TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A L U ST A T U D 1893. 1 . VIHIK № 8 7 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I Т А Р Т У 1960 T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A LUSTA TUD 1893. а. VIHIK 87 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I T A R T U 1960 Redaktsioonikolleegium: К. Siilivask (vastutav toimetaja), H. Moosberg, V. Reiman, L. Roots, J. Silvet E. Uuspõld, A. Pravdin (sekretärid) Редакционная коллегия: К- Сийливаск (ответств. редактор), X. Мосберг, В. Рейман, J1. Роотс, И. Сильвет Э. Ууспыльд, А. Правдин (секретари) SLAAVI-VENE ELEMENDID KAGU-EESTI MATERIAALSES KULTUURIS (K UNI XIII SAJANDI A LG U SEN I) Ajalootead. kand. V. Trummal NSV Liidu ajaloo kateeder Slaavi ja eesti hõimude vastastikuste suhete suurest vanusest tunn is tavad nii keelelised kui arheoloogilised allikad. Eesti keele andmeil arvab P Ariste võivat väita, et esimesed eesti hõimude kokkupuuted s laavlastega on alanud juba viimaseil sajandeil e. m. a .1 Arheoloogia andmed näitavad, et idaslaavlased polnud selleks a jaks veel jõudnud eestlaste naabrusse.2 Järelikult pidid esimesed kokkupuuted toimuma eestlaste ja lääneslaavlaste vahel, nagu ongi veenvalt näidanud viimased arheoloogia- ja keeleala­ sed uurimused.3 N agu P Ariste oma eespool mainitud töödes m ä r­ gib, on keele andmeil eestlaste suhted idaslaavlastega, s. o. kri- vitšite ja Novgorodi sloveenidega, pidanud tekkima veidi hilje­ mini, kuid siiski sedavõrd varakult, et sellal idaslaavlaste keeles olid veel alles ühisslaavi nasaleeritud ja redutseeritud vokaalid.4 Selleks väravaks, mille kaudu slaavi sõnavara on kõigepealt üle võetud, peab mainitud autor Lõuna-Eesti ala, peamiselt just võru- setu m urde piirkonda. Arheoloogiliste materjalide valgusel kujunevad eestlaste side­ med idaslaavi naabritega tihedaks vähemalt I aasta tuhande kesk­ pa igas t alates, mil Novgorodi sloveenid ja krivitšid olid nihkunud oma pärastis te le asumisaladele Velikaja ja Ilmeni basseini, seega eesti hõimude otsesesse naabrusse. Selleks ajaks oli tekkinud mitte a inult vahetu kontakt mõlemate hõimude vahel, vaid tea ta ­ vas u latuses nende kokkupuutealal Kagu-Eesti territooriumil ka segaasustus. Eestlaste suhetest idaslaavlastega on viimasel ajal 1 P. A r i s t e , Slaavlaste ja läänemerelaste vanimaist keelelisist kokkupuu­ teist. «Looming», 1952, nr. 6, lk. 698—707; Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. Eesti rahva etnilisest ajaloost, Tallinn 1956, lk. 20—21. 2 П. H. Т р е т ь я к о в , Восточнославянские племена, М. 1953, lk. 103 jj. 3 H. M o o r a, Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia and­ meil. Eesti rahva etnilisest ajaloost, Tallinn 1956, lk. 106—109. 4 P. A r i s t e , Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk, lk. 20—21. 3 eesti teaduslikus k irjanduses korduvalt ju ttu olnud,5 kuid seda tõendavat konkreetset arheoloogilist m aterjali on seni trükis ava l­ datud vähe. A llakirju tanu poolt uuritud m a te r ja l id 6 võim aldavad käesoleva kirjutise raam es käsitleda lähemalt Kagu-Eesti ala muistiseid, mis rohkem kui muu Eesti ala leiumaterjal ka jas tab suhteid idanaabritega. Antud küsimust on otstarbekas vaadelda eraldi kahel üksteisele järgneval perioodil, olenevalt vas tava te muististe iseloomu muutustest. Nii võime eraldada 1) a ja jä rgu ala tes esimestest kokkupuudetest eesti hõimude ja idaslaavlaste vahel kuni IX sajandini ja 2) varas te feodaalsuhete kujunemise perioodi (IX sa jand ist kuni XIII sa jandi a lguseni). I aasta tuhande keskpaigast m. a. j. leiame Kagu-Eesti territoo­ riumil kõrvuti eesti hõimudele omaste, к i v i к а 1 m e t e g a slaa- v ipäraseid k ä ä b a s k a l m e i d (vrd. joon. 1). Eesti hõimude kivikalmed kujutavad endast suurem atest põldkividest n ing m ul­ last m adalaid kuhjatisi, millede iseloomuliku siseehituse moodus­ tavad ristkülikulised kividest tarandid , mis tavaliselt asetsevad reastikku üksteise kõrval.7 Need ristkülikud on täidetud mulla ja väiksem ate kividega, millede vahel leidub põletusmatuste ja neile kaasapandud asjade jäänuseid. Kivikalmete levikualaks on Eesti NSV territoorium ning Läti NSV põhjaosa. Pihkva järve lääne­ rannikult n ing praeguselt setu elanikkonnaga alalt Eesti NSV ja naabruses asuva Pihkva oblasti piirides me kivikalmeid ei tunne. Viimati mainitud piirkond moodustabki juba põhilise slaavi k ää ­ baste levikuala, välja arvatud Pihkva oblasti lääneosas Laura külanõukogu territooriumil üks 7—8-st kivikalmest koosnev grupp, mis oma välisilmelt vastab üldiselt Eesti ala kivikalmetele. Neid m älestusm ärke pole aga uuritud. K ä ä b a s k a l m e d Eesti NSV kaguosas asetsevad peami­ selt Räpina, Põlva ja Võru rajooni alal, kuid u latuvad mõnevõrra ka lääne poole, Otepää rajooni piiridesse. Rõuge, Kanepi ja Põlva ümbruskond moodustab siinjuures tea tava üleminekuvööndi, kus kääbas tega kõrvuti esineb ka kivikalmeid, kuna siit ida poole kivikalmeid kohtab vaid üksikuid. Kõige kagupoolsema kivikal- mena tunneme kalmet, mis on asetsenud sam as rühm as kääbas­ tega Vastseliina Loosi Kivikülas.8 Nimetatud üleminekuvööndist põhja ja lääne suunas väheneb samuti jä rsu lt ka kääbaskalmete levik.9 K ääpad asetsevad harilikult jõgede ligiduses metsaalustel lii- 5 H. M o o r a , mainit. töö; А. V a s s a r, Eesti maad muistse Vene riigi koosseisus. ENSV TA Toimetised, III kd., 1954, lk. 167—179; Eesti NSV ajalugu kolmes köites, I kd., Tallinn 1955, lk. 40, 64—65. 6 В. К. Т р у м м а л , Русско-эстонские отношения от IX до начала XIII века. Автореферат диссертации, Тарту 1955. 7 М. Ш м и д е х е л ь м , Археологические памятники периода разложения родового строя на северо-востоке Эстонии, Таллин 1955, lk. 49 jj. 8 ENSV ТА Ajaloo Instituudi arheoloogia sektori arhiiv (edaspidi AI). 9 Üksikult esineb varasemaid kääpaid veel Kodavere ümbruses Kallaste rajoonis Peipsi läänerannikul (vt. joon. 1). 4 Joonis 1. Kalmetüübid ja linnused Eesti NSV idaosas ning idapoolsel naaber alal m. а. I aastatuhande keskpaiku. 1 — eesti hõimfljde Mvikalmed; 2 ümmargused kääpad; 3 — pikad kääpad; 4 — linnused; 5 — murde- piirid. vikutel piki jõeorge. Kagu-Eestis pa ljas tavad nad niiviisi Võhandu, Ahja, Piusa, Obdjohha jt. väiksemate jõgede kaldaid n ing Pihkva järve liivaterrasse. Kagu-Eesti van im ad kääbaste rühmad koosnevad p i k k a ­ d e s t ja nendega tavaliselt kõrvuti esinevaist ü m m a r g u s - t e s t k ä ä b a s t e s t . Viimased on ülekaalus, moodustades mõnikord pikkadest kääbastes t eraldi ka omaette rühmi. Meie vabariig i kaguosas on teada ligi 90 kääbaste rühm a.10 Enamik neist langeb end. Võrum aa piirkonda (71 rühm a), vähem end. T artum aa kesk- ja lõunaossa (18— 19 rühm a). Veelgi tihedamini on kääpaid kaugem al kagu pool, Irboska ja Petseri ümbruses. Siin leiame ligi 95 juhul rühm adena või üksikult seisvaid kääpaid (viimastest kuulub osa küll juba hilisemasse perioodi) Kääbaste hulk üksikus rühm as on väga m itmesugune, tava li­ selt kuulub rühma 5— 12 kääbast, harvemini kuni 20 kääbast. Samuti on erinev kääbaste suurus. Näit. Põlva rajoonis Lutsu jõe ääres Arniko veski juures olevate üm m arguste kääbaste läbimõõt on 9— 15 m, kõrgus 0,9— 1,85 m. Sam a rühma pikkade kääbaste pikem telg aga ulatub 21—60 m, laius kuni 10 m. Peaaegu sam a­ sugused on andmed Võru rajoonis Loosi jõe kaldal Lindora m än­ nim etsas asuvate pikkade kääbaste kohta.11 K ä ä p a e h i t u s t iseloomustab tavaliselt tuha- ja söekiht kääpa põhjas, üsna m aapinna tasemel või ka kääpakuhjatise kesk­ mises horisondis. See tuha- ja söekiht kujutab endast tuleaseme jäänust, kus on tehtud tuld nii surnu m atm ise puhul kui ka hilise­ matel peiedel.12 Kääpad s isaldavad eranditu lt põletusmatuseid, mis on aseta tud üksikute põlenud luupesade näol väikestesse põle­ nud katlakujulistesse aukudesse kas kääpakuhjatises või m aap in­ nas kääpa all. Neid kääpaid iseloomustab äärm ine leidude vähe­ sus. Harvemini esineb põletusmatuseid saviurnides. Viimast nähtust kohtame ainult kääpais, kuna eestipärastes kivikalmetes seda ei esine. M atuseid saviurnides tunnem e näit. Lindora rühmas, V as t­ seliina Loosi, Tamme ja Kiviküla kääbas tes .13 Veelgi rohkem esi­ neb urnis m atm ist Petseri rajoonis, näit. Tiivikovo kääpais jm., kus põletatud luujäänused on kääpakuhja tises savinõusse m ae­ tu n a .14 Täiesti iseloomulik näib olevat kirjeldatud matmisviis 10 Siia hulka on loendatud ka veel mõningad ajaliselt määramata kääpad. 11 X. M о о p а, Исследование длинных курганов, Таллин 1952, lk. 1— 11. Käsikiri AI-s. 12 Söe- ja tuhakiht matusega seoses on üheks väga iseloomulikuks tunnu­ seks, mis eraldab Pihkva ning Oudova (Gdov) piirkonna krivitšite ja Ilmeni sloveenide rühma teistest idaslaavlaste (krivitšite) rühmadest. Vt. В. В . С е д о в , Кривичи и словене. Автореферат диссертации, М. 1954, lk. 7. 13 А/ М. Т а 11 g г е n, Zur Archäologie Eestis, I—II von 500 bis etwa 1250 n. Chr. Aeta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B. VIII, 1, Dorpat 1925, lk. 55. 14 В. К р е й т о н , Археологические разведки и раскопки в Псковской губ. в течение лета 1913. Труды Псковского Археол. Общества, 1912— 1913, вып. 10, Псков 1914, lk. 19. 6 §molenski ala pikkadele kääbastele,15 samuti esineb m atm ist u rn i­ des ka Velikaja n ing Kamenka jõe äärseis kääpais .16 Pikkades ja üm m argustes kääbastes kohtame peale põletus- m atus te sageli om apäraseid tuleasemeid. Huvitavaid tähelepane­ kuid on näit. Irboska ümbrusest Lezgi kääpais t .17 Siinse 33 kääpa hu lgas leiti ainult 2 pikka vallikujulist kuhjatist, ühe pikkus 28 m, laius 6—7 m, kõrgus 1,20 m, teisel pikkus 14 m, laius 7 m, kõrgus 1,20 m. Ü lejäänud kääpad olid üm m arguse või ovaalse põhikujuga. Esimeses pikas kääpas polnud m ingisuguseid leide, kuid v ä l ja s ­ pool kääpakuhjatis t, kääpa serval eraldus m ust laik — koonuse­ kujuline auk, mille sügavus, arvates pinnasest, on 73 cm. See auk oli täidetud põlenud luujäänustega, mille kaal oli 3,5 kg. Selline luude küllus kõneleb siingi kollektiivsest matusest, kuhu oli kor­ raga m aetud mitu põletatud laipa. Koos põlenud luudega leiti ka m õningaid esemeid, kuigi neid pikkades kääbastes esineb muidu väga harva. Leiti pronksist vööosi, üks oimurõnga katkend ja väikesi klambritaolisi naastukesi (бляшки-скобочки) S am asu g u ­ seid esemeid tunneme Oudova piirkonnast Žerebjatina kääpast n ing kaugem alt põhja poolt Gorodnost Svetlõje Belki lähedalt .18 Need dateeritakse uurija te poolt umbes V—VI sajandisse. Teises Lezgi pikas kääpas leiti 7 põletusm atust ja sam as kaks t u l e a s e t . M atused olid siingi panusteta nagu tavaliselt, vä lja arvatud 1 tervena säilinud käsitsi vormitud savinõu, mis dateeri­ takse uurijate poolt samuti V—VI sajandisse. Petseri lähedal Tailovo pikas kääpas leidus sam asugune tu le ­ ase, mida omakorda ümbritses veel kividest r ing .19 Sellist nähtust esineb korduvalt Pihkva järvest ida pool, näit. Lossitsi ja Seve- riku kääpais, kus kivid üm britsevad tuleaset koonusekujuliselt, u latudes kuni kääpakuhjatise tipuni.20 Uurija arvates on taolised tuleasemed võib-olla seoses kosmiliste kujutelmadega. Pikad ja üm m argused kääpad nim etatud aladel on sageli üm britsetud kividest ringiga. Nii esineb kiviring Vastseliina Niit­ siku ja Päka küla vahel asetsevate kääbaste ümber,21 samuti m ai­ nitud Loosi Kiviküla kääbastel, siis veel Petseri rajoonis Tailovo nimetatud kääbastel, Tiivikovo rühmas ja sam as lähedal Obinitsa kääbastikus,22 kus isegi hauas esinev põletusmatus oli üleni kae­ 15 В. И. С и з о в , Курганы Смоленской губернии. Гнездовский могильник вблиз Смоленска. Материалы по археологии России (МАР), № 28, вып. I, С.- Пб. 1902. 16 С. А. Т а р а к а н о в а. Псковские курганы с трупосожжением. Краткие сообщения ИИМК, XXXVI, М.—Л. 1951, lk. 141— 155. 17 Kaevamisi teostati siin Riikliku Ermitaaži ettevõttel G. P. Grozdilovi juhtimisel 1953. a. Töös on kasutatud Grozdilovi käsikirja kaevamiste kohta, mis säilib AI-s. 18 Vrd. Т а р а к а н о в а , mainit. töö, joon. 40:6. 19 К р е й т о н , mainit. töö, lk. 8. 20 С. А. Т а р а к а н о в а , Длинные и удлиненные курганы. Советская археология, XIX, 1954, lk. 98. 21 Vastseliina khk. kirjeldus. AI topograafiline arhiiv, lk. 4. 22 К р е й т о н , mainit. töö, lk. 10—20. 7 tud vähemate kividega (nagu seda esineb eesti ta ran d k a lm etes ) . Arvestades asjaolu, et selliseid kiviringe kohtame kääbastel eesti- päraste kivikalmete ligiduses nii Kagu-Eestis kui ka naabruses Pihkva oblasti aladel, Pihkva järve idapoolsel kaldal Kamenka jõe ääres esinevail kääbastel, põhja pool P ljussa jõe kaldal Los- sitsi ümbruse pikkadel kääbastel jm., võib pidada tõenäoliseks S. A. Tarakanova arvam ust, et kivid võivad olla kääpa ümber aseta tud eesti hõimude mõjul, kelle tarandkalm etel selliselt ase­ ta tud kivid on tavaliseks nähtuseks. Kaugemal ida pool slaavi kääbaste ümber kive ei leidu.23 Kääbaste ja kivikalmete esinemine kõrvuti Põlva, Kanepi ja Rõuge piirkonnas n ing teatud mõjude ülevõtmine teineteiselt on nähtused, mis kõnelevad selle poolt, et Kagu-Eesti alal on kunagi tegem ist olnud kahe erineva hõimu väga kauase rahuliku koos­ eksisteerimisega. Et Kagu-Eesti kääpad on slaavi päritolu, sellest annab tunnis tust asjaolu, et nad vas tavad nii oma kujult, leidude äärm iselt kasinuselt kui ka matmisviisilt, samuti asendilt piki jõgede orge täiesti slaavi kääpaile.24 Neile kääpaile iseloomulik söe- ja tuhakiht aga m ääratleb nende ühtekuulumise k itsam alt P i h k v a O u d o v a p i i r k o n n a k r i v i t š i t e kääbastega . Mõlemate alade kääpaid seovad omavahel ka ü lalkirjeldatud kivi- moodustised, mis näiteks krivitšite lõunapoolsete rühm ade k ää ­ bastel puuduvad. Seega on võimalik ümber lükata eesti kodanlike ajaloolaste senine oletus, mille kohaselt Kagu-Eesti elanikkond olevat s laav ­ lastelt üle võtnud ainult matmiskombe. Kagu-Eesti kääbaste leiuandmed lubavad seni uuritud kääpad esialgu dateerida V—VII sa jand ist kuni IX sajandini. Lindora ja Loosi kääpais t saadud tuluskivid ja pronkspintsett, mis on eesti hõimude m uististes iseloomulikud V sajandil, on seniste andmete kohaselt vanim ad kääbastest leitud esemed. Sam a dateeringut kinnitavad ka Petseri-Irboska Lezgi kääpais t pärinevad keraa ­ mika- ja metallesemed. Sam al ajal Pihkva idapoolse osa kääpaid on dateerinud S. A. Tarakanova m ärksa varasem asse aega — I— III sajandisse .25 See näitab kahtlemata, et Kagu-Eesti alal kujunes slaavi asustus s laavlaste põliste asum isaladega võrrel­ des mõnevõrra hiljem, Nii kuulub P N. Tretjakovi andmetel kõige põhjapoolsemate slaavi hõimude, Novgorodi sloveenide vanim ate m älestusm ärkide — kõrgete kooniliste üm arkääbaste ehk sopkade ilmumine Novgorodi— Ilmeni basseinis IV—V sajandisse (kuni 23 Vrd. С. А. Т а р а к а н о в а , Псковские курганы с трупосожжением, lk. 142— 148; В. В. С е д о в , Кривичи и словене, lk. 6, kõneleb samuti, et mainitud kivimoodustised kääbastel tunnistavad sloveenide ja eesti hõimude tihedaist sidemeist. 24 Vrd. vastavaid andmeid mainitud T a r a k a n o v a ja S e d o v i töödes, samuti А. С п и ц ы н , Сопки и жальники. Записки Русского Археологического Общества (РАО), т. XI, 1899, lk. 142 jj. 25 С. А. Т а р а к а н о в а, Длинные и удлиненные курганы, lk. 106. IX—X sa jand in i) .26 Samal ajal Kagu-Eesti hõimude otseste n a a b ­ rite krivitšite algset asustust Daugava, Volga ülemjooksu ja Veli­ kaja vahelisel alal täh istavad neile kuuluvate m älestusm ärkidena pikad kääpad umbes I I I— IV sa jandist kuni IX sa jandi II poo­ leni.27 Kuigi krivitšite algse leviku kohta on mitmeid erinevaid seisukohti,28 on nende ulatuslikum laialiasum ine mitmele poole D augava ja Velikaja ülemjooksu piirkonda, ka letgalite alale jm. toimunud tõenäoliselt ikkagi umbes VI— IX sa jandi vahemikul.29 A rvatavasti asus neid sellal jä r jes t rohkem ka Kagu-Eesti piir­ konda. Sam al ajal levisid laiemale ka Ilmeni sloveenid, kellest üksikuid rühmi asus kohati krivitšite keskelegi Peipsi- ja Pihkva- tagustele aladele n ing üksikuid kilde ilmselt ka Kagu-Eesti V as t­ seliina piirkonda.30 Eespool toodud arheoloogia andmed on kooskõlas keele and ­ metega, täiendades viimaseid. Nagu nägime, langeb pikkade ja üm m arguste kääbaste levikupiirkönd Kagu-Eestis, a lates ää rm i­ sest kagust ja hõlmates ala kuni Võhandu jõe ülemjooksuni ning ulatudes siit edasi nagu poolkaares piki Ahja ja tema lisajõgede joont kuni Peipsi-Pihkva kaelani, üldjoontes kokku võru murde alaga. Põhja suunas u latuvad mõned kääbaste rühm ad isegi üle võru murde piiri ta r tu m urde alale (joon. 1) Tähendatagu , et hili­ sema perioodi lingvistiliste andmete kohaselt leidub just sellel kitsamal alal (Võnnu ümbruses) ka tar tu murdes kõige enam vene elemente.31 Nagu kirjutise algul juba vihjatud, peab P Ariste mitmeid idaslaavi laene (und, sundim a, lusikas jt.) eesti keeles väga vanadeks n ing oletab nende ületulekut krivitšitelt.32 Seda tohiks veelgi k innitada eespool käsitletud kriv itš ipärane kääbaste m aterjal. See kõik tõendab veel kord, et Kagu-Eestis pidi kunagi asuma vägag i pikka aega slaavi elanikkonda. Peale kääbaskalmete, mis annavad tunn is tust eeskätt slaavi etniliste elementide olemasolust Kagu-Eesti alal, tunneme siit veelgi rida muistiseid, mis kõnelevad lähem ast suhtlemisest ida­ naabritega. Slaavipäraseid esemeid esineb nii j u h u - , p e i t- k u i k a a a r d e l e i d u d e s , aga ka Kagu-Eesti l i n n u s t e m ate rja ­ lides. U rvastest on eesti hõimudele kuuluvast Truuta kivikalmest ( I I I— IV saj.) leitud näiteks kolmnurkne ažuurse m ustriga sõlg, 26 П. H. Т р е т ь я к о в , Восточнославянские племена, Тезисы докладов на пленуме И И М К СССР 1951 г., посвященных вопросам археологии Прибалтики, М. 1951, lk. 34. 27 Sealsamas, lk. 34. 28 Vt. С. А. Т а р а к а н о в а, Длинные и удлиненные курганы, lk. 109. 29 В. В. С е д о в , Кривичи и словене, lk. 15. 30 Vt. selle kohta H. M o o r a , Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil, lk. 108. 31 М. Му с т , Отражение русско-эстонских отношений в лексике южно­ эстонских диалектов. Автореферат диссертации, Таллин 1954. 32 Р. A r i s t e , Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk, lk. 21; P. A r i s t e . Slaavlaste ja läänemerelaste vanimaist keelelisist kokku­ puuteist, lk. 698 jj. mis on tuntud Dnepri ala vorm, esinedes sageli idaslaavlaste nn. anti a ja jä rg u m uististe hulgas.33 Samuti tuleb märkida kolm nurk­ set em aililustustega solge O tepäält Samueli kivikalmest, mis omab vasteid antide muististe hulgas,34 kuigi on võimalik ka nende balti a lgupära . A ntipäraseid muistisi on levinud veelgi kau ­ gemale põhja poole, näiteks Jõelähtmest Jäg a la linnamäe idaser­ valt leiti nn. sõrmiksõlg, mida VI saj. on va lm ista tud laialdaselt Dnepri ääres.35 Edasi on saadud 11-st hõbekaelavõrust koosnev aardeleid Põlva rajoonist Viira külast.36 Kaelavõrud lõpevad haagi ja aasaga , millede otsad on tagas i pa inuta tud ja m ässitud ümber võru. Needki pärinevad umbes VI sajandist, mil seda tüüpi kaela­ võrud on tuntud Kiievi üm brusest.37 Kuid nende päritolu ei ole päris kindel ja on võimalik seda tüüpi kaelavõrude seos Ülem- Dnepri põhjapoolseil aladel säilinud balti elementidega. S am a­ suguseid hõbedast kaelavõrusid kohtame veel lääne pool Suure- J a an i rajoonis Villevere aardeleius.38 Ohe poolega spiraalse oimu- rõnga katkend on saadud Võru rajoonist Tamme kalmest, teine sam alaadne spiraalne o imurõngas pärineb Krutištše külast Pihkva oblastist.39 M ainitud ehteid nii ühekordsete kui ka kaksik- sp iraa lidega leidub hulgaliselt VI—VII sa jand ist pärinevas antide aardeleius Sudžanis Kurski ligidal.40 Need oimurõngad m oodustavad om apärase severjaanide hõimu ehte. M õningaid spi­ raalseid oimurõngaid esineb aga ka latgalite vastava a ja jä rgu m uististes,41 mistõttu pole päris lõplik m ainitud va ra s te oimu- rõngavorm ide seostamine slaavi ehetega. Kagu-Eesti a lalt leitud eksemplarid on va lm ista tud pronksist, tõenäoliselt kohapeal mõne vas tava importeseme jäljendina. M ärg itagu veel, et V arn jas t Peipsi äärest ja Emajõe a lam ­ jooksult Kavastust on leitud kaks B ütsantsi hõbevaagnat, mis meile on tu lnud importesemetena samuti Dnepri teed kaudu.42 Antud perioodi l i n n u s t e s t on Kagu-Eesti alal kõige põh­ ja likum alt läbi uuritud Rõuge linnus Võru rajoonis,43 peale selle 33 Vt. mainitud sõlgede kohta Б. А. Р ы б а к о в , Ремесло древней Руси, Москва 1948, lk. 54. 34 Ш м и д е х е л ь м , mainit. töö, lk. 218. 35 AI:3849. 36 AI: 1529; Põlva khk. kirjeldus, lk. 8, säilib AI-s. 37 Vasteid näit. Kesk-Vene aladel, Okaa ülemjooksul jm. Vt. MAP, nr. 25, С. П6. 1900, lk. 25, joon. 22; С а м о к в а с о в , Раскопки северянских кур­ ганов, Зап. POPAO XI (Miškineva aardeleius), joon. 14. 38 AI :2489; H. M о о r a, Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. II, Tartu 1938, lk. 318—319. 39 К р е й т о н , mainit. töö, lk. 2. 40 Б. А. P ы б а к о в, Новый Суджанский клад антского времени. Краткие сообщения ИИМК XXVII, М.—Л. 1949, lk. 75—76, joon. 30—33. 41 Vt. Katalog der Ausstellung zum X archäologischen Kongress in Riga. 1896, Riga 1896, 111:12 (edaspidi RK). 42 H. M o o r a , Die Vorzeit Estlands, Tartu 1932, lk. 52—53, joon. 34. 43 Rõuge linnust on uuritud alates 1951. aastast ENSV Teaduste Akadee­ mia Ajaloo Instituudi poolt vanema teadusliku töötaja M. Schmiedehelmi juhti­ misel; linnuse kaevamise tulemuste kohta vt. H. M o o r a , Muistsete linnuste 10 on andmeid ka Peedu, samuti Otepää ja Tartu linnuse vastava a ja ­ jä rg u kihtidest. Et Rõuge linnuse kaevamise tulemusi va lm is ta ­ takse ette trükis avaldamiseks, siis käesoleval juhul me nendel lähem alt ei peatu; siin on tähelepanu juhitud vaid neile linnuse materjalidele, mis antud teema seisukohast om avad tähtsust. b Joonis 2. Savinõude katkendeid Tartu linnuselt: а — jäme, koredapinna- line keraamika; b — riibitud pinnaga keraamika. (Tartu Linna Muuse­ umi kogudest.) Rõuge linnus saab alguse umbes I aasta tuhande keskpaigast m. a. j. n ing püsib tõenäoliselt mõne rikka pere või suguvõsa elu­ asemena kasutusel peaaegu I ja II aasta tuhande vahetuseni. Lin­ nus pakub võrdlemisi pika asustusa ja jooksul rikkalikku leiumater- jali, sealhu lgas eriti keraamikat, töö- ja tarberiis tu n ing m itm e­ suguseid ehteid. Rõuge keraam ikast enamiku m oodustavad kore- dapinnalised nõud, mille servad ülemises ääres on läbitud augu- keste r idadega.44 Sam as esineb ka õhemaseinalist, siledamapin- uurim ise tulem ustest Eesti NSV-s. Muistsed asulad ja linnused, Tallinn 1955, lk. 55—63. 44 Rõuge leiumaterjal vt. AI:4040 (numbri all). P ildistatud H. M o o r a , M uistsete linnuste uurimise tulem ustest Eesti NSV-s, joon. 17, 18. 11 nalis t n ing peenema koostisega segust va lm ista tud tumehalli v ä r ­ vusega keraamikat. Kirjeldatud keraamikaliike leiame mujalgi vastava a ja jä rgu Kagu-Eesti linnustest, nagu Otepää, Peedu ja ka Tartu varasem aist k ih t id es t45 (vt. joon. 2 ja 3). Sam al ajal Joonis 3. Sileda pinnaga keraamikat Tartu linnuselt 1 a.-tuh. II poolelt m. a. j. (Tartu Linna Muuseumi kogudest.) kaugem al Eesti lääne- ja põhjapoolseil aladel vastava a ja ­ jä rgu keraamika erineb mitmeti eespool käsitletust. Seega .kirjeldatud keraamika Kagu-Eesti linnustes, sealhulgas ka ü lalm ainitud kääbastes, moodustab nagu teatud omaette 45 Otepää linnusel on teostatud arheoloogilisi kaevamisi 1951.—1957. s. ENSV TA Ajaloo Instituudi vanema teadusliku töötaja O. Saadre juhtimisel. Leiumaterjal säilib AI-s. Kaevamise tulemusi on avaldatud H. Moora ülalmaini­ tud töös, samuti O. S а a d r e, Arheoloogilised väliuurimised Eesti NSV-s 1953. a. ENSV TA Toimetised, III kd., 1954, lk. 367—377. Tartus on teostatud arheoloo­ gilisi kaevamisi 1956.—1958. a. TRÜ NSV Liidu ajaloo kateedri poolt allakirju­ tanu juhtimisel. Leiud säilivad Tartu Linna Muuseumis. 12 rühma, millel on lähedasi jooni samasse a ja järku kuulu­ va te slaavi linnuste, eriti Pihkva ja sellest veidi lääne pool asetseva Kamno keraam ikaga.46 Peale selle kõneleb veel rida ese­ meid Rõuge linnusest lähemaist kokkupuuteist nim etatud vanade slaavi käsitöõkeskustega. Nii leiti Rõuge linnuselt kui ka selle kõr­ val asetsevast asu las t linnukujulisi luuripatseid ja mõned luukam- mid,47 mis nii kujult kui ka ilustamisviisilt sarnanevad vas tava te esem etega slaavi ja latgalite aladelt, kus neid mitmel pool, eriti P ihkva ja Kamno linnusel, on valm ista tud massiliselt. See näitab, et Kagu-Eesti elanikkond on võtnud vastu mitmeid mõjusid käs i­ töö alal nii oma ida- kui ka lõunanaabreilt. Keeleteadlased eraldavad eesti keeles terve rea vanu slaavi laene kangakudumise, rõivastuse, m ajapidam ise ja muudelt a la ­ delt, mis samuti kinnitavad nimetatud hõimude omavahelisi kok­ kupuuteid, eeskätt aga vas tava te valm istam isoskuste ja -koge­ muste om andam ist slaavi naabreilt. Toodagu siin a inult osa neist sõnadest, nagu koonal (кудель), värten (веретено), piird (бердо), pasm as (пасмо), n iit (нить) jt.48 Nii Rõuge kui ka Pihkva oblasti linnuste leiumaterjalide võrd­ lemine näitab, et viimastes oli käsitöö a reng (vastavate toodete hulk, valm istamistehnika jne.) kaugele ette jõudnud Kagu-Eesti linnuste omast, omades juba mõnevõrra eristuva käsitööndusliku tootmise ilmet; neis olid kõik eeldused käsitööasula muutumiseks linnaks.49 On mõistetav, et sealne arenenud käsitöö, avaldades mõju laialdastele ümbruskonna aladele, pidi mitmeti edasiviivalt m õjutama ka siinse, lähemas naabruses asetseva ala tootmise a re ­ nemist. Selle kohta leiame kinnitusi Kagu-Eestist ka hilisemal peri­ oodil, millest lähemalt allpool. Kokkuvõttes tuleks m ärkida, et s laav ipärased elemendid Kagu- Eesti m ateriaalses kultuuris I aasta tuhande keskpaigast või isegi I poolest ala tes kinnitavad, et Kagu-Eesti piirkond kujunes siit­ peale kuni IX sajandini p e a m i s e k s k o k k u p u u t e a l a k s suhtlemises eesti ja idaslaavi hõimude vahel. Siit u latus slaavi kultuuri mõju ka lääne n ing põhja poole (vrd. näit. J ä g a la sõlge ja rida teisi antidele tüüpilisi leide end. Virum aa põhja­ o s a s t 50 jm.). Siitkaudu levisid ilmselt ka slaavi laenud eesti hõi­ mude keelde. 46 Pihkva linnuse keraamika kohta andmeid vt. С. А. Т а р а к а н о в а , Новые материалы по археологии Пскова. Краткие сообщения ИИМК, XXXVI, М.—JI. 1950, lk. 53 jj. Kamno materjaliga tutvus autor 1953. a. Kamno arheo­ loogilistel kaevamistel. Materjalid säilivad Pihkva Ajaloomuuseumis. 47 Pildistatud esemed vt. eespool mainitud H. Moora töös, Linnuste uurimis­ tulemustest Eesti NSV-s, joon. 15 ja 16. 48 P. A r i s t e , Slaavlaste ja läänemerelaste vanimaist keelelisist kokku­ puuteist, lk. 698 jj. 49 С. А. Т а р а к а н о в а , Древности Псковской земли. По следам древ­ них культур. Древняя Русь, М. 1953, lk. 208 jj. 50 Ш м и д е х е л ь м , mainit. töö, lk. 218. 13 Juba selle a ja jä rg u lopul, peamiselt aga II aas ta tuhande algul, tekkis slaavi hõimude nihkudes kaugem ale põhja poole, eriti aga seoses Novgorodi tekkimisega X sa jandi paiku, n im eta ­ tud vanale läbikäigualale Kagu-Eestis lisaks veel teine kokku- puutepiirkond Kirde-Eestis 51 Viimane küsimus moodustab om aette uurim isala ega m ahu antud kirjutise raamesse. Ü lalkirjeldatud slaav ipäraste m älestusm ärkide uurimine n ä i ­ tab, et eestlaste suhted idanaabritega avaldusid kõigepealt eesti ja slaavi hõimude l a i a d e h u l k a d e kokkupuudetes. Kagu- Eesti alal kujuneb segaasustus , mis tähendas ka ühiste kultuuri­ liste ja etniliste näh tuste tekkimist n ing soodustas tea tud m ääral kultuurivarade vahetust. Viimane toimus algul lihtsa vahetuse teel hõimult hõimule, hiljem, peamiselt järgneval perioodil, arenes see elavaks linnadevaheliseks kaubanduseks. On iseloomu­ lik, et enamik slaavipoolseid mõjustusi kajastub peamiselt Kagu- Eesti elanikkonna igapäevastes- tarbeesemetes, nende va lm is ta ­ misviisis, n imetustes jne. Et need m õjustused olid mõnel m ääral ka vastastikused, sellest kõnelevad näiteks s laavlaste muistiseist Novgorodi- ja P ihkvam aalt leitud eesti-(balti-)pärased esemed, nagu plokikujulised tuluskivid Kamno linnuselt, Zeltsa pikast kääpas t Oudova p i irk o n n a s t52 ja Kagu-Eesti slaavi tüüpi k ä ä ­ paist. Samuti tunnem e eesti hõimudele tüüpilist tarandkalm istu t S ta ra ja Russa lähedal Solonitskos,53 teine sam asugune teade on Luuga piirkonnast.54 Sam al ajal peaks keeleuurijaile pakkuma huvi jälg ida, kas ja millisel m äära l esineb antud a ja järgu l eesti keele mõjustusi naabruses asuva slaavi ala keeles. Kahjuks pole sellele vajalikul m äära l tähelepanu osutatud. Ülalm ainitud aardeleidudes sisalduvad toredusesemed, mis enamikus on näh tavas ti imporditud kusagilt Dnepri aladelt, või­ m aldavad lihtsa hõimudevahelise vahetuse kõrval jä lg ida ka v a s ­ tava te hõimude ülikkonna vahel tekkivaid sidemeid. Et mainitud aardeleiud kuuluvad rikkale ülikkonnale, ka jas tab nende olemasolu juba ülikkonna osavõttu vahetusest kaugem ate aladega. H in n a ­ liste hõbetoodete, nagu hõbekaelavõrude ja hõbevaagnate kui üli- kaile tüüpiliste toredusesemete esinemine Kagu-Eesti territoo­ riumil näitab, et ida- ja lõunanaabrite ülikate eeskujul kandsid n ing kasutasid neid ka eesti ülikad. On tõenäoline, et I a a s ta tu ­ hande lõpupoolel m. a. j. avaldas siinsete rikaste mõnevõrra aeg ­ lasemale eristumisprotsessile tihe suhtlemine slaavi a ladega kii­ rendavat mõju. 51 Vt. В. К- T p у м м а л, Русско-эстонские отношения от IX до начала XII века. Автореферат диссертации, Тарту 1955, lk. 14— 16. 52 С. А. Т а р а к а н о в а , Длинные и удлиненные курганы, lk. 105. 53 Eurasia Septentrionalis Antiqua (edaspidi ESA), V, Helsinki 1930, lk. 101—108. 54 H. M o o r a , Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. II, lk. 18. 14 * Periood IX sa jand ist kuni XIII sa jandi alguseni on uueks e ta ­ piks m uistsete eestlaste ja nende idanaabrite suhete ajaloos. E r i­ nevalt nende suhete varasem ast perioodist arenevad viimased nüüd uutes t ingimustes, mida põhjustasid ühelt poolt Vana-Vene feodaalse riigi kujunemine eestlaste otseses naabruses, teiseks aga ka tunduvad nihked eesti hõimude endi ühiskondlik-majan- duslikes vahekordades — varafeodaalsete suhete tekkimine. Eesti hõimude ühiskondlik-majanduslikule arengule, mis toimus tihe­ das seoses naaberalade, eriti idaslaavlaste vas tava a renguga, pidid tea tava l m äära l mõju avaldam a ka need muutused, mis toimusid nüüd vene feodaalse ühiskonna, m ajanduse ja kultuuri alal. Vana-Vene feodaalse riigi arenguks vajalik jä r jes t elavnev m ajanduslik läbikäimine naabera ladega, sealhulgas ka Ida-Ees- tiga, kust kulges läbi liiklusrikas kaubatee, sai üheks oluliseks teguriks ka poliitiliste suhete tekkimisele n im etatud alade vahel. Viimane küsimus, mida va lgus tavad peamiselt van im ate vene letopisside andmed, vähemal m ääral Skandinaavia allikad, on leidnud käsitlemist mitmete nõukogude ajaloolaste poolt.55 A lg ­ allikate lünklikkuse tõttu on aga poliitiliste suhete osas mitmed küsimused alles vaieldavad. Käesoleva artikli piires, mis käs it ­ leb peamiselt suhteid m ateriaalse kultuuri valdkonnas, pole m ui­ dugi võimalik ü laltähendatud omaette suurt probleemi ana lüü ­ sida. Eespool nä idatud m aterja lidest tuleneb siiski oletus, et Kiievi vürstid, asudes peale Vana-Vene riigi tekkimist k indlustam a ja liitma selle külge mitmeid äärealasid , taotlesid seda Kagu- Eestigi suhtes, kuid mitte ainult uute m ajanduslike asjaolude, vaid ka juba eespool m ainitud põliste slaavi-eesti suhete ja sega- asustuse põhjal. IX—XIII sajandil tuleb põhilistest venepärastes t m äles tusm är­ kidest Eesti NSV kaguosas n imetada endiselt k ä ä p a i d , kuigi need oma asendilt, ehituselt ja kujult on eelmise perioodiga võr­ reldes tunduvalt m uutunud (vrd. jooniseid 1 ja 4) Peale selle esineb vene elemente veel mündi- ja hõbeaaretes, juhuleidu- des n ing hulgaliselt ka linnuste leiumaterjalides. Kagu-Eestis, s. o. peamiselt Võru, Vastseliina, Rõuge, Räpina ja Põlva piirkonnas, kus eelmisel perioodil esines ülekaalukalt kääpaid, leiame nüüd ajaliselt kindlaks m äära tud kääpaid vaid üksikute rühm adena. Neist esineb Vastseliina-Rõuge piirkonnas 3 rühma, Põlva ümbruses 4 rühma, Helme-Hummuli piirkonnas Väike-Emajõe ääres 1 rühm (vt. joon. 4). Juuresoleval kaardil on näidatud kääpaid veel Ahja ja Lutsu jõe basseinis (14 gruppi), mis aga leiuandmete äärm ise puudulikkuse tõttu on dateerimata. On võimalik, et vähem alt osa neist kuulub veel varasem asse peri­ oodi. 55 Eesti NSV ajalugu kolmes köites, I kd., Tallinn 1955; Я. Я- З у т и с , Рус­ ско-эстонские отношения в IX—XIV вв. Историк-марксист, кн. 3/70, 1940, lk. 39—56; Т р у м м а л, mainit. töö, lk. 8—11. 15 Joonis 4. Kalmetüübid ja linnused Eesti NSV idaosas ja Loode-Vene aladel IX—XIII sajandil. 1 — Novgorodi tüüpi kääpad; 2 — vene ja vadja kääpad; 3 — krivitši tüüpi kääpad; 4 — ajaliselt täpselt m ääram ata kääpad; 5 — eesti hõimude kivikalmed; 6 — eesti hõimude maa-alused matused; 7 — linnused. Kadum as olevate venepäraste kääbaste asemel pa is tavad nüüd Kagu-Eesti alal ülekaalu omavat maa-alused matused, mis on eesti hõimudele IX—XIII sajandil üldiselt iseloomulikud. Nime­ ta ta g u siin näiteks Lootvina kalmet Kiidjärvel, Päidla kalmet O tepää lähedal, Räpinas Pooste kalmet jt. Samuti esineb m õningaid järelem atm isi kivikalmeisse, sagedam ini aga vanade kivikalmete kõrvale, nagu Puhja Ulilas ja Põlva kivikalmes, mis sisaldab varasem a materjali hulgas ka IX—XII sa jandisse kuulu­ vaid leide; eriti iseloomulikud on m aa-alused hauad põhja pool Emajõge, nagu Kodavere Laheperas, Äksi Kobratus, arvukalt Põhja-Virumaal jm .56 Kagu-Eesti alal esinevad kääpad erinevad m ärga tava lt eel­ mise perioodi kääbastest. Kääbaste asend m aastikus pole nüüd enam ting im ata seotud jõgede ja järvede nõgudega, vaid neid leidub mitmel pool kõrgematel m etsaaluste l aladel, põldudel, üksikuid ka jõgede orgudes (vrd. kaarte 1 ja 4). Teiseks esinevad kääbastikud nüüd hoopis suurem ate rühmadena, keskmiselt 25 ja enam kääbast rühm as (Vastseliina Luuskas näit. 26 kääbast, Põlva piirkonnas Varbuses Möksi veski juures 28 kääbast jne.). Et Kagu-Eesti sellegi perioodi kääpaid on vähe uuritud, siis omame nende kohta väga nappe, üldsõnalisi andmeid. Paistab, et kääbaste ehituses on toimunud m uudatused peamiselt kääpa mõõtmete vähenemise suunas (keskmine diameeter on 2,5 — 3 m, kõrgus 0,2 — 0,4 m ), mis tohiks olla ühenduses matmise indivi- dualiseerumisega antud perioodil. Kääpa põhikuju on peamiselt ovaalne või üm margune, kuhjatis endisest m adalam n ing osal kääpaist asetseb ümber jalam i kiviring. XIX saj. lõpul on uuritud mõningaid kääpaid P õ l v a l ä h e ­ d a l M e t s t e s . 57 Siin esineb ühes ja sam as kääpas nii laiba- kui põletusmatuseid. K ääbaste ümber on ringina suuremaid gra- niitkive. Ühes kääpas leidus näit. m aapinna tasemel kääpa all laibamatus, millel oli kaasas hoburaudsõlg,58 kolmnurksete täke- tega ilustatud spiraalsõrmuseid, eestipärase spiraalikestega tiki­ tud rõiva katkendeid, kaks odaotsa, kirves ja savinõukatkendeid. Kääpakuhjatise keskmisel horisondil aga leidus põletusmatus sam asuguste spiraalsõrm ustega. Sam as lahtikaevatud teine kääbas sisaldas kääpa põhjal lai- bamatuse, millele oli kaasa pandud hõbedast p e a p ä r g 59, naha- tükikesi, noa käepide pronkstraadis t m ähisega, lõuaga kirves ja savinõukatkendeid. Kääpa keskosas asetses jällegi põletus­ m atus koos kolmnurkse pronksist r ipa tsiga .60 56 Т р у м м а л , mainit. töö, lk. 15—16. 57 W. В i e 1 e n s t e i n, Hügelgräber in Neu-Koiküll. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, Tartu 1895, lk. 121— 128. 58 Vrd. RK XXVI 1:22. 59 Pildistatud: А. M. T a l l g r e n , Zur Archäologie Eestis II, lk. 61, joon. 80. 60 Metste leiud vt. AI: 1947. 2 E esti N S V a ja lo o k ü sim u si 17 M etstest saadud ehetest kuulub enamik eestipäraste hulka (hoburaudsoled, spiraaltikand, sp iraa lsõ rm used) , s a v i n õ u d aga esindavad venepärast kedrakeraam ikat.61 M ainitud p e a e h e on samuti eestlaste muististes haruldus, slaavi na is te matustes aga esinevad need sageli, samuti kohtab neid la tgalite ja liivlaste m atustes. Kõnesoleva Metste peaehte vorm on tõenäoliselt p a n t ida poolt. Sam asugust paelakujulist, lamedat, veidi kitsenevate Joonis 5. Traadist keeratud kaelavoru lam edate otstega, mis sulgub haa­ kidega. (ENSV TA AI arheoloogiasektori kogudest.) otstega peaehet tunneme näit. Jaroslavli kuberm angust Voronovo küla juurest.62 Üks peaaegu analoogiline eksemplar esineb isuri kääbaste m aterja li hulgas Peterhofi ü m b ru s e s t63; samasuguseid peaehteid on leitud veel s laavlaste kääpais t Dnepri basse in is64. Kääbas kalme vormina Põlvas moodustab samuti endiselt venepärase nähtuse. Kagu-Eesti kääbastes t kõige läänepoolsem rühm on H e l m e H u m m u l i k ä ä p a d.65 Nii tuleb pidada kääbaste kõige lääne- poolsemaks levikupiiriks an tud perioodil Helme ümbruskonda, kust me näiteks eelmisel perioodil kääpaid ei tunne. Hummuli kääpad, millest mõned on läbi kaevatud samuti möödunud sajandi lõpul, ku ju tavad endast m adalaid kuhjatisi. Kõigi nende inventar on enam-vähem ühesuguse koostisega. K ääpaist leiti näiteks kul­ juseid, helmeid, pronksist rõngaspeanõel koos rinnaketiga, paar õõnega odaotsa, nuge, spiraalikesi, rauas t hoburaudsõlg, pronk­ sist punutud kaelavõru lam edate otstega, mis sulgub haakidega (vt. ehtetüüp joonisel 5), 6 ba lt ipärase p lettm ustriga laia käevõru, sp iraa lilus tustega rõivakatkendeid jm. Sam ast saadi ka põletus­ matuseid. K ääpaid dateerib üks inglise pärito luga m ünt XI sa jan ­ dist. Hummuli kääbaste leiumaterjal sarnaneb enamikus kõigiti selle a ja jä rgu eestlaste kalmete inventariga (spiraalilustused vai­ bal, ehtenõelad, p lettm ustriga käevõrud).66 Sam al a jal Hummuli 61 Slaavi tüüpi kedrakeraam ika kohta lähemalt vt. Ik. 36. 62 T а 11 g г e n, mainit. töö, lk. 61. 63 Moskva Riiklik Ajaloomuuseum (edaspidi MRA), arhiiv 33/18b. 64 T а 11 g г e n, mainit. töö, lk. 61. 65 Kääpaid uurinud 1895. a. R. Hausmann jt., vt. RK, lk. 671—672, esemed AI: 1979. 66 Võrreldes näit. Kiid järve Lootvina kalme inventari, vt. A.I:39/6, samuti Puh j a Ulila kivikalme inventari, vt. AI:2839:1—9 jne. 18 kaelavõru on algselt vene päritolu. Vanimad seda tüüpi kaela- võrud vene aladel on dateeritud, samuti nagu Hummuliski, XI sajandisse, kohati isegi X s a ja n d is s e 67, hilisemad XII—XIII sajandisse, nagu neid kohtame Lõuna-Vene aladel, Vladimiri üm bruskonnas, Loode-Venes jm.68 Lätist tunneme seda tüüpi kae­ lavõru Cesise üm brusest.69 Eesti alal on see aga tuntud võrdle­ misi la ia ld a s e l t70, olles siia levinud kokkupuute tulemusena Vene aladega ja olles siin teiste balti- ja eestipäraste kaelavõrude kõr­ val hästi kodunenud. Nagu näeme, on slaavipärane matmisviis — kääpasse m at­ mine — antud perioodil kõnealuse piirkonna lääneosas isegi kau ­ gemal tuntud kui varasem al a ja järgul, ent leiuinventaris esineb slaavipäraseid elemente jär jes t harvemini. Nagu Metstes, nii ka Hummulis kohtame vene mõju vähem ehetes (peaehe, kaelavõ- rud), rohkem tarbeesemetes (keraamika). Piirkonna kõige lõunapoolsemast osast, P iusa jõe ülemjook­ sult, on m õningaid teateid ka venepärase inventariga kääbastest. Näiteks Rõuges end. P laani kirikumäe veerul on olnud kaks k ää ­ bast, mis on ra ja tud tõenäoliselt eelmisel perioodil, kuid s isa lda­ vad ka hilisemaid juurdematmisi, nagu nähtub sealt leitud kõrva- rõngastest (oimurõngastest) ja hoburaudsõlgedest.71 Kõrva- ja oimurõngad panustena m oodustavad kõnesoleval perioodil vene matustele iseloomuliku nähtuse. Rõuge kääpaiski kõneleb see ilm­ selt elanikkonna vene päritolust. Vaadeldavast piirkonnast on teateid veel mitmete kääparüh- made juures esinevatest slaavi tüüpi kiviristidest. Viimased täh is­ tavad slaavlastel üldiselt hilisemaid keskaegseid matuseid, u la ­ tudes juba enamikus välja antud perioodi piirest. Nii mainitakse Võru—Vastseliina m aantee ääres Kasuka küla lähedal kalmistut madalate kääbastega, millede juures on säilinud kiviristide j ä ä ­ nuseid.72 Kalmest olevat leitud sama teate kohaselt vene münte. On andmeid veel kiviristide olemasolu kohta Põlva Tilsi küla kääbastikus.73 Räpina ümbruskonnas, kust me kõnesoleval a ja ­ järgul kääpaid ei tunne, esineb teadete kohaselt samuti mitmeid kalmeid kiviristide jäänustega .74 Petseri aladel n ing veelgi idapoolsematel Pihkva oblasti m a a ­ del esineb hiliste kääbaste kõrval tavaliselt külakalmeid kiviris­ 67 Vrd. MAP, nr. 29, tüüp XXIII:7,13. 68 MAP, nr. 29, XXIII: 14. 69 H. M o o r a , Bemerkungen über einige ostbaltische Schmucksachen der jüngeren Eisenzeit I, Sitzungsberichte der GEG, 1928, lk. 165, joon. 5. 70 Samasuguseid pronksist kaelavõrusid kohtame veel Kirde-Eestis ja Põhja-Eesti leidude hulgas XI sajandist (vt. AI:3901:1—2 (Küti); 2053:16 (Lahepera) jt.), kus need on levinud samuti idapoolsete kokkupuudete tule­ musena. 71 Rõuge khk. kirjeldus, lk. 26 (leiuteade J. Jungilt). 72 Vt. Vastseliina khk. kirjeldus, lk. 31; mündid kadunud. 73 Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, Tartu 1926, lk. 243. 74 Räpina khk. kirjeldus AI-s. 2* 19 t idega.75 Slaavi aladel kohtame sellal veel kiviristidega kalme­ tega samades gruppides väikesi üm m arguse põhiplaaniga m adalaid kääpaid (diameeter 3 X 2 , 5 m, kõrgus 0,3—0,4 m ), mis on ümbritsetud suurte põldkividega. Viimased on tun tud žalnikute nime all n ing neid peetakse üldse kõige hilisemateks slaavi kääbasteks.76 Zalnikud dateeritakse tavaliselt XII—XIV sajandisse, mõnel pool esinevad nad isegi kuni XVI sajandini, nagu näitab neis sisalduv inventar. Kagu-Eestis me tüüpilisi žalnikuid ei tunne, kui m itte a rves­ tada kohapeal kontrollimata teateid Kasuka küla kääbastikust, kus on andmeid kiviristide esinemise kohta. Kuid v iim aste esine­ mine Vastseliina ümbruses ja siit kirde pool kitsa r ibana Pihkva järve läänekaldalt kuni Tilsini Põlvas, kohati kõrvuti eestipäraste muististega, tähistab üldjoontes s laav laste asustuse kilde Räpina, Vastseliina ja Rõuge piirkonnas hilisemalgi keskajaj.77 Peale kalmeleidude on Kagu-Eestist veel m õningaid tea ­ teid s laavipärastes t j u h u l e i d u d e s t . Tartu linnast pärineb kolmest t raad is t punutud, haakidega sulguv kaelavõru,78 m issu­ guse tüübi iseloomustamisel peatusime eespool. Leid kuulub a rv a ­ tavasti m aa-aluse m atuse juurde, sest ta saadi koos luustikuga. Vastseliina Loosilt on leitud hõbedast kaelavõru,79 mille keskosa on fatseteeritud, otsad aga m ässitud ümber hõbetraadiga ja lõpe­ vad sadulakujulise kinnisega. Sam asuguseid toredusesemeid tun­ neme IX sa jand is t n ing IX—X sa jandi piirilt Vene aardeleidu- dest näiteks Loode-Venes Gorki, Uzmini kääbastes ,80 kuid selline kaelavõru esineb ka balti m uististe hu lgas ja pole päris kindel selle algne kuuluvus. Rannust Saare külast on teada rida kolmest ja ne ljast p ronkstraadis t punutud slaavipärase id käevõrusid, samuti V astseliinast (vt. joon. 6).81 Võnnust Kastrest päri­ neb slaavi tüüpi ristikujuline ripats (vt. joon. 7 ) .82 Tõrva rajoonist Riidoja lähedalt külakalmest on leitud luunula (pool- 75 Käesoleva kirjutise raames pole võimalik lähemalt analüüsida Petseri ja Irboska piirkonna hilisemaid kääpaid. Autori poolt läbitöötatud sealsete kää­ baste materjal eespool mainitud väitekirjas aga kinnitab nende tüüpilist slaavi päritolu ja otsest seotust kaugema, Pihkva-Velikaja piirkonna kääbaskal- metega. 76 Vt. А. А. С п и ц ы н , Сопки и жальники, lk. 152— 153; В. В. С е д о в , Кривичи и словене, lk. 11. 77 Peale puhtslaavi asustuse on siin ilmselt asunud ka üksikuid kilde ida poolt Peipsit vene-vadja segaelanikkonnast, mida kinnitab näit. lõuna pool Emajõge Mäksa kääbaste inventar XIII—XIV sajandist (R. H a u s m a n n, Grabfunde aus Mekhof. Sitzungsberichte der GEG, 1905, lk. 114—119); Mäksa kääpad erinevad oma sisult eespool kirjeldatud Kagu-Eesti kääpaist, kuuludes rohkem kokku hilisema perioodi vene ja vadja kääbastega Peipsi põhja- ja loode­ rannikul. 7« AI:3782. 79 Vt. RK:679, tahvel XXX:4. 80 Vrd. Г Ф. К о р з у х и н а , Русские клады IX—XIII вв., М.—Л. 1954, lk. 10, 11, kaart Т. 81 Rannu khk. kirjeldus, lk. 14. Vrd. MAP nr. 29, tahvel XXV:9. 82 AI:2513:4. 20 kuukujuline r ip a ts ) ,83 Peipsi Piir isaarelt pärineb hõbedast fatse- teeritud helmestega ilustatud kõrvarõngas (vt. joon. 7),84 m issu­ guseid kohtame arvukalt Vene lõunapoolsetes (Smolenski, Kiievi ümbruse) aardeleidudes.85 Eesti alalt on sam asuguseid leitud vee! paaril juhul, ilustatuna filigraanhelmestega (Otepää linnamäe leidudes, samuti üks eksemplar Saarem aalt Kihelkonna Tagamõi- Joonis 6. Slaavi tüüpi pronkstraadist punutud käevorusid: а — raiutud otstega; b — aasotstega. Joonis 1 . a — fatseteeritud helmestega ja b — filigraanhel- mega ilustatud kõrvarõngad (Kihelkonnalt ja P iirisaarelt), с — slaavi tüüpi ristike. (А. M. Tallgreni järgi.) s a s t 86). Otepää lähedalt Päid la kalmest on saadud koos m itme­ suguste eestipäraste ehetega kaks venepärast luunularipatsit, samuti mosaiikhelmeid,87 millele vasteid leidub Vene alade kal­ metes (vt. joon. 8).88 83 AI:4073. 84 T a l l g r e n , mainit. töö, tahvel V:14. 85 К о р з у х и н а , mainit. töö, nr. 67, 68, 74, 94. 86 T a l l g r e n , mainit. töö, tahvel V: 13; Otepää eks. kohta vt. lk. 38. 87 RK, 676; AI: 1997. 88 T a l l g r e n , mainit. töö, lk. 102—103. 21 M ainitud esemeist osa kuulub tüüpiliste vene käsitöötoodele hulka (nagu oimu- ja kõrvarõngad, luunularipatsid) ja moodustab tõenäoliselt impordi, mis viitab kaubaühendustele eeskätt Dnepri- Kiievi piirkonnaga. Teine osa aga kujutab endast teatud slaavi- päraseid esemeid jäljendavaid vorme (punutud või vääna tud traad is t käevõrud, m itmesugused klaashelmed, ripatsid-ristikesed, kaelavõrud nagu Hummulis, Tartus jm.), mis on eestlaste juures enam kodunenud, esinevad la ie m a l t89 ja on ilmselt kohapeal val­ mistatud vas tava te vene ehete eeskujul. Võrreldes eelneva perioodiga on tüüpiliste venepäraste ehete hulk lihtsa külainventari osas tunduvalt vähene­ nud ka neil aladel, kus veel esineb venepärast kalmevormi — kääpaid. Antud piirkonna põhja- ja läänepoolseis osades on aga eesti (balti) elementide ülekaal täielik. Eestlaste maa-alustes matustes, samuti hilistes kivikalmetes (vt. kaart joon- 4) esinev rikkalik in­ ventar on enamikus eesti- või baltipära- Joonis 8. Venepärane luu- ne, samuti erineb nende matmisviis nula-ripats. (ENSV TA AI arheoloogiasektori kogu­ slaavlaste matmisviisist- Sam al ajal dest.) kohtame üksikuid tüüpilisi venepära- seid elemente eestlaste muististe hulgas (Loosi, Riidoja, Päidla jm.). See kõik näitab, et eelmisel perioodil siin asunud slaavi elanikkond on osalt assimileerunud kohaliku elanikkonnaga, osalt aga võib-olla nihkunud kaugemale kagusse n ing ülekaalu Kagu-Eesti alal on saavutanud eesti hõimud, kes kohaliku s isearengu tulemusena asustasid ka siin jä r jes t laiemaid alasid. P idades silmas, et ühe erineva etnilise rühma segunemisel tei­ sega m uutuvad ilmselt kiiremini ehete kandmise viisid, püsiva­ m aks aga osutuvad igapäevases elus, m ajapidam ises jne. ju u r ­ dunud traditsioonid (tarbeesemed, keraam ika), matmiskombed, samuti keel, tekib oletus, et ülalk irjeldatud Helme Hummuli IX—XI sajandisse kuuluvate kääbaste inventar võiks v iidata assi- m ileerumisstaadiumis olevatele elanikkonna gruppidele. Siit jä re l­ duks, et kääbaste levik antud perioodil nii kaugele läände (Hum ­ muli) on seletatav juba tugevasti assimileerunud slaavi perekon­ dade ümberasumisega sügavam ale eestlaste sekka. Samuti võib arvata, et eestlaste kalmetes esinevaid slaavi pärito luga esemeid, eriti tähendatud kaguosas, kasu ta ti jä tkuva lt juba eestlaste hulka segunenud slaavlaste jä rg las te poolt. S am aga võiks seletada üksikute slaavi kiviristide esinemist eestlaste kalmete kõrval Põlva ja Vastseliina piirkonnas. 89 Raiutud otstega, pronkstraadist keeratud käevõrud esinevad mitmel pool Eesti aladel, eriti rohkesti Kirde-Eestis. Nende leviku tsentrum näib olevat kusagil Leningradi oblastis, Oudova piirkonna kääbaste alal. 22 Et vanades kirjalikkudes allikates pole meieni säilinud m in­ geid teateid slaavi asustusest Kagu-Eestis, on akad. H. Moora a rvanud ,90 et venelased sulasid siin kohaliku rahvastiku sekka ä ra m õnevõrra kiiremini, kui kadusid venelaste hulka kaugemal idas asuvad vanad läänemeresoome elanikkonna jäänused, kellel oli sealse kunagise asustuse vana põhi tugevam kui slaavi a su s tu ­ sel Eesti alal. N agu allpool on näidatud, viitavad ida pool Peip­ sit veel XI—XII saj. ja hilisemadki leiud eestlaste või nende hõim­ laste etniliste saarekeste edasipüsimisele. Olemasoleva arheoloogilise m aterjali põhjal pole Kagu-Eesti alal m ingite täpsem ate piiridega üksikuid etnilisi rühmitusi siiski võimalik eraldada. Ka toponüümilised andmed on selles osas väga lünklikud. Ainult üksikud XIII sajandi esimesest poolest teada olevad kohanimed Kagu-Eesti idapoolsest osast annavad tunn is ­ tust, et see piirkond juba tollal oli t ihedasti asusta tud. Nii tunne­ vad vene letopissid Moostet ja Mehikoormat, kirjeldades nende asukohta seoses 1242. a. Peipsi jää lah inguga .91 Siit nähtub, et läbi nende keskuste valis isegi vürst Aleksander Nevski tee oma vägede liikumiseks Tartu suunas. Nimetatud eestlaste külasid ühendab Peipsi ja Pihkva läänerannikul maa-ala, mis letopissi jä rg i k a n ­ nab nimetust Sobolitse (Соболитский берег) 92 Ka viimane poie tõenäoliselt puht vene nimetus, vaid sellele om istatakse setu pä r i t ­ olu.93 Arheoloogilisi muistiseid sellest p iirkonnast tunneme äärm iselt vähe, kuid mõned juhuleiud s laav ipäraste esemete näol (Kastrest luunula, Räpinast kõrvarõngas, mõned pronkstraadist keeratud käevõrud, s laav ipärane kedrakeraam ika) lubavad oletada nime­ tatud rannikualadel eestipäraseid nimetusi kandvais külades ka mõningaid vene või juba assimileerunud vene elemente. «Liivimaa kroonika» autor kõneleb tähendatud a last kauge­ mal lääne pool asetsevast m uistsest keskusest V algatabalvest, kus sakslased tollal käisid ris tim as.94 Kroonika tekstist nähtub, et sel­ le autor seob mainitud geograafilise punkti, mida tänapäeval sam astatakse Põlvaga, tihedalt P ihkvaga. Ta märgib, et Valga- tabalve asub U gandi Pihkva-poolses osas, selle asemel et viidata läheduses asetsevale Otepääle või Tartule, m issugused suured keskused olid samuti ü ld tuntud nagu Pihkvagi. E t Põlva ja siit kagu poole jääv ala oli olnud varemgi, nagu nägime, tihedas ühen­ duses kaugem al ida pool asetsevate hõimude (krivitšite) m aaga, siis on võimalik, et ka XI—XIII sajandil, mil arheoloogiline m ate r ­ 90 H. M o o r a , Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil, lk. 111. 91 Новгородская первая летопись старшего и младшего изводов. Под ред. и с предисловием А. Н. Насоновым, М.—JI. 1950 (1242. а. kroonika). 92 Sealsamas. 93 Vt. Э. К- П а к л ар, Где произошло Ледовое побоище? Исторические записки № 37, 1951, lk. 312. 94 Генрих Латвийский, Хроника Ливонии. Введение, перевод и коммента­ рии С. А. Аннинского, М. 193'8, lk. 252. 23 jal näitab siin üksikute slaavi killukeste edasipüsimist, oli see ala muu Lõuna-Eestiga võrreldes mitmeti eriasendis. H. Moora on märkinud, et see V algatabalvega XIII sa jandi algul täh is ta tud piirkond on olnud eriasendis ka hilisema etnograafilise ja rah v a ­ luulelise ainestiku poolest, mistõttu on tema arvates võimalik, et see ala moodustas XII ja XIII sajandi vahetusel kas eri m aakonna või, kuuludes küll Ugandisse, oli U gandiga ainult lõdvalt seotud.95 IX—XIII sajandi arheoloogiline m aterja l kinnitab, et ü la l tä ­ hendatud kõige kagupoolsem m uistse U gandi osa, kuhu oli tollal veel püsima jäänud endisest a ja s t üksikuid saarekesi vene asus­ tusega või ka assim ileerumisstaadium is olevate elementidega, kuulub oma üldkultuuriliselt ilmelt tihedam alt kokku ida ja kagu pool asetsevate Petseri n ing Irboska vene rahvastikuga aladega kui põhjapoolse Ugandiga. Ülaltoodud venepärased elemendid Kagu-Eesti m ateriaalses kultuuris kõnelevad ka antud perioodil eeskätt l i h t r a h v a hul­ gas toimunud kokkupuuteist venelastega. Eelneval perioodil sega- asustuse kaudu toimunud suhtlemine omab nüüd m ärg a tav a lt väik­ semat tähtsust. Seevastu rida külam aterja lis esinevaid venepära- seid ehteid, mis on pärit kaugemailt Vene aladelt, on rännanud siia ilmselt sugukonnalt sugukonnale toimuva lihtsa vahetuse näol. Vahetus mõlemate alade vahel on olnud mitmeti vastastikune, nagu näitab arheoloogiline m aterja l lähema naabera la — Pihkva ja Novgorodimaa muististes. Tõsi küll, Pihkva ja Novgorodimaa lääneosade I ja II aasta tuhandesse kuuluvad muistised on suhte­ liselt nõrgalt uuritud, mistõttu sügavam aid järeldusi on alles vara teha. Ent nii vähene olemasolev arheoloogiline kui ka paleo- antropoloogiline m aterjal, kõnelemata keeleteaduse andmeist, näitab eriti Novgorodimaa loodepoolsete valduste, nn. Vadjam aa tihedat seost eesti hõimudega.96 Suhetes selle piirkonnaga on Kagu-Eesti osa kahtlem ata väike. Seepärast ruumi vähesuse tõttu viitame ainult m õningaile andmeile kaugem alt lõuna poolt Oudova-Pihkva alalt, kuhu eesti- või ba ltipärased elemendid on sattunud eeskätt Kagu-Eesti kaudu. Nii on teada tüüpilisi eestipäraseid nn. r i s t p e a- ehk к a k- s i k r i s t p e a n õ e l u , mida laia ldaselt kasutati rõivakinnitusva- henditena eesti hõimude juures, Loode-Venes Zalahtovje kääbas­ tes 97 Oudovast lõuna pool, Leningradi oblasti idaosas Oredeži alamjooksu piirkonnas Mežnoje ja Jaskelovo k ä ä b a s te s 98, samuti 95 H. M o o r a , Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil, lk. 117. 96 Т р у м м а л , mainit. töö, lk. 16— 17. 97 В. В. С е д о в , Этнический состав населения северо-западных земель Великого Новгорода (IX—XIV вв.). Советская археология, XVIII, 1953, lk. 225 (tabel). 98 MRA, arhiiv 37/206 (end. Tsarskoje Selo piirkond). 24 Irboska linnamäe le ium aterja lis99 Veel on teada Voinossolovo kääbas tes t Summa jõest veidi lõuna pool 100 5 eksemplari rauast ja pronksist prillspiraal-, labidakujulise ja rõngaspeaga nõelu, mida kohtame eestlastegi muististes X—XI sajandil. Näib, et enamik ehtenõelte vastuvõtja is t on olnud läänemeresoome hõimud (Zalah- tovje, Voinossolovo), kuid ka venelaste keskel on need tuntud (Mežnoje, Jaskelovo, Irboska) Põhja-Eesti kaudu on läinud rida käevõrusid ja hoburaudsõlgi Loode-Vene aladele, kuid mõni neist laiadest õõnespaelsetest baltipärase p lettornam endiga käevõru­ dest, näiteks Oudovast lõuna pool Kuritšoki neeme kääbastes t 10\ üks eksemplar Vladimiri ü m b ru s e s t102 ja teine Pere jas lav is t103 võivad olla pärit ka Eesti lõunapoolsemaist o s a d e s t104 Loode- Vene XII—XIII sajandi muististes, samuti Vladimiri piirkonnas leidub rida rombilise kaarelõikega ja rullitud o tstega hoburaud­ sõlgi, mõned orneeritud kaare ja kandiliste nupukestega 105, mille levik on seletatav mitte ainult Eestiga, vaid tõenäoliselt ka lõuna­ poolse Baltikumiga, kus need olid kodunenud juba alates X—XI sajandist. Otseseiks sõlgede vastuvõtja iks on jällegi olnud ilm­ selt m õningad läänemeresoome hõimude killud, kellelt sõlekand- mise traditsioon on üle kandunud ka slaavlastele. Eesti m aterja lis tuntud massiivne, pronksist, veidi tagasikää- natud otste ja lõikeornamendiga kaelavõru esineb Vitebski piir­ konnas Krutšeri l e iu s 106, kuhu see on jõudnud ilmselt Pihkva kaudu. Eesti alal, samuti läti ja liivi muististes X—XI sajandil tuntud ažuurse m ustriga keekandjad, nagu Kodavere-Alatskivilt, Põltsam aa-K anaverest jm., om avad täpseid vasteid Loode-Vene kääbaste leidudes. Uks neist (Laiuse Kõola tüüp) esineb ka Pihk­ vamaa Grõžovo m uististes.107 Enamik m ainitud ehteist moodustab tõenäoliselt impordi Eesti aladelt, mis on liikunud itta peamiselt kagu kaudu ja levinud idaski peamiselt lihtsa külaelanikkonna hulgas, nagu seda näitab selgesti nende esinemine tavalis tes külakääbastes. Suurem osa neist näib kuuluvat eesti ja vadja etnilistele kildudele.108 Ulikkon- nale kuuluvaist ehetest me ei tunne leide, mis oleksid üle läinud idanaabritele, vä lja arvatud muidugi mündiaarded, millede pä ri t ­ olust ja levikust kõneleme allpool. Eesti ja balti elementide levik 99 B. N e r m a n , Archäologische Untersuchungen bei Izborsk. Sitzungs- berichte der GEG, 1924, lk. 51 (joonisega). 100 MAP, nr. 20, lk. 51—53, XVI 1:28—32. 101 MAP, nr. 18, tahvel IV: 14. 102 Известия Археологической Комиссии, № 15, lk. 153, joon. 352. 103 I. R. A s p e l i n , Antiquites du nord finno-ougrien, Helsingfors 1880— 1884, nr. 1040. 104 Vrd. AI: 1207:87 (Tarvastu Riuma tüüp). 105 MAP, nr. 29, tüüp VIII: 11 jt. 106 MRA, arhiiv 119/33 a. 107 AI:2462:31, vrd. MAP, nr. 20, VII:4. 108 Kääbaste etniline kuuluvus vt. В. В. Седов, Этнический состав насе­ ления северо-западных земель Великого Новгорода, lk. 224—229 (etnilised tabelid). 25 tähendatud idapoolseile aladele toimus ilmselt samal lihtsal hõi- mudevahelise vahetuse kujul, nagu vastupidi rändasid paljud ese­ med Eesti aladele. Võiks arvata, et siin etendasid tea tava t osa rändkaupmehed, kes tagasiteel siia või sinna mitmesuguseid ese­ meid kaasa viisid. Väga olulist m aterjali eesti-vene suhete seisukohalt pakub IX—XIII sajandi Kagu-Eesti linnuste leiuinventar n ing hulgali- sed mündi- ja aardeleiud, milles kajastub eriti m õlemate alade linnaliste keskuste vaheline läbikäimine. V arase feodalismi perioodi linnused kui ülikkonna tippude võimu tugikohad on Kagu-Eestis, nagu m ujalgi Eesti ja teistel Balti aladel, tekkinud peamiselt X sajandi paiku.109 Mõned nen­ dest nagu Tartu ja Otepää on kasutusel olnud juba palju varem ja sellal ainult tugevamini kindlustatud, teised aga nagu Tille- oru linnus Ahja jõe orus ja Eerumäe kants Elva rajoonis on I aasta tuhande lõpul ilmselt alles raja tud. N agu eespool m ain i­ tud, on linnustest lähemalt uuritud vaid Otepää ja vähem al m ä ä ­ ral Tartu. Et nende kaevamise tulemused avaldatakse eri korras, puudutam e siin jällegi vaid otseselt teem aga seoses olevat mater- jali. Nii T a r t u kui ka O t e p ä ä tähtis asend elava liiklustee ääres, mis ühendas Põhja-Eesti muistseid sadam akohti ja Balti merd Vana-Vene käsitöökeskuste Pihkva ja Novgorodiga, aga ka latgalite a laga lõunas, m äärab ühtlasi nende väljapais tva koha Louna-Eesti alade m ajanduslik-adm inistratiivsete kui ka kultuu­ riliste keskustena. Neid linnuseid m ainitakse ka meieni säilinud vanim ais kirjalikes allikais — Vana-Vene letopissides: Tartut a. 1030 seoses vene vürsti Ja roslav Targa sõjaretkega Kagu-Ees- tisse ja Otepääd a. 1116, mil viimane oli ajutiselt venelaste va ldu ­ ses.110 Viimane kõneleb juba iseenesest m ainitud eestlaste v an i­ m ate linnaliste keskuste lähedastest kokkupuudetest Vene a la ­ dega. Tartu ümbruskonna tihe arheoloogiliste muististe võrk, a rvu ­ kad m ündiaarded linnas ja selle lähemas piirkonnas, alates I a a s ­ ta tuhande esimestesse sa janditesse kuuluvaist Rooma müntidest kuni Araabia, Bütsantsi ja Lääne-Euroopa m üntideni XII—XIII sa jand is t ,111 kõnelevad selle keskuse tekkimise kaugest vanusest. Et enamik mündileide kuulub X—XI sajandisse, tuleb järeldada, et Tartu oli kujunenud elavaks kaubanduskeskuseks juba palju varem, kui vene vürst Ja roslav siia oma garnisoni kindlustatud punkti — Jurjevi kantsi — asu tas (a. 1030) 109 X. А. M о о p а, Возникновение классового общества в Прибалтике (по археологическим данным). Советская археология, XVII, М. 1953, lk. 131. 110 Повесть временных лет, ч. I. Подгот. текста « печати Д. С. Лихачева, перевод Д. С. Лихачева и Б. А. Романова, М.—JL 1950, lk. 101. («Иде Ярослав на чюдь, и победи я, и постави град Юрьев»); Otepää kohta vt. Новгородская I летопись, lk. 203. 111 Mündid säilivad AI-s ning Tartu Linna Muuseumis (alles 1958. a. oktoobris leiti Ropkast 50 Araabia hõbemündist koosnev aare IX—X sajandist). 2 6 Jaroslav i linnuse täpsema asukoha suhtes puuduvad konk­ reetsed andmed. Tõenäoline on oletada, et see ra ja ti eestlastelt va llu ta tud Tartu linnusele, mille asukohaks oli Emajõe-äärselt luhalt kerkiv järskude veergudega Toomemäe neemiku idapoolne tipp — haru ldaselt soodus ja looduslikult kaitstud koht kindlus­ tuse rajamiseks. 1956.— 1958. a. arheoloogilised kaevamised Tartu l in n u se l112 va lgus tavad esmakordselt siinse asustuse vanust ja iseloomu. Kuid kaevam iste väikese ulatuse tõttu (320-m2-sel alal) pole seni võimalik linnuse asustuse piire ja üksikuid arenemisjärke täp se ­ m alt eraldada. Viimast takistab eriti asjaolu, et varasem ad kul­ tuurkihid on hilisema saksa piiskopi kivilinnuse pealeehituse tõttu lõhutud. Tartu-Jurjevi kõrval, ühtlasi tema mõjualuses piirkonnas ase t­ seva teise suurem a muistse Ugandi keskuse Otepää kohta on an d ­ med täielikumad. Peale vene letopisside teadete, kus Otepää esi­ neb korduvalt Медвежья голова nimetuse all, on Otepää l inna­ mäe arheoloogiline uurimine (a. 1951/57) andnud olulist m ate r­ jali linnuse tekke ja arengu kohta. Kõige sügavam ais t leiukihti- dest saadud vanim tekstiilkeraamika, mis Eesti linnusasulates (Asva, Iru) dateeritakse I aasta tuhande teise poolde e. m. a., m ää ­ rab ühtlasi O tepää linnuse asustuse vanuse .113 Kindluseks on O te­ pää välja ehitatud X sajandil. Ehituste võimsus kõneleb sellest, et linnusel n iisuguste suurejooneliste tööde läbiviimisel on ülik­ konna tipud pidanud kasutam a orjatööd ja näh tavas ti ka muud sõltuvat tööjõudu. H ulgaline leiumaterjal nii Tartu kui ka Otepää linnuselt ju tus­ tab arenenud käsitööst. Eriti palju on leitud neist mitmeist eri­ nevaist aegadest pärinevat keraamikat. Nagu Otepäälgi, esineb Tartu linnuse alumistes horisontides varase käsitsi vormitud, nn. riibitud keraamika, aga samuti üksikuid tekstiilkeraamika ka t­ kendeid, mis näitab, et Tartugi oli asusta tud vähem alt I a a s ta ­ tuhande esimesest poolest m. a. j. Rohkesti leidub aga mõlemas mainitud linnuses heakvaliteedilist, hästi põletatud kedrakeraa- mikat, mis nii kujult kui ka ornam endilt on väga lähedane tüüp i­ listele slaavi joon- ja lainja ornam endiga tirinakujulistele savi- nõudele (vt. joon. 9). Juba eelneval perioodil olid käsitsikeraa- mika valm istam ise traditsioonid Kagu-Eestis väga lähedalt seo­ tud naabruses asuvates s laavlaste linnustes valitsevate t rad i ts i­ oonidega. Ka kirjeldatud kedrakeraam ika esineb oma tüüpilisel venepärasel kujul ainult Kagu-Eestis. Vähemal m äära l ja veidi teistsugusel kujul leidub seda veel Lõhavere ja N aanu linnuses 114 112 Tartu linnuse 1956. a. arheoloogilisest uurimisest vt. autori märkusi «Edasi» nr. 145, 24. VII 1957 ja 1957. a. uurimisest «Edasi» nr. 148, 29. VII 1958. 1,3 O. S a a d r e , Arheoloogilised väliuurimised Eesti NSV-s 1953. a. ENSV TA Toimetised, III kd., 1954, lk. 372. 114 Lõhavere leiud vt. AI:3576—3578. 27 Viljandi ja Suure-Jaani rajoonis, samuti Kirde-Eestis vene-vadja kääbas tes ,115 kuna mujal Põhja-Eestis seda esineb väga harva (V ana-Tallinn).116 Seega paistab, et O tepää ja Tartu, kus vene­ p ä ra s t kedrakeraam ikat on leitud rohkesti, ongi olnud keskusteks, kuhu pottsepakedral nõude valm istam ise oskus on jõudnud v a re ­ mini kui m ujale eestlaste alale n ing siit on see kandunud pikka­ mööda edasi üm bruskonna hõimudele. Sam a tüüpi ked rakeraa­ mika esineb ka ülalkäsitletud Kagu-Eesti kääbastes (Põlva Metste, Rõuge jt.). Joonis 9. Slaavipärane joon- ja lainja ornam en­ diga kedrakeraamika Tartu linnuselt. (Tartu Lin­ na Muuseumi kogust.) Pottsepakedra levik Kagu-Eestisse on toimunud arvatavasti XI sajandi paiku läbikäimisel Pihkva, Novgorodi ja võimalik ka, et kaugem ate Valgevene aladega, kus seda keraam ikat kohtab la ia ld a s e l t117 ja kus pottsepakeder oli tarvitusele võetud juba sa jand varemini. Pottsepakeder võim aldas va lm istada savinõu- sid massiliselt. Kuid see ei tähenda, et kõik m eistrid oleksid va l­ m istanud täpselt ühesuguseid nõusid. Savinõude kujus ja o rna ­ mendis on sageli tea tavaid kohalikke erijooni, näiteks Tartu all- l innast ja Tartu linnuselt leitud keraamika ornam ent erineb teatud variatsioonides: all-linnas kohtame vaid vähese joonornamen- diga nõusid rikkaliku joon- ja lainja ornam endi asemel, mis domineerib linnuselt saadud nõudel. Samuti on m õningaid 115 Kirde-Eesti keraam ikat vt. AI:3357:141 (Äksi Kobratu); 3992 (Viru- Ja ag u p i); 4008 (Iisaku Jõuga). 1,6 S. A. T a r a k a n o v a , O. S a a d r e , Tallinnas 1952.— 1953. aastal teostatud arheoloogiliste kaevam iste tulemusi. M uistsed asulad ja linnused, Tallinn 1955, joon. 7; AI:4061. 117 Vrd. В. А. У с п е н с к а я , Курганы южной Белоруссии X—XIII вв. Труды ГИМ, XXV. Археологический сборник, М. 1953, lk. 109— 110. 28 erinevusi Tartu ja Otepää kedrakeraamika ornamendi detaili­ des. See näitab, et mainitud eri piirkondades töötasid eri m eist­ rid, kes valm istasid nõusid m õnesuguse kohaliku erinevusega, kuid üldtüübilt on need väga lähedalt seotud Pihkva-Novgo- rodi alade kedrakeraam ikaga. 118 Peale slaavi tüüpi kedrakeraamika esineb Otepääl ja Tartus veel m õningaid ehteid, mille vormid pärinevad vas tava is t slaavi ehetest. O tepää linnuse õuelt leiti kaks s laav ipärast lamedat käevoru ja üks kaelavõru punutud kaare ja lamedate laiene­ va te otstega, mis lõpevad haagi ja aa sag a (vt. sam a tüüp joo­ nisel 5) Antud tüüpi iseloomustasime juba eespool, näidates sellele rida vasteid vene materjali hulgas. Otepääl esineb ka tüüpiline s laav ipärane kolme filigraanhelmega ilustatud oimu- e h e ,119 milline tüüp on juba samuti eespool kirjeldatud. Mõle­ mate linnuste leiumaterjalis on rida pronkstraadist keeratud käevõrude katkendeid, mis enamikus lõpevad jä rsu lt ärara iu tud otstega; samuti leiti Tartu linnuselt p ronkstraadist keeratud ovaalsete aaso ts tega lõppeva käevõru katkend, millist tüüpi on seni esinenud Kirde-Eesti vene ja vadja hilistes kääbastes (XIII—XIV s a j . ) , 120 samuti mõni eksemplar Irboska piirkonnas. Rohkem on neid teada lõuna pool, Ülem-Volga—Smolenski— Kiievi piirkonnas, kust m õningad eksemplarid ön levinud ka põhja poole ja Baltikumi. 121 Väärib mainimist, et O tepääl ja Tartu linnusel leitud relvade hulgas on rida rombikujulise lehega nooleotsi, millist tüüpi kohtame laialdaselt V ana-V enes.122 Enamik nooleotsi kuulub siiski hilisemasse perioodi ja pärineb sakslastelt. Linnuste loetletud m aterja lidega on oma sotsiaalselt kuulu­ vuselt tihedasti seotud antud perioodile iseloomulikud a a r d e - j a m ü n d i 1 e i u d. Mõlemat tüüpi m älestusm ärgid erinevad oma iseloomult tolle aja l ihtrahva poolt m ahajäe tud muististest. Mündi- ja aardeleiud, nagu linnusedki, on peamiselt seotud ülikkonnaga. Kagu-Eestist tunneme mündi- ja aardeleide üle 20. Muu Eesti a ladega kokku moodustab nende arv meie m uuse­ umides umbes 100 leidu. M ain itagu siin, et Eesti ala on m ündi­ leidude poolest rikkaim kogu Baltikumis. Kagu-Eesti m ündiaaretest enamiku m oodustavad Araabia, 118 Novgorodi keraamikaga tutvunud 1956. a. aprillis Leningradis ИИМК teadusliku sessiooni puhul korraldatud Novgorodi leidude näitusel. Samuti vrd. Г П. С м и р н о в а , Опыт классификации керамики древнего Новгорода (по материалам раскопок 1951—1954 гг.). Материалы и исследования по археоло­ гии СССР, 55, Москва 1956, lk. 228—249. 119 Pildistatud: S а а d г е, mainit. töö, lk. 371, joon. 6:2; Vene aladel vt. samasuguseid: С п и ц ы н , mainit. töö, joon. 131, 133, 134. 120 AI:4008, kääbas XXI jt. 121 Vrd. MAP, nr. 20, 11:8, IV:2; Läti materjalis RK, XX:26, lk. 87. 122 Vt. S а a d r e, mainit. töö, lk. 371, jcon. 6:1; С п и ц ы н , mainit. töö, joon. 88, 91; А. Ф. М е д в е д е в , Оружие Новгорода Великого. Материалы и исследования по археологии СССР, № 65, М. 1959, joon. 14: 11, joon. 15: 14, 16, 17. 29 vähemiku Läänem aade mündid. 123 Ajaliselt kuulub enamik m üntidest X—XI sajandisse, pärinedes Kagu-Eesti suurim ate keskuste (nagu Tartu, Otepää) ümbrusest, vana kaubatee lähe­ dusest. Rida mündileide palistab ka Emajõe-äärseid sadam a- kohti (H aaslava , T artu ) , Võhandu jõesuuet jm. Peipsilt E m a ­ jõe ja Tartu kaudu kulges Põhja-Eestisse samuti elav kauba- liiklussoon, mis ühendas Pihkvat Tallinna sadam aga. Enam ik Araabia müntidest, nagu uurijad on näidanud, jõudis IX—X sajandi jooksul Ida-Euroopasse ja siit venelaste vahendusel edasi Balti mere piirkonda, kust neid tunneme üle 4000 eksemplari. 124 Joonis 10. Jaroslavi mündi esi- ja tagakülg. (А. A. Kuniku järgi.) Hilisemaid n ing vähem aarvu lises esindatud Läänem aade münte kohtame samuti ühtviisi nii Eesti alal kui ka selle naabruses Vana-Vene käsitöö- ja kaubanduskeskus! ühendavate teede ääres, nagu Pihkva, Velikie Luki, Vana-Laadoga, Volhovi suudme ja Novgorodi ümbruses, Laadoga lõuna- ja k a g u ra n n ik u l .125 Need mündid on enamikus vermitud Saksam aal Reini-äärseis linnades, kuna väiksema osa neist m oodustavad anglosaksi mündid. Teate kohaselt on leitud Tartust end. Raadi mõisa alalt ka Vene m ünt vürst Ja roslav T arga embleemiga (Püha Georgi Pobedonossetsi ku ju tusega), mis on harulduseks isegi Vene aladel 126 (vt. joon. 10). Kuigi kaubanduse teid, mida mööda Lääne-Euroopa mündid 123 Vt. Kagu-Eesti kihelkondade kirjeldused AI topograafilises arhiivis; kokkuvõetult kirjeldab münte veel А. M. T a l l g r e n , Zur Archäologie Eestis II, lk. 149—151; samuti koguteos: Tartumaa. Maateaduslik, majandusline ja aja­ looline kirjeldus, Tartu 1925, lk. 168, 239. 322 jt. 124 В. А. Р о м а н о в , Деньги и денежные обращения. История культуры древней Руси, т. I, М.—Л. 1951, lk. 381 jj. 125 Vt. T a l l g r e n , mainit. töö, lk. 150— 151. 126 А. А. К у н и к, С русско-византийских монетах Ярослава I Влади­ мировича, с изображением Св. Георгия Победоносца. Спб. 1860, lk. 43—47, tahvel В, nr. 2 (eksemplar kuulus krahv S. G. Strogonovi kogusse, mille järgi ka pildistatud). 30 on jõudnud Ida-Baltikumi, on aarete leviku põhjal raske jälgida, paistab siiski olevat tõenäoline, et enamik lääne päritoluga münte sa ttus Vene ja Eesti aladele just Vana-Vene ja L ää­ nem aade tihedate kaubandusli­ ke sidemete tõttu, mis toimusid suurelt osalt Baltimaade vahen­ dusel. N agu näitab tuntud ve­ ne num ism aatik N. Bauer,127 on enamik lääne müntidest sa ttunud Vene laialdastele a la ­ dele, eeskätt Novgorodimaale, umbes XI sajandi paiku, jõudes sinna Lääne- ja Põhja-Eestist Pihkva ning Novgorodi poole kulgevaid ühendusteid pidi, kõi­ gepealt Narva ja Tartu kaudu. Põhimine osa neist leidudest lõpeb praeguse Vene NFSV lääne- ja loodepiirkonnas, ük­ sikud ulatuvad kaugemale, Val- ge-Vene piirkonda. Esita tud seisukohta tõendab uurija a r ­ vates m ündiaarete ühesugune koosseis nii Eesti kui ka n i­ metatud Vene territooriumil. Kõrvuti mündileidudega t ä ­ histavad Kagu-Eesti n im eta­ tud täh tsam aid keskusi m it­ med a a r d e l e i u d , mis s isa l­ davad mitmesuguseid hõbeeh- teid, tinaesemeid jne. H inna­ lisem Kagu-Eestist teada olev aardeleid pärineb Tartu lin­ nast. Leid kuulub umbes XII saj. keskele128 ja sisaldab hõbeeh- Joonis 11. Hõbeesemeid Tartu aarde- teid, nende hulgas rea venepä- leiust — luunula ja ristikujuline raseid juveelitooteid. Siia kuu­ ripats. (Leningradi Riikliku Erm itaa- lub ristikujuline ripatstoredus- ži kogust.) ese (vt. joon. 11, alumine), millele vasteid leidub mitmel pool Lõuna-Venemaa leidudes; filigraanhelmed (vt. joon. 12), 127 N. В a u e r, Die russischen Funde abendländischer Münzen des 11. u. 12. Jährhunderts. Zeitschrift für Numismatik XXXIX, Berlin 1929/30, lk. 66—188. 128 M. S c h m i e d e h e l m , Ein Depotfund aus Tartu. ESA IV, Helsingi 1929, lk. 265—270. Aare pildistatud «Eesti NSV ajalugu», 1955, lk. 98. 129 Известия Археологической Комиссии, IX, lk. 55, joon. 33 a, b. 31 mida sageli kohtame Vana-Vene juveelide hulgas, pea­ miselt rikastes aardeleidudes (Tver, Kiiev jm .) .130 Viimaste hulka kuulub ka siinne hõbedast luunularipats, mis on i lustatud granulatsioontehnikas 131 (vt. joon. 11, ü lal) . Edasi koh­ tam e Tartu aardeleius veel laiu paelakujulisi, keskelt kit- senevaid, otstest laienevaid hõbedast käevõrusid (6 eksem p­ lari), milledele vasteid leidub Okaa ja Kaarna alade muististes. 132 Leiu koosseisu kuulub veel täkkelise ornam endiga ilustatud käevõrusid, punutud kaarega hoburaudsõlgi (üks ilustatud loo- m apeaotstega, teine rullitud o tstega), keeratud hõbetraadist käevõru, mille keermete vahele on omakorda punutud peenike p ä r l t r a a t 133 jt. Viimati mainitud laiade käevõrude ja hoburaud- Joonis 12. Hõbedast filigraanhelmed ja sõrmus Tartu aardeleiust. (Leningradi Riikliku Erm itaaži kogust.) sõlgede tüüpe kohtame nii Vene kui Balti leidude hulgas, kuid Tartu aare, koosnedes eranditu lt hinnalis test linnakäsitöötoode- test, on nähtavasti tervikuna pärit mõnest Vana-Vene käsitöö- keskusest ja on tulnud meile ilmselt Pihkva kaudu. Rõngust Pühas tus t on saadud küll vähemhinnalisi esemeid sisaldav leid, 134 kuid arvuka koguleiuna kuulub ta, samuti nagu Tartu aaregi, mõnele rikkale. Selles leius kohtame enamiku eesti- ja ba ltipäraste ehete kõrval mitmesuguse kujuga värvili- Joonis 13. Värvilisest klaasist ja tinast vaadikujulisi helmeid. (ENSV TA AI arheoloogiasektori kogust.) sest klaasist, osalt inkrusteeritud helmeid (vt. joon. 13) 130 Vrd. S c h m i e d e h e l m , mainit. töö, lk. 268, joon. 8; К о р з у х и н а , mainit. töö, aare nr. 68. 131 К о р з у х и н а , lk. 19; vt. ka MRA, arhiiv 40/36 (Leningradi obl. Budino). 132 S c h m i e d e h e l m , mainit. töö, lk. 268. 133 Vrd. К о р з у х и н а , mainit. töö, aare nr. 30, tabel X (Kiiev, Brods- koje). 134 Leid säilib AI:3667 all. n ing lõppeks tinaehteid: t inast filigraanterakestega ilustatud vaadikujulisi h e lm e id ,135 2 tinasõrm ust ja tinuliste katkendeid. Oldse on Eesti a lalt tinaehteid ja tinulisi teada väga vähe, 136 sest tina, samuti nagu vaskegi, saadi väljastpoolt. Olemasolevad teated tinaehetest ja tinulistest kuuluvad XI—XIII sajandisse. Hilisemal keskajal tinuliste hulk Eesti alal suurenes ja eriti roh­ kesti on neid kasu ta tud XVI—XVII sajandil. Venemaa ida-ala- del on tinaehteid samuti kantud võrdlemisi kaua, millest kõnele­ vad vas tavad leiuteated Okaa ja Kaama piirkonnast. 137 Lätist on tinaehete kohta samuti üksikuid teateid XII sajandist. N äh­ tavasti on nii tinuliste kui ka teiste tinaehete kandmise t ra d i t ­ sioon idapärane. Tartu aarde koosseis, samuti üksikud juhuleidudena saadud hõbedast toredusesemed, hõbedast oimurõngas P iir isaarelt jt. kajastavad ilmekalt Vana-Vene linnakäsitöö mõju, osalt aga on koguni sealt pärit. Leiumaterjali hinnaline iseloom (peamiselt hõbedast toredusesemed, hõbemündid) näitab, et kaubaühen- dust Vana-Vene täh tsam ate keskustega on pidanud eeskätt ülikkond. Sam a kinnitab ka venepärane m aterja l m ainitud Eesti linnustelt. Vene-eesti suhete arengu seisukohalt om avad viimati mainitud linnuste m aterja l ja aarete leiud erilist tähtsust, k inni­ tades, et uus suhete laad — kaugühenduse kujunemine Vana- Vene käsitöökeskustega, mis sai alguse osalt juba eelneval peri­ oodil, om andab kõnesoleval a ja järgu l lihtsa hõimudevahelise vahetuse kõrval järjest suurem at tähtsust. See lõi veelgi sood­ samad võimalused naaberrahvaste kultuurisuhete arenguks. Venepärane arheoloogiline m aterja l Kagu-Eestis viitab üldiselt sellele, et intensiivsem kokkupuutumine kaugühenduse teel on toimunud esmajoones Pihkva kaudu Kiievi-Dnepri a la ­ dega. See ühendus on vanim, ulatudes tagas i I aasta tuhande keskpaika, nagu eelnevas näitasime. Kõnesoleval perioodil, eriti aga XI sa jandi lõpust alates, kujunevad senisele lõunapoolsele ühendusele veel lisaks tihedad sidemed põhja pool asetsevate Vene aladega, eriti Novgorodiga. Ka neis kokkupuuteis e tenda­ vad juhtivat osa Kagu-Eesti täh tsam ad keskused — Tartu ja Otepää. Samal ajal eespool loetletud puht venepärased ehted Otepää ja Tartu leiumaterjalis (oimuehe, venepärased käevõrud, juvee­ lid Tartu aardeleiust, Jaroslavi münt) näitavad, et siin on kohal olnud või a jutiselt käinud venelasi. Need ehtetüübid ja münt ei ole tavaliselt eestlaste kaubaartikleiks. Arvestades Otepää ja 135 AI:3667:42; vene vasteid vt. MRA arhiiv 33/18b (Leningradi obl., Peter- hofi kääpad jm.). 136 Vt. AI:4008:kääbas XXXV ja kääbas XXIII (Iisaku Jõuga); 2712:177 {Järva-Jaani). 137 MAP, nr. 26, XXXIX:4 (Roždestvenskaja) tinulised koos filigraanhel- mestega. MAP, nr. 26, XI : 23 (Košibejevo Kaama ääres) tinulised moodustavad peaehted nagu Jõugal. 3 E esti N S V a ja lo o k ü sim u si 33 Tartu asendit suurte ühendusteede ristmel, mille kaudu toim es läbikäimine Pihkva ja Novgorodiga, on mõistetav, et siin av a l­ dusid vene kultuuri mõjud (ehetes, tarbeesemetes) mitte ainult tugevamini kui mujal Kesk- ja Põhja-Eesti aladel, vaid et siin oli ka otsest kokkupuutumist Vene elanikkonnaga (läbisõitvad kaupmehed, käsitöölised jne.) Teatud mõju avaldasid siin ka Kagu-Eestis säilinud vene asustuse killud. Seega on loomulik mõelda, et vene ainelise kultuuri mõjustused levisid mujale eestlaste aladele suurel m ääral Otepää ja Tartu kaudu. Mõnede tähelepanekute vara l võib kinnitada, et Kagu-Eestis on toimunud näh tavasti ka klassiühiskonna kujunemise protsess mõnevõrra kiiremini kui mujal Eesti alal. Näiteks Kagu-Eesti ü lalkirjeldatud linnused paistavad muu Eesti ala linnustega võrreldes silma oma suuruse ja tugevate kindlustuste, kõrgete vallide, aga ka leiumaterjali rohkuse n ing mitmekesisuse poo­ lest. Samuti on näiteks Tartu ja Otepää varem kujunenud feo- daliseeruva ühiskonna tippude kindlustatud kantsideks kui ükski teine Eesti ala varase feodalismi perioodi linnus. Kahtlemata ei olnud ka juhus, et vürst Ja roslav Tark, kes vene algletopissi teate kohaselt va llu tas Tartu ja ra jas siia Jurjevi kindlustuse, valis just nimelt selle punkti oma garnisoni asupaigaks. Ilmselt pidas vene vürst Tartu t eestlaste kõige mõjukama ladviku tsen tru ­ miks, mis tuli eeskätt vallu tada, et ra jada siia oma, s. t. Vene mõju aluste m aade keskust n ing kindlustada eestlaste valduses olevat Balti mere äärde kulgevat täh tsa t kaubateed. Letopissi teated ei jä ta kahtlust ka selles, et Vene vürsti- võimu a ju t i s e 138 tugipunkti ra jam isega Jurjevis kaasus ka teatud vene feodaalse korralduse kehtestam ine XI saj. 30-ndail aastail. Vene garnisoni kõrval koondati siia näh tavas ti ka vene käsitöölisi ja kaupmehi, vürsti ametimehi: asemikke, kohtu- moistjaid, m aksukogujaid jne., kellele püstitatig i vajalikud ehi­ tused (хоромы), mille olemasolust Tartus kõnelevad letopissid 139 ja millise term iniga entograafiliste paralleelide kohaselt tähistati vene suurnike elamuid. Jääb mulje, et Tartu-Jurjevi lähikonna küladest (села) vähem alt osa pidi olema vürsti ja ta asemike päralt, nagu see oli läbi viidud kõikjal vene vürstide ja bojaaride pärusvaldustes .140 Letopissid m ainivad peale Tartu ümbruse suurte külade (села) Tartu ja Otepää piirkonnas ka «arvutute» pogostite olemasolu, mille tähendust võiks samuti seostada Vana- Vene pogostiga, s. o. külakogukonnaga, mis tähendas tollal n äh ta ­ vasti ka teatud andam ikogum isüksust.141 Võib-olla tähendaski 138 Letopissi teate kohaselt vallutasid eestlased Tartu tagasi a. 1060. Vt. lk. 45, viide 5. 139 Vrd. letopissi teksti viite 143 all. 140 Б. Д. Г р е к о в , Крестьяне на Руси с древнейших времен до XYII века. Кн. I, второе исправл. и дополн. изд., М. 1952, lk. 111 — 126. 141 Pogosti tähenduse kohta on mitmeid arvamusi. Я. Я. 3 у т и с, mainit. töö, lk. 45 märgib, et pogost tähendab andamiüksust, mis koosnes taluperedest, 34 ülalm ainitu vene vürsti pärusm aad, millele korduvalt vihjavad sa jandeid hiljemgi oma pretensioonides Liivimaale kui vanale pärusm aale vene vürstid, väljapaistvad poliitikud Ivan III ja Ivan IV?142 Eeltooduga võiks seletada ka sossolite viha Tartu ja selle ümbruse külade vastu, mis nende poolt vallu ta ti ja maha põletati a. 1060, pä ra s t seda kui vürst Izjaslav oli m ääranud sossoli- tele ränga andami (2000 grivnat) 143 V anad teated kõnelevad Tartus ka Jaroslavi poolt asutatud kiriku olemasolust, millest tänapäeval pole enam jä lg i .144 Vene kirik esines tollal feodaalse ideoloogia, eeskätt aga vürstivõimu toena n ing ülima pühitsejana. Seegi asjaolu ei saanud Kagu- Eestis mõju avaldam ata jä t ta feodaalse ideoloogia levikule. Keele­ teadlased on põhjendanud, et ristiusu terminoloogiagi eesti keeles on laenatud venelastelt, mis muidugi kinnitab ristiusu kui feo­ daalse ideoloogia levikut eestlaste hulka venelastelt. Arheoloogi­ lises m aterja lis tõendavad seda mitmete pronksist ja hõbedast ristikeste leiud kui ristiusu sümbolid, nende hulgas eriti Tartu aardes esinev ristikujuline f il ig raanripats kui tüüpiline vene feo­ daalidele ja vaimulikele kuuluv toredusese. Näib, et ka ha ru l­ dane Jaroslavi mündi leid Tartus on seoses mõne siinse feodaalse võimukandjaga. Seega XI sajandi keskpaiku arenenud poliitilised sündmused, mille tulemuseks oli ajutine Kiievi vürstivõimu tugevnemine Kagu-Eestis, avaldasid mõnevõrra kiirendavat mõju ka eesti hõi­ mude feodaalsuhete arengule. Sügavam alt puudutas see aga ees­ kätt Tartu ja Otepää ülikkonda, kes vene feodaalsete võim ukand­ jatega, nende ideoloogiaga, eluviisidega jne. otseselt kokku puu­ tusid, mis kajastus ka eespool näidatud arheoloogilises m ate r ja ­ lis. Edasine poliitiliste sündmuste areng — Vene vürstivõimu lai­ endamise katsed tšuudide m aal — ei olnud esialgu näh tavasti eri­ lises vastuolus eesti ülikate m ajanduslike ja poliitiliste huvidega, sest neile jäeti vabad käed eestlaste m aa siseasjade korra ldam i­ kes olid kohustatud maksma teatud maksuühiku. А. H. Н а с о н о в , «Русская земля» и образование территории древнерусского государства, М. 1951, lk. 82 märgib, et näit. Pihkvamaal ei ole omanud pogostid mitte maksuterritoo- riumi tähendust, vaid tähistasid asulat. 142 Послания Ивана Грозного. Под ред. В. П. Адриановой-Перец, М.—Л. 1951, lk. 202. 143 Псковская I, Софийская I, Новгородская I летопись под 6568, lk. 183. «Ходи Изяслав на сосолы и дань заповеди даяти по 2000 гривень, они же поручьения и изгнаша даньники, на весну же пришедше, повоеваше села в Юрьеве, и город и хоромы пожгоша, и много зло створиша, и Плескова доидоша воююце». Vt. selle kohta veidi erinevat arvamust «Eesti NSV aja­ lugu», 1955, lk. 97. 144 E. В. П e т у x о в, О некоторых исторических и литературных фактах, связанных с именем Успенского Псково-Печерского монастыря в XVI—XVII вв. Труды X арх. съезда, 1896, Рига 1899, lk. 257 tsit. «Летопись Псково-Печер- ского монастыря» teadet Püha Nikolause ja Suurkannataja Georgi kiriku kohta Tartus, mille olevat asutanud vürst Jaroslav. 3* 35 ses jm. soodustusi, nagu sellesi kuuleme letopissidest. Hiljem aga, feodaalsuhete edasise a renguga tekib eesti ülikkonna poolt ägedam vastupanu. Vene m aksualasest sõltuvusest püütakse lahti öelda, nagu nähtub vene algletopissi andmeil kokkupõrkeist vene vürsti vägede ja eesti ülikate vahel XII sajandil. Sam al a jal aga avaldas sajandeid kestnud venelaste naabrus tugevat mõju eriti Eesti kaguosa m ateriaalsesse kultuuri. Silmas pidades sidemeid vanim ate Vene linnaliste keskuste P ihkva ja Novgorodiga, kus käsitöö ja kaubanduse a reng oli tollal Balti­ m aadest mitmeti ette jõudnud 145 ei saa jä t ta rõhu tam ata eriti vene linnakäsitöö positiivset mõju vas tava le arengule Eesti alal. M ainitud kokkupuuted on jä tnud ka eestipoolse mõju pitseri naabruses asetseva Loode-Vene m ateriaalsesse kultuuri. Siiski on suure vene rahva lähedus ja mõju eestlaste m ateriaalses ja vaimses kultuuris avaldunud m ärga tavam a lt kui vastupidi. Nii on suhtlemine venelastega r ikastanud eesti keelt. Sam al a jal on mitmeid uusi elemente eestlaste folklooris seotud vene m õjuga.146 Nagu selgub Ida-Eesti hilisema (XVII—XVIII sajandi) antropo­ loogilise m aterja li uurimisest, on slaavi antropoloogiline tüüp aja jooksul m õjustanud tunduvalt idabalti antropoloogilist tüüpi, eriti m ainitud Eesti idaosas.147 Kõik see kokkuvõetuna on kahte rahvast lähendanud. Peamiselt arheoloogilise ainese alusel oleme püüdnud näidata ka neid mitmekesiseid teid, mida mööda vene mõju kõige enam levis ja puudutas eestlaste arengu varasem al etapil üht või teist siinset rahvakihti. Üldkokkuvõttes a itas see kaasa muistses eesti ühiskonnas tootlike jõudude, käsitöö ja kultuuri arengule. 145 Vene käsitöö arengu põhjalikku analüüsi vt. Б. А. Р ы б а к о в , Ремесло древней Руси, М. 1948. 146 Vt. selle kohta ENSV TA Toimetised, 1954, III kd., lk. 161, samuti R. V i i d a l e p p , Eesti ja vene põlise sõpruse kajastus Kalevipoja kujus. «Rahva Hääl» nr. 95, 20. IV 1952. 147 K. Ma r k , Antropoloogilisest uurimisest Eesti NSV-s. ENSV TA Toi­ metised, II kd., 1953, lk. 505—521. 36 СЛАВЯНО-РУСС КИЕ ЭЛЕМЕНТЫ В МАТЕРИАЛ ЬНОЙ КУЛЬТУРЕ ЮГО-ВОСТОЧНОЙ ЭСТОНИИ (Д О НАЧАЛА XIII В.) Канд. ист. наук В. Труммал Р е з ю м е Как языковые, так и археологические данные свидетельствуют 0 древних связях эстонских и славянских племен. Исследования последних лет показывают, что первые соприкосновения древних эстов с западными славянами имели место уже в последние века до нашей эры. По лингвистическим данным выяснено, что с во­ сточными славянами, т. е. с кривичами и новгородскими слове- нами соприкосновения начались несколько позднее, но все же еще в то время, когда в языке восточных славян существовали общеславянские назальные и редуцированные гласные (середина 1 тысячелетия нашей эры). В свете археологических данных тесные связи эстов с восточ­ ными славянами прослеживаются по крайней мере с середины I тысячелетия нашей эры, т. е. тогда, когда в юго-восточной Эстонии появились смешанные поселения, о чем свидетельствуют находящиеся здесь, наряду с характерными для эстонских пле­ мен могилами с каменными оградками, курганные погребения славян (см. карта I). В нынешних Вастселийнаском, Ряпинаском, Пыльваском и Выруском районах известно около 90 (длинных и круглых) курганных групп. Еще больше их встречается в окрестностях Печер и Изборска. Обнаруженный в некоторых из раскопанных курганов (в Пыльваском районе — в лесу Линдора и около Изборска — в местности Лезги) весьма скудный инвентарь позволяет дати­ ровать их с V по IX в. По инвентарю, устройству и характеру погребений они сходны с длинными курганами кривичей Псков­ ского и Гдовского районов. Территория распространения длинных курганов в юго-во­ сточной Эстонии в общем совпадает с территорией распростра­ нения выру-сетуского диалекта, в котором (как доказали проф. П. Аристэ и научн. сотр. АН ЭССР М. Муст) сохранились более древние славянские заимствования. Это убедительно показывает, что на территории юго-восточной Эстонии в те времена прожи­ вали кривичи совместно с эстами. Через эти смешанные по­ селения связь со славянами поддерживали и другие эстонские племена. Ряд случайных находок и кладов в юго-восточной Эстонии говорит о связях эстов с ранними ремесленными цент­ рами славян (Псков, Камно и др.); о них говорит и тот веще­ ственный материал, который обнаружен в нижних слоях городищ Рыуге и Отепя (керамика, предметы культа и др., см. рис. 2 и 3). Эти материалы, а также ряд заимствований в эстонском языке в 37 области сельскохозяйственной и ремесленной терминологии, пока­ зывают, что славянские племена оказали в этих областях хозяй­ ственной жизни заметное влияние на эстов. Нахождение предме­ тов эстонского и балтийского типа в древностях районов Новго­ рода и Пскова говорит также о взаимном обмене культурными ценностями. В следующий период (IX—XIII вв.) связи эстов с их вос­ точными соседями развиваются в новых условиях, вызванных, во-первых, возникновением древнерусского феодального госу­ дарства в непосредственном соседстве с эстами и, во-вторых, значительными сдвигами в общественно-экономическом развитии самих эстонских племен — возникновением раннефеодальных отношений. В этот период торговые связи играют важную роль в эстонско-русских отношениях. Значительные изменения происходят на территории смешан­ ного поселения в юго-восточной Эстонии. Количество курганов уменьшается, лишь в окрестностях Вастселийна, Рыуге и Пыльва сохранилось несколько групп курганов, западная граница рас­ пространения которых проходит в местности Хельме, Хуммули (см. карта 4). В их инвентаре встречается меньше предметов славянских типов. Преобладающими становятся грунтовые мо­ гилы. и позднейшие каменные могильники — погребения эстон­ ского типа, в которых нередко встречаются предметы славянских типов (витые браслеты и гривны (см. рис. 5). бусы, лунницы, ке­ рамика и т. д.). На некоторых могилах и курганах появляются характерные для русских каменные кресты. Этот археологический материал показывает, что в юго-во­ сточной Эстонии происходил процесс ассимиляции славянского населения, что эсты, в результате внутреннего развития, начи­ нают все больше заселять эту территорию. Но эта ассимиляция происходила постепенно, и некоторые курганные погребения отражают стадию ассимиляции (в Хуммули и Пыльва-Метсте). Подобная ассимиляция уменьшила значение «моста» через смешанное эстонско-славянское население, но взаимные связи и обмен эстов с восточными областями крепнет и расширяется. Так например, на территории к востоку от Пскова и Гдова в материальной культуре IX—;Х Ш вв. встречается много эстонских и балтийских элементов (некоторые типы подково­ образных фибул, булавки с крестовидными головками, браслеты и гривны с чеканным орнаментом и т. д.). В связи с расцветом русского ремесла и торговли, с ростом русских городов, русско-эстонские взаимоотношения приобре­ тают более разносторонний характер. Об этом свидетельствует прежде всего археологический материал, обнаруженный в горо­ дищах Отепя и Тарту, в частности керамика (рис. 9). некоторые украшения (витые браслеты, височные кольцы, см. рис. 6, 7 8.) и наконечники стрел ^славянского типа, а также многочисленные на­ ходки серебряных монет, которые больше всего встречаются в 38 окрестностях Тарту и Отепя. Тартуский серебряный клад (XII в.) (см. рис. 11 и 12) содержит характерные для русского ремесла ювелирные изделия. В Тарту найдена монета с изображением Ярослава Мудрого (рис. 10). Наконец, и данные древних рус­ ских летописей подтверждают, что Тарту и Отепя играли в а ж ­ ную роль в оживленной торговле древнерусских городов с з а ­ падными странами, причем Тарту, кроме того, был временным опорным пунктом русского княжества в юго-восточной Эстонии во второй половине XI столетия. Все это показывает, что влияние русской материальной культуры, особенно городского ремесла, а такж е более развитого феодального строя Древнерусского государства, оказалось в Тарту и Отепя сильнее, чем в каком-нибудь другом месте Эстонии. В основном отсюда оно распространялось дальше, в другие районы Эстонии. SLAWISCH -RUS SISCH E ELEMENTE IN DER MATERIELLEN KULTUR SÜDOSTESTLAN DS (IN DER ZEIT BIS ZUM ANFANG DES 13. JAHRHUND ER TS) V. Trummal Z u s a m m e n f a s s u n g Sowohl sprachliche wie archäologische Tatsachen erzählen uns von den frühesten Beziehungen zwischen Esten und Ost- slawen. Um die Mitte des 1. Jahrtausends sind im südöstlichen Teil Estlands neben den für die estnischen Stämme charakteristischen Steinsetzungen auch H ügelgräber von slawischem Typus bezeugt (s. Karte 1.) Das Verbreitungsgebiet der letzteren umfaBt vor- wiegend die Bezirke Räpina, Põlva und Võru, wo uns nahezu 90 solcher Gräberfelder bekannt sind. Weiter in östlicher Rich- tung nimmt ihre Anzahl noch zu. In ihrer Lage längs FluBtälern, der Bauart sowie den Grabbräuchen nach stimmen diese Gräber bis ins einzelne mit den Hügelgräbern der Kriwitschen in den Gegenden von Pskow und Gdow überein. Das Verbreitungsge- beit der Hügelgräber in Südostestland entspricht annähernd dem Gebiet des wõru-setukesischen Dialekts, in dem sich slawischer EinfluB auBer in slawischen Lehnwörtern noch insbesondere im Lautbestand äuBert. Dieser U m stand ist durch eine dauernde und enge Berührung beider Sprachgruppen zu erklären. Sowohl sprachliche Tatsachen wie der archäologische Befund zeugen also davon, daB es im Südostteil Estlands in der genannten Peri- ode neben der estnischen Bevölkerung ostslawische Elemente gegeben haben muB. 39 Wie aus den Bodenfunden hervorgeht, hatte sich um diese Zeit zwischen den estnischen Stämmen und ihren östlichen und südöstlichen Nachbarn auch ein reger Tauschverkehr entwickelt. Seit dem 9. Jahrhundert, insbesondere aber im 12.— 13. Jahr- hundert tr i tt zum bisherigen Tauschverkehr von S tam m zu Stamm der Handel mit den zu dieser Zeit aufkommenden russischen Städ- ten (Pskow, Nowgorod, Polotzk) hinzu. Die Verbindungen mit den russischen Nachbarn, die Beziehungen zum gegen Ende des 9. Jah rhunderts entstandenen altrussischen Reich übten auf die wirtschaftliche und soziale Entwicklung der estnischen Stämme einen tiefgehenden EinfluB aus. Indessen gingen die ins südostestnische Gebiet eingedrun- genen slawischen Elemente allmählich in der estnischen Bevölke- rung auf. Ihr VerschmelzungsprozeB spiegelt sich im Verschwin- den der H ügelgräber wider (s. Karte 4) In Südostestland sind jetzt die F lachgräber der estnischen Stämm e in der Überzahl. Dieser V organg behinderte aber nicht die Weiterentwicklung des Verkehrs mit den russischen Nachbarn. Zu den Knotenpunk- ten dieses Verkehrs werden in Südostestland die beiden stadtähn- lichen Zentren Otepää und Tartu. Von regen Verbindungen mit RuBland zeugen die in diesen beiden Zentren gefundenen Schmucksachen, Pfeilspitzen u. a. dgl. Gegenstände von russi­ schen Typen, ferner auf der Töpferscheibe gefertigte Keramik slawischer Art. Dazu kommen zahlreiche in der Um gebung von Tartu, Otepää und anderen Zentren gemachten M ünzfunde öst­ lichen Ursprungs. TALLINNA KESKAEGNE ELAMU Prof. V. Vaga NSV Liidu ajaloo kateeder Feodaalse killustumuse ajal valitses Eestis kõigil ehituskunsti aladel elav tegevus ja kujunes välja võrdlemisi om apärane ehitus- viis. See om apära ilmneb eriti selgesti just Tallinna hilisgooti — XV sajandi ja XVI sajandi alguse arhitektuuris. Me võime rääkida Tallinna arhitektuuri koolkonnast, Tallinna ehitusviisist, mille eeskuju andev mõju levis Põhja-Eestis. Ka linnaelamute püstitamisel kujunesid välja erivõtted ja -jooned, mida võib täheldada nii fassaadi kujundamisel kui ka sisearhitek­ tuuris, ruumide jaotuses ja dekooris. Tallinn on muide ainuke Eesti linn, kus on võimalik tu tvuda keskaegse elamuga; neid on siin säilinud meieni terve rida. Väärtuslikuks lisandiks Tallinna elamu uurimisel on ka joonised ja vanem ad ülesvõtted. Mis puutub teistesse Eesti linnadesse, siis on nendes kõik vane­ mad m ajad hävinud ja ka nende hoonete vähesed piltkujutused ei suuda täiendada Tallinna mälestiste vaatlusel saadud üldkäsi- tust keskaja elumaja iseloomust. Peab küll tähendam a, et ka Tal­ linnas pole ühtki hoonet, mis täielikult oleks säilitanud oma kesk­ aegse ilme. Kõige selgema kujutluse saam e fassaadidest; Tallin­ nas leidub fassaade, mis vähe on kannatanud hilisemate m uuda­ tuste all. Halvem on olukord siseruumide ja sisearhitektuuri detailide osas. Kõik keskaja elamute interjöörid on hilisemate üm berehitustega niivõrd moonutatud, et elamu sisearhitektuuri rekonstrueerimine on võimalik ainult üldjoontes. Ka saam e meie tänapäeval um bkaudse pildi ainult hilisema etapi ehitusviisist (alates XV sa jand iga) , vanem a perioodi hoonetest teame aga väga vähe. Rääkides linnaelam utest mõtleme nende all ainult valitseva klassi — kaupmeeste ja käsitööliste elamuid, mis asetsesid linna m üüriga piiratud osas. Linna kindlustusvööndi taga olid eeslin­ nad, kus elas osa linna vaesem at kihti — voorimehed, mündrikud jt. Nende elamutest ei tea me midagi. Võib oletada, et need meenu­ tas id talupoja suitsutaret. Ei ole võimatu, et vähem alt osa neist omas linnaelam ute eeskujul ehitatud m ante lkors tnaga kööki. 41 M ärgime ka seda, et käesolevas saam e kujutluse ainult teatud linnaelam utüübist — jõukama kaupmehe ja käsitöölise elamust. Me ei tea midagi väiksem atest elamutest, mis kuulusid kauban­ duse voi käsitööga mittetegelevaile elanikele — kiriku teenistuses olevaile_ isikuile, ametnikele jt. On säilinud ainult üks hoone, mida voib pidada üürimajaks. Võib oletada, et Toompeal elune­ nud aadlike elumajad nii mõneski osas erinesid kodanike ela- muist all-linnas. Kõik need hävisid näh tavasti 1684. a. iidtule- kahjus ja on meile täiesti tundmatud. Pole kahtlust, et l innam ajad peale mõne erandi olid alguses puidust ja et linn mitmeti m eenutas m aa-asulat. 1248. a. kinni­ tas kuningas Erik P logpennig Tallinnale Lüübeki õiguse kasu ta ­ mise privileegi. Selle mõnes paragrahv is oli ettekirjutusi hoonete ehituse ja puhtuse eest hoolitsemise kohta.1 Veel täpsem aid ja kategooriliselt sõnasta tud ettekirjutusi sisaldasid 1282. a. koo­ deksi peatükid 119 ja 139.2 1288. aasta l oli Tallinnas suur tule­ kahju, mis hävitas hulga hooneid. Muidugi oli ka see ajendiks üha sagenevale kivihoonete ehitamisele. XIII sa jandi elamute kohta pole säilinud mingeid andmeid. Alles a. 1312 ala tes saam e ehitustegevusest m ingisuguse kujut­ luse dokumentide põhjal, mis leiduvad L. Arbusowi ja E. von Nott- becki poolt vä ljaan tud linna k innisvarade pärandam ise raam atu ­ tes.3 Ehkki nendes raam atu tes avaldatud ürikutes üksikute hoo­ nete mainimisel kaugeltki alati ei m ärg ita , m issugusest m ater­ jalis t need on ehitatud, nähtub nende ürikute andmetest siiski, et juba XIV sajandi esimesel poolel (kuni aastan i 1360) olid kivi­ m ajad Tallinnas ülekaalus. Linna raad võitleb pidevalt puuehituste püstitam ise vastu. XIV sajandi lõpul ( täpne aa s ta a rv pole kindlaks tehtud) annab ta rea m itmesuguseid linna elu reguleerivaid korraldusi (Burs- p r a k e n ) , ühe korralduse kohaselt lubatakse edaspidi ehitada ainult kivist («vortmer w at men hir negest buwen wil, dat sai men van stene buwen») 4 Umbes sam ast a ja s t pärineb veel rida teisi rae korraldusi (Willküren) millest mõned puudutavad ehi­ tustegevust. Nendes k irju ta takse ette, m issugune peab olema 1 F. G. von В u n g e, Liv-, Eslh- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten I (1093—1300), Reval 1853, nr. 199 [edaspidirLUB], 2 F G. von В u n g e und С. O. von M a d a i, Sammlung der Rechtsquel- len Liv-, Esth- und Kurlands. Erste Abteilung: Die Quellen des Revaler Stadt- rechts. Herausgegeben von F G. von В u n g e, Dorpat 1844— 1847, lk. 66 ja 117. 3 L. A r b u s o w , Das älteste Wittschopbuch der Stadt Reval (1312—1360). Archiv für die Qeschichte Liv-, Est- und Curlands. III Folge, I Band. Reva­ ler Stadtbücher I, Reval 1888; E. von N o t t b e c k , Das zweitälteste Erbebuch der Stadt Reval (1360—1383). Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Cur­ lands. III Folge, II Band. Revaler Stadtbücher II, Reval 1890; E. von N o t t ­ b e c k . Das drittälteste Erbebuch der Stadt Reval (1383— 1458). Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands. III Folge, III Band. Revaler Stadtbücher III, Reval 1892 [edaspidi: Revaler Stadtbücher], 4 LUB, IV. nr. 1516, punkt 75. 42 Joonis 1. Taliinna tänavad XIX sajandi algul: Viru tn. põhjapoolne külg (ülal); Viru tn. lõunapoolne külg (keskel); Harju tn. idakülg. NSVL Riiklikus Sõjaajaloo Keskarhiivis Moskvas asuva joonise järgi. /оГУ)o\ n О n О о и n ü u □ □ □ Joonis 2. Maja Niguliste tn. nr. 1. Joonise jär­ gi aastast 1857. 43 0_ _1 2 3 4 5 6 «1 i___________ i___________ i___________ i___________ i___________ i Joonis 3. Maja Lai tn. nr. 23 Joonis 4. Maja Lai tn. fassaad XIX sajandi algul. nr. 23 esimese korruse NSVL Riiklikus Sõjaajaloo plaan XIX sajandi alguL Keskarhiivis Moskvas asuva NSVL Riiklikus Sõjaaja­ joonise järgi. loo Keskarhiivis Moskvas asuva joonise järgi. müüride paksus ja keldrite suurus, sam uti antakse juhendeid, kui­ das toimida siis, kui sademed katuselt va lguvad naabri õue või aeda jne.5 V aatam ata nendele korraldustele jätkus puuhoonete püstita­ mine siiski pidevalt. See asjaolu sundis raadi astum a energilise­ maid samme. 1428. aastal, esm aspäeval enne M aarja sünnipäeva, s. t. 6. septembril, an takse kategooriline käsk lam m utada kõik puust tallid ja teised keelatud elamud hiljemalt järgm ise aasta nelipühiks ja lam m utatud hoonete m aterja l viia lubjaahju. Käsu m ittetäitja pidi maksm a 10 m arka trahvi,6 mis oli tolle aja kohta küllalt suur summa. 5 LUB, IV, nr. 1514, punktid 5—9. 6 E. von N o t t b e c k , Der alte Immobilienbesitz Revals, Reval 1884, lk. 44 [edaspidi: Nottbeck]. 44 Joonis 5. Maja Lai tn. nr. 23 pikilõige XIX sajandi algul. NSVL Riiklikus Sõjaajaloo Keskarhiivis Moskvas asuva joonise järgi. Otsustades allikate andmete järgi, oli Tallinnas ü lalm ainitud daatumini siiski veel üsna arvukalt puuehitusi. Peale k innis­ varade pärandam ise raam atu te leidub selle kohta andmeid ka A. P laestereri poolt vä ljaan tud rendiseraam atu dokumentides.7 Nendeski dokumentides m ainitakse kahjuks ainult erandlikult, m issugusest m aterja lis t hoone on ehitatud. Ometigi nähtub kõi­ gist nendest ebatäielikest, lünklikest ja juhuslikest andmetest, et puuhoonete arv vähenes järjekindlalt. Nii m ainitakse 1360. kuni 1383. aastan i 66 korda kivihooneid ja 52 korda puuhooneid. A ja­ vahemikes 1383. kuni 1428. aastan i muutub aga pilt tundu ­ valt; kivihooneid m ainitakse 73 korda, puuhooneid ainult 32 korda. 11. mail 1433. a. oli Tallinnas suur tulekahju, mis olevat hävi- 7 A. P l a e s t e r e r , Das Revaler Pergament Rentenbuch. 1382— 1518. Publikationen aus dem Revaler Stadtarchiv Nr. 5. A. P l a e s t e r e r . Tallinna pärgamentne rendiseraamat. 1382— 1518. Tallinna linnaarhiivi väljaanded nr. 5, Reval 1930 [edaspidi: Plaesterer]. 45 Joonis 6. Maja Pika ja Pagari tn. nurgal (lammu­ tatud a. 1911). Esimese korruse (koja) põhiplaan. Joonis 8. Maja Pika ja Pagari tn. nurgal. Esimese korruse (koja) põikilõige. tanud kogu linna.8 See kroonikates esinev väide, mida kordavad paljud autorid; on ilmselt tugevasti liialdatud; kogu linna hävi­ misest ei saa mingit ju ttu olla.9 Muidugi pole kahtlust, et tule- 8 B . R u s s о w, Chronica der Prouintz Lyfflandt... Scriptores rerum Livo- nicarum. Sammlung der wichtigsten Chroniken und Geschichtsdenkmale von Liv-, Ehst- und Kurland; in genauem Wiederabdrucke der besten, bereits gedruckten, aber selten gewordenen Ausgaben. Zweiter Band, Riga und Leip­ zig 1848, lk. 29 [edaspidi: Russow], Teised arvukad allikad, mis mainivad seda sündmust, on ära toodud uurimuses: R. H a u s m a n n , Der Silberschatz der St. Nikolaikirche zu Reval. Mitteilungen der Gesellschaft für Geschichte und Altertumsurkunde der Ostseeprovinzen Russlands. Band XVII, Heft 2, Riga 1899, lk. 216 jj. 9 Tulekahjus ei kannatanud ei Suure Gildi ega Oleviste Gildi hoone, ei raekoda, ei Pühavaimu kirik, ei naistsistertslaste klooster ega dominiiklaste klooster; ometigi olid kõik need hooned juba 1433. aastal olemas. Mis puutub Niguliste kirikusse, siis ei puudutanud tulekahju ka seda, sest allikates on tea­ teid annetustest Margareete altarile a. 1434 (Revaler Stadtbücher III, nr. 1081), a. 1437 mainitakse vikaariat Niguliste kirikus (Revaler Stadtbücher III, nr. 1148), samal aastal jälle Margareete altarit (Revaler Stadtbücher III, nr. 1157), a. 1440 Blasiuse altarit (Revaler Stadtbücher III, nr. 1184), a. 1447 Barbara altarit ( P l a e s t e r e r , nr. 980). Täpselt samasugune on olukord Oleviste kirikuga: 21. augustil 1433 on teade annetusest Antoniuse altarile (Revaler Stadtbücher III, nr. 1063), a. 1434 mainitakse Dorothea altarit (Reva­ ler Stadtbücher III, nr. 1077), a. 1437 on juttu raha annetusest Stefani alta­ rile (Revaler Stadtbücher III, nr. 1144), samal aastal on jutt Antoniuse alta­ rist ( P l a e s t e r e r nr. 880), a. 1438 püha risti altarist (Revaler Stadtbücher III, nr. 1156). Otsustades eespool mainitud pärandite raamatute ja rendiseraamatu and­ mete järgi, kulges majanduslik elu Tallinnas peale 1433. a. umbes endises rütmis. Veel ühele asjaolule tuleb juhtida tähelepanu. Nimelt arenes Tallinnas alates XV sajandi 2. veerandist elav ehitustegevus kirikliku arhitektuuri alal; suurejoonelises laadis ehitati ümber Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Kust oleks tulekahjus vaesunud kodanikkond võtnud raha selleks ehitus­ tegevuseks? Märgitagu ka, et sajandi keskel algas (samuti väga suurejoone­ line) linna kindlustusvööndi ümberehitus. 47 о т о Joonis 9. Maja Pika Joonis 10. Maja Viru tn. nr. 11 fassaad ja Pagari tn. nurgal. (lammutatud a. 1931). O. Grohmanni joo- Aknasambake. kahju tegi linnale palju kahju. Võib oletada, et see katastroof a itas kaasa puuehituste püstitam isele täieliku lõpu tegemisele. Tegelikult ei m ainita allikates peale 1433. a. kunagi enam puu- ehitusi. Nii algab XV sajandi algul, mil hakkab valitsem a ainuüksi kiviehitus, uus periood linnaelam ute ajaloos. Sellesse perioodi kuuluvad kõik meieni säilinud hooned. Need hooned erinevad aga vanem atest hoonetest. Millised olid need vanem ad hooned, mis Tallinnas püstitati kuni XV sa jandi alguseni, sellest saam e väga ebam äärase kujutluse vaid allikates leiduvate m ärkuste põhjal. XIV sa jandi ja XV sa jandi allikates — kinnisvarade pä ra n d a ­ mise raam atu tes ja rendiseraam atus — m ainitakse elumaju, aitu ja ladusid. Iseloomulik varasem a perioodi (kuni XV sajandi 2. veerandini) ehitustegevusele on see, et lao- või aidahoone püstita takse e lum ajast e r a l d i . Sealjuures eh itatakse lao- või 48 10 т Joonis 11. Maja Viru tn. nr. 11. Põikilõige. O. Groh- manni joonis. 4 E esti N S V a ja lo o k ü sim u si 0 S №*- >■— t I ■ . I . . J . — I Joonis 12. Maja Viru tn. nr. 11. Keldrikorruse plaan. O. Grohmanni joonis. aidahoone kivist, kuna elumaja sageli (võib-olla enamal jaol juhtudest) on puust. Kiviaita nimetati alguses tavaliselt ladina keeles hereditas, elumaja aga domus. H ereditas’e mainimise puhul ei ole algul öeldud, m issugusest m aterja lis t ta on ehitatud, elumaja puhul aga lisatakse tavaliselt juurde, kas ta on kivist 50 Joonis 13. Maja Viru tn. nr. 11. Esim ese korruse plaan. O. Grohmanni joonis. (domus lapidea) või puust (domus lignea) Erandlikult n im eta­ takse ka aita domus, kuid selguse mõttes lisatakse juurde dicia kornhus. XIV sa jandi kestel, sedamööda kuidas kasvas kivihoo- nete püstitamine, hakkab sõna hereditas kaotama oma kindlat tähendust ja selguse mõttes viidatakse aida mainimisel tema spet­ siifikale (hereditas lapidea dicta kornhus); terminit hereditas kasu ta takse ka elumaja märkimisel, kusjuures ebaselguse välti- 4* 51 --- f ---1—— У) Joonis 14. Maja Viru tn. nr. 11. Teise korruse plaan. O. Grohmanni joonis. miseks ka sel juhul m ainitakse tema kui elumaja spetsiifikat (hereditas lapidea in qua moratur hereditas lapidea in qua habi- tat, hereditas lapidea in qua inhabitat, hereditas lapidea inhabi- tabilis, hereditas habitabilis, hereditas dicta wanehuis, hereditas dicta wonehus) . Esineb ka nimetus hereditas lignea. M issugused olid vanem ad puuelamud, sellest team e väga vähe. Teatavat va lgust heidab puuelamute ehitusviisile ainult üks korraldus XIV sajandi lõpust, mille kohaselt hoone ülemine 52 I Joonis 15. Maja Viru tn. nr. 11. K ° lmanda korruse plaan. O. Grohmanni joonis. korrus ei tohi rohkem kui kaks ja lga seinast välja u latuda («Man sai nicht vorder overhengen, wen II vu te» ) .10 Sellest m ärkusest võib järeldada, et ka Tallinnas esinesid Lääne-Euroopas üldiselt levinud sõrestikhooned, kus ülemised korrused olid rippkorrused. Muudest ehituslikest ja stiililistest iseärasustest puuduvad iga ­ sugused andmed. M idagi kindlat ei tea me ka vanem ate kivielamute arhitek- 10 LUB, IV, nr. 1516, punkt 64. 53 tuuris t ja kaunistusviisidest. Kuna aida- või laoruum id polnud eluruumidega ühes hoones (ühise katuse all) , n ag u s e d a näeme hiljem, on tõenäoline, et elumajad olid m adalam ad , võib-olia ilma kõrge viiluta, võimalik, et nad olid sageli ühekorruselised (keldriga). Näib, et erinevalt XV sajandi teise poole elamutest polnud vanem ad Tallinna elamud, asetsedes tänava joonel, mitte Joonis 16. Maja Viru tn. nr. 11. Pikilõige. O. Grohmanni joonis. ehitatud tihedalt üksteise kõrvale. Kruntide piiridel asetsesid vahemüürid. Elamu toetus tavaliselt ühele neist, kuid hoone ja teise piirdemüüri vahele jäi väravakoht. Selle kaudu pääses maja taga olevale õuele, kus paiknesid laohoone ja tallid. Korduvalt on allikates ju ttu sellest, kuidas korraldada m aja katuselt langeva lume ja vihma äravoolu, mis va lgus naaberkrundil olevasse kraavi või veerenni; selle nimetus on druppenval, dryppenval, druppetirum, dryppenrum, ladina keeles stillicidium ( tilgaruum), ka aqueductus. Ka see näitab, et m ajad ei paiknenud tihedalt üks­ teise kõrval. 54 10 40 60 S0 100 < I I_____L _ _ J Joonis 17. Maja Viru tn. nr. 11. Detaile (vasakult paremale): koja pii- lar, mantelkorstna sambake, läbisõiduava. O. Grohmanni joonis. Allikatest nähtub, et elamutes oli ainult üks köetav ruum, nn. dornse või dornze, ladina keeles aestuarium või estuarium, mida esmakordselt m ainitakse a. 1314.11 Teised, kütm ata ruumid kand­ sid «kõrvalkambri» nimetust — bikamer , ladina keeles camera. Millal aknaklaasi hakati tarvitam a, pole teada. Juhul, kui oli va ja ehitada aken, kust avanes vaade naabri krundile, kaeti aken p ä r­ gamendiga. Ülaltoodud andmed on kõik, mida praegu teame Tallinna ela­ mute kohta enne XV sajandit. Võib oletada, et linna üldilme, kus puuhooned (palk- ja sõrestikehitused) seisid kõrvuti m adalate kivimajadega, polnud kuigi ühtlane ja vaevalt jättis m onumen­ taalse mulje. 11 Revaler Stadtbücher I, nr. 52. 55 XV sajandil toimub Tallinnas elamute ehitamisel põhjalik muutus. Nüüd om andasid lõpliku kuju uued võtted hoonete pa igu ­ tamisel, üksikute hoonete seostamisel üksteisega, kujunes välja uus, om apärane elamutüüp, mis erineb Lääne-Euroopa keskaeg­ sest elamust nii välisarhitektuuri ja ruumide jaotuse kui ka kau- nistusliku külje osas. Joonis 18. Majade nr. 34 (vasakul) ja 34a (paremal) fa s­ saadid Rataskaevu tn. O. Grohmanni joonis. Erinevalt esimesel perioodil domineerinud tavas t — ehitada elamu taha iseseisev aidahoone — püstitatakse edaspidi ainult ü k s hoone, mis m ahutas nii eluruumid (alumistel korrustel) kui ka aida- või laoruumid (eluruumide peal). Veel XV sajandi esimesel poolel esinevad linna pärandam ise, pantimise ja rendise- raam atu tes sellised nimetused, nagu erue (erve), inwonlike erwsy wonhus (kõik elumaja märkimiseks), ja nende kõrval nimetused huss ja stenhuss (steenhus) aida või lao märkimiseks. Alates a. 1459 esineb aga (üksikud erandid välja arvatud) ainult väljend huss unde inwonlike erve ;12 seda term init kasu ta takse ü h e hoone märkimiseks, mis m ahutas nii eluruumid kui ka aida. See termin näitab, et hiljemalt XV sajandi keskel oli lõppenud kahe eriots­ tarbelise hoonetüübi kokkusulamine; see termin näitab ühtlasi, et oli säilinud selge kujutlus nende nüüd liidetud, kuid varemini lahus seisnud ja iseseisvaid funktsioone tä itnud hoonete (resp. ruumide) erinevusest ja spetsiifikast. 12 P 1 a e s t e r e r, nr. 1023. 56 Elamud ehitatakse nüüd tihedalt üksteise kõrvale ja nad moo­ dustavad pideva frondi mõlemal pool tänavat. O tsustades Riikli­ kus Sõjaajaloo Keskarhiivis säilinud jooniste järgi, olid H arju ja Viru tänav veel möödunud sajandi algul väga suurel m ääral säilitanud oma keskaja lõpul kujunenud ilme (joon. 1) Hoonete püstitam ine toimus traditsiooniliste ettekirjutuste kohaselt, mis olid fikseeritud linnaõiguses. Need ettekirjutused ja reeglid, ehkki võrdlemisi primitiivsed, kuid selged ja järjekindlad, aitasid ; D 0 1 г S * Sm Joonis 19. Rataskaevu tn. majade nr. 34 (vasakul) ja 34a (paremal) keld­ rikorruse plaan. O. Grohmanni joonis. väga palju kaasa selleks, et linn om andas tervikliku ilme. Väga oluline oli muidugi ka tolle aja inimese mitteindividualistlik m õt­ teviis: keegi ei tah tnud naabris t erineda, vaid nimelt just s a rn a ­ neda. Väga tähtis oli lõppeks ka kohalike ehitajate meisterlikkus, kes oskasid asja tundlikult ja m aitsega rakendada siinseid m ate r ­ jale, kes töötasid välja omapärased, spetsiifiliselt tallinlikud ehi­ tustraditsioonid, konstruktiivsed võtted ja kaunistusmotiivid. Kõik need faktorid tingisid tolle kordumatu arhitektuurilise ilme, mis iseloomustab Tallinnat feodaalse killustumuse perioodi lõpul. Hooned olid tavaliselt kitsa küljega vastu tänava t ja fassaadi kroonis terav, kõrge viil. Fassaad oli mõnikord väga kitsas, 57 j D j n 0 1 2 3 * 5 Joonis 20. Rataskaevu tn. majade nr. 34 (vasakul) ja 34a (paremal) esi­ mese korruse plaan. O. Grohmanni joonis. sam uti krunt, millel ta paiknes; krundid olid aga enamikul juh­ tudel näh tavasti väga sügavad. Juhul, kui krunt oli laiem, koos­ nes fassaad mõnikord kahest osast; suurema osa kohal kerkis kõrge viil, k itsama osa kohal m adalam viil või poolviil. Selline oli nn. «piiskopi maja» Niguliste tänavas nr. 1 (joon. 2) Maja ta g a asetsevale õuele oli võimalik pääseda käigu kaudu, mis oli fassaadis, sama viilu all kus eluruumidki (joon. 1, 10, 18, 28, 34 ja 39) Kui fassaad koosnes suurem ast ja väiksem ast osast, oli käik või läbisõit viimases (joon. 2 ja joon. 1 ülal keskel). Mõni­ kord oli läbisõit kahe suure fassaadi kokkupuutumise kohal (joon. 1, all vasakul) . N ähtavasti kuulusid need mõlemad hooned ühele peremehele ja kahel m ajal oli ühine õu. Mõnel m ajal poi- nud üldse läbisõitu ja õue pääses ainult esimese korruse ruumide kaudu. Ka sel juhul kuulusid ilma läbisõiduta m aja ja n aaber­ m aja , kus oli läbisõit, samale omanikule. Pole muidugi kahtlust, 58 et oli ka juhtumeid, kus väravad asetsesid elamu kõrval (nagu see oli tavaline enne XV sajandi teist poolt) M aja taga olevas õues asus rida m itmesuguseid m ajap ida ­ miseks vajalikke kõrvalhooneid ja ruume. Siin paiknesid tallid, pesuköök, õllepruulimise köök jm. Võimalik, et siin olid ka osa teenijaskonna eluruumid. Missugusel m ääral meieni säilinud kõr­ valhooned keskaegsete m ajade õues pärinevad keskajast, pole selge, nagu see pole teada ka hoonete osas, mida näeme möödu­ nud sa jandi piltkujutustel. Võiks oletada, et osa neist hoonetest on siiski keskaegsed. Tallinnas säilinud elamute vaatluse ja m õningate piltkuju- tuste analüüsi põhjal võiks anda Tallinna keskaegse elamu sise­ ruumide, fassaadi kujunduse ja hoone kaunistusliku osa a l l jä rg ­ neva kirjelduse. Elamu tähtsaim ja avara im ruum oli tavaliselt hall või koda (Diele). See asetses keldrikorruse peal ja juhul, kui fassaadis polnud läbisõitu (kang ia lust) , võttis oma alla kogu hoone laiuse. Selline koda on säilinud nüüd osaliselt üm berehita­ tud m ajas Lai tn. 23, mille ehitusviisist annavad täiendava käs i­ tuse M oskvas Sõjaajaloo Keskarhiivis sä il ita tavad möödunud 59 e t г j * s Joonis 22. Rataskaevu tn. majade nr. 34 (vasakul) ja 34a põiki- lõige. O. Grohmanni joonis. sajandi algul va lm ista tud joonised (joon. 3—5). Selline koda oli ka a. 1911 lam m utatud m ajas Pika ja P a g a r i tn. nu rgal (nn. hansakaupm ehe m ajas) (joon. 6—9 ) ,13 m ajas Pikk tn. nr. 71 (joon. 44 ja 45, keskel) ja mujal. Kui fassaadis oli läbisõit, ulatus koda selleni (joon. 11, 13, 37, 38, 40, 41) Koda oli tavaliselt hoone tänavapoolses osas. Koda võis aga paikneda ka õuepoolses osas, nagu elamus Rataskaevu tn. 34 (joon. 20) ja näh tavasti ka 1921. a. üm berehitatud m ajas Vana Turg nr. 2 (joon. 31). Väik­ semates hoonetes oli koda niisam a kõrge kui kõrvalruumid; seda näeme elamutes Rataskaevu tn. 34 ja 34a (joon. 18—23). Vii­ m ane m aja on huvitav ses mõttes, et selles olid ühe katuse all 13 L. Tiigilt saadud andmeil kuulus see hoone a. 1508 kuni a. 1536 rae­ härra Johann Selhorstile. 6 0 kaks korterit. Vahem üür jao tas hoone kaheks peaaegu võrdseks osaks, mis om asid iseseisvaid sissekäike; nüüd on vasakpoolse (lõunapoolse) korteri uks ümber ehitatud aknaks (joon. 18—23) Meil on siin näh tavas ti tegemist üürim ajaga . Suuremates hoo­ netes oli koda teistest alumise korruse ruumidest tunduvalt kõr­ gem (joon. 5, 16, 35 ja 46). Juhul, kui koda oli tänavapoolses osas, pääses sellesse otse fassaadis ole­ va portaali kaudu. Kui aga koda oli õuepoolses osas, nagu Rataskaevu tn. nr. 34, oli sissekäik kan ­ gialusest (joon. 20 ja 26). Selline oli olukord ka m a ­ jas Vene tn. nr. 9 (joon. 40 ja 41, paremal) ja a rv a ­ tavasti ka elamus Vana Turg nr. 2 (joon. 29—33). Koda oli kaupmehe e la­ mus nähtavasti peamiseks tööruumiks, kus toimusid läbirääkimised, sõlmiti te­ hinguid, võeti vastu küla­ lisi ja kus a rva tavas ti säilitati ka kallihinnalise­ maid kaupu. Sageli oli siin seintega eraldatud kontoriruum. Käsitöölise elamus võis koda sageli olla ka tööruumiks. Koda etendas suurt osa ka omaniku perekon­ naelus, sest ta oli ühtlasi köögiks. Nimelt paiknes ko­ Joonis 23. Rataskaevu tn. maja nr. 34 piki­ ja ühes ( tagum ises) n u r ­ lõige. O. Grohmanni joonis. gas kolle, mille kohal ker­ kis avar lahtine mantel- korsten (joon. 4, 6—8, 13, 14, 20—23, 38, 41 paremal, 48) See toetus sageli arhitektooniliselt kujundatud sambakesele (joon. 7, 8, 17, 23, 27). Koja taga oli teine tähtis ruum — elutuba (juba alguses m ain i­ tud dornse või aestuarium) See oli ainuke püsiva soojusega ruum elamus — seda köeti sooja õhuga. Elutuba oli tavaliselt (aga mitte alati) niisama lai kui koda, kuid ikka ainult ühe korruse kõrgune. Köetava elutoa taga võis suurem ates elamutes olla üks või mitu väiksem at külma tuba. Üks külm tuba paiknes sageli ka koja kõrval, kangialuse peal. Ehkki Suur Turg nr. 2 m aja lammu- 61 E - F 6 - H Joonis 24. Sooja ohu küttekamber Rataskaevu tn. majas nr. 34. O. Grohmanni joonis. I - к L - M • i l Joonis 25. Sooja ohu küttekamber Rataskaevu tn. majas nr. 34a. O. Grohmanni joonis. 62 tamisel va lm ista tud joonised ei võimalda täit selgust, näib, et siin oli olukord mõnevõrra erandlik. Nimelt oli siin (hoovi pool paikneva) koja taga soe tuba, aga tänavapoolses osas oli n ä h ta ­ vasti üks väga suur kütm ata ruum, mille põrand oli pisut kõrge­ mal koja põrandas t (joon. 31—33). Külma tuba nimetati bikamer Koja tag a oli trepp, mille kaudu pääses teisele korrusele, sooja elutoa peal paiknevasse ruumi, mis samuti oli kasutatav eluruumina (joon. 5, 16, 22, 23, 35, 46). Nende ruumide ja koja Joonis 26. Läbisõit majade nr. 34 ja 34a hoovi Rataskaevu tn. O. Grohmanni joonis. peal olid lao- ja aidaruumid, sageli mitmekorruselised (joon. 5, 16, 22, 35, 46) Kaubad ja vili tõsteti laoruumi seinas olevate avade kaudu ploki abil. Tavaliselt omas a rvatavasti iga m aja keldrit, kuhu võis p ää ­ seda müüritrepi kaudu, sageli aga ka otse tänavalt . Kelder oii sageli, kuid kaugeltki mitte alati, võlvitud. Paest ehitatud m ajade müüride paksus oli kuni 1,5 m. Laed olid ehitatud suurtest, teatud vahem aaga asetatud palkidest, mis olid põiki, s. t. paralleelselt fassaadim üürile asetatud. Suurtes elamutes, kus olid avarad kojad, oli kandekaugus väga suur. Selline oli olukord 1931. a. lam m utatud m ajas Viru tn. 11 (kus koda oli kahjuks vahelae, vaheseinte ja uute treppide ehitamisega tuge­ vasti rikutud) ; siin oli kandekaugus 8 m (joon. 11 ja 13) Sel juhul asetati hoone pikitelje suunas tugev ematala, mis ulatus välismüürist elutoa seinani ja millele asetati põikipalgid. Et suur­ tes majades kojad polnud mitte ainult laiad, vaid omasid ka suurt sügavust (m ajas Viru tn. 11 oli sügavus 14 m ). oli vaja ematala toetada ruumi keskele asetatud postiga. Võimalik, et need toed olid nii mõnigi kord puust. Sageli kasutati aga ematala toeta­ miseks kivist piilarit (joon. 11, 13, 16, 41). Mõnikord, eriti avarate kodade puhul, oli ta lasid kaks, järelikult ka piilareid. Selline koda oli nähtavasti a. 1911 lam m utatud hoones Pika ja P aga r i tn. nurgal (joon. 6—8). Em atala kandev piilar kojas oli sageli kunstipäraselt ku jun­ datud. Elamus Viru tn. 11 oli see üm m argune ja kaunis ta tud a rvu ­ kate kepikestega; piilari keskel oli kolm tüvesevõru (joon. 17). 63 о N f / П ? ? 1 V ? ь . £ m Joonis 27. Mantelkorstna sambakesed majades nr. 34 (vasakul), 34a (teine vasakult) ja 32 (paremal) Rataskaevu tn. O. Grohmanni joonis t Oi GE C D Joonis 28. Maja Vana Turg Joonis 29. Maja Vana Turg nr. 2 nr. 2 (fassaad klassitsistlik põikilõige, E. Kühnerti joonis. XIX sajandi a lgusest). Lam­ mutatud a. 1921. E. Kühnerti joonis. 64 Ilusad piilarid on säili­ nud ka m ajas Suur-Karja tn. nr 8 (joon. 51) ja M üü­ rivahe tn. nr. 11 õues (joon. 52). Et piilar ka ise om a­ korda va jas kindlat alust, millele toetuda, ehitati keldrisse piilari alla müür, mis jao tas keldri kaheks osaks. Hoones Viru tn. 11 asetses see sein piki hoo­ ne peatelge (joon. 12). Sambakesed, mis sei­ sid m antelkorstna nurgal selle toestamiseks, toetu­ sid ka ise tavaliselt keld­ ris vastavale kohale ehi­ tatud müürile või piilarile. Sellised piilarid keldris on säilinud elamus nr. 34a Rataskaevu tänaval (joon. 19) Peale keldrite ei olnud Tallinna elamutes n ä h ta ­ vasti võlvitud ruume. Põrandate ja lagede ehi­ tusviisiga oli võimalik lä ­ hemalt tu tvuda m aja nr. 11 lammutamisel Viru tä n a ­ val a. 1931. Kõik vahelaed olid ehitatud erakordselt suurtest männipalkidest. Puulagedele olid laotud paeplaadid.14 Viimase kor­ ruse lagi oli tavaliselt kae­ tud ka m ullaga. Kõik see tegi nad väga vastup ida­ vaks ja pommikindlaks, nagu näitasid sündmused Liivi sõja a ja l .15 Joonis 30. Maja Vana Turg nr. 2 keldri­ Tallinna keskaegsed korruse plaan. E. Kühnerti joonis. elamud olid köetavad. Üks soojuse allikas oli kolle m antelkorstna all, kust soojus levis kotta. See oli 14 Vana-Tallinn hävim ise ohus. Viru tänaval lõhuti ordu ajast püsinud maja. «Vaba Maa» nr. 173, 28. juulil 1931. 15 R u s s o w , lk. 116. 5 Eesti NSV ajaloo küsim usi 65 Joonis 31. Maja Vana Turg nr. 2. Esim ese korruse plaan. E. Kühnerti joonis. Joonis 32. Maja Vana Turg nr. 2. Teise kor­ ruse plaan. E. Kühnerti joonis. 5* Joonis 33. Maja Vana Turg nr. 2. Pikilõige. E. Kühnerti joonis. Joonis 34. Maja Lai tn. nr. 25 fa s­ saad (nüüd ümber ehitatud). NSVL Riiklikus Sõjaajaloo Keskarhiivis Moskvas asuva joonise järgi. aga soe ainult niikaua, kui koldes oli tuli. Tunduvalt o tstarbe­ kam oli süsteem, mida rakendati koja taga oleva eluruumi dornse kütmiseks. See Tallinna elamute kütmise süsteem avastati a. 1927 Rataskaevu tn. 34 ja 34a asuvate hoonete ümberehi­ tamisel; mõlemas m ajas olid säilinud kogu selle süs­ teemi olulised osad. Hoones nr. 34 olid nii tänavapoolses kui ka õuepoolses keldris vaheseintega eraldatud ja võlvitud kambrid (joon. 19 ja 23). Üks kamber (teine) hoovipoolses keldriosas aset­ ses täpselt kolde ja m antelkorstna all; selle kambri vaheseina arhiivis Moskvas. kohal oli koja mantelkorstna nurka toetav sambake. Jä rgnes kol­ mas kamber ja sellele neljas, millel olid väga paksud müürid ja mis paiknes juba tänavapoolses keldrinurgas, s. t. elutoa (dornse) all. See viimane kamber oligi soojaõhukütte ahi — kalo- rifeer (joon. 24). Kambri sisemine pikkus oli umbes 2 m, laius umbes 1,25 m. Kamber oli kaetud lameda tellistest võlviga, mille keskel oli väike nelinurkne ava. Võlvi ja põranda vahel oli tühi ruum, mis oli üleni tahm a täis (ja mida ei olnud võimalik täielikult m õõdistada). Kaares kambri ukse peal oli vertikaalne ava või šaht, mis umbes toa põranda kõrgusel oli kinni müüritud, kuid algselt oli olnud ühenduses m antelkorstnaga eeskojas. Kui ahjukambris tehti tuld, tungis soojus ' võlvi kaudu võlvi ja põranda vahelisse ruumi ja ajas kuumaks võlvi peal olevad keri­ sekivid. Suitsugaasid levisid kambri ava müüris oleva šahti 69 Joonised 36—38. M aja Lai tn. nr. 25 (nüüd ümber ehitatud). Vasakuit paremale: keldrikorruse plaan, esimese korruse plaan ja teise korruse plaan. NSVL Riiklikus Sõjaajaloo Keskarhiivis Moskvas asuvate joo­ niste järgi. kaudu mantelkorstnasse; šahti m ante lkors tnaga ühendavat ava oli võimalik sulgeda. Peale kütmise lõpetamist, kui puud olid täiesti põlenud ja suits šahti n ing m antelkorstna kaudu välja las­ tud, suleti šahti ja m antelkorstna vaheline ava n ing suleti ka küttekambri uks (mis polnud sä i l in u d ) . Elutoa (dornse) kivist põrandal otse küttekambri kohal olid üm aravad , mis kütmise ajal olid m etallkaantega suletud (need avad polnud a. 1927 enam sä il in u d ) . Need kõrvaldati nüüd ja avade kaudu voolas soe õhk elutuppa. Sam asugune küttekamber avasta ti naaberm ajas, Rataskaevu tn. nr. 34a, kus oli kaks kõrvuti olevat korterit. Küttekambriga oli võimalik tutvuda ja seda m õõdistada aga ainult korteris, mis asetses m aja vasakpoolses (s. t. lõunapoolses) osas; maja 70 parempoolses keldris oli see täiesti kinni m üüritud (joon. 19) Erinevalt eespool kirjeldatud kambrist m ajas nr. 12 polnud siin säilinud küttekambri võiv, mille peal asetsesid kerisekivid. See- eest oli aga elutoa paekiviplaatidega kaetud põrandal säilinud neli üm arava, millede kaudu soe õhk tuppa võis voolata (joon. 25) Ka eespool m ainitud Viru tänaval m aja nr. 11 lammutamisel aasta l 1931 tuli avalikuks sam asugune kütteseadeldis (joon. 12) Selle üksikasjad polnud aga enam säilinud. Arhitekt E. Eder- berg avastas a. 1951 M üürivahe tn. nr 3 asunud m aja varem e­ tes kütteseadeldise fragmendid; nende ja m ujalt saadud andmete Joonis 39. Maja fassaadid Vene tn. nr. 9 (nüüd ümber ehitatud). NSVL Riiklikus Sõjaajaloo Keskarhiivis M oskvas asuva joonise järgi. alusel joonistas ta Tallinna kütteseadeldise oletatava rekonstrukt­ siooni (joon. 48). See erines pisiasjus kütteseadeldisest Rataskaevu tänava majades. Kütteseadeldise asukoht on säilinud osaliselt Pikk tn. nr. 71 (joon. 43). Selle a su ­ koht oli säilinud (samuti küll m oonutatud kujul) ka m ajas Vana Turg nr. 2. mis lam m utati a. 1921 (joon. 30). Selle kütteseadeldise fragmente üm araukudega paekiviplaadi näol tuli avalikuks ehitustöödel Sädeme tn. nr. 2. Siin kirjeldatud kütteseadeldis esineb kõikjal Saksa Ordu aladel, samuti ka tsis terts laste kloostrites.16 Tallinnas oli 16 G. F u s с h, Uber Hypokausten-Heizungen und mittelalterliche Heizungs- anlagen, Hannover 1910, lk. 94 jj-d; Dipl. — Ing. T. Wärmestuben des Mittel- alters. Ergebnisse der Ausgrabungen in Altzella. «Berliner Zeitung» Nr. 24, 29. Jan. 1957. 71 Joonis 40. Majade Vene tn. nr. 9 Joonis 41. Majade Vene tn. nr. 9 esim ese korruse plaan (nüüd üm­ teise korruse plaan (nüüd ümber ber ehitatud). NSVL Riiklikus Sõ- ehitatud). NSVL Riiklikus Sõja- jaajaloo Keskarhiivis M oskvas ajaloo Keskarhiivis M oskvas asu­ asuva joonise järgi. va joonise järgi. selline kütteseadeldis peale elamute kindlasti ka raekojal. Küttekamber, mis pidi sooja andm a kolmandal korrusel olevale raesaalile, paiknes teise korruse keskmise ruumi kagunurgas , kuid on nüüd kinni m üüritud .17 Sellist kütteseadel- dist omas dominiiklaste klooster 18 ja mõne aasta eest avastati selline Suure Gildi hoones. Eesti ala linnustest on see säilinud 17 Tallinna raekoda. Tallinna linnaarhiivi eriväljaanne, Tallinn 1935, pilt nr. 5. 18 E. K ü h n e r t , Das Dominikanerkloster zu Reval. Beiträge zur Kunde Estlands, XII Band, 1.—3. Heft. Herausgegeben von der Estländischen Literä- rischen Gesellschaft in Reval, Reval i. a., joon. 8. 72 Kuressaares 19 ja Koluveres20 M aakloostritest omab seda tsis- tertslaste klooster Padises.21 Tallinna elamute fassaadid olid sageli kaunista tud mitme- kujuliste petikniššidega. Lihtsate teravakaareliste petikute kõrval näeme rikkalikumalt teostatud viilukaunistusi. Neist väärib esmajoones tähelepanu nn. «piiskopi maja» Niguliste tn. 1 (joon. 2). Viilu keskosas näeme siin suurt teravkaart, mille ülaosas on teine, neliksiiruse-kujuline petik; selle all on jälle petik, mille ülaosa lõpeb kahe teravkaarega. Keskmise suure teravkaare kummalgi pool, sellest p isut m adalam al on kolmikkaarega lõpevad petikud, mis on aseta tud teravkaarpetikute sisse. Teravakaarelis te peti­ kute kõrval on sõõrpetikud, milles nüüd on puu peale maalitud Kristuse ja nelja evangelisti büstid. «Piiskopi maja» kaunistuste süsteem sarnaneb täpselt a. 1436 valm inud Pirita kloostrikiriku fassaadi kaunistustega (joon. 50). Nii on põhjust oletada, et ka 19 H. S e u b e r l i c h , Das Schloss zu Arensburg. Jahrbuch für bildende Kunst in den Ostseeprovinzen. 1907, Riga i. a., lk. 88. 20 А. T u u 1 s e, Die Burgen in Estland und Lettland. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused XXXIII [Tartu], 1942, lk. 257 [edaspidi: Tuulse, Burgen], 21 V R a a m , Padise klooster. Eesti NSV M inistrite Nõukogu juures asuv Arhitektuuri Valitsus, Tallinn 1958, lk. 10. 73 «piiskopi maja» on ehitatud Pirita kloostri meistri Hinrich Swal- bergi poolt. P irita kloostri ja «piiskopi maja» fassaadi dekoori motiive näeme ka m aja fassaadil Pikk tn. 71 (joon. 4:2). Analoogi­ list viilu kompositsiooni omas, o tsustades ühe joonise jä rg i möö­ dunud sajandi esimesest poolest, ka üks nüüd ümberehitatud m aja Viru tänava lõunaküljel. Ka neid ehitusi tuleks viia ühen­ dusse Swalbergiga. Nii selgub, et Swalberg, kes etendas suurt osa Tallinna XV sajandi om apärase arhitektuuristiili loomisel, on o tsustavalt m õjutanud ka elamuarhitektuuri. r Joonis 43. Maja Pikk tn. nr. 71 keldri plaan. Nähtavasti oli võrdlemisi levinud viilude kaunistam ine kolme või viie petikuga, millest keskmine lõppes kolmikkaarega, selle kum malgi poolel olevad petikud aga olid poolitatud kolmikkaa­ rega (joon. 53 ja 54) Siin reprodutseeritud viilud on ainukesed meieni säilinud seda tüüpi viilud. Sellist v iilukaunistust omasid möödunud sajandil üm berehitatud elamud Suur-K arja tn. 1 (joon. 56) ja Vene tänava l telegraafi kõrval; rida sellise viiluga hooneid näeme möödunud sa jandi esimese poole joonistustel. Ühel joonisel aas tas t 1831 on kuju ta tud viil kuue petikuga, mis kõik om avad ülaosas poolitatud kolmikkaare kuju. Viimati kirjeldatud viilud m oodustavad näh tavasti hilisema etapi keskaegse elamu fassaadi kaunistam ise arengus, pärine­ des XV sajandi lõpust. Üks neist elamutest on nimelt täpselt dateeritud. Elamu Suur-Karja tn. nr. 1 ümberehitusel säilis selle portaal; see oli algselt hoone Vana Turu poolses fassaadis 74 г Joonis 44. Maja Pikk tn. nr. 71 esim ese korruse plaan. Joonis 45. Maja Pikk tn. nr. 71 teise korruse plaan. L ÕI GE А В CL J=L U □ Ш |UUULT □ Joonis 46. Maja Pikk tn. nr. 71 pikilõige. Joonis 47. Maja Pikk tn. nr. 71 põikilõige. Ш Joonis 48. Tallinna elamu Joonis 49. Aknapales- kütteseadeldis. E. Ederbergi tiku reljeef Olevimäe rekonstruktsioon. maja nr. 14 õues. (joon. 56), ümberehituse ajal tõsteti aga Suur-K arja tänava pool­ sesse fassaadi. Selle rikkalikult profileeritud portaali palestikus on talumikujuline osa ehhinusega. Ehhinusel on lam edas stiilis teostatud skulptuurid: vasakul antiteetiliselt aseta tud lõvikuju- tused, millede vahel on sõnad «help ihesus xps», parem al sam a­ sugused lõvikujutused ja tekst «anno MCCCC XC VIII» [1498]. Autorile pole teada ühtki hoonet Lääne-Euroopas, kus esineks selline viilukujutus. Prof. L. A. M atsulevitš juhtis esimesena tähe ­ lepanu asjaolule, et mõnedel Novgorodi ja Pihkva ala kirikuehi- tustel on viilud, mille kaunistus mõnevõrra meenutab Tallinna viilupetikuid.22 See, mis Tallinna elamute fassaadidele andis eriti piduliku, kuid ühtlasi intiimse, meeldiva ja külalislahke ilme, olid portaa- . 22 JI. А. М а ц у л е в и ч , Новгород и Таллин (К вопросу о генезисе архи­ тектурных форм). Краткие сообщения о докладах и полевых исследованиях Института истории материальной культуры. Академия Наук СССР. Институт истории материальной культуры имени Н. Я. Марра. X, М.—JI. 1941, lk. 47 jj-d. 77 lid. Neid on Tallinnas säilinud kaunis arvukalt. Rääkisime a lgu­ ses sellest, et Tallinna XV sajandi arhitektuur on võrdlemisi oma­ pärane; võib-olla on just Tallinna portaalid (arvestades ka kiri­ kute ja kommunaalhoonete portaale) Tallinna hilisgooti arhitek­ tuuri koolkonna silm apaistvaim ja originaalseim saavutus. Portaali palestikud ja arhivoldid on sageli võrdlemisi rikka­ likult profileeritud. Palestikus puuduvad osad, mida võiks õieti kapiteelideks nimetada; selle asemel näeme siledat plaati (mõni­ kord ka profiile), mida võib vaadelda talum it m oodustava talas- tiku friisina. Selle all on sageli ehhinusekujuline p laa t (joon. 55, 57, 59) Selline portaali palestiku kujundus (ilma kapiteelideta) on üks Tallinna arhitektuuri iseärasusi. Esm akordselt esineb see teadupäras t Niguliste kiriku põhjaportaalil (umbes a. 1300).23 23 S. К а г 1 i n g, Gotland oeh Estlands medeltida byggnadskonst, Rig 1939, lk. 104. 78 £ < т а л \ / 1 Joonis 51. Koja Joonis 52. Koja piilar piilar Müüri­ Suur-Karja tn. nr. 8. vahe tn. nr. 11. Joonis 53. Pikk tn. nr. 43 viilu Joonis 54. Maja Kinga tn. nr. joonis. 10 viilu joonis. Joonis 55. Maja Vene tn. nr. 17. Osa fassaadist. Skulpturaalsed kaunistused esinesid portaalidel nähtavasti ainult erandina. Meieni on säilinud igatahes ainult kaks skulp­ tuuridega ilmestatud portaali. Üks on ülalmainitud portaal Suur- Karja tn. nr. 1 aastas t 1498, teine — portaal Vene tänava l nr. 17 (joon. 55). Ka selle ehhinusel näeme lamereljeefis tahutud võitle­ vate lõvide kujutusi (joon. 57). Vene tänava m aja kuulus väga rikkale Tallinna kodanikule pürjermeister J. Viandtile ja on Joonis 56. Maja Suur-Kar- Joonis 57. Detail maja portaalilt Ve- ja tn. nr. 1 enne ümberehi- ne tn. nr. 17. tust. ümber ehitatud a. 1513. See daatum ja omaniku nimi on raiutud siseportaali peale maja eeskojas (joon. 58). Mis puutub selle range, pinnalise reljeefistiili a lgupärasse, siis esineb seda Tallinnas juba XV sajandi alguses ja selle vanim ad näidised on teadupäras t Suure Gildi saali piilarite kapiteele kaunis­ tavad reljeefid aas tas t 1410. Sellesse suunda kuuluvaid teoseid leidub aga ka väljaspool Tallinna — Lõuna-Eestis ja Lätis.24 24 А. T u u 1 s e, Die spätmittelalterliche Steinplastik in Estland und Lett- land. Soumen muinasmuistonyhdistyksen aikakauskirja. Finska Fornminnens- föreningens tidskrift. XLIX: 1. 1948, H elsinki-H elsingfors 1951, lk. 38 jj-d [edaspidi: Tuulse], 6 Eesti NSV a ja loo küsimusi 81 Joonis 58. Siseportaal m ajas Vene tn. nr. 17. Joonis 59. Maja Nigu­ liste kiriku õues (hävi­ nenud a. 1944). Mõned Tallinna elam uportaalid olid mõnikord asetatud üma­ rate liistude või keppide vahele. Kord näeme ainult kaht portaali raam iva t liistu (joon. 56), siis ka vertikaalseid liiste, millele on aseta tud horisontaalne liist (joon. 59). On ka portaale, kus verti­ kaalsed liistud ei alga mitte tänava pinnal, vaid arhivoldi kõrgu­ sel (joon. 55). Viimati m ainitud portaali liistud on kaunistatud inimpeade kujutustega. Selline portaalide kaunistam ine neid raa- mivate liistudega on Tallinna arhitektuuri koolkonna iseärasuseks, mis kusagil mujal ei esine. Portaa li ees oli sageli mõne astme kõrgune lahtine rõdu või platvorm, nn. etik. Neist pole kahjuks ühtki tervikuna säilinud — kõik nad kõrvaldati möödunud sajandi alguses, sest nad takis­ tas id liiklemist.25 Etikud olid tavaliselt kaunista tud püstiseisvate 25 Etik, kuid ilma etikukivideta on säilinud end. Suure Gildi hoonel. 82 Joonised 60 ja 61. Aknapalestiku Joonis 62. Aknapalestiku reljeefid Ülemnõukogu Presiidiu­ reljeef a, 1931 lammutatud mi hoones (end. ordulinnuses). m ajast Viru tn. nr. 11. Joonis 63. Siseportaal aastast 1539. 6* paeplaatidega, nn. etikukividega. Need omasid sageli m itm esugu­ seid lamereljeefis teostatud ornam entaalseid kujutusi ja m aja­ omaniku in itsiaale n ing õuemärke. Nende paigutus võis olla väga mitmekesine.26 Tallinna elamu fassaadide aknad, mida tavaliselt oli üks rida, olid ristkülikukujulised; kõik teravakaarelised aknad on oma praeguse kuju saanud hilisemate üm berehituste tulemusena. Akende raam itus oli tavaliselt monoliitne. Et vähendada silluse kandekaugust, jao ta ti aknaava vertikaalse raidkivist profileeri­ tud vahepostiga kaheks, horisontaalse raid liistuga koguni neljaks (joon. 55) Laiematel akendel oli kaks vertikaalset vaheposti, nagu näiteks a. 1923 lam m utatud m ajas Vene tn. nr. 13.27 Esines ka aknapalestiku kaunistam ist reljeefplaatidega, milledel on peeneit töödeldud lille- või v i in a m a r ja v ä ä t motiivid ja fantastiliste loo­ made kujutused (joon. 49, 60—62) ,28 Ka kangialuse avad, mis näh tavas ti alati olid ümarakaare- lised, olid kaare osas sageli dekoratiivselt ilmestatud: nurkades ja arhivoldis asetses mõigas, arhivoldi algel oli profileeritud talum (joon. 10, 17, 18) Siseruumides omasid dekoratiivset kujundust peale ematala toetavate piilarite ja m antelkorstna sambakeste veel siseportaa- lid, mis pärinevad keskaja lõpust. Portaa lid kaunistasid keldrisse v iivat treppi või ust koja ja kontori vahel. Neil portaalidel näeme majaomaniku ja ta abikaasa dekoratiivselt käsitletud vappe, nende õuemärke ja initsiaale (joon. 63) Peene töötluse poolest väärib tähelepanu Vene tn. nr. 17 oleva J. Viandti m aja eeskoja seinas säilinud uks aastas t 1513 (joon. 58). Nende osade üksik­ asjaline käsitlus siin on liigne, sest see on an tud juba teise autori poolt.29 Koja ja kontori vahel olev lai aken oli mõnikord varustatud keerdsambakesega. Selline oli säilinud m ajas Pika ja Pagari 26 T u u 1 s e, lk. 42 jj-d. 27 C. v o n L ö w i s o f M e n a r , Die städtische Profanarchitektur der Gothik, der Renaissance und des Barocco in Riga, Reval und Narva. Heraus- gegeben von der G esellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseepro- vinzen Russlands, Lübeck 1892, Taf. XIX. 28 E. E d e r b e r g i järgi on siin reprodutseeritud reljeefplaadid majast Viru tn. nr. 11 ja Olevimäe nr. 14 õuel aknapalestiku plaadid (Eesti arhitek­ tuuri ajalugu, Tallinn 1959, lk. 163; E. E d e r b e r g , Tallinna XVI ja XVII sajandi raidkivid. Kalender-teatmik 1959, Tallinn 1958, lk. 224), mitte aga etiku- kivid, nagu oletab A. Tuulse eespool mainitud uurimuses lk. 47 ja 52. Viru tänaval nr. 11 leitud reljeefi dateerib A. Tuulse XVI sajandi algusega. Seda dateeringut kinnitab täiesti peapiiskop Jens Brostrupi (surnud 1497) hauaplaat Lundi toomkiriku krüptis. Sellel on täpselt sam asugused viinamarja­ väädi motiivid nagu Tallinna kivil (E. W r a n g e l , Konstverk i Lunds dom- kyrka [Lund] 1923, lk. 47, tahv. XXI). Nende kahe raidkivitoote sarnasus on nii suur, et neid võiks pidada ühe ja sama meistri tööks. 29 T u u 1 s e, lk. 52 jj-d. Vene tn. nr. 17 kojas on arvatavasti siiski portaal, mitte dekoratiivne nišš, nagu oletab Tuulse. Selle ava kõrgus on 1,19 гч, laius 0,76 m. 84 tänava nu rgal (joon. 9).30 See paigutati Pikal tänaval nr. 24 asuva hoone (end. Oleviste Gildi) ümberehitamisel a. 1926 selle hoone teise korruse aknasse. Selliseid sambakesi on leitud ka Pärnus, H aapsa lus ja Tartus.31 Nii Tallinna elamute plaanikompositsioon, fassaadiarhitek- tuur ja konstruktiivne külg kui ka dekoratiivsed detailid tunn is ­ tavad selgesti Tallinna ehitusmeistrite ja kiviraidurite loomingu­ lisest iseseisvusest. Tallinna elamu plaani skeem, nii nagu see välja kujunes XV sajandil, meenutab ainult kõige üldisemates joontes Põhja-Saksa (H ansa) elamut. Täiesti om apärane on fas­ saadi kujundus; mingisuguseid analoogiaid Tallinna portaali- arhitektuurile mujal ei leidu, vastupidi — võib rääkida Tallinna portaalitüübi ülevõtmisest rootslaste poolt.32 Väga eredalt ilmneb kohalike meistrite om apära Tallinna elamute suurepärastes raid- detailides — etikute ja aknapalestiku kivides, siseportaalide ja dekoratiivsete niššide teostamisel, dekoratiivsete sambakeste loo­ misel jm. Tallinna keskaegse elamu arhitektuur moodustab h in ­ natava panuse kogu Euroopa gooti ehituskunsti varasalve. СРЕ Д Н ЕВ Е КО В Ы Е Ж И Л Ы Е ДОМА ТАЛ ЛИНА Проф. В. Вага Р е з ю м е Жилые дома периода феодальной раздробленности в Эстонии сохранились только в Таллине. Эти дома относятся к XV веку и к началу XVI века. Данные источников показывают, что вначале (и вплоть до XV века) жилые дома нередко были деревянные, а стоявшие отдельно от них на том ж е участке здания амбаров или складов каменные. В XV веке окончательный вид получил новый тип здания, где под одной крышей были как жилые помеще­ ния (на первом, в большинстве случаев, по-видимому, и на вто­ ром этаже), так и склад (над жилыми помещениями). Дома, за ­ канчивающиеся острым высоким щипцов и, как правило, обра­ щенные к улице торцовой стороной, образовали непрерывный фронт (рис. 1). Позади дома находился двор, где были располо­ 30 Е. von N o t t b e c k u. W. N e u m a n n , Geschichte und Kunstdenk- mäler der Stadt Reval. Zweiter Band. Die Kunstdenkmäler der Stadt Reval 1904, lk. 22; T u u 1 s e, lk. 61. 31 T u u l s e , lk. 55 jj.; R. G u l e k e , Alt-Livland. M ittelalterliche Baudenk- mäler Liv-, Est-, Kurlands und O esels, Leipzig 1896, F. III, Taf. XXV; R. G u l e k e , Eine Treppendocke und Treppensäule in Dorpat. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1892, Dorpat 1893, lk. 97 jj-d. 32 T u u l s e , Burgen. lk. 391; A. T u u l s e , Om konstförbindelserna Est- land-Finland under medeltiden. Finskt Museum 1953, Helsingfors 1953, lk. 35 ja 37. 85 жены хозяйственные помещения и жилые помещения прислуги. Во двор можно было пройти через проезд, устроенный в фасаде здания (рис. 1, 10, 18, 28, 34, 39) или же расположенный под уз­ кой пристройкой к главному зданию (рис. 2 и 1 наверху в сере­ дине) . Самым главным и обширным помещением, как правило, были сени, которые часто занимали всю ширину дома и в большинст­ ве случаев были расположены в его передней части (рис. 4, 6, 13, 37 40, 41, 44) Иногда они были расположены и в задней части дома; вход в сени в таком случае был не с улицы, как обычно, а с проезда (рис. 20, 26, 31). Сени в большинстве случаев были выше других помещений (рис. 5, 16, 35, 4 6 ) , 'иногда же имели одинаковую с ними высоту (рис. 20—23). Сени были рабочим по­ мещением, нередко и мастерской. Они служили также кухней — в их заднем углу находился очаг под прямым дымоходом (рис. 4, 6—8, 13, 14, 20—23, 38, 41, 48) В углу дымохода возвышался столб, нередко архитектурно оформленный (рис. 7, 8, 17, 23, 27). Сводами был обыкновенно перекрыт только подвал, сени же (и другие помещения) были перекрыты балками с настилом из плит­ няка. Балки нередко опирались на прогон, который сам опирался на декоративно оформленный каменный столб (рис. 7, 17, 51, 52). В очень обширных сенях их было два (рис. 6). Рядом с сенями находилась жилая комната, отапливаемая нагретым воздухом; ка­ мера отопления находилась в подвале под жилым помещением (рис. 12, 19, 36, 43, 48). После отопления нагретый воздух прони­ кал в комнату через круглые отверстия в полу комнаты (рис. 24, 25, 48). Эта система впервые была обнаружена в 1927 году в до­ мах на улице Ратаскаеву № 34 и 34-а. За этим отапливаемым помещением находились одна или несколько холодных комнат. Холодные комнаты имелись и на втором этаже, куда можно было пройти по открытой лестнице в сенях (рис. 5, 16, 22, 23, 35, 46). Щипцы были иногда украшены плоскими нишами, обработан­ ными ложными арками. Фасады домов на ул. Нигулисте № 1 (рис. 2) и на улице Пикк № 71 (рис. 42) напоминают сооружен­ ный Г СвальбергоМ фасад монастырской церкви в Пирита (рис. 50) Имелись щипцы с тремя или пятью нишами, из которых средняя завершается трехлопастной аркой, а боковые — полови­ ной такой арки (рис. 53, 54, 56). Аналогичная обработка фасадов встречается на новгородских и псковских храмах. Своеобразный облик имели богато профилированные порталы. Порталы с плос- костно трактованной скульптурой являются исключением (рис. 57). Порталы имели иногда обрамление из поднимающихся по сто­ ронам портала тяг, с горизонтальной тягой (рис. 55 и 59) или без таковой (рис. 56). Перед порталом было открытое крыльцо, с поставленными вертикально каменными плитами, украшенны­ ми декоративными рельефами. Плиты с рельефами встречались и в косяках окон (рис. 49, 60—62) Оконный проем часто был раз­ 86 делен вертикальными каменными стойками на две части; иногда имелся еще и поперечный каменный брусок (рис. 55). Встречают­ ся также окна с декоративно оформленной колонкой (рис. 9). В по­ мещениях нередко строились небольшие декоративно оформлен­ ные порталы, украшавшие вход в подвал или в контору (рис. 58 и 63). Архитектура таллинских жилых домов является очень само­ бытной. MITTELALTERLICHE WOHNHÄUSER IN TALLINN V. Vaga Z u s a m m e n f a s s u n g Die W ohnhäuser der Periode der feudalen Zersplitterung in Estland sind nur in Tallinn erhalten. Diese H äuser stammen aus dem XV und aus dem Anfange des XVI. Jahrhunderts . Wie sich aus den Quellen nachweisen läBt, war das W ohnhaus anfangs (und noch ins XV Jahrhundert hinein) nicht selten aus Holz, während der auf demselben Grundstücke stehende Speicher aus Stein errichtet war. Seit dem XV Jahrhundert werden aber die Wohnräume und der Speicher in einem und demselben Bau untergebracht: die Wohnräume zum Teil im ErdgeschoB, zum Teil im ObergeschoB, über den W ohnräumen die Lagerböden Die dicht nebeneinander stehenden Giebelhäuser wenden ihre Schmalseite der StraBe zu und bilden eine geschlossene StraBen- wand (Abb. 1). H inter dem Hause w ar der Hof mit wirtschafi- lichen Nebengebäuden (Pferdeställen u. a.) und Gesindewohnun- gen. In den Hof konnte man durch einen gewölbten Torweg gelan- gen, der entweder unter dem Giebel der Fassade (Abb. 1, 10, 18, 28, 34, 39) oder unter einem schmalen Nebenhause angeordnet war (Abb. 2 u I, oben in der M it te ) . Der H auptraum im Hause w ar die Diele, die häufig die ganze Breite des Gebäudes einnahm und gewöhnlich im Vorderteil des Wohnhauses eingerichtet w ar (Abb. 4, 6, 13, 37, 40, 41,44) Bis- weilen liegt sie auch zum Hof hin; in diesem Faile w ar der Ein- gang nicht an der StraBenfront, wie gewöhnlich, sondern unter der Einfahrt Abb. 20, 26, 31). In der Regel w ar die Diele h ö h e r ais die anderen Räume (Abb. 5, 16, 35, 46), bisweilen hatte sie die- selbe Höhe (Abb. 20—23) Die Diele diente ais Arbeitsraum, nicht selten auch ais W erkstatt. In der hinteren Ecke der Diele befand sich auch die Kochstelle. Sie bestand aus einem Herd unter einem gewältigen M antelschornstein (Abb. 4,6—8, 13, 14, 20—23, 38, 41, 48). Zur U nters tü tzung des M antelschornsteins diente bisweilen eine Säule (Abb. 7 ,8 ,1 7 ,2 3 ,2 7 ) . Gewöhnlich waren nur die Keller gewölbt; die Diele (und die anderen Räumlichkeiten) w aren mit Balken bedeckt und hatten den FuBbodenbelang aus Fliesen. Die 87 U nters tü tzung der Balkenlage wurde verm ittelst U nterzug aus- geführt, der von einer dekorativ bearbeiteten Säule getragen wurde (Abb. 7 17,51,52). In geräumigen Dielen gab es zwei Unterzüge (Abb. 6) H inter der Diele befand sich die einzige heiz- bare Wohnstube. Zur Beheizung dieser Stube diente die in die Kel- ler eingebaute W arm luftanlage (Abb. 12, 19, 36, 43, 48) Nach der SchlieBung des Rauchschiebers wurden die Bolzen der über dem Ofen befindlichen W ärm röhren geöffnet, u n d d ie W ä rm e konnte in die Stube eindringen (Abb. 24, 25, 48). Diese Anlage wurde im Jahre 1927 in den Häusern № 34 u. 34a in der Rataskaevu StraBe ent- deckt. Dieser warmen Stube schlossen sich ein oder mehrere kalte Kammern an. Eine Treppe führte in das Obergeschofi, wo sich noch einige kalte Zimmer befanden (Abb. 5 ,16 ,22 ,23 ,35 ,46). Die Giebel w aren häufig mit flachen Blendnischen verziert. Die Giebel des Hauses Niguliste-StraBe 1 (Abb. 2) und Pikk- StraBe 71 (Abb. 42) sind der von H. Swalberg errichteten Fas- sade der Klosterkirche in Pirita verw andt (Abb. 50). Es kamen auch Giebel mit drei oder fünf Blendnischen vor, von welchen die mittlere mit Dreibogen abschlieBt, die Nebenblenden aber mit der Hälfte eines Solchen (Abb. 53, 54,56) Ähnliche Verzierung haben auch die Fassaden einiger Kirchen von Nowgorod und Pskow Originelles Aussehen hatten die reich profilierten Portale. Portale mit D arstellungen im Flachrelief sind Ausnahmen (Abb. 57). M anchmal hatten die Porta le eine U m rahm ung aus zwei senkrecht stehenden Stäben, mit einem wagerechten Stab darüber (Abb. 55 u. 59), aber auch ohne (Abb. 56) Dem Portale war ein Beischlag vorgelagert, der mit senkrecht gestellten und skulp- tierten Beischlagsteinen versehen war. Auch die Fensterlaibungen w aren manchm al mit skulptierten Kalksteinplatten belegt (Abb. 49,60—62). Die Fensteröffnung wurde manchm al mit einem oder zwei steinernen Stützbalken und einer waagerechten Steinstange versehen (Abb. 55) Es kamen auch Fenster mit Ziersäulen vor (Abb. 9). In den Innenräum en kamen auch reich geschmückte Türstürze vor, die bei den Kellertreppen Anwendung fanden (Abb. 58 u. 63). Die Arhitektur der Tallinner W ohnhäuser ist selbständig und originell. TALURAHVA VÕITLUS FEODAALSE RÕHUMISE VASTU PÕHJA-EESTIS A. 1805 Dots., ajalootead. kand. J. Konks Oldajaloo kateeder Talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu a. 1805 kuulub kahtlematult eesti ta lurahva antifeodaalse võitluse vä ljapa is tva ­ mate peatükkide hulka. Selle täh tsam ate võitluskollete kohta on ilmunud rida pikemaid või lühemaid kirjutisi. Puudutades peamisi neist tuleb kõigepealt m ärkida L. M argi arhiiviandmetele tug i­ nevat väärtuslikku artiklit Karinu ja Orina ta lurahva võitlusest.1 Kose-Uuemõisa ta lurahva võitluse kohta ilmus peaaegu 100 a a s ­ tat tagasi E. Iversenilt artikkel,2 mis seoses Vene esimese kodan- lik-demokraatliku revolutsiooniga G. v. Sableri poolt uuesti aval­ dati.3 M ainitud artiklis on kasutam ist leidnud küll arhiiviandmed, kuid üldiselt on käsitlus talurahvale vaenulik. Järgnevaks suure­ maks artikliks Kose-Uuemõisa sündmuste kohta on G. E. Luiga oma.4 M ainitud autori poolehoid kuulub küll talurahvale, kuid talurahva võitluse peamist põhjust näeb ta liiga pinnapealselt, nimelt usa ldusväärse ja autoriteetse selgituse puudumises ta lu ­ rahvale Eestimaa talu rahva seaduse kohta. Kõige ulatuslikumalt käsitleb Kose-Uuemõisa ta lurahva võitlust M. Aitsami a ja loo ­ line ju tustus,5 kuid siin on ajalooliste tõsiasjade kõrval rikkalikult fantaasiat. Talurahva karis tam ise küsimus, eriti seoses Tallinna võimude osaga selles, on lähemalt käsitlemist leidnud A. M arguse poolt.6 Lühema asjaliku iseloomustuse ta lurahva võitlusele Põhja- 1 L. M a r k , Talurahva rahutused Karinus ja Orinas 1805. «Ajaloo Aja­ kiri», 1941, nr. 3, lk. 130— 139. 2 [E. Iversen], Die Excesse der Bauern im Estland im Jahre 1805. «Illust- rierter Revalscher Almanach», 1859, lk. 33—57. 3 G. v. S a b 1 e r, Eine Parallele zur lettisch-estnischen Revolution aus den Oktobertagen des Jahres 1805. «Revalsche Zeitung», 1907, nr. 246—249, 251. 4 G. E. L [u iga ], Kose-Uuemõisa mäss. «Eesti Kodu», 1908, lk. 84—88. 5 M. A i t s a m , Eestimaa kuningas, Tallinn 1938. 6 A. M a r g u s , 1805. a. rahutustest osavõtnud talusulaste karistamine Tallinnas. Vana Tallinn, II kd., II vihk, Tallinn 1938, lk. 57—69. 89 Eestis, eriti aga Kose-Uuemõisas, annab H. Kruus 7 n ing koige hilisemalt I. Kahk,8 kusjuures viimane käsitlus väärib tähelepanu oma huvitava kontseptsiooniga ta lu rahva võitluse taktikast. Käesolev artikkel oli kirju ta tud 1956. aasta l lühikokkuvõttena mainitud antifeodaalsest võitlusest, silmas pidades 150 aasta möödumist sellest. Artikli koostamisel on kriitiliselt läbi v aada­ tud juba seni kasu ta tud m aterja lid n ing toodud juurde uusi. Artikli piiratud ruum ei võimalda muidugi kõigi küsim uste va lgus­ tamist, mis võiksid kerkida seoses 1805. a. ta lu rahva võitluse käsitlemisega. Talurahva võitlus feodaalse rõhumise vas tu Põhja-Eestis a. 1805 on mõistetav kõige lähemas seoses feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemisega, ta on m ainitud kriisi selgejooneli­ seks näita jaks. Kriisinähtused hakkasid ilmnema siin nagu naa- berprovintsis Liivimaalgi juba XVIII saj. 2. poolel pärisorjusliku m ajanduse edasiarengu tingimustes. Kuid olukorda, kus teravalt ilmnes vastuolu kasvava kaubalise põllum ajanduse ja olemas­ oleva feodaal-pärisorjusliku põllum ajanduse tootmisorganisatsi- ooni vahel n ing kus senised tootmissuhted olid ilmselt kujunenud piduriks tootlike jõudude arengule, sa ttus pärisorjuslik kord siin XVIII saj. lõpul. Põhja-Eestis nagu Liivimaalgi oli XVIII saj. 2. poolel mõis­ nike tähelepanu oluliselt koondunud teravilja kasvatam ise suu­ rendamisele. Seda soodustas viljahindade tõus seoses kapitalist­ likkude suhete kiire a renguga Euroopa läänepoolsetel aladel. Tei­ selt poolt avaldas suurt mõju teravilja kasvatam isele viinapõle­ tam ise kiire levik XVIII saj. 2. poolel. 1760-ndatest aastatest peale kuni XIX saj. alguseni, eriti ju s t siinse viinapõletamise seostumise tõttu Vene turuga , tõusid viina hinnad siin tundu­ valt. Põhja-Eestis saavu tas viinapõletamine XVIII saj. 2. poole ja jä rgneva sa jandi kahe esimese aastaküm ne kohta kõrg­ punkti a. 1799, mil 394-s v iinavabrikus põletati 680 470 pange viina, millest kroonu tellimuste täitmiseks läks 314 818 pange.9 P õ llum ajanduse kaubalisuse kasv ja mõisate tulukuse tõus viis üldiselt m õisate hindade tõusule ja spekulatsiooni kasvamisele mõisatega, eriti just 1770-ndatest aasta tes t alates. Põllum ajan­ dussaadustega kauplemine ja spekulatsioon m õisatega ei olnud mõeldav ilma krediidita, kuid pangakrediidi puudumisel tungis põllum ajandusse linna liigkasu võttev kapital. Eestimaa mõisate võlgnevuse kasvus etendasid teatud osa põllum ajanduse kauba­ lisuse kasv, aga küllaltki olulisel m äära l ka pärandusvõlad ja luksuslikum elustiil. XIX saj. algul tõusis Eestimaa m õisate võla­ 7 H. К г u u s, Eesti ajalugu kõige uuemal ajal I, Tartu 1927, lk. 55. 8 Eesti NSV ajalugu, I köide, toimetanud A. Vassar, Tallinn 1955, lk. 564—567. 9 Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (edaspidi ENSV RAKA), {. 29, Eestimaa kuberneri kantselei, nim. 1 I, sü. 5A, 1. 109— 110. 90 summ a 5 314 000 hõbe- ja 2 J32 600 banko rublale.10 Arvestades, et hõbe- ja banko rubla olid tollal peaaegu võrdsed, langes kesk­ miselt ühele adram aale 1000 rubla, mis moodustas Уз hiljem Eestimaa krediitkassa poolt hinnatud adram aa väärtusest. Liigkasu võtva laenukapitaliga tihedalt seotud mõisamajan- dus oli äärm iselt tundlik mõisate sissetulekute suhtes. Kui XIX saj. algul Eestim aad tabas viljaikaldus, käis hädakisa ähvardava pankroti ees läbi Eestimaa rüütelkonna ja u latus rüütelkonna peamehe kaudu troonikõrguseni. Eestimaa mõisate selline m a ja n ­ duslik olukord väärib eriti tähelepanu, sest et tu ru jaoks tootvate ja võlgadega koormatud mõisate omanikud olid kindlalt senise kurnam issüsteem i piiramise vastu. Need m õisni­ kud otsisid uusi vahendeid, selleks et talupoja kurnam ist suuren­ dada, et talupojalt kätte saada kõik, mis võimalik. Fr. Engeis rõhutab XVIII sajandi Venemaa kohta, et põllum ajandussaaduste väljavedu kutsus esile talupoegade rõhumise, mis kasvas v a s ta ­ valt sellele, kuidas suurenes väljavedu.11 See on täies ulatuses õige ka Põhja-Eesti kohta. Nagu näitavad ankeediandmed XVIII saj. lõpust ja vakuraam atud XIX saj. algult, oli rakme- ja jala- päevade arv nädalas ühelt ad ram aalt korralise teoorjuse raam i­ des tõusnud võrreldes XVII saj. lõpuga 100%, abitegu ja muud töökohustused veelgi enam. Feodaalse rõhumise kasv halvendas talurahva olukorda ning kutsus esile klassivõitluse tõusu. 1788-ndal aasta l oli ta lurahvas käärim as Virumaal, Läänem aal ja H arjum aa lääneosas.12 1797. a. leidsid aset vastuhakud Järve mõisas, Kehtnas, Tammikul ja H ärkü la-Saarem õisas.13 1803. a. juulis a lustasid Suuremõisa talupojad Hiiumaal võitlust teokoormiste vähendamise eest, mis tekitas ärevust kogu Hiiu­ maal, köites tugevasti ta lu rahva tähelepanu teisteski m õisa­ tes.14 M ärkim isväärse ulatuse saavutas ka Silmsi küla talupoegade võitlus H arjum aal kohaliku mõisniku v ä g i­ valla vas tu .15 Peale vastuhakkude kasu tas ta lu rahvas võit­ luses feodaalse rõhumise vastu pagemist, mida kõigist karmidest m äärustes t hoolimata ei suudetud likvideerida. Nii sei­ sis Eestimaa rüütelkond talu rahva rõhumist suurendades v a s ta ­ misi ähvardavalt kasvava talupoegade klassivõitlusega. Kõige selle juures ei läinud Eestimaa rüütelkond oma nn. heast tahtest agraarsuhete reguleerimise teele, nagu seda esile tõstab näiteks 10 A. v. G e г n e t, Die Gründung der adligen Güterkreditvereine in Liv- land und Estland im Jahre 1802. «Revalsche Zeitung», 1902, nr. 235—236; Fr. В i e n e m a n n, Ein Ehstländischer Staatsmann. «Baltische Monatsschrift», Bd. 24, Riga 1875, lk. 492. 11 Fr. E n g e i s , Anti-Dühring, Tallinn 1951, lk. 311. 12 Fr. B i e n e m a n n, Die Ostsee Provinzen vornehmlich Estland wäh- rend des schwedisch-russischen Krieges 1788— 1790, St. Petersburg 1874, lk. 17. 13 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 51. 14 ENSV RAKA, f. 854, Eestimaa rüütelkonna kantselei, nim. I, sü. 1244. 15 N. L o o n e, «Iggaüks» ja Silm si talupojad a. 1803. «Ajalooline Ajakiri», 1933, nr. 4, lk. 206—218. 91 A. v. Gernet.16 Rüütelkonna taotluseks oli m aha suruda talurahva vastupanu riigivõimu kaasabil. Vene tsarism i tähelepanu, lähtu­ des aadliimpeeriumi üldistest huvidest, koondus XIX saj. algul tõsiselt Balti provintsidele, kus feodaal-pärisorjusliku korra kriisi tingimustes klassivõitlus teravnes. Vene tsa r ism hakkas taotlema klassivastuolude nõrgestam ist ag raarsuhe te reguleerimise kaudu. Kartusest Vene tsarism i vahelesegamise ees töötas Eestim aa rüü­ telkond välja regulatiivi «Iggaüks» (1802), millega püüti ühelt poolt rahustada ta lurahvast, aga teiselt poolt kõrvaldada agraar- suhetesse vahelesegamise võimalus tsaari poolt. Kui aga tsaari­ valitsuse vahelesegam ine Liivimaa ag raa rseadusand lu se küsi­ musse teoks sai ja selle tähe all valm is Liivimaa talurahvaseadus a. 1804, pidi Eestimaa rüütelkond ag raa rseadusand luses edasi minema, mille tulemuseks oli Eestimaa ta lu rahvaseadus samast aastast. Arvestades u latuslikum at vahelesegam ise võimalust tsaa­ ri poolt, püüdis Eestimaa rüütelkond uue seaduse kaudu näidata , et ta pooldab talu rahva koormiste reguleerimist, kindlate suhete loomist talupoja m aavalduse ja tema koormiste vahel. 1804. a. Eestimaa ta lurahvaseadus ei toonud aga ta lurahvale vaja­ likke kergendusi. Kui võrrelda Eestimaa ta lu rahvaseadust Liivi­ maa om aga sam ast aastas t, siis jäi selle seaduse alusel Eestimaa ta lu rahva olukord tunduvalt raskemaks Liivimaa ta lu rahva omast. Eestim aa ta lu rahva koormised jäid sam alt m aa-ala lt suuremaks Liivimaa talu rahva omadest, tema õigused vähemaks, mõisnike poolt tulevad karistused ju lm em aks.17 Elades raske rõhumise all ja võideldes selle vastu, ootasid ta lu rahvahu lgad ag raa rseadusand lusest oma olukorrale kergen­ dust. Kui sai tea tavaks Eestim aa ta lu rahvaseadus (1804. a. juu­ list alates) ja kui nähti, et selles mööndusi ei ole, loeti mainitud seadus ebaõigeks, mõisnike poolt ta lu rahva tüssam iseks välja­ antud seaduseks. Olles heas usus riigivõimu suhtes, loeti Liivi­ m aa ta lu rahvaseadust riigivõimu tah te avalduseks n ing ainsaks tema poolt sanktsioneeritud seaduseks siinsele talurahvale. Kui ta lu rahvahu lgad Eestim aal 1805. a. vä lja astusid feodaalse rõhu­ mise vastu , tegid nad seda sügavas veendumuses, et nad võit­ levad õiguse nimel riigi seadusliku korra eest, selle võltsijate ja m oonutajate vastu. Peam ise võitlejate rühma moodustasid teo- sulased, kelle õlgadel oli esijoones teotöö kogu oma raskusega. Mis puutub peremeestesse, siis nende poolehoid kuulus täielikult sulastele, sest mida rängem ini rõhus mõis sulaseid, seda vähem oli peremeestel võimalik neid ära kasu tada talutööde juures. Mõnel pool liitusid nad sulastega ja mitmel pool olid nad koguni võitluse a lga ta jad . Niisiis nagu antifeodaalses võitluses tava ­ liselt, esines ka siin ta lu rahvas tervikuna. 16 A. v. G e r n e t , Geschichte und System des bäuerlichen Agrarrechts in Estland, Reval 1901. 17 Vt. lähemalt J. Ph. G. E w e r s , Provisorisehe V erfassung des Bauern- standes in Ehstland, St. Petersburg 1806. 92 1. Talurahva a lgava võitluse esimeseks väljapais tvaks näita jaks oli Ambla kihelkonnas Jä rvam aal asuva Roosna mõisa teosulaste vä ljaastum ine feodaalse rõhumise vastu esimesel heinanädalal pärast jaani. Roosnalased taotlesid senise kuue ja lapäeva vähen­ damist näda las neljale, nii nagu see oli olnud kaheksa aasta t tagasi, n ing jä ts id ka vas tava lt kaks jalapäeva näda las mõisa tegemata. Mõis püüdis sulaste võitlust m urda peremeeste kaudu, kes kutsuti mõisa. Peremeestelt nõuti, et nad saadaksid sulased mõisa tööle kuueks päevaks nädalas, neid ähvardati n ing rõhutati, et nad vastu tavad sulaste eest. Kuid see ei andnud tulemusi. 16. juulil esitasid Roosna mõisavõimud kaebuse sulaste peale Ambla kihelkonnakohtunikule W v Helfreichile selles, et su la ­ sed on loobunud töötam ast mõisas senises ulatuses. Kihelkonna- kohtuniku poolehoid kuulus mõistetavalt mõisnikule. P ä ras t kohtuistungit tea tas kihelkonnakohtunik, et sulastel tuleb oma tööd edasi teha nii, nagu nad seni on teinud, n ing nõudis, et su la ­ sed oleksid mõisale kõigiti kuulekad.18 Kuid Helfreich ei leppi­ nud ainult sellega. Ta pöördus rüütelkonna peamehe G. v Rosen- thali poole juhendite saamiseks talupoegade vastupanu m urdm i­ seks, nende karistamiseks n ing mõisale kaotsiläinud teopäevade järeletegemisele sundimiseks. Rüütelkonna peamees alarmeeris viivitamatult kuberm anguvalitsust n ing nõudis haagikohtuniku kohalesaatmist. Kubermanguvalitsuse ülesandel sõitis kohale Ida-Järva haagikohtunik M. v. Baer, kelle otseseks ülesandeks oli sulaste vastupanu m ahasurum ine n ing süüdlaste saatm ine kuber­ m an g u v a l i tsu se . Tutvunud eelnevalt olukorraga, kutsus h aag i­ kohtunik sulased mõisa. Kui need olid enamikus juba mõisa õuele kogunenud, kutsus ta kaks neist mõisa ruumidesse ja nõudis nendelt juhtide nimetamist. Sulased rõhutasid, et üritus on kollek­ tiivne ega sõltu ühest või teisest sulasest. Siis laskis h aag i­ kohtunik nad ju lm alt läbi peksta.19 Mingeid andmeid ju h ­ tide kohta haagikohtunik siiski ei saanud. Sulased aga lahku­ sid kõik mõisa õuelt ning pagesid hirmul peksu eest metsa. Baer nõudis sõjaväe kohalesaatmist. Seitse sulast: Sepa Tõnu Jüri, Jaani Jüri Mart, Matsi Mihkli Toomas, Nõmmiku Aadu Frits, Mardi Jakobi Jüri, Madise Jakobi Madis ja Madise Mihkli Tõnis aga ru ttasid Tallinna kuberm anguvalitsusse ning kirjeldasid seal eriti perekonnaga sulaste rasket majanduslikku olukorda. Nad märkisid, et olles kuus päeva mõisatööl, ei jää neile enam aega perekonna eest hoolitsemiseks, ja palusid tööpäevi nädalas vähendada n ing kaitsta neid mõisa ja kohtuvõimude karistuste vastu. Kubermanguvalitsus a ru tas küsimust sulaste ülekuulamise ja adrakohtuniku poolt saadud aruande alusel 22. augustil. Arves- 18 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1. 307—308. 19 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 3. 93 tades sõjaväe vähesust Eestimaal, mis oli ting itud sõ jas t P ra n t­ susm aaga, püüdis kuberm anguvalitsus küsimust suurem a kärata lahendada. Oma otsuses rõhutas ta, et kuna su laste vastupanus ei leidu kuritahtlikke elemente n ing nad on nüüd valm is mõi­ sale nõutavat kuulekust osutam a, siis ei tule neid senise tõrku­ mise eest karistada. Kihelkonnakohtunikule aga tegi kuberm angu­ valitsus ülesandeks uurida, kas sealsete talupoegade teopäevad on kooskõlas Eestimaa talurahvaseadusega. H aagikohtunikule teatati, et kuna Roosnas on kord juba jalu le seatud, pole sõjaväge enam vaja sinna saa ta .20 Kubermanguvalitsuse otsus kutsus esile Roosna mõisaomaniku, kihelkonnakohtuniku, haagikohtuniku ja ka rüütelkonna peamehe ägeda vihatormi. Selle peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et sulased jäid karis tam ata . Kihelkonnakohtunik leidis, et su laste karista­ m ata jä tm isega on loodud halb pretsedent äreval ajal.21 Rüütel­ konna peamees tea tas kuberm anguvalitsusele, et m aksva Eesti­ maa ta lurahvaseaduse alusel pole sulastel m ingit õigust loobuda kuuepäevasest töönädalast. Et kuberm anguvalitsus oli oma otsu­ ses vaikides mööda läinud sellest, kas mõisal on õigus tagan t­ järele nõuda kadum aläinud teopäevi või mitte, siis tõstis rüütel­ konna peamees selle küsimuse teravalt üles.22 Nüüd pidi kuber­ m anguvalitsus mõisale möönduse tegema. 1806. a. jaanuaris tea­ tas kuberm anguvalitsus, et Roosna sulased on küll karistusest vabad, kuid kaotsiläinud teopäevad on va ja järele teha.23 Mis puu­ tub teopäevade 'vähendam isse, siis Roosna ta lupojad ei saavuta­ nud midagi, sest uutes vakuraam atu tes fikseeriti senised koormi­ sed. Augusti esimesel poolel alustasid vas tupanu Virumaal Jõhvi kihelkonnas Jä rve mõisa talupojad. Nad ei nõustunud andma abi- lõikajaid rukkilõikuse ajal. V astupanu ajendiks oli seejuures Liivi­ m aa ta lu rahva seaduseraam at, mille kohalikud talupojad olid ost­ nud ühelt kõrtsmikult Lüganuse kihelkonnas, seda lugenud ja sellest oma järeldused teinud. Regulatiivi sa ttum isest talupoe­ gade kätte tea tas Järve m õisaomanik Lüganuse kihelkonnakoh­ tunikule, kelle mõisa territooriumil oli m ainitud kõrtsmik. Kihel­ konnakohtunik laskis kõrtsmikule anda 80 kepihoopi. Nagu ta rüütelkonna peamehele teatas, avaldas see mõju ka Järve mõisa talupoegadele, kes jä rgneva lt lõpetasid tõrkumise ja saatsid nõu­ tud abilõikajad.24 Augusti esimesel poolel a lgas vastupanu ka Seidlas Järva- M adise kihelkonnas ja nimelt seoses rehepeksuga. Seal­ sed sulased nõustusid rehte peksma ainult päeval. Kohalik mõisnik v. M ohrenschildt kutsus kokku talurahvakohtu n ing püii- 20 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1. 301—304. 21 Sealsam as, 1. 309—310. 22 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 44, 1. 253—258. 23 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 76, 1. 23—24. 24 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1. 261—262. 94 dis selle kaudu sulaseid m õjustada oma otsust muutma, kuid talurahvakohus polnud valmis vahele segam a mõisniku kasuks. See näitab, et su laste võitlust pooldasid ka peremehed, kelle esin­ dajad olid talurahvakohtus. Et Mohrenschildt va jas hädasti seemnerukist, siis oli vaja vili kiiresti peksta. Sellises olukorras pidi ta sulastele mööndusi tegema. 14. augustil sõlmiti kokku­ lepe, mille alusel pool rehtedest tuli peksta öösi ja pool päeval.25 See kokkulepe oli su laste võit (kuigi osaline) ja avaldas olulist mõju vastupanuliikum ise kasvule teistes mõisates. Kuid möönduse oli Mohrenschildt teinud häda pä ras t ja üsna pea pöördus ta kuberm anguvalitsuse poole, et abi saada endise korra jaluleseadmiseks rehepeksu alal ja et vastuhakanuid karis­ tada. 2. Suurema ja tõsisema ulatuse võttis talu rahva võitlus 1805. a. Järva-Jaani kihelkonnas Karinu ja Orina mõisas. Siin arenes vastuhakk nagu Seidlaski öise rehepeksu pinnal, kusjuures Karinu sulaseid innustasid võitlust a lgam a otseselt Seidla sulaste poolt saavuta tud mööndused. V astupanu öisele rehepeksule a lgas Karinus 28. augusti õhtul. Karinu sulased asusid Evarti Aadu ja Nugo Tooma juhtimisel seisukohale, et öösi peksavad nad rehte ainult sel tingimusel, kui neile selle eest näda las jäetakse tööpäevi vähemaks. See otsus tehti tea tavaks mõisavõimudele. Kui mõisa- võimud püüdsid järgm isel päeval sulaseid sundida endise rehe­ peksu korra juurde tagas i pöörduma, jäid sulased oma otsusele kindlaks. Veel enam — Karinu sulane Tõnu Tõnu nõudis Eesti­ maa talurahvaseaduse asemel õiget seaduse raam atu te6 Hiljem kohtulikul ülekuulamisel kinnitas ta, et ta ise sellist seaduseraa- matut polnud näinud, kuid oli selle olemasolust kuulnud. Samuti oli ta kuulnud, et õige seaduseraam atu alusel pole enam mõisni­ kel õigus nõuda öist rehepeksu. Mõisavõimude kaebuse peale järgnevalt kohaletulnud kihelkonnakohtunik G. v. Nierothi tao t­ lus sundida sulaseid oma otsust m uutm a ei andnud samuti tu le­ musi.27 Kihelkonnakohtunik tea tas olukorrast kuberm anguvalitsu­ sele, kes tegi sulaste vastupanu m ahasurum ise ülesandeks Ida- Järva haagikohtunikule Baerile.28 4. septembril oli haagikohtunik Karinus, kuhu sulased olid kokku käsutatud. Ka haagikohtunikul ei õnnestunud sulaste vastupanu murda. Sulased jäid oma nõud­ mise juurde nii öise rehepeksu küsimuses kui ka õige seaduse­ raam atu suhtes. Baer tea tas olukorrast kuberm anguvalitsusele ja kinnitas, et ta lurahva vastupanu murdmine on võimalik ainult 25 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1, 282—283. 26 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7. sü. 43, 1. 353. 27 Sealsam as, 1. 28. 28 ENSV RAKA, f. 30, Eestimaa kubermanguvalitsus, nim. 406, sü. 900, 1. 814—816. 95 sõjalise jõu survel.29 Arvestades haagikohtuniku m ainitud nõud­ mist, pöördus tsiviilkuberner A. Langell v iiv itam atult sõjakuber- neri admiral A. G. Spiridovi poole, paludes valmis seada 120-meheline sõjaväeüksus ühes varustusega 10-ks päevaks ning saa ta Karinusse.30 Karinust kancfus su laste võitlus öise rehepeksu vastu üle Ori- nasse. Seal katkestati öine rehepeks 10 päeva pä ra s t öise rehe­ peksu lõppu Karinus, kusjuures ka Orina sulased nõudsid päevase töö vähendam ist kompensatsioonina öise rehepeksu eest. Otsest informatsiooni Karinu sündmustest saadi Orina sulaselt Kortsi Mardi Joosepilt, keda selles suhtes oli informeerinud Evarti Aadu ja soovitanud ka orinalastel öösi rehte mitte^peksta.31 Karinu ja Orina sulased moodustasid siitpeale ühise võitlusrinde feodaalse rõhumise vastu. Pole teada, milliste teede kaudu ulatusid talupoe­ gadeni teated sõjaväe tulekust, kuid 11. septembril olid karinu- lased sõjaväe saabum isest juba informeeritud. Sam al ohtul olid Orina küla kõrtsis koos Karinu sulased Evarti Aadu ja Sassi Jaan i Juhan n ing Orina sulane Nala M art, kusjuures karinula- sed informeerisid orinalast sõjaväe tulekust n ing esitasid plaani ühiseks tegutsemiseks sel puhul, kui sõjavägi on juba kohal. Kui ähvardas oht karinulasi, pidid orinalased neid abistam a ja vastu­ pidi.32 See plaan sai o rinalastele tea tavaks Nala M ardi ja tema ülesandel tegutseva Orina sulase Jaan i Jaan i kaudu, ja selle järgi ka toimiti. 12. septembriks käsutas haagikohtunik talupojad mõisa. Seda käsku aga ei täidetud. Et sõjaväe tulekut oli oodata ja polnud teada, m issugusesse mõisa ta just tuleb, siis kogunesid sulased Orina kiriku kõrtsi juurde, et siis juba ühiselt minna sinna, kuhu oli läinud sõjavägi. Teisipäeva hommikul, 12. septembril saabus Baer Orinasse. Et aga siia oli inimesi väga vähe kokku tulnud, sõitis ta edasi Kari­ nusse, kuhu jõudis kella 10-ks.33 Siin leidis ta eest ainult mõned peremehed. Sõjavägi saabus Karinusse kell 11 hommikul.34 Sel­ leks et peremehi mitte peost lasta ja neilt vajalikke teateid välja pressida, laskis Baer nad sõjaväe poolt mõisa õuel valve alla võtta. Kui Orina kõrtsist nähti, et sõjavägi liigub Karinusse, otsustasid sulased ja seal olevad peremehed sõjaväele järele minna. Tuleb m ärkida, et talumeestel ei olnud mingit kavatsust sõ javäge rünnata . Kuid nad olid o tsustanud end kaitsta ja aval­ dada vastupanu igale katsele kedagi neist vang is tada või karis­ tada .35 Talupojad liikusid mõisa poole osalt ratsa , osalt jalgsi ja 29 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 32—32a. 30 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 20. 31 ENSV RAKA, f. 862, Viru-Järva meeskohus, nim. 1, sü. 2891, 1. 92. 32 9 р я 15ят п я5 1 1П9 33 ENSV RAKA, f. 862, nim. 1, sü. 2891, 1. 196. 34 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 317 35 ENSV RAKA, f. 862, nim. 1, sü. 2891, 1. 56. 96 ilma ühegi relvata. Umbes V2 versta kaugusel m õisast ru ttas neile vastu Karinu sulane Treueri Jüri Jaan , kes tea tas peremeeste sattum isest haagikohtuniku ja sõjaväe võimu­ sesse n ing kutsus sulaseid üles ru ttam a, sest v an g is ta ­ tuid pekstakse.36 Käesoleval korral teade peksmisest ei vas tanud tõele, kuid mõisavõimude ja politsei kätte langenud talupoegade peksmine oli nii tavaline, et selles polnud põhjust ka nüüd kahelda. Nii oli tekkinud haagikohtuniku tegevuse taga jä r je l olu­ kord, kus sulased otsustasid tingim ata tegevusse astuda ja nimelt vangista tud meeste vabastamiseks. Sulased ru ttasid nüüd, kuid ärevuses jäi organiseerim ata rünnaku tegelik teostamine. V arus­ tanud end mõisa juures teivastega, tungisid esimesed kohalejõud­ nud sulased (8— 10 meest) mõisa õuel asuvate sõdurite kallale, ootamata suurem a hulga kohalejõudmist. Puhkes äge võitlus sulaste ja sõdurite vahel, milles esimesed tarv itas id teibaid, teised aga tääki ja püssipära. Et sõdurid olid ilmses ülekaalus, siis ku ju­ nesid ka võitluse tulemused sulaste kahjuks. Kolm Karinu meest: Sassi Jaan i Juhan, Eeriku Mihkli Jaan ja Paavo Jaan i Juhan n ing üks Orina sulane — Matsi Kaarli Jaan said haavata ja langesid vangi. Surma sai Orina sulane Uustalu Kaarel.37 Säärases olu­ korras ei teostanud hiljem kohalejõudnud talumehed enam rü n ­ nakut. Küll aga kogunes neid teivastega va rus ta tuna suurel hul­ gal mõisa ümbrusse. Kartes talupoegade rünnakut, laskis haagi- kohtunik sõduritel püssid laadida n ing valm istus talupoegi püssi­ tulega vastu võtma.38 Mõisaõuel haagikohtuniku võimusesse j ä ä ­ nud taluperemehed kuulati üle n ing lasti siis vabaks tingimusel, et nad ei liitu vastuhakkaja tega . Kaitseseisundisse jäid talupojad kuni pimeduse saabumiseni, mil koju mindi. Tundes sõjaväe ülekaalu, püüdsid karinulased ja orinalased oma võitlusrinnet tugevdada. Sel eesmärgil sõitsid Karinu su la ­ ne Tõnu Tõnu ja Karinu peremees Kure Ja an n ing Orina su la ­ sed Toho Jüri M art ja Kõrtsi M ardi Joosep Võhmuta mõisa, et sealseid sulaseid appi kutsuda. Need aga ei tulnud.39 On võimalik, et abisaamine läks nurja mõisaametnike vahelesegamise tõttu. 13. septembril kogunes veel enam talupoegi kui eelmisel päe­ val mõlemast m õisast Karinusse, kusjuures nad olid va rus ta tud enesekaitseks teivastega, mille otsa oli mõnel löödud raudteravik. Ka sel päeval ei olnud sulastel m ingit mõisa ründam ise mõtet. Haagikohtunik püüdis m õningaid talupoegi sõjaväe abil v a n g is ­ tada, mis aga talupoegade õigeaegse taganem ise tõttu nurjus, Haagikohtunikule paistis olevat kindel, et ta senise sõjaväehul- gaga talupoegade vastupanu m urda ei suuda, pealegi saabusid talle teated, et karinulaste ja orina lastega on liitunud m õningate teiste mõisate talupojad. Sellises olukorras nõudis Baer kuber­ 36 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 356. 37 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 356. 38 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 28. 39 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 356. 7 Eesti NSV ajaloo küsim usi 97 m anguvalitsuselt 300-mehelist abiväge.40 Niisuguse väeüksuse Karinusse saatm ist taotles ka tsiviilkuberner sõjaväevõimudelt,41 kuid sõjakuberner Spiridov sai lubada tunduvalt vähem. L isaväeüksust siiski enam polnud vaja , sest sulased hak­ kasid loobuma vastupanust. Nad oli kaotanud lootuse oma nõud­ misi läbi suruda, sest mõisavõimude selja tag a seisis sõjavägi, pealegi ei õnnestunud neil väljastpoolt abi saada. On võimalik, et talupojad said teada ka haagikohtuniku taotlusest uusi vägesid kohale tuua. 14. septembril alus­ tasid orinalased uuesti mõisatööde te g e m is t42 (mis olid ajuti täiesti ka tkenud), kusjuures nendele tea tud mõju avaldas ka kohalik kihelkonnakohtunik, kes 14. septembril Orina mõisasse kokkukäsutatud talurahvale lubas nende väljaas tum ise mõisa­ võimude vas tu andestada n ing nende põhjendatud kaebused rahuldada.43 Tegelikult ei tehtud ühte ega teist. 14. septembril alusta ti öist rehepeksu osaliselt ka Karinus.44 Karinulased ja orinalased pidid oma võitluse lõpetama vastaspoolse ülekaalu tingimustes, kuid nad säilitasid täie­ liku veendumuse oma võitluse eesmärkide õigsusest. Mida nad järgnevalt mõisale tegid, tegid nad ainult sunni mõjul. Talurahva vaenulikku suhtumist tundis haagikohtunik väga hästi, seepärast hoiti ka sõjaväge Karinus edasi. Selle viimane osa lahkus alles oktoobri lõpul. Karinu ja Orina talupoegade võitlus mõisavõimude vastu tuli arutlusele kuberm anguvalitsuse korraldusel V iru-Järva meeskoh- tus n ing kohtuprotsess kestis 7 oktoobrist kuni 14. detsembrini 1805. Kohtu otsus, mis kinnitati väheste m uudatustega Eestimaa Ülemmaakohtu poolt 1806. a. jaanuaris , oli äärm iselt karm. Kol­ mele mehele — Evarti Aadule, Tõnu Tõnule ja Sassi Jaan i Juha­ nile — m äära ti 40 paari vitsu ja eluaegne sunnitöö Siberis. Kuuele mehele — Nugo Toomale, Eeriku Mihkli Jaanile, Jaan i Hansu Mardile, Kõrtsi M ardi Joosepile, Toho Jüri M ardile ja Kaarli M atsi Jaanile — m äära ti 40 paari v itsu ja 2 aa s ta t sunnitööd. Kuuele mehele m äära ti 40 paari vitsu, kolmele mehele 30 paari, kahele 20 paari ja kahele 10 paari vitsu. Kokku langes karistuse alla 22 meest, nende hulgas 1 peremees.45 3. Kõige silm apaistvam aks episoodiks Eestimaa ta lurahva võit­ luses feodaalse rõhumise vastu a. 1805 kujunes H arjum aal aset­ seva Kose-Uuemõisa sulaste võitlus, millega liitusid mitmete teiste 40 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 24. 41 Sealsam as, 1. 30—31. 42 ENSV RAKA, f. 862, nim. 1, sü. 2891, 1. 86. 43 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1. 328. 44 ENSV RAKA, f. 862, nim. 1, sü. 2891, 1. 115. 45 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 360—375. 98 mõisate talupojad. Võitlus a lgas 11. septembri õhtul, mil Kose- Uuemõisa sulased loobusid öisest rehepeksust.46 Nagu mõned su la­ sed hiljem kohtulikul ülekuulamisel kinnitasid, oli neil vastupanu mõte tekkinud juba ammu ja järk-järgult küpsenud. Sulaste a lg a ­ vale võitlusele püüdis kohalik mõisnik C. v. Tiesenhausen sellega hoopi anda, et ta järgm isel päeval arva tava «ässitaja» Kõlli Tooma laskis vang is tada Tallinna võimude kätte saatmiseks. Nagu hiljem kohalik uurim ine näitas , ei etendanud Kõlli Toomas siin erilist «ässitaja» osa. Ta oli aga mõjukas mees, ta lu rahva võitlu­ sest hästi teadlik ja hakkas sellest ka ise innukalt osa võtma. Mõi- savõimude viha oli ta oma trotsliku käitumisega juba varem endale tõmmanud. Kõlli Tooma Tallinna saatm isest ei tu lnud aga midagi välja, sest saanud kuulda Kõlli Tooma vang is tam isest ja Tallinna saatmisest, ratsu tasid 40—50 sulast Kõlli Toomale ja valitse jale järele n ing vabastas id Tooma umbes 10 versta kaugusel Kose-Uue- mõisast.47 Sündmus Kõlli Toomaga teravdas ainult sulaste ja mõisa vahekorda. Tema vabastam ine oli su laste võit, nad tundsid oma jõudu kasvavat. Tagasi pöördunud, k innitasid nad mõisavõi- mudele, et kuna üks nende inimestest on süütult vang is ta tud ja tahetud linna viia, siis nemad enam öösi mingil t ing im u­ sel rehte ei peksa.48 Päeval aga olid nad valm is tööd tegema. Pärast öise rehepeksu lõpetamist pöörasid Kose-Uuemõisa mehed kohe tähelepanu võitlusrinde laiendamisele, mis andis ka tu le­ musi. Nendega liitusid Kirimäe ja Ravila mõisa sulased, lõpeta­ des öise rehepeksu n ing lubades Uuemõisa mehi nende võitluses toetada. Sam al a jal tegutses ka Tiesenhausen. 18. septembril te a ­ tas ta sulaste tõrkumisest kuberm anguvalitsusele n ing palus sealt abi «m ässajate» v a s tu .49 K uberm anguvalitsuse ülesandel saabus 20. septembril Kose-Uuemõisa Lõuna-Harju haagikohtunik F v. Vietinghoff ülesandega asja uurida ja sulaste vastupanu m urd a .50 Vietinghoff mingit erilist uurim ist ei teostanud. S a a ­ nud olukorra kohta informatsiooni mõisaomanikult, käsu tas ta järgmiseks hommikuks peremehed ja sulased mõisa. Peremehed läksid otse mõisasse, kus haagikohtunik püüdis neile ta g a jä r je ­ tult survet avaldada, et nad sulaseid sunniksid öösiti rehte peksma. Sulased kogunesid aga enne mõisast 2 versta kaugusel olevasse Kuivajõe kõrtsi, kus vahetati mõtteid käitumise üle mõisas. K aris­ tustega ähvardades nõudis haagikohtunik kohalejõudnud sulas- telt vas tupanust loobumist, kuid taga jär je tu lt . Siis muutis Vietinghoff tak tikat n ing püüdis sulaseid üksikult enda juurde tuppa kutsuda. Sulased mõistsid, et n iisugust tuppa kutsumist va jas Vietinghoff selleks, et andmeid koguda juhtivate meeste kohta ja need vang is tada. Ka peksa­ 46 ENSV RAKA, f. Harju meeskohus, nim. 1, sü. 1700, lk. 369. 47 Sealsam as 1 370 48 ENSV RAKA, f. 861, Harju meeskohus, nim. 1, sü. 1700, lk. 125. 49 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 37. 50 ENSV RAKA, f. 30, nim. 406, sü. 900, 1. 954—957. 7* 99 saamine võis ähvardada sulaseid. Seepärast keegi sisse ei läinud. Sulased teatasid, et kui haagikohtunikul on neile midagi öelda, siis tehku seda kõigi ees. Just sel momendil ilmus ratsa kohale umbes 40 Ravila sulast Uuemõisa meeste kutsel neid abis­ tama. Haagikohtunik mõistis nüüd, et su laste vas tupanu murdmine on ebaõnnestunud. Kasutada mõisaametnike abi sulaste vangista­ miseks oli aga ohtlik. Et vabaneda sõjakaks m uutuva test sulas- test, käskis haagikohtunik neil ära minna. Veel sam al päeval tea­ tas ta kuberm anguvalitsusse olukorrast Kose-Uuemõisas ning rõhutas sõjaväe kohaletuleku va jadust .51 Tsiviilkuberner nõudis sõjaväevõimudelt 250 mehe saatm ist Uuemõisa 10-päevase provi- andiga ,52 kuid sõjaväe vähesuse tõ ttu Tallinnas oli võimalik välja saa ta 104 meest, nende hulgas 94 sõdurit, 6 allohvitseri ja 4 ohvitseri eesotsas kapten J. M uskeiniga. Ü htlasi komandeeriti Uuemõisa kuberm anguvalitsuse nõunik parun F v. Rosen, kelle käsutusse pidi minema m ainitud sõjaväeüksus. Rosen koos Eesti­ m aa Commissarius fisci J. C. Holtziga lahkus Tallinnast pärast sõjaväeüksust ja saabus Uuemõisa enne sõjaväe sinnajõudmist, ree­ del, 29. septembril kell 8 õhtul. Ärevas olukorras oli tolleks ajaks Uuemõisa saabunud rida üm bruskonna mõisnikke.53 Mis puutub sõjaväe tulekusse, siis ei jäänud see saladusse. Sulased, kes ööbi­ sid Uuemõisa Mäe rehes, said sellest teada neljapäeva ööl vastu reedet ja levitasid seda teadet. Järgm isel päeval Uuemõisa sula­ sed enam tööle ei läinud, vaid va ru s tanud end teivastega, mille o tsas olid raudteravikud, mõned koguni püssidega, kogunesid Kuivajõe kõrtsi juurde. Siit läksid saadikud Kirimäele, Ravilasse ja m ujale abi otsima.54 Kirimäe ja Ravila mehed saabusid juba sam al päeval Kuivajõele, mitmed neist olid va rus ta tud tulirelva­ dega. Sulased asusid seisukohal, et sõjaväe vas tu tuleb end kind­ lasti kaitsta , mitte kedagi vä lja anda ega nõudmistest loobuda. P a a r meest sõitis Tallinna, et sealt Liivimaa talurahvaseaduse ra a m a t m uretseda, millele oleks võimalik tugineda, oma nõud­ misi õiguslikult põhjendada.55 (Selle muretsemine aga ei õnnestu­ nud.) öös i läks enamik sulaseid koju, n ing öö vastu 30. septemb­ rit möödus väliselt rahulikult, kuigi ta oli täis ärevust nii mõisas kui ka ümbruses. Laupäeva hommikul kell 9 jõudis kohale sõjaväeüksus eespool m ainitud koosseisus n ing sai kohe Rosenilt korralduse olla võit­ lusvalmis.56 Sõjaväe tuleku ootel oli Rosen käsutanud mõisa ta lurahvakohtunikud ja taluperemehed, keda ta nüüd sõjaväe kohaloleku tingim ustes püüdis välja m ängida sulaste vastu. Talu- rahvakohtunikelt nõudis Rosen, et need oma mõju m aksm a panek­ 51 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, lk. 65. 52 ^ р я К я г п я ? 1 Q7 53 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 74—75. 54 Sealsam as, 1. 202, 217, 231. 55 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 319. 56 Sealsam as, 1. 75. 100 sid ja nõuaksid sulastelt tõrkumise lõpetamist, samuti pidid nad püüdma «ässitaja id» vang is tada ja nad välja andma. P ä ra s t talu- rahvakohtunikke taheti käsile võtta peremehed, kuid just nende kogunemise a ja l mõisa õue saabus teade, et Kuivajõe kõrtsi poolt on saabum as sulaste kolonn.57 Sulased olid uuesti kogunenud Kuivajõe kõrtsi juurde laupäeva hommikul. Peale Uuemõisa meeste oli seal sulaseid Kirimäelt, Ravilast, O jasuult ja mujaltki. Asudes Roseni käsu kohaselt teele mõisa, varustasid sulased end teivastega n ing jäid ka nüüd otsuse juurde end kindlasti kaitsta. Kui Rosen nägi re lvasta tud sulaste hulka tulemas, laskis ta sõja- väekomando mõisa õuel lahingukorda seada ja püssid lah ingupad­ runitega laadida. Samal ajal nõudsid Vietinghoff ja Holtz, et pere­ mehed mõjustaksid sulaseid võitlust mõisa vastu lõpetama. Perem e­ hed aga põiklesid selle ülesande täitm isest kõrvale. Rosen ei ju lge­ nud nii suurt re lvasta tud sulaste salka mõisa õue lasta, kus need oleksid võinud kergesti lähivõitluses sõdurite suhtes ülekaalu s a a ­ vutada. Ta läks neile ise vastu ja kohtas neid 300—400 samm u kau­ gusel mõisast, kus sulased hurraa-hüüetega talle vastu valgusid. Rosen nõudis, et sulased oma relvad enne läbirääkimiste a lgust maha paneksid. Seda sulased ka tegid ja jagunesid siis kahte rühma, kusjuures teibad asetati virna rühmade vahele, nii et neid saaks kergesti jälle kätte. Kui Rosen küsis, miks nad on vastu hakanud, vastas id sulased vihaselt, et nad pole nõus öösi rehte peksma ega ole ka rahul Eestimaa talurahvaseadusega, mis pole keisri poolt kinnitatud, vaid on mõisnike tehtud. Et Rosen oli üksi vihaste sulaste ees, pidas Vietinghoff vajalikuks temale rühma sõdureid ühes ohvitseriga järele saata . Samuti siirdusid sinna Vietinghoff ja Holtz. Rosen püüdis jä rgnevalt sulastele näidata nende vastupanu «õigusetust» ja et nad on «ässitajate» poolt eksiteele viidud n ing et talupoegadele v ä lja jaga tud eestikeelne Eestimaa ta lurahvaseadus on ainus siin kuberm angus kehtiv sea­ dus. Talupoegadel olevat võimalus oma põhjendatud kaebused esitada kihelkonnakohtusse, nendele olevat kindlustatud, kui nad pole rahul kihelkonnakohtu otsusega, võimalus edasikaebamiseks. Kuid seni, kuni asi pole veel otsustatud, tuleb neil kõik mõisakoor- mised täita. Rosen kinnitas, et kui kuulekust ei saavu ta ta muidu, siis rakendatakse sulaste vastu sõjaväge. Kuid sulased olid oma nõudmiste õigsuses täiesti veendunud ja küsisid Rosenilt irooni­ liselt, kuhu on jäänud need kaks vankrikoormat trükitud seaduse­ raa m a tu d , mis keisri poolt Peterburist Tallinna saadeti. Nad teadvat väga hästi, et mõisnikud neid seaduseraam atuid varjavad ja on nende asemel andnud talupoegadele omatehtud regulatiivi. Sulased kinnitasid veel, et kuna Vene riik seisab ühe monarhi võimu all, siis peavad ka kogu riigis olema ühed ja sam ad sea­ dused. Kuna sulaste meeleolu muutus jär jes t ärevamaks ja seni­ sed võtted olid sulaste suhtes liiva jooksnud, püüdis Rosen nä i­ 57 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 76. 101 data, et regulatiiv on riigivõimu kaitse all (nagu see tegelikult oligi) Ta teatas, et Eestimaa kubermanguvalitsus on 28. septemb­ ril andnud välja publikaadi, mis käib siinse regulatiivi kohta. See publikaat on antud keisri korraldusel ja loetakse pühapäeval kirikus ette. (Rosen muidugi ei öelnud, et publikaat anti mõisnike nõudmisel.) Kirikusse saatmine ei rahuldanud sulaseid kaugeltki. Vihaga küsisid nad, milleks on sõjavägi kohale toodud. Nad ütle­ sid otseselt, et sõjavägi on mõisnike käsutuses, ja kinnitasid, el senikaua kuni sõjavägi jääb mõisasse, pole nad nõus mõisatöid tegema, ning nõudsid sõjaväe äraviimist. Sulaste ägedus kasvas ja hulgalised vahelehüüded härraste seletustele tugevnesid, nii et need endi kuuldavaks tegemiseks pidid karjuma. Kartusest sulaste kasvava viha ees otsustasid nad tagasi pöörduda ning läksid pärast kolm tundi kestnud sõnalahingut ühes sojaväesalgaga tagasi mõisa. Sulased haarasid oma teibad ja läksid hurraa-hüüe- tega tagasi Kuivajõe kõrtsi juurde.58 Jõu ülekaal näis olevat sulaste poolel. Rosen pidas sõdurite arvu ja nende laskemoona- tagavara liiga väheseks, et vastu astuda sulastele lagedal väljal, veel vähem rünnata Kuivajõe kõrtsi. Tundes oma positsiooni nõr­ kust saatis Rosen veel samal õhtul kiirkäskjala Langelli juurde ning palus kiiresti uue, 200—300-mehelise sõjaväekomando koha­ lesaatmist.59 Kartes võimalikku rünnakut sulaste poolt, laskis Rosen mõisa ümber välja panna valvepostid. Ka sulased panid omalt poolt välja ratsa-valvepostid, et olla üllatuste eest kaitstud. Õhtuhämaruses aga lahkusid sulased Kuivajõe kõrtsi juurest ja läksid koju, kuid oli otsustatud esmaspäeval tagasi tulla. Suuri lootusi oma võimu kindlustamiseks ja talurahva vastu­ panu murdmiseks pani Rosen mõisnike liitlasele kirikule. Kose pastorile tegi ta ülesandeks pidada jutlus, mis mõjustaks sula­ seid tõrkumist lõpetama. Peale selle tuli lugeda kantslist ette kubermanguvalitsuse publikaat ja jagada eestikeelsed eksempla­ rid talupoegadele välja. Rosen, Vietinghoff ja Holtz ilmusid ka ise kirikusse, et näha oma silmaga tulemusi. Kuid tulemused olid nende ootustele vastupidised. Pastori noomival jutlusel polnud loodetud mõju, jutluse lõpul hakkas talurahvas koguni avalikult rahulolematust avaldama. Kui lõppeks pastor veel kubermangu­ valitsuse publikaadi ette luges, käis läbi kiriku vihane protesti­ avaldus.60 See oli omamoodi demonstratsioon kogu talurahva poolt, sest kirikus oli mitte üksnes sulaseid, vaid ka peremehi ning naisi. Talurahva rahulolematus publikaadiga oli arusaadav, sest selles kinnitati, et Eestimaa talurahvaseadus on täiesti õige ning kehtiv seadus, seega ka kõik need koormised, mis olid selles sea­ duses fikseeritud. Seadusele vastupanijaid ähvardati karmide karistustega ja lõpuks nõuti kõigilt talupoegadelt täielikku kuule­ 58 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 77—85. 59 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 86. 60 Sealsam as, 1. 89. 102 kust mõisa suhtes.61 Olukord kirikus oli igatahes nii ärev, et Rosen, Vietinghoff ja Holtz pärast jumalateenistust pidid salaja hiilima Uuemõisa, sõjaväe kaitse alla. Sulaste vastupanumõte oli jäänud kõigutamatuks ning pühapäeva õhtupoolikut kasutasid Uuemõisa sulased selleks, et võitlusrinnet veelgi laiendada, uusi mõisaid kaasa tõmmata. Uuemõisa saadikud läksid Habajasse,62 et sealseid sulaseid esmaspäevaks Uuemõisa kutsuda — appi sõja­ väele vastu panema, kui selleks on vajadus. Habaja saadikud vii­ sid Uuemõisa meeste ülesandel kutse Uuemõisa tulekuks Kui- metsa 63 ja sealsed sulased viisid kutse edasi K aiusse64. Uuemõisa sündmustest läksid teated kaugemale ka kirikuliste kaudu. Ümb­ ruskonna mõisates levisid kuuldused, et esmaspäeval loetakse Uuemõisas ette uus seadus, mis on sealsete sulaste võitluse vili. Uuemõisa kogunevate sulaste kaitseks olevat sealsetel sulastel tagavaraks 120 püssi ja küllaldasel määral teibaid.65 Otsustavaks päevaks Kose-Uuemõisa sulaste võitluses kuju­ nes esmaspäev, 2. oktoober. Kella 10 paiku hommikul saabus Rose- nile kiri tsiviilkubernerilt, milles ta teatas, et võimatu on niipalju sõdureid saata, kui see oli nõudnud, kuid vähem sõjaväeüksus on saabumas. Tsiviilkuberner Langelli poolt lubatud abi jõudis kohale kella 2 ja 3 vahel ning koosnes 86 sõdurist kahe ohvitseri juhtimisel.66 Sulaste kogunemine Kuivajõe kõrtsi juurde algas uuesti esmas­ päeva hommikul. Sinna kogunes mehi Uuemõisast, Kirimäelt, Ravilast, Kaiust, Kuimetsast, Triigilt, Kautjalast, Alaverest, Ing- listelt, Ojasuult, Harmist ja Habajast ning mujaltki. Enamik neist oli varustatud teivastega, mis saadi Kuivajõe kõrtsi juurest, kuid mitmel olid kaasas püssid ja mõnel püstol. Otsese rünnaku plaani mõisa ja sõjaväe vastu polnud talupoegadel ka esmaspäeval. Kuid nad otsustasid minna mõisa ilmselt selleks, et saa­ vutada positiivset lahendust nii öise rehepeksu kui ka talurahvaseaduse küsimuses. Talupojad olid valmis end kaitsma iga vägivallakatse vastu. Kui Rosen nägi relvastatud sulaste hulka, keda ta hindas 400—500 meheni,67 üle välja mõisaie lähenemas, andis ta kapten Muskeinile käsu viia sõjaväekomando enamik talupoegade vastu ja seada see umbes 100 sammu kau­ gusele üles lahingurivis. Rosen andis käsu nõuda, et talupojad oma relvad maha paneksid ja kui nad seda kohe ei tee, siis viivi­ tamatult tulistada. Sõdurite tulekul hargnes sulaste mõisale lähe­ nev kolonn arvatavasti varem kokkulepitud plaani kohaselt pikaks 61 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1. 351—352. 62 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 290. 63 Sealsam as, 1. 255—256, 291. 64 Sealsam as, 1. 163. 65 Sealsam as, 1. 261. 66 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, lk. 91. 67 Tõenäoliselt võis sulaste arv kõikuda 250—300 mehe vahel. 103 reaks, kusjuures kaks meest seisis kõrvuti. Sel viisil püüti nähta­ vasti võimaliku kokkupõrke puhul raskendada tabamist sõdurite poolt. Ainult keskele jäi suurem salk. Olulist osa talupoegadele veresauna korraldamises etendas sõjaväeüksuse ülem Muskein. Vihates talupoegi kui oma klassivaenlasi samuti nagu Rosengi ja pidades nende jõudu tühiseks, viis ta sõdurid ainult 20 sammu kaugusele. Sellelt liinilt astus ta 10 mehega veel mõned sammud edasi ja nõudis relvade mahapanemist,68 millest aga talupojad aru ei saanud ja mida nad vaevalt oleksidki täitnud. Äärmiselt pinevas õhkkonnas viskas oma teiba käest juba elatanud teosulane Neitsima Mart, ruttas kapteni juurde, langes põlvili ja haaras kap­ teni jalgade ümbert kinni. Neitsima Mart oli teistele sõdurite lähe­ nemisel öelnud, et läheme ja palume ohvitseri käest armu.69 Et tei­ sed sulased seda mõtet ei pooldanud, asus ta selle teostamisele üksi. Kapten tõukas ta aga toorelt pikali ja andis käsu tulistami­ seks.70 Sulased asusid silmapilkselt rünnakule. Esimesena langes kapten, kes kukkus teadvusetult maha Kaiu sulase Luige Mardi teibalöögist pähe.71 Hiljem jagasid talle hoope veel mõned teisedki sulased. Talupoegade ridadest tuleva tulistamise tagajärjel lan­ ges allohvitser J. Filippov Sulased, kes ründasid sõdureid teivas­ tega, lõid oma hoogsa pealetungiga taganema sõdurite vasema tiiva ja samuti ka tsentrumi. Võitluse käigule otsustavaks sai väe­ üksuse parem tiib, kes avaldas kindlamat vastupanu ja kindlus­ tas endale võimaluse pidevaks tulistamiseks. Viimane toimus küll huupi ja talupoegade tabamine nende kiire liikumise tõttu oli ras­ kendatud, kuid talupoegadele mõjus see tugevasti häirivalt, mis­ tõttu mitmed sulased pagesid peatselt võitlusväljalt. Tänu sõdu­ rite parema tiiva vastupanule oli varsti võimalik ka teistel sõdu­ ritel end võitluseks korraldada ning avada talupoegadele tuli. Pärast 3/4 tundi kestnud ägedat võitlust tõmbusid sulased lahin­ guväljalt tagasi Kuivajõe kõrtsi poole, võttes kaasa oma haavatud. Ka sõjaväekomando tõmbus tagasi mõisa.72 Kuivajõe kõrtsi rün­ nata sõjaväeüksus ei julgenud. Mis puutub kaotustesse, siis sulaste poolel sai surma 6 ini­ mest: Kõnnukse Jaani Madis Uuemõisast, Kangru Peetri Mikk Ravilast, Hansu Tõnu Madise Evart Ojasuult, Pärtli Aadu Tõnu Hindrek Triigilt, Tõnsu Jaani Tõnu ja Vade Jaani Berend Kaiust. Üks raskesti haavatud sulane — Kangru Jaani Tõnu Uuemõi­ sast — langes vangi ja suri hiljem.73 Teiste haavatute arvu ei saa kindlaks määrata, sest talupojad varjasid oma haavata saamist. Rosen hindas haavatute arvu kolmekümnele, mis oli tõenäoliselt suurendatud talupoegade hirmutamiseks. Sõjaväekomandost said 68 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 93. 69 Sealsam as, 1. 308. 70 Sealsam as, 1. 248. 71 Sealsam as, 1. 252. 72 ENSV RAKA, f. 861, nim. I, sü. 1700, 1. 92—94. 73 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 156— 157. 104 surma kapten Muskein ja allohvitser Filippov ning haavata 10 meest. Talupoegade vastu tulistati välja 564 padrunit.74 Võitluses langenud talupoegade laipu nende omastele välja ei antud. Talu­ poegade hirmutamiseks pandi nad mõneks päevaks välja mõisa rehte ja aeti siis soomülkasse. Roseni ja Muskeini poolt organiseeritud veresauna tagajärjel langes küll sulaste võitlusmeeleolu, kuid see polnud veel murtud. Enamik sulaseid läks pärast lahingut koju, kuid osa jäi veel Kui­ vajõe kõrtsi. Mõisa tööle esialgu ei mindud. Kose-Uuemõisas valit­ ses pärast lahingut üsna ebakindel meeleolu ning sulased jäid edasigi kardetud jõuks. Mõisa saabusid ärevad teated, et sulased organiseerivad uusi abijõude ja et mõne päeva jooksul võib sulaste hulk tõusta mitme tuhandeni, kes teostavad siis juba rün­ naku mõisale ja löövad sõjaväeüksuse puruks. Selle tagajärjel haaraks ülestõus kogu Eestimaa ja võimalik, et ka Liivimaa. Ja mõisnikud notitaks siis halastamatult maha. Sellises ebakindlas olukorras pani Rosen peamise lootuse välja- pääsuks ja talurahva vastupanu murdmiseks sõjaväekomando suurendamisele. Veel 2. oktoobril saatis ta tsiviilkubernerile kirja, milles nõudis uue sõjaväeüksuse kohalesaatmist, senistele sõdu­ ritele uut laskemoona, uut julget ülemat Muskeini asemele (siin­ sed olevat liiga noored ja kartvat võitlust) ning kahte suurtükki ühes kartetšidega.75 Langell pidas lisasõjaväeüksuse kohalesaat­ mist väga vajalikuks, sest kui talupoegadel õnnestuks purustada Uuemõisa sõjaväeüksus, võivat sellel väga tõsised tagajärjed olla. Tsiviilkuberner nõudis sõjaväevõimudelt 300 meest ühes suurtük­ kide ja kartetšidega.76 Kuid saadi anda ainult mõned suurtükiväe­ lased, 170 madrust, kes olid relvastatud püstolite ja piikidega, ning 113 sõdurit mitmesugustest väeosadest, kes olid varustatud vajali­ kul määral püsside ja laskemoonaga. Uus sõjaväekomando jõudis Uuemõisa ooberst Hastfehri juhtimisel 4. oktoobril ning tal oli kaasas 2 suurtükki ühes kartetšidega.77 Nüüd oli jõu ülekaal läinud täielikult Roseni poolele. Sulased Uue­ mõisas ja selle ümbruskonna mõisatest pidasid siitpeale eda­ sist vastupanu ja võitlust lootusetuks. Et sisendada hirmu ümbruskonna talurahvasse, et koguda kindlaid andmeid ümbruskonna mõisatest sealse olukorra kohta ning vangistada isi­ kud, keda vajalikuks peeti, saatis Rosen 10-mehelise ratsakomando läbisõidule mõisast mõisa. Komando koosnes madrustest, oli rel­ vastatud püstolite ja piikidega ning pidi meenutama kardetud kasakaid.78 Talurahva vastupanu murdmiseks laskis Rosen mõi- saametnike ja kohtumeeste kaudu teatada, et kui need, kes on osa võtnud võitlusest võimude vastu, ilmuvad ise mõisa ja end vaba­ 74 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1. 412. 75 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 126— 127. 76 Sealsam as, 1. 128— 129. 77 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 102.. 78 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 103. 105 tahtlikult võimu kätte annavad, võivad nad saada kergema karistuse või karistusest koguni vabaneda. See oli Roseni poolt mõeldud selleks, et saada sulaste võitluse kohta vajalikke and­ meid ning vangistada juhtivad mehed. Nähes vastupanu jätka­ mise lootusetust ning lootes karistuse kergendamist, hakkasid sulased tulema mõisa ülekuulamisele. Sel teel vangistati ka arva­ tavad «ässitajad». 7 oktoobril tuli ratsakomando ringreisilt tagasi Uuemõisa ning teatas rahu valitsemisest kõigis ümbruskonna mõisates. 8. oktoobril saatis Rosen uue sõjaväekomando, mis koos­ nes 20 madrusest, ümbruskonna mõisatesse samal otstarbel kui eel­ misegi. Tagasi pöördunud 11. oktoobril, teatas see, et talupo­ jad on asunud kõikjal mõisatööde tegemisele.79 Et sulaste vastupanu oli murtud, saatis Rosen osa sõjaväge­ dest 8. oktoobril Tallinna tagasi ühes viie vangistatud talupojaga. Kuid pidades olukorda siiski veel ebakindlaks, jättis ta kohale veel 173 sõdurit ühes vajalike ohvitseride ja 2 suurtükiga. Kuu­ lekuse kindlustamiseks pooldas ta koguni mõnedesse mõisatesse sõjaväeüksuste, võimaluse korral just kasakate paigutamist. Sõjaväe paigutamist alaliselt mõisatesse ei pidanud tsiviilkuber­ ner otstarbekaks, sest see tekitavat asjatut ärevust talurahva hul­ gas. 11. oktoobril, kuna paistis, et talurahva vastupanu on täieli­ kult murtud, lahkusid Uuemõisast Vietinghoff, Holtz ja järgmisel päeval ka Rosen ning ülejäänud sõjaväekomando.80 Pärast Kose-Uuemõisa ja naabermõisate talupoegade võitluse mahasurumist sõjalise jõu abil algas kubermanguvalitsuse korral­ dusel Harju meeskohtus protsess vangistatud sulaste enamiku üle. Protsess algas 9. oktoobril ja lõppotsus tehti 18. detsembril 1805, mis teatud muudatustega kinnitati Eestimaa Ülemmaakohtu poolt 25. jaanuaril 1806. a. Mõisnike klassi võimuorganid tegid otsused sellised, et need vastaksid mõisnike võimu kindlustamise huvi­ dele Eestimaal ning aitaksid mõjuvalt kaasa talurahva antifeo- daalse võitluse mahasurumiseks. Kõrgeim karistus — 40 paari vitsu ja eluaegne asumine Sibe­ risse — määrati Kaiu sulastele Luige Mardile ja Penti Tõnule. Esimene neist oli maha löönud kapten Muskeini ja teine, võidel­ des talupoe'gade esiridades, oli sõdureid püssist tulistanud. 20 paari vitsu ja eluaegne sunnitöö Siberis määrati Kõlli Too­ male Kirimäelt, Kolu Tõnu Juhani Tõnule, Pauna Peerna Maidule ja Siimu Jüri Hansule Uuemõisast. Need olid silma paistnud oma aktiivsusega talurahva vastupanu organiseerimisel ning võtnud otseselt osa võitlusest 2. oktoobril. 15 paari vitsu ja eluaegne sunnitöö Siberis määrati Villandi Jürile Ravilast, Aleksander Maibaumile ja Lutsu Jaanile Kuimet- sast; 20 paari vitsu ja 4 aastat sunnitööd määrati Raudsepa Hind- reku Jaagule Uuemõisast, 20 paari vitsu ja 3 aastat sunnitööd 79 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1. sü. 1700, 1. 104— 105. 80 Sealsam as, 1. 105. 106 Pauna Madise Joosepile Uuemõisast, 15 paari vitsu ning 2 aastat sunnitööd Tõnu Mihklile Ravilast. Peale selle määrati 20 paari vitsu kümnele, 15 paari vitsu kahele, 12 paari vitsu kuuele, 10 paari vitsu ühele ja viis paari vitsu ühele mehele.81 Kõik 32 karistatut olid sulased. Kose-Uuemõisa ülestõusust osavõtnud Ingliste meeste karis­ tamist arutas Lääne meeskohus, sest Harju meeskohus oli koor­ matud. Lõppotsus tehti 28. veebruaril 1806, mis kinnitati ka Eesti­ maa Ülemmaakohtu poolt. Kohtuotsuse alusel määrati 40 paari vitsu ja eluaegne sunnitöö Siberis Kaesta Hindrekule, peale selle 30 paari vitsu ja kaks aastat sunnitööd neljale mehele, 30 paari vitsu kahele mehele, 20 paari vitsu kolmele mehele ja 15 paari vitsu neljale mehele.82 Neljateistkümnest karistatust olid kõik sulased peale ühe, kes oli peremees. Peale Ingliste meeste kuulus karistatute hulka ka üks Hõreda mõisast pärinev sulane. Kokku määrati karistus niisiis 46-le Kose-Uuemõisa antifeodaalsest võit­ lusest osavõtnule. Kohtuotsuse täideviimine kehalise karistuse alal Karinu, Orina, Kose-Uuemõisa ja ümbruskonna talupoegade suhtes toi­ mus Tallinnas raekoja platsil 1806. a. jaanuari lõpust kuni m ärt­ sini. Karistusalused aheldati peksu ajaks raekoja seina külge kätest, jalgadest ning kaelast. Külmadele ilmadele vaatamata rebiti kurnatud keha ülaosa paljaks ning peksti veriseks.83 Talu­ pojad kandsid julma karistust kindlameelselt, nende võitlusvaim jäi kõigutamatuks. Siberisse saatmisest pääses sinna määratuist ainult Kolu Tõnu Juhani Tõnu, kellel õnnestus sealpool Moskvat põgeneda. 4. Talurahva antifeodaalne võitlus Eestimaal 1805. a. tõusis hari­ punkti septembri lõpul ja oktoobri algul. Kose-Uuemõisa ja ümb­ ruskonna mõisad moodustasid selle võitluse kõige väljapaistvama kolde. Kuid selle kõrval süttisid osalt samal ajal, osalt aga pisut hiljem uued võitluse kolded, mis võrreldes Kose-Uuemõisaga jäid aga kaugelt nõrgemaks. Üheks sääraseks antifeodaalse võitluse koldeks kujunes Palmse mõis juba varemini käärivas Kadrina kihelkonnas Virumaal.84 27 septembril ilmusid Palmses 30 pere­ 81 ENSV RAKA, f. 861, nim. 1, sü. 1700, 1. 408—411. 82 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 339. 83 Lähemalt talupoegade karistam isest Tallinnas vt. A. M arguse eespool mainitud artikkel. 84 Juba juulis oli siirdunud Kadrina kihelkonnast Jõepere mõisast mõisa aednik Jaan Peterburi, et esitada kaebus-palvekirjad keisrile nii enda kui ka ümbruskonna talupoegade nimel kohaliku mõisarentniku kohta. Viimane oli tuntud talupoegade suure rõhujana ning tema tagakiusam ise alla oli langenud ka Jaan. Oma eesmärki Jaan Peterburis ei saavutanud, sest ta vangistati ning saadeti Tallinna kubermanguvalitsusse. Et Jaan oli suure südidusega välja astunud «püha» rõhumisõiguse vastu, andis kubermanguvalitsus ta augusti 107 meest mõisa ja avaldasid oma esindajate kaudu kohalikule mõisni­ kule parun v d. Pahlenile rahulolematust Eestimaa talurahvaseadu- sega, kehtivate mõisakoormistega ning väljendasid tahet saada riigitalupoegadeks.85 Pahlen tembeldas need talupojad seaduse­ rikkujateks, sest nad olid ilma kutsumata niisugusel hulgal mõisa tulnud, ning kinnitas, et talupoegadel millegi üle nuriseda pole, sest koormised vastavad Eestimaa talurahvaseadused. Pere­ mehed selle vastusega ei rahuldunud. Järgnevalt, pärast oma vahelist nõupidamist, otsustasid nad minna Tallinna ja esitada oma seisukohad kubernerile. Umbes samal ajal alustasid moisa vastu võitlust ka sulased, nõudes öise rehepeksu eest tööpäevade vähendamist nädalas. Et mõisavõimud sel alal vastu ei tulnud, lõpetasid sulased ise öise rehepeksu.86 4. oktoobril jõudsid 37 talu^ peremeest Palmsest eesotsas Ilumäe Jüri Miku Jüri, Reo Jakobi, Jera Juhani ja Kõnnu Madisega Tallinna ning andsid seal tsiviil­ kubernerile palvekirja, milles rõhutati, et nende koormised pole maaga vastavuses. Olemasoleva maa suuruse juures nad ei suuda end toita ega kanda mõisakoormisi. Sellisest olukorrast pääsemi­ seks palusid nad endid arvata riigitalupoegadeks. Viimases küsi­ muses asus Langell kohe eitavale seisukohale, kuid maa suuruse ja koormiste vastavuse osas pidas ta vajalikuks talupoegade läbi­ rääkimist rüütelkonna peamehega ning käskis selleks talupoegi jä tta oma esindajad Tallinna. Ülejäänud pidid aga kohe koju minema.87 Rüütelkonna peamees selgitas vastaval kokkusaamisel talupoegade esindajatele peamiselt Eestimaa talurahvaseadust, andis ka lubaduse uurida Palmse talupoegade koormisi ja käskis neil siis koju minna. Parun Pahlenile teatas ta, et peremeestega tuleb püüda kohapeal ära leppida, Kadrina kihelkon- nakohtunik aga sai ülesandeks uurida talurahva mõisakoormisi lõpul Kadrina kihelkonnakohtusse. 13. septembril aga tehti kubermanguvalitsuse poolt Jaani küsimuse arutamine ülesandeks Viru-Järva meeskohtule. Kohtulikul ülekuulamisel, nähtavasti enesekaitse eesm ärgil, kinnitas Jaan, et ta seisab ühe Peterburis oleva kõrge isiku kaitse all ning et tal on temalt kirjad, milles on fikseeritud talurahva tõelised õigused ja näidatud nende kättevõitm ise tee. See kinnitus ei vastanud küll tõele, kuid tekitas võim udes suurt ärevust. Pealegi ütles Jaan, et ta on ka kohalikku talurahvast sellest kirjast informeerinud. Kadrina talurahva käärimine igatahes suurenes, nii et kubermanguvalitsus saa­ tis septembri 2. poolel Rakveresse 100-mehelise sõjaväeüksuse, mis oli esialgselt määratud lisajõuna Karinusse saatmiseks. 27. septembril nõudis siseminister V. P. Kotšubei Jaani ühes seniste ülekuulamismaterjalidega Peterburi, kus ta uuesti üle kuulati. Sisem inister nõudis, et kohus teeks Jaani kohta kiiresti ja karmi otsuse ning et ta vähemalt ajutiselt kodukohast ära saadetaks. Viru- Järva meeskohus langetas oma otsuse 3. novembril 1805. Jaan kvalifitseeriti avalikule rahule ohtlikuks meheks, talle tuli anda 30 paari vitsu ning saata siis Siberisse. Selle otsuse kinnitas 8. novembril Eestimaa Ülemmaakohus ja peat­ selt ka tsiviilkuberner. Otsus ihunuhtluse kohta saadeti täide Tallinna turul 2. detsembril ja selle järel saadeti Jaan raudus, range valve all Tartu kaudu Siberisse 85 ENSV RAKA, f. 862, nim. I, sü. 3011, 1. 150. 86 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 125. 87 Sealsam as, 1. 145. 108 uue talurahvaseaduse valgusel . Kubermanguval itsuse ja rüütel­ konna peamehe taktika seisis selles, et Palmse taluperemeeste Võitlust võimalikult kiiresti summutada, sest uue ohtliku võitlus- kolde kujunemine oli igati ebasoovitav, pidades s ilmas eriti sõja­ väe vähesust. Nagu kihelkonnakohtunikule uurimisel selgus, polnud Palmses talupoegade koormised maaga vastavuses. Koormised olid kõrge­ mad, kui seda uus talurahvaseadus ette nägi.88 Kuid sellest ei teh­ tud järeldusi talupoegade kasuks. Lõplikult pidi küsimuse otsus­ tama alles maa mõõtmine ja niikaua oli mõisnikul õigus nõuda seniseid kõrgemaid koormisi. Pahlen aga ei taotlenud peremees­ tega leppimist, vaid nende karistamist. Ta esitas kubermanguvalit­ susele kaebuse, milles süüdistati peremehi avaliku rahu rikkumises ning kinnitati, et nende vähemik olevat vägivalla ja survevahendi­ tega sundinud peremeeste enamikku võitlusse mõisa vastu. Selle kaebuse andis kubermanguvalitsus arutada Viru-Järva meeskoh- tusse, kus asja arutamine kestis 18. jaanuarist kuni 5. märtsini 1806. Hoolimata sellest, et meeskohtu poolehoid kuulus oma klas­ sikaaslasele, oli ta kõiki ülekuulamisi arvesse võttes sunnitud oma otsuses kinnitama, et taluperemeeste üritus oli üksmeelne ning et juhtivad mehed polnud mingit sundust või vägivalda teiste suh­ tes tarvitanud. Sellepärast mõistetigi 48 taluperemehest õigeks 47, kuigi hoiatusega, et nad tulevikus «seaduslikku korda» ei rikuks. Karistusväärseks loeti Ilumäe Jüri Miku Jüri tegevus, kuid lõppotsust tema kohta polnud võimalik teha, sest ta oli end pääst­ nud pagemisega.89 Mis puutub Palmse sulaste võitlusse, siis sulased ei peksnud seal teatavasti juba 1805. a. sügiskuudel öösiti rehte ega tahtnud seda teha ka 1806. a. sügisel. Alles sõjaväe kohaletoomisega murti 1806. a. sügisel sulaste vastupanu. Viru-Järva meeskohus oma otsusega 26. nov. 1806. a. määras kahele juhtivamale mehele Kan­ guste Jaani Madisele ja Juhani Jaani Jaagule kummalegi 30 paari vitsu, Kõnnu Madise Jürile, Ilumäe Jüri Miku Jüri Joosepile, Peerna Peetri Peetrile, Külaotsa ehk Jüri Tõnu Jakobi Jürile ja Tõnu Jaani Madisele 20 paari vitsu.90 Eestimaa Ülemmaakohtu otsuse järgi 15. dets. 1806. a. tuli karistus täide viia Tallinna turul. Viimased väljapaistvamad võitlused feodaalse rõhumise vastu 1805. a. sügisel toimusid Orgita mõisas Märjamaa kihelkonnas Läänemaal ja Väätsa mõisas Türi kihelkonnas Järvamaal. Orgita talupojad avaldasid oktoobri algul oma rahulolematust Eestimaa talurahvaseadusega, mida nad ei pidanud õigeks, ning protestisid uute vakuraamatute vastu. Talupojad kinnitasid mõisa- võimudele, kihelkonnakohtunikule ja haagikohtunikule, et nad uute vakuraamatute järgi mingil tingimusel käima ei hakka ning 88 ENSV RAKA, f. 854, nim. A3, sü. А II 75, 1. 450—451. 89 ENSV RAKA, f. 29, nim. 7, sü. 43, 1. 501—517. 90 Sealsam as, 1. 483. 109 on valmis võitlema eluks või surmaks.91 Sellepeale pöördus Sise- Läänemaa haagikohtunik W v. Brümmer 6. oktoobril kubermangu­ valitsuse poole palvega saata kohale 100-meheline sõjaväeüksus. Ilma sõjaväelise jõuta polevat tal lootust talupoegade vastupanu murda ega juhte vangistada.92 Tsiviilkuberner otsustas kohale saata Pärnu garnisoni komandost saabunud 100-mehelise väe­ üksuse ning palus Spiridovi anda sellele kaasa ka suur- tükke vajaliku arvu suurtükiväelastega.93 Väeosa ülem sai käsu talupoegade vastu otsustavalt välja astuda, kui muidu pole või­ malik nende vastupanu murda, ning kaitsta kindlalt sõjaväe auto­ riteeti.94 13. oktoobril oli sõjavägi Orgitas. Talupojad käsutati mõisa ja relvastatud jõudude kohaloleku tingimustes nad pidid alistuma, nõustuma vastu võtma uued vakuraamatud ning maksma ka mõisa poolt nõutavat vilja lisamaksu.95 Nii suruti sõjalise jõuga maha Orgita talurahva võitlus. 16. oktoobril sai sõjaväeüksus tsiviilkubernerilt loa Tallinna tagasitulekuks.96 Väätsa mõisas puhkes sulaste võitlus mõisavõimude vastu see­ tõttu, et kohalik .mõisnik V v. Baranoff, tuginedes Eestimaa talu­ rahvaseadused, milles oli märgitud, et talupoeg peab mõisa rehed peksma, muutis öise rehepeksu veelgi raskemaks kui seni. Eelmistel aastatel oli pekstud nädalas öösiti 3 rehte, kuid 1805. a. sügisel nõudis mõis, et ühel nädalal pekstaks 4 ja teisel 5 rehte. Töö pidi lõpetatama mitte keskhommikuks nagu varem, vaid juba enne seda. Selle järel pidid sulased minema muule tööle. Säärasele öösi ja päeval peaaegu vahet pidamata kestvale tööle sulased kaua vastu ei pidanud ja 9. oktoobril nad tööle ei läinud. Mõisnik pöördus kohe kihelkonnakohtuniku poole, nõudes, et kihelkonnakohus võtaks abinõud tarvitusele sulaste vastupanu murdmiseks ja karistaks tõrkujaid. Kihelkonnakohtunikule pidi olema küllalt selge sulaste ülekurnatus, kuid siiski asus ta kaitsma mõisa nõudeid. Kohus otsustas, et ühel nädalal tuleb peksta ikkagi 4 ja teisel 5 rehte, kusjuures rukkipeks tuli lõpetada hommikul kella 10-ks, odrapeks aga pidi lõpetatama päikese tõusuks.97 Pärast kihelkonnakohtu mainitud otsust asusid sulased tööle. Kuid kui 11. oktoobril rehelised rukkirehte kella 10-ks lõpetada ei suutnud, käsutati nad mõisa talli juurde ja seal peksti mõisniku juuresolekul kolm neist — Mihkli Mats, Tõnise Rein ja Villemi Jüri Hans — veriseks. Ülejäänud mehed päästsid end põgenemisega. Nüüd käsutas Baranoff kihel­ konnakohtuniku juurde mõisa kupja, aidamehe, talurahvakohtuni- kud, peremehed ja sulased ning laskis teatada, et sulased on jälle tema käsule vastu hakanud, ei täida tööülesandeid vajalikult, mis­ tõttu neid tuleb karistada. Väätsa talurahva üldiseks taotluseks 91 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 212. 92 Sealsam as. 93 ENSV RAKA, f. 29, nim. 1 I, sü. 159, 1. 204. 94 Sealsam as, 1. 205. 95 Sealsam as, 1. 283. 96 Sealsam as, 1. 281. 97 ENSV RAKA, f. 854, nim. 1 I, sü. А II 75, 1.373. 110 oli tagasi pöörduda endise rehepeksukorra juurde, s. t. kolme rehe juurde nädalas. Kuid kihelkonnakohus seda taotlust ei rahul­ danud. Otsustati, et edaspidi tuleb igal nädalal peksta 4 rehte ja seda nimelt öösi. Mis puutub sulaste karistamisse, mida taotles Baranoff, siis soovitas kohus tal selles asjas kubermanguvalit­ suse poole pöörduda.98 Vaevalt olid sulased koju jõudnud, kui kuuldus, et järgmisel päeval laseb Baranoff nad kõik läbi peksta. Selle mõjul läksid 18 Väätsa sulast 15. oktoobril Lõuna-Järva haagikohtuniku v. Knorringi juurde ja kirjeldasid seal kogu asja­ käiku ning palusid neid kaitsta Baranoffi märatsemise vastu. Asitõendina näitasid Mihkli Mats ja Tõnise Rein oma veriseks pekstud se lg i99. Haagikohtunik teatas asjast (nagu ta amet nõu­ dis) kubermanguvalitsusele ja saatis samal päeval Baranoffile kirja, milles rõhutas, et «kaaluvatel põhjustel» ei tule Baranoffil sulaseid selle eest karistada, et nad tema käske ei täitnud.100 Sei- les ei tule näha haagikohtuniku poolehoidu sulastele, vaid püüdu sulaste võitlust summutada olukorras, kus mõisniku vägivald kandis kõige tooremat iseloomu. Rehepeksu kord aga jäi Väätsas nii, nagu kihelkonnakohus oli määranud. * * * Nagu esitatud käsitlus näitab, võttis talurahva antifeodaalne võitlus Eestimaal a. 1805 märkimisväärselt suure ulatuse. Kui V I. Lenin, iseloomustades vene talurahva antifeodaalset võitlust, ütleb, et talupojad tõusid üles «. lihtsalt sellepärast, et nende kannatus katkes, et nad ei tahtnud surra tummalt ega vastu­ panuta,»101 siis on see samuti õige ka siinsete talupoegade kohta. Talupojad võitlesid nii, nagu oskasid ja suutsid, kuid nende võitlus lõppes lüüasaamisega. Talurahva võitlus Eestimaal kandis stiihilist iseloomu, ta oli lokaalselt killustatud, ei saanud leida toetust ega juhtimist revolutsioonilise kodanluse ega töölisklassi poolt, sest sääraseid klassijõude siin tollal polnud. Võideldes feo­ daalse rõhumise vastu ei saanud talurahvahulgad aru Vene tsa ­ rismi klassiolemusest. Nad uskusid tsaari õiglusse ja tema heasse tahtesse abistada talupoegi. Kuid just Vene tsarism, kes lähtus aadliimpeeriumi kindlustamise huvidest, aitas siinsetel mõisnikel purustada talurahva antifeodaalset võitlust. Hoolimata sellest, et talurahva võitlus maha suruti, millega seoses langes tohutuid kannatusi eriti väljapaistvamatele võitlejatele, polnud see võitlus siiski asjatu. Ta paljastas suure jõuga feodaal-pärisorjusliku korra kriisi ja kõigutas selle korra aluseid. Talurahvahulkade terav klassivõitlus oli just selleks peamiseks jõuks, mis tingis edasised nihkumised agraarsuhete arengus Eestimaal. 98 ENSV RAKA, f. 854, nim. А 3, sü. А II 75, 1. 375. 99 Sealsam as, 1. 373—374. 100 ENSV RAKA, f. 854, nim. 1 I, sü. А II 75, 1. 372. 101 V I. L e n i n , Teosed, 6. kd., lk. 385—386. 111 АНТИФЕОДАЛ ЬНАЯ БОРЬБА КРЕСТЬЯН В ЭСТЛЯ НДИИ В 1805 Г Доц., канд. ист. наук Я. Конке Кафедра всеобщей истории Р е з ю м е В антифеодальной борьбе эстонских крестьян важную роль играет борьба крестьян Эстляндии в 1805 году. Главным собы­ тиям этой борьбы посвящен ряд ранее опубликованных статей. В данной статье автор пытается дать обзорный очерк свя­ занных с этой борьбой существенных событий, поскольку недавно исполнилось 150 лет со времени исторической крестьянской анти­ феодальной борьбы 1805 года. При написании статьи использованы как ранее известные, так и новые архивные материалы. Несомненно, что основной причиной борьбы крестьян было их тяжелое экономическое положение, но непосредственным поводо'м послужило аграрное законодательство Лифляндии и Эстляндии. Эта антифеодальная борьба охватила крестьян целого ряда мыз северной Эстонии, но основными оча­ гами следует считать имения Карину и Орина в Ярвамаа и Козе- Ууэмыйза в Харьюмаа. Крестьянская борьба, в которой ведущую роль играли батра­ ки, была безжалостно подавлена, причем помещики навязали крестьянам известное «Положение о эстляндских крестьянах 1804 г.», которое ни в коей мере не уменьшало крестьянских по­ винностей. Несмотря на это, борьбу эстляндских крестьян нельзя считать безрезультатной и напрасной, т. к. она, несомненно, спо­ собствовала углублению кризиса крепостнической системы и сыг­ рала важную роль в дальнейшем развитии аграрных отношений. DER ANTIFEUDALE KAMPF DER BAUERN IM JAHRE 1805 IN ESTLAND J. Konks Z u s a m m e n f a s s u n g Der Kampf der Bauern in Estland im genannten Jahre nimmt einen bedeutenden Platz im -antifeudalen Kampf der estnischen Bauern ein. Über die Hauptkampfstellen sind schon in früheren Zeiten eine Reihe Artikel erschienen. Im gegebenen Artikel ver- sucht man im Zusammenhang mit dem vor kurzem verflossenen 150. Jahrestag des genannten Kampfes einen zusammengefaBten 112 Überblick zu geben. Dabei stützt man sich teils auf schon vorher benutzte, teils aber auf neue archivalische Materialien. Der tiefste Grund des Bauernkampfes war die schwere wirtschaftliche Lage der Bauern, doch zum direkten Antrieb wurde die damalige Agrar- gesetzgebung in Liv- und Estland. Der antifeudale Bauernkampf ergriff eine Reihe Güter in Estland, wobei die Güter Karinu und Orina in Järvamaa und Kose-Uuemõisa in Harjumaa zu Haupt- herden des Kampfes wurden. Der Bauernkampf, in dem die Knechte die Hauptrolle spielten, wurde erbarmungslos von den Macht- habern mit Hilfe von Soldaten niedergedrückt, die Gutsbesitzer zwangen den Bauern die Estländische Bauernverordnung vom Jahre 1804 auf, die die ökonomische Lage der Bauern nicht erleichterte. Doch der Kampf war nicht umsonst gewesen. Er erschütterte das bisherige Exploitationssystem, vertiefte die Krisis des Feudalismus und war ein wichtiger Faktor in der weiteren Entwicklung der Agrarverhältnisse. 8 Eesti NSV ajaloo küsim usi LISANDEID TALURAHVA PÄ RISORJUSEST VABASTAMISE UURIMISELE EESTIS Dots., ajalootead. kand. L. Loone Talurahva isiklik vabanemine feodaalsest sõltuvusest toimus teatavasti eri maadel eri aegadel. Selle protsessi konkreetne uuri­ mine on suure teoreetilise tähtsusega, sest see aitab esile tuua feodalismilt kapitalismile ülemineku seaduspärasusi. Pole huvituseta jälgida talurahva vabastamist pärisorjusest ka nii väikesel territooriumil kui Eesti, kus üleminek feodalismilt kapitalismile toimus kurikuulsal preisi tüüpi teel, omas aga konk­ reetsetes detailides rea erinevusi nii otsesest Preisi eeskujust kui ka feodalismilt kapitalismile üleminekust Sise-Venemaal. Kirjandust eesti talurahva pärisorjusest vabastamise kohta on rohkesti, kuid vanad balti-saksa ja kodanlikud eesti autorid esitavad küsimuse kohta kontseptsioone, mis vajavad ümberlükkamist ja korrigeerimist ka faktilise materjali osas. Balti-saksa autorite põhiseisukoht XIX saj. alguse talurahva- reformide suhtes seisnes selles, et kohaliku aadli enamik olevat kõigiti hoolitsenud talupoegade eest, toetanud talurahva edene­ mist ning oma heast tahtest ja humaansusest kehtestanud seadusi, mis talurahvast igati õnnistanud. Et aga 1816/19. a. seadustega kehtestatud olukord oli talurahvale ilmselt laostav, siis süüdista­ sid aadli apologeedid selles Vene valitsust, kes olevat vastu aadli tahtmist surunud läbi talurahva vabastamise sellise viisi, mis Baltimaade oludesse polevat sobinud, ja see viinud talurahva raskustesse. Selle seisukoha peakaitsjad H. v Bruiningk reas poleemilistes artiklites 1 ning A. v Tobien ja A. v Gernet oma ulatuslikes töödes Baltimaade agraarseadusandluse kohta 2 kirjel­ davad 1816/19. a. seaduste vastuvõtmise ja kehtestamise käiku, kuid nende poolt toodud faktid on sageli sihilikult valitud auto­ 1 H. B r u i n i n g k , Livländische Rückschau, Dorpat, Riga, Leipzig 1879; Apologetische Bemerkungen. «Bait. M onatssehrift» 1880, lk. 253 jj. 2 A. v. T o b i e n , Die A grargesetzgebung Livlands im 19. Jahrhundert. I Bd., Berlin 1899; A. v. G e r n e t , Geschichte und System des bäuerlichen Agrarrechts in Estland, Reval 1901; J. L. R. v. S a m s о n-H i m m e 1 s t i e r n, Historischer Versuch über die Aufhebung der Leibeigenschaft in den Ostsee- provinzen. «Inland» 1838, Beilage. 114 rite aadlit idealiseeriva kontseptsiooni tõestamiseks. Aadli oma­ kasupüüdlikkust paljastavate või ka ainult pehmelt kritiseerivate autorite vastu astusid aadli huve kaitsvad ajaloolased välja vihase vaenulikkusega, püüdsid neid halvustada kui materjali ja olusid mittetundjaid jne. Kodanlik-liberaalseid vaateid eesti talurahva vabastamise küsimuses esitas saksa autoreist E. Loening, kes hea analüüsiga näitas, et talurahva vabastamine Baltimail 1916/19. a. toimus aadli huvides, oli äärmiselt piiratud ja viidi läbi raskemais tingi­ mustes talurahvale kui vabastamine Saksamaal. Oma teravalt poleemilises töös esineb samalaadsete seisukohtadega A. v Agthe, kes ilmekalt paljastab aadli omakasupüüdlikkuse, tema intriigid ja võltsingud talurahva seadusandluse puhul XIX saj. algul.4 Vene autoreist on põhjalikumalt ja faktiderohkelt talurahva vabastamise perioodi käsitlenud slavofiil J. Samarin.5 Tema pal­ jastused eesti ja läti talurahva vabastamisel ilmnenud balti-saksa aadli omakasupüüdlikkuse ja hoolimatu jõhkruse kohta ning maata vabastamise üsna terav kriitika on kahtlemata progressiiv­ selt hinnatavad. Kuid Samarini enda projekt Baltimaade agraar- olude korraldamiseks on reaktsiooniline: tema arvates on vaja siin kehtestada Sise-Venemaal maksev kord ning venestada eesti ja läti talurahvas. Baltimaade talurahva vabastamise küsimusele pöörasid suurt tähelepanu dekabristid. Põhiline oli nende juures mitte niivõrd faktilise sündmuste käigu käsitlus kui hinnang siin toimunud protsessile. P Pestel oma «Russkaja Pravdas» mõistab hukka talurahvale «valevabaduse» andmise, nagu see toimus Baltimail. Jakuškin, N. Turgenev jt., kes tervitasid pärisorjuse kaotamist, jõudsid seisukohale, et vabastamine ilma maata jätab talurahva endiselt viletsusse. Dekabristide seisukohad Baltimaade talurahva vabastamise suhtes olid seega progressiivsed. Vaidlused Baltimaade talurahva vabastamise viisi üle olid olu­ liseks võitluse objektiks vene talurahvareformi ettevalmistamisel. Neid vaidlusi on põjalikult analüüsinud J. Kahk, kelle käsitluse juurde olgu lugeja siinkohal juhitud.6 Oktoobrirevolutsiooni-eelsel perioodil on eesti talurahva vabas­ tamist pärisorjusest pikemalt käsitlenud N. Köstner ja J. K ärner7 3 E. L o e n i n g , Die Befreiung des Bauernstandes in Deutschland. «Bait. Monatsschrift» 1880, lk. 89 jj. 4 A. v. A g t h e , Ursprung und Lage der Landarbeiter in Livland, Tübin­ gen 1909. 5 Vt. Ю. С а м а р и н, Окраины России, серия первая, вып. 1, Прага 1868; вып. VI, Берлин 1876. 6 J. K a h k , Majandusliku mõtte areng Eestis revolutsioonilise situatsi­ ooni aastail. Põhijooni majandusliku mõtte arengust Eestis XIX sajandil, Tallinn 1958, lk. 115— 118. 7 N. K ö s t n e r , Teoorjuse langem ine ja maaproletariaadi tekkimine Liivi- maal, Tartu 1927 (töö on tegelikult koostatud 1915. a.); J. K ä r n e r , Talu­ rahva vabastam ine Eestimaal, Tallinn 1916. 8* 115 N. Köstner toetub põhiliselt A. Agthe käsitlusele. Balti-saksa aadli reaktsioonilise poliitika mõistab ta selgesõnaliselt hukka ja näitab, et maata vabastamine oli mõisnikele kasulik operatsioon, mis võimaldas asuda mõisate kapitalistlikule ümberkorraldami­ sele talurahva kulul. J. Kärner kasutab allikana trükis ilmunud teoseid. Faktilise materjali suhtes ta ei esita midagi uut; väärtus­ lik on, et ta osutab selgelt aadli ja tsaarivalitsuse ühiseile klassi- huvidele. Kodanlikelt eesti ajaloolastelt ei ole talurahva vabastamise kohta ühtegi eriuurimust. LJldkäsitlustes esitatakse balti-saksa kirjandusest tuttav faktiline materjal, kusjuures idealiseeritult hinnatakse liberaalitseva aadli osa seaduste koostamisel. Esineb J. V Jannsenit meenutav seisukoht, et «paremad mõisnikud» taht­ sid rahvast aidata ja kehtestasid talurahva kaitseks seadusi. Rahva klassivõitlusele kui peategurile, mis sundis valitsevaid klasse reformide teele asuma, kodanlikud autorid vajalikku tähe­ lepanu ei pööra. Nõukogude ajaloolastest on XIX saj. esimese kahe kümnendi seadusandlusele Liivimaal pühendanud eriuurimuse prof. Zutis,8 kes annab sügava analüüsi toimunud sündmustele. Talurahva vabastamise käigu faktilist kulgu ta vaatleb aga lühidalt, pööra­ tes suuremat tähelepanu seaduste otsesele analüüsile. Küllalt põhjaliku ja uusi andmeid esitava kirjelduse osaliseks on see küsi­ mus saanud ka Läti NSV ja Eesti NSV ajaloo üldkäsitlustes. Neis üldteoseis antud käsitlust peab eriuurimus muidugi täien­ dama. Seda ongi käesolevas artiklis võimalik teha ja esitada mõningate küsimuste kohta uut arhiivimaterjali. Võitlust feodaalkorra vastu Eestis on viimaseil aastail käsit­ letud reas ajaleheartiklites- Huvitavate andmete kõrval on neis esitatud aga hinnanguid, millega ei saa olla nõus ja mida käes­ olev kirjutis püüab korrigeerida. Võitlust talurahva vabastamise eest kogu ulatuses ei ole lühikeses artiklis muidugi võimalik vaa­ delda. * * * Võitlust eesti talurahva vabastamise eest pärisorjusest võib jagada kolme perioodi. E s i m e s e k s võiks pidada perioodi 1760-ndaist aastaist 1790-ndate aastate keskpaigani, mil feodaal­ korra esimeste laostumisnähtuste ja teravneva klassivõitluse baa­ sil saab alguse feodaalkorra kriitika ning eesrindlike mõtlejate poolt tõstatatakse talurahva pärisorjusest vabastamise küsimus, ilma et sellega oleks teadlikult seotud kogu feodaalkorra kaota­ mise nõudmist. Feodaalkorra kriisi nähtused hakkasid nii kogu Venemaal kui 8 J. Z u t i s , Vidzemes un Kurzemes zemnieku likumi XIX gadsimta säkumä (1804— 1819), RIgä 1954. 116 ka Eestis avalduma XVIII saj. teisel poolel seoses tootlike jõudude ja kaubalis-rahaliste suhete märgatava arenemisega. Põlluma­ jandussaaduste ulatusliku turustamise võimalused ajendasid mõisnikke produktsiooni tõstma, mida nad saavutasid mõisa- põlde laiendades ja talurahva koormisi tõstes. Feodaalse surve süvenemine põhjustas aga talurahva klassivõitluse kasvu. Terav­ nev klassivõitlus XVIII saj. lõpul oli algava feodaalkorra kriisi üheks tunnuseks. Kaubalis-rahaliste suhete arenemine tõi kaasa mõisate võlastumise, mis pidevalt süvenes, seda enam et päris­ orjuse ja teotegemise tingimustes sularaha hankimine oli ras­ kendatud. Kuid terava klassivõitluse tingimustes ekspluateeri­ mist veelgi süvendada ei olnud ka mõisnikel lihtne. Seepärast algasid valitseva klassi liikmete hulgas arutlused, kuidas sundida talupoega innukamale tööle ja kuidas pidurdada klassivõitluse kasvu. Reaktsiooniline aadel soovitas seda saavutada karmima sundimise ja vägivallaga. Kuid kriisinähtuste mõjul kujunes mõningais aadli ringkondades seisukoht, et tuleks kõrvaldada feodaalkorra äärmuslikud pahed, eriti pehmendada talurahva koht­ lemist. Pärisorjade tööinnu tõstmiseks soovitati anda neile suure­ maid õigusi vallasvarale. Selliste küsimuste arutlusi oli XVIII saj. lõpul Venemaal rohkesti.9 Nende mõttekäikude arendamine kasvas feodaalkorra kriitikaks. Kuid nagu kogu Venemaal nii ei kerki ka Eestis 1760-ndaist kuni 1780-ndate aastateni veel mõtlejaid, kes tõstaksid esile valitseva korra hävitamise nõudmise. Sellal taotletakse feodaalkorra äärmuslike pahede kaotamist, feodaal- seisuslikku korda ennast säilitades. Eestis esinevad feodaalkorra kriitikaga selle reformimise ees­ märgil J. G. Eisen, J. V Jannau, M. Snell jt. Läti uurija M. Stepermanis on veenvalt tõestanud, et J. G. Eisen oli saksa kameralistide õpilane ja et ta esimene töö on kirjutatud juba 1750-ndais aastais.10 Kameralistid olid reakt­ sioonilise koolkonna esindajad poliitökonoomias, kes tahtsid feo­ daalset aadliühiskonda ja riiki lepitada tõusva kodanlusega. Kameralistide õpetusele vastavalt esitab J. G. Eisen oma ühis- kodanlik-poliitilise ideaalina seisusliku riigi, kus kõigi seisuste, s. o. aadli, kodanluse ja talurahva huvid oleksid harmooniliselt kooskõlastatud. Selle all mõistab ta olukorda, kus aadel säilitab oma privilegeeritud seisundi, valitseb riiki ja juhib teisi seisusi, kodanlus tegeleb kaubanduse ja tööstusega, talurahvas põllu­ tööga.11 Sealjuures Eiseni veende kohaselt talurahva ülesandeks jääb aadlit teenindada. Need feodaalsele maailmavaatele omased 9 История русской экономической мысли, т. I, часть первая, М. 1955, lk. 519. 10 М. S t e p e r m a n i s , Zemnieku nemieri Vidzeme 1750— 1784, Riga 1956, lk. 29—30, 67—69; vt. ka Я. З у т и с , Очерки по историографии Латвии, Рига 1949, lk. 70—71; Я. З у т и с , Остзейский вопрос в XVIII веке, lk. 334— 336. 11 J. G. E i s e n , Der Philantrop, eine Periodische Schrift. Erstes Stück, Mitau 1777, lk. 5— 11. 117 mõttekäigud ei annaks meile põhjust Eisenit tänapäeval eriti meenutada. Kuid olulist ja progressiivset annab Eisen siis, kui ta asub detailselt käsitlema talurahva olukorda. Ta esitab väga terava pärisorjuse kriitika, arvustades pärisorjuslikku majapida­ mist Liivimaal. Eisen rõhutab, et pärisorjus on kahjulik kogu ühiskonnale ja aadlile enesele, pärisorjus ei võimalda arendada põllumajanduslikku tootmist, laostab talupoja majanduslikult ja moraalselt ning laostab ka aadli.12 Sellest analüüsist teeb Eisen järelduse, et talurahvas tuleb vabastada pärisorjusest ja varustada maaomandiga. Võiks üllatada selliste vaadete esinemine juba XVIII sajandi 50—60-ndail aastail. Neid väljendusi _arvestades ongi mõned uurijad Eisenit pidanud kodanlikuks mõtlejaks ja teda on kõrvutatud Prantsuse kodanlike valgustajatega. Selline iseloomustus antakse Eisenile siiski ekslikult, sest ei süveneta tema vabaduse ja omandi mõistesse. Eisen räägib küll talurahva vabastamisest, kuid tema arvates on loomulik ka pärast «vabasta­ mist» talurahva seisusliku ebavõrdsuse säilimine, isikuvabadust piiravate sätete püsimine ja «täielikuks omandiks» saadud maa eest «ülemomanikule», s. o. mõisnikule rendi maksmine. See olevat täiesti endastmõistetav.13 Seega peab Eisen o m a n d i õ i g u s e k s maa kasutamise õigust pärusrendi alusel. Nii on tema omandi mõistel üsna piiratud ja kaugeltki mitte kodanlikule ühiskonnale omane sisu. Ligikaudu sama arvamus oli muide Vene liberaalse aadli ideoloogil D. A. Golitsõnil, kes samuti rääkis talurahva vabastamisest ja maaomandiga varustamisest ning pidas endast­ mõistetavaks, et vabastatud talupoeg peab mõisnikule makse maksma.14 Eiseni positiivse programmi piiratus avaldub selgesti ühes tema senitundmatus (käesoleva kirjutise autori poolt avastatud) käsikirjas. Viimane oli koostatud 1768. a. Vene Vaba Majandusliku Seltsi poolt väljakuulutatud auhinna teemale ja pidi sisaldama nõuandeid mõisavalitsejale.15 Eisen avaldab selles töös üldse oma seisukohti talurahvaküsimuses. Tema eesmärgiks on näidata, kuidas mõisnik peaks oma majapidamist korraldama, et suuremat kasu saada. Eisen soovitab kõigepealt maa kuulutada talupoja omandiks. Talupoeg töötaks siis innukamalt ja mõisnik võiks saada rohkem renti ning rikastuda. Sealjuures arvab Eisen, et mõisa põllupinda võiks üldse poole võrra vähendada, maa anda talurahvale ja sealjuures talurahva koormised tõsta kahekord­ seks. Isiklikule vabastamisele tuleb asuda otsekohe, kuid sealjuu­ res vabadus kehtestada järk-järgult, nii et talupoeg arugi ei saaks, 12 Eines livländischen Patrioten Beschreibung der Leibeigenschaft, wie solche in Liefland über die Bauren eingeführt ist. G. F M ü l l e r , Sammlung russischer Geschichte, Bd. IX (1777), lk. 525—527. 13 J. G. E i s e n , Der Philantrop, eine Periodische Schrift. Erstes Stück, Mitau 1777, lk. 5— 11. 14 История русской экономической мысли, lk. 519. 15 ЦГИАЛ, ф. 91, оп. 1, 1789 г., д. 417, л. 56—68. Vene talurahva ajaloo uurija Semjevski pidas seda Eiseni tööd kadunuks. 118 millal ta vabaduseni on jõudnud. Järsu ja mõtlematu vabastamise eest Eisen hoiatab. Talurahva enese väljaastumisi vabaduse eest ta ei pooldanud.16 Nii oli J. G. Eiseni tegutsemine küllalt vastuoluline. Tema väljaastumisest võib kõige positiivsemaks hinnata teravat feo­ daalkorra kriitikat. Talurahva vabastamise ja maaga varustamise nõudmised on muidugi sügavalt progressiivsed, kuid neile nõud­ mistele andis Eisen väga piiratud, feodaalkorra raamidesse mah­ tuva sisu. Ta ei taotlenud sealjuures kodanlike suhete kehtesta­ mist, vaid ainult feodaalkorra parandamist aadli huvidest läh­ tudes. Oluliselt uut ei lisa pärisorjuse kriitikasse H. J. Jannau. Oma põhiteoses 17 asub ta seisukohal, et äärmuslik pärisorjus on kahjulik riigile, ühiskonnale ja aadlile enesele. Tema arvates on tarvis mõisnike omavoli ja vägivalda piirata, talurahva koor­ mised kindlaks määrata, talurahva jaoks luua seisuslikud kohtud. Kuid Jannau on väga kaugel feodaal-seisusliku korra kaotamise nõudmisest. Isegi pärisorjust ei ole tema arvates tarvis kaotada, vaid piisab selle piiramisest ja reguleerimisest. Et need seisu­ kohad annaksid tunnistust Jannau «ilmselt kodanlikust ideoloogi­ ast» ja selle ettevaatlikust propageerimisest, nagu on arvanud A. Traat,18 tundub olevat liialdus. Seepärast ei saa ka nõustuda prof. Zutise väitega, kes Jannaud nimetab kodanluse eesrindliku osa ideoloogiks.19 Jannau maailmavaates on raske leida kodan­ likke jooni. Põhilisi XVIII saj. kodanluse ideoloogide (kõige tüü­ pilisemalt prantsuse kodanlike valgustajate) poolt esitatud nõu­ deid — pärisorjuse kaotamist, aadli seisuslike privileegide kao­ tamist, kõigi inimeste üheõigusluse nõuet seaduse ees — Jannau omaks ei võta. Feodaalkorra kriitikuna Jannau ei lähe aga kau­ gemale Eisenist, nagu õigesti märgib prof. Zutis.20 [ H- J. v. Jannau ise oli Laiuse kirikumõisa pidaja ja Võikvere rüütlimõisa omanik, kuulus seega mõisnike ja pärisorjapidajate hulka, kes muide isiklikultki kauples talupoegadega. Vist eksib prof. Zutis, kes Jannaud peab Riia kodaniku pojaks. On usuta­ vam, et Jannau oli Holstre mõisa valitseja poeg, nagu on m ärgi­ tud «Eesti biograafilises leksikonis».21 Muidugi feodaalkorra kriitika üldse, balti-saksa aadli vägi­ vallategude hukkamõistmine, talurahva majandusliku olukorra 16 Läti NSV Riigiarhiiv, t. 7363, nim. 1, sü. 577, G. Eiseni kirjad F K. Gadebuschile 26. V 1774, 21. VII 1774, 27. VII 1774. 17 Geschichte der Sklaverey und Charakter der Bauern Lief- und Ehst- land. Ein Beytrag zur Verbesserung der Leibeigenschaft. Nebst der genau- esten Berechnung eines Liefländischen Haakens, 1786. 18 A. T r a a t , Pärisorjuse kriitika trükisõnas Liivimaal 18. sajandi lõpul, «Edasi» nr. 166, 23. VIII 1955. 19 Я. З у т и с , Очерки по историографии Латвии, lk. 81. 20 Sealsam as. 21 Eesti biograafiline leksikon, Tartu 1926— 1929, lk. 165; Tartumaa. Maadeteaduslik, majandusline ja ajalooline kirjeldus, Tartu 1925, lk. 251; «Eesti Kirjandus» 1920, lk. 300—304. 119 parandamise ja talurahva haridusliku taseme tõstmise vajadusele osutamine oli XVIII saj. lõpul progressiivne. See aitas kõigutada kõikvõimsa aadli autoriteeti ja valmistas kahtlemata pinda eda­ sisele võitlusele aadli ja feodaalkorra vastu. Ei tule unustada, et sel ajal aadel püüdis pärisorjust laiendada, taotledes eesti talu­ rahva surumist rooma orja seisundisse, ja et ajalooliseks üles­ andeks oli võitlus pärisorjuse süvendamise vastu. Kõige otsustavamalt võitles feodaalkorra vastu, pärisorjuse kaotamise eest talurahvas ise, kuigi tema võitlus oli stiihiline, ebateadlik ja seda pidurdas naiivne monarhism. Iseloomustavaks klassivõitluse vormiks XVIII saj. esimesel poolel oli talurahva pagemine. Esines vihatud mõisasundi- jate ja mõisnike tapmist. Vastuhakud ning ülestõusud muutuvad sagedasteks XVIII saj. teisel poolel. Suuremaid rahutusi toimus Eesti- ja Liivimaal aastail 1771, 1774, 1778 ja 1784. Kui 1770-ndail aastail võitluses mõisnikega, rahutustes ning vastuhakkudes domineeris protest kõrgete koormiste ja maa või varanduse äravõtmise vastu, siis 1784. a. kerkib sõnaselgelt isikliku vabastamise nõudmine. Tolleaegsed vaatlejad märgivad, et talurahvas nüüd mitte ainult ei protesti ühe või teise kohustuse vastu, vaid tahab üldse vabaneda mõisnikest.22 Kuigi vabaneda loodeti alles tsaari abiga ja kujutluski vabadusest oli väga eba­ konkreetne, ei tohi talurahva vabanemise igatsust alahinnata — see oli oluliseks innustajaks võitlusele mõisnike vastu. XVIII saj. viimast ja XIX saj. esimest kümnendit võime pidada t e i s e k s etapiks võitluses talurahva vabastamise eest. Põllumajanduse tunduva arenemise võimalused feodaalsel baa­ sil olid selleks ajaks ulatuslikult ammendatud. Põllumajandus­ lik toodang neil aastakümneil enam ei kasva, saagid on kõiku­ vad ja madalad. Sidemed turuga nõudsid aga samal ajal too­ dangu edasist suurendamist, mis range pärisorjusliku süsteemi piirides ei olnud võimalik. Selline olukord kutsus esile kriisi, mis tabas teravalt mõisaid. Kuid veel raskemaks kujunes olukord talumajanduses. Mõisnikud olid ajanud talurahva koormised nii kõrgele, et paljud talud laostusid. Talupoegadelt võeti ära pare­ mad maad, võeti sageli vägivaldselt ära nende vallasvara ja töö- saadused. Võib väita, et feodaalne ekspluateerimine jõudis XVIII saj. lõpul ja XIX saj. algul niisugusele astmele, et mõisnik võttis talupojalt mitte ainult lisaprodukti, vaid ka osa vajalikust produktist.23 Eesti- ja Liivimaal olid XIX saj. algul põllumajanduse eks­ tensiivsuse laiendamise võimalused feodaalkorra piirides kahtle­ mata ulatuslikumalt ära kasutatud kui enamikus teistes Vene­ 22 Vt. iW. S t e p e r m a n i s , Zemnieku nemieri Vidzeme 1750— 1784, RTgä 1956. 20 JI. Л о о н e, Развитие производительных сил в сельском хозяйстве Эстонии в первой половине XIX в. Исторические записки, № 60, 1957, lk. 221—224. 120 maa kubermangudes. Feodaalse ekspluateerimise vormid olid aga samal ajal rangemad ja vähem painduvad kui neis Venemaa osa­ des, kus raharendi-obroki ja segarendi vormid võimaldasid suure­ mal määral kapitalismi elementide arengut. Baltimail pidurdas neid eranditult valitsev teoorjus ja range sunnismaisus. Sellest oli tingitud erakordselt terav mittevastavus tootlike jõudude küp­ senud arenguvajaduste ja valitsevate tootmissuhete vahel. Feo- daalpärisorjuslik kord oli XIX saj. algul muutunud piduriks toot­ like jõudude edasisele arengule. Sellises olukorras maa ees seisvaks ajalooliseks ülesandeks oli võitlus feodaalkorra hävitamise eest ja ülemineku eest kapi­ talistlikule tootmisviisile. Feodaalkorravastase võitluse üheks pealoosungiks kujunes nüüd talurahva pärisorjusest vabastamise nõudmine. Talurahva isiklik vabastamine feodaalkorra lagunemise tingimustes tähendas otsustavat sammu kapitalistliku tootmisviisi võidulepääsu teel. Talurahva vabastamine oli eelduseks feodaal­ korra ühe olulise tunnuse — mittemajandusliku sunni lagunemiseks ning vaba tööjõu turu tekkimiseks, ilma milleta ei saa lõplikult kujuneda kapitalistlik tootmisviis. Võitlus talurahva vabastamise eest kujunes XVIII saj. lõpul ja XIX saj. algul objektiivselt võitlu­ seks valitseva feodaalkorra vastu üldse. Et Baltimail konflikt tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel XVIII saj. lõpul ja XIX saj. algul oli eriti terav, siis on loomulik, et sajandi lõpul püstitatakse küsimus feodaalkorra täielikust kaota­ misest. Kindlasti mõjutas pärisorjusevastase ideoloogia kujunemist Baltimail Vene revolutsiooniline mõte, mille väljapaistvaim esin­ daja Radištšev kutsus üles talurahvarevolutsioonile ja isevalitsuse kukutamisele. Teadlikku võitlust feodaalkorra kaotamise eest Baltimail alus­ tavad kodanliku ideoloogia kandjad. Feodaalkorravastase võitluse esirinnas sammub siin kahtle­ mata Garlieb Merkel. Tema osa pärisorjusevastases võitluses ja kodanliku ideoloogia kujunemises, eriti aga tema innustav mõju hilisemaile eesti valgustajaile oli erakordselt suur. Merkel kritiseerib teravalt ja hukkamõistvalt Liivimaal valitse­ vat feodaal-pärisorjuslikku korda, tehes seda kodanliku valgustus­ filosoofia positsioonidelt. Merkeli käsitluses on uus see asjaolu, et ta oma paljastavad üksiknäited tõstab suure üldistuse tasemele: Liivimaa üldine mahajäämus, talupoegade äärmine viletsus ja ebainimlik käitumine nendega ei ole üksikjuhud, vaid on tingitud kogu feodaal-pärisorjuslikust korrast, aadli privileegidest ja ta lu­ poja isiklikust sõltuvusest.24 Siit teeb ta kaugele ulatuva järelduse, et feodaalkord tervikuna tuleb kaotada.25 Sellised seisukohad tõstsid Merkeli kõrgemale kõigist neist pärisorjuse kriitikuist, kes taotlesid ainult pärisorjusliku korra parandamist või pehmenda- 24 G. M e r k e l , Die Letten vorzüglich in Livland am Ende des philoso- phischen Jahrhunderts, Leipzig 1797, lk. 90—91, 148— 149, 175— 176. 25 Sealsam as, lk. 217—218, 272—274. 121 mist. Seepärast on muidugi ekslik öelda Merkeli kohta, et ta oli ainult «Jannau ja Snelli avaldatud mõtete julgeks edasiarenda­ jaks».26 Merkeli maailmavaade erines Jannau ja Snelli omast põhi­ alustes. Merkel on kodanlik mõtleja, kelle eesmärgiks on kodanliku ühiskonna saavutamine ja feodaalse hävitamine. Merkeli suur popu­ laarsus ja aadli metsik raev tema vastu ei ole tingitud mitte ainult hoogsast stiilist ja paatosest, nagu arvab J. Zutis,27 vaid avalikult esitatud feodaalkorra ja aadli eesõigustatud seisundi kaotamise nõudmisest. Feodaalkorda tahab Merkel asendada kodanlikuga. Kui feodaalkorra kriitikas ja feodaalkorra kaotamise nõudmises i Merkel tõuseb oma aja kõige eesrindlikumate mõtlejate tasemele, siis võitlemise meetodeis jääb ta valgustajaks-reformistiks, kes loodab pärisorjuse kaotamisele jõuda valgustatud ainu­ valitseja reformidega. Revolutsiooni Merkel ei poolda.28 Oma käsitluse sügavuselt ja vaadete radikaalsuselt ületab G. Merkeli J. Chr. Petri. Ka Petri on oma maailmavaadetelt kodan­ lik mõtleja. Tema poliitiliseks ideaaliks oli kodanlik, kapitalistlik ühiskond ja selle kiirema saabumise seisukohalt ta hindabki kõiki ühiskondlikke küsimusi. Baltimaade tegelikkuse asjatundlikest kirjeldustest kasvab Petril välja põhjalik ja hävitav feodaalkorra kriitika selle majanduslikes, poliitilistes ja ideoloogilistes avaldus­ tes. Feodaalse majandussüsteemi kriitikas läheneb Petri mõneski osas Radištševile.29 Võitluses feodaalkorra vastu peab Petri üheks olulisemaks nõudeks talurahva vabastamist, kusjuures ta on arva­ musel, et talurahvale tuleb kindlustada ka tema omand, sest «vabadus ilma omandita pole midagi».30 Ei ole põhjendatud seisukoht, nagu poleks Petri toonud midagi uut feodaalkorra kriitikasse ja võitlusse talurahva vabastamise eest.31 Printsipiaalselt uus on juba tema lähenemine küsimusele: ta kritiseerib feodaalkorda selleks, et põhjendada feodaal-seisusliku korra ja aadli kui klassi hävitamise vajadust, ja rõhutab, et aadli võimu ja privileegide püsimine ei võimalda ei majanduselu arengut ega talurahva tõelist vabastamist. Erinev on Merkeli ja Petri suhtumine revolutsioonilisse võit­ lusse. Merkel ei pooldanud revolutsioonilist võitlust. Ta vaid hirmu­ tas aadlit revolutsiooni võimalusega, lootes, et aadel selle puhke­ mist kartes ise kaotab pärisorjuse. Petri ei looda aadlilt midagi. 26 Vt. A. T r a a t , Pärisorjuse kriitika trükisõnas Liivimaal 18. sajandi lõpul. «Edasi» nr. 166, 23. VIII 1955. 27 Я. З у т и с , Очерки, lk. 93. 28 Vt. Põhijooni majandusliku mõtte arengust Eestis XIX sajandil, Tal­ linn 1958, lk. 37—39. 29 Põhijooni majandusliku mõtte arengust Eestis XIX sajandil, Tallinn 1958, lk. 41 jj. 30 Ehstland und die Ehsten, oder historisch-geographisch statistisches Gemälde von Ehstland, Gotha 1802, II, lk. 335—336; N euestes Gemälde I von Lief- und Ehstland unter Katharina II und Alexander I in historischer, statisti- scher und merkantilischer Hinsicht, Leipzig 1809. 31 А. T г а a t, Pärisorjuse kriitika trükisõnas Liivimaal 18. sajandi lõpul, «Edasi» nr. 166, 23. VIII 1955. 122 Kuigi tal oli teatud illusioone valgustatud ainuvalitseja suhtes, kes võiks teostada talurahva vabastamise (selliseid illusioone oli ka Radištševil), oli ta tavaline mõttekäik järgmine: aadel ei tee midagi talurahva heaks, valitsus ei saa teha, sest aadel tõkestab teda, järelikult on talurahva vabastamist ja aad- livõimu hävitamist võimalik saavutada ainult revolutsioo­ niga. Revolutsioonide saavutusi ta õ igustab.32 Ka ta lu­ rahva ülestõuse ta ei mõista hukka, vaid õigustab ja otse soovitab võitlust mõisnike vastu. Ta kirjutab: «Ma tahaksin olla esimene, kes liitub nende vaeste karmuse ja julmuse ohvritega (s. o. ta lu­ poegadega, L. L.), astuksin nende etteotsa, et teha lõpp aadli des­ potismile ja see põhjani hävitada».33 Siin ei puudu enam palju radištševlikust otsesest üleskutsest ülestõusule. Teisal esitab Petri küll reservatsioone revolutsioonilise võitluse suhtes, kuid Merkeli tiraade revolutsiooni koleduste kohta ta omaks ei võta ega korda. Merkelil ja Petril ei olnud palju pooldajaid. Kuid neid toetasid kõik progressiivsed ringkonnad. Feodaalkorra kriitikaga ja pärisorjuse kaotamise nõudega esines tol perioodil rida teisigi autoreid. Võib esile tõsta Tartu ülikooli rektorit G. Fr. Parrotit, J. Ph. G. Ewersit, Tartu ülikooli professorit A. S- Kaissarovit jt.34 Nii võime Baltimail jälgida samasuguse olukorra kujunemist nagu kogu Venes, kus XIX saj. algul sagenesid väljaastumised pärisorjuse vastu ja reas teostes (Pnin, Stroinovski, K- Arsenjev) põhjendati pärisorjuse kaotamise vajadust. Missugust osa etendasid need pärisorjusevastased eesrindlike mõtlejate seisukohad talurahva pärisorjusest vabastamise käigus? Merkeli, Petri ja Ewersi tööd olid kirjutatud saksa keeles ega u la­ tunud vahetult talurahvani. Merkeli «Lätlaste» kohta on teada, et see läti keelde tõlgituna käsikirjaliselt levis talurahva hulgas, kuid tõenäoliselt veidi hilisemal ajal. Seega vahetult agiteerivat mõju rahva hulgas neil teostel ei saanud olla. Balti-saksa kujuneva linnakodanluse eesrindlikum osa tervitas Merkeli teost. Pärisorjuse kaotamise pooldajaid oli linnades olemas, kuid rahva võitlust tõe­ lise vabastamise eest siinne feodaalseid privileege kasutav linlaste ladvik muidugi ei toetanud. Juba Petri radikaalsed seisukohad polnud balti-saksa bürgeritele vastuvõetavad. See ongi tõenäoli­ selt põhjus, miks Petri oli palju vähem populaarne kui Merkel. Käsitletud autorite teosed olid valitsuse ringkondades tuntud, äratasid seal tähelepanu ja neil pidi olema teatav mõju. Kohalike olude tundjate Merkeli, Petri jt. poolt revolutsiooni võimalikule puh­ kemisele osutamine olukorras, kus seda niikuinii kardeti alaliste 32 Vt. Põhijooni majandusliku mõtte ajaloost Eestis XIX sajandil, lk. 46—47. 33 J. Chr. P e t r i , Ehstland und die Ehsten, II, lk. 154. 34 A. T r a a t , Georg Friedrich Parrot. «Edasi» nr. 137, 11. VI 1952; Pärisorjuse-vastase mõtte kandjaid Tartu ülikoolis tema algusaastail. «Edasi» nr. 94, 11. IX 1953; Ю. М. Л о т м а н , Андрей Сергеевич Кайсаров и литера- турно-общественная борьба его времени, Тарту, 1958. 123 talurahva ülestõusude tõttu, sundis esitatud seisukohti arvestama. See kõik pidi kaasa mõjuma Peterburis seisukoha kujunemisel, et Baltimail on vajalikud teatud mööndused talurahvale. Kõige otsustavam mõju järgnevaile reformidele oli muidugi rahva enese võitlusel. Feodaal-pärisorjusliku korra kriisi teravne­ mine ei lasknud klassivõitlusel vaibuda. Vastuhakkude sagene­ mise tõttu kartis aadel, et lokaalsete ülestõusude samaaegne plah­ vatus võiks hävitada valitseva klassi võimu täielikult. Aadlile olid siinjuures hirmutavaks hoiatuseks nii Pugatšovi ülestõus kui ka Prantsusmaal toimunud revolutsioon. Neist sündmustest oli aadli seas juttu Eestimaal 1805. a., mil rahva pettumus 1804. a. sea­ duses ja mõisnike püüdlused selle seaduse alusel veelgi tosta talu­ rahva koormisi kutsusid esile suure osa Põhja-Eestit haaravad rahutused. Kohati sõjaväele relvastatud vastuhakuks arenenud võitlus sai vahetuks tõukejõuks, mis riigivalitsust sundis tõsiselt Baltimaade talurahva olukorraga tegelema. Alalistes ülestõusudes kerkis pidevalt esile vabaduse nõudmine. Seda stimuleerisid talurahva hulka imbuvad teated vabadusest, mille olid saavutanud talupojad paljudes Euroopa riikides. Aleksander I troonile astumisel levis Liivimaal kuuldus, et tsaar annab sõduritele vabaduse pärast 25-aastast teenistust, et Peter­ buri lähedal olevat talupojad juba saanud vabaduse jne. Selline mentaliteet oli talurahvale iseloomustav enne pärisorjuse langust kogu Venemaal. Mõte vabadusest hõõgus pidevalt talurahva seas ja kutsus esile terava klassivõitluse. Kui kodanliku mõtte esindajad — valgustajad — olid tõsta­ tanud pärisorjuse ja feodaalkorra kaotamise nõudmise, kui selle eest stiihiliselt oli võidelnud talurahvas, siis balti-saksa aadel jäi sajandi vahetusel valitseva korra kaitsjaks. Osa aadlikke pidas siiski vajalikuks näiliste möönduste tegemist, et ülestõuse summu­ tada ja talurahvalt suuremaid töökohustusi välja pressida. Selle eesmärgiga koostati XVIII saj. lõpul ja XIX saj. algul mitmed määrused ja seadused, mille eesmärgiks oli feodaalkorra kindlusta­ mine. Seda taotleti ka 1804. a. talurahvaseadustega, mis pidid andma äärmise piirini jõudnud feodaalsele ekspluateerimisele sea­ dusliku sanktsiooni. Need seadused ei olnud sammuks talurahva isikliku vabaduse poole, nagu väitsid balti-saksa ja mitmed eesti kodanlikud autorid. Talupoeg jäi pärisorjaks, rangelt sunnismai­ seks, oli mõisnikust isiklikult sõltuv ja pidi endiselt kandma feodaal- kohustusi.35 1804. a. seadused säilitasid täielikult feodaalse tootmis­ viisi ning ei soodustanud, vaid pidurdasid arengut kapitalismi suunas. Muidugi ei suudetud nende, feodaalseid suhteid seadus­ likult fikseerivate seadustega luua avaramaid tingimusi tootlike jõudude arenguks põllumajanduses. Selleks oli XIX saj. algul vaja feodaalkoormised kaotada, mitte neid normeerida. 35 Vrd. A. T r a a t , Liivimaa 1804. aasta talurahvaseadusest. «Edasi* nr. 182, 14. IX 1954. Artiklis antakse 1804. a. seaduse huvitav ja sügav ana­ lüüs. 124 Range feodaal-pärisorjusliku korra kehtimine oli viinud Baltimaade majanduselu täieliku ummikuni. Majanduskriis, ta lu­ rahva klassivõitlus ja eesrindlik ühiskondlik-poliitiline mõte olid need tegurid, mis sundisid valitsevat klassi mööndusi tegema. K o l m a n d a t etappi pärisorjuse kaotamisel võibki arvestada XIX saj. teisele kümnendile, mil toimub talurahva isikliku vabasta­ mise väljakuulutamine. Kuigi talurahva vabadus ka nüüd jäi piira­ tuks ja 1816/19. a. seadused kehtestati pärisorjuslaste poolt, kes feodaalset tootmisviisi püüdsid säilitada, tõid kõne all olevad seadused uue, kodanliku printsiibi Baltimaade agraarseadusand- lusse. Nende printsiipide võidulepääs soodustas kapitalistliku laadi kujunemist järgnevail aastakümneil. Järgnevas käsitluses on võimalik esitada mõningaid uusi detaile 1816/19. a. seaduste vastuvõtmise kohta. 1805. aastal Eestimaa kubermangus puhkenud ulatuslikud rahutused tekitasid Peterburis suurt ärevust. Valitsevad ringkon­ nad jõudsid seisukohale, et Eestimaa talurahva olukorras on ta r­ vilikud muudatused. Pinevas sõjaolukorras olid talurahvarahu- tused riigi läänepiiril väga ähvardavad valitsevale klassile. Valit­ sus asus seepärast üsna resoluutselt reforme nõudma, mis ta lu­ rahvast rahustaksid. Eestimaa aadel aga ei tahtnud kuuldagi min­ gist kavatsusest vähendada talurahva koormisi. Sellel pinnal arenes aastail 1806— 1810 teatav vastuolu Eestimaa rüütelkonna ja tsaari­ valitsuse vahel. Reforme nõudma hakati Peterburist juba 1805. a., vahetult talurahvarahutuste mõjul, kuid sõjasündmuste keerises 1806.— 1807 a. sai rüütelkond asjaga viivitada. 1808. a., mil Aleksander I sõitis läbi Eestimaa, kerkis küsimus uuesti päeva­ korrale, sest talurahva käärimine kestis. Pärast ebapopulaarset Tilsiti rahu kartis Aleksander I riigis valitsevat rahulolematust ja püüdis reformiprojektidega opositsioonilisi meeleolusid rahus­ tada. Sama poliitikat teostas ta Eestis, kus just neil aastail ta lu­ rahva klassivõitlusega paralleelselt esines teravat protesti valit­ seva korra vastu (ilmusid Ewersi ja Petri tööd, Parrot avaldas tsaarile oma seisukohti, kubermangu revideerivad vene ametnikud teatasid ulatuslikust rahulolematusest talurahva hulgas). Tsaari käsul asutati 1809. a. komitee, mis pidi läbi vaatama Eestimaa 1804. a. seaduse ja kui vaja, tegema selles parandusi.36 Komitee eesistujaks määratud siseminister A. Kurakin, kelle osatähtsus järgnevas sündmuste käigus oli küllalt silmapaistev, kuulus nende vene kõrgaadli esindajate hulka, kes taotlesid Baltimaade olukorra samastamist kogu riigis valitseva seisundiga. Kurakin oli aristokraat, kelle eesmärk oli valitseva korra kindlustamine. Talurahvaküsimuses oli ta arvamusel, et feodaalne sõltuvus tuleb igal juhul säilitada, kuid reguleerida sealjuures pärisorjusliku talupoja õiguslik seisund ja majanduslikud kohustused riiklike seadustega. Kurakini kohta on märgitud, et tal mitmeski küsimu­ 36 ENSV RAKA, f. 39, sü. 26, 1. 21—22. 125 ses ei puudunud iseseisvad vaated. Protsess ides mõisnike j a talu­ poegade vahel ta võttis tavaliselt i segi talupoegadele sõbraliku seisukoha.37 Eestimaa komitees hakkas Kurakin tegutsema väga aktiivselt. Ta kogus rohkesti statistilist materjali talurahva ja mõisnike majandusliku olukorra kohta, tutvus Liivimaa seadusega, nähta­ vasti ka kirjandusega selle küsimuse kohta. Igatahes tundis ta. tõenäoliselt Eestimaa seadust kritiseerivat Ewersi brošüüri.38 Et üks J. Chr. Petri teostest oli pühendatud Kurakinile, siis on arvata, et viimane oli ka sellega tuttav. Kõigi nende materjalide põhjal kujunes Kurakinil otsus, et Eestimaa olukord vajab muut­ mist. Tema algatusel koostatakse komisjonis juhtnöörid, mis pidi aluseks võetama seaduse koostamisel. Juhtnöörides esitati põhi­ mõte, et talurahva koormised tuleb kindlalt fikseerida Liivimaa eeskujul, arvesse võttes talumaa väärtust. P iiramata ja määratle­ mata abitegu tulevat aga kaotada.39 Kurakini eesmärgiks oli tõkestada talurahva koormiste sellist tõstmist, mis viiks talupoja ja seega ühtlasi ka mõisniku laostumisele. Pärisorjus pidi mui­ dugi säilima ja mingit tunduvat talurahva koormiste vähendamist valitsus ei taotlenud. Kurakini projekt oli aga Eestimaa aadlile täiesti vastuvõeta­ matu. Nii aadlikud tol korral kui ka hilisemad balti-saksa ajaloo­ lased märkisid argumendina selle vastu, et kulukas maade hin­ damine oleks Eestimaa «vaesele» aadlile üle jõu käivaks koor­ maks.40 Maamõõtmise kulude kartus mõjutas aga Eestimaa aadli seisukohavõttu ainult osaliselt. Peamine põhjus, miks mõisnikud astusid välja Peterburi projekti vastu, oli kartus, et sellega piira­ takse talurahva ekspluateerimise vabadust, võib-olla isegi vähen­ datakse koormisi. Abiteo tava oli võimaldanud aadlil pidevalt talurahva kohustusi tõsta. Sajandivahetusel valitses Eestimaa paljudes mõisates selline olukord, et talu elanikkond pidi kibeda­ tel tööaegadel täies koosseisus mõisniku põllule välja tulema, s. t. mõisnik nõudis tegu ilma igasuguse reguleerimiseta, oma meelevalla kohaselt.41 Loomulikult oleks koormiste fikseerimine mõisnike sellist «tegevusvabadust» piiranud. Ja et aadel majan­ dusraskustest ülesaamiseks XIX saj. esimesel kümnendil tahtis talurahva ekspluateerimist veelgi süvendada, siis ei oldud nõus ühegi seadusega, mis selliseid püüdlusi võis piirata. Peterburi komitee istungil, millest rüütelkonna esindajad osa võtsid, püüdsid nad kangekaelselt kaitsta 1804. a. seadusega loo­ 37 H. М. Д p у ж и н и н, Государственные крестьяне и реформа П. Д. Ки­ селева, Москва 1946, lk. 174— 176; Н. Т у р г е н е в , Россия и русские, Москва 1915, lk. 116, 118, 376— 377 38 А. v. G e r n e t , Geschichte und System des bäuerlichen Agrarrechts in Estland, Reval 1901, lk. 127— 128. 39 ЦГИАЛ, ф. 1409, г. 1810, д. 489 — Донесение князя А. Куракина. 40 Vt. А. V. G e r n e t , Geschichte und System des bäuerlichen Agrarrechts in Estland, Reval 1901, lk. 129, 135— 137. 41 ENSV RAKA, f. 854, nim. 1, sü. 1217, 1. 3—6, 10. 126 dud olukorda. Aleksander I oli aga kindlalt otsustanud Baltimail teostada mõningaid reforme, neil aastail Aleksander I ju alles «edvistas liberalismiga». 7 nov. 1809. a. tõrjuti tsaari enese juu­ resolekul rüütelkonna argumendid 1804. a. seaduse kaitseks tagasi ja komisjoni juhtnööride alusel pidi aadel asuma uue sea­ duse koostamisele.42 Eestimaa mõisnikud ei kavatsenud ka seda otsest tsaari käsku täita, vaid esitasid veel korduvaid palveid senise olukorra muutusteta säilitamiseks. Keerukate arvestus­ tega püüti neis näidata, et talurahva olukord polevatki halb, mõisnikke tabavat aga katastroof, kui nende sissetulekuid mingil määral piiratakse.43 17 jaanuaril 1810. a. tuletas Kurakin Eesti­ maa kindralkubernerile meelde, et rüütelkond pole ikka veel asu­ nud uue seaduse koostamisele, ja andis edasi tsaari vahetu käsu otsekohe maapäev kokku kutsuda ning uue seaduse projekt juu­ lis 1810. a. esitada.44 Samal ajal saatis Kurakin rüütelkonnale täpsustatud juhtnöörid uue seaduse koostamiseks. Neist selgub, et valitsuse nõudmise rahuldamine oleks ainult minimaalses ula­ tuses vähendanud talurahva koormisi, küll aga oleks see mõningal määral raskendanud fikseeritud kohustuste edaspidist tõstmist.45 See oligi peamine põhjus, miks veebruaris 1810. a. kokkutulnud maapäev ikkagi uut seadust välja töötama ei hakanud, vaid jä t­ kas obstruktsiooni.46 Kui kevadel 1810. а. A. Kurakin, keda aadel pidas oma peavastaseks, lahkus siseministri kohalt, söandas rüü­ telkond esineda tsaari ees järjekordse taotlusega, milles paluti 1804. a. seaduse säilitamist, kuna igasugune uus regulatiiv rui­ neeriks aadli. Seekord järgnes järsk korralekutse tsaarilt. Rüütel­ konnale teatati, et tsaar nõuab 1. juuliks uut seaduse projekti, ning tsaari meelepaha väljendus teravalt siseminister Kossodav- levi kirjas kubernerile 2. juunist 1810. Selles öeldakse: «. võis loomulikult oodata, et aadlile teatatud kõrge monarhi tahe tingi­ mata täidetakse kõige kõrgemalt poolt määratud ajal, kuid kui suur oli üllatus, kui uue seaduse eelnõu asemel rüütelkonna pea­ mees Stackelberg astus välja kogu Eestimaa aadli nimel uue pal­ vega säilitada muutumatult 1804. a. seadus .» Aadli poolt selle kaitseks toodud argumendid olevat samad, mis tsaari juuresole­ kul ja heakskiidul 7 nov. 1809. a. ümber lükati: «. ja ainult selle otsustava asjaolu unustamine võis viia aadli oma peale­ tükkiva taotluse uuendamisele.» Eestimaa tsiviilkuberner saab nüüd korralduse keisri käsul maapäevale teatada, et mingi ette­ kääne ei tohtivat enam tõkestada seaduse projekti esitamist 1. juuliks 1810.47 Täites korraldust, ilmus tsiviilkuberner 10. juu­ nil maapäeva koosolekule ja tegr resoluutses toonis teatavaks 42 ENSV RAKA, f. 39, sü. 26, 1. 56. 43 Vrd. A. v. G e r n e t , tsit. teos, lk. 130— 134. 44 ENSV RAKA, f. 39, sü. 26, 1. 45—46. 45 A. v. G e r n e t, tsit. teos, lk. 135. 46 ENSV RAKA, f. 854, sü. А I 49. 1. 62—72. 47 ENSV RAKA, f. 39, sü. 26, 1. 56—57. 127 Aleksander I käsu.48 Aadel pidi alistuma. Eelnevast sündmuste käigust tegi slavofiil J. Samarin järelduse, et tsaarivalitsus olevat astunud välja eesti talurahva huvide kaitseks. Muidugi pole see : nii. Mööndused, mille tegemist valitsus Eestimaa rüütelkonnalt nõudis, olid minimaalsed ja oleksid vaevalt talurahva olukorda parandanud. Põhinõudeks oli naaberkubermangus kehtiva olu­ korra laiendamine Eestimaale, kuid tuleb meeles pidada, et Liivi­ maal 1804. a. seaduse kehtestamisel toimus põhiliselt talurahva koormiste tõstmine, mitte aga alandamine. Eestimaa rüütelkond ei olnud aga nõus ei talurahva koormiste vähendamisega ega nende kindla fikseerimisega, vaid tahtis säilitada koormiste tõstmise mugavat võimalust ka tulevikus. Seepärast hakati suure innuga otsima lahendust, mis mõisnikele jätaks vabad käed talurahva ekspluateerimise suurendamisel. Maapäeva arutluste ajal juunis 1810. a. tegi endine Eestimaa rüütelkonna peamees J. G. v. Berg nähtavasti ettepaneku, et juhul, kui ei osutu võimalikuks senist olukorda säilitada, võetaks päeva­ korda talurahva isikliku vabastamise küsimus.49 Ilmselt hakati lootma, et valitsus lepib «talurahva vabastamisega» ega nõua sel juhul koormiste vähendamist. J. G. v Berg volitatakse järele uurima, kas tsaar küsimust niiviisi lahendada lubab. On üldiselt teada, et see pinna sondeerimine tsaari juures toimus endise Ees­ timaa kindralkuberneri, Oldenburgi printsi Georgi kaudu. Hiljuti õnnestus Leningradi Riiklikust Ajaloo Keskarhiivist leida toimik seni kasutamata dokumentidega.50 Selles leiduvad koopiad J. G. v Bergi kahest kirjast M. Speranskile Eestimaa talu­ rahva pärisorjusest vabastamise asjus ning neile lisatud ärakir­ jad Bergi vastavast kirjavahetusest G. v Oldenburgiga. Neist kirjadest selguvad kaalutlused, mis viisid Eestimaa rüütelkonna talurahva vabastamise ettepanekut tegema, selguvad ka motiivid, miks see ettepanek vastu võeti. Ühtlasi saab teatavaks fakt, et Eestimaa 1816. a. talurahvaseaduse ettevalmistamise küsimu­ sega oli kõige vahetumalt seotud tolleaegne Aleksander I lähe­ dane nõuandja sisepoliitika alal М. M. Speranski. Bergi esitised G. v Oldenburgile ja M. Speranskile paljas­ tavad väga ilmekalt Eestimaa rüütelkonna ja Bergi enese vaateid. Esimene kiri Speranskile 51 on hädaldamine Eestimaa aadli raske olukorra üle. Berg kordab mitmes variandis, et niipea kui siin kehtestatakse Liivimaa 1804. a. regulatiivi taoline seadus, s. o. määratakse kindlaks talurahva koormised, siis see saavat suuri­ maks õnnetuseks aadlile. Ta kirjutab: «Ma julgen Teile kinnitada 48 ENSV RAKA, f. 854, А I 149, 1. 103— 108. 49 Fr. В i e n e m a n n, Pro domo. Baltische Monatsschrift, 1879 lk 599 600 50 ЦГИАЛ, ф. 1409, on. 1, 1810 г., д. 500. Kõik kirjad on prantsus­ keelsed, enamik neist on dateerimata, kuuluvad aga sisu järgi otsustades 1810. aastasse. 51 Sealsam as, 1. 1—3. 128 kõige nimel, mis mulle on püha, et sel juhul laostataks õnnetud mõisnikud .» Kirjas Speranskile on Berg väga avameelne. Ta ütleb otseselt, et mõisnikke võivat päästa ja rahuldada ainult vabad lepingud talupoegadega, kusjuures mingeid norme rendi määra kohta ei tule fikseerida. Vabade kontrahtide sõlmi­ misele pidavat paratamatult eelnema talurahva vabastamine, lisab Berg. Seega oli vabastamine tema arvates kõrvalnähtus, peamine oli võimaluse saavutamine talurahva ekspluateerimise süvendamiseks «vabalt» sõlmitavate lepingute kaudu. Mida aadel mõtles vabastamise all, see selgub Bergi kirjast G. v. Oldenburgile, milles talurahva vabastamise küsimus esma­ kordselt sõnastati. Ka selles lähtutakse vabadest kontrahtidest, mis annaksid mõisnikule vabaduse dikteerida talurahvale renditingi- musi oma tahte kohaselt. Mis puutub talurahva «vabastamisse», siis rõhutab Berg pidevalt, vabastamine peab toimuma aeglaselt, järk-järgult ja ka vabad talupojad peavad jääma põlluharijaiks. Talurahvale ei tule otsekohe anda täit vabadust, see olevat häda­ ohtlik.52 Ühes hilisemas märgukirjas selgitab Berg veel avameel­ semalt oma mõtet ja ütleb, et vabadus ei tähendavat sõltumatust, vabadus võib ja peab olema piiratud.53 Siit nähtub, et Eestimaa aadel ei kavatsenud talurahvast tõeliselt vabastada, vaid tahtis seda ainult deklareerida, tegelikult sõltuvust säilitades. Millised olid valitsuse motiivid aadli poolt tehtud talurahva vabastamise ettepanekuga nõustumisel? Et küsimus esitati tsaa ­ rile otsustamiseks G. v. Oldenburgi poolt, siis olid viimase argu­ mendid kahtlemata olulised ka tsaari seisukohtade kujunemisel. G. v. Oldenburgi kirjalik arutlus sellel teemal on küllaltki huvi­ tav.54 See kordab suures osas J. v. Bergi kirjast ülevõetud seisu­ kohta, et eesti talupojad polevat enam orjad nagu Roomas, vaid et 1795., 1802. ja 1804. a. seadustega olevat nad orja seisundist vabanenud. Kuid olukord ei olevat veel rahuldav, sest alaline võitlus mõisnike ja pärisorjade vahel toidab pidevalt leeki, mis ähvardab lõkkele puhkeda kõige väiksemalgi tõukejõul. Selline olukord võivat kujuneda eriti hädaohtlikuks sõja korral. Kui sõja­ sündmused kanduksid siia, siis võiks vaenlane kahtlemata kasu­ tada olukorda ja õhutada rahulolematust, lubades orjadele vaba­ dust. Sellisel puhul leiaks vaenlane innukaid pooldajaid.55 «Need 52 ЦГИАЛ, ф. 1409, on. I, 1810 г., д. 500, 1. 5—6. 53 Sealsam as, 1. 23. 54 Sealsam as, f. 10— 11. Dokument kannab pealkirja «Reflexions sur 1’etat de liberte, qui pourroit etre accorde aux paysans esthoniens», dateeritud 14. nov. 1810. a. 55 Kahtlemata kummitas neis mõttekäikudes hirm Prantsuse revolutsiooni aegsete sõdade ees, mil võidukad revolutsioonilised väed tõid tõesti Euroopa rahvastele vabanemise feodaalseist köidikuist. Olukorras, kus Prantsuse-Vene konflikt 1810. a. hakkas teravnema, kardeti talurahva vabastam ise lubaduse dem agoogilist ärakasutamist Napoleoni poolt. Kuid, nagu teame, revolutsiooni eesrindlike saavutuste kägistaja Napoleon ei kavatsenud ega saanudki tuua rahvastele tõelist vabadust. 9 Eesti NSV ajaloo küsim usi 129 põhjused üksi», kirjutas Georg v. Oldenburg, «peaksid juba mää­ rama Venemaa poliitika ja juhtima ettevalmistavate sammude kaudu orjade isiklikule vabastamisele», et sõja korral vältida kõiki põhjusi ülestõusuks, mida vaenlane võiks kasutada oma huvides. Edasi tehakse aga otsekohe reservatsioon ja rõhutatakse, et vabastamine peab toimuma ettevaatlikult ning piiratult, et ei tekiks rahulolematust aadli hulgas ja et riigi julgeolek ei kanna­ taks. Vabastamine tuleks läbi viia pika aja jooksul ja säilitada sealjuures talurahva isiklikku vabadust piiravad sätted. Kirjutis on küllalt selge. Põhitõukejõud, miks talurahva vabas­ tamise väljakuulutamist vajalikuks peeti, oli kartus ülestõusu ees oodatava sõja olukorras. Vabastamine oli sealjuures algusest peale kavatsetud demagoogilisena. G. v Oldenburg teatavasti esitas oma seisukohad tsaarile, kes ilmselt pidas talurahva pärisorjusest vabastamise põhjendamiseks esitatud argumente küllalt kaaluvaks ja nõustus Eestimaa rüütel­ konna ettepanekuga. Sellest teatatakse J. Bergile kirjaga 29. sep­ tembrist 1810. a. Kõrgelennuliselt räägitakse selles tsaari heamee­ lest ja Eestimaa aadli õilsusest oma talupoegade tõelise õnne rajamisel.56 Kuidas Speranski reageeris Bergi kirjale, selle kohta pole andmeid. On tõenäoline, et ta talurahva vabastamise projekti toetas. Speranski oli teatavasti liberaal-aadellikkude vaadetega ja möönduste poliitika pooldaja. Kuna 1810. aasta oli tema mõju haritipuks, siis võib arvata, et sellist olulist küsimust ilma temata ei otsustatud. Tsaar andis loa talurahva vabastamise küsimus maapäeval arutlusele võtta. Kahtlemata oli Aleksander I-le selge kogu üri­ tuse silmakirjalik iseloom, kuid niisama selge on, et just seetõttu oligi projekt tsaarile vastuvõetav Et Aleksander I sedagi pro­ jekti ei kavatsenud laiendada kogu riigile, selgub tema järsult eitavast vastusest Peterburi kubermangu aadli samalaadsele taotlusele. Eestimaa rüütelkonna maapäev tuli kokku 17 veebruaril 1811. a. Väga iseloomustav on siin peetud rüütelkonna peamehe Stackelbergi kõne.57 Pikas sissejuhatuses antakse selles aru neist sammudest, mida on tehtud, et säilitada 1804. a. seadust. Rüütel­ konna juhtkond on püüdnud asjaajamise venitamisega küsimust päevakorrast ära tõrjuda, on kasutatud isiklikke sidemeid Peter­ buris, püüdes nende kaudu mõjutada tsaari, on esitatud ametlikke märgukirju reformi vastu sihitud argumentidega. Kõik see ei ole aidanud. Talurahva ülestõusu kartusel nõuab valitsus reformi, mis talurahva koormisi mõningal määral vähendaks. Sellega aga ei saavat rüütelkond mingil juhul nõustuda. Valitsuse survest pääsemiseks olevat ainult üks võimalus: rahuldada tsaar talu- 56 ЦГИАЛ, ф. 1409, on. 1, 1810 г., д. 500, 1. 6. 57 ENSV RAKA, f. А I 50, 1. 150 jj. 130 rahvale isikliku vabaduse lubamisega ja samal ajal minna üle «vabalepingu» põhimõttele, s. o. saavutada täielikult vabad käed talurahva koormiste suhtes. Maapäeva liikmete rahustamiseks rõhutab rüütelkonna peamees siinjuures, et «vabastatud» talupoe­ gade vabadus ei pea olema täielik: nende liiklemisõigust tuleb pii­ rata oma kubermanguga, talupojad peavad edaspidi jääma põllu- harijaiks ja kogu maa mõisniku eraomandiks. Asja arutlusel püs­ titati aadlike poolt tingimus, et uue seaduse väljatöötamine peab jääma aadli enda ülesandeks. Ainult sel juhul oli aadli maapäev nõus talurahva «vabastamist» teostama ja võttiski vastu selle­ kohase põhimõttelise otsuse- Nii olid tsaarivalitsus ja Eestimaa aadel kokku leppinud. Võitlus nende vahel oli olnud võitlus valit­ seva klassi piirides, võitlus möönduste määra ja viisi üle, mida peeti vajalikuks teha talurahvale.58 Need mööndused olid aga väga piiratud. Eestimaa aadel ei kaalunud veel tõelist talurahva vabas­ tamist ega üleminekut kapitalistlikele tootmissuhetele. Kodanlikke põhimõtteid isikuvabadusest ja vabast lepingust kasutati silma­ kirjalikult ainult selleks, et varjata oma poliitika pärisorjuslikku sisu. Eestimaa aadel kavatses uut seadust kasutada oma klassi- võimu kindlustamiseks, mitte üleminekuks kapitalistlikule tootmis­ viisile, mis oli toimunud reas Euroopa riikides XIX saj. algul koos pärisorjuse kaotamisega. Sellekohaselt koostatigi sea­ duseelnõu, mis tsaari poolt kinnitati 1816. a.59 Eestimaa talurahvaseaduse vastuvõtmise järel tahtis valitsus kehtestada samalaadse olukorra kõigis kolmes kubermangus. Kar­ deti nimelt, et vabastamisseaduse tegelik elluviimine Eestimaal võib esile kutsuda ülestõusu puhkemise naaberkubermangudes. Liivimaal, kus parajasti koostati uusi, kõrgele aetud koormistega vakuraamatuid, valitses pealegi talurahva seas laialdane rahulole­ matus.60 Liivimaa aadel, kes oli talurahva kohustuste tõstmise eest kallilt maksnud kuluka maamõõtmisega ja nägi, et ka uues olukor­ ras on võimalik talurahva koormisi tõsta, suhtus oma enamuses talurahva vabastamisse eitavalt. Et kavatsetava seaduse mõõdukas iseloom ja vastavus aadli huvidele saaksid üldiselt teatavaks, lubas valitsus toimuda diskussioonil talurahva vabastamise küsi­ muses.61 Diskussioon arenes peamiselt Tartu ülikooli professori Rambachi toimetatud nädalalehe «Neue Inländische Blätter» veergudel ja mõningais brošüürides.62 Puhkenud diskussioonis 58 Vt. V I. L e n i n , Teosed, 17. kd., lk. 84. 59 Seaduse enese põhjaliku analüüsi annnab «Eesti NSV ajalugu» I, Tal­ linn 1955, lk. 582—586. 60 J. Z u t i s , Vidzemes un Kurzemes zemnieku likumi, lk. 107 jj. 61 ЦГИАЛ, ф. 1409, on. I, 1818 г., д. 2508, 1. 6. 62 Kogu selleaegne poleemika on ära trükitud töös J. v. S i v e r s, Zur Geschichte der Bauernfreiheit in Livland, Riga 1878. Vrd. L. M e r i , Tartu nädalaleht 1819. aasta talurahvareformi eelsel perioodil. «Edasi» nr. 110, 3. okt. 1953. See artikkel ei anna õiget pilti nädalalehe veergudel toimunud diskussioonist. L. Meri iseloomustab pikemalt Rambachi ja K. Bruiningki seisu­ kohti, viimase omi aga ebaõnnestunult. Teoorjuse innukat kaitsjat Bruiningki 9* 131 < võime eraldada kahte leeri. Ühel poolel asuvad aadli ideoloogid äärmistest reaktsionääridest kuni reformi pooldajateni, kes koik tahtsid säilitada feodaalkorra põhialuseid ja otsisid argumente selle kaitseks. Teise leeri moodustasid kodanliku mõtte esinda­ jad, kes taotlesid feodaalkorra ja pärisorjuse kaotamist, selleks et suunata maa arengut kapitalistlikule teele. Feodaalkorra hävi­ tamine ja üleminek kapitalismile vastas objektiivselt maa arengu- vajadustele ja talurahva huvidele. Nagu diskussioonist selgub, jäi Liivimaa aadel XIX saj. algul täielikult feodaalkorra kaitsjaks.63 «Eesti NSV ajalugu» I märgib õigesti, et mõlemad mõisnike rühmad olid talupoegade teoorjusliku ekspluateerimise säilita­ mise positsioonil. Kuid ei saa olla nõus seal esitatud mõttekäi­ guga, milles samastatakse Liivimaa mõisnike 1817/18. a. vaidlu­ sed poleemikaga, mis puhkes vene mõisnike hulgas 1861. a. eel. Liivimaal ei kavatsenud ükski mõisnike grupp talupoegadele loo­ vutada maad ei väljaostuga ega väljaostuta. Siin ei olnud juttu muust kui ainult feodaalkorrale omasest talupoja maaga varus­ tamise tava seaduslikust fikseerimisest, s. o. sellest, kas säili­ tada 1804. a. sätted või nad kaotada. Vaidlused talurahva vabastamise ja selle viiside üle keelati 1818. a. keskel. On ilmne, et vaidluste iseloom oli muutunud selli­ seks, et see Aleksander I valitsusele enam ei olnud vastuvõetav. Ilmuski just 1818. a. Schröderi brošüür, ilmus Rambachi artikkel, võttis sõna Merkel. Seega oli arutlustes esitatud seisukohti, mis ületasid piiri, milleni valitsus oli oma reformidega nõus minema. Oma kirjas tsaarile 1818. a. juulis märkis kindralkuberner Pau- lucci, et diskussioon aitas hajutada eksiarvamused ja kartused oodatava reformi suhtes.64 Tähendab Paulucci rõhutab, et valit­ susel ei olnudki kavatsust minna kaugemale aadli projektidest talurahva nn. «vabastamisel». Maapäeva koosolek 1818. a., millel Liivimaa talurahva vabas­ tamine tuli kõne alla, oli vaidlusrohke ja tormiline. Suur osa aad­ likke ei tahtnud ometi valitsuse ettepanekuga nõustuda. Tekkis isegi kavatsus lausa välja öelda, et seaduse vastuvõtmine toimub valit­ suse survel.65 Ainult kindralkuberner markii Paulucci ilmumine rüütelkonna maapäevale ja tema sõnavõtt sundisid aadlit järele­ andmisele. Ametlikus aruandes kirjutas Paulucci toimunud sünd­ musest tsaarile kroonulikus silmakirjalikkuses: olevat vaja olnud ainult küsimust selgitada ja Liivimaa aadel oma «heade ja inim- ei saa pidada oma aja eesrindlikuks inimeseks. Bruiningk ainult žongleerib kodanliku term inoloogiaga, tahab aga praktiliselt säilitada mõisnike maa­ omandit, talurahva kinnistam ist maa külge, teoorjust ja mõisniku «kaitsehärra» positsiooni talurahva suhtes. 63 Vt. Põhijooni majandusliku mõtte arengust Eestis XIX sgjandil, lk. 54 jj. 64 ЦГИАЛ, ф. 1409, on. 1, 1818 г., д. 2508, 1. 6. 65 H. B r u i n i n g k , Das Geschlecht von Bruiningk in Livland, Riga 1913, lk. 182. 132 armastavate kavatsuste» kohaselt vabastas talurahva.66 Kuid samal ajal isiklikus kirjas tsaarile märgib kindralkuberner, et oli karta maapäeva diskussiooni kujunemist ebasobivaks. Paulucci arvas enne maapäeva, et senise olukorra säilitamise kaitseks võib välja astuda Fr. Sivers, kuid avaldas sealjuures lootust, et T Bocki vangistamine vargistab talurahva vabastamise vastaseid välja­ astumisi, n. ö. opositsiooni paremalt. Rohkem muret tegid talle aga «mõnede teadlaste ja eriti härra Parroti poolt» esitatud ideed, kes protesteerisid talurahva maata vabastamise vastu.67 Kindral- kuberneri isiklik autoriteet ja ähvardus kohalt lahkuda olevat asja lõpuks valitsuse tahte kohaselt lahendanud. Maapäeval vastuvõetud otsuse kohaselt koostati Eestimaa eeskujul uus talurahvaseaduse projekt, mille tsaar kinnitas 1819. a. Nii oli toimunud Baltimaade talurahva pärisorjusest vabas­ tamine. Uute seaduste väljatöötamisel ja kehtestamisel ei olnud balti aadli eesmärgiks üleminek kapitalistlikule tootmisviisile, vaid oma seisusliku klassivõimu ja talurahva feodaalse eksplua­ teerimise õiguse kaitsmine. Seetõttu püüdsid mõisnikud 1820-ndail aastail eriti rõhutada pärisorjuslike olukordade ja teoorjuse säi­ litamist endises ulatuses. Ometi ei suutnud aadel nüüd tõkestada kapitalismi elementide senisest kiiremat arengut, sest seda soo­ dustasid 1816/19. a. seaduste kodanlikud jooned. Tootlike jõu­ dude ja tootmissuhete tingimatu vastavuse seadus pani end maksma, ja järgnevail aastakümneil algas üleminek kapitalismile. See üleminek suunati aga aadli poolt kapitalismi arenemise preisi tüüpi tee kõige halvemale variandile. Üleminekuaeg feodaalkorra rohkete igandite säilitamisega venis erakordselt pikaks ja selle laostavad raskused veeretati talurahvale. Kapitalistliku tootmis­ viisi lõplik võidulepääs toimus aga ka Eestis nagu kogu Vene­ maal alles 1860-ndail aastail! К ИЗУЧЕНИЮ ВОПРОСА ОБ О СВ О БО Ж Д ЕН И И КРЕСТЬЯН ОТ КРЕПОСТНОЙ ЗАВИСИМОСТИ В ЭСТОНИИ Доц., канд. наук J1. Лооне Р е з ю м е Статья ставит своей задачей опубликовать некоторые пока не использованные материалы из истории освобождения крестьян в Эстонии и указать на ошибочные положения, которые высказы­ вались в печати по этому вопросу. Первым этапом в борьбе за освобождение крестьян автор» 66 ЦГИАЛ, ф. 1409, оп. 1, 1818 г., д. 2508, 1.2—6. 67 Sealsam as, Paulucci kiri tsaarile 7 VII 1818. 133 считает 1760—90-е годы. В этот период наблюдаются первые кри­ зисные явления в феодальном способе производства и вследствие этого обострение классовой борьбы крестьян. Борьба крестьян против феодальной эксплуатации является объективно борьбой за освобождение. В те же самые годы передовые мыслители (Эйзен, Яннау и др.) выступают с критикой феодального строя. Они требуют лишь устранения наиболее отрицательных явлений существующего строя, но не уничтожения его. Вторым этапом в борьбе за освобождение крестьян можно считать последнее десятилетие XVIII и первое XIX в. При ост­ ром кризисном положении сельского хозяйства; крестьянские восстания Принимают угрожающий для господствующего класса характер. Буржуазные мыслители, в первую очередь Меркель и Петри, выступают в этот период с острой критикой феодализма во всех его проявлениях. Они требуют уничтожения феодального способа производства и сословного общества. Их общественно- политическим идеалом является капиталистический строй и бур­ жуазное государство. Меркель и ряд других мыслителей остают­ ся реформистами, Петри же ставит в пример достижения фран­ цузской буржуазной революции и отзывается доброжелательно о классовой борьбе крестьян. Освобождение крестьян в Прибалтике было осуществлено во втором десятилетии XIX в. Под давлением экономического кризи­ са и классовой борьбы крестьян, учитывая острую критику су­ ществующего в Прибалтике положения со стороны передовых мыслителей, правительство проводит здесь реформы. Автор при­ водит новые документы, из которых выясняется, что страх перед крестьянскими восстаниями в неспокойное военное время (1805— 1811) побуждал правительство Александра 1 настаивать на ре­ формах. Автор указывает на роль Сперанского в принятии ре­ шения об освобождении крестьян. В статье отмечается, что дворянство в Эстонии оставалось на реакционных позициях, стремилось сохранить неприкосновенным весь феодальный строй и надеялось, что после официального ос­ вобождения крестьян все же удастся сохранить их неполноправ­ ность и зависимость, а также феодальный способ производства. 15 октября 1955 г. 134 ZUR FRAGE DER BEFREIUNG DER ESTNISCHEN BAUERN A U S DER LEIBEIGENSCHAFT L. Loone Z u s a m m e n f a s s u n g Im Artikel werden einige neue Dokumente zur Beleuchtung des Kampfes um die Befreiung der estnischen Bauern aus der Leibeigenschaft angeführt. Ais erste Periode im Kampf gegen die Leibeigenschaft in Est­ land nennt die Verfasserin die Jahre von 1760 bis 1790, wo die Kritik der feudalen Verhältnisse ihren Anfang nimmt. Auf Grund einer neu aufgefundenen Handschrift von J- G. Eisen wird bewie- sen, daB Eisen noch nicht die Aufhebung des Feudalis- mus bezweckte. Ais zweite Periode im Kampf gegen die Leibeigenschaft kann man die Zeit um die Jahrhundertwende ansehen. Unter dem Druck der Krise der feudalen Verhältnisse und dem Klassen- kampf der Bauern ziehen die Vertreter der bürgerlichen Ideo- logie (vor allem G. Merkel und J. Chr Petri) den SchluB, dass die Adelsherrschaft vernichtet und die Bauern befreit wer­ den müssen, und der Übergang zum Kapitalismus stattfinden soil. J. Chr Petri stellt dabei die Geschehnisse der französischen Revolution ais Vorbild hin. Die Gesetze, in denen man die Befreiung der Bauern von der Leibeigenschaft deklarierte, wurden im zweiten Dezennium des XIX. Jahrhunderts ausgearbeitet. Dabei beabsichtigte der Adel Estlands durchaus nicht, eine tatsächliche Befreiung durchzuführen, sondern wollte nur sein Streben zur Hebung der Baüerngerechtigkeiten unter dem Schild der Befreiung maskieren. Die Verfasserin benutzt, um dieses zu beweisen, neuaufgefundene Briefe des vormaligen Ritterschaftshauptman- nes von Estland J. G. v. Berg an G. v Oldenburg und M. Spe- ranski. Auf Grund dieser Briefe kann man unter anderem fest- stellen, daB die Regierung sich zu Reformen genötigt fühlte in der Furcht vor einem allgemeinen Bauernaufstande im Faile eines Krieges. НОВЫЕ Д А Н Н Ы Е О ТАРТУСКИХ СТУДЕНТАХ ПЕРИОДА 1860-х гг. Доц., канд. филол. наук Б. Егоров Кафедра русской литературы Значительная часть деятелей революционного подполья 1860-х годов вышла из студенческой среды. Герцен в «Колоко­ ле» возлагал основные надежды именно на студенческую мо­ лодежь, особенно на' провинциальную, даже преувеличенно про­ тивопоставляя ее столичной: «Как только пахнет свежим воз­ духом, здоровым, обещающим весну, то это, наверное, с Урала или из Казани, из Киева или из Харькова, из Малороссии или из Сибири».1 Характерно, что при этом Герцен совершенно не упоминает Тарту, и это, вероятно', не по забывчивости: в той же статье, клей­ мя тогдашнюю Академию наук за трусость, за раболепство пе­ ред правительством, Герцен с сочувствием говорит об ученых другого типа: «Мы знаеТм имя того дерптского ректора, который не хотел склонить своей головы под фельдфебельское иго».2 Следовательно, умолчание о Тартуском университете объяс­ няется не забывчивостью: идейное господство остзейских баронов в Прибалтике, засилье баронских сынков в университете остав­ ляли для Герцена мало надежды на революционные возможно­ сти этих студентов. Соратник Герцена Н. П. Огарев в рукописи о подпольных обществах, перечисляя университетские города, 1 «Колокол», 1861, 1 февраля, № 91, статья «Провинциальные универ­ ситеты». 2 Там же. Доцент ТГУ Ю. Мадиссон предполагает, что под «фельдфе­ бельским игом» Герцен имел в виду деятельность попечителя Дерптского учебного округа Г Б. Крафсрема, бывшего николаевского генерала, пере­ несшего свои «солдафонские» принципы и на правление университетом (1835— 1854). Ректором, «не хотевшим склонить своей головы», был видимо, профессор К- Ульман. Мы полагаем, что Герцен спутал факт рас­ правы над Ульманом, уволенным в 1842 г. за принятие от студентов подарка (серебряного бокала), с тем протестом, который выразили по этому поводу профессора Бунге, Мадаи и Преллер (ушли в отставку). Об этом эпизоде см. Е. В. П е т у х о в : «Императорский Юрьевский, бывший Дерптский университет за сто лет его существования (1802— 1902)», т. I, Юрьев, 1902, стр. 568—570. 136 дает такую оценку Тарту: « Д е р п т — теперь малозначащий центр; для русских и поляков враждебный университет. Его луч­ ше обойти».3 Действительно, тартуское студенчество коренным образом из­ менило свой социальный состав, стало в основном разночинным и плебейским лишь на третьем этапе освободительного движения в России и лишь тогда приняло массовое активное участие в ре­ волюционной борьбе народов России против царизма. Но все же общественный подъем 1860-х гг. не мог не коснуться и Тарту. В литературе уже сообщалось о появлении в Тартуском универси­ тете ряда студентов, выгнанных или вытесненных из других уни­ верситетов России за участие в движении «шестидесятников».4 Из этих демократически настроенных студентов, бывших в общем небольшой кучкой среди баронских отпрысков, особо следует от­ ветить В. А. Манассеина, известного впоследствии врача и об­ щественного деятеля. После публикации и исследования архив­ ных материалов о деятельности Манассеина 5 мы имеем довольно полное представление о его роли в революционном движении 1860-х гг. Будучи студентом Казанского университета, Манассеин в 1860 г. был привлечен М. Д. Муравским («отцом Митрофа­ ном»), одним из активных деятелей подпольного революционного общества «Земля и воля», к участию в этом обществе. Манассеин исключительно горячо берется за дело: организует воскресные школы для народа, ведет пропаганду среди студентов и гимна­ зистов («Между гимназистами, — пишет он Муравскому, — есть некоторые личности великолепные (. .) смело готовы они про­ тянуть свою голову под топор за всякое доброе дело».6 За актив­ ное участие в студенческих волнениях Манассеин был уволен в 1861 г. из Казанского университета, но в том же году ему уда­ лось поступить в Тартуский, также на Медицинский факультет. Собрав вокруг себя небольшую группу товарищей с передо­ выми взглядами, Манассеин и в Тарту, несмотря на все труд­ ности, энергично действует в духе указаний «Земли и воли»: ор­ ганизует читальню, библиотеку, студенческую вспомогательную кассу, бесплатную школу для бедных детей и даже школу для обучения грамоте жандармов (по-видимому, в пропагандист­ ских целях) Библиотека кружка Манассеина получала наиболее радикальные журналы того времени: «Современник», «Русское 3 «Литературное наследство», т. 61, стр. 503. Об отношении Герцена и Огарева к Тарту см. статью Ю. Кахка ««Колокол» Герцена и крестьянское движение в Эстонии накануне и во время революционной ситуации 1859— 1861 годов» («Известия АН ЭССР», 1953, т. 3, стр. 451—462.) 4 См. Э. Э. М а р т и н с о н , Исторические связи Тартуского университета с русской наукой, Таллин, 1951, стр. 57—58; П. С. Р е й ф м а н, К истории кружка Тищинского, Лебедева, Манассеина, Ученые записки ТГУ. вып. 78, 1959. 5 М. Л е м к е, Молодость «отца Митрофана» («Былое», 1907, № 1, стр. 188—233); Г. И. А р с е н ь е в , В. А. Манассеин, М., 1951. 6 «Былое», 1907, J\fo 1, стр. 200. 137 слово», «Искра», «Книжный вестник».7 Тартуские студенты^ зна­ комились через Манассеина и с нелегальной революционной ли­ тературой. При обыске у него нашли письма, «в которых порица­ лись действия правительства в 1861 и 1862 гг., затем тетрадь за­ прещенных стихов и рукописных статей, номера «Колокола», «По­ лярной звезды», «Голосов из России», «Общего веча» и др.»8. Этот обыск (и затем арест) Манассеина произошел из-за про­ вала некоторых членов «Земли и воли», в том числе и Муравско- го, у которого жандармы обнаружили письма Манассеина. Пос­ ледний был доставлен в Петербург и несколько месяцев содер­ жался под арестом, затем был отправлен назад в Тарту, под строгий надзор полиции. Потеряв после ссылки Муравского в Си­ бирь связи с подпольным центром, Манассеин, естественно, ока­ зался в очень трудном положении, фактически будучи предостав­ ленным самому себе. Это давало повод многим исследователям, в том числе и автору последней работы о Манассеине — Г И. Ар­ сеньеву — утверждать, что он с 1863 г. временно отходит от об­ щественно-политической деятельности.9 Возможно, конечно, что провал подпольного центра и поэтому отсутствие координирующих связей несколько заглушили его дея­ тельность. Но все же упомянутая выше заметка в «Книжной вестнике», опубликованная уже после возвращения автора из- под ареста, в конце апреля 1863 г., свидетельствует о достаточно активной работе Манассеина и в этот период. Впрочем, послать заметку Манассеин мог еще до ареста. Но имеются другие данные о занятиях Манассеина после ареста. В этом отношении большой интерес представляют публикуемые ни­ же воспоминания А. Гончарова о кружке Манассеина в Тарту. Чтение и комментирование романа Чернышевского «Что делать?» могло состояться в кружке не ранее марта 1863 г., когда нача­ лась публикация романа в «Современнике» (закончена в май­ ском номере журнала) Воспоминания А. Гончарова существенно дополняют также наши прежние представления о кружке передовых студентов Тар­ туского университета. Особенно интересны данные о приезде в Тарту делегаций других университетов России и о политических требованиях, выдвигавшихся делегатами. Автор воспоминаний справедливо усматривает причину срыва этих требований в реак­ ционных тенденциях, в корпоративном духе, насаждаемом остзей­ цами, хотя пользуется наивной классификацией по национально­ му признаку («немцы» и «русские»), не понимая, что дело не в национальности, а в социальном характере враждебных групп. Важный смысл в этой связи имеет перечень лиц из кружка Манассеина (Гончаров называет Линдемана, Кразе, Петрова). 7 См. заметку Манассеина «Письмо из Дерпта» («Книжный вестник», 1863, № 8, стр. 139— 140). 8 «Былое», 1907, № 1, стр. 207. 9 См. Г И. А р с е н ь е в, В. А. Манассеин, стр. 24. 138 Ведь Линдеман и Кразе — лица германского происхождения, но Гончаров не называет их «немцами»! Общий дух кружка Манас- сеина был именно разночинским, плебейским (большинство чле­ нов даже по происхождению разночинцы). Эдуард Линдеман, уроженец Нижнего Новгорода — сын чиновника. Александр Пет­ ров — «лекарь» (он, кстати, совсем не был профессором, как его называет Гончаров, а лишь оставленным при Казанском универ­ ситете для подготовки к званию профессора). К сожалению, нам не удалось установить, какого Кразе имел в виду Гончаров. Мо­ жет быть, речь идет о Краузе (студента по имени Кразе не было в Тартуском университете в XIX веке). Но Краузе — одна из распространенных немецких фамилий, в Тарту училось несколько десятков таких студентов. Правда, в начале 1860-х гг. не было ни одного Краузе.10 Что касается личности Манассеина, то его разночинский об­ лик (несмотря на дворянское происхождение) не нуждается в до­ казательствах. Не совсем ясна степень участия в кружке самого автора вос­ поминаний. А. Н. Гончаров (1843— около 1906) — племянник известного писателя, уроженец Симбирской губернии, по оконча­ нии университета (специальность: физика) не работал по про­ фессии, а служил в различных канцеляриях;. По-видимому, иод влиянием дяди занимался литературной деятельностью. Воспоминания А. Н. Гончарова «В. А. Манассеин в Дерпте» 11 представляют собой пачку отдельных листов форматом 4°, испи­ санных на обеих сторонах достаточно разборчивым почерком, хотя и встречаются отдельные неясные слова (эти случаи особо оговариваются в подстрочных примечаниях). Рукопись черновая, не подготовленная для публикации: л. 1 содержит начало воспо­ минаний, затем текст обрывается (на словах «древнюю историю, особенно историю .»). С л. 2 начинается вторая редакция, пов­ торяющая текст л. 1, за исключением отрывка «Так как никто никуда не выезжал древнюю историю, особенно историю .», который содержится лишь в первой редакции. Так как начало второй редакции лишь повторяет (и то не полностью) текст пер­ вой, то мы его не воспроизводим. Л. 3. данной пачки бумаг — вставной, представляющий собой особый отрывок воспоминаний об А. Н. Волкове, не имеющий для нас интереса, так как об А. Н. Волкове довольно подробно говорится и в основном тексте мемуаров Гончарова. Таким образом после л. 2 об. текст воспо­ минаний следует на л. 4 и заканчивается на л. 5. Мы публикуем этот основной текст, занимающий, следова­ 10 (^ведения о членах кружка Манассеина мы черпали в личных делах из архива университета (Центральный государственный исторический Архив ЭССР, ф. 402, оп. 2, №№ 13299, 15020, 18747), а также в «Album acade- micum . . . », Dorpat, 1889. 11 Хранятся в Центральном Государственном Архиве литературы и искусства (ЦГАЛИ) в Москве (ф. 135, оп. 2, № 18). 139 тельно, лл. 1—2 об., 4—5 об.. В квадратных скобках дается на­ ша конъектура сокращений, пропусков, непонятных слов. В архиве А. Н. Гончарова хранятся отрывки и других воспо­ минаний о тартуской жизни 1860-х гг., носящие обрывочный ха­ рактер и не имеющие большого исторического интереса, к тому же они в значительной степени повторяют данные публикуемого текста. Эти отрывки мы частично используем в примечаниях, пол­ ностью же их воспроизводить не считаем целесообразным. А. Г о н ч а р о в . «В. А. Манассеин в Дерпте». В начале 60-х годов в Дерпте была небольшая кучка русских студентов, которые держались отдельно от немцев, не поступая в немецкие корпорации. Ранее была даже русская корпорация, которая распалась и как-то плачевно.1 Большинство студентов были люди, более или менее обеспеченные, студенты в то время имели везде широкий кредит, на занятия не особенно налегали и пользовались разными удовольствиями. В то время в Дерпте жил русский писатель, автор «Тарантаса» и «Аптекарши», гр. Соллогуб с семьей, в доме его некоторые из русских студентов пользовались широким гостеприимством.2 Жи­ тели Дерпта русских студентов не особенно долюбливали, делая исключение для богатых или громкой фамилии, но русский язык был совершенно неизвестен, а русская литература не пользова­ лась ни малейшей известностью: немцы были уверены, что и без этого они проживут прекрасно. Дерпт 40 лет тому назад был совершенно университетский не­ мецкий городок, жизнь текла мирно, пахло болото^, а нравы студентов напоминали Гетинген, так хорошо описанный Гейне в его «Harzreise». Так как никто никуда не выезжал из Дерпта, то все уверены были, что за стенами Дерпта [все плохо], русские женщины безнравственные, а [все лифляндские] полны добра и тихих [нравов], и лучше пансиона Fräulein M uchel3 быть ничего не может. Девицы в Дерпте получали все образование в разных Töchter-Schulen, где они отлично зубрили древнюю историю, осо­ бенно историю * Состав профессоров был превосходный, в особенности по ме­ дицинскому и естественно-историческому факультетам; отноше­ ния между студентами и профессорами были самые простые, ско­ рее дружеские, и, чтобы облегчить занятия студентам, профессо­ ра допускали разные вольности, не спрашивая, как на это посмот­ рят в Петербурге. Куратором университета, так в то время назы­ вался попечитель, был гр. Кейзерлинг,4 человек ученый и принад­ лежавший к высшему кругу. Вот в этот городок с установившимися нраваТми, с воззрениями средних веков, со студентами, которые верили, что их «коман»5 * На этом текст обрывается. 140 не подлежит критике, что без дуэли студент не может прожить, а пиво и песни обязательны для каждого доброго бурша, как воз­ дух, приехало несколько русских студентов, принимавших учас­ тие в студенческих историях Казанского и др. университетов. Из числа выдающихся студентов ун[иверситета] б[ыл] некто А. Н. Волков, отличавшийся необыкновенной даровитостью, изя­ щностью и безукоризненным поведением.6 Впоследствии он был профессором ботаники в Одессе, а в настоящее время живет в Венеции и считается одним из лучших акварелистов. Волков был в то время в Дерпте [лучшим из] студ[енческих] дирижеров на всех балах, удивлял профессоров своей дарови­ тостью, шутя занимался, побивал немцев на рапирах, брал пер­ вые призы по стрельбе из пистолета; студенты немцы были от него в восхищении, а немочки краснели, глядя на этого красивого и стройного юношу. В числе новоприехавших в августе [18] 6 1-го или [18] 6 [2] го­ да 7 русских студентов были В. А. Манассеин, Линдеман, Кразе и профессор Петров, последний был послан Казанским универ­ ситетом за границу, но остался в Дерпте, чтобы послушать лек­ ции по физиологии у Биддера и химии у Карла Шмидта.8 При первом знакомстве Манассеин на всех производил самое прият­ ное впечатление: невысокого роста, он и тогда ходил немного сог­ нувшись, носил длинные русые волосы, зачесывая их назад, а всего более привлекали его голубые, лучистые добрые глаза. Го­ ворил он тихо, как будто конфузясь, выбирая слова; но когда на­ чинал спорить или увлекался, он делался красноречивым, а гово­ рил очень умно и бойко. Помню я его маленькую квартиру, за которую он платил в семестр что-то около 20 руб., и сколько приятных и поучительных часов проводили мы, русские, в этом покойчике! Он сошелся со всеми русскими студентами; несмотря на то, что Манассеин занимался в клиниках, а вечером до ночи в лабо­ ратории у Карла Шмидта, он находил время забежать к какоМу- либо из приятелей, дать книгу для прочтения, сообщить какую-ни­ будь животрепещущую новость и обсудить ее. Интересовался он тогда всем, знал превосходно и положение вещей в университете, говорил с пафосом об освобождении крестьян, о Гарибальди, о польских делах, рассказывал нам о будущности земства,9 первый доставал «Колокол» Герцена, читал его и комментировал. Для нас кого-то «Отцы и дети» Тургенева прошли незаметно,10 и, узнавши об этом, Манассеин всплеснул руками, и в следующее же воскресенье на его приглашение к нему пришло человек 15 русских студентов, чтобы прочитать роман Тургенева. Читал Ма­ нассеин, хотя слабым голосом, но внятно и красиво, комментируя каждую фразу, объяснял нам характер Базарова, который по мере чтения вырастал на наших глазах и производил впечатление какого-то гиганта. С такими же объяснениями прочитано было все у того же Манассеина «Что делать?» Чернышевского, читали 141 мы в той же квартире «Кто виноват?» и «С того берега» Герце­ на.11 Кажется, впоследствии читал уже не Манассеин, а Линдеман, поступивший впоследствии на Пулковскую обсерваторию и недав­ но скончавшийся. Манассеину обязаны были студенты, что при его содействии и на общие средства стали выписывать газеты и журналы и составилась довольно хорошая русская библиотека, распоряди­ телем которой выбран был Линдеман. Работами Манассеина профессора были очень довольны; в лаборатории Карла Шмидта он произвел несколько^ выдающихся исследований. Где-то в университете Манассеин встретил Волко­ ва, случайно разговорился с ним и, несмотря на всю его демокра­ тическую закваску, он в этом отлично одетом молодом человеке с безукоризненными манерами, совершенно корректном светском юноше, заметил выдающийся уТи и большие способности. Скоро они сошлись, сделались большими приятелями, и Манассеин, сколько я припомню, имел на него огромное влияние: он засадил его за книгу, следил за его работами, понукал его и частенько вместо вечера у графа Соллогуба или графини Мантейфель,12 Волков проводил вечер в лаборатории. В тот же год они перевели с немецкого языка вдвоем на русский язык какую-то органиче­ скую химию,13 с комментариями Манассеина, которая тогда поль­ зовалась успехом. Манассеин находил время отыскивать в Дерпте бедных боль­ ных, по большей части русских староверов рыбаков, которых он посещал в качестве врача. Только по его отъезде мы узнали, что он не только лечил их, но и помогал им из своих небольших средств и доставлял лекарства. Влияние Манассеина на Волкова не прошло даром: скоро он кончил курс, уехал в Гейдельберг, где занижался у Кирхгофа и Закса, выдержал экзамен на д-ра философии, потом на магистра ботаники в Дерпте и впоследствии читал лекции ботаники в Одессе. Как потом мне рассказывали, Волков не ужился с началь­ ством, бросил науку и переехал в Италию, где, как говорят, поль­ зуется большой известностью между художниками, и все его кар­ тины покупаются охотно и за бодыиую цену англичанами. В это время, если не ошибаюсь, в конце [18] 62 года, приехали в Дерпт какие-то эмиссары-студенты из других университетов, предлагая дерптским студентам поддержать их в некоторых тре­ бованиях, поставленных студентами других университетов,14 Ма­ нассеин все это очень принял к сердцу, устроил сходку, говорил очень воодушевленно и предложил со своей стороны строго вы­ работанную программу, которой нам следовало держаться, даже обещался переговорить с шаржиртами (представителями) немец­ ких корпораций. В назначенный день собрались русские и немцы; но из всего этого ничего не вышло: русские горячились, наши эмиссары, оказалось, совсем не знали немецкого языка, требова­ ли чересчур много, а немцы с начала сходки заявили, что поли­ тикой они не занимаются, что это запрещено команом, ссылались 142 на параграфы, желали только, чтобы не трогали их корпораций, и высказали очень много законности, филистерства, благоразу­ мия и бюргерских добродетелей. Наши эмиссары уехали, а Манассеин был очень недоволен немцами, стал зло подсмеиваться над обычаями корпораций и дерптскими добродетелями. Немцы как-то попросили его на свой студенческий суд, чтобы потребовать у него объяснений по пово­ ду его отзывов о корпорациях и комане, который по выражению Гейне, in den legibus barbarorum eine Stelle verdient.15 Манассеин не пошел в их суд и написал в тогдашней газете «Русская речь» большую статью по поводу жизни дерптских буршей.16 Эта статья в то время наделала большого шума в Дерпте и произвела впечатление разорвавшейся бомбы среди мирной об­ становки. Надо было * ПРИМЕЧАНИЯ 1 Корпорация русских студентов («Ruthenia») была организована в Тар­ туском университете при активном участии поэта Н. М. Языкова в I семест­ ре 1829 г., просуществовала около 30 лет и распалась в I семестре 1857 г. (См. Е. В. П е т у х о в , ук. соч., стр. 578—592). О последних двух годах дея­ тельности корпорации см. автобиографический роман П. Д . Боборыкина «В путь-дорогу!», т. 3 (Боборыкин был студентом Тартуского университета в 1856— 1861 гг.). В книге Е. К г а u s «Der Dorpater Chargirten-Convent von seiner Grün- dung bis 1880» (Dorpat, 1883) указывается, что в 1861— 1862 гг. велись пере­ говоры с русской корпорацией (стр. 35). Автор, видимо, ошибся, т. к. в пе­ реговорах, наверное, участвовали русские студенты, не имевшие уже тогда корпорационного объединения. 2 В. А. Соллогуб, известный писатель, умеренный либерал, переселился с семьей в Тарту около 1859 г. (См. его «Воспоминания», Спб., 1887, стр. 276), где приобрел дом с садом по Карлова-штрассе, 16 (ныне ул. Калеви, 22). (См. «Neuer Dorpater Kalender für 1877», S. 138.) Соллогуб писал в «Воспоминаниях» не без трусости перед правительст­ вом: «Я в Дерпте, как и везде, впрочем, имел глупость широко раскрыть двери своего дома для всех» (стр.276). Соллогуб с оттенком недоброжела­ тельства сообщал о подъеме 1860-х гг., начинавшем проникать в стены Тар­ туского университета: «Довольно значительный кружок русских студентов внес в него зачинающееся зерно нигилизма» (стр. 276). Не исключена воз­ можность, что Соллогуб имел в виду именно кружок Манассеина, о котором пишет А. Гончаров. 3 Речь идет, видимо, о «Privatschule für Mädchen von Marie Muyschel» (S. «Dörptscher Kalender auf (. .) 1861», Dorpat, 1860, S. 47). 4 А. А. Кейзерлинг был назначен попечителем Дерптского учебного округа 17 апреля 1862 г. Его предшественником был Е. Ф. Брадке, умерший 3 ап­ реля 1862 г. (см. Е. В. П е т у х о в , ук. соч., стр. 357—358). 5 Коман (comment) — кодекс, свод правил и наказаний за проступки, ко­ торому подчинялись все корпоранты. 6 А. Н. Волков поступил в университет в I семестре 1861 г. и учился до 1864 г.; в 1866 г. защитил магистерскую диссертацию (см. «Album Academi- cum (. .)», S. 539). * На этом текст обрывается. 143 7 В. Манассеин поступил в Тартуский университет во II сем. 1861 г., Э. Линдеман — в I сем. 1862 г. (см. «Album Academicum ( . . . ) » , SS . 542, 551), «лекарь докторант» А. Петров был командирован в Тартуский универ­ ситет из Казанского летом 1861 г. (ЦГИА ЭССР, ф. 402, оп. 2, № 18747, л. 4). 8 Всемирноизвестные тартуские профессора физиологии и химии Ф. Бид- дер и К- Шмидт создали в университете значительные научные школы (См. об этом Э. Э. М а р т и н с о н , ук. соч., стр. 59—65). 9 Под «польскими делами» подразумевается, видимо, польское восстание 1863 г.; под «будущностью земства» — начало земских реформ 1860-х гг. в России. 10 Роман И. С. Тургенева был впервые напечатан в журнале «Русский вест­ ник», 1862, кн. 2. В этом же году роман вышел отдельным изданием. 11 Как указывалось выше, роман Н. Г. Чернышевского «Что делать?» опу­ бликован в «Современнике», 1863, №№ 3—5. Роман А. И. Герцена «Кто виноват?» впервые был напечатан отдельным изданием в 1847 г. и затем переиздан автором в Лондоне в 1859 г. Возмож­ но, что тартуские студенты читали это бесцензурное издание. Во всяком слу­ чае «С того берега» Герцена издавались в Лондоне в 1855 и 1858 гг., и эту книгу они уже, бесспорно, изучали, достав ее нелегальным путем. 12 Вероятно имеются в виду вечера у известного землевладельца графа Мантейфеля, дом которого находился на площади Grosser-Markt, 3 (ныне — Ныукогуде Вяльяк, 3). См. «Neuer Dorpater Kalender für 1877», S. 136. 13 Речь идет о книге Гаруп-Безанец «Руководство физиологической химии», в. I, 1862. 14 В других воспоминаниях А. Гончарова о Тарту — «Воспоминания о Дерпте в начале 60-х годов» (ЦГАЛИ, ф. 135, оп. 2, № 17) — указаны более конкретно требования студентов: «политических прав и непременного условия приема женщин в стены университета» (л. 8 об.). К сожалению, не удалось установить, какие университеты посылали делегации в Тарту. 15 Заслуживает места среди «варварских правд» (записей обычного права германских племен 5—9 вв. н. э.) — точная цитата из «Путешествия на Гарц» Г Гейне. 16 Статья Манассеина «Несколько слов о дерптских студентах» была опубликована в газете «Русская речь» от 3 августа 1861 г. Так что или эмис­ сары приезжали не в 1862 г., а годом ранее, или ж е А. Гончаров ошибся в хронологической последовательности событий (приезд эмиссаров и статья в «Русской речи»). Статья Манассеина содержала резкую критику антидемократического корпоративного духа, царящего в университете: «Лишая вновь поступившего студента самостоятельности, без которой невозможно правильное развитие, приучая его к нелепым дуэлям, корпорация не ограничивается этим — она (. .) заставляет его смотреть на себя, как на нечто особенное от обще­ ства, лишает его ( . . . ) уважения к правам другой личности» (стр. 159 годовой пагинации). UUSI AN D MEID TARTU ÜLIÕPILASTE КОНТА 1860-NDAIST AASTAIST Dots., filoloogiakand. B. Jegorov Resümee Tartu üliõpilaskond muutus oma sotsiaalse päritolu poolest demokraatlikuks alles Venemaa vabastusl i ikumise kolmandal etapil ja hakkas alles siis aktiivselt ning massil i se lt osa võtma 144 Venemaa rahvaste revolutsioonilisest võitlusest tsarismi vastu. Kuid üksikud revolutsioonilised rühmitised kujunesid juba varem, eriti aga 1860-ndail aastail. Nende loomisel oli suur osa V A. Manasseinil, kes oli hiljem tunnustatud arst ja ühiskonna­ tegelane. Juba enne Tartusse asumist oli Manassein põranda­ aluse revolutsioonilise organisatsiooni «Zemlja i Volja» liige. Tartus jätkab ta oma tegevust, organiseerib ringi, milles levitab proklamatsioone ja Londonis Herzeni poolt väljaantud teoseid. Ringis loetakse ühiselt Herzeni «Ко1окоП», loetakse ning aru t­ letakse Tšernõševski romaani «Mida teha?». Koos teiste Venemaa ülikoolide üliõpilasorganisatsioonide esindajatega püüdis Manassein võidelda üliõpilaste poliitiliste õiguste laiendamise eest ja naiste vaba sissepääsu eest kõrgema­ tesse õppeasutustesse. Manasseini ja tema ringi tegevuse mitmekülgsust valgustavad A. Gontšarovi huvitavad mälestused. Need mälestused pealkirja all «V A. Manassein Tartus» avaldatakse esmakordselt ja olid seni uurijatele tundmatud. EiNIGE NEUE ANGABEN ÜBER TARTUER STUDENTEN IN DEN 60 GER JAHREN DES XIX. JAHRH UNDER TS B. Jegorow Z u s a m m e n f a s s u n g Die Tartuer Studentenschaft wurde ihrer sozialen Herkunft nach demokratisch erst auf der dritten Etappe des russischen Befreiungskampfes und begann sich aktiv und massenhaft an dem revolutionären Kampf der Völker RuBlands gegen den Zarismus zu beteiligen. Doch einzelne revolutionäre Gruppen waren schon früher enistanden, besonders in den 60 ger Jahren des XIX. Jahrhun- derts. Bei der Bildung dieser Gruppen hatte ein groBes Verdienst W A. Manassein, der später ein bekannter Arzt und Politiker war. Schon vor der Umsiedlung nach Tartu war Manassein Mitglied der illegalen revolutionären Organisation «Zemlja i Wolja». In Tartu fährt er in seiner Tätigkeit fort, organisiert einen Zirkel, wo er Proklamationen und von А. I. Herzen in London herausgege- bene Literatur verbreitete. In diesem Zirkel wird auch Tscherny- schewskis «Was tun?» gelesen und besprochen. Zusammen mit den Vertretern der Studentenorganisationen anderer Universitäten RuBlands versuchte er für die politischen Rechte der Studenten und für den freien Eintritt der Frauen in die Hochschulen zu kämpfen. Über die vielseitige Tätigkeit Manasseins und seines Zir- kels berichten uns interessante Memoiren von A. Gontscharow Diese Memoiren «W A. Manassein in Tartu» waren bisher den Forschern unbekannt und werden jetzt erstmalig veröffentlicht. 10 Eesti NSV ajaloo küsim usi 145 HANS PÖÖGELMANN 1905.— 1907 A. REVOLUTSIOONIS Prof., ajalootead. doktor H. Moosberg NSV Liidu ajaloo kateeder Hans Pöögelmann (1875— 1938) on üks eesti töölisklassi vaba­ dusvõitluse suurkujusid. Üle 30 aasta pidas ta lakkamatut võitlust töörahva vaenlaste vastu — sotsialismi võidu eest. Seni on aga tema tegevust veel vähe uuritud. Eesti kodanlikud ajaloolased püüdsid tema osa Eesti revolutsioonilises liikumises, sealhulgas ka 1905.— 1907 aasta revolutsioonis, surnuks vaikida. Väikeko­ danliku kallaku juhtivad tegelased J. Palvadre, V Vöölmann jt., lähtudes oma rühma huvidest, kujutasid H. Pöögelmanni tegevust täiesti vääralt.1 Mainitud rühma fraktsioonilisele tegevusele andis väärika vastulöögi J. Anvelt.2 Ta näitas, et J. Palvadre, V Vööl- manni jt. väited, nagu ei oleks H. Pöögelmann 1905.— 1907 a. olnud marksist ega bolševik, on tõe moonutamine, mitte ainult H. Pöögelmanni, vaid kogu EKP laimamine.3 Eesti revolutsiooni­ lise liikumise moonutustest J. Palvadre ja V Vöölmanni poolt on H. Pöögelmann ise kirjutanud töös «Enamlus ja vähemlus Eestis 1905».4 H. Pöögelmanni 50. ja 60. sünniaasta juubeli puhul Leningra­ dis ilmunud artiklites on tema tegevus esitatud väga lünklikult." 1938. aastal langes H. Pöögelmann laimu ohvriks ning oli represseeritud. Siis püüdsid mõningad ebateadlikud elemendid tembeldada H. Pöögelmanni ja J. Anvelti trotskistideks ja rahva- vaenlasteks. Alles viimastel aastatel on taastatud tõde nende tuli- hingeliste revolutsionääride — Eestimaa Kommunistliku Partei juhtivate tegelaste kohta. Alates 1956. a. on ilmunud rida artikleid 1 Vt. Я. П а л ь в а д р е , 1905 год в Эстонии, JI. 1925; В. В ё л ь м а н, 1905 год в Эстонии, JI. 1933. 2 J. A n v e l t , Meie lahkuminekud ehk EKP vastasrinde ajaloolised une­ näod, Leningrad 1928; ehk «Klassivõitlus», 1928, nr. 92—93, 94—95, 96—97, 98—99. 3 «Klassivõitlus», 1928, nr. 92—93, lk. 32—39. 4 Leningrad 1933. 5 J. A n v e l t , H. Pöögelmann. «Klassivõitlus», 1925, nr. 71—72, lk. 3—4; M õningaid andmeid H. Pöögelm annist. «Klassivõitlus», 1935, nr. 12/183, lk. 12—17. 146 H. Pöögelmanni tegevusest,6 samuti on välja antud tema luuletuste kogumik.7 Nagu näeme, rõhutavad mainitud artiklid mõnda osa H. Pöögelmanni tegevusest, mistõttu neil on kahtlemata suur väärtus, kuid neis esineb ka pealiskaudsust, ebatäpsust ja deklara- tiivsust. Nii näiteks on K- Laigna artiklid «Hans Pöögelmann — väljapaistev eesti bolševistlik publitsist»8 ja «Н. Pöögelmann a ja­ loolasena»9 kujunenud H. Pöögelmanni kirjutiste loeteluks mõnin­ gate tsitaatide esitamisega neist ning järeldustega, mis ei ole iga­ kord vajalikult argumenteeritud. Näiteks kirjutab K. Laigna H- Pöögelmanni kohta: «1904. aastal ja osalt ka veel 1905. aasta esimesel poolel on noor ajakirjanik ja üliõpilane siiski veel mitmeti kõikuval positsioonil.»10 Selline väide ei ole aga millegagi tões­ tatud. Nõukogude ajaloolaste ülesanne on näidata, kuidas H. Pöögel­ mann tegutses eri ajajärkudel ja kuidas ta täitis oma ülesandeid eesti rahva tõelise pojana. H. Pöögelmanni poolt eesti keelde tõlgi­ tud luuletuse ridadega võiks ka teda ennast iseloomustada: Ja kuhu elulaev mind iial kannab ma olen võitlev rahvapoeg ja selleks jään . 11 Käesolevas artiklis püütakse lähtudes konkreetsest materjalist näidata, kuidas H. Pöögelmann kujunes revolutsionääriks ja mis­ sugust osa ta etendas 1905.— 1907 aasta revolutsioonis. Hans Pöögelmanni elutee algas väiketalupoja perekonnas Viljandimaal 1875. aastal. Ta õppis pärast kihelkonnakooli lõpeta­ mist Põltsamaa Aleksandrikoolis, kus ilmnesid ta ajakirjaniku- kalduvused ning armastus luule vastu.12 Lõpetanud kooli, ihaldas ta olla kasulik oma rahvale. Pilistvere külakooliõpetajana hakkas ta selgitama darvinismi ja ateismi ideid. Kuid see ebaõnnestus tal, 6 H. M o o s b e r g , Hans Pöögelm ann — revolutsiooni laulik. «Sirp ja Vasar» nr. 24, 15. juunil 1956. R. M a j a k , Võitluse esiridades (H. Pöögelm anni elust ja loom ingust). «Rahva Hääl» nr. 305, 30. dets. 1956. A. K ö ö r n a , Hans Pöögelm ann — marksistliku majandusõpetuse välja­ paistev propagandist Eestis, «Edasi» nr. 2, 3. jaan. 1957. L. K r i g u 1, H. Pöögelm ann ja Eesti teater. «Edasi» nr. 242, 11. dets. 1957. N. A n d r e s e n, Võitlev luule. «Sirp ja Vasar» nr. 2, 10. jaan. 1958. M. L а о s s о n, Kuid põõsad varjavad m e tsa .. «Rahva Hääl» nr. 209, 4. sept 1958. A. K ö ö r n a , H. Pöögelm anni majanduslikest vaadetest. TRÜ Toimetised, vihik 69, Tartu 1958, jt. 7 H. P ö ö g e l m a n n , Luuletused, Tallinn 1957. 8 «Looming», 1958, nr. 8. 9 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria, 1958, nr. 3. 10 Sealsam as, lk. 184. 11 H. P ö ö g e 1 m a n n, Luuletused, lk. 123. 12 H. P ö ö g e l m a n n , Luuletused, lk. 3—4. 10* 147 sest nii tema õpilastele kui ka- vanematele inimestele olid need ideed liiga kauged ning arusaamatud. Juba siis hakkas H. Pöögel- mann osa võtma karskustegevusest, tegelema laulukooride ja näite­ ringidega. Oma elava iseloomu tõttu suutis ta palju ära teha. 1896. a. asus H. Pöögelmann Viljandisse postkontoriõpilaseks ning jätkas kaastöö tegemist ajalehtedele, eriti «Olevikule». Ta kirjutab luuletusi ja artikleid rahva elust. H. Pöögelmann oli XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul väi­ kekodanlike demokraatlike ideede pooldaja. Ta tahtis siiralt aidata kaasa valgustustegevusele oma rahva hulgas. Ta lootis seda teha alkoholismi vastu võitlemisega. Viljandis võttis H. Pöögelmann elavalt osa karskusseltsi tegevusest, pidas loenguid ning juhtis ka seltsi kultuurharidustööd. Ta valiti isegi seltsi esimeheks. Pärast lühikest aega Venemaal (Rostovis) postiametnikuna töötamist, kust ta oli sunnitud lahkuma ametnike streigi organi­ seerimise katse pärast,13 siirdus H. Pöögelmann 1899. a. kodumaale ja asus Tartu «Postimehe» toimetusse tööle. Siin püüdis ta jätkata tööd kirjanduspõllul. Ta pilk oli pööratud töörahva eluküsi- mustele. Jutustuses «Viletsuse ohver», mis ilmus 1900. a., kirjeldas ta vaeste popside elu. Kodanlik-klerikaalne õhkkond «Postimehe» toimetuses ei rahuldanud teda. Tartus astus H. Pöögelmann «Karskuse Sõbra» liikmeks ja hakkas selles aktiivselt tegutsema. Tollal ei mõistnud H. Pöögelmann, nagu paljud teisedki, et karskus­ liikumist juhtiv eesti kodanlus eesotsas pastor V Reimanniga pro­ pageeris rahva hulgas «kainust ja kasinust» isoleeritult sotsiaalse­ test probleemidest, lootes kasvatada kodanlusele kuulekaid töö- orje. Karskusseltsides valitses «rahvustervikluse» vaim, mida püüti rõhutada eelkõige sellega, et seltsi liikmeteks võisid olla kõik, kes aga tahtsid sinna astuda. Kõrvuti majaomanike, taluperemeeste ja haritlastega olid seltsi liikmeteks töölised ja su lased14 Sellist «demokratismi» kasutasid kodanlikud tegelased klassivastuolude varjamiseks eesti ühiskonnas. H. Pöögelmann pööras tollal pea­ mise tähelepanu alkoholismi kahjulikkusele. Kuid mida rohkem ta uuris alkoholismiküsimust, seda enam sidus ta viimast ühis­ kondlike suhete probleemidega. Eriti Saksamaal olles sai ta roh­ kesti kasutada välismaist kirjandust ning 1904. a. novembris saadab ta Leipzigist Eesti karskusseltside aastaraamatule suure artikli «Alkoholism kui ühiselu paise»15 Selles artiklis tähendas H. Pöögelmann, et alkoholismile ei saa vaadata teisiti kui ühis­ 13 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Marksismi-Leninismi Insti­ tuudi arhiiv (edaspidi EKP arhiiv), f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 18. 14 Esimene karskusselts asutati Soome karskusliikumise mõjul 1889. a. Toris J. Kilgi poolt. XIX sajandi lõpuks oli neid Eestis juba ligi 40. Ü ldine liikmete arv kõikus 2000 ümber. Tavaliselt oli neis 30—50 liiget, suure­ mates kuni 100. Näiteks Laiuse karskusseltsi «Püüe» liikmeist oli 1893.— 1898. a.: kohaomanikke 5, kohaomanike perekonnaliikmeid 35, töölisi ja teenistujaid 28, kooliõpetajaid 21, käsitöölisi 15, kaupmehi 4, vallasekretäre 2 ja arste 1; kokku 111 liiget. Andmed saadud O. Ibiuse käsikirjast «Eesti karskusliikumise ajalugu». 15 Eesti Karskusseltside Aastaraamat, 8. aastakäik, Tartu 1905. 148 kondlikule pahele, mille vastu tuleb võidelda kogu ühiskonna jõududega.16 «Postimehe» juures olles kirjutas H. Pöögelmann mõned luule­ tused. Tolle aja parimaks luuletuseks on «Puid piilun küdevasse ahju », milles antakse luulevormis seletus, et mateeria ei kao, vaid säilib teises vormis, et samuti kui tuli, hävitades ahjus puud, annab inimestele soojust, nii ka võitluses langenud inimesed annavad oma panuse parema tuleviku eest.17 Tema isamaa-luule- tused sisaldavad siirast armastust oma rahva vastu,18 nad õhku­ vad kindlast usust paremasse tulevikku, kuid kuidas see tuleb ja missuguste vahenditega seda saavutada — neile küsimustele ei osanud H. Pöögelmann tollal veel vastata. «Postimehe» meel­ susest ta polnud jõudnud siis veel vabaneda ja püüdis isegi kriti­ seerida Marxi õpetust kodanliku maailmavaate seisukohalt.19 Tera­ vamad lahkuminekud ilmnesid aga usuküsimustes, sest H. Pöögel­ mann oli ateist juba 1893. a. alates.20 Järk-järgult ideelised vastu­ olud «Postimehega» suurenesid ning 1901. a. siirdus Pöögelmann tööle äsjaasutatud ajalehe «Teataja» toimetusse. «Teataja» asu­ tajaks oli eesti liberaalse rahvusliku kodanluse esindaja K. Päts. Uutes, imperialismiperioodi tingimustes ei rahuldanud seda kodanlust enam «Postimehe» ja temasarnaste ajalehtede suund. Liberaalne rahvuslik kodanlus püüdis oma majanduslike ja polii­ tiliste huvide eest võitlemist kohandada muutunud oludele. «Tea- taj as» kirjutati: «Meie aeg tarvitab uusi, meie aegseid mehi, kui meie üleüldises käigus teiste jalgade alla ei taha jääda.»21 Et võita oma ajalehele rohkem poolehoidjaid ja lugejaid, koondas K. Päts «Teataja» toimetusse tollal tuntumaid ja populaarsemaid demokraatlikke tegelasi: E. Vilde, M. Martna, A. Tammsaare, H. Pöögelmanni, O. Müntheri jt. «Teataja» veergudel hakkas ilmuma rööbiti majanduslikke küsimusi selgitavate artiklitega ka kirjutisi sotsiaalsete suhete kohta, mis sisaldasid demokraatlikke mõtteid. Rõhutati vajadust intensiivsemalt arendada tööstust, kaubandust, põllumajandust jne. Balti parunite vastased kirju­ tised olid siin teravamad kui teistes ajalehtedes. Sageli toodi sõnu­ meid tööliste ja sulaste olukorrast. Tsarismi ees lömitamist esi­ nes suhteliselt vähem. K. Päts püüdis kodanlikku natsionalismi esi­ tada looritatud kujul. Et «Teatajast» pahempoolsemat ajalehte Eestis ei olnud, siis orienteerusid demokraatlikud jõud temale, s. o. ka töölised hakkasid seda ajalehte rohkem lugema kui teisi. Et toimetuse koosseis oli võrdlemisi kirju, siis tekkis selle liikmete vahel teravaid mõttevahetusi. 16 Eesti Karskusseltside Aastaraamat, 8. aastakäik, lk. 116— 117, 124— 126. 17 H. P ö ö g e l m a n n , Luuletused, lk. 39. 18 Sealsam as, lk. 46. 19 Vt. Postim ees 1857— 1907. 50-aastase kestuse mälestuseks, Tartu 1909, lk. 226. 20 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 18. 21 «Teataja» nr. 57, 11. märtsil 1903. 149 Teatavasti oli E. Vilde 90-ndates aastates mõningal määral tutvunud K- Marxi õpetusega, O. Münther tundis suuremat huvi töölisklassi olukorra vastu, M. Martna pidas end sotsiaaldemokraa­ diks (tegelikult ei olnud tal revolutsioonilise sotsiaaldemokraa­ tiaga midagi ühist — H. M. ) jne. Oli küllalt teemasid diskussiooni­ deks, mis panid H. Pöögelmanni mõtlema teoreetiliste küsimuste üle. Siit sai ta tõsise tõuke enesetäiendamiseks. Ta tundis suurt huvi mitmesuguste teadusalade vastu ja pidas isegi mõningatel teemadel populaarteaduslikke loenguid. Näiteks esines ta Tallinna pritsimajas märtsis 1903. a. (karskuse kuratooriumi poolt korral­ datud) loenguga «Mõnda elektriväe tarvitamisest»-22 Oma rohke- arvulistes artiklites majanduslike ja poliitiliste küsimuste kohta püüdis ta käsitletavaid probleeme seletada materialistlikult. jNii näi­ teks pikemas kirjutises «Pildid Tallinna minevikust» nägi H. Pöögel­ mann klassivastuolusid balti aadli ja linna alamkihtide vahel.23 Klassivastuolusid ja ekspluateerimist Eesti ühiskonnas näitas ta ka luuletuses «Kännud ja käbid.»24 Kuid need kirjutised olid veel kaugel marksismist.25 Tundes suurt puudust põhjalikumatest tead­ mistest siirdus Pöögelmann 1903. a. Leipzigi Kaubandusülikooli. See oli aeg, mil Saksamaa töölisliikumine elas üle tõusu- perioodi. Nii näiteks toimus 1903.— 1904. aastal ligi 3000 majandus­ likku konflikti, millest võttis osa üle 257 000 töölise — üle kahe korra rohkem kui eelmise kolme aasta keste l26 Kogu Saksamaa töörahva tähelepanu köitis Leipzigi lähedal asuva Krimmitschau tekstiilitööstuse tööliste mitu kuud kestnud streik. Saksamaa töölis­ klassi toetus streikijatele oli niivõrd suur, et Krimmitschau töö­ lised oleksid võitnud, kui ametiühingute oportunistlikud liidrid poleks tööliste seljataga vabrikantidega kokku leppinud ja nõus­ tunud 1904. a. 19. jaanuariks streiki lõpetama.27 Krimmitschau tööliste streigist kirjutati palju ajalehtedes, eriti siirast poolehoidu avaldas neile Saksa sotsiaaldemokraatia pahem­ poolse tiiva häälekandja «Leipziger Volkszeitung», mis ilmus XX sajandi algul 36 000-lises tiraažis.28 Leipzigis peeti palju koos­ olekuid, kus elavalt arutati selle streigi küsimusi. H. Pöögelmann, kes sattus Leipzigi just streigi ajal, hakkas tööliste koosolekuist 22 «Teataja» nr. 55, 8. märtsil 1903. 23 «Teataja» nr. 107, 280, 281 ja 289, 19. mail, 17., 18., 30. ja 31. dets. 1903; nr. 8, 9 ja 10, 12., 13. ja 14. jaan. 1904. 24 H. P ö ö g e l m a n n , Luuletused, lk. 52. 25 Postim ees 1857— 1907. 50-aastase kestuse mälestuseks, Tartu 1909, lk. 226. 26 Б. А. А й з и н , Подъем рабочего движения в Германии в начале XX века, М. 1954, lk. 80. 27 Sealsam as, lk. 89. 28 Б. А. А й з и н , op. eit., lk. 60. «Leipziger V olkszeitung’i» peatoimetajaks oli 1901.— 1907. a. saksa sotsiaaldemokraatia pahempoolse tiiva väljapaistev tegelane Fr. Mehring (vt. Thomas H ö h 1 e, Franz Mehring, sein W eg zum Marxismus 1869— 1891, Bd. I, Berlin 1956, lk. 298—299); E. Säärits sissejuha­ tuses H. Pöögelm anni «Luuletustele» (Tallinn 1957, lk. 9) nimetab ekslikult «Leipziger V olkszeitung’it» radikaalseks ajaleheks. 150 osa võtma ja luges järjekindlalt «Leipziger Volkszeitung’it».29 Kõik see avaldas suurt mõju H. Pöögelmanni maailmavaate kuju­ nemisele. Kaubandusülikoolil olid tihedad suhted Leipzigi Ülikooliga, mis võimaldas H. Pöögelmannil astuda vabakuulajana ülikooli, kus ta kuulas loenguid filosoofia, filoloogia, õigusteaduse, sot­ siaalse hügieeni jt. ainete alal. Vahepeal käis ta veel Berliinis korraldatud alkoholivastastel kursustel.30 Vene-Jaapani sõja aastail tegi «Leipziger Volkszeitung» palju selleks, et tutvustada saksa proletariaadile vene töörahva revolut­ sioonilist liikumist. Tihti kirjutati sellest, et Venemaa seisab revo­ lutsiooni lävel, et nimelt Venemaa alustab revolutsiooni jne.31 Rohkearvulistel Leipzigi tööliste legaalsetel ja illegaalsetel koos­ olekutel selgitasid saksa pahempoolsed sotsiaaldemokraadid Fr. Mehring, A. Bebel jt. Vene revolutsiooni küsimusi.32 Saksa sotsiaaldemokraatia suur tähelepanu Vene revolutsiooni küsimus­ tele sundis ka H. Pöögelmanni tõsiselt mõtlema selle üle. Ta käis vene üliõpilaste koosolekuil, kus esinesid ettekannetega menše- vikud. Siin kuulis ta esmakordselt menševikest ja bolševikest, kuid mõistis vähe nendevahelisest poleemikast ega suutnud kindlat seisukohta võtta. Seevastu vaidlustes saksa sotsiaaldemokraatide vahel oli ta kindlalt pahempoolsete toetaja.33 Omandatud revo- lutsiooni-idee kajastuski H. Pöögelmanni 1904. a. kirjutatud luuletustes «Kevadetuuled», «Hanged» jt.34 Üldist revolutsioonilise liikumise tõusu kujutab ta «Kevadetuultes» järgmiste ridadega: Nad tõusevad idast ja läänest (kevade tuuled, s. o. revolutsiooni tuuled — H. M.) ja põhja ja lõuna poolt nad sõuavad tasa ja raskelt, ja hoog nagu teed küsiks hoolt.35 On loomulik, et H. Pöögelmanni ei rahuldanud ametlik õppe­ programm Leipzigi Kaubandusülikoolis ning ta hakkas iseseis­ valt uurima K- Marxi, F Engelsi ja G. Plehhanovi töid. Suur huvi majandusküsimuste vastu ja oma rahva majandusliku olu­ korra tundmine olid eeldusteks, mis kergendasid H. Pöögelmannil vabanemist väikekodanlikest vaadetest ja marksistliku teooria omandamist-36 Seda, et H. Pöögelmann oli põhjalikult jälginud Saksa töölis­ 29 «Klassivõitlus», 1935, nr. 12 (183), lk. 16; EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 19. «Leipziger Volkszeitung’i» kaastöölisteks olid R. Luxenburg, K. Liebknecht, K. Zetkin jt. 30 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, !. 18— 19. 31 Б. А. А й з и h, op. eit., lk. 131 — 132. 32 Sealsajyjas 33 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 19. 34 H. P ö ö g e l m a n n , Luuletused, lk. 57—62. 35 Sealsam as, lk. 59. 36 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 19. 151 liikumist ja sellele kaasa tundis, tõendab fakt, et ta 1904. a. Tallinnasse sõites tõi kaasa ning hiljem saatis Tallinna VSDTP organisatsioonile saksa revolutsioonilist kirjandust, sealhulgas ka Königsbergi protsessi materjale.37 Pöögelmann mõistis, et Königsbergi protsessi materjalidel oli väga suur tähtsus nii Saksa- kui ka Venemaa töörahva revolutsioonilise teadlikkuse kasvatamisel, sest need materjalid näitasid, et saksa ja vene pro­ letariaadi internatsionaalsetele sidemetele seisis vastu Saksa ja Vene valitsuse ühisrinne, sellest hoolimata et nendel maadel keh­ tisid erinevad seadused.38 Königsbergi protsessi lavastajaiks olid tsaarivalitsus ja Preisi riigivõimud. Suur osa vene illegaalsest revolutsioonilisest kirjan­ dusest trükiti välismaal, näiteks leninlikku «Iskrat» ja rida Lenini töid trükiti Saksamaal, Šveitsis jm. Seda tuli toimetada illegaal­ selt üle Vene piiri. Üheks tähtsaks punktiks, mille kaudu toimus kirjanduse saatmine Venemaale, oli tolleks ajaks kujunenud piiri läheduses asuv Kötaigsberg. Kirjanduse üle piiri transportimist organiseeris kohalik saksa sotsiaaldemokraatlik organisatsioon koos Venemaa SDTP esindajatega. Ulatuslik illegaalse kirjanduse voolamine Venemaale tekitas tsaarivalitsuses ärevust. Kokkuleppel Saksamaa valitsusega pai­ gutati XX sajandi algul Berliini, Leipzigi, Königsbergi, Stutt- garti, Müncheni jt. linnadesse hulk Vene politseiagente, kelle üles­ andeks oli jälgida kõiki «kahtlasi» Vene riigi alamaid ja nendega kokkupuutuvaid sakslasi.39 Agentuuri andmed tehti Vene konsu­ lite kaudu teatavaks Saksa võimudele. Viimased konfiskeerisid kirjanduse, mis oli määratud Venemaale saatmiseks. Kuigi Sak­ samaa seaduste alusel illegaalse kirjanduse vedamine ei olnud karistatav, toimus 1903. a. novembris rühma saksa sotsiaaldemo­ kraatide arreteerimine. Neid süüdistati esiteks salaühingu orga­ niseerimises, siis riiklikus kuriteos Venemaa vastu ja Vene tsaari solvamises.40 Seitsme kuu kestel fabritseeriti süüdistusi, võltsiti dokumente ja seadusi. 1904. a. juulis algas Königsbergis protsess, mis kahe nädala kestel köitis kogu Euroopa tähelepanu.41 Provokatsioonilise protsessi organisaatorid püüdsid tõestada, et saksa sotsiaaldemokraadid olid seotud vene «terroristidega» ja «mõrvaritega», et illegaalse kirjanduse kaudu kutsuti mõrvama Vene tsaari jne. Sellega loodeti katkestada illegaalse kirjanduse saatmist Venemaale ning nõrgestada saksa sotsiaaldemokraat­ likku parteid momendil, mil toimus töölisliikumise tõus. Saksa­ maa valitsevad ringkonnad arvestasid samuti, et kui nad osu­ 37 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 19. 38 Б. А. А й з и h, op. eit., lk. 135. 39 О. И. Б е р ш а д с к а я , Из истории революционного содружества русского и немецкого пролетариата. «Вопросы истории», 1955, nr. 9, lk. 87—88. 40 Sealsam as, lk. 89. 41 Sealsam as, lk. 90. 152 tavad tsaarivalitsusele teene võitluses Vene revolutsioonilise lii­ kumisega, siis Vene valitsus vastutasuks sõlmib Saksamaaga viimasele soodsa kaubalepingu. Kuid juba enne protsessi ja protsessi käigus paljastasid saksa pahempoolsed sotsiaaldemokraadid A. Bebel, K. Zetkin, K. Lieb- knecht jt. protsessi telgitaguseid. K- Liebknecht, esinedes kohtus saksa töölise Ehrenpforti ametliku kaitsjana, näitas, kuidas on võltsitud dokumente, ning tõestas, et revolutsioonilise kirjanduse levitajad ei ole «terroristid» ega «mõrvarid». K- Liebknechti ette­ panekul oli üheks eksperdiks M. Reussner,42 kes samuti tõestas protsessi tendentslikku olemust- Nad nõudsid süüdistuste tühis­ tamist ja kohtupingil olijate vabastamist. Sedasama nõudis kogu saksa töötav rahvas ja kohus oli sunnitud kohtualused õigeks mõistma.43 See oli saksa töölisklassi ja pahempoolsete sotsiaaldemokraatide suur võit.44 On mõistetav, mispärast Königsbergi protsessi materjalid osutusid tähtsaks illegaalseks kirjanduseks, millega Venemaa revolutsionäärid tutvustasid oma maa töörahvast. H. Pöögelmann, tuues seda Tallinna, aitas kaasa eesti proletariaadi kasvatamisele internatsionalismi vaimus. Königsbergi protsess toimus ajal, mil Venemaal süvenes revo­ lutsiooniline kriis. Seetõttu osutus protsess sündmuseks, mis äratas saksa töörahva ridades suurt huvi Venemaa revolutsiooni vastu. Viimaseil aastail SD Vabariigis publitseeritud . materjalid 45 ja saksa ajaloolaste poolt teostatud uurimused 46 näitavad kujukalt, kui suur mõju oli 1905.— 1907 a. revolutsioonil saksa töörahvale. Eespool mainitud M. Reussner, viibides Saksamaal, kirjutas 1905. a. esimesel poolel saksa töölistele raamatu «Venemaa võit­ lused õiguse ja vabaduse eest»,47 milles ta sooja sümpaatiaga kõneleb Venemaa miljonite proletaarlaste võitlusest võrdõigus­ likkuse ja vabaduse eest ning väljendab kindlat usku peatsesse sotsialistliku revolutsiooni võidusse Venemaal.48 42 M. Reussner, Tomski ülikooli professor, oli sunnitud XX saj. algul üli­ õpilaste rahutuste toetamise pärast välism aale siirduma. Seal puutus ta kokku saksa revolutsionääridega, eriti K. Liebkriechtiga. 1925. a. kirjutas ta Königs­ bergi protsessist raamatu. Vt. М. P e й с н e p, Судебный процесс Карла Либкнехта против русского царя, Рязань 1925. 43 О. И. Б е р ш а д с к а я , op. eit., lk. 93. 44 Sealsam as, lk. 94—95. 45 Die Auswirkungen der ersten russischen Revolution von 1905— 1907 auf Deutschland. Archivalische Forschungen zur Geschichte der deutschen Arbei- terbewegung, Band 2/1, Berlin 1954; Band 2/II, Berlin 1956. 46 Vt. G. M ü h l p f o r d t , Zur W eltwirkung der russischen Revolution von 1905— 1907. Jahrbuch für Geschichte der deutsch-slavischen Beziehungen und Geschichte Ost- und Mitteleuropas, Halle 1956, lk. 231—245. Mainitud artiklis annab G. Mühlpfordt põgusa ülevaate põhimisest kirjandusest, mis on ilmunud Saksam aal 1905.— 1907. a. revolutsiooni kohta selle ajal ja ka hiljem. 47 M. v. R e u s s n e r , Die russischen Kämpfe um Rechte und Freiheit, Halle 1905. 48 M. Reussneri raamatut on säilinud äärmiselt vähe eksemplare, sest nagu G. Mühlpfordt arvab, olevat tsaarivalitsuse politseiagendid selle juba 153 1905. a. novembris, umbes samal ajal kui Lenin, saabus M. Reussner Peterburi ja hakkas revolutsioonilisest liikumisest energiliselt osa võtma. Ta töötas bolševistliku legaalse ajalehe «Novaja Žizn» juures ja lubas, samuti kui V I. Lenin, teha kaas­ tööd viiulikunstnik Ed. Sõrmuse toimetusel Peterburis detsembris 1905. a. ilmuma hakanud eestikeelsele legaalsele bolševistlikule ajalehele «Edasi».49 «Edasis» nr. 4 ilmus M. Reussneri artikkel «Witte-Plehve», milles iseloomustatakse rahvavaenulikku Witte valitsust kui «mustsaja» organiseerijat.50 Sellest selgub, et Reuss­ ner võttis osa eesti töörahva revolutsioonilisest liikumisest.51̂ H. Pöögelmann saatis Leipzigist artikleid, luuletusi ja tõlkeid eesti ajalehtedele ja kirjastajatele. «Teataja» nimetas tema isegi oma Leipzigi korrespondendiks. 1903. a. lõpul näiteks saatis ta Tallinna raamatukaupmehele G. Pihlakale parun Th. Korffi raamatu «Surm ehk kohus Tallinna Magistraadis» tõlke.52 Leipzigis viibides jälgis H. Pöögelmann suure huviga Vene­ maal alanud revolutsiooni. Ta jälgis tähelepanelikult eesti ajakir­ jandust ja reageeris sellele elavalt. Näiteks kui 1905. a. aprilli lõpul G. Suits avaldas «Postimehes» oma luuletuse «Needmine», milles avaldus äärmine pessimism, et «altmaa peavad tõusma siis mehed»53, vastas H. Pöögelmann sellele mõne päeva pärast samas ajalehes oma luuletusega «Needjale», mis on tulvil usku, et «. elupuus tärkamas elu uus». Ta nimetab G. Suitsu unistajaks ning hüüab: «Ise Sa ärka ja silmad lahti aja!»54 Samal ajal tõl­ kis H. Pöögelmann eesti keelde rea revolutsioonilisi laule, alates «Marseljeesiga». mis avaldati juba 1905. a. suvel Tartus hekto- graafil paljundatud erikogumikuna. Kellega H. Pöögelmann oli kirjavahetuses Tartus, ei ole õnnestunud välja selgitada. Kodumaale jõudis H. Pöögelmann 1905. a. oktoobri lõpul, s. o. pärast oktoobrimanifesti, haritud marksistina ja veendunud revo­ lutsionäärina. Ta astus kohe VSDTP liikmeks55 ja hakkas Tal­ linna komitee ülesandeid täitma. H. Pöögelmanni peamiseks üles­ andeks oli tõsta töörahva revolutsioonilist teadlikkust. Ta pidas rohkesti kõnesid nii linnas kui ka maal.56 Nii näiteks esines H. Pöögelmann 20. novembril 1905. a. revolutsioonilise kõnega revolutsiooni ajal ära korjanud. G. Mühlpfordt refereerib mainitud artiklis M. Reussneri raamatut võrdlem isi põhjalikult, vt. lk. 231—245. 49 Vt. «Edasi» nr. 2, 7. dets. 1905. 50 Sealsam as, nr. 4, 16. dets. 1905. 51 M. Reussner oli Narva VSDTP organisatsiooni poolt saadetud detsemb­ ris 1905 Tampere konverentsile. 52 ENSV TA Kirjandusmuuseum, fond 101, H. Pöögelm anni kiri G. Pihla­ kale. 53 «Postim ees» nr. 93, 28. aprillil 1905. 54 Sealsam as, nr. 102, 10. mail 1905; vt. H. P ö ö g e l m a n n , Luuletused, lk. 66. 55 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 19. 56 Punased aastad I, Tartu 1932, lk. 31. 154 Kuusalu karskusseltsi «Seeme» ruumis. Kõne ajal lehvis hoone ees punane lipp. Sellest tegid riigivõimuorganid järelduse, et karskusselts «Seeme» on revolutsiooniline organisatsioon, ning kindralkuberneri korraldusel ta suleti.57 1905. a. november ja detsember olid revolutsiooni kõrgeima tõusu kuudeks ka Eestis. VSDTP Tallinna Komiteel ei olnud oma häälekandjat, ei olnud ka vajalikke materiaalseid ressursse selle asutamiseks. Siis tekkis tööliste hulgas «Teataja» ülevõtmise mõte, et muuta ta Tallinna Komitee häälekandjaks.58 Seda mõtet toetas aktiivselt ka «Teataja» toimetusse uuesti tööle asunud H. Pöögelmann. Koos M. M artnaga selgitas ta toimetuse liikme­ tele ajalehe ülevõtmise vajadust ning toimetus esitaski peatoime­ taja K. Pätsile ühise ultimaatumi, milles nõuti, et ajalehte haka­ taks välja andma töörahva ja revolutsiooni huvides, vastasel kor­ ral toimetus ähvardas keelduda ajalehe toimetamisest. Ultimaa­ tumi läbi lugenud, olevat K. Päts vihaselt hüüdnud, et kas nälgi­ nud külakoolmeistreid vähe on, kellega lehte võib toimetada.59 Tähendab, Päts ei kavatsenudki arvestada toimetuse ultimaatumit. Tema vastupanu murdis aga VSDTP Tallinna Komitee juhtiva tegelase A. Keskküla 60 ilmumine toimetusse koos mõnede «Dviga­ teli» töölistega, kellele oli Tallinna Komitee poolt ülesandeks teh­ tud «Teataja» üle võtta.61 Päts oli sunnitud arvestama tööliste jõudu ja lubama ajalehes avaldada Tallinna VSDTP materjale. Juba 31. oktoobril ilmus toimetuse märkus, et tööliste ringkonna poolt palutakse toimetust avaldada teade, et Tallinna tööliste koosolek 27 oktoobril, .arutanud informatsiooni mustsaja kavatsus­ test haritlaste ja juutide tapmise kohta, otsustas võidelda kõikide tööliste käes olevate abinõudega mustsaja vastu.62 Järgnevates «Teataja» numbrites ilmus teateid ja artikleid, mis olid kirjutatud Tallinna Komitee nimel või teadmisel. Neist suu­ rem osa oli H. Pöögelmanni sulest. Ta käsitles mitmeid väga tähtsaid rahva revolutsioonilise võitlusega seoses olevaid küsimusi. Jälgides järjest laienevat liikumist rahvakooli demokratiseeri­ mise eest 1905. a. sügisel, mõistis H. Pöögelmann seda kui lahu­ tamatut osa kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist. Artiklis «Kool ja usuõpetus» rõhutas ta: «Üleüldises uuendusevoolus ei seisa rahvakooli korraldamise küsimus mitte viimasel astmel ja ei võigi seista.»63 Käsitledes usuõpetust koolis, näitas ta, et seni on usuõpetus koolis olnud ainukeseks õpilaste maailmavaate määrajaks. «Selle kaudu on meie rahvakool ikkagi kiriku ja selle läbi kõige tagurli- 57 EKP arhiiv, f. 24, nim. 24—2, sü. 1886, 1. 3. 58 J. A n v e 11, H. Pöögelmann. «Klassivõitlus», 1925, nr. 71—72, lk. 3—4. 59 H. P ö ö g e 1 m a n n, Enamlus ja vähemlus Eestis 1905, Leningrad 1933, lk. 15. 60 A. Keskküla oli algul revolutsiooni poolt, hiljem osutus ta aga aferistiks. 61 H. P ö ö g e l m a n n , Enamlus ja vähemlus Eestis 1905, lk. 15. 62 «Teataja» nr. 233, 31. okt. 1905. 63 Sealsam as, nr. 246, 15. nov. 1905. 155 semate ringkondade käpa alla jäänud.» Ta soovitas eesrindlikel ühiskonna- ja koolitegelastel mõtelda, «kuidas õppijaid vangista­ vast maailmavaatest ja kõigist selle tagajärgedest vabastada».64 Tuginedes rea saksa teadlaste arvamustele ning saksa õpe­ tajate ajalehe materjalidele, millega H. Pöögelmann Saksamaal oli tutvunud, näitas ta, et väide, nagu oleks usuõpetus rahva­ koolis kõlbluse kasvatamise abinõuna tarvilik, on ainult õõnes sõnakõlks.65 Sellega kummutas ta ka J Tõnissoni väite, millega viimane oli esinenud Tartus Eesti põllumeeste seltside kongressil 1905. aasta suvel, nimelt, et usuõpetust peaks koolis ikka säili­ tama, sest ilma selleta olevat inimene väga toores. Pöögelmann näitas, et kõlbelised vaated kujunevad sõltuvalt üldisest haridus­ tasemest ja ühiskonna klasside seisukohtadest, see tähendab, et töölistel on hoopis teistsugused kõlbelised vaated kui kapitalis­ tidel.66 Lastele usudogmade tuupimine on aga kahjulik ja vastu­ olus teadusega. Ta märkis, et «oleks Josua-aegne teadus niikau­ gel olnud kui tänine, siis ei leiaks meie piiblist sõna: päike seisab Kiideonis ja kuu Ajaloni orus (Jos. 10, 12) »67 Mainitud artiklis esitab H. Pöögelmann nõudmise, et usuõpetus tuleb koolist kõrvaldada. Rööbiti revolutsiooniliste kõnede pidamisega talurahva koos­ olekutel püüdis H. Pöögelmann teha mõningaid kokkuvõtteid talurahvaliikumisest valdades. Artiklis «Vallad tõusevad» käsit­ les ta seda liikumist kui kogu talurahva võitlust tervikuna, kuid samas kutsus üles sulaseid ja maatamehi organiseeruma ning oma nõudmisi esitama. Ta toetas Rapla vallavalitsuse ringkirja teis­ tele valdadele, milles kutsuti üles ühiselt tööle asuma maa-oma- valitsuse ümberkorraldamise alal. H. Pöögelmann kirjutas: «Val­ lad tõusevad — aga osaku nad tõusmisel vabaduse valgust tar­ vitada ja igapäevaste kasude piirist kaugemale vaadata.»68 Artiklis «Raha asjus» analüüsis H. Pöögelmann Venemaa rahanduslikku olukorda. Ta näitas, et Venemaa majanduslik areng sõltub väliskapitalist, et tsaarivalitsus on riigi ülalpidami­ seks sunnitud otsima järjest uut välislaenu, mille kõrged prot­ sendid lasuvad raske koormana töötava rahva õlgadel. Rahvas, kartes, et valitsus ei ole võimeline rasket rahanduslikku olukorda parandama, hakkas raha pankadest ja hoiukassadest välja võtma. Sellest tegi H. Pöögelmann järelduse: «. rahapuudus on üks mõjukam revolutsiooni abinõu, mis valitsust ühelt poolt seda käredamaid abinõusid tarvitama sunnib, et rutemini «rahu» jalule seada, teiselt poolt aga ka seda enam valitsust järele andma sun­ nib, kui revolutsiooni seisukoht kindlaks jääb.»69 Mainitud H. Pöö- 64 «Teataja» nr. 246, 15. nov. 1905. 65 Sealsam as. 66 Sealsam as, nr. 247, 16. nov. 1905. 67 Sealsam as. 68 Sealsam as, nr. 245, 14. nov. 1905. 69 «Teataja» nr. 252, 22. nov. 1905. 156 gelmanni artikkel ilmus mõni päev enne nn. «Finantsmanifesti» avaldamist ja tõendab, et ta tundis tolleaegset revolutsioonilist kirjandust, sealhulgas ka Lenini töid, milles tihti analüüsiti Vene­ maa majanduselu, eriti katastroofilist finantsolukorda. «Finantsmanifest» ilmus 2. detsembril ajalehes «Novaja 2izn»70 ja juba järgmisel päeval ka bolševistlikus eestikeelses ajalehes «Edasi». Kirjeldades rahvamajanduse laost Venemaal, teeb «manifest» järelduse: «Sellest seisukorrast päästab ainult üks tee — valitsuse kukutamine ja temalt viimaste jõudude ära­ võtmine. Tarvis on tema eluallika viimane soon — rahalised sis­ setulekud — kinni sulgeda. Seda ei ole mitte üksinda maa poliiti­ liseks, vaid ka majanduslikuks vabastamiseks tarvis, kuid peale selle ka veel riigi rahaasjanduse korraldamiseks.»71 «Manifest» lõppes üleskutsega keelduda kõikide kroonumaksude maksmisest, välja võtta kõik hoiused Riigipangast ja hoiukassadest, nõuda kõikide rahaliste operatsioonide teostamist ja palga maksmist ainult kullas.72 Seda «manifesti» levitati ulatuslikult ka Eestis, sest «Edasit» saadeti kõikidesse Eesti ala linnadesse, kust ta ka maale jõudis. Võib oletada, et H. Pöögelmann oli «Edasiga» seotud. Tema kaudu võis «Edasi» avaldada Fr. Mehringi artikli «Vahetpida­ mata revolutsioon»,73 sest H. Pöögelmann tundis hästi Fr. Meh­ ringi töid ja oli tema suur austaja. «Teatajas» ilmus H. Pöögelmanni artikleid tsaarivalitsuse ja balti aadli vahekorra kohta. Ta näitas, kuidas revolutsioon para- lüseeris võimukandjaid, kes hakkasid üksteist süüdistama revo­ lutsiooni põhjustamises. Nii süüdistati Liivimaa aadlikonvendi 24. novembri märgukirjas tsaarivalitsust selles, et ta venesta­ mispoliitikaga oli loonud pinna revolutsiooniks. See omavaheline nägelemine ei suutnud siiski varjata balti aadli koostööd tsaari­ valitsusega revolutsiooni kägistamisel, nagu märkis H. Pöögel­ mann.74, Kui novembris aktiviseerisid oma tegevust eesti föderalistide liidrid P Speek, G. Ast jt., püüdes mistahes vahenditega suuren­ dada oma nn. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei 70 Vt. Революция 1905— 1907 гг. в России. Документы и материалы. Высший подъем революции, ч. I, Москва 1955, lk. 25—26. «Manifest» oli rea revolutsiooni juhtivate ja pooldavate organisatsioonide ühine üritus. Temale olid kirjutanud alla: Tööliste Saadikute Nõukogu, Ü levenem aalise Talupoegade Ühingu Peakomitee, VSDTP Keskkomitee ja O rganisatsiooniline Komisjon, Sotsialistide-revolutsionääride Partei Keskkomitee ja Poolamaa Sotsialistliku Partei Keskkomitee (P P S). 71 «Edasi» nr. 1, 3. dets. 1905. 72 Sealsamas. 73 «Edasi» nr. 1, 3. dets. 1905. Fr. Mehringi mainitud artikkel oli trükitud ajakirjas «Neue Zeit» nr. 6, 1905. a. Selles kirjutas autor veenvalt, et Vene revolutsiooniga algab uus ajajärk revolutsioonide ajaloos, et Vene revolutsi­ oon erineb põhjalikult Euroopa revolutsioonidest, sest teda juhib proletariaat. 74 «Teataja» nr. 268, 10. dets. 1905. 157 (ESDTP) liikmete arvu, siis andis H. Pöögelmann reas «Tea­ taja» artiklites nende tegevuse kohta õige hinnangu. Ta kirju­ tas, et töörahva revolutsioonilise võitluse juhtimiseks ja oige võitlustee kättenäitamiseks peab partei olema ideeliselt ühtne ja tugev, peab lähtuma töölisklassi huvidest. Tartu sotsiaaldemo­ kraadid võtavad aga oma parteisse palju neid, kes on kodanluse maailmavaate pooldajad. See nõrgestab parteid ja tegelikult lõhestab sotsiaaldemokraatlikku liikumist Eestis.75 Eesti föde- ralistid, hakates tegutsema eraldi VSDT Parteist, töötasid tege­ likult viimase vastu. Näiteks kui VSDTP Tallinna Komitee otsus­ tas nn. rahvaasemike koosolekust, mille kokkukutsumist organi­ seeris Tõnissoni Eduerakond, osa võtta, siis otsustas Tartu ESDTP osakond seda koosolekut boikoteerida. Säärased erinevad otsused viisid rahvahulki segadusse ning olid kasuks kodanlu­ sele.76 ESDTP Tallinna Komitee poolt väljaantud ajalehe «Vaba­ dus» esimese ja tegelikult ainsa numbri ilmumise puhul näitas H. Pöögelmann veenvalt föderalistide iõhestavat tegevust. Uus ajaleht «Vabadus» tegi ainult «veriseid sõnakõlkse», konkreet­ seid sotsiaaldemokraatia ülesandeid ei selgitata selles sugugi.77 H. Pöögelmanni seisukohad eesti föderalistide kohta olid täiesti õiged. Föderalistid läksid isegi nii kaugele, et eitasid VSDTP olemasolu, püüdes igati kompromiteerida selle liikmeid, näiteks tööliste koosolekul 10. novembril Tartus,78 millele VSDTP liik­ med vastasid pro testiga79 Kuid et need H. Pöögelmanni artik­ lid ilmusid kodanlikus ajalehes «Teataja», siis kasutasid födera­ listid selle asjaolu jällegi osavasti ära VSDTP mustamiseks eesti töörahva ees. Artiklis «Määre kodanlaste ratastele», mis ilmus «Uudistes»,80 püütakse tõestada, et VSDTP tegelased, avaldades «Teatajas» oma artikleid, töötavad tegelikult koos kodanlusega nende, see on tõeliste eesti sotsiaaldemokraatide vastu, kes pida­ vat võitlust eesti töörahva huvide eest.81 Sellised föderalistide kirjutised tõid suurt segadust töölisklassi ja ka võitleva talurahva teadvusse. VSDTP Tallinna Komitee viga seisis selles, et ta tege­ likult ei jõudnud enne karistussalkade tulekut «Teataja» ülevõt­ mist lõpule viia. K- Päts jäi endiselt «Teataja» peremeheks, kes ajalehe väljaandmisel lähtus kodanluse huvidest. Kuid revolut­ siooni tõusuperioodil (s. o. oktoobris, novembris ja detsembris) ta ei julgenud ajalehes avaldada töörahva revolutsioonilise liiku­ mise vastaseid väljendusi ning püüdis olla maksimaalselt objek­ tiivne konkreetsete sündmuste fikseerimisel, seda loomulikult tänu niisugustele toimetuse liikmetele kui H. Pöögelmann jt. 75 «Teataja» nr. 254 ja 255, 24. ja 25. nov. 1905. 76 Sealsam as. 77 Sealsam as, nr. 256, 26. nov. 1905. 78 «Uudised» nr. 88, 15. nov. 1905. 79 Sealsam as. 80 «Uudised» nr. 91 ja 93, 25. nov. ja 2. dets. 1905. 81 Sealsamas. 158 Kindla bolševikuna võttis H. Pöögelmann osa nn. rahvaase­ mike koosolekust, mis oli kokku kutsutud Tõnissoni Eduerakonna poolt. H. Pöögelmann koos teiste revolutsiooniliste demokraati­ dega mobiliseeris kokkutulnud revolutsioonilis-demokraatlikke jõude ning korraldas 2 7 —29. nov. 1905. a. Tartu ülikooli aulas nende koosoleku. Olles selle koosoleku üheks juhatajaks, etendas ta tähtsat osa viimase revolutsiooniliste resolutsioonide koosta­ misel.82 Moskva relvastatud ülestõusu algul pöördus VSDTP Kesk­ komitee Tallinna organisatsiooni poole ettepanekuga toetada Moskva proletariaadi võitlust relvastatud väljaastumisega.83 Tal­ linna Komitee oma laiendatud koosolekul 10. detsembril arutas seda küsimust ja otsustas saata tööliste relvastatud salgad maale politsei ning mõisnike vastu võitlema. Eelkõige tuli vaenlaste käest relvad ära võtta ning varustada võitlussalku.84 Seda otsust selgitas H. Pöögelmann «Voltas» peetud (11. dets.) tööliste koos­ olekul. «Volta» koosolekul viibis osa valdade esindajaid, kes olid Tallinna kokku tulnud, selleks et läbi arutada maaomavalitsuse küsimust. Sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu jäi see nõupida­ mine ära ja töölised kutsusid valdade esindajad oma koosolekule. «Volta» koosoleku otsuse kohaselt siirdusid tööliste relvastatud salgad juba samal ööl ja järgmisel päeval maale.85 Nendel pingelistel kuudel püüdis H. Pöögelmann hoolitseda selle eest, et eesti töölistele oleks anda niisugust kirjandust, mis rööbiti nende tunnete maailma arendamisega tõstaks ka proleta­ riaadi klassiteadlikkust. Niisuguse kirjanduse kogumikuks osu­ tuski tööliste jõulualbum «Edasi», mis ilmus 1905. a. lõpul J. Lilien- bachi toimetusel ja H. Pöögelmanni aktiivsel kaastegevusel. H. Pöögelmannil selles albumis ilmünud «Ajad ja arvamised muutuvad» on tõsine töö, milles autor püüab selgitada mõnda marksistliku filosoofia põhiküsimust võimalikult lihtsalt, et töö­ lised sellest aru saaksid. Ta näitab, et ühiskonna ideed muutu­ vad koos ühiskonna materiaalse baasi muutumisega. Kodanlusel olid oma ideede tõusu ja languse perioodid. Proletariaadil tekib oma ideede maailm, mis tuleneb tema olukorrast kapitalistlikus ühiskonnas. Pöögelmann tsiteerib K. Marxi «Poliitökonoomia kriitikast», et ühiskonna kihid ei ole vabad tootmisviisi valimisel, tootmisviisist sõltub aga kõik muu, ühiskonna pealisehitus. Samas näitab autor, kuidas usk on olnud valitseva klassi huvide teenis­ tuses.86 Et H. Pöögelmann oli tollal Tallinnas K. Marxi õpetuse suu­ rim tundja, siis võib oletada, et artikkel «Karl Marx», mis on 82 Vt. neid resolutsioone kogumikus: Революция 1905— 1907 гг. в Эстонии. Сборник документов и материалов, Таллин 1955, lk. 359—З'бЗ. 83 Н. Р ö ö g е 1 m а n n, Enamlus ja vähemlus Eestis 1905, lk. 24. 84 Sealsam as, lk. 25. 85 Sealsam as, lk. 23. 86 Edasi. Tööliste jõulualbum I, 1905, lk. 5— 16. 159 ilma allkirjata, oli samuti H. Pöögelmanni kirjutatud. Selles käsitleb autor Eesti olusid K- Marxi õpetuse seisukohalt.87 Albumis ilmus kolm H. Pöögelmanni luuletust: «Hanged», «Kevadetuuled» ja «Kus on nad nüüd?»88 1905. a. detsembri lõpul, mil algas karistussalkade märatse­ mine Eestis, siirdus H. Pöögelmann Gorkisse (Nižni-Novgorodi) ja hakkas seal töötama õpetajana kommertskursustel.89 VSDTP Peterburi eesti organisatsiooni ettepanekul tuli ta 1906. a. mai algul Peterburi ja hakkas selle organisatsiooni ülesandeid täitma. Mõni päev pärast «Pamjat Azova» ülestõusu tuli H. Pöögelmann Tallinna ja hakkas osa võtma parteitööst. Ta tegi ära suure töö VSDTP Eesti maaorganisatsioonide nõupidamise ettevalmistamisel ja juhtis selle nõupidamise tööd (toimus augustis 1906. a.).90 Tähtsaimaks küsimuseks sellel nõupidamisel oli maaküsimus. Nõu­ pidamisel vastuvõetud resolutsioonis on maaküsimus lahendatud bolševistlikult, nimelt, et Eestimaa omavalitsus konfiskeerib tasuta kõik kroonu-, kiriku- ja kloostri-, rüütelkonna ja mõisnike maad, samuti tsaari õukonnale ja linnadele kuuluvad maad. Konfis­ keerimisele ei kuulu talupoegade ostu- ja renditalud, mis jäävad nende omanduseks. Konfiskeeritud maad jagatakse maata ja vähese maaga maarahvale kasutamiseks, kes oma koosolekutel otsustavad, kuidas seda maad kasutada — kas suurmajanditena või tükeldatuna väikemajapidamisteks.91 Selle resolutsiooniga pandi tegelikult alus eesti bolševike agraarprogrammile, mida H. Pöögelmann kaitses ka VSDTP Eestimaa organisatsioonide Terijõe konverentsil 1907 a.92 ja 1917 a. maatameeste konve­ rentsil. Samal ajal oli H. Pöögelmanni publitsistlik tegevus eriti inten­ siivne. Ta tegi rohkesti kaastööd Tallinnas 1906. a. suvel ilmuma hakanud pahempoolsele ajalehele «Sõnumed». Selle toimetajad ja väljaandjad A. Hanko ning Ed. Virgo olid tollal väikekodanlikud haritlased, kes teataval määral kaasa tundsid töörahvale. Kodan­ liku diktatuuri ajal said neist agarad kodanluse huvide kaits­ jad — riigitegelased.93 H. Pöögelmann oli ka demokraatliku ajalehe «Hommik» tege­ lik toimetaja, mis hakkas ilmuma 1906. a. novembri lõpul, ehkki ametlikuks väljaandjaks oli J. Jans.94 See selgub H. Pöögelmanni 87 Edasi. Tööliste jõulualbum I, 1905, lk. 88—90. 88 H. P ö ö g e l m a n n , Luuletused, lk. 59—62 ja 67—68. 89 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 20. 90 «Klassivõitlus», 1935, nr. 12 (183), lk. 16. 91 Vt. Революция 1905— 1907 гг. в Эстонии. Сборник документов и мате­ риалов, Таллин 1955, lk. 508. 92 Sealsam as, lk. 549. 93 А. Hanko — jurist, 1911. a. Tallinna Laevaühisuse asutaja, 1919. a. sõjaminister ja ärimees. Ed. Virgo — ajakirjanik, kodanliku diktatuuri ajal välism inistri abi ja diplomaat mitmes riigis. 94 J. Jans — sots, advokaat, Asutava Kogu, I ja II Riigikogu liige, 1929. a. Eesti M aapanga direktor. 160 märkusest ajalehe esimeses numbris, mis oli tehtud arvatavasti konspiratsiooni mõttes.95 «Hommiku» igas numbris on mitu H. Pöögelmanni kirjutist, mis kannavad kas otse tema allkirja või pseudonüümi. Ta kirjutab töölisliikumisest,96 talurahvaküsimusest («Väike-põllumehed») ,97 eesti kodanluse poliitikast, eriti Tõnissoni Eduerakonna rahva­ vaenulikust tegevusest,98 Riigiduuma valim istest99 jt. küsimustest. Kõik ta kirjutised olid võitlevad, bolševistlikud, kuigi ta sõnas­ tuses pidi olema ettevaatlik. Kaasaegseid sündmusi ja nähtusi kirjeldades püüdis ta äratada lugejate huvi ja kasvatada nende poliitilist teadlikkust. «Sõnumetes» kirjutas H. Pöögelmann samuti väga mitmesu­ guste küsimuste kohta. Nii näiteks artiklis «Rahvalikud ettevõtted» näitas ta, et «Vanemuise» teater teenindab tegelikult eesti kodan­ lust, ehkki kõneldakse rahva teenindamisest.100 Mitmes artiklis sel­ gitas H. Pöögelmann neid põhjusi, mis sundisid eestlasi maalt välja rändama, ja kirjeldas, kuidas see väljarändamine toimub.101 Ta osutas suurt tähelepanu II Riigiduuma valimistele,102 Balti­ maade omavalitsuse küsimusele,301 ametiühingutele 104 jne. 1906. a. sügisel kirjutas H. Pöögelmann rea pikemaid artikleid, näiteks «Mis Jaan Tõnisson sotsiaaldemokraatiast arvab», milles ta iseloo­ mustas teaduslikku sotsialismi ja näitas, kuidas J. Tõnisson seda halastamatult moonutas, süüdistades sotsiaaldemokraate paljudes «pattudes», mis olid Tõnissoni enda väljamõeldised. Kui Tõnis­ son kõneles «eesti iseloomust», millele ei vastavat sotsialism, siis vastas sellele H. Pöögelmann, et «. Eesti iseloom mitte alati eraomanduse kuldvasika ees kõhuli ei ole roomanud, oli aeg, kus eestlased, niisama nagu kõik teisedki rahvad kogukondliku ühis- omandust kõige kohasemaks pidasid ja selle küljes niisama kinni rippusid, nagu nüüd hingemaa küljes — vahest enamgi veel, sest kogukondlik ühisomandus andis kogukonna liikme ülespidamiseks igatahes parema kindlustuse kui seda nüüd hingemaa iganes teha võib».105 Tähendab «eesti iseloom» on muutlik ning on tingitud konkreetsetest ühiskondlikest suhetest. Edasi näitab H. Pöögel- 95 Märkuse tekst on järgmine: «Et ma mitte alatiselt Tartu ei asu, siis palun koiki toimetusse puutuvaid kirju mitte minu isikliku, vaid «Hommiku» toimetuse aadressi saata. H. Pöögelmann.» Et H. Pöögelm ann pidi end varjama, siis liikus ta mitmel pool ringi ning üheks varjupaigaks oli tollal ta isakodu, nagu ta ise kirjutas (vt. EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 19). 96 «Hommik» nr. 1, 28. nov. 1906. 97 Sealsam as, nr-d 1, 3, 4, 5 ja 6, 28. nov. 8., 12., 15. ja 19. dets. 1906. 98 «Hommik» nr-d 2, 3 ja 6, 5., 8. ja 19. dets. 1906. 99 Sealsam as, nr-d 4, 5 ja 8, 12., 15. ja 29. dets. 1906. 100 «Sõnumed» nr-d 29 ja 30, 4. ja 9. aug. 1906. 101 Sealsam as, nr-d 42, 48 ja 66, 23. aug., 12. ja 20. sept. 1906. 102 Sealsam as, nr-d 90, 92, 105 jt. 103 Sealsam as, nr. 85. 104 Sealsam as, nr. 109. 105 H. P ö ö g e l m a n n , Mis Jaan Tõnisson sotsiaaldem okraatiast arvab. Elu ja võitlus [artiklite kogumik], Peterburi 1907, lk. 39. 11 Eesti NSV ajaloo küsim usi 161 mann, et ka abielu ja perekonna vormid on olnud muutlikud. Abi­ elu vorm sõltub omandivormist. H. Pöögelmann tõestas, et mitte sotsiaaldemokraadid ei lõhu abielu ja perekonda, nagu kisavad tonissonid, vaid kapitalistlikud suhted.106 Sellega andis H. Pöögel­ mann esmakordselt marksistliku hinnangu reale eesti ühiskonna ajaloolise arenemise nähtustele. Teises artiklis «Poliitilised parteid ja klassivõitlus» näitas H. Pöögelmann, missuguse arengutee oli läbi teinud eesti kodan­ lus: võitlejast balti aadli vastu C. R. Jakobsoni ajal oli ta muu­ tunud võitlejaks oma töörahva vastu XX saj. algul. «Ja nagu siis saksad «kihutajate, mässajate ja märatsejate» vastu kõik oma võimu tarvitamisele tõivad, nii teevad seda tänapäev Eesti vara- rikkad kodanlikud ringkonnad varata kihtide vastu.»107 Edasi võrdles H. Pöögelmann eesti kodanlust ja balti aadlit ka võitlus- vahendite osas: kui sakslased kasutasid võitluseks eestlaste vastu usku ja kirikut, siis eesti kodanlus esineb «rahva» huvide nimel, hariduse kandjana «mässumeeste ja lõhkujate» vastu. Iseloomus­ tades balti-sakslaste Balti Konstitutsioonilist Parteid («Nellat») ja Eduerakonda, näitas H. Pöögelmann, kuidas kumbki võitleb oma klassihuvide eest. J. Tõnissoni Eduerakond nõuab endale nii­ palju õigusi, kuipalju temale kasulik on, näiteks nõuab ta, et oma­ valitsuses ainult neile hääleõigus antaks, kes makse maksavad, s. o. varandusega inimestele.108 Eduerakond ei taha tsaarivalitsuse kukutamist, ta toetab tsaarivalitsust ja tahab, et «keskvõimu käes terve sõjavägi» oleks jne.109 Tõnissoni partei lubas I Riigi­ duuma valimistel rahvale kõik kätte nõuda, mis rahvas tahtis, kuid tegelikult ei mõelnudki ta rahva huvidele. «Nella» aga esi­ nes balti aadli ja kodanluse huvides. Artikli lõpus märkis H. Pöögelmann, et on olemas ka kolmas partei — sotsiaaldemokraatlik, kuid sellest ei saa ta pikemalt kõnelda (s. o. tsensuuriolude tõttu — H. M.) Ometi viitas ta sellele, et eespool käsitletud küsimusi hindas ta lähtudes just selle partei seisukohtadest.110 Sama «Edu» kirjastuse väljaandel ilmus 1907 а. ka H. Pöögelmanni «Majandusteaduse õpetus», mille ta oli kirjutanud juba 1905. a. Saksamaal. Tunnetanud kapi­ talistliku ühiskonna tootmisprotsessi olemust, analüüsis ta selle üksikuid probleeme võrdlemisi põhjalikult, püüdes anda rahvale algteadmisi ühiskonna majanduslikust arengust, mis tingib revo­ lutsiooni paratamatuse. Artiklis «Üks noorelt lahkunud» 111 annab H. Pöögelmann marksistliku hinnangu vene ja eesti kodanluse poliitikale I Riigiduumas. 106 Sealsam as, lk. 41—45. 107 H. P ö ö g e l m a n n , Poliitilised parteid ja klassivõitlus. Elu ja võit­ lus, lk. 161. 108 Sealsam as, lk. 168. 109 Sealsam as, lk. 169— 170. 110 Sealsam as, lk. 175— 179. 111 Edasi. Tööliste jõulualbum II, 1906, lk. 13—21. 162 Niisiis, H. Pöögelmanni eespool mainitud tööd näitavad, et rööbiti praktilise revolutsioonilise võitlusega Eestis tegeles ta ulatuslikult ka teoreetiliste küsimustega, mille selgitamisel ta lähtus ikka historismi printsiibist. Nagu nägime, ajas ta revolut- siooniaastail tegelikult esimesi vagusid Eesti ajaloo marksist­ likus historiograafias. Hiljem seda tööpõldu viljeldes ei olnud ta enam üksi. V Kin- gissepp, J. Anvelt jt. andsid oma väärika panuse Eesti ajaloo marksistliku historiograafia rajamisel ja arendamisel. Kogu aja H. Pöögelmann ei unustanud kasutamast ka luule­ relva töörahva revolutsiooniliste tunnete äratamiseks. Tema luu­ letustel, samuti kui tema poolt tõlgitud revolutsioonilistel laulu- delgi, oli suur mõju ja levik rahva hulgas. H. Pöögelmann aitas kaasa Tallinna Komitee illegaalse hääle­ kandja «Sotsiaaldemokraat» ilmumisele 1906. a. sügisel.112 H. Pöögelmann leidis mahti osa võtta karskuskongressist, mis oli kokku kutsutud karskuse kuratooriumi poolt 1906. a. sügi­ sel Tallinnas. Ta esines sõnavõtuga ning sidus alkoholismi vastu peetavat võitlust proletariaadi klassivõitluse ülesannetega. Ta näitas, et karskusliikumisel ei saa olla tõelist pinda, kui teda tahetakse isoleerida töörahva võitlusest, kui teda tahetakse endi­ selt hoida väikekodanlik-kirikliku mõtteviisi kammitsas.113 Tallinna revolutsioonilised töölised hindasid H. Pöögelmanni revolutsioonilist tegevust. VSDTP Tallinna organisatsioon tahtis esitada tema kandidatuuri II Riigiduuma saadikuks talurahva kuurias. Nehatus osteti H. Pöögelmanni nimele isegi väike ta lu­ koht, kuid ostutehingu kinnitamine venis ja tsaarivalitsuse poolt kinnitatud valimisseadus ei võimaldanud seda mõtet teostada.114 1906. a. sügisel liikus H. Pöögelmann tihti Lõuna-Eestis, eriti Tartus, sest nagu eespool nägime, toimetas ta tegelikult tollal Tartus ilmuvat pahempoolset ajalehte «Hommik». Siin lõi ta tihedad sidemed VSDTP Tartu organisatsiooniga. Detsembris Tartus toimunud Põhja-Liivimaa organisatsioonide konverentsil viibis ta Tallinna organisatsiooni esindajana ning arvatavasti valiti VSDTP Põhja-Liivimaa Ringkonna Organisatsioonide Täi­ tevkomitee liikmeks.115 Mainitud konverentsil viibis ka bolševike häälekandja «Proletaari» esindaja. See näitab, et H. Pöögelmanni sidemed partei keskusega olid tugevad. Kooskõlastatult partei keskusega viidi H. Pöögelmanni juhatusel veebruaris 1907 a. läbi Terijõe VSDTP Eestimaa organisatsioonide konverents, kus võeti vastu rida tähtsaid bolševistlikke otsuseid, mis ilmusid ille­ gaalses ajalehes «Tööline» (aprillis 1907- a. Peterburis) 116 ning 112 J. A n v e l t , H. Pöögelmann. «Klassivõitlus», 1925, nr. 71—72, lk. 4. 113 H. P ö ö g e l m a n n , Karskus ja töölised. Mõtted I, Tallinn 1909. 114 «Klassivõitlus», 1935, nr. 12 (183), lk. 16. 115 EKP arhiiv, f. 24, nim. 24—2, sü. 1886, 1-d 1 ja 3. 116 Vt. Революция 1905— 1907 гг. в Эстонии. Сборник документов и ма­ териалов, Таллин 1955, lk. 542—547. и* 163 said Lenini kõrge hinnangu osaliseks.117 Võib oletada, et selle aja­ lehe ilmumisele aitas H. Pöögelmann innukalt kaasa, sest tollal viibis ta enamasti Peterburis. Ta oli Tallinna tööliste poolt vali­ tud II Riigiduuma saadiku P Pärna korrespondendiks. On teada, et tänu H. Pöögelmanni abile kujunes P Pärn järjekindlaks bol- ševikuks. Ka eesti talurahva saadikule Murtenile avaldas H. Pöö­ gelmann suurt mõju ja Murten toetas Duumas sotsiaaldemokraat­ likku fraktsiooni.118 Teise Riigiduuma laialisaatmise järel arreteeriti H. Pöögel­ mann juhuslikult. Tal oli pass võõra nimega ja politseil ei õnnes­ tunud tollal H. Pöögelmanni isikut kindlaks teha. Saanud vabaks, sõitis ta 1907* a. Helsingi kaudu Pariisi, sealt Londoni. Sellega lõppes H. Pöögelmanni 1905.— 1907 a. revolutsiooni aegne tege­ vus ja algas uus pingerikas periood. Nagu nägime, oli H. Pöögelmann möödunud sajandi lõpu­ aastail progressiivne ühiskonnategelane, kes tundis suurt huvi rahva elu vastu ning püüdis oma tegevusega igati kaasa aidata tema kultuurharidusliku taseme tõstmisele. Ta hakkas kirjutama eesti töötava rahva raskest olukorrast, kuid väikekodanliku maa­ ilmavaate kandjana ei olnud H. Pöögelmann tollal veel suute­ line nägema seda teed, mis viib ekspluataatorliku korra kaota­ misele ja töörahva vabastamisele. K. Marxi teoste uurimine ja tutvumine Saksa töölisliikumisega õpingute ajal Leipzigis aitasid tal leida õige revolutsiooniteooria ning rakendada seda 1905.— 1907 aasta revolutsioonilises võit­ luses Eestis, mil ta oli väsimatu bolševik-propagandist ja revolut­ siooniliste jõudude organisaator. H. Pöögelmann kasutas leninlikult esimese revolutsiooni koge­ musi oma järgnevas võitluses eesti töörahva vabastamise eest. 1905.— 1907 a. revolutsiooni iseloomu ja konkreetsete sündmuste hindamisel lähtus ta marksismi-leninismi teooriast ja taktikast.119 Ta andis otsustava hoobi neile, kes püüdsid selle revolutsiooni iseloomu moonutada väikekodanliku maailmavaate seisukohalt, nagu seda tegid P Speek, J. Palvadre ja V Vöölmann.120 Ta paljastas eesti kodanlike tegelaste katsed kasutada 1905. a. revo­ lutsiooni pärandit oma võimu kindlustamiseks ja näitas, kuidas sootsid, oidermaad jt., võltsides ajalugu, püüdsid seda revo­ lutsiooni näidata rahvusliku revolutsioonina, mis pidi sellega «. kaitsevalliks, nurgakiviks saama Pätsi-Laidoneri fašistliku diktatuuri hoonele» 121 H. Pöögelmann näitas julgelt ka neid vigu ja puudusi eesti 117 V. I. L e n i n , Teosed, 12. kd., lk-d 212 ja 214. 118 EKP arhiiv, f. 25, nim. 25—2, sü. 1301, 1. 20, samuti «Klassivõitlus», 1935, nr. 12 (183), lk. 16. 119 1905. aasta Eestis, Leningrad 1926, lk-d 6— 16, 83— 101. 120 H. P ö ö g e l m a n n , Enamlus ja vähemlus Eestis 1905. 121 H. Pö ö g e 1 m a n n, Marurahvuslased revolutsiooni päranduse kallal. «Klassivõitlus», 1935, nr. 11, lk. 18. 164 bolševike tegevuses, mis esinesid 1905.— 1907 aasta revolutsioonis Eestis. Bolševike organisatsioonid Eestis olid noored, neil oli vähe klassivõitluse kogemusi, neil puudusid peaaegu täielikult teoreeti­ liselt tugevad juhid,122 mistõttu esines tõsiseid eksimusi. «Nad olid nõrgad revolutsiooni kui kunsti oskuses, mis kokkuvõttes lõpuks proletariaadile lüüasaamise tõi.»123 Ta näitas, et üheks olu­ liseks Tallinna organisatsiooni puuduseks oli mitte küllalt järje­ kindel võitlus menševike vastu, see on, nende mõju ei purustatud lõpuni. Tallinna organisatsioon oleks pidanud abistama teiste linnade organisatsioone bolševismi teele asumisel jne. Lõpuks H. Pöögelmann hoiatab, et need vead ja puudused ei anna kelle­ legi õigust rüvetada eesti töörahva kangelaslikku võitlust 1905.— 1907. aastal.124 ХАНС ПЕЭГЕЛЬМАН В РЕВОЛ Ю Ц ИИ 1905— 1907 ГОДОВ Проф., доктор ист. наук X. Мосберг Р е з ю м е Более 30 лет своей жизни X. Пеэгельман посвятил борьбе за интересы эстонских трудящихся. В прошлом его роль в револю­ ционном движении, особенно в революции 1905— 1907 годов, или замалчивалась, или извращалась, поэтому задачей совет- ских историков является восстановить правду об этом замеча­ тельном деятеле. В настоящей статье автор делает попытку показать, как X. Пеэгельман стал революционером и какую роль он играл в революции 1905— 1907 годов в Эстонии. Выходец из трудового крестьянства1, став в 90-х годах народ­ ным учителем, он искренне стремился помочь своему народу просветительной работой. Занимаясь затем публицистической деятельностью, он проявил и свои поэтические способности. В 1903 году он уехал за границу и поступил в Лейпциге в выс­ шую коммерческую школу. Здесь он наряду с учебой прошел замечательную школу революционного движения. Он жадно следил за борьбой немецкого пролетариата, присутствовал часто на рабочих собраниях, читал газету «Лейпцигер Фольксцейтунг» и стал изучать произведения К. Маркса и Ф. Энгельса. X. Пеэ­ гельман всей душой был на стороне немецких левых социал- демократов. Последние уделяли большое внимание русской ре- 122 Selles hinnangus ilmneb bolševik Pöögelm anni iseloomulik omadus — tagasihoidlikkus oma tegevuse näitamisel, mille mittemõistmine on viinud mõnigi kord tem ast kirjutajad ekslike järelduste tegem isele. 123 H. P ö ö g e l m a n n , Enamlus ja vähemlus Eestis 1905, lk. 45. 124 Sealsam as, lk. 51. 165 волюции. Еще до революции они писали, что революция начнет­ ся именно в России. Все это помогло X. Пеэгельману осознать неизбежность революции в России. Летом 1904 г. он привозил из Германии для Таллинской организации РСДРП революционную литературу. В конце 1904 г. X. Пеэгельман в стихотворении «Весенние ветры» выразил свою уверенность, что всюду зреет революция. Когда началась революция, X. Пеэгельман был еще в Лейп­ циге, он горячо призывал к революции. В Таллин он вернулся в конце октября 1905 г. Вступив в ряды РСДРП, он стал сразу же активно участвовать в революционной борьбе. Работая в редакции буржуазной либеральной газете «Театая», он доби­ вался превращения этой газеты в легальный орган Таллинского комитета РСДРП. Он написал ряд статей о задачах РСДРП, разоблачал раскольническую деятельность эстонских федерали­ стов, т. е. эстонских социал-демократов и др. X. Пеэгельман часто выступал перед трудящимися города и деревни с пламен­ ными речами, призывая к вооруженному восстанию. В годы отступления революции он был вынужден скрывать­ ся, но продолжал акти'вно участвовать в борьбе. X. Пеэгельман писал много в газетах левого направления «Сынумед», «Хом- мик» и др. по' вопросам революции, о задачах трудящихся и по­ следовательно разоблачал контрреволюционную политику эстон­ ской буржуазии, самодержавия и немецких баронов. В августе 1906 г. он руководил совещанием эстонских сель­ ских организаций РСДРП, в декабре 1906 г. участвовал в рабо­ те конференции Северо-лифляндских организаций РСДРП, а в феврале 1907 г. X. Пеэгельман руководил работой конференции эстонских организаций РСДРП. Всюду были приняты больше­ вистские резолюции. В 1907 году он был вынужден уехать за границу. Однако, где бы он не был, он всюду продолжал участвовать в револю­ ционном движении. После февральской революции X. Пеэгельман вернулся в Эстонию и был одним из выдающихся руководителей эстонского пролетариата в борьбе за советскую власть. HANS PÖÖGELMANNS ROLLE IN DER REVOLUTION D. J. 1905— 1907 Н. Moosberg Z u s a m m e n f a s s u n g Hans Pöögelmann hat über 30 Jahre seines Lebens dem Kampfe für die Interessen der estnischen Werktätigen gewidmet. In den vergangenen Jahren wurde seine Rolle in der revolutio- 166 nären Bewegung, besonders in der Revolution d. J. 1905— 1907 verschwiegen oder falsch geschildert. Die Aufgabe der sowje- tischen Historiker besteht in der Wiederherstellung der Wahrheit über diesen bemerkenswerten Revolutionär. Der vorliegende Artikel ist ein Versuch der Verfasserin, zu beschreiben, wie H. Pöögelmann Revolutionär wurde und welche Rolle er in der Revolution d. J. 1905— 1907 in Estland spielte. H. Pöögelmann war Abkömmling einer Kleinbauerfamilie, wurde in d. 90 er Jahren Volksschullehrer, und mit seiner Arbeit auf dem Bildungsgebiet war er aufrichtig bestrebt, seinem Volke beizustehen. Später, bei seiner publizistischen Tätigeit, entwickel- ten sich auch seine poetischen Fähigkeiten. Im Jahre 1903 reiste er ins Ausland und besuchte in Leipzig die höhere Kommerzschule. Neben dem Studium machte er hier die vortreffliche Schule der revolutionären Bewegung durch. Voll Interesse beobachtete er den Kampf des deutschen Proletariats, besuchte oft die Versamm- lungen der Arbeiter, las die «Leipziger Volkszeitung» und fing an, die Werke K. Marx und F Engeis zu studieren. H. Pöögel­ mann hielt mit ganzer Seele zu den deutschen linken Sozialdemo- kraten. Letztere widmeten viel Aufmerksamkeit der russischen Revolution. Schon vor der Revolution verkündigten sie, daB die Revolution in RuBland baid beginnen wird. Das alles hat H. Pöö­ gelmann geholfen die Unvermeidlichkeit der Revolution in RuB- land zu begreifen. Im Sommer d. J. 1904 hat er aus Deutschland der Tallinnschen Organisation der Sozialdemokratischen Arbei- terpartei RuBlands (SDAPR) revolutionäre Literatur mitgebracht. Ende d. J. 1904 hat H. Pöögelmann in dem Gedicht «Frühlings- winde» seine Überzeugung ausgedrückt, daB überall die Revo­ lution heranreife. Ais die Revolution ausbrach, weilte H. Pöögelmann noch in Leipzig, wo er feurige Aufrufe zur Teilnahme an derselben schrieb. Ende Oktober 1905 kehrte er nach Tallinn zurück. Er wurde Mitglied der SDAPR und betätigte sich sofort im aktiven revo­ lutionären Kampf. Während seiner Arbeit in der Redaktion der bürgerlichen Zeitung «Teataja», strebte er danach, diese Zeitung in ein legales Organ des Tallinschen Komitees der SDAPR umzugestalten. Er schrieb mehrere Artikel über die Aufgaben der SDAPR, entlarvte die spaltende Tätigkeit der estnischen Födera- listen, d. h. der estnischen Sozialdemokraten und anderer. H. Pöö­ gelmann hat den Arbeitern in der Stadt und in den Dörfern oft feurige Reden gehalten, hat sie aufgefordert, sich dem bewaffne- ten Aufstand anzuschlieBen. In den Jahren des Zurückweichens der Revolution war er gezwungen sich zu verbergen, trotzdem aber hat er sich auch weiterhin aktiv an dem Kampf beteiligt. Er hat viel für die Zeitungen der linken Richtung «Sõnumed», «Hommik» u. a. über die Fragen der Revolution und der Aufgaben der Werktätigen 167 geschrieben und hat konsequent die kontrrevolutionäre Politik' der estnischen Bourgeoisie, der Selbstherrschaft und der balti- schen Barone entlarvt. Im August d. J. 1906 hat H. Pöögelmann die Versammlung der estnischen Landorganisationen der SDAPR geleitet, im Dezember 1906 hat er an der Arbeit der Nord-Livländischen Organisation der SDAPR teilgenommen und im Februar 1907 die Arbeit der Konferenz der estnischen Organisationen der SDAPR geleitet. In allen erwähnten Organisationen wurden die bolschewistischen Resolutionen angenommen. Im Jahre 1907 war H. Pöögelmann gezwungen, ins Ausland zu flüchten. Doch wo er auch weilte, überall hat er an der revolutionären Bewegung teilgenommen. Nach der Februarrevolution kehrte H. Pöögelmann nach Estland zurück und war hier ein hervorragender Leiter des estnischen Pro- letariats im Kampf für die Sowjetmacht. KULTUURKAPITALI OSAST KODANLUSE KULTUURI­ POLIITIKAS JA EESTI RAHVUSLIKU KULTUURI AR EN G U S A. 1920— 1940 Ajalootead. kand. E. Plotnik NSV Liidu ajaloo kateeder Iga maa kodanluse kultuuripoliitika põhiliseks tendentsiks on püüd allutada rahvuskultuur täielikult oma huvidele, muuta see tema võimu kindlustamise tööriistaks. Oma eesmärgi saavuta­ miseks kasutab kodanlus nii demagoogia, äraostmise, toetamise kui ka vägivalla meetodeid olenevalt sellest, missugune neist meetodeist tõotab antud olukorras suuremat efekti. Kodanliku korra tingimustes on üldiselt üks efektiivsemaid meetodeid majan­ dusliku sõltuvusvahekorra loomine kodanliku riigi ja kultuuritege­ laste vahel. See on mõjuvam kui vägivallameetod ega ole oma tulemustelt nii ebastabiilne kui demagoogia. Eesti kodanluse kultuuripoliitikas omistati selline funktsioon kultuurkapitalile. Eesti nõukogude ajaloo-, kirjandus- ja kunstiteadlaste poolt ei ole tänini kultuurkapitali tegevuse uurimisele pühendatud sellist tähelepanu, nagu see pälvib. Siin ja seal esineb vaid üksikuid põgu­ said vihjeid. 1956. a. «Sirbi ja Vasara» veergudel toimunud dis­ kussioonis rahvusliku kultuuri arengu küsimustest kodanliku dik­ tatuuri perioodil mindi sellest küsimusest vaikides mööda. Kultuurkapitali küsimusel peatub «Eesti kirjanduse ajaloo» 2. köites E. Sõgel, kuid tema vaatleb küsimust ainult kirjandusaja­ loo aspektist ja sedagi piiratud ulatuses.1 Küsimusega lähem tutvumine on hädavajalik, sest kultuur­ kapital oli üheks küllaltki oluliseks teguriks nende objektiivsete tingimuste hulgas, milles arenes eesti rahvuslik kultuur kodanliku diktatuuri perioodil ja mis tema arengut paratamatult mõjutasid. Ühtlasi võimaldab see näha, milline on kultuuri «vaba» arengu tegelik sisu, mida deklareerivad kõigi maade kodanlased ja mida deklareeris ka eesti kodanlus. «Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba,»2 öeldi 1920. a. 1 Eesti kirjanduse ajalugu, 2. kd., toim. E. Sõgel, Tallinn 1956, lk. 218. 2 Eesti Vabariigi põhiseadus, Tallinn 1920, lk. 5. 169 \ vastuvõetud kodanliku Eesti põhiseaduse §-s 12. Tegelikult on see üks neist väidetest, millega kodanlus varjab oma klassipoliitikat. Sellest ajast, kui on olemas Nõukogude Liit, on müüt kultuuri vabast arengust kapitalistlikes maades olnud üheks olulisemaks argumendiks nõukogude kultuuri ja tema arengu tingimuste vastu suunatud laimus. Kuid V I. Lenin märkis juba 1905. a. kirjutatud artiklis «Parteiorganisatsioon ja parteiline kirjandus», et «kodan­ liku kirjaniku, kunstniku, näitleja vabadus on ainult maskeeritud (või silmakirjalikult maskeeritav) sõltuvus rahakotist, äraostmi­ sest, elatise andmisest. Ja meie, sotsialistid, paljastame selle silma­ kirjatsemise »3 Seades oma eesmärgiks üldise iseloomustuse andmise kultuur­ kapitalile kodanlikus Eestis, ei ole autor taotlenud üksikute siht­ kapitalide tegevuse ammendavat käsitlemist, mis peab jääma eda­ siste uurimuste objektiks. Enamikku sihtkapitalide materjale on kasutatud peamiselt näidete osas. Töös on püütud vaadelda ja analüüsida kultuurkapitali subjek­ tiivset ja objektiivset külge. Olles subjektiivselt eesti kodanluse kultuuripoliitika relvaks, etendas kultuurkapital objektiivselt kül­ laltki märkimisväärset osa eesti rahvusliku kultuuri arengus kodanliku diktatuuri perioodil. On endastmõistetav, et neid kahte külge ei saa teineteisest lahutada, et nad vastastikku teineteist mõjutasid ja olid teineteisest tingitud. Eesti kodanluse kultuuripoliitikas üldse moodustab kultuur­ kapital ainult ühe lõigu, meie vaatlus ei haara kodanluse kultuuri­ poliitika teisi lõike (mida kajastavad riigieelarved jne.). * * * Kultuurkapitali ajalugu algab 1919. a., millal eesti kirjanike seas tekkis esmakordselt riikliku palga idee.4 Artiklis «Kunstide riiklik edendamine» püstitas F Tuglas 1919. a. jaanuaris kunsti riikliku toetamise nõude. Ent sealsamas nägi ta ka sellise toetamise võimalikke tagajärgi, milleks on «majesteete, kapitalismi ja militarismi idealiseeriv kroonukirjan- dus ja kujutav kunst. .»5 Seetõttu toetagu riik kunsti ilma vastu­ teeneid nõudmata, et saaks püsida vabaolemise illusioon, sest, lisab F Tuglas, «nii vähe kui ka loov isik väljaspool oma aega ja olusid võib tegutseda, kuid vähemalt teoreetiliselt peab ta olema vaba, iseseisev, rippumatu».6 «Riigi võimsate» meelitamiseks või rahustamiseks arvas ta, et «haritud ja vabal maal» ei või ükski 3 V I. L e n i n , Teosed, 10. kd., Tallinn 1952, lk. 30. 4 Abirahade, auhindamiste jne. küsimused, küsimused kirjanike ja riigi vahekorrast on siiski ka juba varem olnud päevakorras, vt. А. H. T a m m ­ s a a r e , Sic transit. . , Tartu 1924. 5 Fr. T u g l a s , Aja Kaja, 1914— 1919, lk. 109. 6 Sealsam as, lk. 109. 170 põhjendamatu ässitus riigivormile hädaohtlikuks saada.7 F Tug- lase siiras soov vabastada selliselt kunst «maistest muredest» oli läbinisti utoopiline ja kapitalistliku riigi tegelikkus tõestas seda peagi. Järgnevalt tõstatas sama küsimuse Eesti kirjanike I kongress, mis toimus 6. ja 7 septembril 1919. a. ning oli oma meeleoludelt mõnes suhtes tähelepandavalt opositsiooniline. Nii näiteks otsustati, et juhul, kui riik ei vabasta kirjanikke sõjaväeteenistu­ sest, keelavad autorid oma tööde tõlkimise võõrkeelsete (saksa, prantsuse, inglise) antoloogiate jaoks, mis riigi poolt välja antakse, «sest kui riik tahab tarvitada kirjanikkude produktsiooni Eesti Vabariigi kasuks, siis ärgu kooritagu kirjanikelt kahte nahka teda kasarmusse määrates».8 Samal kongressil võeti ühel häälel vastu ka J. Semperi ette­ panek nõuda riigilt kirjanikele palka tingimusega, et palgasaajal poleks riigi vastu mingeid kohustusi. Algajaile määraku riik samadel tingimustel stipendiumid, töövõimetuile paiukid.9 Otsustati enne mitte mingeid toetusi riigilt vastu võtta, kui palga küsimus on jaatavalt lahendatud. Kongressi otsuste täitmise järele pidi valvama samas valitud viieliikmeline keskkomitee, mille koosseisu kuulusid A. Alle, J. Semper, F Tuglas, H. Visnapuu ja E. Hubel.10 Kirjanikkude Keskkomitee koostas veel 1919. a. «Kir­ janikkude, kunstnikkude ja teadlaste toetamisseaduse» eelnõu ja esitas selle Asutavale Kogule. Ent peagi ilmnes, et antud küsi­ muses puudus kirjanike hulgas üksmeel. Nimelt määras kodanlik valitsus seejärel kolmeteistkümnele kirjanikule väikese toetuse — ja ühisrinne oligi rikutud. Tõsi küll, toetus oli naeruväärselt väike, võrreldes tolleaegse elukallidu­ sega,1‘ .kuid osa kirjanikke (näit. A. Kitzberg, M. Metsanurk, M. Under, A. Adson, V Ridala, K. Rumor-Ast jt.) otsustas selle vastu võtta ning rikkus seega kirjanike I kongressi otsuseid, mis tõenäoliselt oligi kodanluse taotluseks. Sellele järgnes Kirjanikkude Keskkomitee protest, mis kannab A. Alle, F Tuglase, J. Semperi ja H. Visnapuu allkirja. Ühtlasi teatasid nad, et panevad kongressi otsuste rikkumise pärast oma volitused maha.12 Eeltoodust ilmneb, et võitlus kodanliku riigi ja demokraatlike kultuuritegelaste vahel, kes tõmbasid osaliselt kaasa ka teisi (näiteks H. Visnapuu, kes juba tollal oli kõige kroonupatriootli- kum luuletaja), algas veel enne, kui kodanlik riik oli jõudnud 7 Fr. T u g l a s , Aja Kaja, 1914— 1919, lk. 109. 8 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 14, 1. 12. 9 Sealsam as, 1. 10 ja 11. 10 «Postim ees» nr. 4, 6. jaan. 1920. 11 Kõrgem toetuse määr oli 4000 marka, madalam — 2000 marka, samal ajal maksis korralik ülikond 2500 marka, paar kingi 750 marka, nael liha umbes 10 marka jne. («Postim ees» nr. 29, 4. veebr. 1920). 12 «Postim ees» nr. 4, 6. jaan. 1920. 171 juriidiliselt vormistudagi.13 Ilmselt just majanduslike raskuste tõttu omandas see võitlus majandusliku vormi. Selles seoses pakub erilist huvi jälgida Kirjanikkude Kesk­ komitee poolt väljatöötatud toetusseaduse eelnõu saatust. Asu­ tav Kogu saatis selle Haridusministeeriumi, 1920. a. kevadel töö­ tas Haridusministeerium eelnõu ümber ja saatis Asutava Kogu hariduskomisjonile, see töötas eelnõu omakorda ümber ja esitas seejärel Asutavale Kogule, kes eelnõu järgnevalt oma rahaasjan- duskomisjonile läkitas. Kui Asutav Kogu oma tegevuse lõpetas,14 saatis viimasena nimetatud komisjon eelnõu valitsusele, kes suu­ nas selle taas Haridusministeeriumi, kuhu ta «kalevi alla» lebama jäi.15 Oli ilmne, et kodanlusel polnud asjaga ruttu ja antud olu­ korras näis viivitus parima taktikalise võttena. Umbes samal ajal tekkis kultuuritegelaste seas kultuurkapi­ tali asutamise mõte. Mõningatel andmetel oli selle idee autoriks F Tuglas.16 Et Lätis oli sellal kultuurkapital juba asutatud,17 mis sai peamised sissetulekud 3%-lisest raudteepiletite maksust,18 siis leidis see idee kodanluse ringkondades rohkem tähelepanu. Oluline oli siin asjaolu, et see raha ei tulnud igatahes mitte kodanluse taskust. Sellel oli kodanluse jaoks kaaluv tähtsus. 1921. a. töötas Haridusministeerium välja Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnõu ja 8. juulil 1921. a. kehtestas valit­ sus seaduse kultuurkapitali asutamise kohta, mis deklareeris kul­ tuurkapitali asutamise üldisi põhimõtteid.19 Kultuurkapitali seaduse ümber arenes äge võitlus. Kirjanike ja kunstnike riikliku toetamise vastased koondusid tolleaegse reaktsioonilise haridusministri H. Baueri selja taha, kes Riigi­ kogu istungil 1922. a. aprillis tähendas, et Eestis polevatki selliseid kirjanikke, keda toetada võiks, on ainult «lendavad sead».20 Seejärel panid kirjanikud oma suled tööle. Lühikese ajaga tegi «Tarapita» radikaalne tiib Bauerile selgeks, et tema koht ei ole ilmselt mitte haridusministeeriumis, millele järgnes Baueri hädal- dus, et kirjanikud muutuvad jesuiitlikult personaalseks.21 Kui K- Pätsi valitsus 1922. a. lahkus, avaldas G. Suits «Tarapitas» 13 Tartu rahu Nõukogude Venemaa ja Eesti kodanliku valitsuse vahel sõl­ miti 2. veebruaril 1920. a. 14 Kodanlik Asutav Kogu tegutses 23. IV 1919 — 20. XII 1920. 15 «Vaba Maa» nr. 125, 1. juuni 1922. 16 «Üliõpilasleht» nr. 7, 31. mai 1926. 17 Lätis loodi kultuurkapitali fond 1919. a. Vt. История Латв. ССР, том III (макет). Рига, lk. 475. 18 «Päevaleht» nr. 251, 14. okt. 1922. 19 Vt. «Riigi Teataja» nr. 61, 22. juulil 1921, lk. 361—362. 20 Viide A. Kivika laastudekogule «Lendavad sead» (1919. a.); vt. I Riigi­ kogu, V istungjärk, protokoll nr. 110 (20), 1922. a., vg. 1041. 21 «Tarapita» nr. 6, vg. 174, 175, 176. «Tarapita» kohta vt. J. K ä r n e r , Lehed tuulde, Tallinij 1958, lk. 332—354; H. P e e p , Mõnda Barbarusest ja «Tarapitast» (1921—22). «Ked ja Kirjandus» 1958, nr. 11, lk. 642—648. 172 avalikult «kahetsust», et lahkub kangekaelsete tagurlaste paar, kes oli tekitanud nii palju leekivat sarkasmi.22 Näib, et eesti kodanluse diktatuurivõim polnud veel küllalt tugev, kodanlus ei osanud veel kasutada kõiki oma võimuvahen- deid ja opositsiooniline kirjanikkond kasutas selle võimaluse ära. Ent kodanlus õppis kiiresti. 1922. a. moodustatud J. Kuke valitsus, milles haridusminist­ riks oli A. Veidermann, pidas vajalikuks kompromissi otsida ning deklareeris loovate kunstnike ning teadlaste toetamise vajadust.23 27 ja 28. novembril 1922. a. korraldas Haridusminis­ teerium Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnõu arutelu ja kutsus sellest osa võtma ka kirjanike, kunstnike, heliloojate ja näitlejate esindajad. Ajakirjanduses ilmus kirjutisi, mis püüd­ sid kiirendada seaduse valmimist. Vahepeal tegeleski Haridusministeerium seaduse viimistle­ misega. Ta ignoreeris kõiki kultuuritegelaste poolt 27 ja 28. novembri koosolekul tehtud märkusi, muuseas ka seda, et ei tule liita kultuurkapitali seaduse ja teadlaste, kunstnikkude ja sportlaste toetamise seaduse eelnõusid. Eelnõud liideti. 17 ja a ­ nuaril 1923. a. esinesid Eesti Helikunsti Selts, Eesti Kirjanikkude Liit, «Vanemuise», «Estonia» ja «Draamateatri» näitlejad, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing ja kunstiühing «Pallas» protestiga selle v as tu .24 Ajakirjanduse lootusrikkasse tooni hakkas lisanduma skeptilisi hääli. «Vist vahetab jumalailm mit­ med korrad oma näo, enne kui kõnesolevad seaduseelnõud mingi­ sugusel kujul tõestuvad ja maksnta hakkavad .» 25 kirjutas Miili Mallikas (H. Raudsepp). Kriitika suunas oma piigitera Haridusministeeriumi vastu, kes oli «värvipimedana kobanud kunstinäitustel ümber, istunud kurttummana kontsertidel, kvali- fitseerinud kirjanikke privilegeeritud riigisantideks»26 1923. a. algas majanduskriis ning tõi kaasa töötava rahva majandusliku olukorra kiire halvenemise. Sellistes tingimustes võitsid EKP poolt väljakuulutatud Töörahva Ühise Väerinde loosungid tööliskonnas üha enam poolehoidu, koondasid teda EKP ümber. Seda kajastasid nii II Riigikogu valimised kui ka omavalitsuste valimised 1923. aastal. «Töörahva kiire koondu­ mine EKP lipu alla ja kodanluse ühinemine kulakute ning suur­ kodanluse partei — põllumeeste kogude — ümber, näitab klassi­ vastuolude pidevat teravnemist kodanlikus Eestis»,27 märgib H. Saarniit. Klassivastuolude areng oli sellise ilmega, et viis paratamatult vastu 1924. а. 1. detsembri relvastatud ülestõusule 22 «Tarapita» nr. 7, vg. 195. 23 «Päevaleht» nr. 295, 29. nov. 1922. 24 «Vaba Maa» nr. 1&, 17. jaan. 1923. 25 «Vaba Maa» nr. 16, 20. jaan. 1923. 26 «Postimees» nr. 277, 17. okt. 1923. 27 H. S а а r n i i t, Eesti töörahva revolutsiooniline võitlus nõukogude võimu taaskehtestamise eest aastail 1920— 1924, Tallinn 1956, lk. 26. 173 On tähelepandav, et just 1924. a. hakati viitama kultuuri riikliku toetamise poliitilisele tähtsusele.28 Tõenäoliselt analoo- gilistel motiividel muutis järsult oma suhtumist kultuurkapitali seadusesse ka kodanluse suurim ja mõjukaim partei — põllu­ meestekogud.29 Mõningatel andmetel koostas riigivanem, kelleks 1923.— 1924. a. oli põllumeestekogude liider K. Päts, 1924. a. veebruaris isiklikult kultuurkapitali seaduse uue eelnõu, mis see­ järel anti tutvumiseks ja omapoolsete märkuste tegemiseks kul­ tuuritegelastele. 30 Kuid nagu varem nii ka nüüd ei võetud kultuuritegelaste poolt tehtud märkusi ega täiendusi üldse arvesse, «isegi mõtet segav kirjutusviga, mis kunstide esinda­ jate poolt ära sai parandatud, esines jälle omas endises õigu­ ses .» 31 kommenteeritakse «arutluse» tulemust «Päevalehes». Et kultuurkapitali loomise initsiatiiv tuli kirjanike poolt, arendas valitsus näivat koostööd vaid kirjanike ja kunstnikega ning ignoreeris sealjuures täiesti teadlasi. 26. märtsil 1924. a. tulid Tartus kokku akadeemilistesse seltsi­ desse kuuluvate üliõpilaste esindajad ja nõudsid teaduse jaoks erilise «kapitali» asu tam ist32 ning valisid kolmeliikmelise toim­ konna kultuurkapitali seaduse eelnõu redigeerimiseks.33 1924. a. teise poole sündmused tõrjusid kultuuriküsimused ajutiselt tagaplaanile. Kodanlusel tuli koondada jõud võitluseks tööliste vastu, kes ähvardasid tema võimule lõpu teha. Õiendanud relvade ja kohtute abil töölisklassiga veriselt arved, pöördus kodanlus tagasi ka kultuuriküsimuste lahendamise juurde. Vahepealsed sündmused olid sealjuures asjale andnud uue värvingu. Eesti kultuurkapitali seadus võeti Riigikogu poolt vastu 1925. a. Selle vastuvõtmine oli kultuuritegelaste mitmeaastase visa võitluse tulemus. Kahtlemata kiirendasid kultuurkapitali seaduse vastuvõtmist 1) revolutsiooniline töölisliikumine ning 2) kultuurielus pidevalt süvenev ummik. Viimasest rääkisid mitmed tolleaja silmapaistvamad kultuuritegelased. Näiteks kirjutas F Tuglas 1926. a.: «Mingi kriisitunne ripub lakkamata õhus ja tuletab ennast alati meelde. See on jälginud meie kirjandust juba aastaid. See on nimelt kirjanduse enese sisemine kriis, mis äratab võõrdumist meil kirjanduse vastu.»34 J. Kärner tähendas samuti mõned aastad hiljem, et kultuurkapi­ taliga loodeti just kriisist välja pääseda.35 Ummik väljendus peamiselt kirjastamiskitsikuses ja kir­ 28 «Postim ees» nr. 56, 26. veebr. 1924. 29 Sealsam as 30 «Päevaleht» nr. 36, 7. veebr. 1924. 31 Sealsam as. 32 «Postim ees» nr. 147, 1. juuni 1924. 33 «Päevaleht» nr. 131, 17. mai 1924. 34 F T u g l a s , Kriitika VII, Tartu 1926, lk. 113. 35 J. K ä r n e r , Jooni kirjandusliku motte liikumisest iseseisvuse ajal. «Looming», 1934, nr. 8, lk. 885—886. 174 jandusturul. 21. augustil 1925. a. tunnistas Eesti Kirjanik­ kude L i i t36 oma kirjas riigivanemale, et kirjanike aineline seisu­ kord on kujunenud niivõrd katastroofiliseks, et võtab üldse iga­ suguse loomisvõimaluse.37 Olukorrast ja töötingimustest kir­ janduspõllul nendel aastatel annavad küllaltki selge pildi kir­ janike isiklikud pöördumised Kirjanduse Sihtkapitali Valitsuse poole juba p ira s t selle asutamist 1925. a. Nii kirjutas näiteks A. Adson К. E. Söödile38: «Seisukord on lihtsalt jõle. Teatri- arvustustega ei teeni korteritki tasa, kohta saada pole mul õnnestunud. Kolin maale.» 39 Mõni aasta hiljem kirjutas R. Roht: «Ma olen praegu nii viletsas seisukorras, et tuleb hakata uulitsal kerjama, kui kustki natukene abi ei saa.»40 Parem polnud olukord aga ka teistel kultuurialadel. Näiteks hakkas teatrikülastajate arv Tallinnas pidevalt vähenema alates 1920/21. a. hooajast41 ja 1926. aastaks oli olukord niikaugel, et «Estonia» andis oma esietendusi pooltühjale saalile, järgnevatel etendustel oli aga mõnikord ainult üksikuid äraeksinud vaa ta­ jaid. 42 «Draamateatri» kohta märkis J. Kärner oma ülevaates, et laiemad rahvahulgad hakkasid teatrist võõrduma alates 1922. a., mil P Pinna lahkumise järel dramaturgiks ja näitejuhiks tuli V Mõttus ja laval pääses domineerima nn. moodne draam a.43 Kujutavate kunstnike kohta märkis sots E. Joonas 1926. a. Riigikogus, et nende olukord olevat viimastel aastatel nii raske, müüdud teoste hulk nii väike, et saadud tasust ei jätku isegi värvide ostuks. E. Joonas põhjendas seda peamiselt publiku vaesumisega.44 Albumis «Eesti kujutav kunst» märgitakse: «Kodanluse võimu kehtestamine viis rahvusliku kunsti 1920. aastate algul kriisi­ olukorda. Kosmopoliitiline modernistlik kodanlik kunst (kubism, konstruktivism jt. voolud, mis olid eriti moodsad 20-ndail aas­ tail), lahti kistuna rahvuslikust pinnasest, eesrindlikest rah­ vuslikest traditsioonidest, degradeerus, avaldas negatiivset mõju ka parimatele kunstnikele.» 45 Eeltoodud mõningad andmed lubavad järeldada, et rasku­ 36 Eesti Kirjanikkude Liit asutati 1922. a. Eesti kirjanike III kongressil. 37 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 398. 38 К. E. Sööt täitis tollal Kirjanduse Sihtkapitali V alitsuses laekuri kohuseid. 39 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 397, 1. 53 ja 54. 40 ORKA. f. 1108, nim. 5, sü. 624, 1. 53. 41 Eesti. Maa, rahvas, kultuur, Tartu 1926, lk. 1094. 42 ORKA. f. 1108, nim. 5, sü. 394, 1. 54. 43 Eesti. Maa, rahvas, kultuur, Tartu 1926, lk. 1094. 44 «Postimees» nr. 29, 21. märts 1926. 45 Eesti kujutav kunst, Tallinn 1956, lk. 10. Tuleb lisada, et kirjanduse ja teatri ajalugu pole meil nendes küsimustes veel ammendavate seisukohavõttu­ deni jõudnud, kui selleks mitte arvata E. Sõgeli seisukohavõttu artiklis «Oktoobri­ revolutsioon ja eesti kirjandus», «Rahva Hääl» nr. 37, 13. veebr. 1958, kus ta eitab igasuguse kriisi olemasolu 20-ndate aastate kirjanduses. Ei olevat olnud mingit kriisi, olnud vaid kodanluse hädakisa kriisist. 175 sed ja kriisinähtused Eesti kultuurielus väljendusid peamiselt selles, et kunst ja kirjandus kippusid jääma rahvahulkadele kaugeks nii majanduslikel kui ka ideelistel põhjustel, kuigi teist­ suguses mõttes, kui sellest rääkis kodanlus. Detsembriülestõus sundis kodanlust oma relvi tugevamini pihku haarama ja kultuur ei olnud tema arsenalis mitte viima­ sel kohal. Kultuurkapitalis nägi kodanlus kõigepealt vahendit kultuuri muutmiseks kapitalismi stabilisatsiooni tööriistaks. Eriti meeldiv oli kodanlusele asjaolu, et kõik see pidi sündima rahva kulul, aga metseeni aupaiste jääma temale. Kui reaktsiooniliste kultuuritegelaste taotlused ühtisid enam­ vähem kodanluse omadega, siis seevastu demokraatlikud kul­ tuuritegelased võitlesid kultuurkapitali asutamise eest selleks, et kindlustada eksistentsi- ja arenguvõimalusi rahvusliku kul­ tuuri demokraatlikule osale. Et see pidi sündima rahva kulul, sellesse suhtusid nad kui paratamatusse. Nende kahe vastand­ liku tendentsi võitlus ongi kultuurkapitali järgneva tegevuse peamiseks sisuks. Ajalehtede andmetel valitses Riigikogus kultuurkapitali seaduse vastuvõtmisel peaaegu ükskõikne meeleolu.46 Reakt­ siooniline haridusminister pastor J. Lattik seletas mõni aasta hiljem üleolevalt, et valitsust olevat tüüdanud ukse peale kopu­ tajad, ainult seepärast avaldanud ta kultuurkapitali seaduse.47 Kultuurkapitali heaks hakati makse võtma juba alates 1921. a. Et polnud seadust, mille järgi raha välja anda, andis valitsus seda oma äranägemisel laenudeks. «Postimehe» tõenäoliselt eba­ täpsetel andmetel oli 1925. aastaks antud laene 17 miljonit marka, sellest üksnes spordi heaks 8 miljonit m arka .48 Seaduse kohaselt jäi kultuurkapitali ülesandeks toetada loo­ vat kirjandust, teadust ja kunsti. Oma sissetulekud sai kultuur­ kapital: piirituse- ja viinamüügi puhastulust võetavast 2,5%-lisest maksust, trahvirahadest, mis võeti joobnud olekus avalikku kohta ilmujatelt, tubaka- ja tubakasaaduste 3%-lisest aktsiisi­ maksust, erilisest 5%-lisest trahteriasutuste maksust, kinode ja muude lõbustuskohtade 10%-lisest kultuurkapitalimaksust49, 2-kroonisest maksust iga välispassi pealt ja riigieelarve korras määratud summadest.50 Kultuurkapitali valitsemiseks loodi kultuurkapitali nõukogu, kes ühtlasi pidi valitsusele olema kõrgemaks nõuandvaks orga­ niks kultuuriküsimustes. Kultuurkapitali nõukogu juhatajaks sai haridusminister, selle liikmeteks kaks esindajat iga sihtkapitali 46 «Vaba Maa» nr. 48, 27. veebr. 1925. 47 «Postim ees» nr. 95, 6. apr. 1927. 48 Sealsam as. 49 Sellest maksust olid vabastatud nn. heategevad ja kultuurilised asu­ tused. Nende hulka kaldus ennast arvama ka Kaitseliit, mille vastu on säilinud Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi protestikiri 4. sept. 1929. 50 Seadused ja määrused teaduse, kunsti ja hariduse alal. Koost. A. Kur­ vits, Tallinn 1931, lk. 19. 176 poolt, kolm Riigikogu poolt, kaks Tartu ülikooli poolt ja üks Rahaministeeriumi poolt.51 Seega said kultuurkapitali nõukogus ilmse ülekaalu enda kätte sihtkapitalide esindajad. Kultuurkapital jagunes kuueks sihtkapitaliks. Algul oli siht­ kapitale ette nähtud viis: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti ja kehakultuuri alal. Kuues — ajakirjanduse sihtkapi­ tal — loodi Eesti Ajakirjanikkude Ühingu initsiatiivil viimasel minutil Riigikogus juurde, et kodanlike parteide häälekandjad ei jääks toetusest ilma. Teaduse jaoks sihtkapitali ei loodud, kuigi, nagu eespool nägime, vastav initsiatiiv oli olemas. Seaduse kohaselt eraldati kultuurkapitali sissetulekutest Vs (20%) valitsuse käsutusse. Selle osa eelarve koostas haridus- ja sotsiaalminister ning sellest pidi toetust saama peamiselt teadus. Sihtkapitalide eelarved koostasid sihtkapitalide valitsused, kes valiti vastava ala kultuuritegelaste poolt kaheks aastaks. Sihtkapitalide valitsused valisid endi seast üheks aastaks neljaliikmelised juhatused.52 Sihtkapitalide eel­ arved kuulusid kinnitamisele kultuurkapitali nõukogus, kes võis need ka kinnitamata jätta. Kirjanikud nurisesid algusest peale kirjanduse sihtkapitali valitsuse koosseisu vastu, sest sinna kuulusid seaduse põhjal ka Eesti Kirjanduse Seltsi ja Akadeemilise Emakeele Seltsi esinda­ jad,53 mis tähendas eeskätt seda, et kirjanikel tuli kirjanduse siht­ kapitali summasid jagada organisatsioonidega, kelle ülesandeks oli keeleuurimine, kirjastustegevus jne. «Teiste kunstide sihtkapi­ talide määrused on kokku seatud nii, et loovad kunstnikud on siht­ kapitalide valitsustes täielikud peremehed . neil pole võistlemas mingit tuhandepealist võhikute seltsi »54 kirjutas A. Adson sel puhul sapiselt. Sellega oli kultuurkapital organisatsiooniliselt formeeritud. Kultuurkapitali nõukogu pidas oma esimese koosoleku 3. juunil 1925. a. haridusminister Rahamäe juhatusel ja siit algaski kultuur­ kapitali ametlik tegevus. Kultuurkapitalil oli tema tegevuse algul 57 565 398 marka. Esimese tegevusaasta eelarve koostati pärast valitsuse poolt soovitud muudatuste sisseviimist 55 18 816 750 marga suuruses, millest 6 521 350 marka arvati valitsuse käsutusse,56 rikkudes sellega otsekohe kehtivat kultuurkapitali seadust. Valitsus määras 51 «Riigi Teataja» nr. 27/28, 1925, lk. 134. 52 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 394, 1. 46. 53 Eesti Kirjanduse Seltsi esindasid 1925,— 1926. а. A. Jürgenstein, Ed. Schönberg, К. E. Sööt, Akadeemilist Emakeele Seltsi — A. Saareste. «P osti­ mees» nr. 299, 3. nov. 1926. 54 «Postim ees» nr. 95, 6. apr. 1925. 55 V alitsuse nõudel vähendati nimelt toetust kirjanikele ja stipendiume kunstnikele ning jäeti ära ajakirjanike reisistipendiumid. Nende arvel suurendati toetusi «Estoniale» ja «Vene Teatrile» ning kehakultuuri sihtkapitalile tõu- tervise uurimiseks. Eesti kultuurkapitali aruanded, 1925/26, lk. 4. 56 Eesti kultuurkapitali aruanded, 1925/26, lk. 5. 12 Eesti NSV ajaloo küsim usi 177 sellest summast toetusi teaduslikeks uurimusteks 4 848 200 marka ja laene 1 645 000 marka, viimasest läks ligi 1/з, nimelt 500 000 marka, Tartu ülikooli kogudusele oreli muretsemiseks.57 Kirjanduse sihtkapital jagas toetusi kirjanikele peamiselt kahes vormis — stipendiumidena ja pensionidena. Esimesi sai 21 kirjanikku, kusjuures arvestati loomingulist staaži, loomingu väärtust ja kirjaniku majanduslikku seisukorda.58 Et toetamise printsiip oli niivõrd mitmekülgne, said kõrgemaid stipendiume ka väga erineva ilmega kirjanikud. Nii olid I kategooria stipendiaati­ dees А. H. Tammsaare ja H. Visnapuu, A. Alle ja M. Under, J. Kärner ja A. Kivikas jt.59 Kunstnikud Ed. Viiralt ja A. Vardi said kultuurkapitalilt toe­ tust välismaastipendiumide näol ja sõitsid end Pariisi täiendama. Ent enne kui eelarveaasta jõudis lõpule, olid kõik kohad kisa- kära täis, et stipendiumide süsteemile tuleks eelistada auhindade süsteemi, millel on suurem propageeriv mõju, et toetuse andjad on ka toetuse saajad jne. . Ilmneb, et rahulolematusel oli õige lai kandepind, see haaras nii kodanluse kõige reaktsioonilisemaid ringkondi kui ka progres­ siivseid kultuuritegelasi, kuid rahulolematuse põhjused ning ees­ märgid olid erinevad. «Vaba Maa» teateil pidi kujutava kunsti sihtkapitali valitsus kristliku rahvaerakonna häälekandja «Kodumaa Hääl» vastu­ tusele võtma laimavate kirjutiste pärast.60 «Päevalehes» võttis sõna skulptor J. Koort, taunides seadust, mis lubab raha jaotada ilma kindlaksmääratud ja teadliku eesmärgita, demoraliseerides nii kunstnikke ning tuues kaasa kunstimõistete ja -kriteeriumide languse.61 Seoses uue aastaeelarvega tuli kultuurkapitali küsimus 19. märtsil 1926. a. ka Riigikogus arutusele. Ettekande selles küsi­ muses tegi sots E. Joonas, kes oli Riigikogu poolt valitud kultuur­ kapitali nõukogu liige. Siin ilmnes kohe, et kodanluse seas teki­ tas peamist pahameelt just nn. kultuurkapitali autonoomia, kul­ tuuritegelastest aga August Alle looming, eriti tema «sapised lood» luuletuskogudes «Üksinduse saartele», «Carmina barbata» ja «Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust».62 Teisiti ei võinud see ollagi, sest Alle teatas, et tema, «Jaani ja Malle poeg August Alle » on «karistai, kes tulisulega märgib üles te nur­ jatud teod, rahaahned rasvased peod!»63 Kõige valjema ja vihasema häälega esines Riigikogus kirik- 57 Eesti kultuurkapitali aruanded, 1925/26, lk. 14. 58 Stipendiume anti 130 000, 50 000 ja 30 000 marga suuruses. Eesti kultuurkapitali aruanded, 1925/26, lk. 14 ja 15. 59 Sealsam as, lk. 10— 15. 60 «Vaba Maa» nr. 67, 20. märts 1926. 61 «Päevaleht» nr. 90, 1. apr. 1926. 62 «Üksinduse saartele» ilmus 1918: «Carmina barbata» 1921, «Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust» 1925. a. 63 А. А 11 e, Valitud tööd, Tallinn 1954, lk. 89. 178 laste partei (kristlik rahvaerakond), kelle oraatorid nõudsid «kultuurkapitali nõukogu korralekutsumist» ning isegi kõigi toetuste ülekandmist riigieelarvest kultuurkapitali arvele.64 Selles küsimuses esines meile juba tuntud H. Bauer, kes m är­ kis, et «kommisjonis, kus seda raha jaotatakse, on 12 liiget saajate h u lg a s t65 ja ainult 7 liiget andjate hulgast».66 Kiriklasi toetasid põllumeestekogud, nõudes kultuurkapitali eelarve kärpimist, kuna aga «töörahva esindaja» sots M. Martna arvas melodramaatiliselt, et «siiski võib proletariaat ka mõnikord nende kirjutuste, luule­ tuste, muusika ja näitemängu juures vähekesekski elumõnu maitsta ja isegi neid raskusi ära unustada, mis tema peal lasu­ vad»67 Seda «kõrget ülesannet» silmas pidades toetasid sotsid kultuurkapitali olemasoleval kujul. : Ajalehtedest lipsas läbi teade, et Tõnismäel ja Toompeal ei meeldi paljudele, et kultuurkapitalist saavad toetust mõned noo­ remad kirjanikud.68 Täitusid А. H. Tammsaare poolt 1925.. a. öeldud sõnad: «Tema (kultuurkapitali — E. P.) asutajaks ning loojaks on demokraat­ line ühiskond ja riik aga ometi on ta määratud ebademokraatliste asjade soodustamiseks, mis ei kuulu ei tänasele päevale ega ka demokraatlisele hulgale. See vastuolu on iga kultuurkapitali nõrk külg, see on tema südameuss.»69 Kuigi А. H. Tammsaare ei näi õigesti mõistvat kodanliku riigi osa selles, on siiski tähelepandav asjaolu, et ta mõistab kultuurkapitali põhivastuolu, mis hakkas avalduma selle tegevuse algusest peale. Kuigi uus eelarve 1926/27. a. koostati 42 375 138,50 m a rg a 70 suuruses, seega tunduvalt suuremana kui eelneval aastal, oli see küsimuse formaalne külg. 1926. a. toimus valitsuse vahetus, võimule tuli J. Teemandi valitsus, kus haridusministri funktsioonid läksid kristliku rahva­ erakonna esindajale J. Lattikule. Viimane hakkas kultuurkapitali seadust järjekindlalt rikkuma. «Valitsus viivitab, muudab, kinnitab osaliselt ning jätab vahel üldse kinnitamata kultuurkapitali eelarve, valitsus annab kultuur­ kapitali seaduse vastaselt kunstnikkude töötellimiste kontrolli haridusministri kätte, haridusminister käsib ilma Kirjanduse Sihtkapitali teadmata mainitud Sihtkapitali summadest välja- maksmisi teha, valitsus toetab rekordsporti ning hävitab Tartu konservatooriumi — see on 1926. a. kultuurkapitali lühike kroo­ 64 «Päevaleht» nr. 63, 5. märts 1926. Riigikogu reaktsionääride «esteeti­ listele huvidele» reageeris F Tuglas pam fletiga «Ivan Ahoo». F T u g l a s , Kriitika VII, Tartu 1926. 65 Mõeldud on sihtkapitalide esindajaid. 66 II Riigikogu protokollid, 10. istungjärk, Tallinn 1926, vg. 1937. 67 Sealsam as, vg . 1951. 68 «Päevaleht» nr. 94, 9. apr. 1926. 69 «Vaba Sõna» nr. 5, 15. märts 1925. 70 Eesti kultuurkapitali aruanded 1926/27. a. 12* 179 nika ja martüürium,»71 kirjutati ajalehes «Vaba Maa». Kristlik rahvaerakond oli Haridusministeeriumi etteotsa saatnud ühe oma ägedamatest reaktsionääridest, pannes tema õlgadele kultuur­ kapitali seaduse muutmise missiooni, ja J. Lattik püüdis seda auga täita. Reaktsiooni pealetung kajastus ka kultuurkapitali summade jaotamises. A. Alle oli 1926. a. juba III järgu stipendiaatide kategoorias. Peale tema taandati sinna küll ka A. Gailit ja A. Kivikas.72 Et stipendiaatide hulgas puudusid täiesti noored, algajad kirjanikud, tundsid need end solvatuna ja alustasid rünnakuid altpoolt. Esi­ mesena avas ägedalt suu «Üliõpilasleht», mille veergudel V Adams jaotas kirjanikud kultuurkapitalistideks ja «santlaagri- teks»73 ning tungis viimaste nimel raevukalt kallale «kirjanduse kaardiväe moonavoorile», mõeldes selle all kultuurkapitali. On tähelepandav, et ka noorte ründajate sulg peksis eeskätt A. Allet, kellele omistati «kultuurkapitali palgalise» nimetus.74 Tõsi küll, mõned löögid langesid ka A. Gailitile ja «Sänna truba­ duurile» A. Adsonile. Näib, et kultuurkapital on ka diletantide tähelepanu köitnud ja kutsunud esile isegi diletantismi elavnemise. Keegi J. Seera kirjutas kirjanduse sihtkapitali valitsusele, et kuigi ta on seni kõik oma kirjalikud tööd teinud ilma kultuurkapitalita, «. tahak­ sin ma vaadata, missugustele ideedele võib kultuurkapitaliga saada», kusjuures ta kavatses kirjutada töid teemal «Vene mõju Eestlaste peale ja missugune hinge laad võis selle vastu võis­ telda» ning «mõnede rahvaste, näituseks Juutide ja Eestlaste oma rahvusesse süvenemisest».75 Ilmselt need kavatsused siiski paljutõotavad ei tundunud ja paluja ei saanud markagi. Samal ajal kui kirjanduse sihtkapital keeldus pseudokirjan­ dust toetamast, toetas valitsus oma osast heldelt pseudoteadust, kui see vaid teenis tema huve. Heaks näiteks selle kohta on tähele­ panu, mida osutati eugeenika viljelejaile. 1926. a. määras valitsus genealoogiliste uurimuste teostamiseks 70 000 marka.76 Nagu sel­ gub Vaimuhaigete Kliiniku juhataja prof. Breskovski ja Tervis­ hoiu Instituudi juhataja prof. Rammuli kirjast valitsusele 28. II 1926. a., oli selliste uurimuste eesmärgiks välja selgitada antisotsiaalseid elemente (kurjategijaid), vaimuhaigeid ja asot­ siaalseid elemente (joodikuid, hulkureid, tööpolgureid jne.). «Öigenistide ettepanekud on sihitud sääraste rahvamajandusli­ kult hinnatud — ebaproduktiivsete isikute arvu vähendamisele ja kaotamisele»,77 öeldi kirjas. 71 «Vaba Maa» nr. 197, 24. aug. 1926. 72 Eesti kultuurkapitali aruanded 1926/27, lk. 8 ja 9. 73 «Üliõpilasleht» nr. 7, 31. mai 1926. 74 «Üliõpilasleht» nr. 4, 1. apr. 1926. 75 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 400, 1. 30. 76 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 404, 1. 121 ja 129. 77 Sealsam as, 1. 157. 180 Loomulikult toetas valitsus kooskõlas seadusega ka tõelist teadust. Nii näiteks määrati 1926/27. a. kultuurkapitali eelarves 170 000 marka Tartu ülikooli Närvikliinikule, mille juhatajaks oli professor L. Puusepp, ajakirja «Folia Neuropathologica Estoni­ ana» väljaandmiseks.78 Nagu selgub professor Puusepa kirjast, teostas kliinik kul­ tuurkapitali loomiseni 1925. a. ise oma uurimuste publitseerimist. Selleks asutati professor Puusepa initsiatiivil kliiniku juurde eri­ line teaduslik fond, mille summad saadi professori populaar­ teaduslike loengute sissetulekutest. Närvikliinik uuris tollal pea­ miselt sisesekretsiooninäärmete tegevust, eriti nende näärmete ja närvikava vastastikuseid suhteid. Uurimused avaldati prant­ suse, saksa ja inglise keeles «Folia Neuropathologica Estoniana» veergudel, mis oma peamiseks eesmärgiks oli seadnud «Eesti tea­ duse propageerimise välismaal»79 Sellal, kui võeti vastu kultuurkapitali seadus ja Närvikliinik hakkas saama regulaarset toetust ajakirja väljaandmiseks,80 oli see vahetusvahekorras juba 45 välismaa arstiteadusliku ajakir­ jaga,81 1926. a. sügiseks juba 65 välismaa ajakirjaga,82 nende hul­ gas kuue Nõukogude Liidus ilmuva arstiteadusliku ajakirjaga.83 Järgmiseks aastaks tõusis see arv veelgi — on nimelt andmeid, et 1927 a. oli «Folia» vahetusvahekorras 86 välismaa meditsiini­ lise ajakirjaga.84 Nii kuulsusrikkast üritusest ei võinud kodanlus kõrvale jääda, see oleks tähendanud enese diskrediteerimist laiema avaliku arva­ muse ees kui Eesti. 1926. a. sügisest aktiviseeris kultuurkapitali nõukogu oma tegevust kultuurielu sisulise suunamise osas ning võttis novemb­ ris oma koosolekul arutlusele teatrite ja ajakirjanduse olukorra riigis.85 Otsustati, et «Estonia», kes suuremad toetussummad sai juba riigieelarve kaudu, kasutaks kultuurkapitalist saadavad summad sümfooniaorkestrile — rahvalike kontsertide ja sümfoo- niaõhtute korraldamiseks.86 78 Eesti kultuurkapitali aruanded 1926/27. «Folia» toimetajaks oli prof. L. Puusepp, ajakiri hakkas ilmuma 1923. a. 79 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 404, 1. 153 ja 154, prof. L. Puusepa kiri. 80 1925/26. a. kultuurkapitali eelarvega määrati ajakirja toetuseks 100 000 marka. Vt. Eesti kultuurkapitali aruanded 1925/26. a., lk. 11. 81 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 404, 1. 153 ja 154. 82 Sealsam as, 1. 281. 83 Sealsam as, 1. 156. 84 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 469, 1. 394. 85 Olgu lisatud, et teatrite küsimus oli kultuurkapitali nõukogu koosole­ kute päevakorras kõigist muudest kultuurielu küsimustest kõige pidevamalt ka järgm istel aastatel. 86 «Estonia» juhtkond on ilmselt seda otsust püüdnud täita, sest mõne aja pärast palus ta üle 2 miljoni m argalist toetust 16 sümfoonia- ja rahvaliku kont­ serdi puudujäägi katteks, kuid sai summade vähesuse tõttu 360 000 marka. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 31, 1. 20. 181 Edasi otsustati, et Narva teatritest antakse toetust vaid Narva Ühendatud Teatrile, mitte «Võitlejale» ega «Ilmarisele».87 Ajakirjanduse osas märgiti selle kultuurilise tasapinna mada­ lust ning võeti vastu otsus kasvatada kultuurkapitali abil kul­ tuurseid ajakirjanikke.88 Samal ajal jätkus ja muutus järjest intensiivsemaks rünnak senisele kultuurkapitali seadusele nii paremalt kui pahemalt poolt. Initsiatiiv selles rünnakus oli siiski reaktsiooni käes. Juba 1926. a. sügisel levisid kuuldused, et J. Lattik on välja töötanud kultuurkapitali seaduse uue projekti. 1927 a. algul ilmusid ajalehtedes kirjutised, et kultuurkapitali nõukogu, mis koosneb peamiselt sihtkapitalide esindajatest, ei ole suutnud täita oma kõige tähtsamat ülesannet ja kindlaks määrata kultuuri arendamise sihtjooni, mistõttu ka ärajagatud raha eest pole tegelikult midagi ära tehtud. Kultuurkapitali nõukogu ja siht­ kapitalide valitsused tuleks hoopis ära kaotada ja kultuurkapitali valitsemine anda Riigikogu kätte. Samas kinnitati ka, et «kul­ tuur ei tunne parem- ega pahempoolsust. Tähelepanu väärib ainult see, mis rahvale vastuvõetav» 89 Viimase all mõtles kodan­ lus muidugi iseennast. Kordusid kaebused, et kahe aasta jooksul, mil kultuurkapital tegutses, polnud mingit tõusu kultuuris mär­ gata,90 jne. Otsustades soodsat momenti ära kasutada, tegi põllu- tööminister ettepaneku, et asutataks uus, seitsmes sihtkapital põllu­ majanduse heaks, kuhu läheks 50% kõigist kultuurkapitali sum­ madest. Oma pretensioone põhjendas ta sellega, et kultuurkapital sai peamised sissetulekud piiritusest, viimast tehakse aga kartu­ litest, mida kasvatavad põllumehed.91 Põllutööministri kaudu siru­ tas kulaklus oma saagiahne käe kultuurkapitali summade järele. Mingeid tulemusi sel üritusel polnud, sest Haridus- ja Sotsiaal­ ministeerium nägi selles solvavat vahelesegamist oma kompe­ tentsi. Haridusministeeriumi toetas kultuuritegelaste enamik, ning kulakud pidid leppima lõpptulemusena siiski sellega, et neid toetati kultuurkapitali valitsuse osa kaudu92, küll aga kallas see algatus uut õli kultuurkapitali kaitsjate pahameeletulle. Ja see oli üks väheseid kordi, kus progressiivsed kultuuritegelased ja reaktsiooniline Haridusministeerium olid täiesti ühel meelel. Võib arvata, et kodanluse valitsevate ringkondade ärevus kul­ tuurkapitali ümber ei olnud juhuslik. Juba 1927 a. ilmnesid kogu kapitalistlikus maailmas, sealhulgas ka Eestis, töölisliikumise uue 87 ORKA, f. 1108, nim. 9, sü. 30, 1. 8. 88 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 394, 1. 56. 89 «Päevaleht» nr. 25, 26. jaan. 1927. 90 «Päevaleht» nr. 91, 2. apr. 1927. 91 «Postim ees» nr. 34, 4. veebr. 1927. 92 Näiteks määrati 1927/28. a. eelarves Põllutööministeeriumile 375 000 marka. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 469, 1. 46. 182 elavnemise sümptoomid 93, sellest siis ka kaebed, et kultuurkapital ei ole temale pandud lootusi täitnud. 1927 a. aprillis läbis ajalehti uus teade, et J. Lattikul on val­ mis uus kultuurkapitali seaduse eelnõu.94 ! Saanud sellest teada, pöördus kirjanduse sihtkapitali valitsus viivitamatult valitsuse poole märgukirjaga, nõudes, et uue seaduse eelnõu väljatöötamisest kutsutaks osa võtma ka kirjanduse esin­ dajaid.95 Terav opositsioon J. Lattiku vastu tõrjus ajutiselt tagaplaanile kõik omavahelised lahkhelid ja 19. aprillil 1927 tuli Tartus täies relvastuses kokku Eesti Kirjanikkude Liidu erakorraline peakoos­ olek. Pikema ettekandega teemal «Jooni läinud aasta kirjanduse elust» esines seal H. Visnapuu.96 Tema ettekande kultuurkapitali käsitlev osa kajastas kirjanikkonna enamiku seisukohti. «. kirves on pandud kultuurkapitali tüvele ja nüüd hakatakse seda maha raiuma; erilist agarust selles asjas näitab meie haridusejuht pastor Lattik,»97 ütles H. Visnapuu. «Postimees» märkis, et koosolekul ei leidunud ainsatki kirjanikku, kes oleks pooldanud J. Lattiku saladuslikku kultuurkapitali seaduse muutmise kava, sest isegi muidu opositsioonilised noorkirjanikud deklareerisid selles küsi­ muses avalikult oma solidaarsust «vanadega». Usalduse avaldu­ sena valiti endine kirjanduse sihtkapitali valitsus (E. Hubel, H. Visnapuu, A. Adson, A. Alle) terves koosseisus tagasi.98 Kirjanikud polnud ainukesed, kes kultuurkapitali seaduse muutmise vastu välja astusid. 15. aprillil toimus näitekunsti sihtkapitali valitsuse valijate- kogu koosolek, kus oli päevakorras sihtkapitali uue valitsuse valimine. Koosolek võttis seisukoha kultuurkapitali seaduse muut­ mise vastu ning kohustas uut sihtkapitali valitsust võitlusse as­ tuma sihtkapitali ja kultuurkapitali nõukogu autonoomsuse eest." Ja kuigi meil pole andmeid näitekunsti sihtkapitali järgnevast sellealasest võitlusest ning ehkki koosoleku otsus näib omavat enam deklaratiivset iseloomu, ilmnevad selles siiski näitlejate hulgas valitsenud meeleolud. j Teised sihtkapitalid selliste ühiste avaldusteni ei jõudnud ning ka kirjanike ja näitlejate üksmeelel ei saanud olla pikka iga. Et reaktsioon pealetungil kehtivale kultuurkapitali seadusele apelleeris oma tõeliste taotluste maskeerimiseks just vastuoludele ja rahulolematusele kultuuritegelaste eneste hulgas, siis pakub erilist huvi jälgida nende vastuolude ja rahulolematuse põhjusi. Kirjanduse sihtkapital kasutas 1927 a. esmakordselt auhinda­ 93 1. mail toimus Tallinnas tööliste demonstratsioon, eesti tööliste delegat­ sioonid külastasid Nõukogude Liitu jne. 94 «Postim ees» nr. 95, 6. apr. 1927; «Päevaleht» nr. 99, 10. apr. 1927. 95 Sealsam as. 96 H. Visnapuu oli kirjanduse sihtkapitali valitsuse liige. 97 «Looming», 1927, nr. 5, lk. 482. 98 «Postimees» nr. 105, 20. apr. 1927. 99 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 31, 1. 33. 183 mise meetodit. Auhindamisele tulid kõik parimad ilukirjandus­ likud teosed, mis olid ilmunud kodanliku diktatuuri algupäevist kuni 1926. aastani. Auhindamiskomisjonis, mille määramisel valitsuse poolt öeldi jälgitavat põhimõtet, et see koosneks «erapooletutest», tähendab mittekirjanikest, domineerisid reaktsioonilised kultuuritegela­ sed.100 Auhindamise tulemused kujunesid vastavaiks auhindajatele, kuigi viimased teatasid, et hinnangute aluseks olevat võetud see, mis «meie kirjanduse arengus on pakkunud uut ja edasiviivat» 101. Auhinnad jagunesid üheksasse kategooriasse ja neid jagati välja 22 kirjanikule. Ainsa esimese auhinna sai А. H. Tamm­ saare, kelle kandidatuuri vastu oli vaid üks auhindamiskomisjoni liikmetest — Joh. Aavik.102 Teine auhind määrati M. Metsanur­ gale, kellele kolmanda auhinna saajatena järgnesid G. Suits ja M. Under, neljanda auhinna saajatena O. Luts, H. Visnapuu, F Tuglas jne. J. Kärner arvati kõrvuti M. Mõtslasega seitsmen­ dasse kategooriasse, A. Alle taandati isegi kaheksandasse kate­ gooriasse ning J. Barbarus moodustas koos V Adamsiga, kes oli tollal algaja kirjanik, üheksanda kategooria auhinnasaajate ast- mikus.103 Vastukajad auhindamisele ei jäänud tulemata. 1927 a. juulis ilmus «Loomingus» 104 anonüümne artikkel «Üks imelik auhinda­ mine». Selles avaldati arvamust, et komisjoni on tema tegevuses juhtinud küll ennem iga muu motiiv kui teoste kirjanduslik väär­ tus. Artikkel väljendas rahulolematust just A. Alle, J. Barbaruse ja J. Kärneri auhindamise osas ning võrdles nende loomingut M. Mõtslase omaga, kellel see koosnes vaid «Hans Tohverist» 10S ja 1927 a. ilmunud «Liblika lennust» ning kelle puhul eitati iga muu «väärtuslikkuse» olemasolu peale selle, et ta kuulus põllu­ meestekogudesse.106 : 27 septembril 1927. a. avaldas J. Barbarus «Avaliku kirja Kirjanduse Sihtkapitali Valitsusele ja kirjanduse auhindamise komisjonile». Tema «Avalik kiri. .» on üks tähelepanuväärsemaid dokumente kogu kultuurkapitali, aga ka eesti demokraatliku kir­ janduse ajaloos. J. Barbarus nimetas auhindamist, mis kirjanikule määrab aasta kohta vallavaese paiukile vastava summa (1500 marka), avalikuks auhaavamiseks ning teatas, et tema on põhimõtteliselt ja maailmavaateliselt igasuguse auhindamise vastu, sest «ei taha, 100 Auhindamiskomisjoni koosseis: A. Jürgenstein, J. V. Veski, A. Sa^reste, Joh. Aavik, Joh. Schwalbe. 101 «Postim ees» nr. 259, 24. sept. 1927. 102 Sealsamas. 103 «Looming», 1927, nr. 7, lk. 683. 104 «Loomingu» tegevaks ja vastutavaks toimetajaks oli tollal J. Kärner. 105 M õtslase varasema perioodi «loomingut» on lühidalt iseloomustanud V. Kingissepp artiklis «Ilukirjandus uinutusabinõuna». Vt. V K i n g i s s e p p , Kultuuriküsimustest, Tallinn 1954, lk. 61—65. 106 «Looming», 1927, nr. 7, lk. 684. 184 et minu looming kultuurkapitalile = E. Vabariigile, ükskõik kel­ lele midagi võlgneks, nagu ta pole senini pennigi võlgnenud» 107 Nimetades toimunut «bürokraatlis ametlikuks kirjanduskul- tuuriliseks võllanaljaks», lükkas J. Barbarus oma auhinna tagasi. Sõltumatu ja kangekaelne Pärnu tohter ja kodanliku perioodi üks silmapaistvamaid demokraatlikke luuletajaid 108 jäi kuni kodanluse võimu lõpuni truuks oma nendele printsiipidele. Kirjanduse sihtkapital oli kolm aastat hädas tema 150-kroo- nise (pärast 1927 a. rahareformi) «aurahaga», kuni lõpuks 1930. a., ilmselt meeldetuletustest tüdinud J. Barbarus vastas uue kirjaga, teatades veel kord, et tema on põhimõtteliselt ja m aa­ ilmavaateliselt selliste auhindamiste vastu ega saa seetõttu nime­ tatud auhinda mingil tingimusel vastu võtta. Ühtlasi avaldas ta soovi, et sellest rahast määrataks osa ühe luuletaja raskesti haige abikaasa kliinikuliseks ravirahaks*, ülejäänu aga töötatööliste perekondade ja nälgivate laste jõulutoetuseks,109 sest parajasti lähenesid 1930. a. jõulupühad. Sellega katkesid ka kultuurkapitali ja J. Barbaruse suhted pikemaks ajaks. Teda ei püütud enam auhinnata.110 Ainult siis, kui tal jõudis lõpule viiekümnes eluaasta ja kultuurkapital 1939/40. a. teda kingitusega meelde tuletas, võttis ta selle kingi­ tuse vastu.111 A. Alle lahkus 1927 a. auhindamise järel 5. oktoobril kirjan­ duse sihtkapitali valitsuse koosseisust.112 1927 a. auhindamine on üheks, ent mitte ainsaks näiteks sel­ lest, kuidas kodanlus kultuurkapitali kaudu püüdis diskrediteerida demokraatlike kirjanike kõige võitlevamat tiiba. «Rahva rahaga on rahvale kõige parem pähe sülitada. .»113 ütles J. Barbarus. Kodanlus leidis reaktsiooniliste kultuuritegelaste seast selle polii­ tika elluviimiseks külluses abilisi. Näiteks järgmise aasta eelarves jäeti A. Alle (kuigi mitte tema üksi) isegi toetusesaajate nimekirja võtmata ettekäändel, et ta pole avaldanud selleks soovi. «Rahva Sõnas» ilmus aga teade, et Allele on määratud pension.114 A. Alle oli tollal ainult 37-aastane, seega oli teatel ilmselt solvav tagamõte. Mõni aasta hiljem, 1933. a., artiklis «Joosepi unenägu kultuur­ kapitalist ehk .» peatus A. Alle kultuurkapitali kirjanike ja kunstnike inimväärikust ja kunstnikuväärikust alandaval küljel, mistõttu polevat eesti keeles ühtegi teist nii «halvamaigulist» sõna kui kultuurkapital. «Juuksed on vahepeal halliks läinud ja 107 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 467, 1: 79, J. Barbaruse «Avalik kiri. > 108 Just 1927. a. ilmus «Loomingus» tema poeem «Е. V-R». 109 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 402, 1. 6. 110 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 511, 1. 99. 1,1 1938/39. a. määrati talle ühekordseks toetuseks 500 kr. (ORKA, f. 1108, nim. 9, sü. 37, 1. 77), kuid ka seda raha pole ta vastu võtnud. 1]2 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 397, 1. 167. 1,3 «Rahva Sõna» nr. 54, 8. märts 1928. 114 Vt. «Postimees» nr. 105, 19. apr. 1928. 185 üpris hõredaks jäänud, kuid suure kultuurkapitali «saamamehe» nümb on ikka pea ümber jäänud.»115 Kodanlus ei valinud vahendeid, kui oli vaja kultuuritegelasi enesele allutada, ning selles seoses muutub veelgi arusaadava­ maks, miks A. Alle 1930. a. kirjutas oma «Ummiklained». 1927 a. sügisest hakkas kirjastus «Loodus» korraldama romaa- nivõistlusi. Ehkki see üritus taotles sensatsioonilisust, mis oleks teeninud kirjastuse businessi, tuli just selle kaudu eesti kirjan­ dusse rida noori jõude, kellest silmapaistvaim oli A. Jakobson. Ta tuli «Looduse» laureaadiks oma «Vaeste patuste aleviga» ja varjutas sellega algul raamatukogudes isegi А. H. Tamm­ saare «Tõe ja õiguse». M. Metsanurga väite kohaselt olevat algul isegi arvatud, «et see teos on eesti kommunistide juhi Eessaare Aadu kirjutatud» 116 Nagu näitavad avalike raainatukogude aruanded, oli viie aasta kestel (1928— 1932) kõige loetavamateks raamatuteks А. H. Tamm­ saare «Tõe ja õiguse» I osa ja A. Jakobsoni «Vaeste patuste alev», nende kõrval püsis pidevalt kõige nõutavama raamatuna ka M. Metsanurga «Punane tuul».117 Nende aruannete põhjal koostas H. Mugasto (praeg. Johani) väärtusliku statistika, millest selgub, et А. H. Tammsaare luge­ jate hulgas olid esikohal õpilased, A. Jakobsonil ja M. Metsa­ nurgal töölised, kes peale nende eelistasid veel E. Vildet ja J. Kärnerit, kuna aga näiteks A. Gailiti teoste lugejate hulgas oli vaid 9% töölisi. A. Gailit, A. Mälk, M. Mõtslane ja R. Roht olid nn. kutseta inimeste autoreiks.118 Seega tuli A. Jakobsoniga 1927 a. eesti demokraatlikku kir­ jandusse tõhus täiendus. j Me pidasime seda vajalikuks ära märkida, juhtinud eespool tähelepanu asjaolule, et demokraatlikest kirjanikest J. Barbarus asus kultuurkapitali senise tegevuse suhtes teravalt eitavale sei­ sukohale ja hõivas üksikvõitleja positsiooni, A. Alle aga taandus ajutiseks ja tema meeleoludes süvenes resignatsioon. Selge on, et kirjanduses ei saanud valitseda rahu ega üksmeelt. Edasi näeme, et seda ei olnud ka helikunstis. Helikunsti siht­ kapital oli oma tegevuse rajanud mõnevõrra teistsugustele print­ siipidele kui teised sihtkapitalid. Tema ei andnud nimelt üldse laene ega toetusi119 vaid ostis valmis helitöid ja kirjastas neid120 Üha sagedamini hakkas kostma hääli, et sel moel lähevad sum­ mad enamikus Tallinna Konservatooriumile ja selle õppejõudu­ 115 «Kirjandus ja Kunst» nr. 16, 19. apr. 1933, lk. 61. 116 «Looming», 1927, nr. 10, lk. 954. 117 «Looming», 1934, nr. 2, lk. 182. 118 Sealsam as, lk. 185. 119 Nii näiteks keelduti 1927. а. E. Aavale laenu andmast, kes seda pajus oma «Vikerlaste» lõpetamiseks. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 31, 1. 19. 120 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 31, 1. 19 ja 26. 186 dele, kel on isegi kõrged palgad, aga helitööd jäävad ka pärast kir­ jastamist orkestrite puudusel kappidesse seisma.121 Mis puutub kujutavasse kunsti, siis oli see ikka veel ilma ulu­ aluseta ning kunstnikud rändasid nende endi sõnade järgi ringi nagu igavesed ahasveerused, otsides näituste korraldamiseks ruume. Kord õnnestus neid leida Harjumäe vanas puubarakis, kord Pritsimajas, kord Börsisaalis jne.122 Suhtumises kehtivasse kultuurkapitali seadusesse võib kunst­ nike seas tähele panna põhiliselt kolme rühma. 1. Äärmist pahempoolset esindas J. Koort. Tema astus a ja ­ kirjanduse veergudel kõige ägedamalt kehtiva seaduse vastu välja, leidis seaduse olevat vaid selleks, et anda toetust laiska­ dele, töövõimetutele ja andetutele. Raha raisati ära ja rahvus­ likul kultuuril polnud sellest vähimatki kasu,123 väitis J. Koort. 2. Mõõdukate seisukohta esindas A. Jansen124, kes leidis, et seadus vajab küll muutmist, kuid seda tuleks teha «delikaatselt ja ettevaatlikult kõigi meie teaduse ja kunsti ringkondade kokku­ leppel ja osavõttel valitsuse ja riigikogu poolt»125 3. rühm kaitses olemasolevat seadust, väites, et kultuurkapi­ tali asutamisest peale on kunst näidanud tõusutendentsi.126 Umbes samasugused rühmitused (meeleoludelt, mitte orga­ nisatsiooniliselt) kujunesid välja ka teistes sihtkapitalides. Näiteks kirjanikest võtsid kehtiva seaduse vastu ajakirjandu­ ses sõna К. A. Hindrey, K- Rumor-Ast, M. Metsanurk-Hubel, А. H. Tammsaare.127 Nendel rühmitustel puudus ühine ideeline platvorm ning ena­ miku opositsioon suundus seaduse ühe või teise sätte vastu. Vastuoludele sihtkapitalide sees lisandusid vastuolud erine­ vate sihtkapitalide vahel. Sihtkapitalide lahinguplatsiks olid tavaliselt kultuurkapitali nõukogu koosolekud. 5. mail 1927 a. toimunud kultuurkapitali nõukogu koosolekul nõudsid kirjanikud kunstnikele ateljeede ehitamiseks ja heliloojate tööde ostuks määratud summade kärpimist. Kunstnikud omalt poolt nõudsid heliloojate agaral toetusel kirjastamiseks minevate summade kär­ pimist. Ajakirjanikud ründasid nn. «kirjanike palku», s. o. toetusi, ja nõudsid aupreemiate sisseseadmist, mille peale kirjanikud võt­ sid arvustuse alla ajakirjanike välismaareiside stipendiumid jne.127a Ja kui me eespool püstitasime küsimuse rahulolematuse põhjustest ja eesmärkidest kultuurkapitali tegevuse suhtes, siis 121 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 394, 1. 96 ja nim. 9, sü. 31, 1. 7; «Postimees» nr. 83, 25. märts 1927. 122 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 470. 1. 149. 123 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 506, 1. 6. 124 A. Jansen oli kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse esimeheks. 125 «Postim ees» nr. 34, 4. veebr. 1927. 126 ORKA, i. 1108, nim. 5, sü. 506, 1. 6. 127 Sealsam as, 1. 13. I27a «Postim ees» nr. 291, 25. okt. 1927. 187 võime nüüd konstateerida, et kultuuritegelaste rahulolematuse üldiseks põhjuseks olid majanduslikud raskused, millele lisan­ dus demokraatlike kultuuritegelaste rahulolematus kodanluse kultuuripoliitikaga (reaktsioonilise ideoloogia pealetung) või kehtiva korraga üldse. Halb oli see, et EKP-1, kes oli liiga hõivatud töölisliikumise juhtimisega ja võitlusega oma ridade tugevdamise eest, ei olnud võimalik juhtiva jõuna sekkuda võitlusse kultuuririndel ja koon­ dada oma loosungite ümber kodanluse kultuuripoliitika suhtes kõige opositsioonilisemalt meelestatud elemente. Teist ühenda­ vat jõudu aga polnud. Seetõttu jäid need üksikvõitlejateks (Koort, Barbarus), kellel pealegi puudus selge programm, ja nende võit­ lus oli viljatu. Klassiteadliku suunamise puudumise tõttu polnud nad võimelised eitamisest kaugemale minema. Progressiivsete kultuuritegelaste opositsioon tervikuna oli killustatud, väikekodanlik, kõikuv ja lojaalne, see polnud võime­ line välja astuma ega paljastama kodanluse kultuuripoliitikat tervikuna. Ta valis välja mõne selle konkreetsetest teostajatest (näit. Lattiku), kelle selja taga ei seisnud pealegi kõige tugevam kodanlik partei, ning paljastas selle tegevust ja sedagi piiratud ulatuses. Et aga J. Lattik esindas valitseva kodanluse huve, siis kuju­ nes see objektiivselt kogu kodanluse kultuuripoliitika paljasta­ miseks, kuigi vastuoluliseks ja piiratud paljastamiseks. Ühtlasi oli see võitlus demokraatliku rahvusliku kultuuri eluõiguste eest. Valitseva kodanluse ja reaktsiooniliste kultuuritegelaste rahul­ olematuse põhjuseks oli asjaolu, et kehtestatud toetamissüs- teem ei kindlustanud kodanluse ainuvalitsemist kultuurkapitali üle, jättes kodanluse arvates liiga suured võimalused kaasa rääkida ka demokraatlikel kultuuritegelastel. Need viimased võtsid toetuse vastu ega kiirustanud kodanluse sotsiaalse telli­ muse täitmisega. Selline olukord tuli likvideerida ja selleks tuli kõigepealt muuta kehtiv kultuurkapitali seadus. Uue seaduse eelnõu tuligi 12. oktoobril 1927 a. Riigikogu hariduskomisjonis arutlusele. Põllumeestekogude esindajad blo- keerusid viivitamatult k r is t la s teg a128 senise seaduse muutmise toetamiseks. Tööerakonna esindaja avaldas vaid oma kahtlust129 ning hariduskomisjon hääletas ülekaalukalt muutmise poolt. ' Uus kultuurkapitali seadus võeti Riigikogus vastu 1. novembril 1927 a. Selle poolt hääletas 37, vastu 30. Vastu olid peamiselt väikekodanlike parteide esindajad. Tähtsamad muudatused, mis uus kultuurkapitali seadus ene­ sega kaasa tõi, olid: 1) muudeti kultuurkapitali nõukogu koos­ 128 Kui tarvitada nende parteide hüüdnimesid, liitus «maaliit», «taevalii­ duga» (põllumeestekogud, kristlik rahvaerakond). 129 Vt. «Päevaleht» nr. 280, 14. okt. 1927. 188 seisu, 2) senise 20% asemel läks siitpeale 50% kultuurkapitali summadest valitsuse käsutusse.130 Uue seaduse põhjal moodustati kultuurkapitali nõukogu kahest ministrist, keda nimetas valitsus oma koosseisust, neli liiget valis enda seast Riigikogu, neli liiget nimetas valitsus tuntud kultuuri­ tegelaste seast, kes ei võinud aga olla sihtkapitalide valitsuste liik­ med. Sellega eemaldati sihtkapitalide valitsuste esindajad kultuur­ kapitali nõukogu koosseisust. Seletuskirjas uue seaduse eelnõu kohta öeldi, et see (uus seadus) ei taha «kaotada üksikute eri­ alade autonoomsust, paneb neid aga suurema reguleeriva kontrolli alla kultuurkapitali poolt, kui seda seni seadus tegi. Selleks muudab ka kultuurkapitali nõukogu oma funktsioonide ja koosseisu poolest erapooletuks, kõrgemaks instantsiks, kes ühe? Vabariigi Valitsusega juhib kultuurkapitali summade kasutamist täies ulatuses»131 Isegi J. Tõnisson märkis Riigikogus, et see oli paljas suitsu­ kate, ning pidas liialduseks, et kultuuritegelased faktiliselt eemal­ dati kultuuriküsimuste otsustamisest,132 sest seaduse kohaselt jäi kultuurkapitali nõukogu ülesandeks kultuurkapitali valitsemine, kultuuripoliitiliste küsimuste selgitamine ja rahvuskultuuri suuna määramine. Mis puutub valitsuse osa suurendamisse kultuurkapitali sum­ mades, siis öeldi seaduses, et see osa tarvitatakse «üldkultuuri­ liste ülesannete täitmiseks, eestkätt teaduslikkudeks uurimis- teks kõigil Eesti vabariigi maad ja rahvast puutuvatel aladel»133 Uue seaduse autoreiks, nagu märgiti ajakirjanduses, olid pas­ torid J. Lattik ja L. Raudkepp. Neist esimene ütles Riigikogus, et kultuurkapitali seadus saab oma uuel kujul «otse meie kunsti­ pere kaitseseaduseks. .»134 Tõsi, kultuuritegelaste seas puudusid vaimustuse sümptoomid. Uks etapp võitlusest kultuurkapitali ümber oli seega läbi. See lõppes reaktsioonilise kodanluse võiduga — kultuurkapitali nõu­ kogu läks täielikult valitseva kodanluse kätte ja kultuuri esinda­ sid selles vaid 4 valitsuse poolt määratud kultuuritegelast, kes oma vähemuse tõttu olid nõukogule ainult sildiks. Pealegi m ää­ rati sinna puru-reaktsioonilisi kultuuritegelasi. Uuteks kultuurkapitali nõukogu liikmeteks kuni 1929. aastani määrati valitsuse poolt K. Päts, A. Jürgenstein (kelle asemele tuli hiljem ülikooli rektor J. Kõpp), K- Konik ja M. Martna. Riigikogu poolt valiti: J. Hünerson, G. Schilling, A. Anderkopp ja E. Joo­ nas.135 Ülejäänud kaks liiget kultuurkapitali nõukogu koosseisus 130 «Riigi Teataja» nr. 113, 1927, lk. 1231— 1232. 131 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 463, 1. 19. 132 «Postimees» nr. 306, 10. nov. 1927, lk. 2. 133 «Riigi Teataja» nr. 113, 1927, lk. 1232. 134 «Postimees» nr. 301, 5. nov. 1927. 135 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 392, 1. 167 189 esindasid valitsust. Neist üks oli haridusminister (nõukogu esi- [ mehena) automaatselt ametikoha järgi (1927 a. oli haridusmi­ nistriks A. Mõttus), kellele lisaks määrati keegi ministritest (1927 a. töö-hoolekandeminister M. Soonberg). * * * Uus kultuurkapitali nõukogu asus agaralt tegutsema. Kõige­ pealt võttis ta vastu uue, 1928/29. a. eelarve ning seejärel nõu­ kogu ajutise kodukorra. Kodukord nägi nõukogu kvoorumina ette viis liiget, kelledest üks pidi olema nõukogu juhataja, ülejäänud neljast vähemalt kaks Riigikogu esindajat ja kaks kultuuritege­ last. § 11 määras ära sihtkapitalide esindajate osavõtu nõukogu tööst. Nad «võisid viibida nõukogu koosolekul seni, kuni nemad nõukogule seletusi annavad; küsimuste otsustamisel jäävad koos­ olekule ainult nõukogu liikmed. .»136 Oma 4., 5. ja 6. mail 1928. a. peetud koosolekul tunnistas kul­ tuurkapitali nõukogu vajalikuks sihtkapitalide tegevuse sisulise kontrolli, mille teostamiseks otsustati välja töötada kindel kava.137 Enne laialiminekut valis kultuurkapitali nõukogu kaks komis­ joni: 1) kultuurpoliitilise komisjoni koosseisus haridusminister A. Mõttus, K. Päts, M. Martna ja J. Hünerson; 2) eelarve komisjoni koosseisus A. Anderkopp, A. Jürgenstein, E. Joonas, G. Schilling, töö-hoolekandeminister M. Soonberg ja Haridusministeeriumi138 poolt G. N ey 139. Kultuurpoliitiline komisjon oma koosolekul 21. mail 1928 võt­ tis vastu otsuse nõuda maaomavalitsustelt maa rahvamajade võrgu kava väljatöötamist, mis oleks aluseks nii nende ehitami­ sele kui ka riikliku toetuse määramisele.140 Kodanluse huvi rahvamajade ehitamise vastu selgitavad meile mõningad kirjad. 1928. a. augustist on säilinud Kunda Noorsoo Kasvatuse Seltsi esimehe kiri haridusministrile. Sellest loeme: «Et Kunda noorsugu väljaspool vabrikutööd, oma vabal ajal, ei leia endale mingisugust kasulikku ajaviidet ega kogumisekohta, kus ta võiks oma vaimlist tasapinda arendada, on võtnud maad, iseäranis alaealiste hulgas, laialdane ulakus, mis- ka põhjust on annud ja pinda loonud äärmisele pahempoolsele poliitilisele kal­ duvusele, mille tagajärjed end lähemas minevikus mitmel korral on ilmutanud.»141 136 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 510, 1. 14 ja 15. 137 Sealsam as, lk. 21. 138 Muudetud seaduse põhjal koondus kogu kultuurkapitali asjaajamine Haridusministeeriumi, varem oli teostanud arvepidamist Riigikontroll. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 508, 1. 2. 139 «Vaba Maa» nr. 105, 8. mai 1928, lk. 2. 140 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 562, 1. 4. 141 ORKA, i. 1108, nim. 5, sü. 514, 1. 421. 190 Samas küsimuses on säilinud ka Petseri Kaitseliidu maleva pealiku kiri 19. oktoobrist 1928, milles öeldakse, et «kindlama sideme loomiseks Kaitseliidu ja seltskonna vahel ning omakaitse mõtte viimiseks igasse rahvakihti vajab Petseri hädasti suuremat seltsimaja» 142 Teise tähtsama üritusena alustas kultuurkapitali nõukogu teatrite reorganiseerimist, sest kõik andmed viitavad sellele, et teatrid olid 1928. a. endiselt suurtes majanduslikes raskustes. Näiteks teatas 17 aprillil 1928. a. «Vanemuise» esindaja näite­ kunsti sihtkapitali valitsuse koosolekul, et «Vanemuine» lõpetab 1. juulist lepingu Leopold Hanseni ja Anna Markusega, kes on üle 50 a. vanad ning «vähe tarvitatavad». Analoogilise teatega esi­ nes ka «Estonia» esindaja.143 Kõnelemata sellest, et nendest avaldustest kajab vastu kogu kodanliku korra barbaarsus, räägib see fakt ka teatrite m ajan­ duslikest kitsikustest. Sellest räägib ka fakt, et paljud teatrid kasutasid ühiseid näitlejaid. Teatrite reorganiseerimise kava väljatöötamine tehti ülesan­ deks K. Pätsile, kes pidi kasutama Haridusministeeriumi vastavate eriteadlaste ja teatrite kaasabi. Kava pidi valmima 1929. a. keva­ deks. Eesmärgiks seati luua Saksamaa eeskujul ühisteatrid. Esi­ algsete plaanide kohaselt pidid iseseisvate teatritena jääma tegut­ sema vaid «Estonia» ja «Vanemuine», kuna aga «Draamastuudio» ja «Rändteater» tuli ühendada üheks rändteatriks. «Töölisteater» pidi jääma tegutsema «kuni võimaluste loomiseni tööliskonnale teatrietenduste korraldamiseks teisel teel. .»144 Seda kava asuti viivitamatult ellu viima. 1928. a. sügiseks olid «Draamastuudio» ja «Rändteater» ühendatud, «Estonia» ja «Vane­ muine» kasutasid ühiseid lavajõude, kuna «Ugala», «Endla» ja Narva ühendatud teatrid teostasid edukalt oma elukutselise näit- lejaskonna vähendamist kuni miinimumini.145 Teatrite reorganiseerimist soodustas asjaolu, et eranditult kõik teatrid tegutsesid kas riigi või kultuurkapitali eelarve sum­ madest saadud toetusrahadega 146, olles seega sõna otseses mõttes neist sõltuvad. Näiteks loetles Narva teater haridusministrile üksikasjaliselt oma nn. töölisetendustel147 esitatud repertuaari. Sellest selgub, et menukuselt oli esikohal operett «Meedi», mida oli ette kantud 12 korda, järgnesid draamad «Ordumeister», 142 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 514. 143 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 512, 1. 40a. Lugeja muidugi teab, et Leopold Hansen töötas 30 aastat hiljem nõukogude «Vanemuises» ning on njeid rõõmus­ tanud rea unustamatute lavakujudega. 144 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 562, 1. 3. 145 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 563, 1. 25. 146 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 508, 1. 61. 147 Neid korraldati tavaliselt 10-sendise maksu eest, nn. tähtsatel päevadel ja riiklikel pühadel aga täiesti maksuta. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 464, 1. 55. On andmeid, et alates 1928. a. hakkas neid andma ka «Estonia». Vt. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 563, 1. 25. 191 «Kloostri müüride taga», «Sinimandria», «Kuidas köidan oma meest», «Teine noorus» ja samas vaimus edasi.148 Samasugust aruannet oli haridusministril õigus nõuda ka igalt teiselt teatrilt. Narva töölisetenduste repertuaarist selgub ka selliste töölisetenduste mõte: need taotlesid kõike muud peale tööliste kunstilise kasvatamise, ideeliselt nad aga peamiselt laos- tasid töölisklassi. Kirjanduse sihtkapitalil soovitas kultuurkapitali nõukogu õppe­ stipendiumide, täiendusrahade ja ühekordsete toetuste asemel sisse seada auhinnad ja preemiad, jagades need kahte liiki: vane­ maile ja nooremaile kirjanikele.149 Tegelikult jagati toetusi ja stipendiume ka 1928. a. Auhinda- miskomisjoni moodustas seekord kirjanduse sihtkapitali valit­ sus. Komisjoni koosseisu läksid: A. Alle, J. Kärner, J. Roos, G. Suits, Joh. Veski (viimane ainukesena eelmise auhindamis- komisjoni koosseisust). Auhindamisele kuulusid 1927 a. ilmunud kirjandusteosed.150 Komisjon teatas, et esimesse kategooriasse loetakse need teo­ sed, «mis oma sisulise ulatuse kui ka ainekäsitelu ja vormi poo­ lest vastavad ühtlase kunstiteose nõuetele» 151 Sellisteks arvati A. Kivika novellikogu «Punane ja valge», H. Raudsepa draama «Kohtumõistja Simson», M. Underi luule­ tuskogu «Hääl varjust» ja F Tuglase monograafia «Juhan Liiv». Teine auhind määrati teostele, «mis sisuliselt on laia ulatu­ sega, uudsed ja omapärased, millel aga on kompositsioonilisi ja stiililisi puudusi» 152 Sellisteks arvati A. Gailiti novellikogu «Ristisõitjad», A. Jakob­ soni «Vaeste patuste alev», M. Metsanurga novellikogu «Viimne päev», H. Visnapuu luuletuskogu «Maarjamaa laulud», J. Sem- peri kriitiliste teoste kogu «Meie kirjanduse teed». Kolmas auhind määrati O. Lutsule jutustuse «Õpilane Valter» eest.153 Siit rräeme, et niisama mitmepalgeline, kui oli komisjon, nii­ sama mitmepalgeliseks kujunes ka auhindamine. Nii hinnati näi­ teks võrdselt M. Metsanurka, kelle 1920-ndate aastate teise poole loomingu kohta eesti nõukogude kirjandusajalugu märgib, et see andis «olemasoleva elukorraldusega rahulolematuse mõtte ning asetas tähtsale kohale sellest korrast väljapääsu otsimise prob­ leemi»154 ja H. Visnapuud, kelle kohta märgitakse, et tema luules «. on näha üha hoogsamat lähenemist kodanliku natsionalismi ideoloogia teenimisele» 155. Viimane ei jäänud varjule ka kaasaeg­ 148 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 464, 1. 55. 149 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 510, 1. 75. 150 Ilukirjanduslikke teoseid ilmus 1927. a. eri raamatuina 56. 151 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 393, 1. 132. 152 Sealsam as, 1. 132. 153 «Looming», 1928, nr. 2, lk. 132. 154 Eesti kirjanduse ajalugu, II, lk. 223. 155 Sealsam as, lk. 225. 192 laste pilgu eest, sest 1930. a. kirjutas I. Reiman, et Visnapuu värsid «Maarjamaa lauludes» tunduvad propagandana põlevkivi­ tööstusele ning on täis paatose koorevahtu. Tõenäoliselt polnud juhuslik, et H. Visnapuu valiti 1928. a. kirjanduse sihtkapitali valitsuse esimeheks.156 Tähtsamatest muudatustest, mis teostati kirjanduse sihtkapi­ tali 1928. a. eelarves, tuleb nimetada kirjastamiseks minevate summade kärp im is t157 ning stipendiumide määramist välismaa­ reisideks. Esimesteks stipendiaatideks olid F Tuglas, M. Metsa­ nurk ja O. Luts.158 Stipendiumiga kaasnes 6-kuuline välismaal viibimise kohustus. Nagu selgub F Tuglase aruandekirjast, viibis ta 1928. a. kevad-talvel 4 kuud Sitsiilias, Tuneesias, Alžeerias ja Marokkos, mille tulemusena valmis «Teekond Põhja Aafrika». Ülejäänud kaks kuud tutvus ta Pariisis prantsuse kunsti- ja kirjanduseluga.159 Seega kultuurkapital oma välisstipendiumidega mõningal määral soodustas eesti reisikirjelduse arengut kodanliku diktatuuri peri­ oodil. Mõnevõrra paranesid kirjastuolud. Kultuurkapitalist saadud 500 000 margaga alustas kirjastustegevust Eesti Kirjanike Liit.160 Alates 1927 a. hakkas valitsus kultuurkapitali kaudu toetama ka sotside Tööliste Kirjastusühisust. Kultuurkapitali toetuse abil kirjastati esiteks K. Dannebergi «Töölisliikumine ja sotsia­ lism» ja K. Kautsky «Sotsialismi põhimõtteid»,161 hiljem ka K. Marxi ja F Engelsi teoseid. Esimesed kaks olid saksa sotsiaal­ demokraatia teoreetikud; mis puutub K- Marxi ja F Engelsisse, siis nende seisukohti trakteerisid sotsid sotsiaaldemokraatlikus vaimus, kuid nende teoste tõlkimine ja väljaandmine eesti keeles oli siiski märkimisväärse tähtsusega. Et kodanlus sotse selles ürituses toetas, näitab veel kord, et kodanluse ja sotside vahel polnud mingit vaenu, kodanlus usaldas sotse. Kultuurkapitali nõukogu võttis seisukoha ka kujutava kunsti küsimustes, juhtides vastava sihtkapitali tähelepanu sellele, et kunstiajakirjad ja -albumid peaksid olema kunstiliselt väärtus­ likumad ning seadma oma eesmärgiks laiemate rahvakihtide kunstimaitse arendamise ja kunsti propageerimise. Neil tuleks ka kasutusele võtta normaalkirjakeel ja oma kirjutiste sisulist väär­ tust tõsta.162 Nagu näeme, sekkus kultuurkapitali nõukogu väga mitmekülg­ 156 «Postimees» nr. 105, 19. apr. 1928. Seni oli sellel kohal E. Hubel, kellele eelnes F Tuglas. 157 1929/30. a. otsis A. Haava peaaegu pisarsilmil kirjastajat oma luule­ tuskogule «Siiski on elu ilus». 158 O. Lutsu reis ei toimunud raha vähesuse tõttu. Samuti pole andmeid M. Metsanurga välism aareisi kohta. 159 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 401, 1. 82. 160 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 467, 1. 65. 161 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 512, 1. 231. 162 ORKA, f. 66, nim. 16, sü. 1589. 13 Eesti NSV ajaloo küsim usi 193 selt sihtkapitalide kompetentsi, asudes reorganiseerima, soovi­ tama, suunama, kärpima summasid jne. 1928. a. sügisel hakkas Põllumajandusministeeriumi asemel kultuuriküsimuste vastu huvi tundma Sõjaministeerium 153 ja aval­ das oma «autoriteetse arvamuse», nimelt et kui seni on lõbustus- maksu summad läinud peamiselt «vaimu ja tunnete kultuuri» tee­ nistusse, siis «praegusel ajal peaks kehakultuuri ja rahva tervis­ hoiu peale kulutatama lõbustusmaksust mitte vähem, kui 50%, sest rahva arv kahaneb» 164 Seega kodanluse pealetung kultuuri enesele täieliku allutamise suunas kestis. Seda märkis 1928. a. oma artiklis «Minu väitekiri» ka Joh. Barbarus: «kõigi juubelduste ja vabadusreklaami pääle vaatamata, sammub meie Võimu-, kui ka vaimuvabariik järjekind­ lalt reaktsiooni rabalist rada, — suure «survesoo» suunas. Üks vabadus teise järele variseb hauda, — reaktsioon ja tagakiusamine ei ole väiksem kui pääle 1905. a. konstitutsiooni- manifesti.»165 J. Barbarus märkis ka, et kultuurkapital hakkab kaudselt mõjuma, loomingu suunda määrama, millena arvustus surub peale külarealismi täis asunikuelu idülli ja «rahvuslikku oma­ pära».166 Muuseas teeb J. Barbarus selles seoses huvitava tähele­ paneku 20-ndate aastate teisel poolel Eesti ühiskondlik-poliitilises ja ,kultuurielus toimunud nihkumiste kohta, märkides: «К-es on aidanud viimaseil aastail meie poliitilist reaktsiooni süvendada? Asunikud! Kes katsub viimasel ajal kõige uue tagasitõrjumisega kirjandusliku loomingu reaktsiooni ehk paigalolu, süvendada? Kirjanduslik asunik, ehk asuniku kirjanik!» 167 Olgu märgitud, et kodanlik agraarreform viidi selleks ajaks põhiliselt lõpule. J. Barbaruse tähelepanek viitab selle taga­ järgedele, mis ulatusid kaugele väljapoole majanduse ja poliitika sfääri, olles üheks reaktsioonilise ideoloogia peale­ tungi süvenemise teguriks. 1928. a. lõpul asendas J. Tõnissoni valitsuse parempoolse sotsi A. Rei valitsus,168 milles haridusministriks sai teine sots L. Johanson, kes ühtlasi sai ka kultuurkapitali nõu­ kogu esimeheks. Tagajärjeks oli, et toetused sotside juhtimise all olevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele mõnevõrra suurenesid. Näiteks said toetust ka väljaspool Tallinna asuvad töölisteatrid, suurenes toetus Tööliste Kirjastuse Ühisusele ja Töölisspordi Liidule. Juba 1927 a. hakkas tolleaegne «Estonia» dramaturg P Olak 163 M inistriks oli N. Reek. 164 ORKA, f. 1108. nim. 5, sü. 568, 1. 8. 165 «Rahva Sõna» nr. 54, 8. märts 1928. 166 Vt. «Rahva Sõna» nr. 55, 9. märts 1928 ja nr. 58, 13. märts 1928. 167 «Rahva Sõna» nr. 58, 13. märts 1928. 168 See oli esimene ja viimane sotside poolt juhitud valitsus kodanlikus Eestis. 194 kultuurkapitali nõukogu tähelepanu juhtima sellele, et Eesti oli peaaegu ainuke maa Eurooipas, kellel puudus oma väliskorrespon­ dentide võrk ning kes kasutas väljast saadetud kaastööd. P Olaki järeldus, mis ta sellest faktist tegi, väärib kõigiti tähelepanu. Ta ütles: «Niisugune välis-kaastöö ei ole enamal jaol juhustest muud, kui meie poolt kinnimaksetav teadlik või ebateadlik välispropa­ ganda Saksamaale, Prantsusmaale, Inglismaale, teetasandamine nende välispoliitikale .» 169 Nii tema kui ka teiste kirjutistes kordusid kaebused eesti a ja­ kirjanduse madala kultuurilise taseme üle. 10. juunil 1929. a. arutas kultuurkapitali nõukogu oma koos­ olekul ajakirjanike ettevalmistamise võimalusi, kuid mingi otsu­ seni ei jõutud.170 Järgmisel päeval organiseeris kultuurkapitali nõukogu teatrite küsimuses nõupidamise, millest kutsuti osa võtma ka teatrite ja linnaomavalitsuste esindajad. Koosolek avaldas soovi, et 1) teat­ ritele kindlustataks toetus ja 2) teostataks kontrolli teatrite majandusliku ning kunstilise tegevuse üle. Töölisteatrite osas avaldati soovi, et need töötaksid vaid sellistes linnades, kus see on vajalik,171 üldse aga, et teatrid ei arvustaks oma eten­ dustel teiste teatrite tegevust.172 1929. a. sügisest otsustaski kultuurkapitali nõukogu töölisteat­ rite toetamise väljaspool Tallinna lõpetada.173 Maanäitelavade tegevuse suunamiseks korraldas Eesti Haridusliit nende jaoks näidendite võistluse, kusjuures tingimuseks oli, et «võistlustele saadetavad näidendid arendaksid oma üldsihis meie maa- ja rah­ vaelu loomingu positiivset suunda» 174 Viimases punktis asus teatreid tõhusalt täiendama Eesti tä r­ kav filmitööstus selliste filmidega nagu «Noored kotkad»175, mida 1929. a. näidati Saksamaal, ja «Rootsi kuninga külaskäik»,176 mida näidati Rootsis.177 Ilmselt ei tundnud Eesti publik suuremat huvi nende vaimusünnituste vastu ja kodanlus kiirustas oma truu- alamlust demonstreerima nende ees, kellele see oli määratud. Muusikaelus oli olukord kujunenud selliseks, et muusikateoste kirjastamine oli võimalik ainult kultuurkapitali abil. Nii läkski suurem osa helikunsti sihtkapitali summadest teoste ostmiseks ning kirjastamiseks, samuti kaeti suurem osa Tallinna Konserva­ tooriumi eelarvest sellisel teel. Samal ajal Tartu Kõrgem Muusi­ 169 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 470, 1. 103. 170 ORKA, f. 66, nim. 16, sü. 1870, 1. 24. 171 Tallinna järel loodi töölisteatrid ka Narvas, Tartus ja Pärnus. Et v ii­ mases kahes oli tööliste arv võrdlemisi väike, ei tundnud kodanlus erilist vaja­ dust nende jaoks spetsiaalseid teatreid ülal pidada. 172 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 510, 1. 124 ja 125. 173 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 510, 1. 178. 174 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 569, 1. 74. 175 Süžee oli voetud kodusõjast. 176' 1927. a. sooritas Rootsi kuningas külaskäigu Eestisse ja Lätti. 177 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 570, 1. 225. 13* 195 kakool, kes esines pideva manguja osas, sai need palukesed, mis Tallinna Konservatooriumist üle jäid. See ajendas Tartu muusikategelasi teravalt sõna võtma ja nii võime lugeda 1929. a. «Üliõpilaslehest», et kultuurkapitali ja riigi toetusel on operett Tartu muusikaelu lämmatanud ja et «laulu selts «Vanemuisest», kes kord kandis ette Haydni «Loomist» ja Mozarti «Requiemi», on järele jäänud opereti ärikontor», sest seda nõuab tõusikluse maitse.178 Kuid esines ka teistsuguse sisuga kirjutisi. Juba 1927. a. algasid Eesti Kunstnikkude Liidust pöördumised kultuurkapitali nõukogu poole, kus juhiti tähelepanu sellele, et sihtkapitali valitsus ei tohiks koosneda kunstnikest, sest need on omavahel konkurendid, ning avaldati soovi, et kultuurkapitali valitseks täielikult Haridusministeerium.179 1929. a. jätkusid Eesti Kunstnikkude Liidu läkitused samas vaimus. Erilist agarust selles osas ilmutas liidu abiesimees M. Maksolly 180, kes oma truualamlikes, hurraa-patriootlikes aval­ dustes märkis, et kunsti tootmiseks on raha üle 30 miljoni sendi ära tarvitatud, aga «Vabariigi 11 aasta kestusel kujutatud vaba­ dussõda ja rahvusliku sisuga teosed on tekkinud kaugelt väljas­ pool kultuurkapitali toetuspiire» 181 Eesti Kunstnikkude Liit hak­ kas Maksollyga eesotsas «rahva huvides» kunsti rahvuslikku ilmet taga nõudma ning jätkas kujutava kunsti sihtkapitali tegevuse revideerimise nõuet.182 Tõde tunnistades peab siiski märkima, et seda laadi väljaastu­ mised jäid haruldasteks. Näiteks kirjanduse sihtkapitali valitsus ignoreeris kultuurkapi­ tali nõukogu soovitust üle minna ainult auhindade süsteemile ja teatas 1929. a. eelarve juurde lisatud seletuskirjas, et ta on otsus­ tanud jääda senise korra juurde, sest enne, kui auhindama hakata, tuleb üldse võimaldada kirjanduslikku loomingut, pole «võimalik anda preemiaid ja auhindu, kui ei ole premeeritavaid töid»183 Nii jäid püsima kõrvuti auhindadega ka toetused ja stipendi­ umid. Žürii, koosseisus H. Visnapuu, J. Roos, J. Semper, F Tuglas, G. Suits, määras 1929. a. kirjanduslikud auhinnad M. Underi luu­ letuskogule «Rõõm ühest ilusast päevast», A. Gailiti «Toomas Nipernaadile», M. Metsanurga «Punasele tuulele» ja K. Rumor- Asti novellikogule «Sammud kaduvikku».184 1929. a. algav majanduskriis kajastus otsekohe sihtkapitali summade kärpimistes. Selle vastu astus välja Eesti kunstnike 178 «Üliõpilasleht» nr. 5, 27. apr. 1929, lk. 83. 179 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 509, 1. 158. 180 Saksa päritoluga reaktsiooniline kunstnik, hurraa-patriootiliste teoste autor. 181 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 509, 1. 144. 182 Scälsämss 183 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 566, 1. 23 ja 24. 184 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 509, 1. 7. 196 kongress, mis toimus 15. ja 16. juunil 1929. a.185, ning esines pro- testikirjaga ka kirjanduse sihtkapitali valitsus, ilma et kumbki oleks midagi saavutanud.186 Seetõttu jäid kuulmata J. Schützi (Sütiste) korduvad ja tun­ givad palved toetuse saamiseks arstimise ja õppimise tarvis 187 ning jäi välisstipendiumist ilma O. Luts. Tõsi küll, välisstipen- diume said A. Adson, M. Under ja ka K. Rumor-Ast, kuigi viimase looming mingiks auks eesti kirjandusele ei olnud. O. Luts nimetas tema toodangut selliseks, mida võib «kass saba otsas ära viia»188. 28. septembril korraldas kultuurkapitali nõukogu nõupidamise, et välja selgitada raamatute kirjastamise ja levitamise võimalusi. Sellel nõupidamisel märkisid mitmed sõnavõtjad, et raamatute levitamisel on peamiseks takistuseks rahva vaesus ja raamatute kõrge hind. Nõupidamisest osavõtjad soovitasid paberitolle enam mitte tõsta ning võtsid vastu otsuse Soome eeskujul moodustada Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi juurde komisjoni, kes igal aas­ tal valiks välja 20—25 paremat raamatut ilmunute seast ning jä rg ­ nevalt kohustaks avalikke raamatukogusid neid riigi toetussum­ made abil ostma.189 See otsus mõnevõrra pidurdas alaväärtusliku kirjanduse takistamatut voolu avalikesse raamatukogudesse ja sealt luge­ jate laiadesse hulkadesse, kuid et väärtusmõõdupuu ise kodanli­ kus ühiskonnas oli ülimal määral problemaatiline, sõltudes m ää­ rajate maailmavaatest, siis erilisi tagajärgi sel otsusel ei saa­ nud olla. Väärtuse mõiste problemaatilisust demonstreerib näiteks 1929. a. «Looduse» auhindamine, kus esimene auhind määrati A. Kirsimäe romaanile «Puhastustuli», mille kangelane oli läbi­ nisti patoloogiline, teos ise aga, isegi kaasaegse arvustuse sõnade kohaselt, oli «ideeliselt rikkiläinud teos» 190 Üldiselt võib «Looduse» romaanivõistluste kohta märkida, et see üritus läks kiiresti vastu langusele, mida näitas ka järgmise aasta auhindamine.191 Kui 1929. a. auhinnatud romaanide seas esines veel ükski eesti kirjanduse arengu seisukohalt märkimis­ väärne teos, R. Sirge «Rahu! Leiba! Maad!», siis 1930. a. sellist enam ei esinenud. Täielik fiasko saabus 1931. a., mil ei leidunud ühtegi teost, millele oleks võinud välja anda auhinna. E. Hubel žürii esimehena märkis, et kokkutulnud teoste suurimaks puuduseks oli nende ideeline vaesus. Osatakse kirjutada, aga pole, mida öelda.192 Sel­ les kajastus eesti kodanliku, reaktsioonilise kirjanduse ummik. 185 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 509, 1. 131. 186 ORKA, sealsam as, 1. 12. 187 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 400, 1. 20. 188 «Postim ees» nr. 301, 5. nov. 1929. 189 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 510, 1. 136— 137. 190 «Looming», 1930, nr. 3, lk. 353. 191 Vt. «Looming», 1930, nr. 9, lk. 1034— 1039. 192 «Looming», 1931, nr. 8, lk. 820. 197 1930. a. süvenev majanduskriis vähendas kultuurkapitali sissetulekuid 193 ning tõi kaasa võitluse elavnemise kultuuritege­ laste seas kultuurkapitali ümber, mida küll tunduvalt pidurdas asjaolu, et kodanlus omalt poolt jätkas pealetungi kultuurkapita­ lile uue hooga, pärast seda kui A. Rei valitsuse 1929. a. juulis vahetas välja tööerakonna liidri O. Strandmanni valitsus. See oli koostisosa reaktsiooni üldisest pealetungist. 4. juunil 1930. a. avaldas valitsus «Kultuurkapitali arvepida­ mise ja asjaajamise määruse», milles tuleb tähelepanu pöörata eriti kahele punktile: 1) on seal öeldud, et «kui Vabariigi Valitsus jätab sihtkapitali eelarve kava kinnitamata, siis antakse need kul­ tuurkapitali nõukogule ümbertöötamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse seisukohtadele» ning rõhutati igati valitsuse domineeri­ vat ja otsustavat osa selles küsimuses 194, 2) rõhutati, et Haridus- ja Sotsiaalministeeriumil on õigus korraldada nii sihtkapitalide valitsuste kui ka kõigi kultuurkapitalist toetust saavate ettevõtete revideerimist. Üksikutest kultuuriharudest toimus olulisemaid muudatusi teaduse ja kirjanduse toetamise ja suunamise osas. Nii oli kirjanduse sihtkapital sunnitud oma varasemaid seisu­ kohti kirjanduse premeerimise osas siiski kultuurkapitali nõukogu soovil revideerimisele võtma, mille tulemuseks oli, et peatähele­ panu pöörati toetuse andmise asemel premeerimisele. Kirjanduse sihtkapital sai omalt poolt küsimusest üle sellega, et määras arvukalt väikesesummalisi (200, 300, 500 ja 700 kr.) preemiaid ning premeerimisel arvestati lisaks loomingule ka kirjaniku majanduslikku seisukorda.195 Premeeritud teoste seas olid H. Raudsepa «Mikumärdi» ja «Metsanurk ja tema aeg», H. Visnapuu «Puuslikud», O. Lutsu «Pankrott», P Vallaku «Relvad vastamisi», J. Kärneri «Tormi- lüüra» jne. Kirjanike omavaheline poleemika kultuurkapitali ümber kajastub tollal peamiselt «Olioni» ja «Kirjandusliku Orbiidi» veergudel, väiksemal määral ka «Üliõpilaslehes».196 Selle avas 1930. a. Jaan Kärner oma artikliga «Lahti kirjanduspoliitikast!», kus ta kirjanike seas valitsevad vastuolud seostas peamiselt kul­ tuurkapitali tegevusega.197 Poleemika ei paku suuremat huvi oma tugevasti isikliku laadi tõttu, mille käigus eesti kirjanikkond andis külluses näiteid vastas­ tikusest solvamisoskusest, objektiivselt kajastas see aga majan­ duslikke raskusi, killustatust ja ideelist segadust kirjanike hulgas. 193 1930/31. a. eelarve koostati 173 602,09 krooni suuruses. Eesti kultuur­ kapitali aruanded 1930/31, lk. 3. 194 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 617 4, 1. 10. 195 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 667, 1. 70. 196 Vt. «Olion», 1930, nr. 2, lk. 33; 1930, nr. 7, lk. 46; 1930, nr. 12, lk. 41. «Kirjanduslik Orbiit» nr. 6, 25. märts 1930, lk. 4 jne. 197 «Olion», 1930, nr. 2, lk. 33. 198 Ja ka seekord kasutas kodanlus kirjanikevahelisi lahkhelisid osavasti ära oma huvides. 11. aprillil 1930. a. sai riigivanem Eesti Kirjanikkude Liidu juhatuselt kirja (Kirjanikkude Liidu juhatus koosnes tollal demokraatlikult meelestatud kirjanikest)198, milles märgiti, et eraauhindamine on kujunenud peamiselt kirjastuse reklaam- võtteks, kultuurkapital aga oma piiratud ja kõikuvate summadega pole suutnud läbi viia korrapärast ja püsivat auhindamist. Kirjas paluti asutada iga-aastane suur riigivanema auhind kõige väär­ tuslikumaks arvatud ilukirjandusliku teose jaoks alates 1929. a. Samas küsimuses pöörduti ka Haridusministeeriumi poole.199 Kirjanikud lootsid sel teel oma majanduslikku olukorda ker­ gendada, tõenäoline on aga, et initsiatiiv vastava auhinna asu­ tamiseks tuli kodanluselt. Selle poolt räägib: 1) Kirjanikkude Liidu juhatuse koosseis, 2) valitsev kodanlus tuli liiga kiiresti ja liiga täielikult sellele soovile vastu ning 3) kodanlusele on ise­ loomulik sellistel juhtudel ikka tegutseda asjast huvitatute kaudu, et vajaduse korral oleks alati käepärast võimalus põhjendada oma samme demokraatlike motiividega. Riigivanema kirjandusliku auhinna väljaandmise kord kin­ nitati 31. oktoobril 1932. a. Põhjenduses öeldi, et auhind asuta­ takse «sihiga, tuua ergutust Eesti elu ehitavale kirjanduslikule loo­ mingule, aidates aineliselt kaasa parimaile kirjanikele nende võimsas rahvuslikus töös. .» 200 Auhindamine toimus kord aastas, igal kevadel, arvestamisele tulid kahe eelneva aasta tööd. 1929. a. kaalus kultuurkapitali nõukogu Eesti teaduste asutuse ellukutsumise küsimust,201 kes algataks, korraldaks, juhiks, koon­ daks, toimetaks ja toetaks uurimusi, eriti Eestisse puutuvatel a la­ del. Kavatsusest ei saanud asja ka seekord. Tõenäoliselt kardeti uusi väljaminekuid, kahtlemata mõjus aga kaasa ka Tartu üli­ kooli esindajate seisukoht — see oli teaduste asutuse suhtes kate­ gooriliselt eitav 202 Alates 1930. a. kevadest lõpetas Haridus- ja Sotsiaalministeerium seoses sissetulekute kahanemisega teadus­ like seltside rahalise toetamise oma eelarve kaudu ja see läks täiesti kultuurkapitali kompetentsi. Nagu võime lugeda Akadee­ milise Emakeele Seltsi esimehe A. Saareste kirjast, oli selle vahe­ tuks tulemuseks 1) toetuste vähenemine ja 2) seltside majandus­ liku seisundi ebastabiilsuse kasv 203 See on täiesti mõistetav, sest kultuurkapitali võimalused sõltusid täiel määral maksude laeku­ misest ja 1930. a. näitas suurt tagasiminekut võrreldes 1929. aas­ taga. 198 Sinna kuulusid E. Hubel, J. Semper, M. Jürna, P Vallak, A. Alle. 199 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 624, 1. 124. 200 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 746, 1. 25. 201 Seaduse teaduste asutuse, nagu tollal nimetati teaduste akadeemiat, ellukutsum isest võttis vastu juba Asutav Kogu 27. mail 1920. a. 202 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 510, 1. 112. 203 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 668, 1. 14. 199 1930. a. kevadel pöördus Rahvusvahelise Vaimlise Koostöö Instituut järelepärimisega Eesti Välisministeeriumi poole selle kohta, millised summad on Eesti 1930/31. a. eelarves määratud täppisteaduste uurimiseks. Välisministeerium pöördus andmete saamiseks Majandusministeeriumi poole ja pani viimase igati piinlikku seisundisse, sest see oli sunnitud konstateerima, et seal puudusid sellised summad üldse.204 Vastuses märgiti, et «eelarves on nähtud ette vaid väiksemad summad teaduslikkudeks otstarveteks, mis on riigile tarvilikud rahvamajanduslikust seisukohast» 205 Näiteks 1930/31. a. oli Majandusministeeriumi eelarves nähtud ette 1000 kr. ehituskivide uurimiseks, Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi eelarves 5500 kr. veeolude uurimiseks.206 Et nende küsimustega tegelesid ka Tartu ülikool ja kultuur­ kapital, siis soovitas Majandusministeerium Välisministeeriumi pöörduda nende poole. Vastavale järelepärimisele vastas Haridus- ja Sotsiaalminis­ teeriumi teaduse ja kunsti osakond, et kultuurkapitalist on 1930/31. a. esimesel poolel määratud Loodusuurijate Seltsile 500 kr. ja Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonnale 4000 kr. aastas.207 Kuigi meil ülikoolist vastavad andmed puudu­ vad, demonstreerivad eeltoodud ilmekalt, millisesse vaeslapse ossa olid jäetud kodanluse poolt täppisteadused. Aga ülikooli usu­ teaduskond sai regulaarselt toetust kultuurkapitali kaudu (üli­ kooli ainukese teaduskonnana) 208 Alates 1929/30. a. hakkas suuri summasid neelama kultuurpropaganda fond, mis asutati Eesti kul­ tuurisaavutuste tutvustamiseks ja propageerimiseks välismaal.209 Järgmine, 1931. a. möödus kultuurkapitali tegevuses samuti süveneva majandus- ja kodanluse poliitilise kriisi tähe all. Väljaminekute vähendamiseks vähendati 20% võrra kultuur­ kapitalist makstavaid pensione, välja arvatud need, mille suurus oli 60 krooni kuus või alla selle 210 Nii näiteks vähendati pensi­ one A. Haaval, E. Vildel, M. Hermanil (Härma), A. Lätel jt. Sellel aastal kirjanduse sihtkapital auhindu enam välja ei and­ nud, nähtavasti riigivanema auhinna ootuses, ja pöördus tagasi endise süsteemi, s. o. toetuste, pensionide ja stipendiumide juurde. Toetused jagunesid perioodilisteks ja ühekordseteks ning nende jagamisel arvestati: 1) teoste kirjanduslikku väärtust, 2) kir­ janiku senist toodangut ja 3) majanduslikku olukorda. 204 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 667 (4), 1. 350. 205 Sealsam as. 206 Sealsam as. 207 Sealsam as 1 348 208 Näiteks 1926/27. a. 120 000 marka, 1928/29 — 1000 krooni, 1929/30 — 800 krooni, 1930/31 — 300 krooni. Vt. Kultuurkapitali aruanded 1926/27— 1930/31. 209 Ametlik asutamine ise toimus küll mõnevõrra hiljem, nimelt 1932. a. Vt. Eesti kultuurkapitali aruanded 1932/33. 2,0 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 716, 1. 3. 200 Perioodiliste toetuste saajateks määrati А. H. Tammsaare, H. Raudsepp, F Tuglas, M. Under ja H. Visnapuu, ühekordsed toetused seostati nüüd konkreetsete teostega, näiteks anti ühe­ kordne toetus J. Kärnerile «Unustatud Emajõe» eest, A. Allele «Ummiklainete» eest, A. Antsonile «Epigrammide» II osa eest jne.211 Et ühekordse toetuse saajate hulgas figureerisid säärased nimed, nagu J. Kärner, A. Jakobson, A. Alle, P Vallak, A. Antson, E. Hiir, ja kuna J. Schütz sai sellel aastal kodumaise õppestipen­ diumi, siis tekib mulje, nagu oleks kultuurkapital hakanud erilist huvi tundma just demokraatlikult meelestatud kirjanike loomingu ja majandusliku seisundi vastu. Seda muljet aitab süvendada kultuurkapitali valitsuse osa jaotamise jälgimine. Nimelt selgub sealt, et toetused sotslikele töölisorganisatsi­ oonidele tõusid järsult. Olid ehk sotsid taas pääsenud valitsuses mõjurikastele kohtadele? Mitte midagi taolist. Valitsuse eesotsas olid 1931. a. hoopis kaks vana kogenud demagoogi — K. Päts riigivanemana ja J. Tõnisson välisministrina, kultuurkapitali nõu­ kogus asendas K. Pätsi J. Uluots. Kahtlemata avaldas nende tegevusele otsustavat mõju töölisliikumise tõus. 1931/32. a. m ää­ rati kultuurkapitali valitsuse osast 1100 krooni Tööliste Kirjas­ tuse Ühisusele, 2500 kr Töölismuusika Ühingule, 5000 kr. «Töölis­ teatrile» ja 500 kr. Töölisspordi Liidule.212 Lisaks tulid veel toe­ tused Pärnu ja Tartu töölisteatrile. 10. aprillil 1931 korraldas Eesti Töölisühingute Keskliit Tallinnas Üleriikliku Maatöörahva Ühisuse213 kongressi. Ja et maakehvistu esindajail oli raskusi Tallinna sõiduga, siis paluti riigivanemalt nende sõidukulude kat­ teks toetust ja ka saadi seda214 Tööliste Kirjastuse Ühisus kirjastas kultuurkapitalist saadud toetusega H. Reimani raamatu «Eestlaste rassiline koostis»215, mille järel Reiman palus uut toetust eestlaste rahvuspsühholoogia väljaselgitamiseks.219 Näib, et süveneva majanduskriisi ja töölisliikumise tõusu tin­ gimustes lootis kodanlus kõige enam äraostmise meetodilt ning võttis selle kasutamisele just sellistes kultuurilõikudes, mis sei­ sid rahulolematutele rahvahulkadele lähemal. Ent kõik ei läinud kaugeltki ettenähtud kavatsuste kohaselt. Nagu eelnevalt nägime, püüdis kodanlus kultuurkapitali nõukogu kaudu avaldada pidevat survet teatritele nii nende repertuaari valikul kui ka muis küsimustes. 2. ja 3. aprillil 1931. ia. tuli Tallinnas kokku I Eesti teatritege- 211 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 718, !. 4. 212 Eesti kultuurkapitali aruanded 1931/32, lk. 27. 213 Kapitalismi ajutise stabilisatsiooni ajal lubas kodanlus ametiühinguid asutada ainult sotsidel, seetõttu olid ka Üleriikliku M aatöörahva Ü hisuse ees­ otsas sotsid, ühing ise kuulus aga Eesti Töölisühingute Keskliitu. 214 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 624, 1. 10. 215 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 669, 1. 50. 216 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 669, 1. 50 ja sü. 671, 1. 3. 201 laste kongress. See otsustas, et teater on eeskätt kunstjasutus ja tema juhtimisel peab olema määrav kunstiline külg. Rõhutati, et teatrikunsti aluseks on ansamblikunst.220 Et senine tõlkerepertuaar jälgis ühekülgselt peamiselt Saksa teatrite repertuaari, siis peeti vajalikuks edaspidi suuremat tähele­ panu pöörata teiste maade draamakirjandusele, eeskätt aga tõsta algupärandite osatähtsust repertuaaris. Kongress arutas rea muude küsimuste kõrval ka suuremate teatrite riigistamise või omavalitsuste valdusse võtmise küsimust.221 Seega andis I Eesti teatritegelaste kongress kaudse vastulöögi kodanluse pretensioonidele teatrite osas. 1932. a. oli majanduskriisi sügavseisu aastaks, ühtlasi saavu­ tas siin oma haripunkti kodanluse poliitiline kriis. Arvatavasti tuleb nende nähtustega seletada kultuurprobleemide mõningat tagaplaanile nihkumist. Üldjoontes aga jätkus valitsuse kultuuripoliitikas sama ten­ dents, mis eelneval aastal. 1933. a. algul korraldas ajakiri «Nool» kultuuritegelaste hul­ gas ankeedi kultuurkapitali kohta. Ankeedi vastuste seas domi­ neeris kritiseeriv toon. Nii kirjutas R. Kangro-Pool, et kultuur­ kapital asutati hoopis ideelisemate kavatsustega, nüüd on aga tema tarvitamine muutunud sageli kultuurist üpris kaugel seis­ vate inimeste äriliseks kombinatsiooniks. Kildkondlikku talitus­ viisi märkisid ka mitmed teised kultuuritegelased. E. Hubel oma vastuses tähendas, et «kultuurkapitali summad on mikroskoobi- lised selle kahju kõrval, mis jagati omal ajal kahtlastele ette­ võtetele pankadest; on ka mikroskoobilised selle kõrval, mis on toonud rukkimoncpoli eksperiment» 222 Enamik nõudis jagamise süsteemi muutmist printsiibil, et and­ jad poleks saajad, preemiate süsteemi kehtestamist, loova kul­ tuuri tõhusamat toetamist.223 Süüdistused, nagu näeme, olid samad, mis kultuurkapitali algu- päevadel, rahulolematus kestis, sest püsisid selle allikad. 1933. a. tulid kodanluse kultuuripoliitikas ilmsiks uued nähtu­ sed. Tööliste Kirjastuse Ühisus, kes seoses K. Marxi 50-nda surma­ aastapäevaga kavatses välja anda põhjalikumat teost Marxi elu­ loo ja tema teaduslike tööde kohta ning palus selleks 1000 krooni toetust, jäi krediitide vähesuse ettekäändel sellest ilma.224 Töölisspordi Liidule ettenähtud 1300-kroonise toetussumma jättis valitsus 31. mail 1933. a. kinnitamata ja andis selle oma otsusega s. a. 15. juunist kehakultuuri sihtkapitali käsutusse spordi arendamiseks eeskätt tööliste hulgas.225 Ilmselt ei täit­ 220 Teatavasti rõhutas seda ka K. Stanislavski. 221 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 719, 1. 63. 222 «Nool» nr. 2, 24. veebr. 1933, lk. 7 223 Sealsam as. 224 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 721, 1. 142 ja 143. 225 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 747. 1. 499. 202 nud sotsid nendele pandud lootusi, nende eneste seas oli käimas kiire diferentseerumine, mis viis vastu pahempoolsete sotside lahkulöömisele parempoolsetest 1934. a. Selle asemel suurendas valitsus toetust ÜENÜ-le, tõstes selle varasemalt 1000 kroonilt 1400 kroonile, millele lisandus 200-kroonine toetus ÜENÜ võimle- misinstituudile,226 ja määras järjekordse toetuse ka Skautide Male­ vale 227 Samal ajal sagenesid just reaktsiooniliste kultuuritegelaste hulgas kaebed, et «rahvuslik kultuur lendab allamäge»228, ning selle kohta esitati rohkesti näiteid. P Hamburg heitis «Päeva- lehes« kultuurkapitali nõukogule ette asjatundmatust ning üks­ kõiksust kultuuriküsimuste suhtes, pani kirjanduse sihtkapitalile süüks riikliku logelemise viljelemist kultuuri asemel.229 Ta pidas vajalikuks tungida samas kallale ka «Loomingule». Kunstielu küsimustel peatus kodanlik teatritegelane ja kunstiteadlane Hanno Kompus. 1929. a. oktoobrist kuni 1933. a. märtsini oli kujutava kunsti sihtkapital korraldanud 35 kunstinäitust. Neid külastas 22 145 inimest, kellest aga ainult pisut üle ühe kolman­ diku oli täisealisi, kuna põhilise külastajate hulga moodustasid koolilaste ekskursioonid. H. Kompuse kirjutisest selgub, et rekordi­ lise külastajate arvu saavutas Bogdanov-Belski külalisnäitus 5929 külastajaga, mis ületas isegi aasta ülevaatenäituste külastajate arvu,230 ja seda hoolimata «peredvižnikute Vraimust», «realistliku argielu vaimust», mis H. Kompuse sõnade järgi oli vana juba 60 aastat (alates 1870. a .)231 Nagu tema kirjutisest selgub, ilmneb sama «kuri nähe» ka teatripubliku juures, kes eelkõige vaatab repertuaari ja nõuab, et «teatrimäng olgu algupäraselt «elulähedane» .»232 Ilma et H. Kompus seda nii oleks mõelnud, andis ta sellega tegelikult kõrge tunnustuse rahva kunstimaitsele. H. Kompus tegi eel­ toodud nähtustest järelduse, et kontakt kunsti ja publiku vahel on katastrofaalselt vähene ning seetõttu on kõige tähtsamaks ülesandeks seda kontakti tugevdada, rakendada kunst ühiskonna tegelikku ellu.233 1933. a. lõpul ja 1934. a. algul, mil erineva välispoliitilise orien­ tatsiooniga kodanluse grupeeringute vahel võitlus võimu pärast jõudis haripunkti, kajastus see viivitamatult ka kultuurielus. 1934. a. algul korraldas «Looming» ankeedi kultuuripoliitilise välisorientatsiooni kohta. Tulemused kujunesid küllaltki huvitava­ teks ja tähendusrikasteks, sest nendest ei ilmnenud erilist vaimus­ 226 Eesti kultuurkapitali aruanded 1933/34, lk. 14 ja 20. 227 Sealsam as, lk. 13. 228 «Päevaleht» nr. 94, 5. apr. 1933. 229 «Päevaleht» nr. 77, 19. märts 1933. 230 Kujutava kunsti sihtkapital korraldas iga aasta lõpul aasta ülevaate­ näituse. 231 «Kirjandus ja Kunst» nr. 18, 1. mai 1933, lk. 70. 232 Sealsam as, lk. 71. 230 Sealsam as. 203 tust saksa orientatsiooni suhtes. Ühtlasi nähtub ankeedi vastustest, kuivõrd tugevad olid tegelikult välismõjud eesti kultuuris. Vaevalt see saigi teisiti olla majanduslikult ja poliitiliselt sõltuval maal, kus kodanlus pealegi omalt poolt igati kaasa aitas nende välis­ mõjude tugevnemisele. Sellesf aspektist pakub meile kõige enam huvi G. Suitsu vastus «Loomingu» ankeedile. G. Suits, kes tähen­ das, et «ühemiljonilise šovinistliku eneseküllasusega ei saaks kau­ gele», astus ühtlasi teravalt välja saksiku ja baltisaksiku sno­ bismi vastu, mis avaldus tema sõnade järgi näiteks selleski, et just «juhtivate isamaalaste ja vabadussõjalaste» lapsi oli saade­ tud õppima saksa kooli. Ja et 1922. a. väljaantud «Eesti avalik­ kude keskkoolide seadus» muutis saksa keele sunduslikuks võõr­ keeleks, siis oli tulemuseks, et noorsoo hulgas domineeris teiste võõrkeelte seas saksa keel. Rahvusliku ülikooli rajamisel kutsuti sinna tööle saksa eriteadlasi, ja nii kaasus saksa keele domineeri­ mine saksa teadusega ning prevaleeris üle muude välismõjude. Ja kui «keegi oma kutselise ettevalmistamise täiendamiseks Ees­ tist matkab välismaile, siis suundub ta Saksamaale Nad tule­ vad tagasi, suu, silmad, kõrvad ja ajud täis saksa vaimu. »234 «Kirjutatud ja kirjutamata balti eriseadus kehtib edasi», ainult selle vahega, et kui varem oli tema kantsiks kirik, siis nüüd aitavad kino ja kirjandus levitada sellist vaimu,235 ütles G. Suits. Ühtlasi soovitas ta saksa keele õpetamist parajal määral ja vaba­ tahtlikult, saksa ekspansiooni ettevaatamatu toetamise asemel aga teostada «teadlikumat läänelahtisust».236 Väärib tähelepanu, et G. Suits, kuigi mitte ainukesena, astus välja ka selle vastu, et «ühes leninismi levitava keelega on eesti koolidest kadunud ka Puškini ja Tolstoi keel», ning soovitas vene keele sisseviimist vabatahtliku õppeainena keskkoolidesse.237 «Otse valjut protesti tuleb aga avaldada, kui meil tahetakse vene keel täiesti välja tõrjuda koolidest ja kogu elust»,238 tähendas ka teine ankeedile vastaja B. Linde. Vene keele tähtsust rõhutasid peamiselt progressiivsed kultuuri­ tegelased ja need vanema põlve kultuuritegelased, kes oskasid ise vene keelt (Suits) ning tundsid vene klassikalise kultuuri­ pärandi rikkusi. Kultuuritegelaste noorema põlvkonna reaktsiooni­ line osa, kes oma hariduse oli saanud kodanliku võimu päevil ning oli läbi immutatud lääne kultuuri mõjudest, et tundnud vene klassikalist kultuuri ja suhtus sellesse sageli üleoleva põl­ gusega nagu kõigesse, mis oli venepärane. Kodanlus kultiveeris natsionalistliku kasvatuse kaudu seda põlgust ja üleolekut, pidades sealjuures silmas oma klassihuve. Vanemad kultuuritegelased, kes astusid sellistes tingimustes välja vene keele kaitseks, ei 234 «Looming», 1934, nr. 1, lk. 112. 235 Sealsamas. 236 Sealsam as, lk. 113 ja 114. 237 Sealsamas, lk. 110. 238 Sealsam as, lk. 106 ja 107 204 tarvitsenud olla ega olnudki sageli (Suits, Linde) nõukogude kultuuri pooldajad, kuid nende eeliseks oli avaram silmaring võrreldes noorte, natsionalistlikust koolist tulnud, reaktsiooniliste kultuuritegelastega. Näiteks tähendas G. Suits 1939. a., pärast seda kui VOKS-i kutsel oli külastanud Nõukogude Liitu, et on pal­ jas eelarvamus oletada, «nagu poleks oktoobripööre enesega kaasa toonud muud kui kultuuriväärtuste purustamist ja teadusliku töö langust»239 Muudes vastustes domineeris toon, mis nõudis suure­ mat valikuvabadust ja mitmekesisust kultuuris ning polii­ tilises välisorientatsioonis, milles faktiliselt kajastus kodanluse kõikumine. 1934. a. tehti kokkuvõtteid ka kultuurkapitali senisest tege­ vusest. Ajavahemikus 1921 — 1934 oli kultuurkapitali seaduse põh­ jal võetavatest maksudest üldse laekunud 3 980 000 krooni, mil­ lele lisandusid tulud protsentide näol. Kulutatud oli sama aja kestel 3 770 000 krooni, sellest kirjandusele 430 000 krooni. Kultuurkapitali osa kohta kirjanduse arengus oli kaks diamet­ raalselt erinevat seisukohta. Ametliku seisukoha järgi «perioo­ dilised toetused kirjanikele on suuresti kaasa aidanud meie kir­ janduse tõusule»240 Osa progressiivseid kultuuritegelasi oli aga tollal erineval arvamusel. Nii märkis näiteks A. Alle: «Võib-olla oleks ilma selle toetuseta meie vaimse kultuuri alal paljugi tege­ mata jäänud ja praegune tasapind saavutamata, kuid ühtlasi on ka selge, et see kallimeelne asutus on tublisti tagant järele aidanud meie kirjanik- ja kunstnikkonna vaimse nivoo allamäge minekul», sest tema tõttu on «ideeliste otsingute, kokkupõrgete ja võitluse asemel ainult alatine sagimine ja tuuseldamine kultuurkapitali kesise molli ümber.»241 J. Kärner nägi kultuur­ kapitali viljakat mõju eelkõige selles, et kirjanduslik looming liikus elule lähemale ning saadi rohkem mahti ümber vaadata, mis­ tõttu aegamööda taltus ka opositsiooniline vahekord kaasajaga.242 See väide on aga vaevalt õige, sest just võimalus «ümber vaadata» andis kõige vähem materjali opositsioonilisuse taltumiseks. Ja sellest ei räägi ei А. H. Tammsaare, M. Metsanurga, A. Jakob­ soni, J. Sütiste, A. Antsoni, J. Barbaruse ega teiste demokraat­ like kirjanike teosed. Vastupidi, nagu õigesti märgib eesti nõu­ kogude kirjandusajalugu, «progressiivse kirjanduse arenemises võis märgata aastail 1930—33 silmapaistvat ideelist ja kunstilist tõusu, ja seda eeskätt luules» 243, sest luule kui oma olemuselt kõige operatiivsem kirjandusvorm on alati rahutute ja pingeliste aegade kroonikaks. Kirjanduse progressiivse osa ideelist tõusu 239 «Looming», 1939, nr. 9, lk. 996. 240 Valitsusasutiste tegevus 1918—1934, Tallinn 1934, lk. 19. 241 «Kirjandus ja Kunst» nr. 16, 19. apr. 1933, lk. 61. 242 J. K ä r n e r , Lehed tuulde II. Esseid ja artikleid 1925—1937, Tartu 1937, lk. 70 ja 71. 243 Eesti kirjanduse ajalugu II, lk. 239. 205 neil aastatel ei saa pidada juhuslikuks nähtuseks. Just samal ajal toimus Eesti töölisliikumises uus elavnemine, mis kahtlemata mõjutas kirjandust. J. Kärner juhtis tähelepanu aga ka kultuurkapitali tegevuse teisele küljele, nimelt, et ta «ühes reaktsioonilise aja mõjudega üksikute juures etendas kui mitte otse «kroonulist» mõtteviisi, siis vähemalt järeleandmist ülevõimu taotlevale «tervele ning positiivsele maaorientatsioonile»» 244 Ning selles oli tal kahtle­ mata õigus. Seega nii A. Alle kui J. Kärner nägid juba tollal kul­ tuurkapitali tegevuse kahesugust toimet. Ja eks räägi sellest А. H. Tammsaaregi oma «Elus ja armastuses» Majanduslikult ta kergendas mõningal määral kirjanike ja kunstnike olukorda, ideeli­ selt oli tal aga pigem laostav mõju ning oma ideelised võidud saavutas eesti kirjandus majanduskriisi perioodil mitte tänu kul­ tuurkapitalile, vaid hoolimata kultuurkapitalist. Muusikakultuuri arendamiseks oli kulutatud 391 000 krooni, sellest suur osa oli läinud helitööde ostmiseks. 1934. a-ni oli oste­ tud 159 suuremat helitööd 45 000 krooni väärtuses. Nende kirjas­ tamiseks loodi helitööde kirjastamise fond, mille abil oli selleks ajaks kirjastatud 24 tööd. Neid kanti peamiselt ette raadios ja sümfooniakontsertidel. Ka ehitati kultuurkapitali abil Tallinna Konservatooriumi hoone.245 Kujutavale kunstile oli samas ajavahemikus läinud 437 500 kr. Selle eest oli ostetud 501 maali, skulptuuri ja graafilist tööd 86 000 kr. väärtuses, üheksa kunstnikku said laene ateljeede ehi­ tamiseks, osteti maja «Pallasele» ja 1934. a. lõpetati ka Tallinna Kunstihoone ehitustööd; alates 1934. a. sügisest hakati seal kor­ raldama pidevalt kunstinäitusi.246 Nendele lisandusid kultuur­ kapitali toetusel eesti kunsti välisnäitused, näiteks 1929. a. Parii­ sis, Lüübekis, Kielis, Königsbergis, 1930. a. Berliinis, Kopenhaa- genis jne.247 Näitekunsti arendamiseks oli läinud 558 000 kr., millest 413 000 kr läks teatrite toetuseks peamiselt väikelinnades — Pärnus, Narvas, Viljandis, Võrus, Kuressaares.248 Suuremaid teatreid toetati riigieelarve kaudu. Kultuurkapitali toetus võimal­ das ka reale lavajõududele süstemaatilise õppimise, mille tulemu­ sena just ooper sai endale kindla aluspõhja.249 Kehakultuuri arendamiseks kulutati 350 000 kr Selle eest ehitati staadione, näiteks Tartusse, Rakverre, Viljandisse, Paidesse, Võrru, Elvasse, Tallinna jm. Propageeriti ja organiseeriti spordi­ liikumist.250 244 J. K ä r n e r , Lehed tuulde II, lk. 72 ja 73. 245 Valitsusasutiste tegevus 1918— 1934, Tallinn 1934, lk. 20. 246 Sealsamas. 247 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 664. 248 V alitsusasutiste tegevus 1918—1934, Tallinn 1934, lk. 20. 249 «Teater» nr. 3(5), märts 1935, lk. 99. 250 V alitsusasutiste tegevus 1918—1934, Tallinn 1934, lk. 20. 206 Valitsuse käsutusse oli läinud 1 500 000 kr. Sellest oli ta amet­ likel andmetel 1 230 000 kr kulutanud teaduslike uurimuste kor­ raldamiseks ja nende trükis avaldamiseks, kusjuures pearõhk asetati Eesti maad ja rahvast käsitleva teaduse arenda­ misele. Eespool oli juba juttu toetusest Eesti Neuropatoloogilisele Selt­ sile. 1927 a. teostas dr. T. Lippmaa kultuurkapitali toetusel uuri- misreisi Lapimaale ja Põhja-Norrasse, et uurida tundrataimede pigmentidesisaldust. Nagu selgub dr. Lippmaa aruandest, selgi­ tas ta oma uurimistöö tulemusena, et arktilised taimed ei vaja kogu neile langevat valgus* ning et nendel on mitmeid kaitse­ vahendeid üleliigse valguse vastu.251 Sellega kummutas ta seni valitsenud arvamuse. Ühtlasi tõi ta kaasa ülikooli botaanika-aiale kastitäie elavaid arktilisi taimi.252 Tartu ülikooli soome-ugri keelte prof. J. Mark viibis kultuur­ kapitali toetusel 4. XII 1928 — 6. II 1929 Nõukogude Liidus, kus ta töötas peamiselt Leningradis ja Moskvas, uurides mordva keelt. Tagasi tulnud, oli ta oma aruandes kultuurkapitali nõuko­ gule sunnitud märkima,253 et «vastutulek Vene võimude ja tea­ duslikkude asutuste poolt oli kõigiti lahke ja mul ei olnud põh­ just mingi üle nuriseda»254 Edasi selgub aruandest, et prof. j,J. Mark esines Leningradis ja Moskvas ettekannetega uraali keelte kohta ja tema ettekanded võeti väga soojalt vastu.255 Toetust sai ka prof. Paldrock, kelle uurimused tõid pöörde leeprahaigete ravimisse, sest ta selgitas välja süsihapperavi efek­ tiivsed tagajärjed.256 Toetust sai Eesti Kirjanduse Selts ajakirjs «Eesti Kirjandus», koguteoste «Eesti» ja «Eesti rahvalaulud» I ja II osa väljaand­ miseks, Õpetatud Eesti Selts aastaraamatute, toimetiste, eritoi- metiste väljaandmiseks, Akadeemiline Emakeele Selts ajakirja «Eesti Keel» väljaandmiseks, murdekogude korraldamiseks ja uurimiseks. Akadeemiline Ajaloo Selts sai toetust «Ajaloolise Aja­ kirja», «Eesti biograafilise leksikoni» ja «Eesti ajaloo bibliograa­ fia» väljaandmiseks. Kultuurkapitali toetusel alustas selts alates 1923. a. ajaloolise traditsiooni ja arhiivimaterjalide kogumist ja registreerimist üle maa. Selleks saadeti välja stipendiaate.257 Regulaarselt sai toetust ka 1905. a. Selts. Kultuurkapitali summa­ dega teostati 1905. ja 1906. a. eesti ajakirjanduses esineva and­ mestiku bibliografeerimine, mille kohta koostati 1931. aastaks 16 000 sedeliga kartoteek. Koguti mälestusi revolutsioonilise liiku­ mise ja karistussalkade tegevuse kohta ning valmistati ette arhiiv- 251 ORKA, i. 1108, nim. 5, sü. 465, 1. 132 ja 133, dr. Lippmaa kiri. 252 Sealsamas. 253 Professor J. M argile olid võõrad sõbralikud tunded Nõukogude Liidu vastu. 254 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 569, 1. 183— 185. 255 Sealsamas, 1. 185. 256 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 404, l 160. 257 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 404, 1. 17 ja 18. 207 dokumentide kogumiku väljaandmine.258 Kultuurkapitali toetusel koguti materjale ka rahvusliku liikumise kohta XIX saj., talu- rahvarahutuste kohta jne. 259 Toetust said regulaarselt Akadeemiline Kirjandusühing ja Loodusuurijate Selts jt. Nende toetustega arendati edasi rah­ vuslikku teadust. Kuid toetusesaajate hulgas kultuurkapitali valitsuse osast olid ka Tartu ülikooli usuteaduskond, eugeenika selts «Tõutervis»260 ja üksikud eugeenika harrastajad, Eesti Skautide Malev, mõned Kaitseliidu malevad, I Eesti Polgu Selts jt. reaktsioonilised orga­ nisatsioonid ja üritused. Sisuliselt kasutati valitsuse kompetentsi kuuluvat kultuurkapi­ tali osa ja ajakirjanduse sihtkapitali kõige suuremal määral puht- reaktsioonilistel eesmärkidel. 1934. a. märtsis teostas Pätsi-Laidoneri klikk Eestis fašistliku riigipöörde ning kehtestas suurkodanluse avaliku terroristliku diktatuuri. Tulnud toime kõige pakilisemate sisepoliitiliste ümberkorral­ dustega, hakkas fašistlik valitsus viivitamatult huvi tundma ka kultuuriküsimuste vastu. 13. septembril 1934. a. kutsuti riigiva­ nema (Päts) kabinetis esmakordselt kokku riigivanema kirjandus­ likku auhinda määrav auhindamiskomisjon, mis koosnes Hari­ dus- ja Sotsiaalministeeriumi, Eesti Kirjanikkude Liidu, kirjanduse sihtkapitali valitsuse, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Akadeemilise Kir- jandusühingu esindajatest. Komisjon koostas riigivanema isikliku kontrolli all auhindamise põhimääruse, mis seejärel kuulus riigi­ vanema kinnitamisele. Määrus nägi ette auhinnad 1500, 1000 ja 750 krooni suuru­ ses,261 auhindamine ise toimus igal aastal üks kord. Järgmise sammuna avaldas valitsus 7 detsembril 1934. a. määruse, mis muutis senise sihtkapitali põhimääruse ja kehtes­ tas sihtkapitalide valitsused ja esinduskogud. Sihtkapitali valitsus koosnes viiest liikmest. Selle esimehe määras haridusministri ettepanekul valitsus kolmeks aastaks, 2 liiget määras haridusminister ja 2 valis esinduskogu. Viimane moodustati uue põhimääruse kohaselt kultuurkapitali nõukogu poolt tunnustatud asutuste ja kunstiorganisatsioonide esindaja­ test, kellede arvu määras samuti nõukogu. Otsustavaks organiks kujunes tegelikult sihtkapitali valitsus, mis moodustati ülimal määral ebademokraatlikel printsiipidel, esinduskogule jäi nõu­ andev tähtsus, mida sihtkapitali valitsus ei tarvitsenud arves­ tada.262 Sisuliselt oli see demokraatlik rudiment määratud kultuu­ ritegelaste rahustamiseks, et neid pole hoopis kõrvale jäetud. 258 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 671, 1. 61. 259 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 468, 1. 15. 260 See sai pidevalt toetust ka kehakultuuri sihtkapitali kaudu. 261 «Looming», 1934, nr. 7, lk. 851. 262 «Riigi Teataja» nr. 104, 1934, lk. 1795— 1796. 208 Sellega viis kodanlus oma pealetungi kultuurkapitali asutus­ tele lopule. Haaranud 1927 a. enda kätte kultuurkapitali nõukogu, hakkas ta seejärel avaldama pidevat survet sihtkapitalide valit­ sustele ja sekkuma nende kompetentsi,263 kuni 1934. a. haaras enda kätte ka need, süvendades sellega veelgi enam kultuuri­ tegelaste sõltuvust endast. 1934. a. toimus see kõik vaikselt. Puudus kisa-kära ajakirjan­ duse veergudel, puudusid teravatoonilised kirjutised poolt ja vastu, vaikis Riigikogu, sest ta oli laiali saadetud. «Kodurahu» huvides oli fašistlik valitsus kehtestanud riigis «vaikiva oleku» ja nii pidid vaikima ka kultuuritegelased. Sellega lõppes teine etapp kultuurkapitali tegevuses ning algas kolmas, mis kulges fašistliku diktatuuri tingimustes. Andmed kultuurkapitali kohta fašistliku diktatuuri perioodist cn võrdlemisi napid, mis on tingitud peamiselt kahest asjaolust: 1) alates 1935. a. lakati publitseerimast kultuurkapitali aastaaru­ andeid, sest fašistlik valitsus ei pidanud sellist avalikku aruand­ lust enam vajalikuks; 2) «vaikiva oleku» tõttu lakkasid ajakir­ janduses igasugused kritiseerivad kirjutised kultuurkapitali aad­ ressil, sest kes nüüd veel kultuurkapitali vastu tahtis välja astuda, see pidi mõistma, et ta astub välja fašistliku valitsuse enese vastu. Ja ajakirjandus vaikib, vaikivad isegi kirjanikud avalikkuse ees. See ei tähenda siiski, et kodanlus pühitses täielikku triumfi, et võitlus demokraatliku ja reaktsioonilise kultuuri vahel oli laka­ nud. See jätkus, kuid toimus nüüd vähema käraga või vaikides, toimus teistes vormides. Olemasolevad napid andmed iseloomus­ tavad seda üldjoontes. 11. jaanuaril 1935. a. määras valitsus oma otsusega E. Hubeli kirjanduse sihtkapitali valitsuse esimeheks.264 Fašistlik valitsus püüdis sellega kirjanikele tõendada, et tema soovib sama mis kirjanikudki, et tema on üpris nende oma valitsus. Ka oli tähtis, et uuekoosseisulise valitsuse eesotsas oleks kõigiti autoriteetne kirjanik ning et ta läheks kaasa Pätsi diktatuuriga. Samal ajal hakkas fašism kirjandusse teed rajama värskelt formeeritud Eesti Rahvuskirjanike Ühingu 265 kaudu, kes esines oma tegevusprogrammiga 1935. a. algul. Ühingu asukohaks oli Tartu ning ta haaras hulgaliselt kaasa just Tartus asuvaid vähe­ tuntud või algajaid kirjanikke ja kirjanduslikke diletante (näit. Yoitk, Grünfeldt jt.). Väikesearvulise ja nõrga töölisklassi tõttu oli fašismi mõju Tartus intelligentsi seas tugevam kui näiteks töös- tuskeskustes. 263 Selle vastu avaldasid korduvalt protesti nii Eesti Kirjanikkude Liit (vt. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 623, 1. 11) kui ka kirjanduse sihtkapitali valit­ sus, vt. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 620, lk. 231 ja sü. 621, 1. 10. 264 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 399, 1. 93. E. Hubel oli tegelikult sellel kohal juba alates 1933. a., mil ta valiti sinna H. Visnapuu asemele. ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 393, 1. 62 ja 63. 265 Eesti Rahvuskirjanike Ühing asutati 1933. a. Vt. Eesti kirjanduse a ja ­ lugu, II kd., Tallinn 1956, nim. Rahvuskirjanike Liit. 14 Eesti NSV ajaloo küsim usi 209 Eesti Rahvuskirjanike Ühingu loosungite seas oli esikohal: «Eestlane eestlaseks!» Oma tegevuse eesmärgiks kuulutasid nad eestluse missiooni läbitöötamise, isamaalise rahvusteadvuse, Eesti heaks pühendatud vaimustuse, pühaliku hardumuse eestlusest jne. äratamise; positiivse, konstruktiivse, ülesehitava esiletõstmise kirjanduses, kõige nn. destruktiivse tagaplaanile jätmise.266 Et selliste ideedega «teed leida rahva südamesse», otsustati hakata välja andma almanahhe, milleks 1935. a. paluti kirjanduse sihtkapitalilt toetust. Nagu selgub Eesti Rahvuskirjanike Ühingu kirjast, oli «Looming» nendele täiesti suletud,267 sest Eesti Kirjanikkude Liit, «Loomingu» väljaandja, lükkas kõik Eesti Rah­ vuskirjanike Ühingu lähenemiskatsed tagasi ega võtnud vastu nende kaastööd.268 23. aprillil 1935. a. arutas kirjanduse sihtkapitali esinduskogu küsimust ning võttis vastu järgmise resolutsiooni: «Kuna Rahvuskirjanike Ühingu liikmed nende senini ilmu­ nud teoste kaudu ei taga esteetilises, eetilises ega rahvuslikus mõttes kirjanduslikku väärtust ja kuna Rahvuskirjanike Ühing on senini peamiselt vaid demagoogiliselt esinenud ainult eitades seda, mis meie kirjanduses tänini väärt leitud olevat — peab Siht­ kapitali Esinduskogu ebaloomulikuks määrata Rahvuskirjanike Ühingule toetust tema programmi pärast.» 269 1934. a. «Looming» ei näinud palju väljagi tegevat «vaikivast olekust». Tema veergudel ilmusid kirjutised (näit. J. Gensilt), mis ilmse sümpaatiaga suhtusid Nõukogude Liitu või siis väljendasid (peamiselt luules) oma arvamust fašismi kohta sellises toonis, mis oli risti vastu valitseva kodanluse arvamusele.270 Ja nii tõmbas «Looming» enesele fašistliku valitsuse tähelepanu, kuigi 1935. a. «Loomingu» sisus on tunda teatavat ajale kohanemise püüdu.271 17 detsembril 1935. a. võttis Eesti Kultuurkapitali Nõukogu vastu «Loomingu» ümberkorraldamise kava.272 «Loomingut» kohustati: 1) lisaks senisele sisujaotusele sisse seadma erilise kodumaa ringvaate osa; 2 )avaldama aeg-ajalt kultuuripropagan- dalisi ja publitsistlikku laadi artikleid, mis ergutaksid ja juhata­ sid laiemaid ringkondi; 3) viima kirjanikke rahvale lähemale ning selles seoses hoolitsema, et keel ei muutuks liiga erandlikuks, ning 4) hoiduma avaldamast seda, mis võiks haavavalt riivata riiki, rahvust või sündsustunnet jne.273 266 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 807, 1. 18. 267 Sealsam as, 1. 66. 268 Sealsamas, 1. 17. 269 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 393, 1. 19. 270 Näiteks A. Al l e , Tänapäeva värsse. «Looming» 1934, nr. 5; J. Barba- ruse luuletused 1934. a. «Loomingus». 271 Ilmusid kirjutised tööeestlusest, rahvuslusest kirjanduses ja rahvus­ kirjandusest jne. 272 Pikemalt peatub sellel küsimusel H. Peep artiklis ««Looming» ja trüki- vabadus», vt. «Edasi» nr. 202, 12. okt. 1958. 273 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 807, 1. 91. 210 Ümberkorraldamise kava koosnes üheksast punktist, eespool loetletud olid neist olulisemad. Nagu hiljem ametlikulfkonštateeriti, anti seega «ajakirjale kin­ del tegutsemissuund rahvuslik-ülesehitavas vaimus», mille tõttu ka ajakirja levik tõusnud 700-lt eksemplarilt 4000-le eksempla­ rile.274 Tegelikult tõsteti ajakirja levikut senisest suuremate toe­ tussummadega kultuurkapitalist.275 23. aprillil 1936. a. märkis Eesti Kirjanike Liit oma vastuses kirjanduse sihtkapitali valitsusele, et temale kui «Loomingu» välja­ andjale polnud need soovid uudiseks, et tema on neid korduvalt püüdnud ellu viia.276 Vastus oli läbinisti diplomaatlik ega kohustanud Eesti Kirjanike Liitu millekski. Alates 1935. a. hakati välja andma riigivanema kirjanduslikke auhindu. Valitsev kodanlus seab enesele ilmse eesmärgi — kirjanike materiaalset sõltuvust veelgi süvendada ja seda just parimate kirjanike osas, et seega tõhusamalt mõjutada nende loo­ mingut. .Pealegi muudeti sellega «kunsti metseenlus», mis seni oli olnud kodanluse kollektiivseks tunnuseks, nüüd konkreetse subjekti — fašistliku diktaatori isiklikuks tunnuseks. Tuleb otsekohe lisada, et ka see üritus kandis kodanlusele vaid poolikut vilja, sest 1) oli kirjanikke, kelle loomingust ei saadud auhindamisel mööda minna nende silmapaistva kunstilise taseme tõttu, kuigi ehk teos ideeliselt jättis kodanlusele soovida, ja 2) ole­ nes auhindamine komisjoni koosseisust. Demokraatlikumad kul­ tuuritegelased, kellel läks korda komisjoni pääseda, kandsid kahe kultuuri vahelise võitluse sellesse kodanluse kultuuripoliitika ühte kõige kõrgemasse instantsi. Esimene auhind määrati 1932. ja 1933. a. ilmunud töödest А. H. Tammsaare «Tõe ja õiguse» IV ja V osale, kolmas auhind К. A. Hindrey «Välkvalgusele» ja «Armastuskirjale», kuna teine auhind jäi välja andmata. 1935. a. omistati esimene auhind M. Metsanurga ajaloolisele romaanile «Ümera jõel», teine — J. Semperi «Armukadedusele» ja kolmas A. Mälgu ajaloolisele romaanile «Surnud majad». Kaht­ lemata mõjus riigivanema auhind selleks suuresti kaasa, et alates 1935. a. hakkas jõudsalt kasvama nn. «vabadussõja»-aineliste romaanide hulk. 1936. a. sai esimese auhinna M. Underi luuletuskogu «Kivi südamelt», peale selle anti välja kaks teist auhinda — J. Sütis- tele «Päikese ootel» ja «vabadussõja»-ainelise poeemi «Noored partisanid» eest ning A. Mälgule «Õitseva mere» eest. 1937 a. määrati teine auhind A. Kivika «vabadussõja»-aine- 274 V alitsusasutiste tegevus 1935/36. a., Tallinn 1936, lk. 14. 2n «Loomingu» jaoks eraldati kirjanduse sihtkapitali summast stabiil­ selt 13 000 krooni. 276 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 807, 1. 73. 14* 211 lisele romaanile «Nimed marmortahvlil», mispuhul esimene auhind jäi talle vaid selle tõttu välja andmata, et Tallinna linn oli tema romaanile juba varem määranud 500-kroonise auhinna.277 Teine auhind määrati F Tuglase «Kriitika» I—VIII eest, kuna kolmas auhind kroonis К. A. Hindrey minevikku idealiseerivat, aristokraaditsevat, natsionalistlikku ajaloolist romaani «Urmas ja Merike», aga ka J. Semperi fašismivastast luuletuskogu «Tuule- ratas».278 Seoses uue põhiseaduse kehtima hakkamisega, mis seadis sisse presidendi instituudi, asendas 1938. a. riigivanema auhinna presi­ dendi auhind. Presidendi esimese auhinna sai 1938. а. M. Metsa­ nurga romaan «Kutsutud ja seatud», II auhinna said H. Visnapuu värssromaan «Saatana vari» ja J. Parijõe «Teraspoiss».279 1940. a. sai esimese auhinna A. Jakobsoni näidend «Viirastused» ja novel­ likogu «Mälestusi laulvast kuldnokast», teise auhinna А. H. Tamm­ saare «Põrgupõhja uus vanapagan» ja M. Metsanurga «Tuli tuha all».280 Võttes aluseks eeltoodud, kaugeltki mitte täielikud andmed, näeme, et kuigi auhinnati ka demokraatlikku kirjandusse kuulu­ vaid teoseid (А. H. Tammsaare «Tõde ja õigus», «Põrgupõhja uus vanapagan», J. Semperi «Tuuleratas», A. Jakobsoni «Viiras­ tused» jne.), olid auhinnatute seas ülekaalus kodanlikku natsio­ nalismi propageerivad teosed, nagu A. Kivika «Nimed marmor­ tahvlil», H. Visnapuu «Saatana vari», J. Sütiste «Noored parti­ sanid», ajalooliste romaanide osas К. A. Hindrey ja A. Mälgu teosed. Eriti hindas fašistlik kodanlus selles osas demokraatlike kirjanike panuseid (näit. J. Sütiste) Võita demokraatliku kirjanduse parimad esindajad enda poole ning nende abil luua kõrgetasemeline kodanlik-natsionalistlikke ideid levitav kirjandus — selline oligi presidendi auhinna eesmärk. Selle eesmärgi saavutamisel tuli valitsusele appi kogu suur­ kodanlus. 1935. a. alates hakkasid auhindu jagama ka aktsia­ seltsid «Eesti Pank», «Eesti Paber», Kreenholmi Manufaktuur, Balti Puuvilla Ketrus- ja Kudumisvabrik ning rea linnade — Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi jt. omavalitsused. Kirjanduse sihtkapital jagas toetusi ühekordsete ja perioodi­ liste toetustena, nendest viimased jagunesid omakorda kolme (500, 400 ja 300 kr.) või kahte (500 ja 360 kr.) kategooriasse. Toetuste saajate järjestus ise kujunes võrdlemisi stabiilseks. Nii oli luuletajatest ainsana püsivalt I kategoorias M. Under, kuna A. Alle, J. Kärner, J. Sütiste olid niisama püsivalt II kate­ goorias. Stabiilselt kuulusid I kategooriasse ka А. H. Tammsaare, H. Raudsepp, F Tuglas, alates 1937/38. a. O. Luts ning juba päris 277 Vt. «Eesti kroonika» 1937. Tartu 1938, lk. 62. 278 Vt. «Eesti kroonika» 1934, 1935, 1936, 1937 279 «Looming», 1938, nr. 5. 280 «Looming», 1940, nr. 5, lk. 559. Selle auhinna määramisel kuulusid presidendi auhindamiskomisjoni ka A. Alle ja R. Sirge. 212 kodanliku diktatuuri lõpul — 1939/40. a. tõsteti sinna ka A. Gai- lit ja К. A. Hindrey II kategooriasse kuulus enamik ülejäänud tuntud kirjanikest, kuna ühekordsed toetused määrati tavaliselt mingi konkreetse teose eest, kodanliku diktatuuri lõpuaastail tavaliselt noortele kirjanikkudele (Alver, Talvik, Viiding).281 «Vaikiva oleku» tõttu pole meil säilinud materjalidest võima­ lik kuigi suurel määral ammutada andmeid kirjanike eneste suh­ tumise kohta sellisesse jaotusse. On näiteks teateid, et 1935. a. sügisel püüti A. Mälku kirjanduse sihtkapitali esinduskogu koos­ olekul viia I kategooria toetuse saajate hulka, kuid see üritus ei saanud vajalikku häälteenamust.282 1936. a. sügisel seda katset korrati ning uuesti tagajärjetult.283 1937 a. valis kirjanduse siht­ kapitali esinduskogu oma esimeheks J. Semperi, mida võib mõista kui tunnustust «Tuuleratta» 284 autorile, kelle sules juba võib aimata tulevase «Ei vaikida saa» autorit. Eeltoodud faktidest võib lugeja iseseisvalt teha mõningaid järeldusi. Samal ajal valitsev kodanlus hindas A. Mälgu loomingut selliselt, et 1937 a. anti talle riigivanema poolt auhinnaks Õismaa talu.285 Kirjanduse kõrval tundis fašistlik valitsus kõigist kunstiharu­ dest enam huvi teatrikunsti vastu. Siin pidid suunda andvaiks kujunema 1935. a. 17 ja 18. aprillil korraldatud teatripäevad, kus programmiliste kõnedega esinesid diktaator K. Päts ise ning tema lähemad abilised — peaministri asetäitja ning haridus- ja sotsiaalminister. «Teie (s. t. teatrid) olete need, kes rahvale ras­ ketel minutitel elu teisena ette kujutate, teie näete mitte niisugust elu, mille all ta kannatab, vaid mis vaimu abil loodud, mis pare­ maks ja kõrgemaks teeb. See on teie suur kasvatustöö meie selts- kodanlikus elus,» 286 ütles K. Päts. Faktiliselt suunati teater sel­ lega realismi printsiipidest loobumisele, ideelise reaktsiooni tee­ nistusse. Kodanluse reaktsiooniliste taotluste vastu astusid välja progressiivsed teatritegelased A. Lauter ja P Põldroos. Kaitstes realismiprintsiipe teatrikunstis, väitis viimane, et tõeliselt rahvus­ liku teatri loomiseks on vaja, et «autorid ja näitlejad astuksid elule lähemale»287 Tegelikult kujunes olukord selliseks, et vaatamata fašistliku kodanluse taotlustele ei pääsenud teatripäevadel domineerima teatri rahvuslikkuse probleem, mille kaudu teatrit püüti muuta valitseva kodanluse ideeliseks tööriistaks — kodanliku natsiona­ lismi propageerijaks, kuigi valitsust selles ürituses toetasid ka mõned kultuuritegelased, näiteks H. Visnapuu 288, H. Kompus. 281 Vt. ORKA, f. 1108, nim. 9, sü. 37, 1. 53—86 ja nim. 5, sü. 54, 1. 99. 282 ORKA, f. 1108, nim. 5, sü. 393, 1. 18. 283 Sealsamas, 1. 15. 284 1936. a. ilmus J. Semperilt fašism ivastane luuletuskogu «Tuuleratas». 285 Vt. «Eesti kroonika», 1936, Tartu 1937. 286 «Päevaleht» nr. 107, 17. apr. 1935. 287 «Päevaleht» nr. 109, 19. apr. 1935. 288 «Looming», 1935, nr. 4, lk. 445 ja 446. 213 Kohale oli tulnud hulgaliselt maalavade esindajaid ja neid huvi­ tas eelkõige teatrikunsti materiaalne ja kunstiline külg. «Ja sel­ lest tulebki, et teatri rahvuslikkuse probleemi asemel maaesinda- jaid huvitab enne kõike, kuidas leida oludele vastavaid vahen­ deid maalavade kunstiliseks ja aineliseks edasiarendamiseks»,289 konstateeris üks teatripäevade kommentaatoreist — J. Schütz. Järgmisel, 1936. a. korraldati osalt nende nõudmiste rahulda­ miseks 160 näitleja osavõtul üleriigiline teatritegelaste seminar. Ka hakati korraldama Tallinnas provintsiteatrite etendusi. Eesti Haridusliit korraldas igal aastal nn. võidupühaks näidendite võistlusi, kusjuures näidendid pidid olema kirjutatud «isamaali­ ses vaimus». 1935. a. avaldatud riigivanema dekreediga kohustati kõiki kujutavaid, heli-, näite- ja balletikunstnikke, kes soovivad saada riigilt või kultuurkapitalilt materiaalset toetust, end registreerima Haridusministeeriumi kutseoskuse osakonnas. Registreerimiseks nõuti vastava erialase õppeasutuse lõpudiplomit. Dekreet kuju­ nes sisuliselt kurioosseks, sest real vanema põlve silmapaistva- mail kujutavail kunstnikel puudus diplom. Näiteks puudus dip­ lom A. Laikmaal, Kr. Raual, N. Triigil jt.290 Üldiste protestide tõttu see menetlus likvideeriti, kuid alles 1. märtsil 1940. a.291 Kunstiteadlane V. Erm märkis õigusega 1940. a., et suure osa kujutava kunsti sihtkapitali summadest neelas Kunstihoone ehi- tusvõla tasumine Pikalaenu Pangale,292 millele lisandusid siht­ kapitali valitsuse ja Kunstihoone administratsiooni kulud.293 Neid väljaminekuid kompenseeriti kunstnike arvel. Eelnime­ tatud dekreet aitas selleks tõhusalt kaasa. Ometi, nagu sellele vii­ tavad või lausa ütlevad mitmed käsitlused, just 30-ndail aastail, reaktsiooni pealetungi perioodil, hakkas realism eesti kujutavas kunstis uusi positsioone vallutama 294 ning ka kultuurkapitali materjalid viitavad aktiivsusele ja elavnemisele kujutavas kuns­ tis. Näiteks korraldati 1936/37 a. Eestis kaks väliskunsti näitust, üks eesti kunsti näitus Riias,295 järgmisel aastal korraldati seitse kunstinäitust, nendest neli väliskunsti näitust ja eesti kujutava kunsti näitus Kaunases jne.296 See paneb mõtlema, eriti kui me «Eesti kirjanduse ajaloost» loeme, et samal ajal «ilukirjanduse kogumassi seisukohalt toimus 289 Vt. «Teater», 1935, nr. 8 ja 9. 29° «Võim ja vaim», EÜS «Veljesto» väljaanne, Tartu 1940, lk. 69. 291 Sealsamas, lk. 70. 292 Umbes 11 000 krooni aastas. Vt. sealsamas, lk. 75. Kujutava kunsti sihtkapitali eelarve oli näit. 1940/41. a. 40 090 kr. Vt. «Päevaleht» nr. 127, 15. mail 1940, lk. 2. 293 «Võim ja vaim», lk. 65. 294 Vt. Eesti NSV ajalugu, Tallinn 1957, lk. 503; Realistlik kunst Eestis, Tallinn 1956, lk. 9; Выставка Эстонского изобразительного искусства, Москва 1956, lk. 7; Eesti kujutav kunst, Tallinn 1956, lk. 12. 295 V alitsusasutiste tegevus 1936/37, Tallinn 1937, lk. 12. 296 V alitsusasutiste tegevus 1937/38, Tallinn 1938, lk. 13. 214 tähelepandav kirjanduslik-kunstilise taseme allakäik» 297 ja «kõige raskemaks hoobiks aga oli ilukirjanduses avalduv ideeline lan­ gus»298 Tõsi küll, sama autor märgib edasi, et «enamus tuntud nimega kirjanikke ei asunud reaktsioonilise kodanluse taotluste kirjanduslikule teenimisele» 299 ja jäid põhiliselt truuks realismile. See käib niisiis tuntud nimede kohta. Kuiutav.as kunstis on aera lugu teisiti, seal näivad realismi võidud seostuvat just uue põlv­ konna tulekuga, kelle nimed ei saanijd kuidagi moodi olla tuntud. Me ei pretendeeri kaugeltki selle probleemi lahendamisele, kuid oletame, et mõningane mõju võis siin olla kultuurkapitalil. Kirjanduse j.a kujutava kunsti sihtkapitali summad olid: 1935/36. a. eelarves — 32 700 ja 26 500 krooni 300, 1936/37 a. eelarves — 32 130 ja 28 720 krooni 301, 1937/38. a. eelarves — 36 300 ja 34 430 krooni302 1938/39. a. eelarves — 40 010 ja 40 715 krooni 303 ja 1940/41. a. eelarves 44 280 ja 40 090 krooni 304 Summade erinevus, nagu näeme, polnud eriti suur, välja arvatud 1935/36. a., kuid kujutavas kunstis puudus riigivanema (resp. presidendi) auhind. Küll aga otsustati selline auhind sisse seada helikunsti vald­ konnas. Nimelt töötati 1936. a. välja «Riigivanema muusikaau- hinna määrus» 305 Aasta hiljem teatatakse, et «härra riigihoidja kõrge kaitse all» korraldati kantaatide võistlus ja et auhinda­ deks oli temalt saadud tuhat krooni; kuid kokkutulnud kantaati­ dest ei leidnud žiirii ühtegi auhinna väärilist ja neljale autorile määrati ergutuspreemiad.306 1. jaanuaril 1938. a. hakkas Eestis kehtima uus fašistlik põhi­ seadus. Valitsemise koondas enda kätte president, kelle juures uue põhiseaduse alusel valitud Riigikogu etendas demokraatliku peibu­ tuse osa, mille ülesandeks oli rahvast eksiteele viia kehtiva dikta­ tuuri iseloomu suhtes. Vangerdused poliitilises elus kajastusid ka kodanluse kultuuri­ poliitikas. 9. II 1938. a. muutis fašistlik diktaator järjekordselt oma dekreediga kultuurkapitali seadust. Nimelt suurendati kultuur­ kapitali nõukogu koosseisu, ilma komplekteerimisprintsiipi muut­ mata. Nüüdsest peale kuulusid kultuurkapitali nõukokku esinda­ jatena valitsuse poolt haridusminister ja majandusminister, Riigi­ volikogu juhatuse poolt üks esindaja, Riiginõukogu poolt üks esindaja, ülikooli ja Teaduste Akadeemia 307 poolt kokku 297 Eesti kirjanduse ajalugu, II kd., Tallinn 1956, lk. 250—251. 298 Sealsamas, lk. 251. 299 Sealsam as lk 233 3°° v t V alitsusasutiste tegevus 1935/36, Tallinn 1936, lk. 15. 301 Vt. Valitsusasutiste tegevus 1936/37. Tallinn 1937, lk. 12. 302 Vt. V alitsusasutiste tegevus 1937/38, Tallinn 1938, lk. 12—13. 303 Vt. V alitsusasutiste tegevus 1938/39, Tallinn 1939, lk. 27—28. 304 Vt. «Päevaleht» nr. 127, 15. mail 1940, lk. 2. 305 V alitsusasutiste tegevus 1936/37, Tallinn 1937, lk. 12. 306 V alitsusasutiste tegevus 1937/38, Tallinn 1938, lk. 13. 307 28. I 1938 kehtestati riigihoidja dekreediga Eesti Teaduste Akadeemia seadus. 215 1 kolm esindajat ning presidendi kinnitamisel viis tuntud kultuuri­ tegelast 308 6. mail 1938. a. kinnitas president kultuurkapitali nõukogu uue kodukorra. Senise kahe — kultuuripoliitilise ja eelarvekomis­ joni asemele loodi üks alatine komisjon, kelle kompetentsi kuulu­ sid nüüd juba kahe eelnimetatud komisjoni ülesanded. Nn. «vaba­ riigi valitsuse» osa kultuurkapitali eelarvest hakati 1938. a. nime­ tama «vabariigi presidendi» osaks.309 Samal aastal suurendati tunduvalt kultuurkapitali summasid, nimelt kasvas kultuurkapitali eelarve 349 250 kroonilt 1937/38. a.310 446 000 kroonile 1938/39. a.311 millega loomulikult kasvasid ka rahva maksud. Ent tulemused kultuurielus kujunesid kodanlusele adekvaatseteks tulemustega sisepoliitilises elus. 25. V — 2. VI 1938. a. korraldati kodanliku Vabariigi kaheküm­ nenda aastapäeva tähistamiseks Tallinnas teatripidustused 312 mil­ lest võtsid osa ka provintsiteatrid. Tallinna Töölisteater esitas teatripidustustel E. Tammlaane «Raudse kodu». 1938. a. septembris korraldas peaminister isiklikult Eesti Kir­ janike Liidu liikmeile ekskursiooni Põhja-Eesti tööstuspiir- konda, millest võttis osa kolmkümmend kaheksa kirjanikku. Eks­ kursioon korraldati kõigiti ettenägelikult ja läbimõeldult ning pidi kirjanikke inspireerima ülistusi laulma fašistlikule valitsu­ sele ning Eesti majanduslikule võimsusele, ijiis oli arenenud tema targal juhtimisel. Selleks otsustati kirjanikele näidata ainult masinaid ja käitiste juhtivat personali, hoida neid aga võimalikult kaugemale töölistest. E. Krusteni sõnade järgi soovitas insener Differt lõunalauas avameelselt kirjanikele «tööstustööliste elu kir­ jeldades mitte nurisejaid n ä h a » 3,3 Ent see kavatsus kukkus kodanlusel mürinal läbi, sest Tallinna tagasijõudnud kirjanikud teatasid «Loomingus», et nemad tundsid endas ärkavat ebamuga­ vate küsimuste hulka.314 P Krusten tõi oma masendavaima mul­ jena esile «Narvas kõrvalise isiku suust kuuldud asjaolu, et kõik need töölised, kes on saamas viiskümmend aastat vanaks, val­ landatakse aegsasti töölt, et tööandjail ei oleks vaja koormata käitist ja oma südametunnistust tülika kohustusega maksta vanale töölisele pensioni»315 J. Sütiste aga kirjutas saadud inspiratsi­ ooniga «Tuhas ja tules». Nagu karistuseks muutis kultuurkapitali nõukogu 1939. a. algul kirjanduse sihtkapitali esinduskogu koosseisu. Sealt eemal­ dati Akadeemilise Emakeele Seltsi ja Eesti PEN-klubi esindajad ning Eesti Kirjanduse Seltsi esindajate arvu vähendati ühe võrra. 308 V alitsusasutiste tegevus 1937/38, Tallinn 1938, lk. 12. 309 Sealsam as, lk. 27 ja 28. 310 ^ р я 1 с я г п я ^ 1 k 19 i о 311 V alitsusasutiste tegevus 1938/39, Tallinn 1939, lk. 27. 3,2 Midagi tänapäeva festivali taolist. 313 «Looming», 1938, nr. 9, lk. 1044. 3,4 «Looming», 1938, nr. 8, lk. 930—936. 315 «Looming», 1938, nr. 9, lk. 1043. 216 Nende kohad anti Autorikaitse Ühingu, o.-ü. «Kultuurkoondise» ja Näitekirjanike Ühingu esindajaile.316 PEN-klubi317, Eesti Kir­ janike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi protestid, mis viitasid 1934. a. vastuvõetud põhimääruse318 rikkumisele, jäid tulemus­ teta. Ent tähelepandav on, et üldse protestiti. See protest on nagu kauge vastukaja kodanliku diktatuuri algaegadest ning ühtlasi on ta uute aegade sümptoomiks. 1940. a. juunipöördega kukutati fašistlik valitsus, võim läks Eestis töötava rahva kätte. Sellest peale hakkas Eestis arenema mitte silmakirjalikult vaba, vaid tõeliselt vaba kunst ja kirjandus, mis on avalikult seo­ tud proletariaadiga. Ta on vaba sellepärast, et teenib «miljoneid ja kümneid miljoneid töötajaid, kes moodustavad maa paremiku, selle jõu ja tuleviku» ning «viljastab inimkonna revolutsioonilise mõtte viimast sõna sotsialistliku proletariaadi kogemuste ja elava tööga. .»319 * * * Eeltoodust nägime, et kultuurkapitali loomise mõte tekkis demokraatlike kultuuritegelaste seas ning realiseeriti nende väga pingelise võitluse tulemusena valitseva kodanlusega. Kodanlus omandas selle idee siis, kui selgus, et ta vajab kul- tuurimeistrite seast endale liitlasi töötava rahva vastu. Kultuurkapital koguti kaudsete ja otseste maksudena peami­ selt töötava rahva käest ning tema jaotamises said esimestel aas­ tatel kaasa rääkida kodanluse kõrval ka demokraatlikud kultuu­ ritegelased. Ent peagi veendus kodanlus, et nende osavõtt nüris­ tab kultuurkapitali kui kodanluse kultuuripoliitika relva, ning asus demokraatlikke kultuuritegelasi kultuurkapitali valitsemi­ sest ja jagamisest kõrvale tõrjuma. See protsess kulges pingelises võitluses demokraatlike kul­ tuuritegelastega, kellest rõhuv enamik nägi kultuurkapitalis eel­ kõige eeldust eesti rahvusliku kultuuri eksisteerimiseks ja arenguks. Kultuuritegelased ei olnud suhtumises kultuurkapitalisse üks­ meelsed, vaid jagunesid üldjoontes kolme rühma. Äärmise parempoolse rühma moodustasid reaktsioonilised kultuuritegela­ sed, kes asusid valitseva kodanlusega identsetel seisukohtadel, äärmise pahempoolse rühma moodustasid kultuurkapitali abso­ luutsed eitajad (näit. Barbarus), kuna enamik ja koosseisult kõige kirjum hulk kultuuritegelasi suhtus pooldavalt kultuurkapitalisse ning võitles valitseva kodanliku kliki vastu, kultuurkapitali auto­ noomia eest. 316 «Päevaleht» nr. 76, 17. m ärts 1939, lk. 6. 3,7 Kirjanike rahvusvaheline organisatsioon, asutati С. A. Dawson Scotti ja Galsworthy poolt Londonis 1922. a. Eestis asutati PEN-klubi Tartus 1928. a. 318 Vt. «Riigi Teataja» nr. 104, 1934. 319 V I. L e n i n, Teosed, 10. kd., lk. 30. 217 See rühmitus täiendas enda hulgast nii nihilistlikku opo­ sitsiooni (Koort) kui ka kodanluse apologeetide ridu (Visnapuu) ning produtseeris kirjutisi nii apologeetilises kui oposit­ sioonilises vaimus. Demokraatlikel kultuuritegelastel puudus ühine ideeline platvorm. Seega oli kultuurkapitalil kaks külge, kaks funktsiooni: 1) kul­ tuurkapital kui kodanluse reaktsioonilise kultuuripoliitika tööriist ja 2) kultuurkapital kui tegur rahvusliku kultuuri arengus. Kodanlus püüdis kultuurkapitali muuta täielikult oma reakt­ sioonilise kultuuripoliitika tööriistaks ja tema kaudu rakendada oma teenistusse kogu rahvuslikku kultuuri, nii tema reaktsiooni­ list kui progressiivset osa, kuna aga demokraatlikud kultuuri­ tegelased võitlesid selle eest, et seda kodanluse taotlust nurja ajada, võitlesid kultuurkapitali sõltumatuse eest, võitlesid loo­ minguvabaduse eest. Nende kahe vastandliku tendentsi võitlus moodustaski kultuur­ kapitali tegevuse sisu, selles kajastus kahe kultuuri võitlus, objek­ tiivselt klassivõitlus eesti rahvuslikus kultuuris. Kuigi küsimuse uurimise praegune staadium ei võimalda kau­ geltki ammendavat iseloomustust, veel vähem hinnangut anda selle võitluse tulemustele, püüame seda teha olemasolevate või­ maluste piirides. Kahe eelnimetatud tendentsi võitluses kultuurkapitali ümber võime eraldada järgmisi etappe. 1. Võitlus kultuurkapitali loomise eest 1919— 1925. Ründa­ jaks pooleks olid demokraatlikud kultuuritegelased, kes tõmba­ sid kaasa kultuuritegelaste suure osa. Võitlus lõppes kompromis­ siga — Eesti kultuurkapitali seaduse vastuvõtmisega Riigikogus. 2. 1925— 1927 Kodanlus alustas rünnakut ja haaras juhtivad, otsustavad positsioonid kultuurkapitalis kultuurkapitali nõukogu näol täielikult enda kätte. 3. 1927— 1934. Reaktsiooni pealetung kultuurkapitalile süve­ nes. Kultuurkapitali nõukogu kaudu sekkus kodanlus pidevalt sihtkapitalide kompetentsi ning kitsendas nende tegevusvabadust. 1934. a. haaras kodanlus riigivanema dekreediga ka sihtkapitalide valitsused enda kätte. 4. 1934— 1938. Reaktsiooni pealetung süvenes ja mitmekesis­ tus. Suuremal määral kui iial varem funktsioneeris kultuurkapital sellel perioodil valitseva kodanluse kultuuripoliitika relvana. 5. 1938— 1940. Et petta avalikku arvamust, viis fašistlik valit­ sus kultuuripoliitikas läbi samasuguse vangerduse kui sisepoliiti­ kas ja laiendas 1938. a. presidendi dekreediga kultuurkapitali nõu­ kogu koosseisu oma kliki meestega. See pidi kultuurkapitali nõu­ kogule looma rahvahulkade silmis vajaliku demokraatliku näili- suse. Ent just sellel perioodil hakkasid «vaikivast olekust» läbi kostma protestihääled. Seega kahe tendentsi vahelises võitluses oli võidukam esimene. 218 Kodanluse valitsemise tingimustes ei saanudki tulemused olla teistsugused. Seetõttu muutus kultuurkapitali osatähtsus progres­ siivse rahvusliku kultuuri arengus üha piiratumaks, süvenes tema demokraatliku kultuuri arengut takistav tendents, kuid sealjuures ei saa väita, et see tendents oleks absoluutselt valitsema pääse­ nud. Ka fašistliku diktatuuri perioodil etendas kultuurkapital, olenemata tema valitsejate taotlustest, teatud osa demokraatliku kultuuri arengus. Näiteks seostatakse realismi tugevnemist eesti kujutavas kunstis 30-ndatel aastatel noore põlvkonna esindajate tulekuga. Need said oma hariduse «Pallases», viimane sai aga toetust kultuurkapitalist. А. H. Tammsaare sai kultuurkapitalist toetust ning ta kirjutas fašistliku diktatuuri ajal «Kuningal on külm» ja «Põrgupõhja uus vanapagan», presidendi auhinnad lan­ gesid osaks ka demokraatlikele kirjandusteostele jne. Nagu igal muulgi ühiskondlikul nähtusel on ka kultuuri aren­ gul olemas oma objektiivsed seaduspärasused, mis ei ole kogu ulatuses allutatavad kodanluse subjektiivsetele taotlustele, sest kultuur on eelkõige objektiivset olukorda, maa majanduslikku ja sotsiaalset korda peegeldav nähtus. Püüdes kultuuritegelasi endast majanduslikult võimalikult suuremal määral sõltuvaks teha, kergendas kodanlus sellega tahtmatult mõnevõrra nende majanduslikku seisukorda. Vastutasuks pidid kultuuritegelased oma loomingus objektiivset tegelikkust kujutama kodanluse huvi­ dele vastavalt, s. o. moonutatult. Osa kultuuritegelaste juures kodanlus seda saavutaski kas lühemaks või pikemaks ajaks. Sel­ les avaldus kultuurkapitali ideeliselt laostav mõju. Ideelises mõt­ tes oleks kultuurkapitali mõju võinud olla ainult negatiivne, kui poleks olnud eesti töötavat rahvast ja kui Eestis poleks olnud klassivõitlust, mis ideestasid demokraatlikku kultuuri ning and­ sid kultuuritegelastele jõudu võidelda kodanluse süveneva m ajan­ dusliku ja ideoloogilise surve vastu. Demokraatlikel kultuuritege- lastel õnnestus osaliselt oma huvides ära kasutada kodanluse taotlusi ja kodanluse demokraatlikku demagoogiat, ent kodanlus omalt poolt kasutas ära oma huvides nende loomingus selle, mis seda võimaldas. Kuid demokraatlikul rahvuslikul kultuuril oli kahtlemata suuri teeneid ka eesti töötava rahva kasvatajana. Ta õpetas roh­ kem nägema, kuni tuli aeg ja töölisklass pööras uue lehekülje nii eesti rahva kui ka rahvusliku kultuuri arenguloos. 219 О РОЛИ КУЛЬТУРНОГО КАПИТАЛА В ПОЛИТИКЕ ЭСТОНСКОЙ БУРЖУА ЗИ И И РА З ВИ ТИ И ЭСТОНСКОЙ НАЦ ИОНАЛЬНОЙ КУЛЬТУРЫ В 1920— 1940 гг. Канд. ист. наук Э. Плотник Ре з юме Испытывая материальные затруднения, демократические дея­ тели эстонской культуры уже в начальный период буржуазной диктатуры повели борьбу за назначение им государственной заработной платы. В эту борьбу была втянута значительная часть деятелей культуры. Буржуазия вначале относилась к этому требованию пол­ ностью отрицательно. Однако ей пришлось изменить свое отно­ шение, так как выявилась необходимость приобрести более на­ дежных союзников среди интеллигенции для борьбы против тру­ дящихся. В 1925 г. был принят «Закон о культурном капитале», на основе которого был организован особый фонд для оказания государственной поддержки деятелям науки и искусства. Средства для организации этого фонда доставлялись пря­ мыми и косвенными налогами главным образом на трудовое население и должны были использоваться в целях идеологиче­ ского перевоспитания масс в духе, угодном буржуазии. Для того, чтобы деятели культуры в достаточной мере ощу­ щали свою экономическую зависимость от буржуазии, вместо государственных окладов, которых они добивались, им стали выплачиваться пособия и премии. В процессе упорной борьбы между буржуазией и демокра­ тическими деятелями культуры буржуазия захватила в свои руки все руководящие должности в совете культурного капи­ тала, оттеснив демократических деятелей. Буржуазия пыталась полностью превратить культурный ка­ питал в орудие своей политики, но этому оказывали сопротивле­ ние демократические деятели, большинство которых видело в культурном капитале прежде всего средство для развития эстон­ ской национальной культуры. Борьба этих двух тенденций и составляет основное содержа­ ние деятельности культурного капитала, в чем отражалась клас­ совая борьба в области эстонской национальной культуры. Может быть выделено несколько этапов в борьбе этих тен­ денций: 1. Борьба за? создание культурного капитала в 1919— 1925 гг. Наступающей стороной являлись демократические деятели куль­ туры; борьба закончилась компромиссом — принятием «Закона о культурном капитале» в Государственной Думе. 2. В период 1925— 1927 гг. наступление вела буржуазия. 220 которой удалось захватить в свои руки руководящие позиции в совете культурного капитала. 3. В период 1927— 1934 гг. усиливается наступление реакции на культурный капитал. Через совет культурного капитала бур­ жуазия постоянно вмешивается в компетенцию капиталов осо­ бого назначения, ограничивая свободу их использования. В 1934 г. на основе президентского декрета буржуазия захва­ тила в свои руки и правления капиталов особого назначения. 4. В период 1934— 1938 гг. наступление реакции еще более усилилось, причем культурный капитал в эти годы больше, чем когда-либо, играет роль орудия культурной политики буржуазии. 5. Период 1938— 1940 гг. Для обмана общественного мне­ ния фашистское правительство в 1938 г. декретом президента расширило состав совета культурного капитала — это должно было придать совету демократическую внешность. Однако при этом в совет вошли главным образом представители господ­ ствующей фашистской клики. Все же именно в этот период сильнее раздаются голоса протеста со стороны демократических деятелей. В борьбе двух тенденций более сильной, как мы видели, ока­ залась первая тенденция — культурный капитал функциони­ ровал главным образом как орудие буржуазной политики, так как буржуазии удалось захватить в нем все господствующие позиции. Однако полностью превратить культурный капитал в орудие своей политики буржуазии не удалось. Борьба демократических деятелей культуры, черпавших свои силы в классовой борьбе трудового народа, привела к тому, что культурный капитал в известной мере способствовал развитию эстонской националь­ ной культуры. ÜBER DEN ANTEIL DES KULTURKAPITALS IN DER KULTURPOLITIK DES BÜRGERTUMS UND IN DER ENTWICKLUNG DER ESTNISCHEN NATIONALEN KULTUR IN DEN JAHREN 1920— 1940 E. Plotnik Z u s a m m e n f a s s u n g Unter wirtschaftlichen Schwierigkeiten leidend, begannen die estnischen demokratischen Kulturschaffenden schon am Anfang der bürgerlichen Diktatur einen Kampf um staatliche Besoldung. Die demokratischen Kulturschaffenden zogen zu diesem Kampf einen groBen Teil der Kulturschaffenden heran. Das Bürgertum, das davon nichts wissen wollte, änderte sei- 221 nen Standpunkt, ais es ihm klar wurde, daB es unter den Kultur- meistern Verbündete gegen das arbeitende Volk braucht. Im Jahre 1925 wurde «Das Gesetz des Kulturkapitals» ange- nommen, damit gründete man einen besonderen Fond der staat- lichen Unterstützung der Wissenschaften und Künste. , Das Geld dazu wurde durch direkte und indirekte Abgaben hauptsächlich von den Werktätigen einkassiert, und es sollte zur ideologischen Umerziehung im Interesse des Bürgertums ver- wendet werden. Um den Kulturschaffenden ihre wirtschaftliche Abhängigkeit besonders fühlbar zu machen, begann man statt der staatlichen Gehälter, die die Kulturschaffenden erstrebten, Unterstützungen und Prämien zu geben. Im heftigen Kampf zwischen dem Bürgertum und den demo- kratischen Kulturschaffenden riB das Bürgertum alle leitenden Stellen im Kulturkapital an sich und beseitigte daraus die demo- kratischen Kulturschaffenden. Das Bürgertum versuchte das Kulturkapital zur Waffe ihrer eigenen Kulturpolitik zu machen. Gegen dieses Bestreben kämpf- ten die estnischen demokratischen Kulturschaffenden, von denen die meisten im Kulturkapital vor allem die Voraussetzung zur Entwicklung der nationalen Kultur sahen. Der Kampf zwischen diesen beiden Tendenzen bildete den Inhalt der Tätigkeit des Kulturkapitals; darin widerspiegelte sich der Kampf zweier Kulturen, c!er objektiv ein Klassenkampf in der estnischen nationalen Kultur war. Im Kampfe der obengenannten Tendenzen im Kulturkapital lassen sich folgende Etappen unterscheiden: 1. Der Kampf für die Gründung des Kulturkapitals in den Jahren 1919— 1925; die Angreifer waren die demokratischen Kul­ turschaffenden; der Kampf endete mit einem KompromiB — mit der Annahme des «Kulturkapitalgesetzes» im Parlament des damaligen Estlands. 2. Die Jahre 1925— 1927 Den Angriff begann das Bürgertum und riB die leitenden und maBgebenden Positionen im Vorstande des Kulturkapitals vollständig an sich. 3. Die Jahre 1927— 1934. Der Angriff der Reaktion auf das Kulturkapital vertiefte sich. Durch den Vorstand des Kulturkapi­ tals mischte sich das Bürgertum beständig in die Kompetenz der verschiedene Abzweigungen des Kulturkapitals ein und schränkte dessen Tätigkeit ein. Im Jahre 1934 riB das Bür­ gertum mit einem Dekret des Staatsoberhauptes auch die Verwal- tungen der Abzweigungen des Kulturkapitals an sich und besei­ tigte daraus die demokratischen Kulturschaffenden. 4. Die Jahre 1934— 1938. Die Reaktion vertiefte sich und wurde mannigfaltiger. In dieser Periode funktionierte das Kultur­ kapital mehr denn je ais kulturpolitische Waffe des herrschenden Bürgertums. 222 5. Die Jahre 1938— 1940. Um die öffentliche Meinung zu hin- tergehen, gebrauchte die faschistische Regierung in der Kultur- politik dieselbe Taktik wie in der Innenpolitik und erweiterte im Jahre 1936 durch ein Dekret des Präsidenten den Bestand des Kulturkapitalvorstandes mit Leuten aus ihrer eigenen Clique. Das muBte dem Vorstande des «Kulturkapitals» in den Augen der Volksmassen den Schein des Demokratischen geben. Aber gerade in dieser Periode begannen aus dem «Stillschweigen» immer lau­ tere Proteststimmen zu erschallen. Wir sehen, daB im Kampfe zwischen den zwei Tendenzen die erste Tendenz die siegreichere war. Das Kulturkapital funktio- nierte überwiegend ais Werkzeug der bürgerlichen Kulturpolitik. Das war das Resultat der herrschenden Position des Bürgertums. Aber dem Bürgertum gelang es doch nicht, das Kulturkapital nur in sein Werkzeug zu verwandeln. Das vereitelte der Kampf der demokratischen Ku'turschaffenden gegen das Bürgertum, der seine Kraft aus dem Klassenkampfe des werktätigen Volkes schöpfte und das Kulturkapital teilweise zu einem Faktor verwan- delte, der die Entwicklung der Kultur förderte. MÕISA JA TALU PÕ LLU MAJ ANDUS E ARENGU TASEMEST JA TEN DENTSIST EESTIMAAL XVIII SAJANDIL Õigustead. kand. I. Sildmäe Riigi- ja haldusõiguse kateeder XVIII sajand on eesti rahva ajaloos seni üks nõrgemalt läbi­ uuritud perioode. Põhjuseks ei ole mitte allikmaterjalide vähe­ sus ega oluliste nähtuste-sündmuste nappus, vaid peaasjalikult poliitilised motiivid on nii balti-saksa kui ka kodanlikke ajaloo uurijaid juhtinud eemale selle sajandi juurest. Tegeldes XVIII sajandi juriidiliste probleemidega, sundis vastavate monograafiate puudumine meid üksikasjalisemalt uurima majandusalaseid küsimusi. Siin tuli ilmsiks aga vastuolr arhiivis leiduvate materjalide ja rea balti-saksa ning kodanlike majanduse ajaloo uurijate poolt traditsioonilisteks muudetud seisukohtade vahel. Üheks selliseks küsimuseks on mõisa ja talu põllumajanduse arengu tase ja tendentsid XVIII sajandi jooksul. Balti-saksa, samuti aga ka kodanlike majandusajaloolaste töid läbib põhi­ tees, et XVIII sajandil toimus meie maa põllumajanduses üldine paigaltammumine ja isegi tagasiminek. See üldsõnaline seisukoht pidi aitama tõestada kas eelnenud «kuldset Rootsi aega» või Venemaaga ühinemise negatiivset mõju muuhulgas ka Eestimaa põllumajandusele. Opereerides formaalselt adramaade arvuga, esitab H. Sepp seisukoha 1 et adramaade arv jõudis alles XVIII sajandi lõpuks Rootsi aja lõpu tasemele, ning laseb siit teha järelduse, et seega vaid XVIII sajandi lõpuks saavutati Eestimaa põllumajanduses rootsiaegne tase. J. Vasar arvab rootsi­ aegse taseme saavutamise ajaks küll XVIII sajandi kuuekümnen­ date aastate keskpaiga2 kuid siit edasi ei näe ta enam mitte talu­ poja majanduse arengut, vaid allakäiku, vaesum ist3. Ilma konk­ 1 H. S e p p , M ajandusolud Eestis XVIII sajandil, Tartu 1934, lk. 98. 2 Eesti m ajandusajalugu I, toimet. H. Sepp, O. Liiv, J. Vasar, Tartu 1937, lk. 266. 3 Sealsamas, lk. 337; A. W. H u p e l , Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Bd. II, Riga 1777, lk. 121 jj. 224 reetset faktilist materjali esitamata eitab H. S ep p 4 talupõldude suurenemist XVIII sajandi jooksul5 ja on seisukohal, et kogu tehtav uudismaa läks mõisapõlluks.6 A. Gernet, viidates A. Hueckile, eitab üldiselt majanduslikku tõusu Eestimaal XVIII sajandil7 jne. Käesoleva artikli ülesandeks on XVIII sajandi Eestimaa põllu­ majanduse ulatuslikust probleemistikust vaadelda ja võrrelda leivavilja k o g u t o o d a n g u ja ühele tööjõulisele mehele lan­ geva rukkikülvi hulka mõisa- ning talupõldudel XVII sajandi viimastel aastakümnetel ja XIX sajandi esimestel aastatel, et sellel teel selgitada, kas XVIII sajandil toimus Eestimaa põllu­ majanduses külvide kasvu, kas see toimus ainult mõisapõllul või ka talupõldudel ja millisel teel see saavutati. Vaadeldes sajandi piirimaid, jäävad käsitlemata sajandisisesed sündmused. Olgu seepärast siinkohal märgitud, et esitatud andmetega ei taheta väita, et toodud kasv jaguneb ühtlaselt kogu XVIII sajandile, et sajandi viimastel aastakümnetel ei olnud feodaal-pärisorjus­ liku mõisamajanduse kriisinähtusi jne. Tahetakse näidata vaid sajandi jooksul aset leidnud sündmuste t u l e m u s i , nii nagu need ülalnimetatud küsimustes peegelduvad XIX sajandi alguse materjalides, s. t. vahetult enne esimesi suuri XIX sajandi talu- rahvaseadusi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Territoriaal­ selt käsitletakse probleeme tolleaegse Eestimaa kubermangu piiri­ des. Rootsi võimu viimastel aastakümnetel esinenud olukorra kirjel­ damiseks võtame aluseks Eestimaa reduktsioonikomisjoni käsul 1686.— 1688. a. koostatud mõisate inventuuriaktid ja neile lisa­ tud vakuraamatud. Nimetatud materjalid on kõige viimased üle- kubermangulised süstemaatilised sellelaadilised meie käsutuses olevad andmed Rootsi aja lõpuaastate kohta ja peegeldavad rootsi võimu saja-aastase poliitika tulemusi Eestimaa põllumajan­ duses. 1696. a. revisjoni andmed on osaliselt mõjutatud ikaldus- test ja suurest näljahädast.8 Et vaadeldavates küsimustes viima­ sel Bõhjasõja-eelsel aastakümnel ei toimunud mingit erilist mur­ rangut, mis pilti radikaalselt oleks muutnud, vaid areng jätkus seni esinenud tendentsides, siis rahuldavad 1686.— 1688. a. and­ med ajaliselt täielikult. Eriti väärtuslikuks teeb neid asjaolu, et suure hulga mitmesuguste inventari näitajate kõrval sisaldavad nad ulatuslikult andmeid mõisa ja talupoegade külvide kohta. Tolleaegse põllumajanduse põhiosa — teraviljatoodangu — kind­ laksmääramisel on tegelike külvidega opereerimine palju täpsem 4 H. S e p p , M ajandusolud Eestis XVIII sajandil, lk. 95. 5 Eesti m ajandusajalugu I, lk. 328. 6 Kaudselt on need seisukohad ruumi leidnud ka «Eesti NSV ajaloo» I köite (Tallinn 1955) veergudel, näiteks lk. 433, 434, 503 ja mujal. 7 A. G e r n e t , Geschichte und System des Bäuerlichen Agrarrechts in Estland, Reval 1901, lk. 42. 8 Selle revisjoni originaalm aterjalid, nagu teada, hukkusid transporti­ misel Stokholmi 1697. a. sügisel. ENSV RAKA. f. 1, nim. 1, sü. 756, 1. 276. 15 Eesti NSV ajaloo küsim usi 225 ja ka ülevaatlikum kui põllupindade võrdlemine. Seda selle­ pärast, et kogu ülesharitud maa ei olnud pidevalt kasutusel (esineb kõnnumaad, mille kasutamise astet 011 raske kindlaks määrata; on tühje talusid, mille põllud seisavad tavaliselt söödis jne.), suure hulga põllupeenarde tõttu ei läinud suur protsent põllupinnast külvi alla, külvitihedus oli erinevates maakondades ja erinevates mõisates erinev, samuti oli see erinev moisa- ja talupõldudel jne. jne. Kõigepealt vaatleme, milliseks oli kujunenud moisa- ja talu- külvide suurus ja nende omavaheline suhe XVII sajandi lõpus. Säilinud andmed näitavad, et mõisa ja talupoegade külvi oma­ vaheline suhe oli maakonniti erinev. Harju- ja Järvamaal näivad olevat talupoegade külvid 1,5 kuni 2,5 korda mõisakülvidest suure­ mad (vt. tabel 1). Tervel real juhtudel on nad aga ka peaaegu võrdsed. Läänemaal on nendevaheliseks tüüpiliseks suhteks 1 : 1,5, üksikjuhtudel 1 :2. Virumaa kohta on meie kasutuses seni liiga vähe külviandmeid, et nende järgi lõplikku järeldust teha. Kaud­ sete andmete 9 põhjal võib aga arvata, et suhe oluliselt ei erine­ nud Järvamaa omast. Nõustudes O. Liivi poolt esitatud seisukohaga, et Rootsi ajal toimus ulatuslik mõisapõldude laiendamine, ei saa nõustuda selle tendentsi ulatuse iseloomustamiseks toodud väitega, et mõisa- ja talupõldude suhe XVII sajandi jooksul muutus vaid nii vähe — 1:4 sajandi esimesel poolel ja 1:3 sajandi lõpul.10 Revisjonide materjalidest ja mõisate arhiividest ei ole me seni leidnud ühtegi juhtu, kus mõisa ja talude külvide suhe ulatuks 1:3-ni. Mõisapõl­ dude laiendamine toimus XVII sajandi jooksul väga intensiivselt, ja nagu näitavad eeltoodud andmed, oli mõisa- j.a talupõldude suhe XVII sajandi lõpul juba palju kaugemale arenenud (1:1,5— 1:2). Mõis oli peamine kaubavilja tootja ja sai valdava osa sellest, tänu XVII sajandi jooksul aset leidnud mõisapõldude laiendamisele, just mõisa enese põldudelt. Talupoegadelt natu- 9 Seal, kus puuduvad otsesed andmed talupoegade külvi suuruse kphta, võib kaudsete andmete saamiseks lähtuda põhimõttest, et talupoegade natu- raalkohustus mõisale rukkis oli Rootsi aja lõpus ligikaudu niisama suur kui talupoegade rukkikülv. Seda kinnitab nii talupoegade rukkikülvi ja natu- raalkohustuse suuruste võrdlemine neis mõisates, kust mõlemad need andmed on olemas, kui ka otsesed sõnaselged sellekohased viited mkvisitsiooniraama- tutes. Näiteks Nõmmküla mõisa vakuraam atus on otseselt öeldud, et talupoja rukkikoormis võrdub talupoja rukkikülviga, ja m ärgitakse, et ' / 2 adram aa talu külvab rukist 4 tündrit ja vastavalt maksab mõisale rukkikoormist 4 tündrit (f. 1, nim. 1, sü. 942). V aatluste aluseks on võetud rukkikülv seepärast, et rukis oli peamine toiduteravili ja kolmeväljasüsteemi juures on rukkipõld Уз- kogu põllupinnast. 10 O. L i i v , Eesti m ajandusajalugu, lk. 206—207; A. S о о m, Der Herren- hof in Estland im 17. Jahrhundert, Lund 1954, lk. 45—57. Autor rõhutab ja toob* suure hulga näiteid, mis kinnitavad ulatuslikku mõisapõldude kasvu XVII sajandi jooksul. Kahjuks ei käsitle autor küsimuse teist poolt, s. o. talu põllu­ maade suurust ja dünaamikat ning satub seetõttu mõisa- ja talum aade s u h t e küsimuses väärale järeldusele. Ilma võrdlevaid andmeid esitam ata peab ta O. Liivi poolt toodud suhtarvu umbkaudseks, kuid ligilähedaselt siiski õigeks. 226 raalmaksuna saadav rukis moodustas tavaliselt Vs kuni 7з üldi­ sest mõisale laekuvast rukki kogusest.11 Talupoja kasutada oli XVII sajandi lõpus väga vähe põllu­ maad. Keskmiselt moodustas talu rukkikülv (s. t. külv ühele väl­ jale) ühe adramaa kohta Harjumaal 4—6 tündrit, Järvamaal 6—8 tündrit (vt. tabel 1). Kahjuks on otseseid andmeid Viru- ja Lääne­ maa kohta meie kasutuses vähem, kuid kaudsed andmed lasevad oletada, et Läänemaal oli olukord sarnane Harjumaaga, Virumaal lähedasem Järvamaale 12 Valdavalt oli talu suuruseks tol ajal V2 adramaad ja sellel elas tavaliselt 4—6 tööjõulist in im est13 Kui teha sellise talu teravilja bilanss, siis kujuneb see järgmiseks: ruk­ kikülv 3 tündrit, saak (maksimaalselt 4 seemet) 12 tündrit; mak­ sud mõisale ja tollivili 3—3,3 tündrit, seemnevili 3 tündrit; jääk 5,7—6 tündrit rukist. Niisiis ühe tööjõulise inimese kohta ligikaudu üks tünder rukist (ca 130 liitrit).14 Loomulikult esines sellest keskmisest kõrvalekaldumisi mõlemale poole, rohkem siiski küll halvema poole. Kahjuks ei ole käesoleva artikli raamides võimalik peatuda territoriaalsetel ja talu suurusest tingitud erinevustel. Võib aga täie veendumusega öelda, et XVII sajandi viimastel aas­ takümnetel oli talu viljatoodang ühe talus elava inimese kohta kogu Eestimaa kubermangus väga väike, võimaldades vaid vaeva­ list äraelamist. Siin peitub üks põhjustest, miks just 1695.— 1697 a. 11 Hoopis teistsugused suhted esinevad sada aastat varem, s. o. XVI sajandi teisest poolest pärinevates andmetes (vt. ENSV RAKA, f. 854, nim. 1, sü. 229; f. 1, nim. 1, sü. 930 jm.). 12 Samasugused külviandmed esitab ka A. S о о m, viidatud teos, lk. 184. XVII sajandi viimastel aastakümnetel koostatud mõisate kaartidelt näeme, et pinnamõõdus väljendatuna tuli 1 adram aa kohta tavaliselt 20—30 tündri- maad talupoegade põllumaad (kolm välja kokku) [1 tündrim aa = 14 000 rootsi ruutküünart]. O. L i i v , Die wirtschaftliche Lage des Estnischen Gebietes am Ausgang des XVII Jahrhunderts, Tartu 1935, lk. 152 ja mujal sam astab tündri kui külvi- mõõdu ja tündrimaa kui pinnamõõdu ning tuleb seetõttu talupoja külvi suuruse küsimuses täiesti vääradele seisukohtadele. Tegelikult kasutasid talupojad oma põldudel ühe tündri rukki külviks alati rohkem põllupinda kui ühe tolleaegse tündrimaa. Et meil sellel perioodil on erinevates m aakondades tegem ist erineva suurusega tündriga ja et tündreid täideti omakorda erinevalt (kord triiki, kord kuhjaga), siis on raske m äärata täpset suhet. Ligikaudu võib aga öelda, et Harjumaal külvati talupõllule rukist ühele tündrim aale (14 000 rootsi ruu t­ küünart) 0,5 kuni 0,7 tallinna tündrit (vrd. inkvisitsiooniraamatuid ja rootsiaeg­ seid mõisate kaarte). 1696. a. säilinud maamõõtja toimikus Küti (Kurkülli) mõisa kohta on maamõõtja enese poolt tehtud märge, et 1696. a. sügiskülvil tehtud kontrollimise järg i külvatakse tünder rukist 19 000 ruutküünrale (s.o. ühele tündrimaale 0,73 tündrit). Ka Hupeli poolt toodud andmetel (Öekonomisches Handbuch für Lief- und Ehstländische Gutsherren. Th. I, Riga 1796, lk. 51) kasutasid talupojad ühe tündri rukki külviks veel XVIII sajandi teisel poolel rohkem kui 1 tündrimaa. See tündrimaa oli aga juba tunduvalt suurem kui XVII sajandi kaartidel kasu­ tusel olnud tündrimaa. 13 Järvam aa mõisates, kus külv adram aale oli suurem, elas adram aal ka rohkem tööjõulisi inimesi. 14 Rukki vähesusest tingituna tarvitati tollal kõige muu kõrval toiduks ka suvivilja saadusi. 15* 227 ikaldused tekitasid kohutava näljahäda ja tõid kaasa maaelanik­ konna massilise hävinemise. , Mida tõi siis XVIII sajand uut? Ruumipuudus ei võimalda käsitleda sajandi jooksul toimunud muudatuste käiku, olgugi et selle kohta on olemas rikkalik statistiline materjal. Arengu tulemused peegelduvad aga küllalt selgelt XVIII ja XIX sajandi vahetusest pärinevates andmetes. Nimelt on suure hulga mõisate kohta säilinud nn. Eestimaa vahekohtu fondides mõisnike poolt 1803. a. esitatud ankeedid ja koostatud vakuraamatud.15 Nende andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on kasutatud maamõõt­ jate poolt Eestimaa kubermangu valitsusele 1797 a. esitatud topo­ graafilisi tea te id16, 1795. a. hingede revisjoni andm eid17, mõisate arhiivides leiduvaid majapidamisraamatuid ja mõisate kaarte. Nagu kõik need andmed kinnitavad, on XVIII sajandil toimu­ nud külvide tunduv kasv nii mõisa- kui ka talumaade osas. Et sajandi jooksul peaaegu kõikide mõisate piirid muutusid, siis ei saa kasvu ulatust täpselt kindlaks määrata. On aga ilmne, et kõikjal, kus ei ole tegemist mõisa jagunemisega, on mõisakülv Jär­ vamaal kasvanud peaaegu kahekordseks (100%) (vt. tabelid 2 ja 2a). Real juhtudel on see kasv veelgi suurem, kuid võib arvata, et siin on tegemist mõisa välispiiride laiendamisega. Teistest maa­ kondadest ei ole kahjuks säilinud külviandmeid, mis võimaldak­ sid otseselt võrrelda olukorda samades mõisates XVII ja XVIII sajandil. Küll on aga XVII sajandi lõpust säilinud hulgaliselt andmeid mõisapõldude suuruse kohta tündrimaades. On teada, et tollal külvati mõisapõldudele natuke tihedamalt kui talupõldu- dele. Võttes aluseks keskmise külvitiheduse 0,8 tündrit tündri- maale, võime välja arvestada mõisakülvi oletatava suuruse XVII sajandi lõpul. Nagu näitavad need andmed, oli ka teistes maa­ kondades mõisakülvide kasv XVIII sajandi jooksul õige tunduv (vt. tabel 2b). Ülemaaliselt oli mõisate külvide kasv veelgi suu­ rem, sest paralleelselt mõisapõldude laiendamisega loodi sajandi jooksul juurde ka uusi mõisaid.18 Ka t a l u d e külvid kasvasid XVIII sajandi jooksul suuresti. Järvamaa osas on selle kohta hulgaliselt otseselt võrreldavaid 15 ENSV RAKA, f. 864, Eestimaa vahekohus. 16 ENSV RAKA, f. 30, nim. 406, sü. 1141. 17 ENSV RAKA, f. 1864, nim. 1. 18 1797. a. topograafilised teated näitavad samuti üldist põldude kasvu, kuid rea mõisate kohta väiksem at kui 1803. a. andmed. Nende (s. t. 1797. a.) materjalide täpsus jätab aga väga palju soovida (säilinud on Järvam aa kohta puhas eksemplar, Harju- ja Läänem aa kohta m ustandid). Nagu näitab nende ülesehitus, ei ole nad suunatud mitte põllupindade ja külvide täpsele kindlaks­ tegemisele, vaid sisaldavad mitmesuguseid üldisi m ajanduslikku laadi andmeid. P indade osas ei ole aluseks võetud mitte kohapeal teostatud mõõtmised, vaid väikesemõõduline kreisi topograafiline kaart. Mõisate ja talude põllupinnad on sageli esitatud üm ardatult sadades ja poolsadades tessatinides jne. Ka mõi­ sate arhiivides säilinud andmed XVIII sajandi lõpu kohta, mis on mõisnike poolt koostatud n. ö. oma tarviduseks, mitte ametlikuks esitamiseks kõrgemale poole, samuti mõisate kaardid kinnitavad 1797. a. andmete ebatäpsust. 228 külviandmeid aastatest 1686 ja 1803 (vt. tabel 2). Teiste maakon­ dade osas, kus meil o t s e s e l t võrreldavad andmed (s. t. ta lu­ poegade külvid samade mõisate kohta aastail 1686 ja 1803) puu­ duvad, lähtume eeldusest, et Rootsi aja lõpus oli talupoegade natu- raalmaks mõisale rukkis enam-vähem võrdne talupoegade rukki- külvi suurusega. Kui sellisel teel väljaarvestatud talupoegade külve 1686. a. võrrelda XIX sajandi esimeste aastate andmetega, siis näeme, et ka teistes maakondades oli juurdekasv sajandi jook­ sul suur (vt. tabel 2c). Rukkikülvide kasvamine peegeldab enam- vähem õiges suhtes põllupindade kasvu. XIX sajandi esimestest aastatest pärineva­ telt mõisate kaartidelt näeme, et mõisate põllupind tündrimaades oli kasvanud suhteliselt niisama palju kui külvid tündrites ja ka talude põllupinnad olid vastavalt muutunud.19 Adramaa suuru­ seks oli Järvamaal nüüd juba 50—65 tündrim aad20 (kolm välja kokku). Külvide ja külvipindade ulatuslikku kasvu XVIII sajandi jook­ sul kinnitavad eeltoodud andmete kõrval ka mõisate arhiivides säilinud arveraamatud, milledes on fikseeritud külvid, saagid, talupoegadelt saadud maksud ja muud majanduslikud n ä i ta ja d 21 Kui lõpuks veel võrrelda kogu Eestimaa kubermangu rukki- saaki Rootsi aja lõpul ja XVIII sajandi viimastel aastatel, siis näitab see samuti tunduvat kasvu. Üle-eestimaalised otsesed andmed rukkisaagi suuruse kohta XVII sajandist puuduvad. Ligi­ kaudselt on aga võimalik seda välja arvestada. Nagu nägime, oli talupoja rukkikülv adramaa kohta XVII sajandi lõpul Harju- ja Läänemaal 4—6 tündrit, Järva- ja ka teatud osas Virumaal 6—8 tündrit. Mõisapõldu oli 1,5—2 korda vähem kui talupõldu, seega oli rukkikülv adramaa kohta mõisapõldudel 2—3 tündrit. Kokku mõisa- ja talupõldudel oli rukkikülv adramaa kohta seega Harju- ja Läänemaal 6—9 tündrit, Järva- ja Viru­ maal 9— 12 tündrit. 1696. a. oli Eestimaal ca 8300 adra­ 19 Külvitihedus XVIII sajandi jooksul oluliselt ei muutunud. Samuti säilis kolmeväljasüsteem, kus rukis võttis endiselt oma alla ühe kolmandiku kogu põllumaast. 20 ENSV RAKA, f. 2072 «Kaardikogu», vt. Tapa mõisa atlas, Karkuse mõisa kaart, Saage mõisa kaart, Kuru (Kurro) mõisa atlas jne. Pindade võrdlemisel ei tohi samanimelisi pinnaühikuid XVII ja XVIII sajandil suuruselt sam astada. Nii näiteks oli tündrim aa suurus väga erinev. Kui võtta aluseks üldiselt käibel olnud seisukoht, et 1 rootsi küünar on võrdne kahe vene jalaga, siis 1 rootsiaegne tündrim aa (14 000 ruutküünart) on võrdne 1142,8 ruutsüllaga. Kui aga võrrelda XVII sajandi lõpu ja XIX sajandi esi­ meste aastate mõisate kaartidel kindlaid vahemaid, siis näeme, et 1 rootsi küü­ nar võrdub 1,9 vene jalaga. Sellise suhte puhul on 1 rootsi tündrim aa suuru­ seks ligikaudu 1040 ruutsülda. Olgu märgitud, et ka rüütelkond, vaieldes vastu nn. regulatiivi tündrim aa suurusele, väitis, et XVII sajandil olevat tündrim aa suuruseks olnud 1042 3,/gs ruutsülda. Regulatiivi tündrimaa suuruseks võeti 1377 24/гэ ruutsülda. Käibel oli ka veel teistsuguseid tündrim aa suurusi. 21 Vt. Sagadi mõis (f. 1324, nim. 1, sü. 53a ja 206); Triigi (Ottenküll) mõis (f. 1687, nim. 1, sü. 1, 104, 108 jj.); Tagavere mõis (f. 1339, nim. 1, sü. 1, 30); Ungru (Linden )mõis (f. 1423, nim. 1, sü. 21) jne. jne. 229 maad (sellest Harju- ja Läänemaal ning saartel 4900 adramaad, Järva- ja Virumaal 3400 adramaad), mis annab kogu rukkikülvi ca 65 000 tündrit. Võttes keskmiseks saagiks 3,5—4 see­ met 22, saame Eestimaa rukki kogusaagiks ca 230 000—260 000 tündrit.23 XVIII ja XIX sajandi vahetusel oli Eestimaa kroonupalati and­ metel keskmiseks aasta rukkisaagiks ca 663 500 tündrit.24 Nii annavad siis need andmed rohkem kui kahekordse juurdekasvu rukki k o g u s a a g i s . Loomulikult ei tule kogu see juurdekasv külvipindade kasvust, osa langeb viljakuse tõusule. A. Hupeli andmetel oli rukkikülv Eestimaal 1787 a. 101 000 tündrit, s. t. keskmine saak ligi 4,5 seemet. Viljakuse juures viis seemet vastab kroonupalati poolt toodud rukkisaagile (663 500) ligikaudu 135 000 tündrit külvi. Et võrdluste aluseks on võetud Põhjasõja-eelne aeg, siis on meil toodud juurdekasvude näol tegemist mitte ainult sõja laasta- miste taastamisega, vaid juurdekasvuga rootsiaegsele põllupin­ dade kulminatsioonile. Seejuures on eriti oluline rõhutada, et toi­ mus n i i m õ i s a - k u i k a t a l u p õ l d u d e ulatuslik laiene­ mine.25 Nii ei saa me XVIII sajandi kohta kõnelda põllumajanduse üldisest stagneerumisest, nagu seda teeb H. Sepp,26 vaid mõisa ja talu põllumajanduse ulatuslikust laienemisest. Suur nõudmine vilja järele nii Vene (peamiselt Peterburi) kui ka Rootsi turul juba XVIII saj. esimestel aastaküm netel27 võimaldas toodetavat vilja kergesti realiseerida ja mõjus omakorda stimuleerivalt põllu­ majanduse arendamisele. Külvide ulatuslik kasv XVIII sajandi jooksul on tingitud nii tööjõuliste inimeste üldarvu kasvust kui ka nende ekspluateeri­ mise kasvust. Tabelis 3 toodud andmetest näeme, et J ä r v a m a a mõisates, mille kohta on olemas 1686. a. ja 1803. a. külviandmed, on ühe tööjõulise m ehe28 kohta mõisa- ja talukülvide kasv küllalt suur.29 22 Keskmine saak 3,5 seemet vastab rootsiaegsetes mõisate arveraam atu­ tes toodud andmetele. 23 O. L i i v , Eesti m ajandusajalugu, lk. 218 jj., toob Hagemeisteri arves­ tused ja jõuab järeldusele, et Eestim aa üldine viljasaak Rootsi aja lõpul kõi­ kus 360000 — 480000 tündrini, millest umbkaudselt p o o l o l i r u k i s . 24 ENSV RAKA, f. 178, nim. 1, sü. 4220. A. Hupeli andmetel oli juba 1787. a. rukkisaak Eestimaa kubermangus 445 000 tündrit. (Die Gegenwärtige Verfassung der Rigischen und Revalschen Stadthalterschaft, Riga 1789, lk. 591.) 25 Loomulikult ei välista see üldsuund talupoegade väljatõrjum ist pare­ matelt m aadelt halvematele, mis kohati näib olevat küllalt levinud. 26 H. S e p p , Põllum ajanduse teoreetiline käsitlus Liivimaal XVII ja XVIII s., Tartu 1934. 27 ENSV RAKA, f. 3, nim. 1, sü. 191, 192. 28 Uhe tööjõulise mehe all mõistetakse 15—60 aasta vanust põllutööga tegelevat meessoost isikut (excl. m õisateenijad). Mõiste «tööjõuline mees» on võetud arvestuste aluseks seepärast, et XVII ja XVIII saj. statistilistes andmetes on omavahel võrreldavad vaid tööjõuliste meeste arvud (XVII saj. puuduvad andmed nii naiste, vanade kui ka laste arvu kohta). 1686. a. andmete õigsuses meeste arvu osas erilist põhjust kahelda ei ole (sest maksustussüsteem ei olnud 230 Kui ühe tööjõulise mehe kohta 1686. a. tuleb rukkikülvi (s. t. külv ühele väljale) m õ i s a p õ l l u l valdavas osas mõisates tundu­ valt alla ühe tündri, siis 1803. a. on see arv enamikul juhtudel üle ühe ja ulatub üksikutes mõisates isegi üle kahe tündri.30 T a l u rukkikülvi tuleb 1868. a. ühe tööjõulise mehe kohta ligikaudu 1 ja üksikutel juhtudel 2 tündrit, 1803. a. aga on kaks tündrit juba sagedaseks nähtuseks. Mõisa ja talu rukkikülvide k a s v k o k k u ühe tööjõulise mehe kohta on üks tünder, üksikjuhtudel enamgi. Kahjuks ei ole meil teistes maakondades ühtede ja samade mõisate kohta kasutada selliseid võrdlevaid andmeid 1686. ja 1803. aas­ tast. Küll on aga nendest aastatest olemas külviandmed erinevate mõisate kohta. Kui võrrelda neid andmeid, siis näeme, et 1686. a. tuli ühe tööjõulise mehe kohta mõisa rukkikülvi Harju- ja Läänemaal ca 0,5 tündrit, rukkikülvi talupõllul ligi 1 tünder. Otseseid külviandmeid Virumaa kohta on meie kasu­ tuses 1686. a. väga vähe, kuid kaudsete andmete põhjal jääb mulje, et olukord põhilises Virumaa osas oli lähedane Järvamaa omale. 1803. a. tuleb rukkikülvi ühe tööjõulise mehe kohta m õ i s a - põ I d u d e l Harju- ja Läänemaal umbes 1 tünder, tervel real juhtudel aga rohkemgi; Virumaal näib see arv õige natuke suu­ rem olevat. Rukkikülv t a l u p õ l d u d e l Harju- ja Läänemaal on ligi 1,5 tündrit, kusjuures esineb kõikumisi mõlemale poole; Viru­ maal — 1,5—2 tündrit. Rukkikülvi kasv ühe tööjõulise mehe kohta mõisa- ja talupõldudel kokku on Harju- ja Läänemaal ligikaudu 1 tünder, Virumaal natukene rohkem. Eeltoodu tähendab, et XIX sajandi alguses oli talupoja töö hulk nii m õ i s a - kui ka t a l u p õ l l u l tunduvalt suurem kui XVII sajandi lõpus. Asjaolu, et ühele tööjõulisele mehele langes mõisa­ põllul vähem külvi kui talupõllul, ei näita meile õiget proport­ siooni ühele inimesele langeva mõisa- ja talutöö hulga ja raskuse vahel, sest külvi kõrval suurendas talupoja tööd mõisas tundu­ valt mitmesuguste tööde kasv, mis olid seotud karjakasvatuse, viinapõletamise jne. arenguga mõisas XVIII sajandii. Selgemini avaldub mõisapoolse ekspluateerimise kasv ühele tööjõulisele ini­ mesele langevas töökoormiste kasvus tööpäevades, mille kohta saame ülevaate XVIII sajandi vakuraamatutest ja teistest revis- jonimaterjalidest. Mitmesuguste mõisakoormiste liikide dünaa­ seotud meeste arvuga). 1803. a. andmetes toodud meeste arvu õigsust kinni­ tab nende võrdlemine 1795. a. hingede revisjoni andm etega. Arvestused ühe tööjõulise mehe kohta ei taotle olla arvestuseks ühe tootja kohta, sest tootm is­ protsessist võttis rohkem inimesi osa kui ainult tööjõulised mehed. Küll võimal­ davad need arvud aga näidata arengu tendentse ja olla aluseks ka mitme­ suguste kaudsete arvestuste tegemisel. 29 Siinkohal tuleb veel kord rõhutada, et võrreldes omavahel 1686. a. ja 1803. a. andmeid, ei puudutata XVIII saj. sisest liikumist ja 1803. a. andmete esitamisega ei taotleta kasvu kõrgseisu peegeldamist, vaid kõigepealt XVIII saj. tendentside näitam ist. 30 Loomulikult on see abstraktne keskmine, millest iga mõisa piirides konkreetselt esineb olulisi kõikumisi. 231 mika on aga omaette suur küsimus, millel siinkohal pikemalt pea­ tuda ei ole võimalik. Küll aga võib öelda, et töökoormiste dünaa­ mika kinnitab eelöeldut. Võrdluseks naabruses asuvate Vene kubermangudega olgu märgitud, et vastavalt N. Rubinsteini3: andmetele oli ühe töö­ jõulise mehe kohta Venemaa põhjarajoonides (siia on arvatud ka Baltikum) ligikaudu 2 tessatini põldu.32 See on tunduvalt vähem kui vaadeldavates Eestimaa mõisates. Kesk-Venemaal tuli ühe tööjõulise mehe kohta 3 tessatini põldu, samuti loeti ka tolleaegses kirjanduses 3 tessatini põldu ühe tööjõulise mehe kohta normaalseks. Paljudes Eestimaa mõisates ületas ühele töö­ jõulisele mehele langev osa need normid. Võrreldes N. Rubin­ steini poolt toodud k ü l v i a n d m e t e g a , tuleb Eestimaal külvi ühe tööjõulise mehe kohta niisama palju kui Venemaal 3-tessa- tinilise normi puhul. Vahe külvide ja pindade vahel on tingitud sellest, et N. Rubinstein opereerib ülevenemaalise keskmise külvi- tihedusega,33 mis on tunduvalt suurem kui Eestimaal tegelikult kasutusel olnud külvitihedus.34 Olukorrad Eestimaal ja selle naabruses asuvates Vene kuber­ mangudes erinesid ka külvipinna jagunemises mõisa- ja talupõllu vahel. Üldisest külvist talupoegadele kuuluv külviosa (s. t. külv talude põllul) näib naaberkubermangudes olevat olnud suurem kui Eestimaa kubermangus.35 Niisiis võib olemasolevate andmete põhjal konstateerida, et eesti talupoja ekspluateerimine balti-saksa mõisnike poolt oli XVIII sajandi lõpus Eestimaa kubermangus tunduvalt suurem kui naabruses asuvates Vene kubermangudes ja suurem, kui see oli olnud XVII sajandi lõpus. XVIII sajand tõi niisiis koos põllu­ pindade laienemisega kaasa talupoegade töö hulgalise kasvu nii mõisa- kui ka talupõllul. Kui on mõistetav mõisnike püüd laiendada mõisapõlde talu­ poegade ekspluateerimise suurendamise teel, siis võib tekkida küsi­ mus: miks leidis aset talukülvide kasv, eriti ühe tööjõulise inimese kohta võetuna? Üksikasjalist käsitlemist leiab see küsimus eri artiklis. Märgime siinkohal vaid niipalju, et talukülvide suurene­ mise põhjuseks ei ole loomulikult mitte balti parunites järsku ärganud hoolitsus talupoja eest, vaid majanduslikud tegurid ja traditsioonid, mis seovad talupõldude laienemise kõige tihedamalt 131 H. JI. Р у б и н ш т е й н , Сельское хозяйство России во второй поло­ вине XVIII в., Москва, 1957, lk. 232. 32 S. о. са 4 tündrim aad talu- ja mõisakülvi kolmes väljas kokku; ühel väljal seega 1,3 tündrim aad. 33 H. JI. Р у б и н ш т е й н , viidatud teos, lk. 238. 34 N. R u b i n s t e i n võtab aluseks 1 tessatinile rukkikülvi 2 tšetvertit; Eestimaal külvati aga veel XVIII sajandi lõpus ühele tündrim aale vähem kui üks tünder rukist, s. t. ühele tessatinile ligikaudu üks tšetvert (vt. XIX sajandi alguse mõisate kaardid, ENSV RAKA; Hupel jt.). 35 H. Л. Р у б и н ш т е й н , viidatud teos, lk. 164; П. К. А л и ф и р е н к о , Крестьянское движение и крестьянский вопрос в России в 30—50-х годах XVIII века, Москва, 1958, lk. 80. 232 mõisapõldude laienemisega. Esialgse võimaluse talupõldude laien­ damiseks lõi vabade põllumaade olemasolu peale Põhjasõja lõppu. Nimelt näitavad andmed, et juba XVIII sajandi esimestel aastaküm­ netel oli talupoja rukkikülv! nii adramaa kui ka ühe tööjõulise mehe kohta XVII sajandi lõpuga võrreldes kasvanud. Teatud mõju ta lu­ põldude laiendamise võimaluse loomisel oli ka XVIII saj. kehtes­ tatud uuel maksusüsteemil. Nimelt olid Rootsi ajal maksud ja samuti ka rent riigile sõltuvad mõisa piirides talupoegade kasu­ tuses oleva külvimaa suurusest (s. t. adramaade arvust mõisas). Mõisniku huvides ei olnud seetõttu mitte talukülvide suurendamine, mis tõi kaasa adramaade arvu suurenemise, vaid minimaalselt väi­ kese talumaade hulgaga maksimaalselt suurte mõisapõldude üles­ harimine. XVIII sajandil kehtinud maksustamissüsteemi puhul ei sõltunud maksud riigile talupoegade kasutuses oleva maa hulgast, vaid tööjõuliste meeste arvust mõisas. Seetõttu ei olnud mõisnikud otseselt huvitatud talupoegade põllumaa maksimaalsest vähenda­ misest. Ja kuna praktika näitas, et selline väike talupoja külvihulk ühe inimese kohta, nagu see oli olnud Rootsi aja lõpus, ei suuda toita ega ülal pidada järjest kasvavateks mõisa töödeks vajalikku tööjõulist talu (s. t. inimesi ja veoloomi), siis toimus XVIII sajan­ dil nii absoluutne talupõldude kasv kui ka kasv ühe tööjõulise mehe kohta.36 Ühe tööjõulise mehe kohta langeva külvi suurenemine t а 1 u- p õ l l u l on aga just e e l d u s e k s kaubalis-rahaliste suhete lekkimisele ja arengule talumajapidamises. Seda soodustas veel üks XVIII sajandi arengu iseärasus. XVII sajandil esines massi­ liselt talude poolitamisi, mille tulemusel talu keskmine suurus adramaades ja vastavalt sellele ka külv järjest vähenesid (1-adra- maalised jagunesid Vž-adramaalisteks, need omakorda 74-adra- maalisteks) 37 XVIII sajandil sellist nähtust massiliselt ei esine. Tabelist 4 näeme, kuidas mõisates, kus talude arv on jäänud enam-vähem endiseks, on külvid XVIII sajandi jooksul oluliselt kasvanud, s. t. külv iga üksiku talu kohta on suurenenud. Talu- adramaade summa aga on samal ajal vähenenud. Nähtus, et talu­ poja adramaade väiksema arvu taga peitub XVIII sajandi lõpus suurem külv ja põllupind kui suurema adramaade arvu taga XVII sajandi lõpus, esineb üle kogu Eestimaa kubermangu. XVII sajandi lõpul oli valdavaks taluks 7 2 -adrik, mille põllupind oli keskmiselt 10— 15 rootsiaegset tündrimaad (kolm välja kokku); XVIII sajandi lõpus on lU adramaa talu põldude suurus 12— 15 regulatiivi tündrimaad. Palju sagedamini kui Rootsi ajal täis- adratalusid (20—30 tündrimaad) esineb XVIII sajandi lopus 7г- 36 Ei saa seepärast nõustuda J. V asara poolt «Eesti m ajandusajaloos» lk. 275 antud veneaegse maksustussüsteemi a i n u l t negatiivse iseloomustusega. Mõlemal süsteemil, nii rootsi- kui ka veneaegsel, olid oma positiivsed kui ka negatiivsed küljed. 37 Rüütelkonna kiri Karl XI 1696. a. revisjoni puhul (ENSV RAKA, «Paber- ürikud»). 233 adrikuid (suurusega 25—30 regulatiivi tündrimaad).38 Siin on üks põhjustest, mis on viinud eksiteele neid, kes põllumajanduse taseme võrdlemiseks on võrrelnud vaid adramaade arve, näge­ mata nende arvude taga seisvaid reaalseid suurusi.39 Nimelt hoidis mõisnikkond nn. talupoegade adramaade arvu kunstlikult madalana, kartes Rootsi revfisjonimeetodi rakendamist, mis võttis maksustamisel aluseks talu adramaade arvu. Teiselt poolt ei soodustatud ka talude killustamist, sest väike talu oli tavaliselt veoloomade poolest nõrgem, uute hoonete ehitamine oli kulukas ja tõi kaasa mõneks aastaks maksudest vabastamise. Mõisnikel oli väiksema arvu tugevamate peremeestega tööd liht­ sam organiseerida kui suure hulga nõrkadega, sest peremees kujunes siin juba teatud ulatuses abistavaks vahelüliks mõisniku ja töötegijate-sulaste vahel. Tehes XVIII sajandi lõpu adramaa talu rukkibilanssi, kujuneb see hoopis teistsuguseks kui rootsiaegsel V2 adramaa talul. 74-adramaalise talu külv oli keskmiselt 3—5 tündrit, saak (tagasihoidliku arvestusega 4 seemet) 12—20 tündrit, maksud 2—2,5 tündrit,40 seemnevili 3—5 tündrit, jääk 7— 12,5 tündrit. Tavaliselt elas niisuguses talus 3—4 tööjõulist i n i m e s t , seega tuleb siis tööjõulise inimese kohta 2,3—3,1 tündrit rukist.41 See on ligikaudu kaks korda rohkem kui XVII saj. lõpus. Ka talu veo­ loomade, lehmade ja muu karja osas toimus XVIII sajandil, arves­ tatuna ühe tööjõulise mehe kohta, mõningane kasv (vt. tabel 5). Taolise külvi ja kariloomade arvu suurenemise esiletoomisega ühe tööjõulise mehe kohta ei taheta väita, et talupoeg muutus rikkaks, et ühtlaselt paranes kõigi — nii peremeeste, sulaste ja 38 Vt. ENSV RAKA kaardikogu. 39 Nii näiteks võrdleb H. Sepp eelnimetatud teoses XVII sajandi lõpu adram aid XVIII sajandi revisjonidel saadud adram aadega kui võrdseid suu­ rusi. Need on aga täiesti erineva suurusega mõisted, mida omavahel võrdsus­ tada ei saa. XVII sajandi lõpu adram aa, nagu nägime, sisaldas 4—8 tündrit talupoja rukkikülvi omal põllul ja ligikaudu 3 tündrit mõisakülvi, kokku kesk­ miselt 7— 11 tündrit adram aa kohta. XVIII sajandil arvestati revisjonide adra- maaks 5 tööjõulist meest. Võttes toodud tabelitest külviandmed ühe tööjõulise mehe kohta (2,5—3 tündrit), saame ievisjoni adram aa külviks 12,5—15 tündrit. Niisiis on üks adram aa teisest külvi poolest peaaegu kaks korda suu­ rem. XVII sajandi lõpu adram aade arvu m ittesaavutam ine isegi XVIII sajandi viimase m aarevisjoni (1774. a.) ajaks ei tähenda niisiis mitte seda, nagu oleks külv Eestimaal siis olnud veel väiksem kui Rootsi aja lõpul. Tuleb arvestada veel ka asjaolu, et mõisad, kus revisjoni adram aade arv saavutas rootsiaegse taseme, revisjoni alla enam ei kuulunud ja arvestati rootsiaegse adramaade arvuga. Juba 1750. a. oli 5302 revisjoni adram aast 1718 adram aad sellistes mõisates. Küsimus mitm esuguste adram aade («vanade» rootsiaegsete, talupoja, revisjoni, veneaegsete) mõistest, nende taga seisvatest reaalsetest väärtustest, aga samuti ka põllum ajanduses rootsiaegse taseme saavutam ise ajast XVIII saj. on omaette probleemid ja nõuavad eri käsitlust. Olgu siinkohal vaid märgitud, et meie arvates saavutati rootsiaegne karja- ja teraviljakasvatuse tase XVIII saj. varem, kui seda esitavad kodanlikud autorid. 40 N aturaalm aksude osa s u h t e l i s e l t talupoegade külviga XVIII sajandi jooksul mitte ei kasvanud, vaid vähenes, võrreldes XVII sajandi lõpuga. 41 Maakonniti on erinevused nendes arvudes küllaltki suured. 234 vabadike olukord, ega ka seda, et kogu XVIII sajandi jooksul toi­ mus talupoegade majandusliku olukorra paranemine. Niisama väär kui on k o g u XVIII sajandi kujutamine põllumajandusliku stagnatsioonina, oleks ka tema kujutamine pideva kasvuna. Sajandi viimastel aastatel sai alguse ja arenes feodaal- pärisorjusliku mõisamajanduse kriis kõigi sellest tulenevate majanduslike raskustega talupojale. Toodud käsitlusega püüti vaid näidata, et kriisile eelnes tootlike jõudude kiire areng, mis oli üheks põhjuseks, miks feodaal-pärisorjusliku mõisamajanduse kriis tekkis Eestimaal suhteliselt nii varakult. T a b e l 1 Rukkikülv mõisa- ja talumaal 1686. aastal (ühele väljale tündrites) Rukkikülv talumaal Rukki­ Maakond, kihelkond, mõisa nimi külv mõi­ rukki­rukkikülv samaal külv ko­1 adramaal gu talu­ maal 1 2 3 4 H a r j u m a a Kohatu (Kohhat), Hageri kih. 23 5 40 Kivila (Fegfeuer), H arju-Jaani kih. 72 4—5 76,5 Perila (Pergel) 58 4,6—6 96 Vaida (W ait), Jüri kih. 48 4 48 Harku (Hark), Keila kih. 61 6—8 147 Hüüru (Hüer) 24 4,6—6 66 Joa (Fail) 19 4—4,6 31,5 Jõgise (Jöggis) 30 4—5 38 Jälgimäe (Jelgimäggi) 32 5,5—6 33 Keila (Kegel) 91 3—4 213,5 Kopelmanni (Koppelmann) 13 4—6 13 Lihula (Lehhola) 21 2,6—3 18 Valingu (Walling) 40 4—6 90 Ääsmäe (Essemäggi) 79 4 104 Uksnurme (Uxnorm) 24 4 24 J ä r v a m a a Keravete (Kerrafer), Ambla kih. 65 6 63 Moe (Muddis) 72 6—8 115 Prümli (Heidemetz) 29 10 50 Resna (Resna) 36 7 36 Purdi (Noistfer), Anna kih. 82 7 126 M etstaguse (Metztacken), Järva-Jaani kih. 24 6—8 72 235 T a b e l 1 (järg) 1 1 2 3 4 Orina (Orgena) 36 6—7 90 Roosna-Halliku (Kaltenbrunn) 79 10 255 Ageri (Aggers), Järva-M adise kih. 41 6 46 Ahula (Affel) 25 6 43 Kurisoo (Kurrisal) 48 8 72 Karinu (Kardina), M aarja-M agdaleena kih. 96 8 132 Preedi (Sitz) 151 10 217 Raigu (Raik) 26 8 20 V arangu (W arrang) 38 4 38 Kirna (Kirna), Türi kih. 85 4—5 108 Laupa (Laupa) 47 5 95 Tori (Torri) 33 5—5,5 26 L ä ä n e m a a Engem äe küla, Kullamaa kih. 6 Kasenurme küla 4 Väikse Kalju küla 6 Hüüdenurme küla, Lihula kih. 6 Kasti (Kasty) M ärjam aa kih. 4 M ä r k u s 1. Andmed on võetud H arjum aa osas ENSV RAKA f. 1, nim. 1, sü. 940, Järvam aa osas f. 1, nim. 1, sü. 942 ja Läänemaa osas f. 1, nim. Ц sü. 941. 2. Lahtris 2 on võetud kolme välja keskmine rukkikülv. Et väljade suurus oli erinev, siis võib mõisal konkreetse aasta rukkikülv sellest kesk­ misest mõningal m ääral erineda. 3. Lahtris 4 on talupoegade kogu rukkikülv saadud arvutuse teel (1 adra­ maa rukkikülvi korrutis adram aade arvuga). 4. Nii selles kui ka järgnevates tabelites ei ole mõisate suhtes teostatud m ingit erilist valikut, vaid esitatud on kõik või enamik mõisatest, millede kohta vajalikud andmed on säilinud j.a olnud meil kasutada. 5. Mõisate saksakeelsed nimed ja mõisate paigutus kihelkondade järg i on antud käesolevas ja järgnevates tabelites sellisel kujul, nagu nad esinevad vastavates allikmaterjalides. 236 T a b e l 2 Võrdlevaid andmeid rukkikülvi suuruse kohta mõisa- ja talumaal 1686. ja 1803. aastal (tündrites) Rukkikülv mõi­ Rukkikülv talu­ samaale maale Maakond, kihelkond, mõisa nimi 1686 1803 1686 1803 1 2 3 4 5 H a r j u m a a Rapla kih. ! Kehtna (Kechtel) 92 140 201 251 Odenkotz 42 70 68 77 J ä r v a m a a Ambla kih. Jootma (Jotma) 19 35 14 29 Jäneda (Jendel) 72 90 69 176 Keravete (Kerrafer) 65 90 63 182 Koigi (Koik) Aruga 48 86 103 122 Kukuvere (Kuckofer) 36 71 40 98 Kuru (Kurro) 28 65 45 104 Linnapää (Linnapäh) 37 75 45 98 Moe (Muddis) 72 129 115 137 Nõmmküla (Nõmküll) 61 55 112 84 Raka (Rackamois) 36 65 30 76,5 Järva-Jaani kih. Orina (Orgena) 36 100 90 153 Türi kih. Kerevere (Kerrefer) 26 58 53 60 Kirna (Kirna) 85 185 108 163 Laupa (Laupa) 47 120 - 95 246 Mäo (Mexhof) 84 160 300 259 Münti (Müntenhof) 31 56 20 70 Piometsa (Piometz) 52 44 54 Röa (Röal) 28 60 80 100 Tori (Torri) 33 45 26 81 L ä ä n e m a a M ärjamaa kih. Kasti (Kasty) 127 138 M ä r k u s : Andmed on võetud 1686. a. kohta H arjum aa osas ENSV RAKA f. 1, nim. 1, sü. 940, Järvam aa osas f. 1, nim. 1, sü. 942 ja Läänemaa osas f. 1, nim. 1, sü. 941 ning 1803. a. kohta f. 864. 16 Eesti NSV ajaloo küsim usi 237 T a b e l 2a Võrdlevaid andmeid m õisate rukkikülvi suuruse kohta 1686. ja 1803. aastal (tündrites) Maakond, kihelkond, mõisa nimi Mõisa rukkikülv Mõisa rukkikülv 1686. aastal 1803. aastal 1 2 3 L ä ä n e m a a Hanila kih. Vaisti (Waist) 12 27 Virtsu (Werder) 96 165 Karuse kih. M atsalu (Matzal) 48 150 Piw arots 20 45 Saastna (Sastam a) 74 245 Tuudi (Tuttomäggi) 24 95 Vatla (Wattel) 50 120 Kullamaa kih. Koluvere (Lohde) 72 371 Suure Kalju (Gr. Kaljo) 18 60 Lääne-Nigula kih. Palivere (Pallifer) 38 100 Seliküla (Sellenküll) 36 100 M artna kih. Suure Rõude (Gr. Ruhde) 39 65 Väikse Lähtru (Kl. Lechtigall) 31 72 Väikse Rõude (Kl. R uhde)^ 42 54 M ä r k u s : Andmed 011 võetud 1686. aasta kohta ENSV RAKA, f. 1, nim. 1 sü. 941 ja 1803. aa s ta ; kohta f. 864. 238 T a b e l 2b Võrdlevaid andmeid mõisate rukkikülvi suuruse kohta aastail 1680—1690 ja 1803 (tündrites) Maakond, kihelkond, mõisa nimi Mõisa rukkikülv Mõisa rukkikülv aastail 1680—1690 aastal 1803 1 2 3 L ä ä n e m a a Kullamaa kih. Jõgise (Jöggis ja Idowa) 54—67 100 Päri (Kattentack ja Turpel) 27—33 100 M artna kih. Kurevere (Kurrefer) 44—55 65 Suure Rõude (Gr. Ruhde) 32—41 65 Väikse Rõude (KL Ruhde) 26—33 54 M ärjam aa kih. Limandu (Limmat) 22—27 70 Haimre (Heimar) 1 AQ_öfi 125 Mõisaküla (Moisenküll) / Uj--OvJ V i r u m a a Viru-Jaagupi kih. Küti' (Kurküll) 62—78 180 Väike-Maarja kih. Kaarma (Karmann) 54—67 50—75 M ä r k u s : Andmed on võetud 1680.—1690. aasta kohta üksikute mõisate rootsiaegsetest kaardikirjeldustest ja 1803. aasta kohta ENSV RAKA, f. 864. 16* 239 T a b e l 2c Võrdlevaid andmeid talupoegade rukkikülvi suuruse kohta 1686. ja 1803. aastal (tündrites) Oletatav talupoe­ Maakond, kihelkond, mõisa nimi gade rukkikülv Talupoegade rukki­ 1686. aastal külv 1803. aastal 1 2 3 L ä ä n e m a a Vaisti (W aist), Hanila kih. 20 42 M atsalu (M atzal), Karuse kih. 107 244 Piwarotz 30 60 Saastna (Sastam a) 174 295 Tuudi (Tuttomäggi) 27 87 Vatla (Wattel) 52 270 Vanamõisa (W anamois), Kirbla kih. 41 241 Koluvere (Lohde), Kullamaa kih. 151 569 Kuie (Kuijöggi) 18 63 Leevri (Lewer) 28 40 M aidla (Tockumbeck) 41 110 Suure Kalju (Gr. Kaljo) 28 72 Kurevere (Kurrefer), M artna kih. 24—36 38 Suure Rõude (Gr. Ruhde) 34 80 Väikse Lähtru (Kl. Lechtigall) 50—75 93 Väikse Roude (Kl. Ruhde) 13-.—20 81 Palivere (Pallifer), Nigula kih. 40—60 87 Seliküla (Sellenküll) 35—50 100 Salaja (Sallajöggi), Noarootsi kih. 12 84 Keblaste (Kebbel), Ridala kih. 11 42 V i r u m a a Aamõis (Haakhof), Jõhvi kih. Ohakvere (Ahagfer) 81 104 Jõhvi (Jewwe) 36 120 Konju (Raustfer) 129 33044 Kurtna (Kurtna) 102 Ontika (Ontika) 44 144 Peite (Peuthof) 62 11448 Pühajõe (Pühhajöggi) 11160 Uhtna (Uchten), Rakvere kih. 3365 Põllula(Poll), Viru-Jaagupi kih. 210270 Kunda (Kunda), Viru-Nigula kih. 270144 320 Porkuni (Borkholm), Väike-M aarja kih. 290 366 M ä r k u s : Andmed on võetud 1686. aasta kohta Läänemaa osas ENSV RAKA f. 1, nim. 1, sü. 941 ja Virumaa osas f. 1, nim. 1, sü. 945 1. 203 ii ning 1803. aasta kohta f. 864. 240 Mõisa ja talupoegade rukkikülv 1 tööjõulise mehe kohta 1686. ja 1803. aastal (tündrites) Külv mõisa- Külv 1 töö­ Külv 1 töö­ ja talupoega­ jõulise mehe jõulise mehe de põllul kok­ Maakond, kihelkond, mõisa kohta mõisa­ kohta talu­ ku 1 tööjõu­ nimi põllul põllul lise mehe kohta 1686 1803 1686 1803 1686 1803 1 2 3 4 1 5 6 7 H a r j u m a a Kehtna (Kechtel), Rapla kih. 0,6 0,9 1,2 1,6 1,8 2,5 Odenkotz 0,5 1,1 0,8 1,3 1,3 2,4 J ä r v a m a a Jootma (Jotm a), Ambla kih. 0,8 2,3 0,6 1,9 1,4 4,2 Jäneda (Jendel) 1,1 1,4 1,4 2,1 2,5 3,5 Keravete (Kerrafer) 0,9 1,3 0,9 2,7 1,8 4,0 Koigi (Koik) Aruga 0,5 1,1 0,9 1,6 1,4 2,7 Kukuvere (Kuckofer) 0,9 1,3 2,0 2,0 2,9 3,3 Kuru (Kurro) 0,5 1,2 0,8 1,9 1,3 3,1 Linnapää (Linnapäh) 1,4 1,9 1,8 2,5 3,2 4,4 Moe (Muddis) 0,9 2,2 1,3 2,4 2,2 4,6 Nõmmküla (Nömmküll) 0,8 1,7 1,2 2,6 2,0 4,3 Resna (Resna) 0,8 1,8 0,8 1,2 1,6 3,0 Orina (Orgena), Järva-Jaani kih. 0,5 1,4 1,1 2,1 1,6 3,5 Kerevere (Kerrefer), Türi kih. 0,9 1,3 0,7 2,2 1,6 3,5 Kirna (Kirna) 0,7 1,1 0,9 1,0 1,6 2,1 Laupa (Laupa) 0,4 0,9 0,9 1,7 1,3 2,6 Mäo (Mexhof) 0,3 1,0 1,0 1,6 1,3 2,6 Münti (Müntenhof) 1,4 1,4 1,0 1,7 2,4 3,1 Röa (Röäll) 0,8 0,9 1,5 2,1 2,3 3,0 Tori (Torri) 1,5 1,2 1,2 2,1 2,7 3,3 M ä r k u s : Andmed on võetud 1686. aasta kohta ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi fondidest: H arjum aa osas f. 1, nim. 1, sü. 940, Järvam aa osas f. 1, nim. 1, sü. 942 ning 1803. aasta kohta f. 864. 241 T a b e l 4 Talude arv ja rukkikülv 1686. ja 1803. a. Mõisa ja talu­ poegade rukki­ Talude arv AdramaadeMaakond, kihelkond, arv Talude arv üksikutes adramaasuurusteskülv kokku mõisa nimi tündrites 1686 1803 1686 1803 1686 1803 1686 1803 1 2 3 4 5 6 7 8 9 J ä r v a m a a Ambla kih. Jäneda (Jendel) 141 266 24 32 82/з .9 11 X Ч2, 1 2 X V 4. 1 X V 6 4 X V2, 2 8 X 7 4 Koigi (Koik) Aruga 156 208 40 33 12?/8 7% 12 X V2, 2 4 X 74, 7 X V8 28 X 74, 5 X 7e Kukuvere (Kuckofer) 76 169 12 21 6 8!/e 1 2 X 7 2 14 X V2, 7 X 7 6 Kuru (Kurro) 73 169 26 27 8 6 '/12 2 X 1 , l X 2/3, 6 X 7 2, 25 X 74, 2 X V6 1 X 7з, 8 X 7 4 , 8 X 0 Linnapää (Linnapäh) 82 173 15 20 7V2 9;t/4 1 X 1 , 1 2 X 7 2, 2 X 7 4 19 X ‘/2, 1 X 7 4 Moe (Muddis) 187 266 28 21 15 " /и 574 8 X 1 , i X 2/3, 7 X V 2, 21 X 74 9 X Va, 3 X 74 Nõmmküla (Nömküll) 169 137 46 20 13l3/24 6% 20X V 2, 4 Х 7 з , п х ' / б , 12 X V2, 4 X 7б, 4 sau­ 3 X 7s, 8 saunikut nikut Järva-Jaani kih. Orina (Orgena) 126 253 31 33 15/i2 10V4 31 x v 2 29 X 7з, 1 X 7 4 , 3 X 7 6 Türi kih. Laupa (Laupa) 142 366 35 38 19 185/6 6 X 1 , 26 X V2, 3 X 0 37 x '/2, 1 X 7з Mäo (Mexhof) 384 419 92 67 39 181/6 3 X 1 , 53 X V2, 3 8 X 7 4 7 X 7 2, 27 X 74, 22 X 7з, 2 X Ve, 3 X */12 Tori (Torri) 59 126 8 14 5 6% 2 X 1 , 6 X ' / 2 1 3 Х ‘/2> 1 X 7 4 M ä r k u s : A n d m e d on v õ e tu d ENSV RAKA f. 1, nim. 1, sü. 942. T a b e l 5 Härgi, hobuseid ja lehmi 1 tööjõulise mehe kohta 1686. ja 1803. aastal Loomi 1 tööjõulise mehe kohta Maakond, kihelkond, mõisa nimi Härjad Hobused Lehmad 1686 1803 1686 1803 1686 1803 1 2 3 4 5 6 7 H a r j u m a a Rapla kih. Odenkotz 0,8 0,9 0,5 0,8 0,7 0,8 J ä r v a m a a Ambla kih. Jootm a (Jotma) 0,5 1,0 0,4 0,9 0,6 0,9 Jäneda (Jendel) 0,5 0,6 0,5 0,8 0,6 0,7 Koigi (Koik) Aruga 0,5 0,7 0,5 0,8 0,5 0,7 Kukuvere (Kuckofer) 0,4 0,6 0,5 0,8 0,5 0,7 Kuru (Kurro) 0,3 0,7 0,4 0,9 0,4 0,9 Linnapää (Linnapäh) 0,6 0,9 0,6 1,0 0,6 0.9 Nõmmküla (Nõmküll) 0,8 0,8 0,5 0,8 0,4 0,7 Järva-Jaani kih. Orina (Orgena) 0,7 0,8 0,5 0,7 0,6 0,7 Türi kih. Kerevere (Kerrefer) 0,5 0,6 0,4 0,9 0,6 0,6 Kirna (Kirna) 0,7 0,6 0,6 0,9 0,9 1,2 Laupa (Laupa) 0,8 1,0 0,7 1,0 0,8 1,3 Piometsa (Piometz) 0,7 0,3 0,6 0,8 0,8 0,9 Röa (Röal) 0,9 0,5 0,7 0,8 0,9 0,9 Tori (Torri) 0,8 0,9 0,5 0,9 1,0 1,0 L ä ä n e m a a Kullamaa kih. Kuie (Kuijõggi) 0,9 1,5 0,3 0,5 0,8 1,2 Leevri (Lewer) 1;6 1,5 0,6 0,7 1,2 0,9 Lääne-Nigula kih. Palivere (Pallifer) 0,7 1,3 0,3 0,7 0,6 0,8 Seliküla (Sellenküll) 0,3 1,4 0,3 0,7 0,6 0,7 243 1 2 3 1 4 6 75 M artna kih. Kurevere (Kurrefer) 0,7 0,9 0,1 0,7 0,6 0,9 Suure Rõude (Gr. Ruhde) 0,9 1,2 0,4 0,8 0,7 0,9 V. Lähtru (Kl. Lechtigall) 0,9 1,0 0,4 0,7 0,7 0,8 V. Rõude (Kl. Ruhde) 1,0 0,8 0,4 0,8 0,6 0,7 Noarootsi kih. Salaja (Sallajöggi) 0,9 1,3 0,4 0,7 0,6 0,8 Ridala kih. Keblaste (Kebbel) 1,2 0,9 0,4 0,7 0,7 0,7 M ä r k u s : Andmed on võetud ENSV RAKA fondidest: 1686. aasta kohta H arjum aa osas f. 1, nim. 1, sü. 940, Järvam aa osas f. 1, nim. 1, sü. 942 ja Läänemaa osas f. 1, nim. 1, sü. 941 ning 1803. aasta kohta f. 864. Saabus 10. VII 1959 ОБ УРОВНЕ И Т Е Н Д Е Н Ц И Я Х РА ЗВИТИЯ ПОМЕЩИЧЬЕГО И КРЕСТЬЯНСКОГО СЕЛЬСКОГО ХОЗЯЙСТВА В XVIII ВЕКЕ В ЭСТ ЛЯ НДИИ Канд. юрид. наук И. Сильдмяэ Ре з юме У прибалтийских немецких и буржуазных эстонских историков, занимавшихся вопросами экономической истории страны, стал традиционным взгляд, будто в продолжение всего XVIII века в сельском хозяйстве Эстляндии господствовал полный застой или даже имел место известный упадок по сравнению с преды­ дущим столетием. Из обширного круга проблем, касающихся сельского хозяй­ ства Эстонии в XVIII веке, в настоящей статье рассматривается вопрос о валовой продукции зерна, а также о количестве посева ржи, приходившегося на трудоспособную душу крестьянского населения мужского пола как на помещичьих, так и на кресть­ янских землях в последние десятилетия XVII века и в первые годы XIX века, чтобы таким способом выяснить, произошел ли в сельском хозяйстве Эстляндии в XVIII веке рост посевов, про­ 244 изошел ли он только на помещичьих землях, или также у кресть­ ян, и каким образом он был достигнут. Статья подробно не рас­ сматривает внутренних сдвигов, имевших место во все про­ должение XVIII столетия, а показывает лишь р е з у л ь т а т ы этих сдвигов в том виде, как они представляются нам непосред­ ственно перед большими крестьянскими реформами, имевшими место в Эстляндии и Лифляндии в начале XIX столетия. Терри­ ториальное рассмотрение вопроса ограничивается пределами бывшей Эстляндской губернии. Материалом для изучения экономического положения в конце XVII столетия послужили главным образом инвентаризацион­ ные акты, составленные в 1686— 1688 годах по поручению редук­ ционной комиссии, и приложенные к ним вакенбухи. Из этих материалов явствует, что соотношение барской и крестьянской пашни к концу XVII века было 1 : 1,5— 1 :2 . Помещичьи хозяй­ ства были преимущественными производителями торгового зерна, а преобладающее количество этого зерна они получали с соб­ ственной запашки, которая в XVII веке постоянно расширялась. Рожь, получаемая имением в виде натурального оброка крестьян, составляла лишь от У5 до */з всего количества ржи, находившего­ ся в распоряжении имения. Количество пашни, находившейся в конце XVII века в пользовании крестьянина, было весьма ограни­ ченным (см. табл. 1). Соответствующие подсчеты показывают, что на трудоспособную душу крестьянского населения приходи­ лась примерно 1 бочка ржи (приблизительно 130 литров) Здесь кроется одна из причин, почему именно неурожаи 1695— 1697 гг. вызвали страшный голод, повлекший за собой массовую гибель сельского населения. Положение сельского хозяйства в первые годы XIX столе­ тия освещается на основе анкет и вакенбухов 1803 г., сохранив­ шихся среди материалов так называемой Эстляндской средней инстанции, топографических справок, представленных землеме­ рами в 1797 году Эстляндскому губернскому правлению, ревиз­ ских сказок 1795 года, хозяйственных книг и мызных карт, на­ ходившихся в личных архивах помещиков. Все эти источники показывают, что в XVIII веке произошел значительный рост посевов как на помещичьих, так и на кре­ стьянских землях (см. таблицы 2, 2а, 26, 2е). Высев ржи во всей Эстляндской губернии составлял в последние десятилетия XVII века 65 000 бочек, а сто лет позже — приблизительно 135 000 бочек. Таким образом, не может быть речи о всеобщей стагнации сельского хозяйства Эстляндии в XVIII веке, а, нао­ борот, приходится констатировать значительное расширение как помещичьего, так и крестьянского хозяйства за это время. Значительное расширение посевов в XVIII веке было обуслов­ лено как ростом общей численности трудоспособных людей, так и усилением эксплуатации их. Рост высева ржи на трудоспособную 245 мужскую душу 1 имел место как на помещичьих, так и на кре­ стьянских землях и составлял в Харьюмааском и Ляанемааском уездах почти 1 бочку, а в Ярвамааском и Вирумааском уездах немного больше (см. табл. 3). Также и в отношении рабочего и продуктивного скота можно отметить известный рост (см. табл. 5). На основании имеющихся данных можно констатировать, что эксплуатация эстонского крестьянина со стороны прибалтийских баронов была к концу XVIII века значительно сильнее, чем эксплуатация русских крестьян в соседних внутренних губерни­ ях, и была также сильнее, чем в конце XVII века. Таким образом, XVIII столетие, наряду с ростом посевных площадей как на по­ мещичьих, так и на крестьянских землях, вызвало рост крестьян­ ского труда на этих землях. Вопрос о том, почему имел место наряду с ростом помещи­ чьей запашки и рост крестьянской запашки, в частности на трудоспособную мужскую душу, освещается в настоящей статье кратко, так как этот вопрос будет подробно рассмотрен в особой статье. Рост посевов, приходившихся на трудоспособную мужскую душу на крестьянских землях, являлся предпосылкой возникно­ вения и развития денежно-товарных отношений в крестьянском хозяйстве в XVIII век|е. Показывая рост посевов и увеличение поголовья скота на трудоспособную мужскую душу крестьянского населения, автор отнюдь не утверждает, что крестьянин стал богатым и что в од­ ной и той же мере улучшилось положение хозяина, батрака и бобыля, как и не утверждает, что улучшение положения крестьянина происходило непрерывно во все продолжение XVIII века. Представление о XVIII веке, как о периоде непрерывного роста и развития сельского хозяйства в Эстонии, было бы столь же неправильным, как и представление о нем, как о периоде пол­ ной стагнации сельского хозяйства. В последние годы XVIII века возник и стал развиваться в Эстляндии кризис феодально-кре­ постнического помещичьего хозяйства со всеми тяжелыми пос­ ледствиями для крестьянина. В статье делается попытка доказать, что кризису предшест­ вовало быстрое развитие производительных сил, что было одной из причин, почему кризис феодально-крепостнического помещичь­ его хозяйства наступил в Эстляндии сравнительно рано. 1 Под трудоспособной душой мужского пола понимается лицо в воз­ расте 15—60 лет, занимающееся земледелием (за исключением дворовых людей). Понятием трудоспособной мужской души мы оперируем в статье по той причине, что среди статистических данных XVII и XVIII веков о числен­ ности крестьянского населения, единственными данными, которые могут быть сравниваемы между собой, являются данные о трудоспособных мужских душах (от XVII века отсутствуют данные о численности женщин и детей). 246 VON DEM STAND UND DEN ENTWICKLUNGSTENDENZEN DER HOFS- UND BAUERNWIRTSCHAFT IM 18. JAH RHUNDERT JN ESTLAND I. Sildmäe Z u s a m m e n f a s s u n g . Bei deutsch-baltischen Schriftstellern und bei estni- schen Wirtschaftshistorikern wurde die traditionelle Ansicht verfochten, ais wäre die Landwirtschaft in Estland im 18. Jahrhun- dert in Stockung geraten oder es wäre sogar eine rückgängige Entwicklung eingetreten. Von den zahlreichen Problemen im Zusammenhang mit der Landwirtschaft Estlands im 18. Jahrhundert wird im vorliegenden Aufsatz die Frage erörtert, wie groB die Roggenernte in Est­ land im ganzen war und wieviel Roggenaussaat in den letz- ten Jahrzehnten des 17 Jahrhunderts und in den ersten Jahren des 19. Jahrhunderts auf Guts- und Bauernfeldern auf einen arbeitsfähigen Mann kam, um festzustellen, ob ' in Estland im 18. Jahrhundert ein Zuwachs der Saatfläche stattgefunden hat, ob dieser Zuwachs der Saatfläche sich nur auf Hofsfelder beschränkte oder sich auch auf Bauernfelder ausdehnte, und in welcher Weise dieser Zuwachs hervorgerufen worden war. Da der Aufsatz sich auf die Behandlung der dem 18. Jah r­ hundert unmittelbar vorangehenden Jahrzehnte und ihm folgen- den Jahre beschränkt, werden die im Verlauf des Jahrhunderts stattgefundenen Änderungen nicht erörtert und nur ihre Ergeb- nisse, wie sie sich in der Zeit unmittelbar vor dem Inkrafttreten der groBen est- und livländischen Bauerngesetze des 19. Jahr­ hunderts zeigen, dargestellt. Räumlich beschränkt sich der Auf­ satz auf das ehemalige estländische Gouvernement. Die Lage der Landwirtschaft zum SchluB des 17 Jahrhun­ derts wird hauptsächlich auf Grundlage der im Namen der Reduk- tionskommission verfaBten Untersuchungsakten und ihnen beige- legten Wackenbücher erörtert. Aus diesen Materialien geht hervor, daB das Verhältnis zwi- schen den Hofs- und Bauernfeldern am Ende des 17. Jahrhun­ derts 1 : 1,5— 1 : 2 betrug. Die Hofswirtschaft war der haupt- sächliche Produzent des Handelskorns und die gröBere Menge dieses Korns kam von Hofsfeldern. Der Gerechtigkeitsroggen der Bauern machte nur Vs bis 7з der gesamten Roggenmenge des Gutes aus. Zum Schluss des 17 Jahrhunderts stand dem Bauern eine ziemlich beschränkte Saatfläche zur Verfügung (siehe Tabelle 1). Di^sbezügliche Berechnungen zeigen, daB auf eine arbeitsfähige Person ungefähr 1 Tonne (ca 130 Liter) Roggen kam. Hier steckt eine der Ursachen, warum die MiBernten der Jahre 1695— 1697 eine so grausame Hungersnot hervorrie- 247 fen, die ein massenweises Umkommen der Landbevölkerung zur Folge hatte. Zur Schilderung der Lage in den ersten Jahren des 19. Jahr- hunderts sind in den Materialien der sogenannten estländischen Mittelinstanz aufbewahrte Enqueten und Wackenbücher, von Landmessern im Jahre 1797 der estländischen Gouvernements- verwaltung erstattete Berichte, Seelenrevisionslisten vom Jahre 1795 und in Privatarchiven der Gutsbesitzer befindliche Wirt- schaftsbücher und Gutskarten hinzugezogen worden. Alle diese Quellen zeigen, daB im 18. Jahrhundert ein bedeu- tender Zuwachs der Aussaat sowie auf Hofsfeldern ais auch auf Bauernfeldern stattgefunden hat (siehe Tabelle 2, 2a, 2b, 2c). Die Roggenaussaat im ganzen estländischen Gouvernement betrug in den letzten Jahrzehnten des 17 Jahrhunderts 65 000 Ton- nen, ein Jahrhundert später aber betrug sie ungefähr 135 000 Ton- nen. Also kann von einer Stockung der Landwirtschaft Estlands im 18. Jahrhundert keine Rede sein, vielmehr muB man einen beträchtli- chen Zuwachs der Saatfläche auf Hofs- sowie auf Bauernfeldern in dieser Periode feststellen. Die bedeutende Ausweitung der Saatfläche sowie auf Hof ais auch auf Bauernfeldern im 18. Jahrhundert wurde durch den allge- meinen Zuwachs der arbeitsfähigen Bevölkerung sowie durch ihre wachsende Ausbeutung bedingt. Der Zuwachs der Roggenaus­ saat auf einen arbeitsfähigen Mann 1 findet sowie auf Hofs- ais auch auf Bauernfelder statt und beträgt in Harrien und Jerwen 1 Tonne, in Wiek und Wierland etwas mehr (siehe Tabelle 3) Ebenso kann man inbetreff des Zugviehs und der Herde einen gewissen Zuwachs verzeichnen (siehe Tabelle 5). Auf Grund der zur Verfügung stehenden Daten kann man feststellen, daB die Ausbeutung des estnischen Bauern durch baltische Gutsbesitzer zum SchluB des 18. Jahrhunderts beträchtlich stärker war ais die Ausbeutung des russischen Bauern in den russischen Nachbargou- vernements und auch stärker war ais im 17. Jahrhundert. Folg- lich brachte das 18. Jahrhundert mit der Ausdehnung der Saat­ fläche auf Hofs- und Bauernfeldern eine VergröBerung der bäuerlichen Arbeit sowie auf Hofs- ais auch auf Bauern­ feldern. Die Frage der Erweiterung der bäuerlichen Saatfläche auf einen arbeitsfähigen Mann neben der Erweiterung der Hofs- felder wird in diesem Aufsatz nicht ausführlich behandelt, da ihr ein besonderer Aufsatz gewidmet wird. 1 Unter einem arbeitsfähigen M ann versteht man eine in der Land­ w irtschaft beschäftigte M annsperson von 15—60 Jahren (ausgenommen Hofs- leute). Man w ar benötigt bei Ausrechnungen den Begriff des arbeitsfähigen M annes anzuwenden, da die Angaben über arbeitsfähige M anner die einzigen Angaben sind, die in den statistischen M aterialien des 17. und 18. Jahrhun­ derts sich vergleichen lassen (im 17. Jahrhundert fehlen Angaben über Weiber, Alte und Kinder). 248 Das Wachstum der Saatfläche auf Bauernfeldern in bezug auf einen arbeitsfähigen Mann ist nämlich die Voraussetzung zur Entstehung und Entwicklung der geld- und warenwirtschaft- lichen Verhältnisse im Bauernhof im 18. Jahrhundert. Mit der Hervorhebung des Wachstums der Aussaat und des Viehs in bezug auf einen arbeitsfähigen Mann will man keines- vegs behaupten, daB der Bauer dadurch reich wurde oder daB die Besserung der Lage des Wirts, des Knechts und des Lostrei- bers in gleicher Weise und ununterbrochen im Verlauf des ganzen Jahrhunderts vor sich ging. Das 18. Jahrhundert ais eine Periode der ununterbrochenen Entwicklung und des Wachstums der Landwirtschaft in Estland hervorzuheben wäre ebenso falsch wie der Versuch, es ais eine Periode der allgemeinen Stockung in der Landwirtschaft darzustellen. Im Aufsatz wird nur der Versuch gemacht, zu zeigen, daB der Krise eine schnelle Entwicklung der Produktivkräfte vorausging, die eine der Ursachen war, warum die Krise der feudalen Guts- wirtschaft in Estland verhältnismäBig so früh eintrat. SISUKORD — ОГЛАВЛЕНИЕ V T r u m m a l . Slaavi-vene elemendid Kagu-Eesti m ateriaalses kultuu­ ris (kuni XIII sajandi alguseni) В. T p у м м а л. Славяно-русские элементы в материальной куль­ туре юго-восточной Эстонии (до начала XIII в.). Резюме V. T r u m m a l . Slawisch-russische Elemente in der materiellen Kultur Südostestlands (in der Zeit bis zum Anfang des 13. Jahr- hunderts). Zusam m enfassung V. V a g a . Tallinna keskaegne elamu В. В а г а . Средневековые жилые дома Таллина. Резюме V. V а g а. M ittelalterliche W ohnhäuser in Tallinn. Zusammenfassung J. K o n k s . Talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu Põhja-Eestis a. 1805 Я- К о н к с. Антифеодальная борьба крестьян в Эстляндии в 1805 г. Резюме J. K o n k s . Der antifeudale Kampf der Bauern im Jahre 1805 in Estland. Zusam menfassung L. L о о n e. Lisandeid talurahva pärisorjusest vabastam ise uurimisele Eestis JI. JI о о н e. К изучению вопроса об освобождении крестьян от крепостной зависимости в Эстонии. Резюме L. L o o n e . Zur Frage der Befreiung der estnischen Bauern aus der Leibeigenschaft. Zusam menfassung Б. Е г о р о в . Новые данные о тартуских студентах периода 1860-х гг. В. J e g o r o v . Uusi andmeid Tartu üliõpilaste kohta 1860-ndaist aastaist. Resümee B. J e g o r o v . Einige neue Angaben über Tartuer Studenten in den 60 ger Jahren des XIX. Jahrhunderts. Zusammenfassung H. M o o s b e r g . Hans Pöögelmann 1905.—1907. a. revolutsioonis X. М о с б е р г . Ханс Пеэгельман в революции 1905— 1907 годов. Резюме Н. M o o s b e r g . Hans Pöögelmanns Rolle in der Revolution d. J. 1905— 1907. Zusam menfassung E. P l o t n i k . Kultuurkapitali osast kodanluse kultuuripoliitikas ja eesti rahvusliku kultuuri arengus a. 1920—1940. Э. П л о т н и к . О роли культурного капитала в политике эстон­ ской буржуазии и развитии эстонской национальной культуры в 1920— 1940 гг. E. P 1 о t n i к. Uber den Anteil des Kulturkapitals in der Kulturpolitik des Bürgertum s und in der Entwicklung der estnischen nationalen Kultur in den Jahren 1920— 1940 221 1. S i l d m ä e . Mõisa ja talu põllum ajanduse arengu tasem est ja tendent­ sist Eestimaal XVIII sajandil 224 И. С и л ь д м я э . Об уровне и тенденциях развития помещичьего и крестьянского сельского хозяйства в XVIII веке в Эстляндии. Резюме 244 I. S i l d m ä e . Von dem Stand und den Entwicklungstendenzen der Hofs- und Bauernwirtschaft im 18. Jahrhundert in Estland. Zusammenfassung 247 Тартуский государственны й университет г. Тарту, ул . Ю ликооли, 18 Вопросы истории Эстонской ССР На эстонском, русском и немецком языках * Toim etaja К. S i i l i v a s k Korrektorid Е. U u s p õ l d ja L. B r a f m a n n Ladum isele antud 6. V 1959. Trükkim isele antud 20. VI 1960. Paber 60 X 92, Vie. Trükipoognaid 15,75. Trükiarv 1000. MB-04716. T ellim ise nr. TK-1603 H ans H eidem anni nim . trükikoda. Tartu, Ülikooli tn. 17/19. II Hind rbl. 9.45