Tartu Ülikool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Mihkel Tõnnov „Fōru ī aina oy wiþr Aistland  ”: soome keeles puuduvatest muinaspõhja laenudest eesti keeles Magistritöö Juhendajad emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso (Ph. D.) ja Santeri Juntila (Ph. D.) Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Lühidalt skandinaavia keeltest 5 1.1. Ajalugu 5 1.2. Terminoloogia 7 2. Läänemeresoomlaste ja germaanlaste kontaktidest 10 2.1. Läänemere keeleliit? 10 2.2. Germaani laenukiht läänemeresoome keeltes 12 2.3. Läänemeresoome laenud skandinaavia keeltes 15 2.4. Eesti hõimude kontaktid Gotlandiga 16 3. Vanagotlandi keelest 18 3.1. Ajalugu ja liigitus 18 3.2. Erijooned 19 3.2.1. Umlaut 19 3.2.2. Vokaalid 21 3.2.3. Difongid ja trifong /iau/ 21 3.2.4. Konsonantism 22 4. Soome keeles tundmatutest germaani laenudest 23 4.1. (Põhja)eesti, lõunaeesti ja/või liivi vanad ühislaenud 23 4.2. Võimaliku Gotlandi mõju analüüs 24 4.2.1. Kindla muinaspõhja päritoluga sõnad 27 4.2.2. Kaheldava muinaspõhja päritoluga sõnad 46 4.2.3. (Tõenäoliselt) mite muinaspõhja päritolu sõnad 57 4.3. Tulemused 61 Kokkuvõte 63 Keelelühendid 65 Allikad 66 Proto-Germanic and Norse Loanwords Exclusive to Southern Finnic. Summary 73 Lisa 1. Vanagotlandi häälikumuutuste suhteline kronoloogia 77 Lisa 2. Eesti, rootsi ja soomerootsi murdekaardid 79 Sissejuhatus Käesolev magistritöö käsitleb eesti keeles leiduvaid vanu germaani ja skandinaavia laene, mida soome keel ei tunne. Töö eesmärk on uurida, kas selliseid soome keeles tundmatuid laene võis anda läbikäimine Gotlandiga; hüpotees on, et võis anda ja andiski. Siiani on uuritud küll germaani ja skandinaavia laene läänemeresoome keeltes (nt Vilhelm Tomsen juba 1860ndatel, 20. sajandil Andries Dirk Kylstra, Tete Hofstra, Jorma Koivulehto, Petri Kallio jpt), samuti on arheoloogia-alalt töid germaanlaste ja läänemeresoomlaste kontaktidest (Eestist nt Harri Mooralt juba 1950ndatest). Uuritud on ka läbikäimist Gotlandiga (nt Kersti Markus), kuid mite otseselt selle mõju eesti keelele. Töö põhiallikad on kolmeköiteline „Lexikon der älteren germanischen Lehnwörter in den ostseefnnischen Sprachen” (1991, 1996, 2012, edaspidi LÄGLOS), „Eesti etümoloogiasõnaraamat” (2012, edaspidi EES) ning Gotlandi seadustiku ja „Gutasaaga” keelematerjalil põhinev vanagotlandi keele sõnastik (1905/1907, edaspidi GLGS). Skandinaavia keelte ajaloo jaoks on n-ö kontrollallikana kasutatud Oskar Bandle toimetatud kaheköitelist teost „Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages” (2002, 2005), sama teose peatükke on kasutatud ka vanagotlandi keele erijoonte kirjeldamisel. Vajadust mööda on kasutatud muid sõnastikke ja töid nii etümoloogiavallast kui mujalt. Töö pealkirjas kasutatud tsitaat pärineb „Gutasaagast” (GLGS: 63) ja tähendab vanagotlandi keeles ‘[nad] sõitsid ühele saarele Eestimaa juures’ (mille kohta seejärel öeldakse, et selle nimi on Dagaiþi ‘Hiiumaa’). Termin muinaspõhja tähendab selle töö raames kollektiivselt ‘alggermaani–algskandinaavia–vanarootsi’1. Töö koosneb neljast sisupeatükist. Neist esimene käsitleb lühidalt skandinaavia keelte varasemat ajalugu ja ka töös kasutatavast terminoloogiat (mis on ehk omal kohal, kuivõrd käesolev töö valmib eesti keele ja mite skandinavistika osakonnas). 1 Terminivaliku kohta vt 1.2 allpool. 3 Järgneb ülevaade muinaspõhja laenukihist läänemeresoome keeltes ning läänemere- soomlaste teadaolevatest kontaktidest skandinaavlaste, sh gotlandlastega. Kolmas peatükk tutvustab vanagotlandi keele ajalugu ja põhierinevusi teistest põhjagermaani keeltest, eelkõige vanarootsi keelest. Töö põhiosa moodustab neljas peatükk — ülevaade soome keeles tundmatutest muinaspõhja laensõnadest koos käsitletavate sõnade loeteluga, kus iga vaadeldava sõna kohta on toodud etümoloogiasõnastike otsustus tema kohta, levik eesti murdeis ning hinnang võimaliku Gotlandi päritolu või mõju kohta. Töö lõpeb uurimistulemuste ja kokkuvõtega. Vormistuses on kasutatud eraldi sümbolit laenamise ja keeleajaloolise muutuse märkimiseks: esimest tähistab nool (vastavalt suunale ← või →) ning teist noolsulg (< või >). Vajadusel on eristatud ka 〈grafeemi〉 (kirjapildi tähistamiseks) ning /foneemi/ (ligikaudse häälduse märkimiseks) ja selle [allofoone] (täpse häälduse märkimiseks IPA-sümbolitega). Tilde ~ tähistab vormide vaheldumist ja tärn * rekonst- rueeritud vorme, kaksiktärn ** aga ootuspäraseid, kuid tõendamata vorme. C ja V rekonstruktsioonides ja häälikumuutuste kirjeldustes märgivad vastavalt mingisugust konsonanti ja vokaali. Tekstis kasutatud keelelühendid on loetletud töö lõpus; lisades on toodud ka eesti, rootsi ja soomerootsi murdealade kaardid. 4 1. Lühidalt skandinaavia keeltest Kuna käesolev töö on valminud eesti keele osakonnas, kus seega ei saa eeldada eel- teadmisi skandinaavia keeltest ja ammugi nende kaugemast ajaloost, järgnebki selle lühitutvustus. Selgitatakse ka terminivalikuid. 1.1. Ajalugu Skandinaavia keeled moodustavad germaani keelte põhjarühma, germaani keeled omakorda on üks osa indoeuroopa keelte looderühmast. Alggermaani ja algloodeindo- euroopa vahele on oletatud vaheastmeid, mida nimetatakse eelgermaani ja n-ö paleo- germaani (või varase alggermaani) keelekujudeks (vt nt Kallio 2015: 29). Nende otsene seostamine just hilisema germaani algkeelega ja mite mõne muu centum-keelega2 põhineb peamiselt läänemeresoome varajastel laentüvedel, mille vasted on hilisemast ajast teada ainult germaani keeltest (Kallio 2015: 30). Germaani algkeele (kõigi tänapäevaste germaani keelte ühise rekonstrueeritud algkeele) algus dateeritakse enamasti 500. aasta ümbrusse e.m.a. Traditsiooniliselt peetakse „piiriks” algindoeuroopa ja alggermaani vahel nn Grimmi seadust ehk esimest häälikunihet, täpsemalt klusiilide ahelmuutust: ieur /p t k kʷ/ > gm /f þ h hʷ/, seejärel /b d g gʷ/ > /p t k kʷ/ ning viimaks /bʰ dʰ gʰ gʰʷ/ > /b d g gʷ/; muutus ei puudutanud ühendeid /sp st sk/ ning /kt pt/ puhul mõjutas vaid esikomponenti. Traditsioonilise käsitluse järgi järgnes Grimmi seadusele Verneri seadus: helilises ümbruses vahetult rõhuta silbi järel (s.t peamiselt muutelõppudes, kuigi mite ainult seal) /f þ h hʷ s/ > /b d g gʷ z/, mis seega näitas, et alggermaani sõnarõhk oli esmalt liikuv nagu indoeuroopa algkeeleski (nt Sandøy 2005: 1854). See traditsiooniline 2 Indoeuroopa keeled jaotatakse traditsiooniliselt centum- ja satem-keelteks vastavalt algkeele palataalklusiilide /ḱ ǵ ǵʰ/ muutumisele eri harudes — seega vastavalt sellele, kas sõna ‘100’ esimene konsonant on velaarklusiil /k/ või sibilant /s/. Centum-keeled on peale germaani veel nt keldi, itali ja helleeni; satem-keeled on nt balt(oslaav)i ja indoiraani. 5 järjestus pole viimasel kümnendil enam päris üldaktsepteeritav, kuid muutuste suhtelise kronoloogia probleemidesse süvenemine jääb selle töö raamidest välja. Germaani algkodu oli kõige tõenäolisemalt praeguse Taani alal ja selle naabruses (Kallio 2015: 33). Enne meie ajaarvamise algust laieneti sealt eelkõige lõunasse; goodid elasid ajaarvamise algul arvatavasti Läänemere ääres tänasel Poola alal, varem ilmselt Rootsis (LÄGLOS I: IX). Ei germaani algkodu ega gootide päritolu osas pole aga siiani täielikku üksmeelt. Germaani algkeel jagunes lääne-, põhja- ja idagermaaniks, neist kahele esimesele oletavad mõned autorid ka ühist, nn loodegermaani vahealgkeelt (Northwest Germanic; vt nt Braunmüller 2002: 649). Umbes 2.–3. sajandiks oli põhjagermaani hääliku- muutuste (a-umlaudi3) käigus piisavalt eristunud, et rääkida algskandinaavia keelest. Näiteks tekkis a-umlaudi käigus algskandinaavia perioodil /u/ kõrvale iseseisva foneemina lühike /o/ (vt nt Nielsen 2002: 559). Sellele ajajärgule vastav keelekuju on mõningal määral ka kirjalikult tõendatud, näiteks joogisarvedel, odaotstel ja raidkirjadena ruunikividel. Kirjutamiseks kasutati 24-märgilist ruunitähestikku (nn vanemat fuþark’i; vt nt Knirk 2002, eriti 634–639). Vahemikus ca. 500–700 toimusid keeles suured muutused. Paljudes tüvedes (või ka ainult teatud sõnavormides) muutus esisilbi vokaal järgmise silbi /i/, hiljem /u/ mõjul: i-umlaudi käigus tekkisid muuhulgas uued vokaalid /æ ø y/, u-umlaudi mõjul tekkis läänemurdes /ɔ/ (normaliseeritud ladina transkriptsioonis 〈ǫ〉). i-umlaudiga (osaliselt) paralleelselt toimus rõhuta silpide kadu (sünkoop; muutustest täpsemalt vt nt Ralph 2002). Perioodi lõpuks oli drastiliselt muutunud nii keel ise kui ka ruunitähestik, millest oli alles jäänud 16-märgiline versioon (noorem fuþark), kus ühele märgile tihti vastas mitu foneemi (nt ᚢ u võis olla /u w y o ø/ ning ᚴ k võis olla /k g4 ng/; vt nt Knirk 2002: 639–642). Seda ajavahemikku on eri allikais peetud nii algskandinaavia lõppjärguks, vanapõhja alguseks kui ka omaete perioodiks, nn sünkoobiajastuks (tn- nr synkopetid). Enamasti dateeritakse vanapõhja keele algus siiski 700. aasta ümbrusse, kui keel 3 Umlaut ehk metafoonia on osaline regressiivne assimilatsioon, mille käigus rõhuta järgsilbi vokaali mingi omadus kandub üle rõhulise esisilbi vokaalile; vt ka 3.2.1 allpool. 4 [ɡ] / [ɣ] 6 stabiliseerus (vrd Birkmann 2002: 691–692). Inglismaa idarannikul asuva Lindisfarne’i kloostri rüüstamist 793. aastal loetakse viikingiaja alguseks; 9. sajandi algul koloniseeriti Fääri saared ja sajandi lõpus Island, skandinaavlasi seostatakse ka Kiievi- Vene vürstiriigi (Garðaríki) rajamisega. Vanapõhja perioodi vältel jätkusid küll jagatud uuendused, kuid üha enam oli ka piirkondlikke eriarenguid, mis süvendasid erinevusi nii lääne-, ida- ja gotlandi murde vahel tervikuna kui ka murdealade sees. Hiljemalt keskaja algusest alates räägitakse tavaliselt eraldi vanaislandi, -fääri ja -norra, vanataani ja -rootsi ning vanagotlandi keelest (vt nt Birkmann 2002: 692–693). Need olid aga veel mitu sajandit jätkuvalt vastastikku mõistetavad ja ka kõnelejad (kirjutajad) ise kasutasid keskaja lõpuni kõigi nende kohta ühist nimetust: dǫnsk tunga (idas dansk tunga) ‘taani keel’ või vor tunga ‘meie keel’. Umbes 1350. aasta paiku (taani puhul juba varem) algas Skandinaavias keelte morfoloogiline lihtsustumine: käändesüsteemist taandusid daativ ja akusatiiv, verbidelt kadusid isikulõpud, fkseerus nn V2-sõnajärg (verb lauses teisel positsioonil). (Vt nt Otosson 2002: 789–790; SDL: IX–X.) Vanagotlandi keele eriarenguid võrreldes muu vanapõhjaga (eelkõige vanarootsiga) käsitleb 3. peatükk. 1.2. Terminoloogia Skandinaavia keelte varasemate arenguastmete kohta on eestikeelses kirjanduses kasutatud mitmeid, kohati vastuolulisi nimetusi. Selles töös on terminitena kasutusel algskandinaavia ‘Proto-Norse, Urnordisch, urnordisk(a), kantaskandinaavi’ ja vana- põhja ‘Old Norse, Altnordisch, norrønt ~ fornnordisk(a), muinaisskandinaavi’, lisaks muinaspõhja, mis hõlmab siinses tähenduses keelekujusid alggermaanist vanarootsini (incl.; vt allpool). Algskandinaavia kohta on mujal öeldud ka muinaspõhja või algpõhja keel; muude nimetustega võrreldes on termin algskandinaavia n-ö geograafliselt üsna täpne: keelt kõneldi Lõuna- ja Kesk-Skandinaavias, see polnud veel levinud üle kogu Põhjala (nt Islandile). Samuti annab see edasi, et tegemist on rekonstrueeritud algkeelega (millele vastavast tegelikust keelest on küll ka säilinud kirjapanekuid); sama terminit kasutab ka EES. Mõnes ingliskeelses allikas on selle ajajärgu keele kohta kasutusel ka termin 7 Ancient Nordic (mis mõnel autoril hõlmab ka raidkirjadena tõendatud vanade ruunikirjade keelt — vrd Braunmüller 2002: 649). Vanapõhja keelt on nimetatud ka vanaskandinaavia, muinasskandinaavia ja (taas) muinaspõhja keeleks. Vanapõhja eelis alternatiivsete nimetuste ees on selle üsna laialdane kasutus, samuti annab termin hästi edasi, et seda keelekuju ei kõneldud enam ainult Skandinaavias, vaid laiemalt üle Põhjala (nt Fääri saartel, Islandil, Novgorodis jm). Vanapõhja — eelkõige selle läänemurde — etalonina kasutatakse sageli vanaislandi keelt, nii on see ka EES-i võrdlustes. Vanapõhja murretena võib käsitleda vananorra ja vanaislandi keelt (läänevanapõhja), vanarootsi ja vanataani keelt (idavanapõhja) ja vanagotlandi keelt (millest räägib lähemalt 3. peatükk). Norra- taani terminit norrønt kasutatakse eelkõige vanapõhja läänemurde ehk vananorra ja vanaislandi keele kohta. Sellises kitsamas tähenduses võib esineda ka inglise Old Norse ja mõnikord kasutataksegi võimaliku segaduse vältimiseks sõnaselgeid termineid Old West Norse ja Old East Norse (lühendatult OWN, OEN) või siis terminit Old Nordic. Viikingiaegse vanapõhja keele kohta on kohati öeldud ka Common Nordic. Alggermaani, algskandinaavia ja vanapõhja (eelkõige idavanapõhja või vanarootsi) ühisterminiks on selles töös muinaspõhja, kuna seda on mujal kasutatud nii alg- skandinaavia kui ka vanapõhja tähistamiseks (seega on selle tähendus a priori piisavalt hägus) ja samas on see väljendina mugavalt lühike. Vanagotlandi keelt on eesti keeles nimetatud veel ka gotlandi, ojamaa, gutni ja vanagutni keeleks. EES-i trükiversioonis vanagotlandi keelt ei mainita, andmebaasi varasemas väljavõtes (2012. aasta märtsi lõpu seisuga) oli aga veel eristatud gotlandi ja vanagotlandi keelt5. Võib oletada, et see lähtub EKI keelte ja kirjade andmebaasi kasutusest, kus väljasurnud keele tähisega gotlandi keel on „Ojamaa saare vana kirjakeel, mis arenes välja vanapõhja keelest”, samas kui (elav) Gotlandi murre on seal saanud rootsi keelekoodi ja vastuolulisena näida võiva märkuse, et „[p]õhineb kunagisel gotlandi (gutni) keelel” (KNAB). LÄGLOS-i sissejuhatuses (I: VIII) seisab „Altgotländisch = Gutnisch”, edaspidi on sõnaraamatus terminina kasutusel neist 5 Vanagotlandi võrdlus märksõnadel haud, kaer ja naast, gotlandi oma märksõnadel lau- ja paik. Trükiversioonis on märksõnadel haud, hüüdma, kaer ja naast gotlandi võrdlus; paik on varasema gotlandi asemel saanud sisult ja vormilt identse rootsi murdekeelse võrdluse ning lau- on ilma jäetud märkusest, et seda ka gotlandi laenuks on peetud. 8 esimene6. Rootsikeelseis allikais on keele nimetus forngutniska, soomekeelseis muinaisgotlanti, ingliskeelseis (Old) Gutnish või Old Gotlandic. Käesolevas töös on terminina kasutusel vanagotlandi keel, mis väljendab üheselt levikupiirkonda ja sedagi, et tegemist on ajaloolise keelega enam-vähem samast aja- järgust nagu vanarootsi või vanaislandi. 6 II köites sub lauantai siiski a[lt]gutn[isch]. 9 2. Läänemeresoomlaste ja germaanlaste kontaktidest Läänemeresoomlased ja germaanlased-skandinaavlased on kaua sama mere ümber elanud. See peatükk tutvustab lühidalt Läänemere keeleliidu ideed ning seejärel annab lühiülevaate germaani laenukihist läänemeresoome keeltes ja ka läänemeresoome laenudest skandinaavia keeltes. Peatüki lõpus nihkub fookus Gotlandile. 2.1. Läänemere keeleliit? „… keeled pole seotud ühegi paikkonnaga muidu kui tõsiasja kaudu, et neid kõnelevad inimesed, kes seal paikkonnas elavad. Selle eeltingimusena peab olemas olema keele- kogukond — või mitu keelekogukonda —, kes tingimata paiknevad ajas ja ruumis ning kes on vastastikmõjus nii teiste keelekogukondadega kui ka geograaflise ümbrusega. Parema termini puudusel võib kasutada „areaalilingvistikat”, arvestades, et see viitab sellise vastastikmõju keelelistele aspektidele nii ajas kui ruumis.” (Lehiste 1995: 20, töö autori tõlge) Areaalilingvistika uurib geograafliselt ja seega ka kultuuriliselt lähedasi (aga mite tingimata „geneetilises” suguluses) keeli. Eeldus on seejuures, et eri päritolu keeled muutuvad sajandeid kontaktis olles tüpoloogiliselt sarnasemaks, moodustades keele- liidu (Sprachbund). Kontaktid võivad olla ühe- või mõlemasuunalised, olenedes reeglina vastavate keelekogukondade ühiskondlikust seisundist. Võimalik on vastastikmõju, ilma et kumbki keelekogukond assimileeruks (A, B → AB, BA, nt soome ja soomerootsi); asümmeetriline vastastikmõju või ühesuunaline mõju, kus prestiiž- keel moodustab superstraadi (A, B → AB, B, nt eesti ja alam- või ülemsaksa enne 20. sajandit); või ühe keelekogukonna järkjärguline assimileerumine, jätes endast maha substraadi (A, B → AB, BA → AB, nt läti ja liivi). (Vt nt Saarikivi 2006: 11–26, 394–396, Lehiste 1995: 23–25) Keeleliit mõjutab eelkõige grammatikat; laensõnad ei eelda kuulumist keeleliitu ja laenamine ka ei seleta keeleliidu teket. Laenusuuna ja laenatud sõnade (eelkõige nn kultuurlaenude) põhjal saab — teatud piires — teha järeldusi vastavate kogukondade kultuurilise taseme kohta, näiteks kuna lms kuningas on alggermaani laen, seega 10 tutvuti ka mõistega siis. Õigupoolest võib mõistesisu anda sõna laenamisele terminus post quem’i, aga mite terminus ante quem’i, ning sõna olemasolu kultuurlaenule terminus ante quem’i, aga mite terminus post quem’i (Juntila 2015: 147–148). Seejuures on aga ka lõkse, näiteks lms hammas on balti laen, kuid on mõeldamatu, et hamba mõistega tutvuti alles balti hõimude kaudu; samuti on võimalik, et varem sama mõiste kohta kasutusel olnud sõna on unustusse vajunud (vt nt Juntila 2015: 204). Laenude kohanemisest saab teha järeldusi ka laenusaajakeeles toimunud ja toimuvate protsesside suhtelise kronoloogia kohta, nagu näha näiteks järgmistest samatähenduslikest laensõnapaaridest: ee rand vs. sm ranta, ee klaas vs. sm lasi ning ee profèssor vs. sm pròfessori näitlikustavad, et nii eesti kui ka (hiljem) soome keelest on ajapikku kadunud konsonantühendi piirang sõna algul, eesti keeles on kadunud ka laenude pearõhulise esisilbi nõue (Lehiste 1995: 25). Läänemere idakaldal elanud (eel)läänemeresoome hõimud olid kontaktis indo- euroopa — (eel)germaani, (eel)balti ja hiljem slaavi — ning tundmatute paleoeuroopa hõimudega; seejuures just indoeuroopa (balti ja germaani) mõju eristab läänemere- soomet muust soome-ugrist. Selle mõju tulemuseks on peetud näiteks eessõnade teket läänemeresoome ja saami keelis, ehkki Grünthal (2007: 41–42) väidab, et see on tegelikult suurema tüpoloogilise muutuse tagajärg. Vähem andmeid on läänemeresoomest lähtuva mõju kohta indoeuroopale: üld- tunnustatult on läti esisilbirõhk liivi (läänemeresoome) mõju; samuti on läänemere- soome (või soome-ugri) mõjuks peetud germaani esisilbirõhku, ehkki vastuväitena on öeldud, et seda hüpoteesi toetab ainult nn Occami habemenuga (Lehiste 1995: 26–27). Vastastikmõju asümmeetrilisuse tõtu võib oletada, et laenuandjad läksid aja jooksul (alg)läänemeresoome keelele üle (nagu tõenäoliselt juhtus balti laenude lähtekeele kõnelejatega). Koptjevskaja-Tamm & Wälchli (2001) kahtlevad, kas Sprachbund on ikka sobiv mõiste Läänemere-äärse keeleajaloolise kujunemise kirjeldamiseks, kuna võimusuhted olid liiga ebaühtlased ja puudus nõutav tasakaal — mis ei kehti aga läti, idarootsi ja põhjavene puhul. Saarikivi (2006: 14) leiab, et kuigi kriitika areaalilingvistika vajalikkuse osas on õigustatud, võib keeleliidu mõiste siiski naaberkeelte vastastik- mõju kirjeldamiseks ka kasulik olla. 11 2.2. Germaani laenukiht läänemeresoome keeltes Muinaspõhja laenud kuuluvad läänemeresoome keskmisesse (ühisesse) laenukihti (vrd jn 1). Nii läänemeresoome algkeele kui ka selle germaani laenukihi dateeringud on viimaste kümnendite jooksul palju muutunud. Kui veel 10–20 aastat tagasi arvati üldiselt, et läänemeresoomlaste ja germaanlaste kontaktid (seega ilmselt ka laensõna- sidemed) algasid II aastatuhandel e.m.a (vrd EES: 12), siis viimastel aastatel on eriti Petri Kallio neid dateeringuid hilisemaks nihutanud. Kallio jaotab läänemeresoome algkeele kolmeks perioodiks, millele vastavad eri keelekujud ka laenuandjal poolel, ühtlasi klapivad sellised dateeringud ka tavapärase germaani kronoloogiaga (Kallio 2015: 32). Varase algläänemeresoome ehk läänemeresoome-saami (võibolla koos mordva ja/või mariga) alguse saab dateerida I aastatuhande algusse e.m.a (Kallio 2015: 30); see keelekuju on uurali algkeelega nii sarnane, et seda võib pidada „pelgaks alguurali murdeks” (Kallio 2007: 229). Indoeuroopa poolel vastavad sellele 18.–5. sajandisse e.m.a dateeritavad eel- ja paleogermaani, mis tegelikult pole veel kuigi germaani- pärased (Kallio 2015: 30; vrd 1.1 eespool). Keskalgläänemeresoome paigutub aega 5. sajandist e.m.a 2. sajandi lõpuni m.a.j (Kallio 2012: 233); selle perioodi alguseks olid alguuralist päritud konsonandisüsteemis toimunud ulatuslikud muutused (vt Kallio 2007: 231–235). Sellest perioodist on pärit laenud Grimmi seaduse7 järgsest germaani algkeelest ja algloodegermaani keele- kujust8, 5. sajandist e.m.a kuni 2. sajandini m.a.j (Kallio 2015: 28). Hilise algläänemeresoome dateerib ta ajavahemikku umbes 3.–8. sajandini m.a.j (Kallio 2015: 26); perioodi alguseks oli toimunud veelgi konsonandimuutusi (sh */ti/ > */ci/ ja */š/ > */h/; vt Kallio 2007: 235–243) ning tekkinud ka vanimad läänemeresoome murdepiirid (lõunaeesti ja liivi; Kallio 2007: 243–244). Sellest perioodist pärinevad algskandinaavia laenud, põhiosas tõenäoliselt varajaste ruunikirjade keelest (Early Runic, u 200–500; Kallio 2015: 26–27). 7 Vt 1.1 eespool. 8 Northwest Germanic on põhja- ja läänegermaani oletatav ühisjärk pärast idagermaani eraldumist (vt 1.1). 12 Vahemikus 400–800 m.a.j lagunes (hiline) läänemeresoome algkeel lõplikult läänemeresoome murreteks (Kallio 2012: 230). Nende omavahelist kaugenemist kiirendas vägagi tõenäoliselt 535./536. a kliimakatastroof põhjustatud ikaldusest ja sellele järgnenud näljahädast tingitud asustuse drastiline hõrenemine (vt Tvauri 2014: 277–281). Laenud uuematest germaani keeltest (nagu vanarootsi või alamsaksa) võetigi üle juba läänemeresoome üksikkeeltesse eraldi (Laanest 1975: 218), kuigi jagatud innovatsioonid olid võimalikud veel ka algkeelejärgsel ühisläänemeresoome perioodil (Viitso 2006: 101), nii on ka üksikud vanarootsi laenud läänemeresoome keeltes veel ühised (vrd EES sub kirik, kirn, käru, küüt₂, rootsi, tagama). Lisaks leidub hulgaliselt rööplaene, mis võeti eesti ja soome keelde üle üksteisest sõltumatult. Arvatavasti elasid laenuandjad läänemeresoomlaste hulgas ja hiljem assimileerusid keeleliselt (Laakso 2001: 204; Kallio 2015: 31). Igatahes pidid kontaktid olema väga tihedad, kuna laenati ka muidu tuumsõnavarra kuuluvaid elemente nagu sugulus- terminid ja sidesõnad (gm *äitei ‘ema’ >> sm äiti ‘ema’, ee eit; gm *ja > lms *ja; Laanest 1975: 220; LÄGLOS sub äiti, ja). Laensõnade liikumissuunast võib ka järeldada, et läänemeresoomlased olid pigem madalama ja skandinaavlased pigem kõrgema ühis- kondliku staatusega, kuna teatavasti laenatakse reeglina just prestiižkeelest. EES-i baasi täpsustatud andmetel on eesti üldkeeles germaani algkeelest pärit laene 193–315, algskandinaavia laentüvesid 29–62 ja vanarootsi laene 14–33 (Metsmägi jt 2013: 323–324). LÄGLOS-i andmete põhjal (Kallio 2015: 25) on läänemeresoome keeltes kokku 518–1077 germaani laenu; erinevalt EES-ist loetakse LÄGLOS-is aga „germ. LW” hulka ka vanemad (kuni ca. 500 m.a.j) algskandinaavia laenud (LÄGLOS I: XXIII, XXIX–XXX) ning häälikulise kuju järgi otsustades pärinebki enamik neist just algskandinaavia perioodist, ca. 200–500 m.a.j (Kallio 2015: 26–27). Vanarootsi laenuetümoloogiaga tüved on sellesse töösse kaasatud möönmisi, kuna isegi vanimad neist pärinevad ajast, mil eesti keelt võiks juba pidada omaete keeleks. Et aga germaani–skandinaavia–rootsi kontakt, nagu näha ka jooniselt 1, on erinevalt balti ja läti ning slaavi ja vene laenudest olnud pidev (Viitso 2006: 114), siis on laene sageli raske kindlalt ühte või teise perioodi paigutada (Metsmägi jt 2013: 323) — seega isegi kui kindlad vanarootsi tüved välja jäta, tuleks siiski käsitleda hulka sõnu, millel on võrdväärne algskandinaavia ja vanarootsi laenuetümoloogia. 13 Joonis 1. Läänemeresoome algkeele ja eesti üldkeele laenukihid Mets- mägi jt (2013: 322–328) järgi. Kihtide paksus on võrdeline vasta- vast keelest saadud tüvede võima- liku miinimum- ja maksimumarvu keskmisega. Kallio (2015) järgi peaks mitmed dateeringud olema hilisemad ning germaani ja skandi- naavia laenude hulk praktiliselt vastupidine. 14 2.3. Läänemeresoome laenud skandinaavia keeltes Kui läänemeresoome keelte puhul on germaani ja skandinaavia laensõnu nii palju, et need moodustavad eraldi laenukihi(d), siis skandinaavia ja ammugi germaani keeltes läänemeresoome laenukihist rääkida ei saa, sest läänemeresoomlastelt skandinaav- lastele liikunud laene on teada väga vähe. Enam-vähem kindlad on lms (või sm) poika → vrts poika ‘poiss’ (> rts pojke, nr pøyk, poik ‘id.’; EES sub poeg; SAOB sub pojke; NOB sub pøyk; NO sub poik, pøyk) ning lms *pīka → vp píka ‘tüdruk, neiu; teenijatüdruk’ (> vrts pīka, pīgha ‘id.’, rts piga ‘teenijatüdruk’; tn pige, nr pike ‘tüdruk, neiu; teenijatüdruk’; LÄGLOS sub piika; EES sub piiga; DDO sub pige; NOB sub pike; SAOB, SEOB sub piga). Vaieldava laenusuunaga on käks ‘väike pootshaak hülgejahiks’, vrd vrts käkse ‘konks; pootshaak’ (EES sub käks). Jan de Vriesi vanapõhja sõnaraamatu järgi on läänemeresoome päritolu nimed Gandvík ‘Valge meri’ (← sm Kantalahti) ja Jómali ‘bjarmlaste jumal’ (← sm jumala ‘jumal’) ning substantiivid (skinn)peita ‘riideese’ (← sm paita ← gt paida ← kr βαίτη), ülal juba mainitud píka ‘tüdruk’ („spät bezeugt”, ← vrts pika ← sm piika) ning sóta ‘võitlus’ (← sm sota), võibolla ka jalda ‘mära’ (gotl jäldä, < *eldōn ? ← lms (oletatav) *ältä : *älδän, vrd mdv äľďä ‘mära’) ja refr ‘rebane’ (? ← sm repo) (AnEW: XXVII, sub gandr, Jómali, jalda, peita, sóta, refr). Hofstra (1997: 127–129) kommenteerib, täpsustab ja täiendab neid etümoloogiaid (Jómali ← sm ~ krj; peita ← krj ~ sm; píka ← lms; sóta ← krj ~ sa (vaevalt sm); jalda (gotl jälda, mite jäldä!) ← ? sa; refr < sk reƀa-R ← lms *reβäs ~ *repäs või juhuslik sarnasus). Mõned võimalikud laenud pakub ta ka juurde: vrts kæti ~ kæta ~ kæfi ‘tarandik, sulg’ ? ← sm kehto ‘häll, raam’ (vaieldava laenusuunaga); vp hall- liitsõnas hallæri ‘kehv aasta, ikaldus, kallinemine, näljahäda’ ? ← sm (lms?) halla- (hallavuosi ‘kehv aasta, ikaldus’); vp ilma ‘lõhnama; haistma’ ? ← lms, vrd sm ilma ‘õhk; ilm; maailm’; vp sylgja ‘juuksekinnitus, pannal’ < sk *sulgiōn- ← lms *solki ‘sõlg’ (Hofstra 1997: 129–133). Võimalust, et vp refr ‘rebane’ < sk *reƀa-z ← lms *reβäs-, *repäs- (? ← iirn) on arutatud mujalgi; üldisem on siiski seisukoht, et sarnasus on juhuslik ja vanapõhja sõna pärineb hoopis indoeuroopa tüvest ja tähendas algselt ‘punakaspruuni kasukaga loom’ (SSA sub repo; SEOB sub räv). 15 Levinud on seisukoht, et nii vanu laene, mis oleksid üle võetud juba germaani algkeelde, pole kindlalt teada ühtegi (nii nt Hofstra 1985: 366). Jochem Schindler on püüdnud näidata, et gm *selχa-z ‘hüljes’ ← lms *šülγeš/šülγes ‘id.’, kuid üldiselt peetakse laenusuunda siiski vastupidiseks (Hofstra 1985: 389; LÄGLOS sub hylje; EES sub hüljes). Hiljuti on Adam Hyllested väitnud, et üldaktsepteeritav äärmuslik asümmeetria uurali-indoeuroopa (ja läänemeresoome-germaani) laenusuhetes on ebatõenäoline (Hyllested 2014: 9–10), ja püüdnud näidata alggermaani tüvesid *hamara- ‘haamer’, *hama- ‘kuju’, *halba- ‘pool’ ja *punga- ‘rahatasku’ algläänemere- soome laenudena (← *hamara ‘kirvepea’, *hāmo ‘kuju’, *halpa, *halβa ‘odav, vähendatud’ ja *punka- ‘paisunud, laienenud asi’) (vt Hyllested 2014: 99–106). Laia vastukaja pole Hyllestedi pakutud etümoloogiad aga (veel?) leidnud. Isegi kui mainitud etümoloogiad laialdaselt heaks kiidetaks (mis on aga kaheldav), on neid ikkagi liiga vähe, et muuta üldpilti: skandinaavia mõju läänemeresoome keeltele on olnud (tõestatult) väga palju tugevam kui vastassuunaline mõju, ulatudes näiteks tuumsõnavara ja süntaksini (vrd 2.1–2.2 eespool). 2.4. Eesti hõimude kontaktid Gotlandiga Kui tänapäeval nähakse suuremaid veekogusid mõni- kord pigem takistusena, siis ajalooliselt on need kontakti eri rahvaste vahel hoopis soodustanud (siiski eeldusel, et kõnealune veekogu laevatatav oli). Ka Läänemerel käis laevaliiklus ja kaubavahetus ammu enne kirjalike allikate ilmumist, kontakt oli tihe ka Gotlandi ja Saaremaa vahel ning saarlased oma- korda vahendasid kaubavahetust mandriga, nagu tunnistavad paljud mündileiud (Tuulse 1945: 33; Markus 1999: 12). Gotlandi asukoht Lõuna-Rootsi ja Eesti ala vahel Läänemeres on näha joonisel 2. Suurest Joonis 2. Gotlandi asukoht Gotlandi saarest paar kilomeetrit kirde suunas asub Läänemeres (kaart: OSM) väike Fårö (gotl Faroy) saar. 16 Arheoloogia andmete järgi leidsid pronksiaegsed kontaktid aset Rootsi kesk- ja lõunaosas ning Eesti ja Soome alal, vanimad kontaktid tõenäoliselt läänemere- soomlaste asualal, kuna siia laenati palju transpordiga seotud sõnu (LÄGLOS I: XXIII– XXIV). Eesti alal elanud läänemeresoome hõimude tihe kontakt Gotlandiga ei hõlmanud seejuures tingimata Soome ala (Kallio 2012: 233). Lähedaste kontaktide poolt räägib ka eestikeelse nime Ojamaa olemasolu (← vgotl oy ‘saar’; vrd SSA sub vuojonkivi). Hiljem, Balti ristisõja ajal kasutasid ristisõdijad Gotlandi vahepeatusena teel Eesti alale (Markus 1999: 10–14). Varakeskaegse (ehitus)kunsti poolest olla Gotland aga olnud Eestile lähemal kui ühelegi teisele Läänemere-maale (Tuulse 1945: 33). Eelnev näib olevat hea alus eeldamaks, et Eesti ala läänemeresoomlased võisid Gotlandil kõneldud keelest üht-teist laenata, mis soome keelde ei jõudnud. Kuna vana- gotlandi keel erines viikingiajaks juba märkimisväärselt vanapõhja idamurdest (vanarootsi ja -taani keelest; vt 3.2 allpool), peaks foneetiliste erisuste alusel olema võimalik selliste laenude jälgi ajada, kõrvutades eesti(-liivi) ainuomaseid muinaspõhja laene vanagotlandi keelematerjaliga (vt 4.2 allpool). 17 3. Vanagotlandi keelest Alanud peatükk annab põgusa ülevaate vanagotlandi keele ajaloost ja suhetest teiste (põhja)germaani keeltega ning seejärel põhjalikuma pildi eripäradest, mille alusel võiks olla võimalik otsustada 4. peatükis käsitletavate laenude Gotlandi päritolu üle. 3.1. Ajalugu ja liigitus Vanagotlandi keelt kõneldi Gotlandi (ehk Ojamaa) saarel viikingi- ja keskajal (Wessén 1992: 109), s.t 9.–16. sajandil. Keskajal oli saare pealinn Visby kui Hansa Liidu tähtis kauplemiskeskus tugeva alamsaksa keele mõju all, kuid kuna kauplemist hoiti rangelt linnamüüride vahel, siis linnast väljapoole see mõju ei jõudnud — ja kui Visby oma tähtsuse kaotas, tuli maarahva keel tagasi ka sinna (Palm 2004: 329–330). 1361. aastal vallutas Gotlandi Taani ning ajapikku tugevnes seal ka taani keele mõju; kui saar 1645. aastal Bromsebrö rahuga taas Rootsi võimu alla läks, algas suurvõimuaegne rootsistamine (Gällmo 2011). Varem liigitati vanagotlandi keelt koos vanarootsi ja -taani keelega vanapõhja idamurde alla, praegu on üldisem aga seisukoht, et see moodustab üksi omaete haru (vrd Palm 2004: 329; Schulte 2002: 879), vt keelepuud joonisel 3. Seejuures tuleb märkida, et ehkki keelepuumudel annab ülevaatliku ja abstraktse pildi keeltevahelisest seosest, on ajalooline (ja ka praegune) keeletegelikkus Skandinaavias siiski murde- kontiinum ja vastastikmõjude pundar, mida lihtsa keelepuu abil kujutada ei saa. Enne viikingiaega: algskandinaavia (= põhjagermaani) Viikingiajal: läänevanapõhja idavanapõhja vana- gotlandi Keskajal: vanaislandi vanafääri norni vananorra vanataani vanarootsi Joo0nis 3. Germaani keelte põhjarühm kuni keskajani (Palm 2004: 322, 329 põhjal) 18 Vanagotlandi keelt on seostatud ka germaani idarühma kuulunud gooti keelega (millega see sarnaneb enam kui põhjarühma keeled — ühe näitena on toodud sõna lamb, mis on mõlemas ‘täiskasvanud lammas’, mite ‘lambatall’ nagu muidu germaani keeltes) ning oletatud, et goodid ja gotlandlased olid algselt üks ja sama rahvas9; üleüldist toetust see seisukoht aga leidnud pole (Wessén 1992: 110). Tänapäevase gotlandi keele osas vaieldakse, kas tegemist on vanapäraseks rootsi murdeks sulandunud keelekujuga (nii nt Bergman 1988: 219; Wessén 1992: 6, 109) või endiselt eri keelega, mis eksisteerib rootsi Gotlandi murde kõrval (nii Gällmo 2011). 3.2. Erijooned Olulisim allikas, mille põhjal vanagotlandi keelt tuntakse, on keskaegne käsikiri, mis sisaldab „Gutasaagat” ja Gotlandi seadust (Gällmo 2011), lisaks on saarelt leitud 91 ruuniraidkirja (Palm 2004: 477). Keelel on ühisjooni nii vanapõhja ida- kui lääne- murdega, samuti silmatorkavaid eriarenguid ja arhaisme, millest paljud pärinevad skandinaavia algkeelest ja umlaudiperioodist (u 400–700 m.a.j). Vanagotlandi keel ei jaga ka tüüpilisi idamurde isoglosse, mistõtu aastal 1100 oli see vanarootsi keelest erinevam kui too vanataani keelest. (Otosson 2002: 792; Schulte 2002: 878–879) Laentüvede võimaliku Gotlandi päritolu hindamiseks vaadeldakse järgnevalt vana- gotlandi keele foneetilisi erisusi, mille põhjal võiks saada otsustada, kas sõnatüvi on pärit vanagotlandi keelest või mite. 3.2.1. Umlaut Umlaut ehk metafoonia tähendab sõnatüves (rõhulise) esisilbi vokaali mingi omaduse muutumist sarnase(ma)ks järgneva (rõhuta) silbi vokaalile. Sellised omadused võivad olla näiteks eesvokaalsus, kõrgus või labiaalsus. Nii tähendab a-umlaut, et järgsilbi /a/ mõjul on esisilbi kõrge vokaal madaldunud; u-umlaudi puhul on esisilbi illabiaalne vokaal järgsilbi /u/ (~ /w/) mõjul labiaalseks muutunud; i-umlaudi puhul on esisilbi 9 Seda väidab ka „Gutasaaga”, mis jutustab, et just Gotlandilt rändas välja rahvakild, kes jõudsid Kreeka riigini ja selle keisri maadele elama jäid (GLGS 62–63). Saagade ajaloolise tõepärasuse küsitavus on aga kurikuulus; algab „Gutasaagagi” väitega, et esialgu oli Gotland nii haldjalik, et saar päeval merre vajus ja öösiti pinnal oli. 19 tagavokaal järgsilbi /i/ (~ /j/) mõjul eesvokaaliks muutunud (vt jn 4 allpool). Järgsilbi vokaal ise (või kogu järgsilp) on seejärel sünkopeerunud. Põhjagermaani a-umlaut dateeritakse 400. aasta ümbrusse (m.a.j); i-umlaut algas umbes aastal 450 ning kestis aktiivse protsessina kuni umbes aastani 700; hilisem u-umlaut ei hõlmanud enam kogu vanapõhja keeleala. (Birkmann 2002: 694–696; Ralph 2002: 708–709) Vanagotlandi umlaut erineb suuresti teistest vanapõhja murretest. Pea kõigis positsioonides puudub a-umlaut muutuse /u/ > /o/ näol: skut ‘lask’, fulc ‘rahvas’ (< gm *skuta-, *fulka-; vrd vrts skot, folk). Samuti puudub u-umlaut: haggua ‘lõikama, raiuma’, gera10 ‘tegema’ (< gm *hawwan, *garwjan; vrd visl hǫggva, gørva ~ gera, vrts hugga ~ hogga, gøra11). (Otosson 2002: 792; Riad 2002: 897; AnW sub folk, skot, hǫggva, gera) Seevastu i-umlaut (vt jn 4), mille käigus tekkisid uued vokaalifoneemid — ilmselt algul allofoonidena (Ralph 2002: 707) —, on mõjunud ka lühikestes silpides, kus seda mujal vanapõhjas pole: slegr ‘hoop’, steþr ‘koht’ (< sk *slagiz, *staþiz, vrd vrts slagh, staþer, visl slagr, staðr) (Otosson 2002: 792; Joonis 4. i-umlaut: järgsilbi /i/ Schulte 2002: 879; SEOB sub 1slag, 1stad). i-umlaudi mõjul tekkisid tagavokaalidele käigus tekkinud /æ/ ja /ø/ assimileerusid Gotlandil /a o u/ eesvokaalsed allofoonid aga üsna varsti (Riad 2002: 897; vt 3.2.2 allpool). [æ ø y] (vrd Ralph 2002: 707). Sarnaselt läänevanapõhjaga on ka vanagotlandi keeles toimunud R-umlaut, mille käigus sk /z ~ R/ on eelneva vokaali eespoolseks muutnud: bǣr ~ bēr ‘paljas’, kǣr ~ kēr12 ‘karikas’ (vrd visl berr, ker; vrts bar, kar) (Schulte 2002: 879). Vanapõhja idamurdes toimus veel ka nn progressiivne i-umlaut, mille käigus /i/-le ~ 10 GLGS-is siiski giera. 11 Vanarootsi (normaliseeritud) kirjaviisis märgivad samu häälikuid allikais varieeruvalt 〈ö〉, 〈ȫ〉, 〈ä〉, 〈ǟ〉 vs. 〈ø〉, 〈ø̄〉, 〈æ〉, 〈ǣ〉. Siin on eelistatud märke 〈ø〉 ja 〈æ〉, kuna need esiteks vastavad täpselt IPA-sümbolitele ja teiseks peegeldavad vanemat kasutust — täppidega variandid said valdavaks alles uusrootsi perioodil (alates Gustav Vasa piibli avaldamisest). Järgmise peatüki EES-i ja LÄGLOS-i näidetes on siiski kasutatud allikale vastavaid märke. 12 GLGS-is siiski kar; adjektiivina ei esine seal ei ber ega bar, kuigi leidub tuletis bera ‘paljastama’. 20 /j/-ile vahetult järgnev /a/ või /o/ muutus eesvokaaliks; vanagotlandi keeles allus muutusele ainult /a/ ja sedagi eelkõige saare põhjaosas — nii on säilinud näiteks bjorn ‘karu’, vrd vrts bjørn (Riad 2002: 898). 3.2.2. Vokaalid Vana /i/, mis Skandinaavias valdavalt madaldus /e/-ks, on säilinud: gikk ‘läks’, miþ ‘koos’, niþan ‘all’ (vrd nyn gjekk, rts med, nedan) (Riad 2005: 1108). Pikka /ā/-d hääldati Gotlandil ilmselt eespoolsemana kui mujal, kuna see on tüves tänapäevani säilinud, mite /o/-laadseks muutunud: bāt ‘paat’ (vrd rts båt) (Schulte 2002: 879). Säilinud on ka vana /u/, v.a samasse silpi kuuluva /rC/ ees, kus sellest on saanud /o/ (kuigi suhteliselt hilja): buþinn ‘pakutud, pakkunud’, klufnn ‘lõhestatud, lõhenenud’, aga orþ ‘sõna’ (< gm *wurđa-; AnW sub orð₁) (Riad 2005: 1108). Erinevalt paljudest teistest skandinaavia murretest säilis vokaalide kvaliteet rõhuta silpides (Riad 2002: 899). Lühike ja pikk /ø/ ning pikk /ǣ/ on kõrgenenud vastavalt (lühikeseks või pikaks) /y/-ks ja pikaks /ē/-ks ning varasem pikk /ē/ omakorda pikaks /ī/-ks: yx ‘kirves’, dȳma ‘kohut mõistma’, mēla ‘ütlema’, sīr ‘näeb’ (vrd vrts øx, dø̄ma, mǣla, sēr). Lühikest /æ/-d arvatavasti polnud /e/-st kunagi eristatudki. (Otosson 2002: 792; Riad 2005: 1108) 12. ja 13. sajandil tekkis sõna lõpus klusiili ja /r/-i (hiljem ka /l/-i või /n/-i) vahele epenteetiline vokaal: (gm *fskaz > hilis-sk *fskR >) vp fskr > vrts fsker ‘kala’. Vana- rootsi tekstides kirjutati seda vokaali enamasti 〈e〉 (kohati 〈i〉, 〈æ〉 või 〈a〉), Gotlandil enamasti 〈a〉 või 〈i〉, kuigi see võidi ka täiesti märkimata jäta. (Riad 2002: 901) 3.2.3. Difongid ja trifong /iau/ Vanagotlandi keeles on säilinud vanad (gm–sk) difongid /ai/ ja /au/, mis vanapõhja idamurde tuumalas monofongistusid: vgotl stain ‘kivi’, auga ‘silm’ (vrd vrts stēn, ø̄gha; visl steinn, auga). Mujal vanapõhjas on sk /ai/-st w-umlaudile ja /au/-st i-umlaudile allunud vormides saanud /øy/ 〈ey〉 (hiljem idas > /ø̄/); vanagotlandi keeles on samas kontekstis /ai/ säilinud ja /au/ muutunud /oi/-ks (võimalik, et vaheastmeks oli /øy/ 13): 13 Vrieland (2011: 8) ütleb, et vanagotlandi vaste peab olema /oi/ 〈oy〉, kuna tänapäeva keeles on sellest saanud /åi/. Siiski on vaheastmena /øy/ foneetiliselt üsna ootuspärane; sarnane on ka fääri keeles toimunud üldine muutus /øy/ 〈ey〉 > /oi/ 〈oy〉 (Hagström 2002: 103; Schulte 2005: 1090–1091) ning lähedane taani keeles sõnuti toimunud /øi/ > [ʌj] (vrd nt DDO sub høj₁, øje₁). 21 oy ‘saar’ (samast tüvest pärineb muide nimi Ojamaa ‘Gotland’; SSA sub vuojonkivi), droyma /droima/ ‘und nägema, unistama’ (< gm *awjō, *draumjan-, vrd vrts ø̄, drø̄ma; visl ey /øi/, dreyma /drøima/). (Otosson 2002: 792; Schulte 2002: 879; Riad 2002: 897; Vrieland 2011: 14) Difongistunud on /e/ > /ie/ sõnades nagu biera ‘kandma’, hier ‘siin’, ier ‘on’ (vrd vp bera, her, er) (Schulte 2002: 879); hiljem (keskgotlandi perioodil) on sekundaardifonge tekkinud veelgi (Riad 2005: 1108). Algskandinaavia /eu/, millest idavanapõhjas sai /iū ~ jū/ (ja sellest omakorda kohati /ȳ/), on arvatavasti üsna vara muutunud trifongiks /iau/: niauta ‘nautima’, biauþa ‘pakkuma’, briauta ‘murdma’, diaupr ‘sügav’ (vrd vrts niūta, biūþa, brȳta, djūper) (Otosson 2002: 792; Schulte 2002: 879; Riad 2002: 897). 3.2.4. Konsonantism Vanagotlandi konsonantism sarnaneb üldiselt vanarootsi keelele; olulisim erinevus on sõna algul toimunud muutus /vr/ > /r/ (mis on ühtlasi üks vanaislandi innovatsioone): raiþi ‘viha’, vrd visl reiði, aga vrts vrēþe (rts, nr, tn vrede) (Otosson 2002: 792; Schulte 2002: 879; SEOB sub vred₂). 22 4. Soome keeles tundmatutest germaani laenudest Alanud peatükk vaatleb esmalt ülevaatlikult eesti-lõunaeesti-liivi ühiseid muinaspõhja laentüvesid, seejärel analüüsitakse iga sõna, vaadeldes muu hulgas tema levikut eesti murdeis ja otsides talle võimalikke laenuallikaid, eelkõige vanagotlandi keele peamiste tunnismärkide, Gotlandi vana seadustiku (Guta lag) ja „Gutasaaga” tekstide põhjal koostatud sõnaraamatust. Iga sõna saab hinnangu, kas on alust oletada Gotlandi päritolu või mõju. 4.1. (Põhja)eesti, lõunaeesti ja/või liivi vanad ühislaenud Eino Koponen on väitnud, et kui ase-, arv-, side- ja hüüdsõnad, nimed, ainult salatsi- liivis tuntud sõnad ja etümoloogiliselt kahtlased sõnad välja jäta, siis on eesti ja liivi keelel ligikaudu 1200 ühist lihtüve, millest umbes 130 on põhja pool Soome lahte tundmatud: 90 on levinud nii põhja- kui lõunaeestis, 40 ainult emmas-kummas (Koponen 1990: 36–37). LÄGLOS-i kolmes köites leidub kokku 32 märksõna, mille ete on märgitud „estn.”, s.t mida soome keeles pole14: hõrnas ‘jõeforell’, kelp ‘katuseosa’, laut, lumm mRd ‘müt (kalapüügiriist)’, lõhn, lõks, meltsas ‘roherähn’, mõtlema, mõõt, mõõtma, nat ‘vähipüügivahend’, osmus mRd ‘malm’, pahr mRd ‘kult’, paht mRd ‘sealaut, -sulg’, perv, piht ‘pihtara’, purre, puul mRd ‘mullikas’, põis, rahu ‘kõrgendik merepõhjas’, raibe, reht (Wiedemanni sõnastikus) ‘praadimisrest’, roogas mRd ‘künnivares’, siil ‘kangariba’, tang, tuder ‘teatud rohtaim’, tõbi, valdas ‘tõkkepuu; kaevuvinn’, vang ‘(jõe)käänak’, varjama, veimed ‘pruudi kingitused pulmalistele’, võllas. Kindel liivi vaste on märgitud neist vaid seitsmele (kelp, lõks, meltsas, mõtlema, paht, purre, tõbi), lisaks ühele küsimärgiga (rahu) ja ühele salatsiliivi oma (vang). Kindlateks (alg)germaani laenudeks on neist märgitud hõrnas (gm või noorem), 14 I köites sellist märget ei kasutata ja selles köites leidub vaid üks puhteesti sõna (hõrnas). 23 laut, mõtlema, mõõt, purre, tang, tuder (gm või noorem), valdas, vang ja varjama (mida küll käsitletakse koos soome sõnaga varjella); küsimärgiga veel mõõtma (gm või noorem), meltsas, nat, pahr, perv, puul, rahu ja tõbi. Nooremateks laenudeks on märgitud lumm, osmus ja roogas ning küsimärgiliselt veimed. Ebatõenäolisteks germaani laenudeks on märgitud kelp, paht ja põis ning kindlasti mite germaani päritolu sõnadeks lõhn, lõks, piht, reht ja siil. Sõnu raibe ja võllas käsitletakse märksõnade räivä ja valdas all, kindlat hinnangut neile ei anta. Niisiis on LÄGLOS-i järgi eesti keeles vähemalt kümme germaani või skandinaavia laenu, mida soome keel ei tunne. EES-is on soome vasteta võimalikke muinaspõhja laene 54 (sh sõnad, mis leiduvad soome keeles rööplaenudena). Alggermaani laenudeks on märgitud halama, hõrnas, jah (gm või vrts), laut, mõtlema, mõõt, peesitama, purre, tõbi (gm või sk); küsimärgiliselt veel hat ‘emane koer; liiderlik naine’ (lms või gm), härras, kelp ‘ots- katus; -laud’, kena, tuur ‘teatud kala’ (asks või gm), lõbu, manitsema, meltsas, mõõtma (gm või asks), nat, peig (gm või blt), pelg, perv (vvn või gm), piirits ‘võrgunõel’, seelik, siil (gm või sk), tang (gm või lms-mdv), vang (iirn, blt või gm). Nooremateks, enamasti vanarootsi laenudeks on märgitud agul, härra (vrts või rts), kaal ‘kaalikas’, kaap ‘kaabu’, kadalipp, karikas (sk või vrts), kriim (rts või sk), kult (sk), laadik (asks või sk), lauter, moon ‘(toidu)varu’ (vrts või asks), nunn (asks või vrts), olv ‘ungas’ (sk või rts mRd), paar ‘aampalk; kaelkoogud’ (asks või vrts), parkal, piin, pipar, plet ‘palmik’, reede (asks või vrts), riik (vrts, rts või asks), siunama, tünder (vrts või rts); küsimärgiliselt kail (blt, sks või sk), laar ‘suur kogus’ (vn või vrts), laatuma ‘kokku valguma’, liiv (sk), rood ‘Vene sõjaväeüksus; hulk inimesi; rivi’ (vn, vrts, rts või asks). Kõiki mainitud sõnu käsitletakse põhjalikumalt järgmises jaotises, kus ühtlasi otsitakse neile võimalikke Gotlandi laenuallikaid. 4.2. Võimaliku Gotlandi mõju analüüs Järgneb ühendloend EES-i sõnadest, millel on mainitud võimalikku alggermaani, algskandinaavia või vanarootsi laenuetümoloogiat, aga millele pole antud soome 24 vastet, ning LÄGLOS-i märksõnadest, mille ees on märge „estn.” (s.t millel pole soome vastet). Mõned loendis olevatest sõnadest esinevad mõlemas sõnaraamatus, mõned ainult emmas-kummas. Mainida tuleb, et EES-is ei anta soome vastet ka sõnadele, mis on seal olemas rööplaenuna samast allikast — sel juhul on seda siin vastava sõna juures mainitud; LÄGLOS seevastu käsitleb ka sõnu, mille kohta samas kindlalt öeldakse, et need pole muinaspõhja päritolu. Samuti on erinev sõnaraamatute kooste- põhimõte: LÄGLOS on teaduslik sõnaraamat, kus on nimetatud etümoloogiate esitajad ja ka kriitikud, samuti allikaviited; EES seevastu (nagu selle koostajad sissejuhatuses ka ütlevad) on mõeldud keeleteadusliku erihariduseta keelehuvilistele; seal pole toodud allikaviiteid üksiksõnade kohta ega ka konkureerivate etümoloogiate esitajaid- kriitikuid, et lugeja huvi korral nende väidete ja vastuväidetega hõlpsasti tutvuda saaks15. Neist erinevustest lähtudes on vastukäivate andmete puhul usaldusväärsemaks peetud LÄGLOS-i. Sõnad on LÄGLOS-i või EES-i esitatud muinaspõhja päritolu tõenäosuse järgi jaotatud kolme rühma: kindlad laenud, kaheldavad laenud ja mite muinaspõhja pärit- olu sõnad. Iga käsitletava märksõna juures on näha ka tüvevokaal, verbidel vajadusel tugeva või nõrga astme tüvi. Kui sõna on üldkeeles tundmatu, vananenud või harv, on lisatud ka tähendus (võetud üldjuhul EES-ist, võimalusel veidi lühendatuna); vajadusel on esitatud ka sõna lisatähendused eesti murdeis. Et töö eesmärk on leida eesti keelest germaani või skandinaavia laene, mida soome keeles ei ole, siis ei käsitleta põhjalikumalt edasi sõnu, millel EES-i kiuste on olemas soome vaste (ja mite rööp- laenuna). Et LÄGLOS käsitleb ainult vanemaid laene, siis reeglina ei leidu seal sõnu, millele EES-is on antud vanarootsi laenuetümoloogiaga. EES-i ja LÄGLOS-i andmetele järgneb info sõna levikust eesti murdeis: avaldatud materjali piires16 „Eesti murrete sõnaraamatust” (EMS), muidu „Väiksest murde- sõnastikust” (VMS); seal kasutatavate murrakunimede ja murdeliigenduse kaart on toodud lisas 2 (jn 5). Mõne sõna kohta leidub tähelepanuväärset infot Wiedemanni eesti-saksa sõnastikus („Ehstnisch-deutsches Wörterbuch”, EDW) — seegi on lisatud. 15 Üksikasjalikult (ja koos konkreetsete parandussoovitustega) on EES-i arvustanud nt Viitso (2012) ning Hint & Antila (2013). 16 Avaldatud vihud hõlmavad tähestikuvahemikku a–mütsakas. EMS ei arvesta oma tähestikulises järjestuses sõnaalgulist h-d, seega nt halama on a all, hõrnas aga (veel avaldamata) õ all. 25 Seejärel on andmed teistest sõnaraamatutest, eelkõige GLGS-ist (kui seal sobivat vastet ei leidu, on seda öeldud, sulgudes järgneb, mis tähtede alt vasteid otsiti) 17. Kui mõnes sõnastikus on märksõnal ka n-ö homonüüminumber, on seda viidatud. Kasutatud on ka rootsi murdekogusid. Võimaliku vanagotlandi mõju hindamiseks või kui EES-is või LÄGLOS-is on mainitud vanarootsi laenuallika võimalust, on kõne- alust (vana)rootsi sõna otsitud teostest „Svenskt dialektlexikon” (SDL)18 ja „Ordbok över Finlands svenska folkmål” (OFSF)19. Rootsi ja soomerootsi murdealade kaardid on toodud lisas 2 (jn 6 ja 7, resp.). Üksikutele sõnadele leidub vaste uuemat gotlandi keelt kirjeldavas „Gotlandsk ordbok’is” (GO) — neidki on sel juhul mainitud. Sõnadele, millele GLGS-is sobivat vastet ei leidu, on avantüürina konstrueeritud ootuspärane vanagotlandi vorm — eeldusel, et LÄGLOS-is, EES-is, SEOB-s ja/või AnEW-s on toodud alggermaani või algskandinaavia rekonstruktsioon, millele rakendada vanagotlandi keele kujunemisel toimunud häälikumuutusi (vt lisast 1). Kui LÄGLOS-is ja EES-is on vanima võimaliku allikana antud vanarootsi sõna ja sellele pole ka muudes allikates üldaktsepteeritavat algskandinaavia või alggermaani lähte- vormi antud, tuleb leppida sellega, et vanagotlandi vormi adekvaatselt konstrueerida ei saa, kuigi tõenäoliselt oli vanagotlandi sõna — kui see olemas oli — vanarootsi omaga vähemalt konsonantismi poolest üsna sarnane. Vasteid sai otsitud ka Põhjamaade ruunikirjade andmebaasist (SRD 2014), täpsemalt Gotlandilt leitud viikingiaegsetest ja vanematest tekstidest20, kuid üsna ootuspäraselt 17 GLGS-i kirjaviis on normaliseerimata — ka sõnastikuosas —, seega sageli vastab ühele foneemile mitu grafeemi ja vastupidi (/k/ 〈c〉 ~ 〈k〉 ~ 〈ch〉, /v/ 〈u〉 ~ 〈v〉 ~ 〈w〉 ~ 〈fv〉 ~ 〈f〉 jne; 〈v〉 /u ~ w ~ v/, 〈þ〉 /þ ~ đ/ jne), samuti ei märgita reeglina vokaalipikkusi (nagu nt EES-i vanarootsi näiteis, vrd EES-is bār ja GLGS-is bar, mis samuti hääldub pika /ā/-ga), mõnikord on pikk vokaal küll topelt kirjutatud (nt sia ‘nägema’, aga siir ‘näeb’). Põhireegel on siiski, et topeltkonsonandile eelnev vokaal hääldub lühidalt ja üksikkonsonandile eelnev pikalt. GLGS-i sõnastikus tärniga märgitud sõnad ei esine seadustikus ega saagas n-ö algvormis, vaid mingis muus käändes või pöördes. 18 SDL on küll vana allikas (algselt avaldatud 1862–1867), kuid seda peetakse endiselt üheks paremaks. 19 Avaldatud tähestikuvahemikus A–O; seal kasutatud hääldusmärgid on siin lihtsustatud või teisendatud IPA-sse (vrd Förklaring av landsmålsalfabetet). Kuna tegu on soomerootsi sõna- raamatuga, siis on ka seal kasutatud murdealade nimed rootsikeelsed; ka käesolevas töös on nad sellisena, kuigi sulgudesse on lisatud vastav soomepärane nimi. 20 Signum’id: G 10, G 37, G 40 $, G 41, G 45 $U, G 52, G 53, G 57, G 58, G 59 $, G 72 †, G 77, G 80 $, G 85 $U, G 86, G 87, G 88 U, G 89 $U, G 92 $, G 93 $, G 94 $, G 96, G 98 U, G 109, G 110 $, G 111 $, G 26 on ruunikirjad küllaltki ühekülgse sõnavaraga ja ühelegi allpool käsitletavale sõnale seal võimalikku vastet ei leidunud. Iga sõnaartikkel lõpeb kommentaari või hinnanguga, kas vaadeldav sõna võiks olla Gotlandi päritolu. 4.2.1. Kindla muinaspõhja päritoluga sõnad agul, -i ‘(vilets) äärelinn’ EES: ← vrts hakul-, hagull- liitsõnades hakulverk, hagullverk ‘ristatud teivastest aed’. EMS, VMS: ei leidu. EDW: leidub (aguli), aga ilma murdeleviku teabeta. GLGS: sobivat vastet ei leidu (ha-). SDL: ei leidu. OFSF: ei leidu. Gotlandi mõju pole võimalik hinnata. Ka soome keeles on varem olnud tuntud sõna hakuli ‘plankaed; eeslinn’, laenatud samast vanarootsi allikast, ilmselt rööplaenuna (vrd SSA sub hakuli₁). hala|ma ‘kaeblema’, mRd ‘ihaldama, soovima’ EES: ← gm *χalō(ja)n- (> vüsks halōn ‘tõmbama, vedama’), küsimärgiliste vastetega mujalt läänemeresoomest (lv a’ltõ ‘süüdata’, sm halata ‘kallistada, emmata, sülelda’, halu ‘soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg’, is halata ‘igatseda, ihata’, halu ‘soov, himu’, 112 $, G 113, G 114, G 116 $, G 117, G 121 $U, G 134, G 135, G 136 †$, G 138, G 141, G 143 $U, G 157, G 160, G 180 †, G 181, G 186 †, G 187, G 188 $, G 189 $, G 193 †, G 200, G 203 $, G 204 $U, G 205 U, G 207, G 208, G 216 $, G 218, G 219 †, G 220 $, G 225, G 227, G 228, G 248, G 251 $U, G 252 $, G 262, G 264 U, G 266 $, G 268, G 269 U, G 270, G 272 †, G 273, G 276, G 280, G 281, G 287 $U, G 300 $, G 305, G 309, G 310, G 311, G 325, G 342, G 343, G 347, G 348 U, G 354, G 355, G 356 $, G 361 U/V, G 362, G 368, G 370 $, G 373, G 387, G 388, G 389, G 390, G 392, G 393, G ATA351-3693-2013, G IK365,8 U — neist sisukad: G 37, G 40 $, G 59 $, G 77, G 80 $, G 98 U, G 111 $, G 112 $, G 113, G 114, G 121 $U, G 134, G 135, G 136 †$, G 138, G 188 $, G 200, G 203 $, G 207, G 208, G 216 $, G 220 $, G 225, G 227, G 252 $, G 270, G 272 †, G 273, G 276, G 280, G 300 $, G 309, G 325, G 342, G 343, G 355, G 370 $, G 373, G 392, G 393. 27 krjA haluta ‘tahta’, halei ‘hele, kirgas’); „peetud ka häälikuliselt ajendatud [lms] tüveks”. LÄGLOS: sm halata ‘soovima, tahtma, igatsema; kallistama’ vastetena on lisaks muule nimetatud le halama ‘igatsema’ ja ee hõllandus ‘igatsus’, hõla ‘soov’ jmt; ← gm χalō(ja)n- (sk *haljōn; vrd vasks halon/haloian ‘tõmbama, vedama’). EMS: registreeritud ainult lõunaeestis (Har Vas Se Lut), variantidena ka halamma, halahamma, halahhama, hallama. Tähendusel ‘ihaldama, soovima’ ainult Se näide. EDW: leidub halatsema ‘kaebama, kahetsema, kurvastama’ ja sellele viitav halaldama ~ halama („pt”, s.t poeetiline), samuti halutama ‘valutama’ („SW” ehk saartel, Pärnu- ja Läänemaal ning osal Harju- ja Järvamaast). GLGS: sobivat vastet ei leidu (ha-, he-). Ootuspärane areng Gotlandil: *χalō(ja)n-: a) gm *χalōjan- > sk *haljōn > **haljan > **hel(j)a; b) gm *χalōn- > **halun- > **haln-. Gotlandi mõju (isegi kui seal vaste leiduks) on raskesti usutav eelkõige tähenduse ‘soovima’ leviku tõtu. Tähendusnihe ‘soovima, tahtma’ > ‘igatsema’ > ‘(igatsusest) kaeblema’ (> ‘valutama’) oleks ehk mõeldavgi, kuid lihtsam seletus on, et lõunaeesti sõna on saanud uue tähenduse sõna hale ‘kurb’ mõjul (vrd Koponen 1998: 261). Tüve halu- ‘valu-’ EDW-s väidetav levik „SW” on vastuolus EMS-iga, mille järgi see puhtlõunaeesti tüvi on. hõrn|as, -a ‘jõeforell’ EES: ← gm *furχnō (> vasks forn, forna ‘forell’); „peetud ka hilisemaks [vasks] laenuks”. LÄGLOS: < lms *hornas ← gm *furχnō21 (sk *forhnu), vrd vingl forn, vasks for(h)na ‘forell’. Kui ee hõrnas < lms *hernas või *harnas (ja mite *hornas), oleks võimalik ka laen tüvest, millest pärineb rts färna ‘turvakala’ (< sk *ferhnō < gm *ferχnōn-; või hilis- sk *fer(h)nijō < sk *farhnijō < gm *farχnijōn-). Tähenduse poolest sobib paremini aga üksnes läänegermaanist tõendatav *furχnō. VMS: registreeritud ainult lõunaeestist ja sellega piirnevast keskmurde Kursi 21 LÄGLOS-i I köites on χ asemel kasutusel x. 28 murrakust, levinum kuju on hõrn (Ksi Võn Har Rõu Plv Vas Räp Se; hõrnas ainult Hel Plv). EDW: leidub hõrn ‘forell’ ja sellele viitav hõrnas ~ hõrne; ilma murdeleviku teabeta. GLGS: sobivat vastet ei leidu (f-, h-). Ootuspärane areng Gotlandil: gm *furχnō > **furhnu > **furhn > **forhn > **forn. Gotlandi mõju on raskesti usutav eelkõige eesti sõna leviku tõtu — laen saadi ilmselt pigem lõuna poolt (s.t läänegermaanist, nt vanaalamsaksast). Ka ootuspärastest vanagotlandi arenguvormidest ükski ei sobi häälikuliselt väga hästi laenuallikaks. härra, - EES: ← vrts hærre ‘rüütli- ja vaimulike tiitel’ või ← rts herre ‘härra, mees; peremees, isand; issand’. VMS: registreeritud üle Eesti kõigist murdeist, variantidena (h)erra, (h)err, härr. GLGS: herra ‘isand, härra’ SDL (sub harr): üldlevinud sõna, Västerbotenis lõpukaoline harr, härr; < vrts hærra ~ herra ~ herre < vp harri, herra (algselt keskvõrdes adjektiiv ‘kõrgem’). OFSF (sub herre₁): üldlevinud sõna, lõpukaoline härr on registreeritud Österbotenist (Pohjanmaalt), Åbolandist (Turu saarestikust) ja Loviisa ümbrusest (Helsingist idas); mujalt soomerootsist on kirja pandud lõpuvokaaliga vorme (/ä ɛ e i/, aga mite /a/-ga). EES ei maini vanarootsi vokaalivaheldust (vrd SDL ülal; SSA sub herra) ja sõna on laenuandja poolel üldlevinud, seega Gotlandi mõju üle otsustada pole võimalik; sm herra on rööplaen. Lõpuvokaalita vorm võib (olenevalt murdest) olla nii eesti keeles kujunenud, sellisena juba laenatud või ka keskülemsaksa mõju, kus herr oli samatähendusliku sõna üks võimalikke vorme (MhdW sub hērre). Laen ei saa pärineda vanemast kui (hilis-?) vanapõhja perioodist, sest vp herra ← vasks hērro (AnEW, AnW sub herra). här|ras, -da ‘tundlik, hale’ EES: ? ← gm *χarđuz (> gt hardus ‘range, karm, kõva’, visl harðr ‘kõva; tugev; innukas’); viidatakse ka sõnale harras ‘sügavalt aukartlik’ (← sm harras ‘id.; kirglik; ustav; visa; usin; südamlik; vaga’, mis on laenatud keeleuuenduse ajal ja mille vaste ka 29 ee härras võib olla). LÄGLOS-i järgi variant tüvest harras ← gm *χarđu-z, millel ühtlasi on olemas soome vaste. Ka eesti sõna eesvokaalsuses pole näha Gotlandi mõju, sest lähtekeeles puudub i-umlaudi „päästik” (vrd 3.2.1 ülal; ootuspärane areng oleks gm *χarđuz > **harđuR > **harđR > **hārþr). jah EES: ← gm laen samast allikast kui ja, „teisalt on arvatud, et” ← vrts jaa, ia ‘jah’. LÄGLOS-i järgi variant tüvest jaa ← gm *ja/*jā või ← sk *ja/*jā, millel on olemas ka soome, vadja ja liivi vasted (viimane ehk eesti laen). kaal, -i ‘kaalikas’ EES (sub kaal₂): ← vrts kāl ‘kapsas’; „ka oletatud, et” ← asks mRd kāl ‘kapsas’ („levinum .. variant on häälikuliselt .. sobimatu kōl”). EMS: registreeritud kogu Mandri-Eestist, v.a rannikumurdest (L K I eL), samuti Kihnust; variandid koal, kual (K I), koäĺ, kuäĺ (Khn), kaale (Var), GEN -i (Pär Vän Hää Saa K I eL), -e (L), koali (Khn). GLGS: sobivat vastet ei leidu (k-, c-). SDL (sub kål): üldlevinud sõna, Öster- ja Västergötlandis ja Värmlandis ‘igasuguse juurvilja vars ja lehed’, Gotlandil siiski ‘kapsas’; vanarootsis lisaks põhitähendusele ka üldiselt ‘köögivili’. OFSF (sub kål): üldlevinud sõna, mitmuslikuna ka tähenduses ‘juurvilja vars ja lehed’. Sõna on laenuandja poolel üldlevinud ja samas pole teada, mis tähenduses see täpselt vanagotlandi keeles esines, seega Gotlandi mõju üle otsustada pole võimalik. Skandinaavia sõna on omakorda laen läänegermaanist, tõenäoliselt ← vingl cāl, cāwel ‘kapsas’ ← lad caulis ‘vars, kapsas’ (SEOB sub kål; AnEW sub kál); sm kaali ‘kapsas’ on rööplaen (vrd SSA sub kaali). kaa|p, -bu ‘kaabu’ EES: ← vrts kāpa ‘kapuuts; kapuutsiga keep’; kaabu genitiivist nominatiiviks 30 reanalüüsitud. EMS: registreeritud sporaadiliselt (pea) kõigi murrete alalt (Jõe Muh Rid Trv Mär Kse Hää KuuK Koe Iis KJn Krl Rõu Räp Kei), variantidena kuap (Juu), koap (Trm), kaab (Se Lut Kuu); GEN valdavalt -bu, variandina -bi (Kei) ja laadivahelduslik kao (Se Lut). GLGS: capu laus ‘ilma kapuutsi või keebita’. SDL: eraldi märksõna sobivas tähenduses ei leidu, on vaid kåpe-kjortel ‘kleit; lastesärk’ (Öster- ja Västergötland, Småland). OFSF (sub kappaₛ₁): laialt levinud sõna, kõik variandid lühikese vokaaliga. Vormi poolest sobib laenuallikaks nii vanarootsi kui ka vanagotlandi tüvi (esimene oleks nominatiivis normaliseeritult kāpa ja teine genitiivis kāpu). Kindlalt Gotlandi mõju üle otsustada pole aga võimalik, kuna vanagotlandi vastel pole vanarootsi omaga võrreldes foneetilisi erijooni; sõna lai levik eesti murdeis räägib pigem vanarootsi päritolu kasuks. Skandinaavia sõna pärineb vanapõhja perioodist, ← hlad cāpa < klad cappa ‘(kapuutsiga) keep’ (SEOB sub kåpa, kappa). kadalip|p, -u ‘16.–19. sajandi (sõjaväeline) peksukaristus’ EES: ← vrts gatulopp, gatulöp ‘kadalipp’ (koos rahvaetümoloogilise kohanemisega). EMS: registreeritud saartelt, lääne-, kesk- ja rannikumurdest (‘peksukaristuse tähenduses Kuu Vai Pöi Muh Mar Vig K Rõu Juu JMd, variandina kadulepp Phl; üldisemalt ‘peks’ Ha Tür Juu Kos; ‘peksuvahend’ HJn; ‘logelema, tegevuseta elama’ Juu; ‘teatud vastlapäeva komme’ Kse). GLGS: sobivat vastet ei leidu (g-). SDL: ei leidu. OFSF (sub gat-lopp): vormiliselt kõikjal ühetaoline (/gātlopp/); üldise tähendusega ‘teatud mäng’, Åbolandi (Turu saarestiku) Nagu (Nauvo) murrakus aga ‘sõjaväeline karistus’. Levik eelkõige ajaloolisel Eestimaal ja termini sõjaväeline iseloom jätavad vähe kahtlust, et tegu on hilise laenuga (väga võimalik, et alles 16.–17. sajandist), mis on saadud rootsi väeüksustelt ja Gotlandi mängus pole; sm katulyöppi ‘kadalipp’ on 31 rööplaen. Hilisemat laenamist (← rts gatalopp22) toetab ka Uibo (2014: 180). karik|as, -a EES: ? ← sk (> visl kalkr, kalekr ‘karikas’) või ? ← vrts kar ‘peeker, karikas’ (kuhu on lisatud liide -k(as)); isuri vastega. „On ka oletatud, et .. kujunenud mitme laenuallika segunemisel”, neist üks ehk asks kellik ‘karikas’. LÄGLOS: ei leidu. EMS: registreeritud kõigist murretest, variandid NOM karika (VNg Lüg Jõh Sa Muh Hää K I Puh), karigas (Kuu), karik (KodI M Ran Nõo), kaarikas (Krj L, v.a Hää), kaarik (San V), GEN -ka (VNg Lüg Jõh Sa, v.a Khk, Muh K I Puh Kuu Trv Nõo Krj L), -ku (Hls Krk Nõo), -ke (San), -ga (Khk Vai Vas), -gu (Krl Se). GLGS: kar ‘peeker, karikas’. SDL (sub kar): laialt levinud; Ölandil ‘taldrik’. OFSF (sub kar₁): üldlevinud, vokaali pikkus varieerub ka sama murdeala sees. Vanagotlandi etümoloogia on samaväärne vanarootsi omaga. Sõna on tuntud ka mujal germaanis: gt kas, vasks, vüsks kar << gm kazā- (SEOB sub kar). EES-is pakutud algskandinaavia etümoloogia kohta tuleb veel mainida, et visl kalekr ei pärine mite mõnest sk tüvest, vaid on uuem laen kirikukeeles (← vingl calic ← lad calix : -cem), samas kui kalkr on vanem laen, võibolla sama vana kui vín ‘vein’ (AnEW sub kalekr). kriim, -u EES: ← rts van grīma ‘puusse lõigatud märk; mask’; „peetud ka vanemaks laenuks sama tüve [sk] vastest” (> rts grimma ‘päitsed, valjad’, nr grima ‘kriim, vööt näol; päitsed’). LÄGLOS: ei leidu. EMS (sub kriim₁): registreeitud üle Eesti, variandid NOM krõ im (Se), `kriimu (R) ja riim (Vig Kse Han Vän Tor KJn Mär Trv Krk Har) ning GEN -u (Jäm Käi Phl Noa LNg Mar Mär Vig Kse Han Vän KJn Tõs Tor K I Krl Plv Se Trv Krk Har) ja -a (T). GLGS: sobivat vastet ei leidu (gr-). 22 Tuleb mainida, et rootsi keeles on sõna variantidena kirja pandud küll gate-, gato-, gatu- ja gatlopp, aga mite gatalopp (SAOB sub gatlopp). Sama kinnitas meilivestluses ka Uppsala murde- ja rahva- luulearhiivi uurija. 32 SDL (sub grima₂): ‘plekk või kriim näos’, Helsinglandis ‘mustavöödilise laubaga kits’; < vrts grima ‘mask’, mille genitiivivormi näitab tuletis grīmu-maþer ‘maskiga mees; metsaröövel’, vrd vp grímu-maðr ‘maski või kiivriga mees’. OFSF (sub grimmaₛ): laialt levinud, enamasti pika /ī/-ga: Österbotenis (Pohjanmaal) nii /u/-laadse lõpuvokaaliga kui ka lõpukaoga, Ålandil (Ahvenamaal) /a/-ga, lõuna- rannikul /grīmo ~ grimmo/. Ida-Nylandist (Ida-Uusimaalt) Pytise murrakust kirja pandud tähenduses ‘mustuserant näol’. Gotlandi mõjuga arvestada ei saa; tähenduslikult sobib uuem (rootsi) vaste paremini kui vanarootsi, veel paremini sobiks aga eelmainitud soomerootsi Pytise murraku tähendus. SEOB (sub grimma) järgi on vanapõhja sõna „hämarat päritolu”. kul|t, -di ‘sea isasloom’ EES: ← sk *gultiō (> rts galt ‘kult’, tn galt ‘orikas’, isl gylta ‘emis’). „Teisalt arvatud, et [variant tüvest] kull”, vrd (sub kull) vdj kulli ‘kull; isasloom; kult’ (< lms). LÄGLOS: ei leidu. EMS: registreeritud kõigilt murdealadelt, v.a Mulgist; NOM variandid kuĺt (Lä Mih Pär Vän T V), kult (Hi) ja `kulti (Vai), GEN kuĺdi (Mär Khn Tor K I), kuldi (Sa Hi Muh Vig Kse Tõs Hää Saa Nõo Ote), `kuldi (R). Lõunaeesti Võru murdes (ja Laiusel) registreeritud ka tähenduses ‘poissmees; vanapoiss’. GLGS: galtr ‘kult’. SDL (sub galdur (gyllta)): üldlevinud sõna, ‘(noor) emis’, Smålandis ja Västgötlandis variandina tüves ka /ö/. OFSF (sub gyltaₛ₁): üldlevinud, kõik variandid tüves /y/ või isegi /i/-ga, alguskonsonant valdavalt /j ~ dj ~ dz/, v.a kohati Åbolandis (Turu saarestikus) ja Nylandis (Uusimaal) /g/. SEOB (sub galt, gylta) ja AnEW (sub gǫltr, gylta) järgi rts galt ‘kult’ << gm *galtu- (> visl gǫltr ‘orikas’) ning gm *gultiō- >> rts mRd gylta ‘(noor) emis’ (ja visl gylta, gyltr ‘emis’), mis on ka häälikulooliselt sobiv (erinevalt EES-i esitusest). Laenatud on niisiis tüvi algtähendusega ‘emis’. Gotlandi mõju ei saa eelneva põhjal välistada ega kinnitada (kuigi lai levik räägib pigem selle vastu). Ootuspärane areng oleks gm 33 *gultiō- > **gultiu- > **gultī- > **gulti- > **gylti- — neist sobiks laenuallikaks kõik umlaudieelsed vormid. laadik, -u ‘laegas’ EES: ← asks lade, ladeken ‘kirst, kast; laegas’ või ← vrts la(a)dika ‘väike kast, karp’; „ka arvatud, et laenatud on [asks] lade ja lisatud liide -ik.” EMS (sub laadik₁): levinud lõunaeestis ja rannikumurdes, tähendus kõikjal ‘hoiukast, kirst, laegas’; NOM variant laat́k (Võn Rõn), GEN laadiku (Hls Krk Nõo Krl Kuu Jõh IisR), -ko (Plv), -gu (Rõu Vas Lei). GLGS: sobivat vastet ei leidu (la-). SDL: täpset vastet ei leidu; on tuletisi samast tüvest (s.t lada ‘laadima; hoiustama’). OFSF: ei leidu. Gotlandi mõju ei saa kindlalt hinnata, kuid sõna levik eesti murdeis räägib pigem selle vastu; sm laatikko, van ja mRd laatikka ‘karp, sahtel’ on rööplaen (SSA sub laatikko). lau|t, -da EES: ee laut, vdj лauta < lms *lauta ← gm *lautō, *lauti-z (> visl laut ‘süvend, väike org; põld, muld, maa’, vrts lȫt ‘põld’, rts mRd löt, laut ‘karjamaa; karjaõu’); vadja vastega. LÄGLOS: ← gm lautō või lauti-z > sk lautu või lautiR, resp. (> vp laut ‘väike org; maa’, vrts lȫt ‘põld’, vgotl laut ‘karjamaa, põld’); vadja vastega. EMS (sub laut₁): üldlevinud laut : lauda, NOM variandina `lauta (VNg), GEN louda (SaLä Emm Rei), laoda (sporaadiliselt T), laada (L K I), `lauda (R); Muhu kandist registreeritud tähendus ‘ait, hoiuruum’ (Pöi Muh). GLGS: *laut ‘karjamaa’, *ta laut ‘karjamaa, mis asub tee kõrval’. SDL (sub lauta (löt)): monofongeerunud (löt) Upplandis, Hälsinglandist Smålandini ja Södermanlandis; difongiga vormid (leut, laut) Västerbotenis; < vrts löt (Väster- ja 34 Östergötland, Uppland, Västmanland23), laut (Gotland24) < vp laut ‘väike org, süvend; tänav, tee; maa’. OFSF (sub löt₁): Österboteni (Pohjanmaa) murrakuist on registreeritud valdav hääldus [løːt], Helsingi lähedases Sibbo murrakus on aga sekundaardifongiga vormid: [lɛʊt] (esineb ka Österbotenis), [løʊt], [løʏt]. Lai levik räägib varasema laenamise poolt. On küll mõeldav, et difongiga tüvi jõudis eesti keelde just Gotlandilt, aga kindlasti mite vanagotlandi perioodil. SEOB-s on ilmselt veana mainitud sm lauta ‘taluõu’ ← gm lauta- (vrd LÄGLOS sub laut; SSA sub lauta ‘veesõiduvahend, parv’). laut|er, -ri ‘paadisadam; paadi randumis- ja seismiskoht’ EES: ← vrts fautor (pl) ‘käbad, ujukid’. EMS (sub lauter, lauster): saarte ja läänemurde sõna, ‘paadisadam’. Difong varieerub: `lauter (Han, GEN -ri Sa Muh Rid Mar Var Hää, -re Phl Kse Tõs), `louter (Jäm Ans), `lõuter (Var Tõs, GEN -ri); Hiiumaal on /s/-iga tüvi: `lauster (Käi), `louster (Emm Rei), genitiivis -ri, -re. GLGS: täpselt sobivat vastet ei leidu (f-, hl-, l-); siiski *fut ‘miski vee peal ulpiv’. SDL (sub fiota): EES-is toodud vanarootsi sõnale lähima tähendusega on fóte ‘parv vm ujuvvahend’ (Öster- ja Västergötland), kuid see < vrts foti ‘parv’ < vp foti. Verbitüve fiota põhitähendus on ‘ulpima, pinnal püsima’ (ka nt koorekihi kohta piima peal), sobiva vokalismiga tuletisi ei leidu. OFSF (sub fötaₛ₁): registreeritud ainult Österboteni (Pohjanmaa) põhjamurrakuist, /öi/-laadse difongiga. Eesti sõna levik võiks Gotlandi päritolu poolt rääkida küll, paraku ei saa seda ülaltoodud andmete põhjal kinnitada. Soome keeles leidub sarnase tähendusega sõna 23 Sõnaartiklis esitatud viidetest („VGL. ÖGL. UL. VML. Biærk. R.”) kaks (ÖGL ja VML) on sõnastiku sissejuhatusest lühendite jaotisest puudu, ent kuna seal leiduvad „ög. = Östergötland” ja „vm. = Vestmanland”, siis eeldatavasti on tegu nendest piirkondadest pärit seadustikega (lag). 24 Seega tegelikult vanagotlandikeelne vorm, kuna viites antud GL on 1852 Schlyteri välja antud „Gotlands lagen”, mis on põhimõteliselt sama tekst kui selles töös kasutatud hilisem Pippingu kommenteeritud „Guta lag och Guta saga” (s.t GLGS). 35 lauta ‘veesõiduvahend, parv’ ← gm *fauta- (> vasks fōt, vüsks fōz ‘parv’; SSA sub lauta). Sama germaani tüve ootuspärane areng Gotlandil oleks gm *fauta- > **faut-, mitmuses tõenäoliselt -ar või -ir (vrd GLGS: XCIV, XCVI–XCVII); viimase puhul oleks umlaudijärgne mitmusevorm **føyt(i)r või **foyt(i)r >> **foyter. Neist arengu- järkudest sobiks laenuallikaks umlaudieelne vorm, mis häälikuliselt oleks isegi sobivam laenuallikas kui vrts fautor. lumm, -i mRd ‘müt (kalapüügivahend)’ LÄGLOS: < lms *lummi, vrd gm *χlumma-z, sk *hlummaR/*hlommaR (> vp hlummr ‘aeru vars’, rts lom, lomme, mRd lomma, lumm ‘aeru osa’); kuna levinud ainult Saaremaal, siis pigem noorem laen, vrd eestirootsi lumm ‘aeru vars’. EES: ei leidu. EMS: registreeritud ainult Saaremaalt (Khk Pha). GLGS: sobivat vastet ei leidu (l-). SDL (sub lumm): üsna laialt levinud, põhitähendus ‘aeru vars’; enamasti /o/-ga (Hälsingland, Södermanland, Jämtland, Västerboten), Väster- ja Norrbotenis /u/-ga. OFSF (sub lom₂): üldlevinud lühikese /o/-laadse vokaaliga, Österbotenis (Pohjanmaal) ja Ålandil (Ahvenamaal) kohati pikaga; Ahvenamaa Brändö murrakus pika /ū/-laadse vokaaliga. Ootuspärane areng Gotlandil: sk *hlummaR > **hlummR > **hlumm > **lumm. Levik Saaremaal (ja seejuures mite rannarootslaste naabermurretes) annab alust arvata, et sõna just Gotlandi kaudu on võidud saada; algskandinaavia vormist pidanuks Gotlandil ootuspäraselt kujunema **lumm, mis sobiks allikaks ideaalselt. moon, -a ‘toidukraam; (lahingu)varustus’ EES (sub moon₁): ← vrts manadha- liitsõnas manadha-koster ‘kuu söögivaru’ või ← asks mān, manet, mānt(e), mond ‘kuu’. EMS (sub moon₁): registreeritud (hajusalt) kõigilt murdealadelt, vokaali kvaliteet varieerub: -uõ- (Khn), -u-u- : -oo- (Var Hää Saa M TLä San V), -uo- (KPõ Kod Kuu Hlj Lüg VNg Vai), -ua- (VJg Iis Jõh), gen kõikjal -a; nom variandina `muona (VNg Vai). 36 GLGS: manaþr ‘kuu’, GEN manaþa. SDL (sub manä): registreeritud sellisel kujul Gotlandilt, ‘kuu’. Samas tähenduses /o/- laadse vokaaliga tüve sõnaraamatus ei leidu. OFSF (sub månad): üldlevinud, enamasti pika /ō/-laadse vokaaliga tüves (ja hääldamata /d/-ga), kohati ka sekundaardifongi või /ū/-laadse vokaaliga. Gotlandil hääldati pikka /ā/-d eespoolsemana (vt 3.2.2); Rootsis võeti tagapoolsema häälduse (tõenäoliselt [ɔː]) märkimiseks Gustav Vasa piiblitõlkes (1541) varasema 〈aa〉 ~ 〈a〉 asemel kasutusele uus täht, 〈å〉 (esmalt 〈a〉 ja 〈o〉 ligatuurina). Suulises pruugis võis varasema /ā/ hääldamine /ō/-poolsena olla veelgi vanem nähtus. Seega võib selle sõna puhul Gotlandi päritolu häälikulistel põhjustel välistada. Soomes rööplaenuna muona ‘toit’ ← vrts manadha-koster ‘kuu toiduvaru’ (SSA sub muona). mõ|tlema, -(t)elda EES: ← gm *metō(ja)n-, *metan- (visl meta, vrts mäta ‘mõõtma; väärtustama’, vasks metan ‘(kellekski, millekski) pidama’); liivi ja vadja vastega; „-le- on läänemeresoome tegusõnaliide.” LÄGLOS: ee mõtlema, mõte, lv met, ̅lə̑, met, ̅kə̑ (pl), < lms *metV- ← gm *metō(ja)n-(> sk *metōn, gt mitōn ‘hindama, mõtlema’) või gm *metan- (> sk *metan > vp meta, vrts mäta ‘mõõtma; hindama’; > vingl metan ‘mõõtma’, vasks metan ‘millekski pidama’, gt mitan ‘mõõtma’). EMS: üldlevinud sõna, esimene vokaal ka -ö- (Sa Hi Ris), -o- (Jõe Hlj Vai), -e- (Kuu Kaa), -ue- (VNg) või -õõ- (Har Lut Lei Kra). GLGS: sobivat vastet ei leidu (m-). Ootuspärane areng Gotlandil: a) sk *metōn > **metun > ? **metn; b) sk *metan > **mjatan > **mjata (> **mieta). Sõna on Eestis üldlevinud ja tuntud ka kõigil lõunaeesti keelesaartel, seega Gotlandi mõju on üsna võimatu; samale järeldusele juhivad ka germaani tüvede ootuspärased arengujärgud Gotlandil. mõõ|t, -du EES: ← gm *mētō, *mēta- (visl mát ‘hinnang; mõõt’, vrts māt ‘mõõt (ka anumana)’, vfrs mēte ‘mõõt’); vadja vastega. 37 LÄGLOS: < lms *mētV- ← gm mētō (> sk *mātu, vüsks māz(z)a ‘mõõt, suurus’, vfrs mēte ‘mõõt’) või gm *mēta- (> sk *māta > vp mát ‘hinnang; mõõt’, vrts māt ‘mõõt’). EMS: kirja pandud kõigilt murdealadelt, veidi varieeruva vokalismiga: nom mõõt (Pöi Tõs Khn Tor Hää Kod Ksi KJn Trv Krk Võn San), mõ õ t (Hls TLä V), mõet ( Pöi Muh Lä KPõ Iis Trm Äks Plt SJn), mööt (SaLä Kär Pha Emm Rei Ris Käi), möet (Vll), miet (Jõe Kuu), mietu (VNg), moet (Ris Hlj Vai), muet (Jõe Hlj VNg); gen valdavalt -du (s.h tüves -õõ-: Hls TLä V), leidub ka -di (Krk) ja -do (LNg Mar Käi). GLGS: sobivat vastet ei leidu (m-). Ootuspärane areng Gotlandil: a) sk *mātu > **māt; b) sk *māta > **māt. Nii sõna üleüldine levik Eestis kui ka algskandinaavia tüvede (ja nende eeldatavate Gotlandi vastete) vokalism räägivad kindlalt Gotlandi mõju vastu. nunn, -a EES: ← asks nunne ‘nunn’ või ← vrts nunna, nonna ‘id.’ (mõlemad ← lad nonna ‘id.’). „Omastava käände vorm nunna osutab, et tegemist võib olla (vana)rootsi laenuga. Alamsaksa keelest on kahtlemata laenatud murdevariandid, mille omastava käände vorm on nunne või nunni.” VMS: nunn (ka ‘nohik’) kirja pandud kõigilt murdealadelt, kuid eelkõige Eesti äärealadelt; variant nonn Kesk-Eestis sagedasem, kuigi sedagi leidub kõigilt murde- aladelt, saartelt küll ainult Muhust ja Kihnust. Genitiivivorme VMS paraku ei näita. EDW (sub nonn, nunn, nuńń, nunna): variantide leviku kohta palju ei selgu: nunna („S, SO” ehk Lõuna-Viljandimaal ja põhjaeestilisel Tartumaal), nonn : -a („O” ehk Saaremaal). GLGS: ei leidu (n-). SDL (sub nunna₄): ka ‘vanatüdruk’; variandina mainitud vaid nune (Lõuna-Skåne). OFSF (sub nunnaₛ): registreeritud väga hõredalt, ühest Österboteni (Pohjanmaa) ja ühest Åbolandi (Turu saarestiku) murrakust. Laen peab olema üsna hiline, mite vanem kui vanarootsi või (kesk)alamsaksa, Gotlandil seejuures vaevalt mingit rolli oli; sm nunna on rööplaen ← vrts-rts nunna ← kasks nunne ← klad nonna ‘nunn’ (SSA sub nunna). 38 olv, -i ‘suitsutare katuseharja otstes kolmnurkne suitsuauk, ungas’ EES: ← sk (> rts valv ‘võlv’) või ← rts mRd holv, holw ‘võlv’. LÄGLOS: ei leidu. VMS: variantidena ulv, volv, olm; registreeritud tihedalt vahemikus Äks–VNg, lisaks HJn, samuti Mulgi murdest (Krk Hel) ja saartelt (Khk Jäm Khn); mujal teadmata. EDW (sub oĺw, uĺw, woĺw): oĺw : -i („Pp” ehk Peipsi rannas); uĺw ‘ulg’ ja woĺw ‘võlv’; varianti olm ei leidu. GLGS: sobivat vastet ei leidu (h-, o-, u/v/w-). SDL: ei leidu. OFSF: ei leidu. Ootuspärane areng Gotlandil: gm *hwalfa- (SEOB sub valv) > **hwalf ~ **hwalv. Idapoolne levik eesti murdeis räägib Gotlandi mõju vastu; siiski on põhimõteliselt võimalik, et saarte murdeala sõna saadi sealt. osmus, -e mRd ‘malm’ LÄGLOS: noorem laen; ee osmus ~ osmos ~ osman ? ← eerts osmes ~ osmos ~ osmus ‘malm’; vrd gm *ansu-munda-z > sk *a(n)sumundaR > *āsmundaR ‘jumala kingitus’, võibolla > ruuni-rts ą̄smu(n)t > vrts osmunder ja liitsõnas vrts osmundsiærn > rts osmundsjärn ‘separaud’. EES: ei leidu. VMS: variandina ka (v)osmos, registreeritud Saaremaalt (Jäm Ans Khk Kär Mus Vll Pöi), Kihnust ja läänerannikult (Kse Ris). EDW: variantidena osmus : -e („O, M” ehk Saaremaal ja Muhus), osman (leviku- andmeteta). GLGS: sobivat vastet ei leidu (o-, u/v/w-, a-). SDL: ei leidu. OFSF: ei leidu. Ootuspärane areng Gotlandil: sk *āsmundaR > **āsmundR > **āsmund(r). Levik Saaremaal toetaks Gotlandi päritolu, kuid esivokaal pidanuks Gotlandil 39 säilima /ā/-na — /o/ eesti sõna algul viitab pigem (vana)rootsi keelest laenamisele. Et sõna on tuntud ka eestirootsiga piirnenud murrakuis, on usutav ka laen eestirootsist. parkal, -i ‘nahaparkija’ EES: ← vrts barkare ‘id.’. VMS: parkal ~ parkel levinud eelkõige kesk- ja rannikumurdes (Kuu VNg Lüg Vai Ris Juu Amb JMd Koe VMr VJg Iis Trm Plt), mujal on veel paaker (Pha); lõunaeestis parksepp ning Hiiumaal ja Pärnu ja Viljandi ümbruse murrakuis parkmeister. GLGS: sobivat vastet ei leidu (b-). Hiline laen; oletatava Gotlandi mõju vastu räägib ka sõna levik. peesita|ma EES: ← gm *bēja- (ilma tütarkeelte võrdlusteta); liivi vastetega (peizõ ‘soojeneda’, peistõ ‘soojendada’, peislõ ‘end soojendada’). LÄGLOS: ei leidu. VMS: puhtlõunaeesti sõna (k.a Lei Lut Kra), variantidena peestama, peesütämmä. GLGS: sobivat vastet ei leidu (b-). Ootuspärane areng Gotlandil: gm *bēja- > **bāja- > ? **bāj- > ? **bē-. Sõna leviku tõtu on Gotlandi päritolu võimatu. piin, -a EES: ← vrts pina ‘nuhtlus; piin, vaev; piinariistad’; „ka arvatud, et .. alamsaksa keelest”: ← asks pīn(e) ‘piin, valu, vaev; karistus’. VMS: laialt levinud sõna, registreeritud kõigilt murdealadelt. GLGS: sobivat vastet ei leidu (p-). SDL (sub pina): üldlevinud; verbivormides Gotlandil sekundaardifongid (/äi/ : /ai/ : /i/). Hiline laen, võimaliku Gotlandi mõju vastu räägib eelkõige sõna lai levik eesti murdeis, aga ka Gotlandil hiliskeskajal tekkima hakanud sekundaardifongid. pip|ar, -ra EES: ← vrts pipar ‘pipar’ (← ← vind pippal ī́- ‘mari, pipratera’). 40 VMS: variantidena ka pepar ja pipõr, üldlevinud. GLGS: sobivat vastet ei leidu (p-). SDL (sub peppar): laialt levinud sõna, variandina peber ~ pever (Lõuna-Skåne). Hiline laen; Gotlandi kahjuks räägib ka sõna lai levik. Samast (vana)rootsi tüvest on laenatud sm pippuri (SSA sub pippuri; jääb küll selgusetuks, kust -u- saadi). plet|t, -i ‘(juukse)palmik’ EES (sub plet₁): ← vrts fæta ‘palmik, pats’. VMS: ka tähenduses ‘piits’; levinud pigem ida pool (JõeK–Se, Iis–Har), ent on kirjapanekuid ka üksikutest lääne- ja saarte murde murrakutest (Mär Han Hää Khk Jäm Khn). Eraldi märksõnana on esitatud pledi ‘plet’ (Plt). GLGS: sobivat vastet ei leidu (f-, pl-). Eesti sõna levik välistab Gotlandi mõju, isegi kui seal vaste leiduks. pur|re, -de ‘kitsas kerge sild jalgsi üleminekuks’ LÄGLOS: liivi vastega, gm. EES: ← gm *burđa- (> visl borð ‘saelaud, paadi küljelaud; laud’, rts bord ‘laud; parras’, sks Bord ‘parras’, mRd (pl) ‘seinariiul; nõlv; serv’); liivi vastega (pūrdaz ‘purre’). VMS: levinud kõigil murdealadel, kuid mite Läänemaal; ka saartelt vaid Emm ja Khk. Seevastu lõunaeestis kirja pandud pea igast murrakust (s.h Lei Lut). Variantidena antud purde ja pur(r)õh, eraldi märksõnadena purres (~ pures) ‘purre; redel’ (Hää Saa Hls Krk Hel) ja põrdad ‘purre’ (Hlj). GLGS: borþ ‘laud; toidukord’. GO: bård (sub bord). Tähenduse poolest sobiks vanagotlandi vaste sama hästi kui vanaislandi või rootsi oma, kuid selle tüves on vale vokaal — aga kuna /o/ tekkis Gotlandil hiljem kui mujal vanapõhjas (vt 3.2.2), siis oleks põhimõteliselt mõeldav laenamine millalgi enne muutust /u/ > /o/ (/rC/ ees). Tugevalt Gotlandi päritolu vastu räägib aga sõna kagu- poolne levik. 41 reede, - EES: ← asks vridach ‘reede’ või ← vrts frēdagher, frēadagher, frīadagher ‘id.’. VMS: üldlevinud, kuigi keskmurdest registreeritud hõredamalt kui igalt poolt mujalt (s.h Lei Lut Kra); variantidena ka reeda ja reedi. GLGS: *fria dagr ‘id.’, ACC fria dagh. Gotlandi päritolu on häälikulistel põhjustel väheusutav (või kui, siis enne muutust /ē/ > /ī/), ka sõna üleüldine levik räägib selle vastu. Vanarootsi /ē/-ga allikad sobivad häälikuliselt paremini ka alamsaksa sõnast. rii|k, -gi EES: ← vrts rīke ‘võim; (kuning)riik’ või ← rts rike ‘riik’ või ← asks rike ‘riik; keiser’. VMS: üldlevinud sõna. GLGS: riki ‘riik’. SDL: üllatuslikult ei leidu. Normaliseeritud vgotl rīki ‘riik’ ja ee gen riigi sobivad kokku paremini kui EES-is nimetatud vormid. Tuleb siiski märkida, et i-line vorm oli võimalik nii vanarootsi kui ka vanaalamsaksa keeles (SAOB sub rike); et SDL seda sõna aga nähtavasti ei kajasta, siis ei saa hinnata, mis murretes seal /ī/ võis olla. siuna|ma EES: ← vrts sighna ‘õnnistama, ristimärki tegema’; eesti sõnagi on varem tähendanud ka ‘õnnistama; nõiduma’. LÄGLOS-i järgi kuulub kokku sm-is-krj-vdj verbiga siunata ‘õnnistada; heaks kiita; kahetseda; võluväel põhjustada’ (krj m.h ‘sõimata’) ← vrts sighna ‘ristimärki tegema; õnnistama, pühitsema’; vanema (sk) laenuallika vastu räägib eelkõige mõiste kristlik sisu, mis tähendab, et see sai keelde tulla alles vanapõhja perioodil. Vanapõhja sõna ongi õieti kirikukeelest laenatud, ← lad signāre ‘märki tegema’ (SEOB sub signa₂). tud|er, -ra ‘teatud rohtaim (Camelina)’ EES: ← rts dådra, doddra, van dudra, dudder ‘tuder’. LÄGLOS: germaani või noorem, germaani poole vormikülluse tõtu raske täpsemalt 42 dateerida, vrd gm *duđra- (> sk *duđra ~ *dođra; vrd kasks döder, doder, dudder ‘muna- kollane’, küsks toter, tuter ‘id.; tuder’), gm *duđran- (> sk *duđrā ~ *dođrā; vrd vasks dodro ‘munakollane’, vüsks tutar- liitsõnas tutarei ‘munakollane’), rts dodra, doddra, dådra, dudor jne ‘tuder’ (← (k)asks). VMS: puhtpõhjaeesti sõna, mis on registreeritud kõigilt selle murdealadelt; variantidena tudr(a), tudre, tudri, tutr(a), tutar, tuter. GLGS: sobivat vastet ei leidu (d-, t-). SDL (sub dodra): ühtegi /u/-ga varianti pole esitatud. OFSF (sub dåder): kirja pandud ainult Ålandilt (Ahvenamaalt). Ootuspärane areng Gotlandil: a) sk *duđra > **duþr (> **duþer); b) sk *duđrā > **duþra (> **duþr > **duþer). Vokalismi poolest sobiks mõni eeldatav Gotlandi vorm laenuallikaks väga hästi; sõna lai põhjaeestiline levik muudab selle aga kaheldavaks. tuur, -a ‘teatud suur kala (Acipenser)’ EES (sub tuur₂): ? ← asks stōr ‘tuur’; häälikuliselt sobiks paremini gm *sturjōn, „kuid see on kaheldav seetõtu, et teistes läänemeresoome keeltes vasted puuduvad.” LÄGLOS: ei leidu. VMS (sub tuurakala): kirja pandud pigem saarte ja läänemurdest, aga ka JMd Trm Lüg. Variandina toodud ka tüüra- ning eraldi märksõnadena tuuru (Khk), tüir (stüir) ‘tuurakala’ (Mus Phl) ning töörakala (tüüra-, tüür-, stüiri-), ka tähenduses ‘kala’ [?] (Jäm Ans Khk Rei Phl Rid). GLGS: sobivat vastet ei leidu (st-). SDL (sub styrja): variantidena styrjå (smrts Nyland), störja (Hälsingland, Halland, Uppland, Skåne). Ootuspärane areng Gotlandil: gm *sturjōn > **sturjan > **styrjan > **styrja (või gm *sturjōn > **sturjun > **styrjun > **styrju > **styrī > **styri). Sõnal on siiski ka liivi vaste, tīr < tǖr (LS sub tīrkalā; LDW sub Tū r) — see ning eesti /ǖ/ ja /üi/-ga (ja /st/-ga) vormid viitavad, et sõna laenati vähemalt kaks korda: esmalt germaani või i-umlaudieelsest skandinaavia algkeelest, hiljem ← vp-vrts-vgotl styrja 43 ‘tuur’ (vrd SEOB sub stör₁). Konkreetselt Gotlandi päritolu üle otsustada ei saa, kuigi eesti sõna levikuga sobiks see hästi; mängus on veel ka soomerootsi, mis küll ehk eeldaks laiemat levikut Põhja-Eesti rannikul. tõ|bi, -ve EES: ← gm *dawīni- (> visl dán ‘surm’, rts dån ‘minestus’) või ← sk *dawēn- (> isl dái liitsõnas sví-dái ‘loomulikku surma surnud (koduloom)’), mõlemas allikas sama tüvi; häälikuliselt vähesobivam allikas on gm *dawa- (> visl dá ‘teadvusetus; talveuni’). Liivi vastega (te’b, tö’b ‘haigus’); eesti laenud on sm mRd topi ‘haigus; kopsuhaigus’, is topi ‘haigus’ ja eerts täbe ‘kergem haigus’. LÄGLOS: liivi vastega (te’, to’, tö’); < lms *topi < *tope ? ← gm-sk *dawīni- (> vp dán ‘surn’) või gm *dawan- (> sk *dawā > vp dái > isl -dái liitsõnas svídái ‘loomulikku surma surnud (koduloom)’), vähem tõenäoliselt gm-sk *dawa- (> vp dá ‘jõuetus’). Rekonstruktsioonid pärinevad Koivulehtolt, kes oletab nii varast laenamist, et esisilbi /a/ veel eelgermaaniaegse /o/-värvinguga on; /w/ vastena /p/ esineb mujalgi. VMS: üldlevinud, variantidena tobi, tõbe. GLGS: sobivat vastet ei leidu (d-). Ootuspärane areng Gotlandil: a) sk *dawīni > ? **dōni > **dø̄n > **dȳn (või ? **dani > **dæn ~ **den); b) sk *dawā > **dawa > ? **da. Et sõna on vana, osutab nii levik kui ka /i/ : /e/ vaheldus tüves. Seega kui tegemist on laenuga, peab see olema palju varasem kui vanapõhja perioodist; Gotlandi mõju ei saa seega hinnata (aga eeldatavad arenguvormid räägivad siiski selle vastu). tünd|er, -ri ‘endisaegne (puistainete) mahumõõt (120–140 liitrit); tünn’ EES: raske dateerida, ← vrts tunnor, tunner, tynnor ( pl; sg tunna, tynna) ‘tünn; teatud mahumõõt’ või ← rts tunnor, van tunner (pl; sg tunna) ‘tünn; endisaegne mahumõõt’, „d on eesti keeles tekkinud lisahäälik”. Mitmuse vormi laenamine peegeldab rootsi keelepruuki. VMS: üldlevinud saarte, lääne- kesk-, ida- ja rannikumurdeis, lõunaeestist teada ainult äärealadelt (Hls Har Vas); variantidena ka tünner ja tündri. GLGS: sobivat vastet ei leidu (tVn-). 44 SDL (sub tunna): ainsa variandina toodud sg tönna ~ tönne (Skåne); lisatähendused ‘kuuendik mantal’i (teatud mõõtühik)’ (Jämtland) ja ‘paks, aeglane inimene’ (Små- land). Sama tüvi on verbina on Gotlandil tunnä äi ‘tünni täitma’. Häälikuliselt on rootsi või vanarootsi vasted sobivamad kui uuemast ajast Got- landilt registreeritud (verbi)tüvi. Vanarootsi tüvi on omakorda laen, ← kasks tunne ~ tonne < vasks tunna ← klad tunna ~ tonna (SAOB sub tunnaₛ). Pole teada, milline oli vastav vanagotlandi vorm, kuid võib eeldada, et väga sarnane mõne vanarootsi variandiga. Sel juhul oleks vähemalt saarte ja läänemurdes mõeldav vanagotlandi keelest lähtuv laen. EES-i mainitud „lisahäälik” /d/ pärineb ilmselt genitiivivormist **tünnri, kuhu see sugenes lihtsama häälduse tarvis. val|das, -ta, val|las, -da ‘tõkkepuu; kaevuvinn’ LÄGLOS: küsimärgiliselt lisatud siia ka võllas ‘võllas; kaevuvinn (Wiedemannil)’; ← gm *waltō > sk *waltu > vp vǫlt ‘rull, vints’, rts vält ‘põllurull’. EES (sub võllas): võib olla variant tundmatu päritoluga tüvest võllas. VMS: puhtlõunaeesti sõna (k.a Lei), ka ‘koormapuu’. GLGS: sobivat vastet ei leidu (u/v/w-; leidub vald ‘vägivald, võim, õiglus’, valda ‘valitsema; põhjustama; milleski süüdi olema’). Ootuspärane areng Gotlandil: sk *waltu > **valt. Sõna levik räägib tugevalt Gotlandi mõju vastu. varja|ma LÄGLOS: märkega „estn.”, ent suunab soome frekventatiivtuletisele varjella ‘säilitada, kaitsta, valvata’ ← gm *warjan-, sk *warjan (< vp verja, vrts væria, vingl werian ‘kaitsma’). EES: ei leidu, isegi mite tuletisena mõne teise märksõna all. Eeldatav tuletusalus oleks vari (← sk *warjōn > rts värja ‘kaitsma; mõõk; kaitse’, tn værge ‘id.’; liivi-vadja-soome- isuri vastetega; sub vari). VMS: üldlevinud, eraldi märksõnadena on esitatud lõunaeesti varkama ‘varjama’ (Trv Lut) ja varima, mille üks tähendusi on ‘varjama’ (Kan Urv Krl Har Rõu Plv Räp Se). GLGS: veria ‘kaitsma (ka õigusemõistmisel); omama; tagasi hoidma’. 45 Üldine levik räägib Gotlandi päritolu vastu; häälikuliselt vastab laenule i-umlaudi- eelne tüvi. 4.2.2. Kaheldava muinaspõhja päritoluga sõnad hat|t, -a ‘emane koer; liiderlik naine’, mRd ‘pealetükkiv inimene, keelekandja’ EES (sub hat₁): küsimärgilise soome vastega; võib olla sama (läänemeresoome?) tüvi, mis hatt (-u) ‘narmas’, aga peetud ka eraldi laenuks: ← gm *χaþ(a)rō (> vüsks hadara ‘lapp, narts’) LÄGLOS-i järgi kuulub kokku sm verbiga hatara ‘pilvesagar; helves; jalarät; elav või liiderlik naine; rutakas inimene’, millel on vasted üle läänemeresoome: is hatara ‘väike pilv’, krj hatara ‘id.; jalarät’, lü hatar, vps hatar ‘jalarät’ < lms *hatara ~ *hata ? ← gm χaþ(a)rō (> sk *haþ(a)ru) või gm *χaþ(a)rōn- (> sk *haþ(a)rō), vrd vüsks hadara ‘lapp, räbal’. kena, - EES: „oletatud, et .. ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste” (kaunis ← gm *skauniz > vüsks skōni, vfrs skēne ‘ilus, kena; hea, tore, suurepärane’), „[o]tsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata.” EMS: üldlevinud, nom = gen, variantidena kina (Jäm Khk San Krl Se), kenä (RId L KLõ Juu Kod eL), kińä (Se). GLGS: ? scyn ‘eelistus; katse’. Gotlandi mõju vastu räägib sõna lai levik; GLGS-is esinev vorm scyn laenuallikaks (häälikuliselt) ei sobi. Ka gm *skauniz pidanuks seal n-ö sobimatus suunas arenema: > **skauniR > (? **skøynR > ) **skoynR > **skoyn(n). laar, -i ‘tegu; suur kogus’ EES: ? ← vrts lar ‘kast, kirst, nõu’ või ? ← vn lar’ ‘salv, suur kast, kirst’. EMS: levinud lõunaeestis ning lääne- ja keskmurde lõunaosas, mujalt Kaa Kuu Lai. Variandid nom laar (Kuu Kaa Vig Han Aud PJg Saa KJn Hel), laar (Saa Ksi Lai M Ran 46 V), loar (Pil); gen üldiselt laari, vaid Kuu `laari. Eraldi märksõnana laaram : -i ‘laar’ (LNg Han Tõs PJg Hää). GLGS: sobivat vastet ei leidu (l-). Lõunapoolne levik räägib siingi Gotlandi päritolu vastu. Võib ehk oletada eri murdealadel rööplaene vanarootsist (palataliseerimata /r/-iga, lääne pool) ja venest (palataliseeritud /ŕ/-iga, ida pool). Läänemurde laaram kõlab kahtlaselt rootsi vana dat pl moodi, vrd kivinenud rts lagom ‘parajalt’ (lag ‘seadus’). laatu|ma ‘kokku valguma, suuremat kogumit moodustama’ EES: võib olla ← vrts plāta ‘tasane pind’. EMS, VMS: ei leidu. GLGS: sobivat vastet ei leidu (pl-, f-, l-). Vanarootsi /ā/ võinuks eestis /ō/ anda, vrd moon eespool. Gotlandi mõju ei saa hinnata, kuna sõna murdelevik on teadmata. Kui tegu oleks vana sõnaga, võiks tüves eeldada astmevaheldust (mida aga pole), niisiis eeldatavasti on tegu laenuga mujalt. Allikana oleks mõeldav näiteks (k)asks lāten ‘lubama, jätma, loovutama, voolata laskma, lahkuma, näima (jne)’ (vrd MndW sub lāten₁). liiv, -i ‘kalapüünis’ EES (sub liiv₂): arvatud, et ← sk (vrd rts glip, glib ‘suure avaga võrkpüünis’, tn glib ‘võrkpüünis’, nr mRd glip ‘võrkpüünis’); „see on siiski häälikuliselt kaheldav.” LÄGLOS: eraldi märksõnana ei leidu, aga mainitakse märksõna liippi all, öeldes, et (EEW järgi) on väga problemaatiline, kas ee liiv (-i) soome-karjala-lüüdi sõnaga siduda. EMS (sub liiv₂): levinud ainult mandril (ja pigem lõunapool), variantidena nom liiv (Krl Se), liib (Kul Vän) ja `liivi (VNg); gen liibi (Vän), `liivi (VNg). GLGS: sobivat vastet ei leidu (gl-, l-). Et sõna pole kirja pandud saartelt, võib Gotlandi mõju üsna kindlalt välistada. lõbu, - EES: „võib olla lebama tüve tuletis” (vrd sm lepo ‘puhkus; rahu’, vps ľebu ‘puhkus’); ka 47 „arvatud, et nimisõnatüvi võib olla eraldi laen”: ← gm *slēpa-z (> vasks slāp ‘uni’) või ← gm *χlewa- (> visl hlé ‘kaitse, vari, kaitstud koht’) — analoogilise tähendus- vaheldusega on ka rts ro ‘rahu, vaikus; puhkus’ ja rolig ‘lõbus; kena’. LÄGLOS: küsimärgiliselt seotud sm sõnaga lepo ‘rahu, puhkus’ (kuhu liitub ka vps ĺebu, ĺebo), võib olla nii tuletis verbist levätä ‘puhata’ kui ka eraldi laen. Kui ka ee lõbu sm-vps tüve juurde arvata, siis on gm *slēpaz (vrd vasks slāp, vingl slǣp, gt slēps ‘uni’) usutavam laenuallikas kui gm *χlewa- (vrd vp hlé ‘kaitse’, vasks hleo ‘kaitse ilma eest, peavari’). EMS: üldlevinud, variantidena lõbo (Lüg Mar), löbu (Sa Rei Ris), lobu (Hlj VNg Vai), lebu (Kuu IisR). GLGS: sobivat vastet ei leidu (hl-, l-). Gotlandi mõju vastu räägib sõna lai levik. manitse|ma EES: „[t]üves võivad olla segunenud manama .. ja germaani laentüvi” (→ mainima), mõjutada võis sks mahnen ‘meenutama, hoiatama; manitsema’, asks manen ‘id.; sisse nõudma’. EMS (sub manitsema₁): levinud peaaegu ainult mandril (Saa Juu Pal Puh Nõo Hls Krk San KJn San Krl Har Plv; saartelt vaid Khn, kirderannikult VNg), tüvevariantidena maa- (VNg Jäm Kaa Rei Lä PäPõ Khn Ris Juu JMd VJg I Plt), moa- (Koe MMg). Eraldi märksõnana mainitsema (SaLä Pöi Phl Kse), mae- (Muh Rei), `mainitsema (R) GLGS: sobivat vastet ei leidu (ma-). Gotlandi mõju võib sõna mandrilise leviku tõtu välistada. melts|as, -a ‘roherähn’ EES: arvatud, et sama tüvi mis le meldsass ‘malts’ (ja lv mȭltsa, mõltsõz ‘malts, hanejalg’ — linnunimetus osutaks seega tema värvusele), võibolla ← gm *melđja-z (> visl mildr ‘helde, armuline, vaga’, vrts milder ‘sõbralik, helde’, sks mild ‘id.’, mRd Milde ‘malts’). „Mõjutada on võinud ka” asks melde, sks Melde ‘malts’. LÄGLOS: ‘malts (Atriplex)’, samade liivi vastetega, ? ← gm *melđja-z; võimalik, et lms maltsa eestis ja liivis keskalamsaksa või ülemsaksa mõjul muutus. 48 EMS, VMS (sub melts(as), malts₄, mõltsas₁, mältsas₂, möltsas): ‘rohe-, hallrähn; metstuvi’, levinud eelkõige edela–kagusuunalises vööndis vahemikus Ris–Se. Palju tüvevariante: nom melts (IisK Pst), meltsas (Vig Kir Pär Vän Pil Vil Trm SJn Saa), meltsass (Trv Hel San Urv Plv), meldsass (Hls Krk Rõu Se), melsass (Krk Rõu), melsas (Kõp Pil KJn), eraldi märksõnadena mõltsas ‘roherähn; lind’ (Kul Mär Pär Vig PJg Tor Ris Kei Tür); möltsas ‘id.’ (Kse Var Hää), mõldsas (Saa), mõlsas (Vän); mältsas ‘hall-, roherähn; metstuvi’ (Krj Har Kaa); malts ‘rohe-, hallrähn’ (Khk Käi Rei); gen meltsa (IisK Pst), meltsase (Trm SJn), `meltsa (Vig Kir Pär Vän Pil Vil Trm SJn Saa Trv Hel San Urv Plv Hls Krk Rõu Se), melsase (Pil), melsa (KJn). GLGS: sobivat vastet ei leidu (m-). Sõna leviala on huvitav, aga Gotlandi mõju ei toeta. LÄGLOS räägib taimest, aga (kui EMS-i uskuda) on märksõnaks vale tüve valinud, EES n-ö ühendab linnu taimega. EMS-i andmed ülal käivad linnu kohta (meltsas ~ mõltsas ~ möltsas ~ mältsas ~ malts), vrd taime kohta: malts (Lüg IisK Nõo Se Lut) ~ maldsass (Se) ~ meldsass (Lei Krl Har) ~ mäldsäss (Har). Täiesti võimalik, et üks roheline lind omale taime järgi nime sai, kuid kummaline on seejuures, et algne tähendus vaid perifeerias (+ Nõo) säilinud on. mõõt|ma, mõõda- EES: „[t]õenäoliselt tuletis sõnast mõõt” (← gm *mētō, *mēta- ‘mõõt’), peetud ka eraldi laenuks, „kuid häälikuliselt sobivat vana germaani tegusõna ei ole teada, [seal] on lühike vokaal” (gm *metan- → ee mõtlema). Peetud ka hlisemaks laenuks: ← asks meten ‘mõõtma’. Vadja vastega. LÄGLOS: vadja vastega, tõenäolisemalt tuletis substantiivist mõõt, ? ← gm (*metan-, *mētō, *mēta-) või noorem (kasks meten). EMS: üldlevinud, esisilbis ka -õ õ - (T V), -õe- (Pöi Muh Lä Vän KPõ IPõ Äks Ksi Plt SJn Lüg IisR), -oe- (Ris Jõe Vai), -öö- (Jäm SaId Käi Rei), -ie- (Kuu VNg), -ue- (Hlj VNg). GLGS: sobivat vastet ei leidu (m-). Lai levik ei luba Gotlandi päritolu eeldada. nat|t, -a ‘vähipüügivahend’ EES (sub nat₁): ? ← gm *natja- (> visl net, vrts næt, gt nati ‘võrk’); häälikulistel 49 põhjustel kaheldav. LÄGLOS: ? ← gm *natja-, sk *natja (> vp net ‘võrk’); tähenduslikult sobib, aga häälikuliselt kaheldav, kuna gm -j- on ilma lms vasteta. VMS: nat ‘kahv’ levinud saartel, lääne- ja keskmurdes, ka ranniku- ja idamurdes; ainus kirjapanek lõunaeestist on Plv. GLGS: sobivat vastet ei leidu (na-, ne-). SDL: ei leidu. OFSF (sub nät): üldlevinud, esisilbi vokaal kõikjal lühike või pikk /ä ~ e ~ ie/. Ootuspärane areng Gotlandil: sk *natja > **nati > **næt ~ **net. Leviku tõtu oleks n-ö mere poolt lähtuv laenuallikas mõeldav, kuid ilmselt siis mite Gotlandilt, vaid pigem loodesuunast. Häälikuliselt jääb muinaspõhja laenulisus probleemseks: i-umlaudijärgsed vormid ei sobi esisilbi vokaali poolest, umlaudieelsed jällegi vasteta jääva /j/-i tõtu. paar, -i mRd ‘aampalk, tala; kaelkoogud (koos ämbritega)’ EES (sub paar₃): „arvatud, et .. laenatud mõnest germaani keelest,” kandmis- tähendusega tüvest: ← asks bore, bare ‘kanderaam, surnuraam’, boren, baren ‘tõstma, kandma’ või ← vrts bār ‘kanderaam’, pigem esimene. „Teisalt võib olla sama tüvi mis paar₂” (‘sarikas’ ← asks spare ‘id.’; sub paar₂). VMS (sub paari(d), paarid): paari(d) ‘talad, sarikad’ on levinud lõunaeestis (k.a Lei), idamurdes, saarte ja läänemurdes (Vigalast lõuna pool), keskmurde lõunapoolses osas (SJn Vil KJn), lisaks VJg; samuti Kuu; paarid ‘kanderaam’ üksnes Vai. GLGS: biera ‘kandma (jms)’, 3SG.IND.IPF bar. SDL (sub bära): sobiva vokaaliga tüvevarianti ei leidu. OFSF (sub bår): ‘kandevahend, -raam’, laialt levinud, pika /ō/-laadse vokaali või sekundaardifongiga. Häälikuliselt sobiv vanarootsi allikas on bār ‘kanderaam, -vahend’ << gm bērō- (SEOB sub bår; AnEW sub barar). Sellest germaani tüvest oleks Gotlandil ootuspärane areng > **bārō- > **bāru- > **bār, mis häälikuliselt sobiks, kuid sõna levikut arvestades on Gotlandi mõju väga kaheldav. Nagu EES-ki ütleb, pigem alamsaksa päritolu sõna. 50 pei|g, -u EES: ? ← gm *faiǥjaz (> visl feigr ‘surmale määratud; surnud’, rts feg ‘arg inimene; arg, kartlik’) või ? ← blt *paika- (> ld piktas ‘tige, kuri, vihane’, pikčius ‘lurjus, kurat’, prs pickūls ‘kurat’). Küsimärgilste soome ja karjala vastetega (sm peikko ‘troll, tont, koll’, mRd ‘sõnakuulmatu, kuri inimene või loom’, krj Rhvl peikoine ‘õnnetu, paljukannatanud [?]’) — need eeldaks eesti keeles tähendusmuutust ‘kuri vaim või inimene, röövel’ > ‘naiseröövel, peig(mees)’ („mis on mõeldav naiseröövimiste tõtu”). Samast germaani tüvest võib olla laenatud peied (soome-karjala vastetega). LÄGLOS: eraldi märksõnana ei leidu, sub peikko öeldakse, et ee sõna peig ‘peigmees’ ja sm peikko sidumine on semantiliselt problemaatiline; sub peijaat ‘peied’ on lms tüvega seotud ka ee peig ‘matusepidu’ (vaid ühes murrakus). VMS: üldlevinud, variantidena ka peidmees (Kuu IisR Phl Kul Mär Vig Vän Saa Jür JõeK Koe VMr Kad VJg Sim Iis Trm Äks Ksi Lai Plt KJn SJn Vil Puh TMr Vas), peimees (saarte ja läänemurdes, keskmurde lääneosas ja lõunaeesti setu murrakus), peibmes (IisR Vig), peigomies (levikuandmeteta). Leidub veel LÄGLOS-i osutatud peig ‘matusepidu’ (Trv) ja peie ‘matuse-, pulmapidu’ (ainult lõunaeestist). GLGS: faigr ‘surmale määratud’. Lõunaeestilise leviku tõtu on Gotlandi päritolu välistatud. Et peied on nii ‘matuse-’ kui ‘pulmapidu’, võiks ka peig(mees) pigem selle tüvega liituda kui sm peikko vaste olla. pel|g, -u / -gu ‘paopaik, pagu’ EES: ? ← gm *felχan, *felgan (> visl fela ‘kaitse; peitma, hoidma’, gt flhan ‘peitma, matma’, küsks be-velhen ‘kellegi valdusse, hooleks andma, kellegi kaitsesse uskuma’); küsimärgiliste soome-karjala-lüüdi vastetega (sm pelastaa ‘päästa’). LÄGLOS-i järgi kuulub kokku soome tüvega pelätä ‘kartma’ (sub pelastaa); sinna- juurde kuulub ka ee pelgama : peljata, millel on vasted kaugeimate sugulaskeelteni välja, ? ← ieur *pelh₁- (vrd gt us-fl-ma ‘hirmunud’, vingl fæla ‘ehmatama’; EES sub pelgama). 51 perv, -e EES: ? ← vvn brěgŭ ‘kallas, rand’ (> vn bereg ‘id.’) või ? ← gm *fervōn (> visl fara ‘mõõn, mõõna ajal kuivale jääv maa’); sõna on levinud lõunaeestis, seega tõenäoliselt (vana)vene laen, mis küll eeldab ebareeglipärast häälikumuutust. Võib olla segunenud tüvega serv. LÄGLOS: ? ← gm *ferwōn-, sk *ferwō (> vp fara, rts mRd föra, fära ‘mõõn või selle ajal kuivaks jääv rand’), teise võimalusena (vana)vene laen. VMS: puhtlõunaeesti sõna (k.a Lei Kra; lisaks Ksi Äks). GLGS: sobivat vastet ei leidu (f-, b-). Lõunaeestiline levik kõneleb (vana)vene laenuetümoloogia kasuks. piirits, -a ‘võrkude, vaipade, vööde vm kudumisel tarvitatav piklik, süstikukujuline nõel’ EES: arvatud, et ehk sama tüvi mis pird; teise oletuse järgi ← gm (> sks Spier ‘terav ots, teravik (rohul, teraviljal)’, rts spira ‘teravik; ümarpost, teivas’). LÄGLOS: ei leidu. VMS: levinud lõunaeestis (k.a Lei Lut) ja selle piirimail (Vil KJn Plt Äks Trm Pal MMg Kod), variantidena pirits ja pirrits. GLGS: sobivat vastet ei leidu (sp-, p-). Gotlandi mõju on sõna leviku tõtu välistatud. puul, -a / -u mRd ‘mullikas’ LÄGLOS: ? ← gm *fulan-, sk *fulā ~ *folā (vp foli ‘isane varss’, vrts foli, eerts fula ‘varss’; gt fula ‘eeslivarss’); tähenduslikult sobiks (vrd lms lehmä ja mdv ľišme ‘hobune’), kuid häälikuliselt probleemne: kitsas levik toetab (hilisemat) laenamist eestirootsist, siis oleks aga ootuspärane sk f- → ee v-. EES: ei leidu. VMS: tihedalt kirja pandud läänemurdest ja selle naabrusest. GLGS: *foli ‘dåre’ (‘lollpea; vaimuhaige; narr’), gen sg fola; fuli ‘(peidetud) varastatud kraam’, acc sg fula. SDL: ei leidu. 52 OFSF: ei leidu. GLGS-is leiduvad sõnad ei sobi eesti sõnaga tähenduse poolest. Germaani tüve ootuspärane areng Gotlandil oleks sk *fulā > **fula, aga nagu teisedki eelpool nimetatud skandinaavia vasted, on see lühikese /u/-ga — ja isegi kui see oleks hiljem mingil põhjusel pikenenud, oleks ikkagi ootuspärane laiem levik Saaremaal, mite ainult Pöi Muh (ja Hiiumaal Emm). Seega vaevalt Gotlandi päritolu sõna. rahu, - ‘kõrgendik merepõhjas’ LÄGLOS: küsitava liivi vastega (rovà ‘kivine ebatasane merepõhi, kõrgendik merepõhjas’); < lms *rauha ? ← gm *χrauza-z (> sk *hrauRaR > vp hreyrr ‘kivikuhi’), *χrauza- (> sk *hrauRa > vrts rȫr ‘kivikuhi, piirimärk’), *χrausⁱjō ~ *χrausī (> sk *hrausiju ~ *hrausī > vp hreysar pl ‘kivikuhjad, kivine maa, auklik kiviväli’), *χrausⁱja- (> sk *hrausija > vp hreysi ‘kivine maa, auklik kiviväli’, vrts rȫse ‘kivikuhi’); võimalik ka balti laen (vrd ld graužas ‘kruus’). EES (sub rahu₁): ← blt (> ld graužas ‘kruus, rähk, kivine maapind; tulvaveega kokku kantud liiv’, lt grauzi ‘sõmer, jäme liiv, kruus, rähk’). VMS: ‘meremadalik, laid’, tihedalt üles kirjutatud saartelt ja läänemurde lääneservast, lisaks Jõe Kuu. GLGS: sobivat vastet ei leidu (r-, hr-). Ootuspärane areng Gotlandil: a) sk *hrauRa > **rauRa > **raura; b) sk *hrausija > **hrausi > **hrøys ~ **hroys > **roys. Leviku järgi otsustades oleks Gotlandi päritolu usutavam kui balti oma; häälikuliselt on mõlemad võimalikud. Kui oletada, et tegu on vanagotlandi laenuga, siis peab see ikkagi olema saadud väga vanast keelekujust, kindlasti enne i-umlauti. Rannikumurdes vahest rööplaen soomerootsist. rai|be, -pe LÄGLOS: konkreetse hinnanguta (sub räivä), nende tüvede sidumine eeldaks emmal- kummal pool Soome lahte häälikutes (analoogia)muutusi. EES: häälikuliselt ajendatud; lähedane on murdesõna rõibe, (sm mRd roippeet pl ‘jäänused, riismed’), raibe ehk tekkinud selle segunemisel sõnaga raisk. 53 VMS: üleüldine, eraldi märksõnadena raip (Hlj Pil) ja rõibe (lõunaeestis). GLGS: sobivat vastet ei leidu (r-, hr-). Kas soome vastega või üldse mite laen; Gotlandi vaste otsimisel pole kummalgi juhul mõtet. rood, -u ‘Vene sõjaväe allüksus; suur hulk inimesi’, mRd ‘rida, rivi’ EES (sub rood₂): ← vn róta ‘rood, kompanii’; arvatud ka, et ← rts rote ‘grupp, rühm’ või ← vrts rōte ‘salk, jõuk, rahvahulk; väeosa’ või ← asks rote ‘inimhulk, rahvamurd; väesalk’. VMS: ‘sõjaväeüksus, rida’, lõunaeestist tihedalt, mujalt hõredamalt kirja pandud. GLGS: sobivat vastet ei leidu (r-). SDL: ei leidu. Mõeldav, et saadud eri murdealadele eri allikaist (nt lõunaeestisse siis ehk venest), Gotlandi mõju (lääne pool) ei saa aga hinnata. roo|gas, -ka mRd ‘künnivares’ LÄGLOS: häälikuliselt ja semantiliselt võiks olla ka vana laen (vrd gm *χrōka-z > sk *hrōkaR > vp hrókr ‘künnivares’, vrts rōker, rōka ‘?id.’; > vingl hrōc ‘id.’); kitsas levik räägib selle vastu, seega pigem rootsi laen. EES: ei leidu. VMS: levinud Lääne-Saaremaal (Pha Vll Jaa Pöi Muh). EDL: rōgas : rōka („I” ehk saartel). GLGS: sobivat vastet ei leidu (r-). SDL (sub róga): variandid róga ~ roga (Skåne), rok (Lõuna-Gotland). Häälikuliselt sobib laenuallikaks pigem rts råka ‘künnivares’ kui uuemal ajal Gotlandilt kirja pandud rok. seelik, -u EES: arvatud, et tüve selg tuletis; vähem tõenäolisena oletatud, et ← gm *segla, ‘äralõigatud tükk, riie’ (> rts segel ‘puri’); ee → sm mRd sielikko ‘seelik’. 54 LÄGLOS: ei leidu. VMS: üleüldine, v.a lõunaeesti (ainult Nõo ja Hls), variandina ka siilik (leviku- andmeteta). GLGS: sigla ‘purjetama’. SDL (sub sigla₁): ‘purjetama’, /e/-ga variandid Skånest ja Bohuslänist. Lõunaeestis miteleidumine võiks skandinaavia päritolu poolt rääkida, ka tähendus ‘riie’ laenuandjal poolel sobiks hästi; kitsam Gotlandi mõju pole sel juhul tuvastatav. tang, -u LÄGLOS: ← gm *stangō, sk *stangu (> vp stǫng, vrts stang ‘teivas’; vasks, vüsks stanga ‘id.’). Tähendus ‘teivas’ olevat Koivulehto järgi hilistekkeline ja ei takista laenuetümoloogiat. EES: ? ← gm *stangō (> visl stǫng ‘ritv, lat, teivas’, rts mRd stagg ‘jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik’); eeldab tähendusmuutust ‘miski torkav, ohe (teraviljal), kõrs’ > ‘(vilja)tera’. „Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, [nagu] viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vkr stáchys ‘viljapea’. Ligi- lähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera.” Veidi hilisem rööplaen on sm tanko ‘ritv, lat, teivas, varras; kang’. „Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi” (> lv da’nktõ, da’nkti ‘tugev; terve, tubli’, sm tankea ‘kange, jäik’, mkš mRd taŋgəda ‘tugev, kõva’), algse tähendusega ‘kõva’. VMS (sub tangud): üleüldise levikuga, v.a lõunaeestis, ka kesk- ja läänemurde vahel hõredalt. GLGS: stang ‘teivas’, DAT stangu. GO (sub *stank): stangk ‘oga viljakõrrel’. SDL: ei leidu. Lõunaeestis miteleidumine toetab laenamist skandinaavia suunalt, laia leviku tõtu peab sõna aga ammu enne vanagotlandi või vanarootsi perioodi laenatud olema. Huvitava paralleelina on ka tänapäeva gotl stangk saanud viljaga seotud tähenduse. vang, -u ‘(jõe)käänak; sang’ LÄGLOS: salatsiliivi vastega (vaŋga ‘ojaniit’), ← gm *wanga-z, sk *wangaR (> vp 55 vangr ‘väli, niit’; gt waggs /-ng-/ ‘paradiis’) EES (sub vang₂): ← iirn *u,eŋkɔḥ ‘painduma; kõver’, soome, udmurdi ja komi vastetega (sm mRd vanko ‘pika puuvarre otsa kinnitatud konks’, vanki ‘härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirataid ühendav puu’, km vug ‘sang’, udm vug ‘id.; ratapöid’). Teisalt arvatud, et hilisem laen: ← blt (> prs wangus ‘võssakasvanud tammemets’) või ← gm *wangaz (> visl vangr ‘väli, niit’). VMS: ‘sang, jõekäär’, ainult lõunaeestist + Kod Hää. GLGS: sobivat vastet ei leidu (u/v/w-). Levik välistab Gotlandi mõju; esinemine Häädemeestel on ehk salatsiliivi mõju. Juntila (2016: 36) toetab balti algupära. veimed (pl) ‘pruudi kingitused pulmalistele’ LÄGLOS: ? noorem laen (kasks wedem(e), weme ‘pruudikink, and’) või tuletis verbitüvest *vē- ‘viima, kandma’ — mõlemad põhimõteliselt võimalikud, kahe vahel valimiseks vaja täiendavat uurimist. EES: ← asks wedem(e), weme ‘and’; teisalt arvatud tuletiseks tüvest viima. VMS: esineb läänemurdes, keskmurdes vahemikus JMd–Vil, Mulgi ja idamurdes ning eelnevate naaberaladel (Khn KodT Rõn San Lüg). GLGS: sobivat vastet ei leidu (u/v/w-). Gotlandi mõju vastu (isegi kui vaste leiduks) räägib sõna puudumine saartelt. võll|as, -a LÄGLOS: konkreetse hinnanguta, võib kuuluda kokku nii tüvega valdas (← gm) kui ka võll (← kasks), mõeldav on ka laen gm tüvest *welta- (sub valdas). EES: tundmatu päritoluga, sama tüve variant võib olla mRd vallas, valdas ‘kaevuvinn’. VMS: laia levikuga, teada kõigilt murdealadelt. GLGS: sobivat vastet ei leidu (u/v/w-). Lai levik räägib Gotlandi päritolu vastu. 56 4.2.3. (Tõenäoliselt) mite muinaspõhja päritolu sõnad kail, -u ‘teatud rabataim (Ledum)’ EES: ← blt (> ld gailis ‘(soo)kail’) või ka ← sks Gagel ‘harilik porss (Myrica gale)’ või ← sk *gagl ‘id.’, „kuid see on vähem tõenäoline.” EMS (sub kail₁, kalju₁, kallu₁): kail (Khk Pöi Rei PJg Kõp Ran), pl kailud (Khk Pöi Emm Rei Pai Krk); kailu (Hää); kael (Var Vän KuuK IisK Kod); kaelu (Muh Han Aud); pl kaelud (Muh Han Var Pä JMd VlPõ), kaelad (Tõs Tor Koe IisK Kod Lai Hls), kaela (TLä Kam); -kaal, pl -kaala (Hel Ran Nõo Plv); pl -kaaled (Lai); pl -kaali (Pst Krk). Tähenduses ‘sookail’ esinevad ka nom = gen kalju (Jäm Kse Khn PJg Tür SJn); kaĺlu (Jäm L Tür Pai Plt), kaellu (Kse), pl kaĺlod (Mär Mih). VMS: eraldi märksõnadena ka /r/-iga variandid (ainult liitsõnades): sookaer (-kaar) ‘sookail’ (Kuu Lüg Pöi Ris Juu Kos Amb Koe Kad VJg Sim Lai Plt KJn Puh); rabakaerad pl ‘sookailud’ (Ris Juu). GLGS: sobivat vastet ei leidu (g-). Lai levik üle Eesti räägib võimaliku Gotlandi päritolu vastu, isegi kui vaste leiduks. Variantide hulga alusel võiks pidada vanemaks laenuks kui (ülem)saksa; kui murdes muidu palataal-/ĺ/ esineb, aga selles sõnas mite, siis ehk skandinaavia laen, ning muidu balti? Liitsõnades nähtavad variandid -kaer, -kaar võivad olla rahva- etümoloogiliselt tekkinud, kuna iseseisvalt nad sarnases tähenduses (EMS-i järgi) ei esine. kel|p, -ba ‘kolmnurkne otskatus; otslaud’, mRd ‘ots- ja küljekatuse ühenduskoht; otskatuse sarikas’ EES: oletatud, et ← gm *skelƀa- (> vüsks scelb, scelp ‘võlv, katusega tellingud’, vingl scelf ‘karjaseonn’), aga see on häälikuliselt ja tähenduslikult kaheldav. LÄGLOS: vaevalt gm; variantidena kõlp (-ba), kõlbas (-pa), kilp (-bi). Oletatavais gm vasteis (*skelƀa-z, *skelƀōn-, *skelƀō) on probleemne häälikuasendus gm /ƀ/ → lms /pp/, mistõtu germaani laenuetümoloogiat usutavaks ei peeta. EMS (sub kelp₁): üldlevinud, variantidena nom kelp (Rõu Räp), k elp (Se); gen kelba (Sa L K u spor eL), `kelba (R), kelbä (Vig Kod KJn Vas Räp), kelbä eL. LÄGLOS-is antud 57 tähenduses ei esine ei kilp ega kõlp. GLGS: sobivat vastet ei leidu (sc-). Ebatõenäoline laen. lõhn, -a LÄGLOS: mite gm (varasemat seostamist gm tüvega luǥnō, vrd vasks logna ‘leek’, nimetatakse meelevaldseks). EES: hinnanguta, toodud vaid vadja vaste (lõhna ‘tuulepuhang, -õhk; mahe (tuul)’). EMS (sub lõhn₁): laialt levinud, variantidena lõhõn (Kod), lõ hn (Har), lõhõn (Plv Räp), `lõhna (Lüg Jõh), löhn (Sa Emm Rei Ris), `löhnä (Kuu), lohn (Hlj), `lohna (VNg Vai). „Etümoloogiliselt tume” (LÄGLOS); Gotlandi mõju vadja vaste olemasolu tõtu iga- tahes ebausutav. lõks, -u LÄGLOS: lv vastega (lok̄s ‘löök, kõrvakiil’); tavaliselt peetakse mõlemat koos ee sõnaga loks ja sm vastetega onomatopoeetilisteks sõnadeks. Mite gm. EES: viidatud verbile loksuma (häälikuliselt ajendatud lms tüvi). VMS: ka ‘kinnitusseade’, üleüldise levikuga, kuigi keskmurdest palju hõredamalt kui lõunaeestist. Pigem onomatopoeetiline sõna kui laen. pahr, -u mRd ‘kult’ LÄGLOS: ? ← gm *farχa-z, sk *farhaR (> vrts fargalter ‘kult’, -galter ‘kult’) või gm *baruǥa-z, sk *baruǥaR (> vp bǫrgr ‘kult’); häälikuliselt ja tähenduslikult sobiks, aga lõunaeestilise leviku tõtu on balti laen (vrd ld parš as ‘põrsas, orikas’) tõenäolisem. EES: ← blt (> prs parstian ‘põrsas’, ld paršas ‘id.; orikas’). VMS: puhtlõunaeesti sõna (k.a Lei Lut Kra), variantidena parh, pahõr. GLGS: sobivat vastet ei leidu (f-, p-, b-). Gotlandi mõju on leviku tõtu välistatud; tõenäoliselt balti laen. Viimast peab tõenäolisemaks ka Juntila (2016: 35). 58 pah|t, -a mRd ‘sealaut, -sulg’ EES (sub pahn): arvatud, et variant üleläänemeresoomeliste vastetega tüvest pahn ‘põhk; tarbetu kraam’ (nagu ka lv pǭ’dõz, pǭ’dõks ‘magamiskoht, pesa; põhk’25) ? ← gm *faznā- ‘lumi; aganad, õled’ (> visl fǫnn ‘lumi, hang’). LÄGLOS: liivi vastega; tõenäoliselt mite gm, kuna häälikuline vastavus oletatava laenuallikaga (gm *bansti-z, vrd gt bansts ‘küün, laut’) on kehv. Võib olla variant lms tüvest pahna ‘põhk, õled; looma ase; sealaut’. VMS: puhtlõunaeesti sõna (k.a Lei Lut). GLGS: sobivat vastet ei leidu (p-, b-, f-). Gotlandi mõju on leviku tõtu välistatud, ka germaani päritolu kui selline on kaheldav. EES võinuks näidata ka seda, mille alusel gm tüvele tähendus ‘aganad, õled’ on omistatud. pih|t, -a ‘pihtara’ LÄGLOS: oletatud vaste, gm *kwistu-z, *twista-z (> vp kvistr ‘oks, haru’), eeldaks ebatavalist häälikuasendust, seega mite gm laen. EES (sub piht-₄): küsitavate läänemeresoome ja permi vastetega (sm, lü piha ‘õu, hoov’, krj piha ‘id.; kodu’, vps piha ‘vahesein laudas või lauda ja eluhoone vahel’, mr peč́e ‘aed, tara, aedik’, udm puč ‘teivas’, km poč ‘roigas, aiateivas’), „[v]õib olla läänemeresoome-permi tüvi.” VMS: pihtaid, ka ‘varbaed, kiviaed’ (Lüg KJn Ran Kam Räp). Pole (germaani) laen. põi|s, -e LÄGLOS: laenuallikana välja pakutud gm *paiđō (> vingl pād ‘seelik, mantel’, vüsks pfeit ‘särk’, gt paida ‘alusseelik’) on tähenduslikult sobimatu, seega vaevalt gm laen. EES: oletatud, et häälikuliselt ajendatud. VMS: üldlevinud, v.a lõunaeestis, kus sõna on kirja pandud vaid keskmurde lähedalt (+ Krl), variantidena ka pois, põi, põesi. 25 EES-is tavalise /ō/-ga, vrd LS sub pǭ’dõz. 59 Ebatõenäoline laen. reh|t, -i (Wiedemanni sõnastikus) ‘praadimisrest’ LÄGLOS: oletatud vaste, gm *brēđ- (> kasks brātschape ‘praepann’) on häälikuliselt (/đ/ → /ht/) kahtlane; pigem variant kasks laensõnast röst ~ rest (/s ~ h/ vaheldust esineb mujalgi). EES: ei leidu. EDW: „reht G. rehi₁ = preht; – = röśt”, levikuandmeteta; preht : prehi („P” ehk tallinnakeelsel Pärnumaal), kalapreht ‘nii palju kalu, kui üheks roaks vaja on’. VMS (sub preht): ka ‘supi jagu kalu’ (Vll KJn). Ilmselt mite eraldi laen, vaid variant sõnast rest või murdesõnast preht. siil, -u ‘pikk kitsas lapp, riba’ EES (sub siil₂): soome vastega (van sRmt siulu ‘hõlm, siil, ots; tükk, lapp’); peetud nii häälikuliselt ajendatud lms tüveks kui ka laenuks, ← gm *sigla, sk *siγla (> rts segel ‘puri’). LÄGLOS: märkega „estn.”; ee siilu ja sm siulu ühendamist ei peeta põhjendatuks. Oletatavate germaani allikatena on toodud a) gm *seǥlijōn- > *siǥlijōn-, sk *siǥlijō, mis on aga „nicht belegt”; või b) gm *seǥla-, sk *seǥla (vrd vp, vrts segl, vüsks segal ‘puri’). Eesti ī-ga vormi ja puuduva i-lise germaani lähtevormi tõtu peetakse laenulisust miteusutavaks, pealegi pole tõendatud oletatavat germaani tähendust *‘tükk lõigatud kangast’. Nenditakse, et sõna päritolu vajab edasist uurimist, kuid germaani laenuga tegu pole. VMS: üleüldise levikuga sõna (k.a Lei), keskmurdest teada hõredamalt kui mujalt. GLGS sigla ‘purjetama’. SDL (sub sigla₁): ‘purjetama’, /e/-ga variandid Skånest ja Bohuslänist. Ka vgotl /i/-ga vorm ei pärine paraku sk tüvest *siǥlijō — seal on hoopis toimunud muutus /e/ > /i/ (Gotlandi päritolu vastu räägib pealegi ka sõna lai levik). 60 4.3. Tulemused Valdavale osale vaadeldud sõnadest ei leidu vanagotlandi sõnaraamatus sobivaid vasteid, mida oleks võidud Eesti alal kõneldud läänemeresoome murdeisse laenata. Kuna GLGS ei hõlma kogu vanagotlandi keele sõnavara, siis ei välista see muidugi, et tegelikult võis sobiv sõna seal leiduda. Alggermaani või -skandinaavia tüvedest ootus- päraste vanagotlandi vormide konstrueerimisega lisandus nii mõnigi sobiv vaste. Kindlatest muinaspõhja laenudest on üsna tõenäoliselt Gotlandi päritolu26 lauter, lumm, olv (rööplaenuna Saaremaal), vähem tõenäoliselt laut, riik ja tuur. Kaheldavatest muinaspõhja laenudest on Gotlandi päritolu usutavam kui päritolu mõnest muust muinaspõhja keelekujust üksnes sõnal rahu, aga see peab sel juhul pärinema ajast enne i-umlauti. Tõenäoliselt mite muinaspõhja päritolu sõnadest ei olnud ühelegi ka vanagotlandi laenuetümoloogia sobiv. Ootamatult paljude sõnade puhul on (tõendatud või ootuspärane) vanagotlandi vaste siiski nii lähedane algskandinaavia või vanarootsi vastele, et üksnes sõna häälikulise kuju järgi pole võimalik otsustada, kummast allikast vaadeldav sõna pärineb. Asjasse aitasid selgust tuua eesti, rootsi ja soomerootsi murdesõnastikud, milles toodud levikuandmetest enamasti selgus, et kas liiga lai või liiga idapoolne levik eesti murdeis või ka levik ainult lõunaeesti murdeis jätab Gotlandi mõju üsna ebatõenäoliseks (kindlatest muinaspõhja laenudest on see nii eriti sõnadega kaap, kult, purre ja tuder; kaheldavatest laenudest sõnadega paar ja tang). Lisaks Gotlandi mõju selgitamisele ilmnes analüüsi käigus ka üksjagu muul moel huvipakkuvat, näiteks tundub murdevormide (ja liivi vaste) põhjal, et tuur laenati kaks korda: esmalt germaani või i-umlaudieelsest skandinaavia algkeelest (tagavokaalsena), hiljem uuesti vanarootsi või -gotlandi keelest (eesvokaalsena). Käsitletud sõnade seas leidus ka hulk selliseid, mille puhul germaanipärane allikas oleks muidu häälikuliselt ja tähenduslikult sobiv, aga mis on levinud ainult või eelkõige lõunaeesti murdeis (halama, hõrnas, peesitama, purre, valdas, kaheldavatest vang). Põhimõteliselt saaks selliste sõnade baasilt oletada lausa mingisuguse germaani 26 S.t laenatud vanagotlandi keelest või mõnest sellele eelnenud keelekujust, mis ajaliselt vastab hilisele skandinaavia algkeelele või viikingiaegsele vanapõhja keelele. 61 hõimu iidset asuala Lõuna-Eestis, kuid käesoleva töö põhjal sellise järelduseni hüpata oleks kindlasti liig. 62 Kokkuvõte Läänemeresoomlaste ja germaanlaste-skandinaavlaste kontakt on olnud tihe, nagu tõendab ka arvukas muinaspõhja laenukihistu läänemeresoome keeltes (seejuures eriti soome keeles). Kuna vastassuunaline mõju piirneb mõne üksiku sõnaga, elasid germaanlased ilmselt läänemeresoomlaste hulgas ja hiljem assimileerusid. Tänapäeva Eesti alal elanud läänemeresoome hõimudel oli ammusest ajast tihe kontakt ka Gotlandiga, kuid siiani pole teada, kas vanagotlandi keelest jäi läänemeresoomlaste keelde laensõnu. Tihedate kontaktide tõtu võinuks sealt jääda eesti keelde ka laene, mida soome keeles ei tunta. Gotlandil kõneldud keel erines viikingiajaks juba märkimisväärselt ülejäänud Rootsis kõneldud vanapõhja idamurdest. Vanagotlandi keelt tuntakse eelkõige vara- keskaegse seadustiku ja saaga järgi. Keele eripärad avalduvad peamiselt vokalismis: umlaudiprotsesside mõju oli muust vanapõhjast erinev, lisaks toimusid täiendavad häälikunihked. Konsonantism seevastu on lähedane vanarootsi keelele. Võrreldes eesti(-lõunaeesti-liivi) ainuomaseid muinaspõhja laene ja vanagotlandi keelematerjali, selgus, et enamikule vaadeldud sõnadest ei leidu vanagotlandi allikais sobivaid tõendatud vasteid. GLGS ei hõlma aga kogu vanagotlandi keele sõnavara, seega võis sobiv vaste keeles tegelikult isegi leiduda. Alggermaani või algskandinaavia tüvedest hüpoteetiliste vanagotlandi vormide konstrueerimisega lisandus mõnigi sobiv vaste. Kindlatest muinaspõhja laenudest on üsna tõenäoliselt Gotlandi päritolu lauter, lumm, olv (Saaremaal), vähem tõenäoliselt laut, riik ja tuur. Kaheldavatest muinas- põhja laenudest on Gotlandi päritolu muu muinaspõhjaga võrreldes eelistatav üksnes sõnal rahu, aga see peab siis olema umlaudieelne laen. Sissejuhatuses püstitatud hüpoteesi võib seega lugeda tõestatuks. Paljude sõnade puhul on vanagotlandi vorm siiski algskandinaavia või vanarootsi kujuga nii sarnane, et üksnes sõna kuju järgi pole võimalik otsustada, kummast allikast ta pärineb — sel juhul on abi murdesõnastikest, nii eesti kui rootsi omadest. Selliste sõnade puhul selgus enamasti aga, et kas liiga lai või liiga idapoolne levik eesti 63 murdeis (või levik ainult lõunaeesti murdeis) viitab Gotlandi mõju ebatõenäolisusele. Lisaks Gotlandi mõju selgitamisele ilmnes analüüsi käigus ka muud huvitavat, näiteks tundub, et tuur laenati kaks korda: enne ja pärast i-umlauti. Samuti leidub hulk sõnu, millele germaanipärane allikas häälikuliselt ja tähenduslikult sobiks, aga mis on levinud ainult või eelkõige lõunaeesti murdeis. Nende põhjalt siin siiski mingeid järeldusi ei tehta, kuna nende põhjalikum käsitlemine jääks väljapoole selle töö raame. Suurema tõenäosusega leidub vanagotlandi laensõnu veelgi eesti lääne- ja eriti saarte murdes — nende väljaselgitamine vajaks aga edasist, palju põhjalikumat uurimist. Ka mainitud lõunaeesti germaanipärased sõnad jäävad ootama omaete uurimust. 64 Keelelühendid asks alamsaksa sa saami (täpsustamata) blt (alg)balti sk (alg)skandinaavia ee eesti sks (ülem)saksa eerts eestirootsi sm soome gm (alg)germaani smrts soomerootsi gotl gotlandi tn taani gt gooti udm udmurdi hlad hilisladina vasks vanaalamsaksa (vanasaksi) ieur (alg)indoeuroopa vdj vadja iirn (alg)indoiraani vfrs vanafriisi is isuri vgotl vanagotlandi isl islandi vind vanaindia kasks keskalamsaksa vingl vanainglise klad keskladina visl vanaislandi km komi vkr vanakreeka kr kreeka vn vene krj(A) (Aunuse) karjala vp vanapõhja küsks keskülemsaksa vps vepsa lad ladina vrts vanarootsi ld leedu vvn vanavene le lõunaeesti vüsks vanaülemsaksa lms (alg)läänemeresoome mRd murdes, murdeline lt läti Rhvl rahvalauludes lv liivi van vanapärane lü lüüdi van sRmt vanades sõnaraamatutes mr mari mkš mokša acc akusatiiv(is) mdv mordva dat daativ(is) nr norra (bokmål ja nynorsk) gen genitiiv(is) nyn uusnorra (nynorsk) nom nominatiiv(is) prs (vana)preisi pl mitmus(es), mitmuslik rts rootsi sg ainsus(es) 65 Allikad AnEW = de Vries, Jan 2000 (1962). Altnordisches etymologisches Wörterbuch. Zweite verbesserte Aufage. Leiden, Boston, Köln: Brill. AnW = Köbler, Gerhard 2014. Altnordisches Wörterbuch. 4. Aufage; htp://www.koeblergerhard.de/anwbhinw.html Bergman, Gösta 1988. Kortfatad svensk språkhistoria. Stockholm: Prisma Magnum. Birkmann, Tomas 2002. From Ancient Nordic to Old Nordic: Defnition and delimitation of the period. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 691–698. Braunmüller, Kurt 2002. Te Ancient-Nordic linguistic system from a typological point of view: Phonology, graphemics, morphology, syntax and word order. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 649–656. DDO = Den Danske Ordbog. [2009–]. Det Danske Sprog- og Literaturselskab; htp://ordnet.dk/ddo EDW = Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschafen; htps://books.google.com/books?id=FdBEAAAAcAAJ&printsec=frontcover EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. 2012. Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; htp://www.eki.ee/dict/ety/ EKI = Eesti Keele Instituut. Murdekaart; htp://eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=0 (18.06.2016 ) EMS = Eesti murrete sõnaraamat. 1994–. a–mütsakas. Tallinn: Eesti Keele Instituut; htp://eki.ee/dict/ems/ 66 Förklaring av landsmålsalfabetet. s. a. Institutet för språk och folkminnen; htp://www.sprakochfolkminnen.se/download/18.413618b85 145835519059521ced/15413 527657585857/Förklaring+av+landsmålsalfabetet.pdf (15.04.2016 ) GLGS = Pipping, Hugo 1905/1907. Guta lag och Guta saga jämte ordbok. Utgifna för Samfund til udgivelse af gammel nordisk literatur. København: S.L. Møllers bogtrykkeri; htps://archive.org/download/gutalagochgutas00pippgoog/ gutalagochgutas00pippgoog.pdf (09.04.2016 ) GO = Gotländsk ordbok på grundval av C. och P. A. Säves samlingar. 1918–1945. Redigerad av G. Danell (a–ba-), A. Schagerström (be–ben) och Herbert Gustavson. I–II: A–N, O–Ö. Uppsala: A. B. Lundequistska bokhandeln. Grünthal, Riho 2007. Finnic languages and Baltic Sea language area. — Incontri Linguistici 30, 29–48. Gällmo, Gunnar 2011. Om gutniska och gotländska; htp://sprogmuseet.dk/ sproghistorie/om-gutniska-och-gotlandska/ (03.05.20163) Hagström, Björn 2002. Research in Faroese language history 1850–1950. An overview. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 102–107. Hint, Mati, Raimo Antila 2013. Hajamärkusi kauaoodatud etümoloogiate puhul. — Keel ja Kirjandus 4, 285–295; htp://kjk.eki.ee/pdf/MHintRAntila4_13.pdf Hofstra, Tete 1985. Ostseefnnish und germanisch: frühe Lehnbeziehungen im nördlichen Ostseeraum im Lichte der Forschung seit 1961. Proefschrif, Rijksuniversiteit te Groningen. Groningen: Drukkerij van Denderen B.V. Hofstra, Tete 1997. Zu mutmaßlichen frühen ostseefnnischen Lehnwörtern im Nordgermanischen. — Finnisch-ugrische Sprachen im Kontakt. Vorträge des Symposiums aus Anlaß des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der Rijksuniversiteit Groningen 21.–23. November 1996. Herausgeber: Sirkka-Liisa Hahmo, Tete Hofstra, László Honti, Paul van Linde, Osmo Nikkilä. Maastricht: Shaker Publishing B. V., 127–134. Hyllested, Adam 2014. Word Exchange at the Gates of Europe: Five Millennia of Language Contact. PhD thesis, University of Copenhagen. [Copenhagen]: [s. n.]; 67 htp://static-curis.ku.dk/portal/fles/13650225384/Ph.d._2015_Adam_Hyllested.pdf Juntila, Santeri 2016. Hiljaa hyvä tulee lainasanatutkimuksessakin. — Viritäjä 1. Helsinki: Kotikielen Seura. 32–38. Juntila, Santeri 2015. Tiedon kumuloituminen ja trendit lainasanatutkimuksessa: Kantasuomen baltilaislainojen tutkimushistoria. Väitöskirja, Helsingin yliopisto. Tallinna: AS Paket; htps://helda.helsinki.f/handle/105138/1585777 Kallio, Petri 2007. Kantasuomen konsonantihistoriaa. — Sámit, sánit, sátnehámit. Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007. Doaimmahan Jussi Ylikoski ja Ante Aikio. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 253. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 229–249; htp://www.sgr.f/sust/sust253/ sust253_kallio.pdf Kallio, Petri 2012. Te Prehistoric Germanic Loanword Strata in Finnic. — A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. Edited by Riho Grünthal & Petri Kallio. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 266. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura. 225–238; htp://www.sgr.f/sust/sust266/sust266_kallio.pdf Kallio, Petri 2015. Te Stratigraphy of the Germanic Loanwords in Finnic. — Early Germanic Languages in Contact. North-Western European Language Evolution Supplement Series 27. John Ole Askedal and Hans Frede Nielsen (eds.). Amsterdam – Philadelphia, PA: John Benjamins Publishing Company. 23–38. Karker, Allan 1979. Sproghistorisk oversigt. — Nudansk Ordbog. Förste bind: a–k. Köbenhavn: Politikens Forlag, 13–31. KNAB = Päll, Peeter 2010–. Maailma keeled, kirjad ja rahvad: põhjagermaani keeled. Versioon 1.5 (16.09.20163); htp://www.eki.ee/knab/lgv/ieg1.htm (15.04.2016 ) Knirk, James E. 2002. Runes: Origin, development of the futhark, functions, applications, and methodological considerations. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 634–648. Koponen, Eino 1990. Viron ja liivin yhteissanaston tarkastelua. — Itämerensuomalaiset kielikontaktit = Läänemeresoome keelekontaktid. Itämerensuomalainen symposium 7. kansainvälisessä fenno-ugristikongressissa Debrecenissä 27.8. – 1.9.1990 = Läänemeresoome sümpoosion fennougristide 7. rahvusvahelises kongressis Debrecenis 68 27.8. – 1.9.1990. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 61. Helsinki: Valtion Painatuskeskus. 35–39. Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 230. Helsinki: Suomalais- Ugrilaisen Seura. Koptjevskaja-Tamm, Maria, Bernhard Wälchli 2001. Te Circum-Baltic languages: An areal-typological approach. — Te Circum-Baltic Languages: Typology and Contact. Volume 2: Grammar and Typology. Edited by Östen Dahl & Maria Koptjevskaja- Tamm. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. 615–750. Laakso, Johanna 2001. Te Finnic languages. — Te Circum-Baltic Languages: Typology and Contact. Volume 1: Past and Present. Edited by Östen Dahl & Maria Koptjevskaja-Tamm. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. 179–212. Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia; htp://dspace.ut.ee/handle/105062/365351 LDW = Sjögren, Andreas Johan 1861. Joh. Andreas Sjögren’s livisch-deutsches und deutsch-livisches Wörterbuch. Im Aufrage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschafen Bearbeitet von Ferdinand Joh. Wiedemann. St. Petersburg: Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschafen; htp://www.eki.ee/ dict/ldw/ Lehiste, Ilse 1995. What Is Areal Linguistics? — Symposiumi Itämerensuomalainen kultuurialue = Te Fenno-Baltic Cultural Area. Helsinki. Lindberg, Magdalena, Svenska literatursällskapet i Finland 2013–. Karta. — Ordbok över Finlands Svenska Folkmål. Institutet för de inhemska språkens webbpublikationer 33. abbal–oöverens. Uppdatering 13 december 2015. Helsingfors: Institutet för de inhemska språken; htp://kaino.kotus.f/fo/?p=areamap (18.06.2016 ) LS = Viitso, Tiit-Rein, Valts Ernštreits 2012–2013. Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz. Rīga / Tartu: Latviešu valodas aģentūra, Tartu Ülikool; htp://www.murre.ut.ee/liivi/ LÄGLOS = Kylstra, A.D., Sirkka-Liisa Hahmo, Tete Hofstra, Osmo Nikkilä 1991, 1996, 2012. Lexikon der älteren germanischen Lehnwörter in den ostseefnnischen Sprachen. Bd. I–III: A–J, K–O, P–Ä. Amsterdam – Atlanta/New York: Rodopi. 69 Markus, Kersti 1999. Från Gotland till Estland. Kyrkokonst och politik under 1200-talet. Doktorsavhandling, Stockholms universitet. Kristianstad/Tallinn: Mercur Consulting. Metsmägi, Iris, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2013. Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes. — Keel ja Kirjandus 5, 313–332; htp://kjk.eki.ee/pdf/Metsmagijt.pdf MhdW = Köbler, Gerhard 2014. Mitelhochdeutsches Wörterbuch. 3. Aufage; htp://www.koeblergerhard.de/mhdwbhin.html MndW = Köbler, Gerhard 2014. Mitelniederdeutsches Wörterbuch. 3. Aufage; htp://www.koeblergerhard.de/mndwbhin.html Nielsen, Hans Frede 2002. Nordic-West Germanic relations. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 558–568. NO = Norsk Ordbok: Ordbok over det norske folkemålet og det nynorske skrifmålet. [2002]–2016. i–åværig. htp://no2014.uio.no/ NOB = Bokmålsordboka og Nynorskordboka. 2016. Avdeling for leksikograf ved Institut for lingvistiske og nordiske studier, Universitetet i Oslo, i samarbeid med Språkrådet. Oslo: Universitetsforlaget; htp://nob-ordbok.uio.no/ OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. 2013–. Institutet för de inhemska språkens webbpublikationer 33. abbal–oöverens. Uppdatering 13 december 2015. Helsingfors: Institutet för de inhemska språken; htp://kaino.kotus.f/fo/ OSM = htp://www.openstreetmap.org/?lat=60.5566 405625&lon=18.89664845375& zoom=4&layers=T (14.05.20163) Otosson, Kjartan 2002. Old Nordic: A defnition and delimitation of the period. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 787–793. Palm, Rune 2004. Vikingarnas språk: 750–1100. Stockholm: Norstedts Förlag. Ralph, Bo 2002. Phonological and graphematic developments from Ancient Nordic to Old Nordic. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 703–719. 70 Riad, Tomas 2002. Te phonological systems of Old Nordic II: Old Swedish and Old Danish. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 896–911. Riad, Tomas 2005. Phonological developments from Old Nordic to Early Modern Nordic III: Swedish. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 2. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 1102–1115. Saarikivi, Janne 2006. Substrata Uralica. Studies on Finno-Ugrian Substrate in Northern Russian Dialects. Doctoral dissertation, University of Helsinki. [Tartu]: Tartu University Press; htp://ethesis.helsinki.f/julkaisut/hum/suoma/vk/saarikivi/ substrat.pdf Sandøy, Helge 2005. Te typological development of the Nordic languages I: Phonology. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 2. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 1852–1871. SAOB = Svenska Akademiens ordbok. 1893–. A–vedersyn. Svenska Akademien; htp://www.saob.se/ Schulte, Michael 2002. Old Nordic II: Grammatical system, lexicon, texts. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 1. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 871–882. Schulte, Michael 2005. Phonological developments from Old Nordic to Early Modern Nordic I: West Scandinavian. — Te Nordic Languages: An International Handbook of the History of the North Germanic Languages. Volume 2. Oskar Bandle (main editor). Berlin, New York: Walter de Gruyter. 1102–1115. SDL = Rietz, Johan Ernst 1962 (1862–1867). Svenskt dialektlexikon. Ordbok öfver svenska allmogespråket. Lund: C. W. K. Gleerups Förlag; htp://runeberg.org/ dialektl/ SEOB = Hellquist, Elof 1993. Svensk etymologisk ordbok. I–II: A–N, O–Ö. Tredje upplagan, sjäte tryckningen. Malmö: Gleerups. 71 SRD 2014 = Samnordisk runtextdatabas 2014. htp://www.nordiska.uu.se/forskn/ samnord.htm SSA = Suomen sanojen alkuperä: etymologinen sanakirja. 1992, 1995, 2000. 1–3: A–K, L–P, R–Ö. Päätoimitajat Erkki Itkonen (1. nide), Ulla-Maija Kulonen (1.–3. nide). Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus ja Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. SweDia 2000. Landskapskarta; htp://swedia.ling.gu.se/info/storkarta.html (18.06.2016 ) Tuulse, Armin 1945. Gotland och Estlands medeltida byggnadsskulptur. — Gotländskt arkiv 1945. Lund: Håkan Ohlssons boktryckeri. 33–44. Tvauri, Andres 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Uibo, Udo 2014. Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid. [Tallinn]: Tänapäev. Viitso, Tiit-Rein 2012. Pilk „Eesti etümoloogiasõnaraamatule”. — Emakeele Seltsi aastaraamat 58. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 299–308; htp://kirj.ee/ public/ESA/2012/esa_58-2012-299-308.indd.pdf Viitso, Tiit-Rein 2006 (1998). Fennic. — Te Uralic Languages. Edited by Daniel Abondolo. London and New York: Routledge. 93–114. VMS = Väike murdesõnastik. 1982, 1989. Koostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, V. Lonn, E. Niit, P. Norvik, V. Oja, P. Raud, E. Ross, A. Sepp, J. Simm, J. Viikberg. Toimetanud Valdek Pall. I–II: A–L, M–Ü. Tallinn: Valgus; htp://eki.ee/dict/vms/ Vrieland, Seán D. 2011. Old Gutnish Historical Phonology and the Old Norse Context. M.A. Tesis, Universiteit Leiden; htps://www.academia.edu/156705089/ Old_Gutnish_Historical_Phonology_and_the_Old_Norse_Context Wessén, Elias 1992. De nordiska språken. Stockholm: Akademitryck. Wikimedia/Koyos = User:Koyos (CC-BY-SA-3.0) 2009. Sveriges landskap med landsnamnen; htps://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sverigekarta- Landskap_Text.svg (18.06.2016 ) 72 … fōru ī aina oy wiþr Aistland27 Proto-Germanic and Norse Loanwords Exclusive to Southern Finnic. Summary Tis MA thesis concerns Proto-Germanic, Proto-Norse, Old Norse and Old Swedish loanwords in Estonian that are not known in Finnish (the language that otherwise has the bulk of Scandinavian loans among the Finnic languages). Te hypothesis is that such loanwords could originate from early contacts with Gotland and the language historically spoken there, Old Gutnish. Contact between Gotland and Estonia has been proved extensive by archaeological studies, however its possible linguistic infuence on Estonian (or more broadly, Southern Finnic) has not been studied thus far. Te f6 rst chapter gives a short overview of the history of the Scandinavian languages, starting from Proto-Germanic and continuing over Proto-Norse to late Old Norse, mentioning the most important characteristic sound changes during each of the periods. Second part of the chapter touches on terminological choices made for this paper, due to pre-existing terminological diversity in Estonian literature on the subject of old Scandinavian languages. Te main purpose of this chapter is to acquaint the Estonian Philologists reading the thesis with the basics in Old Norse language situation. Te 6second chapter concerns the contacts between Finnic and Germanic tribes. Te abundance of well-preserved Proto-Germanic and Proto-Norse loanwords in Finnic (and especially Finnish) is generally accepted and well known, thus contacts had to be rather intensive — even elements of core vocabulary were borrowed (e.g. words for ‘mother’ and the conjunction ‘and’). However, extremely few words having travelled the opposite way are known: in his Altnordisches etymologisches Wörterbuch, Jan de Vries only lists three certain and two uncertain loanwords, plus two names relating to Finnic area; Tete Hofstra has proposed a few more. Recently, Adam Hyllested has 27 [Tey] sailed to an island near Estonia (GLGS: 63). 73 atempted to show four Proto-Germanic roots as loans from Finnic, however these are not too convincing. Te chapter ends with a short description of known contacts between Gotland and Estonia, most notably the Western Estonian islands. Te 6third chapter gives a short overview of the historical language situation on Gotland, and then, in more detail, presents the phonetic peculiarities of Old Gutnish, especially in comparison to Old Swedish, with the aim of being able to distinguish Old Swedish and (possible) Old Gutnish loans in the next chapter. Old Gutnish is mostly atested through Guta Law and Guta Saga (GLGS) writen down in early Middle Ages. Around 1100 ce, Old Swedish was linguistically closer to Old Danish than to Old Gutnish, the later being archaic in some respects and innovative in others. Te traditional binary set of Old West Norse (Old Icelandic, Old Faroese, Old Norwegian) and Old East Norse (Old Danish, Old Swedish) has later been amended with Old Gutnish as a third branch. Its diferences are mostly manifested in the vowel system. Notably, the Germanic diphthongs /ai/ and /au/ had survived as such in non-umlauted environments (cf. Old East Norse: /ai/ > /æi/ > /ē/ and /au/ > /ø̄/). In syllables afected by i-umlaut, /au/ had resulted in /oi/, writen 〈oy〉. Germanic /eu/ had developed into the characteristic triphthong /iau/ (cf. Old East Norse: /eu/ >> /jū/, sometimes further > /ȳ/). Some of the single vowels had shifed as well, perhaps most curiously /æ/ > /e/ and /ø/ > /y/, thus eliminating two of the three new vowels that had risen through i- umlaut. Additionally, long /ē/ > /ī/. Te 6fourth chapter constitutes the most important part of the thesis, i.e. the actual analysis of 73 Estonian words that are not shared with Finnish and that are either generally agreed or at some point suggested to be of Proto-Germanic, Proto-Norse, Old Norse or Old Swedish origin according to the Estonian etymological dictionary (EES; Eesti etümoloogiasõnaraamat, 2012) and Lexikon der älteren germanischen Lehn- wörter in den ostseefnnischen Sprachen (LÄGLOS; 1991–2012). Due to diferent nature and purpose of the dictionaries — the former is a popular and the later a scholarly book — LÄGLOS is held to be more trustworthy in case of discrepancies. Te words are divided into three groups (based on LÄGLOS and EES): those with generally accepted Germanic or Norse origin; those for which such origin is one of the possibilities (alongside e.g. Baltic or Low German); and those which most likely are 74 not of Germanic or Norse origin. Considering the phonetic diferences outlined in the previous chapter and with the help of various etymological and dialect dictionaries, each word was weighed for potential Old Gutnish origin. During the analysis, the above given number of 73 exclusively Southern Finnic loanwords soon turned out to be somewhat infated: for many of the Old Swedish loans that didn’t have a Finnish cognate listed in EES, parallel loans exist in Finnish, ofen in slightly diferent meaning (such cases are still discussed in full); others are stated in LÄGLOS to be variant stems of loanwords known also in Finnish (such cases are not discussed further). Another problem soon became apparent with the Old Gutnish material: the number of atested words is far smaller than frst expected, and no possible loan origins were found for the majority of the analysed words. To try and remedy that, a rather risky atempt was made to construct “expected” Old Gutnish forms from the Proto- Germanic or Proto-Norse stems presented in EES and LÄGLOS (the sound changes applied to the stems are listed in the appendix 1 afer this summary). From the analysis, it seems probable that the Estonian words lauter ‘landing place for boats’, lumm ‘a kind of fshing equipment’, olv ‘smoke-hole in a farmhouse’ (in dialect of Saaremaa) were borrowed form Old Gutnish or its earlier stage; laut ‘byre’, riik ‘state, country’ and tuur ‘sturgeon’ are somewhat less probable. Among the 26 disputed Germanic/Norse loans, a Pre-Old Gutnish loan etymology is more probable than the Germanic/Norse counterpart only for rahu ‘reef’. Out of the 10 words previously deemed not or hardly Germanic, none would qualify for an Old Gutnish etymology either. In the process of analysing the words for possible Old Gutnish infuence, a number of linguistically interesting fnds appeared, unrelated to the main purpose of this thesis. For one, the word tuur ‘sturgeon’ appears to have been borrowed twice, before and afer i-umlaut, as forms with both back and front vowels are atested from Estonian dialects (and Livonian). For another, there are also some words for which a Germanic origin would be semantically and phonetically sound, but which are only found in South Estonian. No conclusion is drawn from these words here, as discussing them in more detail would be well outside the scope of this thesis. 75 In summary, it can be said that although the amount of Germanic or Norse loanwords with (more or less) provable Old Gutnish infuence is lower than expected, the original hypothesis can nevertheless be considered valid. Qite likely many more Old Gutnish loans could be found in the dialect of Saaremaa, perhaps also in the dialect of Western Estonia — much more research would be needed to fnd those. Te aforementioned seemingly Germanic loans only occurring in South Estonian would also be an interesting subject for further research. 76 Lisa 1. Vanagotlandi häälikumuutuste suhteline kronoloogia Kronoloogia allikad on Vrieland 2011: 21–31 ja Karker 1979: 17–18. Periodiseeringud on samad, mis Vrielandil; vp hõlmab kogu vanapõhja keeleala, alates Islandist läänes kuni Gotlandini idas; ida- ja lääne-vp vaid vastavaid murdeid (vt 3.1 eespool). Alggermaani periood (ca. 500 e.m.a – ca. 200 m.a.j) gm /anh/ > sk-vp /ā/ gm /ē/ > loode-gm /ā/ enne ca. 300: leenissilpides /ai au/ > /ē ō/ gm /jj ww/ > sk /ggj ggw/, gt /ddj ggw/ gm /n/ > ∅ /s/-i ees gm /j/ > ∅ sõna algul gm /w/ > ∅ /o u l/ ees Algskandinaavia periood (200–550) enne ca. 350: leenissilpides /ō/ (incl. < /au/) > /u/ nasaali ees või sõna lõpus ca. 400: /ŏ/ teke maismaal (< gm /ŭ/ + a-umlaut) — Gotlandil mite ca. 450 kuni ca. 700 /ai/ > /ā/ _h, _r (aga mite _R < z); leenissilpides > /i/ /ĭh/ > /ē/; mujal vp-s ka /īh/ > /ē/ gm-sk /auh/ > vgotl /au/; mujal vp-s > /ō/ või /ā/ gm /hs/ > /ks/ (võibolla varem, igatahes enne muutust gm /uh/, /ūh/ > vp /ō/) gm /uh/, /ūh/ > vp /ō/ ca. 6. saj: gm /eu/ > sk /iū/ (Gotlandil tõendatud alles 8. sajandil) enne ca. 600: leenissilpides /ō/ (incl. < /au/) > /a/ enne ca. 600: leenissilpides /ē/ (< gm /ē/ ja gm /ai/) ja /e/ > /i/ „Ühispõhja” periood (550–1050) sünkoop: leenis-V > ∅; leenis-V > V ca. 600 (maismaal): i-umlaut, Gotlandil tõendatud alles 10. sajandil ca. 650: nn murdumine (/ĕ/ > /ia ~ ja/ järgsilbi /a/ mõjul), Gotlandil tõendatud samuti alles 10. sajandil 77 pärast 650: leenissilpides /iu/ > /ī/ u-umlaut ca. 800: ida-vp monofongistumine pärast 800: vp /ō/ > /ŏ/ sama silbi C ees; Gotlandil > /ŭ/ (tõendatud 10. saj) gm-sk /mp nt nk/ > vp /pp t kk/ (Gotlandil ei mõjunud eelneva või järgneva /u/ puhul), lääne-vp-s lisaks eelnev /i/ > /e/ (Gotlandil mite) gm /n/ > ∅ sõna lõpus vokaali järel gm /ht nk nt/ > sk /t kk t/ sk /h/ > ∅ /l n r/-i ees (ida-vp) /z/ > /R/ > /r/ (perioodi jooksul; dateerimisraskustest vt Riad 2002: 902–903; Nielsen 2002: 562) Vanagotlandi periood (1050–1630, sh misjoniaeg 1000–1150) enne 11. saj: /aiw/ ja /ew/ > /ī/ (vokaali ees) pärast 11. saj: „murdumisel” tekkinud /ia/ > /ie/ (ainult põhja- ja keskosas) gm /īw/ > /iū/ (võibolla varem, igatahes enne muutust sk /iū/ (< gm /eu/) > /iau/) sk /iū/ (< gm /eu/) > /iau/ /ŏ/ teke: < sk /u/ (/rC/ ees; 11.–13. saj); < sk /au/ enkliitikutes (12. saj) alates 13. sajandist /ai/ > /a/ geminaatkonsonandi ees 78 Lisa 2. Eesti, rootsi ja soomerootsi murdekaardid Joonis 5. Eesti ja lõunaeesti murrakud ja murdealad (kaart: EKI / VMS). Amb Ambla (K) Jõh Jõhvi (A) KuuK Kuusalu (K) Pee Peetri (K) SJn Suure-Jaani (K) Ann Anna (K) Jäm Jämaja (S) Kõp Kõpu (K) Pha Püha (S) TMr Tartu-Maarja (T) Ans Anseküla (S) Jür Jüri (K) Käi Käina (S) Phl Pühalepa (S) Tor Tori (L) Aud Audru (L) Kaa Kaarma (S) Kär Kärla (S) Pil Pilistvere (K) Trm Torma (I) Emm Emmaste (S) Kad Kadrina (K) Lai Laiuse (I) PJg Pärnu-Jaagupi (L) Trv Tarvastu (M) Hag Hageri (K) Kam Kambja (T) Lei Leivu (V) Plt Põltsamaa (K) Tõs Tõstamaa (L) Han Hanila (L) Kan Kanepi (V) Lih Lihula (L) Plv Põlva (V) Tür Türi (K) Har Hargla (V) Kei Keila (K) LNg Lääne-Nigula (L) Pst Paistu (M) Urv Urvaste (V) Hel Helme (M) Khk Kihelkonna (S) Luk Luke (V) Puh Puhja (T) Vai Vaivara (A) HJn Harju-Jaani (K) Khn Kihnu (S) Lut Lutsi (V) Pär Pärnu (L) Var Varbla (L) Hlj Haljala (R) Kir Kirbla (L) Lüg Lüganuse (A) Pöi Pöide (S) Vas Vastseliina (V) HljK Haljala (K) KJn Kolga-Jaani (K) Mar Martna (L) Rak Rakvere (K) Vig Vigala (L) Hls Halliste (M) KodI Kodavere (I) Mih Mihkli (L) Ran Rannu (T) Vil Viljandi (K) HMd Harju-Madise (K) KodT Kodavere (T) MMg Maarja- Rap Rapla (K) VJg Viru-Jaagupi (K) Hää Häädemeeste (L) Koe Koeru (K) Magdaleena (I) Rei Reigi (S) Vll Valjala (S) Iis Iisaku (I) Kos Kose (K) Muh Muhu (S) Rid Ridala (L) VMr Väike-Maarja (K) IisK Iisaku (K) Kra Kraasna (V) Mus Mustjala (S) Ris Risti (K) VNg Viru-Nigula (R) IisR Iisaku (A) Krj Karja (S) Mär Märjamaa (L) Rõn Rõngu (T) Vor Vormsi (L) Jaa Jaani (S) Krk Karksi (M) Nis Nissi (K) Rõu Rõuge (V) Võn Võnnu (T) JJn Järva-Jaani (K) Krl Karula (V) Noa Noarootsi (L) Räp Räpina (V) Vän Vändra (L) JMd Järva-Madise (K) Kse Karuse (L) Nõo Nõo (T) Saa Saarde (L) Äks Äksi (K) Juu Juuru (K) Ksi Kursi (K) Ote Otepää (T) San Sangaste (T) Jõe Jõelähtme (R) Kul Kullamaa (L) Pai Paide (K) Se Setumaa (V) JõeK Jõelähtme (K) Kuu Kuusalu (R) Pal Palamuse (I) Sim Simuna (K) Ha Harjumaa (Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn JõeK KuuK) _Ed Edela- Hi Hiiumaa (Emm Käi Rei Phl) _Id Ida- Jä Järvamaa (Amb JMd JJn Ann Tür Pai Pee Koe) _Lo Loode- Lä Läänemaa (Noa LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var) _Lõ Lõuna- Pä Pärnumaa (Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Hää Saa) _Lä Lääne- Sa Saaremaa (Jäm Ans Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi) _Põ Põhja- 79 Joonis 6. Rootsi endisaegsed maa- konnad (landsdelar). Sama jaotust kasutab ka SDL. Sinistes toonides on ajalooline Götaland, kollastes Svealand ja beežides Norrland (kaart: Wikimedia/Koyos; vastavus kontrollitud SweDia 2000 järgi). 80 Joonis 7. Soomerootsi murrakud ja murdealad (kaart: Lindberg 2013 / OFSF). 81 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Mihkel Tõnnov (sünnikuupäev: 31.10.19867) 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose „Soome keeles puuduvatest muinaspõhja laenudest eesti keeles”, mille juhendaja on Tiit-Rein Viitso, 1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kätesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace’is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2. üldsusele kätesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace’i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tartus, 15.08.2016