. - 8. n .2 L, 2 S n-s 1 kn t = > A ■ F ü sio te raap ia : 1, L iik u m is- j a spo rd iteadused : 1, TreeninguÕ petus ja sp o rd iju h tim in e : 1 K K S B .02 .009 Biokeem ilise adaptatsiooni spetsiifika treeningul. K ehaliste h a rju tu s te b io k eem ia õp e tam ise peam ine eesm ärk on anda Vabaaine. üliõp ila s te le e ttek u ju tu s in im ese o rg an ism is kehaliste koorm uste mõjul v -te ad u r M eh is V iru tek k iv a tes t a in ev ah e tu s lik e s t m u u tu stest, nende m uutuste iseloomu ja 1 A P (1 0 L + 1 0 S + 2 0 i) *A u la tu se sõ ltu v u se s t k eh a lis te h a rju tu s te j a treen ingu suunitlusest. Selleks □ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :b ak ., T reen inguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine: on üh tlasi m ö ö d ap ääsm a tu lt v a ja lik ü liõp ilased esm alt kurssi viia inimese O K K S B .02 .034 keh a k eem ilise k o o s tise n in g o rg an ism is to im iva te elu tegevuse aluseks © K K S B .0 1 .004 olev a te k eem ilis te p ro tsess id eg a . Ü ld ine j a sp e ts iif ilin e a d ap tats ioon . Jõu , k iiru se j a v astu p id av u se © 2 4 . - 29. n .4 L, 4 S n-s 3 k n t = > E b io k eem ilised a lused . T reen in g u tak tik a jõ u , k iiru se j a v astu p id av u se arendam ise l. K K S B .02 .035 Toit, toitum ine ja kehaline töövõime © 3 0 . - 36. n .2 L, 2 S n-s 1 r e f = > A korr. p ro fesso r V ah u r Ö ö p ik , a ss is ten t L uule M edija inen 1.5A P ( 10 L + 2 0 S + 3 0 i) *A K K S B .02.011 Teadustöö m etoodika. Ü ldkursus m agistriõppele ■ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u sed :3 , T reen inguÕ petus j a spordijuhtim ine:3 korr. p ro fesso r V ah u r Ö ö p ik , te ad u r E ve P ihl O K K S B .02 .034 2A P (3 4 S + 4 6 i) *A A ine õ p e tam ise peam isek s eesm ärg ik s on av ard ad a ü liõp ilaste teadmisi ■ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :m a g to idu koostise , to itu m isrez iim i j a keh a lise töövõ im e m ng treeningu A ine Õ petam ise p eam in e eesm ärk on sü v en d ad a ü liõp ila s te s e fek tiiv su se v asta s tik u s tes t seostest. T äh e lep an u osu ta tak se toitum isele, p ro b leem id e le tead u slik u läh en em ise oskust. K äsitle takse p rob leem i läh tudes eri sp o rd ia lad e iseä rasu stes t, sam uti sp e ts iaa lse lt -sportlastele id e n tifitsee rim ise , tead u slik u h ü p o teesi pü stitam ise , m eetod ite va liku ja to o d e tav a te le to id u lisan d ite le n in g nende k asu tam ise le treeningul ja rak en d am iseg a seo tu d k ü s im u si, sam u ti fak tide reg is tree rim ise n ing võ istluste l. an dm ete s ta tis tilise j a teo ree tilise analüüsi võ im alusi. Õ p e ta tak se © 1. - 15. n .2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 r e f = > А KEHAKULTUURITE ADU SKOND 311 311 35. - 35 . n .2 S n-s 2 kn t = > E KKSB.02 .036 Biokeem ilise kontrolli meetodid spordis. Erikursus magistriõppele K K S B .03 .002 B io m e e tr ia j a s p o rd im e tro lo o g ia korr. p rofessor V ah u r Ö öpik , tead u r S aim a T im pm ann lek to r Jaan E reline 1 A P(4L +14P + 2S + 20 i) *A 2 A P ( 12 L + 2 8 P + 4 0 i) *E ■ L iik u m is-ja spo rd iteadused :m ag ■ F ü sio te raa p ia : 1, L iikum is- j a spord iteadused : 1, TreeninguÕ petus j a O K K SB .01.004, K K S B .02 .034 sp o rd ijuh tim ine: 1 Aine õpetam ise peam ine eesm ärk on süvendada m ag is tran tide teadm isi K äsitle takse b io loog iliste n ä ita ja te m õõ tm ism eetodeid , selleks vajalikku kehaliste harju tuste m õju j a treen igu efek tiiv suse b iokeem ilise kon tro lli aparatuu ri n ing tu lem u ste töö tlem is t m atem aatilise sta tistika m eetodite võim alustest j a m eetod itest. K ursus on üles eh ita tud va ld av alt abil n in g saadud a rvandm ete baasil jä re ld u s te tegem ist uuritava objekti laboratoorsetele töödele , kus m ag is trand id saavad v õ im aluse p rak tiseerid a või n äh tu se kohta. veres ja uriinis rea m etabo liitide m ääram ise labo ra too rse id m eetodeid . © 4 , - 5 . n .2 L, 2 P n-s ©30. - 34. n.2 L, 4 P, 2 S n-s = > A 6. - 7. n .4 L n-s 8 . - 1 6 . n .2 P n-s 1 kn t = > E KKSB.02.037 Toitumine, kehaline aktiivsus ja tervis 1. - 3. n .2 L n-s korr. professor V ahur Ö öpik , ass is ten t Luule M ed ija inen 2A P(16L+14S+50i) *A K K S B .03 .003 A rv u tiõ p e tu s ■Füsioteraapia:3 lek to r Jaan E reline □ L iik u m is-ja s p o rd ite a d u se d :, T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 2 A P (4 0 P + 4 0 i) *A OKKSB .02.034 ■ F ü sio te raap ia :2 , L iikum is- j a sp o rd iteadused :2 , TreeninguÕ petus ja Aine Õpetamise peam iseks eesm ärg iks on av ardada ü liõp ilas te teadm isi sp o rd iju h tim in e :2 toitumise, kehalise ak tiivsuse j a te rv ise m itm ep a lg e lis tes t seo s te s t j a O K K S B .0 3 .0 0 2 näidata, kuidas to itum ise j a kehaliste koo rm uste a ruka regu leerim ise K ursuse raam es tu tvusta takse läh em alt riistvara ü ldeh itust j a töö tam ise kaudu on võim alik efek tiiv selt m õ ju tad a terv ist. p õ h im õ tte id , opera tsio o n isü steem i M S -D O S , g raafilis t töökeskkonda © 2 4 .-3 1 . n.2 L, 2 S n - s 1 r e f = > A W IN D O W S '9 5 , tek sti-red ak to rit W O R D '97 , tabe litöö tluspaketti E X E L '97 , andm ebaasi A C C E S S '97 n ing ku jundusprogram m i KKSB.02.038 Spordibiokeemia ja toitum isteadused. M agistrieksam P O W E R P O IN T '9 7 . A rvestus on h indeline . korr. professor V ahur Ö öpik © 2 4 . - 34. n .4 P n-s 1 k n t = > A 5AP(20S+180i) *E ■ L iikum is-ja spo rd iteadused :m ag K K S B .03 .0 0 6 K in e s i te r a a p ia : s p e ts ia a lse te h a r ju tu s te k a su ta m in e © KKSB.02.034, K K SB .02.035 s p o rd is j a re h a b il i ta ts io o n is . V a b a a in e . Aine õpetam ise eesm ärg iks on anda m ag is triõppe ü liõp ilas te le v -lab o ran t Je len a G apejeva süvateadmisi organism i kehaliste k o o rm u steg a adap tee ru m ise 1 A P (1 0 L + 1 0 P + 2 0 i) *A biokeemilistest m ehhan ism idest n ing nende d ieed ig a regu lee rim ise □ F ü s io te raa p ia : , L iikum is- j a spord iteadused : , TreeninguÕ petus ja võimalustest. Peam iseks Õ ppevorm iks on iseseisev töö p rog ram m is ette sp o rd ijuh tim ine: nähtud kirjandusega n ing ne lja re feraad i koostam ine. V iim aste m ah t j a © K K S B .03 .001 teaduslik tase peavad võ im aldam a tä ita ühe sem inari (s t iga re feraad i K äsitle tavad teem ad: k iesite raap ia ü ldp rin tsiib id j a süstem aatika, ettekandeks ja suuliseks a ru te luks selle põh jal on 90 m inutit). ind iv id u aa ln e j a ü ldk inesiteraap ia , k inesiteraap ia erim etood ikad , ©30. - 34. n.2 S n-s = > E m eh h an o te raap ia v õ im alused , spets iaa lsed harju tused staatiliseks lih a sv en itu sek s spo rd is j a taastu srav is . A n takse ü levaade m eetod itest, m is KKSB.02.039 Spordifüsioloogia (magistrieksam) v õ im ald av ad k o n tro llid a lihas-nä rv iaparaad i se isu n d it rehabilita tsiooni korr. professor V ahur Ö öpik käigus. 5AP(20S+180i) *E © 8 . - 17. n .2 L ,2 P n - s 1 re f = > A □ L iik u m is-ja spord iteadused :m ag OKKSB.02.033 K K S B .0 3 .007 R e f le k s o te ra a p ia I: T e rv ise s ä il ita m in e id a m a is te Aine õpetam ise eesm ärg iks on anda m ag is triõppe ü liõp ila s te le m e e to d ite g a . V a b a a in e , süvateadmisi kehaliste koorm uste m õ just in im ese o rgan ism i ta litlu se le v -lab o ran t Je len a G apejeva ning treenituse tekkim ise ja arenem ise fü s io lo o g ilis te st m ehhan ism idest. 1 A P( 10 L + 10P + 20 i) *A Peamiseks Õppevormiks on iseseisev töö p ro g ram m is e tte näh tud □ F üsio te raap ia: , L iikum is- j a spo rd iteadused : , T reeninguÕ petus ja kirjandusega ning nelja referaadi koostam ine. V iim astes t igaühe m ah t j a sp o rd ijuh tim ine: teaduslik tase peavad võ im aldam a tä ita ühe sem inari. S em inarid to im uvad © A R A N .0 1 .014 üle nädala. A n tak se ü levaade spets iaa lse te h a rju tu s te ja punk tim assaazi m õjust ©24. - 35. n.4 S n-s 4 re f => E ; L iikum is - j a sp o rd itead u sed :m ag terv ise sä ilitam ise l idam aiste m eetod ite kasu tam isel. P raktikum ides tu tv u s ta tak se h iin a m assaazi võ tte id n in g ja a p a n i harju tusi sõrm edega. © 3 . - 1 2 . n .2 L, 2 P n - s 1 re f = > A KINESIOLOOGIA JA BIOMEHAANIKA K K S B .0 3 .008 R e f le k s o te ra a p ia II: P u n k tim a s s a a z i a lu se d . V a b aa in e , v -lab o ran t Je len a G apejeva LEKTORAAT (03) 1.5A P ( 14 L + 16 P + 3 0 i) *A □ F üsio te raap ia: , L iik u m is- j a spord iteadused : , T reeninguÕ petus ja sp o rd ijuh tim ine: KKSB.03.001 Inimese liikumise biomehaanika 0 A R A N .01 .0 1 4 , K K S B .02.033 dotsent Mati Pääsuke © K K S B .03 .007 2AP(20L+16P+4S+40i) *E K äsitle tav ad teem ad : va lu m ehhan ism id , re flekso teraap ia valu ■Füsioteraapia: 1, L i ik u m is - ja spord iteadused : 1, T reeninguÕ petus j a k õ rv a ld am isek s , ü ld tu g ev d av a m õ ju g a ja rean im atsioon i b ioak tiivsed spordijuhtimine: 1 punk tid , p u n k tim assaz i võ tted . P un k tim assaaz m õnede vältim atu t abi OKKSB.03.002 v a jav a te se isu n d ite j a närv i-lih asap araad i hä ire te puhul. Käsitletakse inim ese liikum isaparaad i s truk tuu ride (luude , liigeste, © 2 7 . - 44. n .2 L, 2 P n-s 1 re f = > А lihaste)mehaanilisi om adusi, luukang ide liike, nende liik u m ise j a tasakaalu tingim usi, b iok inem aatilis i paare j a ahelaid , lih ask o n trak tsio o n i K K S B .0 3 .0 1 0 L i ik u m is a p a ra a d i k in e s io lo o g ilised j a b io m e h a a n il ise d mehaanikat, sam uti liigu tu stegevuse k inem aatilisi, d ü n aam ilis i j a u u r im is m e e to d id . E r ik u r s u s m a g is tr iõ p p e le energeetilisi karakteristikuid . ©24. - 28. n.2 L, 2 P n-s d o tsen t M ati P ääsuke 29. - 30. n.2 L, 2 S n-s 1 A P (8 L + 8 P + 4 S + 2 0 i) *A 3 1 .-3 4 . n.2 P n-s ■ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u sed :m ag 312 KJEHAKULTUURITE ADU SKOND 312 O K K S B .O l.O O l, K K S B .0 1 .0 1 6 , K K S B .0 2 .0 3 3 , K K S B .02 .034 , LIIKUMISRAVI LEKTORAAT (05) K K SB .03 .001 K äsitle tak se in im ese liik u m isap araad i k in esio lo o g ilis i j a b io m eh aan ilis i u u rim ism ee to d e id (e lek tro m ü o s tim u la ts io o n i, e lek tro m ü o g raa fia t, KKSB.05.001 Sissejuhatus liikum isravisse dü n am o m eetr ia t j t ) n in g nende k asu tam ise v õ im alu si spo rd is , kehalises lektor Priit Eelmäe kasv a tu ses j a liikum israv is . 1.5AP(24L+6S+30i) *A © 8 . -1 1 . n .2 L n - s ■Füsioteraapia:l 12. - 15. n .2 P n - s A ine õ p e tam ise eesm ärg ik s on an d a ü levaade term inoloogiast, 1 6 . - 1 7 . n .2 S n -s 1 r e f = > A liikum israv is k asu ta tav a tes t rav im ee to d ite s t j a spetsiaalsetest m e to o d ik a test n ing rah v u sv ah e lis te o rg an isa tsio o n id e tööst. Kursus annab K K S B .03.011 E rg o n o o m ik a a lg teadm ised rav iv õ im lem ise , fü s io te raa p ia j a m assaazi kasutamise lek to r Jaan E reline v õ im a lu s te s t ravi s ta tsio n aa rses j a am bu la too rses faasis. Sam uti antakse 2 A P (1 8 L + 2 0 P + 2 S + 4 0 i) *A ü levaade liik u m israv i sp e ts ia lis tid e rakendam ise võimalustest ■ F ü sio te raap ia :2 san a to o riu m ites j a sp o rtla se taastu srav is . A n takse ü levaade taastusravis O K K S B .02 .033 , K K S B .03 .001 kasu ta tav a tes t teh n ilis te s t ab ivahend ites t. K ursuse raam es k ä sitle tak se tö ö p ro tsess i j a tö ö v õ te te ra ts io n a lisee rim ise © 1 . - 4. n .2 L n-s prob leem e, seoses in im ese tu g i- liik u m is- j a lih as-n ä rv iap araad ile 5. - 5. n .2 S n-s m õ juva te jõ u d u d e , ko o rm u se n ing väsim usega . E rald i o san a vaad e ld ak se 6. - 9. n .2 L n-s haige asende id tem a tran sp o rtim ise l n ing p ik em aaja lise l lam am ise l. 10. - 10. n .2 S n-s © 7 . - 1 6 . n .2 L, 2 P n - s 1 k n t= > A 1 1 .- 1 4 . n .2 L n-s 1 5 .- 1 5 . n .2 S n-s 1 kn t, 1 re f = > A K K S B .03 .013 M o to o r ik a ju h t im in e do tsen t M ati Pääsuke K K S B .0 5 .002 M assaaz 2 A P (2 4 L + 1 0 P + 6 S + 4 0 i) *E lek to r P riit E e lm äe , v - la b o ran t Je len a G apejeva ■ F ü sio te raap ia :3 2 A P (8 L + 2 6 P + 6 S + 4 0 i) *A O K K S B .O l.O O l, K K S B .02 .033 , K K S B .03 .001 ■ F ü sio te raa p ia :2 , F ü sio te raap ia:3 K äsitle takse m o to o rik a ju h tim ise ü ld p rin tsiip e , sp inaa l- j a k õ rg em at O A R A N .O l.014, K K S B .0 1 .0 0 1 , K K S B .02 .033 , K K SB .03.001 m otoo rikat, sam u ti in im ese kõ rg em a m o too rika, sp in aa lre f lek s id e n ing A ine Õ petam ise eesm ärg ik s on anda teo ree tilis i teadm isi ja praktilisi skele tilihas te k o n trak ts io o n io m ad u ste u u rim ism ee tode id . oskusi m assaaz i e rin ev a te võ te te j a vo rm ide kasutam isest, nende © 17 . - 17. n .4 S n - s 1 k n t = > E fü sio lo o g ilise st to im es t j a v a s tu n ä id u stu s tes t. Sam uti käsitletakse spordi-, 8. - 11. n .4 L n-s punkt-, s e g m e n t- ja aparaa tm assaazi. 12, - 12. n .2 L, 2 P n-s © 2 4 .- 2 5 . n .4 L n - s 1 3 ,- 13. n .2 L, 2 S n - s 26. - 26. n .2 L, 2 S n-s 1 4 ,- 16. n .2 L, 2 P n - s 2 7 . - 3 2 . n .4 P n - s 24. - 25. n .4 L n-s K K S B .03.015 K in e s io lo o g ia j a b io m e h a a n ik a . M a g is tr ie k s a m . 33. - 33. n .4 S n-s 1 knt, 1 re f = > A do tsen t M ati P ääsuke 5A P (4S + 196 i) *E K K S B .0 5 .004 Taastusravi teaduslikud uurimismeetodid ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :m ag d o tsen t M ati P ääsuke, v -te ad u r M ehis V iru, teadu r Priit Kaasik, lektor A ine p eam iseks sisuks on iseseisev töö u u em ate tead u sk irjan d u stes Priit E elm äe, lek to r Jaan E reline pub litseeritud k in esio lo o g ia , n ä rv i-lih asap araad i fü s io lo o g ia j a 1 A P( 10 L + 4 P + 6 S + 2 0 i) -A b io m eh an ik a õp iku te , m o n o g raa fia te j a tem aatilis te kog u m ik eg a , m ahus □ F ü sio te raa p ia :3 1000-1500 lk. O K K S B .02 .004 © 2 4 .- 3 4 . n. A ine Õ petam ise eesm ärg ik s on anda ü lev aad e taastusrav is kasutatavatest 35. - 36. n .2 S n-s = > E uu rim ism ee to d ite st n ing n ende k asu tam ise võ im alustest erineva d iag n o o sig a patsien tide l. K ursusel käsitle takse taastusravi K K S B .03 .016 K in e s io lo o g ia j a b io m e h a a n ik a . E r ih a r u k u r s u s o b jek tiv isee rim ise p õ h im õ tte id n in g d ü n aam ilise uurim iskava koostamist. d o k to r iõ p p e le . Sam uti an takse ü lev aad e kasu tuse l o lev a tes t m eetod itest ja nende d o tsen t M ati P ääsuke v õ im alustes t. A n tak se nii p rak tilised kui ka teoreetilised oskused 2 0 A P (2 5 6 S + 5 4 4 i) *E7A taastu srav i h in d am isek s j a saadus tu lem u ste süstem atiseerim iseks. □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :d o k t © 34 . - 34. n .4 L n-s A ine p õh is isuks on o m an d ad a o skused k in e sio lo o g ia j a b io m eh aan ik a 3 5 . - 3 7 . n .2 L, 2 S n - s õpe tam iseks , n en d e tead u sh a ru d e te a d u sk o n v eren ts id ek s , 38. - 38. n .4 P n-s 1 re f = > A sten d ie ttek an n e te j a te is te d em o n stra tsio o n ik s va ja like m a te rja lid e va lm is tam iseks . S am uti te ad u sa rtik lite k irju tam ise o sk u ste treen im in e K K S B .05 .005 Liikum isravi pediaatrias ning tead u sk ir jan d u se k riitilise analüüsi kog em u se saam ine. lek to r P riit E elm äe, T iiu R äm m er, E nna Sikk, K arin Tam m ik, arst- D oktoran tide l tu leb o sa led a e ttek an d eg a v ä h em alt kahel ÕppejÕud M all S eene teadu sk o n v eren ts il. A in ep u n k tid an takse 4 d o k to ra n tu u riaa s ta jo o k su l töö 2A P ( 14 L + 14 P + 4 S + 4 8 i) *A tu lem uste põhjal. ■ F ü sio te raap ia :4 © 1 . - 40. n .4 S n-s = > E 7E ; L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :d o k t O A R A N .O l.014, K K S B .0 2 .0 3 3 , K K S B .05 .002 A ine õ p e tam ise eesm ä rg ik s on anda teo ree tilised j a p raktilised oskused K K S B .0 3 .017 E le k tr o m ü o s t im u la ts io o n ja selle k a s u ta m in e p ed iaa trias e sin ev a te liik u m isp u u e te kõrva ldam iseks. K ursus annab ta a s tu s ra v is . ü levaate im iku te ta a s tu s rav is t j a selle e rin e v a tes t v õ im alustes t ning samuti d o tsen t M ati P ääsuke lapseeas sagedam in i e sin ev a te h a ig u ste puhul esineva test motoorika 1 A P (8 L + 4 P + 8 S + 2 0 i) *A h ä ire te st j a nende taastam ises t. S am uti k eh a lis te ha rju tuste doseerim isest □ L iikum israv i:bak . lapseeas. O K K S B .02.033 © 1 . - 3. n .4 L n-s K äsitle takse e lek triv o o lu fü s io lo o g ilis t to im e t nä rv i-lih asap araad ile 4. - 5. n .2 P, 2 S n-s e lek tro m ü o s tim u la ts io o n i e rin ev a id m e to o d ik a id j a nende k a su tam ist 6. - 7. n .8 P n-s fü sio lo o g ilis te s j a k liin ilis te s u u ringu tes n in g taastu srav i e rineva tes 8. - 8. n .2 P, 2 S n-s 1 k n t = > E v a ldkondades . © 35 . - 38. n .4 L, 2 P, 4 S n-s 1 k n t = > A ; L iik um israv i:bak . KKSB.05 .006 S ooju s-ja elektriravi lek to r P riit E elm äe, a rs t-õ p p e jõ u d M aire A u d o v a 1.5A P( 10 L + 2 0 P + 3 0 i) *A ■ F ü sio te raa p ia :2 KEHAKULTUURITEADUSKOND 313 313 O A R A N .01 .014, K K S B .05.001 u u rim u stö ö ku lgu (teem a, hüpo tees, m e tood ika j a analüüs). N elja aasta Aine õpetam ise eesm ärg iks on tu tvustada e lektri-, soo ju s-ja va lgusrav i välte l so o rita tak se 4 arvestust. põhim õtteid n ing nende kasu tam ise võim alusi e rivenate h a iguste ja ©korduv: 8 n .2 S n-s vigastuste taastusrav is . K ursus annab ü levaate kõige sag ed am in e korduv: 4 n .2 P n-s = > 4E kasutatavatest fü s io te raap ia p ro tseduuridest j a nende k a su tam isest 1 . - 3 8 . n. taastusravi kom pleksis. Sam uti an takse ü levaade fü s io te raap ia korduv : 8 n .2 L n-s perspektiividest. ©1. - 7. n.2 L n-s K K S B .05 .013 Liikum isravi praktika 8. - 8. n.2 S n-s lek to r P riit E elm äe, v - lab o ra n t D oris A ljaste , K rista A nkru , M argus 9. -1 4 . n.2 P n-s M ustim ets , Irja N ik o la jev a , T iiu R äm m er, A gnes Sarapuu, G alina 1 5 .-1 5 . n.2 S n-s 1 k n t= > А S chneider, E n n a Sikk 8 A P (1 6 0 P + 1 6 0 i) *A KKSB 05.007 Laste psühhom otoorne areng ■ F ü sio te raap ia :4 lektor Priit Eelm äe, a rst-õppejõud T iina S telm ach O K K S B .05 .002 , K K S B .0 5 .005 , K K S B .05 .017 , K K SB .05.022, 1 AP( 1 O L+8P+2S+20i) *A K K S B .05 .023 □ Füsioteraapia:4 L iik u m israv ig a seo tud p rak tilis te kog em u ste om andam ine ja erialaste 0 ARAN.01.014, K K SB .02.033 tead m iste sü vendam ine k a rd io loog ia , tra u m ato lo o g ia j a ortopeedia, Aine Õpetamise eesm ärg iks on anda ü levaade im iku no rm aalses t j a Õigest n eu ro lo o g ia j a n eu rok iru rg ia , p u lm o n o lo o g ia j a lasteosakonnas ning liigutusmustrist. K ursusel kajasta takse lapse a rengu t j a õp itakse im iku po lik liin ikus. uurimist 0-3 kuul, 6-9 kuul j a 9 -12 kuul. Sam uti õp itakse tun d m a © 9 . - 16. n .20 P n-s 1 re f = > А arengutestide kasutam ist. ©1. - 5. n.2 L n-s K K S B .05 .015 Lihashooldus 6. - 7. n.4 P n-s lek to r P riit E e lm äe , lek to r Inga N e issaa r 8. - 8. n.2 S n-s 1 knt = > А 1 A P (4 L + 14 P + 2 S + 2 0 i) *A □ L i ik u m is - ja spo rd iteadused : KKSB.05.008 Rehabilitatsioon neuroloogias O K K S B .02.033 lektor Priit Eelmäe A ine õ p e tam ise eesm ärg ik s on an d a teo ree tilis i teadm isi j a p raktilisi 1 AP( 10L+8P+2S+20i) *A oskusi m assaaz i e rineva te võ te te j a vo rm ide kasu tam isest, nende □Füsioteraapia:4 fü s io lo o g ilise st to im est j a vastu n ä id u stu s tes t. Sam uti käsitletakse 0 ARAN.01.014, A R N R .01 .005, K K S B .02 .033 , K K SB .03.001 te ip im is t j a v en itu sh arju tu ste to im et. Aine õpetam ise eesm ärg iks on anda ü levaade neuro loog il iste p a tsien tide © 4 . - 5. n .4 P n-s taastusravis kasu ta tavatest kehalise seisund i h indam ise m eetod itest, 2. - 3. n .2 L, 2 P n-s spetsiaalsetest taastusravi ab ivahend itest n ing nende k a su tam isest 6. - 6. n .2 P, 2 S n-s 1 kn t = > А erinevate haiguste puhul. K ursus annab ü levaate n eu ro loog ilis te j a neurokirurgil iste patsien tide seisund i h indam iseks m õeldud spets iaa lse test K K S B .05 .0 1 6 Tegevusteraapia traum atoloogias ja ortopeedias motoorsetest testidest ning taastusrav i o b jek tiv isee rivates t m eetod itest. lek to r P riit E elm äe, H e lli-T aev o la K elk © 3 4 .-3 7 . n.2 L, 2 P n-s lA P (8 L + 8 P + 4 S + 2 0 i) *A 38. - 38. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 re f = > А □ F ü s io te ra a p ia : О A R T O .O l.005 KKSB 05 009 R e h a b ilita ts io o n tra u m a to lo o g ia s j a o r to p e e d ia s T eg ev u ste raap ia m ee tod id j a filo soo filine põh jendus füüsiliste lektor Priit Eelmäe, M argus M ustim ets jä ä k n ä h tu d e korral j a pu u e teg a in im este rehab ilita tsioon is. E lustiili 1 A P(8L+10P+2S+20i) -A m uu tuste , ab iv ah en d ite j a p ro teesid e-o rto o s id eg a adap teerum ine läbi □Füsioteraapia:3 eesm ärg is ta tu d tegevuse j a sp e ts iaa lse tehnika. T egevussuu tlikuse j a © KKSB.05.001 to im in g u o sav u se tõ s tm ise m ee tod id j a m eedia. Loengute ja sem inaride peam ise osa m oodustab lü lisam ba no rm aa lse j a © 24 . - 27. n .2 L n-s patoloogilise seisundi uurim ine j a h indam ine. S am uti on aine kavas 2 8 . - 3 1 . n .2 P n-s treeningteraapia olu lised aspek tid o rtopeed ilis te j a trau m ato lo o g ilis te 32. - 33. n .2 S n -s 1 kn t = > А haiguste korral. Sem inaaride eesm ärg iks on ü levaate andm ine peam iste s t kaasaegsetest rav isuundadest j a m õne m eetod iga p rak tikas tu tvum ine. K K SB 05 .017 Närvisüsteemi haigete liikumisravi ©6. - 9. n.2 L n-s lek to r P riit E e lm äe , a rst-õ p p e jõ u d R iina S aarm a 15. -1 5 . n.2 S n-s 1 knt => А 2 A P (8 L + 2 6 P + 6 S + 4 0 i) *E 10. -1 4 . n.2 P n-s □ F ü s io te ra a p ia : 0 A R A N .0 1 .004, K K S B .02 .033 , K K SB .03 .001 KKSB.05.010 Manuaalteraapia A ine õ p e tam ise eesm ärg ik s on anda ü levaade erin ev a tes t taastusravi lektor Priit Eelmäe, arst-õppejõud E lm ar M ustim ets v õ im a lu s te s t j a kehalise koo rm use do see rim ises t e rineva te neu ro loog ilis te 1 A P(4L+14P+2S+20i) -A h a ig u ste korral. K ursus annab ü levaate nii perifeerse- kui ka □Füsioteraapia:4 kesk n ärv isü steem i ha iguste puhu l k asu ta tav a tes t taastusrav i võ im alustest, О ARAN.01.014, A R N R .0 1 .005, K K S B .05 .002 asend rav is , k ä im ise analüüsis t j a õpe tam isest. Aine Õpetamise eesm ärg iks on anda ü levaade m an u aalte raap ias enam © 2 4 . - 27. n .2 L n-s kasutatavatest võtetest n ing n ä idustu stes t j a vastunä idustu s tes t. K ursusel 30. - 35. n .4 P n-s käsitletakse m anuaalte raap ia arengut. Õ p itakse tu n d m a põh ilis i 36. - 36. n .2 P, 2 S n-s 1 knt, 1 re f = > E manuaalteraapia võtteid lü lisam ba ja v aagnavöö tm e p a to loog ia korral, 28. - 29. n .2 P, 2 S n-s samuti patsiendi uurim ist j a esineda võ ivaid kom plika tsioone . ©24. - 25. n.2 L n-s K K S B .05 .018 Bobathi kontseptsioon neuroloogiliste puuetega laste 26. - 32. n.2 P n-s taastusravis 33. - 33. n.2 S n-s 1 knt = > А lek tor P riit E e lm äe , H ille M aas 1 A P (8 L + 8 P + 4 S + 2 0 i) *A KKSB 05.012 Seminar liikumisravis □ Füsio te raap ia: lektor Priit Eelm äe О A R N R .0 1 .005 2AP( 16L + 8P+16S+40i) *A A ine õ p e tam ise eesm ärg ik s on e sitad a B obath i kon tsep tsioon i, kui □Füsioteraapia: m aailm as en im k asu ta ta v a j a fu n k ts io n aa lsem a m eetod i teo reetilised OKKSB.02.033 alused j a p rak tilised p õh ip rin tsiib id . K ursusel käsitle takse norm aalse Aine õpetam ise eesm ärg iks on anda liikum israv i e ria la ü liõp ilas te le p o stu raa lse toonuse j a liig u tu sm u strite a ren g u t n ing e rinevust spetsiaalseid e riteadm isi n ing a ida ta le ida sob iv u u rim ustöö te e m a ja p a to lo o g ilis te st se isu n d ite s t. Sam uti seo sta tak se patsiend i pato loog ilis t juhendaja. E ttekannete n ing a ru te lude vorm is e sita takse j a a ru ta tak se se isu n d it fu n k ts io n aa lse te o sk u steg a n ing nende a ren d am ist taastusrav is . 314 KEHAKULTUURITEADUSKOND 314 © 2 4 . - 27. n .2 L, 2 P n -s 9 . - 1 0 . n .4 L n-s 28. - 28. n .4 S n -s 1 k n t = > A K K S B .0 5 .0 1 9 Liikum isravi. M agistrieksam , lek to r P riit E e lm äe 5 A P (2 L + 8 S + 1 9 0 i) -E TERVISEKASVATUSE LEKTORAAT (06) ■ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u sed :m ag A ine Õ petam ise eesm ärg ik s on an d a te ad u slik u d p õ h jen d u sed e rineva te K K S B .06.001 Terviseõpetuse algkursus fü s io te raap ia m ee to d ite rak endam ise l. Õ p p e tö ö sisu k s on isese isev töö d o tsen t T am ara Janson u u em ate tead u sk ir jan d u se s pu b litseeritu d taastu srav i, fü s io te raap ia ja lA P (1 2 L + 8 S + 2 0 i) *A teg ev u ste raa p ia õ p ik u te , m o n o g raa fia te n ing tem aatilis te k o g u m ik eg a ■ F ü sio te raap ia :2 , L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 m ahus 8 00 -1000 lk. © K K S B .02 .033 © 2 4 . - 24. n .2 L n-s T erv ise m õiste . T e rv ise j a h a ig u se suhe n ing tasakaal. Tervise mahu 30. - 30. n .4 S n-s sä ilitam ise j a su u ren d am ise v õ im alused . Ü levaade pato loog ia vormidest. 38. - 38. n .4 S n-s 1 r e f = > E © 2 6 . - 31. n .2 L n-s 32. - 35. n .2 S n -s 2 r e f = > А K K S B .05 .0 2 0 T egevusteraapia lastel lek to r P riit E e lm äe , a rs t-õ p p e jõ u d T iin a S te lm ach K K S B .06 .002 Looduslähedased võtted tervise säilitamiseks ja raviks 2 A P ( 10 L + 2 0 P + 1 0 S + 4 0 i) -A d o tsen t T am ara Janson □ F ü sio te raap ia:4 1 A P (8 L + 6 P + 6 S + 2 0 i) *A O K K S B .0 5 .0 0 7 □ T e rv is e õ p e tu s e õ p e ta ja (lisae ria lana ):3 A ine õ p e tam ise eesm ärg ik s on anda ü levaade lastel k a su ta tav a tes t © K K S B .02 .033 , K K S B .06 .001 teg e v u ste raap ia v õ im a lu stes t. S am uti tu tv u sta tak se laste taastu srav is K ursuse eesm ärg ik s on v a ru s tad a te rv iseõ p eta ja t ü ld ise e ttekujutusega eri k asu ta tav a id a b iv ah en d e id , m is a itavad k aasa pu u e teg a laste rahvuste tav ad es t te rv ise tu g ev d am ise l j a te rv isehäire te ravist, samuti in teg reerum isele n o rm aa lsesse e lukeskkonda . an d a te av e t rav im ise st k o d u ste v ah en d iteg a ; a rendada oskust kriitiliselt © 5 . - 6. n.5 L, 5 S n-s an alü ü sid a rah v ap ärase lt lev iva id m eetm eid . 7. - 8. n .10 P n -s 1 kn t, 1 r e f = > A © 2 4 . - 25. n .4 L n-s 2 6 . - 2 8 . n .2 P, 2 S n-s = > А K K S B .05.021 M assaazi algkursus. V abaaine. lek to r P riit E e lm äe , v - lab o ran t D oris A ljaste , v -lab o ran t Je len a G apejeva K K S B .06 .005 O rganism i elutalitluse tasakaalu säilitamine 1.5 A P (6 L + 2 0 P + 4 S + 3 0 i) *A do tsen t T a m a ra Janson □ A rs ti te a d u s : , L i ik u m is - ja spo rd iteadused : 1 .5 A P (16L + 14S + 30 i) -A О A R A N .0 1 .014, K K S B .02 .033 □ T e rv is e õ p e tu s e Õ petaja (lisae ria lana ):3 A ine õ p e tam ise eesm ärg ik s on an d a teadm isi j a p rak tilis i o skusi m assaazi © K K S B .02 .033 , K K SB .06 .001 erineva te v õ te te j a v o rm id e kasu tam isest, nende fü s io lo o g ilise st to im es t j a K ursus pak u b teadm isi ü ld is te m e h h an ism id e kohta , m is tagavad terviseks v astu n ä id u stu s tes t. S am uti k ä sitle tak se spo rd i-, p unk t-, seg m en t- j a va ja liku ta sak aa lu e lu ta litlu ses , sam uti selle tasakaalu häirumise aparaa tm asaaz . tu lem ustest. K ursus va rustab ü liõp ilasi a ru saam adega kohanem is- ja © 24 . - 26. n .2 L n-s ko m p en sa to o rse te s t võ im etest. 27. - 28. n .2 S n-s © 2 9 . - 36. n .2 L, 2 S n -s 1 r e f = > А 29. - 38. n .2 P n -s 1 knt, 1 r e f = > А K K S B .06 .006 Terve em a, terve laps K K S B .05 .022 K irurgiliste, trau m ato loog ia te ja ortopeediliste haigete lek to r M erike Kull liikumisravi 1 A P( 10 L + 6 P + 4 S + 2 0 i) *A 2 A P (1 2 L + 2 4 P + 4 S + 4 0 i)* E □ T e rv is e õ p e tu s e õ p e ta ja (lisae ria lana ):3 ■ F ü sio te raap ia :3 © A R A N .0 1 .014, K K S B .02 .008 О A R A N .0 1 .014, K K S B .0 1 .023 , K K SB .05 .001 A ren em in e na isek s , m eheks. P e rep lan eerim in e . R asedus. Sünnitus. A ine eesm ärg ik s on an d a teo ree tilis i teadm isi j a p rak tilis i o skusi © 9 . - 10. n .2 L, 2 S n-s k iru rg ilis te , trau m a to lo o g ilis te j a o rto p eed ilis te ha iguste füsio te raap iast. 1 1 .- 13. n .2 L, 2 P n - s 1 r e f = > А A ine kä igus o m an d a tak se p rak tilised o sk u sed ha ige te fü s io te rap eu tilises t uu rim ises t, fü s io te raap ia teo stu se st k iru rg ilise , o rto p eed ilise h a ig u se või K K S B .0 6 .007 Esmaabi trau m a puhul. T u tv u sta tak se e rinevaid fü s io te raap ia m ee to d eid j a d o tsen t T am ara Janson ab ivahende id an tud ha iguste rehab ilita ts ioon is . 1 A P (4 L + 12 P + 4 S + 2 0 i) *A © 6 . - 9. n .2 L, 2 P n -s □ T e rv is e õ p e tu s e õ p e ta ja (lisae ria lan a ):3 1 0 ,- 10. n .2 P, 2 S n - s © A R A N .0 1 .014, K K S B .02 .0 3 3 , K K SB .06 .001 1 1 - 11. n .2 L, 2 S n - s Õ p p eain e õ p e tam ise eesm ärg ik s on ü levaade esm aab i andm ise kohta 12. - 12. n .4 P n-s Õ nnetusjuh tum ite , trau m ad e n in g e lu o h tlik e ha iguste ja sesundite korral, 13 - 13. n .2 P, 2 S n - s © 1 3 . -1 4 . n .2 L n-s 14. - 14. n .2 L, 2 P n-s 15. - 16. n .2 S n-s 15. - 15. n .4 P n-s 1 r e f = > E 13. - 16. n .2 P n - s 1 7 . - 1 7 . n .4 P n -s = > А K K S B .05 .023 Sisehaigete liikum isravi v-la b o ran t D oris A lja ste , M arg u s M ustim ets K K S B .06 .008 T ervisekäitum ise trendid 1.5A P( 10 L + 18 P + 2 S + 3 0 i) *E d o tsen t T am ara Janson ■ F ü sio te raap ia :2 2 A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *A O K K S B .0 5 .0 0 1 □ T e rv is e õ p e tu s e õ p e ta ja (Iisaeria lana):3 A ine õ p e tam ise e e sm ä rg ik s on an d a te o ree tilis i teadm isi j a p rak tilis i © K K S B .02.033 oskusi s iseh a ig u ste fü s io te raap ias t. A ine kä igus o m an d a tak se p rak tilised N o o rte j a tä isk asv an u te te rv ise k ä itu m ise teooriad . Eesti noorte ja o skused s iseh a ig u si p õ d e v a te in im este fü s io te rap eu tilises t h in d am isest tä isk asv an u te te rv isek ä itu m in e . T e rv ise ed endam ine . n ing fü s io te ra ap ia te o s tu se s t e rin ev a te s iseh a ig u ste puhul. S isehaiguste © 6 . - 8. n .2 L n-s fü s io te raap ias õ p e tak se e rin ev a id fü s io te raa p ia m ee todeid s iseha iguste 7. - 9. n .2 S n-s rav is nii h a ig u ste p re- j a p o s to p e ra tiiv se s kui ägedas ja k ro o n ilises etapis. 9. - 9. n .4 L n-s © 1 1 , - 11. n .2 L, 2 P n - s 10. - 10. n .4 S n-s = > А 1 2 ,- 12. n .2 P, 2 S n - s 13. - 15. n .4 P n-s K K SB 0 6 .009 Tervise filosoofia ja tervise edendus 16. - 16. n .2 P n-s 1 r e f = > E d o tsen t T am ara Janson 315 KEHAKULTUURITEADUSKOND 315 lA P (4L + 16S + 20i) *A □ T e rv is e õ p e tu s e õ p e ta ja (lisaeria lana):5 □ T erv iseõpetu se Õ petaja (lisaeria lana):3 © K K S B .06 .001 © K K SB .02.033, K K SB .06.001 Ü liõp ilane õp ib tu n d m a e rin ev a te õppem etood ilis te m aterjalide Tervise, te rv isek asv a tu se j a te rv ise ed endam ise põh itõed . k o o stam ise p õh im õ tte id j a k o o stam a e rin ev a tem aatik ag a j a m etood ikaga Tervisekasvatuse filo soo filised j a eetilised p rin tsiib id . N o o rte j a m aterja le tunn i läb iv iim iseks. täiskasvanute te rv isek ä itu m ise m udelid . E esti noorte j a tä isk asv an u te © 5 . - 7. n .2 L n-s tervisekäitum ine. 5. - 11. n .4 S n-s © 1 .- 6 . n.2 L n-s 12. - 12. n .6 S n-s = > A 3. -6 . n.2 S n-s 1 re f= > A K K S B .0 6 .022 P e d a g o o g ilin e p r a k t ik a te rv is e õ p e tu s e a la l KKSB 06 010 T e rv ise õ p e tu se p ro g ra m m id ja õ p p e m a te r ja l id d o tsen t T am ara Janson , lek to r M erike Kull dotsent T am ara Janson, lek to r M erike Kull 4 A P (6 0 P + 1 0 0 i) *A lA P(20S+20i) *A □ T e rv is ek a s v a tu s e Õ petaja (lisaeria la): □ T erviseõpetuse Õpetaja (lisaeria lana):4 © K K S B .06 .001 ©KKSB.06.001 K u ju n d a d a o skused j a v ilum used te rv iseõpetuse tund ide andm iseks n ing Tutvustatakse ja analüüsitakse te rv iseõpetuse p rogram m e. T erv iseõ p e tu se se lleg a seo n d u v a p edagoog ilise töö tä itm iseks koolis. koht inim ese- j a kodan ikuõpetuse tsüklis. P laneeritakse te rv iseõ p etu se © 13. - 25. n .6 P n-s = > A tsüklit lähtuvalt ealisest aspektist. ©5. - 14. n.2 S n-s 1 re f = > A K K S B .06 .023 T e rv ise r is k id , te rv is t k a h ju s ta v k ä itu m in e do tsen t T am ara Janson KKSB.06.011 T e rv ise õ p e tu se m e to o d ik a 1 A P (1 0 L + 1 0 S + 2 0 i) *A lektor M erike Kull □ L i ik u m is - ja spo rd iteadused :3 lA P(20L+20i) *A © K K S B .06 .001 □ Terviseõpetuse õpe ta ja (lisaeria lana):3 Õ p p eain e tsükli eesm ärg ik s on tu tv u stad a risk ikä itum isega seonduvaid ©KKSB.06.001 terv ise p rob leem e. Terviseõpetuse eesm ärgid . E esti te rv iseõ p etu se kon tsep tsioon . K riitilise © 3 2 . - 36. n .2 L, 2 S n -s 1 re f = > A mõtlemise arendam ine, ak tiivõppe m eetod id te rv iseõpetuse tunnis. ©5. - 9. n.4 L n-s 1 re f = > A K K S B .06 .024 T e rv is e r is k id , te rv is e k a itse d o tsen t T am ara Janson KKSB 06.012 A rv u tis id e te rv is e k a s v a tu se s 1 A P (6 L + 1 4 S + 2 0 i) *A dotsent Tam ara Janson, lek tor M erike Kull □ L iikum is- j a spo rd iteadused :3 lA P(10L+10S+20i) *A © K K S B .06 .001 □ Terviseõpetuse Õpetaja (lisaeria lana):4 Selle ku rsuse käigus analüüsitakse ku idas teh n ilis -m ajandusliku arengu Üliõpilane oskab kasu tada E esti te rv isek asv a tu se listi, toodab sin n a kä igus m uu tunud keskkond on m õ ju tanud ja m õju tab in im ese tervist, materjale, valm istab erinevaid tunn im ate rja le kasu tades arvu tis ide t. Saab sam uti an a lü ü sitak se te rv isekaitse lis i võ im alusi. sim ulatsioonim ängu läb iv iim ise oskuse. © 2 8 .- 3 0 . n .2 L, 4 S n - s © 3 7 .-4 1 . n.2 L, 2 S n-s = > A 31. - 31. n .2 S n -s = > A KKSB.06 013 T e rv is t sä il itav j a tu g e v d a v k ä itu m in e K K S B .06 .025 S e k s u a a lk a s v a tu s dotsent Tam ara Janson, lek to r M erike Kull lek to r M erike Kull 2AP(20L+20S+40i) *A 1A P (1 6 L + 6 S + I8 i) *A □ Terviseõpetuse õpetaja (lisaeria lana):4 □ L i ik u m is - ja sp o rd iteadused :4 ©KKSB.06.001 © K K S B .0 2 .0 3 3 , K K SB .06.001 Eluviisid ja eluhaldam ine terv ise, te rv isekäitum ise aspektist. S ek su aa lsu se m õiste. S ek su aa lid en titee t j a seksuaalkä itum ise m udelid ja © 2 8 .-3 5 . n.2 L n -s hälbed . 3 1 .-3 5 . n.4 S n-s © 3 3 .- 3 5 . n .4 L, 2 S n - s 36. - 36. n.4 L n-s 1 re f = > A 36. - 36. n .4 L n-s 1 re f = > A KKSB.06.014 T e rv ise õ p e tu se p ro g ra m m id ja p la n e e r im in e dotsent Tam ara Janson, lek to r M erike Kull lAP(4L+16S+20i) □ Terviseõpetuse õpe ta ja (lisaeria lana):5 SPORDIKESKUS (SD) ©KKSB.06.001 Õpitakse tundm a ja kasu tam a te rv iseõpetuse p rogram m e. A na lü ü sitak se erinevaid program m e ja õppem aterja le n ing p laneeritakse isese isva lt ÕPPE-SPORDITÖÖ SEKTOR (01) tunni-, õppetsükli j a koo livä liseid üritusi läh tuva lt tem aatik as t j a õp ilaste east (toitumine, seksuaalkasvatus, a lkohol j a su itse tam ine jm ). K K S D .01 .001 V õ im lem ise a lg õ p e tu s A © 1 .-2 . n.2 L, 2 S n - s do tsen t V ello H ein , õp e ta ja K a ja H erm lin , õ ppeü lesande tä itja Taavi 3. - 5. n.4 S n-s => A T ru ija 4 .5 A P (4 5 P + 4 5 S + 9 0 i) *2A KKSB.06.015 K ooli- j a k la ss iv ä lis te ü r i tu s te p la n e e r im in e j a ■ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u se d :l, L iikum israv i: 1, T reen inguõpe tus ja e ttevalm istam ine te rv is e õ p e tu s e s sp o rd iju h tim in e :l dotsent Tam ara Janson, lek tor M erike Kull V õ im lem ish arju tu s te teh n ik a om an d am in e j a ü liõp ilaste spetsiaalse 1 AP(20S+20i) *A k ehalise e ttev a lm istu se tõstm ine . K ooli kehalise kasva tuse program m is □ Terviseõpetuse Õpetaja (lisaeria lana):5 o leva te võ im lem ise lem en tid e õpp im in e j a tehn ika tundm ine. O skussõnade ©KKSB.06.001 õ p p im in e j a ha rju tu s te k irje ld am iso sk u se ku jundam ine . Aine tsükli raam es õpe ta takse k o o l i - ja k lassivä lis te ü ritu ste p lan eerim ist © 1 . - 38. n .2 P, 2 S n-s 1 knt, 1 r e f = > 2E ja ettevalm istam ist te rv isho iua lase tegevusena. ©1 - 3. n.2 S n-s K K S D .0 1 .0 0 2 V õ im lem ise a lg õ p e tu s В 4. - 4. n.4 S n-s do tsen t V ello H ein , õpe ta ja K aja H erm lin 5. - 5. n.10 S n-s = > A 1 .5 A P (6L + 12P + 12S + 30 i) *E ■ L iik u m is - j a sp o rd itead u sed :2 , L iikum israv i:2 , T reen inguõpe tus ja KKSB.06.016 T e rv ise õ p e tu se õ p p e m e to o d ilis e m a te r ja l i k o o s ta m in e sp o rd iju h tim in e :2 dotsent Tam ara Janson , lek to r M erike Kull O K K S D .O l .001 2AP(6L+34P+40i) *A 316 KEHAKULTUURITEADUSKOND 316 K ooli k e h a lise k asv a tu se p ro g ram m is o leva te e lem en tid e õ p e tam iso sk u se ■ L iik u m is - j a sp o rd itead u sed :2 , L iik u m israv i:2 , T reeninguÕ petus ja k u ju n d am in e , e tte v a lm is ta v a te j a ju u rd e v iiv a te ha rju tu s te o ts ta rb ek as spo rd iju h tim in e:2 v a lik j a kasu tam ine . O K K S D .O l.001, K K S D .0 1 .002 © 1. - 16. n .l P, 1 S n - s 1 re f = > E © K K S B .02 .001 , K K S D .0 1 .018 K eh ak u ltu u ritead u sk o n n a n a isü liõ p ila ste le an tak se ülevaade K K SD .01.003 Kergejõustiku algõpetus A na isv õ im lem isest, selle h a rju tu sv a ra s t, h a rju tu s te teh n ik ast j a õpetamise õ p e ta ja R ein A ule , õ p e ta ja T iin a T orop , Õ ppeülesande tä itja R am on K aju , m e to o d ik a st n ing kavade koostam ises t. Õ ppeülesande tä itja M art P aam a © 2 5 .- 3 4 . n .l P, 1 S n -s = > А 3 A P( 10 L + 4 0 P + 10 S + 6 0 i) *2A ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed : 1, T reen inguÕ petus ja spo rd ijuh tim ine: 1 K K S D .0 1 .011 Suusatam ise algõpetus А K erg e jõ u stik u a ja lugu . T eh n ik a j a tre en in g u a lused . V õ is tlu sm äärused . õ p e ta ja A lla r K ivil K erg e jõ u stik u alad e teh n ik a j a a lg õ p e tu se m etood ika . E ria lased 1 A P (4 L + 1 4 P + 2 S + 2 0 i) *A harju tused . H arju tu svara . ■ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed : 1, T reeninguÕ petus j a spordijuhtim ine: 1 © 1 . - 4 0 . n. 1 r e f = > 2E M u rd m aasu u sa tam ise te h n ik a o m andam ine. V arustuse valim ine ja hoo ldam ine . S uuskade m äärim ine . O h u tu sn õ u d ed suusatam isel. KKSD.01.004 K ergejõustiku algõpetus В © 2 5 . - 34. n .2 L, 7 P, 1 S n -s 1 k n t = > А Õ petaja R ein A ule , Õpetaja T iin a T orop , Õ ppeülesande tä itja R am on K aju, Õ ppeülesande tä itja M art P aam a K K S D .0 1 .012 S u u s a ta m is e a lg õ p e tu s В 1 A P( 10 L + 10 P + 2 0 i) *E õ p e ta ja A lla r K ivil ■ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u sed :2 , T reen inguÕ petus ja spo rd iju h tim in e:2 1 A P (2 L + 10 P + 8 S + 2 0 i) -E O K K S D .O l .003 ■ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u se d .2, T reeninguÕ petus j a spordijuhtim ine:2 K erge jõustiku a ja lugu. V õ is tlu sm ääru sed . K erg e jõ u stik u a lad e teh n ik a ja © K K S D .0 1 .011 treen ingu alused . K erg e jõ u stik u a lad e tehn ika , a lgõpetuse m etood ika , S u u sa tam ise õpe tam ine. S uusa tunn i oponeerim ine . Õ ppepaikade valimine eria lased harju tused . H arju tusvara . j a e ttev alm istam in e . O h u tu sn õ u d ed ja o lude a rvestam ine tunnis. © 1 . - 10. n .l L, 1 P n -s 1 knt, 1 re f = > E © 2 5 . - 34. n. 1 L, 5 P, 4 S n-s 1 k n t = > E K K S D .01.005 Sportm ängude algõpetus А K K S D .01.013 O r ie n te e ru m is e a lg õ p e tu s lek to r R ein R oos, õ p e ta ja A rne L aos, Õ petaja M ilv i V isnapuu , õ p e ta ja A lla r K ivil õppeü lesan d e tä itja H e lm u th V a lg m aa 1 A P( 10 L + 10 P + 2 0 i) *A 3 A P (8 L + 4 0 P + 1 2 S + 6 0 i) *2A ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 ■ L iik u m is - ja spo rd iteadused : 1, T reen inguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 P õh iliste o rien tee ru m iso sk u s te o m an d am in e - kaard ilugem ine, kompassi Ja lgpa ll, käsipa ll, su lgpall. M äng u d e aja lugu . V õ is tlu sm äärused . E ria lane kasu tam ine , õ p p erad ad e läb im ine. O rien teerum isalad . Laste ja kehaline e ttevalm istu s . L iikum istehn ika . Palli käsitsem ise tehn ika. tä isk asv an u te a lg õ p e tu se m etood ika . P ü s i- ja lasteradade planeerim ine. R ündem äng . K aitsem äng . A lg õ p e tu se m etood ika . V ead j a nende © 25 . - 34. n .2 L, 2 P n -s 1 k n t = > А parandam ine. K ursus annab tead m ised j a o skused tööks kooli kehalise kasva tuse õpetajana. K K S D .0 1 .014 K e h a k u l tu u r k o o s m e to o d ik a g a (e ripedagoogika © 1 . - 4 0 . n. 3 k n t = > 2E o s a k o n n a le ) lek to r R eet L inkberg , lek to r In g a N e is s a a r , lek to r M erle R ehand K K S D .0 1 .006 Sportm ängude algõpetus В 2A P (4 L + 2 0 P + 1 6 S + 4 0 i) *A lek tor R ein R oos, Õ petaja K ris tjan K ais, õ p e ta ja A rne Laos, õ p e ta ja M ilv i ■ E rip e d a g o o g ik a d V isnapuu K ehalise k asv a tu se tunn i s tru k tu u r, tunn i p laankonspek ti koostam ine ja 3 A P (8 L + 4 0 P + 12 S + 6 0 i) *E tunn i ju h tim in e . V õim lem ine . H arju tu sed v ahend itega (pall, rõngas, ■ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 , T reen inguÕ petus ja spo rd ijuh tim ine:2 h ü p its jn e ) . S p o rtm ängud (võ rkpall jt) . O K K S D .O l.005 © 1 . - 16. n .l S n -s = > А K orvpall, v õ rk p a ll, saa lihok i. A ja lugu . V õistlusm äärused . L iikum istehn ika . P a llitehn ika . R ündem äng . K aitsem äng . A lgõpetuse K K S D .01 .015 G ra v i id s e te k e h a k u l tu u r j a e tte v a lm is tu s aktiivseks m etood ika . K ursus annab te ad m ised j a o skused tö ö tam isek s kooli s ü n n itu s e k s kehalise k asv a tu se õpe ta jana . lek to r R eet L inkberg © 1 . - 41. n. 4 kn t = > E А 1 A P (1 8 L + 6 P + I6 i) *A ■ L iikum israv i:4 K K S D .0 1 .008 Ujumise algõpetus O K K S B .02 .001 , K K S D .01 .002 õ p e ta ja K aja H aljaste A n tak se ü lev aad e na ise o rg an ism is to im u v a te s t m uu tustest raseduse ajal, 2 A P (8 L + 3 2 P + 4 0 i) *EA rased u s-ja sü n n itu s jä rg se s t v õ im lem isest j a lo om ulikust sünnitusest. ■ L iik u m is - j a sp o rd itead u sed : 1, L iik u m israv i:! , T reeninguÕ petus j a © 1 , - 1 0 . n .l L, 1 P, 1 S n -s = > А sp o rd ijuh tim ine: 1 E esm ärg iks on o m an d ad a sp o rtlik e u jum isv iis ide , startide j a pööre te K K S D .01 .017 E r iv õ im le m in e tehn ika , u jum ise a lg õ p e tu se m e to o d ik a n ing u jum isv iis ide , startide j a lek to r R eet L inkberg , lek to r Inga N e issaa r pöö re te õ p e tam ise m etood ika . 3 A P (2 0 L + 2 0 P + 2 0 S + 6 0 i) *E © 16. - 41. n. 2 k n t = > E А ■ L iik u m israv i: 1 O K K S D .O l.001 K K S D .01.009 Raskejõustiku algõpetus L äh tu v a lt ea lis te s t iseä ra su ste s t tu tv u sta tak se võ im lem ise eriliike ja d o tsen t T õnu S ikku t, lek to r A ndo Pehm e, Õ petaja E nn T õnisson h a rju tu sv a ra kui rav ivahendeid . 1 A P (4 L + 1 0 P + 6 S + 2 0 i) *A © 2 4 . - 38. n. 2 r e f = > E ■ L iikum is- j a sp o rd ite ad u se d :2 , L iik u m israv i:2 , T reeninguÕ petus j a sp o rd iju h tim in e :2 K K SD . 01 .0 1 9 G ra v i id s e te k e h a k u l tu u r j a lo o m u lik sünn itu s. R ask e jõ u stik u a ja lugu j a treen in g u m eto o d ik a a lused . M aad luse j a V a b a a in e tõ stm ise a lg õ p e tu se m e to o d ik a . T ree n in g tö ö iseärasused noortega. lek to r R eet L inkberg K ehalise e ttev a lm is tu se a lused . E rin ev a te m aad lu sv iis id e j a ku ltu rism i l .5 A P (2 4 L + 6 S + 3 0 i)* A tu tvustam ine . K ursus on m õ e ld u d K K T m eesü liõp ilas te le . O K K S B .02 .001 , K K S B .02 .002 , K K S D .0 1 .0 0 1 , K K S D .01 .002 © 2 6 . - 35. n. I knt = > А © K K S P .03 .001 A ntakse ü levaade na ise o rg an ism is to im u v a te s t m u u tu stest raseduse ajal. K K S D .0 1 .010 Naisvõim lem ise algõpetus ra sed u s- j a sü n n itu s jä rg se s t v õ im lem ise s t j a lo om ulikust sünnitusest. lek to r R ee t L inkberg Im iku kehaline ak tiivsus. 1 A P (1 0 P + 1 0 S + 2 0 i) *A © 6 . - 15. n. 1 r e f = > А 317 KEHAKULTUURITEADUSKOND 317 KKSD.01.020 Enesekaitse algõpetus. Vabaaine lektor Ando Pehme K K S D .01.031 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a A . R a s k e jõ u s t ik 2.5AP(8L+26P+16S+50i) *A II ©KKSD.01.009 d o tsen t Jaan Loko O hutusnõuded, ju lg e s tam in e , enese ju lgestam ine . Õ petam ise m e to o d ik a 3 A P( 10 L + 4 0 P + 10 S + 6 0 i) *2A alused. K aitsed e rineva te löökide j a haarete eest. N a ise kaitse tegevused . □ T reen in g u Õ p etu s j a sp o rd ijuh tim ine: 1 Kehaline e ttevalm istus. T reen in g u õ p e tu se a lg tead m iste p rak tilise rakendam ise oskuse © 2 .-1 6 . n. = > A sü v en d am in e ku ltu rism i j a tõ s tm ise eria la l. © 1 . - 4 0 . n. = > 2E KKSD.01.022 Sportliku eriala algkursus A. Raskejõustik I lektor A ndo Pehm e K K S D .01 .032 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a B. R a s k e jõ u s t ik I 3.5A P(24L + 30P+16S+70i) *2A lek to r A n d o P ehm e □ L iikum is- j a spord iteadused : 1, TreeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 2 .5 A P (6 L + 3 8 P + 6 S + 5 0 i) *2A M aadlusspordi j a idam aiste võ itlu sv iis ide ajalugu. S po rtlikud □ T reen in g u Õ p etu s j a spo rd iju h tim in e:2 maadlusviisid. K lassifika tsioon , sü stem aatika , te rm ino loog ia. T eh n ik a O K K S D .0 1 .0 2 2 , K K S D .01 .030 alused. Õ petam ise m etood ika a lused j a prin tsiib id . O m a eria lase m aad lus- T reen in g u õ p e tu se tead m iste p rak tilise rak endam ise oskuse süvendam ine või võitlusviisi a lgõpetuse m etoodika. om a konkree tse l ra sk e jõ u stik u erialal. ©1. - 41. n. 1 knt, 1 re f = > 2E © 1 . - 4 0 . n .= > 2 E KKSD.01.023 Sportliku eriala algkursus A. Raskejõustik II K K S D .01 .033 S p o r tl ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a B. R ask e jõ u s tik dotsent Jaan Loko II 3.5A P(46L+12P+12S+70i) *2A d o tsen t Jaan Loko □ L iik u m is-ja spord iteadused : 1, TreeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 2 .5 A P (6 L + 3 8 P + 6 S + 5 0 i) *2A Kulturism. A jalugu. L ihastöö - lihaste süsteem , lihashüpertroofia , lihaste □ T re en in g u Õ p etu s j a spo rd iju h tim in e:2 energeetiline k ind lusta tus, valgusün tees. Skele tilihaste eh itus ja O K K S D .0 1 .0 2 3 , K K S D .01.031 funktsioon. L ihaste topograafia . P eam iste lihasg rupp ide pa iknem ine ja T reen in g u õ p e tu se tead m iste p rak tilise rakendam ise oskuse süvendam ine funktsioonid. K ulturism i treen inguvahend id . ku ltu rism i j a tõ s tm ise erialal. ©1. - 41. n. 1 knt, 1 re f = > 2E © 1 .- 4 0 . n. = > 2 E KKSD.01.024 Sportliku eriala algkursus B. Raskejõustik I K K S D .01 .0 3 6 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u rs u s A . S p o r tm ä n g u d I lektor Ando Pehm e lek to r R ein R oos, õ p e ta ja A rne Laos, õ p e ta ja M ilvi V isnapuu 4.5A P(36L+38P+16S+90i) *EA 3 .5 A P (2 6 L + 3 2 P + 12S + 70 i) *2A □ L iik u m is-ja spord iteadused :2 , TreeninguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine:2 □ L i ik u m is - ja sp o rd iteadused : 1, T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 OK K SD .01.022 K äsipall. Ja lgpa ll. S aalihok i. K ursus annab süvendatud teadm ised ja Õppetöö vorm id. Õ ppe-spo rtliku töö o rgan isatsioon , p laneerim ine , p rak tilised o sk u sed n im eta tud m ängude tehn ikast, tak tika arveldus. M aadluse p rak tilise õpe tam ise alused . M ängud. K reek a-ro o m a p õ h ise isu k o h tad est, õpe tam ise m etood ikast. V õ istlu sm äärustik , kohtunike maadluse algõpetuse m etoodika. tegevus. L isaks õ p p e-m eto o d ilin e tegevus e ria laks valitud sportm ängus. © 1 .-4 1 .П . 1 knt, 1 re f = > E A K ursus annab te ad m ised j a o skused töö tam iseks sportm ängude töö ju h tid e n a j a tre e n e rite n a k oo lides n ing asutustes. KKSD.01.025 Sportliku eriala algkursus B. Raskejõustik II © 1 . - 40. n. 3 knt, 2 r e f = > 2E dotsent Jaan Loko 4 .5A P(40L+26P+24S+90i) *EA K K S D .0 1 .037 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u rs u s A . S p o r tm ä n g u d II □ L iik u m is-ja spord iteadused :2 , TreeninguÕ petus ja sp o rd ijuh tim ine:2 õ p e ta ja M ilv i V isnapuu , õppeü lesande tä itja Rein Sander, õppeü lesande OKKSD.01.023 tä itja H elm u th V a lg m aa Algajate kulturistide treenim ine. K u ltu rism itreen ingu spets iaa lp rin ts iip ide 3 .5 A P (2 4 L + 3 2 P + 1 4 S + 7 0 i) -2 А rakendamine algajate treenim isel. □ L i ik u m is - ja spo rd iteadused : 1, T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 ©1. -4 1 . n .l L n-s 1 knt, 1 re f = > E A Sulgpall. T enn is . L auatenn is. A n takse süvendatud teadm ised ja p rak tilised o sk u sed n im e ta tu d m ängude tehn ikast, tak tika põh ialustests t, KKSD.01.028 Sportliku eriala jätkukursus B. Raskejõustik I õ p e tam ise m e tood ikast. V õ is tlu sm ääru sed , koh tun iku tegevus. L isaks on dotsent Tõnu Sikkut e tte n äh tud õ p p e-m eto o d ilin e töö e ria laks va litud sportm ängudes. K ursuse 2A P(12L+20P+8S+40i) *EA läb im ine annab tead m ised j a o skused töö tam iseks spo rtm ängude töö □ L iik u m is-ja spord iteadused :4 ju h t id e n a ja treen e riten a koo lides n ing asutustes. О KKSD.01.026, K K SP.04.003 © 1 . - 40. n. 3 knt, 2 re f = > 2E Sportliku treeningu ü leseh itus m aad luses. T reen ingu p laneerim ine . Treenituse näitajad. T ehn ika j a tak tika m etodo loog ilised alused . Idam aiste K K S D .0 1 .038 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u rs u s B. S p o r tm ä n g u d I võitlusviiside tehnika j a taktika. õ p e ta ja A rne L aos, õppeü lesan d e tä itja R ein Sander, õ ppeü lesande täitja © 1. - 41. n. 1 knt, 1 re f = > E А H elm uth V algm aa, õppeü lesan d e tä itja Indrek V isnapuu 4 .5 A P (3 2 L + 3 2 P + 2 6 S + 9 0 i) *EA KKSD.01.029 Sportliku eriala jätkukursus B. Raskejõustik II □ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 , T reeninguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine:2 dotsent Jaan Loko O K K S D .0 1 .0 3 6 2AP(34L+6S+40i) *EA S ü v en d a tu d te ad m ised j a o sk u sed korvpalli tehn ikast, tak tika põh ialustest □ L iik u m is-ja spord iteadused :4 j a õ p e tam ise m etood ikast. V õ istlu sm äärused . K ohtun iku tegevus. O K K SD .01.027, K K SP.04.003 P õh ilis te m ittek o n tak tse te sp o rtm än g u d e tehn ika , tak tika ja Ireeningtöö p laneerim ine. E rineva tasem ega ku ltu ristide treen im ine . võ is tlu sm ääru sed . Õ p p em eto o d ilin e tegevus e ria laks valitud sportm ängus. Ettevalmistus võistlusteks. V arustus. Inventar. K ursus annab te ad m ised j a o sk u sed töö tam iseks spo rtm ängude töö 0 1 . - 35. n. 1 knt, 1 re f = > E А ju h tid e j a tre e n e riten a k oo lides n in g asutustes. © 1 . - 4 1 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 3 knt, 2 re f = > E А KKSD.01.030 Sportliku eriala õpetamise metoodika A. Raskejõustik K K S D .0 1 .0 3 9 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u rs u s B. S p o r tm ä n g u d II lektor Ando Pehm e õ p e ta ja K ris tjan K ais, õ p e ta ja A rne Laos, õp e ta ja M ilvi V isnapuu 3AP( 10L + 40P + 10S + 60 i) *2А 4 .5 A P (3 2 L + 3 2 P + 2 6 S + 9 0 i) *EA □ TreeninguÕpetus j a spord ijuh tim ine: 1 □ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 , T reeninguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine:2 Treeninguõpetuse a lg tead m iste p rak tilise rak en d am ise oskuse O K K S D .0 1 .0 3 7 süvendamine om a konkree tse l ra skejõustiku erialal. V õrkpall. S ü v en d a tu d te ad m ised j a p rak tilised o skused m ängu tehn ikast, 0 1 . - 40. n. => А tak tik a põ h ia lu s tes t, õ p e tam ise m etood ikast. V õ is tlu sm äärused . kohtuniku 318 KEHAKULTUURITEADUSKOND 318 tegevus. P õ h ilis te k o n tak tm än g u d e teh n ik a , ta k tik a j a võ is tlu sm äärused . A ine annab sü v en d a tu d tead m ised j a p rak tilised o skused võrkpalli Õ p p e -m e to o d ilin e töö e ria lak s va litu d sp o rtm ängus. K ursus annab te h n ik a st j a ta k tik ast n in g õ p e ta m ise m e to o d ik ast spordim eisterlikkuse tead m ised j a o sk u sed tö ö tam isek s sp o rtm än g u d e töö ju h tid e j a g rupp ides. K ursus on e tte n äh tu d d ip lo m iõ p p e võrkpalli eriala treen e riten a k o o lid es j a asu tu stes. ü liõp ilaste le. © 1 . - 4 1 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 3 kn t, 2 r e f = > E A © 1 . - 16. n . 1 re f = > A 26. - 41 . n. = > A K K S D .0 1 .040 S p o r t l ik u e r ia la j ä tk u k u r s u s . S p o r tm ä n g u d lek to r R ein R oos K K S D .01 .053 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m is e m e to o d ik a A. K äsip a ll 2 A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *A õp e ta ja M ilv i V isnapuu □ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :3 , T reen in g u õ p e tu s j a sp o rd ijuh tim ine:3 3A P (4 L + 4 4 P + 1 2 S + 6 0 i) *2A O K K S D .O l.038 , K K S D .0 1 .039 ■ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e : 1 K orv-, võrk-, käsi- , su lgpalli, tenn ise j a laua tenn ise e ria la ü liõp ilaste le . A ine Õ petam ise eesm ärg ik s on sü v en d a tu d tead m iste and m in e kehalise © 1 . - 4 0 . n. = > 2 E e ttev a lm istu se iseä rasu stes t n im e ta tu d m ängudes. P sü hho loog iline e ttevalm istu s . T reen in g u p ro tsessi ealised iseärasused . V õ is tlu ssü steem id K K S D .01 .054 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m is e m e to o d ik a B. K äsipa ll j a o rgan isatsioon . Õpetaja M ilv i V isn ap u u © 1 . - 16. n. 2 knt, 2 re f = > A 2 .5 A P (2 L + 8 P + 4 0 S + 5 0 i) *2A □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :2 K K S D .0 1 .042 S p o r t l ik u e r ia la j ä tk u k u r s u s B. K o rv p a ll O K K S D .O l .036, K K S D .01 .053 õp e ta ja A m e Laos 2 A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *EA © 1 . - 16. n. = > A □ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 26. - 4 1 . n. = > A O K K S D .O l.041 , K K S P .04 .003 S ü vendatud õ p e tu s ko rv p a lliteo o rias t, m is hõ lm ab kõik K K S D .01 .057 S p o r t l ik u e r ia la jä tk u k u r s u s B. S u lg p a ll treen in g u p ro tse ss ig a seo n d u v a j a v õ im ald ab tö ö tad a nii spo rd ik o o lid e Õ petaja M ilv i V isnapuu , õ p p eü lesan d e tä itja H elm uth V algm aa alg tasem e kui k o o n d v õ is tk o n d ad e tre en e rin a ko rvpalli erialal. 2 A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *EA © 1. - 10. n .l L, 1 S n -s 1 knt, 1 re f = > A □ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 24. - 34. n .l L, 1 S n -s 1 knt, 1 re f = > E O K K S D .O l.056 , K K S P .04 .003 S üven d a tu d tead m ised j a o sk u sed treem ngpro tsess i iseärasustest K K S D .0 1 .043 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a A . K o rv p a ll su lgpallis. T ead m ised tööks tre en e rin a a lg a ja tes t edasijõudnuteni. õpe ta ja A rne Laos K lub iline tegevus. 3 A P (4 L + 4 4 P + 1 2 S + 6 0 i) *2A © 1 . - 8. n .l L, 1 S n -s 1 knt, 1 r e f = > A □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd ijuh tim ine: 1 24. - 35. n .l L, 1 S n -s 1 knt, 1 r e f = > E A ine annab sü v en d a tu d te ad m ised j a p rak tilised o skused ko rvpalli teh n ik ast j a tak tik a st n ing õp e tam ise m e to o d ik ast e ria la a lgõpetuse K K S D .01 .058 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m is e m e to o d ik a A . S u lgpall tasandil. K ursus on e tte n äh tud d ip lo m iõ p p e ko rvpalli e ria la ü liõp ilaste le. õ p p eü lesan d e tä itja H e lm u th V a lg m aa © 1 . -4 0 . n .= > 2E 3 A P (4 L + 4 4 P + 12 S + 6 0 i) *2A □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e : 1 K K S D .01 .044 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a B. K o rv p a ll õ p e ta ja A m e Laos © 1 . - 4 0 . n. = > 2 E 2 .5 A P (2 L + 4 0 P + 8 S + 5 0 i) *2A □ T re e n in g u õ p e tu s j a spo rd iju h tim in e :2 K K S D .01 .0 6 2 S p o r t l ik u e r ia la j ä tk u k u r s u s B. J a lg p a ll O K K S D .O l .036, K K S D .0 1 .043 2A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *EA A ine annab sü v en d a tu d tead m ised j a p rak tilised o skused korvpalli □ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 teh n ik ast j a ta k tik a st n ing selle õp e tam ise m e to o d ik ast O K K S D .O l.061 , K K S P .04 .003 sp o rd im eis te r lik k u se g rupp ides . K ursus on e tte n äh tud d ip lo m iõ p p e S ü v en d a tu d te ad m ised j a o sk u sed treen ingupro tsessi iseärasustest korvpalli e ria la ü liõp ilaste le. ja lg p a llis . V õ is tkond . V õ is tlu sm äng : v a lm is tum ine , ju h tim in e , analüüs. © 1 . - 16. n. = > A P ro fess io n aa ln e ja lg p a ll. A ine o m an d am in e annab teadm ised töötamiseks 26. - 41. n. = > A a lg a ja te s t ed as ijõudnu ten i. © 1 . - 8. n .l L, 1 S n -s 1 knt, 1 r e f = > A K K S D .0 1 .047 S p o r t l ik u e r ia la j ä tk u k u r s u s B. V õ rk p a ll 24. - 35. n .l L, 1 S n-s 1 knt, 1 r e f = > E õp e ta ja K ristjan K ais 2 A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *EA K K S D .01 .063 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m is e m e to o d ik a A . J a lg p a ll □ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 õp p eü le san d e tä itja V e ik o H aan O K K S D .O l.046 , K K S P .04 .003 3 A P (4 L + 4 4 P + 12 S + 6 0 i) *2A Süv en d a tu d Õpetus, m is hõ lm ab kõik treen in g u p ro tse ss ig a seo n d u v a ja □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e : 1 v õ im ald ab tö ö tad a nii sp o rd ik o o lid e a lg ta sem e kui koo n d v õ is tk o n d ad e A ine ann ab sü v en d a tu d tead m ised j a p rak tilised oskused jalgpalli tasem el v õ rkpa lli eria la l. te h n ik a s t j a ta k tik a s t n in g õ p e tam ise m e to o d ik ast e ria la algõpetuse © 1 . - 8. n. 1 L, 1 S n-s 1 knt, 1 r e f = > A tasem el. K ursus on e tte n äh tud d ip lo m iõ p p e ja lg p a lli erialal üliõpilastele. 24. - 35. n .l L, 1 S n -s 1 kn t, 1 r e f = > E © 1 . - 4 0 . n. = > 2 E K K S D .0 1 .048 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a A . V õ rk p a ll K K S D .0 1 .064 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m is e m e to o d ik a B. J a lg p a ll õp e ta ja K ristjan K ais Õ ppeülesande tä itja V e ik o H aan 3 A P (4 L + 4 4 P + 12 S + 6 0 i) *2A 2 .5 A P (2 L + 4 0 P + 8 S + 5 0 i) *2A □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e : 1 □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :2 A ine annb sü v en d a tu d tea d m ised j a p rak tilised o skused võ rkpalli O K K S D .O l.036, K K S D .0 1 .063 teh n ik ast j a tak tik a s t n in g õ p e tam ise m e to o d ik ast e ria la a lgõpe tuse tasem el. K ursus on e tte n äh tud d ip lo m iõ p p e v õ rk p a lli e ria la ü liõp ilaste le. © 1 . - 16. n. = > 2 E © 1 . - 40. n. 1 re f = > 2E 2 6 . - 4 1 . n. K K S D .01 .049 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a B. V õ rk p a ll K K S D .0 1 .076 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u r s u s A . V õ im le m in e õ p e ta ja K ris tjan K ais lek to r R eet L inkberg , lek to r Inga N e issa a r 2 .5 A P (2 L + 8 P + 4 0 S + 5 0 i) *2A 3 .5 A P (3 8 L + 2 6 P + 6 S + 7 0 i) *2A □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :2 □ L iikum is- j a sp o rd itead u sed : 1, T ree n in g u õ p e tu s j a spord ijuh tim ine: 1 O K K S D .O l.037 , K K S D .0 1 .048 319 KEHAKULTUURITEADUSKOND 319 Iluvõim lem ine. O m an d atak se a lgõpetuse tunni läb iv iim iseks v a ja lik tase lek to r H arry L em berg , õ p e ta ja R ein A ule, õpe ta ja T iina Torop, liigutuste sooritam ise tehn ikas, a lgõpetuse m etood ika j a tunn i ju h tim ise õ p p eü lesan d e tä itja M artin K utm an , õppeü lesande tä itja M art Paam a kogemused. 2 .5 A P (2 L + 4 4 P + 4 S + 5 0 i) *2A ®1 -4 1 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 1 k n t= > 2E □ T reen in g u Õ p etu s j a spo rd iju h tim in e:2 O K K S D .O l.083 , K K S D .0 1 .087 KKSD.01.077 Sportliku eriala algkursus B. Võim lemine T reen in g u p laan id e koostam ine. K erg e jõ u stik u treen ingu te p laneerim ine. lektor Reet L inkberg , lek to r Inga N e issaar K oh u stu slik Õ ppe-sportlik tre en in g tö ö st osavõtt. T egu tsem ine 4 .5A P (40L + 25P+25S +90i) *EA kerge jõ u stik u k o h tu n ik u n a . □ L iik u m is -ja spord iteadused :2 , T reeninguÕ petus j a spo rd iju h tim in e:2 © 1 . - 41. n. 1 knt, 2 r e f = > 2E O K K SD .O l.076 Antakse teo reetilised teadm ised j a p rak tilised o skused v ah en d iteg a K K S D .0 1 .090 S p o r tl ik u e r ia la a lg k u rs u s A . V e e s p o r t I harjutuste sooritam iseks j a Õ petam iseks, v õ im lem istund ide läb iv iim iseks Õpetaja K aja H aljaste ja kavade koostam iseks. 3 .5 A P (2 0 L + 2 5 P + 2 5 S + 7 0 i) *2A ©1. -4 1 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 2 knt, 1 re f= > E A □ L i ik u m is - ja spo rd iteadused : 1, T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 U ju m is te h n ik a evo lu ts ioon , h ü d ro staa tik a j a dünaam ika. Sportlike KKSD.01.080 Sportliku eriala õpetamise metoodika A. V õim lem ine u ju m isv iis id e tehn ika . T eh n ik a analüüs j a m udelid . T ehn ika lektor Reet L inkberg, lek to r Inga N e issaar in d iv id u a liseerim in e j a tä iu stam ine. 3A P(15L +15P+30S+60i) «2A © 1. - 41. n. 4 knt, 2 re f = > 2E □TreeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 Omandatakse võ im lem ise treen ingu teo o ria j a p rak tilised o skused treeneri K K S D .01.091 S p o r tl ik u e r ia la a lg k u rs u s A . V e e s p o r t II tööks la s te - ja noorteklassi sportlastega. õ p p eü lesan d e tä itja U rm as H ein , õppeü lesande tä itja H enn H ollo © 1 .-4 1 . n.2 L, 2 P, 2 S n - s 1 k n t= > 2 E 3 .5 A P (2 0 L + 2 5 P + 2 5 S + 7 0 i) -2A □ L iik u m is - ja spo rd iteadused : 1, T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine: 1 KKSD.01.081 Sportliku eriala õpetamise metoodika B. Võim lemine Sõudm ine. A eru tam ine . A ja lugu , paadi areng. T ehn ika arenem ine. lektor Reet Linkberg, lek tor Inga N e issaar T eh n ik a alused. 2.5AP( 10 L + 10P + 30S + 50i) *2A © 1 . - 41. n. 2 knt, 2 r e f = > E A □TreeninguÕpetus j a spord ijuh tim ine:2 O K K SD .O l.076, K K SD .01 .080 K K S D .01 .092 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u rs u s B. V e e s p o r t I Omandatakse võ im lem ise treen ingu teooria j a p rak tilised o skused treeneri õ p e ta ja K aja H aljaste tööks juunioride j a seenioride klassi sportlastega. 4 .5 A P (3 0 L + 3 0 P + 3 0 S + 9 0 i) *EA ©1. - 41. n.2 L, 2 P, 2 S n-s 2 knt, 1 re f = > 2E □ L i ik u m is - ja sp o rd iteadused :2 , T reeninguÕ petus ja spordi juhtim ine:2 O K K S D .O l.090 KKSD.01.083 Sportliku eriala algkursus A. K ergejõustik U jum ine . U jum ise a lgõpe tuse m etood ika. U jum isv iiside õpetam ise dotsent Ants N urm ekivi, Õpetaja R ein A ule, Õ petaja T iin a T orop , m e to o d ik a v ä ike las te le , koo lis , spo rd ikoo lis , u jum iskursustel. õppeülesande tä itja M artin K utm an R ak en d u slik u u jum ise (ve te lpääs te ) õ p e tam ise m etoodika. 3.5A P(30L+26P+14S+70i) *2A © 1 . - 41. n. 4 knt, 2 re f = > E A □ L iik u m is-ja sporditeadused: 1, T reeninguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine: 1 Sissejuhatus ainesse, ajalugu. V õ istlu sm äärused . K erge jõustukua lade K K S D .01 .093 S p o r tl ik u e r ia la a lg k u rs u s B. V e e s p o r t II tehnika alused. T reen ingu alused. H arju tusvara. K erge jõustiku alade õ p p eü lesan d e tä itja U rm as H ein , Õ ppeülesande tä itja H enn Hollo algõpetuse m etoodika. 4 .5 A P (3 0 L + 3 0 P + 3 0 S + 9 0 i) *EA ©1. - 41. n .l L n-s 2 knt, 3 re f = > 2E □ L i ik u m is - ja sp o rd iteadused :2 , T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine:2 O K K S D .O l.091 K KSD.01.084 Sportliku eriala algkursus B. K ergejõustik Sõudm ine. A eru tam ine . A kadeem ilise sõudm ise õpe tam ise m etood ika õpetaja Rein Aule, õpe ta ja T iin a T orop , Õ ppeülesande tä itja M artin a lga ja te le , e dasijõudnu te le , tippsõud ja te le . Paadi osad , paadi Kutman, õppeülesande tä itja M art P aam a sead is tam ine. A eru tam ise a lgõpe tuse m etood ika , võ istlusm äärused , 4 .5A P(20L+54P+16S+90i) -EA o rgan isatsioon . □ L iik u m is-ja spord iteadused :2 , T reeninguÕ petus j a spo rd iju h tim in e :2 © 1 .- 4 1 .П . 2 knt, 2 re f = > E A OKKSD .O l.083 Kergejõustiku tsükliliste alade tehn ika a lused j a a lgõpetu se m etood ika . K K S D .0 1 .097 S p o r tl ik u e r ia la jä tk u k u r s u s B. U ju m in e Hüppe- ja heitealade a lgõpetuse m etood ika. H arju tusvara. T reen ing . Õ petaja K aja H aljaste © 1. - 41. n. 2 knt, 4 re f = > E A 2 A P( 10 L + 10P + 2 0 S + 4 0 i) *EA □ L iik u m is - ja spo rd iteadused :4 KKSD.01.086 Sportliku eriala jätkukursus B. K ergejõustik O K K S D .O l.094 , K K S P .04 .003 dotsent Ants N urm ekivi, lek to r H arry L em berg , Õpetaja R ein A ule, U ju m istreen in g u te o rg an isa tsio o n ilised j a m etood ilised aspektid . Sprindi-, õpetaja Tiina Torop, õppeü lesande tä itja M artin K utm an , Õ ppeülesande k esk - j a s ta ie rid istan ts id e treen in g u p ro g ram m id . V õ istlu s- j a stard ieelne täitja M art Paam a e ttevalm istu s . T reen in g u te ju h tim in e j a treeneritöö m eisterlikkus. 2AP( 16L + 10 P + 14S + 40i) -EA T reen in g u d e riting im ustes . T reen in g u te tä ien d av ad faktorid . □ L iik u m is-ja spord iteadused :4 © 1 . - 35. n. 1 knt, 1 r e f = > E A O K K SD .0l.085, K K SP.04 .003 Kergejõustikualade tehn ika j a treen in g u teaduslik analüüs. K K S D .01 .098 S p o r tl ik u e r ia la j ä tk u k u r s u s B. S õ u d m in e Treeneripraktika analüüs. K iirjooksu-, hüppe-, h e i te - ja v astu p id av u sa lad e tead u r Jaak Jü rim äe süvendatud tsüklid . K erge jõustikualade õpe tam ise m etood ika . 2 A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *EA Kergejõustiku organ isatsioon . □ L iik u m is - ja spo rd itead u sed :4 © 1. - 35. n. 1 L n-s 2 knt, 2 re f = > E A O K K S D .O l.095 , K K S P .04 .003 S õudespo rd i tead u slik u d uuringud , v õ is tlu sm ääru sed , uurim ism eetodid . KKSD.01.087 Sportliku eriala õpetamise metoodika A. K ergejõustik V õ istlu ste ko rraldam ine . lektor Harry Lem berg, Õ petaja R ein A ule, Õ petaja T iin a T orop , © 1. - 35. n. 1 knt, 2 r e f = > E A õppeülesande tä itja M artin K utm an, õ ppeü lesande tä itja M art P aam a 3A P(4L+54P+2S+60i) *2A K K S D .01 .0 9 9 S p o r tl ik u e r ia la j ä tk u k u r s u s B. A e ru ta m in e □TreeninguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine: 1 õ p p eü le san d e tä itja H enn H ollo Kergejõustikutreeningu alused, arveldus, kontroll. K o h u stu slik õppe- 2 A P (2 0 L + 2 0 S + 4 0 i) *EA sportlik treeningtööst osavõtt. □ L iik u m is - ja spo rd itead u sed :4 ©1. -4 1 . n. 2 re f = > 2E O K K S D .O l.096 , K K S P .04 .003 A eru tam ise te ad u slik u d a lused , uurim ism eetod id . V õistluste KKSD .01.088 Sportliku eriala õpetamise metoodika B. K ergejõustik korraldam ine . 320 KEHAKILTIIRITEADISKO^D 320 © 1 .- 4 1 . n. 1 r e f = > 2E A ntakse p rak tilised o sk u sed (laag ri kord , o h u tu sn õ u d ed ) talvelaagri läb iv iim iseks. Õ pe tatakse su u sam a tk am ist, u isu tam ist, peotantsu ja K K S D .01 .1 0 0 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a B. V e e s p o r t I fo tog raafia t. T a lve laag ri ajal v iiak se läbi ka su u sa tam ise algõpetuse õ p e ta ja K aja H a ljaste ku rsus A. 2 .5 A P (8 L + 4 2 P + 5 0 i) -2A © 2 1 .- 2 2 . n .9 P, 1 S n-s 2 r e f = > A □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :2 O K K S D .O l. 102 K K S D .0 1 .122 T a lv e la a g e r II T ren in g p ro tsessi ju h tim in e , p sü h h o lo o g ilin e e ttev a lm istu s . Õpetaja A lla r K ivil S p o rd im eiste rlik k u se tõ stm ine . 1 A P (2 L + 16P + 2 S + 2 0 i) «A © 1 . -4 1 . n. 1 re f = > 2E ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 , T ree n in g u õ p e tu s j a spordijuhtim ine:2 O K K S D .O l.121 K K S D .01.101 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a B. V e e s p o r t I I L aagris to im u b ta lisp o rd iü ritu ste j a su u sam atk ad e ettevalm istam ine ning õpp eü lesan d e tä itja H enn H ollo läb iv iim ine , sam uti su u sao rien tee ru m in e . T alve laag ri ajal viiakse läbi 2 .5 A P (8 L + 4 2 P + 5 0 i) *2A su u sa tam ise a lg õ p e tu se ku rsus B. □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :2 © 24 . - 25. n .l L, 8 P, 1 S n-s 2 r e f = > A O K K S D .0 1 .0 9 1 , K K S D .0 1 .103 K K S D .01 .123 S u v e la a g e r © 1 . -4 1 . n. 1 re f = > 2E lek to r A m e K iv istik , õ p e ta ja K aja H aljaste 2 A P (8 L + 3 2 P + 4 0 i) *A K K S D 0 1 .102 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a A . V e e s p o r t I ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 , T reen in g u õ p e tu s ja spordijuhtim ine:2 õ p e ta ja K aja H aljaste O K K S D .O l.008 3 A P (1 0 L + 5 0 P + 6 0 i) *2A A n takse p rak tilised o skused suv ise laagri,korraldam iseks ja □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd ijuh tim ine: 1 s isustam iseks . L aagri k avas on o rien tee ru m in e (0,5 A P), rakenduslik T eo ree tilis te j a p rak tilis te p õ h itead m iste o m an d am in e u jum ise u jum ine (0,5 A P), sp o rtm än g u d (0,5 A P), 2 -päevane jalgsimatk treen in g u m eto o d ik as. K ehalise e ttev a lm istu se iseärasused . te lk im iseg a (0,5 A P) jm laag riü ritu sed . © 1 . -4 1 . n. 1 r e f = > 2E © 43 . - 44. n. 2 k n t = > A K K S D .01 .103 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a A . V e e s p o r t I I K K S D .01 .124 T r e e n e r ip r a k t ik a õ ppeü lesande tä itja H enn H ollo lek to r Inga N e issaar, lek to r A ndo P ehm e, Õpetaja Rein A ule, õpetaja Kaja 3 A P( 10L + 5 0 P + 6 0 i) -2 A H aljaste , õpe ta ja A lla r K iv il, õ p e ta ja M ilv i V isnapuu □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd ijuh tim ine: 1 4 A P (1 6 0 i) *A S õudm ise j a a eru tam ise treen in g m e to o d ik a teo ree tilis te j a p rak tilis te ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 p õ h iteadm iste om an d am in e . K ehalise e ttev a lm istu se iseärasused . T reen in g u õ p e tu se e ria la ste tead m iste sü vendam ine j a praktiliste © 1 . -4 1 . n. 1 r e f = > 2E k ogem uste om andam ine. © 9 . - 16. n .10 P n-s 1 knt, 8 r e f = > A K K S D .01 .107 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u rs u s A . S u u s a s p o r t õ pe ta ja A lla r K ivil K K S D .0 1 .125 T r e e n e r ip r a k t ik a d ip lo m iõ p p e le 3 .5 A P (2 0 L + 2 5 P + 2 5 S + 7 0 i) *2A lek to r Inga N e issaar, lek to r A ndo Pehm e, õpe ta ja R ein A ule, õpetaja Kaja □ L i ik u m is - ja spo rd iteadused : 1, T reen in g u õ p e tu s j a sp o rd ijuh tim ine: 1 H aljaste , Õpetaja A lla r K iv il, õ p e ta ja M ilv i V isnapuu Suusaspo rd i alad , te rm in o lo o g ia , a ja lugu. A lg tead m ised suusa treen ingust. 6 A P (4 L + 1 1 0 P + 6 S + 1 2 0 i) *A T ehnika. O h u tusnõuded . Ü ritu s te j a v õ is tlu s te ko rra ld am in e m aastiku l. ■ T reen in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :3 © 1 .- 4 1 . n. 4 knt, 3 re f = > 2E T reen in g u õ p e tu se e ria la ste tead m iste sü vendam ine , praktiliste oskuste tä iendam ine, treen e ritö ö vah etu ko g em u se om andam ine. K K S D .01 .108 S p o r t l ik u e r ia la a lg k u rs u s B. S u u s a s p o r t © 2 4 . - 41. n .10 P n -s 1 knt, 12 re f = > A õ pe ta ja A lla r K ivil 4 .5 A P (3 0 L + 3 0 P + 3 0 S + 9 0 i) -EA K K S D .0 1 .126 S tr e tc h in g □ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :2 , T reen in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :2 lek to r Inga N e issaa r O K K S D .O l.107 1 A P (2 L + 14 P + 4 S + 2 0 i) *A S u usa tam ine koo lis - p rog ram m , tunn id , ü ritused . O rien tee ru m in e ■ L iik u m israv i: 1 kaaslu salana . L aagrite , m a tkade ko rra ldus. R ahvam ara ton id . © K K S B .02 .001 , K K S B .0 3 .0 0 1 , K K S P .01 .003 T reen in g u k av ad e koostam ine. L iig u tu steg ev u se eh itu se , tu n n e tu se j a om andam ise õpetamine © 1 . - 41. n. 3 knt, 4 r e f = > E A K äsitle takse liig u tu steg ev u se ra ts ionaalsus t, indiv iduaalsust ja v a ria tiiv su st, v igade k ritee rium e , õ p e tam ise seaduspärasusi ja etappe. K K S D .01.111 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a A . S u u s a s p o r t © 9 . - 16. n. 1 re f = > A õp e ta ja A lla r K ivil 3 A P( 10 L + 10 P + 4 0 S + 6 0 i) *2A K K S D .01 .127 R ü h ik u r s u s . V a b a a in e □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e : 1 õ p e ta ja K aja H erm lin K ehaliste v õ im ete a rendam ine. T reen in g p laan id e k o o stam in e j a analüüs 1 A P (6 L + 1 4 P + 2 0 i) *A suusaspo rd is. Õ ige k eh ah o iak u m õiste . V a ja lik e tead m iste om andam ine kehahoiu © 1 . -3 5 . n. 3 knt, 4 r e f = > 2E ko n tro llim isek s . K ah ju lik u d h a rju m u sed igapäevae lus, m is võivad p õ h ju stad a rü h iv ig ad e teke t. E rg o n o o m ilin e töökeskkond . Rühivead ja K K SD .01 112 S p o r t l ik u e r ia la õ p e ta m ise m e to o d ik a B. S u u s a s p o r t nende vä ltim ine . R ühti k o rras tav ad j a k o n tro llivad harju tused Pingevaba, õ p e ta ja A lla r K ivil hea dün aam ilise rü h ig a kõnn i treen im in e n ing m odellikõnn i elem endid. 2 .5 A P (1 0 L + 3 0 P + 1 0 S + 5 0 i) -2A © 2 4 .- 4 1 . n .2 P n - s = > A □ T re e n in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :2 O K K S D .O l.107, K K S D .0 1 .111 K K S D .01.131 S p o r t l ik u e r ia la jä tk u k u r s u s . V õ im le m in e K ehalis te võ im ete a ren d am in e . S u u sa treen in g u p lan eerim in e j a lek to r R eet L inkberg , lek to r Inga N e issaa r läb iv iim ine . T reeneritöö . 6 A P (4 0 L + 4 0 P + 4 0 S + 1 2 0 i) *EA © 1. - 41 . n. 2 knt, 2 r e f = > 2E ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :3 , T reen in g u õ p e tu s ja spord ijuh tim ine:3 O K K S D .O l.077 , K K S D .0 1 .088 , K K S P .0 4 .0 0 2 , K K S P .04 .003 K K S D .0 1 .121 T a lv e la a g e r I O m an d atak se ilu v õ im lem ise treen in g u teo o ria j a p rak tilised oskused õ p e ta ja A lla r K ivil treene ritööks laste, noo rte , ju u n io r id e , seen io rid e k lassi spo rtla stega 1 A P (1 8 P + 2 S + 2 0 i) *A © 1 .- 4 1 . n .l L, 1 P, 1 S n - s 1 kn t, 3 r e f = > E A ■ L i ik u m is - ja s p o rd ite a d u se d :! , T reen in g u õ p e tu s j a sp o rd iju h tim in e :! K K S D .01 .132 S p o r t l ik u e r ia la j ä tk u k u r s u s . R a s k e jõ u s t ik II KEHAKULTUURITEADUSKOND 321 321 dotsent Jaan Loko, lektor Ando Pehme © 1. - 40. n. 3 knt, 3 r e f = > E A 6AP(40L+40P+40S+120i) *EA ■ L iik u m is -ja sp o rd iteadused :3 , TreeninguÕ petus ja spo rd ijuh tim ine:3 KKSD.01.140 Sportliku eriala jätkukursus. Sulgpall O K K SD .01.025, K K S D .0 1 .031, K K SP.04 .002 , K K SP.04.003 õ p e ta ja M ilvi V isnapuu , õ p p eü le sa n d e tä itja H elm uth V algm aa Tõstm ise j a ku ltu rism i treen ingum eetod ite areng. T reen ingu ü leseh itus. 4AP(40L+40S+80i) *EA Treeningu p laneerim ise a lused j a o rgan isatsioon . T õ stm is treen in g u ja ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :3 , T reen inguÕ petus ja spordijuhtim ine:3 kulturismi o rgan isatsioon ilised j a m etood ilised aspektid . O K K S D .0 1 .0 3 9 , K K S D .0 1 .040 , K K S P .04 .002 , K K SP.04.003 ©1. -4 0 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 3 re f= > E A S ü v en d a tu d tead m ised tre en in g p ro tsess i iseärasustest sulgpallis - ü le seh itu s , p lan eerim in e , ju h tim in e , õ p e tam ine a lgajatest m eistriteni. KKSD 01 134 Sportliku eriala jätkukursus. Raskejõustik I K ursus annab tead m ised tö ö tam isek s treene rina nii algajate kui dotsent Tõnu Sikkut. lek to r A ndo Pehm e edasijõ u d n u teg a . 6A P(40L +40P+ 40S+120i) *EA © 1 . -4 0 . n. 3 knt, 3 r e f = > E A ■ L iik u m is-ja spord iteadused :3 , T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine:3 O K K SD .01.024, K K S D .0 1 .032, K K SP .04 .002 , K K SP.04.003 KKSD.01.141 Sportliku eriala jätkukursus. Jalgpall K ahevõistlusspordialade treen ingum eetod ite areng. T reen ingu ü leseh itus. 4 A P (4 0 L + 4 0 S + 8 0 i) *EA Treeningu planeerim ise alused. K ahevõ istlusa lade o rg an isatsioon ilised ja ■ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :3 , T reeninguÕ petus j a spordijuhtim ine:3 metoodilised aspektid. O K K S D .0 1 .0 3 8 , K K S D .0 1 .040 , K K S P .04 .002 , K K SP.04.003 ©1. -4 0 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 3 re f= > E A © 1. - 40. n. 3 knt, 3 r e f = > E A K K SD .01.135 Sportliku eriala jätkukursus. Kergejõustik. dotsent Ants N urm ekiv i, lek to r H arry L em berg , õ p e ta ja R ein A ule, K K S D .0 1 .142 Sportliku eriala jätkukursus. Suusasport õpetaja T iina Torop, Õ ppeülesande tä itja M artin K utm an, Õ ppeülesande õ p e ta ja A lla r K ivil täitja M art Paam a 6 A P (4 0 L + 4 0 P + 4 0 S + 12 0 i) *EA 6A P(40L +40P+40S+120i) *EA ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :3 , T reen inguÕ petus j a spord ijuh tim ine:3 ■ L iikum is-ja spord iteadused :3 , T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine:3 O K K S D .0 1 .1 0 8 , K K S P .04 .002 , K K S P .04 .003 O K K SD .01.084, K K SP.04.002 O rg an isa ts io o n . M ajandam ine . Spo rd ikoo lid . T reeneritöö . S uusahüpped, Võistluste o rganisatsioon ja läb iv iim ine. K ehaliste võ im ete arendam ine. s laa lom , la sk esu u sa tam in e , suusao rien teerum ine . K ehaliste võim ete Erialane harjutusvara. T ehn ika tä iustam ine. T reen ing , selle ju h tim in e , a rendam ine. T reen in g p laan id e k o o stam in e j a analüüs. kergejõustiku organisatsioon. © 1 . - 4 0 . n .l L, 1 P, 1 S n -s 1 knt, 3 re f = > E A ©1. -4 1 . n .l L, 2 P, 1 S n-s 3 knt, 3 re f= > E A KKSD.01.136 Sportliku eriala jätkukursus. Ujumine. õpetaja Kaja Haljaste 6A P(40L +40P+40S+120i) *EA HARRASTUSSPORDI SEKTOR (02) ■ L iikum is-ja spord iteadused :3 , T reeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine:3 O K K SD .0L 092, K K S D .0 1 .100, K K S P .04 .002 , K K SP.04 .003 K K S D .02.001 K ehakultuur I (kergejõustik) Sportliku ujum ise j a treen ingum eetod ite areng. T reen ingu ü leseh itus. lek to r H arry L em berg , õ p e ta ja R ein A ule , õpe ta ja T iina Torop. Treeningu p laneerim ise alused ja varia ts ioon id . U jum istreen ingu te õ p p eü lesan d e tä itja M artin K u tm an , õppeü lesande tä itja M art Paam a organisatsioonilised ja m etood ilised aspektid . 2 A P (4 L + 3 6 P + 4 0 i) *2A © 1 .-4 1 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 6 knt, 3 re f = > E A T eo ree tilis te j a p rak tilis te p õ h ite ad m iste o m andam ine kergejõustikualade teh n ik as, treen in g u m eto o d ik as. K ehaliste võ im ete arendam ine ning KKSD 01.137 Sportliku eriala jätkukursus. Käsipall. teh n ilise e ttev a lm istu se p a randam ine, m is on a luseks spord im eisterlikkuse õpetaja Milvi V isnapuu tõstm isele . 4A P(40L+40S+80i) *EA © 1. -4 1 . n. = > 2E ■ L iikum is-ja spord iteadused :3 , TreeninguÕ petus j a spord ijuh tim ine:3 O K KSD.01.038, K K S D .01 .040, K K S D .01 .054, K K S P .04 .002 , K K S D .0 2 .002 K ehakultuur II (raskejõustik) KKSP.04.003 lek to r A ndo P ehm e, a ss is ten t Jaak A rold , õpe ta ja Enn T õnisson, Süvendatud teadm ised treen ingpro tsessi iseärasustes t käsipa llis - õ p p eü lesan d e tä itja O leg A ndla , õppeü lesan d e tä itja V ilja r Veebel ülesehitus, planeerim ine, ju h tim in e , õpe tam ine a lga ja tes t m eistriten i. 2 A P (4 L + 3 6 P + 4 0 i) *2A Kursu annab teadm ised töö tam iseks treen erin a nii a lg a ja te kui Ü liõp ilase te rv ise tu g ev d am in e , k ehaline valm iso lek õp ingu teks ja edasijõudnutega. o sk u ste o m an d am in e isese isvaks tege lem iseks k ehaku ltuu riga läbi ©24. - 40. n. 3 knt, 3 re f = > E A erineva te ra sk e jõ u s tik u a la d e (a tlee tv õ im lem in e , idam aised võ itlusviisid , m aad lus, tõ stm ine). R ask e jõ u stik u a lad e su un itlu sega teo reetiline ja K KSD.01.138 Sportliku eriala jätkukursus. Korvpall prak tiline õ ppe- treen ing töö . õpetaja Arne Laos © 1 . -4 1 . n .= > 2E 4AP(40L+40S+80i) *EA 1 . - 4 1 . n. = > 2E ■Liikum is- ja spord iteadused :3 , TreeninguÕ petus ja spo rd ijuh tim ine:3 O K KSD.01.038, K K S D .01 .040, K K S D .01 .044, K K S P .04 002 K K S D .0 2 .003 Kehakultuur III (sportm ängud) KKSP.04.003 õ p e ta ja T iin a S irge, õp e ta ja M ilv i V isnapuu , õ ppeü lesande tä itja H elm uth Süvendatud teadmised treeningprotsessi iseärasustest korvpallis - V algm aa ülesehitus, planeerimine, juhtim ine, Õpetamine algajatest m eistriteni. 2 A P (4 L + 3 6 P + 4 0 i) *2A Kursus annab teadm ised töötam iseks treenerina nii algajate kui Ü liõp ila se te rv ise tu g ev d am in e , k ehaline va lm iso lek õp ingu teks ja edasijõudnutega. o sk u ste o m an d am in e isese isvaks tege lem iseks kehaku ltuu riga läbi ©24. - 40. n. 3 knt, 2 re f = > E A e rin ev a te sp o rtm än g u d e h a rras tam ise (käsipall, ko rvpall, võrkpall, tennis, saa lih o k i, su lgpall). T eo re e tilin e j a p rak tiline õppe- treen ing töö KKSD .01.139 Sportliku eriala jätkukursus. Võrkpall k onk ree tses sp o rtm än g u d e rühm as. Õpetaja Kristjan K ais © 1 . - 41 . n. = > 2E 4AP(40L+40S+80i) -EA ■ L iikum is-ja spo rd iteadused :3 , TreeninguÕ petus ja spo rd ijuh tim ine:3 K K S D .0 2 .004 K ehakultuur IV (suusasport, alpinism ja OK K SD .01.039, K K S D .0 1 .040, K K S D .01 .049 , K K S P 04 002 orienteerum ine) KKSP.04.003 tead u r K arin A lev , õ p e ta ja A lla r K iv il, õppeü lesan d e tä itja A lan Rood Süvendatud teadm ised treeningprotsessi iseärasustest võrkpallis - 2 A P (4 L + 3 6 P + 4 0 i) *2A ülesehitus, planeerimine, juhtim ine, õpetam ine algajatest m eistriteni. Ü liõp ila se te rv ise tu g e v d am in e , k ehaline va lm iso lek õp ingu teks ja Kursus annab teadm ised töötam iseks treenerina nii algajate kui o sk u ste o m an d am in e isese isvaks teg e lem isek s kehak u ltu u rig a läbi edasijõudnutega. 322 KEBLAKULTUURITE ADU SkO M ) 322 su u sa tam ise , a lp in ism i j a o rien tee ru m ise .S u u sa tam ise , o rien tee ru m ise j a e ttev a lm istu se pa ran d am in e , m is on a lu seks spordim eisterlikkuse a lp in ism i su u n itlu seg a teo re e tilin e j a p rak tiline õppe- treen ing töö . tõstm isele . © 1 . - 41 . n. = > 2E © 1 .- 4 1 .П . = > 2E K K S D .02 .005 Kehakultuur V (veesport) K K S D .03 .005 S p o r t l ik t r e e n in g V (v õ im lem in e ) Õ petaja K a ja H a ljaste , Õ ppeülesande tä itja H enn H ollo , Õ ppeülesande lek to r Inga N e issaar tä itja Ü lo T ölp 4 A P (8 L + 7 2 P + 8 0 i) *2A 2 A P (4 L + 3 6 P + 4 0 i) *2A N aisü liõ p ilas te te rv ise tu g ev d am in e , õ ige rühi, Iiigutusoskuste ja - Ü liõp ilase te rv ise tu g ev d am in e j a v eesp o rd ia las te o skuste n ing v ilu m u ste v ilu m u ste ku jundam ine . T eo ree tilis te tead m iste j a praktiliste oskuste ku ju n d am in e isese isvaks teg e lem isek s spo rd iga . T eo ree tilis te j a p rak tilis te o m an d am in e v õ im lem ises. T u n n i ju h tim in e j a võim lem isharjutuste põh iteadm iste o m an d am in e veespo rd i tehn ikas j a treen in g m eto o d ik as. õ p e tam ise m etood ika. © l . - 4 1 . n . = > 2E © 1 .- 4 1 . n .= > 2E K K S D .02 .006 K ehakultuur VI (võim lem ine ja aeroobika) K K S D .03 .006 S p o r t l ik t r e e n in g VI (v e e sp o r t) lek to r R eet L inkberg , lek to r Inga N e issaar , lek to r M erle R ehand , õpe ta ja õ p e ta ja K aja H aljaste K aja H erm lin , õ p p eü lesan d e tä itja A ire A llikas, Õ ppeülesande tä itja 4 A P (8 L + 7 2 P + 8 0 i) *2A L uule M ärtin Ü liõ p ila s te sp o rd im e is te r lik k u se tõ stm ine , te rv ise tugevdam ine ja oskuste 2 A P (4 L + 3 6 P + 4 0 i) -2A ning v ilu m u ste o m an d am in e teg e lem isek s spord iga. Teoreetiliste ja Ü liõp ilas te te rv ise tu g ev d am in e , õ ige rüh i, Iiigu tusoskuste j a -v ilum uste p rak tilis te p õ h itead m iste o m an d am in e e rineva te veespord ia lade tehnikas ku jundam ine . T eo ree tilis te tead m iste j a p rak tilis te o sk u ste om an d am in e j a tre en in g u m eto o d ik as, k ehalis te võ im ete arendam ine m ng tehnilise võim lem ises. e ttev a lm istu se pa ran d am in e , m is on a lu seks spo rd im eis terlikkuse tõusule. © 1 . - 4 1 . n. = > 2 E © 1 . - 4 1 . n. = > 2E K K S D .02 .007 Kehakultuur VII (tervisesport) õ pe ta ja T iin a S irge 2A P (4 L + 3 6 P + 4 0 i) *2A T eo ree tilin e j a p rak tilin e m itm ekü lgne k ehaline tegevus e rineva te SPORDIPEDAGOOGIKA INSTITUUT (SP) kehaliste võ im e te a ren d am isek s . T erv ise tugevdam ine. © 1 . - 4 1 . n. = > 2 E SPORDIPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01) K K S P .0 1.002 R a h v a - j a te rv is e s p o r t VÕISTLUSSPORDI SEKTOR (03) korr. p ro fesso r T o ivo Jü rim äe 1 .5 A P (16L + 14S + 30 i) *A ■ L iikum is- j a sp o rd itead u sed :4 , L iik u m israv i:4 , TreeninguÕ petus ja K K S D .03.001 S p o r t l ik t re e n in g I (k e rg e jõ u s tik ) sp o rd ijuh tim ine:3 lek to r H arry L em berg , õ p e ta ja R ein A ule , õ p e ta ja T iin a T orop, K ursus annab ü levaate rah v asp o rd i tasand il spo rd itegevuse bioloogilistest õppeü lesande tä itja M artin K utm an , Õ ppeülesande tä itja M art P aam a a lu stes t j a ra h v asp o rd iü ritu s te k o rra ld am ise iseärasustest. Fitnessi mõiste 4 A P (4 L + 7 6 P + 8 0 i) *2A T reen in g u p ro g ram m id e k o o s tam in e j a te stim ine rahvaspord is. Ü liõp ilase te rv ise tu g ev d am in e , sp o rd im eis te rlik k u se p a randam ine, © 1. - 8. n .2 L, 2 S n-s = > A oskuste j a v ilu m u ste o m an d am in e isese isvaks tege lem iseks spord iga. T eo ree tilis te j a p rak tilis te p õ h itead m iste om andam ine kerg e jõ u stik u a lad e K K S P .01 .029 K in a n t ro p o m e e tr ia . Ü ld k u rs u s m a g is tra n tid e le . tehn ikas j a treen in g u m e to o d ik a s, k ehaliste võ im ete a ren d am in e n ing korr. p ro fesso r T o ivo Jü rim äe , te ad u r Jaak Jürim äe tehn ilise e tte v a lm istu se pa ran d am in e , m is on a lu seks sp o rd im eis te rlik k u se 3 A P (3 2 L + 16 P + 12 S + 6 0 i) *E tõstm isele . ■ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :m ag © 1 . - 4 1 . n. = > 2 E A n tro p o m ee trilis te m õ õ tm is te m etood ika . A n tropom eetrilised näitajad ja k ehaline töövõ im e. K eh a k o o stis j a selle m ääram ine. S tandardid. K K S D .0 3 .002 S p o r t l ik t r e e n in g II ( r a s k e jõ u s tik ) © 2 4 .- 3 1 . n .2 L n-s lek to r A ndo Pehm e, õ p e ta ja E nn T õn isson , Õ ppeülesande tä itja O leg 32. - 38. n .2 L, 1 P, 1 S n-s A nd la 3 9 . - 3 9 . n .2 L n -s = > E 4 A P (7 2 P + 8 S + 8 0 i) *2A S p o rd im eiste rlik k u se tõ s tm in e j a o sk u ste n ing v ilu m u ste o m andam ine K K S P .0 1 .0 3 0 S p o rd ip e d a g o o g ik a e r ik u r s u s m a g is tr iõ p p e le isese isvaks teg e lem isek s sp o rd ig a läbi e rineva te ra sk e jõ u stik u a lad e korr. p ro fesso r T o ivo Jü rim äe (a tlee tv õ im lem in e , idam aised v õ itlu sv iis id , m aad lus, tõstm ine). 2A P ( 10 L + 3 0 S + 4 0 i) *E R ask e jõ u stik u a lad e su u n itlu seg a teo ree tilin e j a p rak tiline Õppe- □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :m ag treen ing töö . S p o rd ip ed a g o o g ik a e rin ev a te asp ek tid e süvendatud käsitlus. © 1 .- 4 1 .П . = > 2 E © 1 . - 15. n .l L, 1 S n - s 1 6 .- 1 6 . n. = > E K K S D .03 003 S p o r t l ik t r e e n in g I I I ( s p o r tm ä n g u d ) 2 4 . - 2 4 . n .l L, 1 S n - s õp e ta ja M ilvi V isnapuu 25. - 39. n. 1 L n-s = > E 4 A P (8 L + 7 2 P + 8 0 i) *2A Ü liõp ilase sp o rd im e is te r lik k u se tõ s tm ine , te rv ise tu g ev d am in e j a o skuste K K S P .0 1 .0 4 4 S p o rd ip e d a g o o g ik a v a l ik k u r s u s d o k to r iõ p p e le o m an d am in e isese isvaks teg e lem isek s sp o rd ig a läbi e rineva te korr. p ro fesso r T o ivo Jü rim äe sp o rtm än g u d e h a rra s tam ise (käs ipall, k o rvpa ll,võ rkpa ll, tenn is , saa lihok i, 3A P (3 0 L + 3 0 S + 6 0 i) -E su lg p all) .T e o re e tilin e j a p rak tilin e õ p p e -treen in g tö ö konkree tses □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :d o k t sp o rtm än g u d e rühm as. S ü v au u rin g u d sp o rd ip ed ag o o g ik as . L ääne ju h tiv a te ülikoolide © 1 . - 4 1 . n. = > 2E teadussunad . © 1 . - 16. n .l L, 1 S n - s K K S D .0 3 .0 0 4 S p o r t l ik t r e e n in g IV ( s u u s a s p o r t j a 24. - 39. n .l S n -s = > E o rie n te e ru m in e )4 A P (8 L + 7 2 P + 8 0 i) *2A Ü liõp ila se sp o rd im e is te r lik k u se tõ s tm in e , te rv ise tu g ev d am in e j a o skuste K K SP .01 .045 S p o rd ip e d a g o o g ik a j a -s o ts ia a l te a d u s te e r ik u rsu s o m an d am in e isese isvaks teg e lem isek s spo rd iga . T eo ree tilis te j a p rak tilis te d o k to r iõ p p e le põ h itead m iste o m an d am in e su u sa tam ise , o rien tee ru m ise tehn ikas ja korr. p ro fesso r T o ivo Jü rim äe treen in g m e to o d ik a s , k eh a lis te võ im e te a rendam ine n ing tehn ilise 5 A P (3 3 L + 6 7 S + 1 0 0 i) *E ■ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u se d d o k t 323 KEHAKULTUURITEADUSKOND 323 In terd ists ip linaarsed uu rim issuunad . V anuselised j a soo lised iseärasused . A ine eesm ärg ik s on anda teo ree tilin e j a p rak tiline ü levaade au tis tlike laste ©1. - 16. n .l L, 2 S n-s k eh alises t kasva tusest. A ine s isa ldab M arian n e ja C hristopher Knilli 24. - 40. n. 1 L, 2 S n-s = > E õpetuse l p õ h ineva id k eh atunnetus-, k on tak ti- j a kom m unikatsiooni harju tu si. KKSP.01.046 Kinantropom eetria © 2 7 . -2 8 . n .2 L, 2 S n - s korr. pro fessor T o ivo Jü rim äe 29. - 34. n .2 L, 2 P n -s = > A lA P(10L + 10S + 20i) *A ■ Liikum isravi:2 K K S P .02 .007 Kehalise kasvatuse metoodika A ntropom eetriliste m õõ tm iste m etood ika. A n tropom eetrilised n ä ita jad j a d o tsen t V ello H ein , lek to r L e ila O ja tervis. 3 A P (6 L + 2 8 P + 2 8 S + 5 8 i) *EA ©29. -3 8 . n.2 L n - s = > A ■ K e h a lise kasva tuse Õpetaja:5 A n tak se tä iendava id teadm isi j a p rak tilis i o skusi kehalise kasvatuse tunni KKSP .01.052 Spordipedagoogika. M agistrieksam läb iv iim iseks. korr. professor T o ivo Jü rim äe © 1 . - 6 . n .l L, 1 P, 1 S n - s 5A P(20L +20S+160i) *2A 7. - 12. n .l P, 1 S n-s = > A Kursus annab ü levaate jõ u trre n in g u spetsiif ilisu sest. S üvenda tu lt 2 5 . - 37. n .l P, 1 S n -s = > E Käsitletakse erinevate jõ u n ä ita ja te ü ld is ta tu st j a spetsiifilisust. A n takse ülevaade ka jõ u arengu t m ääravate fak to rite kom pleksusest. S ü v endatakse K K S P .0 2 .008 Kehalise kasvatuse teooria üliõpilaste teadm isi h innangu te andm isel is iksuseom adustele . d o tsen t V ello H ein , lek to r E nn R atassepp © 1 .- 5 . n.2 L n-s 5 A P (7 4 L + 2 6 S + 1 0 0 i) *E 6. -1 0 . n.2 S n-s = > E ■ K e h a lise k asvatuse õpe ta ja:5 A n tak se tä ien d av a id teadm isi liigu tu sõpetuses t, suh tlem isest koolis, KKSP.01.056 Rahvaspordi alused. Vabaaine k o o lip sü h h o lo o g iast, m o too rse te võ im ete testim isest. korr. professor T oivo Jürim äe © 2 5 .- 4 0 . n .l L, 2 S n-s = > E 1 AP( 16L+4S+20i) *A 1 . - 1 2 . n .2 L, 2 S n - s □ (välism aalastele): Kursus käsitleb rahvaspord i põh ia lu seid , andes baasteadm isi harju tu s te K K S P .02 .0 0 9 Kehalise kasvatuse ja koolispordi praktika mõjust organism ile, an takse soov itusi treen ingup laan ide koostam ise l jn e . lek to r L e ila O ja ©26. - 31. n.2 L, 2 S n-s 1 kn t = > A 1 0A P (400 i) *A ■ K e h a lise kasva tuse Õpetaja:5 © 1 3 .- 2 5 . n. = > A KOOLI KEHALISE KASVATUSE LEKTORAAT (02) SPORDI SOTSIAALTEADUSTE KKSP.02.001 Kooli kehaline kasvatus dotsent Vello Hein, lek to r L eila O ja LEKTORAAT (03) 2AP(16L+24S+40i) *E ■ L iikum is-ja spord iteadused :4 , T reen inguõpe tus j a spord ijuh tim ine:3 K K S P .03.001 Spordipsühholoogia O K K SD .O l.001, K K S D .01 .002, K K S D .01 .003 , K K SD .01 .004 , lek to r E nn R atassepp KKSD.01.005, K K S D .01 .006, K K S D .01 .008 2 A P (3 0 L + 1 2 P + 3 8 i) *E Kehalise kasvatuse tund. Õ petaja is ikuom adused . K ehaliste võ im ete ■ L iik u m is - ja spo rd iteadused :2 , L iikum israv i:2 , T reen inguõpetus j a testimine koolilastel. sp o rd iju h tim in e :2 © 1 .-8 . n.2 L, 3 S n-s = > E O S O P H .0 0 .0 5 7 A ine eesm ärg ik s on an d a ü lev aad e spo rd ip sü h h o lo o g ia põh itõdedest, KKSP.02.003 Koolipraktika spo rtla se , v õ is tk o n d ad e ja treeneri p sü h h o lo o g ilises t e ttev alm istu sest ning lektor Leila O ja m o tiv a ts io o n is t n in g uu rim isvõ im alustest. 4AP(160i) *A © 1 .- 1 6 . n .2 L, 2 P n -s = > E ■ L iikum is-ja spord iteadused :4, T reen inguõpe tus j a spo rd ijuh tim ine:3 O K K SD O l.O O l, K K S D .0 1 .002, K K S D .01 .003 , K K S D .01 .004 , K K S P .03 .0 0 2 Kehakultuuri ja spordi ajalugu KKSD.01.005, K K S D .01 .006, K K S D .01 .008 , K K SP.02.001 E nn M ain la 2 A P (3 2 L + 8 S + 4 0 i) *E ©9. -1 6 . n. = > A ■ L iik u m is - j a spo rd iteadused : 1, L iikum israv i: 1, T reen inguõpetus j a sp o rd ijuh tim ine: 1 KKSP.02.005 Kehaline kasvatus eelkoolieas Ü levaade p eam iste s t perio o d id es t spord ia ja loos: an tiikaeg , keskaeg, lektor Leila O ja uusaeg . K aasa ja p rob leem id . O lüm piam ängud . E rinevate perioodide 2A P(22L+12P+6S+40i) *A võrd lev ad käsitlu sed . P rob leem loengud : spordi suhe m änguga, Aine eesm ärk on anda teo ree tiline j a p rak tiline e ttevalm istu s ko m m erts ig a jn e . eelkooliealiste laste kehalisest k asva tuses t e rineva te v an u seg ru p p id e osas. © 1 . - 7. n .2 L n-s Aine sisaldab koo liee lse te asu tu ste kehalise kasva tuse tunni 8 . - 1 5 . n .2 L, 2 S n-s organiseerimise j a läb iv iim ise a luseid , lapse m o too rse arengu 1 6 . - 1 6 . n .2 L n-s = > E seaduspärasusi, läh tuvalt põh iliig u tu sv ilu m u stes t j a k eh a liste s t v õ im etest, arengu hindamist. K K S P .03 .003 Õ p e ta ja k u ts e -e e tik a j a p s ü h h o lo o g ia . V a b a a in e ©33. - 37. n.2 L n-s lek to r E nn R atassepp 3 8 .- 38. n.2 P n -s 1 A P (1 2 L + 8 S + 2 0 i) «A 39. - 39. n.2 L n-s Õ p e ta ja le e sita tav ad p sü h h o lo o g ilised nõuded j a ku tse-ee tik a alused. 40. - 41. n.2 P n-s © 1 . - 5. n .2 L, 2 S n-s = > A 42. - 44. n.2 S n-s = > A K K S P .03 .0 0 4 Liigutusõpetus KKSP 02.006 Autistlike laste kehaline arendamine d o tsen t L en n art R audsepp lektor Leila O ja 1.5A P ( 18 L + 12 S + 3 0 i) *A 1.5AP(14L+16P+30i) «A ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 , L iik u m israv i.4 © K K S B .03 .001 324 KEHAKULTUURITEADUSKOND 324 A ine eesm ärg ik s on an d a ü lev aad e liig u tu sv ilu m u ste o m andam ise O K K S P .0 3 .0 0 2 fü s io lo o g ilis te st, p sü h h o lo o g ilis te s t j a p ed ag o o g ilis te s t a lustest. O lüm pism i m õ iste j a o lem us. A n tiik o lü m p iam än g u d . O lüm piam ängude K äsitlem is t le iav ad liig u tu sv ilu m u ste o m an d am ise neu raalsed taase lu s tam ine. R ah v u sv ah elin e O lüm piakom itee . O lüm piaharta . E O K ja m eh h an ism id , v ilu m u ste o m an d a m ise e tap id , p rak tik a tin g im u sed n ing E O A asu tam ine , eesm ärg id , tegevus. K aasaegne o lü m p ia liik u m in e ja selle õp ilase p sü h h o lo o g ilin e v a lm iso lek . L äh em alt k ä s itle tak se e rineva id m issioon . liig u tu sõ p e tu se teo o ria id n in g m ä lu j a täh ek ep an u rolli liig u tu sv ilu m u ste © 24 . - 33. n .l L, 1 S n -s 1 kn t, 1 re f = > A om andam ise l. S am u ti an tak se lü h iü lev aad e liigu tu sõpe tuse ealis te s t e rip ä rad est n in g la ste liig u tu sv ilu m u ste om andam ises t. K K S P .03 .018 Spordi adm inistreerim ine ® 2 4 . - 30. n .2 L n -s = > A d o tsen t L en n art R audsepp , T T õ n ise , H. V a llim äe 3 A P (4 4 L + 1 6 S + 6 0 i) *A K K S P .03 .005 Spordisotsioloogia ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :3 , T reen inguÕ petus j a spordijuhtim ine:2 lek to r E nn R atassepp O K K S P .0 3 .0 0 8 1 A P( 10 L + 10 S + 2 0 i) *A A ine e esm ärg ik s on an d a ü lev aad e spo rd i adm in is treerim ise praktilistest ■ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 , T reen inguÕ petus j a spo rd iju h tim in e :2 j a teo ree tilis tes t k ü sim ustes t. K äsitlem is t le iavad Eesti spordisüsteemi A ine eesm ärg ik s on an d a ü lev aad e spo rd i so tsio lo o g ilis tes t a lustest. ü le seh itu se a lused , E esti S pordi K esk liidu , spord ia la liitude ja riikliku K äsitle takse spord i j a ü h isk o n n a v ahelisi seose id ü ldku ltuu rilises sp o rd ip o liitik a küsim used . A n tak se ü levaade rahvusvaheliste m astaab is . sp o rd io rg n isa ts io o n id e (R O K , sp o rd ia la liid u d ) ju h tim ise alustest ning © 1 . - 10. n .l L, 1 S n-s = > A o lü m p ia liik u m ise tän ap äev a a lustest. © 1. - 39. n .2 L, 2 S n -s = > A K K S P .03 .008 Spordijuhtim ine d o tsen t L ennart R audsepp , lek to r E nn R atassepp K K S P .0 3 .0 1 9 Juhi kutse-eetika ja psühholoogia 2 .5 A P (3 6 L + 1 4 S + 5 0 i) *E2A lek to r E nn R atassepp ■ T reen inguÕ petus j a sp o rd iju h tim in e :2 1 .5 A P (20L + 10S + 30 i) *A □ S p o rd iju h tim in e (lisaeria la):3 □ L i ik u m is - ja spo rd itead u sed :b ak . A ine eesm ärg iks on an d a ü levaade sp o rd iju h tim ise a lustest. K äsitle takse © K K S P .0 3 .0 0 1 , S O P H .00 .057 spo rd iju h tim ise va ld k o n d i, s tra teeg ia t, suh teid , ju h tim iss tiile . K aitsm ise le A ine eesm ärg ik s on an d a ü lev aad e ju h i is iksuse om aduste ja keskkonna tu leb sp o rd iju h tim ise a lane ärip laan . v ah e lis te s t seostest. K äsitle takse ju h i k u tse-ee tik a t m õ ju tavaid tegureid © 1 . - 3 3 . n .2 L, 2 S n -s = > E 2E © 1. - 10. n .2 L n-s 1 1 - 15. n .2 S n - s = > A K K S P .03 .012 Spordisotsioloogia erikursus spordijuhtidele lek to r E nn R atassepp K K S P .0 3 .0 2 0 Spordi sotsiaalteaduste m agistrieksam 1 A P (1 4 L + 6 S + 2 0 i) *A do tsen t L en n art R audsepp □ L i ik u m is - ja sp o rd itead u sed :4 5A P (8 S + 1 9 2 i) *E S port j a ü h isk o n d .S p o rt j a po liitika . N a ised j a spo rd iliikum ine. Spordi □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :m ag k oopereerum ine . A ine eesm ärg ik s on tä ie n d ad a tead u slik u k irjan d u seg a töötam ise ja © 2 4 .- 3 3 . n .2 L n -s = > A analüüsi o skusi m ag is trand idel. K äsitlu st le iavad spordipsühholoogia uuem ad (so ts iaa l-k o g n itiiv sed j a ö k o lo o g ilised ) uuringusuunad . K K S P .03 .013 M otoorika areng © 2 6 .- 3 6 . n .2 S n - s 1 re f = > E do tsen t L en n art R audsepp 1 A P( 10 L + 4 P + 6 S + 2 0 i) *4A K K SP.03 .021 S p o rd ip s ü h h o lo o g ia j a li ig u tu s õ p e tu s m ag is triõ p p e le □ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u sed :m ag d o tsen t L en n art R audsepp © K K S B .02.008 2 A P( 16 L + 12 P + 12 S + 4 0 i) -A A ine eesm ärg ik s on an d a sü v en d a tu d ü levaade lapse m o to o rik a a rengu □ L iik u m is - ja sp o rd ite a d u sed :m ag aspek tidest. K ursus k äsitleb uuem aid seisukoh ti m o to o rik a on togeneesi A ine eesm ärg ik s on sp o rd ip sü h h o lo o g ia j a liigu tusõpetuse alaste käsitlevas tead u sk ir jan d u ses - d ü n aam ilis te sü steem id e teo o ria j a m itm ete tead u steo o ria te tu tv u s tam in e n ing ü lev aate andm ine teadustöö ök o lo o g ilis te teo o ria te ra k en d u st m o too rse a rengu selg itam ise l. Sam uti m e to d o lo o g ia s t j a p õ h itu le m u ste s t sp o rd ipsühho loog ias. K äsitlust leiavad an takse ü levaade m o too rse arengu de te rm in an tid e st teosta tud ka labo ra too rsed j a m itte lab o ra to o rsed u u rim ism eetod id ainevaldkonnas. lo n g itud inaa lsete j a r is tläb ilõ ik eu u rin g u te taustal. E rilis t tähe lepanu © 5 . - 1 5 . n .2 L, 2 P, 2 S n -s 1 re f pöö ra takse k ehalise ak tiiv su se j a k esk k o n n a m õ ju m o too rse le arengule. 30. - 40. n .2 L, 2 P, 2 S n -s = > A © 2 4 . - 29. n .2 L, 2 S n-s = > A K K S P .03 .022 Spordijuhtim ise praktika K K S P .03 .015 Sporditurundus d o tsen t L en n art R audsepp d o tsen t L en n a rt R au d sep p 2 A P (2 L + 3 2 P + 6 S + 4 0 i) *A 2 A P (1 8 L + 2 P + 1 0 S + 5 0 i) *A ■ T reen inguÕ petus j a sp o rd ijuh tim ine: A ine eesm ärg ik s on an d a ü lev aad e tu ru n d u se ü ld is te st a lu stes t n ing O K K S P .0 3 .0 0 8 sp o rd itu ru n d u se sp e ts iif ilis te s t asp ek tid est. K äsitlem is t le iavad m arke ting i A ine eesm ärg ik s on an d a ü liõp ila s te le prak tilis i oskusi töötam aks spordi põh im õ is ted (o s tja so ov id j a v a jad u sed , tu rg , toode , teenus, rek laam , sfääris (k lub ides , e ria la liiitudes). m üük , hind , ed en d am in e , ava lik u d su h ted ) n in g nende raken d am in e © 2 4 .- 2 8 . n .8 P, 1.5 S n-s = > A sp o rd im ark e tin g is . S am uti an tak se ü levaade sp o rd itu ru n d u se ju h tim ise e rin ev a tes t a sp e k tid e s t n ing nende seo sest spo rd itu ru n d u se -m ix ig a . © 1 . - 3 0 . n .2 L, 1 P, 2 S n-s = > A K K S P .0 3 .0 1 6 Spordifilosoofia TREENINGUÕPETUSE ÕPPETOOL (04) lek to r E nn R atassepp 1 .5 A P (1 6 L + 1 4 S + 3 0 i)* A K K S P .0 4 .0 0 2 T reeninguõpetuse algkursus ■ T reen inguÕ petus j a sp o rd iju h tim in e :3 d o tsen t Jaan Loko, d o tsen t A n ts N urm ek iv i □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u se d :4 2 A P (4 0 L + 4 0 i) *E S pord i v äärtu ste filo so o filin e lah tim õ tes tam ine. Spordi seosed estee tika , ■ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :2 , L iik u m israv i:2 , T reeninguÕ petus ja e e tik a j a p o liitikaga . S pord i m õ ju isiksusele . sp o rd iju h tim in e :2 © 2 4 . - 31. n .2 L n -s K ursus annab ü ld ise e ttek u ju tu se treen in g u p ro tsess i olem usest, 32. - 38. n .2 S n -s 1 r e f = > A sp o rd itreen in g u p rin tsiip id est, k o m p o n en tid e st, sp o rtla se e ttevalm istuse eri k ü lg ed est (teh n ilin e , tak tik a lin e , keh a lin e , in tegraa lne) ja K K S P .0 3 .0 1 7 Olümpism ja olüm pialiikum ise ajalugu liig u tu steg ev u sek s v a ja lik es t võ im etest. R eele R em m elk o o r © 1. - 16. n.2 L, 1 S n-s 2 k n t = > E 1 A P (1 2 L + 8 S + 2 0 i) *A 325 KEHAKULTUURITEADUSKOND 325 KKSP.04.003 Treeninguõpetuse jätkukursus dotsent Jaan Loko, d o tsen t A nts N urm ekiv i K K S P .04 .0 0 9 Treeninguõpetuse valikkursus doktoriõppele 2 A P (24L + 12S + 44 i) *E dotsent Jaan Loko, d o tsen t A n ts N urm ek iv i ■ L iik u m is-ja sp o rd iteadused :3 , TreeninguÕ petus j a spo rd ijuh tim ine:3 3 A P( 16 L + 4 8 S + 5 6 i) O K K SP.04.002 □ L i ik u m is - ja sp o rd ite ad u sed :d o k t Kursus käsitleb kaasaegse treen ingu süsteem i k o m ponen te j a © K K S P .0 4 .0 0 7 organisatsiooni, spo rd itreen ingu adap tatsioon ilis i aspekte , liigu tu svõ im ete E rinevate sp o rd ia lad e k o m p lek sn e analüüs, treen ingu spetsiifilisus ja arendam ise m etood ikat, spo rd ioskuste om andam ise j a noo rspo rtla s te in d iv id u a liseerim in e , e ttev a lm istu se e rineva te süsteem ide kasutam ine treeningu printsiipe. kõ rge ta se m eg a spo rtlaste l. © 1 .-1 3 . n.2 L, 1 S n-s 2 kn t = > E © 1 . - 1 6 . n .l L, 1 S n-s = > E KKSP.04.004 Kehaliste harjutuste ja spordi teooria K K S P .0 4 .0 1 0 Treeninguõpetuse erikursus doktoriõppele dotsent Jaan Loko, d o tsen t A nts N urm ekiv i d o tsen t Jaan Loko, d o tsen t A n ts N urm ek iv i 2A P(28L+12S+40i) *E 5 A P (1 0 0 S + 1 0 0 i) *E ■Liikum is- j a spord iteadused :2 , L iikum israv i:2 , TreeninguÕ petus j a □ L iik u m is - ja sp o rd itead u sed :d o k t spordijuhtim ine:2 © K K S P .04 .009 O K K SP.04.002 E ria lase treen ingu k om pleksne analüüs, treen ingu spetsiifilisus ja Kursus käsitleb spo rd iteoo ria põh im õ iste id , treenerile v a ja lik k e ind iv iduaa lsus. pedagoogilisi võim eid , spordi so tsiaa lseid funktsioone, liigu tu svõ im eid © 1 . - 16. n .4 S n-s = > A arendavaid harjutusi j a nende kasu tam ise m etood ikat, spo rd itreen ingu 24. - 40. n .4 S n-s = > A planeerimise vorm e ja p rogram m eerim ist. ©26. - 39. n. 1 L, 2 S n-s 4 kn t = > E K K S P .04.011 Treeninguteadus. M agistrieksam d o tsen t Jaan Loko, d o tsen t A nts N urm ek iv i KKSP.04.006 TreeninguÕpetus. Üldkursus magistrantidele 5 A P (4 L + 6 S + 1 9 0 i) *E dotsent Jaan Loko, do tsen t A nts N urm ek iv i, v -teadu r T õn is M atsin A ine o m an d am ise a lu seks on iseseisev töö uutem ate teadusk irjandustes 3AP(40L+20S+60i) -E pu b litseeritu d õ p iku te , m onograa fia te , tem aatiliste kogum ike ja artik litega ■ L iikum is-ja spord iteadused :m ag m ahus um bes 1000 lk. Kursus lähtub treen ingu süsteem susest. Süvendatu lt käsitle takse treen ingu © 1 . - 10. n .l L, 1 S n-s = > E adaptatsioonilisi aspek te , o rgan ism i m orfo funk ts ionaalse t spetsialisatsiooni, spo rd itehn ika õpe tam ise m e todo loog ilis i a luseid , K K S P .0 4 .0 1 2 M äestikutreening tänapäeva tippspordis, organismi treeningu program m eerim ist, treen ingu filosoofilisi küsim usi, taastum ist, kohanem ine a ja -ja kliimavööndi ulatuslike muutustega kontrolli ja juhtim ist. v -te ad u r T õn is M atsin ©5. - 16. n.3 L, 2 P n-s = > E 2 A P (2 6 L + 14 S + 4 0 i) *A □ L iik u m is - j a spo rd iteadused : , L iikum israv i: , TreeninguÕ petus j a KKSP.04.007 TreeninguÕpetus. Erikursus magistriõppele sp o rd ijuh tim ine: dotsent Jaan Loko, do tsen t A nts N urm ek iv i, v -teadu r T õnis M atsin O K K S B .O l.O O l, K K S B .01 .004 , K K S B .02 .033 , K K SB .02.034, 2AP(20L+20S+40i) *A K K S P .04 .002 □ L iik u m is-ja spo rd iteadused :m ag V abaaine eesm ärg ik s on k äsitleda hüpoksiating im uste ü ldm õju © KKSP.04.006 o rg an ism ile j a v a stu p id av u s t Iim iteerivate le töövõ im e fak to ritele n ing magistrantide eria lakursus koosneb treen inguõpe tusest I n ing va litud v aad e ld a k o h an em isreak ts io o n e hüpoksia le , aja- j a kliim avööndi eriala didaktikast ja loengu n ing treen ingu tunn i läb iv iim ise p rak tikast. u la tu s likele m uutuste le . Kursus annab e ttevalm istuse tööks kva lifitseeritud treen erin a või © 26 . - 35. n .2 L, 2 S n -s 1 re f = > A õppejõuna. © 2 4 .-3 3 . n.2 L, 2 S n-s = > A Ainete nimed Arvutiside terv isekasvatuses K K S B .06 .012 G rav iid se te k eh ak u ltu u r j a loom ulik K K S D .01.019 Arvutiõpetus K K S B .03 .003 sünnitus. V abaa ine Autistlike laste kehaline arendam ine K K S P .02 .006 In im ese liik u m ise b io m eh aan ik a K K SB .03.001 Biokeemilise adaptatsiooni spetsiif ika K K S B .02 .009 Juhi k u tse -ee tik a j a p sü h h o lo o g ia K K SP.03.019 treeningul. Vabaaine. K eh ak u ltu u r I (k e rg e jõ u stik ) K K S D .02.001 Biokeemilise kontrolli m eetod id K K S B .02 .036 K eh ak u ltu u r II (rask e jõ u stik ) K K S D .02.002 spordis. Erikursus m agistriõppele K eh ak u ltu u r III (sp o rtm än g u d ) K K S D .02.003 Biomeetria ja spo rd im etro loog ia K K S B .03 .002 K eh ak u ltu u r IV (su u sasp o rt, a lp in ism K K S D .02.004 Bobathi kontseptsioon neuro loog ilis te K K S B .05 .018 ja o rien tee ru m in e) puuetega laste taastusravis K eh ak u ltu u r V (veespo rt) K K S D .02.005 Ealine füsioloogia K K S B .02 .008 K eh ak u ltu u r VI (v õ im lem in e j a K K S D .02.006 Elektrom üostim ulatsioon j a selle K K S B .03 .017 aero o b ik a ) kasutamine taastusravis. K eh ak u ltu u r VII (te rv isesp o rt) K K S D .02.007 Enesekaitse algõpetus. V abaaine K K S D .01 .020 K eh ak u ltu u r koos m e to o d ik ag a K K S D .0 1 .014 Ergonoomika K K S B .03.011 (e rip ed a g o o g ik a o sak o n n a le ) Erivõimlemine K K S D .01 .017 K e h aku ltuu ri j a spo rd i a ja lugu K K S P .03.002 Esmaabi K K S B .06 .007 K ehaline kasva tus ee lkoo lieas K K S P .02.005 Funktsionaalne m orfo loog ia K K S B .01.001 K ehalise ak tiiv su se m õju K K S B .01.007 Funktsionaalne m orfo loogia. K K S B .01 .022 sk e le tilih as te reg eneratsioon ile . Erikursus doktoriõppele V ab aa in e m ag is triõppele . Funktsionaalne m orfoloogia. K K S B .01.025 K ehalise k asv a tu se j a koo lispo rd i K K S P .02.009 M agistrieksam. p rak tika Füsioloogia K K SB .02 .033 K ehalise k asv a tu se m e to o d ik a K K S P .02.007 Granti taotlem ise a lused. Ü ldkursus K K S B .01 .019 K ehalise k asv a tu se teo o ria K K S P .02.008 doktoriõppele K ehalise treen in g u te rv is tav efekt. K K S B .02.027 Graviidsete kehaku ltuu r ja K K S D .01 .015 E riku rsus m ag is triõppele . ettevalm istus ak tiiv seks sünn itu seks K ehaliste h a rju tu s te b io lo o g ia K K SB.01.004 326 KEHAKULTUURITE ADU SKOND 326 K ehaliste ha rju tu s te j a spord i teo o ria K K S P .0 4 .004 o rto p eed ias K erg e jõ u stik u a lg õ p e tu s A K K S D .01 .003 R ühikursus. V abaaine K K S D .0 1 .127 K erg e jõ u stik u a lgõpetu s В K K S D .0 1 .0 0 4 S ek su aa lk asv a tu s K K S B .06.025 K in an tro p o m ee tria K K S P .01 .0 4 6 S e m in a r liikum israv is K K S B .05.012 K inan tropom ee tria . Ü ldku rsus K K S P .01 .0 2 9 S iseh a ig e te liikum israv i K K S B .05.023 m ag istran tide le . S isse ju h a tu s liik u m israv isse K K S B .05.001 K in esio lo o g ia j a b iom ehaan ika . K K S B .03 .0 1 6 S o o ju s - ja e lek trirav i K K SB .05.006 E rih a ru k u rsu s d o k to riõppele . S pord i ad m in is treerim in e K K SP.03.018 K in esio lo o g ia j a b iom ehaan ika . K K S B .03 .015 S pord i so tsiaa ltead u ste K K SP.03.020 M ag istrieksam . m ag is triek sam K inesio loog ia . Ü ld k u rsu s K K S B .0 1 .0 1 6 S p o rd ib io k eem ia K K SB.02.034 m ag is triõppe le S p o rd ib io k e e m ia ja to itu m istead u sed . K K SB .02.038 K inesiteraap ia : sp e ts iaa lse te K K S B .03 .0 0 6 M ag is triek sam h arju tu s te k asu ta m in e sp o rd is j a S p o rd ifilo so o fia K K SP.03.016 rehab ilita ts ioon is . V abaaine. S p o rd ifü s io lo o g ia (m ag is triek sam ) K K SB .02.039 K iru rg ilis te , tra u m a to lo o g ilis te j a K K S B .05 .0 2 2 S p o rd iju h tim in e K K SP.03.008 o rto p eed ilis te ha ige te liikum israv i S p o rd ijü h tim ise p rak tik a K K SP.03.022 K ooli keh a lin e k asv a tu s K K SP.02 .001 S p o rd ip ed ag o o g ik a e riku rsus K K SP.01.030 K o o li- ja k la ss iv ä lis te ü ritu ste K K S B .06 .015 m ag is triõ p p e le p laneerim ine j a e ttev a lm istam in e S p o rd ip ed ag o o g ik a j a - KKSP.01 045 te rv iseõpetuses so tsiaa ltead u s te e riku rsus K oo lip rak tika K K S P .02 .003 d o k to riõppele L aste p sü h h o m o to o rn e a reng K K S B .05 .007 S p o rd ip ed ag o o g ik a v a lik k u rsu s K K SP.01.044 L ihashoo ldus K K S B .05 .015 dok to riõ p p ele L iigu tu sõpetus K K S P .03 .0 0 4 S pord ip ed ag o o g ik a . M ag is triek sam K K SP.01.052 L iikum isaparaad i funk ts io n aa ln e K K S B .01.021 S p o rd ip sü h h o lo o g ia K K SP.03.00I m orfo loog ia . E riku rsus S p o rd ip sü h h o lo o g ia j a liig u tu sõ p e tu s KKSP.03.021 m ag istriõppele m ag is triõppe le L iikum isaparaad i k in esio lo o g ia K K S B .01 .023 S p o rd iso ts io lo o g ia KKSP.03.005 L iikum isaparaad i k in esio lo o g ilised j a K K S B .03 .010 S p o rd iso ts io lo o g ia e riku rsus K K SP.03.012 b iom eh aan ilised u u rim ism eetod id . spo rd ijuh tide le E riku rsus m ag is triõ p p e le S p o rd itu ru n d u s K K SP.03.0I5 L iikum isaparaad i p a to füs io loog ia . K K S B .01 .018 S p o rtlik tre en in g I (k e rg e jõ u s tik ) K K SD .03.001 V alikku rsus dok to riõ p p ele S p o rtlik tre en in g II (rask e jõ u stik ) K K SD .03.002 L iikum israv i p ed iaatrias K K S B .05 .005 S p o rtlik tre en in g III (sp o rtm än g u d ) K K SD .03.003 L iikum israv i p rak tik a K K S B .05 .013 S p o rtlik tre en in g IV (su u sa sp o rt j a K KSD .03.004 L iikum israv i. M ag is trieksam . K K SB . 05 .0 1 9 o rien tee ru m in e) L ooduslähedased v õ tted te rv ise K K S B .06 .002 S p o rtlik tre en in g V (v õ im lem in e) K K SD .03.005 säilitam iseks j a rav iks S p o rtlik tre e n in g VI (v eesp o rt) K K SD .03.006 M anu aa lte raap ia K K S B .05 .0 1 0 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.083 M assaaz K K S B .05 .002 K erge jõustik M assaaz i a lgku rsus. V abaaine. K K S B .05.021 S po rtliku e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.022 M o too rika a reng K K S P .03 .013 R ask e jõ u stik I M o too rika ju h tim in e K K S B .03 .013 S portliku e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.023 M äes tik u treen in g tän ap äev a K K S P .04 .012 R ask e jõ u stik II tippspo rd is , o rgan ism i kohanem ine S portliku e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.036 a ja - ja k liim avöönd i u la tu slike S po rtm än g u d I m uu tu steg a S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.037 M ü o fib rillaa rv a lk u d e K K S B .01 .005 S p o rtm än g u d II uuen em isk iiru se m uu tused S portliku e ria la a lg k u rsu s A. K K S D .01 .107 skele tilihas tes sõ ltu v a lt k eh a lises t S u u sasp o rt ak tiiv susest. V abaa ine S portliku e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.090 m agistriõppele . V eesp o rt I N a isv õ im lem ise a lg õ p e tu s K K S D .01 .0 1 0 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.091 N ärv isü steem i h a ig e te liikum israv i K K S B .05 .017 V eesp o rt II O lü m p ism j a o lü m p ia liik u m ise K K S P .03 .017 S portliku e ria la a lg k u rsu s A. K K SD .01.076 aja lugu V õim lem ine O rgan ism i e lu ta litlu se ta sak aa lu K K S B .06 .005 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .01 .084 sä ilitam in e K erg e jõ u stik O rg an ism i treen itu se sõ ltuvus K K S B .0 1 .024 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .01 .024 sk e le tilih as te s to im u v a te s t R ask e jõ u stik I m uu tustest. V ab aa in e m ag is triõppele . S p o rtlik u e r ia la a lg k u rsu s B. K K SD .01 .025 O rien tee ru m ise a lg õ p e tu s K K S D .01 .013 R ask e jõ u stik II P ed ag o o g ilin e p rak tik a te rv iseõ p etu se K K S B .06 .022 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .01 .038 alal S p o rtm än g u d I R a h v a - ja te rv isesp o rt K K S P .01 .002 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .01 .039 R ahvaspo rd i a lu sed . V abaa ine K K S P .0 1.056 S p o rtm än g u d II R ask e jõ u stik u a lg õ p e tu s K K S D .01 .0 0 9 S portliku e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .0 1 .108 R eflek so te ra ap ia I: T e rv ise K K S B .03 .007 S u u sa sp o rt sä ilitam in e idam aiste m ee to d iteg a . S po rtliku e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .01.092 V abaaine. V eesp o rt I R eflek so te ra ap ia II. P u n k tim assaaz i K K SB 0 3 .008 S portliku e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .01 .093 alused . V abaaine. V eespo rt II R eh ab ilita ts io o n n eu ro lo o g ias K K S B .05 .008 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s B. K K S D .01 .077 R eh ab ilita ts io o n tra u m a to lo o g ia s j a K K SB . 05 .0 0 9 V õ im lem ine 327 КЕН AKULTUURITE ADU SKOND 327 Sportliku e ria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .099 B. K äsipall A erutam ine S portliku e ria la õpe tam ise m e to o d ik a K K S D .01 .032 Sportliku e ria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .062 B. R aske jõustik I Jalgpall S po rtliku e ria la õpe tam ise m e to o d ik a K K S D .01 .033 Sportliku e ria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .086 B. R aske jõustik II K ergejõustik S portliku e ria la Õpetam ise m e tood ika K K S D .0 1 .112 Sportliku e ria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .042 B. S uusaspo rt Korvpall S po rtliku e ria la õpe tam ise m e to o d ik a K K S D .0 1 .100 Sportliku e ria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .028 B. V eesp o rt I R askejõustik I S po rtliku e ria la Õpetam ise m e to o d ik a K K S D .01.081 Sportliku eria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .029 B. V õ im lem ine Raskejõustik 11 S portliku e ria la Õpetam ise m e to o d ik a K K S D .01 .049 Sportliku e ria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .057 B. V õrkpall Sulgpall S p o rtm än g u d e a lgõpetus А K K S D .01 .005 Sportliku eria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .01 .098 S p o rtm än g u d e algõpetus В K K S D .01 .006 Sõudmine S tre tch in g K K S D .0 1 .126 Sportliku eria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .097 S u u sa tam ise a lgõpetus А K K S D .01 .011 Ujumine S u u sa tam ise a lgõpetus В K K S D .01.012 Sportliku eria la jä tk u k u rsu s B. K K S D .0 1 .047 S uv e laag er K K S D .0 1 .123 Võrkpall T aastu srav i teaduslikud K K S B .05.004 Sportliku eria la jä tk u k u rsu s. Jalgpall K K S D .0 1 .141 u u rim ism ee to d id Sportliku eriala jä tkukursus. K K S D .0 1 .135 T a lv e la ag e r I K K S D .0 1 .121 Kergejõustik. T a lv e laag e r II K K S D .0 1 .122 Sportliku eriala jä tk u k u rsu s. K orvpall K K S D .0 1 .138 T ead u stö ö a lused K K S B .02.004 Sportliku eriala jä tk u k u rsu s. K äsipall. K K S D .0 1 .137 T ead u stö ö m etood ika. Ü ldkursus K K S B .02.011 Sportliku eriala jä tkukursus. K K S D .0 1 .134 m ag is triõ p p e le Raskejõustik I T eg ev u ste raa p ia lastel K K S B .05.020 Sportliku eriala jä tkukursus. K K S D .0 1 .132 T eg ev u ste raap ia traum ato loog ias ja K K SB 05.016 Raskejõustik 11 o rtopeed ias Sportliku eriala jä tkukursus. K K S D .0 1 .040 T erve e lu laad . V abaaine. K K S B .02.007 Sportmängud T erve em a, te rve laps K K S B .06.006 Sportliku eriala jä tkukursus. Sulgpall K K S D .0 1 .140 T erv ise filo so o fia j a te rv ise edendus K K S B .06.009 Sportliku eriala jä tkukursus. K K S D .0 1 .142 T erv ise risk id , te rv ise kaitse K K S B .06.024 Suusasport T erv ise risk id , te rv is t kah justav K K S B .06.023 Sportliku eriala jä tkukursus. K K S D .0 1 .136 k ä itum ine Ujumine. T erv isek ä itu m ise trend id K K S B .06.008 Sportliku eriala jä tkukursus. K K S D .0 1 .131 T e rv iseõ p e tu se a lgku rsus K K SB .06.001 Võimlemine T e rv iseõ p e tu se m e to o d ik a K K S B .06.011 Sportliku eriala jä tkuku rsus. V õrkpall K K S D .0 1 .139 T erv iseõ p e tu se p rog ram m id ja K K S B .06.014 Sportliku eriala õpetam ise m e tood ika K K S D .0 1 .0 3 0 p lan eerim in e A. Raskejõustik I T erv iseõ p e tu se p rog ram m id j a K K S B .06 .010 Sportliku eriala õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .101 Õ ppem aterjalid B. Veesport 11 T e rv iseõ p e tu se õ ppem etood ilise K K SB .06.016 Sportliku eriala Õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .063 m aterja li k oostam ine A. Jalgpall T e rv is t sä ilitav j a tugevdav käitum ine K K S B .06.013 Sportliku eriala õpetam ise m etood ika K K S D .01 .087 T oit, to itu m in e j a kehaline töövõ im e K K S B .02.035 A. Kergejõustik T o itu m in e , k ehaline ak tiivsus ja K K SB 02.037 Sportliku eriala Õpetam ise m e tood ika K K S D .0 1 .043 terv is A. Korvpall T ree n e rip rak tik a K K S D .0 1 .124 Sportliku eriala õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .053 T reen e rip rak tik a d ip lom iõppele K K S D .0 1 .125 A. Käsipall T reen in g u fü s io lo o g ia j a b iokeem ia. K K S B .02.012 Sportliku eriala Õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .031 Ü ldkursus m ag is triõppele A. Raskejõustik II T reen in g u tead u s. M ag is trieksam K K S P .0 4 .0 1 1 Sportliku eriala õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .058 T reeninguÕ petus. E rikursus K K SP.04.007 A. Sulgpall m ag is triõ p p e le Sportliku eriala Õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .111 T reeninguÕ petus. Ü ldkursus K K SP.04 .006 A. Suusasport m ag is tran tide le Sportliku eriala õpetam ise m e tood ika K K S D .0 1 .102 T reen in g u õ p e tu se a lgkursus K K SP.04.002 A. Veesport I T reen in g u õ p e tu se eriku rsus K K S P .04 .010 Sportliku eriala õpe tam ise m etood ika K K S D .0 1 .103 d ok to riõ p p ele A. Veesport II T ree n in g u õ p e tu se jä tk u k u rsu s K K SP.04.003 Sportliku eriala õpe tam ise m etood ika K K S D .01 .0 8 0 T reen in g u õ p e tu se va likku rsus K K SP.04 .009 A. Võimlemine d ok to riõ p p ele Sportliku eriala Õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .048 U jum ise a lgõpetus K K S D .01 .008 A. Võrkpall V õ im lem ise a lgõpetus А K K S D .01.001 Sportliku eriala Õ petam ise m e tood ika K K S D .0 1 .064 V õ im lem ise a lgõpetus В K K S D .01 .002 B. Jalgpall Õ p e ta ja k u tse-ee tik a j a p sühholoog ia . K K SP.03.003 Sportliku eriala õpe tam ise m etood ika K K S D .01 .088 V ab aa in e В Kergejõustik Sportliku eria la Õpetam ise m etood ika K K S D .0 1 .044 B. Korvpall Sportliku eriala Õpetam ise m etood ika K K S D .01 .054 328 KEHAKULTUURITEADUSKOND 328 Inglisekeelsed ainete nimed K K S B .01.001 Functiona l M orpho logy K K S B .0 6 .006 H ealthy m o th er and hea lth y child K K S B .01 .0 0 4 E x erc ise B io logy K K S B .06 .007 F irst aid K K S B .01 .005 T u rn o v er R ate C han g es o f M y o fib rilla r P ro te in s on K K S B .06 .008 T rends in health B eh av io u r Physical A c tiv ity and its P hysio log ica l S ig n ifican ce K K S B .06 .009 H ealth ph ilo so p h y and health d ev e lo p m en t K K S B .01 .007 E ffect o f P hysical A c tiv ity on R eg en era tio n o f Skeleta l K K S B .06 .010 P rogram s and te a ch in g m ateria ls in health education M uscle K K S B .06.011 H ealth E ducation M ethods K K S B .0 1 .016 K inesio logy K K S B .06 .012 In fo tehno logy in H ealth E ducation K K SB . 01 .018 P a th o p h y sio lo g y o f N eu ro m u scu la r A ppara tu s K K S B .06 .013 H ealth m a in ta in in g and p ro m o tin g behav io r K K S B .01 .019 B ases o f G ran t A p p lica tion K K S B .0 6 .0 1 4 P rog ram s and P lan n in g in H ealth E ducation K K S B .01.021 S em in ar-C o u rse in F unctiona l M orp h o lo g y K K S B .06 .015 P lann ing and P rep a ra tio n o f E x tracu rricu lar A ctivities in K K S B .01 .022 Functiona l M orpho logy H ealth E duca tion K K S B .01 .023 K in esio lo g y o f locom oto ry ap p ara tu s K K S B .0 6 .0 1 6 C o m p ilin g o f S tudy M ate ria ls in H ealth Education K K S B .0 1 .024 D ep endence o f tra in in g cond ition o f changes in skele ta l K K S B .06 .022 P edagog ical P rac tice in H ealth E ducation m uscle K K S B .06 .023 H ealth risks. B eh av io u r D is tu rb ing H ealth K K S B .01 .025 Functiona l m orpho logy . E x am in a tio n for M aste r S tuden ts . K K S B .0 6 .024 H ealth risks. H ealth P ro tec tion K K S B .02 .004 F o u nda tions o f R esearch W ork K K S B .06 .025 Sexual E duca tion K K S B .02 .007 H ealthy L ife -S ty le K K S D .01.001 G y m n astics B asic C ourse K K S B .02 .008 O n to g en etic P hysio logy K K S D .01 .002 G y m n astics B asic C ourse K K S B .02 .0 0 9 S pec ific B iochem ica l A dap tation o f Physical T rain ing K K S D .01 .003 T rack and Field. B asic C o u rse A K K S B .02.011 M ethods o f R esearch W ork K K S D .0 1 .004 T rack and Field. B asic C o u rse В K K S B .02 .012 P hysio logy and B iochem istry o f T ra in in g K K S D .0 1 .005 S ports G am es. B asic C o u rse A K K S B .02 .027 H ealth P rom otion in E xerc ise T ra in in g K K S D .0 1 .006 S ports G am es. B asic C ourse В K K S B .02 .033 P hysio logy K K S D .0 1 .008 S w im m ing . B asic C ourse K K S B .02 .034 B io ch em istry o f E xerc ise K K S D .01 .009 H eavy A th le tics. B asic C ourse K K S B .02 .035 Food, N u trition and Physical P e rfo rm an ce C ap ac ity K K S D .01 .010 R hy thm ic gy m n astics B asic C ourse K K S B .02 .036 B iochem ica l M o n ito rin g in E xerc ise T ra in in g K K S D .0 1 .011 Skiing. B asic C o u rse A K K S B .02 .037 N u tritio n , physica l activ ity and health K K S D .0 1 .012 Skiing . B asic C ourse В K K S B .02 .038 B io ch em istry o f E xerc ise and S port N u trition K K S D .01 .013 O rien tee ring . B asic C ourse K K S B .0 2 .039 P hysio logy o f E xerc ise (M aste r E xam ination ) K K S D .0 1 .014 Physical E duca tion and the R elated M ethods (for the dept, K K SB .03.001 B io m ech an ics o f H um an M o v em en t o f Special E duc.) K K S B .03 .002 B iom etrics and Sport M etro logy K K S D .0 1.015 P hysical E duca tion for P regnan t W om en and Preparation K K S B .03 .003 C o m p u tin g for A ctive B irth K K S B .03 .006 K inesiterapy : S pecial E xerc ise T herap y in S ports and K K S D .01 .017 S pecial G y m n astics R ehab ilitation K K S D .0 1.019 A ero b ic exercises fo r p reg n an t w om an and natural birth. K K S B .03 .007 R eflex o th erap y I: H ealth M ain ten an ce w ith O rien ta l K K S D .01 .020 S e lf-D efence . B asic C ourse M ethods K K S D .01 .022 Special C ourse A. H eavy A th le tics I K K S B .03 .008 R eflex o terap y II: T he P rincip les o f P o in t M assage K K S D .01 .023 S pecial C ourse A. H eavy A th le tic s II K K S B .03 .010 R esearch M eth o d s in N eu ro m u scu la r K inesio logy and K K S D .01 .024 S pecial C ourse B. H eavy A th le tic s I B iom echan ics K K S D .01 .025 S pecial C ourse B. H eavy A th le tics II K K S B .03.011 E rgonom ics K K S D .0 1 .028 A d v an ced C ourse B. H eavy A th le tic s I K K S B .03 .013 M o to r C ontro l K K S D .0 1 .029 A d v an ced C ourse B. H eavy A th le tics II K K S B .03 .015 K inesio logy and B iom echan ics. E x am in a tio n fo r M aste r K K S D .0 1 .030 T eac h in g m eth o d s A. H eavy A th le tics I S tudents. K K S D .01.031 T each in g m ethods A. H eavy A th le tics II K K S B .03 .016 K inesio logy and B iom echan ics. Special C ourse fo r Ph.D . K K S D .0 1 .032 T each in g m ethods B. H eavy A th le tics I S tudents. K K S D .01 .033 T each in g m e th o d s B. H eavy A th le tics II K K S B .03 .017 N eu ro m u scu la r E lectrical S tim u lation in R ehab ilita tion . K K S D .01 .036 S pecia l C ourse A. S ports G am es I K K S B .05.001 In troduction to physical therapy K K S D .01 .037 Spec ia l C o u rse A. S ports G am es II K K S B .05 .002 M assage K K S D .01 .038 Special C ourse B. S po rts G am es I K K S B .05 .004 R eh ab ilita tio n research m ethods K K S D .0 1 .039 Special C ourse B. S ports G am es II K K S B .05 .005 P h y sio th e rap y in ped ia trics K K S D .01 .0 4 0 A d v an ced C ourse. S ports G am es K K S B .05 .0 0 6 Physical therapy K K S D .0 1 .042 A d v an ced C ourse B. B asketball K K S B .05 .007 C h ild ren 's p sy ch o m o to r deve lo p m en t K K S D .01 .043 T each in g m ethods A. B asketball K K S B .05 .008 R eh ab ilita tio n in neu ro logy K K S D .01 .044 T each in g m ethods B. B aske tba ll K K S B .05 .009 R eh ab ilita tio n in trau m ato lo g y and o rthopaed ics K K S D .01 .047 A d v an ced C ourse B. V olleyball K K S B .05 .010 M anual therapy K K S D .01 .048 T each in g m ethods A. V olleyball K K S B .05 .012 S em in ar in P hysical T herapy K K S D .0 1 .049 T ea ch in g m ethods B. V olleyball K K S B .05 .013 P rac tice in E x erc ise T herapy K K S D .01 .053 T each in g m eth o d s A. H andball K K S B .05 .015 M uscle care K K S D .01 .054 T each in g m eth o d s B. H andball K K S B .05 .016 O ccupa tiona l the rap y in trau m ato lo g y and o rth o p aed ics K K S D .01 .057 A d v an ced C ourse B. B adm in ton K K S B .05 .017 P hysical th e rap y in neu ro logy K K S D .01 .058 T each in g m eth o d s A. B adm in ton K K S B .05 .018 C o n cep ts o f B obath therapy in reh ab ilita tio n o f K K S D .01 .062 A d v an ced C ourse B. F oo tball n eu ro log ica lly d isab led ch ild ren K K S D .01 .063 T each in g m eth o d s A. Foo tball K K S B .05 .019 M aster E xam ina tion in P hysio therapy K K S D .01 .064 T each in g m eth o d s B. F ootball K K S B .05 .0 2 0 O ccupa tiona l T h erap y fo r C h ild ren K K S D .0 1 .076 S pecial C o u rse A. G y m n astics K K S B .05.021 B asics o f M assage K K S D .0 1.077 S pecial C ourse B. M odern R h y th m ic G ym nastics K K S B .0 5 .022 P h y sio th e rap y in Su rg ica l, T rau m ato lo g ica l and K K S D .0 1 .080 T each in g m ethods A. G y m n astics O rthopaed ical D eseases K K S D .01.081 T each in g m ethods. G y m n astics K K S B .05 .023 P h y sio th e rap y o f In ternal D iseases K K S D .01 .083 Special C ourse A. T rack and F ield K K S B .06.001 H ealth E ducation . G eneral C ourse K K S D .01 .084 Special C ourse B. T rack and F ield K K S B .06 .002 N atu ra l m eans for health m a in ta in in g and trea tm en t K K S D .0 1 .086 A dvanced C ourse B. T rack and Field K K S B .0 6 .005 M ain ta in in g o f eq u ilib riu m in life activ ites (In terre la tion K K S D .0 1.087 T each in g m ethods A. T rack and Field betw een health and d isease) K K S D .0 1 .088 T each in g m ethods B. T rack and Field 329 lüEHAKULTUUMTEADUSKOND 329 K K SD .01.090 S pecia l C o u rse A. A quatic Sport I K K S D .03 .005 T ra in in g V (G y m n astic s) K K SD .01.091 S pec ific C ourse A. A quatic Sport II K K S D .03 .006 A gua tic s spo rt K K SD .01.092 Special C ourse B. A quatic S port I K K S P .01 .002 R ecrea tion A ctiv ities K KSD.01.093 Special C ourse B. A quatic Sport II K K S P .01 .0 2 9 K in an th ro p o m etry K K SD .01.097 A dvanced C ourse B. S w im m ing K K S P .01 .0 3 0 S port pedagogy . S p ec ia lized C ourse for M aster S tudents K K SD .01.098 A dvanced C ourse B. A quatic S port II K K S P .01 .0 4 4 A lte rn a tiv e C o u se in Spo rt Pedagogy for PhD S tudents K KSD.01.099 A dvanced C ourse B. A quatic S port II K K S P .01 .045 S p ec ia lized C ourse in Spo rt P edagogy and Social Sciences K K SD .01.100 T each ing m ethods B. A quatic S port I in S port for PhD S tuden ts K K SD .01.101 T each ing m ethods B. A quatic Sport II K K S P .0 1 .046 K inan th ropom etry K K SD .01.102 T each in g m ethods A. A quatic Sport I K K S P .0 1 .052 S port P edagogy. K K SD .01.103 T each in g m ethods A. A quatic Sport II K K S P .0 1 .056 R ecrea tiona l Spo rt KKSD.01.107 Special C ourse A. S k iing K K SP.02 .001 Physical E duca tion a t School KKSD.01.108 Special C ourse B. S k iing K K S P .02 .003 School P rac tice KKSD.01.111 T each ing m ethods A. S k iing K K S P .02 .005 Physical edu ca tio n o f p reschool ch ildren K K SD .01.112 T each ing m ethods B. Skiing K K S P .02 .0 0 6 Physical educa tion o f au tis tic ch ildren KKSD.01.121 W in tercam p I K K S P .02 .007 M ethods o f P hysical E duca tion K K SD .01.122 W in tercam p II K K S P .02 .008 T h eo ry o f Physical E duca tion KKSD.01.123 S um m ercam p K K S P .02 .009 P rac tice o f P hysical E duca tion and Schoo lsport K K SD .01.124 P ractice K K S P .03.001 P sycho logy o f S po rt KKSD.01.125 Practice K K S P .03 .002 H isto ry o f S ports KKSD.01.126 S tretch ing K K S P .03 .003 T he E th ics and Psycho logy o f a T eacher K K SD .01.127 Physichal E ducation (F orm ation o f C orrec t Postu re) K K S P .03 .004 M oto r L earn in g K KSD.01.131 A D V A N C E D C O U R S E . G Y M N A S T Y C K K S P .03 .005 S port S ocio logy KK SD .01.132 A D V A N C E D C O U R S E . H E A V Y A T H L E T IC II K K S P .03 .008 S port M anagem en t K KSD.01.134 A D V A N C E D C O U R S E . H E A V Y A T H L E T IC I K K S P .03 .012 S port Soc io logy K KSD.01.135 A D V A N C E D C O U R S E . T R A C K A N D FIELD . K K S P .03 .013 M oto r deve lo p m en t KKSD.01.136 A D V A N C E D C O U R S E . SW IM M IN G . K K S P .03 .015 S port M arketing KK SD .01.137 A D V A N C E D C O U R S E . H A N D B A L L K K S P .03 .016 P h ilo sophy o f Spo rt K KSD.01.138 A D V A N C E D C O U R S E . B A S K E T B A L L K K S P .03 .017 O lym pism and the H isto ry o f the O lym pic M ovem ent K KSD.01.139 A D V A N C E D C O U R S E . V O L L E Y B A L L K K S P .03 .018 S port A dm in is tra tion K KSD.01.140 A D V A N C E D C O U R S E . B A D M IN T O N K K S P .03 .0 1 9 T he e th ics and p sych o lo g y o f m anager KK SD .01.141 K K S P .03 .0 2 0 S port Social S c iences - M aster E xam ination K KSD.01.142 A D V A N C E D C O U R S E . S K IIN G K K S P .03.021 S port P sycho logy and M oto r L earn ing KKSD.02.001 Physichal E ducation I (T rack and F ield) K K S P .03 .022 S port m an ag em en t prac tice KKSD.02.002 Physichal E ducation II (H eavy A th le tics) K K S P .04 .002 F undam en ta ls o f C o ach in g E ducation KKSD.02.003 Physichal E ducation III (S po rt G am es) K K S P .04 .003 C o ach in g E ducation . A dvanced C ourse KKSD.02.004 Physichal E ducation IV (S k iing , O rien teering ) K K S P .04 .004 T heo ry o f P hysical E xerc ises and Sports KKSD.02.005 Physichal E ducation V (A quatic Sport) K K S P .04 .0 0 6 C o ach in g S cience KKSD.02.006 Physichal E ducation VI (G ym nastics) K K S P .04 .007 C o ach in g S cience KKSD.02.007 Physichal E ducation VII (F itness) K K S P .04 .0 0 9 A lte rna tive C ourse in C o ach in g for PhD Students KKSD.03.001 T rain ing I (T rack and Field) K K S P .04 .0 1 0 S pec ia lized C ourse in C o ach in g for PhD S tudents KKSD.03.002 T rain ing II (H eavy A th le tics) K K S P .0 4 .0 1 1 C o ach in g S cience KKSD.03.003 T rain ing III (S po rt G am es) K K S P .04 .012 A ltitude tra in ing in m odern sport, o rgan ism adaptation to KKSD.03.004 T rain ing IV (C ross-C oun tryS k iing , O rien teering ) the ex tensive tim e-lag and c lim a te changes Ained õppejõudude järgi Alev, Karin K K S D .02 .004 G apejeva , Je lena K K S B .03 .006 , K K S B .03.007, Aljaste, Doris K K S B .05 .013 , K K S B .05 .021 , K K S B .03.008, K K S B .05.002, K K S B .05.023 K K S B .05.021 Allikas, Aire K K S D .02 .006 H aan, V eiko K K S D .0 1 .063, K K S D .01 .064 Andla, Oleg K K S D .02 .002 , K K S D .03 .002 H aljaste , K aja K K S D .01 .008, K K S D .01 .090, Ankru, Krista K K S B .05.013 K K S D .0 1 .092, K K S D .01 .097, Arold, Jaak K K S D .02 .002 K K S D .0 1 .100, K K S D .0 1 .102, Audova, M aire K K S B .0 5 .006 K K S D .0 1 .123, K K S D .0 1 .124, Aule, Rein K K S D .01 .003 , K K S D .01 .004 , K K S D .0 1 .125, K K S D .0 1 .136, K K S D .0 1 .083, K K S D .0 1 .084, K K S D .02 .005 , K K S D .03.006 K K S D .0 1 .086, K K S D .0 1 .087, H ein , U rm as K K S D .0 1 .091, K K S D .01 .093 K K S D .01 .088 , K K S D .0 1 .124, H ein , V ello K K S D .0 1 .001, K K S D .01 .002, K K S D .0 1 .125, K K S D .0 1 .135, K K SP .02 .001 , K K S P .02.007, K K S D .02 .001 , K K S D .03.001 K K S P .02.008 Eelmäe, Priit K K S B .05 .001 , K K S B .05 .002 , H erm lin , K aja K K S D .0 1 .001, K K S D .01 .002, K K S B .05 .004 , K K S B .05 .005 , K K S D .0 1 .127, K K S D .02.006 K K S B .05 .006 , K K S B .05 .007 , H ollo , H enn K K S D .0 1 .091, K K S D .01 .093, K K S B .05 .008 , K K S B .05 .009 , K K S D .0 1 .099, K K S D .0 1 .101, K K S B .05 .010 , K K S B .05 .012 , K K S D .0 1 .103, K K SD .02 .005 K K S B .05 .013 , K K S B .05 .015 , Janson , T am ara K K S B .01 .004 , K K S B .02 .007 , K K S B .05 .016 , K K S B .05 .017 , K K S B .02 .027, K K S B .02 .033 , K K S B .05 .018 , K K S B .05 .019 , K K S B .06 .001 , K K S B .06.002, K K S B .05 .020 , K K S B .05.021 K K S B .06 .005 , K K S B .06.007, Ereline, Jaan K K S B .03 .002 , K K S B .03 .003 , K K S B .06 .008 , K K S B .06.009, K K S B .03 .011 , K K S B .05 .004 K K S B .06 .010 , K K S B .06.012. 330 KEHAKULTUURITE ADU SKOND 330 K K S B .06 .013 , K K S B .06 .014 , K K S D .03.005 K K S B .06 .015 , K K S B .06 .016 , N ik o la jev a , Irja K K S B .05.013 K K S B .06 .022 , K K S B .06 .023 , N u rm ek iv i, A nts K K S D .01 .083, K K SD .01 .086, K K S B .06 .024 K K S D .0 1 .135, K K SP.04.002, Järva, Jaanus K K S B .0 1 .0 0 1 , K K S B .0 1.004, K K SP.04.003, K K SP.04.004, K K S B .01 .005 , K K S B .01 .007 , KKSP.04.006 , K K SP.04.007, K K S B .0 1 .0 1 6 , K K S B .01 .021 , KKSP.04.009, K K SP.04.010, K K S B .01 .023 K K SP.04.011 Jü rim äe , Jaak K K S D .0 1 .098, K K S P .0 1 .029 O ja , L e ila K K S P .02 .001 , K K SP.02.003, Jü rim äe , T o ivo K K S P .0 1 .002, K K S P .0 1 .029, K K S P .02 .005 , K K SP.02.006, K K S P .0 1 .030, K K S P .0 1 .044, K K S P .02 .007 , K K SP.02.009 K K S P .01 .045 , K K S P .0 1 .046, P aam a, M art K K S D .0 1 .003, K K SD .01.004, K K S P .0 1 .052, K K S P .0 1 .056 K K S D .0 1 .0 8 4 ; K K SD .01.086, K aasik , P riit K K S B .01 .005 , K K S B .01 .024 , K K S D .0 1 .087, K K SD .01.088, K K S B .0 5 .004 K K S D .0 1 .135. K K SD .02.001, K ais, K ristjan K K S D .0 1 .006, K K S D .0 1 .039, K K SD .03.001 K K S D .0 1 .047, K K S D .0 1 .048, Pehm e, A ndo K K S D .0 1 .009. K K SD .01.020, K K S D .0 1 .049, K K S D .0 1 .139 K K S D .0 1 .022, K K SD .01.024, K aju, R am on K K S D .0 1 .003, K K S D .0 1 .004 K K S D .0 1 .0 3 0 K K SD .01.032, K arelson , K alle K K S B .02 .008 , K K S B .02 .033 K K S D .0 1 .124. K K SD .01 .125, K elk, H e lli-T aev o la K K S B .0 5 .016 K K S D .0 1 .132. K K SD .01 .134, K ivil, A llar K K S D .01 .011 , K K S D .01 .012 , K K S D .02.002. K K SD .03.002 K K S D .01 .013 , K K S D .0 1 .107, P ih l, Eve K K SB .02.011 K K S D .0 1 .108, K K S D .0 1 .111, P uhke , R aivo K K SB .01.004 K K S D .0 1 .112, K K S D .0 1 .121, P ääsuke , M ati K K S B .01 .016 , K K SB .01.018, K K S D .0 1 .122, K K S D .0 1 .124, K K S B .02 .033 , K KSB 03.001, K K S D .0 1 .125, K K S D .0 1 .142, K K S B .03 .010 , KKSB. 03.013, K K S D .02 .004 K K S B .03 .015 , KKSB.03.016, K iv istik , A rne K K S D .0 1 .123 K K S B .03 .017 , K K SB .05.004 K ull, M erike K K S B .06 .006 , K K S B .06 .010 , R atassepp , E nn K K S P .02 .008 , KKSP.03.001, K K S B .06 .011 , K K S B .06 .012 , K K S P .03 .003 , K K SP.03.005, K K S B .06 .013 , K K S B .06 .014 , K K S P .03 .008 , K K SP.03.012, K K S B .06 .015 , K K S B .06 .016 , K K SP .03 .016 , KKSP.03.019 K K S B .06 .022 , K K S B .06 .025 R audsepp , L en n art K K S P .03 .004 , K K SP.03.008, K utm an , M artin K K S D .01 .083 , K K S D .01 .084 , K K S P .03 .013 , K K SP.03.015, K K S D .0 1 .086, K K S D .0 1 .087, K K S P .03 .018, K K SP.03.020, K K S D .01 .088 , K K S D .0 1 .135, K K S P .03 .021, K K SP.03.022 K K S D .02 .001 , K K S D .03.001 R ehand , M erle K K S D .01.014, K K SD .02.006 Laos, A rne K K S D .01 .005 , K K S D .0 1 .006, R em m elkoor, R eele K K SP.03.017 K K S D .0 1 .036, K K S D .01 .038 , R ood, A lan K K SD .02.004 K K S D .0 1 .039, K K S D .0 1 .042, R oos, R ein K K S D .0 1 .005 K K SD .01.006, K K S D .0 1 .043, K K S D .0 1 .044, K K S D .0 1 .036 K K SD .01.040 K K S D .0 1 .138 R äm m er, T iiu K K S B .05.005 K K SB .05.013 L em berg , H arry K K S D 01.086. K K S D .01 .087 , S aarm a, R iin a K K SB .05.017 K K S D 01.088. K K S D .0 1 .135, Sander, R ein K K S D .01 .037 K K SD .01.038 K K S D 02 .001. K K S D .03.001 S arapuu , A gnes K K SB .05.013 L inkberg , R ee t K K SD 01.010. K K S D .01 .014 , S chne ide r, G a lin a K K SB .05.013 K K SD 01.015. K K S D .01 .017 , Seene, M all K K SB .05.005 K K SD 01.019. K K S D .0 1 .076, Seene, T ee t K K S B .01.018, K K SB .01.019, K K SD 01.077. K K S D .0 1 .080, K K SB .01.022 K K SD 0 1 .0 8 L K K S D .0 1 .131, S ikk , E nna K K S B .05.005. K K SB .05.013 K K S D .02 .006 S ikku t, T õnu K K S D .0 1 .009. K K SD .01.028. Loko, Jaan K K SD 01.023. K K S D .0 1 .025, K K S D .01 .134 K K SD 01.029. K K S D .0 1 .031, S irge, T iin a K K S D .02.003. K K SD .02.007 K K SD 01.033. K K S D .0 1 .132, S te lm ach , T iin a K K S B .05.007. K K SB .05.020 K K SP 04.002. K K S P .04 .003 , T am m ik , K arin K K SB .05 005 K K SP 04.004. K K S P .04 .006 , T im p m an n , S a im a K K S B .02 .004 K K SB .02.033, K K SP 0 4 .007 K K S P .04 .009 , K K SB .02.036 K K SP 0 4 .010 K K S P .0 4 .0 1 1 T orop , T iin a K K S D .0 1 .003 K K SD .01.004. M aas, H ille K K S B .05 .018 K K S D .01.083 K K SD .01.084, M ain la , Enn K K S P .03 .002 K K S D .0 1 .086 , K K SD .01.087, M atsin , T õnis K K S P .04 .006 K K S P .04 .007 , K K S D .01 .088 , K K S D .01 .135, K K S P .04 .012 K K S D .02.001 , K K SD .03.001 M ed ija inen , L uule K K S B .02.033 K K S B .0 2 .034 , T ru ija , T aav i K K SD .01.001 K K S B .02.035 K K S B .0 2 .037 T õ n ise , T K K SP.03.018 M ustim ets , E lm ar K K S B .05 .0 1 0 T õ n isso n , Enn K K S D .0 1 .009 , K K SD .02.002, M ustim ets , M argus K K S B .0 5 .009 K K S B .05 .013 , K K S D .03.002 K K S B .05 .023 T ölp , Ü lo K K S D .02.005 M ärtin , L uule K K S D .02 .006 V algm aa, H elm uth K K S D .01 .005 , K K S D .01 .037, N e issaar , Inga K K S B .05.015 K K S D .0 1 .014, K K S D .01 .038 K K S D .01.057, K K S D .01 .017 K K S D .0 1 .076, K K S D .0 1 .058 , K K S D .0 1 .140, K K S D .01 .077 K K S D .0 1 .080, K K S D .02.003 K K S D .01.081 K K S D .0 1 .124, V allim äe, H. K K S P .03.018 K K S D .0 1 .125 K K S D .0 1 .126, V eebel, V ilja r K K S D .02.002 K K S D .0 1 .131 , K K S D .02 .006 , V iru , A tko K K S B .01 .004 , K K S B .02.007 331 KEHAKULTUURITEADUSKOND Viru, M ehis K K S B .02.009, K K S B .02 .012 , K K S B .05 .004 Visnapuu, Indrek K K S D .0 1 .038 Visnapuu, M ilvi K K S D .0 1.005, K K S D .0 1.006, K K S D .01 .036, K K S D .0 1 .037, K K S D .0 1.039, K K S D .0 1 .053, K K S D .01 .054, K K S D .0 1 .057, K K S D .0 1 .124, K K S D .0 1 .125, K K S D .0 1 .137, K K S D .0 1 .140, K K S D .02.003, K K S D .03 .003 Ööpik, V ahur K K S B .02 .004 , K K S B .02 .011 , K K S B .02 .033 , K K S B .02 .034 , K K S B .02 .035 , K K S B .02 .036 , K K S B .02 .037 , K K S B .02 .038 , K K S B .02 .039 332 MAJANDUSTEADUSKOND 332 11. - 11. n.3 S n -s 1 re f MAJANDUSTEADUSKOND M JJV .0 2 .0 1 9 Bakalaureusesem inar (turundus) korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õ n u M auring , lek to r N eem e Roose 1 .5A P (32S + 28 i) *A JUHTIMISE JA VÄLISMAJANDUSE ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t INSTITUUT (JV) T u ru n d u se v a litu d teem ad e j a p ro b leem id e süvakäsitlu s . Teemad ja p ro b leem id m äära tak se k in d lak s igaks sem in arik s eraldi, lähtudes õppetoo li j a ü liõp ilas te huv idest. TURUNDUSE ÕPPETOOL (02) © 2 6 . - 33. n .4 S n -s = > A M JJV .0 2 .0 2 0 T u r u n d u s e ju h t im in e M JJV .02 .001 Turundus korr. p ro fesso r M ait M iljan d o tsen t T õnu M auring , lek to r N eem e R oose 4 A P (3 2 L + 1 6 S + 1 1 2 i) *A 3 A P( 16 L + 6 P + 2 6 S + 7 2 i) *E ■ Ä riju h tim in e :m ag ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t O M JR I.0 7 .0 1 2 T u ru n d u st käsitle tak se kui k o n tsep tsio o n i, m is läh tub ühelt po o lt ta rb ija te A ine hõ lm ab tu ru n d u s teg ev u se kõ ik i peam isi aspekte. K äsitlem ist leiavad va jad u ste j a soov ide rah u ld am isest, te ise lt poo lt, to o d e tu d kauba ed u k ast tu ru n d u sm ee tm es tik u p õ h ie lem en d id n ing nende alusel tu rus tam ises t. T u ru n d u sk o n tsep tsio o n rea liseerub läbi tu ru n d u sk o m p lek si ku ju n d am in e . P õ h itähe lepanu pööratakse tu ru n d u sm ee tm estik u k u ju n d am ise , tu ru n d u ss tra teeg ia te a rendam ise , tu ru situ a ts io o n i an alüüsile , tu ru n d u se ju h tim ise l eesm ärk ide püstitamisele m arke ting i ju h tim ise j a te iste tu ru n d u sk ü sim u ste . n ing nende saav u tam isek s so b ivate s tra teeg ia te j a tak tika valikule. © 36 . - 36. n .2 L n-s S tra teeg ia te rak en d am isek s õ p itak se tu n d m a tu rundusp laan ide koostamist, 37. - 37. n .4 S n-s ev ita m ist j a kon tro lli. K ursuse o m an d am in e võ im aldab edukalt osaleda 38. - 38. n .2 L n-s tu ru n d u se ju h tim ise e rin ev a tes v a ldkondades . 39. - 39. n .2 P, 2 S n -s 1 k n t = > E © sep tem b e r, 40. n. 2 knt, 2 re f = > A 3 5 . - 35. n .2 P, 2 S n - s 1 kn t 24. - 24. n .2 L n-s M JJV .02 .024 T u r u n d u s e ju h t im in e 25. - 25. n .4 S n-s korr. p ro fesso r M ait M iljan 26. - 26. n .2 L n-s 2A P(11L +1 lS + 5 8 i) *A 27. - 27. n .4 S n-s ■ A v a tu d Ü likool: 28. - 28. n .2 L n-s K ursuse jo o k su l o m an d a tak se te ad m isi tu ru n d u sk esk o n n a analüüsiks, 29. - 29. n .2 P, 2 S n-s 1 kn t tu ru n d u ss tra teeg ia te v a lik u k s n ing konk ree tse te turundusm eetm ete ja 30. - 30. n .2 L n-s tu ru n d u sp o liitik a ku ju n d am isek s . O lu lis t tähe lepanu pööratakse 31. - 31. n .4 S n -s 1 re f rah v u sv ah e lis te le tu rg u d e le s isen em ise le n ing turundusmeetmete 32. - 32. n .2 L n-s kasu tam ise le rah v u sv ah e lis te l tu rgudel. 33. - 33. n .4 S n-s © n o v em b er, 1. n. = > A 34. - 34. n .2 L n-s M JJV .02 .025 T u r u n d u s j a m ü ü g ite g e v u s e tte v õ tte s M JJV .02 .002 Turunduse juhtim ine d o tsen t T õnu M auring korr. p ro fesso r M ait M iljan , õppeü lesan d e tä itja T oom as D anneberg 2 A P (1 0 L + 1 2 S + 5 8 i) -A 3 A P (1 5 L + 6 P + 2 7 S + 7 2 i) *E ■ A v a tu d Ü likool: ■ A v a tu d Ü lik o o l : , E t te v õ tte m a ja n d u s t K äsitle tak se e ttev õ tte tu ru n d u s teg ev u se põh iseisukohti, tarbijate O M JJV .02 .001 o stu k ä itu m ist, m ü ü g isu h tlem ise p ro tsess i, m üügi juh tim ist, teenuste A ine hõ lm ab tu ru n d u s teg ev u se eesm ärk id e j a ü lesan n e te p ü stitam is t n ing tu ru n d u se spe ts iif ik a t, te en in d u se k va liteed i m õ ju reid ja kvaliteedi rolli teid nende saavu tam iseks . P õh itäh e lep an u on pöö ra tud tu ru situ a ts io o n i e ttevõ tte kon k u re n ts ie e lis te ku ju n d am ise l, kva liteed i terv ik liku juhtimise analüüsile , e esm ärk id e pü s titam ise le n in g nende saav u tam isek s sob iva p rin tsiipe , su h te tu ru n d u st n ing k liend iteen indust. s tra teeg ia j a tak tik a va liku le . S tra teeg ia te rak en d am isek s õpe ta takse © d e tsem b e r, 1. n. = > A tu ru n d u sp laan id e k o o stam ist, e s itam is t j a kon tro lli. K ursuse om an d am in e v õ im ald ab o rie n tee ru d a j a o sa led a tu ru n d u se ju h tim ise e rineva tes M JJV .0 2 .0 2 6 T u r u n d u s I valdkondades. korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õ n u M auring , lek to r N eem e Roose © 4 . - 5. n.3 S n-s 2 A P( 16 L + 4 P + 12 S + 4 8 i) *A 6. - 6. n .2 P, 1 S n-s 1 k n t □ M ajandus (k õ rv a la in en a): 7. - 8. n.3 L n-s A n tak se ü levaade tu ru n d u se st (m a rk e tin g is t) kui kaasaegse äritegevuse 9 . - 1 0 . n.3 S n-s p rin tsiib is t, kus täh e lep an u k e sk p u n k tis asub klien t. V aadeldakse turundus 11. - 1 1 . n .2 P, 1 S n -s 1 k n t ko n tsep tsio o n i rea lisee rim ise v ah en d e id j a m eetodeid . K äsitletakse toote-, 12. - 13. n.3 S n-s h inna-, j a o tu s - ja ed u stu sp o liitik a te k u ju n d am ise põh im õtte id . 1 4 ,- 14. n .2 P, 1 S n - s 1 k n t © 3 5 . - 36. n .2 S n -s 1 re f 15. - 16. n.3 S n -s 1 re f = > E 37. - 37. n .2 P n -s 1 k n t 1. - 3. n.3 L n-s 38. - 39. n .2 S n -s = > A 2 4 . - 3 1 . n .2 L n-s M JJV .0 2 .0 0 4 Reklaam 32. - 33. n .2 S n-s lek to r N eem e R oose 34. - 34. n .2 P n -s 1 kn t 1 .5A P (9 L + 2 P + 1 3 S + 3 6 i) *E ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t M JJV .0 2 .0 2 8 T u r u n d u s e a lu se d O M JJV .0 2 .0 0 1 d o tsen t T õnu M au rin g P rom otsioon i j a eriti rek laam i roll n ing k asu tam isv õ im alu sed 3 A P (2 0 L + 1 0 0 i) -A tu ru n d u sk o m p lek sis . R ek laam ik am p a an ia te p lan eerim in e j a läb iv iim ine. ■ Ä riju h tim in e :3 T eo ree tilise baasi a ndm ine tööks rek laam ig a seo tud am etikoh tadel. K ursuses k ä s itle tak se k lien d ile o rien te e ritu d s ih ttu ru n d u se printsiipe. © 1 5 . -1 5 . n .3 S n - s = > E V aad e ld ak se tu ru n d u se eesm ärk e , kesk k o n d a , v ahende id j a meetodeid. 1 3 .- 13. n.3 S n - s A n a lü ü sitak se too te-, h inna-, ja o tu s - n in g ed u tu sp o liitik a kujundamise 1. - 1. n.3 L n-s põh im õ tte id . 3. - 3. n.3 L n-s © sep tem b e r, 16. n. 1 kn t, 1 r e f = > A 5. - 5. n.3 L n-s 7. - 7. n .2 P, 1 S n-s 1 k n t M JJV .0 2 .0 2 9 T u r u n d u s II 9. - 9. n.3 S n-s korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õnu M auring , lek to r N eem e Roose MAJANDUSTEADUSKOND 333 333 3AP( 16L + 6 P + 2 6 S + 7 2 i) *E Õ ppeülesande tä itja E le R eiljan □ M ajan d u s (kõ rvala inena): 1.5A P( 16 L + 2 P + 6 S + 3 6 i) *A Kursuse eesm ärg iks on anda ü liõp ilaste le teadm isi tu runduse ju h tim isest. ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t Põhirõhk on sea tud tu ru n d u sk esk k o n n a analüüsile n ing e ttevõ tte le sob iva O M JJV .0 2 .0 0 1 strateegia va liku le , s tra teeg ilise le p laneerim ise le n ing p laan ide K ursuse jo o k su l p ü ü tak se an d a e tteku ju tu s m arketingi eripärast evitamisele. K äsitlem is t leiab ka äri- j a teenuste tu runduse ju h tim ise rah v u sv ah e lises k on tekstis. K ursuse läb iv idee on kultuuriliste erinevuste omapära. o m a p ä ra se lg itam ine. S e lg ita tak se g lobaa lse j a lokaalse lähenem isviisi © 1 .- 5 . n.3 L n-s k o n flik ti rah v u sv ah e lises tu runduses. A n takse ü levaade rahvusvahelisele 6. - 6. n .l L, 2 S n-s tu ru le s isen em ise m ee to d ite s t n ing analüüsitakse m arketing-m ixi 7. - 8. n.3 S n-s k o h an d am ise v õ im a lik k u s t j a v a ja lik k u st rahvusvaheliste l turgudel 9. - 9. n.2 P, 1 S n-s 1 knt tegu tsem ise l. 10. -1 1 . n.3 S n-s ® 1. - 8. n .2 L n -s 1 re f 12. -1 2 . n.2 P, 1 S n-s 1 kn t 9 . - 1 1 . n .2 S n - s 13. - 14. n.3 S n-s 1 re f 1 2 . - 1 2 . n .2 P n-s = > A 1 5 .-1 5 . n.2 P, 1 S n - s 1 kn t 16. - 16. n.3 S n-s = > E M JJV .02 .043 D ip lo m is e m in a r ( tu r u n d u s ) korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õnu M auring , lek tor N eem e R oose M JJV.02.030 R ek laa m 2 A P (2 0 S + 6 0 i) *A lektor N eem e R oose ■ Ä riju h tim in e :4 2AP( 10 L + 1 P+ 4S+65i) *A © M JJV .0 2 .0 3 3 , M JJV .02 .034 , M JJV .0 2 .0 4 0 , M JJV .02 .044 ■Ärijuhtim ine:4 S em inari e esm ärg ik s on d ip lo m itö ö d eg a seon d u v a uurim istem aatika O M JJV .02.028 sü v ak äsitlu s . T eem ad j a p ro b leem id m äära takse k ind laks igaks sem inariks Edustam iskom pleks tu runduses. R ek laam i o lem us, ro llid , eesm ärg id j a e ra ld i, läh tudes va litu d d ip lo m itö ö d e teem ad est ning õppetooli teadustöö funktsioonid. R ek laam ikam paan ia kavandam ine , läb iv iim ine j a m õ jukuse tem aatikast. hindamine. © m ä rts , 1. n. = > A © septem ber, 24. n. 1 kn t = > A M JJV .0 2 .0 4 4 T u r u - u u r in g u d M JJV.02.033 H in n a k u ju n d u s tu ru n d u s e s lek to r N eem e R oose korr. professor M ait M iljan 2 .5 A P (8 L + lP + 6 S + 8 5 i) *A 2AP( 10 L + 1P+4S+65 i) *E ■ Ä riju h tim in e :4 ■Ärijuhtim ine:4 O M JJV .0 2 .0 2 8 OM JJV.02.028 T u ru in fo rm ats io o n i h an k im ise j a analüüsi võ im alused ning m oodused, Käsitlemist leiavad efek tiiv se h innaku junduse võ tm eküsim used . T u ru -u u rin g u te k av an d a m in e j a läb iv iim ine. T eoree tilise baasi andm ine Põhitähelepanu pöö ra takse täh tsusta tud kuludele , ostja te tu ru in fo rak en d am isek s e ttevõ tluses. hinnatundlikkusele n ing konkuren tide kä itum isele e rineva tes tu ru © sep tem b e r, 24. n. 1 kn t = > A situatsioonides. ©septem ber, 16. n. 1 k n t= > E M JJV .02 .045 T a r b i ja k ä i tu m in e õ p p eü lesan d e tä itja M aive S u u ro ja MJJV.02.034 Ä r i - j a te e n u s te tu r u n d u s 1 .5 A P (6L + 4S + 50 i) *A dotsent Tõnu M auring ■ Ä riju h tim in e :4 3AP(16L+4S+100i) *E O M JJV .0 2 .0 2 8 ■Ärijuhtim ine:4 K ursus k äsitleb lõp p ta rb ija te o s tu k ä itu m ise iseärasusi n ing nende OM JJV.02.028 tead m iste p ra k tilis t rak en d am ist e ttevõ tete tu rundustegevuse Kursus käsitleb kom m erts- j a teen induse ttevõ te te kavandam ise l. A n tak se ü lev aad e lõ p p ta rb ija o tsustu sp ro tsess idest ning turundustegevust.A ntakse ü levaade äritu rgude spetsiif ikast, o stu -m üügi seda m õ ju tav a te s t p sü h h o lo o g ilis tes t j a so tsiaa lsete s t teguritest, situatsioonidest, m üü g isu h tlem ises t j a -o rg an iseerim ises t n ing © sep tem b e r, 8. n. = > A turundustegevuse p laneerim isest. ©novem ber, 16. n. 1 r e f = > E M JJV .0 2 .046 R a h v u s v a h e l in e tu r u n d u s Õ ppeülesande tä itja Ele R eiljan MJJV.02.039 P r a k t ik a tu ru n d u s e s 1 .5 A P (5L + 5S + 50 i) *A korr. professor M ait M iljan ■ Ä riju h tim in e :4 2AP(80i) *A O M JJV .0 2 .0 2 8 □ E tte v õ tte m a jan d u s t K ursuse jo o k su l an takse e tteku ju tu s m arketing i om apärast OMJJV.02.001 rah v u sv ah e lises keskkonnas. K ursuse läbiv idee on kultuuriliste Antud vabaaine on m õeldud esm ajoones tu runduse e ria la valinud e rin ev u ste täh tsu s j a selle analüüsi o sa tu runduse e rinevate aspektide üliõpilastele teo reetilis te teadm iste k inn is tam iseks j a p rak tilis te oskuste puhul. omandamiseks. S tuudium i jo o k su l on võ im alik soo ritada a in u lt üks © sep tem b e r, 12. n. = > A praktika. P raktikakoht on ü liõp ilase en d a v a liku - j a võ im alu ste kohane. Praktika sooritam iseks peab ü liõp ilane e sitam a avalduse õppetoo li j a M JJV .02 .047 F in a n ts te e n u s te tu r u n d u s juhendajaga k ooskõ las tam a p rak tika p rogram m i. P rak tik a lõpeb õ p p eü lesan d e tä itja K ris tin a K oidu kaitsmisega, m illeks tu leb esitad a p rak tik a aruanne n ing h innang 1 A P(8 L + 1P + 7 S + 2 4 i) *A praktikakohast. □ E tte v õ t te m a ja n d u s t , E t te v õ tte m a ja n d u s t ©juuli, 4. n. => A A ines kä sitle tak se tu ru n d u sp ro b leem e , m is puudu tavad finantssfääri te rv ik u n a n in g selle osi: panku , k ind lus tu sse ltse , investeerim isfonde, MJJV 02.040 T o o te d j a to o d a n g u s t ra te e g ia d liis in g firm asid j a k red iitk aa rtid e tu rundust. T äh e lep an u all on nii lektor Neem e Roose o rg an isa ts io o n id e kui k a e rak lien tid e huv id n ing erinevate 2 .5A P (9L + lP + 5S + 85i) *E tu ru n d u s teh n ik a te m õ ju peam iste ie ta rb ija te g rupp idele . F inan tsteenuste ■Ärijuhtim ine:4 tu ru n d u su u rin g u id , analüüsi, to o tea ren d u st, erineva id m üügivõ im alusi ja OM JJV .02.028 ed u stam iseg a seo tud p rob leem e k ä sitle tak se teoo rias ja p raktikas. Toodete ja toodangu ku ju n d am ise a lused läh tudes tu ru n d u se nõuetest. © 1 . - 4. n .2 L n-s Toodete kvaliteet. Innovatsioon . T oo te tu rue lu jä lg im in e j a 5. - 6. n .2 S n-s korrigeerimine. T o o tes tra teeg iad sõ ltu v a lt tu ru tsük li faasidest. 7 . - 7 . n .l P, 1 S n - s 1 kn t © novem ber, 16. n. 1 k n t= > E 8. - 8. n .2 S n -s = > A M JJV.02.042 E r is e m in a r ra h v u s v a h e lis e s t tu ru n d u s e s t M JJV .0 2 .048 Ä r i ju h t im in e ( tu r u n d u s ) 334 MAJANDUSTEADUSKOND 334 korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õnu M auring , lek to r N eem e R oose B ak a lau reu se tö ö on ü liõp ila se s tu u d iu m i lõpe tav isese isev teaduslik töö, 2 A P (1 0 S + 7 0 i) *E a k tu aa lse t m a jan d u sp ro b leem i käsitlev k o m p lek sn e teoreetilis- ■ Ä riju h tim in e :4 rakenduslik uurim us. B ak a lau re u se tö ö s ilm nevad ü liõp ilase poolt O M JJV .0 2 .0 3 0 , M JJV .0 2 .0 3 3 , M JJV .0 2 .0 3 4 , M JJV .02 .040 , o m an d a tu d teo ree tilised tead m ised , m a jan d u sp rak tik a tundmine, M JJV .02 .044 , M JJV .0 2 .0 4 6 e ria lak irjan d u se k asu tam ise n in g om a se isu k o h tad e põhjendam ise ja Ä riju h tim ise fu n k ts io o n id e k o m p lek sn e k äsitlu s läh tudes tu runduse k irja lik u esitam ise oskused . aspek tist. P õh irõhk tu ru n d u sm ee tm ete k u jundam isel ä riju h tim ises nii sise- © 1 . - 41. n. = > E kui välis tu ru l. © ap rill, 1. n. = > E M JJV .02 .055 Ärijuhtim ine korr. p ro fesso r M ait M iljan , korr. p ro fesso r V am b o la R audsepp, dotsent M JJV .0 2 .0 4 9 Ärijuhtim ise diplom itöö (turundus) T o o m as H aldm a, d o tsen t K u lno T ürk korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õ n u M auring , lek to r N eem e R oose 5 A P (1 0 S + 1 9 0 i)* E 5A P (1 0 S + 1 9 0 i) *E ■ Ä riju h tim in e :m a g ■ Ä riju h tim in e :4 O M J J V .02 .020 , M JJV .0 3 .0 2 2 , M JR A .01 .012 , M JRA.01.013, O M JJV .0 2 .0 4 8 M JR A .0 3 .0 1 4 , M JR I.07 .012 D ip lom itöö eesm ärg ik s on tu ru n d u se v a ld k o n n a süvakäsitlu s Ä riju h tim ise p õ h iv a ld k o n d ad e - ju h tim ise , rahanduse , arvestuse ja ä rijuh tim ises. T eem ad ja p rob leem id m äära takse k ind laks läh tudes tu ru n d u se k o m p lek sn e k äsitlu s e ttev õ tte kui te rv iku seisukohalt. ü liõp ilase p rak tilis te s t v a jad u ste s t n ing õppetoo li tead u stö ö tem aatikast. © jaan u a r, 1. n. = > E © m ai, 1. n. = > E M JJV .0 2 .0 5 8 Ä ri-ja teenuste turundus M JJV .02 .050 Turunduse juhtim ine d o tsen t T õnu M auring korr. p ro fesso r M ait M iljan 3 A P( 18 L + 6 P + 2 4 S + 7 2 i) *E 10A P (100P + 300 i) *A ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t ■ M ajan d u stead u s:d o k t O M JJV .0 2 .0 0 1 K ursus hõ lm ab tu ru n d u se ju h tim ise sü v ak äsitlu s t äritegevuse K ursuses k ä sitle tak se tu ru n d u steg ev u se spetsiifikat rah v u sv ah e lis tu m ise ting im ustes. D ok to riku rsus on üles eh ita tud n ii, e t o rg a n isa tsio o n id ev ah elise s ä risu h tlu ses j a teen indussfääris . Antakse see hõ lm ab kõ ik i d istsip liine , m ida Õ petatakse tu ru n d u se õppetoo li poo lt ü levaade o rgan isa tsio o n itu rg u d est, o stu liik ides t j a etappidest, nii b akalau reuse -, d ip lo m i- ja m agistriõppes. E rilis t tähe lepanu p öö ra takse m ü ü g isu h tlem ises t n in g m üügi o rg an isee rim ises t. T eenuste turunduses dok to rand i isese isva le p rak tilise le töö le õppep ro tsess is. D ok to riku rsuse an a lü ü sitak se teen u se o lem u st, tu ru n d u sk o m p lek si moodustamise käigus o su tatakse abi dok to rand ide le rah v u sv ah e lise lev ikuga p rob leem e, teen u se k v a liteed i k u ju n em ist, k liend iteen induse reeglistikku, p u b lik a ts io o n id e koostam iseks. teen in d u se ttev õ tte ed u fak to re id jm s . E sita takse eduka turundustegevuse © E i ole tead a = > A p õ h im õ tted nii ä ri- kui te en in d u se ttev õ tlu se va ldkonnas. © 1 . - 3 . n.3 L n-s M JJV .02.051 Kõrvaleriaine uurimus (turundus) 4. - 4. n.3 S n-s ko rr p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õnu M auring , lek to r N eem e R oose 5. - 5. n.3 P n -s 1 kn t 3A P (8 S + 1 1 2 i) *E 6. - 8. n.3 L n-s ■ E ttevõ ttem aj a n d u s : 3 9. - 9. n .3 S n-s © M JJV .02 .001 10. - 10. n .3 P n-s 1 k n t K õrva leria ine u u rim istö ö (es ita takse a lte rna tiiv ses kõ rva la ines) 1 1 . - 1 6 . n .3 S n-s = > E koostam isel tu leb ü liõp ilasel lisaks a lu sõppe u u rim istö ö g a saadud oskuste k inn is tam ise le o m an d ad a uu ritav a p rob leem i s tru k tu ree rim ise j a M JJV .0 2 .0 5 9 T urunduse juhtim ine I kva lita tiiv se analüüsi o skused . V ajalik on tä ien d ad a k v a lita tiiv se t analüüsi korr. p ro fesso r M ait M iljan k onkree tse te le andm etele tu g in ev a kvan tita tiiv se analüüsiga , om an d ad a 4 A P (3 2 L + 6 P + 2 6 S + 9 6 i) *E analüüsi s isu lise tõ lg en d am ise ja ü ld is tam ise oskused . ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t © 6 . - 3 5 . n. = > E O M JJV .0 2 .0 0 1 , M JJV .0 2 .0 2 6 A ine hõ lm ab tu ru n d u se s tra te eg ilis t ju h tim is t. O m andatakse teadmisi M JJV .02 .052 Peaeriaine uurimus (turundus) tu ru n d u sk e sk k o n n a an alü ü sik s , ku s põh itäh e lep an u on pööratud korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õnu M auring , lek to r N eem e R oose ta rb ija tu ru teg u rite j a k o n k u ren tid e analüüsile . K eskne koht kuulub 3 A P (120 i) *E a lte rn a tiiv se te tu ru n d u ss tra teeg ia te käsitlu se le . S tra teeg ia te elluviimiseks ■ E t te v õ tte m a ja n d u s t Õ pitakse tu n d m a tu ru n d u sp la an id e k o o stam ist, ev itam ist n ing kontrolli O M JJV .02 .001 A ine raam es to im u b tu ru n d u s ju h tu m ite analüüs j a sim ulatsioon, kus Peaeria ine uu rim istö ö (e s ita tak se a lte rna tiiv ses peaa ines) on vahetuks h a rju ta tak se tu ru n d u sk e sk k o n n a s t n in g eesm ärk id est lähtuvalt vastu eeltööks b ak alau reuse töö le . S elles k äsitle tak se reeg lina b ak a lau reuse töö v õ tm a p ädeva id o tsuse id tu ru n d u se ed u k ak s ju h tim isek s. m õn inga id aspek te , tö ö ta tak se läbi va ja lik u d teo ree tilised a lused jn e . © 2 4 . - 27 . n .2 L, 2 S n-s P eaeria ine u u rim istö ö ü leseh itu s sõ ltub suures o sas kav an d a tav ast 28. - 28. n .2 L, 1 P, 1 S n-s 1 k n t bakalau reuse tööst. 29. - 30. n .2 L, 2 S n-s © 6 . - 2 5 . n. = > E 3 1 . - 3 1 . n .2 L, 1 P, 1 S n - s 1 k n t 32. - 32. n .2 L, 2 S n -s M JJV .02 .053 Eriaine (turundus) 3 3 . - 3 3 . n .2 L, 1 P, 2 S n - s 1 k n t korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õnu M auring , lek to r N eem e R oose 34. - 34. n .2 L, 2 S n-s 4 A P (2 0 S + 1 4 0 i) *E 35. - 35. n .2 L, 1 P, 1 S n-s 1 k n t ■ E ttev õ ttem ajan d u s :4 36. - 36. n .2 L, 2 S n-s O M JJV .0 2 .0 0 2 , M JJV .0 2 .0 0 4 , M JJV .0 2 .0 0 6 , M JJV .02 .013 , 37. - 37. n .2 L, 1 P, 1 S n-s 1 k n t M JJV .02 .023 , M JJV .0 2 .0 3 7 , M JJV .0 2 .0 3 8 , M JJV .0 2 .0 4 1 , M JJV .02 .042 38. - 38. n .2 L, 2 S n-s T u ru n d u se e ria ine lõpu ek sam hõ lm ab kõiki tu runduses õp e ta tav a id 39. - 39. n .2 L, 1 P, 1 S n-s 1 k n t = > E aineid . P õh itäh e lep an u on p ö ö ra tud tu ru n d u sm ee tm ete kasu tam ise le tu ru n d u se ju h tim ise s , tu ru au d iteerim isele , tu ru n d u ss tra teeg ia te M JJV .0 2 .0 6 0 T urundusuuringud k u jundam isele n in g tu ru n d u se p laneerim ise le . lek to r N e em e R oose, õ p p eü le san d e tä itja M aive S u u ro ja © 2 4 .- 4 1 . n. = > E 3 A P (2 4 L + 6 P + 18 S + 7 2 i) *E ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t M JJV .02 .054 Bakalaureusetöö (turundus) O M JJV .0 2 .0 0 1 korr. p ro fesso r M ait M iljan , d o tsen t T õ n u M auring , lek to r N eem e R oose T u ru n d u sin fo rm a ts io o n i a llik ad , h an k im ise j a analüüsi võ im alused ning 6 .5 A P (2 6 0 i) *E m oodused . T a rb ijak ä itu m in e , kui üks o lu lisem aid uuringuvaldkondi ■ E tte v õ tte m a ja n d u s t T u ru n d u su u rin g u te k av an d am in e j a läb iv iim ine . Turundusuuringute O M JJV .0 2 .0 5 3 335 MAJANDUSTE ADUSKOND 335 tüübid. Turundusuuringute tööstus. Teoreetilise baasi andmine A ine hõ lm ab o rg an isa tsio o n ik ä itu m ist j a personali ju h tim is t n ing selle turundusinformatsiooni rakendamiseks ettevõtluses. eesm ärg ik s on analüüsida , ku idas o rgan isatsioon i funk tsioneerim ine on © 11. -1 6 . n.3 S n -s = > E seo tu d in im käitum isega . K ä itu m istead u steg a seotud probleem e 10. -1 0 . n.3 P n-s 1 kn t k äsitle tak se ju h i rolli tä itja se isukohalt. V aadeldakse personali 1. -4 . n.3 L n-s k u ju n d am ise j a rak en d am ise n ing töö ta ja te käitum ise teoreetilisi ja 5. - 5. n.3 P n-s 1 knt p rak tilis i küsim usi. See v õ im ald ab tu levaste l töövõtja te l edukam alt 6. - 9 . n.3 L n-s k o n k u ree rid a töö jõu tu ru l n ing loob head eeldused töö tam iseks juh tiva l am etikohal. A ine le on jä tk u k s m itm ed va likku rsused eria ine "Juhtim ine" M JJV.02.062 Turunduse strateegiline juhtim ine raam es. korr. professor M ait M iljan © 2 4 . - 26. n .2 L n -s 2A P(10L +10S+60i) *A 28. - 30. n .2 L, 4 S n-s 1 re f ■ M ajandusteadus:m ag 31. - 31. n .2 L, 2 P n - s 1 knt O M JJV .02.001 32. - 35. n .2 L n-s Aine hõlm ab tu ru n d u sk esk k o n n a s tra teeg ilis t analüüsi, kus p õ h irõ h k on 36. - 37. n .2 L, 4 S n -s = > E seatud turuteguritele j a konkuren tsile , s tra teeg ia te v a ja likuks an a lü ü tilis te mudelite tundm aõpp im is t n ing so b iv a s tra teeg ia valiku t. S tra teeg ia M JJV . 03 .014 Operatsioonide ja kvaliteedijuhtim ine evitam iseks käsitle takse tu ru n d u sm ee tm ete po liitikat, k avanda tu lek to r P ee te r V iires , õ p p eü lesan d e tä itja T auno-Jussi O noper elluviim ist n ing tu lem uste m õ õ tm ist j a h indam ist. 2 A P (2 4 L + 3 P + 2 1 S + 3 2 i) *A © m ärts, 4. n. = > A ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t O M JJV .0 3 .0 0 1 MJJV.02.063 Turunduse juhtim ise simulatsioon © M JJV .0 3 .0 0 1 õppeülesande tä itja T oom as D anneberg A ines käsitle tak se o p e ra tsioon ide ju h tim is t, s.h. kaupade too tm iseks või 1.5AP(6L+18S+36i) *A teen u ste o su tam isek s va ja like tegevuste ju h tim is t, ressursside ja ■Avatud Ü likool: , E ttev õ ttem ajan d u s:ü lem o p e ra tsio o n id e vahelisi seose id n ing nende ku jundam ist ühtseks OM JJV.02.001 te rv ik lik u k s opera tsio o n isü steem ik s. K äsitlus haarab tootm ise ja Õppeaine raam es tä idavad ü liõp ilased e rineva id rolle p id ev a lt m uu tuvas lo g is tik a g a seo tud opera tsio o n id e ju h tim is t n ing toote kvaliteedi turusituatsioonis, m ida ise loom ustab k o nkuren tide suu renev ak tiiv sus ja k u jundam ist. A ines käsitle takse kva liteed i ju h tim ise teooria id j a nende konkurentsi p ingestum ine. N endes tin g im u stes tu leb o sale ja te l õ p p id a p rak tilise rak endam ise ak tuaalse id küsim usi. kasutama tu runduse e rineva id võ im alusi edu saav u tam isek s j a sed a turu © 1 . - 8. n.3 L n-s arengu h innakujunduse, toodete struk tuu ri, rek laam i, kaub an d u sed u k u se 9 . - 1 5 . n.3 S n-s ja turustuskanalite va liku osas. S im u lats ioon i raam es o sale jad h a rju tavad 16. - 16. n.3 P n-s 1 kn t = > A vastu võtm a s itua tsioon ile j a eesm ärg ile p ädeva id o tsuse id , s tra teeg ia te kujundamist n ing tak tikalis i v a liku id tegem a M JJV .03 .015 Strateegiline juhtim ine ©m ärts, 12. n. = > A d o tsen t A nu R eiljan , õppeü lesan d e tä itja K ristiina K asem ets, õ p p eü le san d e tä itja R aili K riisa MJJV.02.064 Rahvusvaheline turundus 2 .5 A P (1 2 L + 4 P + 2 4 S + 6 0 i) *E Õppeülesande tä itja Ele R eiljan ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t 1.5AP(6L+18S+36i) *A O M JJV .0 3 .0 0 1 ■Avatud Ü lik o o l:, E ttevÕ ttem ajandus:ü lem A n tak se ü lev aad e e ttevõ tja te väärtu sh in n an g u tes t j a nende m õjust O M JJV.02.001 eesm ärg ip ü stitu se le , e ttevõ tte e esm ärk id e süsteem ist j a selle dünaam ikast; Kursuse jooksu l püü takse an d a e ttek u ju tu s m arke ting i e rip ä rast e ttevõ tte k e sk k o n n a analüüsi p õ h ia lu s tes t (shansid /risk id ); ettevõtte rahvusvahelises kontekstis. K ursuse läb iv idee on ku ltu u rilis te e rinevuste s tra teeg ilise an alü ü si m eetod itest. K äsitle takse e ttevõ tte kui terv iku , omapära selgitam ine. Selg ita takse g lobaa lse j a lokaalse lähenem isv iis i üksiku te s tra teeg ilis te ä riv a ld k o n d ad e n ing e ttevõ tte funk tsionaalsete konflikti rahvusvahelises tu runduses. A n tak se ü lev aad e rahvusvahe lise le v a ld k o n d ad e stra teeg ia te k u ju n d am ist j a realiseerim ist. turule sisenem ise m ee to d ite st n ing an a lü ü sitak se m arke ting -m ix i © 2 4 .- 2 7 . n.3 L n-s kohandamise võ im alikkust j a v a ja lik k u st rahvusvahelis te l tu rgudel 28. - 28. n .2 P n-s 1 kn t tegutsemisel. 29. - 36. n.3 S n -s 1 re f © jaanuar, 20. n. 1 knt = > A 37. - 37. n .2 P n-s 1 kn t = > E M JJV .03 .020 Psühholoogia lek to r M aa ja V adi, õpp eü lesan d e tä itja E ne K ivisik JUHTIMISE ÕPPETOOL (03) 2 A P( 12 L + 1P + 2S + 65 i) *A■ Ä riju h tim in e : 1 K ursuse eesm ärg ik s on luua baas kä itum isteaduste m õistm iseks. MJJV.03.001 Sissejuhatus juhtim isõpetusse P sü h h o lo o g ia a lu stes käsitle takse rakenduslikust a spek tis t olulisi dotsent Jüri K rusealle, do tsen t K ulno T ürk , õppeü lesan d e tä itja K ris tiina ü ld p sü h h o lo o g ia teem asid nagu p sü üh ilised p ro tsessid , g rup inäh tused ja Kasemets, õppeü lesande tä itja R aili K riisa suh tlem ine. 1.5AP(12L+2P+10S+36i) -A © o k to o b e r, 24. n. 1 re f = > A ■ Ettevõttem ajandus: 1, R ahvam ajandus: 1 Antakse ülevaade ju h tim ise põh ia lustest: ju h tim isõ p e tu se ro llist M JJV .03.021 Juhtim ise alused m ajandusainete sü steem is, ju h tim is te o o ria te s t, ju h tim is te h n ik a te s t, Õ ppeülesande tä itja K ris tiin a K asem ets, õppeü lesande tä itja Jüri K rusealle personalijuhtim isest, ju h i e rin ev a tes t ro llides t, e ttev õ tte 4 .5 A P (1 8 L + 1 2 S + 1 5 0 i) *E organisatsioonistruktuuri j a s tra teeg ia k u jundam ise ü ld is te st a lustest, ■ Ä riju h tim in e :2 eetikast ja so tsiaa lsest v a stu tu sest ju h tim ises. Õ p itak se tu n d m a o rg an isa tsio o n i ü leseh itu se j a funk tsioneerim ise ©24. - 29. n.2 L n-s sead u sp ärasu si. A na lü ü sitak se ju h tim is teo o ria id j a nende p raktilist 30. - 30. n.2 P n-s 1 knt rakendam ist. 3 1 .-3 4 . n. 1.5 S n - s © v eeb ru a r, 20. n. = > E 37. - 38 n.2 S n-s 1 re f = > A M JJV .03 .022 Organisatsioon, personal ja juhtim ine M JJV.03.003 Juhtim ine II do tsen t K ulno T ürk , lek to r M aa ja Vadi dotsent K ulno T ürk , lek to r M aa ja Vadi 4 A P (2 0 L + 2 0 S + 120 i) -A 2A P(26L +2P+ 20S+32i) *E ■ Ä riju h tim in e :m ag ■ E tte v õ tte m a ja n d u s t, R a h v a m a ja n d u s t A ines k ä sitle tak se personali j a o rgan isatsioon i ju h tim ise , s.h. personali O M JJV .03.002 valiku , h in d am ise , kom p en see rim ise , a rendam ise ja eestvedam ise küsim usi. S uu rt täh e lep an u pöö ra takse kä itum ise p sühho loog ilis te le ja 336 MAJANDUSTEADUSKOND 336 so tsiaa lsete le a sp ek tid e le o rg an isa tsio o n is . T u n d m a õp itakse ka A ines käsitle takse sü g av am a lt o rg an isa ts io o n ik ä itu m ise mõningaid en esek eh tes tam ise p ro b lem aa tik a t. aspek te , nagu ind iv iid i iseärasusi, ju h i tööd , e es tv ed am ist, grupi omadusi © sep tem b e r, 40. n. = > A j a in im este v ah elist su h tlem ist so ts ia a lp s ü h h o lo o g ia s t läh tuvalt. © 1 . - 3. n .4 L n-s M JJV .03.023 Ä r is u h t lu s I 4. - 4. n .2 P, 2 S n-s 1 kn t, 1 re f ass is ten t H ans K ünka 5. - 6. n .4 L n-s 3A P (4 P + 6 0 S + 5 6 i) *A 7. - 7. n .2 P, 2 S n -s 1 kn t ■ E ttev õ ttem ajan d u s: 1, R ahvam ajandus: 1 8 . - 1 2 . n .4 S n-s 1 re f = > E K ursusel on kaks eesm ärk i: (1) a ru te lude j a ind iv iduaa lse lugem ise kaudu õp itakse tu n d m a j a k a su tam a m ajan d u sa rv estu se , ju h tim ise , pang an d u se M JJV .03 .035 O rg a n is a ts io o n ik ä i tu m in e j a tu runduse b a as te rm in o lo o g ia t n in g (2) k o m m u n ik a ts io o n ip ro tsess i j a lek to r M aa ja V adi k irjaliku am etia lase k o m m u n ik a ts io o n i ko rraldust. K o o sta tak se j a 2 A P (1 2 L + 1 0 S + 5 8 i) *A analüüsitakse jä rg m is i dokum en te : C V , en ese tu tv u s tu sk ir i, soo v iav a ld u s , ■ A v a tu d Ü likool: soov itu sk iri, tänuk iri j a p ositiiv ses toon is ä raü tlem isk iri. A ines käsitle tak se sü g av am a lt o rg an isa tsio o n ik ä itu m ise mõningaid © 1 . - 8 . n .4 S n-s aspek te , nagu ind iv iid i iseärasusi, ju h i tööd , grupi om adusi j a inimeste 9. - 9. n .2 P, 2 S n -s 1 kn t vah elist su h tlem ist so ts ia a lp s ü h h o lo o g ia s t läh tuvalt. 10. - 15. n .4 S n -s 1 re f © m ai, 1. n. = > A 1 6 .-1 6 . n .2 P, 2 S n -s 1 k n t = > A M JJV .03 .036 Ä r is u h t lu s M JJV .03 .024 In g lise keel a ss is ten t H ans K ünka assisten t H ans K ünka, Õ ppeülesande tä itja M are t A honen 3 A P (4 L + 1 6 S + 1 0 0 i) *E 6A P (50S + 190 i) *E ■ Ä riju h tim in e :3 ■ Ä riju h tim in e : 1 A ines käsitle tak se k o m m u n ik a ts io o n iteo o ria p õh im õ tte id j a tavasid ning P rak tilise inglise keele ku rsus, m ille kä igus k o o n d a tak se põh itäh e lep an u õp itakse k irja liku k o m m u n ik a ts io o n i ko rra ld u st j a p ro tsessi Kirjutatakse m ajandusa laste le tek stid e le j a b aassõ n av a ra om andam ise le . j a analü ü sitak se k irju , C V -d j a avaldusi. © sep tem b er, 40. n. = > E © sep te m b e r, 12. n. = > E M JJV .03 .026 Ä rie e tik a M JJV .03 .037 Ä rie e tik a lek to r N eem e R oose, lek to r P eeter V iires , õ p p eü lesan d e tä itja K ris tina õppeü lesande tä itja K ris tin a K oidu K oidu 1 .5 A P (7 L + lP + 4 S + 4 8 i) *A 1 5A P (1 4 L + 4 P + 1 4 S + 2 8 i) *A ■ Ä riju h tim in e :3 ■ E tte v õ tte m a ja n d u s t K äsitle takse ä rie e tik a teo ree tilis i a lu sp rin ts iip e j a peam isi eetilisi A ines käsitle takse ä riee tika teoree tilis i a luseid : teon to loog ilis i j a prob leem e kaasaeg ses kap ita lism is. A na lü ü sitak se ettevõtluseetikat ja te leo loog ilis i m o raa lip rin tsiip e j a nende k riitikat. A na lü ü sitak se peam isi m a jandusjuh tide e e tilis t vastu tu st. V aatlu se all on turundustegevuse eetilisi p rob leem e k aasaeg ses k ap ita lism is, e ttev õ tlu se g lo b a lisee ru m isest eetilised a spek tid j a m õ ju tav ad tegurid . ja teh n o lo o g ia a ren g u st tu len ev aid eetilisi p rob leem e j a e ttevõ tte © n o v em b er, 12. n. 1 r e f = > A m o raa lip o liitik a ku jundam ist. V aatluse all on tu ru n d u steg ev u se ee tik a j a seda m õju tavad tegurid . M JJV .03 .039 K a u b a n d u s te o o r ia d © 2 4 .- 3 0 . n .2 L n - s d o tsen t A ino S iim on 31. - 31. n .2 P n-s 1 knt 2A P ( 10 L + 2 P + 8 S + 6 0 i) *A 3 2 . - 3 4 . n .4 S n - s □ M a ja n d u s te a d u s :m ag 35. - 35. n .2 P, 2 S n -s 1 k n t = > A K äsitle takse k au b an d u steo o ria m õ is te t, te m a seose id kaubandusteaduse ja -uuringu tega. V aatlu se all on ko lm g rupp i teooria id . E siteks kaubanduse M JJV 03 .027 Ä r is u h t lu s II ek sis tee rim is t j a efek ti se lg itav a d ü ld m ajan d u slik u suun itlusega teooriad lek to r H elgi A ndresson , a ss is ten t H ans K ünka T eiseks k a u b an d u se ttev õ te te v o rm id e tek k im is t j a arengu t selgitavad 1 .5A P (2P + 30S + 28 i) *A e ttev õ ttem ajan d u slik u su u n itlu seg a teoo riad . Kolmandaks ■ E tte v õ ttem a jan d u s : 1 k a u b an d u se ttev õ tlu seg a o tsese lt seo tu d teo o ria d ("kaubandusseadused"). K ursus on ko lm eosaline . E sim eses o sas käsitle tak se sp ets iif ilis te © jaan u a r, 10 L, 2 P, 8 S n-s 1 re f = > A am etik irjade koostam ist: ostu j a m ü ü g ig a seo tud k irjad , k irjad ak tsionäridele j a investo rite le , te llim is- j a k re d iid itao tlu sk irjad n ing M JJV .03 .040 V ä ik e e tte v õ tlu s nendele v astam ine . T eises o sas käsitle tak se tö ö lev õ tu in te rv juud d o tsen t A ino S iim on (in terv juuks v a lm is tu m in e , in te rv juu läb iv iim ine) n in g teh ak se lüh ikesed 3A P(9L +1 lS + 1 0 0 i) *A in terv juud . K o lm andas osas Õ pitakse kõnet ko o stam a ja esitam a. Sam uti ■ Ä riju h tim in e :3 tu tvu takse m õnede nä itlik e v ahend ite k o ostam ise j a kasu tam ise K äsitle takse e ttev õ tlu steo o ria id ; v ä ikeettevõ tte kvalita tiivset ja põh im õte tega . Iga o sav õ tja va lm is tab ja esitab kaks kõnet. kv an tita tiiv se t p iir itlem ist; vä ik e e ttev õ tlu se rahvam ajanduslikku tähtsust, © 24 . - 38. n .2 S n-s 1 re f o sa m a janduses j a üksiku te l teg ev u sa lad e l, tu lev ikku ; strateegilise 39. - 39. n .2 P n-s 1 k n t = > A ju h tim ise j a re ssu rss id e ju h tim ise e rip ä ra väikeettevõ ttes . © v ee b ru a r, 20. n. = > A M JJV .03 .029 P e rs o n a li ju h t im in e d o tsen t K ulno T ürk M JJV .0 3 .042 Ä rilo g is t ik a 1 .5 A P (8L + 2P + 14S + 36 i) *A lek to r P ee te r V iires ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t 1.5A P( 16 L + 2 P + 14 S + 2 8 i) *A A ines k ä s itle tak se sü g av am a lt personali ju h tim ise g a , sh. eelkõ ige □ M ajandus (kõ rvala inena): personali a ren d am ise j a karjääri ju h tim ise g a seo tud küsim usi. Personali K äsitletakse: ä rilo g is tik a o lem us, o b jek t j a funk ts ioon id , s truk tuur üldise ju h tim ise sü v ak äsitlu s v õ im ald ab av ard ad a teadm isi in im ese ju h tim ise s t jag u n em ise , k o m p o n en tid e j a a la sü s teem id e jä rg i n ing nendevahelised n ing ana lü ü sid a p rak tilises ju h tim ise s esin ev a id o lukord i. seosed ; ä rilo g is tik a k e sk k o n d m ik ro - j a m ak ro tasan d il, ärilogistika © 3 2 .- 3 3 . n .4 L n - s ala süsteem id (toode , kaup j a nende o m ad u sed , varude juhtim ine, 34. - 36. n .4 S n -s 1 re f laom ajandussüsteem , tra n sp o rd isü steem , p ak en d am in e j t ), ärilogistika 3 7 . - 3 7 . n .2 P, 2 S n - s 1 k n t= > A ju h tim in e . © 24 . - 27. n .4 L n-s M JJV .03.031 O rg a n is a ts io o n ik ä i tu m in e 28. - 30. n .4 S n-s 1 re f d o tsen t K ulno T ürk , lek to r M aa ja Vadi 31. - 31. n .2 P, 2 S n-s 1 kn t = > A 3 A P (2 0 L + 4 P + 2 4 S + 7 2 i) *E ■ E tte võ ttem aj andus :4 M JJV .0 3 .046 P e r s o n a l i ju h t im in e © M JJV .0 3 .0 0 1 , M JJV .03 .002 d o tsen t K ulno T ürk 337 MAJANDUSTEADUSKOND 337 3A P (8L + 12S + 100i) *E v a ld k o n d ad e te g u tsem ise a lu se id n ing nende koord ineerim ise ■ Ä rijuhtim ine:3 p rob lem aatika t. Aines käsitle takse o rg an isa tsio o n i j a personali ju h tim iseg a , sh. eelkõ ige 0 1 . - 4 . n .2 L n-s personali valiku , h indam ise, töö tasustam ise j a a ren d am iseg a seo tud 5. - 5. n .2 P n -s 1 kn t küsimusi. Personali ju h tim ise süvakäsitlus võ im aldab av ard ad a teadm isi 6 . - 1 5 . n .2 S n-s inimese juh tim isest. 16. - 16. n .2 P n-s 1 k n t= > A © veebruar, 20. n. = > E M JJV .03 .0 5 6 P e rs o n a li ju h t im in e M JJV.03.049 E t te v õ t te m a ja n d u s d o tsen t K u lno T ürk dotsent A nu R eiljan , R aili K riisa 1 .5A P (8 L + 4 P + 1 2 S + 3 6 i) *A 1 .5A P(8L+4P+12S+36i) *E □ M a ja n d u s (kõ rvala inena): ■ E tte v õ tte m a jan d u s t, R a h v a m a ja n d u s t A ines käsitle tak se personali ku ju n d am ise j a rakendam ise teoreetilisi ja Antakse ülevaade e ttev õ ttem ajan d u se sisust, kohast teaduste süsteem is. p rak tilis i küsim usi. See v õ im ald ab tu levaste l töövõtja te l edukam alt Õpitakse tundm a e ttevõ tet kui too tm istegu rite süsteem i. K äsitle takse k o n k u ree rid a tö ö jõu tu ru l n in g loob head eeldused töö tam iseks juh tiva l m ajanduslikke p rob leem e e ttevõ ttes erineva te fu nk ts ionaa lse te am etikohal. valdkondade lõikes. 0 1 3 . - 1 3 . n .2 P, 2 S n - s 1 knt © 1 ,- 4 . n.2 L n-s 14. - 16. n .4 S n-s 1 r e f= > A 5. - 6. n.2 S n-s 9. - 12. n .4 L n-s 7. - 7. n.2 P n-s 1 knt 9. -1 2 . n.2 S n-s M JJV .03 .058 E r ia la m a g is tr ik u r s u s ( ju h t im in e j a tu ru n d u s ) 14. -1 4 . n.2 P n-s 1 kn t = > A korr. p ro fesso r M ait M iljan , erak. p ro fesso r Jan n o R eiljan , do tsen t A nu R eiljan , d o tsen t K ulno T ürk M JJV.03.050 E tte v õ tte lo o m ise j a te g u tsem ise a lu se d 8 A P (1 0 L + 3 1 0 i) ‘E dotsent Anu R eiljan, õ ppeü lesande tä itja Raili K riisa ■ M a jan d u stead u s:m ag 1.5AP(8L+4P+20S+28i) *A K ursuse eesm ärg ik s on te rv ik lik u lt k äsitled a m ajandusorgan isa tsioon i □ M ajandus (kõrvalainena): ju h tim is t j a tu rundust. K ä sitlem is t le iavad o rgan isatsioon iteoo ria , Antakse ülevaade e ttevõ tte loom ise p rob lem aa tikast, e ttevõ tte loojale o tsu stu s teo o ria , o rg an isa tsio o n ik ä itu m ise , personali ju h tim ise ja esitatavatest nõuetest, e ttevõ tte loom ise m u d e lite st j a te is tes t e ttevõ tte e es tv ed am ise ak tuaalsed p rob leem id . T u ru n d u ses on vaatluse all ü ld- j a loomisega seotud o tsustest, risk is t e ttevõ tluses. K äsitle takse e ttevõ tte spets iif ilis te s tra teeg ia te ku jundam ine . strateegia ku jundam ise põh ia lu seid , e rineva te fu nk ts ionaa lse te © se p tem b e r, = > E valdkondade tegu tsem ise põh ia luseid n ing nende k oo rd ineerim ise problemaatikat. M JJV .03 .060 B a k a la u re u s e s e m in a r ( ju h t im in e ) ©8. - 8. n.2 P, 2 S n-s 1 kn t = > A d o tsen t A nu R eiljan , d o tsen t A ino S iim on, d o tsen t K ulno Türk , lektor 6. - 7. n.4 S n-s M aa ja V adi 1. - 4. n.2 L, 2 S n-s 1 .5A P (32S + 28 i) *A 5. - 5. n.2 P, 2 S n-s 1 knt ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t B ak a la u reu sesem in ar ü ld is tab j a sü vendab ü liõp ilaste teadm isi ju h tim ises, MJJV.03.051 E tte v õ tte m a ja n d u s e a lu sed kusjuu res põ h irõ h k on e ria la tead m iste kasu tam isel bakalaureusetöö dotsent Anu Reiljan, Õ ppeülesande tä itja Raili K riisa k oostam ise l j a selleks v a ja lik e tead u slik -m eto d o lo o g ilis te soovituste 4.5A P(12L+18S+150i)*E andm isel. S em in ar lõpeb b ak alau reu se tö ö d e esia lg se te varian tide ■ Ä riju h tim in e t põh ja lik u läb ia ru tam iseg a n ing konk ree tse te soov itu ste andm isega töö Antakse ülevaade e ttevõ ttem ajanduse sisust, k o h ast teaduste süsteem is. lõpe tam iseks. Õpitakse tundm a ettevõ tet kui too tm is tegu rite süsteem i. K äsitle takse © 28 . - 35. n .4 S n -s = > A probleeme, m is on om ased kõ ik ide le e ttevõ tete le , sõ ltu m ata omandivormist, suurusest, haru lisest k u u luvuses t jn e . M JJV .03.061 P r a k t ik a ju h t im is e s ©september, 20. n. => E d o tsen t A nu R eiljan , do tsen t A in o S iim on , d o tsen t K ulno Türk , lektor M aa ja V adi M JJV.03.052 E tte v õ tte p o li itik a 1 .5A P (32S + 28 i) *A dotsent Anu Reiljan □ E t te v õ t te m a ja n d u s t , R a h v a m a ja n d u s t , 4AP(16L+24S+120i) *A P rak tika eesm ärg ik s on ju h i töö analüüsim ine n ing juh tim isvõ te te ■Ärijuhtim ine:m ag o m an d am in e j a k inn is tam ine . T öö to im u b v a stav a lt eelneva lt koostatud Antakse ülevaade e ttevõ tja te väärtu sh in n an g u tes t j a nende m õ just p rog ram m ile . eesm ärgipüstitusele, e ttevõ tte eesm ärk ide sü steem ist j a selle d ü naam ikast; © se p tem b e r, = > A ettevõtte keskkonna analüüsi põh ia lu stest, s tra teeg ilise analüüsi meetoditest. K äsitletakse e ttevõ tte m ajandusliku o tsustam ise põh ia luseid , M JJV .03 .062 Ä rie e tik a © september, 40. n. = > A lek tor N eem e R oose, lek to r P ee ter V iires, õppeü lesan d e tä itja K ristina K oidu MJJV 03.053 E ttev õ tte s tra te e g ia k u ju n d a m in e j a m u u tm in e 1 .5 A P (1 4 L + 4 P + 1 4 S + 2 8 i)* A dotsent Anu Reiljan □ M a ja n d u s (kõ rvala inena): 2A P(12L+10S+58i)*A K äsitle tak se ä rie e tik a o lem u st n ing p rin tsiipe , m is m ääravad ju h tid e ja ■Avatud Ülikool: a lluva te k ä itu m is t nii o rg an isa tsio o n is kui se lles t vä ljaspoo l so tsiaalsest Õpitakse tundm a ettevõ tet kui terv iku t, selle e rineva te va ld k o n d ad e v a s tu tu se s t läh tudes. T äh e lep an u all on m õ lem a poole eesm ärg id ja koostegutsemist. K äsitletakse e ttevõ tte eesm ärk ide süsteem i j a selle v ahend id , m ida kasu ta takse e ttev õ tte m ajan d u slik u tegevuse j a so tsiaalse dünaamikat, ettevõtte struk tuu ri j a s tra teeg ia k u jundam ise põh ia lu seid , v astu tu se v ah e lise vastu o lu lahendam iseks. A ines käsitle takse ettevõtte muudatuste juhtim ist e ttevõ ttes, en esek eh tes tam ist äris. ä ris tra te eg ia vä lja tö ö tam ise j a selle rak en d am iseg a kaasnevaid eetilisi © september, 1. n. = > A prob leem e nii teo ree tilise lt kui p rak tilise lt. © 2 4 .- 3 0 . n .2 L n - s MJJV.03 054 E tte v õ tte lo o m ise j a te g u tse m ise a lu se d 31. - 31. n .2 P n-s 1 kn t dotsent Anu R eiljan, õpp eü lesan d e tä itja R aili K riisa 32. - 34. n .4 S n-s 2A P(8L+4P+20S+48i) *A 35. - 35. n .2 P, 2 S n -s 1 r e f = > A ■ Treeninguõpetus j a spord ijuh tim ine: Antakse ülevaade e ttevõ tte loom ise p rob lem aatikast, e ttevõ tte loojale M JJV .03 .063 A ja j a r is k i ju h t im in e esitatavatest nõuetest, e ttevõ tte loom ise m u delitest j a te is tes t e ttev õ tte d o tsen t A ino S iim on loomisega seo tud o tsu stes t, risk is t e ttevõ tluses. K äsitle takse e ttevõ tte 1 .5 A P (2 0 L + 2 P + 1 0 S + 2 8 i) *A strateegia k u jundam ise põh ia lu seid , erinevate funk ts ionaa lse te ■ E ttevõ ttem aj a n d u s : 3 338 MAJANDUSTEADUSKOND 338 □ M ajandus (k õ rv a la in en a): © n o v em b er, 12. n. = > A K äsitle takse a ja fenom en i, a ja ju h tim ise o lem u st, a jap rob leem e , a ja aprill, 12. n. = > A kasu tam ist, p rio r ite e tid e m ääram ist, a ja p laneerim ist. Õ p itak se tu n d m a riske e ttev õ tte s, n en d e tu n n u se id , risk i ju h tim ise ü lesandeid , M JJV .03 .070 K õrvaleriaine uurimus h in d a m ism ee to d e id , r isk id eg a to im etu lek u m eetm eid . K äsitle takse d o tsen t A nu R eiljan , d o tsen t A in o S iim on , d o tsen t K ulno Türk, lektor ä ria lad eg a j a a ren g u p ro jek tid e g a seo tud riske. M aa ja V adi, lek to r P eeter V iires , õ p p eü lesan d e tä itja K ristiina Kasemets © 2 4 . - 28. n .4 L n-s 3 A P (8 S + 1 1 2 i) *E 29. - 30. n .4 S n-s ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t 31. - 31. n .2 P, 2 S n-s 1 knt, 1 re f K õ rv a le ria in e uu rim istöö (e s ita tak se a lte rn a tiiv ses peaaines)koostam isel tu leb ü liõp ilasel lisaks a lu sõ p p e u u rim istö ö g a saadud oskuste M JJV .03 .064 K aubandusinstitutsioonid k in n is tam ise le o m an d ad a u u ritav a p rob leem i struktureerim ise ja d o tsen t A ino S iim on , lek to r P ee ter V iires , õ p p eü lesan d e tä itja M are k v a lita tiiv se analüüsi oskused . V ajalik on tä ien d ad a kvalita tiivset analüüsi Järveo ts kon k ree tse te le and m ete le tu g in e v a k van tita tiiv se analüüsiga, omandada lA P (8 L + 2 P + 6 S + 2 4 i) *A analüüsi s isu lise tõ lg en d am ise j a ü ld is tam ise oskused . ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t , R a h v a m a ja n d u s t © 6 . - 3 5 . n. = > E K äsitle takse k au b an d u sin s titu ts io o n id e o lem u st j a spets iif ikat, k au b an d u sin stitu ts io o n id e v a ja lik k u st põh jen d av aid teoo ria id , M JJV .03.071 Alusõppe uurimus k au b an d u sin stitu ts io o n id e liike j a ä ritüüpe , v iim aste a rengu t se lg itava id d o tsen t A nu R eiljan , d o tsen t A ino S iim on , d o tsen t K ulno Türk, lektor teooria id . M aa ja V ad i, lek to r P eeter V iires, a ss is ten t H ans K ünka, õppeülesande © 24 . - 27. n .2 L n-s tä itja K ris tiina K asem ets 28. - 28. n .2 S n-s 3 A P (8 S + 1 1 2 i) *E 29. - 29. n .2 P n -s 1 k n t ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t , R a h v a m a ja n d u s t 3 0 . - 3 1 . n .2 S n -s 1 re f = > A A lu sõ p p e uu rim istö ö (es ita tak se te isel n o m in aa laas ta l) põhieesmärkideks o n :l)e r ia la s e te ad u sk ir jan d u se j a em p iirilise m aterja li leidm ise ja sellega M JJV .03.065 A m etisuhtlem ine tö ö tam ise k o g em u ste o m an d am in e; 2) ko rrek tse k irja liku väljendusoskuse õ ppeü lesan d e tä itja M aive S uuro ja , Õ ppeülesande tä itja A nne V aleng (teaduskee le j a e ria la se te rm in o lo o g ia ) o m an d am in e; 3) töö korrektse 1 .5 A P (16L + 2P + 14S + 24 i) *A (juhend i nõu d e id rangelt jä rg iv a ) vo rm ista m ise o skuste om andam ine ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t © 6 . -3 5 . n . = > E K ursuse eesm ärg ik s on anda ü levaade su u lise j a k irja liku suh tlem ise vo rm id est e ttevõ ttes. K äsitle takse e rin ev a id suh tlem isk an a le id M JJV .03 .072 Peaeriaine uurimus org an isa tsio o n is , ju h i töös kasu ta tav a id peam isi k o m m u n ik a ts io o n iv õ im e do tsen t A nu R eiljan , d o tsen t A in o S iim on , d o tsen t K ulno Türk, lektor (näit. am etivestlu s , koo so lek , nõu p id am in e) n ing ju h tim is t tõh u stav a id M aa ja V adi, lek to r P ee ter V iires , õ p p eü lesan d e tä itja K ristiina Kasemets suh tlem isoskusi. 3 A P (1 2 0 i) *E © 1 - 1 0 . n .l L, 1 S n - s ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t 11. - 11. n.2 P n - s P eaeria ine u u rim istö ö (e s ita tak se a lte rn a tiiv ses peaaines) on vahetuks 1 2 ,- 16. n .l L, 1 S n - s 1 re f = > A e eltööks b ak alau reuse töö le . S e lle s k ä s itle tak se reeg lina bakalaureusetöö m õn in g a id aspek te , tö ö ta tak se läbi va ja likud teoreetilised alused jne. M JJV .03 .066 O rganisatsiooniõpetus Peaeria ine u u rim istö ö ü le seh itu s sõ ltu b suures osas kavandatavast do tsen t A ino S iim on bakalu reuse tööst. 1 .5A P (8L + 4P + 12S + 36 i) *A © 6 . - 2 5 . n. = > E ■ A v a tu d Ü lik o o l: , E t te v õ tte m a ja n d u s t K ursuse e esm ärg ik s on o rg an isa tsio o n iõ p e tu se teo ree tilis te se isukoh tade M JJV .03.073 Eriaine (juhtim ine) k äsitlem ine j a e ttevõ tte o rg an isa tsio o n i ku ju n d am ise teo ree tilis te a luste ja d o tsen t A nu R eiljan , d o tsen t A ino S iim on , do tsen t K ulno Türk, lektor prak tilis te s tru k tu u ritü ü p id e tu n dm aõpp im ine . M aa ja V adi © 1 . - 2 . n .4 L n-s 4 A P (2 0 S + 1 4 0 i)* E 3. - 4. n.3 S n-s ■ E tte v õ tte m a ja n d u s t 5. - 5. n .2 P n -s 1 kn t О M JJV .03 .014 , M JJV .03 .0 1 5 , M JJV .03 .016 , MJJV.03.029, 6. - 7. n.3 S n -s 1 re f M JJV .0 3 .0 3 1 , M JJV .0 3 .045 , M JJV .0 3 .0 6 0 , M JJV .03 .065 , M JJV.04.023 8. - 8. n .2 P n-s 1 k n t = > A Ju h tim ise e ria in e lõ p u ek sam h õ lm ab ju h tim ise baaskursusi ja juhtimise e ria ine id . P õ h itäh e lep an u on p ö ö ra tu d o rgan isatsioon i ja personali M JJV .03 .067 O rganisatsioonikultuur ju h tim ise g a seo n d u v a te le küsim ustele . lek to r M aa ja V adi © 2 4 . - 4 1 . n. = > E 1 .5 A P (16L + 2P + 14S + 28 i) *E ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t M JJV .03 .074 Bakalaureusetöö (juhtim ine) K ursuse eesm ärg ik s on o rg an isa tsio o n i s ises te j a vä lis te do tsen t A nu R eiljan , d o tsen t A in o S iim on , do tsen t K ulno Türk. lektor m õ ju m eh h an ism id e teo ree tilin e j a p rak tilin e käsitlem ine. A n a lü ü sitak se M aa ja V adi, lek to r P ee te r V iires e rineva id o rg an isa tsio o n ik u ltu u ri teo o ria id j a lahendatakse p rak tilis i 6 .5 A P (2 6 0 i) *E ü lesandeid , m is se lg itav ad eesti e ttev õ te tes to im u v a id pro tsesse . ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t © 9 . - 10. n .4 L n-s B ak a lau reu se tö ö on ü liõ p ila se s tu u d iu m i lõpetav iseseisev teaduslik töö. 11. - 11. n .4 S n-s ak tu aa lse t m a jan d u sp ro b leem i k äsitlev k om pleksne teaduslik-rakenduslik 12. - 12. n .4 L n-s uurim us. B ak a lau reu se tö ö s ilm nevad ü liõp ilase poo lt omandatud 13. - 13. n .2 P, 2 S n-s 1 knt teo ree tilised tead m ised , m a jan d u sp rak tik a tundm ine , erialakirjanduse 14. - 14. n .4 S n-s kasu tam ise n ing o m a se isu k o h tad e p õ h jen d am ise j a kirjaliku esitamise 15. - 15. n .4 L n-s oskused . 16 - 16. n .2 P, 2 S n - s = > E © 1 . - 4 1 . n . = > E M JJV .03 .069 Turuinstitutsioonid M JJV .03 .075 Ä rianalüüs ja äriplaan korr. p ro fesso r M art Sõrg , d o tsen t A ino S iim on 1 .4 A P (8 L + 2 P + 1 4 S + 3 2 i)-A 3A P (1 5 L + 5 S + 1 0 0 i) *A □ E t te v õ t te m a ja n d u s t , E t te v õ t te m a ja n d u s t , R a h v a m a ja n d u s t ■ Ä riju h tim in e :2 , Ä r i ju h t im in e t R a h v a m a ja n d u s t E sim eses o sas kä sitle tak se k a u b an d u s in s titu ts io o n id e v a jad u st K äsitle takse ä ritegevuse an a lü ü si j a p lan eerim ise o lem ust, objekte ja põ h jen d av aid teo o riad , k au b an d u s in s titu ts io o n id e liike j a ä ritüüpe, m ee to d eid ; p õ h ite m aa tik a h aarab tu ru n d u s- j a finantsanalüüsi, v iim aste a ren g u t se lg itav a id teoo ria id . T e ises o sas käsitle takse n endevahe lis i seo se id , sü steem se id lähenem isi ärianalüüsile. fin an ts in s titu ts io o n id e liike , n en d e rolli j a teg ev u sv a ld k o n d i (pangad , R akendusliku l tasand il k äsitle tak se e ttev õ tte fin an ts teg ev u se analüüsi k in d lu s tu so rg an isa ts io o n id , v äärtp ab eriv ah en d a jad ). (lik v iid su s j a m ak sev õ im e , va rade kasu tam in e , kap ita li hankim ine ja 339 MAJANDUSTEADUSKOND 339 kasutam ine, k asum i k u junem ine j a ja o tu s jm .). Ä rip laan i raam es A ines käsitle tak se ju h tim ise j a o rgan isatsioon i teoreetilis i j a p raktilisi käsitletakse äriidee ku ju n d am ist, p laneerim ise m eetodeid j a ärip laan i küsim usi, sh. ju h tim ise põh ilis i o sategevusi: p laneerim ist, vorm istam ist, seda seo sta tu lt fm antsprognoosim isega . o rg an isee rim ist, v ah e tu t ju h tim is t, m eh itam is t j a kontro lli. K äsitletakse ®9. -1 2 . n .4 L n-s o rg an isa tsio o n i m õiste t, sisu j a o rgan isatsioon i k u junem ise üld teoreetilisi 13. -1 5 . n .4 S n-s k üsim usi, sh. ob jek ti, eesm ärke , ting im usi, param eetre id j a m etoodikat. 16. -1 6 . n.2 P, 2 S n-s 1 kn t Ü k sik as ja lik u lt k äsitle tak se s tru k tu u ri- j a p ro tsessio rgan isatsioon i k u jundam ist, in fo rm aalse t o rg an isa tsio o n i j a o rgan isatsioon i tõhusust. MJJV.03.076 Personali juhtim ine © 1 . - 3. n .2 L, 2 S n-s dotsent K ulno T ürk 4. - 4. n .2 P, 2 S n -s 1 kn t 2A P(12L +10S+58i) »A 5. - 6. n .4 L n-s ■Avatud Ü likool: 7. - 7. n .4 S n-s Aines käsitletakse o rgan isatsioon i j a personali ju h tim ise g a , sh. eelkõ ige 8. - 8. n .2 P, 2 S n-s 1 k n t = > E personali valiku, h indam ise , tö ö tasustam ise j a a ren d am iseg a seo tud küsimusi. Eraldi käsitle takse karjääri ju h tim ise j a e es tv ed am iseg a seo tud M JJV .03 .082 Organisatsiooni arendam ine ja eestvedamine küsimusi. Personali ju h tim ise süvakäsitlu s võ im aldab av ard ad a teadm isi d o tsen t K ulno T ürk , lek to r M aa ja V adi inimese juh tim isest. 3 A P (2 0 L + 1 0 S + 9 0 i) *A ©aprill, 1. n. = > A □ M a ja n d u s te a d u s :m ag O rg an isa ts io o n i a rendam ise j a ees tv ed am ise aine eesm ärg iks on MJJV.03.077 Juhtim ine I sü v en d ad a teadm isi o rgan isatsioon i ju h tim ise st, arendam isest ja dotsent A nu R eiljan , Õ ppeülesande tä itja K ristiina K asem ets, ees tv ed a m ise s t n ing an a lü ü sid a p rak tilises ju h tim isteg ev u ses esinevaid õppeülesande tä itja R aili K riisa o luko rd i j a u u rid a vastav a te n äh tuste avaldum ise sp e ts iif ik a t Eestis, 1.5AP(8L+4P+12S+36i) *E © v e eb ru a r, 16. n. = > A ■ E ttev õ ttem a jan d u s t, R a h v a m a ja n d u s t OMJJV.03.001 M JJV .03 .083 P ersonalijuhtim ine Käsitletakse ju h tim ist kui e ttevõ tte teg ev u st k o o rd in ee riv a t funk tsioon i. d o tsen t K ulno T ürk Antakse ülevaade ju h tim isp ro tsess i ku jundam ise e rineva tes t võ im alustest: 2 A P (1 6 L + 2 P + 1 4 S + 4 8 i) *E kvaliteediorientatsiooniga ju h tim in e , k e sk k o n n ao rien ta ts io o n ig a □ M ajandus (kõrvala inena): juhtimine, ju h tim in e risk i- j a k riis is itua tsioon ides jn e . K äsitle takse ka A ines k ä sitle tak se personali k u ju n d am ise j a rakendam ise teoreetilis i ja ettevõtte ju h tim ise p ro b lem aa tik a t rahvusvahelise konkuren tsi p rak tilis i küsim usi. See v õ im ald ab tu levaste l töövõ tja te l edukam alt tingimustes. k o n k u ree rid a töö jõu tu ru l n ing loob head eeldused töö tam iseks ju h tiv a l ©24. - 27. n.2 L n-s am etikohal. 28. - 28. n.2 P n-s 1 kn t © 1 . - 4. n .4 L n-s 2 9 .-3 6 . n.1.5 S n-s 5. - 5. n .2 P, 2 S n -s 1 kn t 37. - 37. n.2 P n-s 1 knt = > E 6. - 8. n .4 S n -s 1 re f 9. - 9. n. = > E MJJV.03.078 Strateegiline juhtim ine dotsent Anu Reiljan M JJV .03 .084 O rganisatsioonikäitum ine 1.5A P(6L +2P+16S+ 36i) *A lek to r M aa ja V adi, õppeü lesan d e tä itja M aive S uuro ja □ M ajandus (kõrvalainena): 2 A P (2 0 L + 4 P + 8 S + 4 8 i) *E Antakse ülevaade e ttevõ tte j a kesk k o n n a analüüsi p õ h ia lu s tes t □ M ajandus (kõ rvala inena): (šansid/riskid); ettevõtte stra teeg ilise analüüsi m eetod itest. K äsitle takse K äsitle tak se innova ts ioon ip ro tsess i teo reetilis i aluseid ja ettevõtte kui terviku, üksiku te stra teeg iliste ä riva ldkondade n ing e ttevõ tte in n o v a ts io o n ip ro tsesse o rgan isatsioon is . P õ h ja likum alt käsitletakse funktsionaalsete va ldkondade s tra teeg ia te ku ju n d am ist j a realiseerim ist. in n o v a ts io o n ip ro tsess i k u jundam ise p rob lem aa tika t j a m etood ikat n ing ©9. -1 0 . n.3 L n-s innova tiiv se o rg an isa tsio o n ik u ltu u ri k u ju n d am ist j a loovuse ju h tim is t 11. -1 1 . n.2 P n-s 1 kn t o rg an isatsio o n is . A ines käsitle takse k a m eeskonna ku jundam ist ja 12. -1 5 . n.4 S n-s m eesk o n n a ju h tim ise ak tuaalse id prob leem e. 16. - 16. n. => A © 3 1 . - 31. n .4 L n-s = > E 24. - 28. n .4 L n-s M JJV.03.079 Innovatsioon organisatsioonis 29. - 29. n .2 L, 2 P n -s 1 knt õppeülesande tä itja A lar K olk 30. - 30. n .4 S n-s lA P(8L+2P+6S+24i) *A □ E ttev õ ttem ajan d u s:, R ahvam ajandus: M JJV .03 .085 Strateegilise analüüsi meetodid Käsitletakse innovatsioon ipro tsessi teo ree tilis i a lu se id ja d o tsen t A nu R eiljan innovatsiooniprotsesse o rgan isatsioon is. P õ h ja likum alt käsitle takse 2 A P (8 L + 2 P + 10S + 60 i) *A innovatsiooniprotsessi ku jundam ise p ro b lem aa tik a t j a m e to o d ik a t n ing □ M a ja n d u s te a d u s :m ag innovatiivse o rgan isatsioon iku ltuu ri ku jundam ist, sam uti loovuse K äsitle takse e ttevõ tte s tra teeg ilise analüüsi põh ilis i m eetodeid ja juhtim ist o rganisatsioonis, innovatsioon i ju h tim ise (IO M ) k o o n d m u d e lit an a lü ü sitak se nende kasu tam ise v a jadusi j a võ im alusi erinevates ning selle rakenduslikke aspekte. p rak tilis tes situa tsioon ides. ©26. - 26. n.4 L n-s © v eeb ru a r, = > A 2 7 .-2 8 . n.2 L, 2 S n - s 29. - 29. n.2 P, 2 S n-s 1 k n t = > A M JJV .0 3 .086 O rganisatsioonikäitum ine lek to r M aaja V adi, õ p p eü lesan d e tä itja Jüri E tverk , õ ppeü lesande tä itja M JJV.03.080 Ärisuhtlus A lar K olk assistent Hans K ünka 3 A P (1 0 L + 1 0 S + 1 0 0 i)* E 1.5AP(2L+8S+50i) *A ■ Ä riju h tim in e :4 ■Ärijuhtimine:3 K äsitle takse inn o v a ts io o n ip ro tsess i teo ree tilis i a luseid ja Aines käsitletakse kom m u n ik a ts io o n iteo o ria põh im õ tte id j a tavasid n ing in n o v a ts io o n ip ro tsesse o rg an isa tsio o n is . P õ h ja likum alt käsitletakse õpitakse kirjaliku ja suu lise kom m unika ts ioon i ko rra ld u st j a p ro tsessi, in n o v a ts io o n ip ro tsess i k u jundam ise p ro b lem aa tik a t j a m etood ika t ning © september, 8. n. = > A innova tiiv se o rg an isa tsio o n ik u ltu u ri k u jundam ist j a loovuse ju h tim is t o rg an isa tsio o n is M JJV.03.081 Ju h tim ise a lused © sep tem b e r, 20. n. = > E dotsent A ino S iim on, õpp eü lesan d e tä itja Jüri K rusealle 2AP( 14 L + 4 P + 14 S + 48 i) *E M JJV .03 .087 Strateegiline juhtim ine □ M ajandus (kõrvala inena): d o tsen t A nu R eiljan 1 .5 A P (4L + 6S + 50 i) *A 340 MAJANDUSTEADUSKOND 340 □ Ä riju h tim in e :4 K esk en d u tak se konsu ltand i rolli j a o rg an isa tsio o n ik ä itu m ise meetodite A n takse ü lev aad e e ttev õ tte j a k e sk k o n n a analüüsi p õ h ia lu s tes t rakenduslikele võ im a lu ste le (šan sid /r isk id ); e ttevõ tte s tra teeg ilise analüüsi m eetod itest. K äsitle takse © 3 2 . - 32. n .4 L n-s ettevõ tte kui te rv ik u , ük sik u te s tra teeg ilis te ä riv a ld k o n d ad e n in g e ttevõ tte 33. - 33. n.5 S n-s fu n k ts io n aa lse te v a ld k o n d ad e s tra teeg ia te k u ju n d am is t j a realiseerim ist, 34. - 34. n .4 L n-s © sep tem b e r, 20. n. = > A 34. - 34. n .4 L n-s 35. - 35. n.5 S n -s 1 re f M JJV .03 .088 Eestvedam ine 36. - 36. n .4 L n-s d o tsen t K ulno T ürk 3 7 . - 3 7 . n.5 S n - s 1 .5A P (4L + 6S + 50 i) *A 37. - 37. n.5 S n-s ■ Ä riju h tim in e :4 38. - 38. n.3 L, 2 P n -s = > E E estvedam ise a ine e esm ärg ik s on sü v en d ad a teadm isi o rg an isa tsio o n i ju h tim ise s t j a ees tv ed a m ise s t n in g a n a lü ü sid a p rak tilises M JJV .03 .095 E r ia in e ( r a h v u s v a h e l in e ju h t im in e ) ju h tim is teg ev u se s e sin ev a id o luko rd i n in g uu rida vastava te näh tuste d o tsen t A nu R eiljan , Õ ppeülesande tä itja K ristiina Kasemets, avaldum ise sp e ts iif ik a t E estis. õ p p eü lesan d e tä itja T õ n u R o o lah t © o k to o b e r, 20. n. = > A 4 A P (2 0 S + 1 4 0 i) ■ E ttev õ ttem a jan d u s :ü le m M JJV .03 .089 M eeskonna juhtim ine □ A v a tu d Ü likool: Õ ppeülesande tä itja Jüri E tverk O M JJV .0 3 .0 6 6 , M JJV .03 .090 , M JJV .03 .091 , M JJV.03.092: lA P (8 L + 8 S + 2 4 i) *A M JJV .0 3 .093 , M JJV .04.023 □ E ttev õ ttem a ja n d u s :, R ahvam ajandus: © M J J V .02 .002 , M JJV .0 2 .063 , M JJV .02 .064 , M JRA.03.048, A ru tle takse m eed k o n d ad e vä lis te om ad u ste j a tööm ee tod ite , sam uti M JR A .0 3 .0 4 9 , M JR A .0 3 .0 5 0 peam iste p ro b leem id e n in g nende lahendam ise v iis ide üle. E rald i leiab R ah vusvahelise ju h tim ise e ria in e lõpueksam hõ lm ab kõiki eriaine kursusi k äsitlu st tip p ju h tk o n n a kui m eesk o n n a p rob lem aatika . T ug inetakse P õh irõhk on ju h tim ise rahv u sv ah e lise l aspek til peam ise lt v ä lisau to rite v iim ase v iie aasta te o o ria le -p rak tik a le j a E esti © m a i, 8. n. = > E kogem usele . © 5 . - 8. n .2 L, 2 S n -s = > A M JJV .03 .096 B a k a la u re u s e s e m in a r ( ra h v u s v a h e lin e ju h tim in e ) korr. p ro fesso r M ait M iljan , korr. p ro fesso r V am bo la R audsepp, dotsent M JJV .03 .090 J u h t im is te o o r ia d j a -k o n ts e p ts io o n id A nu R eiljan õppeü lesande tä itja K ris tiin a K asem ets, õ p p eü lesan d e tä itja R aili K riisa 1 .5A P (24S + 36 i) *A 1.5A P (6 L + 18S + 36 i) *E ■ E tte v õ ttem a jan d u s : ülem ■ A v a tu d Ü lik o o l: , E ttev õ ttem ajan d u s:ü lem □ A v a tu d Ü likool: A n takse ü levaade e rin ev a tes t ju h tim is te o o ria te s t j a -k o n tsep tsio o n id est B ak a lau reu sesem in ar s isa ldab peae ria in e uu rim ise kaitsm ist. Antakse läbi aegade. P õ h ja lik u m alt käsitle tak se ju h tim ise kaasaegse te teoo ria te m etood ilis i soov itusi b ak a lau reu se tö ö teo ree tilise j a em piirilise osa põh im õ tte id j a nende rak e n d am iseg a seonduvaid prob leem e. k irju tam iseks. A na lü ü sitak se ka teoo ria te sob iv u st e rineva tes e ttevõ tetes j a © ja an u a r, 24. n. = > A situa tsioon ides . © sep tem b e r, 28. n. = > E M JJV .03 .097 P e a e r ia in e u u r im u s ( r a h v u s v a h e l in e ju h tim in e ) korr. p ro fesso r M ait M iljan , korr. p ro fesso r V am bo la R audsepp, dotsent M JJV .03.091 S tr a te e g il in e ju h t im in e j a a n a lü ü s A nu R eiljan , lek to r P riit Sander, lek to r M aa ja Vadi d o tsen t A n u R eiljan 3A P (120 i) 1 .5A P (6L + 18S + 36 i) *A ■ EttevÕ ttem aj a n d u s : ü lem ■ A v a tu d Ü lik o o l: , E ttev õ ttem ajan d u s:ü lem □ A v a tu d Ü likool: A n takse ü levaade s tra teeg ilise ju h tim ise o lem u sest j a ro llist e ttevõ tte Peaeria ine u u rim istö ö on v ah etu k s eelduseks bakalaureusetööle ju h tim issü ste em is . K äsitle takse stra teeg ilise analüüsi põh ilis i m eetodeid K äsitle takse b ak a lau reu se tö ö teo ree tilis i a spek te j a em piirilise osa j a analü ü sitak se nende kasu tam ise võ im alusi e rineva tes p rak tilis tes m etood ika t. s itua tsioon ides . © sep te m b e r, 28. n. = > E © sep te m b e r, 12. n. = > A M JJV .03 .098 B a k a la u re u s e tö ö ( ra h v u s v a h e lin e ju h tim in e ) M JJV .03 .092 P ro tse s s id e j a re s s u rs s id e ju h t im in e korr. p ro fesso r M ait M iljan , korr. p ro fesso r V am bo la R audsepp, dotsent õ p p eü lesan d e tä itja K ris tiin a K asem ets, õ p p eü lesan d e tä itja R aili K riisa A nu R eiljan , õ p p eü le san d e tä itja K ris tiin a K asem ets, õppeülesande täitja 1 .5A P (6 L + 1 8 S + 3 6 i) *A Ele R eiljan ■ A v a tu d Ü likool: , E ttevÕ ttem ajandus:ü lem 6 .5A P (2 6 0 i) K äsitle takse e ttev õ tte s to im iv a te p ro tsess id e ju h tim is t, erineva te ■ E ttev õ ttem a jan d u s :ü le m ressu rss id e ju h tim ise sp e ts iif ik a t n in g nende kahe v a ld k o n n a k u jundam ist B ak a lau reu se tö ö on s tu u d iu m i lõpe tav iseseisev tead u slik töö- Üliõpilane üh tseks ju h tim issü stee m ik s . P ik em alt p eatu takse kva liteed i ju h tim ise ja v ä ljen d ab se lleg a o m a teo ree tilis i tead m isi, m ajan d u sp rak tik a tundmist, in teg ree ritud k v a liteed isü s teem i v ä lja aren d am ise prob leem idel. k irjan d u se k asu tam ise o sk u st j a p rob leem ide isese isva lahendamise © jaan u a r, 20. n. = > A võim et. © sep te m b e r, 36. n. = > E M JJV .03 .093 O rg a n is a ts io o n ik u l tu u r i ra h v u s v a h e l in e k o n te k s t lek to r M aa ja V adi 1 .5A P (6 L + 1 8 S + 3 6 i) *A ■ A v a tu d Ü lik o o l : , E ttev õ ttem ajan d u s :ü lem O rg a n isa ts io o n ik u ltu u r k u juneb o rg an isa tsio o n i j a tem a kesk k o n n a VÄLISMAJANDUSE ÕPPETOOL (04) koosto im es. S ee tõ ttu m õ ju tab o rg an isa tsio o n i a su k o h am aa o rg an isa tsio o n ik u ltu u ri. K äeso lev a k u rsu se raam es käsitle takse teo ree tilis i M JJV .04.001 V ä lis k a u b a n d u s e ü ld in e te o o r ia j a p rak tilis i p ro b leem e se lles t, ku idas e rin ev a tes m aades rahvusvahe lis te s d o tsen t U rm as V arb lane, õ p p eü le san d e tä itja R aul O m el e ttev õ te tes o rg a n isa ts io o n ik u ltu u r avaldub . U uritakse ka 2 .5 A P (2 4 L + 5 P + llS + 6 0 i) -E o rg an isa ts io o n ik u ltu u ri j a rah v u sk u ltu u ri seoseid . ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t , R a h v a m a ja n d u s t © m ärts , 12. n. = > A O M JR I.0 7 .0 2 5 A n n ab ü levaate v ä lisk au b an d u se tek k ep õ h ju ste s t j a selle olemust M JJV .0 3 .094 O r g a n is a ts io o n ik ä i tu m in e ( e d a s ijõ u d n u te le ) k irje ld av a te teo o ria te arengust. K ursus a lgab m erk an tilis tid e j a A. Smithi lek to r M aa ja V adi abso luu tse eelise te o o ria k äsitlu sega . Sellel jä rg n e b D. R icardo suhtelise 1 .5 A P (1 5 L + 2 P + 1 5 S + 2 8 i) *E eelise teoo ria , H eck sch er-O h lin i teo o ria j a kaasae°sed □ P sü h h o lo o g ia :k esk v ä lisk au b an d u steo o riad . 341 MAJANDUSTEADUSKOND 341 © 1. -1 6 . n .l .5 L, 1 S n -s 2 knt, 1 ref => E L o en g u k u rsu se raam es k ä sitle tak se rahvusvahelis te m ajandussuhete k u ju n em ise teo ree tilis i a lu se id n ing an takse ü levaade praktilise MJJV.04.002 Välism ajanduse monetaarne teooria m ajan d u sp o liitik a va ld k o n n as rak en d atav a test m eetm etest. K ursuse erak. p ro fessor Jan n o R eiljan , õppeü lesande tä itja T iia V issak eesm ärg ik s on lahti se le tad a rah v u sv ah e lis t kaubandust, vahetuskurssi ja 2A P (16L + 4P + 12S + 48i)*E m ak seb ilan ssi p u u d u tav ad m õ is ted n ing luua eeldused nende ■ E tte v õ tte m a jan d u s t, R ah v a m a ja n d u s t m a jan d u sp ro tse ssid e m õ is tm isek s , m is tu lenevad riigi m ajanduse O M JR I.07.025 seo s ta tu se s t te is te riik idega . E rald i käsitle takse K esk- j a Ida-E uroopa © M JR I.07.018, M JR I.07.021 end iste p laan im ajan d u ste v ä lism ajan d u ssu h e te ku junem ist 90ndatel Annab ü levaate m ak seb ilan sist j a selle k asu tam isest riigi aasta te l. välism ajandusliku seisund i h indam isel. K äsitletakse dev iis ide , tu ru © 2 4 . - 35. n .2 L n -s 2 knt, 1 re f = > A olemust j a vahetuskursi ku junem ist. K ursus annab b aasteadm ised välism ajanduslike m akroseoste j a vä lism ajanduse n ing sisem ajanduse M JJV .04 .017 Rahvusvaheline m ajandus II seoste m õistm iseks. õ p p eü lesan d e tä itja T õ n u R oo lah t ©1. -1 6 . n . l . 5 L, .5 S n-s 2 knt, 1 re f = > E 2 A P( 16 L + 4 P + 12 S + 4 8 i) -E □ M a ja n d u s (kõ rvala inena): M JJV.04.008 M ajandusliku arengu strateegiad © M J J V .04 .016 õppeülesande tä itja K airi A ndresson L o en g u k u rsu se eesm ärg ik s on anda ü levaade rahvusvahelise lA P (15L + lP + 24 i) *A teg ev u sk esk k o n n a e rip ä ra s t n ing selle m õ ju st ettevõtte le. Sam uti e ttevõtte ■ E ttev õ ttem a jan d u s t, R a h v a m a ja n d u s t teg e v u ss tra teeg ia te s t n ing o rg an isa tsio o n ilis te s t j a funk tsionaalsetest © M JRI.03.001, M JR I.03 .002 , M JR I.07 .012 erin ev u stes t teg ev u se la iendam ise l rahvusvahelise le tasandile. Esitatakse erinevad võ im alu sed a rengum aade m ajanduse arendam iseks. © 1 . - 16. n . l . 5 L, .5 S n - s 2 knt, 1 r e f = > E Kursuse algul esita takse a rengu teoo ria te ü ld ine liig itus j a seejärel to im ub erinevate a rengustrateeg iate p õ h iseisukoh tade esitam ine. K õigi M JJV .0 4 .018 Rahvusvaheline ettevõtlus strateegiate puhul püü takse neid s iduda E esti h e tkeo luko rraga j a m eie õ p p eü lesan d e tä itja T õnu R oo lah t m ajanduspoliitika välja töö tam ise l esineva te p rob leem idega. 3A P (2 0 L + 1 0 0 i) *E ©1. - 8. n.2 L n-s 1 knt, 1 r e f= > A ■ Ä riju h tim in e :3 O M JJV .0 3 .0 5 1 MJJV.04.012 Välismajandus L o en g u k u rsu se eesm ärg ik s on anda ü levaade rahvusvahelise erak. professor Janno R eiljan , do tsen t U rm as V arblane, k ü la lis lek to r Ülo teg ev u sk esk k o n n a e rip ä rast n ing selle m õ just e ttevõtte le. Sam uti ettevõtte Tartu, õppeülesande tä itja A ndres K uusik teg u tsem iss tra te eg ia te s t n in g o rg an isa tsio o n ilis te s t ja funk tsionaalsetest 4AP(48L+112i) *A erin ev u stes t tegevuse la iendam ise l rahvusvahelise le tasandile. ■ Ä rijuhtim ine:m ag © ja an u a r, 20. n. = > E OM JRI.07.012 Kursuse ü lesandeks on anda kom plekssed teadm ised ärijuh tim iseks M JJV .04 .0 1 9 R ahvusvaheline m ajandus ettevõtte in ternatsionaliseerum isel. Selleks käsitle takse nii m akroaspek te lek to r Eve Parts (monetaarne teooria, v ä liskaubanduse teooria , v ä lism ajanduspo liitika ) kui 1 .5A P (10L + 50 i) *A ka m ikroaspekte (rahvusvaheline tu rundus, v ä lism ajanduslikud risk id , ■ Ä riju h tim in e :2 välistegevuseks vaja lik dokum entatsioon). O M JR I.0 7 .0 2 2 ©oktoober, 36. n. => A K ursus ann ab ü lev aa te rahvusvahe lise m a janduse erineva test aspektidest. S isse ju h a tav as osas käsitle tak se lü h id a lt m aailm am ajanduse ku junem ist ja MJJV.04.013 Bakalaureusesem inar (välism ajandus) peam isi a ren g u ten d en tse n ing b lobaa lp rob leem e. Seejärel tu tvusta takse erak professor Janno R eiljan , d o tsen t U rm as V arb lane, Õ ppeülesande rah v u sv ah e lis t k au b an d u ssü steem i, riik idevahe lise koostöö erinevaid täitja Kairi A ndresson, õppeü lesande tä itja L iina K ulu , Õ ppeülesande vo rm e (v ab ak au b a n d u sp iirk o n n ad , to lliliidud jm s .) j a institu tsioone täitja Andres K uusik, Õ ppeülesande tä itja Ele R eiljan , Õ ppeülesande tä itja (G A T T , W T O , U N C T A D ). K ursuse lõpuosa on pühendatud Tõnu Roolaht, õppeü lesande tä itja T iia V issak rah v u sv ah e lise le rahanduse le . K äsitle tak se rahasüsteem ide arengut, 1.5AP(32S+28i) -A v a lu u tak u rsse , rahvusvahe lis i in v esteeringu id n ing riigi m aksebilansi ■ E ttev õ ttem ajan d u s t, R a h v a m a ja n d u s t k o o s tam ist j a regu leerim is t. Bakalaureusesem inari ü lesandeks on aru tada läbi 4. uurim istöö © n o v em b er, 8. n. 2 k n t = > A tulemused. Eesm ärgiks on: anda ü liõp ilaste le sügavam at in fo rm atsioon i konkreetsetes uurim isva ldkondades; anda ideid j a ju h ise id M JJV .04.021 Eurointegratsiooni alused bakalaureusetöö k irju tam iseks; anda kogem usi e sinem iseks, õ p p eü lesan d e tä itja L iin a K ulu , õppeü lesande tä itja Katrin O lenko, oponeerimiseks, d iskussioon iks. T öö o rgan iseeritakse 4-5 päevase õp p eü le san d e tä itja K adi T im pm ann , õppeü lesande tä itja K ristina kom paktsem inarina, m is võ im aldab saavu tada suu rem a in tensiiv suse j a T o m in g kontsentreerituse. 1 .5 A P (2 0 L + 4 P + 3 6 i) *A © 3 2 .-3 3 . n .= > A ■ E tte v õ t te m a ja n d u s t , R a h v a m a ja n d u s t A n tu d loengu tsük li eesm ärk on tu tv u s tad a ü liõp ilaste le ü levaatlikult MJJV 04.015 Rahvusvaheline ärikeskkond E uroopa a ja lo o liste , m a jan d u slik e n ing po liitiliste suhete iseloom u dotsent U rm as V arblane, õ ppeü lesande tä itja A ndres K uusik , E u ro o p a L iidu liikm esriik ide in teg ra tsioon i taustal. E eln im eta tu t täiendab õppeülesande tä itja Ele R eiljan k äsitlu s E u ro o p a liidu in s titu ts io n aa lsest ü leseh itu sest j a tem a m õjust 2AP(22L+58i) *A rahvusriik ide le . S am uti v a ad e ld ak se k onkree tsem alt erinevaid ■Avatud Ülikool: p o liitik av a ld k o n d i (m a jandus-, rahandus-, eelarve-, m aksu-, Kursuse eesm ärgiks on anda e ttevõ tja le ü levaade j a o rien tee rum ise so tsia a lp o liitik a) , E esti po sits io o n i E u ro o p a L iiduga ühinem isel ning oskused ettevõtluse v ä lism ajan d u slik u st keskkonnast. K esk k o n d a E u ro o p a L iidu id a la ien em ise võ im alikkust. käsitletakse kolm el tasand il: m a janduspo liitilis te o tsuste m õju , © 24 . - 35. n .2 L n -s 2 knt, 1 r e f = > A rahvusvahelise m arke ting i m õju , f inan tseerim isting im uste j a dokum entatsiooni m õju. T eadusliku le baasile to e tu v a t käsitlu st M JJV .04 .023 O tsustusteooria illustreeritakse j a selg ita takse nä ide tega m ajandusprak tikast. erak. p ro fesso r Ja n n o R eiljan , õppeü lesan d e tä itja K ris tiina K asem ets ©juuni, 1. n. = > A 1.5A P (9L + 4P+ 1 lS + 3 6 i) *A ■ A v a tu d Ü likool: , E t te v õ tte m a ja n d u s t , E ttevõ ttem ajandus:ü lem , MJJV.04.016 Rahvusvaheline m ajandus I R a h v a m a ja n d u s t Õppeülesande tä itja Ele R eiljan , õ ppeü lesande tä itja T iia V issak K ursuse eesm ärg ik s on ed as tad a o tsu stu sp ro tsess i teaduslikke aluseid 1.5AP(20L+4P+36i) *A m ajanduses . K äsitlem is t le iab nii o tsu stu sp ro tsess i ü ld ine s truk tuu r kui ka □M ajandus (kõrvala inena): selle e rin ev a te e tap p id e sisu . E riline tähe lepanu koondatakse © M JR I.07.028, M JR I.0 7 .0 2 9 in fo rm atsio o n i tö ö tlem ise le j a an a lü ü sile n ing kvan tita tiiv sete m eetodite ra k en d am ise v õ im a lu s te le o tsu stu sp ro tsess i erinevatel etappidel. 342 MAJANDUSTE ADUSKOND 342 Tasakaalustatud on juhtivate tegurite (alternatiivide) ja juhitam atute tegevusstrateegiaid, organisatsioonilisi vorme ja turu e sisenemise tegurite (keskkonna) käsitlus otsustusprotsesis. meetodeid. M eetodite puhul käsitletakse lähem alt ekspordi strateegiaid ja © jaanuar, 12. n. 2 knt, 1 re f => A tehnikaid. Eraldi bloki m oodustab ka funktsionaalsete osategevuste 24. - 26. n.3 L n-s eripära käsitlem ine rahvusvahelise tegevuse kontekstis. Teoreetiliste 2 7 .-3 1 . n.3 S n-s 2 knt, 1 re f => A teadm iste rakendam iseks toetab kursust j uhtimismäng. © 1. - 16. n . l .5 L, 1 S n-s 2 knt, 1 re f => E M JJV.04.024 M agistrisem inar korr. professor M ait Miljan, korr. professor Vam bola Raudsepp, erak. M JJV .04.030 Arenguökonoom ika professor Janno Reiljan, dotsent Toomas Haldm a lektor Eve Parts, õppeülesande täitja Kairi Andresson 4A P(48S+112i) *A 2AP( 16L+4P+ 12S+48i) *A ■Ä rijuhtim ine:m ag ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ah v am ajan d u st M agistrisem inar on ärijuhtim ise magistriõppe programmi kuulajatele ette Kursus käsitleb m aailm a arenguprobleem e ja nende lahendamiseks nähtud teoreetiliste teadm iste sidum iseks praktiliste juhtim isülesannetega, loodud organisatsioone. A lgselt võetakse vaatluse alla olulisemad et toetada kuulajaid magistriprojekti teem a püstitam isel, struktuuri globaalprobleem id: heaolu erinevused, rahvastiku juurdekasv, keskkond. kavandamisel ja projekti formuleerimisel. M arketingim äng aitab siduda Järgnevalt käsitletakse teoorias ja praktikas kasutust leidnud näidete teoreetilisi teadmisi praktilise ärijuhtim isega ettevõttes. alusel m ajanduse arengustrateegiaid. Lõpetuseks selgitatakse põhiliste © septem ber, 40. n. => A rahvusvaheliste organisatsioonide rolli arenguga seonduvate probleemide lahendamisel. M JJV.04.025 Praktika ©24. - 39. n .l L, 1 S n-s 2 knt, 1 re f => E erak. professor Janno Reiljan, õppeülesande täitja K ristiina Kasemets 20AP(10S+790i) *A MJJV.04.031 Euroopa Liidu sotsiaalm ajanduspoliitika alused ■Ä rijuhtim ine:m ag Õppeülesande täitja L iina Kulu, õppeülesande täitja Katrin Olenko, Praktika eesm ärgiks on om andada tööaja analüüsi ja juhtim ise kaasaegsed õppeülesande täitja Kadi Tim pm ann, õppeülesande täitja Kristina meetodid. Tööpäevade pildistam ise käigus saadakse vajalik Toming alginformatsioon om a tööaja kasutamise ratsionaalsuse tõstmiseks. 1.5AP(22L+2P+36i) *E Tööpäeva pildistam ise töödeldud andmete võrdlemisel grupi keskm istega ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st saadakse infot tööaja parema kasutam ise reservide leidmiseks. OM JJV.04.021 © veebruar, 20. n. Antud loengutsükkel jä tkab loengukursuse "Eurointegratsiooni alused" september, 4. n. 1 ref => A raames käsitletud teem ade analüüsi. Eriline tähelepanu koondatakse seejuures Euroopa Liidu m ajanduspoliitika olulisimate valdkondade - M JJV.04.026 Rahvusvaheline turundus Euroopa Liidu väliskaubandus-, m onetaar-, maksu-, sotsiaal- ning dotsent Urmas Varblane, Õppeülesande täitja Ele Reiljan regionaal- ja põllum ajanduspoliitika - olemuse ning mõju analüüsile 2AP(16L+4P+12S+48i) *E Samuti vaadeldakse põhjalikult Euroopa Liidu jaoks kaasajal oluliste ■ E ttevõ ttem ajandust, R a h v am ajandust protsesside (Euroopa Liidu laienem ine nii Euroopa Liidu kui Kesk- ja © M JJV .02.020 Ida-Euroopa riikide seisukohast nähtuna, Euroopa Liidu süvenemine) Tähelepanu pööratakse rahvusvahelisele turule sisenem ise erinevatele olem ust ning problem aatilisust. meetoditele (eksportim ine, investeerimine, litsentsimine) ja ©1. - 16. n . l .5 L n-s 1 knt, 1 re f= > E rahvusvahelisel turul tegutsemise strateegiatele. Kursuse raames kasutatakse rohkesti näidete analüüsi (case study), m illega püütakse MJJV.04.032 V älism ajanduse alused arendada rahvusvahelises m arketingis vajalikke oskusi. Õppeülesande täitja Ele Reiljan © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 2 knt, 1 ref => E 2AP(20L+6P+6S+48i) *A □ E ttev õ ttem ajan d u s:, Rahvam ajandus: M JJV.04.027 Välism ajanduspoliitika Loengukursus on mõeldud m ajandusteaduskonna üliõpilastele, kes ei ole dotsent Urmas Varblane, Õppeülesande täitja Raul Omel, õppeülesande spetsialiseerunud välism ajanduse erialale, aga on huvitatud täitja T iia Vissak välism ajanduse põhitõdede õppim isest. Kursus annab ülevaate 2.5A P(24L+5P+11 S+60i) *E välism ajanduse kõige olulisem atest teem adest. Loengutsükli esimene pool ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust keskendub välism ajandustegevuse analüüsile riigi kui terviku seisukohast. O M JJV .04.001, M JRI.07.018, M JRI.07.021, MJR1.07.025 Käsitletakse väliskaubanduse, välism ajanduspoliitika ja välismajanduse Antakse ülevaade peam istest riigi välispoliitilistest vahenditest - m onetaarse teooria olulisem aid aspekte. Seejärel antakse tudengitele tollimaksust, impordi kvootidest, eksporditoetusest. Samuti käsitletakse ülevaade ettevõtete rahvusvahelistum isega kaasnevatest muutustest. riikidevahelise m ajanduskoostöö erinevaid vorme, alustades © 1. - 16. n . l .5 L, .5 S n -s 3 knt, 1 re f => A vabakaubanduspiirkonnaga ja lõpetades m ajandusühendusega. Kursuse raames vaadeldakse ka praktilisi näiteid välism ajanduspoliitika M JJV .04.033 Brandi juhtim ise sim ulatsioon rakendam isest erinevate riikide poolt. külalislektor Ülo Tartu ©24. - 39. n. 1.5 L, 1 S n-s 2 knt, 1 ref => E 2A P(2L+4P+26S+48i) *E □ E ttevõ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st M JJV.04.028 Rahvusvaheline ettevõttem ajandusõpetus I © M JJV .02.001 erak. professor Janno Reiljan, õppeülesande täitja Katrin Tamm Õppeaine raames täidavad üliõpilased erinevaid rolle pidevalt muutuvas 1.5AP( 16L+2P+6S+36i) *E turusituatsioonis, m ida iseloom ustab konkurentide suurenev aktiivsus ja ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust konkurentsi pingestum ine. N endes tingim ustes tuleb osalejatel õppida © M JJV .03.049, M JRI.07.025 kasutam a turunduse erinevaid võim alusi edu saavutam iseks ja seda turu Annab ülevaate ettevõtte välism ajandustegevuse raam tingim ustest ja arengu hinnakujunduse, toodete struktuuri, reklaami, kaubandusedukuse ettevõtte kohandam isest rahvusvahelise koostöö nõuetele kõigis ettevõtte ja turustuskanalite valiku osas. Sim ulatsiooni raames osalejad harjutavad m ajandustegevuse valdkondades. Kursus peab andm a baasteadm ised vastu võtm a situatsioonile ja eesm ärgile pädevaid otsuseid, strateegiate ettevõtte rahvusvahelistesse m ajandussuhetesse astumisel tekkivatest kujundam ist ning taktikalisi valikuid tegema. probleem idest ja nende lahendam ise abinõudest. © veebruar, 8. n. 2 knt, 1 re f => E ©24. - 39. n .l L, .5 S n-s 1 knt, 1 re f => E MJJV.04.034 A lusõppe uurim us (välism ajandus) M JJV .04.029 Rahvusvaheline ettevõttem ajandusõpetus II erak. professor Janno Reiljan, dotsent Urmas Varblane, õppeülesande Õppeülesande täitja Andres K uusik, Õppeülesande täitja Tõnu Roolaht täitja Kairi A ndresson, Õppeülesande täitja Ele Reiljan, õppeülesande 2.5AP(24L+5P+1 lS+60i) *E täitja Tõnu Roolaht, õppeülesande täitja Katrin Tam m, õppeülesande ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ah v am ajan d u st täitja T iia Vissak O M JJV .04.010 3A P(8S+112i) *E Loengukursuse sihiks on käsitleda ettevõtte tegevust rahvusvahelises ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st tegevuskeskkonnas. Seejuures vaadeldakse rahvusvahelise ettevõtte 343 MAJANDUSTEADUSKOND 343 Esimese uurimistöö (esitatakse teisel nominaalaastal) põhieesm ärkideks ettevõtet organisatsioonilises ülesehituses ja selle korraldamise erinevaid on: erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega võim alusi, tuuakse esile siseriikliku ja rahvusvahelise hanketegevuse töötamise kogem uste om andam ine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse ühisjooned ja eripärad, analüüsitakse hanketegevust hanke objektide (teaduskeele ja erialase terminoloogia) om andam ine; töö korrektse (toorm aterjalid, pooltooted) ning etappide (tellimine, kohaletoimetamine, (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamise oskuste omandamine, ladustamine) lõikes. Samuti vaadeldakse tahapoole suunatud ©oktoober, 7. n. => E rahvusvahelistum ise (rahvusvaheliste hangete) seoseid ettepoole suunatud rahvusvahelistum isega. Tudengitel tuleb grupitööna luua kas hüpoteetilise MJJV.04 035 Eriaine (välism ajandus) või reaalse rahvusvahelise ettevõtte hanketegevuse kirjeldus. erak. professor Janno Reiljan, dotsent Urmas Varblane, õppeülesande ©24. - 35. n.2 L n-s 1 knt => А täitja Kairi Andresson, Õppeülesande täitja Liina Kulu, õppeülesande täitja Ele Reiljan, õppeülesande täitja Tõnu Roolaht, Õppeülesande täitja M JJV .04.040 Rahvusvaheline ettevõttem ajandusõpetus Katrin Tamm, Õppeülesande täitja Tiia Vissak õppeülesande täitja Tõnu Roolaht 4AP(20S+140i) *E 1.5A P(6L+18S+36i)-E ■ Ettevõttemajandus:4, Rahvamajandus:4 ■A vatud Ülikool: , Ettevõttem ajandus:ülem 0 MJJV.04.001, M JJV.04.002, M JJV.04.008, M JJV.04.026, Aine eesm ärgiks on rahvusvahelise ettevõtluse vaatlemine suhete ja MJJV.04.027, M JJV.04.028, M JJV.04.029, M JJV.04.030, MJJV.04.031 seoste tervikliku süsteemina. Selle sihi saavutamiseks selgitatakse Välismajanduse eriala lõpueksam hõlmab kõiki välism ajanduses poliitiliste, kultuuriliste ja rahvam ajanduslike tegurite mõju õpetatavaid aineid.Põhitähelepanu on pööratud välism ajanduse rahvusvahelisele ettevõttele. N im etatud aspektidele tuginedes kajastatakse monetaarse teooria, rahvusvahelise kaubanduse üldteooria ja poliitika, kursuse raames ka rahvusvahelise tegevuse strateegiate ning nende rahvusvahelise turunduse ja arengu ökonoom ika küsimustele. elluviim iseks sobivate organisatsiooniliste lahendite väljakujundamist. ©24. - 41. n. => E O lulist tähelepanu pööratakse ka rahvusvahelisele turule sisenemise protsessile ning muutustele, mis toim uvad sellega seoses ettevõtte MJJV.04.036 Kõrvaleriaine uurimus (välism ajandus) osategevustes. Seega on käsitlus kolmetasandiline: rahvusvahelise erak. professor Janno Reiljan, dotsent Urmas Varblane, õppeülesande ettevõtte tegevuskeskkond, tem a üldjuhtimine ning osategevuste täitja Kairi Andresson, õppeülesande täitja Liina Kulu, Õppeülesande kohandam ine. Selles raam istikus leiab käsitlem ist ka ettevõtetevaheline täitja Ele Reiljan, õppeülesande täitja Tõnu Roolaht, Õppeülesande täitja strateegiline koostöö. Katrin Tamm, õppeülesande täitja T iia Vissak © septem ber, 20. n. 1 re f => E 3AP(8S+112i) *E ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust Kõrvaleriaine uurimistöö (esitatakse alternatiivses kõrvalaines)koostamisel tuleb üliõpilasel lisaks alusõppe uurimistööga saadud oskuste kinnistamisele om andada uuritava probleemi RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT struktueerimise ja kvalitatiivse analüüsi oskused. Vajalik on täiendada (RA) kvalitatiivset analüüsi konkreetsetele andmetele tugineva kvantitatiivse analüüsiga, omandada analüüsi sisulise tõlgendam ise ja üldistamise oskused. MAJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL (01) © 6 .-3 5 . n .= > E MJJV 04.037 Peaeriaine uurimus (välism ajandus) MJRA.01.001 Äriarvestus I erak. professor Janno Reiljan, dotsent Urmas Varblane, õppeülesande dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin täitja Kairi Andresson, õppeülesande täitja Liina Kulu, õppeülesande 3A P(44L+6P+14S+56i) *A täitja Ele Reiljan, õppeülesande täitja Tõnu Roolaht, õppeülesande täitja ■Ettevõttem ajandus: 1, Rahvamajandus: 1 Katrin Tamm, õppeülesande täitja Tiia Vissak Kursus annab ülevaate majandusarvestusest turumajanduse tingimustes. 3AP(120i) *E Tuuakse välja majandusarvestuse koostisosade - finants-, juhtim is- ja ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust kuluarvestuse erinevused ja sam ased jooned. Põhirõhk pannakse Peaeriaine uurimistöö (esitatakse alternatiivses peaaines) on vahetuks finantsarvestusele. eeltööks bakalaureusetööle. Selles käsitletakse reeglina bakalaureusetöö © 30. - 39. n.2 L, 2 S n-s 3 knt => А mõningaid aspekte, töötatakse läbi vajalikud teoreetilised alused jne. 24. - 29. n.4 L n-s Peaeriaine uurimistöö ülesehitus sõltub suures osas kavandatavast bakalaureusetööst. M JRA.01.002 Äriarvestus II © 6 .-2 5 .n . => E dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin, õppeülesande täitja Aavo Otsar MJJV.04.038 Bakalaureusetöö (välism ajandus) 3AP(32L+4P+28S+56i) *E erak professor Janno Reiljan, dotsent Urmas Varblane, Õppeülesande ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust täitja Kairi Andresson, õppeülesande täitja Liina Kulu, Õppeülesande OMJRA.Ol.OOl täitja Ele Reiljan, Õppeülesande täitja Tõnu Roolaht, õppeülesande täitja Käsitletakse ettevõtte finantsaruandluse erinevaid aspekte ja analüüsi Katrin Tamm, õppeülesande täitja T iia Vissak meetodeid. Antakse ülevaade finantsplaneerim ise ja äriplaani koostamise 6.5AP(260i) *E protsessist ettevõttes. V aadeldakse ettevõtte kulude, tegevusmahu ja ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust kasumi vahelisi seoseid ja nende rakendusi ettevõttesiseses arvestus- ja Bakalaureusetöö on üliõpilase stuudiumi lõpetav iseseisev teaduslik töö, juhtim issüsteem is. aktuaalset majandusprobleemi käsitlev kom pleksne teoreetilis- © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E rakenduslik uurimus. Bakalaureusetöös ilmnevad üliõpilase poolt 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E omandatud teoreetilised teadmised, m ajanduspraktika tundm ine, erialakirjanduse kasutamise ning oma seisukohtade põhjendam ise ja M JRA.01.003 F in an tsa rv es tu se sü v ak u rsu s kirjaliku esitamise oskused. õppeülesande täitja Vello Järve ©1. -41. n. => E 3A P(32L+2P+30S+56i) *E ■ Ettevõttem aj andus t MJJV 04.039 Rahvusvaheline hankimine Käsitletakse finantsarvestuse teoreetilisi ja praktilisi probleeme õppeülesande täitja Tõnu Roolaht rahvusvahelises kontekstis. Keskne tähtsus on nõudmiste, varu, põhivara, 1 5AP( 16L+2P+4S+38i) *A finantsinvesteeringute, kohustuste ning omakapitali hindamisel ja □ E ttevõttem ajandust, R ahvam ajandust arvestusel, finantsaruandluse koostamisel. ©MJJV.03.049 © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 re f= > E Aine eesmärgiks on selgitada rahvusvahelise hanketegevuse k o h ta ja rolli ettevõtte tootmistegevuse korraldamisel kaasaegses g lobaliseeruvas M JR A .0 l.004 A u d iito rk o n tro ll majandusruumis. Selleks vaadeldakse hankim ise kui osategevuse kohta külalislektor Enn Leppik 344 MAJANDUSTEADUSKOND 344 2.5A P(37L +lP+10S+52i) *E 1.5AP( 16L + 16S+28i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st ■Ettevõttemajandust OM JRA .01.003 OMJRA.01.003 S t a k s e ülevaade audiitorkontrolli olem usest, auditi planeerim isest, Vaadeldakse finantsaruandluse kujunem ist, eesmärke ja vorme läbiviimise protseduuridest ja järe lduso tsuse vorm istam isest. Finantsaruandluse analüüsi m eetodid. Firmade likviidsuse, tegevuse © 1. - 5. n.3 L n-s efektiivsuse jt aspektide analüüs. Finantsaruandluse analüüsi tulemuste 6. -1 6 . n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f => E kasutam ine ettevõttejuhtim ises. © 24. - 39. n.l L, 1 S n-s 1 ref => E M JRA.01.006 Arvestus eelarvelistes asutustes lektor Sinaida Kalnin M JRA .01.018 Arvestuse infosüsteem id 1,5AP(30L+2P+28i) *A assistent Ester Kõrgesaar ■ E ttevõ ttem ajandust 3A P(32L+4P+28S+56i) *A Vaadeldakse arvestuse m etoodikat ja korraldust kasum it m ittetootvates ja ■ E ttev õ ttem ajan d u st eelarvelistes asutustes. Erilist tähelepanu pööratakse kulude arvestuse ja O M JRA .01.016 analüüsi probleemidele. Vaadeldakse juhtim ise infosüsteemi ja selle alasüsteemi, arvestuse ©1. - 16. n.2 L n-s 1 knt, 1 ref => A infosüsteemi ülesehitust ja funktsioneerim ist. Arvestuse infosüsteemi realiseerim isvariandid tarkvarapakettide abil. M JRA.01.010 M ajandusarvestuse alused ©24. - 31. n.2 S n-s 1 knt => A lektor Sinaida Kalnin, lektor Kertu Lääts, assistent Priit Peets 7AP(25L+25S+230i) *E M JRA .01.019 Controlling ettevõtte juhtim issüsteem is ■Ä rijuhtim ine:2, Ärijuhtimine:3 dotsent Toomas Haldma Antakse ülevaade m ajandusarvestusest turum ajanduse tingimustes. 1.5AP( 16L +2P+14S+28i) *A Tuuakse välja m ajandusarvestuse koostisosade -- finants-, juhtim is- ja ■ Ettevõttemaj andus t kuluarvestuse erinevused ja sarnased jooned. Põhirõhk pannakse O M JRA .01.015, M JRA .01.016 finantsarvestusele, finantsaruandluse analüüsile ja juhtim isarvestuse K äsitletakse controllingu olemust, eesm ärke ja funktsioone ettevõtte alusprintsiipidele. finantsjuhtim ise süsteem is, controllingu planeerimise ja kontrolli ©septem ber, 40. n. koordineerim ise süsteem is, operatiivset ja strateegilist controllingut, september, 8. n. => E controllingu instrum entaarium i ja meetodeid, controllingusüsteemi juurutam ist ettevõttes, controllingusüsteem ide struktuuri ja funktsioone MJRA.01.012 Finantsarvestus arenenud tööstusriikide firm ades ning controllingusüsteemi rakendamise dotsent Toomas Haldma, külalislektor Enn Leppik eelduseid ja võimalusi Eesti ettevõtetes. 4 A P(20L+20S+120i) *A © 24. - 31. n.4 L n-s 1 knt, 1 re f => A ■Ä rijuhtim ine:m ag Käsitletakse m ajandusarvestuse olem ust ja funktsioone põhirõhuga M JRA .01.020 Ettevõtte finantsm ajandus I finantsarvestuse süsteemil ja korraldusel. Vaadeldakse ettevõtte varade dotsent Toomas Haldma, assistent Priit Peets, külalislektor Enn Leppik hindamist ja arvestust, ettevõtte kohustuste ja om akapitali arvestust. 2AP(22L+58i) *A Finantsinvesteeringute arvestus. Raam atupidam ise aastaaruanne. ■A vatud Ülikool: Finantsaruandluse analüüs. Arvestuse olemus. F inantsaruandluse analüüs. Audiitortegevuse © septem ber, 40. n. => A põhimõtted. Kuluarvestus. Juhtim isarvestus. Controlling. © veebruar, 1. n. => A M JRA.01.013 Juhtim isarvestus dotsent Toomas Haldma, assistent Priit Peets M JRA .01.021 A rvestuse infosüsteem i juurutam ine ettevõttes 4AP(24L+24S+112i) *A tarkvarapakettide abil ■Ä rijuhtim ine:m ag assistent Ester Kõrgesaar O M JRA .01.012 1.5AP( 12L +4P + 16S+28i) *A Käsitletakse ettevõttesisese arvestussüsteem i põhimõtteid. V aadeldakse □ M a ja n d u s te a d u si, M ajan d u stead u st ettevõtte finantsplaneerim ise kontseptsiooni ja erinevaid plaani osi, OMJRA.Ol.OOl kululiikide, kulukandjate ja kulukohtade arvestust ja analüüsi. © M JR A .01.002 Kuluanalüüs kui juhtim isotsustuste baas. E ttevõtte controllingu-süsteem i K äsitletakse arvestuse infosüsteemi olem ust, allsüsteeme, nende osa alused. ettevõtte juhtim isel ja infosüsteem i juurutam isega seotud probleeme. ©septem ber, 36. n. => A Tutvustatakse tarkvarapakette ja kriteerium e nende valikuks. Lähemalt tutvustatakse pakette "HAN SA RA A M A ", "HANSA FINANCIAL" ja M JRA.01.014 M aksude arvestus "SAF". assistent Ester Kõrgesaar © 3 2 .-3 4 . n.4 L n-s 1.5 AP(24L+4P+4S+28i) *A 35. - 39. n.4 S n-s 2 knt => A ■ E ttevõ ttem ajandust OM JRA.Ol.OOl, M JRA.01.002 M JRA .01.023 Füüsilisest isikust ettevõtja arvestus ja maksustamine Selgitatakse maksustam ise põhim õtteid, üksikute m aksude sisu, nende õppeülesande täitja Vello Järve väljaarvutam ist ja kajastam ist raam atupidam isarvestuses. 1 AP(12L+8S+20i) *A © 24. - 39. n. 1.5 L, .5 S n-s 2 knt => A K äsitletakse m ittekäibem aksukohustuslasest ja käibemaksukohustuslasest füüsilisest isikust ettevõtja arvestust, aruandlust ja maksustamist. M JRA.01.015 K u lu arv estu s © 2 5 .-2 7 . n.4 L n-s assistent Priit Peets 28. - 29. n.4 S n-s => A 2A P(32L+lP+15S+32i)*E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, E ttevõ ttem ajandust M JRA .01.026 Finantseerim ise ja arvestuse põhimõtted ettevõtte O M JRA .01.034 loomisel Kuluarvestuse mõiste. Kulude liigitamine. Kululiikide arvestus, õppeülesande täitja Aavo O tsar kulukohtade arvestus, kulukandjate arvestus. Kulude analüüs ja 1 AP(13L+3P+24i) *A planeerimine. Kaudsete kulude jaotam ine. Kalkuleerim ine. Hinna K äsitletakse firm a loom ise ja äriplaani koostam ise probleeme, kapitali kujundam ine ja transferthinnad. kaasam ist firmasse, arvestuse korraldamist. © 28. - 31. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 re f => E © 1. - 8. n.2 L n-s 1 k n t= > A 24. - 27. n.2 L n-s M JRA .01.028 Finantsarvestus ja aruandluse analüüs M JRA.01.016 Finantsaruandluse analüüs lektor Kertu Lääts lektor Kertu Lääts 2A P(32L+1P + 15S+32i) *E MAJAIVDIJSTEADUSKOW) 345 345 □M ajandus (kõrvalainena): ■Ä rijuhtim ine:4 Käsitletakse m ajandusarvestuse olemust ja funktsioone, ettevõtte varade OMJRA.Ol.OlO hindamist ja arvestust, omakapitali arvestust, finantsinvesteeringuid, A ntakse ülevaade audiitorkontrolli olemusest, auditi planeerimisest, raamatupidamise aastaaruannet. Vaadeldakse aruandluse eesmärke, läbiviim ise protseduuridest ja järeldusotsuste vormistamisest. vorme, meetodeid, firmade likviidsuse probleeme. © oktoober, 8. n. => A © 1 .-8 . n.2 L n-s 9 .-1 6 . n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 re f => E M JRA .01.039 C on tro llin g e ttevõ tte ju h tim issüsteem is dotsent Toomas H aldm a MJRA.01.029 Arvestus juhtim isprotsessis 2A P(18L+2S+60i) *A lektor Kertu Lääts, assistent Priit Peets □ M ajandusteadus:m ag 1.5AP(20L+2P+10S+28i) *A Käsitletakse controllingu olem ust, eesm ärke ja funktsioone ettevõtte □Majandus (kõrvalainena): finantsjuhtim ise süsteem is, controllingu planeerimise ja kontrolli Käsitletakse finants- ja juhtim isarvestuse erinevusi, kulude liigitamist, koordineerim ise süsteem is, operatiivset ja strateegilist controllingut, arvestust, analüüsi ja planeerimist. Vaadeldakse vastutuskeskusi, ettevõtte controllingu instrum entaarium i ja meetodeid, controllingusüsteemi eelarvestamise aluseid ja juhtim isarvestuse tüüpsituatsioone. juurutam ist ettevõttes, controllinngusüsteem ide struktuuri ja funktsioone © 24.-33 . n.2 L n-s arenenud tööstusriikide firmades ning controllingusüsteemi rakendamise 34. - 39. n.2 S n-s 1 knt, 1 ref => A eelduseid ja võimalusi Eesti ettevõtetes. © 2 4 .-3 9 . n . l .25 L n-s => A MJRA.01.032 F inan tsarves tuse alused lektor Sinaida Kalnin M JRA .01.040 A lusõppe u u rim u s (m ajan d u sarv es tu s ) 2AP(28L+4P+48i) *A dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin, lektor Kertu Lääts, ■Õigusteadus:2 assistent Ester Kõrgesaar, assistent Priit Peets, külalislektor Enn Leppik Kursus annab ülevaate m ajandusarvestusest turumajanduse tingimustes. 3A P(8S+112i) *E Tuuakse välja majandusarvestuse koostisosade - finants-, juhtim is- ja ■ Ettevõttemaj andus :2 kuluarvestuse erinevused ja sam ased jooned. Käsitletakse ettevõtte Uurim istöö põhieesm ärkideks on erialase teaduskirjanduse ja empiirilise raamatupidamisaruannete olem ust ja koostamise põhimõtteid. materjali leidm ise ja sellega töötam ise kogem uste omandamine, korrektse Vaadeldakse ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestust. kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) ©24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => A om andam ine, töö korrektse vorm istam ise oskuste omandamine. © 6 .- 3 5 . n. => E MJRA.01.033 M ajand u sarv estu s dotsent Toomas Haldma M JRA.01.041 E ria in e (m ajan d u sa rv es tu s ) 2AP(28L+4P+48i) -A dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin, lektor Kertu Lääts, ■Avalik haldus:2, Avalik haldus:3 assistent Ester Kõrgesaar, assistent Priit Peets, külalislektor Enn Leppik Kursus annab ülevaate majandusarvestusest turumajanduse tingimustes. 4A P(20S+140i) *E Tuuakse välja majandusarvestuse koostisossade - finants-, juhtim is- ja ■ Ette võttem aj an d u s: 4 kuluarvestuse erinevused ja sam ased jooned. Käsitletakse ettevõtte © M JR A .01.003, M JR A .01.004, M JRA.01.006, MJRA.01.014, finantsaruandluse erinevaid aspekte ja analüüsi meetodeid. M JRA.01.015, M JRA.01.016, M JRA.01.018, MJRA.01.019 ©24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => A Sisaldab finantsarvestuse süvakursuse, eelarveliste asutuste arvestuse, m aksude arvestuse, kuluarvestuse, audiitorkontrolli, controllingu, MJRA.01.035 B akalau reusesem inar (m ajan d u sarv estu s) finantsaruandluse analüüsija arvestuse infosüsteemide ainevaldkondi. dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin, lektor Kertu Lääts, © 24. -4 1 . n. = > E assistent Ester Kõrgesaar, assistent Priit Peets, külalislektor Enn Leppik 1.5AP(32S+28i) *A M JRA.01.042 K õ rv a le ria in e u u rim u s (m a jan d u sarv estu s) ■Ettevõttem ajandust dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin, lektor Kertu Lääts, Bakalaureuseseminar üldistab ja süvendab üliõpilaste teadmisi assistent Ester Kõrgesaar, assistent Priit Peets, külalislektor Enn Leppik rakenduslikust aspektist, kusjuures põhirõhk on erialateadm iste 3A P(8S+112i) *E kasutamisel bakalaureusetöö koostamisel ja selleks vajalike teaduslik- ■ E ttev õ ttem ajan d u st metodoloogiliste soovituste andmisel. Seminar lõpeb üliõpilase senise töö Uurim istöö (esitatakse alternatiivses kõrvalaines) koostamisel tuleb põhjaliku läbiarutamisega ning konkreetsete soovituste andm isega üliõpilasel om andada uuritava probleemi struktureerimise ja kvalitatiivse eelseisvaks tööks. analüüsi oskused. Vajalik on täiendada kvalitatiivset analüüsi © 24.-35. n. = > A konkreetsetele andm etele tugineva kvantitatiivse analüüsiga, omandada analüüsi sisulise tõlgendam ise ja üldistam ise oskused. MJRA.01.036 F irm a d iagnostika © 6 .-3 5 . n. = > E õppeülesande täitja Aavo Otsar L5AP(28L+4P+28i) *A M JRA.01.043 P eaeria in e u u rim u s (m ajan d u sa rv es tu s ) □ M ajandusteadusi dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin, lektor Kertu Lääts, Antakse ülevaade lähtealustest, kuidas hinnata antud äri sisem iselt assistent Ester Kõrgesaar, assistent Priit Peets, külalislektor Enn Leppik tugevaid ja nõrku külgi ning ümbritseva keskkonna võimalusi ja ohte. 3AP(120i) *E Toimub nende tegurite süstemaatiline m ääratlemine ja strateegia ■ E ttev õ ttem ajan d u st väljakujundamine. Uurim istöö (esitatakse alternatiivses peaaines) on vahetuks eeltööks ©24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => A bakalaureusetööle. Selles käsitletakse bakalaureusetöö mõningaid aspekte, töötatakse läbi vajalikud teoreetilised alused. MJRA.01.037 K uluarvestus © 6 .-2 5 . n. => E lektor Kertu Lääts, assistent Priit Peets 2.5AP(10L+10S+80i)*A M JRA.01.044 B a k a lau reu se tö ö (m ajan d u sa rv es tu s ) ■Ärijuhtimine:4 dotsent Toomas Haldma, lektor Sinaida Kalnin, lektor Kertu Lääts, O M JRA .01.010 assistent Ester Kõrgesaar, assistent Priit Peets, külalislektor Enn Leppik Kuluarvestuse mõiste. Kulude liigitamine. Kulude arvestus, analüüs ja 6.5A P(260i) -E planeerimine. Kaudsete kulude jaotam ine. Kalkuleerimine. Hinna ■ E ttev õ ttem ajan d u st kujundamine ja transferthinnad. Bakalaureusetöö on üliõpilase stuudium i lõpetav iseseisev teaduslik töö, ©oktoober, 20. n. => A aktuaalset m ajandusprobleem i käsitlev kom pleksne teoreetilis- rakenduslik uurimus. Bakalaureusetöös ilmnevad üliõpilase poolt MJRA.01.038 Ettevõtte aastaaruanne ja audit om andatud teoreetilised teadm ised, m ajanduspraktika tundmine, külalislektor Enn Leppik erialakirjanduse kasutam ise ning om a seisukohtade põhjendam ise ja 1.5AP(10L+50i) -A kirjaliku esitam ise oskused. 346 MAJANDUSTEADUSKOND 346 © 1 .-4 1 .П . => E korr. professor Vam bola Raudsepp, korr. professor M art Sõrg, dotsent Nade^da Ivanova, lektor Priit Sander M JRA.01.046 Juhtim isarvestus lA P(4S+36i) *A assistent Priit Peets □ Ettevõttemajandus: , Rahvam ajandus: 2A P(32L+lP+15S+32i) *E Vabaaine "Panganduspraktika I" on m õeldud esm ajoones rahanduse ning ■EttevÕttemajandus:3 raha ja panganduse eriala valinud (või valivatele) üliõpilastele õppimise O M JRA .01.001, M JRA.01.002 ajal om andatud teoreetiliste teadm iste kinnistam iseks ning praktiliste Finantsarvestuse ja juhtim isarvestuse erinevused. Juhtim isarvestuse oskuste om andam iseks. Stuudiumi vältel on võim alik sooritada üks tüüpülesanded: kas erakorraline tellim us vastu võtta? Kas osta või ise panganduspraktika kodum aises raha- või pangaasutuses. teha? Kas lisada (kõrvaldada) toode, teenus, allüksus. Om ahinna "Panganduspraktika I" on vabaaine ning selle sooritamine vabatahtlik, kalkuleerimise meetodid. Firm asisene planeerim ine. Vastutuskeskused. praktikakoht on üliõpilase enda valiku ja võimaluste kohane © 1. - 8. n.2 L n-s Praktikakohana arvestatakse ka üliõpilase töötam ist pangas, kui see 9 .- 1 6 . n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 ref => E vastab praktika sooritam iseks esitatavatele nõuetele. Kaitsmiseks peab üliõpilane esitam a avalduse, praktika aruande ja tõendi praktikakohast. M JRA.01.048 Kuluarvestus Praktika lõpeb kaitsmisega. lektor Kertu Lääts © Ei ole teada 1 ref => A 2AP(12L+8S+60i) *A ■Õendusteadus:dipl M JRA .02.020 P a n g a n d u s p ra k tik a II Kursus käsitleb kulude kujunem ist ettevõtte tegevuses ja selle mõjureid. korr. professor V am bola Raudsepp, korr. professor Mart Sõrg, dotsent Vaadeldakse kulude juhtim ise ja m ajandustulem use väljatoom ise Nade^da Ivanova, lektor Priit Sander põhimõtteid, kuluarvestuse tüüpülesandeid ning ettevõttesiseste 2A P(8S+72i) *A vastutuskeskustega seotud kulude arvestamist. □ E ttev õ ttem ajan d u s:, Rahvam ajandus: ©jaanuar, Vabaaine "Panganduspraktika II" on mõeldud esmajoones rahanduse ning raha ja panganduse eriala valinud (või valivatele) üliõpilastele õppimise M JRA.01.049 M ajandustegevuse alused ajal om andatud teoreetiliste teadm iste kinnistam iseks ning praktiliste lektor Sinaida Kalnin oskuste om andam iseks. Stuudiumi vältel on võimalik sooritada üks 2AP(14L+6S+60i) *E panganduspraktika kodum aises raha- või pangaasutuses Antakse ülevaade ettevõtte olemusest, tem a majandustegevuse "Parganduspraktika II" on vabaaine ning selle sooritamine vabatahtlik, eesm ärkidest ja tsüklist ning selle arvestusest. Tuuakse välja ettevõtte kuid eeldab vähem alt kahe kuu pikkust praktikal viibimist. Praktikakoht m ajandustehingute kajastam ise üldprintsiibid. Põhitähelepanu osutatakse on üliõpilase enda valiku ja võim aluste kohane. Praktikakohana ettevõtte vara, kapitali ning majandustegevuse tulemi arvestusele, arvestatakse ka üliõpilase töötam ist pangas, kui see vastab praktika ©jaanuar, sooritam iseks esitatavatele nõuetele. Kaitsmiseks peab üliõpilane esitama avalduse, praktika aruande ja tõendi praktikakohast. Praktika lõpeb kaitsmisega. © Ei ole teada 1 ref => A RAHA JA PANGANDUSE ÕPPETOOL (02) M JRA .02.021 Välispraktika pangandusest II korr. professor Vam bola Raudsepp, korr. professor Mart Sõrg. dotsent M JRA.02.007 Pangandusettevõtlus I Nade^da Ivanova, lektor Priit Sander dotsent N adetda Ivanova 2AP(8S+72i) *A 2.5AP(32L+4P+28S+36i) *E □ Ettevõttem ajandus: , Rahvam ajandus: ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajandust Vabaaine "V älispraktika pangandusest II" on mõeldud esmajoones O M JRA .02.003 rahanduse ning raha ja panganduse eriala valinud üliõpilastele õppimise Aine sisuks on kom m ertspanga aktivate ja passivate kontsentsiooni ajal om andatud teoreetiliste teadm iste kinnistam iseks ning praktiliste põhiaspektid, sh. seadusandlik ja regulatiivne keskkond, finantsriskid ja oskuste om andam iseks. Stuudium i vältel on võimalik sooritada üks nende juhtim ine, tulususe ja riski tasakaalu mudelid, passivate eripära ja välispraktika raha- või pangaasutuses, aga ka mingi välisriigi kõrgkooli piirhinna arvutam ine, panga usaldusväärsuse tagam ine jne. juures end rahanduse ja panganduse alal täiendades. "Välispraktika Pangandusettevõtlus I-le järgneb sam a aine II kursus. pangandusest II" on vabaaine ning selle sooritam ine vabatahtlik, kuid © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E eeldab vähem alt kahe kuu pikkust praktikal viibimist. Praktikakoht on üliõpilase enda valiku ja võim aluste kohane. Kaitsmiseks peab üliõpilane M JRA.02.008 Pangandusettevõtlus II esitam a avalduse, praktika aruande ja tõendi praktikakohast. Praktika dotsent N adetda Ivanova lõpeb kaitsmisega. 2A P(16L+2P+14S+48i)*A © Ei ole teada 1 re f => A ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahv am ajan d u st OM JRA .02.003, M JRA.02.007 M JRA .02.022 V ä lisp rak tik a p an g an d u sest I Pangandusettevõtlus II-le eelneb sam a aine I kursus. Õppeaine II osa korr. professor Vam bola Raudsepp, korr. professor Mart Sõrg, dotsent käsitleb panga põhioperatsioone ja nendega seotud küsimusi: Nade^da Ivanova, lektor Priit Sander laenuoperatsioonid (laenu liigid, vorm id, tingim used, laenusaaja 1 A P(4S+36i) *A krediidivõim e ja äriplaani hindam ine, intressim äära kujundam ine jne.), □ E ttevõ ttem ajandus:, Rahvam ajandus: liising ja faktooring, finantsinvesteeringud ja väärtpaberiteenused, Vabaaine "V älispraktika pangandusest I" on mõeldud esmajoones m aksekäibe teenindam ine, va lu u ta -ja rahaturu ning teised operatsioonid. rahanduse ning raha ja panganduse eriala valinud üliõpilastele õppimise ©24. - 31. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 ref => A ajal om andatud teoreetiliste teadm iste kinnistam iseks ning praktiliste oskuste om andam iseks. Stuudium i vältel on võimalik sooritada üks M JRA .02.014 Bakalaureusesem inar (raha ja pangandus) välispraktika raha- või pangaasutuses, aga ka mingi välisriigi kõrgkooli dotsent Nade^da Ivanova, dotsent Ljudm ila Šorikova, assistent Andres juures end rahanduse ja panganduse alal täiendades. "Välispraktika Juhkam pangandusest I" on vabaaine ning selle sooritam ine vabatahtlik. 1 5AP(32S+28i) *A Praktikakoht on üliõpilase enda valiku ja võim aluste kohane. Kaitsmiseks ■ E ttev õ ttem ajan d u st peab üliõpilane esitam a avalduse, praktika aruande ja tõendi Toim uvad loengud uurimistöö metodoloogia osas ning raha ja praktikakohast. Praktika lõpeb kaitsmisega. panganduspoliitika osas vabariigi selle ala tippjuhtide esituses. Arutatakse © Ei ole teada 1 re f => A läbi üliõpilaste ettekanded bakalaureusetöö valm im isest ja selle käigus üleskerkinud probleem idest. M JRA.02.024 Pangateenused © 26. - 33. n.4 S n-s => A dotsent Nade^da Ivanova 1.5A P(20L+2P+10S+28i) *A M JRA.02 .019 P a n g a n d u sp ra k tik a I □ M ajandus (kõrvalainena): 347 MAJANDUSTEADUSKOND 347 Aine on mõeldud m ajandust kõrvalainena valinud teiste teaduskondade Õ ppeaine eesm ärk on ettevõtte väärtuse hindamine ja ettevõtte juhtkonna keskastme üliõpilastele. Loengukursus annab vajalikud baasteadm ised poolsete otsuste langetam ine ettevõtte väärtuse loomise seisukohalt. Aine suhtlemiseks kom m ertspangaga. Aines käsitletakse panga poolt hõlm ab strateegiliste investeerim is-, finantseerim is- ja põhitegevuse pakutavaid põhiteenuseid ning panga ja kliendi suhete juriidilisi ja juhtim ise süsteemi ettevõtetes. lepingulisi aluseid. © aprill, 4. n.2.5 L, 1.5 S n-s 1 knt => A ©1. -16 . n.l .25 L, .75 S n-s 1 knt, 1 re f= > A M JRA .02.034 R ah a ja p an g an d u s MJRA.02.025 F in a n ts tu ru d ja -institu tsioon id korr. professor M art Sõrg dotsent Nadetda Ivanova, assistent Andres Juhkam 3 A P(44L+2P+18S+56i) *E I AP( 10L+1 P+5S+24i) *A ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust O m andatakse baasteadm ised rahateooriast ja pangandusest. Käsitletakse Õppeaine eesmärk on anda sissejuhatav ülevaade finantsturgudest ja seal raha olemust, ülesandeid ning vastastikuseid seoseid majanduse arenguga tegutsevatest institutsioonidest (finantskeskkond). Aine algab ja rahapoliitika rolli selles. Käsitletakse pankade kui raha põhiliste finantskeskkonna (turud, institutsioonid) põhimõtete, riskikeskkonna ja ringiuskanalite tegevuspõhimõtteid, teenuseid ja riskide juhtimist. erinevates majandusmudelites institutsioonide rolli selgitamisega. © 24. - 39. n.2.75 L, 1.25 S n-s 1 knt, 1 ref => E Seejärel kirjeldatakse erinevaid finantsinstitutsioone, nende poolt pakutavaid teenuseid, samuti leiavad käsitlust erinevad finantsturge M JR A .02.035 R isk ijuh tim ine ja tu le tis in s tru m en d id kirjeldavad teooriad. assistent Andres Juhkam ©32. - 39. n. 1.25 L, .75 S n-s 1 knt, 1 re f => A 2A P(38L+4P+6S+32i) -A □ E ttevõttem aj andus :kesk, Ettevõttem ajandus: ülem, MJRA.02 027 R ahvusvahelised f in a n ts tu ru d II Rahvam ajandus:kesk, R a h v am ajan d u sten i dotsent Ljudmila Šorikova © M JR A .02.025, M JRA.03.013 2.5AP(24L+3P+21S+52i) *E Loengukursuse eesmärk on anda ülevaade ettevõtete tegutsemisest ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust riskikeskkonnas, riskijuhtimise süsteem idest ja riskijuhtimise OMJRA.02.005 vajalikkusest. Loengukursuse peam ine rõhk on erinevate finantsriskide II osa on rakendusliku iseloomuga. Selle eesm ärgiks on anda teadmisi juhtim isel (spekuleerim ine, riskide kindlustamine, arbitraaž) erinevate finantseerimis- ja investeerimisotsuste tegemiseks, finantsriskide tuletistehingutega (optsioonid, futuurid, swapid). Samuti tutvustab aine analüüsimiseks ja juhtim iseks, samuti oskust kasutada erinevaid raha- ja tuletistehingute m aksustam ist j a tuletistehingutega kauplemise struktuure kapitalituru instrumente. (turge). Loengukursuses käsitletakse ka optsiooniteooria rakendamist ©1. - 16. n .l .5 L, 1.5 S n-s 2 k n t= > E ettevõtte juhtim isotsustes. © 24. - 39. n.2.4 L, .6 S n-s 2 knt => A MJRA 02.030 P eaeriaine u u rim us ( ra h a ja p angandus) korr. professor Mart Sõrg, dotsent Nade^da Ivanova, dotsent Ljudmila M JRA .02.036 R ahvusvahelised f in an ts tu ru d Šorikova, assistent Andres Juhkam dotsent Ljudm ila Šorikova 3AP(120i) *E 1.5A P(16L+2P+14S+28i)*A ■Ettevõttem ajandust ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust Kolmas uurimistöö (esitatakse alternatiivses peaaines) on vahetuks Eesm ärgiks on anda üliõpilastele teadmisi rahvusvaheliste finantsturgude eeltööks bakalaureusetööle. Selles käsitletakse reeglina bakalaureusetöö eri tahkudest, asetades pearõhku struktuurile, mõningaid aspekte, töötatakse läbi vajalikud teoreetilised alused jne. funktsioneerim ism ehhanism ile, finantsinstrum entidele ja Kolmanda uurimistöö ülesehitus sõltub suures osas kavandatavast fundam entaalseostele. Lõpptulem usena kujuneb terviklik pilt bakalaureusetööst. finantskeskkonnast, kus tegutsevad rahvusvahelised korporatsioonid. © 1 .-29 . n .= > E © 24. - 39. n .l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => A MJRA.02.031 B akalaureusetöö ( ra h a ja pangandus) M JRA .02.038 R ahvusvaheline p an g an d u s korr. professor Mart Sõrg, dotsent Nade^da Ivanova, dotsent L judm ila dotsent Ljudm ila Šorikova Šorikova, assistent Andres Juhkam 1.5AP(16L+2P+14S+28i) *A 6.5AP(260i) -E □ Ettevõttem ajandus:kesk, Ettevõttemajandus:ülem, ■Ettevõttem ajandust Rahvam ajandus:kesk, Rahvam ajandus:ülem Bakalaureusetöö on üliõpilase stuudiumi lõpetav iseseisev teaduslik töö, Õ ppeaine annab süvateadmisi rahvusvahelisest kommerts- ja aktuaalset majandusprobleemi käsitlev kom pleksne teoreetilis- investeerim ispangandusest, nende teenustest ja konkurentsistrateegiast. rakenduslik uurimus. Käsitletakse ka riski juhtim ist ja pangandusregulatsioone. ©1. - 4L n. => E © 24. - 39. n .l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => A MJRA.02.032 E riaine ( ra h a ja pangandus) M JRA .02.039 R ahvusvaheline ra h a n d u s korr. professor Mart Sõrg, dotsent Nade^da Ivanova, dotsent Ljudmila dotsent Ljudm ila Šorikova Šorikova, assistent Andres Juhkam 1.5AP(16L+4P+12S+28i) -A 4AP(20S+140i) *E □ Ettevõttem ajandus:kesk, Ettevõttemajandus:ülem, ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust Rahvam ajandus:kesk, R a h v am ajan d u sten i OMJRA.02.003, M JRA.02.004, M JRA.02.005, M JRA.02.007, Eesm ärgiks on anda üliõpilastele baasteadmisi rahvusvaheliste raha- ja MJRA.02.008, MJRA.02.026, M JRA.02.027 finantsturgude eri tahkudest, asetades pearõhku finantsstruktuurile ja - Raha ja panganduse eriaine võib tinglikult jao tada kolm eks osaks: institutsioonidele, nende funktsioneerimismehhanismidele, üldteoreetiline - raha ja panganduse areng ning seda käsitlev teooria; finantsinstrum entidele ja fundamentaalseostele. Samuti käsitletakse rakenduslik - kommertspankade töövaldkonnad, nende töö põhim õtted ja rahvusvahelist k om m erts-ja investeerim ispangandust, nende teenuseid ja iseärasused, Eesti raha- ja pangasüsteem; rahvusvaheline - m aailm a konkurentsistrateegiaid. Lõpptulem usena peab kujunem a terviklik pilt juhtivate tööstusriikide, meie põhiliste kaubanduspartnerite ja lähimate finantskeskkonnast, kus turuosalised tegutsevad. naaberriikide raha-ja krediidisüsteemid © 1 ,- 16. n .l L, 1 S n-s 2 knt => A ©24. - 39. n. => E M JRA .02.040 R ahvusvaheline ra h a n d u s MJRA.02.033 E ttevõ tte v ää rtu se ju h tim in e dotsent Ljudm ila Šorikova assistent Andres Juhkam 1.5AP(16L+4P+12S+28i) *A IAP(10L+lP+5S+24i) -A ■ M ajandus (kõrvalainena):kesk □ EttevÕttemajandus:kesk, Ettevõttemaj andus: ülem, Eesm ärgiks on anda üliõpilastele baasteadmisi rahvusvaheliste raha- ja Rahvamajandus:kesk, R a h v am ajan d u sten i finantsturgude eri tahkudest, asetades pearõhku finantsstruktuurile ja - ©MJRA.03.013 institutsioonidele, nende funktsioneerim ism ehhanismidele, finantsinstrum entidele ja fundam entaalseostele. Samuti käsitletakse 348 MAJANDUSTEADUSKOND 348 rahvusvahelist kom m erts- ja investeerim ispangandust, nende teenuseid ja Esiplaanil on Eesti Vabariigis rakendatav seadusandlus, taustaks arenenud konkurentsistrateegiaid. Lõpptulem usena peab kujunem a terviklik pilt riikide äriõigus ja nende võrdlev käsitlus. finantskeskkonnast, kus turuosalised tegutsevad. © 1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => A - A lver Aria; E ttevõ ttem ajandust © 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => A MJRA.03.011 Ä rie ttev õ tte ra h a n d u s korr. professor Vam bola Raudsepp, lektor Priit Sander 4AP(3 0L + 10S + 120i) *E □M ajandusteadus: mag ÄRIRAHANDUSE JA INVESTEERINGUTE Käsitletakse suurte firmade, s.o. korporatsioonide rahandust, kus on ÕPPETOOL (03) esindatud rahandustöö kõik aspektid. Pearõhk mudelkäsitlusele, mis läbib rahanduskursuse kõiki teem asid, kuid aste kõrgemal tasemel. Kursuse koostisosaks on praktilised tööd suurte (firmade baasil) mudelite M JRA.03.004 V ä ä r tp a b e r ite an a lü ü s rakendam iseks igapäevases rahandustöös. lektor Priit Sander © veebruar, 10. n.3 L, 1 S n-s 1 ref => E ; M ajandusteadus:m ag 1.5AP(18L+14S+28i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st M JRA.03.012 B a k a lau reu sesem in a r ( ä rira h a n d u s ja investeeringud) O M JRA .03.002, M JRA .03.003, M JRA.03.005 korr. professor V am bola Raudsepp, lektor Priit Sander, assistent Kaia Õppeaine eesm ärgiks on tutvustada moodsa portfelliteooria teoreetilisi Kask aluseid ning nende kasutam isvõim alusi reaalses m ajanduskeskkonnas. 1.5AP(32S+28i) *A Loengutes käsitletakse investeerim isotsuste aluseid, riski ja tulususe ■ E ttev õ ttem ajan d u st mõõtmist, M arkowitzi portfelliteooriat, optimaalse väärtpaberiportfelli Ü ldistab ja süvendab üliõpilaste teadmisi rakenduslikkuse aspektist, koostamist, väärtpaberiportfelli ja investeerim isfondide tulem uslikkuse kusjuures põhirõhk lasub erialateadm iste kasutamisel uurimistöö hindamist, finantsturgude tasakaalum udeleid (CAPM , APT), erinevaid kirjutamisel ning selleks vajalike teaduslik-m etodoloogiliste soovituste investeerim isstrateegiaid, m aksude ja tehingukulude mõju andmisel. Sem inar lõpeb üliõpilaste töö põhjaliku läbiarutamisega ning investeerim isotsustele (Eesti näitel). Praktikum ides käsitletakse konkreetsete soovituste andm isega eelseisvaks tööks. kom pleksemalt probleem ide lahendam ist tabelarvutusprogramm i MS- ©26. - 33. n.4 S n-s => A Ecxel abil. ©1. - 16. n . l . 1 L, .9 S n-s 1 ref => E - Priit Sander; E ttevõ ttem ajandust MJRA.03.013 F in an ts ju h tim in e korr. professor Vam bola Raudsepp, assistent Kaia Kask M JRA.03.007 K ind lustu se ra h a n d u s 2AP(30L+3P+15S+32i) *E 1.5AP(28L+4P+28i) *A ■ E ttev õ ttem ajan d u st ■ E ttev õ ttem ajan d u st © M JJV .06.010, M JRA.01.012 Kindlustuse ajalugu. Esimesed kindlustusliigid. Risk ja kindlustus - mis Kursuse teem a hõlm ab ettevõtte finantsjuhtim ise fundamentaalaluseid need on? Kindlustuse ülesanded, koht ühiskonnas. Positiivsed ja Põhitem aatikana käsitletakse firm ade finantstöö korraldust, negatiivsed küljed. Funktsioonid ühiskonnas. K indlustusteenuste finantsressursside leidm ist ja suunam ist, aga samuti kapitali pakkujad. Kindlustusalane seadusandlus. Erinevate riikide eelarvestamist, kapitali hinda ja dividendipoliitikat. Eraldi teemana kindlustusseadus, EV kindlustusseadus, liikluskindlustusseadus. hõlam atakse äritegevuse riske ja riskianalüüse. Integreeritud teemadena Kindlustusleping, tem a osad, kindlustuspoliisi sisu ja struktuur. uuritakse ettevõtete liitumisi ja ülevõtm isi, ärilist ebaõnnestumist K indlustusraam atupidam ine. Kindlustusettevõtte ja (pankrotte)ning rahvusvahelise äritegevuse rahandust. m ittekindlustusettevõtte raam atupidam ise võrdlus. Kindlustusseltsi bilansi ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f => E tulude-kulude aruanne. Solventsus. K indlustuse m aksustamine Euroopa Ühenduses, Eesti Vabariigis. Erinevad kindlustusliigid, nende M JRA.03.014 F in an ts ju h tim in e iseloomustus. Risk- management. Edasikindlustus. Lloyd's. korr. professor V am bola Raudsepp ©24. - 31. n.4 L n-s 1 knt => A 4AP(48L+112i) *A ■Ä rijuhtim ine:m ag M JRA.03.008 S tra teeg ilin e f in an tsju h tim in e K äsitletakse finantsjuhtim ise aluseid: kapitali eelarvestamist, kapitali dotsent L judm ila Šorikova struktuuri ja hinda, käibekapitali juh tim ist ning mitmeid integreetitud 1,5AP(16L+2P+14S+28i) -E probleem e (firm ade liitumine, rahvusvahelise ärijuhtimise rahandus). ■ E ttev õ ttem ajan d u st Eelnevaga seondub finantskavandam ine ja -analüüs, aga samuti O M JJV .03.001, M JRA.01.001, M JRA.01.002 pikaajalise finantsstrateegia kujundam ine. © M JR A .03.002, M JRA.03.003 © septem ber, 40. n. => A Eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi ettevõtte finantsjuhtim ise praktilisest küljest. Põhiküsim useks on rahandusseosed ja arvutused M JRA.03.017 E ttev õ tte f in a n tsm a ja n d u s II ettevõtte loomisel, investeeringut iseloom ustavate näitajate om avahelised korr. professor V am bola Raudsepp, lektor Priit Sander seosed ning nende kasutam ine prognoosarvutustes ja tulevikutulude 2A P(18L+4P+58i) *A diskonteerimisel. Käsitletakse käibekapitali ning rahavoogude juhtim ise ■A vatud Ülikool: menetlusi ja lõpuks ettevõtete väärtuse hindam ise võimalusi. Õppetöö Käsitletakse finantskavandam ise süvaprobleem e, mis sisaldavad käigus on ette nähtud praktilised tööd ülesannete ja situatsioonide vastavaid mudeleid ja nende analüüse ning rakendamisvõimalusi. Riskid lahendam ise vormis. Õ ppeaine peam ine suund on pideva rahandusliku seonduvad kapitali eelarvestam ise, väärtpaberiportfelli moodustamise tasakaalu säilitam iseks vajalike tööm eetodite ja -võtete omandamine. ning firm a finantseerim isstruktuuriga. Peale selle uuritakse © 1. - 16. n .l L, 1 S n -s 1 knt => E investeeringutelt saadavate tulude tundlikkusega mitmete m ajandustegurite m uutuste suhtes (s.o. käsitletakse sensitiivsusanalüüse). M JRA.03.009 A k tsiae ttev õ tted ja äriõ igus Kapitali hinna kujundam iseks antakse uusimaid võtteid, mis on õppeülesande täitja A lver Aria kasutatavad ju s t keskm ise suurusega firmades. 1,5AP(28L+4P+28i) *A © m ärts, 1. n. => A ■ E ttev õ ttem ajan d u st Aine esimene pakett "Aktsiaettevõtted" annab ülevaate aktsiaseltside M JRA.03.019 F in an ts ju h tim ise alused m oodustam isest, nende tegevust reguleerivatest norm atiivaktidest, lektor Priit Sander, assistent Kaia Kask põhikirja koostam isest, aktsiaseltsi juhtim isest. A vatakse mõisted aktsia, 3A P(46L+18S+56i) *E aktsionär, aktsiakapital, asutam isdokum endid. Teises paketis □ M ajandus (kõrvalainena): "^riõigus" käsitletakse lepinguõigust, kaupade m üügiga kaasnevaid © M JJV .05.004, M JRA .01.016 õiguslikke probleem e, kreditoorset ja debitoorset võlgnevust (sh. Õppeaine eesm ärgiks on anda täielik ja kom pleksne ülevaade firma pankrotim enetlust), kom m ertspabereid (sh. operatsioone rahandustöö korraldusest. Käsitletakse järgm isi teemasid: kom m ertspaberitega, vara, ärijuhtim ist ning äriettevõtete tegevuse väärtuskontseptsioon, firm a finantsaruandluse analüüs ja riiklikku reguleerim ist (sh. m aksundust), raam atupidam ise korraldamist. finantskavandam ine, kapitali struktuur ja kapitali hind, dividendipoliitika, 349 MAJANDUSTEADUSKOND 349 finantsvõimendus, kapitali eelarvestamine, rentimine, risk ja M JR A .03.031 K innisvara rahandus portfelliteooria, väärtpaberituru analüüs. assistent Kaia Kask ©24. - 39. n.2.9 L, 1.1 S n-s 1 ref => E 1.5AP(10L+50i) *A ■Ärijuhtimine:4 MJRA.03.021 M agistrikursus (rahandus ja arvestus) © M JR A .01.010, M JRA .02.017, M JRA.03.020, M JRI.01.005 korr. professor Vambola Raudsepp, korr. professor Mart Sõrg, dotsent Kinnisvara rahandus on Õppeaine, mis peaks andma tervikliku ülevaate Toomas Haldma, dotsent Ljudmila Šorikova kinnisvaraga kaasnevatest nii teoreetilistest kui ka praktilistest rahandus- 8AP(10L+310i) *E arvestuslikest probleem idest. Lähem at käsitlust leidvateks teemadeks on ■Majandusteadus:mag kinnisvara- ja hüpoteegiturg, kinnisvara maksustamise, hindamise, Sisaldab raha ja panganduse, majandusarvestuse (A. Finantsarvestus. arendam ise ja kinnisvarasse investeerim isega (k.a. portfelliinvesteering) B.Juhtimisarvestus)ja ettevõtte rahanduse ainevaldkondi kaasnevad probleemid. Kõiki teoreetilisi seisukohti püütakse illustreerida ©Ei ole teada => E praktiliste näidete - kaasuste varal. ©detsember, 8. n. => А MJRA.03.025 Kindlustuse rahandus õppeülesande täitja M artin Kuusik M JR A .03.034 Finantsjuhtim ine, ärirahandus ja investeeringud 1.5AP(10L+50i) »A korr. professor Vam bola Raudsepp ■Ärijuhtimine:4 10AP(100S+300i) *A Käsitletakse kindlustuse liike, kindlustusseltside juhtim isstruktuure ning ■M ajandusteadus:dokt maksejõulisust. Aine õpetamine baseerub Eesti kindlustusseadusele, Kursus hõlm ab finantsjuhtim ise ja korporatsioonide rahanduse kindlustusseltside töö eripärale ning andmebaasile. Antakse ülevaade süvakäsitlust äritegevuse rahvusvahelistum ise tingimustes. Euroopa, s.h. Ida-Euroopa kindlustusturu olevikust ja arengusuundadest, Investeeringute osa jaguneb kaheks: esiteks väärtpaberite analüüs, raha-ja ©oktoober, 8. n. => A kapitaliturud, ning teiseks, uuritakse investeeringuid riigi (eriti om avalitsuste) tasandil, mis põhim õtteliselt erineb äriettevõtete MJRA.03.027 Äriettevõtte rahandus investeeringutest. Doktorikursus on üles ehitatud nii, et see hõlmab kõiki korr. professor Vambola Raudsepp, dotsent Ljudmila Šorikova distsipliine, m ida õpetatakse ärirahanduse ja investeeringute õppetooli 3.5AP(24L+116i) *E poolt nii bakalaureuse-, diplomi- ja magistriõppes. Erilist tähelepanu ■Ärijuhtimine:4 pööratakse doktorandi iseseisvale praktilisele tööle Õppeprotsessis, s.h. О MJRA. 03.020 finantsjuhtim ise, ärirahanduse ja investeeringute alaste distsipliinide Käsitletakse äriprojektide koostamist ja analüüsi ning kapitali Õpetamisele üliõpilastele doktorandi enda poolt. Doktorikursuse käigus eelarvestamist tervikuna. Uuritakse kapitali hinna kujunem ist ning osustatakse abi doktorandidele kõrgetasemeliste publikatsioonide (eriti finantseerimisstruktuuride optimeerimist. Kõrvuti pikaajalise teadusartiklite) koostamiseks. finantskavandamisega käsitletakse lühiajalist finantsanalüüsi ja - © Ei ole teada => А - Vam bola Raudsepp; Majandusteadus:dokt kavandamist. Põhirõhk asetatakse käibekapitali juhtim isele ning finantseerimisstrateegiate kujundamisele. Kursuse võtavad kokku M JRA.03.035 A lusõppe uurimus (Rahandus) integreeritud teemad, s.o. ettevõtete liitumine ja rahvusvahelise korr. professor V am bola Raudsepp, korr. professor M art Sõrg, dotsent äriregevuse rahandus. N adetda Ivanova, dotsent Ljudm ila Šorikova, lektor Priit Sander, assistent ©september, 24. n. => E Andres Juhkam , assistent Kaia Kask 3A P(8S+112i) *E MJRA.03.028 Investeeringud ja väärtpaberite analüüs ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahv am ajan d u st lektor Priit Sander Esitatakse teisel norm aastal. Põhieesmärgiks on: erialase teaduskirjanduse 2.5AP(16L+84i) *E ja em piirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemuste ■Ärijuhtimine:4 om andam ine, korrektse kirjaliku väljendusoskuse omandamine, töö OMJRA.03.020 korrektse vorm istam ise oskuste om andamine Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade peamistest analüüsi vahenditest, © 5 .-3 4 . n. = > E mida kasutatakse väärtpaberiturul tehtud investeeringute hindamisel. Käsitletakse nii teoreetilisi meetodeid (tulususe ja riski hindamine, M JRA .03.036 K õrvaleriaine uurimus (Rahandus) portfelliteooria jm s) kui ka praktilisi aspekte (Eesti väärtpaberiturg, korr. professor Vam bola Raudsepp, korr. professor M art Sõrg, dotsent tulude maksustamine). Nade^da Ivanova, dotsent Ljudm ila Šorikova, lektor Priit Sander, assistent ©september, 24. n. => E Andres Juhkam , assistent Kaia Kask 3A P(8S+112i) *E MJRA.03.029 Pangandusettevõtlus ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust dotsent Nade^da Ivanova Esitatakse alternatiivses kõrvalaines. Koostamisel tuleks esimese 2AP(10L+70i) *A uurim istööga saadud oskuste kinnistam iseks omandada uuritava ■Ärijuhtimine:4 probleemi struktureerim ise ja kvalitatiivse analüüsi oskused. Vajalik on OMJRA.02.017, M JRI.07.022 täiendada kvalitatiivset analüüsi konkreetsetele andmetele tugineva Aine sisuks on kom m ertspanga aktivate ja passivate kvantitatiivse analüüsiga, om andada analüüsi ssisulise tõlgendamise ja juhtimiskontseptsiooni põhiaspektid, sh. panganduse seadusandlik ja üldistam ise oskused. regulatiivne keskkond, finantsriskid ja nende juhtim ine, tulususe j a riski © 5 .-3 4 . n. = > E tasakaalu mudelid, panga usaldusväärsuse tagamine. Uuritakse ka kommertspanga põhioperatsioone ja sellega seotud küsimusi: M JRA .03.037 Peaeriaine uurimus (ärirahandus ja investeeringud) laenuoperatsioonid, liising ja faktooring, finantsinvesteeringud ja korr. professor V am bola Raudsepp, lektor Priit Sander, assistent Kaia tehingud väärtpaberitega, sularahata arveldused, valuuta- ja rahaturu ning Kask teised operatsioonid 3A P(120i) *E ©september, 20. n. => А ■ E ttev õ ttem ajan d u st Esitatakse alternatiivses peaaines. On vahetus eeltööks bakalaureusetööle. MJRA.03.030 Diplomisem inar (finantsjuhtimine) Selles käsitletakse reeglina bakalaureusetöö mõningaid aspekte, korr. professor Vambola Raudsepp töötatakse läbi vajalikud teoreetilised alused. Ülesehitus sõltub suures 2AP(20S+60i) -A osas kavandatavast bakalaureusetööst. ■Ärijuhtimine:4 © 5 .-2 9 . n .= > E Seminari eesmärgiks on diplom itöödega seonduva uurim istem aatika süvakäsitlus. Teemad ja probleemid määratakse kindlaks igaks seminariks M JRA .03.038 Eriaine (ärirahandus ja investeeringud) eraldi, lähtudes valitud diplom itööde teem adest ning õppetooli teadustöö korr. professor V am bola Raudsepp, lektor Priit Sander, assistent Kaia temaatikast. Kask ©märts, 1. n. => А 4A P(20S+140i) *E ■ E ttev õ ttem a jan d u st 350 MAJANDUSTEADUSKOND 350 О M JRA .03.002, M JRA .03.003, M JRA .03.004, M JRA.03.005, M JRA.03.006, M JRA .03.007, M JRA.03.008, M JRA.03.009, M JRA.03.045 Investeeringud ja väärtpaberite analüüs II M JRA.03.015 lektor Priit Sander Sisaldab ärirahanduse, rahvusvahelise ärirahanduse, investeeringute, 1.5 A P(20L+12S+28i) -E väärtpaberite analüüsi, kindlustuse rahanduse ja ärirahanduse ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ah v am ajan d u st ainevaldkondi О MJRA. 03.044 ©24. - 39. n. => E © M JR A .03.013 Õ ppeaine eesm ärgiks on anda üliõpilastele vajalikud teadmised M JRA .03.039 B a k a lau reu se tö ö (ä r ira h a n d u s ja investeeringud) võlakirjade, aktsiate j a tuletisinstrum entide analüüsimiseks kasutatavatest korr. professor Vam bola Raudsepp, lektor Priit Sander, assistent Kaia m eetoditest. Loengukursuse raam es käsitletakse võlakirjade väärtuse ja Kask tulususe hindam ist, võlakirjadega seonduvaid riske, aktsiate 6.5AP(260i) -E fundam entaalset ja tehnilist analüüsi, tuletisinstrum entide hindamist ja ■ E ttev õ ttem ajan d u st kasutam ist nii riski juhtim iseks kui ka spekuleerimiseks, maksude ja On stuudiumi lõpetav iseseisev teaduslik töö, aktuaalset tehingukulude mõju investeerim isotsustele (Eesti näitel). Praktikumides m ajandusprobleem i käsitlev kom pleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus. käsitletakse kom pleksem ate probleem ide lahendamist © 1 .-4 1 . n. => E tabelarvutusprogram m i M S-Excel abil. ©24. - 39. n. 1.25 L, .75 S n-s 1 re f => E M JRA.03.040 Ä riju h tim ise m ag is tr ip ro jek t korr. professor M ait M iljan, korr. professor V am bola Raudsepp, dotsent M JRA .03.046 Ä rie ttev õ tte ra h a n d u s Toomas Haldma, dotsent Helje Kaldaru, dotsent Anu Reiljan, dotsent korr. professor Vam bola Raudsepp Kulno Türk 3A P(42L+2P+20S+56i) *E 15AP(600i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahv am ajan d u st ■Ä rijuhtim ine:m ag OM JRA.Ol.OOl, M JRA .01.002 M agistriprojekt valm ib magistrandi iseseisva tööna konkreetse õppetooli © M JR A .01.012, M JR A .03.013 õppejõu juhendam isel. Probleem istik kooskõlastatakse õppejõuga ja K äsitletakse ärirahanduse korraldam ise aluseid ning ettevõtete (firmade) arutatakse läbi magistrisem inaril. M agistriprojekt koostatakse vastavalt toim imist, sisuliselt finantseerim is- ja investeerimisotsuste põhjendamist. MBA esitatavatele nõuetele Tartu Ülikoolis F inantseerim isotsused hõlm avad ettevõttele vahendite hankimist (laenu- © jaanuar, 1. n. => E ja om akapitali loom ist), investeerim isotsused aga projektide valikut, elluviim ist ja nendest tekkivate rahavoogude mõõtmist. Keskseteks MJRA.03.041 Ä riju h tim ise d ip lom itöö probleem ideks on kapitali hind, aga samuti raha, debitoorse võla, korr. professor M ait M iljan, korr. professor Vam bola Raudsepp, dotsent tootm isvarude müügi ja laekum ise juhtim ine. Kursus hõlmab põhivarade Tõnu M auring, lektor N eem e Roose, lektor Priit Sander kulum ist ja uuendam ise korraldam ist ning dividendipoliitika kjundamist. 5AP(10S+190i) *E Integreeritud teem ad hõlm avad ettevõtete liitumisi, ärilise ■Ä rijuhtim ine:4 ebaõnnestusm ise ja rahvusvahelise äritegevuse rahandusprobleeme Töö hõlmab ärijuhtim ise kõiki teoreetilisi ja rakenduslikke probleeme Lõpuks käsitletakse korporatsioonide rahanduse süvaprobleeme firma (üliõpilase iseseisva tööna konkreetse õppetooli õppejõu teaduslikul pikaajalise finantseerim isstrateegia kujunemine, innovaatiliste juhendam isel), mis seonduvad antud erialaga, põhirõhk on rahanduse, äriprojektide finantseerim ist, kapitali struktuuri ja hinna ning panganduse, m arketingi ning juhtim ise rakenduslike probleem ide käibekapitali poliitikat. lahendamisele, eriti Eesti tingimustes. © 1 .-1 6 . n .2 .6 L, 1.4 S n-s 1 knt, 1 re f => E © m ai, 1. n. => E M JRA.03.047 F in an ts ju h tim ise alused M JRA .03.042 E ria in e (finan tsjuh tim ine)2A P(10S+ 70i) *E korr. professor V am bola Raudsepp ■Ä rijuhtim ine:4 4.5A P(30L+150i) *E Lõpueksam on kooskõlas distsipliini Finantsjuhtim ine ■ Ä riju h tim in e t põhiprobleem istikuga. Eksam hõlm ab nii teoreetilis-rakenduslikku aga ka K äsitletakse ettevõtete rahaliste vahendite hankim ist kapitaliturgudelt, praktilis-arvutuslikku osa. Põhiline tähelepanu pööratakse kapitali hinda ning finantseerim isstruktuuri kujundamist. Analüüsitakse finantsjuhtim ise (uurim is)m eetodite rakendam isele praktikas. äriprojekte nende põhinäitajate (NPV, IRR, MIRR) alusel. Omaette © aprill, 1. n. => E probleem ideringi m oodustab käibekapitali juhtim ine, s.h. kavandamine ja analüüs. Integreeritud teem ade käsitlem isel pööratakse põhitähelepanu MJRA 03.043 U urim us (ä riju h tim in e ) dividendipoliitikale, firm ade liitumiste finantseerimisele ning korr. professor Vam bola Raudsepp rahvusvahelisele äritegevusele. 4AP(6S+154i) *E © septem ber, 20. n. => E ■Ä rijuhtim ine:3 Töö sisaldab rakenduslike m eetodite kasutam ist üksikute M JRA.03.048 F in a n ts ju h tim in e m ajandusnähtuste ja -protsesside uurimiseks. Hõlmab nii teoreetilist kui lektor Priit Sander, assistent Kaia Kask, õppeülesande täitja Janno Järve, ka andmetöötluslikku osa. Töö valmib õppija iseseisva töö rakendusliku Õppeülesande täitja Tanel Veisson projektina õppejõu juhendam isel. 3A P(12L+36S+72i) *E © septem ber, 36. n. => E ■A vatud Ü lik o o l:, E ttev õ ttem ajan d u st, E ttevõ ttem ajandust © M JR A .03.020, M JR A .03.027, M JRA .03.028 M JRA .03.044 Inv esteerin g u d ja v ä ä r tp a b e r ite analiiü s I Käesolev õppeaine käsitleb kahte valdkonda - ettevõtte rahandus ja lektor Priit Sander investeeringud väärtpaberiturgudele. Esim ese valdkonna raames tulevad 1.5AP( 18 L + 14S+28i) *E käsitluse alla ettevõtte väärtuse hindam ine, kapitalistruktuuri kujudamise ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajan d u st ja kapitali eelarvestam isega seotud süvaprobleem id. Teises valdkonnas © M JR A .03.013 käsitletakse riski ja tulususe hindam ist Eesti väärtpaberiturul, optimaalse Õppeaine eesm ärgiks on tutvustada m oodsa portfelliteooria teoreetilisi väärtpaberiportfelli koostam ist, võlakirjade süvaanalüüsi. Seminarides ja aluseid ning nende kasutam isvõim alusi reaalses m ajanduskeskkonnas. praktikum ides pööratakse põhitähelepanu ettevõtte rahanduse ja Loengutes käsitletakse investeerim isotsuste aluseid, riski ja tulususe investeeringutega seotud kom plekssetele probleemidele, nende hindam ist, M arkowitzi portfelliteooriat, optim aalse väärtpaberiportfelli lahendam isele tabelarvutussüsteem i abil. koostam ist, väärtpaberiportfelli j a investeerim isfondide tulem uslikkuse © septem ber, 28. n. => E hindam ist, finantsturgude tasakaalum udeleid (CAPM , APT), erinevaid investeerim isstrateegiaid. Lisaks sellele antakse ülevaade M JRA .03.049 E ttev õ tte fin an ts ju h tim ise sim ulatsioon väärtpaberiturgudel kaubeldavatest instrum entidest ning lektor Priit Sander, Õppeülesande täitja Janno Järve kauplem ism udelitest. Praktikum ides käsitletakse kom pleksemalt 1.5AP(6L+18S+36i) *A probleem ide lahendam ist tabelarvutusprogram m i M S-Excel abil. ■A vatud Ü likoo l:, E ttev õ ttem ajan d u st, E ttevõ ttem ajan d u st © 1 .-1 6 . n.1.1 L, .9 S n -s 1 re f => E © M JR A .03.020, M JRA .03.027, M JRA.03.028 351 MLAJA1VDUSTEADUSKOND 351 Simulatsioon pakub üliõpilastele võimaluse kasutada loengutes omandatut ka "praktilises" keskonnas. Põhirõhk on pandud M JRA.05.016 Süsteem i an a lü ü si a re n d u s ja disain finantsturgudel investeerim ise praktiseerimisele läbi börsisim ulatsiooni. õppeülesande täitja Michael zur Mühlen ©märts, 12. n. => A 3 A P(32L+6P+10S+72i) -E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust MJRA.03.050 R ahvusvaheline ärirahandus O M JR A .05.002, M JRA .05.003 õppeülesande täitja Janno Järve © M JR A .05.001, M JRA .05.031 1.5AP(6L+18S+36i) *A Tarkvara projekteerim ine, protsessim udelid, eritehnikad (SA-UML), ■Avatud Ü likool:, E ttevõ ttem ajandust, E ttevõ ttem ajandust CASE-vahendid. OMJRA.03.048 0 1 . - 16. n.2 L, 1 S n-s 2 knt, 1 re f= > E Rahvusvahelise ärirahanduse kursuse eesmärgiks on selgitada rahvusvaheliste finantsturgude olemust ning nende seost ärirahandusega. M JRA .05.018 Süsteem i analüüsi a ren d u se ja disaini p rak tikum Kursuse käigus käsitletakse põhiliselt teoreetilisi aspekte, kuid õppetöö lektor V am bola Leping, õppeülesande täitja Michael zur Mühlen näitlikustamiseks kasutatakse ka reaalsest elust pärinevaid näiteid ja 1.5AP(4P+28S+28i) *A situatsioone. Praktikumide käigus on üliõpilastel võimalus oma teadmisi ■ EttevÕttemajandus:3, R ahvam ajandust ka rakendada. O M JR A .05.002, M JRA .05.003, M JRA.05.016, MJRA.05.027 ©jaanuar, 12. n. => A © M JR A .05.001, M JRA .05.031 Rakenduste projekteerim ine ja realiseerimine, CASE-vahendite kasutamine. © 24. - 39. n.2 S n-s 2 knt => A MAJANDUSINFORMAATIKA LEKTORAAT M JRA .05.019 P ro tsess ijuh tim ine (05) õppeülesande täitja Michael zur Mühlen 3AP(32L+4P+28S+56i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust MJRA.05.001 T öö organ iseer im in e arvutil O M JR A .05.002, M JRA.05.003, M JRA.05.016, MJRA.05.027 lektor Vambola Leping, assistent M erike Kaseorg © M JR A .05.001, M JRA.05.031 1.5AP(8L+4P+20S+28i) *A Protsesside modelleerimine. Andmevood. □Ettevõttemajandus: 1, E ttevõ ttem ajandust, Rahvamajandus: 1, © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E Rahvamajandust Sissejuhatus informaatikasse. Personaalarvutite ajalugu, M JRA .05.020 M S E X C E L funktsioon id operatsioonisüsteemid. W indows'98/2000 keskkond ja standard assistent Ain Sakk programmvarustus. E-mail ja W W W -lehekülgede otsim ine, vaatam ine ja 1 AP(6L+3P+7S+24i) *A kasutamine. □ M ajandusteadus:, M ajandusteadus: Ф4. n.2 S n-s MS EXCEL funktsioonide kasutam ine tabelite koostamisel majanduse 6 .-10 . n.2 S n-s valdkonnas. 12. -16. n.2 S n-s 1 knt => A ©28. - 30. n.2 L n-s I. - 3. n.2 L n-s 1 knt 31. - 35. n.2 S n-s 1 k n t= > A 5. n.2 L n-s II. n.2 L n-s M JRA .05.021 H T M L tekst ja W W W lehekülg assistent Ain Sakk MJRA.05.002 Büroo p rogram m varu stu s 1 A P(6L+3P+7S+24i) *A lektor Vambola Leping, assistent M erike Kaseorg, assistent Ain Sakk □ M ajandusteadus: 1.5AP(8L+4P+20S+28i)*A HTM L teksti loomine ja kasutam ine kodulehekülgede moodustamiseks ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 internetis. ©MJRA.05.001 © 5. - 7. n.2 L n-s Programmipakett MS OFFICE'97/2000. Tekstiredaktor, 8. - 12. n.2 S n-s 1 knt => A tabelarvutussüsteem. Tabelite loomine ja töötlemine. Loogiliste seoste kehtestamine nende vahel. Kasutam isvõim alused m ajandusinform atsiooni M JRA .05.022 E ttevõ tte infosüsteem id haldamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. lektor V am bola Leping ©24. - 26. n.2 L n-s 1 knt 2AP( 12L+3P+33S+32i) *A 27.-31. n.2 S n -s ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajandust 31.-33. n.2 L n-s O M JR A .05.002, M JRA.05.003 34. - 39. n.2 S n-s 1 knt => A © M JR A .05.001, M JRA.05.031 A nnab ülevaate infosüsteem idest j a nende projekteerim isest ning teatava MJRA.05.003 A lgoritm id ja rea lisa tsioon kogemuse infosüsteem ide kasutamisel. lektor Vambola Leping, assistent Ain Sakk © 1 .- 4 . n.3 L n-s 1 5AP( 10L+2P+20S+28i) *E 5 .-1 6 . n.3 S n-s 1 knt, 1 ref => A ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust OMJRA.05.002 M JRA .05.026 Süsteem i infoloogiline an a lü ü s ja m odelleerim ine ©MJRA.05.001 õppeülesande täitja Toomas Saarsen Tutvustatakse algoritmilist ülesannete lahendam ist ja algoritm ide ja 2A P(24L+3P+21 S+32i) *E andmete esitamist arvutil. Arendatakse algoritm ilist mõtlemist. ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust Instrumendina kasutatakse program m eerim iskeelt Pascal. ©6. -16. n.2 S n-s => E O M JR A .05.003, M TRM .04.027, M TRM .04.028 1.-5. n.2 L n-s 1 knt © M JR A .05.031 Sisu: Süsteemianalüüsi m etoodikad ja haakumine teiste meetoditega. Eesmärk: Süsteemse m õtlem ise arendamine ja põhiliste MJRA.05.013 E ttevõtte in fosü steem id lektor Vambola Leping dekom positsioonivõtete käsitlemine. © 1. - 8. n.2 L n-s 2.5AP(12L+13P+75i) *A ■Ärijuhtimine:3 9. - 16. n .l L, 3 S n -s 1 knt => E OMJRA.05.006 M JRA.05.027 A nd m eju h tim in e Antakse ülevaade infosüsteemide projekteerimisest. Praktilise tööna lektor Vam bola Leping, Õppeülesande täitja Michael zur Mühlen koostatakse väikeettevõtte infosüsteemi projekt loogilisel tasandil, ©veebruar, 24. n. => A 3AP(32L+2P+30S+56i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust 352 MAJANDUSTEADUSKOND 352 O M JR A .05.002, M JRA.05.003 lektor Vam bola Leping, assistent M erike Kaseorg, assistent Ain Sakk © M JR A .05.001, M JRA.05.031 3AP(8S+112i) *E Sissejuhatus infomodelleerim isse, andm em udelid, andm ebaaside ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust juhtim ine, andm epangad. Uurimistöö põhieesm ärkideks on erialase teaduskirjanduse ja empiirilise ©1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 re f => E materjali leidmise ja sellega töötam ise kogem uste omandamine, korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) M JRA.05.028 Inform aatika erikursus om andam ine, töö korrektse vorm istam ise oskuste omandamine. õppeülesande täitja Michael zur Mühlen © 6. - 3 5 .n . => E 1.5AP(16L+2P+14S+28i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ah v am ajan d u st M JRA .05.035 K õrvaleriaine uurim us (m ajandusinfosüsteem id) O M JRA .05.002, M JRA.05.003 lektor V am bola Leping, assistent M erike Kaseorg, assistent Ain Sakk © M JR A .05.001, MJRA.05.031 3AP(8S+112i) *E Käsitletakse enam kasutatavaid andm estruktuure ja algoritm e andmete ■ Ettevõttemaj an dus: 3, Rahvarn aj an d u s: 3 hoidmiseks, sorteerim iseks ja otsimiseks. Uurim istöö (esitatakse alternatiivses kõrvalaines) koostamisel tuleb © 1. - 8. n.2 L n-s üliõpilasel om andada uuritava probleemi struktureerim ise ja kvalitatiivse 9 .-1 6 . n.2 S n-s 1 knt => E analüüsi oskused. Vajalik on täiendada kvalitatiivset analüüsi konkreetsetele andm etele tugineva kvantitatiivse analüüsiga, omandada M JRA.05.029 Rakenduslikud infosüsteem id analüüsi sisulise tõlgendam ise ja üldistam ise oskused. lektor Vam bola Leping, õppeülesande täitja Michael zur M ühlen © 6 .-3 5 . n. = > E 3AP(40L+2P+22S+56i) *A ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahv am ajan d u st M JRA.05.036 Eriaine (m ajandusinfosüsteem id) O M JRA .05.016, M JRA .05.019, M JRA.05.027 lektor Vam bola Leping, Õppeülesande täitja Michael zur Mühlen Käsitletakse konkreetseid infosüsteeme ja nende rakendamist. 4A P(20S+140i) *E © 1 .- 8 . n.2 L n-s ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ah v am ajan d u st 9. - 16. n .l L, 1 S n -s 1 ref O M JRA .05.016, M JRA.05.018, M JRA.05.019. MJRA.05.027, 2 4 .-3 1 . n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 ref => A M JRA.05.028, M JRA .05.029, M JRA.05.030 Sisaldab andm ejuhtim ise, süsteem i analüüsi arenduse ja disaini, M JRA.05.030 Infosüsteem ide seminar protsessijuhtim ise, inform aatika ja rakenduslike infosüsteemide Õppeülesande täitja Michael zur Mühlen ainevaldkondi. 1.5AP(2P+30S+28i) *A © 2 4 .-4 1 . n. => E ■ E ttevõ ttem ajandust, R a h v am ajandust O M JRA .05.016, M JRA .05.019, M JRA.05.027, M JRA.05.028 M JRA .05.037 Peaeriaine uurimus (m ajandusinfosüsteem id) Käsitletakse infosüsteem ide üldfilosoofiat ja keskendutakse ühele lektor Vam bola Leping, assistent M erike Kaseorg, assistent Ain Sakk laialtkasutatavale infosüsteemile. 3AP(120i) *E ©24. - 31. n.4 S n-s 1 knt, 1 ref => A ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st Uurim istöö (esitatakse alternatiivses peaaines) on vahetuks eeltööks MJRA.05.031 A ndm ejuhtim ine MS Access abil bakalaureusetööle. Selles käsitletakse bakalaureusetöö mõningaid lektor V am bola Leping, assistent M erike Kaseorg, assistent Ain Sakk aspekte, töötatakse läbi vajalikud teoreetilised alused. 1.5AP( 10L +4P+18S+28i) *A © 6 .-2 5 . n. = > E □Ettevõttem ajandus: 1, E ttevõ ttem ajandust, Rahvamajandus: 1, R ahvam ajandust M JRA .05.038 Bakalaureusetöö (majandusinfosüsteem id) O M JRA .05.002, M JRA.05.003 lektor Vam bola Leping, õppeülesande täitja Michael zur Mühlen ©M JRA.05.001 6.5AP(260i) *E MS Access ja Visual Basic. Tutvustatakse süvendatult MS Access'i ja ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st Visual Basic'ut ning viim ase kasutam ist MS Access'i effektiivsuse Bakalaureusetöö on üliõpilase stuudium i lõpetav iseseisev teaduslik töö, tõstmiseks. Tutvustatakse MS Access'i ja MS Office'i teiste aktuaalset m ajandusprobleem i käsitlev kompleksne teoreetilis- komponentide koostööd. rakenduslik uurimus. B akalaureusetöös ilmnevad üliõpilase poolt ©30. - 39. n.2 S n-s 1 knt => A om andatud teoreetilised teadm ised, m ajanduspraktika tundmine, 26. - 28. n.2 S n-s erialakirjanduse kasutam ise ning om a seisukohtade põhjendamise ja 24. - 25. n.2 L n-s 1 knt kirjaliku esitamise oskused. 29. n.2 L n-s ©1. - 41. n. => E MJRA 05.032 Bakalaureusesem inar (majandusinfosüsteem id) lektor Vam bola Leping, assistent M erike Kaseorg, assistent Ain Sakk 1.5AP(32S+28i) *A ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahv am ajan d u st RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT (RI) Tutvustatakse bakalaureuse kraadi ja vastavale kirjalikule tööle esitatavaid nõudeid. Käsitletakse infosüsteem ide valdkonda kuuluvaid bakalaureusetöö teemasid. STATISTIKA ÕPPETOOL (01) © 2 4 .-3 5 . n. => A M JRI.01.004 Statistiline andm etöötlus M JRA .05.033 Inform aatika lektor Kaia Philips lektor Vam bola Leping, assistent M erike Kaseorg, assistent Ain Sakk 1.5AP(10L+4P+18S+28i) *A 4A P(12L+23S+125i)*E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st ■Ärijuhtim ine: 1 O M JR I.01.019, M JR I.01.020 Sissejuhatus inform aatikasse. Personaalarvutite ajalugu, Antakse ülevaade tõenäosusteooria ja m atem aatilise statistika meetodite operatsioonisüsteem id. W INDOW S'98 keskkond ja standard rakendam isest m ajandusülesannete lahendam isel mõne statistikapaketi program m varustus. E-mail ja W W W -lehekülgede otsim ine, vaatamine, abil. kasutamine. Program m ipakett MS OFFICE. Tekstiredaktor, © 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => A tabelarvutussüsteem . Tabelite loom ine ja töötlemine. Kasutam isvõim alused m ajandusinform atsiooni haldam iseks, töötlem iseks M JRI.01.010 Kindlustusstatistika ja analüüsimiseks. õppeülesande täitja Jaan Masso © septem ber, 32. n. => E 1,5AP(16L+2P+14S+28i) *E ■ R ah v am ajan d u st MJRA 05.034 Alusõppe uurimus (m ajandusinform aatika) © M TM S.02.008 353 MAJANDUSTEADUSKOND 353 Käsitletakse kindlustuse põhimõisteid, sh. individuaalse- ja kollektiivse korraldam ise võtteid. Uuritakse m ajandusprotsesside ja -nähtuste riski mudeleid, preem iate arvutamist, edasikindlustusteooriat kahjude statistilise üldistam ise ja analüüsim ise erinevaid meetodeid ettevõtte sagedusanalüüs Eesti kindlustustegevuse näitel. tasandil. © 1 .-8 . n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 knt, 1 re f => E MJR1.01.011 Sotsiaal-ja majandusstatistika alused M JRI.01.021 Statistika dotsent Villem Tamm, lektor Kaia Philips dotsent Villem Tamm 2AP(30L+3P+15S+32i) *E 4.5A P(19L+4P+15S+142i) *E ■Majandus (kõrvalainena):2 ■Ä rijuhtim ine: 1 О MJRI.07.028 O M JRI.07.022 Antakse ülevaade statistika baasmõistetest ja meetoditest. Tutvustatakse Empiirilise statistika korraldam ise meetodid. Majandus- ja sotsiaalelu riigi juhtimiseks vajam ineva statistilise teabe kogumist, töötlem ist ja protsesside ja nähtuste statistiline üldistam ine ning analüüsimine, analüüsimist. Kursuses leiavad käsitamist rahvam ajanduse arvepidamise, © septem ber, 32. n. 2 knt => E keskkonna, demograafia, hindade, palga, tootmise, kaubanduse, rahanduse jt. valdkondade statistika probleemid. M JRI.01.022 Statistiline andm etöötlus © 1 .-16 . n.2 L, 1 S n-s 2 knt => E lektor Vam bola Leping, lektor Kaia Philips 1.5AP(4L+2P+6S+48i) *A MJRI.01.014 Statistika III ■Ä rijuhtim ine: 1 dotsent Villem Tamm, lektor Kaia Philips О M JRI.01.021 1.5AP(16L+2P+14S+28i) *E A ntakse ülevaade tõenäosusteooria ja m atemaatilise statistika meetodite ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust rakendam isest praktiliste ülesannete lahendamisel mõne statistikapaketi 0 MJRI. 01.004, M JRI.01.017 abil. Kursuse esimeses pooles tutvustatakse m itteparameetrilise statistika © aprill, 12. n. 1 knt => А aluseid ja rakendusi majanduses. Kursuse teine pool tutvustab statistilisi meetodeid majandus- ja sotsiaalelu juhtim isel riigis; statistilist M JRI.01.023 Alusõppe uurimus (Statistika õppetool) prognoosimist; sisend-väljund tabeleid ning nende olulisemaid rakendusi. dotsent Villem Tamm, lektor Kaia Philips ©9. - 16. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E 3A P(8S+112i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajandust MJRI.01 015 Süsteemanalüüs majanduses OM JRI.Ol .017, M JRI.01.018, M JRI.02.023, MJRI.07.021 dotsent Villem Tamm Alusõppe uurimistöö esitatakse teisel nominaalaastal ning koostamisega 1 AP( 10L+1 P+9S+20i) *A om andatakse erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja □Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust sellega töötam ise kogemused, korrektne kirjalik väljendusoskus, töö OMJRI.02.006 korrektse vorm istam ise oskused. Tutvustatakse süsteemiteooria olemust ja põhimõisteid. Antakse ülevaade © oktoober, 31. n. => E süsteemikäsitluse rakenduslikest võim alustest m ajandusuuringute läbiviimisel. ©1. -10. n.l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => А MJRI.01.017 Statistika II ÖKONOMEETRIA ÕPPETOOL (02) dotsent Villem Tamm. lektor Kaia Philips 1.5AP(16L+2P+14S+28i) *A M JRI.02.001 Ö kon o m eetria I ■Rahvam ajandust korr. professor Tiiu Paas OMJRI.01.019 2A P(24L+3P+21 S+32i) *E Käsitleb majandus- ja sotsiaalelu eri sfääride juhtim iseks vajam ineva ■ R ah v am ajan d u s t statistilise infosüsteemi korraldamise ja kasutamise probleeme. O M JR I.O l.001 ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => А Ökonom eetria olemus, kom ponendid ja kasutamise suunad. Statistilise andm etöötluse alused ökonomeetrilisel modelleerimisel. MJRI.01.018 Statistika II Regressioonim udelid, nende konstrueerim ise võimalused ja kasutamine dotsent Villem Tamm, lektor Kaia Philips m ajandusprotsesside analüüsimisel ja prognoosimisel. l.5AP(16L+2P+14S+28i) *A © 2 4 .-3 9 . n . l .5 L, 1.5 S n -s 1 knt, 1 r e f= > E ■Ettevõttemajandust OMJRI.Ol.020 M JRI.02.006 K van tita tiiv sed m eetodid Käsitleb ettevõtte tasandil produtseeritava statistilise info korraldam ise ja assistent Juta Sikk kasutamise probleeme riigi juhtim isprotsessis. 3A P(32L+4P+28S+56i) *E © l.-1 6 .n .I L, 1 S n -s 1 knt, 1 ref => А ■ R ah v am ajan d u s t O M TR M .04.010 MJRI.01.019 S tatistika I O ptim eerim isülesanded majanduses, nende formuleerimine ja dotsent Villem Tamm, lektor Kaia Philips lahendam ine, peam ised lahendusvõtted. Sissejuhatus järjekorrateooriasse 3AP(24L+4P+28S+64i) *E ja mänguteooriasse. ■Rahvamajandus: 1 © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E OMJRI.07.019, MJRI.07.024, MJRI.07.025 Käsitletakse statistika üldteooria põhimõisteid ja -meetodeid. M JRI.02.014 O tsustusm udelid Tutvustatakse valikuteooria aluseid ning em piirilise statistika dotsent Otto Karma korraldamise võtteid riigi tasandil. Uuritakse majandus- ja sotsiaalelu 3AP(32L+4P+28S+56i) *E protsesside ja nähtuste statistilise üldistamise ning analüüsimise erinevaid ■ R ah v am ajan d u st meetodeid. □ Ettevõttemaj andus t ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 knt, 1 ref => E O M JR I.02.006 Käsitletakse firm a töö organiseerim ise, analüüsimise ja reguleerimise MJRI.01.020 Statistika I operatsioonianalüüsi ja otsustusteooria mudeleid. dotsent Villem Tamm, lektor Kaia Philips © 1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E 3AP(24L+4P+28S+64i) *E ■Ettevõttemajandus: 1 M JRI.02.019 K van tita tiiv sed m eetodid OMJRI.07.019, M JRI.07.024, MJRI.07.025 assistent Juta Sikk Käsitletakse statistika üldteooria põhimõisteid ja -meetodeid. 3A P(32L+4P+28S+56i) *E Tutvustatakse valikuteooria aluseid ning em piirilise statistika ■ E ttev õ ttem ajan d u st 354 MAJANDUSTEADUSKOND 354 O M TRM .04.010 korr. professor Tiiu Paas, teadur Andres Võrk O ptim eerim isülesanded m ajanduses, nende m atem aatiline 1.5AP(16L+2P+14S+28i) *A form uleerim ine, lahendam ine ja analüüsimine. Peamised lahendusvõtted. ■ R ah v am ajan d u st O ptim eerim ism eetodite kasutam ine ettevõttem ajanduslike otsuste □ Ettevõttemaj andus t langetamisel. V õrkplaneerim ise alused. O M JRI.02.040, MJRI.02.041 ©1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E Ökonom eetrilise m odelleerim ise teoreetilised ja rakenduslikud aspektid ning andmeanalüüs. Ö konom eetrilise m odelleerim ise kasutusvõimalused M JRI.02.020 O p era tsio o n ian a lü ü s i m udelid majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollim isel, majanduspoliitiliste dotsent Otto Karma otsusevariantide kvantitatiivsel hindam isel ning majandusarengu 1.5AP(16L+4P+12S+28i) *A prognoosim isel. ■ E ttevõ ttem ajandust © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 2 knt, 1 re f => А O M JRI.02.019 Ettevõtte m ajandustegevuse optim aalse korraldam ise ja reguleerimise M JRI.02.031 M a ja n d u sm a te m a a tik a kvantitatiivsed mudelid. korr. professor Tiiu Paas, assistent Juta Sikk ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => A 6A P(25L+4P+21 S+ l 90i) *E ■Ä rijuhtim ine: 1 MJRI.02.021 B a k a lau reu sesem in a r (m ajan d u sp ro tsessid e Optim eerim isülesanded m ajanduses, nende formuleerimine ja m odelleerim ine) lahendam ine, peam ised lahendusvõtted. V õrkplaneerimise alused, korr. professor Tiiu Paas, dotsent Otto Karma, dotsent Toomas Raus, © septem ber, 40. n. 2 knt => E dotsent Villem Tamm 1.5AP(32S+28i) *A M JRI.02.032 F in a n tsm a te m a a tik a ■ R ah v am ajan d u st dotsent Otto Karma OM JRI.02.014, M JRI.02.027, M JRI.02.040, MJRI.02.041 2AP(24L+5P+19S+32i) *A Majanduse m odelleerim ise alase uurimistöö (eriaine uurimistöö) □ E ttev õ ttem a jan d u st, R a h v am ajan d u st tulem uste analüüs ja arendamine. Bakalaureusetööde laiendatud kavade O M TM S.02.008, M TRM .04.027, M TRM .04.028 arutelu j a oponeerimine. Bakalaureusetöödes käsitletavate Vaadeldakse finantsturu lihtsam aid m atemaatilisi mudeleid (intressimäär uurimisprobleemide analüüs, referaatide koostamine, esitamine ja ja praegusväärtus, tulusus ja risk - CAPM ja APT, diskreetse ajaga oponeerimine. D iskussioonid valm ivate bakalaureusetööde teemadel. võlakirjaturg ja üldine väärtpaberiturg, Black-Scholesi mudel). ©24. - 31. n.4 S n-s => A © 1. - 16. n.1.5 L, 1.5 S n-s 3 knt => A MJR1.02.023 T ead u stö ö alused M JRI.02.033 E ria in e (M ajan d u sp ro tse ss id e m odelleerim ine) korr. professor Tiiu Paas, dotsent Aino Siimon, assistent Juta Sikk korr. professor Tiiu Paas, dotsent Otto Karma, dotsent Toomas Raus. 3 AP( 10L+6P+32S+72i) -A dotsent Villem Tamm ■Ettevõttem ajandus: 1, Rahvamajandus: 1 4A P(20S+140i) *E Käsitletakse tööd teaduskirjandusega, teadusliku uurimistöö korraldust, ■ R ah v am ajan d u st üliõpilaste kirjalike uurimistööde koostam ist ja vormistamist. □ Ettevõttemaj andus t ©24. - 39. n.,6 L, 2.4 S n-s 3 knt, 1 re f => A OM JR A .05.022, M JRI.01.010, M JRI.01.014, MJRI.02.027, M JRI.02.040, M JRI.02.041 MJR1.02.024 S isse juhatus ökonom eetriasse Eriaine raames käsitletakse m ajandusprotsesside analüüsimist ja korr. professor Tiiu Paas, dotsent Toomas Raus, assistent Juta Sikk reguleerim ist nende protsesside form aalsete kirjelduste (mudelite) baasil 2A P(24L+3P+21S+32i) *E nii ettevõtte kui riigi tasandil, statistilise teabesüsteemi kasutamist ■ E ttevõ ttem ajandust m odelleerim isel, prognoosim isel ja juhtim isel. О M JRI.01.020 ©24. - 39. n. => E Sissejuhatus ökonom eetria ainesse. Regressioonanalüüs kui ökonom eetria peamine meetod. Lineaarse regressioonim udeli eeldused ja hindamine. M JRI.02.034 K õ rv a le ria in e u u rim u s (M ajan d u se m odelleerim ine) Ökonom eetrilise m odelleerim ise kasutam ine m ajandusanalüüsis. korr. professor Tiiu Paas, dotsent Otto Karma, dotsent Toomas Raus, © 2 4 .-3 9 . n . l .5 L, 1.5 S n-s 1 knt, 1 r e f= > E dotsent Villem Tam m, teadur Andres Võrk, lektor Kaia Philips, assistent Juta Sikk M JRI.02.025 Ö k o n o m eetria II 3AP(8S+112i) -E dotsent Toomas Raus ■ R ah v am ajan d u st 1.5AP(16L+2P+14S+28i) *E □ E ttev õ ttem a jan d u st ■ R ah v am ajan d u st © M JR I.02.023 □ E ttevõ ttem ajandust © M JR I.02.001 OM JRI.02.001 Kõrvalaine uurimistöö koostamisel tuleb üliõpilasel lisaks alusõppe Käsitletakse ühe võrrandiga regressioonim udelite m õningaid spetsiaalseid uurim istööga saadud oskuste kinnistam isele om andada uuritava valdkondi ja ökonom eetrilist modelleerimist. probleemi struktureerim ise ja kvalitatiivse analüüsi oskused. Vajalik on © 1 ,- 16. n .l L, 1 S n -s 1 knt => E täiendada kvalitatiivset analüüsi konkreetsetele andmetele tugineva kvantitatiivse analüüsiga, om andada analüüsi sisulise tõlgendamise ja M JRI.02.026 P ra k tik a (m a jan d u se m odelleerim ine) üldistam ise oskused. korr. professor Tiiu Paas, lektor Vam bola Leping, assistent Juta Sikk © oktoober, 31. n. => E 3A P(4S+116i)*A ■ R ahvam ajandust MJRI. 02.035 P eaeria in e u u rim u s (M ajandusprotsesside □ Ettevõttem ajandus t m odelleerim ine) O M JR A .05.022, M JRI.02.040, M JRI.02.041 korr. professor Tiiu Paas, dotsent Otto Karma, dotsent Toomas Raus, Töö asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides, kus erinevate dotsent Villem Tam m, teadur Andres Võrk, lektor Kaia Philips, assistent m ajandusprobleem ide püstitam isel ja lahendamisel on otstarbekas Juta Sikk kasutada kvantitatiivseid m eetodeid ja mudeleid või projekteerida 3AP(120i) ‘E infosüsteeme (Eesti Pank jt. pangad, rahandusm inisteerium , ■ R ah v am ajan d u s t statistikaam et, linnavalitsused, riigikontroll jne.). Praktika lõpeb © M JR I.02.027, M JRI.02.041 praktikaaruande kaitsm isega Õppetooli juures. Kaitsmiseks esitab Peaeriaine uurimistöös käsitletakse reeglina bakalaureusetöö mõningaid üliõpilane praktikakoha hinnangu tem a tegevusele ning praktika käigus aspekte, töötatakse läbi vajalikud teoreetilised alused jne. Töö ülesehitus püstitatud ja käsitletud m ajandusprobleem i sisaldava aruande. sõltub suures osas kavandatavast bakalaureusetööst. © august, 3. n. 1 re f => А © oktoober, 31. n. => E M JRI.02.027 Ö k o n o m eetrilin e m odelleerim ine M JRI.02.037 B a k a lau reu se tö ö (M ajan d u sp ro tse ss id e m odelleerim ine) 355 MAJANDUSTEADUSKOND 355 korr. professor Tiiu Paas, dotsent Otto Karma, dotsent Toomas Raus, ■ Ä rijuhtim ine:m ag dotsent Villem Tamm, teadur Andres Võrk, lektor Kaia Philips, assistent Ökonom eetria olemus ja roll m ajandusprotsesside analüüsimisel ja Juta Sikk juhtim isel. Ökonom eetriline mudel, selle konstrueerim ise ja kasutamise 6.5AP(260i) *E probleemid. Statistilise andm etöötluse alused ökonomeetrilisel ■ R ahvam ajandust m odelleerimisel. Regressioonianalüüs kui ökonom eetria põhimeetod. OMJRI.02.021 Ökonom eetrilise projekti koostam ine ja analüüs. Bakalaureusetöö on aktuaalset majandusprobleemi käsitlev kom pleksne © septem ber, 40. n..5 L, .8 S n-s 2 knt, 1 ref => A teoreetilis-rakenduslik uurimus, milles leiavad kajastam ist üliõpilase poolt omandatud teoreetilised teadmised, m ajanduspraktika tundm ine, erialakirjanduse kasutamise ning oma seisukohtade põhjendam ise ja kirjaliku esitamise oskused. ©september, 39. n. => E MAJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL (03) MJRI.02.038 Alusõppe uurimus (Ö konom eetria õppetool) M JRI.03.001 M ajanduspoliitika I korr. professor Tiiu Paas, dotsent Otto Karma, dotsent Toomas Raus, lektor Ralph Wrobel teadur Andres Võrk, assistent Juta Sikk 1.5AP(26L+4P+2S+28i) -A 3AP(8S+112i) *E ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust Sissejuhatus m ajanduspoliitikasse: m ajanduspoliitika teooria, OMJRI.01.017, M JRI.01.018, MJR1.02.023, M JRI.07.021, M JRI.07.025 korrapoliitika, konkurentsipoliitika, stabiilsuspoliitika, rahapoliitika, Alusõppe uurimistöö esitatakse teisel nominaalaastal ning koostamisega struktuuripoliitika, regionaalpoliitika, välism ajanduspoliitika, sotsiaal- ja omandatakse erialase teaduskirjanduse j a em piirilise materjali leidm ise ja transform atsioonipoliitika. sellega töötamise kogemused, korrektne kirjalik väljendusoskus, töö © 1. -1 6 . n.1.6 L, .4 S n-s 3 knt => A korrektse vormistamise oskused. ©oktoober, 31. n. => E MJRI.03.002 M ajanduspoliitika II korr. professor Jüri Sepp, õppeülesande täitja Raigo Emits MJRI.02.039 M agistrikursus (rahvamajandus) 1.5AP(14L+4P+6S+36i) *A korr. professor Tiiu Paas, korr. professor Jüri Sepp, erak. professor Janno ■ E ttev õ ttem ajan d u st Reiljan, dotsent Helje Kaldaru, dotsent Urmas Varblane OM JRI.03.001 8AP( 1OL+31 Oi) *E Käsitletakse m ikrom ajaduspoliitika põhisuundi, mis on seotud ■Majandusteadus:mag ettevõtluskeskkonna kujundam ise ja ettevõtluse regulatsiooniga riigi ©MJRI.07.062, M JRI.07.066 poolt. Keskne koht kuulub konkurentsipoliitikale, mida käsitletakse laias Sisaldab m ikro-ja makroökonoomika, riigimajanduse, majanduspoliitika, tähenduses - konkurentsi loomise, kaitse ja soodustamise, aga ka majandusstatistika, ökonomeetria ja m odelleerimise ainevaldkondi. piiram isena avalikes huvides ja asendam isena erandvaldkondades. ©Ei ole teada 10 L n-s => E © 1. - 16. n.,9 L, .6 S n-s 3 knt, 1 re f => A MJRI.02.040 Simultaansete võrranditega mudelid M JRI.03.007 M ajanduspoliitika III dotsent Toomas Raus korr. professor Jüri Sepp 2AP(16L+4P+12S+48i) *E lA P(16L+24i) -A ■Rahvam ajandust ■ E ttev õ ttem ajan d u st □ Ettevõttemaj andus :3 © M JR I.03.001, M JRI.03.002 OMJRI.02.041 K äsitletakse praktilise m ajanduspoliitika arengut Eestis ja teistes ©MJRI.02.025 ülem inekum ajandusega ning arenenud turumajandusega riikides. Käsitletakse simultaansete võrranditega ökonomeetrilisi mudeleid. Vastavalt võim alustele kutsutakse Eesti m ajanduspoliitika aktuaalseid ©32. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 knt, 1 ref => E teem asid käsitlem a vabariigi juhtivaid m ajanduspoliitikad. © 24. - 31. n.2 L n-s 1 re f => A MJRI.02.041 Aegridade analüüs dotsent Toomas Raus M JRI.03.008 Struktuuripoliitika 2AP( 16L+4P+12S+48i) *E lektor Ralph Wrobel ■Rahvam ajandust 1.5AP(22L+4P+6S+28i) *A □ Ettevõttem ajandust ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust ©MJRI.02.025 © M JR I.03.001 Käsitletakse aegridade analüüsimise ja prognoosim ise meetodeid Käsitletakse põhiliste struktuuripoliitika liikide teoreetilisi aluseid, ©24. - 31. n.2 L, 2 S n-s 2 knt, 1 ref => E eesmärke, vahendeid ja iseärasusi erinevates riikides. Erilist tähelepanu pööratakse innovatsioonipoliitikale. MJRI 02.042 Teadustöö alused © 24. - 39. n. 1.4 L, .6 S n-s 3 knt => A korr. professor Tiiu Paas, assistent Juta Sikk lAP(4L+4S+32i) *A MJRI.03.009 Keskkonnapoliitika ■ Ä rijuhtim inet külalislektor Aili Kase Käsitletakse tööd teaduskirjandusega, teadusliku uurimistöö korraldust, 1.5AP(26L+4P+2S+28i) *A üliõpilaste kirjalike uurimistööde koostamist ja vormistamist. ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust ©detsember, 16. n.l L, 1 S n-s 1 re f= > A □ Botaanika ja ökoloogia:ülem O M JR I.07.021, MJRI.07.025 MJRI.02.043 Eesti m ajanduskeskkond, võim alused ja riskid Käsitletakse keskkonnaökonoom ika ja -poliitika seoseid ning korr. professor Tiiu Paas, korr. professor Jüri Sepp, dotsent Urmas keskkonnapoliitika kujundam ise m ajanduslikke printsiipe ja vahendeid. Varblane, lektor Raul Eamets A nalüüsitakse ka keskkonnapoliitika rakendam ise ühiseid ja erinevaid 4AP(34L+14S+1 lOi) -A jooni eri riikides ning nendega kaasnevaid tagajärgi, põhiliselt □Avatud Ülikool: m ajanduslikke probleeme. Eesti makromajanduskeskkond ja majanduspoliitika. M ajanduskasv, selle © 1 .-1 6 . n.1.6 L, .4 S n-s 3 knt => A mõõtmine. Välisinvesteeringute mõju m ajanduskasvule. Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnevad muutused Eesti majanduskeskkonnas. M JRI.03.010 M ajanduspoliitika ©september, 20. n. 1 re f => A v-teadur Matti Raudjärv 1.5AP(6L+4S+50i) *A MJRI.02 044 Ö k on om eetria ■ Ä riju h tim in e t korr. professor Tiiu Paas Käsitletakse järgm isi teem asid:M ajanduspoliitika kui 4AP( 16L+6P+18S + 120i) *A rakendusm ajandusteadus.Põhivaldkonnad - korra-, struktuuri-, 356 MAJANDUSTEADUSKOND 356 protsessipoliitika. M ajanduspoliitika eesm ärgid ja abinõud. 4A P(30L+10S+120i) *A M ajanduspoliitika kandjad. Riigi funktsioonid ja m ajanduspoliitiline ■Ä rijuhtim ine:m ag sekkumine. M ajanduskord kui m ajanduspoliitika K äsitletakse ettevõtluse m a j a n d u s l i k k u j a ju riid ilist keskkonda nii makro- eeldus.M ajanduspoliitiline tegevus, situatsiooniloogika.M ajanduspoliitika kui m ikroökonoom ilisest aspektist. Alateem aks on ettevõtte monetaarne etapid, -faasid.M ajanduspoliitiline otsustam ine ja tahte kujundamine, keskkond, m ajanduspoliitika ja riigirahandus keskkonna mõjuritena, turg © novem ber, 12. n. => A kui majanduskeskkond, ettevõtluse riiklik toetus ja regulatsioon, © septem ber, 40. n. => А M JRI.03.012 P õ h jam aad e m a jan d u s lektor Eve Tomson M JRI.03.020 E esti, L äti ning L eedu m a jan d u s lik a ren g ja koostöö 1.5AP(26L+2P+4S+28i) *A lektor Eve Tomson □ E ttevõttem ajandus:, Rahvamajandus: 1 AP( 12L+2P+2S+24i) -A Käsitletakse Põhjam aade m ajanduse arengut pärast II m aailm asõda riikide □ E ttevõttem ajandus:!, E ttevõ ttem ajandust, E ttevõttem ajandust, lõikes. M ajanduse arengut käsitletakse konkreetsetes riikides Rahvamajandus: 1, R ah v am ajan d u st, R ahvam ajandust m ajandusvaldkondade kaupa (nt. põllum ajandus, tööstus, kalandus, Käsitletakse Balti riikide m ajanduse arengut pärast II maailmasõda kuni m etsandus, kaubandus jne.). K äsitletakse ka Põhjam aade M inistrite tänapäevani. Olulise osa m oodustab Eesti, Läti, Leedu omavaheline Nõukogu tegevust ja koostööd Eesti Vabariigiga. koostöö. © 2 4 .-3 9 . n . l .6 L, .4 S n -s 1 knt, 1 r e f= > A © 26. - 33. n. 1.5 L, .5 S n-s 1 knt => А M JRI.03.013 M ajan d u stead u se a ja lu g u M JRI.03.023 E ttevõ tlu skeskkond lektor Eve Tomson korr. professor Jüri Sepp, korr. professor M art Sõrg, v-teadur Matti 1.5A P(20L+2P+10S+28i) *A Raudjärv, lektor Raul Eamets, lektor Uno Silberg ■ R ah v am ajan d u st 2A P(12L+10S+58i) *A Käsitletakse m ajandusteaduse tekkim ist ja arenem ist kuni kaasajani. ■A vatud Ülikool: Peamiselt käsitletakse Läänes levinud teooriaid. Erinevatest K äsitletakse ettevõtluskeskkonna teoreetilisi ja praktilisi aspekte seisukohtadest antakse objektiivne ülevaade. rõhuasetusega m ajanduslikele ja juriidilistele probleemidele. ©24. - 39. n. 1.25 L, .75 S n-s 2 knt, 1 re f => A Alam teem adeks on ettevõtluse m onetaarne j a finantskeskkond, siseturg ja selle regulatsioon Eestis. MJRI.03.014 M a jan d u sa ja lu g u © oktoober, 1. n. = > А lektor Eve Tomson 1.5AP(6L+4S+50i) *A M JRI.03.025 T a rb ija k a itse tu ru m a ja n d u se ting im ustes ■Ä rijuhtim ine:2 õppeülesande täitja Kalju Janikson Käsitletakse arenenud riikide m ajandust 19. sajandist kuni tänapäevani. 1 AP( 12L+2P+2S+24i) *A Eraldi vaadeldakse Eesti m ajanduse arengust pärisorjusest vabastam istest □ E ttevõttem ajandus:, Rahvam ajandus: peale, industrialiseerim ist, taasiseseisvum ist ja m ajanduslikku olukorda K äsitletakse tarbijakaitse probleem istikku ja kasutatavaid tänapäeval. tarbijakaitsealaseid m õisteid, toim ivat tarbijakaitseseadust ja © septem ber, 8. n. => A tarbijakaitsega kaasnevaid teisi seadusandlikke dokumente, räägitakse tarbija põhiõigustest ja nende tagam isest, kaubale esitatavatest MJRI.03.016 E u ro o p a L iidu m a ja n d u s - ja rah an d u sp o liitik a üldnõuetest ja m üüja kohustustest kaupade müümisel, õigusaktides õppeülesande täitja Liina Kulu, õppeülesande täitja Katrin Olenko, kaubale ja teenusele kehtestatud kohustuslikest nõuetest ning tarbijakaitse õppeülesande täitja K ristina Toming korraldusest Eesti Vabariigis. 1.5AP(28L+4P+28i) *A ©4. - 11. n . l .5 L, .5 S n -s 1 knt => А ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajandust О M JRI.03.001 M JRI.03.027 M a jan d u sp o liitik a Käsitletakse Euroopa majandusliku integratsiooni m ajandus- ja lektor Ralph W robel rahanduspoliitilisi probleeme. Põhitähelepanu pööratakse Euroopa Liidu 1.5AP(22L+4P+6S+28i) *A ühise rahapoliitika küsim ustele ning eelarve kujundam ise ja kasutamise □ M ajandus (kõrvalainena): organisatsioonilistele ja poliitilistele probleemidele. Sissejuhatus m ajanduspoliitikasse: m ajanduspoliitika teooria, © 24. - 31. n.4 L n-s 2 knt, 1 re f => А korrapoliitika, konkurentsipoliitika, stabiilsuspoliitika, rahapoliitika, struktuuripoliitika, regionaalpoliitika, välism ajanduspoliitika, sotsiaal- ja M JRI.03.017 K o n k u ren ts iteo o ria ja -poliitika transform atsioonipoliitika korr. professor Jüri Sepp ©24. - 39. n. 1.4 L, .6 S n-s 3 knt => A 2AP(8L+4P+8S+60i) *A □M ajandusteadus:m ag M JRI.03.028 P ra k tik a h a ld u sasu tu s te s Käsitletakse uusimaid turu- ja konkurentsiteooriaid korr. professor Jüri Sepp, lektor Uno Silberg, majandusdoktor Elvi Uist institutsiooniökonoom ika paradigm ast lähtuvalt ning siit tulenevaid 3AP(4S+116i) järeldusi riikliku konkurentsipoliitika korraldam iseks. V aadeldakse ka □ Rahvam ajandus t praktilise konkurentsipoliitika suundumusi m aailm as ja Eestis, Töö konkreetses asutuses (m inisteerium , kohalik omavalitsuse asutus). © septem ber, 10. n. => А Aruanne praktika kohta peaks sisaldam a asutuse tegevuse analüüsi, oktoober, 10. n. => А asutuse funktsioonide, nende täitm iseks kasutatavate inim- ja rahaliste ressursside (sisendite) analüüsi, töökorralduse analüüsi ja hinnangut M JRI.03.018 In stitu tsioon iökonoom ika vahenditele. A nalüüs vorm istatakse aruandena (ca 10 lk). Aruande hinne korr. professor Jüri Sepp selgub kaitsmisel. 1.5AP(10L+4P+10S+36i) *A © august, 3. n. 1 re f => A ■ R ah v am ajan d u st Käsitletakse nii m ajanduslike kui ka Õiguslike ja poliitiliste M JRI.03.029 M a jan d u sa ja lu g u institutsioonide kujunem ise aluseid ja mõjusid. M ajanduses käsitletakse lektor Eve Tomson turgu ja ettevõtet kui tööjaotuse korraldam ise mehhanisme. 1.5AP(24L+2P+6S+28i) *A Ü lem inekuvorm ina vaadeldakse suhtelepinguid. M etoodiliselt tuginetakse □ M ajandus (kõrvalainena): transaktsioonikulude ja kasutusõiguste teooriale. Poliitilise ökonoom ia Käsitletakse m aailm a m ajanduse arengut riikide viisi keskajast osas vaadeldakse nii otsese kui kaudse dem okraatia probleeme. tänapäevani. Ühe loengutsüklina käsitletakse Eesti m ajanduse arengut 19. © 24. - 39. n..6 L, .9 S n-s 2 knt, 1 re f => А saj. II poolest tänapäevani. © 1. -1 6 . n . l .5 L, .5 S n-s 1 knt => A M JRI.03.019 E ttevõ tlu sk esk k o n d korr. professor Jüri Sepp, korr. professor M art Sõrg, v-teadur Matti M JRI.03.030 K o n k u ren tsip o liitik a Raudjärv, lektor Raul Eamets, lektor Uno Silberg korr. professor Jüri Sepp 357 MAJA1VDUSTEADUSKOND 357 1.5AP(6L+4P+14S+36i) *A 0 1 . - 16. n.2.1 L, .9 S n-s 3 knt, 1 re f= > E ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust OMJRI.03.001 MJRI.03.039 Ühistegevus ettevõtluse vormina Käsitletakse süvendatult ettevõtluse regulatsiooni konkurentsile suunatud em eriitprofessor V alner Krinal aspekte, konkurentsi vabaduse ja kõlbelisuse tagamist. Põhitähelepanu on 1 AP( 10L+2P+4S+24i) *A suunatud konkreetsete konkurentsipoliitiliste kaasuste analüüsile Eesti ja □ E ttevõ ttem ajandus:, R ahvam ajandus:, Õigusteadus: rahvusvahelises praktikas. Kursus koosneb järgm istest osadest: 1) kaasaegse ühistegevuse alused; 2) ©1. -16 . n..4 L, 1.1 S n-s 3 knt, 1 ref=> A ühistegevuse areng Eestis; 3) ühistegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud alused; 4) ühistu juhtim ine; 5) ühistu Eesti ettevõtete hulgas. MJRI.03.032 Institutsiooniökonoom ika I © 26. - 33. n. 1.25 L, .75 S n-s 1 knt => A korr. professor Jüri Sepp 2AP( 10L+4P+6S+60i) *A MJRI.03.040 Eriaine (M ajanduspoliitika ja haldusmajandus) □Majandusteadus:mag korr. professor Jüri Sepp, v-teadur Matti Raudjärv, lektor Uno Silberg, Käsitletakse uue institutsiooniökonoom ika põhisuundi: lektor Ralph W robel, külalislektor Aili Kase, m ajandusdoktor Elvi Uist transaktsioonikulude ja kasutusõiguste teooriat, esindamisteooriat, Õiguse 4A P(20S+140i) *E ja poliitika majanduslikku analüüsi. Lähtekohaks on kaks tõsiasja: 1) ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahv am ajan d u st kõikide ühiskondlike institutsioonide loomine ja kasutamine on seotud O M JR I.03.008, M JRI.03.009, M JRI.03.016, M JRI.03.030, MJRI.03.033, kuludega; 2) institutsioonid on ühiskonna stimuleerimissüsteemid. Siit M JRI.03.036, M JRI.03.037, M JRI.04.022, M JRI.04.024, MJRI.04.025. tuleneb võimalus institutsioonide nii positivistlikuks kui ka normatiivseks M JRI.04.026, M JRI.04.027, M JRI.04.028 vaatlemiseks. © M JR I.03.028 ©veebruar, 20. n. => A Eksam i sooritam ine eeldab m ajanduspoliitika ja haldusmajanduse eriaines käsitletud teem ade süsteem set ja seostatud valdamist. Kokkuvõttes peab MJRI 03.033 R egionaal-ja kohaliku om avalitsuse poliitika üliõpilane tundm a kõiki regulatiivse ja rahandusliku tegevuse v-teadur Matti Raudjärv põhifunktsioone, selle m ajandusteoreetilisi aluseid, rahvusvahelist 1.5AP(20L+12S+28i) *E praktikat ja olukorda Eestis. Vajalik on iseseisev töö nii ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust loengum aterjalide kui ka program m is ettenähtud õppekirjandusega. OMJRI.03.001 © 2 4 .-4 1 . n. = > E Vaadeldakse regionaal-ja kohaliku om avalitsuse poliitikat, seoseid teiste majanduspoliitika valdkondadega, eesmärke ja vahendeid. Eraldi on M JRI.03.041 Alusõppe uurimus (m ajanduspoliitika õppetool) käsitluse all omandiküsimused, eelarve problem aatika, infrastruktuuriga korr. professor Jüri Sepp, em eriitprofessor Valner Krinal, v-teadur Matti seonduv ning mitmed m ajanduspoliitika aspektid lähtudes regionaal- ja Raudjärv, lektor Eve Tomson, külalislektor Aili Kase kohaliku omavalitsuse poliitikast ning rollist ühiskonna ja majanduselu 3AP(8S+112i) *E korraldamisel. Küsimused seostatakse Eesti Vabariigi m ajanduspoliitilise ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust praktikaga, tuuakse näiteid arenenud turumajandusriikide ja O M JR I.02.023, M JRI.07.021, M JRI.07.025 transformatsioonimaade vastavatest kogemustest. A lusõppe uurimistöö esitatakse teisel nominaalaastal ning koostamisega ©32. - 39. n.2.5 L, 1.5 S n-s 1 re f => E om andatakse erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötam ise kogemused, korrektne kirjalik väljendusoskus, töö MJRI.03.034 Bakalaureusesem inar (m ajanduspoliitika ja korrektse vorm istam ise oskused. haldusmajandus) © oktoober, 31. n. => E korr. professor Jüri Sepp, lektor Uno Silberg, majandusdoktor Elvi Uist 1.5AP(32S+28i)*A MJRI.03.042 Bürokraatia teooria ■Rahvam ajandust õppeülesande täitja Olavi Otepalu Üldistab ja süvendab üliõpilaste teadmisi m ajandusteaduse rakenduslikust 1.5AP(26L+2P+4S+28i) *A aspektist, põhirõhk on erialateadm iste kasutamisel uurimistöö □ E ttev õ ttem a jan d u st, E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajandust, kirjutamiseks ning selleks vajalike teaduslik-m etodoloogiliste soovituste R ahv am ajan d u st andmisel. Seminar lõpeb kavandatud bakalaureusetöö läbiarutamisega. Aine ülesehitus: Bürokraatia olemus ja määratlemine. Bürokraatia ©24. - 31. n.4 S n-s => A tunnused. Bürokraatia funktsioonid ühiskonnas. Bürokraatlike struktuuride toim im ise seaduspärasused. Bürokraatia efektiivsuse MJRI.03.036 Rahapoliitika erinevad käsitlused. Bürokraatia patoloogiad. Bürokraatliku korr. professor Mart Sõrg haldusjuhtim ise võrdlus turuinstitutsioonidega. Bürokraatia ja 1.5AP(20L+4P+8S+28i) *A dem okraatia dihhotoomia. Alternatiivid bürokraatiamudelile. Aine ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust selgitab bürokraatia toim imise põhim ehhanism e ning avaliku halduse ja Selgitatakse rahapoliitika olemust, vajalikkust, selle eesm ärke ja erasektori vahelisi interaktsioone. meetodeid ning nende ajaloolisi arenguid. Eraldi käsitletakse Eesti © 1. - 16. n . l .6 L, .4 S n-s 1 knt, 1 ref => A rahapoliitikat, selle om apära ning tulevikusuundum usi. © 1 .-16 . n .l .25 L, .75 S n -s 2 knt => A MJRI.03.043 M ajandustegevuse ja keskkonnaökonoomika põhialused külalislektor Aili Kase MJRI 03.037 Võrdlev majanduspoliitika 1.5AP(26L+4P+2S+28i) *A lektor Ralph Wrobel □ B otaan ika ja ökoloogia:alam , Botaanika ja ökoloogia:kesk, Botaanika 1.5AP(8L+4P+20S+28i) *A ja ökoloogia:ülem, Keskkonnatehnoloogia:alam. ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust Keskkonnatehnoloogia:kesk, K eskkonnatehno loog ia ten i OMJRI.03.001 Käsitletakse m ikro- ja m akroökonoom ika põhimõisteid ja nendevahelisi Sissejuhatus: m ajanduspoliitilised eesm ärgid, m ajandussüsteem id seoseid ning keskkonnakaitse m ajanduslikke põhiaspekte. maailmas. Seminarid: aktuaalsed m ajanduspoliitika probleem id Ida- © 1. - 16. n . l .6 L, .4 S n-s 2 knt => A Aasias, Põhja-Ameerikas, Lääne-Euroopas, Eestis ja Venemaal. ©24. - 39. n..5 L, 1.5 S n-s 3 knt => A M JRI.03.045 Venem aa m ajandus 1. -16. n..5 L, 1.5 S n-s 3 knt => A lektor Eve Tomson 1 AP( 12L+2P+2S+24i) *A MJRI.03.038 M ajandusajalugu □ E ttev õ ttem ajan d u s:, Rahvamajandus: lektor Eve Tomson Käsitletakse peam iselt Venem aa m ajanduslikku olukorda pärast 3AP(34L+6P+8S+72i) *E N õukogude Liidu lagunemist. Ühe osana on vaatluse all ka Eesti-Vene ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 m ajandussuhted N SVL-i koosseisus ja Eesti-Vene majandussidemed Käsitletakse riikide majanduse arengut antiikajast tänapäevani. Eesti alates 1991. aastast tänapäevani. majandust käsitletakse sugukondliku korra lagunem isest kuni XX sajandi © 3. - 10. n . l .5 L, .5 S n-s 1 knt => A lõpuni. 358 MAJANDUSTEADUSKOND 358 M JRI.04.024 Agraarpoliitika lektor Uno Silberg RIIGIMAJANDUSE ÕPPETOOL (04) 1 5AP(16L+2P+6S+36i) *A■ Ettevõttemaj andus :4, Rah vam aj an d us: 4 Käsitletakse m aaelu ja põllum ajanduse ajalugu ja ülesehituse teoreetilisi M JRI.04.012 Riigirahandus I põhimõtteid. Euroopa Liidu ühtse põllum ajanduspoliitika tekkimist, lektor Uno Silberg olemust, arengut ning m aaelupoliitikat. M aaelu ja põllumajanduspoliitika 1.5AP( 16L+2P+6S+36i) *A seostam ine EV võim aliku astum isega Euroopa Liitu. EL ühine ■ E ttevõ ttem ajandust, R ah v am ajan d u st põllum ajanduspoliitika (CAP). M aaelu arendam ine ja struktuuripoliitika. Käsitletakse riigirahanduse funktsioone muutuvas m ajandussüsteem is, © 1. - 16. n .l L, .5 S n-s 1 knt, 1 ref => A majanduspoliitiliste! eesm ärkidel rakendam ise teoreetilisi aluseid, tulude üm berjaotam ise kontsptuaalseid põhim õtteid ning avaliku sektori osa M JRI.04.026 Avaliku sektori ökonoom ika riigirahanduse kujundam ise teoorias ja praktikas,eelarvepoliitikat ja Eesti lektor Uno Silberg võim alikku liitumist Euroopa Liiduga. 1.5AP(16L+8S+36i) *E © 1 .- 8 . n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f => A ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ah v am ajan d u st О M JRI.04.012, M JRI.04.013 M JRI.04.013 R iigirahandus II K äsitletakse avaliku sektori m õju eelarvepoliitikale teoorias ja praktikas, lektor Uno Silberg analüüsitakse eelarvelise planeerim ise ja riigi kulude efektiivsuse 1.5AP(18L+6S+36i) *E hindam ise m eetodeid ning nende rakendam ise võimalusi erinevates ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajandust sfäärides (riigivalitsem ine, -kaitse, haridus, tervishoid) ning Eesti OM JRI.04.012 võim alikku liitum ist Euroopa Liiduga. Käsitletakse m aksunduse ajaloolist arengut, m aksusüsteem ide teoreetilisi © 1. - 16. n .l L, .5 S n-s 1 re f= > E põhimõttteid, nende kujundam ise põhialuseid sõltuvalt riigi maksupoliitilistest eesm ärkidest ning üksikute maksude mõju majanduse M JRI.04.028 Peaeriaine uurimus (M ajanduspoliitika ja efektiivsusele teoorias ja praktikas, m aksusüsteem e ning Eesti võimalikku haldusm ajandus) liitumist Euroopa Liiduga. korr. professor Jüri Sepp, v-teadur M atti Raudjärv, lektor Uno Silberg. ® 9. - 16. n.2.25 L, .75 S n-s 1 re f => E lektor Eve Tom son, lektor Ralph W robel, külalislektor Margus Hanson, külalislektor Aili Kase, m ajandusdoktor Elvi Uist MJRI 04.014 Alusõppe uurimus (Riigim ajanduse õppetool) 3AP(120i) *E lektor Uno Silberg, külalislektor M argus Hanson, Õppeülesande täitja ■ R ah v am ajan d u s t Jaan Pikk, majandusdoktor Elvi Uist Peaeriaine uurimistöös käsitletakse reeglina bakalaureusetöö mõningaid 3AP(8S+112i) *E aspekte, töötatakse läbi vajalikud teoreetilised alused jne. Töö ülesehitus ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajan d u st sõltub suures osas kavandatavast bakalaureusetööst. О M JRI.02.023, M JRI.07.021, M JRI.07.025 © oktoober, 16. n. => E Alusõppe uurimistöö esitatakse teisel nominaalaastal ning koostam isega om andatakse erialase teaduskirjanduse j a em piirilise materjali leidmise ja M JR I.04.029 B akalaureusetöö (M ajanduspoliitika ja sellega töötam ise kogem used, korrektne kirjalik väljendusoskus, töö haldusm ajandus) korrektse vorm istam ise oskused. korr. professor Jüri Sepp, v-teadur Matti Raudjärv, lektor Uno Silberg, © oktoober, 31. n. => E lektor Eve Tomson, külalislektor M argus Hanson, külalislektor Aili Kase, m ajandusdoktor Elvi Uist MJRI.04.015 Riigirahandus 6.5AP(260i) *E majandusdoktor Elvi Uist ■ R ahvam ajan d u st 1.5AP(5L+5S+50i) *A Bakalaureusetöö on aktuaalset majandusprobleem i käsitlev kompleksne ■ Ä riju h tim in e t teoreetilis-rakenduslik uurimus, milles leiavad kajastamist üliõpilaste Käsitletakse riigi ja m ajanduse suhteid (ajalooline ja Eesti poolt om andatud teoreetilised teadm ised, majanduspraktika tundmine, m ajanduspoliitiline aspekt),heaolum ajandusteooria aluseid, Eesti avaliku erialakirjanduse kasutam ise ning om a seisukohtade põhjendamise ja sektori struktuuri ja rahastamist, riigi- eelarve korraldust, tulusid ja kirjaliku esitam ise oskused. kulusid, so tsiaa l-ja m ajanduspoliitika rahastamist, © septem ber, 39. n. => E © veebruar, 8. n. => А M JRI.04.031 M ajandustegevuse alused MJRI. 04.022 Kõrvaleriaine uurimus (M ajanduspoliitika ja õppeülesande täitja Jaan Pikk haldusm ajandus) 3A P(60L+3P+lS+56i) *E korr. professor Jüri Sepp, em eriitprofessor Vainer Krinal, v-teadur Matti ■ F a rm a a ts ia t Raudjärv, lektor Uno Silberg, lektor Eve Tomson, lektor Ralph Wrobel, K äsitlem ist leiavad m ajanduspoliitika põhilised aspektid ja liigid. külalislektor M argus Hanson, külalislektor Aili Kase, m ajandusdoktor Pikem alt käsitletakse rakenduslikku rahvam ajandusõpetust, ettevõtlus-, Elvi Uist ettevõttem ajandusõpetust ning finantsarvestust. Eraldi teemadena on 3AP(8S+112i) *E vaatluse all m arketing ja tervishoiuökonoom ika. ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajandust © 1. -1 6 . n .3 .75 L, .5 S n-s 3 knt => E Kõrvalaine uurimistöö koostamisel tuleb üliõpilasel lisaks alusõppe uurimistööga saadud oskuste kinnitam isele om andada uuritava probleemi M JRI.04.032 F inantsjuhtim ine avalikus sektoris struktureerim ise ja kvalitatiivse analüüsi oskused. Vajalik on täiendada külalislektor M argus Hanson, m ajandusdoktor Elvi Uist kvalitatiivset analüüsi konkreetsetele andm etele tugineva kvantitatiivse 3A P(48L+72i) *E analüüsiga, om andada analüüsi sisulise tõlgendam ise ja üldistam ise ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st oskused. K äsitletakse valitsussektori finantstegevuse juhtim ist strateegilisel © oktoober, 31. n. => E tasandil, keskvalitsuse ja kohalikul tasandil, avaliku sektori tulusid ja kulusid, eelarvestam ist, projekti koostamist, eelarvete täitmist ja MJRI 04.023 Riigieelarve ja m aksundus aruandluse korraldust, analüüsi. m ajandusdoktor Elvi Uist © 1. - 16. n.3 L n-s 1 ref => E 1.5AP(26L+2P+4S+28i) *A ■M ajandus (kõrvalainena): M JRI.04.033 M ajandustegevuse alused Käsitletakse Eesti riigi rahanduse korraldust, riigieelarve ja kohalike Õppeülesande täitja Jaan Pikk eelarvete kulusid, tähtsam aid makse (sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks, 2A P(45L+3P+32i) »E käibem aks, aktsiisid), eelarve m enetlust ja tasakaalustamist. ■ F a rm a a ts ia t © 1 .- 1 6 . n.1.6 L, .4 S n-s 1 knt => A Käsitlemist leiavad m ajandusteooria ja turum ajanduse põhimõisted mikro- ja m akroökonoom ika aspektist lähtudes. Käsitletakse rahandust. 359 MAJANDUSTEADUSKOND 359 raharinglust, pangandust, rakenduslikku rahvamajandusõpetust, 13. - 16. n.1.5 S n-s 1 knt => E ettevõtlus-ja ettevõttemajandusõpetust ning marketingi põhialuseid. ©24. - 39. n.3 L n-s 3 knt => E M JRI.07.020 M akroökonoom ika II lektor Raul Eamets 3A P(16L+6P+28S+70i) *E ■ R ah v am ajan d u s t MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (07) О M JRI.07.021M akroökonoom ika II käsitletakse m akrom ajanduse kolme põhilist probleem ide blokki: 1) rahaturg ja rahapoliitika, 2) inflatsioon, 3) MJRI.07.002 Eesti majanduse arengukontseptsioonid tööpuudus. Eraldi bloki kursuse sees m oodustab majanduspoliitika, milles erak. professor Olev Raju vaadeldakse valitsuse rolli üldm ajandusliku tasakaalu kindlustamisel lAP(14L+2P+24i) *A raha- ja eelarvepoliitiliste vahenditega. Rahaturu juures vaadeldakse ka Kursus annab ülevaate Eesti majanduse olukorrast ja edasise arengu rahvusvahelisi finantsturge ja rahakurssidega seonduvaid probleeme. võimalikest mudelitest. Analüüsitakse EV m ajanduse Kursus lõpeb rahvusvahelise kaubanduse ja majandusliku integratsiooni arengukontseptsioone sotsialism iperioodil, IME kontseptsiooni ja probleem istiku käsitlemisega. rahareformi, samuti pakkumise- ja nõudm isepoolseid m ajandusteooriate © 24. - 25. n.3 L n-s kasutamise võimalusi Eesti majanduse edasiseks arenguks.Kursus on 26. - 30. n.2 L, 2 S n-s 2 knt mõeldud üliõpilastele, kes ei õpi majandusteaduskonnas. 3 1 .-3 9 . n.2 S n -s 1 knt, 1 re f => E ©24. - 31. n.2 L n-s 1 knt => A M JRI.07.021 M akroökonoomika I MJRI.07.012 M ajandusteooria lektor Raul Eamets dotsent Helje Kaldaru 3AP(24L+4P+28S+64i) -E 4AP(20L+4P+16S+120i) *A ■ R ah v am ajan d u st ■Ärijuhtimine:mag O M JR I.07.019, MJRI.07.025 Majandusteooria põhikontseptsioonid. Ettevõtete ja tarbijate käitumine. M akroökonoom ika I esimeses osas käsitletakse põhiliselt majanduse Turutasakaalu kujunemine, turutõrked. Heaoluökonoom ika alused. üldise tasakaalu probleeme (kogunõudm ine-kogupakkum ine, säästmine- Rahvamajanduslik ringkäik. M akroökonoom ilise tasakaalu kujunem ine investeerim ine, eksport-im port), jättes kursuse II ossa konkreetsete avatud ja suletud majanduses. M ajanduslik areng. m akrom ajanduslike probleem ide (raha, tööpuudus, inflatsioon, ©september, 40. n. 2 knt => A m aksebilanss) analüüsi. Kursuse uurimisobjektiks on ühtlasi põhiliste m ajandusobjektide - majapidamised, ettevõtted, valitsus - tasakaalustatud MJRI.07.016 M ajandusõpetuse lühikursus eelarve. Eraldi käsitlem ist leiab keinsistlik võimendi mudel. dotsent Helje Kaldaru, lektor Eve Parts, lektor Viktor Trasberg, assistent © 1. - 2. n.4 L n-s Anneli Kaasa 3 .- 1 0 . n.2 L, 2 S n-s 1 knt 2AP( 16L+4P+12S+48i) *E 11. - 16. n.2 S n-s 1 knt, 1 re f= > E ■Botaanikaja ökoloogia:kesk, Sotsiaaltöö:kesk □Ajakirjandus:kesk, Arstiteadus:ülem, Kasvatusteadused:2 M JRI.07.022 M ajandusteooria Kursuse ülesandeks on anda ülevaade inimese m ajanduslikust käitum isest lektor Eve Parts, assistent Anneli Kaasa turumajanduse tingimustes. Vaatluse all on: 1) mikroökonoom ika 6A P(20L+4P+16S+200i) *E põhialused (tarbijate ja firmade käitumine turul, piiratud ressursside ■Ä rijuhtim ine: 1 jaotumine ja optimaalne kasutamine jt.); 2) m akroökonoom ika põhialused Ülevaade m ik ro -ja m akroökonoom ilistest majanduskäsitlustest. (mis, miks ja kuidas toimub rahvam ajanduses suurte majandushoobade -- © septem ber, 40. n. 2 knt => E hinnad, inflatsioon, hõive jt. kasutamine). © 1 .-2 . n.2 L n-s M JRI.07 023 M ajandusõpetus I 3. -16. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => E assistent Anneli Kaasa 24. - 25. n.2 L n-s 2A P(16L+4P+12S+48i) *E 26. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => E ■A valik haldus:alam, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam Kursuse raames vaadeldakse kolme põhilise majandusobjekti - tarbija, MJRI 07.018 M akroökonoom ika ettevõte, valitsus - ratsionaalse m ajandusliku käitumise põhialuseid. lektor Viktor Trasberg Kursuse käigus defineeritakse põhilised majanduslikud mõisted. 2AP(24L+3P+21 S+32i) *E © 2 4 .-2 5 . n.2 L n-s ■ Ettevõttemaj an d us: 2 2 6 .-3 9 . n .l L, 1 S n-s 2 knt => E OMJRI.07.019, MJRI.07.025 Makroökonoomika lühikursus käsitleb om a I osas põhiliselt majanduse M JRI.07.024 M atem aatilise m ajandusteaduse alused üldise tasakaalu probleeme (kogunõudm ine-kogupakkum ine, säästm ine- assistent Anneli Kaasa investeerimine, eksport-import, keinsistlik võimendi mudel); II osas 1.5AP( 16L +4P + 12S+28i) *A analüüsitakse konkreetseid makrom ajanduslikke probleem e (raha, ■Ettevõttem ajandus: 1, Rahvamajandus: 1 tööpuudus, inflatsioon, maksebilanss); kursuse kolmas osa on pühendatud K äsitletakse teoreetiliste m ajandusmudelite loomisel kasutatavaid avaliku sektori (riiklik eelarve- ja m aksupoliitika) ja rahvusvahelise m atem aatilisi võtteid. majandussektori käsitlemisele. © 1. - 4. n.2 L n-s ©1. - 2. n.2 L n-s 5. - 16. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => А 3 .-1 2 . n.2 L, 1.5 S n-s 1 knt 13. -16. n. 1.5 S n-s 1 knt => E M JRI.07.025 M ikroökonoomika 13. -16. n. 1.5 S n-s 1 knt => E dotsent Helje Kaldaru 3A P(24L+6P+26S+64i) *E MJRI.07.019 Sissejuhatus m ajandusteooriasse ■ Ettevõttem ajandus: 1, Rahvamajandus: 1 erak. professor Olev Raju O M JR I.07.019, M JRI.07.024 2.5AP(24L+3P+21S+52i) *E M ajandusprotsesside m ikroökonoom iline mudelkäsitlus. ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 M ajandussubjektide käitumismudelid. Üleüldine tasakaaluteooria. Kursus annab ülevaate m ajandusteaduse m etodoloogiast ja siin ©1. -2 . n.2 L n-s kasutatavatest uurimisvõtetest. Sisaldab lisaks põhikategooriatele ülevaate 3. - 12. n.2 L, 2 S n-s 2 knt tarbija valiku teooriast ja firmateooriast, m ajandusliku tasakaalu 13. - 16. n.2 S n-s 1 knt => E kujunemisest eri turgudel. Ressursside ökonoom ika ja ökoloogia ning 24. - 25. n.2 L n-s avaliku sektori majanduse alused. 26. - 35. n.2 L, 2 S n-s 2 knt ®1. - 2. n.2 L n-s 36. - 39. n.2 S n-s 1 knt => E 3 - 1 2 . n.2 L, 1.5 S n -s 1 knt 360 MAJANDUSTEADUSKOND 360 M JRI.07.027 E ttevõ te ja ra h v a m a ja n d u s lik u d seosed dotsent Helje Kaldaru M JRI.07.036 D ünaam ilised m atem aatilised m eetodid m ajanduses 2AP(10L+12P+58i) *A külalisprofessor Juha Vehviläinen ■A vatud Ülikool: 4A P(30L+2P+32S+96i) *A Eesmärgiks on anda m ajandusteoreetiline ülevaade turu struktuurist ja □M ajandusteadus:m ag ettevõtte käitum isest nõudja ja pakkujana erineva struktuuriga turgudel. Tutvustatakse m atemaatilisi m eetodeid, mis on vajalikud kaasaegsest Vaatluse all on hüvisteturg, tööturg, kapitaliturg ja rahvusvaheline m ajandusalasest kirjandusest arusaamiseks. Kursuse käigus omandatakse kaubaturg. süvendatud teadm isi m ikro- ja m akroökonoom ika ning majandusliku © jaanuar, 1. n. => A kasvu teooriatest. ©1. - 16. n.2 L, 2 S n-s 1 k n t= > А MJRI.07.028 M ik roökonoom ika (k õ rv a la in en a ) lektor V iktor Trasberg M JRI.07.039 R ahvusvaheline m akroö k o n o o m ik a 2AP(24L+3P+21S+32i) *E külalisprofessor Juha Vehviläinen □ M ajandus (kõrvalainena): 6A P(30L+2P+32S+176i) *E Sissejuhatus m ajandusteooriasse. Ülevaade m ajapidam is- ja ■M ajandusteadus:m ag firmateooriast. Tasakaalu kujunem ine eri liiki turgudel. © M JR I.07.036 M ajandussubjektide käitum ism udelid. Üleüldine tasakaaluteooria. Tutvustatakse kaasaegseid makroökonoom ilisi mudeleid: © 1. - 2. n.2 L n-s neokeinsiaanlus, neoklassikaline mudel, kaasaegsete kasvumudelite 3. - 12. n.2 L, 1.5 S n-s 1 knt teooria. 13. - 16. n . l .5 S n-s 1 k n t= > E ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E M JRI.07.029 M a k roökonoom ika (k õ rv a la in en a ) M JRI.07.042 S tru k tu u riö k o n o o m ik a lektor Eve Parts dotsent Helje Kaldaru 2AP(24L+3P+21S+32i)*E 1.5AP(16L+4P+12S+28i) *A □ M ajandus (kõrvalainena): ■ R ah v am ajan d u st © M JR I.07.028 © M JR I.07.025 M akroökonoomika lühikursus 1) käsitleb m ajanduse üldise tasakaalu Rakendatakse m ikroökonoom ilise analüüsi meetodeid turgude struktuuri probleeme (kogunõudm ine-kogupakkum ine, säästm ine-investeerim ine, uurimisel, samuti käsitletakse üksikute firmade käitumist konkreetses eksport-import, keinsistlik võimendi mudel); 2) analüüsib konkreetseid turustruktuuris. m akrom ajanduslikke probleeme (raha, tööpuudus, inflatsioon, ©24. - 25. n.2 L n-s maksebilanss); 3) vaatleb avaliku sektori (riiklik eelarve- ja 26. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => А maksupoliitika) ja rahvusvahelise m ajandussektroiga seotud probleeme. © 2 4 .-2 5 . n.2 L n -s M JRI.07.043 K õrgkooli pedagoogiline p ra k tik a I (m ajandusteadus) 26. - 35. n.2 L, 1.5 S n-s 1 knt dotsent Helje Kaldaru 36. - 39. n. 1.5 S n-s 1 knt => E 2AP(16P+64i) *A □ M ajandusteadus:m ag MJRI.07.030 M a jan d u sõ p e tu s Osalemine m ajandusteaduskonna bakalaureuse õppekavade õppetöö lektor Eve Parts läbiviimisel sem inaride ja praktiliste tööde juhendajatena. 3AP(36L+4P+24S+56i) *E © septem ber, 40. n. => А ■Sotsioloogia:ülem, Õigusteadus: 1 Kursuse ülesandeks on anda ülevaade inimese m ajanduslikust käitum isest M JRI.07.044 K õrgkooli pedagoogiline p ra k tik a II (m ajandusteadus) turumajanduse tingimustes. Vaatluse all on: 1) m ikroökonoom ika dotsent Helje Kaldaru põhialused (tarbijate ja firmade käitum ine turul, piiratud ressursside 4AP(32P+128i) *A jaotum ine ja optim aalne kasutam ine jt.); 2) m akroökonoom ika põhialused □M ajandusteadus:m ag (kogunõudm ine ja kogupakkum ine, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg). Osalem ine m ajandusteaduskonna bakalaureuse õppekavade õppetöö ©1. - 1. n.4 L n-s läbiviimisel sem inaride ja praktiliste tööde juhendajatena. 2 .-1 6 . n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E © septem ber, 40. n. => А M JRI.07.031 M a jan d u sm atem aa tik a M JRI.07.045 M akro ö k o n o o m ik a põh im udelid külalisprofessor Juha Vehviläinen dotsent Helje Kaldaru 3A P(30L+2P+16S+72i) *E 2A P(16L+4P+12S+48i) *E ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajandust ■ R ah v am ajan d u st O M JRI.07.020, M JRI.07.021 M akrom ajandusteooria m atem aatiline käsitlus. Loengutes tutvustatakse matemaatilisi meetodeid, mis on vajalikud © 1. - 2. n.2 L n-s kaasaegsest m ajandusalasest kirjandusest arusaamiseks. 3. - 16. n .l L, 1 S n-s 2 knt, 1 re f= > E © 1. - 16. n.2 L, 1 S n -s 1 knt = > E M JRI.07.046 T öö-ökonoom ika MJRI.07.033 M a k roökonoom ika sü v a k u rsu s lektor Raul Eamets külalislektor Riku Kinnunen 1.5AP(16L+4P+12S+28i) *A 3 A P(30L+2P+16S+72i) *E ■ R ah v am ajan d u s t ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade töö nõudm isest ja töö pakkumisest. OM JRI.07.020, M JRI.07.021 Käsitletakse kaasaegseid hõive teooriaid, am etiühingute osa tööturul, Loengukursuses antakse ülevaade kaasaegsetest m akroökonoom ilistest sissetulekute, tööturu diskrim ineerim ise problemaatikat. Eraldi on mudelitest. vaatluse alla võetud tööpuudus, tööpoliitika ning Eesti tööturu küsimused. ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 knt => E © 1 .- 2 . n.2 L n-s 3. - 16. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => А M JRI.07.035 Ö k o n o m eetria sü v a k u rsu s külalislektor Riku Kinnunen M JRI.07.048 M ikroökonoom ika 3AP(30L+2P+16S+72i) *E dotsent Helje Kaldaru ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajan d u st 6A P(20L+4P+16S+200i) *E О M JRI.02.001 ■M ajandusteadus:m ag Loengukursuses käsitletakse ökonom eetria põhiküsimusi. Om andatud M ikroökonoom iline m udelkäsitlus edasijõudnutele. teadmised võim aldavad üliõpilastel tegeleda m ajandusküsim uste © septem ber, 40. n. 2 knt => E empiirilise analüüsiga. ©24. -3 9 . n.2 L, 1 S n -s 1 k n t= > E MJRI.0 7 .049 M ak roök on oom ik a MAJA1VDUSTEADUSKOND 361 361 lektor Raul Eamets 6AP(38L+2P+200i) *E M JRI.07.062 M ajandusliku arengu teooriad ■Majandusteadus: mag külalislektor Riku Kinnunen Makroökonoomika põhikontseptsioonide mudelkäsitlus edasijõudnutele, 3A P(30L+2P+88i) *A ©september, 40. n. 1 knt => E □M ajandusteadus:m ag О M JRI.07.020, M JRI.07.021, M JRI.07.025 MJRI 07.050 M ikroökonoomika süvakursus Antakse ülevaade m ajandusliku kasvu teooriate erinevatest aspektidest: külalisprofessor Horst Todt endogeenne kasvuteooria, poliitika ja majanduskasv, finantsid ja 3 AP(30L+2P+16S+72i) *E majanduskasv. ■Ettevõttemajandus:3, Rahvam ajandus:3 © 24. - 39. n.2 L n-s 1 knt => А О MJRI.07.025 Mikroökonoomika mudelkäsitlus edasijõudnutele. M JRI.07.063 M änguteooria ©1. -16 . n.2 L, 1 S n-s 1 k n t= > E külalisprofessor Horst Todt 3A P(28L+4P+88i) *A MJRI.07.051 M ikroökonoomika süvakursus □M ajandusteadus:m ag külalisprofessor Horst Todt OM JRI.07.025 6AP(30L+2P+32S+176i) *E M ikroökonoom ika erikursuses antakse ülevaade kaasaegsetest ■Majandusteadus:mag m änguteooriatest ja m änguteooriate erinevatest aspektidest. Mikroökonoomika mudelkäsitlus. Situatsioonianalüüs teadusartiklite © 1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => А põhjal. © 1 ,-16 . n.2 L, 2 S n -s 1 knt => E M JRI.07.064 M ajandusliku mõtte ajalugu külalisprofessor Horst Todt MJRI.07.053 M ajanduslik strateegia 3AP(30L+2P+88i) *A emeriitprofessor Mihhail Bronštein □ M ajandusteadus:m ag ,5AP(6L+14i)-A О M JRI.07.020, MJRI.07.021 Antakse ülevaade majandusliku strateegia olemusest, m ajanduslike K äsitletakse m ajandusmõtte ajaloolist arengut antiikajast kuni kaasaegsete resurside ja majandusliku strateegia seostest. Iseloomuststakse Eesti suundadeni. Vabariigi ja teiste Balti riikide majanduslikku strateegiat. © 24. - 39. n.2 L n-s 1 knt => А ©märts, 1. n. => А M JRI.07.065 Ö konom eetria süvakursus MJRI.07.054 M ajanduse põhialused külalislektor Riku Kinnunen dotsent Helje Kaldaru 6A P(32L+4P+28S+176i) *E 2AP(20L+2P+2S+56i) *A ■M ajandusteadus:m ag □Koolikorraldus:mag OM JRI.02.001 Aine eesmärgiks on anda ülevaade majandusteooria loomise Loengukursuses käsitletakse süvendatult mõningaid empiirilise analüüsi metodoloogilistest põhialustest ja levinum atest majandusteoreetilistest m eetodeid (aegridade analüüs, tõenäosuse ja jaotuse teooriad, kontseptsioonidest. Käsitletavad teemad on jagatud kolm etunnisteks paneeluuringud jt.). plokkideks, millest esimene on sissejuhatav, neli järgm ist hõlmavad © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E mikro-ja ülejäänud kolm makroökonoomikat. ©september, 40. n. 1 knt, 1 re f => А M JRI.07.067 Raha ja pangandus külalislektor Riku Kinnunen MJRI.07.055 M ajandusõpetus II 3A P(46L+2P+72i) *E lektor Raul Eamets ■Ettevõttem aj andus: 3, Rahvamaj andus :3 2AP( 16L+4P+12S+48i) *E O M JR I.07.020, MJRI.07.021 ■Avalik haldus:, Avalikkussuhted ja teabekorraldus: Loengukursuses antakse ülevaade kaasaegsest pangasüsteemist ja ©MJRI.07.023 rahvusvahelistest finantsturgudest. Kursuse ülesandeks on anda ülevaade põhilistest m akrom ajanduslikest © 1. - 16. n.3 L n-s 1 knt, 1 ref => E seostest ning tähtsamatest kogu ühiskonda puudutavatest probleemidest: raha, inflatsioon ja tääpuudus. Kursus lõpeb rahvusvahelise kaubanduse ja M JRI.07.068 Kõrgkooli pedagoogiline praktika III (majandusteadus) rahvusvahelise rahanduse käsitlemisega. dotsent Helje Kaldaru © 1 .-2 . n.2 L n-s 16AP(320P+320i) *A 3. -16. n. 1 L, 1 S n-s 2 knt => E □M ajandusteadus:dokt Osalem ine m ajandusteaduskonna diplomi- ja bakalaureuseõppe ainete MJRI 07.056 M ajandusõpetuse lühikursus õppetöö läbiviimisel sem inaride, praktiliste tööde ja uurimistööde lektor Eve Parts, assistent Anneli Kaasa juhendajana. lAP(18L+2P+20i) *A © septem ber, 40. n. => А ■ TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: Kursuse ülesandeks on anda ülevaade inimese m ajanduslikust käitum isest M JRI.07.069 Doktorisem inar m ajandusteaduses turumajanduse tingimustes. Vaatluse all on: 1) m ikroökonoom ika korr. professor M ait M iljan, korr. professor Tiiu Paas, korr. professor põhialused (tarbijate ja firmade käitumine turul, piiratud ressursside V am bola Raudsepp, korr. professor Jüri Sepp jaotumine ja optimaalne kasutamine jt.); 2) m akroökonoom ika põhialused 10AP(80S+320i) *A (mis, miks ja kuidas toimub rahvamajanduses suurte m ajandushoobade - ■M ajandusteadus:dokt hinnad, inflatsioon, hõive jt. kasutamine). Seminaril esinevad kraadiõppurid, õppejõud ja teadlased majandusteaduse ©1. -10. n.2 L n-s 1 knt => А aktuaalseid probleeme käsitlevate ettekannetega. Doktorantidel on kohustus esineda vähem alt nelja ettekandega oma uurimistöö teoreetiliste MJRI.07.059 Riigirahandus aluste, varasemate uurimistulem uste, analüüsimetoodika ja analüüsi külalisprofessor Juha Vehviläinen tulem uste kohta. 1.5AP(30L+2P+28i) *A © septem ber, 40. n. => А ■Ettevõttem ajandust, R ahvam ajandust О MJRI.07.020, M JRI.07.021, MJRI.07.025 M JRI.07.070 Doktorikursus (rahvam ajandus) Kursuse eesmärgiks on analüüsida ühiskondliku sektori m aksustam ise korr. professor Tiiu Paas, korr. professor Jüri Sepp kaudu finantseerimise erinevaid meetodeid ja välja tuua eriom aste 10AP(20S+380i) *A maksustamispoliitikate nagu näiteks progressiivse tulumaksu, kinnisvara- ■M ajandusteadus:dokt ja aktsiisimaksu m ajanduslik efekt Doktorikursus annab süstem aatilisi teadmisi majandusteadusest ®1. - 16. n.2 L n-s 1 k n t= > А tänapäevasel tasemel. Programm on individuaalne. 362 MAJANDUSTEADUSKOND 362 © septem ber, 40. n. => A dotsent Helje Kaldaru, lektor Raul Eamets, lektor Viktor Trasberg 4AP(20S+140i) *E M JRI.07.071 M ajandusliku arengu teooriad ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust külalislektor Riku Kinnunen Kursuses käsitletakse m ajandusteooria klassikalisi ja uuemaid teoreetilisi 3AP(30L+2P+88i) *A seisukohti ja nende rakendusi erinevate valdkondade uurimisel □ M ajandusteadus:dokt © veebruar, 20. n. => E Antakse ülevaade m ajandusliku kasvu teooriate erinevatest aspektidest: endogeenne kasvuteooria, poliitika ja majanduskasv, finantsid ja M JRI.07.082 Kõrvaleriaine uurimus (m ajandusteooria) majanduskasv. erak. professor Olev Raju, dotsent Helje Kaldaru, lektor Raul Eamets, ©24. - 39. n.2 L n-s 1 knt => A lektor Eve Parts 3A P(8S+112i) *E MJRI.07.072 M änguteooria □ E ttev õ ttem a jan d u st, R ah v am ajan d u st külalisprofessor Horst Todt Kõrvalaine uurimistöö koostam ise eesm ärgiks on uuritava probleemi 3AP(28L+4P+88i) *A struktureerim ise ja kvalitatiivse analüüsi oskuste omandamine; samuti □ M ajandusteadus:dokt kvalitatiivse analüüsi sidum ine konkreetsetele andmetele tugineva M ikroökonoom ika erikursuses antakse ülevaade kaasaegsetest kvantitatiivse analüüsiga. m änguteooriatest ja m änguteooriate erinevatest aspektidest. © oktoober, 31. n. => E © 1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => A M JRI.07.085 M ajandusteooria alused M JRI.07.073 M ajandusliku mõtte ajalugu dotsent Helje Kaldaru külalisprofessor Horst Todt 4A P(20L+4P+16S+120i) *E 3AP(30L+2P+88i) *A □ R ahvatervis:m ag □M ajandusteadus:dokt Antakse ülevaade m ajandusteooria loomise põhialustest ja levinumatest Käsitletakse m ajandusm õtte ajaloolist arengut antiikajast kuni kaasaegsete m ajandusteoreetilistest kontseptsioonidest suundadeni. © septem ber, 40. n. 2 knt, 1 re f => E ©24. - 39. n.2 L n-s 1 knt => A M JRI.07.086 Balti riikide m ajandus ülem inekuperioodil MJRI.07.074 Dünaamilised matem aatilised meetodid m ajanduses lektor V iktor Trasberg külalisprofessor Juha Vehviläinen 3A P(32L+88i) *E 4AP(30L+2P+32S+96i) *A □(välism aalastele): , Balti õpingute programm: □ M ajandusteadus:dokt Kursus annab ülevaate Balti riikide m ajanduses viimasel kümnendil Tutvustatakse m atem aatilisi meetodeid, mis on vajalikud kaasaegsest toim unud struktuurim uutustest, rahasüsteem ist, privatiseerimisest ja majandusalasest kirjandusest arusaamiseks. Kursuse käigus om andatakse m ajandusreformidest. Kursuses käsitletakse ka avatud majanduse süvendatud teadm isi m ikro- ja m akroökonoom ika ning majandusliku m ajanduspoliitilisi alternatiive. kasvu teooriatest. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 re f= > E © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 S n-s 1 knt => A M JRI.07.087 Turu struktuur ja ettevõtte turukäitumine M JRI.07.075 Rahvusvaheline makroökonoom ika dotsent Helje Kaldaru külalisprofessor Juha Vehviläinen 2A P(12L+10S+58i) *A 6A P(30L+2P+32S+176i) *E ■A vatud Ülikool: □ M ajandusteadus:dokt Eesm ärgiks on anda m ajandusteoreetiline ülevaade turu struktuurist ja Tutvustatakse kaasaegseid makroökonoom ilisi mudeleid: ettevõtte käitum isest nõudja ja pakkujana erineva struktuuriga turgudel. neokeinsiaanlus, neoklassikaline mudel, kaasaegsete kasvum udelite Vaatluse all on hüvisteturg, tööturg, kapitaliturg ja rahvusvaheline teooria. kaubaturg. © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E © jaanuar, 1. n. 1 re f= > A MJRI.07.076 M ikroökonoom ika süvakursus M JRI.07.088 Praktika külalisprofessor Horst Todt korr. professor M ait M iljan, korr. professor Tiiu Paas, korr. professor 6A P(30L+2P+32S+176i)*E Vam bola Raudsepp, korr. professor Jüri Sepp, erak. professor Janno □ M ajandusteadus:dokt Reiljan, dotsent Toom as Haldma, dotsent Helje Kaldaru, dotsent Anu M ikroökonoom ika mudelkäsitlus. Situatsioonianalüüs teadusartiklite Reiljan, dotsent Kulno Türk põhjal. 10AP(10S+390i) *A © 1 .- 16. n.2 L, 2 S n -s 1 knt => E ■Ä rijuhtim ine:m ag Praktika eesm ärgiks on om andada juhi igapäevatöös esile tulevate M JRI.07.077 Ö konom eetria süvakursus probleem ide teadusliku form uleerim ise ja lahendam ise oskused. Praktika külalislektor Riku Kinnunen käigus koostatakse rakenduslik eriuurim us, kus esitatakse probleemi 6A P(32L+4P+28S+176i) *E püstitus ning selle lahendam ise m eetodid ja võim alused konkreetses □M ajandusteadus:dokt ettevõttes. Loengukursuses käsitletakse süvendatult m õningaid em piirilise analüüsi © aprill, 12. n. meetodeid (aegridade analüüs, tõenäosuse ja jao tuse teooriad, septem ber, 12. n. 1 r e f= > A paneeluuringud jt.). © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 knt => E M JRI.07.089 Rahvusvaheline rahandus külalislektor Riku Kinnunen M JRI.07.080 Alusõppe uurimus (m ajandusteooria) 3A P(30L+2P+88i) *E dotsent Helje Kaldaru, lektor Raul Eamets, lektor Eve Parts, lektor Viktor □ M ajandusteadus:m ag Trasberg Kursuses antakse ülevaade rahandusest nii rahvam ajanduse kui ka 3A P(8S+112i)*E ettevõttem ajanduse seisukohast. Kirjeldatakse väikese avatud majanduse ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ah v am ajan d u st m udelit ja vahetuskursside rolli selles. OM JRI.02.023 ©1. - 16. n.2 L n-s 1 knt => E Alusõppe uurimistöö põhieesm ärkideks on erialase teaduskirjanduse ja em piirilise materjali leidm ise ja sellega töötam ise kogemuse M JRI.07.090 Rahvusvaheline rahandus om andam ine, samuti ka korrektse kirjaliku väljendusoskuse omandamine. külalislektor Riku Kinnunen © oktoober, 31. n. => E 1.5AP(16L+44i) *A □ M ajandusteadus:m ag MJRI.07.081 E ria in e (m a ja n d u steo o r ia ) 363 MAJANDUSTEADUSKOND 363 Õpitakse õendusprobleem ide väljaselgitamist, õendusabi planeerimist, Kursuses antakse ülevaade rahandusest nii rahvamajanduse kui ka teostamist ja hindam ist ning dokumenteerimist erinevate vanuritel ettevõttem ajanduse seisukohast. K irjeldadtakse väikese avatud majanduse esinevate haiguste korral. Sureva patsiendi hoolduse eripära ja patsiendi m udelit ja vahetuskursside rolli selles. perekonna toetamine. Õendustegevus ja erinevad õendustoim ingud 0 1 . -1 6 . n.2 L n-s 1 knt => E vanurite ja sureva patsiendi Õendusabis. Haige vanuri ja sureva patsiendiga suhtlemise eripära, patsiendi perekonnaliikm ete õpetamine, M JRI.07.092 A valiku sek to ri tööjõu ökonoom ika juhendamine, nõustamine jne. lektor Raul Eamets ©september, 40. n. => A 1.5AP(16L+4P+12S+28i) *A □ A valik haldus:ülem MJRI.07.091 R ahvusvaheline ra h a n d u s Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade töö nõudmisest ja töö pakkumisest. külalislektor Riku Kinnunen Käsitletakse kaasaegseid hõive teooriaid, ametiühingute osa tööturul, 3AP(30L+2P+88i) *E sissetulekute, tööturu diskrim ineerim ise problemaatikat. Eraldi on □Majandusteadus:dokt vaatluse alla võetud tööpuudus, tööpoliitika ja Eesti tööturu küsimused. © 1. - 2. n.2 L n-s 3. - 16. n .l L, 1 S n-s 2 knt => A Ainete nimed Aegridade analüüs MJRI.02.041 Bakalaureusetöö (M ajanduspoliitika MJRI.04.029 Agraarpoliitika M JRI.04.024 ja haldusmajandus) Ajaja riskijuhtimine M JJV .03.063 Bakalaureusetöö MJRI 02.037 AktsiaettevÕtted ja äriõigus M JRA .03.009 (M ajandusprotsesside Algoritmid ja realisatsioon M JRA.05.003 m odelleerim ine) Alusõppe uurimus M JJV.03.071 Bakalaureusetöö (juhtimine) MJJV.03.074 Alusõppe uurimus (Rahandus) M JRA .03.035 Bakalaureusetöö (m ajandusarvestus) M JRA.01.044 Alusõppe uurimus (Riigimajanduse M JRI.04.014 Bakalaureusetöö M JRA.05.038 õppetool) (majandusinfosüsteem id) Alusõppe uurimus (Statistika M JR I.01.023 Bakalaureusetöö (raha ja pangandus) M JRA.02.031 õppetool) Bakalaureusetöö (rahvusvaheline MJJV.03.098 Alusõppe uurimus M JRA .01.040 juhtim ine) (majandusarvestus) Bakalaureusetöö (turundus) MJJV.02.054 Alusõppe uurimus M JRA .05.034 Bakalaureusetöö (välism ajandus) M JJV.04.038 (majandusinformaatika) Bakalaureusetöö (ärirahandus ja M JRA.03.039 Alusõppe uurimus (m ajanduspoliitika M JRI.03.041 investeeringud) õppetool) Balti riikide majandus MJRI.07.086 Alusõppe uurimus (majandusteooria) M JRI.07.080 ülem inekuperioodil Alusõppe uurimus (välismajandus) M JJV .04.034 Brandi juhtim ise simulatsioon M JJV.04.033 Alusõppe uurimus (Ökonom eetria M JRI.02.038 Bürokraatia teooria MJRI.03.042 Õppetool) Büroo program m varustus M JRA.05.002 Ametisuhtlemine M JJV.03.065 Controlling ettevõtte M JRA .01.019, M JRA.01.039 Andmejuhtimine M JRA.05.027 juhtim issüsteem is Andmejuhtimine MS Access abil MJRA.05.031 Diplom isem inar (finantsjuhtimine) M JRA.03.030 Arenguökonoomika M JJV .04.030 D iplom isem inar (turundus) M JJV.02.043 Arvestus eelarvelistes asutustes M JRA .01.006 Doktorikursus (rahvamajandus) MJRI.07.070 Arvestus juhtimisprotsessis M JRA .01.029 D oktorisem inar m ajandusteaduses MJRI.07.069 Arvestuse infosüsteemi juurutam ine M JRA .01.021 D ünaam ilised m atem aatilised MJRI.07.036, M JRI.07.074 ettevõttes tarkvarapakettide abil meetodid majanduses Arvestuse infosüsteemid M JRA .01.018 Eesti m ajanduse M JRI.07.002 Audiitorkontroll M JRA .01.004 arengukontseptsioonid Avaliku sektori tööjõu ökonoom ika M JRI.07.092 Eesti majanduskeskkond, võimalused M JRI.02.043 Avaliku sektori ökonoomika M JRI.04.026 ja riskid Bakalaureusesem inar (ju h tim in e) M JJV .03.060 Eesti, Läti ning Leedu majanduslik M JRI.03.020 Bakalaureusesem inar M JRA .01.035 areng ja koostöö (m ajandusarvestus) Eestvedamine MJJV.03.088 Bakalaureusesem inar M JRA .05.032 Eriaine (M ajanduspoliitikaja M JRI.03.040 (m ajandusinfosüsteem id) haldusmajandus) Bakalaureusesem inar M JRI.03.034 Eriaine (M ajandusprotsesside MJRI.02.033 (m ajanduspoliitika ja m odelleerim ine) haldusm ajandus) Eriaine (finantsjuhtim ine) M JRA.03.042 Bakalaureusesem inar M JRI.02.021 Eriaine (juhtimine) MJJV.03.073 (m ajandusprotsesside Eriaine (m ajandusarvestus) M JRA.01.041 m odelleerim ine) Eriaine (m ajandusinfosüsteem id) M JRA.05.036 Bakalaureusesem inar (raha ja M JRA .02.014 Eriaine (m ajandusteooria) MJRI.07.081 pangandus) Eriaine (raha ja pangandus) M JRA.02.032 Bakalaureusesem inar (rah v u sv a h elin e M JJV .03.096 Eriaine (rahvusvaheline juhtim ine) M JJV.03.095 juhtim ine) Eriaine (turundus) M JJV .02.053 B akalaureusesem inar (turundus) M JJV .02.019 Eriaine (välism ajandus) M JJV .04.035 Bakalaureusesem inar (v ä lism a ja n d u s) M JJV .04.013 Eriaine (ärirahandus ja M JRA .03.038 B akalaureusesem inar (ärirahandus ja M JRA .03.012 investeeringud) investeeringud) Eriala m agistrikursus (juhtim ine ja M JJV.03.058 MAJANDUSTEADUSKOND turundus) Kõrgkooli pedagoogiline praktika I M JRI.07.043 Erisem inar rahvusvahelisest M JJV .02.042 (m ajandusteadus) turundusest Kõrgkooli pedagoogiline praktika II M JRI.07.044 Ettevõte ja rahvam ajanduslikud M JRI.07.027 (m ajandusteadus) seosed Kõrgkooli pedagoogiline praktika III M JRI.07.068 Ettevõtluskeskkond M JRI.03.019, M JRI.03.023 (m ajandusteadus) E ttevõtte aastaaruanne ja audit M JRA .01.038 K õrvaleriaine uurimus MJJV.03.070 Ettevõtte finantsjuhtim ise M JRA .03.049 Kõrvaleriaine uurimus (M ajanduse MJRI.02.034 sim ulatsioon m odelleerim ine) Ettevõtte finantsm ajandus 1 M JRA.01.020 Kõrvaleriaine uurimus MJRI.04.022 Ettevõtte finantsm ajandus II M JRA .03.017 (M ajanduspoliitika ja Ettevõtte infosüsteemid M JRA .05.013, M JRA .05.022 haldusmajandus) Ettevõtte loomise ja tegutsemise M JJV .03.050, M JJV .03.054 Kõrvaleriaine uurimus (Rahandus) MJRA.03.036 alused K õrvaleriaine uurimus MJRA.01.042 Ettevõtte strateegia kujundam ine ja M JJV .03.053 (m ajandusarvestus) muutmine Kõrvaleriaine uurimus MJRA.05.035 Ettevõtte väärtuse juhtim ine M JRA.02.033 (m ajandusinfosüsteem id) Ettevõttem ajandus M JJV .03.049 Kõrvaleriaine uurimus MJRI.07.082 Ettevõttem ajanduse alused M JJV .03.051 (m ajandusteooria) Ettevõttepoliitika M JJV .03.052 K õrvaleriaine uurimus (turundus) MJJV.02.051 Eurointegratsiooni alused M JJV .04.021 Kõrvaleriaine uurimus MJJV.04.036 Euroopa Liidu m ajandus-ja M JRI.03.016 (välism ajandus) rahanduspoliitika MS EXCEL funktsioonid MJRA.05.020 Euroopa Liidu M JJV .04.031 M agistrikursus (rahandus ja arvestus) MJRA.03.021 sotsiaalm ajanduspoliitika alused M agistrikursus (rahvamajandus) MJRI.02.039 Finantsaruandluse analüüs M JRA.01.016 M agistrisem inar MJJV.04.024 Finants arvestus M JRA.01.012 M ajandusajalugu M JRI.03.014, MJRI.03.029, Finantsarvestus j a aruandluse analüüs M JRA.01.028 MJRI.03.038 Finantsarvestuse alused M JRA.01.032 M ajandusarvestus MJRA.01.033 Finantsarvestuse süvakursus M JRA.01.003 M ajandusarvestuse alused MJRA.01.010 Finantseerim ise ja arvestuse M JRA.01.026 M ajanduse põhialused MJRI.07.054 põhimõtted ettevõtte loomisel M ajanduslik strateegia MJRI.07.053 Finantsjuhtimine M JRA .03.013, M JRA.03.014, M ajandusliku arengu strateegiad MJJV.04.008 M JRA .03.048 M ajandusliku arengu teooriad M JRI.07.062, MJRI.07.071 Finantsjuhtim ine avalikus sektoris M JRI.04.032 M ajandusliku m õtte ajalugu M JRI.07.064, MJRI.07.073 Finantsjuhtimine, ärirahandus ja M JRA.03.034 M ajandusm atem aatika M JRI.02.031, MJRI.07.031 investeeringud M ajanduspoliitika M JRI.03.010, MJRI.03.027 Finantsjuhtim ise alused M JRA.03.019, M JRA.03.047 M ajanduspoliitika I MJRI.03.001 Finantsm atem aatika M JRI.02.032 M ajanduspoliitika II MJRI.03.002 Finantsteenuste turundus M JJV .02.047 M ajanduspoliitika III MJRI.03.007 Finantsturud ja -institutsioonid M JRA .02.025 M ajandusteaduse ajalugu MJRI.03.013 Firma diagnostika M JRA.01.036 M ajandustegevuse alused M JRA .01.049, MJRI.04.031, Füüsilisest isikust ettevõtja arvestus M JRA.01.023 MJRI.04.033 ja maksustamine Maj andustegevuse j a MJRI.03.043 HTML tekst ja W W W lehekülg M JRA.05.021 keskkonnaökonoom ika põhialused Hinnakujundus turunduses M JJV .02.033 M ajandusteooria M JRI.07.012, MJRI.07.022 Inform aatika M JRA .05.033 M ajandusteooria alused MJRI.07.085 Inform aatika erikursus M JRA .05.028 M ajandusõpetus MJRI.07.030 Infosüsteem ide sem inar M JRA .05.030 M ajandusõpetus I MJRI.07.023 Inglise keel M JJV .03.024 M ajandusõpetus II MJRI.07.055 Innovatsioon organisatsioonis M JJV .03.079 M ajandusõpetuse lühikursus M JRI.07.016, MJRI.07.056 Institutsiooniökonoom ika M JRI.03.018 M akroökonoom ika M JRI.07.018, MJRI.07.049 Institutsiooniökonoom ika I M JRI.03.032 M akroökonoom ika (kõrvalainena) MJRI.07.029 Investeeringud ja väärtpaberite M JRA.03.028 M akroökonoom ika I MJRI.07.021 analüüs M akroökonoom ika II MJRI.07.020 Investeeringud ja väärtpaberite M JRA.03.044 M akroökonoom ika põhim udelid MJRI.07.045 analüüs I M akroökonoom ika süvakursus MJRI.07.033 Investeeringud ja väärtpaberite M JRA.03.045 M aksude arvestus MJRA.01.014 analüüs II M atem aatilise m ajandusteaduse MJRI.07.024 Juhtim ine I M JJV .03.077 alused Juhtim ine II M JJV.03.003 M eeskonna juhtim ine MJJV.03.089 Juhtim isarvestus M JRA .01.013, M JRA .01.046 M ikroökonoom ika M JRI.07.025, MJRI.07.048 Juhtim ise alused M JJV .03.021, M JJV .03.081 M ikroökonoom ika (kõrvalainena) MJRI.07.028 Juhtim isteooriad ja -kontseptsioonid M JJV .03.090 M ikroökonoom ika süvakursus M JRI.07.050, M JRI.07.051, K aubandusinstitutsioonid M JJV .03.064 MJRI.07.076 Kaubandusteooriad M JJV .03.039 M änguteooria M JRI.07.063, M JRI.07.072 K eskkonnapoliitika M JRI.03.009 O peratsioonianalüüsi m udelid M JRI.02.020 Kindlustuse rahandus M JRA .03.007, M JRA.03.025 O peratsioonide ja kvaliteedi M JJV.03.014 Kindlustusstatistika M JRI.01.010 juhtim ine K innisvara rahandus M JRA .03.031 Organisatsioon, personal ja juhtim ine M JJV.03.022 K onkurentsipoliitika M JRI.03.030 Organisatsiooni arendam ine ja M JJV.03.082 Konkurentsiteooria ja -poliitika M JRI.03.017 eestvedam ine Kuluarvestus M JRA .01.015, M JRA .01.037, Organisatsioonikultuur M JJV .03.067 M JRA .01.048 Organisatsioonikultuuri M JJV .03.093 K vantitatiivsed meetodid M JRI.02.006, M JRI.02.019 rahvusvaheline kontekst 365 MAJANDUSTEADUSKOND 365 Organisatsioonikäitumine MJJV.03.031, M JJV .03.035, R iigirahandus I MJRI.04.012 MJJV.03.084, M JJV .03.086 Riigirahandus II M JRI.04.013 Organisatsioonikäitum ine M JJV .03.094 Riskijuhtim ine ja tuletisinstrum endid M JRA.02.035 (edasijõudnutele) Sim ultaansete võrranditega m udelid MJRI.02.040 Organisatsiooniõpetus M JJV.03.066 Sissejuhatus juhtim isõpetusse MJJV.03.001 Otsustusmudelid M JRI.02.014 Sissejuhatus m ajandusteooriasse MJRI.07.019 Otsustusteooria M JJV .04.023 Sissejuhatus ökonom eetriasse MJRI.02.024 PangandusettevÕtlus M JRA .03.029 S o tsiaa l-ja m ajandusstatistika alused MJRI.01.011 Pangandusettevõtlus I M JRA.02.007 Statistika MJRI.01.021 PangandusettevÕtlus II M JRA.02.008 Statistika I M JRI.01.019, MJRI.01.020 Panganduspraktika I M JRA.02.019 Statistika II M JRI.01.017, MJRI.01.018 Panganduspraktika II M JRA.02.020 Statistika III MJRI.01.014 Pangateenused M JRA.02.024 Statistiline andm etöötlus MJRI.01.004 Peaeriaine uurimus M JJV.03.072 Statistiline andm etöötlus MJRI.01.022 Peaeriaine uurimus M JRI.04.028 Strateegiline finantsjuhtim ine MJRA.03.008 (Majanduspoliitika ja Strateegiline juhtim ine M JJV .03.015, MJJV.03.078, haldusmajandus) MJJV.03.087 Peaeriaine uurimus M JRI.02.035 Strateegiline juhtim ine ja analüüs M JJV.03.091 (Majandusprotsesside Strateegilise analüüsi m eetodid MJJV.03.085 modelleerimine) Struktuuripoliitika MJRI.03.008 Peaeriaine uurimus M JRA.01.043 Struktuuriökonoom ika M JRI.07.042 (majandusarvestus) Süsteem analüüs majanduses MJRI.01.015 Peaeriaine uurimus M JRA .05.037 Süsteemi analüüsi arendus ja disain MJRA.05.016 (majandusinfosüsteemid) Süsteemi analüüsi arenduse ja disaini MJRA.05.018 Peaeriaine uurimus (raha ja M JRA.02.030 praktikum pangandus) Süsteemi infoloogiline analüüs ja MJRA.05.026 Peaeriaine uurimus (rahvusvaheline M JJV .03.097 m odelleerim ine juhtimine) Tarbijakaitse turumajanduse MJRI.03.025 Peaeriaine uurimus (turundus) M JJV .02.052 tingim ustes Peaeriaine uurimus (välism ajandus) M JJV .04.037 Tarbijakäitum ine M JJV.02.045 Peaeriaine uurimus (ärirahandus ja M JRA .03.037 Teadustöö alused M JRI.02.023, M JRI.02.042 investeeringud) Tooted ja toodangustrateegiad MJJV.02.040 Personalijuhtimine M JJV.03.029, M JJV.03.046, Turu struktuur ja ettevõtte MJRI.07.087 M JJV .03.056, M JJV.03.076, turukäitum ine M JJV.03.083 Turu-uuringud MJJV.02.044 Praktika M JRI.07.088 Turuinstitutsioonid MJJV.03.069 Praktika M JJV .04.025 Turundus M JJV.02.001 Praktika (majanduse modelleerimine) M JRI.02.026 Turundus I MJJV.02.026 Praktika haldusasutustes M JRI.03.028 Turundus II MJJV.02.029 Praktika juhtimises MJJV.03.061 Turundus ja müügitegevus ettevõttes M JJV.02.025 Praktika turunduses M JJV.02.039 Turunduse alused M JJV.02.028 Protsesside ja ressursside juhtim ine M JJV .03.092 T urunduse juhtim ine MJJV.02.002, M JJV.02.020, Protsessijuhtimine M JRA.05.019 M JJV .02.024, M JJV.02.050 Psühholoogia M JJV .03.020 Turunduse juhtim ine I M JJV.02.059 Põhjamaade majandus M JRI.03.012 Turunduse juhtim ise simulatsioon M JJV.02.063 Rahaja pangandus M JRA.02.034, M JRI.07.067 Turunduse strateegiline juhtim ine M JJV.02.062 Rahapoliitika M JRI.03.036 Turundusuuringud MJJV.02.060 Rahvusvaheline ettevõtlus M JJV .04.018 Töö organiseerim ine arvutil M JRA.05.001 Rahvusvaheline M JJV .04.040 Töö-ökonoom ika M JRI.07.046 ettevõttemajandusõpetus Uurim us (ärijuhtim ine) MJRA.03.043 Rahvusvaheline M JJV .04.028 V enem aa m ajandus MJRI.03.045 ettevõttemajandusõpetus I Väikeettevõtlus M JJV.03.040 Rahvusvaheline M JJV.04.029 Väliskaubanduse üldine teooria M JJV.04.001 ettevõttemajandusõpetus II Välism ajandus M JJV.04.012 Rahvusvaheline hankimine M JJV .04.039 Välism ajanduse alused M JJV.04.032 Rahvusvaheline majandus M JJV.04.019 Välism ajanduse m onetaarne teooria MJJV.04.002 Rahvusvaheline majandus I M JJV .04.016 Välism ajanduspoliitika MJJV.04.027 Rahvusvaheline majandus II M JJV.04.017 V älispraktika pangandusest I M JRA.02.022 Rahvusvaheline makroökonoomika M JRI.07.039, M JRI.07.075 V älispraktika pangandusest II M JRA.02.021 Rahvusvaheline pangandus M JRA.02.038 Väärtpaberite analüüs M JRA.03.004 Rahvusvaheline rahandus M JRA.02.039, M JRA.02.040, Võrdlev m ajanduspoliitika MJRI.03.037 M JRI.07.089, M JRI.07.090, Ä ri-ja teenuste turundus M JJV .02.034, MJJV.02.058 M JRI.07.091 Ä rianalüüs ja äriplaan MJJV.03.075 R ahvusvaheline turundus M JJV.02.046, M JJV .02.064, Ä riarvestus I MJRA.01.001 M JJV.04.026 Äriarvestus II MJRA.01.002 R ahvusvaheline ärikesk k on d M JJV .04.015 Ä rieetika M JJV.03.026, M JJV.03.037, R ahvusvaheline ärirahandus M JRA.03.050 MJJV.03.062 R ahvusvahelised finantsturud M JRA.02.036 Ä riettevõtte rahandus M JRA.03.011, M JRA.03.046 R ahvusvahelised finantsturud II M JRA .02.027 Ä riettevõtte rahandus MJRA.03.027 R akenduslikud in fo sü steem id M JRA.05.029 Ä rijuhtim ine MJJV.02.055 R egion aal-ja k ohalik u o m a v a litsu se M JRI.03.033 Ä rijuhtim ine (turundus) MJJV.02.048 poliitika Ä rijuhtim ise diplom itöö MJRA.03.041 Reklaam M JJV.02.004, M JJV .02.030 Ä rijuhtim ise diplom itöö (turundus) M JJV.02.049 R iigieelarve ja m ak su n d us M JRI.04.023 Ä rijuhtim ise m agistriprojekt MJRA.03.040 Riigirahandus M JRI.04.015, M JRI.07.059 Ä rilogistika M JJV.03.042 MAJANDUSTEADUSKOND 366366 Ä risuhtlus M JJV .03.036, M JJV .03.080 Ö konom eetria süvakursus MJRI 07.035, M JRI.07.065, Ä risuhtlus I M JJV .03.023 M JRI.07.077 Ärisuhtlus II M JJV .03.027 Ö konom eetriline m odelleerim ine MJRI.02.027 Ökonom eetria M JRI.02.044 Ühistegevus ettevõtluse vorm ina M JRI.03.039 Ö konom eetria I M JRI.02.001 Ö konom eetria II M JRI.02.025 Inglisekeelsed ainete nimed M JJV .02.001 M arketing M JJV .03.058 Pro-sem inars for M BA students M JJV .02.002 M arketing M anagem ent M JJV .03.060 Bachelor Sem inar (M anagement) M JJV.02.004 Advertising M JJV .03.061 Internship in M anagem ent M JJV .02.019 Bachelor Sem inar (M arketing) M JJV .03.062 Business Ethics M JJV .02.020 M arketing M anagem ent M JJV .03.063 Time and risk m anagem ent M JJV .02.024 M arketing M anagem ent M JJV .03.064 Institutions o f Trade M JJV .02.025 M arketing and Sales M anagem ent in Entrepreneurship M JJV .03.065 Organizational Com m unication M JJV .02.026 M arketing I M JJV .03.066 Organization Theory M JJV .02.028 Basic M arketing M JJV .03.067 Organizational Culture M JJV .02.029 M arketing II M JJV .03.069 Institutions o f M arket M JJV .02.030 Advertising M JJV .03.070 Alternative M inor Subject (M anagement) M JJV.02.033 Pricing in M arketing M JJV .03.071 Individual Project (M anagement) M JJV .02.034 Business and Services M arketing M JJV .03.072 A lternative M ajor Subject (M anagement) M JJV .02.039 Internship in M arketing M JJV .03.073 Alternative Subject (M anagement) M JJV .02.040 Product Policy M JJV .03.074 Bachelors Theses (M anagem ent) M JJV.02.042 Sem inar in International M arketing M JJV .03.075 Business Analysis and Planning M JJV.02.043 Sem inar in M arketing M JJV .03.076 Personnel M anagem ent M JJV.02.044 M arketing Research M JJV .03.077 M anagem ent I MJJV.02.045 Consum er Behaviour M JJV .03.078 Strategic M anagem ent M JJV .02.046 International M arketing M JJV .03.079 Innovation in Organizations M JJV .02.047 M arketing Financial Services M JJV .03.080 Business Com m unication M JJV .02.048 Business M anagem ent (M arketing) M JJV .03.081 Basics o f M anagem ent M JJV .02.049 Diplom a Theses (M arketing) M JJV .03.082 O rganization Developm ent and Leadership M JJV .02.050 M arketing M anagem ent M JJV .03.083 Personnel M anagem ent M JJV .02.051 Individual project in M arketing M JJV .03.084 Organizational B ehaviour M JJV .02.052 Individual Project in M arketing M JJV .03.085 M ethods o f Strategic Analyse M JJV .02.053 Alternative Subject (M arketing) M JJV .03.086 Organisational Behaviour M JJV .02.054 Bachelors Theses (M arketing) M JJV .03.087 Strategic M anagem ent M JJV.02.055 Business M anagem ent M JJV .03.088 Leadership M JJV.02.058 Business and Services M arketing M JJV .03.089 Team M anagem ent M JJV.02.059 M arketing M anagem ent I M JJV .03.090 M anagem ent Theories and Consepts M JJV .02.060 M arketing Research M JJV .03.091 Strategic M anagem ent and Analysis M JJV.02.062 Strategic M arketing M anagem ent M JJV .03.092 Process and Ressource M anagem ent M JJV .02.063 M arketing Gam e Brands M JJV .03.093 The international context o f organizational culture M JJV .02.064 International M arketing M JJV .03.094 Organizational B ehavoiur (Advanced) M JJV.03.001 Introduction to M anagem ent M JJV .03.095 A lternative Subject (International M anagement) M JJV .03.003 M anagem ent II M JJV .03.096 Bachelor Sem inar (International M anagement) M JJV .03.014 Operations and Quality M anagem ent M JJV .03.097 Alternative M ajor Subject (International Management) M JJV .03.015 Strategic M anagem ent M JJV .03.098 Bachelors Theses (International M anagement) M JJV .03.020 Introduction to Psychology M JJV .04.001 International Trade Theory M JJV .03.021 Basics o f M anagem ent M JJV .04.002 International M onetary Theory M JJV .03.022 M anagem ent Course for Advanced Level M JJV .04.008 Econom ic D evelopm ent Strategies M JJV .03.023 Business Com m unication I M JJV .04.012 International Economy M JJV .03.024 English M JJV .04.013 Bachelor Sem inar (International Economy) M JJV .03.026 Business Ethic M JJV .04.015 International Business Environm ent M JJV .03.027 Business Com m unication II M JJV .04.016 International Econom ics I M JJV .03.029 Personnel M anagem ent M JJV .04.017 International Econom ics II M JJV .03.031 Organizational Behaviour M JJV .04.018 International business M JJV .03.035 Organizational Behaviour M JJV .04.019 International Econom ics M JJV .03.036 Business Com m unication M JJV .04.021 Fundam entals o f the European Integration M JJV .03.037 Business Ethic M JJV .04.023 Decision M aking Theory M JJV .03.039 Trade Theory M JJV .04.024 Research sem inar o f M B A studies M JJV .03.040 Small Business M anagem ent M JJV .04.025 Practice M JJV .03.042 Business Logistics M JJV .04.026 International M arketing M JJV .03.046 Personnel M anagem ent M JJV .04.027 International Trade Policy M JJV .03.049 Business Adm inistration M JJV .04.028 International Business I M JJV .03.050 Basics o f Creation and D evelopm ent o f Enterprise M JJV .04.029 International Business II M JJV .03.051 Business A dm inistration M JJV .04.030 Developm ent Economy M JJV .03.052 Business Policy M JJV .04.031 The Fundam entals o f the Socio-Econom ic Policy o f the M JJV .03.053 Form ing and Changeing the Strategy o f Enterprise European Union M JJV .03.054 Basics o f Creation and D evelopm ent o f Enterprise M JJV .04.032 Basics o f International Economy M JJV .03.056 Personnel M anagem ent M JJV .04.033 A Brand M anagem ent Sim ulation 367 MAJANDUSTEADUSKOND 367 MJJV.04.034 Individual Project (International Economy) M JRA .03.021 M agister Level Test MJJV.04.035 A lternative Subject (International Economy) M JRA .03.025 Insurance Finance MJJV.04.036 Individual Project (International Economy) M JRA .03.027 Corporate Finance (Business Finance) MJJV.04.037 Individual Project (International Economy) M JRA .03.028 Investm ents and Security Analysis MJJV.04.038 Bachelors Thesis (International Economy) M JRA.03.029 Banking Service and M anagement MJJV.04.039 International Purchasing M JRA.03.030 Sem inar (in Financial M anagement) MJJV.04.040 International Business M JR A .03.031 Real Estate Finance MJRA.01.001 Basics o f Accounting I M JR A .03.034 Financial M anagem ent, Corporate Finance and MJRA.01.002 Basics o f Accounting Investm ents MJRA.01.003 Intermediate A ccounting M JRA.03.035 Individual project (Finance) MJRA.01.004 Auditing M JRA.03.036 Individual project in Alternative minor subject (Finance) MJRA.01.006 Accounting in N on-profit Institutions M JRA .03.037 Individual project in A lternative major subject (Corporate MJRA.01.010 Accounting Finance and Investments) MJRA.01.012 Accounting M JRA .03.038 Alternative Subject (Corporate Finance and Investments) MJRA.01.013 Managerial A ccounting M JRA .03.039 Bachelors Theses (Corporate Finance and Investments) MJRA.01.014 Accounting for Taxes M JRA .03.040 Dissertation (Business Administration) MJRA.01.015 Cost Accounting M JRA .03.041 Diplom a Paper (Business Administration) MJRA.01.016 Financial Statement Analysis M JRA .03.042 Final exam (Business Administration diploma) MJRA.01.018 Accounting Information System M JRA .03.043 Individual project (Business Administration Diploma) MJRA.01.019 Management Control M JRA .03.044 Investments and Securities Analysis I MJRA.01.020 Basics o f A ccounting M JRA .03.045 Investments and Securities Analysis II MJRA.01.021 Software for accounting information systems M JRA .03.046 Corporate Finance MJRA.01.023 Accounting and taxation for self-employed persons M JRA .03.047 Fundamentals o f Financial M anagement MJRA.01.026 Principles o f financing and accounting in company M JRA .03.048 Financial M anagem ent foundation process M JRA .03.049 Simulation Game MJRA.01.028 Financial Accounting and Statem ent Analysis M JRA .03.050 International Corporate Finance MJRA.01.029 Managerial Accounting MJRA.05.001 Organizing Work with Computer MJRA.01.032 Basics o f Financial Accounting M JRA .05.002 Office Software MJRA.01.033 Basics o f Accounting M JRA .05.003 Algorithm and Realization MJRA.01.035 Bachelor Sem inar (Accounting) M JRA.05.013 Information Systems (Firm level) MJRA.01.036 SW OT-analysis M JRA .05.016 System Analyses Developm ent and Design MJRA.01.037 Cost Accounting M JRA.05.018 Süstem Analyses Developm ent and Design - Exercise MJRA.01.038 Annual Report and Auditing M JRA .05.019 Process M anagem ent MJRA.01.039 Controlling M JRA .05.020 MS EXCEL Functions MJRA.01.040 Individual project (Accounting) M JRA .05.021 Hyper Text M arkup Language and World Wide Web MJRA.01.041 Alternative Subject (Accounting) M JRA .05.022 Information Systems (Firm level) MJRA.01.042 Individual project in alternative m inor subject M JRA .05.026 System Analyses and M odeling (Info level) (Accounting) M JRA.05.027 Data M anagem ent MJRA.01.043 Individual project in alternative m ajor subject M JRA .05.028 Advanced Informatics (Accounting) M JRA .05.029 Applied Information Systems MJRA.01.044 Bachelors Theses (Accounting) M JRA .05.030 Information Systems MJRA.01.046 Managerial Accounting M JRA .05 .031 Data M anagem ent with MS Accsess MJRA.01.048 Cost Accounting M JRA .05.032 Bachelor Seminar (Business Information Systems) MJRA.01.049 Accounting M JRA .05.033 Informatics MJRA.02.007 Banking Services and M anagem ent I M JRA .05.034 Individual project (Business Informatics) MJRA.02.008 Banking Services and M anagem ent II M JRA .05.035 Individual project in alternative minor subject (Business MJRA.02.014 Bachelor Seminar (Money and Banking) Information Systems) MJRA.02.019 Banking Practical Training I M JRA .05.036 Alternative Subject (Business Information Systems) MJRA.02.020 Banking Practical Training II M JRA.05.037 Individual project in alternative major subject (Business MJRA.02.021 Foreign Banking Practical Training II Inform ation Systems) MJRA.02.022 Foreign Banking Practical Training I M JRA .05.038 Bachelors Theses (Business Information Systems) MJRA.02.024 Banking Services M JRI.01.004 Basic Statistical Data Analysis MJRA.02.025 Financial M arkets and Institutions M JRI.01.010 Insurance Statistics MJRA.02.027 International Financial M arkets II M JRI.01.011 Basic Statistics for Social and Business MJRA.02.030 Individual project in alternative m ajor subject (M oney and M JRI.01.014 Statistics III Banking) M JRI.01.015 Basic System Analysis for Econom ic Research MJRA.02.031 Bachelors Theses (M oney and Banking) M JR I.01.017 Statistics II MJRA.02.032 Alternative Subject (Money and Banking) MJRI 01.018 Statistics II MJRA.02.033 Value-based M anagem ent M JRI.01.019 Statistics I MJRA.02.034 Money and Banking M JRI.01.020 Statistics I MJRA.02.035 Risk M anagement and Derivatives M JRI.01.021 Statistics MJRA.02.036 International Financial M arkets M JRI.01.022 Basic Statistical Data Analysis MJRA.02.038 Global Banking M JRI.01.023 Individual Project (Chair o f Statistics) MJRA.02.039 International Finance M JRI.02.001 Econom etrics I MJRA.02.040 International Finance M JRI.02.006 Quantitative Methods MJRA.03.004 Securities and Investments Analysis M JRI.02.014 Decision Models MJRA.03.007 Insurance Finance M JRI.02.019 Q uantitative Methods MJRA.03.008 Strategical Financial M anagement M JRI.02.020 Operation Research Models MJRA.03.009 Corporations and Business Law M JRI.02.021 Bachelor Sem inar (M odelling o f Economic Processes) MJRA.03.011 Corporate Finance M JRI.02.023 Research Methods MJRA.03.012 Bachelor Sem inar (Corporate Finance and Investm ents) M JRI.02.024 Introduction to Econometrics MJRA.03.0I3 Financial M anagement I M JRI.02.025 Econom etrics II MJRA.03.014 Financial M anagement II M JRI.02.026 Practical Training in Economical Modelling MJRA.03.017 Firms Finance M JRI.02.027 Econom etric M odelling MJRA.03.019 Fundamentals o f Financial M anagem ent M JRI.02.031 Quantitative M ethods in Business 368 MAJAIVDUSTEADUSKOND 368 M JRI.02.032 Financial m athem atics M JRI.04.033 Fundamentals o f Econom ic Activity M JRI.02.033 A lternative subject (M odelling o f Econom ic Processes) M JRI.07.002 Estonian Developm ent's Conceptions M JRI.02.034 Individual Project in Alternative M inor Subject (Econom ic MJRI.07.012 Economics M odelling) M JRI.07.016 Short Course o f Basic Econom ics M JRI.02.035 Individual Project in Alternative M ajor Subject (M odelling M JRI.07.018 M acroeconom ics o f Econom ic Processes) M JRI.07.019 Introduction to Econom ics MJRI. 02.037 Bachelors Theses (M odelling o f Econom ic Processes) M JRI.07.020 M acroeconom ics II M JRI.02.038 Individual Project (Chair o f Econom etrics) M JRI.07.021 M acroeconom ics I M JRI.02.039 M agister Level Test (Econom ics) M JRI.07.022 Economics M JRI.02.040 Sim ultaneous Equations Models M JRI.07.023 Basic Econom ics I MJRI.02.041 Time Series Analysis M JRI.07.024 Principles o f M athem atical Econom ics M JRI.02.042 Research Methods M JRI.07.025 M icroeconom ics M JRI.02.043 Econom ic Environm ent o f Estonia M JRI.07.027 The Business in the M acroeconom ics Environment M JRI.02.044 Econom etrics M JRI.07.028 M icroeconom ics M JRI.03.001 Econom ic Policy I M JRI.07.029 M acroeconom ics M JRI.03.002 Econom ic Policy II M JRI.07.030 Basic Econom ics M JRI.03.007 Econom ic Policy III M JRI.07.031 M athem atical Econom ics M JRI.03.008 Structural Policy M JRI.07.033 Advanced M acroeconom ics M JRI.03.009 Environmental Policy M JRI.07.035 Interm ediate Econom etrics M JRI.03.010 Econom ic Policy M JRI.07.036 Dynamic M athem atical Methods in Economics M JRI.03.012 Economy o f the N ordic Countries M JRI.07.039 International M acroeconom ics M JRI.03.013 History o f Econom ic Science M JRI.07.042 Industrial Organisation M JRI.03.014 Economic History M JRI.07.043 Advanced Pedagogical Training I (Economics) M JRI.03.016 Economic and Finance Policy o f EU M JRI.07.044 Advanced Pedagogical Training II (Economics) M JRI.03.017 Com petition Theory and Policy M JRI.07.045 Basic Models o f M acroeconom ics MJRI.03.018 Institutional Economics M JRI.07.046 Labour Economics M JRI.03.019 Business Environm ent M JRI.07.048 M icroeconom ics M JRI.03.020 Econom ic Developm ent and Co-operation o f Estonia, M JRI.07.049 M acroeconom ics Latvia, L ithuania M JRI.07.050 Advanced M icroeconom ics M JRI.03.023 Business Environm ent M JRI.07.051 Advanced M icroeconom ics M JRI.03.025 Consum er Protection in M arket Econom y Conditions M JRI.07.053 Econom ic Strategy M JRI.03.027 Econom ic Policy M JRI.07.054 Basic Econom ics M JRI.03.028 Practical W ork in Public Office M JRI.07.055 Basic Econom ics II M JRI.03.029 Econom ic History M JRI.07.056 Short Course o f Basic Econom ics M JRI.03.030 Com petition Policy M JRI.07.059 Public Finance M JRI.03.032 Institutional Econom ics I M JRI.07.062 Developm ent Econom ics M JRI.03.033 Regional and Local Governm ent Policy M JRI.07.063 Game Theory M JRI.03.034 Bachelor Sem inar (Economic Policy and Public Econom ics) M JRI.07.064 History o f Econom ic Thought M JRI.03.036 M onetary Policy M JRI.07.065 Advanced Econom etrics M JRI.03.037 Econom ic Policy in Alternative Econom ic Systems M JRI.07.067 Money and Banking M JRI.03.038 Econom ic History M JRI.07.068 Advanced Pedagogical Training III (Economics) M JRI.03.039 Co-operation as a Form o f Enrepreneurship M JRI.07.069 PhD Sem inar in Economics M JRI.03.040 A lternative Subject (Economic Policy and Public M JRI.07.070 PhD Speciality Course in Economics Economics) M JRI.07.071 Developm ent Econom ics M JRI.03.041 Individual Project (Chair o f Econom ic Policy) M JRI.07.072 Game Theory MJRI.03.042 The Theory o f Bureaucracy M JRI.07.073 History o f Econom ic Thought M JRI.03.043 Foundations o f Business and Environm ental Economics M JRI.07.074 Dynam ic M athem atical M ethods in Economics MJRI .03 .045 Econom y o f Russia M JRI.07.075 International M acroeconom ics M JRI.04.012 Public Finance I M JRI.07.076 Advanced M icroeconom ics M JRI.04.013 Public Finance II M JRI.07.077 Advanced Econom etrics M JRI.04.014 Individual Project (Chair o f Public Economy) M JRI.07.080 Individual Project (Econom ic Theory) M JRI.04.015 Public Finance M JRI.07.081 Alternative Subject (Econom ic Theory) M JRI.04.022 Individual Project in Alternative M inor Subject (Econom ic M JRI.07.082 Individual Project (Econom ic Theory) Policy and Public Econom ics) M JRI.07.085 Basic Econom ics M JRI.04.023 Budgets and Taxation M JRI.07.086 Baltic econom ies in transition M JRI.04.024 Agrarian policy M JRI.07.087 M arket Structure. Firm s M arket Behaviour. M JRI.04.026 Public Economy M JRI.07.088 Practical Training M JRI.04.028 Individual Project in Alternative M ajor Subject (Econom ic M JRI.07.089 International Finance Policy and Public Econom ics) M JRI.07.090 International Finance M JRI.04.029 Bachelors Theses (Econom ic Policy and Publicc Econimics) M JRI.07.091 International Finance M JRI.04.031 Fundam entals o f Econom ic activity M JRI.07.092 Labour Econom ics for Public Sector M JRI.04.032 Financial M anagem ent in Public Sector Ained õppejõudude järgi Ahonen, M aret M JJV .03.024 Aria, Alver MJRA.03.009 Andresson, Helgi M JJV .03.027 Bronštein, Mihhail M JRI.07.053 Andresson, Kairi M JJV .04.008, M JJV .04.013, Danneberg, Toomas M JJV .02.002, M JJV .02.063 M JJV .04.030, M JJV .04.034, Eamets, Raul M JRI.02.043, MJRI.03.019, M JJV .04.035, M JJV .04.036, M JRI.03.023, M JRI.07.020, M JJV .04.037, M JJV .04.038 M JRI.07.021, M JRI.07.046, 369 MAJANDUSTEADUSKOND 369 M JRI.07.049, M JRI.07.055, Kask, Kaia MJRA. 03.012 M JRA.03.013, MJRI.07.080, M JRI.07.081, MJRA 03.019 MJRA.03.031, M JRI.07.082, M JRI.07.092 MJRA. 03.035 MJRA.03.036, Emits, Raigo MJRI. 03.002 MJRA. 03.037 M JRA.03.038, Etverk, Jüri M JJV.03.086, M JJV .03.089 MJRA 03.039 MJRA.03.048 Haldma, Toomas M JJV.02.055, M JJV .04.024, Kinnunen, Riku MJRI. 07.033 M JRI.07.035, M JRA .01.001, M JRA.01.002, MJRI 07.062 M JRI.07.065, M JRA.01.012, M JRA .01.013, MJRI. 07.067 M JRI.07.071, M JRA.01.019, M JRA .01.020, MJRI. 07.077 MJRI.07.089, M JRA.01.033, M JRA .01.035, MJRI. 07.090 M JRI.07.091 M JRA.01.039, M JRA .01.040, Kivisik, Ene M JJV.03.020 M JRA.01.041, M JRA .01.042, Koidu, K ristina MJJV. 02.047 MJJV.03.026, M JRA.01.043, M JRA.01.044, MJJV. 03.037 MJJV.03.062 MJRA.03.021, M JRA.03.040, Kolk, Alar MJJV. 03.079 MJJV.03.086 M JRI.07.088 Kriisa, Raili MJJV 03.001 M JJV.03.015, Hanson, Margus M JRI.04.014, M JRI.04.022, MJJV 03.049 M JJV.03.050, M JRI.04.028. M JRI.04.029, MJJV. 03.051 M JJV.03.054, M JRI.04.032 MJJV 03.077 M JJV.03.090, Ivanova, Nadežda MJRA. 02.007. M JRA.02.008, M JJV.03.092 MJRA. 02.014. M JRA.02.019, Krinal, Vainer M JRI.03.039 M JRI.03.041, MJRA 02 .020, M JRA .02.021, MJRI.04.022 MJRA. 02.022 M JRA.02.024, Krusealle, Jüri MJJV.03.001 MJJV.03.021, MJRA. 02.025 M JRA .02.030, MJJV.03.081 MJRA 02.031 M JRA .02.032, Kulu, Liina M JJV .04.013 MJJV.04.021, M JRA 03.029 M JRA .03.035, M JJV .04.031 MJJV.04.035, M JRA .03.036 M JJV .04.036 MJJV.04.037, Janikson, Kalju M JRI.03.025 M JJV .04.038 MJRI.03.016 Juhkam, Andres M JRA .02.014, M JRA .02.025, Kuusik, Andres M JJV .04.012 MJJV.04.013, M JRA.02.030, M JRA .02.031, M JJV .04.015 MJJV.04.029 M JRA.02.032, M JRA.02.033, Kuusik, Martin M JRA.03.025 M JRA.02.035, M JRA.03.035, K õrgesaar, Ester M JRA .01.014 M JRA.01.018, M JRA.03.036 M JRA.01.021 M JRA.01.035, Järve, Janno MJRA.03.048, M JRA.03.049, M JRA.01.040 M JRA.01.041, M JRA.03.050 M JRA.01.042 M JRA.01.043, Järve, Vello M JRA.01.003, M JRA .01.023 MJRA.01 044 Järveots, Mare M JJV .03.064 Künka, Hans MJJV 03.023 M JJV.03.024, Kaasa, Anneli M JRI.07.016, M JRI.07.022, MJJV. 03.027 MJJV.03.036, M JRI.07.023, M JRI.07.024, MJJV. 03.071 MJJV.03.080 M JRI.07.056 Leping, Vam bola MJRA. 05.001 M JRA.05.002, Kaldaru, Helje MJRA.03.040. M JRI.02.039, MJRA 05.003 M JRA.05.013, M JRI.07.012, M JRI.07.016, MJRA 05.018 M JRA.05.022, MJRI.07.025, M JRI.07.027, MJRA 05.027 M JRA.05.029, M JRI.07.042. M JRI.07.043, MJRA 05.031 MJRA.05.032, M JRI.07.044, M JRI.07.045, MJRA 05.033 M JRA.05.034, M JRI.07.048, M JRI.07.054, MJRA. 05.035 M JRA.05.036, M JRI.07.068, M JRI.07.080, MJRA. 05.037 M JRA.05.038, M JRI.07.081, M JRI.07.082, MJRI. 01.022 MJRI.02.026 M JRI.07.085, M JRI.07.087, Leppik, Enn MJRA. 01.004 M JRA.01.012, M JRI.07.088 MJRA. 01.020 M JRA.01.035, Kalnin, Sinaida MJRA 01.001. M JRA.01.002, MJRA. 01.038 M JRA.01.040, MJRA 01.006. M JRA.01.010, MJRA. 01.041 M JRA.01.042, MJRA 01.032. M JRA .01.035, MJRA. 01.043 M JRA.01.044 MJRA 01.040. M JR A .01.041, Lääts, Kertu MJRA 01.010 M JRA.01.016, MJRA 01.042. M JRA.01.043, M JRA 01.028 M JRA.01.029, MJRA 01.044. M JRA .01.049 MJRA. 01.035 M JRA.01.037, Karma, Otto MJRI 02.014. M JRI.02.020, MJRA. 01.040 M JRA .01.041, MJRI. 02.021. M JRI.02.032, MJRA. 01.042 M JRA.01.043, MJRI 02.033. M JRI.02.034, MJRA 01.044 M JRA.01.048 MJRI. 02.035. M JRI.02.037, M asso, Jaan M JRI.01.010 M JRI.02.038 M auring, Tõnu MJJV 02.001 M JJV.02.019, Kase, Aili M JRI.03.009. M JRI.03.040, MJJV 02.025 M JJV.02.026, M JRI.03.041, M JRI.03.043, MJJV 02.028 M JJV.02.029, M JRI.04.022, M JRI.04.028, MJJV. 02.034 M JJV.02.043, M JRI.04.029 MJJV 02.048 M JJV.02.049, Kasemets, Kristiina M JJV.03.001, M JJV .03.015, MJJV. 02.051 M JJV .02.052, M JJV .03.021, M JJV .03.070, MJJV 02.053 M JJV.02.054, M JJV.03.071, M JJV .03.072, MJJV 02.058 M JRA.03.041 M JJV .03.077, M JJV .03.090, M iljan, Mait MJJV 02.002 MJJV.02.019, M JJV.03.092, M JJV .03.095, MJJV 02.020 M JJV.02.024, M JJV.03.098, M JJV .04.023, MJJV 02.026 M JJV.02.029, M JJV .04.025 MJJV 02.033 M JJV.02.039, Kaseorg, M erike M JRA.05.001, M JRA .05.002, MJJV 02.043 M JJV.02.048, M JRA.05.031, M JRA.05.032, MJJV 02.049 M JJV.02.050, M JRA.05.033, M JRA .05.034, MJJV 02.051 M JJV.02.052, M JRA.05.035, M JRA .05.037 MJJV. 02.053 M JJV.02.054, 370 MAJ ANDUSTE ADUSKOND 370 MJJV 02.055, M JJV .02.059, M JJV .03.070, M JJV .03.071, M JJV 02.062, M JJV .03.058, M JJV .03.072, M JJV.03.073, MJJV 03.096, M JJV .03.097, M JJV .03.074, M JJV.03.077, M JJV 03.098, M JJV .04.024, M JJV .03.078, M JJV.03.085, M JRA 03.040, M JRA .03.041, M JJV .03.087, MJJV.03.091, MJRI 07.069, M JRI.07.088 M JJV .03.095, MJJV.03.096, Olenko, Katrin MJJV 04.021, M JJV .04.031, M JJV .03.097, MJJV.03.098, M JRI.03.016 M JRA.03.040, MJRI.07.088 Omel, Raul M JJV .04.001 M JJV .04.027 Reiljan, Ele M JJV .02.042, MJJV.02.046, Onoper, Tauno-Jussi M JJV .03.014 M JJV .02.064, MJJV.03.098, O tepalu, Olavi M JRI.03.042 M JJV .04.013, MJJV.04.015, Otsar, Aavo M JRA .01.002, M JRA .01.026, M JJV .04.016, MJJV.04.026, M JRA .01.036 M JJV .04.032, MJJV.04.034, Paas, Tiiu MJRI. 02 .001 . M JRI.02.021, M JJV .04.035, M JJV.04.036, MJRI. 02.023 M JRI.02.024, M JJV .04.037, MJJV.04.038 MJRI 02.026. M JRI.02.027, Reiljan, Janno M JJV .03.058, MJJV.04.002, MJRI. 02.031 M JRI.02.033, M JJV .04.012, M JJV.04.013, MJRI 02.034 M JRI.02.035, M JJV .04.023, MJJV.04.024, MJRI 02.037 M JRI.02.038, M JJV .04.025, MJJV.04.028, MJRI 02.039 M JRI.02.042, M JJV .04.034, MJJV.04.035, MJRI 02.043 M JRI.02.044, M JJV .04.036, MJJV.04.037, MJRI 07.069 M JRI.07.070, M JJV .04.038, MJRI.02.039, M JRI.07.088 MJRI.07.088 Parts, Eve M JJV .04.019, M JJV .04.030, Roolaht, Tõnu M JJV .03.095, MJJV.04.013, M JRI.07.016, M JRI.07.022, M JJV .04.017, MJJV.04.018, M JRI.07.029, M JRI.07.030, M JJV .04.029, MJJV.04.034, M JRI.07.056, M JRI.07.080, M JJV .04.035, MJJV.04.036, M JRI.07.082 M JJV .04.037, MJJV.04.038, Peets, Priit M JRA .01.010, M JRA .01.013, M JJV .04.039, MJJV.04.040 M JRA .01.015, M JRA .01.020, Roose, Neem e M JJV .02.001, MJJV.02.004, M JRA .01.029, M JRA.01.035, M JJV .02.019, MJJV.02.026, M JRA .01.037, MJRA. 01.040, M JJV .02.029, MJJV.02.030, M JRA .01.041, M JR A .01.042, M JJV .02.040, MJJV.02.043, M JR A .01.043, M JRA .01.044, M JJV .02.044, MJJV.02.048, M JRA .01.046 M JJV .02.049. MJJV.02.051, Philips, Kaia MJRI 01.004, M JRI.01.011, M JJV .02.052, MJJV.02.053, MJRI 01.014 M JRI.01.017, M JJV .02.054, MJJV.02.060, MJRI 01.018 M JRI.01.019, M JJV .03.026, MJJV.03.062, MJRI 01.020 M JRI.01.022, MJRA.03.041 MJRI 01.023 M JRI.02.034, Saarsen, Toomas MJRA.05.026 MJRI .02.035 M JRI.02.037 Sakk, Ain M JRA .05.002, MJRA.05.003, Pikk, Jaan MJRI 04.014 M JRI.04.031, M JRA.05.020, MJRA.05.021, M JRI.04.033 M JRA .05.031, MJRA.05.032, Raju, Olev M JRI.07.002 M JRI.07.019, M JRA .05.033, MJRA.05.034, M JRI.07.082 M JRA .05.035, MJRA.05.037 Raudjärv, Matti M JRI.03.010 M JRI.03.019, Sander, Priit M JJV .03.097, M JRA.02.019, M JRI.03.023 M JRI.03.033, M JRA .02.020, MJRA.02.021, M JRI.03.040 M JRI.03.041, M JRA.02.022, MJRA.03.004, M JRI.04.022 M JRI.04.028, M JR A .03.011, MJRA.03.012, M JRI.04.029 M JRA .03.017, MJRA.03.019, Raudsepp, Vam bola MJJV 02.055. M JJV .03.096, M JRA .03.028, MJRA.03.035, MJJV 03.097: M JJV .03.098, M JRA.03.036, MJRA.03.037, MJJV 04.024. M JRA .02.019, M JRA.03.038, MJRA.03.039, M JRA 02 .020 . M JRA.02.021, M JRA .03.041, MJRA.03.044, M JRA 02 .022 . M JRA .03.011, M JRA .03.045, MJRA.03.048, M JRA 03.012. M JRA .03.013, MJRA.03.049 M JRA 03.014 M JRA .03.017, Sepp, Jüri MJRI. 02.039. MJRI.02.043, M JRA 03.021 M JRA .03.027, MJRI. 03.002. MJRI.03.007, M JRA 03.030 M JRA.03.034, MJRI. 03.017; MJRI.03.018, M JRA 03.035 M JRA.03.036, MJRI. 03.019. M JRI.03.023, M JRA 03.037 M JRA.03.038, MJRI. 03.028 M JRI.03.030, M JRA 03.039 M JRA.03.040, MJRI 03.032 M JRI.03.034, M JRA 03.041 M JRA .03.043, MJRI 03.040 M JRI.03.041, MJRA 03.046 M JRA .03.047, MJRI. 04.022 M JRI.04.028, MJRI 07.069 M JRI.07.088 MJRI 04.029 M JRI.07.069, Raus, Toomas MJRI 02.021 M JRI.02.024, MJRI 07.070 M JRI.07.088 MJRI 02.025 M JRI.02.033, Siimon, Aino MJJV 03.039 M JJV.03.040, MJRI 02.034 M JRI.02.035, MJJV 03.060 MJJV.03.061, MJRI 02.037 M JRI.02.038, MJJV 03.063 M JJV.03.064, MJRI 02.040 M JRI.02.041 MJJV 03.066 M JJV .03.069, Reiljan, Anu M JJV 03.015 M JJV .03.049, MJJV 03.070 M JJV.03.071, MJJV 03.050 M JJV.03.051, MJJV 03.072 M JJV .03.073, MJJV .03.052 M JJV .03.053, MJJV 03.074 M JJV .03.081, MJJV 03.054 M JJV .03.058, M JRI.02.023 MJJV 03.060 , M JJV .03.061, Sikk, Juta M JRI.02.006 , M JRI.02.019, 371 MAJANDUSTEADUSKOND 371 M JRI.02.023, M JRI.02.024, M JJV.03.061, M JJV.03.067, M JRI.02.026, M JRI.02.031, M JJV .03.070, M JJV.03.071, M JRI.02.034, M JRI.02.035, M JJV.03.072, M JJV.03.073, M JRI.02.037, M JRI.02.038, M JJV .03.074, M JJV.03.082, M JRI.02.042 M JJV .03.084, M JJV.03.086, Silberg, Uno M JRI.03.019, M JRI.03.023, M JJV .03.093, M JJV.03.094, M JRI.03.028, M JRI.03.034, M JJV.03.097 M JRI.03.040, M JRI.04.012, Valeng, Anne M JJV.03.065 M JRI.04.013, M JRI.04.014, Varblane, Urmas M JJV .04.001, M JJV.04.012, M JRI.04.022, M JRI.04.024, M JJV .04.013, M JJV.04.015, M JRI.04.026, M JRI.04.028, M JJV .04.026, M JJV.04.027, M JRI.04.029 M JJV .04.034, M JJV.04.035, Suuroja, Maive MJJV. 02.045, M JJV .02.060, M JJV .04.036, M JJV.04.037, MJJV. 03.065, M JJV .03.084 M JJV .04.038, M JRI.02.039, Sõrg, Mart MJJV. 03.069, M JRA.02.019, M JRI.02.043 MJRA. 02 .020 , M JRA.02.021, Vehviläinen, Juha M JRI.07.031, M JRI.07.036, MJRA. 02 .022 , M JRA .02.030, M JRI.07.039, M JRI.07.059, MJRA. 02.03 L M JRA.02.032, M JRI.07.074, M JRI.07.075 MJRA. 02.034, M JRA.03.021, Veisson, Tanel MJRA.03.048 MJRA. 03.035, M JRA.03.036, V iires, Peeter M JJV .03.014, M JJV.03.026, MJRI. 03.019, M JRI.03.023, M JJV .03.042, M JJV.03.062, M JRI.03.036 M JJV .03.064, M JJV.03.070, Šorikova, Ljudmila MJRA. 02.014. M JRA .02.027, M JJV .03.071, MJJV.03.072, MJRA. 02.030. M JRA.02.031, MJJV.03.074 MJRA. 02.032. M JRA .02.036, Vissak, Tiia M JJV .04.002, M JJV.04.013, MJRA. 02.038. M JRA .02.039, M JJV.04.016, M JJV.04.027, MJRA. 02.040. M JRA.03.008, M JJV .04.034, M JJV.04.035, MJRA. 03.021. M JRA .03.027, M JJV .04.036, M JJV.04.037, MJRA. 03.035, M JRA.03.036 M JJV.04.038 Tamm, Katrin MJJV .04.028. M JJV .04.034, Võrk, Andres MJRI.02.027, M JRI.02.034, MJJV..04.035. M JJV .04.036, M JRI.02.035, M JRI.02.037, MJJV .04.037. M JJV .04.038 M JRI.02.038 Tamm, Villem MJRI. 01 .011. M JRI.01.014, W robel, Ralph M JRI.03.001, M JRI.03.008, MJRI. 01.015. M JRI.01.017, M JRI.03.027, M JRI.03.037, MJRI 01.018 M JRI.01.019, M JRI.03.040, M JRI.04.022, MJRI 01.020 M JRI.01.021, MJRI.04.028 MJRI. 01.023 M JRI.02.021, zur M ühlen, M ichael M JRA.05.016, MJRA.05.018, MJRI. 02.033 M JRI.02.034, M JRA .05.019, M JRA.05.027, MJRI 02.035 M JRI.02.037 MJRA.05.028, M JRA.05.029, Tartu, Ülo M JJV .04.012 M JJV .04.033 M JRA .05.030, MJRA.05.036, Timpmann, Kadi MJJV .04.021 M JJV .04.031 M JRA.05.038 Todt, Horst MJRI .07.050 M JRI.07.051, MJRI .07.063 M JRI.07.064, MJRI .07.072 M JRI.07.073, M JRI.07.076 Toming, Kristina M JJV .04.021 M JJV .04.031, M JRI.03.016 Tomson, Eve M JRI.03.012 M JRI.03.013, M JRI.03.014 M JRI.03.020, M JRI.03.029 M JRI.03.038, M JRI.03.041 M JRI.03.045, M JRI.04.022 M JRI.04.028, M JRI.04.029 Trasberg, Viktor MJRI 07.016 M JRI.07.018, MJRI 07.028 M JRI.07.080, MJRI 07.081 M JRI.07.086 Türk, Kulno MJJV .02.055 M JJV .03.001, MJJV 03.003 M JJV .03.022, M JJV .03.029 M JJV .03.031, MJJV 03.046 M JJV .03.056, MJJV 03.058 M JJV .03.060, MJJV 03.061 M JJV .03.070, MJJV 03.071 M JJV .03.072, MJJV 03.073. M JJV .03.074, MJJV 03.076 M JJV .03.082, MJJV 03.083. M JJV .03.088, MJRA 03.040. M JRI.07.088 Uist, Elvi MJRI 03.028 M JRI.03.034, MJRI 03.040. M JRI.04.014, MJRI. 04.015. M JRI.04.022, MJRI. 04.023. M JRI.04.028, MJRI. 04.029. M JRI.04.032 Vadi, Maaja MJJV 03.003, M JJV .03.020, MJJV. 03.022, M JJV .03.031, MJJV. 03.035, M JJV .03.060, 372 MATEMAATIKATEADUSKOND 372 Tutvum ine personaalarvutite operatsioonisüsteem iga Windows93 ja rakendustarkvaraga, Interneti põhiteenustega, arvutikasutusoskuse MATEMAATIKATEADUSKOND om andam ine. Kursus on ette nähtud üliõpilastele, kes ei õpi m atem aatikateaduskonnas. © L - 8 . n l L, 4 P n-s => A ARVUTITEADUSE INSTITUUT (AT) 9. - 16. n .l L, 4 P n-s => A 24. - 31. n. 1 L, 4 P n-s => A 3 2 .-3 9 . n .l L, 4 P n-s => A TARKVARASÜSTEEMIDE ÕPPETOOL (03) M TAT.03.010 A rvutikäsitusõpetus õppeülesande täitja Tauno Õunapuu M TAT.03.001 Program m eerim ine II 2A P(16L+32P+32i) *A õppeülesande täitja Tauno Õ unapuu ■ Informaatika: alam 5A P(32L+32P+136i) *E Tutvum ine personaalarvutite operatsioonisüsteem iga Windows, ■ Inform aatika:kesk, M atem aatiline statistika:ülem rakendustarkvaraga, Interneti põhiteenustega; arvutikasutusoskuse ja О MT AT. 03.004 infotöötluse põhialuste omandamine. K äsitletakse süvendatult põhilisi program m eerim istehnikaid ja © 1. - 16 .n l L, 2 P n-s 1 knt => A andm estruktuure koos m ahukam ate näidetega keele PASCAL baasil. © 1. - 16. n.2 L, 2 P n -s = > E M TAT.03.012 Andm ebaasid lektor Anne Villems M TAT.03.002 T ehisintellekt II 4A P(64L+96i) *E dotsent Tiit Roosm aa ■Inform aatika:ülem , R akendusin fo rm aatikat 4A P(32L+32S+96i) *E ОМТАТ.ОЗ.ООЗ □ Inform aatika:ülem A ndm ebaasisüsteem id ja andm em udelid. Enam levinud andmemudelid. O M TA T.05.015 A ndm ebaasi projekteerim ise teooria relatsioonilises mudelis. Antakse ülevaade teadm iste baaside kasutam isest erinevates tehisintellekti Relatsioonilise andm em udeli keeled, nende klassifikatsioon, reaalsed süsteemides: ekspertsüsteem id, robootika, loomuliku keele töötlus jne. keeled. Päringute optim iseerim ine. Eriküsimusi (andmekaitse, töökindlus Lähemalt vaadeldakse ekspertsüsteem ide projekteerimist. jne.). © 1 .-1 6 . n.4 L n-s => E © 24. - 39. n.4 L n-s => E M TA T.03.003 Algoritm id ja andm estruktuurid M TAT.03.013 Funktsionaalprogram m eerim ine dotsent Jüri Kiho teadur Varmo Vene 5A P(64L+32P+104i) *E 5AP(64L+136i) *E ■Inform aatika: kesk, R akendusin fo rm aatikat □ Inform aatika:m ag © M TAT.03.001 © M TA T.03.003, M TAT.03.006 Algoritmi struktuur ja korrektsus. Ajaline keerukus. Andm estruktuurid ja Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade lam bda-arvutusest ja tüübiteooriast nende realiseerim ine. Sorteerim ise, sõnetöötluse, graafitöötluse ja ning nende seosest funktsionaalsete keeltega. planim eetria algoritmid. © 24. - 39. n.4 L n-s => E ©1. - 16. n.2 L, 2 P, 2 S n-s 4 knt => E M TAT.03.015 A rv u tig ra a fik a M TAT.03.005 O peratsioonisüsteem id õppeülesande täitja Jüri Helekivi õppeülesande täitja Sven Heiberg, Õppeülesande täitja Heno Ivanov 4A P(32L+32P+96i) *E 4A P(32L+32P+96i) *E ■ R akendusinform aatikat ■Rakendusinform aatika: 1 □ Inform aatika:ülem □ Inform aatika:ülem © M TA T.03.003 © M T AT. 03.003 A rvutigraafika kasutusvaldkonnad ja graafilised seadmed. A ntakse ülevaade operatsioonisüsteem ide funktsioonidest, ülesehitusest ja G raafikaprim itiivid ja nende atribuudid. A rvutigraafika spetsiifilised tööpõhim õtetest ning tutvustatakse süsteem program m eerim ist meetodid. Teisendused, segm endid ja metafailid Graafilise sisendi konkreetsete operatsioonisüsteem ide korral. põhimõtted. Kolm edim ensioonilise graafika elemente. Vari ja värvus. © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E © 24. - 39. n.4 L n-s => E M TAT.03.006 Program m eerim iskeeled M TAT.03.017 R akendustarkvara: Т Е Х teadur Varmo Vene lektor Tõnu Tam me 4A P(48L+16P+96i) *E 1 A P(8L+8P+24i) *A ■ Inform aatika:kesk □ Inform aatika:alam O M TAT.03.001 О M TAT.03.009, M TA T.03.010 Kursuse käigus antakse ülevaade program m eerim iskeeltest Lähteteksti ettevalm istam ine. Trükikirja valik. Trükise liigendamine. program m eerim ise paradigm ade (imperatiivne, objekt-orienteeritud, Tabelite koostamine. V alem id tekstis ja eraldi real. Makrode loogiline, funktsionaalne, paralleelne) baasil. m oodustam ine. © 2 4 .-3 9 . n.3 L, 1 P n-s => E © 24. - 27. n.2 L, 2 P n-s => А M TAT.03.008 Õ piprogram m id M TA T.03.019 Inform aatika didaktika dotsent Rein Prank lektor Anne Villem s 4A P(32L+32P+96i) *A 2AP( 16L+32P+32i) *A □ Inform aatika:ülem ■Inform aatikaõpetaja: O M TAT.03.001 □ Inform aatika:ülem Tutvutakse Õpiprogrammide põhiliste liikidega ja nende kasutam isega © M TA T.03.004 erineva loom uga ainete Õpetamisel, Õpiprogrammi kvaliteeti m ääravate Inform aatika integratsioon teiste ainetega. Koolis kasutatavad tarkvara teguritega. paketid. Nende kasutam isvõim alused erinevates ainetes. © 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s => A Inform aatikaõpetaja roll. E lektronside koolis, selle kasutamine aktiivõppes, ainete integreerimisel. Program m eerim ise kursus erikoolides. M TA T.03.009 A rvutiõpetus © 1. - 16. n.2 L n-s => А dotsent M are Koit 2A P(8L+32P+40i) *A M TA T.03.020 O bjektorienteeritud program m eerim ine ■Bioloogia:alam dotsent Jaanus Pöial 373 MATEMAATIKATEADUSKOND 373 3AP(64L+32P+24i) *E 2AP(16L+16S+48i) *A ■Füüsikaline infotehnoloogia: 1, Rakendusinformaatika:! □ Informaatika: ülem □lnform aatika:m ag Kursuses käsitletakse inimese suhtlem ist arvutiga, kasutajakeskse disaini OMTAT.03.001, M TAT.03.006 aluseid, kasutajaliideste psühholoogilisi aspekte, kasutajaliideste ning ©MTAT.03.003 nende elem entide disaini j a hindam ise meetodeid. Seminaris tutvustatakse Objekt-orienteeritud lähenemisviis. Klassi mõiste ja kasutamine. graafiliste kasutajaliideste realiseerim ise vahendeid ning analüüsitakse Liitklassid. Klasside tuletamine. Tehete ülekatmine. Sisend-väljund loodud liideseid. Iseseisvaks tööks on mingi liidese realiseerimine. süsteem. Klasside teegid. 0 2 4 . - 39. n.2 L n-s => A ©24. - 35. n.2 L, 2 P n-s => E M TA T.03.033 Program m eerim iskeeled MTAT.03.023 Võrgutehnoloogia dotsent T iit Roosm aa õppeülesande täitja Meelis Roos 3A P(32L+32P+56i) *A 2AP(16L+16P+48i) *A ■Füüsika: ■Rakendusinformaatika: 1 0 MTAT. 03.009 □ Informaatika.ülem Aine eesm ärk on anda algteadm ised programmeerimisest (üliõpilastele, ©MTAT.03.004, M TAT.03.021 kes ei Õpi m atem aatikateaduskonnas). Tutvustatakse programmeerimise Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade arvutivõrgu riist- ja tarkvara põhim õisteid, keelekonstruktsioone, arvuliste ja tekstiliste andmete toimimise põhimõtetest ning praktiline töökogemus selles vallas. töötlem ist keel Turbo Pascal 7.0 baasil. Antakse ülevaade erinevatest Vaadeldakse nii koht- kui kaugvõrke, peamiselt TCP 1P protokollistiku program m eerim issuundadest ja vahenditest. najal. © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E © 24.-39 . n .l L, 2 P n-s => A M TAT.03.034 Arvutikasutaja ABC MTAT.03.026 Tarkvarasüsteemid dotsent Mare Koit, õppeülesande täitja T iina Lasn dotsent Jüri Kiho 2A P(7L+17P+56i) *A 2AP(32S+48i) *A □ A v atu d Ülikool: □lnformaatika:ülem, Informaatika:mag Arvutikasutusoskuse om andam ine; tutvumine personaalarvutite ©MTAT.03.020, MTAT.03.025 operatsioonisüsteem idega W indows 95 ja MS-DOS; fakside Tutvutakse uuemate instrum entaaltarkvara süsteemidega. Tutvutakse vorm istam ine ja kujundam ine arvuti abil. JAVA süsteemiga. © Ei ole teada => А ©24. - 39. n.2 S n-s => A M TAT.03.035 Tabelitöötlus arvutil MTAT.03.027 Infosüsteemid Internetis õppeülesande täitja T iina Lasn, õppeülesande täitja Karin Ruul lektor Anne Villems lA P(2L+10P+28i) *A 2AP(9L+9P+6S+56i) *A □ A v atu d Ülikool: □lnformaatika:ülem O M TA T.03.034 ©MTAT.03.009 A rvutikasutaja O skustunnistuse 4. moodulile "Tabelarvutus" vastavate Ülevaade Internetist, eriti klient-server W W W süsteem ist teadliku oskuste om andam ine. kasutaja tase. HTML keele ülevaade, kodulehekülje koostamine. HTML- © E i ole teada vahendite (spetsiaalredaktorid, konverterid) ülevaade, vajalikud teadmised värvidest ja pilditöötlusest. Iseseisvad ülesanded. M TA T.03.036 T ekstitöötlus arvutil © 1 .-8 . n.2 L, 2 P n-s => A dotsent Mare Koit, Õppeülesande täitja Tiina Lasn lA P(2L+10P+28i) *A MTAT.03.029 Kooli tarkvara □ A vatud Ülikool: lektor Anne Villems O M TA T.03.034 2AP(32S+48i) *A A rvutikasutaja O skustunnistuse 3. moodulile "Tekstitöötlus" vastavate □ Informaatikaõpetaja: oskuste omandamine. Seminar koolitarkvara pakettidest, kus käsitletakse kõiki koolitarkvara © Ei ole teada tüüpe - üldotstarbelistest kuni ainete Õpiprogrammideni, elektronside kasutamist koolitöös ja teisi kaasaegseid suundi. Seminaris pööratakse M TA T.03.038 Internet algajatele tähelepanu esinemiskultuurile ja infotehnoloogia ning tarkvara dotsent Mare Koit, õppeülesande täitja T iina Lasn kasutamisele ettekande ettevalmistamisel. lA P(2L+10P+28i) *A ©24. - 39. n.2 S n-s => A □ A v atu d Ülikool: Tutvustatakse mõningaid Interneti põhiteenuseid, eelkõige kirjavahetust MTAT.03.030 Rakendustarkvara: Oracle ja info otsimist. Õppeülesande täitja Asko Seeba © Ei ole teada 2AP(16L+16P+48i) *A □ Informaatika: alam M TAT.03.039 A ndm ebaasid arvutil OMTAT.03.012 õppeülesande täitja T iina Lasn, õppeülesande täitja Tiina Tamme Relatsiooniline andmebaas (põhimõisted).RABJS Oracle ülesehitus ja 1 A P(2L+10P+28i) *A komponendid. ORACLE UNIX- keskkonnas. SQLPLUS, SQLi struktuur □ A v atu d Ülikool: ja süntaks. SQL-andmete kirjeldamise keel (DDL) ja andmete töötlem ise A rvutikasutaja O skustunnistuse 5. m oodulile "Andmebaasid" vastavate keel (DML) PL/SQL juhtim isstruktuurid. oskuste om andam ine. ©28. - 35. n.2 L, 2 P n-s => A © Ei ole teada МТАГ.03.031 Infosüsteemide projekteerimine M TA T.03.040 Elektronside kasutamine koolis õppeülesande täitja Indrek Sander lektor Anne Villems 4AP(32L+32P+96i) *A 2A P(80i) *A ■Rakendusinform aatikat □ A vatud Ülikool: □lnformaatika:ülem K augkoolituskursus, toim ub elektronside teel. Interneti teenused: Infosüsteemide projekteerimine, kasutades andm evoodiagram m e ja elektronpost, listid, Ftp, archie, WW W , nende kasutus UUCP puhul. andmemudeleid Praktikumis suurem a projekti koostamine grupitööna Elektronsidel baseeruvaid projekte organiseerivad asutused: ESP, Ф 1.-16. n .2L , 2 P n - s = > E I*EARN, T hinkQ uit jt. M õeldud kõigi andmete Õpetajatele. © Ei ole teada MTAT.03.032 Graafilise kasutajaliidese disain dotsent Jaanus Pöial M T A T .03.041 V eeb ileh ted e loom in e 374 MATEMAATIKATEADUSKOND 374 õppeülesande täitja Andres Jaeger, Õppeülesande täitja M are Jaeger M TAT.03.060 Õ piprogram m id 2AP(80i) *A dotsent Rein Prank □ Avatud Ülikool: 3AP( 16L+20P+84i) -A HTM L põhim õtted; N etscape Gold' || Chr(39) || 'i põhivahendid; ■A vatud Ülikool: pilditöötlus; lehekülgede kujunduspõhim õtted. (Kaugkoolituskursus) Õpiprogram m ide tüübid. Õpiprogram m ide kasutam isviisid uue materjali © Ei ole teada õpetam isel harjutustes ja kontrolltöödes. Küsim used ja ülesanded arvutil. Praktiline töö erinevate õppeainete tüüpiliste õpiprogrammidega M TAT.03.043 Program m eerim ine Lisam aterjalide (töölehtede, ülesannete) koostam ine õpiprogrammide dotsent Jüri Kiho kasutamiseks. Õ pitarkvara testim ine ja hindam ine. Praktilised probleemid 5 A P(32L+32P+32S+104i) *E õpitarkvara kasutamisel arvutiklassis. ■R akendusinform aatika: © Ei ole teada Om andatakse program m eerim ise algtõed ja põhimõtted. Õpitakse programme koostam a ja silum a keele JA V A näitel. MTAT.03.061 M ultim eedia © 1 - 16. n.2 L, 2 P, 2 S n-s => E Õppeülesande täitja G unnar N ellis lA P(2L+10P+28i) *A MTAT.03.044 Rakendustarkvara: ACCESS ■A vatud Ülikool: õppeülesande täitja Rein N oorm a A ntakse ülevaade levinum atest m ultim eedia loomise tarkvarapakettidest. 1 AP(8L+8P+24i) *A Lähem alt vaadatakse paketti Authorw are Academic. □ Informaatika: © Ei ole teada О MT AT. 03.009 Ülevaade MS Office andm ebaasisüsteem ist ACCESS. Andm ebaasi M TAT.03.062 UNIX loomine, andmete kasutam ine, filtreerim ine ja sorteerimine. Tabelite dotsent Jaanus Pöial sidumine. Päringud. S isend-väljundvorm ide koostamine. Aruanded. 2AP( 10L + 14P+56i) *A ©32. - 35. n.2 L, 2 P n-s => A ■ A vatud Ülikool: Käsitletakse operatsioonisüsteem i UNIX põhimõisteid, käske ja MTAT.03.054 K augkoolituse organiseerim ine lihtsam ate program m ide koostamist. lektor Anne Villems © Ei ole teada 2AP(32L+48i) *A □ A vatud Ülikool: M TAT.03.063 Program m eerim ine II Antakse ülevaade avatud Õppe, kaugkoolituse jt. infotehnoloogia baasil dotsent Jaanus Pöial tehtava õppe iseärasustest. K äsitletakse Interneti teenuseid, mis sobivad 5A P(24L+36P+140i) *E õppekeskkonna loomiseks, kaugkoolituse organiseerim ise probleem e jt. ■A vatud Ülikool: enim tuntuvaid mudeleid kaugkoolituses. O M TA T.03.004 ©Ei ole teada Käsitletakse süvendatult põhilisi programmeerimistehnikaid ja andm estruktuure koos m ahukam ate näidetega keel Pascal abil. M TAT.03.056 Kohtvõrgud © Ei ole teada õppeülesande täitja Heno Ivanov 2AP(8L+16P+56i) *A M TA T.03.070 R akendustarkvara: Perl ■A vatud Ülikool: õppeülesande täitja Peep U ba O M TA T.03.004, M TAT.03.046, M TAT.03.049 1 A P(8L+8P+24i) *A Kursus annab lühiülevaate arvutivõrkudes kasutatavatest tehnoloogiatest □ Informaatika: ja nendega seotud mõistetest. Põhitähelepanu on pööratud ülevaate Kursuses antakse ülevaade program m eerim iskeelest Perl: muutujad, andmisele kohtvõrgu teenustest ja praktilise kogem use om andam isele mallvõrdlus, failipidem ed, funktsioonid. teenuste käivitamisel. © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => A © Ei ole teada MTAT.03.071 H ajussüsteem id M TAT.03.057 Rakendustarkvara: H TM L Õppeülesande täitja Toom as Soome õppeülesande täitja Andres Jaeger, õppeülesande täitja M are Jaeger 4A P(32L+32P+96i) *E 2A P(12L+12P+56i) *A ■Rakendusinform aatika: ■A vatud Ülikool: Hajussüsteem i mõiste. Ülevaade hajussüsteem ides kasutatavatest Hüpertekstisüsteem i W W W lühiülevaade, hüpertekstide kirjutam ise keel põhilistest tehnoloogiatest, näiteid hajussüsteem idest. HTML, N etscape Gold Editori kasutam ine W W W lehekülgede © 1 .-1 6 . n.4 L n-s => E koostamisel, lehekülgede kujundam is- ja toim etam ispõhim õtted. © Ei ole teada M TA T.03.072 Infosüsteem i projekt õppeülesande täitja Indrek Sander M TAT.03.058 Inform aatika didaktika 2A P(32S+48i) *A lektor Anne Villems ■Rakendusinform aatika: 3AP(36L+84i) *A Iseseisva praktilise töö jä tkuna kursusele "Infosüsteemide ■A vatud Ülikool: projekteerim ine". Annab aluse nii inform aatika kui aine Õpetamiseks koolis, tutvustab © 24. - 39. n.2 S n-s => A arvutite ja arvutiside kasutam ist koolis teiste ainete Õpetamisel. © Ei ole teada M TAT.03.073 M ultim eedia vahendid õppeülesande täitja G unnar Nellis M TAT.03.059 K oolitarkvara 2A P(16L+16P+48i) *A lektor Anne Villems ■Rakendusinform aatika: 2A P(24S+56i) *A Ülevaade m ultim eedia vahenditest, nende rakendusvõimalustest ■A vatud Ülikool: erinevates valdkondades, sh ettekannete ja Õppevahendite tegemine © M TA T.03.009 Praktiline töö m ultim eedia rakenduse alal. Õpetatakse infotehnoloogia kasutam ist ettekande tegemisel, tutvutakse © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 P n-s => A erinevates ainetes kasutatavate tarkvara pakettidega, nende sidum isega Õppekavasse, Internetis leiduvate materjalide kasutam isega ning tunni M TAT.03.075 Kom pilaatorid m aterjalide esitam isega W W W -s. Õ ppetöö seminari vorm is, kus iga v-teadur Ain Isotamm osalev Õpetaja teeb ettekande (tunni). 2A P(32L+48i) *E © Ei ole teada ■Rakendusinform aatika: 375 MATEMAATIKATEADUSKOND 375 Leksiline analüüs. Süntaksanalüüs. Analüsaatorite generaatorid. kirjeldatakse nende olulisem aid omadusi. Vaadeldakse ka arvutisüsteemi Süntaksjuhitav skeem. Vahekoodi ja objektkoodi genereerimine. elutsüklit (planeerim ine, juurutam ine, hooldus). Konkreetsed näited © 24 .-3 9 . n.2 L n-s => E peam iselt W indows N T Serveri baasil. © 1. - 16. n.2 L, 1 P n-s => A MTAT.03.080 T eadm iste testim ine arv u til dotsent Rein Prank M TAT.03.088 Reaalajasüsteem id 1.5AP(8L+8P+4S+40i) *A korr. professor Leo M õtus □Avatud Ülikool: 2A P(24L+8P+48i) *E Kursuse põhieesmärgiks on anda õpetajale praktilised oskused süsteemi ■ R akendusin fo rm aatikat APSTEST kasutamiseks. Teooriast tutvustatakse testiküsim uste tüüpe ja Reaalajasüsteem (RAS) kui mitme dünaamilise süsteemi sümbioos. õpetatakse kriitiliselt hindam a õpiprogram m ides kasutatavaid küsimusi. Võrdlus andm etöötlussüsteem iga. RAS elutsükkel, funktsioneerimine, ©Ei ole teada om aduste kirjeldamine ja analüüs. Formaalne kirjeldamine, arendusm eetodid, käitumise modelleerimine. Teisendusskeemid, MTAT.03.081 R eaalainete p ak e tt S tudy W o rk s juhtim isskeem id. Heuristikud ja muud kitsendused. assistent Eno Tõnisson © 1 .-1 6 . n.2 L n-s = > E 1.5AP(6L+14P+40i) *A □Avatud Ülikool: M TAT.03.089 Tarkvara projekt Aine on mõeldud tegevõpetajatele. Tutvutakse StudyW orks dotsent Jüri Kiho kasutamisvõimalustega õppetöö korraldamisel koolis. Osalejad saavad 2AP( 16 P + 16S+48i) *A ettevalmistuse töölehtede koostamiseks ning kasutamiseks ainetundides. ■ Füüsikaline infotehnoloogia: 1, R akendusinform aatikat ©Ei ole teada OM TA T.03.025 Tarkvara arendustöö praktiline sooritamine, peamiselt rühmatööna. MTAT.03.082 M atem aatik a õ p ita rk v a ra sem in a r © 24. - 39. n.2 S n-s => E dotsent Rein Prank, assistent Eno Tõnisson 1AP(24S+I6i) *A M TA T.03.090 Rakendustarkvara: Internet □M atem aatika:, Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: lektor Anne Villems Seminaril tutvustatakse m atem aatika õppim iseks ja Õpetamiseks 2AP( 16 L + 16P+8S+40i) *A kasutatavaid programme ning nende program m ide konkreetseid □ Inform aatika:alam rakendamisviise erinevate teemade juures. © M TA T.03.009, M TAT.03.010 © 1.-16 . n.2 S n-s 2 ref => A Ülevaade Interneti ajaloost ja ISO OSI mudelist. Laivõrkude toimimise mehhanism: aadressid ja nim eserverid, klientserver süsteemid, pordid - MTAT.03.083 Süsteem ide m odelleerim ine protokollid. Interneti teenused, nende praktiline kasutamine (E - post, Õppeülesande täitja Toomas Saarsen tem a trkvara, listid, uudiste grupid, veeb, ftp, telnet, X - windows, muud 4AP(32L+32P+96i) *E teemad). Netikett, autorikaitse arvutivõrgus. □lnformaatika:ülem © 28. - 31. n.2 L, 2 P n-s => A OMTAT.03.012 Süsteemi ja mudeli määratlus. Kvaliteedim udelid. Standardid. M TAT.03.091 Intelligentsed õpisüsteem id Süsteemi analüüs: metoodikad j a meetodid, põhikom ponentide dotsent Rein Prank kajastamine. Projekti püstitamine, riskide ja ressursi hindamine. 5AP(200i) *E ©24. - 39. n.4 L n-s => E □ Inform aatika:m ag, Inform aatika:dokt O M TA T.03.008 MTAT.03.084 W W W p ro g ram m eerim in e Intelligentse õpisüsteem i mõiste, tem a osad: valdkonna ekspert, õpilase dotsent Jaanus Pöial mudel, didaktiline moodul. Ülevaade matemaatika jaoks loodud 5AP(200i) *E õpisüsteem idest. Tagasiside probleemid sam mukaupa lahendamise juures. □ lnformaatika:mag K om puuteralgebra süsteemide IÕS tuum a rollis. OMTAT.03.003 © Ei ole teada ©MTAT.03.011 Programmeerimine veebi jaoks. HTM L-keele ülevaade. Veebiserverite ja M TAT.03.092 Informaatika standardid CGI tööpõhimõte. Vormide kasutamine. Program m eerim iskeele valik. õppeülesande täitja Uuno Puus SSl-server side indudes.Levinum ate veebi program m eerim ise keelte 1 AP(6L+10S+24i) *A ülevaated: Unix shell, Perl, Java, Javascript, С. O lem asolevad ■ R akendusinform aatikat programmiarhiivid ja nende kasutamine, praktiline programmeerimine. □ Informaatika:bak. ©Ei ole teada Ülevaade standarditest, nende liigitus ja kasutamine. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 re f= > A MTAT.03.086 A ndm elaondus dotsent Jüri Kiho M TA T.03.093 Kirjalik väljendusoskus 5AP(200i) *E lektor Anne Villems □lnformaatika:mag 2A P(16L+16P+48i)*A OMTAT.03.012 ■ R akendusin fo rm aatikat ©MTAT. 03.031 □ Informaatika:bak. Kui infosüsteemide algusaegadel oli peam ine probleem asutuse Projektide, aruannete, taotluste ja artikilte vormistamise alused. igapäevategevuse toetamine, siis arvutustehnika arenedes tekkis vajadus © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s => A andmeid säilitada ja anlüüsida. Andm elaondus tähendab vajalike andmete kogumist ja korrastamist sellisel moel, et neid oleks võim alik analüüsida M TA T.03.094 Tarkvaratehnika ja saada informatsiooni juhtim isotsuste tegemiseks. dotsent Jüri Kiho ©Ei ole teada => E 4A P(64L+96i) *E ■ R akendusin fo rm aatikat MTAT 03.087 S üsteem ihaldus □ Informaatika:bak. Õppeülesande täitja Tarmo Tali О MTAT. 03.031 3AP(32L+16P+72i) *E Tarkvaratehnika paradigmad, projekti juhtim ine, ülesande ja tarkvara ■Rakendusinform aatikat nõuete analüüs, tarkvara kavandam ine, realiseerimine, testimine, OMTAT.03.023 kvaliteedi juhtim ine ja kontroll. ©MTAT.03.043 © 1. - 16. n.4 L n-s => E Arvutivõrkude haldam ise olemus, selle koht ettevõtte infosüsteemis. Antakse ülevaade tänapäeval levinud arvutisüsteem ide kom ponentidest, M TA T.03.095 Program m eerim iskeelte semantika 376 MATEMAATIKATEADUSKOND 376 teadur Varmo Vene A rvutiõppe meetodid informaatikas. Praktiline töö: arvutikäs.tlusõpetuse 5AP(64L+136i) *E praktikumide läbiviimine. □ Inform aatika:m ag, Inform aatika:dokt © 1 .-1 6 . n .l L, 4 P , 1 S n-s => A 0 MTAT. 03.006 Program m eerim iskeelte sem antika erinevad esitusviisid M TAT.03.104 In fo rm aa tik a d id a k tik a se m in a r operatsiooniline-, denotatsioon- ja aksiom aatiline semantika. lektor Anne Villems, Õppeülesande täitja Sven Heiberg Form aalsem antikate rakendused program m ide analüüsis. 2AP(32S+48i) *A © 24. - 39. n.4 L n-s => E Kursus toimub aktiivõppe seminarina. Käsitlemisele tulevad: retoorika, õppim ise mudelid, õppurite analüüs, suhtemisõpetus, meeskonnatöö, M TAT.03.096 A rvu tiõpe keeleõpeta ja te le õpetam isstrateegiad, hindam ine ja evaluatsioon. Õppeülesande täitja M aret M eriste © 24. - 39. n.2 S n-s => A 1 AP(20P+20i) *A Arvuti ehitus, põhim õisted; töö failidega; tekstitöötlus; Internet: kirjavahetus ja info otsim ine www-st; töö w w w -põhises Õpikeskkonnas TelsiPro. © Ei ole teada => А TEOREETILISE INFORMAATIKA ÕPPETOOL (05) M TAT.03.097 G eom eT ricks, F u n c tio n j t . m a tem aa tik aõ p e ta ja le assistent Eno Tõnisson M TA T.05.002 M a tem aatilin e loogika ja a lgo ritm iteoo ria 2AP( 12L+6P+2S+60i) *A □ A vatud Ülikool: dotsent Rein Prank Kursus annab ülevaate V. Sadolini loodud program m ide Geom eTricks, 4AP(64L+96i) *E Function, Tabletalk ja Pattem kasutam isest m atem aatika õpetamisel. ■Inform aatika:ülem Samuti saavad kursuslased vajalikud juhtnöörid teiste Õpetajate OM TAT.05.001 koolitamiseks nende program m ide kasutamiseks. Esitatakse m atem aatilise loogika klassikalised teoreemid © Ei ole teada (predikaatarvutuse täielikkus, aritm eetika mittetäielikkus) ja algoritm im õisted form alisatsioonid ning lahenduvate/loetletavate hulkade M TAT.03.098 Jo o n is tu s - ja es itlu sg raafika teooria. õppeülesande täitja Tiina Lasn ©1. - 16. n.4 L n-s => E 1 AP(2L+8P+30i) *A □ A vatud Ülikool: M TAT.05.003 F o rm aalsed keeled Arvutikasutaja Oskustunnistuse joonistus- ja esitlusgraafika (A 0 6 ) korr. professor Mati Tombak oskuste omandamine. 4A P(64L+96i) *E ©Ei ole teada => А □ Informaatika:ülem Kontekstivaba grammatika. Analüüsi puu. ühesed grammatikad ja keeled M TAT.03.099 S isse juhatus in fo rm aatik asse LR(K) - gram m atikad. Eelnevusgram m atikad ja konteksti kasutamine. dotsent Mare Koit, õppeülesande täitja T iina Lasn, õppeülesande täitja Olulisem ad m ittelahenduvuse teoreemid. T iina Tamme © 24. - 39. n.4 L n-s => E lA P(4L+4P+4S+28i) *A □ A vatud Ülikool: M TAT.05.005 K o m b in a to o rik a Tutvustatakse infotehnoloogia arengut, arvutite riist- ja tarkvara. em eriitprofessor Ülo Kaasik, dotsent Ahto Buldas Kinnistatakse personaalarvutite kasutamise põhioskusi. 4AP(64L+96i) *E ©Ei ole teada ■ Informaatika: ülem Kursuse esimeses osas esitatakse genereerivate funktsioonide meetod M TA T.03.100 P ro g ram m eerim in e ning Polya loendam isteooria.Teises osas, võrede ja formaalsete ridade dotsent Jüri Kiho kasutusele, saab kuulaja kaasaegsest loendamisteooriast 4A P(32L+16P+32S+80i) *E (inversioonim eetod), ka algebralistest genereerivatest funktsioonidest Om andatakse program m eerim ise algtõed ja põhimõtted. Õpitakse ning nende kasutam isest. programme koostam a ja silum a keele Java näitel. © 1 .-1 6 . n.4 L n -s = > E © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 P, 2 S n-s 3 knt => E M TAT.05.009 A rv u tite ad u se elem endid M TAT.03.101 A n d m etu rv e lektor Anne Villems õppeülesande täitja M eelis Roos 2 A P(32L+16P+32i) *A 3 A P(32L+16P+72i) *E ■ Inform aatika:kesk Antakse ülevaadeandm eturbe probleem idest. Lähem alt käsitletakse Teadus ja m etateadus. ülesanne ja selle lahendamine juurdepääsukontrolli m ehhanisme, UNIXi turvaarhitektuuri, võrguturvet program m eerim iskeeled, süntaks, sem antika, andmestruktuurid, (tulemüürid, virtuaalsed privaatvõrgud), krüptograafia rakendusi ning m oodulidrekursioon, program m i korrektsus, testimine, elutsükkel turvalist program m eerim ist. Form aalsed mudelid: autom aadid, Turingi masin, rekursiivsed © 1. - 16. n.2 L, 1 P n-s => E funktsioonid, Lam bda-arvutus. Program m eerim ise paradigmad. © 1. - 16. n.2 L, 1 P n-s => A M TA T.03.102 T ran sleerim ism eeto d id teadur Varmo Vene M TAT.05.012 Loogiline p ro g ram m eerim in e 5AP(64L+136i) *E lektor Tõnu Tamme Kom pilaatorite struktuur, leksiline analüüs, süntaksanalüüs, sem antiline 5AP(64L+136i) *E analüüs, abstraktne interpreteerim ine, koodi genereerimine. □ Inform aatika:m ag © 1 ,- 16. n.4 L n -s = > E Program m eerim ine keeles Prolog: andm ebaaside realiseerimine, ekspertsüsteem id, teksti süntaktiline analüüs, keerdülesannete M T A T .03.103 In fo rm a a tik a d id ak tik a lahendam ine ja avaldiste teisendam ine. SLD N F-resolutsioon kui loogilise lektor Anne Villems program m eerim ise teoreetiline alus. 4AP( 16L +64P+16S+64i) *A © 1. - 16. n.4 L n-s => E Inform aatika kui läbiv teem a õppekavas ja kui eraldi aine, õppim ise tehnilise lahendi rollis ja eluaegse Õppimise keskkond. Õppedisaini M TAT.05.018 Loogika I lektor Tõnu Tamme alused: eesm ärgid, sisu, m eetodid, hindam ine ja evaluatsioon informaatikas. Õ ppevahendite loom ine ja aine esitam ine tehniliste 2AP(32L+48i) *E□ Filosoofia:alam vahenditega. Töö m ittehom ogeense auditoorium iga. Näidistunnid. 377 MATEMAATIKATEADUSKOND 377 Järeldused lausearvutuses ja predikaatarvutuses. Tuletused. 2AP( 16L + 16P+48i) *E ©1. -16 . n.2 L n-s 1 knt => E ■Rakendusinform aatika: OM TAT.05.001 MTAT.05.019 L oogika II Lõplikud, m agasinm äluga j a mittedetermineeritud automaadid lektor Tõnu Tamme Form aalsed keeled ja nende klassifikatsioon. Automaatide vahekord 4AP(64L+96i) *E keelteklassidega. □Filosoofia:alam © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s => E ©MTAT.05.018 Tõestuspuud. Esimest järku teooriad ja mudelid. Formaalsete süsteem ide M TAT.05.052 M atem aa tik a arvu tuslingv istide le II korrektsus ja täielikkus. Predikaatarvutuse m ittelahenduvus j a aritmeetika dotsent Mare Koit mittetäielikkus. M odaalsed ja intuitsionistlikud loogikad. 3AP(32L+32P+56i) *E ©24. - 39. n.4 L n-s => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk О M TAT.05.058 MTAT.05.021 In fo rm aatik a o lüm piaad id Kursuses käsitletakse arvutuslingvistikas vajalikke mõisteid algebrast, dotsent Rein Prank form aalsete keelte ja autom aatide teooriast. 2AP(16L+16P+48i) *A © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E □Informaatika:ülem, Informaatikaõpetaja: ФМТАТ.03.001, MTAT.03.003 M TAT.05.053 P rologi k u rsu s lingvistidele Tutvustatakse informaatika olüm piaadide korraldust ja ülesannete tüüpe. lektor Tõnu Tamme Võetakse osa vabariikliku olümpiaadi korraldamisest. Tutvutakse 2AP( 16L + 16P+48i) *A maailmas olemasolevate ülesannete arhiividega. ■Eesti j a soome-ugri filoloogia:kesk ©24. - 39. n.2 L n-s => A Kursuses antakse ülevaade program m eerim iskeelest Prolog ning õpitakse selle kasutam ist. Tavalisest põhjalikum alt käsitletakse lingvistide jaoks MTAT.05.022 K oo lip rak tika in fo rm aa tik as (põh iainena) olulisi osasid: Prologi süntaktilisi vahendeid ja Horni grammatikaid. dotsent Rein Prank, lektor Anne Villems Kursuse edukaks läbimiseks tuleb lahendada hulk praktilisi ülesandeid. 10AP(2S+398i) ‘A © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s => A ■Informaatikaõpetaja: OMTAT.03.019 M TAT.05.054 L oogika (m ag istran tide le) Praktika koolis informaatika Õpetajana (põhiainena, ainsa erialana). lektor Tõnu Tamme Osavõtt kooli tööst klassijuhatajana jne. Informaatika tundide jälgim ine. 2.5AP(32L+68i) -A Tundide andmine vähem alt 40 t ulatuses. Praktika lõpeb ■Filosoofia:m ag aruandmisseminariga. Tõestuspuud. Esim est järku teooriad ja mudelid. Lausearvutuse © 7.-16 . n .lO P n -s täielikkus. Predikaatarvutuse mittelahenduvus ja aritmeetika 17,- 17. n. 14 S n -s 1 ref => A mittetäielikkus. © 24. - 39. n.2 L n-s 1 knt => A MTAT.05.023 K oolip rak tika in fo rm aa tik as (kõ rvala inena ) dotsent Rein Prank, lektor Anne Villems M TAT.05.055 K odeerim ine ja k rü p tim in e 4AP(2S+158i) -A lektor Jan Villemson ■Informaatikaõpetaja: 2AP(32L+48i) *E OMTAT.03.019 ■R akendusinform aatikad Praktika koolis informaatika õpetajana (koos m atem aatika või füüsika О M TAT.03.003, M TAT.05.006 õpetaja praktikaga). Informaatika tundide jälgim ine. Tundide andmine ©M TAT.05.001 vähemalt 16 t ulatuses. Praktika lõpeb aruandmisseminariga, Antakse ülevaade kaasaegsetest andmete kodeerimise võtetest. f s ©7. -16. n.4 S n-s Vaadeldakse krüptograafilisi protokolle koos nende mõistmiseks vajaliku 17. -17. n.14 S n-s 1 re f= > A taustaga (ajalugu, arvuteooria). Samuti käsitletakse mõningaid : krüptoanalüüsi m eetodeid ning selle valguses erinevate algoritmide MTAT.05.045 A lgoritm iteooria turvalisust. dotsent Rein Prank © 1 .-1 6 . n.2 L n-s = > E 2AP(32L+48i) *E ■Rakendusinformaatika: M TAT.05.058 M atem aa tik a a rv u tuslingv istide le I OMTAT.05.001 dotsent Tiit Roosmaa Algoritmi mõiste erinevate form alisatsioonide ekvivalentsus. Algoritmi 3AP(32L+32P+56i) *E keerukus. Lahendumatud probleemid. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ©24. - 39. n.2 L n-s => E Tutvustatakse arvutuslingvistikas vajalikku m atemaatilist aparatuuri ja i \ põhimõisteid. МГАТ.05.046 Loogilise p ro g ram m eerim ise m eetod © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E lektor Tõnu Tamme lAP(8L+8P+24i) *A M TAT.05.059 In te llek titehn ika ■Rakendusinformaatika: dotsent Mare Koit OMTAT.05.001 2AP(32L+48i) *E Probleemide loogiline kirjeldamine keeles Prolog. ■Rakendusinform aatikad ©24. - 39. n..5 L, .5 P n-s => A Tutvustatakse intellektitehnika põhim õisteid ja -meetodeid. © 1 .- 8 . n.2 L, 2 P n-s 1 knt, 1 re f => E MTAI.05.047 F u n k tsio n aa lp ro g ram m eerim ise m eetod teadur Varmo Vene M TAT.05.066 K o m p ilaa to rid f f 2AP(16L+16P+48i) *E v-teadur Ain Isotamm yr 5 ^Rakendusinformaatika: 3A P(30L+30P+60i) *E Funktsionaalsete keelte põhiom adused - funktsioonid, ilmutatud ■ R akendusin fo rm aatikat \ndatavus, rekursioon, tüübid, polüm orfism , kõrgem at järku funktsioonid, Lõplikud autom aadid ja regulaaravaldised. Süntaksi analüüs. laisk ja agar väärtustamine. Ülevaade laisast funktsionaalsest keelest Translaatorite tegem ise süsteem. Interpretaatori ja kompilaatori Haskell ning funktsionaalprogrammeerimise tehnikatest. program m eerim ine. ®1. • 16. n.l L, 1 P n-s => E © 24. - 39. n.2 L n-s => E MTAT.05.048 A u tom aad id ja fo rm aalsed keeled M TAT.05.068 D ialoogim udelid õppeülesande täitja T iina Zingel dotsent Mare Koit 378 MATEMAATIKATEADUSKOND 378 5AP(200i) *E © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 2 k n t= > E □ Informaatika: mag Käsitletakse erinevaid dialoogi m odelleerim ise viise, diskursuse ja M TM S.01.006 S tatistiliste m udelite an a lü ü s dialoogi analüüsim ist ja märgendam ist. Tutvutakse dialoogkorpuste ja lektor Ene Käärik, lektor Mare Vähi nende märgendam isega. Vaadeldakse erinevaid dialoogsüsteem e (nii 3AP(24L+24P+72i) *E teksti- kui ka kõneliidesega). □ m ag , dokt ®Ei ole teada => E © M TM S.01.005, M TM S.01.024, M TM S.01.028, MTMS.02.006, M TM S.02.008 MTAT.05.069 G raa fid Mitme argum endiga regressioonm udelid. Üldistatud lineaarsed mudelid dotsent Ahto Buldas (logistilised mudelid, Poissoni mudelid). Dispersioonanalüüsi mudelid 3A P(32L+16P+72i) *E (mitme faktoriga, fikseeritud ja juhuslike mõjudega, hierarhilised). ■ Informaatika:ülem Kovariatsioonanalüüsi m udelid. Faktoranalüüs. Diskriminantanalüüs. Kursus sisaldab graafiteooria põhim õisteid, nende vahelisi seoseid ja Objektide hulga analüüs. Praktikum id: Erialase andmestiku (ankeedid, omadusi, graafidega seotud algoritmilisi probleeme ning rakendusi testitulem used) analüüs arvutil: loengus käsitletud meetodite praktiline arvutiteaduses. rakendam ine. Tarkvara: SAS (võim alikud muudatused vastavalt © 1. - 16. n.2 L, 1 P n-s 2 knt => E olem asolevale tarkvarale ja vajadustele). © 24. - 35. n.2 L, 2 P n-s 1 re f => E M TAT.05.070 K v an ta rv u tid teadur Reimo Palm M TM S.01.007 A n d m ean a lü ü s II 5AP(64L+136i) *E lektor Ene Käärik, lektor M are Vähi □ Informaatika: dokt 4A P(32L+32P+96i) *E O FKEF.04.005 ■M atem aatiline statistika:ülem Käsitletakse kvantarvutite teooria kaasaegseid probleeme. U uritakse O M TM S.01.029 kvantarvuti keerukusklasse ja kvantinform atsiooniteooriat. Samuti Kahe- ja m itm em õõtm elised regressioonm udelid, dispersioonanalüüsi vaadeldakse põgusalt kvantarvuti valm istam ise küsimusi. erinevad mudelid, sissejuhatus üldistatud lineaarsetesse mudelitesse, ©24. - 39. n.4 L n-s => E faktor-, diskrim inant- ja klasteranalüüsi. Oskus töötada paketiga SAS. © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt, 1 r e f= > E M TAT.05.072 S isse ju h a tu s m atem aatilisse loogikasse dotsent Rein Prank M TM S.01.008 M a a trik s id s ta tis tik as 3AP(32L+32P+56i) *E korr. professor Tõnu Kollo ■ Informaatika:2 2A P(32L+48i) *E Lausearvutuse ja predikaatarvutuse põhimõisted. Tuletamine formaalses □ M atem aatiline statistika:ülem , M atem aatiline statistika:mag aksiomaatilises süsteemis. Turingi masinad. Ü lesanded lahendadakse O M T PM .O l.007, M TPM .06.002 arvutil. Kursuses käsitletakse blokk-m aatrikseid ja tehteid nendega. Olulisemad ©24. - 39. n.2 L, 2 P n-s => E mõisted. otsekorrutis, vec-operaator, permutatsioonimaatriks, m aatrikstuletis. Kursus annab vahendid mitmemõõtmelise analüüsi MTAT 05.073 D iskreetse m a tem aatik a elem endid kaasaegseks käsitlemiseks. lektor Jan Villemson ©1. -8 . n.4 L n-s 1 knt => E 3AP(30L+30P+60i) *E Sissejuhatav kursus, milles tutvutakse kom binatoorika ja graafiteooria M TM S.01.011 Ü ld ista tu d lin eaarsed m udelid põhim õistetega ning m atem aatiliste tõestuste tähtsamate meetoditega. lektor Ene Käärik, õppeülesande täitja Tatjana Nahtman © 24. - 38. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E 4A P(32L+32P+96i) *E □ M atem aatiline statistika: ülem, M atem aatiline statistika: mag, MTAT.05.074 S isse juhatus erialasse M atem aatiline statistika:dokt lektor Anne Villems, lektor Jan Villemson OM TM S.Ol.OOl, M TM S.01.007, MTM S.02.001 2AP( 16L + 16S+48i) *A Statistiliste mudelite üldine teoreetiline käsitlus vähimruutude ja suurima Aine tutvustab 1.aasta inform aatikatudengitele ülikooli ja eelseisvate tõepära hinnangute alusel. Seosefunktsiooni ja argumenttunnuste õpingute struktuuri. Kursuse käigus tehakse tutvust erinavate õppetöö erivalikute korral saadakse erijuhtudena regressioon-, dispersioon- ja vormide ja vahenditega, vaadeldakse võim alikke Õppesuundi. Üliõpilased kovariatsioonanalüüs. Rakendatakse m itm esuguseid eeldusi: om andavad esimese kogem use sem inariettekannete tegemisel ja kirjalike argum enttunnuste (faktorite) juhuslikkuse, vaatlusandm ete jaotuse kohta tööde vormistamisel. Tähtsal kohal on õppetöös kasutatava tehnoloogia Tuletatakse kriteerium id mudelite olulisuse, adekvaatsuse ja (veeb, elektonpost jm ) tutvustam ine. am m endavuse kohta. © I . - 16. n .l L, 1 S n-s 1 re f= > A © 1 ,- 16. n.2 L, 2 P n-s 2 re f => E M TM S.01.012 F a k to ra n a lü ü s dotsent Anne-M ai Pairing, lektor Säde Koskel MATEMAATILISE STATISTIKA 2AP( 16L + 16P+48i) *A□ M atem aatiline statistika:ülem INSTITUUT (MS) OM TM S.Ol.OOl, M TM S.01.007, MTM S.02.001 Faktoranalüüsi m atem aatiline esitus. Hindamismeetodid. Faktorite pööramine. M itteortogonaalne faktorstruktuur. Individuaalsed MATEMAATILISE STATISTIKA ÕPPETOOL faktorkaalud ja nende om adused. Faktoranalüüsi interpretatsioon. © 24. - 31. n.2 L, 2 P n-s 1 ref => A (01) M TM S.01.017 B iom eetria bioloogidele M TM S.01.001 M a tem aatilin e s ta tis tik a I lektor Säde Koskel, lektor Ene Käärik, erak. teadur M ärt Möis dotsent Imbi Traat, lektor M artin Viil 2A P(16L+16P+48i) *E 4A P(32L+32P+96i) *E □ Bioloogia: ■M atem aatiline statistika:alam O M TM S.01.018 □ M atem aatika:ülem Kirjeldavad andm eanalüüsi m eetodid. Teoreetiline jaotus. Statistilise OM TM S.02.001 hüpoteesi mõiste. Lihtsam aid param eetrilisi ja m itteparam eetrilisi teste M atem aatilise statistika mudel. Punkthinnang. Vähimruutude, kahe üldkogumi võrdlem iseks. Ühefaktoriline dispersioonanalüüs, m om entide, suurim a tõepära meetod. V ahem ikhinnang, rakendused mitm ene võrdlemine. M itm ene regressioon, mitmefaktoriline klassikaliste jao tuste param eetrite hindamisel. Hüpoteeside kontroll, vead, dispersioonanalüüs, kovariatsioonanalüüs. Praktikumis: Bioloogilise oliulisusenivoo, võim susfunktsioon. Regressiooniparam eetrite hinnangud. 379 MATEMAATIKATEADUSKOND 379 andmestiku analüüs arvutil: loengus käsitletud meetodite praktiline 2AP(32L+48i) «A rakendamine. Tarkvara: SAS. □ M atem aatiline statistika:ülem, M atem aatiline statistika:mag ©9. - 16. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E OMTMS.Ol.OOl Statistilised meetodid m editsiinis ja bioloogias: põhimeetodid MTMS.01.018 Statistiline analüüs I epidem ioloogias, kliiniliste katsete statistilised aspektid, spetsiifi-lisi lektor Ene Käärik, lektor Martin Viil, lektor Mare Vähi andm eanalüüsi meetodeid. 2AP(16L+16P+48i) *E Ф24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => A Andmestik, selle esitus ja kogumine, vead. Kirjeldav statistika, andmete visualiseerimine. Statistiline sõltuvus, regressioon. Juhuslik valim. M TM S.01.032 Rahvastikustatistika Lihtsamad otsustused üldkogumi kohta. Praktikumis: variatsioonrida, lektor Mare Vähi selle parameetrid mediaan, kvantiilid. Keskmine, dispersioon, 2AP(30L+2S+48i) *A standardhälve. Kahemõõtmeline tabel, tinglik jaotus. Korrelatsiooniväli, □ M atem aatiline statistika: regressioonisirge parameetrite hindamine. © M TM S.01.001, M TM S.02.001 © 1 .-8 . n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E Rahvastikustatistika ajaloost. Sündimus, suremus, ränne. Soolis- vanuseline jaotus. Viljakuskordaja, selle muutumine. Suremustabelid, MTMS.01.020 Kvalitatiivsete andmete analüüs keskmine oodatav eluiga. Rahvastikuprojektsioon (prognoos), Leslie dotsent Imbi Traat mudel, selle täpsus. Prognoosivigade hinnangud. 2AP(16L+16P+48i) *E ©24. - 39. n.2 L n-s 2 ref => A □Matemaatiline statistika:ülem Käsitletakse m ittearvulise iseloomuga statistiliste andmete analüüsi M TM S.01.035 M atem aatiline statistika II meetodeid. Sagedustabel, ^ansid, seosekordajad. Üldistatud lineaarsed dotsent Anne-M ai Parring mudelid:logistiline regressioon, probit-mudelid. Hüpoteesid jaotustabeli, 4AP(32L+32P+96i) *E seosekordajate ja mudelite param eetrite kohta. ■M atem aatiline statistika:kesk ©1. -16. n.l L, 1 P n-s 1 ref => E OM TM S.Ol.OOl, M TM S.02.001 Antakse tunnustevaheliste sõltuvuste matemaatiline kirjeldus, uuritakse MTMS.01.023 Aegridade analüüs süvendatult punkthinnangute matemaatilisi omadusi, esitatakse lektor Martin Viil m itteparam eetrilise statistika alused. 4AP(32L+32P+96i) *E © 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E □Matemaatiline statistika:ülem OMTMS.Ol.OOl M TM S.01.037 M itteparam eetriline statistika ©MTPM.06.003 korr. professor Tõnu Kollo Käsitletakse aegridade analüüsi põhilisi ülesandeid (kirjeldamine, 2AP(32S+48i) ‘A selgitamine, prognoosimine) ja nende lahendamise meetodeid. Antakse □ M atem aatiline statistika:ülem, M atemaatiline statistikam ag, ülevaade lineaarsete süsteemide analüüsist ning olekuruumi M atem aatiline statistika:dokt mudelitest.Praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse paketti SAS. O M TM S.01.035, M TM S.02.004 ©24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 1 knt, 1 re f => E Õppetöö toim ub seminarivormis, kus seminarist osavõtjad esinevad ettekandega juhendaja poolt määratud teemal. Vaadeldakse MTMS.01.024 Statistika meetodid maateadustes m itteparam eetrilise statistika põhikontseptsioone ja randomiseerimist, lektor Martin Viil täpseid teste ja hindamisvõrrandeid. Lähema vaatluse all on paiknemisega 2AP(16L+16P+48i) *E seotud hindam isprobleem id ühe ja kahe valimi korral ning robustse □G eograafia:, Geoloogia: statistika M- ja L-hinnangud. Eraldi käsitletakse mitteparameetrilist OMTMS.01.018, MTPM.05.001 regressiooni ja m itteparameetrilisi kooskõlakriteeriume. Tähtsamad jaotused: binoomjaotus, Poissoni jaotus, normaaljaotus. © 1. - 16. n.2 S n-s 1 re f => A Lähendamine normaaljaotusega. Hüpoteeside kontrollimisel kasutatavad jaotused. Jaotusparameetrite hindamine, nende kohta käivate hüpoteeside M TM S.01.049 Stohhastika kontroll. Sobivustestid. Hüpoteeside kontroll valim ite erinevuse kohta dotsent Anne-M ai Parring kahe ja enama valimi korral. M ittelineaarne ja mitmene regressioon. 2A P(16L+16P+48i) *E Juhuslikkuse testid. Faktoranalüüsi alused. Praktikum: M aateadusliku ■Füüsikaline in fo tehno loog ia t, Rakendusinformaatika:ülem andmestiku analüüs arvutil: loengus käsitletud m eetodite praktiline Aine sisaldab algteadmisi tõenäosusteooriast ja matemaatilisest rakendamine. Tarkvara: STATGRAPHICS, võim alikud m uudatused statistikast, lisaks sellele on kursuse eesmärgiks tutvuda vastavalt olemasolevale tarkvarale ja vajadustele. rakendusstatistikapaketi kasutamisega, praktilise andmetöötluse ja © 9.-16 . n.2 L, 2 P n -s 1 knt = > E tulem uste tõlgendamisega. © 1. - 8. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E MTMS.01.026 M itmem õõtmeline statistiline analüüs dotsent Anne-Mai Parring M TM S.01.050 Biostatistika praktilised tööd I 2AP(16L+16P+48i) *E lektor Säde Koskel, lektor Ene Käärik, lektor Mare Vähi ■Matemaatiline statistika:ülem 2AP(28P+4S+48i) *A OMTMS.Ol.OOl □A rstiteadus:m ag, Bioloogia:mag, L iikum is-ja sporditeadused:mag Tutvutakse mitmemõõtmelise norm aaljaotusega ja tem ast tuletatud © M TM S.01.005, M TM S.01.017 jaotustega. Õpitakse hindama selle jao tuse param eetreid ja konstrueerim a Tutvustatakse kirjeldava andmeanalüüsi meetodeid, analüüsitakse sobiva teste parameetrite kohta esitatud hüpoteeside kontrolliks. mudeli valiku ja hindam isega seotud probleeme konkreetses © 9.-16 . n.2 L, 2 P n -s 1 knt => E ainevaldkonnas. © 1. - 16. n 1.75 P, .25 S n -s 1 ref => A MTMS.01.027 R egressioonanalüüs 24. - 39. n. 1.75 P, .25 S n-s 1 ref => A dotsent Anne-Mai Parring 2AP(16L+16P+48i)*E M TM S.01.051 Biostatistika praktilised tööd II □Matemaatiline statistika:ülem lektor Säde Koskel, lektor Ene Käärik, lektor Mare Vähi ©MTMS.01.026 2A P(28P+4S+48i) *A Antakse ülevaade m itm em õõtmelisest regressioonanalüüsist. Mudeli □A rstiteadus:dokt, Bioloogia:dokt, L iikum is-ja sporditeadused:dokt hindamine. Mudeli diagnostika. Jääkide analüüs. Indikaator-tunnuste © M TM S.01.005, M TM S.01.017 kasutamine. Mudeli autom aatne konstrueerimine. Konkreetses ainevaldkonnas sobivate statistiliste mudelite leidmine, ® I. - 8. n.2 L, 2 P n-s 1 ref => E hindam ine ja interpreteerimine. © 1. - 16. n . l .75 P, .25 S n-s 1 ref => A MTMS.01.031 Biomeetria m atem aatikutele 24. - 39. n . l .75 P, .25 S n-s 1 ref => A dotsent Tõnu Möis 380 MATEMAATIKATEADUSKOND 380 M TM S.01.054 M itm em õõtm elise analüüsi alused Antakse ülevaade SAS-keele struktuurist, tähtsam atest moodulitest, tööst korr. professor Tõnu Kollo andm etega (DATA-lause, SQL, ACCESS) ja üldkasutatavatest 4AP(32S+128i) *E protseduuridest (CONTENTS, PRINT, SORT, DATASETS jne). □ M atem aatiline statistika: © 2 4 .-3 1 . n .l L, 1 P n-s 1 knt, 1 re f => A O M T M S.0 l.026 , M TM S.02.004 Kursus toim ub m onograafia M .Siotani, T.Hayakarve, Y.Fujikoshi "M odem M ultivariate Analysis: A G raduate Caurse and Handbook" viie esimese peatüki läbitöötamisena. Iga nädal saavad üliõpilased uued TÕENÄOSUSTEOORIA ÕPPETOOL (02) ülesanded ja esitavad lahendused eelm ise osa kohta. M aterjalis esitatakse mitm em õõtmelise analüüsi teoreetilised alused. ©24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => E M TM S.02.001 Tõenäosusteooria I dotsent Tõnu M öls, lektor Raul Kangro, lektor Kuldev Ääremaa M TM S.01.055 Sissejuhatus statistikasse 4AP(32L+32P+96i) *E korr. professor Tõnu Kollo, korr. professor Kalev Pärna, em eriitprofessor ■M atem aatika:kesk, M atem aatiline statistika:alam Ene-M argit Tiit, dotsent Imbi Traat O M TPM .06.002 2AP(16L+16S+48i) *A A ntakse algteadm ised tõenäosusteooriast. Käsitletakse diskreetseid ja ■M atem aatiline statistika:alam pidevaid jaotusi, samuti lihtsam aid piirteoreeme. Sissejuhatav aine m atem aatilise statistika eriala üliõpilastele © 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E m atem aatilise ja rakendusstatistika probleem istiku ja meetodite 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E - Kuldev Ääremaa; (vene keeles): tutvustamiseks. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => A M TM S.02.003 Juhuslikud protsessid korr. professor Kalev Pärna M TM S.01.056 Bioloogiliste katsete statistiline analüüs 4A P(48L+16P+96i) *E dotsent Tõnu Möis ■M atem aatiline statistika:ülem 2AP(36L+44i) *A © M TM S.02.004 ■B otaanika ja ökoloogia:ülem Antakse ülevaade erinevatest juhuslikest protsessidest: Poissom ja O M TM S.01.017 M arkovi protsessid, statsionaarsed protsessid, martingaalid. Tutvustab m atem aatilise tagapõhja ning praktilise kasutam ise tasemel © 24. - 39. n.3 L, 1 P n-s 1 knt => E uusi statistilisi m eetodeid, mis võim aldavad uurida paljude sam aaegselt m õjuvate juhuslike või fikseeritud, kvalitatiivsete või kvantitatiivsete, M TM S.02.004 Tõenäosusteooria II mõõdetud või latentsete faktorite toim et ühele või mitmele sõltuvale korr. professor Kalev Pärna, teadur Jüri Lember tunnusele. M etoodika sobib korduvm õõtm iste analüüsiks, 4A P(32L+32P+96i) *E struktuuriindeksite konstrueerim iseks, lünklike andmestike ■M atem aatiline statistika:kesk m itm em õõtmeliseks analüüsiks ja üldistatud lineaarseks analüüsiks link- OM TM S.02.001, MTPM .04.001 funktsioonidega. Kasutatakse SAS-tarkvara. © M TPM .04.003, M TPM .04.004 ©24. - 31. n.4 L n-s => A Tõenäosusteooria aksiom aatiline esitus, mis põhineb mõõduteoorial Käsitletakse olulisi piirteoreem e (tugevad suurte arvude seadused, M TM S.01.060 Andm eanalüüs I tsentraalsed piirteoreem id jt.). em eriitprofessor Ene-M argit Tiit, lektor Säde Koskel © 1. - 16. n.2 L ,2 P n -s 1 k n t= > E 3AP(24L+24P+72i) *A ■ M atemaatiline statistika:ülem M TM S.02.007 Populatsioonigeneetika matem aatilised alused Õ petatakse 1) andm ete kogumise, salvestam ise, kontrollimise dotsent Tõnu Möls põhiprintsiipe ja võtteid; 2) andmete esmast töötlem ist ja analüüsimist; 2AP(32L+48i) *E lihtsamate järelduste sõnastam ist; 3) andmetes sisalduvate seoste ja □ M atem aatiline statistika: sõltuvuste avastamist; 4) tulem uste vorm ikohast esitamist ja © M TM S.02.001 visualiseerimist. M atem aatikutele orienteeritud laia profiiliga kursus sisaldab ülevaate ©24. - 39. n. 1.5 L, 1.5 P n-s 2 knt, 1 re f => A geneetika m atem aatilistest probleem idest. Tutvustab ka vajalikke m atemaatilisi meetodeid. M TM S.01.061 M atem aatiline statistika I © 1 .-1 6 . n.2 L n-s 1 knt => E dotsent Imbi Traat, lektor Säde Koskel, lektor M are Vähi 5AP(32L+48P+120i) *E M TM S.02.008 Tõenäosusteooria ja m atem aatiline statistika ■M atem aatiline statistika:alam lektor Kuldev Ä ärem aa O M TM S.01.060, M TM S.02.001 3A P(32L+32P+56i) *E Kursus käsitleb statistilise hindam isülesande aluseid - punkthinnangut, ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R a h v am ajan d u st vahem ikhinnangut, hüpoteeside kontrolli. Lähenemine on M ajandusüliõpilastele orienteeritud kursus, elem entaarne tõnäosusteooria tõenäosusteoreetiline. M aterjali kinnistam iseks on nii tahvli kui ja m atem aatiline statistika. arvutiklassi praktikumid. © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E ©24. - 39. n.2 L, 3 P n-s 3 knt => E M TM S.02.010 M artingaalid M TM S.01.062 M atem aatiline statistika III lektor Raul Kangro korr. professor Tõnu Kollo 2A P(32L+48i) *E 2AP(32L+48i) *E □ M atem aatiline statistika:m ag ■ M atem aatiline statistika:m ag O M TM S.O l.035, M TM S.02.003, M TM S.02.004 OM TM S.Ol .035, M TM S.02.004 Tutvutakse m artingaalide kui juhuslike protsesside ühe eritüübiga ning Kursuses esitatakse süvakäsitlus hüpoteeside kontrolli teooria ja vaadeldakse m artingaalide rakendusi tõenäosuses ja statistikas. asüm ptootilise statistika põhitulem ustest. Antakse ülevaade Bayesi © 24. - 39. n.2 L n-s => E statistika ja m inim ax hinnangute teooriast. ©24. - 39. n.2 L n-s 1 knt => E M TM S.02.011 Elukindlustusm atem aatika korr. professor Tõnu Kollo, õppeülesande täitja Hele-Liis Viirsalu M TM S.01.063 Rakendustarkvara: SAS 3 A P(32L+16P+72i) *A lektor Ene Käärik, lektor Mare Vähi □ M atem aatiline statistika: 1 A P(8L+8P+24i) *A OM TM S.02.001 □ M atem aatiline statistika:ülem © M TM S.01.001 O M TA T.03.010 Esitatakse elukindlustusm atem aatika põhim õisted ja elukindlustuse põhim udelid ning elukestusanalüüsi alused koos ülevaatega elutabelitest. 381 MATEMAATIKATEADUSKOND 381 Vaatluse all on m aksete eri liigid, edasikindlustuse ja reservide Poolrühm ade näited. Vabad ja teisenduste poolrühmad. Green'i seosed. D- matemaatilised mudelid. klassi ehitus. Rees-Su^kevit^i teoreem. Poolrühm ade esitused. ©24. - 39. n.2 L, 1 P n-s 1 knt => A © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => E MTMS.02.021 Tõenäosusteooria M TPM .01.015 Rühm ateooria II dotsent Tõnu Möis, lektor Martin Viil erak. professor Kalle Kaarli 1.5AP( 16L + 16P+28i) *A 2A P(32L+48i) *E ■Füüsika.bak. □ M atem aatika:ülem OMTPM.06.007 O M TPM .01.014 Füüsikutele orienteeritud algkursus. Käsitletakse juhuslikke sündmusi ja Rühm ade lineaaresitused ja nende rakendused lõplike rühmade teoorias. nende tõenäosusi, diskreetseid ja pidevaid jaotusi ning lihtsaid © 1. - 16. n.2 L n-s => E piirteoreeme. ©24. - 39. n .l L, 1 P n-s 1 knt => A M TPM .01.021 Algebra I korr. professor Mati Kilp, lektor Valdis Laan MTMS.02.022 Kooslused 4A P(48L+40P+72i) *E teadur Jüri Lember ■Inform aatika:kesk, M atem aatika:kesk, M atemaatiline statistika:kesk 2AP(32S+48i) *A © M TPM .02.021, M T R M .01.006 □Matemaatiline statistika:mag, M atemaatiline statistika:dokt Kursus annab m õistete ja näidete tasemel ülevaate põhilistest algebra OMTMS.02.004 struktuuridest (rühm, ring, korpus, vektorruum), süvendab teadmisi ©MTMS.02.003 lineaaralgebrast (vektorruumi baas, Laplace'i teoreem, maatriksi astak, Kahe tõenäosusmõõdu kooslus on iga teatava om adusega juhuslik vektor. hom ogeense lineaarvõrrandite süsteem i lahendite fundamentaalsüsteem, Koosluste kaudu on mugav hinnata esialgsete mõõtude om avahelist vektorruum ide otsesum m a), tutvustab kompleksarve ja ühemuutuja kaugust (nn. kooslusvõrratus). Kursuses käsitletakse m itm esuguste polünoom e (jäägiga jagam ine, juured, kordsed tegurid). juhuslike protsesside kooslusi. © 24. - 39. n.3 L, 2.5 P, 1 S n-s 4 knt => E ©24. - 39. n.2 S n-s 2 ref => A M TPM .01.022 V õreteooria erak. professor Kalle Kaarli 4A P(48L+16S+96i) *E PUHTA MATEMAATIKA INSTITUUT □ Inform aatika:m ag, Informaatika:dokt, Matemaatika:ülem.M atemaatika: mag (PM) O M TPM .01.006, M TPM .01.007 Järjestatud hulgad. Täielikud võred. Sulundioperaatorid ja Galois vastavused. Form aalse mõisteanalüüsi elemendid. Distributiivsed ja ALGEBRA ÕPPETOOL (01) m odulaarsed võred. G eom eetrilised võred ja matroidid. Projektiivne geom eetria võreteooria vaatepunktist. M atroidid graafiteoorias. © 24. - 39. n.3 L, 1 S n-s => E MTPM.01.003 Algebra struktuurid korr. professor Mati Kilp 4AP(64L+96i) *E □ Matemaatika:ülem OMTPM.01.007 GEOMEETRIA ÕPPETOOL (02) Ülevaade kaasaegse algebra põhistruktuuridest: vektorruum, rühm, poolrühm, ring, korpus, moodul, võre, universaalalgebra, kategooria. Igal M TPM .02.001 D iferentsiaalgeom eetria konkreetsel juhul esitatakse teooria algtõdede kõrval ka mõned korr. professor M aido Rahula tsentraalsed mittetriviaalsed tulemused. 3A P(24L+24P+72i) *E © 1 .-1 6 . n.4 L n-s = > E □ M atem aatika:ü lem O M TPM .02.002, M TPM .06.002, M TRM .02.003 MTPM.01.005 Arvutialgebra algoritmid Vektorväljad. D iferentsiaalvormid. Mähisjooned ja -pinnad lektor Valdis Laan Diferentsiaalvõrrandid. Diferentsiaalvõrrandite geomeetria. 4AP(48L+16P+96i) *E © 1. - 16. n . l .5 L, 1.5 P, 4.5 S n-s 5 knt => E □ Informaatika:ülem, Informaatika:mag, Informaatika:dokt, Matemaatika:ülem, M atemaatika:mag, M atemaatika:dokt M TPM .02.004 Lie diferentsiaalarvutus ja katastroofid Käsitletakse arvutialgebra algoritme: täisarvaritm eetika, m odulaam e korr. professor M aido Rahula artimeetika, polünoomalgoritmid, lineaaralgebra algoritmid, avaldiste 4A P(64L+96i) *E lihtsustamine, Gröbneri baasid, sümbol integreerimine jm . Tutvustatakse □M atem aatika:ü lem , M atem aatika:m ag, Matemaatika:dokt levinumaid arvutialgebra süsteeme. Praktikumid toimuvad põhiliselt paketiga Maple. O M TPM .02.003, M TPM .06.002 © M TPM .02.003 © 1.-16 . n.3 L, 1 P n-s 1 knt => E Funktsiooni ja tensorvälja ülekandm ine piki vektorvälja trajektoore, Lie tuletis. Kujutuse singulaarsused (katastroofid). Diferentsiaalvõrrandite MTPM.01.007 Algebra II geomeetria. erak. professor Kalle Kaarli, lektor Valdis Laan ©24. - 39. n.4 L n-s 3 knt => E 3.5AP(48L+28P+64i) *E ■Matemaatika:kesk M TPM .02.005 M atem aatika ajalugu OMTPM.01.006 dotsent Aivo Pairing, v-teadur Kaarin Riives Algebra põhikursuse teine osa. Ringid. Polünoomid ja nende juured. 2A P(32L+48i) *A Skalaarkorrutisega vektorruum id, sümmeetrilised ja ortogonaalsed □ M atem aatika, ülem teisendused. Ruutvormid. M aatriksi Jordani normaalkuju. Lõplikud Abeli © M TPM .01.007, M TPM .02.003, M TPM .03.001, M TPM .06.002 rühmad. Osa praktikume toimub arvutiklassis. © 1 -16. n.3 L, 1.5 P n-s 2 knt => E M atem aatika mõistete, ideede, saavutuste areng ajaloolises käsitluses nende geneesist lähtudes. Rõhutatakse seoseid üldajaloo ja kultuuriajaloo MTPM.01.012 Poolrühm ateooria ning m atem aatika õpetam ise m etoodiliste probleemidega. korr. professor Mati Kilp ©24. - 39. n.2 L n-s => A 4AP(64L+96i) *E M TPM .02.006 G lobaalanalüüs □M atemaatika:ülem, M atem aatika:m ag, Matemaatika:dokt OMTPM.01.006, M TPM .01.007 dotsent V iktor Abram ov, dotsent Aivo Parring 4A P(64L+96i) *E 382 MATEMAATIKATEADUSKOND 382 □M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag O M TPM .01.007, M TPM .02.001, M TPM .06.003 M TPM .02.015 Geom eetria kaasaegses m atem aatikas K lassikalise analüüsi mõisted ja meetodid laiendatakse arvruumi korr. professor M aido Rahula, dotsent Aivo Parring piirkonnalt suvalisele siledale muutkonnale (globaalses käsitluses). 1 A P(16L+24i) »A Rakendustena käsitletakse Lie rühmi ning nende kasutam ist teoreetilises □ A vatud Ülikool: füüsikas. M atem aatika põhikursustest: algebrast, geom eetriast, diferentsiaal- ja © 24. - 39. n.4 L n-s => E integraalarvutustest, d iferentsiaalvõrranditest ja juhuslikest sündmustest on esile toodud erinevate valdkondade filosoofilised aspektid, M TPM .02.007 Supergeom eetria ja supersüm m eetriad nendevahelised seosed ja aktuaalsed arengusuunad. dotsent V iktor Abramov © Ei ole teada 2AP(32L+48i) *E □ M atemaatika:ülem, M atem aatika:m ag M TPM .02.018 D iferentsiaalvõrrandite sümmeetriad ja O M TPM .01.006, M TPM .01.007, M TPM .06.001, MTPM. 06.002, jäävusseadused M TPM .06.003 korr. professor M aido Rahula Superalgebra mõiste; superm aatriksid ja tehted nendega; 4A P(32S+128i) *E superdeterm inant ja tem a omadused; superfunktsioonid, diferentseerimine □ Füüsika:m ag, Füüsika:dokt, M atem aatika:m ag, Matemaatika:dokt ja integreerimine; superkihtkonnad ja superseostused. M orse-W itteni O M TPM .02.017 teooria. Uuritakse dünaam iliste süsteem ide ja m atem aatilise füüsika võrrandite © 1 .-1 6 . n.2 L n -s = > E süm m eetriaid ning jäävusseadusi. Tutvutakse üldise teooriaga, s.h lahendite singulaarsuse ja Hamiltoni formalismiga. M TPM .02.010 M itteeukleidilised geom eetriad © 1 .-1 6 . n.2 S n-s 1 re f => E dotsent Aivo Parring 3AP(60L+60i) *E M TPM .02.019 Lie rühmad ja esitused □M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag korr. professor M aido Rahula O M TPM .01.007 4AP(32S+128i) *E Eukleidiline, pseudoeukleidiline, süm plektiline, afiinne, projektiivne, □ Füüsika:m ag, Füüsika:dokt, M atem aatika:m ag, Matemaatika:dokt elliptiline ja hüperboolne geomeetria. O M TPM .02.004 © 2 4 .-3 8 . n.4 L n -s => E Tutvutakse Lie rü h m aja Lie algebra vaheliste seostega, Lie teoreemidega, 24. - 39. n.4 L n-s => E adjungeeritud rühm aga, esituste diferentsiaalinvariantidega. Rakendused diferentsiaalvõrrandite lahendite klassifitseerimisel. M TPM .02.011 Alam m uutkonnad ja orbiidid © 1. - 16. n.2 S n-s 1 re f= > E dotsent Aivo Parring 4AP(64L+96i) *E M TPM .02.020 Geom eetrilised struktuurid algebras ja □ M atemaatika:ülem, M atem aatika:m ag, M atem aatika:dokt diferentsiaalvõrrandites O M TPM .01.007, M TPM .02.001, MTPM .06.003 korr. professor M aido Rahula Alam m uutkonnad konstantse kõverusega Riemanni ja pseudo-Riemanni 2AP(32S+48i) *A ruumides. Ruumi isom eetriate Lie rühmad. Lie alam rühm ade orbiidid. □M atem aatika:ülem Sümmeetrilised orbiidid ja nende 2. järku mähkijad. O M TPM .02.001 © 1. - 16. n.4 L n-s => E Joonte ja pindade kõrgem at jä rku kontakt; Cardano valem; Veronese kujutused; dünaam ilise süsteemi lineariseerim ine; singulaarsused pindade M TPM .02.012 G eom eetria kaasaegses matem aatikas valgustamisel. korr. professor M aido Rahula, dotsent Aivo Parring © 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => E 4AP(64L+96i) *E □ M atemaatika:ülem, M atem aatika:m ag, M atemaatikaõpetaja: M TPM .02.021 K ujutiste esitused Cartani meetodil © M TM S.02.001, M TPM .01.007, M TPM .06.002, M TRM .02.003 korr. professor M aido Rahula Ülevaates 1.-2.Õa. põhikursustest: algebrast, geom eetriast, d iferen tsiaal-ja 4AP(48S+112i) *E integraal arvutusest, diferentsiaalvõrranditest ja juhuslikest sündm ustest □ M atem aati k a : m ag on esile toodud erinevate valdkondade filosoofilised aspektid, O M TPM .02.001 nendevahelised seosed ning aktuaalsed arengusuunad. Esitatud huvitavas E.Cartani meetod; invariantne reeper rühm a orbiidil; operaatorite vormis. M aterjal on kasulik esm alt igale pedagoogile, kuid ka kõigile diferentsiaaljätkam ine; dünaam ilised süsteem id ja nende linearfceerimine. neile, kes soovivad avaram alt m õista m atemaatiku tulevast elukutset. © 2 4 .-3 9 . n .l L, 2 S n -s 1 r e f= > E © 1. - 16. n.4 L n-s 3 knt => E 24. - 39. n.4 L n-s 3 knt => E M TPM .02.022 Algebra ja geom eetria dotsent V iktor Abram ov, dotsent Aivo Parring M TPM .02.013 G eom eetria sem inar üliõpilastele 4A P(32L+48P+80i) *E korr. professor M aido Rahula, dotsent Viktor Abramov, dotsent Aivo Lineaaralgebrast: m aatriksid ja determ inandid, lineaarvõrrandsüsteemid, Parring lineaarkujutused R n->Rm .A nalüütilisest geomeetriast, vektoralgebra, 2AP(40S+40i) skalaar-, vektor- ja segakorrutis, sirged ja tasandid, teist järku jooned ja □ M atem aatika:ülem , M atem aatikaõpetaja: pinnad. © M TPM .01.007, M TPM .02.001, M TPM .06.002, M TRM .02.003 © 1. - 16. n.2 L, 3 P n-s 6 knt => E Sem inaris käsitletakse geom eetria-alaseid teemasid, mis on huvipakkuvad üliõpilastele bakalaureuseõppes teoreetilise ja koolim atem aatika erialal. © 1. - 16. n . l .25 S n-s 1 re f= > A 24. - 39. n.1.25 S n-s 1 ref => A FUNKTSIONAALANALÜÜSI ÕPPETOOL M TPM .02.014 Seiberg-W itteni invariandid (03) dotsent V iktor Abram ov 2A P(32L+48i) *E □ M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atem aatika:dokt M TPM .03.001 F unktsionaalanalüüsi O M TPM .02.001, M TPM .02.006 korr. professor Eve Oja, dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, dotsent Kihtkonnad. Seostus, kõverus. Karakteristlikud klassid. Spiinorrühmad. Virge Soomer, teadur Jelena Ausekle, teadur Rainis Haller, lektor Märt Spin-struktuurid. Diraci operaator. Yang-M illsi võrrandid. Seiberg- Põldvere W itteni invariandid. E ttekujutus topoloogiliste kvantväljateooriate 2AP( 16L+24P+40i) *E m atem aatilisest aparaadist. ■ M atem aatikakesk © 2 4 .-3 9 . n.2 L n -s 1 re f => E O M TPM .06.001, M TR M .01.006 383 MATEMAATIKATEADUSKOND 383 Funktsionaalanalüüsi traditsioonilise ülikoolikursuse sissejuhatav osa. Teemad: meetrilised ruumid (koonduvus, näited (ka norm eeritud ruum), M TPM .03.020 Banachi ruumide tensorkorrutised struktuur), täielikud meetrilised ruumid (näited (ka Banachi ruum), korr. professor Eve O ja põhiteoreemid), pidevad operaatorid (põhimõisted, Banachi püsipunkti 6AP(4L+28S+208i) printsiip), kompaktsus (klassikaliste m atemaatilise analüüsi teoreem ide □M atem aatika:m ag, M atem aatika:dokt üldistused, kom paktsuse kriteerium id), sissejuhatus topoloogiliste O M TPM .03.003 ruumide teooriasse. Ajavahem ikku 1955-2000 hõlmav ülevaade Banachi ruumide Ф32. -35 . n.2 P n-s => E tensorkorrutiste teooria põhim õistetest ja -tulemustest ning rakendustest 2 4 .-3 1 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt Banachi ruumide geomeetrias ja operaatorruum ide teoorias. © 1. - 16. n.2 S n-s 2 ref => E MTPM.03.002 F u n k tsio n aa lan a lü ü s II korr. professor Eve Oja, dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, teadur M TPM .03.021 Funktsionaalanalüüsi ajalugu Jelena Ausekle, teadur Rainis Haller, lektor M ärt Põldvere dotsent Leiki Loone 4AP(48L+32P+80i) *E 2A P(32S+48i) *A □Matemaatika:ülem □M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atemaatika:dokt OMTPM.03.001, M TPM .06.002 O M TPM .03.003 Funktsionaalanalüüsi traditsioonilise ülikoolikursuse teine osa. Teemad: K äsitletakse funktsionaalanalüüsi ajalugu aastatel 1890 - 1944. normeeritud ja Banachi ruumid (põhiomadused, norm eeritud ruumi V aadeldakse ideede tekkim ist ja muutum ist ning nende ideedega seotud lõplikumõõtmelisus, ridade koonduvus), pidevad lineaarsed m atem aatikute (Volterra, Fredholm, Frechet, Hilbert, Schmidt, Riesz, funktsionaalid (kaasruum, Hahn-Banachi teoreem), operaatorite Banach, Hahn jt.) tegevust. diferentsiaalarvutus, Hilberti ruumid (põhimõisted, ortogonaalsus, © 1. - 16. n.2 S n-s => A põhiteoreemid, Fourier' read), ortoprojektorid, kaasoperaator, enesekaassed operaatorid. Ф1. -16 . n.3 L, 2 P n-s 2 k n t= > E MTPM.03.003 Funktsionaalanalüüs III FUNKTSIOONITEOORIA ÕPPETOOL (04) korr. professor Toivo Leiger, korr. professor Eve Oja, dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone M TPM .04.001 K om pleksmuutuja funktsioonide teooria 4AP(48L+16P + 16S+80i) *E dotsent M argus Tõnnov, dotsent Heino Tümpu, lektor Märt Põldvere □Matemaatika:ülem, M atem aatika:m ag 4A P(48L+32P+80i) *E OMTPM.03.002 □ M atemaatika:ülem Funktsionaalanalüüsi traditsioonilise ülikoolikursuse lõpuosa. O M TPM .06.003 Käsitletakse järgm isi teemasid. Funktsionaalid komplekssetel Kursuses üldistatakse põhilised m atemaatilise analüüsi mõisted normeeritud ruumidel. Faktorruum. Lahtise kujutise printsiip. Kinnised reaalarvude hulgalt kompleksarvude hulka. Erilist tähelepanu pööratakse operaatorid. Teine kaasruum ja refleksiivsus. N äited (ka Hilberti ruum). erinevustele tuntud mõistete ja uute mõistete vahel. Esitatakse Nõrgad koonduvused. Kaasoperaator. Kompaktsed operaatorid. kom pleksm uutuja funktsioonide diferentseeruvuse tunnused ja Fredholmi teoreemid. Kompaktne enesekaasne operaator (tema diferentseeruvate funktsioonide arendused astmeritta. Esitatakse omaväärtused, omaelemendid ja norm). H ilbert-Schm idti teoreem ja kom pleksm uutuja funktsiooni integraali mõiste ja omadused. valem. Operaatori resolventhulk ja spekter. Vaadeldakse Laplace ja Fourier’ teisendusi. ©24. - 39. n.3 L, 1 P, 1 S n-s 1 knt => E © 24. - 39. n.3 L, 2 P n-s 3 knt => E MTPM.03.005 Topoloogilised vektorruumid M TPM .04.003 Integraaliteooria I korr. professor Toivo Leiger, korr. professor Eve Oja, dotsent Leiki korr. professor Eve Oja, dotsent Heino Türnpu, lektor Märt Põldvere Loone 2A P(32L+48i) *E 4AP(48L+16S+96i) *E ■M atem aatiline statistika:kesk □Matemaatika:ülem, M atem aatika:m ag □ M atemaatika: ülem OMTPM.03.003 O M TPM .03.001, MTPM .06.003 Topoloogilise vektorruumi mõiste ja üldised omadused. Tõkestatud, © M TPM .04.001 täielikult tõkestatud ja kompaktsed alam hulgad TVR-s. Lokaalselt kumer Kursuses defineeritakse Riemanni integraali üldistus - Lebesgue'i ruum, selle topologiseerimine poolnormide abil. Hahn-Banachi teoreem, integraal. Esitatakse selle põhiom adused. Defineeritakse hulga mõõt ja hulkade eraldatavus LKR-s. Ühtlase koonduvuse topoloogiad. Mackey esitatakse selle omadused. Defineeritakse koonduvus mõõdu järgi ja topoloogia. Tünniruumid. F-ruumid. Lahtise kujutuse printsiip. Teoreem esitatakse selle vahekord tuntud koonduvustega. Esitatakse Jegorovi, kinnisest graafikust. Luzini, Lebesgue'i ja Rieszi teoreem. ©1. - 16. n.3 L, 1 S n-s 1 knt => E © 1. - 16. n.2 L n-s => E MTPM.03.018 Meetriliste ruumide seminar M TPM .04.008 Fourier' read korr. professor Eve Oja, dotsent Virge Soomer dotsent M argus Tõnnov 2AP(24S+56i) -E 3A P(32L+16S+72i)*E □ Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, M atem aatika:dokt □M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag OMTPM.03.001 © M TPM .03.001, M TPM .04.001, M TPM .06.001, M TPM .06.002, Seminar on mõeldud õppeaine "Funktsionaalanalüüs I" teemade M TPM .06.003 süvendamiseks. M uuhulgas tutvutakse põgusalt R. M. Dudley Õpikuga Trigonom eetrilised Fourier' read. Fourier' kordajate kahanemise järk. Real Analysis and Probability". Sem inariettekannete koostamisel Koonduvus, koonduvuse tunnused. Fourier' rea summeeruvus. Fejeri kasutatakse Õppevahendina ka funktsionaalanalüüsi Õppetooli juures teoreem. Sum m eeruvuse tunnused. Summeeruvusbaasid. Duaalsed valminud sem estri-ja bakalaureusetöösid. ruum id Fourier' ridade teoorias. Absoluutne koonduvus. ©3. -14. n.2 S n-s 1 ref => E Lähendusteoreem id. Fourier' ridade ühtlane koonduvus. Ühtlase koonduvuse tunnused. MTPM.03.019 Sem inar funktsionaalanalüüsis © 1. -1 6 . n.2 L, 1 S n -s 1 re f => E korr. professor Eve Oja 3AP(32S+88i) *A □ M atem aatik a:ü lem , M atem aatik a :m ag , M atem aatik a d okt O M T P M .03 .002 Funktsionaalanalüüsi-alase kirjanduse iseseisev läbitöötam ine, seminariettekannete koostamine ning esinem ine seminaris. ©24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A 384 MATEMAATIKATEADUSKOND 384 MATEMAATIKA DIDAKTIKA ÕPPETOOL 1 .-1 6 . n.3 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => A (05) M TPM .05.020 M atem aatika didaktika güm naasium ile dotsent Lea Lepmann MTPM.05.004 M ajandusm atem aatika elem endid koolim atem aatikas 2AP( 16L +16S+48i) *E dotsent Jüri Afanasjev ■ P õh ik ooli ja güm naasium i m atem aatikaõpetaja: 1.5AP(16L+16P+28i) *A O M TPM .05.019, M TPM .05.021 □ Põhikooli j a güm naasiumi m atem aatikaõpetaja:, Põhikooli Õpitakse rakendam a m atem aatika didaktika üldkursuses vaadeldud teooriaid, tutvutakse keskkooli m atem aatikakursuse põhiteemade matemaatikaõpetaja: Vaadeldakse lihtsam ate m ajandusülesannete kasutam ist koolim atem aatika käsitlem isega, viiakse läbi praktilisi harjutusi selleks. ©24. - 39. n .l L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f= > E kursuses. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s 1 knt, 1 re f => A M TPM .05.021 Õ ppekavad ja õpikud M TPM .05.013 Elem entaarm atem aatika I dotsent Lea Lepmann dotsent Jüri A fanasjev, dotsent T iit Lepmann, dotsent Kalle Velsker, 2AP(16L+24P+40i) *E ■Põhikooli ja güm naasiumi m atem aatikaõpetaja: , Põhikooli assistent Katrin Kokk 5AP(32L+64P+104i) *A m atem aatikaõpetaja: ■ Inform aatika:, M a tem aatika:, M atem aatiline statistika: O M TPM .05.014 Süstematiseeritakse, ühtlustatakse ja arendatakse edasi üliõpilaste K oolim atem aatika õppekava m uutused Eestis, selle võrdlus elem entaarm atem aatika alaseid teadmisi. m atem aatikaõpetuse sisuga m õnedes välisriikides. V-XII kl.matemaatika olulisem ad mõisted, teoreem id, raskem ad ülesanded. Alternatiivsete © 1. -1 6 . n.2 L, 4 P n-s 3 knt => A õpikute võrdlus. M TPM .05.014 Elem entaarm atem aatika II © 24. - 27. n .l L, 3 P n-s 1 knt dotsent Jüri Afanasjev, dotsent Tiit Lepmann, assistent Katrin Kokk 2 8 .-3 9 . n .l L, 1 P n -s 1 knt => E 5AP(32L+64P+104i) *E ■Põhikooli ja gümnaasiumi m atem aatikaõpetaja: M TPM .05.023 M atem aatika didaktika sem inar □M atem aatika:ülem dotsent Lea Lepmann, dotsent Tiit Lepm ann, dotsent Kalle Velsker OM TPM .05.013 2AP(32S+48i) *A Süstematiseeritakse, ühtlustatakse ja arendatakse edasi üliõpilaste ■Põhikooli ja güm naasiumi m atem aatikaõpetaja: , Põhikooli elem entaarm atem aatika alaseid teadmisi. m atemaatikaõpetaja: ©24. - 39. n.2 L, 4 P n-s 5 knt => E © FLPK .01.004 M atem aatika didaktika aktuaalsete probleem ide alased ettekanded ning MTPM 05.015 K oolim atem aatika ajalugu arutelu nende pinnalt. em eriitprofessor O laf Prinits © 1. - 16. n.2 S n-s 2 ref => A 2AP( 16L+16S+48i) *A □ Põhikooli ja güm naasiumi m atem aatikaõpetaja: , Põhikooli M TPM .05.024 Pedagoogiline praktika m atem aatikas matemaatikaõpetaja: dotsent Jüri Afanasjev, dotsent Lea Lepmann, dotsent Tiit Lepmann, © M TPM .05.019 dotsent Kalle Velsker Täiendab m atem aatika didaktika kursust ajaloolises plaanis, tutvustab 10AP(100P+14S+286i) *A koolim atem aatika arengut Eestis ja selle seoseid Eesti kultuuriajalooga ■Põhikooli ja güm naasiumi m atem aatikaõpetaja: ning annab tulevasele õpetajale rohkesti materjali Õppetöö sisustam iseks O M TPM .05.014, M TPM .05.019, M TPM .05.020 ja mitmekesistamiseks. Kooli m atem aatikaõpetajana töötamine. © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => A © 7. - 16. n.10 P n -s 1 7 .-1 7 . n.14 S n-s 1 re f => A M TPM .05.016 Kaasaegsed probleemid koolimatem aatikas em eriitprofessor O laf Prinits, dotsent Lea Lepmann, dotsent Tiit Lepmann M TPM .05.025 Elem entaarm atem aatika kõrgem alt vaatekohalt 2AP(16L+16P+48i) *A dotsent Elts Abel □ Põhikooli ja güm naasiumi m atemaatikaõpetaja: , Põhikooli 2AP( 16L + 16P+48i) *A matemaatikaõpetaja: ■Põhikooli ja güm naasiumi m atem aatikaõpetaja: O M TPM .05.019 O M TPM .01.006, M TPM .06.001, M TRM .01.006 Käsitletakse ainelõike, mida meie koolides ei käsitleta, m itmetes maades Antakse lühiülevaade elem entaarm atem aaatika arenguloost ja ning rahvusvahelistes testides aga küll. Tutvustatakse m õnedes riikides koolim atem aaatika sisu m uutustest reform ide käigus. Vaadeldakse abiturientidele püstitatavaid nõudeid. Analüüsitakse kaasaegseid nõudeid kaasaegse koolim atem aatikas esinevaid matemaatilisi struktuure. Õpetajale. © 2 4 .-3 9 . n.l L, 1 P n -s 1 knt => A ©24. - 39. n .l L, 1 P n-s 1 knt, 1 re f= > A M TPM .05.026 M atem aatika didaktika põhikoolile M TPM .05.017 Elem entaarfunktsioonid dotsent Lea Lepmann, dotsent Kalle Velsker dotsent Jüri A fanasjev, dotsent Lea Lepmann, dotsent T iit Lepmann, 2AP( 16L+16S+48i) *E teadur Evi Mitt ■Põhikooli m atem aatikaõpetaja: 4A P(16L+64P+80i)*E O M TPM .05.017, M TPM .05.019 ■Füüsika:alam Tutvutakse põhikooli m atem aatikakursuse käsitlemise erinevate Keskkoolis õpitud algebra ja trigonom eetria kursuse süvendam ine ja uute võim alustega ja didaktika üldkursuses vaadeldud meetodite teem adega laiendamine. rakendamisega. © 1 - 16. n .l L, 4 P n-s 4 knt => E © 24. - 39. n.l L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f => E M TPM .05.019 M atem aatika didaktika üldkursus M TPM .05.027 K lassiväline töö m atem aatikas dotsent Lea Lepmann teadur Evi Mitt 2A P(36L+12S+32i) *A 1.5AP(16L+16S+28i) *A ■Põhikooli ja güm naasium i m atem aatikaõpetaja: , Põhikooli □M atem aatikaõpetaja: m atem aatikaõpetaja: Tutvustatakse koolis läbiviidava m atem aatika-alase klassivälise töö © FLPK .01.004 vorme, sisu ja eesmärke. Tähelepanu pööratakse matemaatikaringidele, Tutvutakse m atem aatika õpetam ise eesm ärkidega ja psühholoogiliste Õhtute, viktoriinide jne. sisule ja didaktikale. alustega, m atem aatika õppim ise ja Õpetamise põhim eetoditega, © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 3 re f= > A m atem aatikaõpetaja töö planeerim isega. © 1 .-1 2 . n.3 L n-s 1 knt, 1 re f= > A M TPM .05.031 K oo lip rak tik a p õ h ik o o li m a tem aatik as 385 MATEMAATIKATEADUSKOND 385 dotsent Jüri Afanasjev 1 A P(7L+6P+27i) *A 5AP(30P+170i) *A □ A v atu d Ülikool: ■Põhikooli matemaatikaõpetaja: Kursusel 1) käsitletakse tõenäosusteooria ja m atemaatilise statistika 0 MTPM.05.014, MTPM.05.019, MTPM.05.026 m õisteid ning seoseid, 2) antakse vastavate ülesannete lahendamise oskus, Matemaatika tundide jälgimine ja andmine põhikoolis. 3) käsitletakse tõenäosusteooria ja m atem aatilise statistika õpetamise Ф12. - 16. n.5 P n-s => А m etoodilisi küsimusi gümnaasiumis. ® Ei ole teada MTPM.05.032 M atemaatika uue õppekava realiseerimine 12. klassis dotsent Lea Lepmann, dotsent Tiit Lepmann, dotsent Kalle Velsker M TPM .05.040 Tõenäosusteooria ja m atem aatilise statistika küsimuste 4AP(7L+8P) käsitlem ine põhikoolis □Avatud Ülikool: dotsent Kalle Velsker Kursuse käigus antakse ülevaade kirjanduse loetelus märgitud 12. klassi 1 AP(6L+6P+28i) *A õpiku sisust, autorite taotlustest ja aine didaktilistest probleemidest. □ A vatud Ülikool: Omandatakse oskus lahendada Õpiku raskemaid ülesandeid. Kursusel 1) tutvustatakse tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika ®Ei ole teada küsimusi, mis tulevad käsitlem isele põhikoolis, 2) antakse vastavate ülesannete lahendam ise oskus, 3) käsitletakse vastavaid didaktilisi MTPM.05.033 Nuputam isülesanded põhikoolis küsimusi. teadur Evi Mitt ® Ei ole teada lAP(8L+8P+24i) -A □Avatud Ülikool: MTPM. 05.041 Planim eetria süvakursus personaalarvuti Käsitletakse teatud tüüpi nuputam isülesannete lahendamise m etoodikat ja kasutam isega lahendatakse ülesandeid. dotsent Tiit Lepmann, assistent Katrin Kokk, assistent Eno Tõnisson ®Ei ole teada lA P(8L+8P+24i) *A □ A v atu d Ülikool: MTPM.05.034 Algebra elemendid ja meetodid K ooligeom eetria laiendam ine planim eetria atraktiivsemate faktide ja elementarmatemaatikas seostega. dotsent Elts Abel, dotsent Mati Abel © Ei ole teada lAP(10L+10P+20i) *A □Avatud Ülikool: M TPM .05.042 Õpetajakutse lõputöö seminar Antakse mõningad algebra tulemused ja meetodid, mida kasutatakse dotsent Elts Abel, dotsent Jüri Afanasjev, dotsent Lea Lepmann, dotsent kõrgema raskuskategooria ülesannete lahendamisel T iit Lepmann elementaarmatemaatikas. 6A P(28S+212i) *A ©Ei ole teada ■Põhikooli ja gümnaasiumi m atemaatikaõpetaja: , Põhikooli m atem aatikaõpetaja: MTPM.05.035 Arvuteooria elemendid ja meetodid O salem ine sem inaris, ettekanded lõputööde teemal, arutelu. Temaatika elementaarmatemaatikas m atem aatika didaktika; üliõpilaste individuaalsed teemad. dotsent Elts Abel © 2 4 .-3 7 . n.2 S n -s 2 re f => А 1 AP(8L+12P+20i) -A □Avatud Ülikool: M TPM .05.043 M atemaatika Antakse arvuteooria klassikalised tulemused ja meetodid, mida dotsent Jüri Afanasjev, dotsent Lea Lepmann, dotsent Tiit Lepmann, kasutatakse kõrgema raskuskategooria ülesannete lahendamisel dotsent Kalle Velsker, assistent Katrin Kokk elementaarmatemaatikas. 4A P(32L+32P+96i) *E ®Ei ole teada ■Keskkonnatehnoloogia: , Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 M atem aatika põhikursus bioloogia-geograafiateaduskonna põhikooli MTPM 05.036 Probleemülesannete lahendusideede otsim ise meetodid loodusteaduste õpetaja õppekavas. Vaadeldakse elementaarmatemaatika dotsent Elts Abel ja kõrgem a m atem aatika põhiküsimusi. 1 AP(6L+8P+26i) *A © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E □Avatud Ülikool: Tutvustatakse ülesannete liigitamise printsiipidega, lahendusprotsessi M TPM .05.044 M atemaatika struktuuriga, põhiliste lahendusmeetoditega ning heuristiliste aruteludega dotsent Elts Abel, dotsent Jüri Afanasjev, dotsent Lea Lepmann, dotsent ideede otsingul. Kalle Velsker, assistent Katrin Kokk ©Ei ole teada 7AP(64L+64P+152i) *2E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 МГРМ.05.037 Aktiivõppe meetodid põhikooli matem aatikas M atem aatika põhikursus füüsika-keem iateaduskonna põhikooli dotsent Lea Lepmann, dotsent Tiit Lepmann loodusteaduste õpetaja õppekavas. Käsitletakse elem entaarm atem aatika ja 1 AP(6L+10P+24i) *A kõrgem a m atem aatika põhiküsimusi. □Avatud Ülikool: © 1 .-1 6 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E l, iaget' ja Bruneri teooria taustal vaadeldakse kaasaegset arusaam a 24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E matemaatikaõpetusest ja selle eesmärkidest. Lähemalt peatutakse järgmistel küsimustel: avastav õppimine, loovus ja selle arendam ine, M TPM .05.045 K õrgem m atem aatik a avatud ülesanded, tegevuseleorienteeritud m atem aatikaõpetus, mängud dotsent Elts Abel, dotsent Jüri Afanasjev, dotsent Kalle Velsker, teadur matemaatikatunnis, projektõpe. Evi Mitt ©Ei ole teada 2AP(32L+48i) *E ■ Bioloogia: , Geenitehnoloogia: , Geograafia: , Geoloogia: , MIPM.05.038 M ajandusmatem aatika elemendid koolis Keskkonnatehnoloogia: dotsent Jüri Afanasjev Kursuses antakse teadmisi m atem aatika erinevatest valdkondadest lAP(16L+24i) *A (m atem aatiline analüüs, kõrgem algebra, analüütiline geomeetria). Kursus □Avatud Ülikool: on m õeldud eeskätt bioloogia üliõpilastele. Antakse teadmised ja oskused m ajandusmatem aatika elem entide © 1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => E Õpetamiseks koolis. ©Ei ole teada M TPM .05.046 Kõrgema matem aatika harjutused dotsent Jüri A fanasjev, dotsent Lea Lepmann, dotsent Kalle Velsker, MTPM.05.039 Tõenäosusteooria ja matem aatilise statistika küsim uste teadur Evi Mitt, assistent Katrin Kokk käsitlemine gümnaasiumis 2A P(32P+48i) *A dotsent Kalle Velsker 386 MATEMAATIKATEADUSKOND 386 ■Bioloogia: , Geenitehnoloogia: , Geograafia: , Geoloogia: , Keskkonnatehnoloogia: Kursuses antakse ülesannete lahendam ise oskusi m atem aatika erinevatest valdkondadest (m atem aatiline analüüs, kõrgem algebra, analüütiline geomeetria). Kursus on eeskätt mõeldud bioloogia eriala üliõpilastele. MATEMAATILISE ANALÜÜSI ÕPPETOOL Sellest kursusest osavõtuks on vajalik kursuse "Kõrgem m atem aatika 2 (06) AP" kuulamine. © 1. -1 6 . n.2 P n-s 2 knt => A M TPM .06.001 M atem aatiline analüüs I dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, dotsent Virge Soomer, dotsent M TPM .05.049 M atem aatika tarkvara koolis Margus Tõnnov, dotsent Heino Tüm pu, v-teadur Arne Kokk, teadur assistent Eno Tõnisson Jelena Ausekle, teadur M aria Zeltser, lektor Urve Kangro, lektor Märt 1 AP(2L+10P+28i) *A Põldvere □ A vatud Ülikool: 6A P(48L+72P+120i) *E Tutvutakse personaalarvuti kasutam isvõim alustega koolim atem aatika ■M atem aatika.kesk õppim isel-õpetam isel. Vaadeldakse erinevaid pakette. Sissejuhatav kursus pidevasse m atem aatikasse, milles käsitletakse selle ©Ei ole teada valdkonna kõige üldisem aid mõisteid: piirväärtus, pidevus, diferentseeruvus. Põhiline uurim isobjekt on ühe m uutuja funktsioon ning M TPM .05.050 Erinevad taskuarvutid koolis selle erijuhuna jada. Nende jaoks töötatakse välja kogu analüüsi aluseks dotsent Kalle Velsker olev piirväärtuse meetod. Ü ksikasjalikult käsitletakse pidevaid 1 AP(5L+1 lP+24i) *A funktsioone ja nende omadusi. Suurem osa kursusest on pühendatud □ A vatud Ülikool: funktsioonide diferentsiaalarvutusele ja selle rakendustele funktsioonide Kursusel Õpetatakse taskuarvutil ratsionaalselt arvutam a kasutades erinevaid arvu tusrejim e. Antakse didaktilisi juhiseid ja soovitusi uurimisel, geom eetrias ja m ehaanikas. Uuritakse diferentseeruvate taskuarvuti kasutam iseks koolis. funktsioonide om adusi, tõestatakse diferentsiaalarvutuse keskväärtusteoreem id ning Taylori valem funktsiooni väärtuste © Ei ole teada ligikaudseks arvutamiseks. M TPM .05.051 Program m eerim iskeele L O G O algkursus õpetajatele © 1. - 16. n.2 L, 3 P n-s 4 knt => E assistent Eno Tõnisson 2AP(80i) *A M TPM .06.002 M atem aatiline analüüs II □ A vatud Ülikool: dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, dotsent Virge Soomer, dotsent Kursus on m õeldud m istahes aine Õpetajatele. K ursuslased saavad Margus Tõnnov, dotsent Heino Tüm pu, v-teadur Arne Kokk, teadur ülevaate program m eerim iskeelest LOGO ning sellest, kuidas LOGO't Jelena Ausekle, teadur M aria Zeltser, lektor Urve Kangro, lektor Märt ainetundides kasutada. Kursuse käigus tuleb osalejatel lahendada Põldvere individuaalseid ja rühm aülesandeid, koostada tunnikonspekt ning 5A P(48L+64P+88i) *E analüüsida kaaskursuslase konspekti. Kogu kursus toim ub arvutiside ■M atem aatika:kesk vahendusel. OM TPM .06.001 © Ei ole teada Kursus koosneb kolm est peatükist: ühe m uutuja funktsioonide integraal arvutus, arvridade ja funktsionaalridade teooria ning mitme M TPM .05.053 Arvuti roll elem entaarm atem aatika õppimisel ja m uutuja funktsioonid. Esim eses peatükis defineeritakse määramata ja õpetamisel m ääratud integraal, uuritakse nende omadusi ja tõestatakse neid mõisteid assistent Eno Tõnisson ühendav N ew ton-Leibnizi valem. Vaadeldakse arvukaid integraalarvutuse 1 A P(6L+9P+25i) *A rakendusi geom eetrias, m ehaanikas ja füüsikas. Praktikumide raames □ A vatud Ülikool: vaadeldakse põgusalt ka päratud integraale ja Fourier’ teisendust. Teises Tutvutakse personaalarvuti kasutam isvõim alustega peatükis tõestatakse võrdluslaused positiivsete arvridade kohta ning elem entaarm atem aatika õppimisel ja õpetamisel. Vaadeldakse program m e tuletatakse m itm ed ridade koonduvustingim used. Vaadeldakse seost "GeomeTricks" ja "Tabletalk". arvridade absoluutse ja tingim atu koonduvuse vahel. Funktsionaalridade © Ei ole teada osas on põhitähelepanu pööratud funktsionaalridade (erijuhul astmeridade) ühtlasele koonduvusele ning funktsioonide arendamisele M TPM .05.054 G raafiliste taskuarvutite käsitsemine ja kasutamine astmeritta. M itme m uutuja funktsioonide puhul käsitletakse nende õppetöös piirväärtust, pidevust ja diferentseerim ist. Diferentsiaalarvutuse uued dotsent Jüri A fanasjev, dotsent Kalle Velsker m ärksõnad on osatuletis ja -d iferen tsiaa l, täisdiferentsiaal. Tõestatakse 0AP(2L+6P) Taylori valem ja uuritakse funktsioonide ekstreemume. Põgusalt □ A vatud Ülikool: peatutakse ilm utam ata funktsioonidel. Kursuse käigus antakse graafilise taskuarvuti käsitsusoskus ja sissejuhatus © 24. - 39. n.2 L, 3 P n-s 2 knt => E didaktilistele lähenem isvõim alustele nende rakendam iseks koolitöös koolim atem aatika ülesannete näidetel. M TPM .06.003 M atem aatiline analüüs III © Ei ole teada dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, dotsent M argus Tõnnov, dotsent Heino Tüm pu M TPM .05.055 A ritm eetika, arvuteooria ja algebra 4A P(32L+48P+80i) *E dotsent Elts Abel □ M atem aatika:ülem 3AP(30L+15P+15S+60i) *E O M TPM .06.002 ■ Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele): Põhiosa kursusest on pühendatud ühe ja mitme m uutuja ilmutamata Kursuses käsitletakse hulgateooria aluseid, arvuhulki ja funktsioonide om aduste uurimisele. Käsitletakse ka parameetrist sõltuvaid arvutusoperatsioone, protsentarvutust, arvuteooria elem ente ning Riemanni ja päratuid integraale. Om aette osa moodustavad Fourier’ võrrandite ja võrratuste lahendam ise põhimeetodeid. integraalid ja Fourier’ teisendused. © 1. - 16. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 2 knt, 1 re f= > E © 1. - 16. n.2 L, 1.5 P, 1.5 S n-s 1 knt, 2 re f= > E M TPM .05.056 Elem entaarm atem aatika M TPM .06.008 M atem aatiline analüüs III dotsent Jüri A fanasjev, dotsent Lea Lepmann, dotsent T iit Lepmann, dotsent Enno Kolk, dotsent Raul Room eldi, dotsent Virge Soomer, teadur teadur Evi Mitt Jelena Ausekle 3A P(15L+45P+60i) *E 3A P(24L+24P+72i) *E ■ Füüsika:alam ■ Füüsika:kesk Keskkoolis õpitud algebra, trigonom eetria ja kõrgem a m atem aatika O M TPM .06.007 elem entide kursuse süvendam ine j a uute teem ade laiendamine. Kursuse põhisisu m oodustab m itm e m uutuja funktsioonide © 1. - 16. n .l L, 3 P n-s 3 k n t= > E integraalarvutus. Käsitletakse kordseid, joon- ja pindintesjaale. 387 MATEMAATIKATEADUSKOND 387 Põhitähelepanu on suunatud rakendustele geomeetrias ja füüsikas. M TPM .06.027 Teoreem id kinnisest graafikust Omaette peatükina kuulub kursusesse ridade teooria, milles uuritakse nii korr. professor Toivo Leiger arv- kui ka funktsionaalridu, erijuhul astme- ja Fourier' ridu. Põgusalt 6AP(240i) *E peatutakse Fourier' integraalil j a teisendusel. □M atem aatika: dokt © 1 .-8 . n.3 L, 3 P n-s 2 knt=> E O M TPM .03.005 M.Oberguggenbergeri monograafial baseeruv käsitlus teoreemidest MTPM.06.013 Sem inar m atem aatilises analüüsis kinnisest graafikust ja hom om orfism iteoreem idest e. lahtise kujutuse korr. professor Toivo Leiger, korr. professor Eve Oja, dotsent Enno Kolk, printsiipidest. Lähtepunktiks on klassikaline Banachi teooria. Käsitletakse dotsent Virge Soomer, dotsent Heino Tümpu B- ja B(r)-täielikkuse mõistetel rajanevat Ptaki teooriat ning võrguga 2AP(32S+48i) *2A ruumi mõistele tuginevat De W ilde teooriat. □Matemaatika:ülem © 1 .- 1 6 . n .2 re f = > E OMTPM.06.001, M TPM .06.002 ©MTPM.06.003 M TPM .06.028 W eyli tegurid kiirusega sum m eeruvuse jaoks Matemaatilise kirjanduse iseseisev läbitöötamine, teatava materjali dotsent Heino Tüm pu suuline esitamine seminaris ning kirjalik vormistamine õppejõudude 2A P(32S+48i) *A juhendamisel. □ M atemaatika: dokt ©1. -16. n.2 S n-s 1 re f= > A O M TPM .06.024 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A Sem inaris töötatakse läbi kirjandust ortogonaalridade Weyli tegurite kohta. MTPM 06.017 M atemaatilise analüüsi süvendussem inar ® 24. - 39. n.2 S n-s => A dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, dotsent Virge Soomer, dotsent Heino Tümpu, lektor M ärt Põldvere M TPM .06.029 Lebesgue'i funktsioonid ja kiirusega summeeruvus II 2AP(24S+56i) *A dotsent Heino Tüm pu □Matemaatika:kesk 2A P(32S+48i) *A OMTPM.06.001 □ M atem aatika:dokt Õpitakse iseseisvalt täiendavaid osasid ainest "M atemaatiline analüüs I" OM TPM .06.024 ja "Matemaatiline analüüs II". Teadm iste kontroll toim ub seminari Sem inaris töötatakse läbi teaduslikke töid kiirusega summeeruvuse kohta. ettekannete ja seminaritöö kirjutamise kaudu. © 1 .-1 6 . n.2 S n -s => A ©27. - 39. n.2 S n-s 2 ref => A M TPM .06.030 M atem aatiline analüüs I MTPM.06.018 Matemaatilise analüüsi laiendussem inar dotsent Enno Kolk, dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, dotsent korr. professor Toivo Leiger Leiki Loone, dotsent Virge Soomer, dotsent M argus Tõnnov, dotsent 2AP(24S+56i) *A M argus Tõnnov, dotsent Heino Tümpu, dotsent Heino Türnpu, v-teadur □Matemaatika: kesk Arne Kokk, v-teadur Arne Kokk, teadur Jelena Ausekle, teadur Jelena OMTPM.06.001 Ausekle, teadur M aria Zeltser, teadur M aria Zeltser, lektor Raul Kangro, Lähtudes jada piirväärtusest ning suunatud hulga mõistest ehitatakse lektor Raul Kangro, lektor M ärt Põldvere, lektor M ärt Põldvere piirväärtuse teooria üles suunatud perede abil. Rakendustena käsitletakse 4A P(32L+48P+80i) *E ühe ja mitme muutuja funktsiooni piirväärtust. Uuritakse arv- ja Sissejuhatav kursus pidevasse matem aatikasse, milles käsitletakse selle funktsionaalridade koonduvusega seotud küsimusi. Seminar ühendab valdkonna kõige üldisem aid mõisteid: piirväärtus, pidevus, õppeaineid "Matemaatiline analüüs I" ja "M atemaatiline analüüs II". diferentseeruvus. Põhiline uurimisobjekt on ühe muutuja funktsioon ning ©27. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A selle erijuhuna jada. Nende jaoks töötatakse välja kogu analüüsi aluseks olev piirväärtuse meetod. Üksikasjalikult käsitletakse pidevaid MTPM.06.019 Elem entaarfunktsioonid. Võrrandid ja võrratused. funktsioone ja nende omadusi. Suurem osa kursusest on pühendatud õppeülesande täitja Endel Jürimäe funktsioonide diferentsiaalarvutusele ja selle rakendustele funktsioonide 1 AP(10L+10P+20i) *A uurimisel, geom eetrias ja mehaanikas. Uuritakse diferentseeruvate □Avatud Ülikool: funktsioonide omadusi, tõestatakse diferentsiaalarvutuse Vaadeldakse põhiliste elem entaarfunktsioonidega seotud võrrandeid, keskväärtusteoreem id ning Taylori valem funktsiooni väärtuste võrratusi jm. ülesandeid, mille kaudu on võimalik kinnistada õpilastes ligikaudseks arvutamiseks. funktsioonide omadusi. Käsitletakse sam aväärsete võrrandite ja võrratuste © 1 .-1 6 . n.2 L, 3 P n-s 4 knt => E tüüpe. ©Ei ole teada M TPM .06.031 M atem aatiline analüüs II dotsent Enno Kolk, dotsent Leiki Loone, dotsent Virge Soomer, dotsent MTPM.06.023 M atemaatilise analüüsi rakendusi füüsikas M argus Tõnnov, dotsent Heino Tümpu, v-teadur Arne Kokk, teadur dotsent Virge Soomer Jelena Ausekle, teadur M aria Zeltser, lektor Raul Kangro, lektor Märt 2AP(24S+56i) *A Põldvere □Füüsika: 4A P(32L+48P+80i) *E OMTPM.06.006 Kursus koosneb kolm est peatükist: ühe m uutuja funktsioonide Käsitletakse järgmiste teemade rakendusi füüsikas: m ääratud (Riemanni) integraalarvutus, arvridade ja funktsionaalridade teooria ning mitme integraal, Stieltjesi integraal, ühe ja mitme m uutuja funktsiooni m uutuja funktsioonid. Esimeses peatükis defineeritakse määramata ja ekstreemumid. Seminar ühendab õppeaineid M TPM .06.006 ja määratud integraal, uuritakse nende omadusi ja tõestatakse neid mõisteid MTPM.06.007. ühendav Newton-Leibnizi valem. Vaadeldakse arvukaid integraalarvutuse ©24. - 35. n.2 S n-s 2 ref => A rakendusi geomeetrias, m ehaanikas ja füüsikas. Praktikumide raames vaadeldakse põgusalt ka päratud integraale ja Fourier’ teisendust. Teises MTPM.06.026 FK-ruumid peatükis tõestatakse võrdluslaused positiivsete arvridade kohta ning korr. professor Toivo Leiger tuletatakse mitmed ridade koonduvustingimused. Vaadeldakse seost 5AP(200i) *E arvridade absoluutse ja tingim atu koonduvuse vahel. Funktsionaalridade □Matemaatika:mag osas on põhitähelepanu pööratud funktsionaalridade (erijuhul OMTPM.03.002 astm eridade) ühtlasele koonduvusele ning funktsioonide arendamisele Jadaruumid, nende algebralised omadused. Arvjadade ja astmeritta. M itme muutuja funktsioonide puhul käsitletakse nende vektorväärtustega jadade FK-ruumid, nende beeta, gam m a ja f- piirväärtust, pidevust ja diferentseerimist. Diferentsiaalarvutuse uued kaasruumid. Lõikekoonduvus ja -tõkestatus FK-ruumides. m ärksõnad on osatuletis ja -d iferentsiaal, täisdiferentsiaal. Tõestatakse Sisaldavusteoreemid. Operaatorm aatriksiga määratud teisendused Taylori valem ja uuritakse funktsioonide ekstreerrm- vektorväärtuste jadade FK-ruumides. peatutakse ilm utam ata funktsioonidel. ®1. -16. n. 2 ref => E © 24. - 39. n.2 L, 3 P n-s 2 knt => E MATEMAATIKATEADUSKOND 388388 M TRM .01.007 A rvutiõpetus I dotsent Uno Hämarik, v-teadur Toomas Raus TOPOLOOGIA ÕPPETOOL (07) 1.5AP(30P+30i) *A ■Füüsika: 1, M aterjaliteadusil M TPM .07.001 Üldine topoloogia I Arvuti tutvustus. M S-DOS ja Norton Commander. Tekstiredaktor. dotsent Mati Abel Tabelarvutused. 2AP( 16L+24P+40i) *A © 1. - 15. n.2 P n-s => А □M atem aatika:ülem О M TPM .06.002, M TRM .01.006 M TRM .01.008 A rvutiõpetus II ©M TPM .03.001 dotsent Uno Hämarik, v-teadur Toomas Raus Tutvustatakse topoloogia põhiom adusi, topoloogiliste ruum ide liike ja 1.5AP(30P+30i) *A kujutuste pidevust. ■Füüsika: 1, M a terja litead u si © 24. - 39. n. 1.75 L, 2 P n-s 1 knt => E Andm ebaaside pidamine. Joonistuspaketi kasutamine. MathCAD. © 24. - 38. n.2 P n-s = > А M TPM .07.005 Digitaaltopoloogia ja selle rakendusi v-teadur A m e Kokk M TR M .01.009 O ptim iseerim ism eetodid 3A P(32L+16S+72i)*E lektor Raul Kangro □ Informaatika:mag, Inform aatikaidokt, M atem aatika:m ag, 3AP(60L+60i) *E M atem aatika:dokt ■M atem aatiline statistika:ülem O M TPM .03.001, M TPM .06.002, M TPM .07.001 □ M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag Tutvustatakse digitaaltopoloogia põhim õisteid ning digitaaltopoloogia Rakendusliku sisuga õppeaine. Käsitletakse m itm esuguste matemaatiliselt rakendusi visuaalkujutiste töötlemisel. Rõhuasetus võrdselt nii form uleeritavate optim iseerim isülesannete lahendusmeetodeid ja teoreetilistele kui rakenduslikele probleemidele, mis tulenevad m eetodite teoreetilisi aluseid. Lahendatakse näiteülesandeid, tutvutakse kom puutergraafikast, fraktaalsetest pakkim ism eetoditest jm . mõnede arvutiprogram m idega. © 24. - 39. n.2 L, 1 P n-s => E ©1. -1 5 . n.4 L n-s 2 k n t= > E M TPM .07.006 Topoloogiliste algebrate ehitus II M TRM .01.011 Finantsm atem atika I dotsent Mati Abel dotsent Otto Karma 4AP(44S+116i) *2A 2AP(32L+48i) *E □ M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atem aatika:dokt □ M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atem aatiline statistika:ülem, O M TPM .01.006, M TPM .03.001, M TRM .01.006 M atem aatiline statistika:m ag Tutvutakse lokaalselt pseudokum erate ja advertiivsete algebrate, Q- O M TPM .01.006, MTPM .06.001 algebrate ning teatud liiki topoloogiliste m oodul-algebrate ehitusega. © M TM S.02.001 Vaadeldakse m itm esuguste probleem ide üldistusi üldiste topoloogiliste Vaadeldakse arbitraazivaba finantsturu diskreetse ajaga mudeleid - algebrate juhule. m itm eperioodiline determ ineeritud mudel (võlakirjaturg), ühe- ja © 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => А m itm eperioodiline riski sisaldav mudel (aktsiad ja derivaadid), binom iaalne mudel, APT. © 24. - 31. n.4 L n-s 2 ref => E M TRM .01.013 Finantsm atem aatika II RAKENDUSMATEMAATIKA INSTITUUT dotsent Otto Karma (RM) 2AP(32L+48i) *E □ M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atem aatiline statistika:ülem, M atem aatiline statistika:m ag ARVUTUSMEETODITE ÕPPETOOL (01) O M TM S.02.001, MTPM .06.001 © M TR M .01.005 Vaadeldakse derivaadi (väärtpaberi hinnal põhineve kokkuleppe, näit. M TRM .01.003 Splainid optsiooni) hinna pideva ajaga mudelit (Black-Scholesi dotsent Peeter Oja diferentsiaalvõrrandi tuletam ine ja analüüs, binom iaalne mudel). 3AP(30L+30S+60i) *E © 32. - 39. n.4 L n-s => E □ M atemaatika:ülem O M T R M .01.005 M TRM .01.014 Sissejuhatus finantsm atem aatikasse © M TR M .01.006 dotsent Otto Karma Polünom iaalse splaini mõiste, funktsioonide lähendamine splainidega, 3A P(44L+4P+72i) *A silum isülesanded, splainide kasutam ine diferentsiaal- ja □ M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atem aatiline statistika:ülem, integraalvõrrandite lahendamisel. M atem aatiline statistika:m ag © 1 .-1 5 . n.2 L, 2 S n -s 2 knt = > E © M TM S.02.001 Vaadeldakse m õningaid finantsm atem aatika alusmõisteid M TRM .01.004 Algebra ja analüüsi numbrilised meetodid diskonteerim ine ja nüüdisväärtus; m õned väärtpaberid (võlakiri, aktsia, dotsent Malle Fischer, dotsent Uno Hämarik, dotsent Peeter O ja forward, futuur, optsioon), väärtpaberiturg; spekulatsioon, arbitraa^, ja 3A P(30L+30P+60i) *A hedging; riski m õiste ja hindam ine, kindlusekvivalent, ■ M atem aatika:kesk kasulikkusefunktsioon; portfelliteooria, CAM P. Vigade arvutam ine, võrrandite ja võrrandisüsteem ide ligikaudne © 1. -1 6 . n.3 L n-s 1 knt, 2 re f= > A lahendam ine, funktsioonide lähendam ine, num briline diferentseerimine ja integreerimine. M TRM .01.016 Rakendustarkvara: M athcad ja StudyWorks © 24. - 38. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => А (M athSoft) dotsent Malle Fischer M TRM .01.005 Arvutusm eetodid I 2A P(16L+16P+48i) -A em eriitprofessor Enn Tam me, dotsent Peeter Oja, lektor Raul Kangro □ M atemaatika: 4A P(52L+28P+80i) *E O M TPM .01.006, M TPM .06.002 □ M atem aatika:ülem Rakenduspakettide M athcad ja StudyW orks töökeskkond, nende Käsitletakse num brilisi m eetodeid harilike ja osatuletistega ühisjooned ja erinevused. Ü levaade num brilistest m eetoditest neis diferentsiaalvõrrandite a lg - ja rajatingim ustega ülesannete lahendamiseks. pakettides. Paketi StudyW orks kasutusvõim alustest koolis. © 24. - 37. n.4 L, 2 P n-s 2 knt => E © 1. -1 6 . n .l L, 1 P n-s => A 389 MATEMAATIKATE ADU SKOND 389 võrrand, C auchy ülesanne, rajaülesanded, segaülesanded ja nende MTRM.01.017 N um brilised meetodid korrektsus. dotsent Peeter Oja © 1 .-1 4 . n.4 L, 2 P n-s 2 k n t= > E 3AP(30L+30P+60i) -A ■Füüsikaline infotehnoloogia: 1, R akendusinform aatikat M TRM .02.005 Analüütilised m eetodid harilike ja osatuletistega Käsitletakse võrrandite ja võrrandisüsteem ide ligikaudset lahendam ist, diferentsiaalvõrrandite jaoks funktsioonide ja katseandm ete interpoleerim ist, numbrilist korr. professor A rvet Pedas diferentseerimist, määratud integraalide ligikaudset leidm ist, 4A P(64L+96i) *E diferentsiaalvõrrandite algtingim ustega ja rajaülesande lahendamist. □ M atem aatika:ülem ©24. - 38. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => A OM TRM .02.003 Käsitletakse harilike ja osatuletistega diferentsiaalvõrrandite MTRM.01.019 M atem aatiline planeerimine kvalitatiivseid omadusi ning analüütilisi meetodeid diferentsiaalvõrrandite dotsent Otto Karma lahendam iseks. 2AP(32L+48i) *E © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 1 ref => E ■Rakendusinformaatika: ©MTPM.02.016, M TPM .06.020 M TRM .02.006 Rajaintegraalvõrrandid Vaadeldakse põhilisi m atem aatilise planeerim ise m udeleid nagu korr. professor Arvet Pedas llineaarse, mittelineaarse, eesm ärk-, vektoroptim um iga ja dünaam ilise 2A P(32L+48i) *E planeerimise ülesandeid. □ Matemaatika: ülem ©1. - 16. n.2 L n-s => E O M TR M .02.004 © M T R M .01.006 MTRM.01.020 Hulgateooria ja matem aatilise loogika elemendid Käsitletakse m atem aatilise füüsika ülesannete seadeid (põhiliselt 1. liiki) dotsent Peeter Oja raj ai ntegraal võrrandite kujul, viimaste lahenduvust ja lahendusmeetodeid, 2AP(28L+12P+40i) *A eriti nn. kiireid meetodeid. ■Informaatika: , M atem aatika:, M atem aatiline statistika: © 24. - 39. n.2 L n-s 2 knt => E Hulga mõisted, tehted hulkadega, funktsioonid, seosed, ekvivalentsusseosed ja klassijaotused, hulga võim sus, järjestatud hulgad. M TRM .02.008 Diferentsiaalvõrrandid Lausearvutuse põhim õisted, sam aselt tõesed valem id, samaväärsed dotsent Peep M iidla valemid, disjunktiivne normaalkuju. 3A P(32L+24S+64i) *E ©1. -16. n.2 L, 1 P n-s 2 knt => A ■Füüsika: © M TPM .02.002, M TPM .06.006 MTRM.01.021 Veivlettide teooria ja rakendused © M TPM .06.007 dotsent Peeter Oja Esim est ja kõrgem at järku harilikud diferentsiaalvõrrandid. Cauchy 4AP(64S+96i) *A ülesanne. Harilike diferentsiaalvõrrandite süsteemid. □Matemaatika:mag, M atem aatika:dokt © 9 .- 1 6 . n.4 L, 3 P n-s => E ©MTPM.03.001, M TPM .03.002, M TRM .01.005, M TRM .02.004 Tutvutakse veivelettide teooria põhimõistetega: em afunktsioon, M TRM .02.010 Integraalvõrrandid multilahutus, splain-veivletid jt. K äsitletakse kompaktse kandjaga korr. professor A rvet Pedas veivlette, mitme muutuja juhtu, koonduvusküsimusi 4A P(64L+96i) *E funktsionaalruumides. Tutvutakse rakendustega funktsionaalanalüüsis, □ M atem aatika:ü lem , M atem aatika:m ag lähendusteoorias ja arvutusmatemaatikas. OM TPM .03.001 © 1.-39 . n.2 S n-s 2 ref => A © M TPM .03.002 Kursuses antakse ülevaade praktikas sageli esinevatest integraalvõrrandite tüüpidest ning käsitletakse Fredholmi teist liiki võrrandite lahenduvust, lahendite omadusi ning enam kasutatavaid meetodeid nende võrrandite DIFERENTSIAAL- JA lahendam iseks. V aadeldakse ka iseärase tuum aga võrrandeid ning esimest liiki integraalvõrrandeid. INTEGRAALVÕRRANDITE ÕPPETOOL (02) © 24. - 39. n.4 L n-s => E M TRM .02.011 Sem inar arvutusm eetodites MTRM.02.002 A rvu tiõpetus III korr. professor Arvet Pedas dotsent Malle Fischer, v-teadur Toomas Raus 2A P(32S+48i) *A L5AP(30P+30i) *A □M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag ■ Füüsikat © M T R M .01.004, M TRM .02.003 Lokaalvõrgud. E-maili kasutusoskus. Jonestuspakett AutoCAD. Diferentsiaal- ja integraalvõrrandite ning arvutusmeetodite alase ©1. -15. n.2 P n-s => A kirjanduse iseseisev läbitöötam ine, teatava materjali suuline esitamine sem inaris ning arutelu. MTRM.02.003 Diferentsiaalvõrrandid © I. -1 6 . n.2 S n-s 1 ref => A korr. professor Arvet Pedas 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A 5AP(64L+32P+104i) *E ■Matemaatika:kesk M TRM .02.012 Operaatorvõrrandite lahendusm eetodid OMTPM.0I .006, M TPM .06.002 korr. professor Arvet Pedas Diferentsiaal võrrandi (DV) lahendi olemasolu ja ühesus, lahendi 4A P(64L+96i) *E stabiilsus. Lineaarsed ja m ittelineaarsed DV-d ning DV-te süsteemid. □ M atem aatika:m ag Rajaülesanded. Näiteid ülesannetest, mis toovad DV-te juurde. O M TPM .03.002 © 1.-16 . n .4L , 2 P n - s 3 k n t = > E © M TPM .03.003 Kursuses käsitletakse operaatorkujul esitatud ülesannete ligikaudse MTRM.02.004 M atem aatilise füüsika võrrandid lahendam ise üldisi küsimusi. Vaadeldakse ruumide ja operaatorite Õppeülesande täitja Ivar-Igor Saarniit approksim atsiooni m itm esuguseid võimalusi ja hinnatakse vastava 4AP(52L+28P+80i) *E approksim atsiooniga kaasnevat viga. Antakse tingimused võrrandi □Matemaatika:ülem diskretiseerim isel tekkivate lähislahendite koonduvuseks ja hinnatakse OMTRM.02.003 lähislahendite koonduvuskiirust. Analüüsitakse kuidas saadud tulemusi Osatuletistega diferentsiaalvõrrandite klassifikatsioon ja ülesanded, mis praktiliselt rakendada d iferen tsiaal-ja integraalvõrrandite lahendamisel. toovad nende juurde. Soojusjuhtivuse võrrand, lainevõrrand, Poissoni © 1. -1 6 . n.4 L n-s 2 knt => E 390 MATEMAATIKATEADUSKOND 390 M TRM .02.016 Diferentsiaal- ja integraalvõrrandite numbriline lahendamine M TRM .04.009 A ndm etöötlus korr. professor Arvet Pedas lektor Toomas Lepikult 4AP(64L+96i) *E 4A P(48L+32P+80i) *E ■Finants- ja kindlustusm atem aatika:m ag □ K eem ia:2 □M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atem aatiline statistika:m ag O M T R M .04.008 © M TRM .02.003 Tõenäosus. Juhusliku suuruse jao tus, arvkarakteristikud. Binoom- ja Vaadeldakse mitm esuguseid m eetodeid diferentsiaal-integraalvõrrandite norm aaljaotus. Statistilised hinnangud ja hüpoteesid, rakendusi. ligikaudseks lahendamiseks. Uuritakse vaadeldavate m eetodite Regressioon, korrelatsioon. A ndm etöötluspaketid arvutil. koonduvust ja koonduvuskiirust, lahendatakse näiteülesandeid ning © 1 .- 1 6 . n.3 L, 2 P n-s 1 k n t= > E tutvutakse olem asolevate võim alustega rakenduspakettide kasutamiseks. ©24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 2 ref => E M TR M .04.011 O ptim aalse juhtim ise teooria korr. professor Jaan Lellep M TRM .02.017 Finantsm atem aatika võrrandid 4A P(64L+96i) *E lektor Raul Kangro □ Inform aatika:ü lem , M atem aatika:ülem , M atem aatiline statistika:ülem 2AP(32L+48i) *E V ariatsioonarvutuse alused. Euleri võrrandid. Juhtimistega ■ F in an ts-ja kindlustusm atem aatika:m ag variatsioonülesanded. Pontrjagini m aksim um printsiip. □M atem aatika:ülem , M atem aatika:m ag, M atem aatiline statistika:m ag ©1. - 16. n.4 L n-s => E O M TM S.02.001, M TPM .06.002 Vaadeldakse pideva ajaga aktsiaturu mudelitest tulenevaid võrrandeid M TRM .04.012 Elastsete ja plastsete süsteem ide mehaanika optsioonide hindade arvutam iseks, uuritakse nende võrrandite omadusi korr. professor Jaan Lellep ning nende lahendamiseks kasutatavaid m itm esuguseid arvutusmeetodeid. 4A P(64L+96i) *E ©24. - 39. n.2 L n-s => E □ Inform aatika:ülem , lnform aatika:m ag, Informaatika:dokt, M atem aatika:ülem , M atem aatika.m ag, M atem aatika:dokt, Matemaatiline statistika.ülem , M atem aatiline statistika:m ag, Matemaatiline statistika:dokt TEOREETILISE MEHAANIKA ÕPPETOOL O M T R M .04.005Pinge. Deform atsioon. Hooke'i seadus. Elastsed plaadid ja koorikud. (04) Plastsusteooria lihtsam ad ülesanded. © 24. - 39. n.4 L n-s => E M TRM .04.001 Kõrgem m atem aatika farm atseutidele M TRM .04.016 Pideva keskkonna m ehaanika lektor Sander Hannus dotsent Helle Hein 2.5AP(28L+16P+56i) *E 3A P(48L+72i) *E ■Proviisoriõpe: 1 □ Füüsika:3, Füüsika:m ag, M atem aatika:ülem Elem entaarfunktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni O M T R M .04.005, M TRM .04.006 tuletis ja selle rakendused. M ääram ata inegraal. M ääratud integraal. D eform atsiooni-ja pingetensor. Pidevuse võrrand. Liikumisvõrrandid. © 1 ,- 16. n.2 L, 1 P n-s 2 knt => E Elastse keha mudel, lihtsam aid ülesandeid. Ideaalse ja viskoosse vedeliku mudelid. Euleri võrrandite esimesi integraale. Potentsiaalne ja tasandiline M TRM .04.004 Rakendusm ehaanika voolam ine. dotsent Helle Hein © 1 .-1 6 . n.3 L n-s 1 knt => E 2AP(32L+48i) *E □ Füüsika:3, Füüsika:4, Füüsika:m ag, M atem aatika:kesk, M TRM .04.017 Kaos ja solitonid Matemaatika: mag dotsent Jüri M ajak O M TR M .04.005 4AP(48L+16P+96i) *E Pinged ja deformatsioonid. Tasakaaluvõrrandid. Elastse keha mudel. □ Inform aatika:ülem , M atem aatika:ülem , M atem aatiline statistika.ülem Üldistatud Hooke'i seadus. Tõmme, vääne, paine, nõtke. O M T R M .04.005 © 1. - 16. n.2 L n-s 1 knt => E Teel kaosele. D ünaam ilised süsteem id. Bifurkatsioonid. Kaose uurimise meetodid. Näiteid ek sak t-ja loodusteadustest. Solitonid. M TRM .04.005 Teoreetiline mehaanika I ©1. - 16. n.3 L, 1 P n-s => E dotsent Elm ar Sakkov 4A P(32L+32P+96i) *E M TRM .04.021 V ek to rv ä ljad ■M atem aatika:kesk dotsent Helle Hein □ Informaatika:kesk, M atem aatiline statistika:kesk 1 AP(16L+24i) *A Punktmassi kinem aatika ja dünaamika. Punkti liitliikumine. Punktmasside □ K eem ia:alam süsteemi m ehaanika.Taevam ehaanika. O M T R M .04.023, M TRM .04.024 ©24. - 39. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E Kursuses käsitletakse väljateooria elemente: vektorvälja voog läbi pinna; M TRM .04.006 Teoreetiline mehaanika II G auss-O strogradski teoreem ; operatsioonid meetrilises ruumis. dotsent Elm ar Sakkov ©24. - 39. n. 1 L n-s 1 knt => A 4AP(64L+96i) *E M TRM .04.022 Integraali üldistusi □ Inform aatika:ülem , M atem aatika:ülem , M atem aatiline statistika:ülem O M TR M .04.005 dotsent Helle Hein 1 AP(16L+24i) *A Aine kujutab endast loogilist järge kursusele "Teoreetiline m ehaanika I". □ Keem ia:alam A nalüütilise m ehaanika v aria tsioon-ja integraalprintsiibid. Lagrange'i ja Hamiltoni formalism. O M T R M .04.023, M TRM .04.024 © 1. - 16. n.4 L n-s 1 knt => E Kursuses käsitletakse kordseid integraale, joon- ja pindintegraale ning nende rakendusi. © 24. - 39. n. 1 L n-s 1 knt => A M TRM .04.007 A rvutiõpetus I lektor Toomas Lepikult M TRM .04.023 Kõrgem m atem aatika I 3AP( 16L+64P+40i) *A dotsent Helle Hein □ Keemia: 1 5A P(48L+32P+120i) *E O peratsioonisüsteem W indows95. Teksti kujundam ine arvutil. ■ Keemia: 1, M aterjaliteadus: 1 M atem aatilised arvutused arvuti abil. Arvutivõrgu kasutamine. Analüütiline geom eetria tasandil. Teist järku jooned. Funktsioonid, © 24. - 39. n .l L, 4 P n-s => A piirväärtus, pidevus. D iferen tsiaal-ja integraalarvutus. 391 MATEMAATIKATEADUSKOND 391 © 1 .-1 6 . n.3 L, 2 P n-s 3 knt => E Kursus baseerub koolim atem aatikal. Süstematiseeritakse ja üldistatakse güm naasium is saadud teadm isi ja nende kasutamise oskust ülesannete MTRM.04.024 Kõrgem m atemaatika II lahendamisel. dotsent Helle Hein © 1. -1 6 . n.l L, 1 P n-s 3 knt => A 6AP(48L+48P+144i) *E ■Keemia: 1, Materjaliteadus: 1 M TRM .04.032 Arvutiõpetus II Vektorid. Sirged ja tasandid ruumis. Lineaaralgebra. M itme m uutuja dotsent Helle Hein funktsioonid. Harilikud diferentsiaalvõrrandid. 3AP( 16L+64P+40i) -A ©24. - 39. n.3 L, 3 P n-s 3 knt => E □ Keemia:alam Operatsioonisüsteem i UNIX ja kasutajakeskkonna "Open Windows" MTRM.04.026 Kõrgema m atemaatika täiendavaid küsimusi kasutamine. Program m eerim ise alused. teadur Ernst Tungel © 1. - 16. n .l L, 4 P n-s => A 2AP(24L+8S+48i) *A □M ajandusteadus:mag M TRM .04.037 A rv u tid põhikoolis OMTRM.04.027, MTRM .04.028 teadur Ernst Tungel ©MTRM.04.029 2A P(32P+48i) *A Kombinatoorika põhimõisted. Funktsioonide lähendam ine □ Keemia:alam polünoomidega. Binoomrida. Finantsm atem aatika ülesandeid. Kasutajakeskkonna "W indows 95" käsitsemine. Kirjatööde kujundamine Diferentsiaalvõrrandite rakendusi m ajandusmudelite uurimisel. tekstitoim eti abil. Tabelarvutussüsteem i kasutamine. Arvutivõrgu teenuste ©Ei ole teada 1.5 L, .5 S n-s => A kasutamine. © 1. - 16. n.2 P n-s => A MTRM.04.027 Kõrgem m atemaatika I dotsent Elmar Sakkov M TR M .04.042 T eoree tiline m ehaan ika I 3AP(32L+32P+56i) *E dotsent Jüri M ajak ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 2.5A P(32L+16P+52i) *E Diferentsiaal- ja integraal arvutus. M itme muutuja funktsioonid. ■Füüsika:2 Empiiriliste valemite koostamine. Lisatingim ustega ekstreem um ülesanne. O M TRM .02.008 Maatriksid. Determinandid. Lineaarsed võrrandisüsteem id. © FK M F.01.006 Vektoralgebra. Punktm asside süsteemi dünaam ika üldteoreemid. Liitliikumine. © 1 .-16 . n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E Liikum ine tsentraalses jõuväljas. Dünaamika üldvõrrand. Üldistatud koordinaatide meetod. Lagrange'i võrrandid. Hamiltoni kanoonilised MTRM.04.028 Kõrgem matemaatika II võrrandid. dotsent Elmar Sakkov ©24. - 39. n.2 L, 1 P n-s 1 knt => E 1.5AP( 16L+16P+28i) *A ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 M TRM .04.049 E risem in a r m eh aan ik as t ©MTRM.04.027 korr. professor Jaan Lellep 2. järku jooni. Sirge ja tasandi võrrandid. Võrrandite ligikaudne 4A P(64S+96i) *A lahendamine. Diferentsiaal võrrandi mõiste, üld- ja erilahend. 1. järku □ M atem aatika:m ag, M atem aatika:dokt võrrandid. O M TRM .04.005 © 24.-31 . n.2 L, 2 P n -s 1 k n t= > A D eform eeruva keha m ehaanika ülesannete uurimine. Plaatide ja koorikute staatika ja dünaamika. MTRM.04.029 Kõrgem m atemaatika III © 1 .-1 6 . n.2 S n -s dotsent Elmar Sakkov 24. - 39. n.2 S n-s 1 ref => A 1.5AP(20L+12P+28i) *A □Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 M TRM .04.050 K õrgem a m atem aatik a tä iendavaid küsim usi OMTRM.04.027, MTRM .04.028 fa rm atseu tid e le Teist järku diferentsiaalvõrrandid. Diferentsvõrrand. lektor Sander Hannus ©32. - 39. n.3 L, 1 P n-s 1 knt => A 3AP(48L+72i) *A □ Farmaatsia: 1 MTRM.04.031 Matemaatika alused © M TR M .04.001 teadur Ernst Tungel M itm em uutuja funktsioonid. Harilikud diferentsiaalvõrrandid. Sündmuse 2AP(16L+16P+48i) *A tõenäosus. Juhusliku suuruse jaotus, binoom- ja normaaljaotus. □Keemia:alam Statistilised hinnangud. Keskväärtuste ja dispersioonide võrdlemine. © 24. - 39. n.3 L n-s 2 knt => A Ainete nimed Aegridade analüüs M T M S .01.023 osatuletistega diferentsiaalvõrrandite Aktiivõppe meetodid põhikooli M TPM .05.037 jaoks matemaatikas Andm eanalüüs I MTMS.01.060 Alammuutkonnad ja orbiidid M TPM .02.011 Andm eanalüüs II M TM S.01.007 Algebra I M TPM .01.021 Andm ebaasid M TAT.03.012 Algebra II M TPM .01.007 Andm ebaasid arvutil M TAT.03.039 Algebra elemendid ja meetodid M TPM .05.034 A ndm elaondus M TAT.03.086 elementarmatemaatikas Andm eturve M TA T.03.101 Algebra ja analüüsi numbrilised M TR M .01.004 Andm etöötlus M TRM .04.009 meetodid Aritm eetika, arvuteooria ja algebra M TPM .05.055 Algebra ja geomeetria M TPM .02.022 A rvuteooria elem endid ja meetodid M TPM .05.035 Algebra struktuurid M TPM .01.003 elem entaarm atem aatikas Algoritmid ja andm estruktuurid M TA T.03.003 Arvuti roll elem entaarm atem aatika M TPM .05.053 Algoritmiteooria M TA T.05.045 õppim isel j a õpetamisel Analüütilised m eetodid harilike ja M TRM .02.005 A rvutialgebra algoritmid M TPM .01.005 392 MATEMAATIKATEADUSKOND 392 Arvutid põhikoolis M TRM .04.037 Infosüsteemi projekt MTAT.03.072 A rvutigraafika M TAT.03.015 Infosüsteemid Internetis MTAT.03.027 Arvutikasutaja ABC M TAT.03.034 Infosüsteem ide projekteerim ine MTAT.03.031 A rvutikäsitusõpetus M TAT.03.010 Integraali üldistusi MTRM .04.022 Arvutiteaduse elem endid M TAT.05.009 Integraaliteooria I MTPM .04.003 Arvutiõpe keeleõpetajatele M TAT.03.096 Integraalvõrrandid MTRM .02.010 Arvutiõpetus M TAT.03.009 Intellektitehnika MTAT.05.059 Arvutiõpetus 1 M TRM .01.007, M TR M .04.007 Intelligentsed õpisüsteemid MTAT.03.091 A rvutiõpetus II M TRM .01.008, M TRM .04.032 Internet algajatele MTAT.03.038 A rvutiõpetus III M TRM .02.002 Joon istu s-ja esitlusgraafika MTAT.03.098 Arvutusm eetodid I M TRM .01.005 Juhuslikud protsessid MTM S.02.003 A utomaadid ja form aalsed keeled M TA T.05.048 Kaasaegsed probleem id MTPM.05.016 Banachi ruumide tensorkorrutised M TPM .03.020 koolim atem aatikas Bioloogiliste katsete statistiline M TM S.01.056 Kaos ja solitonid MTRM.04.017 analüüs K augkoolituse organiseerim ine MTAT.03.054 Biom eetria bioloogidele M TM S.01.017 Kirjalik väljendusoskus MTAT.03.093 Biom eetria m atem aatikutele MTMS.01.031 Klassiväline töö m atem aatikas MTPM.05.027 Biostatistika praktilised tööd I M TM S.01.050 Kodeerim ine ja krüptimine MTAT.05.055 Biostatistika praktilised tööd II M TM S.01.051 Kohtvõrgud MTAT.03.056 Dialoogimudelid M TA T.05.068 Kom binatoorika MTAT.05.005 Diferentsiaal- ja integraalvõrrandite M TRM .02.016 K om pilaatorid M TAT.03.075, MTAT.05.066 numbriline lahendam ine K om pleksm uutuja funktsioonide MTPM.04.001 Diferentsiaalgeom eetria M TPM .02.001 teooria Diferentsiaalvõrrandid M TRM .02.003, M TRM .02.008 Kooli tarkvara MTAT.03.029 Diferentsiaalvõrrandite sümmeetriad M TPM .02.018 K oolim atem aatika ajalugu MTPM.05.015 jajäävusseadused Koolipraktika inform aatikas MTAT.05.023 D igitaaltopoloogia ja selle rakendusi M TPM .07.005 (kõrvalainena) Diskreetse m atem aatika elem endid M TA T.05.073 Koolipraktika informaatikas MTAT.05.022 Elastsete ja plastsete süsteem ide M TR M .04.0I2 (põhiainena) m ehaanika Koolipraktika põhikooli MTPM.05.031 Elektronside kasutam ine koolis M TAT.03.040 m atem aatikas Elementaarfunktsioonid M TPM .05.017 Koolitarkvara MTAT.03.059 Elem entaarfunktsioonid. Võrrandid ja M TPM .06.019 Kooslused MTM S.02.022 võrratused. Kujutiste esitused Cartani meetodil MTPM.02.021 Elementaarm atem aatika M TPM .05.056 K valitatiivsete andm ete analüüs MTMS.01.020 Elementaarm atem aatika I M TPM .05.013 Kvantarvutid MTAT.05.070 Elem entaarm atem aatika II M TPM .05.014 Kõrgem m atem aatika MTPM.05 045 Elem entaarm atem aatika kõrgem alt M TPM .05.025 Kõrgem m atem aatika I M TRM .04.023, MTRM .04.027 vaatekohalt Kõrgem m atem aatika II M TRM .04.024, MTRM .04.028 Elukindlustusm atem aatika M TM S.02.011 Kõrgem m atem aatika III MTRM.04.029 Erinevad taskuarvutid koolis M TPM .05.050 Kõrgem m atem aatika farm atseutidele MTRM. 04.001 Erisem inar m ehaanikast M TRM .04.049 Kõrgem a m atem aatika harjutused MTPM.05.046 FK-ruumid M TPM .06.026 Kõrgem a m atem aatika täiendavaid MTRM.04.026 Faktoranalüüs M TM S.01.012 küsimusi Finantsm atem aatika II M TRM .01.013 Kõrgem a m atem aatika täiendavaid MTRM.04.050 Finantsm atem aatika võrrandid M TRM .02.017 küsimusi farm atseutidele Finantsm atem atika I M TRM .01.011 Lebesgue'i funktsioonid ja kiirusega MTPM.06.029 Formaalsed keeled M TAT.05.003 sum m eeruvus II Fourier' read M TPM .04.008 Lie diferentsiaalarvutus ja MTPM.02.004 Funktsionaalanalüüs I MTPM.03.001 katastroofid Funktsionaalanalüüs II M TPM .03.002 Lie rühm ad ja esitused MTPM.02.019 Funktsionaalanalüüs III M TPM .03.003 Loogika (m agistrantidele) MTAT.05.054 Funktsionaalanalüüsi ajalugu M TPM .03.021 Loogika I MTAT 05.018 Funktsionaalprogram m eerim ine MTAT. 03.013 Loogika II MTAT.05.019 Funktsionaalprogram m eerim ise MTAT. 05.047 Loogiline program m eerim ine MTAT.05.012 meetod Loogilise program m eerim ise meetod MTAT.05.046 Geom eTricks, Function jt. M TA T.03.097 M aatriksid statistikas M TM S.01.008 m atem aatikaõpetajale M ajandusm atem aatika elem endid MTPM.05.004 G eom eetria kaasaegses m atem aatikas M TPM .02.012, M TPM .02.015 koolim atem aatikas Geom eetria sem inar üliõpilastele M TPM .02.013 M ajandusm atem aatika elem endid MTPM .05.038 Geom eetrilised struktuurid algebras M TPM .02.020 koolis ja diferentsiaalvõrrandites M artingaalid MTM S.02.010 Globaalanalüüs M TPM .02.006 M atem aatika M TPM .05.043, M TPM .05.044 Graafid M TAT.05.069 M atem aatika ajalugu MTPM .02.005 Graafilise kasutajaliidese disain M TA T.03.032 M atem aatika alused MTRM .04.031 Graafiliste taskuarvutite käsitsem ine M TPM .05.054 M atem aatika arvutuslingvistidele I MTAT.05.058 ja kasutam ine õppetöös M atem aatika arvutuslingvistidele II M TAT.05.052 Hajussüsteemid MTAT.03.071 M atem aatika didaktika M TPM .05.020 Hulgateooria ja m atem aatilise M TRM .01.020 güm naasiumile loogika elem endid M atem aatika didaktika põhikoolile M TPM .05.026 Inform aatika didaktika M TAT.03.019, M TA T.03.058, M atem aatika didaktika sem inar M TPM .05.023 M TAT.03.103 M atem aatika didaktika üldkursus M TPM .05.019 Inform aatika didaktika sem inar M TAT.03.104 M atem aatika tarkvara koolis M TPM .05.049 Inform aatika olüm piaadid MTAT.05.021 M atem aatika uue õppekava M TPM .05.032 Inform aatika standardid M TAT.03.092 realiseerim ine 12. klassis 393 MATEMAATIKATEADUSKOND 393 M atem aatika Õpitarkvara sem in ar M TAT.03.082 Reaal aj asüsteem i d M TAT.03.088 M atem aatiline an a lü ü s I M TPM .06.030 Regressioonanalüüs M TM S.01.027 M atem aatiline an a lü ü s II MTPM.06.031 Rühm ateooria II M TPM .01.015 M atem aatiline an alü ü s III M TPM .06.008 Seiberg-W itteni invariandid M TPM .02.014 M atem aatiline lo o g ik a ja M TAT.05.002 Sem inar arvutusm eetodites M TRM .02.011 a lgoritm iteooria Sem inar funktsionaalanalüüsis M TPM .03.019 M atem aatiline p lan eer im in e M TRM .01.019 Sem inar m atem aatilises analüüsis MTPM.06.013 M atem aatiline sta tistik a I MTMS.01.061 Sissejuhatus erialasse M TAT.05.074 M atem aatiline sta tistik a II M TM S.01.035 Sissejuhatus finantsm atem aatikasse MTRM .01.014 M atem aatiline sta tistik a III M TM S.01.062 Sissejuhatus inform aatikasse M TAT.03.099 M atem aatilise analüüsi M TPM .06.018 Sissejuhatus matemaatilisse MTAT.05.072 laiendussem inar loogikasse M atem aatilise analüüsi rakendusi M TPM .06.023 Sissejuhatus statistikasse M TM S.01.055 füüsikas Splainid M TRM .01.003 Matemaatilise analüüsi M TPM .06.017 Statistika meetodid maateadustes M TM S.01.024 süvendusseminar Statistiline analüüs I M TM S.01.018 Matemaatilise füüsika võrrandid M TRM .02.004 Statistiliste m udelite analüüs MTMS.01.006 Meetriliste ruumide seminar M TPM .03.018 Stohhastika M TM S.01.049 Mitmemõõtmeline statistiline analüüs M T M S.01.026 Supergeom eetria ja M TPM .02.007 Mitmemõõtmelise analüüsi alused M TM S.01.054 supersüm m eetriad Mitteeukleidilised geomeetriad M TPM .02.010 Süsteem ide m odelleerim ine M TAT.03.083 Mitteparameetriline statistika M TM S.01.037 Süsteemihaldus MTAT.03.087 Multimeedia M TAT.03.061 Tabelitöötlus arvutil M TAT.03.035 Multimeedia vahendid M TA T.03.073 Tarkvara projekt MTAT. 03.089 Numbrilised meetodid M TRM .01.017 Tarkvarasüsteem id M TAT.03.026 Nuputamisülesanded põhikoolis M TPM .05.033 Tarkvaratehnika M TAT.03.094 Objektorienteeritud M TA T.03.020 Teadm iste testim ine arvutil MTAT.03.080 programmeerimine Tehisintellekt II MTAT.03.002 Operaatorvõrrandite M TRM .02.012 Tekstitöötlus arvutil M TAT.03.036 lahendusmeetodid Teoreemid kinnisest graafikust M TPM .06.027 Operatsioonisüsteemid M TA T.03.005 Teoreetiline m ehaanika I M TRM .04.005, M TRM .04.042 Optimaalse juhtim ise teooria M TRM .04.011 Teoreetiline m ehaanika II M TRM .04.006 Optimiseerimismeetodid M TRM .01.009 Topoloogilised vektorruum id M TPM .03.005 Pedagoogiline praktika matemaatikas M TPM .05.024 Topoloogiliste algebrate ehitus II M TPM .07.006 Pideva keskkonna mehaanika M TRM .04.016 Transleerim ism eetodid M TA T.03.102 Planimeetria süvakursus M TPM .05.041 Tõenäosusteooria M TM S.02.021 personaalarvuti kasutamisega Tõenäosusteooria I M TM S.02.001 Poolrühmateooria M TPM .01.012 Tõenäosusteooria II M TM S.02.004 Populatsioonigeneetika M TM S.02.007 Tõenäosusteooria ja matemaatiline MTM S.02.008 matemaatilised alused statistika Probleemülesannete lahendusideede M TPM .05.036 Tõenäosusteooria ja matemaatilise M TPM .05.039 otsimise meetodid statistika küsim uste käsitlem ine Programmeerimine M T A T .03.100 güm naasiumis Programmeerimine II M TA T.03.063 Tõenäosusteooria ja matemaatilise M TPM .05.040 Programmeerimiskeele LOGO M TPM .05.051 statistika küsim uste käsitlem ine algkursus Õpetajatele põhikoolis Programmeerimiskeeled M TA T.03.033 UNIX M TAT.03.062 Programmeerimiskeelte sem antika M TA T.03.095 V eebilehtede loomine M TAT.03.041 Prologi kursus lingvistidele MTAT.05.053 Veivlettide teooria ja rakendused M TRM .01.021 Rahvastikustatistika M T M S.01.032 Vektorväljad M TRM .04.021 Rajaintegraal võrrandid M TRM .02.006 Võreteooria M TPM .01.022 Rakendusmehaanika M TRM .04.004 Võrgutehnoloogia M TAT.03.023 Rakendustarkvara: ACCESS M TA T.03.044 W W W program m eerim ine M TAT.03.084 Rakendustarkvara: HTML M TA T.03.057 Weyli tegurid kiirusega M TPM .06.028 Rakendustarkvara: Internet M TA T.03.090 sum m eeruvuse jaoks Rakendustarkvara: Mathcad ja M TRM .01.016 Õpetajakutse lõputöö seminar M TPM .05.042 StudyWorks (MathSoft) Õpiprogram m id M TAT.03.008, M TAT.03.060 Rakendustarkvara: Oracle M TA T.03.030 Õ ppekavad ja Õpikud M TPM .05.021 Rakendustarkvara: Perl M TAT.03.070 Üldine topoloogia I МТГМ.07.001 Rakendustarkvara: SAS M TM S.01.063 Üldistatud lineaarsed mudelid MTMS.01.011 Rakendustarkvara: ТЕХ M TA T.03.017 Reaalainete pakett StudyW orks M TA T.03.081 Inglisekeelsed ainete nimed MIAT.03.001 Programming II M TA T.03.009 Introduction to Com puter Applications M ГА 1.03.002 Artificial Intelligence II M TA T.03.010 Com puter Handling M IА Г.03.003 Algorithms and Data Structures M TAT.03.012 Databases MTAT.03.005 Operating Systems M TA T.03.013 Functional Program m ing MIAT.03.006 Program m ing Languages M TAT.03.015 Com puter Graphics M 1 AT.03.008 Com puter-Aided Learning M TA T.03.017 A pplication Software: TEX 394 MATEMAATIKATEADUSKOND 394 M TA T.03.019 Didactics o f Inform atics Science M TAT.05.058 M athem atics for C om p u ta tio n a l L in g u is ts I M TAT.03.020 O bject-oriented Program m ing M TA T.05.059 Artificial Intelligence M TA T.03.023 N etw ork Technology M TAT.05.066 Com pilers M TAT.03.026 Software Systems M TA T.05.068 Dialogue models M TA T.03.027 Cam pusw ide Inform ation System M TAT.05.069 Graphs M TAT.03.029 School Software M TA T.05.070 Q uantum Com puting M TA T.03.030 Application Software: Oracle M TA T.05.072 Introduction to M athem atical Logic M TAT.03.031 Inform ation System Analyses M TA T.05.073 Elements o f Discrete M athem atics M TAT.03.032 Graphical User Interface Design M TA T.05.074 Introduction to Speciality M TAT.03.033 Program m ing Languages M TM S.01.001 M athem atical Statistics I M TAT.03.034 Using Com puters for Beginners M TM S.01.006 Analysis o f Statistical M odels M TAT.03.035 Table Processing with PC M TM S.01.007 Data Analysis II M TAT.03.036 Text Processing with PC M TM S.01.008 M atrix Calculus for Statistics M TAT.03.038 Internet for Beginners M TM S.01.011 Generalized Linear M odels M TAT.03.039 Databases on the PC M TM S.01.012 Factor Analysis M TAT.03.040 School Telem atics M TM S.01.017 Biom etrics for biologists M TAT.03.041 Greating www pages M TM S.01.018 Statistical Analysis I M TAT.03.043 Com puter Program m ing M TM S.01.020 Statistical Analysis o f Categorical Data M TAT.03.044 A pplication Software: ACCESS M TM S.01.023 Time Series Analysis M TAT.03.054 Pedagogy in Open Learning M TM S.01.024 Statistical M ethods in Geography and Geology M TAT.03.056 Local Area N etworks M TM S.01.026 M ultivariate Statistical Analysis M TAT.03.057 Application Software: HTM L M TM S.01.027 Regression Analysis M TAT.03.058 Didactics o f Inform atics Science M TM S.01.031 Biometry M TAT.03.059 Educational Software M TM S.01.032 Population Statistics M TAT.03.060 CAL Software M TM S.01.035 M athem atical Statistics II M TAT.03.061 M ultim edia M TM S.01.037 N on-Param etric Statistics M TAT.03.062 UNIX M TM S.01.049 Stochastics M TAT.03.063 Program m ing II M TM S.01.050 Practical w orks in Biostatistics I M TAT.03.070 Application Software: Perl M TM S.01.051 Practical works in Biostatistics II MTAT.03.071 Distributed Systems M TM S.01.054 Foundations o f M ultivariate analysis M TAT.03.072 Information System Project M TM S.01.055 Introduction to Statistics M TAT.03.073 M ultim edia Tools M TM S.01.056 Statistical analysis o f biological experiments M TAT.03.075 Com pilers M TM S.01.060 Data Analysis I M TAT.03.080 Com puterized knowledge testing M TM S.01.061 M athem atical Statistics I M TAT.03.081 Math and Science package StudyW orks M TM S.01.062 M athem atical Statistics III M TAT.03.082 M athem atics coursew'are sem inar M TM S.01.063 Application Software: SAS M TAT.03.083 Systems m odelling M TMS.02.001 Probability I M TAT.03.084 W W W Program m ing M TM S.02.003 Stochastic Processes M TAT.03.086 Data W arehousing M TM S.02.004 Probability II M TAT.03.087 System adm inistration M TM S.02.007 M athem atical M odels in Population Genetics M TAT.03.088 Real-tim e Systems M TM S.02.008 Probability and M athem atical Statistics M TAT.03.089 Software project M TM S.02.010 M artingales M TAT.03.090 Application Software: Internet M TM S.02.011 Life Insurance M athem atics M TAT.03 .091 Intelligent Tutoring Systems MTM S.02.021 Probability M TAT.03.092 IT standards M TM S.02.022 Couplings M TAT.03.093 Com position and text design M TPM .01.003 Structurs o f A lgebra M TAT.03.094 Software Engineering M TPM .01.005 A lgorithm s o f Com puter A lgebra MTAT.03.095 Sem antics o f Program m ing Languages M TPM .01.007 A lgebra II M TAT.03.096 Introduction to Com puters for Language Teachers M TPM .01.012 Sem igroup Theory M TAT.03.097 Geom eTricks, Function et al. for m athem atics teacher M T PM .01.015 Group Theory II M TAT.03.098 Presentation Tools M T PM .01.021 A lg eb ra l M TA T.03.099 Introduction to Com puters M TPM .01.022 Lattice Theory M TAT.03.100 Com puter Program m ing M TPM .02.001 Differential G eom etry MTAT.03.101 Com puter Security M TPM .02.004 Lie C alculus and Catastrophes M TAT.03.102 Com piling Techiques M TPM .02.005 History o f M athem atics M TAT.03.103 Didactics o f Information Science M TPM .02.006 Global Analysis M TAT.03.104 Sem inar on Inform ation Science Didactics M TPM .02.007 Supergeom etry and Supersym m etries M TAT.05.002 M athem atical logic and algorithm theory M TPM .02.010 N on-eucleidean Geom etries M TAT.05.003 Formal Languages M TPM .02.011 Subm anifolds and Orbits M TAT.05.005 Com binatorics M TPM .02.012 G eom etry in the Contem porary M athematics M TAT.05.009 Elements o f Com puter Science M TPM .02.013 Sem inar in G eom etry for Students M TAT.05.012 Logic Program m ing M TPM .02.014 Seiberg-W itten Invariants M TAT.05.018 Logic I M TPM .02.015 G eom etry in the Contem porary M atematics M TA T.05.019 Logic II M TPM .02.018 Sym m etries o f differential equations and conservation MTAT.05.021 Olym piads in Inform atics laws M TAT.05.022 School Practice in Informatics M TPM .02.019 Lie groups and representations M TAT.05.023 School Practice in Informatics M TPM .02.020 G eom etric Structures in A lgebra and Differential M TA T.05.045 Algorithm Theory Equations M TA T.05.046 Logic Program m ing Techniques M TPM .02.021 M ap representation by Cartan method M TA T.05.047 Functional Program m ing Techniques M TPM .02.022 Algebra and Geom etry M TAT.05.048 Autom ata and Formal Languages M TPM .03.001 Functional A nalysis I M TAT.05.052 M athem atics for Com putational Linguists II M TPM .03.002 Functional Analysis II M TA T.05.053 Prolog for Linguists M TPM .03.003 Functional Analysis III M TAT.05.054 Logic (for postgraduated students) M TPM .03.005 Topological Vector Spaces M TA T.05.055 C oding and crypting M TPM .03.018 Sem inar on M etric Spaces 395 MATEMAATIKATEADUSKOND 395 MTPM.03.019 Sem inar in Functional Analysis M TPM .06.023 Applications o f calculus in physics MTPM.03.020 Tensor Products o f Banach Spaces M TPM .06.026 FK.-spaces MTPM.03.021 History o f Functional Analysis M TPM .06.027 Closed Graph Theorems MTPM.04.001 Theory o f Functions o f a Complex Variable M TPM .06.028 W eyls' Factors and Sum m ability with Speed MTPM.04.003 Theory o f Integrals I M TPM .06.029 Lebesgue's functions and convergence with speed II MTPM.04.008 Fourier series M TPM .06.030 Calculus I MTPM.05.004 Elements o f Economical M athematics on School M TPM .06.031 Calculus II Mathematics M TPM .07.001 General Topology I MTPM.05.013 Elementary M athematics I M TPM .07.005 Digital topology and its applications MTPM.05.014 Elementary M athematics II M TPM .07.006 Structure o f topological algebras II MTPM.05.015 History o f School Mathematics M TRM .01.003 Splines MTPM.05.016 Actual Problems in School M athematics M TRM .01.004 Numerical m ethods for algebra and analysis MTPM.05.017 Elementary Functions M TRM .01.005 N um erical M ethods I MTPM.05.019 Didactics o f School M athematics M TRM .01.007 Introduction to Computers I MTPM .05 .020 Didactics o f M athematics for Secondary School M TRM .01.008 Introduction to Computers II MTPM.05.021 Study Programms and Schoolbooks M TRM .01.009 O ptim ization M ethods MTPM .05 .023 Seminar on Didactics o f M athematics M TRM .01.011 Financial M athem atics I MTPM.05.024 School Practice in M athematics Teaching M TRM .01.013 Financial M athem atics II MTPM.05.025 Elementary M athematics from the Higher Point o f View M TRM .01.014 Introduction to Financial Mathematics MTPM.05.026 Didactics o f M athematics for Basic School M TRM .01.016 ApplicationSoftware: Mathcad and StudyW orks MTPM.05.027 Didactics o f Out-off-class Activities in M athematics (M athSoft) MTPM.05.031 School Practice on Basic School M athem atics Teaching M TR M .01.017 N um erical methods MTPM.05.032 The Realization o f the New M athem atics Curriculum in M TRM .01.019 M athematical program m ing the 12 grade M TR M .01.020 Introduction to the set theory and mathematical logic MTPM.05.033 The Puzzles in the Basic School M TRM .01.021 W avelet theory and applications MTPM.05.034 Fundamental Properties and Methods o f A lgebra in M TR M .02.002 Introduction to Computers Elementary Mathematics M TRM .02.003 Differential equations MTPM.05 .035 Fundamental Properties and Methods o f N um ber Theory M TRM .02.004 Equations o f Mathematical Physics in Elementary Mathematics M TRM .02.005 Analytical M ethods for Ordinary and Partial Differential MTPM.05.036 Guidelines and Strategies for Solving a M athematical Equations Problem M TRM .02.006 Boundary integral equations MTPM.05.037 The Active Learning M ethods in the Basic School M TRM .02.008 Differential Equations Mathematics M TRM .02.010 Integral Equations MTPM.05.038 Elements o f Economical M athem atics in School M TRM .02.011 Sem inar on Numerical Methods MTPM.05.039 Probability and M athematical Statistics in the Hight M TRM .02.012 M ethods for Solving Operator Equations School M TRM .02.016 Num erical methods for differential- and integral equations MTPM.05.040 Probability and M athematical Statistics in the Basic M TRM .02.017 Equations o f mathematical finance School M TRM .04.001 Higher M athematics for Pharmaceutists MTPM.05.041 Advanced Planimetry Course by the Using the Personal M TRM .04.004 M echanics o f Solids Computers M TRM .04.005 Theoretical M echanics I MTPM.05.042 The Seminar o f Qualification Paper M TRM .04.006 Theoretical M echanics II MTPM.05.043 Mathematics M TRM .04.007 Inform atics I MTPM.05.044 Mathematics M TRM .04.009 Data analysis MTPM.05.045 Higher mathematics M TRM .04.011 Theory o f Optim al Control MTPM.05.046 Higher mathematics (practical training) M TRM .04.012 M echanics o f Elastic and Plastic Systems MTPM.05.049 Mathematical software for school M TRM .04.016 M echanics o f Continuum Medium MTPM.05.050 Different calculators at school M TRM .04.017 Chaos and solitons MTPM.05.051 Basic course program m ing language LOGO for teachers M TRM .04.021 Vector Fields MTPM.05.053 The role o f computers in elem entary m athem atics M TRM .04.022 Extensions o f Elementary Integrals education M TRM .04.023 Higher M athem atics I MTPM.05.054 Handling and using graphic calculators M TRM .04.024 Higher M athematics II MTPM.05.055 Arithmetics, theory o f numbers and algebra M TRM .04.026 Special Topics o f Higher Mathematics MTPM.05.056 Elementary M athematics M TRM .04.027 Higher M athem atics I MTPM.06.001 Calculus I M TRM .04.028 Higher M athematics II MTPM.06.002 Calculus II M TRM .04.029 Higher M athem atics III MTPM.06.003 Calculus III M TRM .04.031 Elementary M athem atics MTPM.06.008 Calculus III M TRM .04.032 Inform atics II MTPM.06.013 Seminar in Analysis M TRM .04.037 Com puter in Basic School MTPM.06.017 Intensive calculus seminar M TR M .04.042 Theoretical M echanics I MI PM.06.018 Advanced calculus seminar M TRM .04.049 Sem inarium on mechanics M ГРМ.06.019 Elementary Functions. Equations and Inequality. M TRM .04.050 Special Topics o f Higher Mathematics for Farmaceutists Ained õppejõudude järgi Abel, Elts M TPM .05.025, M TPM .05.034, M TPM .02.013, MTPM. 02.014, M TPM .05.035, M TPM .05.036, MTPM. 02.022 M TPM .05.042, M TPM .05.044, Afanasjev, Jüri M TPM .05.004, MTPM. 05.013, M TPM .05.045, M TPM .05.055 M TPM .05.014, MTPM. 05.017, Abel, Mati M TPM .05.034, M TPM .07.001, M TPM .05.024, MTPM. 05.031, M TPM .07.006 M TPM .05.038, MTPM 05.042, Abramov, Viktor M TPM .02.006, M TPM .02.007, M TPM .05.043, MTPM 05.044, 396 MATEMAATIKATEADUSKOND 396 M TPM .05.045, M TPM .05.046, Lellep, Jaan M TRM .04.01 M TRM .04.012, M TPM .05.054, M TPM .05.056 M TRM .04.049 Ausekle, Jelena M TPM .03.001, M TPM .03.002, Lember, Jüri M TM S 02.004, MTM S.02.022 M TPM .06.001, M TPM .06.002, Lepikult, Toomas M TRM .04.007, MTRM .04.009 M TPM .06.008, M TPM .06.030, Lepmann, Lea M TPM .05.016, MTPM .05.017, M TPM.06.031 MTPM .05.019, M TPM.05.020, Buldas, Ahto M TA T.05.005, M TAT.05.069 M TPM .05.021, M TPM.05.023, Fischer, M alle M TRM .01.004, M TRM .01.016, M TPM .05.024, M TPM.05.026, M TR M .02.002 MTPM..05.032, MTPM.05.037, Haller, Rainis M TPM .03.001, M TPM .03.002 MTPM..05.042, MTPM.05.043, Hannus, Sander M TRM .04.001, M TRM .04.050 MTPM..05.044, MTPM.05.046, Heiberg, Sven M TA T.03.005, M T A T .03.104 MTPM.05.056 Hein, Helle M TRM .04.004, M TRM .04.016, Lepmann, Tiit M TPM 05.013, MTPM.05.014, M TRM .04.021, M TRM .04.022, MTPM 05.016, MTPM.05.017, M TRM .04.023, M TRM .04.024, M TPM 05.023, MTPM.05.024, M TRM .04.032 MTPM. 05.032, MTPM.05.037, Helekivi, Jüri M TA T.03.015 M TPM 05.041, MTPM.05.042, Hämarik, Uno M TRM .01.004, M TRM .01.007, MTPM 05.043, MTPM.05.056 M TRM .01.008 Loone, Leiki M TPM 03.001, MTPM.03.002, Isotamm, Ain M TA T.03.075, M TAT.05.066 MTPM 03.003, MTPM.03.005, Ivanov, Heno M TA T.03.005, M TAT.03.056 MTPM 03.021, MTPM.06.001, Jaeger, Andres M TA T.03.041, M TA T.03.057 MTPM 06.002, MTPM.06.003, Jaeger, Mare M TA T.03.041, M TA T.03.057 MTPM 06.017, MTPM.06.030, Jürimäe, Endel M TPM .06.019 MTPM.06.031 Kaarli, Kalle M TPM .01.007, M TPM .01.015, M ajak, Jüri M TRM .04.017, MTRM. 04.042 M T PM .01.022 M eriste, M aret MTAT.03.096 Kaasik, Ülo MTAT.05.005 Miidla, Peep MTRM.02.008 Kangro, Raul M TM S.02.001, M TM S.02.010, Mitt, Evi M TPM .05.017, MTPM.05.027, M TPM .06.030, M TPM .06.031, M TPM .05.033, MTPM.05.045, M TRM .01.005, M TRM .01.009, M TPM .05.046, MTPM.05.056 M TRM .02.017 Mõtus, Leo MTAT.03.088 Kangro, Urve M TPM .06.001, M TPM .06.002 Möls, M ärt MTMS.01.017 Karma, Otto M TRM .01.011, M TRM .01.013, Möls, Tõnu M TM S.01.031, MTMS.01.056, M TRM .01.014, M TRM .01.019 M TM S.02.001, MTMS.02.007, Kiho, Jüri M TA T.03.003, M TA T.03.026, MTMS.02.021 M TA T.03.043, M TA T.03.086, N ahtm an, Tatjana MTMS.01.011 M TA T.03.089, M TA T.03.094, Nellis, G unnar M TA T.03.061, MTAT.03.073 M T A T .03.100 N oorm a, Rein MTAT.03.044 Kilp, Mati M TPM .01.003, M TPM .01.012, Oja, Eve M TPM .03.001, MTPM.03.002, M T PM .01.021 M TPM .03.003, MTPM.03.005, Koit, Mare M TA T.03.009, M TA T.03.034, M TPM .03.018, MTPM.03.019, M TA T.03.036, M TAT.03.038, M TPM .03.020, MTPM.04.003, M TA T.03.099, M TA T.05.052, MTPM06.013 M TAT.05.059, M TAT.05.068 Oja, Peeter M TRM .01.003, MTRM.01.004, Kokk, Arne M TPM .06.001, M TPM .06.002, M TRM .01.005, MTRM.01.017, M TPM .06.030, M TPM .06.031, M TRM .01.020, MTRM.01.021 M TPM .07.005 Palm, Reimo MTAT.05.070 Kokk, Katrin M TPM .05.013, M TPM .05.014, Parring, Aivo M TPM .02.005, MTPM.02.006, M TPM .05.041, M TPM .05.043, M TPM .02.010, MTPM.02.011, M TPM .05.044, M TPM .05.046 M TPM .02.012, MTPM.02.013, Kolk, Enno M TPM .03.001, M TPM .03.002, M TPM .02.015, MTPM.02.022 M TPM .03.003, M TPM .06.001, Parring, A nne-M ai M TM S.01.012, M TM S.01.026, M TPM .06.002, M TPM .06.003, M TM S.01.027, M TM S.01.035, M TPM .06.008, M TPM .06.013, M TM S.01.049 M TPM .06.017, M TPM .06.030, Pedas, Arvet M TRM .02.003, MTRM .02.005, MTPM.06.031 M TRM .02.006, MTRM .02.010, Kollo, Tõnu M T M S .01.008, M T M S.01.037, M TRM .02.011, MTRM .02.012, M TM S.01.054, M TM S.01.055, M TRM .02.016 M TM S.01.062, M TM S.02.011 Prank, Rein M TAT.03.008, M TAT.03.060, Koskel, Säde M TM S.01.012, M TM S.01.017, M TA T.03.080, M TAT.03.082, M T M S .01.050, M T M S.01.051, M TAT.03.091, M TAT.05.002, M TM S.0I.060, MTMS.01.061 M TAT.05.021, M TAT.05.022, Käärik, Ene M TM S.01.006, M TM S.01.007, M TA T.05.023, M TAT.05.045, M TM S.01.011, M TM S.01.017, M TAT.05.072 M TM S.01.018, M TM S.01.050, Prinits, O laf M TPM .05.015, M TPM .05.016 M TM S.01.051, M TM S.01.063 Puus, Uuno MTAT.03.092 Laan, Valdis M TPM .01.005, M TPM .01.007, Pärna, Kalev M TM S.01.055, M TM S.02.003, M T PM .01.021 M TM S.02.004 Lasn, T iina M TA T.03.034, M TA T.03.035, Põldvere, M ärt M TPM .03.001, M TPM .03.002, M TAT.03.036, M TAT.03.038, M TPM .04.001, M TPM .04.003, M TA T.03.039, M TA T.03.098, M TPM .06.001, MTPM.06.002, M TA T.03.099 M TPM .06.017, MTPM.06.030, Leiger, Toivo M TPM .03.003, M TPM .03.005, MTPM.06.031 M TPM .06.013, M TPM .06.018, Pöial, Jaanus M TA T.03.020, M TA T.03.032, M TPM .06.026, M TPM .06.027 M TA T.03.062, M TA T.03.063, 397 MATEMAATIKATEADUSKOND 397 M TAT.03.084 M TPM .05.049, MTPM.05.051, Rahula, Maido M TPM .02.001, M TPM .02.004, M TPM.05.053 M TPM .02.012, M TPM .02.013, Tõnnov, Margus M TPM .04.001, M TPM.04.008, M TPM .02.015, M TPM .02.018, M TPM .06.001, M TPM.06.002, M TPM .02.019, M TPM .02.020, M TPM .06.003, MTPM.06.030, MTPM.02.021 MTPM.06.031 Raus, Toomas M TRM .01.007, M TRM .01.008, T üm pu, Heino M TPM .04.001, M TPM.04.003, M TRM .02.002 M TPM .06.001, M TPM.06.002, Riives, Kaarin M TPM .02.005 M TPM .06.003, MTPM.06.013, Roomeldi, Raul M TPM .06.008 M TPM .06.017, MTPM .06.028, Roos, Meelis M TAT.03.023, MTAT.03.101 M TPM .06.029, MTPM.06.030, Roosmaa, Tiit M TAT.03.002, M TAT.03.033, MTPM.06.031 MTAT.05.058 Uba, Peep MTAT.03.070 Ruul, Karin M TAT.03.035 Velsker, Kalle M TPM .05.013, MTPM.05.023, Saarniit, Ivar-Igor M TRM .02.004 M TPM .05.024, MTPM.05.026, Saarsen, Toomas M TAT.03.083 M TPM .05.032, MTPM.05.039, Sakkov, Elmar M TRM .04.005, M TRM .04.006, M TPM .05.040, MTPM.05.043, M TRM .04.027, M TRM .04.028, M TPM .05.044, MTPM.05.045, M TRM .04.029 M TPM .05.046, MTPM.05.050, Sander, Indrek M TAT.03.031, M TAT.03.072 MTPM.05.054 Seeba, Asko M TAT.03.030 Vene, Varmo MTAT.03.006, MTAT.03.013, Soome, Toomas MTAT.03.071 M TAT.03.095, MTAT.03.102, Soomer, Virge M TPM .03.001, M TPM .03.018, MTAT.05.047 M TPM .06.001, M TPM .06.002, Viil, M artin M TMS.01.001, M TMS.01.018, M TPM .06.008, M TPM .06.013, M TM S.01.023, M TMS.01.024, M TPM .06.017, M TPM .06.023, MTM S.02.021 M TPM .06.030, M TPM.06.031 V iirsalu, Hele-Liis M TM S.02.011 Zeltser, Maria M TPM .06.001, M TPM .06.002, V illems, Anne M TAT 03.012, M TAT.03.019, M TPM .06.030, MTPM.06.031 M TAT 03.027, MTAT.03.029, Zingel, Tiina M TAT.05.048 M TAT 03.040, MTAT.03.054, Tali, Tarmo M TAT.03.087 M TAT 03.058, MTAT.03.059, Tamme, Enn M TRM .01.005 MTAT. 03.090, MTAT.03.093, Tamme, Tiina M TAT.03.039, M TAT.03.099 MTAT. 03.103, MTAT.03.104, Tamme, Tõnu M TAT.03.017, M TAT.05.012, MTAT 05.009, MTAT.05.022, MTAT.05.018, M TAT.05.019, MTAT 05.023, MTAT.05.074 M TAT.05.046, M TAT.05.053, Villemson, Jan MTAT. 05.055, MTAT.05.073, M TAT.05.054 MTAT.05.074 Tiit, Ene-Margit M TM S.01.055, M TM S.01.060 Vähi, M are M TM S.01.006, M TMS.01.007, Tombak, Mati M TAT.05.003 M TM S.01.018, M TMS.01.032, Traat, Imbi M TM S.01.001, M TM S.01.020, M TM S.01.050, MTM S.01.051, M TM S.01.055, MTMS.01.061 M TM S.01.061, M TM S.01.063 Tungel, Ernst M TRM .04.026, M TRM .04.031, Ä ärem aa, Kuldev M TM S.02.001, MTM S.02.008 M TRM .04.037 Õunapuu, Tauno M TAT.03.001, MTAT.03.010 Tõnisson, Eno M TAT.03.081, M TAT.03.082, M TAT.03.097, M TPM .05.041, 398 SOTSIAALTEADUSKOND 398 Kursusel analüüsitakse Eesti vabariigi riigiaparaadi ehitust ja tööd, avaliku teenistuse seadust, keskvõim u ja kohalike omavalitsuste SOTSIAALTEADUSKOND problem aatikat ning võrreldakse Eesti ja teiste Ida- Euroopa riikide edusam m e avaliku halduse alal. © 24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => E AVALIKU HALDUSE JA SOTSIAALPOLIITIKA OSAKOND (AH) SOAH.Ol .020 E u ro o p a L iitõppeülesande täitja Rene Tõnnisson 2A P(32L+48i) *2E ■A valik haldus:ülem AVALIKU HALDUSE ÕPPETOOL (01) O SO A H .O l.001 Kursus tutvustab Euroopa Liidu erinevaid aspekte: Euroopa integratsioon SOAH.Ol.OOl S isse juhatus avalikku haldusse ajaloolises ja filosoofilises kontekstis, Euroopa Liidu olemus, struktuur ja korr. professor W olfgang Drechsler, õppeülesande täitja Tam m o Esta eesm ärgid, Euroopa Liidu institutsioonid ja nende omavaheline 4AP(32L+32S+96i) *2E võim ujaotus, Euroopa- Liidu tulevik - föderaalriik või valitsustevaheline ■A valik haldus:alam tööorgan. © S O P L .01.001 © 1 .-1 6 . n.2 L n-s => 2E Põhilised teemad: avaliku halduse defineerim ine, riigiteooriad, avaliku halduse ajalugu, riigiteenistuse ajalugu, avaliku halduse filosoofia, riigi SO A H .O l.048 P ra n tsu se keel ülesanded, riigi eelarve, bürokraatia definitsioon ja -mudelid õppeülesande täitja Tanel Lepsoo (organisatsiooni sotsioloogia, poliitiline ökonoomia, avalik haldus), 4A P(64L+96i) *2A bürokraatliku võimu teooriad, bürokraatia ja demokraatia. □ A v alik haldus: ©1. - 17. n.2 L, 2 S n-s => 2E Kursus harjutab kirjaliku kom m unikatsiooni korraldust ja protsessi, põhitähelepanu koondatakse avaliku halduse alaste tekstide ja SOAH.Ol.Ol 1 H eao lu riik lik konservatism baassõnavara omandamisele. õppeülesande täitja lllim ar Ploom © 1. - 16. n.2 L n-s => А 1 A P(16L+24i) *E 24. - 40. n.2 L n-s => А □ A valik haldus:ülem ©SOAH.Ol.OOl, SO A H .O l.017 SOAH.Ol .049 S aksa keel Heaoluriigi aktsepteerim ine on klassikalise konservatismi üks olulisem aid õppeülesande täitja M artina Põldvere iseloomujooni, klassikaline konservatism aga vastandub ajalooliselt 4A P(64L+96i) *2A majanduslikule liberalismile. Loengukursus üritab uurida heaoluriigi □ A valik haldus: ajaloolisi, m ajanduslikke ja filosoofilisi aluseid parem poolsest Kursuse põhitähelepanu koondatakse avaliku halduse alaste tekstide ja vaatevinklist. Selles kursuses kontsentreerutakse peam iselt kahele baassõnavara om andam isele, harjutab kirjaliku kommunikatsiooni koolkonnale, mis kehastavad seda teooriat kõige selgemalt: Saksa korraldust ja protsessi. riigisotsialism (kateedrisotsialism , peam iselt seotud Adolph W agneriga, © 1. - 16. n.2 L n-s => A kes oli TÜ professor 1860-ndatel aastatel) ja Briti sotsiaalne toorism 24. - 40. n.2 L n-s => A (Toori dem okraatia Benjamin Disraeli, Lord Beaconsfieldi ning hiljem F. E. S m ith ijaL o rd Birkenheadi käsitluses). SO A H .O l.051 P erso n a liju h tim in e © 1 .- 8 . n.2 L n-s => E lektor T iina Randma 3A P(32L+88i) *E SOAH.Ol .016 A valik eetika □ A v alik haldus:kesk, A valik haldus:ülem õppeülesande täitja Ivar Tallo © SO A H .O l.009, SO A H .O l.095 3AP(32L+88i) *E Aines käsitletakse personali juh tim ise küsimusi. Keskendutakse nii ■A valik haldus:ülem personali kujundam isele, hindam isele kui kompenseerimisele. Õpitakse О SOAH.Ol.001 tundm a erinevaid juhtim ise ja otsustam ise teooriad ning nende praktilist Kursus annab üldettekujutuse eetikast ja tegeleb süvendatult nende rakendamist. eetikaprobleem idega, millega puutuvad kokku riigiteenistujad. © 24. - 40. n.2 L n-s 1 knt, 1 re f => E © 1. - 16. n.2 L n-s 1 knt, 2 re f => E SOAH.Ol .052 A valiku ha ld u se ja b ü ro k ra a tia filosoofia ja teooria SOAH.Ol .017 H alduspo liitika õppeülesande täitja lllim ar Ploom õppeülesande täitja Ivar Tallo 3A P(32L+16S+72i) *2E 2AP(32L+48i) *2E ■A valik haldus:kesk ■A valik haldus:alam ©SOAH.Ol.OOl, SO PL.O l.030 Kursuse eesm ärgiks on lahti m õtestada halduspoliitika olemus ning selle Kursuse eesm ärgiks on analüüsida avaliku halduse kui teadusliku alusel anda ülevaade erinevatest halduspoliitika valdkondadest ning distsipliini aluseid. Esiteks käsitletakse mitmete tähtsate filosoofide, konkreetsetel näidetel seletada poliitika analüüsi aluseid. presokraatikutest tänapäevani, õpetusi, mis tegelevad riigi ja selle © 24. - 40. n.2 L n-s => 2E ülesannetega bürokraatia fenom eniga. Teiseks võrreldakse detailselt kaht peam ist arusaam a avalikust haldusest: klassikaline Briti avaliku halduse SOAH.Ol .Ol 8 V alitsus ja in fo rm ats ioon filosoofia ja A m eerika avaliku halduse teooria. Kolmandaks elemendiks õppeülesande täitja Tarm o Kalvet on avaliku halduse koht ja roll kaasaegses sotsiaalteaduses. 2A P(32L+48i) -2E © 2 4 .-4 0 . n.2 L, 1 S n-s => 2E □ A valik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem ©SOAH.Ol.OOl SO A H .O l.071 A valiku hald u se teoo ria ja a ja lugu Kursuse eesm ärk on valitsem iseks vajaliku inform atsiooni olem use ja korr. professor W olfgang Drechsler selle teabe kasutam ise teoreetiline analüüs, võimu ja inform atsiooni suhe 4A P(64S+96i) *E ja inform atsiooniajastu poolt põhjustatud muudatused valitsem ise ■A valik haldus ja sotsiaalpoliitika dokt praktikas ja valitsuse struktuur. A valiku halduse teooria ja ajaloo sem inar doktorantidele. © 24. - 40. n.2 L n-s => 2E © 24. - 40. n.4 S n-s 1 re f => E SO A H .O l.019 Eesti avalik hald u s SO A H .01.073 K eskastm e u u rim u s tö ö õppeülesande täitja Tam m o Esta Õppeülesande täitja lllim ar Ploom 2A P(32L+48i) *E 3A P(16S+104i) *E ■A valik haldus:alam ■A valik haldus:kesk OSOAH.Ol .001 399 SOTSIAALTEADUSKOND 399 Kursus on mõeldud avaliku halduse põhiõppe üliõpilastele. Kursuse 4AP(64S+96i) *A alguses tutvustatakse teadustöö kirjutamise põhimõtteid. Kõik osavõtjad ■A valik haldus ja sotsiaalpoliitika:m ag kirjutavad osakonna õppejõudude juhendamisel iseseisva uurimistöö M agistrisem inaris käsitletakse avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika avaliku halduse erinevatel teemadel. probleeme seonduvalt m agistritöödega kollokviumi vormis. ©1. -16 . n. © 1 .-1 6 . n.4 S n-s 1 re f= > A SOAH.01.081 Eesti haldusõiguslik süsteem ja halduskorraldus SO A H .01.097 Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika magistriseminar X lektor Taavi Annus lektor Taavi Annus 3AP(32L+16S+72i) *E 4A P(64S+96i) *A ■Avalik haldus:alam ■A valik haldus ja sotsiaalpoliitika:m ag ©SOAH.01.094 M agistrisem inaris käsitletakse avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika Kursuse käigus tutvustatakse põhjalikult riigi täitevvõim u tegevust probleem e seonduvalt m agistritöödega kollokviumi vormis. reguleerivat õigust, eelkõige halduse ja üksikisikute suhteid reguleerivaid © 24. - 40. n.4 S n-s 1 ref => A norme ning printsiipe. Samuti vaadeldakse halduse kohtuliku kontrolli aluseid. Põhirõhk on suunatud praktikas ette tulla võivate juhtum ite SO A H .01.099 Doktorisem inar II lahendamisele ametnike vaatenurgast. lektor T iina Randma ©24. - 40. n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f => E 4A P(64S+96i) *A ■A valik haldus ja sotsiaalpoliitika:dokt SOAH.01.089 Teadustöö alused Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika seminar doktorantidele. Arutletakse korr. professor Wolfgang Drechsler uuem a teem akohase kirjanduse üle. 2AP(32S+48i) *A © 1. - 16. n.4 S n-s 1 re f= > A □Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika:dokt Kursuse eesmärk on põhjalike teoreetiliste ja praktiliste teadm iste SO A H .01.100 Sotsiaalpoliitika teooria andmine teaduse olemusest, samuti teadustöö tegemisel vajam inevate korr. professor W olfgang Drechsler praktiliste oskuste arendamine. 4A P(64S+96i) *E ©24. - 40. n.2 S n-s => A ■A valik haldus ja sotsiaalpoliitika:dokt Doktoriõppe kursus, kus uuritakse süvendatult sotsiaalpoliitika teooriat. SOAH.01.090 Avaliku halduse erikursus © 1. - 16. n.4 S n-s 1 ref => E 4AP(64S+96i) -E ■Avalik haldus:mag SO A H .01.101 Avaliku halduse erisem inar doktorantidele Kursuse eesmärk on anda põhjalikud teadmised ühest avaliku halduse lektor T iina Randma teooria valdkonda puudutavast probleem ist ning uurida selle teoreetilise 4A P(64S+96i) *A aluse rakendusvõimalusi. □ A v alik haldus ja sotsiaalpoliitika:dokt © 1 .-40 . n.2 S n-s => E A valiku halduse erisem inar doktorantidele. © 1. - 16. n.4 S n-s 1 re f= > A SOAH.01.091 Organisatsioon ja majandus II 2AP(32S+48i) -E SO A H .01.102 Avaliku halduse reform ■Avalik haldus:mag õppeülesande täitja Tam mo Esta Kursuse eesmärk on anda põhjalikud teadmised avaliku sektori 2A P(32L+48i) *2E toimimisest ning aset leidvatest protsessidest organisatsioonilisest ja □ A v alik haldus:ülem majanduslikust aspektist. OSOAH.Ol.OOl, SOAH.01.017 © 1 .-4 0 . n.l S n-s => E Loengukursus annab ülevaate 1980 ja 1990-ndate aastate haldusreformide põhjustest, eesm ärkidest, sisust ja tulem ustest erinevates välisriikides. SOAH.01.092 Rahvusvaheline avalik haldus Samuti käsitletakse põhjalikum alt avaliku halduse reforme Ida-Euroopas 4AP(64S+96i) -A ning Eestis. ■Avalik haldus:mag © 2 4 .-4 0 . n.2 L n-s 1 k n t= > 2 E Seminarivormis magistriõppe kursuse käigus analüüsitakse riigivalitsemise praktikat ja bürokraatia mudeleid erinevates riikides. SO A H .01.103 Eraõigus avalikele teenistujatele © 1 .-4 0 . n.2 S n-s => A Õppeülesande täitja Daim ar Liiv 2A P(32L+48i) *E SOAH.Ol .094 Eesti riigiõiguslik süsteem ja valitsem iskorraldus □ A valik haldus:ülem lektor Taavi Annus © SO A H .01.081, SOAH.01.094 3AP(32L+16S+72i) -E Kursuse eesm ärk on edukaks avalikuks teenistuseks vajalike ■Avalik haldus:alam baasteadm iste andmine eraõigusest. Kursuse raames käsitletakse Kursuse käigus tutvustatakse Eesti riigiorganeid ning nende om avahelisi tsiviilseadustiku eri osasid, erinevate juriidiliste isikute liikidega seotud suhteid, põhiseadusest tulenevate põhiprintsiipide (sh. võim ude lahusus, küsimusi ning tutvutakse tsiviilprotsessi ja pankrotiõiguse põhialustega. demokraatia, õigusriik, sotsiaalriik, proportsionaalsus) sisu ning tähendust K äsitlem ist leiavad ka intellektuaalse omandi üldküsimused. Kursuse riigi tegevusele. Põhjalikult vaadeldakse ka põhiseaduses sätestatud edukas läbim ine eeldab kehtiva seadusandluse iseseisvat läbilugemist ja põhiõigusi, -vabadusi ja kohustusi ning nendest tulenevaid riigi kohustusi kirjalike tööde tegemist. Lisaks auditoorsele tööle on kavas külastada ka üksikisikute ees. Põhirõhk on suunatud praktikas ette tulla võivate õigusküsim ustega tegelevaid asutusi. juhtumite lahendamisele ametnike vaatenurgast. © 24. - 40. n.2 L n-s 2 knt => E © I . -16. n.2 L, 1 S n -s 1 knt, 1 ref => E SO A H .01.104 M itteriiklikud organisatsioonid SOAH.01.095 Riigiasutuste juhtim ine lektor T iina Randma, õppeülesande täitja Heli Aru lektor Tiina Randma 3A P(32L+88i) *2E 3AP(32L+16S+72i) *E □ A v alik haldus:kesk. Avalik haldus:ülem ■Avalik haldus:ülem © S O A H .O l.009 OSOAH.01.009 Kursuse raam es käsitletakse m itteriiklike organisatsioonide tüüpe, Juhtimise alused. Riigiasutuste eripära. Juhtimise tehnikad. Planeerim ine arenguvõim alusi ja rolli ühiskonnas ning m itteriiklikke organisatsioone ja kontroll. Otsuste tegemine. Operatsioonide juhtim ine. Inimeste puudutavat seadusandlust. juhtimine. Informatsiooni juhtim ine. © 24. - 40. n.2 L n-s 2 re f => 2E ©1. - 16. n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 2 re f= > E SO A H .O l.105 D iplom aatia SOAH.01.096 Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika m agistrisem inar IX korr. professor W olfgang Drechsler lektor Tiina Randma 1 A P(16L+24i) *E 400 SOTSIAALTEADUSKOND 400 □ A valik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem , Politoloogia:kesk, © SO A H .O l.020 Politoloogia:ülem Käesoleva kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade Euroopa Liidus (DSOAH.Ol.OOl, SOPL.02.016 toim uvatest m uutustest seoses erinevate alanud ja planeeritavate Käsitlus lähtub teosest Smith Simson, "Georgetown model". Kursuse reformidega. Kursus käsitleb E uroopa Liidu poliitilist reformi, mis kätkeb eesmärgiks on käsitleda järgm isi probleem ivaldkondi: (a) diplomaatiat, endas küsimusi Euroopa Liidu ja liikm esriikide poliitikakompetentsi (b) suveräänsete riikide välispoliitika praktilist elluviim ist, (c) ulatusest ja subsidaarsuse printsiibi rakendam isest; institutsionaalset rahvusvahelisi organisatsioone kui välispoliitika spetsiifilist fenomeni, (d) reformi, mis tuleneb vajadusest m uuta Liidu institutsionaalne struktuur rahvusvahelisi suhteid ning eriti (e) avalikku haldust.K ursus jaotub efektiivsem aks seoses Liidu laienem isega ning administratiivset reformi, alljärgnevateks osadeks: diplom aatia ajalugu; välisteenistus mis käsitleb peam iselt Euroopa K om isjoni töökorralduse muutmist (organisatsioon, diplom aat, saatkond); diplom aatilise protseduuri olemus; avatum aks, läbipaistvam aks ja efektiivsem aks. välispoliitika versus selle elluviim ine; võrdlev diplom aatia; diplom aatia ja © 32. - 40. n.2 L n-s => A demokraatia. Keskendutakse suursaadiku rollile, analüüsitakse mitmeid konkreetseid juhtum eid. © 1. - 8. n.2 L n-s => E SOAH.01.106 F rie d rich N ietzsche, riik ja ühiskond SOTSIAALPOLIITIKA ÕPPETOOL (02) korr. professor W olfgang Drechsler, teadur Rainer Kattel 2AP(32S+48i) *E SO A H .02.001 V õrdlev so tsiaa lpo liitika □ A valik haldus:ülem , Avalik haldus:m ag, Politoloogia:ülem , dotsent Jüri Kõre Politoloogia:mag 2AP(34L+16P+30i) *E 2000.a. tähistatakse Fr. Nietzsche, vaieldam atult kaasaja ühe tähtsam a ■Sotsiaaltöö:kesk filosoofi sajandat sünniaastapäeva. N ietzsche vaateid on aga sageli Kursus annab ülevaate sotsiaalprobleem ide lahendusteedest erinevates esitletud (nii tahtlikult kui teadm atusest) m oonutatult, osaliselt tulenevalt maades sõltuvalt kultuurilistest, poliitilistest, sotsiaalsetest, faktist, et enamikku tem a tööde väljaandeid võib pidada võltsinguiks ja majanduslikest tingim ustest. Õ petatakse analüüsima erinevate osaliselt seetõttu, et teda on süüdistatud hilisem ates poliitilistes sotsiaalpoliitiliste konseptsioonide väärtuselist tausta (seost liberaalse, liikumistes ja sündm ustes, m ida ta ilm selgelt poleks heaks kiitnud. konservatiivse või sotsiaalsem okraatliku ideoloogiaga, religioosete Kursuse käigus keskendutakse peam iselt originaaltekstidele tuginedes traditsioonidega jne.) j a sotsiaalset efektiivsust. Käsitletakse industriaalse Nietzsche kaudsele ja otsesele panusele riigi ja ühiskonna diskursuses, ja postindustriaalse ühiskonna heaolum udelite erinevusi ning post­ mis on ehk meie globaliseeruval ajal aktuaalsem kui kunagi varem, sotsialistlike maade otsinguid sotsiaalpoliitika valdkonnas. Üliõpilased ©septem ber, 2 S n-s => E koostavad referaadi konkreetse m aa k o h ta ja kannavad selle ette. © 24. - 39. n.2 L, 1 P n-s 3 re f => E SOAH.01.107 K o nstitu ts ioon ide võrdlev an a lü ü s lektor Taavi Annus, õppeülesande täitja M argus Sarapuu SOAH.02.002 D em ograafia 2AP(32S+48i) *A lektor Mare Ainsaar □ A valik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem 2 A P(20L+12P+48i) *E3A O S O A H .01.066 Kursus annab ülevaate rahvastikuprotsesside seaduspärasuse näitajatest ja © O IA O .05.005 tendentsidest maailmas. Põhjalikum alt käsitletakse sündimuse, Kursuse eesmärk on saada teadmisi riigiõiguslikest põhiprobleem idest abielukäitum ise, surem use ja rändega seotut. Kursuse käigus omandatakse kasutades võrdlevat lähenemist. Kursuse käigus om andatakse oskus mingi enam levinud rahvastikustatistika näitajate kasutamise ja interpreteerimise probleemi iseseisvaks analüüsiks erinevate riikide konstitutsioonide oskus. näitel. © 1. - 18. n .l L, 1 P n-s 2 knt => E 3E ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A SOAH.02.003 R eg ion aa lp lan eerim in e ja regionaalpo liitika SOAH.01.108 K on tro ll ja töösoorituse tõhu stam in e avalikus dotsent Jüri Kõre o rgan isats ioon is 2AP(32L+48i) *E Õppeülesande täitja Külli Viks Analüüsitakse ühiskonna ruum ilise korralduse teooriaid, 1 AP(16L+24i) *E regionaalpoliitika rolli erinevat m ajanduspoliitikat teostavates riikides, □ A valik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem ruum iplaneerim ist kui riiklikku ja riiklik- kohalikku tegevust, käsitletakse O S O A H .01.009 linna planeerim ise erinevaid valdkondi, selgitatakse SWOT analüüsi Kursuse käigus analüüsitakse võim alusi avalike organisatsioonide võim alusi strateegilisel planeerimisel. toim imise tõhusamaks m uutm iseks ning organisatsiooni poolt pakutavate © 24. - 38. n.2 L n-s 1 re f => E teenuste kvaliteedi tõstmiseks. ©24. - 40. n.2 L n-s => E SO A H .02.008 Ü ldine so tsiaa lpo liitika dotsent Jüri Kõre SO A H .01.109 Eesti avalik haldus 2 A P(32L+16S+32i) *E 4AP(64S+96i) *A ■Sotsiaaltöö:alam ■A valik haldus:m ag K äsitletakse sotsiaalpoliitika ajalugu, seoseid regionaalpoliitikaga, Sem inarivorm is magistriõppe kursus Eesti avalikust haldusest. analüüsitakse sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse planeerimise seoseid, © 1. - 40. n.2 S n-s => A sotsiaalpoliitika erinevate m udelite sotsiaalset ja majanduslikku tõhusust konkreetsetes valdkondades. Konkreetseid poliitikaid (pere-, tervishoiu-, SO A H .01.110 K oh tu te h aldam ine tööturu-, pensioni-, põgenike-, haridus- jt. poliitikad) käsitletakse läbi õppeülesande täitja M argus Sarapuu Euroopa Liidu riikide kogemuse. 1 AP(16L+24i) *E © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 S n-s 3 ref => E □ A valik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem Kursuse eesm ärgiks on tutvustada kohtusüsteemi haldam ise teoreetilisi SO A H .02.009 K ohalikud om avalitsused aluseid ja erinevaid praktilisi lahendusi maailmas. Eriline tähelepanu dotsent Jüri Kõre pööratakse kohtute haldam ise iseärasustele avaliku halduse kontekstis, 2A P(32L+24P+16S+8i) *E mis on tingitud nende positsioonist ja funktsioonidest dem okraatlikus □Sotsiaaltöö:kesk Õigusriigis. О SOAH.Ol.017 ©24. - 40. n.2 L n-s => E V aadeldakse kohaliku om avalitsuse korralduse põhim õtteid, omavalitsuse ülesandeid ja struktuuri, eelarvet, om avalitsuse m ajandustegevust, asutuse SO A H .01.111 E u ro o p a L iidu refo rm m oodustam ist ja avalike teenuste osutamist. Konkreetsete küsimuste õppeülesande täitja Rene Tõnnisson käsitlemisel keskendub kursus Eesti om avalitsuste tegevuse ajaloolisele ja 1 AP(16L+24i) *A tänapäevasele kogemusele. □ A valik haldus.kesk, Avalik haldus:ülem © 1. - 16. n.2 L, 1 P, 1 S n -s 1 ref => E 401 SOTSIAALTEADUSKOND 401 © SO A H .02.020 SOAH.02.011 Linnasotsioloogia © SO A H .02.018, SO PH.00.027 dotsent Jüri Kõre Õpitakse tundm a töölevõtuintervjuud nii tööandja kui töövõtja 2AP(34L+4P+42i) *E seisukohast. Praktilised harjutused video- tagasisidega. Peatähelepanu on □Sotsioloogia: küsim uste erinevate liikide sihipärasel kasutamisel ning info saamisel ©SOAH.02.002 ilma liigseid küsimusi esitamata. Grupis kuni 12 inimest.. Kursus annab ülevaate linnasotsioloogia põhilistest koolkondadest ja © 7. - 8. n.18 P, 2 S n-s 1 knt => A linnade arengust. Kursuses käsitletakse põhjalikum alt linnasotsioloogia klassikuid, tänapäeva probleeme ning nende võimalikke lahendusi, SO A H .02.029 In im ese a ren g sealhulgas Eesti linnasotsioloogiat. Antakse ülevaade linnade arengust assistent Marju Selg alates tööstusrevolutsioonist tänapäevani ja linna planeerim isega seotud 4A P(32L+6S+122i) *EA probleemidest. ■Sotsiaaltöö:alam 024. - 39. n.2 L n-s 2 re f => E □ Eripedagoogika: Arengupsühholoogiale tuginev kursus, rõhuasetusega täiskasvanu SOAH.02.014 Sissejuhatus sotsiaaltöösse ealistele iseärasustele ja arengukeskkonnale. Kursus annab aluse kliendi lektor Riina Kiik toim etulekuraskuste kujunem isloo ja tekkepõhjuste mõistmiseks. 3AP(30L+10P+16S+64i) *E Õpitakse praktiliselt kasutam a biograafilist meetodit konkreetse kliendi ■Sotsiaaltöö:alam arenguloo koostamiseks. Eraldi käsitletakse psüühika- ja käitumishäirete □Eripedagoogika: seda valdkonda, mis jääb väljapoole psühhiaatria otsest huviorbiiti ja Õpitakse tundma sotsiaalse kaitse kaht poolt: üksikisiku ja perekonna kuulub seega sotsiaaltöö kompetentsi. toimetulekuvõime tõstmine professionaalse sotsiaaltöö abil ning © 1. - 13. n.2 L n-s 1 knt => A inimsõbraliku ühiskonnakorralduse aluseid. Käsitlemist leiavad 14. - 16. n.2 L, 2 S n-s 1 knt => E sotsiaaltöö põhimõisted, sotsiaaltöö klient, sotsiaalne kaitse, sotsiaaltöö erinevad teooriad ja meetodid ning sotsiaaltöö teaduslikud uurimused. SOAH.02.032 Sotsiaaltöö m itteam etlikud ressu rsid Eraldi käsitletakse probleemsete inimeste põhilisi sihtgruppe. Kursus lektor Riina Kiik sobib ka valikaineks vahetult inimesega tegelevate erialade esindajatele 2A P(20L+40P+6S+14i) *E tulevaseks koostööks naabererialaga. ■Sotsiaaltöö:m ag ©1. -15. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 1 re f= > E Kursus käsitleb võimalusi täiendada riiklike struktuuride kaudu tehtavat sotsiaaltööd tegevusega vabatahtlikes organisatsioonides, SOAH.02.018 Nõustamise teooriad I eneseabirühmades, heategevusliikum iste jm s. kaudu. dotsent Henn Mikkin © 24. - 33. n.2 L, 2 P n-s 1 knt, 1 ref 2AP(28L+4S+48i) *E 34. - 39. n.3 P, 1 S n-s => E ■Sotsiaaltöö:kesk □Eripedagoogika:kesk SO A H .02.034 So tsiaaltöö õ iguslikud alused I ©SOAH.02.020, SOAH.03.008, SOPH.OO.OOl lektor Gaabriel Tavits Kursuse põhiosa moodustavad psühhoteraapiateooriad, millele tugineb 2AP(32L+8S+40i) *E sotsiaalnõustamine: psühhoanalüütiline, käitum is- kognitiivne ja ■Sotsiaaltöö:alam humanistlik suund. Käsitletakse täiskasvanu käitumises, mõtlemises ja □Eripedagoogika: tunnetes muutuse tekkimise mehhanisme ja meetodeid. See on teoreetiline Kursus õpetab, kuidas lugeda seadust ning annab esmase ülevaate sissejuhatus 18 AP praktiliste nõustamisoskuste blokile õppekavas. sotsiaalvaldkonna õiguslikust reguleerimisest. Sisaldab esmatutvustuse Kursus on eeldusaineks sotsiaaltöö meetodite kursustele. sotsiaalvaldkonda reguleerivate seaduste ja määrustega. ©märts, 14 L, 2 S n-s 1 knt => E ©24. - 27. n.2 L n-s veebruar, 14 L, 2 S n-s 1 knt 2 8 .-3 1 . n.2 L, 2 S n -s 32. - 38. n.2 L n-s 1 ref => E SOAH.02.020 Suhtlem ispsühholoogia õppeülesande täitja Salli Põldvere SO A H .02.036 C ase m eetod 2AP(40L+40i) *E õppeülesande täitja Salli Põldvere ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam , Sotsiaaltöö:kesk 3AP( 12L+36S+72i) *A □Ajakirjandus:kesk, Eripedagoogika: □ Sotsiaaltöö:ülem Loengutsükli eesmärk on om andada keel ja teadm ised Kursus käsitleb erinevate teadusharude teadmiste ja meetodite suhtlemissituatsioonide analüüsiks ning sotsiaalsete oskuste rakendam ist ühe kliendi juhtum i süvaanalüüsiks ja sekkumiskava arendamiseks. Olulisel kohal on enesetunnetus ja regulatsioon. koostamiseks ning hindamiseks. Põhiteemad: suhtlemise olemus, suhtlemisakt; suhtlemise diagnoos, © 5. - 16. n.3 S n-s => A prognoos ja regulatsioon tasandivaliku abil; enesekehtestamine, aktiivne 1. - 4. n.3 L n-s kuulamine ja vestluse juhtim ine; m ittesõnaline keel, rollikäitum ine, konflikt, põhiteadmised käitum isest grupis. SO A H .02.037 S o tsiaaltöö m eetodid III :tö ö g rupp idega © 1. -16. n.2 L n-s 1 ref => E õppeülesande täitja Ann Seilenthal 24. - 39. n.2 L n-s 1 re f => E 6A P(20L+80P+20S+120i) *2A ■Sotsiaaltöö:kesk SOAH.02.022 Läbirääkim istreening □ Eripedagoogika: dotsent Henn Mikkin Kursuse teoreetilises osas leiavad käsitlem ist sotsiaaltööks sobivate 2AP(40P+40i) *A gruppide olemus, grupi arengu põhifaasid, grupi arengu juhitavus ja □Sotsiaaltöö:ülem liidri(te) tegevus grupis, liidrite om avahelised suhted, düsfunktsionaalset OSOAH.02.023 käitum ist võim aldavad rollid grupis, grupiprobleem ide fikseerimise ja ©SOAH.02.018, SOAH.02.020 hindam ise meetodid. Kursuse praktilises osas saavad õppijad isikliku Kokkuleppe sõlmimiseks am etialastes ja isiklikes suhetes vajalike oskuste grupis osalem ise kogem use ning võim aluse harjutada grupi juhtim ist. praktiline omandamine. Aluseks Harvardi, Pittsburghi ja Leipzigi © 1 ,- 16. n .l L, 2 P , 1 S n -s 1 re f => A mudelid. Vajalik kõigile, kelle töö sisuks on huvide konflikti 24. - 40. n .l L, 2 P, 1 S n-s 1 re f= > A lahendamine. ©3. - 4. n.20 P n-s 1 ref => A SO A H .02.040 So tsiaaltöö õ iguslikud alused II lektor Gaabriel Tavits SOAH.02.027 Töölevõtuintervjuu treening 2A P(28L+12S+40i) *E dotsent Henn Mikkin ■Sotsiaaltöö:ülem 2AP(36P+4S+40i) -A O SO A H .02.034 ÜSotsiaaltöö:ülem 402 SOTSIAALTEADUSKOND 402 Loengutel ja sem inaridel käsitletakse Eesti sotsiaalseadusandluse ja selle 3AP(32L+32S+56i) *A tegeliku rakendum ise sõlm küsim usi, jooksvaid muutusi □Sotsiaaltöö:mag sotsiaalseadusandluses, eelseisvaid muutusi seoses Euroopa Liidu © SO A H .02.014, SOAH.02.034, SOAH.02.040 ühinem isläbirääkim istega. Juhtum itöö koht sotsiaaltöös. Põhim õisted. Analüüsimudeli omandamine 0 2 4 . - 27. n.2 L n-s Juhtum itöö korraldus. Erinevate juhtum ite analüüs ja juhtumitöö 2 8 .-3 3 . n.2 L, 2 S n -s hindam ine. Kursus lõpeb iseseisva juhtum i uurimisega, avaliku arutluse 34. - 37. n.2 L n-s => E ning vastava kirjaliku tööga. © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => A SOAH.02.041 Superviseeritud praktika II lektor R iina Kiik SO A H .02.060 Töö kliendi perekonnaga 10AP(24S+376i) *EA assistent M arju Selg ■Sotsiaaltöö:ülem 4A P(30L+35P+15S+80i) *A Ülikooli seinte vahel toim uvad sem inarid vahelduvad täiskoorm usega □Sotsiaaltöö: mag töötam isega sotsiaaltöötaja am etikohal superviisori juhendam ise all. O SO A H .02.025, SO A H .02.077, SOAH.02.080 Erinevalt eelnenud välipraktikast on siin pearõhk otsesel tööl klientidega Annab põhioskused kliendi probleem ide lahenduse leidmiseks tema või juhitööl. Praktikaaruanne kaitstakse konverentsil hindele. perekonna kaasahaaram isega. PT III hulka kuulub sots. töö ja © korduv: 12 n.2 S n-s 2 knt => E A pereteem aliste õppem aterjalide ettevalm istam ine, praktikumide läbiviim ine üliõpilastele. SOAH.02.042 Vabatahtliku sotsiaaltöö alused © 24. - 38. n.2 L, 2 P, 1 S n-s 3 ref => A lektor Riina Kiik 2A P(12L+40P+12S+16i) *E SOAH 02.067 Intervjueerim isstrateegiad II ■Sotsiaaltöö:ülem dotsent Dagm ar Kutsar Kursus keskendub lokaalsele om aalgatuslikule ja vabatahtlikule 2A P(12L+12P+56i) *A tegevusele sotsiaalse heaolu parandamisel ühiskonnas, eneseabigruppide □ Psühholoogia:kesk, Sotsiaaltöö:kesk m oodustam ise meetoditele, sellega seotud riskidele ja võimalustele. OSOSS.02.031 Lähemalt käsitletakse näilist vastuolu vabatahtliku ja professionaalse Intervjueerim isstrateegiad II on jätkukursus Intervjueerimisstrateegiad I- sotsiaaltöö vahel. le. Kursus lähtub kognitiiv-käitum usliku teraapia teoreetilisest © 1. -1 2 . n .l L, 2 P, 1 S n -s 1 ref raam istikust ja annab strateegilise lahtimõtestatuse valikule 1 3 .-1 6 . n.4 P n-s => E sekkum isstrateegiatest, m ida kursuse eelmises osas ei käsitletud. © 24. - 35. n. 1 L, 1 P n -s 1 knt => A SOAH.02.043 Sotsiaaltöö haiglas õppeülesande täitja Karin Kiis, õppeülesande täitja Dagm ar Narusson SO A H .02.070 Sotsiaaltöö sihtgrupid I 2A P(12L+10P+10S+48i) *A assistent M arju Selg □ Sotsiaaltöö:ülem 3AP(20L+30P+30S+40i) *A © SO A H .02.008. SO A H .02.014, SOAH.02.029, SOAH.02.034, ■Sotsiaaltöö: 1 SOAH.02.070, SO A H .02.071 □ Eripedagoogika: 1, Psühholoogia: 1 Sotsiaalne keskkond kui tervisefaktor ja sotsiaaltöö patsiendi Põhiaine probleem sete täiskasvanud inimeste eluraskuste keskkonnaga: käitumisstiil ja selle mõju tervisele; kriisinterventsiooni tundm aõppim iseks sotsiaasete sihtgruppide kaupa: puudega isikud, meetodid töös patsiendi ja tem a omastega, terviseedendus kui sotsiaaltöö. vanurid, täikasvanud õigusrikkujad, krooniliselt haiged inimesed, © 24. - 33. n .l L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => A sõltuvusprobleem idega inimesed jpt. Käsitletakse iga rühma erivajadusi ning neile pakutavaid sotsiaalteenuseid koos vastavate asutuste SOAH.02.044 Suhtlem ispsühholoogia II külastamisega. õppeülesande täitja Salli Põldvere © 1 ,-1 0 . n.2 L, 2 P , 1 S n -s 2AP(32L+48i) *E 11 .- 18. n .l P, 2 S n-s => A □ Sotsiaaltöö:ülem O SO A H .02.020 SO A H .02.071 Sotsiaaltöö sihtgrupid II © SO A H .02.036 assistent M arju Selg Käsitletakse olulisi suhtlem israskusi kirjeldavaid teooriaid ning mudeleid; 3AP(20L+30P+30S+40i) *A oskusi nende raskustega toimetulekuks. ■Sotsiaaltöö: 1 © 2 4 .-3 9 . n.2 L n-s 1 r e f= > E □ Eripedagoogika: 1, Psühholoogia: 1 Põhiaine probleem sete laste ja noorte eluraskuste tundmaõppimiseks SOAH.02.046 Suitsidoloogia erinevate sotsiaalsete sihtgruppide kaupa: vanemliku hooleta lapsed, Airi Väm ik alaealised õigusrikkujad, koolikohustusest kõrvalehoidjad,puudega lapsed 1 AP(10L+6S+24i) *A jpt. K äsitletakse iga rühm a erivajadusi ning neile pakutavaid □ Sotsiaaltöö:ülem sotsiaalteenuseid koos vastavate asutuste külastamisega. Teemad: suitsidoloogia kui teadus, suitsiidi fenomen ajas ja ruumis, © 2 4 .-3 3 . n.2 L, 2 P, 1 S n -s suitsiidi epidem ioloogia, dem ograafdised aspektid, m editsiiniline aspekt, 34. - 40. n. 1 P, 2 S n-s => A psühholoogilised aspektid, klassifikatsioon, suitsiid on protsess, suitsiid ja suitsiidikatse, suitsidaalsus on m aailm avaade, psühholoogiline autopsia, SO A H .02.072 Superviseeritud praktika I esmaabi suitsidaalse kliendi puhul, preventsioon, eetilised aspektid. lektor R iina Kiik ©24. - 33. n. 1 L, 1 S n-s 1 re f => A 6A P (17S+223i)-E A □ Eripedagoogika:alam , Sotsiaaltöö:alam SO A H .02.049 Projektijuhtim ine Ülikooli seinte vahel toim uvad sem inarid vahelduvad töötamisega assistent M arju M edar sotsiaalteenuseid osutavas asutuses. Praktika põhiraskus on 3A P(20L+24S+76i) *A praktikaasutuse tegevuse ja sotsiaaltöötaja tegevuse põhjalikul □ Sotsiaaltöö: mag reflekteerim isel. V astavalt igaühe võim etele hakatakse järkjärgult täitma M agistrandid õpivad läbi töötam a ideekavandit, koostam a kogu projekti sotsiaaltöötaja tegelikke tööülesandeid. Kursuse lõpus kaitseb iga õppija käivitam iseks vajalikku dokum entatsiooni. Eriline rõhk on projekti hindele oma praktikaaruannet. Kursus on eeldusaineks Suprviseeritud juriidilisel ja m ajanduslikul küljel. Kursus lõpeb iseseisvalt koostatud praktika II - le. arendusprojekti kaitsmisega. ©korduv: 6 n.3 S n-s 2 knt => E A © 1. - 10. n.2 L, 1 S n-s 1 ref korduv: 6 n.3 S n-s 2 knt => E A 11. - 17. n.2 S n-s 2 knt => A SOAH 02.074 Perspektiivid vanurite hoolduses SOAH.02.056 Juhtum i analüüs lektor Riina Kiik õppeülesande täitja Salli Põldvere 2AP( 12 L + 10 P + 10S+48i) *E 403 SOTSIAALTEADUSKOND 403 □Sotsiaaltöö:kesk m ajanduslik efektiivsus, avaliku poliitika sotsiaalne efektiivsus. Käsitlemist leiavad teemad: vananemine üksikisiku, perekonna, Klassikalised avaliku poliitika dilem m ad - " free rider", vangide dilemma kogukonna perspektiivist lähtudes. Vanurite hooldus kui üks osa jt- sotsiaalpoliitikast: erasektori, avaliku sektori ja kolm anda sektori © 2 4 .-3 4 . n.3 L n -s võimalused vanurite probleemi lahendamisel. Töö vanuritega kohalikus 3 5 .-3 8 . n.2 L, 2 S n-s => E omavalitsuses ©24. -35 . n .l L, 1 P, 1 S n-s 1 r e f= > E SO A H .02.088 P erepo liitika (so tsiaalpo liitika e riku rsused ) lektor M are Ainsaar SOAH.02.075 S o tsiaaltöö m eetodid IV: töö kogukonnaga 1 AP(18L+6S+24i) *E lektor Riina Kiik □Sotsiaaltöö:ülem 3AP(20L+10P+30S+60i) *E OSO A H .02.002, SOAH.02.008 □Sotsiaaltöö:ülem Kursus annab ülevaate perepoliitika eesm ärkidest ja rakendamisest Eestis Kogukonnaga seotud sotsiaaltöö kui üks sotsiaaltöö meetoditest. M is on ja teistes Euroopa riikides. Arutluse all on perepoliitika ülesanded ja kogukonna töö? Käsitlusele tulevad mõisted nagu naaberkond, sotsiaalne efektiivsus ning seos teiste poliitikatega - tööhõivepoliitika. planeerimine, sotsiaalne m obiliseerimine; vabatahtlikud ja ühisk. org. osa hariduspoliitika, vanurite poliitika jt. Erinevate riikide mudelid ja kogukonnatöös. kogemused. Osa kursusest moodustab töö iseseisvalt mõne perepoliitika ©24. - 39. n.l L, 1 P, 2 S n-s 2 ref => E kitsam a küsimusega. © 3 5 .-3 7 . n.2 S n -s => E SOAH.02.076 T eadustöö alused 29. - 34. n.3 L n-s lektor Mare Ainsaar lAP(10L+12S+18i) *A SO A H .02.092 A ndm eh ald u s Eestis ■Sotsiaaltöö: 1 lektor M are Ainsaar Kursus annab ülevaate teaduse olemusest, mõistest ja peam istest lA P(6L+18S+24i) *E teadustöö meetoditest. Vähemalt poole kursuse mahust annab osalejate □Sotsiaaltöö:ülem iseseisev töö teaduslike artiklite ja ettekannete kirjutamine, esitamine, Kursus käsitleb andmehalduse (andmete kogumine, töötlemine, arutelu ja viimistlemine. avalikustamine) ja riigi vahekorda Eestis. Kursuse käigus omandatakse ©1. - 12. n.l L, 1 S n-s => A teave rahvastiku, m ajanduse, sotsiaalkindlustuse. hariduse, elam um ajanduse, transpordi, keskkonna ja kultuuriinformatsioom SOAH.02.077 Sotsiaaltöö m eetodid II: töö p erekonnaga liikumise, usaldusväärsuse ja probleem ide kohta. Eraldi on vaatluse all assistent Marju Selg Eesti ühinem ine Euroopa Liiduga ja sellest tulenevad muutused. Erinevad 3AP(40L+16P+4S+60i) -A alternatiivid andm ehalduses , andmeturve. Regionaale andmehaldus, ■Sotsiaaltöö:2 geograafilise väljundiga andmesüsteemid. Põhimõtteliselt erinevad OSOAH.02.029 lähenem ised regionaalsele andmehaldusele. Kursus annab ülevaate perekonna arengust, funktsioonidest; perekonnast © 7. - 12. n.2 S n-s => E sotsiaaltöö kliendina, perekonna ja keskkonna transaktsiooni m õjutam ise 1. - 6. n .l L, 1 S n-s teedest ning perekonna funktsioneerim ise efektiivsuse parandam ise võimalustest SO A H .02.095 Sotsiaaltöö õpetam ise m etodologia I ©24. - 36. n.3 L, 1 P n-s dotsent Jüri Kõre, dotsent Henn Mikkin, lektor Mare Ainsaar, lektor Riina 37. -40. n.l P, 1 S n-s => A Kiik, assistent Marju M edar, assistent M arju Selg, õppeülesande täitja Salli Põldvere, õppeülesande täitja Ann Seilenthal SOAH.02.080 Sotsiaaltöö m eetodid II: perek o n n a nõustam ine IA P(4S+36i) *A assistent Marju Selg ■ Sotsiaaltöö:m ag 3AP(30L+20P+10S+60i) *A Konsultatsioonid ja seminarid individuaalsete juhendajatega sotsiaaltöö □Sotsiaaltöö:kesk õpetam ise meetodite ja metodoloogia üle. Igal magistrandil tuleb ette OSOAH.02.077 valm istada ja läbi viia vähem alt 10 tunni ulatuses õppetööd. Kursus on jätkuks "Tööle perekonnaga", kohustuslik nõustamisele © 1 .-4 0 . n. => A spetsialiseeruvatele üliõpilastele. Sisaldab perekonna nõustam ise ja pereteraapia meetodite tutvustust, süsteemse lähenemise süvendatud SO A H .02.096 S o tsiaaltöö õpetam ise m etodoloogia II käsitlust, perekeskse juhtum itöö ning võrgustikutöö õppim ist praktilise dotsent Jüri Kõre, dotsent Henn Mikkin, lektor Mare Ainsaar, lektor Riina tööna. Kiik, assistent Marju Medar, assistent M arju Selg, õppeülesande täitja © 1 .-10 . n.2 L, 1 P, 1 S n -s Ann Seilenthal II. -15. n.2 L, 2 P n-s => A 2A P(4S+76i) *A □ Sotsiaaltöö:m ag SOAH.02.086 R ahvastiku an a lü ü s Konsultatsioonid ja seminarid individuaalsete juhendajatega sotsiaaltöö lektor Mare Ainsaar õpetam ise m eetodite ja m etodoloogia üle. Õppetöö läbiviimisest osavõtt. 1 AP(6L+6P+12S+24i) *E © 1 .-4 0 . n. => A □Sotsiaaltöö: ülem OSOAH.02.002 SO A H .02.097 Sotsiaaltöö õpetam ise m etodoloogia III Kursus on jätkukursus demograafiale. Kursuse käigus tegeldakse rohkem dotsent Jüri Kõre, dotsent Henn Mikkin, lektor M are Ainsaar, lektor Riina iseseisvalt ning sügavuti dem ograafiliste andmete ja probleem ide Kiik, assistent Marju Selg, õppeülesande täitja Ann Seilenthal analüüsiga. Eraldi on vaatluse all dem ograafilised prognoosid, 2A P(4S+76i) -A suremustabelite jt. tõenäosus tabelite arvutamine, täpsem ad □ Sotsiaaltöö:m ag demograafilised näitajad. Kursuse käigus om andatakse rida praktilisi K onsultatsioonid ja seminarid individuaalsete juhendajatega sotsiaaltöö oskusi demograafiliste andm ete analüüsimiseks. Õpetamise m eetodite ja m etodoloogia üle. Iseseisva kursuse ©24 -28. n.l L, 1 P, 2 S n-s => E ettevalm istam ine. © 1 .-4 0 . n. => A SOAH.02.087 Sotsiaalpo liitika an a lü ü s lektor Mare Ainsaar SO A H .02.098 So tsiaaltöö m ag istrisem in ar 2AP(40L+8S+24i) *E külalisprofessor Matti Mikkola, lektor Riina Kiik □Sotsiaaltöö:ülem 4AP(10L+35P+35S+80i) *EA ©MJRI.07.016 ■ Sotsiaaltöö:m ag Kursus käsitleb avaliku poliitika form eerum ist ja arengut.Erinevad Teemad: psühhodünaam ilised, kognitiivsed, käitum uslikud, süsteemsed, huvigrupid, institutsioonid ja teised mõjurid poliitikas. Tegurid, mis sotsiaalpsühholoogilised mudelid, kriisisekkum ine, jõustam ine ja määravad ideede, survegruppide edukuse. Erinevad teooriad poliitika kaitsm ine, teooriate hindamine. arengu kohta, avalikud otsused, poliitikate efektiivsus, avaliku poliitika © 3 .-3 7 . n .= > E A 404 SOTSIAALTEADUSKOND 404 Jätkukursus Sotsiaaltöö meetodid I: töö üksikkliendiga I - le. Kursuse SOAH.02.102 Sotsiaaltöö kaasaegsed probleemid käigus m õtestatakse süvendatult lahti individuaalkliendiga töötamise külalisprofessor M atti M ikkola protsess(vt. töö üksikkliendiga 1). Läbitakse superviseeritud 4A P(20L+35P+25S+80i) *EA nõustamisseanss, toim ub selle analüüs. Eraldi tähelepanu all on nn ■Sotsiaaltöö.m ag "problemaatiliste" klientide nõustam ine ja läbipõlemissündroom. See on ainete blokk, mis koosneb sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö © 2 4 .-4 0 . n .l L, 2 P n -s 1 ref => A võtm eprobleem ide teoreetilisest ja em piirilisest analüüsist. Kursus annab ülevaate nii Eesti kui ka Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö SOAH.02.110 Sotsiaaltöö koolis kaasaegsetest sõlm küsim ustest. T iiu Kadajane © 1. -1 6 . n. => A 2 A P(20L+12P + 18S+30i) *EA 24. - 39. n. => E □ Sotsiaa l töö:ülem O SO A H .02.014, SOAH.02.018 SOAH.02.103 Superviseeritud praktika III ©SOSS.02.031 assistent M arju Selg Koolisotsiaaltöö teoreetilised alused, Eesti koolide hetkeseis ja 10AP(26S+374i) *E2A probleemistik. Koolikohustuse eiram ine kui ühiskonna sotsiaalse seisundi ■Sotsiaaltöö:m ag sümptom. Koolisotsiaaltöötaja kutseoskused ja eetika. Ülikooli seinte vahel toim unud sem inarid vahelduvad täiskoorm usega © 24. - 40. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s 2 knt => E töötam isega sotsiaaltöötaja ametikonhal superviisori juhendam isel. Pearõhk on otsesel tööl klientidega või juhitööl. Praktikaaruanne SO A H .02.111 Lastekaitse meetodid kaitstakse konverentsil hindele. õppeülesande täitja Lemme Haldre © 1 5 .-4 0 . n. = > E 2 E 2A P(24L+10S+46i) *A □Sotsiaaltöö:ü lem SOAH.02.105 Bakalaureusetöö Kursus annab ülevaate lastekaitse sotsiaalsetest ja juriidilistest 10AP(400i) *E aspektidest, laste väärkohtlem ise alaliikidest ja nende psühholoogilisest Bakalaureusetöö on üliõpilase stuudium i lõpetav iseseisev sotsiaaltöö m õjust lapsele. Samuti tutvustatakse erinevaid võimalusi sekkumiseks alane teaduslik töö.Bakalaureusetöö eesm ärk on anda üliõpilasele laste väärkohtlem isse, selle preventsiooniks ning väärkoheldud laste ja võimalus uurida põhjalikum alt üht piiritletud sotsiaaltöö probleemi; nende pereliikmete psühhosotsiaalseks rehabilitatsiooniks. õpetada otsima, refereerim a ja analüüsim a erialast kirjandust; õpetada © 1 .-1 2 . n.2 L n-s 1 knt kasutam a sotsiaalteaduste uurimis- ja andm etöötlusm eetodeid; õpetada 13 ,- 17. n.2 S n -s 1 re f => A kirjutam a kokkuvõtet käsitletud probleem ist ja saadud uurimistulemustest. SO A H .02.112 Sotsiaaltöö perekonnaga © 1. - 40. n. => E assistent M arju Selg 1 AP(14L+2S+24i) *A SOAH.02.106 Sem inaritöö □ K asvatusteadused:kesk, Õ eteadus:kesk, Õpetajakoolitus:kesk 3AP( 120i) *E © SO PH .00.057 Sem inaritöö on üliõpilase suurem uurimusliku sisuga sotsiaaltöö alane Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes valm istuvad tööks inimestega, kuid teaduslik töö, mille kaitsm ine tähistab sotsiaaltöö keskastm e lõpetamist. ei võta sotsiaaltöö keskastet. Kursuses tutvustatakse süsteemset © 1. - 40. n. => E perekonnakäsitust, vaadeldes perekonna struktuuri, protsesse, arengut ja transaktsiooni keskkonnaga. Sisaldab lühiülevaadet perekonna kriisidest SOAH.02.107 Eesti sotsiaalpoliitika ajalugu ning sotsiaaltöö ka pereteraapia võim alustest perekonna toetamisel dotsent Jüri Kõre Kursuses kasutatakse peresotsiaaltöö juhtum ite kirjeldusi.Kirjalik töö 2A P(32L+16S+32i) *E perekonna hindamine. ■Sotsiaaltöö:ülem © 24. - 31. n.2 L n-s => A © SO A H .02.008 Käsitleb Eesti ühiskonna sotsiaal valdkondade (laste- ja noorte SO A H .02.113 Dem ograafia (Avatud ülikoolile) hoolekanne, hariduskorraldus, tervishoiukorraldus, vanurite hoolekanne, lektor M are Ainsaar tööturu mõjutam ine jm s.) korraldust kolme perioodi lõikes: enne 1918.a., 2A P(26L+12P+2S+40i) *E2A 1918- 1940; 1940- 1990. a. V aadeldakse erinevate sotsiaalpoliitika ■Sotsiaaltöö:bak. subjektide (perekond, om avalitsus, riik, turg) rolli erinevatel perioodidel Kursus annab ülevaate peam istest demograafi listest seaduspärasustest ja ja nende toim imise tõhusust. Kursus on oluline tänaste väljast tulnud dem ograafiliste protsesside m õõtm ise indikaatoritest, erilist rõhku kogem uste põhjal tehtavste reform ide m õtestam iseks Eesti enda pööratakse sündim use, surem use ja rände protsessidele ja demograafiliste kogemuse aspektist. teadm iste praktilistele rakendustele. © 1. - 16. n.2 L, 1 S n-s 2 re f= > E © 1 .-1 6 . n. = > E 2 E SO A H .02.108 Sotsiaaltöö meetodid I: Töö üksikkliendiga I assistent Katrin Rosental 3A P(20L+40P+60i) *A ■Eripedagoogika:kesk, Sotsiaaltöö:kesk ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND (EP) O SO A H .02.018, SO A H .02.020, SOSS.02.031 Kursuse käigus m õtestatakse lahti individuaalkliendiga töötam ise protsess. Ühelt poolt analüüsitakse ning õpitakse praktilistes HÄLVIKUPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01) intervjueerim isharjutustes ja rollim ängudes diagnostika- ja sekkum isoskusi: kuulam isoskust, küsim uste esitamise tehnikaid, SOEP.Ol .OOl V õrdlev eripedagoogika usaldussuhte loomist, probleem is orienteerum ist, konfronteerum ist, korr. professor Jaan Kõrgesaar kriisiseisundi leevendam ist ja kliendi toetamist. Teiselt poolt tegeletakse 1 5AP(32L+28i) *A nõustaja isiksuse analüüsiga ja isiksusest tulenevate suhtlem israskuste ■Eripedagoogika:alam leevendamisega. O SO EP.01.016 © 1. - 18 n .l L, 2 P n-s 1 re f= > A Ajalooline ja võrdlev ülevaade puuete ja hälvetega inimeste pedagoogikast. SO A H .02.109 Sotsiaaltöö meetodid I: Töö üksikkliendiga II ©1 - 16. n.2 L n-s 1 ref => A assistent Katrin Rosental 3A P(20L+40P+60i) *A SOEP.01.002 Hälvikute psühhodiagnostika ■Eripedagoogika:kesk, Sotsiaaltöö:kesk korr. professor Jaan Kõrgesaar O SO A H .02.018, SO A H .02.020, SO A H .02.108, SOSS.02.031 1,5A P(32L+10P+8S+10i) *E ■ Eripedagoogika:kesk 405 SOTSIAALTEADUSKOND 405 O SO EP.01.008 ja korraldustest. Praktikum ides tutvutakse puuetega inimeste Rakendusliku psühhodiagnostika põhimõtted ja võtted arenguhälvete organisatsioonidega ja ühingulise tegevusega. avastamiseks, täpsustam iseks, erivajadusi rahuldava jõukohase ® 1. - 16. n.2 L, 2 P, 1.5 S n-s 1 re f= > E arendamise kindlustamiseks. ©24. - 37. n.2 L, 1.5 P, 1.5 S n-s 1 knt => E SO EP.01.017 Õ p p eü lesan n e te koostam ine ja kasu tam ine dotsent Ants Reinm aa SOEP.01.003 S isse juhatus käitum israv isse 1A P(20L+5P+5S+I0i) *A korr. professor Jaan Kõrgesaar □ Eripedagoogika:kesk lAP(4L+8S+28i) *A © SO E P.01.014 □Eripedagoogikad Tutvutakse õppeülesannete teooria ja praktilise rakendamise küsimustega. O SOEP.01.008, SOPH.00.102 O m andatakse oskused õppeülesannete jõukohastam iseks hariduslike Käitumisravi põhimõtted ja võtted hälbeliste laste koolis õpetam ise erivajadustega lastele. seisukohalt. © 26. - 30. n.4 L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => A ©1. -4 . n .l L, 2 P n-s 1 re f= > A SO EP.01.018 N äitlik u stam in e a b i - ja tugiõppes SOEP.01.005 H aigete laste pedagoogika dotsent Ants Reinm aa assistent Regina Toom 1 AP( 16L+8P+8S+8i) *A lAP(10L+12P+6S+12i) *A □Eripedagoogika:kesk ■Eripedagoogikad O SO EP.01.008, SO EP.01.014 □Sotsiaaltöö: N äitlikustam ine HEV-laste õppim ise jõukohastamiseks. Omandatakse OSOPH.00.102 ettevalm istus hariduslike erivajadustega laste õppetöö näitlikustamiseks. ©SOEP.01.008 © 7. - 13. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => A Kroonilist haigust põdevate laste bio - psühho - sotsiaalsed probleemid, nende laste õpetamine haridus-, terv isho iu-ja sotsiaalsfääris. SO EP.01.019 K oduloo ab iõpe ©26. - 37. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => A dotsent Ants Reinmaa 2A P(32L+8P+14S+26i) *A SOEP 01.006 E ripedagoogika k o rra ld u s ■ E ripedagoogikad dotsent Viivi Neare © SO EP.01.008, SO EP.01.014 5AP(10L+4S+6i) *A Saadakse ettevalm istus koduloo kui arendava aine õpetamiseks ja □ E ripedagoog ikaten i koduloolise m aterjali kasutam iseks töös erivajadustega lastega. Puuetega laste õpetamise ja hoolduse alane seadusandlus, rakenduslik © 1. - 16. n.2 L, .5 P, 1 S n-s 1 knt, 1 re f= > A korraldus, uued suunad hälvikuõppes. ©aprill, 5. n.l L, 2 S n-s => A SO EP.01.021 K orrek ts io o n itö ö õ p iraskustega lastega lektor Kaja Plado SOEP. 01.007 S isse juhatus hälv ikupsühholoogiasse ja 1 AP( 10L+4P+4S+22i) *A psühhodiagnostikasse □ Eripedagoogika:kesk dotsent Viivi Neare © SO EP.01.008, SOPH.00.102 3AP(44L+36S+40i) *E2A Õpiraskuste põhjused, avaldumine, probleemi lahendamise võimalused ■Eripedagoogika.alam üldkooli tingim ustes tänapäeval. OSOPH.00.156, SOPH.00.157 © 2 3 .-2 9 . n.2 L n-s 1 ref => A ©ARFS.01.033 Hälvikupsühholoogia kui võrdlev psühholoogia. Erinevatesse SOEP.01.022 S isse juhatus koolieelsesse ü ld - ja eripedagoogikasse hälbegruppidesse kuuluvate laste, õpilaste, noorte ja täiskasvanute arengu dotsent Viivi Neare erisused, nende olemus. Psühhodiagnostika põhimõtted ja võtteid 2.5A P(30L+20P+30S+20i) *E arenguhälvetega laste eristamiseks ja iseloomustamiseks. ■ E ripedagoogikad ©23. - 38. n.3 L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 2 ref => E © SO E P.01.007, SOEP.01.016 Laste koolieelse arengu ja kasvatuse põhimõtted. Koolieelsete SOEP.01.008 H älv ikupsühholoogia lasteasutuste ja erirühm ade töökorraldus. Hälvikkoolieelikute arengu dotsent Viivi Neare iseärasused, sensoorse, m ängutegevuse ja kõne arendamise põhisuunad. 1.5AP(30L+20S+10i) *E Praktikumid toim uvad erinevates sob itu s-ja erirühmades. ■Eripedagoogika:alam © 23. - 38. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E OSOEP.01.007 Hälviklaste kognitiivse arengu iseärasused ja seaduspärasused. Hälbinud SO EP.01.024 V iipekeel I arengut mõjutavad tegurid, motoorse, sensoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja assistent Regina Toom emotsionaalse arengu ühtsus. 2A P(50L +14P+6S+1 Oi) *A ©1. -16. n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E □Eripedagoogika:kesk Praktiline kursus visuaal-m anuaalse suhtlem isoskuse õpetamiseks. SOEP.01.014 A b i- ja tugiõppe d id ak tik a Antakse ülevaade viipekeele gram m atikast, Eesti kurtide kogukonnast ja dotsent Ants Reinmaa selle ajaloost. 3AP(50L+28P+6S+36i) *E © 6. - 16. n.2 L n-s 1 ref => A ■Eripedagoogika:kesk OSOEP.01.007, SOEP.01.016 SO EP.01.025 V iipekeel II ©SOEP.01.008 assistent Regina Toom Erivajadustega laste õppim ise jõukohastam ine. Om andatakse mõningaid 2A P(50L +10P + 6S + 14i) *A praktilisi oskusi Õpetamise diferentseerimiseks ja individualiseerimiseks. □ Eripedagoogika:kesk ©24. - 33. n.3 L, 1 P n-s 1 ref O S O E P .0 1.024 34. - 39. n.3 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E V isuaal-m anuaalse suhtlem isoskuse õpetam ise jätkukursus. Teoreetilises osas käsitletakse kurtuse psühho-sotsiaalseid aspekte, kurtide SOEP 01.016 S isse juhatus hälv ikupedagoogikasse haridusprobleem e. dotsent Ants Reinmaa, assistent Regina Toom © 25. - 34. n.2 L n-s 1 ref => A 2.5 AP(32L+32P+24S+12i) *E ■Eripedagoogikael am SO EP.01.027 S isse ju h a tu s nägem ispuudelis te pedagoogikasse Ülevaade hälvikupedagoogikast kui teadusharust ja selle tulem uste Anne Kõiv rakendamisest. Saadakse ülevaade erivajadustega laste õpetam ise alustest 1 A P(12L+28P) *A □ E ripedagoogika:kesk 406 SOTSIAALTEADUSKOND 406 O SO EP.01.008 ■E ripedagoogikaten i Ülevaade nägem isfunktsioonist, selle arengust ja puuetest. V aegnägijate ©SOEP.01.036 areng väikelapseeast täiskasvanueani. Vaegnägijate pedagoogika ja V iim istletakse infootsingut ja refereerim isoskusi. Koostatakse rehabiliteerimine. sem inaritöö II mõnel eripedagoogika (sh. erim etoodika), logopeedia, © 27. - 30. n.3 L, 7 P n-s => A hälvikupsühholoogia või sotsioloogilisel teemal. © 24. - 35. n. => А SO EP.01.029 AAC graafilised meetodid Õppeülesande täitja M arje Koorits SO EP.01.054 Paranduskasvatus 1 AP( 16L +4P+10 S + 1 Oi) *A korr. professor Jaan Kõrgesaar □ Eripedagoogika:kesk 3A P(70L+30P+10S+10i) -E Kõnetu inimese suhtlem isvõim alused. Häälikulist kõnet asendavad ja ■ E ripedagoogikael am täiendavad suhtlem isvahendid. Graafilised m eetodid, nende kasutam ine ja O SO EP.01.007, SO EP.01.016 kasutam ise õpetamine. Tutvutakse arenguliste erivajadustega laste kasvatamise teooria ja © 2. - 8. n.2 L, 1 P, 1.5 S n-s 1 ref => A praktika põhiküsim ustega. K eskendutakse AEV laste ja noorukite kasvatam ise seaduspärasustesse. SO EP.01.030 Lihtsustatud viiped (logopeedia harule) © 6. - 10. n.2 L, 2 P n-s assistent Regina Toom 1 1 .-1 6 . n.2 P, 1 S n -s 1 re f => E 1 AP(14L+7P+7S+12i) *A ■Eripedagoogika:kesk SO EP.01.058 Võrdlev eripedagoogika II O SOEP.02.065 korr. professor Jaan Kõrgesaar Kõnetu inimese suhtlem isvõim alused, viibeldud eesti keele baasil. Seos 2A P(5L+5P+70i) *A teiste AAC meetoditega. L ihtsustatud viibete õppim ine ja Õpetamise ■Eripedagoogika:m ag metoodika. Filosoofia, religioonid, kunst ja ilukirjandus norm ist ja hälbivusest. © 6 .-1 6 . n.2 L, 1 P, 1 S n-s => A Hariduslikud ja/või arengulised erivajadused elukaares. © 6. - 16. n .l .5 L, 1.5 S n-s 1 ref => A SOEP 01.031 Blisskeel õppeülesande täitja Marje Koorits SOEP.01.059 Hälvikud hariduskorraldus-ja õigusprotsessis 1 AP(20L+5P+5S+10i) *A korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Viivi Neare □ Eripedagoogika:kesk 1.5AP(6L+6S+48i) *A O S O E P .01.029 ■Eripedagoogika:m ag Blisskeele struktuur ja süntaks. Bliss-sümbolite joonestam ine ja Inim- ja kodanikuõigused, hälve ja puue. Haridusseadusandlus ja - kombineerimine. Blisskeele õppim ine ja õpetamine. korraldus hälvete, puuete, õpi- ja käitum israskustega laste ja noorukite © 2 2 .-3 1 . n.2 L, 1.5 P, 1.5 S n -s 1 k n t= > A osas. © 38. - 40. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => A SO EP.01.034 Prosem inar 2AP(28P+20S+32i) *A SOEP.Ol .060 Erididaktika II ■ E ripedagoogikael am korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Ants Reinmaa © SO EP.01.016 2A P(5L+5S+70i) *A Infootsingu ja/või teadusteksti refereerim isoskuse harjutused. Proseminari ■ Eripedagoogika:m ag töö koostamine ja arutelu mõnel eripedagoogika, logopeedia, Õ ppekava koostam ine ja realiseerim ine puuete ja hälvetega laste ja hälvikupsühholoogia või sotsioloogilisel teemal. noorukite arendamisel. © 1 .-4 0 . n. => A © 3 8 .-4 0 . n . l .5 L, 1.5 S n -s 1 r e f= > A SOEP.01.036 Sem inar I SO EP.O l.061 Paranduskasvatus II 2AP(28P+20S+32i) *A korr. professor Jaan Kõrgesaar ■ Eri pedagoogi ka: kesk 1.5AP(5L+5S+50i) *A O SO EP.01.034 ■Eripedagoogika:m ag Infootsingu ja/või teadusteoste refereerim isoskuse harjutused. Bioloogilise ja/või sotsiaalse tagapõhjaga käitumishälvete korrigeerimise Seminaritöö koostam isega arutelu mõnel eripedagoogika (sh. pedagoogilised m eetodid ja võtted. erim etoodika), logopeedia, hälvikupsühholoogia või sotsioloogilisel © 6. - 16. n . l .5 L, 1.5 S n -s 1 re f => A teemal. © 1 .-4 0 . n. => A SO EP.01.062 Eripedagoogide koostöö ja eetika korr. professor Jaan Kõrgesaar, Kai Kukk, Vello Saliste SO EP.01.037 M ag istriõppe se m in a r .5A P(3L+7S+10i) *A korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Karl Karlep ■Eripedagoogika:m ag 4AP(68S+92i) *E Pedagoogide ja am etnike vastutus ja koostöö. Lapsevanema ja/või hälviku ■Eripedagoogika:m ag eneseteostuse viisid täitev-, seadusandlike ja kohtuvõimu sfäärides. Referaatide ettekannete ja arutelu vormis töötatakse läbi üksikuid Kutse- eetika. teemasid m agistrieksami ainetest (eripedagoogika üldküsim used, © 15. -1 8 . n .l L, 1 S n -s 1 re f = > A Õppetooli ained), esitatakse ja arutatakse uurimistöö kulgu (teema, hüpotees, m etoodika, analüüs). SO EP.01.063 K u tse-ja toim etulekukoolitus hälvikutele © 3. - 36. n.2 S n-s 1 re f => E korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Viivi Neare, Anne Kõiv, õppeülesande täitja M arje Koorits SO EP.01.043 Autism ipedagoogika ,5A P(4L+4S+12i) *A dotsent Viivi Neare ■Eripedagoogika:m ag I AP(15L+10S+15i) *A E neseteen indus-ja igapäevase elu oskuste, m ittesuuliste märksüsteemide □ Eripedagoogika:kesk ja arvuti- erivahendite õpetam ine ning kutseõpe puuete ja hälvetega О A RPS.01.006, SO EP.01.008, SO EP.O l.054 inimestele. K äsitletakse retrospektiivselt autistlike laste arengu iseärasusi. Antakse © 10. - 14. n .l L, 1 S n-s 1 re f => A ülevaade autistlike laste arendam ise, õpetam ise ja käitum isjoonte kujundam ise võim alustest. SO EP.01.064 M atem aatika abiõpe I © 27. - 35. n. 1 L, 1 P, 2 S n-s 1 re f => А lektor Eha Viitar 1 AP( 18L +6P+6S+1 Oi) *A SO EP.O l.052 Sem inar II □ Eripedagoogikad 2A P(28P+16S+36i) *A O SO EP.01.088, SO EP.01.095 407 SOTSIAALTEADUSKOND 407 Õpitakse käsitlem a arve miljoni piires, nelja aritm eetilist tehet mitmekohaliste arvudega ja tekstülesannete kui probleem sete SOEP.Ol .088 M atem aatika tugiõpe II situatsioonide lahendamist; selgitatakse nimetatud m aterjalide Õpetaja M arje Külm raskusastmeid ja erineva jõudlusega laste õpetamise võtteid; tutvustatakse 1.5AP(21L+7P+7S+25i) *E matemaatika individuaalsete ainekavade koostamise põhimõtteid. ■ E rip ed ag o o g ik a t Logopeedia harule. O SO E P.01.095 ©32. - 38. n.3 L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => A Tutvustatakse m atem aatika abiõppe teoreetilisi aluseid ja praktilisi võim alusi erivajadustega õpilaste arvutam a õpetamisel. Logopeedia SOEP.Ol .065 M atemaatika abiõpe II harule. lektor Eha Viitar © 2 4 .-3 1 . n.3 L, 1 P, 1 S n-s 1 re f => E 1.5AP(24L+8P+8S+20i)*E □Eripedagoogikad SO EP.01.090 K asvatuspraktika OSOEP.01.064 dotsent Ants Reinm aa Selgitatakse harilike ja küm nendm urdude, mõõtühikute ja nim ega arvude 2AP(80P) *A ning geomeetria algkursuse om andam ise raskusi, tutvustatakse ■Eripedagoogika:kesk nimetatud materjali käsitlem ist abikoolis; õpetatakse vastavaid O S O E P.01.008 omandamise jõukohastam ise võtteid õpiraskustega laste Õpetamiseks. Harjutatakse töövõtteid hariduslike erivajadustega laste igakülgseks Logopeedia harule. arendam iseks m itm ekesiste tegevuste kaudu. Omandatakse © 1 .-1 6 . n.2 L, .5 P, .5 S n-s 1 re f= > E suhtlem iskogem usi nii lastega kui nende vanematega. © septem ber, 2. n.40 P n-s => A SOEP.01.069 Toim etulekuoskuste arendam ise praktika dotsent Viivi Neare SO EP.O l.091 Lihtsustatud viipekeel (sotsiaalpedagoogika harule) 4AP(100P+4S+56i) *A assistent Regina Toom ■Eripedagoogikad 1 A P(14L+7P+7S+12i) *EA Üliõpilased suunatakse riiklikku toimetulekukooli või erikooli ■Eripedagoogika:ülem toimetulekuklassi (1 praktikant klassi). 1.-2. nädalal täidavad nad O SO E P.01.081, SOEP.01.115 abiõpetaja, 3.-4. nädalal klassiõpetaja rolli (eripedagoogi juhendam isel). Raske kõnepuudega ja/või kõnetu inimese suhtlemisprobleemid ja nende ©24. - 27. n.25 P, 1 S n-s => A ületam ise võimalused. Lihtsustatud viiped suhtlusvahendina, nende kasutamine. SOEP.Ol .070 Paranduskasvatuspraktika © 27. - 38. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => A korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Ants Reinmaa 2AP(80P) *A SO EP.01.093 Tüflopedagoogika ajalugu ■Eripedagoogika:kesk õppeülesande täitja Aldo Kais OSOEP.01.054 1 A P(16L+8P+4S+12i) *A Kahenädalase kasvatuspraktika kasvataja abina käitum ishälvetega laste □ Eripedagoogika:kesk koolis või laagris. O SO E P.01.007 ©september, 2. n.40 P n-s => A Antakse ülevaade vaegnägijate õpetam ise põhisuundadest individuaalse õpetam ise perioodil ja abiõppeasutuste süsteemi tekkimisest Lääne- SOEP.Ol.072 Lastekaitsepraktika Euroopa maades, Venemaal, tüflopedagoogilise mõtte tekkest ja assistent Regina Toom kujunem ist mõjutavatest faktoritest Eesti ajaloo erinevatel perioodidel. 2AP(50P+8S+22i) *A © 6. - 13. n.2 L, 1.5 P, 1.5 S n-s 1 re f= > A ■Eripedagoogika:kesk OSOAH.02.018, SOAH.02.070, SO A H .02.111 SO EP.01.095 M atem aatika tugiõpe I Lastekaitse ja (eri)pedagoogilised probleem id sotsiaal- ja õigusabi õpetaja M arje Külm süsteemis. 1 AP( 16L+6P+4S+14i) *A ©25. -31. n.10 P n-s => A ■ E rip ed ag o o g ik a t O SO EP.01.008, SO EP.01.014, SOEP.01.016 SOEP.01.073 Delinkventsus ja vaim upuue õigusm enetluses Analüüsitakse ja õpitakse tundm a m atem aatika algkursuse (aritmeetika) õppeülesande täitja Lembit Auväärt teoreetilisi aluseid ja om andam ise jõukohasust mõjutavaid tegureid; 1AP(26L+I4i) -A tuvustatakse m atem aatika-alaste õpiraskuste selgitamise võtteid ja ■Eripedagoogikad ületam ise meetodeid ning õpiabi rakendam ise võimalusi. Logopeedia Kursuses käsitletakse delinkventsusest ja vaim upuuetest tulenevaid harule. iseärasusi õigusmenetluses, eelkõige osalist teovõim et ja piiratud © 1. - 16. n .l L, 1 P, 1 S n -s 1 ref => A süüdivust ning sellega seoses vastavate puuetega isikute õigusliku re^iimi kindlaksmääramist. SO EP.01.096 K asvatus algklassides ©1. - 12. n.2 L n-s 1 ref => A korr. professor Jaan Kõrgesaar 2A P(40L+10 P + 10S+20i) *A SOEP.01.081 Raske vaim u-ja liitpuudega laste pedagoogika ■ A lu s- ja algÕpetus:kesk dotsent Viivi Neare, Õppeülesande täitja M arje Koorits K asvatuseesm ärgid, põhim õtted ja võtted tööks algklassides. 2AP(32L+4P+24S+20i) *A © 1. - 16. n.2 L, 1 P, 1 S n-s => A □Eripedagoogika:kesk Raske- ja sügava vaim u- ja liitpuudega laste arengu iseärasused ja SO EP.01.097 K asvatuspraktika suvelaagris korrektsioon. Õ petam ise põhim õtted ja korraldus. Prim aarse ja korr. professor Jaan Kõrgesaar sekundaarse puude eristam ine ning selle osa laste ning noorte 2.1A P(80P+2S) *A arendamisel/õpetamisel. Baasstim uleerim ine. ■ A lu s- ja algõpetus:kesk ©24. - 38. n.2 L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f => A Harjutatakse tööd lastelaagris, sh laste arendam ist tegevuses, suhtlemist lastevanem atega. SOEP.Ol 084 A jaloo abiõpe © juuni, 2. n.40 P, 1 S n-s => A dotsent Hillar Palamets 2AP(20L+15P+45i) *A SOEP.Ol .099 Juhendajasem inar ■Eripedagoogika:ülem korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Karl Karlep, dotsent Viivi Neare. OSOEP.01.014 dotsent Ants Reinmaa, lektor M arika Padrik, lektor Kaja Plado, lektor Kursus annab ülevaate abikooli ajalooõpetuse sisust ia aialoo õpetam isest Eha Viitar, assistent M erit Hallap, assistent Regina Toom abikoolis. 2A P(20S+60i) *EA ©30. - 39. n.2 L, 1.5 P n-s 1 knt => A ■Eripedagoogika:alam 408 SOTSIAALTEADUSKOND 408 Seminaridel arutatakse prosem inaritöö teem ast tulenevaid teoreetilisi SOEP.01.107 M aateaduse abiõpe I probleeme, analüüsitakse infootsingu tulem usi ja valm inud refereeringuid korr. professor Jaan Kõrgesaar kirjanduslikest allikatest. 2 AP(39L+13P+8S+20i) *A © 1 0 . - 3 1 .n .l S n-s => A ■Eripedagoogikad OSOEP.Ol.014 SO EP.01.100 Käsitöö ja kunstiõppe integreeritud metoodika M aateaduskursuse ülesehitus ja õpetam ise eripära hälvete ja puuetega õpetaja Tuuli Tomson lastele. 4A P(60L+60P+40i) *A © 1. - 16. n.3 L, 1 P, .5 S n-s 3 re f => A ■A lus- ja algõpetus:kesk Käsitletakse vaim selt alaarenenud õpilaste eripära ja korrektsioonitöö SO EP.01.108 M aateaduse abiõpe II võimalusi õppetöös. Praktiliselt valm istatakse m etoodlist materjali korr. professor Jaan Kõrgesaar k äsitöö -ja kunstitundide läbiviimiseks. 2A P(39L+13P+8S+20i)*E ©24. - 40. n.3 L, 3 P n-s => A ■ E ripedagoogikad O S O E P .O l.107 SOEP.01.101 Juhendajasem inar I K äsitletakse teoorias ja praktikas Eesti loodus-, majandus, poliitilise ja korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Karl Karlep, dotsent Viivi Neare, inim geograafia elem entaarteem ade õpetam ist õpiraskuste ja puuetega dotsent Ants Reinm aa, lektor M arika Padrik, lektor Kaja Plado, lektor õpilastele. Eha Viitar, assistent M erit Hallap, assistent Regina Toom © 2 7 .-3 7 . n.3 L, 1 P, .5 S n-s => E 2AP(20S+60i) *EA ■Eripedagoogika:kesk SO EP.01.110 Loodusõpetuse abiõpe I O SO EP.O l.099 dotsent Ants Reinm aa Seminaridel arutatakse sem inaritöö teem ast tulenevaid teoreetilisi 2AP(32L+8P+10S+30i) *E probleeme, analüüsitakse infootsingu tulemusi ja valm inud refereeringuid ■ E ripedagoogikad kirjanduslikest allikatest. O SO E P.O l.008, SOEP.01.014 © 1 0 . - 3 1 .n.l S n-s => A Saadakse esmane ettevalm istus loodusõpetuse õpetamiseks hariduslike erivajadustega lastele algklassides. SOEP.01.102 Juhendajasem inar II © 1. - 16. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 2 re f => E korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Karl Karlep, dotsent Viivi Neare, dotsent Ants Reinm aa, lektor M arika Padrik, lektor Kaja Plado, lektor SO EP.01.111 Loodusõpetuse abiõpe II Eha Viitar, assistent M erit Hallap, assistent Regina Toom dotsent Ants Reinm aa 2AP(20S+60i) *A 2A P(30L+10 P + 10S+30i) *E ■ E rip e d a g o o g ik a te n i ■ E ripedagoogikad O SO EP.O l.lO l O S O E P.O l.110 Seminaridel arutatakse sem inaritöö II teem ast tulenevaid teoreetilisi Saadakse ettevalm istus loodusõpetuse süstemaatiliste kursuste probleeme, analüüsitakse infootsingu tulemusi ja valm inud refereeringuid õpetam iseks hariduslike erivajadustega lastele põhikooli 2 .kooliastme 1 ja kirjanduslikest allikatest. II etapil. ©10. -3 1 . n .l S n-s => A © 30. - 37. n.3 L, 1.5 P, 1.5 S n-s 1 knt, 1 ref => E SOEP.01.103 Praktiline hälvikupedagoogika hariduskorralduses SO EP.01.112 M atem aatika a b i-ja tugiõpe I korr. professor Jaan Kõrgesaar, dotsent Karl Karlep, õpetaja A na Kontor, lektor Eha Viitar õpetaja Riina Kõrgesaar 1 AP( 16L +6P+4S+14i) «A 3AP(5L+10P+15S+90i) *A ■ E ripedagoogikad ■A vatud Ülikookm ag O S O E P.O l.008, SOEP.01.014, SOEP.01.016 Kujundatakse mentorite pädevus hariduslikke erivajadusi (HEV) Analüüsitakse ja Õpitakse tundm a m atem aatika algkursuse (aritmeetika) puudutavate hariduskorralduslike otsuste langetamisel; klassi- ja teoreetilisi aluseid ja om andam ise jõukohasust mõjutavaid tegureid, aineõpetaja tööülesannete ja professionaalse toim etuleku piiritlem isel; selgitatakse m atem aatika lihtsustatud ainekava rakendamise põhimõtteid; avalikkussuhete osas töös lastevanem ate ja teiste avaliku sektori tutvustatakse m atem aatika õpetam ise didaktilist süsteemi abikoolis; subjektidega. vaadeldakse ja analüüsitakse m atem aatikatunde. Hälvikupedagoogika © 7 .-1 6 . n..5 L, 1 P, 1.5 S n-s => A harule. © 1. - 16. n .l L, .5 P, .5 S n-s 1 k n t= > A SO EP.01.104 Käsitöö ja kunsti abiõpe metoodikaga SO EP.01.113 M atem aatika abi- ja tugiõpe II 1.5AP(12L+36P+12i) -A lektor Eha Viitar ■ Eripedagoogika.kesk 2.5A P(42L+14P+14S+30i) *E Käsitletakse vaim selt alaarenenud õpilaste eripära ja korrektsioonitöö ■ Eripedagoogikad võimalusi õppetöös. Praktiliselt valm istatakse m etoodilist materjali O S O E P .O l.112 k unsti-ja käsitöötundide läbiviimiseks. Õpitakse käsitlem a arve miljoni piires, nelja aritmeetilist tehet © 1. - 16. n . l .5 L, 1.5 P n -s = > A naturaalarvudega ja tekstülesannete lahendamist, selgitatakse nimetatud materjalide raskusastm eid ja erineva jõudlusega laste õpetamise võtteid; SO EP.01.105 U u rim isp rak tik a vaadeldakse ja analüüsitakse m atem aatikatunde ning õpitakse koostama 4A P(120P+40i)*A tunnikonspekte. H älvikupedagoogika harule. ■ Eripedagoogika:dipl © 24. - 38. n.3 L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E O SOEP.Ol .052 Kogutakse em piirilist materjali lõputöö koostamiseks. SO EP.01.114 M atem aatika abi- ja tugiõpe III © 1 .-3 0 . n.4 P n-s => A lektor Eha Viitar 1.5AP(24L+8P+8S+20i) *E SO EP.01.106 H älbekäitum ise teooriad ■ E ripedagoogikad teadur Anne Õuem aa OSOEP.OL 112, SOEP.01.113 1.5AP(14L+10S+36i) *E Selgitatakse harilike ja küm nendm urdude, mõõtühikute ja nimega arvude □ Eripedagoogika: ning geom eetria algkursuse om andam ise raskusi, Õpetatakse käsitlema Hälbekäitum ise tuntum ad bioloogilised, psühholoogilised ja nimetatud materjali abikoolis; tutvustatakse vastavaid omandamise sotsioloogilised käsitlused; käsitluste põhim õttelised erinevused ja jõukohastam ise võtteid õpiraskustega laste õpetamiseks. kom bineerim isvõim alused. Hälvikupedagoogika harule. © veebruar, 10. n. 1.5 L, 1 S n-s => E © 1. - 16. n.2 L, .5 P, .5 S n-s 1 knt, 1 re f => E 409 SOTSIAALTEADUSKOND 409 SOEP.Ol. 115 V a im u -ja liitp u u d ega laste pedagoogika põh im õtted SOEP.02.010 Logopeedia praktika dotsent Viivi Neare, õppeülesande täitja Marje Koorits lektor M arika Padrik, assistent M erit Hallap 1.5AP(16L+32S+12i) *E 5AP(90P+40S+70i) *A ■Eripedagoogikateni ■ Eripedagoogikad OSOEP.02.017 O SO EP.02.066 Vaimupuudepedagoogika kui eripedagoogika haru. Mõõduka Praktilises logopeedi töös kinnistatakse ja rakendatakse teooriakursustes vaimupuudega ja liitpuudega lapsed. ToimetulekuÕpetuse ja -õppekava om andatud teadmisi: uuritakse kõnehälvikuid, koostatakse põhimõtted ning realiseerimine erinevatel kooliastmetel. kõneraviplaanid ja kõne iseloom ustused, nõustatakse lapsevanemaid, ®1. -16. n.l L, 2 S n-s 2 ref => E kasvatajaid. H älvikupedagoogika harule. © 1 9 .-2 3 . n ,1 8 P , 8 S n - s = > A SOEP.Ol .116 O rienteerumisõpe dotsent Viivi Neare, õpetaja Lembi Riistan SOEP 02.014 Teksti psühholingvistika lAP(8L+16S+16i) -A dotsent Karl Karlep ■ E ripedagoogikateni 1 A P(16L+4S+20i) *A OSOEP.02.017 □ Eripedagoogika:kesk Orienteerumisained toimetulekukooli õppekavas. Üldiste õpioskuste, OSO EP.02.003 igapäevasuhtlemise ja eluoskuste kujundamine toim etulekuõppe Teksti uurivad teadused. Tänapäeva psühholingvistika kujunemine. Teksti erinevatel kooliastmetel (1 .-2 ., 3 .-6 . ja 7 .-9 .klass). struktuur, terviklikkus ja sidusus. Teksti tajumine ja tekstiloome (norm ja ©8. -16. n.l L, 2 P n-s 2 ref => A patoloogia), verbaalne suhtlemine. © 32. - 35. n.4 L, 1 S n-s 3 re f => A SOEP.01.117 Arvutamisõpe dotsent Viivi Neare, Õpetaja Lembi Riistan SO EP.02.015 A b i-ja tugiõppe praktika nooremas kooliastmes lAP(8L+16S+16i)-A dotsent Karl Karlep, lektor Kaja Plado, lektor Eha Viitar, õpetaja Hene ■ Eripedagoogikateni Binsol, õpetaja Ana Kontor OSOEP.02.017 6 A P(72P+46S+122i) *A Matemaatika ainekava toimetulekuõppes. Arvutam ise seos ■ E ripedagoogikad orienteerumisainete ja emakeeleõppega. Arvutam ine ja eluoskused O SO EP.01.019, SOEP.01.094, SOEP.02.041 toimetulekukooli erinevatel kooliastmetel (1 .-2 ., 3 .-4 . ja 7 .-9 .klass). Ü liõpilased vaatlevad, analüüsivad ja annavad emakeele, matemaatika, © 8.-16 . n.l L, 2 S n -s 2 ref => A kõneravi, koduloo, tö ö - ja kunstiõpetuse tunde (koormusega 9-12 t/näd) abikooli algklassides eripedagoogist õpetaja juhendamisel. SOEP.Ol.118 Noorsootöö praktika H älvikupedagoogika harule. korr. professor Jaan Kõrgesaar, õppeülesande täitja Kadri Kivistik ©23. -2 8 . П.12Р, 8 S n -s => A 2AP(80P) «A □Eripedagoogika: SO EP.02.016 A b i-ja tugiõppe praktika vanem as kooliastmes Hälvetega ja hälveteta noorukite tundm aõppim ine ja arendam ine vaba aja dotsent Karl Karlep, lektor Kaja Plado, lektor Eha Viitar, õpetaja Ana tegevuse käigus (tööpäeva õhtupoolikud, nädalavahetused, koolivaheajad) Kontor Tartu Noortekeskuses. 5AP(58P+42S+100i) *A ©september, 2. n.40 P n-s => A ■ E ripedagoogikad O SO EP.01.108, SO EP.O l.111, SOEP.02.015, SOEP.02.066 Üliõpilased annavad erikoolide vanem ates klassides tunniplaani alusel kõiki ainetunde (v.a. tööõpetus, m uusika ja kehaline kasvatus) LOGOPEEDIA JA EMAKEELE DIDAKTIKA koorm usega 8-10 tundi nädalas. Hälvikupedagoogika harule.© 5 .- 9 . n.12 P, 8 S n-s => A ÕPPETOOL (02) SO EP.02.017 Koolieelne erim etoodika dotsent Viivi Neare SOEP.02.001 Emakeele abiõpe I 2A P(34L+12P+16S+18i) *E dotsent Karl Karlep, lektor Kaja Plado ■Eripedagoogika:kesk 3AP(52L+8P+4S+56i) *E O SO EP.01.016, SOEP.O l.022 ■Eripedagoogika:kesk © 1. - 16. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 knt, 1 re f= > E OSOEP.01.014, SOEP.02.003 Emakeele abiõppe ja õpiabi teoreetilised alused; lugema ja kirjutam a SO EP.02.018 Logopeediline rütmika õpetamine, kõnearendus. Oskused: tunnikonspektide koostamine,tundide assistent Tiiu Lepp protokollimine ja analüüs. 2A P(32L+16P+32i) -A © 1. -16. n.4 L, 1 P, 1 S n-s 3 re f => E ■Eripedagoogika.4 OSO EP.02.065 SOEP 02 003 Kõnetegevuse psühholoogia dotsent Karl Karlep Erinevate kõnepuuete korrigeerim ine rütmika abil, © 1. - 16. n.2 L, 1 P n -s 1 re f => A I.5AP(32L+28i)«E ■Eripedagoogika:alam SO EP.02.020 Logopeedia praktika kliinikutes OSOEP.01.008, SOPH.00.102, SOPH.00.156, SO PH .00.157 lektor M arika Padrik Kõnetegevuse mõiste ja psühholoogiline struktuur. Kõne 5AP(90P+40S+70i) *A lunktsionaalsüsteem. Kõneloome ja mõtestatud tajumine. Keeleüksused ja ■ E ripedagoogikad könesegmendid. Keelendi semantiline analüüs. Kõne ja psüühilised O SO EP.02.018, SOEP.02.064 protsessid, lapse kõne areng. ©24. - 40. n.2 L n-s => E Tutvum ine meditsiinisüsteem is töötavate logopeedide töökorraldusega, logopeedi tööülesannete täitm ine haiglas, polikliinikus. Logopeedia harule. SOEP.02.009 Logopeedia ja fonatsiooni alused assistent Merit Hallap © 19. -2 3 . n . l8 P , 8 S n -s => A 1.5AP(20L+2P+8S+30i) *A SOEP 02.021 Logopeedia praktika koolikabinettides □Hambaarstiteadus:2 lektor M arika Padrik, lektor Kaja Plado Logopeedia üldküsimused, ülevaade kõnepuuetest, häälduspuuded 4AP(72P+32S+56i) *A (düslaalia, rinolaalia), stomatoloogi ja logopeedi koostöö võimalused. ©24. - 38. n.2 L n-s => A ■ Eripedagoogikad O SO EP.02.066 410 SOTSIAALTEADUSKOND 410 Tutvum ine koolilogopeedide töökorralduse ja sisuga, kõnepuuete O SO E P.02.003 korrektsioon ja tundide läbiviim ine tavakoolide logopeediakabinetis. Kõne tajum ise ja kõneloom e teooriad; kõne arendamine. Logopeedia harule. © 13. - 18. n .l S n-s 1 re f => A © 13. -1 6 . П .18Р, 8 S n -s => A SO EP.02.037 L ugem a ja k ir ju ta m a õ p etam ine SO EP.02.022 A bi- ja tug iõppe s ta ž ö ö rip ra k tik a lektor Kaja Plado lektor Kaja Plado 1 AP( 10L + 10P+4S+16i) *A 4A P(72P+8S+80i) *A □ Eripedagoogika:kesk ■Eripedagoogikad O S O E P.02.003 O SO E P.02.016 Kirjutamis- ja lugem isoskuse uurimine, om andam ise raskused, nende Üliõpilased täidavad erikoolides (klassi 1 praktikant), kõiki aim eõpetaja ületam ise võim alused koolis. ja klassijuhataja ülesandeid eripedagoogi juhendam isel. © novem ber, 4. n.2 L, 2 P, 1 S n-s => A H älvikupedagoogika harule. © 1 1 .-1 4 . П .18Р, 2 S n - s = > A SO EP.02.038 T ug iõ p p e p ra k tik a dotsent Karl Karlep, lektor Kaja Plado, õpetaja Ana Kontor, õpetaja SOEP.02.024 A biõppe p ra k tik a M arje Külm dotsent Karl Karlep, lektor Kaja Plado, lektor Eha Viitar, õpetaja Ana 6 A P(72P+46S+122i) *A Kontor ■ E ripedagoogikad 3AP(26P+34S+60i) *A O SO E P.01.019, SOEP.Ol .088, SOEP.02.041, SOEP 02.065 ■ E ripedagoogikad Praktika on ette nähtud logopeedia eriharu üliõpilastele eesmärgiga anda O SO E P.02.038, SO EP.02.066 esm ane kogem us tööks arendusklassides. Praktika võimaldab praktikas Üliõpilased annavad tunniplaani alusel emakeele, koduloo, kõneravi, rakendada om andatud teoreetilisi teadm isi metoodikatest erivajadustega m atem aatika töö- ja kunstiõpetuse tunde abikooli algklassides laste õpetamisel. eripedagoogist Õpetaja juhendam isel koorm usega 9-12 t/nädalas, © 23. -2 8 . П.12Р, 8 S n -s => A koostavad tunnikonspekte, vaatlevad ja analüüsivad kaaspraktikantide tunde. Logopeedia harule. SO EP.02.039 P ra k tik a koolieelses las teasu tuses (sotsiaalpedagoogika © 5 .- 7 . n .8 P , 11 S n -s => A haru le) dotsent Viivi Neare SOEP 02.026 P ra k tik a koolieelses lasteasu tuses (logopeedia h aru le) 3A P(72P+2S+46i) *A dotsent Viivi Neare, assistent M erit Hallap ■Eripedagoogikad 5AP( 120P+4S+76i) *A O SO E P.02.017 ■ E ripedagoogikad Töötamine koolieelse lasteasutuse erirühm a või sobitusrühma kasvataja O SO E P.02.017 vöi eripedagoogi funktsioonides. Tutvum ine vastavate asutuste Töötamine koolieelse lasteasutuse erirühm a või sobitusrühm a kasvataja ja töökorraldusega. logopeedi vöi eripedagoogi funktsioonides. Tutvum ine vastavate asutuste © 9. - 13. n . l 6 P n-s => A töökorraldusega. © 9. - 13. n.24 P n-s => A SO EP.02.040 K akskeelne laps — e riv a jad u steg a laps? assistent M erit Hallap SOEP.02 027 L ogopeedia ja em akeele d idak tik a 1 AP( 12L+2P+6S+20i) *A dotsent Karl Karlep □ E ripedagoogika:kesk 6AP(14L+26S+200i)*E O SO E P.02.003 ■Eripedagoogika:m ag Kakskeelsuse m ääratlus, tüpoloogia, uurimine. Kakskeelse lapse areng. Kõnepatoloogia avaldum ine, kõne korrigeerimine. Erididaktika: võrdlus Kakskeelse lapse kõne arengut mõjutavad tegurid. Interferents. õpetusega tavakoolis, sõltuvus patoloogiast. Kakskeelsete laste haridusvõim alused. K akskeelsus ja eripedagoogika. © 7 .-2 2 . n . l .5 L, 1 S n -s 1 ref © 6. - 15. n . l .5 L, 1.5 S n -s 1 re f => A 3 8 .-4 8 . n . l .5 L, 1 S n-s => E SOEP.02.041 E m akeele ab iõpe II SOEP.02.028 P sühho lingv istika ja lapse kõne a ren g dotsent Karl Karlep, lektor Kaja Plado dotsent Karl Karlep 3AP(54L+8P+4S+54i) *E 2AP(6S+74i) *A ■Eripedagoogika:kesk □ Eripedagoogika:m ag O SO E P.02.001 Lapse kõne arengu seaduspärasused: fonatsioonid; süntaks, sõnavara, Lugem istunni m etoodika ja praktilise gram m atika õpetamine. Oskused: hääldamine, tekstiloom e ja tajumine. tunnikonspektide koostam ine, tundide protokollim ine ja analüüs. © 7. - 12. n .l S n-s 1 re f= > A © 2 3 .-2 9 . n.2 L, 1 P, 1 S n -s 2 knt 1 .-1 6 . n.2 L, 1 P, 1 S n -s I knt => E SO EP.02.029 L apse in tellek ti ja kõne a ren g u an a lü ü s L. Võgotski töödes SO EP.02.043 K oolieelne k õ n ea ren d u s dotsent Karl Karlep assistent M erit Hallap 2AP(6S+74i) *A 1 5A P(16L+6P+8S+30i) *A □ Eripedagoogika:m ag ■ E ripedagoogikad Kõne arengu seos intellekti arenguga. O SO E P.02.003 ©13. - 18. n .l S n-s 1 re f => A Lapse kõne areng eelkoolieas, kõnearenduse üldpõhimõtted, kõnearenduse m etoodika. Ema ja lapse varane interaktsioon Logopeedia SO EP.02.030 N euro lingv istika harule. dotsent Karl Karlep © 24. - 38. n.2 L, .5 P, .5 S n-s => A 1 A P(6S+34i) *A □ Eripedagoogika:m ag SO EP.02.053 K oolieelne k õ n ea ren d u s (so tsiaalpedagoogika harule) Kõneloome ja kõnetaju psühholoogiline struktuur; kõnepatoloogia ja assistent M erit Hallap ajukahjustused. 1.5AP(16L+8P+6S+30i) *A © 7. - 12. n .l S n -s 1 re f => A ■Eripedagoogika: ülem O SO E P.02.003 SO EP.02.031 K õnepro tsesside an a lü ü s Lapse kõne arengu seaduspärasused, vaim upuudega laste kõne, dotsent Karl Karlep kõnearenduse teoreetilised alused, psüühiliste protsesside ja kõne arengu 1.5AP(6S+54i) *A ning arendam ise seos, kõnearenduse m etoodika (kõnearendus praktilise □ Eripedagoogika:m ag tegevuse käigus). 411 SOTSIAALTEADUSKOND 411 © 2 5 .-3 9 . n .l .5 L, .5 P, .5 S n-s => A Õpitakse diagnoosim a alaaliat. Om andatakse praktiline kogemus tööks alaalikuga. Logopeedia harule. SOEP.02.054 Logopeedia vaatluspraktikum © m ärts, 8. n.3 P n-s => A lektor Marika Padrik, assistent Merit Hallap ,5AP(10P+10i) *A SO EP.02.062 Kogeluse praktikum ■Eripedagoogikad lektor M arika Padrik OSOEP.02.003 lA P(20P+20i) *A Praktikumis saadakse ülevaade häälduspuuete korrigeerim isvõtetest, ■ E ripedagoogikad häälikuseade erinevatest etappidest ja tunnistruktuuridest. Õpitakse O SO EP.02.065, SOEP.02.069 sooritama artikulatsiooniaparaadi harjutusi ja koostama häälikuseade Vaatlustundide käigus saadakse ülevaade erinevatest kogeluse tundide konspekte. korrigeerim ise meetoditest. Om andatakse praktiline kogemus tööks ©november, 7. n. 1.5 P n-s => A kogelejaga. Õpitakse nõustama lapsevanemaid ja pedagooge. Logopeedia harule. SOEP 02.055 Rinolaalia / kuulm islanguse praktikum © m ärts, 8. n.3 P n-s => A lektor Marika Padrik ,5AP(12P+8i) *A SO EP.02.063 Koolieelse logopeedia praktikum ■Eripedagoogikad lektor M arika Padrik OSOEP.02.054, SOEP.02.067 1 AP(20P+20i) *A Omandatakse praktiline kogemus tööks rinolaaliku või kuulm islangusega ■ E ripedagoogikad lapsega. Logopeedia harule. O SO EP.02.065 ©märts, 12. n.l P n-s => A Om andatakse praktiline kogemus tööks alakõnega või düsartriaga koolieelikuga. Hälvikupedagoogika harule. SOEP.02.056 Häälepraktikum © m ärts, 8. n.3 P n-s => A teadur Anne Õuemaa, lektor M arika Padrik 5AP(12P+8i) *A SO EP.02.064 Afaasia praktikum ■Eripedagoogikad lektor M arika Padrik OSOEP.02.054, SOEP.02.067 1 AP(20P+20i) *A Õpitakse sooritama fonopeedilisi harjutusi ning arendatakse om a häält. ■Eripedagoogikad Saadakse ülevaade häälepuuetest lastel ja täiskasvanutel. O m andatakse 0 A RN R.01.003, SOEP.02.066 põhiteadmised häälehügieenist õppevideote ja logopeedi töö analüüsi Saadakse ülevaade erinevatest afaasia vormidest ning praktiline kogemus kaudu. Logopeedia harule. tööks afaasikuga. Logopeedia harule. ©märts, 12. n .l P n-s => A © septem ber, 4. n.5 P n-s => А SOEP.02 057 Häälikuseade praktikum SO EP.02.065 Logopeedia I lektor Marika Padrik dotsent Karl Karlep, lektor M arika Padrik 1 AP(24P+16i) *A 2AP(40L+40i) *E ■Eripedagoogikad ■ Eripedagoogikad OSOEP.02.003, SOEP.02.054 OSO EP.02.003 Õpitakse uurima hääldamist, diagnoosim a häälduspuuet ja selle põhjusi. Logopeedia üldküsimused: h ää ld u s-ja häälepuuded, rinolaalia, düsartria, Omandatakse kahe erineva hääliku seade oskus. lugem is-kirjutam ispuuded; kuulm ispuuetega laste kõne. Kõnepuuete ©veebruar, 12. n.2 P n-s => A avaldum ine, diagnostika, kõneravi metoodika. © 1. - 16. n.2 L n-s SOEP 02.058 Lugem is-kirjutam ispuuete praktikum 23. - 27. n.2 L n-s => E lektor Marika Padrik lAP(24P+16i)*A SO EP.02.066 Logopeedia II ■Eripedagoogikad dotsent Karl Karlep, lektor M arika Padrik OSOEP.02.065 2.5A P(50L+50i) «Е Õpitakse uurima õpilaste kirjaliku kõne oskusi, om andatakse praktiline ■ E ripedagoogikad kogemus tööks lugem is-ja/või kirjutam ispuudega õpilastega. OSO EP.02.065 ©september, 12. n.2 P n-s => A Alakõne, kogelus, afaasia: kõnepuuete avaldumine ja diagnostika, töökorralduse teoreetilised alused. SOEP.02.059 Düsartria praktikum © 1. -1 6 . n.2 L n-s lektor Marika Padrik 29. - 39. n.2 L n-s => E 1 AP(20P+20i) *A ■Eripedagoogikad SO EP.02.067 Logopeedia sem inar I OSOEP.02.065 lektor M arika Padrik Õpitakse diagnoosima düsartriat ja sellega kaasnevaid puudeid. 1.5AP(30S+30i) *A Omandatakse praktiline kogemus tööks düsartrikuga. Logopeedia harule, ■ E ripedagoogikad ©oktoober, 10. n.2 P n-s => A OSO EP.02.003 Seminarides käsitletakse järgm isi teemasid: logopeedia kui teaduse SOEP 02.060 Alakõne praktikum printsiibid, kõnepuuete klassifikatsioonid, kõne uurimine, häälduspuuded lektor Marika Padrik ja nende korrektsioon, häälepuuded ja rinolaalia, müofunktsionaalsed 5AP(12P+8i)«A puuded. Logopeedia harule. ■Eripedagoogikad © 3. - 16. n.2 S n-s 1 knt, 1 ref => А OSOEP.02.058, SOEP.02.065 Omandatakse praktiline kogem us tööks alakõnega õpilastega ning SO EP.02.068 Logopeedia sem inar II õpitakse diagnoosima alakõnet. Hälvikupedagoogika harule. lektor M arika Padrik, lektor Kaja Plado ©aprill, 6. n.2 P n-s => A 1 AP(20S+20i) *A ■ Eripedagoogikad SOEP.02.061 Alaalia praktikum © SO E P.02.003 lektor Marika Padrik Sem inarides käsitletakse kuulm islangusega laste õpetamismeetodeid lAP(20P+20i)-A Eestis, düsartriat ja selle korrektsiooni ning kirjaliku kõne puuete ■Eripedagoogikad diagnostika ja korrektsiooni võimalusi. Logopeedia harule. OSOEP.02.059, SO EP.02.065, SOEP.02.069 © 26. - 35. n.2 S n-s 1 knt, 1 ref => А 412 SOTSIAALTEADUSKOND 412 SO EP.02.069 Logopeedia sem inar III õppeülesande täitja M arika M eltsas lektor M arika Padrik 1 A P(8L+8P+24i) *E 1 A P(20S+20i) *A □Psühholoogia:alam ■ E ripedagoogikad Kursus annab teadm ised ja praktilised oskused erialase O SO EP.02.065 teadusinform atsiooni otsim iseks, hindam iseks ja korraldamiseks. Seminarides käsitletakse järgm isi teemasid: alaalia klassifikatsioonid ja Praktilised tööd alates ülikooli raam atukogu kataloogides ja teatmeteostes korrektsioon; vaim se arengu puuetest tingitud alakõne, logopeediline töö orienteerum isest kuni andm ebaaside ja INTERNETI kasutamiseni alakõnega lastega; kogelus, ülevaade erinevatest kogeluse teraapiatest. Tutvustatakse arvutiprogram m i isikliku bibliograafilise andmebaasi Logopeedia harule. loom iseks ning bibliograafiliste viidete vorm istam ist. ® 3. - 12. n.2 S n-s 1 knt, 1 ref => A © 2 7 .-3 5 . n .l L, 1 P n -s 1 re f => E SO EP.02.070 Logopeedia sem inar IV SOPH.00.004 Suhtlem ispsühholoogia lektor M arika Padrik õppeülesande täitja Katri-Evelin Esop ,5AP(10S+10i) *A 2A P(24L+6P+50i) *E ■ E ripedagoogikad □ Kasvatusteadused:alam, Psühholoogia:alam O SO EP.02.065 Kursus annab sissejuhatava ülevaate suhtlemispsühholoogia Seminarides käsitletakse afaasiat, afaasikute neuropsühholoogilist uurim isteem adest erinevates psühholoogia valdkondades: arengu-, uurimist, afaasia korrektsiooni. Logopeedia harule. sotsiaal- ja kliinilises psühholoogias ning kommunikatsiooniteoorias ja © 3 2 .-3 6 . n.2 S n -s 1 re f => A pereuuringutes. © 24. - 38. n.2 L n-s 1 re f => E SO EP.02.071 Kirjaliku kõne puuded lektor Kaja Plado SOPH. 00.005 Sissejuhatus uurim ism eetodeisse käitumis- ja .5AP(10S+10i) *A sotsiaalteadustes ■ E ripedagoogikad dotsent Aavo Luuk O SO EP.02.001, SOEP.02.003 2AP( 16L + 16S+48i) *E Seminarides käsitletakse kirjaliku kõne puudeid, nende diagnostikat ja ■ E rip e d a g o o g ik a te n i, M editsiiniõeteadus: korrektsiooni. Hälvikupedagoogika harule. Kursus annab ülevaate k ä itu m is-ja sotsiaalteaduste uurimismeetodeist ja © aprill, 5. n.2 S n-s 1 re f => A nende valiku ning kasutam ise iseärasustest. © 7. - 14. n.2 L, 2 S n-s 1 k n t= > E ; M editsiiniõeteadus:bak SO EP.02.072 Em akeeleõpe 24. - 39. n.l L, 1 S n-s 1 knt => E ; Eripedagoogika:bak. õppeülesande täitja Marje Koorits 2AP(32L+8P+14S+26i) *A SO PH.00.006 Rakenduspsühholoogia I ■ E rip e d a g o o g ik a te n i õppeülesande täitja Toivo Aavik O S O E P .01.029, SO EP.O l. 115, SOEP.02.003 1.5AP(30L+30i) *E Kursuse eesm ärgiks on anda oskusi, kuidas õpetada toimetulekukooli □ Psühholoogia:alam Õppureid kaasinimeste kõnet kuulma, seda m õistm a aga ka saadud teabe Aine annab ülevaate psühholoogia erinevatest rakendusaladest nagu kohaselt käitum a ja kõnelema. Õpitakse arendam a toimetulekukooli koolipsühholoogia, kliiniline psühholoogia, reklaami- ja õpilaste keeletunnetust ja suhtlemisoskusi. Saadakse teadmised sellest, organisatsioonipsühholoogia, Eestis viljeldavad mitmesugused kuidas õpetada toim etulekukooli õpilast väljendam a end erinevates psühhoteraapiavorm id jne. Tutvustatakse erinevaid töösuundi ja olukordades suuliselt ja vähesel maaral ka kirjalikult. enam kasutatavaid m etoodikaid. Käsitletakse psühholoogi eetika Sotsiaalpedagoogika harule. probleeme. Eelpoolnim etatud valdkondadest kutsutakse rääkima ©25. - 32. n.4 L, 1 P, 2 S n-s => A psühholooge-praktikuid. © 2. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E SO EP.02.073 Laste kõne psühholingvistiline analüüs dotsent Karl Karlep. lektor M arika Padrik, lektor Kaja Plado, assistent SO PH.00.008 Individuaalsed erinevused II Merit Hallap dotsent A leksander Pulver, õppeülesande täitja Talvi Kallasmaa 2A P(20P+20S+40i) -A 4A P(64L+36S+60i) *E □ E rip ed ag o o g ik a ten i ■Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:dipl O SO EP.02.041, SO EP.02.066 O SO P H .00.002, SOPH.00.156 Kursusel analüüsitakse ja võrreldakse erineva kõnearenguga laste suulise Kursuse eesm ärgiks on anda süsteem sed teadmised individuaalsete ja kirjaliku kõne kvalitatiivseid näitajaid. Logopeedia harule. erinevuste probleem idest psühholoogias. Vaatluse alla võetakse kaks © 2 3 .-3 5 . n . l .5 P, 1.5 S n -s = > A suurt valdkonda: individuaalsed erinevused võimetes ja individuaalsed erinevused isiksuses. Kursuse esimeses pooles vaadeldakse vaimsete võimete kontseptsioone, kirjeldatakse pärilikke ja keskkondlikke vaimsete võimete mõjureid ning analüüsitakse võim ete m õõtm iseks kasutatavaid PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (PH) teste. Kursuse teises pooles vaadeldakse isiksuse kirjeldamise nelja paradigm at (psühhodünaam iline, biheivioristlik, humanistlik, klassifitseeriv) ja tutvustatakse iga paradigm a kontseptsioone. PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (00) © 1 .-1 6 . n.2 L, 1 S n -s => A 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s => E SO PH .00.002 Uurim ism eetodid psühholoogias (praktikum) SO PH .00.010 K oolipsühholoogia teadur T iia Laak, lektor M arika Rauk dotsent Eve Kikas 3A P(6L+46P+14S+54i) *E 2A P(20L+12S+48i) *E ■ Psühholoogia:alam , Psühholoogia:dipl □ Psühholoogia:kesk Sissejuhatus psühholoogias kasutatavaisse teadusliku uurimise O SO P H .00.102, SO PH .00.103, SO PH .00.104, SOPH.00.156. m eetoditesse (teemad: teooria, induktiivne ja deduktiivne meetod, vaatlus, SO PH .00.157 intervjuu, eksperim ent, uurimisprojekti koostamine, eksperimendi Ülevaade koolipsühholoogia m eetoditest ja ajaloost. Lapse arengu planeerim ine, teadusliku artikli kirjutam ine, probleeme katsetulemuste teooriad: rakendusi koolis. E rivajadustega lapsed. Õ petaja psühholoogia töötlusel ja interpreteerim isel). Praktilised tööd on nägemis-, mälu- ja Psühhodiagnostika koolis. Psühholoogiline abistamine. sotsiaalpsühholoogia valdkonnast. © 1. - 16. n. 1.5 L, .5 S n-s 1 ref => E © 1. - 18. n.1.5 P, .5 S n-s 1 knt, 1 re f= > A 24. - 39. n . l .5 P, .5 S n-s 1 knt, 1 re f= > E SOPH.00.011 Isiksuse uurim ism eetodid (praktikum ) lektor M aie Kreegipuu, lektor M arika Rauk SO PH .00.003 T ead u sin fo rm a ts io o n i a llikad 3A P(6L+62P+52i) *E 413 SOTSI AALTE ADLSKOIVD 413 ■Psilhholoogia:kesk, Psühholoogia:dipl ajupoolkeradevaheline funktsionaalne asümmeetria. Aju arengu ja OSOPH.00.002 käitum ise üldised seosed fülo- ja ontogeneesis. Eriküsimused: agnoosiad, Aine annab ülevaate isiksuse uurimisel kasutatavatest erinevatest apraksiad, soolised erinevused, frontaalsagarate ja ajutüvestruktuuride roll testitüüpidest, testi kvaliteedi hindamise kriteeriumidest, testide psüühikas. läbiviimisest ja tulem uste interpreteerimisest. V aadeldakse ka muid © 24. - 30. n.6 L n-s => E isiksuse uurimise tehnikaid ja skaalasid. Oluline osa on praktilisel andmetöötlusel. SO PH .00.025 Psühholoogia ajalugu ©1. -18 . n.2 P n-s 1 k n t= > A korr. professor Jüri Allik 24. - 39. n.2 P n-s 1 knt => E 3A P(48L+72i) *E ■Psühholoogia:ülem SOPH.00.012 Arengupsühholoogia II Psüühika käsitlused vanaajal. Psüühika käsitlused kesk- ja uusajal. dotsent Tiia Tulviste Psühholoogia XIX sajandil: psühholoogia iseseisvumine. Psühholoogia 2AP(32L+4S+44i) *E Euroopas XX sajandil. Psühholoogia Ameerikas XX sajandil. ■Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:dipl Psühholoogia Eestis. OSOPH.00.102 © 1. - 16. n.3 L n-s 1 ref => E Kursuses käsitletakse põhilisi arenguteooriaid. Kursus on mõeldud neile, kes on kuulanud sissejuhatavat kursust arengupsühholoogiasse. SOPH.00.029 Ülevaade psühholoogiast ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E dotsent Aavo Luuk 4A P(60L+100i) *E SOPH.00.013 Sotsiaalpsühholoogia II ■K asvatusteadused:alam dotsent Olev Must Kursus on orienteeritud sissejuhatusena psühholoogiasse kui teadusse ja 3AP(36L+12S+72i) *E kui rakenduslikku teadm iste valdkonda, mis aitab inimesel mõista omi ja ■Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:dipl võõraid psühholoogilisi probleeme ning neile ise lahendusi või OSOPH.00.104 professionaalset abi otsida. Sotsiaalpsühholoogia põhiteooriate ja käsitluste tasand. © 2. - 16. n.4 L n-s 4 knt, 1 ref => E Sotsiaalpsühholoogia arengulugu, tänapäevane struktuur, aktuaalsed diskussioonid. Põhiteemad: sotsialisatsioon, sotsiaalne mõju, SOPH.00.031 Formaalne loogika (traditsiooniline) kultuuridevahelised erinevused. Kursus põhineb loengutel ning lektor Galina Vuks originaaltekstide analüüsil seminarides. 2 A P(32L+6P+10S+32i) -E ©24. - 36. n.3 L n-s ■A vatud Ü likoo l:, K asvatusteadused:alam , Õigusteadus: 1 37. - 39. n.4 S n-s 1 ref => E Tutvustatakse põhilisi mõtlemisvorme, m õtlemisseadusi, defineerimise, arutluse, tõestuse reegleid ning printsiipe ja normatiivse loogika aluseid. SOPH.00.015 Tegevus: M otiivid ja emotsioonid Õpetatakse m ääram a loogilisi vigu, demagoogilisi võtteid nii arutluses kui dotsent Aavo Luuk ka tõestuses.NB! Sam a mahu ja sisuga kursust on võimalik kuulata nn 2AP(18L+16S+46i) *E sügis- kui ka kevadsemestril. ■Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:dipl ©1. - 16. n.2 L, 1 P n-s => E OSOPH.00.157 24. - 39. n.2 L n-s => E ; (vene keeles): Motiivide ja emotsioonide liigitus ja teooriad. M otiivid ja emotsioonid tegevuses. SO PH .00.035 Sotsiaalpsühholoogia ©24. - 40. n.l L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E dotsent Olev M ust 3A P(32L+18S+70i) *E SOPH.00.016 Kognitiivne psühholoogia ■K asvatusteadused:alam , SotsioIoogia:kesk dotsent Eve Kikas, lektor M arika Rauk Kursuses antakse ülevaade sotsiaalpsühholoogia arenguloost, 2AP(32L+48i) *E põhim õistetest, aktuaalsetest uurimisprobleemidest ning rakendustest. ■Psühholoogia:kesk Sotsiaalpsühholoogia rakenduslike võimaluste tundmaõppimiseks OSOPH.00.157 osaletakse ühe õppe-eesmärgilise uurimistöö ettevalmistamisel ning Tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mälu, keel, kõne ja mõtlemine) läbiviimisel. käsitlevad kaasaegsed teooriad ja probleemid. © 2 4 .-3 9 . n.2 L, 1 S n -s 1 r e f= > E © 1 .-2 0 . n.2 L n-s 1 knt => E SO PH.00.038 K liiniline psühholoogia II SOPH.00.021 Läbirääkimiste psühholoogia lektor M aie Kreegipuu Õppeülesande täitja Arno Baltin 2A P(24L+20S+36i) *E 3AP(40L+80i) *E ■Psühholoogia:ülem □Psühholoogia:kesk OSO PH .00.103 OSOPH.00.102, SOPH.00.103, SO PH .00.104, SO PH.00.156, Keskastm e teadm ised psüühiliste häirete psühholoogilistest teooriatest SOPH.00.157 ning peam istest teraapiakoolkondadest. Läbirääkimisi käsitletakse konflikti lahendam ise meetodina. Kursus © 5. - 15. n.2 L, 2 S n-s 1 knt, 1 re f => E annab teadmisi läbirääkim iste pidam iseks vajalikest oskustest ning osapoolte strateegilistest ja taktikalistest valikutest läbirääkimiste SOPH.00.043 Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule olukorras. Osalejad saavad läbirääkim iste pidamise ja analüüsimise õppeülesande täitja Kadi Liik kogemuse.NB! Osalejate arv piiratud - max 24 inimest!Kursus toim ub üle 2AP(28L+4S+48i) -E nädala kahepäevaste tsüklitena (neljapäeval ja reedel, 4 tundi päevas) □ Psühholoogia:alam , Psühholoogia:kesk ©november, 1. n.8 L n-s © SO PH .00.102 detsember, 1. n.8 L n-s 1 knt Antakse ülevaade kontekstualistlikest arenguteooriatest, käsitletakse eri aprill, 1. n.8 L n-s 1 knt vanuses laste arengulisi võimalusi keskkonnaga suhtlemisel, märts, 1. n.8 L n-s 1 knt paigaidentiteedi arengut, uurimiskäitum ise ja stimulatsiooni iseloomu, mai, 1. n.8 L n-s 1 knt => E müra, inim tiheduse, TV, arvuti jm s. mõju lapse arengule. Põhjalikumalt on vaatluse all m änguasjade ja m änguväljaku varustuselem entide seosed SOPH 00.024 Neuropsühholoogia arenguga ning laste individuaalsed erinevused (sh. puuded) keskkonnaga lektor Aaro Toomela suhtlemisel. 2AP(40L+40i) *E © veebruar, 4. n.8 L n-s => E ■Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:dipl О ARFS.01.007 SO PH.00.045 M enetluspraktika (koolipsühholoogias) Põhiteemad. Aju ja käitum ise seoste üldised põhimõisted: 3 dotsent Eve Kikas funktsionaalset blokki, neuropsühholoogiline gradient, 4AP(60P+10S+90i) *E 414 SOTSIAALTEADUSKOND 414 □ Psühholoogia:ülem OSOPH.OO.OIO SOPH.00.073 Psühholoogia bakalaureuse eksam (BSc)5AP(200i) *E I Teoreetiline kursus: Psühhodiagnostika koolis. Nõustam ine, ■Psühholoogia:ülem konsulteerim ine, teraapia. Juhtum ite analüüs. II Praktika koolis. ® 3. - 4. n.4 S n-s © korduv: 1 n. => E 5. - 10. n.10 P n-s 11. - 11. n.2 S n-s => E SOPH.00.077 Laste m õtlem ine koolis ja väljaspool kooli dotsent Eve Kikas SO PH .00 .046 Andm ete interpreteerim ine 2AP( 16L+20S+44i) -E dotsent Olev M ust, lektor Aaro Toomela, õppeülesande täitja Kenn □ Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: , Psühholoogia: Konstabel © S O P H .00.012, SO PH .00.029, SO PH.00.057, SOPH.00.102. 2AP(16L+16S+48i) *E SO PH .00.103, SO PH.00.104, SOPH.00.156, SOPH.00.157 ■ Psühholoogia:ülem Laste m õtlem ine ja selle arengu erinevad käsitlused (Piaget, Võgotski, O SO PH .00.002, SOPH.OO.Ol 1 Rogoff, Keil jt.). Laste ettekujutus m aailm ast, tavateooriad (bioloogiliste, Kursuse eesm ärgiks on õpetada andmete interpreteerim ist, kuna füüsikaliste nähtuste kohta). Tava- ja teaduslike teooriate samasus ja statistiliste võtete kasutam isoskus ei tähenda tingim ata nende mõistmist. erinevus. Raskused, mis tekivad teaduslike teadm iste õppimisel koolis. Kursus keskendub hüpoteesidele ja mudelitele, mis on erinevate T raditsioonilise õpetam ise probleem id (õpetatava eraldatus laste töötlusvõtete aluseks. V aadeldakse järgm iste andm ete ja tavateadm istest - kogem ustest, Õpilaste passiivsus jm ). Kursus on andm etöötlusvõtete interpreteerimist: korrelatsioonil põhinevad meetodid m õeldud neile, keda huvitavad laste mõtlemise iseärasused ja (regressioonanalüüs, faktoranalüüs, lineaarsed m udelid); meetrikal kooliõpetuse mõju m õtlem isele ja võiks huvi pakkuda ka tulevastele põhinevad meetodid (skaleerim ine ja m itm em õõtmeline skaleerim ine), (loodusteaduste) õpetajatele. klassifikatsioonid. ©24. -4 0 . n .l L, 1 S n-s => E 0 1 , - 16. n .l L, 1 S n -s 1 re f => E SO PH .00.088 N õustam ise põhialused SOPH.00.050 Lapse kõne areng (erikursus) õppeülesande täitja Kaia Kastepõld dotsent T iia Tulviste 2A P(20L+16S+44i) *E 2AP(10L+10S+60i) *E □ Psühholoogia: □ E esti ja soome-ugri filoloogia:kesk, Psühholoogia:ülem , Kursus annab ülevaate nii psühholoogilise nõustamise teoreetilisest Rakenduspsühholoogia:m ag (uurim istöö, uurim ism eetodid) kui praktilisest (nõustamise protsess, © SO PH .00.029, SO PH.00.057, SOPH.00.102 seansi ülesehitus, nõustam isoskused, eetilised teemad jm s.) Kursuse Kursuses käsitletakse lapse kõne arenguga seotud küsimusi. Erilist käigus harjutatakse põhilisi nõustamisoskusi. tähelepanu pööratakse kõne arengu seosele lapse üldise kognitiivse © septem ber, 9. n.3 L, 1 S n-s 1 re f => E arenguga. © veebruar, 5. n.2 L, 2 S n-s => E SOPH.00.102 A rengupsühholoogia I dotsent T iia Tulviste, õppeülesande täitja Mairi M ännamaa SOPH.00.055 Kultuuripsühholoogia 1 5AP(20L+8S+32i) *E korr. professor Peeter Tulviste ■Psühholoogia:alam 2AP(20L+12S+48i) *A A ntud kursus on osa suurem ast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem milles on peale käesoleva veel neli osa: Tegevus ja tunnetus I. Psühholoogia eriala kesk- ja ülem astm e valikkursus, kus käsitletakse Individuaalsed erinevused I, K liiniline psühholoogia I ja kultuuripsühholoogia sõlmprobleeme. Sotsiaalpsühholoogia I. Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade © 1 .-1 6 . n.1.5 L, .5 S n -s = > E psühholoogia põhim õistetest ja uurimisvaldkondadest. © 24. - 28. n.4 L, 2 S n-s => E SO PH.00.057 Psühholoogia dotsent A leksander Pulver SOPH.00.103 K liiniline psühholoogia I 2AP(34L+6P+40i) *E lektor M aie Kreegipuu ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1, Politoloogia:alam, 1.5AP(20L+8S+32i) *E Sotsioloogia:alam ■Psühholoogia:alam Ülevaatekursus, mille raames leiavad käsitlem ist kaasaegse psühholoogia Antud kursus on osa suurem ast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", kõige enam huvipakkuvad teemad. Kursus jaguneb viieks suureks milles on peale käesoleva veel neli osa: Tegevus ja tunnetus I, tem aatiliseks rühmaks. Esimene probleem ide ring on seotud inimese ja Individuaalsed erinevused I, Arengupsühholoogia I ja tem a sisem aailm aga (iseloom ujooned, vaimsed võimed, eneseteadvus, Sotsiaalpsühholoogia I. K ursuse eesm ärgiks on anda ülevaade em otsionaalsed seisundid, kognitiivsed protsessid jne.) Teine probleemide psühholoogia põhim õistetest ja uurimisvaldkondadest. ring on seotud inim estevaheliste suhetega (lähisuhted, atraktiivsus, © 29. - 34. n.4 L, 2 S n-s 2 knt => E konfliktid, suhete dünaam ika jne.). Kolmas probleem ide ring on seotud inimese ja gruppide suhetega (konform sus, hoiakute polariseerum ine, SO PH .00.104 Sotsiaalpsühholoogia I sotsiaalsed normid jne.). N eljas probleem ide ring on seotud inimese dotsent Olev M ust arenguliste teem adega (em a-laps interaktsioon, kodukeskkond, keeleline 1.5AP(24L+12S+24i) *E areng jne.). Ja viies probleem ide ring on seotud inimese ja kultuuri ■Psühholoogia:alam vaheliste seostega (kultuuri mõju käitum isele ja arengule, assim ilatsioon, A ntud kursus on osa suurem ast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", identiteet jne.).K ursuse raames viiakse läbi psühholoogilisi teste, mis milles on peale käesoleva veel neli osa: Tegevus ja tunnetus I, võim aldavad saada enda kohta am m endava psühholoogilise kirjelduse. Individuaalsed erinevused I, A rengupsühholoogia I ja Kliiniline © 24. - 40. n.2 L n-s => E psühholoogia I. Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade psühholoogia põhim õistetest ja uurim isvaldkondadest. SO PH.00.067 Reklaam ipsühholoogia © 34. - 39. n.4 L, 2 S n-s => E Õppeülesande täitja Raivo Valk 2A P(18L+12S+50i) *E SO PH .00.107 Kunst ja nägem ine □ Psühholoogia: Õppeülesande täitja Kairi K reegipuu Kursus annab psühholoogiakeskse ülevaate reklaami olem usest ja 2A P(16L+16S+48i) *E avaldum isvorm idest ning tutvustab psühholoogia seaduspärasuste □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem avaldum ist ja kasutam ist reklaam ivallas. Seminarides analüüsitakse, O SO PH .00.002, SO PH .00.102, SOPH.00.103 SOPH 00 104, hinnatakse ja koostatakse reklaame. Kursuse eesmärk on anda ülevaade SO PH.00.156, SOPH.00.157 reklaami rollist ja kasutam isvõim alustest ning õppida analüüsim a ja Kursusel vaadeldakse kunsti ja kunstiteoseid nägemispsühholoogia koostam a m õjuvat sõnumit. seisukohast. Peatutakse kunstiteoste taju uurimise meetodeil ning © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s 1 re f= > E järgm istel teemadel: nägem issüsteem ja selle areng, figuuri ja vormi taju& 415 SOTSIAALTEADUSKOND 415 illusioonid, värvustaju, silmaliigutused, nägemiseelistused, sügavustaju © juuni, 4. n.32 P, 8 S n-s => E jne. Teemasid illustreerivad rohked näited. ©veebruar, 8. n.2 L, 2 S n-s 1 re f= > E SO PH .00.117 Juhendajasem inar I korr. professor Jüri Allik, dotsent Olev Must, dotsent Aleksander Pulver, SOPH.00.108 Kliinilise psühholoogia eriseminar dotsent Anu Realo, dotsent T iia Tulviste lektor Maie Kreegipuu 5AP(24S+176i) *E 4AP(4L+60S+96i) *EA ■Psühhoioogia:m ag □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem Kord kuus toimuvatel seminaridel arutatakse magistritöö planeerimise, OSOPH.00.038, SOPH.00.103 uurimistöö käivitam ise ja m eetodite valikuga seotud probleeme, Kursus on mõeldus eelkõige neile, kes kliinilises psühholoogias © septem ber, 4. n.3 S n-s seminaritööd teevad, aga tulla võivad ka teised, kes mõnd teem at selles veebruar, 4. n.3 S n-s => E valdkonnas põhjalikum alt tundm a tahavad õppida. Kursus toim ub üle nädala 4 tunniste sem inaridena, kursuse algul on mõned loengud, seejärel SO PH .00.118 Juhendajasem inar II teevad osalejad ettekandeid oma uurimistöö ja iseseisvalt loetud korr. professor Jüri Allik, dotsent Olev Must, dotsent Aleksander Pulver, kirjanduse põhjal. dotsent Anu Realo, dotsent T iia Tulviste ©1. - 16. n.2 S n-s 5AP(24S+176i) *E 24. - 39. n.2 S n-s => E ■ Psühholoogia:m ag Kord kuus toimuvatel sem inaridel arutatakse magistritöö käigus üles SOPH.00.109 Üliõpilasnõustamine kerkivaid probleeme. K äsitletakse tulem uste töötlemist ja analüüsi, Ülle Kapsi, õppeülesande täitja Katri-Evelin Esop, õppeülesande täitja © veebruar, 4. n.3 S n-s => E Kaia Kastepõld septem ber, 4. n.3 S n-s 2AP(14L+30P+10S+26i) -A Kursuses käsitletakse üliõpilasnõustaja tegevuses vajalikke teadm isi ning SO PH.00.119 Psühholoogia õpetamise metoodika I praktilisi oskusi. Kursuse esimeses osas antakse ülevaade korr. professor Jüri Allik, dotsent Eve Kikas, dotsent Aavo Luuk, dotsent üliõpilasnõustamises vajalikust informatsioonist: TÜ struktuurist, Olev M ust, dotsent A leksander Pulver, dotsent Tiia Tulviste, lektor Maie õppekorralduseeskirjast, üliõpilasorganisatsioonidest, üliõpilase õigustest Kreegipuu, lektor M arika Rauk ja kohustustest. Kursuse teine osa on suhtlem istreening, kus käsitletakse 1 A P(12S+28i) *E üliõpilasnõustaja töös vajalikke psühholoogilisi oskusi: isikutaju, □Psühholoogia:m ag interpersonaalset suhtlemist, enesekehtestamist, grupi juhtim ist, koostöö Kord kuus toimuvatel seminaridel arutatakse konkreetsete õppeülesannete soodustamist ning enam kasutatavaid grupitöö meetodeid. planeerim ise, õppematerjali ettevalm istam ise ja õppetöö läbiviimisel üles ©aprill, 1. n.14 L, 10 S n-s kerkivaid probleeme. Iga m agistrant valmistab vähemalt 10 tunni mahus september, 3. n. 10 P n-s => E õppetööd. © septem ber, 3. n.2 S n-s SOPH.0 0 .I l l Neurokeemia veebruar, 3. n.2 S n-s => E korr. professor Jaanus Harro 2AP(30L+10S+40i) *E SO PH.00.120 Psühholoogia õpetam ise metoodika II ■Psühholoogia:ülem korr. professor Jüri Allik, dotsent Eve Kikas, dotsent Aavo Luuk. dotsent ©ARFS.01.007 Olev M ust, dotsent A leksander Pulver, dotsent T iia Tulviste, lektor Maie Kursuse edukalt läbinud üliõpilased teavad põhiliste aju Kreegipuu, lektor M arika Rauk virgatsainesüsteemide biokeemiat ja paigutust, ning seoseid käitum ise 2AP(12S+68i) *E erinevate aspektidega. Saadakse teadm isi, mis hõlbustavad käitumise □ Psühholoogia:m ag bioloogia mõistmist ning psüühikat m õjustavate farmakonide toim est Kord kuus toimuvatel seminaridel arutatakse konkreetsete õppeülesannete arusaamist. ettevalm istam isel, planeerimisel jne. tekkinud probleeme. Iga magistrant © 1 .-16 . n.2 L, .5 S n -s 1 ref => E valm istab ette iseseisva kursuse vähem alt 1 AP mahus. © septem ber, 3. n.2 S n-s SOPH.00.113 M enetluspraktika kliinilises psühholoogias I veebruar, 3. n.2 S n-s => E lektor Maie Kreegipuu 1 AP(32P+8S) *E SO PH .00.121 Psühholoogia õpetam ise metoodika eriseminar □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem õppeülesande täitja Aune Valk Ühenädalane praktika üliõpilase valitud ajal kokkuleppel haigla 2A P(8L+16S+56i) *E juhtkonnaga. □ PsühhoIoogia:mag ©juuni, 1. n.32 P, 8 S n-s => E O SO P H .00.119, SO PH.00.120 Kursuse eesm ärk on arendada noorte õppejõudude aktiivset ja teadlikku SOPH.00.114 M enetluspraktika kliinilises psühholoogias II suhtum ist õppeprotsessi, mistõttu praktiliste esinemisoskuste kõrval lektor Maie Kreegipuu käsitletakse erisem inaris ka kõrgharidusega seonduvaid teoreetilisi 2AP(64P+16S) *E küsimusi. Tähelepanu pööratakse õppevormide ja -meetodite paljususele, □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem täiskasvanute õpetam ise eripäradele jm . küsimustele. Kahenädalane praktika üliõpilase valitud ajal kokkuleppel haigla © veebruar, 6. n.4 S n-s 1 re f => E juhtkonnaga. ©juuni, 2. n.32 P, 8 S n-s => E SO PH .00.124 Juhendajasem inar I korr. professor Jüri Allik, korr. professor Jaanus Harro, korr. professor SOPH.00.115 M enetluspraktika kliinilises psühholoogias III Peeter Tulviste lektor Maie Kreegipuu 5AP(24S+176i) *E 3AP(96P+24S) *E ■ Psühholoogia:dokt □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem Sem inar 1. aasta doktorantidele, kus käsitletakse doktoritöö planeerimise Kolmenädalane praktika üliõpilase valitud ajal kokkuleppel haigla ja uurim ism eetodite valikuga seotud probleeme. Seminar toimub kord juhtkonnaga. kuus. ©juuni, 3. n.32 P, 8 S n-s => E © septem ber, 4. n.3 S n-s veebruar, 4. n.3 S n-s => E SOPH 00 116 M enetluspraktika kliinilises psühholoogias IV lektor Maie Kreegipuu SO PH .00.125 Juhendajasem inar II 4AP(128P+32S) *E korr. professor Jüri Allik, korr. professor Jaanus Harro, korr. professor □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem Peeter Tulviste Neljanädalane praktika üliõpilase valitud ajal kokkuleppel haigla 5AP(24S+176i) -E juhtkonnaga. ■Psühholoogia, dokt 416 SOTSIAALTEADUSKOND 416 O SO PH .00.124 © septem ber, 7. n.4 L, 4 P n-s => E Sem inar 2. aasta doktorantidele. Käsitletakse andmete kogum ise ja töötlem isega seotud probleeme. A rutletakse ka uuem a teem akohase SO PH.00.138 P sühholoogia kirjanduse üle. Sem inar toim ub kord kuus. korr. professor Peeter Tulviste © septem ber. 4. n.3 S n-s 2AP(32L+48i) *E veebruar, 4. n.3 S n-s => E □ (v en e keeles): Venekeelne ülevaatekursus. SO PH.00.126 Juhendajasem inar III © 1 .-1 6 . n.2 L n-s = > E korr. professor Jüri Allik, korr. professor Jaanus Harro, korr. professor Peeter Tulviste SO PH .00.140 P erso n a liju h tim in e 5AP(24S+176i) *E õppeülesande täitja Mari Nõmm ■ Psühholoogia:dokt 2A P(30L+6S+44i) *E O SO PH .00.124, SO PH .00.125 □Õ eteadus: Seminar III aasta doktorantidele. Vaatluse alla tulevad andm etöötlusega Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade personalijuhtim isest keskendudes seotud probleem id, samuti käsitletakse uuem at teem akohast kirjandust. personalijuhtim ise spetsiifikale m editsiiniasutuses. Käsitletakse Sem inar toimub kord kuus. planeerim ist, koolitam ist j a arendam ist, hindamist, tasustamist ja © septem ber, 4. n.3 S n-s m otiveerim ist, töösuhete ja töökeskkonna kujundamist, veebruar, 4. n.3 S n-s => E personaliarvestust. Sem inarides analüüsitakse personalijuhtimise kogem ust eesti meditsiiniasutustes. SOPH.00.127 Ju h e n d a ja se m in a r IV © m ai, 2. n . l 5 L, 3 S n-s 1 knt, 1 r e f= > E korr. professor Jüri Allik, korr. professor Jaanus Harro, korr. professor Peeter Tulviste SO PH.00.144 Õ petam isteh n o lo o g ia te psühholoogilised alused 5AP(24S+176i) *E dotsent Aavo Luuk ■Psühholoogia:dokt 2AP( 10L +6P + 16S+48i) *E O SO PH .00.124, SO PH .00.125, SOPH.00.126 □ Psühholoogia:ülem , mag Seminar 2. aasta doktorantidele. Vaatluse all on põhiliselt doktoritöö Kursus annab ülevaate psühholoogilistest teooriatest ja faktidest, millele vorm istam isega ja tulem uste analüüsiga seotud probleemid. Seminar toetuvad õpetam istehnoloogiate kaasajastam ise püüdlused. toimub kord kuus. © 24. - 39. n .l L, 1 S n-s 1 knt, 1 re f= > E ©septem ber, 4. n.3 S n-s veebruar, 4. n.3 S n-s => E SO PH.00.147 P e rso n a liju h tim in e õppeülesande täitja Mari N õm m SOPH.00.128 D o k to risem in ar 3AP(26L+24S+70i) *E korr. professor Jüri Allik, korr. professor Jaanus Harro, korr. professor □ Psühholoogia:kesk Peeter Tulviste Kursuse eesm ärgiks on anda terviklik ülevaade personalijuhtimisest kui 5AP(40S+160i) *E protsessidest, mis toim ivad teatud keskkonnas ja millede teadlikul □ Psühholoogia:dokt kujundamisel on võim alik saavutada soovitud tulemusi. Käsitletakse Seminarides toimub teem akohase kirjanduse ja tööde süvendatud arutelu, planeerimist, koolitam ist ja arendam ist, hindamist, tasustamist ja ©septem ber, 5. n.4 S n-s motiveerim ist, töösuhete ja töökeskkonna kujundamist, veebruar, 5. n.4 S n-s => E personaliarvestust. Sem inarides analüüsitakse eesti era- ja avaliku sektori organisatsioonide personalijuhtim ise kogemust. SOPH. 00.131 T erv isepsühho loog ia ©5. - 13. n.3 L, 3 S n-s 1 knt, 1 re f => E õppeülesande täitja Talvi K allasm aa 2AP(20L+6P+14S+40i) *E SO PH.00.148 P sühholoogia m eta teo o ria . A ja lugu ja kaasaeg ■ Rakenduspsühholoogia:m ag lektor Aaro Toom ela □Psühholoogia: ülem 2AP(45S+35i) *E O SO PH .00.038, SOPH.00.103 ■ Psühholoogia:m ag Kursusel käsitletakse tervisepsühholoogia uurimism eetodeid ja peamisi Kursuses käsitletakse m etateooria arengut psühholoogias (W Wundt, teemasid: Tervisekäitum ine ja selle biopsühhosotsiaalsed tegurid. Stress J.M .Baldwin, H .Wheeler, L .Võgotski, H.W erner, D.Krech. L. von ja toimetulek stressiga. Valu. Alkoholism ja suitsetamine. Spetsiifiliste Bertalanffy. Kaasaegsed käsitlused: E.Thelen, B.Rogoff, E.Gibson. T. van haigustega (nt. vähk, AIDS, südam ehaigused) seotud psühholoogilised Gelder). probleemid. K ohanem ine krooniliste haigustega. © septem ber, 5. n.9 S n-s => E © 2 4 .-3 3 . n.2 L, 1 P, 1 S n-s => E SO PH .00.149 M ag istritöö teem ade m eta teo reetiline analüüs SO PH .00.133 Ju h tu m ia n a lü ü s i alused lektor Aaro Toom ela lektor Maie Kreegipuu 2A P(40S+40i) *E 2AP(20L+16S+44i) *A ■ Psühholoogia:m ag ■ RakenduspsühhoIoogia:m ag O SO PH .00.148 □ Psühholoogia: ülem Kursuse käigus analüüsitakse m agistritööde projekte "Psühholoogia Kursus õpetab korraldam a ja analüüsim a tööd patsientidega: planeerim a m etateooria" kursuses käsitletud m etateoreetilises perspektiivis, intervjuusid ja hindam isi, süstem aatiliselt kogum a andmeid, neid © veebruar, 5. n.8 S n-s => E analüüsima ja tõlgendam a, juhtum it kontseptualiseerim a ja esitama. Praktilises osas analüüsitakse osalejate tööd patsientidega ja harjutatakse SOPH.00.153 S o tsiaa lne tu n n e tu s kliinilise psühholoogi töö dokum enteerim ist. Kursus toim ub üle nädala 4 Õppeülesande täitja Andu Rämm er tundi korraga. 1.5 AP( 16L+8S+36i) -E © septem ber. 9. n.2 L, 2 S n-s 1 re f => E □ Sotsioloogia: OSO PH .00.104 SO PH.00.135 S isse ju h a tu s kog n itiiv -k ä itu m iste raap iasse Kursusel tutvustatakse erinevaid sotsiaalses keskkonnas orienteerumise ja õppeülesande täitja Katri-Evelin Esop toim etuleku käsitlusi. V õrreldakse tuntum aid Euroopa ja Põhja-Ameerika 3A P(40L+12P+4S+64i) *E päritolu teooriaid, üksikasjalikum alt peatutakse ettekujutuste tekkel ja ■R akenduspsühholoogia:m ag levikum ehhanism idel. О SO PH.00.019, SO PH .00.038 © Ei ole teada => E Kursus annab sissejuhatava ülevaate kognitiiv-käitum isteraapiate olem usest, m eetoditest ja rakendusvaldkondadest kliinilises SO PH .00 154 Psühhobio loog ia e rise m in a r psühholoogias. Kursus sisaldab praktilisi harjutusi käsitletud m eetodite ja korr. professor Jaanus Harro tehnikate kohta. Kursus toim ub kahepäevaste tsüklitena 1 kord kuus. 2AP(40S+40i) -E SOTSIAALTEADUSKOND 417 □Psiihholoogia:mag, Psühholoogia:dokt Kursus tutvustab kognitiivses psühhofüsioloogias kasutatavaid o s o p h .oo. i i i , s o p h .oo. i i 2 uurimismeetodeid. Psühhobioloogia erisem inaris süvenetakse aktuaalsetesse närviteaduste © 1 .- 8 . n.2 L, 2 P n-s => E probleemidesse, analüüsitakse värskeid artikleid sõlm küsim ustest, tutvutakse lähemalt psühhobioloogia klassikaliste m eetoditega ja SO PH .00 163 Uimastid ja elu genereeritakse uusi ideid eksperimentaalseks uurimistööks. Õppetöö korr. professor Jaanus Harro toimub viietunniste sem inaridena üle nädala. Vahelduvad 2AP(32L+48i) *E uurimismeetoditega tutvumine ja uue, viimase kuu jooksul ilmunud "Uimastid ja elu" tutvustab eelneva ettevalm istuseta kuulajaile keelatud kirjanduse arutelu. keem iliste ainete (nn. narkootikumide ehk nauteainete) omadusi ja ©1. - 16. n.2.5 S n-s 5 re f= > E kasutam isest tekkivaid probleeme ühiskonnas. Kursuse edukalt läbinud teavad nauteainetesse ja sõltuvushäiretesse puutuvaid põhimõisteid, SOPH.00.155 Nauteained ja ravimsõltuvus põhilisi sõltuvus- ja rekreatsiooniravim eid, nende kasutamise ajalugu, korr. professor Jaanus Harro, korr. professor Lem bit Rägo, korr. professor pea- ja kõrvaltoimeid, asjassepuutuvat seadustikku ja Veiko Vasar, dotsent Tam ara Janson, lektor Merike Kull regulatsioonim ehhanism ide ajalugu, ravim sõltuvusest tingitud sotsiaalseid lAP(20L+20i)*E probleeme ja sõltuvushäirete tekkepõhjusi. Käsitletakse nauteainete ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 diskursuse muutumisi m itm esugustes ühiskondades erinevatel Kursuse edukalt läbinud üliõpilased teavad sõltuvusravim itesse ja - ajaperioodidel. Loengukursus integreerib tänapäevaseid teadmisi häiretesse puutuvaid põhimõisteid, põhilisi sõltuvus- ja nauteainete ja nende mõju kohta molekulaarbioloogiast rekreatsiooniravimeid, nende pea- ja kõrvaltoimeid, asjassepuutuvat ühiskonnateadusteni lihtsal ja üldiselt arusaadaval viisil. seadustikku, ravim sõltuvusest tingitud sotsiaalseid probleeme ja © 1. - 16. n.2 L n-s 2 knt => E sõltuvushäirete tekkepõhjusi, ning oskavad käsitleda narkomaaniaprobleeme koolis. SO PH .00.172 Erivajadustega lapsed ©24. - 39. n.l L n-s 1 ref => E dotsent Eve Kikas, õppeülesande täitja Reet Montonen 2A P(16L+20S+44i) *E SOPH.00.156 Individuaalsed erinevused I ■Rakenduspsühholoogia:m ag õppeülesande täitja Talvi Kallasmaa □Psühholoogia:ülem 1.5AP(20L+8S+32i) *E Kursuste eesmärgiks on anda lastega töötavatele psühholoogidele 1) ■Eripedagoogika:alam, Psühholoogia:alam selliseid teadm isi, mis aitavad neil paremini märgata nn erivajadustega Antud kursus moodustab osa tervikkursusest "Ülevaade psühholoogiast", õpilasi ning 2) praktilisi oskusi erivajadustega laste abistamiseks.Kursus milles on peale käesoleva veel neli osa (Tegevus ja tunnetus I, koosneb kolm est blokist: käitumisraskustega, õpiraskustega ja Arengupsühholoogia 1, Kliiniline psühholoogia I, Sotsiaalpsühholoogia 1). em otsionaalsete/neurootiliste probleem idega lapsed.Põhirõhk iseseisval Kursus annab ülevaate kahest peam isest valdkonnast individuaalsete tööl kirjandusega, konkreetsete erivajadustega laste vaatlemisel ja selle erinevuste puhul: need on inimese vaim sed võimed (intelligentsus) ja põhjal järelduste tegemisel. Seminarides analüüsitakse konkreetseid isiksuse omadused. Eraldi käsitletakse nelja olulisem at lähenemist juhtum eid. isiksusele: psühhoanalüütiline, kognitiiv-käitum uslik, hum anistlik ja © septem ber, 5. n.4 L, 4 S n-s 1 ref => E klassifitseeriv lähenemine. © 1 .-6 . n.4 L, 2 S n-s => E SOPH.00.178 K ohtupsühholoogia T iina Kompus SOPH.00.157 Tegevus ja tunnetus I 2A P(16L+8S+56i)*E dotsent Aavo Luuk, lektor M arika Rauk, Õppeülesande täitja Kairi □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem , Psühholoogia:mag Kreegipuu Kursus tutvustab psühholoogi tööd kohtueksperdina ning sellega seotud 3AP(42L+22S+56i) *E valdkondi. ■Eripedagoogika:alam, Psühholoogia:alam © septem ber, 6. n.4 L n-s 1 ref => E Antud kursus on osa suuremast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", milles on peale käesoleva veel neli osa: Individuaalsed erinevused I, SO PH .00.185 Arengupsühholoogia m agistrikursus Arengupsühholoogia I, Kliiniline psühholoogia I ja Sotsiaalpsühholoogia dotsent Eve Kikas, dotsent Tiia Tulviste I Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade psühholoogia põhim õistetest ja 2A P(10L+10S+60i)*E uurimisvaldkondadest. □ Rakenduspsühholoogia:m ag © 7.-20 . n.4 L, 2 S n -s => E Käsitletakse m õningaid arengupsühholoogia teooriaid ja uurimismeetodeid. Pearõhk on neil lapse arengu aspektidel, millest sõltub SOPH.00.158 Kriisipsühholoogia lapse edukus koolis. Seminarides arutletakse arengupsühholoogia Õppeülesande täitja Kaia Kastepõld olulisem ates ajakirjades viim astes num brites ilmunud artiklite üle. 2AP(16L+10P+16S+38i) *E © veebruar, 5. n.2 L, 2 S n-s => E □Psühholoogia:kesk OSOPH.00.088, SOPH.00.103 SOPH.00.188 Süsteem id ja teooriad psühholoogias ©SOPH.00.004 korr. professor Jüri Allik, korr. professor Jaanus Harro, korr. professor Loengutes antakse ülevaade erinevatest kriisitüüpidest - arengulistest ja Peeter Tulviste, lektor Aaro Toom ela situatiivsetest kriisidest (näiteks elum uutustest tingitud tingitud kriisid, 2A P(16L+16S+48i) *E looduskatastroofid, suitsiidikatsed, parandam atud haigused jm s.). ■ Psühholoogia:ülem Käsitletakse kriisiabi meetodeid üldiselt ja spetsiifilistest probleem idest Kursuse eesm ärgiks on psühholoogia põhikursuse lõpus keskenduda tulenevalt, näiteks kuidas abistada AlDS-i haiget või surijat, või lähedase tänapäeva psühholoogia olulisem atele süsteemidele ja teooriatele. kaotanud inimest. Pikemalt räägitakse usaldustelefoni töö põhimõtetest. Vaadeldakse psühholoogia lähiajaloo m õjukamate suundumuste olemust Praktilises osas läbivad tudengid treeningu usaldustelefoni tööks vajalike ja arengutendentse: kognitivism, kultuuriline relativism, postmodernism, oskuste osas ning osalevad nõustajana usaldustelefonis ja psühholoogia neuroteadused jne. serveris Internetis. © 1. - 16. n .l L, 1 S n -s 1 re f => E ©veebruar, 8. n.2 L, 2 S n-s mai, 2. n.5 P n -s = > E SO PH.00.189 Uurim istöö teem ade analüüs ja retsenseerimine Õppeülesande täitja Kairi Kreegipuu SOPH.00.161 Kognitiivse psühhofüsioloogia meetodid 1 AP(4L+12S+24i) *E dotsent Aavo Luuk ■ Psühholoogia:üIem 2AP(I2L+16P+4S+48i) *E Kursus põhineb suures osas iseseisval tööl ning koosneb järgm istest □Psühholoogia: ülem osadest: 1) viimasel ajal osakonnas kaitstud sem inari- ja lõputööde OSOPH.00.015, SO PH .00.016 lugem ine ja refereerim ine; 2) om a töö tutvustamine. Seminarides ©ARFS.01.007 arutatakse ühiselt iseseisva töö tulemusi. © 1 .-1 6 . n.2 S n -s 1 re f => E 418 SOTSIAALTEADUSKOND 41 Kursus tutvustab biopsühholoogiat teiste neuroteaduste seas. kognitiivse SOPH.00.190 Psühholoogia m agistrieksam (M Sc)5AP(200i) *E neuroteaduse ja afektiivse neuroteaduse problem aatikat. Kursus on ■Psühholoogia:mag mõeldud m ittepsühholoogidele. ©24. - 35. n.3 L, 1 S n-s 1 knt => E ® Ei ole teada => E SO PH .00.216 Eneseesitlus ja m ainekujundus SOPH 00 191 K liinilise psühholoogia magistrieksam õppeülesande täitja Toivo Aavik 5AP(200i) *E 2A P(32L+48i) *E ■Rakenduspsühholoogia:m ag □ Psühholoogia.kesk Kursus annab põhjaliku, integratiivse ülevaate eneseesitluse teooriatest. ® Ei ole teada => E Kursuse käigus saab vastuse küsim ustele, miks indiviidid on huvitatud om a avalikust m ainest ja kuidas eneseesituslikud motiivid mõjutavad SO PH.00 192 K oolipsühholoogia magistrieksam nende käitum ist ja motiive. V äga vajalik kursus neile, kes uurivad 5AP(200i) *E isiksust, motivatsiooni, se ifi, sotsiaalseid mõjusid ja interpersonaalset ■Rakenduspsühholoogia:m ag suhtlemist. Kasulik kursus kõigile, kes inimkäitumise vastu huvi tunnevad. ® Ei ole teada => E © 1. - 16. n.2 L n-s 1 knt, 1 ref => E SOPH.0 0 .194 Psühholoogia doktorieksam (PhD)10AP(400i) *E SOPH 00.217 Erialapraktika kliinilises psühholoogias (magistriõpe) ■Psühholoogia:dokt lektor M aie Kreegipuu 10 A P(4L+240P+16 S + 140i) ®Ei ole teada => E ■R akenduspsühholoogia:m ag OSOPH.OO.l 13, SOPH.OO.l 14, SOPH.OO.l 15, SOPH.OO.l 16 SOPH.00.204 M enetluspraktika koolipsühholoogias II M agistrandid praktiseerivad meditsiiniasutustes ja harjutavad dotsent Eve Kikas, õppeülesande täitja Reet M ontonen, õppeülesande rakenduspsühholoogina töötam ist. Seminarides saab praktikant võimaluse täitja Mairi M ännam aa, õppeülesande täitja Katrin Pruulman arutada om a töös ettetulevaid sisulisi, m etoodilisi, tehnilisi kui ka eetilisi 10A P(4L+240P+16 S + 140i) *E probleeme. ■Rakenduspsühholoogia:m ag © septem ber, 10. n.34 P, 6 S n-s => E Praktika toimub kliiniku(te)s kogenud kliiniliste lapsepsühholoogide juhendam isel. Praktika eesm ärk on tutvustada koolipsühholoogidele SOPH.00.218 K oolipsühholoogia erisem inar I kliinikutes enam kasutatavaid metoodikaid. Sissejuhatavad loengud ja dotsent Eve Kikas vaheseminarid toim uvad ülikoolis. 2AP(40S+40i) *E ©septem ber, 10. n.26 P n-s 1 re f => E □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem , Psühholoogiam ag OSOPH.OO.OIO SOPH.00.205 M enetluspraktika koolipsühholoogias III Kursus on mõeldud eelkõige neile, kes vastaval teemal seminari-, lõpu- dotsent Eve Kikas, õppeülesande täitja Hele Kanter või magistritööd teevad, kuid on avatud ka teistele huvilistele. Rõhuasetus 10A P(4L+240P+16 S + 140i) *E on kahel tem aatikal: 1. Lapse m õtlem ise areng ja kooliõpetuse mõju ■Rakenduspsühholoogia:m ag Tava-, väär- ja teaduslikud mõisted. Õpetajate väärmõisted. 2. Praktika toimub koolis, nõustamiskeskuses või õpi abi keskuses kogenud Erivajadustega lapsed ja nende abistamine koolis. Õpetajate hoiakud koolipsühholoogi(de) juhendam isel. Sissejuhatavad loengud ja erivajadustega laste suhtes, koolipsühholoogi rollid. Seminarides vahesem inarid toim uvad ülikoolis. tutvutakse vastava kirjandusega. © septem ber, 10. n.26 P n-s 1 ref => E © septem ber, 5. n.4 S n-s 1 re f veebruar, 5. n.4 S n-s 1 re f => E SO PH.00.210 Tööpsühholoogia alused 2AP(20L+20S+40i) *E SO PH.00.219 Erikursus arengupsühholoogiast IV □Tervisekasvatuse õpetaja (lisaeriala): , Terviseõpetuse õpetaja dotsent T iia Tulviste (lisaerialana): 2AP(8L+12P+12S+48i) *E Kursuse käigus saavad m agistrandid ülevaate töökeskkonnas leiduvatest □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem , Psühholoogia:mag, ja isiksusest tulenevatest faktoritest, mis mõjutavad töö tulem ust ja Psühholoogia:dokt indiviidi heaolu. Antakse ettekujutus sellest, kuidas isiksuse omadused, Kursus on m õeldud eelkõige neile üliõpilastele, kes teevad oma seminari-, erinevad vajadused ja m otiivid , inim estevahelised suhtlem ism ustrid ja lõpu-, m agistri- või doktoritööd arengupsühholoogiast. kujunenud normid m õjutavad töökeskkonna tajum ist ning võivad viia © septem ber, 8. n .l L, 1.5 P, 1.5 S n-s 1 re f= > E stressi, läbipõlemise ja depressioonini. © m ärts, 10. n.2 L, 2 S n-s => A SOPH.00.220 Erikursus arengupsühholoogiast V dotsent T iia Tulviste SO PH .00.211 Arenguteooria ja arengupsühholoogia 2 A P (8L + 12 P + 12S+48i) *E dotsent Aavo Luuk □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem , Psühholoogiamag, 2A P(26L+6S+48i) -E Psühholoogia:dokt □M editsiiniÕeteadus:dipl Kursus on mõeldud eelkõige neile üliõpilastele, kes teevad oma seminari-, © SO PH .00.029 lõpu-, m agistri- või doktoritööd arengupsühholoogiast. Kursus annab ülevaate arengupsühholoogia põhiküsim ustest kogu eluea © veebruar, 8. n. 1 L, 1.5 P, 1.5 S n-s 1 ref => E jooksul alates sünnieelsest arengust kuni surmani. © 126 L, 6 S n-s => E SOPH.OO.221 Kaufm an A BC (K -ABC) testipatarei Õppeülesande täitja Mairi M ännam aa SO PH.00.212 Juhtim ispsühholoogia 2A P(20L+60i) *E dotsent Aavo Luuk □Psühholoogia:ü lem , Psühholoogia:m ag, Rakenduspsühholoogia:mag 2A P(26L+6S+48i) -E Kursus on m õeldud ülem astm e ja m agistriõppe praktilise kursusena □ A vatud Ü lik o o l:, Avatud Ü lik o o l:, MeditsiiniÕeteadus:bak. Tutvustatakse Kaufman ABC testipatareid, sellega seotud uurimusi, © SO PH .00.029, SO PH .00.035, SOPH.00.057 seotust teiste m eetoditega, kasutam ist erinevates valdkondades ja Kursus annab sissejuhatuse juhtim ispsühholoogia põhiprobleem idesse. testipatarei adapteerim isega seotud probleeme. Annab K-ABC praktilise © 1. - 8. n.3 L, 1 S n-s 1 re f => E läbiviim ise ja testitulem uste interpreteerim ise kogem use.Kursus lõpeb eksam iga, mille sooritam ise eelduseks on iseseisvalt tehtud praktiline töö SO PH .00.215 Biopsühholoogia - laste testim ine K-ABCga. dotsent Aavo Luuk © veebruar, 5. n.4 L n-s 1 re f => E 2.5A P(40L+4P+4S+52i) *E 419 SOTSIAALTEADUSKOND 419 SOPH.00.222 Eetika probleemid rakenduspsühholoogias m õtestada m aailm as toim unut ja toim uvat demokratiseerimisprotsessi. dotsent Eve Kikas, lektor Maie Kreegipuu Valdavalt on tegem ist inglisekeelse allikmaterjaliga. 2 AP(8L+10P+20S+42i) © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Jüri Ruus; Politoloogia:bak. ■Rakenduspsühholoogia:m ag Kursuses käsitletakse rakenduspsühholoogi töö eetilisi dilem m asid ja SO PL.O l.019 Balti poliitiline ajalugu üldmetodoloogilisi probleeme. Käsitletavad teemad: konfidentsiaalsus dotsent Andres Ilmar Kasekamp töös täiskasvanutega, väärtuste erinevused ja väärtuskonfliktid, lastega 3AP(32L+88i) *2E töötamise eetilisi ja metodoloogilisi probleeme, psühholoogi □Politoloogia: kompetentsus kui eetiline probleem. OSOPL.Ol .001 ©veebruar, 9. n.2 P, 2 S n-s 1 ref => E Balti riikide võrdlev poliitiline ajalugu kiviajast saadik, rõhuasetusega aastail 1940-1990. SOPH 00.223 Suhted ja emotsioonid II © 24. - 40. n. => E - Andres Ilmar Kasekamp; Politoloogia.bak. dotsent Aleksander Pulver 2 AP( 16L+4P+16S+44i) SO PL.O l.030 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem, Psühholoogia:mag, lektor Vello Pettai Psühholoogia:dokt 3AP(32L+88i) *E Erikursuse eesmärk on anda ülevaade emotsioonide regulatsioonist suhete ■Politoloogia:alam kontekstis. Sügavamalt analüüsitakse afaktiivsete häirete seoseid Loengukursus on pühendatud klassikalise poliitilise filosoofia tähtsamate sotsiaalse võrgustiku ja lähisuhetega, samuti ekspressiivsuse, soorolli ja teoste tutvustam isele alates Vanast Kreekast ja lõpetades 19.sajandiga. isiksuse omavahelisi seoseid, simuleeritud em otsiooniväljenduste osa © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Vello Pettai; Prantsuse keel ja kirjandus bak. sotsiaalses intelligentsuses. ©1. -16 . n.l L, 1 S n-s 1 re f= > E S O PL .01.038 Lääne-Euroopa poliitika lektor Jüri Ruus SOPH.00.224 Keha, m inakontseptsioon ja kultuur 2A P(24L+8S+48i) *E dotsent Aleksander Pulver □Politoloogia: 2 AP( 16L+6P+16S+42i) Kursus analüüsib erinevaid poliitilisi süsteeme Prantsusmaal, Itaalias, □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem, Psühholoogia:mag, Saksam aal, Suurbritannias, Shveitsis jne. näidates täpselt ära nende kui Psühholoogia:dokt liberaalsete dem okraatiate üldised ja ühised jooned ning iseärasused. Erikursuse eesmärk on ülevaate andmine füüsilise m ina omaduste © 24. - 40. n.2 L n-s => E - Jüri Ruus; Politoloogia:bak. psühholoogilistest ning kultuurilistest teguritest. Vaatluse alla võetakse keha skeemi iseärasused ja omdused erinevates kultuurides, keha skeemi SO PL.O l.041 Poliitilised ideoloogiad ja psühhopatoloogia omavahelised seosed, füüsilise atraktiivsuse osat dotsent Raivo Vetik suhetes ja kultuuriliselt determ ineeritud kehaga seotud rituaalid ning 3AP(32L+88i) ‘E sümbolid. ■Politoloogia:kesk © 24.-39 . n.l L, 1 S n -s 1 ref => E O SO PL.O l.030 Kursuses vaadeldakse kaasaja peamisi poliitilisi ideoloogiaid ning nende mõju poliitilisele protsessile. © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Raivo Vetik; Politoloogia:bak. POLITOLOOGIA OSAKOND (PL) SOPL.O l.042 Postm odernistlik poliitiline teooria dotsent Raivo Vetik 2AP( 16L + 16S+48i) *E ÜLDPOLITOLOOGIA ÕPPETOOL (01) □Politoloogia: O SO PL.O l.030 SOPL.Ol.OOl Politoloogia põhikursus Kursus on mõeldud eelkõige sotsiaalteaduskonna tudengitele, eeldab lektor Jüri Ruus poliitilise filosoofia kursuse eelnevat läbimist. Kursus tutvustab 3AP(32L+88i) *2E postm odernistlikke teoreetikuid ja nende poliitikaalaseid vaateid alates ■Politoloogia:alam N ietzschest ja lõpetades Baudrillardiga. Kursus on sotsiaalteaduskonna üliõpilastele. Laiahaardeline sissejuhatav © 24. - 40. n. => E - Raivo Vetik; Politoloogia:bak. kursus, mis käsitleb erinevaid politoloogia kategooriaid nagu poliitiline süsteem, poliitilised parteid, huvigrupid, valim issüsteem id, SO PL.O l.045 Politoloogia teoreetiline seminar võimuprintsiibid, demokraatia jne. Õpikuks on James N.Danzingeri dotsent Raivo Vetik raamat: "Understanding the Political World. An Introduction to Political 1 A P(32S+8i) *A Science" □ Politoloogia: 1, Politoloogia:2, Politoloogia:3, Politoloogia:4, ©1. - 16. n.2 L n-s - Jüri Ruus; Politoloogia:bak. Politoloogia:m ag Sem inar toim ub üle nädala. Seminari sisuks on politoloogia õppejõudude, SOPL.Ol.003 S issejuhatus politoloogiasse magistrantide ning külalisõppejõudude ettekanded oma uurimisteemal lektor Jüri Ruus ning sellele järgnev diskussioon. 2AP(32L+48i) *EA © 1. - 40. n.2 S n-s => A - Raivo Vetik; Politoloogia:bak. □A jalugu:, Majandusteadus: , Õigusteadus: Valikkursus teistele teaduskondadele. Kursuse näol on tegem ist SOPL.Ol .049 V alim issüsteemid sissejuhatava osaga politoloogiasse. Annab ülevaate politoloogia em eriitprofessor Rein Taagepera peamistest uurimisobjektidest ja struktuurist. Parteid, valim ised, re^iimid, 3A P(32L+88i) *E demokraatia jne. □ Politoloogia:kesk, Politoloogia:ülem ©24. - 40. n.2 L n-s 1 knt => E - Jüri Ruus Valim issüsteem ide uurimine näitena poliitika teaduslikust uurimisest: operatsioonistam ise, m õõtmise ja mudelite vastastikune toime. SOPL.01.006 Reziimi siirded Ülem aailm ne ülevaade reegleist, mille abil hääled tõlgitakse lektor Jüri Ruus, külalislektor Hans-Peter Svege esinduskohtadeks. Nende reeglite toime süstemaatiline analüüs. Nende 2AP(32L+48i) *2E mõju poliitilisele tegevusele ja stabiilsusele. Kahe- ja DPolitoloogia: m itm eparteisüsteem id. Kas suhteline esindatus või enamusreegel'1 Eesti ©SOPL.Ol.OOl valim issüsteem id ja nende toime. Kursuse eesmärk on anda ülevaade m aailm a politoloogilisest © 32. - 40. n.4 L n-s => E - Rein Taagepera; Politoloogia bak kirjandusest eri reziimi tüüpide kohta (k.a. ka ülem inekure^iim id). R 'imide tunnused, kriteeriumid ja tüübid aitavad paremini lahti SO PL.O l.065 Geopoliitika lektor Eiki Berg 420 SOTSIAALTEADUSKOND 420 3A P(32L+88i) *E rahvusvaheline dimensioon. K ursus on üles ehitatud loengutele ja □ Politoloogia: sem inaridele, hindam ine toimub essee ja eksami alusel. Geopoliitika on eriline seletusviis, mis hindab j a korraldab koha vastavalt ©1. -1 6 . n.2 L n-s 1 ref => E - Evald M ikkel; Politoloogiabak. riigi või riikide grupi julgeolekule. See kirjeldab võim usuhteid (rivaalsust) m aailm a areenil. SO PL.01.092 Tänapäeva Eesti poliitika probleemid © 24. - 40. n.2 L n-s => E - Eiki Berg; Politoloogia:bak. dotsent Andres Ilmar Kasekam p 2AP(32L+18S+30i) -E SOPL.01.066 Ida-Euroopa ühiskond ja poliitika □ B alti õpingute programm: lektor Evald Mikkel Kursus on teatud jätkuks loengukursusele "Balti siirete institutsionaalsed 3AP(32L+88i) *2E ja sotsiaalsed raamid". Samas ei ole eelnim etatud kursus eelduseks □ Politoloogia: "Tänapäeva Eesti poliitika probleem ide" kuulamiseks. Oodatud on kõik, M illiseid sarnasusi ja erinevusi võim e leida Id a -ja Kesk-Euroopa riikide kes tunnevad huvi Eesti poliitiliste arengute vastu.Keskendutakse neljale ühiskondades ja poliitilistes protsessides? Kursus annab võrdleva ülevaate aspektile Eesti poliitikas: rahvuspoliitika, Eesti poliitilised institutsioonid Ida- ja Kesk-Euroopas viimastel aastatel aset leidnud poliitilistest, ja eliit, liitumine Euroopa L iiduga j a NATO laienem ine.Kursust loetakse sotsiaalsetest ja m ajanduslikest protsessidest. inglise keeles. ®24. - 40. n.2 L n-s => E - Evald Mikkel; Politoloogia:bak. ©24. - 40. n. => E - Andres Ilmar Kasekam p; Balti õpingute programm SOPL.01.067 T ead u stö ö alused SO PL.01.093 Parteide võrdlev analüüs lektor Vello Pettai lektor Evald Mikkel 1 AP(16L+24i) *A 3AP(32S+88i) *E ■Politoloogia:alam □ Polito loogia:m ag Sem inar on m õeldud õpetam aks, kuidas kirjutada teaduslikke töid ja Kursusel tulevad vaatluse alla põhilised klassikalised teoreetilised referaate erinevate sotsiaalteaduslike kursuste jaoks. Harjutatakse ka lähenemised parteidele ja parteisüsteem idele. Käsitletakse parteide suuliste ettekannete tegem ist ning curriculum vitae koostamist vahekorda ühiskonna ja riigiga, parteide organisatsioonilisi aluseid, ®1. - 16. n.2 L n-s => A - Vello Pettai; Politoloogia:bak. parteisüsteem ide tekkim ise ja arenem ise loogikat. Kaasaegsetest probleem idest on põhirõhk asetatud parteide muutumise ja kestmise SOPL.01.074 Poliitiliste süsteem ide võrdlus vahekorra analüüsile ning siirdeühiskondadele omaste parteide ja lektor Evald M ikkel, külalislektor Hans-Peter Svege parteisüsteem ide uurimise erinevatele aspektidele. Kursuse hindamine 4AP(32L+16S+112i) *2E toim ub essee ja eksami alusel. □ Politoloogia: © 24. - 40. n.2 S n-s 1 ref => E - Evald M ikkel; Politoloogia:mag Millised on põhilised sam asused ja erinevused poliitiliste süsteemide vahel? Kursus annab ülevaate võrdleva politoloogia m etodoloogiast, SOPL.01.094 Euroopa idee poliitilistest süsteem idest ja nendes ning nende vahel toim uvatest lektor Vello Pettai, külalislektor Hans-Peter Svege protsessidest. 3AP(32S+88i) *A © 1. - 16. n.2 L n-s => 2E ; Politoloogia:kesk □ Politoloogia:bak. Ühendatud ja integreeritud Euroopa on suuresti 20. sajandi arengu SOPL.01.076 T eadusfilosoofia tulemus. Millised olid liikum apanevad nägemused ja ideed sellise lektor Vello Pettai, külalislektor Hans-Peter Svege ühenduse loom iseks? Kes olid nende ideede algatajateks? Milliseid 3AP(32L+88i) *2E liikumisi nad esile kutsusid? Kuhu suundub Euroopa federalism ■ Politoloogia:m ag tänapäeval?K ursus toim ub sem inarivorm is. Lugemismaterjalid sisaldavad Seminaris käsitletakse teadusfilosoofia ja -m etodoloogia põhiküsimusi. filosoofilisi traktaate, riigim eeste kõnesid, liikumisi käsitlevat kirjandust. © 24. - 40. n.2 L n-s => 2E ; Politoloogia:m ag Kursuse jooksul teevad tudengid ettekandeid ning kirjutavad kaks esseed, mille alusel toim ub hindeline arvestus. SOPL.01.080 Viienda semestri uurim issem inar ©1. - 16. n.2 S n-s 2 re f= > A - Vello Pettai; Politoloogia:bak. lektor Eiki Berg, lektor Vello Pettai 6AP(16S+224i) *E SOPL.Ol .097 Võrdleva poliitika klassika ■Politoloogia:bak. lektor Vello Pettai Kohustuslik sem inar 5. semestril politoloogidele, mis on mõeldud 3AP(32S+88i) *A vaheetapina teel bakalaureusetöö kirjutamisele. Selle tulem usena □ Politoloogia:m ag kirjutavad tudengid iseseisvalt umbes 25-leheküljelise uurimistöö. M agistrantidele m õeldud seminaril keskendutakse tuntumatele teostele Seminarides käsitletakse teadusm etodoloogiat, s.h. pikem a teadustöö võrdlevas poliitikas. Seminari eesm ärk on valm istada magistrante ette ettevalm istam ist ja kirjutamist. Iga üliõpilase teem a arutatakse läbi m agistrieksam iks võrdlevas poliitikas. Loetakse S. Huntingtoni, B. individuaalselt ning m ääratakse sobiv juhendaja. M oore'i, A. Ljiphart'i, R. Chilcote'i j t autorite teoseid. Seminari käigus © 1. -4 0 . n. 1 ref; Politoloogia:3 kirjutatakse kaks esseed. © 1. - 16. n.2 S n-s 2 re f= > A - Vello Pettai; Politoloogia:mag SOPL 01.088 Balti siirete institutsionaalsed ja sotsiaalsed raamid lektor Evald Mikkel SO PL.01.098 Kodanikuühiskonna taastam ine Eestis 1986-1995 3A P(24L+8S+88i) *E korr. professor Rein Ruutsoo □ Balti õpingute programm: 3A P(18L+22S+80i) *E Postkom m unistliku siirde teoreetilised ja em piirilised raamid. Balti riikide □ Politoloogia:bak. eripära ja sarnasus võrreldes teiste postkom m unistlike riikidega. Eesti, Kursusel käsitletakse kodanikualgatuse, poliitiliste, õiguslike ja Läti ja Leedu institutsionaalsete ja sotsiaalsete arengute võrdlev analüüs. sotsiaalsete eelduste kujunem ist kodanikuühiskonna taastamiseks Eestis. Kursus on üles ehitatud loengutele ja seminaridele. Kursuse hindamine Avalikkuse teket, liikum iste, seltside ja poliitiliste parteide kujunemist toim ub essee ja eksam i alusel. vaadeldakse tervikliku protsessina vastastikuses mõjus riikluse ja õiguse © 1. - 16. n. 1 re f= > E - Evald Mikkel; Balti õpingute programm: arenguga.H indam ine toim ub osalem ise (30% ), vahekontrolltöö (30%) ja essee (40% )põhjal. SO PL.01 089 Postkom m unistlikud Balti riigid © 1. - 16. n. 1 knt, 1 re f => E - Rein Ruutsoo; Politoloogia bak. lektor Evald Mikkel 3A P(24L+8S+88i) *E SO PL.01.099 Euroopa ideoloogiad □ PoIitoloogia:bak. korr. professor Rein Ruutsoo Postkom m unistliku siirde erinevate aspektide võrdlev analüüs Eestis, 3A P(18L+22S+80i) *E Lätis ja Leedus. Kursus keskendub järgm istele elem entidele. l)B alti □ Politoloogia:bak. riikide eripära ja sam asus võrreldes teiste postkom m unistlike riikidega; Kursusel käsitletakse poliitilise ideoloogia vorme nagu utoopia, 2)ajaloolise pärandi ja vahetu konteksti vaheline interaktsioon; poliitiline m ütoloogia, eshatoloogia, rassiteooriad, messianism, 3)siirdeprotsessi dünaam ika poliitiline, sotsiaalm ajanduslik ja 421 SOTSIAALTEADUSKOND 421 m odemiseerumisteooriad, tsivilisatsioonide kokkupõrked.Hindamine © 1. - 16. n.2 L n-s => 2E - Rein Toomla; Politoloogia:bak. toimub osalemise (30% ), vahekontrolitöö (30%) ja essee (40%)põhjal. ©1. -16 . n. 1 knt, 1 ref => E SOPL.02.015 Külm sõda lektor Rein Toomla SOPL.01.100 Antikom m unistlik revolutsioon Balti riikides 1986-1995 2AP(24L+8S+48i) *2E korr. professor Rein Ruutsoo □ Politoloogia:kesk, ülem 3AP(18L+22S+80i) ©SO PL.02.016 □Politoloogia:bak. Kursus annab teoreetilise ülevaate Külmast sõjast nii tervikuna kui ka Kursusel analüüsitakse võrdlevalt Balti riikide taasiseseisvum ise ühiseid etappide kaupa. Loengutes analüüsitakse antud probleemi lähtudes nii ja erinevaid jooni. Keskendutakse poliitilise võimu vahetum ise ja Läänes kui ka Idas levinud seisukohtadest. Osa kursuse mahust on demokraatia tekke seisukohalt olulistele muutustele (avalikkuse taasteke, pühendatud Külma sõja järgsele perioodile. Sobib üliõpilastele, kes on meedia areng jne).Kursuse lõpuks kirjutab tudeng essee või lühiuurimuse. ju b a kuulanud sissejuhatust rahvusvahelistesse suhetesse ja kursust Hindamine toimub sem inarides osalemise (50%) ja essee (50% ) põhjal. rahvusvahelised suhted 19. ja 2 0 . sajandil. ©24. - 40. n. 1 re f => E - Rein Ruutsoo; Politoloogia:bak. © 1. - 16. n.2 L n-s => 2E - Rein Toomla; Politoloogia:bak. SOPL.01.101 Sotsiaalne kapital ja tsiviilkultuur SOPL.02.016 Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse korr. professor Rein Ruutsoo lektor Eiki Berg 3AP(18L+22S+80i) *E 3AP(32L+88i) *E □ Politoloogia:mag ■Politoloogia:alam Magistrantidele mõeldud kursusel käsitletakse sidemete ja Kursuse eesm ärgiks oleks tutvustada rahvusvaheliste suhete arengut suhtevõrgustike arengut, mis on vajalikud liikumiste, parteide ning maailm as pärast Teist m aailm asõda läbi erinevate teoreetiliste laiemalt kogu kodanikuühiskonna edukaks mobiliseerimiseks. seisukohtade, poliitiliste osalejate ja protsesside prisma. See on ©24. - 40. n. 1 ref => E - Rein Ruutsoo; Politoloogia:mag makropoliitilinevaatenurk, mis võtab tähelepanu alla maailmapoliitikas osalejate huvid ja võim alused; üksteist siduvad heaolu ja julgeoleku teem ad; ning võim alikud koostöö- ja vastasseisude lahendid selles korrapäraselt struktureeritud (või kaootilises) maailmas. RAHVUSVAHELISTE SUHETE TEOORIA © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Eiki Berg; Politoloogia:bak. ÕPPETOOL (02) SO PL.02.019 Eesti rahvusvaheline seisund ja välispoliitika korr. professor Kaido Jaanson 3AP(32L+88i) *E SOPL 02 008 Eesti poliitilise mõtte ajalugu ■Politoloogia:ülem lektor Rein Toomla Kursuse eesm ärk on anda ülevaade Eesti kohast rahvusvaheliste suhete 3AP(16L+16S+88i) *E süsteem is läbi aegade ja iseloom ustada Eesti Vabariigi välispoliitikat ning □Politoloogia:mag selle põhietappe 20. sajandil. Kursuse loenguosa annab ülevaate poliitiliste ideede arengust vastavalt © 1 .-1 6 . n.2 L n-s => E - Kaido Jaanson; Politoloogia:bak. erinevatele teoreetilistele arusaamadele. Seminarid on suuresti pühendatud Eesti ajaloo sõlm perioodidele iseloomulike tekstide SOPL.02.023 Rahvusvaheline poliitökonoomia analüüsile ning olulisemate Eesti erakondade seisukohtade evolutsioonile. lektor Eiki Berg, külalislektor Hans-Peter Svege ©24. - 40. n.2 L n-s => E - Rein Toomla; Politoloogia:m ag 3AP(32L+88i) *E □ Politoloogia:kesk, Politoloogia:ülem SOPL.02.009 Eesti poliitiline süsteem © SO PL.02.016 lektor Rein Toomla Kursus annab ülevaate erinevatest koolkondadest ja teoreetilistest 3AP(48L+72i) *2E seisukohtadest ja tutvustab poliitika ja majanduse kokkupuutepunkte. ■Politoloogia:kesk Seda tehakse arutledes majandusprotsesside ja poliitiliste tegijate üle ©SOPL.Ol.OOl kolmel tasemel - globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasemel. Peateema Kursus on jätkuks sügissemestril kavas olevale sissejuhatusele Eesti on päevatrendid m aailm akirjanduses, majanduse arengus, erinevad poliitikasse, kontsentreerides om a põhitähelepanu Eesti ühiskonnale ja koolkonnad, rahvusvaheline kaubandus, kapitali liikumine ja tema poliitiklale alates 1980. aastate lõpust. Eraldi osa on pühendatud rahare^iim id, majanduslik integratsioon ja regionalism, riigi samalaadsete protsesside võrdlusele Läti ja Leeduga. Sobib üliõpilastele, m ajanduspoliitika j a maailmalinnad. kes on kuulanud politoloogia põhikursust ja ju b a nimetatud Eesti poliitika ©24. - 40. n.2 L n-s => E ; Politoloogia:bak. kursust. ©24 - 40. n.2 L n-s => 2E - Rein Toomla; Politoloogia:bak. SOPL.02.026 Läänem erem aad rahvusvaheliste suhete süsteemis korr. professor Kaido Jaanson SOPL.02.010 Julgeolekupoliitika 3AP(32L+88i) *E lektor Rein Toomla □Politoloogia:kesk 3AP(16L+16S+88i)-E Kursus käsitleb teem at läbi aegade, kusjuures põhirõhk on XX sajandil. □ Politoloogia:mag Läänemere regiooni koht maailmas, regiooni suhted ja suhtelisus maailma Kursus sisaldab analüüsi II m aailm asõja järgsetest julgeoleku muude regioonidega. Siinsete riikide välispoliitikad. Suurriikide poliitika doktriinidest, seda nii Idas kui Läänes. Eraldi osa kursuse mahust on regiooni suhtes. Regiooni tulevikuperspektiivid. pühendatud Eesti julgeolekupoliitikale. Kursuse loenguosa käsitleb ©24. - 40. n.2 L n-s => E - Kaido Jaanson; Politoloogia:bak. peamiselt teoreetilisi arusaamu sellest valdkonnast, seminarides analüüsitakse maailma julgeolekupoliitika olulisem aid sündmusi. SOPL.02.027 Välispoliitika teooria © I. -16. n.2 L n-s => E - Rein Toomla; Politoloogia:m ag lektor Rein Toomla 2AP(32L+48i) *2E SOPL.02.011 Sissejuhatus Eesti ühiskonda ja poliitikasse □ Politoloogia:ülem lektor Rein Toomla O SO PL.02.016, SOPL.02.025 3AP(32L+16S+72i) *2E Kursuse eesm ärgiks on ülevaate andmine välispoliitiliste ■Politoloogia:alam kontseptsioonide arengust ja süsteem idest eriti viimaste aastakümnete ©SOPL.Ol.OOl jooksul. Kursus sisaldab teoreetilist ja praktilist ülavaadet Eesti poliitiliste ©24. - 40. n.2 L n-s => 2E - Rein Toomla; Politoloogia:bak. institutsioonide arengust kuni taasiseseisvum iseni. Põhirõhk asetub 20 - 30. aastatele, millele lisanduvad käsitlused nii tsaarivõim u kui ka SOPL.02.035 Fashismi ajalugu nõukogude võimu perioodist. Sobib üliõpilastele, kes on kuulanud või dotsent Andres Ilmar Kasekamp kuulavad samaaegselt politoloogia sissejuhatavat kursust. 2A P(24L+56i) *E 422 SOTSIAALTEADUSKOND 422 □ Politoloogia:bak. SEMIOOTIKA OSAKOND (SE) Kursus annab ülevaate fashistlike liikum iste ja rezhiim ide tekkest ja arengust Itaalias, Saksamaal ja teistes Euroopa riikides. © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Andres Ilmar Kasekam p; Politoloogia.bak. SEMIOOTIKA ÕPPETOOL (01) SOPL.02.036 Lääne-Euroopa Teise m aailm asõja lõpust tänapäevani dotsent Andres Ilmar Kasekamp SO SE.O l.001 Sissejuhatus sem iootikasse 3AP(30L+90i) *E õppeülesande täitja M ihhail Lotman ■A jalugu:alam 3A P(32L+88i) *E □ Politoloogia:bak. ■Sem iootika ja kulturoloogia:alam Antud kursus võtab vaatluse alla eelkõige Lääne-Euroopa riikide See on ülevaatlik kursus, m illes käsitletakse nii sem iootika kujunemisloo poliitilised arengud Teise m aailm asõja lõpust tänapäevani. Keskendutakse jooni kui ka antakse selle põhiprobleem ide süstemaatiline ülevaade kolmele võtmeriigile: Prantsusm aale, S uurb ritan n ia l, Lääne-Saksamaale. Teem adest: sem ioosis ja selle kom ponendid; semioosise dimensioonid Pööratakse tähelepanu ka Itaalia ja Hispaania arengutele ning süntaktika, sem antika ja pragm aatika; märkide genereerimine ja nende olulisematele protsessidele Euroopas tervikuna. mõistmine. Sem iootilist problem aatikat käsitletakse selle seoses © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Andres Ilmar Kasekamp loogikaga, lingvistikaga, analüütilise filosoofia ja hermeneutikaga. © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Mihhail Lotman; Semiootika ja SOPL.02.037 Parem äärm uslikud liikumised kulturoloogia:alam dotsent Andres Ilmar Kasekamp 3AP(32L+88i) *E SO SE.O l.020 Sem iootika praktikum □Politoloogia:bak. õppeülesande täitja M ihhail Lotman Kursus võtab vaatluse alla parem äärm uslikud liikumised USA-s, 2A P(32P+48i) *A Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Austrias, ■Sem iootika ja kulturoloogia:alam Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Venemaal. Käsitletakse parem äärm uslike Analüüsitakse F. de Saussure'i, G .Frege, Ch.S.Peirce'i, Ch.Morris'e, liikumiste teket, nende arengut soodustavaid ja kahjustavaid tegureid ning R.Jakobsoni jt. sem iootikaklassikute teoseid. On soovitav läbida nende tuleviku perspektiive. H indam ine toimub essee ja eksami põhjal. paralleelselt sissejuhatusega sem iootikasse. © 24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => E - Andres Ilmar Kasekam p; © 1. - 16. n.2 P n-s 1 re f => A - Mihhail Lotman; Semiootika ja Politoloogia:bak. kulturoloogia:alam SOPL.02.038 Rahvusvaheliste suhete klassika SOSE.Ol .022 Tõlkesem iootika korr. professor Kaido Jaanson korr. professor Peeter Torop 3AP(32S+88i) *A 2A P(24L+10S+46i) *A □ Politoloogia:mag ■ Sem iootika ja kulturoloogia:alam M agistrantidele mõeldud seminaril keskendutakse tuntum atele teostele Kursus loob kujutluse tõlketegevusest kui semiootilisest protsessist rahvusvaheliste suhete vallas. Seminari eesmärk on valm istada kultuuris, mis ei piirdu tavalise arusaam aga interlingvistilisest tõlkest. magistrante ette m agistrieksam iks rahvusvahelistes suhetes. Seminari Käsitletakse ka intralingvistilist ja intersem iootilist tõlget, samuti käigus kirjutatakse kaks esseed. tõlkeprotsesside intertekstuaalset, interdiskursiivset ja intermeedialist ©24. - 40. n.2 S n-s 2 ref => A - Kaido Jaanson; Politoloogia:m ag keskkonda. Kursus on ühelt poolt sissejuhatuseks kultuuris toimuvate protsesside m õtestam iseks, teiselt poolt aga täienduseks üldist SOPL.02.039 Venem aa välispoliitika: kujunem ine, ideoloogiline tõlketeooriat õppinuile. pärand, tulevikuperspektiivid © 24. - 40. n.2 L n-s 1 re f => E - Peeter Torop; Semiootika ja korr. professor Kaido Jaanson kulturoloogiani am 3AP(20L+12S+88i) *E □ Politoloogiabak. SOSE.Ol .029 Bakalaureusesem inar O SO PL.02.016, SOPL.02.017 korr. professor Peeter Torop, dotsent Kalevi Kull, dotsent Ülle Pärli, Venemaa välispoliitika kujunem ine ja traditsioonid. Välispoliitikat lektor Irina Avram ets, lektor Jelena Grigorjeva, lektor Silvi Salupere, kujundanud ideoloogiad (läänlus, slavofiilsus, panslavism, kom m unism , õppeülesande täitja Mihhail Lotman euraaslus jne). Kursusel vaadeldakse ka strateegilisi uuringuid, mis 12AP(64S+416i) *A käsitlevad Venem aa võim alikku rahvusvahelist seisundit ja välispoliitikat ■Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i 21. sajandil.K ursus lõppeb eksamiga. © 1. -1 6 . n .= > E - Kaido Jaanson; Politoloogia:bak. © 1. - 16. n.2 S n-s => A ; Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i 24. - 40. n.2 S n-s 1 re f => A ; Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia ten i SOPL.02.040 Diplomaatia korr. professor W olfgang Drechsler SO SE.O l.030 M agistrisem inar 1 AP(32L+8i) *E korr. professor Peeter Torop □ A valik haldus:bak., Politoloogia:bak. 4A P(64S+96i) *A Kursus käsitleb välispoliitika ühte spetsiifilist valdkonda- diplom aatiat ■ Sem iootika ja kulturoloogia:m ag kui riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt teostatavat Sem iootilise uurim istöö m etodoloogilised ja metoodilised probleemid välispoliitikat rahvusvahelistes suhetes ja avalikus halduses. Teem adena © 1. - 16. n.2 S n-s 1 re f => A - Peeter Torop; Semiootika ja vaadeldakse muuhulgas diplom aatia ajalugu, välisteenistust kulturoloogia:m ag (organisatsioon, diplom aat, saatkond), diplom aatia toim imisviise, 24. - 40. n.2 S n-s 2 ref => A - Peeter Torop: Semiootika ja võrdlevat diplom aatiat, d iplom aatia ja dem okraatia vahekorda. kulturoloogia:m ag Tähelepanu all on ka suursaadiku roll, erinevad konkreetsed juhtum id.Eelnevalt on soovitav kuulata järgm isi loenguid: 'Sissejuhatus SO SE.O l.032 K unstisem iootika rahvusvahelistesse suhetesse' ning 'Sissejuhatus avalikku haldusse'.Kursus lektor Jelena G rigorjeva lõppeb kirjaliku eksamiga. 2A P(28L+2P+2S+48i) *E © 1. - 16. n.2 L n-s => E ■Sem iootika ja kulturoloogia:alam O SO SE.01.003 Kursus käsitleb kunsti ja "m itte-kunsti" piiritlem ise probleeme. Kunsti vaadeldakse kõrvutatult kultuuri m uude vormidega. Vaadeldakse kunsti pärinem ise sem iootilisi aspekte ja antakse juhiseid kunstiteksti mõistmiseks. Vaatluse all on ka sem iootiline piir erinevalt kodeeritud objektide vahel. ©24. - 40 n.2 L n-s 1 re f => E - Jelena Grigorjeva; Semiootika |a kulturoloogia:alam 423 SOTSIAALTEADUSKOND 423 Sem iootilist ja kulturoloogilist problem aatikat käsitletakse nende SOSE.01.039 Eriala õpetam ise metoodika vastastikuses mõjus: m ärgilisus on iga kultuuri aluseks, kultuur aga on lAP(16L+24i) *A m ärgisüsteem ide valdkond. ■Semiootika ja kulturoloogia:m ag © 24. - 40. n.2 L, 1 P n-s 1 ref => E - Mihhail Lotman; Semiootika ja Semiootika kui kõrgkooli õppeaine struktuur, õpetam ise traditsioonid ja kulturoloogia:kesk interdistsiplinaarsed seosed. Pedagoogika ja rakendussem iootika: koolisemiootika võimalused. SO SE.01.072 Tavakäitum ise semiootika ©24. - 31. n.2 L n-s 1 ref => A ; Sem iootika ja kulturoloogia:m ag lektor Jelena Grigorjeva 2A P(28L+4S+48i) *E SOSE.01.056 Kultuurilugu I Kursus vaatleb kultuuri üldiseid seaduspärasusi argiolustiku valguses. lektor Irina Avramets Inimese eksisteerim ise füsioloogiliste seaduspärasuste semiootilised 3AP(16L+16S+88i) *E funktsioonid: paljunem ine, surm, toit. Tarbeesemete, käibezhestide ja ■Semiootika ja kulturoloogia: 1 sõnaliste väljendite tähendusest. Ühendatud on ajalooline ja tüoloogiline OSOSE.01.097 perspektiiv. Kursus annab traditsioonilise ülevaate V ana-Kreeka kultuuri © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Jelena Grigorjeva; Semiootika ja arenguetappidest arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajastul kulturoloogia:kesk (mütoloogia, kirjandus, filosoofia). ©24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => A - Irina Avramets; Sem iootika ja SO SE.01.077 Teoreetiline semiootika kulturoloogia:alam õppeülesande täitja Mihhail Lotman 3A P(32L+88i) *A SOSE.01.058 Biosem iootika Kursus on pühendatud ühelt poolt sem iootika aluste analüüsile ning teiselt dotsent Kalevi Kull poolt üldise m ärgisüsteem ide teooria ülesehitamise võimalustele 2AP(32L+48i) *E Eristatakse kaht põhim õtteliselt erinevat lähenemist semiootilistele ■Semiootika ja kulturoloogia: 1 objektidele j a tähendusele üldse: tähendus kui suhe ja tähendus kui Vaadeldakse semiootilise paradigm a olem ust biosüsteem ide entiteet. interpreteerimisel, biosem iootika kujunem ist ja põhim õisteid, samuti ©24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => E - Mihhail Lotman; Semiootika ja märgisüsteeme garanteeri vaid primaarseid mehhanisme, sem ioosise k u ltu ro lo o g ia te n i päritolu ja märgisüsteemide evolutsiooni. A nalüüsitakse konkreetsete bioloogiliste märgisüsteemide näiteid (geneetiline kood, im m unoloogiline SO SE.01.080 Tavakäitum ise semiootika vene rühmale süsteem, mimikri äratundmine, keele elem endid biokommunikatsioonis). lektor Jelena Grigorjeva ©24. - 40. n.2 L n-s => E - Kalevi Kull; Sem iootika ja 2A P(34L+46i) *A kulturoloogia:alam Kursus vaatleb kultuuri üldiseid seaduspärasusi argiolustiku valguses. Inimese eksisteerim ise füsioloogiliste seaduspärasuste semiootilised SOSE.01 065 K u ltuu ritüpo loog ia funktsioonid: paljunemine, surm, toit. Tarbeesemete, käibezhestide ja lektor Jelena Grigorjeva sõnaliste väljendite tähendusest. Ühendatud on ajalooline ja tüpoloogiline 2AP(28L+4S+48i) *A perspektiiv. ■Semiootika ja k u ltu ro lo o g ia ten i © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Jelena Grigorjeva; Semiootika ja OSOSE.01.083, SOSE.01.089 kulturoloogia:kesk Kultuuri kui teadliku tegevuse seaduspärasused. M aailma märgiline representatsioon. Kultuurimälu ja teadvuse arhetüüpiline struktuur. SO SE.01.086 Semiootika ajalugu II vene rühmale Korduvate kultuuristruktuuride vastandam ine ja eristam ine erinevates lektor Irina Avramets rahvuslikes ja ajaloolistes tingimustes. 3AP(32L+88i) *E ©24. - 40. n.2 L n-s => A ; Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i О SO SE.01.085, SOSE.01.087 Kursus on mõeldud eelnevalt sem iootika põhialused omandanud SOSE.01.068 Sotsiosem iootika I üliõpilastele. Kursus käsitleb põhjalikum alt semiootika eri suundade ja Anti Randviir nende eredam ate esindajate (Chomsky, Lotman, Levi-Strauss, Eco, 2AP(32L+48i) *E Foucault, Derrida, Ricoeur, Baudrillard, Barthes, Lacan, Lyotard, ■Semiootika ja k u ltu ro lo o g ia ten i Deleuse, Guattari, Rorty) teoseid. OSOSE.Ol.OOl, SOSE.01.019, SOSE.01.084 © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E - Irina Avramets; Semiootika ja Sotsiosemiootika positsioon sem iootikas ja selle seoseid muude kulturoloogia:kesk ühiskonnateadustega. "Sotsiosem iootika" sem iootilised lähtekohad. "Semiootiliselt reaalne maailm" ja "sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus". SOSE.01.090 Prosem inar Tähenduslike struktuuride tekitam ine ühiskonnas. Kultuurinähtuste dotsent Kalevi Kull, dotsent Ülle Pärli, lektor Irina Avramets, lektor "suhtlus" ühiskondliku kontekstiga. Ühiskonna tähenduslike struktuuride Jelena Grigorjeva, lektor Silvi Salupere, õppeülesande täitja Mihhail uurimisvõimalused. Lotman ©24. - 40. n.2 L n-s => E - Anti Randviir; Sem iootika ja 5 AP( 10L +64S+126i) *A kulturoloogiateni Tutvustatakse teadusliku uurimistöö aluseid. Kirjutatakse ja kaitstakse iseseisev proseminaritöö. SOSE.01 070 T än ap äev a k u ltu u r ja sem iootika ©1. - 16. n.2 S n-s => A -Ü lle Pärli; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk dotsent Ülle Pärli 24. - 40. n.2 S n-s 1 re f => A - Ülle Pärli; Semiootika ja 2AP(32L+48i) -E kulturoloogia:kesk ■Semiootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i Kursuse eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele sem iootilise SOSE 01.091 Sem inar uurimismetoodika rakendusvõim alusi tänapäeva kultuuri erinevate korr. professor Peeter Torop valdkondade käsitlemisel, vaadelda sem iootilist analüüsi muude 7AP(64S+216i) *A tänapäevaste kultuuriteksti uurimise m etoodikate kontekstis. Üliõpilastele, kel on huvi tõlketegevuse erinevate aspektide vastu, kaasa ©24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => A - Ülle Pärli; Sem iootika ja arvatud intralingvistiline ja intersem iootiline tõlge. Oodatud on ka ku lturoloogiateni kultuuritekstide (eelkõige filmi, teatri, kirjanduse ja televisiooni) sem iootilisest analüüsist huvitatud. SOSE. 01.071 K u ltuu risem ioo tika © 1. - 16. n.2 S n-s => A - Peeter Torop; Semiootika ja Õppeülesande täitja Mihhail Lotman kulturoloogia:kesk 3AP(32L+88i) *E 24. - 40. n.2 S n-s 1 ref => A - Peeter Torop; Semiootika ja ■Semiootika ja kulturoloogia:kesk kulturoloogia:kesk SO SE.01.092 S em in ar 424 SOTSIAALTEADUSKOND 424 õppeülesande täitja M ihhail Lotman SOSE.OL 105 R a h v u s k u l t u u r i d e i n t e r p r e t e e r i m i n e 7AP(64S+216i) *A dotsent Ülle Pärli Sem inar on pühendatud keele ja kirjanduse sem iootikale, ennekõike 3AP(32L+88i) *A värssteksti sem iootilisele analüüsile. Eriti oodatud on regivärsihuvilised. Kursus annab ülevaate postm odernistlikust kultuuriparadigm ast. Vaatluse ©1. • 16. n.2 S n-s => A - Mihhail Lotman; Sem iootika ja all on nii teoreetilised käsitlused kui postm odernistliku poeetika kulturoloogia:kesk rakendum ine rahvuskirjandustes (vene, eesti). 24. - 40. n.2 S n-s 1 ref => A - Mihhail Lotm an; Sem iootika ja ©24. - 40. n.2 L n-s => A - Ülle Pärli; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk kulturoloogia:kesk SO SE.O l.106 K ultuurinähtuste analüüs SOSE.01.093 Sem inar õppeülesande täitja Anti Randviir lektor Jelena Grigorjeva 3A P(26L+6P+88i) *E 7AP(64S+216i) *A Loengus vaadeldakse lühidalt üldisi semiootilisi põhiseisukohti, mis V isuaalsemiootika. Ideoloogia ja propaganda.V isuaalse representatsiooni kultuurinähtuste analüüsil kehtivad. Konkreetsemalt jälgitakse erinevaid probleemid kultuuris: kunst, m assikom m unikatsioon, äri. Ideoloogia ja kultuurinähtuseid (nt religioon, ideoloogia, mood vms) ja nende propaganda sem iootilised aspektid: m õjum ehhanism id m assiteadvusele, form eerum ist teatud kultuuriruum i iseloom ustavaks kultuuritekstiks. müütide tekkimine, representatsioon. © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E ; S em iootikaja k u ltu ro lo o g ia ten i ©24. - 40. n.2 S n-s => A - Jelena Grigorjeva; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk SOSE.Ol .107 Kultuurilugu II 1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A - Jelena Grigorjeva; Sem iootika ja lektor Irina Avramets kulturoloogia:kesk 3AP(32L+88i) *A OSO SE.01.088 SOSE.Ol.094 Sem inar V ana-Hiina ajaloolis-kultuurilisest arengust põhirõhkudega ajaloole, dotsent Kalevi Kull kirjandusele, filosoofiale ja religioonile. 7AP(64S+216i) *A © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; Sem ioo tikaja k u ltu ro lo o g ia ten i Loetakse ja analüüsitakse nii klassikalisi kui uusimaid töid bioloogilise ja ökoloogilise sem iootika vallast, sealhulgas m ärgiprotsesside päritolu ja SO SE.O l.108 Valik evolutsiooni alalt dotsent Kalevi Kull ©24. - 40. n.2 S n-s 1 ref => A - Kalevi Kull; Sem iootika ja 3AP( 16L + 18S+86i) *A kulturoloogia:kesk ■ S em ioo tikaja kulturoloogia:m ag 1. - 16. n.2 S n-s => A - Kalevi Kull; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk Vaadeldakse valikuvõim e m ehhanism i, selle ilmumist iseorganiseeruvail süsteemidel ning selle arengu seaduspärasid.Valiku ja vastuolu mõisted SOSE.Ol.095 Sem inar Sisemine ja väline valik. Valik ja semioosis. Valikkursus. lektor Irina Avramets © 24. - 40. n.2 L n-s => A - Kalevi Kull; Semiootika ja 7AP(64S+216i) *A k u ltu ro lo o g ia te n i Seminar on pühendatud kultuurinähtuste sem iootikale, eelkõige vene ilukirjandusliku teksti sem iootilisele analüüsile. SOSE.Ol . 109 K ultuuritüpoloogia ©24. - 40. n.2 S n-s 1 re f => A - Irina Avramets; Sem iootika ja lektor Irina Avramets kulturoloogia:kesk 2AP(16L+16S+48i) *A 1. - 16. n.2 S n-s => A - Irina Avram ets; Sem iootika ja Tüpoloogilise analüüsi alused hum anitaarteadustes. Kultuuride kulturoloogia:kesk tüpologiseerim ise erinevad param eetrid. Kultuuritüpoloogia koht kultuuri kirjeldamises. SOSE.Ol.096 Sem inar © 24. - 40. n.2 L n-s => A ; S em ioo tikaja k u ltu ro lo o g ia ten i lektor Silvi Salupere 7AP(64S+216i) *A SOSE.Ol 110 K ultuurinähtuste analüüs Semiootiline term inoloogia eesti keeles. lektor Irina Avramets ©1. - 16. n.2 S n-s 1 ref => A - Silvi Salupere; Sem iootika ja 3AP(16L+16S+88i) *E kulturoloogia:kesk O SO SE.01.040, SOSE.Ol .101 24. - 40. n.2 S n-s 1 ref => A - Silvi Salupere; Sem iootika ja Kursuse raames vaadeldakse ilukirjandusliku teksti (eelkõige värssteksti) kulturoloogia:kesk analüüsi spetsiifikat Tartu-M oskva sem iootikakoolkonna traditsioonist tulenevalt (põhiliselt J. Lotmani töödele toetudes). SOSE.O l.097 Sissejuhatus kultuuriteooriasse © 1. - 16. n.2 L n-s => E - Irina Avram ets; Semiootika ja korr. professor Peeter Torop k u ltu ro lo o g ia te n i 3AP(32L+88i) *E Kursus tutvustab erinevaid kultuuri m ääratlem ise võim alusi, SOSE.Ol .l 11 V aikim ise sem iootika tüpologiseerib kultuuri uurivaid teaduslikke distsipliine ja vahendab lektor Irina Avramets kultuuri analüüsiks vajalikke mõisteid. 2AP(32L+48i) -A ©1. - 16. n. 1 ref => E - Peeter Torop; Sem iootika ja kulturoloogia:alam Loengukursus vaatleb vaikim ise fenomeni sem antilist mitmeplaanilisust erinevates kultuuritraditsioonides (buddism , taoism, suffism, bütsantsi ja SO SE.O l.103 Rahvuskultuuride interpreteerim ine vene isühasm). Vaikim ine Jumala, tõe, ilmaruumiga ühtesulamise ja dotsent Ülle Pärli m õistm ise sümbolina. 3AP(34L+86i) *E ©24. - 40. n.2 L n-s => A ; Sem ioo tikaja kulturoloogia:kesk Kursus annab ülevaate postm odernistlikust kultuuriparadigm ast. Vaatluse all on nii teoreetilised käsitlused kui postm odernistliku poeetika SOSE.Ol .112 Em bleem i teooria rakendum ine rahvuskirjandustes (vene, eesti). lektor Jelena Grigorjeva ©24. - 40. n.2 L n-s => 2E ; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk 2A P(26L+4P+2S+48i) *A OSOSE.Ol .032 SOSE.Ol .104 Sissejuhatus sem iootikasse (m ittesem iootikuile) © SO SE .O l.089 dotsent Kalevi Kull Kursus käsitleb embleemi kui sem iootilise mõiste olem ust ja embleemi 3A P(32L+88i) -E osalust erinevates kultuurim ehhanism ides (religioon, propaganda, Sem iootika põhim õisted ja kontseptsioonid. Sem iootika ajalugu ja uskumused, Õpetamine, reklaam). interdistsiplinaarsus. M ärk, m ärgisituatsioon, m ärgisüsteem , © 1. - 16. n.2 L n-s => A ; S em ioo tikaja kulturoloogia:kesk m ärgiteooriad. K om m unikatsiooniakt. Ü levaatekursus erinevate erialade üliõpilastele. SOSE.Ol .113 K ultuurilugu II: em bleemi ajalugu © 1 .- 1 6 . n. = > E - Kalevi Kull lektor Jelena Grigorjeva 3AP(32L+88i) *A 425 SOTSIAALTEADUSKOND 425 Kursus käsitleb em bleem i tekkim ist ja arengut euroopa kultuurikontekstis idealiseerim ine, form aliseerim ine, identifitseerimine, kontroll Mudelite ja vene 18. saj. kultuuris (Peeter I reformid, Katariina ja Pavel I koostamise ja lahendam ise võtted ja näited. valitsemisaeg). Embleemi käsitlemise ajaloolised ja tüpoloogilised © 1. - 16. n.2 L n-s => E ; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk allikad. ®1. -16 . n.2 L n-s => A ; Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i SO SE.O l.121 Sem inar dotsent Ülle Pärli SOSE.Ol 114 M assiteadvus: struktuur ja m õjutamise meetodid 7AP(64S+216i) *A lektor Jelena Grigorjeva Sem inar keskendub kultuuri- ja kirjandussem iootikale. Eriti oodatud on 3AP(28L+4P+88i) *A üliõpilased, keda huvitab kultuurilise identiteedi, "kultuuripiiride" ja ■Semiootika ja kulturoloogia:m ag kontaktide problemaatika. □Semiootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i © 1. - 16. n.2 S n-s 1 re f= > A ; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk OSOSE.01.065 24. - 40. n.2 S n-s 1 re f => A ; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk Kursus käsitleb m assiteadvuse stereotüüpe, semiootilisi koostisosi ja funktsioneerimise viisi. V aadeldakse massiteadvuse struktuuri erinevaid mudeleid: antropoloogilist,m ütoloogilist, psühhoanalüütilist, sotsioloogilist. M assiteadvuse mõjutamise meetodid erinevate kultuuriinstitutsioonide kaudu: võimu skeem, müütide loomine, SOTSIOLOOGIA OSAKOND (SS) massikommunikatsioon. ©24. -40. n.2 L n-s 1 re f= > A ; Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i SOTSIOLOOGIA TEOORIA ÕPPETOOL (01) SOSE.Ol.115 Doktorisem inar korr professor Peeter Torop 5 0 5 5 .01.001 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2.5AP(16S+84i) lektor Avo Trumm Semiootika interdistsiplinaarsed võimalused. Uurimisobjekti kom pleksne 1.9AP(32L+44i) *2E analüüs ja distsiplinaarne komplementaarsus. ■Sotsioloogia:alam ®3. - 40. n. 1 ref => A ; Sem iootika ja kulturoloogia:dokt Sotsioloogiat tutvustav sissejuhatav kursus. Sotsioloogia aine. Lühiülevaade sotsioloogia ajaloost. Inimene ja kultuur. Sotsiaalsed SOSE.Ol .116 Semiootika ja interdistsiplinaarne kultuurianalüüs institutsioonid. Sotsiaalsed protsessid. Sotsiaalsed muutused. korr. professor Peeter Torop © 1. - 40. n.2 L n-s => 2E 3AP(14L+14S+92i)*E Kursus vaatleb semiootiliste meetodite kasutamise võim alusi erinevate 5 0 5 5 .01.002 Sissejuhatus sotsioloogiasse sotsiaal-ja humanitaarteaduste raames. Käsitletakse mono-, multi-, d e - ja lektor Avo Trumm interdistsiplinaarsuse võimalusi ja eripära kultuuri kui keerulise objekti 2.9AP(32L+16S+68i) -2E uurimisel. ■Sotsioloogia:alam ©24. - 40. n .2 L n-s 1 ref => E ; Sem iootika ja kulturoloogia:dokt Sotsioloogia põhiproblemaatikat hõlmav süvendatud sissejuhatav kursus. Sotsioloogia aine. Ülevaade sotsioloogia ajaloost. Inimene, kultuur ja SOSE.Ol.! 17 Intersemiootilised protsessid kultuuris ühiskond. Sotsiaalsed institutsioonid. Sotsiaalne stratifikatsioon ja korr. professor Peeter Torop mobiilsus. Sotsiaalsed protsessid ja muutused. 3AP(14L+14S+92i) *E © 1. - 16. n.2 L, 1 S n -s 1 ref => E Intersemioosise käsitlemine intertekstuaalsete, intermeedialiste ja interdiskursiivsete tekstisuhete kaudu. Kommunikatsioon kultuuris ja 5 0 5 5 .01.020 Sotsioloogia alam astme uurimissem inar kultuuri autokommunikatsioon. Kultuuri kui retseptsioonikeskkonna 2AP(20S+60i) *A dünaamika ja selle mõju tekstiloomele ning kultuuri sidususele. Kultuuri □Sotsioloogia:alam ja kultuuritekstide protsessuaalsus. О SO SS.01.002 ©2. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E ; Sem iootika ja kulturoloogia:m ag Sotsioloogiat alamastmes õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad kaasüliõpilaste uurimistöö tulem uste arutamises. SOSE.Ol 118 Tänapäeva semiootika ja kulturoloogia probleemid © 24. - 39. n. 1 S n-s => А korr. professor Peeter Torop 4AP(40L+l6S+104i) -E3A 5 0 5 5 .01.021 Sotsioloogia keskastme uurimissem inar Kursus koosneb väiksematest tsüklitest, millede keskmes on mingi 2AP(20S+60i) *A semiootika ja kultuuri aktuaalne puutepunkt ja mida analüüsib keegi □Sotsioloogia:kesk antud valdkonna juhtivatest asjatundjatest (Johansen, Jensen jt.) O SO SS.01.002, SO SS.01.020 © 1.-40 . n. 3 ref => E 3E ; Sem iootika ja kulturoloogia:m ag Sotsioloogiat keskastmes õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad kaasüliõpilaste uurimistöö tulem uste arutamises. SOSE.Ol. 119 Mudelid ja interpretatsioonid © 1 .-3 9 . n .l S n-s => А dotsent Kalevi Kull 2AP(34L+46i) *E SO SS.01.023 Õ igussotsioloogia Süsteemiteooria alused. M odelleerim ise koht teaduses. Teooria ja dotsent Henn Käärik empiiria vahekord. Elussüsteemide mudelite eripära. Mudeli mõiste. 2AP( 16L + 16S+48i) -E Interpretatsioonide roll ja viisid. Mudelite tüübid: em piirilised ja □ S o ts io lo o g ia te n i teoreetilised, staatilised ja dünaam ilised, väikesed ja suured. Mudelite Õigussotsioloogia aine, objekt, meetod. Õ igussotsioloogia teke ja koostamine ja analüüs. Mudeli ehitus: olekum uutujad, sisendm uutujad, peam ised arenguetapid. Õigusloom e ja selle legitiimsus. Sotsiaalse parameetrid. Modelleerimise etapid: idealiseerimine, form aliseerim ine, inform atsiooni kasutam ine õigusloomes. Õigus ja sotsiaalsed muutused. identifitseerimine, kontroll. Mudelite koostamise ja lahendamise võtted ja Õigus, võim ja ideoloogia näited. © 2 4 .-4 0 . n .l L, 1 S n-s => E © I -16. n.2 L n-s => E ; Sem iootika ja kulturoloogia:kesk SO SS.01.030 Sotsiaalne diferentseerum ine SOSE.Ol .120 Mudelid ja interpretatsioonid teadur Hans Dsiss dotsent Kalevi Kull 2AP(20L+20S+40i) -E 2AP(34L+46i) *E ■Sotsioloogia:alam Süsteemiteooria alused. M odelleerimise koht teaduses. Teooria ja Sissejuhatav sotsioloogiakursus, kus käsitletakse sotsiaalse ebavõrdsuse empiiria vahekord. Elussüsteemide mudelite eripära. Mudeli mõiste. põhilisi tahke, sh ühiskonna arenguloo taustal. Vaadeldakse Eesti Mudelite tüübid: empiirilised ja teoreetilised, staatilised ja dünaam ilised, ühiskonna diferentseerum ise problemaatikat. 'äikesed ja suured. Mudelite koostamine ja analüüs. Mudeli ehitus: © 24. - 40. n.2 L, 1 S n-s => E olekumuutujad, sisendm uutujad, parameetrid. M odelleerim ise etapid: 426 SOTSIAALTEADUSKOND 426 5 0 5 5 .01.031 Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon dotsent Henn Käärik korr. professor M ikk T itm a 3AP( 16L+32S+72i) -E 2A P(20L+20S+40i) *E ■Sotsioloogia:ülem ■Sotsioloogia:ülem Sotsioloogilise teooria ja m etateooria valikuline süvendatud analüüs: Kursus käsitleb ühiskondade stratifitseerum ise aluseid, sotsiaalse kultuuritsüklite teooria, süsteem iteooria, kom m unikatiivse ratsionaalsuse stratifikatsiooni teooriaid ja ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooni teooria, fenom enoloogia ja etnom etodoloogia, strukturatsiooniteooria, uurimise põhiviise j a suundi. Kursuses kasutatakse empiiriliste uurimuste psühhoanalüüsi sotsioloogilised aspektid. Holism ja individualism andmeid ning see sisaldab olulise kom ponendina iseseisvat ja sotsioloogias. M etodoloogiline reduktsionism . Sotsioloogilise teooria grupiviisilist tööd. m etodoloogiline tähtsus konkreetsete sotsioloogiliste uuringute jaoks © 24. - 40. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E © 24. - 27. n.4 L n-s 28. - 35. n.4 S n-s => E 5 0 5 5 .01.032 Tegevusteooria korr. professor M ikk Titm a 5 0 5 5 .01.044 M agistrisem inar I 2A P(16L+16S+48i) *E lektor Avo Trum m □ Sotsioloogia:kesk, Sotsioloogia:ülem 2A P(2L+26S+52i) *A Kursuse eesm ärgiks on om andada tegevusteooria (action theory) ■ Sotsioloogia:m ag rakendusoskus erinevates sotsioloogilise uurimistöö valdkondades. Sotsioloogia m agistrisem inari esimene osa keskendub magistritöö Piirdutakse eeskätt subjektse lähenem isega (P.Blau), rakendades teooriat teem aga seotud sotsiaalteaduslike publikatsioonide analüüsile ning on populatsiooni kui terviku suhtes. Kursuse lõpetuseks tuleb esitada teooria eesm ärgistatud m agistritöö kirjutam iseks vajalike teadmiste, vilumuste ja rakenduse projekt (ca 15 lk). Põhirõhk auditoorses töös langeb loengute oskuste arendam isele kõrval konkreetsete ülesannete arutelule ja esialgsete projektide © 1. - 14. n.2 S n-s => A diskuteerimisele. ©24. - 40. n .l L, 1 S n-s 1 ref => E 5 0 5 5 .01.045 M agistrisem inar II lektor Avo Trum m SOSS.01.034 Sotsiaalne heaolu 2A P(2L+24S+54i) -A lektor Avo Trumm ■ Sotsioloogia:m ag 2AP(24L+6S+50i) *A M agistrisem inaris esinevad sotsioloogia osakonna magistrandid □ A valik haldus:kesk, Sotsiaaltöö:kesk, Sotsioloogia:kesk sotsioloogia üldküsim usi käsitlevate teoreetiliste ettekannetega ososs.oi.ooi,soss.o2.ooi © 1 .-1 3 . n.2 S n-s => A Kursus käsitleb ulatuslikku majandusteadust, sotsioloogiat, psühholoogiat ja sotsiaalpoliitikat ühendavat sotsiaalteaduslikku uurimissuunda. 5 0 5 5 .01.046 Sotsioloogia teooria II: Sotsiaalse stratifikatsiooni Kursuses tutvustatakse erinevaid teoreetilisi kontseptsioone objektiivse ja uurimuste teoreetilised alused subjektiivse heaolu m ääratlem iseks, m ida illustreeritakse rohkete korr. professor M ikk Titm a näidetega konkreetsetest uurimustest. 4A P(26S+134i) *A © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => A ■ Sotsioloogia:m ag o s o s s . o i . o 3 i SOSS 01.036 Arenguteooriad Kursuse eesm ärk on teoreetilise analüüsivõim e arendamine sotsioloogia Aet Annist ühe olulisem a valdkonna - sotsiaalse diferentseerum ise käsitlemisel ning 2AP(30L+4S+46i) *E see on üles ehitatud konkreetsete autorite originaaltekstide □Sotsioloogia:kesk tundm aõppim isele 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 © 24. - 39. n.2 S n-s 1 re f => A Kursus annab ülevaate arengu- ja rakendusantropoloogia ajaloost, teoreetilisest taustast ja põhiprobleem idest. Üldisemaid antropoloogia ja 5 0 5 5 .01.047 Juhendajasem inar I arengu teemasid vaadeldakse eri regioonide arenguinitsiatiivi ja - korr. professor Mikk Titma, dotsent Dagm ar Kutsar, dotsent Henn Käärik, probleemide valguses. Kursus keskendub arengupoliitika ja -praktika v-teadur Paul Kenkm ann, lektor Avo Trumm antropoloogilisele kriitikale, sotsiaalsete, m ajanduslike ja poliitiliste 4A P(20S+140i) -A m uutuste mõjule ning sotsiaalteaduste osale nendega tegelemises. ■ Sotsioloogia:m ag A renguideoloogia on globaalne fenomen ning ühtlasi seotud sellise Kord kuus toimuvatel sem inaridel arutatakse m agistritöö kavandamise, globaalprobleem iga nagu seda on keskkonna olukord ja selle m uutm ise uurimistöö käivitam ise ja meetodite valikuga seotud probleeme sotsiaalsed võimalused. © 2 .-3 8 . n .l S n-s => A © 1 .-1 6 . n.2 L n -s 1 re f => E 5 0 5 5 .01.048 Juhendajasem inar II 5 0 5 5 .01.039 Sotsioloogilise mõtte ajalugu I korr. professor M ikk Titm a, dotsent Dagm ar Kutsar, dotsent Henn Käärik, dotsent Henn Käärik v-teadur Paul Kenkm ann, lektor Avo Trumm 2A P(20L+12S+48i) *E 4A P(20S+140i) *A ■SotsioIoogia:alam ■ Sotsioloogia:m ag 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 Kord kuus toimuvatel sem inaridel vaadeldakse m agistritöö käigus esile Sotsioloogilise teooria arengulugu käsitav sissejuhatav kursus. kerkivaid probleeme. Käsitletakse tulem uste töötlem ist ja analüüsi Sotsioloogilise klassika koht sotsioloogilise teadm ise süsteemis. © 2 .-3 8 . n .l S n-s => A K lassikaline teooria C om te#ist Simmelini: rekonstruktsioon ja geneetilised seosed 5 0 5 5 .01.049 Sotsioloogilise mõtte ajalugu II © 2 4 .-3 3 . n.2 L n -s dotsent Henn Käärik 34. - 39. n.2 S n-s => E 2A P(20L+12S+48i) *E ■ Sotsioloogia:alam 5 0 5 5 .01.040 Sotsioloogia teooria ja m eta teo o ria I OSOSS.Ol.OOl, SO SS.01.039 dotsent Henn Käärik Sotsioloogilise teooria arengulugu käsitava kursuse jätk. Klassikaline 3A P(16L+32S+72i)*E teooria M ichelsist M eadini, sissejuhatus konfliktiteooriasse, ■Sotsioloogia:ülem struktuurfunktsionalism i ja fenom enoloogiasse: rekonstruktsioon ja Sotsioloogilise teooria ja m etateooria mõisted. Sotsioloogilise teooria ja geneetilised seosed m etateooria valikuline süvendatud analüüs: Marx, Pareto, Weber, © 1. - 10. n.2 L n-s interaktsionism , struktuurfunktsionalism , neom arksism 11. - 16. n.2 S n-s => E © 1. - 4. n.4 L n-s 5 .- 1 2 . n.4 S n-s => E 5 0 5 5 .01.050 Sotsioloogia teoo ria I dotsent Henn Käärik 5 0 5 5 .01.041 Sotsioloogia teoo ria ja m eta teo o ria II 4A P(32S+128i) *A 427 SOTSIAALTEADUSKOND 427 ■Sotsioloogia:mag 3A P(30L+30P+60i) *E Sotsioloogilise teooria jaoks oluliste tekstide analüüs rõhuasetusega ■ A valik haldus:alam, Eripedagoogika:alam , Politoloogia:alam, kaasaegsele teooriale Psühholoogia:alam , Sotsiaaltöö.alam , Sotsioloogia:alam ©1. - 16. n.2 S n-s 1 re f => A Käsitletakse statistiliste andm ete esm asanalüüsi meetodeid, sealhulgas graafilisi võtteid. Tutvutakse statistika põhimõistete ja -meetoditega SOSS.01.051 Ü lem inekuüh iskond : teoo riad ja prob leem id Praktiline osa toimub arvutiklassis. korr. professor Mikk Titm a ® 1. - 39. n.2 L, 2 P n-s 4 knt => 2E 3AP(32L+16S+72i) *E Kursus hõlmab üldisi käsitlusi (shock therapy, gradual transition), mis 5 0 5 5 .02.010 K van tita tiiv sed m eetodid sotsioloogias vaatlevad antud ühiskondi terviklikult ja käsitlusi, mis kontsentreeruvad dotsent Liina-M ai Tooding konkreetsetele nähtustele (m oney), valdkondadele (institutions, actors etc) 3A P(30L+30P+60i) *E või probleemidele (inequality, criminality, dem ocracy etc). Probleeme ■Sotsioloogia:kesk käsitletakse sem inarides Eesti ühiskonna taustal O SO SS.02.009 ©24. - 40. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => E Käsitletakse m itm em õõtmelise statistilise analüüsi meetodeid tunnustevahelise seose analüüsim iseks (sh faktoraalanalüüsi, loglineaarset SOSS 01.052 Sotsioloogia m agistrieksam analüüsi, regressioonanalüüsi). Praktiline osa toimub arvutiklassis. 8AP(320i) *E © 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E ©Ei ole teada 5 0 5 5 .02.011 H üpoteeside kon tro llim ine dotsent Liina-M ai Tooding 3A P(30L+30P+60i) *E ■Psühholoogia:kesk EMPIIRILISE SOTSIOLOOGIA ÕPPETOOL © SO SS.02.009Käsitletakse statistilisi otsustusm eetodeid nii kvalitatiivsete kui ka (02) kvantitatiivsete andmete põhjal (võrdlushüpoteesid, seose analüüs). Praktiline töö toim ub arvutiklassis. © 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E 5 0 5 5 .02 001 S isse juhatus sotsioloogia m eetoditesse teadur Paul Kenkmann 5 0 5 5 .02.012 H aridusso tsio loog ia 2AP(32L+8S+40i) *E dotsent Jüri Saarniit ■Sotsioloogia:alam 2AP(28L+4S+48i) *E ©SOSS.Ol.OOl □Sotsio loogia:kesk Kursus annab esmase ülevaate sotsioloogilise uurimistöö põhietappidest ©SOSS.Ol.OOl ning andmete kogumise ja analüüsi peam istest viisidest. Kursus käsitleb haridussotsioloogia kujunemislugu, tähtsamaid ©1. - 39. n.2 L n-s 2 knt => 2E koolkondi, teooriaid, meetodeid ja põhilisi uurimisvaldkondi. © 1 .-1 6 . n.2 L n-s 1 re f= > E 50 5 5 .02.002 S issejuhatus sotsioloogia m eetoditesse v-teadur Paul Kenkmann SO SS.02.016 V a lik k u rsu s kvan tita tiiv sest analüüsist: kestusandm ed 4AP(30L+20P+10S + 1 OOi) *E ja sünd m u ste an a lü ü s ■Geograafia:kesk, Sotsiaaltöö:alam dotsent Liina-M ai Tooding ©SOSS.Ol.OOl 2A P(20L+20P+40i) *E Kursus annab esmase ülevaate sotsioloogilise uurimistöö põhietappidest □Sotsioloogia:ülem ning andmete kogumise ja analüüsi peam istest viisidest. Õppijad © SO SS.02.009 korraldavad rühmatööna väikesem ahulise em piirilise uurimuse. K äsitletakse kaasaegseid andm ekogum isviise sotsioloogiliste uurimuste © 1 .-39 . n.2 L, 2 P n -s 2 knt => 2E korral ja antakse ülevaade kestusandm ete analüüsi võimalustest, sh sündm uste analüüsist. Praktiline osa toimub arvutiklassis. 5055 .02.003 S issejuhatus so tsiaa lin fo rm aa tik asse © 1 .-1 0 . n.2 L, 2 P n-s => E lektor Rein Murakas, Andu Rämmer 2AP(16L+24P+40i) *E SOSS. 02.020 E m piirilise uu rim istöö m eetodid: In terneti ■Sotsiaaltöö:, Sotsioloogia:alam so ts iaa ltead u ste alased ressu rsid Kursus on mõeldud sotsiaalteaduskonna sotsioloogia ja sotsiaaltöö eriala lektor Rein M urakas üliõpilastele. Kursuse eesm ärgiks on ühtlustada üliõpilaste 2A P(20L+10P + 10S+40i) *E arvutikasutamistaset sotsiaalteadustes vajalike ülesannete täitm iseks ja □ Sotsioloogia:m ag anda esmane ülevaade Internetist ning seal leiduvate sotsiaalteaduste Kursuse käigus antakse süvendatud ülevaade sotsiaalteaduste alasest alaste ressursside leidmisest ja kasutamisest. Kursuse esimene osa Interneti ressurssidest iseseisvas uurimistöös kasutamise aspektist tutvustab DOS-i, W indowsi ja UNIX-i keskkondi ning m õningast lähtudes (s.h. publitseerim isvõim alustest Internetis). Windowsi põhitarkvara. Teine osa kajastab Internetiga seotud © 26. - 40. n .l L, 1 P, 1 S n-s 4 knt => E põhimõisteid, elektronposti, ftp-d, uudislevi ja World W ide Web-i. Sotsiaalteaduste alaste ressursside osas (W W W infoserverid, uudisgrupid, SOSS.02.027 P erekonnaso tsio loog ia ajakirjad, sotsiaalteaduste andmepangad jne.) keskendutakse nende dotsent Dagm ar Kutsar leidmise ja praktilise kasutam ise võimalustele. 2A P(20L+12S+48i) *E © 1 .- I6 . n.l L, 1.5 P n-s => E □ Sotsioloogia:kesk OSOSS.02.001 SOSS.02.006 E m piirilise sotsioloogia m eetod id : u u rim isstra teeg iad Kursus annab ülevaate perekonna kui sotsiaalse institutsiooni käsitlemise v-teadur Paul Kenkmann teoreetilistest ja metodoloogilistest aspektidest. Kursusel osalejad 2AP(12L+20S+48i) *E esinevad ettekandega ühel vabalt valitud maa perekonna teemal, □Sotsioloogia:kesk koostavad ettekande teksti ja teesid OSOSS.02.001 © 1. - 16. n.2 L n-s 1 ref => E Lääne sotsioloogia klassikaliste uurimuste ja Eesti sotsioloogide kogemuste alusel käsitletakse ühe- ja m itm ekordsete sotsiaaluurim uste SO SS.02.030 Sotsioloogiline v äärtu s teo o ria võimalusi ning metoodilisi probleeme. dotsent Jüri Saarniit ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 1 re f => E 3A P(30L+20P+10S+60i) *E □Sotsioloogia:ülem SOSS.02.009 A n d m ean a lü ü s so tsiaa lteadustes ©SOSS.Ol .002, SO SS.02.001 dotsent Liina-Mai Tooding 428 SOTSIAALTEADUSKOND 428 Kursus käsitleb sotsioloogilist väärtus- ja hoiakuteooriat, 5 0 5 5 .0 2 .040 S o tsio loog ia a la m a stm e u u rim issem in a r väärtusorientatsioonide ja hoiakute mõõtm ise ja analüüsi meetodeid. Ette 2AP(20S+60i) -A on nähtud praktilised tööd m õõtm ism etoodikate väljatöötam iseks ja □ Sotsioloogia:alam tulem uste analüüsiks. O SO SS.01.002 © 24. - 39. n.2 L, 1 P, 1 S n-s 1 ref => E Sotsioloogiat alam astmes õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad kaasüliõpilaste uurimistöö tulem uste arutamises. 5055 .02 .031 I n te r v ju e e r im is s t r a te e g ia d ©24. - 39. n. 1 S n-s => A dotsent D agm ar Kutsar 4AP(36L+16P+8S+100i) *E 5 0 5 5 .02.041 S o tsio lo o g ia kesk astm e u u rim issem in a r ■ Sotsiaaltöö:kesk 2A P(20S+60i) *A □ Eripedagoogika:kesk, Psühholoogia:kesk, Sotsioloogia: □ Sotsioloogia:kesk Intervjueerim isstrateegiate kursus lähtub kognitiiv-käitum usliku teraapia O SO SS.01.002, SO SS.02.040 teoreetilisest raam istikust ja annab strateegilise lahti m õtestatuse kliendiga Sotsioloogiat keskastm es õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad töö protsessist. Laiaulatuslikku teoreetilist materjali aitavad kinnistada kaasüliõpilaste uurim istöö tulem uste arutamises. eneseanalüüsid, pliiatsi-paberi testid, rollim ängud ja neli grupitööd, milles © 1. - 39. n .l S n-s => A läbitakse kliendiga töötam ise kõik etapid. Kursuse lisaeesm ärkideks on kliendikeskuse arendam ine ja selle kaudu läbipõlem issündroom i SO SS.02.044 L a p sep õ lv eso ts io lo o g ia ennetam ise oskuste omandamine. dotsent Dagm ar Kutsar © 1. - 15. n.4 L, 4 P, 2 S n-s 1 k n t= > E 2AP( 16L + 16S+48i) *A □ Sotsioloogia:kesk 5 0 5 5 .02.032 P e r e k o n n a p s ü h h o lo o g ia 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 dotsent Dagm ar Kutsar Kursus annab ülevaate lapsepõlve kui sotsiaalse fenomeni uurimise 2A P(32L+8S+40i) *A teoreetilistest ja m etodoloogilistest aspektidest. Kursus on mõeldud □ Sotsiaaltöö: sotsiaalteadusi õppivatele üliõpilastele, kes om a tulevases töös puutuvad Kursuses käsitletakse perekonna kui väikse sotsiaalse grupi kokku sotsioloogilise uurimusega, sotsiaalpoliitikaga või töötavad lastega. form eerum ise, arengu ja purunem ise sotsiaalpsühholoogilisi Kursusel osalejad teevad uurimuse lapsepõlve sotsiaalsetest seaduspärasusi. Kursuses kasutatakse perepsühholoogiliste uurimuste representatsioonidest, laste õigustest, lastega seonduvatest empiirilist materjali. Kursusel osalejad teevad kirjaliku töö heaolupoliitikatest jne. perepsühholoogilisel teemal. © 24. - 40. n.2 L, 2 S n-s => A ©24. - 33. n.4 L, 1 S n-s 1 knt => A SOSS.02.046 T a rb im isso tsio lo o g ia 5 0 5 5 .02.033 Siirdeühiskonna sotsiaalprobleem e Eestis Anu Laas lektor Avo Trum m 2A P(24L+8S+48i) *A 2A P(20L+10S+50i) *E □Sotsio loogia:kesk □ Sotsioloogia:kesk 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 Tarbim issotsioloogia kursus on sissejuhatuseks tarbimissotsioloogiasse © SO SS.02.001 ning tootm ise ja tarbim ise suhete analüüsile.I Tutvustatakse erinevaid Kursus annab ülevaate eesti ühiskonnas viimastel aastatel (1987- ) tarbim isteooriaid ja antakse ülevaade tarbimiskohtadest. reklaamist ja toim unud sotsiaalsetest muutustest. Kursuse põhirõhk on asetatud reklaam ikanalitest, tähtsustatakse sugupoolekuuluvust ja ühiskondlike m akroprotsesside sotsiaalsele mõjule, leidmaks vastust identiteediküsim usi, teine pool kursusest käsitleb lähemalt mõningaid küsimusele: "Kuidas on transform atsioon mõjutanud üksikindiviidi tarbim isvaldkondi j a tarbija m õningate vajaduste rahuldamist (mugav (perekonna, sotsiaalse grupi) igapäevast elu?". kodu, maitsev toit, reisimine). Kursuse illustreerimisele kodumaiste © 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => E näidetega saavad üliõpilased ise kaasa aidata. © 24. - 40. n.2 L, 1 S n-s 1 knt => A 5 0 5 5 .02.035 Fem inistlik perspektiiv sotsioloogias Anu Laas SO SS.02.048 S isseju h a tu s p õh ju slik k u se ana lü üsi 2AP(10L+12P+10S+48i) *A teadur Marti Taru □ Sotsioloogia:kesk 1 A P(12L+12P+l6i) *A 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 □Sotsioloogia:ülem Kursus on mõeldud sotsiaalteadusi õppivaile üliõpilastele. Tutvustatakse O SO SS.02.008 fem inistlikke teooriaid, traditsioonilise sotsioloogia teooria, m eetodite ja Kursuse eesm ärk on tutvustada empiirilisel andmeanalüüsil sisu fem inistlikust vaatepunktist esitatud radikaalset ümbermõtestamist. m odelleeritavate seoste põhitüüpe ja -mudeleid. Praktilised ülesanded ©1. - 16. n .l L, 1 P, 1 S n-s 1 knt => A lahendatakse program m e SPSS ja Excel kasutades © 1 .- 1 6 . n.2 L, 2 P n-s => A 5 0 5 5 .02.036 Feminismi klassika Anu Laas SO SS.02.050 E u tan aasia (h a la stu ssu rm ) 2AP(4L+32P+4S+40i) *A erak. professor Airi Värnik □ Sotsio loogia.ü lem 1 A P(40i) *E OSOSS.Ol.OOl, SOSS.02.007 □ Eripedagoogika.kesk, Psühholoogia:kesk, Sotsiaaltöö:kesk, Ü liõpilastele esitatakse sissejuhatavais loengutes ülevaade klassikalistest Sotsioloogia:kesk tekstidest Lääne fem inism is ja tutvustatakse põhitermineid. Kohustuslik Raam atukursus, m ille käigus tuleb analüüsivalt läbi töötada 60-80 lk lugem ism aterjal iseseisvaks tööks on peam iselt ingliskeelne j a asub teksti (k.a teadusajakirjade artiklid ja lõigud vastavasisulistest Sotsiaalteaduskonna raam atukogus. Raamatukursus. väljaannetest), samuti täiendavat materjali Internetist. © 24. - 39. n. 1 P n-s 1 knt => A © 24. - 40. n. 1 re f => E SO SS.02.039 Uurim issem inar sotsiaaltöös SO SS.02.052 K riis isek k u m in e dotsent Dagm ar Kutsar erak. professor Airi Värnik 2A P(10P+14S+56i) *A 1 A P(10L+10P+20i) *E □ Sotsiaaltöö:ülem □ Eripedagoogika:kesk, Psühholoogia:kesk, Sotsiaaltöö:kesk Sem inaris tutvustatakse perekonnauurim isrühm a poolt läbiviidud Kursus lähtub teesist: suitsiid on protsess, mille kulgu on võimalik uurim ustega sotsiaaltöö alal, käsitletakse uurim istöö läbiviim ise ja selle peatada. Käsitlusele tulevad klassifikatsioon, riskigrupid ja riskitegurid, tulem uste kirjaliku esituse peam isi külgi. Sem inar lõpeb iseseisva suitsiidiohu süm ptom aatika ja m etoodika suitsiidiprotsessi raskusastme kirjaliku töö esitam isega. määratlem iseks; stress, kriis ja depressioon kui baas suitsidaalsuse © 2 4 .-3 6 . n .l P. 1 S n -s 1 knt => A tekkeks. Tutvutakse arenenud riikide vaim se tervise edendamise ja 429 SOTSIAALTEADUSKOND 429 suitsiidide preventsiooni programmidega. Grupitöö vormis harjutatakse konkreetses ainevaldkonnas, andm ete statistilist töötlust ning resultaatide suhtlemist suitsidaalse kliendiga ja esmaabivõtteid. kirjeldust ja analüüsi © 2 4 .-4 0 . n .l L, 1 P n-s => E © 24. - 37. n.2 P, 2 S n-s => A 5 0 5 5 .02.053 N o o rso o so ts io lo o g ia 5 0 5 5 .02.061 E esti so tsio lo o g ia n ü ü d isp rob leem id dotsent Jüri Saarniit v-teadur Paul Kenkmann 2AP(32L+48i) *EA 2A P(10S+70i) *A □Sotsioloogia:kesk ■Sotsioloogia:m ag Kursus käsitleb põhilisi noorsoosotsioloogilisi kontseptsioone ja noorsoo Sem inaride ja kirjanduse läbitöötam ise teel saavad magistrandid ülevaate sotsiaalseid probleeme kaasaja ühiskonnas. Eesti sotsioloogia olulisem atest uurimissuundadest ning selle kaudu Eesti ©1. -16 . n.2 L n-s 1 re f= > E A ülem inekuühiskonna aktuaalsete probleemide uurimise resultaatidest Kursus lõpeb kahe essee koostam isega läbitöötatud kirjanduse ja 5055 .02.054 Käitum ishälvete sotsioloogia I uurim ism aterjalide alusel teadur Judit Strömpl © 2 4 .-3 7 . n .l S n-s => A 2AP(20L+5S+55i) *A □Sotsiaaltöö:ülem, Sotsioloogia:kesk 5 0 5 5 .02.062 P erek o n n a u u r in g u d Kursuse käigus käsitletakse mõisteid "sotsiaalne kord ja normatiivsus", dotsent Dagm ar Kutsar "sotsialiseerumine ja hälbivus", "sotsiaalne kontroll ja hälbivus" jm s. 2AP( 16L+24S+40i) *E Otsitakse vastuseid küsimustele: "M is on deviantsus?", "Kes on ■Sotsioloogia:üIem "hälvik"?", "Miks inimesed rikuvad norme?". □ E rip e d a g o o g ik a te n i, Sotsiaaltöö:ülem ®24. - 40. n.2 L n-s 1 ref => A © SO SS.02.027 Kursus on jätkukursuseks perekonnasotsioloogia kursusele. Siin 5055 .02.055 A laea liste hä lb ek ä itu m in e ja preven tsioon käsitletakse süvendatult perekonna sotsioloogilise uurimise võimalusi teadur Judit Strömpl ning tutvutakse perekonnasotsioloogiliste rakendustega 2AP(16L+10S+54i) *A perekonnapoliitika alases uurimuses. Kursusel osalejad koostavad □Sotsiaaltöö:ülem, Sotsioloogia:kesk uurimisprojekti mõnel vabalt valitud, kuid aktuaalsel Kursuse raames tutvustatakse alaealiste hälbekäitum ise põhjusi ja perekonnasotsioloogilisel teemal ning kannavad ette kursuse seminaridel spetsiifikat ning olem asolevaid kohtlem ism eetodeid meil Eestis ja mujal © 1. - 16. n .l L, 1 S n-s => E maailmas. Kursus on üles ehitatud teoreetilisele teadmisele ja empiiriliste uurimuste analüüsile. 5 0 5 5 .02.063 In terv ju eer im isstra teeg ia d I ©24. - 40. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => A dotsent Dagm ar Kutsar 2A P(36L+44i) *A 5055 .02.057 M ajandussotsioloogia □ E r ip e d a g o o g ik a te s t Psühholoogia:kesk, Sotsioloogia: Kadri Koreinik O SO P H .00.057 2AP(19L+7S+54i) *E Kursus käsitleb klienditöö strateegilist planeerimist kognitiiv- □Sotsioloogia:kesk käitum uslikku teoreetilist raamistikku kasutades. Teoreetilist materjali Enamus kursusel käsitletavaid teem asid puudutab m ajanduse ja ühiskonna ilm estavad eneseanalüüsid ja ülesannete lahendamine. Kursusel pakutava vahelist makrotasandi problemaatikat: m ajandusteaduse ja sotsioloogia materjali om andam ine aitab kaasa efektiivsemale inimestevahelise vahekorda, m ultidistsiplinaarset m ajandussotsioloogiat, siirde ja suhtlem ise mõistm isele ning on rakendatav teisteski eluvaldkondades, transformatsiooni kontseptsioone, sotsialismi ja kapitalismi näiteks uurimisprojekti kirjutamisel siirdeühiskonna kontekstis, heaoluühiskonda, jao tam ist ja © 1. - 8. n.4 L n-s 1 knt => A ümberjaotamist, ühiskonna sotsiaalset struktuuri ja majandust, varimajanduse erinevaid vorme, kaasaegse majandussotsioloogia keskseid 5 0 5 5 .02.064 In terv ju eer im isstra teeg ia d II teoreetilisi lähenemisi ja uurimisteemasid. Kursuse viimane osa tutvustab dotsent Dagm ar Kutsar ühte spetsiifilisemat valdkonda - ametialade sotsioloogiat. 1 A P(10L+16P+14i) *A © 24.-40 . n.2 L, 1 S n -s 1 r e f= > E □ Eripedagoogika:kesk, Psühholoogia:kesk, Sotsiaa!töö:kesk, Sotsioloogia: 5055 .02.058 A kad eem ilin e lu gem in e ja k irju tam in e O SO SS.02.031 Kadri Koreinik See on jätkukursus kursusele INTERVJUEERIM ISSTRATEEGIAD, 1 AP(10L+30i) *A milles keskendutakse sekkum isstrateegiatele ning kinnistatakse grupitöös ■Sotsioloogia:alam klienditöö oskusi Kursuse eesmärk on harjutada akadeemilist lugemist ja kirjutamist. © 1 .- 8 . n .l L, 1 P n -s 1 knt => A Kursusel õpitakse kriitiliselt lugema: argum ente hindama, loogikavigu kindlaks tegema, tooni ja hoiakut kindlaks tegema. Kursuse käigus SO SS.02 065 P erep sü h h o loog ia kirjutatakse artikkel ja lühiessee, tehakse kava, Õpitakse viitam a ja dotsent D agm ar Kutsar parafraseerima ning märkmeid tegem a ja katalogiseerima. 1 A P(6L+4S+30i) -A © 1. -16. n. 1 L, 1 S n-s 1 ref => A ■Õ endusteadus:dipl Kursusel käsitletakse perekonna toimimise psühholoogilisi 5055 .02.059 E m piirilise so tsio loog ia m eetod id : so tsio lo o g ilise seaduspärasusi. Eraldi võetakse vaatluse alla perekonna uurimistöö praktika düsfunktsionaalsuse juhud: lahutus, laste väärkohtlemine, vägivald jne. dotsent Jüri Saarniit, teadur Hans Dsiss © Ei ole teada 2AP(32P+48i) *A ■Sotsioloogia:alam 5 0 5 5 .02.066 S isseju h a tu s so tsio lo o g ia sse ja so tsiaa lp sü h h o loog ia OSOSS.02.001, SOSS.02.003 teadur Judit Strömpl Kursuse raames õpitakse tundm a kvantitatiivse sotsioloogilise uurimuse 2A P(10L+10S+60i) *E kavandamise, läbiviimise ja tulem uste analüüsi lihtsamaid praktilisi ■Õ endusteadus:dipl võtteid Kursuse raam es saavad üliõpilased tuttavaks põhiliste sotsioloogia ja ©24. - 39. n.2 P n-s => A sotsiaalpsühholoogia mõistetega, teooriatega ja uurimissuundadega © Ei ole teada 5 0 5 5 .02.060 S o tsio loog ia m etod o loog ia : P õh ju san a liiü si rak en d u si korr. professor Mikk Titma, dotsent Liina-M ai Tooding 5 0 5 5 .02.067 V a lik k u rsu s k van tita tiiv sest analü üsist: 4AP(24P+24S+112i)*A m itm em õ õ tm elin e kogu m i stru k tu u ri an alü ü s OSotsioloogia:mag dotsent Liina-M ai Tooding Kursuse eesm ärgiks on põhjusanalüüsi teostamine näidete põhjal. 2A P(20L+20P+40i) *E Seminar hõlmab lähenemist, probleemi püstitust ja analüüsi tee valikut □ Sotsio loogia :kesk 430 SOTSIAALTEADUSKOND 430 O SO SS.02.009 dotsent Epp Lauk A ntakse ülevaade m itm em õõtm elise statistilise analüüsi m eetoditest 4A P(20L+20S+120i) *E kogum i struktuuri analüüsim iseks (sh klaster- ja diskrim inantanalüüs, □A jakirjandus:m ag kogum ite võrdluse m eetodid, skaleerim ism eetodid). Praktiline osa toimub © SO Z U .O l.004 arvutiklassis Tutvustab ajakirjanduse ajaloo võrdleva uurim ise meetodeid ja tulemusi © 24. - 33. n.2 L, 2 P n-s 1 knt => E erinevates maades, süvendab teadm isi eesti ajakirjanduse ajaloost ja selle uurimisest. 5 0 5 5 .02.068 S ta tistik a p a k eti S P S S k asu tam in e I © Ei ole teada => E - Epp Lauk; A jakirjandus:m ag Urmas Oja 2A P(20L+20P+40i) *E SO ZU .O l.011 P u b lits is tlik u d ta n r id ■Sotsiaaltöö:kesk lektor Priit Pullerits Kursuse käigus antakse sissejuhatav ülevaade statistikapaketi SPSS 2A P(68L+12i)*E võim alustest andm esisestam ises ja esm asanalüüsis ■A jakirjandus:ülem © 2 6 .-4 0 . n .l L, 1 P n-s => E O S O Z U .O l.012, SO ZU .O l.043, SO ZU .O l.044, SOZU.Ol.056 Peale sissejuhatavaid teoreetilisi loenguid ja seminare kulutavad tudengid 5 0 5 5 .02.069 K õrgk oo li õp p etö ö praktika ülejäänud osa sem estrist kolm e olem usloo (üks portree, kaks muud lugu) 2AP(40P+40i) *A kirjutam iseks, konsulteerides töö igal etapil õppejõuga. Parimad ■Sotsioloogia:m ag olem uslood ilmuvad ajakirjanduses. Aine sisaldab koostöös juhendajaga kavandatud sotsioloogia õppekavas © 24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => E sisalduva loengutsükli ettevalm istam ise ja läbiviim ise sotsioloogia üliõpilastele SO ZU .O l.012 A ru tlev a d ^anrid © 1. - 40. n .l P n-s => A teadur T iit Hennoste, lektor Priit Pullerits 2AP(78L+2i) *E 5 0 5 5 .02.070 S o tsia a lse te n äh tu ste p sü h h oloog ia ■A jakirjandus:kesk Andu Rämmer OSOZU.Ol .043, SO ZU .O l.044, SOZU .01.056 2AP(20L+8S+52i) *E Peale sissejuhatavaid teoreetilisi loenguid ja seminare kulutavad tudengid Kursusel antakse ülevaade erinevatest sotsiaalses keskkonnas ülejäänud osa sem estrist nelja iseseisva juhtk irja kirjutamiseks: üks orienteerumise ja toim etuleku käsitlustest. Vaadeldakse sotsiaalse poliitiline, teine m ajandusalane, kolm as kultuuri käsitlev ja neljas vabal maailmapildi kujunem ist mõjutavaid mehhanisme, üksikasjalikum alt teemal. Enne iga tööd konsulteerivad tudengid õppejõuga, peatutakse kollektiivsete ettekujutuste tekkel ja levikum ehhanism idel © 1 .- 1 7 . n.2 L, 2 S n -s = > 2 E ©Ei ole teada 1 ref => E SO ZU .O l.016 K õn eteh n ik a 5 0 5 5 .02.071 S isseju h a tu s so tsia a la n tro p o lo o g ia sse õppeülesande täitja Tiiu Aunapuu Marko Veisson ,8AP(4L+28P) *A 2AP(24L+8S+48i) *E □A jakirjandus:kesk □ Sotsioloogia:kesk Kursus annab ülevaate eestikeelse korrektse kõne põhialustest ja praktilise Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade sotsiaalantropoloogia ajaloost, treeningu võim alustest. V alikainena on kavas kõnekorrektsioon nendele, teooriatest ja peam istest teemadest. Lisaks sotsiaalantropoloogia kes valm istuvad tööks ringhäälingus. traditsioonilistele teem adele (sugulussuhted, religioon, majandus ja © 1. - 39. n .l P n-s => A poliitika) püüab kursus tutvustada, milline on sotsiaalantropoloogia koht globaliseeruvas m aailmas SO ZU .O l.018 R eklaam i a lg k u rsu s © 1 .- 16. n.2 L, 1 S n-s => E õppeülesande täitja Sirli Tarve 2A P(32L+48i) *E 5 0 5 5 .02.072 T u ru -u u r in g u d ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk M argus Dsiss □ A jakirjandus.kesk 2AP(24L+8S+48i) *E Reklaam iteooria põhim õisted, reklaami liigid, reklaami efektiivsuse Kursus annab ülevaate turu-uuringutest nii ajaloolisest, teoreetilisest kui hindam ise võim alused ja kriteerium id. Reklaami kavandamine: strateegia praktilisest vaatevinklist. Käsitletakse turu-uuringute rolli ettevõtte eesm ärk ja osad; reklaam i koht turundustegevuses. Reklaami struktuur, turundusinfosüsteem is vastavalt uuringute kasutusvõim alustele ettevõtte elem entide analüüs. M eediaplaani koostamine. Töö reklaamiagentuuris; turunduskom m unikatsiooni planeerimisel ja efektiivsuse hindamisel. agentuuri koostöö kliendiga. Praktiline osa koosneb sotsioloogilise uurimuse m etoodikale tugineva © 24. - 39. n.2 L n-s => E turu-uuringu läbiviimisest. Tulemuste töötlus ja analüüs toimub arvutiklassis SOZU.Ol .020 Ju h e n d a ja se m in a r I ©24. - 33. n.2 L, 1 S n-s 1 knt => E erak. professor M arju Lauristin, dotsent Epp Lauk, v-teadur Peeter Vihalemm 4A P(40S+120i) *A ■A jakirjandus:m ag AJAKIRJANDUSE OSAKOND (ZU) M agistrantidele tutvustatakse teadusliku uurimistöö põhialuseid ja sotsiaalteadustes kasutatavaid meetodeid. Seminaris esinevad ajakirjandusosakonna esim ese aasta m agistrandid ajakirjandust ja EESTI AJAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (01) avalikkussuhteid puudutavate teoreetiliste ettekannetega. Iga magistrant valm istab õppeaasta jooksul ette ühe ettekande. © Ei ole teada => A ; A jakirjandus:m ag SO ZU .O l.001 T ea d u stö ö a lu sed dotsent Epp Lauk SO ZU .O l.029 R a ad io p ro g ram m ja to im etam ine 1 AP(32L+8i) *A lektor M aarja Lõhmus ■A jakirjandus:kesk 2A P(32L+48i) *E Kursuse eesm ärgiks on tutvum ine teadustöö teoreetiliste alustega, □A jakirjandus:ü lem sotsiaal- ja hum anitaarteadustes kasutatavate m eetodite Raadiosaate toim etam ise põhim õtteid ja erinevaid toimetamispraktikaid põhiprintsiipidega. Sem inaride käigus koostavad üliõpilased sem inaritöö, analüüsiv kursus, milles valm istatakse tudengeid ette praktiliseks tutvudes seejuures teadustöö kõigi etappidega alates teem a toim etam iseks. form uleerim isest ja lõpetades töö vorm istam isega. © 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 1 re f => E © 24. - 39. n . l L J S n-s => A SOZU.Ol .030 R a a d io sa a te a n a lü ü s SOZU.Ol .006 A ja k ir ja n d u se a ja lu g u lektor M aarja Lõhmus 431 SOTSIAALTEADUSKOND 431 3AP(34L+26P+60i) *E ■Ajakirjandus: kesk SO ZU .01.042 Õ iguse alused Erinevate raadiosaadete sisu ja vormi struktuuri ja meetodeid uuriv külalisprofessor Indrek Koolm eister kursus, mille metodoloogilised printsiibid pärinevad meediasemiootikast. 3A P(60L+30S+30i) *E ©1. -17 . n.l L, 1 S n-s 1 ref => E ■A jakirjandus:kesk, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam Loengukursus käsitleb Eesti Vabariigi riikliku ülesehituse ja õiguskorra SOZU.01.031 Individuaalprojekt raadios põhialuseid. Õppeaines avatakse õiguse põhimõisted, antakse ülevaade lektor Maarja Lõhmus avaliku Õiguse ja eraõiguse harudest ning institutsioonidest 2AP(20P+60i) *E © 1. - 17. n.4 L n-s 1 re f= > E □Ajakirjandus:ülem Kursusel osalejad valmistavad oma raadiosaate või programmi vastavalt SO ZU .01.050 M assim eedia ajalugu spetsialiseerumise teemale. lektor Halliki Harro ©Ei ole teada => E 2A P(32L+48i) *E ■A jakirjandus:kesk SOZU.Ol .032 Intervjuu ja intervjueerim ine □ A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem 2AP(34L+46i) *E M assim eedia ajalugu annab ülevaate massikommunikatsiooni kanalite, Intervjuu kui keskse dialoogilise zanri teoreetiline ja praktiline kursus ajakirjanduslike meetodite ja konventsioonide arenemisest ja muutumisest näeb ette üliõpilaste väljendusoskuse ja -täpsuse arendam ist ja treenimist. Euroopa riikides ja USA-s. ©Ei ole teada => E © 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => E 1. -17. n.2 L n-s => A 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 S n-s 2 re f => E SOZU.01.033 Elektroonilise komm unikatsiooni teooriad SO ZU .01.053 Ajakirjanduslik foto lektor Maarja Lõhmus 2 AP( 16 L + 16S+48i) *E 2AP(34L+46i) *E ■A jakirjandus:ülem □Ajakirjandus:ülem Kursus annab ülevaate ajakirjandusliku foto põhiprintsiipidest ja Kursus tutvustab huvitavamaid praktilisi uurimusi ning teoreetilise töö arenguloost m aailm as ning Eestis, foto kasutamise põhimõtetest meedias. meetodeid elektroonilise m eedia analüüsimiseks. Kursus sisaldab © Ei ole teada => E üliõpilase iseseisva uurimistöö elektroonilise m eedia analüüsimisel. ©24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E SO ZU .01.065 M eedia organisatsioon lektor Halliki Harro, lektor Sulev Uus SOZU.01.034 TV Individuaalprojekt 2A P(20L+20S+40i) *E assistent Aune Unt ■A jakirjandus: ülem 2.1 AP(8L+26P+20S+30i) *E Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade toimetuse (eeskätt □Ajakirjandus:ülem pressitoim etuse)olem usest, toim etuse struktuurist, toimetuse juhtimisest, Kursus on üksnes neile üliõpilastele, kes teevad regulaarselt tööd mõnele osakondade ja teiste allüksuste töö põhimõtetest, samuti toimetuse telekanalile (programmile). Tööde analüüs. m ajanduspoolest nii praegu kui lähitulevikus. ©Ei ole teada => E © 1. - 17. n.2 S n-s 1 re f => E SOZU.Ol 037 TV programm ja zanrid SO ZU .01.066 Juhendaja seminar II assistent Aune Unt erak. professor M arju Lauristin, dotsent Epp Lauk, v-teadur Peeter 2.2AP( 17L+28P+5S+38i) *E Vihalemm ■Ajakirjandus:kesk 4A P(40S+120i) *A Kursus käsitleb teleprogrammi tüüpe ja programmi koostamise ■A jakirjandus:m ag põhimõtteid, telezanre ja formaate. Analüüs keskendub olem uslugudele Sem inaris esinevad ajakirjandusosakonna teise aasta magistrandid televisioonis. ajakirjandust ja avalikkussuhteid ja teabekorraldust puudutavate ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s => E teoreetiliste ettekannetega © Ei ole teada => A ; A jakirjandus:m ag SOZU.Ol .038 Telekom m unikatsiooni teooriad assistent Aune Unt SO ZU .01.067 Doktorandi erisem inar 2AP(26L+26S+28i) *E erak. professor M arju Lauristin, külalisprofessor Svennik Hoyer, dotsent □Ajakirjandus:ülem Epp Lauk, v-teadur Peeter Vihalemm Teoreetiline kursus tutvustab erinevaid analüüsivõim alusi ja erinevaid 4AP(40S+120i) *A teoreetilisi lähenemisi televisioonile. Iseseisva tööna valmib igal ■A jakirjandus:dokt üliõpilasel 2 referaati ja 2 analüüsi konkr. programmi kohta. Sem inaris osalevad ajakirjandusosakonna doktorandid ajakirjandust ning ©24. - 39. n.2 L n-s => E avalikkussuhteid ja teabekorraldust puudutavate teoreetiliste ettekannetaga. SOZU.01.039 TV dokumentalistika © Ei ole teada => A ; Ajakirjandus:dokt assistent Aune Unt 2.1 AP(24L+20S+40i) *E SO ZU .01.068 Praktika (uudis) □Ajakirjandus:ülem lektor M aarja Lõhmus, lektor Priit Pullerits, assistent Aune Unt Dokumentalistika ajalugu ja arengut, erinevaid suundum usi käsitlev 3AP( 10 L + 10S+1 OOi) *A kursus. Palju vaatamist ja analüüsi: igaühelt referaat ja 2 võrdlevat ■A jakirjandus:kesk analüüsi. O SOZÜ.Ol .043, SO ZU .01.044, SOZU.01.056 © 1.-17 . n.2 L, 1 S n-s => E Esimese kursuse järgsel nelja nädala pikkusel uudiste praktikal peab üliõpilane kirjutam a vähem alt 8 pikemat uudislugu ja 3 muus ^.anris SOZU.01.040 Välisajakirjandus kirjutist (olem uslugu, intervjuu, juhtkiri, reportaa^,) ning täitma kõiki lektor Priit Pullerits, assistent Aune Unt toim etuse jooksvaid tööülesandeid (redigeerimine, toimetamine, 2AP(60L+20i) *E korrektuuri lugemine, küljendam ine jm s).Praktikale eelnevad ■Ajakirjandus:kesk kevadsem estri lõpul sissejuhatavad loengud ja järgnevad sügissemestri Välisajakirjanduse kursus annab ülevaate ajakirjandussüsteem ist Euroopa algul sem inarid ja praktika kaitsmine. suuremates riikides ja Ameerikas. Iga riigi puhul käsitletakse tem a ©korduv: 4 n. => A ajakirjanduse iseloom ulikke ja eripäraseid tunnusjooni, vaadeldakse tähtsamaid ajalehti ja ajakirju, ringhäälingusüsteem i, SO ZU .01.069 Praktika (eriala) konsentratsiooniprotsessi pressis jm s. lektor M aarja Lõhmus, lektor Sulev Uus, assistent Aune Unt © 1 - 17. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => 2E 3A P(10L+10S+100i) *A 432 SOTSIAALTEADUSKOND 432 ■A jakirjandus:ülem Erialapraktika eesm ärk on arendada üliõpilaste ajakirjandusliku loometöö SOZU.Ol.081 Ülevaade audiovisuaalsest kom m unikatsioonist II ja toim etam istöö oskusi, samuti erinevate m assiteabevahendite töö 2A P(32L+20P+10S + 18i) *E analüüsimise oskust. E rialapraktika toim ub suvel peale 4 sem estrit Kursus audiovisuaalse kommunikatsiooni alustest.Sissejuhatus raadio, (kokkuleppel toim etustega). Praktikale eelnevad sissejuhatavad loengud tele ja uue meedia kommunikatsiooni. kevadsemestri lõpus ja järgnevad sem inarid ja praktika kaitsm ine ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s => E sügissemestri algul. ©korduv: 4 n. => A SOZU.Ol .082 Meedia juriidiline ja eetiline regulatsioon lektor Halliki Harro SOZU.Ol .070 Spetsialiseerum ispraktika 3A P(32L+32S+56i) *E lektor M aarja Lõhmus, lektor Sulev Uus, assistent Aune Unt Kursus käsitleb ajakirjanduse reguleerim ise vajadust ja probleeme 3AP( 10L + 10 S + 1 OOi) *A ühiskonnas; ajakirjandust ja tsensuuri; eneseregulatsiooni: ajakirjanduse ■A jakirjandus:ülem eetikat; objektiivsust ja tasakaalustatust ajakirjanduses; allikate Erialapraktika eesm ärk on arendada üliõpilaste ajakirjandusliku loometöö usaldatavust ja kontrollim ist; dem okraatlike riikide põhiseadusi ja ja toim etam istöö oskusi, samuti erinevate m assiteabevahendite töö ajakirjanduse vabadust; ajakirjandust ja informatsiooniseadusi; analüüsimise oskust. juurdepääsu inform atsiooniallikatele; laimu ja solvangut ajakirjanduses; © korduv: 4 n. => A kohtuprotsesside reportaa?e ja erapooletu kohtumõistmise tagamist: reklaam ipiiranguid; ringhäälingu regulatsiooni. SOZU.Ol.074 Uurim issem inar I ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => E erak. professor M arju Lauristin, dotsent Epp Lauk, v-teadur Peeter 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 3 re f => E Vihalemm, lektor Halliki Harro, lektor M aarja Lõhmus, lektor Triin Vihalemm, assistent Aune Unt SOZU.01.083 M eediam ajandus ja m eediaplaneerim ine 3AP(20S+100i) -A õppeülesande täitja Taivo Paju ■A jakirjandus:kesk 2AP(32L+48i) *E Seminaris esinevad ajakirjanduse teise aasta üliõpilased om a Ajakirjanduse keskastm e valikaine kursus meediamajanduse ja uurimisteemat puudutavate ettekannetega. Kursus lõpeb kursusetöö meediaplaneerim ise küsimustes. vorm istam ise ja kaitsmisega. © 2 4 .-3 9 . n.2 L, 1 S n -s 1 re f => E © 1 .-3 9 . n. = > A SOZU.Ol .097 Ülevaade audiovisuaalsest komm unikatsioonist SOZU.Ol.075 Uurim issem inar II 2AP(32L+48i) *E erak. professor M arju Lauristin, dotsent Epp Lauk, v-teadur Peeter Kursus tutvustab teleajakirjanduse spetsiifikat üldises meediapildis, Vihalemm, lektor Halliki Harro, lektor M aarja Lõhmus, lektor Triin reporteritöö ja teleesinem ise aluseid, pildilise narratiivi põhialuseid. Vihalemm, assistent Aune Unt © 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E 3AP(20S+100i) *A ■Ajakirjandus:ülem SO ZU .O l.l 12 Teadustöö alused ja prosem inaritöö Seminaris esinevad ajakirjanduse III aasta üliõpilased om a uurimistööd dotsent Epp Lauk puudutavate ettekannetega, kursus lõpeb kursusetöö kaitsmisega. 2AP(10L+20S+50i) *A © 1 .-3 9 . n. => A Kursuse eesm ärk on tutvum ine teadustöö teoreetiliste alustega, sotsiaal-ja hum anitaarteadustes kasutatavate m eetodite põhiprintsiipidega SOZU.Ol 076 Ajalehe kujundam ine Seminaride käigus koostavad üliõpilased proseminaritöö. tutvudes õppeülesande täitja Roosmarii Kurvits seejuures teadustöö kõigi etappidega alates teem a formuleerimisest ja 2A P(17L+17S+46i)*E lõpetades töö vorm istam isega. ■A jakirjandus:kesk © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 S n-s => A Kursus koosneb loengutest ja seminaridest. Tutvutakse ajalehe kujundam ise põhim õtetega (tekstikirjade, pealkirjade, fotode, SO ZU .O l.l 13 O lem uslugu televisioonis teabegraafika kasutam ine, teksti liigendamine, tekstiploki ja lehekülje assistent Aune Unt kujundamine). Antakse ülevaade ajalehekujunduse arengust ja praegustest 1 A P(5L+10P+5S+20i) *A trendidest maailmas. □ A jakirjandus:ülem © 1 .-1 7 . n.2 L n -s 2 ref => E O SO ZU .01.037 Praktiline kursus, m is keskendub olem usloole televisioonis Iseseisva SO ZU .O l.078 M eediakriitika tööna teostab iga üliõpilane ühe portreeloo ka ühe probleemikeskse loo. dotsent Epp Lauk, lektor Halliki Harro © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 P n-s => A 2AP(10L+30S+40i) *E □ A jakirjandus:m ag SO ZU .O l.l 14 TV dokum entalistika II Kursus diskuteerib m eediakriitika olem use ja ülesannete üle. Antakse assistent Aune Unt ülevaade erinevatest m eediakriitika konseptsioonidest (Skandinaavia, 1 AP(5L+10P+5S+20i) *A Saksa, Am eerika) ja tasanditest ning olulisem atest teoreetilistest □ A jakirjandus:ülem käsitlustest. A nalüüsitakse eesti m eediatekste ja saateid, lähtudes O SO ZU .01.039 m eediakriitika levinum atest kriteeriumidest. Praktiline pool kursusest TV dokum entalistika. Praktilise tööna valmib © 1 .-1 7 . n .l L, 1 S n-s => E igal üliõpilasel dokum entaalne lühifilm ©1. - 17. n .l L, 1 P n-s => A SO ZU .O l.079 Bakalaureuse seminar dotsent Epp Lauk, lektor Halliki Harro, lektor Maarja Lõhmus, assistent SO ZU .O l.l 16 Suhtlem ise alused Aune Unt õppeülesande täitja Salli Põldvere 8A P(10L+30S+280i)-A 2AP(32L+48i) *E ■A jakirjandus:ülem Loengutsükli eesm ärk on om andada keel ja teadmised A jakirjandusalaste lõputööde juhendam ine: töö kirjandusega, teoreetilise suhtlem issituatsioonide analüüsiks ning sotsiaalsete oskuste ja m etoodilise peatüki ülesehitamine ja arutelu, empiirilise materjali arendam iseks. Olulisel kohal on enesetunnetus ja regulatsioon. analüüs, töö struktureerim ine. 8.semestri lõpuks valm ib bakalaureusetöö. Põhiteemad: suhtlem ise olem us, suhtlem isakt; suhtlemise diagnoos, © 1 .-3 9 . n. = > A prognoos ja regulatsioon tasandivaliku abil; enesekehtestamine, aktiivne kuulam ine ja vestluse juhtim ine; m itm esõnaline keel, rollikäitumine. SOZU.Ol .080 Ülivaade audiovisuaalsest kom m unikatsioonist I konflikt, põhiteadm ised käitum isest grupis. 3AP(32L+26P+32S+30i) *A © 2 4 .-3 9 . n.2 L n -s 1 re f= > E Kursus annab ülevaate audiovisuaalse kom m unikatsiooni alustest. © 24. - 39. n.2 L n-s => E 433 SOTSIAALTEADUSKOND 433 MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOONI ■ A jakirjanduski am Kursus annab ülevaate suhtekorralduse olemusest: ÕPPETOOL (03) kom m unikatsioonistrateegia koostam isest, sihtgruppide skaneerimisest, kam paaniate korraldam isest, tegevuse hindam isest ja PR teooriatest. SOZU.03.001 Sissejuhatus m eediasse © 24. - 39. n.2 L n-s => E erak. professor M arju Lauristin 1 .-1 7 . n.2 L n-s 1 re f= > E 3AP(40L+28S+52i) *E ■Ajakirjandus:alam, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam SOZU .03.013 Suhtekorralduse ajalugu Kursus annab ülevaate kom m unikatsiooniprotsessi olemusest, m eedia õppeülesande täitja Kaja Tam pere seostest majanduse poliitika ja kultuuriga, m eedia funktsioonidest 2AP(32L+48i) *E üksikisikule, organisatsioonile ja ühiskonnale, meedia kasutam isest ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:alam ajakirjanduslikel ja kommertseesmärkidel. Kursus annab ülevaate suhtekorralduse kujunemisest ja arenguloost © 1 .-1 7 . n.2 L, 1 S n-s 4 re f => E Am eerikas, Euroopas ja Eestis. © 1. - 17. n.2 L, 1 S n -s 1 ref => E SOZU.03.002 M õjustam ispsühholoogia v-teadur Peeter Vihalemm SO ZU .03.015 R ahvusvaheline suhtekorraldus 2AP(32L+48i) *E õppeülesande täitja Janno Toots ■Ajakirjandus:ülem, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:ülem 1 AP(16L+10S+14i) *A Kursus annab ülevaate komm unikatiivse mõjustamise protsessist, liikidest ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem ja teguritest, õpetab sügavam alt m õistm a ajakirjanike ja suhtekorraldajate Kursuse annab ülevaate rahvusvahelise suhtekorralduse põhimõtetest ja kasutada olevaid võimalusi ja vahendeid, samuti vastutust om a tegevuse praktikast arenenud maades, analüüsib Eesti sellealast olukorda, pöörates tulemuste eest. erilist tähelepanu rahvusvahelisele m ainekujundusele ning uue meedia © 1 .-17 . n.2 L, 1 S n-s 2 ref => E võim alustele selles. 1 .-17 . n.2 L, 1 S n-s 4 ref => E © 28. - 34. n.2 L n-s => E SOZU.03.003 Avalik arvamus SOZU .03.017 K ultuuridevaheline kommunikatsioon v-teadur Peeter Vihalemm dotsent Anu Realo, õppeülesande täitja A une Valk 2AP(78L+2i) *E 2AP(8L+16P+8S+48i) *E ■Ajakirjandus:ülem, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:kesk □ A jak irjan d u s :, Avalikkussuhted ja teabekorraldus: Kursus annab ülevaate avaliku arvam use kujunem isprotsessist ja seda Kursus tutvustab kultuuridevahelise suhtlemise probleeme ja väljakutseid kujundavatest teguritest, ajakirjanduse ja avaliku arvamuse suhetest, nii indiviidi kui kultuuri tasandil. Kultuurierinevuste korral keskendutakse õpetab sügavamalt mõistma ajakirjanduse osa ühiskonnas. kultuuride kokkupuutel toim uvatele protsessidele (akulturatsioon, ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 2 re f => E stereotüpiseerim ine, etnotsentrism jt.). © 24. - 39. n.2 L n-s 1 ref => E SOZU.03.004 Eesti m assiteabevahendite auditoorium v-teadur Peeter Vihalemm SOZU .03.021 Praktiline suhtekorraldus 2AP(78L+2i) *E õppeülesande täitja Kaja Tampere ■Ajakirjandus:ülem 2AP(32L+48i) *E Kursus annab ülevaate auditooriumi liikidest ja Eesti ajalehtede, ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk ajakirjade, raadio ja televisiooni üldisest ja konkreetsest auditoorium ist, Kursus annab ülevaate suhtekorraldaja tööst organisatsioonis: tuginedes Baltic M edia Facts andmetele. m eediasuhetest, mainekujundusest, organisatsioonisisesest ja © 24.-39. n.2 L, 1 S n-s 2 ref => E organisatsioonivälisest teabekorraldusest, samuti poliitilisest suhtekorraldusest, investorsuhetest ja kriisijuhtimisest. SOZU 03 005 M assikomm unikatsiooni teooriad © 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 2 re f => E erak. professor Marju Lauristin 3AP(64L+56i) *E SO ZU .03.023 T urunduskom m unikatsioon: sihtrühmad , vahendid ja ■Ajakirjandus:ülem, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:ülem vastuvõtt osozu.o3.ooi lektor Triin Vihalemm Kursus annab ülevaate massikom m unikatsiooni erinevatest teoreetilistest 2AP( 16L + 16S+48i) *E käsitlustest. ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem © 1.-17 . n.2 L, 1 S n -s 1 ref => E Kursus annab ülevaate turunduskom m unikatsiooni tarbijapoolse vastuvõtu protsessist ja seda mõjutavatest teguritest; SOZU.03.008 M assikomm unikatsiooni teooria jätkukursus turunduskom m unikatsiooni põhivorm idest ning seonduvatest kogemustest erak. professor Marju Lauristin Eestis; turu segm enteerim ise alustest ja turunduskommunikatsiooni 4AP(32L+24S+104i) *E efektiivsuse hindam ise kriteerium itest. Semineride materjal põhineb ■Ajakirjandus:mag em piirilistel (uuringu)andm etele Eesti ja lähiturgude kohta. Eestikeelne Kursus annab ülevaate uuematest suundadest massikom m unikatsiooni õppem aterjal, ingliskeelne täiendav iseseisev lugemine, 3 suuremat teoreetilises käsitluses, süvendab teadmisi kaasaegse m eedia teooriast ja kodutööd, millest 2 on ühendatud kursusega tarbijakultuur ja kaubamärk selle arengusuundadest. © 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 2 re f => E ©Ei ole teada => E SO ZU .03.025 Sihtrühm ade kvalitatiivne analüüs SOZU.03.009 Meedia ja komm unikatsiooni uurimise m eetodite lektor Triin Vihalemm jätkukursus 2A P(20L+12S+48i) *E erak professor Marju Lauristin, v-teadur Peeter Vihalemm, lektor Triin ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem Vihalemm, Veronika Kalmus Spetsiaalselt avalikkussuhete üliõpilastele mõeldud ülevaatekursuse 4AP(20L+20P+20S+100i) -E eesm ärk on tutvustada avaliku kom m unikatsiooni sihtrühma(de) analüüsi ■Ajakirjandus:mag võim alusi lähtuvalt kvalitatiivsest uuringumetodoloogiast Kursus annab ülevaate m eedia ja kom m unikatsiooni em piirilise uurimise © 1. - 17. n.2 L, 1 S n -s 1 ref => E meetoditest ja andm etöötluse võimalustest, kogemusi praktilises andmeanalüüsis. SOZU .03.026 M eediakasutuse praktikum ©Ei ole teada => E assistent Aune Past, Õppeülesande täitja Roosmaril Kurvits, õppeülesande täitja Krista Siilats SOZU.03.010 Ülevaade avalikkussuhetest ja teabekorraldusest 3AP(24L+48P+24S+24i) *3A assistent Aune Past ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk 2AP(28L+4S+48i) *E 434 SOTSIAALTEADUSKOND 434 Kursus kestab kolm semestrit. Esimesel semestri praktikum Õpetab © 2 4 .-3 9 . n.2 L n-s 2 ref = > E prom otsioonitehnikat ja vastavat tarkvara tundm a ja kasutama. Teisel semestril õpitakse koostam a j a kujundam a väiketrükist ja kolmandal SOZU .03.044 S u h te k o rra ld u se s tra teeg ia tegem a interneti kodulehekülge. erak. professor M arju Lauristin, lektor M argit Keller, lektor Triin ©1. -3 9 . n .l L, 1 P, 1 S n-s => 3E Vihalemm 2A P(32L+12S+36i) -E SOZU .03.027 S u h te k o rra ld u s avalik -õ iguslikus sek to ris ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem õppeülesande täitja Inga Jagom äe Peam iselt sem inaridest koosneva kursuse eesm ärk on anda ülevaade ja 2A P(16L+16S+48i) *E praktilised oskused erinevate organisatsiooni ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk kom m unikatsioonistrateegiate koostam iseks lähtuvalt integreeritud Kursus toob välja suhtekorralduse eripära avalik-õiguslikes kom m unikatsiooni põhim õtetest. Kursusel on läbiv teema organisatsioonides. Lisaks teooriale käsitletakse praktilisi näiteid nii (organisatsiooni sisekom m unikatsioon, poliitiline välism aalt kui Eestist turunduskom m unikatsioon vms), mis vahetub aastast aastasse © 24. - 39. n.2 L n-s => E ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s 2 re f => E SOZU .03.029 P ra k tik a ( s ih t- ja k o ostöö rühm ad) SO ZU .03.045 V isuaalne k o m m unikatsioon assistent Aune Past Õppeülesande täitja Kadi Kreis 2A P(32L+32S+16i)-A 2AP(12L+18P+12S+38i) -E ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk □ A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem Teise kursuse järgsel neljanädalasel praktikal tutvutakse ühe ettevõtte Kursuse eesm ärk on tutvustada visuaalse suhtlemise võimalusi, anda suhtekorraldusega, kaardistatakse siht- ning koostöögruppe, kavandatakse algsed teoreetilised teadm ised graafilisest disainist ja trükiprotsessist konkreetne aktsioon teatud siht- või koostöögruppide mõjustamiseks, Tutvutakse praktiliselt visuaalsete ideede teostamisega arvutil ©korduv: 4 n. => A kujundusprogram m ides. © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 P n-s => E SOZU.03.033 S uh ted m eediaga õppeülesande täitja Ene Nobel SOZU .03.046 K r iis i- ja ka tastroo fip sü h h o lo o g ia 1.2AP( 16L + 10S+20i) *A Õppeülesande täitja Kadri Ugur ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem 1 A P(24L+8S+10i) *A OSOZU.03.001 Kursus käsitleb põhiteadm isi psühholoogilise kriisi kulust ja mõjust Kursus annab ülevaate m eedia ülesehitusest suhtekorralduslikust isiksusele, üliõpilased õpivad hindam a katastroofiga kokkupuutunud vaatenurgast, koostöövõim alustest suhtekorraldus- ja inimeste psüühilist seisundit ja nende ütluste adekvaatsust ning saavad meediainstitutsioonide vahel, m eediasuhete planeerim isest ja praktilistest juhiseid, kuidas kajastada olukordi sekundaarset traumat tekitamata. oskustest. © 1 .-1 7 . n.2 L n-s => A © 3. - 14. n .l L, 1 S n-s => A SO ZU .03.047 S u h te k o rra ld u se teoreetilised alused SOZU.03.035 T u tv u m isp ra k tik a õppeülesande täitja Kaja Tam pere õppeülesande täitja Kaja Tampere 2A P(32L+8S+40i) *E 2AP(2L+38P+40i) *A ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk Kursus annab ülevaate erinevatest teoreetilistest lähenemistest suhte- ja Esimese kursuse järgsel kolm enädalasel praktikal tutvutakse ühe avalik- teabekorraldusele, keskendudes kommunikatsiooniteooriate, õigusliku organisatsiooniga, selle struktuuri ja organisatsioonikultuuriga, organisatsiooniteooriate ja ettevõtlusteooriate rollile suhtekorralduses. samuti su h tek -ja teabeorralduse süsteemiga. © 1. - 17. n.2 L, 1 S n-s => E © korduv: 4 n. => A SOZU .03.048 T u ru n d u s u u rin g u d SOZU .03.037 P ra k tik a (su h te k o rra ld u ss tra te e g ia välja töö tam ine) lektor Triin Vihalemm lektor M argit Keller 2A P(18L+14S+48i) *E 2AP(32L+32S+16i) *E Kursuse eesm ärk on anda ülevaade uuringute kasutusvõimalustest ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem turunduskom m unikatsiooni planeerim isel ja efektiivsuse hindamisel, Kolm anda kursuse järgsel neljanädalasel praktikal tutvutakse ühe samuti põhioskused strateegilise uuringkava koostamiseks ning organisatsiooni kom m unikatsiooniga, kogutakse materjali konkreetse uuringu planeerim iseks. kom m unikatsioonistrateegia väljatöötam iseks ning koostatakse selle © 1. - 17. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => E põhim õtteline kava. © korduv: 4 n. => A SOZU .03.049 K valita tiiv sed uu rim ism eeto d id so tsiaalteadustes lektor Triin V ihalem m SOZU .03.038 O rg an isa ts ioon isisene teab ek o rra ld u s 3A P(40L+24S+56i) *E õppeülesande täitja Inga Jagom äe, õppeülesande täitja Ene Nobel ■Sotsioloogia:kesk 2AP(32L+8S+40i) *E Kursuse eesm ärk on anda ülevaade kvalitatiivse uurirmsmetodoloogia ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk alustest ning põhilistest andm ekogum ise-ja analüüsi meetoditest.Kursus Kursus annab ülevaate organisatsioonisisese teabekorralduse kestab kaks semestrit. põhim õistetest ja põhiprobleem idest, selle ala arengust maailmas, eriti © 1 .-3 9 . n.2 L, 1 S n-s 2 re f => E A Põhjam aades.O rganisatsiooni käsitlem ine lähtuvalt kom m unikatsiooniprotsessist. SO ZU .03.056 T ead u slik u u u rim is tö ö a lused / sem inaritöö © 24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E lektor Triin Vihalemm 3 A P(20L+14S+86i) -A SOZU .03.042 P o liitiline k o m m unikatsioon ■A valikkussuhted ja teabekorraldus:kesk erak. professor M arju Lauristin Kursuse eesm ärgiks on anda tudengitele esm ane ülevaade teadusliku 2A P(20L+14S+48i)-E uurimistöö olemuse, sellele esitatavate nõuete kohta, uuringu □ A valik haldus:ülem , A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem planeerim ise, läbiviim ise ning tulem uste esitluse kohta. Kursus lõpeb osozu.o3.ooi sem inaritöö koostamise ja kaitsmisega. Kursuse annab ülevaate erinevate kom m unikatsioonivorm ide seostest © 2 4 .-3 9 . n .l L, 1 S n-s => A poliitilise kultuuri, ideoloogia ja avaliku sf&äriga, poliitilise teabe osast dem okraatia arengus; parlam endi, valitsusasutuste ja erakondade SOZU 03 061 S u h te - ja te a b e k o rra ld u se teooriad tegevusest teavitam isest; poliitilise reklaami ja poliitiliste kam paaniate lektor M argit Keller, õppeülesande täitja Jaanus Arukaevu korraldam isest; m eedia rollist valim iskam paanias; kom m unikatsiooni 6A P(40L+60S+140i) *E globaliseerum ise ja m ultikulturaalse kom m unikatsiooni probleemidest. □ Ajakirjandus:m ag 435 SOTSIAALTEADUSKOND 435 Kursuse käsitleb suhtekorralduse erinevaid teoreetilisi mudeleid, Suhtekorralduseetika sem inar käsitleb avalikkussuhete ja teabekorralduse keskendudes kommunikatsiooniteoreetilisele lähenemisele, eriala eetikakoodekseid, kvaliteedim iinim um i, organisatsiooni ja kommunikatsiooni efektiivse planeerimise ja korraldamise analüüsile ühiskonna suhteid. eritüübilistes organisatsioonides ning situatsioonides. ©24. - 39. n.2 S n-s => A ©Ei ole teada => E SOZU.03.083 Diskursuse ja retoorika analüüs SOZU.03.062 U urim ism eetodite jätkukursus Veronika Kalmus v-teadur Peeter Vihalemm, lektor Triin Vihalemm 1 AP(20S+20i) *A 4AP(30L+30P+20S+80i) *E A inekursus tutvustab peamisi kriitilise diskursusanalüüsi meetodeid ja □Ajakirjandus:mag analüütilisi vahendeid, sh. argum entatsiooni ja retoorika analüüsi (T.van Kursuse käsitleb suhtekorralduse erinevaid teoreetilisi mudeleid, Dijk), kriitilist lingvistikat (N.Fairclough) ja nn.imidzite lugemise keskendudes kom m unikatsiooniteoreetilisele lähenem isele, m eetodit (illustratsioonide, fotode ja graafikute analüüsimiseks; G.Kress kommunikatsiooni efektiivse planeerimise ja korraldam ise analüüsile ja T.van Leeuwen).Kursus lõpeb iseseisva tööga (vabalt valitud eritüübilistes organisatsioonides ning situatsioonides. tekstinäidete analüüs). ©Ei ole teada ©24. - 39. n .l L n-s => A SOZU.03.063 Pedagoogiline praktika SOZU .03.092 Protokoll ja etikett dotsent Epp Lauk, v-teadur Peeter Vihalemm 1 A P(10L+10S+20i) *A 6AP(40S+200i) -A A v alikkussuhete ja teabekorralduse ülemastme kursus protokollinõuetest ■Ajakirjandus:mag ja etiketist Praktika käigus valmistatakse ette vähem alt üks ainekursus ja viiakse läbi © 1. - 17. n .l L n -s 1 re f= > A sellekohast Õppetööd kas iseseisva kursusena või osana m õnest kursusest. ©Ei ole teada => A SO ZU .03.116 Juhendaja sem inar I erak. professor M arju Lauristin, v-teadur Peeter Vihalemm, lektor Triin SOZU.03.064 Tarbijakultuur ja kaubamärk Vihalem m lektor Margit Keller 4A P(32L+48S+80i) *E 2AP(32L+12S+36i) *E M eedia ja kommunikatsiooni magistratuuri esimese aasta teaduslikud □Avalikkussuhted ja teabekorraldus:ülem sem inarid, teem akohase kirjanduse arutelu. Kursuse eesmärk on anda integreeritud ülevaade tarbijakultuuri eri © Ei ole teada käsitlustest ning brändingust (branding) kui kaasaegse turunduskommunikatsiooni peam isest süm bolisest vahendist. Kursus SO ZU .03.117 Juhendaja seminar II ühendab tänapäeva tarbim isühiskonna teooriad ja praktilisem a erak. professor M arju Lauristin, v-teadur Peeter Vihalemm, lektor Triin brändisgukäsitluse. Vihalemm ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 ref => E 4A P(32L+48S+80i) *A M eedia ja kom m unikatsiooni magistratuuri teise aasta teaduslikud SOZU.03.066 Bakalaureusesem inar sem inarid, teem akohase kirjanduse ja magistritöö valminud osade arutelu. v-teadur Peeter Vihalemm, lektor Triin Vihalemm, assistent Aune Past © Ei ole teada 8AP(10L+30S+280i) -A ■Ajakirjandus:ülem, A valikkussuhted ja teabekorraldus:ülem SO ZU .03.118 S u h te-ja teabekorralduse teooriad Meedia- ja kommunikatsioonialaste lõputööde juhendam ine: töö lektor Margit Keller, õppeülesande täitja Kaja Tampere kirjandusega, teoreetilise ja metoodilise peatüki ülesehitamine ja arutelu, 4A P(64L+64S+32i) *E empiirilise materjali analüüs, töö struktureerim ine. 8.semestri lõpuks Avalikkussuhete ja teabekorralduse magistratuuri kursus käsitleb valmib bakalaureusetöö. suhtekorralduse erinevaid teoreetilisi mudeleid, keskendudes ©1. - 39. n.l S n-s => A kom m unikatsiooniteoreetilisele lähenemisele, kommunikatsiooni efektiivse planeerim ise ja korraldamise analüüsile eritüübilistes SOZI).03.067 Sissejuhatus erialasse organisatsioonides ning situatsioonides. assistent Aune Past © Ei ole teada 2AP(32L+48i) *E Avalikkussuhete ja teabekorralduse eriala sissejuhatav loengutsükkel, kus SO ZU .03.119 Praktiline suhtekorraldus käsitletakse suhtekorralduse kui eriala olemust: teooriaid, term inoloogiat, õppeülesande täitja Kaja Tampere arengulugu, praktilise suhtekorralduse küsimusi (strateegia koostamine, 6A P(64L+64S+112i) *E kommunikatsioon sihtgruppidega, tegevuse hindamine). Kursus annab süvendatud käsitluse organisatsioonikom m unikatsioonist ja © 1 .-17 . n.2 L, 1 S n -s 1 re f => E avalikkussuhete kujundamisest. © Ei ole teada SOZU.03.068 Meedia ja kom m unikatsiooni uurimismeetodid 3AP(32L+32S+56i) *E SO ZU .03.120 Suhtekorraldusstrateegia Kursus sisaldab ülevaadet erinevatest meedia ja kom m unikatsiooni lektor M argit Keller uurimise meetoditest. 4A P(32L+64S+64i) *E © 1.-17 . n.2 L, 1 S n-s 2 re f => E Organisatsiooni või kaubamärgi suhtekorraldusstrateegia väljakujundam ise teoreetilised alused ja realiseerimise võimalused eri SOZU.03.069 Infoühiskonna põhijooned keskkondades. Õppeülesande täitja Tarmo Kalvet © Ei ole teada 2AP(32L+48i) *E Kursus käsitleb infoühiskonda võrdluses industriaalühiskonnaga, toob SOZU.03.121 Tarbijakultuur ja turunduskom m unikatsioon välja põhierinevused tehnoloogias, majanduses, sotsiaalsfääris, kultuuris, lektor M argit Keller, lektor Triin Vihalemm poliitikas. 4A P(32L+64S+64i) *E ©24. - 39 n.2 L, 1 S n-s 2 ref => E M eedia ja kom m unikatsiooni/avalikkussuhete ja teabekorralduse m agistratuuri kursus, mis annab integreeritud ülevaaate kaasaegse SOZU.03.073 Suhtekorralduse eetika sem inar tarbim isühiskonna erinevatest teoreetilisest käsitlusest ning assistent Aune Past turunduskom m unikatsioonist kui selle peamisest 1AP(22S+I8i) *A kom m unikatsiooniviisist. □Avalikkussuhted ja teabekorraldus:ülem © Ei ole teada OSOZU.01.014 SO ZU .03.122 Erisem inar m agistriõppes I lektor Triin Vihalemm 436 SOTSIAALTEADUSKOND 436 4A P(64S+96i) -A Kursus selgitab imago ja maine erinevat olemust, annab ülevaate imago T ead u s-ja arendustegevuse m etodoloogilised alused. teooriatest ja suhtekorralduslikust tegevusest maine loomisel. Näited nii ® Ei ole teada poliitilistest kam paaniatest kui majandusvallast. © 24. - 39. n .l L, 1 S n-s 2 re f => E SOZU .03.126 M eedia ja kom m unikatsiooni kaasaegsed teooriad erak. professor M arju Lauristin SOZU.03.139 M uljekujundus ja inim käitum ine 6A P(64L+64S+112i) *E õppeülesande täitja Toivo Aavik M eedia ja kom m unikatsiooni doktoriõppe kohustuslik aine. Süvendatud 2A P(24L+8S+48i) *E käsitlus m eedia ja kom m unikatsiooni teooriate arengust 1990ndatel Kursus annab põhjaliku, integratiivse ülevaate muljekujundamisest aastatel. indiviidi tasandil. Kursuse käigus saab vastuse küsimustele, miks ® Ei ole teada indiviidid on huvitatud om a avalikust m ainest ja kuidas eneseesituslikud m otiivid m õjutavad nende käitumist. SOZU.03.127 Teadusliku eneseväljenduse erisem inar © 1 .-1 7 . n.2 L n-s 1 knt, 1 re f= > E lektor Triin Vihalemm 2AP(32S+48i) *A SOZU .03.140 K riisi-ja katastroofipsiihholoogia M eedia ja kom m unikatsiooni doktoriõppe eriseminar. Kirjaliku ja suulise õppeülesande täitja Kadri Ugur teadusliku eneseväljenduse erinevad võimalused. 2AP( 16 L + 16S+48i) *A ® Ei ole teada Kursus käsitleb põhiteadm isi psühholoogilise kriisi kulust ja mõjust isiksusele, üliõpilased õpivad hindam a katastroofiga kokku puutunud SOZU.03.128 Doktorisem inar inimeste psüühilist seisundit ja nende ütluste adekvaatsust ning saavad erak. professor M arju Lauristin juhiseid, kuidas kajastada olukordi sekundaarset traum at tekitamata. 4AP(64S+96i) *A © 1 .-1 7 . n .l L, 1 S n-s 3 re f => A Teem akohase kirjanduse ja doktoritöö valm inud osade süvendatud arutelu. SO ZU .03.141 M eedia ja kom m unikatsiooni uurimismeetodid ©Ei ole teada v-teadur Peeter Vihalem m , lektor Triin Vihalemm, Veronika Kalmus 2 A P(24L+12S+44i) *E SOZU.03.130 Teadustö alused ja postsem inar Kursus annab ülevaate põhilistest m eedia ja kommumkatssiooni 2AP( 12L+20S+48i) *A uurim ism eetoditest:standardiseeritud küsitlus, tekstianalüüsi erinevad Avalikkussuhete ja teabekorralduse ülem astm e uuringute ja analüüsi meetodid: standariseeritud ja kvantitatiivne meediatekstide m ooduli aine teadustöö alustest kontentanalüüs, sotsiaalsem iootika, diskursuse analüüs; kvalitatiivsed ®24. -3 9 . n .l L, 1 S n -s 1 re f => A retseptsioonianalüüsi meetodid. © 1. - 17. n.2 L, 1 S n-s 2 re f => E SOZU.03.131 Pedagoogiline praktika kõrgkoolis v-teadur Peeter Vihalemm SOZU .03.142 Brändi kom m unikatsioon 8AP(20S+300i) *A lektor M argit Keller, lektor Triin Vihalemm Avalikkussuhete ja teabekorralduse m agistratuuri ning meedia ja 3A P(24L+26S+70i) *EA kom m unikatsiooni m agistratuuri ning doktorantuuri õppekavas Kursus annab ülevaate organisatsiooni brändistrateegia ja - kohustuslik pedagoogiline praktika kõrgkoolis, mis on seotud uurimistöö kom m unikatsiooni alustest.Lähtutakse uusim atest maailma sotsiaal- ja teemaga turundusteooriatest ning Eesti konteksti jaoks ajakohastest praktilistest ®Ei ole teada näidetest. Käsitletakse erinevaid komm unikatsioonivorm e, sihtrühmade m ääratlem ise võim alusi ning adressaadi-poolse kommunikatsiooni SOZU.03.133 Rahvusvaheline doktorantide sem inar vastuvõtuprotsessi m õjuvaid tegureid. Tutvustatakse brändi platvormi ja erak. professor M arju Lauristin kom m unikatsioonijuhendit, brändi auditi ja integreeritud 2AP(80i) *A turunduskom m unikatsiooni põhimõtteid. Soovitatav majanduse, avaliku Osavõtt rahvusvahelisest doktorantide sem inarist, ettekannete ja seminari halduse, sotsioloogia, sem iootika jt. erialade k esk -ja ülemastmes. tulem uste läbiarutamine. ©24. - 39. n.2 L, 2 S n-s 2 re f => E A ® Ei ole teada SOZU .03.143 Suhtlem ise alused SOZU.03.135 R ahvusvaheline doktorantide suvekool õppeülesande täitja Salli Põldvere erak. professor M arju Lauristin 2A P(32L+48i) *E 2AP(80i) *A Loengutsükli eesm ärk on om andada keel ja teadmised O savõtt rahvusvahelisest doktorantide suvekoolist, ettekannete ja suhtlem issituatsioonide analüüsiks ning sotsiaalsete oskuste suvekooli tulem uste läbiarutamine. arendam iseks. Olulisel kohal on enesetunnetus ja regulatsioon. ® Ei ole teada Põhiteemad: suhtlem ise olem us, suhtlem isakt; suhtlemise diagnoos, prognoos ja regulatsioon tasandivaliku abil; enesekehtestamine, aktiivne SOZU.03.138 M ainekujundus ja imago kuulam ine ja vestluse juhtim ine; m itm esõnaline keel, rollikäitumine, assistent Aune Past konflikt, põhiteadm ised käitum isest grupis. 2AP( 10L+30S+40i) *E © 24. -3 9 . n.2 L n-s 1 re f => E Ainete nimed AAC graafilised m eetodid SO EP.01.029 Ajalehe kujundam ine SOZU.Ol.076 A b i-ja tugiõppe didaktika SOEP.01.014 Ajaloo abiõpe SOEP.01.084 A b i- ja tugiõppe praktika noorem as SO EP.02.015 Akadeem iline lugem ine ja kirjutam ine SOSS.02.058 kooliastm es Alaalia praktikum SOEP.02.061 A b i-ja tugiõppe praktika vanem as SO EP.02.016 Alaealiste hälbekäitum ine ja SOSS.02.055 kooliastm es preventsioon Abi- ja tugiõppe sta^ööripraktika SO EP.02.022 Alakõne praktikum SOEP.02.060 A biõppe praktika SOEP.02.024 Andm eanalüüs sotsiaalteadustes SOSS.02.009 A faasia praktikum SOEP.02.064 Andm ehaldus Eestis SO A H .02.092 A jakirjanduse ajalugu SOZU .O l.006 Andm ete interpreteerim ine SO PH .00.046 A jakirjanduslik foto SO ZU .O l.053 A ntikom m unistlik revolutsioon Balti SOPL.Ol .100 437 SOTSIAALTEADUSKOND 437 riikides 1986-1995 Erialapraktika kliinilises psühholoogias SOPH.00.217 Arengupsühholoogia I SO PH.00.102 (m agistriõpe) Arengupsühholoogia II SO PH.00.012 Erididaktika II SOEP.Ol .060 Arengupsühholoogia m agistrikursus SO PH.00.185 Erikursus arengupsühholoogiast IV SOPH.00.219 Arenguteooria ja arengupsühholoogia SO PH.00 .211 Erikursus arengupsühholoogiast V SOPH.00.220 Arenguteooriad SOSS.01.036 Eripedagoogide koostöö ja eetika SOEP.Ol.062 Arutlevad žanrid SO ZU .O l.012 Eripedagoogika korraldus SOEP.Ol .006 Arvutamisõpe SO EP.O l.117 Erisem inar m agistriõppes 1 SOZU.03.122 Autismipedagoogika SOEP.O l.043 Erivajadustega lapsed SOPH.00.172 Avalik arvamus SOZU. 03.003 Euroopa Liidu reform SOAH.Ol .111 Avalik eetika SOAH.Ol.Ol 6 Euroopa Liit SOAH.Ol.020 Avaliku halduse erikursus SOA H .O l.090 Euroopa idee SOPL.Ol.094 Avaliku halduse erisem inar SOAH.Ol. 101 Euroopa ideoloogiad SOPL.Ol.099 doktorantidele Eutanaasia (halastussurm ) SOSS.02.050 Avaliku halduse ja bürokraatia filosoofia SOA H .O l.052 Fashismi ajalugu SOPL.02.035 j a teooria Feminismi klassika SOSS.02.036 Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika SO A H .O l.096 Fem inistlik perspektiiv sotsioloogias SOSS.02.035 magistriseminar IX Form aalne loogika (traditsiooniline) SOPH.00.031 Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika SO A H .O l.097 Friedrich Nietzsche, riik ja ühiskond SO A H .O l.106 magistriseminar X Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule SOPH.00.043 Avaliku halduse reform SOAH.Ol. 102 G eopoliitika SOPL.Ol.065 Avaliku halduse teooria ja ajalugu SOAH. 01.071 Haigete laste pedagoogika SOEP.Ol.005 Bakalaureuse seminar SO ZU .O l.079 H alduspoliitika SOAH.Ol .017 Bakalaureuseseminar SOSE.Ol.029, SOZU.03.066 Haridussotsioloogia SOSS.02.012 Bakalaureusetöö SOAH.02.105 H eaoluriiklik konservatism SOAH.Ol.Ol 1 Balti poliitiline ajalugu SO PL.01.019 Hälbekäitum ise teooriad SO EP.O l.106 Balti siirete institutsionaalsed ja SOPL.01.088 Hälvikud hariduskorraldus-ja SOEP.01.059 sotsiaalsed raamid õigusprotsessis Biopsühholoogia SO PH.00.215 Hälvikupsühholoogia SOEP.Ol.008 Biosemiootika SOSE.Ol.058 Hälvikute psühhodiagnostika SOEP.Ol.002 Blisskeel SOEP.O l.031 Häälepraktikum SOEP.02.056 Brändi kommunikatsioon SOZU .03.142 Häälikuseade praktikum SOEP.02.057 Case meetod SO A H .02.036 Hüpoteeside kontrollim ine SOSS.02.011 Delinkventsus ja vaimupuue SOEP.Ol.073 Ida-Euroopa ühiskond ja poliitika SOPL.Ol.066 õigusmenetluses Individuaalprojekt raadios SOZU.Ol.031 Demograafia SOAH.02.002 Individuaalsed erinevused I SOPH.00.156 Demograafia (Avatud ülikoolile) SOAH.02.113 Individuaalsed erinevused II SOPH.00.008 Diplomaatia SOAH.01.105 SOPL.02.040 Infoühiskonna põhijooned SOZU.03.069 Inimese areng SOAH.02.029 Diskursuse ja retoorika analüüs ’ SOZU.03.083 Intersem iootilised protsessid kultuuris SOSE.Ol.l 17 Doktorandi eriseminar SOZU .Ol.067 I ntervj ueeri m isstrateegi ad SOSS.02.031 Doktoriseminar SO PH.00.128, SO SE.O l.l 15, Intervjueerim isstrateegiad I SOSS.02.063 SOZU.03.128 Intervjueerim isstrateegiad II SOAH.02.067 SOSS.02.064 Doktoriseminar II SO A H .O l.099 Düsartria praktikum SO EP.02.059 Intervjuu ja intervjueerim ine SOZU.Ol.032 Eesti avalik haldus SO A H .O l.019 SOAH.Ol. 109 Isiksuse uurim ism eetodid (praktikum) SOPH.OO.Oll Juhendaja sem inar I SOZU .Ol.020, SOZU.03.116 Eesti haldusõiguslik süsteem ja ’ SO A H .O l.081 Juhendaja sem inar II SOZU.01.066, SOZU.03.117 halduskorraldus Juhendajasem inar SOEP.Ol 099 Eesti massiteabevahendite auditoorium SOZU .03.004 Juhendajasem inar I SO EP.O l.lO l, SOPH.00.117, Eesti poliitiline süsteem SOPL.02.009 SOPH.00.124, SOSS.01.047 Eesti poliitilise mõtte ajalugu SOPL.02.008 Juhendajasem inar II SOEP.OL 102, SOPH.00.118, Eesti rahvusvaheline seisund ja SOPL.02.019 SOPH.00.125, SOSS.01.048 välispoliitika Juhendajasem inar III SOPH.00.126 Eesti riigiõiguslik süsteem ja SO A H .O l.094 Juhendajasem inar IV SOPH.00.127 valitsemiskorraldus Juhtim ispsühholoogia SOPH.00.212 Eesti sotsiaalpoliitika ajalugu SO A H .02.107 Juhtumi analüüs SOAH.02.056 Eesti sotsioloogia nüüdisprobleem id SOSS.02.061 Juhtum ianalüüsi alused SOPH.00.133 Eetika probleemid SO PH.00.222 Julgeolekupoliitika SOPL.02.010 rakenduspsühholoogias K akskeelne laps — erivajadustega laps? SOEP.02.040 Elektroonilise kommunikatsiooni SO ZU .O l.033 Kasvatus algklassides SOEP.Ol.096 teooriad K asvatuspraktika SOEP.Ol.090 Emakeele abiõpe I SO EP.02.001 Kasvatuspraktika suvelaagris SOEP.Ol.097 Emakeele abiõpe II SOEP.02.041 Kaufm an ABC (K-ABC) testipatarei SOPH.00.221 EmakeeleÕpe SO EP.02.072 Keha, m inakontseptsioon ja kultuur SOPH.00.224 Embleemi teooria SO SE.O l.l 12 K eskastm e uurimustöö SOAH.Ol.073 Empiirilise sotsioloogia meetodid: SOSS.02.059 Kirjaliku kõne puuded SOEP.02.071 sotsioloogilise uurimistöö praktika Kliiniline psühholoogia I SOPH.00.103 Empiirilise sotsioloogia meetodid: SOSS.02.006 Kliiniline psühholoogia II SOPH.00.038 uurimisstrateegiad Kliinilise psühholoogia erisem inar SOPH 00.108 Empiirilise uurimistöö meetodid: SOSS.02.020 Kliinilise psühholoogia magistrieksam SOPH.00.191 Interneti sotsiaalteaduste alased ressursid Kodanikuühiskonna taastam ine Eestis SOPL.Ol.098 Eneseesitlus ja mainekujundus SO PH .00.216 1986-1995 Eraõigus avalikele teenistujatele SOAH. 01.103 Koduloo abiõpe SOEP.Ol .019 Eriala Õpetamise m etoodika SO SE.O l.039 Kogeluse praktikum SO EP.02.062 438 SOTSIAALTEADUSKOND 438 Kognitiivne psühholoogia SOPH.00.016 Lääne-Euroopa Teise m aailm asõja lõpust SO PL.02.036 Kognitiivse psühhofüsioloogia m eetodid SOPH. 00.161 tänapäevani Kohalikud om avalitsused SO A H .02.009 Lääne-Euroopa poliitika SOPL.01.038 Kohtupsühholoogia SOPH.OO.l 78 Läänem erem aad rahvusvaheliste suhete SOPL.02.026 Kohtute haldam ine SO A H .O l.110 süsteem is Konstitutsioonide võrdlev analüüs SO A H .01.107 M aateaduse abiõpe I SOEP.O l.107 Kontroll ja töösoorituse tõhustam ine SO A H .O l.108 M aateaduse abiõpe II SOEP.O l.108 avalikus organisatsioonis M agistrisem inar SOSE.01.030 Koolieelne erim etoodika SO EP.02.017 M agistrisem inar I SO SS.01.044 Koolieelne kõnearendus SO EP.02.043 M agistrisem inar II SOSS.01.045 Koolieelne kõnearendus SO EP.02.053 M agistritöö teem ade m etateoreetiline SOPH.00.149 (sotsiaalpedagoogika harule) analüüs Koolieelse logopeedia praktikum SO EP.02.063 M agistriõppe sem inar SOEP.Ol.037 Koolipsühholoogia SOPH.OO.OIO M ainekujundus ja imago SOZU.03.138 Koolipsühholoogia erisem inar I SO PH.00.218 M ajandussotsioloogia SOSS.02.057 Koolipsühholoogia magistrieksam SO PH .00.192 M assikom m unikatsiooni teooria SOZU.03.008 Korrektsioonitöö õpiraskustega lastega SO EP.O l.021 jätkukursus K riisi-ja katastroofipsühholoogia SOZU .03.046, SO ZU .03.140 M assikom m unikatsiooni teooriad SOZU.03.005 K riisipsühholoogia SOPH.OO.l 58 M assim eedia ajalugu SOZU.Ol.050 Kriisisekkumine SO SS.02.052 M assiteadvus: struktuur ja m õjutam ise SOSE.01.114 Kultuuridevaheline kom m unikatsioon SOZU .03.017 meetodid Kultuurilugu 1 SO SE.01.056 M atem aatika a b i- ja tugiõpe I SOEP.O l.112 Kultuurilugu 11 SO SE.01.107 M atem aatika a b i- ja tugiõpe II SOEP.OL 113 Kultuurilugu II: em bleem i ajalugu SO SE.01.113 M atem aatika a b i- ja tugiõpe III SOEP.Ol 114 Kultuurinähtuste analüüs SOSE.01.106, SO SE.01.110 M atem aatika abiõpe I SOEP.Ol .064 Kultuuripsühholoogia SO PH.00.055 M atem aatika abiõpe II SOEP.Ol.065 Kultuurisem iootika SO SE.01.071 M atem aatika tugiõpe I SOEP.Ol .095 Kultuuritüpoloogia SO SE.01.065, SO SE.01.109 M atem aatika tugiõpe 11 SOEP.01.088 Kunst ja nägemine SO PH.00.107 M eedia ja kom m unikatsiooni kaasaegsed SOZU.03.126 Kunstisemiootika SO SE.01.032 teooriad K utse -ja toim etulekukoolitus hälvikutele SO EP.O l.063 M eedia ja kom m unikatsiooni uurim ise SOZU.03.009 Kvalitatiivsed uurimism eetodid SOZU .03.049 meetodite jätkukursus sotsiaalteadustes M eedia ja kom m unikatsiooni SOZU.03.068, SOZU.03.141 Kvantitatiivsed m eetodid sotsioloogias SO SS.02.010 uurimism eetodid Käitumishälvete sotsioloogia I SOSS.02.054 M eedia juriidiline ja eetiline regulatsioon SOZU.Ol.082 Käsitöö ja kunsti abiõpe m etoodikaga SO EP.O l.104 M eedia organisatsioon SOZU.Ol.065 Käsitöö ja kunstiõppe integreeritud SOEP.Ol. 100 M eediakasutuse praktikum SOZU.03.026 metoodika M eediakriitika SOZU.Ol.078 Kõneprotsesside analüüs SO EP.02.031 M eediam ajandus ja m eediaplaneerim ine SO ZU .01.083 Kõnetegevuse psühholoogia SO EP.02.003 M enetluspraktika (koolipsühholoogias) SOPH.00.045 Kõnetehnika so zu .o i.o i6 M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO.l 13 Kõrgkooli õppetöö praktika SO SS.02.069 psühholoogias I Külm sõda SOPL.02.015 M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO.l 14 Lapse intellekti ja kõne arengu analüüs SOEP.02.029 psühholoogias 11 L. Võgotski töödes M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO.l 15 Lapse kõne areng (erikursus) SOPH.00.050 psühholoogias III Lapsepõlvesotsioloogia SOSS. 02.044 M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO.l 16 Laste kõne psühholingvistiline analüüs SOEP.02.073 psühholoogias IV Laste m õtlem ine koolis ja väljaspool SO PH .00.077 M enetluspraktika koolipsühholoogias II SOPH.00.204, kooli M enetluspraktika koolipsühholoogias III SOPH.00.205 Lastekaitse meetodid SO A H .02.111 M itteriiklikud organisatsioonid SOAH.Ol 104 Lastekaitsepraktika SO EP.O l.072 M udelid ja interpretatsioonid SO SE.01.119, SOSE.01.120 Lihtsustatud viiped (logopeedia harule) SO EP.O l.030 M uljekujundus ja inim käitum ine SOZU.03.139 Lihtsustatud viipekeel SO EP.01.091 M õjustam ispsühholoogia SOZU.03.002 (sotsiaalpedagoogika harule) N auteained ja ravim sõltuvus SOPH.00.155 Linnasotsioloogia SO A H .02.011 Neurokeem ia SOPH.OO.l 11 Logopeedia I SO EP.02.065 N eurolingvistika SOEP.02.030 Logopeedia II SO EP.02.066 N europsühholoogia SOPH.00.024 Logopeedia ja em akeele didaktika SO EP.02.027 N oorsoosotsioloogia SOSS.02.053 Logopeedia ja fonatsiooni alused SO EP.02.009 Noorsootöö praktika SO EP.O l.118 Logopeedia praktika SO EP.02.010 N äitlikustam ine a b i- ja tugiõppes SOEP.Ol .018 Logopeedia praktika kliinikutes SO EP.02.020 N õustam ise põhialused SOPH.00.088 Logopeedia praktika koolikabinettides SO EP.02.021 N õustam ise teooriad I SOAH.02.018 Logopeedia sem inar I SO EP.02.067 Olem uslugu televisioonis SO ZU .O l.113 Logopeedia sem inar II SO EP.02.068 O rganisatsioon ja m ajandus II SOAH. 01.091 Logopeedia sem inar III SO EP.02.069 O rganisatsioonisisene teabekorraldus SOZU.03.038 Logopeedia sem inar IV SOEP.02.070 OrienteerumisÕpe SOEP.Ol 116 Logopeedia vaatluspraktikum SOEP.02.054 Paranduskasvatus SOEP.01.054 Logopeediline rütmika SO EP.02.018 Paranduskasvatus II SOEP.Ol.061 Loodusõpetuse abiõpe I SO E P.O l.110 Paranduskasvatuspraktika SOEP.Ol.070 Loodusõpetuse abiõpe II SOEP.Ol .111 Parem äärm uslikud liikumised SO PL.02.037 Lugema ja kirjutam a õpetam ine SO EP.02.037 Parteide võrdlev analüüs SO PL .01.093 Lugem is-kirjutam ispuuete praktikum SO EP.02.058 Pedagoogiline praktika SOZU.03.063 Läbirääkim iste psühholoogia SO PH .00.021 Pedagoogiline praktika kõrgkoolis SOZU.03 131 Läbirääkim istreening SO A H .02.022 Perekonnapsühholoogia SOSS. 02.032 439 SOTSIAALTEADUSKOND 439 Perekonnasotsioloogia SO SS.02.027 S em iootikaja interdistsiplinaarne SO SE.O l.116 Perekonnauuringud SO SS.02.062 kultuurianalüüs Perepoliitika (sotsiaalpoliitika SO A H .02.088 Sem iootika praktikum SOSE.Ol.020 erikursused) Sihtrühm ade kvalitatiivne analüüs SOZU.03.025 Perepsühholoogia SO SS.02.065 Siirdeühiskonna sotsiaalprobleem e Eestis SOSS.02.033 Personalijuhtimine SO A H .O l.051 SO PH .00.140, Sissejuhatus Eesti ühiskonda ja SO PL.02.011 poliitikasse ’ SO PH .00.147 Sissejuhatus avalikku haldusse SOAH.Ol.001 Perspektiivid vanurite hoolduses SO A H .02.074 Sissejuhatus erialasse SOZU.03.067 Poliitiline kommunikatsioon SO ZU .03.042 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse SOEP.01.016 Poliitilised ideoloogiad SO PL.01.041 Sissejuhatus hälvikupsühholoogiasse ja SOEP.01.007 Poliitiliste süsteemide võrdlus SO PL.01.074 psühhodiagnostikasse Politoloogia põhikursus SOPL.Ol.OOl Sissejuhatus kognitiiv- SOPH.00.135 Politoloogia teoreetiline seminar SO P L .01.045 käitum isteraapiasse Postkommunistlikud Balti riigid SO PL.01.089 Sissejuhatus koolieelsesse ü ld -ja SOEP.Ol.022 Postmodernistlik poliitiline teooria SO PL.01.042 eripedagoogikasse Praktika (eriala) SO ZU .O l.069 Sissejuhatus kultuuriteooriasse SOSE.Ol.097 Praktika (sih t-ja koostöörühm ad) SO ZU .03.029 Sissejuhatus käitum isravisse SOEP.Ol 003 Praktika (suhtekorraldusstrateegia SOZU. 03.03 7 Sissejuhatus m eediasse SOZU.03.001 väljatöötamine) Sissejuhatus nägem ispuudeliste SOEP.Ol.027 Praktika (uudis) SO ZU .O l.068 pedagoogikasse Praktika koolieelses lasteasutuses SOEP.02.026 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse SOPL.01.030 (logopeedia harule) Sissejuhatus politoloogiasse SOPL.01.003 Praktika koolieelses lasteasutuses SO EP.02.039 Sissejuhatus põhjuslikkuse analüüsi SOSS. 02.048 (sotsiaalpedagoogika harule) Sissejuhatus rahvusvahelistesse SOPL.02.016 Praktiline hälvikupedagoogika SOEP.01.103 suhetesse hariduskorralduses Sissejuhatus sem iootikasse SOSE.Ol .001 Praktiline suhtekorraldus SOZU .03.021, SO ZU .03.119 Sissejuhatus semiootikasse SOSE.Ol 104 Prantsuse keel SO A H .O l.048 (m ittesem iootikuile) Projektijuhtimine SO A H .02.049 Sissejuhatus sotsiaalantropoloogiasse SOSS.02.071 Proseminar SO EP.01.034, SO SE.O l.090 Sissejuhatus sotsiaalinform aatikasse SOSS.02.003 Protokoll ja etikett SOZU .03.092 Sissejuhatus sotsiaaltöösse SOAH.02.014 Psühhobioloogia erisem inar SO PH.00.154 Sissejuhatus sotsioloogia m eetoditesse SOSS.02.001, SOSS.02.002 Psühholingvistika ja lapse kõne areng SO EP.02.028 Sissejuhatus sotsioloogiasse SOSS.Ol.OOl, SOSS.01.002 Psühholoogia SO PH.00.057, SO PH.00.138 Sissejuhatus sotsioloogiasse ja SOSS.02.066 Psühholoogia ajalugu SO PH.00.025 sotsiaalpsühholoogia Psühholoogia bakalaureuse eksam (BSc) SO PH.00.073 Sissejuhatus uurimism eetodeisse SOPH.00.005 Psühholoogia doktorieksam (PhD) SO PH.00.194 k äitum is-ja sotsiaalteadustes Psühholoogia magistrieksam (MSc) SO PH .00.190 Sotsiaalne diferentseerum ine SOSS.01.030 Psühholoogia metateooria. Ajalugu ja SO PH .00.148 Sotsiaalne heaolu SOSS.01.034 kaasaeg Sotsiaalne kapital ja tsiviilkultuur SOPL.01.101 Psühholoogia Õpetamise m etoodika I SO PH.00.119 Sotsiaalne tunnetus SOPH.00 153 Psühholoogia Õpetamise m etoodika II SO PH.00.120 Sotsiaalpoliitika analüüs SOAH.02.087 Psühholoogia õpetamise m etoodika SO PH.00.121 Sotsiaalpoliitika teooria SOAH.01.100 eriseminar Sotsiaalpsühholoogia SOPH.00.035 Publitsistlikud žanrid SO ZU .O l.O ll Sotsiaalpsühholoogia I SOPH.00.104 Raadioprogramm ja toimetamine SO ZU .O l.029 Sotsiaalpsühholoogia II SOPH.00.013 Raadiosaate analüüs SO ZU .O l.030 Sotsiaalsete nähtuste psühholoogia SOSS.02.070 Rahvastiku analüüs SO A H .02.086 Sotsiaaltöö haiglas SOAH. 02.043 Rahvuskultuuride interpreteerimine SO SE.O l.103, SO SE .O l.105 Sotsiaaltöö kaasaegsed probleemid SOAH.02.102 Rahvusvaheline avalik haldus SO A H .O l.092 Sotsiaaltöö koolis SOAH.02.110 Rahvusvaheline doktorantide seminar SOZU.03.133 Sotsiaaltöö magistrisem inar SOAH.02.098 Rahvusvaheline doktorantide suvekool SO ZU .03.135 Sotsiaaltöö meetodid I: Töö SOAH.02.108 Rahvusvaheline poliitökonoomia SO PL.02.023 üksikkliendiga I Rahvusvaheline suhtekorraldus SOZU .03.015 Sotsiaaltöö m eetodid I: Töö SOAH.02.109 Rahvusvaheliste suhete klassika SO PL.02.038 üksikkliendiga II Rakenduspsühholoogia I SOPH.00.006 Sotsiaaltöö m eetodid II: perekonna SOAH.02.080 Raske vaim u-ja liitpuudega laste SO EP.01.081 nõustamine pedagoogika Sotsiaaltöö meetodid II: töö perekonnaga SOAH.02.077 Regionaalplaneerimine ja SO A H .02.003 Sotsiaaltöö meetodid III:töö gruppidega SOAH.02.037 regionaalpoliitika Sotsiaaltöö meetodid IV: töö SOAH.02.075 Reklaami algkursus SO ZU .01.018 kogukonnaga Reklaamipsühholoogia SO PH .00.067 Sotsiaaltöö m itteam etlikud ressursid SOAH.02.032 Reziimi siirded SO PL.01.006 Sotsiaaltöö perekonnaga SOAH.02.112 Riigiasutuste juhtim ine SO A H .O l.095 Sotsiaaltöö sihtgrupid I SOAH.02.070 Rinolaalia / kuulmislanguse praktikum SO EP.02.055 Sotsiaaltöö sihtgrupid II SOAH.02.071 Saksa keel SO A H .O l.049 Sotsiaaltöö õiguslikud alused I SOAH.02.034 Seminar SO SE.O l.091, SO SE.O l.092, Sotsiaaltöö õiguslikud alused II SOAH.02.040 SOSE.O l.093, SO SE.O l.094, Sotsiaaltöö õpetam ise metodologia I SOAH.02.095 SO SE.O l.095, SO SE.O l.096, Sotsiaaltöö õpetam ise m etodoloogia 11 SOAH.02.096 SO S E .O l.121 Sotsiaaltöö õpetam ise metodoloogia III SOAH.02.097 Seminar I SO EP.01.036 Sotsioloogia alam astm e uurimissem inar SO SS.01.020, SOSS.02.040 Seminar II SO EP.01.052 Sotsioloogia keskastm e uurimissem inar SOSS.01.021, SOSS.02.041 Seminaritöö SO A H .02.106 Sotsioloogia m agistrieksam SOSS. 01.052 Semiootika ajalugu II vene rühmale SO SE.O l.086 Sotsioloogia metodoloogia: SOSS.02.060 440 SOTSIAALTEADUSKOND 440 Põhjusanalüüsi rakendusi Tänapäeva Eesti poliitika probleem id SOPL.Ol.092 Sotsioloogia teooria 1 SO SS.01.050 Tänapäeva kultuur ja sem iootika SOSE.Ol.070 S otsio loogiateooria II: Sotsiaalse SO SS.01.046 Tänapäeva sem iootika ja kulturoloogia SO SE.O l.118 stratifikatsiooni uurimuste teoreetilised probleemid alused TÕlkesemiootika SOSE.Ol.022 Sotsioloogia teooria ja m etateooria I 5 0 5 5 .0 1.040 Töö kliendi perekonnaga SOAH.02.060 Sotsioloogia teooria ja m etateooria II 5 0 5 5 .01.041 TöölevÕtuintervjuu treening SOAH. 02.027 Sotsioloogiline väärtusteooria SO SS.02.030 Tööpsühholoogia alused SOPH.00.210 Sotsioloogilise mõtte ajalugu I SO SS.01.039 Tüflopedagoogika ajalugu SOEP 01.093 Sotsioloogilise mõtte ajalugu II SO SS.01.049 Uimastid ja elu SOPH.00.163 Sotsiosem iootika I SO SE.O l.068 Uurim ism eetodid psühholoogias SOPH.00.002 Spetsialiseerum ispraktika SO ZU .01.070 (praktikum) Statistikapaketi SPSS kasutam ine I SO SS.02.068 Uurim ism eetodite jätkukursus SOZU. 03.062 S u h te -ja teabekorralduse teooriad SO ZU .03.061, SO ZU .03.118 Uurim ispraktika SOEP.Ol.105 Suhted ja em otsioonid II SOPH.00.223 U urim isseminar I SO ZU .01.074 Suhted meediaga SO ZU .03.033 U urim isseminar II SOZU.Ol.075 Suhtekorraldus avalik-õiguslikus sektoris SO ZU .03.027 U urim isseminar sotsiaaltöös SOSS.02.039 Suhtekorralduse ajalugu SOZU .03.013 Uurim istöö teem ade analüüs ja SOPH.00.189 Suhtekorralduse eetika seminar SO ZU .03.073 retsenseerimine Suhtekorralduse strateegia SOZU. 03.044 Vabatahtliku sotsiaaltöö alused SOAH.02.042 Suhtekorralduse teoreetilised alused SO ZU .03.047 V aikim ise sem iootika SOSE.Ol.l 11 Suhtekorraldusstrateegia SO ZU .03.120 V aim u-ja liitpuudega laste pedagoogika SOEP.Ol.115 Suhtlemise alused SO ZU .01.116, SOZU.03.143 põhimõtted Suhtlem ispsühholoogia SO PH .00.004 Valik SOSE.Ol.108 Suhtlem ispsühholoogia SO AH.02.020 Valikkursus kvantitatiivsest analüüsist: SOSS.02.016 Suhtlem ispsühholoogia II SO AH. 02.044 kestusandm ed ja sündm uste analüüs Suitsidoloogia SO A H .02.046 Valikkursus kvantitatiivsest analüüsist: SOSS.02.067 Superviseeritud praktika I SO A H .02.072 mitm em õõtmeline kogumi struktuuri Superviseeritud praktika II SO A H .02.041 analüüs Superviseeritud praktika III SO A H .02.103 V alim issüsteem id SO PL.01.049 Süsteemid ja teooriad psühholoogias SO PH.00.188 Valitsus ja informatsioon SOAH.01.018 TV Individuaalprojekt SO ZU .O l.034 Venemaa välispoliitika: kujunemine, SOPL.02.039 TV dokum entalistika SO ZU .O l.039 ideoloogiline pärand, TV dokum entalistika II SOZU.Ol. 114 tulevikuperspektiivid TV program m ja zanrid SO ZU .O l.037 Viienda semestri uurim issem inar SOPL.01.080 Tarbijakultuur ja kaubamärk SOZU. 03.064 Viipekeel I SOEP.01.024 Tarbijakultuur ja SO ZU .03.121 Viipekeel II SOEP.01.025 turunduskom m unikatsioon Visuaalne kom m unikatsioon SOZU.03.045 Tarbim issotsioloogia SO SS.02.046 V älisajakirjandus SOZU.Ol.040 Tavakäitum ise sem iootika SO SE.O l.072 Välispoliitika teooria SOPL.02.027 Tavakäitum ise sem iootika vene rühmale SO SE.O l.080 Võrdlev eripedagoogika SOEP.Ol.001 Teadusfilosoofia SO PL.O l.076 Võrdlev eripedagoogika II SOEP.01.058 Teadusinform atsiooni allikad SOPH.00.003 Võrdlev sotsiaalpoliitika SOAH.02.001 Teadusliku eneseväljenduse erisem inar SO ZU .03.127 Võrdleva poliitika klassika SOPL.01.097 Teadusliku uurimistöö alused/ SO ZU .03.056 Õiguse alused SOZU.Ol.042 seminaritöö Õigussotsioloogia SOSS.01.023 Teadustö alused ja postsem inar SOZU .03.130 Õpetam istehnoloogiate psühholoogilised SOPH.00.144 Teadustöö alused SO A H .01.089 SO A H .02.076, alused Õppeülesannete koostam ine ja SOEP.01.017 SO PL.01.067, SOZU.Ol.OOl kasutamine Teadustöö alused ja prosem inaritöö SOZU.Ol. 112 Ü hiskonna sotsiaalne stratifikatsioon SOSS.01.031 Tegevus ja tunnetus 1 SO PH .00.157 Üldine sotsiaalpoliitika SOAH.02.008 Tegevus: M otiivid ja em otsioonid SO PH .00.015 Ü lem inekuühiskond: teooriad ja SOSS 01 051 Tegevusteooria SO SS.01.032 probleemid Teksti psühholingvistika SO EP.02.014 Ülevaade audiovisuaalsest SOZU.01.097 Telekom munikatsiooni teooriad SO ZU .01.038 kom m unikatsioonist Teoreetiline sem iootika SO SE.O l.077 Ülevaade audiovisuaalsest SOZU.Ol .081 Tervisepsühholoogia SOPH.00.131 kom m unikatsioonist II Toim etulekuoskuste arendam ise praktika SO EP.O l.069 Ülevaade avalikkussuhetest ja S 0zu .0 3 .0 1 0 Tugiõppe praktika SO EP.02.038 teabekorraldusest Turu-uuringud SO SS.02.072 Ülevaade psühholoogiast SOPH.00.029 Turunduskom m unikatsioon: sihtrühm ad , SO ZU .03.023 Ülivaade audiovisuaalsest SOZU.01.080 vahendid ja vastuvõtt kom m unikatsioonist I Turundusuuringud SO ZU .03.048 Üliõpilasnõustam ine SOPH.00.109 Tutvum ispraktika SO ZU .03.035 Inglisekeelsed ainete nimed SOAH.Ol.OOl Introduction to Public Adm inistration SOAH.01.017 Public Policy SOAH.Ol .011 W elfare State Conservatism SO A H .O l.O l8 G overnm ent and Inform ation SO A H .01.016 Public Ethics SOAH.01.019 Estonian Public A dm inistration 441 SOTSIAALTEADUSKOND 441 SOAH.01.020 European Union SOAH.02.102 Contem porary problem s o f Social Work SOAH.01.048 French Course SOAH.02.103 Supervised Field Practice III SOAH.01.049 German Course SO A H .02.105 Bachelors Theses SOAH.01.051 Human Resource Management SO A H .02.106 Sem inar Thesis SOAH.01.052 Philosophy and Theory o f Bureaucracy and Public SO A H .02.107 History o f Estonian Social Policy Administration SOAH.02.108 M ethods o f Social W ork I: Casework I SOAH.Ol.071 Theory and History o f Public Administration SOAH.02.109 M ethods o f Social W ork I: Casework II SOAH.01.073 Individual Research Paper SO A H .02.110 School Social Work SOAH.01.081 Estonian Adm inistration and Adm inistrative Law SOAH. 02.111 M ethods o f Child Protection SOAH.01.089 Foundations o f Scientific Work SO A H .02.112 Social W ork with Family SOAH.Ol.090 Special Course in Public Administration SO A H .02.113 Dem ography (for Open University) SOAH.01.091 Organization and Economics II SO EP.01.001 Com parative Special Education SOAH.01.092 International Public Administration SO EP.01.002 Assessm ent o f Exceptional Children SOAH.01.094 Estonian Governm ent and Constitutional Law SO EP.01.003 Introduction into Behavioral Therapy SOAH.Ol .095 M anagem ent o f Public Organizations SO EP.01.005 Education o f Chronically III Children SOAH.Ol .096 Masters Seminar in Public A dm inistration and Social SO EP.01.006 Special Educational Needs in the System o f Education Policy IX SO EP.01.007 Introduction to the Abnormal Psychology and Diagnostics SOAH.01.097 Masters Seminar in Public Administration and social SO EP.01.008 Abnormal Psychology Policy X SOEP.Ol .014 M ethodology o f Special and Remedial Instruction SOAH.01.099 Doctoral Seminar II SOEP.01.016 Introduction into Special Education SOAH.01.100 Theory o f Social Policy SO EP.01.017 Design and Im plementation o f Learning Tasks SOAH.01.101 Special Seminar in Public Administration for Ph.D. SO EP.01.018 Visual Aids in Remedial Education Students SO EP.01.019 Remedial Instruction in Regional Issues SOAH.01.102 Public Administration Reform SO EP.01.021 Remediation o f Pupils with Learning Disabilities SOAH.01.103 Civil Law for Civil Servants SO EP.01.022 Introduction to Preschool Education (general and special) SOAH.OL 104 Non-Governmental Organizations SO EP.01.024 Signed Language 1 SOAH.01.105 Diplomacy SO EP.01.025 Signed Language II SOAH.01.106 Friedrich N ietzsche, the State, and Society SO EP.01.027 Introduction into the Education o f Visually Impaired SOAH.01.107 Comparative Analysis o f Constitutions SO EP.01.029 AAC G raphic Com m unication Systems SOAH.01.108 Performance M anagem ent in Public Organizations SO EP.01.030 Simplified Sign Com m unication SOAH.01.109 Estonian Public Adm inistration SO EP.01.031 Blisssym bolics Com m unication SOAH.01.110 Administration o f the Judiciary SOEP.Ol .034 Prosem inar SOAH.01.111 European Union Reform SOEP.Ol .036 Seminar I SOAH.02.001 Social Policy SO EP.01.037 M aster's Seminar SOAH.02.002 Demography SOEP. 01.043 Education o f Autistic Children SOAH.02.003 Regional Planning and Regional Policy SO EP.01.052 Sem inar II SOAH.02.008 Common Social Policy . SO EP.01.054 Corrective Education SOAH.02.009 Local Governm ent SO EP.01.058 Com parative Special Education II SOAH.02.011 Urban Sociology SO EP.01.059 Disability Related Educational Legislation and SOAH.02.014 Introduction to Social Work M anagem ent SOAH.02.018 Theories o f Counselling I SO EP.01.060 M ethodology o f Special and Remedial Instruction II SOAH.02.020 Theories o f Social Skills SO EP.01.061 Corrective Education II SOAH.02.022 Negotiation Skills Training SO EP.01.062 Teamwork and Ethics in Special Education SOAH.02.027 Employing Interview Skills SO EP.01.063 Vocational and DLS-training for Persons with Disabilities SOAH.02.029 Human Development SO EP.01.064 Special Introduction o f M athematics I SOAH.02.032 Informal Resources o f Social W ork SO EP.01.065 Special Introduction o f M athematics II SOAH.02.034 Legal Issues o f Social Work SOEP.01.069 Practical Developm ent o f Everyday Living Skills SOAH.02.036 Case Method SO EP.01.070 Corrective Education Practice SOAH.02.037 Methods o f Social W ork III:Groupwork SO EP.01.072 Practice in Child W elfare SOAH.02.040 Legal Issues o f Social W ork II SO EP.01.073 Delinquency and Menthal Retardation in Legal Process SOAH.02.041 Supervised Field Practice II SOEP.01.081 Education o f Severly and M ultiply Handicapped SOAH.02.042 Voluntary Social Work SOEP.01.084 Remedial Instruction o f History SOAH.02.043 Clinical Social Work SOEP.01.088 Remedial Instructions o f Mathematics SOAH.02.044 Psychology o f Human Interaction SOEP.Ol .090 Camp Education Practice SOAH.02.046 Suicidology SO EP.01.091 Simplified (adjusted) sign language SOAH.02.049 Project M anagem ent SO EP.01.093 History o f the Education o f Blind and Partially Sighted SOAH.02.056 Case Analysis SO EP.01.095 Remedial Instruction o f M athematics I SOAH.02.060 Work with C lien t's Family SO EP.01.096 Rearing primary grades' pupils SOAH.02.067 Interviewing Strategies SO EP.01.097 Summer camp practice SOAH.02.070 Target Groups in Social Work 1 SOEP.O l.099 W orkshop SOAH.02.071 Target Groups in Social Work II SO EP.01.100 Remedial Instruction o f Handicraft and Art SOAH.02.072 Supervised Field Practice I SO EP.O l.101 W orkshop I SOAH.02.074 Perspectives o f Elderly Case SOEP.Ol . 102 W orkshop II SOAH.02.075 Social Work Methods IV: Com m unity Work SO EP.01.103 Special educational needs and educational management SOAH.02.076 Basic o f Science SO EP.01.104 Remedial Instruction o f Handicraft and Art SOAH.02.077 Social W ork M ethods II: Work with Family SO EP.01.105 Field Research SOAH.02.080 Social Work M ethods II: Family Counselling SO EP.01.106 Theories o f Deviant Behaviour SOAH.02.086 Population Analysis SO EP.01.107 Remedial Instruction o f G eography I SOAH.02.087 Social Policy Analyses SOEP.OL 108 Remedial Instruction o f G eography II SOAH.02.088 Family Policy SO EP.01.110 Remedial Instruction o f Natural Science I SOAH.02.092 Data M anagem ent in Estonia SO EP.01.111 Remedial Instruction o f Natural Science II SOAH.02.095 M ethodology o f Social Work Studies I SO EP.01.112 Remedial and Special Instruction o f M athematics I SOAH.02.096 M ethodology o f Social Work Studies SO EP.01.113 Remedial and Special Introduction o f M athem atics II SOAH.02.097 M ethodology o f Social Work Studies III SO EP.01.114 Remedial and Special Introduction o f M athematics III SOAH.02.098 M asters Sem inar in S ocia l Work 442 SOTSIAALTEADUSKOND 442 SOEP. 0 1.115 Principles o f Educating o f M entally and M ultiply SO PH .00.045 Practical School Psychology H andicapped SOPH.00.046 Data Interpretation SOEP.Ol .116 A ctivity o f Daily Life SOPH.00.050 Speech Developm ent in Children SOEP.01.117 Elem entary M athem atics SO PH .00.055 Cultural Psychology SO EP.01.118 Leisure Education for Youngsters SO PH.00.057 Psychology SO EP.02.001 Remedial Instruction o f M other Tongue I SO PH.00.067 Psychology o f A dvertising SO EP.02.003 Psychology o f Speech SO PH .00.073 Graduate Exam ination in Psychology (BSc) SOEP.02.009 An Introduction to Speech Therapy and Phonetics SO PH .00.077 Children's Thinking in and out o f School SO EP.02.010 Preservice T raining in Logopedics SO PH .00.088 Introduction to Psychological Counselling SOEP.02.014 Psycholinguistics o f Text SOPH.00.102 Developm ental Psychology I SOEP.02.015 Practice in Remedial Education: grades 1 to 4 SOPH.00.103 Clinical Psychology I SOEP.02.016 Practice in Remedial Education: grades 5 to 9 SO PH .00.104 Social Psychology I SOEP.02.017 Special Preschool Education SOPH.OO. 107 A rt and Vision SOEP.02.018 Rhytm ics in Speech Therapy SOPH.OO. 108 Special Sem inar in Clinical Psychology SO EP.02.020 Practical W ork o f Speech Disorders in the Clinics SOPH.OO. 109 Student Counselling SOEP.02.021 Speech Therapy in a School Setting SO PH .O O .Ill N eurochem istry SO EP.02.022 Practice in Remedial Education SOPH.OO. 113 Supervised Practice in Clinical Psychology I SOEP.02.024 Practice in Remedial Instruction SOPH.OO. 114 Supervised Practice in Clinical Psychology II SOEP.02.026 Preschool education practice SO PH .00.115 Supervised Practice in Clinical Psychology III SOEP.02.027 Logopedics and Didactics o f M other Tongue SOPH.OO. 116 Supervised Practice in Clinical Psychology IV SO EP.02.028 Psycholinguistics and Speech Developm ent o f Children SOPH.OO. 117 W orkshop I SOEP.02.029 Analysis o f Developm ent o f Intellect and Speech o f SOPH.OO. 118 W orkshop II Children by Vygotsky SOPH.OO.119 M ethodology o f Psychology Teaching I SOEP.02.030 Neurolinguistics SOPH.OO. 120 M ethodology o f Psychology Teaching II SO EP.02.031 Analysis o f Speech Processes SOPH.OO.121 M ethodology o f Psychology Teaching (Seminar) SOEP.02.037 M ethodology o f Reading and W riting Instruction SOPH.OO. 124 W orkshop I SOEP.02.038 Practice in Remedial Education SOPH.OO. 125 W orkshop II SOEP.02.039 Preschool education practice for social pedagogy study line SOPH.OO. 126 W orkshop III SOEP.02.040 The Bilingual Child — the child with special needs? SOPH.OO. 127 W orkshop IV SOEP.02.041 Remedial Instruction o f M other Tongue II SOPH.OO. 128 Sem inar for doktoral students SOEP.02.043 Speech Developm ent in Preschool SOPH.OO. 131 Health Psychology SOEP.02.053 Speech Developm ent in Preschool SOPH.OO. 133 Introduction to Case Analysis SO EP.02.054 Observational Practical in Speech Therapy SOPH.OO. 135 Introduction to Cognitive Behaviour Therapy SO EP.02.055 Practical Work: Speech and Language Disorders o f People SOPH.OO. 138 Psychology With Clefts or Hearing Disorders SOPH.OO. 140 Personnel M anagem ent SOEP.02.056 Practical Work: Treatm ent o f Voice Disorders SOPH.OO. 144 Psychological Basis o f Teaching Technologies SOEP.02.057 Practical Work: Treatm ent o f Phoneme Articulation SOPH.OO. 147 Personnel M anagem ent Disorders SOPH.OO. 148 M etatheory in Psychology. H istory and Current State SOEP.02.058 Practical W ork in Reading and W riting Disabilities SOPH.OO. 149 M etatheoretical analysis o f M aster Thesis Projects in SO EP.02.059 Practical Work: T reatm ent o f D ysarthria Psychology SOEP.02.060 Practical Work: Treatm ent o f Undeveloped Speech SOPH.OO. 153 Social Cognition SO EP.02.061 Practical Work: T reatm ent o f Dysphasia SOPH.OO. 154 Seminars in Psychobiology SOEP.02.062 Practical Work: T reatm ent o f Stuttering SOPH.OO. 155 Forbidden Drugs and Drug Addiction SO EP.02.063 Practical W ork in Preschool Speech Therapy SOPH.OO. 156 Individual Differences I SO EP.02.064 Practical Work: Treatm ent o f Aphasia SOPH.00.157 Action and Cognition I SO EP.02.065 Speech Therapy I SOPH.OO. 158 Crises Psychology SO EP.02.066 Speech Therapy II SOPH.OO. 161 M ethods o f Cognitive Psychophysiology SO EP.02.067 Sem inar 1 in Speech Therapy SOPH.OO. 163 Forbidden Drugs and Life SO EP.02.068 Sem inar II in Speech Therapy SOPH.OO. 172 Children with Special Needs SOEP.02.069 Sem inar III in Speech Therapy SOPH.OO. 178 Forensic Psychology SO EP.02.070 Sem inar IV in Speech Therapy SOPH.OO. 185 Developm ental Psychology SO EP.02.071 Reading and W riting Disabilities SOPH.OO. 188 Systems and Theories in Psychology SO EP.02.072 Instruction o f M other Tongue SOPH.OO. 189 W riting and Review ing Research Reports SO EP.02.073 SOPH.OO. 190 Graduate Exam ination in Psychology (MSc) SO PH.00.002 Research M ethods in Psychology SOPH.OO. 191 G raduate Exam ination in Clinical Psychology SO PH.00.003 Resources o f Scientific Information SOPH.OO. 192 Graduate Exam ination in School Psychology SO PH.00.004 Interpersonal Relationship SOPH.OO. 194 Graduate Exam ination in Psychology (PhD) SO PH.00.005 Introduction to Research M ethods in Behavioral and Social SO PH .00.204 Practice in School Psychology II Sciences SO PH .00.205 Practice in School Psychology III SO PH .00.006 Applied Psychology I SO PH .00.210 Psychology Applied to Work SO PH.00.008 Individual D ifferences II SO PH .00.211 Developm ental Theory and Psychology SO PH .00.010 School Psychology SO PH .00.212 Psychology o f M anagem ent SO PH .00.011 Tests and Assessm ent SOPH.00.215 Biopsychology SOPH.00.012 Developm ental Psychology II SO PH .00.216 Self-Presentation and Impression M anagement SOPH.00.013 Social Psychology II SOPH.00.217 Professional Practice in Clinical Psychology (Graduate SO PH .00.015 Action: M otives and Emotions Level) SOPH.00.016 Cognitive Psychology SOPH.00.218 Special Sem inar on School Psychology I SO PH .00.021 Social Psychology o f N egotiation SO PH .00.219 Special Course o f D evelopm ental Psychology IV SO PH .00.024 N europsychology SO PH .00.220 Special Course o f D evelopm ental Psychology V SO PH .00.025 History o f Psychology SO PH .00.221 Kaufman A ssessm ent Battery for Children SO PH .00.029 Introduction to Psychology SO PH .00.222 Ethical Issues in A pplied Psychology SO PH .00.031 Formal Logic (Traditional) SO PH .00.223 Com m unication and Emotion II SO PH .00.035 Social Psychology SO PH.00.224 Body, Self and Culture SO PH .00.038 Clinical Psychology II SOPL.Ol.OOl Introduction to Political Science SO PH .00.043 Influence o f Physical Environm ent on Child Developm ent SO PL.01.003 Introduction to Political Science 443 SOTSIAALTEADUSKOND 443 SOPL.01.006 Regime Transitions SO SE.O l.l 11 Semiotics o f Silence SOPL.01.019 Baltic Political History SO SE.O l.l 12 The Theory o f Emblem SOPL.01.030 Introduction to Political Philosophy SO SE.O l. 113 History o f Culture II: The History o f Emblem SOPL.Ol.038 W estern European Politics SO SE.O l.l 14 Mass Consciousness: Structure and M ethods o f Influence SOPL.Ol.041 Political Ideologies SO SE.O l.l 15 W orkshop SOPL.Ol .0 4 2 Political Theory o f Postm odernism SO SE.O l.l 16 Sem iotics and interdisciplinary analysis o f culture SOPL.Ol.04 5 Theoretical Seminar in Political Science SO SE.O l.l 17 Intersemiotical Processes in Culture SOPL.01.049 Electional Systems SOSE.Ol .118 C urrent topics in selected fields o f contemporary semiotics SOPL.Ol.065 Geopolitics and culturology SOPL.01.066 Eastern European Societies and Politics SO SE.O l.l 19 M odels and interpretations SOPL.Ol.067 Academic W riting SO SE.01.120 M odels and interpretations SOPL.Ol.074 Comparison o f Foreign Political Systems SO SE.01.121 Seminar SOPL.Ol.076 Philosophy o f Science 5 0 5 5 .01.001 Introductory Sociology SOPL.01.080 5th Semester Research Paper 5 0 5 5 .0 1.002 Introductory Sociology SOPL.Ol .088 Institutional and Social Frames o f the Baltic Transitions 5 0 5 5 .0 1 .0 2 0 Sociological Research Seminar SOPL.01.089 Postcommunist Baltic States 5 0 5 5 .0 1.021 Sociological Research Seminar SOPL.Ol .092 Issues in Contem porary Estonian Politics SO SS.01.023 Sociology o f Law SOPL.01.093 Comparative Analysis o f Parties 5 0 5 5 .01.030 Social D ifferentiation SOPL.01.094 The Idea o f Europe 5 0 5 5 .01.031 Social Stratification SOPL.Ol.097 Classics in Comparative Politics 5 0 5 5 .01.032 Action Theory SOPL.01.098 Re-emerging o f Civil Society in Estonia 1986-1995 5 0 5 5 .0 1.034 Social W elfare SOPL.Ol.099 Modem European Ideologies SO S S .01.036 Developm ent Theories SOPL.OL 100 Anticommunist Revolution in Baltic States 1986-1995 5 0 5 5 .01.039 History o f Sociological Thaught I SOPL.OL 101 Social Capital and Civil Culture 5 0 5 5 .01.040 Sociological Theory and M etatheory I SOPL.02.008 History o f Estonian Political Thought 5055 .01 .041 Sociological Theory and Metatheory II SOPL.02.009 Estonian Political System 5 0 5 5 .01.044 Sociology M aster#s Course W orkshop I SOPL.02.010 Security Policy 5 0 5 5 .01.045 Sociology M asterfs Course W orkshop II SOPL.02.011 Introduction to Estonian Society and Politics 5 0 5 5 .01.046 Sociological Theory II: Theoretical Principles o f Social SOPL.02.015 Cold War Stratification Studies SOPL.02.016 Introduction to International Relations 5 0 5 5 .0 1.047 W orkshop I SOPL.02.019 International Position and Foreign Policy o f Estonia 5 0 5 5 .01.048 W orkshop II SOPL.02.023 International Political Economy 5 0 5 5 .01.049 History o f Sociological Thought II SOPL.02.026 Baltic Sea states in the international relation systems 5 0 5 5 .01.050 Sociological Theory I SOPL.02.027 Theory o f Foreign Policy 5 0 5 5 .01.051 Transitional society: theories and problems SOPL.02.035 The History o f Fascism 5 0 5 5 .01.052 G raduate Exam ination in Sociology SOPL.02.036 Western Europe from the End o f the Second W orld W ar to 5 0 5 5 .02.001 Introduction to the M ethodology o f Sotsiological Research the Present 5 0 5 5 .02.002 Introduction to the M ethodology o f Sociological Research SOPL.02.037 Extreme Right-W ing Movements 5 0 5 5 .02.003 Introduction to Social Informatics SOPL.02.038 Classics in International Relations SOSS.02.006 M ethods o f Empirical Sociology: Research Strategies SOPL.02.039 Russian Foreign Policy: Evolution, Ideological Inheritance, 5 0 5 5 .02.009 Data Analysis in Social Sciences Future Prospects 5 0 5 5 .02.010 Q uantitative methods in sociology SOPL.02.040 Diplomacy 5 0 5 5 .02.011 Testing o f hypotheses SOSE.Ol .001 Introduction to Semiotics 5 0 5 5 .02.012 Sociology o f Education SOSE.01.020 W orkshop o f Semiotics SO SS.02.016 Longitudinal data and event history analysis SOSE.Ol .022 Semiotics o f Translation SOSS.02.020 Methods o f Empirical Research: Social Science Related SOSE.Ol .029 Bachelor Seminar Internet Ressources SOSE.Ol .030 Masters Seminar SO SS.02.027 Family Sociology SOSE.Ol .032 Semiotics o f art 5 0 5 5 .02.030 Sociological Value Theory SOSE.Ol.039 M ethodies o f Teaching the Speciality 5055 .02 .031 Interviewing Strategies SOSE.Ol .056 History o f Culture I 5 0 5 5 .02.032 Family Psychology SOSE.Ol.058 Biosemiotics 5 0 5 5 .02.033 Social Problems o f Transition Society in Estonia SOSE.01.065 Cultural typology 5 0 5 5 .02.035 Sociology: Fem inist Perspectives SOSE.01.068 Sociosemiotics I 5 0 5 5 .02.036 Classical Texts in Feminist Thought SOSE.01.070 Contemporary culture and semiotics 5 0 5 5 .02.039 Research Sem inar in Social Work SOSE.Ol .071 Semiotics o f Culture 5 0 5 5 .02.040 Sociological Research Seminar SOSE.01.072 Semiotics o f Ordinary Behaviour 5 0 5 5 .02.041 Sociological Research Seminar SOSE.Ol .077 Theoretical Semiotics SOSS.02.044 Sociology' o f Childhood SOSE.Ol.080 Semiotics o f Ordinary Behaviour SOSS.02.046 Sociology o f Consum ption SOSE.01.086 History o f Sem iotics II for russian students SO SS.02.048 Introduction to causal analysis SOSE.01.090 Proseminar SO SS.02.050 Euthanasia SOSE.Ol.091 Seminar 5 0 5 5 .02.052 Crisis intervention SOSE.01 .0 9 2 S em in ar 5 0 5 5 .02.053 Sociology o f Youth SOSE.Ol.093 Seminar SOSS .02.054 Sociology o f Deviance I SOSE.01.094 Seminar SO SS.02.055 Juvenile Deviance and Prevention SOSE.01.095 Seminar 5 0 5 5 .02.057 Economic Sociology SOSE.01.096 Seminar 5 0 5 5 .02.058 Academic Reading and W riting SOSE.01.097 Introduction to the Theory o f Culture 5 0 5 5 .02.059 Methods o f empirical sociology: practical training in SOSE.01.103 Interpreting National Cultures research SOSE.01.104 Introduction to Semiotics (for non-sem ioticians) 5 0 5 5 .02.060 M ethodology o f Sociology: The Application o f Causal SOSE.01.105 Interpreting National Cultures Analysis SOSE.01.106 Analysis o f Culture 5 0 5 5 .02.061 Current Problems o f Estonian Sociology SOSE.01.107 History o f Culture 5 0 5 5 .02.062 Family Studies SOSE.0 1 .1 0 8 S e le c t io n and c h o ic e 5 0 5 5 .02.063 Interviewing Strategies I SOSE.01.109 Cultural Typology 5 0 5 5 .02.064 Interviewing Strategies II S O SE .O l.l 10 A n a ly s is o f cu ltu ral p h e n o m e n a 5 0 5 5 .02.065 Fam ily Psychology 444 SOTSIAALTEADUSKOND 444 5 0 5 5 .02.066 Introduction to sociology and social psychology SOZU .03.010 Introduction to Public Relations 505 5 .0 2 .0 6 7 Optional Course on Quantitative Analysis SO ZU .03 .013 History o f Public Relations 505 5 .0 2 .0 6 8 Using o f Statistic Software Package SPSS I SO ZU .03.015 International Public Relations 5 0 5 5 .0 2 .0 6 9 Advanced pedagogical training SOZU .03.017 Intercultural Com m unication 5 0 5 5 .0 2 .0 7 0 The psychology o f the social SOZU .03.021 Practical Public Relations 5 055 .02 .071 Introduction to social anthropology SO ZU .03.023 M arketing Com m unication 50 5 5 .0 2 .0 7 2 M arket Research SOZU .03 .025 Qualitative A nalysis o f Target Groups SOZU .Ol.001 M ethods o f Scientific W ork SOZU .03.026 M edia Use in Public Relations SO ZU .O l.006 Press History SO ZU .03.027 Public Relations in Public Sphere SOZU.Ol .011 Feature w riting SO ZU .03.029 Practical T raining in Public Relations (Target Groups) SOZU .Ol.012 Editorial and Colum n writing SO ZU .03.033 M edia Relations SOZU .01.016 Techniques o f Spelling and Speech SOZU .03.035 Practical T raining SOZU .Ol.018 Basics o f A dvertising SOZU .03.037 Practical Training (Strategy o f Public Relations) SO ZU .O l.020 W orkshop I SOZU .03.038 O rganizational Public Relations SO ZU .O l.029 Radio Program and Editing SO ZU .03.042 Political Com m unication SO ZU .O l.030 Theoretical Analysis on Radio Programs SO ZU .03.044 Public Relations Strategy SOZU .Ol.031 Individual Project (Radio) SO ZU .03.045 Visual Com m unication SOZU .Ol.032 Radio Interview SO ZU .03.046 Crisis and Disaster Behaviour SO ZU .O l.033 Theories o f Radio Com m unication SO ZU .03.047 Theoretical basics o f Public Relations SOZU.Ol .034 TV Individual Project SO ZU .03.048 M arketing Research SOZU.Ol .037 TV Genres, Formats and Basics o f Com position SO ZU .03.049 Qualitative M ethods in Social Sciences SOZU.Ol .038 Telecom m unication Theories SO ZU .03.056 M ethods o f Scientific W ork/Sem inar paper SOZU.Ol .039 Television and Film Docum entary SOZU .03 .061 Theories o f Public Relations SOZU.Ol .040 M edia in W estern Europe and America SOZU .03.062 M ethods o f Scientific W ork II SOZU .O l.042 Fundamentals o f Law SOZU .03.063 Pedagogical Training SOZU.Ol .050 History o f M ass M edia SO ZU .03.064 Consum er Culture and Branding SOZU .Ol.053 Photojournalism SOZU .03.066 Sem inar on W riting Bachelor's Thesis SOZU.Ol .065 M edia Organization SO ZU .03.067 Sem inar on W riting Bachelor's Thesis SOZU .Ol.066 W orkshop II SOZU .03.068 Sem inar on W riting Bachelor's Thesis SOZU.Ol .067 Sem inar for Doctoral Students SO ZU .03.069 Sem inar on W riting Bachelor's Thesis SO ZU .O l.068 Practical T raining ( New sw riting) SOZU .03.073 Seminar SOZU.Ol .069 Practical Training (speciality) SOZU .03.083 Analysis SO ZU .O l.070 Practical Training (specialization) SOZU .03.092 Etiquette SO ZU .O l.074 Research Sem inar I SO ZU .03.116 SO ZU .O l.075 Research Sem inar II S O ZU .03.117 SOZU .Ol.076 N ew spaper Design and Layout SO ZU .03.118 SO ZU .O l.078 M edia Critique SO ZU .03.119 SOZU.Ol .079 Sem inar on W riting Bachelor's Thesis SOZU .03.120 SO ZU .O l.080 Audiovisual Com m unication I SOZU .03.121 SO ZU .O l.081 Audiovisual Com m unication II SO ZU .03.122 SO ZU .O l.082 M edia ethics and legal regulation SO ZU .03.126 SO ZU .O l.083 M edia econom y and Strategy SOZU .03.127 SO ZU .O l.097 Introduction to audiovisual com m unication SO ZU .03.128 SO ZU .O l.l 12 SOZU .03.130 SO ZU .O l.l 13 Feature Story on Television SOZU.03.131 SO ZU .O l. 114 Television and Film Docum entary SO ZU .03.133 SO ZU .O l.l 16 Basics o f Com m unication Psychology SOZU .03.135 SO ZU .03.001 Introduction to the M edia SO ZU .03.138 Im agebuilding SOZU .03.002 Psychology o f Persuasion SO ZU .03.139 Im pression M anagem ent and Human Behaviour SO ZU .03.003 Public Opinion SO ZU .03.140 Crisis and Disaster B ehaviour SO ZU .03.004 A udience o f Estonian M ass M edia SO ZU .03.141 M edia and Com m unication Research Methods SO ZU .03.005 Theories o f M ass Com m unication SO ZU .03.142 Brand Com m m unication SO ZU .03.008 Advanced M ass Com m unication Theory SO ZU .03.143 Basics o f C om m unication Psychology SO ZU .03.009 M ethodology in M edia and Com m unication Research II Ained õppejõudude järgi SOEP.Ol. 104 Annus, Taavi SO A H .01.081, SOAH.01.094, Aavik, Toivo SOPH.00.006, SO PH .00.216, SO A H .O l.097, SOAH.OL 107 SO ZU .03.139 Aru, Heli SOAH.OL 104 A insaar, Mare SO A H .02.002, SO A H .02.076, A rukaevu ,Jaanus SOZU.03.061 SO A H .02.086, SO A H .02.087, A unapuu, Tiiu sozu .o i.o i6 SO A H .02.088, SO A H .02.092, Auväärt, Lembit SOEP.01.073 SO A H .02.095, SO A H .02.096, Avram ets, Irina SO SE.01.029, SOSE.01.056, SO A H .02.097, SO A H .02.113 SO SE.01.086, SOSE.01.090, Allik, Jüri SO PH .00.025, SOPH.OO.l 17, SO SE.01.095, SOSE.Ol 107, SO PH .00.118, SOPH.OO.l 19, SO SE.01.109, SO SE.O l.110, SO PH .00.120, SO PH.00.124, SOSE.Ol 111 SO PH .00.125, SO PH.00.126, Baltin, Arno SO PH .00.021 SO PH .00.127, SO PH.00.128, Berg, Eiki SO PL.01.065, SO PL.01.080, SOPH.OO.l 88 SO PL.02.016, SO PL.02.023 A nnist, Aet SOSS.01.036 Binsol, Hene SO EP.02.015 445 SOTSIAALTEADUSKOND 445 Drechsler, W olfgang SOAH.Ol.001, SO A H .01.071, SOAH.02.098 SOAH.Ol.089, SOAH.Ol. 100, Kiis, Karin SOAH.02.043 SOAH.Ol. 105, SOAH.Ol. 106, Kikas, Eve SO PH.00.010, SOPH.00.016, SOPL.02.040 SO PH.00.045, SOPH.00.077, Dsiss, Hans SOSS.Ol.030, SO SS.02.059 SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, Dsiss, Margus SO SS.02.072 SO PH.00.172, SOPH.OO.185, Esop, Katri-Evelin SOPH.00.004, SOPH.OO. 109, SO PH.00.204, SOPH.00.205, SOPH.OO.135 SOPH.00.218, SOPH.00.222 Esta, Tammo SOAH.Ol.001, SO A H .01.019, Kivistik, Kadri SO EP.O l.118 SO A H .O l.102 Kompus, Tiina SOPH.OO. 178 Grigorjeva, Jelena SOSE.Ol.029, SO SE.O l.032, K onstabel, Kenn SOPH.00.046 SOSE.Ol.065, SOSE.O l.072, Kontor, An a SO EP.O l.103. SOEP.02.015, SOSE.O l.080, SO SE.O l.090, SO EP.02.016, SOEP.02.024, SOSE.Ol.093, SO SE.O l.112, SOEP.02.038 SO SE.O l.113, S O SE.O l.114 K oolm eister, Indrek SOZU.Ol.042 Haldre, Lemme SO A H .02.111 K oorits, M arje SOEP.Ol.029, SOEP.Ol.031, Hallap, Merit SOEP.Ol.099, SOEP.Ol. 101, SOEP.Ol.063, SOEP.Ol.081, SOEP.Ol. 102, SO EP.02.009, SOEP.Ol. 115, SOEP.02.072 SOEP.02.010, SO EP.02.026, Koreinik, Kadri SOSS.02.057, SOSS.02.058 SO EP.02.040, SO EP.02.043, Kreegipuu, Kairi SOPH.OO. 107, SOPH.OO. 157, SO EP.02.053, SO EP.02.054, SOPH.OO. 189 SO EP.02.073 Kreegipuu, Maie SOPH.OO.Oll, SOPH.00.038, Harro, Halliki SOZU .Ol.050, SOZU .01.065, SOPH.00.103, SOPH.OO. 108, SOZU .Ol.074, SOZU .Ol.075, SOPH.OO. 113, SOPH.OO. 114, SOZU .Ol.078, SOZU .Ol.079, SOPH.OO. 115, SOPH.OO. 116, SOZU .Ol.082 SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, Harro, Jaanus SOPH.OO. 111, SOPH.OO. 124, SOPH.OO. 133, SOPH.00.217, SOPH.OO. 125, SOPH.OO. 126, SOPH.00.222 SOPH.OO. 127, SOPH.OO. 128, Kreis, Kadi SOZU.03.045 SOPH.OO. 154, SOPH.OO. 155, Kukk, Kai SOEP.Ol.062 SOPH.00.163, SOPH.OO. 188 Kull, Kalevi SOSE.Ol.029, SOSE.Ol.058, Hennoste, Tiit SOZU .01.012 SOSE.Ol.090, SOSE.Ol.094, Hoyer, Svennik SO ZU .O l.067 SO SE.O l.104, SO SE.O l.108, Jaanson, Kaido SOPL.02.019, SOPL.02.026, SO SE.O l.119, SO SE.O l.120 SOPL.02.038, SOPL.02.039 Kull, M erike SOPH.OO. 155 Jagomäe, Inga SOZU .03.027, SOZU.03.038 Kurvits, Roosmarii SOZU .Ol.076, SOZU.03.026 Janson, Tamara SOPH.OO. 155 Kutsar, Dagm ar SOAH.02.067, SOSS.01.047, Kadajane, Tiiu SO A H .02.110 SOSS.01.048, SOSS.02.027, Kallasmaa, Talvi SOPH.00.008, SOPH.OO. 131, SOSS.02.031, SOSS.02.032, SOPH.OO. 156 SOSS.02.039, SOSS.02.044, Kalmus, Veronika SOZU .03.009, SOZU .03.083, SOSS.02.062, SOSS.02.063, SOZU.03.141 SOSS.02.064, SOSS.02.065 Kais, Aldo SOEP.O l.093 Käärik, Henn SO SS.01.023, SOSS.Ol.039, Kal vet, Tarmo SO A H .O l.018, SOZU .03.069 SOSS.Ol .040, SOSS.Ol.041, Kanter, Hele SO PH.00.205 SOSS.01.047, SOSS.01.048, Kapsi, Ülle SOPH.OO. 109 SOSS.Ol.049, SOSS.Ol.050 Karlep, Karl SOEP.O l.037, SOEP.O l.099, Kõiv, Anne SOEP.Ol.027, SOEP.Ol.063 SO EP.O l.101, SO EP.O l.102, Kõre, Jüri SOAH.02.001, SOAH.02.003, SO EP.O l.103, SO EP.02.001, SOAH.02.008, SOAH.02.009, SO EP.02.003, SO EP.02.014, SOAH.02.011, SOAH.02.095, SO EP.02.015, SOEP.02.016, SOAH.02.096, SOAH.02.097, SO EP.02.024, SO EP.02.027, SOAH.02.107 SO EP.02.028, SO EP.02.029, Kõrgesaar, Jaan SOEP.Ol.001, SOEP.Ol.002, SO EP.02.030, SOEP.02.031, SOEP.Ol.003, SOEP.Ol.037, SO EP.02.038, SO EP.02.041, SOEP.Ol.054, SOEP.Ol.058, SO EP.02.065, SO EP.02.066, SOEP.Ol.059, SOEP.Ol.060, SO EP.02.073 SO EP.01.061, SOEP.Ol .062, Kasekamp, Andres Ilmar SOPL.01.019, SOPL.Ol .092, SOEP.Ol.063, SOEP.Ol.070, SO PL.02.035, SOPL.02.036, SOEP.Ol.096, SOEP.Ol.097, SOPL.02.037 SO EP.O l.099, SO EP.O l.101, Kastepõld, Kaia SO PH.00.088, SOPH.OO. 109, SO EP.O l.102, SOEP.01.103, SOPH.OO. 158 SO EP.O l.107, SOEP.Ol 108, Kattel, Rainer SOAH.Ol.106 SO EP.O l.118 Keller, Margit SO ZU .03.037, SOZU .03.044, Kõrgesaar, Riina SO EP.O l.103 S0zu.03.061, SOZU.03.064, Külm, M arje SOEP.Ol.088, SOEP.Ol.095, SOZU .03.118, SOZU .03.120, SOEP.02.038 SO ZU .03.121, SOZU .03.142 Laak, T iia SOPH.00.002 Kenkmann, Paul SOSS.01.047, SOSS.01.048, Laas, Anu SOSS.02.035, SOSS.02.036, SOSS.02.001, SOSS.02.002, SOSS.02.046 SOSS.02.006, SOSS.02.061 Lauk, Epp SOZU .Ol.001, SOZU .Ol.006. Kiik, Riina SOAH.02.014, SO A H .02.032, SOZU .Ol.020, SOZU .Ol.066, SOAH.02.041, SO A H .02.042, SOZU .Ol.067, SOZU .Ol.074, SO A H .02.072, SO A H .02.074, SOZU .01.075, SO ZU .O l.078, SOAH.02.075, SO A H .02.095, SOZU .Ol.079, SO ZU .O l.112, SO A H .02.096, SO A H .02.097, SOZU .03.063 446 SOTSIAALTEADUSKOND 446 Lauristin, Marju SO ZU .O l.020, SO ZU .O l.066, SO ZU .03.067, SO ZU .03.073, SO ZU .O l.067, SO ZU .O l.074, SOZU .03.138 SO ZU .O l.075, SOZU .03.001, Pettai, Velio SO PL.O l.030, SO PL.O l.067. SOZU .03.005, SO ZU .03.008, SO PL.O l.076, SOPL.01.080, SOZU .03.009, SO ZU .03.042, SO PL.O l.094, SOPL.Ol.097 SO ZU .03.044, SOZU .03.116, Plado, Kaja SOEP.Ol .021, SOEP.Ol.099, SOZU .03.117, SOZU .03.126, SO EP.01.101, SOEP.01.102, SOZU .03.128, SO ZU .03.133, SO EP.02.001, SOEP.02.015, SO ZU .03.135 SO EP.02.016, SOEP.02.021, Lepp, Tiiu SOEP.02.018 SOEP.02.022, SOEP.02.024, Lepsoo, Tanel SO A H .O l.048 SOEP.02.037, SOEP.02.038, Liik, Kadi SO PH .00.043 SOEP.02.041, SOEP.02.068, Liiv, Daimar SO A H .O l.103 SOEP.02.071, SOEP.02.073 Lotman, Mihhail SO SE.01.001, SO SE.O l.020, Ploom, lllim ar SOAH.Ol.Ol 1. SOAH.01.052, SOSE.O l.029, SO SE.O l.071, SOAH.01.073 SOSE.Ol .077, SO SE.01.090, Pruulm an, Katrin SOPH.00.204 SOSE.Ol .092 Pullerits, Priit SO ZU .O l.O ll, SOZU.01.012, Luuk, Aavo SOPH.00.005, SO PH .00.015, SO ZU .O l.040, SOZU.01.068 SOPH.00.029, SO PH.0 0 .1 19, Pulver, A leksander SO PH.00.008, SOPH.00.057, SOPH.00.120, SO PH.00.144, SO PH.00.117, SOPH.00.118, SO PH .00.157, SOPH.00.161, SO PH.00.119, SOPH.00.120, SO PH.00.211, SO PH .00.212, SO PH.00.223, SOPH.00.224 SO PH.00.215 Pärli, Ülle SO SE.01.029, SOSE.01.070, Lõhmus, M aarja SO ZU .O l.029, SO ZU .O l.030, SO SE.O l.090, SOSE.Ol 103, SO ZU .01.031, SO ZU .01.033, SO SE.01.105, SOSE.Ol 121 SO ZU .O l.068, SO ZU .O l.069, Põldvere, M artina SOAH.Ol.049 SO ZU .O l.070, SO ZU .O l.074, Põldvere, Salli SOAH.02.020, SOAH 02.036, SO ZU .O l.075, SOZU .O l.079 SO A H .02.044, SOAH.02.056, Medar. Marju SO A H .02.049, SO A H .02.095, SO A H .02.095, SOZU .Ol.116, SO A H .02.096 SOZU.03.143 Meltsas, M arika SOPH.00.003 Randma, Tiina SO A H .01.051, SOAH.01.095, Mikkel, Evald SO PL.01.066, SO PL.01.074, SOAH.Ol .096, SOAH.01.099. SO PL.O l.088, SO PL.O l.089, SOAH.01.101, SOA H .O l.104 SO PL.O l.093 Randviir, Anti SO SE.O l.068, SOSE.Ol 106 Mikkin, Henn SOAH.02.018, SOAH.02.022, Rauk, M arika SO PH.00.002, SOPH.OO.Oll, SOAH.02.027, SO A H .02.095, SO PH.00.016, SOPH.00.119, SO A H .02.096, SO A H .02.097 SO PH.00.120, SOPH.00.157 Mikkola, Matti SO A H .02.098, SOAH.02.102 Realo, Anu SO PH .00.117, SOPH.00.118, M ontonen, Reet SOPH.00.172, SO PH .00.204 SOZU.03.017 Murakas, Rein SO SS.02.003, SO SS.02.020 Reinm aa, Ants SOEP.Ol .014, SOEP.Ol.016, Must, Olev SOPH.00.013, SO PH.00.035, SOEP.Ol .017, SOEP.01.018, SOPH.00.046, SOPH.00.104, SOEP.01.019, SOEP.01.060, SO PH .00.117, SOPH.00.118, SO EP.O l.070, SOEP.Ol.090, SO PH .00.119, SO PH .00.120 SOEP.Ol .099, SOEP.01.101, M ännamaa, Mairi SO PH .00.102, SO PH .00.204, SOEP.Ol. 102, SOEP.OL 110, SO PH .00.221 SOEP.Ol. 111 N arusson, Dagmar SO A H .02.043 Riistan, Lembi SOEP.Ol .116, SOEP 01 117 Neare, Viivi SOEP.O l.006, SOEP.O l.007, Rosental, Katrin SO A H .02.108, SOAH.02.109 SOEP.O l.008, SO EP.O l.022, Ruus, Jüri SOPL.Ol.OOl, SOPL.Ol.003, SOEP.O l.043, SO EP.O l.059, SO PL.O l.006. SOPL.Ol.038 SOEP.O l.063, SO EP.O l.069, Ruutsoo, Rein SOPL.O l.098, SOPL.Ol.099, SO EP.01.081, SO EP.01.099, SO PL.O l.100, SOPL.Ol .101 S O EP.O l.101, SO EP.01.102, Rägo, Lembit SOPH.00.155 SO EP.01.115, SO EP.O l.116, Rämm er, Andu SO PH .00.153, SOSS.02.003, S O EP.O l.117, SOEP.02.017, SOSS.02.070 SO EP.02.026, SO EP.02.039 Saarniit, Jüri SO SS.02.012, SOSS.02.030, Nobel, Ene SOZU .03.033, SOZU .03.038 SO SS.02.053, SOSS.02.059 Nõm m , Mari SO PH.00.140, SO PH .00.147 Saliste, Vello SOEP.Ol.062 Oja, Urmas SO SS.02.068 Salupere, Silvi SOSE.Ol .029, SOSE.Ol.090, Padrik, M arika SO EP.01.099, S O EP.O l.101, SOSE.Ol.096 SO EP.O l.102, SO EP.02.010, Sarapuu, M argus SO A H .O l.107, SOAH.01.110 SO EP.02.020, SOEP.02.021, Seilenthal, Ann SOAH.02.037, SOAH.02.095, SO EP.02.054, SO EP.02.055, SO A H .02.096, SOAH.02.097 SO EP.02.056, SO EP.02.057, Selg, M arju SO A H .02.029, SOAH.02.060, SO EP.02.058, SO EP.02.059, SO A H .02.070, SOAH.02.071, SO EP.02.060, SO EP.02.061, SO A H .02.077, SOAH.02.080, SO EP.02.062, SO EP.02.063, SO A H .02.095, SOAH.02.096. SO EP.02.064, SO EP.02.065, SO A H .02.097, SOAH.02.103, SO EP.02.066, SO EP.02.067, SOAH.02.112 SO EP.02.068, SO EP.02.069, Siilats, Krista SOZU.03.026 SO EP.02.070, SO EP.02.073 Strömpl, Judit SO SS.02.054, SOSS.02.055, Paju, Taivo SOZU .01.083 SO SS.02 066 Palam ets, Hillar SOEP.Ol .084 Svege, Hans-Peter SO PL.O l.006, SOPL.O l.074, Past, Aune SOZU .03.010, SO ZU .03.026, SO PL.O l.076, SO PL.O l.094, SO ZU .03.029, SO ZU .03.066, SO PL.02.023 —J —i —i ”4 § 1 . 1 1 я к я _ — ТЗ ‘”0 рз < П>I7Г есз 'ё—- СIТ. й .3 /О 7Г СГ(В £ со со 00 со со со 00 со 00 00 ГГ) Ln сл (УЗ ОО 00 00 оо оо оо оо00 00 сл ООСЛоОООООООООСЛОООО oo oo оо О О О о О О О о > “0 -0 *v о О-а ~0 О О О-о *v *0 О0̂ О О/5 О О О О О О О О О О О О О О О сл С сл оmо mс Ол оОо оО О О О mmо -го- г-о- гн-э Э Э и т т п т и и и оо оо оо N N N >X X X X X X X X X X со 00 00 ХИТЗТЗТЗТЗ' ОСЛСЛСЛ сл оо оо С С С I ö ö ö о о о о о оо оо о1—' о о О Ö Ö о О Ö Ö о о — о p р о,—1о р о — —■ О О О О— О— О— О О— ОЮЬО->ОК> О О О О Lk) Lk) Lk) — ö to ’—. k—t о !— I—. о/1о4̂ о о — Ö Ö Ö — о — о о О О О О О О О О О — О О ОЮ \Dю о Lk) К) К) L Lk) - \0 Ы ы ^ К) О Ю W W О о оо К) с ОО L/t оо L/i 4̂ - ю ОО -Pi. — — ОО W ON GO СО 00 СО 00 СО СО СО 00 оо о ооо со^ ооо ооо ооо ооо ооо соо ооо ооо ооо ооо с л о о о о оО О О О О О о о о о о ооо ооо ооо ооо ооо ооо ооо со^ ооо ооо ооо ооо ооо ооо ооо ооо ооо оо о оо о ос о ооо нэ нэ тэ -о Отз Отз Опэ T30oooooc ^ooooooooooNT3"^"0' :0 “0 ' ü m m m m m o o o o o o m o o o o o o o o ^ . N o o N N N > 2 = х т и п о о о о о о о о O O Ö Ö Ö Ö O O Ö Ö Ot_j Rw Rw Šw R»- -1 Ot- ,j Ov- -< O^ O^ O ^ O^ O ^ Ö O^ O O ̂ O»1 *O O O O ^ ^^ ». Pt ОO О^ OО ^с зOО О О О О О О О О О — К) Ю Ю о О О J"** ““ ~ * f4-̂ ^ l4"̂ !— , . KJ '—* W ^ U) _ Г“ О О О 0 0 0 0 0 > — О О О оо — — S оо to ы U О —— —— —— О ОNI о^ ОN '-О- WО O—O •—^ i+ ^ t- ,4*-’ ^ JI-t4 v-j' ^—- O'■ O—' о■— о №о ^ f> w <> bJ О — - J О—О g £ — °° V—O о О -о К> —о £g U\ VO - J о оо OO ON J O ОО - J U i — чО (_л -~J j —• ОО 4 0 O ' К* O ' чо о< < < < < < < < < С С с й с 5г (1 п я и в I I 5Г “Г й. Sr й й ?0 > С в V й° £ р о з < . — й. ^ П й. С « < ^ Sr О й О оо оо оо оо оо 55 оо оо оо оо оо оо о о о о о о о о о о о о о о о о о о о о 00 00 00 СО 00 00 00 00 О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О О т т т т т N N N N N N N N N N N N N N N N N N N N N N N N N -о -V -о "0 "0 С С С С С С С с с с с с с с с с с С С С С С С С С о о о о— о— оU) о о о оК) W Ы W U) оЫ оU) —■ О О ■—1 ------ о о о о о о о ю о ^ О - О Ю ON --J -о ОON О4̂ LОk) ОLk) ON O' JO чО 4̂ — Ю чО 4^ On U) Ю U) (Ti vj О — — Lfi чО 4^ чо о ОО ^ ON оо оо О О оСЛ оОО оо со оо оо 0О О О О о0 СоО 0о0 осо ооо ооо ооо оОО 0о0 о00 0о0 0о0 0о0 соо о о о о о о о о о о о о о о о о с л о о о о о о с / з о о о о с / э о о о о о о с л о о о о O O O O O O O O O O O O O O O O O O O O O O т оо со > т т т т т т N N N N N N N сN сN аN сN cN Nc NcNcN cN c- Or^ rO ^C /xJ i- oc- üc NcNcN cN cN N N"О оо -г -о пэ -о С С С С С С c cNcN cN cN 0^ 0 0N( О—} 2‘ 0 0 0 ö ö ö ö ö o ° ° P ö ö o ö ö o ö ö ö ö ö o ö ^ М !—‘0 ;—0' ;—0‘ ^< L3k) 0Lk) 0Lk) ыо —о шо Uо) ui u w u — — “ !— . о о — — —■ — — —• — —• — О о О о _ ° — — О ----------,—' О О О 4̂_ оЮ -оJ —•£>• —— ö o o ö ö ö ^ ^ ? ^ - — o ö o o — — o o o o ö i —-К-) О— уO»' кк) W Ui — -J O v O N O O s l O N r , , U l 0 ' “ -O O' —■ —‘ ч! 4) № U U ^O M J i S J J i a ^ J ^ - U i ^ - J O i O J i b J W O O O i O ^ O SOTSIAALTEADUSKOND 448 NARVA KOLLEDŽ 448 © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s => E ; Põhikooli vene keele j a kirjanduse NARVA KOLLEDŽ Õpetaja:4I. - 15. n.2 L, 2 P n-s => E ; A lu s- ja algõpetus:3 24. - 38. n.2 L, 2 P n-s => E ; Põhikooli vene keele ja kirjanduse NC00.00.001 Inglise keele ajalugu õpetaja: 3 korr. professor K rista V ogelberg 1 AP(8L+8S+24i) *A NC00.00.019 Tänapäeva vene keel. Foneetika, graafika ja ortograafia ■Põhikooli inglise keele õpetaja:3 lektor N atalja Burdakova Kursus annab põhiteadm ised inglise keele ajaloost. Vanainglise ja 1.5AP(20L+10P+30i) *E ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3 keskinglise keele tekstide lugem ine ja analüüs. Kursus annab ülevaate vene keele foneetika- ja fonoloogiasüsteemist, © 24. - 39. n. => A foneetilisest ja fonem aatilisest transkribeerim isest. Vaadeldakse tänapäeva graafikasüsteem ide tekkim ist ja ortograafia arengut. NC00.00.002 Inglise keele praktiline stilistika õpetaja V iktoria Sussakova © 1 .-1 0 . n.2 L n-s 2AP(30L+20S+30i) *E I I . - 1 5 . n.2 P n -s = > E ■Põhikooli inglise keele õpetaja:4 Vaadeldakse erinevate tekstide ülesehitust ja nende m õistm ist ning N C00.00.027 Väliskirjanduse ajalugu ( üldkursus ) : XIX sajandi seoseid teksti ja konteksti vahel (teema, reema, kohesioon jt.) kirjandus funktsionaalse lingvistika seisukohast. Antakse ülevaade stiili lektor Jelena Nõmm lingvistilise käsitluse teoreetilistest alustest. 1A P(28L+I2i) -A ©24. - 39. n.2 L, 1 S n-s 1 re f => E ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 ONCOO.00.035 NC00.00.007 Tanapaeva vene keel. Leksikoloogia ja tuletusõpetus Kursuses vaadeldakse XIX sajandi m aailmakirjanduse ajalugu, lektor Olga Burdakova tutvustakse rom antism i, realism i, naturalismi ja sümbolismi. 2AP(40L+16P+24i) *EA Võrreldakse Euroopa ja Am eerika kirjanduse arengut. ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2, Põhikooli vene keele ja © 1. - 14. n.2 L n-s => A kirjanduse õpetaja:3 Vaadeldakse sõnavara sem antika küsimusi. K äsitletakse sõnavara N C 00.00.028 M aailm akirjandus (XX sajandi kirjandus) stiilikihistusi ja kasutussfääre, vene leksika arengut. Kursus tutvustab lektor Jelena Nõmm vene keele sõnastikke, vene sõnatuletussüsteem i ja sõnam oodustuse 1.5AP(34L+26i) *E seaduspärasusi. ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse Õpetaja:4 ©1. - 16. n .l L, 1 P n-s => E ; Põhikooli vene keele ja kirjanduse ONCOO.00.027, N C 00.00.035 õpetaja:4 Kursuses vaadeldakse XX sajandi m aailm akirjanduse ajalugu. Erilist 1. - 15. n.2 L, 2 P n-s = > E ; A lu s-ja algõpetus:3 tähelepanu pööratakse XX sajandi proosa ja dram aturgia uute suundade 24. - 38. n.2 L, 2 P n-s => E ; Põhikooli vene keele ja kirjanduse arengule. õpetaja:3 ©24. - 39. n.2 L n-s => E NC00.00.008 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX sajandi NC00.00.034 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XX sajandi vene esimene pool kirjandus lektor N adežda Pustõgina lektor Jelena Nõm m , lektor Vadim Semjonov 2AP(40L+40i) *E 2.5AP(50L+16P+34i) *E ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3 ■ Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 O N C 00.00.033 ONCOO.00.008, N C 00.00.010, NC00.00.033 Loengukursuses antakse ülevaade vene kirjanduse arengust Kursuses vaadeldakse XX sajandi vene kirjanduse arengut sümboolismist sentim entalism ist naturalism ini. Põhjalikult vaadeldakse Puškini, Gogoli postmodernismini. ja Lermontovi loomingut. ©24. - 39. n.3 L, 1 P n-s => E ©13. n.3 L n-s => E N C00.00.036 Inglise kirjanduse ajalugu XVIII saj. lõpunil. NC00.00.010 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX sajandi teine 5AP(15L+15S+30i) *E pool ■Põhikooli inglise keele õpetaja: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja:2. lektor N adežda Pustõgina Põhikooli inglise keele õpetaja:3 2.5AP(52L+48i) *E Kursus annab ülevaate inglise kirjandusest XVIII saj. lõpuni. Seminarides ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3, Põhikooli vene keele ja käsitletakse Shakespeare, Chauceri ja Austen teoseid. kirjanduse õpetaja:4 ©24. -3 8 . n .l L, 1 S n-s => E ONCOO.00.008, NC00.00.033 1. - 15. n .l L, 1 S n-s => E Loengukursuses käsitletakse XIX sajandi teise poole vene kirjanduse 1. - 15. n .l L, 1 S n-s => E arengut. Suurem at tähelepanu pööratakse Gontšarovi, Turgenevi, Dostojevski ja Tolstoi rom aaniloomingule. NC00.00.043 Vene lastekirjandus ©1. - 13. n.4 L n-s => E 1 A P(20L+10S+10i) *A 24. - 36. n.4 L n-s => E ■ Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 Aine annab ülevaate XIX - XX sajandi vene lastekirjandusest ja seda N C 00.00.016 T ä n a p ä e v a vene keel. S ü n tak s käsitlevatest teostest. lektor O lga Burdakova © 24. - 34. n.2 L, 1 S n-s => A 3A P(36L+28P+56i) *E ■ Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 N C 00.00.045 Lastekirjandus ja didaktika Kursus annab teavet sõnaühenditest, liht- ja liitlause teoreetilisest 1.5AP(30L+10S+20i) -A analüüsist ning nende kasutam isest praktikas. ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 © 1. - 16. n.2 L, 2 P n -s => E Kursus tutvustab lugem ise ja peam iste kirjandusžanrite õpetamise m etoodikat algastmes. Üliõpilased analüüsivad XX sajandi Euroopa ja NC00.00.018 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia Vene lastekirjandust. lektor N atalja Burdakova ©24. - 38. n.2 L n-s 3A P(30L+30P+60i) *E 28. - 38. n. 1 S n-s => A ■A lus- ja algõpetus:3, Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3, Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 N C00.00.047 M atem aatika Ülevaade sõnaliikidest ja sõnaliigi funktsioneerim isest. õpetaja V alentina Ognjova 449 NARVA KOLLEDŽ 449 5AP(50L+50P+1 OOi) *2EA Praktikum ides õpetatakse analüüsim a tuletisi. Vaadeldakse vene keele ■Klassiõpetaja(vene Õppekeelega koolidele):4 leksika kujunem ist ja arengut. ONC00.00.048 © 1. - 10. n .l L, 1 P n-s => A Arendatakse ja süstem atiseeritakse koolis om andatud elementaarmatemaatika teadmisi. Tutvustatakse tõenäosusteooria ja N C 00.00.059 T ä n ap äev a vene keel. S ün tak s statistika elemente. lektor O lga Burdakova ©24. -39 . n .l L 1 P n-s => E 2A P(22L+22P+36i) *E ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolideIe):4 NCOO.00.048 A ritm ee tik a , a rv u teo o ria , a lgeb ra Kursus on pühendatud süntaktiliste vahendite ja nende moodustamise õpetaja Valentina Ognjova vaatlem isele sõnaühendites ning lausetes. 3AP(30L+30P+60i) *E © 2. - 12. n.2 L, 2 P n-s 2 knt => E ■A lus-ja algõpetus:2 Õpitakse hulgateooria aluseid, arvuteooria elemente ning võrrandite ja N C 00.00.060 V ene keele d id ak tik a võrratuste lahendamise võtteid. 5AP(54L+54P+92i) *E2A ©24. - 38. n.2 L, 2 P n-s => E ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 Käsitletakse vene keele (em akeelena) õpetam ise metoodika küsimusi, NCOO.00.049 Zooloogia ja ökoloogia alused antakse ülevaade m eetoditest, uutest suundadest ja õpetamisprotsessist. Õpetaja Tatjana Sedova © 2. - 12. n.2 L, 2 P n-s => A 2AP(20L+10P+10S+40i) *E ■Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 N C 00.00.063 M a tem aatik a d id ak tik a II Kursus tutvustab loomade kehaehitust, elutegevust ja käitum ist - elu õpetaja Natalja Šiškova looduses, loomariigi süstem aatika aluseid ning Eestis elavaid loomi. 2A P(16L+28P+36i) *E © 29.- 38. n.2 L, 1 P, 1 S n-s => E ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 O N C 00.00.062 NCOO.00.050 B otaan ika ja ökoloogia alused Algkooli m atem aatika käsitlem ise erivõimalused, varem omandatud õpetaja Tatjana Sedova m etoodika rakendamine praktikas. 2AP(20L+10P+10S+40i) -E © 1 .- 1 5 . n .l L, 2 P n-s => E ■Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 Kursus tutvustab taim ede ehitust ja füsioloogiat, elu looduses; taim ede N C 00.00.066 M etoodiline a lg p rak tik a süstemaatika aluseid, peamisi taim ekooslusi Eestis. 4A P(120P+40i) *A © 2,- 11. n.2 L, 1 P, 1 S n-s => E ■Põhikooli inglise keele õpetaja:3, Põhikooli vene keele ja kirjanduse Õpetaja: 3 NC00.00.051 L oodusõpetuse õpetam ise d id ak tik a ON C 00.00.065 Õpetaja Tatjana Sedova Praktika käigus tutvutakse tunnianalüüsi alustega, õppeprogrammide ja 1 AP(10L+5P+5S+20i) *A õppeplaanide koostamisega, samuti õpitakse vorm istam a tunnikonspekte ■Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 ja praktikapäevikuid. Kursus tutvustab loodusõpetuse õppekava, Õpetamise m eetodeid ja © 12. - 1 3 .n .= > A kaasaegseid suundumusi. 3 2 .-3 3 . n. = > A ©12. -16. n.2 L, 1 P, 1 S n-s => A N C 00.00.074 V õõrkeele õpetam ise m etoodika NC00.00.052 Inim ese anatoom ia , füsioloogia ja hügieen õpetaja Heli Adam ovitš õpetaja Tatjana Sedova 2A P(50P+30i) *2A 1 AP( 10L+5P+5S+20i) *A ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 ■KlassiÕpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 Kursus on praktilise suunitlusega, tutvustatakse võõrkeeleõppes kasutusel Kursus tutvustab inimese anatoomiat, füsioloogiat ja hügieeni aluseid. olevaid ülesannete tüüpe. © 1 .-5 . n.2 L n-s © 2 .-3 8 . n.2 P n-s => A 6. -10. n.l P, 1 S n-s => A N C 00.00.075 Eesti õigekeel (eestikeelse k eskhariduse om andanud) NC00.00.053 T ekstianalüüs 1.5AP(15L+15P+30i) *A õppeülesande täitja Riina Reinthal ■Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 2A P(20L+20P+40i) *E Kursuse käigus analüüsitakse kom pleksselt teksti struktuuri ja sisu. □ A lu s- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja: 1, Vene © 24.-38. n.l L, 1 P n-s => A õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 Kursuses käsitletakse tänapäeva eesti kirjakeele norme. NC00.00.054 Sem inar. S em inaritöö I Täheortograafias süvenetakse häälikuühendite ja võõrsõnade 2AP(24S+56i) *A õigekirjasse, transliteratsiooni ja transkriptsiooni. Vaadeldakse ka ■Alus-ja algÕpetus:3 algustäheortograafiat, kokku- ja lahkukirjutamist, interpunktsiooni. Seminaritöö teemad tööõpetusest ja selle didaktikast, loodusõpetusest ja © 3. - 13. n .l L, 1 P n-s 3 knt, 1 re f= > A selle didaktikast, vene keele didaktikast, lastekirjanduse didaktikast, 25. - 35. n .l L, 1 P n-s 3 knt, 1 ref => E matemaatika didaktikast. ©24. - 35. n.2 S n-s => A N C 00.00.082 K oolipsühholoogia õpetaja A nna Džalalova NC00.00.055 T än ap äev a vene keel. Fonoloogia 2A P(30L+15P+35i) -A lektor Natalja Burdakova ■ A lu s- ja algõpetus:3 lAP(10L+10P+20i) *A O N C 00.00.085, N C 00.00.096, NC00.00.097 ■Alus-ja algõpetus:2 Psühholoogiline teenistus haridussüsteem is. Koolipsühholoogia meetodid. Ülevaade vene keele foneetika ja fonoloogia süsteemidest. Õ ige häälduse Individuaalsete iseärasuste diagnoosim ise metoodilised ja foneetilised alused. Foneetiline, fonemaatiline transkriptsioon. m etodoloogilised võtted individuaalse arenguprogrammi © 1.-10 . n.l L, 1 P n-s => A väljaselgitam iseks. Psühholoogiline abi. M oraalsed ja eetilised küsimused koolipsühholoogias. NC00 00.056 T än ap äev a vene keel. T u le tusõpetus ja leksikoloogia © 1 .- 1 5 . n.2 L, 1 P n-s => A lektor Olga Burdakova lAP(10L+10P+20i) -A N C 00.00.083 Pedagoogiline p sühhod iagnostika I ■Alus-ja algÕpetus:3 õpetaja A nna Džalalova Käsitletakse sõna m orfeem set struktuuri ja sõnam oodustam ise 2A P(13L+34P+33i) *E seaduspärasusi (tuletusviise, liidete tähendust, sõnam oodustusm alle). ■Parandusõpe:3 450 NARVA KOLLEDŽ 450 O N C 00.00.096 N C00.00.092 Sissejuhatus sotsiaalinform aatikasse Psühhodiagnostiline töö iseärasus koolis. Põhinõudm ised laste õpetaja Tatjana Angilova, Õpetaja Jelena Batalova psühhodiagnostiliseks uuringuks. Eetilis-m oraalsed küsimused. 2AP(16L+52P+12i) *A Pedagoogilise psühhodiagnostika põhilised m eetodid ja metoodikad. ■ A lus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja: 1, Vene Laste tunnetusliku arengu ja võim ete diagnostika. õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 0 2 4 . - 3 5 . n .l L, 3 P n-s => E K ursus annab üldteadm ised personaalarvutist, DOS-i, Windowsi ja UNIX-i keskkonnast ning W indowsi põhitarkvarast. Samuti tutvustab NC00.00.084 Pedagoogiline psühhodiagnostika II kursus Internetiga seotud põhim õisteid, elektronposti ja WWW õpetaja A nna Džalalova kasutam ise võim alusi.Õ pitakse bibliograafia aluseid: raamatu ja artikli 1 AP(11L+1 lP+18i) *A bibliograafiline kirjeldus, kataloogid, entsüklopeediad ja sõnaraamatud. ■Parandusõpe:4 © 2 4 .-3 9 . n .l L, 3 P n-s => A ONCOO.00.083, N C00.00.096 Laste psüühiliste om aduste uurimine. Laste koolivalm iduse jälgim ine. N C 00.00.093 Erivajadustega laste sotsiaalvõrgustik Laste m aailm atunnetuse, võim ekuse, em otsionaalse küpsuse õpetaja N atalja U m arova väljaselgitamine. Individuaalprogram m i koostamise võimalusi 1 A P(6L+14P+20i) *A psühhodiagnostika abil. ■Parandusõpe:3 © 2 4 .-3 4 . n .l L, 1 P n-s => A Kursus tutvustab erivajadustega laste sotsiaalset problemaatikat ja keskkonna uurimise ning spetsialistidelt abi saamise võimalusi. N C00.00.085 Suhtlem ispsühholoogia © 24. - 26. n.2 L n-s õpetaja Sergei Džalalov 2 7 .- 33. n.2 P n -s => A 2AP(24L+24P+32i) -E ■A lus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja: 1, Vene N C00.00.094 Uurim ism eetodid pedagoogikas õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 õpetaja A nna Džalalova Suhtlemise põhilised mudelid, teooriad, kontseptsioonid ja probleemid. 2AP( 16L+32P+32i) *A Suhtlemise strateegiad, vormid, tasemed ja struktuur. Suhtlemise ■ A lu s - ja algõpetus:2, Põhikooli inglise keele õpetaja:2, Põhikooli vene iseärasused. Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemise vahendid. keele ja kirjanduse õpetaja:2 Tagasiside liigid. Suhtlem ise raskused ja barjäärid. Praktiline töö toimub ONCOO.00.097 suhtlem istreeningu abil. Pedagoogika m etodoloogilised alused. Uurimuste liigid, eesmärgid, ©1. - 1. n.24 P n-s struktuur. Populatsioon, valim. U urim ism eetodite põhinõudmised 2 .- 1 3 . n.2 L n-s => E Andm ete analüüs ja interpreteerim ine. Uurimistöö vormistamine. © 1 .-1 6 . n .l L, 2 P n-s => A N C00.00.086 Patopsühholoogia õpetaja N atalja Jam polskaja NC00.00.095 A renguteooriad 1 AP(12L+12P+16i) *A õpetaja A nna Džalalova ■ ParandusÕpe:4 2AP(20L+20P+40i) *E Kursus tutvustab ajutegevuse häireid, samuti füsioloogilisi ja ■Parandusõpe:3, Sotsiaapedagoog:2 psühholoogilisi tervisehäireid. Õpitakse tundm a ja diagnoosim a ONCOO.00.096, NC00.00.097 patopsühholoogilisi otsustusi ja psühhosom aatilisi tervisehäireid. K vantitatiivne ja kvalitatiivne areng. Areng ja õpetamine. Põhilised © 8 .- 8 . n.12 L, 12 P n-s => A arenguteooriad: kultuuriajaloolised, bioloogilised, psühhodünaamilised, m oraalse arengu teooria, topoloogiline teooria, humanistlikud teooriad NC00.00.088 Logopeedia alused j t . õpetaja Jelena Ivanova © 1. - 10. n.2 L, 2 P n-s => E ; Parandusõpe:3 2AP(24L+22S+34i) *E 24. - 33. n.2 L, 2 P n-s => E ; Sotsiaapedagoog:2 ■ Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 Kõnehäired ning nende m õju lapse arengule ning Õppeedukusele. Õ petaja N C 00.00.098 Individuaalse õppeplaani koostamine abi düsgraafia diagnoosiga õpilastele. õpetaja Sergei Džalalov © 1 .-1 2 . n.2 L, 2 S n -s => E 1 A P(6L+19P+15i)-A ■Parandusõpe:3 N C 00.00.089 Sissejuhatus koolieelsesse pedagoogikasse ONCOO.00.096 õpetaja Jelena Ivanova Kursus tutvustab individuaalse õppetöö üldist ja konkreetset planeerimist, 2A P(40L+10S+30i)*E planeerim ise etappe, kodu-kooli koostööd ja individuaalseid ■ A lu s-ja a lgõpetus:l, A lu s-ja algõpetus:2, A lu s-ja algÕpetus:3 õppeplaane. ONCOO.00.096 © 2 4 .-2 5 . n.3 L n-s Koolieelsete laste arengu eripära. Kasvatustöö eesm ärgid ja ülesanded. 26. - 34. n.2 P n-s => A Koolieelse kasvatuse süsteem Eestis ja välismaal. © 1 .-1 3 . n.3 L, 1 S n-s => E N C00.00.099 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse õpetaja Jelena Ivanova N C 00.00.090 Puberteedi kriisi profülaktika ja korrektsioon I 2A P(28L+28S+24i) *E lektor V ladim ir Kirejev ■ A lu s- ja algõpetus: 1, A lu s- ja algÕpetus:3, Parandusõpe:4 2A P(27L+27S+26i) *E Puuetega ning õpperaskustega õpilaste õpetam ine, kasvatamine ning ■Sotsiaapedagoog:2 sotsiaalse adapteerum ise küsim used. Puberteediea kriisi ennetam ine ja m õistm ine ning konkreetsed juhised © 24. - 37. n.2 L, 2 S n-s => E ; A lu s-ja algõpetus: õpetajale koheseks sekkum iseks konkreetse kriisi puhul. 2 4 .-3 7 . n .l L, 1 S n - s = > E © 24. - 37. n.2 L, 2 S n-s => E N C00.00.102 Kasvatus algklassides NC00.00.091 A rengupsühholoogia Õpetaja Irina Krot õpetaja Inna Stolovitš 2A P(28L+28P+24i) *A 1.5AP(20L+10S+30i) *A ■ A lu s- ja algõpetus: 1 ■ A lus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele Õpetaja:!, Vene Algklassiõpilaste vanuseliste ja individuaalsete erinevuste analüüs Laste Õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja:! õpetam ise ja kasvatam ise eesm ärgid ja viisid. Kasvatav õpe. Arengupsühholoogiliste teooriate käsitlus. Kõrgemate psüühiliste © 24. - 37. n.2 L, 2 P n-s => A funktsioonide areng. M õtlem ise areng. Laste areng erinevatel perioodidel. Ealised kriisid. NC00.00.103 Eesti ajalugu © 24. - 33. n.2 L, 1 S n-s => A dotsent Rafik Grigorjan 4A P(40L+40S+80i) *EA 451 NARVA KOLLEDŽ 451 ■Vene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 © 1 .- 1 2 . n.4 L, 2 S n-s => E Kursus annab süstem aatilise ülevaate Eesti ajaloost alates 1. - 13. n.2 L, 1 S n-s => E muinasajastkuni iseseisvuse taastamiseni 1991. a. Käsitletakse eesti ühiskonna m ajanduslikku,sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist arengut. N C 00.00.127 Inglise keele praktiline foneetika ©1. - 10. n.2 L, 2 S n-s => A õpetaja Vjatšeslav Konovalov 24. - 34. n.2 L, 2 S n-s => E 3AP( 15L+45P+60i) *E ■Põhikooli inglise keele õpetaja:3 NCOO.00.108 Sissejuhatus filosoofiasse Inglise keele hääldam ise korrigeerim ine ja teoreetiliste teadmiste andmine 2AP(20L+20S+40i) *E inglise häälikusüsteem i ja intonatsiooni kohta. Foneetiliste tekstide ja ■Alus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja: 1, Vene asjakohaste luuletuste kuulam ine, foneetiline analüüsimine ja harjutuste õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 iseseisev lindistamine. Kursus tutvustab filosoofia ajaloo põhim õisteid, perioode, suundi ja Ф1. -1 5 . n .l L, 3 P n-s => E koolkondi. Eriti tõstetakse esile antropoloogia probleeme. © 24 .-34 . n .l L, 1 S n-s => E N C 00.00.128 Inglise keele süntaks õpetaja Vjatšeslav Konovalov NC00.00.118 Inglise keel 2A P(30L+15S+35i) *E õpetaja Viktoria Sussakova ■Põhikooli inglise keele õpetaja:4 4.5AP(100P+80i) *4A Kursuse eesm ärgiks on Õpetada üliõpilastele grammatikareegleid, mille ■Põhikooli inglise keele Õpetaja:2 alusel moodustatakse sõnadest lauseid. Vaadeldakse missugused Arendatakse inglise keele oskuse kõiki aspekte: lugemine, kuulam ine, lausetüübid eksisteerivad, missugune on nende struktuur. kirjutamine, kõnelemine, eesm ärgiga õppeaasta lõpuks jõuda First ©1. - 15. n.2 L, 1 S n-s => E Certificate English eksamil nõutavale keeleoskuse tasemele. ©1. - 39. n.2 P n-s 2 re f => E A N C 00.00.129 Inglise keele m orfoloogia õpetaja Vjatšeslav Konovalov NCOO.00.119 Inglise keel (järg) 2AP(30L+15S+35i) *E õpetaja Niina Raud, õpetaja V iktoria Sussakova ■Põhikooli inglise keele õpetaja:4 4AP(100P+60i) *E3A Kursus annab sügavamad teadmised kõne koostisosadest: nende ■Põhikooli inglise keele õpetaja:3, Põhikooli inglise keele õpetaja:4 klassifikatsioon, karakteristika, grammatilised vormid ning rollid lausetes. Arendatakse inglise keele oskuse kõiki aspekte: lugemine, kuulam ine, © 2 4 .-3 8 . n.2 L, 1 S n-s => E kirjutamine, kõnelemine, eesm ärgiga neljanda kursuse lõpuks jõuda Cambridge Advanced English eksamil nõutavale keeleoskuse tasemele. N C 00.00.130 Inglise keele metoodika ©1. - 39. n.2 P n-s => E A õpetaja Alla Dmitrijeva 5AP(88L+32S+80i) *2A NCOO.00.120 Inglise keel I ■Põhikooli inglise keele õpetaja:3, Põhikooli inglise keele õpetaja:4 Õpetaja Viktoria Sussakova Kursuse eesm ärgiks on anda inglise keele õpetaja kutse taotlejatele 4AP(100P+60i) *E3A teadm isi keeleõpetuse põhiprintsiipidest ja oskusi keeletundide ■Alus- ja algõpetus: 1, Alus- ja algõpetus:2, Põhikooli vene keele ja läbiviim iseks ning õpilaste teadm iste kontrolliks ja hindamiseks. kirjanduse Õpetaja:2, Vene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 ©24. - 39. n.3 L, 1 S n-s => A Arendatakse inglise keele oskuse kõiki aspekte: lugemine, kuulam ine, 1. - 16. n.3 L, 1 S n-s => A kirjutamine, kõnelemine, eesm ärgiga kursuse lõpuks jõuda Preliminary English eksamil nõutavale keeleoskuse tasemele. Üliõpilased peavad N C 00.00.132 Prosem inar. Prosem inaritöö lugema kodulektüüri (ca 1000 lk.), tegem a ettekandeid, kirjutam a lA P(15S+25i) *A esseesid. ■Põhikooli inglise keele õpetaja:2 © 1.-39 . n.2 P n-s 2 re f = > E Prosem inaritöö keeleteaduse, kirjanduse või ühiskonnaloo mõnest kitsam ast aspektist. Üliõpilastele tutvustatakse teadustöö kirjutamise NC00.00.122 Inglise keele praktiline gram m atika I probleemi, tutvustatakse teadusliku kirjandust ja õpetatakse seda Õpetaja Vjatšeslav Konovalov, õpetaja N iina Raud rakendama. 4AP(80P+80i) *E3A ©24. -3 8 . n .l S n-s => A ■Alus- ja algÕpetus:2, Alus- ja algõpetus:3, Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2, Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3 N C 00.00.137 Am eerika kirjanduse ajalugu Morfoloogia: ajavormid, passiv, gerundium, partitsiip, infinitiiv, 2A P(30L+15S+35i)*E nimisõna, artikkel, modaalverbid, pronoomen, numeraal, adjektiiv, ■Põhikooli inglise keele õpetaja:4 passiiv, kõneviis, subjunktiiv, verbi mittepöördelised vormid. Lihtlause Kursus annab ülevaate am eerika kirjanduse tähtsamatest suundadest: struktuur, lauseliikmed, subjekt, predikaat, objekt, atribuut, adverbiaal, Hawthorne, Dickenson, Poe, Melville, Twain, Scott Fitzgerald, Miller, adverb, prepositsioon, subjunktiiv. Kerouac, Walker. © 1.-39. n.2 P n-s => E © 1 .-1 5 . n.2 L, 1 S n-s => E NCOO.00.123 Inglise keele praktiline gram matika II N C 00.00.141 K odulugemine õpetaja Viktoria Sussakova õpetaja N iina Raud 2AP(50P+30i) *E 6A P(120P+120i) *2A ■Klassiõpetaja(vene Õppekeelega koolidele):4 ■Põhikooli inglise keele õpetaja:2, Põhikooli inglise keele õpetaja:3 Kursus käsitleb järgm isi gram m atika osi: passiivi, gerundium i, partitsiipi, Kursus vaatleb iseseisva kohustusliku kodulugem ise kaudu erinevaid infinitiivi, noomenit, artikleid, pronoom eneid, num eraali, adjektiivi, tekste ilukirjanduses ja teabekirjanduses, et arendada väljendusoskust ja modaalverbe, kõneviise, subjunktiivi, verbi m ittepöördelisi vorme, laiendada sõnavara. adverbi, prepositsiooni, lihtlause struktuuri, lauseliikm eid (subjekti, ©24. - 39. n.4 P n-s => A predikaati, objekti, atribuuti, adverbiaali). ©24. - 39. n.3 P n-s 1 re f => E N C 00.00.142 Praktiline saksa keele gram matika I õpetaja Inna Jakobi NC00.00.126 Inglise keele leksikoloogia 4A P(96P+64i) *2EA õpetaja Vjatšeslav Konovalov ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 3AP(50L+26S+44i) -E Saksa keele gram m atika põhireeglite selgitam ine, nende rakendamise ■Põhikooli inglise keele õpetaja:2, Põhikooli inglise keele Õpetaja:3 harjutam ine korrektse keeleoskuse saavutamiseks. Leksikoloogia kursus tutvustab erinevaid keelekasutam isstiile ning nende © 24. - 39. n.3 P n-s => E rakendamist; laiendab teadmisi sõnade struktuurist, m oodustam isest ning kasutamisest. N C 00.00.143 Saksa keel I 452 NARVA KOLLEDŽ 452 õpetaja Inna Jakobi Venelaste kultuuri- ja ühiskondlik elu Eestis, vene kultuurikolded, vene 3A P(64P+56i) *E2A kirjanikud ja kunstnikud Eestis. ■K lassiÕpetaja(vene õppekeelega koolidele):4, Põhikooli vene keele ja ©14. - 15. n.8 L, 2 S n -s => A kirjanduse õpetaja:4 Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu N C00.00.160 Eesti riigiõiguslik süsteem vestlusoskuse arendamisele. dotsent Rafik Grigorjan © 1. - 16. n.2 P n-s => A ; K lassiõpetaja(vene Õppekeelega koolidele):4 2A P(34L+12S+34i) *E 1. - 39. n.2 P n-s => E ; Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 ■V ene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 Tutvustatakse Eesti Vabariigi riigiõigusliku süsteemi iseärasusi ning ta N C00.00.144 Saksa keele õpetam ise metoodika funktsioneerim ise m ehhanismi õpetaja Inna Jakobi © 1. - 15. n.2 L, 1 S n-s => A 3A P(48L+32P+40i) *E2A ■K lassiõpetaja(vene Õppekeelega koolidele):4 N C 00 .00 .161 Eesti kaasaegne ühiskond Kursus annab vajalikke teadm isi saksa keele õpetam iseks põhikoolis. dotsent Rafik Grigorjan © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s => E 2A P(20L+20S+40i) *E ■V ene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 NC00.00.145 Saksa keele gram matika Vabadeldaks kaasaegse Eesti ühiskonna hetkeseisu, tema iseärasusi ja õpetaja Ljudm ila Sm irnova arenguperspektiive. 4A P(100P+60i) *E3A © 24. - 34. n.2 L, 1 S n-s => A ■A lus- ja algõpetus: 1, Alus- ja algõpetus:2, Põhikooli inglise keele õpetaja: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja:2, Põhikooli vene keele ja NC00.00.167 Inglise keel kirjanduse õpetaja:2, Vene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 õpetaja V iktoria Sussakova Saksa keele gram m atika põhireeglite selgitam ine, nende rakendamise 6.5A P(140P+120i) *E3A harjutam ine korrektse keeleoskuse saavutamiseks. ■ Põhikooli inglise keele õpetaja: 1 © 1. - 39. n.2 P n-s => A Arendatakse inglise keele oskuse kõiki aspekte: lugemine, kuulamine, 1. - 39. n.2 P n-s => E ; Alus- ja algÕpetus:2 kirjutam ine, kõnelem ine, eesm ärgiga Õppeaasta lõpuks jõuda First 1 .-3 9 . n.2 P n-s => E ; Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2 Certificate English eksamil nõutavale keeleoskuse tasemele, © 1. - 39. n.3 P n-s => E N C 00.00 .146 Saksa keel õpetaja Ljudmila Sm irnova NC00.00.174 Peasem inar. D iplom itöö 4A P(100P+60i) *2E2A 6AP(32S+208i) *EA ■A lus- ja algõpetus: 1, Alus- ja algõpetus:2, Põhikooli inglise keele ■ Põhikooli inglise keele õpetaja:4 Õpetaja: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja:2, Põhikooli vene keele ja Sem inaris käsitletakse diplom itöödega seonduvaid probleeme. kirjanduse õpetaja:2, Vene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 © 1 .-3 9 . n .l S n-s => E Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu vestlusoskuse arendamisele. N C 00.00 .176 Kodulugemine © 1. - 39. n.2 P n-s 1 re f= > E Õpetaja N iina Raud 7AP(120P+160i) *E3A N C00.00.149 Sem inar. Sem inaritöö ■Põhikooli inglise keele Õpetaja: 1 3A P(16S+104i)*E Kursus vaatleb iseseisva kohustusliku kodulugem ise kaudu erinevaid ■Põhikooli inglise keele õpetaja:3 tekste ilukirjanduses ja teabekirjanduses, et arendada väljendusoskust ja Sem inaritöö keeleteaduse, kirjanduse või m aatundm ise mõnest erinevast laiendada sõnavara. aspektist koos teadustööde kirjutam ise probleem idega, tutvum ise ja © 1 .-1 6 . n.2 P n-s => A rakendam isega. 24. - 39. n.2 P n-s => E © 2 4 .-3 9 . n .l S n-s => E NC00.00.178 Inglise keele praktiline gram m atika N C00.00.150 Inglise keel I (järg)lA P(32P+8i) *A õpetaja Vjatšeslav Konovalov ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 2A P(52P+28i) *2A Süvendada suulist inglise keele oskust, laiendada sõnavara käsitledes ■ Põhikooli inglise keele õpetaja:4 teemasid: töö, perekond, keskkond, naise roll ühiskonnas. Kursus käsitleb m orfoloogiat ja süntaksit. Gram m atikakursuse eesmärk © 1. - 16. n.2 P n-s => A on tagada eksami Certificate in Advanced English sooritamiseks vajalikud teadm ised ja oskused. N C 00.00.154 Pedagoogiline psühholoogia © 1 .-1 3 . n.2 P n-s => A Õpetaja A nna Džalalova 24. - 37. n.2 P n-s => A 1 AP( 10L+10P+20i) *A ■ Parandusõpe:4 N C 00.00 .179 Suurbritannia ja A m eerika ühiskond ja kultuur Õ petus ja areng. Õ ppeprotsessi põhikom ponendid ja subjektid. Õpetaja V jatšeslav Konovalov Õppetegevus. Pedagoogilise tegevuse vorm id, põhimõtted, sisu, 3A P(30L+30S+60i) *E m otivatsioon. ■Põhikooli inglise keele õpetaja: 1 © 2 4 .-3 3 . n .l L, 1 P n-s => A Ülevaade Suurbritannia ja A m eerika poliitilisest- ja õigussusteemist, m ajandusest,haridusest ja kultuurist. N C00.00.155 Sem inaritöö © 24. - 38. n.2 L, 2 S n-s => E 1 A P(10S+30i) *A ■ Parandusõpe:4 NC00.00.182 Tutvum ispraktika II Psühholoogia- ja pedagoogikateaduste alase uurimistöö alused, 1.5AP(30P+30i) *A probleem ipüstitus ja uurim ism etoodika kursusel osalejate tööde põhjal. ■Põhikooli inglise keele Õpetaja:2, Põhikooli vene keele ja kirjanduse Teadustöö kaitsmine. õpetaja:2 © 2. - 10. n .l S n-s => A ONCOO.00.064 Praktika jooksul õpitakse tundm a põhikooli, selle tööjaotust ning põhilist N C 00 .00 .157 Vene kultuur Eestis dokum entatsiooni. erak. professor Sergei Issakov © 3 1 .-3 2 . n. => A 1 A P(16L+4S+20i) *A ■ A lus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele Õpetaja: 1, Vene N C 00 .00 .183 Põhipraktika õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja:! 3A P(60P+60i) *A 453 IVARVA KOLLEDŽ 453 ■Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4, Põhikooli inglise keele M orfoloogia: ajavorm id, passiv, gerundium, partitsiip, infinitiiv, õpetaja:4. Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 nim isõna, artikkel, m odaalverbid, pronoomen, numeraal, adjektiiv, ONCOO.00.066 passiiv, kõneviis, subjunktiiv, verbi mittepöördelised vormid. Lihtlause Põhipraktika jooksul üliõpilased analüüsivad, valmistavad ette ja viivad struktuur, lauseliikm ed, subjekt, predikaat, objekt, atribuut, adverbiaal, läbi õppetunde, koostavad klassi iseloomustuse ning täidavad adverb, prepositsioon, subjunktiiv. klassijuhataja ülesandeid. © 1. - 39. n.2 P n-s => A (Dl 1. - 14. n. => A N C 00.00.203 Inglise keel I (järg) NCOO 00.184 Stažööripraktika õpetaja Viktoria Sussakova 4AP(100P+60i) *A 3A P(64P+56i) *EA ■Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4, Põhikooli inglise keele ■ Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 õpetaja:4, Põhikooli vene keele ja kirjanduse Õpetaja:4 A rendatakse inglise keele oskuse kõiki aspekte: lugemine, kuulamine, ONC00.00.183 kirjutam ine, kõnelem ine, eesm ärgiga neljanda kursuse lõpuks jõuda First Üliõpilased kasutavad om andatud teoreetilisi teadmisi ja täidavad Certificate English eksamil nõutavale keeleoskuse tasemele. aineõpetaja ning klassijuhataja ülesandeid. © 1 .-3 9 . n.2 P n-s 1 re f => E ©25. - 29. n. => A N C 00.00.205 Väliskirjanduse ajalugu: XIX sajandi kirjandus NC00.00.185 Noorsoopsühhiaatria ja noorsopsühholoogia II lektor Jelena Nõmm lektor Vladimir Kirejev 2A P(30L+10P+40i) *A 2AP(24L+20S+36i) *E ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3 ■Parandusõpe:4 ONCOO.00.035 Ülevaade noorukiea patoloogiatest meditsiinilisest vaatepunktist lähtudes, Kursuses vaadeldakse XIX sajandi maailmakirjanduse ajalugu, nende äratundmine, m õistm ine ja adekvaatne käitumine nii õpilaste kui tutvustakse romantismi, realismi, naturalismi ja sümbolismi. lapsevanematega. Võrreldakse Euroopa ja A m eerika kirjanduse arengut. ©24. - 34. n.2 L, 2 S n-s => E © 2 4 .-3 8 . n.2 L, 1 P n -s = > A NC00.00 186 Puberteedi kriisi profülaktika ja korrektsioon II N C 00.00.206 Vene kirjanduse ajalugu: XIX sajandi esimene pool lektor Vladimir Kirejev lektor N adežda Pustõgina 2AP(26L+20S+34i) *E 4A P(64L+16P+80i) *E ■Parandusõpe:4 ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2 Puberteediea kriisi ennetam ine ja m õistm ine ning konkreetsed juhised ONCOO.00.303 õpetajale koheseks sekkumiseks konkreetse kriisi puhul. Loengukursuses antakse ülevaade vene kirjanduse arengust ©1. - 12. n.2 L, 2 S n-s => E sentim entalism ist naturalismini. Põhjalikult vaadeldakse Puškini, Gogoli ja Lermontovi loomingut. NC00.00.188 Ülevaade psühholoogiast © 24. - 39. n.4 L, 1 P n-s => E 2.5AP(32L+24P+12S+32i) *E ■Alus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja: 1, Vene N C00.00.207 Tänapäeva vene keel. Foneetika, graafika ja ortograafia õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 lektor N atalja Burdakova Sissejuhatus psühholoogiasse kui teadusse ja rakenduslike teadmiste 3AP(30L+30P+60i) *E valdkonda. Psühholoogia võim alustest tähtsamates inimtegevuse ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2 ilmingutes. Psühholoogia jaotus ja meetodid. Tunnetuslike protsesside Kursus annab ülevaate vene keele foneetika- ja fonoloogiasüsteemist, õppimine. Isiksus ja individuaalsus. Psühholoogia rakendusvõimalused. foneetilisest ja fonem aatilisest transkribeerimisest. Vaadeldakse Kursuses käsitletakse ka isiksuse sotsiaalpsühholoogilisi probleeme, mis tänapäeva graafikasüsteem ide tekkim ist ja ortograafia arengut. on suunatud eneseteadvustamisele ning sotsiaalse keskkonna mõistmisele. © 1 .-1 5 . n.2 L, 2 P n-s => E Põhineb loengutel ja originaaltekstide analüüsil seminarides. © 1.-16 . n.2 L n-s N C 00.00.208 K irjanduse teooria 5.-16. n.2 P, 1 S n-s => E lektor N adežda Pustõgina 2A P(30L+10P+40i) -E NC00 00.194 Peasem inar.Loputöö ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2 6AP(40S+200i) *EA Loengukursus on pühendatud ilukirjandusliku teksti ülesehituse ■KlassiÕpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 küsimustele. Käsitletakse ilukirjandusliku teksti iseärasusi. Seminaris käsitletakse diplom itöödega seonduvaid probleeme. © 24. - 38. n.2 L, 1 P n-s => E ©1. -16. n.l S n-s => A 24.- 39. n.l S n-s => E N C 00.00.215 Vene keele õpetam ise metoodika 2A P(24L+16P+40i) *E NC00.00 195 Sissejuhatus sotsiaaltöösse ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3 Õpetaja Larissa Olenina, Nelli Randver K äsitletakse vene keele (em akeelena) õpetam ise metoodika küsimusi, 2AP(30L+16P+34i) *E antakse ülevaade m eetoditest, suundadest ja õpetamisprotsessist. ■Sotsiaapedagoog:2 © 1 .- 13. n.2 L, 1 P n-s => E Kursuses käsitletakse linna sotsiaaltööga tegelevaid struktuure, am eteid ja organisatsioone; sotsiaaltööd koolis, sotsiaalpedagoogi kohta koolis. N C 00.00.220 Peasem inar. Lõputöö © 1.-15 . n.2 L, 1 P n-s => E 6AP(32S+208i) ‘E Peaseminari üldsuunad : tänapäeva vene keel, vene kirjanduse ajalugu. NC00.00.196 Sotsiaalpedagoogiline praktika Üliõpilane kirjutab valitud uurimissuuna raames lõputöö. 1AP(30P+I0i) *A © 1. - 39. n .l S n-s => E ■ParandusÕpe:4 Pedagoogika-, psühholoogia- ja sotsiaalteaduste alase uurimistöö N C 00.00.226 Eesti keeleteaduse alused läbiviimise teoreetilised ja praktilised probleemid. 2A P(50L+30i) *E ©27. - 28. n. => A ■V ene õppekeelega põhikooli eesti keele õpetaja:2. Vene õppekeelega põhikooli eesti keele õpetaja:3 NC00.00.201 Inglise keele praktiline gram m atika I Antakse ülevaade keeleteaduse põhim õistetest ja tutvustatakse eesti keele õpetaja Vjatšeslav Konovalov, Õpetaja N iina Raud häälikusüsteem i. 4AP(100P+60i) *E3A © 1. - 16. n.3 L n-s => E ■Alus-ja a lgõpetus:!, Vene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja:! N C 00.00.228 Eesti keele p rak tilin e foneetika 454 NARVA KOLLEDŽ 454 lA P (10L + l0P + 20i) *A 2A P(60P+20i) *EA ■V ene Õppekeelega põhikooli eesti keele Õpetaja:2, Vene Õppekeelega ■ A lu s - ja algõpetus:2, Põhikooli inglise keele õpetaja:2, Põhikooli vene põhikooli eesti keele õpetaja:3 keele ja kirjanduse õpetaja:2 Häälikupikkusi, rõhku, palatalisatsiooni, intonatsiooni, diktsiooni Praktilise suunitlusega kursus arendab kõnekeeleoskust. Suurendatakse korrigeeriv praktiline kursus. sõnavara, viim istletakse hääldust, intonatsiooni, kõneetiketti. © 1. - 9 . n .l L, 1 P n-s => A © 1. - 16. n.2 P n-s => A 24. - 38. n.2 P n-s => E NCOO.00.229 Eesti la s te - ja n o o rso o k irjan d u s 2AP(40L+40i) *A N C 00.00.242 A m etia lane eesti keel ■V ene õppekeelega põhikooli eesti keele õpetaja:2, Vene õppekeelega 3A P(60P+60i) *E3A põhikooli eesti keele Õpetaja:3, Vene Õppekeelega põhikooli eesti keele ■ A lus- ja algõpetus:3, Põhikooli inglise keele õpetaja:3. Põhikooli vene õpetaja:4 keele ja kirjanduse Õpetaja:3 K äsitletakse süvendatult eesti laste- ja noorsookirjanduse tähtsamaid Eestis ilm uvatele perioodikaväljaannetele toetudes kaasaja teadus-, esindajaid ja nende loomingut. haridus-, kultuuri-, pedagoogika ja sotsiaaleluga seonduvate teemade ® 16. - 39. n.2 L n-s => A süvendatud käsitlem ine ja leksika omandamine. Arvamuste, referaatide 16. - 39. n.2 L n-s => A esseede koostam ine ja ettekandm ine. 1. - 16. n.2 L n-s => A © 1 .-3 8 . n .l P n-s => 2E NCOO.00.230 E esti keele v o rm iõpe tus N C 00.00.243 Eesti keele k ir ja lik u väljen d u se õpetus 3AP(45L+15P+60i) *E 3A P(20L+50P+50i) *E3A ■V ene õppekeelega põhikooli eesti keele õpetaja:3, Vene Õppekeelega ■A lus- ja algõpetus:3, Põhikooli inglise keele õpetaja:3, Põhikooli vene põhikooli eesti keele õpetaja:4 keele ja kirjanduse õpetaja:3 Käsitletakse vorm iõpetuse grammatilisi kategooriaid, sõnaliike, Süvendatakse teadmisi eesti keele stilistikast. Arendatakse stiilitunnetust, käänamist, kom pareerim ist ja pööramist, käänd- ja pöördkondi. õpitakse kirjutam a eri tüüpi tekste, kinnistatakse ortograafia- ja Tutvustatakse lähem alt ÕS - i. interpunktsioonireeglid. © 2 4 .-3 8 . n.3 L, 1 P n-s => E © 1. - 16. n .l L, 1 P n-s => A 1. - 15. n.3 L, 1 P n-s => E 24. - 39. n.2 P n-s => A NC00.00.232 Eesti keele lauseõpetus N C 00.00.251 V ene k u ltu u rilu g u 2AP(30L+14P+36i) *E 2A P(30L+10S+40i) *E ■V ene õppekeelega põhikooli eesti keele õpetaja:4 ■A lus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele õpetaja:]. Vene Tutvustatakse eesti keele lauseehitust ning täiustatakse kirjalikku ja Õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 suulist väljendusoskust. Praktilise suunitlusega kursus süveneb Kursus annab ülevaate Vene rahvakultuuri arengust läbi ajaloo. lauseliikidesse, kirjavahem ärgistusse. Vaadeldakse erinevaid eluvaldkondi (talumajapidamine, elu- ja © 1 6 .-3 8 . n.2 L, 1 P n-s => E kalendritähtpäevad, rahvausund). © 1. - 15. n.2 L, 1 S n -s 1 re f => E N C 00.00.235 E esti keele õpetam ise m etoodika 2AP(40L+40i) *E N C 00.00.253 Inglise keele õpetam ise m etoodika ■V ene Õppekeelega põhikooli eesti keele Õpetaja:3, Vene õppekeelega õpetaja V iktoria Sussakova põhikooli eesti keele õpetaja:4 3A P(48L+32P+40i) *E2A Tutvustatakse eesti keele õpetam ise m eetodeid ja iseärasusi, õpikuid, ■ K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4 teadm iste kontrolli ning kirjalike tööde parandam ise ja hindam ise Kursuse eesm ärgiks on anda klassiõpetaja kutse taotlejatele teadmisi nõudeid. Süvenetakse alus- ja algõppes ning põhikoolis kasutatavatesse keeleõpetuse põhiprintsiipidest ja oskusi keeletundide läbiviimiseks ning võõrkeele Õpetamise m etoodikatesse. õpilaste teadm iste kontrolliks ja hindam iseks. © 1. - 13. n.3 L n-s => E © 1 .-1 6 . n .l L, 1 P n-s => E N C 00.00.238 Eesti keele jä tk u k u rsu s N C 00.00.255 Inglise ärikeel 2A P(20L+40P+20i) *2A Õpetaja Vjatšeslav Konovalov ■ A lus- ja algõpetus: 1, Põhikooli inglise keele Õpetaja: 1, Vene 1 A P(24P+ 16i) -A Õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 ■ Põhikooli inglise keele õpetaja:4 Süvendatakse güm naasium is õpitut. Antakse ülevaade keeleõpet toetavast Kursuses antakse ülevaade rahvusvahelise äritegevuse peamistest gram m atikasüsteem ist, eriti m orfoloogiast; laiendatakse sõnavara, valdkondadest ning inglise äriterm inoloogia tõlkim isest vene keelde. jätkatakse kirjaliku ja suulise suhtluse õpetamist. © 1. - 11. n.2 P n-s => A © 1. - 9. n.2 L n-s 1 0 .-3 9 . n.2 P n -s = > 2 E N C 00.00.256 Inglise keele p ra k tilin e g ram m atik a õpetaja V jatšeslav Konovalov N C 00.00.239 Eesti keele h a r ju tu s i 7A P(164P+116i) *2E2A 2A P(60P+20i) *2A ■ Põhikooli inglise keele õpetaja: 1 ■A lus- ja algõpetus:l, Põhikooli inglise keele Õ petaja:l, Vene Kursuses käsitletakse m orfoloogiat, ajavormide, passiivi, gerundiumi, õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 partitsiipi, infinitiivi, noom eni, artikleid, pronoomeneid, numeraale, Harjutatakse kirjalikku ja suulist suhtlust. Tehakse konversatsiooni-, modaalverbe. K õneviise, subjunktiivi, verbi, mittepoordelisi vorme, gram m atika, lek s ik a -ja tõlkeharjutusi. adverbi, prepositsiooni, lihtlause struktuuri, objekti, adverbiaali. © 1 .-3 8 . n.2 P n -s = > 2 E G ram m atikakursus seab om a eesm ärgiks tagada üliõpilastele teadmised, mis on vajalikud eksam i First C ertificate in English sooritamiseks. N C 00.00.240 P ra k tilin e eesti keel © 1. -3 9 . n.4 P n -s => E A 2A P(60P+20i) *EA ■ A lus- ja algõpetus:2, Põhikooli inglise keele õpetaja:2. Põhikooli vene N C 00.00.257 A m etia lan e eesti keel keele ja kirjanduse õpetaja:2 1.5AP(30P+30i) -EA Tänapäeva eesti keele sõnavara ja väljendusvõim aluste omandamine. ■K lassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4. Põhikooli inglise keele E ttevalm istav kursus tööks am etialase ja teadusliku kirjandusega. õpetaja:4, Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 Kodulektüüri lugemine. Eestis ilm uvatele perioodikaväljaannetele toetudes kaasaja teadus-, © 2 4 .-3 8 . n.2 P n -s => E haridus-, kultuuri-, pedagoogika ja sotsiaaleluga seonduvate teemade 1. - 16. n.2 P n -s => A süvendatud käsitlem ine ja leksika om andam ine. Arvam uste, referaatide esseede koostam ine ja ettekandm ine. N C 00.00.241 Eesti keele v es tlu sk u rsu s © 1. - 15. n .l P n-s => A 455 NARVA KOLLEDŽ 455 2 4 .-3 8 . n .l P n-s => E Lapse kõne arengu psühholoogilised, lingvistilised ja psühholingvistilised seaduspärasused. Kõne vorm ide ja fünktsioonide areng. Koolieelse NC00.00.258 Eesti keele k irja lik u väljenduse õpetus kõnearenduse dünaamika. Lapse kõne arengu ülesanded ja metoodika 1.5AP(30P+30i)*2A koolieelsetes lasteasutustes. ■Klassiõpetaja(vene õppekeelega koolidele):4, Põhikooli inglise keele ® 1. - 15. n.2 L, 1 P n-s => E Õpetaja:4, Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:4 Süvendatakse teadmisi eesti keele stilistikast. Arendatakse stiilitunnetust, N C 00.00.272 P u b erteed i kriisi p ro fü lak tik a ja korrek tsioon õpitakse kirjutam a eri tüüpi tekste, kinnistatakse ortograafia- ja lektor V ladim ir Kirejev interpunktsioonireeglid. 3A P(30L+30S+60i) *E ©1. -38 . n.l P n-s => A ■Parandusõpe:3 Puberteediea kriisi ennetam ine ja m õistmine ning konkreetsed juhised NCOO.00.261 Inglise k ir ja n d u se a ja lu g u : XIX saj. K ir ja n d u s Õpetajale koheseks sekkum iseks konkreetse kriisi puhul. 3AP(60L+60i) *E © 1. - 14. n.2 L, 2 S n -s => E ■Põhikooli inglise keele õpetaja:2 Kursus annab ülevaate inglise XIX - XX s. vahetuse kirjanduse N C 00.00.274 P erepsühholoogia tähtsamatest suundadest: W ilde, Eliot, Thackery, Dickens, Tennyson. õpetaja Sergei Džalalov ©24. - 38. n.4 L n-s => E 1 A P(10L+10S+20i) *A ■Parandusõpe:3 NCOO.00.264 Füüsilise keskkonna m õju lapse arengu le Kursuse eesm ärk on süvendada üliõpilaste teadmisi perepsühholoogia õpetaja Inna Stolovitš valdkonnas. Kursuses käsitletakse uurimisemeetodeid, pere 2AP(24L+16S+40i) *A sotsiaalvõrgustiku tegureid, peresüsteemi dünamikat ja pere ajalugu. ■A lus-ja algõpetus:l, A lu s-ja algõpetus:2 Tervese protsessid peredes. Pere - kui sotsiaaltöö objekt. Kursuses käsitletakse kontekstualistlikuid lähenemisi lapse arengule. © 2 4 .-3 3 . n .l L, 1 S n-s => A Keskkonna mõjud lapse varases arengus. A nalüüsitakse kaasaegse kultuuri nähtuste mõju lapse teadvusele (TV, reklaam, arvuti- ja N C 00.00.276 V õõrkeele õpetam ise m etoodika a lu s - ja algastm es videomängud...) 2A P(30L +10S+40i) *A ©24. - 35. n.2 L n-s ■ A lu s- ja algõpetus:3 36 .-39 . n.4 S n -s => A Kursuse eesm ärgiks on anda teadmisi keeleõpetuse põhiprintsiipidest ja oskusi keeletundide läbiviimiseks. NCOO.00.265 M äng ja koolieelne a re n d u s © 1 .-1 5 . n.2 L, 1 S n-s => E õpetaja Inna Stolovitš 2AP(20L+20S+40i) *A N C 00.00.282 K odan ikuõpetuse alused ja m etoodika ■Alus-ja algõpetus:2, A lu s-ja algõpetus:3 lA P(16L + 4S+ 20i)-A Kursuses käsitletakse lapse mängu kontsepsioone. Mängu liigid. M ängu ■ A lu s- ja algõpetus:3 areng lapsepõlves. M äng ja lapse kognitiivne ning sotsiaalne areng. Kodanikuõpetuse aluste tutvustam ine ja selle metoodika algastmes. Mängu psühhoterapeutiline aspekt. M änguasjade psühholoogiline © 1. - 8. n.2 L n-s analüüs. Arvutimängude mõju lapse srengule. 9 .- 1 0 . n.2 S n-s => A ©1. - 10. n.2 L, 2 S n-s => A N C 00.00.283 Eesti loodus ja keskkond NC00.00.266 Eesti so tsiaal- ja m a jan d u sg eo g raa fia lektor Jüri Gordejev lektor Jüri Gordejev 3AP(50L+10P+60i) *E 3AP(50L+10P+60i) *E ■ A lu s-ja algõpetus:2 ■Vene Õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 Annab ülevaate Eesti loodusest ja keskonnast. Tutvustab Eesti Käsitletakse Eesti geograafilise asendi küsimusi, asustuse, rahvastiku, looduskaitsealasid ja käsitleb rahvusvahelisi konventsioone. demograafilisi, majanduse arengu ja paigutuse küsimusi. © 1. -1 6 . n.3 L, 1 P n-s => E © 1.-16 . n.3 L, 1 P n-s => E N C 00.00.284 L oodusgeograafia a lused NC00.00.267 Eesti loodusgeograafia lektor Jüri Gordejev lektor Jüri Gordejev 2A P(30L+10P+40i) -A 3AP(50L+10P+60i) *E ■ A lu s-ja algõpetus:2, A lu s-ja algõpetus:3 ■Vene õppekeelega põhikooli kodulooõpetaja: 1 Annab ülevaate atmosfääri, hudrosfääri, biosfääri, litosfääri üldistest Kursus annab ülevaate Eesti looduskom ponentide olem usest ja erinevate seaduspärasustest, kujunem isest ja arengust. regioonide iseärasustest. © 24. - 38. n.2 L, 1 P n-s => A ©24. - 39. n.3 L, 1 P n-s => E 1 ,- 15. n.2 L, 1 P n-s => A NC00.00.269 Eesti keele õpetam ise m etoodika a lu s - ja a lgastm es N C 00.00.285 Bioloogia alused õpetaja Heli AdamovitŠ õpetaja Tatjana Sedova 2AP(20L+20P+40i) *E 2A P(30L+10P+40i)-A ■Alus-ja algÕpetus:3 ■ A lu s-ja algõpetus: 1, A lu s-ja algõpetus:2, A lu s-ja algõpetus:3 Praktilise suunitlusega kursusel käsitletakse eesti keele õpetam ise Kursus tutvustab taimsete ja loomsete organismide ehitust, füsioloogiat ja metoodilisi võtteid a lu s -ja algõppes. elu looduslikus keskkonnas. ©24. - 34. n.2 L, 2 P n-s => E © 24. - 38. n.2 L, 1 P n-s => A 24. - 38. n.2 L, 1 P n-s => A NC00 00.270 Pedagoogiline p ra k tik a 1 .-1 5 . n.2 L, 1 P n-s => A lAP(20P+20i) *A ■Vene Õppekeelega põhikooli eesti keele õpetaja:4 N C 00.00.288 In im ese anatoom ia , füsioloogia ja hügieen Kuulatakse, analüüsitakse ja antakse eesti keele tunde alg- ja põhikooli 2A P(30L+10P+40i) *A klassides. ■ A lu s- ja algõpetus: 1, A lu s-ja algõpetus:2 © 28.-28 . n. Kursus tutvustab inimese anatoom iat, füsioloogiat ja hügieeni aluseid. © 1. - 15. n.2 L, 1 P n-s => A NC00.00.271 K oolieelne k õ n earen d u s 24. - 34. n.2 L, 1 P n-s => A Õpetaja Jelena Ivanova 2AP(30L+10P+40i) *E N C 00.00.289 K äsitöö ja kunstiõpetuse in teg reeritu d m etoodika ■A lus-ja algõpetus:2, A lu s-ja algõpetus:3 õpetaja N atalja Gordejeva 4A P(32L+48P+80i) *A 456 NARVA KOLLEDŽ 456 ■ A lu s - ja algõpetus: 1 Vaadeldakse vene kirjanduse õpetamise uusi metoodikaid koolipraktikas. Käsitletakse käsitöö erinevaid liike. Antakse ülevaade õpetamise üldistest © 1 , - 14. n.2 L, 1 P n-s => E teoreetilistest alustest, õppetöö organiseerim isest ja läbiviimisest. Praktiliselt valmistatakse mitmesuguseid m etoodilisi materjale käsitöö N C 00.00 .303 Vene kirjanduse ajalugu : X I — X V III sajandi vene läbiviimiseks. kirjandus © 1 . - 3 9 . n .l L, 1 P n-s => 2E lektor Vadim Sem jonov 3A P (40L + 20P + 60i) *A NCOO.0 0 .292 Esm aabi ja intensiivravi alused ,5A P (8L + 2P + 10i) *A ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2 ■ A lu s - ja algõpetus:l, A lu s - ja algõpetus:2 Vana-vene kirjanduse eripära, tekkelugu, žanrid. X V III sajandi mõju vene Elustamine ja esmaabi eluohtlike seisundite korral. kirjandusele: klassitsism, valgustuskirjandus, sentimentalism. © 1 0 . - 1 1 . n.4 L. 1 P n-s => A © 1 . - 10. n.4 L n-s 11. - 16. n.4 P n-s => A NCOO.0 0 .296 T änap äeva vene keel. Leksikoloogia ja tuletusõpetus lektor O lga Burdakova N C 00.00 .306 K oolieelne p rak tik a5A P (150P + 10S+ 40 i) 3A P (40L + 20P + 60i) -E ■ A lu s - ja algõpetus:3 ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2 Tutvumine lasteaia struktuuri ja töökorraldusega. Eelkooliealiste laste Vaadeldakse sõnavara semantika küsimusi. Käsitletakse sõnavara õpetamise aluste rakendamine. Töötam ine lastega. stiilikihistusi ja kasutussfääre, vene leksika arengut. Kursus tutvustab © 2 4 . - 39. n. vene keele sõnastikke, vene sõnatuletussüsteemi ja sõnamoodustuse seaduspärasusi. N C 00.00 .307 V ä lisk irjan d u se a ja lu g u : an tiik k ir jan d u s, Lääne- © 2 4 . - 34. n.4 L n-s E u roopa k esk a ja , renessansi ja X V II - X V II I sa jand i kirjandus 25. - 39. n.4 P n-s => E lektor Vadim Sem jonov 2A P (34L + 6P +40i) *A N C 00.00 .302 Vene kirjanduse õpetam ise metoodika ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:2 õpetaja Nadežda Leontjeva Kursus annab üldülevaate antiikkirjandusest, Lääne-Euroopa kirjandusest 2A P (30L + 10P +40i) *E keskajal, renessansiperioodil ja X V II - X V III sajandil. ■Põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja:3 © 1 . - 14. n.3 L n-s => A A inete nimed Ameerika kirjanduse ajalugu N C 00.00 .137 Inglise keele praktiline grammatika I NCOO.0 0 .122 , NCOO.00.201 Ametialane eesti keel N C 00.00 .242 , N C 00.00 .257 Inglise keele praktiline grammatika II NCOO.00.123 Arengupsühholoogia N C 00.00.091 Inglise keele praktiline stilistika NCOO.00.002 Arenguteooriad N C 00.00.095 Inglise keele süntaks NCOO.00.128 Aritmeetika, arvuteooria, algebra N C 00.00 .048 Inglise keele õpetamise metoodika NCOO.00.253 Bioloogia alused N C 00.00.285 Inglise kirjanduse ajalugu X V III saj. NCOO.00.036 Botaanika ja ökoloogia alused N C 00.00 .050 lõpuni Eesti õigekeel (eestikeelse N C 00.00.075 Inglise kirjanduse ajalugu: X IX saj. NCOO.00.261 keskhariduse omandanud) kirjandus Eesti ajalugu N C 00.00.103 Inglise ärikeel NCOO.00.255 Eesti kaasaegne ühiskond N C 00.00.161 Inimese anatoomia, füsioloogia ja NCOO.00 .052 , NCOO.00.288 Eesti keele õpetamise metoodika N C 00.00 .269 hügieen a lu s- ja algastmes Kasvatus algklassides N C00.00.102 Eesti keele harjutusi N C 00.00 .239 Kirjanduse teooria NCOO.00.208 Eesti keele jätkukursus N C 00.00 .238 Kodanikuõpetuse alused ja NCOO.00.282 Eesti keele kirjaliku väljenduse N C 00.00 .243 , N C 00.00 .258 metoodika õpetus Kodulugemine NCOO.0 0 .141 , N C 00.00.176 Eesti keele lauseõpetus NCOO.0 0 .232 K oolieelne kõnearendus NCOO.00.271 Eesti keele praktiline foneetika NCOO.00 .228 Koolieelne praktika NCOO.00.306 Eesti keele vestluskursus NCOO.00.241 Koolipsühholoogia NCOO.00.082 Eesti keele vormiõpetus NCOO.0 0 .230 Käsitöö ja kunstiõpetuse integreeritud NCOO.00.289 Eesti keele õpetamise metoodika NCOO.00.235 metoodika Eesti keeleteaduse alused NCOO.00 .226 Lastekirjandus ja didaktika NCOO.00.045 Eesti la s te -ja noorsookirjandus NCOO.00 .229 Logopeedia alused NCOO.00.088 Eesti loodus ja keskkond NCOO.00.283 Loodusgeograafia alused N C00.00.284 Eesti loodusgeograafia NCOO.00 .267 Loodusõpetuse õpetamise didaktika NCOO.00.051 Eesti riigiõiguslik süsteem NCOO.00 .160 M aailmakirjandus (X X sajandi NCOO.00.028 Eesti so ts iaa l- ja majandusgeograafia NCOO.00 .266 kirjandus) Erivajadustega laste sotsiaalvõrgustik NCOO.00.093 Matemaatika NCOO.00.047 Esmaabi ja intensiivravi alused NCOO.00 .292 M atemaatika didaktika II NCOO.00.063 Füüsilise keskkonna mõju lapse NCOO.00 .264 M etoodiline algpraktika NCOO.00.066 arengule Mäng ja koolieelne arendus NCOO.00.265 Individuaalse õppeplaani koostamine NCOO.0 0 .098 Noorsoopsühhiaatria ja NCOO.00.185 Inglise keel NCOO.00 .118 , NCOO.00 .167 noorsopsühholoogia II Inglise keel (järg) NCOO.0 0 .119 Patopsühholoogia NCOO.00.086 Inglise keel I N C 00.00 .120 Peaseminar. Diplomitöö NCOO.00.174 Inglise keel I (järg) NCOO.0 0 .150 , NCOO.00 .203 Peaseminar. Lõputöö NCOO.00.220 Inglise keele ajalugu NCOO.00.001 Peaseminar.Loputöö NCOO.00.194 Inglise keele leksikoloogia NCOO.0 0 .126 Pedagoogiline praktika NCOO.00.270 Inglise keele metoodika NCOO.0 0 .130 Pedagoogiline psühhodiagnostika I NCOO.00.083 Inglise keele m orfoloogia N C 00.00 .129 Pedagoogiline psühhodiagnostika II NCOO.00.084 Inglise keele praktiline foneetika NCOO.0 0 .127 Pedagoogiline psühholoogia N C 00.00.154 Inglise keele praktiline grammatika N C 00.00 .178 , NCOO.0 0 .256 Perepsühholoogia NCOO.00.274 457 NARVA KOLLEDŽ 457 Praktiline eesti keel NCOO.0 0 .240 ja tuletusõpetus Praktiline saksa keele grammatika I NCOO.0 0 .142 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia NCOO.00.018 Proseminar. Proseminaritöö N C 00.00 .132 Tänapäeva vene keel. Süntaks NCOO.00 .016, NCOO.00.059 Puberteedi kriisi profülaktika ja N C 00.00 .272 Tänapäeva vene keel. Tuletusõpetus NCOO.00.056 korrektsioon ja leksikoloogia Puberteedi kriisi profülaktika ja N C 00.00 .090 Uurimismeetodid pedagoogikas NCOO.00.094 korrektsioon 1 Vene keele didaktika NCOO.00.060 Puberteedi kriisi profülaktika ja N C 00.00 .186 Vene keele õpetamise metoodika NCOO.00.215 korrektsioon II Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): NCOO.00.008 Põhipraktika N C00. 00.183 X IX sajandi esimene pool Saksa keel N C00. 00 .146 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): NCOO.00.010 Saksa keel I NC00. 00.143 X IX sajandi teine pool Saksa keele grammatika NCOO. 00.145 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): NCOO.00.034 Saksa keele Õpetamise metoodika NCOO. 00 .144 X X sajandi vene kirjandus Seminar. Seminaritöö NCOO. 0 0 .149 Vene kirjanduse ajalugu: XI - X V III NCOO.00.303 Seminar. Seminaritöö 1 NCOO. 0 0 .054 sajandi vene kirjandus Seminaritöö NCOO 00.155 Vene kirjanduse ajalugu: X IX sajandi NCOO.00.206 Sissejuhatus filosoofiasse NCOO 00.108 esimene pool Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse NCOO 0 0 .099 Vene kirjanduse õpetamise NCOO.00.302 Sissejuhatus koolieelsesse NCOO 00 .089 metoodika pedagoogikasse Vene kultuur Eestis N C 00.00.157 Sissejuhatus sotsiaalinformaatikasse NCOO.00 .092 Vene kultuurilugu NCOO.00.251 Sissejuhatus sotsiaaltöösse NCOO.00.195 Vene lastekirjandus NCOO.00.043 Sotsiaalpedagoogiline praktika NCOO.0 0 .196 Väliskirjanduse ajalugu ( üldkursus ) NCOO.00.027 Stažööripraktika NCOO.00 .184 : X IX sajandi kirjandus Suhtlemispsühholoogia NCOO.00.085 Väliskirjanduse ajalugu: X IX sajandi NCOO.00.205 Suurbritannia ja Am eerika ühiskond NCOO.00 .179 kirjandus ja kultuur Väliskirjanduse ajalugu: NCOO.00.307 Zooloogia ja ökoloogia alused NCOO.0 0 .049 antiikkirjandus, Lääne-Euroopa Tanapaeva vene keel. Leksikoloogia NCOO.00 .007 keskaja, renessansi ja X V II - X V III ja tuletusõpetus sajandi kirjandus Tekstianalüüs NCOO.00.053 Võõrkeele õpetamise metoodika NCOO.00.074 Tutvumispraktika II N C 00.00 .182 Võõrkeele õpetamise metoodika alus- NCOO.00.276 Tänapäeva vene keel. Foneetika, NCOO.00 .019 , NCOO.00 .207 ja algastmes graafika ja ortograafia Ülevaade psühholoogiast NCOO.00.188 Tänapäeva vene keel. Fonoloogia NCOO.00.055 Tänapäeva vene keel. Leksikoloogia NCOO.00 .296 In glisekeelsed ain ete nimed NCOO.00.001 History o f English NCOO.00 .083 Pedagogical psychodiagnostics I NCOO.00.002 Practical styles in English NCOO.0 0 .084 Pedagogical psychodiagnostics II NCOO.00.007 Modern Russian Language. Lexicology and word-building NCOO.00 .085 Psychology o f communication NCOO.00.008 History o f Russian Literature: first half o f the 19th century NCOO.0 0 .086 Pathopsychology NCOO.00.010 History o f Russian literature: 19th century II half NCOO.00 .088 Basics o f speech therapy NC00.00.016 Modern Russian language: syntax NCOO.0 0 .089 Introduction to preschool pedagogy NC00.00.018 Modern Russian language: morphology NCOO.0 0 .090 Preventation and correction o f problems o f puberty NCOO.00.019 Modern Russian Language. Phonetics, graphics, NCOO.00.091 Psychology o f evolution orphography. NCOO.0 0 .092 Introduction to socialinformatics NCOO.00.027 History o f foreign literature: 19th century NCOO.00 .093 Social net for children with special needs NCOO.00.028 World literature: 20th century NCOO.0 0 .094 Research methodology in pedagogy NCOO.00.034 History o f Russian literature: 20th century NCOO.00.095 Evolution theories NCOO.00.036 History o f English literature: end o f 18th century NCOO.0 0 .098 Composition o f individual study plan NCOO.00.043 Children’s literature in Russian NCOO.0 0 .099 Introduction o f pedagogy o f the abnormal child NC00.00.045 Children’s literature and didactics N C 00.00 .102 Education in primary school NCOO.00.047 Mathematics NCOO.00.103 Estonian history NCOO.00.048 Arithmetic, algebra and number theory NCOO.00 .108 Introduction to philosophy NCOO.00.049 Basics o f zoology and ecology NCOO.00 .118 English language NCOO.00.050 Basics o f botany and ecology N C 00.00 .119 English language NCOO.00.051 Didactics o f teaching natural history NCOO.0 0 .120 English language I NCOO.00.052 Human body anatomy, physiology and hygiene NCOO.0 0 .122 Practical grammar o f English I NCOO.00.053 Text analysis N C 00.00 .123 Practical grammar o f English II NCOO.00.054 Seminar, seminar work I NCOO.0 0 .126 English vocabulary NC00.00.055 Modern Russian language: phonology NCOO.0 0 .127 Practical phonetics in English NCOO.00.056 Modern Russian language: derivative words and vocabulary NCOO.0 0 .128 English syntax NCOO.00.059 N C 00.00 .129 English morphology N C 00.00 .060 Didactics o f Russian language N C 00 .00 .130 English methodology N C 00.00.063 Didactics o f mathematics II N C 00.00 .132 Proseminar, proseminar work N C 00.00 .066 M ethodology in primary school N C 00.00 .137 History o f American literature NCOO.0 0 .0 7 4 M ethodology o f teaching foreign languages NCOO.00.141 Home reading NCOO.0 0 .0 7 5 Estonian grammar N C 0 0 .0 0 .142 Practical grammar o f German language I NCOO.0 0 .0 8 2 Psychology at school NCOO.00 .143 German language I 458 NARVA KOLLEDŽ 458 N C 00.00 .144 M ethodology o f teaching in German N C 00.0 0 .239 Exercises in Estonian language NCOO.00 .145 N C 00.00 .2 4 0 Practical Estonian language N C 00 .00 .146 German language N C 00.00.241 Estonian conversational language NCOO.0 0 .149 Seminar work N C 00.00 .242 Professional Estonian language N C 00 .00 .150 English language I N C 00.00 .243 Penmanship in Estonian (written Estonian) NCOO.00.154 Pedagogical psychology N C 00.00.251 Russian culture NCOO.00.155 Seminar work N C 00.00 .253 M ethodology o f teaching English N C 00.00 .157 Russian culture in Estonia N C 00.00 .255 English business language NCOO.0 0 .160 National legal system in Estonia N C 00.00 .2 5 6 Practical grammar o f English language N C 00.00.161 M odem Estonian society N C 00.00 .257 Professional Estonian language N C 00.00 .167 English language N C 00.00 .258 Penmanship in Estonian (written Estonian) N C 00.00 .174 Discussion group, graduation thesis N C 00.00.261 History o f English literature: 19th century N C 00.00 .176 Home reading N C 00.00 .264 Influence o f physical environment on the evolution o f a N C 00.00 .178 Practical grammar o f English child N C 00.00 .179 Society and culture o f Great Britain and United States N C 00.00 .265 Play and pre-school development N C 00.00.182 Introduction to teaching practicum N C 00.0 0 .266 Social and econom ic geography o f Estonia N C 00.00.183 Basic practicum N C 00.0 0 .267 Natural geography o f Estonia N C 00.00 .184 Teaching practicum N C 00.00 .2 6 9 M ethodology o f teaching Estonian language in preschool N C 00.00.185 Psychiatry and psychology o f youth II grades N C 00.00.186 Preventation and correction o f problems o f puberty II N C 00.00 .2 7 0 Pedagogical practicum N C 00.00.188 Review o f psychology N C 00.00.271 Preschool speech and conversation N C 00.00 .194 Discussion group, graduation thesis N C 00.00 .272 Preventation and correction o f problems o f puberty N C 00.00.195 Introduction to social work N C 00.00 .274 Family psychology N C 00.00 .196 Social-pedagogical practice N C 00.00 .276 M ethodology o f teaching foreign languages in preschool N C 00.00.201 Practical grammar o f English I grades N C 00.00.203 English language I N C 00.00 .282 Basics and methodology' o f citizen training N C 00.00.205 Foreign Literature o f the 19th century N C 00.00 .283 Nature and environment o f Estonia N C 00.00 .206 Russian Literature o f the first h alf o f the 19th century N C 00.00 .284 B asics o f natural geography N C 00.00 .207 M odem Russian Language. Phonetics, graphics, N C 00.00.285 Basics o f biology orphography N C 00.00 .288 Human body anatomy, physiology and hygiene N C 00.00 .208 Theory o f Literature N C 00.0 0 .289 Integrated methodology o f handicraft and art N C 00.00.215 Methods o f teaching the Russian Language N C 00.00 .292 N C 00.00 .220 Discussion group, graduation thesis N C 00.00 .296 N C 00.00 .226 B asics o f Estonian language N C 00.00 .302 Methods o f teaching Russian Literature N C 00.00 .228 Practical phonetics o f Estonian language N C 00.00 .303 History o f Russian Literature: Russian Literaturen o f the 11 N C 00.00 .229 Estonian children’s and young people’s literature - 18th centuries N C 00.0 0 .230 Morphology in Estonian language N C 00.0 0 .306 Preschool practice N C 00.00 .232 Syntax in Estonian language N C 00.00 .307 Foreign Literature: A ncient Literature, Southern European N C 00.00 .235 M ethodology o f teaching Estonian language Literature in Middle ages; Renaissance, Literature o f the 17-18th N C 00.00 .238 Estonian language centuries. Ained õppejõudude jä rg i Adamovitš, Heli N C 00.0 0 .074 , N C 00.00 .269 NCOO.00 .127 , NCOO.00.128. Angilova, Tatjana N C 00.00 .092 NCOO.0 0 .129 , NCOO.00.178. Batalova, Jelena N C 00.00 .092 N C 00.00 179, N C00.00.201, Burdakova, Natalja N C 00.00 .018 , N C 00.00 .019 , NCOO.0 0 .255 , NCOO.00.256 N C 00.00 .055 , N C 00.00 .207 Krot, Irina NCOO.00.102 Burdakova, Olga N C 00.00 .007 , N C 00.00 .016 , Leontjeva, Nadežda NCOO.00.302 N C 00.00 .056 , N C 00.00 .059 , Nõmm, Jelena NCOO.0 0 .027 , NCOO.00.028, N C 00.00 .296 NCOO.0 0 .034 , NCOO.00.205 Dmitrijeva, Alla N C 00.00 .130 O gnjova, Valentina NCOO.0 0 .047 , NCOO.00.048 Džalalov, Sergei N C 00.00 .085 , N C 00.00 .098 , Olenina, Larissa NCOO.00.195 N C 00.00 .274 Pustõgina, Nadežda NCOO.00 .008 , NCOO.00.010, Džalalova, Anna N C 00.00 .082 , N C 00.00 .083 , NCOO.00 .206 , NCOO.00.208 N C 00.00 .084 , N C 00.00 .094 , Randver, Nelli NCOO.00.195 N C 00.00 .095 , N C 00.00 .154 Raud, Niina NCOO.00 .119 , NCOO.00.122, Gordejev, Jüri NCOO.0 0 .266 , NCOO.00 .267 , NCOO.0 0 .141 , NCOO.00.176, NCOO.00 .283 , NCOO.0 0 .284 NCOO.00.201 Gordejeva, Natalja NCOO.0 0 .289 Reinthal, Riina NCOO.00.075 Grigorjan. Rafik NCOO.00 .103 , NCOO.0 0 .160 , Sedova, Tatjana NCOO.00 .049 , N C 00.00 050, N C 00.00.161 N C 00.00 .051 , NCOO.00.052, Issakov, Sergei N C 00.00 .157 NCOO.00.285 Ivanova, Jelena NCOO.00 .088 , NCOO.0 0 .089 , Sem jonov, Vadim NCOO.00 .034 , NCOO.00.303, N C 00.00 .099 , NCOO.00.271 NCOO.00.307 Jakobi, Inna NCOO.00 .142 , NCOO.00 .143 , Sm irnova, Ljudmila NCOO.0 0 .145 , NCOO.00.146 N C 00.00 .144 Stolovitš, Inna NCOO.0 0 .091 , NCOO.00.264, Jam polskaja, N atalja NCOO.00 .086 NCOO.00.265 Kirejev, Vladim ir NCOO.00 .090 , N C 00.00 .185 , Sussakova, V iktoria NCOO.0 0 .002 , NCOO.00.118, N C 00.00 .186 , NCOO.00 .272 NCOO.0 0 .119 , NCOO.00.120, Konovalov, V jatšeslav NCOO.0 0 .122 , NCOO.0 0 .126 , N C 00.00 .123 , NCOO.00.167, 459 NARVA KOLLEDŽ 459 NCOO.00 .203 , NCOO.0 0 .253 Vogelberg, Krista N C00.00.001 Šiškova, N atalja NCOO.00 .063 Umarova, N atalja NCOO.0 0.093 460 PÄRNU KOLLEDŽ 460 Р С 00.00 .027 T u ris m i-ja hotellim ajanduse alused PÄRNU KOLLEDŽ lektor Heli Tooman 3A P (54L + 9P + 9S + 48i) *E ■Avatud Ü likool:2, Ärijuhtim ine:2 P C 00.00 .010 Inform aatika Ülevaatekursus, käsitletakse turismi ja hotellindust kui tunnetusobjekte, õpetaja Jaan Männa, Õpetaja Taavi Tamberg turisminduse mõisteid ja arengut, turismi üldmudelit, turismi 4A P (6L + 96P + 58i) *EA majanduslikku süsteemi ning turismikeskkonna küsimusi, samuti turismi- ■Avatud Ü lik o o l:l, Sotsiaaltöö: 1, T u rism i-ja hotelliettevõtlus. 1, ja hotelliteenuste nõudluse ja pakkumise probleeme. Antakse ülevaade Ärijuhtimine: 1 turismikohtadest ja turismi- ning hotelliettevõtetest. Arvutite ehitus ja põhimõisted. Arvutite suhtlemine põhitegevused © 2 4 . - 41. n.2 L, .5 P, .5 S n-s 3 knt, 1 re f => E - Heli Tooman (Norton Commander, Windows З.1., Win 95). Tabelarvutusprogrammide kasutamine (E xcel 7 .0). Tekstitöötlusprogrammide kasutamine (Word P C 00.00 .029 Turism induse alused 7.0). Andmebaasid (A ccess 7 .0 ) ja andmeside (andmete ühiskasutus, lektor Heli Tooman internet). 3A P (54L + 15P + 15S + 36 i) *2A © 1 . -1 6 . n.3 P n-s - Taavi Tamberg ■Avatud Ülikool: 1, T u rism i-ja hotelliettevõtlus: 1 24. - 41. n.3 P n-s => A - Taavi Tamberg Ülevaatekursus, käsitletakse turismi kui tunnetusobjekti, turismi mõisteid ja arengut, turismi üldmudelit, turismi majanduslikku süsteemi ning P C 00.00.011 M ajan du sm atem aatik a turismikeskkonna küsimusi, samuti turismiteenuste nõudluse ja assistent Juta Sikk pakkumise probleeme. Antakse ülevaade turismikohtadest ja 4A P (102L + 58i) -EA turismiettevõtetest. ■Avatud Ülikool: 1, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:l, Ärijuhtimine: 1 © 1 . - 1 6 . n.2 L n-s 3 knt, 1 re f= > A - Heli Tooman Optimeerimisülesanded majanduses, nende formuleerimine ja 24. - 41 . n .l L n-s 2 knt, 1 re f= > A - Heli Tooman lahendamine. Võrkplaneerim ise alused. © 1 . - 14. n.3 L n-s => A - Juta Sikk P C 00.00 .030 Hotellinduse alused 24. - 41. n.3 L n-s => E - Juta Sikk dotsent Aino Siim on P C 00.00 .017 M ajandusajalugu lA P (1 6 L + 1 4 S + 8 i) *A emeriitprofessor Vainer Krinal ■Avatud Ülikool: 1, T u rism i-ja hotelliettevõtlus: 1 1 .5A P (36L + 24i) *A Käsitletakse hotellimajanduse mõistet, põhifunktsioone ja -institutsioone, ■Avatud Ülikool: 1, Ärijuhtimine: 1 kujunemist, arengut, tähtsust vajaduste rahuldamise ja teiste M ajandusajaloos käsitletakse majanduse arengut ürgajast kuni majandusharude seotuse aspektid, hotellinduse tegelikku osa majanduses. tänapäevani maailmamajanduse ja Eesti majandusarengu taustal. © 2 . - 3. n.8 L n-s 1 knt, 1 re f - Aino Siimon Käsitletakse ka majanduspoliitikat ja majandusteaduse põhilisi voole. © 2 4 . - 41. n.2 L n-s => A - Vainer Krinal P C 00.00 .032 Hotelliteenuste nõudmine ja pakkumine dotsent Aino Siim on, õpetaja Toom as Undusk Р С 00.00 .019 M ajanduspoliitika 1 A P (18L + 16S+ 4i) *A Arvi Kuura ■Avatud Ü likool:2, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:2 1 .5A P(48L + 12i) *A O P C 0 0 .00 .030 ■Avatud Ülikool: 1, Sotsiaaltöö korraldus:2, Ärijuhtim ine:2 Käsitletakse hotellituru toimimist, hotelliteenuseid, nende pakkumisi ja O P C 00 .00 .014 , Р С 00.00 .040 nõudmisi spetsiifikat, hotellikülastajate segmentarimist, teenuspaketi Aines käsitletakse erinevates riikides teostatavaid majanduspoliitilisi diferentseerimist, trende ja protsesse hotelliturul. orientatsioone, majanduspoliitika teooriat ja konkreetseid © 1 . - 1 6 . n.2 L n-s => E - Toom as Undusk; Avatud Ülikool:2 majanduspoliitika liike.ä © 2 4 . -4 1 . n. => A - Arvi Kuura P C 00.00 .033 Klienditeeninduse alused 1. - 16. n.3 L n-s => E - Arvi Kuura; Sotsiaaltöö korraldus:2 lektor Heli Tooman 1 AP( 18 L + 12P + 6S + 4i) *A Р С 00.00.021 R aha ja pangandus ■Avatud Ülikool: 1, T u rism i-ja hotelliettevõtlus: 1 korr. professor Mart Sõrg Antakse ülevaade teeninduse m õistest ja olemusest, õpitakse tundma 1.5A P (32L + 16P + 12i) *A klientide ostumotivatsiooni, vajaduste ja ootuste tähtsust ning spestiifikat ■Avatud Ü likooI:2, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:2, Ärijuhtim ine:2 turisminduses. Käsitletakse kliendigasuhtlemise komponente, Käsitletakse raha tekkim ist, raha ringluse probleeme, tutvutakse pankade suhtlemistõkkeid ning toimetulekut kaebustega, ka müügibaastehnikaid tööga, avatakse krediidisüsteemi mõiste sisu, vaadeldakse panga ning turismiteenuste müügi küsimusi. Suur tähtsus praktilistel töödel. strateegia ja taktika aluseid, antakse ülevaade eesti pangandusest. © 2 4 . - 41. n .l L, .5 P n-s 2 knt, 1 re f => A - Heli Tooman © 1 . - 1 6 . n.4 L n-s => A P C 00.00 .038 Inglise ärikeel P C 00 .00 .024 P ersonaliju htim ine Eva Kitus assistent Arvi Grünthal 2A P (64S + 16 i) -E 3 A P (5 4 L + 2 7 P + 2 7 S + 1 2 i)*E ■ T u rism i- ja hotelliettevÕtlus:2 ■Ä rijuhtim ine:2 Business class: Drana M anagement. M arketing Spritswear. Designer Aines käsitletakse organisatsiooni personali kujundamise ja rakendamise Appeal. Headhunters. The Entrepreneur. Corpurate Strategy. ning töötajate käitumise teoreetilisi ja praktilisi küsimusi. See võimaldab © 1 . - 16. n.4 L, 4 S n-s 3 knt, 1 re f => E - Eva Kitus; Turismi- ja tulevastel töötajatel edukamalt konkureerida tööjõuturul ning loob head hotelliettevõtlus:2 eeldused töötam iseks juhtival ametikohal. 24. - 41. n.4 L, 4 S n-s 3 knt, 1 re f => E - Eva Kitus; Turismi- ja © 2 4 . - 41. n.3 L, 1.5 P, 1.5 S n-s => E - Arvi Grünthal hotelliettevÕtlus:2 P C 00 .00 .026 Finanstjuhtim ise alused PCOO.00.046 Ä rieetika assistent Andres Juhkam õpetaja Joosep Tamm o, Õpetaja Kersti Türk 3 A P (20L + 16P + 84 i) *A 1 .5A P (22L + 14S+ 24i) *A ■Avatud Ü likool:2, Ä rijuhtim ine:2 ■Avatud Ülikool: 1, Avatud Ü likool:3, Ärijuhtim ine:3 Käsitletakse finantsjuhtim ise põhikontseptsioone, m illele baseerub © P C 0 0 .0 0 .1 3 3 , Р С 0 0 .0 0 .134 kapitali eelarvestam ine, kapitali hinna määramine ning Ärieetika kursuse eesmärgiks on anda ülevaade ärieetika printsiipidest finantseerimisstruktuuride käsitlemine. Lühiajaline finantskavandamine ettevõtte juhtim ises. Aine käsitlem isel pööratakse tähelepanu ettevõtte seostatakse käibekapitali juhtim isega. Integreeritud teemad hõlmavad sotsiaalse vastutusega kaasnevatele põhimõtetele, turunduseetikale, firmade liitumisi ning rahvusvahelise äritegevuse rahanduse korraldamist. juhtim iseetikale ja reklaam ieetikale. Kursuse praktilises osas © 2 4 . - 41 . n.2 L n-s 1 knt, 1 re f => A - Andres Juhkam analüüsitakse erinevaid kõlbelisi dilemmasid ettevõttejuhtim ises 461 PÄRNU KOLLEDŽ 461 0 2 4 . - 4 1 . n .l L, 1 S n -s 1 re f => A - Kersti Türk turismiettevõtte praktilistele juhtimiprobleem idele ja tegevusele juhtim ise alal. PCOO.00.057 R ah vusvah elin e ettevõtlus © 2 4 . - 41. n.2 L, 2 P, 1 S n-s 3 knt, 2 re f => E - Anne Samlik Arvi Kuura, külalislektor M aksim Saat 3A P(80L+40i) *E Р С 00.00.071 Turism iteenuste pakkumine ■Avatud Ülikool: 1, Avatud Ü likool:3, Turismi- ja hotelliettevõtlus:3, lektor Heli Tooman Ärijuhtimine:3 4A P (52L + 66P + 6S + 36 i) *2E O PC 00.00.093, PCOO.00 .142 ■Avatud Ü likool:2, Avatud Ü likool:3, Turismi- ja hotelliettevõtlus:2, Loengukursuse eesmärgiks on anda ülevaade rahvusvahelise T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 tegevuskeskkonna eripärast ning selle mõjust ettevõttele. Samuti ettevõtte O P C 00 .00 .029 , Р С 00.00 .072 tegutsemisstrateegiatest ning organisatsioonilistest erinevustest tegevuse Kursus käsitleb erinevate turismiteenuste pakkumist, reisibüroo tööd laiendamisel rahvusvahelisele tasandile. turismiteenuste müümisel, samuti aga ka arvutireserveerimissüsteemi ©1. - 16. n.5 L n-s => E - Arvi Kuura Amadeus praktilist tundmaõppimist. Kursuse ülesehitus lähtub olulisel määral IA TA nõuetest ning Eesti turismituru tegelikest vajadustest. PCOO.00.061 T u rism ip oliitika ® 1. - 16. n.2 L, 2 P n-s 4 knt => E - Heli Tooman õpetaja Ain Hinsberg 24. - 41. n.2 L, 2 P, 1 S n-s 2 knt, 1 ref => E - Heli Tooman lA P(24L+12S+4i) *A ■Avatud Ülikool: 1, Avatud Ü likool:3, Turism i- ja hotelliettevõtlus:3 Р С 00.00 .072 Tursim iettevõtete m ajandusõpetus О PC00.00.029, P C 00.00.030 õpetaja T iina Kiibus, õpetaja Virve Raidla, õpetaja Ene Tohv Käsitletakse majanduspoliitika teooriat ning turumajandusliku 4A P (54L + 46P + 14S + 46i) -2E A majanduspoliitika taustast lähtuvalt käsitletakse turismipoliitikat. ■Avatud Ü likool:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 Vaatluse alla võetakse ülemaailmne, riigi ja regionaalne turismipoliitika. O P C 0 0 .00 .029 ©1. - 16. n.l .5 L n-s => А - Ain Hinsberg Kursus käsitleb turismiettevõtte igapäevatöö korraldust, raamatupidamist ja aruandlust, B S P nõudeid ja dokumentatsiooni, samuti aga reiside РС00.00.062 R ahvusvaheline tu r is m i- ja hotelliettevõtlus korraldamise finantsküsimusi, reisipaketi koostamist, tulude-kulude õpetaja Ain Hinsberg planeerimist jn e . lAP(24L+6P+4S+6i) *E © 1 . - 16. n.2 L, 2 P, 1 S n-s 2 knt => A - Tiina Kiibus; T u rism i-ja ■Avatud Ülikool:3, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:3 hotelliettevõtlus:3 Õpitakse tundma tähtsamaid rahvusvahelisi turismiorganisatsioone ja erinevaid koostöövõimalusi turismiettevõtete ja organisatsioonide vahel. Р С 00.00 .073 T urism igeograafia Eraldi käsitletakse turismiettevõtluse praktikat ja tegevusvõimalusi Balti lektor Heli Tooman, õpetaja Riina Müürsepp mere regioonis ning VIA B altica programmi raames. 4A P (52L + 48P + 28S + 32 i) *3EA ©24. -4 1 . n.2 L, 1 P n-s 2 knt, 1 re f => E - Ain Hinsberg ■Avatud Ülikool: 1, Avatud Ü likool:2, Turismi- ja hotelliettevõtlus: 1, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:2 PCOO.00.064 Säästev turism Liitkursus, milles õpitakse tundma Eesti, maailma ja Õpetaja Tiit Kask, Õpetaja T iit Kask lennundusgeograafiat, samuti ka giidinduse ja reisikorralduse aluseid. lA P(24L+6P+4S+4i)*E Oluline on IATA nõuete tundmaõppimine. ■Avatud Ülikool:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 © 1. - 4. n.2 L, 1 S n-s 6 knt, 3 re f => E A - Heli Tooman OPC00.00.029 24. - 41. n.2 L, 2 P, 1 S n-s 4 knt, 1 re f => E - Heli Tooman Kursus käsitleb tänapäeva keskkonnaprobleeme, säästliku turismi printsiipe ja nende rakendamise võimalusi turismiettevõtete poolt. Р С 00.00 .098 Juhtim ine ja personalitöö Tutvutakse turismiettevõtete säästliku majandamise peamiste aspektidega. assistent Arvi Grünthal, õpetaja Anne Samlik ©1. - 16. n.2 L, .5 P, .5 S n-s 2 knt, 1 re f => E 4 .5A P (112L + 4P + 4S+ 60i) *E ■Avatud Ü likool:2, Sotsiaaltöö:2, T u rism i-ja hotel liettevõtl us: 2 PCOO.00.065 K u urortturism Juhtimise kursuse eesmärgiks on õpetada terviklikult õpetaja Tiit Kask majandusorganisatsiooni juhtim ist ning juhtim ise olulisi põhitegevusi 2AP(50L+10P + 4S + 16i) *E Käsitletakse personali juhtim ist ning töötajate käitumise teoreetilisi ja ■Avatud Ülikool:3, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:3 praktilisi küsimusi. О PCOO.00.029, РС 00.00.071 © 2 4 . - 41 . n.6 L, 2 P n-s 1 knt => E - Arvi Grünthal Kursus käsitleb kuurortturismi arengut ja tähtsust tänapäeval, samuti aga ka Eesti kui kuurortturismi sihtkoha problemaatikat ja arengusuundi. Р С 00.00 .1 0 0 Projektide juhtim ine ja rahastam ine Tutvutakse raviturismi eripäraga ning Eesti taastusraviasutustega. Arvi Kuura © 1 .-1 6 . n.4 L, 2 P, 1 S n-s 3 knt, 1 re f => E 2 A P (2 4 L + 16P + 8S + 32i) *A ■Avatud Ü likool:2, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:2 PCOO.00.066 Hotelli organisatsioon ja ju h tim in e О Р С 0 0 .00 .077 , Р С 00.00 .098 , P C 00.00.142 2AP(36L+20P+14 S + 1 Oi) *EA Käsitletakse ärilise ning mittetulundusliku iseloomuga projektide ■Avatud Ülikool:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 kavandamist ja teostam ist (juhtimist). Sisaldab strateegilise ja Kursus käsitleb nii hotelli alljuhtim ise kui juhtim ise kaasaegset teooriat ja finantskavandamise alused ning projektide hindamise metoodika. praktikat. Juhtimist vaadeldakse tervikuna, alates juhi rollist ja lõpetades Arvestuse sooritamiseks tuleb koostada ja kaitsta õppeotstarbeline Õiguste, kohustuste ning vastutuse delegeerimisega. projektikava. © 2 4 .-4 1 . n.3 L, 2 P, 1 S n-s 6 knt => E A © 2 4 . - 41 . n.2 L, 1 P, .5 S n-s => А - Arvi Kuura PC00.00.067 H otellitu ru n d u sl.5A P (26L + 10P + 9S+ 15i) *E P C 00 .00 .119 Praktiline reklaam ■Avatud Ülikool:3, T u rism i-ja hotel 1 iettevõtlus:3 õpetaja T iit Kask Hotelliturundust vaadeldakse tsükli ulatuses, alates planeerimisest ja 1 A P (12L + 28i) *A lõpetades turundusplaani ellurakendamise ja hindamisega. ■Avatud Ü likool:2, Avatud Ü likool:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 0 1 . -1 6 . n.2 L, 1 P, 2 S n-s 3 knt, 1 re f => E О Р С 0 0 .00 .029 , P C 00 .00 .033 , PC 00.00.121 Teadm iste omandamine praktilise reklaami aluste kohta. PCOO.00.070 T u rism iettev õtte organisatsioon ja ju htim in e Reklaam ikanalite, -vahendite ja -strateegiate tundmaõppimine. Reklaami õpetaja Anne Samlik planeerimine ja reklaami eelarve. Reklaami koostamise praktiliste oskuste 2A P(40L+20P+10 S + 1 Oi) *E arendamine. ■Avatud Ülikool:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 © 1 . - 16. n .l L n-s => A - T iit Kask Kursus käsitleb turismiettevõtte organisatsiooni struktuuri ja juhtim ise printsiipe ning eripärasusi, samuti alljuhtimist. Põhiasetus kaasaja Р С 00.00.121 Turism iturundus lektor Heli Tooman 462 PÄR1VU KOLLEDŽ 462 4A P (80L + 40P + 40i) *EA protsessiõigusest.Tsiviilõiguse m õiste ja subjektid. Asjaõigus. ■Avatud Ü likool:3, T u rism i-ja hotel 1 iettevõtlus:3 Lepinguõigus. Perekonna- ja pärimisõigus. Äri(ühingu) õigus. Kursus käsitleb turismiturunduse ja teenusturunduse kaasaja teoreetilisi Väärtpaberiõigus. PangaÕigus. Konkurentsi-tarbijakaitseõigus. Tööõiguse aspekte, sotsioloogia ja turismiuuringute problemaatikat. Oluline mõiste, printsiibid, allikad. Tööleping. T ö ö - ja puhkeaeg. Palgakorralduse rõhuasetus on asetatud praktilistele oskustele ja teeninduse korraldamisele põhiprintsiibid. Töötajate distsiplinaarvastutus, materjaalne vastutus. turismiettevõtetes. Töövaidluste lahendamine. © 1 . - 1 6 . n.3 L , 4 P n-s 3 knt, 2 re f => E - Heli Tooman © 2 4 . - 41. n.4 L n-s => E A - M aia Tamm 24. - 41. n.2 L, 1 P n-s 4 knt, 2 re f => 2E - Heli Tooman 1. - 16. n.4 L n-s => E Р С 0 0 .0 0 .128 E ttevõtte analüüs Р С 0 0 .0 0 .140 M aksundus assistent Arvi Grünthal õpetaja Jaan Krinal, õpetaja R ita Sikk 1 .5A P (36L + 18S+ 6i) *E 1 AP( 18 L + 12 P + 1 Oi) • A ■Avatud Ü likool:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus.3, Ärijuhtimine:3 ■Avatud Ü likool:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3, Ärijuhtimine:3 O P C 00 .00 .134 O P C 00 .00 .138 Ettevõtte analüüsi eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi ettevõtte Sissejuhatus maksundusse. Põhiseadusest tulenevad maksumaksja ja tegutsemise protsessist, oskusi konkreetsete probleemide leidmiseks ja maksehaldusri õigused ja kohustused. Maksukorraldusealused analüüsimiseks ning ettevõtte arendamiseks ja strateegia väljatöötamiseks Tulumaksu alused. Käibem aksu alused. Sotsiaalmaks. Maamaks. © 2 4 . - 41. n.2 L, 1 S n-s 1 knt => E - Arvi Grünthal Aktsiisid. Hasartmängumaks. Riigilõiv. Haldusõigusrikkumiste seadustiku m aksumaksjat puudutav osa. Р С 0 0 .0 0 .129 Ettevõtte infosüsteemid © 1. - 18. n.2 L n-s => E - Jaan Krinal lektor Vam bola Leping 1.5A P(10L + 36P+ 14i) *A P C 00.00.141 V älism ajandus ■Avatud Ü likool:2, Ärijuhtim ine:2 Õpetaja Epp Kallaste OPCOO.OO.OIO 1.5A P (48L + 12i) *A Antakse ülevaade infosüsteemide projekteerimisest. Praktilise tööna ■Avatud Ü likooI:2, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:2, Ärijuhtimine:2 koostatakse väikeettevõtte infosüsteemi projekt loogilisel tasandil. O P C 0 0 .00 .142 © 2 4 . - 41. n..5 L, 2 P n-s => A - Vam bola Leping Annab ülevaate rahvusvahelise majanduse erinevatest aspektidest. Vaadeldakse maailmamajanduse kujunemist ja peamisi arengutendentse P C 00.00 .132 Ettevõttem ajand use alused Tutvutakse rahvusvahelise kaubandussüsteemi, riikidevahelise koostöö Arvi Kuura erinevaid vorme. 2 .5A P (26L + 30P + 30S+ 14i) *E © 1. - 16. n.4 L n-s => A - Epp Kallaste ■Avatud Ü likool:2, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:2, Ärijuhtim ine:2 O P C 00 .00 .142 Р С 0 0 .0 0 .142 M ajandusteooria Antakse ülevaade ettevõttemajanduse sisust. Õpitakse tundma ettevõtet lektor Avo Org kui toitmistegurite süsteemi. Käsitletakse probleeme, mis on omased 6A P (136L + 68S + 36 i) *2E kõikidele ettevõtetele. Antakse ülevaade ettevõtte loomise ■Avatud Ülikool: 1, Sotsiaaltöö korraldus.1, Turismi- ja problemaatikast, strateegia kujundamise põhialustest, erinevate hotelliettevõtlus: 1, Ärijuhtim ine: 1 funktsionaalsete valdkondade olemusest ja nende koordineerimise M ikroökonoom ika on majandusteoreetiline baaskursus, mis keskendub probleemidest ettevõttes. majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised, ettevõtted) valikute © 1 . - 16. n.4 L, 2 P n-s => E - Arvi Kuura tegem isele ressursside piiratuse tingimustes. Kesksed probleemid ilmnevad turgude nõudmise ja pakkumise osas nii teguri- kui ka Р С 0 0 .0 0 .133 Turundus ressursiturgudel.M akroökonoomika on majandusteoreetiline baaskursus, dotsent Tõnu Mauring mis keskendub majanduse kui terviksüsteemi uurimisele. 3A P (27L + 27S+ 66i) *E Põhiprobleemiks on konjuktuurikõikumiste ning selle tagajärgede ■Avatud ÜlikooI:2, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:2, Ärijuhtim ine:2 selgitam isele. Tutvustatakse erinevate majandusteaduslike koolkondade Turundust käsitletakse kui kontseptsiooni, mis lähtub ühelt poolt tarbijate baasteooriaid ning põhilisi rahvamajanduslikke seoseid ja vajaduste ja soovide rahuldamisest, teiselt poolt toodetud kuba edukast makromudeleid. turustamisest. Turunduskontseptsioon realiseerub läbi © 1. - 16. n.4 L n-s => E - Avo Org turundusmeetmestiku kujundamise, turundus-strateegiate arendamise, 2 4 . - 4 1 . n.4 L n-s => E - Avo Org marketingi juhtim ise ja teiste turundusküsimuste. © 2 4 . - 41. n . l .5 L, 1.5 S n-s 3 knt, 1 re f= > E - Tõnu Mauring Р С 0 0 .0 0 .146 Statistika lektor Vam bola Leping, lektor K aia Philips P C 00.00 .134 O rganisatsioon ja juhtim ine 4A P (54L + 40P + 66i) *E assistent Arvi Grünthal ■Avatud Ülikool: 1, Ärijuhtim ine: 1 4 .5 A P (1 1 2 L + 6 8 i)*E Käsitletakse statistika baasmõisteid ja meetodeid ning majandus- ja ■Avatud Ü likool:2, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:2, Ärijuhtim ine:2 sotsiaalelu protsesside statistilist üldistamist ning analüüsimist. Antakse Aines käsitletakse eelkõige strateegilise juhtim ise süsteemi ning selle ülevaade infosüsteemide projekteerimisest. Praktilise tööna koostatakse eesmärke. Õpitakse tundma ja analüüsima organisatsiooni sise- ja väikeettevõtte infosüsteemi projekt loogilisel tasandil. väliskeskkonda ning selle seoseid ettevõtte erinevate äristrateegiatega. © 1 . - 16. n . l .5 L n-s => E - K aia Philips © 1 . - 16. n.7 L n-s => E - Arvi Grünthal 24. - 41 . n. 1 P n-s => A - Vam bola Leping P C 00.00 .137 Ä risuhtlus P C 00 .00 .147 Väikeettevõtluse alused Eva Kitus dotsent Aino Siimon 3A P (108S + 12 i) *E 1.5A P (4 0 L + 12 S + 8 i) *A ■Avatud Ü likool:2, Ärijuhtim ine:2 ■Avatud Ü likool:2, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:2, Ärijuhtimine:2 Business Class. M arketing Ethics, Presentations, Negotiations, Corporate O P C 0 0 .0 0 .1 3 2 , P C 00 .00 .133 , P C 00.00 .134 Culture, People at W ork, M eetings, The Enterpreneur Käsitletakse: ettevõtlusteooriaid, väikeettevõtte piiritlemist, nende © 2 4 . - 41. n.6 P n-s 8 knt, 1 re f => E - Eva Kitus rahvamajanduslikku tähtsust, osa majanduses, tulevikku, strateegilise juhtim ise, turunduse ja ressursside juhtim ise eripära väikeettevõttes. Р С 0 0 .0 0 .139 Õigus © 1 . - 16. n .2 .5 L, 1 S n-s => A - Aino Siimon lektor M aia Tamm 6A P( 13 6 L + 104 i) *2E2A Р С 00.00.151 R iigirahandus ■Avatud Ülikool: 1, T u rism i-ja hotelliettevõtlus: 1, Ärijuhtimine: 1 majandusdoktor Elvi Uist Ainekursus käsitleb Õigusteoreetilisi üldküsimusi, annab ülevaate 2 A P (4 6 L + 12P + 22i) *A põhilistest Õigusharudest: riigi- ja haldusõigusest, tsiviil-, kriminaal-, ■Avatud Ülikool: 1, Avatud Ü likool:3 , Ärijuhtim ine:3 463 PÄRNU KOLLEDŽ 4 6 3 O P C 00.00.021 em eriitprofessor Valner Krinal Käsitletakse riigi ja majanduse suhteid (ajalooline ja Eesti 2A P (20L + 60 i) *A majanduspoliitiline aspekt), Eesti riigi eelarve korraldust, tulusid ja ■Avatud Ülikool: 1 kulusid. Sotsiaal- ja majanduspoliitika rahastamist, Majandusajaloos käsitletakse majanduse arengut ürgajast kuni heaolumajandusteooria aluseid. tänapäevani maailmamajanduse ja Eesti majandusarengu taustal. © 1. -1 6 . n.2 L n-s => A - Elvi Uist Käsitletakse ka majanduspoliitikat ja majandusteaduse põhilisi voole. © 1 . - 1 6 . n.5 L n-s => A - Valner Krinal; Avatud Ülikool: 1 PCOO.00.155 S isse ju h atu s tootm isõpetusse Arvi Kuura P C 00.00 .1 6 9 M ajan d u sm atem aatik a alused 2A P(20L+10P+50i) *E assistent Juta Sikk ■Avatud Ü likool:2, Ärijuhtim ine:3 6 A P (60L + 180i) *E Sissejuhatus, põhimõisted. Tootmisprotsessid ja tooted, nende liigitus ja ■Avatud Ülikool: 1 põhiomadused. Tootm ispotentsiaali kujundamise põhimõtted. Asukoha Optimeerimisülesanded majanduses, nende formuleerimine ja hindamine ja valik. Normeerimine. Tootm ise organiseerimise põhimõtted. lahendamine. Võrkplaneerim ise alused. Varustamine ja laomajandus. Tootmisteave. Kvaliteet ja selle juhtim ine. © 1 . - 16. n.15 L n-s => E - Juta Sikk; Avatud Ü likool: 1 Tootearendus ja innovatsioon. ©24. - 41. n.4 L n-s => A - Arvi Kuura P C 00 .00 .170 K lienditeenindus lektor Heli Tooman PC00.00.162 K u u rorttu rism 1 .5A P (15L + 45i) *A õpetaja Tiit Kask ■Avatud ÜlikooI:2 1.5AP(18L+42i) *A Kursus käsitleb teeninduse mõistet ja olemust, teenindusfilosoofiat, Kursus käsitleb kuurortturismi arengut ja tähtsust tänapäeval, samuti aga klienditeenindaja rolli, suhtlemistehnikaid, klientide vajadusi, ootusi ja ka Eesti kui kuurortturismi sihtkoha problemaatikat ja arengusuundi. motivatsiooni, samuti aga ka teenuste müügi ja teeninduse korraldamise Tutvutakse raviturismi eripäraga ning Eesti taastusraviasutustega. aluseid. ©1. - 16. n.4 L n-s => A ; Avatud Ülikool:2 © 1 . - 16. n.3 L n-s => A - Heli Toom an; Avatud Ülikool:2 PCOO.00.164 R ahvusvaheline ärirahan d u s P C 00.00.171 T u rism iettev õtte organisatsioon ja ju htim in e dotsent Ljudmila Šorikova õpetaja Anne Sam lik lA P(10L+30i) *A 3A P (30L + 90i) *E ■Ärijuhtimine:3 ■Avatud ÜlikooI:2 Anda baasteadmisi rahvusvaheliste korporatsioonide finantstegevusest Kursus käsitleb turismiettevõtte organisatsiooni struktuuri ja juhtimise rahvusvahelistel finantsturgudel ning iseloomustada korporatsiooni printsiipe ning eripärasusui, samuti alljuhtimist. Põhiasetus kaasaja rahanduse sõlmküsimusi. Pearõhk on asetatud järgm istele teemadele: a) turismiettevõtte praktilistele juhtimisporbleemidele ja tegevusele korporatsiooni sularahavoogude juhtim ine; b) lühi- ja pikaajaline juhtim ise alal. finantseerimine ja investeeringud; c) riikide juhtim ine; d) © 1 . - 1 6 . n.8 L n-s => E - Anne Sam lik; Avatud Ülikool:2 väliskaubandustehingute finantseerimine. © 2 4 .-4 1 . n.l L n-s => E - Ljudm ila T lorikova; Ärijuhtimine:3 P C 00.00.191 Su u rü ritu ste p laneerim ine ja korraldam ine Õpetaja Riina Müürsepp PCOO.00.165 Fin antstu ru d ja börsid 1 A P (10L + 30i) *A dotsent Ljudmila Šorikova ■Avatud Ü likool:2, T u rism i-ja hotel liettevõtl us :2 1.5AP(16L+44i) *E Käsitletakse suurürituste, vastuvõttude, ametikohtumiste ja konverentside ■Avatud Ülikool:2 korraldamise põhialuseid, samuti teemat "Konverentsiturism", õpetatakse Õppeaine eesmärgiks on anda üliõpilastele baasteadmisi väärtpaberituru etiketi ja protokolli aluseid. Õpitakse tundma rahvaste kultuurierinevusi struktuurist ja funktsioneerimisest finantsturgude süsteemis ning börsist © 1 . - 18. n .l L, .5 P n-s => A - Riina Müürsepp väärtpaberituru infrastruktuuri osana. 1. - 18. n.2 L n-s => A - Riina Müürsepp; Avatud Ülikool:2 ©1. - 16. n.4 L n-s => E - Ljudmila T l orikova; Avatud Ü likool:2 P C 00.00 .195 Ju h tim isarv estu s PC00.00.166 M ajan d u sa ja lu g u lektor Kertu Lääts emeriitprofessor Valner Krinal 3 .5A P (35L + 105i) *A .5AP(8L+12i) *A ■Avatud Ülikool:2 ■Avatud Ülikool: 1 Juhtimisarvestus Majandusajaloos käsitletakse majanduse arengut ürgajast kuni © 1 . - 16. n.8 L n-s => A - Kertu Lääts; Avatud Ülikool:2 tänapäevani maailmamajanduse ja Eesti majandusarengu taustal. Käsitletakse ka majanduspoliitikat ja majandusteaduse põhilisi voole. P C 00.00 .198 S o tsiaa lin fo rm aatik a3A P (100L + 20i) *A ©1. -1 6 . n.2 L n-s => A - Valner Krinal; Avatud Ülikool: 1 ■Avatud Ü likool:3, Sotsiaaltöö korraldus:3 Sotsiaalinform aatika PC00.00.167 K lienditeenind us © 2 4 . - 4 1 . n. => A lektor Heli Tooman 4AP(40L+120i) *E P C 00.00 .202 Hotelli m ajandu sõpetus ■Avatud Ülikool:2 lektor Heli Tooman, Õpetaja Arne Kalbus, õpetaja Tiina Reinsalu, õpetaja Antakse ülevaade teeninduse mõistest ja olemusest, õpitakse tundma Tauri Sumberg klientide ostumotivatsiooni, vajaduste ja ootuste tähtsust ning spetsiifikat 5A P (100L + 100i) *E4A turisminduses. Käsitletakse kliendiga suhtlemise komponente, ■ T u rism i- ja hotelliettevõtlus: suhtlemistõkkeid ning toimetulekut kaebustega, ka müügibaasitehnikaid Alustatakse hotelli erinevate osakondade tundmaõppimisega. ning turismiteenuste müügi küsimusi. Suur tähtsus praktilistel töödel. Keskendutakse peamiselt hotelli vastuvõtusektori töö korraldamisele, ©1. - 16. n.10 L n-s => E - Andres Juhkam; Avatud Ülikool:2 administraatori kohustuste tundmaõppimisele. © 2 4 . - 41. n.6 L n-s => E 4E ; T u rism i-ja hotelliettevõtlus: PC00 00 168 M ajandusteaduse ajalugu 464 PÄRNU KOLLEDŽ 464 A inete nimed Ettevõtte analüüs P C 00.00 .128 R a h a ja pangandus P C 00.00.021 Ettevõtte infosüsteemid P C 00.0 0 .129 Rahvusvaheline ettevõtlus PC00 00.057 Ettevõttemajanduse alused P C 00.00 .132 Rahvusvaheline tu rism i-ja PC 00.00.062 Finanstjuhtimise alused P C 00.00 .026 hotelliettevõtlus Finantsturud ja börsid P C 00.00 .165 Rahvusvaheline ärirahandus PC 00.00.164 Hotelli majandusõpetus P C 00.00 .202 Riigirahandus Р С 00 .00 .151 Hotelli organisatsioon ja juhtimine P C 00.00 .066 Sissejuhatus tootmisõpetusse P C 00.00.155 Hotellinduse alused P C 00.00 .030 Sotsiaalinform aatika P C 00.00 .I98 Hotelliteenuste nõudmine ja P C 00.00 .032 Statistika PC 00.00.146 pakkumine Suurürituste planeerimine ja P C 00.00.191 Hotelliturundus P C 00.00 .067 korraldamine Informaatika P C 00.00 .010 Säästev turism PC 00.00.064 Inglise ärikeel P C 00.00 .038 T u rism i-ja hotellimajanduse alused PC 00.00.027 Juhtimine ja personalitöö P C 00.00 .098 Turismiettevõtte organisatsioon ja P C 00.00 .070 , PC 00.00.171 Juhtimisarvestus P C 00.00.195 juhtim ine Klienditeenindus P C 00.00 .167 , P C 00.00 .170 Turism igeograafia PC 00.00.073 Klienditeeninduse alused P C 00.00 .033 Turisminduse alused PC 00.00.029 Kuurortturism P C 00.00 .162 Turismipoliitika PC00.00.061 Majandusajalugu P C 00.00 .166 Turismiteenuste pakkumine PC 00.00.071 Majandusmatemaatika P C 00.00.011 Turismiturundus P C 00.00.121 Majandusmatemaatika alused P C 00.00 .169 Tursimiettevõtete majandusõpetus PC 00.00.072 M ajanduspoliitika P C 00.00 .019 Turundus PC 00.00.133 Majandusteaduse ajalugu P C 00.00 .168 Väikeettevõtluse alused PC 00.00.147 Majandusteooria P C 00.00 .142 Välismajandus PCOO.00.141 Maksundus P C 00.00 .140 Ärieetika PCOO.00.046 Organisatsioon ja juhtimine P C 00.00 .134 Ärisuhtlus PCOO.00.137 Personalijuhtim ine P C 00.00 .024 Õigus PC 00.00.139 Praktiline reklaam P C 0 0 .0 0 .1 19 Projektide juhtim ine ja rahastamine P C 00.00 .100 In glisek eelsed ain ete nimed P C 00.00 .010 Computers in Business P C 00.00.121 Tourism M arketing P C 0 0 .0 0 .0 1 1 Quantitive Methods in Business P C 00.00 .128 Enterprise analysis PCOO.00.017 History o f Econom ics P C 00.0 0 .129 Information Systems (Firm level) PCOO.00.019 Econom ic Policy P C 00.00 .132 Business Strategy & Production Management PC 00.00.021 Finance and Banking P C 00.00.133 Fundamentals o f M arketing P C 00.00 .024 Personnel management P C 00.00 .134 Organizational and M anagement P C 00.00 .026 B asic Financial Management P C 00.00 .137 Business Communication P C 00.00 .027 The Basis o f Tourism and Hospitality Industry P C 00.00 .139 Law P C 00.00 .029 The Basis o f Tourism Industry PC 00.00 .140 Taxation P C 00.00 .030 Hotel management P C 00.00.141 International Business P C 00.00 .032 The demond and offering o f hotel services P C 00.00 .142 Econom ic Theory P C 00.00.033 The Basis o f Customer Service P C 00.00 .146 Statistics PCOO.00 .038 Business English P C 00.00 .147 Principles o f Small Business PCOO.00 .046 Business Ethics P C 00.00.151 Public Finance PCOO.00 .057 International Business P C 00.00 .155 Introduction to production management P C 00.00.061 Tourism Policy P C 00.00 .162 Healt Resort Tourism P C 00.00 .062 International Tourism and Hotel Business P C 00.00 .164 International Financial M anagement P C 00.00 .064 Sustainable Tourism P C 00.00 .165 Financial M arkets and Stock Exchange P C 00.00.065 Health Resort Tourism P C 00.00 .166 History o f Econom ics P C 00.00 .066 Hotel Management P C 00.00 .167 Customer Service P C 00.00 .067 Hotel M arketing P C 00.00 .168 History o f Econom ics PC 00.00 .070 Organisation M anagement o f Tourism Business P C 00.00 .169 Quantitive Methods in Business P C 00.00.071 Supply o f Tourism Services P C 00.00 .170 Customer Service P C 00.00 .072 Operation Management in Tourism Business P C 00.00.171 Organisation M anagem ent o f Tourism Business P C 00.00.073 Tourism Geography P C 00.00.191 Planning and Arrangement o f Largescale Events P C 00.00 .098 M anagement and Personnel M anagement P C 00.00 .195 ... P C 00.0 0 .100 Project M anagement and Financing P C 00.00 .198 Social Informatics PC 00.00 .1 1 9 Practical advertising P C 00.00 .202 Hotel Management Ained õppejõudude jä rg i Grünthal, Arvi PCOO.0 0 .024 , P C 00.0 0 .098 , Juhkam, Andres PCOO.00.026 Р С 0 0 .0 0 .128, Р С 0 0 .0 0 .134 Kalbus, Arne PC 00.00.202 Hinsberg, Ain P C 00.0 0 .061 , P C 00.00 .062 Kallaste, Epp PC 00.00.141 465 PÄRNU KOLLEDŽ 465 Kask, T iit PCOO.00 .064 , PCOO.00 .065 , Р С 0 0 .0 0 .171 PCOO.00 .119 , PCOO.00 .162 Siim on, Aino P C 00 .00 .030 : P C 00.00.032, Kiibus, Tiina PCOO.00 .072 PCOO.00.147 Kitus, Eva PCOO.00 .038 , PCOO.00 .137 Sikk, Juta P C 0 0 .0 0 .0 1 1. PCOO.00.169 Krinal, Jaan PCOO.0 0 .140 Sikk, Rita P C 00.00.140 Krinal, Vainer PCOO.00 .017 , P C 00.00 .166 , Sumberg, Tauri PCOO.00.202 P C 00.00 .168 Sõrg, Mart PCOO.00.021 Kuura, Arvi PCOO.0 0 .057 , PCOO.00 .132 Šorikova, Ljudmila Р С 0 0 .0 0 .164, PCOO.00.165 Kuura, Arvi PCOO.0 0 .019 , P C 00 .00 .100 , Tamberg, Taavi PC 00.00.010 P C 00.00 .155 Tamm, M aia PCOO.00.139 Leping, Vambola PCOO.00 .129 , PCOO.0 0 .146 Tamm o, Joosep PCOO.00.046 Lääts, Kertu P C 00.00 .195 Tohv, Ene PCOO.00.072 Mauring, Tõnu P C 00.00 .133 Tooman, Heli PCOO.00.027, P C 00.00.029, Männa, Jaan P C 00.00 .010 P C 00.00.033, PC 00.00.071, Müürsepp, Riina PCOO.00 .073 , PCOO.00.191 P C 00.00.073, PCOO.00.121, Org, Avo PCOO.00 .142 PCOO.00.167, P C 00.00.170, Philips, Kaia PCOO.00 .146 PCOO.00.202 Raidla, Virve PCOO.00 .072 Türk, Kersti PCOO.00.046 Reinsalu, Tiina PCOO.00 .202 Uist, Elvi PCOO.00.151 Saat, Maksim PCOO.00 .057 Undusk, Toomas PCOO.00.032 Samlik, Anne PCOO.0 0 .070 , PCOO.00 .098 , 466 TÜRI KOLLEDŽ 466 1 AP( 10 L + 10P +20i) *E TÜRI KOLLEDŽ ■Keskkonnateadus:alamTegeldakse eesti Õigekeelsuse, keelekasutuse ja stilistika praktiliste probleemidega. Tutvum ispraktika © 2 7 . - 37. n.2 L n-s 3 knt => ET C 00.00 .001 lektor Karm Hellat T C 0 0 .0 0 .0 0 9 Üldine m ikrobioloogia 2A P (40P + 40i) *A dotsent T iina Alam äe, teadur Jaak Truu ■ K eskkonnateadusel am Praktika eesmärgiks on tutvuda keskkonnaosakondade ning -ametite, 3A P (60L + 60i) *E ■K eskkonnateadus: kesk omavalitsuste ja ettevõtete keskkonnaalase tööga. Uuritakse Antakse üldteadmised mikroorganismide ehitusest, ainevahetusest ja keskkonnaalaseid seadusi ja õigusakte, külastatakse erinevaid süstemaatikast. Käsitletakse keskkonnatingimuste toimet looduskaitse ja keskkonnaobjekte. Koostatakse praktikaaruanne, mis mikroorganismidele, mikroorganismide rolli aineringetes, mulla ja vee esitatakse seminaril. m ikrobiokooslusi ning m ikrobioloogilisi protsesse puhastusseadmetes. © 4 1 . - 4 2 . n.40 P n-s => A © 2 . - 4. n.20 L n-s => E T C 00 .00 .002 M aailm a elustiku areng ja bioomid lektor Alar Läänelaid T C 0 0 .0 0 .0 1 0 Keskkonnaprojekt 2A P (20L + 20i) *E lektor Karin Hellat ■K eskkonnateadusel am 2A P (20L + 20S + 40 i) *E Kursuses käsitletakse elu arengut alates selle ilmumisest Maal kuni ■ Keskkonnateadus:kesk tänapäevani. Vaadeldakse globaalsete sündmuste - mandritriivi ja Keskkonnaprojekt on mõeldud keskkonnateaduse üliõpilastele mandrijäätumiste - toim et elustikule. Tutvustatakse olulisemaid rühmatööna valitud keskkonnaprobleemile lahenduse kavandamiseks. biogeograafilisi teooriaid ja mudeleid. Tänapäeva elustikku käsitletakse Üliõpilased selgitavad olem asoleva informatsiooni baasil probleemi suurjaotiste - bioomitüüpide - kaupa. Antakse ülevaade tähtsamatest olemuse, käsitlevad alternatiivseid lahendusvariante, võrdlevad nende bioomitüüpidest ning nende elustiku iseärasustest. M itmeid bioomitüüpe keskkonnaefektiivsust ning majanduslikkuse Koostatud projektid illustreerivad slaidikavad. Kõigi ökosüsteemide puhul pööratakse esitatakse üldiseks aruteluks ning oponeerimiseks. tähelepanu inimtoimele ja spetsiifilistele keskkonnakaitseprobleemidele © 2 7 . -4 1 . n. = > E nendes ökosüsteemides. © 3 3 . - 3 5 . n .20 L n -s => E T C 00.00.011 A tm osfäärihügieen ja saastelevi õppeülesande täitja Marko Kaasik T C 0 0 .00 .004 Suhtlem ispsühholoogia lA P (16L + 4P + 20 i) *E õpetaja Silva Kärner ■Keskkonnateadus:kesk 2A P (30L + 10S+ 40 i) *E Käsitletakse saasteainete levikut atmosfääris ja sadenemist aluspinnale ■Keskkonnateadus.alam rõhuasetusega füüsikalistele protsessidele. Antakse ülevaade arvutuslikest Kursuse eesmärgiks on anda teadmisi ja oskusi suhtlemissituatsioonide meetoditest ja mudelitest saastetasemete prognoosimiseks. analüüsiks, oma suhtlemisoskuste arendamiseks ja Kokkuvõtlikult räägitakse õhusaaste ökoloogilistest ja meditsiinilistest suhtlemiskompetentsuse tõstmiseks. Käsitletatavad teemad on suhtlemise aspektidest ning selle vähendamise meetoditest. olemus, suhtlemisvahendid, info edastamist ja vastuvõtmist mõjutavad © 1 6 . - 16. n ,1 6 L ,4 P n - s = > E tegurid, aktiivne kuulamine, suhtlemine gruppides, partneri taju ja mõjutamine, konfliktid, enesekehtestamine. T C 0 0 .00 .012 Ulukibioloogia © 3 0 . - 3 1 , n . l 6 L , 4 P n - s = > E assistent Harri Valdmann 1A P (24L+16P ) *E T C 00 .00 .005 A rvutiõpetus ■Keskkonnateadus:kesk Õpetaja Väino Liimann Käsitletakse süvendatult Eestis majanduslikku kasutamist leidnud looma- 2 A P (30L + 10S+ 40 i) -E ja linnuliikide aut- ja demökoloogiat. Majandusliku kasutamise protsessi □ Keskkonnateadus:alam vaadeldakse osana üldisest looduskaitsest ja bioloogilise mitmekesisuse Kursuse eesmärgiks on tutvustada standardpaketi O ffice 97 (2000) säilitamisest. Leiavad käsitlem ist konkreetsed strateegiad ja meetodid. kasutusvõimalusi ja arendada üliõpilaste arvutikasutamise oskusi. © 1 0 . - 10. n.24 L n -s => E Tekstitöötlus - M icrosoft Word 97 või uuem. Tabelarvutus - Excel 97 või uuem. Esitluste visuaalsete materjalide ja jagatava materjali loomine T C 00 .00 .013 Kiirguskaitse M icrosoft PowerPoint 97 või uuemaga. Andmebaaside loomine ja õppeülesande täitja M erle Lust kasutamine M icrosoft A ccess 97 või uuemaga. Kursuse läbinud 1 A P (20L + 20i) *E üliõpilased on suutelised iseseisvalt töötama loetletud programmidega ja ■Keskkonnateadus: kesk kasutama nende võimalusi. Käsitletakse ioniseeriva kiirguse liike, ioniseerivat kiirgust © 2 7 . - 3 6 . n .l L, 2 P n-s => E iseloomustavaid suurusi, ühikuid ja kiirguse vastastikmõju ainega. Looduslike ja tehniliste radioaktiivsete ainete levi ja liikumine looduses. T C 0 0 .00 .006 Inglise keel Kiirguskaitse põhimõtted, vahendid ja seadusandlus. õpetaja Aino Kreitsmann © 3 2 . - 32. n .20 L n-s => E 2A P (40P + 40i) *E ■Keskkonnateadus: 1 T C 0 0 .0 0 .0 1 4 M u llatead u se alused ja m ullageograafia Praktilise inglise keele kursus, mille käigus pööratakse põhitähelepanu külalisprofessor Hugo Roostalu erialaste tekstide lugemisele ja sellealase baassõnavara omandamisele. 2A P (40L + 40 i) *E © 1 5 . - 32. n.4 P n-s 3 knt => E - Aino Kreitsmann; Keskkonnateadus: 1 ■K eskkonnateadus:kesk Antakse teadmised muldade tekkest, koostisest, omadustest, reziimidest, T C 0 0 .00 .007 Saksa keel viljakusest ja selle parandamise võtetest. Käsitletakse mulla õpetaja M aili Roosme tekkeprotsesse, muldade geograafilise leviku seaduspärasusi, 2A P (5L + 35P + 40i) *E kaardistamist, hindamist, maksustamist, muldade kaitset. ■Keskkonnateadus: 1 © 7 . - 8. n.20 L n-s => E Praktilise saksa keele kursus, m ille käigus koondatakse põhitähelepanu erialaste tekstide lugemisele, sellealase baassõnavara omandamisele ja T C 00 .00 .015 M aakasu tu se ja põllum ajan du sliku tootm ise alused vestlusoskuse arendamisele. külalisprofessor Hugo Roostalu © 15. - 32. n. 1 L, 3 P n-s 3 knt => E - Maili Roosm e; Keskkonnateadus: 1 2 A P (2 8 L + 12P +40i) *E ■ Keskkonnateadus:kesk T C 0 0 .0 0 .0 0 8 Õigekeelsus ja väljendusõpetus Antakse ülevaade Eesti, Euroopa Liidu ja teiste riikide põllumajandusest, õpetaja Ene Voolaid selle korraldusest, tasem est ja arengust. Analüüsitakse tootmist 467 TURI KOLLEDŽ 4 6 7 mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid, tootmisvahendite T C 0 0 .0 0 .0 2 2 K in n isv ara kasutamise efektiivsust, tootmise rentaablust ja riskitegureid erinevates külalislektor Madis Kaing tootmisharudes. Käsitletakse maad kui põllumajandusliku tootmise 2A P (32L + 4P + 4S + 40i) *E põhivahendit loodusressursside ratsionaalse kasutamise ja kaitse regiooni ■ K esk k o n n atead u sten i arengukavade seisukohalt. O O IE 0 .0 4 .0 1 4 , T C 00 .00 .016 , T C 00 .00 .018 ® 9. - 14. n.14 L, 6 P n-s => E Maaomandi ajalooline areng Eestis. Kinnisvara olemus, maapoliitika, asjaõigusseadus, kinnisvaratoimingud, kinnisvara hindamine ja T C 00.00.016 M aam õõtm ise ja geodeesia alused maksustamine, kinnisvara turg, kinnisvara arendus ja juhtimine. õppeülesande täitja Tarmo Kail © 1 . - 2. n .16 L, 2 P, 2 S n-s => E 3A P (44L+16P +60i) *E ■Keskkonnateadus:kesk T C 00.00 .023 Sak sa keele algkursus Antakse ülevaade geodeetilistest võrkudest ja nende rajam ise viisidest. õppeülesande täitja Jaan Kuusik Tutvustatakse maa mõõdistamise ja kaardi valmistamise protsessi ja 2A P (20L + 20P +40i) *E vahendeid. Õpitakse tundma põhilisi geodeetilisi instrumente ja ■Keskkonnateadus:kesk kasutatavamaid tarkvarapakette ning nende kasutamist maa Kursus annab alteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks mõõdistamisel. Tutvustatakse mõõtmistulemuste matemaatilise töötlemise tööks kirjandusega ja toimetulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. viise, kaartide, plaanide ja profiilide koostamist ning m aa-ala pindala © 2 7 . - 36. n.2 L n-s => E määramist. ©24. - 36. n.22 L, 5 P n-s => E T C 00 .00 .024 M en etlu sp rak tika lektor Karin Hellat TC00.00.017 Eesti keskkonn akaitse k orrald u s 2A P (40S+ 40i) *E Õppeülesande täitja Kalev Aun ■Keskkonnateadus:kesk 2AP(40L+40i) *E Praktika eesmärgiks on konkreetse keskkonnaprobleemi igakülgne ■Keskkonnateadus:kesk uurimine, et välja töötada kontseptsioon lahenduse leidmiseks. Kursuse käigus käsitletakse Eesti keskkonnapoliitikat, -strateegiat ja - Üliõpilased koguvad informatsiooni ning analüüsivad probleemi olemust tegevuskava ning võrreldakse neid Euroopa Liidu vastavate nii keskkonnakaitselisest kui ka administratiiv-õiguslikust aspektist dokumentidega. Tutvustatakse keskkonnaökonoomika aluseid, mis on lähtuvalt. Menetluspraktikal tehtud töö põhjal koostatakse kursusetöö, mis vajalikud keskkonnakorralduse printsiipide realiseerimisel esitatakse seminaril. keskkonnaobjektide töö või kasutuse seisukohast. Antakse ülevaade vee © 4 1 . -4 2 . n .20 P n -s 1 ref kasutamise ja kaitse õiguslikust regulatsioonist Eestis, samuti pinna- ja põhjavee kasutamisest. T C 00 .00 .025 K eskkonnaökonoom ika © 2 0 .-2 1 . n.20 L n-s => E õppeülesande täitja Eeva Kraav 2A P (40L + 40i) *E ТС00.00.018 M aak orra ld u se alused ■ Keskkonnateadus: ülem külalislektor Madis Kaing O T C 00.00 .021 2A P(30L+10P+40i) *E Kursuses käsitletakse keskkonna seisundi muutmisel tekkivaid ■Keskkonnateadus:kesk majandussuhteid, keskkonnaplaneerimise majanduslikke aluseid ning Kursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele maakorralduse põhialuseid. keskkonna tehnoloogiaobjektide rajamise ning haldamise ökonoomikat. Antakse ülevaade põhimõistetest ja peamistest töödest seoses maade © 1 4 . - 16. n.20 L n-s = > E kasutamise korraldamisega. Tutvustatakse mõningaid planeerimise meetodeid. T C 0 0 .0 0 .0 2 6 Lõputöö keskkonnateaduses © 3 0 .-3 1 . n.15 L, 5 P n-s => E korr. professor Tõnu O ja, korr. professor Toomas Tenno, lektor Kann Hellat, lektor K aja Orupõld TC00.00.019 Jää tm e k ä itlu s 3 .2 5 A P (1 0 S + 1 2 0 i)*E lektor Karin Hellat, Õppeülesande täitja M ait Kriipsalu ■ K esk k o n n atead u sten i 3AP(60L+60i) *E Koostatakse lõputöö keskkonnateaduses. □Keskkonnateadus:kesk © 3 2 . - 37. n.20 P, 2 S n-s => E ; Keskkonnateadus:ülem Antakse ülevaade kompleksjäätmekäitluse põhialustest. Jäätmete liigitus, koostis, omadused. Jäätmetekke piiramine, sortimine ja vedu. T C 00 .00 .027 K eskkonn afüü sika praktikum Jäätmekäitlusviisid: taas- ja korduskasutus, põletamine, kompostimine. õppeülesande täitja Tiiu Müürsepp, õppeülesande täitja Toomas Prügilate ehitus ja prügi ladestamise tehnoloogia. Jäätmekäitluse Müürsepp planeerimine. Ohtlike jäätm ete teke ja klassifikatsioon. Ohtlike jäätm ete 3A P (50P + 10S+ 60i) *E käitlemise meetodid ja ohutusnõuded kogumisel, transpordil, ladustamisel ■Keskkonnateadus:alam ja käitlemisel. Keskkonnaohutuse tagamine. Praktikumis tehakse füüsikalisi mõõtmisi järgm istel teem adel:l)gaaside, ©28. - 38. n.20 L n-s => E vedelike ja tahkiste omadused;2)organismi energiabilanss;3)elektrilised mÕõtmised;4)fotomeetria põhimõisted, optilised mõõtmised, ТС00.00.020 Ehituse ja veem ajandu se inseneralused laserikiirguse omadused ja spektraalanalüüsi põhimõisted;5)ioniseerivate külalisprofessor Väino Tamm, õppeülesande täitja Toomas Varik kiirguste omadused ja dosimeetria põhimõisted.Mõõtmistulemused ja 3AP(60L+60i) *E nende analüüs esitatakse kindla vormi kohaselt, seejuures tutvutakse ■Keskkonnateadus:kesk andmetöötluse alustega. Eksamil esitab iga üliõpilane suulise referaadi Ehituse üldalused. Raudbetoonist ja metallist insenerkonstruktsioonide ühe praktikumitöö teemal, sellele järgneb arutelu. ehitustehnilised alused. Hüdroloogilised alused veemajandusehitiste © 2 2 . - 2 8 . n.20 P, 2 S n-s => E kavandamiseks. Hüdraulika põhitõed ja enamlevinud vesiehitiste konstruktsioon. Maade kuivendus ja niisutus. T C 0 0 .00 .028 K eskkon n arisk i hinnang ©33. - 39. n.20 L n-s => E õppeülesande täitja Arvo Käärd 1 A P (20L + 20i) *E TC00.00.021 M ajan du stegevuse alused ■ K esk k o n n atead u sten i õppeülesande täitja Viktor Trasberg Antakse ülevaade keskkonnaohtlikest ainetest Eesti vabariigi ja Euroopa 2A P(40L+40i) *E Liidu keskkonnaalases seadusandluses. Vaadeldakse keemiliste ühendite ■Keskkonnateadus:kesk ohtlikkuse erinevaid lähenemisviise ja klassifikatsioone. Keskkonnariski Kursus annab ülevaate mikro- ja makromajanduse põhimõistetest ning analüüsi käigus vaadeldakse ohtu inimese tervisele, ökosüsteemidele, majanduse toim im ise loogikast. Kursuse eesmärgiks on teoreetilise aluse ohtlike ainete bio- ja geoakumulatsiooni, ohtlike ainete degradatsiooni loomine muude majandusainete omandamiseks. looduses, majanduslikke riske. Antakse keskkonnariskide käsitlemise © 3 1 .-3 5 . n .20 L n-s => E protseduuride analüüs. Eraldi vaadeldakse riskianalüüsi keemiatööstuses. © 1 2 . - 1 2 . n .20 L n-s => E 468 TURI KOLLEDŽ 468 T C 0 0 .0 0 .0 2 9 K eskkonnam õjude hindamine ja audit T C 00.00 .034 Projektide koostam ine ja ju h tim ine2A P (40L+40i) *E õppeülesande täitja Arvo Käärd ■Keskkonnateadus:kesk 1 A P (20L + 5P +15i) *E ■ K esk k o n n atead u sten i © 2 6 . - 2 7 . n. 16 L, 4 S n-s => E Vaadeldakse keskkonnamõjude ja auditi alast seadusandlust ning nendele esitatavaid nõudeid. Vaadeldakse keskkonnaekspertiisi protseduuri ning T C 00 .00 .035 Ettevõtte keskkonnajuhtim ine keskkonnaekspertiisi aruandele esitatavaid nõudeid. Keskkonnaauditi külalislektor Toomas Pallo tüübid antakse auditeerimise eesmärgi järgi. Vaadeldakse 2A P (35L + 5P + 40i) *E keskkonnaauditi algatamist ja sellele esitatavaid nõudeid. Antakse ■ K esk k o n n atead u sten i ülevaade EV olevatest keskkonnaauditeerimise normdokumentidest. Tutvustatakse ennetavat ideoloogiat keskkonnakorralduses, antakse © 1 3 , - 13. n .20 L, 5 S n-s => E ülevaade keskkonnajuhtimissüsteemidest, nende rakendamisest ettevõtetes ja seostest kohaliku omavalitsuse keskkonnaprobleemide T C 00 .00 .030 Eu roopa Liidu keskkonnapoliitika lahendamisel. õppeülesande täitja Kalev Aun © 2 5 . - 2 7 . n ,1 8 L , 2 P n - s = > E 2A P (40L + 40i) -A ■ K esk k o n n atead u sten i T C 0 0 .0 0 .0 3 6 Vee tehnoloogia O T C 00 .00 .017 korr. professor Toom as Tenno, lektor Karin Hellat Antakse ülevaade Euroopa Liidu ajaloost ja institutsioonidest, käsitletakse 4A P (48L + 32S + 80 i) *E EL keskkonnapoliitikat vastuvõetud vee-, looduskaitse-, kemikaali-, ■ K esk k o n n atead u sten i õhukaitse- ja jäätm edirektiivide kaudu. Põhjalikult käsitletakse Kursuses käsitletakse põhjaveest ja pinnaveest joogivee tootmise rahvusvahelisi leppeid - Natura 20 0 0 ja A G EN D A 21 , vaadeldakse nende tehnoloogilisi protsesse, reoveepuhastuse keem ilise ja bioloogilise elluviimist Eestis.Antakse ülevaade Eesti tervisekaitsesüsteemist ning tehnoloogia aluseid. Antakse ülevaade tänapäevastest meetoditest vee vastavast seadusandlusest, selle seosest EL õigusaktidega, samuti tehnoloogia alal. maapõue kasutamise õiguslikust regulatsioonist. © 5 . - 2 0 . n.12 L, 8 S n-s => E © 2 9 . - 30. n .20 L n-s => A T C 00 .00 .037 K ursusetöö keskkonnateaduses T C 00.00.031 Kohalik om avalitsus korr. professor Tõnu O ja, lektor Karin Hellat, lektor K aja Orupõld, õppeülesande täitja Lii Laanemets õppeülesande täitja Peeter Eek 2 A P (3 0 L + 1 0 P + 4 0 i)*E 2A P (36L + 4S+ 40i) *E ■ K esk k o n n atead u sten i ■ K esk k o n n atead u sten i Kursus annab ülevaate kohaliku omavalitsuse organitest, nende OTCOO.OO.OOl, T C 0 0 .0 0 .0 1 0 , T C 0 0 .0 0 .0 2 4 moodustamisest ja pädevusest. Tutvustatakse kohaliku omavalitsuse Koostatakse kursusetöö menetluspraktikal kogutud materjalide põhjal, tegevust reguleerivaid õigusakte, nende liike ja moodustamise mis näitab üliõpilaste oskust praktika käigus saadud informatsiooni põhimõtteid. Tutvustatakse avalikku teenistust, omavalitsuste koostööd, üldistamisel ja analüüsil. omavalitsusliite. Antakse ülevaade omavalitsuse eelarvest ja selle © 1 . - 4 . n .20 S n -s = > E kasutamise põhimõtetest. © 2 8 . - 3 1 . n.15 L, 5 P n-s 1 re f= > E T C 00 .00 .038 M aastikuplaneerim ise alused külalislektor Toom as Muru T C 0 0 .0 0 .0 3 2 Õiguse alused 2A P (34L + 6S+ 40i) *E õppeülesande täitja Eha Pehk ■Keskkonnateadus:kesk 2A P (40L + 40i) *E Kursuses leiavad käsitlem ist maastikuplaneerimise koht ja vajadus ■Keskkonnateadus, kesk tänapäeva ühiskonnas, füüsilise planeerimise ajalugu, põhimõisted, Avatakse Õigusteooria, tsiviilõiguse, riigiõiguse ja tööõiguse põhimõisted. seosed teiste eluvaldkondadega. Tutvutakse ökoloogiliste printsiipide © 3 5 . - 36. n. 18 L, 2 S n-s 1 re f => E rakendamise võimalustega, paigaanalüüsi meetodite ja põhimõtetega, kuidas arvestada rahaliselt mittehinnatavaid maastikulisi väärtusi üld- ja T C 00 .00 .033 Riigihange detailplaneeringutes. õppeülesande täitja Toom as Kärmik © 3 7 . - 4 0 . n .l 7 L ,3 S n -s 1 re f => E 1 A P (20L + 20i) *E ■ K esk k o n n atead u sten i T C 0 0 .00 .039 K eskkonnasõbralik kom postim in elA P(20L+20i) *E O T C 0 0 .0 0 .0 2 1 , T C 00 .00 .032 □ Keskkonnateadus. ülem Õppekursuses käsitletakse asjade ostmist ja teenuste tellim ist riigihanke Tutvustatakse keskkonnasõbraliku kompostimise põhimõtteid. korras. © E i ole teada © 3 9 . -3 9 . n .20 L n-s => E A inete nim ed Arvutiõpetus T C 00.00 .005 Kiirguskaitse T C 00.00.013 Atmosf&ärihügieen ja saastelevi T C 00.00.011 Kinnisvara T C 00.00.022 Eesti keskkonnakaitse korraldus T C 00 .00 .017 Kohalik omavalitsus TC 00.00.031 Ehituse ja veemajanduse T C 00 .00 .020 Kursusetöö keskkonnateaduses T C 00.00 .037 inseneralused Lõputöö keskkonnateaduses T C 00.00 .026 Ettevõtte keskkonnajuhtimine T C 00 .00 .035 M aailm a elustiku areng ja bioomid T C 00.00 .002 Euroopa Liidu keskkonnapoliitika T C 0 0 .0 0 .0 3 0 Maakasutuse ja põllumajandusliku T C 00.00 .015 Inglise keel T C 0 0 .0 0 .0 0 6 tootmise alused Jäätmekäitlus T C 00 .00 .019 Maakorralduse alused T C 00.00 .018 Keskkonnafüüsika praktikum T C 00 .00 .027 M aamõõtmise ja geodeesia alused T C 00 .00 .016 Keskkonnamõjude hindamine ja audit T C 00 .00 .029 Maastikuplaneerimise alused T C 00 .00 .038 Keskkonnaprojekt T C 0 0 .0 0 .0 1 0 Majandustegevuse alused T C 00.00.021 Keskkonnariski hinnang T C 00 .00 .028 Menetluspraktika Т С 0 0 .00.024 Keskkonnasõbralik kompostimine T C 00 .00 .039 Mullateaduse alused ja T C 0 0 .0 0 .0 1 4 Keskkonnaökonoom ika T C 00.00 .025 m ullageograafia 469 TÜRI KOLLEDŽ 4 6 9 Projektide koostamine ja juhtim ine T C 00.00.034 Ulukibioloogia T C 00.00.012 Riigihange T C 00.00.033 Vee tehnoloogia T C 00.00.036 Saksa keel T C 00.00 .007 Õigekeelsus ja väljendusõpetus TCOO.00.008 Saksa keele algkursus T C 00.00 .023 Õiguse alused T C 00.00.032 Suhtlemispsühholoogia T C 00.00 .004 Üldine m ikrobioloogia T C 00.00.009 Tutvumispraktika T C 00.00.001 In glisek eelsed ain ete nimed TC00.00.001 Practical learning T C 00.00 .021 Fundamentals o f econom ic activity TCOO.00.002 Development o f the biota o f the Earth and the biomes T C 0 0 .0 0 .0 2 2 Real estate TC 00.00.004 Interpersonal Relationship T C 00 .00 .023 German for Beginners TC00.00.005 Introduction to Computer Applications T C 0 0 .0 0 .0 2 4 Practical placement TC00.00.006 English T C 00 .00 .025 Environmental economics TC00.00.007 German T C 0 0 .0 0 .0 2 6 Graduation thesis in environmental science TCOO.00.008 Estonian Ortography and Composition T C 0 0 .0 0 .0 2 7 Fundamentals o f physics o f evironment (practical lerning) TC00.00.009 Biology o f M icroorganisms T C 0 0 .0 0 .0 2 8 Environmental risk assesment TC00.00.010 Environmental project T C 0 0 .0 0 .0 2 9 Environmental impact assesment and environmental audit T C 00.00.011 Atmospheric hygiene and air pollution transport T C 0 0 .0 0 .0 3 0 Environmental Policy o f the European Union TC00.00.012 Game biology T C 00.00 .031 Local Authority (Administration) TC00.00.013 Radiation Protection T C 0 0 .0 0 .0 3 2 Fundamentals o f Law TC00.00.014 General Soil Science and Soil Geography T C 00 .00 .033 Govermental Procurement TC00.00.015 Rational land use analysis and planning o f agricultural T C 00 .00 .034 production T C 00 .00 .035 Environmental management (corporate) TC00.00.016 Fundamentals o f land surveing and geodesy T C 0 0 .0 0 .0 3 6 W ater technology TC00.00.017 Environmental management in Estonia T C 00 .00 .037 Course project in environmental science TC00.00.018 Fundamentals o f land management T C 00 .00 .038 Review course in master planning TC00.00.019 Solid waste management T C 0 0 .0 0 .0 3 9 xxxxxx TC00.00.020 Fundamentals o f construction and water management Ained õppejõudude jä rg i Alamäe, Tiina T C 00 .00 .009 Lust, Merle TCOO.00.013 Aun, Kalev T C 00 .00 .017 , T C 00 .00 .030 Läänelaid, Alar TCOO.00.002 Eek, Peeter T C 00.00 .037 Muru, Toomas TCOO.00.038 Hellat, Karin T C 00 .00 .001 , T C 00 .00 .010 , Müürsepp, Tiiu Т С 00.00.027 T C 00 .00 .019 , T C 00 .00 .024 , Müürsepp, Toomas Т С 00.00.027 T C 0 0 .00 .026 , T C 00 .00 .036 , O ja, Tõnu Т С 00 .00 .026 , Т С 00.00.037 T C 00.00 .037 Orupõld, K aja Т С 00.00 .026 , Т С 00 .00.037 Kaasik, Marko T C 00.00.011 Pallo, Toom as Т С 00.00.035 Kaing, Madis TCOO.0 0 .018 , T C 00 .00 .022 Pehk, Eha Т С 00.00.032 Kail, Tarmo T C 00 .00 .016 Roosm e, Maili Т С 00 .00.007 Kraav, Eeva T C 00.00 .025 Roostalu, Hugo Т С 00 .00 .014 , Т С 00.00.015 Kreitsmann, Aino T C 00 .00 .006 Tamm , Väino Т С 00.00 .020 Kriipsalu, Mait T C 00 .00 .019 Tenno, Toomas Т С 00 .00 .026 , Т С 00.00 .036 Kuusik, Jaan T C 00.00 .023 Trasberg, V iktor Т С 00.00.021 Kärmik, Toomas T C 00 .00 .033 T ru u ,Jaak Т С 00.00 .009 Kärner, Silva TCOO.00 .004 Valdmann, Harri Т С 00.00.012 Käärd, Arvo T C 0 0 .0 0 .0 2 8 , TCOO.0 0 .029 Varik, Toomas Т С 00.00 .020 Laanemets, Lii T C 00 .00.031 Voolaid, Ene Т С 00.00.008 Liimann, Väino Т С 0 0 .00.005 4 7 0 EUROOPA KOLLEDŽ 470 E C 00 .00 .012 E u ro op a Liidu ajalooline ja institutsionaalne EUROOPA KOLLEDŽ kujunem inelektor Eiki Berg, lektor Rene Tõnnisson 2A P (20L + 4S + 56i) *E Kaasaegne rahvusvaheline süsteem on oma olemuselt mitmetasandiliseni E C 00 .00 .004 Eurokoolitus I ja läbipõimunum kui kunagi varem. Sõltum ata valdkonnast otsivad riigid dotsent Urmas Varblane, v-teadur Peeter Vihalem m , lektor Eiki Berg, üha rohkem üksteisega kontakte, sõlmivad lepinguid, teevad koostööd. lektor Raul Eamets, lektor Tanel Kerikm äe, lektor Ülle Must, Sam as tähendab igasugune laiem koostöö piiranguid senisele õppeülesande täitja Salli Põldvere, õppeülesande täitja Rene Tõnnisson suveräänsusele, mistõttu teatud juhtudel põrkuvad huvid ja pääsevad OAP maksuvusele reaalpoliitilised kaalutlused. Sam aseid tendentse võib Kursuse eesmärk on anda Õppijaile laialdane Euroopa Liidu alane täheldada ka Euroopa integratsiooni arenguloos, kus rahvusülesuse informatsioon ning lisaks alusteadmised avalikust esinemisest. Üliõpilane elemendid (supranationalism) on tihedalt põimunud valitsusevahelise spetsialiseerub ühele vabal valikul Euroopa Liidu teemale ning koolituse koostöö printsiipidega (intergovem mentalism ). Kursus käsitleb lõppedes peab omama vähemalt ühte avaliku esinem ise kogemust. regionaalse integratsiooni teooriaid, Euroopa integratsiooniprotsessi, ® 6 . - 17. n.2 L n-s => A institutsioonaalset ülesehitust ja tulevikuarenguid. © 3 6 . - 3 9 . n. E C 00.00 .005 Eurokoolitus II dotsent Jussi S. Jauhiainen, dotsent Jüri Kõre, dotsent Tõnu Lehtsaar, Е С 0 0 .0 0 .013 E u ro op a Liidu välism ajanduspoliitika lektor Uno Silberg, lektor Hannes Veinla, õppeülesande täitja Mare Haab, dotsent Urmas Varblane õppeülesande täitja Anneli Külaots, õppeülesande täitja Alar Streimann 1 A P (12L + 2S+ 26i) *E ,5A P(20L ) *A Kursuse eesmärgiks on ettekujutuse andmine Euroopa Liidu Kursuse eesmärk on anda õppijaile laialdased Euroopa Liidu alased väliskaubanduspoliitika olemusest ja selle rakendamisest. Tutvustatakse teadmised ning lisaks avaliku esinemise oskused. Üliõpilane üldise kaubanduspoliitika olemust ja selle rakendamise mõjusid Eesti spetsialiseerub vähemalt ühele Euroopa Liidu teem ale.Koolitus annab väliskaubanduspoliitikale. Erilist tähelepanu pööratakse tollimaksude võimaluse esineda lektorinaerinevatele sihtgruppidele. süsteemi rakendamise ja kaubanduslepingute harmoniseerimisega seotud © 37 . - 46. n.2 L n-s => A probleemidele seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga.. E C 00.00 .006 Eu roopa Liidu õigus ja institutsioonid © 3 8 . - 4 1 . n .10 L n-s 1 re f= > E ; Avatud Ülikool: õppeülesande täitja Kati Kiisverk, õppeülesande täitja Rene Tõnnisson 1.8A P(36L +36i) *A E C 0 0 .0 0 .0 i4 Eesti ja E u ro op a Liit □A vatud Ülikool: , Täienduskoolitus: Henrik Hololei, külalislektor Kristiina Ojuland, õppeülesande täitja Alar Kursus annab ülevaate peamistest Euroopa Liiduga seotud aspektides, Streimann alates Euroopa integratsiooni arengust kuni Euroopa Liidu peamiste 1 A P (14L + 2P + 24i) *A institutsioonide, Õigussüsteemi ja olulisemate poliitikate kirjelduse ja Kursuse eesmärgiks on kolme loengutsükli käigus anda ülevaade Eesti ja analüüsini välja. Kursus toimub interneti vahendusel, vastavas Euroopa Liidu vaheliste suhete kujunem isest ja selle õiguslikest alustest õpikeskkonnas. 1990-ndatel aastatel, Eesti liitumisläbirääkimistest ja Eesti-poolsest © 3 7 . - 51. n. => A ; Avatud Ülikool: siseriiklikust ettevalmistustööst ning sellega kaasnevatest muudatustest riiklikes struktuurides, seadusandluses ja ühiskonnas tervikuna. Kursuse E C 00.00 .009 Eu roopa Liidu regionaalpoliitika ja struktuurifondid käigus tutvustatakse Riigikogu, Välisministeeriumi ja Eurointegratsiooni dotsent Jussi S. Jauhiainen büroo rolli Euroopa Liiduga liitumisprotsessis. 2A P (16L + 10S+ 54i) *E © 4 7 . - 47. n.18 L, 2 P n-s 1 re f= > A ; Avatud Ülikool: Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Liidu regionaalpoliitikast ja erinevatest struktuurifomdidest. Loengutel tutvutakse E C 00 .00 .016 Eu roopa Liidu õiguse alused majandusgeograafdiste teooriatega (traditsioonilised paigutusteooriad, lektor Tanel Kerikm äe, külalislektor Juhani Kortteinen samuti uuemad võrgustik- ja klasterteooriad) ning nende kaasaegsete 2A P (18L + 6S+ 56 i) *E rakendustega regionaalpoliitika kavandamises. Vaatluse alla tulevad Kursuse põhieesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Liidu Euroopa Liidu regionaalpoliitika üldised põhimõtted ning erinevad õigussüsteemist, selle sisem isest struktuurist ja perspektiividest. Lisaks struktuurifondid, mida kaasatakse arenguprojektide elluviimisel. vaadeldakse ka Euroopa Liidu õiguslikke aluseid, õigusallikaid, õiguse Seminaridel seevastu analüüsitakse süvitsi regionaalarengukavasid ja tekkemehhanisme ja järelvalveskeem e. Programmi läbinud magistrand rakendatavaid meetodeid eraldi liikmesriigiti. peaks suutma orienteeruda Euroopa Liidu õigusallikate hulgas ja oskama © 1 6 . - 19. n.18 L n-s 1 re f => E ; Avatud Ülikool: võrdlevalt analüüsida nende õiguslikku siduvust. © 4 9 . - 5 1 . n. 1 re f => E E C 00 .00 .010 E u roopa Liidu funktsioonide, õigusloome ja poliitikate rakendused E C 00 .00 .017 E u ro op a Liidu põllum ajanduspoliitika lektor Eiki Berg, külalislektor Juhani Kortteinen erak. professor Janno Reiljan, 10A P (400i) *E .975A P (12L + 2S + 25 i) *E Tegem ist on kutseeksamiga, mis hõlmab kogu erialale vajalike teadmiste Käesolev kursus käsitleb ühise põllumajanduspoliitika kujunemislugu ja oskuste kontrolli. See puudutab Euroopa Liidu kui rahvusvahelise alates Saksa-Prantsuse põllumajanduse alasest kokkuleppest ja organisatsiooni funktsioneerimise ja selle õiguslike aluste tundmist, hinnatoetussüsteemi kujunem isest kuni M cSharry reformimiseni 1990 samuti Euroopa Liidu Õigusloome ning ka poliitikate rakenduslikku aastate alguses. Tähelepanu all on veel ka A GEN DA 2000-st tulenevad valdamist. Kutseeksami eesmärgiks ongi siduda teooria praktikaga ning rõhuasetuse muutused ja re-natsionaliseerim ise kava ühises selgitada välja magistrandi oskused rakendada omandatud teadmisi põllumajanduspoliitikas. Kursus lõpeb Euroopa Liidu ühise igapäevaelus vajalike probleemide lahendamisel. põllumajanduspoliitika mõjude analüüsiga Eesti põllumajandussektorile. © 2 3 . - 27. n. => E ; Avatud Ülikool: © 1 3 . - 13. n .14 L n-s 1 re f= > E ; Avatud Ülikool: E C 00.00.011 Eu roopa Liidu konkurentsipoliitika E C 00 .00 .018 E u ro op a Liidu dokum entatsioon, andm ebaasid ja korr. professor Jüri Sepp projektid 1 A P (8L + 4S+ 28i) *E lektor Ülle Must, lektor Rene Tõnnisson Kursuse eesmärgiks on Euroopa Liidu konkurentsireeglite selgitamine ja 2 A P (2 0 L + 16P + 4S + 40 i) *A põhjendamine. Konkurentsireeglid peavad välistama Kursus annab praktilised oskused töötam iseks Euroopa Liidu konkurentsipiirangud ja -m oonutused nii ettevõtete kui ka liikmesriikide dokumentidega, samuti oskused EL alase teadusinformatsiooni poolt. Vaatluse alla tulevad ka seosed teiste poliitikasuundadega, eelkõige otsim iseks, hindamiseks ja korraldamiseks. Toimub praktiline infootsing struktuuripoliitikaga, ning rakendusmehhanismid konkreetsete kaasuste andmebaasides ja internetis. Kursuse raames vaadeldakse ka Euroopa näitel. Liidu poolt toetavate projektide toimimispõhimõtteid ja käsitletakse nii © 7 . - 10. n.6 L n-s 1 re f => E ; Avatud Ülikool: projekti ettevalmistamise kui läbiviim isega seotud aspekte © 3 6 . - 4 5 . n. 1 re f => A 471 EUROOPA KOLLEDŽ 471 Е С 00.00 .019 E u ro op a Liidu m ajandus-ja rahanduspoliitika E C 00 .00 .022 E u roopa ühine välis-ja julgeolekupoliitika Õppeülesande täitja Liina Kulu, õppeülesande täitja Liina Kulu korr. professor Kaido Jaanson, õppeülesande täitja V iljar Veebel 2A P (20L + 6S+ 54i) *E 1 A P (10L + 4S+ 26i) *E Käesoleva kursuse eesmärgiks on analüüsida süvendatult kahte peamist Kursus eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa julgeolekupoliitilise mõtte Euroopa integratsiooni valdkonda: Euroopa Liidu välismajanduspoliitikat ja ühise välispoliitika kujunemisest, samuti selle tähtsusest Euroopa ning Euroopa Liidu monetaarpoliitikat, tuginedes nii regionaalse integratsiooni arengus. Nii analüüsitakse ühise välis- ja integratsiooni teoreetilistele kontseptsioonidele kui ka julgeolekupoliitika senist rolli ning tuleviku perspektiive oodatava majandusmatemaatilistele ja ökonomeetrilistele mudelitele. Euroopa integratsiooni süvenemise, liidu laienemise ja rahvusvahelise Liidu välismajanduspoliitika analüüsimisel leiavad käsitlem ist tolliliidu julgeolekukonteksti muutumise taustal. Lisaks saavad osalejad põhjaliku loomise väliskaubanduslikud tagajärjed, varjatud kaubanduspiirangute ülevaate Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika praktilistest kaotamise tulemused ning ühisturu moodustamisega kaasnenud võimalustest, protseduuridest ja toimimisest. positiivsed ja negatiivsed aspektid. Lisaks regionaalse integratsiooni © 4 1 . - 44. n. 1 re f => E väliskaubandus!ike tagajärgede traditsioonilisele käsitlusele analüüsitakse samuti traditsioonilise teooria edasiarendusi, mittetraditsioonilisi tulemusi E C 00.00 .023 M agistritöö (E u roop a õpingud) nn “uue regionalismi” suunitluse raames ning integratsiooniga kaasnevaid lektor Eiki Berg muutusi hindade ja siisetulekute tasemes. 15A P(600P) *E ©7. -1 3 . n. 1 re f => E © 1 . - 41. n. => E ; Avatud Ülikool: EC00.00.020 E riala praktika E C 00 .00 .024 K ultuuridevaheline kommunikatsioon külalislektor M ichael Gallagher dotsent Anu Realo, õppeülesande täitja Aune Valk, õppeülesande täitja 15AP(600P) *A Aune Valk Annotatsioon:Praktika sisuks on omandatud teadmiste rakendamine oma 1 A P (10L + 4S+ 26i) *E igapäevases töös, samuti em piiriliste andmete kogumine, töötlemine ja Kursuse eesmärk on juhtida tähelepanu probleemidele, mis võivad esile üldistamine magistritöö kirjutamiseks. Praktika aruande võib võtta kerkida suhtlusprotsessis erinevatest kultuuridest pärit inimestega ning lähtekohaks magistritöö kirjutamisele asumisel. seeläbi aidata kaasa kursusel osalejate kultuurilise teadlikkuse ja avatuse ©1. - 26. n. => A ; Avatud Ülikool: tõstmisele. Kursuse käigus leiavad käsitlemist kultuur kui kommunikatsiooni kontekst, kultuuridevahelist kommunikatsiooni EC00.00.021 Euroopa Liidu keskkonnapoliitika mõjutavad tegurid ning mitmekultuurilisuse ja akkulturatsiooni lektor Hannes Veinla, külalislektor Toom as Pallo probleemid. lA P(8L+6S+26i) *E © 3 8 . -3 8 . n. 1 re f => E © 2 2 .-2 2 . n. 1 re f => E A inete nimed Eesti ja Euroopa Liit E C 00 .00 .014 rahanduspoliitika Eriala praktika E C 00 .00 .020 Euroopa Liidu E C 00.00.017 Eurokoolitus I E C 00 .00 .004 põllumajanduspoliitika Eurokoolitus II E C 00.00 .005 Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja E C 00.00.009 Euroopa Liidu ajalooline ja E C 00 .00 .012 struktuurifondid institutsionaalne kujunemine Euroopa Liidu välismajanduspoliitika EC 00.00.013 Euroopa Liidu dokumentatsioon, E C 00.00 .018 Euroopa Liidu õigus ja institutsioonid EC 00.00.006 andmebaasid ja projektid Euroopa Liidu õiguse alused EC 00.00.016 Euroopa Liidu funktsioonide, E C 00 .00 .010 Euroopa ühine välis-ja EC 00.00.022 õigusloome ja poliitikate rakendused julgeolekupoliitika Euroopa Liidu keskkonnapoliitika EC 00.00.021 Kultuuridevaheline kommunikatsioon E C 00.00.024 Euroopa Liidu konkurentsipoliitika E C 0 0 .0 0 .0 1 1 M agistritöö (Euroopa õpingud) EC 00.00.023 Euroopa Liidu majandus-ja E C 00 .00 .019 In glisek eelsed a in ete nimed EC00.00.004 European Union knowledge I E C 00 .0 0 .0 1 6 Legal approach to understanding the EU EC00.00.005 European Union knowledge II E C 00 .00 .017 Common agricultural policy EC00.00.006 EU law and institutsions E C 00 .0 0 .0 1 8 The EU documentation, databases and project management ECOO.00.009 Regional policy and the structural funds in the EU E C 00 .0 0 .0 1 9 Econom ic and monetary policies o f the EU EC00.00.010 Applications o f the EU functions, policies and legal E C 00 .0 0 .0 2 0 Practical work frameworks E C 00.00 .021 Environmental policy o f the EU E C 00.00.011 Competition policy in the EU E C 00 .00 .022 Common foreign and security policy in the EU EC00.00.012 Historical and institutional development o f the EU E C 00 .00 .023 Master thesis (European Studies) EC00.00.013 Foreign trade policy o f the EU E C 00 .0 0 .0 2 4 Intercultural communication EC00.00.014 Estonia and the European Union Г я * 7* 7* ^ з: х О m VГ): <Эт>. 5S О— со05 гСгО 3g < (Л 2 - с т СО п ,Л з $ У* § 2 . "g- f гпС: L-. “5- С2О: 2 . 5 ' О V£? Я£ н ’ g 3Ё» ^” 5g° zr. а! п. - — ° *• g. 09 оtn оm mо гоп о о — о о О -U '-Л В гоп гпп оm mо оtn mо ГП ГП ГП ГПr a m m гп m m О О О О ООО n o o Ф о о о о о о о о о о ООО ООО а о о о о о о о о о о ООО Ö Ö Ö О Ö о о о о о о о о о о о о о о о о о о ООО о * Ö о о о о о Ö Ö Ö о О О О о о о — — о — О Ю — ■в (л Ul СЛ VO On OVON ю to ^ U> О U> О »J t s ф См» 0< < < < о« с5и. в—> - Н о* ЧоС» Лс?С —Й Л7 3 ^ор Оо Та5 ? 5 2 а о - аг з ззо= о---*--2--— — w 5! = £ . | аа> w 3 > 55- й' 3 ta Р § j* <л (Л Ю его о> 3 £ р - д s 3 ж£ <-П С п. &«=•: с 8? I 70 70 > о з 2 ? " ф пз> з<т £SJ’ ез » Ui К SS: dft mmm ООО ООО ООО ООО ООО ООО 0 — 0 й IO Ul оm оtn оm mо mmm m mООО o o om nm om om nm nm nm оо оо оо оо ооООО o o o o o o o o oООО o o o o o o o o o оо оо оо оо оо oö oö öo öo oö oö oö oö öo оо Ко) юо —о мо оо —о ö- Oö ^ö - öf Oö Oö Nö ö öД to W ON оо -£>■ >—1 vj ^ '—‘J4̂- .0-0 472 EUROOPA KOLLEDŽ 473 COURSES TAUGHT IN ENGLISH 473 C ourses Taught in English This Section gives courses in English available in the academic year 2000/2001. Refer to the individual Faculty chapters and contact the Departments concerned for detailed information. Faculty of Theology F L G R .0 1 .020 Consecutive Interpretation 1 F L G R .01 .023 History o f English Literature (19th and 20th Century) U S00.06.028 Introduction to Archaeology o f A ncient Near East for FL G R .01 .024 History o f English Literature (Middle Ages to 18th beginners (1st h a lf o f the 3. millennium) Century) U S00.06.034 History o f Religion o f Ancient Near East for beginners FL G R .01 .025 Modem Literary Theory and Criticism U S00.06.035 History o f the Religion o f Ancient Near East FL G R .01 .028 English as a M inor I US00.06.036 History o f the Religion o f Old Near East: Theogony and FL G R .0 1 .029 English as a M inor II Anthropogony FL G R .01 .033 International Conference Interpretation: Rules and US00.06.041 Archeology o f A ncient Near East (2nd half o f the 3. Practice millennium) FL G R .0 1 .036 Conference Interpretation US00.06.051 Archeology o f A ncient Near East (1st half o f the 2nd F L G R .01 .041 EL TM ethdoogy millennium) FL G R .01 .043 English - Estonian Contrastive Phonetics U S00.06.057 Old Babylonian Language and Writing System for FL G R .01 .045 Non-Verbal Communication Beginners FL G R .01 .062 Literary Translation I U S00.06.059 Classical Sumerian Language and Writing System for F L G R .01.063 British poetry since W W II Beginners FL G R .01 .064 Business English US00.06.060 Babylonian Language and Writing System for advanced F L G R .0 1 .065 Law English students F L G R .0 1 .066 British Society and Culture US00.06.061 Sumerian Language and Writing System for advanced FL G R .01 .067 Society and Culture o f English-speaking Countries students F L G R .01 .068 Written Translation from Estonian into English FL G R .0 1 .069 Semantics FL G R .01 .072 Multicultural Am erica Faculty of Law F L G R .01 .073 American Art FL G R .01 .074 Simultaneous Interpretation I FL G R .01 .075 Simultaneous Interpretation II O IA 0.07.017 Seminar on Freedom o f Expression FL G R .0 1 .076 Translation Theory O IE0.02.006 Intoduction into the Enviromental Law FL G R .01 .077 American Literature O IE0.02.008 Enviromental Law Seminar FL G R .01 .078 Introduction to Jam es Joyce: Dubliners O IE0.02.009 Environmental Law for Enterprises F L G R .01 .079 Issues o f Cross-cultural Communication O IE0.02.010 Essential Legal reforms in Estonia considering access to FL G R .0 1 .080 Research Methodolgy the EU (with special regard to the Environmental Law) F L G R .0 1 .081 Theory o f the English Language F L G R .01 .082 Narrow speciality f. Graduate Students o f English FL G R .01.083 English and American Literature Faculty of Medicine F L G R .01 .085 American Slang FL G R .01 .087 Professional Communication: American Formats and ARAN.02.014 General histology and embryology Strategies ARMB.01.020 Medical m icrobiology FL G R .01 .088 Problems o f Second Language Acquisition ARMP.01.016 Biology FL G R .0 1 .089 Postseminar. Graduation Thesis AROT.Ol .002 Basic Nursing Care F L G R .01.091 ELT Methodology AROT.01.003 Nursing Philosophy 1 F L G R .01 .092 Literature Review Course in Linquistics AROT.Ol .004 Nursing Theory 1 F L G R .01 .093 Literature Review Course in English and American ARPO.Ol.008 Family medicine: medical interview Literature ARTH.03.006 Epidemiology and biostatistics F L G R .01 .094 Literature Review Coursefor Graduate Students o f English F L G R .01 .095 Teaching Speciality Subjects Faculty of Philosophy F L G R .01 .098 Public Speaking Skills F L G R .0 1 .099 Consecutive Interpretation II FLAJ.07.112 Lay religion in the early modern period F L G R .0 1 .100 British Fiction After 1970 FLEE.04.074 Estonian in its Cultural Context F L G R .01.101 Different Treatments o f the English Country House in FLEE.04.082 Estonian language (intermediate) English Literature (17th - 18th Century) FLGR.01.001 Practical English II F L G R .01 .103 English in the 20th Century FLGR.01.002 Practical English I F L G R .0 1 .104 Seminar in English Teaching. Research Paper FLGR.01.003 Practical English Grammar I F L G R .01 .107 British Literature in the 1930s FLGR.01.004 Practical English Grammar II F L G R .0 1 .109 Introduction to Irish Studies FLGR.01.005 Practical English Phonetics I F L G R .01.111 The English Country House in the English 19th and FLGR.01.007 W riting Course 20th-century literature FLGR.01.008 English Phonology F L G R .0 1 .112 Pragmatics FLGR.01.010 History o f English Language 1 F L G R .0 1.115 Curriculum and materials development FLGR.01.011 History o f the English Language II F L G R .0 1 .116 Approaches to teaching English as a foreign language FLGR.01.012 Introduction to Germ anic Philology F L G R .0 1 .119 Introduction to Literary Analysis FLGR.01.015 Stylistics F L G R .01 .1 2 0 Personal and National Identity in Modern English- FLGR.01 .016 Theory o f Translation Canadian Novel FLGR.01 .017 Written Translation F L G R .0 1 .121 Introduction to American Studies: C lassics and Conflicts FLGR.01 018 Theoretical English Grammar F L G R .01 .123 Dialects o f English in the British Isles FLGR.01 .0 1 9 T ext Linguistics F L G R .01 .1 2 4 Varieties o f English 474 COURSES TAUGHT IN ENGLISH 474 FL G R .01 .125 Europe and North America: Points o f Com m onality and BG ZH .0 4 .0 0 9 Revien in Developmental Biology Differences F L G R .01 .1 2 6 Sem inar Paper F L G R .0 1 .127 Society and culture o f Canada Faculty of Physics and Chemistry F L G R .0 1 .128 Creative Responsibility in Global Culture F L G R .0 1 .1 2 9 Literary Translation II F K 0 0 .0 0 .0 0 2 M edical Chem istry FL G R .01 .1 3 2 Teaching Practice F K 0 0 .0 0 .0 1 2 Theoretical Analysis and Pedagogical Approaches in FL G R .01 .133 Attention and the U S media Scien ce Education. F L G R .01 .1 3 4 Scription and Description o f British Co-operative F K 0 0 .00 .013 Research projects in science education. Identities F K K F .0 3 .0 3 7 Introduction to oceanography F L G R .0 1 .135 The Shifted Shape o f American Literature F K K M .01 .0 2 9 Tutorial in Analytical and Physical Chemistry FL G R .01 .1 3 6 Elective course F K K M .01 .0 3 0 Seminar in Analytical and Physical Chemistry FL G R .01 .137 English Lexicology F K K M .01 .045 Seminar in Analytical and Physical Chemistry F L G R .0 1 .138 History o f English-speaking Countries F K K M .02.011 Sem inar in Bioorganic Chemistry F L G R .0 1 .139 Theory o f Language Assessm ent F K K M .02 .012 Sem inar in Bioorganic Chemistry F L G R .01 .1 4 0 English-Canadian Postmodern Novel o f 1970s and F K K M .02 .013 Tutorial in B ioorganic Chemistry 1980s F K K M .04 .010 Tutorial in Theoretical and Computational Chemistry F L G R .01.141 Poetic and Linguistic Aspects o f A rtificial Intelligence F K K M .04.011 Sem inar in Theoretical and Computational Chemistry FL G R .0 1 .142 British Youth vs. Thatcher's Reign F K K M .04 .012 Sem inar in Theoretical and Computational Chemistry F L G R .0 1 .143 Modern linguistics: Developments and Term inology F K M F .0 1.046 Introduction to Biophysics F L G R .0 1 .144 Britain in the 20th century F K M F .01 .0 4 7 Introduction to M edical Electronics F L G R .01 .145 US History After the W ar o f Independence F K M F .0 1 .0 6 0 Radiations in M edicine F L G R .01 .146 Introduction to Term inology o f Literary Theory and F K M F .0 1 .0 8 6 Physical Principles o f Physiology, Therapy and Literature Diagnostics F L G R .0 1 .147 Introduction to the study o f English language and F K M F .01.091 Study Project in M aterials Science literature F K T F .04 .005 Electrodynam ics I F L G R .0 1 .148 Translation Practice F L G R .0 1 .149 Critical Reading F L G R .01 .1 5 0 Starter course in writing Faculty of Economics and Business Administration FL G R .0 2 .169 Latin F L G R .0 4 .197 Introduction to translation and interpretation theory M JJV .0 3 .027 Business Communication II F L G R .0 4 .199 Consecutive interpreting:thepry and practice M JJV .03 .036 Business Communication FL G R .04 .200 Simultaneous interpreting: theory and practical M JJV .03 .0 8 0 Business Communication F L G R .04 .202 The European Union and international organizations M JR A .05 .016 System Analyses Development and Design F L G R .04 .203 Linguistic pecularities o f texts o f economics M JR A .05 .018 Siistem Analyses Development and Design - Exercise F L G R .04 .204 Term inology o f technology M JR A .0 5 .019 Process M anagem ent FLG R. 04 .205 Linguistic pecularities o f texts o f law M JR A .05 .027 Data Management F L G R .0 4 .224 W ritten translation from the first foreign language into M JR A .0 5 .028 Advanced Inform atics mother tongue M JR A .05 .0 2 9 Applied Information Systems F L G R .04 .225 Written translation from the second foreign language M JR A .05 .0 3 0 Information Systems into mother tongue M JR A .05 .035 Individual project in alternative minor subject (Business F L K E .0 3 .014 Estonian for Foreign Students (Beginners) Information System s) F L K E .03 .015 Estonian for Foreign Students M JR A .0 5 .036 Alternative Su b ject (Business Information Systems) F L K E .03 .0 1 6 Estonian for Foreign Students M JR A .0 5 .037 Individual project in alternative major subject (Business F L K E .0 3 .022 Estonian for Foreign Students (Beginners) Information System s) F L K E .03 .027 Estonian Vocabulary and Conversation Course M JR I.0 3 .0 1 6 Econom ic and Finance Policy o f EU (intensive) I M JR I.07 .031 M athem atical Econom ics F L K E .04 .018 Russian for Foreign Students (Beginners) M JR I.07 .033 Advanced M acroeconom ics F L K E .04 .0 1 9 Russian for Foreign Students (Intermediate Course) M JR I.07 .035 Intermediate Econom etrics F L K E .04 .0 2 9 Russian for Foreign Students (Beginners) M JR I.07 .0 3 6 Dynam ic M athem atical Methods in Econom ics F L K E .04 .0 3 0 Russian for Foreign Students M JR I.07 .0 3 9 International M acroeconom ics FL K N .01.061 Latin o f the Monks M JR I.0 7 .0 5 0 Advanced M icroeconom ics M JR I.07 .051 Advanced M icroeconom ics M JR I.07 .0 5 9 Public Finance Faculty of Biology and Geography M JR I.07 .0 6 2 Development Econom ics M JR I.0 7 .063 Game Theory B G B O .03 .015 Literature Course for PhD Students in Plant Ecology M JR I.07 .0 6 4 History o f E conom ic Thought B G B 0 .0 4 .0 1 6 Literature Course for PhD Students in Ecophysiology M JR I.07 .065 Advanced Econom etrics B G G G .01 .0 0 6 Application Software: ID R ISI M JR I.07 .0 6 7 M oney and Banking B G G G .02 .0 0 2 Regional Policy M JR I.07.071 Development Econom ics B G G G .0 3 .0 4 9 English Language Style for Scien tific Articles M JR I.0 7 .0 7 2 Gam e Theory B G G G .03 .053 A Sustainable B altic Region M JR I.07 .073 History o f Econom ic Thought B G G G .03 .0 6 2 Estonian Nature and Environment M JR I.0 7 .0 7 4 Dynam ic M athem atical Methods in Econom ics B G G L .0 1 .037 Preparation o f Scien tific Paper in Geology and M JR I.07 .075 International M acroeconom ics M ineralogy I M JR I.0 7 .0 7 6 Advanced M icroeconom ics B G G L .0 1 .03 8 Preparation o f Scien tific Paper in Geology and M JR I.07 .0 7 7 Advanced Econom etrics M ineralogy II M JR I.07 .0 8 6 B altic econom ies in transition B G G L .02 .025 Preparation o f Scien tific Paper in Palaentology and M JR I.0 7 .0 8 9 International Finance Stratigraphy II M JR I.0 7 .0 9 0 International Finance B G G L .0 2 .0 2 6 Preparation o f Scien tific Paper in Palaentology and M JR I.07 .091 International Finance Stratigraphy I B G G L .03 .033 Preparation o f Scien tific Paper in Applied Geology II B G G L .03 .035 Preparation o f Scien tific Paper in Applied Geology I Faculty of M athem atics B G G L .0 3 .0 3 8 Fundamentals o f Earth Sciences I B G G L .0 3 .0 4 0 Global C lim atic Changes 475 COURSES TAUGHT IN ENGLISH 475 M T A T.03.054 Pedagogy in Open Learning S O S E .0 1 .072 Sem iotics o f Ordinary Behaviour M TM S .01 .0 0 6 Analysis o f Statistical Models S O S E .01 .113 History o f Culture II: The History o f Emblem S O S E .0 1 .114 M ass Consciousness: Structure and Methods o f Influence Faculty of Social Sciences S O S E .0 1 .118 Current topics in selected fields o f contemporary sem iotics and culturology SOAH.01.001 Introduction to Public Administration SOAH.01.071 Theory and History o f Public Administration SOAH.01 .089 Foundations o f Scientific Work Pärnu College SOAH.01 .090 Special Course in Public Administration SOAH.01 .100 Theory o f Social Policy P C 00.00 .038 Business English SOAH.01.105 Diplomacy P C 00.00 .137 Business Communication SOAH.01 .106 Friedrich N ietzsche, the State, and Society P C 00.00 .165 Financial Markets and Stock Exchange SO PL.01.094 The Idea o f Europe SOPL.02 .040 Diplomacy SOSE.01.032 Sem iotics o f art SOSE.01.065 Cultural typology 476 VENE KEELES LOETAVAD AINED 476 V ene k eeles loetav ad ained F L V E .0 1 .030 Teadustöö metodoloogia F L V E .01.031 Slaavi filoloogia õpetamise metoodika F L V E .01 .0 3 2 Slavistika seminar (keele- või kirjandusteadusest) Arstiteaduskond F L V E .0 1 .050 Kaasaegne tšehhi kirjandus. F L V E .0 1 .051 Slaavi keelte võrdlev grammatika. A R A I.01 .025 Anestesioloogia ja intensiivravi kaasaegseid küsimusi F L V E .0 1 .052 Lingvistiliste teaduste ajalugu. A RA N .02 .0 1 4 Üldhistoloogia ja inimese embrüoloogia F L V E .01 .053 Slaavi filoloogia ajalugu. A R K I.01 .007 Kliiniline praktika F L V E .01 .0 5 4 Erikursus slavistikast A R K I.01 .0 0 9 Üldkirurgia F L V E .01 .055 Üldise keeleteaduse erikursus. A R M B .0 1 .012 Günekoloogiliste infektsioonide m ikrobioloogia F L V E .0 1 .056 Kaasaegse lingvistika probleemid ja meetodid. A R M B .01 .013 Probiootikumid tä n a ja homme F L V E .0 1 .057 Teaduslik seminar keeleteadusest A R M B .01 .014 M ikrobioloogia ajalugu F L V E .0 1 .058 Töö m agistriväitekirja kallal. A R M B .01 .020 M editsiiniline mikrobioloogia F L V E .0 1 .059 Töö doktoriväitekirja kallal. A R M B .01 .027 Eestis sagedasemate infektsioonide levik, patogenees, F L V E .0 2 .002 Keeleteooria alused diagnostika ja kontrolli võimalused F L V E .02 .003 Tänapäeva vene keel. Fonoloogia A R M B .01 .028 Inimese m ikroobikooslusedja nende F L V E .02 .0 0 4 Tänapäeva vene keel. Leksikoloogia mõjustamisvõimalused F L V E .02 .005 Tänapäeva vene keel. Tuletusõpetus A R M P.01 .016 M editsiiniline bioloogia I F L V E .02 .006 Normatiivne grammatika A R O T .O l.002 Põetus F L V E .02 .007 Vene keele praktiline grammatika A R PO .O l.008 Perearstiteadus: meditsiiniline intervjuu F L V E .02 .008 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia ARTH. 03 .0 0 6 Epidem ioloogia ja biostatistika F L V E .02 .0 0 9 Tänapäeva vene keel. Süntaks F L V E .0 2 .010 Vanaslaavi keel F L V E .0 2 .0 1 2 Leksikograafia Filosoofiateaduskond F L V E .02 .013 Funktsionaalne morfoloogia F L V E .02 .015 Tekstilingvistika F L A J.03 .036 Eesti m a a ja eesti rahvas F L V E .02 .016 Vene keele ajalugu F L A J.03 .039 Eesti ajalugu F L V E .02 .017 Keelelise toim etamise alused F L E E .04 .075 Eesti keel algajatele (vene keele baasil) F L V E .02 .018 Proseminar. Proseminaritöö F L F I.00 .005 Filosoofia matemaatikutele F L V E .02.021 Funktsionaalne süntaks F L F I.00 .012 Sissejuhatus filosoofiasse filoloogidele F L V E .02 .023 Seminar. Seminaritöö F L K E .01 .032 Inglise keel F L V E .02 .024 Vene ja eesti keele kontrastiivne grammatika F L K E .01 .033 Inglise keel F L V E .02 .026 Etnolingvistika F L K E .01 .044 Inglise keele täiendav kursus magistrantidele F L V E .02 .027 Postseminar. Lõputöö F L K E .02 .024 Saksa keel F L V E .02 .028 Vene kõnekeel F L K E .02.051 Ladina keel F L V E .02.031 K irjalik väljendusoskus F L K E .02 .092 Ladina keel F L V E .02 .032 Vene keele foneetika korrektiivkursus F L K E .03 .002 Eesti keel (järg) F L V E .02 .035 Üldkeeleteadus F L K E .03 .003 Eesti keel F L V E .02 .0 3 6 Teadustöö m etodoloogia F L K E .03 .0 0 9 M editsiinialane eesti keel (järg) F L V E .02 .037 Lingvistilise tsükli ainete õpetamise metoodika kõrgkoolis F L K E .03 .0 1 0 M editsiinialane eesti keel (järg) F L V E .02 .038 Teaduslik seminar F L K E .03.011 Eesti keel magistrantidele F L V E .02 .0 4 0 Süntaktilised seosed F L K E .03 .024 Eesti keel F L V E .02.041 Teksti stilistika F L K E .03 .027 Eesti keele sõn av ara-ja vestluskursus (intensiiv) I F L V E .02 .045 Vene keele õpetamise metoodika FL K E .03 .028 Eesti keele ortograafia ja grammatika intensiivkursus I F L V E .02 .047 Seminar ainedidaktikast. Lõputöö F L K E .03 .029 Eesti keel - teksti ja kõne mõistmise intensiivkursus I F L V E .02 .0 5 0 Vene keele ortograafia F L K E .03 .033 Eesti keele vestluskursus F L V E .02 .052 Tänapäeva lingvistika probleemid ja meetodid F L K E .03 .034 Eesti keele grammatika korrektiivkursus F L V E .02 .055 Teadussem inar vene keeleteadusest F L K E .04 .0 2 6 Vene keel F L V E .0 2 .056 K irja te o o ria ja ajalugu F L K E .04 .027 Vene keel (järg) F L V E .0 2 .057 Fraseoloogia FL K N .02 .018 M aailmakirjanduse ajalugu F L V E .0 2 .058 Funktsionaalne stilistika FL K N .02 .0 1 9 X IX saj. maailmakirjanduse ajalugu F L V E .02 .0 5 9 Sem asioloogia FL K N .02 .0 2 0 X X saj. maailmakirjanduse ajalugu F L V E .02 .065 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia FL K N .0 2 .0 2 4 Võrdleva kirjandusteaduse ajalugu ja teooria F L V E .02 .066 Vanaslaavi keel FL K N .02 .0 3 7 Neomütologism ja X X saj. kirjandus Euroopas ja F L V E .02 .067 Vene keele jätkukursus Ameerikas F L V E .02 .068 Korrektne vene keel. Vabakursus. FL K U .0 2 .008 Kõne ja muusikasignaalide töötlus arvutis F L V E .02 .0 7 4 Keele-kulturoloogiline praktika FL P K .01 .003 Õpioskuste kujundamine F L V E .02 .075 Vene keele dialektoloogia (erikursus) FL P K .0 1 .0 0 9 Õppekorraldus F L V E .02 .0 8 0 Teaduslik tekst. FL P K .01 .0 2 7 Kodukasvatus, perekond ja kool F L V E .02.081 Vene keele Õpetamise metoodika FLPK . 01 .0 2 8 M eedia ja isiksus F L V E .02 .0 8 2 M etafoor grammatikas FL P K .0 1 .0 3 2 Kasvatusteooria ja pedagoogiline psühholoogia F L V E .02 .083 Keel. Mälu. Kujund. F L P K .0 1 .033 Ülddidaktika F L V E .0 2 .084 Verbikeskne lausekontseptsioon F L P K .0 1 .035 Kasvatustöö põhikoolis F L V E .02 .085 Iseseisev teaduslik töö F L P K .02 .0 3 5 Multikultuuriline haridus F L V E .02 .0 8 6 M agistritöö F L V E .0 1 .004 Referaat slavistikast F L V E .0 2 .087 Pedagoogiline praktika (vene keel ja kirjandus) F L V E .01 .005 Slaavi keelte omavahelised kontaktid ning kontaktid F L V E .0 2 .088 Põhjuslikkuse tingimuse funktsionaalsemantiline väli vene mitteslaavi keeltega. Seminar. keeles F L V E .0 1 .008 Slaavi filoloogia alused F L V E .03 .0 0 9 Uue aja vene kirjanduse allikad ja traditsioonid F L V E .0 1 .0 1 3 Eesti-slaavi ku ltuu ri-ja kirjandussuhted. Erikursus F L V E .03 .0 1 2 Kirjandusteooria alused F L V E .0 1 .0 1 4 Eesti-slaavi ku ltu u ri-ja kirjandussuhted. Seminar. F L V E .03 .013 Retoorika ja stilistika 477 VENE KEELES LOETAVAD AINED 477 FL V E.03 .014 Erisem inar ja eriseminaritöö F K F E .05 .028 Keskkonnakeem ia FL V E .03 .016 Sissejuhatus allikaõpetusse F K M F .01 .028 Sissejuhatus aine ehitusse FLV E.03 .026 Eestim aa kirjandus ja kultuur F K M F .01.031 Sissejuhatus füüsikasse FL V E .03.052 Puškini-ajastu kirjandus.1 F K M F .01 .042 Füüsika diagnostikas ja ravis FLV E.03 .072 Kirjandusteooria alused FK M F .01 .0 4 6 Sissejuhatus biofüüsikasse FLVE.03 .073 Tänapäeva vene kirjandus F K M F .01 .047 Sissejuhatus m editsiinilisse elektroonikasse FLV E.03 .076 Vene realismi kirjandus F K M F .0 1 .058 Füüsika didaktika FLVE.03.085 "H õbeajastu" vene kirjandus F K M F .01 .0 5 9 Praktiline õppetöö koolis FLVE.03 .086 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): vana-vene kirjandus F K M F .0 1 .062 Füüsikalised põhimõisted inimese elutegevuses FLV E.03.087 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): X IX saj. esimese F K M F .01 .072 Mehaanika poole vene kirjandus F K M F .01 .073 Mehaanika praktikum FLVE.03 .090 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): X X s. I poole vene F K M F .01 .078 Nüüdisaegne füüsikaõpik kirjandus F K M F .02.001 Röntgendifraktsioon FLVE.03.091 Tänapäeva vene kirjandus F K O K .O l.030 Orgaaniline keemia I FLVE.03 .094 Vene kirjanduskriitika ajalugu F K T F .01 .012 Kompleksmuutuja funktsioonid FLV E.03.098 Puškini-ajastu kirjandus.II F K T F .01 .0 2 0 Kaasaegne astronoomia FLVE.03 .099 Proseminar proseminaritööga F K T F .03.001 Termodünaamika ja statistiline füüsika I FL V E.03.100 Postseminar lõputööga F K T F .04 .005 Elektrodünaamika I FL V E.03.110 Iseseisev teaduslik töö ettekannete ja artiklitena FL V E.03.111 Töö m agistriväitekirja kallal FL V E.03.112 M agistriseminar, I Majandusteaduskond FL V E.03.113 M agistriseminar, II FL V E.03.114 Töö doktoriväitekirja kallal M JJV .02.001 Turundus FL V E.03.116 Tänapäeva kirjandusteaduse probleemid ja meetodid M JJV .03 .001 Sissejuhatus juhtimisõpetusse FL V E.03.117 Loengud ja praktikumid üliõpilastele M JJV .03 .027 Ärisuhtlus II FLV E.03.118 Doktoriseminar, I M JR A .01 .002 Äriarvestus II FLV E.03.119 Doktoriseminar, II M JR A .02.025 Finantsturud ja -institutsioonid FLV E.03.121 Seminar ainedidaktikast. Lõputöö. M JR A .03.013 Finantsjuhtimine FLV E.03.123 Vene kultuuri ajalugu M JR A .05 .003 Algoritmid ja realisatsioon FLV E.03.124 Vene kirjanduse õpetamise metoodika.I. M JR A .05.031 Andmejuhtimine M S A ccess abil FLVE.03.125 Vene kirjanduse õpetamise metoodika.il. M JR A .05 .034 Alusõppe uurimus (majandusinformaatika) FLV E.03.126 Teksti analüüsi spetsiifika koolis M JR I.0 1 .004 Statistiline andmetöötlus FLVE.03.130 Kirjandusteooria alused M JR I.01 .015 Süsteemanalüüs majanduses FLV E.03.131 Vene kirjanduse ajalugu (vanavene kirjandus) M JR I .0 1.017 Statistika II FLVE.03.132 Teksti mõistmine M JR I.0 1 .022 Statistiline andmetöötlus FLV E.03.133 Uue aja vene kirjanduse allikad ja traditsioonid M JR I.01 .023 Alusõppe uurimus (Statistika õppetool) FLV E.03.134 Vene kirjanduse ajalugu (1 9 .saj. esimene pool) M JR I.02 .019 Kvantitatiivsed meetodid FLV E.03.135 Vene realismi kirjandus M JR I.02 .0 2 0 Operatsioonianalüüsi mudelid FLVE.03.136 Vene kirjanduse ajalugu (1 9 .saj. teine pool) M JR I.02 .024 Sissejuhatus ökonomeetriasse FLVE.03.137 Eestim aa kirjandus ja kultuur M JR I.03 .001 M ajanduspoliitikal FLVE.03.138 Kooli ajalugu Eestis M JR I.03 .038 Majandusajalugu FLV E.03.139 Vanausulised ajaloos ja kirjanduses M JR I.04 .0 1 2 Riigirahandus I FLV E.03.140 18.saj. vene reisimehed M JR I.04 .013 Riigirahandus II FLVE.03.141 Stalinist Brezhnevini: 1940- 1970ndate aastate nõukogude M JR I.07 .018 M akroökonoomika kultuur M JR I.07 .053 Majanduslik strateegia FLVE.03.142 J. Annenkovi romaanide poeetika FLVE.03.144 Unenäod sub specie sem ioticae et litteraturae FLVE.03.145 Vene modernismi ja postmodernismi kirjandus: Aleksandr Matemaatikateaduskond SolzhenitsÕni looming FLVE.03.146 Tänapäeva komparativistika probleemid M T A T .05 .0 2 2 Koolipraktika informaatikas (põhiainena) M T A T .05 .023 Koolipraktika informaatikas (kõrvalainena) M T M S.01.001 M atemaatiline statistika I Bioloogia-geograafiateaduskond M T M S.02.001 Tõenäosusteooria I M T PM .03.001 Funktsionaalanalüüsi BGGG.01.058 Geoinformaatika loodusteaduste õpetajatele M T PM .03 .002 Funktsionaalanalüüs II BGGG.01.059 Kartograafia loodusteaduste õpetajatele M TPM .05 .013 Elementaarmatemaatika I BGGG.03.050 M aailm a loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele M T PM .05 .0 1 4 Elementaarmatemaatika II BGGG.03.054 Eesti loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele M T PM .05 .0 1 7 Elementaarfunktsioonid M T PM .05 .0 2 0 M atemaatika didaktika gümnaasiumile M T PM .05.021 Õppekavad ja õpikud Füüsika-keemiateaduskond M T PM .05 .0 4 4 M atemaatika M T PM .06.001 M atemaatiline analüüs I FK00.00.002 M editsiiniline keem ia M T P M .06 .002 M atemaatiline analüüs II FK00.00.003 Aktiivõpe loodusteaduste õpetamisel M T P M .06 .003 M atemaatiline analüüs III FK00.00.004 Tutvumispraktika koolis M T P M .0 6 .008 M atemaatiline analüüs III FKEF.01 .004 Optika praktikum M T P M .06 .030 M atemaatiline analüüs I FKEF.01 .006 Optika M T PM .06.031 M atemaatiline analüüs II FK EF.01.007 Elektri ja magnetismi praktikum M T R M .0 1 .0 0 4 Algebra ja analüüsi numbrilised meetodid FK EF.01.010 Füüsikaliste mõõtmiste alused M T R M .01 .007 Arvutiõpetus I FK EF.01.012 Spektroskoopia alused M T R M .01 .008 Arvutiõpetus II FK EF.02.019 Elektroonika alused M T R M .02 .003 Diferentsiaalvõrrandid FKEF.0 2 .039 Tuumafüüsika eksperimentaalsed meetodid M T R M .02 .008 Diferentsiaalvõrrandid FKEF.04.001 Elekter ja magnetism M T R M .04 .005 Teoreetiline mehaanika 1 FKFE.05 .027 K olloidkeem ia M T R M .0 4 .0 2 6 Kõrgem a matemaatika täiendavaid küsimusi 478 VENE KEELES LOETAVAD AINED M T R M .04 .027 Kõrgem matemaatika I M T R M .0 4 .028 Kõrgem matemaatika II M T R M .0 4 .037 Arvutid põhikoolis Sotsiaalteaduskond SO PH .00.031 Formaalne loogika (traditsiooniline) SO P H .00.138 Psühholoogia S O S E .01.071 Kultuurisemiootika S O S E .01 .077 Teoreetiline sem iootika SO SE.O l .080 Tavakäitumise sem iootika vene rühmale SO S E .01 .086 Sem iootika ajalugu II vene rühmale SO SE.O l .090 Proseminar SO S E .01.091 Seminar SO S E .01 .092 Seminar S O S E .01 .093 Seminar S O S E .01 .095 Seminar S O S E .01 .105 Rahvuskultuuride interpreteerimine SO SE .O l. 107 Kultuurilugu II S O S E .0 1 .109 Kultuuritüpoloogia SO SE.O l 110 Kultuurinähtuste analüüs SO S E .O l.l 11 Vaikim ise sem iootika SO S E .O l.l 12 Embleemi teooria S O S E .O l.l 18 Tänapäeva sem iootika ja kulturoloogia probleemid S O S E .0 1 .120 Mudelid ja interpretatsioonid 479 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 479 Õ ppejõudude re g is te r Aasmäe, Niina F L K E .0 1 .033, F L K E .0 1 .046, A llikm ets, Kiira F L K E .04 .021 , FL K E .04.031 F L K E .0 1 .047, F L K E .0 1 .061 A llikm ets, Lem bit A R F R .01 .030 , A R F R .01.034, Aavik, Toivo SO P H .00.006, SO PH .00 .216 , A R F R .0 1 .035, A R F R .02.013, S O Z U .03 .139 A R F R .02 .015 . A R FR .02 .017 , Aaviksoo, Jaak F K E F .0 1 .006 , F K E F .01 .019 , A R F R .03.012 F K E F .0 1 .021 , F K E F .01 .023 , Altnurme, Riho USOO.01.007, U S00.01.011 F K E F .02 .066 Altraja, Alan A R K S .0 1 .019, A R K S .0 1 .021, Abel, Elts M T PM .0 5 .025 , M T P M .05 .034 , A R K S .0 1 .022, A R SK .01.033, M T PM .0 5 .035 , M T PM .05 .036 , A R S K .0 1 .035, A R S K .0 1 .037 M T PM .05 .042 , M T PM .05 .044 , Alttoa, Kaur F L A J.05 .002 , FL A J.05 .003, M T PM .05 .045 , M T P M .05.055 F L A J.05 .007 , FL A J.05 .008. Abel, Mati M T PM .05 .034 , M T PM .07 .001 , F L A J.05 .009. F L A J.05.038. M T PM .07 .006 F L A J.05 .039 Abramov, Viktor M T PM .02 .006 , M T PM .02 .007 , Alumaa, Ants F K F E .01 .047 M T PM .02 .013 , M T PM .02 .014 , A luoja, Anu A R P S .01 .001 . A R P S.01.018, M T PM .0 2 .022 A R P S .01 .021. A R P S .01 .048, Abroi, Aare B G M R .05.005 A R P S.01 .052 , A R P S.01.053, Adamovitš, Heli N C 00.00 .074 , N C 00.0 0 .269 A R P S .01 .054 , A R P S .01 .055, Adojaan, Aleksander A R M P .01 .016 A R P S .0 1 .058, A R P S.01.062 Adojaan, Bela A R S K .0 1 .030 , A R S K .0 1 .033 Aluvee, Anne F L K E .0 1 .030, F L K E .01 .031, Afanasjev, Jüri M T P M .05 .004 , M T P M .05 .013 , F L K E .01 .032 , F L K E .0 1 .033 M T P M .05 .014 , M T PM .05 .017 , Alvre, Paul F L E E .06.027 M T PM .05 .024 , M T PM .05 .031 , Ambos, Anu A R S K .01 .035, A R SK .01 .037 M T PM .05 .038 , M T PM .05 .042 , Andla, Oleg K K S D .02 .002 , K K SD .03.002 M T PM .05 .043 , M T PM .05 .044 , Andres, Marandi B G G L .03 .007 M T PM .05 .045 , M T PM .05 .046 , Andresen, Andres F L A J.02 .003 , FL A J.02 .007 , M T P M .05 .054 , M T PM .05 .056 F L A J.02 .024 , F L A J.02 .040 Ahas, Rein B G G G .03 .051 , B G G G .0 3 .063 , Andresson, Helgi F L K E .02 .002 , F L K E .02 .004 , B G G G .03 .065 , B G G G .03 .068 , F L K E .02 .013 . F L K E .02.067. B G G G .03 .074 F L K E .02 .080 , FL K E .02 .091 , Ahonen, Maret M JJV .03 .024 M JJV .03.027 Ahse, Enno A R K I.0 2 .029 Andresson, Kairi M JJV .04 .008 , M JJV .04.013, Aid, Siim F K E F .0 2 .029 M JJV .04 .030 , M JJV .04.034, Ainsaar, Leho B G G L .0 1 .002, B G G L .0 1 .011, M JJV .04 .035 , M JJV .04.036, B G G L .0 1 .026, B G G L .0 1 .028, M JJV .04 .037 , M JJV .04.038 B G G L .0 1 .033, B G G L .0 1 .035, Anepaio, Toomas OlEO.Ol .012 B G G L .0 1 .037, B G G L .0 1 .043, Angilova, Tatjana N C 00.00.092 B G G L .0 1 .046, B G G L .02 .001 , Ani, Raivo A R K R .01 .001 , A R K R .01 .002, B G G L .03 .024 , B G G L .03 .038 A R K R .01 003, A R K R .01 .015. Ainsaar, Mare SO A H .02 .002 , SO A H .02 .076 , A R K R .01 .017 SO A H .0 2 .086 , SO A H .02 .087 , Ani, Ülle A R K S .01 .018, A R K S .0 1 .019, SO A H .02 .088 , SO A H .02 .092 , A R K S .01 .020, A R K S .01 .021, SO A H .02 .095 , SO A H .02 .096 , A R K S.01 .022 SO A H .02 .097 , SO A H .02 .113 A nijalg, Ene A R SK .05 .001 , A R SK .05.004, Ainsalu, Külliki A R S K .0 4 .001 , A R S K .0 4 .002 , A R S K .05 .005 , A R S K .05.006 A R S K .04 .003 , A R S K .04 .004 , Ankru, Krista K K S B .05.013 A R S K .0 4 .005 , A R S K .04 .006 Annist, Aet SO S S .01 .036 Aints, Märt F K E F .0 1.007 Annus, Epp FL K N .03 .017 , FLK N .05 .001 , Alamäe, Tiina B G 0 0 .0 0 .0 0 3 , B G M R .00 .003 , FL K N .05 .002 , FL K N .05.008, B G M R .00 .004 , B G M R .00 .006 , FL K N .05.034 B G M R .00 .007 , B G M R .00 .008 , Annus, Taavi SO A H .01 .081 , SO A H .O l.094. B G M R .0 0 .0 0 9 , B G M R .00 .010 , SO A H .01 .097 , SO A H .01.107 B G M R .0 0 .011 , B G M R .00 .012 , Ansko, Piret A R FA .02 .041 , A R FA .02.045. B G M R .00 .014 , B G M R .00 .015 , A R FA .02 .047 , A R FA .02.048. B G M R .0 3 .0 1 1, B G M R .03 .012 , A R FA .02 .049 B G M R .03 .025 , B G M R .03 .026 , Ant, Jüri F L A J.00 .004 . FL A J.00 005. T C 0 0 .0 0 .0 0 9 F L A J.00 .006 , F L A J.00 .007 , Alev, Karin K K S D .0 2 .004 F L A J.00 .008 , FL A J.06 .001 , Aljaste, Doris K K S B .05 .0 1 3 , K K S B .0 5 .021 , F L A J.06 .010 , FL A J.06 .056 , K K S B .05 .023 F L A J.06 .060 , FL A J.06 .105, Allik, Georg F L K E .0 1 .025 , F L K E .0 1 .026, FL A J.06 .106 , FL A J.06 .107 , F L K E .01 .030 , F L K E .0 1 .032, FL A J.06 .108 F L K E .0 1 .033 Antzon, Kaari F L G R .0 4 .002 , F L G R .04.011, Allik, Jüri SO PH .00 .025 , SO PH .0 0 .117 , FL G R .04 .015 , FL G R .04.018, SO PH .00 .118 , SO P H .0 0 .1 19, FL G R .04 .224 , FL G R .04.225 SO PH .00 .120 , SO P H .00 .124 , Anvelt, Ilmar F L G R .01 .067, F L G R .01 .072, SO PH .00 .125 , SO PH .00 .126 , F L G R .0 1 .073, F L G R .0 1 .127 SO PH .00 .127 , SO PH .00 .128 , Arak, Elm ar A R F A .01 .032, A R FA .01.041, SO PH .00 .188 A R FA .02 .015 , A R FA .02.022, Allikas, Aire K K S D .02 .006 A R FA .02 .030 , A R FA .02.035, 480 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 480 A R F A .02 .043 , A R F A .02 .047 F L A J.07.111 Arend, Andres A R A N .02 .003 , A RA N .02 .007 , Berg, Eiki E C 0 0 .00 .004 , E C 00.00.010, A R A N .02 .008 , A RA N .02 .009 , E C 0 0 .00 .012 , E C 00.00.023, A R A N .0 2 .014 , A R A N .02 .016 SOPL.Ol .065, SO P L .01.080, Aria, Alver M JR A .03 .009 SO P L .02 .016 , SO P L .02.023 Aro, Ilme A R O T .O l.002, A R O T .O l.003, Beyer, Jürgen F L A J.0 7 .112 , F L A J.07.113, A R O T .O l.004, A RO T. 01 .005 , F L A J.0 7 .114 , F L A J.07.115 A R O T .O l.006, A R O T .O l.007, B ichele, Irina B G M R .07 .001 , BG M R .07.004 ) A R O T .O l.008, A R O T .O l.009, Binsol, Hene SO E P .02.015 A R O T .O l.010, A R O T .O l.011, Björksten, Bengt A R L A .01.018 l A R O T .O l.012, A R O T .O l.013, Boeri, G igliola F L G R .02 .153 , FL G R .02.156, A R O T .O l.014, A R O T .O l.017, F L G R .02 .163 , FL G R .02.164, A R O T .O l.018, A R O T .O l.019, F L K E .01 .069 A R O T .O l.020, A R O T .O l.023, Brilene, Tatjana A R M B .01 .004 , A R M B .01.010, A R O T .O l.024, A R O T .O l.025, A R M B .01 .015 , A R M B .01.020, A R O T .O l.026, A R O T .O l.027, A R M B .01.021 A R O T .O l.029, A R O T .O l.030, Bronštein, Mihhail M JR I.07.053 A R O T .O l.031, A R O T .O l.032, Buldas, Ahto M T A T .05 .005 , M TA T.05.069 J A R O T .O l.033, A R O T .O l.034, Burdakova, Natalja N C 00.00 .018 , NCOO.00.019, A R O T .O l.035, A R O T .O l.036, N C 00.00 .055 . N C 00.00.207 A R O T .O l.037, A R O T .O l.038 Burdakova, Olga F L V E .02 .075 , N C 00.00.007, Arold, Anne F L G R .04 .013 , F L G R .04 .019 , N C 00.00 .016 , N C00 00.056, F L G R .04 .021 , F L G R .04 .022 , N C 00.00 .059 , N C 00.00.296 F L G R .0 4 .153, F L G R .0 4 .157, Burk, Peeter F K K M .01 .021 , FK K M .01.022, F L G R .0 4 .165, F L G R .04 .224 , F K K M .01 .024 , FK K M .01 .026, F L G R .04 .225, F L G R .04 .266 , F K K M .01 .032, F K K M .01.036, F L G R .0 4 .267 F K K M .0 1 .039, FK K M .01.040, Arold, Jaak F K F E .01 .018 , F K F E .0 1 .020, F K K M .01 .041 , FK K M .01.049, F K F E .0 1 .031, F K F E .0 1 .032, F K K M .01 .050 , FK K M .01 .054 F K F E .0 1 .033, F K F E .01 .041 , D anilevski, Aleksandr F L V E .03 .012 , F L V E .03.014, F K F E .0 1 .042, F K F E .0 1 .047, F L V E .03 .073 , F L V E .03.085, F K F E .0 1 .055, F K F E .01 .057 , F L V E .03 .090 , F L V E .03.091, K K S D .02 .002 F L V E .03 .099 , F L V E .0 3 .100, Ы Aru, Heli S O A H .O l.104 F L V E .0 3 .141, FL V E.03 142 1 Arukaevu,Jaanus SO Z U .03.061 Danneberg, Toomas M JJV .02 .002 , M JJV .02.063 Arukask, Madis F L K N .01 .006 Dmitriev, Katrin A R PO .O l.002, A RPO .O l.003, Asser, Hiie F L P K .01 .033 , F L P K .0 1 .035, A R PO .O l.007 , A RPO .O l.008, F L P K .0 1 .066, F L P K .0 1 .067, A R PO .O l.009, ARPO .O l.010 F L P K .0 1 .126 Dmitrijeva, Alla N C 00.00.130 Asser, Toomas A R N R .01 .014, A R N R .01 .016, Dolinin, Aleksandr F L V E .0 3 .146 1 A R N R .01 .019, A R N R .01 .021, Drechsler, W olfgang SO A H .O l.001, SO A H .01.071, A R N R .02.003, A R N R .02.008 SO A H .O l.089, SOAH.Ol. 100, Asu, Ene F L E E .06 .029 , F L E E .06 .045 SO A H .O l.105, SO A H .O l.106, Asu, Eva Liina F L G R .01 .008, F L G R .0 1 .123, SO P L.02.040 F L G R .0 1 .124 Drikkit, Ilona A R P A .02 .001 , A RPA .02.002, Aua, Kadri O IE 0 .0 3 .0 0 3 A RPA .02.004 Audova, Maire K K S B .05 .006 Dsiss, Hans S O S S .O l.030, S O S S .02.059 Aule, Rein K K S D .0 1 .003, K K S D .0 1 .004, Dsiss, Margus S O S S .02.072 K K S D .0 1 .083, K K S D .0 1 .084, Džalalov, Sergei N C 00.00 .085 , N C 00.00.098, K K S D .0 1 .086, K K S D .01 .087 , N C 00.00.274 K K S D .0 1 .088, K K S D .0 1 .124, Džalalova, Anna N C 00.00 .082 , N C 00.00.083, K K S D .0 1 .125, K K S D .0 1 .135, N C 00.00 .084 , N C 00.00.094, K K S D .02 .001 , K K S D .03.001 N C 00.00 .095 , N C 00.00.154 Aun, Kalev T C 0 0 .0 0 .0 3 0 Dukan, Diana A R ST .01 .053 Aunap, Raivo B G G G .0 1 .017, B G G G .01 .018 , DulitŠenko, Aleksander F L V E .01 .005 , F L V E .0 1 .021, B G G G .0 1 .019, B G G G .01 .020, F L V E .0 1 .023, F L V E .01 .027, B G G G .01.021 F L V E .01 .030 , F L V E .0 1 .031, Aunapuu, Marina ARAN. 02 .009 F L V E .0 1 .032, F L V E .01.051, И Aunapuu, Tiiu SO Z U .O l.016 F L V E .0 1 .052, F L V E .01 .053, Ausekle, Jelena М Т Р М .03.001, M T PM .03 .002 , F L V E .0 1 .055, F L V E .01 .056, М Т Р М .06.001, M T PM .06 .002 , F L V E .0 1 .057, F L V E .01.058, М Т Р М .06.008, M T P M .06.030, F L V E .01 .059 M T PM .06.031 DulitŠenko, Ljudmila F L K E .04 .005 , F L K E .04.013 Auväärt, Lembit SO E P .O l.073 Eamets, Raul E C 00 .00 .004 , M JR I.02.043, Avramets, Irina SO S E .O l.029, SO S E .O l.056, M JR I.03 .019 , M JR I.03.023, SO S E .O l.086, SO S E .O l.090, M JR I.07 .020 , M JR I.07.021, SO S E .O l.095, SO SE .O l. 107, M JR I.07 .046 . M JR I.07.049. SO SE .O l. 109, S O S E .O l.110, M JR I.07 .055 . M JR I.07 .080. S O S E .O l. 111 M JR I.0 7 .081 , M JR I.07 .082. Baljasnõi, Boriss F L E E .04 .092 M JR I.07.092 Baltin, Arno SO P H .00.021 Edwards, Nikolaj F L G R .0 4 .132, FL G R .04 133 к Batalova, Jelena N C 00.00 .092 Eek, Peeter T C 00.00 .037 Beilm ann, Anneli A R M P .03 .005 , A R N R .0 1.023 Eelmäe, Jaan *A R N R .02.008 Berendsen, Veiko F L A J.07 .001 , F L A J.0 7 .003 , Eelmäe, Priit K K S B .05 .001 , K K S B .05 .002 , F L A J.0 7 .0 5 1 , F L A J.0 7 .110 , K K S B .0 5 .004 , K K S B 05 .005 , * 4 О о о о о о 481 ÕPPE J ÕUDUDE REGISTER 481 K K S B .05 .006 , K K S B .05 .007 , Ginter, Jaan O IA O .02 .002 , O IA O .02.003, K K S B .05 .008 , K K S B .05 .009 , O IA O .02 .006. O IA O .02 .007 K K S B .05 .010 , K K S B .05 .012 , Gordejev, Jüri N C 00.00 .266, N C 00.00.267, K K S B .05 .013 , K K S B .05 .015 , N C 00.00 .283, N C 00.00.284 K K S B .05 .016 , K K S B .05 .017 , Gordejeva, N atalja N C 00.00.289 K K S B .05 .018 , K K S B .05 .019 , Gramann, Mirt F K T F .0 1.008 K K S B .05 .020 , K K S B .05.021 Grigorjan, Rafik N C 00.00 .103 , N C00.00 .160 , Eerme, Kalju F K K F .03 .024 , F K K F .03 .025 , N C 00.00.161 F K K F .03 .030 Grigorjeva, Jelena SO S E .O l.029, S O S E .01.032, Ehrenberg, Aivar A R N S.01 .001 SO S E .O l.065, SO S E .O l.072, Ehrlich, Juha F K 00 .00 .001 , F K 0 0 .0 0 .0 0 2 , SO S E .O l.080, SO SE .O l.090, F K F E .03 .026 , F K F E .03 .034 , S O S E .01 .093 , SOSE.Ol 112, F K F E .03 .036 , F K F E .03 .041 , S O S E .O l.113, S O S E .O l.114 F K F E .03 .046 , F K F E .03.051 Grišakova, Marina FL K N .02 .018 , FLK N .02.021. Ehrlich, Tiiu F K 00 .00 .001 , F K 00 .00 .002 , FL K N .02 .022 , FLK N .02.023, F K F E .0 3 .035 , F K F E .03 .040 , FL K N .02 .024 , FL K N .02.026, F K F E .0 3 .041 , F K F E .03.051 FLK N .02.027 Eichelmann, Hillar B G M R .00 .003 , B G M R .00 .006 , Gross, Andres U S 00 .05.001, U S00 .05.005, B G M R .0 0 .0 1 5, B G M R .07 .004 , U S00 .05.022 B G M R .07 .006 , B G M R .07.011 Grozdova, Galina F L K E .04 .016 , F L K E .04.021, Elberg, Elle A R N H .01.002, A R N H .01.003, F L K E .04 .031 , FL K E .04.032, A R N H .01.004, A R N H .01.008, F L K E .04 .035 , FL K E .04 .036 A RN H .01 .012 , A RN H .01 .013 , Grünberg, Heli A R L A .01 .018, A R L A .01.020 A RN H .01 .014 , ARN H .01 .015 , Grünthal, Arvi P C 00.00.024, PC 00.00.098, A R N H .01.017, A RN H .01 .018 , P C 00.00.128, PC 00.00.134 ARN H .01.021 Grünthal-Robert, Tiiu FL G R .04 .200 Elken, Jaan FL K U .01 .048 , F L K U .0 1 .049, Haab, Mare EC 00.00.005 FL K U .01 .064 Haag, Erika-Oksana F L V E .02.088 Eller, Aalo A R K I.02 .004 , A R T O .0 1.005, Haan, Veiko K K SD .01 .063, KK SD .01 064 A R T O .O l.018, A R T O .O l.019, Habicht, Külli FL E E .02.005, FL E E .02 .063 , A R T O .O l.020, A R T O .O l.021, FL E E .02 .083 , FL EE.08.041 A R T O .O l.022 Hache, Philippe F L G R .02 .081 , F L G R .02.208 Eller, Lia F L E E .04.075 Hagu, Paul FL K N .01 .008, FLK N .01.009, Epner, Luule FL K N .02 .036 , FL K N .03 .020 , FL K N .01 .014, FLK N .01.016, FL K N .03 .041 , FL K N .03 .046 , FL K N .01 .017 , FLK N .01 .018 , FL K N .03 .047 , FL K N .03.049, FLK N .01.053 FL K N .03 .055 , FL K N .03.067, Haldma, Toomas M JJV .02 .055, M JJV .04.024. FL K N .03 .068 , FL K N .03 .077 , M JR A .01 .001, M JR A .01 .002, FL K N .03 .103 M JR A .01 .012, M JR A .01 .013, Ereline, Jaan K K S B .03 .002 , K K S B .0 3 .0 0 3 , M JR A .01 .019, M JR A .01 .020, K K S B .0 3 .0 1 1 , K K S B .05 .004 M JR A .01 .033, M JR A .01 .035, Erelt, Mati F L E E .02 .015 , F L E E .02 .057 , M JR A .01 .039, M JR A .01 .040, F L E E .02 .066 , F L E E .02 .068 , M JR A .01 .041, M JR A .01 .042, F L E E .02 .069 , F L E E .02 .070 , M JR A .01 .043, M JR A .01 .044, F L E E .02 .078 , F L E E .02 .079 , M JR A .03 .021 , M JR A .03.040, F L E E .02 .080 , F L E E .02 .081 , M JR I.07.088 F L E E .02 .082 , F L E E .02 .085 , Haldre, Lemme SO A H .02.111 F L E E .02 .086 Haldre, Sulev A R N R .01 .016 , A R N R .01.021, Erelt, Tiiu F L E E .02 .024 A RN R.02 .003 , A R N R .02.007 Ergma, Ene F K T F .01 .003 , F K T F .01 .020 , Haljaste, Ants F K E F .01.007 F K T F .01 .026 , F K T F .03 .001 , Haljaste, K aja K K SD .01 .008, K K SD .01 .090, F K T F .04 .029 , F K T F .04 .033 , K K S D .01 .092, K K SD .01 .097, F K T F .04.041 K K S D .0 1 .100, K K S D .0 1 .102, Emits, Raigo M JR I.03 .002 K K S D .0 1 .123, K K S D .0 1 .124, Eschbaum, Redik BG Z H .02 .013 K K S D .0 1 .125, KK SD .01 136, Esop, Katri-Evelin SO PH .00 .004 , SO PH .00 .109 , K K SD .02 .005 , K K SD .03 .006 SO PH .00 .135 Hallap, M erit SO E P .O l.099, SOEP.OL 101, Esta, Tammo SO A H .O l.001, SO A H .01 .019 , SO E P .O l.102, SO E P .02.009, SO A H .O l.102 SO E P .02 .010 , SO E P .02.026, Etverk, Jüri M JJV .03 .086 , M JJV .03 .089 SO E P .02 .040 , SO E P .02 .043 , Fischer, Malle M T R M .01 .004, M T R M .01 .016, SO E P .02 .053 , SO E P .02.054, M T R M .02 .002 SO E P .02.073 Fischer, Matti F K E F .02 .060 , F K E F .02 .061 , Hallap, Tiiu FL F I.02 .049 , F L F I.02 .050 F K E F .02 .063 , F K E F .02 .065 , Haller, Rainis M TPM .03.001, M TPM .03.002 F K E F .02 .069 , F K E F .02 .073 Hallik, Martin FL A J.06 .059 , F L A J.06 .089 , Frey, Jane B G G G .03 .022 , B G G G .03 .036 FL A J.07 .076 , F L A J.07.089 Frick, Mai F L K E .03 .035 , F L K E .03 .036 , Halonen, Minna F L E E .06 .016 , F L E E .06.032 F L K E .03 .037 Hang, Tiit BG G G .03 .004 , B G G G .03.028, Fricke, Sigrun O IEO .04 .048 , O IEO .04 .049 B G G G .03.051 Gajõblõ, Hagani F L K E .02 .060 , F L K E .02.061 Hanko, Urve F L G R .01 .015, F L G R .0 1 .016, Gallagher, M ichael E C 00.00 .020 F L G R .01 .076 Gapejeva, Jelena K K S B .0 3 .0 0 6 , K K S B .03 .007 , Hannus, Sander M T R M .04 .001 , M T R M .04.050 K K S B .03 .008 , K K SB.O 5.OO2 ] Hanson, Margus M JR I.04 .014 , M JR I.04 .022, K K S B .05.021 M JR I.04 .028 , M JR I.04 .029, Gasparov, Boriss F L V E .02.083 M JR I.04 .032 482 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 482 Harro, Halliki SO Z U .O l.050 , SO Z U .01 .065 , T C 00 .00 .037 SO Z U .O l.074 , SO Z U .O l.075, Heltzer, M ichael U S00 .05 .020 SO Z U .O l.078 , SO Z U .O l.079, Hennoste, Tiit F L E E .0 2 .006 , F L E E .02.008, SO Z U .O l.082 SO Z U .01.012 Harro, Jaanus F K K M .02 .014 , SO P H .O O .lll, Hermlin, K aja K K S D .0 1 .001, K K S D .01 .002, SO P H .00.124, SO P H .00.125, K K S D .0 1 .127, K K SD 02.006 SO PH .00 .126 , SO PH .00 .127 , Hiiemaa, Karin F L A J.06 .006 , F L A J.06.025, SO P H .00.128, SO PH .00 .154 , F L A J.06 .030 . F L A J.06.093, SO P H .00.155, SO P H .00.163, F L A J.06 .094 , FLA J 06.105, SO P H .00.188 F L A J.06 .107 , F L A J.06 .108 Harro, Maarike A R T H .01 .032 , A R T H .01 .054, Hiiemäe, Mall FLK N .01.030 A R T H .01 .078, A R TH .04 .003 , Hinrikus, Toivo A R F A .02 .017 , A R FA .02.025, A R T H .0 4 .011 , A R TH .04 .012 , A R FA .02 .030 , A R FA .02.040, A R T H .0 4 .017 , A R TH .04 .018 , A R F A .02 .043 , A R FA .02.047, A RTH .04 .0 1 9 A R FA .02.048 Haud, Tiia F L K E .0 1 .032 , F L K E .01 .033 , Hinsberg, Ain P C 00.00 .061 . PC 00.00.062 F L K E .01 .039 , F L K E .01 .052 Hirsjärvi, Sirrka FL PK .02.080 Haviko. T iit A R K I.0 1 .004 , A R K I.02 .004 , Hižnjakov, Vladimir F K T F .03 .006 , FK T F .03.014, A R T O .O l.005, A R T O .O l.018, F K T F .04 .029 , FK TF.04.033, A R T O .O l.019, A R T O .O l.020, F K T F .04 .041 , FK TF.04.044 A R T O .O l.021, A R T O .O l.022, Holbrook, Jack B G M R .09 .082 , BG M R.09.084, A R T O .O l.023, A R T O .O l.024 B G M R .09 .085 , BG M R.09.087, Heapost, Leiu BGZH. 01 .007 B G M R .09.089 Heiberg, Sven M T A T.03 .005 , M T A T .03 .104 Hollo, Henn K K S D .0 1 .091, K K SD .01 .093, Heidemaa, Mikk B G Z H .01.003, B G Z H .01.008, K K S D .01 .099 , K K S D .0 1 .101, B G Z H .01.009 K K S D .0 1 .103, K K SD .02.005 Hein, Helle M T R M .04 .004 , M T R M .04 .016 , Hololei, Henrik EC 00.00.014 M T R M .04 .021 , M T R M .04 .022 , Hoyer, Svennik SO ZU .O l.067 M T R M .04 .023 , M T R M .04 .024 , Hrakovski, Viktor F L V E .02.084 M T R M .04 .032 Humal, Leo-Henn FK E F .02.049 Hein, Marju A R S K .0 1 .033, A R S K .0 1 .035, Hussar, Piret A RA N .02 .003 , ARA N .02.007, A R S K .01 .037 A RA N .02 .009 , ARA N .02.010, Hein, Urmas K K S D .01 .091 , K K S D .0 1.093 A RA N .02.014 Hein, Vello K K S D .0 1 .001, K K S D .0 1 .002, Hussar, Ülo A RA N .02.010 K K SP .02 .001 , K K SP .02 .007 , Hämarik, M alle A R L A .01 .018, A R L A .01 .019 K K SP .02 .008 Hämarik, Uno M T R M .01 .004, M TRM .01.007, Heinaru, Ain B G M R .00 .001 , B G M R .00 .002 , M T R M .01.008 B G M R .00 .003 , B G M R .00 .004 , Hämälainen, J FL P K .01.098 B G M R .00 .006 , B G M R .00 .007 , Hämäläinen, Juha F L P K .0 1 .045, FL P K .01.047 B G M R .00 .008 , B G M R .00 .009 , Hõrak, Peeter BG ZH .03 .006 , BG ZH .03.015, B G M R .00 .010 , B G M R .00 .011 , BG ZH .03 .017 , BG ZH .03.023, B G M R .00 .012 , B G M R .00 .014 , B G ZH .03 .024 , BG ZH .03.030, B G M R .00 .015 , B G M R .00 .016 , BG ZH .03 .031 , BG ZH .03.034 B G M R .00 .018 , B G M R .00 .019 , Hõrrak, Urmas F K K F .0 3 .0 1 1, FK K F.03.012 B G M R .03 .001 , B G M R .0 3 .0 1 1, Ilisson, Rainer B G Z H .01 .010, BG ZH .01.025 B G M R .03 .012 , B G M R .03 .023 , Ilm oja, Kalle F K F E .0 5 .052 , FK FE .05.054 BG M R .03.031 Ilomets, Tullio F K O K .O l.004, FK O K .O l.023, Heinaru, Eeva B G M R .03.028 FK O K .O l.024 Heinsoo, Heinike F L E E .06 .005 , FL E E .06 .020 , Ilves, Ivar B G M R .00 .002 , BG M R.00.003, F L E E .06 .021 , FL E E .06 .023 , B G M R .00 .006 , BG M R.00.015, F L E E .06 .025 , FL E E .06 .030 , B G M R .04 .001 , BG M R.04.002, F L E E .06 .036 , F L E E .06 .057 , B G M R .04 .010 , B G M R .04 .011 F L E E .06 .058 , FL E E .06 .069 , Ilvest, Jüri O IA 0 .03 .002 F L E E .06 .070 , FL E E .06 .076 , Ingerpuu, Nele B G B 0 .0 1 .0 0 9 F L E E .06 .077 , F L E E .07 .074 Ingerpuu, Sulev B G M R .00 .003 , BG M R.00.006, Hektor, Andi FK M F .01 .026 B G M R .00 .015 , B G M R .04.003. Helekivi, Jüri M T A T .03.015 B G M R .04 .010 , B G M R .04 .011 Hellat, Karin F K 00 .00 .003 , F K 00 .00 .004 , Irs, Alar A R F R .03 .007 . A R FR .03.009, F K 00 .00 .006 , F K 00 .00 .014 , A R F R .03 .010 , A R F R .03.011 F K 0 0 .0 0 .0 1 5 , F K 00 .00 .017 , Isakar, Mare B G G L .0 1 .043. BG G L.02.005 F K F E .05 .001 , F K F E .05 .005 , Isotamm, Ain M T A T.03 .075 , M T A T.05.066 F K F E .05 .011 , F K F E .05 .022 , Issakov, Sergei F L V E .0 1 .013, F L V E .01.014, F K F E .05 .024 , F K F E .05 .025 , F L V E .0 1 .020, F L V E .01 .027, F K F E .05 .028 , F K F E .05 .029 , N C 00.00.157 F K F E .05 .043 , F K F E .05 .044 , Ivanov, Heno M T A T.03 .005 , M TA T.03.056 F K F E .05 .046 , F K F E .05 .049 , Ivanova, Jelena N C 00.00 .088 , N C 00.00.089, F K F E .05 .056 , F K F E .05 .057 , N C 00.00 .099 , N C 00.00.271 F K F E .05 .058 , F K F E .05 .059 , Ivanova, Nadežda M JR A .02 .007 , M JR A .02.008, F K F E .05 .060 , F K F E .05 .061 , M JR A .02 .014 , M JR A .02.019, F K F E .05 .068 , F K F E .05 .069 , M JR A .02 .020 , M JR A .02.021, F K F E .0 5 .0 7 2 , F K F E .05 .075 , M JR A .02 .022 , M JR A .02.024, F K F E .05 .076 , F K F E .05 .077 , M JR A .02 .025 , M JR A .02.030, TCOO.OO.OOl, TCOO.OO.OlO, M JR A .02 .031 , M JR A .02.032, T C 0 0 .00 .019 , T C 00 .00 .024 , M JR A .03 .029 , M JR A .03.035, T C 0 0 .00 .026 , T C 00 .00 .036 , M JR A .03 .036 483 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 4 8 3 Jaago, Tiiu FL K N .01.001 F L K N .0 1.002, F K K M .02.015. F K K M .02 .016 , FL K N .01.003 FL K N .01 .004 , FK K M .02 .019 FL K N .01.005 FL K N .01 .021 , Järv, Laur F K T F .04.042 FL K N .01 .036 FL K N .01 .037 , Järv, Risto FL K N .01 .006 FL K N .01.025 FL K N .01.051 Järva, Jaanus K K SB .01 .001 . K K SB .01 .004 , Jaagus, Jaak B G G G .03.003 B G G G .03 .007 , K K S B .01.005. K K S B .01.007, BG G G .03 .008 B G G G .03 .010 , K K S B .01 .016 . K K S B .01.021, B G G G .03.011 B G G G .03 .035 , K K S B .0 1 .023 BG G G .03.041 B G G G .03 .048 , Järve, Janno M JR A .03.048. M JR A .03.049. BG G G .03.050. B G G G .03 .058 , M JR A .03.050 B G G G .0 3 .059 Järve, Vello M JR A .01 .003, M JR A .01.023 Jaaniso, Raivo F K M F .01 .087 Järvekülg, Arvi BGZH. 02.010, BG ZH .02.011 Jaanson, Kaido E C 00.00 .022 S O P L .02 .019 , Järveots, Mare M JJV .03.064 SO P L .02 .026 S O P L .02 .038 , Järvesaar, Ott O IA O .01.015 SO P L .02 .039 Järvet, Arvo B G G G .03.001, BG G G .03.013, Jaeger, Andres M T A T .03 .041 M T A T .03 .057 BG G G .03.014, BG G G .03.037, Jaeger, Mare M T A T .03 .041. M T A T .03 .057 BG G G .03.041, BG G G .03.054, Jagau, Axel F L G R .04 .009 F L G R .04 .010 BG G G .03.070, BG G G .03.071 Jagomäe, Inga SO Z U .03.027. SO Z U .03 .038 Jääts, Indrek F L A J.04.006, FL A J.04 .046 Jagomägi, Kersti A R F S .0 1 .037 Jõeleht, Argo B G G L .03 .008 Jagomägi, Triin A R S T .0 1 .018 A R S T .0 1 .026 Jõgise, Aim e-Vaike FL K E .02 .008 , F L K E .02.009, Jakobi, Inna N C 00.00.142. N C 00.00 .143 , F L K E .02.013, F L K E .02.021 N C 00.00 .144 Jõks, Henn O IEO .04.002 Jampolskaja, Natalja N C 00.00 .086 Jürgenstein, Toomas U S00 .03.009 Janikson, Kalju M JR I.03 .025 Jüriado, Erika FK 00 00.004, FK 00.00 .014 , Janson, Tamara K K S B 01.004. K K S B .02 .007 , FK 00 00 .015 , F K F E .0 1 .018, K K S B 02.027 K K S B .0 2 .0 3 3 , FK FE 01.019 , F K F E .01 .020, K K S B 06.001 K K S B .06 .002 , FK FE. 01 .031 , F K F E .01 .032, K K S B 06.005. K K S B .06 .007 , FK FE 01.033 , F K F E .01 .036, K K S B 06.008 K K S B .06 .009 , FK FE. 01 .038 , FK F E .01 .039, K K S B 06.010. K K S B .06 .012 , FK FE. 01.041, FK F E .01 .042, K K S B 06.013, K K S B .06 .014 , FK FE. 01.054, FK F E .01 .056 K K S B 06.015 K K S B .0 6 .0 1 6 , Jürimäe, Aino A R ST .01 .001 K K S B 06.022. K K S B .06 .023 , Jürimäe, Endel M TPM .06.019 K K S B 06 .024 SOPH.OO.l 55 Jürimäe, Jaak K K S D .01 .098, K K SP .01 .029 Jauhiainen, Jussi S. BG G G 02 . 002 . B G G G .02 .035 , Jürimäe, Toivo K K SP .01 .002 , K K SP .01 .029, BG G G 02.038. B G G G .02 .039 , K K S P .0 1 .030, K K SP .01 .044, BG G G 02.040. B G G G .02 .045 , K K SP .01 .045 , K K SP .01 .046, BG G G 02.046. B G G G .02 .047 , K K S P .0 1 .052, K K SP .01 .056 BG G G 02.048. B G G G .02 .049 , Kaalep, Heiki-Jaan FL E E .08.012 BG G G 02.050. B G G G .02 .057 , Kaarli, Kalle M T P M .01.007, M TPM .01.015, BG G G . 02.058. B G G G .02 .071 , M T P M .01.022 ЕС 00 00.005. E C 00 .00 .009 Kaarma, Helje A R C A .00.003, A R C A .00.004, Jekimov, Hulda ARAI. 01.035. A R A I.0 1.037, A R C A .00.005, BG Z H .01.007 A R A I.01 .038 Kaarna, Marina A RTH .02 .004 , A RTH .02 .006 , Jerofejev, Peeter O IA O .03.004, O IEO .04 .060 A R TH .02 .009, A RTH .02.015, Jevstratova, Svetlana F L V E .02.002. F L V E .02 .009 , A RTH .02 .016 , A RTH .02 .018 , F L V E .02.023, F L V E .02 .026 , A RTH .02 .026 F L V E .02.027. F L V E .02 .031 , Kaasa, Anneli M JR I.07 .016 , M JR I.07 .022 , F L V E .02.047, F L V E .02 .074 , M JR I.07 .023, M JR I.07 .024, F L V E .02 .087 M JR I.07 .056 Jufkin, Inga F L K E .0 1 .025, F L K E .0 1 .030, Kaasik, Allend A R F R .02 .012 F L K E .01.031, F L K E .0 1 .032, Kaasik, Marko T C 00.00.011 F L K E .01.033, F L K E .0 1 .039 Kaasik, Priit K K S B .0 1 .005, K K S B .01.024, Jufkin, Juri F L K E .02.051, F L K E .02 .063 , K K S B .05.004 F L K E .02 .092 Kaasik, Ülo M T A T.05.005 Juhansoo, Tiina A R TH .02.011 Kadajane, Tiiu FL P K .02 .058 , SO A H .02 .110 Juhkam, Andres M JR A .02.014. M JR A .02 .025 , Kadastik, Ülle A R N S.01.001 M JR A .02.030, M JR A .02 .031 , Kahu, Sirje FK M F.01 .092 M JR A .02.032, M JR A .02 .033 , Kaing, Helve A R SK .02.004 M JR A .02.035, M JR A .03 .035 , Kaing, Madis TC 00 00 .018 , T C 0 0 .00.022 M JR A .03 .036 , P C 00.00 .026 Kairane, Ceslava A R B K 01 .002, A R B K .0 1.022 Juske, Mare FL P K .02 .042 Kais, Kristjan K K SD 01.006 , K K S D .01 .039. Jänes, Alar F K F E .03 .029 , F K F E .03 .031 , K K SD 01.047 , K K S D .01 .048, F K F E .03 .045 , F K F E .03 .046 , K K SD 01.049 , KK SD .01 139 F K F E .03 .048 , F K F E .03 .053 Kaju, Ramon K K SD 01.003 , KK SD .01 004 Jänese, Anne F L K E .03 .003 , F L K E .03 .011 , Kalamees, Kuulo B G B O 02.003 , B G B O .02.004, F L K E .0 3 .024 B G B O 02 .012, B G B O .02.015 Järv, Jaak F K 00 00.018, F K K M .01 .053, Kalam ees, Rein B G B 0 .0 3 .0 0 7 FK K M 02.001, F K K M .02 .003 , Kalbe, Irja A R N R .01.016 FK K M 02.004 , F K K M .02 .005 , Kalbus, Arne P C 00.00.202 FK K M 02.006 , F K K M .02 .007 , Kalda, Anti A R F R .0 2 .011, A R F R .02 .012, FK K M 02.008 , F K K M .02 .009, A R F R .02 .016 FK KM . 02.010, F K K M .02 .011 , Kaldalu, Niilo B G M R .00 .002 , B G M R .00 003, FK K M 02.012, F K K M .02 .013 , B G M R .00 .006 , B G M R .04 .001 . 4 8 4 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 4 8 4 B G M R .04 .002 , B G M R .04 .010 , F K K M .04 .005 , F K K M .04 .008 , B G M R .04.011 F K K M .04 .010 , F K K M .04 .011 , Kaldaru, Helje M JR A 03.040 , M JR I.02 .039 , F K K M .04 .012 , F K K M .04 .017 , M JR I 07 .012 , M JR I.07 .016 , F K K M .04 .018 , F K K M .04.021, M JR I 07 .025 , M JR I.07 .027 , F K K M .04.027 M JR I 07 .042 , M JR I.07 .043 , Karindi, Maili U S00 .04 .003 M JRI 07 .044 , M JR I.07 .045 , Karing, Peeter B G G G .03.029 M JR I 07 .048 , M JR I.07 .054 , Karis, Alar B G M R .00 .003 B G M R .00.004, M JR I 07 .068 , M JR I.07 .080 , B G M R .00 .006 B G M R .00.007. M JR I 07 .081 , M JR I.07 .082 , B G M R .00 .008 B G M R 00.009, M JR I .07.085, M JR I.07 .087 , B G M R .00 .010 B G M R .0 0 .0 1 1, M JR I.07 .088 B G M R .00 .012 B G M R .00.014, Kalder, Mariann A R SK .02 .004 B G M R .00.015 B G M R .00.016, Kaldjärv. Ele F L K E .0 1 .001, F L K E .0 1 .025, B G M R .00.017 B G M R .00 .018. F L K E .01 .032 , F L K E .0 1 .033 B G M R .00 .019 BG ZH .01.012, Kaldjärv, Klaarika F L G R .03 .032 , FL G R .03 .034 , BG ZH .01.013 BG ZH .01.014, FL G R .03 .072 B G Z H .01 .015 BG Z H .01.016, Kaljum ägi, Karin F L E E .02 .032 , F L E E .02 .035, B G Z H .01.017 BG Z H .01.018, F L E E .02 .052 B G Z H .01 .019 BG ZH .01.021, Kail, Tarmo T C 00.00 .016 B G Z H .01.024 BG ZH .01.025, Kallas, Ade A R FA .02 .032 , A R FA .02 .039 , B G Z H .01.027 BG ZH .04.007, A R FA .02 .042 , A R FA .02 .046 BG ZH .04 .008 BG ZH .04.009, Kallasm aa, Talvi SO PH .00 .008 , SO P H .00.131, BG ZH .0 4 .012 BG ZH .04.013, SOPH.OO. 156 BG ZH .04 .018 BG ZH .04 .019 Kallaste, Epp P C 00.00.141 Kark, Maret F L A J.07.041 F L A J.07 .042 , Kallikorm, Riina A R S K .01 .010 A R S K .01 .033 , F L A J.07 .074 A R S K .01.035 A R SK .01 .037 , Karki, Tõnis A R M B 01.002 A R M B .01.015, A R S K .02 .004 A R S K .02.005 A R M B 01.020 A R M B .01 .022, Kalling, Anne B G M R .04 .008 A R M B 01.023 A R M B .01.030, K allio, Jussi F L E E .06 .014 F L E E .06 .015 , A R M B 01.032 A R M B .01 .033 F L E E .06.017 F L E E .06 .018 , Karlep, Karl SO EP 01.037 SO E P .O l.099. F L E E .06 .019 F L E E .06 .031 , SO EP 01.101 S O E P .O l.102, F L E E .06.033 F L E E .06 .034 , SO EP 01.103 S O E P .02.001, F L E E .06 .039 FL E E .06 .073 , SO EP 02.003 S O E P .02.014, F L E E .06.075 SO EP 02.015 S O E P .02.016, K allis, Krista F L K E .0 1 .030 F L K E .0 1 .032, SO EP 02.024 S O E P .02.027, F L K E .01.052 SO EP 02.028 S O E P .02.029, Kalm, Volli B G G L .03 .005 B G G L .03 .025 , SO EP 02.030 S O E P .02.031, B G G L .03 .027 B G G L .03 .028 , SO E P 02.038 S O E P .02.041, B G G L .03 .030 B G G L .03 .033 , SO EP 02.065 S O E P .02.066, B G G L .03 .035 B G G L .03 .042 S O E P .02.073 Kalmre, Eda FL K N .01.020 Karma, Otto M JR I.02 .014 M JR I.02 .020, Kalmus, Veronika SO Z U .03 .009 SO ZU .03 .083 , M JR I.02.021 M JR I.02 .032 , SO Z U .03.141 M JR I.02 .033 M JR I.02 .034 , Kalnin, Sinaida M JR A 01.001 M JR A .01 .002 , M JRI. 02 .035 M JR I.02 .037, M JR A 01.006 M JR A .01 .010, M JR I.02 .038 M T R M .01.011, M JR A 01.032 M JR A .01 .035, M T R M .01.013 M T R M .01.014, M JR A 01.040 M JR A .01 .041, M T R M .01.019 M JR A 01 .042 M JR A .01 .043, Karolin, Liina F K F E .01 .044 M JR A 01.044 M JR A .01 .049 Karro, Enn B G G L .03 .003 , B G G L .03 .022 , Kais, Aldo SO E P.O l.093 B G G L .03 .025 , B G G L .03 .027 , Kalvet, Tarmo SOAH 01.018 SOZU. 03 .069 B G G L .03 .030 , B G G L .03 .033 , Kama, Priit O IEO 04.002 O IE 0 .0 5 .0 1 7 B G G L .03 .035 , B G G L .03 .042 Kangilaski, Jaak FLA J. 00.001 F L A J.00 .008 , Karro, Helle A R N S.01 .001, A R N S.01.008 F L A J 0 5 .009 F L A J.05 .010 , Karu, Gunnar-Raimond F K M F .0 1 .001, F K M F .01 .004. FLA J. 05 .013 F L A J.05 .014 , FK M F.01 081 FLA J 05 .017 F L A J.05 .018 , Karu, Katrin F L V E .02.007, FL V E .02 .017 FL A J 0 5 .019 F L A J.05 .036 , Karu, Külliki A R K A .01 .001, A R K A .01 .045, FLA J. 05 .038 F L A J.05 .039 , A R K A .01 .047, A R K A .01 .048 FLA J. 05 .044 F L A J.05 .047 Kasak, Enn FL K N .01.032 Kangro, Raul M TM S 02.001 M T M S.02 .010 , Kasak, Lagle B G M R .03.002 M TPM 0 6.030 M T PM .06.031, Kase, Aili M JR I.03 .009 , M JR I.03 .040 , M TRM 01.005 M T R M .01 .009 , M JR I.03 .041 , M JR I.03 043, M T R M .02.017 M JR I.04 .022 , M JR I.04 .028 , Kangro, Urve M TPM .06.001 M T PM .06.002 M JR I.04 .029 Kanter, Hele SO PH .00.205 Kasekamp, Andres Ilmar S O P L .01.019. SO P L .01 .092 , Kapsi, Ülle SOPH.OO. 109 S O P L .02.035, SO P L .02 .036 , Karelson, Ello-Rahel A R B K .01.001 A R B K .0 1 .010, SO P L .02.037 A R B K .0 1 .022 Kasemaa, Kalle U S00 .05 .004 . U S 00 .05 .010 , Karelson, Kalle K K S B 0 2.008 , K K S B .02.033 U S00 .05.013 Karelson, Maire ARNH. 01.002, A R N H .01.003, Kasem ets, Kristiina M JJV .03 .001 . M JJV .03 .015 , ARNH 01 .004 , ARN H .01 .010 , M JJV .03.021. M JJV .03 .070 , ARNH 01 .013 , A R N H .01.024 M JJV .03.071. M JJV .03 .072 , Karelson, Mati FK K M . 01 .023 , F K K M .01 .026, M JJV .03.077. M JJV .03 .090 , FK K M 01.053 , F K K M .04 .002 , M JJV .03.092. M JJV .03 .095 , 485 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 485 M JJV .03 .098 , M JJV .0 4 .0 2 3 , A RTH .02.006. A RTH .02.009, M JJV .04.025 A RTH .02.011, A RTH .02.013, Kaseorg, M erike M JR A .05.001, M JR A .05 .002, A R TH .02.015, A RTH .02.016, M JR A .05.031, M JR A .05 .032, A R T H .02.018, A RTH .02.019, M JR A .05.033, M JR A .05 .034 , A RTH .02.022, A RTH .02.023, M JR A .05 .035, M JR A .05 .037 A R T H .02.024, ARTH. 02.026, Kasik, Reet FL E E .02 .009 , F L E E .02 .017 , A RTH .02.028 FL E E .02 .037 , F L E E .02 .058 , Kikas, Eve SOPH .00 .010 . SO PH .00.016, F L E E .02 .072 , F L E E .02 .073 , SOPH 00.045, SOPH .00.077, F L E E .02 .074 SOPH 00.119, SO PH .00.120, Kask, Kaia M JR A .03 .012 , M JR A .03 .013 , SOPH 00.172, SOPH .00.185, M JR A .03 .019 , M JR A .03 .031 , SOPH 00.204, SOPH .00.205, M JR A .03 .035 , M JR A .03 .036 , SOPH 00.218, SOPH .00.222 M JR A .03 .037 , M JR A .03 .038 , Kikas, Jaak FKM F. 01.028, FK M F.01.029, M JR A .03 .039 , M JR A .03 .048 FKM F. 01.051, FK M F.01.069, Kask, Tiit P C 00.00 .064 , P C 00.00 .065 , FK M F. 01.071, FK M F.01.082, P C 00.00 .119 , P C 00.00.162 FK M F. 01.088, FK M F.01.090, Kastepõld, Kaia SO PH .00 .088 , SO P H .00.109, FKM F. 01.091, FK M F.01.093, SO P H .00.158 FK M F.01.094 Kattel, Rainer SO A H .01 .106 Kikas, Ülle F K K F.03.048 Kaugia, Silvia O IA 0 .0 6 .0 0 1 , O IA O .06 .002, Kikerpill, T iina FLEE 04.057, FL E E .04.059, O IA 0 .0 6 .0 0 7 FL EE 04.070, FL E E .04.075 Kaur, Sirje A R N H .01.002, A R N H .01.003, Kilk, Ann BG M R 00.003 , B G M R .00.004, A R N H .01.004, A R N H .01.007, B G M R 00.006, B G M R .00.007, ARN H .01.013 B G M R 00.008 , BG M R .00.009, Keevallik, Juta F L A J.05 .006 , F L A J.05 .009 , BG M R 00 .010, B G M R .00.011, F L A J.05 .011 , F L A J.05 .012 , B G M R 00 .012, B G M R .00.014, F L A J.05 .014 , FL A J.05 .033 , B G M R 00.015 , B G M R .04.002, F L A J.05 .038 , F L A J.05 .039 BG M R 04.003, B G M R .04.010, Keis, Heldur F K F E .03 .005 , F K F E .03 .006 , B G M R .0 4 .0 1 1 F K F E .03 .015 , F K F E .03 .016 , Kilp, Mati M T PM .01.003, M TPM .01.012, F K F E .03 .017 , F K F E .03 .018 , M TPM .01.021 F K F E .03 .021 , F K F E .03 .022 , Kingisepp, Margus 0 1 E 0 .0 4 .0 5 7 F K F E .03 .025 , F K F E .03 .031 , Kingisepp, Peet-Henn A R F S .0 1 .016 A R F S .01.018, F K F E .03 .032 , F K F E .03 .037 , A R F S .0 1 .030 A R F S.01.031, F K F E .03 .046 , F K F E .03 .052 A R F S.01.037 Kelk, Helli-Taevola K K S B .05 .016 Kingisepp, Valve-Liivi F L E E .02.003 FL E E .02.005, Keller, Margit SO Z U .03 .037 , SO Z U .03 .044 , F L E E .02.009 FL E E .02.051, SO Z U .03.061, SO Z U .03 .064 , F L E E .02.062 FL E E .02.083 SO Z U .03 .118 , SO Z U .03 .120 , Kink, Kristel F L K U .01 .031 FL K U .01 .036, SO Z U .03 .121 , SO Z U .03 .142 FL K U .01.052 FL K U .01.058 Kenkmann, Paul S O S S .01 .047 , S O S S .01 .048 , Kinks, Reet A R N R .01.016 S O S S .02 .001 , S O S S .02 .002 , Kinnunen, Riku M JRI 07.033 M JR I.07.035, S O S S .02 .006 , S O S S .02.061 M JRI 07.062 M JR I.07 .065 . Kepler, Kalle F K E F .02 .003 , F K E F .02 .028 , M JRI 07.067 M JR I.07 .071 , F K E F .02.043 M JRI 07 .077 M JR I.07.089, Kergandberg, Eerik O IA O .01 .012 , O IA O .03 .002 , M JRI 07 .090 M JR I.07.091 O IA O .03 .008 , O IA O .03 .009 Kirejev, Vladimir N C00 00 .090 N C 00.00 .185 , Kerikmäe, Tanel E C 00.00 .004 , E C 00.00 .016 , N C00 00 .186 N C 00.00.272 O IA O .07 .001 , O IA O .07 .003 , Kirk, Anne BGZH 01.010 BG ZH .01.023, O IA O .07 .005 , O IA O .07 .010 , BGZH 01.025 BG ZH .03.004, O IA O .07 .011 , O IA O .07.014, BGZH 03 .006 BG ZH .03.013, O IA O .07 .015 , O IE 0 .0 2 .0 1 0 , BGZH 03 .017 BG ZH .03.023, O IE 0 .0 5 .0 1 7 BGZH 03 .024 BG ZH .03.030, Kem, Katrin F L E E .02 .022 , FL E E .02 .036 , BGZH 03.031 BG ZH .03 .032 , F L E E .02 .039 , FL E E .02 .042 , BG ZH .03 .034 F L E E .02 .088 Kirs, Juho BG G L 01.011 BG G L.01 014, Kiho, Jüri M T A T .03 .003 , M T A T .03 .026 , BG G L 01 .018 B G G L .01 .019, M T A T .03 .043 , M T A T .03 .086 , BG G L 01.020 BG G L.01 021, M T A T .03 .089 , M T A T .03 .094 , BG G L 01 025 BG G L.01 026, M T A T.03.100 BG G L 01 033 B G G L .01 .035, Kiho, Ulvi A R T 0 .0 1 .0 1 8 BG G L 01 .037 BG G L.01 040, Kiibus, Tiina P C 00.00.072 BG G L 01.041 B G G L .01 .042, Kiidjärv, Donald O IA O .03 .004 BG G L 01 .046 BG G L .03 .024 , Kiik, Riina SO A H .02 .014 , SO A H .02 .032 , BG G L .03 .038 SO A H .02.041, SO A H .02 .042 , Kirsimäe, Kalle B G G L .01 .002 B G G L .01 .033, SO A H .02 .072 , SO A H .02 .074 , B G G L .01 .035 B G G L .01 .037, SO A H .02 .075 , SO A H .02 .095 , B G G L .01 .043 B G G L .03 .001, SO A H .02 .096 , SO A H .02 .097 , B G G L .03 .024 B G G L .03 .037, SO A H .02 .098 B G G L .03 .038 BG G L .03 .042 Kiis, Karin SO A H .02.043 Kirss, Anne A R N S.01.001 Kiisverk, Kati E C 00.00 .006 Kirss, Fred A R N S.01.001 Kiivet, Raul-Allan A RTH .01 .054 , A RTH .01 .056 , Kisand, Kai A R M P.02 .004 , A R M P.02.013, A R T H .01.057, A R T H .01.058, A R M P.02 .014 , A R M P.02.015, A R T H .01.078, A R TH .02 .004 , A R M P.02.016 486 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 486 Kisand, Kalle A R M P.02 .003 , A R M P .02 .004 , Kokk, Katrin M T PM .05 .013 , M T PM .05.014. A R M P.02 .006 , A R M P .02 .011 , M T PM .05 .041 , M T PM .05.043, A R M P .02 .012 , A R M P .02 .013 , M T PM .05 .044 , M T PM .05.046 A R M P.02.015 Kokk, Kersti A R A N .01 .017 , A R A N .01.018 Kisand, V eljo BG Z H .02 .006 Kokla, Jüm as U S 0 0 .05 .007 , U S 00 .05.008 K isseljova, Ljubov F L V E .0 3 .0 1 1 , F L V E .0 3 .0 1 4 , Kolk, Alar M JJV .03 .079 , M JJV .03.086 F L V E .03 .038 , F L V E .03 .039 , Kolk, Enno M T P M .03.001, M TPM .03.002, F L V E .0 3 .0 4 4 , F L V E .03 .082 , M T P M .03.003, M T PM .06.001. F L V E .03 .087 , F L V E .03 .092 , M T P M .06.002, M TPM .06.003, F L V E .03 .099 , F L V E .0 3 .100, M T PM .06 .008 , M TPM .06.013, F L V E .0 3 .110, F L V E .0 3 .111, M T PM .06 .017 , M TPM .06.030. F L V E .0 3 .112, F L V E .0 3 .113, M TPM .06.031 F L V E .0 3 .114, F L V E .0 3 .116, Kolk, Helgi A R S K .05 .001 , A R S K .05.004, F L V E .0 3 .118, F L V E .0 3 .119, A R S K .05 .005 , A R S K .05.006. F L V E .0 3 .121 A R S K .05.007 Kits, Luule A R S K .05 .001 , A R S K .05 .004 , Kolk, Madis FL K N .03 .049 , FL K N .03.101 A R S K .05 .005 , A R S K .05 .006 Kolk, Rein A R K A .0 1 .001, A R K A .01 .036, Kitsing, Maie F L P K .02 .073 A R K A .01 .048 Kitus, Eva P C 00.00 .038 , P C 00.00 .137 Kolka, Indrek F K T F .0 1.026 Kivastik, Jana A R F S .0 1 .016, A R F S .01 .031 , Koll, Iive A R S T .0 1 .020, A R S T .0 1 .036 A R F S .0 1 .032 Kollist, Hannes B G M R .07.006 Kivastik, Toomas A R F R .01 .034, A R FR .03 .007 , Kollo, Tõnu M T M S.01 .008 , M TM S.01 037, A R F R .03 .012 M T M S.01 .054 , M T M S.01.055, Kivi. Lea O IA O .O l.015 M T M S.01 .062 , M T M S.02.011 Kivi. S irje B G M R .00 .002 , B G M R .00 .015 , Kollom , Anu B G B 0 .0 2 .0 2 4 B G M R .06 .004 , B G M R .06 .008 , Kolts, Ivo A R A N .01.015, A RA N .01.018 B G M R .06 .009 Kommer, Anneli FL P K .02.072 Kivil, Allar K K S D .01 .011 , K K SD .01 .012 , Kompus, Tiina SO PH .00.178 K K S D .01 .013 , K K S D .0 1 .107, Konovalov, V jatšeslav N C 00.00 .122 , N C 00.00.126, K K S D .0 1 .108, K K S D .0 1 .111, N C 00.00 .127 , N C 00.00.128, K K S D .0 1 .112, K K S D .0 1 .121, N C 00.00 .129, N C 00.00.178, K K S D .0 1 .122, K K S D .0 1 .124, N C 00.00 .179, N C 00.00.201, K K S D .0 1 .125, K K S D .0 1 .142, N C 00.00 .255 , N C 00.00.256 K K SD .02 .004 Konsa, Kurmo F L A J.02 .007 , F L A J.02.029, Kivilo, M aarit FL G R .02 .226 F L A J.02 .031 , F L A J.02.032, Kiviorg, M erilin O IA O .07 .001 , O IA O .07 .005 , F L A J.02.045 O IA 0 .0 7 .0 0 7 Konsa, Marge F L A J.01.040 Kivirüüt, Ene A R K R .0 1 .001, A R K R .0 1 .002 Konstabel, Kenn SO PH .00.046 Kivisaar, M aia B G M R .00 .002 , B G M R .00 .003 , Kontor, Ana SO EP.O l. 103, SO E P .02.015, B G M R .00 .004 , B G M R .00 .007 , SO E P .02 .016 , SO E P .02.024. B G M R .00 .008 , B G M R .00 .009 , SO E P .02.038 B G M R .0 0 .0 1 1, B G M R .00 .012 , Koolm eister, Indrek SO ZU .01.042 B G M R .00 .014 , B G M R .00 .015 , Koorits, Aksel F K F E .0 1 .061 B G M R .03 .001 , B G M R .03 .011 , Koorits, Katrin FL K E .02 .013 , F L K E .02.016, B G M R .03 .012 , B G M R .03 .030 FL K E .02 .024 , F L K E .02.037, K ivisik, Ene M JJV .03 .020 F L K E .02.039 Kivisild, Toomas B G M R .02.018 Koorits, M arje SO E P .O l.029, SOEP.Ol 031, K ivistik, Am e K K S D .0 1 .123 SO E P .O l.063, SO E P .01.081, Kivistik, Jaan U S 0 0 .02 .003 , U S 0 0 .02 .007 S O E P .O l.115, SO E P .02.072 Kivistik, Kadri S O E P .O l.118 Koppel, Andres B G B O .04.029 Klaas, Birute F L E E .02 .025 , F L E E .04 .029 , Koppel, Ilmar F K K M .01 .001, F K K M .01 .003, F L E E .04 .060 , F L E E .04 .069 , F K K M .01 .020, F K K M .01.021, F L E E .04 .072 , F L E E .04 .076 F K K M .01 .022, F K K M .01 .023, Klaas, Urmas FL A J.0 3 .016 , F L A J.03 .036 , F K K M .01 .024, FK K M .01 .025, F L A J.03 .039 , F L A J.03 .105 F K K M .01 .026, FK K M .01 .029, Klaassen, Olaf-M ihkel F L A J.06 .092 , F L A J.0 6 .110 F K K M .0 1 .030, F K K M .01.033, Koidu, Kristina M JJV .02 .047 , M JJV .03 .026 , F K K M .01 .037 , F K K M .01 .039, M JJV .03 .037 , M JJV .03 .062 F K K M .01 .040, F K K M .01.041, Koit, Mare F L E E .08 .022 , F L E E .08 .023 , F K K M .0 1 .042, F K K M .01 .045, F L E E .08 .032 , M T A T .03 .009 , F K K M .01 .046 , F K K M .01.053 M T A T .03 .034 , M T A T .03 .036, Koppel, Inga F L K E .0 1.033, F L K E .01 .042, M T A T.03 .038 , M T A T .03 .099 , F L K E .0 1.044 M T A T .05 .052 , M T A T.05.059, Koppel, Taive A R S T .0 1 .045, A R S T .0 1 .053 M T A T .05 .068 Koreinik, Kadri S O S S .02 .057 , S O S S .02.058 Kokassaar, Urmas A R B K .0 1 .019, A R B K .0 1 .020, Korge, Hans F K E F .01 .004 . F K E F .01.006. B G M R .09 .006 , B G M R .09 .023 , F K E F .01 .007 , F K E F .01.010, B G M R .09 .068 , B G M R .09 .069 , F K E F .01 .022 , F K E F .04.001 B G M R .09 .070 , B G M R .09.075 Korrovits, Andres A R S T .0 1 .020, A R S T .0 1.036, Kokk, Am e M T P M .06.001, M T P M .06.002, A R S T .0 1 .049 M T P M .06.030, M T P M .06.031, Kortteinen, Juhani ECOO.OO.OlO, E C 00.00 .016 , M TPM .07.005 O IA O .07 .016 , O IA O .07 .017 Kokk, Heino F K K M .01 .019, F K K M .01 .027, Koskel, Säde M T M S.01 .012 , M T M S.01 .017 , F K K M .01 .028, F K K M .01 .034, M T M S.01 .050 , M T M S.01 .051 , F K K M .01 .035, F K K M .01 .043, M T M S.01 .060 , M T M S.01.061 F K K M .01 .044 Kostabi, Leili F L G R .0 1 .005, F L G R .0 1 .043, 4О0О'Г, О О < О 487 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 487 F L G R .0 1 .045 F L P K .02 .076 , FL PK .02 .077 , Kostandi, Jelisaveta F L V E .02 .009 , F L V E .02 .015 , FL PK .02 .079 F L V E .02 .018 , F L V E .02 .021 , Krusealle, Jüri M JJV .0 3 .0 0 1 , M JJV .03.021, F L V E .02 .023 , F L V E .02 .027 , M JJV .03.081 F L V E .02 .035 , F L V E .02 .036 , Kruusimaa, Terje F L E E .06.054 F L V E .02 .037 , F L V E .02 .038 , Kruuspere, Piret FLK N .03.037 F L V E .0 2 .040 Kruustükk, Katrin A R K R .01 .008 . A R K R .01.018, Kraav, Eeva T C 00 .00 .025 A R K R .01.019 Kraav, Inger F L P K .01 .014 , F L P K .0 1 .016, Kudrjavtsev, Juri F L V E .02.003, F L V E .02.016, F L P K .01 .017 , F L P K .0 1 .032, FL V E .02 .023 , F L V E .02.027, F L P K .0 1 .037 , F L P K .0 1 .038, F L V E .02 .052, FL V E .02 .056 F L P K .0 1 .042 , FL P K .01 .049 , Kukk, Erich B G B O .O l.005, B G B O .01.008, F L P K .01 .050 , FL P K .01 .056 , B G B O .O l.009, B G B O .O l.020 F L P K .01 .074 , F L P K .0 1 .076, Kukk, Kai SO E P.O l.062 F L P K .01 .079 , FL P K .01 .081 , Kukk, Peeter F K E F .02.064 F L P K .01 .084 , F L P K .0 1 .085, Kukk, Terje A R N H .01.024 F L P K .01 .090 , FL P K .01 .091 , Kukli, Kaupo F K E F .01 .010 , FK E F .01.022 FL P K .01 .093 , F L P K .0 1 .094, Kukner, Andres A R TO .O l.018 F L P K .0 1 .100, F L P K .0 1 .101, Kull, Ain B G G G .03 .022 , BG G G .03.051, F L P K .0 1 .103, F L P K .0 1 .105, BG G G .03.053 F L P K .0 1 .106, F L P K .0 1 .107, Kull, Ants O IE 0 .0 4 .0 2 2 F L P K .0 1 .108, F L P K .0 1 .113, Kull, Ingrid A R S K .0 1.034 F L P K .0 1 .117, F L P K .0 1 .123, Kull, Irene O IA 0 .0 6 .0 1 3 , O IE 0 .0 4 .0 0 3 , F L P K .0 1 .124, F L P K .0 1 .127, O IE 0 .0 4 .0 3 8 , O IE 0 .0 4 .0 5 4 , FL P K .02 .048 , F L P K .02 .049 , O IE 0 .0 4 .0 5 5 , O IE 0 .0 4 .0 5 6 , F L P K .02 .050 , F L P K .02 .053 , O IE 0 .0 5 .0 1 7 FL P K .02 .064 , F L P K .02 .065 , Kull, Kalevi SO S E .O l.029, SO SE .O l.058, FL P K .02 .075 , FL P K .02.081 SO S E .O l.090, SO SE .O l.094, Kreegipuu, Kairi SOPH.OO. 107, SOPH.OO. 157, S O S E .O l.104, S O S E .O l.108, SOPH.OO. 189 S O S E .O l.119. S O S E .O l.120 Kreegipuu, Maie SOPH.OO.Oll, SO PH .00 .038 , Kull, Mart A R K R .01 .001 , A R K R .0 1.002, SO P H .00.103, SOPH.OO. 108, A R K R .0 1.003, A R K R .0 1.007, SOPH.OO. 113, SOPH.OO. 114, A R K R .01 .008 , A R K R .0 1.014, SOPH.OO. 115, SOPH.OO. 116, A R K R .01 .015 SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, Kull, M erike FL P K .01 .086, K K S B .06.006, SOPH.OO. 133, SO PH .00 .217 , K K S B .06 .010 , K K S B .06 .011 , SO PH .00 .222 K K S B .06 .012 , K K SB .06 .013 , Kreis, Kadi SO Z U .03 .045 K K S B .06 .014 , K K S B .06.015, Kreitsmann, Aino T C 0 0 .0 0 .0 0 6 K K S B .0 6 .0 1 6 , K K S B .06.022, Kriipsalu, Mait T C 0 0 .0 0 .0 1 9 K K S B .06 .025 , SOPH.OO.155 Kriisa, Raili M JJV .0 3 .0 0 1 , M JJV .03 .015 , Kull, Olevi B G B O .03 .006 , B G BO 04.013, M JJV .03 .049 , M JJV .03 .050 , B G B O .04 .015 , B G B O .04.016, M JJV .0 3 .0 5 1 , M JJV .0 3 .0 5 4 , B G B O .04 .026 , B G B O .04.027. M JJV .03 .077 , M JJV .03 .090 , B G B O .04.030 M JJV .03 .092 Kullerkupp, Kai O IE 0 .0 4 .0 0 2 , O IE 0 .0 4 .0 5 4 Kriiska, Aivar F L A J.0 1 .006 , F L A J.01 .011 , Kulmar, Tarmo U S 00.06 .001 , U S00.06 .013. F L A J.0 1 .013 , F L A J.01 .017 , U S00 .06 .019 . U S00.06 .058, F L A J.0 1 .021 , F L A J.01 .030 , U S00 .06 .063 , U S00.06 .064 F L A J.0 1.042 Kulu, Hill B G G G .02 .027 , BG G G .02.041, Krikk de Mateo, Sirje-M aie F L A J.06 .025 , F L A J.06 .046 , BG G G .02 .053 , BG G G .02.054 F L A J.06 .071 , F L A J.06 .080 Kulu, Liina E C 00.00 .019 , M JJV .04.013, Krikmann, Arvo F L K N .01 .026, F L K N .01 .027, M JJV .04 .021, M JJV .04.031, F L K N .01 .028, F L K N .01 .029 M JJV .04 .035, M JJV .04.036, Krikmann, Ott F K M F .0 1 .002 , F K M F .01 .003, M JJV .04 .037 , M JJV .04.038, F K M F .0 1 .007, F K M F .01 .031 , M JR I.03 .016 F K M F .01 .072, F K M F .0 1 .073, Kurg, Ants B G M R .00.002 FK M F .01 .074 , F K M F .01 .075 , Kurg, Ants B G M R .01 .001 , B G M R .01.002 F K M F .01 .077 Kurs, Ott BG G G .01 .045, B G G G .01.048, Krinal, Jaan P C 00.00 .140 B G G G .01 .061, B G G G .01.065, Krinal, Vainer M JR I.0 3 .039 , M JR I.03 .041 , B G G G .02 .008 , B G G G .02.025. M JR I.0 4 .022 , P C 00.00 .017 , B G G G .02 .039 , BG G G .02.040, P C 00.00 .166 , P C 00.00 .168 B G G G .02 .057 , BG G G .02.058 Krispin, Tõnu A R M B .0 1 .015, A R M B .01 .020 , Kurvet-Käosaar, Leena F L G R .01 .007, FLK N .02.001, A R M B .01 .021 , A R M B .01 .022 , FL K N .02 .002 , FL K N .02.012, A R M B .01 .025, A R M B .0 1 .026, FL K N .02 .026 , FLK N .02.027, A R M B .01.033 FL K N .02 .040 , FLKN .02.041 Krot, Irina N C 00.00 .102 Kurvits, Roosmarii SO ZU .O l.076, SO Z U .03.026 Krull, Edgar FL P K .01 .076 , F L P K .0 1 .100, Kurvits, T iia B G G L .01 .011, B G G L .03.024, F L P K .0 1 .101, F L P K .0 1 .113, BG G L .03.038 F L P K .02 .001 , F L P K .02 .011 , Kustavus, Kerly A R F A .01 .008, A R FA .01.038 FL P K .02 .022 , F L P K .02 .023 , Kuznetsova, Inga F L K E .0 1 .001, F L K E .0 1 .016, FL P K .02 .043 , F L P K .02 0 4 4 ’ F L K E .01 .025 F L P K .02 .049 , F L P K .0 2 .0 5 0 ’ Kuzovkina, Tatjana F L V E .0 3 .121, F L V E .0 3 .124, FL P K .02 .051 , FL P K .02 .052 , F L V E .0 3 .127 F L P K .02 .053 , FL P K .02 .068 , Kutman, Martin K K S D .01 .083 , K K SD .01.084, 488 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 488 K K S D .0 1 .086 , K K S D .01 .087 , FL P K .0 1 .077 , F L P K .01 .079, K K S D .0 1 .088, K K S D .0 1 .135, FL P K .01 .0 8 1 , FL P K .01 .085 , K K S D .0 2 .001 , K K S D .03.001 F L P K .0 1 .086 , F L P K .0 1 .091, Kutsar, Dagmar SO A H .02 .067 , S O S S .01 .047 , F L P K .0 1 .093 , FL P K .01.094, S O S S .01 .048 , S O S S .02 .027 , FL P K .0 1 .100 , FL P K .01.101, S O S S .0 2 .0 3 1 , S O S S .02 .032 , F L P K .0 1 .103, F L P K .0 1 .105, S O S S .02 .039 , S O S S .02 .044 , FL P K .01 .1 0 6 , F L P K .0 1 .107, S O S S .02 .062 , S O S S .02 .063 , F L P K .0 1 .108, FLPK .01 113, S O S S .02 .064 , S O S S .02 .065 F L P K .0 1 .117, FL P K .01.127, Kutsar, Toomas A R S K .0 1 .034 F L P K .02 .048 , F L P K .02.053, Kuuben, Indrek F L A J.02 .003 F L P K .02 .064 , FL P K .02.065, Kuura, Arvi P C 00.0 0 .057 , P C 00.00 .132 F L P K .0 2 .074 , FL P K .02.075 Kuura, Arvi P C 00.0 0 .019 , P C 00.00 .100 , Kõiv, M ait F L A J.07 .003 , F L A J.07.045, P C 00.00 .155 F L A J.07 .069 , F L A J.07 .083, Kuus, Eha A R S K .0 5 .001 , A R S K .0 5 .003 , F L A J.07 .092 , F L A J.07 .093, A R S K .0 5 .004 , A R S K .0 5 .005 , F L A J.07 .107 A R S K .0 5 .006 Kõiva, Mare F L K N .01.022 Kuus, Henn F K K M .01 .005 , F K K M .01 .006 , Kõks, Sulev A R F S .0 1 .006, A R F S .01 .036 F K K M .01 .007 , F K K M .01 .008 , Kõljalg , Siiri A R M B .0 1 .009, A R M B .01 .015, F K K M .01 .019 A R M B .01 .022 Kuuse, Reet A R S K .0 2 .004 , A R S K .02.005 Kõljalg, Urmas B G 0 0 .0 0 .0 0 3 , B G B O .02.024. Kuuse. Sulev B G M R .06 .002 B G B O .02.026 Kuusemets, Valdo B G G G .0 3 .019 , B G G G .03 .047 , Kõre, Jüri E C 00 .00 .005 , SO A H .02.001, B G G G .03 .064 SO A H .02 .003 , SO A H .02.008, Kuusik, Andres M JJV .04 .012 , M JJV .04 .013 , SO A H .02 .009 , SO A H .02.011, M JJV .04 .015 , M JJV .04 .029 SO A H .02 .095 , SO A H .02.096, Kuusik, Jaan T C 00.00 .023 SO A H .02 .097 , SO A H .02.107 Kuusik, Martin M JR A .03 .025 Kõresaar, Ene F L A J.04 .003 , F L A J.04.009, Kuusk, Margit F L E E .06 .040 , F L E E .06 .054 F L A J.04 .027 , F L A J.04.028, Kährik, Anneli B G G G .02.025 F L A J.0 4 .0 3 1 , F L A J.04 .042 Kährik, K aja F L G R .0 1 .069, F L G R .0 1 .137, Kõrgesaar, Ester M JR A .0 1 .014, M JR A .01.018, F L G R .04 .224 , F L G R .04 .225 M JR A .01 .021 , M JR A .01 .035, Kämmerer, Thomas U S 0 0 .06 .010 , U S 00 .06 .028 , M JR A .0 1 .040, M JR A .01 .041, U S 00 .06 .034 , U S00 .06 .035 , M JR A .0 1 .042, M JR A .01 .043, U S 0 0 .06 .036 , U S 00 .06 .041 , M JR A .01 .044 U S 0 0 .06 .051 , U S 0 0 .06 .057 , Kõrgesaar, Jaan S O E P .01 .001 , SO E P .01.002, U S 0 0 .06 .061 , U S 00 .06 .062 S O E P .O l.003, SO E P.O l.037, Kärk, Lauri FL K U .00 .077 , F L K U .00 .078 SO E P .O l.054, SO E P.O l.058, Kärmik, Toomas T C 00.00 .033 SOEP.Ol .059, SO E P.O l.060, Kärner, Erika F L G R .0 4 .056 , F L G R .0 4 .153, SOEP.Ol .061, SO E P.O l.062, F L G R .0 4 .155, FL G R .04 .251 , S O E P .O l.063, SO E P.O l.070, F L G R .04 .252 SO E P .O l.096, SO E P.O l.097, Kärner, Eve F L K U .00 .089 , F L K U .00 .090 , S O E P .O l.099, SO E P .O l.101, F L K U .00.091 S O E P .O l.102, SO E P .O l.103, Kärner, Jüri BG ZH .0 1 .012 , BG Z H .01 .013 , SO EP.O l . 107, SO EP 01.108, B G Z H .01.014, BG ZH .01 .015 , SOEP.OL 118 B G Z H .01.016, B G Z H .01 .017, Kõrgesaar, Riina SO E P .O l.103 B G Z H .01 .018, BG Z H .01 .019 , Kõrv, Janika A R N R .0 1.005, A R N R .01.014, BG ZH .0 4 .003 , BG Z H .04 .004 , A R N R .01 .016, A R N R .01.025 BG ZH .0 4 .005 , BG Z H .04 .007 , Kõrvel, Mairi F L V E .0 1 .005. FL V E 01.017, BG ZH .0 4 .008 , BG Z H .04 .009 , F L V E .0 1 .020, F L V E .01 .027, BG ZH .0 4 .010 , B G Z H .04.012, F L V E .01 .045 , F L V E .0 1 .050 BG ZH .04 .013 , BG Z H .04 .014 , Köss, T iia F L K N .0 1.023, FL K N .01.024 BG ZH .0 4 .016 , BG ZH .04 .017 , Külaots, Anneli EC 00.00.005 BG ZH .04 .018 , BG ZH .04 .019 , Külm, M arje SO E P .O l.088, SO E P .01.095, BG ZH .04 .020 , BG ZH .04.021 SO E P .02.038 Kärner, Silva T C 00 .00 .004 Külm, Rein F L K U .01 .043 Kärtner, Piret F L G R .0 1 .041 Külmoja, Irina F L V E .02 .013 , F L V E .02.023, Käsper, Enn A R S T .0 1 .001, A R S T .0 1 .032 F L V E .02 .024 , F L V E .02.027, Käärd, Arvo T C 0 0 .0 0 .0 2 8 , T C 0 0 .00 .029 F L V E .02 .035 , F L V E .02.036, Käärik, Ene M T M S.01 .006 , M T M S.01 .007 , F L V E .02 .037 , F L V E .02.038. M T M S.01 .011 , M T M S.01 .017 , F L V E .02.055 M T M S.01 .018 , M T M S.01 .050 , Künka, Hans M JJV .03 .023 , M JJV .03.024, M T M S.01 .051 , M T M S.01 .063 M JJV .03 .027 , M JJV .03 .036 . Käärik, Henn S O S S .01 .023 , S O S S .01 .039 , M JJV .03 .071 , M JJV .03.080 S O S S .01 .040 , S O S S .01 .041 , Künnap, Ago F L E E .07 .007 , F L E E .07 .010 , S O S S .01 .047 , S O S S .01 .048 , F L E E .07 .012 , F L E E .07 .022 , S O S S .01 .049 , S O S S .01 .050 F L E E .07 .037 , F L E E .07.038. Kõiv, Anne SO E P .O l.027, SO E P .O l.063 F L E E .07 .039 , F L E E .07.041, Kõiv, Kristi F L P K .01 .015 , F L P K .01 .017 , F L E E .07 .042 , F L E E .07.043, FL P K .0 1 .030 , F L P K .0 1 .032, F L E E .0 7 .0 7 4 , F L E E .07 .097 F L P K .01 .049 , F L P K .01 .050, Laagus, Aino F L E E .04 .003 , FL E E .04 .005 , F L P K .0 1 .052 , F L P K .01 .058, F L E E .04 .035 , F L E E .04 .036 . F L P K .0 1 .059, FL P K .01 .071 , F L E E .0 4 .048 , F L E E .04 .051 , F L P K .0 1 .072 , F L P K .01 .076, F L E E .04 .070 , F L E E .04 .073 , 489 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 489 FL E E .04 .091 , FL K N .01.011 S O Z U .0 3 .1 17, SO Z U .03 .126, Laak. T iia SOPH. 00 .002 SO Z U .03 .128. SO Z U .03 .133, Laan, Maris B G M R .01 .003 SO Z U .03.135 Laan, Matti F K E F .0 1 .003, F K E F .0 1 .004, Leesik, M eelis F L G R .O I.020, FL G R .O I.033, F K E F .01 .006 , F K E F .0 1 .023 F L G R .01 .036 , FLGR.OI 128, Laan, Valdis M TPM .01 .005 , M T P M .01.007, FLG R.O I. 133, FLG R.O I. 134, M T P M .01.021 F L G R .O I.135, F L G R .O I.141, Laane, Elmut A R K A .01 .020, A R K A .01 .046 FLGR.OI . 148, FL G R .04 .224 , Laanemets, Lii T C 00.00 .031 F L G R .04.225 Laanetu, Nikolai BG ZH .03 .028 , BG Z H .03 .0 2 9 Leesment, Heiki O IEO .04 .016 , O IEO .04.061 Laar, Malle F L G R .04 .199 , F L G R .04 .200 , Lehis, Lasse O IA O .05 .008 , O IA O .05.029, F L G R .04 .204 , F L G R .04 .205 O IEO .05.017 Laas, Anu S O S S .0 2 .0 3 5 , S O S S .02 .036 , Lehtsaar, Tõnu E C 00.00 .005 , U S00 .03 .002, S O S S .02 .046 U S00.03.024 Laats, Alar U S 00 .02 .013 , U S 00 .02 .016 , Leibov, Roman FL V E .03 .013 , FL V E .03 .014 , U S 0 0 .02 .027 , U S 0 0 .02 .028 , F L V E .03 .047 , FL V E .03 .049 , U S 00 .02.031 F L V E .03 .072 , FL V E .03 .076 , Labotkin. Katrin A R S K .01 .034 F L V E .03 .099 , F L V E .0 3 .100, Laido, Hille F L G R .02 .193 F L V E .0 3 .110, F L V E .0 3 .111, Laisk, Agu B G M R .00 .001 , B G M R .00 .002 , F L V E .0 3 .112, F L V E .0 3 .113, B G M R .00 .003 , B G M R .00 .004 , F L V E .0 3 .114, F L V E .0 3 .118, B G M R .00 .006 , B G M R .00 .007 , F L V E .0 3 .119, F L V E .03 128, B G M R .00 .008 , B G M R .00 .009 , F L V E .0 3 .135 B G M R .00 .010 , B G M R .0 0 .0 1 1, Leibur, Edvitar A R S T .0 1 .001, A R S T .0 1 .005, B G M R .00 .012 , B G M R .00 .014 , A R S T .0 1 .023. A R S T .0 1 .032, B G M R .00 .015 , B G M R .00 .016 , A R S T .0 1 .050 B G M R .00 .018 , B G M R .00 .019 , Leiger, Toivo M T PM .03.003, M TPM .03.005, B G M R .07 .001 , B G M R .07 .005 , M T PM .06.013. M TPM .06.018, B G M R .07 .009 , B G M R .07 .010 , M T PM .06.026. M TPM .06.027 B G M R .07 .011 , B G M R .07.023 Leimus, Ivar F L A J.02 .025 Laitinen-Junkari. Pirjo A R O T .O l.008, AROT.Ol.OlO Leis, Mare B G B O .O l.009 Lamp, Kristin A R K A .01 .001 , A R K A .01 .048 Leito, Ivo F K K M .01 .020, FK K M .01 .027, Landõr, Anatoli A R S M .01 .001, A R S M .01 .004, FK K M .01 .028, F K K M .01 .032, A R S M .01 .043, A R S M .01 .044, F K K M .01 .034, FK KM . 01.035, A R S M .01 .045 FK K M .01 .036, FK K M .01.039, Lang, Aavo A R F S .01 .017 , A R F S .01 .030 , F K K M .01.040, FK K M .01.043, A R F S .01 .037 FK K M .01 .044, FK K M .01 .047, Lang, Katrin A R T H .01 .054 , A R TH .01 .063 , F K K M .01.048, FK K M .01 .055 A RTH . 01 .066 , A R T H .01 .070 , Lellep, Jaan M T R M .04.011, M T R M .04.012, A R TH .02 .029 , A R T H .03 .001 , M T R M .04.049 A R TH .03 .006 , A R T H .03 .008 , Lember, Jüri M T M S.02 .004 , M T M S.02.022 A R TH .03 .011 , A R TH .03 .012 Lember, Margus A R S K .05 .004 , A R SK .05.005, Lang, Valter F L A J.00 .008 , F L A J.01 .011 , A R SK .05.006 F L A J.01 .021 , F L A J.01 .026 , Lemberg, Harry K K S D .01 .086, K K SD .01 .087, F L A J.01 .041 , F L A J.0 1.043, K K SD .01 .088 , K K S D .0 1 .135, F L A J.0 1.047 K K SD .02 .001 , K K SD .03.001 Langel, Ülo A R B K .0 1 .010 Lembra, Jüri FK T F .04.024 Laos, Arne K K S D .0 1 .005, K K S D .0 1 .006, Lenzner, Akivo A R M B .01.013, A R M B .01.014 K K S D .01 .036 , K K S D .0 1 .038, Lenzner, Aleks A R T O .O l.005, A R T O .O l.018, K K S D .0 1 .039, K K S D .0 1 .042, A R T O .O l.019, A R TO .O l.020, K K S D .0 1 .043, K K S D .0 1 .044, ARTO.Ol .021, A R T O .O l.022 K K S D .0 1 .138 Leontjeva, Nadežda N C 00.00.302 Lasn, Tiina M T A T .03 .034, M T A T.03 .035 , Leoško, Tatjana A RTH .05 .001 , A RTH .05.002. M T A T .03 .036, M T A T .03 .038 , A RTH .05.007 M T A T .03 .039, M T A T .03 .098, Lepa, Karl FL G R .04 .054 , FL G R .04 .055 , M T A T .03 .099 FL G R .04 .065 , F L G R .04.153, Lauk, Epp SO Z U .O l.001, SO Z U .O l.006, FL G R .04 .165 , F L G R .04.198, SO Z U .O l.020, SO Z U .O l.066, FL G R .04 .266 , F L G R .04.267, SO Z U .O l.067, SO Z U .O l.074, FL G R .04 .268 , FL G R .04.279, SO Z U .O l.075, SO Z U .01 .078 , F L G R .04 .280 SO Z U .O l.079, S O Z U .O l.l 12, Lepa, Niina F L K E .02 .013 , F L K E .02.024, SO Z U .03 .063 F L K E .02 .037 , F L K E .02.038, Laur, Mati F L A J.00 .004 , F L A J.00 .005 , F L K E .02.067 F L A J.00 .006 , F L A J.0 0 .007 , Lepajõe, Kersti FL E E .02.050 FL A J.00 .008 , F L A J.0 3 .003 , Lepajõe, Kersti F L E E .02 .005 , F L E E .02.083 F L A J.07 .010 , F L A J.07 .086 , Lepajõe, Marju U S 00 .01 .005 , U S00 .01 .006, F L A J.07 .091 , F L A J.07 .092 , U S 00 .01 .012 , U S00 .01 .022, F L A J.07 .093 , F L A J.07 .101 , U S 00 .01 .023 , U S 00 .04 .003, F L A J.0 7 .1 09 U S00.04.020 Lauristin, Marju SO Z U .O l.020, SO Z U .O l.066, Lepik, Daily A R P A .02 .001 , A R PA .02.002, SO Z U .O l.067, SO Z U .O l.074, A R PA .02.004 SO ZU .01 .075 , SO Z U .03 .001 , Lepik, Dina B G M R .00 .002 , B G M R .04.002, SO Z U .03 .005 , SO Z U .03 .008 , B G M R .04 .010 , B G M R .04.011 SO Z U .03 .009 , SO Z U .03 .042 , Lepikult, Toomas M T R M .04 .007 , M T R M .04.009 SO Z U .03 .044 , S O Z U .0 3 .1 16, Leping, Vam bola M JR A .05 .001 , M JR A .05.002, 490 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 490 M JR A .05 .003 , M JR A .05 .013 , Lill, Anne F L G R .02 .117 , F L G R .02 .177 , M JR A .05 .018 , M JR A .05 .022 , F L G R .0 2 .178 , F L G R .0 2 .230, M JR A .05 .027 , M JR A .05 .029 , FL G R .02 242 M JR A .05 .031 , M JR A .05 .032 , L illeo ja, Lii U S00 .03 .008 M JR A .05 .033 , M JR A .05 .034 , Lilleväli, Hardo B G M R .01 .002 M JR A .05 .035 , M JR A .05 .036 , Lindmäe, Herbert O IA 0 .0 2 .0 0 4 , O IA 0 .0 2 .0 0 5 . M JR A .05 .037 , M JR A .05 .038 , O IA 0 .0 2 .0 0 8 M JR I.0 1 .022 , M JR I.02 .026 , Lindström, Liina F L E E .02 046 P C 00.00 .129 , PCOO.00 .146 Linkberg, Reet K K S D .0 1 .010, K K S D .0 1 .014, Lepist, Eve-Irene A R F A .01 .045 , A R F A .02 .003 , K K S D .0 1 .015, K K S D .0 1 .017, A R F A .0 2 .027 , A R F A .02 .041 , K K S D .0 1 .019, K K SD .01 .076, A R F A .02 .047 , A R F A .02 .048 , K K S D .0 1 .077, K K SD .01.080, A R F A .02 .049 K K S D .01 .081 , K K S D .0 1 .131, Lepmann, Lea M T P M .05 .016 , M T PM .05 .017 , K K SD .02.006 M T P M .05 .019 , M TPM .05 .020 , Linnamägi, Ülla A R N R .01.022 M T P M .05 .021 , M TPM .05 .023 , Lintrop, Aado U S00.06.046 M T PM .05 .024 , M T PM .05 .026 , Loim e, Lia A RA N .0 1 .017 , A RA N .01.018, M T PM .05 .032 , M T PM .05 .037 , A RA N .03 .004 , A RA N .03.006, M T PM .05 .042 , M T PM .05 .043 , ARAN. 03.007 M T PM .05 .044 , M T PM .05 .046 , L o k o ,Jaan K K S D .0 1 .023, K K S D .01 .025, M T PM .05 .056 K K S D .0 1 .029, K K SD .01 .031, Lepmann, Tiit M TPM .05 .013 , M T PM .05 .014 , K K S D .01 .033 , K K S D .0 1 .132, M TPM .05 .016 , M T PM .05 .017 , K K S P .04 .002 , K K SP .04.003, M T PM .05 .023 , M T PM .05 .024 , K K SP .04 .004 , K K SP .04.006, M T PM .05 .032 , M T PM .05 .037 , K K SP .04 .007 , K K SP .04.009, M T PM .05 .041 , M T PM .05 .042 , K K SP .04 .010 , K K S P .0 4 .0 1 1 M T PM .05 .043 , M T PM .05 .056 Loodmaa, Vello F K 0 0 .00 .001 , F K 0 0 .00.002, Lepner, Urmas A R A I.01 .024 , A R K I.01 .004 , F K F E .05 .002 , F K FE .05.006, A R K I.0 1 .009, A R K I.01 .011 , F K F E .05 .010 , FK FE .05 027, A R K I.01 .012 , A R K I.02 .004 , F K F E .05 .046 , F K F E .05.047, A R K I.02 .026 F K F E .05 .051 , F K F E .05.075 Lepp, Tiiu SO E P .02 .018 Loog, Aadu B G G L.03 024 Leppik, Enn M JR A .0 1 .004 , M JR A .01 .012 , Loog, Olavi FK O K .O l.003 M JR A .01 .020 , M JR A .0 1 .035, Loone, Eero F L F I.00 .001 , F L FI.00 .002, M JR A .01 .038 , M JR A .01 .040, F L F I.00 .003 , FL F I.00.004, M JR A .0 1 .041, M JR A .01 .042, F L F I.00 .009 , F L FI.00 .010, M JR A .0 1 .043, M JR A .01 .044 F L F I.00 .011 , F L FI.00 .013, Lepsoo, Tanel F L G R .02 .199 , F L G R .02 .202 , F L F I.00 .016 , FL F I.00.017, F L G R .0 2 .203 , FL G R .02 .236 , F L F I.02 .006 , F L F I.02.009, SO A H .O l.048 F L F I.02 .014 , FL F I.02.015, Leuhin, Illar B G M R .09 .007 , B G M R .09 .023 , F L F I.02 .026 , FL F I.02.027, B G M R .09 .039 , B G M R .09 .060, F L F I.02 .029 , FL FI.02 .030 , B G M R .09 .061 , B G M R .09 .070 , F L F I.0 2 .031 , F L F I.02 .032, B G M R .09 .075 , B G M R .09 .080 , F L F I.02 .035 , F L F I.02 .040, B G M R .09.089 F L F I.02 .046 , F L F I.02 .047, Liiber, Ülle B G M R .09 .015 , B G M R .09 .017 , F L F I.02 .048 , F L F I.02.053 B G M R .09 .024 , B G M R .09 .025 , Loone, Leiki M T P M .03.001, M TPM .03.002, B G M R .09 .028 , B G M R .09 .054 , M T P M .03.003, M TPM .03.005, B G M R .09 .059 , B G M R .09 .071 , M T P M .03.021, M TPM .06.001, B G M R .09 .072 , B G M R .09 .075 , M T PM .06 .002 , M T PM .06.003, B G M R .09 .080 , B G M R .09 .089 M T PM .06 .017 , M T PM .06.030, Liigant, Aade A R A N .01.003, A R A N .01.008, M TPM .06.031 A RA N .01 .016 , A R A N .01 .017 , Lotman, Aleksei BG ZH .03.028 A R A N .01.018 Lotman, M aria-K ristiina F L G R .0 2 .128, FL G R .02.244 Liigant, Aive A R N R .01 .016, A R N R .01 .025 Lotman, Mihhail SO S E .O l.001, SO SE .O l.020, Liik, Kadi SO PH .00.043 SO S E .O l.029, SO S E .O l.071, Liim, Allan F L A J.03 .029 SO S E .O l.077, SO S E .O l.090, Liimann, Väino T C 00 .00 .005 SO S E .O l.092 Liim ets, Reet FL G R .0 4 .005 , FL G R .04 .023 , Lubi, Maire A R S K .01.030 F L G R .0 4 .153, F L G R .0 4 .160, Luht, Liina A R K R .01 .019 F L G R .0 4 .161, F L G R .0 4 .162, Luig, Jaan BG Z H .01.003 F L G R .0 4 .163, F L G R .04 .253 , Luik, Jaan F L K U .01 .033, FL K U .01 .060. F L G R .0 4 .254 , FL G R .04 .278 F L K U .01 .063 , FL K U .01 .068 Liin, Urve O IE 0 .0 4 .0 1 7 , O IE 0 .0 4 .0 1 9 Luik, Tõnu F L F I.0 0 .001 , F L F I.00 .002 , Liiv, Aivar B G M R .05.011 F L F I.0 0 .0 0 3 , F L F I.00 .004, Liiv, D aim ar SO A H .O l.103 F L F I.00 .010 , F L F I.0 1 .002, Liiv, Heino F L G R .0 1 .018, F L G R .0 1 .019 F L F I.0 1 .004, F L F I.01 .012, Liiv, Ingrid A R M P .02.013 F L F I.0 1 .021, F L F I.01 .022 , Liiva, Arvi B G G L .03 .023 F L F I.0 1 .033, F L F I.0 1 .035, Liivamägi, Jüri A R P S .01 .001 , A R P S .01 .006 , F L F I.0 1 .036, F L F I.0 1 .037, A R P S .01 .044 , A R P S .01 .049 , F L F I.0 1 .038 , F L F I.0 1 .039, A R P S .01 .050 , A R P S .01 .051 , FLFI 01 .045 , F L F I.0 1 .046, A R P S .01 .055 , A R P S .01 .059 , F L F I.0 1 .047 , F L F I.01 .048 A R P S .01 .061 , A R P S .0 1.063, Lukas, Liina FL K N .0 2 .005 , FL K N .02 .006 . A R P S .0 1.064 F L K N .0 2 .013 , FL K N .02 .026 , 491 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 491 FL K N .02 .027 , FL K N .03 .014 F L E E .02.062 Lukmann, Aet A R S M .0 1.001, A R S M .01 .037 , M aimets, Matti A R S K .04.001 A R S K .04 .002 , A R SM .01 .039 , A R S M .01 .044 A R S K .04.003 A R S K .04 .004 , Lust, Aime FK K M .01 .049 , F K K M .01 .050 A R S K .04.005 A R S K .04 .006 Lust, Enn F K F E .00 .002 , F K F E .03 .007 , M aimets, Toivo B G M R .00.001 B G M R .00 .003 , FK F E .03 .014 , F K F E .03 .015 , B G M R .00 .004 BG M R .00 .006 , F K F E .03 .018 , F K F E .03 .026 , B G M R .00 .007 B G M R .00 .008 , F K F E .03 .027 , F K F E .03 .028 , B G M R .00 .009 B G M R .00 .010 , F K F E .03 .029 , F K F E .03 .030 , BG M R .00.011 B G M R .00 .012 , F K F E .03 .031 , F K F E .03 .032 , B G M R .00 .014 B G M R .00.015, F K F E .03 .033 , F K F E .03 .045 , B G M R .00 .016 B G M R .00.017, F K F E .0 3 .046 B G M R .00 .018 B G M R .00.019, Lust, Karmen F K F E .03 .031 , F K F E .03 .040 , B G M R .06.001 B G M R .06.003, F K F E .03 .046 , F K F E .03 .048 , B G M R .06.008 B G M R .06.009 F K F E .03.051 M ainla, Enn K K SP .03.002 Lust, Merle T C 00 .00 .013 M aiste, Eevi A R K A .0 1.001 A R K A .01 .021, Luštšik, Aleksander F K E F .01 .012 , F K M F .01 .028, A R K A .01 .036 A R K A .0 1.044, F K M F .01 .071 , F K M F .01 .094 A R K A .0 1.047 A R K A .01.048, Luts, Aare F K K F .03 .050 , F K K F .0 3 .0 5 4 A R S K .01 .033 A R SK .01 .037 Luts, Marju O IA O .06 .004 , OIEO.Ol.OOl, M ajak, Jüri M T R M .04.017 M T RM .04.042 O IE O .0 1.009 M ait, Alo F L E E .04.015 FL E E .04.026, Luuk, Aavo SO PH .00 .005 , SO PH .00 .015 , F L E E .04 .036 FL E E .04.061, SO PH .00 .029 , SOPH.OO.l 19, F L E E .04.067 F L E E .04.080, SO PH .00 .120, SO PH .00 .144 , F L E E .04.089 F L E E .04.090 SO P H .00.157, SO PH .00 .161 , Mander, Ülo B G G G .0 1.044 B G G G .0 1.045, SO PH .00 .211, SO PH .00 .212 , B G G G .01 .048 B G G G .01 .051 , SO PH .00.215 B G G G .01 .052 BG G G .01.061, Luuk, Kersti A R P S .0 1 .001, A R P S .01 .021 , B G G G .01.065 B G G G .03.022, A R P S .01 .048, A R P S .01 .050, BG G G .03 .032 BG G G .03.041, A R P S .01 .058 B G G G .03.042 B G G G .03.058, Läänelaid, Alar B G B 0 .0 1 .0 0 9 , B G B O .01 .020 , B G G G .03 .059 B G G G .03.060, B G B O .01 .026, B G B O .01 .030 , BG G G . 03.061 BG G G .03.063, B G B O .01 .034 , B G B O .01 .039 , B G G G .03.064 B G G G .03.066 T C 00 .00 .002 Marandi, Andres B G G L .03.015 B G G L .03.024. Läänemets, Märt F L A J.0 7 .1 17 B G G L .03 .025 B G G L .03.027, Lääts, Kertu M JR A .01 .010, M JR A .01 .016 , B G G L .03 .035 B G G L .03.038, M JR A .01 .028, M JR A .0 1 .029, B G G L .03 .042 M JR A .01 .035, M JR A .0 1 .037, Mardiste, Heino B G G G .01 .0 1 1 B G G G .01 .013 , M JR A .01 .040, M JR A .01 .041 , B G G G .01 .014 B G G G .01 .015 , M JR A .0 1.042, M JR A .01 .043 , B G G G .01 .034 BG G G .01.042, M JR A .01 .044, M JR A .01 .048, BG G G . 01 .043 BG G G .01.053, P C 00.00.195 B G G G .03 .050 FL A J.02.038 Lõbus, Triin F L G R .03 .032 , FL G R .03 .036 , Margus, Tõnu B G M R .05.005 F L G R .03 .089 , F L G R .03.091 Martin, Mati BG Z H .01.003, Lõhkivi, Endla F L F I.00 .001 , F L F I.00 .002 , B G Z H .01.005 BG Z H .01.006, F L F I.00 .003 , F L F I.00 .004 , B G Z H .01.012 BG ZH .01 .013 , F L F I.00 .005 , F L F I.00 .006 , B G Z H .01.014 BG Z H .01.015, F L F I.00 .007 , F L F I.00 .008 , B G Z H .01.016 BG Z H .01.017, F L F I.00 .010 , F L F I.00 .013 , B G Z H .01.018 BG Z H .01.019, F L F I.02 .039 , F L F I.03 .015 , B G Z H .01.021 BG ZH .01.022, F L F I.03 .016 , F L F I.03 .023 , BG ZH .01.023 F L F I.03 .026 , F L F I.03 .031 , M asso, Jaan M JR I.01 .010 F L F I.03 .037 Masso, Marika A R M P 01 016 Lõhmus, Asko BG ZH .03 .027 M asso, Raivo A R M P.01.016 Lõhmus, Krista B G G G .03 .022 , B G G G .03 .041 , M ateo, M eliton FL G R .03 .067 , FL G R .03.098 B G G G .03 .046 , B G G G .03 .058 , Mateo, Ricardo FL G R .03 .043 , FL G R .03.044 B G G G .03 .059 Matjus, Ülo F L F I.00 .001, FLFI 00 .002. Lõhmus, Maarja SOZU. 01 .029 , SO Z U .01 .030 , FL F I.00 003, FL F I.00 .004, SO Z U .01 .031 , SO Z U .O l.033, F L F I.00 .009, FL F I.00 .010, SO Z U .O l.068, SO Z U .O l.069, FL F I.00 .011, FL FI.00 .013 , S O Z U .0 1.070, SO Z U .O l.074, FLFI 00 .016 , FL F I.00 .017, SO Z U .O l.075, SO Z U .O l.079 F L F I.0 1 .003, F L F I.01 .010, Lõhmus, Uno O IA O .0 1 .009 F L F I.0 1 .021, F L F I.01 .022, Lõivukene, Ragnar A R K I.02 .030 F L F I.01 .031 , F L F I.0 1 .035, Lüüs, Merike A R N R .01 .019 F L F I.0 1 .036, FL F I.01 .037 , Maaroos, Heidi-lngrid A R PO .O l.002, A R PO .O l.003, F L F I.0 1 .038, F L F I.01 .039, A R PO .O l.007, A R PO .O l.008, F L F I.0 1.040, F L F I.0 1 .045, A R PO .O l.009, A R P 0 .0 1 .0 1 0 F L F I.0 1 .046, F L F I.01 .047, Maaroos, Jaak A R SM .01 .001 , A R S M .01 .004 , FLFI. 01 .048 , F L F I.0 1 .049 A R SM .01 .043 , A R S M .01 .044 , Matsin, Tõnis K K SP .04 .006 , K K SP .04 .007 , A R S M .01.045 K K SP .04.012 Maas, Hille K K S B .05 .018 Matt, Kadri A R N S .01 .001, A R N S.01.004, Made, Vahur FL A J. 06 .045 A R N S.01 .005 , A R N S.01 .019 Madisso, M aia F L E E .02 .009 , F L E E .02 .052 , Matto, Vallo A R F R .01.034 F L E E .02 .055 , F L E E .02 .056 , Mauring, Tõnu B G G G .03 .022 , B G G G .03.032, m оо öо оö О СО 492 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 492 M JJV 02.001 M JJV .02 .019 , M etsa, Eve-M aaja A R S T .0 1 .020 M JJV 02.025 M JJV .02 .026 , Metsküla, K aja ARM P. 02.013. A R M P.02.014 M JJV 02 .028 M JJV .02 .029 , Metspalu, Andres B G M R 00.001. B G M R .00.002, M JJV 02 .034 M JJV .02 .043 , B G M R 00.003 B G M R .00.004, M JJV 02 .048 M JJV .02 .049 , B G M R 00 .006 B G M R .00.007, M JJV 02.051 M JJV .02 .052 , B G M R 00.008 B G M R .00.009, M JJV 02.053 M JJV .02 .054 , B G M R 00.010 B G M R .0 0 .0 1 1, M JJV 02 .058 M JR A .03 .041 , B G M R .00.012 B G M R .00.014, P C 00.00.133 B G M R .00.015 B G M R .00.016, Medar, M arju SO A H .02 .049 SO A H .02 .095 , B G M R .00.017 B G M R .00.018, SO A H .0 2 .096 B G M R .00.019 B G M R .01 .002, M edijainen, Eero FL A J 06 .002 FL A J.06 .034 , B G M R .01.004 B G M R .01.005, FLA J 06 .057 F L A J.06 .090 , B G M R .01.006 B G M R .01 .007 FL A J 06 .105 FL A J.06 .107 , M etspalu, Ene B G M R 02.017 B G M R .02.019, FL A J 0 6 .108 FL A J.06 .118 BG M R.02.021 M edijainen, Luule K K S B 02.033 K K S B .02 .034 , M etsvahi, Merili FL K N .01.054 K K S B . 02 .035 K K S B .02 .037 M ichelson, Lea F L P K .02.073 Meguschar, Fulvio FL G R 02.161 F L G R .0 2 .162, M iidla, Peep M T R M .02.008 FL G R 02.163 F L G R .0 2 .164 M ikelsaar, Aavo-Valdur A R M P .01.013 A R M P.01.024, M ehilane, Lem bit A R N R 01.017 A R P S.01 .001 , A R M P .01.025 A RPS 01.005 A R P S .01 .008 , M ikelsaar, M arika A R M B 01.008 A R M B .01.015, A R PS 01 .018 A R P S .01 .019 , A R M B 01.020 A R M B .01.021, A RPS 01 .032 A R P S .0 1.044, A R M B 01.022 A R M B .01.023, A RPS 01 .046 A R P S .01 .055 , A R M B 01 .024 A R M B .01 .025, A RPS 0 1 .059 A R P S .01 .060 A R M B 01 .026 A R M B .01.027, M eidla, Tõnu BG G L 01 .028 B G G L .02 .002 , A R M B .01.028 A R M B .01.030, B G G L 02 .004 B G G L .02 .006 , A R M B 01.031 A R M B .01.034, BG G L 0 2 .008 B G G L .02 .009 , A R M B .01.035 B G G L 0 2 .016 B G G L .02 .017 , M ikelsaar, Raik-H iio A R P A .01 .002 A R PA .01.004, B G G L 02 .018 B G G L .02 .020 , A R P A .01.005 A R P A .01.008. BG G L 02.022 B G G L .02 .023 , A R P A .01 .011 A R P A .01.013, BG G L 0 2 .024 B G G L .02 .025 , A R P A .01 .014 A R PA .01.015, B G G L 0 2 .026 B G G L .02 .027 , A R PA .01.016 B G G L 0 2 .029 B G G L .03 .024 , Mikelsaar, Ruth A R M P.01.013 B G G L .03 .038 Mikk, Jaan FLPK 01.002 , F L P K .01 .036, M eiesaar, Kersti A R TH .01 .054 A R T H .05.001, FL PK 01 .040 , FL P K .01 .063, A R TH .05 .002 A R TH .05 .005 , FLPK 01.066 , F L P K .01 .067, A R TH .05 .006 A RTH .0 5 .007 FL PK 01.074 , FL P K .01 .076, Meinart, Kersti F L K E .0 1 .025 F L K E .01 .033 , FL PK 01.093 , FL P K .01 .094, F L K E .0 1 .048 FLPK 01.096 , F L P K .0 1 .100, M eisalo, V eijo F K 0 0 .00 .012 F K 0 0 .00.013 FL PK 01.101 F L P K .0 1 .113, M elnikova, Ljudmila F L V E .02 .032 F L V E .02 .067 FLPK .01.115 F L P K .0 1 .119. M eltsas, M arika SO P H .00.003 FL PK .01.121 F L P K .0 1 .129, M eos, Andres A R F A .01 .037 A R F A .02 .002 , FL PK .02.049 F L P K .02.050, A R F A .02 .014 A R F A .02 .017 , F L PK .02.053 A R F A .02 .026 A R F A .02 .030 , M ikkel, Evald SO P L .01 .066 SO P L.01.074, A R F A .02.043 A R F A .02 .044 , SO P L .01 .088 SO P L.01.089, A R FA .02 .047 SO P L .01.093 M erilai, Arne FLKN 02 .036 FL K N .03 .006 , M ikkin, Henn SO A H .02 .018 SO A H .02.022, FLKN .03 .009 FL K N .03 .013 , SO A H .02 .027 SO A H .02.095, FLK N 03 .016 FL K N .03 .021 , SO A H .02 .096 SO A H .02.097 FLKN 03.031 FL K N .03.073 M ikkola, Matti SO A H .02 .098 SO A H .02.102 Merisalu, Eda ARTH 01 .032 A R T H .01.035, M ikser, Rain F L P K .0 1 .127 FL P K .02.081 ARTH 01 .0 3 9 A R T H .01 .040, M iliste, M erje F L G R .04 .007 F L G R .04.014, ARTH 01.041 A R T H .01.042, F L G R .04.057 ARTH 01.043 ARTH. 01 .044 , M iljan, M ait M JJV .02.002 M JJV .02.019, ARTH 01.045 A R T H .01.046, M JJV .02 .020 M JJV .02.024, ARTH 0 1 .047 A R T H .01 .048, M JJV .02 .026 M JJV .02.029, ARTH 0 1 .049 A R T H .01 .054, M JJV .02.033 M JJV .02.039, ARTH 01.065 A R T H .01 .067, M JJV .02.043 M JJV .02.048, ARTH 0 1 .069 A R T H .01 .071, M JJV .02 .049 M JJV .02.050, ARTH 01.073 ARTH. 01 .074 , M JJV .02.051 M JJV .02.052, A R T H .01 .079 M JJV .02.053 M JJV .02.054, Meriste, M aret M T A T.03 .096 M JJV .02.055 M JJV .02.059, Merits, Andres B G M R .04.001 M JJV .02 .062 M JJV .03.058. Merusk, Kalle OIAO 05.002 , O IA O .05 .003 , M JJV .03 .096 M JJV .03.097, O IAO 05.004 , O IA 0 .0 5 .0 1 7 , M JJV .03 .098 M JJV .04.024. O IAO 05.019 , O IA 0 .0 5 .0 2 6 , M JR A .03 .040 M JR A .03 .041 , OIAO 05.027 , O IA 0 .0 5 .0 2 8 , M JR I.07 .069 M JR I.07 .088 O IAO 05.030 , O IA 0 .0 6 .0 1 1, M irm e, Aadu F K K F .03 .022 F K K F .03 .036 O IAO 06.012 , O IA O .06 .013 , M itrofanova, Helju A R K R .01.001 A R K R .01 .018 OIAO. 06 .014 , O IA O .06 .015 Mitt, Evi M T PM .05 .017 M T PM .05 .027, Mesikepp, Siiri A R SK 01 .031 , A R S K .01 .032 M T PM .05.033 M T PM .05 .045, M esila, Ingrid ARPA. 01 .008 , A R P A .0 1.009, M T PM .05 .046 M T P M .05 .056 ARPA. 01 .014 , A R P A .01.016 M itt-M gbangcollo, Külli A R L A .0 1.007 A R L A .01 .021 493 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 493 Miyano, Eri F L K E .02 .075 , FL K E .02 .076 , A R M B .01 .023 , A R M B .01.033, F L K E .02 .093 , FL K E .02 .106 A R M B .01 .034, A R M B .01.035 Moldau, Heino B G M R .00 .007 , B G M R .00 .009 , Männa, Jaan PCOO.OO.OIO B G M R .00 .010 , B G M R .0 0 .0 1 1, Männamaa, Mairi SOPH.OO.l02, SO PH .00.204, BG M R .00 .012 , B G M R .07 .004 SO PH .00.221 Montonen, Reet SO PH .00 .172 , SO PH .00 .204 Männik, Aarne F K K F .02.014 Moora, Mari B G B O .02 .026 , B G B O .03 .007 Märtin, Luule K K SD .02.006 Muda, Merle O IE 0 .0 5 .0 0 8 , O IE O .05 .011 , Märtson, Aare A R K I.02 .004 , A R T O .01.005, O IEO .05 .014 , O IE O .05 .017 , A R T O .O l.019, A RTO .O l.020, O IE O .05 .020 A R T O .0 1.021, A RTO .O l.022 Muischnek, Kadri F L E E .08 .014 M ätlik, Tanel FL FI.02 .040 Mullamaa, Tiina F L K E .0 1 .032, F L K E .0 1 .033, Mõttus, Alla ARA N .01 .018 . A RAN .03.004, F L K E .0 1 .043, F L K E .0 1 .048 ARAN. 03.007 Murakas, Rein S O S S .02 .003 , S O S S .02 .020 Mõtus, Leo M T A T.03.08? Murdvee, Mari U S00.01.001 Mölder, UIdo FKOO.OO.OOl, FK KM .01 00 Murruste, Marko A R K D .01 .001 , A R K D .01 .002 , F K K M .01 .020, F K K M .01.02.- A R K D .0 1.003, A R K D .0 1.004, F K K M .01 .033 , FK KM .01 037, A R K I.01 .011 , A R K I.01 .012 , FK K M .01 .039 , FK K M .01.041, A R K I.02 .026 F K K M .01 .042, FK K M .01.046. Muru, Toomas T C 0 0 .00.038 FK K M .04.002 Must, Aadu F L A J.00 .008 , F L A J.02 .004 , M öls, Märt M T M S.01.017 FL A J.02 .005 , F L A J.02 .008 , M öls, Tõnu M T M S.01.031, M T M S.01.056, F L A J.02 .011 , F L A J.02 .015 , M T M S.02 .001, M T M S.02.007, F L A J.02 .018 , F L A J.02 .027 , M T M S.02.021 F L A J.02 .034 , F L A J.02 .036 , Müürsepp, Peeter A R S T .0 1 .001, A R ST .01.032 F L A J.02 .038 , F L A J.02 .045 Müürsepp, Riina P C 00.00 .073, PC 00.00.191 Must, Olev SO P H .00.013, SO PH .00 .035 , Müürsepp, Tiiu A R S T .0 1 .047, F K M F.01.062, SO PH .00 .046 , SOPH.OO.l04, FK M F .01 .086, FK M F.01 .089 SOPH.OO.l 17, SOPH.OO.l 18, Müürsepp, Tiiu T C 00.00.027 SOPH.OO.l 19, SO PH .00 .120 Müürsepp, Toomas FK M F .01 .060, F K M F .01 .062, Must, Ülle E C 00.00 .004 , E C 00.00 .018 , FK M F .01 .086, T C 00 .00.027 F L A J.02 .009 , F L A J.02 .013 Naaber, Paul A R M B .01.009, A R M B .01.015, Mustimets, Elmar K K S B .0 5 .010 A R M B .01 .021, A R M B .0 1.022, Mustimets, Margus K K S B .05 .009 , K K S B .05 .013 , A R M B .01 .023, A R M B .01.024. K K S B .05.023 A R M B .01 .025, A R M B .0 1.026, Mäe, Andres B G M R .00 .002 , B G M R .00 .003 , A R M B .01 .028, A R M B .0 1.030, B G M R .00 .004 , B G M R .00 .006 , A R M B .0 1.034 B G M R .00 .007 , B G M R .00 .008 , Nahtman, Tatjana M TM S.01.011 B G M R .00 .009 , B G M R .00 .010 , Narits, Raul O IA O .06 .002, O IA O .06.003, B G M R .0 0 .0 1 1, B G M R .00 .012 , O IA O .06 .009, O IA O .06.010, B G M R .00 .014 , B G M R .00 .015 , O IA O .06 .011, O IA O .06.012, B G M R .03 .003 , B G M R .03 .011 , O IA O .06 .013, O IA O .06.014, B G M R .03 .012 , B G M R .03.023 O IA O .06 .015, O IA O .06.018, Mäemets, Vahur FK O K .O l.052 O IA O .07.015 Mäeorg, Sirje FK O K .O l.018, FK O K .O l.038, Narusson, Dagmar SOA H .02.043 F K O K .O l.041, FK O K .O l.043, Neare, Viivi SO E P.O l.006, SO E P.O l.007, FK O K .O l.052, FK O K .O l.053 SO E P .O l.008, SO E P.O l.022, Mäeorg, Uno FK O K .O l.014, FK O K .01 .018 , SO E P.O l.043, SO E P.O l.059, F K O K .O l.020, FK O K .O l.038, SO E P.O l.063, SO E P.01.069, F K O K .O l.039, FK O K .O l.040, SOEP.Ol .081, SO E P.01.099, FK O K .O l.041, FK O K .O l.045, SO E P .O l.101, SO E P .O l.102, FK O K .01 .052 , FK O K .01 .053 SO E P .O l.115, SO E P .O l.116, Mäeots, Ain FL K N .03.045 SO E P .O l.117, SO E P.02.017, Mäesalu, Ain F L A J.0 1 .0 0 1 , F L A J.01 .009 , SO E P.02 .026 , SO E P.02.039 F L A J.01 .011 , F L A J.01 .012 , Neiman, Lennart F K E F .01 .010, FK E F.01.022 F L A J.0 1.020, F L A J.0 1.021, Neissaar, Inga K K S B .05 .015 , K K S D .01 .014, F L A J.01 .030 K K SD .01 .017 , K K S D .01 .076, Mäesepp, Udo O IE 0 .0 4 .0 2 6 K K SD 01 .077 , K K SD .01.080, Mägi, Matt A R N R .01 .014 , A R N R .01 .016, K K S D .0 1 .081, K K S D .0 1 .124, A R N R .01 .019 , A R N R .01 .021 K K S D .0 1 .125, K K S D .0 1 .126, Mäll, Linnart F L A J.0 7 .1 16 K K S D .0 1 .131, K K SD .02.006, Mänd, Marika BGZH. 03 .003 , BG ZH .03 .010 K K SD .03.005 Mänd, Raivo BG ZH .0 3 .003 , BG ZH .03 .009 , Nellis, Gunnar M T A T.03 .061 , M TA T.03.073 BG ZH .0 3 .010 , BG ZH .03 .011 , Nemzer, Andrei F L V E .03 .050 , F L V E .0 3 .145 BG ZH .03 .014 , BG Z H .03 .015 , Neufeld, Kersti FL G R .04 .057 , F L G R .04.199, BG ZH .03 .017 , BG Z H .03 .018 , F L G R .04.200 B G ZH .03 .019 , BG ZH .03 .023 , Niglas, Liivo F L A J.04 .002 , FL A J.04 .034, BG ZH .03 .024 , BG ZH .03 .025 , F L A J.04 .035 , F L A J.04 .038, BG ZH .03 .026 , BG ZH .03 .027 , F L A J.04 .052 BG ZH .03 .030 , BG ZH .03.031 N igola, Kalle O IA O .01 .008 , O IA O .O l.013 Mändar, Hugo F K E F .02 .051 , F K M F .01 .094, N iinemets, Ülo B G M R .00 .003 , B G M R .00.006, FK M F.02.001 B G M R .00 .015 , B G M R .07.001, Mändar, Reet A R M B .0 1.002, A R M B .01 .004 , B G M R .0 7 .006 , B G M R .07.010, A R M B .01 .012 , A RM B.01.020^ B G M R .07 .011 , B G M R .07.022 A R M B .01 .021, ARM B.OI.O22 ' N ikolajeva, Irja K K S B .05.013 494 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 494 Nikopensius, Ingrid F L E E .04 .074 , F L E E .04 .082 O ja, Peeter M T R M .01 .003 , M T R M .01.004, Nilson, T iit FK K F .03 .053 M T R M .01 .005 . M T R M .01.017, Nobel, Ene SO Z U .03 .033 , SO Z U .03 .038 M T R M 01 .020 , M T R M .01.021 Noodla, Silvia A R K A .01 .001, A R K A .01 .043, O ja, Tatjana B G B O 0 1 .007 , B G B 0 .0 1 .0 0 9 . A R K A .01 .048 B G B O .01.030 Noorma, Rein M T A T.0 3 .044 O ja, Tõnu B G G G .01 .034 , B G G G .01 .042, Noormägi, Jaanus U S 00 .0 2 .0 0 1 , U S 0 0 .02 .008 , B G G G .0 1 .043 , B G G G .01.045, U S 0 0 .02 .009 , U S00 .02 .023 B G G G .01 .048 , BG G G .01.051, Noppel, Madis F K K F .0 3 .0 1 1, F K K F .0 3 .0 1 2 , B G G G .01 .052 , B G G G .01 .053, F K K F .03 .021 B G G G .0 1 .059, B G G G .01.061, Novikova, Irina FLKN . 02.041 B G G G .01 .062 , B G G G .01 .065, Nurk, Allan B G M R .00 .002 , B G M R .00 .003 , B G G G .03 .018 , BG G G .03.022, B G M R .00 .004 , B G M R .00 .006 , B G G G .0 3 .061 , BG G G .03.062. B G M R .00 .007 , B G M R .00 .008 , B G G G .03 .067 , BG G G .03.068. B G M R .00 .009 , B G M R .00 .010 , T C 0 0 .00 .026 , T C 00.00.037 B G M R .00 .011 , B G M R .00 .012 , O ja, Urmas S O S S .02.068 B G M R .00 .014 , B G M R .00 .015 , O ja, Vello B G M R .00 .007 , B G M R .00.008, B G M R .00 .016 , B G M R .0 3 .0 1 1, B G M R .00 .009 , BG M R .00.010, B G M R .03 .012 , B G M R .03.031 B G M R .00 .011 , BG M R .00.012, Nurk, Anu F L E E .07 .059 , F L E E .07 .078 , BG M R .07.004 F L E E .07 .092 Ojam aa, M aie A R S M .01 .001 , A R SM .01.008, Nurmekivi, Ants K K S D .0 1 .083, K K S D .0 1 .086, A R S M .01 .027 , A R SM .01.032, K K S D .0 1 .135, K K S P .04 .002 , A R S M .01 .036 , A R SM .01.041, K K S P .04 .003 , K K SP .04 .004 , A R SM .01.044 K K S P .04 .006 , K K S P .04 .007 , Ojanurme, Tiiu F L K E .03 .002 , FL K E .03.003, K K S P .04 .009 , K K S P .04 .010 , F L K E .03 .011 , FL K E .03.024 K K SP .04 .011 Ojaveer, Evald BG ZH .0 2 .023 , BG ZH .02.047 Nurmela, Ilona O IA O .07 .012 , O IA 0 .0 7 .0 1 3 , Ojuland, Kristiina EC 00.00.014 O IE 0 .0 3 .0 0 2 O lak ,Jan a A R S T .0 1.018 Nõges, Peeter B G Z H .02.004, B G Z H .02.005, Ole, Kaido FL K U .01.055 B G Z H .02 .007 , B G Z H .02.008, Olenina, Larissa N C 00.00.195 B G Z H .02 .012 , B G Z H .02.017, Olenko, Katrin M JJV .04 .021 , M JJV .04.031, B G Z H .02 .021 , B G Z H .02.024, M JR I.03 .016 B G Z H .02 .025 , B G Z H .02.029, Olle, Vallo O IA O .05 .003 , O IA O .05.019, B G Z H .02 .035 , B G Z H .02.036, O IA O .05.022 B G Z H .02.037, B G Z H .02.039, Olli, Kalle B G B O .01 .005 . B G B O .02.028 B G Z H .02.041, B G Z H .02.043, Omel, Raul M JJV .04 .001 , M JJV .04.027 BG Z H .02 .046 Onoper, Tauno-Jussi M JJV .03.014 Nõges. Tiina B G Z H .02.004, B G Z H .02.006, Oolo, Elvi FL K U .02 .009 , FL K U .02.012 B G Z H .02 .007 , B G Z H .02.008. Orav, Heili FL E E .08.018 B G Z H .02.012, B G Z H .02.017, Org, Avo PC 00.00.142 B G Z H .02.021, B G Z H .02.024, Orgo, Inge-M aret O IA O .06 .013 , O IA O .06.014, B G Z H .02.025, B G Z H .02.029, O IA O .06 .015 , O IE 0 .0 4 .0 4 5 , B G Z H .02 .032 , B G Z H .02.033, O IE 0 .0 5 .0 0 7 , O IE 0 .0 5 .0 1 3 , B G Z H .02.034, B G Z H .02 .035 , O IE 0 .0 5 .0 1 4 , O IE 0 .0 5 .0 1 5 , B G Z H .02.036, B G Z H .02 .037 , O IE 0 .0 5 .0 1 8 , O IE 0 .0 5 .0 2 0 B G Z H .02.039, B G Z H .02.041, Orlova, Ehte A R M P .03 .003 , A R M P.03.006, B G Z H .02.042, B G Z H .02.043, A R M P .03 .010 , A R M P.03.011, B G Z H .02.044 A R M P.03.015 Nõmm, Erle F L P K .02.061 Ormisson, Anne A R L A .01 .003, A R L A .01 .018, Nõmm, Jelena N C 00.00 .027 , N C 00.00 .028 , A R L A .01 .020 N C 00.00 .034 , N C 00.00.205 Orupõld, K aja F K F E .0 5 .0 1 6 , F K FE .05.017, Nõmm, Mari SO PH .00 .140 , SO PH .00 .147 F K F E .05 .022 , FK FE .05 .025 , Nõmmela, Rita A R S T .0 1 .018, A R S T .0 1 .026, F K F E .05 .049 , FK F E .05 .052 , A R S T .0 1 .036 F K F E .05 .054 , F K FE .05.058, Nõmmiste, Ergo F K E F .0 2 .059 F K F E .05 .059 , FK FE .05 .061 , Nõmper, Ants O IA 0 .0 1 .0 1 2 , OI A O .01 .020 F K F E .0 5 .0 6 9 , FK F E .05 .073 , Odar, Jaano O IA 0 .0 3 .0 0 4 F K F E .05 .076 , T C 00.00.026, Odrats, Siiri F L G R .0 1 .064, F L G R .01 .065 T C 00.00.037 Ognjova, Valentina N C 00.00 .047 , N C 00.00 .048 Oselin, Kersti A R F R .0 1 .034, A R F R .03.009 Ohlsson, Stig Orjan F L G R .0 4 .165 Otepalu, Olavi M JR I.03.042 Ohvril, Hanno F K K F .03 .006 , F K K F .03 .034 , Ots, Ando F K E F .02 .019 , F K E F .02.045, F K K F .0 3 .0 3 5 , F K K F .03 .037 , F K E F .02 .046 , F K E F .02.058. F K K F .0 3 .0 4 0 , F K K F .03 .042 , F K E F .02.076 F K K F .0 3 .0 4 3 , F K K F .03 .044 , Ots, Indrek BG ZH .03.015 F K K F .0 3 .0 4 6 , F K K F .03 .053 Ots, Jaanus O IE 0 .0 4 .0 2 2 , O IE 0 .0 4 .0 3 6 O ja, Aini B G G G .0 3 .005 , B G G G .03 .006 Ots, Mai A R S K .0 1 .010 , A R S K .0 1 .031, O ja, Eve M T P M .03.001, M T PM .03 .002 , A R S K .01.032 M T P M .03 .003 , M T P M .03 .005 , Otsa, Mai A R S T .0 1 .001 M T P M .03 .018 , M T P M .03 .019 , Otsar, Aavo M JR A .01 .0 02 , M JR A .01 .026, M T P M .03 .020 , M T PM .04 .003 , M JR A .01 .036 M T P M .06.013 Ott, Ingmar BG Z H .0 2 .009 , BG Z H .02.024, O ja, Leila K K S P .0 2 .001 , K K S P .02 .003 , BG Z H .02 .046 K K SP .02 .0 0 5 , K K SP .0 2 .006 , Otter, M argareete-H elge A R F R .0 1 .023, A R FR .01 029, K K S P .0 2 .007 , K K S P .02 .009 A R F R .01 .036 495 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 495 Paal, Jaanus B G B O .01 .020 , B G B O .O l.023, Palamets, Hillar SO E P.O l.084 B G B O .O l.028, B G B O .O l.029, Palang, Hannes B G G G .03 .002 , B G G G .03.053 B G B O .O l.040, B G B O .02 .013 , Paldre, Leho F L E E .08 .027 , F L E E .08.028 B G B 0 .0 2 .0 2 8 Palgi, Laur F K T F .04 .015 Paama, Lilli FKOO. 00 .001 , F K 0 0 .00 .002 , P a lik o v a , Oksana F L V E .02.004. F L V E .02.005, FK KM . 01 .009, F K K M .01 .027, F L V E .02.012, FL V E .02 .017 , FK KM . 01 .028, F K K M .01 .034 , F L V E .02 .018 . F L V E .02.057, FK KM . 01 .035 , F K K M .01 .039, F L V E .02 .059 FK K M 01.043 , F K K M .01 .044 Palikova, Oksana F L V E .02.007 Paama, Mart K K SD 01.003 , K K S D .0 1 .004, Pall, Peeter BG ZH .02 .006 K K SD 01.084 , K K S D .0 1 .086, Pallo, Toomas E C 00.00 .021 , T C 00.00.035 K K SD 01.087 , K K S D .01 .088 , P allo-Vaik, Tiiu FL K U .01.038 K K SD 01.135 , K K S D .02 .001 , Palm, Mari-Ann FL G R .04 .001 , FL G R .04.002, K K S D .03.001 FL G R .04.003, FL G R .04.004, Paas, Tiiu M JR I 02 .001 , M JR I.0 2 .021 , F L G R .0 4 .153, F L G R .0 4 .165, M JR I 02 .023 , M JR I. 02 .024 , F L G R .04 .224, FLG R 04 .266 , M JRI. 02 .026 , M JR I.0 2 .027 , FLG R 04.267 M JR I 02 .031 , M JR I.0 2 .033 , Palm, Reimo M TA T.05.070 M JR I .02 .034, M JR I.0 2 .035 , Palumaa, Peep BG M R 00 016 M JR I .02 .037, M JR I.02 .038 , Pani, Tõnu B G G L .01 .040, B G G L .02.010, M JRI..02 .039, M JR I.02 .042 , B G G L .02.011 M JR I .02 .043, M JR I.0 2 .044 , Panov, Aleksei A R S I.0 1 .002, A R S I.01 .011 M JR I .07 .069, M JR I.0 7 .070 , Pappel, Kristel FL K U .02.003 M JR I.0 7 .088 Parhomenko, Eduard FLFI. 00 .007 , F L F I.0 1 .021, Paatsi, Vello F L K U .00 .005 , FL K U .00 .006 , FLFI. 01 .022, F L F I.01 .035, F L K U .00 .007 , F L K U .00 .088 FLFI. 01 .036, F L F I.01 .037, Paaver, Urve A R F A .01 .023, A R F A .01 .028, FLFI. 01 .038 , F L FI.01 .039, A R F A .01 .031, A R F A .01 .040, FLFI. 01 .045 , F L F I.01 .046, A R F A .01 .041, A R F A .01 .045, FLFI. 01 .047 , F L F I.0 1 .048, A R F A .02 .022 FLFI. 01 .050, F L F I.0 1 .051 Paavo, M aaja A R F A .02 .016 , A R F A .02 .019 , Parik, Jüri B G M R 00 .002 , B G M R .00 .015, A R F A .02 .021 , A R F A .02 .032 , BG M R. 02.017, B G M R .02.019, A R F A .02 .042 , A R FA .02 .045 , BG M R.02.021 A R FA .0 2 .050 Paris, Peeter F K E F .01.004 Paberit, Tõnis F L K U .01 .021 , F L K U .01 .034, Parmasto, Anne FLKU. 01 .050 , F L K U .01 .059, F L K U .01 .067 FLKU 01.064 , F L K U .01.065 Padrik, Lee A R N S.01 .001 Parring, Aivo M TPM 02.005, M TPM .02.006, Padrik, Marika SO EP 01 .099 S O E P .O l.101, M TPM 02 .010, M TPM .02.011, SO EP. 01.102 SO E P .02 .010 , M TPM 02 .012 , M TPM .02.013, SO EP. 02.020 S O E P .02 .021 , M TPM 02.015, M TPM .02.022 SO EP. 02 .054 SO E P .02 .055 , Parring, Anne-M ai M TM S 01 .012, M T M S.01.026, SO E P 02 .056 SO E P .02 .057 , M TM S 01.027, M TM S.01.035, SO EP. 02 .058 SO E P .02 .059 , M T M S.01.049 SO EP. 02 .060 SO E P .02 .061 , Parts, Eve M JJV .04.019, M JJV .04.030, SO EP. 02 .062 SO E P .02 .063 , M JR I.07 .016 , M JR I.07 .022, SO EP. 02 .064 SO E P .02 .065 , M JR I.07 .029 , M JR I.07 .030, SO EP. 02 .066 SO E P .02 .067 , M JR I.07 .056 , M JR I.07 .080. SO E P 02.068 SO E P .02 .069 , M JR I.07 .082 SO E P 02 .070 SO E P .02 .073 Parts, T iia-Ene FK K F.03.051 Padu, Evi B G M R 00.003 B G M R .00 .004 , Parve, M erike F L E E .02.004, F L E E .08.041 B G M R 00 .006 B G M R .00 .007 , Parve, Valdar A R N R .01.017, FL FI.00 .001 , B G M R 00.008 B G M R .00 .009 , FL F I.00 .002 , FL FI.00 .003 , B G M R 00.010 B G M R .0 0 .0 1 1, F L F I.00 .004 , F L FI.00 .010, B G M R 00.012 B G M R .00 .014 , FL F I.00 .013 , FL F I.00 .018, B G M R 00.015 B G M R .06 .020 , F L F I.00 .019 , FL FI.00 .020, B G M R 07.005 B G M R .07 .006 , F L F I.00 .021 , F L F I.01 .006, B G M R . 07 .007 B G M R .07 .010 , F L F I.02 .001 , FL FI.02 .007, BG M R. 07.011 B G M R .07 .022 F L F I.02 .009 , F L F I.02 .022, Paju, Kalju ARM P. 03 .008 A R M P .03 .012 , F L F I.02 .024 , FL F I.02 .026, A RM P. 03.013 A R M P .0 3 .014 , F L F I.02 .029 , FLFI .02.031, A R M P .03 .015 F L F I.02 .032 , F L F I.02 .035, Paju, Taivo SO Z U .O l.083 FLFI. 02 .036 , FL FI.02 .037 , Pajur, Ago F L A J.03 .011 , F L A J.0 3 .0 1 5 , FL F I.02 .038 , F L F I.02 .040, F L A J.03 .018 , F L A J.0 3 .034 , F L F I.02 .041 , FL F I.02 .046, F L A J.03 .035 , F L A J.0 3 .057 , F L F I.02 .048 , FL F I.02 .049, F L A J.03 .066 , F L A J.0 3 .0 9 9 , FLFI. 02 .050 , FL F I.02 .051 , F L A J.03 .100 , F L A J.03 .101 , F L F I.02 .052 , FL F I.02 .053 F L A J.03 .102 Past, Aune SO Z U .03.010, SO ZU .03 .026 , Pajusalu, Karl F L E E .02.012. F L E E .02 .046 , SO Z U .03 .029 , SO Z U .03.066, F L E E .02.064, F L E E .02 .065 , SO Z U .03.067. SO ZU .03 .073 , F L E E .02.067. F L E E .02 .078 SO Z U .03.138 Pajusalu, Renate F L E E .02.009^ F L E E .04 .083 , Pawlas, A U S00.02.021 F L E E .08.001 F L E E .08 .020 , Pawlas, Andreas U S00 .02 .010 F L E E .08.021 F L E E .08 .029 , Pedas, Arvet M T R M .02.003 M T R M .02.005, F L E E .0 8 .0 3 0 ’ M T R M .02 .006 M T R M .02.010. 496 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 496 M T R M .02 .011 , M T R M .02 .012 , F L V E .0 3 .114, F L V E .0 3 .121, M T R M .02 .016 F L V E .0 3 .136, F L V E .0 3 .143 Pedastsaar, T iia F L P K .0 1 .003 , F L P K .0 1.004, Pilli, Einike FL P K .01 .060 , F L P K .01.075, F L P K .0 1 .009 , F L P K .0 1.033, FL PK 01.077 F L P K .0 1 .034 , F L P K .01 .039 , Pintsaar, Aivar A R T O .0 1.005, A R T O .O l.019, F L P K .0 1.044, F L P K .0 1.064, A R T O .O l.020, A R T O .O l.021, F L P K .0 1 .065 , F L P K .01 .067 , ARTO.Ol 022 F L P K .0 1 .071 , F L P K .0 1 .075 , Pintson, Ülo A R S T .0 1 .001, A R ST. 01 .023 : F L P K .0 1 .076 , F L P K .01 .093 , A R S T .0 1 .032, A R S T .0 1 .050, F L P K .0 1 .094 , F L P K .0 1.100, A RST.01 052 F L P K .01 .101 , F L P K .01 .107 , Pirsko, Priit F L A J.02 .008 , F L A J.02.014, F L P K .0 1 .1 10, F L P K .0 1 .1 11, F L A J.02 .022 , F L A J.02.023, F L P K .01 .1 1 2 , F L P K .0 1 .1 13, F L A J.02 .035 , F L A J.02.042, F L P K .0 1 .1 15, F L P K .0 1 .129 , F L A J.02.043 F L P K .02 .049 , F L P K .02 .050 , Pirso, Urve F L E E .02 .042 , F L E E .02.090 F L P K .02 .053 Pisuke, Heiki O IEO .03.005 P eeb o ,Jaak F L E E .02.071 Plaat, Jaanus F L A J.04 .001 , FLA J. 04.009, Peets, Jüri F L A J.01 .015 F L A J.04 .019 , F L A J.04.023 Peets, Priit M JR A .0 1 .010, M JR A .01 .013 , Plado, Jüri B G G L .0 3 .025, B G G L .03 .027, M JR A .0 1 .015, M JR A .0 1 .020, B G G L .0 3 .035, B G G L .03 .042 M JR A .01 .029 , M JR A .01 .035 , Plado, K aja SOEP.Ol .021, SO EP 01.099, M JR A .01 .037 , M JR A .0 1 .040, SO EP.O l 101, SO EP 01.102, M JR A .01 .041, M JR A .0 1 .042, SO E P .02 .001 , SO E P .02.015, M JR A .01 .043 , M JR A .0 1 .044, S O E P .02 .016 , SO EP 02.021, M JR A .01 .046 SO E P .02 .022 , SO E P .02.024, Peetsalu, Ants A R K I.02 .027 , A R K I.02.031 SO E P .02 .037 , S O E P .02.038, Peetsalu, Margot A R K I.01 .010 , A R K I.02 .027 , S O E P .02 .041 , SO E P.02.068, A R K I.02.031 S O E P .02 .071 , SO E P.02.073 Pehk, Eha T C 0 0 .00 .032 Plank, Toomas F K E F .0 1 .007, F K E F .01.010, Pehme, Ando K K S D .0 1 .009, K K S D .0 1 .020, F K E F .0 1 .022, F K E F .02.069, K K S D .0 1 .022, K K S D .0 1 .024, F K E F .02.074 K K S D .0 1 .030, K K S D .0 1 .032, Ploom, Illimar SO A H .01 .011 , SOAH.Ol .052, K K S D .0 1 .124, K K S D .0 1 .125, SOA H .01.073 K K S D .0 1 .132, K K S D .0 1 .134, Pogosjan, Jelena F L V E .03.009, F L V E .03.056, K K S D .02 .002 , K K S D .03 .002 F L V E .03 .086 , F L V E .0 3 .112, Pelkonen, M arjaana A R O T .O l.007, A R O T .O l.011, F L V E .0 3 .113, F L V E .0 3 .118, A R O T .O l.012, A R O T .O l.013 F L V E .0 3 .119, F L V E .0 3 .123, Pentšuk, Jaan F K 00 .00 .002 , F K K M .01 .001, F L V E .0 3 .140 F K K M .01 .002, F K K M .01 .019 , Pokk, Paavo A R FR .01 .036 F K K M .01 .020, F K K M .01 .023, Pokk, T iit A RO T.O l.002 F K K M .01 .039 , F K K M .01 .049, Ponomarjova, Galina F L V E .03 .026 , F L V E .0 3 .137, F K K M .01 .050, F K K M .01.051 F L V E .0 3 .138, F L V E .0 3 .139 Pert, Vello A R F S .01 .030 , A R F S .0 1 .032, Pool, Raili F L E E .04 .011 , F L E E .04.036, A R F S .0 1 .037 F L E E .04 .045 , F L E E .04.055, Peters, M aire B G M R .03 .032 F L E E .04 .075 , F L E E .04.087, Peterson, Urmas B G B O .03 .009 , B G B O .03 .014 , F L E E .04.088 B G B 0 .0 3 .0 2 9 , B G B O .03 .030 Pormeister, Eve F L G R .04 .005 , F L G R .04.006, Pettai, Vello SO P L .01 .030 , SO P L .01 .067 , F L G R .04 .007 , F L G R .04.014, SO P L .01 .076 , SO P L .01 .080 , F L G R .04 .016 , FL G R .04.153, SO P L .01 .094 , S O P L .0 1.097 FL G R .04.158 Petti, Urmas U S 00 .01 .004 , U S 0 0 .01 .008 , Post, Piia B G G G .03 .007 , FK K F .03.022, U S 00 .01 .009 , U S 0 0 .01 .018 F K K F .03 .026 , FK K F .03.034, Philips, Kaia M JR I.01 .004 , M JR I.01 .011 , F K K F .03 .040 , FK K F .03.049 M JR I.0 1 .014, M JR I.01 .017 , Pragi, Uudo B G G G .02 .001 , B G G G .02.018. M JR I.0 1 .018 , M JR I.01 .019 , B G G G .02 .019 , B G G G .02.021, M JR I.0 1 .020, M JR I.01 .022 , B G G G .02 .023 . B G G G .02.025, M JR I.01 .023 , M JR I.02 .034 , B G G G .02 .039 , B G G G .02.040, M JR I.02 .035 , M JR I.0 2 .037 , B G G G .02 .051 , BG G G . 02.052, P C 00.00 .146 BG G G .02.069 Pihl, Eve K K S B .02.011 Prank, Rein M T A T .03 .008, M T A T .03.060, Pihl, V iljar F K K M .01 .055 M T A T .03 .080 , M T A T.03.082, Pihlak, Rita A R S K .04 .001 , A R S K .04 .002 , M T A T .03 .091, M T A T.05.002, A R S K .04 .003 , A R S K .04 .004 , M T A T .05 .021 , M T A T.05.022. A R S K .04 .005 , A R S K .04 .006 M T A T .05 .023 , M T A T.05.045, Piirimäe, Helmut F L A J.07 .053 M T A T.05.072 Pikamäe, Priit O IA O .01 .013 Priimägi, S irje F L P K .01 .071 , FL P K .01.093, Pikas, Tiina F L K U .00.061 F L P K .01 .094 , F L P K .0 1 .1 18. Pikk, Jaan M JR I.0 4 .014 , M JR I.04 .031 , FLPK . 02 .001, F L P K .02.002, M JR I.04.033 F L P K .02 .015 , F L P K .02.023. Piid, Lea F L V E .02 .087 , F L V E .03 .010 , F L P K .02 .036 . F L P K .02 .062 , F L V E .0 3 .0 1 4 , F L V E .03 .044 , F L P K .02 .077 F L V E .03 .053 , F L V E .03 .055 , Prikk, Kaia A R K S .0 1 .019, A R K S .01 .021 , F L V E .03 .057 , F L V E .03 .097 , A R K S .01 .022 F L V E .03 .099 , F L V E .0 3 .100, Prinits, O laf M T PM .05 .015 , M T PM .05 .016 F L V E .0 3 .110, F L V E .0 3 .111, Proškina, Svetlana A R S K .04 .001 , A R S K .04 .002 , 497 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 497 A R SK .04 .003 , A R S K .04 .004 , FK M F .01 .005 . FK M F.01 .007, A R SK .04 .005 , A R S K .0 4 .006 F K M F .01 .008 . FK M F.01.009. Pruks, Aarne FK F E .05 .014 , F K F E .05 .058 , FK M F .01 .010 . FK M F.01 011, FK FE .05 .059 , F K F E .05 .069 , FK M F .01 .027 , F K M F .01 .033, F K F E .05 .0 7 4 FK M F .01 .057 , F K M F .01 .058, Pruks, Peep O IA O .02 .008 F K M F .01 .066, FK M F.01.067, Pruulman. Katrin SO PH .00 .204 F K M F .01 .085 Prükk, Tiina A R S K .0 4 .001 , A R S K .04 .002 , Pääsuke, Mati K K S B .01 .016 , K K S B .01.018, A R S K .04 .003 , A R S K .04 .004 , K K S B .0 2 .0 3 3 , K K S B .03 .001 , A R S K .04 .005 , A R S K .04 .006 K K S B .0 3 .0 1 0 , K K S B .03 .013 , Puhke, Raivo K K S B . 01 .004 K K S B .03 .015 , K K S B .03 .016 , Puksa, Leena A R N R .0 1.023 K K S B .03 .017 , K K S B .05 .004 Pulges, Andres A R K A .02 .025 , A R K D .01 .002, Põder, Tõnu O IA O .05 .023 , O IA O .05.024 A R K D .01 .005 , A R K I.02 .0 0 4 Põld, Anneli A R K R .01 .001, A R K R .01.002 Pulges, Riina A R S I.01 .002 Põld, Jüri O IA O .05 .005 , O IA O .05.025 Pullerits, Priit SO Z U .O l.O ll, SO Z U .0 1 .012 , Põldoja, Elle A RA N .01 .017 , ARAN .01.018 SO Z U .O l.040 , SO Z U .O l.068 Põldsaar, Raili F L G R .0 1 .087, FLG R.01 121, Pullerits, Rein F K F E .0 1 .002, F K F E .0 1 .003, F L G R .0 1 .145, F L G R .0 1 .146 F K F E .0 1 .016 , F K F E .01 .017 , Põldvere, Martina SO A H .O l.049 F K F E .01 .018 , F K F E .0 1 .019, Põldvere, Märt M T PM .03.001, M TPM .03.002, F K F E .0 1 .020, F K F E .0 1 .030, M T PM .04.001, M TPM .04.003, F K F E .0 1 .036 , F K F E .01 .043 , M TPM .06.001, M TPM .06.002, F K F E .0 1 .046 M TPM .06 .017 , M TPM .06.030. Pulver, Aleksander SO PH .00 .008 , SO PH .00 .057 , M TPM .06.031 SO PH .00 .117 , SOPH.OO. 118, Põldvere, Salli EC 00.00 .004 , SO A H .02.020, SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, SO A H .02 .036, SOA H .02.044, SO PH .00 .223 , SO PH .00 .224 SO A H .02.056. SO A H .02.095, Pung, Lembit F K E F .02 .039 , F K E F .02 .051 , SO Z U .01 .116 , SO ZU .03.143 F K E F .02 .057 , F K E F .02 .058 , Põlluste, K aja A RTH .02 .004 , A RTH .02.006, F K E F .02 .066 , F K E F .02 .076 A RTH .02 .009 . A RTH .02.015, Punga, Jaan FL K U .0 1 .017 , FL K U .01 .037 , A RTH .02 .016 , A RTH .02.018, F L K U .0 1 .047, F L K U .01 .062 ARTH .02 .026 Pustõgina, Nadežda N C 00.00 .008 , NCOO.00 .010, Pöial, Jaanus M T A T.03 .020 , M TA T.03.032, NCOO.00 .206 , NCOO.00.208 M T A T.03 .062 , M TA T.03.063, Puura, Erik B G G L .0 1 .006, B G G L .03 .016 , M TA T.03.084 B G G L .03 .025 , B G G L .03 .027 , Raagmaa, Garri BG G G .02 .024 , BG G G .02.056, B G G L .03 .030 , B G G L .03 .033 , B G G G .02 .062 , B G G G .02.072, B G G L .03 .035 , B G G L .03 .042 BG G G .02.073 Puura, Ivar B G G L .0 2 .029 Raal, Ain A R FA .01 .028, A R FA .01.031, Puura, Väino B G G L .0 1 .004, B G G L .01 .033, A R FA .01 .034, A R FA .01.035, B G G L .0 1 .034, B G G L .0 1 .035, A R FA .01 .036, A R F A .01.038. B G G L .0 1 .036, B G G L .0 1 .037, A R F A .01 .040, A R FA .01.041, B G G L .0 1 .038, B G G L .0 1 .045, A R FA .01 .044, A R FA .01.045, B G G L .03 .006 , B G G L .03 .013 , A R FA .01.046 B G G L .03 .025 , B G G L .03 .028 , Raamat, Rein A R F S .01 .037, FK E F .02.028, B G G L .03 .033 FK E F.02 .049 Puus, Uuno M T A T .03 .092 Raba, Kristi O IA O .07 .010 , O IA O .07.011, Puusaar, Sulev FL G R .02.233 O IA O .07 .012 , O IA O .07.013, Puusepp, Elle F L K E .02 .013 , F L K E .02 .015 , O IE 0 .0 4 .0 4 7 F L K E .02 .021 , F L K E .02 .039 , Raeste, Eve FL K E .03 .010 F L K E .02 .040 , F L K E .02 .058 , Rahi, Aigi F L A J.02 .001 , F L A J.02 .011, F L K E .02 .068 FL A J.02 .016 , F L A J.02 .028. Puusepp, Kaire F L K E .02 .014 , F L K E .02 .019 , FL A J.02.045 F L K E .02 .072 , F L K E .02 .086 Rahu, Mati A R T H .01.066, A RTH .03 .006 , Pähkla, Ene-Renate A R S T .0 1 .047, A R S T .0 1 .048 A RTH .03.011 Pähkla, Rein A R F R .03 .007 , A R F R .03 .009 , Rahula, Maido M TPM .02 .001 , M TPM .02.004. A R F R .03 .010 , A R F R .03.011 M TPM .02 .012 , M TPM .02.013, Päi, Svetlana A R S K .02 .004 , A R S K .02 .005 M TPM .02 .015 , M TPM .02.018. Päll, Janika F L G R .02 .151 , FL G R .02 .159 , M T PM .02 .019 , M TPM .02.020, FL G R .0 2 .170 , FL G R .02 .230 , M TPM .02.021 F L G R .02 .238 , FL G R .02 .242 Raichmann, Gitta FL G R .03 .042 Päll, Peeter F L E E .02.021 Raid, Raivo BG ZH .04 .001 , BG ZH .04.006, Pärli, Ülle SO S E .O l.029 , S O S E .O l.070, BG ZH .04 .011 , BG ZH .04.015, S O S E .01 .090 , S O S E .O l.103, BG ZH .04 .016 , BG ZH .04 .017 , S O S E .O l.105, S O S E .O l.121 BG ZH .04 .020 Pärna, Kalev M T M S.01 .055 , M T M S.02 .003 , Raidaru, Gerda-Johanna F K K M .02 .009 , F K K M .02.010 M T M S.02 .004 Raidla, Virve PC 00.00.072 Pärna, Kersti A R T H .01 .032, A R T H .04 .003 , Raitar, Siiri F L G R .0 4 .199, F L G R .04.200, A RTH .04 .011 , A RTH .04 .012 , F L K E .02 .006 , FL K E .02.013, A R T H .04 .018 F L K E .02 .024 , F L K E .02 .054 . Pärtel, Anu O IA O .01 .015 FL K E .02.104 Pärtel, Enn F K 00 .00 .003 , F K 00 .00 .004 , Rajam äe, Pilvi F L G R .01 .023, F L G R .01 .024, F K 00 .00 .006 , FK 00 .00 .014 , F L G R .0 1 .101, F L G R .0 1 .111, FK 00 .00 .015 , F K 00 .00 .017 , F L G R .0 1 .138 FK M F .01 .002 , FK M F .01 .003 , Rajangu, Heli A R N H .01.002, A RN H .01.003, 498 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 498 A RN H .01 .004 , A R N H .01.013 M JR I.02 .040 , M JR I.02 .041 , Rajavee, Eleonora A R A N .01.018 M T R M .01 .007 , M T R M .01.008, Raju, Olev M JR I.07 .002 , M JR I.07 .019 , M T R M .02.002 M JR I.0 7 .0 8 2 Realo, Anu E C 00 .00 .024 , SO P H .00.117, Rammo, Ilmar F K E F .01 .004 , F K E F .01 .012 , SOPH.OO. 118, SO Z U .03.017 F K E F .02 .013 , F K E F .02.051 Realo, Enn F K K F .0 3 .001 , F K K F .03.032, Rammo, Sirje F L E E .04 .014 , F L E E .04 .031 , F K K F .0 3 .035 , F K K F .03.041 F L E E .04 .032 , F L E E .04 .036 , Rebane, Enn A R K A .02 .025 , A R K D .01 .002, F L E E .04 .045 , F L E E .04 .051 , A R K D .01 .005, A R K I.02 .004 F L E E .04 .053 , F L E E .04 .075 , Rebane, M alle F L K E .02 .015 , F L K E .02.016 F L E E .04 .079 , F L E E .04 .086 Rehand, M erle K K S D .0 1 .014, K K SD .02.006 Randlane, Tiina B G B O .02 .003 , B G B O .02 .004 , Reidolf, Valev A RTH .02.019 B G B O .02 .005 , B G B O .02 .012 , Reier, Ülle B G B O .O l.009, B G B O .O l.021, B G B O .02 .013 , B G B O .02 .015 , B G B O .01.036 B G B O .02 .028 Reifm an, Pavel F L V E .03.094 Randma, Tiina SO A H .01 .051 , SO A H .01 .095 , Reigo, Anu B G M R .01 .002 SO A H .O l.096, SO A H .O l.099, Reiljan, Anu M JJV .03 .015, M JJV .03.049, SO A H .O l.101, SO A H .O l. 104 M JJV .03 .050 , M JJV .03.051, Randver, Nelli N C 00.00.195 M JJV .03 .052 , M JJV .03.053, Randviir, Anti S O S E .O l.068, S O S E .O l.106 M JJV .03 .054 , M JJV .03.058, Rannikmäe, Arne F L P K .02 .023 , FL P K .02 .039 , M JJV .0 3 .0 6 0 , M JJV .0 3 .0 6 I, F L P K .02 .062 M JJV .03 .070, M JJV .03.071, Rannikmäe, M iia B G M R .09 .035 , B G M R .09 .036 , M JJV .03 .072 , M JJV .03.073, B G M R .09 .044 , B G M R .09 .046 , M JJV .03 .074 , M JJV .03.077, B G M R .09 .047 , B G M R .09 .049 , M JJV .03 .078 , M JJV .03.085, B G M R .09 .050 , B G M R .09 .051 , M JJV .03 .087 , M JJV .03.091, B G M R .09 .052 , B G M R .09 .058 , M JJV .03 .095 , M JJV .03.096, B G M R .09 .062 , B G M R .09 .066 , M JJV .03 .097 , M JJV .03.098, B G M R .09 .067 , B G M R .09 .075 , M JR A .03 .040 , M JR I.07 .088 B G M R .09 .082 , B G M R .09 .087 Reiljan, Ele M JJV .02 .042 , M JJV .02.046, Ranniku, Kaspar F L V E .03 .098 M JJV .02 .064 , M JJV .03.098, Ratassepp, Enn K K S P .02 .008 , K K SP .03 .001 , M JJV .04 .013, M JJV .04.015, K K SP .03 .003 , K K SP .03 .005 , M JJV .04 .016 , M JJV .04.026, K K SP .03 .008 , K K SP .03 .012 , M JJV .04 .032 , M JJV .04.034, K K SP .03 .016 , K K SP .03 .019 M JJV .04 .035 , M JJV .04.036, Raud, Eva FL K N .03 .080 , FL K N .03 .104 M JJV .04 .037 , M JJV .04.038 Raud, Niina N C 00.00 .119 , N C 00.00 .122, Reiljan, Janno E C 00 .00 .017 , M JJV .03.058, N C 00.00 .141 , N C 00.00 .176 , M JJV .04 .002 , M JJV .04.012, N C 00.00.201 M JJV .04 .013 , M JJV .04.023, Raud, Terje A R N S.01 .001 M JJV .04 .024 , M JJV .04.025, Raudjärv, Matti M JR I.03 .010 M JR I.03 .019 , M JJV .04 .028 , M JJV .04.034, M JR I.03 .023 M JR I.03 .033 , M JJV .04 .035 , M JJV .04.036, M JR I.03 .040 M JR I.03 .041 , M JJV .04 .037 , M JJV .04.038, M JR I.04 .022 M JR I.04 .028 , M JR I.02 .039 , M JR I.07 .088 M JR I.04 .029 Reimand, Katrin A R S K .03 .007 , A R SK .03.009, Raudsepp, Anu F L A J.03 .025 F L A J.03 .031 , A R S K .03 .010 , A R S K .03.012 F L A J.03 .083 F L A J.03 .103 , Reimand, Koit A R M P.02 .003 , A R M P.02.011, F L A J.03 .106 A R M P .02 .012 , A R M P.02.013, Raudsepp, Lennart K K SP .03 .004 K K S P .03 .008 , A R M P.02 .014 , A R M P.02.015, K K SP .03 .013 K K SP .03 .015 , A R M P.02.016 K K SP .03 .018 K K SP .03 .020 , Rein, Eva F L G R .0 1 .119, F L G R .0 1 .120, K K S P .03.021 K K SP .03 .022 F L G R .0 1 .140 Raudsepp, Vam bola M JJV .02.055 M JJV .03 .096 , Rein, Kaarina F L K E .02 .050 , F L K E .02.051, M JJV .03 .097 M JJV .03 .098 , F L K E .02.092 M JJV .04 .024 M JR A .02 .019, Reinik, Mari F K F E .05.019 M JR A .02 .020 M JR A .02 .021, Reinmaa, Ants SOEP.Ol .014, SOEP.Ol 016, M JR A .02 .022 M JR A .03 .011, S O E P .01 .017 , SOEP.Ol .018, M JR A .03 .012 M JR A .03 .013, SOEP.Ol .019, SO E P 01 060, M JR A .03 .014 M JR A .03 .017 , SO E P .O l.070, SO E P .O l.090, M JR A . 03.021 M JR A .03 .027, SO E P .O l.099. S O E P .O l.101, M JR A .03 .030 M JR A .03 .034, S O E P .O l.102, S O E P .O l.110, M JR A .03.035 M JR A .03 .036 , S O E P .O l.111 M JR A .03 .037 M JR A .03 .038, Reino, Udo A R K I.02 .004 , A R K I.02 .024 , M JR A .03 .039 M JR A .03 .040 , A R K I.02 .030 M JR A .03.041 M JR A .03 .043 , Reinsalu, Tiina P C 00.00.202 M JR A .03 .046 M JR A .03 .047 , Reinthal, Riina N C 00.00.075 M JR I.07 .069 M JR I.07 .088 Remm, Kalle B G G G .01 .024 R a u t, M arika SO PH .00 .002 SOPH.OO.Oll, Remm, M aido B G M R .02.022 SO P H .00.016 SOPH.OO. 119, Rem m e, Jaanus B G M R .00 .001 , B G M R .00.002, SOPH.OO. 120 SO P H .00.157 B G M R .00 .003 , B G M R .00.004, Raukas, Elve B G M R .04 .008 B G M R .00 .006 , B G M R .00.007, Raus, Toomas M JR I.02.021 M JR I.02 .024 , B G M R .00 .008 B G M R .00 .009 , M JR I.02 .025 M JR I.02 .033 , B G M R .00 .010 , B G M R .0 0 .0 1 1, M JR I.02 .034 M JRI. 02 .035 , B G M R .00 .012 , B G M R .00 .014 , M JR I.02 .037 M JR I.02 .038 , B G M R .00 .015 , B G M R ,00 .016 , 499 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 499 B G M R .00 .018 , B G M R .00 .019 , Roosme, Maili T C 00 .00.007 B G M R .05 .004 , B G M R .05 .011 , Roostalu, Hugo T C 0 0 .00 .014 , T C 00 .00.015 B G M R .05 .015 , B G M R .05 .016 Roostar, Lembit A R K A .02 .026 Remmel, Hele A R S K .01 .034 Rosenberg, T iit F L A J.00 .004 , F L A J.00 .005 , Remmelkoor, Reele K K S P .03 .017 F L A J.00 .006 , F L A J.00 .007 , Remtšukova, Jelena F L V E .02 .082 F L A J.00 .008 , F L A J.03 .004, Renge, Indrek F K F E .03 .047 , F K M F .0 1 .070 F L A J.03 .011 , F L A J.03 .015, Reppo, Kersti F L K E .02 .008 , F L K E .02 .009 , F L A J.03 .073 , F L A J.03 .099, F L K E .02 .015 , F L K E .02 .021 , F L A J.03 .100 . FL A J.03 .101 , F L K E .02 .0 2 4 F L A J.03.102 Repän, Villu F K E F .0 1 .007 Rosental, Katrin SO A H .02.108, SO A H .02.109 Ress, Mati A R K A .02 .026 , A R K D .01 .002 , Ross, Jaan FL K U .02.008 A R K D .01.005 Ross, Vello FK K F .01.003 Riispere. Mart A R S K .0 1.034 Rubel, Madis B G G L .02 .023 , BG G L .02.024, Riistan, Ain U S 0 0 .04 .001 , U S 0 0 .04 .002 , B G G L .02.025 U S 00 .04 .017 , U S 0 0 .04 .018 , Runnel, Riina A R S T .01 .053 U S 0 0 .04 .021 , U S 0 0 .04 .023 , Russak, Silvia A R S T .01 .018 U S 0 0 .04 .024 , U S 0 0 .04 .025 Rutiku, Siret F L K E .02.010 Riistan, Lembi S O E P .O l.116, S O E P .O l.117 Ruul, Karin M TA T.03.035 Riives, Kaarin M T PM .02.005 Ruus, Jüri SO P L.O l.001, SOPL.Ol .003, Rinken, Ago F K K M .02 .001 , F K K M .02 .006 , SO P L.O l.006, SO P L.O l.038 F K K M .02 .011 , F K K M .02 .012 , Ruus, M aie O IEO .04.053 F K K M .02 .013 , F K K M .02 .014 , Ruut, Jüri FK F E .05.018 F K K M .02 .016 , F K K M .02 .022 Ruutsoo, Rein SO P L .01 .098 , SO P L.O l.099, Ristioja, Vahur A R K R .0 1 .001, A R K R .0 1 .002, S O P L .O l.100, SO P L .O l.101 A R K R .0 1 .007, A R K R .0 1 .015 Rägo, Lembit A R F R .03 .010 , SO PH .00.155 Rohtmets, Anne A R N S.01 .001 Rämma, Heiko B G M R .07.004 Rood, Alan K K SD .02 .004 Rämmer, Andu SOPH.OO.l53, S O S S .02.003, Roolaht, Tõnu M JJV .0 3 .0 9 5 , M JJV .04 .013 , S O S S .02.070 M JJV .04 .017 , M JJV .04 .018 , Rämmer, Tiiu K K S B .05 .005, K K S B .05.013 M JJV .04 .029 , M JJV .04 .034 , Rääbis, Andriela F L E E .08 050 M JJV .04 .035 , M JJV .04 .036 , Rõivas, Tiia B G G G .02.025 M JJV .04 .037 , M JJV .04 .038 , Rõõm, Aino A R SK .04 .001 , A R SK .04 .002 , M JJV .04 .039 , M JJV .04 .040 A R S K .04 .003 , A R SK .04.004, Roomeldi, Raul M TPM .06 .008 A R S K .04 .005 , A R SK .04 .006 Roon, Eele F L K E .02 .063 , F L K E .02 .065 , Rõõm, Rein F K K F .03 .034 , FK K F .03.053 F L K E .02 .087 , F L K E .02 .090 Rõõs, Pärtel O IEO .04.047 Roos, Meelis M T A T.03 .023 , M T A T .0 3 .101 Rünkorg, Kertu A R F S .0 1 .016, A R F S .01.031 Roos, Rein K K S D .0 1 .005, K K S D .0 1 .006, Rüütli, Malle F L K E .03 .002 , FL K E .03.009 K K S D .0 1 .036, K K S D .0 1 .040 Saag, Andres B G B 0 .0 2 .0 0 4 , B G B O .02.005, Roosaar, Peeter A RA N .02 .003 , A R A N .02.007, B G B 0 .0 2 .0 2 4 . B G B O .02.029 A RA N .02 .008 , A R A N .02.009, Saag, Anu A RM P.01.016 A RA N .02 .014 Saag, Mare A R S T .01 .030, A R ST .01 .036, Roosaare, Jüri B G G G .01 .001 , B G G G .01 .004 , A R S T .0 1 .045, A R ST .01 .047, B G G G .01 .006 , B G G G .01 .007, A R S T .01 .048, A R ST .01 .053 B G G G .01 .008, B G G G .01 .009, Saar, Jüri O IA 0 .0 6 .0 0 8 B G G G .01 .034 , B G G G .01 .042, Saar, Rein F K T F .01 .012 , FK T F .03.009, B G G G .01 .043 , B G G G .01 .053, F K T F .04 .020 , FK T F .04.022, B G G G .01 .058 FK T F .04.044 Roosaluste, Elle B G B 0 .0 1 .0 0 4 , B G B O .01 .029 , Saar, Tähti A R A I.01 .003 , A R A I.01.035, B G B 0 .0 3 .0 0 3 , B G B O .03 .004, A R A I.01 .037 , A R A I.01.038 B G B 0 .0 3 .0 0 9 , B G B 0 .0 3 .0 1 0 , Saari, Peeter FK E F .01 .023 , FK E F.02 .066 , B G B O .03 .014 , B G B O .03.015 F K E F .04 .001 , FK E F.04 .002 , Roose, Mai A R N R .01 .009, A R N R .01 .014 , FK E F.04.005 A R N R .01 .016 , A R N R .01 .019 , Saarma, Märt A R PS.01.056 A R N R .01 .024, A R N R .01 .025 Saarma, Riina A R SM .01 .001 , ARSM .01 010, Roose, Neeme M JJV .02 .001 , M JJV .02 .004 , A R S M .01 .044, K K S B .05.017 M JJV .02 .019 , M JJV .02 .026 , Saarma, Urmas B G Z H .01.024, BG ZH .01.026 M JJV .02 .029 , M JJV .02 .030 , Saarniit, Ivar-Igor M T R M .02.004 M JJV .0 2 .040 , M JJV .02 .043 , Saarniit, Jüri S O S S .02 .012 , S O S S .02.030, M JJV .0 2 .0 4 4 , M JJV .02 .048 , S O S S .02 .053 , S O S S .02.059 M JJV .02 .049 , M JJV .02 .051 , Saarsen, Toomas M JR A .05 .026 , M TA T.03.083 M JJV .02 .052 , M JJV .02 .053 , Saat, M aksim P C 00.00.057 M JJV .02 .054 , M JJV .02 .060 , Saat, Toomas BG ZH .02 .013 , BG ZH .02.015, M JJV .03 .026 , M JJV .03 .062 , B G Z H .02.016, BG ZH .02.017, M JR A .03.041 BG ZH .02 .020 , BG ZH .02.021, Roosimaa, Peeter U S 00 .04 .004 , U S 00 .04 .005 , BG ZH .02 .023 , BG ZH .02.024, U S00 .04 .009 , U S 00 .04 .010 , BG ZH .02 .025 , BG ZH .02.028, U S00 .04 .013 , U S 00 .04 .014 , BG Z H .02 .031 , BG ZH .02.032, U S 00 .04 .016 BG Z H .0 2 .033 , BG ZH .02 .034, Roosma, Avo B G B O .03 .006 BG ZH .02 .042 , BG ZH .02 .044 , Roosma, Peeter O IA 0 .0 5 .0 0 5 , O IA O .05 .031 , BG ZH .02 .047 O lA O .0 7 .0 0 l’ Saava, Astrid A R T H .01 .014 , A R T H .01.032, Roosmaa, T iit F L E E .08 .007 , M T A T.03.002, A R TH .0 1 .035 , A R T H .01 .039 , M T A T .03 .033 , M T A T .05.058 A R TH .0 1 .041 , A R T H .01.042, 500 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 500 A R T H .01 .043 , A R T H .01 .044, B G M R .09 .052 , B G M R .09 .062 . A R T H .01 .045, A R T H .01.046, B G M R .0 9 .066 , B G M R .09 .067 , A R T H .01 .047, A R T H .01 .048, B G M R .09 .072 , B G M R .09 .075 , A R T H .01 .049, A R T H .01 .054, B G M R .09 .081 , B G M R .09 .085 , A R T H .01 .055, A R T H .01.056, B G M R .09.087 A R T H .0 1 .057 , A R T H .01 .058 , Sarjas, Arne O IA O .01.015 A R T H .01 .064, A R T H .01 .065, Saro, Anneli FL K N .03 .0 1 8 , F L K N .03.033, A R T H .01 .066, A R T H .01 .067, FL K N .0 3 .072 , F L K N .03.076, A R T H .01 .068, A R T H .01 .069, FLK N .03.101 A R T H .01.071, A R TH .01 .072 , Sarv, Heno BG G G .02.070 A R TH .0 1 .073 , A R TH .01 .074 , Saulep, Heidi B G M R .01.002 A R T H .01 .075, A R T H .01 .077, Saumets, Andres U S 0 0 .0 1 .002, U S00 .01 .003, A R T H .01 .078, A R T H .01.079 U S 0 0 .01 .013 , USOO.01.015 Sakk, Ain M JR A .05 .002 , M JR A .05 .003 , Savisaar, Jüri A R S T .0 1 .001 M JR A .05 .020 , M JR A .05 .021 , Schmidt, M aia A R N R .0 1.016, A R N R .01.025 M JR A .05 .031 , M JR A .05 .032 , Schneider, Galina K K S B .05.013 M JR A .05 .033 , M JR A .05 .034 , Schulte, Hans O IE 0 .0 2 .0 0 6 , O IE 0 .0 2 .0 0 8 , M JR A .05 .035 , M JR A .05 .037 O IE 0 .0 2 .0 0 9 , O IE 0 .0 2 .0 1 0 , Sakkov, Elmar M T R M .04 .005 , M T R M .04 .006 , O IE 0 .0 4 .0 6 2 M T R M .04 .027 , M T R M .04 .028 , Schütting, Riina FL K N .03.085 M TRM . 04 .029 Sedman, Juhan B G M R .00 .003 , B G M R .00.004. Saks, Kai A R S K .0 1.029, A R S K .05 .001 , B G M R .00 .006 , B G M R .00.007. A R S K .05 .002 , A R S K .05 .003 , B G M R .00 .008 , BG M R .00.009, A R S K .05 .004 , A R S K .05 .005 , B G M R .00 .010 , B G M R .0 0 .0 1 1, A R S K .05 .006 , A R S K .05 .007 B G M R .00 .012 , B G M R .00.014, Saks, Olev F K E F .0 2 .052 , F K K M .01 .055 B G M R .00 .015 , B G M R .00.016, Saliste, Vello SO E P.O l.062 B G M R .00 .019 , B G M R .08.002, Salm , Jaan F K K F .0 3 .0 1 1, F K K F .03 .012 B G M R .08 .012 , B G M R .08.016, Salmistu, S ilja FL K U .01 .016 , FL K U .01 .044 , BG M R .08.017 FL K U .01 .057 Sedova, Tatjana N C 00.00 .049 . N C 00.00.050, Salmistu, S ilja F L K U .01 .066 N C 00.00 .051 , N C 00.00.052, Salum, Olev A R S T .0 1 .020, A R S T .0 1 .023, N C 00.00.285 A R S T .01 .036 , A R S T .0 1 .046, Sedrik, M eeli F L E E .02.045 A R S T .0 1 .049, A R S T .0 1 .050 Seeba, Asko M T A T.03.030 Salumaa, Edgar O IE 0 .0 4 .0 0 5 , O IE 0 .0 4 .0 2 5 Seedre, Taavo A R S T .0 1 .030, A R S T .0 1 .036, Salupere, Riina A R S K .01 .001 , A R S K .01 .010 , A R S T .0 1 .045, A R S T .0 1 .053 A R S K .01 .033 , A R S K .01 .034 , Seeman, Viktor F K E F .02.050 A R S K .01 .035 , A R S K .01.037 Seene, Mall K K S B 05.005 Salupere, Silvi SO S E .O l.029 , SO S E .O l.090, Seene, Teet A R M P .0 3 .012 , K K SB 01 .018 , SO S E .O l.096 K K S B .0 1 .019 , K K SB 01.022 Salur, Liina A R M P.02.013 Seepter, Helmut A R A I.01 .024 , A R K I.01 .004, Samarütel, Jüri A R A I.01 .003, A R A I.01 .009, A R K I.0 1 .007 , A R K I.01 .009, A R A I.0 1 .010 , A R A I.01 .011 , A R K I.0 1 .010, A R K I.01.011, A R A I.0 1 .012 , A R A I.01 .013 , A R K I.01 .012 , A R K I.02 .004, A R A I.01 .014, A R A I.01 .015 , A R K I.02 .026 , A R K I.02 .028 A R A I.01 .016 , A R A I.01 .017 , Seepter, Jan B G G G .0 2 .067 , B G G G .02.068 A R A I.01 .023 , A R A I.01 .025, Seilenthal, Ann SO A H .02 .037 , SO A H .02.095, A R A I.01 .032 , A R A I.01 .033, SO A H .02 .096 , SO A H .02.097 A R K I.02 .026 Seilenthal, Tõnu F L E E .07 .020 , F L E E .07 .033 , Sam lik, Anne P C 00.00 .070 , P C 00.00 .098, F L E E .07 .059 , F L E E .07 .064 , P C 00.00.171 F L E E .07 .072 , F L E E .07 .074 . Sander, Indrek M T A T.03 .031 , M T A T .03 .072 F L E E .07 .087 , FL E E .07 .088 . Sander, Priit M JJV .03 .097 , M JR A .02 .019, F L E E .07.095 M JR A .02 .020 , M JR A .02 .021, Selart, Anti F L A J.0 3 .002 , F L A J.07 .084, M JR A .02 .022 , M JR A .03 .004 , F L A J.0 7 .1 0 1 , FL A J.07 .108 M JR A .0 3 .0 1 1, M JR A .03 .012 , Selg, Marju SO A H .02 .029 , SO A H .02.060, M JR A .03 .017 , M JR A .03 .019 , SO A H .02 .070 , SO A H .02.071, M JR A .03 .028 , M JR A .03 .035 , SO A H .02 .077 , SO A H .02.080, M JR A .03 .036 , M JR A .03 .037 , SO A H .02 .095 , SO A H .02.096, M JR A .03 .038 , M JR A .03 .039 , SO A H .02 .097 , SO A H .02.103, M JR A .03 .041 , M JR A .03 .044 , S O A H .02 .112 M JR A .03 .045 , M JR A .03 .048 , Sellin, Arne B G 0 0 .0 0 .0 0 3 , B G B O .O l.007, M JR A .03 .049 B G B O .O l.020 , B G B O .04.003 Sander, Rein K K S D .0 1 .037, K K S D .0 1 .038 Sem jonov, Vadim N C 00.00 .034 , N C 00.00 .303, Sarapuu, Agnes K K S B .05 .013 N C 00.00.307 Sarapuu, Heili A R PO .O l.002 , A R PO .O l.003 , Sepp, Alar A R TH .0 4 .003 , A R TH .04.011, A R PO .O l.007, A R PO .O l.008, A R TH .0 4 .012 , A R TH .04 .014 , A R PO .O l.009 , A R PO .O l.010 A R T H .04 .016 , A R TH .04 .018 Sarapuu, Margus SO A H .O l.107, SO A H .O l.110 Sepp, Ele F L K E .0 1 .001, F L K E .0 1 .033, Sarapuu, Tago B G M R .00 .019 , B G M R .09 .001 , F L K E .0 1 .059 B G M R .09 .002 , B G M R .09 .023 , Sepp, Ennu A R A N .01.017 , A R A N .01.018, B G M R .09 .043 , B G M R .09 .044 , A R A N .0 3 .003 , A RA N .03 .004 , B G M R .09 .045 , B G M R .09 .046 , A R A N .0 3 .006 . A RA N .03 .007 B G M R .0 9 .047 , B G M R .09 .049 , Sepp, Epp A R M B .0 1 .009, A R M B .0 1 .015, B G M R .09 .050 , B G M R .09 .051 , A R M B .0 1 .028 , A R M B .0 1 .035 501 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 501 Sepp, Herbert O IE 0 .0 4 .0 2 4 , O IE 0 .0 4 .0 3 0 ARNH. 01 .020 . ARNH.01 .021 , Sepp, Jüri ECOO.00.011, M JR I.02 .039 , ARNH. 01 .022 . A RN H .01.023 M JRI. 02 .043, M JR I.03 .002 , Sim isker, Jaan B G M R 00.003. BG M R .00.004, M JR I.03 .007, M JR I.03 .017 , B G M R 00.006. B G M R .00.007, M JR I.03 .018, M JR J.03 .019 , BG M R 00.008. B G M R .00.009, M JRI. 03 .023, M JR I.03 .028 , BG M R 00.010. B G M R .00 .011 , M JR I.03 .030 , M JR I.03 .032 , BG M R 00.012. B G M R .00.014, M JR I.03 .034 , M JR I.03 .040 , B G M R 00.015, B G M R .00.019, M JR I.03 .041 , M JR I.04 .022 , BG M R. 06.020, B G M R .08.002, M JR I.04 .028 , M JR I.04 .029 , BG M R 08.016, BG M R .08.017, M JR I.07 .069 , M JR I.07 .070 , B G M R .08.028 M JR I.07 .088 Sinimäe, Eino A R S K .01.031, A R SK .01 .032, Sepp, Kalev B G G G .03 .023 , B G G G .03.073 A R S K .01 .033. A R SK .01 .035, Sepp, Tiina F L K E .0 1 .025, F L K E .0 1 .026, A R SK .01.037 F L K E .01 .031 , F L K E .0 1 .033 Sipria, Aleksander ARAI 01 0 03 ; A RA I.01.006, Seppet, Ahti FL K U .01.055 ARAI 01.024. ARA 1.01.026, Seppet, Elviira A R S K .0 1 .031, A R S K .0 1 .032 ARAI 01 029, A R A I.01.032, Seppet, Enn A R M P.03 .012 , A R M P.03 .015 , ARAI 01.033, A R A I.01.035, A R M P .03.016, A R P A .01.002 ARAI 01.036, ARAI.01 039, Shteingolde, Anzelika F L V E .02 .007 ARKI 01.004, A R SK .03.002 Sibul, Hiljar B G M R .01 .002 Sipria, Aleksandr ARAI. 01.037, A R A I.01.038, Siibak, Andrus O IE 0 .0 3 .0 0 8 , O IE 0 .0 4 .0 5 4 , BG M R .09.039 O IE 0 .0 5 .0 1 7 Sirge, Tiina K K S D .02.003, K K SD .02.007 Siibak, Kadri O IE 0 .0 4 .0 3 7 Skrebova, Irina F L K E .01 .033 Siilats, Krista SO Z U .03 .026 Smirnova, Ljudmila N C 00.00.145, N C 00.00.146 Siilbek, Astrid ARTH. 0 3 .001 , A RTH .03 .006 , Soesoo, Alvar B G G L .03.008, BG G L .03.024, ARTH. 0 3 .008 , A RTH .03.011 B G G L .03.038 Siimer, Enn FLKN . 0 3 .022 , FL K N .03 .082 Solom , Maimu A R SM .01.001, A R SM .01.008, Siimon, Aino M JJV . 03 .039 , M JJV .03 .040 , A R SM .01.044 M JJV . 03 .060 , M JJV .0 3 .0 6 1 , Sonninen, Ansa A R O T.O l.008 M JJV . 03 .063 , M JJV .03 .064 , Soo, V iljo B G M R .0 1.002 M JJV . 03 .066 , M JJV .03 .069 , Soobik, Liina FL K E 01.011, F L K E .01.012, M JJV . 03 .070 , M JJV .03 .071 , FL K E 01.044, F L K E .01 .059 M JJV 03 .072 , M JJV .03 .073 , Soodla, M erike FLG R 02.155, O IE 0 .0 4 .0 1 9 M JJV . 03 .074 , M JJV .03 .081 , Sool, Reet FLG R 01.025, FL G R .01.077, M JRI. 02 .023 , P C 00.00.030, FLG R 01.078, FL G R .01 .082, PCOO 00.032 , P C 00.00.147 FLGR 01.083, FL G R .01 .093, Siimon, Hele FK K F. 03 .011 , F K K F .03 .042 , FLGR 01.094. F L G R .0 1 .109 FK K F. 03 .045 , F K M F .0 1.007, Soom , Marge ARAN 01.017. A R A N .01.018. F K M F 01.031 , F K M F .0 1.046, ARAN. 03.006 FK M F 01.047 , F K M F .01 .063, Soome, Toomas M TA T.03.071 FK M F 01.064, F K M F .01 .065, Soomer, Virge M T PM .03.001, M TPM .03.018, FK M F 01.069, F K M F .01 .088, M T PM .06.001, M TPM .06.002, F K M F 01.089, F K M F .01 .090 M TPM .06.008, M T PM .06.013, Siirde, Toomas A R K R .01 .018 M TPM .06.017, M TPM .06.023, Siitan, Toomas FL K U .02.003 M TPM .06.030, M TPM .06.031 Sikk, Enna K K S B 05.005, K K S B .05.013 Soomets, Ursel A R B K .01 .021 Sikk, Juta M JR I 02.006, M JR I.02 .019 , Soon, Argo A R T H .01.032, A R T H .01.035, M JR I 02.023. M JR I.02 .024 , A R T H .01.039, ARTH. 01.041. M JR I 02.026. M JR I.02 .031 , A R T H .01.042, A R TH .01.043, M JR I 02.034. M JR I.02 .035 , A R TH .01.044, A R TH .01.045, M JR I 02.037. M JR I.02 .038 , ARTH. 01.046, A R TH .01.047, M JR I .02.042. P C 00.00 .011 , A R T H .01.048, A R TH .01.049. P C 00.00 .169 A R T H .01.050, A R TH .01.053, Sikk, Rita P C 00.00 .140 A R T H .01.063, A R TH .01.067, Sikkut, Tõnu K K S D .0 1 .009, K K S D .0 1 .028, ARTH. 01 .069 , A RTH .01.070, K K S D .0 1 .134 A R T H .01.071, A R T H .01.073, Sikut, Rein B G M R 00.015, B G M R .06.001 A R T H .01.074, A R T H .01.079 Silberg, Uno E C 00 .00.005, M JR I.03 .019 , Soopld, Üllar A R K A .01.001, A R K A .01.048 M JR I 03 .023 , M JR I.03 .028 , Soosaar, Aksel B G M R .00 .002 , B G M R .00.014, M JRI 03 .034 , M JR I.03 .040 , BG M R 04.003 M JR I 04 .012, M JR I.04 .013 , Soosaar, Andres A R F S.01 .006, A R F S .01 .007, M JRI 04 .014, M JR I.04 .022 , A R F S .01 .015, A R F S .0 1 .017, M JR I 04.024, M JR I.04 .026 , A R F S .01 .020 , A R F S .01 .032, M JRI .04.028, M JR I.0 4 .029 A R F S .01 .036, A R F S .01 .037 Sild, Olev FK EF .01.008. F K E F .01.013 Sootak, Jaan O IA O .01 .012 , O IA O .01.013, Sildos, llmo F K M F .01 .089 O IA O .01 .015 , O IA O .01.016, Silk, Toomas F K F E .0 1 .051 O IA O .01 .018 , O IA O .01.019, Sillaots, M eris O IA 0 .03 .002 . O IA O .03 .010 O IA O .01.020, O IA O .01.021, Silm, Helgi A RN H .01.002. A R N H .01.003, O IA O .06 .012 , O IA O .06.013, A RN H .01.0 0 4 ’ A RN H .01.005, O IA O .06 .014 O IA O .06.015 A RN H .01.006 ARNH.01 .013 , Soots, Marianne A R S T .0 1.001 , A R S T .0 1.005, A RN H .01.014 A R N H .01.015, A R S T .0 1.032 , A R S T .01 .052 ARN H .01 .016 ARN H .01 .017 , Soovik, Ene-Reet F L G R .0 1 .062 , F L G R .01 .063, ARN H .01.018 ARNH.01 .019 , F L G R .0 1 .100 F L G R .0 1 .107, 502 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 502 FLG R.O I. 129 FL K N .03 .028 , FLKN . 0 3 .042 , Sooväli, Eve-M erike A R O T .O l.002, A R O T .O l.003, FL K N .03.071 A RO T.O l. 004, A RO T.O l. 006, Šiškova, N atalja NCOO.OO.063 A R O T .O l.007, A R O T .O l.008, Šlik , Jakov A R P S .01.001 A R P S .01 .019 , A R O T .O l.011, A R O T .O l.012, A R P S .01 .052 A R P S .01 .053 , A R O T .O l.013, A R O T .O l.014, A R P S .01 .054 A R P S .0 1.055, A R O T .O l.017, A R O T .O l.019, A R P S .0 1 .059 A R P S .0 1.060, A R O T .O l.023, A R O T .O l.025, A R P S .01.062 A R O T .O l.026, A R O T .O l.027, Šorikova, Ljudmila M JR A .02 .014 M JR A .02.027, A R O T .O l.029, A R O T .O l.030, M JR A .02 .030 M JR A .02.031, A RO T.O l. 031, A R O T .O l.032, M JR A .02 .032 M JR A .02.036, A R O T .O l.033, A R O T .O l.034, M JR A .02 .038 M JR A .02.039, A R O T .O l.035, A R O T .O l.036, M JR A .02 .040 M JR A .03.008, A R O T .O l.037, A RO T.O l. 03 8 M JR A .03.021 M JR A .03.027, Soplepmann, Pille A R N S.01 .001 M JR A .03.035 M JR A .03.036. Soroka, Irina F L V E .0 1 .004, F L V E .01 .008 , P C 00.00 .164 PCOO.00.165 F L V E .0 1 .009, F L V E .01 .020 , Šteingolde, Anželika F L V E .0 2 .028 F L V E .02.050, F L V E .01 .027 , F L V E .0 1 .036, F L V E .02.066 F L V E .0 1 .044, F L V E .0 1 .046, Štšadneva, Valentina F L V E .0 2 .006 FL V E. 02 .017, F L V E .0 1 .048 F L V E .02 .018 F L V E .02.023, Sossi, Lembit F K T F .01 .007 , F K T F .01 .011 , F L V E .02 .027 F L V E .02.041, F K T F .03 .004 , F K T F .04 .011 , F L V E .02 .058 F L V E .02 .065 , F K T F .04 .022 F L V E .02 .068 F L V E .02.080 Szava-Kovats, Robert B G G G .03 .049 Zaikina, Svetlana F L K E .04 .003 F L K E .04.004, Starkopf, Joel A R A I.01 .006 , A R A I.01 .024 , F L K E .0 4 .016 FL K E . 04 .026, A R A I.0 1.034, A R B K .0 1 .021, F L K E .04 .032 F L K E .04.035, A R B K .0 1 .022 F L K E .04.036 Stelm ach, Tiina K K S B .05 .007 , K K S B .05 .020 Zeltser, M aria M T PM .06.001 M T PM .06.002, Stepanistseva, Tatjana F L V E .03 .010 , F L V E .03 .011 , M T P M .06 .030 M TPM .06.031 F L V E .03 .016 , F L V E .03 .052 , Zem tsovski, Mihhail A R K A .01 .001 A R K A .01 .043, F L V E .03 .083 , F L V E .03 .087 , A R K A .01 .048 F L V E .03 .098 , F L V E .0 3 .125, Zilmer, Kersti A R B K .0 1 .011 A R B K .0 1 .022 F L V E .0 3 .126, F L V E .0 3 .128, Zingel, Tiina M TAT. 05.048 F L V E .0 3 .131, F L V E .0 3 .132, Zobel, Tiina F L K E .0 2 .0 2 9 F L K E .02.031, F L V E .0 3 .133, F L V E .0 3 .134 F L K E .02 .065 F L K E .02.087 Stolovitš, Inna N C 00.00 .091 , N C 00.00.264, Zurakovskaja, Netty F L K E .02 .008 F L K E .02 .009 , N C 00.00.265 F L K E .02 .013 F L K E .02.024 Streimann, Alar E C 00 .00 .005 , E C 00.00 .014 Žarkovskaja, Tamara A R F R .0 1 .031 A R F R .01 .032, Strömpl, Judit S O S S .02 .054 , S O S S .02 .055 , A R F R .01 .034 S O S S .02 .066 Žarkovski, Aleksander A R F R .01 .035 A R F R .0 2 .004, Suba, Sandor A R K A .02 .026 , A R K D .01 .002 , A R F R .0 2 .011 A R F R .0 2 .012, A R K D .01 .003 , A R K D .01 .004 , A R F R .0 2 .013 A R F R .0 2 .015, A R K D .01.005 A R F R .0 2 .016 A R F R .02 .017 Sukamägi, Aimi F L P K .02 .042 Taagepera, Mare F K F E .0 1 .044 F K F E .05.042 Sumberg, Tauri P C 00.00 .202 Taagepera, Rein SO P L .O l.049 Susi, Jaan F K M F .01 .005, F K M F .01 .016, Taba, Pille A R N R .01 .002 A R N R .01.003, F K M F .01 .072, F K M F .01 .073, A R N R .01.016 F K M F .01 .074, F K M F .01 .075, Tael, S irje O IE O .02 .002 O IEO .02.004 FK M F .01 .078 Tago, Erik F K T F .01.008 Sussakova, Viktoria N C 00.00 .002, NCOO.OO. 118, Taim alu, M erle F L P K .01 .017 F L P K .01.032, NCOO.OO. 119, NCOO.OO. 120, F L P K .01 .079 FLPK . 01 .127, N C 00.00 .123, NCOO.OO. 167, F L P K .02 .048 FL P K .02 .065 , N C 00.00 .203 , NCOO.00.253 F L P K .02.082 Suuman, Imat F L K U .01 .017 , FL K U .01 .057 , Takker, Urmas A R P O .0 1.002 A R PO .O l.003, FL K U .01 .061 , FL K U .01 .068 A R PO .O l.007 A R PO .O l.008. Suuma, Maris A R K R .01 .001 , A R K R .0 1 .002 A R PO .O l.009 ARPO.Ol .010 Suuroja, Maive M JJV .0 2 .0 4 5 , M JJV .02 .060 , Tali, Tarmo M T A T.03.087 M JJV .03 .065 , M JJV .03 .084 Talja , Ija A R M P.02.013 A R M P.02 .016 Svege, Hans-Peter SO P L .O l.006, SO P L .O l.074, Tallo, Ivar SO A H .0 1 .016 SO A H .01.017 SO P L .O l.076, SO P L .O l.094, Talpsep, Ene B G M R .03 .028 B G M R .03.029 SO P L .02 .023 Talpsepp, Tiit B G M R .00 .002 B G M R .00 .015 , Särg, Taive FL K N .01.035 B G M R .06.005 Sõnajalg, Heiki F K E F .04 .006 Talu, Lea F K O K .O l.034 FK O K .O l.043. Sõrg, Mart M JJV .03 .069 , M JR A .02 .019 , FK O K .O l.044 FK O K .O l.046, M JR A .02 .020 , M JR A .02 .021 , FK O K .O l.053 M JR A .02 .022 , M JR A .02 .030 , Talvet, Jüri F L G R .03 .024 F L G R .03 .066. M JR A .02 .031 , M JR A .02 .032 , F L G R .03 .096 F L K N .02 .007 , M JR A .02 .034 , M JR A .03 .021 , FL K N .02 .008 F L K N .02 .023 , M JR A .03 .035 , M JR A .03 .036 , FL K N .02 .024 F L K N .02 .026 , M JR I.03 .019 , M JR I.03 .023 , FL K N .02 .027 FL K N .02 .028 , M JR I.03 .036 , PCOO.00.021 FLKN . 02 .0 2 9 FL K N .02 .0 3 6 Sõritsa, Andrei A R N S.01 .001 Talvi, T iina BGZH. 03 .003 Sööt, Anu A R L A .01 .018, A R L A .01 .022 Talvik, Raul A R A I.0 1.003 A R A I.01 .034 , Süvalep, Ele FL K N .03 .001 , FL K N .03 .010 , A RN R. 01 .017 FL K N .03 .012 , FL K N .03 .014 , Talvik, Tiina A RLA .01 018 A R L A .01 .019, 503 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 503 A R L A .01 .020 M TA T.05.054 Tamberg, Taavi PCOO.OO.OIO Tamm elo, Eda F L K E .0 1 .025, F L K E .01 .058, Tamm, Agu A R SK 03 .002 A R S K .03 .007 , F L K E .01 .063 A R SK 0 3 .009 A R S K .03 .010 , Tamm elo, Risto F K T F .04 .011 , FK T F .04.017, A R SK 03 .012 A R S K .03 .013 F K T F .04 .018 , FK T F .04.022, Tamm, Ann A R SM 01.001 A R S M .01 .010 , F K T F .04 .029 , F K T F .04.033, A R SM 01.025 A R S M .01 .026 , F K T F .04 .041 , FK TF .04.044 A R SM 01.028 A R S M .01 .029 , Tammet, Hannes F K K F .03 .022, FK K F .03.023, A R SM 01 .030 A R S M .01 .031 , F K K F .03 .030. FK K F .03.034, A R SM 01.033 A R S M .01 .034 , F K K F .03 .035, FK K F.03.040, A R SM 0 1 .040 A R S M .01 .044 F K K F .03 .052, FK K F.03.053 Tamm, Eduard FK K F 03 .009 F K K F .03 .013 , Tamm eveski, Kaido F K F E .05 .015 , F K FE .05.016, FK K F 03.021 F K K F .0 3 .034 , F K FE .05.069 FK K F 03.035 F K K F .03 .040 , Tamm ik, Karin K K S B .05.005 FK K F 03.045 FK K F .03 .053 Tammiksaar, Erki B G G G .03.033 Tamm, Epp FL G R 02 .116 FL G R .02 .122 , Tammo, Joosep P C 00.00.046 FLG R 02 .126 F L G R .02 .169 , Tampere, K aja SO Z U .03.013, SO Z U .03.021, FL G R 02 .197 F L G R .02 .216 , SO ZU .03 .035 , SO Z U .03.047, FL G R 02 .230 F L G R .02 .239 , SO ZU .03 .118 , SO ZU .03 119 F L G R .0 2 .240 Tampuu, Tambet O IE 0 .0 4 .0 2 1 , O IE 0 .0 4 .0 3 8 . Tamm, Hannes A R P A .0 1.004 A R P A .0 1.005, O IE 0 .0 4 .0 5 5 , O IE 0 .0 4 .0 5 8 A R P A .01 .008 A R P A .01 .014, Tannberg, Tõnu-Andrus F L A J.03 .011 , FL A J.03 .015 , A R P A .0 1.016 F L A J.03 .018 , FL A J.03 .077 , Tamm, Jüri FK 00 00 .018 F K F E .00 .002 , F L A J.03 .099 , FL A J.03 .100, FK FE 01 .009 F K F E .01 .010 , F L A J.03 .101, F L A J.03 .102, FK FE 01 .024 F K F E .0 1 .029 , F L A J.03 .107 , F L A J.07 .085 , FK FE 01 .034 F K F E .0 1 .035 , FL A J.07.101 FK FE 01 .037 F K F E .0 1 .045 , Tapfer, Helle A RA N .01 .008 , A R A N .01.016, FK FE 01.051 F K F E .0 1 .052 , A R A N .01.017, A RAN .01.018 FK FE 01.053 F K F E .0 1 .059, Tarkpea, Kalev F K E F .02 .033 , FK E F .02.034, F K F E .0 1 .062 F K E F .02 .042 , F K E F .02 .050 , Tamm, Karl FL P K .02 .042 F K E F .02 .058 , FK E F .02 .067 , Tamm, Katrin M JJV 04.028 , M JJV .04 .034 , F K E F .02 .068 , F K E F .02 .074 , M JJV 04 .035 , M JJV .04 .036 , F K E F .02 .075 , FK E F .02 .077 , M JJV 04 .037 , M JJV .04 .038 F K M F .01 .078, F K M F .01 .079, Tamm, Lembi FK FE. 01 .010 , F K F E .0 1 .017 , F K M F .01 .080 FK FE. 01 .019 , F K F E .0 1 .025 , Tarmu, Illi B G B 0 .0 1 .0 0 9 . B G B O .01.021 FK FE. 01 .036 , F K F E .0 1 .045 , Tartes, Dr Urmas BG ZH .03 .016 F K F E 01 .050 , F K F E .0 1 .063 Tartu, Ülo M JJV .04 .012 , M JJV .04.033 Tamm, Maia P C 00.00 .139 Taru, Marti S O S S .02.048 Tamm, Mall F L G R .0 4 .197, F L G R .0 4 .199, Tarve, Sirli SO ZU .01 .018 F L G R .04 .200 , F L G R .04 .202 , Tarve, Valentina F L K E .04 .003 , F L K E .04 .004 , F L G R .04 .203 F L K E .04 .005 , FL K E .04 .013 , Tamm, Tarmo FK FE 01 .017 , F K F E .0 1 .045 F L K E .04 .018 , F L K E .04 .021 , Tamm, Villem M JR I 01 .011 , M JR I.0 1 .014 , F L K E .0 4 .031 , F L K E .04 .032 M JRI 01 .015 , M JR I. 0 1 .017 , Tasa, Gunnar A R M P.01.013 M JR I 01 .018 , M JR I.0 1 .019 , Tasmuth, Randar U S 00 .04 .019 M JRI 01.020, M JR I.0 1 .021 , Tavits, Gaabriel O IE 0 .0 5 .0 1 2 , O IE 0 .0 5 .0 1 4 , M JR I 01 .023 , M JR I.0 2 .021 , O IE 0 .0 5 .0 1 7 , O IE 0 .0 5 .0 1 9 . M JR I 02 .033 , M JR I.0 2 .034 , O IE 0 .0 5 .0 2 0 , O IE 0 .0 5 .0 2 1 , M JR I 02 .035 , M JR I.0 2 .037 O IE 0 .0 5 .0 2 2 . SO A H .02 .034 , Tamm, Väino T C 0 0 .0 0 .0 2 0 SOAH. 02 .040 Tammaru, Jüri F L F I.00 .001 , F L F I.0 0 .002 , Teder, M aris B G M R .01.002 F L F I.00 .003 , F L F I.00 .004 , Teedem a, Ago F L K U .01 .028 F L F I.0 0 .005 , F L F I.0 0 .006 , Teesalu, Kaupo A R M P .02 .0 1 3 , A R M P .02 .014 F L F I.00 .007 , F L F I.0 0 .008 , Teesalu , Pait A R S I.01 .0 0 2 , A R S I.01.011 F L F I.00 .010 , F L F I.0 3 .0 0 3 , Teesalu, Rein A R K A .0 1 .001, A R K A .01 .036 . F L F I.03 .004 , F L F I.0 3 .0 2 3 , A R K A .01 .0 47 , A R K A .01 .048 F L F I.03 .024 , F L F I.0 3 .025 , Teesalu, Selm a A R F S .0 1 .028 , A R F S .0 1 .034 F L F I.03 .043 Teesalu, Terje F L K E .0 1 .025 , F L K E .0 1 .032, Tammaru, Tea-M ai A R F A .01 .016 , A R F A .01 .024, F L K E .0 1 .033 A R F A .01 .025, A R F A .01 .039, Teeäär, Peeter A R K I.02 .0 0 4 , A R K I.02 .021 , A R F A .01 .042 , A R F A .01 .043 A R K I.0 2 .029 Tammaru, T iit B G G G .02 .026 , B G G G .02 .042 Tein, Andres A R K I.0 1 .010 , A R K I.02 .027 , Tammaru, Toom as BG Z H .03 .006 , BG ZH .03 .015 , A R K I.02.031 BG Z H .0 3 .017 , BG ZH .03 .023 , Tein, Pille A R S I.0 1 .002, A R S I.0 1 .011 BG ZH .0 3 .024 , BG ZH .0 3 .030 , Tein, Toomas ARTO.Ol .018 BG ZH .03 .031 , BGZH. 0 3 .034 Tender, Mare A R S K .0 2 .0 0 4 . A R S K .02.005 M T R M .01 .005 Ten jes, Peeter Tamme, Enn F K T F .0 1 .013 , F K T F .01 .016 . A R S T .0 1 .001, A R S T .0 1 .005, Tamme, T iia F K T F .01 .020 . F K T F .01 .026 , A R S T .0 1.032 F K T F .04 .010 M T A T.03 .039 , M T A T.03 .099 Ten jes, Silvi F L E E .0 8 .019 , F L E E .08.035 Tamme, T iina M T A T .03 .017 , M T A T .05 .012 , Tenno, Toomas FKOO.OO.OOl, F K 0 0 .00 .002 , Tamme, Tõnu M T A T.05.018, M T A T .05 .019 , F K 0 0 .0 0 .0 0 4 , F K 0 0 .0 0 .0 1 5, M T A T.05.046, M T A T.05 .053 , F K 0 0 .0 0 .0 1 8 , F K F E .00 .002, ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 504504 F K F E .0 5 .0 0 1 , F K F E .05 .002 , FLFI. 01 .021 , F L F I.0 1 .022, F K F E .0 5 .0 0 5 , F K F E .05 .006 , F L F I.0 1 .035, FLFI. 01 .036 , F K F E .0 5 .0 0 7 , F K F E .05 .010 , F L F I.01 .037. FLFI.01 038, F K F E .0 5 .0 1 3 , F K F E .05 .015 , F L F I.0 1 .039, F L F I.01 .045 , F K F E .0 5 .0 1 6 , F K F E .0 5 .0 2 1 , FL FI. 01 .046, F L F I.01 .047 , F K F E .0 5 .0 2 3 , F K F E .05 .027 , F L F I.01 .048 F K F E .0 5 .0 2 9 , F K F E .05 .033 , Toom, M aie B G M R .09.007, B G M R .09.023, F K F E .0 5 .034 , F K F E .0 5 .0 3 5 , B G M R .09.042. B G M R .09.061, F K F E .0 5 .036 , F K F E .05 .047 , B G M R .09 .070 B G M R .09.071, F K F E .0 5 .048 , F K F E .05 .065 , B G M R .09.075 F K F E .0 5 .067 , F K F E .05 .069 , Toom, Mare B G B O .O l.005 B G B O .O l.009, F K F E .0 5 .077 , T C 0 0 .00 .026 , B G B O .03.006 T C 0 0 .00 .036 Toom , Ragnar A R S T .0 1 .053 Tenson, Jüri BG ZH . 02 .047 Toom, Regina SO E P 01.005. SOEP.Ol .016, Tenson, Tanel B G M R .0 5 .0 1 1 SO E P 01.024. SO E P .O l.025, Teral, Hilda F K K F .0 3 .0 1 1, F K K F .03 .042 , SO E P 01.030. SO E P .O l.072, F K M F .01 .042, F K M F .01 .046, SO E P 01.091. SO E P .O l.099, F K M F .01 .047, F K M F .0 1 .063, SO E P 01. 101. S O E P .O l.102 F K M F .01 .064, F K M F .01 .065 , Tooman, Heli PC00 00.027. P C 00.00.029, F K M F .01 .076 , F K M F .01 .077 PC00 00.033, P C 00.00.071, Teras, Pire F L E E .02 .004 , F L E E .02 .034 PC00 00.073. P C 00.00 .121, Teras, Riho B G M R .03 .002 PC 00 00.167. P C 00.00.170, Teugjas, Hele B G M R .06 .020 , B G M R .08 .003 , P C 00.00.202 B G M R .08 .028 Toomela, Aaro SO PH .00.024. SO PH .00.046. Tihem ets, Kalle B G G G .01 .050 SOPH.OO. 148, SOPH.OO. 149, Tiismus, Robert F K M F .01 .026 SOPH.OO. 188 Tiit, Ene-M argit M T M S .01 .055, M T M S.01 .060 Toom ik, Peeter B G M R .00.002. B G M R .00 .014 , Tikk, Arvo A R N R .01 .017, A R T H .02.011 B G M R .00.015, B G M R .08.003, Tikk, Reet A R K R .01 .008 B G M R .08.004. B G M R .08.005 Tikk, Toomas A R K I.01 .010 , A R K I.02 .027 , Toomla, Rein SO P L .02.008, S O P L .02.009, A R K I.02.031 SO P L .02.010. S O P L .02.011, Timberg, Gennadi A R K I.02 .004 , A R K I.02 .021 , SO P L .02.015, S O P L .02.027 A R K I.02 .029 , A R K I.02 .032 Toots, Janno SO Z U .03.015 Timotheus, Heiki F K O K .O l.007, F K O K .O l.015, Toots, Urve B G M R .04.008 F K O K .O l.027, FK O K .O l.050 Topman, Milvi A R L A .0 1.021 Timpmann, Kadi M JJV .04 .021 , M JJV .04.031 Torop, Peeter S O S E .O l.022. S O S E .O l.029, Timpmann, Saim a K K S B .02 .004 , K K S B .02 .033 , S O S E .O l.030. S O S E .O l.091, K K S B .02 .036 S O S E .O l.097, SO SE.O l. 115, Tinn. Oive B G G L .0 2 .002 , B G G L .02 .004 SO SE .O l. 116. S O S E .O l.117, Tisler, Priit F K K F .02 .009 SO SE.O l. 118 Titma. Mikk F L P K .0 2 .042 , S O S S .O l.031, Torop, Tiina K K S D .0 1 .003. K K S D .01 .004. S O S S .01 .032 , S O S S .01 .046 , K K S D .0 1 .083. K K S D .01 .084. S O S S .0 1 .0 4 7 , S O S S .01 .048 , K K S D .0 1 .086. K K SD 01.087, S O S S .01 .051 , S O S S .02 .060 K K S D .0 1 .088. K K S D .0 1 .135, Todt, Horst M JR I.07 .050 , M JR I.07 .051 , K K S D .02.001, K K S D .03.001 M JR I.07 .063 , M JR I.07 .064 , Toulouze, Eva FL G R .02.037. F L G R .0 2 .187, M JR I.07 .072 , M JR I.07 .073 , F L G R .0 2 .188. F L G R .04.224, M JR I.07 .076 F L G R .04.225 Tohv, Ene P C 00.00.072 Tover, Andres BG M R 03.002 Toim la, Annika A R S T .0 1 .053 Traat, Imbi M TM S. 01.001. M T M S.01 .020, Tombak, Katrin F L G R .04 .097 M T M S 01.055. M TM S.01.061 Tombak, Mati M T A T .05.003 Trasberg, Karmen FLPK . 01.050. F L P K .01.081, Tomberg, Karl A R L A .01 .021, A R N R .0 1.023 FLPK 01.091 F L P K .01.093, Tomberg, Tiiu A R N R .0 1.023 FLPK . 01.094. F L P K .02.001. Toming, Kristina M JJV .04 .021 , M JJV .04 .031 , FLPK . 0 2 .002 . FL P K .02 .015 , M JR I.03 .016 FL PK 02.023 FL P K .02 .035 , Tomson, Eve M JR I.0 3 .012 , M JR I.03 .013 , FL PK 02 .036 FL P K .02 .053 , M JR I.03 .014 , M JR I.03 .020 , FL PK 02.071 FL P K .02 .077 , M JR I.03 .029 , M JR I.03 .038 , FL P K .02.078 M JR I.0 3 .041 , M JR I.03 .045 , Trasberg, V iktor M JR I.0 7 .016 M JR I.07 .018 , M JR I.0 4 .022 , M JR I.04 .028 , M JR I.07 .028 M JR I.07 .080 , M JR I.04 .029 M JR I.07.081 M JR I.07 .086 . Tomson, Tuuli SO EP.O l. 100 TC 00.00.021 Tomusk, Hannes A R A N .01.003 , A R A N .01.014, Trass, Hans-Voldemar B G B O .01.028 A RA N .01 .015 , A R A N .01.018 Treikelder, Anu F L G R .0 2 .168 F L G R .0 2 .183, Tonts, Ülo FL K N .0 3 .025 , FL K N .03 .035 F L G R .02 .202 F L G R .02.229. Tooding, Liina-M ai S O S S .02 .009 , S O S S .02 .010 , F L G R .02.231 FL G R .02 234 S O S S .02 .011 , S O S S .02 .016 , Trojanova, Tatjana F L V E .02 .045 FL V E 02.081 S O S S .02 .060 , S O S S .02 .067 Truija, Taavi K K S D .0 1 .001 Tool, Andrus F L F I.0 0 .001 , F L F I.00 .002 , Trumm, Avo 5 0 5 5 . 0 1 . 0 0 1 S O S S .O l.002, F L F I.00 .003 , F L F I.00 .004 , S O S S .01 .034 S O S S .01 .044 . F L F I.00 .006 , F L F I.00 .007 , S O S S .01.045 S O S S .0 1 .0 4 7 . F L F I.00 .008 , F L F I.0 0 .0 1 0 , 5 0 5 5 .0 1 .048 S O S S .02.033 F L F I.00 .013 , F L F I.0 1 .0 0 1 , Trunk, Aleksander O IE 0 .0 4 .0 4 8 F L F I.0 1 .019, F L F I.01 .020 , T ru u ,Jaak B G M R .03.031 T C 0 0 .00 .009 505 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 505 Truve, Erkki B G M R .05 .001 , B G M R .05 .014 M JR I.03 .040 , M JR I.04 .014, Tsivjan, Tatjana F L V E .0 3 .144 M JR I.04 .015 , M JR I.04 .022, Tuhkanen, Aili A R S T .0 1 .001, A R S T .0 1 .032 M JR I.04 .023 , M JR I.04 .028, Tulviste, Peeter SO PH .00 .055 , SOPH.OO.l 24, M JR I.04 .029 , M JR I.04 .032, SO PH .00 .125 , SO PH .00 .126 , PC00.00.151 SO PH .00 .127 , SO PH .00 .128 , Umarova, Natalja N C00.00.093 SO PH .00.138, SOPH.OO.l 88 Undusk, Toomas PC 00.00.032 Tulviste, T iia SO PH .00.012, SO PH .00 .050 , Unt, Aune SO ZU .O l.034, SO ZU .O l.037, SO PH .00.102, SOPH.OO.l 17, SO ZU .O l.038. SO ZU .O l.039, SOPH.OO.l 18, SOPH.OO.l 19, SO ZU .O l.040, SO ZU .O l.068, SO PH .00.120, SOPH.OO.l 85, SO ZU .O l.069, SO ZU .O l.070, SO PH .00.219, SO P H .00 .220 SO ZU .O l.074, SO ZU .O l.075, Tungel, Ernst M T R M .04.026. M T R M .04 .031 , SO ZU .O l.079, SO Z U .O l.l 13, M T R M .04 .037 SO Z U .O l.l 14 Tupits, Andres O IA O .07.011 Unt, Jaan F L G R .02.129, FL G R .02 .159, Tuuling, Igor B G G L .0 1 .004. B G G L .0 3 .008 F L G R .02 .189, FL G R .02 .237 , Tuulmets, Ants FK 00.00 .018 . F K O K .01 .031 , FL K N .03.020, FLK N .05.009, F K O K .O l.035. F K O K .O l.036, FLK N .05.032 F K O K .O l.037. F K O K .01 .039 , Unt, Kersti FL K N .02.003, FLK N .02.011, F K O K .O l.040. FK O K .O l.045, FL K N .02.015, FLK N .02.016, FK O K .O l.049 : FK O K .01 .051 , FLK N .02.038 FK O K .0 1 .056 Uri, Asko FK K M .02.008 Tuvikene, Dr Arvo BG ZH .02.027. BG Z H .0 3 .016 Ustav, Ene BG M R. 00 .002 , BG M R.04.001 Tvauri, Andres FL A J. 01 .006 Ustav, Mart BG M R 00.001, B G M R .00.002, Tänava, Märt F L A J.07 .007 FL A J.07 .082 BG M R 00.003, B G M R .00 004, Tõth, Szilard FL E E .07 .031 . F L E E .07 .032 , BG M R 00.006, BG M R .00.007, F L E E .07 .080 BG M R. 00.008, BG M R .00.009, Tõnise, T K K SP .03 .018 BG M R. 00.010, B G M R .0 0 .0 1 1, Tõnisson, Enn K K S D .0 1 .009. K K S D .02 .002 , BG M R 00 .012, BG M R .00.014, K K S D .03 .002 BG M R 00.015, B G M R .00.016, Tõnisson, Eno M T A T .03 .081. M T A T .03 .082, BG M R 00.017, B G M R .00 .018, M T A T .03 .097. M T PM .05 .041 , BG M R 00.019 , BG M R .04.001, M T PM .05.049. M T PM .05 .051 , BG M R 04.002, B G M R .04.003, M T PM .05.053 BG M R 04.008, B G M R .04.009, Tõnisson, Neeme B G M R .01.002 BG M R 04.010. B G M R .04.011, Tõnnisson, Rene E C 00.00.012. E C 00 .00 .018 B G M R .04.022 Tõnnisson, Rene E C 00 .00 .004 E C 00 .00 .006 , Uus, Sulev SO Z U .O l.065, SO ZU .O l.069, SO A H .O l.020; SO A H .01.111 SO ZU .O l.070 Tõnnov, Margus M T P M .04 .00 L M T PM .04 .008 , Uusküla, Maido A R K A .01.001. A R K A .01.036, M T PM .06.001. M T P M .06 .002 , A R K A .01 .047. A R K A .01 .048 M T PM .06.003. M T P M .06 .030 , Uusküla, Mart A R M P.01.013 M TPM .06.031 Uuspõld, Ellen F L E E .02.017 Tölp, Ülo K K SD .02 .005 Vaasa, Ivar-Olavi A R F S .0 1 .011, A R F S .01 .027, Türk, Kersti P C 00.00 .046 A R F S .01 .030 , A R F S .0 1 .033 Türk, Kulno M JJV .02 .055 , M JJV .0 3 .0 0 1 , Vaasma, Mall B G B O .02.004 M JJV .0 3 .0 0 3 , M JJV .03 .022 , Vaasna, T iit A R K I.01 .004, A R K I.01 .009 , M JJV .03 .029 , M JJV .0 3 .0 3 1 , A R K I.0 1 .010. A R K I.0 1 .011. M JJV .03 .046 , M JJV .03 .056 , A R K I.01 .012 M JJV .03 .058 , M JJV .0 3 .0 6 0 , Vadi, M aaja F L P K .01 .096 , M JJV .03 .003 , M JJV .0 3 .0 6 1 , M JJV .03 .070 , M JJV .03 .020 , M JJV .03 .022 , M JJV .0 3 .0 7 1 , M JJV .0 3 .0 7 2 , M JJV .0 3 .0 3 1 . M JJV .03 .035 , M JJV .03 .073 , M JJV .03 .074 , M JJV .0 3 .0 6 0 , M JJV .0 3 .0 6 1 , M JJV .03 .076 , M JJV .03 .082 , M JJV .03 .067 , M JJV .03 .070 , M JJV .03 .083 , M JJV .03 .088 , M JJV .0 3 .0 7 1 . M JJV .0 3 .0 7 2 , M JR A .03 .040 , M JR I.07 .088 M JJV .03 .073 , M JJV .03 .074 , Türk, Ülle FL G R .O I.007, FL G R .O I.066, M JJV .03 .082 , M JJV .03 .084 . F L G R .O I.088, F L G R .O I.115, M JJV .03 .086 , M JJV .03 .093 , FLG R.O I. 116, F L G R .O I.143, M JJV .03 .094, M JJV .03 .097 FLG R.O I. 144, FL G R .O I. 147, Vaher, Berk FL G R .O I. 128, F L G R .O I.134, FLG R .O I. 148 F L G R .O I.14L FLG R.O I. 142 Tümpu, Heino M T PM .04 .001 , M T PM .04 .003 , Vahtra, Lauri A R S T .0 1 .045. A R S T .0 1 .053 M T P M .06 .001 , M T P M .06 .002 , Vaigla, Eda F L V E .0 2 .024 M T P M .06.003, M T P M .06.013, Vaikm äe, Rein B G G L .0 3 .040 , B G G L .0 3 .043 M T PM .06 .017 , M T PM .06 .028 , Vaimann, Elle F L E E .04.011 , F L E E .0 4 .027 , M T P M .06.029, M T P M .06.030, F L E E .04 .044 , F L E E .04 .045 , M T PM .06.031 F L E E .04 .054 , F L E E .04 .056 , Uba, Peep M T A T.03 .070 F L E E .04 .066 Ugur, Kadri SO Z U .03.046. SO Z U .03 .140 Vain, Arved F K E F .02 .028 , F K E F .02 .044 , Uibo, Oivi A R L A .01 .001 A R L A .01 .006 F K E F .02 .055 , F K E F .02 .076 A R M P .02.003 A R M P .02 .004, Vaino, Tarmo Uibo, Raivo F L E E .08 .008 A R M P.02.005 A R M P .02 .006 , Vaino, Väino BG ZH .0 2 .014 A R M P.02.011 A R M P.02 .012 , Vainomaa, Madis OIAO. 07 .008 A R M P.02.013 A R M P.02 .014 , Valdmann, Harri BGZH. 01 .0 1 0 B G Z H .01.023, A R M P .02.015 , A R M P.02 .016 BG ZH .0 1 .025 , BG ZH .03 .004 , M JR I.03 .028 , M JR I.03 .034 , BG ZH .03 .023 Uist, Elvi , BG ZH .03 .029 . 506 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 506 BG ZH .03 .0 3 0 B G Z H .03.031, F K M F .01 .025, FKMF.01.046, BG ZH .03 .0 3 2 T C 00 .00 .012 FKMF.01.047 Valeng, Anne M JJV .03.065 Veebel, V iljar E C 00 .00 .022 , K K S D .02 .002 Valge, Jaak F L A J.06 .047 F L A J.0 6 .053 , Veenpere, Reet A R K R .01 .008 , ARKR.01.019 F L A J.06 .073 Vehviläinen, Juha M JR I.0 7 .031 , MJRI 07.036, Valge, Jüri F L E E .04 .016 F L E E .04 .017 , M JR I.0 7 .039 , MJRI 07.059, F L E E .04 .028 F L E E .04 .036 , M JR I.07 .074 , MJRI 07.075 F L E E .04.045 F L E E .04 .052 , Veidemann, Rein FL K N .02 .032 , FLKN.02.036, F L E E .04.081 FL K N .03 .006 . FLKN.03.012, Valgm aa, Helmuth K K S D .0 1 .005 K K S D .0 1 .037, FL K N .05 .003, FLKN.05.017. K K S D .01 .038 K K S D .0 1 .057, FL K N .05 .018. FLKN.05.019, K K S D .01 .058 K K S D .0 1 .140, FL K N .05 .025, FLKN.05.026, K K S D .02 .003 FL K N .05 .031, FLKN.05.033 Valgmaa, Reet F L P K .02.061 Veinla, Hannes E C 00.00 .005 , EC00.00.021, Valk, Aune E C 00 .00 .024 , SOPH.OO. 121, O IE 0 .0 2 .0 0 1 . OIE0.02.002, SO Z U .03 .017 O IE 0 .0 2 .0 0 3 , OIE0.02.005, Valk, Heiki F L A J.01 .008 , F L A J.0 1.011, OIE0.02.010 F L A J.01 .021 , F L A J.01 .030 , Veism ann, Uno F K K F .03 .020, FKKF.03.035. F L A J.0 1.033 F K K F .03 .036. FKKF.03.054 Valk, Pille U S 00 .03 .006 , U S 00 .03 .008 , Veisson, Marko SOSS.02.071 U S00 .03 .009 , U S 00 .03 .010 , Veisson, Tanel MJRA.03.048 U S00 .03 .014 , U S00 .03 .033 Veidi, Enn FLG R. 01.007. FLGR.01.011, Valk, Raivo SO PH .00 .067 FLG R. 01.012. FLGR.01.085, V allikivi, Hannes O IA O .07 .009 , O IA O .07 .014 FLG R. 01.103. FLGR.01.110 Vallim äe, H. K K SP .03 .018 Veldre, Gudrun B G M R 03.010. BGZH.01.007 Vana, Marko F K K F .0 3 .0 1 1, F K K F .03 .012 Velsker, Kalle M TPM 05.013. MTPM.05.023, Vanatoa, Mag Alo BG ZH .03 .016 M TPM . 05.024. MTPM.05.026, Varblane, Urmas ЕС 00. 00 .004 E C 00.00 .013 , M TPM . 05.032. MTPM.05.039, M JJV . 04.001 M JJV .04 .012 , M TPM 05.040. MTPM.05.043, M JJV . 04.013 M JJV .04 .015 , M TPM 05.044, MTPM.05.045, M JJV . 04 .026 M JJV .04 .027 , M TPM . 05.046. MTPM.05.050, M JJV 04.034 M JJV .04 .035 , MTPM.05.054 M JJV 04 .036 M JJV .04 .037 , Vene, Jüri FKFE.01.048 M JJV 04.038 M JR I.02 .039 , Vene, Varmo M T A T .03.006, MTAT.03.013, M JR I.02 .043 M T A T.03.095. MTAT.03.102, Vares, Peeter F K F E .0 1 .018 F K F E .0 1 .020, MTAT.05 047 F K F E .01.031 F K F E .0 1 .032, Vernik, Ene-M all FLPK . 01 .070 , FLPK.01.096, F K F E .0 1 .033 F K F E .0 1 .035, FLPK . 01 .104 , FLPK.01.120, F K F E .0 1 .037 F K F E .0 1 .046, FLPK . 02 .069. FLPK.02.070 F K F E .01 .047 V eski, Peep A R FA 02.003, ARFA.02.011, Varik, Karin A R K I.02 .004 A R K I.02 .024 , ARFA. 0 2 .020 . ARFA.02.028, A R K I.02 .030 ARFA. 02 .029, ARFA.02.036, Varik, Toomas T C 00 .00 .020 ARFA. 02 .037. ARFA.02.038, Varul, Paul O IE 0 .0 4 .0 3 8 O IE 0 .0 4 .0 4 5 , A RFA 02.041. ARFA.02.045, O IE 0 .0 4 .0 4 6 O IE 0 .0 4 .0 5 0 , ARFA.02.049 O IE 0 .0 4 .0 5 1 O IE 0 .0 4 .0 5 2 , Vetik, Raivo SO P L .01.041 SOPL.01.042, O IE 0 .0 4 .0 5 9 SOPL.01.045 Vasar, Eero A R FS 01.005 A R F S .0 1 .006, Vihalem m , Peeter ЕС 00 00.004. SOZU.Ol.020, A R FS 01.007 A R F S .01 .015 , SOZU 01.066. SOZU.Ol.067, A R FS 01 .017 A R F S .0 1 .030, SOZU 01.074. SOZU.Ol.075, A R FS 01 .036 A RTH .02 .022 SOZU 03.002. SOZU. 03.003, Vasar, Ruth ARST. 01 .018 A R S T .0 1 .053 SOZU 03.004. SOZU.03.009, Vasar, Veiko A RPS 01.001 A R P S .01 .017, SOZU 03.062. S0zu.03 .063 , A RPS 01.019 A R P S .01 .052, SOZU 03 .066 S0zu.03 .116 , A RPS 01.053 A R P S .0 1.054, SOZU 03.117 S0zu.03 .131 , ARPS. 01.055 A R P S .01 .057 , SOZU.03.141 A RPS 01.060 SOPH.OO. 155 Vihalem m , Rein F L F I.00 .001. FLFI.00.002, Vassiltšenko, Elviira FLKE. 04 .003 F L K E .04 .004 , FL F I.00 .003 . FLFI.00.004, FLK E. 04 .008 F L K E .04 .016 , FLFI. 00 .009. FLFI.00.010, FLKE. 04 .026 F L K E .04 .027 , F L F I.00.011 FLFI.00.013, F L K E .04 .032 F L F I.00 .016. FLFI.0 0 .017, Vassiltšenko, Larissa FLPK . 01.003 FL P K .01 .009 , F L F I.03 .002 FLFI.03.006, FLPK . 01 .027 F L P K .01 .028, F L F I.03 .007. FLFI.03.020, FLPK . 01 .032 F L P K .01 .033 , F L F I.03 .024 FLFI.03.025, FLPK . 01 .034 F L P K .0 1 .071 , F L F I.03 .026. FLFI.03.027, FLPK . 01 .076 , F L P K .0 1 .100, F L F I.03 .032. FLFI.03.034, FLPK . 01.101 , F L P K .0 1 .113, F L F I.03 .035. FLFI.03.038, FLPK . 01 .114 , FL P K .02 .035 , F L F I.03 .039. FLFI. 03.040, FLPK . 02 .049 FL P K .02 .050 , FLFI. 03 .041. FLFI.03.042, FL P K .02 .053 FLFI.03.044 Vassiltšenko, Valeri F K E F .01 .007 , F K E F .02 .019 , Vihalem m , Tiiu A R B K .01 .001 . ARBK.01.003, F K E F .02 .067 , F K E F .02 .068 A R B K .0 1 .011. ARBK.01.019, Vedina, Ljudmila F L K E .04 .003 , F L K E .04 .004 , A R B K .0 1 .020' ARBK.01.021 F L K E .04 .018 , F L K E .04 .029 Vihalem m , Triin SO Z U .O l.074, SOZU.01.075, Vedru, Jüri F K E F .02 .028 , F K E F .02 .049 , SO Z U .03 .009 . SOZU.03.023^ 507 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 507 SOZU. 03 .025 , SO Z U .0 3 .044 , Virro, Taavi BG Z H .01.003, BG ZH .02.008, SOZU 03 .048 , SO ZU . 03 .049 , BG Z H .02.012, BG ZH .02.029, SOZU 03.056 , SO ZU . 0 3 .062 , BG ZH .02.046 SOZU 03.066 , SO ZU . 03 .116 , Viru, Atko K K S B .01.004, K K S B .02.007 SOZU 03 .117 , SO Z U .0 3 .121 , Viru, Mehis K K S B .02 .009 , K K S B .02.012, SOZU 03 .122 , SO Z U .03 .127 , K K S B .05.004 SOZU 03.141 , SO Z U .03 .142 Visnapuu, Indrek K K SD .01 .038 Viiding, Kristi FL G R 02.117 , F L G R .0 2 .121 , Visnapuu, Milvi K K S D .01 .005, K K SD .01 .006, FL G R 02 .143 , F L G R .02 .165 , K K SD .01 .036, K K SD .01 .037, FL G R 02 .178 , F L G R .02 .240 , K K SD .01 .039, K K SD .01.053, FL G R 02 .242 , FLGR.O2 .243’ K K SD .01 .054, K K SD .01 .057, Viigimaa, Margus A R K A 01 .001 , A R K A .01 .036, K K S D .0 1 .124, K K S D .0 1 .125, A R K A 01 .042 , A R K A .01 .047, K K S D .0 1 .137, K K S D .0 1 .140, A R K A 01 .048 , A R S K .0 1 .035 K K SD .02.003, K K SD .03.003 Viik, Tõnu F K T F .0 1.026 Vissak, Helle F L K E .04.033, FL K E .04.034 Viikmaa, Mart B G M R .03 .004 , B G M R .0 3 .007 , V issak, T iia M JJV .04.002, M JJV .04.013, B G M R .03 .008 , B G M R .03 .009 , M JJV .04.016, M JJV .04.027, B G M R .03 .010 M JJV .04.034, M JJV .04.035, Viil, Martin M T M S .0 1.001, M T M S.01 .018 , M JJV .04.036, M JJV .04.037, M T M S.01 .023 , M T M S.01 .024 , M JJV .04.038 M T M S.02.021 Vogelberg, Krista F L G R .01 .010, FL G R .01 .079, Viires, Peeter M JJV .03 .014 , M JJV .0 3 .0 2 6 , F L G R .01 .080, F L G R .01 .081, M JJV .03 .042 , M JJV .03 .062 , F L G R .01 .082, F L G R .01.091, M JJV .03 .064 , M JJV .0 3 .0 7 0 , F L G R .01 .092, F L G R .01 .094, M JJV .03 .071 , M JJV .0 3 .0 7 2 , F L G R .01 .095, F L G R .0 1 .112, M JJV .0 3 .0 7 4 F L G R .0 1 .125, F L G R .0 1 .139, Viirlaid, Säde F K O K .01 .030 , F K O K .01 .043 , F L G R .0 4 .197, FL G R .04.226. F K O K .01 .044 , FK O K .O l.046, N C 00.00.001 F K O K .O l.060 Voitehhovits, Roman F L V E .03 .046, F L V E .0 3 .130 Viirlaid, Säde FK O K .O l.048 Volke, Vallo A R F S .01 .005, A R F S .01 .036 Viirsalu, Aarne A R S T .0 1.020 Volmer, Daisy A R F A .01 .012, A RFA .01.028, Viirsalu, Hele-Liis M T M S.02.011 A R FA .01.031, A R FA .01.040, Viitar, Eha SO E P .O l.064, S O E P .O l.065, A R F A .01 .041, ARFA.01 045 SO E P .O l.099, S O E P .O l.101, Volpert, Larissa FLK N .02 .019, FLK N .02.020, SO EP.O l. 102, S O E P .O l.112, FLK N .02.037 S O E P .O l.113, SO EP.O l. 114, Volt, Ivo FL G R .02 .120 , FL G R .02.144, SO E P .02 .015 , S O E P .02 .016 , FL G R .02 .230 , FL G R .02.242 S O E P .02 .024 Voolaid, Ene T C 00.00.008 Viitso, Tiit-Rein FL EE . 06 .004 , F L E E .06 .011 , Voolaid, Henn FK M F .01 .005, FK M F.01 .031, FL EE . 06 .046 , F L E E .0 6 .049 , FK M F .01 .033, FK M F.01 .036, FL EE . 06 .050 , F L E E .06 .051 , F K M F .01 .059, FK M F.01 .072, FL EE . 06 .055 , FL E E . 06 .056 , F K M F .01 .076. FK M F.01 .078, FL EE . 06 .057 , F L E E .0 6 .0 5 8 , F K M F .01 .079, F K M F .01 .080, FL E E 06 .059 , F L E E .06 .062 , F K M F .01 .081, F K M F .01 .083. F L E E 06 .063 , F L E E .0 6 .065 , F K M F .01 .084 FL E E 06 .066 , F L E E .06 .067 , Vorobjova, Tamara A R M P.02 .003 , ARM P 02.006, F L E E 06 .068 , F L E E .06 .074 , A R M P.02 .011 , A R M P.02.012, F L E E 07 .007 , F L E E .0 7 .037 , A R M P.02 .013 , A R M P.02.015 F L E E 07 .089 , F L E E .07.091 Vuks, Galina SO PH .00.031 Viks, Külli SO A H .01 .108 Vunder, Elle F L A J.00 .008 , F L A J.04 .014 , Villako, Peeter A R F A .01 .008, A R F A .01 .038 , F L A J.0 4 .022 , F L A J.04 .023 , A R F A .01 .044 F L A J.04 .031 , F L A J.04 .050 , Villems, Anne M T A T .03 .012 , M T A T .03 .019 , F L A J.04 .053 , F L A J.04 .055 M T A T.03 .027 , M T A T .03 .029 , Vuotilainen, Ulla A R O T .O l.007, A R O T .O l.011, M T A T .03 .040 , M T A T .03 .054 , A R O T .O l.012, A R O T .O l.013 M T A T.03 .058 , M T A T .03 .059 , Vutt, Andres 0 1 E 0 .0 4 .0 3 8 , O IE 0 .0 4 .0 4 0 , M T A T .03 .090 , M T A T .03 .093 , O IE 0 .0 4 .0 5 4 , 0 1 E 0 .0 4 .0 5 5 , M T A T .03 .103 , M T A T .03 .104 , 0 1 E 0 .0 4 .0 6 0 , O IE 0 .0 5 .0 1 7 M T A T.05 .009 , M T A T .05 .022 , Vähi, M are M T M S .0 1.006, M T M S .0 1.007, M T A T .05 .023 , M T A T .05 .074 M T M S.0 1 .018 , M T M S.O l.0 .̂ 2 , Villems, Richard B G M R .00 .001 , B G M R .00 .003 , M T M S.0 1 .050 , M T M S.01 .051 , B G M R .00 .004 , B G M R .00 .006 , M T M S .01 .061 , M T M S.01 .063 B G M R .00 .007 , B G M R .00.008,' Vähi, Tiina F L K U .00 .0 6 1 , FL K U .00 .076 , B G M R .00 .009 , BG M R .00.010,’ F L K U .00 .096 B G M R .00 .011 , B G M R .00 .012 , Väli, M arika A R P A .0 2 .0 0 1 , A R P A .02 .002 , B G M R .00 .014 , B G M R .00 .015 , A R P A .02 .004 B G M R .00 .016 , BGMR.OO.Oi7’ Väli, Toomas A R K I.0 1 .010 , A R K I.02 .004 , B G M R .00 .018 , BG M R .00.019,’ A R K I.0 2 .0 2 7 , A R K I.02.031 B G M R .02 .001 , BG M R.O2 .OO5’ V äljam äe, Priit B G M R .08.001 B G M R .02 .006 , B G M R .02 .018 , Värnik, Airi SO A H .0 2 .046 , S O S S .02 .050 , B G M R .02 .020 , B G M R .02.021 S O S S .02 .052 M T A T.05 .055 , Villemson, Jan M T A T .05 .073 , Västrik, Ergo-Hart FL K N .01 .012 M T A T .05 .074 Vääri, Reet FL K N .0 3 .023 , FL K N .03 .034 , A R S T .0 1.053 Vink, M arek FL K N .03 .0 3 6 , FL K N .03 .040 , Vinogradova, Tatjana A R S K .0 1 .030 FL K N .0 3 .099 , F L K N .03.100 508 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER Väärtnõu-Järv, Heli FK K M .02 .020 , FK K M .02.021 Võrk, Andres M JR I.02.027, M JRI.02 .034 , M JRI.02 .035 , M JRI.02 .037 , M JRI.02 .038 Võsa, Aira U S 00.06.065 Walldal, Elvi A ROT.Ol.014 Wrobel, Ralph M JRI.0 3 .001 , M JRI.03 .008 , M JRI.0 3 .027 , M JRI.03 .037 , M JRI.0 3 .040 , M JRI.04 .022 , M JRI.04 .028 Zaitseva, Tamara A R S K .01.030 Zilmer, Mihkel A R B K .01 .001 A R B K .0 1.002, A R B K .01 .010 A R B K .0 1 .0 1 1, A R B K .01 .013 A R B K .01.017, A R B K .01.019 A R B K .01.020, A R B K .01 .021 A R B K .01.022, A R SK .03.002 Zobel, Kristjan BG BO .03.003 BG BO .03 .006 , BG BO .03 .008 BG BO .03 .014 , BG BO .03.015 B G B 0 .0 3 .0 2 8 Zobel, Martin BG BO .03.003 B G B 0 .0 3 .0 0 7 , BG BO .03 .014 BG BO .03 .015 , BG BO .03 .029 BG BO .03 .030 zur Mühlen, Michael M JRA .05 .016 M JR A .05.018, M JRA .05 .019 M JR A .05.027, M JR A .05.028 M JRA .05 .029, M JR A .05.030 M JRA .05 .036, M JR A .05.038 Ääremaa, Kuldev M TM S.02.001 MTM S.02 .008 Õim, Haldur F L E E .08 .002 F L E E .08 .003 , F L E E .08 .004 F L E E .08 .013 , F L E E .08 .024 FL E E .08 .025 , F L E E .08 .026 F L E E .08 .031 , F L E E .08 .036 F L E E .08 .037 , F L E E .08.038 F L E E .08 .039 , F L E E .08 .040 F L E E .08 .042 , F L E E .08.043 F L E E .08 .044 , F L E E .08.045 F L E E .08 .046 , F L E E .08 .048 F L E E .08 .049 Õis, Indrek FL G R .01 .149 Õuemaa, Anne SOEP.OL 106 SO EP.02 .056 Õunapuu, Tauno M T A T.03.001 M T A T.03.010 Õpik, Maarja BG BO .02 .026 ö rd , Teet FK T F.04.005 FK T F.04 .022 , FK T F.04 .044 Ööpik, Vahur K K S B .02 .004 K K SB.02 .011 , K K S B.02.033 K K S B .02.034, K K SB.02 .035 K K SB.02 .036 , K K SB.02 .037 K K SB.02 .038 , K K SB.02 .039