Klastervalim
Klastervalimi moodustamiseks jagatakse populatsioon gruppidesse ehk klastritesse. Klaster on homogeenne (omadustelt ühtlane) indiviidide/objektide grupp, mis on valikuühikuks (tabel 4). Klastriteks võib olla terve perekond, kooliklass, koolid, maakonnad Eestis jne. Valim moodustub klastrite juhusliku valiku teel. Klastreid võib valida süstemaatilise või lihtsa juhusliku valiku või juhusliku kihtvaliku meetodil. Uurimise alla kuuluvad kõik liikmed nendes klastrites. Kui kihtvalimi puhul valiti juhuslikult valimisse kihtidest, siis klastervalimi puhul valitakse juhuslikult klastrid.
|
Klastrite juhuslik valik |
Vaja on uurida ühe piirkonna gümnasistide kultuuritarbimist. Gümnasiste on 2500, s.o. 25 klassikomplekti. Klassid on klastriteks, millest valitakse juhusliku valiku teel viis klassi, mis teeb ligikaudu 125 indiviidi. |
Klastervalimi eelistamise põhjuseks on see, et puudub klastrisisene nimestik, mis koostatakse uurimise käigus. Klastervaliku korral tuleb vaid koostada klastrite nimestikud. Uurimuse ajaliste ja materiaalsete võimaluste seisukohalt on see mitmeti ökonoomsem.
Õpilaste uurimisel on klastervalimil veel üks eelis, nimelt võimaldab see lapsi testida nende tavapärases klassikeskkonnas. Kui lapsed valida välja mõõtmiseks individuaalselt, võib see nende tegevusele mõju avaldada. Siin näeme antud juhtumil klastervaliku eelist juhuvalimi ees kogu populatsioonist.
|
Võrdle kiht- ja klastervalimit. Mille poolest need erinevad?
|