TARTU ÜLIKOOLI LOENGUD JA PRAKTILISED TÖÖD 1998/99. ÕPPEAASTAL Tartu 1998 TARTU ÜLIKOOLI LOENGUD JA PRAKTILISED TÖÖD TARTU 1998 TOIMETANUD: Peep Moorlat KAASTEGEVAD: Ülle Kapsi, Ülle Hendrikson, Lea Michelson Tartu Ülikooli õppe-ja üliõpilasosakond Ülikooli 16 ruum 116. Tel. 375 629 KAAS: Andrus Peegel © TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Kirjastus Tellimus nr. 248 SAATEKS K äesolevast kataloogist leiab kasutaja 1998/99 õppeaastal ülikoolis õpetatava 4044 õppeaine kirjed. V älisüliõpilastele on loetelu ainetest, m ida loetakse inglise keeles. On olem as ainete j a õppejõudude indeks teaduskondade lõikes. Samas võib leida aine koodi jä rg i tem a inglisekeelse nime. P õhiosale lisaks on toodud õppekorralduseeskiri ja info stipendium ide, üliõpilasnõustam ise, üliõpilasesinduse, õppelaenu ning m ajutuse kohta. Ü levaate ülikooli struktuurist annab sisukord. Ü likooli õppeainete kohta on info ka Internetis aadressil http://oppe.adm in.ut.ee/ained/ Õ ppe- j a üliõpilasosakond tänab kõikide teaduskondade esindajaid, kes kataloogi koostam isel kaasabi osutasid. AKADEEMILINE KALENDER Õppeaasta algus 31. august 1998 Õpingukava esitamise tähtaeg 14. september 1998 Tartu Ülikooli 79. aastapäev. Promotsioon 1. detsember 1998 Jõuluvaheaeg 21. detsember 1998 - 3. jaanuar 1999 Sügissemestri arvestuslik lõpp 31. jaanuar 1999 Kevadsemestri algus 8. veebruar 1999 Õpingukava esitamise tähtaeg 22. veebruar 1999 Kevadsemestri arvestuslik lõpp 27. juuni 1999 Õppeaasta avaaktus 31. augustil 1998 kell 13.00. Kataloogi kasutamise kergendamise huvides on siinkohal toodud 1998/99 õa jaotus õppenädalateks (kursiivis). SEPTEMBER OKTOOBER NOVEM BER DETSEM BER 31 7 14 21 28 5 12 19 26 2 9 16 23 30 7 14 21 28 1 8 15 22 29 6 13 20 27 3 10 17 24 1 8 15 22 29 2 9 16 23 30 7 14 21 28 4 11 18 25 2 9 16 23 30 3 10 17 24 1 8 15 22 29 5 12 19 26 3 10 17 24 31 4 11 18 25 2 9 16 23 30 6 13 20 27 4 11 18 25 5 12 19 26 3 10 17 24 31 7 14 21 28 5 12 19 26 6 13 20 27 4 11 18 25 1 8 15 22 29 6 13 20 27 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 /6 17\ 18 JAANUAR VEEBRUAR MÄRTS APRILL 4 11 18 25 1 8 15 22 1 8 15 22 29 5 12 19 26 5 12 19 26 2 9 16 23 2 9 16 23 30 6 13 20 27 6 13 20 27 3 10 17 24 3 10 17 24 31 7 14 21 28 7 14 21 28 4 11 18 25 4 11 18 25 1 8 15 22 29 1 8 15 22 29 5 12 19 26 5 12 19 26 2 9 16 23 30 2 9 16 23 30 6 13 20 27 6 13 20 27 3 10 17 24 3 10 17 24 31 7 14 21 28 7 14 21 28 4 11 18 25 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 MAI JUUNI JUULI AUGUST 3 10 17 24 31 7 14 21 28 5 12 19 26 2 9 16 23 4 11 18 25 1 8 15 22 29 6 13 20 27 3 10 17 24 5 12 19 26 2 9 16 23 30 7 14 21 28 4 11 18 25 6 13 20 27 3 10 17 24 1 8 15 22 29 5 12 19 26 7 14 21 28 4 11 18 25 2 9 16 23 30 6 13 20 27 1 8 15 22 29 5 12 19 26 3 10 17 24 31 7 14 21 28 2 9 16 23 30 6 13 20 27 4 11 18 25 1 8 15 22 29 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 1 51 52 5 SISUKORD 5 TARTU ÜLIKOOLI AJALOOST.................................................................................................................13 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI......................................................................................................................15 RIIKLIKE ÕPPESTIPENDIUMIDE MÄÄRAMISE KORD................................................................... 20 MITTERIIKLIKUD STIPENDIUMID........................................................................................................20 ÜLIÕPILASNÕUSTAJA, TUUTORID.......................................................................................................20 TÜ ÜLIÕPILASESINDUS........................................................................................................................... 21 ÜLIÕPILASTE MAJUTUS.......................................................................................................................... 21 ÕPPELAEN..................................................................................................................................................... 21 Legend .............................................................................................................................................................22 USUTEADUSKOND..................................................................................................................................... 23 USUTEADUSKOND (00)......................................................................................................................23 AJALOOLISE USUTEADUSE JA LADINA KEELE ÕPPETOOL (01)............................... 23 SÜSTEMAATILISE USUTEADUSE JA FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (02)..........23 PRAKTILISE USUTEADUSE ÕPPETOOL (03)....................................................................... 24 UUE TESTAMENDI TEADUSE JA KREEKA KEELE ÕPPETOOL (04)............................25 VANA TESTAMENDI TEADUSE JA HEEBREA KEELE ÕPPETOOL (05)......................26 VÕRDLEVA USUTEADUSE ÕPPETOOL (06)........................................................................ 26 Ainete nimed.............................................................................................................................................27 Inglisekeelsed ainete nim ed....................................................................................................................28 Ained õppejõudude järg i......................................................................................................................... 29 ÕIGUSTEADUSKOND.................................................................................................................................30 AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT (AO).............................................................................................. 30 KRIMINAALÕIGUSE ÕPPETOOL (01).................................................................................... 30 RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JA EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUSE LEKTORAAT (07)30 PROTSESSIÕIGUSE ÕPPETOOL (03)........................................................................................30 RIIGI- JA HALDUSÕIGUSE ÕPPETOOL (05)..........................................................................31 VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL (06).................................................................... 32 KRIMINALISTIKA JA KRIMINOLOOGIA ÕPPETOOL (02)................................................32 ERAÕIGUSE INSTITUUT (EO).......................................................................................................... 33 ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL (01)............................................................................................ 33 KESKKONNAÕIGUSE ÕPPETOOL (02).................................................................................. 33 RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ÕPPETOOL (03).............................................................33 TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL (04).............................................................................................. 33 TÖÖ- JA SOTSIAALHOOLDUSÕIGUSE ÕPPETOOL (05)...................................................34 Ainete nim ed............................................................................................................................................. 35 Inglisekeelsed ainete nim ed.................................................................................................................... 36 Ained õppejõudude järg i..........................................................................................................................36 ARSTITEADUSKOND................................................................................................................................. 38 ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI KLIINIK (AI)............................................................38 ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI ÕPPETOOL (01)...............................................38 6 SISUKORD 6 ANATOOMIA INSTITUUT (AN)........................................................................................................39 INIMESE ANATOOMIA ÕPPETOOL (01)................................................................................ 39 HISTOLOOGIA JA EMBRÜOLOOGIA ÕPPETOOL (02)......................................................40 KIRURGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL (03)...................................................................... 40 BIOKEEMIA INSTITUUT (BK).......................................................................................................... 41 MEDITSIINILISE BIOKEEMIA ÕPPETOOL (01)................................................................... 41 FARMAATSIA INSTITUUT (FA)....................................................................................................... 42 FARMAKOGNOOSIA JA FARMAATSIA ORGANISATSIOONI ÕPPETOOL (01).........42 RAVIMITE TEHNOLOOGIA JA BIOFAR-MAATSIA ÕPPETOOL (02)............................43 FARMAKOLOOGIA INSTITUUT (FR)............................................................................................. 44 FARMAKOLOOGIA ÕPPETOOL (01)........................................................................................44 KLIINILISE FARMAKOLOOGIA ÕPPETOOL (03)................................................................44 FARMAKOTERAAPIA JA TOKSIKOLOOGIA ÕPPETOOL (02)........................................45 FÜSIOLOOGIA INSTITUUT (FS)....................................................................................................... 45 FÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (01).................................................................................................45 KARDIOLOOGIA KLIINIK (K A )....................................................................................................... 47 KARDIOLOOGIA ÕPPETOOL (01)............................................................................................ 47 KARDIOTORAKAALKIRURGIA ÕPPETOOL (02)................................................................48 KIRURGIAKLIINIK (K l)...................................................................................................................... 48 ÜLDKIRURGIA ÕPPETOOL (01)............................................................................................... 48 KIRURGILISTE HAIGUSTE ÕPPETOOL (02).........................................................................49 KÕRVAKLIINIK (KR)...........................................................................................................................50 OTORINOLARÜNGOLOOGIA ÕPPETOOL (01).................................................................... 50 KOPSUKLIINIK (KS).............................................................................................................................50 PULMONOLOOGIA JA FTISIAATRIA ÕPPETOOL (01)...................................................... 50 LASTEKLIINIK (LA).............................................................................................................................51 PEDIAATRIA ÕPPETOOL (01)....................................................................................................51 MIKROBIOLOOGIA INSTITUUT (M B)........................................................................................... 52 MEDITSIINILISE MIKROBIOLOOGIA JA VIROLOOGIA ÕPPETOOL (01)................... 52 ÜLD- JA MOLEKULAARPATOLOOGIA INSTITUUT (MP)....................................................... 53 INIMESE BIOLOOGIA JA GENEETIKA ÕPPETOOL (0 1 )................................................... 53 PATOLOOGILISE FÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (03)..............................................................54 IMMUNOLOOGIA ÕPPETOOL (02)........................................................................................... 55 NAHAHAIGUSTE KLIINIK (NH)....................................................................................................... 55 DERMATOLOOGIA JA VENEROLOOGIA ÕPPETOOL (01)...............................................55 NAKKUSHAIGUSTE KLIINIK (NK)..................................................................................................56 INFEKTSIOONIHAIGUSTE ÕPPETOOL (01).......................................................................... 56 NÄRVIKLIINIK (NR)............................................................................................................................. 57 NEUROLOOGIA ÕPPETOOL (01)...............................................................................................57 NEUROKIRURGIA ÕPPETOOL (02).......................................................................................... 58 NAISTEKLIINIK (NS)............................................................................................................................58 SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA ÕPPETOOL (01)....................................................... 58 PATOLOOGILISE ANATOOMIA JA KOHTUARSTITEADUSE INSTITUUT (PA)............... 59 PATOLOOGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL (01)................................................................59 7 SISUKORD 7 KOHTUARSTITEADUSE ÕPPETOOL (02).............................................................................. 59 POLIKLIINIK (PO).................................................................................................................................59 POLIKLIINIKU JA PEREMEDITSIINI ÕPPETOOL (01)....................................................... 59 PSÜHHIAATRIAKLIINIK (PS)........................................................................................................... 60 PSÜHHIAATRIA ÕPPETOOL (01)............................................................................................. 60 RADIOLOOGIA JA ONKOLOOGIA KLIINIK (RD)...................................................................... 61 RADIOLOOGIA ÕPPETOOL (01)............................................................................................... 61 SILMAKLIINIK (Sl)...................................................................................................................... ........62 OFTALMOLOOGIA ÕPPETOOL (01)........................................................................................62 SISEKLIINIK (SK).................................................................................................................................. 62 SISEHAIGUSTE ÕPPETOOL (01)............................................................................................... 62 REUMATOLOOGIA ÕPPETOOL (02)........................................................................................63 LABORATOORSE MEDITSIINI ÕPPETOOL (03).................................................................. 63 SPORDIMEDITSIINI JA TAASTUSRAVI KLIINIK (SM ).............................................................64 SPORDIMEDITSIINI JA TAASTUSRAVI ÕPPETOOL (01)..................................................64 STOMATOLOOGIA KLIINIK (ST).....................................................................................................65 STOMATOLOOGIA ÕPPETOOL (01)........................................................................................65 TERVISHOIU INSTITUUT (TH).........................................................................................................67 RAHVATERVISE ÕPPETOOL (01)............................................................................................ 67 TERVISHOIUKORRALDUSE ÕPPETOOL (02)...................................................................... 68 EPIDEMIOLOOGIA JA BIOMEETRIA ÕPPETOOL (03)...................................................... 68 TERVISEDENDUSE ÕPPETOOL (04)........................................................................................69 TERVISHOIUÖKONOOMIKA ÕPPETOOL (05)..................................................................... 69 TRAUMATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA KLIINIK (TO)..............................................................70 TRAUMATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA ÕPPETOOL (01)..................................................70 ÕETEADUSE OSAKOND (ОТ)........................................................................................................... 70 ÕETEADUSE ÕPPETOOL (01)....................................................................................................70 FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS (CA).............................................................................71 FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS (00)........................................................................71 Ainete nim ed.............................................................................................................................................71 Inglisekeelsed ainete nim ed....................................................................................................................75 Ained õppejõudude järg i......................................................................................................................... 79 FILOSOOFIATEADUSKOND..................................................................................................................... 84 AJALOO OSAKOND (AJ)..................................................................................................................... 84 AJALOO OSAKOND (00)..............................................................................................................84 ARHEOLOOGIA ÕPPETOOL (01).............................................................................................. 84 ARHIIVINDUSE ÕPPETOOL (02).............................................................................................. 84 EESTI AJALOO ÕPPETOOL (03).................................................................................................86 ETNOLOOGIA ÕPPETOOL (04)..................................................................................................88 KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL (05)............................................................................................. 90 LÄHIAJALOO ÕPPETOOL (06)...................................................................................................91 ÜLDAJALOO ÕPPETOOL (07).................................................................................................... 93 EESTI FILOLOOGIA OSAKOND (EE)...............................................................................................94 8 SISUKORD 8 EESTI JA VÕRDLEVA RAHVALUULE ÕPPETOOL (01)....................................................94 EESTI KEELE ÕPPETOOL (02 )...................................................................................................96 EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03 )......................................................................................98 EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) ÕPPETOOL (04).............................................................102 KIRJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (05)................................................................................ 104 LÄÄNEMERESOOME KEELTE ÕPPETOOL (06)................................................................105 UURALI KEELTE ÕPPETOOL (07).......................................................................................... 107 ÜLDKEELETEADUSE ÕPPETOOL (08)..................................................................................109 FILOSOOFIA OSAKOND (FI)............................................................................................................110 FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (01)................................................................................ 110 PRAKTILISE FILOSOOFIA ÕPPETOOL (02).........................................................................112 TEADUSFILOSOOFIA ÕPPETOOL (03)..................................................................................113 FILOSOOFIA OSAKOND (00).................................................................................................... 114 GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA OSAKOND (GR)..........................................................115 INGLISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL (01)............................................................................... 115 KLASSIKALISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL (02).................................................................. 121 MAAILMAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (03)............... ............................................................ 125 SAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL (04)...................................................................................127 KEELEKESKUS (KE)...........................................................................................................................131 INGLISE KEELE SEKTSIOON (01).......................................................................................... 131 SAKSA JA PRANTSUSE KEELE SEKTSIOON (02).............................................................133 EESTI KEELE SEKTSIOON (03)................................................................................................137 VENE KEELE SEKTSIOON (04)................................................................................................138 KUNSTIDE OSAKOND (KU).............................................................................................................140 KUNSTIDE OSAKOND (00)........................................................................................................140 MAALIKUNSTI ÕPPETOOL (01)..............................................................................................142 MUUSIKATEADUSE JA PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL (02).......................................... 144 PEDAGOOGIKA OSAKOND (PK )................................................................................................... 144 HARIDUSKORRALDUSE ÕPPETOOL (01)........................................................................... 144 HARIDUSTEOORIA ÕPPETOOL (02)...................................................................................... 148 VENE JA SLAAVI FILOLOOGIA OSAKOND (VE).....................................................................149 SLAAVI FILOLOOGIA ÕPPETOOL (01).................................................................................149 VENE KEELE ÕPPETOOL (02).................................................................................................. 150 VENE KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03)..................................................................................... 153 Ainete nimed............................................................................................................................................156 Inglisekeelsed ainete nim ed...................................................................................................................165 Ained õppejõudude järg i........................................................................................................................173 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND...................................................................................... 180 BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA INSTITUUT (ВО )......................................................................180 BOTAANIKA ÕPPETOOL (01)..................................................................................................180 MÜKOLOOGIA ÕPPETOOL (02)..............................................................................................181 TAIMEÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03)....................................................................................183 ÖKOFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (04).....................................................................................184 9 SISUKORD 9 GEOGRAAFIA INSTITUUT (G G )....................................................................................................185 GEOINFORMAATIKA JA KARTOGRAAFIA ÕPPETOOL (01)........................................ 185 INIMGEOGRAAFIA ÕPPETOOL (02)......................................................................................188 LOODUSGEOGRAAFIA JA MAASTIKUÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03)..................... 190 GEOLOOGIA INSTITUUT (G L).......................................................................................................193 GEOLOOGIA JA MINERALOOGIA ÕPPETOOL (01)......................................................... 193 PALEONTOLOOGIA JA STRATIGRAAFIA ÕPPETOOL (02).......................................... 195 RAKENDUSGEOLOOGIA ÕPPETOOL (03)...........................................................................197 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT (MR)..................................................... 199 BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL (01).................................................................................... 199 EVOLUTSIOONILISE BIOLOOGIA ÕPPETOOL (02)......................................................... 200 GENEETIKA ÕPPETOOL (03)...................................................................................................201 MIKROBIOLOOGIA JA VIROLOOGIA ÕPPETOOL (04)...................................................203 MOLEKULAARBIOLOOGIA ÕPPETOOL (05)..................................................................... 204 RAKUBIOLOOGIA ÕPPETOOL (06).......................................................................................205 TAIMEFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (07 )................................................................................ 206 ÜLDISE JA MIKROBIOKEEMIA ÕPPETOOL (08)...............................................................208 LOODUSTEADUSTE DIDAKTIKA LEKTORAAT (09)...................................................... 209 MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE (00)..........................................................................................213 ZOOLOOGIA JA HÜDROBIOLOOGIA INSTITUUT (ZH )........................................................ 213 MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE (00)..........................................................................................213 ERIZOOLOOGIA ÕPPETOOL (01)...........................................................................................213 HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL (02).................................................................................... 214 LOOMAÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03)................................................................................. 217 ÜLDZOOLOOGIA ÕPPETOOL (04).........................................................................................219 Ainete nim ed...........................................................................................................................................220 Inglisekeelsed ainete nim ed..................................................................................................................225 Ained õppejõudude järg i....................................................................................................................... 229 FÜÜSIKA-KEEMIATE ADU SKOND.......................................................................................................234 EKSPERIMENTAALFÜÜSIKA JA TEHNOLOOGIA INSTITUUT (EF)................................. 234 OPTIKA JA SPEKTROSKOOPIA ÕPPETOOL (01)...............................................................234 RAKENDUSFÜÜSIKA ÕPPETOOL (02)................................................................................. 234 TAHKISEFÜÜSIKA ÕPPETOOL (03).......................................................................................236 LAINEOPTIKA ÕPPETOOL (04).............................................................................................. 236 MATERJALITEADUSE INSTITUUT (MF).....................................................................................237 KORRASTAMATA SÜSTEEMIDE FÜÜSIKA (01)...............................................................237 TAHKISEFÜÜSIKA ÕPPETOOL (02).......................................................................................240 FÜÜSIKALISE KEEMIA INSTITUUT (FE)....................................................................................240 ANORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01).......................................................................240 FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL (03).............................................................................. 242 KEEMIA DIDAKTIKA (04)........................................................................................................ 244 KOLLOID- JA KESKKONNAKEEMIA ÕPPETOOL (05).................................................... 244 FÜÜSIKALINE KEEMIA ÜLDINE (00)....................................................................................248 10 SISUKORD 10 KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT (KF)....................................................................................248 BIOGEOFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01)...:..................................................................................... 248 DÜNAAMILISE METEOROLOOGIA ÕPPETOOL (02)........................................................248 KESKKONNAFÜÜSIKA ÕPPETOOL (03)...............................................................................248 KEEMILISE FÜÜSIKA INSTITUUT (K M )..................................................................................... 251 ANALÜÜTILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01).......................................................................... 251 BIOORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL (02)......................................................................253 TEOREETILISE ARVUTIKEEMIA ÕPPETOOL (04)............................................................ 254 ORGAANILISE KEEMIA INSTITUUT (OK)..................................................................................254 ORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01)............................................................................. 254 TEOREETILISE FÜÜSIKA INSTITUUT (TF).................................................................................257 ASTROFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01)........................................................................................... 257 STATISTILISE FÜÜSIKA JA KVANTTEOORIA ÕPPETOOL (03)...................................258 VÄLJATEOORIA ÕPPETOOL (04)........................................................................................... 258 FÜÜSIKA-KEEMIA (00)..................................................................................................................... 259 FÜÜSIKA-KEEMIA (00)..............................................................................................................259 Ainete nimed........................................................................................................................................... 260 Inglisekeelsed ainete nim ed.................................................................................................................. 263 Ained õppejõudude järg i........................................................................................................................265 KEHAKULTUURI-TEADUSKOND........................................................................................................ 269 SPORDIBIOLOOGIA INSTITUUT (SB).......................................................................................... 269 FUNKTSIONAALSE MORFOLOOGIA ÕPPETOOL (01).................................................... 269 SPORDIFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (02)............................................................................... 270 KINESIOLOOGIA JA BIOMEHAANIKA LEKTORAAT (03)............................................ 270 SPORDIBIOKEEMIA JA TOITUMISTEADUSTE LEKTORAAT (04).............................. 271 LIIKUMISRAVI LEKTORAAT (05).......................................................................................... 272 TERVISEKASVATUSE LEKTORAAT (06)............................................................................ 273 SPORDIKESKUS (SD ).........................................................................................................................275 ÕPPE-SPORDITÖÖ SEKTOR (01).............................................................................................275 HARRASTUSSPORDI SEKTOR (02)........................................................................................ 276 VÕISTLUS SPORDI SEKTOR (03).............................................................................................277 SPORDIPEDAGOOGIKA INSTITUUT (S P)...................................................................................277 SPORDIPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01)............................................................................. 277 TREENINGUÕPETUSE ÕPPETOOL (04).................................................................................278 KIIRUS-JÕUALADE LEKTORAAT (05)..................................................................................279 KOOLI KEHALISE KASVATUSE LEKTORAAT (02).......................................................... 281 VASTUPIDAVUSALADE LEKTORAAT (06)........................................................................ 282 SPORDI SOTSIAALTEADUSTE LEKTORAAT (03)............................................................ 283 Ainete nimed............................................................................................................................................284 Inglisekeelsed ainete nim ed.................................................................................................................. 286 Ained õppejõudude jä rg i........................................................................................................................287 п SISUKORD и MAJANDUSTEADUSKOND....................................................................................................................290 RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT (R A )..................................................................... 290 MAJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL (01)............................. .............................................290 RAHA JA PANGANDUSE ÕPPETOOL (02)............................. .............................................291 ÄRIRAHANDUSE JA INVESTEERINGUTE ÕPPETOOL (03).......................................... 293 MAJANDUSINFORMAATIKA LEKTORAAT (05)...............................................................294 RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT (RI).........................................................................................296 STATISTIKA ÕPPETOOL (01).................................................................................................. 296 ÖKONOMEETRIA ÕPPETOOL (02).........................................................................................296 MAJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL (03)..............................................................................297 RIIGIMAJANDUSE ÕPPETOOL (04)...................................................................................... 299 MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (07)................................................................................. 300 JUHTIMISE JA VÄLISMAJANDUSE INSTITUUT (JV)..............................................................303 KAUBANDUSE ÕPPETOOL (01).............................................................................................303 TURUNDUSE ÕPPETOOL (02)................................................................................................. 303 JUHTIMISE LEKTORAAT (03)................................................................................................. 305 VÄLISMAJANDUSE ÕPPETOOL (04).................................................................................... 309 Ainete nim ed.......................................................................................................................................... 310 Inglisekeelsed ainete nim ed................................................................................................................. 312 Ained õppejõudude järg i.......................................................................................................................314 MATEMAATIKATEADUSKOND...........................................................................................................316 ARVUTITEADUSE INSTITUUT (AT).............................................................................................316 TARKVARASÜSTEEMIDE ÕPPETOOL (03)........................................................................ 316 TEOREETILISE INFORMAATIKA ÕPPETOOL (05)........................................................... 319 MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT (M S).................................................................. 321 MATEMAATILISE STATISTIKA ÕPPETOOL (01)..............................................................321 TÕENÄOSUSTEOORIA ÕPPETOOL (02)............................................................................... 323 PUHTA MATEMAATIKA INSTITUUT (PM)................................................................................ 324 ALGEBRA ÕPPETOOL (01).......................................................................................................324 GEOMEETRIA ÕPPETOOL (02)............................................................................................... 324 FUNKTSIONAALANALÜÜSI ÕPPETOOL (03).................................................................... 325 FUNKTSIOONITEOORIA ÕPPETOOL (04)............................................................................326 MATEMAATIKA DIDAKTIKA ÕPPETOOL (05)................................................................. 326 MATEMAATILISE ANALÜÜSI ÕPPETOOL (06).................................................................329 TOPOLOOGIA ÕPPETOOL (07)............................................................................................... 331 RAKENDUSMATEMAATIKA INSTITUUT (RM)........................................................................331 ARVUTUSMEETODITE ÕPPETOOL (01).............................................................................. 331 DIFERENTSIAAL- JA INTEGRAALVÕRRANDITE ÕPPETOOL (02)............................ 332 TEOREETILISE MEHAANIKA ÕPPETOOL (04).................................................................. 332 Ainete nim ed........................................................................................................................................... 334 Inglisekeelsed ainete nim ed..................................................................................................................336 Ained õppejõudude järg i....................................................................................................................... 338 12 SISUKORD 12 SOTSIAALTEADUSKOND....................................................................................................................... 341 AVALIKU HALDUSE JA SOTSIAALPOLIITIKA OSAKOND (A H )....................................... 341 AVALIKU HALDUSE ÕPPETOOL (01).................................................................................. 341 SOTSIAALPOLIITIKA ÕPPETOOL (02)................................................................................. 343 AJAKIRJANDUSE OSAKOND (ZU)................................................................................................347 EESTI AJAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (01)............................................................................347 MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOONI ÕPPETOOL (03)...................................................... 350 ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND (E P)............................................................................................ 351 HÄLVIKUPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01).........................................................................351 LOGOPEEDIA JA EMAKEELE DIDAKTIKA ÕPPETOOL (02)........................................ 354 PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (PH).................................................................................................356 PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (00)........................................................................................... 356 POLITOLOOGIA OSAKOND (PL )...................................................................................................362 ÜLDPOLITOLOOGIA ÕPPETOOL (01).................................................................................. 362 RAHVUSVAHELISTE SUHETE TEOORIA ÕPPETOOL (02)..................................J......... 364 SEMIOOTIKA OSAKOND (SE)........................................................................................................ 364 SEMIOOTIKA ÕPPETOOL (01).................................................................................................364 SOTSIOLOOGIA OSAKOND (SS)....................................................................................................366 SOTSIOLOOGIA TEOORIA ÕPPETOOL (01)........................................................................366 EMPIIRILISE SOTSIOLOOGIA ÕPPETOOL (02)................................................................. 367 Ainete nimed........................................................................................................................................... 370 Inglisekeelsed ainete nim ed.................................................................................................................. 373 Ained õppejõudude järg i....................................................................................................................... 376 PÄRNU KOLLEDŽ......................................................................................................................................379 Ainete nimed........................................................................................................................................... 383 Inglisekeelsed ainete nim ed.................................................................................................................. 384 Ained õppejõudude järg i........................................................................................................................384 COURSES TAUGHT IN ENGLISH...........................................................................................................386 VENE KEELES LOETAVAD AINED...................................................................................................... 388 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER......................................................................................................................391 13 TARTU ÜLIKOOL 13 Tartu Ülikool on alati olnud paljurahvuseline, seda juba alates 17. sajandist. Praeguses ülikoolis õpib üle 25 rahvuse esindaja. TARTU ÜLIKOOLI AJALOOST Tartu Ülikoolis on alati uhkust tuntud ülikooli ajaloo üle. Tänini 1632. aasta suvel allkirjastas Rootsi kuningas Gustav II Adolf püsivad mõned 19. sajandi üliõpilastraditsioonid. Ülikooli Tartu Ülikooli, Academia D orpatensis'e asutamisüriku. Tartus sümbolitena tuntakse Gustav Adolfi mälestussammast ja ülikooli avati Rootsi riigi teine ülikool. See oli klassikaline ladinakeelne hiilgeaegadel ehitatud klassitsistlikku peahoonet. suurkool, kus õpiti neljas teaduskonnas: filosoofia-, õigus-, usu- ja arstiteaduskonnas. Õppetöö kestis kokku 9 aastat. Tollased üliõpilased olid sakslased ja rootslased. 17. sajandil töötas ülikool vaheaegadega ühtekokku üle viiekümne aasta, sealhulgas lühikest aega ka Pärnus ja Tallinnas. Akadeemia tegevuse katkestas 1710. aastal Põhjasõda. Prantsuse Suure Revolutsiooni mõjude kartuses asutati Vene tsaaririigis 19. sajandi algul mitmed ülikool.d. Nende hulgas taasavati 1802. aastal keiser Aleksander I loal Kayserliche Universität Dorpat. Tartu Ülikool saavutas enesele 19. sajandil suure autonoomia. Meie ülikool oli pea sajandi tollase tsaaririigi ainus saksakeelne ülikool, sild ida ja lääne vahel. Tollases Tartu Ülikoolis valmistati 1828-1839 ette õppejõude kogu Venemaa ülikoolide tarvis. 19. sajandi keskpaik oli Tartu Ülikooli õitseaeg. 19. sajandil õppisid või töötasid siin sellised maailmakuulsad teadlased nagu evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja K. E. v. Baer, füüsikalise keemia rajaja W. Ostwald, füüsikud H. F. E. Lenz ja M. H. Jacobi ning paljud teised. 19. sajandi algul asusid Tartu Ülikooli õppima esimesed eestlased, loodi ka eesti keele lektori ametikoht. Siinne edumeelne akadeemiline pere aitas kaasa eriti eesti rahvuskultuuri arengule: 1838. aastal asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, siin anti esmakordselt välja rahvuseepos “Kalevipoeg”. 19. sajandi lõpul katkes venestamise tõttu ülikooli areng. Ülikooli - tolleaegse nimega Imperatorski Jurjevski Universitet - õppekeeleks sai vene keel. 20. sajandi algul asusid Tartu Ülikooli õppima esimesed naisüliõpilased. 1918. aastal töötas ülikool pea aasta saksa Landesuniversität zu Dorpat 'ina. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Mitmed tollased teadlased olid tuntud ka mujal Euroopas, nagu neuroloog L. Puusepp, astronoom E. Õpik, geobotaanik T. Lippmaa, keemik P. Kogermann. Tartu Ülikool oli sunnitud oma töö 1940. aastal nõukogude okupatsiooni tõttu katkestama. Tartu Ülikoolist on välja kasvanud kaks Eesti ülikooli: Eesti Vabariigi aastail Tallinna Tehnikaülikool, 1950. aastatel Eesti Põllumajandusülikool. Tartu R iiklik Ülikool suutis oma rolli alma mater Tartuensis'ena säilitada ka nõukogude võimu aastatel. Alates 1945. aastast on ülikoolis hariduse saanud üle 35 tuhande inimese, kõige enam arste ja kooliõpetajaid. Tartu Ülikool säilitas eestikeelse õpetuse, meie teadlased olid tuntud mitmel pool maailmas, nimetagem kultuurisemiootik Juri Lotmanit, füüsik Karl Rebast, filoloog Paul Aristet. Tänane ülikool, mis alates 1989. aastast kannab taas Tartu Ülikooli nime, töötab enam kui 8500 üliõpilasega, välisüliõpilasi on üle 350. Õppetöö toimub kümnes teaduskonnas. Tartu Ülikoolis töötab ligikaudu 800 õppejõudu ja 200 teadurit. TARTU ÜLIKOOU 15 TARTU ÜLIKOOL 15 2. Immatrikuleerimine Kinnitatud TÜ nõukogus 26.06.97 2.1. Im m atrikuleerim ine põhiõppesse Täiendatud TÜ nõukogus 24.04.98 § 5. Kõigil keskharidusega Eesti kodanikel, Eestis alaliselt elavatel Õ PPEKO R RALDUSEESK IR I teiste riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on võrdne õigus astuda Tartu Ülikooli. § 6. Põhiõppe vastuvõtueeskirja kehtestab Tartu Ülikooli nõukogu eraldi dokum endina igal aastal hiljem alt 6 kuud enne sisseastum isperioodi algust. 1. Üldsätted § 7. Põhiõppesse im m atrikuleeritakse dekaani esildise alusel rektori käskkirjaga. Kahe nädala jooksul peale õppetöö algust mõjuva põhjuseta § 1. Õppekorralduseeskiri on õppetööd ja õppetööalaseid suhteid õppetööle m itteasunud 1. aasta üliõpilane eksmatrikuleeritakse. reguleeriv põhidokum ent. V abanenud kohale võib im m atrikuleerida samal aastal kandideerinutest § 2. Õ ppekorralduseeskiri kinnitatakse TÜ nõukogu poolt. pingereas järgm ise. M uudatused ja täiendused õppekorralduseeskirjas tehakse samas korras. Õppeaasta kestel võib individuaalkorras immatrikuleerida § 3. TÜ valitsusel ja teaduskonna nõukogul on õigus kehtestada varem eksm atrikuleeritud üliõpilasi ja välisüliõpilasi ning vabade täiendavaid õppetööd reguleerivaid normdokumente. kohtade olemasolul käesoleva dokum endi § 54 määratud isikuid. § 4. Eeskirjas kasutatakse m õisteid järgm ises tähenduses: Teistest ülikoolidest üle tulnud üliõpilasi võib ainepunkt - õppetöö mahu ühik, millele vastab 40 tundi ehk im m atrikuleerida semestri alguseks isikliku avalduse alusel mõlema üks õppenädal üliõpilase tööd, m illesse on arvestatud auditoorne ja kõrgkooli nõusolekul. iseseisev töö ning teadm iste kontroll; ainesüsteem - Õppesüsteem, kus üliõpilane koostab õppekava täitmiseks igal semestril õpingukava; 2.2. Im m atrikuleerim ine m ag istri- ja doktoriõppesse bakalaureus - esimene akadeem iline kraad; isik, kellele on antud bakalaureuse kraad; § 8. M agistriõppesse võib kandideerida bakalaureus või sellele doktor - kõrgeim akadeem iline kraad; isik, kellele on antud kraadile vastava kvalifikatsiooniga isik ja arstiteaduskonna põhiõppe doktorikraad; lõpetanu. Teisel õppekaval põhiõppe läbinutele võidakse korraldada eksm atrikuleerim a - üliõpilaste nim ekirjast välja arvama; erialaeksam. Doktoriõpe eeldab reeglina m agistrikraadi või varasema eriaine - peaaine alternatiivselt valitav üksikainete kogum; kvalifikatsiooni tunnustam ist m agistritasem ele vastavaks teaduskonna im m atrikuleerim a - üliõpilaste nim ekirja arvama; nõukogu poolt. intern - üldarsti, stom atoloogi või proviisori kutseõppes õppiv M agistri- ja doktoriõppesse kandideerijatele võib korraldada üliõpilane; vastuvõtueksam id, mille nõuded kehtestab vastava kursusesüsteem - õppesüsteem , kus üliõpilane omandab teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu. õppeaineid õppekavas kehtestatud järjekorras, nii et tem a üleviimine § 9. M a g istr i- ja doktoriõppesse astumiseks esitatakse 20. juuniks järgmisele kursusele eeldab eelm ise õppeaasta õppeainete om andam ist ja avaldus teaduskonna dekaani nimele; enne jooksvat õppeaastat vastavate arvestuste ja eksam ite sooritamist; lõpetanud ja väljastpoolt Tartu Ülikooli tulnud esitavad lisaks diplomi ja kõrvalaine - õppeainete kogum, m ida üliõpilasel on õigus akadeemilise õiendi koopia. valida peaaine kõrvale õppekavas m ääratud tingimustel; § 10. M agistri- ja doktoriõppesse vastuvõtt vormistatakse rektori külalisüliõpilane - mõne teise Eesti ülikooli üliõpilane, kes on käskkirjaga teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu otsuse põhjal tulnud Tartu Ülikooli õppim a üheks sem estriks kuni aastaks; õppeaasta alguseks. Kui esialgses nim ekirjas pole esitatud juhendaja m agister - akadeem iline kraad bakalaureuse ja doktori kraadi nime, tuleb juhendaja m äärata 2 nädala jooksul peale õppetöö algust. vahel; isik, kellele on antud m agistrikraad; Kui magistri- või doktoriõppesse im m atrikuleeritud üliõpilane nom inaalne õppeaeg - õppekava täitm iseks ettenähtud aeg; ei asu ilma mõjuva põhjuseta õppetööle hiljem alt kahe nädala jooksul peaaine - õppekavas m ääratud õppeainete kogum, mis määrab peale õppetöö algust, siis ta eksm atrikuleeritakse ja vabanenud kohale antava kraadi nim etuse; im m atrikuleeritakse pingereas järgm ine kandidaat. põhiõpe - üldnim etus diplom i-, bakalaureuse-, arsti-, stom atoloogi-ja proviisoriõppele; reim m atrikuleerim a - üliõpilaste nim ekirja taasarvama; 2.3. Im m atrikuleerim ine internatuuri ja residentuuri resident - eriarsti kutseõppes õppiv üliõpilane; vabaaine - üliõpilase poolt õppekava täitm iseks iseseisvalt § 11. Internatuuri võetakse vastu arstiteaduskonna põhiõppe väljastpoolt om a pea- või kõrvalainet valitud Õppeaine oma ülikoolist või lõpetanuid aprilli lõpuks teaduskonna dekaani nimele esitatud avalduse mõnest m uust ülikoolist; põhjal. V astuvõtt internatuuri vorm istatakse dekaani esildise alusel 30. valikaine - üliõpilase poolt õppekava täitm iseks Õppekavaga juuniks rektori käskkirjaga. määratud pea- või kõrvalainete hulgast iseseisvalt valitud õppeaine; § 12. Residentuuri võetakse vastu internatuuri lõpetanud üldarsti väliskülalisüliõpilane - Tartu Ülikooli sem estriks kuni kutset omav arst avaliku konkursi korras sisseastum iseksam ite alusel õppeaastaks im m atrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kogu aasta vältel. kodanik; välisüliõpilane - Tartu Ülikooli im m atrikuleeritud Eestis 2.4. Im m atrikuleerim ine õpetajakoolitusse alaliselt m itteelav välisriigi kodanik; õppeaasta algus - üldjuhul 1. septem brile lähim esmaspäev; õpingukava - üliõpilase poolt sem estriks koostatud tööplaan; § 1 3 . Õpetajakoolitusse võivad kandideerida bakalaureused. õppeaine - teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev Õ petajakoolitusse astuja on eelnevalt täitnud õpetajakutse omandamiseks süstem atiseeritud teadm iste hulk, m ida õpetatakse erinevates vorm ides ja vajalike üldiste ja erialaste eeldusainete nõuded. mille om andam ist kontrollitakse eksam ite ja arvestustega; Õ petajakoolitusse astuja esitab dekanaati 26. juuniks isikliku Õppekava - ühe või mitme omavahel seotud eriala kõigi avalduse rektori nimele koos diplomi ja akadeemilise õiendi ärakirjaga. õppeastm ete õpingute alusdokum ent, mis m äärab nom inaalse Õppeaja, Õpetaja kutsekoolitusse im m atrikuleeritakse õppeaasta õppeainete loetelu koos m ahuga, praktika vormid, erialade ja õppeainete alguseks rektori käskkirjaga dekaani esildise alusel. valiku võim alused ja tingim used, nõuded astmete ja ülikooli lõpetamiseks ning antavate kraadide, diplom ite ja kutsetunnistuste nim etused; 2.5. V älisüliõpilaste im m atrikuleerim ine § 1 4 . Tartu Ülikool võtab õppim a välisüliõpilasi 16 TARTU ÜLIKOOL 16 (1) riikidevaheliste lepingute alusel; (5) üliõpilastööd - kirjalikud tööd, mille vorm ja koostamist (2) ülikoolidevaheliste lepingute alusel; m ääratlevad nõuded on kinnitatud juhendava õppejõu või vastavat (3) isikliku initsiatiivi korras. õppeainet käsitleva õppetooli poolt. § 15. Välisüliõpilaste vastuvõtueeskirja ja -korra järgm iseks § 28. Üliõpilastööd on: vastuvõtuperioodiks kehtestab ülikooli nõukogu eraldi dokum endina (1) referaat - teatud probleemi käsitlem ine teadusliku õppeaasta esimesel nõukogu istungil. kirjanduse alusel; Välisüliõpilaste vastuvõtuarvu teaduskonnas kinnitab dekaan. (2) seminaritöö (ka p ro - ja postsem inaritöö, aastatöö) - teatud § 16. Riikidevaheliste lepingute kohaselt Tartu Ülikooli õppim a probleemi(de) käsitlem ine referaadist põhjalikum al, isiklike seisukohtade asuvate isikute vastuvõtu aluseks on vastava riigi taotlus; esitamist eeldaval tasemel. ülikoolidevahelise lepingu kohaselt õppim a asuvate isikute vastuvõtu (3) diplomi-, lõpu- (bakalaureuse-), m ag istri-ja doktoritöö. aluseks on välisülikooli esildis; isikliku initsiatiivi korras õppim a asuvate § 29. Õ ppeained jagunevad kohustuslikeks, v a lik -ja vabaaineteks. isikute vastuvõtu aluseks on isiklik avaldus. § 30. Ülikoolis õpetatavad õppeained on registreeritud vastavalt § 17. Dokum entide esitamise tähtaeg sügissem estriks on 1. juuni ja õppeaineregistri statuudile. kevadsem estriks 1. november. § 31. Üliõpilane registreerib end valitud ainetes vastavas õppetoolis V astuvõtt põhiõppesse toim ub üks kord aastas sügissemestril. ja esitab õpingukava hiljem alt kahe nädala jooksul peale semestri algust. M ag istri-ja doktoriõppesse on dokum entide esitam ise tähtaeg Õppeaine kuulajaks registreerim ine tähendab, et üliõpilane 20. juuni. võtab kohustuse sooritada sellest ainest eksam või arvestus. Üliõpilasel § 18. B akalaureuse-ja diplom iõppesse võetakse õppim a välisriikide on õigus ainele registreerim ine tühistada nelja nädala jooksul pärast kodanikud, kellel on haridus, mis annab õiguse omal maal ülikooli ainekursuse algust. astuda. § 32. Iga õppeaine kohta on olemas aineprogramm. § 19. Väliskülalisüliõpilase vastuvõtm ine toim ub dekaani esildise Aineprogramm sisaldab aine koodi, nim etuse, aine sisu alusel, kui üliõpilaskandidaat on esitanud nõuetekohased dokum endid ja lühikirjelduse, vastutava õppejõu nime, aine mahu, eeldustingimused, tasunud semestri õppem aksu. auditoorse töö ajakava, loengute, sem inaride ja praktiliste tööde teemade § 20. Kogu Õppeperioodiks bakalaureuseõppesse õppim a asuv loetelu, soovitatava kirjanduse loetelu, teadm iste kontrolli vormid. välisüliõpilane im m atrikuleeritakse, kui üliõpilaskandidaat on esitanud § 33. Õppetöö põhivorm on statsionaarne õpe. Ülikooli nõukogu nõuetekohased dokum endid, sooritanud välisüliõpilastele ettenähtud võib teaduskonna ettepanekul kehtestada teisi õppevorme. Lisaks sisseastum iseksam id ja tasunud ülikooli arveldusarvele õppeaasta statsionaarsele õppele toim ub õpe avatud ülikoolis. alguseks esimese semestri õppem aksu. Õ ppetöö tulem ustele esitatavad nõuded ning lõpetamisel omandatavad Välisüliõpilastele, kes ei valda eesti keelt õppetööst osavõtuks õigused ei sõltu kasutatud õppevormist. piisaval tasemel, võim aldab keelekeskus enne erialal õppim a asum ist § 34. Auditoorse ja iseseisva töö m ahtude suhte bakalaureuseõppes tasulise eesti keele intensiivõppe 1-2 semestri vältel. määrab õppetool, lähtudes §-s 40 sätestatud nõudest. § 2 1 . M agistri- ja doktoriõppesse võetakse vastu Üliõpilane saab ainepunkte aineprogramm is toodud teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu otsuse põhjal rektori tingim uste järg i korraldatud teadm iste kontrolli positiivse sooritamisega käskkirjaga. või kirjaliku töö kaitsmisega. § 22. Õppem aksu välism aalastele, kes ei ela alaliselt Eestis, § 35. Tartu Ülikoolis toim ub õppetöö a in e -ja kursusesüsteemis. kehtestab vabariigi valitsus. Õppem aks tasutakse iga semestri alguseks. Ainesüsteem set õpet rakendatakse valdavas osas § 23. Igaks sem estriks m äärab rektor välisüliõpilastele dekaanide teaduskondades. esildiste alusel sihtraha (õigus õppida Tartu Ülikoolis ilma õppem aksuta). Kursusesüsteem kehtib arstiteaduskonnas. § 36. Õ ppetöö toim ub ülikoolis õppekavade alusel. Ühe õppekava 2.6. Teise kõrghariduse om andam ine raames võib õpetada m itut eriala. Ü liõpilasel on õigus korraga õppida ühe õppekava alusel, v.a, õpetajakoolitus. § 24. Teist ülikooliharidust om andada soovijad kandideerivad Tartu § 37. Uue õppekava avam ise, m uutm ise ja lõpetamise korra Ülikooli keskharidusega isikutega samadel tingimustel. kehtestab ülikooli nõukogu. § 25. Ülikooli sissesaanutele kehtivad samad tingim used esimest § 38. Teistes kõrgkoolides sooritatud eksameid tunnustab kõrgharidust taotlejatega, k.a. riiklikud soodustused. vorm ikohase taotluse alusel vastava õppetooli juhataja ja kinnitab dekaan. (K ülalisüliõpilasena sooritatud ainete arvestam ist vt. p. 3. 9.) 2.7. Reirnm atrikuleerim ine 3.2. B akalaureuseõpe § 26. Reirnm atrikuleerim ine toim ub isikliku avalduse alusel ja teaduskonna dekaani nõusolekul rektori käskkirjaga. § 3 9 . Bakalaureuseõppes om andatakse peaaine ülemastmes ja Eksm atrikuleerim isest ühe aasta m öödumisel on kõrvalaine(d). reim m atrikuleerim ist õigus taotleda juhu l, kui eksm atrikuleerim ise Bakalaureuse astmes võib peaaine olla liigendatud alam- (10- põhjuseks oli edasijõudm atus või üliõpilasele sobim atu käitumine. 20 AP), kesk- (30-45 AP) ja ülem astm eks (90-105 AP). Kõrgem a taseme alustamise tingim useks on m adalam a taseme läbimine. On õppekavasid, kus õpetam ine on tasem eteks liigendam ata. 3. Õppetöö Peaaine koosneb kohustuslikest õppeainetest, valikainetest ja lõputööst. 3.1. Ü ldalused Kõrvalaine koosneb kohustuslikest õppeainetest ja valikainetest. Kõrvalaine võib olla mõni teine peaaine alam- või § 27. Õ ppeaineid käsitletakse järgm istes vormides: keskastmes. (1) loeng - õppeaine auditoorne esitam ine õppejõu poolt; § 40. Bakalaureuseõppe m aht on 160 AP, mis jaguneb järgm iselt: (2) sem inar (ka pro- ja postsem inar) - õppejõu juhendamisel peaaine 90 -105 AP toim uv üliõpilaste poolset ettevalm istust ning aktiivsust eeldav arutelu kõrvalaine(d) 35 - 50 AP teatud teem ade või üliõpilastööde analüüsiks; Üliõpilasel on õigus vähem alt 16 AP ulatuses õppida vabaaineid. (3) praktikum (harjutus) - teoreetiliste teadm iste kinnistam ine Täpsem alt m ääratakse peaaine m aht ja koosseis ning õppejõu juhendam isel. Praktikum i (harjutuse) eri vorm id m äärab kõrvalaine(te) maht ja valikutingim used õppekavas. õppekava; Statsionaarse õppe õppekava m ahust tervikuna peab iseseisev (4) praktika - erialaliste/kutsealaste oskuste ja vilum uste töö m oodustam a vähem alt 50%. om andam ine lähtuvalt üliõpilase eeldatava töökoha nõuetest. Praktika Bakalaureuseõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega. toim ub reeglina auditoorsest õppetööst vabal ajal ja võib realiseeruda ka § 41. Bakalaureuse õppekava täitnule antakse vastavalt erialale kas väljaspool ülikooli. P raktika vormid m äärab Õppekava; baccalaureus artiumi või baccalaureus scientiarumi kraad. 17 TARTU ÜLIKOOL 17 Juhul, kui kesk- või ülemastmes toimub peaaine hargnemine, Õ petajakoolituse lõpus tuleb kaitsta lõputöö pedagoogikast võib näidatav eriala tuleneda valitud harust. Muudel juhtudel langevad või ainedidaktikast. Paralleelse erialase ja kutseõpingute läbimise korral õppekava, peaaine ja eriala nim etused kokku. on õpetajakoolituse lõputööd lubatud kaitsta pärast bakalaureusetöö § 42. Peaaine vahetus teaduskonna sees vorm istatakse dekaani kaitsmist. korraldusega üliõpilase avalduse alusel mõlema osakonna/instituudi Õ petajakoolituse läbinud saavad õpetaja kutsetunnistuse, mis juhatajate nõusolekuga. näitab kooliastet ja ainet, m ida on õigus koolis õpetada. § 43. Peaaine vahetus teaduskondade vahel võib toim uda kord Õ petaja kutsetunnistusele lisatakse akadeemiline õiend aastas pärast kevadsem estri arvestuslikku lõppu ja see vorm istatakse sooritatud eksam ite ja arvestuste kohta. rektori käskkirjaga üliõpilase avalduse alusel mõlema teaduskonna dekaani nõusolekuga. 3.7 . Õpe tasulise teenusena Peaaine vahetus on võim alik ka uute sisseastum iskatsetega. § 52. Teaduskonnad võivad tasulise teenusena korraldada erinevates 3.3. D iplom iõpe vorm ides õpet. Tasulise teenuse tellijateks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Im m atrikuleerim ine ja õppetöö toimub samadel § 44. D iplom iõppe m aht on 120 - 160 AP. alustel TÜ riigieelarvest finantseeritavate üliõpilastega, v.a. Diplom iõpe lõpeb diplom itöö kaitsmisega. eksm atrikuleerim ine, mille alused on täiendavalt reguleeritud ülikooli ja D iplom iõppe lõpetanu võib jä tkata õpinguid bakalaureuse tellija vahelise lepinguga. kraadi saamiseks § 53. Välismaalased, kes ei ela alaliselt Eestis, õpivad reeglina tasu (1 ) ü lem inekuõppekavajärgi eest. Kord on sätestatud punktis 2.5. (2 ) liitudes lähedase eriala bakalaureuseõppe § 54. Teaduskondadel on õigus korraldada soovijatele, kes on kavaga. täitnud jooksva aasta sisseastum istingim used, tasulise teenusena D iplom iõppe lõpetanu võib astuda magistriõppesse või ettevalm istust eksternieksamiteks. õpetajakoolitusse, kui on om andanud bakalaureusekraadi või sellele Eksternieksam iteks valm istujaid nim etatakse vabakuulajateks. vastava kvalifikatsiooni varasem ate õpingute tunnustam ise kaudu Õpe võib toim uda koos im m atrikuleeritud üliõpilastega ja teaduskonna nõukogu kehtestatud korras ja vajadusel sooritanud sam ade õppekavade alusel. erialaeksami. V abakuulaja võib: (1) taotleda eduka edasijõudm ise korral enda 3.4. M ag is tri- ja doktoriõpe im m atrikuleerim ist vastaval erialal üliõpilaskoha vabanemisel pärast iga semestri lõppu. Üliõpilaseks vastuvõtu otsustab teaduskond ja kinnitab om a käskkirjaga rektor. Ü liõpilaseks vastuvõtul kantakse vabakuulaja § 45. M agistriõppe m aht on 80 AP. Doktoriõppe m aht on 160 AP. õpingukaval/eksam ilehel näidatud eksam id ja arvestused tema M agistri- ja doktorikraadid jagunevad teadus- ja õpinguraam atusse. Ülekannete õigsuse kinnitab dekaan. kutsekraadideks. (2) kaitsta vastava eriala õppekava täitmisel lõputöö ning M a g is tr i- ja doktorikraadi andm ise õigused, nõuded magistri- saada ülikooli lõpudiplom ühistel alustel üliõpilastega. ja doktorikraadi saam iseks ning m agistri- ja doktorikraadi kaitsmise Vastuvõtu vabakuulajaks otsustab teaduskond ja kinnitab oma korra sätestavad Tartu Ülikooli tead u s-ja kutsekraadide põhimäärused. käskkirjaga rektor pärast sem estritasu m aksmist. Käskkirja alusel antakse § 46. Õ ppekava vahetus m ag istri-ja doktoriõppes ei ole lubatud. vabakuulajale pilet, mis on vabakuulaja isikut tõendavaks dokumendiks ülikoolis ja tem aga sõlm itakse leping, milles sätestatakse ülikooli ja vabakuulaja poolsed õigused ja kohustused. 3.5. A rsti-, s tom ato loog i-ja proviisoriõpe § 55. Teenustasude hinnad, sh. avatud ülikoolis, kehtestab ülikooli valitsus. Semestri kestel õpingud katkestanuile semestritasu ei tagastata. § 47. A rstiteaduskonnas asendab bakalaureuseõpet 6-aastane põhiõpe arstiteaduse ning 5-aastane põhiõpe stomatoloogi ja farm aatsia 3.8. Õ ppim ine välism aal erialal. Põhiõppe õppekava täitnule antakse vastavalt arsti, stomatoloogi või proviisori aste. § 56. Üliõpilastel on võim alik jä tkata õpinguid välismaa § 4 8 . Internatuur on kuni 1-aastane arstiteaduskonna põhiõppele ülikoolides: järgnev üldarsti, stom atoloogi või proviisori kutseõpe. Internatuur lõpeb (1) rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsuste, fondide ja eksamiga. Intern saab kutsetunnistuse, mis annab õiguse töötada ülikoolide stipendiaadina; üldarstina, stom atoloogia üldarstina või proviisorina. (2) üliõpilasvahetuse korras; § 49. R esidentuur on internatuurile järgnev 2 - 5 aastane õpe ühel (3) isiklikul initsiatiivil. arsti või stom atoloogi erialal. Pärast eksam i sooritam ist saab resident Välismaal Õppimise otstarbekuse otsustab dekaan. eriarsti kutsetunnistuse. § 57. Ülikoolide vaheliste lepingute ja ülikoolile määratud stipendium ide alusel välismaal õppim ist taotlevad üliõpilased (k.a. m agistrandid ja doktorandid) osalevad välisüliõpilastalituse poolt 3.6. Õ petajakoolitus korraldataval konkursil. Kandideerim iseks tuleb esitada: § 50. Õ petajakoolituse korraldus on sätestatud TÜ õpetajakoolituse (1) avaldus rektori nimele koos välismaal õppimise raamnõuetes. põhjendusega ja dekaani nõusolekuga, § 5 1 . Õ petajakoolituses valm istatakse ette õpetajaid. Õ petajakutset (2) võõrkeelteoskuse tõend, saab om andada: (3) vastuvõtva ülikooli soovitus (kui seda on nõutud), (1) põhikooli Õpetaja ettevalm istusena diplom iõppes; (4) akadeemiline õiend, (2) bakalaureuse astmele järgnevas õpetajakoolituses; (5) teaduskonnas kooskõlastatud õpingukava, (3) erialase bakalaureuseõppega samaaegselt. (6) juhendaja soovitus. Õ petajakoolitust korraldavad teaduskonnad koostöös ülikooli § 58. Ülikoolide vaheliste lepingute ja stipendium ide alusel filosoofiateaduskonna pedagoogikaosakonnaga välismaal õppivad üliõpilased, samuti isiklikul initsiatiivil välismaale Õ petajakutset on võim alik om andada ühel põhierialal ja ühel õppim a siirduvad üliõpilased loetakse Tartu Ülikoolis õppetööd mitte või enamal lisaerialal. L isaeriala eeltingim useks on ainealane katkestanuks. Õ ppim ine välismaal vorm istatakse dekaani korraldusega, ettevalm istus nõutud mahus. kus näidatakse ära vastav ülikool ja õppim ise periood. Õ petajakutse om andam iseks vajaliku õpetajakoolituse maht § 59. Välism aa ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid on 40 AP. arvestatakse Tartu Ülikoolis kehtiva õppekava täitmisel: 18 TARTU ÜLIKOOL 18 (1) ülikoolidevaheliste lepingute ja stipendium ide alusel välism aal õppivate üliõpilaste puhul autom aatselt, (2) omal algatusel välismaal Õppinud üliõpilase puhul vastavalt dekaani otsusele. 4.2. Eksam id § 6 0 . Põhiõppe esimesel semestril ei ole välismaal Õppimine üldjuhul lubatud. § 71. Eksam on teadm iste kontrolli vorm. Eksami tulem useks on kas positiivne või negatiivne hinne. Eksam ite sooritam ise korra (eksam ipäevad, suuline või kirjalik vorm, registreerumise ajad ja kohad 3.9. Õ ppim ine külalisüliõpilasena jne.) m äärab vastava teaduskonna/osakonna poolt antud juhend. Õ ppejõud teeb loengukursust alustades üliõpilastele teatavaks § 61. Üleriigilise korra TÜ-s, TTÜ-s, TPÜ-s, EKA-s, EPM Ü-s või eksami (arvestuse) läbiviim ise aja, vormi ning nõuded, mis on eksamile EM A-s külalisüliõpilasena õppim ise kohta sätestab eeskiri “Õppim ine (arvestusele) lubam ise eelduseks. külalisüliõpilasena” (Eesti ülikoolide rektorite protokoll 17.09.1995). Loengutest osavõtt pole eksam ile või arvestusele lubamise K ülalisüliõpilase vastuvõtu m õnest teisest kõrgkoolist otsustab eelduseks. teaduskond. Üldjuhul eksam i m ittesooritam ine ühes õppeaines ei välista § 62. TÜ üliõpilane, kes soovib õppida mõnes §-s 61 loetletud eksam ite sooritam ist ettenähtud tähtaegadel teistes ainetes (juhul, kui õppeasutuses (sem ester kuni aasta), esitab avalduse vastuvõtva kõrgkooli teaduskonna eksam ite korraldus ei sätesta teisiti). nõusolekuga teaduskonna dekaanile. Avalduses m ärgitakse ained, mida Eksam i või arvestuse sooritam iseks, samuti korduseksamiks soovitakse väljaspool kodukõrgkooli kuulata. või -arvestuseks peab üliõpilane end registreerim a teaduskonnas § 63. A valduse alusel, millel on dekaani nõusolek, vorm istatakse kehtestatud korras. üliõpilane õ p p e - ja üliõpilasosakonnas II prorektori korraldusega soovitud Eksam ile m itteilm um isel tehakse protokolli üliõpilase kohta õppeasutuses kindlal ajaperioodil külalisüliõpilasena õppijaks. märge “m itteilm unud” . M õjuva põhjuseta m itteilm um isel loetakse märge § 64. Õ ppe- ja üliõpilasosakonnast väljastatakse külalisüliõpilase kahe tööpäeva m öödum isel alates eksam i tulem uste väljakuulutam isest hindam isleht ja korralduse koopia. Ü liõpilane registreerub õppeasutuses, m itterahuldavaks hindeks. kus õpe toimub. § 72. Keelatud abivahendeid kasutanud üliõpilase eksamiprotokolli § 65. Õ ppeaja lõppedes esitab üliõpilane akadeemilise õiendi kantakse negatiivne hinne. sooritatud arvestuste ja eksam ite kohta teaduskonna dekanaati, kus need § 73. Pärast kolm ekordset ühe j a sam a õppeaine eksami või kantakse üliõpilase õpinguraam atusse ja kinnitatakse dekaani allkirjaga. arvestuse negatiivsele hindele sooritam ist üliõpilane eksmatrikuleeritakse. § 66. Teise õppeasutuse üliõpilane, kes soovib Tartu Ülikoolis Reim m atrikuleerim isel on õigus sooritada sam as Õppeaines eksam üks õppida külalisüliõpilasena, taotleb om a avaldusele nõusolekut TÜ vastava kord. osakonna/instituudi/kliiniku juhatajalt (usuteaduskonnas dekaanilt). § 74. Eksam ineeritaval on õigus: Pärast kodukõrgkoolis külalisüliõpilaseks registreerum ist vorm istatakse (1) kasutada eksam ineerija(te) poolt lubatud abivahendeid ja - isik II prorektori korraldusega kindlaks ajaperioodiks TÜ materjale; külalisüliõpilaseks. (2) esitada eksam i või arvestuse tulem ustega mittenõustumisel § 67. Külalisüliõpilasel on: kirjalik protest õppetooli juhatajale kahe tööpäeva jooksul peale eksami - õigus osaleda õppetöös om a avaldusega piiritletud õppeainetes või arvestuse tulem uste väljakuulutam ist. Õppetooli juha ta ja koos võrdväärselt TÜ üliõpilastega, teaduskonna õppeprodekaani j a vajadusel õppe- ja üliõpilasosakonna - õigus kasutada raam atukogu ja elada vabade kohtade olemasolul ü liõpilasnõustajaga lahendab küsim use ühe nädala jooksul peale avalduse ühiselamus, esitamist; - kohustus täita TÜ õppetöö korralduse ja sisekorra eeskirju. (3) taotleda eksam i või arvestuse sooritam iseks komisjoni § 68. TÜ-1 on: m oodustam ist. Eksam ineeritav esitab teaduskonna dekaanile põhjendatud - õigus kehtestada eeldusnõuded ja piirm äärad külalisõppele, taotluse kom isjoni m oodustam iseks. Dekaani korraldusega - õigus katkestada külalisüliõpilase Õpe, kui viim ane ei ole täitnud TÜ m oodustatakse eksam ineerim iseks 3-liikm eline komisjon. õppetöö korralduse ja sisekorra eeskirju, (4) negatiivsele hindele tehtud eksam it või arvestust saab - kohustus luua külalisüliõpilasele tingim used tem a avaldusega piiritletud uuesti sooritada 2 korda, sealjuures teiseks korduseksam iks õppeainete õppim iseks. m oodustatakse üliõpilase avalduse alusel dekaani korraldusega eksam ikomisjon; (5) tutvuda om a kirjaliku eksami tööga kahe tööpäeva jooksul 4. Eksamite, arvestuste ja kaitsmiste korraldus alates eksam i tulem uste väljak u u lu tam ises t. § 75. Eksam ineerijal on õigus: 4.1. H indam ine (1) m äärata eksam ineerim ise vorm (kirjalik või suuline) ja kord (piletid või küsitlus) vastavalt §-le 71; § 69. A ine tundm ist kontrollitakse eksam itel, arvestustel ja (2) eem aldada üliõpilane eksam ilt või arvestuselt keelatud kaitsm istel, kus saadud hinded on ametlikud ja fikseeritakse abivahendite või kaaslaste abi kasutam ise, samuti õppejõudu või eksam iprotokollis ning positiivsed tulem used üliõpilase õpinguraam atus. kaasüliõpilasi solvava või halvustava käitum ise eest. H innata võib ka jooksva õppetöö käigus toim uvaid kontrolltöid, § 76. Lõpueksam ite sooritam ise kord on analoogne §-s 78 sätestatud laboratoorseid töid, referaate jne ., mille tulem usi ei kanta protokolli, ent lõputööde kaitsm ise korraga. mis võivad olla aluseks eksam i või arvestuse hinnete kujunemisele. Teadm iste kontrolli vorm (id) iga õppeaine jaoks on m ääratud õppekavas. Teadm iste või sooritatud töö taset kajastavad järgm ised 4.3. A rvestused positiivsed hinded: väga hea (5) - väljendab õppeaine põhjalikku tundm ist; § 77. Arvestus on teadm iste kontrolli või pidevalt sooritatud töö hea (4) - väljendab Õppeaine head tundm ist, hindam ise vorm, mille tulem ust väljendatakse järgm iselt: "arvestatud" või eksim used on vorm ilised või m ittepõhim õttelist laadi; "mittearvestatud". Pidev töö loetakse sooritatuks hindele "arvestatud", kui rahuldav (3) - väljendab Õppeaine põhiosa tundm ist, on täidetud kõik õppekavas olevad vastava aine om andam ist eeldavad esineb sisulist ning põhim õttelist laadi eksimusi. tingim used (sooritatud laboratoorsed tööd, kontrolltööd, katsed jne.). N egatiivne hinne on: Arvestuse kui ühekordse teadm iste kontrolli vormi sooritam ise m itterahuldav (2) - väljendab õppeaine põhiosa kord ühtib eksam ite sooritam ise korraga. puudulikku tundm ist. Arvestuse m ittesooritam ine ühes õppeaines ei takista üldjuhul teiste ainete eksam ite ja arvestuste sooritam ist (juhul, kui teaduskonna § 70. Positiivsele hindele sooritatud eksam i/arvestuse/kaitsm ise eksamite ja arvestuste sooritam ise kord ei näe ette teisiti). kordussooritus hinde parandam ise eesm ärgil ei ole lubatud. 19 TARTU ÜLIKOOL 19 Kui Õppeaines on ette nähtud nii arvestus kui eksam, siis on arvestuse sooritam ine eksam ile pääsu tingimuseks. 5.2. Eksm atrikuleerim ine 4.4. K aitsm ised § 82. Eksm atrikuleerim ine toimub: (1) üliõpilase soovil; § 78. Lõpu- ja diplom itööd kuuluvad kaitsmisele. (2) ülikooli algatusel; Vastavalt õppekavale võidakse kaitsta ka teisi töid (seminari-, (3) seoses teise kõrgkooli siirdumisega; prosem inari- jt.). (4) ülikooli lõpetamisega. Lõpu- ja diplom itöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu § 83. Eksm atrikuleerim ine omal soovil toim ub rektorile esitatava eelneva õppekava täitm ine, v. a. lõpueksam. avalduse alusel. Soovi ei ole vaja põhjendada. Lõpu- ja diplom itööde kaitsm ise viis on määratletud § 84. Eksm atrikuleerim ine ülikooli algatusel toim ub järgm istel teaduskondades kehtestatud korraga. põhjustel: Teaduskonna dekaan kinnitab: (1) üliõpilane eksm atrikuleeritakse õppekava mittetäitmise (1) lõ p u -ja diplom itööde kaitsm ise tähtajad; (edasijõudm atuse) tõttu juhul, kui õpingute ainepunktide summa on (2) lõpu-ja diplom itööde kaitsm ise komisjoni(d). väiksem kui 75% (bakalaureuse- ja diplom iõppe esimesel aastal 50%) L õ p u -ja diplom itöö esitatakse kaitsmisele õppetooli loal koos norm atiivist (arvestuslikust m ahust), magistri- ja doktoriõppes on juhendaja arvam use ja retsensiooniga. Komisjonile võidakse esitada ka arvestuslikuks m ahuks õppeosa 40 AP; teisi m aterjale, mis iseloom ustavad lõpu- ja diplomitöö teaduslikku ja (2) peale ühe ja sam a eksami või arvestuse kolmekordset praktilist väärtust. Retsensent m ääratakse reeglina õppetooli poolt või m ittesooritam ist; teaduskonna poolt sätestatud korras. Kaitsmised on avalikud. Lõpu- ja (3) üliõpilasele sobim atu käitum ise korral; diplomitöö kaitsm isel peavad reeglina osalem a üliõpilase juhendaja ja (4) kõigi astmete 1. aasta üliõpilastel mõjuva põhjuseta retsensent. õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle mitteasumisel; Lõpu- ja diplom itöö kaitsm ise tulemusi hindab komisjon (5) teovõim etuks tunnistam ise korral; hindesüsteem is sõnaliselt "väga hea", "hea", "rahuldav", "mitterahuldav" (6) Õppemaksu tähtajaks tasum ata jätm isel. ja num briliselt 5 - 2 . Komisjon on hindam isel otsustusvõim eline, kui § 85. Õpingute pikendam ist akadeemilise mahajäämuse kohal on vähem alt pool kom isjoni koosseisust. likvideerimiseks võib lubada bakalaureuse-, d ip lo m i-ja doktoriõppes 12 Lõpu- ja diplom itöö kaitsm isele mitteilmumisel tehakse kuu ning magistriõppes 6 kuu ulatuses. protokolli üliõpilase kohta märge "mitteilmunud". § 86. Eksm atrikuleerim ine seoses teise kõrgkooli siirdumisega M õjuvatel põhjustel m itteilm unud üliõpilane võib komisjoni toim ub üliõpilase avalduse alusel ning mõlema kõrgkooli nõusolekul. esimehe loal kaitsta lõ p u - ja diplom itööd komisjoni töötam ise perioodil. § 87. Eksm atrikuleerim ine seoses ülikooli lõpetamisega toimub M õjuvateks põhjusteks on haigus, mille tõenduseks on komisjoni pärast õppekava täitm ist täies mahus. esimehele esitatud TÜ arstipunkti poolt kinnitatud arstitõend; ekstreemne § 88. Diplomi vorm istam ise aluseks on üliõpilase poolt õppekava perekondlik situatsioon vmt. täitmise järel välja antud rektori käskkiri, magistri- ja doktoriõppes L õ p u -ja diplom itööde kaitsm ise tulemused tehakse teatavaks vastava nõukogu otsus kraadi andm ise kohta. Põhiõppe, magistri- ja vahetult pärast protokollide vorm istam ist. doktoridiplom eid ning Õpetaja kutsetunnistusi väljastab Õppe- ja Üliõpilasel on õigus esitada dekaanile kirjalik protest kahe üliõpilasosakond. Põhiõppe diplom id vorm istatakse vahetult pärast tööpäeva jooksul, kui ta ei nõustu lõpu- või diplom itöö kaitsmisel saadud õppekava täitm ist aastaringselt, m agistridiplom id pärast kahe kuu hindega. m öödum ist arvates magistritöö kaitsm ise kuupäevast. L õ p u -ja diplom itöö kaitsm isest loobumine m õjuva põhjuseta Doktorite promotsioon on iga aasta 1. detsembril ülikooli võrdsustatakse hindega "mitterahuldav". aastapäeva aktusel. M itterahuldava hinde puhul on korduskaitsm ine võimalik üks § 89. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord teaduskonna poolt sätestatud korras. kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt iseseisva aktiga. Lõpu- ja diplom itöö korduskaitsm iseks nõuab komisjon Põhiõppe lõpetanutele võidakse anda kiitusega diplom (cum üliõpilaselt olem asoleva töö täiendam ist või uue teem a valimist. Iaude) haridusm inistri kehtestatud tingimustel. § 79. M agistri- ja doktoritööde kaitsm ise kord on sätestatud teadus- Diplomite ja akadeemiliste õiendite duplikaatide väljaandmise ja kutsekraadide põhim äärustes. kord on kehtestatud haridusm inistri määrusega. § 90. Tartu Ülikooli õppekavade nom enklatuur ja antavate kraadide 5. Õ ppetöö katkestused nimetused kehtestatakse TÜ nõukogu iseseisva aktiga. 5.1. A kadeem iline puhkus § 80. A kadeem iline puhkus on üliõpilase vabastam ine omal soovil õppe- ja teadustööst üks kord igas akadeemilises astmes kuni 1 aastaks, tervislikel põhjustel erandina kuni 2 aastaks. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlem isel esitab üliõpilane teda raviva arsti (m editsiiniasutuse) tõendi, mis kinnitatakse TÜ arstipunktis, õppetööle naasmiseks on sam uti vajalik arsti luba. Eesti kaitsejõududesse teenim a asumisel on üliõpilasel võimalik taotleda üks aasta akadeem ilist puhkust lisaks (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse). A kadeem ilist puhkust ja selle katkestam ist taotletakse avaldusega, mis on esitatud teaduskonna dekaani nimele. Akadeemiline puhkus vorm istatakse dekaani korraldusega. Akadeem ilisel puhkusel olijad kuuluvad Tartu Ülikooli üliõpilaste hulka. Esim ese semestri põhiõppe üliõpilasele võim aldatakse akadeem ilist puhkust ainult tervislikel põhjustel. A kadeem ilise puhkuse taotlem ine põhiõppes ei ole reeglina lubatud kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu, välja arvatud tervislikel põhjustel. § 8 1 . Üliõpilasel on Õigus viibida lapsehoolduspuhkusel seaduses ettenähtud korras. 2 0 TARTU ÜLIKOOL 2 0 RIIKLIKE ÕPPESTIPENDIUMIDE stipendium id, mille kohta ülikooli õppeaasta jooksul saabub info MÄÄRAMISE KORD fondidelt ja firmadelt; teadustööde konkursid);välisü liõp ilasta litu s: Ülikooli 18-104, tel 375 151, Piret Lai (info välism aa ülikoolides õppim ise kohta); 1 T a r tu Ülikooli S ih tasu tus : Ülikooli 18, tel 375 852, Margus . Stipendium ifondi jaotam ise! ja õppestipendium ide määram isel Ots (Puhk-M öm eri stipendium ifond, TÜ Seitsm enda Sam ba fond, lähtutakse Tartu Ülikoolis Vabariigi Valitsuse vastavatest Raefond, Lääne m aakonna stipendium ifond, Silvere-Panti m äärustest, käesolevas dokum endis sätestatud põhim õtetest ning TÜ ­ M älestusstipendium , Eugen Püssi nim stipendium , Leander-Georg le riiklikest vahenditest eraldatud stipendium ifondist. Vehiku nim stipendium , J. V. Veski stipendium , prof. P. Saagpaku 2. Teaduskondade dekaanid/kolledzite direktorid lähtuvad stipendium , Ahti Pae stipendium , K. ja M. Koobase stipendium, stipendium ifondi jaotam isel ülikooli nõukogu poolt kalendriaastaks Hermanni reisistipendium jt). kinnitatud eelarvesum m ast ning üliõpilaste arvust erinevatel õppeastmetel. 3. Õppestipendiumi määrad põhiõppe üliõpilastele, õpetajakoolituse kutseaasta üliõpilastele, magistrantidele, doktorantidele, internidele, residentidele ning välisüliõpilastele kehtestab ülikooli valitsus. ÜLIÕPILASNÕUSTAJA, TUUTORID 4. Teaduskonnas (osakonnas)/kolledzis m oodustatakse õppestipendium ide m ääram iseks kom isjon(id), mille koosseisu V aldavalt ainesüsteem is toim uv õppetöö annab üliõpilasele kinnitab dekaan (osakonnajuhataja)/kolledzi direktor üheks erinevaid võim alusi om a õppetöö ja muu tegevuse planeerimiseks, kuid õppeaastaks. Komisjoni kuuluvad prodekaan (osakonna, instituudi samas kerkib keeruline probleem: kuidas seda otstarbekaim alt teha0 juhataja)/kolledzi direktor või tem a poolt volitatud isik ning 3 - 4 O tsuste langetam iseks vajalikku informatsiooni pakuvad üliõpilast. S tipendium ikom isjon lähtub stipendium ide määramisel m itm esugused teatm ikud (käesolev kataloog, teaduskondade, järgm istest põhim õtetest: spordikeskuse ja keelekeskuse teatm ikud jm . trükised), esmajoones 4 .1 . Põhi-, m agistri-, doktoriõppe ning õpetajakoolituse üliõpilaste, uutele tudengitele selgitavad õpingute planeerim ise põhireegleid intem ide ja residentide stipendium ifondi käsitletakse teaduskonnas dekanaadi, osakonna või instituudi vastavad töötajad (õppeprodekaan, ühisena. Välisüliõpilaste stipendium ifondi käsitletakse eraldi m etoodikud, laborandid jt.). Ometi võivad probleemide lahendamisel teaduskonna stipendium ifondist ja stipendium eid välisüliõpilastele raskused tekkida, eriti äsja õpinguid alustanul, kel pole kogemusi m äärab õ p p e - ja üliõpilasosakonna välisüliõpilastalitus. olem asolevate võim aluste kasutam iseks ning kelle üldine informeeritus ülikoolielust on veel vähene. 4 .2 . A rvestuslikud õppekuud on p õ h i-ja m agistriõppe ning Ü liõpilaskeskse inform atsiooni kogum iseks ja levitamiseks õpetajakoolituse üliõpilastel kõik kuud peale juuli ja augusti, ning lahenduseta jäänud probleem ide lahendam iseks on õppe- ja intem idel kõik kuud peale juu li, doktoriõppe üliõpilastel ja üliõpilasosakonna algatusel loodud üliõpilaste nõustamise süsteem. residentidel kõik kuud, välisüliõpilastel vastavalt lepinguga N õustam issüsteem i tööd koordineerib õppe- ja üliõpilasosakonna sätestatud korrale. üliõpilasnõustaja Ülle Kapsi (TÜ peahoone, r. 120, tel. 375 627), kelle 4 .3 . Õppestipendium määratakse: poole võib nõu ja inform atsiooni saam iseks pöörduda igal tööpäeval kl. 4 .3 .1 . põhi-, m ag istri-ja doktoriõppe üliõpilastele õppekava täitm ise 9-12, 13-17. Õppe- ja üliõpilasosakonna üliõpilasnõustajalt saab tulem uste põhjal; informatsiooni ja nõu eelkõige õppetööga seonduvates küsimustes, aga ka 4 .3 .2 . kõigile õpetajakoolituse üliõpilastele, internidele ja residentidele; üldisem at laadi valdkondades (n. sotsiaalsed toetused jm ). 4 .3 .3 . välisüliõpilastele, kellele stipendium i m aksmine on lepinguga Õ ppeaasta esimesel poolel, uute üliõpilaste sätestatud. kohanem isperioodil, haaratakse nõustam istegevusse ka vanemate 4 .4 . Üliõpilane ei pea õppestipendium i saam iseks kursuste üliõpilasi. Neliküm m end neli tudengit erinevatelt erialadelt on stipendium ikom isjonile avaldust esitama. 1998. a. saanud ettevalm istuse tööks ü liõ p ilasn õ u sta ja e. tu u to rin a 4 .5 . Õppestipendium määratakse üheks kuni kaheks semestriks. Tuutori saavad järgm iste erialade esm akursuslased: 4.6. Õ ppestipendium i m akstakse ühe õppekava nom inaalaja piires. 4.7. Välismaal õppivale üliõpilasele õppestipendium i m ääram ise otsustab ajakirjandus ajalugu stipendium ikom isjon. arstiteadus avalik haldus 4.8. Akadeemilisel puhkusel viibivale üliõpilasele õppestipendium i ei bioloogia e es ti-ja soome-ugri filoloogia maksta. eesti keel võõrkeelena füüsika 5. S tipendium ikom isjoni esildise alusel vorm istatakse dekaani/kolledzi inglise keel ja kirjandus m atem aatika direktori korraldus teaduskonna prantsuse keel j a kirjandus psühholoogia (osakonna, instituudi)/ kolledzi stipendium isaajate nimekirjaga. sotsioloogia Korraldused stipendium isaajate nim ekirjadega esitatakse hiljem alt 6. septem briks ja 6. veebruariks, täiendavad korraldused iga Kahjuks iga eriala esm akursuslaste! 1998.a. sügisel tuutoreid ei ole. kuu 6. kuupäevaks ülikooli rahandusosakonnale. Tuutori abi saavad aga kasutada kõik uued välisüliõpilased, kes soovivad. 6. Käesoleva otsuse täitm ise eest vastutavad teaduskondade dekaanid/ Tuutor annab nõu ja abi eelkõige om a eriala esimese aasta üliõpilastele, kolledzite direktorid. korraldades uute tudengitega arutelusid õpingute alustam isega ning üliõpilane-olemisega kaasnevate kohustuste, õiguste ja probleemide vallas, soovijaid abistatakse ka individuaalsel nõustamisel. Nõu ja abi saamiseks tuutoritelt võib üliõpilane, kes tuutorrühm a ei kuulu, saata e- MITTERIIKLIKUD STIPENDIUMID maili tuutorite listi aadressil: ut.tuutorid(a)ut p p Tuutorite e-maili aadressid on kättesaadavad Internetis aadressil htto://\\ww.ut.ee/~vk/. Lisaks riiklikule õppestipendium ile on viim astel aastatel jä rjest lisandunud m itteriiklikke erinevatest fondidest m akstavaid ja füüsiliste isikute poolt asutatud stipendium e. Päevakajaline info stipendium ide kohta ilmub a ja leh es “ U n iversitas T a rtu e n s is” ja peahoone infostendidel. Lisainfot stipendium ide kohta võib küsida ülikooli erinevatest struktuuriüksustest: õ p p e ta litu s : Ülikooli 18-117, tel 375 623, Ülle Hendrikson (Eesti R ahvuskultuuri Fondi, M ünsteri Ülikooli, Eesti Ü hispanga, Andreas ja dr. E lm erice Traksi nim eline, "Eesti mõtteloo" j t 21 TARTU ÜLIKOOL 21 TÜ ÜLIÕPILASESINDUS ÕPPELAEN TÜ Ü liõpilasesindus m oodustati 1996.a. uue Ülikooliseaduse Õppelaenu võivad taotleda Eesti kodanikest üliõpilased ja ka alusel, esindam aks üliõpilaste huve nende elu puudutavates küsim ustes need tudengid, kes ei ole Eesti kodanikud, kui neil on passis alalise või nii ülikoolis kui ka väljaspool. Ü liõpilasesindus kuulub vorm iliselt TÜ tähtajalise elam isloa kleebis. Õppelaenu tagatisena on nii Eesti kodanikel struktuuri, on 31-liikm eline ning selle igakevadistel valimistel saavad kui ka m ittekodanikel nõutav kahe Eesti kodaniku käendus või Eestis osaleda kõik üliõpilased. Ü liõpilasesindus esitab üliõpilaste esindajad asuv kinnisvara. Laenusaamise põhitingim used on pankades sarnased, ülikooli juhtorganitesse. erinevad näiteks käendajatele esitatavad tingim used. Dokumentidest Ü liõpilasesinduse igapäevatöö käib toim kondades ning nõutakse kindlasti laenutaotlust panga blanketil, taotleja isikut tõendavat hõlmab eelkõige üliõpilasprobleem ide väljaüürimist, tudengeid dokumenti (pass, juhiluba), õppeasutuse tõendit koolis Õppimise kohta puudutava inform atsiooni kogum ist ja vastavalt sellele tegutsemist. ning käendajate dokumente. Lisaks eelpoolloetletule nõuavad mõned Alalisi toim kondi on neli: haridus-, sotsiaal-, k u ltu u ri- ja teabetoimkond. pangad ka käendajate viim ase 6 kuu sissetulekuid tõendavaid dokumente. Haridustoim kond tegeleb jooksvate õppetööd puudutavate Õppelaenu ei saa taotleda akadeemilisel puhkusel olles. probleemidega, kaitseb üliõpilaste õigusi ning vajaduse korral teeb Laenutaotleja võib olla vaid ühe panga õppelaenuklient. ettepanekuid ülikooli õppekorralduse tõhusamaks muutmiseks. Õppelaenu saab võtta üks kord õppeaastas ajavahemikul 1. Sotsiaaltoim kond osaleb üliõpilaselu sotsiaalsfääri puudutavatele septem brist kuni 1. juunini. probleemidele lahenduste otsimisel (sotsiaalsed toetused, sõidusoodustus, ühikaelu valupunktid). K ultuuritoim konna peamine ülesanne on TÜ In tress. aastapäevale pühendatud balli korraldam ine, osaletakse tudengite sügis- Õppurile on intress 5%. Intressi tuleb tasuda nominaalse ja kevadpäevade organiseerim isel jm . Teabetoim kond korraldab üliõpilasi õppeaja jooksul üks kord aastas või arvestatakse intress m aha igal puudutava inform atsiooni kogum ist, töötlem ist ja väljastam ist ning järgneval aastal väljastatavast õppelaenu summast. informeerib Ü liõpilasesinduse kui noore organisatsiooni olem usest ja Intressi hakatakse arvestam a alates õppelaenu ülekandmise tegevusest. päevast saaja arvelduskontole. Õppelaenu väljastamisel vähendatakse Toim kondade töös võivad osaleda ka esindusse väljam akstavat sum m at ühe aasta intressi võrra ning varem laenusaaja m ittekuuluvad üliõpilased. käsutusse antud õppelaenu sum m a ühe aasta intressi võrra. Üliõpilaste huvide esindam iseks ülikooli tasandil on Laenu tagasim aksm ise ajal tasub laenusaaja intressi tegelikult Üliõpilasesindusel m itm eid võimalusi: probleemi saab tõstatada laenusum m a jääg ilt graafiku kohaselt. esindajate kaudu TÜ nõukogus ja valitsuses, aga ka teaduskonna ja Laenusaaja ajateenistuses viibim ise ja emale osakonna nõukogus, kuna üliõpilasesindus kooskõlastab ka teaduskonna lapsehoolduspuhkuse (ühe aasta jooksul pärast lapse sündi) ajal tasub ja osakonna nõukogude üliõpilasesindajate tegevust. õppelaenu intressi riik. Ü liõpilasesinduse kantselei asub aadressil Ü likooli 20-305 tel. ja Õ p pelaenu tagasim aksm ine faks 375 400. Õppelaenu tuleb hakata tagasi m aksma hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist. Laenusum m a koos intressidega tuleb tasuda laenusum ma tagasim aksm isele asum isest arvates hiljemalt kahekordse nominaalse õppeaja jooksul. Laenusaaja, kes on õppeasutusest lahkunud enne selle ÜLIÕPILASTE MAJUTUS lõpetamist, peab laenu koos intressiga tagastam a a ja jooksu l, mis võrdub õppeasutuses õpitud ajaga. Laenu tagasim aksm ine algab sel juhul Tartu Ülikooli üliõpilaste m ajutam isega tegeleb MTÜ Tartu hiljem alt 6 kuud pärast õppeasutusest lahkum ist (välja arvatud juhul kui Üliõpilasküla. Seitsm es ühiselam us on kokku ligikaudu 1100 tuba 2800 6 kuu jooksul õpinguid mõnes õppeasutuses jätkatakse). kohaga. Kohtade taotlem ine ja jagam ine toim ub ainult Ü liõpilasküla Tagasim aksm ise tähtaja kulgemine peatub laenusaaja m ajutusteenistuses aadressil Tartu Pepleri 14 (1 korrus, parem tiib). ajateenistuses viibim ise ajaks ja emale lapsehoolduspuhkuse ajaks (üheks Ühiselam ukoha taotlem iseks tuleb Ü liõpilasküla m ajutusteenistuses täita aastaks pärast lapse sündi). vastav taotlusankeet. Kohad jaotatakse vastavalt üldisele järjekorrale Laenusaajal on õigus m aksta laen tagasi enne tähtaega. ning vabanenud kohtade arvule. Üliõpilaskoha saanud üliõpilasega sõlmitakse üürileping. S anktsioon id Kuna üliõpilaste arv on kümne aasta jooksul suurenenud Tähtajaks tasum ata laenu- ja/või intressisum m alt maksab ligikaudu kolm andiku võrra, m ajutuskohtade arv on aga endine, siis laenusaaja viivist. Kui laenusaaja eest tagastavad Õppelaenu tema Üliõpilasküla kõigile kohataotlejaile ühiselam ukohta garanteerida ei tööandja, vanem ad või sponsor, maksavad nad viivist sama arvestuse suuda. Esialgselt ühiselam ukohast ilma jäänud üliõpilaste taotlused alusel. jäävad järjekorda ning rahuldatakse vastavalt vabanenud kohtadele. Täpsem at inform atsiooni kõikides m ajutust puudutavates T ea tam iskohustused küsimustes saab aadressil Laenusaaja on kohustatud koheselt panka kirjalikult P ep le ri 14, T a r tu informeerima asjaoludest, mis võivad m õjutada laenulepingu täitm ist E-N 8 -12 ,1 3 -1 7 (näit. Õppeasutuse või teaduskonna vahetus, käendaja(te) surm või R 8 -12 ,1 3 -1 6 m aksujõulisuse m uutum ine, eksm atrikuleerim ine, elukoha vahetus, tel. 430 833 vastab sekretär (üldinfo) tegevteenistusse või lapsehoolduspuhkusele jääm ine, nime, passiandmete tel. 420 337 vastab m ajutusjuht (vastuvõtuajad E, T, N 9- m uutum isest, asjaoludest, mis oluliselt vähendavad laenusaaja võimet 11, 14-16) õppelaenu tagasi maksta). faks 375 204 Info: tel. 8 26 403 268. 2 2 LEGEND 2 2 m ida loetakse õppeaasta jooksu l vähem alt L egend kaks korda.) N ädalaid loetakse õppeaasta algusest. Õ ppeaasta algab 1. septem brile lähim ast esm aspäevast (sel õppeaastal 31. Aine kood koosneb 11 m ärgist, m illest kaks punkti on lisatud parem a loetavuse tarbeks. Esim esed kaks tähte Augustil. Vt. Lk 4 ). Teises tulbas on nädalane koorm us esim eses tulbas toodud annavad teaduskonna koodi, järgm ised kaks tähte ajavahem ikus. See sisaldab endas nädalas toim uvate instituudi, osakonna, või kliiniku koodi teaduskonnas. loengutundide, praktikum itundide, ja sem inaritundide arvu. Peale esim est punkti on õppetooli kahekohaline num ber Kui praktikum id või sem inarid on aine kuulajatele instituudis (osakonnas, kliinikus). Peale teist punkti on veel kohustuslikud, siis on see tähistatud tähega "K" (KP, KS). kolm num brit, m is annavad aine järjekorranum bri Kolm as tulp näitab ajavahem ikus kohustuslike õppetoolisiseselt. K odeerim issüsteem is esineb ka erandeid, kontrolltööde ning referaatide, haiguslugude, sem inari- ja kus instituudi või õppetooli kohal koodis on kaks 0-i kursusetööde arvu. (USOO, FLA J.00 ). Selle põhjuseks võib olla instituudi N eljandas tulbas (algab ”=>"-ga) on ajavahem iku jooksul, puudum ine teaduskonnas (USOO) või soov aineid mitte lõpus või jä re l sooritam ist nõudvate eksam ite või arvestuste siduda konkreetse osakonnaga (SO PH .00). Päm u kolledžis arv. puuduvad nii instituudid kui õppetoolid ja seega algavad need koodid PC 00.00-ga. Enam us aineid on lahterdatud Kasutatavad lühendid ja tähistused lähtuvalt aine lugejast, seega keeli tuleb otsida A arvestusi keelekeskuse, m itte om a teaduskonna alt. alam alam aste Maht. A ine m ahtu väljendatakse ainepunktides (AP). 1AP AP ainepunkti on 40 tundi õppetööd m istahes vormis. M aht tundides dokt doktoriõpe tähendab loengu-, praktilisse töö ja sem inaritundide E eksam eid sum m at või nende puudum isel iseseisva töö tundide arvu. erak. professor erakorraline professor Aine m ahu jä re l on toodud loengu-, praktilise töö, i iseseisva töö tunde se m in a ri- ja iseseisva töö tundide arvud. Intern internatuur Eeldatavad kuulajad. Aine juures on täidetud ruuduga kesk keskaste ära m ärgitud, kas see aine on kohustuslik aine ning knt kontrolltöid m illise Õppekava (ja astm e) jaoks ta kohustuslik on. Kui korr. professor korraline professor aine on m õne õppekava (konkreetse astm e) jaoks valikaine, KP praktikum on kohustuslik siis m ärgitakse seda tühja ruuduga Kui aine juures KS sem inar on kohustuslik pole kum bagi neist ruutudest, siis võib aine olla kas L loenguid vabaaine või on aine kuulum ine m ingisse õppekavasse mag m agistriõpe jäänud m ärkim ata. n-s nädalas K uulajaskonna juu rde on p ä r a s t m ä r g i t u d astm ed, mille P praktilise töö tunde all m õeldakse õppim ise aastat, alam-, kesk-, ülem astet, re f kirjalikke töid m agistri-, doktori-, interni-, residendi- või täiendõpet. resident residentuur Eeldusained. On aineid, m illest osavõtjatelt eeldatakse S sem inaritunde mingi teise kursuse läbim ist. Eeldusainete m ärkim isel on T tundi kasutatud ainete koode. K ohustuslikud (peavad olem a täiend täiendõpe kindlasti läbitud) eeldusained algavad m ärgi "O" tagant ülem ülem aste ning soovitavate ainete ees on m ärk "®". ■ kohustuslik aine Toimumiskava. Toim um iskava esim ene rida on tähistatud □ valikaine m ärgiga "© ". Toim um iskava alla käib toim um ise aeg, Ф kohustuslik eeldusaine nädalane koorm us ning kontrolltööde, kirjalike tööde, О soovitav eeldusaine eksam ite ja arvestuste ajaline paiknem ine ja arv. 1,- 16.П. toim ub 1.-16. nädalal T oim um iskava koosneb neljast tulbast. Esim eses tulbas on 2.n. toim ub 2. nädalal toodud toim um ise aeg, kasutades järgm isi tähistusi: märts toim ub m ärtsis kaks num brit - algusnädal ja lõppnädal märts, 6 algab m ärtsis ja kestab 6 nädalat num ber (lõpeb "n"-ga) - konkreetne nädal * toim ub m itu korda kuu nimi, num ber - orienteeruv alguskuu ja kestvus nädalates num ber - kestvus nädalates (algus m ääram ata) tärn (ja num ber) - korduv aine (A lgusaega pole antud, kuna algusaegu on mitu. Enam asti kasutuses arstiteaduskonnas, kus praktilised tööd to im uvad rühm adel eri aegadel. Teistel teaduskondadel kasutatakse ainete juures, 23 USUTEADUSKOND 23 tekkim ist ja levimist, venestam isaega, luterliku kiriku iseseisvumist kuni USUTEADUSKOND kaasaja kirikuloolise kirjeldamiseni.© 1. - 20. n. 3 L n-s => E - Riho Altnurme US00.01.008 D ogm adelugu I USUTEADUSKOND (00) dotsent Alar Laats,külalislektor Simon Gerber,õppeülesande täitja Meelis Friedenthal 2AP( 64L+ 20i) • E AJALOOLISE USUTEADUSE JA LADINA Käsitletakse dogmade kujunem ist vanas kirikus alates Uue Testamendi KEELE ÕPPETOOL (01) järgsest perioodist kuni 6. sajandi lõpuni. Eriline rõhk on kolmainuõpetuse ja kristoloogilise dogma arengu jälgimisel ©1. - 20. n. 4 L n-s => E USOO.01.001 L ad ina keel õppeülesande täitja Kai Tafenau US00.01.009 D ogm adelugu II 7AP( I60P+ 120i) • E dotsent Alar Laats,õppeülesande täitja Meelis Friedenthal,õppeülesande ■Usuteadus: täitja Meelis Friedenthal Eesmärk - võim aldada lugeda kristliku kiriku kujunemisele olulisi 2AP( 60L+ 20i) • E autoreid kiriku algusaegadest, samuti hilisem at ladinakeelset teoloogilist □ Usuteadus: kirjandust. ® U S00.01.008 © 1. - 40. n. 5 S n-s => E A; Usuteadus:3 Käsitletakse dogmade kujunem ist ning dogmaatiliste arusaamade arenguid keskaegses ning reform atsiooniaegses kristluses. Vaadeldakse US00.01.002 V an aa ja k irik u lu g u nii Lääne kui ka Ida teoloogiaid. lektor Andres Saum ets ©24. - 40. n. 4 L n-s => E 4AP( 80L+ 80i) • E ■Usuteadus: US00.01 010 P lotinos ja k reeka p a tr is tik a Antakse ülevaade alg-, vanakatoliku ja riigikiriku ajaloost I - VI sajandil, teadur Marju Lepajõe kirikuorganisatsiooni ja õpetuslike põhiseisukohtade kujunemisest. 2AP( 64L+ 16i) • E ©1. - 20. n. 5 L n-sl ref => E - Andres Saumets □ Usuteadus:2, Usuteadus:3, Usuteadus:4 OUS00.04.003 US00 01.003 K eskaja k iriku lugu Antakse ülevaade Plotinose filosoofiast ja selle järelmõjudest kreeka lektor Andres Saumets kirikuisade teostes. 3AP( 80L+ 40i) • E ©24. - 40. n. 2 L n-s => E - Marju Lepajõe ■ Usuteadus: ©USOO.01.002 US00.01.011 U usaja k iriku lugu Antakse ülevaade Lääne- ja Ida-Euroopa kirikute ajaloost VII-XV teadur Riho Altnurme sajandini, paavstluse, kirikuorganisatsiooni ja õpetuslike 3AP( 80L+ 40i) • E põhiseisukohtade kujunem isest. ■ Usuteadus:3 ©24 - 40. n. 5 L n-sl ref => E - Andres Saumets © U S00.01.004 Antakse ülevaade kristlikekirikute ajaloost uusajal (alates 1700). US00.01 004 R efo rm atsio o n ia ja k iriku lugu ©24. - 40. n. 4 L n-sl ref => E - Riho Altnurme külalisprofessor Joachim Rogge,teadur Riho Altnurme 3AP( 80L+ 40i) • E US00.01.012 K eskaja lad ina keel ■Usuteadus: teadur Marju Lepajõe ©US00.01 003 2AP( 32S+ 48i) • Ё Antakse ülevaade kristlike kirikute ajaloost reformatsiooni ja □ Usuteadus:mag vastureformatsiooni sajanditel (1500-1700). OUSOO.Ol.OOl © 1. - 20. n. 4 L n-s => E - Riho Altnurme Ajaloolise usuteaduse m agistrantidele määratud kursuses tutvutakse keskaja mõjukamate teoloogide teostega originaalkeeles, tähelepanuga USOO.01.005 K reeka p a tr is tik a p rak tik u m keskaja ladina keele spetsiifilistel joontel. teadur Marju Lepajõe,külalislektor Simon G erber,külalislektor Simon ©1. - 20. n. 2 P, 2 S n-s => E - M arju Lepajõe; Usuteadus:mag Gerber,külalislektor Simon Gerber 2AP( 32S+ 48i) • E US00.01.013 R istijad ja sp iritu a lis tid □ Usuteadus: lektor Andres Saumets Eesmärk tutvustada kreekakeelseid kirikuisasid. Nende teoste ja tegevuse 2AP( 60L+ 20i) • A tundmaõppimine. OUS00.01.003 © I . -2 0 . n. 2 S n-s => E - Marju Lepajõe © U S00.01.004 Vaadeldakse reform atsiooniaja radikaalseid mõtlejaid ning suurtest US00.01.006 L ad in a p a tr is tik a p rak tik u m konfessioonikirikutest eraldiseisvaid usulisi rühmitusi, nende teadur M arju Lepajõe,külalislektor Simon Gerber tekkepõhjusi, teoloogilisi põhimõtteid ja levikut. 2AP( 32S+ 48i) • E ©24. - 44. n. 3 L n-s => E □U suteadus: Eesmärk tutvustada ladinakeelseid kirikuisasid. Nende tegevuse ja teoste tundmaõppimine. SÜSTEMAATILISE USUTEADUSE JA © 1 .-2 0 . n. 2 S n-s => E FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (02) US00.01.007 Eesti k irik u lu g u US00.02.001 S isse juhatus teoloogiasse teadur Riho Altnurme teadur Jaanus Noormägi 3AP( 64L+ 56i) • E 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) - E ■Usuteadus: □ Usuteadus: 1 V aadeldakse Eesti kiriku ajalugu, eriti ristiusustam ise algust Põhjam aades, Eesti- ja Liivim aal, usupuhastuse levimist, pietismi Tutvum ine õppekavaga, õppetoolide ja nende poolt õpetatavate ainete kaupa. Ülevaade kõikidest ainetest, nende sisust ja terminoloogiast. 24 USUTE ADUSKOIVD 24 ©1. - 5. n. 4 L n-s => E - Jaanus Noormägi ©21. - 36. n. 2 L n-s - > E - Alar Laats USOO.02.003 Filosoofia a ja lu g u I ja II US00.02.023 E etika e rik u rsu s dotsent Jaan Kivistik teadur Jaanus Noorm äsi 4AP( 96L+ 64i) • 2E 2AP( 10L+ 70i) • E ■Usuteadus: ■ Usuteadus:m ag Õhtum aise filosoofia ülevaade, kus eriti rõhutatakse filosoofilise ning Eetika erikursuses tutvustatakse põhilisi kaasaegseid eetika-süsteeme, kristlik-teoloogilise m õtlem ise vastasmõju. hõlmates m etodoloogilisiprobleem e ja rakenduslikkearutlusi. Kirjandus © 1. - 20. n. 4 L n-s => E - Jaan Kivistik on ing lise-ja saksakeelne. 24. - 40. n. 2 L n-s => E - Jaan Kivistik © 1. - 39. n. 2 S n-s => E - Jaanus Noormägi; U suteadus:m ag U S00.02.007 R eligioonifilosoofia USOO.02.027 D o k to risem in ar dotsent Jaan Kivistik dotsent Alar Laats 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E 2AP( 32P+ 48i) • E ■ Usuteadus:4 ■U suteadus:dokt Religioonifilosoofiliste peateem ade analüütilisest paradigm ast lähtuv K äsitletakse erinevaid teoloogilisi küsimusi uurimuslikul tasemel süstem aatiline esitus. ©21. - 38. n. 1 S n-s => A - Alar Laats; Usuteadus.dokt ©24. - 40. n. 2 L n-s => E - Jaan Kivistik U S00.02 028 T eoloogia tän ap äev a sed prob leem id U S00.02.008 E etika pro legom ena dotsent Alar Laats teadur Jaanus Noormägi 3AP( 32P+ 20S+ 68i) • E 2AP( 36L+ 44i) • E ■ Usuteadus.m ag ■ Usuteadus:3, Usuteadus:4 K äsitletakse tänapäeva süstem aatilise teoloogia olulisi probleeme. Eetika tutvustus: probleem id ja nende käsitlemise võim alused eriti ©21. - 36. n. 2 S n-s => E - A lar Laats; U suteadus:m ag teoloogia raames. ©1 - 6. n. 6 L n-s => E - Jaanus Noormägi US00.02.031 Teoloogia a ja lu g u dotsent Alar Laats USOO.02.009 T än ap äev a süsteem id eetikas 3AP( 32S+ 88i) • E teadur Jaanus Noormägi ■U suteadus:m ag 2AP( 36L+ 44i) • E Käsitletakse üksikute teoloogiliste m õistete ja õpetuste arengut kristliku ■ Usuteadus:4 teoloogilise m õtlem ise ajaloos. Tutvustatakse olulisem aid kaasaja eetikakäsitlusi. © 1. - 16. n. 2 S n-s => E ; U suteadus:m ag ©21. - 26. n. 6 L n-s => E - Jaanus Noormägi US00.02.010 So tsiaal- ja tööeetika PRAKTILISE USUTEADUSE ÕPPETOOL (03) teadur Jaanus Noorm ägi,õppeülesande täitja Bernd W annenwech 2AP( 32L+ 48i) • E U S00.03.002 H om ileetika □ U suteadus: 3AP( 60L+ 20S+ 40i) • E OUS00.02.008 ■ Usuteadus:3 Kirjeldatakse sotsiaalsete institutsioonide ja tööga seostuvate probleemide Käsitletakse jutluse ja talituslike kõnede ajaloolist kujunemist, nende käsitlem ist eetikas. alusteksti kasutusviise, kõne ülesehitust ja retoorikat © 1 .- 6 . n. 2 L , 4 S n-s => A © 2 1 .-3 9 . n. 4 L n -s => E 2A U S00.02.013 D ogm aatika a ja lu g u US00.03.005 R e lig ioonipedagoogika psühholoogilised alused dotsent Alar Laats lektor Einike Pilli 3AP( 64L+ 56i) • E 2AP( 36L+ 6S+ 38i) • E ■ Usuteadus:4 ■ Usuõpetuse õpetaja: 1 Ülevaade dogm aatika arengust alates 18. saj. algusest kuni tänaseni, Ülevaade laste ja noorte usulisest arengust ja selle eripärast. rõhutades protestantlikku, kuid vaadeldes ka idakiriku ja rooma-katoliku ©2. - 12. n. 6 L, 2 S n-s => E A - Einike Pilli dogm aatikat. © 1. - 16. n. 3 L n-s => E - Alar Laats USOO 03 006 R elig iooniõpetuse m etoodika lektor Pille Valk U S00.02.014 D ogm aatika pro legom ena 3AP( 72L+ 16P+ 18S+ 14i) • EA dotsent Alar Laats,õppeülesande täitja Arne ITiob ■ Usuõpetuse õpetaja: 1 2AP( 32L+ 48i) • E Ülevaade religiooniõpetuse (usuõpetuse) õpetam ise metoodikast ■ Usuteadus:3 Erinevate õpetam isviiside ja õppim iseviiside tutvustam ine ja analüüs Ülevaade dogm aatika alustest nii ajalooliselt kui süstemaatiliselt. Õpitakse tundide ettevalm istam ist ja läbiviimist. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ©4. - 12. n. 6 L, 2 S n-s => E ЗА - Pille Valk U S00.02.015 D ogm aatika süsteem US00.03.008 Põhikooli u suõpe tuse ku rsu s ja õ p p ek ir jan d u s dotsent Alar Laats,õppeülesande täitja Arne Hiob õppeülesande täitja Lii Lilleoja 3AP( 64L+ 56i) • E 2AP( 16L+ 24S+ 40i) • E ■U suteadus:3 ■U suõpetuse õpetaja: 1 © U S00.02.014 Põhikooli usuõpetuse kursuse lahtim õtestam ine, tutvumine Ülevaade 20. saj. dogm aatilistest süsteem idest ja dogm aatika olulistest õppekirjandusega, õppem aterjalide koostamine. A inekava ja probleem idest luterliku teoloogia seisukohalt. Tutvustatakse ka teisi õppem aterjalide analüüs. protestantlikke, room a-katoliiklikke ning ida kiriklikke arusaamu. ©25. - 28. n. 10 L, 2 S n-sl ref => E А ©21. -3 6 . п. 3 L n -s => E U S00.03.009 G ü m n aasiu m i u suõpe tuse ku rsu s ja õ p p ek ir jan d u s U S00.02.016 L u te rlik e u su tu n n is tu sk ir ja d e dogm aatika õppeülesande täitja Toomas Jürgenstein dotsent A lar Laats 1 AP( 8L+ 12S+ 20i) • E 2AP( 24L+ 24S+ 32i) • E ■ Usuõpetuse õpetaja: 1 □ U suteadus:4 Gümnaasiumi usuõpetuse kursuse lahtim õtestam ine, tutvumine © U S 00.01.008, U S00.0I.009 õppekirjandusega.A inekava ja õppem aterjalide analüüs, õppem aterjalide koostamine. 25 USUTEADUSKOND 25 ©29. - 31. n. 8 L, 2 S n-sl ref => E A - Toomas Jürgenstein; Usuõpetuse õpetaja: US00.03.024 H ingehoiu alused õppeülesande täitja Kadri Ugur USOO.03.010 Pedagoogiline p rak tik a 2AP( 60L+ 20i) • E 2A lektor Einike Pilli,lektor Einike Pilli,lektor Einike Pilli,lektor Einike Kursus tutvustab hingehoiu teoloogilisi ja psühholoogilisi aluseid. Pilli,lektor Pille Valk,õppeülesande täitja Toomas ©2. - 39. n. 2 L n-s2 ref => E 2A - Kadri Ugur Jürgenstein,õppeülesande täitja Toomas Jürgenslein 10AP( 100P+ 300i) • A ■U suõpetuse õpetaja. 1 UUE TESTAMENDI TEADUSE JA KREEKA Kahevooruline praktika koolides, mille vältel kuulatakse teiste õpetajate KEELE ÕPPETOOL (04) tunde ja misjärel antakse erinevates vanusastm etes usuõpetuse tunde ka ise. ©13. - 24. n. 5 P, 2 S n-s => A; Usuõpetuse õpetaja: US00.04.001 Uue T estam end i teoloogia õppeülesande täitja Ain Riistan USOO.03.011 U urim ism eetod id relig ioonipedagoogikas 3AP( 60L+ 60i) • E dotsent Tõnu Lehtsaar ■ Usuteadus:2 1 AP( 20L+ 20i) • E ® U S00.04.002 ■U suõpetuse õpetaja: 1 Aine esitab süstemaatilisel kujul Uue Testamendi teoloogilisi vaateid, Antakse ülevaade põhilistest uurim ism eetoditest religioonipedagoogikas. andes materjali ristiusu õpetuse kujundam iseks dogmaatikas ja eetikas. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E - Tõnu Lehtsaar; Usuõpetuse õpetaja: ©Ei ole teada - Ain Riistan 1. - 20. n. 3 L n-s => E - Ain Riistan US00.03.014 S isse ju h a tu s relig ioonipedagoogikasse lektor Pille Valk US00.04.002 S issejuhatus U ude T estam en ti 1 AP( 15L+ 5S+ 20i) • E lektor Randar Tasmuth ■Usuõpetuse õpetaja: 1 3AP( 60L+ 60i) • E Kursuses käsitletakse religioonipedagoogika põhimõisteteid ja tutvutakse ■U suteadus: 1, Usuteadus:2, Usuteadus:3 Eesti religioonipedagoogilise mõtte arenguga. Käsitletakse Uue Testamendi tekkim ist, selle raamatute sisu, © 1 .-3 . n. 6 L, 1 S n-sl ref => E - Pille Valk; Usuõpetuse õpetaja: tekstikriitilisi probleeme ja teoloogilisi iseärasusi. ©21. - 40. n. 4 L n-s => E - Randar Tasmuth US00.03.017 K ateh h ee tik a I II lektor Einike Pilli,õppeülesande täitja Jaan Tammsalu US00.04.003 K reeka keel 2AP( 60L+ 20i) • E õppeülesande täitja Maili K arindi,õppeülesande täitja Maili Karindi ■Usuteadus:3 7AP( 160S+ 120i) • E Loengu esimeses osas antakse ülevaade katehheetika psühholoogilistest ■ Usuteadus: 1 alustest. Eesm ärk - võime töötada Uue Testam endi kreekakeelse algtekstiga ning Teises osas käsitletakse kristlikku pedagoogikat, laste, noorte ja kristlikule kirikule oluliste autorite kreekakeelsete tekstidega. täiskasvanute õpetam ist. Rõhuasetus on praktilisel katehheetika ©Ei ole teada metoodika küsimustel. ©2. - 40. n. 2.5 L, 1 P, 2 S n-s => E A US00.04.004 M arkuse evangeelium i eksegees dotsent Peeter Roosimaa US00.03.018 P ra k tilise u su teaduse sem in a r 3AP( 20L+ 40S+ 60i) • E teadur Jaanus Noorm ägi ■ Usuteadus:2 1 AP( 32L+ 8i) • A OUS00.04.003 □ Usuteadus:3 M arkuse evangeeliumi käsitlem ine kreekakeelse teksti põhjal, valitud Kursus kuulub hom ileetika õppeaine juurde. Jutluste ja kõnede peatükkide salmieksegees. Evangeeliumi sõnumi "koht elus". koostamine, ettekandm ine ja analüüs. ©21. -4 0 . n. 1 L, 2 S n-sl re f => E - Peeter Roosimaa © 2 1 .-3 0 . n. 4 S n-s => A US00.04.009 Jeesuse elu US00.03.020 A bistava iden titeed i ku ju n d am in e dotsent Peeter Roosimaa teadur Jaanus N oorm ägi,õppeülesande täitja Kadri Ugur 2AP( 40L+ 40i) • E 2AP( 60L+ 20i) • A ■Usuteadus: 1 Erialaseminar, mille käigus tutvutakse m itm esuguste abistavate Ajalooline ülevaade I saj. Palestiinast, juutlusest, rabinistlikust struktuuridega ühiskonnas ja selle taustal oma isiklike võim alustega kirjandusest.Jeesuse elulugu, selle ajaloolisus. abistavaks tegevuseks. ©21. - 30. n. 4 L n-s => E - Peeter Roosimaa ©2. - 39. n. .5 P, 1.5 S n-sl re f => 2A - Kadri Ugur US00.04.010 A postlik a ja jä rk US00.03.021 M isjon iteadus dotsent Peeter Roosimaa õppeülesande täitja Ingmar Kurg 2AP( 40L+ 40i) • E 2AP( 42L+ 38i) • E ■ Usuteadus: 1 Kirjeldatakse m isjonit nii ajaloolises plaanis kui teoreetiliselt. Kristliku kiriku tekkimine ja areng 1. saj. Apostel Paulus. Vaadeldakse erinevaid m isjonim eetodeid sõltuvalt misjoneeritavatest. ©30. - 39. п. 4 L n-s => E - Peeter Roosimaa ©24. - 39. n. 4 L n-s => E US00.04.014 S isse juhatus eksegeetikasse US00.03.022 K ü b ern ee tik a dotsent Peeter Roosimaa õppeülesande täitja Andres Põder 2AP( 20S+ 60i) • E 1 AP( 20L.+ 20i) • E ■ U suteadus:m ag □ Usuteadus: Õpitakse tundm a ja kasutam a põhilisi kaasaegseid pühakirjatekstide ja pärimuste analüüsi meetodeid. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ©21. - 35. n. 2 L, 2 S n-sl ref => E - Peeter Roosimaa; Usuteadus:mag US00.03.023 L itu rg ik a US00.04.016 Uue T estam end i se m in a r külalisprofessor Peter B loth,õppeülesande täitja Gustav Piir dotsent Peeter Roosim aa 2AP( 40L+ 10S+ 30i) • E 2AP( 32S+ 48i) • E Liturgika ajalooline ülevaade. Kirikuaasta. Ametitalitused. □ U suteadus:m ag © 2 1 .- 40. n. 4 L n-s => E - Gustav Piir 26 USUTEADUSKOND 26 Usuteaduskonna m agistrandidele mõeldud sem inar, kus käsitletakse korr. professor Kalle Kasemaa olulisi Uue Testam endiga seotud küsimusi. 2AP( 48L+ 32i) • E 0 2 5 . - 32. n. 2 S n-sl re f => E □ Usuteadus: Tutvustatakse judaism i põhimõisteid ja võim alusi väljastpoolt VANA TESTAMENDI TEADUSE JA lähenem iseks judaism ile.©24. - 40. n. 3 L n-s => E - Kalle Kasemaa HEEBREA KEELE ÕPPETOOL (05) US00.05.013 T a lm u d itra k ta a t "Š a b b a t" korr. professor Kalle Kasem aa USOO.05.001 V ana T estam end i eksegees I (ajaloo line proosa) 3AP( 32L+ 88i) • E teadur Andres Gross □ U suteadus: 3AP( 64S+ 56i) • E OUS00.05.007 ■U suteadus:2 Talm uditraktaat "Šabbat" on üks kesksemaid juudi igapäevaelu määravaid ©US00.05.007 dokumente. Peale selle on see oluliseks eelduseks mitmete Uue Eesmärk õpetada kuulajaid töötam a Vana Testamendi heebreakeelse Testam endi kohtade mõistmisele. tekstiga ning juh tim a tähelepanu filoloogilistele ja teoloogilistele ©24. - 40. n. 3 L n-s => E - Kalle K asem aa küsimustele. ©1. - 20. n. 4 S n-s => E - Andres Gross U S00.05.014 T a lm u d itra k ta a t "A voda z a r a ” korr. professor Kalle Kasem aa US00.05 002 V ana T estam end i eksegees III ( lu u le raam atu d ) 2AP( 42S+ 38i) • E külalislektor Henning Krahv von Rewentlow,külalislektor Krahv Henning □ Usuteadus: von Rewentlow O U S00.05.007 3AP( 64S+ 56i) • E Talm uditraktaat "Avoda zara" pakub religiooniajalooliselt ja kultuuriliselt □ Usuteadus:2 suurt huvi, sest seal esitatakse unikaalseid andmeid rahvaste kohta, O U S00.05.007 kellega juudid antiikajal kokku puutusid. Eesmärk õpetada kuulajaid analüüsim a heebreakeelset luulet, nägema © 1. - 20. n. 2 L n-s => A - Kalle Kasem aa selle liturgilist vormi ja teoloogilist sisu ning seost kristliku kiriku luulega. ©1. - 20. n. 4 S n-s => E - Krahv Henning von Rewentlow VÕRDLEVA USUTEADUSE ÕPPETOOL (06) US00 05.003 V ana T estam en d i eksegees II (p rohvetitekstid ) US00.06.001 Ü ldine u sundilugu teadur Andres Gross korr. professor Tarm o Kulmar 3AP( 64S+ 56i) • E 3AP( 80L+ 40i) • 2E □ U suteadus:2, Usuteadus:3 ■U suteadus:2 © U S00.05.007 Antakse ülevaade religiooni olem usest ja tekke teooriatest, tutvustatakse Eesmärk õpetada üliõpilasi töötam a Vana Testamendi heebreakeelse tekstiga ning juhtida tähelepanu teoloogiliselt relevantsetele mõtetele sissejuhatavalt religiooniteaduse põhim õisteid, õpitakse tundm a erinevaid m ittekristlikke religioone ja tuuakse välja üldistavaid tunnusjooni. prohvetikirjanduses. ©24. - 40. n. 4 S n-s => E - Andres Gross © 1 .-2 0 . n. 2 L n-s => E - Tarm o Kulmar 24. - 39. n. 2 L n-s => E - Tarm o Kulm ar US00.05.004 V ana T estam end i teoloogia külalislektor Krahv Henning von Rew entlow,külalislektor Krahv Henning USOO.06.002 Religioonisotsioloogia dotsent Tõnu Lehtsaar von Rewentlow 2AP( 40L+ 40i) • E 3AP( 80L+ 40i) • E □ Usuteadus:3 ■ Usuteadus:2, Usuteadus:3 © U S00.05.005, US00.05.007 Antakse ülevaade religioonisotsioloogia põhi teooriatest ja kaasaegse Eesmärk - esitada Vana Testam endi teoloogilisi seisukohti süsteemselt, ühiskonna usulistest suundum ustest. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E olles alusm aterjaliks kristliku dogm aatika õpetamisele. ©1. - 20. n. 4 L n-s => E - Krahv Henning von Rewentlow US00.06.003 U usrelig ioonide psühholoogia dotsent Tõnu Lehtsaar US00.05 005 S isse ju h a tu s V anasse T estam en ti 3AP( 60L+ 60i) • E korr. professor Kalle Kasemaa □ Usuteadus: 1 3AP( 96L+ 24i) • E Antakse ülevaade enam levinud uususunditest ja nende toime ■ Usuteadus: 1 psühholoogiast. Kursus käsitleb Vana Testam endi sisu. tekkelugu, ühtlust, kirjanduslikke ©24. - 39. n. 3 L n-s => E - Tõnu Lehtsaar probleem e ja teoloogilisi vaateid © 1 - 20. n. 4 L n-s => E - Kalle Kasemaa US00.06.004 Religiooni psühholoogia dotsent Tõnu Lehtsaar US00.05.006 Iisraeli a ja lugu 3AP( 80L+ 40i) • E korr. professor Kalle Kasemaa ■ Usuteadus: 1 3AP( 80L+ 40i) • E Kursus annab ülevaate religioonipsühholoogia ajaloost, usulise □ Usuteadus: 1 kogemuse, käitumise ja arengu psühholoogiast. Iisraeli ajalugu Vana Testam endi kujunem ise ajal, et m õista Vana © 1. - 20. n. 4 L n-s => E - Tõnu Lehtsaar Testam endi üksikute teoste eripära ja kujunem ise tausta. ©24. - 44. n. 4 L n-s => E - Kalle Kasem aa US00.06.006 R etoorika dotsent Tõnu Lehtsaar US00.05.007 H eeb rea keel 2AP( 40L+ 40i) • E lektor Jürnas Kokla Bakalaureuseõppe ja õpetajakoolituse üliõpilastele m õeldud kursus, mis 7AP( 160S+ 120i) • E annab ülevaate retoorika ajaloost ja põhilistest avaliku esinemise ■U suteadus: 1 vilumustest. Õ petatakse sõnaraam atut kasutades töötam a Vana Testamendi algtekstiga. © I . - 20. n. 2 L n-s => E - Tõnu Lehtsaar M öödapääsm atu eksegeesiharjutuste tegemiseks. ©1. - 44. n. 5 S n-s2 knt => Ё - Jürnas Kokla US00.06.011 G erm aan la s te võrd lev usundilugu korr. professor Tarmo Kulmar U S00.05.010 S isse ju h a tu s ju d a ism i 2AP( 40L+ 40i) • E 27 USUTEADUSKOND 27 □ Usuteadus: , U suteadus:m ag Antakse ülevaade lõuna- ja põhjagerm aanlaste etnogeneesi probleem idest US00.06.040 V ana-b ab ü lo o n ia keel ja kiri III ja nende ristiusu-eelsetest usundivorm idest arheoloogiliste ja kirjalike Thomas Kämmerer allikate põhjal. 1,5AP( 12P+ 28S+ 20i) • E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E OUS00.06.037 Jätkatakse vanababüloonia keele ja kiilkirjasüsteemi tundmaõppimist, USOO.06.012 Ind ia ja H iina usundid II loetakse tekste. teadur Linnart Mäll ©1. - 14. n. 2 S n-sl knt => E 1 AP( 32L+ 8i) • E □ Usuteadus: , Usuteadus:m ag US00.06.045 H etiidi keel I ©USOO.06.024 külalisprofessor Jaan Puhvel Õpitakse tundm a taoism i, konfutsianism i, Hiina ja Tiibeti budismi 2AP( 10L+ 30S+ 40i) • A eripära. © U S00.01.001, US00.04.003, U S00.05.009, US00.06.038 ©Ei ole teada 2 L n-s => E - Linnart Mäll Hetiidi keele algteadm ised, gram m atika ja tekstide lugemine. ©Ei ole teada 3 S n-s => A USOO.06.028 S isse juhatus V an a-L äh is-Id a arheoloogiasse I Thomas Kämmerer U S00.06.046 Soom e-ugri usundid 1,5AP( 32L+ 28i) • E õppeülesande täitja Aado Lintrop □ Usuteadus: , Usuteadus:m ag 2AP( 42L+ 38i) • E Antakse ülevaade Ees-Aasia ja M esopotaam ia arheoloogilistest Õ pitakse tundm a idapoolsete soom e-ugri rahvaste (hantide, manside, avastustest, m uistsetest arheoloogilistest kultuuridest ja tänapäeva Lähis- udmurtide) usundite allikaid, uurimism eetodeid, faktoloogiat, samuti Ida arheoloogia probleem idest. loodususundi teooriat. ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => E - Thomas Kämmerer ©1. - 20. n .l ref => E USOO.06.034 V an a-L äh is-Id a usund ilugu I US00.06.041 S issejuhatus V an a-L äh is-Id a arheoloogiasse III Thomas Kämmerer Thomas Kämmerer 1,5AP( 32L+ 28i) • E 1,5AP( 32L+ 28i) • E □U suteadus:ülem , U suteadus:m ag OUS00.06.033 Käsitletakse Sumeri, Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia, Assüüria, Käsitletakse Ees-Aasia ja M esopotaam ia usunditega seotud arheoloogilisi Foiniika jt. Lähis-Ida muistseid usundeid. m uistiseid (edasijõudnutele). ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => E - Thomas Kämmerer ©1. - 14. n. 2 L n-sl knt => E - Thomas Kämmerer US00.06.036 V an ab ab ü lo o n ia keel ja kiri I US00.06.042 V an a-L äh is-Id a usund ilugu II Thomas Kämmerer Thomas Kämmerer 1,5AP( 32L+ 28i) • E 1,5AP( 32L+ 28i) • E □ Usuteadus:iilem, Usuteadus:m ag O U S00.06.034 Õpitakse tundm a vanababüloonia keele aluseid ja vanababüloonia Käsitletakse Sumeri, Babüloonia, Assüüria, Foiniikia j t Lähis-Ida kiilkirjasüsteemi. m uistseid usundeid (edasijõudnutele). ©24. - 39. n. 2 S n-sl knt => E - Thomas Kämmerer ©1. - 14. n. 2 L n-sl knt => E - Thomas Kämmerer US00.06 038 K lassikaline sum eri keel ja kiri I US00.06.043 K lassikaline sum eri keel ja kiri III Thomas Kämmerer Thomas Kämmerer 1,5AP( 32L+ 28i) • E 1,5AP( 32S+ 28i) • E □ Usuteadus:ülem, U suteadus:m ag OUS00.06.039 Õpitakse tundm a klassikalise sumeri keele aluseid ja sumeri Jätkatakse sumeri keele tundm aõppim ist ja loetakse sumeri kiilkirjatekste. kiilkirjasüsteemi. ©1. - 14. n. 2 S n-sl knt => E ©24. - 39. n. 2 S n -sl knt => E Ainete nimed Abistava identiteedi kujundam ine US00.03.020 In d ia ja Hiina usundid II US00.06.012 Apostlik ajajärk US00.04.010 Jeesuse elu US00.04.009 Dogmaatika ajalugu US00.02.013 K atehheetika I-II US00.03.017 Dogmaatika prolegom ena US00.02.014 Keskaja kirikulugu US00.01.003 Dogmaatika süsteem US00.02.015 Keskaja ladina keel US00.01.012 Dogmadelugu I US00.01.008 Klassikaline sumeri keel ja kiri III US00.06.043 Dogmadelugu 11 U S00.01.009 Klassikaline sumeri keel ja kiri I US00.06.038 Doktoriseminar U S00.02.027 Kreeka keel US00.04.003 Eesti kirikulugu U S00.01.007 Kreeka patristika praktikum U S00.01.005 Eetika erikursus U S00.02.023 Küberneetika US00.03.022 Eetika prolegom ena U S00.02.008 Ladina keel US00.01.001 Filosoofia ajalugu I ja II US00.02.003 Ladina patristika praktikum US00.01.006 Germ aanlaste võrdlev usundilugu US00.06.011 Liturgika US00.03.023 Gümnaasiumi usuõpetuse kursus ja U S00.03.009 Luterlike usutunnistuskirjade US00.02.016 õppekirjandus dogm aatika Heebrea keel US00.05.007 M arkuse evangeeliumi eksegees USOO.04.004 Hetiidi keel 1 US00.06.045 M isjoniteadus USOO.03.021 Hingehoiu alused US 00.03.024 Pedagoogiline praktika US00.03.010 Hom ileetika US00.03.002 Plotinos ja kreeka patristika US00.01.010 Iisraeli ajalugu US00.05.006 Praktilise usuteaduse seminar USOO.03.018 28 USUTEADUSKOND 28 Põhikooli usuõpetuse kursus ja U S00.03.008 Talm uditraktaat "Šabbat" U S00.05.013 õppekirjandus Teoloogia ajalugu USOO.02.031 Reform atsiooniaja kirikulugu U S00.01.004 Teoloogia tänapäevased probleemid US00.02.028 Religioonifilosoofia U S00.02.007 Tänapäeva süsteemid eetikas U S00.02.009 Religioonipedagoogika U S00.03.005 Uue Testam endi seminar U S00.04.016 psühholoogilised alused Uue Testam endi teoloogia U S00.04.001 R eligioonipsühholoogia U S00.06.004 Uurim ism eetodid US00.03.011 Religioonisotsioloogia U S00.06.002 religioonipedagoogikas Religiooniõpetuse m etoodika US00.03.006 U usaja kirikulugu US00.01.011 Retoorika US00.06.006 U usreligioonide psühholoogia US00.06.003 Ristijad ja spiritualistid US00.01.013 V ana Testam endi eksegees I U S00.05.001 Sissejuhatus eksegeetikasse US00.04.014 (ajalooline proosa) Sissejuhatus judaism i U S00.05.010 V ana Testam endi eksegees II U S00.05.003 Sissejuhatus U S00.03.014 (prohvetitekstid) religioonipedagoogikasse Vana Testam endi eksegees III U S00.05.002 Sissejuhatus teoloogiasse U S00.02.001 (luuleraam atud) Sissejuhatus Uude Testam enti U S00.04.002 Vana Testam endi teoloogia US00.05.004 Sissejuhatus V ana-Lähis-Ida US00.06.028 Vana-babüloonia keel j a kiri III US00.06.040 arheoloogiasse I V ana-Lähis-Ida usundilugu I US00.06.034 Sissejuhatus V ana-Lähis-Ida U S00.06.041 V ana-Lähis-Ida usundilugu II US00.06.042 arheoloogiasse III V anaaja kirikulugu US00.01.002 Sissejuhatus Vanasse Testamenti U S00.05.005 V anababüloonia keel ja kiri I US00.06.036 Soome-ugri usundid U S00.06.046 Üldine usundilugu US00.06.001 S o tsiaa l-ja tööeetika U S00.02.010 Talm uditraktaat "Avoda zara" U S00.05.014 Inglisekeelsed ainete nimed US00.01.001 Latin U S00.03.022 Church Law and Adm inistration USOO.01.002 History o f Early Church U S00.03.023 Study o f Liturgy USOO.01.003 Church History: M iddle Ages U S00.03.024 Basic Course o f Pastoral Care and Concelling US00.01.004 Church History: The Reformation U S00.04.001 New T estam ent Theology US00.01.005 Practical W ork in Greek Patristics US00.04.002 Introduction to the N ew Testam ent USOO.01.006 Practical W ork in Latin Patristics U S00.04.003 Classical Greek USOO.01.007 Estonian Church History U S00.04.004 Exegesis o f the Gospel o f M ark USOO.01.008 History o f Dogm atics I U S00.04.009 Life o f Jesus USOO.01.009 History o f Dogm atics II U S00.04.010 Age o f Apostles USOO.01.010 Plotinus and the Greek patristics U S00.04.014 Introduction to Exegetics USOO.01.011 Church History: New Eva US00.04.016 Seminary in the N ew Testam ent USOO.01.012 Medieval Latin U S00.05.001 Exegesis o f the Old T estam ent I USOO.01.013 A naabaptists and Spiritualists U S00.05.002 Exegesis o f the Old Testam ent III USOO.02.001 Introduction to Theology U S00.05 .003 Exegesis o f the Old Testam ent USOO.02.003 History o f Philosophy U S00.05.004 Old Testam ent Theology USOO.02.007 Philosophy o f Religion U S00.05.005 Introduction to the Old Testam ent U S00.02.008 Ethics: Prolegomena U S00.05.006 History o f Israel USOO.02.009 M odem Theories in Ethics U S00.05.007 Biblical Hebrew USOO.02.010 Social and W ork Ethics U S00.05.010 Introduction to Jewish Religion USOO.02.013 History o f Dogm atics U S00.05.013 The Talm udic T reatise "Shabbath" USOO.02.014 Dogmatics: Prolegomena U S00.05.014 The Talm udic T reatise "Avoda zara" US00.02.015 System o f Dogm atics U S00.06.001 Com parative study o f religions US00.02.016 Dogmatics o f Lutheran Confessions US00.06.002 Sociology o f Religion U S00.02.023 Special course in ethics U S00.06.003 Psychology o f N ew Religions ellovenm ents US00.02.027 Sem inar for doctoral students U S00.06.004 Psychology o f Religion U S00.02.028 Problems o f m odern theology US00.06.006 Rhetorik U S00.02.031 History o f Theology U S00.06.011 Com parative study o f relogions o f ancient German tribes US00.03.002 Homiletics US00.06.012 Religions o f India and China II U S00.03.005 Psychological Foundations o f Religious Education U S00.06.028 Introduction to A rchaeology o f A ncient N ear East US00.03.006 Teaching Methods o f Religious Education U S00.06.034 History o f A ncient N ear East I US00.03.008 Religious Education in Primary Schools U S00.06.036 Old Babylonian Language and W riting System I U S00.03.009 Religious Education in High School U S00.06.038 Classical Sumerian Language and W riting System I U S00.03.010 Pedagogical Training US00.06.040 Old Babylonian Language and W riting System III US00.03.011 Research M ethods in Religious Education U S00.06.041 Introduction to Archeology o f A ncient N ear East III U S00.03.014 Introduction to Religious Pedagogics U S00.06.042 History o f Religions o f Ancient Near East II U S00.03.017 Catechetics I-II U S00.06.043 Classical Sumerian Language and W riting System III US00.03.018 Sem inary on Practical Theology U S00.06.045 Hettite I U S00.03.020 Developm ent o f Helping Identity U S00.06.046 Religions o f Finno-Ugric Peoples U S00.03.021 M issiology 29 USUTEADUSKOND 29 Ained õppejõudude järg i Altnurme, Riho USOO.01.004, USOO.01.007, US00.06.006 U S00.01.011 Lepajõe, Marju US00.01.001, USOO.01.005, Bloth, Peter US00.03.023 US00.01.006, US00.01.010, Friedenthal, Meelis US00.01.008, U S00.01.009 USOO.01.012, USOO.04.003, Gerber, Simon US00.01.005, U S00.0I.006, FLG R .02.123 US00.01.008 Lilleoja, Lii USOO.03.008 Gross, Andres US00.05.001, U S00.05.003, Lintrop, Aado USOO.06.046 US00.05.005 Noormägi, Jaanus USOO.02.001, USOO.02.008, Haufe, Günter US00.04.001 USOO.02.009, USOO.02.010, Hiob, Arne US00.02.014, U S00.02.015 USOO.02.023, USOO.03.018, Jürgenstein, Toomas USOO.03.009, US00.03.010 USOO.03.020 Kaiser, Otto USOO.05.002, USOO.05.004 Pawlas, A USOO.02.010 Karindi, Maili USOO.04.003 Piir, Gustav USOO.03.023 Kasemaa, Kalle USOO.05.005, USOO.05.006, Puhvel, Jaan USOO.06.045 USOO.05.010, USOO.05.013, Põder, Andres USOO.03.022 USOO.05.014 Riistan, Ain USOO.04.001 Kivistik, Jaan USOO.02.003, USOO.02.007 Rogge, Joachim USOO.01.004 Kokla, Jürnas USOO.05.007 Roosimaa, Peeter USOO.04.001, USOO.04.004, Krahv von Rewentlow, Henning USOO.05.002 USOO.04.009, USOO.04.010, Kulmar, Tarmo US00.06.001, US00.06.011 USOO.04.014, USOO.04.016 Kurg, Ingmar USOO.03.021 Saumets, Andres USOO.01.002, US00.01.003, Kämmerer, Thomas USOO.06.028, USOO.06.034, US00.01.013 US00.06.036, USOO.06.038, Tafenau, Kai US00.01.001 USOO.06.040, USOO.06.041, Tammsalu, Jaan USOO.03.017 USOO.06.042, USOO.06.043 Tasmuth, Randar USOO.04.002 Laantee, Karl USOO.03.002, USOO.03.017 Thuren, Jukka USOO.04.002 Laats, Alar USOO.01.008, USOO.01.009, Ugur, Kadri USOO.03.020, USOO.03.024 USOO.02.013, USOO.02.014, Valk, Pille USOO.03.005, US00.03.006, USOO.02.015, USOO.02.016, USOO.03.008, USOO.03.009, USOO.02.027, USOO.02.028, U S00.03.0I0, USOO.03.014 USOO.02.031 von Rewentlow, Krahv Henning USOO.05.002, USOO.05.004 Lehtsaar, Tõnu US00.03.011, USOO.06.002, W annenwech, Bernd USOO.02.010 US00.06.003, USOO.06.004, 30 ÕIGUSTEADUSKOND зо OOIAO.OI .013 ÕIGUSTEADUSKOND Eesti kriminaalõiguse arengutendentsid Ida-Euroopakriminaalõigusreform ide ja kogu Euroopa kriminaalõiguse foonil. Krim inaalõiguse aren g ja seisund ühiskonnas, sh. Rootsi näite varal. © I , - 10. n. 2 L , 1 S n -s => A AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT (AO) OlAO.Ol 015 K rim inaalõ iguse eriosa korr. professor Jaan Sootak,lektor Lea Kalm,lektor Anu Pärtel KRIMINAALÕIGUSE ÕPPETOOL (01) 2AP( 32L+ 32P+ 16i) • EA ■Õ igusteadus:2 O O IA 0.01.013 OI A O .01.008 Karistuse mõistmise üldsätted Õpetus kuriteoliikidest. dotsent Kalle Nigola ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s => E A; Õ igusteadus:2 1,5AP( 22L+ 6P+ 32i) • A □ Õ igusteadus:2 , Õigusteadus:3 OOIAO.OI .013 RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JA EUROOPA Käsitletakse asjaolusid, mis m ääravad kuriteo raskuse ja laadi, süüdlase ÜHENDUSE ÕIGUSE LEKTORAAT (07) isiku ohtlikkuse määra ning asjaolusid, mis on karistust kergendavad või raskendavad ©24. - 39. n. 2 L n-s => A O IA O .07.002 E u ro o p a Ü henduse õigus lektor Tanel Kerikmäe O IA O .01.009 K uriteost osavõtt 1,5AP( 20L+ 40i) • A dotsent Uno Lõhmus □Õ igusteadus:3 1,5AP( 24L+ 8P+ 28i) • A Euroopa Liidu õigusallikad ja õigusloome. □ Õ igusteadus.3 ©24. - 34. n. 2 L n-s => A OOIAO.OI .013 Erikursuses õpetatakse süvendatult üht kriminaalõiguse instituuti - OIA O .07.003 R ahvusvaheline õigus kuriteost osavõttu, antakse selle teoreetiline käsitlus ja lahendatakse lektor Tanel Kerikmäe praktilisi ülesandeid. 3AP( 30L+ 16P+ 72i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s => A ■Õigusteadus: 1 Kursus käsitleb rahvusvahelist avalikku õigust, teoreetilisi aluseid, O IA O .01.010 K rim inaalpoliitika põhitendentsid tänapäeva Euroopas mõisteid, ajaloolist arengut ja Eesti asendit. Eestit puudutavaid ja krim inaalõiguse põhised arengutendentsid rahvusvahelise õiguse allikaid. korr. professor Jaan Sootak ©24. - 40. n. 2 L, 2 P n-s => E - Tanel Kerikmäe; Õigusteadus: 1 0AP() • A □ Õ igusteadus:m ag O IA O .07.004 R ahvusvaheline avalik õigus O O IA O .O I.013. OIAO.01.015 lektor Tanel Kerikmäe Krim inaalpoliitika kui riigi õiguspoliitika osa, kriminaalõiguse areng 2AP( 20L+ 60i) • A õigusriigi põhim õtetest lähtudes. □ Õ igusteadus:m ag ©1. - 17. n. 2 L, 2 S n -s => A Õppeaines antakse ülevaade rahvusvahelisest avalikust õigusest ja käsitletakse põhiprobleem e teem ade lõikes. O lulisem ateks teemadeks on OlAO.Ol 011 K rim inaalõigus rahvusvaheline õigussubjektsus, rahvusvahelise õiguse allikad. Samas korr. professor Jaan Sootak tutvustatakse põhilisi rahvusvahelise õiguse harusid. 0AP() ©Ei ole teada - Tanel Kerikmäe; Õ igusteadus:m ag □ Õ igusteadus:m ag Õ petus kuritegudest ja nende karistamisest. ©Ei ole teada PROTSESSIÕIGUSE ÕPPETOOL (03) OI AO.01.012 M editsiiniõigus OIAO 03.001 Sund ja in im õigused k rim in aa lm en e tlu ses korr. professor Jaan Sootak,erak. professor Eerik Kergandberg erak. professor Eerik Kergandberg 1,5 AP( 24L+ 8S+ 28i) • A 0,5AP( 14L+ 6i) • A □ Õ igusteadus:4 , Õ igusteadus.m ag □Õ igusteadus:3 M editsiiniga seotud õiguslikud probleemid, arsti ja patsiendi suhete Õppeaine käsitleb krim inaalm enetluses lubatavaid sunnivahendeid. õiguslik reguleerimine. ©27. - 32. n. 2 L n-sl ref => A ©4. - 16. n. 2 L n-sl knt => A OIAO 03.002 K rim in a a lm e n e tlu s O IA O .01.013 K rim inaalõiguse üldosa erak. professor Eerik K ergandberg,lektor Jüri Ilvest,lektor Meris Sillaots korr. professor Jaan Sootak,dotsent Kalle Nigola,lektor Anu Pärtel 3AP( 56L+ 28P+ 36i) • E 4,5AP( 74L+ 32P+ 6S+ 68i) • E 2A ■Õigusteadus:3 ■Õ igusteadus: I , Õ igusteadus:2 O O IA O .O I.013, O lA O .O l.015, 01A 0.03 .003 Aines käsitletakse sissejuhatust kriminaalõigusse, õpetust Õppeaine käsitleb krim inaalasjade m enetlem ise korda Eesti Vabariigis. krim inaalteadusest, kuritegu, karistust, karistuse mõistmist, karistusest ©27. - 40. ii. 4 L , 2 S n-sl knt => E vabastam ist ning m editsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga m õjustam isvahendeid. OI A O .03.004 T siv iilp ro tsess ©1. - 16. n. 4 L, 2 P n -s => E 2 A dotsent Jaano Odar,lektor Peeter Jerolejev,lektor Donald Kiidjärv 24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => A 2,5AP( 64L +32P + lOi) • EA ■Õigusteadus:3 OlAO.Ol 014 K rim inaalpoliitika ja krim inaalõiguse põhilised Tsiviilprotsess annab ülevaate tsiviilasjade lahendam isest kohtus. Kuidas arengusuunad kohtusse pöördudaja mil viisil kohus asja lahendab. korr. professor Jaan Sootak ©1. - 17. n. 4 L, 2 P n-sl knt => E 1,5AP( 24L+ 8P+ 28i) • A □ Õ igusteadus:4 OIAO.03.007 K aits ja k rim in aa lm en e tlu ses 31 ÕIGUSTEADUSKOND 31 lektor M eris Sillaots ©27. - 38. n. 2 L n-s 0,5 AP( 10L+ 1 Oi) - A 3 4 .-3 8 . n. 2 S n -s => E □Õ igusteadus:3 Õppeaines käsitletakse kaitsja tegevuse õiguslik-eetilisi aluseid OIAO.05 013 Põhiseaduslikkuse järelevalve kriminaalmenetluses. erak. professor Jüri Põld ©31. - 35. n. 2 L n-s => A 0AP() □Õ igusteadus:m ag OIAO.03.008 Sissejuhatus m enetlusõigusesse Õppeaines käsitletakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse olemust erak. professor Eerik Kergandberg ja probleeme. 1 AP( 12L+ 28i) • A ©Ei ole teada ■Õigusteadus:3 Õppeaine käsitleb sissejuhatavalt sotsiaalsete konfliktide lahendamise OIAO.05.014 Avalik teenistus juriidilisi võimalusi ja selle põhilist vormi - menetlust. korr. professor Kalle Merusk © 1 . - 6. n. 2 L n-sl knt => A - Eerik Kergandberg; Õigusteadus: 0AP() □Õ igusteadus:m ag RIIGI- JA HALDUSÕIGUSE ÕPPETOOL (05) Avalik teenistus on õppeaine riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistuse õiguslikest alustest. ©Ei ole teada OIAO.05.002 H aldusõigus korr. professor Kalle Merusk O IA O .05.015 Õigusakti teooria 2AP( 52L+ 28i) • E korr. professor Kalle Merusk ■Õigusteadus:2 0APQ O O IA 0.05.005, OIAO.06.002 □Õ igusteadus:m ag Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui Õigusakti teooria on õppeaine õigusaktide andmise legaalsetest alustest, õigusharust, mille norm id reguleerivad avalik-õiguslike haldusorganite ja akti liikidest ja nende m ateriaalsest ning formaalsest õiguspärasusest. teiste institutsioonide m oodustam ist ning funktsioneerim ist eesmärgiga ©Ei ole teada tagada avalike huvide realiseerimine. ©1. - 13. n. 4 L n-s => E O IA O .05.016 Notariaalõigus korr. professor Kalle M erusk OIAO.05.003 H aldusp ro tsess 0AP() korr. professor Kalle M erusk,lektor Vallo Olle □Õ igusteadus:m ag 1,5AP( 16L+ 12S+ 32i) • E N otariaalõigus on õppedistsipliin notariaadi korralduse ja notarite ■Õigusteadus:2 ametitegevuse õiguslikest alustest ning notariaaltoimingute tegemise O O IA 0.05.002, OIAO.05.005, O IA 0.06.002 põhinõuetest. Haldusprotsess on õppeaine haldusprotsessiõiguse teooriast ja ©Ei ole teada haldusprotsessiõigusest kui õigusharust, mille normid reguleerivad administratsiooni kohtulikku kontrolli ja isikute õiguste ning vabaduste O IA O .05.017 Haldusõigus m agistrantidele kaitset halduskohtus. korr. professor Kalle Merusk ©10. - 16. n. 3 L, 2 S n -s => E 2AP( 40L+ 40i) □Õ igusteadus:m ag OIAO.05.004 N orm iteh n ik a © O IA O .05.005, О Ъ \0.06.002 korr. professor Kaile M erusk Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui 1 AP( 16L+ 8P+ 16i) • A õigusharust. ■Õigusteadus:4 ©Ei ole teada (DOIA0.06.002 Normitehnika on õppeaine õigustloovate aktide eelnõude OIAO.05.018 H aldusprotsess magistrantidele ettevalmistamise teoreetiliselt põhjendatud m eetoditest ja võtetest. korr. professor Kalle Merusk ©1. - 17. n. 2 L n-s2 knt 1,5AP( 30L+ 30i) 8 .-1 5 . n. 2 S n -s => A □ Õ igusteadus:m ag O O IA 0.05.002, OIAO.05.005, O IA 0.06.002 OIAO.05.005 R iigiõigus Haldusprotsess on õppeaine haldusprotsessiõiguse teooriast ja erak. professor Jüri Põld haldusõigusest kui õigusharust. 3AP( 46L+ 74i) • E ©Ei ole teada ■Õigusteadus: 1 O O IA 0.06.002 OIAO.05.019 Haldusõiguse probleeme (erisem inar) Õppeaines käsitletakse Eesti riigiõigust. korr. professor Kalle M erusk,lektor Vallo Olle 8AP( 72S+ 248i) • А © 1 - 17. n. 4 L , 2 S n-sl knt => E ■Õ igusteadus:m ag Eriseminaris "Haldusõiguse probleeme" käsitletakse haldusõiguse üld- ja O IA 0.05.006 Haldussund eri instituutide arengu probleeme Eesti õiguskorras. dotsent Indrek Koolm eister ©Ei ole teada 2 S n-sl ref 2AP( 26L+ 4P+ 50i) • E ■Õigusteadus:2 OIAO.05.021 Finantsõiguse aktuaalprobleem e O O IA 0.05.002 lektor Lasse Lehis, Erki Uustalu Aines käsitletakse haldusvastutuse asendit ja erisusi õigusliku vastutuse 1 AP( 24L+ 16P) • А с Л p mehhanismis, haldusõiguse rikkumisi, haldusvastutusele võtmise □ Õ igusteadus:4 ' > menetlust. O O IA 0.05.008 ) ©24. - 40. n 2 L n-sl knt => E Käsitletakse süvendatult eelarve- ja maksuõiguse üksikuid valdkondi, antakse ülevaade viim astest seadusem uudatustest ja kohtupraktikast. OIAO.05.008 Finantsõigus ©6. - 17. ii. 2 L n-s => А lektor Lasse Lehis, Erki Uustalu 2AP( 24L+ 12P+ 44i) • E OIAO 05.022 Kohalik om avalitsus ■Õigusteadus:3 lektor Vallo Olle Ф 01А 0.05.002 2AP( 30L+ 4P+ 46i) • E Õppeaines käsitletakse m ak su -ja eelarveõigust. ■Õ igusteadus:2 32 ÕIGUSTEADUSKOND 32 OOIAO.05.002 OIAO 06 006 Õ igu se tõ lgen d am ise teooria Kohalik om avalitsus on õppeaine kohaliku om avalitsuse õiguslikust korr. professor Raul Narits seisundist, tem a autonoom iast, organite m oodustam ise korrast ja 0AP() järelevalvest. □ Õ igusteadus:m ag ©24. - 37. n. 2 L n-sl knt - Vallo Olle; Õ igusteadus:2 Õ iguse tõlgendam ine kujutab endast jurisprudentsi m e e to d i õpetust. Ta on 3 8 .-4 0 . n. 2 S n -s => E teadus kehtiva õiguse keelest. Aine kaudu jõuab tudengini teadmine viisidest ja vahenditest, kuidas jõuda õigusele vastava otsuseni. OIA O .05 023 Rahvusvaheline sõjaõigus ©Ei ole teada õppeülesande täitja Tõnu Põder 1 AP( 20L+ 12S+ 8i) • A OIA O .06.007 Õ iguse sotsioloogia □Õ igusteadus:3 lektor Silvia Kaugia O O IA 0.05.005, OIAO.05.007 1,5AP( 32L+ 28i) • E Rahvusvahelise sõjaõiguse valikkursuse käigus tutvutakse rv. sõjaõiguse ■Õ igusteadus: 1 allikate ja põhimõistetega, antakse ülevaade rv. sõjaõiguse normide Õ igussotsioloogia ajalooline areng, empiirilise uurimuse metodoloogia. arengust. Käsitlemist leiavad nn. Haagi õigus ja Genfi õigus. Tutvutakse ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E Nürnbergi, Tokio ning Haagi (tegutseva) sõjatribunalide tööga. Lõpuks vaadeldakse kultuuriväärtuste kaitset sõjategevuse korral ja O IA O .06.008 Õ iguse psühholoogia neutraliteediõigust. lektor Lem bit A uväärt ©1. - 17. n. 2 L n -s => A 1 AP( 16L+ 3P+ 5S+ 16i) • A ■Õ igusteadus:3 OIA O .05.024 Riigikaitse õigus Käsitletakse psühholoogia põhim õisteid ja psühholoogia ning Õiguse õppeülesande täitja Tõnu Põder vahelisi seoseid ja psühholoogiateadm iste kasutamist õigusmenetluses, 1 AP( 24L+ 8S+ 8i) • A ©1. - 17. n. 2 L n-s => A □Õ igusteadus:2, Õigusteadus:3 O O IA 0.05.002, OIAO.05.005 Riigikaitse õigus on õppeaine riigikaitse õiguslikest alustest. Käsitletakse KRIMINALISTIKA JA KRIMINOLOOGIA riigikaitse korraldamist ja juhtim ist, kaitseväeteenistuse õiguslikke ÕPPETOOL (02) aluseid. Vaadeldakse seni õiguslikult reguleerim ata valdkondi ja tutvutakse vastava kohtupraktikaga. Käsitlemist leiavad ka kaitseväelase distsiplinaarvastutusele võtm ine ja kaitseväeteenistus-alased kuriteod. O IA O .02.001 K rim in a lis tik a ©24. - 40. п. 2 L n-s => A lektor Peep Pruks 1 AP( 10L+ 30i) • E ■Õ igusteadus:4 VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL O O IA 0.03 .002 (06) Kursuses antakse ülevaade krim inalistika metodoloogiast, kriminalistikatehnikast, uurim istaktikast ja eeluurim ise metoodikast. © 1. - 16. n. 2 L n -sl knt => E O IA O .06 001 Sissejuhatus võrdlevasse õigusteadusesse lektor Silvia Kaugia O IA O .02.002 K rim ino loogia 1 AP( 20L+ 20i) • A dotsent Jaan Ginter □ Õ igusteadusil 1,5AP( 16L+ 14P+ 30i) • E Õigussotsioloogia ajalooline areng, em piirilise uurimuse metodoloogia. ■Õ igusteadus:4 ©1. - 10. n. 2 L n-sl ref => A - Silvia Kaugia; Õigusteadus: 1 Krim inoloogia kursus annab ülevaate erinevatest lähenemisviisidest kuritegevusele, erinevatest krim inoloogilistest teooriatest ja OIAO 06.002 Õiguse entsüklopeedia kriminoloogilistes uuringutes kasutatavatest uurimismeetoditest. korr. professor Raul Narits ©1. - 8. n. 2 L n-sl knt 2,5AP( 36L+ 18P+ 36i) • A 5. - 17. n. 1 S n-s => E ■Õigusteadus: 1 Seadusõigusel põhineva õigussüsteemi põhimõisted. OIAO 02 003 Eesti V abariig i õ iguskaitsesüsteem © L - 16. ii. 2 L, 2 S n -s = > A dotsent Jaan Ginter 3AP( 28L+ I4P+ 78i) • A O IA O .06.003 Õiguse üldteooria ■Õigusteadus: 1 korr professor Raul Narits Kursus annab ülevaate Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem ist, erinevate 1,5AP( 30L+ 30i) • E õiguskaitseorganite struktuurist ja funktsioonidest ning mõnede ■Õ igusteadus:4 välisriikide õiguskaitsesüsteem i põhijoontest. O O IA 0.06.004 ©24. - 37. n. 2 L, 1 S n-s => E Väärtusjurisprudentsi põhiprobleem id, õiguse mõistmine eri ajas ja ruumis, jurisprudents! meetodid. O IA O .02.004 E k sp ertiis id e k o rra ld a m in e © 1 - 16. n. 2 L n -s => E em eriitprofessor Herbert Lindmäe 1,5AP( 10L+ 18P+ 32i) • A OIA O .06.004 Õiguse filosoofia □ Õ igusteadus:4 Marju Luts O O IA 0.02.001 2AP( 32L+ 48i) • E Valikkursuses käsitletakse kohtuekspertiisi teooria- ja praktikaküsimusi ■Õ igusteadus:3 eri liiki ekspertiiside ettevalm istam isel ja määramisel. Erinevate õigussüsteem ide kujunemine ning areng antiikajast kaasajani. ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => A ©1. - 16. n. 2 L n-s => E - M arju Luts; Õigusteadus:3 O IA O .02.005 E eluurim ise m etoodika O IA O .06.005 Riigi ja õiguse teooria em eriitprofessor Herbert Lindmäe korr. professor Raul Narits 1 AP( 28L+ 12i) • A 0AP() □ Õ igusteadus:4 □ Õ igusteadus:m ag O O IA 0.02.001 Riigi- ja õiguse teooria on õppedistsipliin riigi ja õiguse teoreetilistest Valikkursuses käsitletakse uurim ispraktika vajadusi arvestades eri liiki käsitlustest. kuritegude eeluurim ise metoodika küsimusi ©Ei ole teada ©1. - 17. n. 2 L n-sl knt => A 33 ÕIGUSTE ADUSKOIVD 33 ERAÕIGUSE INSTITUUT (EO) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ÕPPETOOL (03) ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL (01) O IEO .03.002 Rahvusvaheline eraõigus lektor Anne Kalvi,assistent Andrus Siibak O IEO .01 001 Sissejuhatus õigusetnograafiasse 4AP( 40L+ 24P+ lOOi) • EA Marju Luts ■Õ igusteadus:4 1AP( 10L+ 30i) • A © O IE 0.04.001, OIEO.04.002, O IE0.04 .003, O IE0.04.005 □Õ igusteadus: 1 Antakse ülevaade rahvusvahelise eraõiguse põhimõistetest ja kõigist OO IEO .01.012 tähtsamatest instituutidest. Kollisiooninorm ide alusel õpetatakse, milline On valikaineks õigusteaduse üliõpilastele, kes spetsialiseeruvad seadus kuulub kohaldam isele juhul, kui õigussuhtes esineb välismaine õigusajaloole. Vajalik m etoodiliseks võrdluseks ka filosoofiateaduskonna element. ees ti-ja võrdleva rahvaluule eriharu ülemastme üliõpilastele. ©1. - 16. n. 2 L n-s => A ©6. - 11. n. 2 L n-s2 knt => A 2 4 .-3 8 . n. 2 L n -s => E OIEO.01.009 Poliitilise ja õigusliku mõtte entsüklopeedia O IEO .03.003 Intellektuaalne omand Piibe Jõgi, Marju Luts lektor Anne Kalvi 2AP( 32L+ 48i) • E 1,5AP( 24L+ 10P+ 26i) • E ■Õigusteadus: 1 ■Õigusteadus:3 Poliitilise ja õigusliku mõtte kui Õigusfilosoofia olemus ja põhitendentsid. Ф 01Е 0.04.001, OIEO.04.003 © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt => E Kursuses avatakse intellektuaalse omandi mõiste ning käsitletakse selle üksikuid liike - autoriõigust, autoriõigusega kaasnevaid õigusi, OIEO.01 012 Võrdlev õigussüsteem ide ajalugu tööstusom andit (patendi-, kaubam ärgi-, kasuliku mudeli ja tööstusnäidise lektor Toomas Anepaio, Piibe Jõgi õigust). 4AP( 68L+ 34S+ 58i) • E ©24. - 40. n. 2 L n-s => E ■Õigusteadus: 1 On aluseks õigusteaduse stuudium ile, andes tähtsamate stuudiumiks O IEO .03.005 Autoriõigus vajalike põhim õistete ajaloolise tausta. erak. professor Heiki Pisuke © 1 .-1 7 . n. 4 L , 2 S n -s => E 1,5AP( 18L+ 16P+ 26i) • E □ Õ igusteadus:4 KESKKONNAÕIGUSE ÕPPETOOL (02) O O IEO .03.003 Käsitletakse autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitset Eesti Vabariigis ning vastavaid rahvusvahelisi lepinguid. OIEO.02.001 M aaõigus ©1. -1 5 . n. 2 L n-s => A lektor Hannes Veinla 1,5AP( 24L+ 20P+ 16i) • E OIEO.03.008 Välism ajandustegevuse õiguslikud alused ■Õigusteadus:3 assistent Andrus Siibak OOIEO.04.002 1,5AP( 26L+ 8P+ 26i) • E Õppeaines käsitletakse maa ja selle oluliste osade (maapõu, veed, mets, □ Õ igusteadus:4 õhuruum) o m an d i-ja kasutussuhteid ning õigusliku re iimi erisusi. Aine O O IEO .03.002, OIEO.04.001, O IE0.04.003, O IE0.04.022 on aluseks keskkonnaõiguse kursusele. Välismajandustegevuse mõiste, vormid. Välismajandustegevuse riiklik © 2 4 .-3 9 . n. 2 L, 1 S n -s 1 knt => E reguleerimine. Välisinvesteeringud. Väliskaubanduslepingud. Vaidluste lahendamine vahekohtus. OIEO.02.002 K eskkonnaõigus © 1. - 12. n. 2 L n-s 1 knt => A; Õigusteadus:4 lektor Sirje Tael,lektor Hannes Veinla 2,5AP( 34L+ 14P+ 52i) • E ■Õigusteadus:4 TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL (04) ® O IE0.02.001 Õppeaines käsitletakse looduskeskkonna erinevate elem entide kaitse OIEO.04.001 Tsiviilõiguse üldosa õiguslikku reguleerim ist, isikute kohustusi keskkonnale kahju tekitamise lektor Irene K ulljek tor Andres Vutt ärahoidmisel ning vastutust sellise kahju põhjustamise korral. 4,5AP( 64L+ 32P+ 84i) • E © L - 12. n. 3 L, 1 S n -s l knt => E ■ Õigusteadus: 1 Õppeaines käsitletakse tsiviilõigust ulatuses, mis vastab kehtiva OIEO.02.003 Euroopa Liidu keskkonnaõigus tsiviilõigussüsteemi üldosale. Hõlmab põhimõisteid, isikuid, tehinguid, lektor Hannes Veinla esindust ja volikirja, tähtaegade arvutam ist ning hagi aegumist. 1 AP( 24L+ 16i) • A ©1. - 16. n. 4 L, 2 S n-sl knt => E □Õ igusteadus:4 O O IEO .02.002 O IEO .04.002 Asjaõigus Aine käsitleb Euroopa Liidu keskkonnaõiguse allikaid, struktuuri ja lektor Priit Kama põhiprintsiipe. 4AP( 34L+ 34P+ 92i) • E ©24. - 40. n. 2 L n-s => A ■Õ igusteadus :2 O O IEO .04.001 OIEO.02.004 Planeerim is-ja ehitusõigus A sjaõiguse üldiseloomustus ja asjaõiguse üksikute liikide käsitlus. lektor Sirje Tael ©1. - 17. n. 2 L, 2 S n-sl knt => E 1 AP( 20L+ 20i) • A □Õ igusteadus:4 O IE0.04.003 Lepinguõigus (üldosa) O O IEO .02.001 lektor Irene Kull Käsitletakse 1920-1940.a. aegse Eesti Vabariigi planeeringu- ja 2,5AP( 32L+ 32P+ 36i) • E ehitusõigust, samuti Põhjam aade vastavaid seadusi ning Eestis kehtivat □ Õ igusteadus: 1 planeeringu- ja ehitusalaseid õigusakte. O O IEO .04.001 ©24. - 34. n. 2 L n-sl knt, 1 re f => A Lepinguõiguse üldosas leiavad käsitlem ist lepingu üldmõisted, lepingulise kohustuse tekkimine, täitmine, täitmise tagamine, vastutus kohustise rikkumise eest ja kohustise lõppemine. ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-sl knt => E 34 ÕIGUSTEADUSKOND 34 1,5AP( 34L+ 26i) • A OIEO.04.005 Perekonnaõigus □Õ igusteadus:4 dotsent Edgar Salum aa O O IEO .04.001, OIEO.04.003 2AP( 30L+ 20P+ 30i) • E Õppekursuses leiavad käsitlemist süvendatult kõik eluruum ide kasutamise ■Õigusteadus:2 õiguslikud alused: omandiõigus eluruum ile, liikmelisus O O IEO .04.001 elam ukooperatiivis (-ühistus), eluruumi üürileping. Käsitlemist leiavad ka Õppekursuses käsitletakse abielu sõlm im ise tingimusi ja korda, eluruum ide erastam isega seonduvad küsimused. analüüsitakse abikaasade, vanem ate ja laste ning teiste perekonnaliikm ete © 1. - 17. n. 2 L n-s => A - Herbert Sepp; Õ igusteadus:4 õiguslikke vahekordi, lapsendam ist ja eestkostet. ©24. - 40. n. 2 L, 2 S n-sl knt => E OIEO 04 025 Perekonnaõiguse probleeme dotsent Edgar Salumaa O IEO.04.012 K onkurentsiõigus 1 AP( 24L+ 16i) • A Vesa Lappalainen □ Õ igusteadus:4 1,5AP( 24L+ 36i) • 2A O O IEO .04.001 □Õ igusteadus:3 Õppekursuses käsitletakse süvendatult tähtsamaid perekonnaõiguse O O IEO .04.001, OIEO.04.003 probleeme. Avatakse konkurentsi ja konkurentsiõiguse põhimõisted Eesti, Euroopa © 1. - 12. n. 2 L n-s => A; Õ igusteadus:4 Liidu, USA ja Põhjamaade seadusandluse alusel. ©24. - 40. n. 2 L n-s => A O IEO .04.026 Transpordiõigus Udo Mäesepp OIEO.04.014 Õiguse alused 1 AP( 24L+ 16i) • A lektor M aia Tamm □Õ igusteadus:4 2AP( 64L+ 16i) • E O O IEO .04.001 □ M ajandusteadusi Avatakse transpordi õigusliku reguleerim isega seotud üldmõisted Erilist Avatakse õigusteooria, tsiviilõiguse, riigiõiguse ja tööõiguse põhimõisted. tähelepanu pööratakse autotranspordi ja meretranspordi õiguslikele ©24. - 40. n. 4 L n-s => A küsimustele. OIEO.04.016 Ameerika õigusterm inoloogia ©1. - 12. n. 2 L n-s => A; Õ igusteadus:4 lektor Heiki Leesment 1 AP( 20L+ 20i) • A OIEO.04.027 Pankrotiõigus □Õ igusteadus:3 erak. professor Paul Varul Aine Am eerika õigusterminitest. 1 AP( 24L+ 16i) - A ©1. - 16. n. 2 L n-s => A □Õ igusteadus:4 O O IEO .04.002 OIEO.04.017 Pärimisõigus Lähtudes Eesti Vabariigi pankrotiseadusest käsitletakse pankrotiga seotud assistent Urve Liin põhim õisteid ja pankrotimenetlust. 2,5AP( 28L+ 16S+ 56i) • E ■Õigusteadus:3 ©24. - 35. n. 2 L n-s => A; Õ igusteadus:4 O O IE0.03.001, O IEO .04.001, O IE0.04.002, O IE0.04.005 Käsitletakse pärim isõiguse arengut Eestis ja Euroopas; pärimisõiguse OIEO.04.029 Äriõigus põhimõisteid ja -printsiipe; seadus-, testamendi- ja lepingujärgset lektor Andres Vutt pärim ist;pärim isasjade lahendamise korda ning kohtupraktikat. 5AP( 46L + 34P + 120i) • E © 2 4 .-3 9 . n. 2 L, 1 S n-sl knt => E ■Õigusteadus:3 O O IEO .04.003, O IEO .04.022 O IEO .04.019 Rooma eraõiguse alused Õppeaines käsitletakse äri õiguslikke aluseid, ettevõtjate õiguslikke assistent Urve Liin,assistent M erike Soodla vorme, äriregistrit ja kaubandustehinguid. 2,5AP( 46L+ 24P+ 20i) • A ©1. - 17. n. 3 L, 2 S n-s => E ; Õigusteadus:3 ■Õigusteadus: 1 Antakse ülevaade Rooma eraõiguse (8 saj. e Kr. - 6. saj. p. Kr.) kõigist O IEO .04.030 Kindlustusõigus tähtsamatest institutsioonidest seostatuna praegu kehtiva tsiviilõigusega, dotsent Herbert Sepp samuti ladina keelest ning ladinakeelse õigusterm inoloogia alustest. 1 AP( 28L+ 12i) • A © 2 4 .-4 0 . n. 4 L, 2 S n -s => A □ Õ igusteadus:4 O O IEO .04.001, O IEO .04.003 O IEO.04 021 Lepinguvälised kohustised Ülevaade kindlustusest Eesti Vabariigis, käsitledes kindlustuse dotsent Endel Ploom majanduslikku olem ust, kindlustusseltse ning kindluskohustisega 2,5AP( 32L+ 20P+ 48i) • E seonduvaid põhim õisteid, kindlustuse liike ja vorme, eriti ■Õ igusteadus:2 liikluskindlustust kui vastutuskindlustust. O O IEO .04.001, O IEO .04.003 ©24. - 35. n. 2 L n-s => A Õppekursuses leiab käsitlem ist lepinguvälise kahju hüvitamine seonduvalt lepinguväliste kohustiste (kohustis kahju tekitam isest ja O IEO .04.031 Riigihange kohustis vara alusetust om andam isest või säästmisest) olemuse, tekkimise dotsent Endel Ploom aluste ja täitmisega. 1 AP( 24L+ 16i) • A ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-sl knt => E □ Õ igusteadus:3 O O IEO .04.001, O IEO .04.003 OIEO.04.022 Lepinguõigus (eriosa) Õppekursuses käsitletakse asjade ostm ist ja teenuste tellim ist riigihanke lektor Ants K ulljek to r Ants Kull korras. 3AP( 34L+ 24P+ 62i) • E ©24. - 40. n. 2 L n-sl knt => A ■Õ igusteadus:2 ® O IE 0.04.001, O IEO .04.003 Lepinguõiguse eriosas leiavad käsitlem ist tsiviilõiguslike lepingute TÖÖ- JA SOTSIAALHOOLDUSÕIGUSE üksikud liigid. ÕPPETOOL (05) ©1. - 17. n. 2 L, 2 S n-sl knt => E O IEO .04.024 Elam uõigus O IEO .05.001 Tööõigus dotsent Herbert Sepp korr. professor Inge-M aret O rgo,lektor Merle M uda,lektor Gaabriel Tavits 35 ÕIGUSTEADUSKOND 35 5,5AP( 6 4 L + 32P + 124i) • E O O IEO .05.001 ■Õigusteadus:3 A nalüüsitakse rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Rahvusvahelise 0 0 1 A 0 .0 6 .0 0 2 Tööorganisatsiooni (RTO) akte ja Eesti tööõiguse vastavust nendele. Tööõiguses käsitletakse töösuhete õiguslikku reguleerim ist - töölepingut, Käsitletakse RTO ülesandeid, struktuuri, töömeetodeid, Eesti Vabariigi töö- ja puhkeaega, palga korraldust, töökaitset, töölepingu poolte osavõttu RTO tegevusest. vastutust, kollektiivlepinguid, töövaidluste lahendamist. ©25. - 36. n. 2 L n-sl re f => A ©1 - 16. n. 4 L, 2 S n-sl knt => E O IEO.05 009 Eesti tööseadused ja rahvusvaheline tööõigus OIEO.05.003 Sotsiaalhooldusõigus korr. professor Inge-M aret Orgo lektor Gaabriel Tavits 2,5AP( 40L+ 60i) • E 1,5AP( 24L+ 6P+ 30i) • A □Õ igusteadus:m ag ■Oigusteadus:3 Kursuse raames vaadeldakse Eesti tööseaduse vastavust ILO O O IEO .05.001 konventsioonidele eurodirektiividele ning Eesti seaduste täiendamise Õppeaines käsitletakse pensione, ravikindlustushüvitusi, toetusi ja probleeme abirahasid. © 1 .-2 0 . n. => E - Inge-M aret Orgo; Õigusteadus:m ag 0 2 4 . - 40. n. 2 L n-sl knt => A O IEO .05.010 Tööõigus maj. teaduskonna üliõpilastele OIEO.05.007 Töösuhted ja avalik teenistus lektor Merle M uda korr. professor Inge-M aret Orgo 2AP( 30L+ 50i) • E 1,5AP( 22L+ 38i) • A □M ajandusteadus: □Õ igusteadus:3, Õigusteadus:4, Õigusteadus:m ag O O IA 0.06.002 O OIEO.05.001 Kursus on mõeldud m ajandusteaduskonna üliõpilastele. Kursuse käigus Käsitletakse töötajate ja ametnike õigusliku seisundi erinevusi töö- ning käsitletakse tööõiguse põhiinstituute (sh. töölepingut, töö- ja puhkeaega, teenistussuhetes. töötasustam ist, kollektiivseid töösuhteid jm ) ning analüüsitakse ©25. - 36. n. 2 L n-sl knt => A; Õigusteadus:3 tööseaduste rakendamisel tekkivaid probleeme. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E - M erle M uda; Majandusteadus:bak. OIEO 05.008 Rahvusvahelised lepingud ja siseriiklik tööõigus lektor Merle M uda 1,5AP( 24L+ 36i) • A □Õ igusteadus:3 Ainete nimed Ameerika õigusterm inoloogia OIEO.04.016 Kriminalistika O IAO.02.001 Asjaõigus OIEO.04.002 Krim inoloogia O IAO.02.002 Autoriõigus OIEO.03.005 Kuriteost osavõtt O lA O .O l.009 Avalik teenistus OIAO.05.014 Lepinguvälised kohustised OIEO.04.021 Eeluurimise m etoodika OIA O .02.005 Lepinguõigus (eriosa) OIEO.04.022 Eesti tööseadused ja rahvusvaheline OIEO.05.009 Lepinguõigus (üldosa) OIEO.04.003 tööõigus M aaõigus OIEO.02.001 Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem OIA O .02.003 M editsiiniõigus OlAO.Ol .012 Ekspertiiside korraldam ine OIA O .02.004 Norm itehnika OIAO.05.004 Elamuõigus OIEO.04.024 Notariaalõigus OIAO.05.016 Euroopa Liidu keskkonnaõigus OIEO.02.003 Pankrotiõigus OIEO.04.027 Euroopa Ühenduse õigus OIAO.07.002 Perekonnaõigus OIEO.04.005 Finantsõigus O IA O .05.008 Perekonnaõiguse probleeme OIEO.04.025 Finantsõiguse aktuaalprobleem e O IA O .05.021 Planeerimis-ja ehitusõigus OIEO.02.004 Haldusprotsess O IA O .05.003 Poliitilise ja õigusliku mõtte O IEO .01.009 Haldusprotsess m agistrantidele OIAO.05.018 entsüklopeedia Haldussund O IA O .05.006 Põhiseaduslikkuse järelevalve OIAO.05.013 Haldusõigus O IA O .05.002 Pärimisõigus OIEO.04.017 Haldusõigus magistrantidele O IA O .05.017 Rahvusvaheline avalik õigus OIAO.07.004 Haldusõiguse probleem e (erisem inar) O IA O .05.019 Rahvusvaheline eraõigus OIEO.03.002 Intellektuaalne om and O IEO .03.003 Rahvusvaheline sõjaõigus OIAO.05.023 Kaitsja krim inaalm enetluses O IA O .03.007 Rahvusvaheline õigus OIAO.07.003 Karistuse m õistm ise üldsätted OI A O .01.008 Rahvusvahelised lepingud ja OIEO.05.008 Keskkonnaõigus O IEO .02.002 siseriiklik tööõigus Kindlustusõigus OIEO.04.030 Riigi ja õiguse teooria O IA O .06.005 Kohalik om avalitsus O IA O .05.022 Riigihange OIEO.04.031 Konkurentsiõigus O IEO .04.012 Riigikaitse õigus O IA O .05.024 Krim inaalmenetlus O IA O .03.002 RiigiÕigus OIAO.05.005 Krim inaalpoliitika ja krim inaalõiguse O lA O .O l.014 Rooma eraõiguse alused OIEO.04.019 põhilised arengusuunad Sissejuhatus inenetlusõigusesse OIAO.03.008 Krim inaalpoliitika põhitendentsid O lA O .O l.010 Sissejuhatus võrdlevasse OIAO.06.001 tänapäeva Euroopas ja Õigusteadusesse kriminaalõiguse põhised Sissejuhatus Õigusetnograafiasse OIEO.01.001 arengutendentsid Sotsiaalhooldusõigus OIEO.05.003 Kriminaalõigus OlAO.Ol .011 Sund ja inimõigused O IA O .03.001 K rim inaalõiguse eriosa OIAO.Ol.Ol 5 kriminaalm enetluses Krim inaalõiguse üldosa OlAO.Ol .013 Transpordiõigus OIEO.04.026 36 ÕIGUSTEADUSKOND 36 Tsiviilprotsess O IAO:03.004 Õ iguse alused OIEO:04.014 Tsiviilõiguse üldosa OIEO:04.001 Õiguse entsüklopeedia OIAO.06.002 Töösuhted ja avalik teenistus OIEO:05.007 Õiguse filosoofia OIAO:06.004 Tööõigus OIEO:05.001 Õiguse psühholoogia OIAO:06.008 Tööõigus maj. teaduskonna O IEO:05.010 Õiguse sotsioloogia O IA 0.06.007 üliõpilastele Õ iguse tõlgendam ise teooria OIAO:06.006 Võrdlev õigussüsteem ide ajalugu 01Е0Ю1.012 Õiguse üldteooria OIAO:06.003 Välismajandustegevuse õiguslikud alused OIEO:03.008 Äriõigus OIEO:04.029 Õigusakti teooria OlAO:05.015 Inglisekeelsed ainete nimed O IAO:01.008 Principles o f Sentencing O IA O :06.006 Theory o f the Interpretation o f the Law O lA O :01.009 Participation in Crime O IA O :06.007 Sociology o f Law O IA O :01.010 Criminal Police O IA O :06.008 Psychology o f Law OIAOiOl.Ol 1 Criminal Law O IAO:07.002 European Union Law O lA O :01.012 Medical Law OIAO:07.003 International Law OlAO:01.013 Criminal Law General Part O IA O :07.004 Public International Law O lA O :01.014 Criminal Policy and the Main Trends o f Developm ent o f OIEO:01.001 Introduction to Etnography o f Law Criminal Law OIEOiO 1.009 Encyclopedia o f Political and Legal Thought OIAO:01.015 Criminal Law, special part O IEO :01.012 Com porative H istory o f Legal System OIAO:02.001 Criminalistics OIEO:02.001 Land Law O IAO:02.002 Criminology O IEO:02.002 Environm ental Law OIAO:02.003 System o f Legal Institutions in Estonia OIEO:02.003 Envirom ental Law o f the European Union O lA O :02.004 Arrangem ent o f Expert Evidence O IEO:02.004 Planning Law OlAO:02.005 M ethodology Preliminary Investigation OIEO:03.002 Private International Law OIAO:03.001 M eans o f Forcing and Human Rights in Criminal O IEO:03.003 Intellectual Property Procedure OIEO:03.005 Copyright O lA O :03.002 Criminal Procedure O IEO:03.008 Legal Fundam entals o f Foreign Econom ic Activity OIAO:03.004 Civil Procedure OIEO:04.001 Civil law. General part O lA O :03.007 Advocate in Criminal Procedure OIEO:04.002 Property Law OlAO:03.008 Introduction to Procedural Law O lEO :04.003 Contract Law O lA O :05.002 Administrative Law OIEO:04.005 Family law OIAO:05.003 A dm inistrative Procedure O IEO:04.012 Com petition law OIAO:05.004 Legal Technique O IEO:04.014 Fundam entals o f Law OIAO:05.005 Constitutional Law O IEO:04.016 Am erican Legal Term inology OIAO:05.006 A dm inistrative Coercion OIEO:04.017 Inheritance Law OlA O :05.008 Financial Law O IEO :04.019 Roman Private Law OIAO:05.013 Contitutional Review OIEO:04.021 Torts Law O IA O :05.014 Civil Service O IEO :04.022 Contract Law. Special Part O lA O :05.015 Theory o f Legal Acts OIEO:04.024 H ousing Law OIAO:05.016 Law o f Notary O IEO:04.025 Problems o f Fam ily Law O lA O :05.017 A dm inistrative Law O IEO:04.026 T ransport Law O lA O :05.018 Adm inistrative Procedure OIEO:04.027 Bankruptcy Law O lA O :05.019 Adm inistrative Law (advanced seminar) O IEO :04.029 Business Law OIAO:05.021 Current problems o f Financial Law O IEO:04.030 Insurance Law O lA O :05.022 Local Governm ent OIEO:04.031 Goverm ental Prow rem ent and Govermental Property OIAO:05 .023 International Law o f W ar OIEO:05.001 Labour Law O IAO:05.024 Law o f N ational Defence OIEO:05.003 Social Securty Law OIAO:06.001 Intoduction to Com parative Law O IEO:05.007 Labour Relations and Civil service O IAO:06.002 Encyclopedia o f Law OIEO:05.008 International Conventions and National Labour Law OIAO:06.003 Problems o f General Legal Theory O IEO:05.009 Estonian Labour Legislation and International Labour Law O IAO:06.004 History o f Philosophy o f Law O IEO :05.010 Labour Law OIAO:06.005 Theory o f State and Law Ained õppejõudude jä rg i Anepaio, Toomas O IEO:01.012 OIAO:07.004 Ginter, Jaan O IA O .02.002, OIAO:02.003 Kiidjärv, Donald O IAO:03.004 Ilvest, Jüri OIAO:03.002 K oolm eister, Indrek OIAO:05.006, SOZU.02.086 Jerofejev, Peeter OIAO:03.004 Kull, Ants OIEO:04.022 Jõgi, Piibe OIEOiO 1.009, O IEO:01.012 Kull, Irene O IEO :04.001, OIEO:04.003, Kalm, Lea OIAO:01.015 O IEO:04.022 Kalvi, Anne OIEO:03.002, OIEO:03.003 Lappalainen, Vesa OIEO:04.012 Kama, Priit O IE 0 .04 .002 Leesment, Heiki OIEO:04.016 Kaugia, Silvia O IA O :06.001, OIAO:06.007 Lehis, Lasse O IAO:05.008, OIAO:05.021 Kergandberg, Eerik O IAO:01.012, OIAO:03.001, Liin, Urve O IEO :04.017, O IEO:04.019 O IAO:03.002, O IAO:03.008 Lindmäe, Herbert O IAO:02.004, OIAO:02.005 Kerikm äe, Tanel OIAO:07.002, OIAO:07.003, Luts, Marju O IA O :06.004, OIEO:01.001 <—■ m u~i ly-, _ о mp cp5 — " — о —*S~) Tf- vt C*~) rp~>g õ p o o S p Оp -m vO~> ( N O M ’t l N I ^ - 'O O О О О О оо ^ р- > о—. о— оО ооо оО оО ГоО о—' о— о о(N оО оiri оi/S Ö< C< O< ÖЩ ÖЩ ÖЩ и тэ 2с ’си "я ’Ž с ---- и. t й 2 Я « W * ^ 0r3f Э«н < - X„ Й.ж оо Р •сg: -S 2 ■ £ а я -2 о t з != а л мз> .2§ з ю я и ~ оо оЯ НЯ с>в з^ Яь • —и Он йн CL о- оо оо оо оо оо оо h h h D > > СП чо" оо" Os оо" о 40 СП чо rf Ы (N t— On iT) Ж р О о о о о о о о о <ОN о о О О о О Оо О оо гОл U'-) «ri u-i ‘Г, О 'Г> О О о о О о о •г. О*/“>« 40 40 СП т ОЛ О О о о о о О О»ri О*Г) о О О о О О О О о О о о о о о о о О О< < < < < щ ш О Ö ш < < < < < < ш ш щ ш •О О О О О О О О õ o õ o o õ o О О О О(N «п г-Г — CN 1гГ осГ ГО -Г О о о о о О о о О р О(N tri */~> <г>О О о О•-ri О1Г> чОО очО о о о о'-t О О о О О О о О О О О < < < < ш < < < < Ш ш О О Õ О О О О О О О О О SсЗТЭ Ч; -<ои a„. я 3 Я с о <й o ' ^ 4ž * яга =я 0Ü X щс — сл 8а.р <и a _я |—>_ > ' — о 52 03 &-S М ос if § 5 § 2 Z Ž О О а, о- Е 38 ARSTITEADUSKOND 38 ARAI.01.012 Anesteesia ja intensiivravi iseärasused südam ehaigetel ARSTITEADUSKOND dotsent Jüri Samarütel 1 AP( 30L+ lOi) ■Arstiteadus:resident □Arstiteadus:resident ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI KLIINIK (AI) © 1 . n. 30 L n-s ARAI.01.013 Valusündroom i kaasaegne ravi dotsent Jüri Samarütel ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI 1 AP( 30L+ lOi) ÕPPETOOL (01) ■ A rstiteadus:resident □ A rstiteadus:resident ARAI.01.003 Intensiivravi ©1. n. 30 L n-s korr. professor Raul Talvik,dotsent Jüri Sam arütel,v-assistent A leksander S ipria,assistent Tähti Saar ARAI.01.014 Ägeda ja kroonilise hingam ispuudulikkuse intensiivravi 3AP( 20L+ 60P+ 40i) • A dotsent Jüri Samarütel ■A rstiteadus:6 1 AP( 30L+ lOi) OARFR.Ol .020, A R FS.01.013, A R FS.01.013 ■A rstiteadus:resident Ülevaade anestesioloogiast ja intensiivravist. Oskused: Kriitiliste □ A rstiteadus:resident seisundite diagnostika ja ravi. Kaasaegse anesteesia meetodid. ©korduv: 2 n. 30 P n-s => A ©1. n. 30 L n-s korduv: 2 n. 10 L n -s A RA I.01.015 Tüsistused ja nende vältim ine anestesioloogias ja A RA I.01.005 Põetusõpetus intensiivravis ja reanim atsioonis intensiivravis korr. professor Raul Talvik,v-assistent A leksander Sipria,assistent Tähti dotsent Jüri Samarütel Saar 1 AP( 30L+ lOi) 2AP( 20L +44P + 16i) • E ■A rstiteadus:resident ■Õeteadus:3 □ A rstiteadus:resident O A R FR .O l.011 Ülevaade intensiivravist. E lustamine ja taktika eluohtlike seisundite ©1. n. 30 L n-s korral. © korduv: 11 n. 4 P n-sl ref => E A RA I.01 016 K irurgiline ja hospitaalinfektsioon. Mikrobioloogilised, korduv: 5 n . 4 L n-s patofüsioloogilised, kliinilised aspektid dotsent Jüri Samarütel ARAI.01.006 Esmaabi ja intensiivravi alused 1 AP( 30L+ lOi) v-assistent A leksander Sipria,assistent Tähti Saar ■A rstiteadus:resident 0,5AP( 4 L + 6 P + lOi) • A □A rstiteadus:resident ■ Liikumisravi:3, L iikumisravi:4 Elustamine ja esmaabi eluohtlike seisundite korral. ©1. n. 30 L n-s ©korduv: 3 n. 2 P n-s => E korduv: 2 n. 2 L n-s ARAI 01 017 Infusioon-jm .üldravi ja urgentsed manipulatsioonid erakorralises kirurgias ja traum atoloogias ARAI.01.008 Organismi reaktsioon haigusele ja infektsioonile (SIRS) dotsent Jüri Samarütel korr. professor Raul Talvik 1 AP( 30i) 1 AP( 10L+ 10S+ lOi) • A ■A rstiteadus:resident ■ A rstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 □A rstiteadus:resident ©korduv: 5 n. 2 L, 2 S n-s => A ©1. n. 30 L n-s A RA I.01.009 Kriitilised seisundid ARA I.01.018 Kliiniline füsioloogia dotsent Jüri Samariitel korr. professor Raul Talvik 0.5AP( 14L+ lOi) • A 1 AP( 30L+ 10i) ■ A rstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 ■A rstiteadus:resident □ A rstiteadus:resident © korduv: 7 n. 2 L n-s => A Ülevaade kõikidest põhiliste elundite patofüsioloogiast ja kliinilistest sündroomidest: hingam is-, südam e-, neeru-, aju-, gastrointestinaalne ARA1.01.010 Infusioonravi, happe-alustasakaal, parenteraalne puudulikkus. toitmine ©1. n. 30 L n-s dotsent Jüri Samarütel 1 AP( 30L+ lOi) ARA I.01 019 Intensiivravi A-osa ■A rstiteadus:resident korr. professor Raul Talvik □ A rstiteadus:resident 1 AP( 30L+ lOi) ■A rstiteadus:resident ©1. n. 30 L n-s □A rstiteadus:resident Põhiliste intensiivravi sündroom ide diagnostika ja ravi. A RA I.01.011 Spinaal-epiduraal-jm . juhte ja regionaaranesteesia ©1. n. 30 L n-s dotsent Jüri Samarütel I AP( 30L+ lOi) ARA I.01.020 Intensiivravi B-osa ■A rstiteadus:resident korr. professor Raul Talvik □ A rstiteadus:resident 1 AP( 30L+ lOi) ■A rstiteadus:resident 0 1 . n. 30 L n-s □A rstiteadus:resident Põhiliste intensiivravi sündroom ide diagnostika ja ravi. 39 ARSTITEADUSKOND 39 ©1. n. 30 L n-s ANATOOMIA INSTITUUT (AN) ARAI.01.021 Intensiivravi C-osa korr, professor Raul Talvik INIMESE ANATOOMIA ÕPPETOOL (01) 1 AP( 30L+ 10i) ■Arstiteadus:resident □A rstiteadus:resident ARA N.01.003 Anatoomia Põhiliste intensiivravi sündroom ide diagnostika ja ravi. dotsent Aade Liigant,assistent Hannes Tomusk ©1. n. 30 L n-s 2AP( 16L+ 32P+ 32i) • E ■Farm aatsia: 1 ARAI.01.023 Erianestesioloogia ja intensiivravi Õpetab tundm a inimese keha ehitust, eeskätt siseelundite, ringeelundite ja dotsent Jüri Samarütel närvisüsteemi arengut, funktsionaalset anatoomiat. 1 AP( 20L+ 10S) © 1 , - 16. n. 1 L, 2 P n-s => E □ A rstiteadus:intern, Arstiteadus:resident 1997/98 aastal on kavas residente, olenevalt nende õppeaja algusest, A RA N .01.008 Rindkere ja kõhuõõne organite areng,ealine ja tutvustada kas põhiliste teoreetiliste küsim ustega erialal variantanatoom ia anesteetikumide, lihasrelaksantide jm . kliinilise farm akoloogiaga jm s, või dotsent Aade Liigant,dotsent Helle Tapfer spetsiaalprobleem idega, uusim ate ravimite ja ravivõtetega, nagu pidev 0,5AP( 12L+ 8i) • A arteriovenoosne või veneo-venoosne d ia lü is, intraaortaalne □A rstiteadus: 1 kontrupulsatsioon, kõrgsagedusventilatsioon jne. Kursuses antakse ülevaade m õnedest kliinilistest tähtsatest indiviidi ©korduv: 1 n. 20 L, 10 S n -s arengu käigus tekkivatest anatoom ilistest variantidest ja häiretest, mis ajapuuduse tõttu ei leia käsitlem ist inimese anatoomia põhikursuses. ARAI.01.024 Esmaabi ©32. - 35. n. 3 L n-s => A korr. professor Raul Talvik,dotsent Urmas Lepner,dotsent Helmut Seepter,v-assistent A leksander Sipria A R A N .01.010 Anatoomia 1 AP( 8L+ 12P+ 12i) • A korr. professor Ennu Sepp,dotsent Ivo Kolts,dotsent Aade Liigant,dotsent ■Arstiteadus: 1, S tom atoloogiad Helle Tapfer, v-assistent A lla M õttus, assistent Lia Loime,assistent 0 A RA N.01.001, A R A N .01.002 Eleonora Rajavee,assistent Marge Soom ,assistent Hannes Tomusk Haiglaeelne esmaabi ja erakorralises olukorras olevale haigele abi 10,5AP( 54L+ 214P+ 152i) • EA andmine (krambid, teadvusetus, südameseiskus, poomine, šokk, ■Arstiteadus: 1 verejooksud). Annab arstiteaduskonna üliõpilastele esimese ettekujutuse □ Arstiteadus:2 ja treeningu abi osutamiseks. Käsitleb liikumisaparaadi, siseelundite, ringelundite, perifeerse- ja ©korduv: 6 n. 2 P n-s => A kesknärvisüsteemi ehitust, arengut, funktsionaalset ja röntgenanatoomiat, korduv: 4 n. 2 L n-s luues baasteadmised kliinilistele ainetele. Kolmandal semestril õpetatakse r topograafilist anatoomiat, mis käsitleb kudede ja organite omavahelist ARAI.01.025 Anestesioloogia ja intensiivravi kaasaegseid küsimusi paiknem ist regiooniti ja on aluseks kliiniliste distsipliinide omandamisel. dotsent Jüri Samarütel ©1. - 16. n. 1 L, 4 P n-s4 knt => A 1 AP( 30L+ lOi) 24. - 39. n. 1 L, 5 P n-s5 knt => A ■Arstiteadus:resident 1. - 16. n. 1.38 L, 4.1 P n -s => E □ A rstiteadus:resident Kursuse eesmärk on tutvustada peamisele vene keelt valdavatele ARA N.01.011 Anatoomia anestesioloogidele, kel keelebarjääri tõttu puudub juurdepääs kaasaegsele korr. professor Ennu Sepp,dotsent Aade Liigant,dotsent Helle Tapfer,v- elektroonilisele ja tavalisele meditsiinilisele kirjandusele, uute assistent Alla M õttus,assistent Kersti Kokk,assistent Lia Loime,assistent seisukohtadega erialal. Elle Põldoja,assistent Marge Soom ,assistent Hannes Tomusk ©1. n. 30 L n-s 9,5AP( 48L+ 180P+ 152i) • EA ■Stom atoloogia: 1, S tom atoloogiad ARAI.01.026 Erakorraline meditsiin ja erakorraline haige Käsitleb liikumisaparaadi, siseelundite, ringelundite, p e rifee rse-ja kesk­ korr. professor Raul Talvik,v-assistent A leksander Sipria närvisüsteemi ehitust, arengut, funktsionaalset- ja röntgenanatoomiat; 1 AP( 27L+ 13P) süvendatult pea- ja kaelapiirkonnas; luues baasteadmised kliinilistele ■A rstiteadus:resident ainetele. □A rstiteadus:resident Kolmandal semestril õpetatakse topograafilist anatoomiat, mis käsitleb Täienduskursus statsionariarstidele. Ülevaade erakorralisest kudede ja organite om avahelist paiknem ist regiooniti, pöörates meditsiiniabist. Erakorralise haige ravitaktika. süvendatud tähelepanu pea ja kaela elundite kliinilis-anatoomilistele ©1. n. 30 L n-s iseärasustele. © 1. - 16. n. 1 L, 3 P n-s => E ARAI.01.028 Uut neonatoloogilises intensiivravis 24. - 39. n. 1 L, 5 P n-s5 knt => A korr professor Raul Talvik 1. - 16. n. 1 L, 4 P n-s4 knt => A 1 AP( 30L+ lOi) ■A rstiteadus:resident ARA N.01.014 Inimese funktsionaalanatoom ia □ A rstiteadus:resident assistent Hannes Tomusk Kaasaegse intensiivravi probleemid: hingam ispuudulikkus, sepsis, 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E asfüksia vastsündinutel. ■ L iikum is-ja sporditeadused: 1 ©1. n. 30 L n-s Käsitleb inimese keha norm aalehitust ja elundsüsteem ide talitlust. Põhirõhk liikumisaparaadi funktsionaalanalüüsil, liikumisahelate - liigeste ARAI.01.029 H aiglaeelne erakorraline meditsiiniabi ja lihaslingude dünaamikal ja kinemaatikal. v-assistent A leksander Sipria ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E 1 AP( 27L+ 3P+ lOi) • E ■A rstiteadus:resident ARA N .01.015 Liikum isaparaadi funktsionaalne anatoomia □ A rstiteadus:resident dotsent Ivo Kolts,assistent Hannes Tomusk Täienduskursus põhiliselt kiirabi arstidele ja kiirabi velskritele. Ülevaade 1 AP( 24P+ 16i) • A haiglaeelsest erakorralisest meditsiiniabist. Kursus lõpeb eksam iga □A rstiteadus: 1, Farmaatsia: 1, Stomatoloogia: 1 (praktilised kontrollküsim ised). Võimaldab praktilise tegevuse - prepareerimise teel lähemalt tundma ©1. n. 30 L n-s õppida liikumisaparaadi - liigeste ja lihaste ehitust seoses nende funktsiooniga. ©24. - 27. n. 6 P n-s => A 40 ARSTITEADUSKOND 40 ARAN 02 007 Tsütoloogia ja histoloogia p ARA N.01.016 Pea-ja kaela dissektsioonikursus korr. professor Ülo Hussar,dotsent Andres A r e n d , dotsent Peeter dotsent Aade Liigant,dotsent Helle Tapfer Roosaar,dotsent Toivo Suuroja 1 AP( 24P+ 16i) • A 2AP( 32L+ 32S+ 16i) • E □ Stom ato loog iad □ Arstiteadus :dokt О ARA N.01.010 Doktoriõppe kursus rakkude ja kudede morfobioloogiast Valikaine Võimaldab praktilise tegevuse - kihiti prepareerim ise teel kom pleksselt arstiteaduse doktorantidele. tundm a õppida inim keha struktuuri p e a ja kaela piirkonnas. © 1 7 .-2 4 . n. 4 L, 4 S n-s => E ©11. - 16. n. 4 P n-s => А A RA N .02.014 Llldhistoloogia ja inimese em brüoloogia korr. professor Ülo H ussar,dotsent Andres Arend HISTOLOOGIA JA EMBRÜOLOOGIA 2AP( 16L+ 32P+ 32i) • EA ÕPPETOOL (02) ■A rstiteadus: 1, Stom atoloogia:l OARAN.Ol .010, A RA N .01.011, A RM P.01.016 Käsitleb organism i rakulist (tsütohistoloogilist) ehitust seoses nende ARA N.02.003 Histoloogia struktuuride arenemisega. On vajalik arsti ja stomatoloogia eriala korr. professor Ülo H ussar,dotsent Andres Arend,dotsent Peeter arstidele. Roosaar,assistent Piret Hussar,assistent Sven Kivioja ©1. - 16. n. 1 L, 2 P n -s 3AP( 32L+ 40P+ 48i) • E ■A rstiteadus: 1, Stom atoloogia:l © A R A N .01.001, ARMP.01.001 KIRURGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL Käsitleb organismi üldist ja organspetsiifilist koelist ja rakulist ehitust (03) seoses nende struktuuride arenemisega. On vajalik kõikide erialade arstidele. ©24. - 39. n. 2 L, 2.5 P n-s => A ARA N .03.001 Kirurgiline anatoom ia korr. professor Ennu Sepp,v-assistent Alla M õttus,assistent Lia ARA N.02.008 Suuõõne ja hammaste morfoloogia Loim e,assistent Marge Soom korr. professor Ülo H ussar,dotsent Peeter Roosaar,assistent Sven Kivioja 3AP( 16L+ 64P+ 40i) • E 0,5AP( 8L+ 4P+ 8i) • A ■A rstiteadus:3 □A rstiteadus: 1, S tom atoloogiad OARAN.Ol.OOl Käsitletakse histom orfogeneesist tingitud struktuuri ja talitluse iseärasusi © A R A N .02.001, A R FS.01.013 suuõõne organitel. Aine käsitleb kudede ja organite om avahelist paiknem ist regiooniti ja on ©6. - 9 . n . 2 L, 1 P n-s => A aluseks kliiniliste distsipliinide om andam isel. Vajalik kõikide erialade arstidele. ARAN.02.009 H istoloogiline tehnika © 1. -1 6 . n. 1 L, 4 P n-s6 knt => E korr. professor Ülo H ussar,dotsent Peeter Roosaar 0,5AP( 4L+ 8P+ 8i) • A ARA N .03.002 K irurgiline anatoom ia □A rstiteadus: 1, Stomatoloogia: 1 korr. professor Ennu Sepp,v-assistent Alla M õttus,assistent Lia Valgusm ikroskoopilise histotehnika lühikursus, koos lõikude Loim e,assistent Marge Soom valmistamise ja värvimisega. Lühiülevaade ka fermenthistokeemiast, 3AP( 16L+ 64P+ 40i) • E immunokeemiast, elektronmikroskoopiast. ■ Stom ato loog iad ©6. - 9. n. 1 L, 2 P n-s => A 0 ARAN. 01.002 © A R A N .02.002, A RFS.01.012, ARPA.01.008 ARA N.02.010 Imm unohistoloogia Aine käsitleb kudede ja organite om avahelist paiknem ist regiooniti, korr. professor Ülo Hussar pöörates süvendatud tähelepanu pea ja kaela elundite kliinilis- 0,5AP( 8L+ 8P+ 4i) • A anatoom ilistele iseärasustele. A ine on vajalik stomatoloogia eriala □A rstiteadus: 1, Stomatoloogia: 1 omandamisel. Immuunsüsteemi histoloogilised (koelised) alused, immuunsüsteemi ©24. - 39. n. 1 L, 4 P n-s6 knt => E morfogenees. Lümfotsüüdid:genees, ehitus, talitlus. ©10. - 13. n. 2 L , 2 P n -s => A A RA N .03.003 K irurgiline anatoom ia korr. professor Ennu Sepp,v-assistent Alla M õttus A RA N .02.011 Põletiku im m uno-ja histomorfoloogia 0,5AP( 12L+ 8i) • А dotsent Andres Arend □ A rstiteadus: , Stomatoloogia: 0,5AP( 8L+ 4P+ 8i) • A OARAN.Ol.OOl, ARAN.02.001 □ A rstiteadus: 1, Stom atoloogia:! Käsitleb inimese topograafilist anatoom iat seostatuna regionaalse Käsitletakse põletiku kolde rakulise ja koelise ehituse uurimise võimalusi anatoom iaga, mida on vaja igapäevases praktilises meditsiinis. kaasaegsete meetoditega. © 3 2 .-3 3 . n. 12 L n -s => А ©15. - 18. n. 2 L, 1 P n -s => A A RA N .03.004 Kirurgiline anatoom ia ARA N.02.012 Neurohistoloogia korr. professor Ennu Sepp,v-assistent Alla M õttus,assistent Lia Loime korr professor Ülo Hussar 1 AP( 16L+ 14S) • E 0,5AP( 8L+ 4P+ 8i) • A □ A rstiteadus:resident □A rstiteadus: 1, Stomatoloogia: 1 Õppeaine annab ülevaate topograafilisest, regionaalsest ja süstemaatilisest Tutvum ine kaasaegse neuroanatoom ia ja -histoloogiaga laiemalt, kui seda anatoom iast ning ealistest ja enam esinevate väärarengute anatoomilis- võim aldab kohustuslik histoloogiakursus. kliinilistest iseärasustest, mis on aluseks kliiniliste teadmiste © 1 0 .- 1 3 .n . 2 L , 1 P n -s => A omandamisel. © 2 5 .-2 5 . n. 30 L n -s => А A RA N .02.013 Inimese em brüonaalse arengu varased etapid korr. professor Ülo H ussar,dotsent Andres Arend ARAN 03.005 Fastsiate ja lihasloozide kliiniline anatoom ia 0,5AP( 8L+ 4P+ 8i) • A korr. professor Ennu Sepp,v-assistent Alla M õttus,assistent Lia □ A rstiteadus: 1, Stom atoloogia:! Loim e,assistent Marge Soom Embrüonaalse arengu varased etapid käsitlevad arenem ist alates 0,5AP( 12L+ 8i) • А munaraku viljastam isest ja lõpetades h is to -ja organgeneesiga. □A rstiteadus:alam , Stom atoloogia: alam ©12. - 15. n. 2 L, 1 P n -s => A OARAN.OI.OIO, A R A N .01.011 41 ARSTITEADUSKOND 41 Käsitletakse fastsiate ja lihasloozide topograafilis-anatoomilisi iseärasusi M agistriõppe ja doktoriõppe raames toim uv meditsiinilise biokeemia erinevates regioonides seostatuna haigusprotsessidega. spetsiaalkursus. ©19. - 19. n. 12 L n-s => A ©35. - 35. n. 8 L, 8 S n-sl ref => E BIOKEEMIA INSTITUUT (BK) A RBK.01.011 Kliiniline biokeemiakorr. professor Mihkel Z ilm er,dotsent Tiiu Vihalemm,assistent Kersti Zilm er 1 AP( 12L+ 12S+ 16i) • A MEDITSIINILISE BIOKEEMIA ÕPPETOOL ■ Stom atoloogiad (01) OARBK.01.003Stom atoloogiakeskne biokeem ia erikursus viienda kursuse üliõpilastele. ©1 nädal 6 L, 6 S n-sl ref => A A RB K .01.001 M editsiiniline biokeemia korr. professor Mihkel Z ilm er,dotsent Ello-Rahel Karelson,dotsent Tiiu ARBK.01.012 Piim, kohv ja tervis V ihalem m ,assistent Joel S tarkopf dotsent Tiiu Vihalemm 9AP( 80L+ 80P+ 48S+ 152i) • EA 0,5AP( 8L+ 4S+ 8i) • A ■Arstiteadus: 1, Arstiteadus:2 □ A rstiteadus:2, Farm aatsiad , S tom atoloogiad A mõistmise haiguste patogeneesis ja molekulaarsete haiguste biokeemilise tausta kohta. A RB K .01.013 Vitamiinid ja mineraalained:biokeemilis- ©24. - 39. n. 1 L, 2 P n-s3 knt => A farmatseutiline taust 1. - 16. n. 2 L, 1.5 P, 1.5 S n-s3 knt => A korr. professor Mihkel Zilmer 24. - 39. n. 2 L, 1.5 P, 1.5 S n-s3 knt => E 0,5AP( 6L+ 6S+ 8i) • A □ F arm aatsiad , Farmaatsia:3 ARBK.01.002 M editsiiniline biokeemia Kursus annab süsteemse ülevaate vitamiinide ja mineraalainete korr. professor M ihkel Z ilm er,assistent Ceslava Kairane biokeem ilis-farm atseutilisest taustast. 4AP( 32L+ 96P+ 32i) • EA ©36. - 38. n. 2 L, 2 S n-sl re f => A ■Farm aatsia:2, Farmaatsia:3 Farmaatsiakeskne biokeemia, mis annab baasteadmised järgm istes A RB K .01.014 Rakuväline maatriks - rakkude kaitsja(toetaja) ja küsimustes: vitam iinid ja horm oonid kui inimorganismi komponendid ja keskkond luude (ham m aste) moodustam iseks farmatseutilised preparaadid,, ravimite metabolismi, ravimtingitud häired dotsent Tiiu Vihalemm metabolismis.. 0,5AP( 8L+ 4S+ 8i) • A ©24. - 40. n. 1 L, 3 P n-s3 knt => A □A rstiteadus: I , Stomatoloogia: 1 1. - 16. n. 1 L, 3 P n-s3 knt => E Kursus on mõeldud I kursuse üliõpilastele rakuvälise maatriksi ehituse ja tem a rolli mõistmiseks. Maatriksi osa luude ja hammaste kujunemisel. ARBK.01.003 M editsiiniline biokeemia ©28. - 29. n. 4 L, 2 S n-s => A dotsent Tiiu Vihalemm 6AP( 48L+ 48P+ 48S+ 96i) • EA A RBK.01.015 M ineraalainete ja luukoe metabolism, seda ■Stomatoloogia: 1, S tom atoloogiad reguleerivad faktorid ja metabolismi häired Stomatoloogiakeskne biokeem ia, mis annab baasteadmised järgm istes dotsent Tiiu Vihalemm küsimustes: biovedelike põhiparam eetrid ja nende määramine; kudede 0,5AP( 8L+ 4S+ 8i) • A (eeskätt sidekude ja luukude) norm aalsete funktsioonide biokeemiline □ Stomatoloogia: 1 taust ja kudede funktsionaalsete häirete biokeemiline taust; metabolismi Luukoe ehitus, tem a metabolism ja metabolismi regulatsioon. Kaltsiumi häired ja stom atoloogilised haigused. roll luukoes, kaltsiumi metabolismi häired (osteoporoos). ©24. - 39. n. 1.5 L, 1.5 P, 1.5 S n-s3 knt => A ©6. - 7. n. 4 L, 2 S n-sl ref => A 1. - 16. n. 1.5 L, 1.5 P, 1.5 S n-s3 knt => E ARBK .01.016 Rakuvälised signalisatsioonim ehhanism id endokriinse ARBK.01.008 Toitum ise ja nälgimise biokeemia ja närvisüsteemi m õningate häirete puhul korr. professor Mihkel Zilm er,dotsent Tiiu Vihalemm,lektor Urmas dotsent Ello-Rahel Karelson Kokassaar 0,5AP( 4L+ 2S+ 4i) • A 1 AP( 18L +6S+ 16i) □ A rstitead u sd □A rstiteadus: Kursus selgitab retseptorite ja m ediaatorite rolli ning nende häirete seost Nüüdisaegne toitum ise ja nälgim ise biokeemiline probleemanalüüs endokriinse ja närvisüsteemi häiretega. (ekstreemsete seisukohtade ja ühekülgsete arusaamade biokeemilis- ©6. - 7. n. 2 L, 1 S n-sl ref => A ökogeneetiline analüüs koos m editsiiniliste väljundite andmisega). ©6. - 8. n. 6 L, 2 S n-s => A ARBK.01.017 Antioksüdantide biokeem ilised - meditsiinilised aspektid ARBK.01.009 Biom em braanid: biokeem ilis-m editsiinilised aspektid korr. professor Mihkel Zilmer korr. professor Mihkel Z ilm er,assistent Ursel Soom ets,assistent Joel 0,5AP( 6L+ 6S+ 8i) • A Starkopf □ Farm aatsiad , Farmaatsia:3 0,5AP( 12L+ 8i) • A Kursus annab süsteemse ja farm aatsiakeskse ülevaate antioksüdantidest, □A rstiteadus: 1 oksüdatiivsetest stressoritest ja oksüdatiivsest stressist. M editsiinikeskne valikaine, mis tutvustab biomembraanide ehitust ning ©6. - 8. n. 2 L, 2 S n-sl ref => A funktsioone ning ravim ite biokeemilisi interaktsioone biomembraanide komponentidega. A RB K .01.018 Biom em braanid:biokeem ilis-m editsiinilised aspektid © 2 8 .-2 8 .l i . 12 L n -s => A korr. professor Mihkel Zilm er,assistent Ursel Soom ets,assistent Joel S tarkopf ARBK.01.010 M editsiiniline biokeemia 0,5AP( 12L+ 8i) • A korr. professor Mihkel Z ilm er,külalisprofessor Ülo Langel,dotsent Ello- □ Farm aatsiad Rahel Karelson M editsiinikeskne biom em braanide ehitust ja biofunktsioone ning ravimite 0,5AP( 8L+ 8S+ 12i) • E biokeemilisi interaktsioone biom em braanide kom ponentidega tutvustav □ A rstiteadus:m ag, A rstiteadus:dokt valikaine. 42 ARSTITEADUSKOND 42 ©1 nädal 12 L n-s => A A RFA .01.011 Ravimtaimed eesti kultuuritraditsioonis dotsent Ain Raal FARMAATSIA INSTITUUT (FA) 0,5AP( 12L+ 6S+ 2i) • A□ Farmaatsia: © B G B O .O l.007, FLFI.03.012 K äsitletakse ravimtaimede osa eesti kultuuritraditsioonis, seda nii FARMAKOGNOOSIA JA FARMAATSIA etnobotaanilisest kui ka etnom editsiinilisest aspektist; samuti mõningaid ORGANISATSIOONI ÕPPETOOL (01) lihtsam aid võimalusi empiirilises m editsiinis ammutunud ravimtaimedest ravim vorm ide valmistamiseks. ©3 nädalat 4 L , 2 S n-sl ref => A ARFA.01.001 Farmakognoosia dotsent Ain Raal,assistent Urve Paaver,assistent Daisy Volmer ARFA .01.012 SCREEN-tehnika fütokeem ias 11 AP( 96L+ 192P+ 152i) • EA assistent Daisy Volmer ■Farm aatsia:3, Farmaatsia:4 1 AP( 10L+ 8P+ 8S+ 14i) • A ©BGBO.Ol .007, FKOK.01.026 □ Farm aatsia:4, Farmaatsia:5 Käsitleb ravimtaimi, neist saadavaid produkte; ravimtaimede SCR EEN -tehnika fütokeem ias käsitleb taim ede keem ilise koostise esmast kultiveerimist, looduslikke ressursse ja droogide kaubanduslikku uurimist, s.o. m itm esuguste toim eainegruppide olemasolu tõestamist analüüsi; samuti droogide kasutamist, neis leiduvate toimeainete väheuuritud keem ilise koostisega taimedes. biosünteesi, füsikokeemilisi omadusi ning analüüsi. ©6. - 6. n. 10 L n-s ©1. - 16. n. 2 L, 4 P n-sl knt 7. - 10. n. 2 P, 2 S n -s => A 24. - 39. n. 2 L, 4 P n-sl knt => A 1. - 16. n. 2 L, 4 P n-sl knt => E A RFA .01.015 Farm akognoosia praktika dotsent Ain Raal,assistent Urve Paaver,assistent Daisy Volmer ARFA.01.004 Kohtukeemia 3AP( 90P+ 30i) • A assistent Katrin Pudersell ■Farm aatsia:3 5AP( 42L+ 78P+ 80i) • E © A R FA .01.001, B G B 0.01.007 ■ Farmaatsia:4, Farmaatsia:5 Ravim taim ede kultiveerim ine käsitleb ravim taim ede kasvatamist (DARFA.01.001, ARFA.02.001 kultuuris; aga ka nende kultuuri viim ist ja introdutseerimist, samuti Kursus käsitleb mürgistuste liike ja põhjusi, m ürkide (ravimid, sellega kaasnevaid agrotehnilisi võtteid, fenoloogilisi vaatlusi, droogide m ürkkemikaalid) toksikoloogilist tähtsust; mürkide isoleerimist kogumist, kuivatam ist ja esm ast töötlemist. bioloogilisest m aterjalist ning nende analüüsi. ©mai, 1 30 P n-s © 2 4 .-3 9 . n. 2 L, 3 P n -s 1 knt juuli, 1 30 P n-s 1. - 10. n. 1 L, 3 P n-sl knt, 1 ref => E august, 1 30 P n-s ARFA.01.005 Farm aatsiakorraldus A R FA .01.016 Farm aatsiakorralduse praktika assistent Tea-Mai Tammaru assistent Katrin Pudersell,assistent Tea-M ai Tammaru 6AP( 64L+ 112P+ 64i) 2AP( 60P+ 20i) • A ■Farm aatsia:3, Farmaatsia:4 ■Farm aatsia:5 © ARFA.02.004, ARFR.01.011 0 A RFA.01.005, A RFA.01.007 Ravimabi ja apteegitöö korraldus, juhtim ine, arvestus, aruandlus, apteegi Apteegi tootm is- kaubandusliku, adm inistratiivse ja finantstegevuse m ajandus-finantstegevuse ja sellega seonduv seadusandlus. organiseerim iseks vajalike teoreetiliste teadmiste kinnistamine, ©24. - 39. n. 1 L, 3 S n-sl knt laiendam ine, täiendam ine, praktiliste kogem uste omandamine. 1 ,- 16. n. 3 L , 4 S n-sl knt => E © 2 nädalat 30 P n-sl ref => А ARFA.01.008 Sotsiaalfarmaatsia A RFA .01.018 Farm akognoosia assistent Katrin Pudersell dotsent Elmar A rak,dotsent Ain Raal,assistent Daisy Volmer 2AP( 16L+48P+ 16i) • E 1 AP( 10L+ 10P+ 10S+ lOi) • E ■Farm aatsia:5 ■Farm aatsia:m ag © ARFA.01.005 OARFA.Ol.OOl A pteegisüsteem id; teenindus apteegis: tavainimese ravimeid ja ravimist © A R FA .01.002 puudutavad hoiakud; raviminfo erialainim estele ja tavainimestele; Tutvustatakse Eesti ravim taim i, droogide saam ist ja nende kvaliteedi eetilised probleemid ravimabis. m ääram ise m eetodeid, droogide sisaldusaineid ja nende määramise ning © 1. - 16. n . 1 L, 3 S n-s 1 knt => E isoleerim ise m eetodeid, taim seid ravivorm e ja bioloogilist aktiivsust. I aasta magistrantidele. A RFA .01.009 Farmatseutilise kaadri valik ©5. - 9. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl re f => E assistent Tea-M ai Tammaru 0,5AP( 12L+ 6P+ 2i) • A ARFA.01.019 Farm aatsiakorraldus □ Farmaatsia: dotsent Elmar A rak,dotsent Ain Raal,assistent Katrin Pudersell,assistent OSOPFI. 00.029 Tea-M ai Tam maru Valikaine käsitleb inimeste individuaalseid iseärasusi, suhtum ist töösse ja 1 AP( 16L+ 8S+ 16i) • E kollektiivi ülejäänud liikmetesse, interaktsiooni, juhtim ist, uusi ■Farm aatsia:m ag väärtushinnanguid, personali planeerim ist ja selle valikut. O A R FA .O l.007 ©5. - 10. n. 2 L, 1 S n-sl ref => A Tutvustatakse tervishoiu ja ravimabi korraldust, farm aatsiaalaste asutuste ja apteegi töö korraldust, m ajandus-finantstegevust ning sellega A R FA .01.010 Farm atseutiline ettevõtlus seonduvat sedusandlust, hea töökorralduse ja farm atseutilise eetika assistent Tea-M ai Tammaru ravim ite ordineerim ise ning ravim info probleeme. I aasta magistrantidele. 0,5AP( I2L+ 3S+ 5i) • A © 2 4 .-3 1 . n. 2 L, .5 S n-sl re f => E □ Farm aatsia: OARFA.Ol .005, ARFA.01.007 A RFA .01.021 Farmaatsia ajalugu Valikaine käsitleb ettevõtja olemust, ettevõtte om andivormi valikut, dotsent Ain Raal ettevõtte ostm ise, rentimise ja ehitam ise eeliseid ning puudusi, põhjalikku 1 AP( 16L+ 12S+ 12i) • A asukohavalikut ja sellest tulenevaid vajalikke uuringuid, äriplaani □ Farmaatsia:2 koostamist, finantsjuhtim ist ja sellega seonduvat dokumentatsiooni. K äsitletakse tähtsamaid etappe ja väljapaistvam aid isikuid farmaatsia © 2 5 .- 30. n. 2 L, .5 S n -s => A ajaloos alates antiikajast kuni 20.sajandi lõpuni. Olulisem aid sündmusi |a 43 ARSTITEADUSKOND 43 teooriaid vaadeldakse filosoofia arengu ning sellel baseeruva 1. - 8. n. 6 S n-s3 knt => А m editsiinilis-farm atseutilise m õtlem isviisi taustal. ©24. - 27. n. 4 L, 3 S n-sl re f => A ARFA.02.009 Ravimite tehnoloogia korr. professor Peep Veski A R FA .01.022 Ravim kom m unikatsioon 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • E assistent Katrin Pudersell □ Farmaatsia:mag 0,5AP( 12L+ 8i) • A Tutvustatakse uuemate ravim vorm ide valmistamise tehnoloogiat, ravimite □Farm aatsia: biofarm atseutilisi karakteristikuid. Õppeaine käsitleb patsientidele ja apteegitöötajatele anatvat raviminfot ©4 nädalat 4 L, 4 S n-s => E ning seda m õjutavaid faktoreid. Veel käsitletakse antud õppeaine raames ravimite ordineerim ise ja kasutam isega seotud probleeme. A RFA.02.010 Farmatseutiline keemia ©3 nädalat 4 L n-s dotsent Toivo Hinrikus 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • E ARFA.01.023 Ravim taim ed nahahooldusvahenditena □ Farmaatsia:mag assistent Urve Paaver,assistent Urve Paaver,assistent Urve Paaver Tutvustatakse ravimite sünteesi, analüüsi ja kvaliteedi kontrollimise 1 AP( 12L+ 12S+ 16i) • A iseärasusi □Farm aatsia: ©4 nädalat 4 L, 4 S n-s => E О ARAN.01.003, ARFA.01.001, A RFS.01.009 Käsitletakse nahahoolduseks m õeldud koduste ja toost islike vahendite ARFA.02 011 Ravimite tehnoloogia ja biofarmaatsia koostisesse kuuluvaid enam levinud ravimtaimi, nende põhitoim eaineid ja korr. professor Peep Veski soovitatavaid kasutusviise. 2AP( 30L+ 24S+ 26i) • E ©28. - 33. n. 2 L, 2 S n -sl re f => А □Farm aatsia:dokt Tutvustatakse ravimite tööstusliku tootmise erinevaid võimalusi, saadud RAVIMITE TEHNOLOOGIA JA BIOFAR- ravimvormide biofarm atseutiliste karakteristikute määramist ja nende osa ravimite kvaliteedi hindamisel. MAATSIA ÕPPETOOL (02) ©6 nädalat 5 L, 4 S n-s => E A RFA .02.014 Radiofarmatseutilised preparaadid ARFA.02.001 Farm atseutiline keemia dotsent Andres Meos dotsent Elmar A rak,dotsent Toivo H inrikus,dotsent Andres Meos 1 AP( 12L+ 12S+ 16i) • А 16AP( 128L+ 320P+ 192i) • 2E □Farm aatsia:3 , Farmaatsia:4, Farmaatsia:5 ■Farm aatsia:3, Farm aatsia:4, Farmaatsia:5 OARFA .02.001, ARFA.02.005, FKFD.01.024 © FK FE.01.004, FK K M .01.004, FKOK.Ol.OOl Tutvustatakse radioaktiivse lagunemise olemust, radioaktiivse kiirguse Farmatseutilise keem ia kursuses käsitletakse raviainete saamist, liike, radiofarm atseutiliste preparaatide analüüsi, meetodeid ja sünteesimeetodeid, kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodeid. kasutamisvõimalusi. © 1 .-1 6 . n. 2 L, 4 P n-s3 knt = > E ©14. - 16. n. 4 L, 4 S n -s => А 24. - 39. n. 2 L, 4 P n-s3 knt => E 1 .-1 6 . n. 2 L , 4 P n-s3 knt => А ARFA.02.015 Raviainete sünteesim ine 2 4 .-3 9 . n . 2 L , 4 P n-s3 knt => E dotsent Elmar Arak 1. -1 6 . n. 4 P n-s3 knt => А 1 AP( 12L+ 12P+ 16i) • А □ Farmaatsia:3, Farmaatsia:4, Farmaatsia:5 ARFA.02.002 Farm atseutiline kaubatundmine O FKKM .01.012, FKOK.Ol .031 dotsent Andres Meos Raviainete sünteesimine ja kvaliteedi määramine. 3AP( 80S+ 40i) • E ©5. - 10. n. 2 L, 2 P n-s => А ■Farm aatsia:5 ©ARFA.02.004, A R FR .01.011, A RFR .01.013 ARFA.02 016 Ravimite tehnoloogia praktika Farmatseutiline kaubatundm ine tutvustab patentravimeid, mida dotsent Ilmar Kruse,assistent M aaja Paavo turustatakse Eestis firm a poolt patenteeritud nime all. 3AP( 60P+ 60i) • А ©1. - 16. n. 5 P n-s2 knt => E ■Farm aatsia:5 OARFA .02.004, ARFA.02.007, ARFA.02.008 ARFA.02.003 Biofarm aatsia Praktika viiakse läbi ravimite tehnoloogiaga tegelevates praktikabaasides, korr. professor Peep V eski,assistent Eve-lrene Lepist kus üliõpilased saavad kinnistada om a teoreetilisi teadmisi ja omandada 2AP( 24L+ 24P+ 32i) • А uusi praktilisi oskusi. ■Farm aatsia: 5 ©24. - 26. n. 20 P n-s => А © ARFA.02.004 Biofarmaatsia tegeleb ravim ite bioloogilist efekti mõjustavate teguritega: ARFA .02.017 Farmatseutilise keemia praktika raviainete keem ilised ja füüsikalised omadused, kasutatud abiained, dotsent Toivo Hinrikus,dotsent Andres Meos ravimvorm ja m anustamisviis. 2AP( 40P+ 40i) • А ©9. - 16. n. 3 L, 3 P n -s => А ■ Farmaatsia:5 OARFA .02.001, ARFA.02.005, ARFA.02.006 ARFA.02.004 Ravim ite tehnoloogia Praktika viiakse läbi Riigi Ravimiameti kontrolliosakondades ja korr. professor Peep V eski,dotsent Ilmar K ruse,assistent Ade praktikabaasi nõuetele vastavates apteekides, kus õpitakse tundma Kallas,assistent Eve-lrene Lepist,assistent M aaja Paavo praktikas enamkasutatavaid raviainete ja ravimite analüüsimise võimalusi 17AP( 128L+ 272P+ 48S+ 232i) • 2EA © 2 7 .-2 8 . n. 20 P n -s => А ■Farm aatsia:3, Farm aatsia:4, Farmaatsia:5 © A RFA .02.001, FK FE.05.004, FKOK.Ol .OOl ARFA .02.018 Farmatseutiline statistika Ravimite tehnoloogia käsitleb ravimite valm istam ist apteekides ja nende dotsent Andres Meos tööstuslikku tootm ist (ekstem poraalselt ja aseptilistes tingimustes 1 AP( 12L+ 12S+ 16i) • А valm istatavad ravim id, galeeniliste preparaatide valmistamine, ravimite □ Farmaatsia: 1 sobimatus, ravim ite tööstuslik tootm ine ja selle põhilised tehnoloogilised OFKKM .01.004, FKKM .01.012, M TRM .04.001 operatsioonid). 1 utvustatakse keemilise või bioloogilise eksperimendi tulemuste ©1. - 16. n. 2 L, 4 P n-s4 knt => А statistilise töötlemise elem entaarvõtteid (usalduspiiride määramine, 24. - 39. n. 2 L, 5 P n-s3 knt => E sõltuvuste tuvastamine). 1. - 16. n. 2 L, 4 P n-s5 knt => E ©29. - 31. n. 4 L, 4 S n-s => А 24. - 39. n. 2 L, 4 P n-s3 knt => E 44 ARSTITEADUSKOND 44 ARFA.02.019 Propcdcutiline praktika FARMAKOLOOGIA INSTITUUT (FR) assistent M aaja Paavo 2AP( 40P+ 40i) • A ■Farm aatsia:2 FARMAKOLOOGIA ÕPPETOOL (01) О ARAN. 01.003 © A R FS.01.008 Praktika viiakse läbi kas TÜ apteekides "Kesklinna" ja "Tamme" või A RFR .01.006 Farmakoloogia ajalugu teistes Eesti apteekides, kus üliõpilased tutvuvad apteegi töökorraldusega dotsent M argareete-Helge Otter ning teostavad spetsiaalset kvalifikatsiooni m ittenõudvaid töid. 1 AP( 9L+ 9P+ 6S+ 24i) • A ©2 nädalat 20 P n-s => А K äsitletakse arsti- ja rohuteaduse ajalugu antiikajast tänapäevani, tutvustatakse Tartus leiduvate materjalidega. ARFA 02.020 Polüm eerid ja m akromolekulid farmaatsias ©1 nädal 3 L, 3 P, 2 S n-sl ref korr. professor Peep Veski 0,5AP( 12L+ 8i) • А ARFR.01 020 Farmakoloogia □ Farmaatsia:3, Farmaatsia:4, Farmaatsia:5 korr. professor Lembit A llikm ets,dotsent Tam ara Žarkovskaja,assistent 0 ARFA.02.005, ARFA.02.007, FKFE.05.004 Toomas Kivastik,assistent Vallo M atto,assistent Paavo Pokk Antud valikaine käsitleb polümeeride ja m akromolekulide kasutamise 6AP( 64L+ 80P+ 96i) • EA võimalusi suspensioonide, emulsioonide, transdeimaalsete süsteemide, ■Arstiteadus:3 bioadhesiivsete preparaatide, m odifitseeritud toim ekestvusega Farm akaoloogia tegeleb m ürkide ja ravimite omaduste, kineetika, preparaatide, täpselt lokaliseeritud im endum iskohaga preparaatide jne. toim em ehhanism ide, kasutam isnäidustuste, mürgistusnähtude ja nende valmistamisel, samuti nende kasutamist ravimpreparaatide ravi probleem idega, farm akoloogia on teadus eluprotsesside juhtimisest pakkematerjalina. keemiliste ainete abil. ©10. - 13. n. 3 L n-s => А ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s3 knt, 1 re f => A 24. - 40. n. 2 L, 3 P n-s4 knt, 1 ref => E A RFA.02.021 Laste- ja geriaatriliste ravimite farmatseutiline tehnoloogia A RFR .01.023 R avim taim ede kasutamine meditsiinis assistent M aaja Paavo dotsent M argareete-Helge Otter 1 AP( 12L+ 12S+ 16i) • А 1 AP( 15L +8S+ 17i) • A □ Farmaatsia:3, Farmaatsia:4, Farmaatsia:5 □ Arstiteadus:kesk OARFA .02.001, ARFA.02.004, ARFA.02.005, ARFA.02.007, O A R FR .O l.020 ARFR.01.018 Tutvustatakse tähtsamaid ravim taim i, seostades nende Tutvustatakse laste- ja geriaatriliste ravimite valmistamise iseärasusi, kasutam isnäidustusi neis sisalduvate toim eainete farmakoloogiaga. kasutatavaid abiaineid, erinevaid ravimvorme. Tutvustatakse teaduslikult põhjendatud kasutam isnäidustusi, võimalikke ©24. - 28. n. 3 L, 3 S n-s => А kõrvaltoimeid, mürgistusi. 1-nädalane tsükkel. © 1 nädal 15 L, 8 S n-s 1 knt => A ARFA.02.022 Farmakopöa analüüsimcetodid dotsent Elmar Arak A RFR.01.024 Farmakoloogia 4AP( 32L+ 60P+ 4S+ 64i) • E dotsent M argareete-Helge O tter,assistent Vallo Matto ■ Farmaatsia:2 7AP( 64L+ 128P+ 88i) • EA Farmakopöa kui raviainete standartide kogum, mõisted, raviainete ■ Farmaatsia:3, Farmaatsia:4 farm atseutilised omadused, raviainete kvaliteeti m õjustavad faktorid, Farm akoloogia põhikursus farm aatsia 3.-4. aasta üliõpilastele. raviainete kvaliteedi määramise füüsikalised, keemilised ja Käsitletakse põhiliste ravim irühm ade kineetikat, toimemehhanisme, - füüsikokeemilised meetodid. ilminguid, kõrvaltoim eid, mürgistusi.Annab lähteteadmised ©24. - 39. n. 2 L, 4 P n-s3 knt => E farm akoteraapia õppimiseks. ©1 , - 16. n. 1 L, 3 P n-s3 knt, 1 ref ARFA 02.023 Ravim vormide klassifikatsioon 24. - 30. n. 2 L, 2 P n-s2 knt, 1 re f => A korr. professor Peep Veski 1. - 16. n. 1 L, 3 P n-s2 knt, 1 ref => E 0,5AP( 12L+ 8P) • А □ Farmaatsia:2, Farmaatsia:3, Farmaatsia:4, Farm aatsia:5 A R FR .01.026 Arengu ja ealine farm akoloogia OARFA .02.001, ARFA.02.003, ARFA.02.004 korr. professor Lembit A llikm ets,dotsent Margareete-Helge Käsitletakse ravim vorm ide uut klassifikatsiooni ning ravimvormide O tter,assistent Toomas Kivastik esitatavaid nõudeid. Erilist rõhku pannakse ravimvormide 1 AP( 17L+ 6S+ 17i) • A biofarm atseutilistele kriteeriumidele. □A rstiteadus:kesk ©10. - 12. n. 4 L n-s => А 0 ARAN. 02.001, A RFR .01.020 Käsitletakse eluprotsesside rütm ilist iseloomu. Tutvustatakse inimese ARFA.02.024 Nahahooldusvahendid(vedelikud, geelid, pulbrid, arengu põhietappide ning erineva perioodiga biorütmide ja eluea mõju salvid,pastad, kreemid, aerosoolid) ravimite toimele. Eesm ärgiks on tõhusa ja vähese kõrvaltoimega ravi dotsent Ilmar Kruse tagamine. I-nädalane tsükkel. 1 AP( 12L+ 12P+ 16i) • А ©1 nädal 17 L, 6 S n-s => А □ Farmaatsia:3, Farmaatsia:4, Farmaatsia:5 Anatkse ülevaade nahahooldusvahendite olemuse, komponentide, A R FR.01.027 V alu -ja põlctikuvastaste ainete farmakoloogia keemilise ehituse, toorme, retseptuuri, , tehnoloogia ja testimise osas. dotsent Tam ara Žarkovskaja,assistent Ants Kask Valmistatakse praktiliselt nahahooldusvahendeid eritüübilistes masinais. 1 AP( 15L+ 8S+ 17i) • А ©6 nädalat 2 L, 2 P n-s => А □ A rstiteadus:kesk O A R FR .O l.020 A RFA .02.025 Ravim vormide analüüsim ine Steroidsete ja m ittesteroidsete põletiku-, palaviku-, valuvastaste ainete dotsent Toivo Hinrikus keemilise struktuuri ja toime seosed, toim em ehhanism , uurimismeetodid, 0,5AP( 12L+ 8i) • А ohud kasutamisel. 1-nädalane tsükkel. □ Farmaatsia:2 ©1 nädal 15 L, 8 S n-sl ref => А Õpitakse tundm a ravim segude analüüsimist, selle teoreetilisi aluseid. ©3 . n. 4 L n-s => А KLIINILISE FARMAKOLOOGIA ÕPPETOOL (03) 45 ARSTITEADUSKOND 45 ARFR.03.004 K liiniline farmakoloogia □A rstiteadus:kesk korr. professor Lembit Allikmets,korr. professor Lembit Rägo,assistent O A R FR .O l.020 Ants Kask Käsitletakse ravimite, mürkide (ka ründemürkide) ja keskkonnamürkide 3AP( 32L+ 32S+ 48i) • E fataalse toime mehhanisme, antidoote, organsüsteemide ravimkahjustusi, ■Õeteadus:3 ravimite ja mürkide kõrvaltoim etega seotud ohtusid. OAR FR.O l.020, A R K A .01.004, ARTH.03.003 ©1 nädal 12 L, 11 S n -sl ref => A Ravimite kasutam ise seadusandlus, kliiniliste uuringute metodoloogia, ravimite kasutam ise printsiibid, raviskeemide koostamise põhimõtted, ARFR.02.008 Neuroaktiivsete am inohapete farmakoloogia ravimite kõrvaltoim ed, farm akogeneetika uuemad ravisuunad, korr. professor A leksander Žarkovski farmakoökonoomika. 0,5AP( 14L+ lOi) • A © 1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s 1 ref => E □A rstiteadus:kesk 0 A RB K .01.001, ARFR.01.020, ARM P.01.001, ARM P 03.001 ARFR 03.006 Ravim ite kliiniliste uuringute metodoloogia Selle kursuse raames antakse ülevaade neuroaktiivsete aminohapete korr. professor Lembit Rägo,assistent Rein Pähkla funktsionaalsetest, biokeem ilistest ja füsioloogilistest omadustest, nende 1,5AP( 20L+ 10S+ 22i) • A osast füsioloogiliste funktsioonide regulatsioonis. Nende osa □A rstiteadus:6 patoloogilistes seisundites nagu narkomaaniad, neurodegeneratiivsed OARFR.Ol.020 haigused, parkinsonism, A lzheim er'i tõbi ja nende haiguste Ravimite kliiniliste uuringutega seonduvad meditsiini, eetika, raviprintsiibid. tervisekaitse ja seadusandluse küsimused. Hea kliininse praktika (Good ©1 nädal 14 L n-s => A Clinical Practice, GCP) nõuded Euroopa Liidus. Ravimite kihiliste uuringute seosed m editsiinipraktikaga. Uuemate tähtsamate uuringute ARFR.02.009 M olekulaarfarmakoloogia analüüs. 1-nädalane tsükkel. korr. professor Lembit A llikm ets,korr professor Lembit Rägo,korr. ©1 nädal 20 L, 10 S n -sl ref => A professor A leksander Žarkovski 2AP( 36L+ 18S+ 30i) • A ARFR 03.007 K liin iline farm akoloog ia □A rstiteadus:dokt korr. professor Lem bit Rägo,assistent Ants Kask,assistent Rein Pähkla OARBK.Ol.OOl, ARFS.01.008, ARM P.01.001, ARMP.03.001 3AP( 20L+ 60S+ 40i) • A Käsitletakse farmako-(ravimi)retseptori struktuuri, bioregulaatorite ■Arstiteadus :6 keemiat, ringkäiku, toim em ehhanism i, ravimite ründepunkte, O A R FR .01.020, A R K A .01.004 ravimretseptori sünteesi, struktuuri ja muutumise võimalusi. (D ARTH.03.003 © 8 .-1 6 . n. 4 L , 2 S n -s => A Ravimite kasutam isega seotud seadusandlus, ravimite kliiniliste uuringute metodoloogia ja analüüs, ravim ite kasutam ise j a raviskeemide koostamise ARFR. 02.011 Farmakoloogia põhiprintsiibid, ravim ite kõrvaltoimed, farmakokineetika ja korr. professor A leksander Žarkovski,assistent Paavo Pokk iarmakogeneetika tähtsus ravimite kasutamisel, sagedamini esinevate 4AP( 64L+ 32P+ 64i) • E haiguste rav ija uuemad ravisuunad. 2-nädalane tsükkel. ■ Stom atoloogiad ©korduv: 2 n. 10 L, 30 S n-s2 ref => A Farm akoloogia üldküsimused, eripeatükid suuõõne ja hammastiku ravis kasutatavatest ainetest, valuvaigistitest, kemoterapeutikumidest. FARMAKOTERAAPIA JA TOKSIKOLOOGIA © 1. - 16. n. 4 L, 2 P n-s4 knt, 1 re f => E ÕPPETOOL (02) FÜSIOLOOGIA INSTITUUT (FS) ARFR.02.002 T oksikoloogia korr. professor A leksander Žarkovski,assistent Paavo Pokk, Anti Kalda FÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (01) 1 AP( 16L+ 8S+ 16i) • A □ Bioloogia:kesk, Biom editsiin:ülem OBGM R.05.003, BGM R.06.003, BGM R.08.002 ARFS 01 001 M õõtmis- ja juhtim issüsteem id Tutvustatakse toksiinide toim et raku funktsioonidele, mürkide teadur Peeter Loog teratogeenset ja kantserogeenset toimet. Mürkide toime loote arengule. 2AP( 32L+ 48i) • E Ravi ainete m ürgised toimed. Ägedate ja krooniliste mürgistuste □A rstiteadus:5, Füüsika:mag profülaktika ja esmaabi Sissejuhatus lineaarsete süsteemide teooriasse. Süsteemide matemaatiline ©1 nädal 16 L, 8 S n-s => A kirjeldamine. Rakenduslikke näiteid vereringe mitteinvasiivsete meetoditega uurimiselt. ARFR.02.004 K liin iline farm akoloog ia ©1. - 16. n. 2 L n-s => E korr. professor A leksander Žarkovski,assistent Paavo Pokk 0,5AP( 16L+ 4i) • A ARFS.01 003 Seedim ine, toitum ine, dieedid ■Stom atoloogiad erak. professor Selma Teesalu Ravimite kasutam isega seotud sotsiaalsed, seadusandlikud ja 1 AP( 20L+ 20i) • A toksikoloogilised probleem id, akuutsete seisundite farmakoteraapia, Loengukursuses antakse ülevaade seedeprotsessist, käsitletakse stomatoloogiline farm akoteraapia. individuaalseid toitumisnorme ja tervisliku menüü koostamist, antakse © 32 .- 33. n. 16 L n -s 1 re f => A m õningaid dieedisoovitusi olenevalt ainevahetuse tüübist. ©6. - 15. n. 2 L n-sl ref => A ARFR.02 005 F a rm a k o te ra a p ia korr. professor Lem bit A llikm ets,korr. professor Lembit Rägo,korr. ARFS 01 005 Valu neurofüsioloogilised ja -keemilised mehhanismid professor A leksander Žarkovski korr. professor Eero Vasar,teadur Vallo Volke 3AP( 32L+ 48S+ 40i) • E 1 AP( 16L+ 4S+ 20i) • A ■Farm aatsia:4 □ A rs tite ad u s:, Farmaatsia: Käsitletakse ravim ite praktilise kasutam isega seonduvaid probleeme, ® A R A N .01.001, ARAN.02.001, ARMP.01.001 seadusandlust Eripeatükid haiguste, patogeneetilise ravi, raviskeemide Kursus annab ülevaate valu anatoom ilisest substraadist. Tutvustab valu põhjendamisest, ravim ite kõrvaltoimed. regulatsioonis osalevaid virgatsaineid (endopioidid ja serotomin). ©24. - 40. n. 2 L, 3 S n-sl knt => E Analüüsitakse valu seost em otsioonidega (füüsiline ja psüühiline valu) ©27. - 34. n. 2 L, .5 S n-s => A ARFR.02.007 T oksiko loogia eriküsim usi korr. professor Lem bit A llikm ets,korr. professor A leksander Žarkovski ARFS.01.006 Sissejuhatus närviteadustesse 1 AP( 12L+ 11S+ 17i) - A korr. professor Eero Vasar,dotsent Andres Soosaar 1 AP( 16L+ 4S+ 20i) • A 46 ARSTITEADUSKOND 46 □ A rs tite a d u s:, Psühholoogia: ©8 nädalat 2 L, .5 S n-sl ref => A ® A R A N .01.001, ARA N.02.001, ARM P.01.003 Kursuse eemärgiks on anda ülevaade kiiresti arenevast teaduste ARFS.01 023 Biofüüsika valdkonnast - närviteadusest. dotsent Peet-Henn Kingisepp,dotsent Andres Soosaar.dotsent Jüri © 1 0 ,- 13. n. 4 L , 1 S n -s => A Vedru,v-teadur Rein Raamat,v-assistent Aavo L a n g ,v-assistent Vello Pert 3AP( 44L+ 24P+ 4S+ 48i) • E ARFS.01.007 Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia ■Arstiteadus: 1, Stomatoloogia: 1 korr. professor Eero Vasar,dotsent Andres Soosaar kursuses käsitletakse neid füüsika ja kõrgem a m atem aatika teemasid, mis 3AP( 64L+ 56i) • E on vajalikud arstiteaduslike ainete omandamisel. Antakse ülevaade ■Psühholoogia: olulisem atest biofüüsikalistest protsessidest ja nende reguleerimise Ф A RM P.01.003 põhimõtetest. Tutvustatakse kaasaegseid meditsiinitehnika ja Käsitletakse närvisüsteemi ehituslikke ja talitluslikke põhimõtteid. infotehnoloogia võim alusi biomeditsiiniliste protsesside mõõtmiseks, Põhjalikumalt tutvustatakse kesknärvisüsteemi talitlust. registreerim iseks ja analüüsimiseks. ©24. - 39. n. 4 L n-s2 knt => E ©1. - 10. n. 2 L n-s 11. - 12. n. 2 S n -s A RFS.01.011 Difuusne neuroendokriinne süsteem 2 4 .-3 5 . n. 2 L , 2 P n -s => E v-assistent Ivar-Olavi Vaasa 0,5AP( 12L+ 8i) • A ARFS 01 024 Organism i vee- ja elektrolüüdim ajandus © A R BK .01.001, ARMP.01.001 v-assistent Aavo Lang Kursus käsitleb organismis hajutatult paiknevate sisesekretoorsete 0,5AP( 10L+- lOi) • A rakkude ja nende produktide (peptiidhorm oonid) funktsioone. Kursus □ A rstiteadus:2 , S tom atoloogiad võimaldab paremini mõista regulatsiooniprotsesside om apära ja © A R A N .01.001, ARB K .01.001, ARFS.01.013 endokriinseid häireid organismis. Kursuses esitatakse inim organism i vee ja elektrolüütide bilansi ©29. - 35. n. 2 L n-s => A põhimõtted, olulisem ad häired ning uurimismeetodid. ©25. - 29. n. 2 L n-s => A ARFS.01.015 Inim ese füsioloogia korr. professor Eero Vasar,dotsent Andres Soosaar A RFS.01.025 M itteinvasiivsed meetodid vereringe autonoomse 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E regulatsiooni uurimisel □Psühholoogia: v-teadur Rein Raam at,teadur Kersti Jagomägi Antakse ülevaade organismi talitluse üldistest seaduspärasustest ja on 0,5AP( 10L+ lOi) - A eeldusaineks närvisüsteemi anatoom ia ja füsioloogia kursusele. ■A rstiteadus:2 ©1. - 16. n. 2 L, .5 S n-s => E © ARFS.01.013 Kursus annab ülevaate südam e-vereringe autonoom sest regulatsioonist, ARFS.01.016 Inim ese füsioloogia selle hindam ise uuem atest m itteinvasiivsetest meetoditest ja seostest dotsent Peet-Henn Kingisepp südamehaigustega. Põhjalikum alt käsitletakse südamesageduse 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • EA variaabluse uurimist, vereringes esinevaid muutusi mitmesuguste ■Füüsika:3, Füüsika:4 mõjutuste tingim ustes ja enam levinud teste vereringe funkts. seisundi OKKSB.Ol.OOl hindamiseks. Kursuses esitatakse inimorganismi talitluse alused, tutvustatakse ©32. - 36. n. 2 L n -sl knt => A elundsüsteemide uurimise meetodeid ja uuemaid saavutusi füsioloogias. © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s4 knt => A A RFS.01.027 Inim ese füsioloogia 24. - 39. n. 1 L. 1 P n-s4 knt => E v-assistent Ivar-Olavi Vaasa 2AP( 32L+ 48i) • E ARFS.01.017 N ärv iteaduse alused : närvisüsteem i anatoom ia ja ■ Kasvatusteadused: 1, Kasvatusteadused:2 füsioloogia Ainekursus käsitleb organism i norm aalset ehitust ja talitlust ning lapse korr professor Eero Vasar,dotsent Andres Soosaar,v-assistent Aavo Lang organismi talitluse ealisi iseärasusi. Põhjalikumalt käsitletakse talitluse 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • A regulatsiooniga seotud küsimusi. □A rstiteadus:dokt ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E 0 ARAN.01.005, ARFR.01.020, ARFS.01.013, ARMP.01.001 Kursuse eesmärgiks on tutvustada ühe kiiremini areneva ARFS.01 028 Toitum ise füsioloogia m ultidistsiplinaarse teaduse- närviteaduse (neuroscience)- aluseid. erak. professor Selma Teesalu Loengute eesmärgiks on tutvustada uusimaid seisukohti närvisüsteemi 1AP( 16L+ 4S+ 20i) • A funktsioneerimise aluste kohta. Käsitletakse mehhanisme □ : molekulaarsetest kuni tervikkäitum iseni välja. Seminaride eesmärgiks on © ARFS.01.013 doktorantide tutvustam ine kaasaegse närviteadusalase kirjandusega ja Loengukursuses antakse seedefüsioloogia süvakäsitlus, tutvustatakse selle rakendamine teadustegevuses. kaasaegseid dieedisoovitusi olenevalt elueast ja ainevahetuse tüübist ning ©10. - 13. n. 7.5 L, 2.5 S n -s = > A käsitletakse toidust sõltuvate haiguste ennetam ise põhimõtteid. ©1 nädal 16 L, 4 S n-s => A ARFS 01.018 H ingam ise funk tsionaalsed uu ringud dotsent Peet-Henn Kingisepp A R FS.01.029 Süsteem ide identifitseerim ine ja modelleerimine 0,5AP( 10L+ lOi) • A teadur Peeter Loog □A rstiteadus: 2AP( 32L+ 48i) • E ©ARFS.01.013 □ A rstiteadus:5 Kursuses käsitletakse hingam iselundite funktsionaalse seisundi uurimise OARFS.Ol .001 kaasaegseid meetodeid. Katseandm ete silumine, analüütilise kuju leidmine. Dünaamiliste ©29. - 34. n. 2 L n-s => A süsteem ide m atem aatiliste mudelite leidmine ja nende realiseerimine MatLab'i ja Simulank'i kasutades. ARFS.01 020 T ead v u s-in te rd is ts ip lin aa rn e probleem ©24. - 39. n. 2 L n-s => E dotsent Andres Soosaar 1 AP( 16L+ 4S+ 20i) A RFS.01.030 Inimese füsioloogia □ A rs tite a d u s:, Psühholoogia: korr. professor Eero Vasar,dotsent Peet-Henn Kingisepp,v-assistent Aavo © A R F S .01.007, SOPH.OO.OOl Lang,v-assistent Vello Pert,v-assistent Ivar-Olavi Vaasa Ülevaade teadvuse psühholoogilistest, filosoofilistest, 8AP( 64L+ 128P+ 128i) • E neurobioloogilistest. meditsiinil istest jt. aspektidest. Lähemalt ■A rstiteadus:2 vaadeldakse 1990-te aastate suundum usi teadvuse uurimisel. 47 ARSTITEADUSKOND 47 Käsitletakse kõikide elundsüsteemide talitluse ja regulatsiooni küsimusi. Kursuse edukalt läbinud üliõpilased tunnevad kliinilise meditsiini Tutvustatakse füsioloogiateaduse uusimaid saavutusi. Põhjalikumalt põhiterminoloogiat, oskavad haiget küsitleda, teha haige füüsikalise esitatakse meele-ja kesknärvisüsteemi füsioloogia olulisemaid aspekte. läbivaatuse elutähtsate funktsioonide osas, tunnevad ära sagedasemad © 1 .-1 6 . n. 2 L, 4 P n -s eluohtlikud haigussiindroomid sisemeditsiinis. 24. - 39. n. 2 L, 4 P n-s => E ©1. - 16. n. .75 L, 1.25 P n-sl knt, 1 re f => А ARFS.01.031 Inim ese füsioloogia A R K A .01.009 Ateroskleroosi diagnostika, profülaktika, ravi. dotsent Peet-Henn Kingisepp,v-assistent Vello Pert,assistent Jana Isheem iatõve profülaktika Kivastik assistent Mihhail Zemtsovski 6AP( 64L+ 64P+ 112i) • E 0,5AP( 6L+- 4i) • А ■Farmaatsia: 1, Farmaatsia:2 □ Arstiteadus :3 Kursus hõlmab kõikide elundsüsteem ide talitluse ja regulatsiooni üldisi Tutvutakse ateroskleroosi diagnostikaga, düslipoproteineemia aspekte koos füsioloogia uuemate saavutuste tutvustamisega. tüpeerimisega, düslipoproteineem iate raviga. Põhjalikumalt käsitletakse m eelefüsioloogiat ja kesknärvisüsteemi ©korduv: 3 n. 2 L n-s => А talitlust. ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s A RK A .01.016 Funktsionaalne diagnostika 1. - 16. n. 2 L, 2 P n -s => E dotsent Mare Lind,dotsent Kai Saks,assistent Tiit Pokk 1,5AP( 8L+ 7S+ 45i) ARFS.01.032 Inim ese füsioloogia ■Avatud Ülikool: dotsent Andres Soosaar,v-assistent Aavo Lang,assistent Vootele Võikar Käsitletakse südame-vereringe-, hingamiselundite, hüübimissüsteemi ete. 6AP( 64L+ 64P+ 112i) • E funktsiooni hindamise uuemaid meetodeid, s. h. patsiendi ja aparatuuri ■Stom atoloogiad ettevalmistamist, võimalikke ohte, patsiendi jälgim ist koormusproovide Ülevaade inimorganismi talitluse üldistest seaduspärasustest ning järgselt. organsüsteemide talitlusest. Suuremat tähelepanu seedimise ja KNS ©korduv: 1 n. 8 L, 7 S n-s => А füsioloogiale. © 1 .-1 6 . n. 2 L, 2 P n -s A R K A .01.020 Saun ja tervis 24. -39 . n. 2 L , 2 P n -s em eriitprofessor Elmut Laane 0,5AP( 12L+ 8i) • А ARFS.01 033 Norm aalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia □A rstiteadus: , L iikum is-ja sporditeadused. v-assistent Ivar-Olavi Vaasa M itmesuguste füüsikaliste toim efaktorite mõju organismi adaptatsiooni 3AP( 48L+ 16P+ 56i) • E reservvõimalustele, saun ravivahendina. □Eripedagoogika: ©korduv: 6 n. 2 L n-s => А 0 ARMP.01.001 Kursus käsitleb organismi norm aalset ehitust ja talitlust ning lapse ARK A .01.021 Ehhokardiograafia südam ehaiguste diagnostikas organismi talitluse ealisi iseärasusi. Patoloogia osas käsitletakse haiguste dotsent Eevi M aiste tekke ja kulu seaduspärasusi, põletikulisi protsesse, kasvajaid, allergiat. 1 AP( 20L+ 10P+ lOi) • А Lisaks eripatoloogia. □A rstiteadus:4, A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 © 1 .-1 6 . n . 3 L , 1 P n-s4 knt = > E Käsitletakse ehhokardiograafiliist.diagnostikat müokardihaiguste ja südame omandatud klapirikete puhul. Kursuse kuulamise eeltingimuseks KARDIOLOOGIA KLIINIK (KA) on sisehaiguste eksami sooritamine.©5 nädalat 4 L, 2 P n-s => А KARDIOLOOGIA ÕPPETOOL (01) ARK A.01.027 EKG kriteeriumid diagnostiliste ja raviküsimuste lahendamisel em eriitprofessor Elmut Laane A R K A .01.001 Kardioloogia 1 AP( 28L+ 2S+ lOi) korr. professor Rein Teesalu,dotsent Mare Lind,dotsent Eevi Haige seisundi hindamine ja diferentseeritud ravi ordineerimine EKG leiu M aiste,dotsent M aido U usküla,v-assistent Külliki Karu alusel. 4AP( 48L+ 80P+ 32i) • А ©korduv: 1 n. 28 L, 2 S n-s => А ■Arstiteadus:4 ©A RFR.01.020, A R FS.01.013, A RK A .01.004, ARMP.03.001 ARK A.01.034 Haige uurimise alused Kardioloogias kasutatavad uurimismeetodid. Kardioloogiliste haiguste dotsent Kai Saks,v-assistent Silvia Noodla,assistent Mihhail Zemtsovski diagnostika ja ravi. 1 AP( 4L+ 16P+ 20i) • А ©korduv: 4 n. 12 L, 20 P n-sl ref => А □ L iikum isravid 0 ARAN. 01.004 A R K A .01 004 Sisehaiguste propedeutika Kursuse edukalt läbinud üliõpilased tunnevad kliinilise meditsiini dotsent Kai Saks,v-assistent Silvia Noodla,assistent Tiit Pokk,assistent baasterminoloogiat, oskavad haiget küsitleda, teha haige füüsikalise Mihhail Zem tsovski läbivaatuse elutähtsate funktsioonide osas ning omavad ülevaate haige 3AP( 32L+ 48P+ 40i) • E uurimise isiksuse instrumentaalsete meetodite kasutamisest. ■Arstiteadus:3 © 1 .-5 . n. 1 L, 5 P n-s => А OARAN.Ol.OOl, A RBK.01.001, ARFS.01.013 Kursuse edukalt läbinud üliõpilased tunnevad kliinilise meditsiini ARK A.01.036 Kardioloogia põhiterminoloogiat, oskavad haiget küsitleda, teha haige üldise korr. professor Rein Teesalu,dotsent Mare Lind,dotsent Maido füüsikalise läbivaatuse, leida suuremad haiguslikud muutused Uusküla,dotsent Margus Viigim aa,teadur Rein Kolk enam kasutatavates laboratoorsete ja instrumentaalsete uuringute 1 AP( 30L+ lOi) tulemustes, kanda ette ning vorm istada kirjalikult uuringute tulemused. ■Arstiteadus:dokt, A rstiteadus:resident ©24. - 39. n. 2 L, 3 P n-sl knt, 1 ref => E Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade enamlevinud kardioloogiliste haiguste diagnostika ja ravi probleemidest, kontsentreeritud kujul. ARKA 01.005 Sisehaiguste propedeutika Kursuse läbiviimisel kasutatakse interaktiivse õppe elemente. dotsent Kai Saks,v-assistent Silvia Noodla,assistent Tiit Pokk,assistent ©korduv: 1 n. 30 L n-s Mihhail Zem tsovski 1 AP( 12L+ 20P+ 8i) • А ARK A.01.037 Sissejuhatus geriaatriasse ■ Stom ato loog iad dotsent Kai Saks О ARA N .01.002, A R B K .01.003, A RFS.01.012 1 AP( 8L+ 4P+ 8S+ 20i) • А □ A rs tite a d u s:, L iikum is-ja sporditeadused: , Õ eteadus:, Sotsiaaltöö: 48 ARSTITEADUSKO]\D 48 Kursus annab ülevaate eakate inimeste eripärast m editsiinilise ja A RK A .02.014 Südamekirurgia sotsiaalse teeninduse valdkonnas, samuti tutvustab normaalse korr. professor Lembit Roostar vananem isega kaasnevaid muutusi organismis ning interdistsiplinaarse 1 AP( 20L + 4S + 16i) • А geriaatrilise hindamise põhimõtteid. □ A rstiteadus.4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 ©korduv: 4 n. 2 L, 1 P, 2 S n-s => A OARKA.Ol.OOl, ARKI.01.001 Valikkursus tutvustab üliõpilastele enam levinud südame kirurgilisi KARDIOTORAKAALKIRURGIA ÕPPETOOL haigusi, käsitletakse etiopatogeneesi, kliinilist sümptomatoloogiat, diagnostikat ning ravi näidustusi kaasaegse meditsiini seisukohalt. (02) Põhikursuse süvendus. ©2. n. 10 L, 2 S n-s => А ARKA.02.002 Katastroofim editsiin ja välikirurgia A RK A .02.020 Südamekirurgia korr. professor Lembit Roostar,assistent Marko Murruste korr. professor Lembit Roostar 1 AP( 10L+ 20P+ lOi) • A 2AP( 60L+ 24S) ■Arstiteadus:6 □A rstiteadus:resident © A RA I.01.001, ARKI.02.003 Residentuur on mõeldud kirurgide spetsialiseerum iseks südamekirurgia Üldarsti ettevalmistamine, kes on võimeline organiseerim a ja andma alal esm ast arstiabi kirurgilise profiiliga haigetele ekstreemses olukorras, k.a. ©24. n. 1 S n-s sõjas. 2. n. 30 L n-s ©korduv: 1 n. 10 L, 20 P n-s => A ARK A.02.021 Torakaalkirurgia ARKA.02.003 Kaasaegsed laskevigastused korr. professor Lembit Roostar korr. professor Lembit Roostar,assistent M arko Murruste 2AP( 60L+ 24S) 1 AP( 1 2 L + 8P + 4S + 16i) • A □A rstiteadus:resident □A rstiteadus:4, A rstiteadus:5, Arstiteadus:6, Farmaatsia:4, Farmaatsia:5, Residentuur on m õeldud kirurgide spetsialiseerum iseks rindkerekirurgia S tom atoloogiad, Stom atoloogiad alal. ©ARKI.01.001 ©korduv: 1 n. 1 S n-s Valikkursus tutvustab üliõpilastele laskevigastuste iseärasusi, diagnostikat korduv: 2 n. 30 L n-s ning ravi taktikat. ©2 nädalat 6 L, 4 P , 2 S n-s => A ARK A .02.022 Südam ekirurgia korr. professor Lembit Roostar ARKA 02.004 Katastroofim editsiin 2AP( 60L+ 20i) korr. professor Lem bit Roostar,assistent Marko M urruste □ A rstiteadus:resident 1 AP( 16L+ 14P+2S+ 8i) • A Tsükkel on mõeldud residentidele südam ekirurgia õppimiseks. ■ Stom atoloogiad ©korduv: 2 n. 30 L n-s □ Õ eteadus:l Üliõpilased õpivad tundm a katastroofimeditsiini organisatsiooni, oskavad ARK A .02.023 Torakaalkirurgia anda esmast arstiabi, orienteeruvad etappravi küsimustes massiliste korr. professor Lembit Roostar vigastuste korral. 2AP( 60L+ 20i) ©1. - 8. n. 2 L n-s ■A rstiteadus:resident 9. - 15. n. 2 P n-s Kursus on mõeldud kolm anda aasta residentidele torakaalkirurgia 1. n. 2 S n-s => A õppimiseks. ©korduv: 2 n. 30 L n-s ARKA.02.011 S üdam e-ja rindkerekirurgia korr. professor Lembit Roostar 2AP( 60L+ 8S+ 12i) • E KIRURGIAKLIINIK (Kl) □ A rstiteadus:dokt 0ARKA.O1.OO1, A RK A .02.001, ARKS.01.002 Kursus käsitleb südame ja kopsude kirurgiliste haiguste diagnostikat, ÜLDKIRURGIA ÕPPETOOL (01) etiopatogeneesi, kliinikut ning ravi probleeme. ©korduv: 2 n. 30 L, 4 S n-s A RK I.01.004 Esmaabi ARKA.02.012 K atastroofim editsiin ja arstiabi dotsent Urmas Lepner,dotsent Helm ut Seepter korr. professor Lembit Roostar 2AP( 32L+ 32P+ I6i) • А 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • A ■Farm aatsia:4 ■ Kodanikukaitse õpetaja (lisaeriala):5 О A R A N .01.003, A R FS.01.008, A R FS.01.009 Antakse võimalus põhikooli või güm naasiumiõpetaja eriala kõrval Kirurgia üldised probleem id esm aabi seisukohalt. soovijaile kodanikukaitse õpetam ise lisakvalifikatsioon. Õpetatakse ©24. - 35. n. 2 L, 2 P n-sl ref => А katastroofimeditsiini ja esmaabi osutamist katastroofida ja õnnetusjuhtum ite korral. A R K I.01.005 Üldkirurgia ©1. -4 . n. 4 L n -s korr. professor T iit H aviko,dotsent Aalo Eller,dotsent Aleks 5. - 12. n. 3 P n-s => A Lenzner,dotsent Urmas Lepner,dotsent Jüri Sam arütel,dotsent Helmut Seepter ARK A.02.013 Rindkerekirurgia 4AP( 64L+ 64P+ 32i) • E korr. professor Lembit Roostar,assistent M arko Murruste ■Arstiteadus:3 1 AP( 10L+ 10P+4S+ 16i) • A OARAN.Ol.OOl, ARAN.03.001, ARFS.01.013, ARMP.03.001, □ A rstiteadus:4 , Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 A R PA .01.007 О ARKI.01.001, ARKS.01.002 Kirurgia üldised probleemid, ülevaade anestesioloogiast, intensiivravist ja Valikkursus tutvustab üliõpilastele enam levinud kopsude kirurgilisi traum atoloogiast. K irurgiline haige, tem a uurimine, operatsioon, haigusi, käsitletakse etiopatogeneesi, kliinilist süm ptom atoloogiat, operatsioonieelse ja-järgse ravi üldküsimused. diagnostikat ning ravi näidustusi kaasaegse meditsiini seisukohalt. ©1 , - 12. n. 2 L , 2 P n -s Põhikursuse süvendus. 2 4 .-3 5 . n. 2 L, 2 P n-sl re f => E ©korduv: 2 n. 5 L, 5 P, 2 S n-s => А A RK I.01.006 Üldkirurgia korr. professor Tiit Haviko,dotsent Urmas Lepner,dotsent Jüri Sam arütel,dotsent Helmut Seepter 49 ARSTITEADUSKOND 49 2AP( 32L + 32P + 16 i)* E ■Arstiteadus:resident ■Stom ato loog iad Ägedad kirurgilised kõhuõõne haigused, sümptomatoloogia, diagnostika OARAN.Ol .002. A RFS.01.012, ARM P.03.002, ARPA.01.008 ja ravi printsiibid, m etoodika ja taktika. Aine on 1 aasta üldkirurgidele, Kirurgia üldised probleem id, ülevaade anestesioloogiast, intensiivravist, traumatoloogidele, ortopeedidele, kardiovaskulaarkirurgidele. traum atoloogiast. K irurgiline haige, tem a uurimine, operatsioon, ©korduv: 1 n. 20 L, 10 S n -s operatsioonieelse ja-järgse ravi üldküsimused. ©24. - 39. n. 2 L, ' 2 P n-sl re f => E A RK I.02.006 Ägedad kirurgilised kõhuõõne haigused korr. professor Ants Peetsalu,dotsent Urmas Lepner,dotsent Helmut ARKI.01.007 K liiniline praktika Seepter,dotsent Toomas Väli,assistent Margot Peetsalu,assistent Andres dotsent Helmut Seepter Tein,assistent Toomas Tikk 1 AP( 40P) • A 1,5AP( 20L+ 20S+ 14i) • A □ A rstiteadusil □ A rstiteadus:resident Praktilise arstitööga tutvum ine kirurgiakliinikus, individuaalse juhendaja Ägedad kirurgilised kõhuõõne haigused, sümptomatoloogia, diagnostika juhtim isel haige uurimine, diagnostiliste ja raviprotseruuridega tutvumine. ja ravi printsiibid, m etoodika ja taktika. Aine on 1 aasta uroloogidele ja © I . - 16. n. 1 P n-s lastekirurgidele. 24. - 39. n. 1 P n-s => A ©korduv: 1 n. 20 L, 10 S n-s => A KIRURGILISTE HAIGUSTE ÕPPETOOL (02) A RK I.02.018 Ägedad kõhukoopa haigused, ravitaktikakorr. professor Ants Peetsalu,dotsent Toomas Väli,assistent Margot Peetsalu,assistent Andres Tein,assistent Toomas Tikk ARKI.02.001 K irurgilised haigused 0,5AP( 10L+ 5S+ 5i) • A dotsent Toomas Väli ■Arstiteadus:resident 3AP( 32L+ 48P+ 40i) • E Ägedate kõhukoopa haiguste sümptomatoloogia, diagnostika ja ravi ■ Stom atoloogiad printsiibid, metoodika ja taktika. Aine on 1. aasta torakaalkirurgidele. OARAN.Ol .011, A RFS.01.012, ARK1.01.006, A RSK .01.012 ©korduv: 1 n. 10L , 5 S n-s => A Kirurgiliste haiguste diagnoosim ise ja ravi printsiipide metoodika ning taktika. ARKI 02.019 Ägedate kõhuõõne haiguste ravi taktika. 11. ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n -s korr. professor Ants Peetsalu,dotsent Urmas Lepner,dotsent Helmut 24. - 39. n. 1 L, 2 P n-s => E Seepter,dotsent Toomas Väli,assistent M argot Peetsalu,assistent Andres Tein,assistent Toomas Tikk ARKI.02.002 Ü ldkirurgia. Kirurgilised haigused 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) v-assistent Karin Varik ■A rstiteadus:resident 1 AP( 16L+ 16P+ 8i) • E Ägedate kõhuõõne haiguste ravi printsiibid, metoodika ja taktika. Aine on □A vatud Ülikool: 2 .aasta üldkirurgidele. O ARM P.03.004, A R PA .01.003 ©korduv: 1 n. 20 L, 10 S n-s Kirurgia üldised probleemid, kirurgiliste haiguste sümptomatoloogia, diagnostika ja ravi probleemid. ARK I.02.020 Uroloogia ©1 nädal 16 L, 16 P n-sl ref => E dotsent Harri T ihane,assistent Peeter Teeäär 0,5AP( 10L+ 5S+ 5i) • A ARKI.02.003 K irurgilised haigused ■Arstiteadus:resident korr. professor T iit Haviko,korr. professor Edvitar Leibur,korr. professor Käsitletakse enamesinevate uroloogiliste haiguste epidemioloogiat ja Ants Peetsalu,korr. professor Lembit Roostar,dotsent Rait kaasaegseid ravimeetodeid. Aine on l asta torakaalkirurgidele. Labotkin,dotsent Urmas Lepner,dotsent Andres Pulges,dotsent Udo ©korduv: 1 n. 10L , 5 S n-s => A Reino,dotsent Jüri Sam arütel,dotsent Harri Tihane 18AP( 170L+ 340P+ 21 Oi) • E ARK I.02.021 Uroloogia ■Arstiteadus :4 dotsent Harri T ihane,assistent Peeter Teeäär OARAN.Ol .010, A RA N .03.001, ARFS.01.013, A RK I.01.005, 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) ARPA.01.007, A R SK .01.008 ■Arstiteadus:resident Kirurgiliste haiguste diagnoosim ise ja ravi printsiibid: m etoodika ning Käsitletakse enamesinevate uroloogiliste haiguste epidemioloogiat ja taktika. Hõlmab järgm isi õppetsükleid:üld-ja abdom inaalkirurgia kaasaegseid ravimeetodeid. (4AP),traum atoloogia ja ortopeedia (3AP), veresoontekirurgia (1AP), (üldkirurgia II aasta residentidele) kardiotorakaalkirurgia (2AP), uroloogia (2AP), näo-ja ©korduv: 1 n. 20 L, 10 S n -s lõualuukirurgia(lA P), onkoloogia (2AP), lastekirurgia (2AP), anestesioloogia ja intensiivravi (1 AP). ARKI.02.022 Veresoonte ja urotrakti traumad ©24. -4 1 . n. 10 L, 20 P n -s3 re f => E dotsent Andres Pulges,dotsent Harri Tihane,v-assistent Enn Rebane,assistent Peeter Teeäär ARKI.02 004 K irurgilised haigused 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) korr. professor T iit Haviko,dotsent Aalo Eller,dotsent Urmas ■Arstiteadus:resident Lepner,dotsent Andres Pulges,dotsent Udo Reino,dotsent Harri Veresoonte ja urotrakti traumad. Diagnostika ja ravi. Jäsemete Tihane,dotsent Toomas Väli replantatsiooni näidustused. 3AP( 60P+ 30S+ 30i) • A (Traum atoloogia ja ortopeedia II aasta residentidele). ■Arstiteadus:6 ©korduv: 1 n. 20 L, 10 S n -s O A R A N .O l.010, A R A N .03.001, ARFS.01.013, ARK I.01.005, ARKI.02.003, A R SK .01.008 A RK I.02.023 Veresoontekirurgia Kirurgiliste haiguste kui kohustusliku õppeaine raames on üliõpilastel dotsent Andres Pulges,v-assistent Enn Rebane võimalus valida järgm iste kirurgia spetsialiteetide vahel: üld-ja 0,5AP( 10L+ 5S+ 5i) abdom inaalkirurgia, traum atoloogia/ortopeedia, veresoontekirurgia, ■A rstiteadus:resident uroloogia või lastekirurgia. Arterite ja veenide kirurgilised haigused, diagnostika, ©korduv: 3 n. 20 P, 10 S n -s => A diferentsiaaldiagnostika, ravitaktika. Konservatiivse ja operatiivse ravi näidustused. ARKI.02.005 Ägedad kirurgilised kõhuõõne haigused (II aasta kardiovaskulaarkirurgidele) korr. professor Ants Peetsalu,dotsent Urmas Lepner,dotsent Helmut ©korduv: 1 n. 10 L, 5 S n -s Seepter,dotsent Toom as Väli,assistent Margot Peetsalu,assistent Andres Tein,assistent Toom as Tikk ARK I.02.024 Lastekirurgia 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) • A dotsent Udo Reino,v-assistent Karin Varik 50 ARSTITEADUSKOND 50 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) ■A rstiteadus:resident A RK R.01.015 Ülemiste hingamisteede ja söögitoru kroonilised ja Lastekirurgia iseärasused, diagnostika, ravi printsiibid, m etoodika ja retsidiveeruvad haigused taktika. korr. professor M art Kull,assistent Raivo A ni,assistent Ene (Kardiovaskulaarkirurgia II aasta residendid) K ivirüüt,assistent Vahur Ristioja ©korduv: 1 n. 20 L, 10 S n -s 1 AP( 30L+ 10P) ■A rstiteadus :resident K äsitletakse ülemiste hingamisteede ja söögitoru krooniliste haiguste KÕRVAKLIINIK (KR) diagnostika ja ravi kaasaegseid seisukohti, patoloogiat esitatakse diferentsiaaldiagnostililselt. © korduv: 1 n. 30 L, 10 P n -s OTORINOLARÜNGOLOOGIA ÕPPETOOL (01) ARK R.01.016 Ülem iste hingamisteede ägedad haigusedkorr. professor M art Kull,assistent Raivo Ani,assistent Ene Kivirüüt,assistent V ahur Ristioja ARKR.01.001 Kõrva-nina-kurguhaigused 1 AP( 30L+ 10P) korr. professor Mart Kull,v-assistent Reet Tikk,assistent Raivo □A rstiteadus:resident Ani,assistent Ene K ivirüüt,assistent Helju M itrofanova,assistent Vahur Käsitletakse hingam isteede ägedate haiguste diagnostika ja ravi Ristioja kaasaegseid seisukohti. Patoloogiat esitatakse diferentsiaaldiagnostiliselt 4AP( 18L+ 105P+ 40i) nii haiguste kui ka süm ptoom idena. Kursus on soovitav residentidele ■A rstiteadus: 5 kelle erialaks ei ole otorinolarüngoloogia. Õpitakse tundma nina-, neelu-, kõri- ja kõrvahaigusi (põletik, allergia, ©korduv: 1 n. 30 L, 10 P n -s kasvaja), diagnostikat, ravi, profülaktikat ning kuulmispuuete ravi (kuuldeaparaat, tumpanoplastika). Operatsioonide, videofilmide, A RK R.01.017 Kaela piirkonna patoloogia tasakaalu aparaadi uurimine (ENG), jälgim ine. Nürmikute kooli ja assistent Raivo Ani surdologopeedia kabineti külastamine. 0,5AP( 4P+ 4S+ 12i) • A ©korduv: 4 n. 26 P n-s => E ■A rstiteadus:resident korduv: 1 n. 15 L n-s Kaela piirkonna haigused, väärarendid, kasvajad. © 1 nädal 4 P, 4 S n-s => A ARKR.01 002 Kõrva-nina-kurguhaigused korr. professor M art Kull,assistent Raivo A ni,assistent Ene ARK R.01.018 Audioloogia K ivirüüt,assistent Vahur Ristioja v-assistent Reet T ikk,assistent Helju M itrofanova 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • E 1 AP( 12L+ 12P+ 16S) ■ S tom atoloogiad □ A rstiteadus: res i dent Õpitakse tundm a nina-, neelu-, kõri- ja kõrvahaigusi (põletik, allergia, Audiom eetrite tüübid ja hooldus. A udiom eetria põhialused. kasvaja), diagnostikat, ravi, profülaktikat ning kuulm ispuuete ravi ©1 nädal 12 L, 12 P, 16 S n -s (kuuldeaparaat, tumpanoplastika). Operatsioonide, videofilmide, tasakaaluaparaadi uurimine (ENG), jälgim ine. Nürm ikute kooli ja A RK R.01.019 Kuulm ispuude ja kõnehäiretega inimeste surdologopeedia kabineti külastamine. rchabilitatsioon ©1 . - 1 6 . n. 1 L, 1.5 P n -s = > E v-assistent Reet Tikk 0,5AP( 7L+ 6S+ 3i) A RK R.01.003 K õrva-nina-kurguhaigused ja pea ning kaela kirurgia ■A rstiteadus:resident korr. professor M art Kull Kuulm ispuude ja kõnehairete põhjused, nende korrigeerimine ja 2AP( 32P+ 32S+ 14i) • E rehabilitatsioon. ■A rstiteadus:dokt ©korduv: 1 n. 7 L, 6 S n-s 3. aasta jooksul om andatakse kõrva-nina-kurguhaiguste, pea ning kaela kirurgia erialal põhioskused polikliiniliseks ja kirurgiliseks raviks. ©1. - 16. n. 1 P, 1 S n-sl ref KOPSUKLIINIK (KS) 24. - 39. n. 1 P, 1 S n-s => E ARKR.01 007 Kliiniline rinoloogia PULMONOLOOGIA JA FTISIAATRIA assistent Vahur Ristioja 0,5AP( 4P+ 6S+ lOi) * A ÕPPETOOL (01) □A rstiteadus:5 ©ARKR.01.001 ARKS 01.004 Sisehaigused (Pulm onoloogia) Õpetus hõlmab nina kliinilist anatoomiat, füsioloogiat, patofüsioloogiat, dotsent Helle Leesik,dotsent Lea Praks,assistent Ülle Ani,assistent Kaia nina funktsiooni uuringute kaasaegsete meetodite õpetust ning praktilist Prikk teostamist. 3AP( 32L+ 60P+ 28i) ©korduv: 1 n. 4 P , 6 S n-s => A ■A rstiteadus:4 ©ARAN. 01.002 ARKR.01 008 Kuulmis- ja kõneelundite anatoom ia, füsioloogia ja Käsitletakse erinevate kopsuhaiguste - sealhulgas tuberkuloosi ■ patoloogia diagnostika, ravi ning profülaktika küsimusi. 1,5AP( 16L+ I6P+ 28i) • A ©korduv: 3 n. 12 L, 20 P n-s => A ■Eripedagoogika: 1 Tutvutakse kõne-ja kuulm iselundite anatoomia, füsioloogia, patoloogiaga. A RK S.01.005 Kopsuhaiguste röntgendiagnostika ©24. - 39. n. 1 L, 1 P ii-s => A dotsent Helle Leesik 0,5AP( 12L+ 8i) • A A RK R.01.014 Kõne -ja kuulm iselundite anatoom ia, füsioloogia ja □ A rstiteadus:4 , Arstiteadus: 5, Arstiteadus:6, Arstiteadus: intern, patoloogia Arstiteadus:resident assistent Helju M itrofanova © A R K S.01.001, A RR D .01.005 1,5AP( 15L+ 45i) • A Käsitletakse erinevate kopsuhaiguste röntgendiagnostikat. ■A vatud Ülikool: ©korduv: 3 n. 4 L n-s => A Kõrva, nina, neelu ja kõri anatoom ia ning füsioloogia põhialused. Kom m unikatsiooni m õjutavad kõrva-nina-kurguhaigused. ARKS 01.008 Kopsuhaiguste difcrentsiaaldiagnostika ©3 nädalat 5 L n-s => A dotsent Helle Leesik,dotsent Lea Praks 51 ARSTITEADUSKOND 51 0,5AP( 12L+ 8i) • A korduv: 2 n. 16 L n-s □A rstiteadus:4, Arstiteadus: 5, Arstiteadus: 6, Arstiteadus:intern, A rstiteadus:resident ARLA.01.003 Lastehaigused Ф ARKS.01.001 dotsent Tiia Soo Käsitletakse sagedamini esinevate kopsuhaiguste diferentsiaaldiagnostika 3AP( 16L+ 64P+ 40i) • E probleeme. ■Stom atoloogiad ©korduv: 3 n. 4 L n-s => A Õ petatakse lapse kasvamist, arenem ist sünnist puberteedini, organsüsteemide ealisi iseärasusi, imiku hooldust, toitmist, haiguste ARKS.01.009 K liiniline praktika ennetamist, diagnoosimist ja ravi. dotsent Helle Leesik,dotsent Lea Praks,assistent Ülle Ani,assistent Kaia ©1. - 16. n. 1 L, 4 P n -s => E Prikk 1 AP( 40P) • A A RLA .01.006 Tsöliaakia -mis see on? Kuidas seda □A rstiteadus: 1 diagnoosida?K uidas toita? Tutvumine praktilise arstitööga: haige uurimine, diagnostika ja dotsent Oivi Uibo raviprotseduurid. Töö toim ub individuaalselt arst-õppejõu juhendam isel. 0,5AP( 10L+ lOi) • A ©Ei ole teada 40 P n-s => A Valikkursuses käsitletakse tsöliaakiaga seotud probleeme: mõistet, diagnoosimise võimalusi ning kuidas toita tsöliaakiahaiget. ARK S .01.010 Röntgenuuringud kopsuhaiguste korral ©1 nädal 10 L n-s => A dotsent Helle Leesik 0,5AP( 10L+ 1 Oi) - A A RLA .01.007 Laps ja tema toit ■Arstiteadus:resident assistent Külli M itt-Mgbangcollo Käsitletakse kaasaegseid radioloogilisi uurimismeetodeid 0,5AP( 10L) pulmonoloogias, nende näidustusi, informatiivsust. Valikkursuses käsitletakse mitmeid lapseeas esinevaid haigusi, mille korral haiguse ravi koosnebki dieedist. ©korduv: 1 n. 10 L n-s ©1 nädal 10 L n-s => A ARKS.01.011 K opsuhaiguste diagnostika ja diferentsiaaldiagnostika ARLA.01.010 Pärilikud neurodegeneratiivsed haigused dotsent Helle Leesik,dotsent Lea Praks korr. professor Andres M etspalu,korr. professor Tiina Talvik,dotsent Anu 0,5AP( 12L+ 8i) • A Sööt ■Arstiteadus:resident 1 AP( 14L+ 16S) Käsitletakse kopsuhaiguste diagnostikas kasutatavaid uurimismeetodeid □ A rstiteadus: res ident ja haiguste diferentsiaaldiagnostilisi probleeme haigusjuhtude analüüsi Täiendõppe tsükkel toimub koostöös TÜ molekulaarbioloogia alusel. õppetooliga. Käsitletakse olulisem aid pärilikke neurodegeneratiivseid ©korduv: 1 n. 12 L n-s haigusi, samuti antenataalset diagnostikat ning selle kohta ennetavas meditsiinis. ARKS.01 012 Vedelik pleuraõõnes © 8 .-8 . n. 14 L, 16 S n -s dotsent Lea Praks 1 AP( 18L+ 22i) ARLA.01.015 Olulisemad ja kaasaegsed probleemid pediaatrias ■Arstiteadus:resident dotsent Anne O rm isson,dotsent T iia Soo,dotsent Anu Sööt,dotsent Oivi Kursus on pleurahaiguste diagnostika ja diferentsiaaldiagnostika Uibo, Kaie Pruunsild probleeme käsitlev. 1 AP( 16L+ 14S+ lOi) ©korduv: 1 n. 18 L n-s □A rstiteadus:resident Käsitletakse tänapäeval pediaatrias olulisemaks muutunud probleeme, ARKS.01.013 Kopsutuberkuloos uuemaid seisukohti haiguste patogeneesi ja eriti ravi kohta dotsent Helle Leesik (allergoloogias, pulmonoloogias, hematoloogias, gastroenteroloogias, 1 AP( 18L+ 22i) neonatoloogias). Kursus on mõeldud pediaatritele, perearstidele, ■A rstiteadus:resident residentidele. Kopsutuberkuloosi riskitegurid, diagnostika ja ravi probleemid. © 9 .-9 . n. 16 L, 14 S n -s ©korduv: 1 n. 12 L n-s 13. - 13. n. 16 L, 14 S n -s ARKS.01.014 K opsukasvajad ARLA.01.016 Laste gastroenteroloogia kaasaegsed probleemid dotsent Helle Leesik dotsent Oivi Uibo 1 AP( 18L+ 22i) 1 AP( 16L+ 14S+ lOi) ■A rstiteadus:resident □A rstiteadus:resident Kopsukasvajate diagnostika ja ravi probleemid. kursuse raames käsitletakse laste gastroenteroloogia kaasaegseid ©korduv: 1 n. 12 L n-s probleeme, nagu kõhuvalu, kõhukinnisus, äge ja krooniline kõhulahtisus, oksendamine, kasv u -ja kaalupeetus, toitum ise osatähtsus. LASTEKLIINIK (LA) © 7 .-7 . n. 16 L, 14 S n -s ARLA.01.017 Laps ja tema arenguprobleem id PEDIAATRIA ÕPPETOOL (01) korr. professor Tiina Talvik,dotsent Malle Hämarik,dotsent Malle H äm arik,dotsent Malle Häm arik,dotsent Anu Sööt,dotsent Anu Sööt,dotsent Anu Sööt,assistent Ülle Sööt ARLA.01.001 L astehaigused 1 AP( 16L+ 14S+ lOi) korr. professor T iina Talvik,dotsent Anne Ormisson,dotsent Tiia ■Arstiteadus:resident Soo,dotsent Oi vi U ibo,assistent Heli Grünberg Käsitletakse lapse normaalset psühhom otoorset arengut ja selle hälbeid, 8AP( 32L+ 210P+ 78i) • E samuti närvisüsteemi arengut ning seda mõjutavaid tegureid. ■Arstiteadus:5 © 5 .-5 . n. 16 L, 14 S n -s © A R FR.01.011, A RM P.03.004, ARTH.02.006 Aine õpetam ise eesm ärgiks on tutvustada terve lapse arengut, tervisliku ARLA.01.018 Lastehaigused ( doktoriõpe) kasvatuse printsiipe, haiguste süm ptom aatikat ja diagnostikat, korr. professor Tiina Talvik,dotsent Anne Ormisson,dotsent Tiia abiuurimism eetodite (EKG,EEG, EMG, röntgen jne.) võimalusi, Soo,dotsent Anu Sööt,dotsent Oivi Uibo om andada haiguste raviprintsiibid, profülaktika ja intensiivravi 1,5AP( 60L) • E põhimõtted. ■Arstiteadus:dokt ©korduv: 7 n. 30 P n-s => E 52 ARSTITEADUSKOND 52 Aine on mõeldud kõikidele lastekliiniku doktorantidele. Käsitlemist A RM B.01.009 Haiglasisesed infektsioonid leiavad kaasaegsed olulisemad probleemid pediaatrias, samuti lapse areng korr. professor M arika M ikelsaar v-teadur Paul Naaber, Siiri Kõljalg ja pärilikud neorodegeneratiivsed haigused. 0,5AP( 9L+ 3S+ 8i) • А ©5. - 14. n. 6 L n-s □ A rstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4 0 A RM B.01.001 ARLA.01.019 Lastehaigused Õ petatakse tundm a hospitaalinfektsioonide etio loog ilist struktuuri, 1 AP( 10L+ 30P) • A levikuteid, patogeneesi ja abinõusid selle tõkestamiseks. ■ L iikum isravid ©3 nädalat 3 L, 1 S n-s => А Õppetsükli jooksul omandavad üliõpilased teadmisi lapse normaalsest psühhom otoorsest arengust ja selle hälvetest. Samuti tutvustatakse A RM B.01.010 Stom ato loog ia te haiguste mikrobioloogia lapseeas sagedamini esinevate haigusseisunditega (kliiniline pilt, levik, dotsent Tatjana Brilene esinemissagedus, ravi, profülaktika), eriti krooniliste haiguste 0,5AP( 10L+ lOi) • А rehabilitatsioonivõimalustega. □ S tom atoloogiad, Stom atoloogiad ©1. - 5. n. 2 L, 3 P n-s => A OARBK.Ol .001, A R M B .01.001, ARMP.03.001 Käsitletakse suuõõne mikrofloorat ja selle osatähtsust stomatoloogil iste haiguste - ham bakaariese, parodontiidi, odontogeensete püogeensete MIKROBIOLOOGIA INSTITUUT (MB) infektsioonide ning endokardiidi etiopatogeneesis. ©5 nädalat 2 L n-s => А MEDITSIINILISE MIKROBIOLOOGIA JA A RM B.01.012 G ünekoloogiliste infektsioonide mikrobioloogia VIROLOOGIA ÕPPETOOL (01) v-assistent Reet M ändar 0,5AP( 10L+ 1 Oi) • А □A rstiteadus:2 , Arstiteadus:3 ARMB 01.002 M editsiiniline mikrobioloogia Kursuse eesm ärk on tutvustada iga günekoloogiliste infektsioonide puhul dotsent Tõnis Karki,v-laborant Eha Kirsberg nende võimalikke tekitajaid ja nende m ikrobioloogilise diagnoosimise 4,5AP( 36L+ 64P+ 8S+ 72i) • E võimalusi. Samuti õpetatakse naise genitaaltrakti normaalset ■Farm aatsia: 1, Farmaatsia:2 mikrofloorat. Antakse õpetust mikroorganismide morfoloogiast, füsioloogiast, ©5 nädalat 2 L n-s => А patogeensuse m ehhanismide ja ravimresistentsusest. © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 2 P n-s2 knt A RM B.01.013 Probiootikumid tä n a ja homme 1 . - 16. n. 1.25 L, 2 P, .5 S n-sl knt => E em eriitprofessor Akivo Lenzner 0,5AP( 6L+ 4i) • А ARM B.01 004 M editsiiniline m ikrobioloogia □A rstiteadus:2 dotsent Tatjana Brilene,v-assistent Reet M ändar Käsitletakse tänapäeva probiootikum ide olemust, nende 4AP( 64L+ 64P+ 32i) • E toimemehhanismi ja näidustusi; peatutakse uute probiootikumide loomise ■ Stom atoloogiad printsiipidel. 0 ARFS.01.012, ARM P.01.001, ARPA.01.008 ©2 nädalat 3 L n-s => А Õpitakse m ikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, geneetikat ning nakkushaiguste im munoloogiat, spetsiifilist profülaktikat ja ARM B 01.014 M ikrobioloogia ajalugu kemoteraapiat. Käsitletakse nakkushaiguste tekitajaid, m ikrobioloogilist em eriitprofessor Akivo Lenzner diagnoosi, rav ija profülaktikat. 0,5AP( 6L+ 4i) • А © 1. -1 6 . n. 2 L, 2 P n-s5 knt □ A rstiteadus:2 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s5 knt => E Käsitletakse olulisem ate haigustekitajate avastamise ajalugu, peatutakse mikrobioloogia suurkujude biograafial; tutvustatakse eesti mikrobioloogia ARM B 01 005 M editsiiniline mikrobioloogia ajalugu. korr. professor M arika M ikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin,dotsent ©2 nädalat 3 L n-s => А Tatjana Brilene,dotsent Tõnis Karki,teadur Lev Levkov,v-assistent Reet M ändar.assistent Pirje Hütt ARM B 01.015 Kliiniline m ikrobioloogia 2AP( 32L+ 32P+ 16i) • E korr. professor M arika M ikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin,dotsent ■Arstiteadus:3 Tatjana Brilene,v-teadur Paul N aaber,teadur Epp Sepp, Siiri Kõljalg OARAN.Ol.OOl, ARFS.01.013, ARM P.01.001, ARPA.01.008 1 AP( 16L +4S+ 20i) • А Kursuse eesmärgiks on õpetada üliõpilastele inimese bakteriaalsete, ■A rstiteadus:6 viiruslike, parasitaarsete ja seenhaiguste mikrobioloogilise diagnostika, O A R FR .O l.011, A RM B.01.001, ARM B.01.005 profülaktika ja ravi põhiprintsiipe. Käsitletakse kliiniliste infektsioonide (urogenitaaltrakti, hingamisteede, © 1 .-1 6 . n. 2 L, 2 P n-s3 knt => E haava-hospitaalinfektsioonid, sepsis, tundmatu etioloogiaga palavikud) toopilist diagnostikat ja etiopatogeneetilist ravi. ARM B.01 006 Farmatseutiline m ikrobioloogia ©3. - 4. n. 8 L, 2 S n-s => A dotsent Tõnis Karki 1 AP( 18L+ 6S+ 16i) • А A RM B.01.020 M editsiiniline mikrobioloogia □ Farmaatsia:2 korr. professor M arika M ikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin,dotsent (DARFR.01.017, ARM B.01.002 Tatjana Brilene,dotsent Tõnis Karki,teadur Lev Levkov,v-assistent Reet Käsitletakse ravimtaimede ja erinevate ravimvormide mikrofloorat, M ändar,assistent Pirje Hütt tutvutakse ravimite m ikrobioloogilise kontrolli meetoditega, tegeldakse 6AP( 64L+ 80P+ 96i) • E antim ikroobse toim ega ainete biosaadavuse küsimustega. ■A rstiteadus:2 ©6 nädalat 3 L, 1 S n-s => А Kursuse eesm ärgiks on õpetada üliõpilastele inimese bakteriaalsete, viiruslike, parasitaarsete ja seenhaiguste klassifikatsiooni, morfoloogiat, ARM B 01.008 Patogeneetiline m ikrobioloogia füsioloogiat, nende patogeenset toim et ning mikrobioloogilise korr. professor M arika M ikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin diagnostika, profülaktika ja ravi põhiprintsiipe. 3AP( 50L+ 15S+ 55i) • E ©1. -1 6 . n. 2 L, 3 P n-s2 knt, 1 ref □ A rstiteadus:dokt 2 4 .-3 9 . n . 2 L , 2 P n-s3 knt => E Tutvustatakse m ikrobioloogilise uurimistöö põhiprintsiipe, käsitletakse mitm esuguste Eestis aktuaalsete bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide A RM B.01.021 Kliiniline m ikrobioloogia patogeneesi aluseid ja uudseid diagnostilisi meetodeid. korr. professor M arika M ikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin.dotsent ©7. -1 1 . n. 10 L, 3 S n-sl re f => E Tatjana Brilene,v-teadur Paul N aaber,v-assistent Reet M ändar 0,5AP( I6L + 4S ) 53 ARSTITEADUSKOND 53 □Arstiteadus:resident OARAN.Ol.OOl, ARA N.02.001, ARMP.01.001 Räägitakse uro-, alum iste ja ülemiste hingamisteede, haava-, soole- ja Aine annab baasteadm ised immuunsüsteemi funktsioneerimise rakul istest hospitaalinfektsioonide esinemissagedusest, m ikrobioloogilise ja m olekulaarsetest alustest ning immuunsüsteemi seisundi hindamise ja diagnostika võim alustest ning etioloogilisest antim ikroobsest ravist, mõjustamise põhilistest võimalustest. ©korduv: 1 n. 16 L, 4 S n-s ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl knt => A ARMB.01.022 Etiotroopne antim ikroobne ravi ARM P.01.011 Immunoloogia korr. professor M arika M ikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin,dotsent korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tamara Tõnis Karki,v-teadur Paul N aaber,v-assistent Reet Mändar, Siiri Kõljalg Vorobjova,assistent Koit Reimand 0,5AP( 16L+ 4P) 2AP( 24L+ 24S+ 32i) • E □A rstiteadus residen t ■Arstiteadus:2, S tom atoloogiad Käsitletakse kuse-suguteede, haava-, alumiste ja ülemiste hingamisteede OARMP.Ol.OOl infektsioonide etiotroopset ravi ja profülaktikat olenevalt tekitajate © A R A N .01.002, ARA N.02.002 spektrist. Aine annab baasteadmised immunsüstreemi funktsioneerimise rakulistest ©1 nädal 16 L, 4 S n-s ja molekulaarsetest alustest ning immuunsüsteemi seisundi hindamise ja mõjustamise põhilistest võimalustest. ARMB 01.023 Kliinilise m ikrobioloogia laboratooriumi töö korraldus ©24. - 35. n. 2 L n-sl knt (kvaliteedi kontroll ja selle kinnitus) 29. - 36. n. 3 S n-s => A korr. professor M arika M ikelsaar,dotsent Tõnis Karki,v-teadur Paul Naaber,v-assistent Reet M ändar A RM P.01.012 Kliinilise immunoloogia laboratoorne diagnostika 0,5 AP( 16L+4S) korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tamara □A rstiteadus:resident V orobjova Antakse ülevaade laboratooriumi töö organisatsioonist, testide kvaliteedi 0,5AP( 12L+ 8i) • A sisemisest ja välim isest kontrollim isest ning laboritöö ökonoomikast. □A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 ©1 nädal 16 L, 4 S n-s Annab ettekujutuse kliinikus kasutatavatest laboratoorsetest testidest mida kasutatakse immuunsüsteemi seisundi hindamiseks. ARMB.01.024 M editsiiniline mikrobioloogia 1. aasta residentidele © 3 2 .-3 3 . n. 6 L n -s = > A korr. professor M arika M ikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin,dotsent Tõnis Karki A RM P.01.013 Inimese geneetika 1,5AP( 32L +28S ) korr. professor Aavo-Valdur M ikelsaar,dotsent Ruth Mikelsaar,teadur ■Arstiteadus:resident Andres Piirsoo,assistent Gunnar Tasa Õpetatakse kliinilise üldmikrobioloogia aluseid: etiopatogeneesi 1 AP( 30L+ lOi) • E mehhanisme ja makroorganismi vastureaktsioonide ■Arstiteadus :dokt moduleerimisvõimalusi. Käsitletakse antimikroobse ravi põhialuseid. Loengukursus annab ülevaate inimesegeneetika hetkeseisust ja uutest Tutvustatakse m ikrobioloogiliste uurimismeetodite põhimõtteid. meetoditest. Residendid koostavad kaks referaati, neist üks praktilise töö analüüsi ©3 nädalat 10 L n-s alusel, esinetakse eriala seminaril. 3 nädalat 10 L n-s ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n -s 2 4 .-4 0 . n. 1 L, .75 S n -s A RM P.01.014 M editsiinigeneetika korr. professor Aavo-Valdur M ikelsaar,dotsent Ruth Mikelsaar,assistent ARMB.01.025 M editsiiniline mikrobioloogia 2. aasta residentidele Gunnar Tasa,assistent Mart Uusküla korr. professor M arika Mikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin,dotsent 2AP( 32L+ 32P+ 16i) * E Tatjana Brilene ■Arstiteadus:3 1,5AP( 6 0 S ) - A Loengukursus annab ülevaate m editsiinigeneetika põhiolemusest ja ■Arstiteadus:resident rakendusest kliinikus. Praktilistes töödes õpitakse tundma Käsitletakse kliinilise erim ikrobioloogia mitmesuguseid uusimaid m olekulaargeneetilisi meetodeid, kromosoomiaberratsioonide analüüsi ja sõlmküsimusi, uroinfektsioonide, farüngiidi, haimoriidi, alumiste geneetiliste sündroomide kompuuterdiagnostikat. hingamisteede infektsioonide, naha- ja haavainfektsioonide diagnostikat. ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E Koostatakse üks referaat ja sooritatakse üks arvestus. 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E © 1 .-4 0 . n. 1.5 S n -s => A A RM P.01.016 Bioloogia ARMB 01 026 M editsiiniline m ikrobioloogia 3. aasta residentidele dotsent Raivo M asso,assistent Aleksander Adojaan,assistent Ingrid korr. professor M arika Mikelsaar,erak. professor Tõnu Krispin K alev,assistent M arika M asso,assistent Anu Saag 1,5AP( 60S)* A 6AP( 68L+ 76P+ 96i) • E ■Arstiteadus:resident ■A rstiteadus: 1, Stom atoloogia:l Käsitletakse viirusinfektsioonide, parasitaarsete ja seeninfektsioonide Loengukursus annab ülevaate kaasaegse bioloogia põhilistest diagnostika aluseid, sealhulgas molekulaarse diagnostika meetodeid. valdkondadest: raku-, arengubioloogiast, geneetikast, Kirjutatakse üks eestikeelne teaduslik artikkel, sooritatakse residentuuri evolutsiooniteooriast ja ökoloogiast. Praktikumides leiavad käsitlemist teoreetilise osa lõpueksam. raku- ja arengubioloogia, geneetika, evolutsioonilise morfoloogia ja ©1. - 40. n. 1.5 S n-s => E m editsiinilise parasitoloogia küsimused. © 1. - 18. n. 2 L, 3 P n-s3 knt ÜLD- JA MOLEKULAARPATOLOOGIA L - 18. n. 2 L , 3 P n-s3 knt 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s3 knt => E INSTITUUT (MP) 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s3 knt => E ARM P.01.017 Laboratoorsed im munoloogilised uuringud ja nende INIMESE BIOLOOGIA JA GENEETIKA rakendusvõimalused korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tamara ÕPPETOOL (01) Vorobjova,assistent Koit Reimand 1,5AP( 32L+ 28i) ARMP.01.004 Im m unoloogia □A rstiteadus:resident korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tam ara Antakse ülevaade immunoloogiliste uuringute võimalustest Vorobjova,assistent Koit Reimand kliinikus,im m unoloogiliste testide lühikirjeldus ja kasutus seoses 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • A erinevate immuunsüsteemi haigustega. ■A rstiteadus:3, S tom atoloogiad (Im m unoloogia eriala I aasta residentidele) 54 ARSTITEADUSKOND 54 ©korduv: 2 n. 320 L n-s A RM P.03.005 Patoloogiline füsioloogia v-assistent Ain Reimets ARMP.01.018 Im m unoloogia alase uurimistöö alused I 1 AP( 20L+ 20i) • A korr. professor Raivo Uibo □ Liikumisravi:2, Liikumisravi:3 3AP( 4L+ 56P+ 60i) • A Loengutsüklis analüüsitakse üldise haigusõpetuse aluseid ja patoloogiliste □A rstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5 protsesside olemust. Õpetatakse immunoloogias kasutusel olevaid laboratoorseid meetodeid. ©29. - 38. n. 2 L n-s => A Eeldab suures osas iseseisvat tööd kirjandusega. ©5. - 6. n. 2 L n-s A RM P.03.006 Stressi patofüsioloogia 7 .-2 8 . n. 2 P n -s => A v-assistent Ehte Orlova 0,5AP( 12L+ 3S+ 5i) • A ARMP 01.019 Kliinilise immunoloogia sõlmküsimusi □A rstiteadus:3 korr. professor Raivo Uibo O A R FS.O l.013 0,5AP( 10L+ lOi) • A © A R B K .01.001 □A rstiteadus:6 Stress-reaktsiooni kohastumuslikud ja kahjustavad efektid, Tutvustatakse tähtsamaid kliinikumis kasutatavaid laboratoorseid teste ja S tressikahjustuste ja adaptatsiooni mehhanismid. Stressi limiteerivad kliinilise im m unoloogia olulisemaid küsimusi. tsentraalsed ja paiksed süsteemid. Stressikahjustuste profülaktika. ©25. - 25. n. 10 L n-s => A ©32. - 34. n. 4 L, 1 S n-s => A ARM P.01.020 M editsiinigeneetika A RM P.03.008 Perifeerse vereringe patofüsioloogia korr. professor Aavo-Valdur Mikelsaar dotsent Kalju Paju 2,5AP( 25L+ 75i) • A 0,5AP( 12L+ 8i) • A ■Avatud Ülikool: □ Arstiteadus:2, Arstiteadus:3, S tom atoloogiad , S tom atoloogiad Antakse ülevaade geneetiliste haiguste olemusest diagnostika, ravi ja ©ARFS.01.013 profülaktika võimalustest. Kursuses käsitletakse perifeerse vereringe regulatsiooni ning ©5 nädalat 5 L n-s => A hem oreoloogia muutusi arterite ja veenide patoloogia korral. 5 nädalat 5 L n-s => A ©korduv: 3 n. 4 L n-sl re f => A ARM P.01.021 Im m unoloogia ARM P.03.009 Ekstreem sete seisundite patofüsioloogia korr. professor Raivo U ibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tam ara dotsent Kalju Paju Vorobjova 0,5AP( 10L +4S+ 6i) • A 1 AP( 30L+ 6S+ 4i) • E □Õ eteadus: 1 ■Arstiteadus:dokt Südamevereringe ja hingam issüsteem i funktsiooni ja homöostaasi Doktoriõppekursus im munoloogiast annab süvendatud käsitluse parameetrite muutused Šoki, sepsise, DIK'1 ja kooma puhul. immuunsüsteemi funktsioneerimise rakulisest ja m olekulaarsest alusest. © 5 .-8 . n. 2.5 L, 1 S n-sl ref => A © 3 2 .-3 7 . n. 5 L, 1 S n -s => E ARM P.03.010 Rakkude kahjustuse m ehhanismid. Medikamentoosne PATOLOOGILISE FÜSIOLOOGIA ja m ittem edikam entoosne profülaktikav-assistent Ehte Orlova ÕPPETOOL (03) 0,5AP( 12L+ 3S+ 5i) • A □ Farm aatsiad , Farm aatsiad O A R FS.O l.015 ARM P.03.001 Patoloogiline füsioloogia © A R BK .01.002 korr. professor Enn Seppet,dotsent Kalju Paju,v-assistent Ehte Orlova Valikkursus hõlmab rakkude kahjustuse spetsiifilisi ja mittespetsiifilisi 6AP( 64L+ 80P+ 96i) • E mehhanisme, rakkude adaptsiooni kahjustusele ja medikamentoosset ning ■Arstiteadus:3 m ittem edikam entoosset profülaktikat. OARBK.Ol.OOl, ARFS.01.013 ©28. - 30. n. 4 L, 1 S n-s => A Kursuses käsitletakse põhiliste sündroomide ja haiguste etioloogiat ja arengum ehhanism e organi, koe, raku ja molekulide tasandil ning A RM P.03.011 Stressi patofüsioloogia. Adaptsioon. Stressi haiguslike m uutuste toim et organismi funktsioonidele. limiteerivad süsteemid ©1 . - 1 6 . n. 2 L, 2 P n-s2 knt, 1 ref v-assistent Ehte Orlova 24. - 39. n. 2 L, 3 P n-s2 knt, 1 re f => E 0,5AP( 12L+ 3S+ 5i) • A □ F arm aa ts iad ARM P.03.002 Patoloogiline füsioloogia O A R FS.O l.015 v-assistent Ain Reimets © A R B K .01.002 5AP( 64L+ 64P+ 72i) • E Kursuses käsitletakse stressi kohastum uslikke ja kahjustavaid efekte, ■ Stom atoloogiad adaptsioonim ehhanism e, tsentraalsete ja paiksete stressi limiteerivate © A R BK .01.003, ARFS.01.009 süsteem ide osa stressi puhul ning stressi profülaktikat. Kursuses käsitletakse patoloogia üldmõisteid ja stereotüüpseid ©1 3 , - 15. n. 4 L , 1 S n -s => A patoloogilisi protsesse, samuti patoloogilisi protsesse organ- süsteemide kaupa. © 1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt ARM P.03.012 Patoloogiline füsioloogia. Erikursus doktoriõppes. 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E korr. professor Teet Seene,korr. professor Enn Seppet,dotsent Kalju Paju 5AP( 40L+ 60S+ lOOi) • E ■A rstiteadus:dokt, Arstiteadus:dokt ARM P.03.003 Patoloogiline füsioloogia v-assistent Ehte Orlova OARM P.03.001 5AP( 64L+ 64P+ 80i) • E Erikursus käsitleb organsüsteem ide funktsioon ihäirete ■Farm aatsia:2, Farmaatsia:3 patogeneesim ehhanism e. OARFS.Ol .015 ©1. -4 0 . n. 1 L, 1.5 S n -s => E © A R B K .01.002 ARM P.03.013 Kliiniline füsioloogia Patofüsioloogia kursus hõlmab üldist haigusõpetust, tüüpilisi patoloogilisi dotsent Kalju Paju protsesse ja organsüsteem ide patofüsioloogiat ning raviprintsiipe. 3AP( 24L+ 6S+ 90i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt ■A vatud Ülikool: 1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E □ : 55 ARSTITEADUSKOIVD 55 Kursuses käsitletakse organsüsteemide füsioloogiat ja kahjustuse ning NAHAHAIGUSTE KLIINIK (NH) adaptatsioonimehhanisme haiguste ja tüüpiliste patoloogiliste protsesside puhul: seosed diagnostika ja raviga. ©6 nädalat 4 L, 1 S n-s => E DERMATOLOOGIA JA VENEROLOOGIA IMMUNOLOOGIA ÕPPETOOL (02) ÕPPETOOL (01) ARN H.01.002 N ah a-ja suguhaigused ARM P.02.001 Im m unoloogia korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg,v-assistent Sirje korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle K isand,v-teadur Tamara Kaur,assistent Maire K arelson,assistent Heli Rajangu Vorobjova,assistent Koit Reimand 2AP( 18L+ 30P+ 32i) • E 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • A ■ S tom atoloogiad ■Arstiteadus:3, S tom atoloogiad OARFR.Ol .019, ARK1.02.001, A RN S.01.002 Aine annab baasteadm ised immuunsüsteemi funktsioneerimise rakulistest Kursus annab ülevaate nahahaiguste ja suguhaiguste etioloogia, ja molekulaarsetest alustest ning immuunsüsteemi seisundi hindamise ja patogeneesi, kliiniku, diagnostika, ra v ija profülaktika küsimustest Erilist mõjustamise põhilistest võimalustest. rõhku pööratakse limaskesta muutustele. © 1 - 16. n. 1 L, 1 S n-s 1 knt => A ©korduv: 3 n. 10 P n-sl ref => E 2 7 .-3 5 . n. 2 L n-s ARM P.02.011 Im m unoloogia korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tamara ARN H .01.003 Naha- ja suguhaigused Vorobjova,assistent Koit Reimand korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg,v-assistent Sirje 2AP( 24L+ 24S+ 32i) • E Kaur,assistent Maire Karelson,assistent Heli Rajangu ■Arstiteadus:2, S tom atoloogiad 4AP( 40L+ 80P+ 40i) • E Aine annab baasteadm ised immunsüstreemi funktsioneerimise rakulistest ■Arstiteadus:5 ja molekulaarsetest alustest ning immuunsüsteemi seisundi hindamise ja O A R FR .01.020, ARKI.02.003 mõjustamise põhilistest võimalustest. (DARNS.01.001 ©24. - 35. n. 2 L n -sl knt Kursus annab ülevaate enam levinud naha- ja suguhaiguste etioloogia, 29. - 36. n. 3 S n-s => A patogeneesi, kliiniku, diagnostika, ravi ja profülaktika küsimustest, ©korduv: 4 n. 20 P, 5 S n-sl knt => E ARM P.02.002 Kliinilise immunoloogia laboratoorne diagnostika 4. - 5. n. 20 L n-s korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tamara Vorobjova A R N H .01.004 Naha- ja suguhaigused 0,5AP( 12L+ 8i) • A korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg,v-assistent Sirje □A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 Kaur,assistent Maire Karelson,assistent Heli Rajangu Annab ettekujutuse kliinikus kasutatavatest laboratoorsetest testidest mida 1 AP( 20L+ 4P+ 6S+ lOi) kasutatakse immuunsüsteemi seisundi hindamiseks. ■A rstiteadus.resident ©32. - 33. n. 6 L n-s => A Ülevaade enamlevinud naha- ja suguhaiguste etioloogia, patogeneesi, kliiniku, diagnostika, ravi ja profülaktika küsimustest. ARMP 02.003 Laboratoorsed im munoloogilised uuringud ja nende © 1 nädal 20 L, 4 P , 6 S n-s rakendusvõimalused korr. professor Raivo Uibo,v-teadur Kalle Kisand,v-teadur Tamara ARN H.01.005 Imikuea nahahaigused Vorobjova,assistent Koit Reimand korr. professor Helgi Silm 1,5AP( 32L+ 28i) 0,5AP( 10L+ lOi) • A □A rstiteadus:resident OARLA.Ol.OOl Antakse ülevaade immunoloogiliste uuringute võimalustest Kursus annab ülevaate vastsündinu ja imikuea enam levinud kliinikus,immunoloogiliste testide lühikirjeldus ja kasutus seoses nahahaigustest (sealhulgas ka nakkuslikud nahahaigused). erinevate immuunsüsteemi haigustega. ©1 nädal 10 L n-s => A (Immunoloogia eriala I aasta residentidele) ©2. n. 16 L n-s ARN H.01.007 Nahalööbed näol ja kätel v-assistent Sirje Kaur ARM P.02.004 Im m unoloogia alase uurimistöö alused I 0,5AP( 10L+ lOi) • A korr. professor Raivo U ibo,v-teadur Kalle Kisand Käsitletakse süsteemselt m anustatavatest ravimitest tingitud allergilisi, 3AP( 4L+ 56P+ 60i) • A pseudoallergilisi, fototoksilisi ja fotoallergilisi reaktsioone ning ravimite ■Arstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5 toksiliste kõrvaltoimete avaldum ist nahal. Õpetatakse im m unoloogias kasutusel olevaid laboratoorseid meetodeid. ©1 nädal 10 L n-s => A Eeldab suures osas ka iseseisvat tööd kirjandusega. ©5. - 6. ii. 2 L n-s ARN H .01.006 Allergoderm atooside diagnoos ja ravi 7. - 28. n. 2 P n-s => A korr. professor Helgi Silm 0,5AP( 10L+ lOi) • A ARM P.02.005 K liinilise im munoloogia sõlmküsimusi O A R FR .O l.011 korr. professor Raivo Uibo Loengutsüklis antakse ülevaade enam levinud allergotermatooside 0,5AP( I0L+ lOi) • A diagnoosimise põhimõtetest ning ravist. □A rstiteadus:6 ©1 nädal 10 L n-s => A Tutvustatakse tähtsam aid kliinikumis kasutatavaid laboratoorseid teste ja kliinilise im m unoloogia olulisem aid küsimusi. ARN H.01.008 M editsiiniline kosmetoloogia ©25. - 25. n. 10 L n-s => A dotsent Elle Elberg 0,5AP( 10L+ lOi) ARM P.02.006 Im m unoloogia © A R A N .01.001, A RAN.02.001, ARFS.01.014 korr. professor Raivo U ibo,v-teadur Kalle K isand,v-teadur Tamara M editsiinilise kosmetoloogia loengutel käsitletakse naha kui Vorobjova organsüsteemi morfoloogiat, füsioloogiat, naha (näo, käte, jalgade jt. 1AP( 30L+ 6S+ 4i) • E piirkondade) ning juuste haiguslikke seisundeid, mis kujutavad ■A rstiteadus:dokt kosmeetilist defekti, ja antakse selgitusi kosmeetiliste defektide Doktoriõppekursus im m unoloogiast annab süvendatud käsitluse profülaktika ja ravi kohta. immuunsüsteemi funktsioneerim ise rakulisest ja m olekulaarsest alusest. ©1 nädal 10 L n-s => A ©32. - 37. n. 5 L, 1 S n-s => E 56 ARSTITEADUSKOND 56 ARNH.01.010 Skleroseeruvate nahalöövete diferentsiaaldiagnostika ©korduv: 1 n. 20 L, 4P, 6 S n-sl ref assistent M aire Karelson 0,5AP( 10L+ lOi) - A ARNH.01.020 Nahahaiguste ravi põhiprintsiibid Käsitletakse sagedamini esinevaid haigusi, millega kaasneb naha korr. professor Helgi Silm skleroos, ja antakse ülevaade nendevahelisest erinevusest. 1 AP( 10L+ 20S+ lOi) ©1 nädal 10 L n-s => A ■Arstiteadus:resident Tsükli vältel käsitletakse nahahaiguste ü ld -ja lokaalse ravi põhiprintsiipe, ARNH.01.012 Juuste ja peanaha haigused. D iferentsiaaldiagnoos ja ravimite koosmõju, lokaalse ravi korral ravimi toime sõltuvust diagnoos. Ravi ja hooldus. ravimvormidest. dotsent Elle Elberg ©korduv: 1 n. 10 L, 20 S n-s 0,5AP( 10L+ lOi) • A Käsitletakse peanaha ja juuste m orfoloogiat ja füsioloogiat, sagedamini ARNH.01.021 Naha ja juuste hooldus ja ravi esinevaid peanaha ja juuste haigusi, nende rav ija hoolduse küsimusi. korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg ©1 nädal 10 L n-s => A 1 AP( 10L+ 20S+ lOi) ■A rstiteadus:resident ARNH.01.013 Naha-ja suguhaigused Erinevate alopecia vormide ning seborröa diferentsiaaldiagnostika ja korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg,v-assistent Sirje ravi. Kursus on mõeldud 3. aasta residentidele. Kaur,assistent Maire Karelson,assistent Heli Rajangu © korduv: 1 n. 10 L, 20 S n-s 1 AP( 8L+ 32P) • E Ülevaade enam levinud naha- ja suguhaiguste etioloogia, patogeneesi, A RN H .01.022 Nahakasvajad ja hem oblastoosid kliiniku, diagnostika, ravi -ja profülaktika küsimustest. korr. professor Helgi Silm ©korduv: 1 n. 8 L, 32 P n-s => E 1 AP( 10L +20S+ lOi) ■A rstiteadus:resident ARNH.01.014 Enam esinevate nahalöövete diferentsiaaldiagnostika Enamlevinud naha hea- ja pahaloom uliste kasvajate ning korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg hem oblastoom ide, eriti lüm foom ide, diagnostika, kliinik ning erinevad 1 AP( 10L+20S+ lOi) ravivõimalused. Kursus on m õeldud 3. aasta residentidele. ■A rstiteadus: res i dent ©korduv: 1 n. 10 L, 20 S n-sl ref Tsükli vältel diferentseeritakse nahalööbeid kehapiirkondade kaupa, ©korduv: 1 n. 10 L, 20 S n-s ARN H.01.023 Fotobioloogia. Fotoderm atoosid. Fotoprotektsioon. korr. professor Helgi Silm ARNH.01.015 Limaskestadel esinevad lööbed 1 AP( 10L+ 20S+ lOi) korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg ■A rstiteadus:resident 1 AP( 10L+20S+ lOi) Käsitletakse UVK eri lainepikkuste toim et normaalsele nahale ning nahas ■Arstiteadus:resident tekkivate füsioloogiliste ja patoloogiliste protsesside olemust, Residendid õpivad diferentseerima enamesinevate nahahaiguste öööbeid fotoderm atooside, m ittem elanoom se nahavähi ja maliigse melanoomi limaskestadel. kliinilist pilti, patogeneesi ja ravi ning päikeseblokaatorite kasutamist Kursus on mõeldud teise aasta residentidele. normaalse n a h a ja fotoderm atooside põdem ise korral. Kursus on mõeldud ©korduv: 1 n. 3. aasta residentidele. ©korduv: 1 n. 10 L, 20 S n-sl ref ARNH.01.016 Sagedamini esinevate naha- ja suguhaiguste laboratoorne diagnostika korr. professor Helgi Silm NAKKUSHAIGUSTE KLIINIK (NK) 1 AP( 10L+20P+ lOi) ■A rstiteadus:resident Tsükli vältel õpitakse teostama ja hindam a sagedamini esinevate INFEKTSIOONIHAIGUSTE ÕPPETOOL (01) nahahaiguste (dermatomükoosid, allergodermatoosid, psoriaas) ning veneroloogiliste haiguste laboratoorse diagnostika meetodeid. A RN K .01.001 Infektsioonhaigused ja epidem ioloogia Kursus on mõeldud 3. aasta residentidele. dotsent Matti M aim ets,dotsent Tiina Prükk ©korduv: 1 n. 10 L, 20 P n-sl ref 3AP( 30L+ 60P+ 30i) • E ■A rstiteadus :4 ARNH.01 017 Sugulisel teel ülekantavad põletikud Infektsioonhaiguste etioloogia, patogenees, kliinik, ravi ja profülaktika, korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg ©korduv: 3 n. 20 P n-s => E 1 AP( 10L+ 20S+ lOi) 1. - 8. n. 4 L n-s ■A rstiteadus:resident Veneeriliste haiguste iseärasused ja diferentsiaaldiagnostika. A R N K .01.002 Infektsioonhaigused ja epidem ioloogia Kursus on mõeldud 2. aasta residentidele. dotsent Matti Mai m ets,dotsent Tiina Prükk ©korduv: 1 n. 10 L, 20 S n-s 2AP( 48P+ 32i) • A ■Stom ato loog iad ARNH.01.018 Nahalööbed sisehaiguste korral Infektsioonhaiguste etioloogia, patogenees, kliinik, rav ija profülaktika, korr. professor Helgi Silm ,dotsent Elle Elberg ©korduv: 3 n. 12.6 P n-s2 knt, 1 re f => A 1 AP( 10L +20S+ lOi) ■A rstiteadus:resident ARN K.01.003 Väliepidem ioloogia Erinevate sisehaiguste (diabeet, jt. endokrinoloogilised haigused, dotsent Matti M aim ets,dotsent Tiina Prükk kasvajad)korral esinevate nahalöövete diagnoosimine ja 1 AP( 30P+ lOi) • A diferentsiaaldiagnoosim ine.Kursus on mõeldud 2. aasta residentidele. ■Arstiteadus:5 Keskkonna epidem ioloogilise olukorra uurimine ja nakkuskaitse ©korduv: 1 n 10 L, 20 S n-s katastroofi olukorras. ©korduv: 1 n. 30 P n-sl ref A RN H .01.019 Pärilikud nahahaigused korr. professor Helgi Silm A RN K .01.005 Troopiline meditsiin ja hiigieen 1 AP( 2 0 L + 4P + 6S+ lOi) dotsent Matti M aimets,dotsent Tiina Prükk ■A rstiteadus:resident 0,5AP( 10L+ lOi) • A Õpitakse tundm a eelkõige Eestis levinud pärilike nahahaiguste Käsitletakse enam levinud troopiliste infektsioonhaiguste kliinikut, ravi |a diagnostikat, ravi ning preventatsiooni.Kursus on mõeldud 3. aasta profülaktikat. residentidele. ©korduv: 5 n. 2 L, 4 P n-sl ref => A 57 ARSTITEADUSKOND 57 ©1 1 , - 1 2 . n. 2 L , 1 S n-s => А ARNK.0 1.006 V iirusinfektsioonide patogenees dotsent Matti M aimets ARN R.01.010 Aju vaskulaarsed haigused 0,5AP( 10L+ lOi) • А dotsent Mai Roose,assistent Janika Kõrv Käsitletakse sagedasem ate viirusinfektsiooonide patogeneesi 0,5AP( 6L+ 4i) • А mehhanisme. □ A rstite ad u sd , Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 ©korduv: 1 n. 10 L n-sl ref => A; Arstiteadus: Kursus õpetab aju vaskulaarsete haiguste (ajuinfarkt, subarahnoidaalne hemorraagia, ajusisene hem orraagia) epidemioloogiat, riskitegureid, ARNK.01.007 Infektsioonihaigused ja epidem ioloogia etiopatogeneesi, kliinikut, ravi ja rehabilitatsiooni. Eraldi käsitletakse aju dotsent Matti M aim ets,dotsent Tiina Prükk transitoorset isheemiat, selle kliinikut, prognoosi ja ravi. 0,5 AP( 10L+ lOi) © 1 2 . - 13 . n . 3 L n - s => А □Liikum isravi: Kursus käsitleb tähtsamaid nakkushaigusi, nende kliinilist pilti, levikut. A RN R.01 012 Piltdiagnostika (kom puuter ja magnettomograafia) N akkushaiguste üldküsim usi- haiguste levikut, desinfektsiooni ja v-teadur Tiiu Tomberg profülaktikat. 0,5AP( 4L+ 2S+ 4i) • А ©korduv: 5 n. 2 P n-sl ref □ A rstiteadusd, A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 Loengud käsitlevad kom puuter- ja m agnettomograafia põhimõtet, NÄRVIKLIINIK (NR) näidustusi ja rakendam ist kliinilises diagnostikas.©9. - 10. n. 2 L, 1 S n -s => А A RN R.01.014 Kliiniline praktika NEUROLOOGIA ÕPPETOOL (01) korr. professor Toomas Asser,korr. professor Ain-Elmar Kaasik,erak. professor Rein Zupping,dotsent M att M ägi,dotsent Mai Roose,assistent ARNR.01.001 N euroloogia Janika Kõrv erak professor Rein Zupping,assistent M aia Schmidt 1 AP( 40P) • А 2AP( 16L+ 32P+ 32i) • E □A rstiteadus: 1 ■Stom atoloogiad Praktilise arstitööga tutvumine, haige uurimise õppimine, diagnostiliste ja Õpetatakse neuroloogiliste haiguste uurimise iseärasusi. Tutvustatakse raviprotseduuridega tutvum ine individuaalsel juhendamisel närvihaigusi, pöörates eritähelepanu pea ja näo piirkonna valudele ning Põhitähelepanu pööratakse anamneesi kogumisele ja neuroanatoomiliste motoorikahäiretele. ning -füsioloogiliste põhiteadmiste kasutamisele diagnoosimisel. © 1. - 16. n. 1 L, 2 P n-s => E ©1. - 16. n. 2 P n-s => А 24. - 39. n. 2 P n-s => А ARNR.01.002 Neurofüsioloogia ja neuroloogia alused assistent Katrin Gross-Paju ARN R.01.015 Bioeetika 3,5AP( 32L+ 38P+ 70i) • E korr. professor Raul Talvik,korr. professor T iina Talvik,erak. professor ■ Eripedagoogikad Hele Everaus,em eriitprofessor Arvo Tikk,dotsent Lembit Õpetatakse kesk- ja piirdenärvisüsteem i haiguste tekkemehhanisme ja M ehilane,dotsent Valdar Parve,dotsent Andrei Sõritsa haigustest tingitud motoorika, kõne jt. vaimsete funktsioonide häirete 2AP( 26L+ 6S+ 48i) • E kliinilisi avaldusi. ■A rstiteadus :dokt ©1 . - 16 . n. 2 L, 2.4 P n -s => E A rstiteaduskonna doktorantidele. Käsitletakse arstiteadusliku uurimistööga ja meditsiinipraktikaga seotud bioeetika küsimusi seoses ARNR.01.003 K õnehälvete kliinik filosoofia, eetika ja arstliku tegevuse aspektidega. assistent Katrin Gross-Paju ©14. -2 9 . n. 2 L n -s = > E 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • E ■ E ripedagoogikad A RN R.01.016 Neuroloogia ja neurokirurgia OARNR.Ol .002 korr. professor Toomas Asser,korr. professor Ain-Elmar Kaasik,dotsent Õpetatakse enam levinud kõnehäirete kliinilisi avaldusi ja nende häirete Matt M ägi,dotsent Mai Roose,v-teadur Sulev Haldre,assistent Katrin eristamist. Gross-Paju,assistent Janika Kõrv,assistent Maia Schmidt,assistent Pille ©24. -39 . n. 1 L, 1.5 P n -s => E Taba 6AP( 30L+ 150P+ 60i) • E ARNR.01.005 Neuroloogia alused ■Arstiteadus:5 korr. professor A in-Elm ar Kaasik Õpetatakse neuroloogiliste haiguste uurimise iseärasusi ning tutvustatakse l,5AP( 32L+ 28i) • А pea-ja seljaaju, perifeersete närvide ja lihashaiguste diagnostikat ja ravi. ■Liikumisravi:3 ©korduv: 5 n 30 P n-s => E OARAN.Ol.OOl, A RFS.01.010 1 .- 5. n. 6 L n-s Kursuses käsitletakse neuroloogia põhialuseid koos ravikehakultuuriga. Põhitähelepanu on pööratud motoorika, kõne-, teadvuse ja mäluhäirete ARN R.01.017 M editsiinieetika diagnostikale ja ravile närvisüsteem i kahjustusega haigetel. em eriitprofessor Arvo Tikk ©24. - 37. n. 2 L n-s => А 0,5AP( 8L+ 2S+ lOi) • А □ L iikum isravid ARNR.01.008 A m bulatoorne neuroloogia Käsitletakse laste ja täiskasvanutega haiglas töötamisel ja teaduslikus assistent Katrin Gross-Paju uurimistöös esinevaid m editsiinieetika probleeme. 0,5AP( 9L+ 6P+ 5i) • А © 1 nädal 8 L, 2 S n-s => А □ A rstitead u sd , A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 Õpetatakse lisaks neuroloogia ja neurokirurgia tsüklile süvendatult ARN R.01.018 Neuroloogia valitud peatükke haiglavälist neuroloogiat- enam levinud sündroome ja nende ravi. korr. professor Toomas Asser,korr. professor Ain-Elmar Kaasik,dotsent ©26. - 28. n. 3 L, 2 P n-s => А Matt M ägi,v-teadur Sulev H aldre,assistent Katrin Gross-Paju 1,5AP( 32L+ 28i) • А ARN R.01.009 Vereseerum i lipiidid ja ateroskleroos □A rstiteadus: 5 dotsent Mai Roose Käsitletakse orgaaniliste närvihaiguste diagnoosimise ja ravi probleeme. 0,5AP( 4L+ 2S+ 4i) • А ©3. - 5. n. 10.3 L n-s => А □ A rstiteadus:5 , A rstiteadus:6 Loengul õpetatakse vere lipiidide koostist, nende ainevahetust, A RN R.01.019 Neuroloogia lipoproteiidide koostist ja nende seost ateroskleroosiga. Kirjeldatakse korr. professor Toomas Asser,korr. professor A in-Elm ar Kaasik,dotsent hüperlipideem ia ravi võimalusi. Matt M ägi,dotsent Mai Roose, M erike Lüüs 58 ARSTITEADUSKOND 58 1,5AP( 60L) • EA Aine eesmärgiks on anda lühiülevaade füsioloogilistest muutustest naise ■A rstiteadus.resident organism is seoses sugulise küpsemise ja rasedusega. Kursuse läbinud Residendi töö põhiülesandeks on osavõtt kliiniku ravitööst. Teadmiste ja teavad normaalse sünnitusjärgse perioodi kulgu m enstruaaltsükli normi ja kogemuste om andam ise peamiseks meetodiks on residendi poolt enam esinevaid patoloogia variante. On tuttavad kontratseptsioom kureeritavate haigete analüüs. põhim õtetega ©1. - 30. n. 2 L n-s => E A ©2. - 5. n. 2 L n-s => A NEUROKIRURGIA ÕPPETOOL (02) A RN S.01.005 Reproduktiivne tervisdotsent Kadri Matt 0,5AP( 10L+ lOi) • A ARN R.02.003 Neurokirurgia Käsitletakse reproduktiivse tervise olem ust ja selle erinevaid aspekte. korr. professor Toomas Asser,korr. professor Ain-Elmar Eesm ärgiks on rõhutada reproduktiivse tervise seost rahva üldise Kaasik,emeriitprofessor Arvo T ikk,v-teadur Sulev Haldre tervisega, käsitleda reproduktiivse tervise häirete riske ja riskigruppe, 1 AP( 15L+ 15S+ lOi) - A ©korduv: 1 n. 10 L n-s => A □A rstiteadus:5, Arstiteadus:6 käsitletakse perifeerse närvisüsteemi haiguste, ajuvereringehäirete, ARN S.01.006 Rasedate tervis, kehaehitus ja toitumine valude, epilepsia ja muude närvihaiguste diagnostikat ja konservatiivset erak. professor Helje Kaarm a ning kirurgilist abi. 0,5AP( 10L+ lOi) • A ©korduv: 1 n. 15 L, 1 5 S n - s = > A Õpetatakse rasedate antropom eetriliste, toitumisharjumuste ja faktilise toitum ise uurimise laiendatud m eetodeid selleks, et praktiline arst oskaks ARN R.02.007 Epilepsia ja peavalude valitud aspektid välja töötada senisest täpsem at individuaalset ratsionaalset tervise ja v-teadur Sulev Haldre toitum isnõustam ise plaani normi ja patoloogia jaoks. 0,5AP( 4L+ 2S+ 4i) • A ©1 nädal 10 L n-s => A □A rstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 © ARAN.01.001, ARFS.01.013, ARKI.02.001 ARN S.01.008 Perekonna planeerim ine ja kontratseptsioon Epilepsia põhjused, diagnoosim ine ja ravi. Peavalu kliinilised vormid, assistent Helle Karro mehhanismid ja ravi. 0,5AP( 10L+ lOi) • A ©6. - 7. n. 2 L, 1 S n-s => A Kursus käsitleb perekonnaplaneerim ise m õistet ja nõustamist, erivaid kontratseptsioonim eetodeid. ARN R.02.008 Neurokirurgia ©korduv: 1 n. 2 L n-s => A korr. professor Toomas Asser,korr. professor A in-Elm ar Kaasik,teadur Jaan Eelmäe ARNS.01 009 Üsasisene patsient. Antenataalne diagnostika ja ravi. 1,5AP( 60L) • EA Aivar Ehrenberg ■A rstiteadus: res ident 1 AP( 30L+ lOi) Residendi töö põhiülesandeks on osavõtt kliiniku ravitööst. Teadm iste ja ■A rstiteadus: res i dent kogemuste om andam ise peamiseks meetodiks on residendi poolt Kursusel käsitletakse loote haiguste diagnoosim ist rõhuasetusega kureeritavate haigete analüüs. funktsionaalsele diagnostikale. Loenguteem ad puudutavad loote ©1. - 30. n. 2 L n-s => E A haigusseisundite ravi m editsiinilisi ja eetilisi aspekte. ©1. n. 30 L n-s NAISTEKLIINIK (NS) A RN S.01.010 Diagnostika võim alused günekoloogias dotsent Andrei Sõritsa 1 AP( 30L+ lOi) SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA ■A rstiteadus:resident ÕPPETOOL (01) Käsitletakse diagnostilisi võim alusi günekoloogias (laparoskoopia, ultrahelidiagnostika, hüdrosonograafia, hüsteroskoopia, hüsterosalpingograafia, horm onaalne diagnostika). ARN S.01.001 Naistehaigused ja sünnitusabi ©10. - 10. n. 30 L n -s dotsent Kadri M att,dotsent Andrei Sõritsa,assistent Ülle Kadastik,assistent Helle Karro,assistent Anne Rohtmets A RN S.01.011 Põletikud sünnitusabis ja günekoloogias 8AP( 32L +210P+ 78i) • E assistent Ülle Kadastik ■Arstiteadus: 5 1 AP( 30L+ lOi) © A R A N .01.001, ARFS.01.009, ARKI.02.001 ■A rstiteadus:resident Kursus annab ülevaate raseduse ja sünnituse kulust normi ja patoloogia Käsitletakse kaasaegselt põletikuliste protsesside tekkepõhjusi ja ravi. korral. Naistehaiguste etiopatogenees, diagnostika, kliinik, ravi ja ©1 2 , - 12. n. 30 Ln- s profülaktika. ©korduv: 7 n . 30 P n-sl ref => E A R N S.01.012 Teism eline patsient 1. - 3. n. 10 L n-s assistent Helle Karro 1AP( 30L+ lOi) A RN S.01.002 Naistehaigused ja sünnitusabi ■A rstiteadus:resident dotsent Kadri M att,dotsent Andrei Sõritsa,assistent Fred Kirss Tüdrukute ja poiste puberteediea füsioloogia ja patoloogia küsimused. 2AP( 28L+ 36P+ 16i) • A Noorte nõustamine, kontratseptsioon Noorte reproduktiivne ja seksuaalne ■ Stom ato loog iad tervis. © A R A N .01.002, A R FR .01.011, ARKI.02.001 ©1 4 . - 1 4 . n. 30 L n -s Kursus annab ülevaate raseduse ja sünnituse kulust normi ja patoloogia korral. Käsitleb rasedusaegseid muutusi hammaskonnas, suuõõnes. A RN S.01.013 Aktuaalseid küsimusi perinatoloogias Põhiteadmised naistehaigustest. dotsent Kadri Matt ©korduv: 2 n. 18 P n-s => A 1 AP( 30L+ lOi) 26. - 39. n. 2 L n-s ■A rstiteadus:resident Käsitletakse küsimusi, mis on seotud raseduse ja sünnituse ARNS.01 004 Naistehaigused ja sünnitusabi riskiprobleem idega, raseduse adaptatsiooni ja antenataalse diagnostikaga dotsent Kadri Matt ©29. - 29. n. 30 L n-s 0,5AP( 6L+ 14P) • A ■ L iikum isravid A RN S.01.014 Emaka verejooksud dotsent Ilse Kõiv 59 ARSTITEADUSKOND 59 1AP( 30L+ lOi) © 10 nädalat 2 L n-s => A ■Arstiteadus:resident Käsitletakse emaka verejooksude diagnostikat ja ravi tütarlapsel, ARPA.01.010 Kardiovaskulaarsete haiguste patoanatoomia puberteedieas, naise reproduktiivses eas, pre- ja postmenopausaalses dotsent Tatjana Truupõld perioodis. 0,5AP( 10L+ lOi) • A © 32.-32. n. 30 L n-s □Arstiteadus:4, Arstiteadusd, Arstiteadus:6 OARPA.01.007 PATOLOOGILISE ANATOOMIA JA Kursuses käsitletakse valitud küsimusi olulisemate kardiovakulaarsete haiguste patomorfoloogiast. KOHTUARSTITEADUSE INSTITUUT (PA) ©1. - 9. n. 2 L n-s => A ARPA.01.011 Patoloogiline anatoomia PATOLOOGILISE ANATOOMIA ÕPPETOOL dotsent Raik-Hiio Mikelsaar 3AP( 18P+ 12S+ 90i) • E (01) ■Avatud Ülikool: Antakse teoreetilisi ja praktilisi teadmisi üldpatoloogia ja patoanatoomia ARPA.01.001 Patoloogiline anatoomia tähtsamates valdkondades. dotsent Raik-Hiio Mikelsaar,dotsent Tatjana Truupõld,assistent Ingrid ©6 nädalat 3 P, 2 S n-s => E Mesila 5AP( 32L+ 96P+ 72i) • E KOHTUARSTITEADUSE ÕPPETOOL (02) ■Arstiteadus:3 (DARAN.01.001, ARAN.02.001, ARFS.01.013 Kursus annab haiguslikest protsessidest (üldpatoanatoomia) ja haiguste ARPA.02.001 Kohtuarstiteadus morfoloogilistest muutustest (eripatoanatoomia) teabe, mis on vajalik v-assistent Marika Väli,assistent Ilona Drikkit,assistent Daily Lepik kõigi kliiniliste distsipliinide järgnevaks omandamiseks. 3,5AP( 15L+ 60P+ 16S+ 45i) • A ©24. - 39. n . lL , 3 P ii-s4 knt ■Arstiteadusd 1. - 16. n. 1 L, 2 P n-s5 knt => E ©ARPA.01.006 Kohtuarstiteadus õpetab tundma ja lahendama neid meditsiinilis- ARPA.01.002 Üldpatoloogia bioloogilisi küsimusi, mis tekivad õiguskaitseorganitel eeluurimise ja korr. professor Enn Seppet,dotsent Raik-Hiio Mikelsaar,teadur Andres kohtuliku uurimise käigus kriminaal- ja tsiviilasjade lahendamise, Piirsoo ©korduv: 2 n. 30 P n-s => E 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E 1. - 2. n. 7.5 L n-s ■Arstiteadus:dokt Üldise haigusõpetuse põhikontseptsioonide ja metodoloogiliste küsimuste ARPA.02.002 Kohtuarstiteadus omandamine, mis on vajalik doktorandile medikobioloogilises teaduslikus v-assistent Marika Väli,assistent Ilona Drikkit,assistent Daily Lepik uurimistöös. 1 AP( 12L+ 12P+ 16i) • E ©10 nädalat 2 L, 2 S n-s3 knt => E ■Stomatoloogiad ©ARPA.01.006 ARPA.01 008 Patoloogiline anatoom ia Kohtuarstiteadus õpib tundma ja õpetab lahendama neid meditsiinilis - dotsent Raik-Hiio Mikelsaar,assistent Ingrid Mesila bioloogilisi küsimusi, mis tekivad õiguskaitseorganitel eeluurimise ja 4AP( 32L+ 64P+ 64i) kohtuliku uurimise käigus kriminaal -ja tsiviilasjade lahendamisel ■Stomatoloogiad, Stomatoloogiad stomatoloogia valdkonnas. (DARAN.01.002, ARAN.02.002, ARFS.01.014 ©26. - 37. n. 1 L, 1 P n-s => E Kursus annab haiguslikest protsessidest (üldpatoanatoomia) ja haiguste morfoloogilistest muutustest (eripatoanatoomia) teabe, mis on vajalik kõigi kliiniliste distsipliinide järgnevaks omandamiseks. POLIKLIINIK (PO) ©24. - 39. n. 1 L, 2 P n-s4 knt 1. - 16. n. 1 L, 2 P n-s POLIKLIINIKU JA PEREMEDITSIINI ARPA.01.004 Sektsioonikursus ÕPPETOOL (01) dotsent Raik-Hiio Mikelsaar,v-laborant Zivele Riispere 0,5AP( 16P+ 4i) • A ■Stomatoloogiad ARPO.Ol.OOl Perearstiteadus OARPA.01.008 korr. professor Heidi-Ingrid Maaroos,dotsent Margus Lember,assistent Aine annab arstile vajalikud teadmised biopsiamaterjali uurimisele Marje Oona,assistent Heili Sarapuu,assistent Urmas Takker saatmise korrast, diagnooside vormistamisest ja võrdlemisest, 0,5AP( 8L+ 8S+ 12i) surmatunnistuse jt. dokumentide täitmisest. ■Arstiteadusd ©korduv: 11 n. 16 P n-sl ref => A ©ARKI.01.001, ARTH.01.013 Perearstiteadus on aine, milles käsitletakse perearstiteaduse arengut, ARPA.01.005 Sektsioonikursus perearstiteaduse sisu ja perearsti mõistet. Treenitakse ambulatooresele dotsent Tatjana Truupõld,v-laborant Zivele Riispere arstiabile iseloomulikku arstlikku mõtlemist, käsitletakse sagedasemaid 1 AP( 30P+ lOi) • A haigusi, nende ravi, haiguste ennetamist, tööd riskirühmadega. ■Arstiteadus:6 Põhitähelepanu osutatakse probleemikesksele lähenemisele indiviidile, ©ARPA.01.001 perekonnale, haigusele. Aine annab arstile vajalikud teadmised biopsiamaterjali uurimisele ©korduv: 4 n. 2 L, 2 S n-s saatmise korrast, diagnooside vormistamisest ja võrdlemisest, surmatunnistuse jt. dokumentide täitmisest. ARP0.01.002 Perearstiteadus ©korduv: 1 n. 30 P n-sl ref => A korr. professor Heidi-Ingrid Maaroos,dotsent Margus Lember,assistent Marje Oona,assistent Heili Sarapuu,assistent Urmas Takker ARPA.01.009 Patoloogiline anatoomia 4AP( 60P+ 60S+ 40i) • A ■Arstiteadus:6 assistent Ingrid Mesila 1 AP( 20L+ 20i) • A Selekteerimata sümptoomide probleemikeskse käsitlemise, riskirühmade □Liikum isravid väljaselgitamise ja ennetava ning profülaktilise tegevuse metoodika. Loengutsüklis käsitletakse haigusõpetuses oluliste üldpatoloogiliste Sagedasemad probleemid perearstiteaduses. Ambulatoorsete sissekannete protsesside olemust ja kliinilis-morfoloogilist avaldumist. metoodika. Epikriiside koostamine. Koduvisiitide metoodika. 60 ARSTITEADUSKOND 60 ©korduv: 4 n. 15 P, 15 S n-sl ref => A ■Arstiteadus:6 OARFR.Ol.020, ARFS.01.013, ARMP.03.001 ARPO.Ol .003 Haiguste õpetus Antakse ülevaade psüühikahäirete etioloogiast, sümptomatoloogiast, korr. professor Heidi-Ingrid Maaroos,dotsent Margus Lember,assistent diagnostikast ja ravist, käsitletakse psühholoogiateaduste kliinilise Marje Oona,assistent Heili Sarapuu,assistent Urmas Takker rakendamise võimalusi. 2AP( 24L+ 16P+ 40i) • EA ©korduv: 6 n. 20 P, 10 S n-sl ref => E A ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana): 1. - 5. n. 10 L n-s Loengukursuse eesmärgiks on käsitleda tervise ja haiguse mõistet, sagedamini esinevaid haigusi. Praktikumides tutvustatakse ARPS.01.002 Psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia tervishoiukorraldus! ambulatoorses meditsiinis, haiguste ennetamise ja dotsent Jüri Liivamägi tervisekasvatuse põhimõtteid ja meetodeid. 3AP( 32L+ 48P+ 40i) • A ©korduv: 8 n. 3 L, 2 P n-sl ref => E A ■Stomatoloogiad OARFR.Ol .019, ARFS.01.013, ARMP.03.002 ARPO.01.007 Perearstiteadus I Antakse ülevaade psüühilistest protsessidest ja nende häiretest, psüühika korr. professor Heidi-Ingrid Maaroos,dotsent Margus Lember,assistent ja sooma vahekordadest. Tutvustatakse psüühikahäirete põhilisi Heili Sarapuu,assistent Urmas Takker avaldusvorme, käsitletakse psüühikahaigusi, nende etioloogiat, kliinilist 1 AP( 8L+ 4P+ 8S+ 20i) • E pilti ja põhivorme ning ravi. ■Arstiteadus:2 © 1. - 16. n. 2 L, 3 P n-s => A Perearstiteadus on aine, milles käsitletakse perearstiteaduse arengut ja mõistet, perearsti töövaldkondi, meetodeid ja vahendeid. Treenitakse ARPS.01.003 Kliiniline psühholoogia ambulatoorsele arstiabile iseloomulikku arstlikku mõtlemist, käsitletakse v-assistent Anu Aluoja,assistent Kersti Luuk sagedasemaid probleeme, haigusi, nende ravi, haiguste ennetamist ning 5AP( 48L+ 152i) • E tööd riskirühmadega. Põhitähelepanu osutatakse probleemikesksele □Avatud Ülikool: lähenemisele indiviidile ja perekonnale. Käsitletakse perearstiabi sisu Annab teadmisi psüühikahäirete psühholoogilistest mehhanismidest, erinevates vanuserühmades, perearsti vastuvõtu ja koduvisiitide patsiendiks olemise psühholoogilistest probleemidest ning õe töös metoodikat ning ambulatoorse arstiabi iseärasusi võrreldes vajalikest suhtlemis-ja elementaarsetest psühhoteraapiaoskustest. haiglameditsiiniga. ©korduv: 6 n. 8 L n-s => E ©korduv: 4 n. 2 L, 1 P, 2 S n-s => E ARPS.01 004 Põetusõpetus psühhiaatrias ja psühhoteraapia ARPO.01.008 Perearstiteadus: meditsiiniline intervjuu dotsent Lembit Mehilane korr. professor Heidi-Ingrid Maaroos,dotsent Margus Lember,assistent 3AP( 30L+ 90i) • E Heili Sarapuu,assistent Urmas Takker ■Avatud Ülikool: 0,5AP( 2L+4P+4S+ 1 Oi) - A OARFR.Ol.011, ARMP.03.004, ARPS.01.003, ARTH.02.006 □Arstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 Ülevaade psühhiaatrilisest sümptomatoloogiast, sündromoloogiast, nende Meditsiiniline intervjuu on perearsti igapäevatöö meetod. Kursuse kestel eaga seotud iseärasustest ning psüühika- ja käitumishäiretest vastavuses tutvustatakse intrervjueerimise põhialuseid, praktilises osas on üliõpilastel RHK 10-le. võimalik harjutada intervjuud ja vaadata oma tegevust videosalvestusena. ©korduv: 3 n. 10 L n-s => E Seminarides arutatakse erinevaid intervjueerimise meetodeid. ©korduv: 2 n. 2 L, 1 P, 2 S n-s => A ARPS 01.005 Psühhopatoloogia dotsent Lembit Mehilane ARPO.Ol .009 Konsultatsioonioskused 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E korr. professor Heidi-Ingrid Maaroos,dotsent Margus Lember,dotsent ■Psühholoogia:2, Psiihholoogia:3 Margus Lember,teadur Merit Lelumees,assistent Heili Sarapuu,assistent Psühhopatoloogia aluste tutvustamine, psüühikahäirete tekkepõhjused, Urmas Takker nende uurimis- ja registreerimismeetodid, psüühikahäirete 1 AP( 20S+ 20i) avaldumisvormid, nende kliiniline iseloomustus, diagnostika, ■Arstiteadus:resident diferentsiaaldiagnostika alused, ravimise võimalused. Konsultatsioonioskused on perearsti igapäevatöö tähtis valdkond. Kursuse © 1 ,- 16. n. 2L , .5 Sn-s => E kestel tutvustatakse intervjueerimise põhialuseid, praktilises osas on residentidel võimalik harjutada intervjuud ja vaadata oma tegevust ARPS.01.006 Lapse ja nooruki psühhopatoloogia videosalvestusena. Seminarides arutatakse erinevaid intervjueerimise dotsent Jüri Liivamägi meetodeid. 2AP( 32L+ 32P+ 16i) • E ©korduv: 1 n. 20 S n-s => A ■ Eripedagoogika: 1 ©ARNR.01.002 ARPO.01.010 Sagedased probleemid perearsti töös Käsitletakse psühhopatoloogia spetsiifilisi avaldusi lastel ja noorukitel: korr. professor Heidi-Ingrid Maaroos,dotsent Margus Lember,assistent laste ja noorukite arenguhäirete tekkepõhjused, mehhanism ning Heili Sarapuu,assistent Urmas Takker profülaktika, ravi ja readaptatsiooni üldpõhimõtted. 1 AP( 20S+ 20i) ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E ■Arstiteadus:resident Käsitletakse perearsti töös ettetulevaid sagedasemaid probleeme: nii ARPS.01.008 K ohtupsühhiaatria kliinilisi kui ka töökorralduslikke, kasutatakse praktiliste oskuste dotsent Lembit Mehilane harjutamise kabinetti, arvutiprogramme, situatsiooniülesannete 1,5AP( 32L+ 28i) • A lahendamist. ■Õigusteadus:3 (Residentid: 1, 2, 3 aasta) Antakse ülevaade psüühikahäirete ja -haiguste avaldumisvormidest, ©korduv: 1 n. 20 S n-s => A nende mõjust haigete käitumisele ja nende juriidilistest aspektidest. ©24. - 39. n. 2 L n-s => A PSÜHHIAATRIAKLIINIK (PS) ARPS.01.013 Vaim uhaiguste etioloogia ja patogenees v-teadur Olev Toornla,teadur Laur Toomaspoeg PSÜHHIAATRIA ÕPPETOOL (01) 0,5AP( 10L+ lOi) • A □Arstiteadus: Antakse ülevaade vaimuhaiguste tekke ja kulgemise peamistest ARPS.01.001 Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia ja psühhoteraapia teooriatest. Keskendutakse nende tõbede etiopatogeneesi bioloogilistele dotsent Jüri Liivamägi,dotsent Lembit Mehilane,dotsent Veiko Vasar,v- mehhanismidele. assistent Anu Aluoja,assistent Kersti Luuk,assistent Jakov Šlik ©25. - 25. n. 10 Ln-s => A 8AP( 50L+ 120P+ 60S+ 90i) • EA 61 ARSTITEADUSKOND 6i ARPS.01.014 Unehäirete diagnostika ja ravi arenguhäired), nende tekkepõhjuseid ja -mehhanisme. Antakse ülevaade dotsent Veiko Vasar nende häirete kliinilistest avalduskujudest. 0,5AP( 10L+ lOi) • A ©25. - 25. n. 10 Ln-s => A □Arstiteadus: Antakse ülevaade une neurofüsioloogiast, unehäirete põhjustest, ARPS.01.031 Psühhiaatria uurimisvõtetest ja ravi võimalustest. dotsent Jüri Liivamägi,dotsent Lembit Mehilane,dotsent Veiko Vasar,v- ©28. - 28. n. 10 L n-s => A assistent Anu Aluoja 6AP( 60L+ 120S+ 60i) • E ARPS.01.015 Depressiivsete häirete diagnostika ja ravi ■Arstiteadus:resident dotsent Lembit Mehilane Programmi esmärgiks on anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, 0,5AP( 12L+ 8i) • A mis on vajalikud iseseisvaks tööks psühhiaatrina. □Arstiteadus: ©2. - 29. n. 2 L, 4 S n-s => E Ülevaade depressiivsete häirete kliinilistest avaldumisvormidest, ravist ja preventsioonist. ARPS.01.032 Tegevusteraapia psühhiaatrias ©11. - 11. n. 12 L n-s => A dotsent Lembit Mehilane 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A ARPS.01.017 Psüühikahäirete süstemaatika ■Liikumisravi:3 dotsent Veiko Vasar OARPS.01.018 2AP( 32L+ 48i) • A Kursus annab ülevaate psüühikahäiretest tingitud sotsiaalsete □Psühholoogia:2, Psühholoogia:3 funktsioonide kahjustuste tasanditest ning tegevusteraapia eesmärkidest Psüühikahäirete süstemaatika (RHK-10), diagnostika ja erinevate psüühikahäirete korral. diferentsiaaldiagnostika alused. © 2 4 .-3 3 .n . 2L , 2 Sn-s => A ©29. - 36. n. 4 L n-s => E ARPS.01.033 Psühhiaatria ARPS.01.018 Psühhopatoloogia koos meditsiinipsühholoogiaga dotsent Jüri Liivamägi,dotsent Lembit Mehilane,dotsent Veiko Vasar,v- dotsent Lembit Mehilane,v-assistent Anu Aluoja assistent Anu Aluoja 1,5AP( 20L+20S+ 20i) • A 2AP( 60S+ 20i) • E ■Liikumisravi:3 ■Arstiteadus:dokt Ülevaade psühhiaatrilisest sümptomatoloogiast, sündromoloogiast, Programmi eesmärgiks on teadustööks vajalike teoreetiliste ja praktiliste psühhopatoloogia ealistest iseärasustest ning psüühika- ja oskuste andmine psühhiaatria erialal. käitumishäiretest vastavuses RHK-10-le. ©1. - 15. n. 2 S n-s ©24. -33. n. 2L , 2 Sn-s => E 24. - 38. n. 2 S n-s => E ARPS.01.019 Depressiivsed häired ja nende ravi ARPS.01.034 Somatotüüp, temperament ja psühhopatoloogia dotsent Lembit Mehilane,dotsent Veiko Vasar dotsent Jüri Liivamägi 1AP( 20L+ 10S+ lOi) 0,5AP( 10L+ lOi) • A ■Arstiteadus: res ident □Arstiteadus: Kursusel käsitletakse depressiivsete häirete kliinilisi avaldumisvorme, Inimese somatotüübi ja kehaliste ning psüühiliste häirete vahelised diferentsiaaldiagnostikat, diferentseeritud psühhofarmakoteraapiat ning seosed. Temperamendi mõiste ja erinevad arusaamad erinevate depresiooni ränktagajärgede preventsiooni. psühholoogia ja psühhiaatria koolkondade vahel. Temperamenditüüpide © 22.-22. n. 20 L, 10 Sn-s osatähtsus erinevate psühhosündroomide formeerumisel. ©4. - 4. n. 10 L n-s => A ARPS 01.021 Algteadmisi psühhoteraapiast v-assistent Anu Aluoja,assistent Kersti Luuk ARPS.01.044 Õpilaste vaimne tervis 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) dotsent Lembit Mehilane □Arstiteadus:resident 1 AP( 24L+8S+ 8i) • A Täienduskursus on mõeldud kõigi erialade arstidele, välja arvatud □Bioloogia: , Geograafia: psühhiaatrid. Kursus on mõeldud psühhoteraapia esmatutvustuseks ja Kursusel antakse ülevaade lapse-ja noorukiea psühhopatoloogiast ja selle annab ülevaate psühhoteraapia üldistest seaduspärasustest, avaldumisvormidest õpilase käitumises. Käsitletakse lapse- ja noorukiea mehhanismidest ja levinumatest psühhoteraapiakoolkondadest. Lähemalt sagedasemaid psüühika- ja käitumishäireid (depressioonid, tähelepanu käsitletakse Eestis levinud psühhoteraapia suundi. defitsiidi sündroom, lapseea hirmud jt.), nende mõju isiksuse ©9 -9. n. 20 L, 10 Sn-s kujunemisele ning peamisi ravi ja preventsiooni meetodeid lastepsühhiaatrias. ARPS.01.024 Ärevushäired ja nende ravi ©30. - 37. n. 3 L, 1 S n-s => A dotsent Lembit Mehi lane,dotsent Veiko Vasar 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) ARPS.01.045 Kliiniline psühhofarmakoloogia ■Arstiteadus:resident dotsent Lembit Mehilane Kursusel käsitletakse ärevushäirete süstemaatikat, 2AP( 30L+ 10S+ 40i) diferentsiaaldiagnostikat ja diferentseeritud psühhofarmakoteraapiat. ■Arstiteadus:resident © 27.-27. n. 20 L, 10 Sn-s Kursusel antakse ülevaade psühhofarmakoteraapia põhimõtetest, olulisemate psühhofarmakonide toimest ja näidustustest ning sagedamini ARPS.01.026 Skisofreenia ja skisofreensed häired esinevate psüühikahäirete ravist. emeriitprofessor Märt Saarma ©10. - 19. n. 3 L, 1 S n-s => A 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) ■Arstiteadus:resident RADIOLOOGIA JA ONKOLOOGIA © 25.-25. n. 20 L, 10 Sn-s KLIINIK (RD) ARPS.01.030 Spetsiifilised arenguhäired lastel dotsent Jüri Liivamägi RADIOLOOGIA ÕPPETOOL (01) 0,5AP( 10L+ lOi) * A □A rstiteadus:, Eripedagoogika:, Pedagoogika:, Psühholoogia: ©ARFS.01.007 ARRD.01.003 Radiodiagnostika ja radioteraapia Ainekursuses käsitletakse lapse ontogeneetilise arengu käigus tekkida v-assistent Gennadi Gorelašvili,assistent Paul Alapuu võivaid hälbeid (kõnehäired, õpivilumuste häired, pervasiivsed 1 AP( 6L+ 26P+ 8i) • A 62 ARSTITEADUSKOND 62 ■Stomatoloogiad OARSI.01.002 OARAN.Ol.OOl, ARMP.03.001, ARPA.01.003 ©ARAN.01.001, ARFS.01.009 Annab algteadmised kõigi organite ja kudede radioloogilise Silma füsioloogiline ja kliiniline refraktsioon, mõisted, mõõtühikud. diagnoosimise võimalustest, samuti ka haiguste äratundmisest Aistigmatism: silma refraktsiooni anomaaliate määramine, optiline, röntgenogrammide alusel. kontakt-ja kirurgiline korrektsioon. Valikkursus üliõpilastele. ©1. - 3. n. 2 L n-s © 1 . n. 5 L, 5 S n-s => А 4. - 16. n. 2 P n-s => A ARSI 01.005 Lasteoftalmoloogia ARRD.01.004 Radiodiagnostika ja radioteraapia assistent Piret Jüri v-assistent Gennadi Gorelašvili,assistent Paul Alapuu 0,5AP( 6L+ 6S+ 8i) • А 2AP( 12L+ 36P+ 32i) • A □Arstiteadus: ■Arstiteadus:3 OARSI.01.002 ©ARAN.01.001, ARMP.03.001, ARPA.01.006 ©ARAN.01.001, ARFS.01.009 Saadakse põhiteadmised radiodiagnostika alal. Aine omandanu saab 1.Silma ehituse määramine lapseeas, silma areng. Funktsioonide ettekujutuse kõigi organite ja kudede haiguste radioloogilise kujunemine lapseeas. 2. Refr. ealine areng. 3. Strabismi küsimused. diagnoosimise võimalustest. 4.Traumatism lastel. 5. Pisarteede haigused lastel. Valikkursus ©24. - 26. n. 4 L n-s üliõpilastele. 27. - 35. n 4 P n-s => A ©korduv: 1 n . 6 L, 6 S n-s => A ARRD.01.012 Seedeelundite radiodiagnostika ARSI.01.010 Silmalaugude haigused ja nende kirurgiline ravi v-assistent Gennadi GorelaŠvili v-assistent Riina Pulges 16AP( 40L+ 280P+ 40S+ 280i) 0,5AP( 5L+ 5S+ lOi) * A ■Arstiteadus:resident □Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 OARRD.01.004 Tutvustatakse silmalaugude kaasasündinud ja omandatud patoloogiat ja Koolituse eesmärgiks on saada vajalikul hulgal teadmisi ja praktilisi selle ravi võimalusi. kogemusi seedetrakti radiodiagnostika alal. Esimese osa praktilisest ©korduv: 1 n. 5 L, 5 S n-s => A koolitusest moodustavad loengud ja seminarid, kus analüüsitakse arvukalt rö-gramme. Teise osa moodustab aktiivne osavõtt kõigist seedetrakti radiodiagnostika protseduuridest. SISEKLIINIK (SK) ©16 nädalat 2.5 L, 2.5 Pn-sl ref SISEHAIGUSTE ÕPPETOOL (01) SILMAKLIINIK (Sl) ARSK.01.001 Gastroenteroloogia: põletikulise soolehaiguse OFTALMOLOOGIA ÕPPETOOL (01) tänapäevane käsitlusdotsent Riina Salupere 1 AP( 20L+ 20i) • A ARSI.01.001 Invaliidsus ja VEK □Arstiteadusd, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Arstiteadus:resident dotsent Aleksei Panov Valikkursus üliõpilastele. 0,5AP( 6L+ 6S+ 8i) • A © 1 nädal 20 L n-s => A □Arstiteadus: О ARSI.01.002 ARSK.01.007 Nefroloogia Tutvutakse nägemisinvaliidsuse ja selle ekspertiisi teoreetiliste ja v-assistent Eino Sinimäe,assistent Elviira Seppet praktiliste küsimustega.Valikkursus üliõpilastele. 2AP( 12L+ 28P+ 40i) • E ©korduv: 1 n. 6 L, 6 S n-s => А ■Arstiteadusd ARSI.01.002 Silmahaigused ©korduv: 4 n. 3 L, 7 P n-s dotsent Aleksei Panov,dotsent Leo Schotter,v-assistent Riina Pulges,assistent Piret Jüri ARSK.01.008 Gastroenteroloogia 2AP( 10L+60P+ lOi) • E korr. professor Vello Salupere,dotsent Riina Salupere,assistent Ingrid ■Arstiteadus: 5 Kull,assistent Katrin Labotkin OARAN.Ol.OOl, ARFR.01.011, ARNR.01.001 3AP( 30L+ 60P+ 30i) • E Tutvustatakse tähtsamaid silmahaigusi, saadakse teoreetilised alused ja ■Arstiteadusd praktilised kogemused silmahaiguste uurimiseks ja raviks, tutvutakse Gastroenteroloogia on sisehaiguste eriala, kus õpetatakse seedeelundite haigustega, vigastuste profülaktika ja nägemise invaliidsuse küsimustega, haigusi. kirjutatakse referaat. ©korduv: 3 n. 10 L, 20 P n-sl ref => E ©korduv: 2 n. 30 P n-sl ref => E korduv: 1 n. 10 L n-s ARSK.01.009 Hematoloogia erak. professor Hele Everaus,assistent Marju Hein ARSI.01 003 Silmahaigused 2AP( 20L+ 32P+ 28i) • E dotsent Aleksei Panov,dotsent Leo Schotter,v-assistent Riina ■Arstiteadusd Pulges,assistent Piret Jüri Hematoloogia on sisehaiguste eriala, mis käsitleb vere ja lümfisüsteemi 2AP( 10L+ 38P+ 32i) • А haigusi. ■Stomatoloogiad ©korduv: 2 n. 10 L, 16 P n-s ©ARAN.01.001, ARFR.01.011, ARNR.01.001 Tutvustatakse tähtsamaid silmahaigusi, saadakse teoreetilised alused ja ARSK.01.010 Sisehaigused praktilised kogemused silmahaiguste uurimiseks ja raviks, tutvutakse korr. professor Reinhold Birkenfeldt,korr. professor Vello Salupere,korr. haigustega, vigastuste profülaktika ja nägemisinvaliidsuse küsimustega, professor Vello Salupere,erak. professor Hele Everaus,v-assistent Eino kirjutatakse referaat. Sinimäe ©korduv: 2 n. 19 P n-s => А 6AP( 120P+ 60S+ 60i) • E 1. - 5. n. 2 L n-s ■Arstiteadus:6 VI kursuse üliõpilastele mõeldud subordinatuur sisehaigustes. ARSI.01.004 Silma refraktsioon ja korrektsioon ©korduv: 6 n. 20 P, 10 S n-s => A dotsent Leo Schotter 0,5AP( 5L+ 5P+ lOi) - А ARSK.01.011 Sisehaigused 63 ARSTITEADUSKOND 63 dotsent Riina Salupere 0 ARAN.01.004 2AP(68P+ 12i) • E ® ARKA.01.034 □Avatud Ülikool: Liikumisravi üliõpilastele õpetatakse kardioloogiat, pulmonoloogiat, Õenduse üliõpilastele: õpetatakse kardioloogiat, hematoloogiat, endokrinoloogiat, nefroloogiat, reumatoloogiat, gastrointeroloogiat ja endokrinoloogiat, gastroenteroloogiat, nefroloogiat, reumatoloogiat, hematoloogiat. pulmonoloogiat. ©6. - 10. n. 4 L n-s 0 2 nädalat 68 P n-s => E 11. - 16. n. 2 L n-s => А ARSK.01.012 Sisehaigused dotsent Riina Kallikorm, dotsent Riina Salupere,v-assistent Eino REUMATOLOOGIA ÕPPETOOL (02) Sinimäe,assistent Marju Hein 4AP( 16L+ 86P+ 58i) • E ARSK.02.003 Reumatoloogia ■Stomatoloogiad korr. professor Reinhold Birkenfeldt,dotsent Riina Kallikorm Stomatoloogia üliõpilastele: õpetatakse hematoloogiat, endokrinoloogiat, 2AP( 22L+40P+ 18i) • E gastroenteroloogiat, nefroloogiat, reumatoloogiat. ■Arstiteadusd ©1. - 16. n. 1 L, 3 P n-s Reumatoloogia on sisehaiguste eriala, mis annab teadmisi reumaatiliste 29. - 36. n. 4 P n-s => E haiguste etiopatoloogiast, kliinilisest pildist ja ravist. ©korduv: 2 n. 10 L, 20 P n-s => E ARSK.01.014 Endokrinoloogia dotsent Toomas Podar,assistent Anu Ambos ARSK.02.001 Süsteemsed sidekoe haigused ja vaskuliidid 2AP( 18L+ 40P+ 22i) • E korr. professor Reinhold Birkenfeldt,dotsent Riina Kallikorm ■Arstiteadusd 1 AP( 20L+ 20i) Endokrinoloogia on sisehaiguste osa, mis käsitleb sisesekretsioonielundite □A rstiteadusd, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Arstiteadus:resident haigusi. Valikkursus üliõpilastele. ©korduv: 2 n . 9 L, 20 P n-s © 1 nädal 20 L n-s => А ARSK.01.018 Transfusionoloogia-immuunhematoloogia erak. professor Hele Everaus LABORATOORSE MEDITSIINI ÕPPETOOL 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A (03) □Arstiteadus:6, Arstiteadus:resident Loengute ja praktikumide käigus omandatakse baasteadmised verekomponentide ülekande ettevalmistamisest ja näidustustest. ARSK.03.001 Laboratoorne meditsiin ©1 nädal 10 L, 10 P n-s => A erak. professor Agu Tamm,assistent Katrin Reimand 1,5AP( 16L+25P+ 19i) • А ARSK.01.019 Meditsiinieetika ■Arstiteadus:3, Arstiteadusd erak. professor Hele Everaus,emeriitprofessor Arvo Tikk, Tiina Juhansoo Õppeaine käsitleb vere ja teiste kehavedelike, samuti vererakkude 1 AP( 6L+ 12S+ 22i) • A uurimist haigetel, tutvustab vastavaid keemilisi ja füüsikalisi meetodeid, □Arstiteadus:6, Arstiteadus:resident õpetab üliõpilastele biokeemiliste ja hematoloogiliste uurimistulemuste Planeeritud on läbi viia loengute ja seminaride kursus meditsiinieetika kliinilist interpretatsiooni. Interdistsiplinaarne eriala, mis seostab valikküsimustes VI kursuse üliõpilsatele. baasteaduste ja kliiniliste erialade tulemusi. ©1 nädal 6 L, 12 S n-s => A ©korduv: 1 n. 16 L, 16 P n-s 1 nädal 9 P n-s ARSK 01.022 Nefroloogia aktuaalseid probleeme v-assistent Eino Sinimäe,assistent Elviira Seppet ARSK.03.002 Kliiniline keemia 1 AP( 20L+ 20i) • A korr. professor Mihkel Zilmer,korr. professor Raivo Uibo,erak. professor □Arstiteadusd, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Arstiteadus:resident Hele Everaus,erak. professor Agu Tamm,v-assistent Aleksander Sipria Võimaldab süvendatud teadmisi nefrol. uurimismeetoditest ja haigustest. 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) - А © 1 nädal 20 L n-s => A ■Arstiteadus: 6 Integreeritud tsükkel, mille eesmärkideks on viimistleda üliõpilaste oskusi ARSK.01.023 Sisehaigused laboratoorsete uuringute ratsionaalsel kasutamisel ning anda ülevaade erak. professor Hele Everaus,dotsent Riina Kallikorm,dotsent Riina mõnede "kuumade teemade" kohta. Seminarides käsitletakse Salupere,v-assistent Eino Sinimäe haigusjuhtude toel tüüpilisemaid raskusi, mis tekivad labori testide 3AP( 80S+ 40i) interpreteerimisel. Loenguid peavad labori, kliiniliste ja prekliiniliste ■Arstiteadus:resident erialade õppejõud. Sisehaiguste seminarides toimub gastrointeroloogia, reumatoloogia, © 1 .-5 . n. 4 L , 2 S n-s => А nefroloogia ja hematoloogia eriala residentide poolne haigete demonstratsioon ja haigusjuhtude arutelu. ARSK.03.003 Uued laboratoorse diagnostika meetodid 01. - 16. n. 2 S n-s erak. professor Agu Tamm,assistent Katrin Reimand 19. -42. n. 2 Sn-s 1 AP( 4L+ 15P+ 21 i) • А □Arstiteadus:ülem, Bioloogiad, Füüsikad, Keemiad ARSK.01.024 Stimulatsiooni ja supressiooni testid endokrinoloogias Kursus on üles ehitatud individuaalsele ja/või väikese rühma tööle, dotsent Toomas Podar,assistent Tamara Zaitseva andmaks üliõpilastele süvendatud teadmisi viimastel aastatel juurutatud 0.5АГ( 6L+4P+ 10i) • А laboratoorse diagnostika võtete, aparatuuri ning teoreetilise käsitluse □Arstiteadusd kohta, samuti tutvuda samal perioodil publitseeritud teoreetiliste 0 ARSK.01.014 käsitluste kohta. Tutvustatakse tööd andmebaasidega.Tänavu: 1. Kursuse eesmärgiks on käsitleda supressiooni- ja simulatsiooniteste Laboratoorsed kiirtestid; 2. vererakkude automaat-loendus; endokrinoloogiliste haiguste diagnostikas. Peatähelepanu on suunatud 4.leukotsüütide ensüümid tsütokeemiliste meetoditega. kilpnäärme ja neerupealiste haiguste ning suhkurtõve diagnostikale. ©1 nädal 4L , 15 P n-s => А ©1 nädal 6 L, 4 P n-s => А ARSK.03.004 Laboratoorne diagnostika ARSK.01 025 Sisehaigused erak. professor Agu Tamm,assistent Katrin Reimand dotsent Riina Kallikorm,dotsent Toomas Podar,dotsent Kai Saks,dotsent 0,5AP( 12L+ 4S+ 4i) • А Riina Salupere,v-assistent Eino Sinimäe,assistent Marju Hein ■Õeteadus:3 1 AP( 32L+ 8i) ■ Liikumisravi:2 64 ARSTITEADUSKOND 64 Kursus tutvustab tähtsamate kliinilis-laboratoorsete uuringute v-assistent Ann Tamm,v-laborant Galina Schneider korraldamist, sh. patsiendi ettevalmistamist uuringuteks, ning uurimise 2AP( 8L+ 30P+ 2S+ 40i) • A tulemuste tõlgendamist õeteadue õppijatele. ■ Liikumisravi:2 ©24. - 30. n. 2 L n-s => A Aine õpetamise eesmärgiks on anda teoreetilisi teadmisi liikumisravi rakendamiseks traumade(]äsemed, luusammas, pehmed koed) järgselt, ARSK.03.006 Laboratoorne meditsiin ortopeediliste operatsioonide (p õ lv e - ,puusaliigese endoproteesimine erak. professor Agu Tamm jäsemete korrigeerivad operatsioonid) järgselt nii lastel kui ka 3,5AP( 20L+ 80S+ 40i) • EA täiskasvanuil. Praktilised oskused: osata liikumisravi läbi viia ning ■Arstiteadus:resident koormusi doseerida tugi-liikumisaparaadi haiguste-ja vigastustega Koolituse eesmärgiks on saada spetsialist, kes oskab õigesti valida ja haigetel. sooritada laboratoorseid uuringuid kliinilise keemia ja laboratoorse © 1. - 10. n. 1 L, 3 P n-s 1 ref => A hematoloogia alal, millised on vajalikud haigete uurimiseks ja raviks. Samuti peavad spetsialistid oskama organiseerida kliiniliste uuringutega ARSM.01.027 Abivahendite kohandamine tegeleva labori tööd, tagada töö kvaliteeti, teha kliinilist ja v-assistent Ann Tamm biomeditsiinilist uurimistööd. 0,5AP( 4L+ 6P+ lOi) - A ©4. n. 5 L, 20 S n-s □ Liikumisravi:4 Aine õpetamise eesmärk on anda teoreetilisi teadmisi abivahenditest, SPORDIMEDITSIINI JA TAASTUSRAVI klassifikatsioonist(iso-9999), kohandamise põhiprintsiipidest, anda praktilisi oskusi töötamiseks madala-temperatuursete termoplastidega KLIINIK (SM) ning teada ortooside kasutamise näidustusi. © 24 .-27 . n. 1 L, 1.5 P n -s => A SPORDIMEDITSIINI JA TAASTUSRAVI ARSM.01.028 Tegevusteraapia geriaatrias v-assistent Ann Tamm ÕPPETOOL (01) 1AP( 10L+ 10P+ 20i) • A □ Liikumisravi:4 ARSM.01.001 Spordimeditsiin ja taastusravi Aine õpetamise eesmärgiks on anda teoreetilised alused ja praktilised korr. professor Jaak Maaroos,dotsent Anatoli Landõr,v-assistent Ann oskused tegevusteraapia rakendamiseks vanuritele ning ümbruse Tamm kohandamiseks vanuritele. 6AP( 40L+80P+ 120i) - A ©24. - 33. n. 1 L, 1 P n-sl ref => A □Arstiteadus:6 Antakse ülevaade sportlase keha koostise, tervisliku seisundi ja kehalise ARSM.01.029 Tegevusteraapia neuroloogias võimekuse määramise meetoditest ning spordiga seonduvate haiguste ja v-assistent Ann Tamm vigastuste diagnostikast ja ravist. Antakse põhiteadmised taastusravis 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A kasutatavatest funktsionaalsete reservide hindamise meetoditest ning □Liikumisravi:3 füüsikalisest-, liikumis- ja vesiravist. Aine õpetamise eesmärgiks on tutvustada üliõpilasi närvisüsteemi ©korduv: 4 n. 20 P n-s => A haigustega haigete tegevusteraapia eripäraga, anda teoreetilisi teadmisi ja 1. - 5. n. 2 L n-s praktilisi oskusi erinevate motoorse ümberõppe programmidest, kasutada erinevaid tegevusteraapia meetodeid neuroloogiliste haigustega haigete ARSM.01.004 Spordimeditsiin ravis. korr. professor Jaak Maaroos,dotsent Anatoli Landõr ©29. - 38. n. 1 L, 1 P n-sl ref => A 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E □Liikumisravi:2 ARSM.01.030 Tegevusteraapia ravimeetodid Õppeaine annab teadmised sportlaste tervisliku seisundi ja kehalise v-assistent Ann Tamm töövõime hindamisest, õpetab spordivigastuste ja patoloogia profülaktikat 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A ja esmaabi. ■Liikumisravi:3 © 24.-33 . n. 2 L, 2 P n -s => E Aine õpetamise eesmärgiks on anda teoreetilised teadmised tegevusteraapias rakendatavatest ravimeetoditest, rakenduslikest ARSM.01.010 Sissejuhatus taastusravisse mudelitest ja nende erilistest kasutamise printsiipidest sõltuvalt patsiendi v-assistent Ann Tamm vanusest. Praktilised oskused: osata kasutada erinevaid tegevusi ravi 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A otsrarbel, valida individuaalne ravimeetod, osata juhtida grupitööd □Eripedagoogika: ©30. - 39. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A ©24. - 28. n. 2 L n-s ARSM.01 031 Tegevusteraapia uurimismeetodid 29. - 33. n. 2 P n-s => A v-assistent Ann Tamm 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A ARSM.01.008 Füsioteraapia □ Liikumisravi:3 assistent Maie Ojamaa Aine õpetamise eesmärgiks on tutvustada üliõpilasi tegevusteraapias 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A kasutatavate uurimismeetoditega (standartiseeritud, mittestandartiseeritud ■Stomatoloogiad testid) tegevusvalmiduste ja tegevustervikute testimise võimalustega Antakse ülevaade põhilistest füsioteraapia meetoditest ning nende erinevas eas patsientide puhul. rakendamisest stomatoloogilises praktikas. ©1. - 10. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A ©24. - 28. n. 2 L, 2 P n-s => A ARSM.01.032 Ergonoomika ja kinesioloogia ARSM.01.025 Sisehaigete liikumisravi v-assistent Ann Tamm v-assistent Ann Tamm,v-laborant Galina Schneider 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A 1,5AP( 10L+ 20P+ 30i) • A □ Liikumisravi:3 ■Liikumisravi:2 Aine õpetamise eesmärgiks on tutvustada üliõpilasi põhiliikumise ja selle Aine õpetamise eesmärgiks on anda teadmisi liikumisravi rakendamisest praktilise rakendamisega kliinilises töös (haigete taastamisel, enamlevinud sisehaiguste puhul, samuti praktilised oskused liikumisravi ergonoomiliste printsiipide kasutamine töökoha kohandamisel haiglas). läbiviimiseks haiglas(akuutne periood) ja ambulatoorselt. ©11. - 15. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A ©6. -15 . n. 1 L, 2 P n-sl ref => A ARSM.01.033 Tegevuse analüüs ja rakendamine ARSM. 01.026 Kirurgiliste, ortopeediliste ja traumatoloogiliste v-assistent Ann Tamm haigete liikumisravi 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A 65 ARSTITEADUSKOND 65 □ Liikumisravi:3 STOMATOLOOGIA KLIINIK (ST) Aine õpetamise eesmärgiks on anda teadmisi tegevusteraapias kasutatavatest tegevuse analüüsi mudelitest, erinevate tegevusvalmiduste ja tegevustervikute analüüsist ning selle rakendamisest tegevusteraapia protsessis. STOMATOLOOGIA ÕPPETOOL (01) © 1. - 10. n. 1 L, 1 P n-s 1 ref => A ARST.01.001 Näo-lõualuu kirurgia ARSM.01.034 Tegevusteraapia filosoofia ja eetika korr. professor Edvitar Leibur,assistent Ülo Pintson,assistent Marianne v-assistent Ann Tamm Soots,assistent Aili Tuhkanen 1 AP( 20L+ 20i) • A 14AP( 72L+ 296P+ 192i) • 2E 2A □Liikumisravi:3 ■Stomatoloogiad, Stomatoloogiad, Stomatoloogiad Aine õpetamise eesmärgiks on anda ülevaade tegevusteraapia ajaloost, OARAN.01.002, ARAN.02.002, ARBK.01.003, ARFS.01.012, põhimõistetest, terminoloogiast, põhilistest tegevusteraapia suundadest ARMB.01.004, ARST.01.008 ning põhilistest filosoofilistest seisukohtadest, tutvustada tegevusteraapias Aine annab põhiteadmised tuimastustest stomatoloogilistel haigetel, kasutatavaid eetilisi printsiipe (tegevusterapisti eetiline koodeks) hammaste ekstraktsiooniõpetusest, näo-lõualuupiirkonna põletikest, ©1. - 10. n. 2 L n-sl ref => A kirurgilist ravi vajavatest paradondihaigustest, vigastustest, kasvajatest, kaasasündinud ja omandatud defektidest, tulirelvvigastustsest ja ARSM 01 035 Onkoloogiliste haigete taastusravi kiirituskahjustustest. Üliõpilane õpib diagnoosima neid haigusi, koostama v-assistent Ann Tamm raviplaani, õpib tundma kohaliku tuimastuse metoodikat, hammaste 0,5AP( 4L+ 6P+ lOi) • A ekstraktsiooni instrumente ja tehnikat ning läbi viima ambulatoorset ravi. ■Liikumisravi:4 ©1. - 16. n. .75 L, 2.25 P n -s l knt Aine õpetamise eesmärgiks on anda ülevaade onkoloogiliste haigete 24. - 39. n. .75 L, 2.25 P n-sl knt => A taastusravi erinevatest aspektidest, liikumisravi koormuste doseerimise 1 .-16 . n. .75 L, 2.25 P n -s l knt => E iseärasustest seoses erinevate ravimeetoditega (keemia-ja kiiritusravi) 24 .-3 9 . ri. .75 L, 2.25 P n -s l knt ning meeskonnatöö iseärasustest onkoloogiliste haigetega töötades. 1. - 16. n. 1 L, 4 P n-sl knt, 1 ref => A © 35.-39. n. 1 L, 1 P n -s l ref => A 24. - 39. n. .5 L, 5.5 P n-sl knt => E ARSM.01.036 Puuetega isikute taastusravi ARST.01.005 Laste kirurgiline stomatoloogia v-assistent Ann Tamm korr. professor Edvitar Leibur,korr. professor Edvitar Leibur,assistent 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A Marianne Soots ■ Liikumisravi:4 2AP( 12L+ 36P+ 32i) • A Aine õpetamise eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele ÜRO ja ÜTO poolt ■Stomatoloogiad välja antud dokumente puuetega isikute integreerimiseks ühiskonda, Eesti ® ARST.01.004, ARST.01.019 invapoliitika põhiseisukohti, saada isiklik kogemus töötamiseks puuetega Aine annab ülevaate näo-lõualuude piirkonna kirurgi listest isikutega, saada ülevaade puuetega isikute taastusravi võimalustest Eestis. stomatoloogilistest haigustest lastel. Üliõpilane õpib diagnoosima neid ©24.-33. n. 1 L, 1 P n -s l ref => A haigusi, koostama raviplaani, arvestades ravi iseärasusi lastel, teostama ambulatoorset ravi. ARSM.01.037 Liikumisravi geriaatrias ©24. - 39. n. .75 L, 2.25 P n-sl knt => A assistent Aet Arak 1 AP( 6L+ 14P+ 20i) • A ARST.01.015 Suu-ja hambahaigused ■Liikumisravi:4 dotsent Taavo Seedre,v-assistent Mare Saag,assistent Taive Aine õpetamise eesmärgiks on anda teoreetilised ja praktilised teadmised Koppel,assistent Jana Olak,assistent Lauri Vahtra,assistent Ruth kõrvalekalletest normaalsetest ealistest muutustest seoses vananemisega. Vasar,assistent Marek Vink Kursus annab ülevaate vanemaealistel esinevatest probleemidest, 14AP( 72L+ 296P+ 192i) • 2E 2A kehaliste harjutuste valikust ja doseerimisest kardiovaskulaarse-, ■Stomatoloogiad, Stomatoloogiad, Stomatoloogiad hingamis-,tugi-liikumisaparaadi -ja närvisüsteemi haiguste korral. (DARAN.02.002, ARMB.01.004, ARST.01.008 ©24. - 30. n. 1 L, 2 P n-s => A Aine annab põhiteadmised hambakaariese, pulpiidi, apikaalse periodontiidi, paradondi ja suulimaskesta haiguste etiopatogeneesist, ARSM.01.038 Spordimeditsiin esmatasandi meditsiinis diagnostikast ja ravist. Üliõpilane õpib diagnoosima neid haigusi, läbi dotsent Anatoli Landõr viima ülalnimetatud haiguste ravi.. 1 AP( 30L+ lOi) • A ©1. - 16. n. .75 L, 2.25 P n-sl knt □Arstiteadus:resident 24. - 39. n. .75 L, 2.25 P n-sl knt => A Antakse ülevaade kehalise arenguastme ja töövõime määramise 1,- 16. п.. 75 L, 2.25 P n -s l knt => E põhilistest meetoditest, mis on rakendatavad esmatasandi meditsiinis, 2 4 .-39 . n. .75 L, 2.25 P n -s l knt ©korduv: 1 n. 30 L n-s => A 1. - 16. n. .75 L, 4 P n-sl knt, 1 ref => А 24. - 39. n. .75 L, 5.5 P n-sl knt => E ARSM.01.039 Südamehaigete taastusravi korr. professor Jaak Maaroos ARST.01.018 Lastestomatoloogia 1 AP( 30L+ lOi) • A dotsent Rita Nõmmela,dotsent Silvia Russak,assistent Triin □Arstiteadus:resident Jagomägi,assistent Jana Olak,assistent Ruth Vasar Antakse ülevaade südamehaigete komplekse taastusravi meeskonna töö 9AP( 46L+ 162P+ 48S+ 104i) • E 2A printsiipidest, kardiorespiratoorse funktsionaalse reservi määramise ■Stomatoloogiad, Stomatoloogiad, Stomatoloogiad meetoditest ja liikumisravi põhialustest. (DARAN.02.002, ARBK.01.003, ARLA.01.003, ARMB.01.004 ©korduv: 1 n. 30 L n-s => A Üliõpilane õpib tundma individuaalseid ja professionaalseid profülaktika vahendeid ning läbi viima profülaktilisi menetlusi. Käsitletakse laste ARSM.01.040 Tegevusteraapia kompleksses taastusravis hambahaiguste, parodondi ja suulimaskesta haiguste, hammaste- v-assistent Ann Tamm lõualuude süsteemi anomaaliate etiopatogeneesi, diagnostikat ja ravi. 1 AP( 30L+ lOi) * A Üliõpilane õpib diagnoosima ülalnimetatud haigusi ning läbi viima piuna □Arstiteadus:resident -ja jäävhammaste ravi. Antakse ülevaade tegevusteraapia rakendamise võimalustest haigete ©24. - 39. n. .5 L, 4.5 P, 1 S n-s => А kompleksses taastusravis 1 .-16 . n. .75 L, 1.25 P, 1 S n-sl knt => А ©korduv: 1 n. 30 L n-s => A 1. - 16. n. .88 L, 3.12 P n-sl ref => E 24 .-3 9 . n. .75 L, 1.22 P, 1 S n-sl knt ARST.01.020 Ortopecdiline stomatoloogia (kliiniline kursus) 66 ARSTITEADUSKOND 66 v-assistent Olev Salum,assistent Iive Koll,assistent Eve-Maaja artikli. Residentuuri lõppedes peab ta olema võimeline töötama Metsa.assistent Aarne Viirsalu iseseisvalt. 14AP( 68L+ 204P+ 96S+ 192i) • 2A ©1. - 16. n. 2 L n-s ■Stomatoloogiad, Stomatoloogiad, Stomatoloogiad 2 4 .-3 9 . n. 2 Sn-s ®ARAN.01.001, ARAN.02.001, ARFS.01.008, ARPA.01.003 Õpetatakse proteesimist hammaste kõvakudede kahjustusel ja osalisel ja ARST.01.036 Ortopeediline stomatoloogia täielikul hambatusel, suust eemaldatavate ja mitte-eemaldatavate dotsent Rita Nõmmela,dotsent Taavo S eed re ,v-assistent Mare Saag,v- hambaproteesidega. Käsitletakse ka proteesimist paradondikahjustuste assistent Olev Salum,assistent Lauri Vahtra puhul, näo-lõualuude proteesimist ning alalõualiigese haiguste proteetilist 6AP( 60L+ 120S+ 60i) • EA ravi. ■Stomatoloogia:resident ©1. - 16. n. .63 L, 1.38 P, 1 S n-sl knt Resident läbib esimese aasta programmi, mis põhiliselt hõlmab suuõõne 24. - 39. n. .63 L, 1.38 P, 1 S n-sl knt => A anatoomiat, histoloogiat ja füsioloogiat, suu- ja hambahaiguste ning 1 .-16 . n. .88 L, 1.12 P, 1 S n-sl knt proteetilist ravi vajavate haiguste diagnostikat ning ettevalmistust 24. - 39. n. .88 L, 1.12 P, 1 S n-sl knt => E proteesimiseks. 1 .-16 . n. .75 L, 3.25 P, 1 S n-sl knt ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref 24. - 39. n. .5 L, 4.5 P, 1 S n-sl knt => A 24. - 39. n. 2 L n-sl ref ARST.01.023 Implantaadid stomatoloogias ARST.01.045 Suu ja hambahaigused korr. professor Edvitar Leibur,v-assistent Olev Salum,assistent Ülo dotsent Taavo Seedre,v-assistent Mare Saag,v-assistent Olev Pintson Salum,assistent Lauri Vahtra 0,5AP( 10L+2P+2S+ 6i) • A 6AP( 90L+ 90S+ 60i) • E □Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Stomatoloogiad, Stomatoloogiad ■Stomatoloogia:resident OARST.01.001, ARST.01.010 Kolme aasta jooksul õpivad residendid tundma suu limaskesta, hammaste Valikkursuses käsitletakse hambaimplantaatide liike, nende kasutamise ja parodoni haiguste tekkepõhjusi, ravi ja ennetamise probleeme. näidustusi hammasterea defektide ravis. Antakse ülevaade erinevatest ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref implantaatidest näo-lõualuude vigastuste, näokolju anomaaliate ja 24. - 39. n. 2 L n-sl ref parodondihaiguste ravis. ©1 nädal 10 L, 2 P, 2 S n-s => A ARST.01.046 Hammaste oklusiooniõpetus v-assistent Olev Salum ARST.01.026 Tsefalomeetria 2AP( 10L+ 22P+ 16S+ 32i) • А dotsent Rita Nõmmela,assistent Triin Jagomägi □Stom atoloogiad 0,5AP( 6L+ 10P+ 4i) • A Õpetatakse oklusiooni morfoloogiat ja mandibulaarliikumise füsioloogiat, □ Stomatoloogiad, Stomatoloogiad, Stomatoloogiad oklusiooniga seotud üldisi kliinilisi aspekte. Praktikumides käsitletakse О ARAN.01.002, ARAN.01.006 oklusiooni modelleerimist mudelitel ja artikulaatorite kasutamist. Valikkursus käsitleb kolju röntgenanatoomiat, erinevaid tsefalomeetria ©24. - 39. n. .6 L, 1.4 P, 1 S n-s => А lahtimõtestamise meetodeid. Üliõpilane õpib kasutama tsefalomeetriat läbi viimaks erinevate hambumusanomaaliate diferentsiaaldiagnostikat. ARST.01.047 Stomatoloogia propedeutika ja õpetus ©1 nädal 6 L, 10 P n-s => А hambaravimaterjalidest v-assistent Mare Saag,assistent Taive Koppel,assistent Lauri ARST.01.028 Lastestomatoloogia Vahtra,assistent Marek Vink korr. professor Edvitar Leibur,dotsent Rita Nõmmela,dotsent Silvia 2AP( 16L+ 16P+ 16S+ 32i) • А Russak,v-assistent Mare Saag,assistent Jana Olak ■Stomatoloogiad 2AP( 30L+ 30P+ 20i) • E Käsitletakse hambahaiguste ravis kasutatavaid täidismaterjale ■StomatoIoogia:resident (amalgaamtäidised, tsementtäidised, keemiliselt kõvastuvad ja Kursus annab süvateadmisi stomatoloogiliste haiguste profülaktika, valguskõvastuvad, klaasionomeertäidised, kompomeerid) ortodontia, näo-lõuakirurgia, suu- ja hambahaiguste ja laste hambaravi ©1. - 16. n. 1 L, 1 P, 1 Sn-s => А organisatsiooni kohta. ©Ei ole teada 15 L, 15 S n-s2 ref ARST.01.048 Stomatoloogia profülaktika. Suu-ja hambahaigused Ei ole teada 15 L, 15 S n-s2 ref (fantoomkursus hammaste preparatsiooniõpetus) 1. - 16. n. 2 L n-s v-assistent Mare Saag,assistent Marek Vink 1. - 16. n. 30 L n-s 4AP( 24L+ 72P+ 64i) • А 24. - 39. n. 2 S n-s ■Stomatoloogiad 24. - 39. n. 30 S n-sl ref Õpetatakse hammaste anatoomiat, kaviteetide preparatsiooni, hambaõõne ja juurekanalite topograafiat, instrumentaalset töötlust ja juuretäidise ARST.01.030 Hambakaariese ja selle komplikatsioonide ravi metoodikat. valikküsimused ©1. - 16. n. .75 L, 2.25 P n -s dotsent Taavo Seedre,v-assistent Mare Saag 24. - 39. n. .75 L, 2.25 P n-s => А 0,5AP( 10L+ 6P+ 4i) □ Stomatoloogiad, Stomatoloogiad ARST.01.049 Stomatoloogia propedeutika.Ortopeediline OARST.01.013 stomatoloogia (hambaproteeside materjalid ja tehnoloogia) Programmi raames käsitletakse uusi, täiendavaid metoodikaid v-assistent Olev Salum,assistent Eve-Maaja Metsa,assistent Tiit Salum restauratiivses hambaravis, endodontias ja röntgendiagnostikas. 4AP( 32L+ 48P+ 16S+ 64i) • А ©1 nädal 10 L, 6 P n-s => А ■Stomatoloogiad Õpetatakse hambaproteeside valmistamise tehnoloogiat ja materjale ning ARST.01.032 Näo- ja lõualuukirurgia proteetilist hambaravi vajavate haiguste propedeutikat koos korr. professor Edvitar Leibur,assistent Ülo Pintson,assistent Marianne stomatognaatse süsteemi füsioloogiaga. Soots,assistent Aili Tuhkanen, Peeter Müürsepp ©1. - 16. n. 1 L, 1 P, 1 S n-sl knt 10AP( 150L+ 150S+ lOOi) • 2E 24. - 39. n. 1 L, 2 P n-s => А ■Stomatoloogia:resident Koolituse eesmärk on õpetada süvendatult stomatoloogiliste haiguste ja ARST.01.050 A la lõu a liigese ha igu sed näo- ja lõualuupiirkonna kirurgiliste haiguste diagnostikat, praktilisi korr. professor Edvitar Leibur,korr. professor Edvitar Leibur.v-assistent oskusi nende haiguste ravis, oskamaks valida operatsiooni ja Olev Salum,v-assistent Olev Salum,assistent Maie Aabram,assistent Ülo ravimeetodeid, teadmaks komplikatsioone, nende profülaktikat ja ravi. Pintson Teoreetiline koolitus toimub vastavalt programmile TÜ kliinikutes. 0,5AP( 10L+2P+2S+ 6i) • А Resident võtab osa konverentsidest, osaleb kliiniku teadustöös, avaldab 67 ARSTITEADUSKOND 67 □Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6, Stomatoloogiad, ■Stomatoloogiad Stomatoloogiad Aine tutvustab meditsiini kohta ühiskonnas, meditsiinitöötajate 0 ARST.01.001, ARST.01.019 omavahelisi ja arst-patsient suhteid ning kutse-eetikat. Valikkursuses käsitletakse süvendatult alalõualiigese ehitust, ©1. - 16. n. .5 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => А alalõualiigese haiguste etiopatogeneesi, diagnostika meetodeid. Tutvutakse nende haiguste ravija profülaktika võtetega. ARTH.01.020 Meditsiinisotsioloogia ©1 n. 2 P, 2 S n-s => А dotsent Aidula-Taie Kaasik,assistent Alar Sepp 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • А TERVISHOIU INSTITUUT (TH) ■Õeteadus:3Käsitletatkse meditsiini kohta ühiskonnas, haige ja meditsiinitöötaja rolle, omavahelisi suhteid ja kutse-eetikat. ©1. - 16. n. 1 S n-sl knt, 1 ref => А RAHVATERVISE ÕPPETOOL (01) ARTH.01.022 Meditsiiniajalugu ARTH 01.004 Surma põhjused läbi sajandite I, II assistent Alar Sepp assistent Alar Sepp 1 AP( 8L+ 8S+ 14i) 0,5AP( 10L+2S+ 8i) • 2A ■Õeteadus:3 □Arstiteadusil, Farmaatsia: 1, Stomatoloogia:! Kursuse edukalt läbinud üliõpilased tunnevad ravimise ja poetamise ®ARTH.01.001, ARTH.01.003 arengut ürgühiskonnast tänapäevani. Sissejuhatus ajaloolise demograafia ainesse. Käsitletakse surma põhjusi, © 1. - 16. n. .5 L, .5 S n-sl ref => А sh. MUSTA SURMA ja teiste globaalsete katastroofide mullistavaid tagajärgi, mis muutsid maailma ajaloolist kulgu. ARTH.01.026 Töötervishoid ©^ nädal 10 L, 2 S n-s => А korr. professor Astrid Saava,dotsent Eda Merisalu 8AP( 16L+ 80P+ 64S+ 160i) • А ARTH.01.010 Keskkonna- ja töötervis ■Arstiteadus:resident korr. professor Astrid Saava,dotsent Eda Merisalu,assistent Argo Soon Residentuuri kolmeaastase programmi jooksul omandatakse täiendavaid 1 AP( 8L+ 8P+ 24S+ 8i) • E teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi töötervishoiu alal. Residentuuri ■Farmaatsia:3 edukalt sooritanutele omistatakse töötervishoiuarsti eriala. OARFS.Ol .009, ARMP.01.001 © 1 .-8 . n. 2 L, 10 P, 8 Sn-s => 4A Üliõpilased omandavad proviisorile vajalikud teadmised põhilistest elu- ja töökeskkonnast ning töö iseloomust tulenevatest terviseriskidest, ARTH.01.027 Tervisekaitse mõistavad nende terviseriskide mehhanisme, oskavad hinnata reaalset korr. professor Astrid Saava,dotsent Eda Merisalu riski indiviidi tasemel ja anda soovitusi nende riskide vähendamiseks ja 4AP( 24L+ 40P+ 56S+ 40i) • 2A vältimiseks konkreetsetes tingimustes. ■Arstiteadus:resident ©9 -16. n. 1 L, 3 S n-sl ref => E Residentuuri kolmeaastase programmi jooksul omandatakse täiendavaid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi tervisekaitse alal Residentuuri ARTH.01.011 Rahvatervis II (keskkonna ja töötervishoid) edukalt sooritanutele omistatakse tervisekaitsearsti eriala. korr. professor Astrid Saava,dotsent Eda Merisalu,assistent Argo Soon © 1 .-8 . n. 2 L, 2 P, 4.5 S n-sl ref => А 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • E 2 5 .-2 9 . n. 2L , 4.5 Sn-s => А ■Stomatoloogiad OARFS.Ol .012, ARMB.01.004, ARMP.01.001, ARTH.01.019 ARTH.01.030 Rahvatervise küsimused perearsti töös (perearstide Üliõpilased omandavad stomatoloogile vajalikud teadmised põhilistest residendiõpe) elu- ja töökeskkonnast ning töö iseloomust tulenevatest terviseriskidest, korr. professor Astrid Saava,assistent Maarike Harro,assistent Katrin mõistavad nende terviseriskide mehhanisme. Lang ©1. -16. n . lL , 1 Sn-s = >E 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) ■Arstiteadus: res i dent ARTH.01.013 Rahvatervis (keskkonna ja töötervishoid) Omandatakse perearsti töös vajaminevaid rahvatervisealased oskused ja korr. professor Astrid Saava,dotsent Eda Merisalu,assistent Argo Soon tedmised. 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • E ©korduv: 1 n. ] 0 L, 10 S n-s ■Arstiteadus:3 OARBKOl .001, ARFS.01.013, ARMB.01.001, ARMP.01.001 ARTH.01.031 Vigastused kui rahvatervise probleem, nende vältimine Üliõpilased omandavad üldarstile vajalikud teadmised põhilistest elu- ja dotsent Aidula-Taie Kaasik töökeskkonnast ning töö iseloomust tulenevatest terviseriskidest, 0,5AP( 10L+ lOi) • A mõistavad nende terviseriskide mehhanisme. □ : , Arstiteadus: ©1.-16.11. 1 L, 1 S n-s => E Kontseptsioon ja terminid. Vigastus kui rahva tervise probleem. Turvalised ühiskonnad ja turvalisuse edendamine. Haddoni maatriks. ARTH.01.014 Vesi ja tervis Rahvatervise ülesanded. Vigastustesotsiaalsed ja inimese käitumisest korr. professor Astrid Saava tingitud põhjused. Vigastuste maksumus. Vältimise strateegiad. 0,5AP( 12L+ 8i) • А ©1 nädal 10 L n-s => A Aine käsitleb vee füsioloogilist tähtsust, epidemioloogilist ohutust, keemilise koostise võimalikku mõju tervisele, nõudeid joogiveele ning ARTH.01.032 Rahvatervise alused asutuste veevarustuse ja veetöötluse aktuaalseid probleeme Eestis. dotsent Eda Merisalu,assistent Maarike Harro,assistent Kersti ©32. - 33. n. 6 L n-s => А Pärna,assistent Argo Soon 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E ARTH 01.018 Meditsiinisotsioloogia ■Kasvatusteadused: 1 dotsent Aidula-Taie Kaasik,assistent Alar Sepp □ : 1 AP( 8L+ 16S+ 16i) • А Rahvatervise kursust edukalt õppinud üliõpilased on omandanud ■Arstiteadus:2 ettekujutuse tervise olemusest, tervise edendamisest ja selle mõiste Kursus käsitleb meditsiini rolli ühiskonnas, arsti ja patsiendi suhteid ja arengust, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel ja nn. positiivse tervise meditsiinitöötaja kutse-eetikat. suurendamisel, eluviisi mõjutamise võimalustest, üksikisikut, kogukonda © 1. - 16. n. .5 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => А ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega. Neile on tutvustatud koolitervishoiu aluseid. ARTH.01 019 Meditsiinisotsioloogia © 24 .-33 . n. 2 L, 2 Pn-s dotsent Aidula-Taie Kaasik,assistent Alar Sepp 1AP( 8L+ 16S+ 16i) * А ARTH.01.036 Rahvatervis 68 ARSTITEADUSKOND 68 korr. professor Jaanus Harro,korr. professor Astrid Saava,assistent Kersti ARTH.02 009 Tervishoiukorralduse alused Päma,assistent Argo Soon korr. professor Raul-Allan K iivet,v-assistent Kaja Põlluste,assistent 6,5AP( 40L+ 40S+ 180i) • E Marina Kaarna □Avatud Ülikool: 0,5AP( 10L+ lOi) • A Aine annab ülevaate terviseedenduse olemusest, meetodist ning kohast ■ Liikumisravi: 1 tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel Aine annab ülevaate tervishoiu korraldamisest Eestis võrdlevalt teiste ja nn.positiivse tervise suurendamisel, eluviisi mõjustamise võimalustest maadega, samuti finantseerimise ja tervishoiu ökonoomika alustest. üksikisikut, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega. ©11. - 15. n. 2 L n-s => A Kursusel käsitletakse veel keskkonnast tulenevaid terviseriske ja meditsiinitöötajate töötervishoiu küsimusi. ARTH.02.010 Tervishoiukorraldus ©10 nädalat 3.3 L, 3.3 S n-sl ref => 2E korr. professor Raul-Allan Kiivet,v-assistent Kaja Põlluste:assistent Marina Kaarna ARTH.01.033 Meditsiiniajalugu 1 AP( 16L+ 16S+ 16i) • E assistent Alar Sepp ■Õeteadus:3 1 AP( 12L+ 12S+ 16i) • A Aine annab ülevaate tervishoiu planeerimise, korraldamise põhimõtetest, □Arstiteadus: 1, Farmaatsia: 1, Stomatoloogia: 1 tervishoiuasutuste aruandluse korraldamisest. OARMP.01.016 © 1.-1 6 . n. 1 L, l S n - s l r e f = > E Valikaines käsitletakse arstiteaduse ajaloolisi aspekte, mis on seotud ravimite ja raviainete arenguga ürgühiskonnast tänapäevani. ARTH.02.011 Meditsiini eetika Tutvustatakse arstiteadust mõjutanud tähtsamaid avastusi ja TÜ Tiina Juhansoo arstiteaduskonna ajalugu. 0,5AP( 4L+ 4S+ 8i) • A ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => A ■Arstiteadus: 1, Stomatoloogia:! Õppeaine annab ülevaate eetika normidest ning alusdokumentidest, ARTH.01.035 Keskkonnatervise alused eetikas kasutatavatest põhimõistetest. korr. professor Astrid Saava,dotsent Eda Merisalu,assistent Argo Soon © 1 nädal 4 L, 4 S n-s => A 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A □ : , Arstiteadus: ARTH.02.013 Tervishoiukorraldus Aine käsitleb keskkonna ja tervise seoseid, sh.atmosfääri globaalsete korr. professor Jaanus Harro,korr. professor Raul-Allan Kiivet muutuste, linnastumise, õhu ja toidu saastumise, joogivee ja elamu 4AP( 60L+ 60S+ 40i) võimalikku mõju tervisele. Käsitletakse keskkonnast pärineva terviseriski ■Arstiteadus:resident hindamise metoodikat ja riski reguleerimise (vähendamise) alused. Residentuuri kaheaastase programmi jooksul omandatakse praktilisi ©10. - 14. n. 4 L , 4 S n-s => A oskusi tervishoiu juhtimise alal. Resientuuri edukalt sooritanutele omistatakse administratiivarsti eriala. ARTH.01.037 Meditsiinisotsioloogia ©4. - 8. n. 15 L, 15 S n-s - Jaanus Harro; Arstiteadus:resident dotsent Aidula-Taie Kaasik,assistent Alar Sepp 1 AP( 6L+6S+ 28i) ARTH.02.015 Kvaliteedi hindamine tervishoius ■Arstiteadus:bak., Avatud Ülikool: korr. professor Raul-Allan Kiivet,v-assistent Kaja Põlluste,assistent Käsitletakse meditsiini kohta ühiskonnas, haige ja meditsiinitöötaja rolle, Marina Kaarna omavahelisi suhteid ja kutse-eetikat. 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • A ©8. n. 1 L, 1 S n-s □Arstiteadus:6, Õeteadus:3, Stomatoloogiad ©ARTH.02.004, ARTH.02.006, ARTH.05.001 ARTH.01.038 Keskkonnatervis Valikaine käsitleb tervishoius kvaliteedi hindamise võimalusi ja korr. professor Astrid Saava meetodeid. 0,5AP( 12L+ 8i) • A ©7. - 11. n. 2 L, 2 Sn-s => A □A rstiteadus:, Farmaatsia:, Stomatoloogia: Aine käsitleb keskkonna ja tervise seoseid, sh. atmosfääri globaalsete ARTH.02.016 Juhtimine tervishoius muutuste, linnastumise, õhu saastumise, elamu võimalikku mõju tervisele. korr. professor Raul-Allan Kiivet,v-assistent Kaja Põlluste,assistent ©2. n. 6 L n-s => A Marina Kaarna 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • A TERVISHOIUKORRALDUSE ÕPPETOOL □Arstiteadus:6, Õeteadus:3, Stomatoloogiad®ARTH.02.004, ARTH.02.006, ARTH.05.001 (02) Valikaine käsitleb tervishoiu juhtimise teoreetilisi aluseid ja praktilisi juhtimisvõtteid. ©28. - 31. n. 2 L, 3 S n-s => A ARTH.02.004 Tervishoiukorraldus korr. professor Raul-Allan Kiivet,v-assistent Kaja Põlluste,assistent Marina Kaarna EPIDEMIOLOOGIA JA BIOMEETRIA 1,5AP( 10L+ 30S+ 20i) • E ■Stomatoloogiad ÕPPETOOL (03) Aine annab ülevaate tervishoiu planeerimise, korraldamise, juhtimise ja finantseerimise põhimõtetest. ARTH.03.001 Meditsiinistatistika ©1. - 15. n. 1 L, 2 S n-s => E assistent Katrin Lang 2AP( 12L+ 12S+ 56i) • A ARTH.02.006 Tervishoiukorraldus □Avatud Ülikool: korr. professor Raul-Allan Kiivet,v-assistent Kaja Põlluste,assistent Aine annab ülevaate statistika kasutamisest tervishoius, Marina Kaarna epidemioloogiliste uuringute olemusest ja läbiviimise metoodikast ning 1,5AP( 10L+ 30P+ 20i) • E haigestumuse ja suremuse statistikast. ■Arstiteadus:5 ©1. - 12. n. 1 L, 1 Sn-s => A Aine annab ülevaate tervishoiu planeerimise, juhtimise ja korraldamise põhimõtetest, tervishoiu korraldusest Eestis ja teistes Euroopa maades. ARTH.03 003 B iom eetr ia ja m ed itsiin ista tistik a Käsitletakse ka tervishoiuökonoomika põhialuseid ja tervishoiu assistent Katrin Lang finantseerimist. 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • A ©korduv: 1 n. 10 L n-s ■Arstiteadus:3 korduv: 1 n. 30 S n-s => E 69 ARSTITEADUSKOND 69 Aine annab ülevaate statistika kasutamise võimalustest tervishoius ning 2AP( 44L+ 36i) • E epidemioloogiliste uuringute läbiviimise metoodikast ja olemusest ning ■Tervisekasvatuse õpetaja (lisaeriala): elanikkonna tervise uurimisest ja seisundist. OBGMR.09.013 © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s => A Aine annab ülevaate tervisega seotud probleemidest ja tervise edendamise võimalustest imiku-, lapse-, nooruki-, ja vanurieas. ARTH.03.006 Epidemioloogia ja biostatistika ©32. - 39. n. 5.5 L n-s3 ref => E assistent Katrin Lang,assistent Astrid Siilbek 3AP( 16L+ 56P+ 48i) • A ARTH.04.010 Terviseedendamine ■Arstiteadusil, Stomatoloogia: 1 korr. professor Jaanus Harro,assistent Maarike Harro,assistent Kersti Aine annab ülevaate statistika kasutamise võimalustest tervishoius ning Pärna epidemioloogiliste uuringute läbiviimise metoodikast ja olemusest ning 3AP( 32L+ 32S+ 56i) • EA elanikkonna tervise uurimisest ja seisundist. ■Stomatoloogiad ©24. - 39. n. 1 L, 3.5 P n-s2 knt => A Tervise edendamist edukalt õppinud üliõpilased on omandanud ettekujutuse tervise edendamise olemusest, meetoditest ja kohast ARTH.03.007 M ittenakkuslike haiguste epidemioloogiline uurimine tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel assistent Katrin Lang,assistent Astrid Siilbek ja nn. positiivse tervise suurendamisel, eluviisi mõjutamise võimalustest 1 AP( 6L+ 18S+ 16i) • A üksikisikut, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega. □Arstiteadus:2, Arstiteadus:3, Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 ©1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s Kursus annab ülevaate epidemioloogiliste meetodite osast mittenakkuslike haiguste leviku uurimisel. Käsitletakse epidemioloogilisi ARTH.04.011 Terviseedendus uuringukavanseid, mille abil püütakse leida mittenakkuslike haiguste korr. professor Jaanus Harro,assistent Maarike Harro,assistent Kersti riskitegureid. Analüüsitakse teadusuuringuid nii kasutatud Pärna uuringukavandi kui saadud tulemuste seisukohast. Antakse ülevaade 3AP( 32L+ 32S+ 56i) • EA Eestis toimuvatest tähtsamatest epidemioloogilistest uuringutest. ■Arstiteadus :2 © 34.-35 .n . 3L , 9 Sn-s => A Tervise edendamist edukalt õppinud üliõpilased on omandanud ettekujutuse tervise edendamise olemusest, meetoditest ja kohast ARTH.03 008 Statistikarbiom eetria ja meditsiinistatistika tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel lektor Ene Käärik,assistent Katrin Lang,assistent Astrid Siilbek ja nn. positiivse tervise suurendamisel, eluviisi mõjustamise võimalustest 2AP( 16L+ 32S+ 32i) • A üksikisikut, kogukonda ja kogu ühiskonda haarvate meetmetega. □Õeteadusbak. © 24.-39 . n. 2 L, 2 Sn-s => E A Aine annab ülevaate statistika kasutamise võimalustest tervishoius ning epidemioloogiliste uuringute olemusest, läbiviimise metoodikast ja olemusest ning elanikkonna tervise uurimisest ja seisundist. TERVISHOIUÖKONOOMIKA ÕPPETOOL ©1. - 16. n. 1 L, 2 S n-s => A (05) TERVISEDENDUSE ÕPPETOOL (04) ARTH.05.001 Tervishoiuökonoomika dotsent Kersti Meiesaar,assistent Andrus Metsa ARTH.04.002 Terviseedendus II 1,5AP( 10L+30S+ 20i) • E korr. professor Jaanus Harro,assistent Maarike Harro,assistent Kersti ■Arstiteadusd Pärna OARTH.01.013, ARTH.03.003 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • E Üliõpilased omandavad teadmised tervishoiuökonoomika põhiprobleemidest ning nende lahendamise võimalustest. ■Arstiteadus:3 OARAN.Ol.OOl, ARBK.01.001, ARFS.01.013, ARMP.01.001 Tervishoiuökonoomika ainet käsitletakse lähtudes arstiteaduse üliõpilaste ees nende praktilises arstitöös esile kerkida võivatest probleemidest, ©korduv: 1 n. 10 L, 30 S n-s => E © 1.-8 n. 2 L, 2 S n-sl ref => E ARTH.04.004 Terviseedendus ARTH.05.002 Tervishoiuökonoomika dotsent Kersti Meiesaar,assistent Andrus Metsa korr. professor Jaanus Harro,assistent Maarike Harro,assistent Kersti 1,5AP( 10L+30S+ 20i) • E Pärna ■Stomatoloogiad 1AP( 16L+ 16S+ 8i) • E OARTH.Ol.Oll, ARTH.03.002 ■Stomatoloogiad OARAN.Ol .006, ARBK.01.003, ARFS.01.012, ARMP.01.001 Üliõpilased omandavad teadmised tervishoiuökonoomika põhi­ Tervise edendamist edukalt õppinud üliõpilased on omandanud probleemidest ning nende lahendamise võimalustest. Tervishoiu­ ettekujutuse tervise edendamise olemusest, meetoditest ja kohast ökonoomika ainet käsitletakse lähtudes stomatoloogiaosakonna tänapäeva tervishoius ja ühiskonnas, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel üliõpilaste ees nende edaspidises praktilises stomatoloogitöös esile kerkida võivatest probleemidest. ja nn. positiivse tervise suurendamisel, eluviisi mõjutamise võimalustest © 1 ,- 15. n. 1 L, 2 Sn-s üksikisikut, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega ©24. - 36. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E ARTH.05.003 Tervishoiuökonoomika dotsent Kersti Meiesaar,assistent Andrus Metsa ARTH.04.005 Terviseedendus 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • E korr. professor Jaanus Harro,assistent Maarike Harro,assistent Kersti ■Õeteadus:3 Pärna OARTH.03.001 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • E Üliõpilased omandavad teadmised tervishoiu ökonoomika põhiprob­ ■Farmaatsiad leemidest ning nende lahendamise võimalustest. Tervishoiuökonoomika OARBK.01.002, ARFS.01.008 Tervise edendust edukalt õppinud üliõpilased on omandanud ettekujutuse ainet käsitletakse lähtudes õeteaduse üliõpilaste ees nende edaspidises töös esile kerkida võivatest probleemidest. tervise edendamise olemusest, meetoditest ja kohast tänapäeva tervishoius © 1 .-16 . n. 1 L, 1 P n-s => E ja ühiskonnas, eluviisi tähtsusest tervise säilitamisel ja nn. positiivse tervise suurendamisel, eluviisi mõjutamise võimalustest üksikisikut, ARTH.05.004 Tervishoiuökonoomika kogukonda ja kogu ühiskonda haaravate meetmetega. dotsent Kersti Meiesaar,assistent Andrus Metsa © 1.- 16. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E 1,5AP( 16L+ 16S+ 28i) • E ■Õeteadus:bak. ARTH.04.006 Ealine profülaktika OARTH.05.003 erak. professor Virve Kask,assistent Maarike Harro 70 ARSTITEADUSKOND 70 Aine annab ülevaate tervishoiu korralduse ja finantseerimise põhimõtetest, tervishoiu ökonoomika põhiprobleemidest ning nende ÕETEADUSE OSAKOND (ОТ) lahendamise võimalustest. ©1. -16. n. 1 L, 1 S n-sl knt => E ÕETEADUSE ÕPPETOOL (01) TRAUMATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA AROT.01.001 Õeteadus KLIINIK (TO) assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli 3AP( 30L+ 90i) • E ■Avatud Ülikool: TRAUMATOLOOGIA JA ORTOPEEDIA Õppeaine annab ülevaate õeteaduse ajaloolisest arengust maailmas ja Eestis. Käsitletakse õenduse aluseid ja põhimõtteid, Õendusprotsessi ja ÕPPETOOL (01) Õendusdiagnooside vajalikkus õe töös. Õe muutuv roll ühiskonnas. Käsitletakse erinevaid õeteaduslikke teooriaid ja mudeleid. ART0.01.005 Kirurgia, traumatoloogia ja ortopeedia alused ©3. n. 10 L n-s => E korr. professor Tiit Haviko, dotsent Aalo Eller,dotsent Aleks Lenzner,dotsent Jaan Seeder,v-assistent Aare Märtson AROT.01.002 Põetus 1,5AP( 22L+ 8P+ 30i) assistent Ilme Aro,assistent Tiit Pokk,assistent Tiit Pokk, Eve-Merike ■ Liikumisravi:3 Sooväli OARAN.Ol .001 1 AP( 10L+ ЮР+ 12i) • А Aine õpetab skeletisüsteemi seisundi hindamist ja skeletisüsteemi ■Arstiteadus: 1, Stomatoloogia: 1 enamesinevaid traumasid ja haigusi ning nende ravi põhiprintsiipe, Õppeaine annab ülevaate raviasutuse töökorraldusest ja põetuse ©korduv: 4 n. 5.5 L, 2 P n-s => A olemusest. Õpetatakse jälgima haige seisundit ja teostama põetustoiminguid. Antakse ülevaade hospitaalinfektsiooni olemusest ja ART0.01.006 Traumatoloogia üldküsimused õpetatakse lihtsamaid meditsiinilisi protseduure. korr. professor Tiit Haviko,assistent Aivar Pintsaar ©1. - 5. n. 2 L n-s 0,5AP( 6L+ 4P) 6. - 16. n .2 P n-s □ Farmaatsia:3, Stomatoloogiad ©ARAN.01.001 AROT.01.003 Õenduse filosoofia Aine õpetab traumatoloogia üldküsimusi ja esmaabi luumurdude, assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli pehmete kudede vigastuste, põletuste ja külmumise korral. 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • А ©korduv: 2 n . 2 L, 2 P n-s => A ■Õeteadus:bak. Aine annab ülevaate õenduse filosoofia alustest. Keskne eesmärk on ART0.01.013 Traumatoloogia ja ortopeedia haiguste ravi taktika filosoofiliste mõistete ja probleemide määratlemine. Erinevad korr. professor Tiit Haviko filosoofilised lähenemisviisid õendusele. 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) • EA © 1 .-2 0 . n. 1.5 L, .5 S n-sl ref => А ■Arstiteadus:resident Aine õpetab traumatoloogilist ja ortopeedilist diagnostikat, ravimeetodeid AROT.01.004 Õeteaduse teooria ja ravi taktikat. assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli ©1 nädal 2 L, 10 S n-sl ref => E A 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E ■Õeteadus:bak. ART0.01.014 Ambulatoorse traumatoloogia küsimused Aine annab ülevaate õeteaduse arengust ja selle kohast teiste teaduste korr. professor Tiit Haviko hulgas ning õeteadusliku teooria moodustumise protsessist. Käsitletakse 1 AP( 20L+ 10S+ lOi) • EA õeteaduse põhimõisteid, mõistetesüsteemi ja nende moodustumise ■Arstiteadus:resident protsessi. Aine õpetab ambulatoorsete traumade diagnostikat ja ravi küsimusi. © 1 .-3 0 . n. 1.3 L, .7 S n-sl ref => E ©1 nädal 20 L, 10 S n-sl ref => E A AROT.01.005 Õeteaduslik uurimismetoodika ART0.01.015 Ortopeediliste haiguste diagnostika ja ravi assistent Ilme Aro korr. professor Tiit Haviko 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • E 2AP( 40L+ 20S+ 20i) • EA ■Õeteadus:bak. ■Arstiteadus:resident Aine annab ülevaate teadusliku mõtlemise alustest, õeteadusliku Aine Õpetab ortopeediliste haiguste diagnostikat ja ravi. uurimistöö põhimõistetest ja uurimistöö etappidest. Erinevad ©2 nädalat 20 L, 10 S n-sl ref => E A metodoloogilised lähenemisviisid õeteaduslikus uurimistöös ja uurimiseetika. ART0.01.016 Traumatoloogia ja ortopeedia aktuaalseid probleeme ©1. - 15. n. 2 L, 2 Sn-s korr. professor Tiit Haviko,dotsent Aalo Eller,dotsent Aleks Lenzner,v- assistent Aare Märtson AROT.01.006 Põetusõpetus, a- ja antiseptika 0,5AP( 12L+ 8i) • A assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli □Arstiteadus:4, Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • А Aine käsitleb traumatoloogia ja ortopeedia aktuaalseid diagnostika ja ravi ■Liikumisravi: 1, Liikumisravid aspekte. Õppeaine annab ülevaate raviasutuse töökorraldusest ja põetuse ©korduv: 1 n. 2 L n-s => A olemusest. Õpetatakse jälgima haige seisundit ja teostama põetustoiminguid. Antakse ülevaade hospitalinfektsiooni olemusest ja ART0.01.017 Liigeste endoskoopiline kirurgia. Skeletisüsteemi õpetatakse lihtsamaid meditsiinilisi protseduure. diagnostika ja ravi © 1 .-5 . n. 2 L, 2 P n -s => А korr. professor Tiit Haviko 2AP( 40L+ 20S+ 20i) AROT.01.007 Õeteaduse teooria II ■Arstiteadus:resident assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli Aine õpetab liigeste endoskoopilise kirurgia meetodeid ja skeletisüsteemi 4AP( 30L+ 50S+ 80i) • E vigastuste ja haiguste diagnostika ning ravi küsimusi. □Õeteadus:mag ©korduv: 2 n. 20 L n-s Õeteaduse filosoofia aluste süvendamine. Õeteaduslike teooriate arendamine. Õeteaduslike teooriate eristamine ja nende kriitiline hindamine (analüüs). Õeteaduslike teooriate praktikasse rakendatavus (kriitiline hindamine). 71 ARSTITEADUSKOND 71 © 1. - 20. n. 1.5 L, 2.5 S n-s 1 ref => E AROT.01.013 Projektitöö meetodid AROT.01.008 Õenduse filosoofia II assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A 2AP( 10L+30S+ 40i) • E ■Õeteadus:mag ■Õeteadus:mag Õppeaine annab üliõpilastele ettevalmistuse praktikalähedase uurimis-ja Erinevate filosoofiliste mõtteviiside tähendus õenduspraktikale ja arendustöö teostamiseks. Õpetatakse projektide planeerimist, tegevuse õeteadusele. Moraalifilosoofia olemus. Eetilised probleemid organiseerimist ja tulemuste hindamist, samuti igapäevast praktilist õenduspraktikas, õdede koolituses ja õendusjuntimises. õendustegevust puudutavate uurimistööde teostamist ja arendavate ©1. - 20. n. .5 L, 1.5 S n-sl ref => E tegevusuuringute läbiviimist. © 10.-30 . n. 1 L, 1 Sn-s => A AROT.01.009 Õeteadusliku uurimistöö (magistritöö) seminar assistent Ilme Aro AROT.01.014 Õenduse didaktika 2AP( 40S+ 40i) • A assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli □Õeteadus:mag 6AP( 45L+ 75S+ 120i) • E Uurimisplaani koostamine ja selle esitamine. Teiste uurimisplaanide ■Õeteadus:mag hindamine ja kommenteerimine. Väitekirja vormistamine, selle struktuur: 1.Õppekava koostamine :õppekava struktuur, õppekava eesmärkide sisukord, sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, uurimuse eesmärgid, tehtud püstitamine, sisu ülesehitus (loogilisus ja süstemaatilisus). Tagasisede uurimus, tulemused, järeldused ja disskussioon. Refereeringud ja vajalikkus õppekava tulemuslikkuse hindamiseks. Õppemetoodika tsitaadid, kirjanduse loetelu. Tabelid ja lisad. planeerimine õppekava elluviimiseks. ©10. - 30. n. 2 S n-s => A 2. Erinevad õppimisteooriad ja õpetamise strateegiad: kognitiivsed õppimisteooriad ja nendest tulenevad õpetamistrateegiad. AROT.Ol.OlO Õeteaduslik uurimismetoodika II 3. Eksamineerimine ja hindamine :erinevat liiki testid. Hindamise aluseks assistent Ilme Aro on õppekava (kursuse) eesmärgid. 4AP( 40L+ 40S+ 80i) • E © 1 .-3 9 . n. 2 L, 2 S n-sl ref => E ■Õeteadus:mag Erinevad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid õeteaduslikus uurimistöös. Kvalitatiivse uurimuse sobivus õeteaduslikus uurimistöös, FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS kvalitatiivse andmebaasi analüüsi võimalusi. Õeteaduslikus uurimistöös (CA) kasutatavad mõõdikud ja nende testimine. © 1.-20. n. 2 L, 2 Sn-s => E FÜÜSILISE ANTROPOLOOGIA KESKUS AROT.Ol.Oll Patsiendi-/kliendikeskse õenduse mudelid, meetodid ja kvaliteedi parandamine (00) assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli 4AP( 30L+ 50S+ 80i) • A ARCA.00.001 Meditsiiniliste ja antropomeetriliste andmete töötlus ■Õeteadus:mag erak. professor Helje Kaarma,lektor Säde Koskel Esmatasandi, perekonna ja kooskonna/kogukonna õendus. Tervise 0,5AP( 2L+8P+ lOi) • A edendamine, kroonilise haigusega patsiendi abistamine, sureva inimese □Arstiteadus:5, Arstiteadus:6 hooldus. Õendustegevuse sekkumine (valu juhtimine, sotsiaalne tugi, Sellel kursusel õpivad üliõpilased arvutiklassis süsteeme puhastama ja enesehinnangu tõstmine jne). Kvaliteedi parandamise teooriad ja statistiliselt töötlema patsientide antropomeetrilisi, kliinilisi ja meetodid. laboratoorseid andmeid ning neid interpreteerima kehaehituse aspektist, © 1.-20. n. 1.5 L, 2.5 Sn-s => A ©korduv: 1 n. 2 L, 8 P n-s => A AROT 01.012 Õendus kui rahvusvaheline kutseala ARCA.00.002 Füüsilise ja meditsiinilise antropoloogia alused assistent Ilme Aro, Eve-Merike Sooväli erak. professor Helje Kaarma 2AP( 10L+ 30S+ 40i) • A 0,5AP( 10L+ 1 Oi) • A ■Õeteadus:mag □Arstiteadus: 1, Arstiteadus:2 Õendus Euroopa ja maailma organisatsioonides, rahvusvahelise koostöö Füüsiline ja meditsiiniline antropoloogia on interdistsiplinaarne printsiibid. Õendus Euroopas: õenduspraktika,- hariduse, -juhtimise ja teadusharu, milline integreerib teadmisi inimese ealisest, füüsilisest õendusalase uurimistöö eesmärgid ja suunad (rahva tervis, sotsiaal- arengust, keha proportsionaalsusest, konstitutsionaalsest tüpoloogiast, ökonoomika) ja nende tähendus õenduse arengule. Õenduse ajalooline keha koostisest meditsiini ja terviseedenduse andmetega. taust maailmas. ©korduv: 1 n. 10 L n-s => A © 1.-20. n. .5 L, 1.5 Sn-s = > A Ainete nimed Abivahendite kohandamine ARSM.01.027 Anestesioloogia ja intensiivravi ARAI.01.025 Aju vaskulaarsed haigused ARNR.01.010 kaasaegseid küsimusi Aktuaalseid küsimusi perinatoloogias ARNS.01.013 Antioksüdantide biokeemilised - ARBK.01.017 AlalÕualiigese haigused ARST.01.050 meditsiinilised aspektid Algteadmisi psühhoteraapiast ARPS.01.021 Arengu ja ealine farmakoloogia ARFR.01.026 Allergodermatooside diagnoos ja ravi ARNH.01.006 Ateroskleroosi diagnostika, ARKA.01.009 Ambulatoorne neuroloogia ARNR.01.008 profülaktika, ravi. Isheemiatõve Ambulatoorse traumatoloogia ART0.01.014 profülaktika küsimused Audioloogia ARKR.01.018 Anatoomia ARAN.01.003, ARAN.01.010, Bioeetika ARNR.01.015 ARAN.01.011 Biofarmaatsia ARFA.02.003 Anesteesia ja intensiivravi ARAI.01.012 Biofüüsika ARFS.01.023 iseärasused südamehaigetel Bioloogia ARMP.01.016 72 ARSTITEADUSKOND 72 Biomeetriaja meditsiinistatistika ARTH.03.003 Imikuea nahahaigused ARNH.01.005 Biomembraanid: biokeemilis- ARBK.01.009 Immunohistoloogia ARAN.02.010 meditsiinilised aspektid Immunoloogia ARMP.01.004, ARMP.01.011, Biomembraanid:biokeemilis- ARBK.01.018 ARMP.01.021, ARMP.02.001, meditsiinilised aspektid ARMP.02.006, ARMP.02.011 Depressiivsed häired ja nende ravi ARPS.01.019 Immunoloogia alase uurimistöö ARMP.01.018, ARMP.02.004 Depressiivsete häirete diagnostika ja ARPS.01.015 alused I ravi Implantaadid stomatoloogias ARST.01.023 Diagnostika võimalused ARNS.01.010 Infektsioonhaigused ja ARNK.01.001, ARNK.01.002 günekoloogias epidemioloogia Difuusne neuroendokriinne süsteem ARFS.01.011 Infektsioonihaigused ja ARNK.01.007 Ealine profülaktika ARTH.04.006 epidemioloogia Ehhokardiograafia südamehaiguste ARKA.01.021 Infusioon-jm.üldravi ja urgentsed ARAI.01.017 diagnostikas manipulatsioonid erakorralises EKG kriteeriumid diagnostiliste ja ARKA.01.027 kirurgias ja traumatoloogias raviküsimuste lahendamisel Infusioonravi, happe-alustasakaal, ARAI.01.010 Ekstreemsete seisundite ARMP.03.009 parenteraalne toitmine patofüsioloogia Inimese embrüonaalse arengu ARAN.02.013 Emaka verejooksud ARNS.01.014 varased etapid Enamesinevate nahalöövete ARNH.01.014 Inimese funktsionaalanatoomia ARAN.01.014 diferentsiaaldiagnostika Inimese füsioloogia ARFS.01.015, ARFS.01.016, Endokrinoloogia ARSK.01.014 ARFS.01.027, ARFS.01.030, Epidemioloogia ja biostatistika ARTH.03.006 ARFS.01.031, ARFS.01.032 Epilepsia ja peavalude valitud ARNR.02.007 Inimese geneetika ARMP.01.013 aspektid Intensiivravi ARAI.01.003 Erakorraline meditsiin ja erakorraline ARAI.01.026 Intensiivravi A-osa ARAI.01.019 haige Intensiivravi B-osa ARAI.01.020 Ergonoomika ja kinesioloogia ARSM.01.032 Intensiivravi C-osa ARAI.01.021 Erianestesioloogia ja intensiivravi ARAI.01.023 Invaliidsus ja VEK ARSI.01.001 Esmaabi ARAI. 01.024, ARKI.01.004 Juhtimine tervishoius ARTH.02.016 Esmaabi ja intensiivravi alused ARAI.01.006 Juuste ja peanaha haigused. ARNH.01.012 Etiotroopne antimikroobne ravi ARMB.01.022 Diferentsiaaldiagnoos ja diagnoos. Farmaatsia ajalugu ARFA.01.021 R avija hooldus. Farmaatsiakorraldus ARFA.01.005, ARFA.01.019 Kaasaegsed laskevigastused ARKA.02.003 Farmaatsiakorralduse praktika ARFA.01.016 Kaela piirkonna patoloogia ARKR.01.017 Farmakognoosia ARFA.01.001, ARFA.01.018 Kardioloogia ARKA.01.001, ARKA.01.036 Farmakognoosia praktika ARFA.01.015 Kardiovaskulaarsete haiguste ARPA.01.010 Farmakoloogia ARFR.01.020, ARFR.01.024, patoanatoomia ARFR.02.011 Katastroofimeditsiin ARKA. 02.004 Farmakoloogia ajalugu ARFR.01.006 Katastroofimeditsiin ja arstiabi ARKA.02.012 Farmakopöa analüüsimeetodid ARFA.02.022 Katastroofimeditsiin ja välikirurgia ARKA.02.002 Farmakoteraapia ARFR.02.005 Keskkonna-ja töötervis ARTH.01.010 Farmatseutiline ettevõtlus ARFA.01.010 Keskkonnatervis ARTH.01.038 Farmatseutiline kaubatundmine ARFA.02.002 Keskkonnatervise alused ARTH.01.035 Farmatseutiline keemia ARFA.02.001, ARFA.02.010 Kirurgia, traumatoloogia ja ARTO.01.005 Farmatseutiline mikrobioloogia ARMB.01.006 ortopeedia alused Farmatseutiline statistika ARFA.02.018 Kirurgiline anatoomia ARAN.03.001, ARAN.03.002, Farmatseutilise kaadri valik ARFA.01.009 ARAN.03.003, ARAN.03.004 Farmatseutilise keemia praktika ARFA.02.017 Kirurgiline ja hospitaalinfektsioon. ARAI.01.016 Fastsiate ja lihasloozide kliiniline ARAN.03.005 Mikrobioloogilised, anatoomia patofüsioloogilised, kliinilised Fotobioloogia. Fotodermatoosid. ARNH.01.023 aspektid Fotoprotektsioon. Kirurgilised haigused ARKI.02.001. ARKI.02.003, Funktsionaalne diagnostika ARKA.01.016 ARKI. 02.004- Füsioteraapia ARSM.01.008 Kirurgiliste, ortopeediliste ja ARSM.01.026 Füüsilise ja meditsiinilise ARCA.00.002 traumatoloogiliste haigete antropoloogia alused liikumisravi Gastroenteroloogia ARSK.01.008 Kliiniline biokeemia ARBK.01.011 Gastroenteroloogia: põletikulise ARSK.01.001 Kliiniline farmakoloogia ARFR.02.004, ARFR.03.004, soolehaiguse tänapäevane käsitlus ARFR.03.007 Günekoloogiliste infektsioonide ARMB.01.012 Kliiniline füsioloogia ARAI.01.018, ARMP.03.013 mikrobioloogia Kliiniline keemia ARSK.03.002 Haige uurimise alused ARKA.01.034 Kliiniline mikrobioloogia ARMB.01.015, ARMB.01.021 Haiglaeelne erakorraline ARAI.01.029 Kliiniline praktika ARKI.01.007, ARKS.01.009, meditsiiniabi ARNR.01.014 Haiglasisesed infektsioonid ARMB.01.009 Kliiniline psühhofarmakoloogia ARPS.01.045 Haiguste õpetus ARPO.Ol.003 Kliiniline psühholoogia ARPS.01.003 Hambakaariese ja selle ARST.01.030 Kliiniline rinoloogia ARKR.01.007 komplikatsioonide ravi Kliinilise immunoloogia laboratoorne ARMP.01.012, ARMP.02.002 valikküsimused diagnostika Hammaste oklusiooniõpetus ARST.01.046 Kliinilise immunoloogia ARMP.01.019, ARMP.02.005 Hematoloogia ARSK.01.009 sõlmküsimusi Hingamise funktsionaalsed uuringud ARFS.01.018 Kliinilise mikrobioloogia ARM B.01.023 Histoloogia ARAN.02.003 laboratooriumi töö korraldus Histoloogiline tehnika ARAN.02.009 (kvaliteedi kontroll ja selle kinnitus) 73 ARSTITEADUSKOND 73 Kohtuarstiteadus ARPA.02.001, ARPA.02.002 epidemioloogiline uurimine Kohtukeemia ARFA.01.004 Molekulaarfarmakoloogia ARFR.02.009 Kohtupsühhiaatria ARPS.01.008 Mõõtmis-ja juhtimissüsteemid ARFS.01.001 Konsultatsioonioskused ARPO.Ol .009 Naha ja juuste hooldus ja ravi ARNH.01.021 Kopsuhaiguste diagnostika ja ARKS.01.011 N aha-ja suguhaigused ARNH.01.002, ARNH.01.003, diferentsiaaldiagnostika ARNH.01.004 Kopsuhaiguste ARKS.01.008 Naha-ja suguhaigused ARNH.01.013 diferentsiaaldiagnostika Nahahaiguste ravi põhiprintsiibid ARNH. 01.020 Kopsuhaiguste röntgendiagnostika ARKS.01.005 Nahahooldusvahendid(vedelikud, ARFA.02.024 Kopsukasvajad ARKS.01.014 geelid, pulbrid, salvid,pastad, Kopsutuberkuloos ARKS.01.013 kreemid, aerosoolid) Kriitilised seisundid ARAI.01.009 Nahakasvajad ja hemoblastoosid ARNH.01.022 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia, ARKR.01.008 Nahalööbed näol ja kätel ARNH.01.007 füsioloogia ja patoloogia Nahalööbed sisehaiguste korral ARNH.01.018 Kuulmispuude ja kõnehäiretega ARKR.01.019 Naistehaigused ja sünnitusabi ARNS.01.001, ARNS.01.002, inimeste rehabilitatsioon ARNS.01.004 Kvaliteedi hindamine tervishoius ARTH.02.015 Nefroloogia ARSK.01.007 Kõne -ja kuulmiselundite anatoomia, ARKR.01.014 Nefroloogia aktuaalseid probleeme ARSK.01.022 füsioloogia ja patoloogia Neuroaktiivsete aminohapete ARFR.02.008 Kõnehälvete kliinik ARNR.01.003 farmakoloogia Kõrva-nina-kurguhaigused ARKR.01.001, ARKR.01.002 Neurofüsioloogia ja neuroloogia ARNR.01.002 Kõrva-nina-kurguhaigused ja pea ARKR.01.003 alused ning kaela kirurgia Neurohistoloogia ARAN.02.012 Laboratoorne diagnostika ARS K. 03.004 Neurokirurgia ARNR.02.003, ARNR.02.008 Laboratoorne meditsiin ARSK.03.001, ARSK.03.006 Neuroloogia ARNR.01.001, ARNR.01.019 Laboratoorsed immunoloogilised ARMP.01.017, ARMP.02.003 Neuroloogia alused ARNR.01.005 uuringud ja nende Neuroloogia ja neurokirurgia ARNR.01.016 rakendusvõimalused Neuroloogia valitud peatükke ARNR.01.018 Laps ja tema arenguprobleemid ARLA.01.017 Normaalne ja patoloogiline ARFS.01.033 Laps ja tema toit ARLA.01.007 anatoomia ja füsioloogia Lapse ja nooruki psühhopatoloogia ARPS.01.006 Näo- ja lõualuukirurgia ARST.01.032 Laste gastroenteroloogia kaasaegsed ARLA.01.016 Näo-lõualuu kirurgia ARST.01.001 probleemid Närvisüsteemi anatoomia ja ARFS.01.007 Laste kirurgiline stomatoloogia ARST.01.005 füsioloogia Laste-ja geriaatriliste ravimite ARFA.02.021 Närviteaduse alused: närvisüsteemi ARFS.01.017 farmatseutiline tehnoloogia anatoomia ja füsioloogia Lastehaigused ARLA.01.001, ARLA.01.003, Olulisemad ja kaasaegsed probleemid ARLA.01.015 ARLA.01.019 pediaatrias Lastehaigused ( doktoriõpe) ARLA.01.018 Onkoloogiliste haigete taastusravi ARSM.01.035 Lastekirurgia ARK1.02.024 Organismi reaktsioon haigusele ja ARAI.01.008 Lasteoftalmoloogia ARSI.01.005 infektsioonile (SIRS) Lastestomatoloogia ARST.01.018, ARST.01.028 Organismi vee-ja ARFS.01.024 Liigeste endoskoopiline kirurgia. ART0.01.017 elektrolüüdimajandus Skeletisüsteemi diagnostika ja ravi Ortopeediline stomatoloogia ARST.01.036 Liikumisaparaadi funktsionaalne ARAN.01.015 Ortopeediline stomatoloogia ARST.01.020 anatoomia (kliiniline kursus) Liikumisravi geriaatrias ARSM.01.037 Ortopeediliste haiguste diagnostika ja ART0.01.015 Limaskestadel esinevad lööbed ARNH.01.015 ravi Meditsiini eetika ARTH.02.011 Patogeneetiline mikrobioloogia ARMB.01.008 Meditsiiniajalugu ARTH.01.022, ARTH.01.033 Patoloogiline anatoomia ARPA.01.001, ARPA.01.008, Meditsiinieetika ARNR.01.017, ARSK.01.019 ARPA.01.009, ARPA.01.011 Meditsiinigeneetika ARMP.01.014, ARMP.01.020 Patoloogiline füsioloogia ARMP.03.001, ARMP.03.002, Meditsiiniline biokeemia ARBK.01.001, ARBK.01.002, ARMP.03.003, ARMP.03.005 ARBK.01.003, ARBK.01.010 Patoloogiline füsioloogia. Erikursus ARMP.03.012 Meditsiiniline kosmetoloogia ARNH.01.008 doktoriõppes. Meditsiiniline mikrobioloogia ARMB.01.002, ARMB.01.004, Patsiendi-/kliendikeskse õenduse AROT.Ol .011 ARMB.01.005, ARMB.01.020 mudelid, meetodid ja kvaliteedi Meditsiiniline mikrobioloogia 1. ARMB.01.024 parandamine aasta residentidele Pea-ja kaela dissektsioonikursus ARAN.01.016 Meditsiiniline mikrobioloogia 2. ARMB.01.025 Perearstiteadus ARPO.01.001, ARPO.Ol.002 aasta residentidele Perearstiteadus I ARPO.Ol.007 Meditsiiniline mikrobioloogia 3. ARMB.01.026 Perearstiteadus: meditsiiniline ARPO.Ol.008 aasta residentidele intervjuu Meditsiiniliste ja antropomeetriliste ARCA.00.001 Perekonna planeerimine ja ARNS.01.008 andmete töötlus kontratseptsioon Meditsiinisotsioloogia ARTH.01.018, ARTH.01.019, Perifeerse vereringe patofüsioloogia ARMP.03.008 ARTH.01.020, ARTH.01.037 Piim, kohv ja tervis ARBK.01.012 Meditsiinistatistika ARTH.03.001 Piltdiagnostika (kompuuter ja ARNR.01.012 Mikrobioloogia ajalugu ARMB.01.014 magnettomograafia) Mineraalainete ja luukoe metabolism, ARBK.01.015 Polümeerid ja makromolekulid ARFA.02.020 seda reguleerivad faktorid ja farmaatsias metabolismi häired Probiootikumid täna ja homme ARMB.01.013 Mitteinvasiivsed meetodid vereringe ARFS.01.025 Projektitöö meetodid AROT.01.013 autonoomse regulatsiooni uurimisel Propedeutiline praktika ARFA.02.019 Mittenakkuslike haiguste ARTH.03.007 Psühhiaatria ARPS.01.031 ARPS.01.033 74 ARSTITEADUSKOND 74 Psühhiaatria ja kliiniline ARPS.01.002 Sektsioonikursus A R P A .01 .004 , ARPA.01.005 psühholoogia Silma refraktsioon ja korrektsioon ARSI.01.004 Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia ARPS.01.001 Silmahaigused A R S I.01 .002 , ARSI.01.003 ja psühhoteraapia Silmalaugude haigused ja nende ARSI.01.010 Psühhopatoloogia ARPS.01.005 kirurgiline ravi Psühhopatoloogia koos ARPS.01.018 Sisehaigete liikumisravi ARSM.01.025 meditsiinipsühholoogiaga Sisehaigused A R S K .0 1 .010, ARSK.01.011, Psüühikahäirete süstemaatika ARPS.01.017 A R S K .01 .012 , ARSK.01.023, Puuetega isikute taastusravi ARSM.01.036 ARSK.01.025 Põetus AROT.01.002 Sisehaigused (Pulmonoloogia) ARKS.01.004 Põetusõpetus intensiivravis ja ARAI.01.005 Sisehaiguste propedeutika ARKA.01.004, ARKA.01.005 reanimatsioonis Sissejuhatus geriaatriasse ARKA.01.037 Põetusõpetus psühhiaatrias ja ARPS.01.004 Sissejuhatus närviteadustesse ARFS.01.006 psühhoteraapia Sissejuhatus taastusravisse ARSM.01.010 Põetusõpetus, a -ja antiseptika AROT.01.006 Skisofreenia ja skisofreensed häired ARPS.01.026 Põletiku immuno- ja ARAN.02.011 Skleroseeruvate nahalöövete ARNH.01.010 histomorfoloogia diferentsiaaldiagnostika Põletikud sünnitusabis ja ARNS.01.011 Somatotüüp, temperament ja ARPS.01.034 günekoloogias psühhopatoloogia Pärilikud nahahaigused ARNH.01.019 Sotsiaalfarmaatsia ARFA.01.008 Pärilikud neurodegeneratiivsed ARLA.01.010 Spetsiifilised arenguhäired lastel ARPS.01.030 haigused Spinaal-epiduraal-jm. juhte ja ARAI.01.011 Radiodiagnostika ja radioteraapia ARRD.01.003, ARRD.01.004 regionaaranesteesia Radiofarmatseutilised preparaadid ARFA.02.014 Spordimeditsiin ARSM.01.004 Rahvatervis ARTH.01.036 Spordimeditsiin esmatasandi ARSM.01.038 Rahvatervis (keskkonna ja ARTH.01.013 meditsiinis töötervishoid) Spordimeditsiin ja taastusravi ARSM.01.001 Rahvatervis II (keskkonna ja ARTH.01.011 Statistika:biomeetriaja ARTH.03.008 töötervishoid) meditsiinistatistika Rahvatervise alused ARTH.01.032 Stimulatsiooni ja supressiooni testid ARSK.01.024 Rahvatervise küsimused perearsti ARTH.01.030 endokrinoloogias töös (perearstide residendiõpe) Stomatoloogia profülaktika. Suu-ja ARST.01.048 Rakkude kahjustuse mehhanismid. ARMP.03.010 hambahaigused (fantoomkursus Medikamentoosne ja hammaste preparatsiooniõpetus) mittemedikamentoosne profülaktika Stomatoloogia propedeutika ja õpetus ARST. 01.047 Rakuväline maatriks - rakkude ARBK.01.014 hambaravimaterjalidest kaitsja(toetaja) ja keskkond luude Stomatoloogia ARST.01.049 (hammaste) moodustamiseks propedeutika. Ortopeediline Rakuvälised ARBK.01.016 stomatoloogia (hambaproteeside signalisatsioonimehhanismid materjalid ja tehnoloogia) endokriinse ja närvisüsteemi Stomatoloogiliste haiguste ARMB.01.010 mõningate häirete puhul mikrobioloogia Rasedate tervis, kehaehitus ja ARNS.01.006 Stressi patofüsioloogia ARMP.03.006 toitumine Stressi patofüsioloogia. Adaptsioon. ARMP.03.011 Raviainete sünteesimine ARFA.02.015 Stressi limiteerivad süsteemid Ravimite kliiniliste uuringute ARFR.03.006 Sugulisel teel ülekantavad põletikud ARNH.01.017 metodoloogia Surma põhjused läbi sajandite I, II ARTH.01.004 Ravimite tehnoloogia ARFA.02.004, ARFA.02.009 Suu ja hambahaigused ARST. 01.045 Ravimite tehnoloogia ja ARFA.02.011 Suu-ja hambahaigused ARST.01.015 biofarmaatsia Suuõõne ja hammaste morfoloogia AR AN. 02.008 Ravimite tehnoloogia praktika ARFA.02.016 Südame-ja rindkerekirurgia ARKA.02.011 Ravimkommunikatsioon ARFA.01.022 Südamehaigete taastusravi ARSM.01.039 Ravimtaimed eesti ARFA.01.011 Südamekirurgia ARKA.02.014, ARKA.02.020, kultuuritraditsioonis ARKA.02.022 Ravimtaimed ARFA.01.023 Süsteemide identifitseerimine ja ARFS.01.029 nahahooldusvahenditena modelleerimine Ravimtaimede kasutamine ARFR.01.023 Süsteemsed sidekoe haigused ja ARSK.02.001 meditsiinis vaskuliidid Ravimvormide analüüsimine ARFA.02.025 Teadvus-interdistsiplinaame ARFS.01.020 Ravimvormide klassifikatsioon ARFA.02.023 probleem Reproduktiivne tervis ARNS.01.005 Tegevuse analüüs ja rakendamine ARSM.01.033 Reumatoloogia ARS K. 02.003 Tegevusteraapia filosoofia ja eetika ARSM.01.034 Rindkere ja kõhuõõne organite ARAN.01.008 Tegevusteraapia geriaatrias ARSM.01.028 areng,ealine ja variantanatoomia Tegevusteraapia kompleksses ARSM.01.040 Rindkerekirurgia ARKA.02.013 taastusravis Röntgenuuringud kopsuhaiguste ARKS.01.010 Tegevusteraapia neuroloogias ARSM.01.029 korral Tegevusteraapia psühhiaatrias ARPS.01.032 Sagedamini esinevate naha-ja ARNH.01.016 Tegevusteraapia ravimeetodid ARSM.01.030 suguhaiguste laboratoorne Tegevusteraapia uurimismeetodid ARSM.01.031 diagnostika Teismeline patsient ARNS.01.012 Sagedased probleemid perearsti töös ARP0.01.010 Terviseedendamine ARTH.04.010 Saun ja tervis ARKA.01.020 Terviseedendus ARTH.04.004, ARTH.04.005, SCREEN-tehnika fütokeemias ARFA.01.012 ARTH.04.011 Seedeelundite radiodiagnostika ARRD.01.012 Terviseedendus II ARTH. 04.002 Seedimine, toitumine, dieedid ARFS.01.003 Tervisekaitse ARTH.01.027 75 ARSTITEADUSKOND 75 Tervishoiukorraldus ARTH.02.004, ARTH.02.006, Vigastused kui rahvatervise ARTH.01.031 ARTH.02.010, ARTH.02.013 probleem, nende vältimine Tervishoiukorralduse alused ARTH.02.009 Viirusinfektsioonide patogenees ARNK.01.006 Tervishoiuökonoomika ARTH.05.001, ARTH.05.002, Vitamiinid ja ARBK.01.013 ARTH.05.003, ARTH.05.004 mineraalained:biokeemilis- Toitumise füsioloogia ARFS.01.028 farmatseutiline taust Toitumise ja nälgimise biokeemia ARBK.01.008 Väliepidemioloogia ARNK.01.003 Toksikoloogia ARFR.02.002 Õendus kui rahvusvaheline kutseala AROT.01.012 Toksikoloogia eriküsimusi ARFR.02.007 Õenduse didaktika AROT.01.014 Torakaalkirurgia ARKA.02.021, ARKA.02.023 Õenduse filosoofia AROT.01.003 Transfusionoloogia- ARSK.01.018 Õenduse filosoofia II AROT.01.008 immuunhematoloogia Õeteadus AROT.01.001 Traumatoloogia ja ortopeedia ART0.01.016 Õeteaduse teooria AROT.01.004 aktuaalseid probleeme Õeteaduse teooria II AROT.Ol .007 Traumatoloogia ja ortopeedia ARTO.Ol .013 Õeteaduslik uurimismetoodika AROT.01.005 haiguste ravi taktika Õeteaduslik uurimismetoodika II AROT.OI.OIO Traumatoloogia üldküsimused ARTO.01.006 Õeteadusliku uurimistöö AROT.01.009 Troopiline meditsiin ja hügieen ARNK.01.005 (magistritöö) seminar Tsefalomeetria ARST.01.026 Õpilaste vaimne tervis ARPS.01.044 Tsöliaakia -mis see on? Kuidas seda ARLA.01.006 Ägeda ja kroonilise ARAI.01.014 diagnoosida?Kuidas toita? hingamispuudulikkuse intensiivravi Tsütoloogia ja histoloogia ARAN.02.007 Ägedad kirurgilised kõhuõõne ARKI.02.005, ARKI.02.006 Töötervishoid ARTH.01.026 haigused Tüsistused ja nende vältimine ARAI.01.015 Ägedad kõhukoopa haigused, ARKI.02.018 anestesioloogias ja intensiivravis ravitaktika Unehäirete diagnostika ja ravi ARPS.01.014 Ägedate kõhuõõne haiguste ravi ARKI.02.019 Uroloogia ARKI.02.020, ARKI.02.021 taktika. II. Uued laboratoorse diagnostika ARSK.03.003 Ärevushäired ja nende ravi ARPS.01.024 meetodid Üldhistoloogiaja inimese ARAN.02.014 Uut neonatoloogilises intensiivravis ARAI.01.028 embrüoloogia Vaimuhaiguste etioloogia ja ARPS.01.013 Üldkirurgia ARKI.01.005, ARKI.01.006 patogenees Üldkirurgia. Kirurgilised haigused ARKI.02.002 Valu neurofüsioloogilised ja - ARFS.01.005 Üldpatoloogia ARPA. 01.002 keemilised mehhanismid Ülemiste hingamisteede ägedad ARKR.01.016 Valu-ja põletikuvastaste ainete ARFR.01.027 haigused farmakoloogia Ülemiste hingamisteede ja söögitoru ARKR.01.015 Valusündroomi kaasaegne ravi ARAI.01.013 kroonilised ja retsidiveeruvad Vedelik pleuraõõnes ARKS.01.012 haigused Vereseerumi lipiidid ja ateroskleroos ARNR.01.009 Üsasisene patsient. Antenataalne ARNS.01.009 Veresoonte ja urotrakti traumad ARKI.02.022 diagnostika ja ravi. Veresoontekirurgia ARKI.02.023 Vesi ja tervis ARTH.01.014 Inglisekeelsed ainete nimed ARAI.01.003 Intensive Care ARAN.01.003 Anatomy ARAI.01.005 Nursing in Intensive Care and Reanimation ARAN.01.008 The Development, Functional Anatomy and Variations of ARAI.01.006 First Aid and Basic Intensive Care the Organs of the Cavities Abdominalis and Cavitas Thoracis ARAI.01 008 Systemic in Inflammatory Response Syndrome ARAN.01.010 Anatomy ARAI.01.009 Management of Critically III ARAN.01.011 Anatomy ARAI.01.010 Infusion Therapy, Acid-Base Balance, Parnteral Nutrition ARAN.01.014 Human Functional Anatomy ARAI.01.011 Regional Anaesthesia ARAN.01.015 Functional Anatomy of the Locomotor Apparatus ARAI.01.012 Anaesthesia and Intensive Care of Patients with ARAN.01.016 Dissection course of the head and neck Cardiovascular Disease ARAN.02.003 Histology ARAI.01.013 Management of pain. ARAN. 02.007 ARAI.01.014 Intensive Care o f Acute and Chronic Respiratory ARAN.02.008 Insufficiency ARAN.02.009 ARAI.01.015 Complications and their Management in Anaesthesiology ARAN.02.010 and Intensive Care ARAN.02.011 ARAI.01.016 Surgical and Nosocomial Infections. Microbiological, ARAN.02.012 Pathophysiological, Clinical Aspects ARAN.02.013 ARAI.01.017 ARAN.02.014 General histology and embryology ARAI.01.018 Clinical Physiology ARAN.03.001 Surgical Anatomy ARAI.01.019 Intensive Care-A ARAN.03.002 Surgical Anatomy ARAI.01.020 Intensive Care-B ARAN.03.003 Surgical Anatomy ARAI.01.021 Intensive Care-C ARAN.03.004 Surgical Anatomy ARAI.01.023 Anaesthesia subspecialites. Intensive care ARAN.03.005 Clinical anatomy of fascial and muscular ARAI.01.024 First aid ARBK.01.001 Medical Biochemistry ARAI.01.025 Modern concepts in anaesthesia and intensive care ARBK.01.002 Medical Biochemistry ARAI.01.026 Emergency medicine and emergency patient ARBK.01.003 Medical Biochemistry ARAI.01.028 Neonatological intensive care update ARBK.01.008 Biochemistry of nutrition and starvation ARAI.01.029 Prehospital emergency care ARBK.01.009 Biomembranes: Biochemical-medical aspects 76 ARSTITEADUSKOND 76 ARBK.01.010 Medical Biochemistry ARFS.01.017 The Basics of Neuroscience: Anatomy and Physiology of ARBK.01.Oil Clinical Biochemistry Nervous System ARBK.01.012 Milk, coffee and health ARFS.01.018 Functional Investigation of Respiration ARBK.01.013 Vitamines and minerals: biochemical and pharmaceytical ARFS.01.020 Consciousness.an interdisciplinary approach background ARFS.01.023 Biophysics ARBK.01.014 Matrix: its role for development bones and teeth ARFS.01.024 Water and Electrolyte Balance ARBK.01.015 Metabolism and its disorders in the case of minerals and ARFS.01.025 Noninvasine methods to study autonomic newous control bones of circulation ARBK.01.016 Cellular signal system and disorders of endocrine and ARFS.01.027 Human physiology nervous systems ARFS.01.028 Physiology of nutrition ARBK.01.017 Biochemical and medical aspects of antioxidants ARFS.01.029 System Identification and Simulation ARBK.01.018 Biomembranes: biochemical-medical aspects ARFS.01.030 Human Physiology ARCA.00.001 0 ARFS.01.031 Human physiolog ARCA.00.002 0 ARFS.01.032 Human physiology ARFA.01.001 Pharmacognosy ARFS.01.033 Normal and pathological anatomy and physiology ARFA.01.004 Forensic chemistry ARKA.01.001 Cardiology ARFA.01.005 Pharmaceutical management ARKA.01.004 Internal Medicine Propedeutics ARFA.01.008 Social pharmacy ARKA.01.005 Internal Medicine Propedeutics ARFA.01.009 Selection of Pharmaceutical Staff ARKA.01.009 Diagnostics,Prevention and Treatment of Atherosclerosis ARFA.01.010 Pharmaceutical Undertaking ARKA.01.016 Functional Diagnostics ARFA.01.011 Herbs in Estonian national tradition ARKA.01.020 The Sauna and Health ARFA.01.012 SCREEN-technique in phytochemistry ARKA.01.021 0 ARFA.01.015 Practical works in pharmacognosy ARKA.01.027 ECG criteria for Diagnostics and Treatment ARFA.01.016 Practical works in pharmaceutical management ARKA.01.034 Basic clinical methods ARFA.01.018 Pharmacognosy ARKA.01.036 Course of continuing medical education for residents in ARFA.01.019 Pharmaceutical Management cardiology ARFA.01.021 History of pharmacy ARKA.01.037 Introduktion to Geriatrics ARFA.01.022 Drug communication ARKA.02.002 Disaster medicine and field Surgery ARFA.01.023 Herbs for skin care ARKA.02.003 Modern gunshot injuries ARFA.02.001 Pharmaceutical Chemistry ARKA.02.004 Disaster medicine and field Surgery ARFA.02.002 Science of Pharmaceutical Commodities ARKA.02.011 Heart and thoracic surgey ARFA.02.003 Biopharmaceutics ARKA.02.012 Disaster Medicine and Medical Aid ARFA.02.004 Pharmaceutical Technology ARKA.02.013 Thoracic surgey ARFA.02.009 Pharmacentical Technology ARKA.02.014 Heart surgey ARFA.02.010 Pharmacentical Chemistry ARKA.02.020 Heart surgey ARFA.02.011 Pharmacentical Technology and Biopharmacy ARKA.02.021 Thoracic surgey ARFA.02.014 Radiopharmaceuticals ARKA.02.022 Heart surgery ARFA.02.015 Synthesis of Drug Chemicals ARKA.02.023 Surgery of thoracal organs ARFA.02.016 Practical training o f pharmaceutical technology ARKI.01.004 First aid ARFA.02.017 Practical training of pharmaceutical chemistry ARKI.01.005 General surgey ARFA.02.018 Pharmaceutical statistics ARKI.01.006 General surgey ARFA.02.019 Propaedeutical training ARKI.01.007 Clinical practice ARFA.02.020 Polymers and Macromolecules in Pharmacy ARKI.02.001 Surgical Diseases ARFA.02.021 Pharmaceutical technology of pediatrics and geriatrics ARKI.02.002 General surgey. Surgial diseases medicines ARKI.02.003 Surgical Diseases ARFA.02.022 Pharmaceutical analysis of pharmacopoeia ARKI.02.004 Surgical diseases ARFA.02.023 Classification of dosage forms ARKI.02.005 Actute surgical abdominal diseases ARFA.02.024 The topical preparations(ligvids, gels, ponders, ointments, ARKI.02.006 Acute siurgical abdominal diseases pastes, creams, aerosoles) ARKI.02.018 Acute abdominal diseases, treatment tactics ARFA.02.025 Analysis o f dosage forms ARKI.02.019 Treatment tactics in case acute abdominal diseases. II. ARFR.01.006 History of Pharmacology ARKI.02.020 Urology ARFR.01.020 Pharmacology ARKI.02.021 Urology ARFR.01.023 Use of Herbs in Medicine ARKI .02.022 treatment o f vascular system and urogenital tract ARFR.01.024 Pharmacology ARKI.02.023 Vascular surgery ARFR.01.026 Developmental and Ageing Pharmacology ARKI.02.024 Paediatric surgery ARFR.01.027 Pharmacology of antiinflammatory drugs and pain ARKR.01.001 Otorhinolaryngology ARFR.02.002 Toxicology ARKR.01.002 Otorhinolaryngology ARFR.02.004 Clinical Pharmacology ARKR.01.003 Otorhinolaryngology, head and neck surgery ARFR.02.005 Pharmacotherapy ARKR.01.007 Clinical rhinology ARFR.02.007 Special Pharmacology ARKR.01.008 Anatomy,fhysiology and pathology of hearing and peech ARFR.02.008 Pharmacology o f neuroactive aminoacids ARKR.01.014 0 ARFR.02.009 Molecular Pharmacology ARKR.01.015 Chronical diseases of upper respiratory tract and ARFR.02.011 Pharmacology oesophagus ARFR.03.004 Clinical Pharmacology ARKR.01.016 Acute diseases of upper respiratory tract ARFR.03.006 Methodology o f Clinical Drug trials ARKR.01.017 Pathology o f the neck ARFR.03.007 Clinical Pharmacology ARKR.01.018 Audiology ARFS.01.001 Measurement and control systems ARKR.01.019 Rehabilitation in otorhinolaryngology ARFS.01.003 Digestion, nutrition, diets ARKS.01.004 Pulmonology ARFS.01.005 Neurophysiological and -chemical mechanisms o f pain ARKS.01.005 Radiological Diagnostics of Pulmonary Diseases ARFS.01.006 Introduction to neuroscience ARKS.01.008 Differensial Diagnostics of Pulmonary Diseases ARFS.01.007 Anatomy and physiology of nervous system ARKS.01.009 ARFS.01.011 The diffuse neuroendocrine system ARKS.01.010 radiological investigations o f lung diseases ARFS.01.015 Human Physiology ARKS.01.011 Diagnostics and differential diagnostics of pulmonary ARFS.01.016 Human Physiology diseases ARKS.01.012 Pleural infusion 77 ARSTITEADUSKOND 77 ARKS.01.013 Lung tuberculosis ARNH.01.010 ARKS.01.014 Pulmonary tumors ARNH.01.012 Disperders of the Hair and the Scalp. Differential ARLA.01.001 Pediatrics Diagnosis and Diagnosis. Management. ARLA.01.003 Pediatric Diseases ARNH.01.013 Dermatology and Venerology ARLA.01.006 ARNH.01.014 Differential diagnosis of skin most often occuring rashes ARLA.01.007 ARNH.01.015 Mucosal changes ARLA.01.010 ARNH.01.016 laboratory diagnosis of skin and venerological diseases ARLA.01.015 Essential and current problems in pediatrics ARNH.01.017 Sexually transmited diseases ARLA.01.016 What is a new in pediatric gastroenterology? ARNH.01.018 Internal diseases and skin ARLA.01.017 A child and his development. Basic problems of child ARNH.01.019 Congenital diseases neurology ARNH.01.020 General aspects of the treatment of skin diseases ARLA.01.018 Diseases in childhood (doctoral study) ARNH.01.021 Treatment of hair disorders ARLA.01.019 Pediatrics ARNH.01.022 Skin tumors and hemoblastomas ARMB.01.002 Medical Microbiology ARNH.01.023 Photobiology. Photodermatoses. Photoprotection. ARMB.01.004 Medical Microbiology NK .01.001 Infectious Diseases and Epidemiology ARMB.01.005 Medical Microbiology NK.01.002 Infectious Diseases and Epidemiology ARMB.01.006 Pharmaceutical Microbiology NK.01.003 Field Epidemiology ARMB.01.008 Microbial Pathogenesis NK.01.005 Tropical Medicine and Hygiene ARMB.01.009 Hospital Infections NK.01.006 Patogenesis of Viral Infections ARMB.01.010 Microbiology of Oral Diseases NK .01.007 ARMB.01.012 Microbiology of Gynaecological Infections ARNR.01.001 Neurology ARMB.01.013 Probiotics Today and Tomorrow ARNR.01.002 Introduction to Neurophysiology and Neurology ARMB.01.014 History of Microbiology ARNR.01.003 The Clinical Picture of Speech Disorders ARMB.01.015 Clinical Microbiology ARNR.01.005 Principles of Neurology ARMB.01.020 Medical microbiology ARNR.01.008 Outpatient's neurology ARMB.01.021 Clinical microbiology ARNR.01.009 Serum lipide and atherosclerosis ARMB.01.022 Antimicrobial treatment ARNR.01.010 Cerebrovascular diseases ARMB.01.023 The organisation of the work of a clinical laboratory. ARNR.01.012 Diagnostic (CT and MRI) Quality control. ARNR.01.014 Clinical practice ARMB.01.024 Medical microbiology for first year residents ARNR.01.015 Bioethics ARMB.01.025 Medical microbiology for second year residents ARNR.01.016 Neurology and Neurosurgery ARMB.01.026 Medical microbiology for the third year residents ARNR.01.017 Ethies of medicine ARMP.01.004 Immunology ARNR.01.018 Selected topics neurology ARMP.01.011 Immunology ARNR.01.019 Neurology ARMP.01.012 Laboratory diagnostics in clinical immunology ARNR.02.003 Neurosurgery ARMP.01.013 Human genetics ARNR.02.007 Selected aspects of epilepsy and headache ARMP.01.013 ARNR.02.008 Neurosurgery ARMP.01.014 ARNS.01.001 Obstetrics and Gynecology ARMP.01.014 Medical genetics ARNS.01.002 Obstetrics and Gynecology ARMP.01.016 ARNS.01.004 Obstetrics and gynecology ARMP.01.016 Biology ARNS.01.005 Reproductive Health - the aim and aspects ARMP.01.017 Immunologic laboratory tests and how to put them into ARNS.01.006 Health, Body Build and Nutrition of Pregnant Women practice ARNS.01.008 Family planning and contraception ARMP.01.018 Basic knowlegde about immunological research ARNS.01.009 Intrauterine patient. Antenatal diagnosis and treatment. ARMP.01.019 The main points of clinical immunology ARNS.01.010 Diagnostics in gynecology ARMP.01.020 Medical genetics ARNS.01.011 Infections in obstetric and gynacology ARMP.01.020 ARNS.01.012 Young patient ARMP.01.021 Immunology ARNS.01.013 problems in perinatology today ARMP.02.001 ARNS.01.014 Abnormal uterine bleedings ARMP.02.002 AROT.01.001 Nursing Science ARMP.02.003 AROT.01.002 Basic Nursing Care ARMP.02.004 AROT.01.003 Nursing Philosophy ARMP.02.005 AROT.01.004 Nursing Theory ARMP.02.006 AROT.01.005 Nursing Research Methods ARMP.02.011 AROT.01.006 Basic Nursing Care, A- and Antiseptic ARMP.03.001 Pathophysiology AROT.01.007 Nursing Theory II ARMP. 03.002 AROT.01.008 Nursing Philosophy II ARMP.03.003 Pathophysiology AROT.01.009 Thesis seminar ARMP.03.005 Pathophysiology AROT.01.010 Nursing Research Methods II ARMP.03.006 Pthophysiology of Stress AROT.01.011 Client-centred medeis, methods and quality improvement ARMP.03.008 Pathophysiology peripheral circulation AROT.01.012 Nursing as an International professsion ARMP.03.009 Pathophysiology in critical care medicine AROT.01.013 Project work methods ARMP.03.010 Cellural injury mechanism. Medical and nonmedical AROT.01.014 Nursing Didactics pophylaxis. ARPA.01.001 Pathological Anatomy ARMP.03.011 Pathophysiology of Stress. Adaption. Stress-limiting ARPA.01.002 General Pathology Systems ARPA.01.004 Autopsy and Biopsy Course ARMP.03.012 Pathophysiology for Ph.D.students ARPA.01.005 Autopsy and Biopsy Course ARMP.03.013 Clinical physiology ARPA.01.008 Pathological Anatomy ARNH.01.002 Dermatology and Venerology ARPA.01.009 Pathological Anatomy ARNH.01.003 Dermatology and Venerology ARPA.01.010 Pathlogical Anatomy of Cardiovascular Diseases ARNH.01.004 Dermatology and Venerology ARPA.01.011 Pathological Anatomy ARNH.01.005 Newborn's Dermatoses ARPA.02.001 Forensic Medicine ARNH.01.006 Allergological dermatoses- diagnoses and treatment ARPA.02.002 Forensic Medicine ARNH.01.007 ARP0.01.001 Family Medicine ARNH.01.008 Medical Cosmetology ARPO.01.002 Family Medicine 78 ARSTITEADUSKOND 78 ARPO.Ol.003 ARSM.01.036 Rehabilitation of disabued and handicapped people ARPO.Ol.007 Family medicine 1 ARSM.01.037 Exereise therapy in geriatry ARPO.01.008 Family medicine: medical interview ARSM.01.038 Sports medicine in primary health care ARPO.01.009 Consultation skills ARSM.01.039 Rehabilitation of the cardiac patients ARPO.Ol .010 Frequent problems in family doctor's work ARSM.01.040 Occupational therapy ARPS.01.001 Psychiatry, Clinical Psychology and Psychotherapy ARST.01.001 Maxillo-Facial Surgery ARPS.01.002 Psychiatry and Clinical Psychology ARST.01.005 Surgical Pedodontics ARPS.01.003 Clinical Psychology ARST.01.015 Oral and Dental Diseases ARPS.01.004 Nursing in Psychiatry and Psychotherapy ARST.01.018 Pediatric Dentistry ARPS.01.005 Psychopathology ARST.01.020 Prosthetic Dentistry ARPS.01.006 Child and Adolescent Psychopathology ARST.01.023 Implants in Stomatology ARPS.01.008 Forensic Psychiatry ARST.01.026 Cephalometry ARPS.01.013 Ethiology and Pathogenesis of Mental Illnesses ARST.01.028 Pedodontics ARPS.01.014 Evaluation and Treatment of Sleep Disorders ARST.01.030 Selected additional methods in endodontie and ARPS.01.015 Diagnostics and Treatment of Depressive Disorders conservative treatment ARPS.01.017 Classification of Mental Disorders ARST.01.032 Maxillo-facial surgey ARPS.01.018 Psychopathology and Clinical Psychology ARST.01.036 Prosthetic dentistry ARPS.01.019 Depressive disorders and their Treatment ARST.01.045 Oral and Dental Diseases ARPS.01.021 Introduction into Psychotherapy ARST.01.046 Introduction to occlusion ARPS.01.024 Anxiety Disorders and their Treatment ARST.01.047 Materials and technology in prosthetic dentistry ARPS.01.026 Schizophrenie and schizophrenic disorders ARST.01.048 Propedeutics in stomatology ARPS.01.030 Specific developmental disorders ARST.01.049 Materials and technology in prosthetic dentistry. ARPS.01.031 Psychiatry Propedeutic and stomatognathic physiology in prosthetic dentictry. ARPS.01.032 Occupational Therapy in Psychiatry ARST.01.050 Diseases of temporomandibular joint ARPS.01.033 Psychiatry ARTH.01.004 Causes of Death through the Centuries ARPS.01.034 Somatype, temperament and psychopathology ARTH.01.010 Environmental and Occupational Health ARPS.01.044 Pupil's mental health ARTH.01.011 0 ARPS.01.045 Clinical psychopharmacology ARTH.01.013 0 ARRD.01.003 Diagnostic Radiology and Radiotherapy ARTH.01.014 Water and Health ARRD.01.004 Diagnostic Radiology and Radiotherapy ARTH.01.018 Medical Sociology ARRD.01.012 Diagnostic radiology of the gastrointestinal tract ARTH.01.019 Medical Sociology ARSI.01.001 Persons with visual disability ARTH.01.020 Medical Sociology ARSI.01.002 Ophthalmology ARTH.01.022 History of Medicine ARSI.01.003 Ophthalmology ARTH.01.026 Occupational health ARSI.01.004 The Refraction and Correction of Eye ARTH.01.027 Health protection ARSI.01.005 Pediatric ophthalmology ARTH.01.030 Public health issues in family practice (residentship of ARSI.01.010 Diseases and surgical treatment of eyelids family doctors) ARSK.01.001 Gastroenterology: New Frontiers in Inflammatory Bowel ARTH.01.031 Injuries as a public health problem their prevention Disease ARTH.01.032 Basic public health ARSK.01.007 Nephrology ARTH.01.033 History of medicine ARSK.01.008 Gastroenterology ARTH.01.035 Basic Environmental Health ARSK.01.009 Hematology ARTH.01.036 Public Health ARSK.01.010 Internal Medicine ARTH.01.037 Sociology o f medicine ARSK.01.011 Internal Medicine ARTH.01.038 Environmental Health ARSK.01.012 Internal Medicine ARTH.02.004 Healt Care Administration ARSK.01.014 Endocrinology ARTH.02.006 Healt Care Administration ARSK.01.018 Transfusiology-immunohematology ARTH.02.009 Basic Health Care Management ARSK.01.019 Medical Ethics ARTH.02.010 ARSK.01.022 New Frontiers in Nephrology ARTH.02.011 Medical ethics ARSK.01.023 Internal Medicine ARTH.02.013 Health Care Management ARSK.01.024 Stimulation and Suppression Tests in Endocrinology ARTH.02.015 Quality Assessment in Health Care ARSK.01.025 Internal Medicine ARTH.02.016 Management in Health Care ARSK.02.001 Connective Tissue Diseases and Vasculitidese ARTH.03.001 0 ARSK,02.003 Rheumatology ARTH.03.003 Biometrics ARSK.03.001 Laboratory medicine ARTH.03.006 Epidemiology and biostatistics ARSK.03.002 Clinical Chemistry ARTH.03.007 Epidemiology of non-communicable diseases ARSK.03.003 New methods in laboratory diagnostics ARTH.03.008 0 ARSK.03.004 Laboratory diagnostics ARTH.04.002 Health Promotion II ARSK.03.006 Laboratory medicine ARTH.04.004 Health Promotion ARSM.01.001 Sports medicine and rehabilitation ARTH.04.005 HealthPromotion ARSM.01.004 Sports medicine ARTH.04.006 Age-Defendant Prophylactics ARSM.01.008 Physiotherapy ARTH.04.010 Health Promotion ARSM.01.010 Rehabilitation ARTH.04.011 Health Promotion ARSM.01.025 Exercise therapy in cuvic o f internal medicine ARTH.05.001 Healter Economics ARSM.01.026 Exercise therapy in traumatology, orthopedy and surgery ARTH.05.002 Health Economics ARSM.01.027 Adaptation of technical aids ARTH.05.003 Health Economics ARSM.01.028 Occupational therapy in geriatry ARTH.05.004 Health Economics ARSM.01.029 Occupational therapy in neurology ARTO.01.005 ARSM.01.030 Intervention methods for occupational therapy ARTO.01.006 ARSM.01.031 Assistent mrthods in occupational therapy ART0.01.013 ARSM.01.032 Principls of ergonomy and kinesiology in slinical practice ART0.01.014 ARSM.01.033 Occupational performance analysis and application ART0.01.015 ARSM.01.034 Philosophy and ethics of occupational therapy ARTO.01.016 Actual problems of traumatology and orthopaedics ARSM.01.035 Rehabilitation in oncology ARTO.01.017 The endoscopic surgery of joints. 79 ARSTITEADUSKOND 79 Ained õppejõudude järgi Aabram, Maie ARST.01.050 ARTO.Ol.017 Adojaan, Aleksander ARMP.01.016 Hein, Marju ARSK.01.009, ARSK.01.012, Alapuu, Paul ARRD.01.003, ARRD.01.004 ARSK.01.025 Allikmets, Lembit ARFR.01.020, ARFR.01.026, Hinrikus, Toivo ARFA.02.001, ARFA.02.010, ARFR.02.005, ARFR.02.007, ARFA.02.017, ARFA.02.025 ARFR.02.009, ARFR.03.004 Hussar, Piret AR AN. 02.003 Aluoja, Anu ARPS.01.001, ARPS.01.003, Hussar, Ülo AR AN.02.003, ARAN.02.007, ARPS.01.018, ARPS.01.021, AR AN.02.008, ARAN.02.009, ARPS.01.031, ARPS.01.033 AR AN.02.010, ARAN.02.012, Ambos, Anu ARSK.01.014 AR AN.02.013, AR AN.02.014 Ani, Raivo ARKR.01.001, ARKR.01.002, Hämarik, Malle ARLA.01.017 ARKR.01.015, ARKR.01.016, Hütt, Pirje ARMB.01.005, ARMB.01.020 ARKR.01.017 Jagomägi, Kersti ARFS.01.025 Ani, Ülle ARKS.01.004, ARKS.01.009 Jagomägi, Triin ARST.01.018, ARST.01.026 Arak, Aet ARSM.01.037 Juhansoo, Tiina ARSK.01.019, ARTH.02.011 Arak, Elmar ARFA.01.018, ARFA.01.019, Jüri, Piret ARSI.01.002, ARSI.01.003, ARFA.02.001, ARFA.02.015, ARSI.01.005 ARFA.02.022 Kaarma, Helje ARCA.00.001, ARCA.00.002, Arend, Andres AR AN.02.003, ARAN.02.007, ARNS.01.006, BGZH.01.007 ARAN.02.011, ARAN.02.013, Kaarna, Marina ARTH. 02.004, ARTH.02.006, ARAN.02.014 ARTH.02.009, ARTH.02.010, Aro, Ilme AROT.Ol.001, AROT.Ol.002, ARTH.02.015, ARTH.02.016 AROT.01.003, AROT.01.004, Kaasik, Aidula-Taie ARTH.01.018, ARTH.01.019, AROT.Ol.005, AROT.01.006, ARTH.01.020, ARTH.01.031, AROT.01.007, AROT.Ol.008, ARTH.01.037 AROT.Ol. 009, AROT.Ol.010, Kaasik, Ain-Elmar ARNR.01.005, ARNR.01.014, AROT.Ol.01 1, AROT.Ol.012, ARNR.01.016, ARNR.01.018, AROT.Ol .013, AROT.Ol .014 ARNR.01.019, ARNR.02.003, Asser, Toomas ARNR.01.014, ARNR.01.016, ARNR.02.008 ARNR.01.018, ARNR.01.019, Kadastik, Ülle ARNS.01.001, ARNS.01.011 ARNR.02.003, ARNR.02.008 Kairane, Ceslava ARBK.01.002 Birkenfeldt, Reinhold ARSK.01.010, ARSK.02.001, Kalda, Anti ARFR.02.002 ARSK.02.003 Kalev, Ingrid ARMP.01.016 Brilene, Tatjana ARMB.01.004, ARMB.01.005, Kallas, Ade ARFA.02.004 ARMB.01.010, ARMB.01.015, Kallikorm, Riina ARSK.01.012, ARSK.01.023, ARMB.01.020, ARMB.01.021, ARSK.01.025, ARSK.02.001, ARMB.01.025 ARSK.02.003 Drikkit, Ilona ARPA.02.001, ARPA.02.002 Kalnin, Maie ARST.01.005 Eelmäe, Jaan ARNR.02.008 Karelson, Ello-Rahel ARBK.01.001, ARBK.01.010, Ehrenberg, Aivar ARNS.01.009 ARBK.01.016 Elberg, Elle ARNH. 01.002, ARNH.01.003, Karelson, Maire ARNH.01.002, ARNH.01.003, ARNH.01.004, ARNH.01.008, ARNH.01.004, ARNH.01.010, ARNH.01.012, ARNH.01.013, ARNH 01.013 ARNH.01.014, ARNH.01.015, Karki, Tõnis ARMB.01.002, ARMB.01.005, ARNH.01.017, ARNH.01.018, ARMB.01.006, ARMB.01.020, ARNH.01.021 ARMB.01.022, ARMB.01.023, Eller, Aalo ARKI.01.005, ARKI.02.004, ARMB.01.024 ARTO.Ol .005, ART0.01.016 Karro, Helle ARNS.01.001, ARNS.01.008, Everaus, Hele ARLA.01.001, ARNR.01.015, ARNS.01.012 ARSK.01.009, ARSK.01.010, Karu, Külliki ARKA.01.001 ARSK.01.018, ARSK.01.019, Kask, Ants ARFR.01.027, ARFR.03.004, ARSK.01.023, ARSK.03.002 ARFR.03.007 Gorelašvili, Gennadi ARRD.01.003, ARRD.01.004, Kask, Virve ARTH.04.006 ARRD.01.012 Kaur, Sirje ARNH.01.002, ARNH.01.003, Gross-Paju, Katrin ARNR.01.002, ARNR.01.003, ARNH.01.004, ARNH.01.007, ARNR.01.008, ARNR.01.016, ARNH.01.013 ARNR.01.018 Kiivet, Raul-Allan ARTH.02.004, ARTH.02.006, Grünberg, Heli ARLA.01.001 ARTH.02.009, ARTH.02.010, Haldre, Sulev ARNR.01.016, ARNR.01.018, ARTH.02.013, ARTH.02.015, ARNR.02.003, ARNR.02.007 ARTH.02.016 Harro, Maarike ARTH.01.030, ARTH.01.032, Kingisepp, Peet-Henn ARFS.01.016, ARFS.01.018, ARTH.04.002, ARTH.04.004, ARFS. 01.023, ARFS.01.030, ARTH.04.005, ARTH. 04.006, ARFS.01.031 ARTH.04.010, ARTH.04.011 Kirsberg, Eha ARMB.01.002 Haviko, Tiit ARKI.01.005, ARKI.01.006, Kirss, Fred ARNS.01.002 ARKI.02.003, ARKI.02.004, Kisand, Kalle ARMP.01.004, ARMP.01.011, ARTO.Ol.005, ARTO.Ol.006, ARMP.01.012, ARMP.01.017, ARTO.Ol.013, ARTO.Ol.014, ARMP.01.021, ARMP.02.001, ARTO.Ol.015, ARTO.Ol.016, ARMP.02.002, ARMP.02.003, 80 ARSTITEADUSKOND 80 ARMP.02.004, ARMP.02.006, ARAN.03.001, ARAN.03.002, ARMP.02.011 ARAN.03.004, ARAN. 03.005 Kivastik, Jana ARFS.01.031 Loog, Peeter ARFS.01.029 Kivastik, Toomas ARFR.01.020, ARFR.01.026 Luuk, Kersti ARPS.01.001, ARPS.01.003, Kivioja, Sven AR AN.02.003, ARAN.02.008 ARPS.01.021 Kivirüüt, Ene ARKR.01.001, ARKR.01.002, Lüüs, Merike ARNR.01.019 ARKR.01.015, ARKR.01.016 Maaroos, Heidi-Ingrid ARPO.Ol.001, ARPO.01.002, Kokk, Kersti ARAN.01.011 ARPO.Ol.003, ARPO.Ol.007, Kolk, Rein ARKA.01.036 ARPO.Ol.008, ARPO.01.009, Koll, Iive ARST.01.020 ARP0.01.010 Kolts, Ivo ARAN.01.010, ARAN.01.015 Maaroos, Jaak ARSM.01.001, ARSM.01.004, Koppel, Taive ARST.01.015, ARST.01.047 ARSM.01.039 Krispin, Tõnu ARMB.01.005, ARMB.01.008, Maimets, Matti ARNK.01.001, ARNK.01.002, ARMB.01.015, ARMB.01.020, ARNK.01.003, ARNK.01 005, ARMB.01.021, ARM B.01.022, ARNK.01.006, ARNK.01.007 ARMB.01.024, ARMB.01.025, Maiste, Eevi ARKA.01.001, ARKA.01.021 ARMB.01.026 Masso, Marika ARMP.01.016 Kruse, Ilmar ARFA.02.004, ARFA.02.016, Masso, Raivo ARMP.01.016 ARFA.02.024 Matt, Kadri ARNS.01.001, ARNS.01.002, Kull, Ingrid ARSK.01.008 ARNS.01.004, ARNS.01.005, Kull, Mart ARKR.01.001, ARKR.01.002, ARNS.01.013 ARKR.01.003, ARKR.01.015, Matto, Vallo ARFR.01.020, ARFR.01.024 ARKR.01.016 Mehilane, Lembit BGMR.09.064, ARNR.01.015, Kõiv, Ilse ARNS.01.014 ARPS.01.001, ARPS.01.004, Kõljalg, Siiri ARMB.01.009, ARMB.01.015, ARPS.01.005, ARPS.0I.008. ARMB.01.022 ARPS.01.015, ARPS.01.018, Kõrv, Janika ARNR.01.010, ARNR.01.014, ARPS.01.019, ARPS.01.024, ARNR.01.016 ARPS.01.031, ARPS.01.032, Käärik, Ene ARTH.03.008 ARPS.01.033, ARPS.01.044, Laane, Elmut ARKA.01.020, ARKA.01.027 ARPS.01.045 Labotkin, Katrin ARSK.01.008 Meos, Andres ARFA.02.001, ARFA.02.002, Labotkin, Rait ARKI.02.003 ARFA.02.014, ARFA.02.017, Landõr, Anatoli ARSM.01.001, ARSM.01.004, ARFA.02.018 ARSM.01.038 Merisalu, Eda ARTH.01.010, ARTH.01.011, Lang, Aavo ARFS.01.017, ARFS.01.023, ARTH.01.013, ARTH.01.026, ARFS.01.024, ARFS.01.030, ARTH.01.027, ARTH.01.032, ARFS.01.032 ARTH.01.035 Lang, Katrin ARTH.01.030, ARTH.03.001, Mesila, Ingrid ARPA.01.001, ARPA.01.008, ARTH.03.003, ARTH. 03.006, ARPA.01.009 ARTH.03.007, ARTH.03.008 Metsa, Andrus ARTH.05.001, ARTH.05.002, Langel, Ülo ARBK.01.010 ARTH.05.003, ARTH.05.004 Leesik, Helle ARKS.01.004, ARKS.01.005, Metsa, Eve-Maaja ARST.01.020, ARST.01.049 ARKS.01.008, ARKS.01.009, Mikelsaar, Aavo-Valdur ARMP.01.013, ARMP.01.014, ARKS.01.010, ARKS.01.011, ARMP.01.020 ARKS.01.013, ARKS.01.014 Mikelsaar, Marika ARMB.01.005, ARMB.01.008, Leibur, Edvitar ARKI.02.003, ARST.01.001, ARMB.01.009, ARMB.01.015, ARST.01.005, ARST.01.023, ARMB.01.020, ARMB.01.021, ARST.01.028, ARST.01.032, ARMB.01.022, ARMB.01.023, ARST.01.050 ARMB.01.024, ARMB.01.025, Lelumees, Merit ARPO.Ol.009 ARMB.01.026 Lember, Margus ARPO.Ol .001, ARPO.Ol.002, Mikelsaar, Raik-Hiio ARPA.01.001, ARPA.01.002, ARPO.01.003, ARPO.Ol.007, ARPA.01.004, ARPA.01.008, ARPO.Ol.008, ARPO.Ol.009, ARPA.01.011 ARPO.Ol.010 Mikelsaar, Ruth ARMP.01.013, ARMP.01.014 Lenzner, Akivo ARMB.01.013, ARMB.01.014 Mitrofanova, Helju ARKR.01.001, ARKR.01.014, Lenzner, Aleks ARKI.01.005, ARTO.01.005, AR KR.01.018 ARTO.Ol .016 Mitt-Mgbangcollo, Külli ARLA.01.007 Lepik, Daily ARPA.02.001, ARPA.02.002 Murruste, Marko ARKA.02.002, ARKA.02.003, Lepist, Eve-Irene ARFA.02.003, ARFA.02.004 ARKA.02.004, ARKA.02.013 Lepner, Urmas ARAI.01.024, ARKI.01.004, Mõttus, Alla ARAN.01.010, ARAN.01.011, ARKI.01.005, ARKI.01.006, ARAN. 03.001, ARAN. 03.002, ARKI.02.003, ARKI.02.004, ARAN.03.003, ARAN.03.004, ARKI.02.005, ARKI.02.006, ARAN.03.005 ARKI.02.019 Mägi, Matt ARNR.01.014, ARNR.01.016, Levkov, Lev ARMB.01.005, ARMB.01.020 ARNR.01.018, ARNR.01.019 Liigant, Aade ARAN.01.003, ARAN.01.008, Mändar, Reet ARMB.01.004, ARMB.01.005, ARAN.01.010, ARAN.01.011, ARMB.01.012, ARMB.01.020, ARAN.01.016 ARMB.01.021, ARMB.01.022, Liivamägi, Jüri ARPS.01.001, ARPS.01.002, ARMB.01.023 ARPS.01.006, ARPS.01.030, Märtson, Aare ARTO.Ol.005, ARTO.Ol.016 ARPS.01.031, ARPS.01.033, Müürsepp, Peeter ARST.01.032 ARPS.01.034 Naaber, Paul ARMB.01.009, ARMB.01.015, Lind, Mare ARKA.01.001, ARKA.01.016, ARMB.01.021, ARMB.01.022, ARKA.01.036 ARMB.01.023 Loime, Lia ARAN.01.010, ARAN.01.011, Noodla, Silvia ARKA.01.004, ARKA.01.005, 81 ARSTITEADUSKOND 81 ARKA.01.034 ARMP.01.017, ARMP.02.001, Nõmmela, Rita ARST.01.018, ARST.01.026, ARMP.02.003, ARMP.02.011 ARST.01.028, ARST.01.036 Reimets, Ain ARMP.03.002, ARMP.03.005 Ojamaa, Maie ARSM.01.008 Reino, Udo ARKI.02.003, ARKI.02.004, Olak, Jana ARST.01.015, ARST.01.018, ARKI.02.024 ARST.01.028 Riispere, Zivele ARPA.01.004, ARPA.01.005 Oona, Marje ARPO.01.001, ARPO.01.002, Ristioja, Vahur ARKR.01.001, ARKR.01.002, ARPO.01.003 ARKR.01.007, ARKR.01.015, Orlova, Ehte ARMP.03.001, ARMP.03.003, ARKR.01.016 ARMP.03.006, ARMP.03.010, Rohtmets, Anne ARNS.01.001 ARMP.03.011 Roosaar, Peeter ARAN. 02.003, ARAN.02.007, Ormisson, Anne ARLA.01.001, ARLA.01.015, ARAN.02.008, ARAN. 02.009 ARLA.01.018 Roose, Mai ARNR.01.009, ARNR.01.010, Otter, Margareete-Helge ARFR.01.006, ARFR.01.023, ARNR.01.014, ARNR.01.016, ARFR.01.024, ARFR.01.026 ARNR.01.019 Paaver, Urve ARFA.01.001, ARFA.01.015, Roostar, Lembit ARKA.02.002, ARKA.02.003, ARFA.01.023 ARKA.02.004, ARKA.02.011, Paavo, Maaja ARFA.02.004, ARFA.02.016, ARKA.02.012, ARKA.02.013, ARFA.02.019, ARFA.02.021 ARKA.02.014, ARKA.02.020, Paju, Kalju ARMP.03.001, ARMP.03.008, ARKA.02.021, ARKA.02.022, ARMP.03.009, ARMP.03.012, ARKA.02.023, ARKI.02.003 ARMP.03.013 Russak, Silvia ARST.01.018, ARST.01.028 Panov, Aleksei ARSI.01.001, ARSI.01.002, Rägo, Lembit ARFR.02.005, ARFR.02.009, ARSI.01.003 ARFR.03.004, ARFR.03.006, Peetsalu, Ants ARKI.02.003, ARKI.02.005, ARFR.03.007, SOPH.00.155 ARKI.02.006, ARKI.02.018, Saag, Anu ARMP.01.016 ARKI.02.019 Saag, Mare ARST.01.015, ARST.01.028, Peetsalu, Margot ARKI.02.005, ARKI.02.006, ARST.01.030, ARST.01.036, ARKI.02.018, ARKI.02.019 ARST.01.045, ARST.01.047, Pert, Vello ARFS.01.023, ARFS.01.030, ARST.01.048 ARFS.01.031 Saar, Tähti ARAI.01.003, ARAI.01.005, Piirsoo, Andres ARMP.01.013, ARPA.01.002 ARAI.01.006 Pintsaar, Aivar ARTO.01.006 Saarma, Märt ARPS.01.026 Pintson, Ülo ARST.01.001, ARST. 01.023, Saava, Astrid ARTH.01.010, ARTH.01.011, ARST.01.032, ARST.01.050 ARTH.01.013, ARTH.01.014, Podar, Toomas ARSK.01.014, ARSK.01.024, ARTH.01.026, ARTH.01.027, ARSK.01.025 ARTH.01.030, ARTH.01.035, Pokk, Paavo ARFR.01.020, ARFR.02.002, ARTH.01.036, ARTH.01.038 ARFR.02.004, ARFR.02.011 Saks, Kai ARKA.01.004, ARKA.01.005, Pokk, Tiit ARKA.01.004, ARKA.01.005, ARKA.01.016, ARKA.01.034, ARKA.01.016, AROT.01.002 ARKA.01.037, ARSK.01.025 Praks, Lea ARKS.01.004, ARKS.01.008, Salum, Olev ARST.01.020, ARST.01.023, ARKS.01.009, ARKS.01.011, ARST.01.036, ARST.01.045, ARKS.01.012 ARST.01.046, ARST.01.049, Prikk, Kaia ARKS.01.004, ARKS.01.009 ARST.01.050 Pruunsild, Kaie ARLA.01.015 Salum, Tiit ARST.01.049 Prükk, Tiina ARNK.01.001, ARNK.01.002, Salupere, Riina ARSK.01.001, ARSK.01.008, ARNK.01.003, ARNK.01.005, ARSK.01.011, ARSK.01.012, ARNK.01.007 ARSK.01.023, ARSK.01.025 Pudersell, Katrin ARFA.01.004, ARFA.01.008, Salupere, Vello ARSK.01.008, ARSK.01.010 ARFA.01.016, ARFA.01.019, Samarütel, Jüri ARAI.01.003, ARAI.01.009, ARFA.01.022 ARAI.01.010, ARAI.01.011, Pulges, Andres ARKI.02.003, ARKI.02.004, ARAI.01.012, ARAI.01.013, ARKI.02.022, ARKI.02.023 ARAI.01.014, ARAI.01.015, Pulges, Riina ARSI.01.002, ARSI.01.003, ARAI.01.016, ARAI.01.017, ARSI.01.010 ARAI.01.023, ARAI.01.025, Põldoja, Elle ARAN.01.011 ARKI.01.005, ARKI.01.006, Põlluste, Kaja ARTH. 02.004, ARTH.02.006, ARKI.02.003 ARTH.02.009, ARTH.02.010, Sarapuu, Heili ARPO.01.001, ARPO.01.002, ARTH.02.015, ARTH.02.016 ARPO.Ol .003, ARPO.01.007, Pähkla, Rein ARFR.03.006, ARFR.03.007 ARPO.Ol.008, ARPO.01.009, Pärna, Kersti ARTH.01.032, ARTH.01.036, ARPO.Ol .010 ARTH.04.002, ARTH. 04.004, Schmidt, Maia ARNR.01.001, ARNR.01.016 ARTH.04.005, ARTH.04.010, Schneider, Galina ARSM.01.025, ARSM.01.026 ARTH.04.011 Schotter, Leo ARSI.01.002, ARSI.01.003, Raal, Ain ARFA.01.001, ARFA.01.011, ARS 1.01.004 ARFA.01.015, ARFA.01.018, Seeder, Jaan ARTO.01.005 ARFA.01.019, ARFA.01.021 Seedre, Taavo ARST.01.015, ARST.01.030, Rajangu, Heli ARNH.01.002, ARNH.01.003, ARST.01.036, ARST.01.045 ARNH.01.004, ARNH.01.013 Seepter, Helmut ARAI.01.024, ARKI.01.004, Rajavee, Eleonora ARAN.01.010 ARKI.01.005, ARKI.01.006, Rebane, Enn ARKI.02.022, ARKI.02.023 ARKI.01.007, ARKI.02.005, Reimand, Katrin ARSK.03.001, ARSK.03.003, ARKI.02.006, ARKI.02.019 ARSK.03.004 Sepp, Alar ARTH.01.004, ARTH.01.018, Reimand, Koit ARMP.01.004, ARMP.01.011, ARTH.01.019, ARTH.01.020, 82 ARSTITEADUSKOND 82 ARTH.01.022, ARTH.01.033, ARPO.Ol.003, ARPO.Ol.007, ARTH.01.037 ARPO.Ol.008, ARPO.Ol.009, Sepp, Ennu ARAN.01.010, ARAN.01.011, ARP0.01.010 ARAN.03.001, AR AN.03.002, Talvik, Raul ARAI.01.003, ARAI.01.005, ARAN.03.003, ARAN. 03.004, ARA1.01.008, ARAI.01.018, ARAN.03.005 ARA1.01.019, ARAI.01.020, Sepp, Epp ARMB.01.015 ARAI.01.021, ARAI.01.024, Seppet, Elviira ARSK.01.007, ARSK.01.022 ARA1.01.026, ARAI.01.028, Seppet, Enn ARMP.03.001, ARMP.03.012, ARNR.01.015 ARPA.01.002 Talvik, Tiina ARLA.01.001, ARLA.01.010, Siilbek, Astrid ARTH.03.006, ARTH.03.007, ARLA.01.017, ARLA.01.018, ARTH.03.008 ARNR.01.015 Silm, Helgi ARNH.01.002, ARNH.01.003, Tamm, Agu ARSK.03.001, ARSK.03.002, ARNH.01.004, ARNH.01.005, ARSK.03.003, ARSK.03.004. ARNH.01.006, ARNH.01.013, ARSK.03.006 ARNH.01.014, ARNH.01.015, Tamm, Ann ARSM.01.001, ARSM.01.010, ARNH.01.016, ARNH.01.017, ARSM.01.025, ARSM.01.026, ARNH.01.018, ARNH.01.019, ARSM.01.027, ARSM.01.028, ARNH.01.020, ARNH.01.021, ARSM.01.029, ARSM.01.030, ARNH.01.022, ARNH.01.023 ARSM.01.031, ARSM.01.032, Sinimäe, Eino ARSK.01.007, ARSK.01.010, ARSM.01.033, ARSM.01.034, ARSK.01.012, ARSK.01.022, ARSM.01.035, ARSM.01.036, ARSK.01.023, ARSK.01.025 ARSM.01.040 Sipria, Aleksander ARAI.01.003, ARAI.01.005, Tammaru, Tea-Mai ARFA.01.005, ARFA.01.009, AR AI. 01.006, ARAI.01.024, ARFA.01.010, ARFA.01.016, ARAI.01.026, ARAI.01.029, ARFA.01.019 ARSK.03.002 Tapfer, Helle ARAN.01.008, ARAN.01.010, Sipria, Aleksandr BGMR.09.039 ARAN.01.011, ARAN.01.016 Soo, Tiia ARLA.01.001, ARLA.01.003, Tasa, Gunnar ARMP.01.013, ARMP.01.014 ARLA.01.015, ARLA.01.018 Teesalu, Rein ARKA.01.001, ARKA.01.036 Soom, Marge ARAN.01.010, ARAN.01.011, Teesalu, Selma ARFS.01.003, ARFS.01.028 ARAN.03.001, ARAN.03.002, Teeäär, Peeter ARKI.02.020, ARKI.02.021, ARAN.03.005 ARKI.02.022 Soomets, Ursel ARBK.01.009, ARBK.01.018 Tein, Andres ARKI.02.005, ARKI.02.006, Soon, Argo ARTH.01.010, ARTH.01.011, ARKI.02.018, ARKI.02.019 ARTH.01.013, ARTH.01.032, Tihane, Harri ARKI.02.003, ARKI.02.004, ARTH.01.035, ARTH.01.036 ARKI.02.020, ARKI.02.021, Soosaar, Andres ARFS.01.006, ARFS.01.007, ARKI.02.022 ARFS.01.015, ARFS.01.017, Tikk, Arvo ARNR.01.015, ARNR.01.017, ARFS.01.020, ARFS.01.023, ARNR.02.003, ARSK.01.019 ARFS.01.032 Tikk, Reet ARKR.01.001, ARKR.01.018. Soots, Marianne ARST.01.001, ARST.01.005, ARKR.01.019 ARST.01.032 Tikk, Toomas ARKI.02.005, ARKI.02.006, Sooväli, Eve-Merike AROT.01.001, AROT.01.002, ARKI.02.018, ARKI.02.019 AROT.Ol.003, AROT.Ol. 004, Tomberg, Tiiu ARNR.01.012 AROT.Ol.006, AROT.Ol.007, Tomusk, Hannes AR AN.01.003, ARAN.01.010, AROT.Ol.008, AROT.Ol.Oll, ARAN.01.011, ARAN.01.014, AROT.Ol.012, AROT.Ol.013, ARAN.01.015 AROT.Ol.014 Toomaspoeg, Laur ARPS.01.013 Starkopf, Joel ARBK.01.001, ARBK.01.009, Toomla, Olev ARPS.01.013 ARBK.01.018 Truupõld, Tatjana ARPA.01.001, ARPA.01.005, Suuroja, Toivo ARAN.02.007 ARPA.01.010 Sõritsa, Andrei ARNR.01.015, ARNS.01.001, Tuhkanen, Aili ARST.01.001, ARST.01.032 ARNS.01.002, ARNS.01.010 Uibo, Oivi ARLA.01.001, ARLA.01.006, Sööt, Anu ARLA.01.010, ARLA.01.015, ARLA.01.015, ARLA.01.016, ARLA.01.017, ARLA.01.018 ARLA.01.018 Sööt, Ülle ARLA.01.017 Uibo, Raivo ARMP.01.004, ARMP.01.011, Šlik, Jakov ARPS.01.001 ARMP.01.012, ARMP.01.017, Zaitseva, Tamara ARSK.01.024 ARMP.01.018, ARMP.01.019, Zemtsovski, Mihhail ARKA.01.004, ARKA.01.005, ARMP.01.021, ARMP.02.001, ARKA.01.009, ARKA.01.034 ARMP.02.002, ARMP.02.003, Zilmer, Kersti ARBK.01.011 ARMP.02.004, ARMP.02.005, Zilmer, Mihkel ARBK.01.001, ARBK.01.002, ARMP.02.006, ARMP.02.01L ARBK.01.008, ARBK.01.009, ARSK.03.002 ARBK.01.010, ARBK.01.011, Uusküla, Maido ARKA.01.001, ARKA.01.036 ARBK.01.013, ARBK.01.017, Uusküla, Mart ARMP.01.014 ARBK.01.018, ARSK.03.002 Vaasa, Ivar-Olavi ARFS.01.011, ARFS.01.027, Zupping, Rein ARNR.01.001, ARNR.01.014 ARFS.01.030, ARFS.01.033 Žarkovskaja, Tamara ARFR.01.020, ARFR.01.027 Vaasna, Tiit BGMR.09.039 Žarkovski, Aleksander ARFR.02.002, ARFR.02.004, Vahtra, Lauri ARST.01.015, ARST.01.036, ARFR.02.005, ARFR.02.007, ARST.01.045, ARST.01.047 ARFR.02.008, ARFR.02.009, Varik, Karin ARKI.02.002, ARKI.02.024 ARFR.02.011 Vasar, Eero ARFS.01.005, ARFS.01.006, Taba, Pille ARNR.01.016 ARFS.01.007, ARFS.01.015, Takker, Urmas ARPO.Ol.001, ARPO.01.002, ARFS.01.017, ARFS.01.030 83 ARSTITEADUSKOND 83 Vasar, Ruth ARST.01.015, ARST.01.018 ARST.01.048 Vasar, Veiko SOPH.00.155, ARPS.01.001, Volke, Vallo ARFS.01.005 ARPS.01.014, ARPS.01.017, Volmer, Daisy ARFA.01.001, ARFA.01.012, ARPS.01.019, ARPS.01.024, ARFA.01.015, ARFA.01.018 ARPS.01.031, ARPS.01.033 Vorobjova, Tamara ARMP.01.004, ARMP.01.011, Veski, Peep ARFA.02.003, ARFA.02.004, ARMP.01.012, ARMP.01.017, ARFA.02.009, ARFA.02.011, ARMP.01.021, ARMP.02.001, ARFA.02.020, ARFA.02.023 ARMP.02.002, ARMP.02.003, Vihalemm, Tiiu ARBK.01.001, ARBK.01.003, ARMP.02.006, ARMP.02.011 ARBK.01.008, ARBK.01.011, Võikar, Vootele ARFS.01.032 ARBK.01.012, ARBK.01.014, Väli, Marika ARPA.02.001, ARPA.02.002 ARBK.01.015 Väli, Toomas ARKI.02.001, ARKI.02.004, Viigimaa, Margus ARKA.01.036 ARKI.02.005, ARK1.02.006, Viirsalu, Aarne ARST.01.020 ARK1.02.018, ARKI.02.019 Vink, Marek ARST.01.015, ARST.01.047, 84 FILOSOOFIATEADUSKOND 84 FLAJ.01.020 Keskaja relvastus ja sõjakunst II FILOSOOFIATEADUSKOND lektor Ain Mäesalu 2AP( 34L+ 46i) • A □Ajalugu:kesk Tutvustatakse keskajal levinud kaitseehitusi, piiramisvahendeid ja AJALOO OSAKOND (AJ) sõjakunsti. ©1. - 17. n. 2 L n-sl ref => A AJALOO OSAKOND (00) FLAJ.01.021 Peaseminar arheoloogiast: Eesti muinas-ja keskaeg v-teadur Heiki Valk,lektor Aivar Kriiska,lektor Ain Mäesalu 12AP( 60S+ 420i) • 2A FLAJ.00.001 Seminar: Uued suunad ajalooteaduses □Ajalugu:ülem korr. professor Jüri Kivimäe Peaseminaris vaadeldakse Eesti muinas- ja keskaja probleeme 2AP( 31S+ 49i) • A arheoloogilist materjali kasutades. ■Ajalugu: mag ©2. - 16. n. 2 S n-s => A Magistriõppe seminar. Kohustuslik vähemalt ühe referaadi esitamine 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A ©1. - 16. n. 1 S n-sl ref 24. - 39. n. 1 S n-sl ref => A FLAJ.01.006 Soome arheoloogia teadur Andres Tvauri,lektor Aivar Kriiska FLAJ.00.002 Teadusliku uurimistöö planeerimine 2AP( 32L+ 48i) • E korr. professor Aadu Must,lektor Ülle Must ■Ajalugu:kesk 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A OFLAJ.Ol.OOl ■Ajalugu:mag Käsitletakse Soome esiajalugu kuni esimeste ristiretkedeni. Antakse ülevaade teadustöö planeerimise, finantseerimise üldistest ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref => E alustest, tutvustatakse ajaloo alase uurimistöö finantseerimiseks loodud grante ja stipendiume ning nende määramisel arvestatavaid FLAJ.01.013 Arheoloogiliste välitööde metoodika ja praktika siensiomeetrilisi kriteeriume (teadusväljaannete nomenklatuur, viidatavus, lektor Aivar Kriiska impactfactor). Praktilised harjutused. 2AP( 20L+40P+20i) • 2A ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => A ■Ajalugu:ülem OFLAJ.Ol .002, FLAJ.01.019, FLAJ.01.024 ARHEOLOOGIA ÕPPETOOL (01) Antakse ülevaade arheoloogiliste välitööde planeerimisest, organiseerimisest ja dokumenteerimisest. Osaletakse arheoloogilistel väljakaevamistel. FLAJ.01.001 Sissejuhatus arheoloogiasse ©24. - 33. n. 2 L n-s => A lektor Ain Mäesalu 46. - 46. n. 40 P n-s => A 2AP( 32L+ 48i) • E ■Ajalugu: 1 FLAJ.01.026 Üldarheoloogia II Tutvustatakse arheoloogia põhimõisteid, uurimistöö metoodikat ja lektor Ain Mäesalu tähtsamaid arheoloogilisi kultuure. 2AP( 32L+ 48i) • E ©1. -16. n. 2 L n-s => E ■Ajalugu:alam OFLAJ.01.017 FLAJ.01.002 Eesti muinasaeg Käsitletakse peamiselt Euroopa pronksi-ja rauaaega. lektor Aivar Kriiska ©24. - 39. n. 2 L n-s => E 2AP( 30L+ 50i) • E ■Ajalugu:alam FLAJ.01.033 Skandinaaviamaade arheoloogia. Eesti esiajalugu kiviajast kuni 13. sajandi alguseni. v-teadur Heiki Valk ©24. - 38. n. 2 L n-s => E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Ajalugu:aiam FLAJ.01.008 Soome-ugri ja eesti usund OFLAJ.Ol.OOl v-teadur Heiki Valk Käsitletakse Skandinaaviamaade arheoloogiat põhitähelepanuga Rootsi 2AP( 32L+ 48i) • E metalliajale. □Ajalugu: alam ©24. - 39. n. 2 L n-s => E Üldine sissejuhatus soome-ugri ja eesti rahvausundisse. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ARHIIVINDUSE ÕPPETOOL (02) FLAJ.01.011 Seminar arheoloogiast v-teadur Heiki Valk,lektor Aivar Kriiska,lektor Ain Mäesalu FLAJ.02.001 Arhcograafia 8AP( 60S+ 260i) • 2A teadur Aigi Rahi ■Ajalugu:kesk 2AP( 32L+ 48i) • E OFLAJ.Ol.OOl, FLAJ.01.002 ■Ajalugu:kesk Eesti muinas-ja keskaja arheoloogia probleemid Teoreetilis-praktiline kursus. Antakse ülevaade ajaloodokumentide ©2. - 16. n. 2 S n-s => A teadusliku publitseerimise teooria ja praktika arengust, tähtsamatest 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A teoreetilistest lähtekohtadest, koolkondadest ja suurväljaannetest Lääne- Euroopas ja Baltikumis. Kursuse teine osa käsitleb praegu kehtivaid FLAJ.01.012 Proseminar arheoloogiast ajaloodokumentide publitseerimise üldpõhimõtteid ja translitereerimise lektor Ain Mäesalu reegleid. Praktilised harjutused. (Loengud toimuvad paarisarvulistel 4AP( 60S+ lOOi) • 2A aastatel). □Ajalugu: 1 ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n -s l ref => E Eesti m uinas-ja keskaja probleemid. ©2. - 16. n. 2 S n-s => A FLAJ.02 002 S isseju h atu s a ja loo a llik a tesse ja a rh iiv in d u sse 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A korr. professor Aadu Must,lektor Enn Küng 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • A 85 FILOSOOFIATEADUSKOND 85 ■Ajalugu: 1 2AP( 30L+ 50i) • E Kursus annab ülevaate arhiivinduse ajaloost, mõistetest, teoreetilistest ■Ajalugu:kesk alustest, tähtsamatest Eesti ja naabermaade arhiividest. Praktika käigus Kursus käsitleb detailselt Eesti alal tegutsenud administrativ-, antakse ülevaade tähtsamatest Eesti Ajalooarhiivi, Eesti Riigiarhiivi ja omavalitsus- ja kohtuasutuste struktuuri, ülesandeid ning asjaajamise Parteiarhiivi materjalidest fondide rühmade lõikes. korda alates 1880. aastate reformidest. Iseloomustatakse nimetatud ©24. - 38. n. 2 L, 2 P n-s => E asutuste dokumentaalset pärandit. (Loengud toimuvad paarisarvulistel aastatel). FLAJ.02.003 Paleograafia ©24. -38. n. 2 Ln-s 1 ref => E õppeülesande täitja Indrek Kuuben 2AP( 30L+ 50i) • A FLAJ.02.012 Kartograafia ajalugu ■Ajalugu: alam korr. professor Aadu Must,dotsent Heino Mardiste Kursuse ülesandeks on nii teoreetiliste teadmiste kui praktiliste oskuste 1 AP( 12L+ 6P+ 22i) • A andmine Eesti ala 17.-19. sajandi käsikirjade lugemiseks. Kursus annab □Ajalugu:kesk ülevaate ladina paleograafia arenguetappidest ja uurimisest. Kursuses Kartograafia arengu põhietapid põhirõhuga Eesti ala kartograafiale. käsitletakse ka vene paleograafiat. (Toimub paarituarvuliste! aastatel). ©29. - 34. n. 2 L, 1 P n-sl ref => A ©24 -38. n. 2 L n-s => A FLAJ.02.013 Ajaloo andmebaasid FLAJ.02.004 Ajalooline metroloogia lektor Ülle Must korr. professor Aadu Must 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A 2AP( 30L+ 50i) • E ■Ajalugu:alam ■Ajalugu:alam Ajaloo andmebaaside koostamine, Eesti ja teiste maade olulisemad ajaloo ©FLAJ.02.002 andmebaasid. Kursus annab süstemaatilise ülevaate Eesti alal 17. sajandist kuni 20. ©24. - 33. n. 2 L, 2 P n-s => A sajandi alguseni kasutusel olnud kohalikest ning rootsi, poola ja vene võimude poolt rakendatud kaaludest ja mõõtudest (pikkus-, pinna-, mahu- FLAJ.02.014 Arhiivipraktika , kaalu- ja hulgamõõdud) ning maakasutus- ja -hindamisühikutest. korr. professor Aadu Must,iektor Priit Pirsko (Toimub paarisarvulistel aastatel). 2AP( 16L+48P+ 16i) • A ©1. - 15. n. 2 L n-s => E - Aadu Must; Ajalugu:alam ■Ajalugu:ülem Tutvumine arhiivi tööga ja fondidega. Praktilise arhiivitöö kogemuste FLAJ.02.005 Genealoogia omandamine. korr. professor Aadu Must © 27.-38 . n. 4 L, 6 Pn-s 2AP( 32L+ 48i) • E ■Ajalugu: alam FLAJ.02.015 Seminar: Rahvastiku-ja perekonnaloo allikad OFLAJ.02.002 korr. professor Aadu Must Kursus annab ülevaate genealoogia kohast ajaloo abiteaduste süsteemis, 8AP( 60S+ 260i) • 2A uurimismeetoditest ja terminoloogiast. Kesksel kohal on Eesti ala 17.-19. □Ajalugu:kesk saj. rahvastikuloo ja suguvõsa ajaloo uurimise põhiallikad Seminari käigus töötatakse läbi erinevad arhiivimaterjalid (hingeloendid, (maarevisjonide ja adramaa hingeloendid, kiriku meetrika- ja kiriku meetrikaraamatud ja personaalraamatud, elanike nimekirjad, personaalraamatud, elanike nimekirjad, passiraamatud, üldväkkekutse passiraamatud jm.) ning õpitakse kasutama teemakohaseid andmebaase nimekirjad jne.) ja nende kasutamise metoodika. Käsitletakse arvuti ning omandatakse mõned personaalarvuti kasutamise oskused. kasutamist genealoogilises uurimistöös ja allikakriitikas. ©2. - 16. n. 2 S n-s => A ©1. - 16. n. 2 L n-s => E 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A FLAJ.02.007 Prosem inar arhiivinduses FLAJ.02.016 Seminar: Kirjavahetus olme, mentaliteedi ja korr. professor Aadu Must,teadur Aigi Rahi kultuuriajaloo allikana 4AP( 60S+ lOOi) • 2A teadur Aigi Rahi □Ajalugu: 1 8AP( 62S+ 258i) • 2A Omandatakse arhiivimaterjalide kasutamise ja teadusliku töö koostamise □Ajalugu:kesk algtõed. Proseminari käigus on võimalik keskenduda kodukoha ajaloole. Seminari käigus töötatakse Eesti Ajalooarhiivi fondides säilitatavate ©2. - 16. n. 2 S n-s => A originaalmaterjalidega ning koostatakse teemakohane uurimistöö. 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A ©1. - 16. n. 2 S n-s => A 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A FLAJ.02.008 Arhiivindus korr. professor Aadu Must,lektor Priit Pirsko FLAJ.02 021 Seminar Eesti ala institutsioonide ajaloost 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E lektor Enn Küng ■Ajalugu: alam 8AP( 60S+ 260i) • 2A ©FLAJ. 02.002 □Ajalugu:kesk Süvendatud ülevaade arhiivinduse korraldusest (arhiiviseadus ja Koostatakse seminaritöö. normatiivid, arhivaalide säilitamine, korraldamine, kasutamine, ©2. - 16. n. 2 S n-s => A teatmesüsteemid, tehnilised vahendid). 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A ©I. - 10. n. 2 L, 2 P n-sl ref => E FLAJ.02.022 Seminar arhiivinduses FLAJ 02.009 Teadusinform atsiooni allikad lektor Priit Pirsko lektor Ülle Must 8AP( 60S+260i) • 2A 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A □Ajal ugu: kesk □Ajalugu:alam Koostatakse seminaritöö. Kursus annab praktilised oskused ajaloo-alase teadusinformatsiooni ©2. - 16. n. 2 S n-s => A otsimiseks, hindamiseks ja korraldamiseks. Praktiline infootsing 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A andmebaasides ja INTERNETI vahendusel. Tutvustatakse arvutiprogrammi isikliku bibliograafilise andmebaasi loomiseks ja FLAJ.02.023 Pcaseminar arhiivinduses bibliograafiliste viidete vormistamist. lektor Priit Pirsko © 1,- 10. n. 1 L, 1 P n-s => A 12AP( 60S+ 420i) • 2A □Ajalugu:ülem FLAJ.02.011 Eesti ala institutsioonid II Peaseminari käigus koostatakse lõputöö. korr. professor Aadu Must,teadur Aigi Rahi ©2. - 16. n. 2 S n-s => A 86 FILOSOOFIATEADUSKOND 86 2 4 .-38 . n. 2 S n-sl ref => A Koostatakse seminaritöö. ©2. - 16. n. 2 S n-s => A FLAJ.02.024 Eesti ala institutsioonid I 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A korr. professor Aadu Must,lektor Enn Küng 2AP( 32L+ 48i) • E FLAJ.02.033 Rootsi-Vene majanduslikud ja poliitilised suhted 16. ■Ajalugu:kesk sajandist kuni 18. sajandi alguseni Käsitletakse Eesti ala vanemate institutsioonide tegevust, nende tegevust lektor Enn Küng reguleerinud seadusi (Rootsi seadused, Provintsiaalõigus), funktsioone, 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • A asjaajamise üldprintsiipe ja dokumentaalset pärandit kuni 1870- □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem ndate/1880-ndate aastate reformideni. ©1. -16. n. 2 L n-s => E ©24. - 28. n. 2 L, 2 S n-s => A FLAJ.02.025 Numismaatika teadur Ivar Leimus EESTI AJALOO ÕPPETOOL (03) 2AP( 32L+ 48i) • E ■Ajalugu:alam FLAJ.03.002 Eesti keskaeg Kursus annab süstemaatilise ülevaate numismaatika põhimõistetest, teadur Anti Selart uurimismeetoditest ja -tulemustest keskendudes eelkõige Baltikumi 3AP( 32L+ 88i) • E numismaatikale. ■Ajalugu:alam ©1. -16. n. 2 L n-s => E Loengukursus käsitleb Eesti ala sündmusi ja suhteid muistsest vabadusvõitlusest Liivi sõjani. Oluline on täiendava kirjanduse lugemine. FLAJ.02.027 Peaseminar arhiivinduses ©1. -16. n. 2 L n-s => E korr. professor Aadu Must 12AP( 60S+ 420i) • 2A FLAJ.03.003 Eesti uusaeg I (1550-1800) □Ajalugu:ülem dotsent Mati Laur Arhiivimaterjalide põhjal koostatakse arhiivinduse või allikaõpetuse 3AP( 32L+ 88i) • E suunaga uurimistöö. ■Ajalugu:alam ©2. - 16. n. 2 S n-s => A Kursus annab süstemaatilise ülevaate Eesti ajaloost Liivi sõjast kuni 18. 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A saj. lõpuni. Tähelepanu pööratakse Eesti ala sidemetele Euroopaga. ©1. -16. n. 2 L n-s => E FLAJ.02.028 Peasem inar arhiivindusest teadur Aigi Rahi FLAJ.03.004 Eesti uusaeg II (1800-1917) 12AP( 60S+ 420i) • 2A korr. professor Tiit Rosenberg □Ajalugu:ülem 3AP( 32L+ 88i) • E OFLAJ.Ol.OOl ■Ajalugu:alam "Tavaliste inimeste" kirjavahetusele tuginevate materjalide põhjal Kursus annab süstemaatilise ülevaate Eesti ajaloost alates pärisorjuse koostatakse arheograafilise suunaga uurimistöö. kaotamisest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni, pöörates ©2. - 16. n. 2 S n-s => A peatähelepanu rahvuslikule ärkamisele ja ühiskonna moderniseerimisele 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A © 24.-38 . n. 2 L n-sl ref => E FLAJ.02.029 Arhivaalide säilitamise alused FLAJ.03.005 Ida-Euroopa uusaeg I (15. saj. lõpp-18. saj.) õppeülesande täitja Kurmo Konsa dotsent Mati Laur 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Ajalugu: alam ■Ajalugu:alam ©FLAJ.02.002 Loengud keskenduvad Vene ajaloole 16.-18. saj. Kursus annab süvendatult ülevaate erinevatel kandjatel (paber, nahk, foto ©24. - 39. n. 2 L n-s => E jne.) arhivaalide omadustest ja optimaalsest säilitamisre iimist, hoidlatele esitavatest tehnilistest nõuetest, olulisematest arhivaale kahjustavatest FLAJ.03.011 Seminar Eesti ajaloost: 19.-20. saj. sotsiaalpoliitiline ja mõjuritest ning nende minimaliseerimise võimalustest. Konserveerimise majandusajalugu ja restaureerimise teooria ja praktika probleemid. korr. professor Tiit Rosenberg ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s => E 8AP( 60S+ 260i) • 2A ■Ajalugu:kesk FLAJ.02.030 Arhiivinduse aktuaalseid probleeme Mõisad ja maareform Eestis 1919-1940 Arhiivimaterjalide põhjal lektor Priit Pirsko uuritakse maareformi käiku üksikute valdade ja maakondade kaupa, 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E pöörates tähelepanu ka võõrandatud mõisate omanikele ja allesjäetud ■Ajalugu:ülem mõisatele. OFLAJ.02.008 ©2. - 16. n. 2 S n-s => A Käsitletakse süvendatult arhiivinduse teooria ja praktika uuemaid 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A arenguid maailmas ja ka Eestis. (Toimub paarisarvulistel aastatel). © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s 1 ref => E FLAJ.03.016 Eesti ajalugu õppeülesande täitja Urmas Klaas FLAJ.02.031 Arhivaalide säilitamine 2AP( 40L+ 40i) • E õppeülesande täitja Kurmo Konsa ■Eesti keel võõrkeelena:kesk 2AP( 15L+ 15P+ 50i) • E Kursus annab süstemaatilise ülevaate Eesti ajaloost alates Muinas-Eestist ■Ajalugu:kesk kuni iseseisvuse taastamiseni 1991 a. Käsitletakse eesti ühiskonna OFLAJ.02.029 majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist arengut. Kursus käsitleb konserveerimise-restaureerimise ajalugu, säilitamisega ©7. - 16. n. 4 L n-s => E tegelevaid institutsioone, seadusandlust, säilitamise planeerimist ja hindamist teabeorganisatsioonis. FLAJ.03.018 Proseminar Eesti ajaloost 19.-20. sajandil © 24.-38 . n. 1 L, 1 P n -s => E dotsent Mati Laur,lektor Tõnu-Andrus Tannberg,õppeülesande täitja Andres Andresen FLAJ.02.032 Sem inar arhivaalide säilitamisest 4AP( 60S+ lOOi) • 2A õppeülesande täitja Kurmo Konsa □Ajalugu: 1 8AP( 60S+ 260i) • 2A Antakse algteadmisi teaduslike referaatide vormistamiseks kirjanduse □Ajalugu:kesk põhjal mingil kitsamal teemal. 87 FILOSOOFIATEADUSKOND 87 ©2. - 16. n. 2 S n-s => A (DFLAJ.03.034 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A Ülevaade Eesti omariikluse likvideerimisest N. Liidu poolt, Eestist ja eestlastest Teises maailmasõjas ning Eesti arengusuundadest sõjajärgsetel FLAJ.03.021 Eesti kultuurilugu aastakümnetel kuni taasiseseisvumiseni. lektor Anu Raudsepp ©1. - 16. n. 2 L n-s => E 2AP( 40L+ 40i) • E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 FLAJ.03.036 Eesti maa ja eesti rahvas Ülevaade Eesti kultuuri põhitahkude (rahvakultuur, haridus, kirik, dotsent Inda Rajasalu kirjandus, kunst, muusika, ajakirjandus jms.) arengust läbi aegade. 2AP( 28L+ 4P+ 48i) • E ©1. -10. n. 4 L n-s => E □Arstiteadus: 1, Vene ja slaavi filoloogia:alani Ajalooline ja demograafiline ülevaade, kultuuri ja hariduselu probleemid. FLAJ.03.024 Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava ja õppekirjandus Põhitähelepanu on pööratud Eesti Vabariigi perioodile. lektor Anu Raudsepp © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt, 1 ref => A 1 AP( 20L+ 20i) • A ■Ajalooõpetajad FLAJ 03.037 Eesti ajaloo ülevaade Põhikooli ajaloo õpetamise lahtimõtestamine ja Õppekirjanduse dotsent Inda Rajasalu tutvustamine klasside lõikes. L5AP( 30L+ 30i) • A ©26. - 30. n. 4 L n-s => A ■Majandusteadusel am Eesti rahva ajalugu muinasajast kuni tänapäevani. Iseseisva rahvusriigi FLAJ.03.025 Ajaloo õpetamise metoodika teke ja tema majanduspoliitiline areng. lektor Anu Raudsepp ©24. - 38 n. 2 L n-sl knt, 1 ref => A 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E ■Ajalooõpetajad FLAJ.03.039 Eesti ajalugu Kursus annab ülevaate ajaloo õpetamise historiograafiast, ajaloo dotsent Inda Rajasalu õpetamise psühholoogilistest iseärasustest, tunnis kasutatavatest 2AP( 32L+ 48i) • A õppemeetoditest: uue aine esitamisest, teadmiste kontrollist, ■Füüsikad, Matemaatika: 1 näitlikustamisest, tööst kirjandusega; õpitakse koostama tunnikonspekte. Loengukursus annab ülevaate Eesti ajaloost. Põhitähelepanu on pööratud © 1. - 10. n. 4 L, 2 S n-s => E uusimale ajaloole, kus käsitletakse omariikluse tekkimise eeldusi, Eesti Vabariigi poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist arengut, 1940.a. FLAJ.03.026 Kodanikuõpetuse alused sündmusi ning nende järelmõju Eesti ühiskonnale. Õppeülesande täitja Urmas Klaas ©1. - 16. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => A 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E ■Ajalooõpetajad FLAJ.03.008 Baltikumi k ir iku-ja kultuurilugu 18.saj. Politoloogiat, sotsioloogiat, riigi- ja rahvusvahelist õigust ning poliitilist dotsent Mati Laur filosoofiat integreeriv kursus kodanikuõpetuse aine õpetamiseks 2AP( 32L+ 48i) • E üldhariduskooli 9. ja 12. klassis. □Ajalugu:alam © 1.-8. n. 4 L, 1 Sn-s => E OFLAJ.03.003 Valikkursus annab põhikursusega võrreldes põhjalikuma ülevaate 18. saj. FLAJ 03.027 Kodanikuõpetuse metoodika Baltikumi (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) kirikuvooludest (konservatiivne õppeülesande täitja Urmas Klaas luterlus, pietism, vennastekogud, teoloogiline ratsionalism), 1 AP( 14L+ 6S+ 20i) • A rahvaharidusest ja maakeelsest kirjasõnast, aga ka ilmalikust vaimuelust ■Ajalooõpetajad ning Baltikumi kohast saksa kultuuriruumis. Üldhariduskooli 9. ja 12. klassi kodanikuõpetuse metoodika teooria ©24. - 39. n. 2 L n-s => E praktiliste näidetega. © 1.-7. n. 2 L, 1 Sn-s => A FLAJ.03.046 Eesti ajalugu õppeülesande täitja Urmas Klaas FLAJ.03.028 Ajaloo-alase klassivälise tegevuse metoodika 2AP( 32L+ 48i) • E dotsent Hillar Palamets ■Ajakirjandus:alam 1 AP( 14L+6S+ 20i) • A Kursus käsitleb Eesti ajalugu muistsest vabadusvõitlusest kuni Eesti ■Ajalooõpetajad Vabariigi taasiseseisvumiseni. Põhirõhk on pandud kultuuriloole ja Ülevaade õpilaste ajaloo-alase klassivälise tegevuse eesmärkidest, poliitilisele ajaloole. vormidest ja sisust, traditsioonilistest üritustest, soovitatavast temaatikast, © 24 .-39 . n. 2 L n-sl ref => E muinsuskaitse seadusandlusest. © 1. - 7. n. 2 L, 1 S n-s => A FLAJ.03.061 Seminar Eesti ajaloost: Poliitilised olud Eesti NSV-s (1944-1953) FLAJ.03.031 Pedagoogiline praktika lektor Tõnu-Andrus Tannberg lektor Anu Raudsepp 8AP( 60S+ 260i) • 2A 10AP( 200P+ 200i) • A □Ajalugu:kesk ■Ajalooõpetajad Seminaris käsitletakse Eesti NSV poliitilist arengut sõjajärgsetel aastatel Pedagoogiline praktika kahes voorus. keskendudes eelkõige järgmistele teemadele: nõukogulik võimustruktuur, © 13.-16. n. 20 P n-s = > A ideoloogilise surutise ja tollaste võimukandjate roll ühiskonnas, 19. - 24. n 20 P n-s => A repatrieerimispoliitika, vastupanuliikumine ja repressioonid jms. ©2. - 16. n. 2 S n-s => A FLAJ.03.034 Eesti lähiajalugu I 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A lektor Ago Pajur 3AP( 32L+ 88i) • E FLAJ.03.062 Seminar Eesti ajaloost: Eesti vanem historiograafia ■Ajalugu:alam (kroonikad 13.-18. saj.) Ülevaade iseseisva rahvusriigi tekkest ning Eesti sotsiaalpoliitilisest, emeriitprofessor Sulev Vahtre majanduslikust ja kultuurilisest arengust aastail 1918-1940. 8AP( 60S+ 260i) • 2A ©24. - 39. n. 2 L n-s => E □Ajalugu:kesk OFLAJ.03.018 FLAJ.03.035 Eesti lähiajalugu II Algallikate ja kirjanduse põhjal koostatakse uurimistöö. lektor Ago Pajur ©2. - 16. iv 2 S n-s => A 3AP( 32L+ 88i) • E 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A ■Ajalugu:alam 88 FILOSOOFIATEADUSKOND 88 FLAJ.03.063 Eesti kultuurilugu © 24.-38 . n. 2 L n-s => A dotsent Inda Rajasalu 2AP( 30L+ 50i) • A FLAJ.03.075 Eesti kooliajaloo historiograafia ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 dotsent Allan Liim Ajalooline ja demograafiline ülevaade Eesti maast ja rahvast, tema 2AP( 32L+ 48i) • E hariduselust ning kultuuri arengust läbi sajandite. □Ajalugu:5, Ajalugu:ülem ©24. - 38. n. 2 L n-s2 knt => A ©FLAJ.03.029 Ülevaade Eesti kooli ja hariduse ajaloo käsitlemisest baltisaksa, veneja FLAJ.03.067 Seminar Eesti ajaloost: Eesti Vabariigi sisepoliitika eesti ajalookirjanduses 18.-20. sajandil. küsimusi aastatel 1920-39 ©24. - 39. n. 2 L n-s => E lektor Ago Pajur 8AP( 6L+ 54P+ 260i) • 2A FLAJ.03.076 Nõukogude kultuuripoliitika Eestis (1940-1980- □Ajalugu: kesk nd.aastad) OFLAJ.03.034 lektor Anu Raudsepp Seminari eesmärgiks on suunata ja juhendada üliõpilaste iseseisvaid 1 AP( 20L+ 20i) • A uurimistöid erinevates Eesti Vabariigi sisepoliitika küsimustes. □Ajalugu:5, Ajalugu:kesk ©2. - 4. n. 2 L n-s Tutvustatakse NSVL vähemusrahvuste vastu suunatud kultuuripoliitikat 5. - 16. n. 2 Sn-s => A ning antakse ülevaade selle teostamisest Eestis. Vaatluse all on kõik 2 4 .-3 8 . n. 2 S n-sl ref => A kultuurivaldkonnad (haridus, kirjandus, teater jm.) ©26. - 35. n. 2 L n-s => A FLAJ.03.069 Peaseminar Eesti ajaloost 18.-19. s. dotsent Mati Laur.lektor Priit Pirsko FLAJ.03.077 Poliitilised olud Eesti NSV-s (1944-1953) 12AP( 60S+ 420i) • 2A lektor Tõnu-Andrus Tannberg □Ajalugu:ülem 2AP( 20L+ 4S+ 56i) • E Peaseminaril käsitletakse 18.-19. s. Eesti ajaloo põhiprobleeme ja □Ajalugu:kesk historiograafiat, keskendudes poliitilisele ajaloole ning sotsiaalsetele Loengukursuses antakse ülevaade hilisstalinistliku Eesti NSV (1944- suhetele. 1953) poliitilistest oludest rõhuasetusega seni enim läbi uuritud ©2. - 16. n. 2 S n-s => A valdkondadele ja ühenduses tollase NSV Liidu poliitilise arenguga. 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A ©24. - 35. n. 2 L n-s => E FLAJ.03.070 Eesti rahva ajalugu FLAJ.03.078 Katoliku kirik ja tema vaimulikud keskajal korr. professor Aadu Must,korr. professor Tiit Rosenberg õppeülesande täitja Tõnis Lukas 2AP( 32L+ 48i) • A 2AP( 32L+ 48i) • E Antakse ülevaade Eesti asustuse kujunemisest ja rahvastikuprobleemidest, □ Ajalugu:alam rahvuslikest ja seisuslikest vahekordadest, rahvarändest ning nimetatud ©FLAJ.03.002 protsesside mõjust olmele, kommetele ja kultuurile 16.-20. sajandil. Kursus annab ülevaate katoliku kiriku vaimulikkonnast keskajal, ©1. - 16. n. 2 L n-s => A sealhulgas Vana-Liivimaa omast, selle päritolust ja haridustasemest. ©9. - 16. n. 4 L n-s => E FLAJ.03.071 Eesti kirikuajalugu õppeülesande täitja Andres Andresen FLAJ.03.079 Balti riikide iseseisvumine 1917-1921 2AP( 28L+ 52i) • E lektor Ago Pajur ■Ajalugu:kesk 2AP( 32L+ 48i) • E ®FLAJ.03.002, FLAJ.03.003, FLAJ.03.004 □Ajalugu:ülem Loengukursuses antakse ülevaade kirikuajaloost Eestis alates esimestest Kursus tutvustab Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumisega seotud kontaktidest kristlusega kuni tänapäevani. Eesti olusid vaadeldakse seoses sündmustikku ja põhiprobleeme. paralleelsete arengutega mujal Euroopas. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E FLAJ.03.080 Eesti kooli ajalugu FLAJ.03.072 Eesti ala valitsemine XVIII sajandil. dotsent Allan Liim dotsent Mati Laur 2AP( 32L+ 48i) • A 2AP( 32L+ 48i) • E ■ Eripedagoogika: 1, Kasvatusteadused:alam □Ajalugu: kesk Ülevaade Eesti kooli ja hariduse arengust 13. sajandist tänapäevani. OFLAJ.03.003 Loengukursus käsitleb Eesti ala haldusajalugu 18. sajandil. Vaadeldakse ©1. - 16. n. 2 L n-s => A haldusjaotust, valitsemiskorraldust, võimustruktuure, samuti vene aja esimese sajandi poliitilist ajalugu. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ETNOLOOGIA ÕPPETOOL (04) FLAJ.03.073 Eesti agraarajalugu FLAJ.04.001 Etnoloogia üldkursus korr. professor Tiit Rosenberg lektor Jaanus Plaat 2AP( 32L+ 48i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Ajalugu:kesk ■Ajalugu: 1 Loengukursus annab ülevaate agraarsuhete arengust Eestis muinasaja Lühiülevaade etnoloogia põhimõistetest ja teadusharu ajaloost. Ülevaade lõpust kuni 1940.aastani, pöörates erilist tähelepanu mõisate ajaloole, maailma kultuuridest ja tähtsamatest kultuurivaldkondadest. Taustaineks mõisa ja küla vahelistele sotsiaalsetele suhetele ja vastastikustele ajaloo üldkursusele ja sissejuhatuseks etnoloogia stuudiumisse. mõjudele. ©9. - 16. n. 4 L n-sl knt => E ©1. - 16. n. 2 L n-s => E FLAJ.04.002 Proseminar eesti rahvakultuurist FLAJ.03.074 Ajalookirjutus Eesti NSV-s lektor Ene Kõresaar korr. professor Tiit Rosenberg 4AP( 58S+ 102i) • 2A 2AP( 24L+ 6S+ 50i) • A □Ajalugu: 1 □Ajalugu:ülem Proseminaris õpitakse kasutama traditsioonilisi etnograafilisi allikaid Loengukursus käsitleb ajalooteaduse olukorda Eestis nõukogude reziimi Üliõpilane koostab proseminaritöö, milles analüüsib ühe etnograafilise tingimustes 1940-41 ja 1944-91, Eesti ajaloo erinevate perioodide allika põhjal mingit eesti rahvakultuuri nähtust või probleemi. valdkondade ja teemade uurimise ja kajastamise võimalusi ja tulemusi. ©4 - 16. n. 2 S n-sl knt => A 89 FILOSOOFIATEADUSKOND 89 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E FLAJ.04.003 Eesti rahvakultuuri algkursus FLAJ.04.006 Ida-Euroopa etnoloogia lektor Ene Kõresaar teadur Indrek Jääts 2AP( 32L+ 48i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Ajalugu:alam OFLAJ. 04.001 □Ajalugu:kesk. Ajalugu:ülem Ida-Euroopa rahvaste elatusalade ja rahvakultuuri võrdlev käsitlus. Ülevaade eesti traditsioonilise talurahvakultuuri peamistest valdkondadest Peamiste etniliste protsesside iseloomustus. ning nende uurimisloost. Kursuse põhimaterjali moodustab "Eesti ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E rahvakultuur".Koost, ja toim. Ants Viires ja Elle Vunder. Tallinn 1998. 676 Ik, ill. FLAJ.04.024 Poliitiline etnoloogia ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref => E assistent Liivo Niglas 24. - 28. n. 2 S n-s => E 2AP( 26L+ 13S+ 41 i) • E Valikkursus annab ülevaate erinevat tüüpi poliitilistest süsteemidest. FLAJ.04.008 Sem inar etnoloogiast: Kultuurim uutused 20. sajandi Kuna tegu on etnoloogiaalase loengukursusega, on rõhuasetus just Eestis traditsioonilistel ühiskondadel. Vaatluse alla tulevad nii korr. professor Elle Vunder detsentraliseeritud juhtimisega (rühm, hõim) kui ka tsentraliseeritud 8AP( 58S+ 262i) • 2A juhtimisega (pealikuvalitsus, kuningriik) poliitilised süsteemid ja nende ■Ajalugu:kesk funktsioneerimine. Samuti käsitletakse erinevaid teoreetilisi lähenemisi ©FLAJ.04.001 antud valdkonnas. Üliõpilane koostab seminaritöö ühest kultuuriilmingust selle ajalises ©24. - 36. n. 2 L, 1 Sn-s 1 ref = >E püsimises ja muutumises. ©3. - 16. n. 2 S n-s => A FLAJ.04.025 Skandinaavia etnoloogia 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A Õppeülesande täitja Anu Järs 2AP( 32L+ 48i) • E FLAJ.04.009 Etnograafiliste välitööde praktika I Etnoloogilise mõtte areng Skandinaaviamaades. Traditsiooniliste lektor Ene Kõresaar,lektor Jaanus Plaat ühiskonnavormide, institutsioonide ja teiste valdkondade võrdlus. 2AP( 80P) • A Moodsa ühiskonna kujunemine. Põhirõhk Rootsil. □Ajalugu:alam © 24 .-39 . n. 2 Ln-s 1 ref => E Peamiste välitöövõtete ja meetodite tegelik rakendamine ning materjali vormistamine. FLAJ.04.027 Tänapäeva etnoloogia ©50. - 51. n. 40 P n-s => A lektor Ene Kõresaar 2AP( 32L+ 48i) • E FLAJ.04.014 Peasem inar etnoloogiast: A rgikultuur ja väärtused ■Ajalugu:alam korr. professor Elle Vunder OFLAJ.04.001 12AP( 60S+ 420i) • 2A Ülevaade tänapäeva Euroopa etnoloogia peamistest uurimissuundadest ja ■Ajalugu:ülem ainevaldkondadest erinevate maade kaupa. Alus etnoloogia süvaõppe Üliõpilane koostab uurimistöö argikultuuri peidetud väärtustest ja alustamiseks. ideoloogiatest tänapäeva Eesti eri sotsiaalsetes gruppides. © 1 .-1 6 . n. 2 L n-sl ref => E ©2. -16. n. 2 S n-s => A 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A FLAJ.04.028 Allikad ja etnograafiliste välitööde metoodika lektor Ene Kõresaar FLAJ.04.016 Prosem inar: Soome-ugri rahvaste etnoloogia 2AP( 32L+ 48i) • E assistent Liivo Niglas ■Ajalugu:alam 4AP( 60S+ lOOi) • 2A OFLAJ.04.001 Üliõpilane koostab proseminaritöö soome-ugri rahvaste etnoloogiast Kursuse raames antakse ülevaade Eesti muuseumides asuvatest ©3. - 16. n. 2 S n-s => A etnograafilistest allikatest nende kogumise kontekstis ning allikakriitika 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A printsiipidest. ©1. - 8. n. 2 L n-s FLAJ.04.019 Sem inar religioonietnoloogiast 15. - 16. n. 2 L n-sl ref => E lektor Jaanus Plaat 8AP( 60S+ 260i) • 2A FLAJ.04.031 Sem inar arg ikultuurist eesti elulugudes □Ajalugu:kesk korr. professor Elle Vunder,korr. professor Elle Vunder,korr. professor ©FLAJ.04.001 Elle Vunder,teadur Indrek Jääts,teadur Indrek Jääts,lektor Ene Kõresaar Üliõpilane koostab seminaritöö usuliikumistest Eestis või Eesti 8AP( 58S+ 262i) • 2A naabermaades. □ Ajalugu:kesk ©2. - 16. n. 2 S n-s => A ©FLAJ.04.001, FLAJ.04.009, FLAJ.04.028 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A Üliõpilane koostab seminaritöö mingist argikultuuri nähtusest või protsessist, kasutades allikana jutustatud või kirjutatud elulugusid FLAJ.04.022 Kesk-Euroopa etnoloogia ©3. - 16. n. 2 S n-s => A korr. professor Elle Vunder 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A 2AP( 32L+ 48i) • E ©FLAJ.04.001 FLAJ.04.032 Etnoloogiline esemeuurimine Etnoloogilisc mõtte areng Kesk-Euroopas. Rahvastiku kujunemine. lektor Ene Kõresaar Traditsiooniliste rahvakultuuri valdkondade võrdlev käsitlus kogu 2AP( 10L+ 10S+ 60i) • E Euroopa kontekstis. □ :alam, Ajalugu:kesk ©24. - 37. n. 2 L n-sl ref => E ©FLAJ.04.001, FLAJ.04.027 Ülevaade etnoloogilise esemeuurimise suundadest ja probleemidest. Ese FLAJ.04.023 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu ja ajas, ruumis ja sotsiaalses kontekstis, esemesemiootika. metodoloogia ©5. - 9. n. 2 L n-s korr. professor Elle Vunder,lektor Jaanus Plaat 12. - 16. n. 2 S n-sl ref => E 3AP( 32L+ 88i) • E OFLAJ.04.018 FLAJ.04.033 Moodne rahvakultuur ja tarbim ine Põhja-Ameerika, Suurbritannia ja Euroopa etnoloogia/antropoloogia teadur Anu Kannike teoreetilised ja metodoloogilised suundumused 19. - 20. sajandil 2AP( 20L+ 60i) • E 90 FILOSOOFIATEADUSKOND 90 □ :ülem, Ajalugu:kesk OFLAJ.05.001 Valikkursus annab ülevaate massikultuuri mõistest ja olemusest ning Kunstiajaloo üks põhikursusi, hõlmates vahemiku varakristlusest kuni moodsa industriaalühiskonna antropoloogilise uurimise võimalustest. gootikani. Tarbimist käsitletakse kui tegevust, mille kaudu erinevad ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E ühiskonnagrupid loovad oma identiteeti. Vaadeldakse argikultuuri erinevaid aspekte - moodi ja maitset, sisseostude tegemist, FLAJ.05.003 Eesti kunsti ajalugu I kodukujundust, "seebiseriaale" jne. Otsitakse vastust küsimusele, kas ja lektor Kaur Alttoa kuivõrd on moodsal massikultuuril rahvuslikku eripära ja milles see 3AP( 60L+ 60i) • E väljendub. ■Ajalugu:alam ©1. - 1. n. 4 L n-s Eesti kunsti üldkursus alates keskajast kuni 19. sajandi keskpaigani 13. - 16. n. 8 L n-sl ref => E ©24. - 38. n. 4 L n-s 1 ref => E FLAJ.04.034 Traditsiooniliste ühiskondade sotsiaalne struktuur FLAJ.05.006 Proseminar üldises kunstiajaloos assistent Liivo Niglas lektor Kaur Alttoa 2AP( 32L+ 48i) • E 4AP( 60S+ lOOi) • 2A □ :kesk, Ajalugu:alam □Ajalugu: 1 Valikkursus annab ülevaate nn. Lääne tsivilisatsioonist väljajäävate Probleeme üldisest kunstiajaloost. traditsiooniliste ühiskondade struktureerivatest nähtustest ©1. - 16. n. 2 S n-s => A perekonnavormidest (suurpere, mitmenaisepidamine), 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A sugulussüsteemidest (klannid, sugulusarvestus), poliitilis-religioossetest institutsioonidest ja organisatsioonidest. FLAJ.05.007 Seminar kunstiajaloos: Eesti vanema kunsti probleeme © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 ref => E lektor Kaur Alttoa 8AP( 60S+ 260i) • 2A FLAJ.04.035 Sissejuhatus visuaalsesse antropoloogiasse Eesti vanema kunsti probleeme. assistent Liivo Niglas ©2. - 16. n. 2 S n-s => A 2AP( 10L+ 10S+ 60i) • E 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A □ :kesk, Ajalugu:alam Valikkursus annab lühiülevaate visuaalse antropoloogia ajaloost ja FLAJ.05.008 Peaseminar kunstiajaloos: Eesti kunsti ajaloo probleeme peamistest suundumustest. lektor Kaur Alttoa ©29. - 39. n. 2 L, 2 S n-sl ref => E 12AP( 60S+ 420i) • 2A □Ajalugu:ülem FLAJ.04.036 Refleksiivne antropoloogia Eesti kunsti ajaloo probleeme. teadur Terje Anepaio ©2. - 16. n. 2 S n-s => A 2AP( 10L+ 6S+ 64i) • E 2 4 .-38 . n. 2 S n-sl ref = > A □ :ülem, Ajalugu:kesk Kursuse eesmärgiks on tutvustada postmodernismi üht väljundit FLAJ.05.009 Kunstiajaloo praktika ühiskonnateadustes - reflektiivset antropoloogiat. Reflektiivse lektor Kaur Alttoa antropoloogia jaoks on uurija integreerimine uurimuse teaduslikkuse 2AP( 40P+ 40i) • A eeltingimus. Kursuse käigus antakse ülevaade postmodernismiga ■Ajalugu: kes к kaasnenud ühiskonnateaduste kriisist ja reflektiivsuse kolmest tasandist. □ Ajalugu:ülem ©5. - 9. n. 2 L n-s Tutvumine ühe nädalajooksul mingi piirkonna kunstipärandiga. 12.-16. n. 2 S n-sl ref = >E Ainepunkte võimalik saada 1 (üksnes osalemisel) või 2 (kirjaliku töö esitamisel). FLAJ.04.037 Etnilised protsessid ja rahvuslus ©44. - 44. n. 40 P n-sl ref => А teadur Indrek Jääts 2AP( 10L+ 6S+ 64i) • E FLAJ.05.010 Sissejuhatus kunstiteadusesse □ :ülem, Ajalugu:kesk korr. professor Jaak Kangilaski Ülevaade erinevatest etnilistest kooslustest ja nende omavahelistest 1 AP( 20L+ 20i) • А suhetest. Käsitletakse mõisteid nagu 'etniline grupp', 'rahvus' jt. ■Ajalugu:alam Iseloomustatakse olulisemaid etnilisi protsesse peamiselt Kesk- ja Ida- Kohustuslik üldõppe kursus kunstiajaloo mingi astme valinud Euroopa näitel. üliõpilastele. Tutvustatakse kunstiteaduse erinevaid valdkondi ja ©5. - 16. n. 2 L n-sl ref => E põhimõisteid. ©1. - 10. n. 2 L n-s => А FLAJ.04.038 Samojeedid assistent Liivo Niglas FLAJ.05.011 Eesti kunsti ajalugu II 2AP( 14L+ 7S+ 59i) • E korr. professor Jaak Kangilaski □Ajalugu: kesk 3AP( 30L+ 90i) • E Antakse ülevaade samojeedi keeli kõnelevate rahvaste (neenetsid, ■Ajalugu:alam eenetsid, nganassaanid ja selkupid) minevikust ja tänapäevast. Käsitlemist OFLAJ.05.003 leiavad elatusalad, ühiskondlikud suhted, religioon ja vaba aja veetmine. Üldkursus eesti rahvuslikust kunstist (XIX sajandi teisest poolest ©10. - 16. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E tänapäevani). ©24. - 37. n. 2 L n-sl ref => E KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL (05) FLAJ.05.012 Üldine kunstiajalugu III korr. professor Jaak Kangilaski FLAJ.05.001 Üldine kunstiajalugu I 3AP( 60L+ 60i) • E 3AP( 32L+ 88i) • E ■Ajalugu:alam ■Ajalugu:alam OFLAJ.05.001, FLAJ.05.002 Kunstiajaloo üks põhikursusi, hõlmab vanaaja kunsti. Kunstiajaloo üks põhikursusi, hõlmates vahemiku renessansist realismini. © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 ref => E © 1.-1 5 . n. 4 L n-s => E FLAJ.05.002 Üldine kunstiajalugu II (keskaeg) FLAJ.05.013 20. sajandi kunsti ajalugu lektor Kaur Alttoa korr. professor Jaak Kangilaski 3AP( 32L+ 88i) • E 2AP( 2L+ 28P+ 50i) • E ■Ajalugu:alam ■Ajalugu:kesk 91 FILOSOOFIATEADUSKOND 91 ©FLAJ.05.001, FLAJ.05.002, FLAJ.05.012 2AP( 28L+ 52i) • E Ülevaade 'klassikalisest' moodsast kunstist: impressionismist kuni Teise □Ajalugu:kesk maailmasõja järgse kunstini. Aafrika poliitiline, majandus- ja kultuuriajalugu III sajandist kuni XIX ©24. - 24. n. 2 L n-s => E sajandi lõpuni. 25.-38. n. 2 P n-s ©1. - 14. n. 2 L n-s => E FLAJ.05 017 Peaseminar kunstiajaloos: XX sajandi kunsti probleeme FLAJ.06.010 Vene maailmarevolutsioon: ideed ja praktika XX korr. professor Jaak Kangilaski sajandil 12AP( 60S+ 420i) • 2A korr. professor Jüri Ant □Ajalugu:iilem 2AP( 30L+ 50i) • E Käesoleva sajandi kunsti küsimusi. □ Ajalugu:alam, Ajalugu:kesk ©2 - 16. n. 2 S n-s => A ©FLAJ.06.001 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A Kommunistliku maailmarevolutsiooni ideede areng. Komintern, Kominform jt. organisatsioonid. Strateegia, taktika ja praktilised FLAJ 05.018 Seminar kunstiajaloos: Eesti uuema kunsti probleeme teostuskatsed erinevatel perioodidel eri piirkondades. korr. professor Jaak Kangilaski ©24. - 38. n. 2 L n-sl knt => E 8AP( 62S+ 258i) • 2A □Ajalugu:kesk FLAJ.06.019 Soome ajalugu (XIX-XX sajand) Eesti kunsti areng 20. sajandil, eriti aastatel 1940 - 90. Kunstielu ja dotsent Eero Medijainen kunstikriitika. 2AP( 24L+ 56i) • E © 2.-16. n. 2 Sn-s => A □Ajalugu: kesk 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A Ülevaade Soome ajaloost, peamise rõhuga XIX-XX sajandi ajalool. ©24. - 35. n. 2 L n-sl ref => E FLAJ.05.019 Seminar kunstiajaloos: Kunstiajaloo meetodid korr. professor Jaak Kangilaski FLAJ.06.025 Proseminar lähiajaloos 2AP( 32S+ 48i) • A assistent Karin Hiiemaa ©FLAJ.05.014 4AP( 12L+ 48S+ lOOi) • 2A Erinevate kunstiajaloo meetodite võrdlev analüüs. □Ajalugu: 1 ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A Proseminaritöö tulemusena koostatakse kirjalik referatiivne töö, mille käigus omandatakse teadusliku töö põhialused. FLAJ 05.030 Läänemaailma kunst 20. sajandi lõpul ©2. - 7. n. 2 L n-s korr. professor Jaak Kangilaski 8. - 16. n. 2 S n-s => A 2AP( 34L+ 46i) • E 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem OFLAJ.05.013 FLAJ.06.030 Aafrika ajalugu (XX sajand) Valikkursus käsitleb kunsti arengut seoses kunstiteooriate ja - assistent Karin Hiiemaa ideoloogiatega rõhuasetusega 1980.-90.ndatel aastatel. 2AP( 28L+ 52i) • E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ■Ajalugu:kesk Kursus annab ülevaate Aafrika tähtsamate riikide ajaloo probleemidest FLAJ.05.031 Keskaegne kloostriarhitektuur XX sajandil. lektor Kaur Alttoa ©24. - 37. n. 2 L n-s => E 2AP( 32L+ 48i) • A □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem FLAJ.06.034 Diplomaatia ja välisteenistuse ajalugu ©FLAJ.05.002 dotsent Eero Medijainen Loengukursuses käsitletakse põhilisi keskaegseid vaimulikke ordusid ja 2AP( 24L+ 56i) • A nende arhitektuuri □Ajalugu:ülem © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 ref => A Diplomaatia põhimõisted. Eesti ja valikuliselt teiste riikide välisministeeriumide ja -esinduste teke ning areng kuni 1980. aastateni. LÄHIAJALOO ÕPPETOOL (06) ©24. - 35. n. 2 L n-s => A FLA J. 06 044 Sajandivahetus (XIX saj. lõpp - XX saj. algus) FLAJ.06 001 20. sajandi Ida-Euroopa ajalugu dotsent Villu Tamul korr. professor Jüri Ant 2AP( 24L+ 56i) • E 4AP( 60L+ lOOi) • E ■Ajalugu: alam ■Ajalugu.kesk ©FLAJ.07.053 ©FLAJ.06.044, FLAJ.07.014 Käsitletakse Lääne-Euroopa maade ja USA poliitilist arengut XIX saj. Ida-Euroopa poliitilise, geograafilise, ajaloolise mõiste arengust XX saj. lõpust kuni Esimese maailmasõja alguseni, samuti perioodi rahvusvahelisi Ida-Euroopa rahvaste riiklik iseseisvumine. Areng kahe maailmasõja suhteid. vahel. Teine maailmasõda. Kommunistliku idabloki kujundamine ja © I . - 2. n. 10 L n-s 1 ref => E areng. Ida-Euroopa riikide taasiseseisvumine. Rõhuasetus kursuses on Venemaa poliitilisel ajalool. FLAJ.06.045 Euroopa integratsiooni ajalugu ©I - 16. n. 2 L n-sl knt lektor Vahur Made 24 - 37. n. 2 L n-s => E 2AP( 24L+ 56i) • E ■Ajalugu.ülem FLAJ.06.002 XX sajandi ajalugu Esimesest maailmasõjast külma ©FLAJ.06.069, SOPL.02.007 sõjani Kursus käsitleb Euroopa integratsiooni ideoloogia kujunemist enne Teist dotsent Eero Medijainen maailmasõda ja selle ajal ning praktilist integratsiooni Euroopa riikide 4AP( 64L+ 96i) • E vahel pärast maailmasõda. Kursus annab ülevaate Euroopa ■Ajalugualam integratsiooniorganisatsioonide tegevusest, rahvusvahelistest suhetest Lääne-Euroopa ja USA majanduslik-poliitiline areng ning Euroopas ja Euroopa maade sisepoliitikast pärast 1945. aastat. rahvusvahelised suhted XX sajandi esimesel poolel ©24. - 35. n. 2 L n-s => E © 1. - 16. n. 4 L n-s 1 ref => E FLAJ.06.047 Euroopa riikide majanduse moderniseerimine XIX-XX FLAJ.06 006 Aafrika ajalugu (kuni XIX sajandi lõpuni) sajandil assistent Karin Hiiemaa lektor Jaak Valge 92 FILOSOOFIATEADUSKOND 92 3AP( 58L+ 62i) • E ©2. - 14. n. 2 L n-sl ref => E ■Ajalugu:ülem ©FLAJ.06.001, FLAJ.06.002, SOPL.02.007 FLAJ.06.069 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Võrdlev käsitlus moodsa turumajanduse kujunemisest Euroopas. (1945-1991) ©1. - 7. n. 4 L n-s lektor Vahur Made 32. - 38. n. 4 L n-s => E 4AP( 60L+ lOOi) • E ■Ajaiugu:alam FLAJ.06.052 Historismi ajalugu Külma sõja kujunemine 1945-1946, suurriikide vahelised suhted ja Mart Kivimäe piirkondlikud konfliktid maailmas külma sõja ja pingelõdvenduse 2AP( 30L+ 50i) • E perioodil 1946-1989 ning Ida-Euroopa suurte muudatuste ajajärgul 1989- □Ajalugu:ülem 1991 Käsitlemist leiavad Teise maailmasõja järgse maailma olulisemad Ajaloolis-süstemaatiline käsitlus historismi faasidest, mõistetest ja rahvusvahelised ja majanduspoliitilised arengud, riigijuhid ja poliitikud, probleemidest XVII sajandist tänapäevani, erilise tähelepanuga historismi kriisid, rahvusvahelised organisatsioonid. aktuaalsetele interpretatsioonidele 1990. aastate teaduskultuuris. ©2. - 16. n. 2 L n-s Põhivaatluse alla jäävad lähiajaloo kontekstis tähtsaimad historismi 24. - 38. n. 2 L n-s => E vormid: historism kui (1) teaduspraktika, (2) ajalooline relativism, (3) kulturalism v. naturalism ning (4) neohistorism e. posthistorism. FLAJ.06.071 20. sajandi Ladina-Ameerika ©24. - 38. n. 2 L n-s => E assistent Sirje-Maie Krikk de Mateo 2AP( 24L+ 56i) • E FLAJ.06.053 Seminar lähiajaloos: Euroopa riikide majandus kahe ■Ajalugu:kesk maailmasõja vahel Kursus käsitleb Ladina-Ameerika arengut XIX sajandi 80ndatest aastatest lektor Jaak Valge tänapäevani. Nimetatud ajavahemik kätkeb modernse Ladina-Ameerika 8AP( 60S+ 260i) • 2A väljakujunemise eri ajajärke: moderniseerimise algust (1880 -1930ndad), □Ajalugu:kesk industrialiseerimist (1930,-1960ndad), stagnatsiooni aastaid (1960- OFLAJ.03.034 1980ndad), kriisi, depressiooni ja demokraatiat (1880.-1990ndad). (DFLAJ.06.001, FLAJ.06.002 Kõigepealt vaadeldakse protsesse ja arengutrende, mis haaravad kogu Seminar hõlmab Euroopa riikide majanduse arengut kahe maailmasõja Ladina-Ameerikat, seejärel keskendutakse olulisemate regioonide ning vahel. individuaalsete ühiskondade arengu iseärasustele, püüdes ühtlasi näidata ©1. - 14. n. 2 S n-s => A nende erisuste tekkepõhjusi, unustamata globaalsete mõjurite võtmerolli 2 4 .-39 . n. 2 S n-sl ref => A Ladina-Ameerika arenguloos. ©24. - 35. n. 2 L n-s => E FLAJ.06.056 Peaseminar lähiajaloos: XX sajandi Eesti ja Venemaa ajaloo küsimusi FLAJ. 06.073 Peaseminar lähiajaloos: Eesti Vabariigi korr. professor Jüri Ant majanduspoliitika probleeme aastatel 1920-1940 12AP( 54P+ 6S+ 420i) • 2A lektor Jaak Valge □Ajalugu:ülem 12AP( 60S+ 420i) • 2A ©FLAJ.03.034, FLAJ.03.035, FLAJ.06.001 □Ajalugu:ülem Algallikate ja kirjanduse põhjal koostatakse uurimus mingil kitsamal OFLAJ.03.034 teemal. ©FLAJ.06.001, FLAJ.06.002 ©2. - 16. n. 2 P n-s => A Peaseminar hõlmab Eesti Vabariigi majanduspoliitika probleeme 24 .-35 . n. 2 Pn-s rõhuasetusega 1920. aastatele. 36. - 38. n. 2 S n-sl ref => A ©1. - 15. n. 2 Sn-s => A 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A FLAJ.06.057 Peaseminar lähiajaloos: Rahvusvahelised suhted XX sajandil ja Eesti FLAJ.06.077 Pinged Lähis-Idas XX sajandil dotsent Eero Medijainen erak. professor Olaf-Mihkel Klaassen 12AP( 58S+ 422i) • 2A 2AP( 30L+ 50i) • A □Ajalugu:ülem □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem Tähtsamad rahvusvahelised probleemid, organisatsioonid ja sündmused Kursuses käsitletakse Iisraeli riigi tekkimist ja võitlust iseseisvuse eest, XX sajandil ning Eesti (ja teiste Balti riikide) osa neis. Palestiina-küsimuse ja PVO kujunemist ja arengut tänapäevani ning ©2. - 16. n. 2 S n-s => A probleeme teistes Lähis-Ida maades. 24. - 37. n. 2 S n-sl ref => A ©1. - 15. n. 2 L n-s => A FLAJ.06.058 Peaseminar lähiajaloos: Eesti kontaktid Aafrikaga FLAJ.06.078 Lääne-Euroopa 1945-1990 assistent Karin Hiiemaa külalislektor Andres Ilmar Kasekamp 12AP( 62S+ 418i) • 2A 2AP( 30L+ 50i) • E □Ajalugu:ülem □ Ajalugu:alam, Ajalugu:kesk Arhiivi-ja publitseeritud allikate põhjal koostatakse lõputöö. Kursus võtab vaatluse alla Lääne-Euroopa riigid külma sõja ajastul. ©2. - 16. n. 2 S n-s => A Pearõhk on asetatud sündmustele suurriikides Suurbritannias, 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal, hõlmates nii poliitilist kui ka majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. FLAJ.06.059 Valitud peatükke Aasia ajaloost (20.sajand) Üliõpilastelt nõutakse essee (8-10 lk.) kirjutamist. erak. professor Olaf-Mihkel Klaassen ©25. - 39. n. 2 L n-sl ref => E 2AP( 30L+ 50i) • E ■Ajalugu:kesk FLAJ.06.079 Venemaa M. Gorbatsovist B. Jeltsinini (1985-1998): Kursus annab ülevaate Aasia tähtsamate riikide ajaloo probleemidest 20. poliitilise moderniseerimise läbikukkumine sajandil. õppeülesande täitja Marko Mihkelson ©24. - 38. n. 2 L n-s => E 2AP( 30L+ 50i) • E □Ajalugu:kesk FLAJ.06.061 Fašismi ajalugu Kursuses käsitletakse eeskätt Venemaa poliitilise arengu aspekte alates külalislektor Andres Ilmar Kasekamp 1985. aastast. 2AP( 24L+ 56i) • E ©24. - 38. n. 2 L n-s => E □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem Kursus annab ülevaate fašistlike liikumiste ja re~iimide tekkest ja FLAJ.06.080 Seminar lähiajaloos: Tänapäeva Ladina-Ameerika arengust Itaalias, Saksamaal ja teistes Euroopa riikides. sotsiaalsed probleemid 93 FILOSOOFIATEADUSKOND 93 assistent Sirje-Maie Krikk de Mateo 3AP( 45L+ 15S+ 60i) • E 8AP( 6L+ 56S+ 258i) • 2A ■Ajalugu: alam □Ajalugu:kesk ©FLAJ.07.008, FLAJ.07.009 Seminaris käsitletakse põhjus-tagajärg seostes Ladina-Ameerika Käsitletakse Euroopa ja Ameerika majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset ühiskonna olulisemaid valupunkte nagu vaesus, mahajäämus, kuritegevus, arengut. Analüüsitakse ideoloogilisi voole, muutusi mentaliteedis ja terrorism, põlisrahvaste tõrjutus, demokraatia nõrkus jms. igapäevaelus. Tutvustatakse suuri ajaloolisi isikuid. Kirjanduse põhjal koostatakse referaat mingil kitsamal teemal. © 1 .-1 5 . n .3 L , 1 Sn-s => E 01. - 1. n. 2 L n-s 2. - 16. n, 2 S n-s => A FLAJ.07.011 Valitud peatükke Aasia ajaloost (16. - 19.sajandil) 24. - 25. n. 2 L n-s erak. professor Olaf-Mihkel Klaassen 26. - 38. n. 2 S n-sl ref => A 2AP( 30L+ 50i) • E □Ajalugu:kesk ÜLDAJALOO ÕPPETOOL (07) ©FLAJ.07.006, FLAJ.07.007, FLAJ.07.008, FLAJ.07.009, FLAJ.07.010 Kursus annab ülevaate Aasia tähtsamate riikide ajaloo probleemidest alates eurooplaste tulekust tänapäevani. FLAJ.07 001 Sissejuhatus ajalooteadusesse © 1 ,- 15. n. 2 L n-s => E assistent Veiko Berendsen 2AP( 32L+ 48i) • E FLAJ.07.014 Ida-Euroopa uusaeg II ■Ajalugu: 1 dotsent Villu Tamul Kursuses käsitletakse ajaloo mõistet, vaadeldakse ajalugu humanitaar-, 2AP( 30L+ 40i) • E sotsiaal- ja rahvusteadusena. Antakse ülevaade ajalookirjutuse ■Ajalugu:kesk põhisuundadest antiigist 19. sajandini. Eraldi peatutakse tänapäeva ©FLAJ.03.005 (laiemalt 20. sajandi) ajalooteaduse ja ajalookirjutuse probleemidel ja Vene impeeriumi ajaloo süvaprobleemne käsitlus 18. sajandi lõpust - suundadel. 1917. aastani. Samuti ülevaated Poola, Leedu ja Läti ajaloost samal ©1. -16. n. 2 L n-s => E perioodil. ©1. - 2. n. 10 L n-s => E FLAJ.07.003 Proseminar üldajaloost dotsent Märt Tänavajektor Mait Kõiv FLAJ.07.019 Seminar: Rooma ajalugu ja kultuur 4AP( 60S+ lOOi) • 2A dotsent Märt Tänava □Ajalugu: 1 8AP( 62S+ 258i) • 2A Proseminar käsitleb antiikaja ühiskonna ja kultuuri probleeme, lõpeb □Ajalugu:kesk seminaritöö kaitsmisega. Seminaris käsitletakse Rooma ajaloo probleeme, on võimalik arvestada ka ©2. - 16. n. 2 S n-s => A osalejate huvisid. Seminar lõpeb seminaritöö kaitsmisega. 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A ©2. - 16. n. 2 S n-s => A 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A FLAJ.07.006 Vanade Idamaade ajalugu dotsent Märt Tänava FLAJ.07.035 Rootsi ajalugu kuni 1600 1 AP( 16L+ 24i) • A emeriitprofessor Helmut Piirimäe ■Ajalugu:alam 2AP( 51L+ 29i) • E Kursus käsitleb muistse Lähis-Ida (Mesopotaamia, Egiptuse, Väike- □Ajalugu:kesk Aasia, Süüria, Palestiina ja Iraani) ajalugu alates tsivilisatsiooni Rootsi ajalugu vaadeldakse kui meie naabermaa ajalugu. Jälgitakse tekkimisest. suhteid, sidemeid ja mõjusid. Üldajaloo keskastmes on Rootsi ajalugu ©1. - 8. n. 2 L n-s => A kohustuslik 2 ainepunkti ulatuses (kas nimetatud kursus või Rootsi uusaeg), üldajaloo ülemastmes õppijail nii Rootsi ajaloo esi- ja keskaeg FLAJ.07.007 Rooma ajalugu kui ka uusaeg. dotsent Märt Tänava ©24. - 36. n. 3 L n-s => E ; Ajalugu:ülem 3AP( 60L+ 60i) • E ■Ajalugu:alam FLAJ.07.041 Sanskriti keel Kursus käsitleb hellenismi (alates Aleksander Suure vallutustest) ja assistent Maret Kark Rooma ajalugu alates tsivilisatsiooni tekkimisest Itaalias kuni Lääne- 2AP( 32L+ 48i) • A Rooma riigi langemiseni. Sanskriti keel algajatele (edasijõudnutele). Tekstoloogia. ©24. - 38. n. 4 L n-s => E ©1. - 16. n. 2 L n-s => A FLAJ.07.008 Keskaja ajalugu FLAJ.07.042 Tiibeti keel assistent Tiit Aleksejev assistent Maret Kark 2AP( 32L+ 48i) • E 4AP( 62L+ 98i) • 2A ■Ajalugu: alam Sissejuhatus klassikalisse tiibeti keelde. Kursuses antakse süstemaatiline ülevaade Lääne-Euroopa ajaloost riikide ©1. - 16. n. 2 L n-s => A ja tähtsamate probleemide lõikes (feodalismi genees, demograafia areng, 24. - 38. n. 2 L n-s => A rahvusvahelised suhted, kultuur) alates 5. sajandist kuni 15. sajandi lõpuni. FLAJ.07.045 Seminar: Kreeka tsivilisatsiooni kujunemine © 1.-16. n. 2 L n-s => E lektor Mait Kõiv 8AP( 62S+ 258i) • 2A FLAJ 07.009 Euroopa ajalugu 1400-1600 □Ajalugu:kesk korr. professor Jüri Kivimäe Seminaris käsitletakse kreeka tsivilisatsiooni kujunemise probleeme. 3AP( 30L+ 90i) • E ©2. - 16. n. 2 S n-s => A ■Ajalugu:alam 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A ©FLAJ.07.008 Euroopa riikide (incl. Põhjamaad, excl. Tšehhi, Poola, Balkan ja Ida- FLAJ.07.052 Kreeka ajalugu Euroopa) ajaloo põhikursus, hõlmab poliitilise, majanduse ja kultuuri lektor Mait Kõiv arengu põhijooni. 1 AP( 20L+ 20i) • A © 24.-38. n. 2 L n-s => E ■Ajalugu:alam Kursus käsitleb Vana-Kreeka ajalugu kuni hellenismi ajastuni. FLAJ.07.010 Uusaja ajalugu I 1600 - 1800 ©1. - 10. n. 2 L n-s => A emeriitprofessor Helmut Piirimäe,assistent Veiko Berendsen 94 FILOSOOFIATEADUSKOND 94 FLAJ.07.053 Uusaja ajalugu 1800-1900 analüüsitakse konkreetseid artikleid vastavalt sellele, milliseid 3AP( 60L+ 60i) • E uurimissuundi ja meetodeid need esindavad. ■Ajalugu: alam OFLAJ.07.008, FLAJ;07.009, FLAJ.07.010 ©24. - 35. n. 2 L n-sl ref => E - Tiiu Jaago; Eesti ja soome-ugri Käsitletakse Euroopa majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset arengut. filoloogia: Analüüsitakse ideoloogilisi voole, muutusi mentaliteedis ja igapäevaelus. Tutvustatakse suuriajaloolisi isikuid. FLEE.01.002 Rahvalaul ©24. -38. n. 4 L n-s => E dotsent Tiiu Jaago 1 AP( 20L+4P+ 16i) • E FLAJ.07.061 Seminar: Mikroajaiugu: Bologna koolkond ja ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam deduktiivne meetod ajalooteaduses Antakse ülevaade rahvalaulu mõistest ja terminoloogiast. Tutvustatakse assistent Tiit Aleksejev eesti rahvalaulu stiili eripära tulenevalt kultuurilistest ja geograafilistest 8AP( 62S+258i) • 2A iseärasustest. Keskendutakse eesti rahvalaulu liikide, väljaannete ja □Ajalugu:kesk uurimise tutvustamisele. Kuulatakse ja analüüsitakse laulunäiteid. Seminari eesmärgiks on tutvustada 1970. aastail Bologna ülikoolist ©24. - 35. n. 2 L n-sl ref => E - Tiiu Jaago; Eesti ja soome-ugri väljakasvanud mikroajaloo koolkonda ja selle ühe tuntuima esindaja filoloogia:alam Carlo Ginzburgi uurimismeetodit. Töövormiks on tekstide arutelu, ettekannete koostamine ja diskussioon nende põhjal. FLEE.01.010 Eesti rahvajutt ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A dotsent Paul Hagu 1 AP( 24L+ 16i) • A FLAJ.07.071 Eesti kontaktid Aasiaga (kuni 19. sajandi lõpuni). ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk erak. professor Olaf-Mihkel Klaassen Käsitletakse eesti rahvaluule jutu anre, historiograafiat, juttude 1 AP( 20L+ 20i) • A funktsiooni ja kunstilist ülesehitust. □Ajalugu:kesk, Ajalugu:ülem ©2. - 13. n. 2 L n-s => A - Paul Hagu; Eesti ja soome-ugri ©FLAJ.07.011 filoloogia:kesk Eesti kontaktid Aasia maadega kirjasõna vahendusel, õppe- ja teadustööna Tartu ülikoolis, teaduslikud ekspeditsioonid Aasiasse, FLEE.01.004 Sissejuhatus folkloori lühivormidesse misjonäride tegevus jne. külalisprofessor Arvo Krikmann ©24. - 33. n. 2 L n-s => A 1 AP( 24L+ 16i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLAJ.07.072 Hiina keel, kultuur ja ajalugu.Sissejuhatav kursus, Põhimõisted ja -terminid. Lühifolkloori piirid ja siseliigendus. teadur Märt Läänemets Lühivormide vahekordi omavahel ja muude folkloorranride ning 6AP( 60L+60P+ 120i) • EA autoriloominguga. Fondi sagedusjaotustest. Geograafilisest levikust □Ajalugu:alam Temaatikast. Kohustuslik kirjandus: "Sissevaateid folkloori Kursus sisaldab elementaarkursuse hiina hieroglüüfikast ning kõne- ja lühivormidesse 1: Põhimõisteid, ~anrisuhteid, üldprobleeme" (Tartu, kirjakeele alustest: antakse ülevaade hiina kultuuri põhimõistetest nende 1997). ajaloolises arengus ja Hiina ajalooperioodide üldiseloomustus. ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s => A 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E ©24. - 35. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLAJ.07.073 Esindamata Rahvaste Organisatsioon, FLEE.01.006 Vene (slaavi) folkloor teadur Linnart Mäll dotsent Paul Hagu 2AP( 32L+ 48i) • E 1 AP( 24L+ 16i) • E □Ajalugu:kesk, Ajalugu.ülem □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Valikkursuses käsitletakse 1991. aastal loodud Esindamata Rahvaste Ülevaade vene folkloorist, selle anrisüsteemist ja seostest eesti Organisatsiooni (ERO) ajalugu, tema rolli tänapäeva maailmas ilma materjaliga. riikluseta rahvaste õiguste kaitsja ja konfliktide lahendajana ©2. - 13. n. 2 L n-sl ref => E - Paul Hagu; Eesti ja soome-ugri rõhuasetusega ERO liikmesrahvaste ajaloole. filoloogia.ülem ©1. - 16. n. 2 L n-s => E FLEE.01.007 Praktikum FLAJ.07.074 Sise- Aasia ajalugu (I). teadur Eda Kalmre assistent Maret Kark 1 AP( 12L+ 12P+ 16i) • A 2AP( 46L+34i) • 2A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam □Ajalugu:kesk Tutvustatakse rahvaluule korraldamist arhiivis, üliõpilane litereerib või ©FLAJ.07.011 kopeerib tekste. Rahvaluule kogumise metoodika. Oma rahvaluulekogu Valikkursus Sise -Aasia ajalugu hõlmab Tiibeti kultuuri ja riikluse koostamine. arengut vanemast kiviajast tänapäevani. Tiibeti kontaktid naaberriikide ja ©2. - 40. n. 2 P n-s => A - Eda Kalmre; Eesti ja soome-ugri kultuuridega. filoloogia:kesk ©5. - 17. n. 2 L n-s => A 24. - 30. n. 2 L n-s => A FLEE.01.008 Rahvaluule proseminar. Teema: Ajalooline pärimus dotsent Tiiu Jaago EESTI FILOLOOGIA OSAKOND (EE) 3AP( 48S+ 72i) • A■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Sügissemestril (1 AP) tutvutakse ajaloolise pärimuse allikatega. EESTI JA VÕRDLEVA RAHVALUULE Analüüsitakse ajaloolise pärimuse spetsiifikat ning harjutatakse tekstianalüüsi. Kevadsemestril kaitstakse ja oponeeritakse ÕPPETOOL (01) proseminaritöid (1 AP). Proseminaritöö kirjutatakse iseseisvalt teemal "Ajalooline pärimus" (1 AP). ©1. - 36. n. 2 P, 2 S n-s2 ref => A - Tiiu Jaago; Eesti ja soome-ugri FLEE.01.001 Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu filoloogia:alam dotsent Tiiu Jaago 1 AP( 10L+ 14P+ 16i) • E FLEE.01.009 Eesti rahvalaul ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk lektor Udo Kolk Loengutes tutvustatakse eesti rahvaluuleteaduse arengut. Keskendutakse 3AP( 72L+ 48i) • E uurimissuundade ja meetodite kujunemisele. Harjutustundides ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 95 FILOSOOFIATEADUSKOND 95 Eesti rahvalaulu kujunemise ajalugu, tingimused. Põhilised arengujärgud: regivärsieelsed liigid; regilaul; riimilised rahvalaulud. FLEE.01.026 Uurijaseminar ©1. - 36. n. 4 L n-s => E - Udo Kolk; Eesti ja soome-ugri korr. professor Ülo Valk filoloogia:kesk 6AP( 48S+ 192i) • A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag FLEE. 01.011 Rahvamuusika Uurimistöös üleskerkivate teoreetiliste probleemide arutelu. lektor Udo Kolk Magistrantide referaadid erialasest kirjandusest. 1 AP( 24L+ 16i) • E ©Ei ole teadal ref => A - Ülo Valk; Eesti ja soome-ugri filoloogiamag ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Rahvamuusika mõiste. Ülevaade eesti rahvamuusika kogumise ajaloost FLEE.01.029 Rahvaluuleteaduse alused ja fondidest. Regiviisi põhijooned. Tähtsamaid rahvalaulikuid. dotsent Tiiu Jaago ©2. - 13. n. 2 L n-s => E - Udo Kolk; Eesti ja soome-ugri 2AP( 36L+ 12P+ 32i) • E filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: Tutvustatakse rahvaluule teooriat, põhimõisteid ja liike. Antakse ülevaade FLEE.01.013 Läänemeresoome rahvaste folkloor rahvaluule kirjalikest ja suulistest allikatest ning uurimissuundadest. dotsent Paul Hagu Keskendutakse rahvaluule osale eri aegade, sh tänapäeva kultuuris. 2AP( 24L+ 56i) • E ©1. - 12. n. 4 L n-sl ref => E - Tiiu Jaago; Eesti ja soome-ugri ■Eesti ja soome-ugri filo!oogia:kesk filoloogia: Ülevaade soome ja teiste läänemeresoome rahvaste folkloorist ja selle uurimisest. FLEE.01.031 Perepärimus ©2. - 13. n. 4 L n-sl ref => E - Paul Hagu; Eesti ja soome-ugri dotsent Tiiu Jaago filoloogia:kesk 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.01.014 Eesti lühivormide allikalugu Antakse ülevaade perepärimuse mõistetest, uurimissuundadest ja külalisprofessor Arvo Krikmann eesmärkidest rahvaluuleteaduse üldteooria taustal. Analüüsitakse eesti ja 1AP( 24L+ 16i) • E soome perepärimust 1990-ndate aastate kogude põhjal. Harjutustundides ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk tutvutakse perepärimust sisaldavate uurimisallikatega, analüüsitakse OFLEE.01.004 kirjandust ja valiknäiteid perepärimustekstidest. 1. Periodiseeringust. 2. Varased juhunotiitsid. 3. Kirikukirjandus ©24. - 33. n. 2 L n-sl ref => E - Tiiu Jaago; Eesti ja soome-ugri paröömilise ja retoorilise allikana. 4. Vanemad grammatikad ja filoloogia:ülem sõnastikud. 5. Hupelist Wiedemannini. 6. Wiedemannist Eesti Rahvaluule Arhiivini. 7. ERA ja Kirjandusmuuseumi aeg. 8. Läänemeresoome FLEE.01.032 Erikursus maailma folkloristikast vanasõnaprojekt. 9. Eesti mõistatuste teaduslik väljaanne. 10. Töö 0AP() • A kõnekäändudega. □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ü!em 024. - 35. n. 2 L n-s => E - Arvo Krikmann; Eesti ja soome-ugri Loetakse tsükliliselt külalisõppejõu poolt. Lõpeb arvestusega. filoloogia:kesk ©Ei ole teada => A FLEE.01.017 Rahvaluule seminar FLEE.01.033 Rahvakalender teadur Risto Järv v-teadur Mall Hiiemäe 4AP( 48S+ 112i) • A 1 AP( 40i) • A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Refereeritakse ja arutletakse õppejõu poolt valitud kirjandust Iseseisev töö programmi järgi või semestri algul valitud teemadega "Eesti (keskendutakse rahvajututeooriale) - 2 AP. Kui peaaineks on rahvakalendri" köidete seeria põhjal. rahvaluule, kirjutatakse üliõpilase valitud teemal seminaritöö (lisaks 2 ©2. - 13. n.l ref => A - Mall Hiiemäe; Eesti ja soome-ugri AP). filoloogia:ülem ©2. - 36. n. 2 S n-s2 ref => A - Risto Järv; Eesti ja soome-ugri FLEE.01.034 Välitööd filoloogia:kesk dotsent Paul Hagu 1 AP( 48P) • A FLEE.01.020 Setu traditsioon ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem dotsent Paul Hagu Üliõpilased koguvad rahvaluulet õppetooli poolt valitud piirkonnas. 2AP( 48L+ 32i) • A Erandjuhul asendatav arhiivipraktikumiga ERA-s. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:üiem ©48. - 50. n. => A - Paul Hagu; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Ülevaade setude folkloorist, usundist ja identiteedi arengust. ©25. - 36. n. 4 L n-s => A - Paul Hagu; Eesti ja soome-ugri FLEE.01.035 Rahvahuumor fi!oloogia:ülem külalisprofessor Arvo Krikmann 2AP( 48L+ 32i) • E FLEE.01.023 Tänapäeva folkloor ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk v-laborant Tiia Köss 1. Koomika üldteooria elemente. 2. Rahvanaljandid ja anekdoodid. 3. 2AP( 20L+ 4P+ 56i) • E Koomiline (nali, huumor, iroonia) muudes folkloori~anrides. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ©2. - 13. n. 4 L n-s => E - Arvo Krikmann; Eesti ja soome-ugri Tutvutakse uuema rahvaloomingu uurimisprobleemidega Eestis ja filoloogia:kesk Skandinaaviamaades. Antakse ülevaade populaarsetest teemavaldkondadest. FLEE.01.036 Ütluste semantika ©24. - 35. n. 2 L n-s => E - Tiia Köss; Eesti ja soome-ugri külalisprofessor Arvo Krikmann filoloogia:alam 1 AP( 24L+ 16i) * E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.01.025 Postseminar OFLEE.01.004 dotsent Paul Hagu 1. Vanasõna loogiline ja kommunikatiivne struktuur, modaaltasandid. 2. 2AP( 48S+ 32i) • A Üldise troobiteooria elemente. 3. Semantilised teisendused vanasõnades. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 4. Semantilistest ja süntaktilis-modaalseist vanasõna-kiassifikatsioonidest. Üliõpilaste ettekanded folklooriteoreetilistest küsimustest ja ©24. - 35. n. 2 L n-s => E - Arvo Krikmann; Eesti ja soome-ugri bakalaureusetöödega seotud teemadel. filoloogia:ülem ©2 - 36. n. 2 S n-sl ref => A - Paul Hagu; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.01.037 Astraalmütoloogia 96 FILOSOOFIATEADUSKOND 96 Enn Kasak FLEE.02.002 Eesti õigekeelsus 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E dotsent Valve-Liivi Kingisepp,dotsent Maia Madisso ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E Ülevaade maailma rahvaste astraalmütoloogiast, tähistaevaga seotud ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: uskumuste ajaloost ning käesaegsest astraalmütoloogiast, mida Süvenetakse tänapäeva eesti kirjakeele ortograafia-, ortoeepia-, käsitletakse kui mütoloogilise, religioosse ja teadusliku maailmapildi morfoloogia-, süntaksi-ja leksikoloogianormingutesse. segunemise saadust. ©2. - 11. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E ©2. - 19. n. 2 L n-s => E - Enn Kasak; Eesti ja soome-ugri FLEE.02.003 Eesti kirjakeele sõnavara filoloogia:kesk dotsent Valve-Liivi Kingisepp 1 AP( 16L+4P+ 20i) • E FLEE.01.038 Perekonnatavand ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam v-laborant Tiia Köss Antakse põhiteadmised sõnavara ehitusest, leksikaalsetest suhetest, 1 AP( 20L+ 4S+ 16i) • E sõnasemantikast ja sõnavara kasutamissfääridest. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam © 24.-33 . n. 2 L n-s = >E Antakse ülevaade perekonnatavandist, keskendutakse sünni-, pulma- ja matusekommetele. Siirderiituste osa elu pöördmomentidega seotud FLEE.02.004 Eesti foneetika ja fonoloogia kombestikus. korr. professor Mati Hint,õppeülesande täitja Imre Siil,õppeülesande täitja ©24. - 35. n. 2 L n-s => E - Tiia Köss; Eesti ja soome-ugri filoloogia: Pire Teras 2AP( 22L+ 18P+ 40i) • E FLEE.01.040 Kosmoloogiline maailmapilt ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Enn Kasak OFLEE.02.002, FLEE.08.002 1 AP( 20L+ 20i) • E Õpitakse tundma eesti häälikute moodustamist, nende akustikat ja kõne □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem täpsemat kirjapanekut (transkriptsiooni). ©FLEE.01.037 ©märts, 62 knt => E Ülevaade Universumi tunnetamise ajaloost ja maailmapildi kujunemisest antiigist käesajani ning kosmoloogia ja kultuuri vahekorrast tähtsustades FLEE.02.005 Eesti keele prosem inar, proseminaritöö mõjukate loovisiksuste osa selles. dotsent Valve-Liivi Kingisepp.lektor Külli Habicht 3AP( 50S+ 70i) • A ©25. - 34. n. 2 L n-s => E - Enn Kasak; Eesti ja soome-ugri ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:aiam filoloogia:ülem Käsitletakse eesti keele aktuaalseid küsimusi, tutvutakse keelealase uurimistöö metoodikaga, esitatakse ettekanne õppejõu juhatatud teemal ja FLEE.01.041 Erikursus eepostest kirjutatakse sellest proseminaritöö. dotsent Paul Hagu ©2. - 13. n. 2 S n-sl ref 1 AP( 20L+ 20i) • E 24. -36. n. 2 Sn-s 1 ref = >A □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Tutvustatakse eeposeteooriat ja antakse ülevaade maailma eepostest. FLEE.02.008 Keele varieerum ine ©1. - 10. n. 2 L n-s => E teadur Tiit Hennoste,õppeülesande täitja Leelo Keevallik 2AP( 30L+ 50i) • E FLEE.01.042 Rahvajututeooria ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam korr. professor Ülo Valk Käsitletakse eesti keele individuaalseid ja sotsiaalseid variante ning 2AP( 48L+ 20S+ 12i) • E keelevariantide uurimist. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ©Ei ole teada 1 ref => E Rahvajutu anriteooria. Ülevaade muinasjuttude uurimise suundadest. Muistendi _anrispetsiifika. FLEE.02.009 Eesti keele sem inar. Seminaritöö ©1. - 12. n. 4 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam dotsent Valve-Liivi Kingisepp,dotsent Maia Madisso,dotsent Karl Pajusalu FLEE.01.043 Regilaulu uurimise meetodeid 4AP( 50S+ 1 lOi) • A dotsent Tiiu Jaago ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 3AP( 24L+ 24P+ 72i) • E Refereeritakse ja arutatakse õppejõu poolt valitud kirjandust. Kirjutatakse ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem seminaritöö, mida seminarirühmas arutatakse ja retsenseeritakse, (võib Keskendutakse regilaulu kujundi analüüsile ning kujundi alustada ükskõik kummal semestril). uurimissuundade tutvustamisele. ©2. - 36. n. 2 S n-sl ref => A ©1. - 12. n. 2 L, 2 P n-sl ref => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.02.010 Eesti keele vorm iõpetus FLEE.01.044 Eesti rahvausund lektor Külli Habicht v-laborant Tiia Köss,v-laborant Tiia Köss 3AP( 24L+ 24P+ 72i) • E 2AP( 20L+ 4S+ 56i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam OFLEE.02.002, FLEE.02.004 Antakse ülevaade eesti rahvausundilise ainese kogumisest ja Käsitletakse sõna morfoloogilist struktuuri ja grammatilisi kategooriaid, avaldamisest. Rahvausundi uurimissuunad. Kalendri- ja sõnaliike, käänamist, kompareerimist ja pööramist, käänd-ja pöördkondi perekonnakombestik (teatrielemendid neis). © 1 .-1 2 . n. 2 L, 2 P n-s3 knt =>4E ©2. - 13. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.02.012 Eesti m urded EESTI KEELE ÕPPETOOL (02) dotsent Karl Pajusalu 2AP( 18L+6P+ 56i) • E ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE 02 001 Kirjaliku ja suulise väljenduse õpetus OFLEE.02.004 õppeülesande täitja Helja Kirber ©FLEE.02.010, FLEE.02.011 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E Õpitakse tundma eesti murrete kujunemist ja iseloomulikke tunnusjooni. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: ©24. - 35. n. 2 L n-s => E Antakse põhiteadmised erinevat tüüpi tekstide ülesehitusest ja tekstide tegemise protsessist. FLEE.02.014 M urdepraktika ©2. -11 . n. 2 L, 2 P n-s => E dotsent Karl Pajusalu,õppeülesande täitja Meeli Sedrik 2AP( 80i) • A 97 FILOSOOFIATEADUSKOND 97 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Antakse põhiteadmised erinevat tüüpi tekstide ülesehitusest ja tekstide OFLEE.02.004, FLEE.02.012 tegemise protsessist. Tutvumine kogumise metoodikaga, materjali kogumine suulisel ©2. - 11. n. 2 L, 2 P n-s => E küsitlemisel või lindistades. Ainestiku litereerimine magnetofonilindilt, süstematiseerimine ja vormistamine vastavalt nõuetele. FLEE.02.034 Eesti keele häälikuõpetus ©45. - 46. n. => A õppeülesande täitja Pire Teras 1AP( 10L+ 10P+ 20i) • E FLEE.02.015 Eesti keele postseminar ■Eripedagoogika: 1 korr. professor Mati Erelt Õpitakse tundma eesti keele häälikute süsteemi ja korratakse ortograafia 2AP( 48S+ 32i) • A põhialuseid. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem © 1. - 10. n. 2 L n-s2 knt => E Peetakse ettekandeid bakalaureusetöödega seotud temaatikast. ©2. - 35. n. 2 S n-sl ref => A FLEE.02.038 Eesti keel lektor Katrin Kem FLEE.02.017 Käsikirja toimetamine ja korrektuur 4AP( 20L+ 30P+ 1 lOi) • 2E dotsent Ellen Uuspõld ■Ajakirjandus: 1, Avalikkussuhted ja teabekorraldus: 1 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A Süvenetakse eesti keele ortograafia, ortoeepia, morfoloogia, süntaksi ja □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem leksikoloogia normingutesse. Antakse põhiteadmised erinevat tüüpi Õpitakse tundma keelehoolde ülesandeid. Harjutatakse keelelist tekstide ülesehitusest ja tekstide tegemise protsessist. redigeerimist. © 1 .-3 5 . n. 1 L, 1 P n-s7 knt =>2E ©5. - 33. n. 1 L, 1 P n-s => A FLEE.02.035 Eesti keele vormiõpetus FLEE.02.021 Nimekorraldus lektor Külli Habicht õppeülesande täitja Peeter Päll 3AP( 24L+ 24P+ 72i) • E 1AP( 24L+ 16i) * A ■Eripedagoogika: 1 □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Käsitletakse sõna morfoloogilist struktuuri ja grammatilisi kategooriaid, Käsitletakse onomastika e. nimeteaduse põhimõisteid ning -meetodeid, sõnaliike, käänamist, kompareerimist ja pööramist, käänd-ja pöördkondi. pöörates suuremat tähelepanu nimede õigekeelsuse ning keelelise, ©24. - 35. n. 2 L, 2 P n-s3 knt => E juriidilise jms. korraldamise küsimustele. ©november, 4 => A FLEE.02.036 Eesti keele lauseõpetus lektor Katrin Kem FLEE.02.022 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus 2AP( 10L+ 10P+ 60i) • A õppeülesande täitja Karin Rummo ■Eripedagoogikad 1,5AP( 30P+ 30i) • A OFLEE.02.035 ■Õigusteadus:2 Süvendatakse teadmisi eesti keele lauseehitusest. Eesti keele ortograafia alused ja kirjalik väljendusoskus eri anrides. © 1. - 10. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A ©24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => A FLEE.02.037 Eesti keele sõnamoodustus FLEE.02.006 Suuline kõne lektor Katrin Kem teadur Tiit Hennoste 1 AP( 12L+ 28i) • E 1 AP( 20L+ 20i) • E ■Eripedagoogikad ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk OFLEE.02.035 Antakse ülevaade suulise kõne ja suhtlemise uurimise põhilistest Antakse ülevaade sõnade tuletamise ja liitmise käsitluses kasutatavatest teooriatest ja meetoditest ning ülevaade eesti suulise kõne uurimise mõistetest, esitatakse eesti keele sõnamoodustusmallid. senistest tulemustest. ©24. - 29. n. 2 L n-sl knt => E ©5. - 14. n. 2 L n-sl ref => E FLEE.02.039 Stilistika FLEE.02.046 Erikursus murdest lektor Katrin Kem dotsent Karl Pajusalu,õppeülesande täitja Liina Lindström 3AP( 40P+ 80i) • EA 1 AP( 12L+ 28i) • A ■Ajakirjandus:2, Avalikkussuhted ja teabekorraldus^ □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Koostatakse ja analüüsitakse erinevat tüüpi tekste. Käsitletakse eesti keele murdekorpust ja tehakse korpusega seotud ©1. - 10. n. 2 P n-sl ref => A iseseisev töö. 24. - 33. n. 2 P n-sl ref => E ©september, 12 => A FLEE.02.045 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus FLEE.02.030 Ajakirjanduskeel õppeülesande täitja Urve Pirso lektor Katrin Kern 2AP( 40P+ 40i) • A 1 AP( 20L+ 20i) • A ■mag, Bioloogiaõpetaja: , Geograafiaõpetaja: , Informaatikaõpetaja: , □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Matemaatikaõpetaja: Antakse lühiülevaade ajakirjanduse žanritest ja keelekasutuse erijoontest Tegeletakse eesti õigekeelsuse, keelekasutuse ja stilistika praktiliste ajakirjanduses. Analüüsitakse eesti ajakirjanduse tekste. probleemidega, (võimalik kuulata kas sügis- või kevadsemestril). ©34. - 38. n. 4 L n-s => A ©2. - 11. n. 4 P n-s2 knt => A 24. - 33. n. 4 P n-s2 knt => A FLEE.02.031 Uurijaseminar korr. professor Mati Erelt FLEE.02.042 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus 6AP( 48S+ 192i) • 2A lektor Katrin Kern,õppeülesande täitja Urve Pirso ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt 2AP( 15L+ 15P+ 50i) • A Peetakse ettekandeid magistritöödega seotud temaatikast. ■ Kasvatusteadused:2, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 ©2. - 38. n. 2 S n-s2 ref => A Tegeldakse eesti õigekeelsuse, keelekasutuse ja stilistika praktiliste probleemidega. FLEE.02.032 Kirjaliku ja suulise väljenduse õpetus © 1. - 15. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A õppeülesande täitja Urve Pirso 2 4 .-3 8 . n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E ■Eesti keel (võõrkeelena):alam FLEE.02.050 Tekstiõpetuse alused □Õeteadus:4 lektor Kersti Lepajõe 98 FILOSOOFIATEADUSKOND 98 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A Antakse ülevaade eesti keele laenukihistustest ja kirjakeele põhisõnavara ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: 1 arengust kuni XIX sajandini. Kursus annab ülevaate tekstitüüpidest ja nende õpetamise viisidest ja ©1. - 5. n. 4 L n-s => E võimalustest üldhariduskooli emakeeleõpetuse kursuse raames. © 4 .-36 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => A FLEE.02.058 Eesti keele sõnamoodustus lektor Külli Habicht FLEE.02.051 Eesti kirjakeele ajalugu 1 AP( 10L+ 30i) • E dotsent Valve-Liivi Kingisepp ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 2AP( 24L+ 56i) • E OFLEE.02.010 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Omandatakse sõnade tuletamise ja liitmise käsitluses kasutatavad Antakse ülevaade eesti kirjakeele kujunemis- ja arenemisloost, murrete mõisted, süvenetakse eesti keele sõnamoodustusmallidesse. mõjust kirjakeele eri ajajärkudel, keele- ja kirjameeste keeletarvitusest; ©10. - 14. n. 2 L n-s => E analüüsitakse keelemälestisi, grammatikaid, sõnaraamatuid jm. ©24. - 35. n. 2 L n-sl knt => E FLEE.02.059 Eesti keele lauseõpetus korr. professor Mati Erelt FLEE.02.052 Eesti keel 2,5AP( 36L+ 54i) • E dotsent Maia Madisso,õppeülesande täitja Kristi Kuningas ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A OFLEE.02.010 ■Germaani-romaani filoloogia: 1 Õpitakse tundma süntaksi mõistestikku ja süntaktilise analüüsi meetodeid, Käsitletakse eesti keele õigekirjutuse, vormi- ja lauseõpetuse süvendatakse eesti keele lauseehitusse. põhiprobleeme. ©24. - 32. n. 4 L n-s2 knt => E © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A FLEE.02.060 Erikursus eesti grammatikast FLEE.02.053 Metoodika seminar korr. professor Mati Erelt dotsent Maia Madisso 1 AP( 20L+ 20i) • A 2AP( 40S+ 40i) • A □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: 1 OFLEE.02.010, FLEE.02.059 Eesti keele didaktika lõputööd juhendavas seminaris tegeldakse Käsitletakse süvandavalt eesti keele sõnaliike ja grammatilisi üliõpilaste konkreetsete uurimisteemadega, arutatakse töid, püütakse leida kategooriaid. paremaid lähenemisnurki ja käsitlusvõimalusi. ©2. - 11. n. 2 L n-s => A ©1. - 10. n. 2 S n-s 25. - 34. n. 2 S n-s => A FLEE.02.061 Erikursus eesti keele häälduse muutustest dotsent Karl Pajusalu,õppeülesande täitja Arvo Eek FLEE.02.054 Eesti keele õpetamise metoodika eriseminar 1 AP( 20L+ 20i) • A dotsent Maia Madisso □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 2AP( 40S+ 40i) • A OFLEE.02.004, FLEE.02.011 □ Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: 1 Kursus käsitleb eesti keele häälduse muutumist eksperimentaalfoneetika Eriseminaris tutvustatakse põhjalikult ainelõikude õpetamise eripära. ja fonoloogia meetoditega. Kursuse tuumtemaatika varieerub aastati, keskendudes kord süntaksile, ©24. - 33. n. 2 L n-s => A kord morfoloogiale, kord väljendusõpetusele jne. ©1. - 10. n. 2 S n-s 25. - 34. n. 2 S n-s => A EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03) FLEE.02.055 Eesti keele õpetamise metoodika FLEE.03.001 Eesti kirjanduse ajalugu dotsent Maia Madisso lektor Mart Velsker 2AP( 40L+ 40i) • E 2AP( 48L+ 32i) • E ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: 1 □ Eesti ja soome-ugri filoloogia: Käsitletakse emakeeleõpetuse põhiprintsiipe. Põgusalt peatutakse Ülevaade eesti kirjanduse arengust algusest tänapäevani. emakeeledidaktika arengulool. Tutvustatakse käibivate õppematerjalide ©2. - 13. n. 2 L n-s kasutamismeetodeid ja olulisi õppe-eesmärkide saavutamise võimalusi. 25. - 36. n. 2 L n-s => E ©1. - 10. n. 2 L n-s 25 .-34 . n. 2 Ln-s => E FLEE.03.002 Kirjandusteaduse alused lektor Mart Velsker FLEE.02.056 Pedagoogiline praktika 2AP( 48L+ 32i) • E dotsent Maia Madisso ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia: 10AP( 26P+ 42S+ 332i) • A Antakse sissejuhatav üldkäsitlus kirjandusteaduse põhiküsimustest, - ■ Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: 1 mõistetest ja teose analüüsi alustest. Praktika kestab 10 nädalat. Neist 4 vältel kuulatakse, anlüüsitakse ja ©2. - 13. n. 4 L n-s => E antakse tunde keskastmes, 5-8 nädalal vanemas astmes. Kaks viimast nädalat töötatakse paralleelselt nii noorema kui vanema astme klassiga. FLEE.03.004 Proseminar. Proseminaritöö © 13.-24 . n. => A lektor Mart Velsker 3AP( 40S+ 80i) • 2A FLEE.02.057 Sissejuhatus eesti keele uurimisse ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam dotsent Valve-Liivi Kingisepp Proseminaris käsitletakse kirjandusteoreetilisi küsimusi ja tegeldakse 2AP( 24L+ 56i) • E tekstianalüüsiga. Koostatakse referaat ja proseminaritöö. ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ©2. - 11. n. 2 S n-s Antakse ülevaade eesti keele uurimise senistest suundadest, 2 5 .-3 4 . n. 2 S n-sl ref =>2A uurimisasutustest, uurijatest, meetoditest ja tulemustest. ©2. - 13. n. 2 L n-s2 knt => E FLEE.03.005 Eesti nüüdiskirjandus lektor Mart Velsker FLEE.02.025 Eesti keele sõnavara ajalugu 1 AP( 24L+ 16i) • E dotsent Birute Klaas ■Eesti ja soome-ugri fiIoloogia:alam 1 AP( 20L+ 20i) • E Loengutes antakse ülevaade eesti kirjandusest alates 1980-ndate aastate ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk keskpaigast, iseloomustatakse toimuvaid protsesse ja olulisemaid autoreid. 99 FILOSOOFIATEADUSKOND 99 ©25. - 36. n. 2 L n-s => E OFLEE.03.015 Käsitletakse erinevaid stiilisuundi ja arenguperioode esindavaid autoreid FLEE.03.006 Lastekirjandus ning nende loomingut, analüüsitakse teoseid. dotsent Ants Järv © 1 .-1 3 . n. 4 L n-s => E 1 AP( 24L+ 16i) • E □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.03.017 Eesti teatri ja draama ajalugu I Ülevaade lastekirjanduse teooriast, klassikast, eesti lastekirjandusest. lektor Anneli Saro ©3. - 14. n. 2 L n-sl ref 3,5AP( 48L+ 92i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.03.007 Seminar. Seminaritöö Eesti teatri ja näitekirjanduse areng 1920-ndate aastateni dotsent Arne Merilai ©2. - 13. n. 2 L n-s 4AP( 48S+ 112i) • 2A 2 4 .-3 5 . n. 2 L n-sl ref => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Seminaris käsitletakse kirjanduslikke uurimismeetodeid, kirjandusteaduse FLEE.03.018 Draamaklassikuid I ja kirjandusloo probleeme, tegeldakse praktilise analüüsiga, kirjutatakse dotsent Ülo Tonts uurimuslik töö. 2AP( 24L+ 56i) • E ©9. - 13. n. 2 S n-s ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 23.-35. n. 2 S n-sl ref =>2A Valitud autorite loomingu kaudu (renessansist realismini) süvenetakse näitekirjanduse probleemidesse ja muutumisse. Analüüsitakse näidendeid. FLEE.03.009 Eesti luuletajaid ©2. -13. n. 2 Ln-s => E emeriitprofessor Karl Muru 3AP( 60L+ 60i) • E FLEE.03.019 Üldine teatriajalugu I ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 4AP( 80L+ 80i) • E OFLEE.03.001 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ©FLEE.03.016 Ülevaade lääne teatri arengust antiigist kuni 19. sajandi lõpuni Käsitletakse süvendatult valitud autorite loomingut, mille kaudu õpitakse ©september, 5 8 L n-s - Eva Raud; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam tundma eesti luule arengulugu, lüürika ja lüroeepika teoreetilisi veebruar, 5 8 L n-s => E - Eva Raud; Eesti ja soome-ugri probleeme ja saadakse analüüsikogemusi. filoloogia:alam ©1. -15. n. 4 L n-s => E FLEE.03.020 Draamateooria ja teatriteaduse alused FLEE.03.011 Keelepragmaatika I.Kõneaktide teooria. lektor Anneli Saro dotsent Arne Merilai 2,5AP( 30L+ 70i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ®FLEE.03.002 Kõneaktide teooria on analüütilise filosoofia keskseid keeleteooriaid, Antakse ülevaade draamateooria ja teatriteaduse põhiküsimustest ja - millel on avarad võimalused kirjanduse käsitlemisel. mõistetest. Analüüsitakse üht näidendit ja selle lavastust. © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 ref => E ©2. - 16. n. 2 L n-s => E FLEE.03.012 Postseminar FLEE.03.021 Teatriteaduse proseminar. Proseminaritöö dotsent Arne Merilai dotsent Enn Siimer,lektor Anneli Saro 8AP( 50S+ 270i) • A 3AP( 48S+ 72i) • 2A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Töötatakse läbi bakalaureusetööga seostuvaid teoreetilisi küsimusi, Käsitletakse teatrietenduse kirjeldamise probleeme, tutvutakse teatritöö arutletakse diplomitööde probleeme ja valminud peatükke. korraldusega. Koostatakse proseminaritöö. ©2. - 13. n. 2 S n-s ©3. - 14. n. 2 S n-s 24. - 36. n. 2 S n-sl ref => 2A 24. - 35. n. 2 S n-sl ref => 2A FLEE.03.013 Eesti kirjanduse ajalugu FLEE.03.023 Leedu teater lektor Reet Vääri dotsent Ülo Tonts 2AP( 48L+ 32i) • E 1 AP( 24L+ 16i) • E ■Eesti keel (võõrkeelena): 1 □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ©FLEE.03.002 Leedu teatri põhijooned. Antakse ülevaatlik käsitlus eesti kirjanduse arengust, suundadest ja ©3. - 14. n. 2 L n-sl ref => E kirjandus- ning kultuuriprotsessidest. ©24. -35. n. 4 L n-s => E FLEE.03.027 Teatriteaduse seminar. Seminaritöö dotsent Luule Epner FLEE.03.014 L astekirjandus 4AP( 48S+ 112i) • 2A dotsent Ants Järv ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 1,5AP( 24L+ 36i) • A ©FLEE.03.021 ■Eripedagoogikad Käsitletakse teatriuurimise teoreetilisi ja ajaloolisi probleeme, koostatakse Ülevaade lastekirjanduse teooriast, klassikast, eesti lastekirjandusest. referaate, kirjutatakse uurimuslik töö eesti teatrist. ©3. - 14. n. 2 L n-sl ref => A ©3. - 14. n. 2 S n-sl ref 24. - 35. n. 2 S n-sl ref => 2A FLEE.03.015 Eesti kirjanduse ajalugu lektor Reet Vääri FLEE.03.028 Üldine teatriajalugu II 2AP( 48L+ 32i) • E dotsent Luule Epner ■Eripedagoogikad 3AP( 68L+ 4S+ 48i) • E Antakse ülevaatlik käsitlus eesti kirjanduse arengust, suundadest ja ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk kirjandus- ning kultuuriprotsessidest. OFLEE.03.019 ©24. - 35. n. 4 L n-s => E Ülevaade teatri ja draamakirjanduse arengust 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil. FLEE.03.016 Eesti kirjanikke ©2. - 16. n. 4 L n-s - Luule Epner; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk lektor Reet Vääri 24. - 29. n. 2 L n-s => E - Luule Epner; Eesti ja soome-ugri 2,5AP( 48L+ 52i) • E filoloogia:alam ■Eripedagoogikad 100 FILOSOOFIATEADUSKOND 100 FLEE.03 032 Valikkursus 60-ndate aastate vene teatrist Eesti kirjanikud kultuurikriitikuina valikkursus pakub valikulisi võimalusi dotsent Enn Siimer süveneda erinevate kirjanike (Fr. Tuglas, A. H. Tammsaare, B. Kangro, J. 2AP( 48L+ 32i) • A Kross jt.) kultuurikriitilisesse pärandisse. ®FLEE.03.019, FLEE.03^028 ©september, 41 ref => E Antakse ülevaade vene re iist 60-ndail aastail. ©veebruar, 6 4 L n-s => A FLEE.03.057 Valikkursus Tšehhovi dramaturgiast september, 6 4 L n-sl ref dotsent Ülo Tonts 2AP( 20L+ 4S+ 56i) • A FLEE.03.033 Teatrisemiootika □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem dotsent Luule Epner Tšehhovi dramaturgia tähendus euroopaliku näitekirjanduse ja teatrikunsti 2AP( 32L+ 48i) • E arengus. Näidendite analüüs, nende uuenduslikkus. Tšehhov eesti ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem teatrites. OFLEE.03.020 ©24. - 35. n. 2 L n-sl ref => A Käsitletakse teatriteaduse meetodeid, süvendatult teatrisemiootikat, analüüsitakse mõnd etendust semiootika vaatekohalt. FLEE.03.058 Re i i alused © 24.- 35. n. 2 L n-s => E õppeülesande täitja Ain Mäeots 1 AP( 6L+ 14S+ 20i) • A FLEE.03.040 Teatriteaduse postseminar ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem dotsent Luule Epner Tutvustatakse re—ii põhimõtteid, analüüsitakse üht näidendit lavastamise 2AP( 48S+ 32i) • A seisukohalt. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©september, 3 6 L, 14 S n-s => A OFLEE.03.027 Töötatakse läbi bakalaureusetöödega seonduvad teoreetilis FLEE.03.059 Eesti teatri ja draama ajalugu II metodoloogilised probleemid, arutatakse bakalaureusetööde ja dotsent Ants Järv postseminaritööde valminud peatükke. 3AP( 48L+ 72i) • E ©3. - 14. n. 2 S n-sl ref ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 24. -35. n. 2 S n-sl ref => 2A OFLEE.03.017 Ülevaade eesti teatri ja näitekirjanduse arengust XX saj. 20-ndaist aastaist FLEE.03.041 Etenduse analüüsi praktikum tänapäevani. dotsent Ülo Tonts,lektor Anneli Saro ©2. - 13. n. 2 L n-s 1 AP( 24P+ 16i) • A 24. - 35. n. 2 L n-sl ref => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ©FLEE.03.021 FLEE.03.060 Valikkursus soome teatrist Analüüsitakse 2-3 lavastust, rakendades erinevaid meetodeid ja dotsent Ants Järv lähenemisviise. 1 AP( 24L+ 16i) • E ©24. - 35. n. 2 P n-s => A □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Antakse ülevaade soome teatri ja näitekirjanduse arenguloost. FLEE 03.046 Valikursus XX saj. 1. poole kirjanduslikest rühmitustest Lühiülevaade Skandinaaviamaade teatritest. Kirjandus õppejõu juhatusel. Eestis © 24.-35 . n. 2 L n-sl ref => E dotsent Toivo Kuldsepp 1 AP( 24L+ 16i) • A FLEE.03.061 Oskar Luts ja teater □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk dotsent Luule Epner Eesti XX sajandi esimese poole kirjanduslikud rühmitused on 1 AP( 20L+ 20i) • A valikkursus, mis pakub käsitlusi "Noor-Eestist" "Arbujateni". □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©veebruar, 4 Antakse ülevaade O.Lutsu näidendite ja jutustuste teatriretseptsioonist. © 24.-33 . n. 2 L n-sl ref => A FLEE.03.051 Eesti teatrimemuaar dotsent Ülo Tonts FLEE.03.062 Hugo Raudsepp ja teater 1 AP( 40i) dotsent Ants Järv □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 1 AP( 12L+ 28i) • E Ülevaade eesti teatrimemuaari mahust ja laadidest. Valikuline tutvumine. □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Sooritatakse kirjanduse põhjal. OFLEE.03.017, FLEE.03.028 ©september, 36 => A - Ülo Tonts; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Käsitletakse ja esitatakse H.Raudsepa osa eesti teatri ja näitekirjanduse, kirjandus- ja teatrikriitika arenguloos. Sooritatakse eksam õppejõu FLEE.03.052 Valikkursus 1960-70-ndate aastate teatriuuendustest juhatusel ja ülesannete põhjal. dotsent Ülo Tonts ©24. - 29. n. 2 L n-sl ref => E 1 AP( 40i) • E □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE.03.065 Keelepragmaatika II. Deiksis ja metafoor. ©FLEE.03.024 dotsent Arne Merilai Valikkursus 1960-70 -ndate aastate teatriuuendusest tähendab selle 1 AP( 40i) • A tetriloo fenomeni tundmaõppimist tolleaegsete ja hilisemate tekstide järgi, □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©september, 36 => E - Ülo Tonts; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Analüütilise filosoofia traditsioonis vaadeldakse deiksist ja metafoori kui (ilukirjandusliku) keelekasutuse põhiprobleeme. FLEE.03.054 Tekstoloogia ©24. - 39. n. 2 L n-s => E lektor Peeter Olesk 1 AP( 24L+ 16i) * E FLEE.03.068 Magistriseminar □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk dotsent Arne Merilai,dotsent Rein Veidemann Käsitletakse teksti ajaloo sisu, kirjastamispraktika põhiprobleeme, 8AP( 120S+ 200i) • E tsensuuri ajalugu ja tekstokristika põhimõtteid ning nende rakendamist. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag ©2. - 13. n. 2 L n-s => A Magistriseminaris käsitletakse süvendatult kirjandusteoreetilisi probleeme, peetakse ettekandeid magistritööga seotud teemadel, FLEE.03.055 Eesti kirjanikud kultuurikriit ikutena töötatakse läbi magistrieksamiks vajalik kirjandus. dotsent Toivo Kuldsepp ©veebruar, 81 ref => E 1 AP( 24L+ 16i) • E september, 8 □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 101 FILOSOOFIATEADUSKOND 101 FLEE.03.069 Teatrikri it ika alused dotsent Ülo Tonts FLEE.03.080 Valikkursus XX saj. teatriteooriatest. 2AP( 18L+6S+ 56i) • A dotsent Luule Epner ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 2AP( 10S+ 70i) • A Tutvutakse teatrikriitika ülesannete, laadide ja meetoditega, vaadeldakse □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem eesti kaasaegset teatrikriitikat. Kirjutatakse harjutustöö. ©FLEE.03.028 01. - 12. n. 2 L, 1 S n-sl ref => A - Ülo Tonts; Eesti ja soome-ugri Loetakse A.Artaud', P.Brooki, J.Grotowski, R.Schechneri ja E.Barba filoloogia:kesk teatriteoreetilisi töid (eesti ja inglise keeles) ning arutletakse nende üle seminarides. FLEE.03.070 Eesti teatrikriit ika ajalugu ©31. - 35. n. 2 S n-sl ref => A - Luule Epner; Eesti ja soome-ugri Piret Kruuspere filoloogia:ülem 2AP( 24L+ 56i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.03.077 Eesti kirjanikke OFLEE.03.069 õppeülesande täitja Sirje Olesk Tutvutakse eesti teatrimõtte arenguga. 5AP( 80L+ 120i) • E ©september, 6 4 L n-s 1 ref => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam OFLEE.03.001, FLEE.03.002 FLEE.03.071 R ahva-ja kunsteeposed Süvenetakse erinevaid ajajärke ja stiilisuundi esindavate valitud autorite dotsent Ants Järv loomingusse, analüüsitakse teoseid. 1 AP( 40i) • E ©2. - 11. n. 4 L n-s => E □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 24. - 33. n. 4 L n-s Eeldatakse eepose teoreetiliste probleemide analüüsi; "Kalevipoja" ja "Kalevala" põhjalikumat tundmist; mõne maailma tuntuma eepose FLEE.03.078 Kirjanduselu rahvusliku liikumise perioodil 1860.-1880. (eestikeelne tõlge) käsitlemist. Sooritatakse kirjanduse põhjal. Kirjanduse aastatel. loendi, referaadi teema jm. saab eesti kirjanduse õppetoolist. dotsent Ants Järv ©september, 361 ref => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:üIem 1 AP( 10L+ 30i) • E □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.03.072 Kirjanduse õpetamise metoodika Käsitletakse aluseid, ideid, muutusi, arenguid. Liikide ja žanride lektor Reet Vääri vahekorrad. Mõjutajad ja mõjualused. Euroopa kultuuriruumi tajumine. 2,5AP( 60L+ 40i) • E Eesti Kirjameeste Selts ning kirjandusliku mõtte uuenemine, ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: kirjandusteooria algmed, rahvaluule sihiteaduslikum uurimine, Antakse ülevaade kirjanduse õpetamise eesmärkidest ja meetoditest, "võidupeod". Kirjandus õppejõu juhatusel. käsitletakse kirjandustundide struktuuri, tutvustatakse põhikooli ja ©2. - 6. n. 2 L n-sl ref => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk gümnaasiumi õppekavasid. Kirjandus antakse loenguil. ©1. - 36. n. 2 L n-s2 knt, 1 ref => E ; Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: FLEE.03.079 Realismi kujunemine sajandivahetuse eesti kirjanduses dotsent Ants Järv FLEE.03.073 Pedagoogiline praktika 1 AP( 10L+ 30i) • E lektor Reet Vääri □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 10AP( 26P+ 42S+ 332i) • A Realismi mõiste sisust ja mahust. Tuleku tagamaadest, loomingumeetodi ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: mõistmisest, maailmakäsitlusest. Romantilise ja realistliku põhitüübi OFLEE.02.055, FLEE.03.072 probleemid, väitlused. Loomingupraktika ja retseptsioon. Kirjandus Praktika kestab 10 nädalat. Esitatakse õpetajakoolituse kutseaasta õppejõu juhatusel.. pedagooglise praktika nõuded, analüüsitakse Õpetajate ja praktikantide ©2. - 6. n. 2 L n-sl ref => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia.kesk tunde. Esitatakse koolipraktika dokumentatsioon. Kirjandus seminarides. ©12. - 24. n. 2 P, 2 S n-s => A; Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: FLEE.03.081 Teatriteaduse magistriseminar. dotsent Luule Epner FLEE.03.074 Didaktika seminar 6AP( 20S+ 220i) • A lektor Reet Vääri ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag 6AP( 48P+ 62S+ 130i) • A Käsitletakse süvendatult teatriteoreetilisi probleeme, peetakse ettekandeid ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: magistritöö teemadel. Töötatakse läbi didaktika põhiküsimused, analüüsitakse lõputööga ©veebruar, 5 2 S n-sl ref => A - Luule Epner; Eesti ja soome-ugri seonduvaid probleeme, esitatakse õpetajakoolituse kutseaasta lõputöö filoloogia:mag teemad, tutvustatakse lõputööle esitatavaid nõudeid. Kirjandus antakse september, 5 2 S n-sl ref - Luule Epner; Eesti ja soome-ugri seminarides. filoloogia:mag ©12. - 24. n. 2 S n-sl ref => A; Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: FLEE.03.082 Valikkursus muusikateatrist FLEE.03.075 Erialaõpikute ajalugu õppeülesande täitja Kristel Pappel emeriitprofessor Eduard Vääri,lektor Reet Vääri 2AP( 30L+ 50i) • E I,5AP( 36L+ 24i) • E □ Eesti ja soome-ugri filoIoogia:ülem ■Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: ©FLEE.03.019, FLEE.03.028 Tutvustatakse aineõpikuid, analüüsitakse nende struktuuri, sõnastust ja Antakse ülevaade muusikateatri arengu põhietappidest. metoodikat. Esitatakse ülevaade töövihikutest, analüüsitakse nende ©september, 8 4 L n-sl ref => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem koostamisprintsiipe, sõnastust ja metoodilisi võtteid. Kirjandus antakse loengutel. FLEE.03.083 Draamaklassikuid II ©1. - 12. n. 2 Ln-s; Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: dotsent Ülo Tonts 25. - 36. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => E 2AP( 24L+ 56i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.03.076 Kuuekümnendate kuldne vari eesti kirjanduses. OFLEE.03.018 lektor Mart Velsker Valitud autorite loomingu kaudu süvenetakse 20. sajandi näitekirjanduse 2AP( 48L+ 32i) • E maailmaklassikasse. Analüüsitakse näidendeid. □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©24. - 35. n. 2 L n-sl ref => E - Ülo Tonts; Eesti ja soome-ugri Loengutes süvenetakse viimase neljakümne aasta eesti kirjanduse, filoloogia:kesk kirjanduskriitika, -teaduse ja -elu nendesse ilmingutesse, mis suhestuvad müüdiga 1960ndatest aastatest kui kultuurilisest kuldajast ©25. - 36. n. 4 L n-s => E 102 FILOSOOFIATEADUSKOND 102 EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) 1,5AP( 49P+ 1 li) • E □Eesti keel (võõrkeelena): ÕPPETOOL (04) OFLEE.04.008 Jätkatakse eesti kõnekeele õpetamist, täiendatakse teadmisi eesti keele FLEE.04.001 Eesti keele jätkukursus (inglise keele baasil) sõnavarast ja arendatakse eestikeelse suhtlemise oskust. 2AP( 64P+ 16i) • E ©11. - 17. n. 7 P n-s2 knt, 1 ref => E □ Eesti keel (võõrkeelena): Jätkatakse eestikeelse suhtluse õpetamist. FLEE.04.011 Eesti keele praktikum 024 . - 39. n. 4 P n-s3 knt => E assistent Raili Pool,assistent Elle Vaimann 6AP( 60P+ 180i) • E FLEE.04 002 Eesti keele jätkukursus (soome keele baasil) □ Eesti keel võõrkeelena:2 assistent Alo Mait Jätkatakse eestikeelse kirjaliku ja suulise väljendusoskuse arendamist. 2AP( 64P+ 16i) • E Kodulektüüri lugemine, referaate ja muid kirjalikke töid. □Eesti keel (võõrkeelena): ©1. - 16. n. 2 P n-s => A Jätkatakse eestikeelse kirjaliku ja suulise suhtluse õpetamist. 24. - 37. n. 2 P n-s => E ©24. - 39. n. 3 P n-s2 knt => E FLEE.04.012 Eesti keele algkursus (inglise keele baasil) FLEE.04 003 Eesti keele jätkukursus (vene keele baasil) assistent Ingrid Nikopensius assistent Raili Pool 7,5AP( 28L+ 92P+ 180i)-E 2AP( 64P+ 16i) • E □Eesti keel võõrkeelena: 1 □Eesti keel (võõrkeelena): Antakse lühiülevaade tänapäeva eesti keele grammatikast ja süvendatakse Jätkatakse eestikeelse suhtluse õpetamist ja viiakse lõpule ülevaade eesti eesti keele aktiivset oskust. keele grammatikast. ©2. - 15. n. 2 L, 6 P n-s8 knt => E ©24. - 39. n .4 P n-s2 knt => E - Raili Pool; Eesti keel võõrkeelena: 1 FLEE.04.013 Eesti keele algkursus (soome keele baasil) FLEE.04.004 Eesti keele harjutusi (inglise keele baasil) 7,5AP( 28L+ 84P+ 188i) • E 1 AP( 32P+ 8i) • E □ Eesti keel võõrkeelena: 1 □ Eesti keel (võõrkeelena): Antakse lühiülevaade tänapäeva eesti keele grammatikast ja süvendatakse Harjutatakse eestikeelset kir jalikku ja suulist suhtlust. eesti keele aktiivset oskust. ©24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E ; Eesti keel võõrkeelena: 1 ©2. - 15. n. 2 L, 6 P n-s8 knt => E FLEE.04.005 Eesti keele harjutusi (vene keele baasil) FLEE.04.014 Eesti keele algkursus (vene keele baasil) assistent Raili Pool lektor Sirje Rammo 1 AP( 32P+ 8i) • E 7,5AP( 30L+ 90P+ 180i) • E □ Eesti keel (võõrkeelena): □ Eesti keel võõrkeelena: 1 Harjutatakse eestikeelset kirjalikku ja suulist suhtlust. Süvendatakse Antakse lühiülevaade tänapäeva eesti keele grammatikast ja süvendatakse teadmisi eesti keele grammatikast. eesti keele aktiivset oskust. ©24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E © 1. - 15. n. 2 L, 6 P n-s8 knt => E FLEE.04.006 Eesti keele harjutusi (soome keele baasil) FLEE.04.015 Eesti maatundmine assistent Alo Mait assistent Alo Mait 1 AP( 32P+ 8i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E □ Eesti keel (võõrkeelena): □ Eesti keel võõrkeelena: 1 Harjutatakse eestikeelset kirjalikku ja suulist suhtlust.Tehakse Tutvustatakse regiooniti Eesti geograafiat, ajalugu ja rahvastikku, grammatika-, leksika-, konversatsiooni- ja tõlkeharjutusi. 1998/99. õa ©10. - 17. n. 4 L n-s => E toimub koos eesti keele jätkukursusega (FLEE. 04.002). Eksam ühine. ©24. - 38. n. 1 P n-s l knt => E FLEE.04.016 Sissejuhatus eesti keelde dotsent Jüri Valge FLEE.04 007 Eesti keele vestluskursus I (vene keele baasil) 1 AP( 30L+ lOi) - E assistent Raili Pool ■Eesti keel (võõrkeelena):alam 1,5AP( 60P) • E Antakse ülevaade eesti rahva, eesti koolisüsteemi ning eesti keele kui □ Eesti keel (võõrkeelena): kultuurkeele arengust, tutvustatakse eesti keele iseärasusi, uurimist ning Õpetatakse eesti kõnekeelt, pannakse alus teadmistele eesti keele eesti keele staatuse kujunemist. sõnavarast ja luuakse eeldused elementaarseks eestikeelseks suhtlemiseks. ©24. - 27. n. 8 L n-s => E ©3. - 10. n. 8 P n-s4 knt => E FLEE 04.017 Foneetika alused ja eesti keele foneetika FLEE.04 008 Eesti keele vestluskursus I (inglise keele baasil) dotsent Jüri Valge assistent Tiina Kikerpill 3AP( 48L+ 24P+ 48i) • E 2,5AP( 100P) • E ■Eesti keel (võõrkeelena):alam □ Eesti keel (võõrkeelena): OFLEE.04.016 Õpetatakse eesti kõnekeelt, pannakse alus teadmistele eesti keele Antakse ülevaade foneetikateaduse põhimõistetest ja selgitatakse eesti sõnavarast ja luuakse eeldused elementaarseks eestikeelseks suhtlemiseks. keele häälikute moodustamist, õpetatakse kõne täpsemat kirjapanekut ©3. - 10. n. 16 P n-s => E ©32. - 37. n. 4 L, 2 P n-s => E FLEE.04 009 Eesti keele vestluskursus II (vene keele baasil) FLEE.04.023 Eesti keele semantika põhijooni assistent Raili Pool lektor Renate Pajusalu 1,5AP( 49P+ 11 i) • E 1,5AP( 36L+ 24i) • E □ Eesti keel (võõrkeelena): ■Eesti keel (võõrkeelena):kesk OFLEE.04.007 OFLEE.04.053 Jätkatakse eesti kõnekeele õpetamist, täiendatakse teadmisi eesti keele Antakse ülevaade semantika põhimeetoditest, eesti keele semantiline sõnavarast ja arendatakse eestikeelse suhtlemise oskust. iseloomustus sõnaliikide kaupa ja lausesemantika põhi joonte kirjeldus. © 11. - 17. n. 7 P n-s2 knt, 1 ref => E ©24. - 32. n. 4 L n-s => E FLEE.04 010 Eesti keele vestluskursus II (inglise keele baasil) FLEE.04.024 Eesti rahvaluule assistent Tiina Kikerpill assistent Alo Mait 103 FILOSOOFIATE ADlJSKO]\D 103 2AP( 42L+ 38i) • E ■Eesti keel (võõrkeelena):kesk FLEE.04.037 Postseminar. Diplomitöö Tutvustatakse põhiliikide kaupa eesti rahvaluulet, käsitletakse selle dotsent Jüri Valge kogumist ja uurimist. 10AP( 16S+ 384i) • A ©1. - 5. n. 2 L n-s => E ■Eesti keel (võõrkeelena):üiem 24. - 39. n. 2 L n-sl knt Postseminarides käsitletakse diplomitööga seotud probleeme. ©24. - 39. n. 1 S n-s2 ref => A FLEE.04.026 Rahvaluulepraktika assistent Alo Mait FLEE.04.040 Kontrastiivne grammatika (eesti-soome) 2AP( 72P+ 8i) • A dotsent Birute Klaas ■Eesti keel (võõrkeelena):kesk 1 AP( 24L+ 16i) • E OFLEE.04.024, FLEE.04.050 ■Eesti keel (vÕõrkeelena):ülem Tutvustatakse rahvaluulearhiivi korraldust ja folkloori praktilist kogumist, OFLEE.06.001 sooritatakse 2-nädalane välipraktika. Antakse ülevaade eesti ja soome keele grammatilise struktuuri ©Ei ole teada => A samasustest ja erinevustest. © 7 .-1 2 . n. 4 L n-s => E FLEE.04.028 Eesti sõnaraamatute ajalugu ja süsteem dotsent Jüri Valge FLEE.04.041 Baltistika 1AP( 5L+ 5P+ 30i) • E dotsent Birute Klaas ■Eesti keel (võõrkeelena):kesk 1 AP( 24L+ 16i) • A Tutvustatakse eesti sõnaraamatuid, nende koostamise põhimõtteid ja Antakse ülevaade balti keeltest ja rahvastest, baltistika olemusest, kasutamist. uurimissuundadest ja põhiprobleemidest. ©Ei ole teada ©7. - 12. n. 4 L n-s => A FLEE.04.029 Eesti keele sõnavara ja selle ajalugu FLEE.04.042 Suulise tõlke seminar dotsent Birute Klaas dotsent Birute Klaas 1,5AP( 24L+ 36i) • E 1 AP( 6L+ 18P+ 16i) • A ■Eesti keel (võõrkeelena):kesk Seminaris on loengud ja praktiline osa eesti keelest soome ja/või vene Antakse ülevaade eesti keele sõnavara struktuurist ja päritolurühmadest. keelde suulise tõlke õppimiseks ja harjutamiseks. ©1. - 6. n. 4 L n-s => E ©1. - 6. n. 4 P n-s => A FLEE.04.030 Eesti murded FLEE.04.044 Eesti keele ja kirjanduse kontrolltööde koostamine lektor Sirje Rammo assistent Elle Vaimann 2AP( 38L+ 10P+ 32i) • E 1 AP( 18S+ 22i) • A ■Eesti keel (võõrkeelena):ülem □Eesti keel võõrkee!ena:5 OFLEE.04.052 Antakse ülevaade kontrolltööde koostamise metoodikast. Koostatakse Antakse ülevaade eesti murrete kujunemisest ja nende keelelistest erinevate vanuseastmete kontrolltöid ning analüüsitakse neid seminarides. erijoontest. Õpitakse murdekõne täpsemat kirjapanekut. ©3. - 7. n. 4 S n-sl ref => A ©24. - 35. n. 3 L, 1 P n-s3 knt => E FLEE.04.045 Eesti õigekeelsuse praktikum FLEE.04.031 Eesti keele häälikulugu ja ajalooline morfoloogia dotsent Birute Klaas,dotsent Jüri Valge,lektor Sirje Rammo lektor Sirje Rammo 1 AP( 14P+ 26i) • E 2AP( 32L+ 10P+ 38i) • E ■Eesti keel (võõrkeelena): ■Eesti keel (võõrkeelena):ülem Tutvutakse eesti õigekeelsuse päevaprobleemidega, seostatakse need OFLEE.04.030, FLEE.04.052 tänapäeva eesti keele ainete tsüklisse kuuluvate ainetega. Antakse ülevaade eesti keele häälikulise süsteemi ja grammatilise ©24. - 30. n. 2 P n-s => E struktuuri kujunemisest. © 28.-38 n. 3 L, 1 Pn-s =>E FLEE.04.046 Eesti rahvausund ja maailma usundid assistent Alo Mait FLEE 04 032 Murdepraktika 1 AP( 30L+ lOi) • E lektor Sirje Rammo □Eesti keel (võõrkeelena): 2AP( 72P+ 8i) • A Käsitletakse eesti rahvausundit ja selle seoseid teiste rahvaste usundiliste ■Eesti keel (võÕrkeelena):ülem kujutelmadega. Soovitatav kirjandus õppejõu juhatusel. OFLEE.04.030 ©2. - 16. n. 2 L n -s =>E Tutvustatakse üht eesti murret ja selle kogumist välipraktikal. ©Ei ole teada => A FLEE.04.047 Rahvausund ilukirjanduses assistent Alo Mait FLEE.04.035 Proseminar 1AP( 8L+ 32i) • E assistent Alo Malt Jälgitakse rahvausundi elementide kasutamist kirjandusteostes. 3AP( 16S+ 104i) • A Kohustuslik kirjandus õppejõu juhatusel. ■Eesti keel (võõrkeelena):alam ©5. - 9. n. 2 L n-s => E Proseminaris käsitletakse tänapäeva eesti filoloogia aktuaalseid küsimusi ja koostatakse referatiivne töö. FLEE.04.048 Eesti keele grammatika õpetamise metoodika vene ©24. - 24. n. 2 S n-s koolis 31. - 38. n. 2 S n-sl ref => A lektor Sirje Rammo 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • E FLEE.04.036 Seminar □Eesti keel võõrkeelena:5 dotsent Birute Klaas,assistent Alo Mait Käsitletakse eesti keele grammatika õpetamise probleeme vene koolis. 4AP( 36S+ 124i) • A ©11. - 15. n. 2 L, 2 P n-s => A ■Eesti keel (võõrkeelena):kesk Refereeritakse ja arutletakse õppejõu poolt valitud kirjandust. Seminari FLEE.04.049 Lingvistika suundi ja meetodeid käigus valmib igal üliõpilasel iseseisva teadustöö tulemusena seminaritöö, lektor Renate Pajusalu mida seminarirühmas arutatakse ja retsenseeritakse. 1 AP( 24L+ 16i) • E ©6. - 14. n. 2 S n-sl ref ■Eesti keel (võÕrkeelena):ü!em 25. - 33. n 2 S n-sl ref => A OFLEE.04.023 104 FILOSOOFIATEADUSKOND 104 Käsitletakse keeleteaduse uuemaid suundi ja saavutusi. □ Eesti keel võõrkeelena: 5 ©24. -35. n. 2 Ln-s => E Kursus on praktilise suunitlusega, tutvustatakse võõrkeeleõppes kasutusel olevaid ülesannete tüüpe. Kursus on neile, kes soovivad saada FLEE.04.050 Eesti etnograafia õpetajakutset. assistent Alo Mait © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s => A 1,5AP( 30L+ 30i) • E ■Eesti keel võõrkeelena:kesk Antakse ülevaade eesti ainelisest rahvakultuurist, selle uurimisest, KIRJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (05) arengust ja regionaalsetest iseärasustest. ©24. - 38. n. 2 L n-s => E FLEE.05.003 Antiikkirjanduse ajalugu lektor Jaan Unt FLEE.04.051 Eesti keele praktiline foneetika 1 AP( 32L+ 8i) • E lektor Sirje Rammo ■Germaani-romaani filoloogia:alam 1,5AP( 8 l+ 22P+ 30i) • E Kursus moodustab osa suuremast tsüklist "Maailmakirjanduse ajalugu". □Eesti keel võõrkeelena: 1 Käsitletakse kirjanduse tekkimist Kreekas ja Roomas, anride teket ja Eesti keele hääldamise korrigeerimine. Tekstide kuulamine ja kujunemist ning antiikkirjanduse m õjuja pärandit hilisemas kirjanduses. analüüsimine ning harjutuste iseseisev lindistamine. © 24 .-31 . n. 4 L n-s = > A © 25.-38 . n. 2 Pn-s = >E FLEE.05.004 Rooma kirjanduse ajalugu FLEE.04.056 Pedagoogiline praktika lektor Jaan Unt assistent Elle Vaimann 2AP( 30L+ 50i) • E 10AP( 26P+ 42S+ 332i) • A □ Klassikaline filoloogia:alam □ Eesti keel võõrkeelena:5 Kursus käsitleb rooma kirjanduslugu, vaadeldakse anride Esitatakse õpetajakoolituse kutseaasta pedagoogilise praktika nõuded, kujunemislugu, nn. tähtteoseid ja rooma kirjanduse mõju hilisema tutvustatakse baaskoole, analüüsitakse õpetajate ja praktikantide tunde. kirjanduse kujunemisele. Esitatakse koolipraktika dokumentatsioon. Kirjandus seminarides. ©24. - 38. n. 2 L n-s => E © 12. - 24. n. 2 P, 4 S n-s => A FLEE.05 005 Antiikkirjanduse ajalugu FLEE.04.052 Eesti keele vormiõpetus lektor Jaan Unt dotsent Jüri Valge 1 AP( 32L+ 8i) • A 4AP( 48L+ 24P+ 88i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ■Eesti keel võõrkeelena.alam Kursus moodustab osa suuremast tsüklist "Maailmakirjanduse ajalugu" OFLEE.04.017 Käsitletakse kreeka ja rooma kirjanduse kujunemist ja tähtteoseid ning Antakse ülevaade muutuvate sõnade morfoloogilisest struktuurist, sõnade antiikkirjanduse hilisemat mõju, samuti probleeme, mis seonduvad liigitamisest, klassifitseerimisest morfoloogilisteks tüüpideks ja antiikkirjanduse vahendamisega eesti keelde. muutmisest. ©24. - 31. n.l knt => A ©3. - 14. n. 4 L, 2 P n-s5 knt => E FLEE.05.008 Kreeka autorid I, proosa FLEE 04.053 Eesti keele sõnamoodustus lektor Jaan Unt lektor Sirje Rammo 2AP( 60L+ 20i) • E 2AP( 18L+ 18P+ 44i) • E ■Klassikaline filoloogia:kesk ■Eesti keel võõrkeelena:alam Loetakse ühte Platoni dialoogi ja analüüsitakse klassikalise kreeka OFLEE.04.052 filosoofiaproosa sisu ja vormi iseloomulikke jooni. Antakse ülevaade sõnade tuletamise ja liitmise käsitluses kasutatavatest mõistetest, esitatakse eesti keele sõnamoodustusmallid. ©24. - 38. n. 4 L n-s => E ©7. - 15. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E FLEE.05.009 Kreeka autorid I (proosa) FLEE.04.054 Eesti keele ortograafia lektor Jaan Unt assistent Elle Vaimann 1 AP( 30L+ lOi) - E 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E ■Klassikaline filoloogia:alam ■Eesti keel võõrkeelena:alam Loetakse, kommenteeritakse ja analüüsitakse keeleliselt lihtsamaid kreeka Antakse eesti keele häälikuortograafia, suure ja väikese algustähe, kokku- autorite proosatekste. Käsitletakse Xenophoni, 1 evangeeliumiteksti. ja lahkukirjutamise ning võõrnimede kirjutamise põhilised reeglid. ©3. - 12. n . 2 L, 2 P n-s3 knt => E ©24. - 38. n. 2 L n-s => E FLEE 04.055 Eesti keele lauseõpetus FLEE 05.010 Vanakreeka keele ajalugu 3AP( 120i) • E lektor Jaan Unt ■Eesti keel võõrkeelena:alam 1 AP( 32L+ 8i) • E Käsitletakse eesti keele süntaksi mõistestikku ja süntaktilise analüüsi ■Klassikaline filoloogia:ülem meetodeid, tutvustatakse lähemalt eesti keele lauseehituse üksikasju. Kursus annab ülevaate kreeka keele arenguloost perioodil 8. saj. e. Kr - Eksam õppejõu poolt määratud kirjanduse põhjal. 5. saj. p. Kr. Teoreetilise käsitlusega kaasneb tekstinäidete lugemine koos © 24.-35 . n. => E keelelise analüüsiga. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E FLEE.04.057 Sissejuhatus võõrkeele õpetamise metoodikasse Õppeülesande täitja Leelo Kingisepp FLEE.05.013 Kreeka autorid II, vanakreeka komöödia 2AP( 32L+ 48i) • A lektor Jaan Unt □Eesti keel võõrkeelena:5 2AP( 32L+ 48i) • E Kursus annab ülevaate võõrkeeleõpetuse põhiprintsiipidest, erinevatest ■ Klassikaline filoloogia:ülem suundadest võõrkeeleõppes. Kursus on neile, kes soovivad saada Käsitletakse üht Aristophanese komöödiat, antakse ülevaade Õpetajakutset. tekstimaterjali põhjal vana-atika komöödia sisu ja vormi iseloomulikest ©1. - 16. n. 2 L n-s => A joontest ja ajaloolisest taustast. ©24. - 38. n. 2 L n-s => E FLEE.04.059 Võõrkeele õpetamise metoodika õppeülesande täitja Leelo Kingisepp FLEE.05.015 Sissejuhatus vanakreeka keelde ja kultuurilukku 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A lektor Jaan Unt 105 FILOSOOFIATEADUSKOND 105 1 AP( 24L+ 16i) • E LÄÄNEMERESOOME KEELTE ÕPPETOOL □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Kursus tutvustab Kreeka religiooni ja mütoloogiat ning filosoofiateaduse (06) ja kirjanduse tekkelugu. Antakse elementaarteadmised kreeka keelest, lugemisõpetus ja kasutamise oskus. FLEE.06.001 Soome keel ©24. - 35. n. 2 L n-s => A Terje Kruusimaa, Margit Kuusk 4AP( 104P+ 56i) • EA FLEE.05.016 Kreeka keele ajalooline fonoloogia ja morfoloogia ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam lektor Jaan Unt Soome keel algajaile, põhirõhk grammatikal ja kõneoskuse arendamisel, 2,5AP( 34L+ 61 i) • E Kodulektüür. ■Klassikaline filoloogia:kesk ©2. - 15. n. 4 P n-s2 knt => A - Terje Kruusimaa; Eesti ja soome-ugri Käsitletakse kreeka keele morfoloogia ja leksika põhimõtete kujunemist. filoloogia:alam ©1. - 16. n. 2 L n-s => E 24. - 37. n. 4 P n-s2 knt => E - Margit Kuusk; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.05.019 Eesti kirjanduskriitika dotsent Rein Veidemann FLEE.06.005 Üks läänemeresoome keel. Vadja keel 1 AP( 24L+ 16i) • E dotsent Heinike Heinsoo ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 1 AP( 12L+ 12P+ 16i) • E OFLEE.03.001 □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Kursus annab ülevaate eesti kirjanduskriitika arenguloost koos aine Antakse ülevaade vadja keele hääliku-, vormi- ja lauseõpetuse teoreetilise probleemistikuga. põhijoontest ning vadja keele arengu-ja uurimisloost. ©24. - 35. n. 2 L n-s => E ©24. - 38. n. 1 L, 1 P n-s => E - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.05.020 Metatekstide teooria dotsent Rein Veidemann FLEE.06.014 Soome kultuur I 1 AP( 20L+ 20i) • E lektor Jussi Kallio □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 1 AP( 20L+ 20i) • E Kursuse käigus õpitakse tundma metatekstide (kirjanduskriitiliste,- ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam teoreetiliste, kirjanduslooliste tekstide) olemust, kujunemist, suhestumist Ülevaade soome tavakultuurist ja tähtpäevakommetest. Loenguid ja teksti ja konteksti kirjandust õppejõu soovitusel või üks järgmistest teostest: S. ©2. - 11. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Karjalainen, Juhlan aika, U. Vento (toim.) Juhlakirja.. ©2. - 15. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.05.021 Kirjandusteooria lektor Epp Annus FLEE.06.015 Soome grammatika I 2AP( 24L+ 24S+ 32i) • E lektor Jussi Kallio ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 1 AP( 28P+ 12i) • A OFLEE.03.002 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Loengud tutvustavad 20 sajandi kirjandusteoreetilisi lähenemisviise. OFLEE.06.001 Kursus läheneb kirjandusele fiktsiooni ja reaalsuse, kirjanduse ja keele, Soome grammatika põhijoonte (eriti morfoloogia) kordamine ja struktuuri ja dekonstruktsiooni vaheliste suhete analüüsimise ja süstematiseerimine. Loenguid ja harjutusi ning kirjandust õppejõu opositsioone eristatavate piiride hajutamise kaudu. Loengutes käsitletud soovitusel. Võimalik sooritada ka eksamina järgmise kirjanduse alusel: L. kaasaegsed kirjandusteoreetilised seisukohad kinniluvad seminarides White, Suomen kielioppia ulkomaalaisille, A. Lieko, Suomen kielen praktilise tekstianalüüsi abil. fonetiikkaa ja fonologiaa ulkomaalaisille. Eeldusaine FLEE.06.001 ©24. - 36. n. 2 L, 2 S n-s => E sooritatuna vähemalt hindele 4. ©2. - 15. n. 2 P n-s => A - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri FLEE.05.022 Kirjandus kui interpretatsioon filoloogia:alam dotsent Rein Veidemann 2AP( 60L+ 20i) • E FLEE.06.016 Soome vestluskursus I □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem lektor Minna Halonen,lektor Minna Halonen,lektor Minna Halonen 1 AP( 28P+ 12i) • A ©2. - 16. n. 2 L n-s ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 24. - 37. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem OFLEE.06.001 Soome keele kõneoskuse arendamine. FLEE.05.023 Proosaeepika. Eesti proosakirjanikke ©2. - 15. n. 2 P n-s => A - Minna Halonen; Eesti ja soome-ugri dotsent Rein Veidemann filoloogia:alam 4AP( 78L+ 82i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.06.017 Soome keele kirjutamiskursus I OFLEE.03.001 lektor Jussi Kallio,lektor Jussi Kallio (DFLEE.03.016 2AP( 26P+ 54i) • A Valitud autorite loomingu kaudu õpitakse tundma eesti proosa ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam arengutendentse ja dünaamikat, omandatakse kogemusi teoste analüüsiks, OFLEE.06.001 süvendatakse proosaeepika olemuse ja anride mõistmist. Eri tüüpi tekstide (ajaleheartiklite, arvamuste, avalduste jms) kirjutamine. ©2. -14. n. 2 L n-s; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Eeldusaine FLEE.06.001 sooritatuna vähemalt hindele 4. 24. - 36. n. 4 L n-s => E ©2. - 15. n. 2 P n-s - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 24. - 38. n. 2 P n-s => A - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri FLEE.05.024 Narratoloogia filoloogia:alam lektor Epp Annus 1 AP( 20L+ 20i) • A FLEE.06.018 Soome keelepraktika □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 1AP( 40i) • A Kursus süveneb strukturalistlikult, poststrukturalistlikult ja ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk kultuurilooliselt vaatepunktilt narratiivi analüüsivõimalustesse. OFLEE.06.001 Süvendatakse teadmisi soome keele grammatikast ja sõnavarast kas (a) © 24.-33. n. 2 L n-s => A keelekursustel Soomes või (b) vähemalt 2-nädalase Soomes viibimise kestel. ©Ei ole teada; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 106 FILOSOOFIATEADUSKOND 106 ©2. - 15. n. 2 L n-s2 knt => E - Tiit-Rein Viitso; Eesti ja soome-ugri FLEE.06.019 Soome kirjandus I filoloogia:kesk lektor Jussi Kallio 2AP( 24L+ 56i) • E FLEE.06.027 Soome sõnavara ja kirjakeele ajalugu ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam emeriitprofessor Paul Alvre Sissejuhatus soome kirjandusse. Loengud või T. Kuldsepp, Ülevaade 1 AP( 20L+ 20i) • E soome kirjandusest. Mõlemal juhul Kalevala ja A. Kivi, Seitsemän ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk veljestä (võib lugeda ka eesti keeles). Tutvustatakse soome sõnavara ja kirjakeele arengut. Loengud või sooritus ©24. - 38. n. 2 L n-s => E - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri õppejõu soovitatud kirjanduse põhjal. filoloogia:alam ©1. - 14. n. 2 L n-s => E - Paul Alvre; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.06.020 Soome keele proseminar. korr. professor Tiit-Rein Viitso FLEE.06.028 Soome murded ja kõnekeel 3AP( 40S+ 80i) • A lektor Jussi Kallio ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 1 AP( 26L+ 14i) • E OFLEE.06.001 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Käsitletakse soome keele ja kultuuri küsimusi, esitatakse ettekanne ©FLEE.06.039 õppejõu juhatatud teemai ja kirjutatakse sellest proseminaritöö ja Tutvutakse soome murrete ja tänapäeva kõnekeelega. Eeldusaine arutatakse proseminaritöid. FLEE.06.039 sooritatuna vähemalt hindele 4. ©2. - 15. n. 2 S n-sl ref - Tiit-Rein Viitso; Eesti ja soome-ugri ©2. - 15. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk filoloogia:alam 24. - 38. n. 2 S n-s => A - Tiit-Rein Viitso FLEE.06.029 Soome kirjandus II lektor Ene Asu FLEE.06 021 Soome kultuur II 3AP( 24S+ 96i) • E dotsent Heinike Heinsoo ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 1 AP( 24L+ 16i) * E Teise maailmasõja eelne soome kirjandus. Kohustuslik lektüür: A. Kivi, ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Nummisuutarit; J. Aho, Rautatie, Papin tytär, Juha; M. Canth, Köyhää ©FLEE.06.001, FLEE.06.014 kansaa, Työmiehen vaimo; E. Leino, Helkavirsiä; J. Lehtonen, Ülevaade soome kultuurist ja selle arengust. Loengud ja kirjandust Putkinotko; F.E. Sillanpää, Hurskas kurjuus, Nuorena nukkunut; M. õppejõu soovitusel või P. Molarius (toim.), Suomen taide ja kulttuuri. Waltari, Sinuhe ning valikuliselt Tulenkantajate ja kaasaegsete luulet. ©2. - 15. n. 2 L n-s => E - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri Seminar ( ettekanne ja oponeerimine) ning K. Laitinen, Suomen filoloogia:kesk kirjallisuuden historia, lk 15-^32. ©2. - 15. n. 2 S n-s => E - Ene Asu; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.06.022 Soome grammatika II lektor Jussi Kallio FLEE.06.030 Soome keele seminar. Seminaritöö 2AP( 24P+ 56i) • E dotsent Heinike Heinsoo ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 4AP( 48S+ 112i) • A OFLEE.06.015 ■Eesti ja soome-ugri filo!oogia:kesk Soome grammatika tundmise süvendamine. Kas (a) loengud ja kirjandust Osaletakse seminaris ja kirjutatakse seminaritöö; retsenseeritakse õppejõu soovitusel või (b) 3-5 teaduslikku artiklit õppejõu soovitusel; individuaalselt ja arutatakse ühiselt seminaritöid. mõlemal juhul kas F. Karlsson, Suomen peruskielioppi või P. Alvre, ©2. - 15. n. 2 S n-sl ref - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri Soome keele grammatika. Eeldusaine FLEE.06.015 sooritatuna vähemalt filoloogia:kesk hindele 4. 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri ©24. - 38. n. 2 P n-s => E - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk filoloogia:kesk FLEE.06.031 Soome grammatika III FLEE.06.023 Soome-eesti kontrastiivgrammatika lektor Jussi Kallio dotsent Heinike Heinsoo 2AP( 28P+ 52i) • E 2AP( 26L+ 54i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk OFLEE.06.022 OFLEE.06.015 Soome keele teaduslik grammatika ja keele grammatilise kirjelduse Soome ja eesti keele grammatika võrdlus. Loenguid ja harjutusi või probleemid. Loenguid ja harjutusi või sooritus õppejõu poolt soovitatud iseseisev uurimus. kirjanduse põhjal. Mõlemal juhul eksamiks lugeda ka M. Vilkuna, ©24. - 39. n. 2 L n-s => E - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri Suomen lauseopin perusteet, A. Lieko - K. Laaksonen, Suomen kielen filoIoogia:kesk äänne-ja muotooppi, A.-L. Lepäsmaa - A. Lieko - L.Silfverberg, Miten sanoja johdetaan. Eeldusaine FLEE.06.022 sooritatuna vähemalt hindele FLEE.06.025 Soome keele tõlkekursus I 4. lektor Minna Halonen ©24. - 38. n. 2 P n-s => E - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri 2AP( 16L+32P+ 32i) • A filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk, Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©FLEE.06.039 FLEE.06.032 Soome keele tõlkekursus II Suulisi ja kirjalikke tõlkeharjutusi soome keelest eesti keelde ning lektor Minna Halonen tõlketeooria alast kirjandust õppejõu soovitusel. Eeldusaine FLEE. 2AP( 26S+ 54i) 06.039 sooritatuna vähemalt hindele 4. ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ©2. - 14. n. 2 P n-s ©FLEE.06.017, FLEE.06.025 24. - 35. n. 2 P n-s => A Teoreetiliste teadmiste süvendamine ja tõlkeharjutused, (ka eesti keelest soome keelde). Eeldusained FLEE.06.017 ja FLEE.06.025 sooritatuna FLEE.06.026 Soome hääliku-ja vormisiisteemi ajalugu vähemalt hindele 4. korr. professor Tiit-Rein Viitso ©24. - 37. n. 2 S n-sl ref => A - Minna Halonen; Eesti ja soome-ugri 1 AP( 20L+ 20i) • E filoloogia:tilem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ®FLEE.06.001 FLEE.06.033 Soome keele kirjutamiskursus II Tutvutakse soome hääliku- ja muutesüsteemi kujunemisega. Loenguid ja lektor Jussi Kallio T. Lehtinen, Suomen kielen esihistoriaa. 1 AP( 14P+ 26i) • A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 107 FILOSOOFIATEADUSKOND 107 ©FLEE.06.017 ©24. - 33. n. 2 L n-s => E - Tiit-Rein Viitso; Eesti ja soome-ugri Teadustekstide analüüs, kommenteerimine ja kirjutamine. Eeldusaine filoloogia:ülem FLEE.06.017 sooritatuna vähemalt hindele 4. ©2. - 15. n. 2 P n-s => A - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri FLEE.06.052 Soome grammatika II filoloogia:ülem lektor Jussi Kallio 1 AP( 24P+ 16i) • E FLEE.06.034 Soomekeelse suulise esinemise kursus ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk lektor Jussi Kallio OFLEE.06.015 1 AP( 14P+ 26i) • A Soome grammatika tundmise süvendamine. Kas (a) loengud ja kirjandust ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem õppejõu soovitusel või (b) Koosoleku- ja nõupidamisoskuse ning kõne ja ettekandega esinemise 3-5 teaduslikku artiklit õppejõu soovitusel; mõlemal juhul F. Karlsson, harjutamine. Suomen peruskielioppi või P.Alvre, Soome keele grammatika. Eeldusaine ©2. - 15. n. 2 P n-s => A; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem FLEE 06.015 sooritatuna vähemalt hindele 4. FLEE.06.036 Soome keele postseminar dotsent Heinike Heinsoo 2AP( 48S+ 32i) • A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Osaletakse postseminaris ja peetakse ettekandeid bakalaureusetöödega seotud temaatikast. ©24. - 36. n. 2 P n-s => E ©2. - 15. n. 2 S n-s - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri UURALI KEELTE ÕPPETOOL (07) filoloogia:ülem FLEE.07.001 Soome-ugri häälikulugu FLEE.06.039 Praktiline soome keel korr. professor Tiit-Rein Viitso lektor Jussi Kallio 2AP( 40L+ 40i) • E 2AP( 28L+ 28P+ 24i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Tutvutakse uurali ja soome-ugri algkeele häälikusüsteemiga ja OFLEE.06.001 nüüdiskeelte häälikusüsteemide kujunemise põhijoontega. Loengud ja P. Tänapäeva soome keele sõnavara ja väljendusvõimaluste ning soome Alvre, Uurali keelte ajaloolise foneetika harjutusülesanded ja materjalid keele omandamine; ajalehetekstide lugemine ja analüüs. Loenguid ja (üksikkonsonandid), Uurali keelte ajaloolise foneetika harjutusülesanded harjutusi ning kirjandust õppejõu soovitusel. Praktilist keelt valdavad ja materjalid (konsonantühendid). võivad sooritada kursust läbimata praktilise soome keele eksami. ©2. - 12. n. 4 L n-s => E Eeldusaine FLEE.06.039 sooritatuna vähemalt hindele 4. ©2. - 15. n. 2 P n-s - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLEE.07 002 Soome-ugri sõnavara ajalugu 24. - 38. n. 2 P n-s => E - Jussi Kallio; Eesti ja soome-ugri korr. professor Tiit-Rein Viitso filoloogia:kesk 1AP( 40i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE 06.040 Soome ajalugu ja m aatundmine Tutvutakse läänemeresoome ja kaugemate sugulaskeelte ühissõnavara eri dotsent Heinike Heinsoo kihtidega. Sooritus kirjanduse põhjal: K. Häkkinen, Mistä sanat tulevat. 1 AP( 20L+ 20i) • E Suomalaista etymologiaa; H. Rätsep, Eesti tüvevara päritolu. - Keel ja ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Kirjandus 26 (1938), lk 539-548. Ülevaade Soome ajaloost, geograafiast ja rahvateadusest. Loenguid ja ©jaanuar, => E kirjandust õppejõu soovitusel või kolm järgmistest teostest: S. Zetterberg, Iseseisva Soome ajalugu, M. Klinge, Soome lühiajalugu, H. Dufva - P. FLEE.07.003 Ungari keele järgkursus Muikku-Werner - E. Aalto, Mämmin ja makkaran maa, K. Rikkinen, lektor Anu Nurk Suomen aluemaantiede. 4AP( 100P+ 60i) • E ©24. - 38. n. 2 L n-s => E - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk filoloogia:alam OFLEE.07.073 24. - 38. n. 2 L n-s => E - Heinike Heinsoo; Eesti ja soome-ugri Süvendatakse igakülgselt ungari keele oskust. filoloogia:alam ©1. - 13. n. 4 P n-s2 knt 24. - 36. n. 4 P n-s2 knt => E FLEE.06.044 Soome kirjandus III b lektor Jussi Kallio FLEE.07 004 Kaugemad sugulaskeeled 1AP( 40i) • E dotsent Tõnu Seilenthal ■Eesti ja soome-ugri fi!oloogia:ülem 2AP( 40L+ 40i) • E Teoseid umbes viielt kirjanikult pärast Teist maailmasõda õppejõu valikul ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ning K.Laitinen, Suomen kirjallisuuden historia, lk. 433-593. Antakse ülevaade ühest või mitmest kaugemast sugulaskeelest koos ©Ei ole teada => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ülduurali problemaatika valgustamisega nende näitel. ©24. - 38. n. 2 L n-s => E FLEE.06.045 Soome kirjandus III a lektor Ene Asu FLEE.07.005 Soome-ugri ajalooline morfoloogia 2AP( 24S+ 56i) • A dotsent Tõnu Seilenthal ■Eesti ja soome-ugri fiioloogia:ülem 2AP( 34L+ 46i) • E Teise maailmasõja järgne Soome kirjandus. Seminari käigus kirjutatakse ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk lühiuurimus vabalt valitud kirjanukust või teemast. OFLEE.07.001, FLEE.07.002 ©24. - 37. n. 2 S n-sl ref => A; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Tutvutakse läänemeresoome ja kaugemate sugulaskeelte sõnamuutmis- ja tuletussüsteemide kujunemise põhijoontega. FLEE.06.046 Läänemeresoome keelte võrdlev grammatika ©24. - 38. n. 2 L n-s => E korr. professor Tiit-Rein Viitso 1 AP( 20L+ 20i) • E FLEE.07.007 Seminar fennougristikast □Eesti ja soome-ugri filoloogia.ülem korr. professor Ago Künnap,korr. professor Tiit-Rein Viitso Antakse ülevaade läänemeresoome keelte fonoloogiast ja morfoloogiast 4AP( 40S+ 120i) • A võrdlevas ja ajaloolises plaanis. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 108 FILOSOOFIATEADUSKOND 108 Osaletakse seminaris ja kirjutatakse seminaritöö, retsenseeritakse FLEE.07.038 Uurali keelte kontaktid individuaalselt ja arutatakse ühiselt seminaritöid. korr. professor Ago Künnap 0 1 . - 12. n. 2 S n-s 2AP( 34L+ 46i) • E 24. - 31. n. 2 S n-sl ref => A □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Tutvutakse soome- ugri ja samojeedi keelte areaalsete ja tüpoloogiliste FLEE.07.010 Fennougristika aktuaalsed probleemid kontaktidega teiste keelkondadega, eelkõige altai, paleosiberi, korr. professor Ago Künnap indoeuroopa keeltega, rõhuga morfoloogial. 2AP( 30L+ 50i) • E ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Antakse ülevaade kõige aktuaalsematest probleemidest tänapäeva soome- FLEE.07.039 Magistriseminar ugri keeleteaduses koos laiema fennougristilise taustaga. korr. professor Ago Künnap ©24. - 38. n. 2 L n-s => E 8AP( 120S+ 200i) • A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag FLEE.07.012 Postseminar fennougristikast Arutatakse magistritööde problemaatikat, kuulatakse vastavaid korr. professor Ago Künnap ettekandeid. 2AP( 40S+ 40i) • A ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem filoloogia:mag Osaletakse postseminaris ja peetakse ettekandeid lõputöödega seotud 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A - Ago Künnap; Eesti ja soome-ugri temaatikast. filoloogia:mag © 1.-12 . n. 2 Sn-s 2 4 .-31 . n. 2 Sn-s => A FLEE.07.041 Altaistika ja paleosiberoloogia korr. professor Ago Künnap FLEE.07.020 Ungari kultuurilugu 4AP( 60L+ lOOi) dotsent Tõnu Seilenthal ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag 2AP( 34L+ 46i) • E Tutvutakse altai ja paleosiberi keeltega, eelkõige morfoloogilisest ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk aspektist, et luua Siberi areaaltüpoloogilist tausta uurali keeltele. Ülevaade esiungarlaste mütoloogiast ja nende kunstist ning Ungari ©2. - 16. n. 2 L n-s => A kunstiajaloost ja hariduskorraldusest Ungari ajaloolistel aladel. ©1. - 15. n. 2 L n-s => E FLEE.07.042 Doktoriseminar korr. professor Ago Künnap FLEE.07.022 Soome-ugri keelte uurimislugu 8AP( 160S+ 160i) • A korr. professor Ago Künnap ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt 1 AP( 20L+ 20i) • E Arutatakse doktoritööde probleeme ja kuulatakse vastavaid ettekandeid. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam ©1. - 15. n. 2 S n-sl ref Tutvutakse soome-ugri keelte uurimisega läbi aegade, tähtsamate 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A keskuste ja uurijatega, uurimise tänase seisundiga. ©1. - 10. n. 2 L n-s => E FLEE.07.046 Ungari murded lektor Szilärd Töth FLEE.07.031 Ungari kirjanduse ajalugu I 1 AP( 20L+ 20i) • E lektor Szilärd Töth ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 1 AP( 20L+ 20i) Eksam koos ungari keele ajaloo eksamiga. Õpitakse tundma ungari ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk murrete kujunemist ja tähtsamaid iseloomulikke tunnusjooni. Ungari keskaegsest kirjandusest kuni 1772. HB, MS. Janus Pannonius, © 24 .-37 . n. 2 L n-s => E Bornemisza, Balassi, Rimay, Pazmany, Alvinczi, Karoli, Zrinyi, Mikes, Faludi ja nende toodang. FLEE.07.049 Ungari kirjanduse ajalugu III. Romantism ja realism. ©1. - 13. n. 2 L n-s => E lektor Szilärd Töth 1 AP( 20L+ 20i) • E FLEE.07.032 Ungari kirjanduse ajalugu II □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem lektor Szilärd Töth Arany J., Kemeny, Jokai, Madach, Vajda, Arany L., Reviczky. Brody jt 1 AP( 20L+ 20i) • E ja nende toodang. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk ©1. - 16. n. 2 L n-s => E Bessenyei, Revai, Baroczi, Baröti-Szabö, Yirag, Anyos, Karman, Csokanai, Berzsenyi, Kölcsey, Kisfaludy S., Kisfaludy K., Katona, FLEE.07.050 Ungari kirjanduse ajalugu IV Jösika, Vörösmarty, Eötvös, Petöfi ja nende toodang. lektor Szilärd Töth ©24. - 34. n. 2 L n-s => E - Szilärd Töth; Eesti ja soome-ugri 1 AP( 20L+ 20i) • E filoloogia:kesk ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Ady, Möricz, Kosztolanyi, Babits, Krudy, Töth, Juhjsz, Jözsef, Radnöti. FLEE.07.033 Ungari keele struktuur Dsida, [prily, Tamjsi, Kös, Kuncz jt. lektor Szilärd Töth ©24. - 37. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE 07.051 Kaasaegne ungari kirjandus Ungaris ja väljaspool Antakse ülevaade ungari keele hääliku-, vormi- ja lauseõpetuse lektor Szilärd Töth põhijoontest. Analüüsitakse lauseid ja tekste. 1 AP( 20L+ 20i) • E ©1. - 15. n. 1 L, 1 P n-sl ref ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 24. - 35. n. 1 L, 1 P n-sl ref => E Szabö L.,Nemeth, Örkeny, Dery, Illyes, Nagy Ljszlö,Weöres, Kjnvjdi, Sütö. FLEE.07.037 Fennougristika alused © 24 .-37 . n. 2 Ln-s => E korr. professor Ago Künnap,korr. professor Tiit-Rein Viitso 2AP( 40L+ 40i) • E FLEE.07.052 Postseminar ungari Filoloogiast ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam dotsent Tõnu Seilenthal Tutvutakse fennougristika kui teaduskompleksi olemusega, soome- ugri 2AP( 40S+ 40i) ja samojeedi keelte ja nende kõnelejaskonnaga, fennougristika seniste ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem saavutustega ja kaasaegsete muutustega. Osaletakse postseminaris ja peetakse ettekandeid diplomitöödega seotud ©1. - 13. n. 4 L n-s => E temaatikast. © 1. - 15. n. 2 S n-s - Tõnu Seilenthal; Eesti ja soome-ugri filoloogiaiülem 109 FILOSOOFIATEADUSKOND 109 24. - 36. n. 2 S n-s => A ÜLDKEELETEADUSE ÕPPETOOL (08) FLEE.07.059 Ungari keele ajalugu 1 dotsent Tõnu Seilenthal,lektor Anu Nurk FLEE.08.001 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse 1 AP( 20L+ 20i) • E lektor Renate Pajusalu ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk 2AP( 30L+ 50i) • E Vaadeldakse ungari keele, eelkõige kirjakeele kujunemismalle. ■Germaani-romaani filoloogiaialam 01. - 12. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk Antakse ülevaade üldkeeleteaduse ainest, põhisuundadest, meetoditest ja mõistetest, samuti keeleteaduse seostest lähiteadustega. FLEE.07.060 Ungari keele ajalugu II ©1. - 15. n. 2 L n-s => E ; Germaani-romaani filoloogiaialam lektor Szilärd Töth 1AP( 20L+ 20i) • E FLEE.08.002 Keeleteadusese alused ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem korr. professor Haldur Õim Analüüsitakse ungari keele ajaloo põhimälestisi. 2AP( 30L+ 50i) • E ©1. - 13. n. 2 L n-s => E ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: , Eesti ja soome-ugri filoloogia: FLEE.07.061 Tõlkimine ungari keelest eesti keelde Antakse ülevaade keeleteaduse arengukäigust, põhisuundadest ja lektor Anu Nurk mõistetest. 1AP( 20P+ 20i) • E ©1. - 15. n. 2 L n-s => E - Haldur Õim; Eesti ja soome-ugri filoloogia: ■Eesti ja soome-ugri filoloogiaikesk Süvendatakse ungari keelest tõlkimise oskust. FLEE.08.003 Keeleteooria ©24. - 35. n. 2 P n-sl knt => E - Anu Nurk; Eesti ja soome-ugri korr. professor Haldur Õim filoloogiaikesk 2AP( 24L+ 56i) • E □Eesti ja soome-ugri filoloogia:kesk FLEE.07.062 Ungari keele süvakursus Antakse süvendatud käsitlus tänapäeva olulisematest teoreetilistest lektor Szilärd Töth kontseptsioonidest keele olemuse, ehituse ja funktsioneerimise kohta. 6AP( 120P+ 120i) • E ©24. - 35. n. 2 L n-s => E - Haldur Õim; Eesti ja soome-ugri ■Eesti ja soome-ugri filoloogiaikesk filoloogia:kesk OFLEE.07.027, FLEE.07.028 Süvendatakse ungari keele igakülgset oskust. FLEE.08.004 Keeleteaduse ajalugu ©1. -15. n. 4 P n-s2 knt korr. professor Haldur Õim 24. - 38. n. 4 P n-s2 knt 1 AP( 20L+ 20i) • E FLEE.07 064 Seminar ja seminaritöö ungari filoloogiast □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem dotsent Tõnu Seilenthal,dotsent Tõnu Seilenthal OFLEE.08.003 4AP( 40S+ 120i) • A Käsitletakse keeleteaduse ajaloo sõlmküsimusi. ■Eesti ja soome-ugri filoloogiaikesk ©1. - 10. n. 2 L n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Osaletakse seminaris ja kirjutatakse seminaritöö, retsenseeritakse individuaalselt ja arutatakse ühiselt seminaritöid. FLEE.08.007 Keeletehnoloogia ©1 - 14. n. 2 S n-s; Eesti ja soome-ugri filoloogiaikesk dotsent Tiit Roosmaa 24. - 37. n. 2 S n-sl ref => A; Eesti ja soome-ugri filoloogiaikesk 1 AP( 24L+ 16i) • A □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam, Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, FLEE.07.068 Fennougristika aktuaalsed probleemid Informaatika:ülem, Informaatika.mag korr. professor Ago Künnap ©FLEE.08.022 6AP( 30L+ 21 Oi) * A Käesolevas kursuses antakse põgus ülevaade loomuliku keele ■Eesti ja soome-ugri filoloogiaidokt automatiseeritud töötlusest ja selleks kasutatavatest meetoditest ja Antakse ülevaade kõigi aktuaalsematest tippteoreetilistest probleemidest vahenditest. Lähemalt vaadeldakse kõne analüüsi, kirjutatud teksti tänapäeva soome-ugri keeleteaduses. analüüsi, peatutakse masintõlke probleemidel ja esitatakse uusimaid ©24. - 38. n. 2 L n-s => A tulemusi keeletehnoloogia rakendustest nii Eestis kui maailmas. ©24. - 35. n. 2 L n-s => A FLEE.07.072 Proseminar ja proseminaritöö fennougristikast dotsent Tõnu Seilenthal FLEE.08.008 UNIX lingvistidele 3AP( 40S+ 80i) • A Tarmo Vaino ■Eesti ja soome-ugri filoloogiaialam 1 AP( 10L+20P+ lOi) • A Osaletakse proseminaris ja kirjutatakse proseminaritöö, arutatakse ühiselt □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam. Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag proseminaritöid. Käsitletakse UNIX-i operatsioonisüsteemi vahendeid, mida on mugav ©1. -14. n. 2 S n-s kasutada keeleuurimisel. 24. - 38. n. 2 S n-sl ref => A; Eesti ja soome-ugri filoloogiaialam ©1. - 5. n. 2 L n-s 6. - 15. n. 2 P n-s => A FLEE.07.073 Ungari keele põhikursus lektor Anu Nurk FLEE.08.009 Masintõlge 4AP( 100P+ 60i) • E dotsent Tiit Roosmaa,dotsent Madis Saluveer ■Eesti ja soome-ugri filoloogiaialam 2AP( 24L+6P+ 10S+ 40i) • A Antakse põhiteadmised ungari keelest. □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam, Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, ©1. - 13. n. 4 P n-s2 knt - Anu Nurk; Eesti ja soome-ugri filoloogiaialam Informaatika:ülem, Informaatika:mag 24. - 36. n. 4 P n-s2 knt => E ©FLEE.08.022 Kursuses antakse ülevaade masintõlkest, s.t. arvuti kasutamisest FLEE.07.074 Fennougristika uurimispraktikum tõlkimisel ühest loomulikust keelest teise. Esmalt antakse ülevaade korr. professor Ago Künnap,dotsent Tõnu Seilenthal masintõlke teoreetilistest probleemidest ja seejärel peatutakse masintõlke 2AP( 80i) • A süsteemide praktilise rakendamise võimalustel. Kursuse lõpuks ■Eesti ja soome-ugri filoloogiaialam koostatakse ja kantakse seminaris ette referaat ühest konkreetsest Töötatakse läbi sugulaskeelte meterjali. Võimaluse korral sooritatakse masintõlkesüsteemist. praktikum 2-nädalase ekspeditsioonina sugulaskeelte kõnelejate juurde. ©24. - 33. n. 2 L, 1 P, 1 S n-s => A ©Ei ole teada FLEE. 08.011 Süntaksiteooriaid teadur Leho Paldre 1 AP( 16L+ 24i) • E 110 FILOSOOFIATEADUSKOND п о ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Kursus annab ülevaate kaasaja süntaksiteooriate kahest põhilisest Antakse ülevaade semantika uurimise ajaloost, uuematest suundadest ja suundumusest: fraasistruktuuri grammatikatest ja chomskylikku eesti keele semantika mõnedest erijoontest. traditsiooni kuuluvast printsiipide ja parameetrite teooriast. ©24. - 32. n. 4 L n-sl ref => A ©2. - 9. n. 2 L n-s => E FLEE.08.021 Pragmaatika FLEE.08.012 Arvutimorfoloogia alused lektor Renate Pajusalu teadur Heiki-Jaan Kaalep 1 AP( 20L+ 20i) • A 1 AP( 10L+20P+ lOi) • E □Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Antakse ülevaade pragmaatika uurimise ajaloost, uuematest suundadest ja Käsitletakse keele morfoloogilise süsteemi esitusvõimalusi arvutis eesti keele pragmaatika mõnedest erijoontest. töötlemiseks. Näited eesti keelest. ©33. - 37. n. 4 L n-s => A 0 1 . - 5. n. 2 L n-s 6. - 15. n. 2 P n-s => E FLEE.08.022 Sissejuhatus arvutuslingvistikasse dotsent Mare Koit FLEE.08.013 Keeleteooria alused arvutuslingvistidele 3AP( 24L+ 8P+ 88i) • E korr. professor Haldur Õim ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 1 AP( 20L+ 20i) • E □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, Informaatika: ülem, ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam Informaatika:mag Tutvustatakse arvutuslingvistiliselt olulisi uuemaid keeleteooriaid. Tutvustatakse arvutuslingvistika kui arvutiteaduse ja lingvistika © 11.-15 . n. 4 L n-s => E hübriidala põhimõisteid ning loomulike keelte automaattöötluse põhimõtteid ja viise. FLEE.08 014 Sissejuhatus korpuslingvistikasse ©24. - 29. n. 4 L n-s Kadri Muischnek 30. - 31. n. 4 P n-sl ref => E 1AP( 16L+4P+ 4S+ 16i) • A □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam, Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, FLEE.08.023 Arvutuslingvistika Informaatika:ülem, lnformaatika:mag dotsent Mare Koit ©FLEE.08.022 3AP( 24L+ 8P+ 88i) • A Kursus kirjeldab arvutikorpuste rolli lingvistilises uurimistöös, tutvustab ■Eesti ja soome-ugri fi!oloogia:alam korpuse tähtsamaid alaliike ja nende ülesehitust. Tutvustatakse ka □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag, Informaatika: ülem. olulisemaid korpusi maailmas ja eesti keele korpust ja harjutatakse selle Informaatika:mag praktilist kasutust. ©FLEE.08.022 024. - 31. n. 2 L n-s Käsitletakse loomuliku keele automaattöötlust, eeskätt semantilist 32. - 33. n. 2 P n-s interpreteerimist. 3 4 .-35 . n. 2 S n-s =>A © 32.-36 . n. 4 L n-s 37. - 39. n .4 P n-sl ref => A FLEE.08.016 Deiksis ja tekst lektor Renate Pajusalu FLEE.08.024 D oktorisem inar 1 AP( 20L+ 20i) • A korr. professor Haldur Õim □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem 8AP( 40S+ 280i) • 2A Antakse ülevaade deiksise uurimise põhisuundadest ja deiktiliste ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt väljendite kasutusest eri tüüpi tekstides. Peetakse ettekandeid ja arutelusid doktoritöödega seotud teemadel, © 24 .-33 . n. 2 L n-s => A ©september, 102 ref => A FLEE.08 017 Sissejuhatus argisuhtlusse FLEE.08.025 Teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed suunad teadur Tiit Hennoste korr. professor Haldur Õim 1 AP( 22L+ 18i) • A 8AP( 20L+ 300i) • E □ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:dokt Kursus annab sissevaate eestlaste igapäevasesse suhtlemisse ja seal Käsitletakse teoreetilise keeleteaduse probleeme ja arengusuundi, kasutatavatesse keelelistesse vahenditesse ja võtetesse. Käsitlusele ©september, 10 => E tulevad telefonivestluste algused ja lõpud; pragmaatilised partiklid, jutustamine, mõjutamise ja viisakuse strateegiad. FLEE.08.026 Teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed suunad ©24. - 34. n. 2 L n-s => A korr. professor Haldur Õim 8AP( 20L+ 300i) • E FLEE.08.018 Arvuti kasutam ine keeleuurimisel ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:mag teadur Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek Käsitletakse teoreetilise keeleteaduse probleeme ja arengusuundi, 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A ©september, 10 => E ■ Eesti ja soome-ugri filoloogia:ülem Tutvutakse arvutuslingvistika põhialustega. Antakse ülevaade arvuti kasutamisest lingvistikas, käsitletakse tekstikorpusi, elektroonilisi FILOSOOFIA OSAKOND (FI) sõnastikke ja leksikaalseid andmebaase ning tutvustatakse nende kasutusvõimalusi. © 24.-33 . n. 1 L, 1 Pn-s => A FILOSOOFIA AJALOO ÕPPETOOL (01) FLEE.08 019 Sissejuhatus üldkeeleteadusse FLFI.01.001 Sissejuhatus filosoofia ajalukku Silvi Tenjes lektor Andrus Tool 1 AP( 20L+ 20i) • A 2,5AP( 50L+ 50i) • E ■ Eripedagoogika: 1 ■Filosoofia:alam Antakse ülevaade üldkeeleteaduse ainest, põhisuundadest, meetoditest ja Käsitletakse filosoofia ajalugu ülevaatlikult alates antiigist kuni uusajani mõistetest, samuti keeleteaduse seostest lähiteadustega. rõhuasetusega antiikse, keskaegse ja uusaegse filosoofia eripära ©6. - 15. n. 2 L n-s => A iseloomustamisel. ©2. - 15. n. 4 Ln-s =>E FLEE.08.020 Sem antika lektor Renate Pajusalu FLFI.01 002 Filosoofia-ajalooline sissejuhatus filosoofiasse 2AP( 36L+ 44i) • A assistent Tõnu Luik Il l FILOSOOFIATEADUSKOND i n 2,5AP( 50L+ 50i) • E ©2. - 16. n. 2 L n-sl ref => E ■Filosoofia:alam Filosoofia ajaloolisse tervikusse juhatatakse kreeka filosoofia algupära, FLFI.01.020 Saksa klassikaline idealism (Kant, Fichte, Schelling, valdkonna ja selle omapära (oleva olemise mõistmine oleva tõelisuselt) Hegel) esituse kaudu kuni filosoofia lõpetuseni käesoleval ajastul. lektor Andrus Tool ©24. - 36. n. 4 L n-s => E 2AP( 30L+ 50i) • E ■Filosoofia:kesk FLFI.01.003 Esteetika alused ©FLFI.01.019 korr. professor Ülo Matjus Saavutatakse sissevaade saksa klassikalisse idealismi, mida süvendab 1,5AP( 20L+ 40i) • A õppekursus FLFI.01.004. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: , Õeteadus: © 25.-32 . n. 4 L n-sl ref => E Kursuse esimene pool sisaldab süstemaatilise ülevaate Euroopa traditsioonilisest filosoofilisest esteetikast. Oma traditsioonilisuses FLFI.01.021 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia äärmusseviiduna ehitub see õpetus üles metafüüsilise väärtusõpetusena, korr. professor Ülo Matjus,lektor Eduard Parhomenko,lektor Andrus tipnedes viimaks ilu ja kunsti mõistete vastava esituse kaudu nn. Tool,assistent Tõnu Luik elamusesteetikana. Kursuse teises pooles esitatakse Martin Heideggeri 2AP( 30L+ 50i) • E "Kunstiteose algupärale" (1935/36) toetudes kunstiteose (ja ilu) ■Filosoofia:kesk metafüüsikavaba käsitus tõe (aletheia) mõistest lähtudes, tuues seega Sissevaade filosoofia ümberpööramise katsesse K. Marxi ja F. Nietzsche ühtlasi nähtavale esteetika piirid metafüüsilise esteetikana. poolt; filosoofia uuskantiaanlikku taastamisse positiivsete eriteaduste ©veebruar, 10 2 L n-s => A endapõhjendamise ja valitsemise ajastul (19. saj. keskelt 20. saj. algusse); vaimuteaduste filosoofia ja filosoofilise hermeneutika kujunemisse; FLFI.01.004 Sissejuhatus saksa idealismi Hegeli "Vaimu fenomenoloogia algupärasse ja põhiprobleemidesse. fenomenoloogia" põhjal © 25.-32 . n. 4 L n-sl ref => E assistent Tõnu Luik 2AP( 30L+ 50i) • E FLFI.01.022 Eriseminar 1 ■Filosoofia:kesk korr. professor Ülo Matjus,lektor Eduard Parhomenko,lektor Andrus OFLFI.Ol .001 Tool,assistent Tõnu Luik Uusaja ratsionaalse metafüüsika taustal jälgitakse Kanti kriitilise 2AP( 28S+ 52i) • E metafüüsika taotluse ja selle tingimuste ajaloolist täideviimist filosoofia ■Filosoofia:kesk kui absoluutse teaduse süsteemina järgnevas saksa idealismis. Õppeaine Filosoofia ajaloo õppetooli juures sooritatav individuaalne eriseminar FLFI.01.020 süvendatud kursus. keskastme õppuse lõpetuseks, silmas pidades edasist spetsialiseerumist ©2. -16. n. 2 L n-sl ref => E ülemastmes või üliõpilase muid taotlusi. Lõpeb kirjaliku hindelise seminaritööga. FLFI.01.005 Haridusfilosoofia ©korduv: 14 n. 2 S n-s => E 1 AP( 28L+ 12i) • E Haridusteooria alused - filosoofilised, sotsioloogilised ja psühholoogilised FLFI.01.034 Friedrich Nietzsche traagilise ajastu filosoofiast ideed ühiskonnas. Inimese ja teadmiste olemusest. Haridusfilosoofia aine assistent Tõnu Luik ja kujunemine. 2AP( 30L+ 50i) • E ©veebruar, 14 2 L n-s => E Lähtudes F. Nietzsche eneseinterpretatsioonist teoses "Ecce homo" (Tallinn: Vagabund, 1996) esitab loeng ülevaate Nietzsche taotlusist FLFI.01.006 Humanitaarteaduste didaktika Dionysose jüngrina alates "esimesest väärtuste ümberhindamisest" kreeka 3AP( 28L+ 28S+ 64i) • E tragöödia ja selle ajastu mõistmisel kuni "kõigi väärtuste Haridusinstitutsiooni teke ja kujunemine. Haridusteooria. Didaktika. ümberväärtustamiseni" - katseni ületada oma kaasaja traagilisus: Humanitaarteaduste didaktika. Õpetamine ja õppimine kui filosoofiline "nihilismi esiletulek võitluses sellega". Õppeaine FLFI.01.021 süvendatud probleem (sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles, Seneca, Quintilianus jt.), kursus. ©veebruar, 14 2 L, 2 S n-s => E © 25.-34 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E FLFI.01.010 Kaasaegset filosoofiat В FLFI.01.035 Allikteos filosoofia ajaloost enne 20. sajandit. Erikursus korr. professor Ülo Matjus korr. professor Ülo Matjus,lektor Eduard Parhomenko,lektor Andrus 2,5AP( 24L+ 76i) • E Tool,assistent Tõnu Luik ■Filosoofia:mag 4AP( 16S+ 144i) • E Erikursus valdavalt fenomenoloogilise (Husserl), eksistentsialistliku Filosoofia ajaloo õppetooli juures sooritatav erikursus õppetooli poolt (Camus, Jaspers) või olemis-ajaloolise mõtlemise (Heidegger) üle valitud allikteose üle 20. sajandi eelsest filosoofiast. kunatise allika filosoofilise eritluse viisil. ©korduv: 8 n. 2 S n-s => E ; Filosoofia:ülem ©24. - 39, n. 2 L n-sl ref => E FLFI.01.036 Allikteos 20. sajandi filosoofiast. Erikursus FLFI.01.012 Martin Heideggeri kogemusest keele teil korr. professor Ülo Matjus,lektor Eduard Parhomenko,lektor Andrus assistent Tõnu Luik,assistent Tõnu Luik Tool,assistent Tõnu Luik 2AP( 30L+ 50i) • E 4AP( 16S+ 144i) • E □Filosoofia:kesk Filosoofia ajaloo õppetooli juures sooritatav erikursus õppetooli poolt ©FLFI.01.001 valitud allikteose üle 20. sajandi filosoofiast. Käibiva keelekasutuse taustal esitatakse ülevaade keeleoskuse erinevast ©korduv: 8 n. 2 S n-s => E ; Filosoofia:ülem tähenduslikkusest Heideggeri mõtteteekonnal, eritelles artikleid "Hölderlin ja luule loomus" (1936) ning "Tee keelde" (1959). Õppeaine FLFI.01.037 Üks individuaalset spetsialiseerumist süvendav allikteos FLFI.01.021 süvendatud kursus. kokkuleppel. Erikursus ©2. -16. n. 2 L n-sl ref => E korr. professor Ülo Matjus,lektor Eduard Parhomenko,lektor Andrus Tool,assistent Tõnu Luik FLFI.01.019 Kesk-ja uusaegne filosoofia 4AP( 16S+ 144i) • E lektor Andrus Tool Filosoofia ajaloo õppetooli juures individuaalselt sooritatav erikursus 2AP( 30L+ 50i) • E filosoofia-ajaloolise allikteose üle, mis valitud kokkuleppel üliõpilasega, ■Filosoofia:kesk ©korduv: 8 n. 2 S n-s => E ; Filosoofia:ülem Saavutatakse sissevaade filosoofiasse ristiusu teoloogia teenistuses, samuti ülevaade keskaegsest filosoofiast; sissevaade uusaja metafüüsika FLFI.01.038 llurijaseminar põhjendamisse (Descartes, Spinoza, Leibniz jt.); uusaja empirismi algusse korr. professor Ülo Matjus,lektor Eduard Parhomenko,lektor Andrus ja arengusse (F. Bacon, J. Locke, G. Berkeley, D. Hume jt.). Tool,assistent Tõnu Luik 112 FILOSOOFIATEADUSKOND 112 13AP( 14S+ 506i) • A Suurte filosoofide peamised õpetused (Platon ... Popper). Igavesed Seminari eesmärk on õpetada üliõpilast tundma filosoofia-ajaloolise filosoofilised probleemid (teadmine, teadvus, tõde, vabadus, õigus, õiglus, uurimise eripära, nõnda et see ilmneb omandatu rakendamisel seejärel väärtus, voorus). valmivas näidisuurimuses. ©veebruar, 16 1 L, 1 S n-sl ref => E ©september, 7 2 S n-s => A; Filosoofia:ülem FLFI.02.009 Seminar filosoofia põhiprobleemidest FLF1.01.039 Bakalaureuseseminar korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve korr. professor Ülo Matjus,lektor Eduard Parhomenko,lektor Andrus 2,5AP( 20S+ 80i) • A Tool,assistent Tõnu Luik ■Filosoofia:mag 18AP( 14S+ 706i) • A Valitud filosoofiliste probleemide süvendatud arutelu, uurimistöö Seminari ülesandeks on ette valmistada bakalaureusetöö kirjapanekut kirjutamise meetodid, kirjalik uurimistöö. ning selle edenedes kunatisi tulemusi arutlemise teel rööbiti kontrollida, ©2. - 22. n. 1 S n-s2 knt, 1 ref => A ©veebruar, 7 2 S n-s => A; Filosoofia:ülem FLFI.02.013 20. sajandi analüütiline filosoofia FLF1.01.040 Allikteos filosoofia ajaloo õppetooli poolt dotsent Valdar Parve korr. professor Ülo Matjus 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E 18AP( 14S+ 706i) • A ■Filosoofia:kesk ■Filosoofia:dokt OFLFI.02.001 Üldainena sooritatav kursus filosoofia ajaloo õppetooli poolt määratud 20. sajandi ingliskeelse analüütilise filosoofia sissejuhatav ülevaade filosoofia-ajaloolise allikteose üle. (käsitletakse valitud autorite ideid ja argumentatsioone). ©korduv: 4 n. 4 S n-s => E ©3. - 20. n. 2 L, 1 S n-s => E FLFI.01.041 Sissejuhatus M. Heideggeri "Olemisse ja aega" FLFI.02.014 Erikursus 1 lektor Eduard Parhomenko korr. professor Eero Loone,assistent Tanel Mätlik 2AP( 24L+ 56i) • E 4AP( 14L+ 10S+ 136i) • E Nii filosoofia-ajalooliselt kui ka kunati probleemikeskselt orienteeritud ■Filosoofia:ülem sissevaade M. Heideggeri varasemasse, fundamentaalontoloogilisse Vaadeldakse filosoofia üksikprobleemi või alavaldkonda (1998/99 mõtlemisse, - ettevalmistavana olemisajaloolist mõtlemist. Õppeaine poliitikafilosoofiat). FLFI.01.021 süvendatud kursus. ©25. - 40. n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E ©oktoober, 4 4 L, 2 S n-sl ref => E ; Filosoofia:kesk FLFI.02.015 Erikursus 2 PRAKTILISE FILOSOOFIA ÕPPETOOL (02) korr. professor Eero Loone,assistent Tanel Mätlik4AP( 15L+ 15S+ 130i) • E ■Filosoofia:ülem FLFI.02.001 Sissejuhatus sotsiaal-ja poliitilisse filosoofiasse Vaadeldakse praktilise filosoofia üksikprobleemi või alavaldkonda. korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve,assistent Aive Pevkur ©3. - 20. n. 1 L, 1 S n-s => E 2,5AP( 28L+ 29S+ 52i) • E ■Filosoofia: alam FLFI.02.022 Bioeetika printsiibid Valitud probleemide (inimene, ühiskond, vabadus, õiglus, õigused, riik, dotsent Valdar Parve moraal, esteetiline) analüütiline ülevaade näidetega valitud filosoofidest 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • A (Platon, Aristoteles, Locke. Montesquieu, Marx, Mill, Popper). OFLFI.02.010 ©korduv: 18 n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E Bioeetika printsiipide kirjeldus ja kaasuste arutelu tänapäeva juhtivate autorite teostest lähtudes (Pellegrino, Beauchamp, Childress, Gitton, FLFI.02.002 Ühiskond ja loodus Sass). dotsent Valdar Parve ©korduv: 10 n.l ref => A 2,5AP( 48L+ 52i) • E Inimese asend maailmas tänapäeva loodusteadusliku maailmapildi alusel. FLFI.02.024 Administreerimiseetika printsiibid Inimese ja looduse konflikti tegurid, ökokriisi ületamise eeldused. dotsent Valdar Parve Bioeetika klassikalised ja uued probleemid. 1,5AP( 6L+ 6S+ 48i) • E © 22.-40 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E Eetikaprintsiibid ja eetikakontseptsioonid, millest lähtudes hinnatakse avaliku elu tegelase või teenindaja (omavalitsustegelane, advokaat, arst) FLF1.02.004 Kaasaegset filosoofiat A ja vastavate teenistuste moraalset vastuvõetavust. korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve © 1. - 9. n. 1 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E 4AP( 60L+ 22S+ 72i) • E ■Filosoofia:mag FLFI.02.026 Erikursus 4 Kaasaegse filosoofia kriitilis-analüütilise suuna ülevaade (J. S. Miil, korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve.assistent Tanel Mätlik Russell, Moore, Dewey, F. P. Ramsey, Wittgenstein, loogiline positivism, 4AP( 14L+ 14S+ 132i) • E K. R. Popper, Austin, Ryle, Strawson). ■ Filosoofia:ülem © 25.-40 . n. 1 L, 1 Sn-s => E Vaadeldakse praktilise filosoofia üksikprobleemi või alavaldkonda (1998/99 natsionalismi ja liberalismi vahekorda). FLFI.02.006 Ajaloofilosoofia 1 © 3 .-2 0 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E korr. professor Eero Loone 2AP( 18L+ 12S+ 50i) • E FLFI.02.027 Ajaloofilosoofia 3 ■ Filosoofia:kesk korr. professor Eero Loone ©FLFI.02.001 4AP( 32L+ 14S+ 114i) • E Ajaloofilosoofia teke, ajaloofilosoofia areng 20. sajandil, ajaloofilosoofia ■Ajalugu:mag põhiprobleemid (ajaloo mõiste, objektiivsus, seletus, narratiiv, Ajaloofilosoofia mõiste ja ajalugu, ajalooteooriad, ajaloo epistemoloogia. sündmused, kvalitatiivse erinevuse eeldus, adekvaatsus). ©3. - 40. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E © 25 .-40 . n. 1 L, 1 Sn-s 1 knt => E FLFI.02.028 Analüütiline eetika FLFI.02.007 Kutse filosoofiasse dotsent Valdar Parve dotsent Valdar Parve,assistent Aive Pevkur 2AP( 20L+ 10S+ 50i) • E 1,5AP( 16L+ 16S+ 28i) • E ■Filosoofia:kesk OFLFI.02.001 113 FILOSOOFIATEADUSKOND и з Analüütiline metaeetika sissejuhatus ja ülevaade eetika probleemidest ©korduv: 15 n.l ref => A ning nende lahendamise tüüpidest. ©25. - 40. n. 1 L, 1 S n-s => E FLFI.02.039 Informaatika ja ühiskond lektor Endla Lõhkivi FLFI.02.029 Eriseminar 2 1 AP( 16L+ 24i) • A korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve ■Füüsikaline infotehnoloogia: , Rakendusinformaatika: 2AP( 20S+ 60i) • A Arvutite kasutusalad; informaatika ühiskondlik aspekt, majanduslik ja □Filosoofia:kesk sotsiaalpoliitiline mõju ühiskonnale ja üksikindiviidile; informaatika ja Omandatakse akadeemilise filosoofilise teksti kirjutamise reegleid ja seadus. kogemust, luuakse seminaritöö. ©1. - 8. n. 2 L n-s => A ©korduv: 30 n. 1 S n-s => A FLFI.02.040 Proseminar FLFI.02.030 Praktiline filosoofia korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve,assistent Aive Pevkur korr. professor Eero Loone 2AP( 20S+ 60i) • A 2,5AP( 16S+ 84i) • E ■Filosoofia:alam ■Filosoofia:mag Filosoofia-alase akadeemilise töö kirjutamine ja arutamine. Analüütiline sissejuhatus praktilise filosoofia probleemidesse ning nende ©25. - 37. n. 1 S n-s => A lahendustesse. ©3. - 20. n. 1 S n-sl ref => E TEADUSFILOSOOFIA ÕPPETOOL (03) FLFI.02.031 Uurijasem inar korr professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve FLFI.03.002 Loodusteaduse filosoofilised alused 13AP( 20S+ 500i) • A dotsent Rein Vihalemm ■Filosoofia:ülem 2AP( 4L+ 26S+ 50i) • E Filosoofia-alase uurimistöö kirjutamine ja arutamine. ■Filosoofia:kesk ©2. - 20. n. 1 S n-sl ref => A ©FLFI.03.007, FLFI.03.015 Kursus on mõeldud jätkuks teadusfilosoofia ja -metodoloogia kursusele. FLFI.02 032 Bakalaureusesem inar Erinevalt sellest lähtutakse nüüd (loodus)teadusest ja selle ajaloost endast. korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve Rohket tähelepanu pööratakse I. Prigogine'i kui loodusteadlase ja filosoofi 18AP( 14S+ 706i) • A uudsele teaduskontseptsioonile. Kursus on avatud kõigile huvilistele, kuid ■FiIosoofia:ülem eeldusainete piiranguga. OFLFI.02.031 ©25. - 38. n. 2 L n-sl ref => E Bakalaureusetöö kirjutamine ja arutamine ©18.-38. n 1 S n-s => A FLFI.03.003 Ajaja ruumi filosoofia lektor Jüri Tammaru FLFI.02.041 Erikursus 3 2AP( 15L+ 15S+ 50i) • E dotsent Valdar Parve □ Filosoofia:kesk 4AP( 14L+ 14S+ 132i) • E ©FLFI.03.015 □Filosoofia:ülem Aja mõiste teaduses ja filosoofia ajalooos. Aja käsitluse seos Kursus filosoofia mõnest eriprobleemist, teema määratakse vahetult enne determinismi ja vabaduse probleemiga. Aeg ja ruum. Aja käsitlus kui semestri algust. inimesefilosoofia aspekt (kursus sobib kõigile põhiõppe üliõpilastele). ©3. - 20. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E Vabalt valitav aine asendamaks ainet FLFI.03.023 või aine FLFI.03.024 osaliseks sooritamiseks. FLF1 02.035 Sissejuhatus so tsiaal-ja poliitilisse filosoofiasse © 1,- 16. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E korr. professor Eero Loone,dotsent Valdar Parve,assistent Aive Pevkur 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • E FLFI.03.004 Natuurfilosoofiast teadusfilosoofiani ■Filosoofia:alam, Sotsioloogia: lektor Jüri Tammaru Valitud probleemide (inimene, ühiskond, vabadus, õigused, riik, 2,5AP( 30L+30S+ 40i) • E legitiimsus, moraal, esteetiline) analüütiline ülevaade näidetega valitud ■Filosoofia:alam filosoofidest (Platon, Aristoteles, Hobbes, Locke, Montesquieu, Marx, ©FLFI.03.015 Mill, Popper). Teadusfilosoofia kujunemise lugu. Teaduse, natuurfilosoofia ja ©korduv: 18 n. 2 L. 2 S n-s2 knt => E teadusfilosoofia mõisted. Kasutatava meetodi iseloomustus sõltuvalt natuurfilosoofiliste ja teadusfilosoofia elementide osakaalust konkreetses FLFI.02.036 Ühiskond ja loodus õpetuses (kursus sobib kõigile põhiõppe üliõpilastele). dotsent Valdar Parve,assistent Aive Pevkur ©24. - 44. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ■Õeteadus: FLFI.03.005 Determinismi probleem füüsika ajaloos Inimese asend maailmas tänapäeva loodusteadusliku maailmapildi alusel. lektor Jüri Tammaru Inimese ja looduse konflikti tegurid, ökokriisi ületamise eeldused. 2AP( 15L+ 15S+ 50i) • E Bioeetika klassikalised ja uued probleemid. □ Filosoofia:kesk ©22. - 40. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E ©FLFI.03.015 Determinismi kontseptsiooni eripära füüsika ajaloo erinevatel etappidel. FLFI.02.037 Adm inistreerim iseetika printsiibid Probleemi kajastus filosoofias. Determinismi käsitluse seotus füüsikalise dotsent Valdar Parve eksperimendi iseloomuga ja uuritava tegelikkuse valdkonnaga. Vabalt 2AP( 15L+ 15S+ 50i) • E valitav kursus on üks võimalusi keskastme kursuse FLFI.03.023 ■Õeteadus: sooritamiseks kui ka ülemastme erikursuse 2 (FLFI.03.025) osaliseks Töötatakse "The Journal o f Nursing Administration" ja "The Journal of sooritamiseks. Medicine and Philosophy" alusel. © 24 .-40 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E ©1. - 9. n. I L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => E FLFI.03.006 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia 2 FLFI.02.038 Bioeetika printsiibid dotsent Rein Vihalemm dotsent Valdar Parve 2,5AP( 4L+ 16S+ 80i) • E 2AP( 15L+ 15S+ 50i) • A ■Filosoofia:mag Bioeetika printsiipide kirjeldus ja kaasuste arutelu juhtivate autorite OFLFI.03.007 teostest (Pellegrino, Beauchamp, Childress, Gitton, Sass). 114 FILOSOOFIATEADUSKOND 114 Kursus on mõeldud kursuse "Teadusfilosoofia ja -metodoloogia 1" dotsent Rein Vihalemm jätkukursusena, s.t. süvenemisena valikuliselt mõnda eelnimetatud 4AP( 28S+ 132i) • E kursuses käsitletud probleemi vastava spetsiaalkirjanduse põhjal. ■Filosoofia:ülem ©2. -2 0 .n . 1 L, 1 S n-sl ref => E Teadusfilosoofia allikteose, mis valitakse vahetult enne kursuse algust, kriitiline arutelu. FLFI.03.007 Teadusfilosoofia ja -metodoloogia 1 ©korduv: 14 n. 2 S n-s => E dotsent Rein Vihalemm 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E FLFI.03.027 Erikursus 4 ■Filosoofia:kesk, Politoloogia:mag dotsent Rein Vihalemm,assistent Margo Laasberg ©FLFI.03.015 4AP( 28S+ 132i) • E Käsitlemist leiavad teadusfilosoofia ja -metodoloogia põhiküsimused, - ■Filosoofia:ülem vaidlused ja "-ismid". Kritiseeritakse induktivistlik-empiristlikku Individuaalset spetsialiseerumist süvendava allikteose, mis lepitakse traditsiooni ja vaadeldakse selle alternatiive. Kesksel kohal on kokku vahetult enne kursuse algust, kriitiline arutelu (Rein Vihalemm) postpositivistlike kontseptsioonide analüüs. (Kursus sobib kõigile või keelefilosoofia alused (Margo Laasberg). põhiõppe üliõpilastele olenemata teaduskonnast ja erialast.) ©korduv: 14 n. 2 S n-s => E ©2. - 16. n. 1 L, 1 S n-s => E FLFI.03.030 Magistriseminar FLFI.03.015 Sissejuhatus epistemoloogiasse ja metafüüsikasse dotsent Rein Vihalemm lektor Endla Lõhkivi 10AP( 16S+ 386i) • E 2A 2,5AP( 48L+ 52i) • E ■Filosoofia:mag ■Filosoofia:alam Arutatakse magistriväitekirjadega seotud probleeme ja magistrantide Filosoofia põhimõisted, põhiprobleemid ja suunad. Filosoofia peamised ettekandeid nende väitekirjade teemadel. arenguetapid. Teadvuse ja inimese probleem, vabaduse ja determinismi ©korduv: 4 n. 2 S n-s => E 2A probleem, tunnetuse probleemid. Ühiskonnafilosoofia peamised probleemid ja suunad. FLFI.03.031 Sissejuhatus teadusliku teadmise sotsioloogiasse © 2 .-20 . n. 3 L n-sl ref => E lektor Endla Lõhkivi 2AP( 15L+ 15S+ 50i) • A FLFI.03.016 Sissejuhatus filosoofiasse eripedagoogidele □ Filosoofia:kesk, Sotsioloogia: lektor Endla Lõhkivi Vaatlusele tulevad Kuhni-järgsed teadusliku teadmise sotsioloogilise 2AP( 60L+ 20i) • E uurimise suunad nagu nn. tugev programm, sotsiaalkonstruktiivsus jt. ■Eripedagoogika: , Kasvatusteadused: Kursus on avatud kõigile huvilistele, soovitav teadusfilosoofia mõningane Filosoofia põhimõisted, põhiprobleemid ja -suunad. Inimese probleem tundmine. Üks võimalus keskastme kursuse FLFI.03.023 sooritamiseks. filosoofias. Pedagooogika probleemid filosoofia ajaloos. ©2. - 15. n. 2 L n-s => A ©24. - 45. n. 4 L n-sl ref => E FLFI.03.032 Keemia filosoofia FLFI.03.020 Eriseminar dotsent Rein Vihalemm dotsent Rein Vihalemm 2AP( 20L+ 12S+ 48i) • A 2AP( 32S+ 48i) • E □ Keemia: □Filosoofia:kesk Keemia eripära teadusfilosoofias. Füüsika kui teaduse etalon ja keemia Teadusfilosoofia õppetooli juures sooritatav individuaalne eriseminar füüsikale redutseerimise probleem. Klassikalised teadusfilosoofia keskastme õppuse lõpetamiseks, mille käigus luuakse kirjalik hindeline probleemid ja keemia. Keemia ja moodne metafüüsika. Keemia kui sobiv seminaritöö. uurimisobjekt teadusajalooga seotud teadusfilosoofiale Keemia ©2. - 40. n. 1 S n-sl knt => E kontseptuaalsed süsteemid. ©25. - 40. n. 2 L, 1 S n-sl ref => A FLFI.03.023 Valitud peatükke teadusfilosoofiast dotsent Rein Vihalemm FLFI.03.036 Sissejuhatus keelefilosoofiasse 2AP( 22L+ 20S+ 38i) • E assistent Margo Laasberg □ Filosoofia:kesk 2AP( 20L+ 10S+ 48i) • A OFLFI.03.015 □ Filosoofia:ülem Filosoofiaüliõpilaste kohustuslik keskastme aine, mille sooritamiseks on Tänapäeva analüütilise keelefilosoofia põhiprobleemide ülevaade. Kursus mitmesuguseid võimalusi, sest erinevatel õppeaastatel ja semestritel on saab olla ka FLFI.03.024 osakursuseks. keskastme kursusi, mis pakuvad valitud peatükke teadusfilosoofiast, ©oktoober, 2 5 L, 5 S n-s => E erinevaid. Sobivateks kursusteks on FLFI03.003; FLFI03.005; FLFI03.017; FLFI.03.031 ja spetsiaalselt iga kord välja kuulutatavad FLFI.03.034 Uurijaseminar uued kursused. dotsent Rein Vihalemm ©korduv: 14 n. 2 L, 1 S n-sl ref => E 13AP( 14S+ 506i) • A ■Filosoofia:ülem FLFI.03.024 Erikursus 1 Teadusfilosoofia- alase uurimistöö kirjutamine ja arutamine. dotsent Rein Vihalemm ©september, 14 1 S n-s => A 4AP( 14L+ 14S+ 132i) • E ■ Filosoofia:ülem FLFI.03 035 Bakalaureuseseminar Kursus teadusfilosoofia sõlmprobleemist, mis valitakse vahetult enne dotsent Rein Vihalemm kursuse algust. Osakursusena saab sooritada FLFI.03.005. 18AP( 14S+ 706i) • A ©korduv: 14 n. 1 L, 1 S n-s => E ■Filosoofia:ülem Bakalaureusetöö teadusfilosoofiast kirjutamine ja arutamine. FLFI.03.025 Erikursus 2 ©veebruar, 14 1 S n-s => A dotsent Rein Vihalemm 4AP( 14L+ 14S+ 132i) • E ■ Filosoofia:ülem FILOSOOFIA OSAKOND (00) Kursus teadusfilosoofia mõnest parajasti aktuaalsest küsimusest, mis valitakse vahetult enne kursuse algust ja mis sõltub uuest ilmuvast FLFI.00.003 Sissejuhatus filosoofia ajalukku kirjandusest. korr. professor Eero Loone,korr. professor Ülo Matjus,dotsent Valdar ©korduv: 14 n. 1 L, 1 S n-s => E Parve,dotsent Rein Vihalemm,lektor Endla Lõhkivi,lektor Jüri Tammaru,lektor Andrus Tool,assistent Tõnu Luik,assistent Tanel FLFI.03.026 Erikursus 3 Mätlik,assistent Aive Pevkur 115 FILOSOOFIATEADUSKOND 115 2AP( 30L+ 50i) • E 6AP( 96S+ 144i) • 2E Ülevaade läänemaailma filosoofia arenguloost antiikmaailmast 20. ■Inglise keel ja kirjandus:kesk sajandisse. OFLGR.01.002 ©korduv: 16 n. 2 L n-s => E Kursus arendab edasi üliõpilaste praktilise inglise keele lugemise, kirjutamise, kuulamise ja kõnelemise oskust, viies nad Cambridge FLFI 00.004 Sissejuhatus filosoofia ajalukku Proficiency eksamil nõutavale tasemele. Iseseisev töö hõlmab ka korr. professor Eero Loone,korr. professor Ülo Matjus,dotsent Valdar kodulektüüri lugemist (1500 lk.). Parve,dotsent Rein Vihalemm,lektor Endla LÕhkivi,lektor Jüri © 1. -16. n. 3 S n-s3 knt, 1 ref => E Tammaru,lektor Andrus Tool,assistent Tõnu Luik,assistent Tanel 24. - 39. n. 3 S n-s3 knt, 1 ref => E Mätlik,assistent Aive Pevkur 1 AP( 20L+ 20i) • E FLGR.01.002 Tekstianalüüs I Ülevaade läänemaailma filosoofia arenguloost antiikmaailmast 20. 8AP( 128S+ 192i) • 2E sajandisse. ■Inglise keel ja kirjandus:alam ©korduv: 8 n. 2 L n-s => E Arendatakse inglise keele oskuse kõiki aspekte (lugemine, kuulamine, kirjutamine, kõnelemine), nii et kursuse lõpuks jõuaksid nad Cambridge FLFI.00.005 Filosoofia matemaatikutele Advanced English eksamil nõutavale keeleoskuse tasemele. Eeldatakse lektor Endla Lõhkivi,lektor Jüri Tammaru,assistent Aive Pevkur iseseisvat tööd kodulektüüri läbitöötamisel (ca 1000 lk ). 2AP( 16L+ 14S+ 50i) • E ©1. - 16. n. 4 S n-s4 knt, 2 ref => E Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahenda.nise viisidest ja 24. - 39. n. 4 S n-s4 knt, 2 ref => E lahendustest. ©1 - 16. n. 1 L, 1 S n-s => E ; Matemaatika: FLGR.01.003 Inglise keele praktiline grammatika I 4AP( 32L+32S+96i) • 2E FLFI 00.006 Sissejuhatus filosoofiasse (kehakultuuriteaduskonnale) ■ Inglise keel ja kirjandus:alam lektor Endla Lõhkivi,lektor Jüri Tammaru,lektor Andrus Tool,assistent Morfoloogia- ajavormid,passiiv, gerundium, kesksõna, infinitiiv, Aive Pevkur nimisõna, artikkel, asesõna, arvsõna, omadussõna, modaalverbid. 2AP( 16L+ 14S+ 50i) • E © 1 - 16. n. 1 L, 1 Sn-s => E Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s => E lahendustest. ©jaanuar, 16 1 L, 1 S n-s => E FLGR.01.004 Inglise keele praktiline grammatika II 4AP( 64S+ 96i) • 2E FLFI.00.007 Sissejuhatus filosoofiasse (filoloogidele) ■Inglise keel ja kirjandus:kesk lektor Endla Lõhkivi,lektor Jüri Tammaru,lektor Andrus Tool,assistent OFLGR.01.003 Tanel Mätlik,assistent Aive Pevkur Kõneviis, subjunktiiv, tegusõna mittepöördelised vormid, adverb, 2AP( 16L+ 14S+ 50i) • E prepositsioon, lihtlause struktuur, lauseliikmed, alus, öeldis, sihitis, Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja täiend, määrus. lahendustest. ©1. - 16. n. 2 S n-s => E ©korduv: 16 n. 1 L, 1 S n-s => E ; Eesti ja soome-ugri filoloogia: 24. - 39. n. 2 S n-s => E FLFI.00.008 Filosoofia, loodus, ühiskond FLGR.01.005 Inglise keele praktiline foneetika I lektor Endla Lõhkivi,lektor Jüri Tammaru,lektor Andrus Tool,assistent lektor Leili Kostabi Tanel Mätlik,assistent Aive Pevkur 6AP( 64L+32S+ 144i) • E 2AP( 16L+ 14S+ 50i) • E ■ Inglise keel ja kirjandus:alam Esmajoones arstiteaduskonna üliõpilastele määratud ülevaade filosoofia Inglise keele hääldamise korrigeerimine ja esimeste teoreetiliste teadmiste põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja lahendustest. andmine inglise häälikusüsteemi ja intonatsiooni kohta. Foneetiliste ©korduv: 16 n. 1 L, 1 S n-s => E tekstide ja asjakohaste luuletuste kuulamine, foneetiline analüüsimine ja harjutuste iseseisev lindistamine. FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse © 1.-16 . n. 1 L, 2 S n-s2 knt korr. professor Eero Loone,korr. professor Ülo Matjus,dotsent Valdar 24. - 39. n. 1 L, 2 S n-s2 knt => E Parve,dotsent Rein Vihalemm,lektor Endla Lõhkivi,lektor Jüri Tammaru,lektor Andrus Tool,assistent Tõnu Luik,assistent Tanel FLGR 01.006 Inglise keele praktiline foneetika II Mätlik,assistent Aive Pevkur lektor Malle Laar 2AP( 30L+ 50i) • E 2AP( 32S+ 48i) • E Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja ■Inglise keel ja kirjandus:kesk lahendustest. OFLGR.01.005 ©korduv: 16 n 2 L n-s => E Häälikute korrigeerimine, põhirõhk teksti ja dialoogi intonatsioonil. © 1. - 16. n. 2 S n-s2 knt => E FLFI.00.002 Sissejuhatus filosoofiasse korr. professor Eero Loone,korr. professor Ülo Matjus,dotsent Valdar FLGR.01.007 Kirjaliku väljenduse õpetus Parve,dotsent Rein Vihalemm,lektor Endla Lõhkivi,lektor Jüri lektor Ülle Türk,assistent Raili Põldsaar Tammaru,lektor Andrus Tool,assistent Tõnu Luik,assistent Tanel 4AP( 64S+ 96i) • E Mätlik,assistent Aive Pevkur ■ Inglise keel ja kirjand us: alam 1 AP( 20L+ 20i) • E Kursus annab põhiteadmise erinevat tüüpi tekstidest, suulise ja kirjaliku Ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, nende lahendamise viisidest ja väljenduse erinevustest, arendatakse kirjaliku väljenduse oskust inglise lahendustest. keeles. Üliõpilased saavad ettevalmistuse uurimuslike tööde kirjutamiseks ©korduv: 8 n. 2 L n-s => E inglise keeles. ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref => A GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => E OSAKOND (GR) FLGR.01.008 Inglise keele fonoloogia assistent Eva-Liisa Asu 2AP( 32S+ 48i) • E INGLISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL (01) ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem (DFLGR.01.006 Kursuse raames käsitletakse järgmisi teemasid: häälikud ja nende FLGR.01.001 Teksfianalüiis II moodustamine, konsonantide ja vokaalide süsteemid, fonotaktika. 116 FILOSOOFIATEADUSKOND 116 foneem, silp, sõnarõhk, rütm, intonatsioon. Kursus annab ülevaate fonoloogilistest teooriatest ning foneetika ja fonoloogia suhetest. FLGR.01.018 Inglise keele teooria OI. -16. n. 2 S n-s => E õppeülesande täitja Heino Liiv 4AP( 54L+ 54S+ 52i) • E FLGR.01.009 Inglise leksikoloogia ■Inglise keel ja kirjandus:kesk 1 AP( 32L+ 8i) • E OFLGR.01.003, FLGR.01.004 ■Inglise keel ja kirjandus:kesk Kursus käsitleb inglise keele grammatilist struktuuri tänapäeva Kursus käsitleb inglise keele sõnade etümoloogiat, derivatsiooni ja lingvistiliste teooriate valgusel. semantilisi muutusi. Kursusesse kuuluvad ka sünonüümia, homonüümia, ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl ref polüseemia ning leksikograafia. 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s => E ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => E FLGR.01.019 Tekstilingvistika FLGR.01.010 Inglise keele ajalugu 1 õppeülesande täitja Heino Liiv korr. professor Krista Vogelberg 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ■Inglise keel ja kirjandus:kesk E ©1. -16. n. 1 L, 1 S n-s => E FLGR.01.011 Inglise keele ajalugu 2 FLGR.01.020 Järeltõlke teooria ja praktika I dotsent Enn Veidi lektor Malle Laar,lektor Mall Tamm 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E 4AP( 64S+ 96i) • 2E ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem □Germaani-romaani filoloogia:ülem ©FLGR.01.010 Seminaris on nii loengud kui praktiline osa konsekutiiv-ja sünkroontõlke Süvendatud kursus inglise keele ajaloost. Tekstide lugemine ja õppimiseks, rahvusvahelised nõuded ja AIIC-i (Rahvusvaheline anlüüsimine vana-, kesk-ja uusinglise keeles. KonverentsitÕlkide Assotsiatsioon) eetika, tööseadusandluse ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl knt => E ettekujutused. © 1. - 16. n. 2 S n-s2 ref => E FLGR.01.012 Sissejuhatus germaani filoloogiasse 24. - 39. n. 2 S n-s2 ref => E dotsent Enn Veidi 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E FLGR.01.021 Inglise keelt kõnelevate maade ajalugu ■Inglise keel ja kirjandusialam assistent Pilvi Rajamäe Kursus annab põhiteadmised germaani keeltele iseloomulikest joontest, 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E germaani keelte ajaloost ja tänapäevast, suhetest eesti keelega. ■Inglise keel ja kirjandus:alam Gootikeelse teksti lugemine ja analüüs. Kursus annab ülevaate põhiliselt Inglismaa ajaloost kuni 20. sajandini © 24.-39. n. 1 L, 1 S n-sl knt => E (k.a.). Teiste inglise keelt kõnelevate maade ajalugu käsitletakse niivõrd, kuivõrd nad on seotud olnud briti ajalooga. FLGR.01.013 Ingliskeelsete maade ühiskond ja kultuur, ©1. - 16. n. 4 L n-s => E assistent Ilmar Anvelt 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E FLGR.01.023 Inglise kirjandus 19-20. sajandil ■Inglise keel ja kirjandusialam assistent Pilvi Rajamäe Inglise keele levik maailmas. Ülevaade USA, Kanada, Austraalia ja Uus- 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E Meremaa ühiskonnast ja kultuurist. □Inglise keel ja kirjandus:ülem © 24.-39 . n. 1 L, 1 Sn-s 1 knt => E Kursus annab ülevaate inglise 20. saj. kirjanduse tähtsamatest suundadest. Seminarides käsitletakse eluliste autorite tekste. Iseseisva tööna tuleb FLGR.01.015 Stilistika lugeda läbi kohustuslik kirjandus. dotsent Urve Hanko ©1. -16. n. 1 L, 1 S n-s2 ref => E 2AP( 32L+ 48i) • E ■ Inglise keel ja kirjandus:kesk FLGR.01.024 Inglise kirjandus keskajast 18. saj. lõpuni Kursuse ülesandeks on anda ülevaade stiili lingvistilise käsitluse assistent Pilvi Rajamäe teoreetilistest alustest. Käsitletakse erinevate stiilide põhijooni, samuti 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E inglise keelele omaseid ekspressiivseid väljendusvahendeid. Eeldatakse ■Inglise keel ja kirjandus:kesk inglise filoloogia alamaste läbimist. Kursus annab ülevaate inglise kirjandusest keskajast kuni 18. saj lõpuni. ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E Seminarides käsitletakse representatiivseid tekste olulistelt autoritelt. Iseseisva tööna tuleb lugeda läbi kohustuslik kirjandus. Eeldatakse inglise FLGR.01.016 Tõlketeooria keele ja kirjanduse alamastme läbimist. dotsent Urve Hanko © 1 ,- 16. n. 1 L, 1 S n-s3 ref 2AP( 32L+ 48i) • E 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s3 ref => E ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem Kursusel vaadeldakse tõlkimismeetodeid sõltuvalt teksti tüübist ja selle FLGR.01.025 Kaasaegne kirjandusteooria ja kriitika eesmärgist. Üksikasjalikumalt käsitletakse ilukirjanduse tõlkimisega dotsent Reet Sool seotud probleeme. Samuti tutvustatakse uusimaid suundi tõlketeoorias. 2AP( 32S+ 48i) • A Eeldatakse inglise keele ja kirjanduse keskastme läbimist. □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref => E Kursus annab ülevaate 20.saj. kirjandusteooria ja kriitika põhilistest suundadest. Seminarides käsitletakse oluliste autorite tekste. Iseseisva FLGR.01.017 K irjalik tõlge tööna tuleb lugeda läbi kohustuslik kirjandus. 4AP( 64S+ 96i) • E ©1. - 16. n. 2 S n-s => A □ Inglise keel ja kirjandus:ülem Kursus õpetab praktilist eesti-inglise/inglise-eesti kirjalikku tõlget. FLGR.01.026 Inglise keel teise võõrkeelena (2 rühma) Tekstid on erinevatest ajakirjanduslikest ~anritest (uudissõnum, intervjuu, 4AP( 64S+ 96i) • E kirjeldav artikkel, kommentaar), juriidilised (leping, põhikiri) ja ärialased ■Saksa keel ja kirjandus:alam (äri kirjeldus, ärikiri). Ilukirjanduslikku tõlget ei vaadelda. Inglise keele algõpetus saksa filoloogia üliõpilastele. © 1. - 16. n. 4 S n-s6 knt => E ©24. - 39. n. 4 S n-s4 knt => E 117 FILOSOOFIATE ADIJSKOIVD 117 praktika. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes teevad pedagoogilist FLGR.01.028 Inglise keel kõrvala in en a saksa Filoloogidele I aastat, seega eeldatakse inglise keele läbimist ülemastmes. 12AP( 192S+ 288i) • EA © 1 .-8 . n. 1 L, 1 S n-sl knt = >E □ Saksa keel ja kirjandus:kesk OFLGR.Ol .026 FLGR.01.045 Mitteverbaalne kommunikatsioon Praktilise inglise keele kursus saksa filoloogidele, kes soovivad omandada lektor Leili Kostabi inglise keelt teise erialana. Arendatakse lugemise, kirjutamise, kuulamise 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A ja rääkimise oskust. Süsteemselt käsitletakse grammatikat. ■ Inglise keele õpetaja:5 ©1. - 16. n. 6 S n-s4 knt => A Antud kursus koosneb kolmest osast: võõrkeelse suhtlemise probleemid, 24. - 39. n. 6 S n-s4 knt => E paralingvistilised tunnusjooned (intonatsioon), kineesika. Mitteverbaalsest suhtlemisest erinevates kultuurides, probleemid FLGR.01.029 Inglise keel kõrvalainena saksa filoloogidele II suhtluses. Eeldatakse inglise keele läbimist keskastmes. 8AP( 128S+ 192i) • EA ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl ref => A ■Saksa keel ja kirjandus:ülem OFLGR.Ol.028 FLGR.01.047 Briti ühiskond ja kultuur. Erikursus Praktilise inglise keele kursus sisaldab analüütilist lugemist, audeerimist dotsent Gordon Allan Leman (audio-, videomaterjalide põhjal) kodulugemist. Töö on jooksvate 2AP( 16L+ I6S+ 48i) • E kontrolltööde, aktiivse osavõtu ja eksamitulemuse põhjal hinnatav. □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem ©1. - 16. n. 4 S n-s3 knt, 1 ref => A Kursus käsitleb erinevaid aspekte briti ühiskondlikus elus. Vaadeldakse 24. - 39. n. 4 S n-s3 knt, 1 ref => E lähemalt ühiskonna klassistruktuuri, monarhiat, massimeediat, rahvusvähemusi, noorsookultuuri jne. FLGR 01 030 Inglise keel kõrvalainena II ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E 6AP( 96S+ 144i) • E □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem FLGR.01.049 Traditsiooniline Šoti luule Praktilise inglise keele jätkukursus neile, kes võtavad kõrvalainena inglise dotsent Gordon Allan Leman filoloogiat. Eesmärgiks on arendada oskusi ja vilumusi lugemise, 2AP( 16L+ I6S+ 48i) • E kirjutamise, võõrkeelsest tekstist arusaamise ja rääkimise puhul. □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem Tutvutakse keele grammatilise süsteemiga. Kursus käsitleb varasemat Šoti luulet, keskendudes Robert Burnsi luulele ©1. - 16. n. 2 S n-s2 knt, 1 ref => E ja tema ajastule. 24. - 39. n. 2 S n-s2 knt, 1 ref => E ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E FLGR.01 033 Konverentsitõlke rahvusvahelised nõuded FLGR.01.050 Kaasaegne Šoti luule lektor Mall Tamm dotsent Gordon Allan Leman 2AP( 32S+ 48i) • E 2AP( 32S+ 48i) • E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem Rahvusvahelise konverentsitõlke reeglid ja konsekutiiv-ja sünkroontõlke Kursus käsitleb 20. sajandi Šoti luule uusi suundi ja juhtivaid autoreid. algteadmised. Referaat rahvusvaheliste organisatsioonide (EU, UN, ©24. -39. n. 2 S n-sl ref => E Council of Europe) kohta. Nõutakse inglise keele läbimist alamastmes. ©24. - 39. n. 2 S n-s 1 ref => E FLGR.01.051 Šotimaa ajalugu dotsent Gordon Allan Leman FLGR 01.036 Tõlge teaduslikel kohtumistel 2AP( 32S+ 48i) • E lektor Malle Laar □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem 2AP( 32S+ 48i) • E Kursus käsitleb Šoti ajaloo tähtsamaid perioode, nagu iseseisvussõda, ■Inglise keel ja kirjandus:ülem Mary Stuarti lugu, liit Inglismaaga, jakobiidide ülestõusud jne. ©FLGR. 01.015 ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref => E Kursus annab ülevaate konverentsitõlgi töö normidest ja ettevalmistavast tööst. Nõutakse keskastme läbimist inglise keeles. FLGR.01.052 Briti kultuurilugu ©24. -39. n. 2 Sn-s 1 ref => E dotsent Gordon Allan Leman 2AP( 32S+ 48i) • E FLGR.01.038 Teaduskeele lingvistiline eripära □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia ülem lektor Malle Laar Kursuses käsitletakse briti elulaadi ja tavade arengut läbi aegade. 2AP( 32S+ 48i) • E ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ©FLGR.01.015 FLGR.01.053 Briti majanduse arengulugu Kursus käsitleb teaduskeele semantilisi, grammatilisi ja pragmaatilisi dotsent Gordon Allan Leman küsimusi. 2AP( 32S+ 48i) • E ©1. -16. n. 2 S n-sl ref => E □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ü!em Kursus vaatleb peamiselt tööstusliku pöörde olemust ja mõju briti FLGR.01.041 Inglise keele didaktika ühiskonnale, briti tööstuslikku hiilgeaega ja selle hääbumist 20. sajandil. lektor Ülle Türk ©24. - 39. n. 2 S n-s 1 ref => E 4AP( 24L+ 44S+ 92i) • E ■ Inglise keele õpetaja:5 FLGR 01.054 Iiri ajalugu ja kultuur Kursuse eesmärgiks on anda inglise keele õpetaja kutse taotlejatele dotsent Gordon Allan Leman teadmisi keeleõpetuse põhiprintsiipidest ja oskusi keeletundide 2AP( 32S+ 48i) • E läbiviimiseks ning õpilaste teadmiste kontrolliks ja hindamiseks. □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem © 1.-12. n. 2L , 2 S n-sl ref Kursus annab ülevaate iiri ajaloost, kultuurist, eriti kirjandusest ja 25. - 28. n. 2 L, 2 S n-s => E muusikast. ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => E FLGR 01 043 Inglise - eesti keele kõrvutav foneetika lektor Leili Kostabi FLGR.01.055 Walesi ajalugu ja kultuur 1 AP( 8L+ 8S+ 24i) • E dotsent Gordon Allan Leman ■Inglise keele õpetaja:5 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E Kõrvutava analüüsi (KA) koht rakenduslingvistikas, KA kasutamine □Germaani-romaani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem praktikas, foneetika-alased KA-d, inglise - eesti häälikute kõrvutamine ja Kursus annab ülevaate Walesi ajaloost ja säilinud kultuuripärandist. © I . - 16. n. 2 S n-sl ref => E 118 FILOSOOFIATEADUSKOND 118 Ü levaade vähem usrahvastest USA-s. Indiaani, hispaania, aafrika ja aasia FLGR.01.056 Briti sp ort am eeriklastest kirjanike lühijuttude analüüs. Teem akohased arutelud ja dotsent Gordon Allan Leman kirjalikud tööd. 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s4 knt => E □G erm aani-rom aani filoloogia:kesk, Germ aani-rom aani filoloogia:ülem Vaadeldakse briti spordielu iseärasusi ja erinevaid spordialasid nagu FLGR.01 073 Ameerika kunst kriket, golf, jalgpall, keldi jalgpall jne. assistent Ilmar Anvelt ©24. - 39. n. 2 S n -sl ref => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E □ Inglise keel j a kirjandus: FLGR.01.057 B riti m eedia ja film Am eerika kunsti ajalugu koloniaalperioodist tänapäevani. dotsent Gordon Allan Leman ©24. - 39. n . l L , 1 S n-s => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E □G erm aani-rom aani filoloogia.kesk, Germ aani-rom aani filoloogia:ülem FLGR.01.074 Sünkroontõlke teooria ja praktika I Kursus annab ülevaate briti film induse ja televisiooni ajaloost ning lektor Mall Tamm tänapäeva olukorrast. 3AP( 32P+ 88i) • E © 1. - 16. n. 2 S n-s 1 ref => E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem O FLG R .O l.020 FLGR.01.062 I lu k ir jan d u se tõlge Suulise tõlke seminari läbinud üliõpilased võivad spetsialiseeruda assistent Ene-Reet Soovik sünkroontõlkele. Kursuse õppem aterjalid on lindistatud (audio- ja 2AP( 32S+ 48i) • A videovideom aterjal) Eestis toim unud rahvusvahelistel konverentsidel. □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ©1. - 16. n. 2 P n-s => E Praktiliste tõlkeülesannete ning tõlkeanalüüside kaudu tutvutakse ilukirjandusliku teksti inglise keelest eesti keelde tõlkim ise FLG R .01.075 Sünkroontõlke teooria ja praktika II probleemidega. lektor Mall Tamm ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref => A 4AP( 20P+ 140i) • E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.063 B riti luule alates II m aailm asõ jast O FLG R .O l.074 assistent Ene-Reet Soovik Suulise tõlke seminari läbinud üliõpilased võivad spetsialiseeruda 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E sünkroontõlkele. Kursuse õppem aterjalid on lindistatud (audio- ja □ Inglise keel ja kirjandus:ülem videom aterjal) Eestis toim unud rahvusvahelistel konverentsidel. Kursus annab ülevaate 20. saj. teise poole briti luulest juhtivate autorite ©24. - 39. n. 2 P n-s => E representatiivsete tekstide süvaanalüüsi kaudu. ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => E FLGR.01.076 Tõlketeooria tõlkeerialale dotsent Urve Hanko FLGR.01.064 Inglise ärikeel 4AP( 64S+ 96i) • EA assistent Siiri Odrats ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem 2AP( 32L+ 48i) • E Süvendatud kusus tõlketeooriast, tõlkeeriala üliõpilastele. Lähemalt □ Inglise keel ja kirjandus:ülem käsitletakse inglise-eesti ilukirjandusliku tõlke probleeme. O FL G R .01.001, FLG R .01.002 ©1. - 16. n. 2 S n-s => A Kursuses antakse kokkuvõtlik ülevaade rahvusvahelise äritegevuse 24. -3 9 . n. 2 S n -s => E peam istest valdkondadest ning inglise äriterm inoloogia tõlkim ist eesti keelde. FLGR.01.077 Am eerika kirjandus ©24. - 39. n. 2 L n-s => E dotsent Reet Sool 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E FLGR.01.065 Õ igusa lane inglise keel ■ Inglise keel ja kirjandus:ülem assistent Siiri Odrats Ü levaade am eerika kirjandusest, töö tekstidega. 2AP( 32S+ 48i) • E ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s2 knt, 1 ref => E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem OFLGR.Ol .001, FLGR.01.002 FLG R .01.078 Sissejuhatus Jam es Joyce'i loomingusse: Dubliners Kursuses vaadeldakse õigusalaste tekstide sõnavara, tõlkeraskusi, dotsent Reet Sool tõlkim ise üldprintsiipe. 2AP( 32S+ 48i) • E © 1. - 16. n. 2 S n-s 1 knt => E □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem A ntakse ülevaade Jam es Joyce'i varasest loomingust, süvenedes FLGR.01.066 S u u rb r ita n n ia üh iskond ja k u ltu u r novellikogusse "Dubliners". lektor Ülle Türk ©24. - 39. n. 2 S n-s2 knt, 1 re f => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ■ Inglise keel ja kirjandus:alam FLGR.01.079 K ultuuridevahelise komm unikatsiooni probleemid Ülevaade Suurbritannia poliitilisest- ja õigussüsteemist, majandusest, korr. professor Krista Vogelberg haridusest ja kultuurist. 2AP( 16L+- 16S+ 48i) • E ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s4 knt, 1 ref => E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem K äsitletakse kom m unikatsioonihäirete põhjusi ühelt poolt FLGR.01.068 K irja lik tõlge inglise keelde am eeriklaste/brittide ja teiselt poolt eestlaste vahel. Lähtutakse 2AP( 32S+ 48i) • E viisakusuniversaalide teooriast, uuritakse parameetrite erinevusi. ■ Inglise keel ja kirjandus:kesk © 1 ,- 16. n. 1 L, 1 S n-s2 ref => E O FLG R .O l.001, FLG R .01.002, FLGR.01.003, FLGR.01.004 Kursus õpetab praktilist eesti-inglise kirjalikku tõlget. Tekstid on FLGR.01.080 Teadustöö metodoloogia põhiliselt ühiskondlik-poliitilised, kultuurilused, looduskaitselised, korr. professor Krista Vogelberg ajaleheartiklid. Ilukirjanduslikku tõlget ei vaadelda. 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ©24. - 39. n. 2 S n-s2 knt => E ■Inglise keel ja kirjandus:m ag Ülevaade tähtasm atest kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest FLGR.01.072 A m eerika v äh em u srah v a d uurim ism eetoditest filoloofias (lingvistikas, rakenduslingvistikas, assistent Ilmar Anvelt kirjanduse uurimises). 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E © 1 .-1 6 . n. 1 L, 1 S n-s3 ref => E □ Inglise keel ja kirjandus: FL G R .01.081 Inglise keele teooria (la iem eria la ) 119 FILOSOOFIATEADUSKOND 119 korr. professor Krista Vogelberg Iseseisev töö algallikatega, nende arutamine ja töö kirjutamine 8AP( 30L+ 60S+ 230i) • E pragm aatikast, psühholingvistikast, diskursi- ja konversatsioonianalüüsist ■Inglise keel ja kirjandus:m ag või funktsionaalsest lingvistikast. Süvendatud käsitlus inglise keele teooriast. Inglise filoloogia ©1. -1 6 . n .l ref magistrantidele, kes spetsialiseeruvad lingvistikale ja rakenduslingvistikale. FLGR.01.093 L ek tü ü rik u rsu s in g lise või am eerika k irjan dusest 0 1 . - 16. n. 1 L, 2 S n-s => E dotsent Reet Sool 2AP( 10S+ 70i) FLGR 01 082 Kitsam eriala inglise filoloogia magistrantidele □ Inglise keel j a kirjandus:m ag korr. professor Krista Vogelberg,dotsent Reet Sool Iseseisev töö algallikatega, nende arutamine ja töö kirjutamine inglise või 8AP( 96S+ 224i) • E am eerika kirjandusest. ■ Inglise keel ja kirjandus:mag ©1. - 16. n .l ref Seminaride vormis süventatakse magistrantidele m agistritöö valdkonna küsimustesse vastavalt lingvistika, rakenduslingvistika või FLGR.01.094 L ek tü ü rik u rsu s in g lise filo loog ia m agistrand idele kirjandusteaduse alal. korr. professor Krista Vogelberg,dotsent Reet Sool ©1. - 16. n. 2 S n-s => E 2AP( 10S+70i) 24. - 39. n. 2 S n-s => E □ Inglise keel ja kirjandus:m ag Iseseisev töö algallikatega, nende arutamine ja töö kirjutamine inglise FLGR.01.083 Inglise ja ameerika kirjandus (laiem eriala) filoloogia m agistrantidele kitsamal erialal, vastavalt magistritöö teemale. dotsent Reet Sool ©1. - 16. n .l ref 8AP( 96S+ 224i) • E ■Inglise keel ja kirjandus:mag FLGR.01.095 E ria ine õp etam ise m etood ika Inglise ja ameerika kirjanduse süvendatud käsitlus magistrantidele, kelle korr. professor Krista Vogelberg,lektor Ülle Türk erialaks on kirjandus. 2AP( 24S+ 56i) • A ©1. -16 . n. 3 S n-sl knt ■Inglise keel ja kirjandus:m ag 24. - 39. n. 3 S n-sl knt, 2 re f => E Seminarides käsitletakse kõrgkoolis õpetam ise eripära, vaadeldakse erinevaid loengutüüpe ja üliõpilaste aktiviseerimise võimalusi neis FLGR 01.087 Professionaalne suhtlemine: ameerika mudelid ja (discussion scales lecture, Guzz-group lecture, Curran-style lecture, mind- strateegia map lecture, Socratic questioning, interactive lecture), tööd üliõpilastega assistent Raili Põldsaar väikestes rühmades, hindamise probleeme. 2AP( 32S+ 48i) • E ©24. - 39. n.3 ref => A □Inglise keel ja kirjandus: Tutvutakse efektiivse professionaalse suhtlemise üldpõhimõtete ning FLGR.01.096 Jan e A u stin ja tem a aeg nende rakendamisega praktikas. Vaatluse all on kirjalikud ja suulised lektor Ülle Türk ameerikapärased strateegiad. Käsitletavad teemad: lühike elulookirjeldus, 2AP( 32S+ 48i) • E mitut tüüpi taotlused, ametikirjad, intervjuu, avalik esinemine jne. □ Inglise keel ja kirjandus: Vastavaid mudeleid analüüsitakse seminarides ning harjutatakse Kursus vaatleb Jane A usten 'i elu ja loomingu kaudu elu ja kombeid kirjalikus vormis. Inglismaal 19. saj. algul. ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s => E ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E FLGR 01.088 Keele õppimise ja õpetamise teoreetilisi probleeme FLGR.01.097 K anada k irjan dus lektor Ülle Türk dotsent Reet Sool 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem, Inglise keele õpetaja:5 □ Inglise keel ja kirjandus: Kursus käsitleb (võõr)keele õpetam ise ja õppimise psühholoogilisi, © FLG R .01.067 sotsiaalkultuurilisi ja lingvistilisi aspekte. Kursus on neile, kes soovivad Kursus annab ülevaate Kanada kirjanduse arengust ja eripärast, saada õpetajakutset. keskendudes seejärel tähtsamate inglise keeles kirjutavate kanada autorite © 1 .-16 . n. 1 L, l S n - s l r e f = > A loomingule. ©1. - 16. n . l L , 1 S n-sl ref => E FLGR 01.089 Postseminar. Diplomitöö 10AP( 22S+ 378i) FLGR.01.098 K õn eteh n ik a ja avalik ud esin em ised (järeltõ lke ■Inglise keel ja kirjandus:ülem m ärk m ete tegem ise sü steem id ) Postseminaris käsitletakse diplom itöödega seonduvaid probleeme. lektor Malle Laar ©24. - 39. n. 2 S n-s 2AP( 32S+ 48i) • E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01.090 Pedagoogiline praktika © FLG R .01.005, FLGR.01.006 0AP() Hääleseade, hingamistehnika, avaliku kõne esitamise nõuded. ■ Inglise keele õpetaja:5 ©24. - 39. n. 2 S n-s => E Pedagoogiline praktika üldhariduskoolis. © 13.-24 . n. FLGR.01.099 Järeltõ lk e teooria ja praktika II lektor Malle Laar,lektor Mall Tamm FLGR.01.091 Inglise keele didaktika (laiem eriala) 3AP( 16L+ 32S+ 72i) • E korr. professor Krista Vogelberg,lektor Ülle Türk □ Inglise keel ja kirjandus:ülem 8AP( 30L+ 60S+ 230i) • E © FLG R .01.020 ■ Inglise keel ja kirjandus:m ag Järeltõlke märkmete tegemise süsteem ide arendamine, avaliku kõne OFLGR.01.041 struktuuri analüüs. Süvendatud käsitlus inglise keele didaktikast neile, kes spetsialiseeruvad © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n -s 1 ref = > E sellele alale. © I . - 16. n.2 ref FLGR.01 100 Briti proosa p ärast 1970. aastat 24. - 39. n.2 ref => E assistent Ene-Reet Soovik 2AP( 32S+ 48i) • E FLGR.01.092 Lektüürikursus lingvistikast □ Inglise keel ja kirjandus: korr. professor Krista Vogelberg Kursus käsitleb viimaste aastaküm nete olulisem ate Briti proosakirjanike 2AP( 10S+ 70i) loomingut. Seminarid on pühendatud tekstinäidete analüüsile. □ Inglise keel j a kirjandus:m ag © 1. - 16. n. 2 S n-s 1 ref => E 120 FILOSOOFIATEADUSKOND 120 ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A FLGR. 01.101 In g lise m aah äärb eri erin evad käsitlu sed in g lise k irjan d u ses (17 .-18 . saj) FLGR.01.112 P ragm aatika assistent Pilvi Rajamäe lektor Ülle Türk,assistent Piibi-Kai Kivik 2AP( 32S + 48 i) • E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E □ Inglise keel ja kirjandus: Kursus on sissejuhatus pragm aatikasse anglo-am eerika keeleteaduses. Kursus käsitleb sotsiaalkultuurilisest aspektist viise, kuidas inglise Käsitletakse tähenduse kujunem ist keelekasutajate omavahelises kirjanduses 17. kuni 18. sajandi lõpuni kajastub elu inglise suhtlem ises, selle sotsiaalseid ja psühholoogilisi aspekte. Ülevaadet mõisahäärberis, m ida ju b a sajandeid on vaadeldud inglise identiteedi põhim õistetest ja -teooriatest (kõneaktid, vihjam isteooria, keeleline lahutamatu osana. viisakus jt.)illustreerivad näited kaasaegsest inglise keele kasutusest. ©1. - 16. n. 2 S n-sl re f => E Sem inarides vaadeldakse teooriate rakendam ist praktilises analüüsis, eesti ja inglise keele võrdlevaid aspekte ja uuemaid uurimissuundi pragmaatika FLGR.01.103 Ing lise keel XX sajan d il teoorias ning praktikas. dotsent Enn Veidi © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n-sl re f = > E 2AP( 16L+ 16S+ 48 i) • E □ Inglise keel ja kirjandus:ülem FLGR.01 113 Suurbritannia ajakirjandus © FL G R .01.009 lektor Ülle Türk Kursus annab teadmised inglise keele sõnavara laienem isest seoses uute 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A ideede ja nähtustega XX sajandil. M uutusi käsitletakse aastaküm nete □ Inglise keel ja kirjandus:kesk lõikes. Kursusel antakse ülevaade Suurbritannia ajakirjandussüsteemist, ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s => E käsitletakse selle iseloom ulikke jooni ning tähtsamaid ajalehti, ajakirju ja ringhäälingusüsteem i. FLGR.01.106 K irjan d u ses t film iks ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl re f => A lektor Anneli Saro,assistent Ene-Reet Soovik 2AP( 32S+ 48i) • A FLGR.01 114 Inglismaa erinevate ajastute kultuur □Skandinavistika:2 lektor Ülle Türk Kirjandusteoste ekraniseeringuid analüüsides vaadeldakse erinevate 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A kunstiliikide väljendusvõim alusi ja ekstratekstuaalse tõlke spetsiifikat. □ Inglise keel ja kirjandus:kesk ©24. - 39. n. 2 S n-s => A Kursusel käsitletakse Inglism aa kujutavat kunsti, arhitektuuri ja muusikat keskajast tänapäevani. FLGR.01.107 B riti k ir ja n d u s 1930. aastatel © 1 .-1 6 . n. 1 L, l S n - s l r e f = > A assistent Ene-Reet Soovik 2AP( 32S+ 48i) • E FLGR.01.115 A inekava ja õppem aterjalide koostamine ja analüüs □ Inglise keel ja kirjandus:2, Skandinavistika:2 lektor Ülle Türk Vaadeldakse briti proosa ja luule arengut 1930ndate aastate kontekstis. 1 AP( 16S+ 24i) • A ©24. - 39. n. 2 S n-s => E ■Õpetajakoolitus: Kursus käsitleb ainekava koostamise printsiipe ning analüüsib põhikooli FLGR.01.108 K eeleoskuse m õõtm ise teooria ja gümnaasiumi inglise keele ainekava. Vaadeldakse Eesti koolides korr. professor Krista Vogelberg kasutusel olevaid õpikuid ning õppem aterjalide koostamise põhimõtteid 2AP( 32S+ 48i) • E K irjutatakse ühe õpiku analüüs. ■ Inglise keele õpetaja:5 ©9. - 12. n. 2 S n-s Eeldatakse inglise filoloogia kursuse lõpetamist. Vaadeldakse 25. - 28. n. 2 S n-sl ref .=> A keeleoskuse mõõtmise instrumentidele esitatavaid põhinõudeid, nende realiseerimise viise ja kriteeriume, sealhulgas statistilisi. FLGR 01 116 Ülevaade inglise keele õpetam ise meetoditest ©29. - 36. n. 2 L n-sl knt => E lektor Ülle Türk 1 AP( 16S+ 24i) • A FLGR.01.109 S isse juhatus Iiri-u u rin g u tesse ■Õ petajakoolitus: dotsent Reet Sool Kursus käsitleb inglise keele õpetam ise erinevaid meetodeid: 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A gram m atiline tõlkem eetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod, □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem suuline meetod, situatiivne keeleõpetus, loomulik keeleõpe, Kursus põhineb Institute o f Irish Studies (Queen's University, Belfast) kom m unikatiivne m eetod, nn. hum anistlikud meetodid, leksikaalne poolt koostatud moodulil, hõlmates lühiülevaateid Iiri ajaloost, m eetod jne. poliitilistest arengutest jne., keskendudes seejärel kirjandusele (varasem ©29. - 36. n. 2 S n -sl re f => A iiri kirjandus, rahvuslik ärkamisaeg, Joyce jne.) © 1 .-1 6 . n. 1 L, l S n - s l r e f = > A FL G R .01.117 M odernism inglise kirjanduses assistent Pilvi Rajamäe FLGR.01 110 S õ n a ra a m a tu te kasu tam ise õpetus 2AP( 32S+ 48i) • A dotsent Enn Veidi □ Inglise keel j a kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem 2AP( 32S+ 48i) • A Kursusel loetakse ja analüüsitakse briti modernistide T.S. Elioti, V. □ Inglise keel ja kirjandus:alam , Inglise keel ja kirjandus:kesk Woolfi, D .H.Lawrence'i j a J.Joyce'i loomingut. Kursus aitab orienteeruda kaasaegsete inglise keele sõnaraamatute tulvas ©24. - 39. n. 2 S n -sl ref => A ning õpetab neid kasutama. Õppe-, kakskeelsed ja oskussõnaraamatud. Elektroonilised sõnaraamatud CD-ROM idel. Vajalik kõikide FLGR.01 118 Kaasaegne briti lühijutt teaduskondade üliõpilastele, kes loevad ja tõlgivad ingliskeelseid tekste assistent Pilvi Rajamäe ning kirjutavad inglise keeles. 2AP( 32S+ 48i) • A ©24. - 39. n. 2 S n-sl re f => A □ : , Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel j a kirjandus:ülem Kursusel loetakse ja analüüsitakse briti II maailm asõjajärgseid lühijutte. FLGR.01.111 Inglise m a a h ä ä rb e r i e rinevad käsitlused inglise ©24. - 39. n. 2 S n -sl re f => A k irja n d u ses (19. ja 20. saj.) assistent Pilvi Rajamäe FL G R .01.119 Sissejuhatus kirjandusanalüüsi 2AP( 32S+ 48i) • A assistent Eva Rein □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem 2AP( 8L+ 22S+ 50i) • A Kursus käsitleb sotsiaalkultuurilisest aspektist viise, kuidas inglise □ Inglise keel ja kirjandus:alam , Inglise keel ja kirjandus:kesk kirjanduses 19. ja 20. sajandil kajastub elu inglise m õisahäärberis, m ida Kursuse sissejuhatavates loengutes antakse ülevaade kirjandusanalüüsis on sajandil vaadeldud inglise identiteedi lahutamatu osana. kasutatavatest põhim õistetest ning kaasaegse kirjanduskriitika peamistest 121 FILOSOOFIATEADUSKOND 121 suundadest. Järgnevates seminarides keskendutakse kirjandusteoste © 1 .-1 6 . n. I L , 1 S n-sl re f = > E praktilisele analüüsile erinevate kriitiliste suundade seisukohtade valgusel. Kursusel tuleb läbi töötada üks romaan, novelle ning katkendeid FLG R.01.126 S em in aritöö kirjandusteostest ja valik kirjandusteoreetilisi materjale ning artikleid ja 3AP( 120i) - E kirjutada lühiessee. Kursuse raames võib kirjutada ka seminaritöö. Seminaritöö keeleteaduse, kirjanduse või maiskonnaloo mõnest kitsamast Osalejaid kuni 12. aspektist koos teadustööde kirjutam ise probleemidega tutvumise ja ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A rakendamisega. ©1. - 16. n. FLGR.01.120 Üksikisiku ja rahvuse identiteet kaasaegses Kanada 2 4 .-3 9 . n. ingliskeelses kirjanduses assistent Eva Rein FLGR.01 127 K anad a ü h isk ond ja ku ltuu r 2AP( 4L+ 26S+ 50i) • A assistent Ilmar Anvelt □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A Kursuse sissejuhatavas loengus antakse ülevaade Kanada □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem kultuurikontekstis väga olulisel kohal olevast identiteediproblemaatikast Kursus annab ülevaate Kanada rahvastiku kujunemisest, tänapäeva ning järgnevates seminarides käsitletakse selle avaldum ist erinevate Kanada ühiskonnast ja kultuurist, Kanada provintside iseärasustest. kirjanike romaanides. Kursusel tuleb läbi töötada 3-4 romaani ja 5-6 ©1. - 16. n . l L , 1 S n-sl ref => A artiklit ning kirjutada lühiessee. Kursuse raames võib kirjutada ka seminaritöö. Kursus ei eelda eelteadmisi Kanada kirjandusest. Osalejaid kuni 12. KLASSIKALISE FILOLOOGIA ÕPPETOOL 01 . -16 . n. 2 S n-sl ref => A (02) FLGR.01.121 Sissejuhatus am erikanistikasse: klassikud ja konfliktid assistent Raili Põldsaar FLGR.02 037 T õlge p ran tsu se keelde 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E lektor Eva Toulouze □Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus.ülem 2AP( 64L+ 16i) - EA Kursus käsitleb tänapäeva Ameerika Ühendriikide sisekonflikte ja ■Prantsuse keel ja kirjandus:3 identiteediotsinguid võrdluses mõningate klassikaliste ühiskondlik- □ Prantsuse keel ja kirjandus:2, Prantsuse keel ja kirjandus:3 poliitiliste ja publitsistlike tekstidega. Seminarides analüüsitakse Tõlgitakse eesti ilukirjanduslikke tekste (katkendeid, lühinovelle, vastavaid allikaid ning kursus lõpeb iseseisva lühikese uurimustöö aforisme) prantsuse keelde. Õppejõud kommenteerib üliõpilaste poolt kirjutamisega. pakutud prantsusekeelseid tõlkeid grammatiliselt, keeleteaduslikult ja ©1. -16. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E stilistiliselt seisekohalt. ©1. - 16. n. 2 L n-s2 knt => A FLGR.01.122 Suurbritannia ja USA naised ajaloos ja kirjapildis 24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E assistent Raili Põldsaar 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E FLGR.02.038 K onversa tsioon - red aktsioon prantsuse keeles □Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem Tanel Lepsoo Kursuse eesmärgiks on tutvustada Suurbritannia ja Ameerika 5AP( 128P+ 64i) • 2A Ühendriikide ajalugu, kirjandust ja publitsistikat naise vaatevinklist, ■Prantsuse keel j a kirjandus:kesk kusjuures ei käsitleta pelgalt nasiliikumist kui niisugust. Kursuse raames □ Prantsuse keel ja kirjandus:alam loetakse ning analüüsitakse nii suuliselt kui kirjalikult laia valikut Praktikumide eesmärk on harjutada prantsuse suulist keelt vaba vestluse kirjanduslikke ja ühiskondlik-poliitilisi tekste. Kursus lõpeb iseseisva ning referaatide abil. Töö kirjaliku prantsuse keele kasutamise analüütilise essee kirjutamisega. arendamiseks toimub individuaalselt kirjalike tööde parandamise kaudu. © 1.-16 . n. 1 L, 1 S n-sl ref = > E ©2. - 16. n. 4 P n-s6 knt, 3 ref => A 24. - 39. n. 4 P n-s6 knt, 3 ref => A FLGR.01.123 Briti saarte inglise keele dialektid assistent Eva-Liisa Asu FLGR.02.039 T õlge p rantsuse k eelest eesti keelde 2AP( 10L+ 22S+ 48i) • A lektor Eva Toulouze, J K off □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem 3AP( 64S+ 56i) • 2A Kursus annab ülevaate Briti saarte peam istest m urdealadest, käsitledes ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk, Prantsuse keel ja kirjandus:ülem dialektide fonoloogilisi, grammatilisi ja leksikaalseid erinevusi. Kursus □ Prantsuse keel ja kirjandus:alam sisaldab sissejuhatuse dialektoloogia ja sotsiolingvistika arengusse ning Üliõpilased esitavad mõne prantsuse novelli eestikeelse tõlke, mida põhiterminoloogiasse. arutatakse seminaris, välja tuues tõlketöö teoreetilisi aspekte ja eesti- ©1 - 16. n. 1 L, 1 S n-s3 ref => A prantsuse kontrastiivseid momente. ©2. - 16. n. 2 S n-sl knt => A FLGR.01.124 Inglise keele variandid 24. - 39. n. 2 S n-sl knt => A assistent Eva-Liisa Asu 2AP( 32S+ 48i) • A FLGR.02.043 T ek stian a lü ü s □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel j a kirjandus:ülem Tanel Lepsoo Kursus annab ülevaate peam istest inglise keele variantidest maailmas ja 2AP( 64L+ 16i) • 2A tutvustab nende uurimisega seotud küsimusi. Käsitletavad teemad: ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam, Prantsuse keel ja kirjandus:kesk standardkeelte areng, suhtumine dialektidesse, briti ja am eerika inglise Kirjanduslik analüüs. Kategooriad, mõisted ja näited keele suhe, inglise keele levik maailmas, inglise keel Lõuna-Aafrikas, ©1. - 16. n. 2 L n-s => A Uus-Meremaal ja A ustraalias, inglise keelel baseeruvad pidzinid ja 24. - 39. n. 2 L n-s => A kreeolid. ©24. - 39. n. 2 S n-s2 ref => A FLGR.02.044 P ran tsu se keele gram m atik a I lektor Anu Treikelder, Tiiu Grünthal-Robert FLGR.01 125 Euroopa ja Põhja-Am eerika:sarnasused ja erinevused 4AP( 64L+ 96i) • EA korr. professor Krista Vogelberg ■ Prantsuse keel ja kirjandus: 1 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E Loengud prantsuse keele praktilisest grammatikast, esm alt morfoloogiast □ Inglise keel ja kirjandus:ülem Lisaks loengutele koosneb töö ka praktilistest ülesannetest. Kursus võrdleb Euroopat ja Põhja-Am eerikat põhirõhuga kultuuril ja ©2. - 16. n. 2 L n-s2 knt => A väärtussüsteemidel. Käsitlus tugineb niihästi eurooplaste Ameerika- 24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => A analüüsidcle de Tocqueville 'ist Bandrillard'ini kui ka kesksetele Põhja- Ameerika autoritele. FLGR.02.067 S u u lin e tõ lge II 122 FILOSOOFIATEADUSKOND 122 lektor Eva Toulouze FLGR.02 113 Kreeka autorid II, Atika tragöödia 2,5AP( 64P+ 32i) • A korr. professor Anne Lill ■Prantsuse keel j a kirjandus:ülem 2AP( 32L+ 48i) • E Praktiseeritakse järeltõlget em akeelest prantsuse keelde ja prantsuse ■K lassikaline filoloogia:ülem keelest emakeelde. Erilist tähelepanu pööratakse märkmete tegemisele. Käsitletakse Euripidese tragöödiat "Bakhandid", analüüsitakse teose sisu © 2 ,- 16. n .2 P n -s => A ja struktuuri müüdi ja rituaali taustal. Antakse ülevaade autori 24. - 39. n. 2 P n-s => A karakteriloom est ja teose interpreteerimisvõimalustest. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E FLGR.02.084 Prantsuse keele foneetika 1AP( 34P+ 6i) • A FLGR.02.114 Kreeka autorid II, Atika tragöödia ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam lektor Epp Tam m ,assistent Janika Päll Teoreetilne sissejuhatus prantsuse keele häälikuõpetusse ja praktilised 2AP( 32L+ 48i) • A foneetikaharjutused häälduse parandamiseks. ■K lassikaline filoloogia:kesk ©1. - 16. n. 2 P n-s => A A nalüüsitakse üht Euripidese tragöödiat kreeka klassikalise tragöödialoome taustal. FLGR.02.085 Ladina keel ©24. - 39. n. 2 L n-s => A teadur Ülo Siirak,assistent Katrin Kiisler 4AP( 160P) • EA FLGR.02.115 Ladina keele ajalugu ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam korr. professor Anne Lill,lektor Olev N agel,assistent Kristi Viiding Ladina keele algkursus prantsuse filoloogia üliõpilastele. 2AP( 32L+ 48i) • E ©1. - 16. n. 2 P n-s => A ■K lassikaline filoloogia:ülem 24. - 39. n. 2 P n-s => E Antakse ülevaade ladina keele ajaloolisest kujunemisest erinevate perioodide kestel (arhailine, klassikaline, hellenistlik, hilisladina keel ja FLGR.02.087 Semantika romaani keelte kujunemine). Jälgitakse kreeka keele mõju ladina keelele, lektor Anu Treikelder sõnavara ja gram m atilise struktuuri kujunem isest ladina keeles. 1 AP( 34L+ 6i) • E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E □ Prantsuse keel ja kirjandus: Teoreetiline kursus prantsuse keele semantikast. FLGR.02.116 Ladina keele morfoloogia ja süntaks © 1 .-1 6 . n .2 L n -s => E lektor Epp Tamm 3AP( 64L+ 56i) • E FLGR.02.089 Romaani keelte ajalugu ■ Klassikaline filoloogia:alam teadur Ülo Siirak Kursus süvendab teadmisi ladina keele vormi- ja lauseõpetusest. 1 AP( 32L+ 8i) • A Tegeldakse lauseliikm ete ja lausestruktuuride funktsioonide analüüsiga, □ Prantsuse keel ja kirjandus: tehakse praktilisi töid autoritekstide tõlkimiseks ja keele iseärasuste V ulgaarladina keele diferentseerum ine erinevateks romaani keelteks. mõistmiseks. Peamised ühisjooned ja erinevused romaani keelte arengus. ©24. - 39. n. 4 L n-s => E ©24. - 39. n. 2 L n-s => A FLGR.02.117 Ladina narratiiv FLGR.02.094 Tekstianalüüs II korr. professor Anne Lill 2AP( 64P+ 16i) • 2A 4AP( 32P+ 32S+ 96i) • A ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk ■K lassikaline filoloogia:ülem 20. saj. prantsuse kirjanike tekstide grammatiline, leksikaalne ja Analüüsitakse narratiivi teoreetilisi küsimusi ja selle esinemist stilistiline analüüs. ladinakeelses proosas. Tekstinäidete alusel jälgitakse erinevate perioodide © 1 .-1 6 . n .2 P n -s = > A autorite stiilivõtteid ju tustava teksti esitamisel, suhteid autor - tekst - 24. - 39. n. 2 P n-s => A lugeja. Sem inaritöö proosateksti analüüsist. ©1. - 16. n. 2 S n-s => A FLGR.02.106 Tõlge itaalia keelest eesti keelde I lektor Fulvio M eguschar FLGR.02.118 Ladina autorid II, proosa 1 AP( 32P+ 8i) • A korr. professor Anne Lill ■ Prantsuse keel ja kirjandus:kesk 3AP( 32L+ 88i) • E OFLGR.02.065 ■ Klassikaline filoloogia:ülem Omandatakse kogemusi ilukirjanduse tõlkimiseks itaalia keelest eesti Käsitletakse ladina "hõbedase perioodi proosaautori Apuleiuse keelde. teost"M etam orfoosid" proosastiili arengu seisukohalt. Vaadeldakse teose ©1. -1 6 . n. 2 P n-s => A poeetilist struktuuri (kujundid, rütm),karakterite kujutamist. Jälgitakse 24. - 39. n. 2 P n-s => A folkloorielem entide kasutam ist kunstlikus narratiivis. Esitatakse stiilianalüüsil põhinev essee. FLGR 02 107 Tõlge itaalia keelest eesti keelde II ©1. - 16. n. 2 L n-s => E lektor Fulvio M eguschar 1 AP( 25P+ 15i) • A FLGR.02.119 Ladina autorid II, rooma draama □ Prantsuse keel ja kirjandus: assistent Kristi V iiding O m andatakse kogemusi ilukirjanduse tõlkimiseks itaalia keelest eesti 2AP( 32L+ 48i) • E keelde. ■K lassikaline filo!oogia:ülem ©1. - 16. n. 2 P n-s => A 24. - 39. n. 2 P n-s => A ©24. - 39. n. 2 L n-s => E FLGR.02.112 Kreeka autorid I, eepika FLGR.02.120 Ladina autorid I, proosa lektor Epp Tam m ,assistent Janika Päll assistent Katrin Kiisler 3AP( 64L+ 56i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E ■K lassikaline filoloogia:kesk ■K lassikaline filoloogia:kesk OFLEE.05.001 K äsitletakse klassikalise ladina proosa esindaja Liviuse teost "Ab urbe Käsitletakse Homerose eepost "Odüsseia", analüüsitakse keeleliselt ja condita", jälgitakse teose keelelist ja poeetilist ülesehitust ning ajaloolist kirjandusteoreetiliselt 2 laulu. tausta. ©1. - 16. n. 2 L n-s ©1. - 16. n. 2 L n-s => E 24. - 39. n. 2 L n-s => E FLGR.02.121 Ladina autorid I, eepika 123 FILOSOOFIATEADUSKOND 123 assistent Katrin Kiisler 1 AP( 30L+ lOi) • E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk ■Klassikaline filoloogia:kesk Kursus käsitleb prantsuse keele sõnade etümoloogiat, derivatsiooni ja Käsitletakse Vergiliuse "Aeneise" üht laulu, tutvutakse ladina leksameetri semantilisi muutusi ning neologisme. Käsitletakse ka sünonüümiat, struktuuri ja kasutamisvõimalustega. homonüümiat, polüseem iat ning leksikograafiat. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E FLGR.02.122 Ladina autorid I, proosa FLGR.02.151 Itaalia dialektoloogia lektor Epp Tamm lektor Fulvio M eguschar 2AP( 32L+ 48i) • A 2AP( 32L+ 48i) • E □ Klassikaline filoloogia:kesk ■K lassikaline filoloogia:kesk, K lassikaline filoloogia:ülem Loetakse ja analüüsitakse lihtsamat ladinakeelset proosateksti, antakse Õpitakse tundm a itaalia murrete kujunem ist ja iseloomulikke tunnusjooni. keeleline kommetaar, jälgitakse lauseehitust ja tõlkevõimalusi (Caesar N õutav itaalia keele tundm ine vähem alt kesktasemel. Gallia sõja kommentaarid). ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ©1. - 16. n. 2 L n-s => A FLGR.02.152 Itaalia idiomaatilised väljendid FLGR.02.123 Ladina autorid, rooma luule II lektor Fulvio M eguschar teadur Marju Lepajõe,lektor Olev Nagel 1 AP( 34P+ 6i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E □ Pran tsuse keel ja kirjandus:kesk, Prantsuse keel ja kirjandus:ülem ■Klassikaline filoloogia:ülem Antakse ülevaade itaalia keele püsiühenditest ehk fraseologismidest, Kursus käsitleb rooma epigram m i_anrit ja satiiri M artialise ja Juvanalise nende semantikast, vormi eripärasustest, liikidest. Nõutav inglise keele teoste alusel, esitatakse referaat. oskus alamastmel. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E FLGR.02.124 Ladina autorid I, eepika I FLGR.02.153 Itaalia kirjanduse ajalugu (II) lektor Olev Nagel Daniele M onticelli 3AP( 64L+ 56i) • E 2AP( 30L+ 50i) • A □ Klassikaline filoloogia:kesk □G erm aani-rom aani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem Loetakse ja analüüsitakse Ovidiuse "M etamorfoose", põhirõhuga teksti Kursus itaalia kirjandusest keskajast kuni 18.sajandini. Aine on lingvistilisel analüüsil. kohustuslik, kui itaalia keelt õpitakse kõrvalerialana. Vajalik eelnevalt ©1. - 16. n. 4 L n-s => E itaalia keele edasijõudnute kursuse läbimine ©24. - 39. n. 2 L n-s => A FLGR.02.125 Ladina keel õigusteaduskonnale assistent Merike Soodla FLGR.02.154 Itaalia kino ja teatri ajalugu 2,5AP( 64P+ 36i) • EA 1 AP( 30L+ lOi) • A ■Õigusteadus:alam □G erm aani-rom aani filoloogia:alam, Germaani-romaani filoloogia:kesk, Kursus annab ülevaate ladina keele vorm iõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi Germ aani-rom aani filoloogia:ülem ja praktilisi töid. 3 rühma. Interaktiivne kursus Itaalia kinost j a teatrist koos rohke filmimaterjaliga. ©1. - 16. n. 2 P n-sl knt => A Kursus on mõeldud kõigile asjasthuvitatuile sõltum ata itaalia keele 2 4 .-3 9 . n. 2 P n -s l knt => E oskusest. ©1. - 16. n. 2 L n-s => A FLGR.02.126 Ladina keele põhikursus inglise filoloogia osakonnale lektor Epp Tamm FLGR.02.156 Itaalia kirjanduse ajalugu 2AP( 32P+48i) • A Daniele Monticelli ■Inglise keel ja kirjandus:alam 2AP( 30L+ 50i) • A Kursus annab ülevaate ladina keele vorm iõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi □G erm aani-rom aani filoIoogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem ja praktilisi töid. 2 rühma. Kursus itaalia kirjandusest, kaasaarvatud XIX ja XX saj. Vajalik "Itaalia ©24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => A keel edasijõudnutele II" läbimine. ©1. - 16. n. 2 L n-s => A FLGR.02 127 Ladina keele põhikursus saksa filoloogia osakonnale assistent Katrin Kiisler FLGR.02.157 Itaalia ühiskond 2AP( 32P+ 48i) • A Daniele Monticelli ■Saksa keel ja kirjandus:alam 1 AP( 30L+ lOi) • A Kursus annab ülevaate ladina keele vorm iõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi □ G erm aani-rom aani filoloogia:alam, Germaani-romaani filoloogia:kesk, ja praktilisi töid. Germ aani-rom aani filoloogia:üIem ©I. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A Interaktiivne kursus Itaalia ühiskonnast, kultuurist ja kommetest koos dokumentaalfilmidega. Nõutav "Itaalia keel edasijõudnutele i aste" FLGR.02.128 Ladina keele põhikursus eesti filoloogia osakonnale läbimine. lektor Olev N agel,assistent Kristi Viiding ©1. - 16. n. 2 L n-s => A 3AP( 96P+ 24i) • EA ■Lesti ja soome-ugri filoloogia:alam FLGR 02.159 Itaalia ajalugu Kursus annab ülevaate ladina keele vorm iõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi lektor Lorenza Fonzari ja praktilisi töid. 3 rühma. 2AP( 30L+ 50i) • A © 1. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E A □ G erm aani-rom aani filoloogia:kesk, Germaani-romaani filoloogia:ülem Itaalia ajaloo kursus keskajast kuni 20. sajandini. Vajalik "Itaalia keel FLGR.02.130 Ladina keele põhikursus skandinavistika osakonnale edasijõudnutele 1 aste" läbimine. assistent Katrin Kiisler ©24. - 39. n. 2 L n-s => A 2AP( 32P+ 48i) • A ■Skandinavistika:alam FLGR 02.160 Itaalia keel. Ettevalm istuskursus Kursus annab ülevaate ladina keele vorm iõpetusest, tehakse tõlkeharjutusi lektor Lorenza Fonzari ja praktilisi töid. 2AP( 68P+ 12i) • E ©24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => A Itaalia keele ettevalm istuskursus algajatele kõikidest teaduskondadest. ©24. - 39. n 4 P n-s => E FLGR. 02.131 Leksikoloogia Tiiu Grünthal-Robert FLGR.02.161 Itaalia keel I 124 FILOSOOFIATEADUSKOND 124 lektor Lorenza Fonzari 3AP( 64P+ 56i) • E FLGR.02.176 A n tiig iu u rim u ste ja k la ss ik a lise filo loog ia ajalu gu □G erm aani-rom aani filoloogiaialam assistent Kristi Viiding Itaalia keele kursus algajatele, kes on sooritanud ettevalm istuskursuse 2AP( 40L+ 40i) • A eksami. ■G erm aani-rom aani filoloogiaimag ©1. -1 6 . n. 4 P n-s => E Kursus käsitleb filoloogiliste uurimuste ajalugu alates antiikajast: kreeka ja rooma autorite käsitlused keele ja kirjanduse teoreetiliste ning FLGR.02.162 Itaalia keel II filosoofiliste probleem ide kohta, antiigiuurim used keskajal ja uusajal. lektor Lorenza Fonzari Klassikaline filoloogia tänapäeval, kaasaja keele- ja kirjandusteooriate 3AP( 68P+ 52i) • E mõju antiigiuurimustele. □ G erm aani-rom aani filoloogiaialam, Germ aani-rom aani filoloogiaikesk ©2. - 16. n. => A Edasijõudnute 1 astme kursus. Itaalia keel ja Tabucchi "II Filo dele "Orizzonte" lugemine. Vajalik "Itaalia keel I" läbimine. FLGR.02.177 M agistrisem inar ©24. - 39. n. 4 P n-s => E korr. professor Anne Lill 15AP( 280S+ 320i) FLGR.02.163 Itaalia keel III ■G erm aani-rom aani filoloogia:m ag lektor Lorenza Fonzari Sisaldab kahe kirjaliku töö esitam ist artikli laadis (kuni 20 lk.) ja kahe 3AP( 60P+ 60i) • E sam alaadse töö kirjalikku retsenseerimist. Magistriseminari alla kuulub □G erm aani-rom aani filoloogiaialam, Germ aani-rom aani filoloogiaikesk kirjalik kom m enteeritud tõlge ladina (kreeka) keelest. Itaalia keel ja tekstianalütis. 20.saj. itaalia romaani lugemine. Kursus ©2. - 16. n. edasijõudnute II astmele, kes on sooritanud I astme eksami. 24. - 39. n. ©1. - 16. n. 4 P n-s => E FLGR.02.178 Erialaõpetuse metoodika ja praktika FLGR.02.164 Itaalia keel IV korr. professor Anne Lill,assistent Kristi Viiding lektor Lorenza Fonzari 7AP( 200P+ 80i) • E 3AP( 60P+ 60i) • E ■G erm aani-rom aani filoloogia:m ag □G erm aani-rom aani filoloogiaikesk, Germaani-romaani flloloogiaiülem Kursus sisaldab kreeka ja ladina keele õpetam ise metoodiliste ja Edasijõudnute III astmele, kes on sooritanud II astme eksami. Itaalia keel praktiliste probleem ide analüüsi. Eeldab ladina (kreeka) keele (v. ja tekstianalüüs; 20.saj. itaalia romaani lugemine ja analüüs. teoreetiliste üldkursuste) õpetam ist ühe semestri jooksul (kuni 4 AP). ©24. - 39. n .4 P n-s => E Klassikal, keelte õpetuse m etoodika alane kirjalik töö (essee), mis sisaldab õpetustöö praktikas esinevate probleemide teoreetilist käsitlust. FLGR.02.165 Itaalia keel V ©1. -1 6 . n. lektor Lorenza Fonzari 24. - 39. n. => E 3AP( 60P+ 60i) • E □G erm aani-rom aani filoloogiaikesk, Germaani-romaani flloloogiaiülem FLGR.02.179 Suuline väljendusoskus I Itaalia keel ja tekstianalüüs; 19.saj. itaalia romaani lugemine ja analüüs. 2AP( 40P+ 40i) • 2A Vajalik "Itaalia keel IV" läbimine. ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam ©1. - 16. n 4 P n-s => E Prantsuse keele kõneoskuse praktiline treening, mis hõlmab ka konversatsiooni erinevatel teemadel ja toetub erinevat tüüpi tekstidele. FLGR.02 169 Ladina keel arstiteadusk. ingliskeelsele rühmale ©1. - 16. n. 2 P n-s => A lektor Epp Tamm 24. - 39. n. 2 P n-s => A 1,5AP( 52P+ 8i) • A ■Arstiteadusialam FLGR.02.180 Suuline väljendusoskus II M editsiinialase ladina keele kursus. 2AP( 40P+ 40i) • 2A © 1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => A ■Prantsuse keel j a kirjandus:alam , Prantsuse keel ja kirjandus:kesk O FLG R.02.179 FLGR.02.173 Sem inar parantsuse keelest või kirjandusest Suurem a raskusastm ega prantsuse keele suulise kõne treening erinevatel Tiiu Grünthal-Robert teemadel toetudes erinevat tüüpi tekstidele. 4AP( 32S+ 128i) • A ©1. - 16. n. 2 P n-s => A ■Prantsuse keel ja kirjandusikesk 24. - 39. n. 2 P n-s => A OFLG R.02.044 Sissejuhatus sem inaritöö tehnikasse. O odatakse aktiivset osalemist. FLGR.02.181 K irjalik väljendusoskus I Kirjalik seminaritöö. 2AP( 40P+ 40i) • A ©24. - 39. n. 2 S n-s => A ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam Kursuse raames tuleb üliõpilasel esitada nõutav hulk erinevatel teemadel FLGR.02.174 Teadustöö metoodika koostatud kirjalikke töid, m ida õppejõud analüüsib ja kommenteerib korr. professor Anne Lill keelelisest ja stilistilisest seisukohast. 3AP( 80S+ 40i) • E ©24. - 39. n. 2 P n-s => A ■G erm aani-rom aani filoloogiaimag Kursus eeldab osavõttu m etoodikaseminaridest, kus käsitletakse teadustöö FLG R .02.I82 K irjalik väljendusoskus II aluseid: klassikalise filoloogia alaste teadusartiklite vormi ja sisu 2AP( 40P+ 40i) • A analüüs.Sem inariettekanne, mis sisaldab artikli struktuurianalüüsi ■ Prantsuse keel ja kirjandus:alam , Prantsuse keel ja kirjandus:kesk lähtuvalt sisulisest eripärast. Töö bibliograafiate, andm ebaaside ja OFLGR.02.181 ajakirjadega. Praktiline töö kirjaliku prantsuse keele kasutam ise arendamiseks. ©2. - 16. n. 4 S n-s => E Üliõpilased esitavad nõutud arvu kirjalikke töid ja esseesid, mida õppejõud analüüsib ja kommenteerib. FLGR.02.175 Antiikaja teadusm õtte areng: keele ja ©1. - 16. n. 2 P n-s => A kirjandusteooriad Kreekas ja Roomas korr. professor Anne Lill FLGR.02.183 Prantsuse keele gram m atika II 3AP( 40S+ 80i) • A lektor Anu Treikelder ■G erm aani-rom aani filoloogiaim ag 4AP( 80L+ 80i) • 2E Kursus hõlm ab nende antiikautorite tekstide läbitöötamist, mis käsitlevad ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk keele- ja kirjandusteoreetilisi küsimusi (eelkõige Platon, Aristoteles, O FLG R.02.044 Cicero, Quintiliam us, Varro). Loengud ja praktilised tööd prantsuse keele süntaksist. ©24. - 39. n. 2 S n-s => A ©1. - 16. n. 4 L n-s => E 125 FILOSOOFIATEADUSKOND 125 24. - 39. n. 4 L n-s => E ■H ispaania keel ja kirjandus:alam , H ispaania keel ja kirjandus:kesk Hispaania keele gram m atika aluste omandamine. FLGR.02.184 P ran tsu se k irjan dus I ©1. - 16. n. 4 P n-sl knt => E - Tiiu Põder; Hispaania keel ja 2AP( 40L+ 40i) • 2E kirjandus:alam ■Prantsuse keel ja kirjandus:alam, Prantsuse keel ja kirjandus:kesk, 24. - 38. n. 2 P n-sl knt => E - Tiiu Põder; Hispaania keel ja Prantsuse keel ja kirjandus:ülem kirjandus.kesk Loengusari prantsuse kirjanduse varasemast perioodist. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E FLGR.03.042 Hispaania keel üldvõõrkeelena I (algajad) 24. - 39. n. 2 L n-s => E korr. professor Jüri Talvet,assistent M eliton M ateo,õpetaja Ricardo Mateo 4AP( 132P+ 28i) • 2A FLGR.02.185 T õlge prantsuse keelest eesti keelde II Hispaania keele algkursus. lektor Marri Amon ©1. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A 2AP( 40P+ 40i) • 2A 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => A ■Prantsuse keel ja kirjandus:kesk, Prantsuse keel ja kirjandus:ülem ©FLGR.02.039 FLGR.03.024 Ilukirjanduse tõlkimine Kursus koosneb praktilistest töödest. Seminarides arutatakse ühiselt korr. professor Jüri Talvet üliõpilaste poolt tõlgitud tekstide probleeme ja tõlketöö teoreetilisi 3AP( 47S+ 73i) aspekte. ■H ispaania keel ja kirjandus:ülem ©1. - 16. n. 2 P n-s => A Praktikumi vormis omandades kogemusi ilukirjanduse tõlkimiseks 24. - 39. n. 2 P n-s => A hispaania keelest eesti keelde. © 1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => E FLGR.02.186 T õlge p rantsuse keelest eesti keelde III 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E lektor Marri Amon 2AP( 40P+ 40i) • 2A FLGR.03.025 Ladinaameerika kirjanduse seminar ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem korr. professor Jüri Talvet,assistent Meliton Mateo OFLGR.02.039, FLGR.02.185 2AP( 31S+ 49i) • A Kursus koosneb praktilistest seminaridest, mille käigus arutatakse ■H ispaania keel ja kirjandus:ülem üliõpilaste poolt eelnevalt prantsuse keelest tõlgitud ilukirjanduslike ja Käsitletakse moodsat ladinaameerika romaani. teaduslike tekstide praktilisi tõlkeprobleeme, aga samuti tõlke teoreetilisi © 1. - 16. n. 2 S n-s 1 knt, 1 ref => A aspekte ja eesti-prantsuse kontrastiivseid küsimusi. ©1. -16. n. 2 P n-s => A FLGR.03.034 Hispaania keeleteaduse seminar 24. - 39. n. 2 P n-s => A lektor Mercedes Soto 4AP( 60S+ lOOi) • E FLGR.02.187 T õlge prantsuse keelde II ■H ispaania keel ja kirjandus:ülem 2AP( 40P+ 40i) • 2A OFLG R.03.038, FLGR.03.040 ■Prantsuse keel ja kirjandus.kesk, Prantsuse keel ja kirjandus:ülem Kursus annab ülevaate hispaania keele ajaloolise teisenemise kõigist OFLGR.02.037 etappidest. Tõlgitakse eesti ilukirjanduslikke tekste prantsuse keelde ja ©1. - 16. n. 4 S n-s => E kommenteeritakse ja arutatakse tõlkeid grammatika, keeleteaduse ja 24. - 38. n. 4 S n-s => E stilistika seisukohalt. ©1. - 16. n. 2 P n-s => A FLGR.03.035 Tõlge eesti keelest hispaania keelde 24. -39. n. 2 P n -s = > A lektor Mercedes Soto 1 AP( 32P+ 8i) • A FLGR.02.188 T õlge p rantsuse keelde III ■H ispaania keel ja kirjandus:ülem 2AP( 40P+ 40i) • 2A Kursusel arendatakse praktiliste tööde kaudu üliõpilaste eeldusi ■Prantsuse keel ja kirjandus:ülem mitmesuguste tekstide tõlkimiseks eesti keelest hispaania keelde. OFLGR.02.037, FLGR.02.187 ©1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A Tõlgitakse erinevat tüüpi (ilukirjanduslikke, teaduslikke, publitsistlikke) eestikeelseid tekste prantsuse keelde ja kommenteeritakse tõlkeid FLGR.03.036 Tõlge hispaania keelest eesti keelde keeleteaduslikust ja stilistilisest vaatepunktist. assistent Klaarika Kaldjärv ©I . -16. n. 2 P n-s => A 1 AP( 30P+ lOi) • A 24. - 39. n. 2 P n-s => A ■H ispaania keel ja kirjandus:ülem Kursusel arendatakse praktiliste tööde kaudu üliõpilaste eeldusi FLGR 02.189 Itaalia teksti kriitika mitmesuguste tekstide tõlkimiseks hispaania keelest eesti keelde. lektor Fulvio M eguschar ©1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A - K laarika Kaldjärv; Hispaania keel ja 2AP( 40L+ 40i) • E kirjandus:ülem Itaalia kirjanduslike tekstide sem antiline ja stilistiline analüüs ning kriitika. FLGR.03.001 20.sajandi maailm akirjandus © I. -16. n. 2 L n-s 1 knt => E lektor Leena Kurvet-Käosaar 2AP( 32L+ 48i) • A MAAILMAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (03) □G erm aani-rom aani filoloogia:keskKäsitletakse peamisi suundi 20. sajandi maailmakirjanduses. Erilist tähelepanu pööratakse modernistlikele ja avangardistlikele vooludele. FLGR03.032 H ispaania keele p raktiline tõ lge ©32. - 39. n. 4 L n-s => A assistent Klaarika Kaldjärv 4AP( 32P+ 30S+ 98i) • 2E FLGR.03.002 M aailm akirjanduse ajalugu □Hispaania keel ja kirjandus:alam , Flispaania keel ja kirjandus:kesk lektor M arina Grišakova Omandatakse esimesi praktilisi oskusi hispaania keelest eesti keelde ja 4AP( 108L+ 108S+-56i) • E eesti keelest hispaania keelde tõlkimisel. ■V ene ja slaavi filoloogia:alam © I. -16 . n. 4 P n-s2 knt => E Antiiksus ja Euroopa kirjandus; Lääne-Euroopa keskaja, renessansi. 17 - 24. - 38. n. 4 P n-s2 knt => E 18. sajandi kirjanduse ajalugu. ©1. - 16. n. 2 L, 2 S n -s => E FLGR.03.038 H ip aania keele gram m atik a 24. - 38. n. 2 L, 2 S n-s => A assistent Tiiu Põder 3AP( 64P+ 30S+ 26i) • 2E FLGR.03.003 XIX saj. m aailm akirjanduse ajalugu 126 FILOSOOFIATEADUSKOND 126 em eriitprofessor Larissa Volpert 2AP( 34L+ 46i) • A FLGR.03.044 H ispaania keel ü ld võõrk ee len a I II (ed asijõu d n u d ) □ V en e ja slaavi filoloogia:alam G itta Raichmann Üliõpilased tutvuvad kirjanduse peamiste vooludega, klassikute 2AP( 68P+ 12i) • E loominguga, teoste poeetikaga. □ G erm aani-rom aani filoloogia: ©1. -1 6 . n. 2 L n-s => A OFLG R.03.043 H ispaania keele kursus edasijõudnutele. FLGR.03.004 M üüt ja XX saj. romaan © 1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => E em eriitprofessor Larissa Volpert 2AP( 30L+ 50i) • A FLGR.03.047 M a ailm ak irjan d u se a ja lu gu (k esk aeg - 18.saj.) □ V ene ja slaavi filoloogia:kesk korr. professor Jüri Talvet,assistent Kersti Unt Kursus tutvustab euroopa erinevate traditsioonide proosa ja poeetika 4AP( 88L+ 72i) • E eripära. ■G erm aani-rom aani filoloogia:alam ® FLEE.05.002, FLEE.05.003 ©24. - 38. n. 2 L n-s => A Kursus käsitleb m aailm akirjanduse põhijooni, nähtusi ja autoreid nim etatud perioodil, eelkõige Lääne kirjanduse ajalugu. FLGR.03.006 M aailm akirjanduse ajalugu (19.sajand) ©24. - 38. n. 4 L n-s => E assistent Kersti Unt 2AP( 60L+ 20i) • A FLGR.03.055 H isp aan ia keele lek sik o loog ia □ E esti ja soome-ugri filoloogia:kesk lektor Mercedes Soto Kursus moodustab osa suurem ast tsüklist "M aailmakirjanduse ajalugu" 2AP( 64P+ 16i) • E ning käsitleb peamiselt euroopa ja ameerika kirjanduslike nähtuste ■H ispaania keel ja kirjandus:kesk põhijooni. Kursus annab ülevaate hispaania keele sõnavara ajaloolisest ja ©24. - 38. n. 4 L n-s => A tänapäevasest seisundist. ©24. - 38. n. 4 P n-s => E FLGR.03.008 M aailm akirjanduse ajalugu (keskaeg - 18.saj.) korr. professor Jüri Talvet,assistent Kersti Unt FLGR.03.058 M a a ilm a k irja n d u se a ja lu gu (1 9 .saj.) 4AP( 88L+ 72i) • 2E assistent Kersti Unt ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:alam 2AP( 60L+ 20i) • A Kursus käsitleb m aailm akirjanduse põhijooni, nähtusi ja autoreid □G erm aani-rom aani filoloogia:kesk nimetatud perioodil, eelkõige Lääne kirjanduse ajalugu. © FLEE.05.002, FLEE.05.003 ©1. - 15. n. 2 L n-s => E Kursus m oodustab osa suurem ast tsüklist "M aailmakirjanduse ajalugu" 32. - 38. n. 4 L n-sl knt ning käsitleb peamiselt euroopa ja ameerika kirjanduslike nähtuste põhijooni. FLGR.03.009 Ladinaameerika kirjandus ©24. - 31. n. 4 L n-s => A korr. professor Jüri Talvet 2AP( 44L+ 30S+ 6i) • E FLGR.03.063 T än a p ä ev a tsiv ilisa ts ioon II □G erm aani-rom aani filoloogia: lektor M arina Grišakova Kursus käsitleb Ladina-Am eerika kirjandusloo peajooni. Seminaride 4AP( 48S+ 112i) • E teemaks on Ladina-Am eerika kirjanduste retseptsioon Eestis. Seminaris käsitletakse 19.-20. saj. Euroopa mõtteloo tähtsamaid teoseid ©24. - 38. n. 2 L n-s => E esteetilisest, eetilisest ja sotsiaalsest aspektist. Kursuse metodoloogiliseks aluseks on interdistsiplinaarne "history o f ideas", mis lubab tekste uurida FLGR.03.013 Kirjandusteadus erinevatest vaatepunktidest. Sem inar tugineb suurel määral üliõpilaste lektor Jaan Unt iseseisvale tööle. 2AP( 32L+ 48i) • E ©1. - 16. n. 3 S n-s => E □ Hispaania keel ja kirjandus:alam, Inglise keel ja kirjandus:alam, Saksa keel ja kirjandus:alam, Skandinavistika:alam FLGR.03.064 V. N ab ok ov i loom in g Käsitletakse kirjandusega seotud teoreetilisi probleeme, poeetikat, 2AP( 34L+ 46i) • A stilistikat ja peamisi kirjandusperioode. □ E esti ja soome-ugri filo lo o g ia :, Vene ja slaavi filoloogia: ©24. - 38. n. 2 L n-s => E Uuritakse vene ja euroopa kirjanduslike traditsioonide vastasmõju V.Nabokovi proosateostes. A nalüüsitakse Nabokovi proosateoste FLGR.03.014 20. sajandi m aailm akirjandus struktuuri ja poeetikat. Erilist tähelepanu pööratakse tõlkeprobleemidele. lektor Leena Kurvet-Käosaar Vaadeldakse N abokovi autoritõlkeid ja vaba tõlget Lewis Carroli teosest 2AP( 32L+ 48i) • E "Alice imedemaal". □ Eesti ja soome-ugri filo!oogia:kesk ©1. - 16. n. 2 L n-s => A Käsitletakse peamisi suundi 20. sajandi maailmakirjanduses. Erilist tähelepanu pööratakse m odernistlikele ja avangardistlikele vooludele. FLGR.03.066 S isseju h a tu s h isp aan ia k irjan d u sse ©24. - 38. n. 2 L n-sl re f => E 2AP( 48L+ 32i) • A ■H ispaania keel ja kirjandus:alam FLGR.03.016 XX saj. m aailm akirjanduse ajalugu M oodsa hispaania luule ja draam a käsitlus. em eriitprofessor Larissa Volpert ©1. - 16. n. 3 L n-s => A 2AP( 34L+ 46i) • E □ Vene ja slaavi filoloogia:alam FLGR.03 067 H isp a a n ia keele k on versatsioon Üliõpilased tutvuvad põhiliste vooludega, kirjanduslike koolkondadega, assistent Tiiu Põder eredamate esindajate loominguga ja teoste poeetikaga. 5AP( 148P+ 52i) • 2E ©24. - 38. n. 2 L n-s => E ■H ispaania keel ja kirjandus:alam , H ispaania keel ja kirjandus:kesk Konversatsioonikursus hõlmab keele üld- ja spetsiifilist sõnavara nii FLGR.03.043 Hispaania keel üldvõõrkeelena II (algkursuse järg) kirja- kui ka kõnekeele tasandil. õpetaja Ricardo Mateo 4AP( 132P+ 28i) • 2A ©1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => E □ G erm aani-rom aani filoloogia:kesk, Germ aani-rom aani fiIoloogia:ülem 24. - 38. n 6 P n-s2 knt => E OFLG R.03.042 Hispaania keele algkursuse järg. FLGR.03.069 H isp aan ia keele tek stian a lü ü s © 1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => A 3AP( 88P+ 32i) • EA 24. -3 8 . n 4 P n-s2 knt => A ■H ispaania keel ja kirjandus:alam , Hispaania keel ja kirjandus:kesk 127 FILOSOOFIATEADUSKOND 127 Praktilise hispaania keele kursus. Kursuse eesm ärgiks on anda algteadm ised saksa keelest, mis võimaldavad ©1. - 16. n. 2 P n-sl knt => A õppijal suhelda lihtsamates argisituatsioonides. 24. - 38. n 4 P n-sl knt => E ©24. - 39. n. 4 S n-s2 knt => E FLGR.03.070 P ran tsu se keel FLGR.04.006 P rak tilin e saksa keele fon eetik a (2 r.) õpetaja Kadri Koik 5AP( 192S) • A 2AP( 64P+ 16i) • E □ Saksa keel ja kirjandus:alam ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem Vokaalide, diftongide ja konsonantide kirjeldamine ja harjutamine. OFLGR.03.048, FLGR.03.049 Kolme m eloodiavormi harjutamine. Dialoogide kuulamine ja Prantsuse kõnekeele arendamine, grammatika põhivara omandamine. moodustamine. S õn a-ja lauserõhk. ©1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => E Kohustuslik foneetika kursus toimub 1.semestril ja annab 2 AP-d. 2 .semestril on võim alik foneetikat teha kokkuleppel õppejõuga FLGR.03.071 Hispaania keel Ladina-Ameerikas valikainena veel 2 AP ulatuses. lektor Mercedes Soto ©1. - 16. n. 2 S n-s => A 2AP( 32L+ 32P+ 16i) • E 24. - 39. n. 2 S n-s => A ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem Käsitletakse hispaania keele e ripära ja kasutust Ladina-Ameerika maades. FLGR.04.007 K aasaegn e Šveitsi k irjan dus ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E lektor Eve Pormeister 4AP( 64S+ 96i) FLGR.03.072 Suuline tõlge □ S a k sa keel ja kirjandus:ülem assistent Klaarika Kaldjärv Ülevaade sõjajärgsest (saksa k.) Šveitsi kirjandusest ja selle kultuurilis- 3AP( 60P+ 60i) • E sotsioloogiline taust. Semestris kahe kuni kolme autori teoste analüüs. ■Hispaania keel ja kirjandus:ülem ©1. - 16. n. 2 S n-s => A Praktiseeritakse järeltõlget emakeelest hispaania keelde ja hispaania 24. - 39. n. 2 S n-s => A keelest emakeelde. ©1. -16. n. 32 P n-sl knt => A FLGR.04.009 Saksa keele a ja lu gu 1 24. - 38. n. 2 P n-s => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ■ Saksa keel ja kirjandus:kesk SAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL (04) Lühiülevaade kaasaegse saksa keele kujunem isest ja keelestruktuuri arengust. ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s3 knt => E FLGR 04.001 Saksa keele praktiline grammatika (2 rühma) assistent Kaari Antzon FLGR.04.010 Saksa keele a ja lu gu 2 5AP( 192P) • 2E 2AP( 17L+ 17S+ 46i) • E □Saksa keel ja kirjandus:alam ■ Saksa keel ja kirjandus:ülem Praktilise grammatika kursus on mõeldud abistama ja toetama saksa keele ©FLGR.04.009 omandamist,sest ilma keelesüsteemi ja selles valitsevaid seoseid ning Saksa keele ajaloolise arengu käsitlus tekstinäidete alusel. Keskalamsaksa seaduspärasusi tundmata ei ole keele laitmatu valdamine mõeldav. 1. ja 2. tähtsus saksa keele Balti variandi ja eesti keele jaoks. semestril toimub morfoloogia kesksete teemade (tegusõna ajavormide ja ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl re f => E kõneviiside moodustamine ning kasutamine; passiivi moodustamine ja kasutamine; nimisõna grammatiline sugu, käänamine ja mitmuse FLGR.04.011 P rak tilin e saksa keele gram m atik a (2 r.) moodustamine) süsteemne käsitlemine koos praktiliste harjutustega. Peale lektor Anne Arold,assistent Kersti Neufeld vormide moodustamise on oluline nende tähenduste ja kasutusviiside 4AP( 128P+ 32i) • 2A tundmaõppimine ning rakendamine praktikas. □ Inglise keel ja kirjandus:kesk ©24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E Saksa keele gram m atika põhireeglite selgitamine, nende rakendamise 1. - 16. n. 2 P n-s => A; Saksa keel j a kirjandus:alam harjutamine korrektse keeleoskuse saavutamiseks algastme ulatuses. © 1. - 16. n. 2 P n-s3 knt => A FLGR .04.002 Saksa keele teooria (saksa keele teoreetiline 24. - 39 n. 2 P n-s3 knt => A grammatika) lektor Mari-Ann Palm,lektor Mari-Ann Palm,assistent Kaari Antzon FLGR.04.014 P rak tilin e saksa keel I / II (2 r.) 4AP( 74L+ 40S+ 46i) • 2E assistent Kersti N eufeld,külalislektor Jeannette Rissmann ■Saksa keel ja kirjandus:kesk 5AP( 192P) • 2E ©FLGR.04.011 ■Saksa keel ja kirjandusalani Ajalooline ülevaade saksa keeleteaduse arengust ja kujunemisest Saksakeelsete ilukirjanduslike ja aimetekstide leksikaalne ja grammatiline rõhuasetusega grammatikale; keeleteaduse ja grammatikateaduse analüüs, sõnavara laiendamine. 1.semestril pööratakse rohkem tähelepanu põhimõisted; saksa keele tüüpilised tunnused; saksa keele m orfoloogia ja kuulam isoskuste ja suulise väljendusoskuse arendamisele, 2 .semestril on süntaks. Keele eriharu üliõpilastele on kohustuslik 2 AP-d. pearõhk kirjalikul väljendusoskusel (lihtsamad tekstisordid, nt. isiklikud ©1. -16. n 2 L n -s => E ja ametialased kirjad, sisukokkuvõte, seisukohavõtt jm s ). 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E ©1. - 16. n. 2 P n-s4 knt => A 24. - 39. n. 4 P n-s3 knt => A FLGR.04.003 Saksa keele stilistika lektor Mari-Ann Palm FLGR.04.015 P rak tilin e saksa keel II kõrva ler ia lan a (2 r.) 2AP( 16L+ 8P+ 8S+ 48i) • E assistent Kersti Neufeld □Saksa keel ja kirjandus:kesk 8AP( 265P+ 55i) • EA ©FLGR.04.002, FLGR.04.009 □ Inglise keel ja kirjandus:kesk, Inglise keel ja kirjandus:ülem Kursuse raames käsitletakse stiiliteooria üldküsimusi (stilistika kui Antud praktilise saksa keele tunnid on loogiliseks jätkuks saksa keele iseseisva distsipliini kujunemine ja koht filoloogiateaduste hulgas, stiili algkursusele. Jätkatakse gram m atika ja sõnavara om andam ist mõiste definitsioonid, funktsionaalstiilid, stiilitasandid, stiilinormid) ja ©1. - 16. n. 4 P n-s => A leksikaalseid ning grammatilisi stiilivahendeid, samuti stiilifiguure sks.k. 24. - 39. n. 4 P n-s => E © I .-1 6 . n. 1 L, 1 S n -s => E FLGR.04.016 P rak tilin e saksa keel I k õrva la in en a (2 r.) FLGR.04 005 Saksa keel inglise filoloogidele (2 r.) lektor Erika Kärner,lektor Eve Porm eister,lektor Reet Sorokin lektor Eve Porm eister,assistent Kaari Antzon 12AP( 384P+ 96i) • EA 4AP( 64S+ 96i) □ Inglise keel ja k irjan d u s:, Inglise keel ja kirjandus:kesk ■Inglise keel ja kirjandus:alam 128 FILOSOOFIATEADUSKOND 128 S aksakeele algteadm iste om andam ine (gram m atika, sõnavara). Suulise ja FLGR.04.054 Üldkeeleteadus kirjaliku väljendusoskuse harjutamine. korr. professor Karl Lepa © 1. -1 6 . n. 6 P n-s5 knt => A 2AP( 32L+ 48i) • E 24. - 39. n . 6 P n-s5 knt => E ■Germ aani-rom aani filoloogia:ülem Loengukursus annab ülevaate aktuaalsetest probleem idest viimaste FLGR.04.017 Saksam aa ajalugu aastaküm nete keeleteaduses. külalislektor Jeannette Rissmann ©1. -1 6 . n. 2 L n-sl ref => E 2AP( 64L+ 16i) • E 24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E ■ Saksa keel ja kirjandus:alam Loengukursus annab ülevaatliku pildi tähtsamatest etappidest ja FLGR.04.055 K on sek u tiiv tõ lge sündm ustest Saksam aa ajaloos. korr. professor Karl Lepa ©1. - 16. n . l L , 1 S n-sl ref => E 2AP( 32S+ 48i) • 2A □ S a k sa keel ja kirjandus:ülem FLGR.04.018 Saksa keele praktiline gram matika (2 r.) O FLG R.04.012, FLGR.04.014 assistent Kaari Antzon H arjutatakse erialatekstide suulist tõlget saksa keelest eesti keelde ja 4AP( 128P+ 32i) • 2A vastupidi. ■Saksa keel ja kirjandus:kesk ©1. - 16. n. 2 S n-s => A Praktilise gram m atika kursus on mõeldud abistama ja toetam a saksa keele 24. - 39. n. 2 S n-s => A omandamist, sest keelesüsteemi seaduspärasusi tundm ata ei ole keele laitmatu valdamine mõeldav. 3. semestril käsitletakse valikuliselt FLGR.04.056 V alikkursus keeleteadusest teemasid m orfoloogiast, mis valmistavad eestlastele spetsiifilisi raskusi 1 AP( 32S+ 16i) • E (artikli kasutamine, pärisnimede käänamine, omadussõna käänamine, □ S ak sa keel ja kirjandus:ülem om adussõna ja partitsiibi nimisõnalised vormid. 4. semestril toimub Külalislektorite poolt pakutavad valikkursused ülemastmele ja süntaksi (lauseliikmed, sõnajärg lauses, lihtlause, rindlause, põimlause, magistrandidele. kõrvallausete liigid) süsteemne käsitlemine koos praktiliste harjutustega. ©24. - 39. n. 2 S n-s => A © 1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A 24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => A FLGR.04.057 Tekstianalüüs I / Tekstianalüüs II (2r.) külalislektor Jeannette R issm ann,külalislektor Patricia Stuchlik FLGR.04.021 Saksa keele leksikoloogia 6AP( 192P+ 48i) • EA lektor Anne Arold ■ Saksa keel j a kirjandus:kesk 4AP( 64S+ 96i) • E Komplekssete saksakeelsete ilukirjanduslike ja aimetekstide leksikaalne ■ Saksa keel ja kirjandus:kesk ja gram m atiline analüüs, sõnavara laiendamine. Erinevate Kursusel käsitletakse süstem aatiliselt saksa keele leksikaal-semantilise (argum enteerivate) tekstisortide (kommentaar, retsensioon, kõne, essee süsteemi põhimõisteid, sõnavara sem antilist liigendatust ja muutumise jne.) analüüs ja iseseisev tekstide koostamine. Teksti ülesehitus, viise. stilistilised ja retoorilised figuurid jm s. Leksikoloogia kursus on jagatud kaheks osaks, millest esimene osa on © 1. - 16. n. 4 P n-s3 knt => E kohustuslik keele eriharu üliõpilastele (2 AP), teine osa on mõeldud 24. - 39. n. 2 P n-s => E valikkursusena ülemastmele. ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n -s => E FLGR.04.059 Valikkursus kirjandusest 2AP( 34S+ 46i) • 2A FLGR 04.022 Saksa keele fraseoloogia □ S ak sa keel ja kirjandus:kesk, Saksa keel ja kirjandus:ülem, Saksa keele lektor Anne Arold õpetaja: mag 2AP( 40S+ 40i) • E K ülalislektorite poolt pakutavad valikkursused. □ Saksa keel ja kirjandus:kesk ©1. - 16. n. 2 S n-s => A Erikursusel antakse lühiülevaade saksa keele fraseoloogia uurimise 24. - 39. n. 2 S n-s => A ajaloost ja fraseoloogia kui keelelise nähtuse olemusest. Käsitletakse saksa keele fraseoloogia klassifitseerimisvõim alusi, funktsionaalseid FLGR.04 060 K irjandussem inar 1: peaseminar tüüpe ja semantilisi gruppe (sünonüümid, antonüümid, homonüümid, erak. professor Claus Som m erhage m itmetähenduslikud fraseologismid). 4AP( 32S+ 128i) • 2E © 1 ,- 16. n. 1 L, 1 S n -s => E □ S a k sa keel ja kirjandus: Hauptsem inar zur Literatur des 19. oder 20. Jahrhunderts (im FLGR.04.025 M aiskonnalugu W echselbezug zum Proseminar). külalislektor Jeannette Rissmann Selbständiger w issenschaftlicher Um gang mit komplexen Texten und 4AP( 64S+ 96i) • 2E Problemstellungen. ■ Saksa keel ja kirjandus:alam © 1 .-4 0 . n. 1 L, 1 S n - s 2 r e f = > 2 E □ Inglise keel ja kirjandus:kesk Kursuse eesm ärgiks on anda algteadmised saksa keelest, mis võimaldavad FLGR.04.061 K irjandussem inar 2: proseminar Õppijal suhelda lihtsamates argisituatsioonides. erak. professor Claus Som m erhage © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n -s 1 ref = > E 4AP( 32L+ 64S+ 64i) • 2E □ S a k sa keel ja kirjandus: FLGR.04.031 Tõlkesem inar Prosem inar zur Literatur des 19. oder 20. Jahrhunderts (2 Punkte). lektor T iina M ullam aa Um gang mit der Forschungsliteratur. Anleitung zum selbständigen 4AP( 64S+ 96i) • E wissenschaftlichen Arbeiten. □Skandinavistika:kesk, Skandinavistika:ülem ©1. -1 6 . n. 2 S n-sl ref => E 2 4 .-3 9 . n. 2 S n-sl ref => E ©1. - 16. n. 2 S n-s 24. - 39. n. 2 S n-s => E FLGR.04.064 Kollokvium diplom andidele ja magistrantidele korr. professor Karl Lepa,erak. professor Claus Sommerhage FLGR.04.051 V a lik k u rsu s keeleteadusest: 4AP( 68S+ 92i) 2AP( 32S+ 48i) • EA ■ Saksa keel ja kirjandus:ülem, Saksa keel ja kirjandus:m ag □ S a k sa keel ja kirjandus:ülem Ettevalm istus eksam iteks ja disskussioonid keele- ja kirjandusteaduslikel teemadel. ©1. - 16. n. 2 S n-s => A ©24. - 38. n. 2 S n-s 24. - 39. n. 2 S n-s => A FLG R .04.065 Sissejuhatus k eele-ja kirjandusteadusesse 129 FILOSOOFIATEADUSKOND 129 korr. professor Karl Lepa,erak. professor Claus Sommerhage 2AP( 34L+ 46i) • E FLGR.04.095 Rootsi keel ■Saksa keel ja kirjandus:alam assistent Liina Ask Sissejuhatus germanistikastuudiumi. 1,5AP( 64P) • EA 024. - 39. n. 2 L n-s => E ■Skandinavistika:2 O FLG R.04.026 FLGR.04.067 S isseju h atu s k irjan duse a ja lu kku erak. professor Claus Sommerhage ©1. - 16. n. 4 S n-s 4AP( 64S+ 96i) • 2E 24. - 39. n. 4 S n-s => E □Saksa keel ja kirjandus: Übung 1: Ansätze und Theorien in der Literaturgeschichtsschreibung. FLGR.04.096 Rootsi kirjandus Epochengeschichte. Stoff- und Motivgeschichte. assistent Liina Ask 01 . - 16. n. 2 S n-sl ref => E 1,5AP( 34L+ 34S) • EA 24. - 39. n. 2 S n-s => E ■Skandinavistika:2 FLGR.04.068 L ek tüü rik ursu s © 1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s => A 3AP( 34S+ 86i) • E 24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s => E ■Germaani-romaani filoloogia:mag FLGR.04.112 Norra keele stilistika ©1. -39. n. 2 S n-sl ref => E 2AP( 40S+ 40i) • E ■Skandinavistika:2 FLGR.04.071 Saksa m ajanduskeel külalislektor Patricia Stuchlik ©24. - 39. n 2 S n-s => E 8AP( 136S+ 184i) • E □Saksa keel ja kirjandus:kesk, Saksa keel ja kirjandus:ülem FLGR.04.113 Norra keele fraseoloogia Õppetöö toimub õpiku "W irtschaft - au f Deutsch" alusel, käsitletakse 2AP( 48S+ 32i) • A selliseid teemasid nagu kaubandus, eksport, import, näitused, messid, ■Skandinavistika:2 reklaam jne., samuti ka vastavat kirjavahetust. ©1. - 16. n. 4 S n-s ©24. - 39. n. 2 S n-s => A 24. - 39. n. 4 S n-s => E F LG R .04.117 Taani keel algajatele (valikainena) FLGR 04.073 D iplom andide sem inar assistent Nikolaj Edwards erak. professor Stig Örjan Ohlsson 4AP( 64P+ 96i) • EA 2AP( 30S+ 50i) • A ■Skandinavistika:ülem ©1. - 16. n. 4 P n-s => 2A 24. - 39. n. 4 P n-s => A ©1. -16. n. 2 S n-s => A FL G R .04.118 Taani keel edasijõudnutele (valikainena) FLGR.04.087 Rootsi keel va lika inena (edasijõudnud) assistent Nikolaj Edwards 4AP( 64P+ 96i) • EA 4AP( 64P+ 96i) • EA □ülem, Germaani-romaani filoloogia:kesk ©1. - 16. n. 4 P n-s => A ©1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A 24. - 39. n. 4 P n-s => A 24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E FLGR.04.122 Individuaalne diplomitöö juhendam ine FLGR.04.088 Rootsi keel va lika inena (a lgajad ) assistent Nikolaj Edwards 4AP( 64P+ 96i) • EA 2AP( 32S+ 48i) • A □kesk, Germaani-romaani filoloogia:alam ■Skandinavistika:ülem © 1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A © 2 4 .-3 9 . n. 24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E FLGR.04.124 Uusnorra keel FLGR 04.090 L astek ir jan d u s 2AP( 32L+ 8P+ 40i) • E assistent Mari Aidla ■Skandinavistika:3 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E Teine ametlik kirjakeel Norras, selle sõnavara ja grammatika. ■mag ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-s => E ; Skandinavistika:3 □Skandinavistika:ülem FLGR 04.125 Sotsiolingvistika ©24. - 39. n. 2 S n-s => A 2AP( 32L+ 40P+ 8S) • A ■ : FLGR.04.093 S ü v endatud rootsi keel □ Skandinavistika:3 4AP( 64S+ 96i) • EA Dialektid, sotsiolektid. M eeste ja naiste erinev kõnepruuk. ■Skandinavistika.ülem © 1 ,- 16. n .2 L , 1 S n -s ©1. - 16. n. 2 S n-s => A FLGR.04.126 Tekstianalüüs 24. - 39. n. 2 S n-s => E 2AP( 32L+ 8P+ 40i) • E ■Skandinavistika:3 FLGR.04.094 K õrgem P õ h jam aad e sem in a r OFLG R.04.108, FLG R .04.110, FLG R .04.115 erak. professor Stig Örjan Ohlsson Erinevad võim alused ilukirjandusliku teksti analüüsiks. 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-s => E ■Skandinavistika:mag □Skandinavistika:ülem FLGR.04.127 Norra kultuurilugu 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E © I . -16 . n. 2 S n-s ■Skandinavistika:3 2 4 .-3 9 . n. 2 S n -s => E 130 FILOSOOFIATEADUSKOND 130 ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-s => E 1 AP( 16S+ 2 4 i) • A ■Skandinavistika: 1 FLGR.04.128 S em an tika 2AP( 32L+ 8P+ 40i) • E © 24 . - 39. n. 2 S n-s => A ■Skandinavistika:3 FLGR.04.139 T ek stian a lü ü s ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-s => E Henrik Rahm 2AP( 32S+ 48i) • E FLGR.04.129 H ollandi keel a lgajatele ■Skandinavistika:kesk Rogier Blokland 4AP( 108P+ 52i) • EA ©1. - 16. n. 2 S n-s => E □ : , Germaani-romaani filoloogia: F LG R .04.140 Põhjam aade eetrim eedia © 1. - 16. n. 4 P n-s3 knt => A erak. professor Stig Örjan Ohlsson 24. - 39. n. 4 P n-s => E 2AP( 32S+ 48i) • E □Skandinavistika: FLG R .04.130 H ollandi keel ed as ijõudnu te le Rogier Blokland ©1. - 16. n. 2 S n-s => E 4AP( 108P+ 52i) * EA □G erm aani-rom aani filoloogia: FLGR.04.141 Rootsi keele ajalugu (järg) erak. professor Stig Örjan Ohlsson © 1. - 16. n. 4 P n-s3 knt => A 2AP( 32S+ 48 i) • E 24. - 39. n. 4 P n-s3 knt => E ■Skandinavistika: kesk OFLG R.04.103 FLGR.04.131 S üven d a tu d taan i keel assistent Nikolaj Edwards ©1. - 16. n. 2 S n-s => E 8AP( 128P+ 192i) • E ■Skandinavistika: 1 FLGR.04.142 K irjalik väljendusoskus assistent Mari Aidla ©1. - 39. n. 4 S n-s => E 2AP( 32S+ 48i) • A □ Skandinavistika:kesk FLGR.04 132 T aan i keele g ram m atik a (p rak tilin e ) assistent Nikolaj Edwards ©1. - 16. n. 2 S n-s => A 2AP( 32P+ 48i) • E ■Skandinavistika: 1 FLGR 04.143 Suuline väljendusoskus assistent Liina Ask ©1. - 16. n. 2 P n-s => E 2AP( 32P+ 48 i) • A ■Skandinavistika:kesk FLGR.04.133 T aan i keele foneetika (p rak tilin e ja teoreetiline) assistent Nikolaj Edwards ©24. - 39. n. 2 S n-s => A 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E ■Skandinavistika: 1 FLGR.04.144 Rootsi keel kõrvalainena assistent Mari Aidla ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s => E 2AP( 32P+ 48i) • EA □ Skandinavistika: FLGR.04 134 S isse juhatus taan i k u l tu u r i- ja k ir ja n d u slu k k u Praktilise rootsi keele kursus, sisaldab keeleharjutusi, tekstide lugemist, assistent Nikolaj Edwards kodulugem ist (+ audio-, videom aterjal). Eeldab aktiivset osavõttu 2AP( 32L+ 48i) • A ©1. - 16. n. 1 S n-s => A ■Skandinavistika: 1 24. - 39. n. 1 S n-s => E ©1. - 16. n. 2 L n-s => A FLG R .04.145 Rootsi kirjandus (kõrvalainena) assistent Mari Aidla FLGR.04.135 T aan i keel kõ rvala inena 1 AP( 16S+ 24i) • A assistent Nikolaj Edwards □ : 6AP( 96P+ 144i) • E Ülevaade rootsi kirjandusest. Kodulugem ine, referaatide koostamine. □ : Eeldab aktiivset osavõttu. ©1. - 16. n. 1 S n-s => A ©1. - 39. n. 6 P n-s => E FLG R .04.146 Rootsi ajalugu (kõrvalainena) FLGR.04.136 T aan i keele g ram m atik a (teoreetiline) assistent Mari Aidla assistent Nikolaj Edwards 1 AP( 16S+ 24i) • A 2AP( 32L+ 4 8 i) • E □ : ■Skandinavistika: 1 Ülevaade rootsi ajaloost (koos videom aterjaliga). Eeldab aktiivset osavõttu. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ©24. - 39. n. 1 S n-s => A FLG R .04.137 M aiskonnalugu FLGR.04 147 Rootsi ajalugu assistent Nikolaj Edwards Rikard Skutnäs 1 AP( 16S+ 24i) • A 2AP( 32S+ 48 i) • E ■Skandinavistika: 1 ■Skandinavistika:kesk ©24. - 39. n. 2 S n-s => A ©24. - 39. n. 2 S n-s => E FLGR.04.138 P õ h jam aad e a ja lu g u FLGR 04 148 F ilo soo filise m õtte a ja lu gu assistent Nikolaj Edwards Rikard Skutnäs FILOSOOFIATEADUSKOIVD 131 131 2AP( 32S+ 48i) • A ■M ajandusteadus: 1 ■Skandinavistika:ülem Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu m ajandusalaste tekstide lugemisele ning sellealase baassõnavara ©24. - 39. n. 2 S n-s => A omandamisele. 0 2 . - 16. n. 4 P n-s4 knt => E A FLGR.04.149 F on eetika (rootsi keel) assistent Liina Ask FLK E.01.006 In g lise keel - m ed itsiin ia la se su h tlu sk eele kursus 2AP( 32S+ 48i) • E lektor Inga Jufkin,õpetaja Inga Kuznetsova ■Skandinavistika:kesk 3AP( 60P+ 60i) • 2A □ Farmaatsia: 1 0 2 4 . - 39. n. 2 S n-s => E Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu vestlusoskuse kujundamisele m editsiini valdkonnas. FLGR 04.150 S isseju h atu s k irjan d u stead u se m etod oloog iasse erak. professor Claus Sommerhage 2AP( 32S+ 48i) • E ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A ■Saksa keel ja kirjandus:kesk 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A ©FLGR.04.067 Übung 2: Methoden des 19. und 20. Jahrhunderts: Praktische Übungen. FLKE.01.011 Õ igu sa lan e in g lise keel Methodendiskussion der Gegenwart. lektor Liina Soobik 0 1 . - 16. n. 2 S n-s => E 5AP( 100P+ lOOi) • EA ■Õigusteadus: 1 FLGR.04.151 S isseju h atu s k irjan d u steooriasse Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu erak. professor Claus Sommerhage õigusalaste tekstide lugemisele ja sellealase baassõnavara omandamisele. 2AP( 32S+ 48i) • E ©1. - 13. n. 4 P n-s3 knt => A ■Saksa keel ja kirjandus:kesk OFLGR.04.067, FLGR.04.150 FLKE.01.014 Inglise keele a lgku rsus Übung 3: Problem- und textorientierte Übungen zur Poetologie. lektor Ele Kaldjärv,lektor Eda Tammelo 0 2 4 . - 39. n. 2 S n-s => E 2,5AP( 50P+ 50i) • A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1, Eesti keel (võõrkeelena): 1 FLGR.04.152 Sem in ar 18. sa jan d i k irjan d u sest Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks erak, professor Claus Sommerhage tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates 2AP( 32S+ 48i) • E vestlussituatsioonides. ■Saksa keel ja kirjandus:kesk ©24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A OFLGR.04.067, FLGR.04.150, FLGR.04.151 Übung 4: Lesestrategien, text- oder autorenorientiert. FLKE.01.015 In g lise keele a lgk u rsu s G ärg) 0 2 4 . - 39. n. 2 S n-s => E lektor Ele Kaldjärv,õpetaja Inga Kuznetsova 2,5AP( 50P+ 50i) • E FLGR.04.153 B aka lau reu sesem in ar ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:2, Eesti keel (võõrkeelena):2 korr. professor Karl Lepa,erak. professor Claus Sommerhage OFLKE.Ol .014 2AP( 32S+ 48i) • A Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks ■Saksa keel ja kirjandus:ülem tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates Konzeption, Diskussion und Ausarbeitung der Abschlussarbeiten. vestlussituatsioonides. 0 2 4 . - 36. n. 2 S n-s => A © I . - 13. n. 4 P n-s3 knt => E A FLGR.04.154 Saksa keele sõn am ood u stu s assistent Kersti Neufeld FLKE.01.016 Inglise keele a lgk u rsu s 2AP( 10L+ 22S+ 48i) • A lektor Kersti M einart □Saksa keel ja kirjandus:kesk, Saksa keel ja kirjandus:ülem 4AP( 80P+ 80i) • EA OFLGR.04.021 ■ Kasvatusteadused: 1, K asvatusteadused:2, M atemaatika: 1 Seminaris käsitletakse saksa keele sõnavara ülesehitust (sünkroonsest □A jakirjandus: 1, Avalikkussuhted ja teabekorraldus: 1 aspektist), sõnade liitmise ja tuletamise aluseid ning sõnamoodustuse Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks põhimõisteid. Praktilises osas analüüsitakse erinevaid sõnaliike tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates moodustavaid liiteid ja tüüpilisi sõnam oodustuse malle. vestlussituatsioonides. 024. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => A © septem ber, 20 4 P n-s4 knt => E A KEELEKESKUS (KE) FLK E.01.017 Inglise keele a lgk u rsu s (järg) lektor Ele Kaldjärv 4AP( 80P+ 80i) • EA INGLISE KEELE SEKTSIOON (01) OFLKE.Ol .016Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks tööks erialase kirjandusega ning toim etulekuks lihtsamates FLKE.01.001 Inglise keele a lgku rsus vestlussituatsioonides. lektor Inga Jufkin,lektor Ele Kaldjärv 6AP( 120P+ 120i) • EA © septem ber, 20 4 P n-s4 knt => E A ■Eripedagoogika: 1 □Psühholoogia: 1 FLKE.01.023 In g lise keel Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks lektor Niina Aasm äe,lektor Ele Kaldjärv,lektor Krista Kallis,lektor Inga tööks erialase kirjandusega ning toim etulekuks lihtsamates Koppel,lektor Eda Tammelo vestlussituatsioonides. 2,5AP( 50P+ 50i) • A 0 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1, Eesti keel (võõrkeelena): 1 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu sõnavara omandamisele ning vestlusoskuse arendamisele FLKE.01.002 Inglise keel - s isse ju h atu s m a ja n d u sterm in o lo o g ia sse assistent Terje Teesalu ©24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A 3AP( 60P+ 60i) • E 132 FILOSOOFIATEADUSKOND 132 FLKE.01.024 Ing lise keel (järg) ©september, 10 4 P n-s2 knt => E A lektor N iina Aasm äe,lektor Ele Kaldjärv,lektor Krista Kallis,lektor Inga Koppel FLKE.01.042 Inglise keele a lgk u rsu s 2,5AP( 50P+ 50i) • E lektor Inga Koppel ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:2, Eesti keel (v00rkeelena):2 9AP( 180P+ 180i) • 2A O FLK E.O l.023 ■Ajalugu: 1 Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks sõnavara om andam isele ning vestlusoskuse arendamisele. tööks erialase kirjandusega ning toim etulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. ©1. -1 3 . n. 4 P n-s3 knt => E A © 1. - 15. n. 6 P n-s6 knt => A 24. - 38. n. 6 P n-s6 knt => E A FLKE.01.025 Ing lise keel lektor Georg Allik,lektor Inga Jufkin,lektor Kersti M einart,lektor Eda FLK E.01.043 Inglise keele a lgk u rsu s (järg) Tam melo,assistent Terje Teesalu,õpetaja Inga Kuznetsova,õpetaja lektor Inga Koppel Kristina M ullam aa 3AP( 60P+ 60i) • E 4AP( 80P+ 80i) • EA ■Ajalugu:2 ■M atem aatika: 1 OFLKE.Ol .042 □A valikkussuhted ja teabekorraldus:!, Filosoofia: 1, Psühholoogia: 1, Kursus annab algteadm ised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks Sem iootika ja kulturoloogia: 1, Sotsiaaltöö: 1 tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu vestlussituatsioonides. erialasõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. ©september, 20 4 P n-s4 knt => E A ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.01.030 In g lise keel FLK E.01.044 Inglise keele tä ien d av ku rsus m ag istran tide le lektor Kersti M einart,lektor Eda Tam melo,assistent Terje Teesalu,õpetaja lektor Krista K allis,lektor Liina Soobik Inga Kuznetsova,Õpetaja Tiina Sepp,õpetaja Irina Skrebova 6AP( 48P+ 192i) • EA 2AP( 40P+ 40i) • E Kursuse eesm ärk on täiendada oskusi ja vilumusi audeerimise, ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 resümeerimise ja annotatsioonide koostamise, vestlemise ja Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu sem inariettekannete tegem ise alal. Kursus lõpeb eksamiga, mille erialase sõnavara om andam isele ning vestlusoskuse arendamisele sooritam iseks tuleb lugeda 200 lk. erialast kirjandust. ©korduv: 15 n. 4 P n-s4 knt => E A ©september, 10 4 P n-s2 knt => E A FLK E.01.046 Itaa lia keele a lg k u rsu s FLK E.01.031 Inglise keel Q ärg) lektor N iina Aasmäe õpetaja Tiina Sepp,õpetaja Irina Skrebova 3AP( 60P+ 60i) • A 2AP( 40P+ 40i) • A Kursuse eesm ärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 kõige tüüpilisem ates situatsioonides, tutvustada Itaalia elu-olu, kultuuri ja OFLK E.01.030 ühiskondlik-poliitilist tausta. Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu ©korduv: 15 n. 4 P n-s4 knt => E A erialasõnavara omandamisele ja vestlusoskuste arendamisele. ©veebruar, 10 4 P n-s4 knt => E A FLK E.01.048 Rootsi keele a lg k u rsu s õpetaja Kristina M ullam aa FLKE.01 032 Inglise keel 6AP( 120P+ 120i) • EA lektor Krista Kallis,lektor T iina M ullam aa,õpetaja Tiina Sepp Kursuse eesmärk on kujundada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist 3AP( 60P+ 60i) • A tüüpilisem ates situatsioonides,tutvustada Rootsi elu- olu, kultuuri ja ■Bioloogia:!, G eograafiaT, G eoloogiaT , Kasvatusteadused: 1, ühiskondlik- poliitilist tausta. Maalikunst: 1 □ Prantsuse keel ja kirjandus: 1 Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A erialase sõnavara omandamisele ning vestlusoskuse arendamisele 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A FLK E.01.049 R ootsi keele a lgk u rsu s (järg) ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A õpetaja K ristina M ullam aa 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A 3AP( 60P+ 60i) • E ® F L K E .01.048 FLKE.01.033 In g lise keel Kursuse eesm ärk on kujundada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist lektor Inga Jufkin,lektor Ele Kaldjärv,lektor Inga Koppel,lektor Kersti tüüpilisem ates situatsioonides,tutvustada Rootsi elu- olu, kultuuri ja M einart,lektor Tiina M ullam aa,lektor Eda Tam m elo,assistent T iia ühiskondlik- poliitilist tausta. Haud,assistent Pilvi Kapp,õpetaja Inga Kuznetsova,Õpetaja Kristina M ullam aa,õpetaja Irina Skrebova ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => E A 6AP( 120P+ 120i) • EA ■ A jalugu:!, Arstiteadus:2, Eripedagoogika: 1, FüüsikaT , Sotsioloogia: 1, FLKE.01.050 In g lise keel S tom atoloogiad, Vene ja slaavi filoloogia: 1 lektor Georg A llik,assistent T iia Haud,õpetaja Tiina Sepp □ Politoloogia: 1 4AP( 96P+ 64i) • EA Praktilise inglise keele kursus,mille käigus koondatakse põhitähelepanu ■Keem ia: 1 erialasõnavara om andam isele ja vestlusoskuse arendamisele. Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A sõnavara om andam isele ning vestlusoskuse arendamisele. 24. - 38. n 4 P n-s4 knt => E A ©1. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A 24. - 28. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.01.035 Ing lise keel lektor Krista Kallis FLK E.01.051 Ing lise keel G ärg) 2AP( 40P+ 40i) • A lektor Georg A llik,õpetaja T iina Sepp Praktilise inglise keele kursus,mille käigus koondatakse põhitähelepanu 2AP( 32P+ 48i) • E vestlusoskuse arendamisele. □ K eem ia: 1 OFLKE.Ol .050 133 FILOSOOFIATEADUSKOND 133 Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu sõnavara omandamisele ning vestlusoskuse arendamisele. FLK E.01.063 In g lise keel - au d eer im isk u rsu s a jak irjan d u stu d en gite le ©29. - 38. n. 4 P n-s2 knt => E A lektor T iina M ullam aa 2AP( 40P+ 40i) • EA FLKE.01.052 Inglise keele a lgku rsus □ A jakirjandus:2 assistent Tiia Haud © FL K E .01.058 3AP( 60P+ 60i) • A Praktlise inglise keele kursus ajakirjandustudengitele, mille käigus □ B io loog ia :, Füüsika: 1, G eograafia:, G eoloogia:, Keemia: 1 koondatakse põhitähelepanu erialase sõnavara omandamisele ning Kursus annab algteadmised inglise keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks vestlusoskuse arendamisele. tööks erialase kirjandusega ning toim etulekuks lihtsamates ©1. - 10. n. 4 P n-s2 knt => E A vestlussituatsioonides. ©24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A FLK E .01.064 Inglise keel (järg) lektor Tiina M ullamaa FLKE.01.053 Inglise keele a lgku rsus (järg) 1,5AP( 30P+ 30i) • EA lektor Inga Jufkin,assistent Tiia Haud □ A jalugu:2 3AP( 60P+ 60i) • A © FL K E .01.033 □Keemia:2 Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu OFLKE.Ol .052 erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. Inglise keele algkursuse lõpetamine. ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => E A © 1. -15 . n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.01.065 In g lise keele gram m atik a k orrek tiivk u rsu s FLKE.01.054 Inglise keele a lgk u rsu s G ärg) assistent Pilvi Kapp lektor Ele Kaldjärv 3AP( 60P+ 60i) • EA 6AP( 120P+ 120i) • E Kursus on mõeldud esm akursuslaste^, kelle grammatikaalased teadmised □Psühholoogia:2 vajavad täiendamist. Kursus toimub paralleelselt oma teaduskonna OFLKE.Ol.001 õpperühm a tööga. Inglise keele algkursuse lõpetamine. ©korduv: 15 n. 4 P n-s4 knt => E A © 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A 24. - 38. n 4 P n-s4 knt = > E A FLK E .01.066 R ootsi keel lektor Tiina M ullamaa FLKE.01.055 Inglise keel G ärg) 6AP( 120P+ 120i) • E 2A lektor Tiina Mullamaa Praktlise rootsi keele kursus vestlusoskuse ning kuuldud kõnest 3AP( 60P+ 60i) • E arusaamise arendamiseks. Kursuse käigus süvendatakse ka ■Kasvatusleadused:2, Vene ja slaavi filoloogia:2 gram m atikaalaseid teadmisi. OFLKE.01.032 ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A vestlusoskuse arendamisele eriala teemadel. 01 . -15 . n. 2 P n-s2 knt => A FLK E.01.067 R ootsi keele a lgk u rsu s (järg) 2 4 .-3 8 . n. 2 P n -s2 knt => E A õpetaja Kristina M ullam aa 3AP( 60P+ 60i) • EA FLKE.01.057 Inglise keel ©FLKE.01.049 lektor Niina A asm äejektor Liina Soobik Rootsi keele algkursuse lõpetamine. 5AP( 100P+ lOOi) • E ©25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A □Semiootika ja kulturoloogia: 1 Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu vestlusoskuse arendamisele. SAKSA JA PRANTSUSE KEELE SEKTSIOON © 1. -13 . n. 4 P n-s3 knt => A (02) 24 - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A FLKE.01.058 S isseju h atav ku rsus in g lise a jak irjan d u sk eeld e FLKE.02.002 Sak sa keel - s isseju h atu s m ajan d u sterm in o loog iasse lektor Eda Tammelo lektor Helgi Andresson 4AP( 80P+ 80i) • EA 3AP( 60P+ 60i) • E □Ajakirjandus: 1 ■M ajandusteadus: 1 Praktilise inglise keele kursus ajakirjandustudengitele. Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu ©september, 13 4 P n-s3 knt => A m ajandusalaste tekstide lugemisele ja sellealase baassõnavara 24. - 38. n .2 P n-s2 knt => E A omandamisele. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.01.059 Inglise keel - s isseju h atu s õ igu sterm in o loog iasse lektor Liina Soobik,assistent Terje Teesalu FLKE.02.004 Ä risu h tlu s saksa keeles II 2,5AP( 50P+ 50i) • E lektor Helgi Andresson □Õigusteadus: 1 1,5AP( 16L+ 16P+ 28i) • EA Inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu õigusalase ■ E ttevõ ttem ajandust baassõnavara omandamisele. Kursuse eesmärk on arendada saksakeelset suhtlem ist äriringkondades ©24. - 36. n. 4 P n-s3 knt = > E A (ärikirjavahetus, rollimängud videom aterjali abil jne.). Kursus viiakse läbi loengute ja praktikumidena. FLKE.01.061 Ä risu h tlu s in g lise keeles I ©25. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E A lektor Niina Aasm äe,assistent Terje Teesalu 3AP( 60P+ 60i) • E FLKE.02.006 Sak sa keel - tõ lk ek u rsu s □M ajandusteadus: 1 lektor Siiri Raitar Arisuhtluse kursus käsitleb kom m unikatsiooniprotsessi aluseid ja arendab 3AP( 60P+ 60i) • EA oskusi majandusalase inglise keele kasutamiseks. Eriline rõhk on □ Inglise keel ja kirjandus:ülem ärisuhtluse keelelisel aspektil: m ajandusalaste tekstide lugemine, Kursuse jooksul harjutatakse kolme suulise tõlke liiki (C-keelest A- vastavate gram m atiliste struktuuride mõistmine; arendatakse teisi keelde): m ärkm etega järeltõlget, tõlget lehelt ja sünkroontõlget. ärikeelele omaseid põhioskusi: nt. kirjutam ine, kuulamine ja kõne. Käsitletakse ka tõlketeooria põhiküsimusi. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => E A © 1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A 134 FILOSOOFIATEADUSKOND 134 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A ©1. - 15. n. 6 P n-s6 knt => A 24. - 38. n .6 P n-s6 knt => E A FLKE.02.008 Sak sa keel u su tea d u sk o n n a s I lektor Siret Rutiku FLKE.02.016 Saksa keele algkursus (järg) 6AP( 120P+ 120i) • EA lektor Malle Rebane,lektor Kersti Reppo □ U suteadus:l 3AP( 60P+ 60i) • E Praktilise saksa keele kursus grammatikast, sõnavarast ja suhtluskeelest ■A jalugu:2 erialase kirjanduse iseseisvaks läbitöötam iseks ning erialaste loengute OFLK E.02.015 kuulamiseks. Saksa keele algkursuse lõpetamine. ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A 24. - 38. n 4 P n-s4 knt => E A ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.02.009 Sak sa keel u su tead u sk on n as II lektor Siret Rutiku FLK E.02.019 Saksa keel 6AP( 120P+ 120i) • EA assistent A im e-Vaike Jõgise □ Usuteadus:2 2,5AP( 50P+ 50i) • A ©FLKE.02.008 ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1 Praktilise saksa keele kursus grammatikast, sõnavarast ja suhtluskeelest Praktilise saksa keele kursus, mille eesmärk on vestlusoskuse arendamine. erialase kirjanduse iseseisvaks läbitöötamiseks ning erialaste loengute ©24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A kuulamiseks. FLK E.02.021 Saksa keel ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A lektor Kersti Reppo,assistent A im e-Vaike Jõgise,assistent Elle Puusepp 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A 3AP( 60P+ 60i) • EA ■Bioloogia: 1, Geograafia: 1, Geoloogia: 1, Kasvatusteadused: 1 FLKE.02.010 Sak sa keel u su tead u sk on n as III Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu lektor Siret Rutiku erialase sõnavara om andam isele ja vestlusoskuse arendamisele. 5AP( 100P+ 1 OOi) - EA ■Usuteadus:3 © 1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A © FLKE.02.009 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A Praktilise saksa keele kursus grammatikast, sõnavarast ja suhtluskeelest erialase kirjanduse iseseisvaks läbitöötamiseks ning erialaste loengute FLK E.02.022 Saksa keel kuulamiseks. lektor N iina Lepa 5AP( 100P+ lOOi) • EA © 1. - 13. n. 4 P n-s3 knt => A ■Eesti keel (võõrkeelena): 1 24. - 36. n 4 P n-s3 knt => E A Praktilise saksa keele kursus, mille eesmärk on vestlusoskuse arendamine. FLK E.02.011 Õ igu sa lan e saksa keel ©1. - 13. n. 4 P n-s3 knt => A õpetaja Kaire Puusepp 24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A 5AP( 100P+ lOOi) • EA ■Õ igusteadusil FLK E.02.024 Saksa keel Kursuse eesmärk on õigusalase term inoloogia omandamine selle lektor Siiri Raitar,lektor Kersti Reppo,lektor Netty Žurakovskaja,assistent kasutamiseks vestluses, referaadis jm . ning audeerimisoskuste Aim e-Vaike Jõgise,assistent Elle Puusepp, O laf Mertelsmann täiendamine erialaste loengute kuulamiseks. 6AP( 120P+ 120i) • EA ■Ajalugu: 1, Eripedagoogika: 1, Füüsika: 1, Vene ja slaavi filoloogia: 1 ©1. - 13. n. 4 P n-s3 knt => A □Sotsioloogia: 1 24. - 36. n 4 P n-s3 knt => E A Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu erialase sõnavara om andam isele ja vestlusoskuse arendamisele. FLKE.02.013 Sak sa keele a lgku rsus lektor Helgi Andresson,lektor Siiri Raitar,õpetaja Kaire Puusepp ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A 6AP( 120P+ 120i) • EA 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A ■Eripedagoogika: 1, Sotsioloogia: 1 Suhtluskeele kursus erialase suunitlusega. FLKE.02 027 Saksa keele täiendav kursus magistrantidele © 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A lektor Siiri Raitar,assistent Elle Puusepp 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A 6AP( 48P+ 192i) • EA □ m ag , dokt, intern FLKE.02.014 Sak sa keele a lgk u rsu s Kursuse jooksul täiendatakse oskusi ja vilumusi audeerimise, resümeede lektor Niina Lepa,lektor Netty Žurakovskaja,assistent Aime-Vaike ja annotatsioonide koostamise, vestlemise ja seminariettekannete Jõgise,õpetaja Kaire Puusepp tegemise alal. Kursus lõpeb eksam iga, mille sooritamiseks tuleb lugeda 5AP( 100P+ lOOi) • EA 200 lk. erialast kirjandust. ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1, Eesti keel (võõrkeelena): 1 ©korduv: 15 n. 4 P n-s4 knt => E A □ Sem iootika ja kulturoloogia: 1 Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks FLK E.02.029 Prantsuse keele algkursus tööks kirjandusega ja toim etulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. lektor Juri Jufkin,õpetaja Eele Roon,õpetaja Tiina Zobel 6AP( 120P+ 120i) • EA ©1. - 13. n. 4 P n-s3 knt => A Kursuse eesm ärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist 24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A tüüpilisem ates situatsioonides, tutvustada Prantsusm aa elu-olu, kultuuri ja ühiskondlik-poliitilist tausta. Valikkursus on kõigile soovijaile. FLKE.02.015 Sak sa keele a lgk u rsu s lektor Malle Rebane,lektor Kersti Reppo ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A 9AP( 180P+ 180i) • 2A 2 5 .-3 9 . n. 4 P n - s 4 k n t => E A ■Ajalugu: 1 Kursus annab algteadm ised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks FLK E.02.031 Prantsuse keele algkursus (järg) tööks kirjandusega ja toim etulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. õpetaja Eele Roon,õpetaja Tiina Zobel Kursus viiakse läbi intensiivmeetodil. 6AP( 120P+ 120i) • EA © FLK E.02.029 135 FILOSOOFIATEADUSKOND 135 Kursuse eesmärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlem ist □Filosoofia: 1 tüüpilisemates situatsioonides, tutvustada Prantsusmaa elu-olu, kultuuri ja Kursus annab algteadm ised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks ühiskondlik-poliitilist tausta. Kursusel võivad osaleda algkursuse läbinud tööks erialase kirjandusega ja toimetulekuks lihtsamates eksami sooritanud, teised soovijad võetakse vastu testi alusel. vestlussituatsioonides. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A 25. - 39. n .4 P n-s4 knt => E A ©september, 20 4 P n-s4 knt => E A FLKE.02.037 S ak sa keel FLKE.02.055 Sak sa keele a lgk u rsu s (järg) lektor Netty Žurakovskaja assistent Aime-Vaike Jõgise 4AP( 96P+ 64i) • EA 4AP( 80P+ 80i) • E ■Keemia: 1 O FLK E.02.054 Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. tööks erialase kirjandusega ja toimetulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. © 1 .-16 . n .4 P n-s4 knt => A 24. - 28. n. 4 P n-sl knt => E © septem ber, 20 4 P n-s4 knt => E A FLKE.02.038 Saksa keel (järg) FLKE.02.057 T ü ü p d ok u m en tid e tä itm in e saksa keeles lektor Netty Žurakovskaja lektor N iina Lepa 2AP( 32P+ 48i) • A 0,5AP( 16P+ 8i) • A □Keemia: 1 Tulenevalt tööturu süvenevast internatsionaliseerimisest ning Eesti OFLKE.02.037 kasvavast integreerumisest globaalsetesse protsessidesse on üliõpilastel Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu üha olulisem teada, kuidas suhelda rahvusvaheliste firmadega, kuidas erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. kandideerida nende poolt välja kuulutatud töökohtadele, kirjutada ©29. - 38. n. 4 P n-s3 knt => E A avaldusi ning elulugusid, tõlkida tunnistusi; kuidas käituda töölevõtuintervjuudel ning saavutada edu rahvusvahelises konkurentsis, FLKE.02.039 Saksa keel ©korduv: 8 n. 2 P n-s => E A lektor Netty Žurakovskaja,assistent Elle Puusepp 2AP( 40P+ 40i) • E FLKE.02.058 Saksa keele a lgku rsus ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 assistent Elle Puusepp Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 3AP( 60P+ 60i) • A erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. □ Füüsika: 1, Keemia: 1, Klassikaline filoloogia: Kursus annab algteadmised saksa keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks ©september, 10 4 P n-s2 knt => E A tööks erialase kirjandusega ning toimetulekuks lihtsamates vestlussituatsioonides. FLKE.02.040 Saksa keel (järg ) ©24. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A lektor Netty Žurakovskaja,assistent Elle Puusepp 2AP( 40P+ 40i) • A FLKE.02.059 P ran tsu se keele a lgku rsus □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 õpetaja Tiina Zobel OFLKE.02.039 3AP( 60P+ 60i) • A Praktilise saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu □A jalugu: erialase sõnavara omandamisele ja vestlusoskuse arendamisele. Kursus annab algteadmised prantsuse keelest, loomaks eeldusi iseseisvaks tööks erialase kirjandusega ning toim etulekuks lihtsamates ©veebruar, 10 4 P n-s2 knt => E A vestlussituatsioonides. ©24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.02.041 Saksa keel (jä rg ) assistent Aime-Vaike Jõgise FLKE.02.060 T ürgi keele a lgku rsus 2,5AP( 50P+ 50i) • E õppeülesande täitja Hagani Gajõblõ,õppeülesande täitja Flagani Gajõblõ ■Eesti ja soome-ugri filoloogia:2 6AP( 120P+ 120i) • EA OFLKE.02.019 Kursuse eesmärgiks on arendada keeleoskust, mis võimaldaks suhtlemist Praktilise saksa keele kursus, mille eesmärk on vestlusoskuse arendamine. tüüpilistem as situatsioonides, tutvustada Türgi elu-olu, kultuuri ja ©1. - 13. n. 4 P n-s3 knt => E A ühiskondlik-poliitilist tausta. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A FLKE.02.050 L adina keel 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A lektor Juri Jufkin,õppeülesande täitja Kaarina Krull,õppeülesande täitja Jüri Maadla FLKE.02.061 T ürgi keele a lgk u rsu s (järg) 1,5АР( 30P+ 30i) • A õppeülesande täitja Hagani Gajõblõ,õppeülesande täitja Hagani Gajõblõ ■Arstiteadus: 1 6AP( 120P+ 120i) • EA Ladina keele üldkursus erialase suunitlusega. O FLK E.02.060 ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => E A Türgi keele algkursuse lõpetamine. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A FLKE.02.051 L adina keel 25. - 39. n 4 P n-s4 knt => E A lektor Juri Jufkin,õppeülesande täitja Kaarina K rull,õppeülesande täitja Jüri Maadla FLKE.02.065 P ran tsu se keel 3AP( 60P+ 60i) • 2A õpetaja Tiina Zobel ■Eesti keel (võõrkeelena): 1 6AP( 120P+ 120i) • EA Ladina keele üldkursus filoloogiaosakondade üliõpilastele. Ladina ja eesti Praktilise prantsuse keele kursus, mille käigus koondatakse keele grammatiliste struktuuride võrdlemine. põhitähelepanu keeleoskuse arendam iseks (kõne-ja kirjakeel). ©1. -15 . n. 2 P n-s2 knt => A ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A 24. - 38. n 2 P n-s2 knt => E A 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt = > E A FLKE.02.054 Saksa keele a lgk u rsu s FLKE.02.067 S ak sa keele a lgk u rsu s (järg) assistent Aime-Vaike Jõgise,õpetaja Kaire Puusepp lektor Helgi A ndresson,assistent Elle Puusepp 4AP( 80P+ 80i) • A 6AP( 120P+ 120i) • A ■Kasvatusteadused: 1, Kasvatusteadused:2 □ Sotsioloogia:2 136 FILOSOOFIATEADUSKOND 136 OFLK E.02.013 ©25. - 39. n .4 P n-s4 knt => E А Saksa keele algkursuse lõpetamine. © 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => А FLKE.02.083 Läti keele algkursus 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E А õppeülesande täitja Adrija Stipniece 3AP( 60P+ 60i) • EA FLKE.02.068 S ak sa keele a lgk u rsu s (järg ) Läti keele algkursus on mõeldud inimestele, kes ei oska üldse või oskavad assistent Elle Puusepp m inim aalselt läti keelt; Sisaldab kõnekeele harjutusi, tekste ja vajalikul 3AP( 60P+ 60i) • E määral grammatikat. □ K eem ia:2 , Politoloogia:2 ©25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E А OFLK E.02.058 Saksa keele algkursuse lõpetamine. FLKE.02.084 Leedu keele algkursus © 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => E А õppeülesande täitja R utaN oor 3AP( 60P+ 60i) • EA FLKE.02.069 Sak sa keel (järg) Leedu k. algkursus on m õeldud üliõpilastele, kes ei oska üldse või assistent A ime-Vaike Jõgise oskavad m inim aalselt leedu keelt. Sisaldab kõnekeele harjutusi, tekste ja 3AP( 60P+ 60i) • E vajalikul määral grammatikat. ■K asvatusteadused:2, Vene ja slaavi filoloogia:2 ©25. - 39. n .4 P n-s4 knt => E А OFLKE.02.021 Saksa keele üldkursuse lõpetamine. FLKE.02.085 Saksa keel ( jä r g) ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt = > A 1,5AP( 30P+ 30i) • EA 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E А □ A jalugu:2 © FLKE.02.024 FLKE.02.070 Sak sa keel (järg) Praktilise saksa keele kursus, mille eesmärk on erialase suhtlemiskeele lektor Siiri Raitar arendamine. 6AP( 120P+ 120i) • А © 1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => E А □ Sotsioloogia:2 OFLK E.02.024 FLKE.02.086 Saksa keele a lg k u rsu s (jä rg ) Saksa keele üldkursuse lõpetamine lektor Netty Žurakovskaja ©1. - 15. n 4 P n-s4 knt => А 5AP( 100P+ lOOi) • E 2A 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E А □ Semiootika ja kulturoloogia: © FLK E.02.014 FLKE.02.072 Sak sa keel - s isseju h atu s õ igu sterm in o loog iasse Saksa keele algkursuse lõpetamine. õpetaja Kaire Puusepp ©1. - 13. n. 4 P n-s3 knt => A 2,5AP( 50P+ 50i) • E 24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A □Õ igusteadus: 1 Saksa keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu õigusalase FLKE.02.087 P ra n tsu se keele a lg k u rsu s (jä rg ) baassõnavara omandamisele. lektor Juri Jufkin ©24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E А 3AP( 60P+ 60i) • EA □ A jalugu: FLKE.02.075 Jaap an i keele a lgk u rsu s I ©FLKE.02.063 õppeülesande täitja Eri Miyano Prantsuse keele algkursuse lõpetamine. 6AP( 120P+ 120i) • E 2A ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => E A Jaapani keele kursus kõigile algajatest huvilistele. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => А FLKE.02.088 P ra n tsu se keele a lgku rsu s m ajandus- ja ärikeele 25. - 39. n .4 P n-s4 knt => E А suunitlusega II õpetaja Eele Roon FLKE.02.076 Jaap an i keele a lgk u rsu s II 6AP( 120P+ 120i) • E 2A õppeülesande täitja Eri Miyano © FLK E.02.064 6AP( 120P+ 120i) • E 2A Jätkub töö m ajanduse valdkonnas vajaliku keeleoskuse arendamiseks. Praktilise jaapani keele kursus mittealgajatele. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => А 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A 25. - 39. n .4 P n-s4 knt => E А FLKE.02.089 Õ igusa lane p ran tsu se keel (jä rg ) FLKE.02 080 Ä risu h tlu s saksa keeles õpetaja Eele Roon lektor Helgi Andresson 1,5AP( 30P+ 30i) • EA 3AP( 60P+ 60i) • EA □ : □ M ajandusteadusil © FLK E.02.066 Ärisuhtluse kursus käsitleb kommunikatsiooniprotsessi aluseid ja arendab Kursus hõlmab valdkondi, mis annavad oskusi tööks juriidilise oskusi m ajandusalase keele kasutamiseks. Eriline rõhk on ärisuhtluse kirjandusega ja suhtlem iseks professionalsetes situatsioonides. keelelisel aspektil: m ajandusalaste tekstide lugemine, vastavate ©2. - 16. n. 2 P n-s2 knt => E A gram m atiliste struktuuride m õistmine; arendatakse teisi ärikeelele omaseid põhioskusi: nt kirjutamine, kuulamine ja kõne. FLK E.02.090 Õ igusa lane p ran tsu se keel ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => E А õpetaja Eele Roon 4,5AP( 90P+ 90i) • E 2A FLKE.02.081 T ürgi keele a lgk u rsu s Kursus annab ülevaate juriidilisest term inoloogiast ja suulise/kirjaliku õppeülesande täitja Hagani Gajõblõ õiguskeele iseärasustest põhiliselt eraõigust ja ettevõtlust käsitlevate 3AP( 60P+ 60i) -"EA materjalide alusel. Kursusel osalemise eelduseks on prantsuse keele oskus Kursus annab algteadmisi türgi keelest ja kultuurist. edasijõudnute tasemel. Soovi korral on võim alik (koostöös Prantsuse ©25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E А Saatkonnaga) kohapeal sooritada Prantsuse Kommerts- ja Tööstuskoja juriidilise prantsuse keele eksam. FLKE.02.082 1'uskreeka keele a lgk u rsu s ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A Õppeülesande täitja Kaarm a Krull 25. - 39. n. 2 P n-s2 knt => E A 3AP( 60P+ 60i) • EA Kursusel õpetetakse kreeka kõnekeelt suhtlem iseks nüüdisaegses FLKE.02.091 S aksa keel - ä r iju h tim in e I Kreekas. K äsitletakse ka Kreeka tänast olustikku ja kultuuri. lektor Helgi Andresson 137 FILOSOOFIATEADUSKOND 137 6AP( 50P+ 190i) • EA ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A ■Avatud Ülikool: 24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A Kursus koosneb m ajandusalasest üldterminoloogiast. Põhitähelepanu pööratakse majandusalaste tekstide lugemisele, samuti vestlusoskuse FLK E.03.003 Eesti keele valikkursused kujundamisele m ajanduse valdkonnas. lektor Tiiu O janurm e,õpetaja Anne Jänese ©september, 30 4 P n-s => E A 6AP( 120P+ 120i) • EA ■V ene ja slaavi filoloogia: 1 FLKE.02.092 L adina keel Eesti kultuuri integreeritud kursus. Põhitähelepanu vestlusoskuse lektor Juri Jufkin,õppeülesande täitja Jüri Maadla kujundamisel ning tüüpilisem ate keelendite omandamisel. 2AP( 40P+ 40i) • EA ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A ■Farmaatsia: 1, Vene ja slaavi filoloogia: 1 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A Ladina keele üldkursus. ©september, 10 4 P n-s4 knt => E A FLKE.03.005 Eesti keel assistent Malle Rüütli FLKE.02.093 Jaapan i keel III 4AP( 80P+ 80i) • E õppeülesande täitja Eri Miyano ■M atem aatika: 1 6AP( 120P+ 120i) • E 2A Kom m unikatiivne suhtlem iskursus m atem aatikateaduskonna üliõpilastele. Põhisuunaks kõneoskuse ja erialakirjanduse lugemisoskuse arendamine. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A 25. - 39. n 4 P n-s4 knt => E A ©24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.02.094 llu sk reek a keele a lgk u rsu s (järg) FLKE.03.007 M ajandusalane eesti keel õppeülesande täitja Kaarina Krull õpetaja Eve Raeste 6AP( 120P+ 120i) • E 2A 3AP( 60P+ 60i) • E ©FLKE.02.082 ■ M ajandusteadusi Kursusel jätkatakse kreeka kõnekeele õpetam ist suhtlemiseks Eesti keele suhtlemiskursus. Põhirõhk ärikeele ja majandusterminoloogia nüüdisaegses Kreekas. Käsitletakse ka Kreeka tänast olustikku ja kultuuri. arendamisel tulevase kutsetöö seisukohalt. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => E A 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.03.008 M editsiinialane eesti keel FLKE.02.095 Läti keele a lgk u rsu s (järg) õpetaja Eve Raeste õppeülesande täitja Agata-Adrija Stipniece 3AP( 60P+ 60i) • E 6AP( 120P+ 120i) • E 2A □ A rstiteadus: 1 ©FLKE.02.083 Praktilise eesti keele kursus. Põhisuunitluseks vestlus- ja lugemisoskuse arendamine erialatem aatika piires. ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A FLKE.02.096 Leedu keele a lgku rsus FLKE.03.009 M editsiinialane eesti keel (järg) Õppeülesande täitja Ruta Noor õpetaja Eve Raeste 6AP( 120P+ 120i) • E 2 A 3AP( 60P+ 60i) • E ©FLKE.02.084 ■Arstiteadus:2 © FLK E.03.008 ©2. -16. n. 4 P n-s4 knt => A Praktilise eesti keele kursus erialasõnavara omandamiseks. Süvendatakse 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A ku u ldu ja loetu mõistmise oskust. © 1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A FLKE.02.097 E tteva lm istu sk u rsu s ek sam ik s "D eutsch für den B e r u f 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A lektor Niina Lepa 2,5AP( 50P+ 50i) • EA FLKE.03.010 M editsiinialane eesti keel (järg) Kursus on mõeldud esmajoones m ittem ajanduslike erialade üliõpilastele, assistent Malle Rüütli,õpetaja Eve Raeste kes soovivad tööle asuda saksa firmadesse. Kursuse jooksul õpetatakse 3AP( 60P+ 60i) • E saksa majanduskeelt ja harjutatakse läbi eksami "Zertifikat Deutsch für ■Arstiteadus:3 den B eru f kõik osad. Eksam it "ZDfB" on võimalik sooritada ka Tartu © FLK E.03.009 Ülikooli juures. Eelkõige suhtlem iskursus üliõpilaskontingendi kõnevajadustest ja ©korduv: 13 n 4 P n-s4 knt => E A tulevasest erialast lähtuvalt. © 1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A EESTI KEELE SEKTSIOON (03) 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A FLKE.03.011 Eesti keel FLKE.03.001 E esti keele va lik k u rsu sed õpetaja Anne Jänese assistent Malle Rüütli 6AP( 120P+ 120i) • E 3AP( 60P+ 60i) • 2A □ m ag , dokt ■Füüsika: 1 M agistrantidele ja doktorantidele mõeldud eesti keele kursus eeldab D- Eesti keele kursus, mis rajaneb tüüpilisem ate kõnemudelite ja keelendite keelekategooria olemasolu ning on suunatud kõrgastme /E-kategooria) omandamisel, peatähelepanu on vestlusoskuse arendamisel. riigikeele eksami ettevalmistusele. © I . - 15. n. 2 P n-s2 knt => A 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A 25. - 39. n 4 P n-s4 knt => E A FLKE.03.002 E esti keele va lik k u rsu sed (järg) assistent Malle Rüütli FLK E.03.012 M ajandusalane eesti keel (järg) 4AP( 80P+ 80i) • EA Õpetaja Eve Raeste ■Füüsika:2 3AP( 60P+ 60i) • A ©FLKE.03.001 □ M ajan d u s tead u si Kursuse suunitluse aluseks on töö jätkam ine vestlusoskuse arendamiseks ©FLKE.03.007 ning erialase term inoloogia õpetamine. 138 FILOSOOFIATEADUSKOND 138 Ärikeele kursus. Kursus on mõeldud eelkõige tulevastele majandusspetsialistidele ja selle raames pakutakse erialast sõnavara ning FLKE.03.025 M ed itsiin ia lan e eesti keel v ä lis tu d en g ite le tüüpilisem aid kõnesituatsioone neile, kes tulevikus kavatsevad tegutseda assistent Malle Rüütli ärivaldkonnas. 6AP( 120P+ 120i) • E 2A ©25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A ■Arstiteadus: 1 Praktilise eesti keele kursus arstiteaduskonnas Õppivatele FLKE.03.014 E esti keele a lgk u rsu s vä lisü liõ p ila ste le välisüliõpilastele. Põhitähelepanu vestlu s-ja lugem isoskuse arendamisel. 6AP( 120P+ 120i) • E ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A Välistudengitele suunatud keeleõppe kursus, mis hõlmab nii kõnekeele 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A kui gram m atika valdkondi. ©korduv: 15 n 8 P n-s4 knt => E A FLKE.03.026 M ed its iin ia lan e eesti keel v ä listu d en g ite le (järg) õpetaja Eve Raeste FLKE.03.015 E esti keel vä lisü liõ p ila ste le ü ld ainena 6AP( 120P+ 120i) • E 2A 3AP( 60P+ 60i) • E ■A rstiteadus :2 Välisüliõpilastele m õeldud erineva pikkusega kursused, kus eesti keelt OFLK E.03.025 õpetatakse üldainena. Praktilise eesti keele kursus. Põhitähelepanu on suunatud erialakeelele. ©korduv: 15 n. 4 P n-s4 knt => E A ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A 24. - 38. n . 4 P n-s4 knt => E A FLKE.03.016 E esti keel v ä lisü liõp ila stele ü ld ainena 5AP( 100P+ lOOi) • E Välisüliõpilastele mõeldud kursused, kus eesti keelt Õpetatakse üldainena, VENE KEELE SEKTSIOON (04) ©korduv: 17 n. 6 P n-s4 knt => E A FLKE.04.002 V en e keel FLKE.03.018 E esti keel lektor G alina Grozdova õpetaja Anne Jänese 2AP( 40P+ 40i) • EA 5AP( 100P+ lOOi) • EA ■Eesti ja soome-ugri filoloogia: 1 □ Sem iootika ja kulturoloogia: 1 Kursus on suunatud kom m unikatiivsete oskuste ja vilumuste Eesti keele kursus sem iootika õüliõpilastele on eelkõige suhtlemiskursus, täiustamisele. Arutatakse kultuuri, kunsti, kirjanduse probleeme, samuti mis rajaneb tüüpilisem ate kõnem udelite ja keelendite omandamisel, erialateem asid psühholoogiaja pedagoogika valdkondadest. lähtudes üliõpiaskontingendi kõnevajadusest ja nende tulevasest erialast. ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => E A ©1. - 13. n . 4 P n-s3 knt => A 24. - 36. n .4 P n-s3 knt => E A FLKE.04.003 M a jan d u sa lan e ven e keel lektor V alentina Tarve,lektor Elviira Vassiltšenko,assistent Svetlana FLKE.03.019 E esti keel Zaikina,assistent Ljudm ila V edina õpetaja Eve Raeste 3AP( 60P+ 60i) • E 2AP( 40P+ 40i) • A ■M ajandusteadus: 1 ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 Praktilise suunitlusega vene keele kursuse eesmärgiks on majandusalase Eesti keele kursus, mille eesm ärgiks on süvendada keskkoolis õpitud baassõnavara om andam ine, m ajandusalaste tekstide lugemine ja ärikirjade oskusi ja vilumusi ning m inna üle erialakirjanduse lugemisele. koostamine. Paralleelselt arendatakse erialase suhtlemise oskust. Arendatakse vestlusoskust. G rammatikas süvendatakse keskkoolis omandatud oskusi ja vilumusi. ©september, 10 4 P n-s2 knt => E A Iseseisev töö: lektüüri läbitöötam ine (40 lk ), suulised ja kirjalikud sisukokkuvõtted erialatekstidest, ärikirja kirjutamine, reklaamprospekti FLKE.03.020 Eesti keel (jä rg ) koostamine. assistent Malle Rüütli 2AP( 40P+ 40i) • A ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => E A □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 O FLK E.03.019 FLKE.04.004 M a ja n d u sa la n e vene keel (järg) Praktilise suunitlusega kõnekeele kursus, eesmärgiks on arendada lektor V alentina Tarve,lektor Elviira Vassiltšenko,assistent Svetlana erialakeelt. Zaikina,assistent Ljudm ila Vedina ©veebruar, 10 4 P n-s2 knt => E A 3AP( 60P+ 60i) • A □M ajandusteadus: 1 FLKE.03.022 E esti keel vä lisü liõ p ila ste le - in ten siivk u rsu s a lgajatele ®FLKE.04.003 20AP( 90L+ 360P+ 350i) • E Kursuse eesm ärkideks on arendada suulist kõnet vaba vestluse, filmide Välisüliõpilastele suunatud intensiivkursus eesti keelest hõlmab erinevaid arutelude ja ettekannete abil; sõnavara rikastamine, kirjutamisoskuse keeleõppe aspekte - vestluskursust, grammatikat, kuuldu ja loetu arendamine teaduslikus stiilis. Keskseks teemaks on inimene (ärijuht), mõistm ist ning kultuuriloo põhikursust. Intensiivõppe algkursuse kestus tem a käitumine, em otsioonid suhtlem ine erinevates situatsioonides. on 1 semester. Kursuse raames kasutatakse rohkesti vene videofilme. Käsitletakse ärijuhi © 1. - 15. n. 6 L, 24 P n-s4 knt => E A etiketi, fraseologism ide kasutamist. FLKE.03.023 E esti keel - in terd ists ip lin aarn e g ram m atik ak u rsu s ©25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A lektor Tiiu Ojanurme 1,5AP( 30P+ 30i) • EA FLKE.04.005 V en e keel Interdistsiplinaarse gram m atikakursuse raames õpitakse süvendatult eesti lektor G alina G rozdova keele funktsionaalset gram m atikat, keskendutakse gram m atiliselt õigele 2AP( 40P+ 40i) • E väljendusoskusele ja ortograafia põhiküsimustele. ■Eesti keel (võõrkeelena): 1 ©24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A Praktilise suunitlusega vene keele kursus, on üles ehitatud pedagoogika- ja psühholoogiaalaste tekstide lugemisele. Põhirõhk sõnavara rikastamisel FLKE.03.024 E esti keele va lik k u rsu sed (järg) ja tekstide tõlkimisel. lektor Tiiu Ojanurme ©24. - 39. n . 2 P n-s2 knt = > E A 3AP( 60P+ 60i) • EA ■ Vene ja slaavi filoloogia:2 FLKE.04.008 V en e keel ©FLKE.03.003 lektor Elviira Vassiltšenko Põhirõhk on keele-, kirjanduse ja kultuurialase sõnavara süvendamisel 2AP( 40P+ 40i) • A ning erialatekstide lugem isoskuse arendamisel. ■ Eripedagoogika:! © 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => E A 139 FILOSOOFIATEADUSKOND 139 Vene keele suhtlem iskursus sisaldab teemasid, mis on seotud nii vene Kursus on m õeldud üliõpilastele, kes pole vene keelt õppinud või on seda rahvusliku kultuuriga kui ka tulevase erialaga: kõnehäirete probleemid, õppinud keskkoolis B-võõrkeelena ja kes soovivad arendada oma vene hälvikute psühholoogilised iseärasused, kõne psühholoogilised keele oskusi, kasutam aks neid igapäevastes situatsioonides. Põhiteemad probleemid jne. on seotud argipäevase tem aatikaga, vene kultuuriga, rahvusliku m entaliteediga jm s. 0 1 . -10 . n 4 P n-s2 knt => E A © 1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A FLKE.04.010 Vene keel 2 4 .-3 8 . n. 2 P n - s 2 k n t = > E A assistent Svetlana Zaikina 4AP( 80P+ 80i) • EA FLKE 04.024 V en e keel - au d eer im in e ja tõ lk im in e □Matemaatika: 1 dotsent K iira Allikmets Kommunikatiivse suunitlusega vene keele kursus, mis on integreeritud 6AP( 120P+ 120i) • 2A erialaga, arvestab kõnenõudlust ja tulevase kutsetöö spetsiifikat, Erinevate stiilidega tekstide, samuti teksti eel- ja järelülesannete alusel võimaldab erinevaid õpetam is-ja õpistrateegiaid. arendatakse oskusi kuulatava teksti mõtteliseks analüüsiks ja täiustatakse ©september, 20 4 P n-s3 knt => E A järeltõlke ja sünkroontõlke vilumusi. Kursus on mõeldud eelkõige filosoofiateaduskonna üliõpilastele. FLKE.04.013 Vene keel ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A lektor Valentina Tarve 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A 2AP( 40P+ 40i) • A ■Õeteadus:l FLKE.04.026 V en e keel Meditsiiniõdededele mõeldud kursus näeb ette tööalase-ja olmekõnekeele lektor Elviira Vassiltšenko arendamist suhtlemiskeelena vene rahvusest patsientidega, arstidega ja 3AP( 60P+ 60i) • A õdedega; samuti meditsiinilise term inoloogia kordamist ja laiendamist. □ Pedagoogika: 1 Vene keele suhtlem iskursuse raames arutatakse probleeme, mis on seotud ©1. - 10. n .2 P n-sl knt => A tulevase erialaga: isiksuse arendamine, väärtuskasvatus koolis, andekad ja 24. - 34. n. 2 P n-s 1 knt => E tõrjutud lapsed; pedagoogi professionaalsed oskused jne. Samuti arutatakse teem asid, mis on seotud vene rahvusliku kultuuriga. FLKE.04.016 Vene keel ©24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A assistent Svetlana Zaikina 3AP( 60P+ 60i) • 2A FLKE.04.027 V en e keel (järg) □Keemia: 1 lektor Elviira Vassiltšenko Kommunikatiivse suunitlusega vene keele kursus, mis on integreeritud 3AP( 60P+ 60i) • A erialaga, arvestab kõnenõudlust ja tulevase kutsetöö spetsiifikat, □Pedagoogika:2 võimaldab erinevaid õpetam is- ja õpistrateegiaid. Kursus on mõeldud © FLK E.04.026 kõigile üliõpilastele füüsika-keemiateaduskonnas. Kursuse põhieesm ärk on suhtlem isoskuse arendamine, samuti ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A teaduskirjanduse lugemine ja referaatide kirjutamine. 24. - 38. n. 2 P n-s2 knt => E A © 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.04.017 Vene keel (jä rg ) FLKE.04.029 V en e keel v ä lism aa laste le - a lgk u rsu s (järg) assistent Svetlana Zaikina assistent L judm ila Vedina 3AP( 60P+ 60i) • EA 3AP( 60P+ 60i) • EA □Keemia:2 © FLK E.04.018 ©FLKE.04.016 Õppetöö teisel semestril arendatakse vestlusoskust, kuuldu ja loetu Kursus on mõeldud kõigile üliõpilastele füüsika-keem iateaduskonnas, kes mõistmist, kirjutam ist ja grammatikat. soovivad süvendada oma oskusi vene keeles. Keskseks eesm ärgiks on ©25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A spontaanse kõne arendamine nii erialases aspektis kui ka igapäevastes situatsioonides. FLKE.04.030 V en e keel v ä lism aa laste le ©1. - 15. n. 2 P n-s2 knt => A 6AP( 120P+ 120i) • E 2A 24. - 38. n 2 P n-s2 knt => E A Edasijõudnute vene keele kursus arendab vestlu s-ja kirjutamisoskust ning annab ülevaate vene kultuurist, kirjandusest, m ajandusest jm s. FLKE.04 018 Vene keel vä lism aalastele - a lgkursus ©2. - 16. n. 4 P n-s4 knt => A lektor Valentina Tarve,assistent Ljudmila Vedina 25. - 39. n. 4 P n-s4 knt => E A 5AP( 100P+ lOOi) • E Kursuse raames antakse algteadmisi vene keelest, mis võim aldaks suhelda FLKE.04.031 V en e keele va lik k u rsu sed a lgajatele lihtsamates vestlussituatsioonides ning baasteadmisi grammatikast. dotsent Kiira Allikmets Arendatakse kuulamise, lugemise ja rääkimise oskusi. Paralleelselt 6AP( 120P+ 120i) • E 2A toimub hääldamise korrigeerimine. □ M ajandusteadus:, Sem iootikaja kulturo loog ia:, Sotsioloogia: Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes pole vene keelt õppinud või on seda ©korduv. 17 n. 6 P n-s4 knt => E A õppinud keskkoolis b-võõrkeelena ja kes soovivad arendada oma vene keele kõneoskusi nii igapäevastes situatsioonides kui ka erialases FLKE.04.019 Vene keel välism aa laste le (keskaste) aspektis. 6AP( 120P+ 120i) • E ©1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A Praktilise vene keele kursuse eesm ärkideks on arendada kõnekeelt, 24. - 38. n. 4 P n-s4 knt => E A tekstidest ja audiotekstidest arusaamist ning nende interpreteerimist, samuti kirjutamist. Käsitlemist leiab grammatiliste reeglite rakendamise FLKE.04.032 V ene keele va lik k u rsu sed harjutamine korrektse keeleoskuse saavutamiseks. Paralleelselt toimub 6AP( 120P+ 120i) • E 2A sõnavara laiendamine. Antakse teadmisi vene rahvakommetest, Põhieesmärk on vene keele kõnepraktika nii erialasse integreeritult kui ka traditsioonidest, kultuurist jm. ühiskondlike probleemide arutamisel. © 1. - 15. n. 4 P n-s4 knt => A ©2. -16 . n. 4 P n-s4 knt => A 24. - 38. n 4 P n-s4 knt => E 2A 2 5 .-3 9 . n. 4 P n-s4 knt => E A FLKE.04.033 Õ ig u sa la n e vene keel FLKE.04.021 Vene keele valikkursused algajatele dotsent Helle V issak,lektor Ljudm illa Dulitšenko lektor Galina Grozdova 5AP( 100P+ lOOi) • E 2A 3AP( 60P+ 60i) • 2A 140 FILOSOOFIATEADUSKOND 140 Täiendatakse ju b a varem om andatud vene keele oskust. Põhiline Teoreetiliselt käsitletakse värviõpetuse aluseid. Praktilises osas rõhuasetus on õigusalasel term inoloogial. A rendatakse sõnavara, loomaks värviõpetuse ülesandeid. Villa, siidi, puuvilla ja lina omaduste eeldusi iseseisvaks tööks juriid ilise kirjandusega ning toim etulekuks tutvustam ine, värvimine taim ede ja sünteetiliste värvainetega. erinevates keelesituatsioonides. ©1 - 16. n. 1 L, 1 P n -sl knt => A ©1. -1 3 . n. 4 P n-s3 knt => A 24. - 36. n. 4 P n-s3 knt => E A FLK U .00.011 E tn ograafilin e tekstiil (k u d u m id ) lektor Kai Luiga FLKE.04.034 Õ igu sa lan e vene keel (järg) 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E dotsent Helle V issak,lektor Ljudm illa Dulitšenko Ülevaade kangakudum isest Eestis; kudumise eeltööd ja töövahendid, 5AP( 100P+ lOOi) • E 2A kudum ine ja viimistlus. Rahvuslikud kudumid, Eesti talutoa sisustus. □ Õ igusteadus:2, Õ igusteadus:3 Praktikas mitm esuguste vööde ja paelade kudumine. ©FLKE.04.033 Põhieesmärk on juriidilise sõnavara om andam ine ning kõneoskuse © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s 1 re f => E arendamine erinevatel teemadel vestlemise ning juriidiliste tekstide lugemise abil. Korratakse ka grammatikat. FLKU.00.013 R ah vak u n sti õp eta m ise m etood ika ©1. - 13 . n. 4 P n-s3 knt => A lektor Eve Kärner 24. - 36. n . 4 P n-s3 knt => E A 3AP( 64L+ 30S+ 30i) • 2A Tutvustatakse käsitöö õpetam ise üldisi teoreetilisi aluseid õppetöö FLKE.04.035 V en e keel organiseerim ist ja läbiviimist. Praktiliselt valmistatakse metoodilisi lektor Valentina Tarve,assistent Svetlana Zaikina m aterjale tunni läbiviim iseks kas koolis või huviringis. 1,5AP( 30P+ 30i) • EA © 1 ,- 16. n. 2 L , 1 S n-sl ref = > A ■Ajalugu: 1 24. - 38. n. 2 L, 1 S n-s2 re f => A Vene keele kursuse põhieesm ärkideks on erialase sõnavara om andam ine erialatekstide baasil. Kursuse vältel koostatakse teadusalaseid referaate FLK U .00.018 K u ltu u r ia n tro p o lo o g ia ning esinetakse suuliste referaatidega. lektor T iina Vähi ©24. - 38. n .4 P n-s2 knt => E A 2AP( 40L+ 10S+ 30i) • E Kultuuriantropoloogia eesm ärgiks on uurida inimest ja tema kultuuri KUNSTIDE OSAKOND (KU) erinevates keskkondades ning aegadel. Kursusel antakse lühiülevaade kultuuriantropoloogiasse integreeruvatest teadustest - etnograafiast, etnoloogiast, keeleteadusest, folkloorist, usundiantropoloogiast, sotsiaalantropoloogiast, tehnoloogiauuringutest jne. Püütakse KUNSTIDE OSAKOND (00) lahtim õtestada kultuuri olem ust, teaduse nägemuse läbi. Käsitletakse ühiskonnastruktuuri põhim õisteid: staatus, roll, sotsiaalsed rühmad, abielu FLKU.00.005 E esti ku ltu u riloo allikad ja perekond, sugulussüsteem id, seadus ja sotsiaalne kontroll, ühiskondliku lektor Vello Paatsi elu korraldus, ühiskonnatüübid. Vaadeldakse majanduselu 1 AP( 32L+ 8i) • A kultuuriökoloogilisest aspektist, käsitletakse erinevaid keskkonnatüüpe ja Käsitletakse tähtsamaid eesti kultuuriloo bibliograafiaid, nende suhet kultuuri (habitaat). Antakse ülevaade tähtsamatest kultuuri teatmekirjandust. Tutvustatakse eri kultuurivaldkondade kohta kirjutatut. m ajanduslikest ühiskonnatüüpidest ja omandisuhetest, käsitööoskustest, Tehakse tutvum isretk Eesti K irjandusm uuseum i ja Eesti Ajalooarhiivi. rõivastusest, ehetest. Esindatud on ka kunst kui kultuuri üks tähtsamaid ©24. - 38. n. 2 L n-s => A komponente. Sellele kursusele võiks järgneda kultuuri usulist aspekti käsitlev kursus "M üüdid ja riitused kultuuriantropoloogias". FLKU.00.006 E esti vanem k u ltu u rilu gu (kuni 1918. aastan i) ©oktoober, 3 10 L, 5 S n-s 1 re f => E lektor Vello Paatsi 3AP( 64L+ 16S+ 40i) • EA FLKU .00.019 M ü ü d id ja r iitu sed k u ltu u rian trop o loog ias Tutvustatakse eesti vaimse ja ainelise kultuuri erinevaid tahke eesti ajaloo lektor T iina Vähi foonil. Antakse ülevaade seltsi- ja usuelust, raamatu-, kooli-, teatri-, 2AP( 40L+ 10S+ 30i) • A kunsti-, m uusika- ja ajakirjanduse ajaloost. Tutvustatakse meie © FLK U .00.018 kultuuriloo silm apaistvam aid esindajaid. Orienteeruv ülevaade kõigile Kursus annab ülevaate usum aailm a kuuluvatest nähtustest erinevates kultuuriloost huvitatuile. kultuurides. Käsitletakse usuelu põhimõisteid: supramormaalne. püha. ©1. - 16. n. 2 L n-s => A ebapüha, religioon ja maagia, religioosne sõltuvustunne ja -käitumine jne. 24. - 38. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E Selgitatakse erinevate teaduslike teooriate taustal usundi olemust, tekkepõhjusi, aspekte ja antakse määratlused. Vaadeldakse erinevate FLKU.00.007 G eo g raafia tead u s ja geograafiaõpetus Eestis (kuni kultuuride usundilist traditsiooni ja selle kajastusi müütides ja riitustes. 1944.a.) Õppetöös kasutatakse m itm esugust audiovisuaalset materjali lektor Vello Paatsi m itm esuguse rituaalse käitum ise tutvustamiseks. 2AP( 64L+ 16i) • E Antakse ülevaade eestlaste geograafilisest silmaringist. Vaadeldakse ©m ärts, 3 10 L, 5 S n-sl re f => A geograafiaterm inoloogia ja geograafiaõpetuse arengut kuni 1944. aastani. Käsitletakse baltisaksa m aateadust ja vabariigiaegseid suundi. FLKU .00.024 S ilm u sk u d u m in e Üksikasjalikult valgustatakse silm apaistvam ate eesti geograafide elu ja lektor Külli Laidla tegevust. Mõeldud geograafidele ja bioloogia - geograafia õpetajatele. 3AP( 32P+ 90i) • E ©1. - 16. n. 2 L n-s Varrastel kudum ise võtete õpetam ine. Õpitud võtete ja ERM-is kogutud 24. - 38. n. 2 L n-sl re f => E materjali kasutam ine silm koeesem e valmistamisel. ©1. - 16. n. 2 P n -s => E FLKU .00.009 K om p ositsioon i a lused lektor Kai Luiga FLKU.00.025 R a h v u slik tik and 2AP( 15L+ 15P+ 50i) • A lektor Külli Laidla Tutvustatakse lihtsamaid kom positsiooni kujunduselemente ja võtteid, 3AP( 30P+ 90i) • E tehakse praktiliselt lihtsam aid kom positsiooniülesandeid. Tikkim ise ja pilutam ise võtete, sh. eesti rahvakunstis kasutatud võtete ©24. - 38. n. 1 L, 1 P n-s => A õpetamine. Õpitud võtete ja ERM -is kogutud materjali kasutamine pluusi kavandamisel või pilutam ine, õmblemine. FLKU .00.010 V ärv iõpetus © 2 4 .-3 8 . n. 2 P n -s => E lektor Külli Laidla 2AP( 32L+ 10P+ 40i) • A FLKU .00.026 R aam il k u dum ine lektor Kai Luiga 141 FILOSOOFIATEADUSKOND 141 2AP( 5L+ 5P+ 70i) • E Põimevaiba kudum isest maailmas, Eestis. Vaiba kavandam ine FLKU .00.043 K oorim u u sik a prak tik u m (k am m erk oor) (rahvuslikel motiividel), tööjoonise tegemine ning töö teostamine. lektor Elvi Oolo, Seidi M utso 2AP( 80P) • 2A ©1. - 5. n. 1 L, 1 P n-s => E Praktiline osalem ine TÜ Kultuurikeskuse kammerkoori töös, mis sisaldab hääleseadet, diktsiooniõpetust, kooriliteratuuri tundmaõppimist ja FLKU.00.027 K angaste k u jund am ine esinem ispraktikat. Arvestuse sooritam ise tingimuseks on esinemine lektor Kai Luiga avalikul semestri arvestuskontserdil. 1 AP( 11L+ 11P+ 20i) • E ©1. - 22. n. 4 P n-s => A Tutvustatakse kangaste dekoreerimise võimalusi (batika, tekstiilimaal, 24. - 43. n 4 P n-s => A tekstiilitrükk, aplikatsioon, quilting). ©6. -16 . n . l L , 1 P n-s = > E FLKU.00.045 E esti ku ltuu r korr. professor Ülo Valk,dotsent Aasa M ust,assistent Ilona Kolberg FLKU.00.029 K an gak u d u m in e 3AP( 16L+ 60P+ 24S+ 20i) • A lektor Kai Luiga Kursus on mõeldud tutvum a välisüliõpilastele Eestimaa geograafiat ja 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E kultuurilugu. Kursus sisaldab loenguid ja seminare eestlaste geograafilise Tutvustatakse algsiduseid ja neist tuletatud siduseid, kanga märkimist, silmaringi kujunemisest, ajaloolistest kultuurikontaktidest teiste materjali arvestust, kanga rakendamist. Telgedel kasutatavad rahvastega, samuti kaasaegsetest traditsioonidest ja tavadest. Kursuse põimetehnikad. Kavandatakse ja teostatakse telgedel i - 2 tööd. raames toimuvad õppekäigud Lõuna- ja Kirde- Eestisse ja Lääne- Eesti saartele. Kursus on inglise keeles. ©24. - 38. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E © 1 .-1 6 . n. 2 L, 4 P , 1.5 S n-sl ref => A FLKU.00.030 E tn ograafilin e tekstiil (tik an d ,silm u sk u d u m in e) FLKU.00.048 T ea tria ja lu gu II lektor Külli Laidla assistent Ilona Kolberg 2AP( 30L+ 3P+ 52i) • E 2A P (30L + 18P+ 2S+ 30i) • A Ülevaade Eesti rahvuslikest silm koeesem etest ja tikanditest. ©FLKU.00.022 Tikandipistete õppimine. Kursus hõlmab ülevaate m aailm a teatriajaloo tähtsamatest perioodidest ©24. - 38. n. 2 L n-s => E 18. saj. algusest tänapäevani. Eesti teatri ajalugu käsitletakse maailma teatriajaloo taustal. FLKU.00.031 R ah vak u ltu u ri praktikum ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref => A lektor Kai Luiga 4AP( 40P+ 120i) • A FLKU .00.049 E esti teater läbi aegad e 1 õ/n Tutvumine Eesti Rahva M uuseumi fondidega, kartoteekidega, assistent Ilona Kolberg fotokoguga, raamatukoguga. 3 õ/n -iseseisev töö ERM-s, referaat enda 2AP( 30L+ 20P+ 30i) • A valitud teemal. Kursus annab välisüliõpilastele ülevaate eesti teatri erinevatest 0 1 ,- 16. n. 4 P n-s 1 ref => A perioodidest selle sünnist kuni tänapäevani. Lisaks loengutele külastatakse "Vanemuise" teatrit, vaadatakse teatrietendusi ja vesteldakse FLKU.00.032 Eesti k irjan dus ГД1 teatritegijatega. lektor Loone Ots ©2. - 16. n. 2 L n-sl ref => A 2AP( 32L+ 18S+ 28i) • 2E 2A Eesti kirjanduse ajaloo tutvustam ine välistudengitele. Sügissemestril eesti FLKU.00.051 E esti film i a ja lu gu (k ü la lisü liõp ila stele) rahvaluule, varasem ja ärkam isaegne kirjandus. Kevadsemestril 20 saj. lektor Lauri Kärk kirjandus. Inglise keeles. 2,5AP( 32L+ 22P+ 10S+ 40i) • E © 1 .-I6 . n. 2 L, 1 S n-sl re f => E A Kursus annab ülevaate eesti rahvusliku filmikunsti kujunemisest ning 24 .-3 8 . n .2 L , 1 S n -sl ref => E A arengust tänapäevani koos välistudengitele vajaliku kultuuriloolise taustaga. FLKU.00.040 K oorim u u sik a p raktikum (m eesk oor) ©Ei ole teada Ilmari Johansson, Alo Ritsing 2AP( 80P) • 2A FLKU.00.052 L avalise liik u m ise ja lavak õn e alused Praktiline osalemine Tartu A kadeemilise Meeskoori töös, mis sisaldab Timo Kikas hääleseadet, diktsiooniõpetust, kooriliteratuuri tundm aõppim ist ja 5AP( 64L+ 40P+ 76S+ 20i) • E ЗА esinemispraktikat. Arvestuse saam ise tingim useks on esinem ine avalikul Kursuse käigus tutvustatakse erinevaid teatrikoolkondi, vaadeldakse semestri arvestuskontserdil. nende seisukohtade erinevusi ja kokkulangevusi. Kursus sisaldab ©1. - 22. n. 4 P n-s => A hingamise ja häälekooli põhialuste omandamist, lavalise liikumise 24. - 43. n. 4 P n-s => A arendam ist ja näitleja psühho-füsioloogilist treeningut. Kursuse juurde kuulub kaks praktikalaagrit, kus töötatakse videomaterjaliga ja FLKU.00.041 K oorim u u sik a p raktikum (n a isk oor) katsetatakse praktikas semestri jooksul omandatut. dotsent Vaike Uibopuu, Ene Ahven © 1 ,- 16. n. 2 L , 1 P, 2 S n -s => А 2AP( 80P) • 2A 24. - 38. n. 2 L, 1 P, 2 S n-s => E Praktiline osalemine TÜ A kadeemilise Naiskoori töös, mis sisaldab hääleseadet, diktsiooniõpetust, koolil iteratuuri tundm aõppim ist ja FLKU.00.054 E esti rah vam ed itsiin esinemispraktikat. Arvestuse sooritam ise tingim useks on esinemine Marju Kõivupuu avalikul semestri arvestuskontserdil. 2AP( 24L+ 56i) • E ©I. - 22. n. 4 P n-s => A □ R ahvusliku käsitöö Õpetaja (lisaerialana): 24. - 43. n 4 P n-s => A Anda ülevaade eesti rahvam editsiini kujunem isest sajandite vältel, tema iseloom ulikest tunnustest, rahvaom astest haigusseletustest, rahvaarstide FLKU.00.042 K oorim u u sik a p raktikum (k am m erk oor) erinevatest tüüpidest nii traditsionaalses külaühiskonnas kui tänapäeva lektor Karin Herne, Marvi Mikk Eestis. M uistendid, memoraadid, lühemad usunditeated rahvameditsiini 2AP( 80P) • 2A puutuva pärim uste iseloomustajana. Rahvameditsiini teaduslikust Praktiline osalemine TÜ Kammerkoori töös, mis sisaldab hääleseadet, uurimisest. diktsiooniõpetust, kooriliteratuuri tundm aõppim ist ja esinemispraktikat. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E Arvestuse sooritam ise tingim useks on esinemine avalikul semestri arvestuskontserdil. FLKU.00.058 R ah vatan tsu praktikum ©1. - 22. n. 4 P n-s => A M areT am m o, Henn Tiivel 24. - 43. n 4 P n-s => A 2AP( 80P) • 2A 142 FILOSOOFIATEADUSKOND 142 Praktiline osalem ine TÜ Rahvakunstiansam bli töös, mis sisaldab eesti rahvapärimusi ikku ja lavatantsu, rahvaste tantsu, saatem uusikat, FLKU.01.038 Akvarell kehakooli treeningut. Arvestuse saam ise tingim useks on osalemine Tiiu Pallo-Vaik avalikul kontserdil. 1 AP( 15L+ 20i) • A ©1. - 20. n. 2 P n-s => A Akvarellmaali tehnikate ja võtete om andam ine intensiivkursuse vormis 24. - 42. n . 2 P n-s => A ühe nädala jooksul. ©23. - 24. n. 15 L n-s => A FLKU.00.059 K aasaegn e balti regioon Tiiu Ohvril FLKU .01.032 Graafika 3AP( 30L+ 90i) • E Rein M aantoa Kursus annab ülevaate Balti regiooni arengust ajaloolisest, 4AP( 40L+ 24P+ 96i) • EA majandusolulikust ja kultuurilisest aspektist vaadelduna; käsitletakse OFLKU.01.031 Eesti, Läti ja Leedu m ajanduse probleeme üleminekuperioodil. I sem. Kolme kompositsiooni kavandi sisuline ja joonistuslik ©1. -1 5 . n. 2 L n-sl ref => E läbitöötam ine (1 AP). II sem. Töö m aterjalis - eelmisel semestril paberil läbitöötatud kom positsioonide viim ine tira eeritav a te sse tehnikatesse. FLKU.00.061 F lam en co ku ltuu r © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s = > A lektor T iina Vähi 24. - 38. n 1 L, 1 P n-s => E 4AP( 36L+ 72P+ 20S+ 32i) • A Sisuliselt kujutab ta endast tantsuantopoloogia alast kursust, mis ideeliselt FLKU.01.033 S k u lp tu u ri a lused kuulub TÜ kunstide osakonnas loetavate kultuuriantropoloogia ainete assistent Jaan Luik ringi. Flam encot kui huvitavat kultuurifenom eni esitatakse ja käsitletakse 2AP( 32L+ 32P+ lOi) • A kui omaette kultuuri, millel on om a filosoofia, ajalugu ja traditsioon. M odelleerim ise ja plastika algõpetus. Lisaks teoreetilisele käsitlusele on kursusel praktiline pool - tantsutunnid © 1 ,- 16. n .2 L , 2 P n -s = > A kus õpitakse mõningaid fiamencotantse. Kursus on illustreeritud rohke audiovisuaalse materjaliga.Kursus toimub üle nädala nädalavahetustel. FLKU.01.034 S k u lp tu u r ©2. - 37. n. 1 L, 2 P, .5 S n-sl ref => A Tõnis Paberit 4AP( 6 4 L + 6 4 P + 3 0 i) • 2E FLKU.00.063 M uusika e lem en taarteooria ja so lfed zo II OFLKU.Ol .033 lektor Elvi Oolo K olm em õõtm eliste kom positsioonide loomine lähtuvalt skulptuuri kui 2AP( 32L+ 30P+ 8S+ lOi) • EA iseseisva kujutava kunsti haru erinevatest tehnikatest ja ©FLKU.00.001 tõlgendusviisidest. M uusika elem entaarteooria ja solfedzo kursus jätkub järgm iste © 1 .-1 6 . n .2 L, 2 P n -s => E teemadega: m eloodia mõiste, intervallid, akordid. M uusika struktuur, 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E noodikirja lühendid, partituur, heliteose esitusviisi termineid. Õpetamine toimub kogu kursuse vältel vahetus seoses pillimängu ja noodist FLKU .01.035 L o o m etö ö k orra ld am in e laulmisega. dotsent Aasa M ust © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s => A 2AP( 16L+ 16P+ 8S+ 40i) • A 24. - 38. n . l L , 1 P n-s => E Antakse ülevaade kunstiloom ingu finantseerimise, levitamise ja publikule vahendam ise probleem idest. Analüüsitakse erinevate riikide FLKU.00.065 E esti film i a ja lu gu kultuuripoliitika printsiipe ja strateegiaid. Praktiliste töödena õpitakse lektor Lauri Kärk koostama taotlusi fondidele, ürituste eelarveid ja auditooriumi- uuringu 3AP( 64L+ 32P+ 24i) • 2A programme. Kursus vaatleb eesti filmi ajalugu tema sünnist (1912) kuni tänapäevani © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 P, .5 S n -s => A ühelt poolt seoses m aailm a film ikunstis toimunuga, teiselt poolt meie üldise kultuurielu foonil. Materjal jaguneb perioodideks: 1. esimesed FLKU .01.036 A rvu tigraa fik a film ialased katsetused (1912-1920) 2. film Eesti W abariigis 3. assistent Uudo Liias, Tiina Viirelaid ideoloogiline propagandafilm (1940-50-ndate keskpaik) 4. rahvusliku 4AP( 64L+ 64P+ 32i) • 2E filmikunsti teke Nõukogude Eestis (1960-ndad) 5. filmikunsti tänapäev OFLKU.Ol .013 © 1. - 16. n. 2 L, 1 P n-s 1 re f => A Firm agraafika kujundam ise alused. Arvutigraafika kui graafika alaliigi 2 4 .-3 8 . n .2 L , 1 P n -s l ref => A võim aluste tutvustam ine program m ide CORELDRAW ja ADOBE PHOTOSHOP abil MAALIKUNSTI ÕPPETOOL (01) © 1 ,- 16. n. 2 L , 2 P n -s => E24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E FLKU.01.013 A rvu tiõp etu s FLKU.01.037 K rokii assistent Uudo Liias Silja Salmistu 1 AP( 32L+ 8i) • A 2AP( 32P+ 48i) • 2A A rvutiõpetuses antakse algsed teadmised arvuti riist- ja tarkvarast ning Joonistam ise abidistsipliin. Figuuri proportsioonide, liikumise ja karakteri võim aldatakse om andada praktilised kogemused Interneti teenuste, jäädvustam ine lühiajalistes aktivisandites. tekstiredaktori ja graafikaredaktori kasutamisel. ©1. - 16. n. 1 P n-s => A ©1. - 16. n. 2 L n-s => A 24. - 40. n. 1 P n-s => A FLKU.01.016 M aal I (n a tü ü rm ord ik u rsu s) FLK U .01.039 P aste llm aal Silja Salmistu T iina Viirelaid 4AP( 48L+ 48P+ 64i) • E 1 AP( 15L+ 20i) • A Esmaste tehniliste ja kujutam isoskuste õpetam ine õlimaali tehnikas. Pastellmaali tehnikate ja võtete om andam ine intensiivkursuse vormis ühe © 1. - 16. n. 3 L, 3 P n-s => E nädalajooksul. © 2 3 .-2 4 . n. 15 L n -s => A FLKU.01.017 M aal II (figu u rik u rsu s) lektor Imat Suuman, Jaan Punga FLKU .01.030 M aalip rak tik a 8AP( 96L+ 96P+ 128i) • 2E lektor Imat Suuman, Silja Salmistu Kujutam is- ja tehniliste oskuste väljaarendam ine rõhuasetusega figuuri 6AP( 120P+ 120i) • A m aalim isele natuurist. M aalimine ja joonistam ine maastikus. Ühes perioodis on võimalik koguda © 1 - 16. n .3 L , 3 P n-s => E 2 AP.Jätkub läbi 3 aasta. 24. - 38. n. 3 L, 3 P n-s => E © 4 3 . - 4 4 . n. 40 P n -s => A 143 FILOSOOFIATEADUSKOND 143 Kunstiõpetuse m etoodika annab ülevaate ajaloolises lõikes kasutusel FLKU.01.026 K om p ositsioon II (p õh iku rsus) olevatest erinevatest õpetam isviisidest , tehakse näitvahendeid Jaan Punga kunstiõpetuse tundideks, valm istutakse koolipraktikaks. 6AP( 128L+ 112i) • 2E ©1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s => A Tahvelmaali kompositsioonilise ülesehituse põhilised seaduspärasused. 2 4 .-3 8 . n. 2 L , 2 P n -s => E Figuraalne kompositsioon. ©1. - 16. n. 4 L n-s => E FLKU .01.042 S em inar kunstiõpetuse a ja loost eesti koolis 24. - 39. n. 4 L n-s => E lektor Vello Paatsi 2AP( 32S+ 48i) • A FLKU.01.021 Jo on istam ine I (alam aste) Sem inaris arutatakse kunstiõpetuse arengut eesti koolis kuni 1944. Tõnis Paberit aastani. 6AP( 96L+ 96P+ 48i) • 2E ©1. - 16. n. .5 L, 1.5 S n-sl ref => A Inimfiguuride üldiste proportsioonide ja anatoomia tundmaõppimine; valguse ja varju, ruumi ja vormi probleemide selgitamine ning käeliste FLKU .01 043 A rh itek to o n ik a a lgku rsu s oskuste arendamine läbi pideva praktilise töö. Martti Preem © 1.-16 . n. 3 L, 3 P n-s => E 1 AP( 20L+ 10P+ lOi) - A 24. - 39. n. 3 L, 3 P n-s => E □ Maalikunst:alam Arhitektoonika alused, vormi tajumine, kujundusvõtted, FLKU.01.022 Joon istam ine II (F iguuri-ja ak tiku rsus) kom positsioonialused, proportsioneerim ine, mastaap assistent Jaan Luik, Rein M aantoa © 2 4 .-3 8 . n. 1.5 L, .5 P n -s => A 5AP( 64L+ 64P+ 64i) • 2E Realistliku joonistusoskuse arendamine, pearõhk aktijoonistusel. FLKU .01.047 M aal III (ak tik u rsu s) ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s => E Jaan Punga 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E 8AP( 96L+ 96P+ 128i) • 2E ■M aalikunst:ülem FLKU.01.023 Joon istam ine III ( a k t i - ja kom positsioonikursus) OFLKU.Ol .016, FLKU.01.017 lektor Saskia Kasemaa,lektor Imat Suuman, Rein M aantoa Figuratiivse kujutamise põhikursus, maali probleemide lahendamine 9AP( 120L+ 136P+ I04i) • 4E inim keha proportsioonide, vormi ja koloriidi tundmaõppimise kaudu. Keerukama kom positsiooniga ning m itmefiguurilised tööd, erinevate Erinevate tehnikate ja stiilide analüüs. tehnikate kasutamine. © 1 .-1 6 . n .3 L , 3 P n-s = > E © 1,- 16. n. 4 L , 5 P n -s = > 2 E 2 4 .-3 8 . n. 3 L, 3 P n-s => E 24. - 39. n. 5 L, 5 P n-s => 2E FLKU .01.048 M aal IV (stra teeg iline m aal) FLKU.01 024 Plastiline anatoom ia korr. professor Jaan Elken assistent Jaan Luik 8AP( 96L+ 96P+ 128i) • 2E 6AP( 200L+ 40i) • 4A ■M aalikunst:ülem Maali ja joonistamise abidistsipliin, milles antakse ettekujutus inim keha O FLK U .01.016, FLKU.01.017, FLKU.01.047 ehitusest, skeletist ja lihaskonnast staatilises asendis ja liikumises. M itmefiguurilised tervikseadeldised (muusika, värviline valgus), ©1. -16. n. 4 L n-s => A simuleeritud sotsiaalsus, lavastatud kontekstid Üliõpilase isikupärase 24. - 38. n. 8 L n-s => 2A väljenduslaadi, kompositsiooni ning värvitaju arendamine. © 1. - 16. n. 3 L, 3 P n - s = > E FLKU 01.025 K om positsioon I (algkursus) 2 4 .-3 8 . n. 3 L, 3 P n -s => E lektor Imat Suuman 4AP( 96L+ 64i) • 2E FLKU 01.049 M aal V (d ip lom itööks e ttevalm istav kursus) Kompositsiooni ja värviõpetuse põhim õtete omandamine konkreetsete Silja Salmistu ülesannete lahendamise teel. 2AP( 32L+ 32P+ 16i) • E © 1. - 16. n. 3 L n-s2 knt => E O FLK U .01.016, FLKU .01.017, FLKU.01.047, FLKU.01.048 24. - 39. n. 3 L n-s2 knt => E Üliõpilase iseseisva loomingulise eneseväljenduse suunamine ja konsulteerimine. FLKU.01 028 M aalitehnoloogia ja m ate rja li õpetus © 2 4 .-3 3 . n. 3.2 L, 3.2 P n -s => E Ago Teedema 1 AP( 32L+ 8i) • A FLKU.01.050 K om positsioon III Erinevate m aalimismaterjalide ja -vahendite tutvustamine. Ülevaade Anne Parmasto maalitehnikatest. 6AP( 120L+ 120i) • 2E ©1. -16. n. 2 L n-s => A ■M aalikunst:ülem O FLK U .O l.025, FLKU.01.026 FLKU.01.031 G raafika tehn ikad Abstraktse tahvelmaali kompositsioonilise ülesehituse põhilised assistent Eve Eesmaa, Rein M aantoa seaduspärasused. 1 AP( 20L+ 12P+ 8i) • A ©1. - 16. n. 4 L n-s => E Erinevate graafikatehnikate - kuivnõel, ofort, akvatinta, linoollõige jm s. 24. - 39. n. 4 L n-s => E tutvustamine ja vastavate praktiliste tööde tegemine. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => A FLKU.01.051 K om positsioon IV Anne Parmasto FLKU.01.040 G üm naasium i kunstiõpetuse p rog ram m 4AP( 80L+ 80i) • E lektor Eve Kärner ■M aalikunst:ülem 1AP( 15L+ 22S+ lOi) • A OFLKU.Ol .025, FLKU.01.026, FLKU.01.050 Kunstiõpetuse programmis olevate eesm ärkide lahtimõtestamine, Üliõpilase iseseisva eneseväljenduse suunamine. Figuratiivne ja arvestaes õpilaste erinevaid võimeid ja nende arendamise abstraheeritud realiteet. Värvi eksponeerim ine läbi abstraktse vajadust(kunstimaitse täiustamine, loovusülesanded, vaatlusoskus jne). pildimaailma. © 24.-38 . n. 1 L, .5 S n-s3 ref => A ©1. - 16. n. 4 L n-s => E 24. - 31. n. 2 L n-s => A FLKU.01.041 K unstiõpetuse õpetam ise m etoodika güm n aasiu m is lektor Eve Kärner FLKU.01.052 G raafilin e disain 3AP( 64L+ 32P+ 20S+ lOi) • 2A Rein M aantoa 1 AP( 16L+ 16P+ 8i) • A 144 FILOSOOFIATEADUSKOND 144 □M aalikunst: Pedagoogilise uurimistöö üldiseloom ustus ja lihtsamad uurimismeetodid. Graafilise disaini alused. Erinevad sriftid. Praktilised tarbegraafika © 1 - 18. n. 2 L , l P n - s => E ülesanded: plakat, raamatu kaas, illustratsioon jne. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => A FLPK.01.003 Õ pioskuste k u ju n d am in e dotsent T iia Pedastsaar.dotsent Larissa Vassiltšenko MUUSIKATEADUSE JA PSÜHHOLOOGIA 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A ■Õ eteadus: 1 ÕPPETOOL (02) □Õ petajakoolitus: O F L P K .01.004 Individuaalsete Õpioskuste kujundam ine õpilasel ja õpetaja roll selles. FLKU.02.001 P ra k tilise harm o o n ia alused ©1. - 40. n. 2 L n-s => A korr. professor Jaan Ross 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • E FLPK.01.004 Ülddidaktika Kursus kujutab endast sissejuhatust tonaalse m uusika vertikaalse korr. professor Jaan M ikk,dotsent T iia Pedastsaar komponendi loogikasse. Kursuses võib eristada 3 komponenti: 2,5AP( 30L+ 20P+ 50i) • E teoreetiline, praktiline ja analüütiline. Teoreetilisele osale on pannud aluse ■Õ eteadus: 1, Õpetajakoolitus: prantsuse helilooja J .Ph.Rameau ja see on Eestisse jõudnud Peterburi Õ ppim ise psühholoogia ja õppetöö organiseerimise probleemid. Konservatooriumi (N .Rimski-Korsakov) vahendusel. Praktiline osa Sissejuhatav kursus a in e d id a k tik a t seisneb koraalim eloodiate neljahäälses harmoniseerimises ja akordi © 1. - 18. n. 2 L, 2 P n-s => E järgnevuste mängimises, analüütiline osa harmooniliste järgnevuste määratlemises tonaalsetest muusikateostest pärit katkendites. FLPK.01.009 Õ p p e k o rra ld u s ©24. - 39. n. 2 L n-sl re f => E dotsent T iia Pedastsaar,dotsent Larissa Vassiltšenko 1AP( 10L+ 10P+ 20i) • A FLKU 02.005 M u u s ik aa ja lu g u II □Õ petajakoolitus: Tiia Järg, Kristel Pappel © FLPK.01.004, FLPK.01.017 4AP( 64L+ 16S+ 80i) • 2E Koolitund uutes infotingimustes. Õpilaste õpivõime dünaamika. O FLKU.02.003 Individualiseerim se võim alused tunnis. Intellektuaalse töö I sem- Euroopa m uusikaelu ja helilooming 19.-20. saj. Uute zanrite teke aktiviseerimine. Iseõppim ise organiseerimine. Tund ja tunniväline ja areng romantismiperioodil. Muutused helikeeles, vormis. Rahvuslikud õppimine. Distsipliin tunnis. Tunni efektiivsuse analüüs ja hindamine. koolkonnad, seosed eri koolkondade vahel, eri kunstiliikide vahel. © 1. - 18. n. 4 L, 4 P n-s => A M uusikaesteetika, interpretatsioon. II sem- Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism - FLPK.01.014 K odukasv a tu se pedagoogika ja psühholoogia teoste stiililine määratlem ine, kultuuriajaloolised seosed, dotsent Inger Kraav kom positsioonitehnikad, -vormid. 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A © 1 - 16. n. 2 L , .5 S n -s => E □Õ eteadus: 1, Õpetajakoolitus: 2 4 .-3 8 . n. 2 L , .5 S n -s => E (DFLPK.01.017 Ülevaade vanem use kujunem isest ja vanemate fuktsioonidest. FLKU.02.006 S isse juhatus m uusikapsühhoioogiasse Kasvatusvead ja nende mõju lapse hilisem ale elule. korr. professor Jaan Ross ©2. - 11. n. 2 L, 2 S n-sl re f => A 2AP( 32L+ 48i) • E M uusikapsühholoogia on distsipliin, m ida võib vaadelda nii FLPK.01.015 M u rd eea pedagoogika ja psühholoogia m uusikateaduse kui ka psühholoogiateaduse osana. M uusikateaduse lektor Kristi Kõiv osana on muusikapsühholoogia ülesandeks tegelda objektiivsete, 2AP( 40L+ 40i) • A inimorganismi talitlusest tingitud raamidega, mis määravad inimese □Õ petajakoolitus: m uusikalise tegevuse piirid. Nii on inimese poolt helina tajutavate OFLPK.Ol .017 võnkum iste ala määratud vahem ikuga alates 20 kuni 20000 Hz, aju kaks M urdeea põhilised iseärasused. Kognitiivne, kõlbeline ja sotsiaalne areng poolkera on teatud määral spetsialiseeritud erinevate stiimulite murdeeas. Lühiülevaade uurimise ajaloost ja suundadest. Võimalikud töötlemisele, lühiajalisse mällu mahub keskmiselt seitse ühikut hälbed ja probleemid m urdeealise kasvatuses. Kursus valmistab ette tööks informatsiooni jne. Psühholoogia osana saab m uusikapsühholoogias m urdeealistega põhikoolis. eristada samu alaliike, mis üldpsühholoogiaski, nagu taju-, arengu- või ©2. - 9. n. 4 L n-s => A sotsiaalpsühholoogia, mis vastavalt tegelevad kuulaja poolt m uusikahelide taju, lapse m uusikaliste võimete arengu või siis muusika FLPK.01.017 K asva tu steo o ria ja pedagoogiline psühholoogia funktsioneerim isega inimühiskonnas. dotsent Inger Kraav,lektor Kristi Kõiv ©1. - 16. n. 2 L n-s => E 2,5AP( 40L+ 10S+ 50i) • E ■Õpetajakoolitus: FLKU.02.007 S isse juhatus m u usikateadusse Ülevaade olulisem atest arenguküsim ustest. Kaasaegsed seisukohad lapse Urve Lippus füüsilise, vaimse, em otsionaalse ja sotsiaalse arengu kohta ja nende 2AP( 34L+ 46i) • A arvestam ine kasvatuses. Arenguhälbed ja nende arvestamine kasvatuses. Aine eesm ärk on anda ülevaade m uusikateadusest tänapäeva maailmas ja Kasvatusraskused. selle peam istest suundadest, õppida kirjandust otsima, sellega töötama, ©1. - 13. n. 3 L, 1 S n -s => E om a töid vormistama. Harjutatakse probleemide formuleerimist, töökavade koostamist, teatm ekirjandusega töötam ist ja teisi asju, mis on FLPK .01.018 P edagoogiline suh tlem ine, vajalikud uurimistööde tegemiseks. dotsent Inger K raav,lektor Kristi Kõiv ©1. - 16. n. 2 L n-s => A 2AP( 10L +30P+ 40i) • A ■K asvatusteadused:alam PEDAGOOGIKA OSAKOND (PK) O FLPK .O l.046 Ettevalm istav tsükkel kasvatustegevusega seonduvateks suhtlem issituatsioonideks. HARIDUSKORRALDUSE ÕPPETOOL (01) © l . - l l . n . 1 L, 3 P n-s = > A FLPK .01.024 T eism eliste m aailm anägem ine - teism eliste mõtlemise FL PK .01.002 U urim ism eetod id pedagoogikas I iseärasusi korr. professor Jaan Mikk lektor Einike Pilli 2AP( 30L+ 10P+ 40i) • E 1,5AP( 30L+ 30i) • A ■Pedagoogika:m ag □Õ petajakoolitus: 145 FILOSOOFIATEADUSKOND 145 Probleemiasetused isiklikus, sotsiaalses ja eetilises vallas. Erinevaid □K asvatusteadused:kesk, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk nõustamisvõimalusi. Antakse ülevaade algõpetuse metoodikast, loodusõpetuse ©25. - 36. n. 3 L n-sl ref => A kom pleksm etoodikast. Info ja praktilised tööd koduloo õpetamiseks vene õppekeelega koolis (Estica tsükkel koolis) FLPK.01.026 Testid koolis korr. professor Jaan Mikk ©35. - 40. n. 2 L, 2 S n-sl re f => E 1AP( 8L+ 8P+ 24i) • A □Õpetajakoolitus: FLPK.01.035 Kasvatustöö põhikoolis (DFLPK.01.004 dotsent Inger K raav,dotsent T iia Pedastsaar,dotsent Larissa Ainetestide koostamise ja kasutamise alused. Kõrgkooli sisseastumistestid Vassiltšenko,lektor Kristi Kõiv ©24. - 34. n. 1 L, 1 S n-s => A 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk FLPK.01.027 K odukasvatus, perekond ja kool ® FLPK .01.032, FLPK.01.033 dotsent Larissa Vassiltšenko Teoreetiline ja praktiline kasvatustöö kursus põhikooli õpetajale. 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A □Õpetajakoolitus: ©24. - 40. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A ®FLPK.01.017 Kodukasvatuse ajalugu ja tänapäev. Vanemsus. Kasvatuse sõltuvus lapse FLPK.01.036 Sissejuhatus kõrgkooli pedagoogikasse vanuselisusest ja soolisest iseärasusest. Autoritaarne ja vabakasvatus. korr. professor Jaan Mikk Kursuse lõpetanu peaks tajuma kodukasvatuse eripära ja olema võimeline 2AP( 16L+ 10S+ 54i) • E koostööks lapsevanematega. ■K ehalise kasvatuse õpetaja:mag ©2. - 12. n. 2 L, 2 S n-sl ref => A □ Pedagoogika:mag Õppeprotsess kõrgkoolis. Õppejõu isiksus. Õppetöö vormid. Uurimistöö FLPK.01.028 Meedia ja isiksus kõrgkoolis. dotsent Larissa Vassiltšenko © 2 3 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • A □K asvatusteadused:, Õpetajakoolitus: FLPK.01.037 Kasvatusteooria ja arengupsühholoogia I ©FLPK.01.017 dotsent Inger Kraav Infokeskkonna arengu tendentsid. Kool ja õpilane muutuvas 2AP( 10L+ 20S+ 50i) • E infoühiskonnas. Õpilane infotulvas. Õ petaja rolli muutused seoses ■Pedagoogika:m ag infokasutamise võimaluste laiendamisega ja uute infotehnoloogiate Inimese arengu teooriad ja nende kasutamise võimalusi arenguga. Perekonna mõju lugeja ja televaataja arengule. kasvatusprotsessis. Probleemse käitum ise tekke mehhanismid. Sügissemestril vene keeles ja kevadsemestril eesti keeles. ©1. - 10. n. 1 L, 2 S n-sl ref => E © 25.- 37. n. 2 L, 1 S n-sl ref => A FLPK.01.038 Kasvatusteooria ja arengupsühholoogia II FLPK.01.030 Kasvatusraskused ja raskestikasvatatavus dotsent Inger Kraav lektor Kristi Kõiv 2AP( 16L+ 14S+ 50i) • E 1 AP( 20L+ 20i) • A ■ Pedagoogika:mag □Õpetajakoolitus: OFLPK.01.037 Põhilised kasvatusraskused ja käitumishäired. Raskestikasvatatavuse Ülevaade inimese elukaarest ja tem a arengut mõjutavatest teguritest. väljakujunemise protsesse ja seda mõjutavad tegurid. Õpetaja roll Kasvatuse olemus ja funktsioonid. Arengu perioodid. kokkupuutel kasvatusraskuste ja raskestikasvatatavuse ilmingutega. ©24. - 34. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E © 25.-34. n .2 L n -s 1 re f => A FLPK.01.039 Didaktika FLPK.01.031 Kiirlugemise alused dotsent T iia Pedastsaar korr. professor Jaan Mikk 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A ■Pedagoogika:m ag □Õpetajakoolitus: O FLPK .01.004 Teksti mõistmine lugemisel. Efektiivse lugemise võtted ja harjumuste Süvendatud käsitlus Õppetöö kavandam isest, õpi teooriatest, õppetöö kujundamine. läbiviimisest. Õpioskuste kujundamine. ©2. - 9 . n . 1 L, 1 P n-sl re f => A ©1. - 40. n. 2 L, 2 S n-sl re f => E FLPK.01.032 Kasvatusteooria ja pedagoogiline psühholoogia FLPK.01.040 Uurim ism eetodid pedagoogikas II dotsent Inger Kraav,dotsent Larissa V assiltšenko,lektor Kristi Kõiv,lektor korr. professor Jaan Mikk Einike Pilli 2AP( 16L+ 6 P + 6S + 52i) • E 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E ■Pedagoogika:m ag ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:alam , M editsiiniõeteadus:3 Ankeet ja eksperiment. Uuritavate esinduslikkus. Katseandmete töötlus. Kasvatusteooria ja pedagoogilise psühholoogia kursus põhikooli ©24. - 38. n. 2 L, 1 P n-s => E õpetajale. FLPK.01.042 Kasvatusteooria dotsent Inger Kraav © 1.-18 . n .2 L, 2 S n-sl ref => E 5AP( 80S+ 120i) • E ■Pedagoogika:dokt FLPK.01.033 Ü ldd idak tika Uusimaid käsitlusi inimese arengust ja selle kasvatusliku mõjutamise korr. professor Jaan M ikk,dotsent Tiia Pedastsaar,dotsent Larissa võimalustest. Seminarid. M onograafiate läbitöötamine (vastavalt Vassiltšenko programmile). 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E ©september, ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam Antakse ülevaade põhikooli õpetajale vajalikust infost õppim ise ja FLPK.01.043 Didaktika kaasaegsed käsitlused õpetamise vallas. korr. professor Jaan Mikk © 1 .-18 . n .2 L, 1 S n-sl ref = > E 5AP( 40S+ 160i) • E ■Pedagoogika:dokt FLPK.01.034 Koduloo didaktika Õpetam ise ja õppimise teooria alaste uuemate monograafiate dotsent Tiia Pedastsaar,dotsent Larissa Vassiltšenko läbitöötamine. Uurimismeetodid didaktikas. 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E © 1. - 38. n. I S n-s5 re f => E 146 FILOSOOFIATEADUSKOND 146 Kursus käsitleb perekonda ajaloolosest aspektist ja tänapäeval. FLPK.01.044 Pedagoogilise uurimistöö alused Perekonnaelu psühholoogia ja eetika. Ülevaade paarisuhete ja perekonna korr. professor Jaan Mikk arengu perioodidest.Vanemsus. 2AP( 18L+ 18S+ 44i) • E ©Ei ole teada 2 L, 1 S n-sl ref => A ■K asvatusteadused:alam Pedagoogilise uurimistöö olemus. Uurija eetika. Uurimistöö FLPK.01.056 Kodukasvatuse pedagoogika ja psühholoogia vormistamine. Tekstiredaktorid arvutis. dotsent Inger Kraav ©1. - 18. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E ■ Kasvatusteadused: kesk FLPK .01.045 Sotsiaalpedagoogika OFLPK.01.017 külalisprofessor Juha Hämäläinen Ülevaade vanem suse kujunem isest ja perekonna kasvatuslikest 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A funktsioonidest. Lastevahelised suhted perekonnas. Põhilised ■ K asvatusteadused: al am kasvatus vead ja nende mõju lapse arengule. Sotsiaalpedagoogika olemus, eesmärgid, ajalugu ja areng. Tänapäevase ©2. - 13. n. 2 L, 2 S n-sl re f => E lastekaitsesüsteemi kujunem isega seotud probleemid Eestis. ©24. - 34. n. 4 L, 4 S n-sl ref => A FLPK.01.058 Murdeea pedagoogika ja psühholoogia lektor Kristi Kõiv FLPK .01.046 K asvatuspsühholoogia ja arenguteooria I 2AP( 40L+ 40i) • E dotsent Inger Kraav,lektor Kristi Kõiv ■ K asvatusteadused: kesk 4AP( 60L+ 20S+ 80i) • EA M urdeea põhilised iseärasused. Kognitiivne, kõlbeline ja sotsiaalne areng ■Kasvatusteadused:alam murdeeas. Lühiülevaade uurimise ajaloost ja suundadest. Võimalikud Kursus annab ülevaate inimese arengust ja elukaarest. Põhilised hälbed ja probleemid m urdeealise kasvatuses. Kursus valmistab ette tööks arenguteooriad. Käsitletakse arengufaktoreid ja kasvatuse võimalusi m urdeealistega põhikoolis. lapse füüsilisel, sotsiaalsel, em otsionaalsel, kõlbelisel ja kognitiivsel © 2 .-1 2 . n. 4 L n-sl re f => E arendamisel kodus ja kasvatusasutustes, sellega seonduvaid ohte ja probleeme. FLPK .01.059 Mood ja stiil © 1 .-4 0 . n. 2 L, 1 S n-sl ref => E A lektor Kristi Kõiv 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • A FLPK.01.047 Sotsiaalpedagoogika ■Kasvatusteadused:3 külalisprofessor Juha Hämäläinen Stiil ja stiilitus. Inimese välim use mõju hinnangute andmisel inimesele. 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • A Stereotüübid välim use kohta. Mood kui sotsiaalne nähtus. Moevoolud. ■Pedagoogika: mag Riietuse liigid ja funktsioonid. Sotsiaalpedagoogika kui sotsiopedagoogiline sotsiaaltöö, selle ©Ei ole teada 2 L n-sl ref => A traditsioonid, strateegiad, praktiline väljund ja filosoofilised alused. ©24. - 34. n. 4 L, 2 S n-sl ref => A FLPK.01.060 Religiooniõpetuse psühholoogilised alused lektor Einike Pilli FLPK .01.049 Pedagoogiline suhtlemine õpetajale 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • A dotsent Inger Kraav,lektor Kristi Kõiv ■Usuteadus:5 1 AP( 6L+ 14P+ 20i) • A □Õ petajakoolitus: □ Õ peta jak o o litu s:, Pedagoogika: Käsitletakse religiooniõpetuse mõistet, selle erinevaid tõlgendusi. Suhtlemise olemus, funktsioonid. Eduka suhtlemise eeldused. Vaadeldakse kristliku kasvatuse kujunem ist ajaloos. Pikemalt käsitletakse Orienteeritud tulevasele õpetajale. selle sajandi teoreetikuid ja religiooniõpetuse tänapäevaseid ©2. - 10. n. 3 L, 3 S n-sl ref => A töömeetodeid. ©2. - 12. n. 4 L n-s => A FLPK.01.050 Pedagoogiline praktika I dotsent Inger Kraav,dotsent T iia Pedastsaar,dotsent Larissa FLPK .01.062 Andragoogika Vassiltšenko,lektor Kristi Kõiv,lektor Einike Pilli,lektor Karmen Trasberg lektor Einike Pilli 1 AP( 40P) • A 1,5AP( 22L+ 8P+ 30i) • A ■ Kas vatusteadused: alam □Õ petajakoolitus: V aa tlu s-ja tutvum ispraktika. Külastatakse ja analüüsitakse töö iseärasusi Käsitletakse täiskasvanute koolituse jaotum ist, ajalugu ja hetkeolukorda. eri tüüpi õ p p e-ja kasvatusasutustes. Luuakse seoseid täiskasvanu arengupsühholoogia ja õpetamise vahel. © november, 20 P n-sl ref => A Praktiseeritakse erinevaid õpetam ism eetodeid. ©25. - 29. n. 4 L , 1 P n-sl ref => A FLPK.01.051 Pedagoogiline praktika II dotsent Inger K raav,dotsent T iia Pedastsaar,dotsent Larissa FLPK .01.063 Pedagoogika uurimismeetodid Vassiltšenko,lektor Kristi Kõiv,lektor Einike Pilli,lektor Karmen Trasberg korr. professor Jaan Mikk 1 AP( 40P) • A 2AP( 20L+ 14S+ 46i) • E ■ Kasvatusteadused:kesk ■K asvatusteadused:kesk Üliõpilase individuaalne töö lapse või laste rühmaga. O F L P K .01.044 ©oktoober, 20 P n-sl re f => A Andmete kogum ise m eetodid pedagoogikas: ankeet, eksperiment jt. Uuritavate esindusgrupi kujundam ine. Andmete töötlemise meetodid: FLPK.01.052 M urdeea pedagoogika ja psühholoogia keskväärtus, dispersioon,korrelatsioon, regresioonanalüüs, faktoranalüüs. lektor Kristi Kõiv ©24. - 40. n. 2 L, I S n-s => E 2AP( 16L+ 14S+ 50i) • A □ Pedagoogika:m ag FLPK .01.064 Pedagoogika algkursus M urdeea põhilised iseärasused. Kognitiivne, kõlbeline, sotsiaalne ja dotsent T iia Pedastsaar em otsionaalne areng murdeeas. Lühiülevaade uurimise ajaloost ja 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E suundadest. ■K ehalise kasvatuse õpetaja:3, Liikumis- ja sporditeadused:3, ©2. - 12. n. 2 L, 2 P n-sl re f => A Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:3 Kursuses antakse ülevaade põhilistest pedagoogika FLPK .01.053 P erek o n n aõ p e tu s kategooriatest.Käsitletakse erineva vanusega õppijate arengu, kasvatuse ja dotsent Inger Kraav õpetam ise probleeme. Kursus on mõeldud kehakultuuriteaduskonna 3AP( 20L+ 10S+ 90i) • A üliõpilastele. □ Pedagoogika:m ag ©24. - 40. n. 2 L, 2 S n-sl ref => E © FLPK .01.037 147 FILOSOOFIATEADUSKOND 147 FLPK .01.065 Didaktika I FLPK.01.077 Andragoogika ja nõustamine dotsent Tiia Pedastsaar lektor Kristi Kõiv,lektor Einike Pilli 2AP( 30L+ 10S+ 40 i) • E 1 AP( 14L+ 6S+ 20i) • A ■Kasvatusteadused:alam ■M editsiiniõeteadus:3 © FLPK .01.017 □Õ eteadus: 1 Õppimise olemus. Õpioskused. Õppetöö juhtim ine. Tagasiside õppetöös. Käsitletakse täiskasvanute koolituse jaotum ist, ajalugu ja hetkeolukorda. ©24. - 40. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E Luuakse seoseid täiskasvanu arengupsühholoogia ja Õpetamise vahel. Praktiseeritakse erinevaid õpetam ism eetodeid. FLPK.01.066 Didaktika II © Ei ole teada 2 L, .5 P n-sl ref => A korr. professor Jaan Mikk 2AP( 30L+ 4P+ 4S+ 42i) • E FLPK .01.079 K asvatuspsühholoogia ja arenguteooria II ■Kasvatusteadused:kesk dotsent Inger Kraav,lektor Kristi Kõiv OFLPK.Ol.065 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • E Õpimotivatsioon. Õpiteooriad. Õppevahendid. Efektiivne lugemine. ■Kasvatusteadused:kesk ©1. - 17. n. 2 L n-sl ref => E O FLPK .O l.046 Kursus annab ülevaate arengu eri aspektidest elukaare kõikidel FLPK.01.067 Didaktika III perioodidel. Arengut vaadeldakse sõltuvuses inimese kasvukeskkonnast. korr. professor Jaan M ikk,dotsent Tiia Pedastsaar ©1. - 10. n. 4 L n-sl ref => E 2AP( 10L+ 10P+ 20S+ 40i) • E ■ Kasvatusteadused: kesk FLPK.01.080 Andragoogika OFLPK.Ol.066 lektor Einike Pilli Mõtlemise arendamine õppetöös. Andekad lapsed. Õppetöö korraldus 1,5AP( 22L+ 8P+ 30i) • A erinevates maades. Õppeprotsessi analüüs. Õpitulemuste kontrollimine. □ Pedagoogika:m ag ©24. - 40. n. 2 L, 2 P n-sl ref => E Käsitletakse täiskasvanute koolituse jaotum ist, ajalugu ja hetkeolukorda. Luuakse seoseid täiskasvanute arengupsühholoogia ja õpetamise vahel. FLPK.01.070 Hariduskorraldus ja hariduse juhtimine Praktiseeritakse erinevaid õpetamismeetodeid. õppeülesande täitja Ene-Mall Vernik © 2 5 .-2 9 . n. 4 L, 1 P n -s l re f => A 3AP( 60L+ 60i) • E ■Kasvatusteadused:ülem FLPK .01.081 Pedagoogiline praktika III dotsent Inger Kraav,dotsent T iia Pedastsaar,dotsent Larissa ©1. -40. n. 2 L n-s => E Vassiltšenko,lektor Kristi Kõiv,lektor Karmen Trasberg 3AP( 60P+ 60i) • A FLPK.01.071 Pedagoogilise praktika seminar ■Kasvatusteadused:ülem dotsent Tiia Pedastsaar,dotsent Larissa Vassiltšenko,lektor Kristi Kasvatustöö praktika klassijuhataja abina koolis. Kõiv,lektor Sirje Priimägi ©Ei ole teada 3 P, 1 S n-sl ref => A 2AP( 32P+ 8S+ 40i) • A ■Loodusteaduste õpetaja põh ikoo lis:, Õpetajakoolitus: FLPK.01.082 Prosem inar I ©FLPK.01.004 korr. professor Jaan M ikk,dotsent Inger Kraav,dotsent Tiia Kasvatustöö planeerimine, klassijuhataja töö korraldamine, õpilaste Pedastsaar,lektor Kristi Kõiv,lektor Sirje Priimägi,lektor Karmen isiksuse ning klassi kui Trasberg sotsiaalgrupi tundmaõppimise probleemide analüüs ja lahendamine. 1 AP( 20S+ 20i) • A © 12.-28. n. 2 P, 2 S n -s => A ■K asvatusteadused:kesk Kasvatusteaduste alase uurimistöö läbiviimise teoreetilised ja praktilised FLPK.01.072 Kasvatusraskused ja raskestikasvatatavus probleemid. lektor Kristi Kõiv © 2 7 .-4 0 . n. 2 S n -s => A I AP( 20L+ 20i) • A ■Kasvatusteadused:kesk FLPK.01.083 Prosem inar II OFLPK.Ol.046 korr. professor Jaan M ikk,dotsent Inger Kraav,dotsent Tiia Põhilised kasvatusraskused ja käitumishäired. Raskestikasvatatavuse Pedastsaar,lektor Kristi Kõiv,lektor Sirje Priimägi,lektor Karmen väljakujunemise protsesse ja seda mõjutavad tegurid. Õ petaja roll Trasberg kokkupuutel kasvatusraskuste ja raskestikasvatatavuse ilmingutega. 2AP( 40S+ 40i) • A ©Ei ole teada 2 L n-s => A ■K asvatusteadused :kesk Kasvatusteaduste alase uurimistöö alused, probleemipüstitus ja FLPK.01.073 Etikett ja käitumisõpetus uurimism etoodika kursusel osalejate tööde põhjal. Teadustöö lektor Karmen Trasberg retsenseerimine. 1 AP( 5L+ 5P+ I0S+ 20i) • A ©27. - 40. n. 2 S n-s => A □ Kasvatusteadused: FLPK.01.084 Sissejuhatus kasvatus-ja haridusprobleem idesse ©Ei ole teada 2 S n-sl ref => A dotsent Inger Kraav 1 AP( 14L+ 6S+ 20i) • A FLPK.01.074 Kasvatusteooria ja metodoloogia ■ Kasvatusteadused:alam korr. professor Jaan M ikk,dotsent Inger Kraav Kasvatusteaduste olemus ja koht ühiskonnas. Kooli ja õpetaja roll inimese 8AP( 40S+ 280i) • E elus. Eesti haridussüsteem. ■Pedagoogika:dokt ©1. - 5. n. 4 L n-sl re f => A Ülevaade rahvusvaheliste ajakirjade uuematest artiklitest kasvatusteooria ja metodoloogia alal. FLPK.01.085 Pedagoogiline suhtlemine © 1. - 40. n. 2 S n-s3 re f => E dotsent Inger Kraav,lektor Kristi Kõiv 2AP( 10L +30P+ 40i) • A FLPK.01.075 Pedagoogiline praktika ■M editsiiniõeteadus:3 korr. professor Jaan M ikk,dotsent Tiia Pedastsaar,lektor Einike Pilli Ettevalmistav tsükkel kasvatustegevusega seonduvateks 8AP( 144P+32S+ 144i) • A suhtlem issituatsioonideks. ■ Õ p e ta ja k o o litu s t © 1. - 20. n. 1 L, 3 P n-s 1 re f => A Koolis toimuv praktika õpetajakutse taotlemiseks. 0 1 2 .-2 3 . n. 2 S n -s => A FLPK.01.086 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus lektor M erike Kull,lektor Kristi Kõiv 148 FILOSOOFIATEADUSKOND 148 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E □Õ petajakoolitus: ■Kasvatusteadused:3 Konstruktivistliku pedagoogika ajalooline ülevaade, altematiivhariduse Seksuaalkasvatus erinevas eas olevatel lastel. Seksuaalkäitumise erinevad eesmärgid ja põhisuunad kaasajal, altem atiivkoolide didaktika ja tüübid. Sooidentiteet. Soostereotüübid. m etoodika kasutam isvõim alused tavakoolis. ©Ei ole teada 3 L, 1 S n-sl ref => E ©25. - 39. n. 2 L, 1 S n-sl re f => A HARIDUSTEOORIA ÕPPETOOL (02) FLPK.02.031 Kaasaegsed õpi- ja m otivatsiooniteooriad ning nende praktilised rakendused õppe-kasvatustöö korraldamisel dotsent Edgar Krull FLPK.. 02.001 Haridusteooria 2AP( 30L+ 30S+ 20i) • E dotsent Edgar Krull,lektor Sirje Priim ägi,lektor Karmen Trasberg □ Pedagoogika:m ag 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E Kursus tutvustab tuntumaid õpi- ja m otivatsiooniteooriaid ning nende ■Õpetajakoolitus: praktilisi rakendusi ja annab ülevaate Õppe - kasvatusprotsessi ©FLPK .01.004, FLPK.01.017 organiseerim ise põhilistest m eetoditest ning vormidest. On teoreetiliseks Haridusteooria on integreeritud õppeaine, mis koosneb baasiks ainemetoodiliste käsitluste õppimisel. haridusfilosoofiast, pedagoogikaajaloost ning Õppeteooria alustest. © 1. - 20. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => E ©26. - 34. n. 6 L, 2 S n-sl ref => E FLPK.02.032 Sissejuhatus hariduspoliitikasse FLPK.02.002 Kooli ja kasvatuse ajalugu lektor Sirje Priimägi lektor Sirje Priim ägi,lektor Karmen Trasberg 1AP( 20L+ 20i) • A 1,5AP( 20L+ 10S+ 30i) • A ■K asvatusteadused:alam ■Eripedagoogika:alam Kursus annab ülevaate Eesti kaasaegsetest haridusprobleemidest Kooli ja kasvatusega seotud mõistete kujunemine, haridusinstitutsioonide hariduspoliitilisel tasandil. areng. ©24. - 39. n. 1 L n-s => A ©1. - 16. n. 2 L n -sl re f => A FLPK.02.034 Sissejuhatus haridusteoreetilistesse probleemidesse FLPK.02.011 Pedagoogiline psühholoogia õppeülesande täitja Katrin Kamerov dotsent Edgar Krull 1AP( 16L +4S+ 20i) • A 3,5AP( 51L+ 34P+ 55i) • E ■Õ eteadus:alam ■Eripedagoogika:alam Kursus tutvustab haridusteoreetilisi ja -filosoofilisi probleeme antiigist Annab baasettevalm istuse pedagoogilise protsessi ja selle tänapäevani. põhikomponentide (õpilase, õppimise ja õppesituatsiooni) mõistmiseks ©veebruar, 4 L , 1 S n-sl re f => A rakenduspsühholoogia termineis. On eelduseks õppe- ja kasvatusprotsessi ning selle koostisosasid käsitlevate erikursuste ja monograafiate FLPK.02 035 M ultikultuuriline haridus õppimiseks. dotsent Larissa Vassiltšenko,lektor Karmen Trasberg ©24. - 40. n. 3 L, 2 P n-s3 knt, 2 ref => E 2AP( 10L+ ЮР+ 20S+ 40i) • A □ K asvatusteadused :, Õpetajakoolitus: FLPK.02.013 K ultuuridevaheline suhtlemine Kursus annab ülevaate multikultuurilise hariduse ideede arengust ja lektor Eva Ericsson tänasest problem aatikast Eestis ja muus maailmas. Käsitletakse 2AP( 15L+ 30S+ 35i) • A vähemuste hariduse mudeleid ning erinevaid adaptatsiooniprogramme ■Kasvatusteadused:kesk m itmekeelse hariduse korraldamisel. Tutvustatakse peamisi strateegiaid, □ Õ petajakoolitus: mis tagavad õpetaja valm isoleku töötamaks multikultuurilises Ühiskonnas toimuvad protsessid paljukultuurilisuse olukorras, klassiruumis. pedagoogilised, poliitilised, ja sotsiaalsed probleemid, vähemusrahvuste haridus. ©24. - 40. n. 2 L, 1 S n-sl re f => A ©4 -5 . n. 15 L, 15 P n-sl re f = > A FLPK.02.036 Kooli ja kasvatuse ajalugu FLPK.02.015 H ariduskorraldus lektor Sirje Priim ägi,lektor Karmen Trasberg lektor Sirje Priim ägi,lektor Karmen Trasberg 4AP( 80L+ 80i) • EA 2AP( 40L+ 40i) • E ■Kasvatusteadused: alam ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk Kooli ja kasvatusega seotud mõistete kujunemine. Haridusinstitutsioonide Ülevaade kooli ajaloost, Eesti haridussüsteem ist, hariduspoliitikast ja - areng. seadusandlusest. ©1. - 40. n. 2 L n-sl re f => E A ©Ei ole teada FLPK.02.037 Läbirääkim iste psühholoogia FLPK.02.023 H aridusteooria I õppeülesande täitja Heiki Krips,Õppeülesande täitja Heiki Krips dotsent Edgar Krull,lektor Sirje Priim ägi,lektor Karmen 1AP( 5L+ ЮР+ 15S+ lOi) • A Trasberg,Õppeülesande täitja Arne Rannikmäe ■ K asvatusteadused: kesk 4AP( 60L+ 20S+ 80i) • E Kursus on praktiline video-õppus läbirääkimisoskuste arendamiseks. ■Pedagoogika:m ag Kursuse käigus käsitletakse järgm isi küsimusi: läbirääkimiste olemus, Hariduse erinevad käsitlused, haridusotsustuste m ehhanismid, Eesti läbirääkim iste m itm edim ensioonilisus, tasandite lahendamine ja haridussüsteemi arengusuunad. kom pensatsioonide kasutamine, läbirääkimistehnikad, läbirääkimiste © 1 .-2 0 . n.2 re f => E plaan. ©25. - 26. n. 5 L, 10 P, 5 S n-s => A FLPK.02.024 H aridusteooria II dotsent Edgar Krull,lektor Sirje Priimägi FLPK.02.038 A valik esinem ine 6AP( 40L+ 20S+ 180i) • E Õppeülesande täitja Heiki Krips ■Pedagoogika:m ag 1AP( 5L+ 10P+5S+ 20i) • A Hariduse eesm ärkide põhjendam ise teoreetilised alused, hariduse ■K asvatusteadused:kesk kultuurilised lähtekohad. Kursus on praktiline video-õppus avaliku esinem ise oskuse arendamiseks. © 2 3 .-3 8 . n.2 ref => E Kursuse vältel käsitletavad teemad: auditoorium ile mõju avaldamine, psühholoogilise kontakti saavutam ine ja hoidm ine publikuga, kõne FLPK.02.027 A lternatiivharidus alustamine, sisemise kindluse saavutam ise viisid, kõnede hindamine. lektor Sirje Priimägi ©27. - 28. n. 5 L, 10 P, 5 S n-s => A 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A 149 FILOSOOFIATEADUSKOND 149 FLPK.02.039 H aridusfilosoofia õppeülesande täitja Arne Rannikmäe FLPK.02.046 Üldpedagoogika 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • EA dotsent Edgar Krull ■Kasvatusteadused:ülem 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E OFLFI.02.007 ■Õ eteadus: Teadmise tõlgendused läbi ajaloo, kaasaegne teaduslik teadmine, © SOPH.00.029 postmodernistlik teadmis- ja hariduskäsitlus. Haridusuuendus Eestis, selle Kursus annab ülevaate õpilase arengu põhijoontest ning õppimise haridusfilosoofiline taust ja võimalikud arengud. seaduspärasustest ja Õppeprotsessi organiseerim ise põhialustest. ©1. - 40. n. 1 L, 1 S n-s => E A © 1. - 40. n. 2 L, 1 S n-s2 knt, 2 re f => E FLPK.02.040 Kaasaegse teadusfilosoofia probleemid kooli FLPK.02.047 Ülevaade hariduskontseptsioonide arengust loodusteaduste õppekavas õppeülesande täitja Katrin Kamerov õppeülesande täitja Arne Rannikmäe 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • A 1,5AP( 20L+ 10S+ 30i) • A ■Kasvatusteadused:3 □Kasvatusteadused: Kursus käsitleb hariduskontseptsioonide arengut, nende erinevate Vaadeldakse kaasaegseid postpositivistlikke ja postmodernistlikke tunnusjoonte ja arengusuundade mõjutusi nii nõukogude perioodil kui ka seisukohti teaduse olemuse ning arengu suhtes ja nende võimalikke tänapäeva Eesti hariduspildis. väljundeid kooli loodusteaduste õppekavale. ©4. - 16. n. 4 L n-sl re f => A © 24.-38. n. 1 L, 1 S n -s => A FLPK.02.041 Haridusteooria III VENE JA SLAAVI FILOLOOGIA dotsent Edgar Krull,lektor Sirje Priimägi OSAKOND (VE) 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A ■Pedagoogika: mag SLAAVI FILOLOOGIA ÕPPETOOL (01) ©1. -40. n.l ref => A FLPK.02.042 Karjääri kujundamine ja kutsesuunitlus FLV E.01.002 Praktilise poola keele bohemistidele teadur Aimi Sukamägi,teadur Karl Tamm, Mikk Titma,õppeülesande 4AP( 68P+ 92i) • E täitja Mare Juske □ Vene ja slaavi filoloogia:ülem 2AP( 10L+ 10P+ 20S+ 40i) • A Poola keele grammatika, suhtluskeel. Poola filmide vaatamine. □ Kasvatusteadused:, Õpetajakoolitus: © 1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => E ®FLPK.02.028 Annab ülevaate kutsevaliku teooriatest, kutselise arengu staadiumitest, FLV E.01.004 Referaat slavistikast samuti isiksuseomaduste mõjust professionaalses enesemääratluses, et assistent Irina Soroka õpetada inimest teadlikult tegutsem a kutsevaliku situatsioonis, 1,5AP( 17P+ 33i) • A spetsialiseerumisel, ümberkvalifitseerumisel. Kutsevaliku sotsiaalseid □ V en e ja slaavi filoloogia:alam probleeme. Kutsesuunitlustöö klassis põhikooli ja gümnaasiumi Valitakse teema slavistika ja slaavi filoloogia ajaloo või tänapäeva õpilastele. Töö lastevanematega valdkonnas. ©2. - 8. n. 2 L, 2 P, 2 S n-s => A ©23. - 39. n. 2 S n-sl ref => A FLPK 02.043 Õpetajate pedagoogilise ettevalm istuse hindamine FLVE.01.005 Slaavi keelte om avahelised kontaktid ning kontaktid dotsent Edgar Krull mitteslaavi keeltega. Sem inar. Kursusetöö 1,5AP( 20L+ 10S+ 30i) • A korr. professor A leksander Dulitšenko,lektor Mairi Kõrvel □Pedagoogika:mag 6AP( 68S+ 172i) • A OFLPK.02.011 □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk Kursus käsitleb õpetamise kvaliteedi hindam ise teoreetilisi ja praktilisi O FL V E .01.020 probleeme. Tutvustatakse õpetam ise hindam isstrateegiate ajaloolist Sissejuhatus teadusliku analüüsi tehnikasse (materjali kogumine, selle kujunemist, hindam isvahendite konstrueerim ise põhimõtteid ja tuntumaid töötlemine ning kirjeldamine),töötam ine valitud teemaga kursusetöö hindamissüsteeme. Vaatluse alla tulevad ka mitmed õpetajate juhendaja käe all. Kursusetöö jätkub järgm isel astmel ning "kasvab välja" ettevalmistamisega seostuvad teoreetilised ja praktilised probleemid. diplomitööks. ©Ei ole teada 2 L, .5 S n-sl ref => A ©1. - 16. n. 2 S n-s 24. - 39. n. 2 S n-sl re f => A FLPK.02.044 Õppe-kasvatusprotsessi pedagoogilis-psühholoogilised alused FLVE.01 007 Praktika õpetava keele (tšehhi keel, poola keel) riigis dotsent Edgar Krull korr. professor A leksander Dulitšenko 2,5AP( 40L+ 10S+ 50i) • E 2AP( 80i) • A ■Pedagoogika:mag Olemasolevate teadm iste täiustam ine tšehhi ja poola keelest, vastavalt ©SOPH.00.029 Tšehhias v. Poolas, samuti tšehhi ning poola filoloogiat käsitlevate Kursus tutvustab tuntumaid õpi- ja m otivatsiooniteooriaid, nende loengute külastamine. praktilisi rakendusi õppe-kasvatusprotsessi organiseerimisel ning õpilaste © 1. - 17. n. 2 L n-s => E ; Vene ja slaavi filoloogia: individuaalse eripära arvestamise probleeme. Vaatluse alla võetakse põhiliste Õppemeetodite ja vorm ide kasutam ise ning õppedistsipliini FLVE.01.008 Sissejuhatus slaavi filoloogiasse kindlustamise teoreetilised alused. korr. professor A leksander Dulitšenko,assistent Irina Soroka © 1 .-16 . n . 4 L, 1 S n-sl knt, 1 re f => E 2AP( 34L+ 46i) • A □ Vene ja slaavi filoloogia:alam FLPK.02.045 Õppe-kasvatusprotsessi pedagoogilis-psühholoogilised Slaavi keelte ja rahvaste iseloomustus; nende päritolu, allikad; slaavi alused kirjandus-ja mikrokeeled. dotsent Edgar Krull © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 re f => A 1,5AP( 20L+ 10S+ 30i) • E ■Õeteadus:l FLVE.01.009 Tšehhi keel polonistidele OSOPH.00.029 lektor Mairi Kõrvel Kursus annab lühiülevaate tuntum atest Õpi- ja m otivatsiooniteooriatest 4AP( 68P+ 92i) • E ning nende rakendustest. □ Vene ja slaavi filoloogia:ülem © I.-1 6 . n. 2 L, 1 S n-sl knt = > E 150 FILOSOOFIATEADUSKOND 150 Praktilise tšehhi keele lühikursus, mis hõlm ab foneetikat, m orfoloogiat Kompleksne tšehhi keele algkursus (ülevaade morfoloogiast, foneetikast, ning leksikoloogiat, tuues välja tšehhi keele peamised erinevused leksikoloogiast, tekstide lugemine, elem entaarsed kõne- ja kirjakeele võrreldes poola keelega. oskused).. 0 2 4 . - 39. n .4 P n-s2 knt => E © 1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => E FLVE.01.010 Praktiline poola keel FLV E.01.027 Postsem inar 6AP( 204P+ 36i) • EA korr. professor A leksander Dulitšenko,erak. professor Sergei □ V en e ja slaavi filoloogia:kesk Issakov,lektor Mairi Kõrvel Poola keele grammatika, suhtluskeel. Poola filmide vaatamine. 8AP( 66S+ 254i) ©1. -1 6 . n. 6 P n-s3 knt => A □ V en e ja slaavi filoloogia:ülem 24. - 39. n. 6 P n-s3 knt => E O FLV E.01.005, FLVE.01.020 Lõputöö kirjutam ine ja vormistamine. FLV E.01.012 Slaavi kirjanduse ajalugu © 1 1 .-1 6 . n. 2 S n -s erak. professor Sergei Issakov 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A 7AP( 68L+ 212i) • E Slaavi rahvaste (v.a. vene) kirjanduste ajaloo ülevaade koos FLVE.01 030 T ead u stö ö m etodoloogia silmapaistvate kirjanike lühiiseloomustustega. korr, professor A leksander Dulitšenko ©24. - 39. n. 2 L n-s => E 2AP( 34L+ 46i) • A ■V ene ja slaavi filoloogia:mag FLVE.01.014 Eesti-slaavi kultuuri- ja kirjandussuhted. Seminar. Teadusliku töö metodoloogia ja tehnika põhialuste tutvustamine. Kursusetöö ©1. - 16. n. 2 L n-s => A 6AP( 68L+ 172i) • A ■V ene ja slaavi filoloogia:3 FLVE.01.031 Slaavi filoloogia õpetam ise m etoodika OFLV E.01.020 korr. professor A leksander Dulitšenko Seminari eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele kirjandusteaduslike 2AP( 34L+ 46i) • A uurimuste metodoloogia põhialuseid, m etoodikat ning tehnikat ■V ene ja slaavi filoloogia:m ag kom parativistika alal. Kursusetöö kirjutamine. Slavistilise tsükli õppeainete õpetam ise põhialused ja spetsiifika. © 1 .-1 7 . n. 2 S n -s ©1. - 17. n. 2 L n-s => A 23. - 39. n. 2 S n-sl re f => A FLVE.01.032 S lavistika se m in a r (keele- või k irjandusteadusest) FLVE.01.017 Praktiline tšehhi keel korr. professor A leksander Dulitšenko lektor Mairi Kõrvel,assistent Irina Soroka 6AP( 68S+ 172i) • EA 6AP( 204P+ 36i) • E ■V ene ja slaavi filoloogia:m ag □ V ene ja slaavi filoloogia:alam O FLV E.01.027 O FLV E.01.026 M agistritöö materjali kogum ine, selle kirjutamine, vormistamine ja Kompleksne tšehhi keele algkursus (ülevaade morfoloogiast, foneetikast, viimistlemine. leksikoloogiast, tekstide lugemine, elementaarsed kõne- ja kirjakeele ©1. - 16. n. 2 S n-s oskused). 24. - 39. n. 2 S n-s => E © 1. - 16. n. 6 P n-s2 knt => A 24. - 39. n . 6 P n-s2 knt => E FLV E.01.034 T šehhi m aiskonna lugu . Ü levaatekursus. lektor Mairi Kõrvel,lektor Mairi Kõrvel FLVE.01.020 Slaavi keelte omavahelised kontaktid ning kontaktid 4AP( 140P+ 20i) • E m itteslaavi keeltega. Prosem inar. Kursusetöö □ V en e ja slaavi filoloogia:alam lektor Mairi Kõrvel,assistent Irina Soroka Ülevaade Tšehhim aa geograafiast (asend Euroopas, reljeef, loodus jne.), 4AP( 66S+ 94i) • A majanduselust ning kaasaegsest riiklik-adm inistratiivsest süsteemist. □ Vene ja slaavi filoloogia:alam ©24. - 39. n. 2 L n -sl knt => A Sissejuhatus teadusliku analüüsi tehnikasse (materjali kogumine, töötlemine ja kirjeldamine), töö valitud teemaga juhendaja käe all. Jätkub FLVE.01.037 Ü levaade tšehhi k u ltu u ri a jaloost järgm isel astmel seminaritööna. lektor Mairi Kõrvel,lektor Mairi Kõrvel,lektor Mairi Kõrvel,lektor Mairi ©1. - 16. n 2 S n-s Kõrvel 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A 2AP( 60L+ 20i) • A □ Vene ja slaavi filoloogia:ülem FLVE.01.021 Poola keele ajalugu Ülevaade tšehhi kultuuri ajaloost rõhuasetusega kirjanduse ja kunsti korr. professor A leksander Dulitšenko Õitsinguperioodidele. Tšehhi kultuuri valjapaistvavamad esindajad 2AP( 30L+ 50i) • E Euroopa kultuurikontekstis. Lääne ja Ida kultuurpiirkondade mõjude □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk kajasumine. O FLV E.01.003 ©1. - 16. n. 2 L n-s => A Poola kirjakeele tekkim ine ja areng; põhilised foneetilised ja m orfoloogilised protsessid poola keele ajaloolises arengus. FLV E.0I.039 Slaavi m ik rokeeled : a ja lugu ning perspektiiv id . ©24. - 39. n 2 L n-s => E korr. professor A leksander Dulitšenko 2AP( 60L+ 20i) • A FLVE.01.023 Sissejuhatus poola filoloogiasse (Sissejuhatus erialasse) □ V en e ja slaavi filoloogia:ülem korr. professor A leksander Dulitšenko Ülevaade slaavi m ikrokeelte ajaloost, tänapäeva seisundist ning 1,5AP( 18L+ 42i) • A perspektiividest. □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk ©24. - 39. n. 2 L n-s => A O F L V E .01.003 Poola rahva ja keele põlvnem ine; poola keele koht teiste slaavi keelte hulgas; fililoogilise mõtte areng Poolas ja poola flliloogia tänapäeval. VENE KEELE ÕPPETOOL (02) ©24. - 39. n. 2 L n-s => A FLVE.02.002 K eeleteooria alused FLV E.01.026 Praktiline tšehhi keel dotsent Svetlana M eltser lektor Mairi Kõrvel 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • E 6AP( 198P+ 42i) • EA Kursuse põhieesm ärk on keeleühikute ja kategooriate, keele kui □ Vene ja slaavi filoloogia:ülem märgisüsteemi tundm aõppim ine; antakse ülevaade tänapäeva keeleteaduse põhisuundadest. 151 FILOSOOFIATEADUSKOND 151 ©1. - 4. n. 4 L n-s2 knt FLV E.02.015 Tekstilingvistika 5. - 16. n. 2 P n-s => E dotsent Jelisaveta Kostandi 2AP( 32L+ 48i) • A FLVE.02.003 Tänapäeva vene keel. Fonoloogia □ Vene ja slaavi flloloogiaiülem dotsent Eda Vaigla Käsitletakse tekstianalüüsi mitm esuguseid aspekte, teksti kui 1,5AP( 16L+ 16P+ 28i) • A keeleilm ingu tunnuseid. □ Vene ja slaavi filoloogiaialam ©1. - 16. n. 2 L n-sl re f => A Ülevaade vene keele foneetika-ja fonoloogiasüsteemidest. Õige häälduse foneetilised alused. Foneetiline, fonemaatiline transkriptsioon. Eksam FLVE.02.016 Vene keele ajalugu pärast praktikumi. dotsent Juri Kudrjavtsev 0 1 . - 16. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A 5AP( 64L+ 48P+ 88i) • E □ V en e ja slaavi filoloogiaialam FLVE.02.004 Tänapäeva vene keel. Leksikoloogia Kursuse eesmärk on tutvum ine vormisüsteemi ajalooga vene assistent Oksana Palikova keeles.Kursus algab kevad-jätkub sügissemestril 0.5AP( 12L+ 8i) • A ©24. - 40. n. 2 L, 1 P n-s2 knt => E Sõna olemus, sõna sem antika küsimused. Sõnavara stiilikihistused ja kasutussfäärid. Vene keele leksika kujunemine ja areng. FLVE.02.017 Keelelise toimetam ise alused ©24. - 29. n. 2 L n-sl knt => A lektor Katrin Karu,lektor V alentina Štšadneva 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A FLVE.02.005 Tänapäeva vene keel. Tuletusõpetus □ Vene ja slaavi filoloogiaikesk assistent Oksana Palikova Kursus hõlmab toimetamise ja tekstide korrigeerimise olulisema 1 AP( 12L+ 16P+ 12i) • E probleem istiku, millega tutvum ine on vajalik igale algavale teadlasele ja □Vene ja slaavi filoloogiaialam ajakirjanikule. Käsitletakse sõna morfeemset struktuuri ja sõnamoodustamise © 1 ,- 16. n. 1 L, 1 P n-s2 knt = > A seaduspärasusi (tuletusviise, liidete tähendust, sõnamoodustusmalle). Praktikumides õpetatakse analüüsima tuletisi. FLVE.02.018 Prosem inar. Prosem inaritöö ©30. - 35. n. 2 L n-s 4AP( 60S+ lOOi) • A 36. - 39. n. 4 P n-s => E □ V en e ja slaavi filoloogiaialam Tutvutakse keelealase uurimistöö metoodikaga, esitatakse ettekanne FLVE.02.006 Norm atiivne grammatika valitud teemal. Kirjutatakse ja kaitstakse proseminari. lektor Katrin Karu,lektor Valentina Štšadneva ©2. - 38. n. 2 S n-s 1 AP( 6L+ 26P+ 8i) • A □Vene ja slaavi filoloogiaialam FLVE.02.021 Funktsionaalne süntaks Pragmaatilise sisuga kursuse peamised eesmärgid on 1) tutvum ine keele dotsent Jelisaveta Kostandi normi teooriaga 2) kirjakeele aksentoloogiliste, grammatiliste, stiililiste ja 2AP( 32L+ 48i) • E muude normide tundmaõppimine. □ V en e ja slaavi filoloogiaikesk 01 . - 16. n. 2 P n-s2 knt => A Kursus on pühendatud süntaktiliste vahendite vaatlemisele lause ja teksti funktsionaalse suunitluse väljendam ise vaatepunktist. FLVE.02.007 Vene keele praktiline grammatika © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt, 1 ref lektor Katrin Karu,assistent Oksana Palikova, Ljudm ila Vašanova 4,5AP( 144P+ 36i) • E FLVE.02.023 Sem inar. Sem inaritöö □Vene ja slaavi filoloogia: 6AP( 60S+ 180i) • A Grammatiliste oskuste aktiveerimine ja täiustam ine suulises ja kirjalikus □ Vene ja slaavi filoloogiaikesk vormis(eesti kooli lõpetanuile). Refereeritakse õppejõu poolt valitud kirjandust, osaletakse selle arutelus, ©1. - 16. n. 5 P n-s6 knt tehakse ettekandeid teadustöö teemal. Kirjutatakse ja kaitstakse 24. - 39. n 4 P n-s2 knt => E seminaritöö. ©2. - 38. n. 2 S n-s => A FLVE.02.009 Tänapäeva vene keel. Süntaks dotsent Jelisaveta Kostandi FLVE.02.024 Vene ja eesti keele kontrastiivne grammatika 2AP( 28L+ 32P+ 20i) • E korr. professor Irina Külm oja,dotsent Eda Vaigla □Vene ja slaavi filoloogiaialam 2AP( 48L+ 32i) • E Kursus on pühendatud süntaktiliste vahendite, nende moodustamise □ Vene ja slaavi flloloogiaiülem vaatlemisele sõnaühendites ja lauses. Keelte sõnavara kõrvutava uurimise probleemistik ja meetodid. Eesti ja © 24 .-39 . n .2 L, 2 P n-s5 knt => E vene sõnatuletussüsteem id ja sõnaehitus, grammatikakategooriate sem antika ja nende kasutus, lauseehituse põhijooni kahes keeles. FLVE.02.012 Leksikograafia ©1. - 16. n. 3 L n-s => E assistent Oksana Palikova 1 AP( 12L+ 6P+ 22i) • A FLVE.02.026 Etnolingvistika □ Vene ja slaavi filoloogiaialam dotsent Svetlana Meltser Süvatutvus vene keele sõnastikega kogu nende rohkuses ja 2AP( 32L+ 48i) • A mitmekesisuses. Neis leiduva informatsiooni eripära ja □ Vene ja slaavi filoloogiaialam kasutusvõimalused. K ee le -ja etnopsühholoogiliste faktorite vastastikune mõju keele arengus ©24. - 29. n. 2 L n-s ja funktsioneerimisel; konkreetsete keelte seos rahvusajalooga. 3 0 .-3 2 . n. 2 P n -s => A ©24. - 40. n. 2 L n-sl ref => A FLVE.02.013 Funktsionaalne morfoloogia FLVE.02.027 Postsem inar. Lõputöö korr. professor Irina Külmoja 8AP( 32S+ 288i) • A 2AP( 16L+ 12P+ 52i) • E □ Vene ja slaavi flloloogiaiülem □V ene ja slaavi flloloogiaiülem Lõputöö kirjutamisele eelnev täiendav töö erialakirjandusega, kogutud Grammatikakategooriate sem antika ja funktsionaalsed iseärasused. keeleainestiku analüüs. Lähemalt vaadeldakse vene verbi, asesõna ja rõhum äärsõna ©24. - 38. n. 2 S n-s => A funktsioneerimist. ©5. - 8. n. 4 L n-s FLVE.02.028 Vene kõnekeel 14. - 16. n, 4 P n-s => E lektor A nastasia Seleznjova 2,5AP( 80P+ lOi) - 2A 152 FILOSOOFIATEADUSKOND 152 □ Vene ja slaavi filoloogia:alam Iseloom ustatakse alfabeedi ajalugu, paleograafia, kalligraafia, graafika, Õpetatakse vene kõnekeelt, arendatakse venekeelse suhtlemise oskust ortograafia arengut. Käsitletakse kirja tüüpe ja tänapäeva (dialoog, grammatika). Töö tekstidega. graafikasüsteem ide tekkimist. Loetakse vene keeles. ©1. -1 6 . n. 3 P n -sl knt ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E 24. - 39. n .2 P n-s => 2A FLVE.02.057 Fraseoloogia FLV E.02.031 Kirjalik väljendusoskus dotsent Eda Vaigla dotsent Svetlana M eltser 2AP( 32L+ 48i) • A 1 AP( 32P+ 8i) • E □ Vene ja slaavi filoloogia: □ V ene ja slaavi filoloogia: Fraseoloogia kui lingv. distsipliini erinevad kontseptsioonid; püsiühendite Õpetatakse kirjaliku informatsiooni edastam ist vastavalt mõiste, liigid. Fraseologismide sem antika ja vormi eripära, funktsiooni, kommunikatsiooni vajadustele (eesti kooli lõpetanuile). liigitus ja süstem atiseerim iskatsed. ©1. - 16. n. 2 P n-s4 knt => E ©1. - 16. n. 2 L n-s => A FLVE.02.032 Vene keele foneetika korrektiivkursus FLVE.02.058 Funktsionaalne stilistika Ljudmila Vašanova lektor Valentina Štšadneva 0,5AP( 12P+ 8i) • A 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E □ Vene ja slaavi filoloogia:alam OFLV E.02.009 Õpetatakse õigesti artikuleerim a vene keele häälikuid, intoneerima Pragm aatilise orientatsiooniga kursus tutvustab kirjakeele stiili süsteemi, venekeelseid lauseid. funktsionaalsete stiilide teooriat, stiilide alaliike ja tekstide stilistilisi ©1. - 2 . n. 6 P n-s => A iseärasusi. ©24. - 31. n. 2 L, 2 P n-sl knt, 1 ref => E FLVE.02.036 Teadustöö m etodoloogia korr. professor Irina Külm oja,dotsent Jelisaveta Kostandi FLVE.02.059 Sem asioloogia 2AP( 16P+ 64i) • A assistent O ksana Palikova □ V ene ja slaavi filo loog ia :, Vene ja slaavi filoloogia:mag 2AP( 32L+ 48i) • A Ülevaade teadusm etodoloogia põhim õistetest, nende kujunem isest ning □ Vene ja slaavi filoloogia:ülem tähtsamatest keele uurimismeetoditest. Keele sem antilise struktuuri ja sõnavara sem antika küsimused. Leksika ©1. - 8. n. 2 P n-s => A sem antilised kategooriad. ©1. - 16. n. 2 L n-s => A FLVE.02.038 Teaduslik seminar korr. professor Irina Külm oja,dotsent Jelisaveta Kostandi,dotsent Eda FLVE.02.064 Vene kõnekeel välisüliõpilastele Vaigla dotsent Svetlana M eltser,lektor A nželika Šteingolde 6AP( 100S+ 140i) • E 4AP( 128P+ 32i) • 2A □ Vene ja slaavi filoloogia:mag □ Vene ja slaavi filoloogia:alam Antakse ülevaade m agistritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja Praktilise vene keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu metoodilistest probleemidest. sõnavara om andam isele ning vestlusoskuse arendamisele.Kursus toimub ©1. - 16. n. 3 S n-s inglise keele baasil. 24. - 39. n. 3 S n-s => E © 1. - 16. n. 4 P n-s2 knt => A 24. - 39. n. 4 P n-s2 knt => A FLVE.02.047 Sem inar ainedidaktikast. Lõputöö dotsent Svetlana Meltser FLVE.02.065 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia 6AP( 52S+ 188i) • A lektor Katrin Karu,lektor V alentina Štšadneva Käsitletakse vene keele õpetam ise m etoodika küsimusi, kirjutatakse 2AP( 16L+ 20P+ 44i) • E metoodiline uurimistöö. □ Vene ja slaavi filoloogia:alam ©2. - 15. n. 2 S n-s Kursus tutvustab sõnaliike vene keeles. Peamine tähelepanu osutatakse 2 7 .-3 8 . n. 2 S n-sl ref sõnaliigi vorm im oodustusele. ©1. - 4. n. 4 L n-s FLVE.02.050 Vene keele ortograafia 9. - 13. n. 4 P n-s2 knt => E Ljudm ila Vašanova 2AP( 48P+ 32i) • A FLV E.02.066 Vanaslaavi keel □ Vene ja slaavi filoloogia: lektor A nželika Šteingolde Praktilise suunitlusega kursuse ülesandeks on ortograafia keerulisemate 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • E küsimuste süvendatud käsitlus. □ Vene ja slaavi filoloogia:kesk © I , - 12. n. 4 P n -s => A Kursus hõlmab vanaslaavi keele olulisem aid foneetilisi ja grammatilisi aspekte, mis on vajalikud igale slaavi keele spetsialistile. FLVE.02.052 Tänapäeva lingvistika probleemid ja meetodid © 1. - 16. n. 2 L, 1 P n-s2 knt => E korr, professor Irina Külmoja 2AP( 16S+ 64i) • A FLVE.02.070 L ause te a te s tru k tu r □ Vene ja slaavi filo loog ia :, Vene ja slaavi filoloogia:dokt dotsent Jelisaveta Kostandi Vaadeldakse tänapäeva keeleteaduse põhiproblemaatikat. 1,5AP( 16L +8P+ 36i) • A ©24. - 40. n. 2 S n-sl ref => A □ Vene ja slaavi filoloogia:ülem Lause teatestruktuuri funktsioonid tekstis FLVE.02.055 Teadussem inar vene keeleteadusest ©5. - 15. n. 2 L n-sl ref => A korr. professor Irina Külmoja 10AP( 40S+ 360i) • E FLVE.02.067 Vene keele jätkukursus □ Vene ja slaavi filo loog ia :, Vene ja slaavi filoloogia:dokt Ljudm ila Vašanova seminarides arutatakse uurimisparadigmade arengut vene keeleteaduses, 3AP( 64P+ 56i) • 2A süvenetakse tänapäeva teadussuundade problemaatikasse. □ Vene ja slaavi filoloogia: ©24. - 40. n. 2 S n-s => E Süvendatakse teadmisi vene keele praktilisest gram m atikast, jätkatakse kirjaliku väljendusoskuse ja kõnekeele õpetam ist (fakultatiivkursus). FLVE.02.056 Kirja teooria ja ajalugu © 1. - 16. n. 2 P n-s3 knt, 1 ref => A dotsent Juri Kudrjavtsev 24. - 39. n . 2 P n-s3 knt, 1 re f => A 2AP( 32L+ 48i) • E □ Vene ja slaavi filoloogia: FLVE.02.068 K o rrek tn e vene keel. V ab ak u rsu s . 153 FILOSOOFIATEADUSKOND 153 lektor Valentina Štšadneva lektor Ann Malts 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A 2AP( 34L+ 17P+ .5S+ 28.5i) □V ene ja slaavi filoloogia: ■V ene ja slaavi filo loog ia :, Vene ja slaavi filoloogia:kesk Pragmaatilise sisuga kursus hõlmab kirjakeele aktsentoloogiliste, Loengukursus käsitleb vene kirjanduse arengulugu XIX sajandi esimesel grammatiliste ja stilistiliste normide tundmaõppimist. Kursus on poolel (rom antism ja realismi teke), Puškini, Lermontovi ja Gogoli ettenähtud vene keelt em akeelena valdajaile. loomingut. ©23. - 39. n .2 P n-s2 knt, 1 re f => A ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-s FLVE.02.069 Adverbiaallausete tüüpe vene ja eesti keeles FLV E.03.012 K irjandusteooria alused lektor Katrin Karu lektor A leksandr Danilevski 1,5AP( 20L+ 40i) • A 2AP( 32L+ 32P+ 22i) • E □V ene ja slaavi filoloogia:ülem ■V ene ja slaavi filoloogia:alam ®FLVE.02.009 Loengukursuses tutvustatakse kirjandusteaduse põhimõisteid, käsitletakse Kursuse käigus vaadeldakse tingimus-, põhjus-,tagajärje-,m ööndus-, värsiõpetuse, retoorika, stilistika baasmõisteid. eesmärgisuhete väljendam ise viise vene ja eesti keeles © 1 .-1 6 . n. 2 L, 2 P n -s ©31. - 40. n. 2 L n-s => A FLV E.03.013 Retoorika ja stilistika FLVE.02.071 Etümoloogilise analüüsi printsiibid lektor Roman Leibov lektor Anželika Šteingolde 2AP( 34L+ 46i) • E 1,5AP( 20L+ 40i) • A ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem □Vene ja slaavi filoloogia:ülem Retooriliste teooriate ajalooline ülevaade. Erilist tähelepanu pööratakse Sissejuhatus etümoloogilise analüüsi tehnikasse XX s. uusretoorika iseloomustusele. Vaadeldakse termini "stilistika" ©24. - 33. n. 2 L n-s => A erinevaid tõlgendusi ja kursuse eesmärke. © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 P n -s FLVE.02.072 Korrektne vene keel. Valikkursus lektor Valentina Štšadneva,lektor Valentina Štšadneva,lektor Valentina FLV E.03.014 Sem inar seminaritööga Štšadneva lektor Roman Leibov 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A 6AP( 66S+ 174i) • A □Vene ja slaavi filoloogia:kesk ■V ene ja slaavi filoloogia:kesk Tutvustatakse keele kom m unikatiivomaduste süsteemi ja nende omaduste Prosem inar on kavandatud üliõpilastele, kes on huvitatud XVIII s. lõpu - väljendamist erinevat tüüpi tekstides.Kursus on ette nähtud vene XIX s. esimese poole vene kirjandusest. Põhisuund Nikolai I ajastu. filoloogidele valikainena. ©1. - 16. n. 2 S n-s © 1 .-16 . n. 1 L, 1 P n-sl knt, 1 ref => A 2 4 .-3 9 . n. 2 S n -s VENE KIRJANDUSE ÕPPETOOL (03) FLV E.03.016 Sissejuhatus allikaõpetusselektor A leksandr Danilevski 1 AP( 18P+ 26i) • A FLVE.03.006 Tõlketeooria alused ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem lektor Lea Piid Bibliograafiliste otsingute teooria ja praktika. Kursuse- ja diplomitööde 1AP( 32L+ 16i) • E teatmeaparaadi vormistamine. ■Eesti keel võõrkeelena:kesk © 1 .-9 . n. 2 P n-s2 knt Kursus annab ülevaate tõlketeooria üldisematest alustest. Põhjalikumalt käsitletakse täidetõlketeooria probleeme. FLV E.03.017 Sem inar seminaritööga ©1. - 13. n. 2 L n-s lektor A leksandr Danilevski 6AP( 66S+ 174i) • A FLVE.03.007 Prosem inar seminaritööga ■V ene ja slaavi filoloogia:kesk lektor Lea Piid XIX s. lõpu - XX s. I poole vene kirjanduse proosa (sealhulgas 5AP( 34S+ 174i) • A em igrantide proosa). ■Vene ja slaavi filoloogia:kesk ©1. - 16. n. 2 S n-s Seminar on mõeldud üliõpilastele, kes on huvitatud XIX s. II poole vene 2 4 .-3 9 . n. 2 S n -s kirjandusest. Põhilised autorid: I. Turgenev, A. Tšehhov, V. Korolenko. ©1. - 16. n. 2 S n-s - A leksandr Danilevski; Vene ja slaavi filoloogia:kesk FLVE.03.026 Eestimaa kirjandus ja kultuur 24. - 39. n. 2 S n-s - A leksandr Danilevski; Vene ja slaavi v-teadur G alina Ponomarjova filoloogia:kesk 2AP( 34L+ .5S+ 45.5i) • E ■V ene ja slaavi filoloogia:alam FLVE.03.009 Uue aja vene kirjanduse allikad ja traditsioonid Kursus annab ülevaate eesti, vene ja saksa kirjanduse arengust Eesti lektor Roman Leibov territooriumil alates XVI saj.-st kuni tänapäevani. 2AP( 40L+ 40i) • A ©24. - 39. n. 2 L n-s ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem Kursuses käsitletakse Vana-vene kirjanduse ning uue vene kirjanduse FLVE.03.029 Tõlkekursus kirjandusloolisi ja teoreetilisi aspekte. Erilist tähelepanu osutatakse Vana­ lektor Ann Malts vene ja uue vene kirjanduse vahelise piiri mõiste analüüsile. 6AP( 160P+ 80i) • EA © I. -16. n. 2 L n-s □ V en e ja slaavi filoloogia:ülem Õpitakse tõlkim a vene keelest eesti keelde nii teaduslikku, tehnilist kui FLVE.03.010 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX s. II poole ilukirjanduslikku teksti. vene kirjandus ©1. - 16. n. 4 P n-s lektor Lea Piid 24. - 39. n. 2 P n-s 2,5AP( 32L+ 16P+ 52i) • E ■ Vene ja slaavi fi!oloogia:kesk FLVE.03.035 Postsem inar lõputööga XIX s. II poole vene kirjanduse põhijooned ja eripära. F. Dostojevski, L. lektor Lea Piid Tolstoi, A. Tšehhovi loomingu iseloomustus. 1 AP( 16S+ 24i) © 1 .-1 6 . n. 2 L , 1 P n -s ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem Bakalaureuse töö kirjutamisele eelnev täiendav töö erialakirjandusega. FLVE.03.011 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX sajandi ©1. - 16. n. 2 S n-s esimene veerand 154 FILOSOOFIATEADUSKOND 154 FLVE.03.037 Postsem inar lõputööga korr. professor Ljubov Kisseljova FLVE.03.053 Vene realismi kirjandus 1 AP( 16S+ 24i) lektor Lea Piid ■V ene ja slaavi flloloogiaiülem 2AP( 40L+ 40i) • E Bakalaureuse töö kirjutam isele eelnev täiendav töö erialakirjandusega. ■V ene ja slaavi flloloogiaiülem ©1. -1 6 . n. 2 S n-s Kursuses käsitletakse vene realismi kui kirjandusliku suuna eripära teiste 2 4 .-3 9 . n .2 S n -s kirjanduslike suundade (romantism, sümbolism jt.) taustal. Põhiliseks kirjanduslooliseks materjaliks on L. Tolstoi looming. FLVE.03.038 Teadustöö metodoloogia ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s korr. professor Ljubov K isseljova 2AP( 6L+ 20S+ 54i) • A FLVE.03.054 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX s. II poole ■V ene ja slaavi filoloogia:mag vene kirjandus Kursus laiendab ettekujutust teadusliku analüüsi olemusest, kirjandus lektor Roman Leibov teadusliku analüüsi m eetoditest. Planeeritud on sissejuhatavad loengud (6 1,5AP( 16L +8P+ 6S+ 30i) • E tundi), sem inarid (10 tundi), 1 õ.n. iseseisvaks tööks. ■V ene ja slaavi filoloogia: , Vene ja slaavi filoloogiaikesk © 6 .-1 6 . n .2 L, 2 S n-sl ref XIX s. II poole vene kirjanduse põhijooned ja eripära. F. Dostojevski, L. Tolstoi, A. Tšehhovi loomingu iseloomustus. FLVE.03.039 Vene kirjanduse ajaloo õpetamise metoodika ©10. - 16. n. 2 L, 1 P n-s korr. professor Ljubov Kisseljova 1 AP( 4L+ 10P+ 16S+ lOi) • A FLVE.03.055 "Hõbeajastu" vene kirjandus ■V ene ja slaavi filoloogia:mag lektor A leksandr Danilevski Tulevased m agistrandid, kes on ju b a tuttavad vene keele ja kirjanduse 2AP( 34L+ 6S+ 40i) • E õpetamise m etoodikaga koolis ja gümnaasiumis, om andavad iseseisvalt □ Vene ja slaavi flloloogiaiülem kirjanduse kõrgkoolis õpetam ise teoreetilisi aluseid j a viivad läbi Kursuses käsitletakse süvendatult XIX s. lõpu- XX s. alguse põhiliste praktilist õppetööd üliõpilastega (10 tunni ulatuses). kirjanduslike suundade (realismi ja modernismi) evolutsiooni ja © 2 5 .-3 8 . n 1 L, 2 P, 1 S n -s => A filosoofilis-esteetilisi kontseptsioone ning analüüsitakse nende om avahelist mõju. FLVE.03.041 Venem aa ajalugu ©24. - 39. n. 2 L n-s korr. professor Ljubov K isseljova,lektor Roman Leibov 3AP( 66L+ 4S+ 50i) • E FLVE.03.056 Vene rahvaluule ■V ene ja slaavi flloloogiaiülem lektor Roman Leibov Venemaa ajalugu X-XX sajandini (Kiievi-Venemaa, M oskva- Venemaa, 2AP( 12L+ 22P + 6 S + 40i) • E imperaatorlik Venemaa); erilist tähelepanu pööratakse vene kultuuriloo ■V ene ja slaavi flloloogiaiülem olulistele ilmingutele. Rahva m ütoloogiline teadvus ja m aailmapilt; rahvakalender; vene ©1. - 16. n. 2 L n -sl knt rahvaluule arengu põhijooned ja anrid. 24. - 39. n. 2 L n-sl knt © 2 .-1 6 . n .2 L, 1 P, 1 S n-sl ref FLVE.03.046 Vene värsiõpetus FLVE.03.058 K irjandusteadusalaste õpetuste ajalugu II õppeülesande täitja Roman Voitehhovits lektor Roman Leibov 2AP( 34L+ 6S+ 40i) • E 2AP( 40S+ 40i) • E ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem ■V ene ja slaavi filoloogiaim ag Värsiõpetuse alused. Versifikatsiooni süsteemid. Euroopa- ja vene värsi © FLV E.03.040 ajalugu. Ilukirjandusliku tekstiga kaasaegse tööm eetodite ülevaade ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n -sl knt ©24. -3 9 . n .2 S n -s 1 ref FLVE.03.047 Interneti humanitaarmõõdupuu FLVE.03.060 Vene kultuuri ajalugu lektor Roman Leibov lektor Roman Leibov 1 AP( 16P+ 24i) • A 2AP( 32L+ 40i) • A □ Vene ja slaavi flloloogiaiülem Kursus käsitleb vene kultuuri arengu erinevaid etappe laial ajaloolisel INTERNETi struktuur. Põhilised protokollid ning töö nendega. taustal. Erilise tähelepanu objektiks on vene mentaliteedi mõiste ja tema H üpertekst ja www INTERNETi humanitaarressursid. arengu spetsiifika. ©24. - 39. n. 2 P n-sl knt ©2. -1 6 . n. 2 L n-s FLVE.03 049 Teksti mõistmine FLVE.03.064 Vene eksiili kirjandus lektor Roman Leibov lektor A leksandr Danilevski 2AP( 32P+ 8S+ 40i) • A 2AP( 32L+ 40i) • A ■ Vene ja slaavi flloloogiaiülem Emigratsioon kui fenomen, vene em igratsiooni "esimene laine" ja selle Teksti ja ilukirjandusliku teksti mõiste. Tekst ja konteks. Teksti kultuuri- ning kirjastuskeskused (Vene "Pariis"), kirjandusrühmitused, mõistmine, interpretatsioon ja analüüs. "Aeglane lugemine". kirjandus- ja kunstiajakirjad, "vanema" põlvkonna looming (Bunin, ©24. - 39. n. 2 P n -sl ref Mere kovski, Remizov), "noorema" põlvkonna looming (Nabokov, Gazdanov, Berberova). FLVE.03 050 Vene modernismi ja postmodernismi kirjandus ©25. - 39. n .2 L n-s külalislektor Andrei Nem zer 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • A FLV E.03.061 Vene kultuuri ajalugu Vaatluse all 1980.a-te teise poole ja 1990.a. alguse vene kirjanduse korr. professor Ljubov Kisseljova teoseid. 3AP( 32L+ 80i) • A © 2 .-4 . n .2 L, 1 P n -s The Course foresees the presentation o f the main periods o f the history of Russian Culture and the analysis o f the key phenom ena o f Russian FLVE.03 052 Puškini-ajastu kirjandus national identity as well as the conceptions o f Russian Europeism. korr. professor Ljubov K isseljova © 2 5 .-3 9 . n. 2 L n -s 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • A ■V ene ja slaavi flloloogiaiülem FLVE.03.072 K irjandusteooria alused Puškini loom ingulise evolutsiooni põhietapid. Puškini retseptsioon vene- lektor Roman Leibov ja euroopa kultuuris. "Puškini müüt". 2AP( 32L+ 32P+ 16i) • E ©24. - 39. n . l L , 1 S n-s ■V ene ja slaavi filoloogiaialam 155 FILOSOOFIATEADUSKOND 155 Kirjandusteaduse põhimõisteid, käsitletakse värsiõpetuse, retoorika, FLV E.03.081 Tähtsam ad kristlike pühade kajastamine vene stilistika baasmõisteid. kultuuris. ©1. - 16. n. 2 L, 2 S n-sl knt korr. professor Ljubov Kisseljova 2AP( 30L+ 10P+ 40i) • A FLVE.03.073 Tänapäeva vene kirjandus Käsitletakse kaheteisküm ne tähtsaim a ristiusupüha olemust, nende lektor Aleksandr Danilevski tähtistam ise traditsioone Venemaal ning kajastamist vene kirjanduses ja 2AP( 32L+ 48i) • A maalikunstis. ■Vene ja slaavi filoloogia:alam ©6. - 10. n. 2 L n-s Kursus vaatleb mitu proosateose näite varal modernismi evolutsiooni XIX saj. lõpu - XX saj. alguse vene kirjanduses. FLVE.03.082 Uue aja vene kirjanduse allikad ja traditsioonid ©1. -16 . n. 2 L n-s lektor Ann Malts 2AP( 40L+ 40i) • A FLVE.03.074 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): 1850-1860ndate ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem aastate vene kirjandus Loengukursuses vaadeldakse valgustusliku mõtte kajastamisi vene XVIII emeriitprofessor Pavel Reifman sajandi kirjanduses (Fonvizin, Radištšev, Deržavin) ja nende kandmist 1AP( 18L+ 9P+ 13i) • A vene XIX saj. kirjandusklassikasse. ■Vene ja slaavi filoloogia:kesk ©1. - 16. n. 2 L n-s Kursus on pühendatud realismi, proosa ja psühholoogilise romaani õitseaja vene kirjandusele ning hõlmab materjali 1850-60.a. FLVE.03.083 Teksti mõistmine kirjanduslikO-ühiskondliku situatsiooni ülevaatest kuni M. Saltõkov- lektor Ann Malts Štšedrini loominguni. 2AP( 3 2 P + 8 S + 4 0 i) • 2A ©1. - 9. n. 2 L, 1 P n-s ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem Teksti mõiste. Teksti m õistmine, interpretatsioon ja analüüs. Suure FLVE.03.075 Kaasaegne tsivilizatsioon raskusastm ega kultuuri filosoofiliste tekstide lugemine. (Kekskendutakse õppeülesande täitja Roman Voitehhovits raam atule I. Vene "Vahemere tuuled Hüperboreas" (Tartu, 1997). 4AP( 64S+ 96i) • E ©24. - 39. n. 2 P n-sl ref Kursus koosneb seminaridest. kus vaadeldakse euroopa kultuuritraditsiooni kirjandusšcdöovreid ja eetilise- ning teosoofilise FLV E.03.084 Puškini-ajastu kirjandus mõtte võtmetekste. Samas et Id ab osalem ine seminaride töös lektor Ann Malts analüüsitavate tekstide (tekstuaais :t u ndmaõppimist. 1AP( 32L+ 8i) • E ©2. - 16. n. 4 S n-sl ref ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem Loengukursus käsitleb dekabristliku mõtte tekkelugu, esindajad ja FLVE.03.076 Vene realismi k irjan d u s dekabrism iideede kajastamisi vene romantismis XIX saj. esimesel lektor Roman Leibov veerandil. 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem Kursuses käsitletakse vene realismi tüpoloogia ja evolutsiooni üldosi FLVE.03.085 "Hõbeajastu" vene kirjandus probleeme; realismi ja teiste "suurte stiilide" ja suundade om avahelist lektor A leksandr Danilevski suhet (Valgusajastu, romantism, modernism). Kursuse põhiliseks 2AP( 34L+ 6S+ 40i) • E kirjanduslooliseks m aterjaliks on L. Tolstoi looming. ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem ©1. -16. n. 2 L n-s M õningate proosatekstide näitel vaadeldakse kursuse raames modernismi evolutsiooni vene XIX saj. lõpu - XX saj. alguse kirjanduses. FLVE.03.077 Postsem inar lõpotööga © 2 4 .-3 9 . n. 2 L n-s lektor Roman Leibov 1 AP( 16S+ 24i) FLVE.03.086 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): Vana vene ja ■Vene ja slaavi filoloogia:ülem XVIII s. vene kirjandus Bakalaureuse töö kirjutamisele eelnev täiendav töö erialakirjandusega dotsent Jelena Pogosjan ©1. - 16. n. 2 S n-s 1 AP( 20L+ 10P+ lOi) • A 2 4 .-3 9 . n. 2 S n -s ■V ene ja slaavi filoloogia:alam Vana vene kirjanduse tekkelugu, eripära, anrid. FLVE.03.078 Sem inar seminaritööga ©1. - 16. n. 2 L n-s lektor Aleksandr Danilevski 6AP( 32S+ 208i) • A FLVE.03.087 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX saj. esimese ■ Vene ja slaavi filoloogia:kesk poole vene kirjandus Seminaril käsitletakse XIX I - XX s. alguse vene kirjanduse ajaloo ja õppeülesande täitja Tatjana Stepanistseva poeetika probleeme. 2AP( 34L+ 24P+ 22i) • E ©1. - 16. n. 2 S n-s ■V ene ja slaavi filoloogia:a!am 24. - 39. n. 2 S n-s Antakse ülevaade vene kirjanduse arengust sentimentalismist romantismini ja realismini, m onograafiliselt vaadeldakse Puškini, FLVE.03.079 Briti-vene kultuurisidem ed Lermontovi ja Gogoli loomingut. õppeülesande täitja K aspar Ranniku ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-s 2AP( 32L+ 48i) • A Kursus annab ülevaade Briti-vene kultuurisuhetest (XVI-XIX saj. teine FLVE.03.089 Erisem inar seminaritööga pool). Samas vaadeldakse ka mõningaid kitsamaid probleeme XIX saj. lektor Lea Piid esimese poole briti-vene kirjandussuhetes (Byron, W. Scott retseptsioon) 6AP( 34S+ 206i) • A © 25.-39. n. 2 L n-s ■V ene ja slaavi filoloogia:kesk Sem inar on mõeldud üliõpilastele, kes on huvitatud XIX s. II poole vene FLVE.03.080 Eestimaa kujutamine vene kirjanduses kirjandusest. Põhilised autorid: I. Turgenev, A. Tšehhov, V. Korolenko. v-teadur Galina Ponom arjova ©1. - 16. n. 2 S n-s 2AP( 32L+ 48i) • A 2 4 .-3 9 . n. 2 S n -s Jälgitakse Eesti, eestlaste ning eesti kultuuri kujutam ist vene rahvaluules ja XIX-XX saj. kirjanduses. FLVE.03.090 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XX s. I poole vene ©2. - 16. n. 2 L n-s kirjandus lektor A leksandr Danilevski 3,5AP( 34L+ 34P+ 72i) • E 156 FILOSOOFIATEADUSKOND 156 ■V ene ja slaavi flloloogiaiülem ©1. -1 6 . n. 1 L, 1 P n -s XX s. I poole kirjanduse põhilised suunad (süm bolism ist sotsialistliku realismini). FLVE.03.094 Vene kirjanduskriitika ajalugu 0 2 4 . - 39. n. 2 L, 2 P n-s em eriitprofessor Pavel Reifman 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E FLVE.03.091 Tänapäeva vene kirjandus ■V ene ja slaavi filoloogia:ülem lektor A leksandr Danilevski Loengukursuses vaadeldakse vene kirjanduskriitika arengulugu 2AP( 34L+ 46i) • A tekkim isest XVIII s. alguses kuni kriisini 1880.-90. a. lõpus. ■V ene ja slaavi filoloogiaialam Analüüsitakse selle tähtsamaid etappe, mis on määratletud N. Karamzini, Kursus annab ülevaate XX s. teise poole vene kirjanduse suundum ustest A. Puškini, N. Gogoli, N. Polevoi, N. Nade dini ja nende vastaste ja perioodidest ("sulaperiood", 70. a. kirjandus, postm odernism ) nii tegevusega. m etropolis kui eksiilis. ©1. - 16. n. 1 P n-s ©1. - 16. n. 2 L n-s FLVE.03.095 Vene kultuuri alused FLVE.03.092 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XI-XVIII sajandi lektor Ann Malts vene kirjandus 2AP( 32L+ 48i) • A lektor Ann Malts Loengukursuses käsitletakse vene kultuuri mõistmiseks olulisemaid 1 AP( 32L+ 8i) • A ideelisi ja ajaloolisi ilminguid. ■V ene ja slaavi filoloogiaialam ©2. -1 6 . n. 2 L n-s Vana-vene kirjanduse eripära, arendulugu ja anrid. XVIII saj. mõju vene kirjandusele: klassitsism, valgustuskirjandus, sentimentalism. Ainete nimed "Hõbeajastu" vene kirjandus FLVE.03.055, FLVE.03.085 Antiikaja teadusm õtte areng: keele ja FLGR.02.175 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi FLFI.01.021 kirjandusteooriad Kreekas ja Roomas filosoofia Antiikkirjanduse ajalugu FLEE.05.003, FLEE.05.005 20. sajandi analüütiline filosoofia FLFI.02.013 Arheograafia FLAJ.02.001 20. sajandi Ida-Euroopa ajalugu FLAJ.06.001 A rheoloogiliste välitööde m etoodika FLAJ.01.013 20. sajandi kunsti ajalugu FLAJ.05.013 ja praktika 20. sajandi Ladina-Ameerika FLAJ.06.071 Arhiivindus FLAJ.02.008 20. sajandi maailmakirjandus FLGR.03.014 Arhiivinduse aktuaalseid probleeme FLAJ.02.030 20.sajandi m aailmakirjandus FLGR.03.001 Arhiivipraktika FLAJ.02.014 Aafrika ajalugu (kuni XIX sajandi FLAJ.06.006 Arhitektoonika algkursus FLKU.01.043 lõpuni) A rhivaalide säilitamine FLAJ.02.031 Aafrika ajalugu (XX sajand) FLAJ.06.030 A rhivaalide säilitam ise alused FLAJ.02.029 Administreerimiseetika printsiibid FLFI.02.024, FLFI.02.037 Arvuti kasutam ine keeleuurim isel FLEE.08.018 A dverbiaallausete tüüpe vene ja eesti FLVE.02.069 Arvutigraafika FLKU.01.036 keeles Arvutimorfoloogia alused FLEE.08.012 Ainekava ja õppematerjalide FLGR.01.115 Arvutiõpetus FLKU.01.013 koostamine ja analüüs Arvutuslingvistika FLEE.08.023 A ja ja ruumi filosoofia FLFI.03.003 Astraalm ütoloogia FLEE.01.037 Ajakirjanduskeel FLEE.02.030 Avalik esinemine FLPK.02.038 Ajaloo andmebaasid FLAJ.02.013 Bakalaureusesem inar FLFI.01.039, FLFI.02.032, Ajaloo õpetam ise m etoodika FLAJ.03.025 FLFI.03.035, FLGR.04.153 Ajaloo-alase klassivälise tegevuse FLAJ.03.028 Balti riikide iseseisvumine 1917- FLAJ.03.079 metoodika 1921 Ajaloofilosoofia 1 FLFI.02.006 Baltikumi k irik u -ja kultuurilugu FLAJ.03.008 Ajaloofilosoofia 3 FLFI.02.027 18.saj. A jalookirjutus Eesti NSV-s FLAJ.03.074 Baltistika FLEE.04.041 A jalooline m etroloogia FLAJ.02.004 Bioeetika printsiibid FLFI.02.022, FLFI.02.038 Akvarell FLKU.01.038 Briti kirjandus 1930. aastatel FLGR.01.107 Allikad ja etnograafiliste välitööde FLAJ.04.028 Briti kultuurilugu FLGR.01.052 metoodika Briti luule alates 11 m aailm asõjast FLG R .01.063 Allikteos 20. sajandi filosoofiast. FLFI.01.036 Briti majanduse arengulugu FLGR.01.053 Erikursus Briti m eedia ja film FLGR.01.057 Allikteos filosoofia ajaloo õppetooli FLFI.01.040 Briti proosa pärast 1970. aastat FLG R .01.100 poolt Briti saarte inglise keele dialektid FLGR.01.123 Allikteos filosoofia ajaloost enne 20. FLFI.01.035 Briti sport FLGR.01.056 sajandit. Erikursus Briti ühiskond ja kultuur. Erikursus FLG R .01.047 A ltaistika ja paleosiberoloogia FLEE.07.041 Briti-vene kultuurisidem ed FLVE.03.079 Alternatiivharidus FLPK.02.027 Deiksis ja tekst FLEE.08.016 A m eerika kirjandus FLGR.01.077 Determinismi probleem füüsika FLFI.03.005 A m eerika kunst FLGR.01.073 ajaloos A m eerika vähem usrahvad FLG R .01.072 Didaktika FLPK.01.039 Analüütiline eetika FLFI.02.028 Didaktika I FLPK.01.065 A ndragoogika FLPK.01.062, FLPK.01.080 Didaktika II FLPK.01.066 A ndragoogika ja nõustamine FLPK.01.077 Didaktika III FLPK .01.067 A ntiigiuurim uste ja klassikalise FLGR.02.176 Didaktika kaasaegsed käsitlused FLPK.01.043 filoloogia ajalugu D idaktika seminar FLEE.03.074 157 FILOSOOFIATEADUSKOND 157 Diplomaatia ja välisteenistuse ajalugu FLAJ.06.034 keele baasil) Diplomandide seminar FLGR.04.073 Eesti keele vestluskursus II (vene FLEE.04.009 Doktoriseminar FLEE.07.042, FLEE.08.024 keele baasil) Draamaklassikuid I FLEE.03.018 Eesti keele vormiõpetus FLEE.02.010, FLEE.02.035, Draamaklassikuid 11 FLEE.03.083 FLEE.04.052 Draamateooria ja teatriteaduse alused FLEE.03.020 Eesti keele õpetam ise metoodika FLEE.02.055 Eesti agraarajalugu FLAJ.03.073 Eesti keele õpetamise metoodika FLEE.02.054 Eesti ajaloo ülevaade FLAJ.03.037 erisem inar Eesti ajalugu FLAJ.03.016, FLAJ.03.039, Eesti keskaeg FLAJ.03.002 FLAJ.03.046 Eesti kirikuajalugu FLAJ.03.071 Eesti ala institutsioonid I FLAJ.02.024 Eesti kirjakeele ajalugu FLEE.02.051 Eesti ala institutsioonid 11 FLAJ.02.011 Eesti kirjakeele sõnavara FLEE.02.003 Eesti ala valitsemine XVIII sajandil. FLAJ.03.072 Eesti kirjandus 1,11 FLKU.00.032 Eesti etnograafia FLEE.04.050 Eesti kirjanduse ajalugu FLEE.03.001, FLEE.03.013, Eesti filmi ajalugu FLKU.00.065 FLEE.03.015 Eesti filmi ajalugu FLKU.00.051 Eesti kirjanduskriitika FLEE.05.019 (külalisüliõpilastele) Eesti kirjanikke FLEE.03.016, FLEE.03.077 Eesti foneetika j a fonoloogia FLEE.02.004 Eesti kirjanikud kultuurikriitikutena FLEE.03.055 Eesti keel FLEE.02.038, FLEE.02.052, Eesti kontaktid Aasiaga (kuni 19. FLAJ.07.071 FLKE.03.005, FLKE.03.011, sajandi lõpuni). FLKE.03.018, FLKE.03.019 Eesti kooli ajalugu FLAJ.03.080 Eesti keel (järg) FLKE.03.020 Eesti kooliajaloo historiograafia FLAJ.03.075 Eesti keel - interdistsiplinaarne FLKE.03.023 Eesti kultuur FLKU.00.045 grammatikakursus Eesti kultuuriloo allikad FLKU.00.005 Eesti keel välisüliõpilastele - FLKE.03.022 Eesti kultuurilugu FLAJ.03.021, FLAJ.03.063 intensiivkursus algajatele Eesti kunsti ajalugu I FLAJ.05.003 Eesti keel välisüliõpilastele üldainena FLKE.03.015, FLKE.03.016 Eesti kunsti ajalugu II FLAJ.05.011 Eesti keele algkursus (inglise keele FLEE.04.012 Eesti luuletajaid FLEE.03.009 baasil) Eesti lähiajalugu I FLAJ.03.034 Eesti keele algkursus (soome keele FLEE.04.013 Eesti lähiajalugu II FLAJ. 03.03 5 baasil) Eesti lühivormide allikalugu FLEE.01.014 Eesti keele algkursus (vene keele FLEE.04.014 Eesti m a a ja eesti rahvas FLAJ.03.036 baasil) Eesti maatundmine FLEE.04.015 Eesti keele algkursus FLKE.03.014 Eesti muinasaeg FLA J.01.002 välisüliõpilastele Eesti murded FLEE.02.012, FLEE.04.030 Eesti keele grammatika õpetamise FLEE.04.048 Eesti nüüdiskirjandus FLEE.03.005 metoodika vene koolis Eesti rahva ajalugu FLAJ.03.070 Eesti keele harjutusi (inglise keele FLEE.04.004 Eesti rahvajutt FLEE.01.010 baasil) Eesti rahvakultuuri algkursus FLAJ.04.003 Eesti keele harjutusi (soome keele FLEE.04.006 Eesti rahvalaul FLEE.01.009 baasil) Eesti rahvaluule FLEE.04.024 Eesti keele harjutusi (vene keele FLEE.04.005 Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu FLEE.01.001 baasil) Eesti rahvameditsiin FLKU.00.054 Eesti keele häälikulugu ja ajalooline FLEE.04.031 Eesti rahvausund FLEE.01.044 morfoloogia Eesti rahvausund ja m aailm a usundid FLEE.04.046 Eesti keele häälikuõpetus FLEE.02.034 Eesti sõnaraamatute ajalugu ja FLEE.04.028 Eesti keele ja kirjanduse FLEE.04.044 süsteem kontrolltööde koostamine Eesti teater läbi aegade FLKU.00.049 Eesti keele jätkukursus (inglise keele FLEE.04.001 Eesti teatri ja draam a ajalugu I FLEE.03.017 baasil) Eesti teatri ja draam a ajalugu II FLEE.03.059 Eesti keele jätkukursus (soome keele FLEE.04.002 Eesti teatrikriitika ajalugu FLEE.03.070 baasil) Eesti teatrimem uaar FLEE.03.051 Eesti keele jätkukursus (vene keele FLEE.04.003 Eesti uusaeg I (1550-1800) FLAJ. 03.003 baasil) Eesti uusaeg II (1800-1917) FLAJ.03.004 Eesti keele lauseõpetus FLEE.02.036, FLEE.02.059, Eesti vanem kultuurilugu (kuni 1918. FLKU.00.006 FLEE.04.055 aastani) Eesti keele ortograafia FLEE.04.054 Eesti õigekeelsus FLEE.02.002 Eesti keele postseminar FLEE.02.015 Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus FLEE.02.022, FLEE.02.042, Eesti keele praktikum FLEE.04.011 FLEE.02.045 Eesti keele praktiline foneetika FLEE.04.051 Eesti õigekeelsuse praktikum FLEE.04.045 Eesti keele proseminar, FLEE.02.005 Eesti-slaavi kultuuri- ja FLVE.01.014 proseminaritöö kirjandussuhted. Seminar. Kursusetöö Eesti keele sem antika põhijooni FLEE.04.023 Eestimaa kirjandus ja kultuur FLVE.03.026 Eesti keele seminar. Seminaritöö FLEE.02.009 Eestimaa kujutamine vene FLVE.03.080 Eesti keele sõnamoodustus FLEE.02.037, FLEE.02.058, kirjanduses FLEE.04.053 Eriaine õpetam ise metoodika FLGR.01.095 Eesti keele sõnavara ajalugu FLEE.02.025 ErialaÕpetuse m etoodika ja praktika FLGR.02.178 Eesti keele sõnavara ja selle ajalugu FLEE.04.029 Erialaõpikute ajalugu FLEE.03.075 Eesti keele valikkursused FLK E.03.001, FLKE.03.003 Erikursus 1 FLFI.02.014, FLFI.03.024 Eesti keele valikkursused (järg) FLKE.03.002, FLKE.03.024 Erikursus 2 FLFI.02.015, FLFI.03.025 Eesti keele vestluskursus I (inglise FLEE.04.008 Erikursus 3 FLFI.02.041, FLFI.03.026 keele baasil) Erikursus 4 FLFI.02.026, FLFI.03.027 Eesti keele vestluskursus I (vene FLEE.04.007 Erikursus eepostest FLEE.01.041 keele baasil) Erikursus eesti gram m atikast FLEE.02.060 Eesti keele vestluskursus II (inglise FLEE.04.010 Erikursus eesti keele häälduse FLEE.02.061 158 FILOSOOFIATEADUSKOND 158 muutustest (edasijõudnud) Erikursus m aailm a folkloristikast FLEE.01.032 Hispaania keele konversatsioon FLGR.03.067 Erikursus murdest FLEE.02.046 H ispaania keele leksikoloogia FLGR 03.055 Eriseminar FLFI.03.020 Hispaania keele praktiline tõlge FLGR.03.032 Eriseminar 1 FL FI.01.022 H ispaania keele tekstianalüüs FLGR.03.069 Eriseminar 2 FLFI.02.029 Hispaania keeleteaduse seminar FLGR.03.034 Eriseminar sem inaritööga FLVE.03.089 Historismi ajalugu FLAJ.06.052 Esindam ata Rahvaste Organisatsioon. FLAJ.07.073 Hollandi keel algajatele FLGR.04.129 Esteetika alused FLFI.01.003 Hollandi keel edasijõudnutele FLGR.04.130 Etenduse analüüsi praktikum FLEE.03.041 Hugo Raudsepp ja teater FLEE.03.062 Etikett ja käitum isõpetus FLPK .01.073 Hum anitaarteaduste didaktika FLFI.01.006 Etnilised protsessid ja rahvuslus FLAJ.04.037 Ida-Euroopa etnoloogia FLAJ. 04.006 Etnograafiline tekstiil (kudumid) FLK U .00.011 Ida-Euroopa uusaeg I (15. saj. lõpp- FLAJ.03.005 Etnograafiline tekstiil FLKU .00.030 18. saj.) (tikand,silm uskudum ine) Ida-Euroopa uusaeg II FLAJ.07.014 Etnograafiliste välitööde praktika I FLAJ.04.009 Iiri ajalugu ja kultuur FLGR.01.054 Etnolingvistika FLVE.02.026 Ilukirjanduse tõlge FLGR.01.062 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia FLAJ.04.023 Ilukirjanduse tõlkimine FLGR.03.024 ajalugu ja m etodoloogia Individuaalne diplomitöö FLGR.04 122 Etnoloogia üldkursus FLAJ.04.001 juhendam ine Etnoloogiline esem euurim ine FLAJ.04.032 Inform aatika ja ühiskond FLFI.02.039 Ettevalm istuskursus eksamiks FLKE.02.097 Inglise - eesti keele kõrvutav FLGR.01.043 "Deutsch für den B eruf' foneetika Etümoloogilise analüüsi printsiibid FLVE.02.071 Inglise ja am eerika kirjandus (laiem FLGR.01.083 Euroopa ajalugu 1400-1600 FLAJ.07.009 eriala) Euroopa integratsiooni ajalugu FLAJ.06.045 Inglise keel FLK E .01.023, FLKE.01.025, Euroopa ja Põhja- FLG R .01.125 FLKE.01.030, FLKE.01.032, A m eerika:sarnasused ja erinevused FLKE.01.033, FLKE.01.035, Euroopa riikide majanduse FLAJ.06.047 FLKE.01.050, FLKE.01.057 m oderniseerimine XIX-XX sajandil Inglise keel Gärg) FLK E.01.024, FLKE.01.031, Fašismi ajalugu FLAJ.06.061 FLKE.01.051, FLKE.01.055, Fennougristika aktuaalsed FLEE.07.010, FLEE.07.068 FLKE.01.064 probleemid Inglise keel - audeerim iskursus FLKE.01.063 Fennougristika alused FLEE.07.037 ajakirjandustudengitele Fennougristika uurimispraktikum FLEE.07.074 Inglise keel - m editsiinialase FLKE.01.006 Filosoofia matemaatikutele FLFI.00.005 suhtluskeele kursus Filosoofia, loodus, ühiskond FLFI.00.008 Inglise keel - sissejuhatus FLKE.01.002 Filosoofia-ajalooline sissejuhatus FLFI.01.002 m ajandusterm inoloogiasse filosoofiasse Inglise keel - sissejuhatus FLKE.01.059 Filosoofilise mõtte ajalugu FLG R .04.148 õigusterm inoloogiasse Flamenco kultuur FLKU .00.061 Inglise keel kõrvalainena II FLGR.01.030 Foneetika (rootsi keel) FLG R .04.149 Inglise keel kõrvalainena saksa FLGR.01.028 Foneetika alused ja eesti keele FLEE.04.017 filoloogidele I foneetika Inglise keel kõrvalainena saksa FLGR.01.029 Fraseoloogia FLVE.02.057 filoloogidele II Friedrich Nietzsche traagilise ajastu FLFI.01.034 Inglise keel teise võõrkeelena (2 FLGR.01.026 filosoofiast rühma) Funktsionaalne morfoloogia FLVE.02.013 Inglise keel XX sajandil FLGR.01.103 Funktsionaalne stilistika FLVE.02.058 Inglise keele fonoloogia FLGR.01.008 Funktsionaalne süntaks FLVE.02.021 Inglise keele ajalugu 1 FLGR.01.010 Genealoogia FLAJ.02.005 Inglise keele ajalugu 2 FLGR.01.011 Geograafiateadus ja geograafiaõpetus FLKU.00.007 Inglise keele algkursus FLKE.01.001, FLKE.01.014, Eestis (kuni 1944.a.) FLKE.01.016, FLKE.01.042, Graafika FLK U .01.032 FLKE.01.052 Graafika tehnikad FLKU.01.031 Inglise keele algkursus (järg) FLKE.01.015, FLKE.01.017, Graafiline disain FLKU.01.052 FLKE.01.043, FLKE.01.053, Gümnaasiumi kunstiõpetuse FLKU.01.040 FLKE.01.054 programm Inglise keele didaktika FLGR.01.041 Haridusfilosoofia FLFI.01.005, FLPK.02.039 Inglise keele didaktika (laiem eriala) FLGR.01.091 Hariduskorraldus FLPK.02.015 Inglise keele gram m atika FLKE.01.065 Hariduskorraldus ja hariduse FLPK.01.070 korrektiivkursus juhtim ine Inglise keele praktiline foneetika I FLGR.01.005 Haridusteooria FLPK.02.001 Inglise keele praktiline foneetika II FLGR.01.006 Haridusteooria I FLPK .02.023 Inglise keele praktiline gram m atika I FLGR.01.003 Haridusteooria II FLPK.02.024 Inglise keele praktiline gram m atika II FLGR.01.004 Haridusteooria III FLPK.02.041 Inglise keele teooria FLGR.01.018 Hiina keel, kultuur ja FLAJ.07.072 Inglise keele teooria (laiem eriala) FLGR.01.081 ajalugu.Sissejuhatav kursus. Inglise keele täiendav kursus FLKE.01.044 Hipaania keele gram m atika FLGR.03.038 m agistrantidele Hispaania keel Ladina-Am eerikas FLGR.03.071 Inglise keele variandid FLG R .01.124 Hispaania keel üldvõõrkeelena I FLGR.03.042 Inglise keelt kõnelevate maade FLGR.01.021 (algajad) ajalugu Hispaania keel üldvõõrkeelena II FLGR.03.043 Inglise kirjandus 19-20. sajandil FLGR.01.023 (algkursuse järg) Inglise kirjandus keskajast 18. saj. FLGR.01.024 Hispaania keel üldvõõrkeelena III FLGR.03.044 lõpuni 159 FILOSOOFIATEADUSKOND 159 Inglise leksikoloogia FLG R .01.009 psühholoogia Inglise maahäärberi erinevad FLGR.01 101 Kasvatustöö põhikoolis FLPK.01.035 käsitlused inglise kirjanduses (17.-18. Katoliku kirik ja tem a vaimulikud FLAJ.03.078 saj) keskajal Inglise maahäärberi erinevad FLGR 01.111 Kaugem ad sugulaskeeled FLEE.07.004 käsitlused inglise kirjanduses (19. ja Keele varieerumine FLEE.02.008 20. saj.) Keele õppim ise ja Õpetamise FLGR.01.088 Inglise ärikeel FLG R .01.064 teoreetilisi probleeme Ingliskeelsete maade ühiskond ja FLGR.01.013 Keelelise toim etam ise alused FLVE.02.017 kultuur. Keeleoskuse mõõtmise teooria FLG R .01.108 Inglismaa erinevate ajastute kultuur FLG R .01.114 Keelepragm aatika I.Kõneaktide FLEE.03.011 Interneti humanitaarmõõdupuu FLVE.03.047 teooria. Itaalia ajalugu FLGR.02.159 Keelepragm aatika II. Deiksis ja FLEE.03.065 Itaalia dialektoloogia FLGR.02.151 metafoor. Itaalia idiomaatilised väljendid FLGR.02.152 Keeleteaduse ajalugu FLEE.08.004 Itaalia keel I FLG R .02.161 Keeleteadusese alused FLEE.08.002 Itaalia keel II FLGR.02.162 Keeletehnoloogia FLEE.08.007 Itaalia keel III FLG R .02.163 Keeleteooria FLEE.08.003 Itaalia keel IV FLG R .02.164 Keeleteooria alused FLVE.02.002 Itaalia keel V FLG R .02.165 Keeleteooria alused FLEE.08.013 Itaalia keel. Ettevalmistuskursus FLG R .02.160 arvutuslingvistidele Itaalia keele algkursus FLK E .01.046 Keemia filosoofia FLFI.03.032 Itaalia kino ja teatri ajalugu FLG R .02.154 K esk -ja uusaegne filosoofia FLFI.01.019 Itaalia kirjanduse ajalugu FLG R .02.156 Kesk-Euroopa etnoloogia FLAJ.04.022 Itaalia kirjanduse ajalugu (II) FLG R .02.153 Keskaegne kloostriarhitektuur FLAJ.05.031 Itaalia teksti kriitika FLG R .02.189 K eskaja ajalugu FLAJ.07.008 Itaalia ühiskond FLG R .02.157 Keskaja relvastus ja sõjakunst II FLAJ.01.020 Jaapani keel III FLKE.02.093 Kiirlugemise alused FLPK.01.031 Jaapani keele algkursus I FLKE.02.075 Kirja teooria ja ajalugu FLVE.02.056 Jaapani keele algkursus II FLKE.02.076 Kirjalik tõlge FLGR.01.017 Jane Austin ja tem a aeg FLG R .01.096 Kirjalik tõlge inglise keelde FLGR.01.068 Joonistamine I (alamaste) FLKU.01.021 Kirjalik väljendusoskus FLGR.04.142, FLVE.02.031 Joonistamine II (figuuri-ja FLK U .01.022 Kirjalik väljendusoskus I FLG R .02.181 aktikursus) Kirjalik väljendusoskus II FLG R .02.182 Joonistamine III (akti- ja FLKU.01.023 Kirjaliku ja suulise väljenduse õpetus FLEE.02.001, FLEE.02.032 kompositsioonikursus) Kirjaliku väljenduse õpetus FLGR.01.007 Järeltõlke teooria ja praktika I FLG R .01.020 Kirjandus kui interpretatsioon FLEE.05.022 Järeltõlke teooria ja praktika II FLGR.01.099 Kirjanduse õpetamise m etoodika FLEE.03.072 Kaasaegne balti regioon FLKU.00.059 Kirjanduselu rahvusliku liikumise FLEE.03.078 Kaasaegne briti lühijutt FLG R .01.118 perioodil 1860.-1880. aastatel. Kaasaegne kirjandusteooria ja kriitika FLGR.01.025 Kirjandusest filmiks FLG R .01.106 Kaasaegne Šoti luule FLGR.01.050 Kirjandussem inar 1: peaseminar FLGR.04.060 Kaasaegne Šveitsi kirjandus FLGR.04.007 K irjandussem inar 2: proseminar FLGR.04.061 Kaasaegne tsivilisatsioon FLVE.03.075 Kirjandusteadus FLGR.03.013 Kaasaegne ungari kirjandus Ungaris FLEE.07.051 Kirjandusteadusalaste õpetuste FLVE.03.058 ja väljaspool ajalugu II Kaasaegse teadusfilosoofia FLPK.02.040 Kirjandusteaduse alused FLEE.03.002 probleemid kooli loodusteaduste K irjandusteooria FLEE.05.021 õppekavas Kirjandusteooria alused FLVE.03.012, FLVE.03.072 Kaasaegsed õ p i- ja FLPK.02.031 Kitsam eriala inglise filoloogia FLGR.01.082 motivatsiooniteooriad ning nende magistrantidele praktilised rakendused õppe­ Kodanikuõpetuse alused FLAJ.03.026 kasvatustöö korraldamisel Kodanikuõpetuse metoodika FLAJ.03.027 Kaasaegset filosoofiat A FLFI.02.004 Kodukasvatus, perekond ja kool FLPK.01.027 Kaasaegset filosoofiat В FLFI.01.010 Kodukasvatuse pedagoogika ja FLPK.01.014, FLPK.01.056 Kanada kirjandus FLGR.01.097 psühholoogia Kanada ühiskond ja kultuur FLG R .01.127 Koduloo didaktika FLPK.01.034 Kangakudumine FLKU.00.029 Kollokvium diplom andidele ja FLGR.04.064 Kangaste kujundamine FLKU.00.027 magistrantidele Karjääri kujundamine ja FLPK.02.042 Kompositsioon I (algkursus) FLKU.01.025 kutsesuunitlus Kompositsioon II (põhikursus) FLK U .01.026 Kartograafia ajalugu FLAJ.02.012 Kompositsioon III FLKU.01.050 Kasvatuspsühholoogia ja FLPK.01.046 Kompositsioon IV FLKU 01 051 arenguteooria 1 Kompositsiooni alused FLKU.00.009 Kasvatuspsühholoogia ja FLPK .01.079 Konsekutiivtõlge FLGR.04.055 arenguteooria II Kontrastiivne gram m atika (eesti- FLEE.04.040 Kasvatusraskused ja FLPK.01.030, FLPK.01.072 soome) raskesti kasvatatavus KonverentsitÕlke rahvusvahelised FLG R .01.033 Kasvatusteooria FLPK .01.042 nõuded Kasvatusteooria ja FLPK.01.037 Konversatsioon - redaktsioon FLGR.02.038 arengupsühholoogia I prantsuse keeles Kasvatusteooria ja FLPK.01.038 Kooli ja kasvatuse ajalugu FLPK.02.002, FLPK.02.036 arengupsühholoogia II Koorim uusika praktikum FLKU.00.042, FLKU.00.043 Kasvatusteooria ja metodoloogia FLPK.01.074 (kammerkoor) Kasvatusteooria ja pedagoogiline FLPK.01.017, FLPK.01.032 K oorim uusika praktikum (meeskoor) FLKU.00.040 160 FILOSOOFIATEADUSKOND 160 K oorim uusika praktikum (naiskoor) FLKU .00.041 Läänemeresoome keelte võrdlev FLEE.06.046 Korrektne vene keel. Vabakursus. FLVE.02.068 grammatika Korrektne vene keel. Valikkursus FLVE.02.072 Läänemeresoome rahvaste folkloor FLEE.01.013 Kosmoloogiline m aailm apilt FLEE.01.040 M aailmakirjanduse ajalugu FLGR.03.002 Kreeka ajalugu FLAJ.07.052 M aailmakirjanduse ajalugu (19.saj.) FLGR.03.058 Kreeka autorid 1 (proosa) FLEE.05.009 M aailmakirjanduse ajalugu FLGR.03.006 Kreeka autorid I, eepika FLG R .02.112 (19.sajand) Kreeka autorid I, proosa FLEE.05.008 M aailmakirjanduse ajalugu (keskaeg FLGR.03.008, FLGR.03.047 Kreeka autorid II, A tika tragöödia FLG R .02.113, FLG R .02.114 - 18.saj.) Kreeka autorid II, vanakreeka FLEE.05.013 Maal I (natüürm ordikursus) FLKU.01.016 kom öödia Maal II (figuurikursus) FLKU.01.017 Kreeka keele ajalooline fonoloogia ja FLEE.05.016 Maal III (aktikursus) FLKU.01.047 morfoloogia Maal IV (strateegiline maal) FLKU.01.048 Krokii FLKU.01.037 Maal V (diplom itööks ettevalm istav FLK U .01.049 Kultuuriantropoloogia FLKU.00.018 kursus) Kultuuridevaheline suhtlemine FLPK.02.013 M aalipraktika FLKU.01.030 Kultuuridevahelise FLGR.01.079 M aalitehnoloogia ja materjali õpetus FLKU.01.028 kommunikatsiooni probleemid M agistrisem inar FLEE.03.068, FLEE.07.039, Kunstiajaloo praktika FLAJ.05.009 FLFI.03.030, FLGR.02.177 Kunstiõpetuse õpetamise metoodika FLKU.01.041 M aiskonnalugu FLGR.04.025, FLGR.04.137 gümnaasiumis M ajandusalane eesti keel FLKE.03.007 Kutse filosoofiasse FLFI.02.007 M ajandusalane eesti keel (järg) FLKE.03.012 Kuueküm nendate kuldne vari eesti FLEE.03.076 M ajandusalane vene keel FLKE.04.003 kirjanduses. M ajandusalane vene keel (järg) FLKE.04.004 Kõnetehnika ja avalikud esinemised FLGR.01.098 Martin Heideggeri kogem usest keele FLFI.01.012 (järeltõlke märkmete tegemise teil süsteemid) Masintõlge FLEE.08.009 Kõrgem Põhjam aade seminar FLGR.04.094 M editsiinialane eesti keel FLKE.03.008 Käsikirja toim etam ine ja korrektuur FLEE.02.017 M editsiinialane eesti keel (järg) FLKE.03.009, FLKE.03.010 Ladina autorid I, eepika FLGR.02.121 M editsiinialane eesti keel FLKE.03.025 Ladina autorid I, eepika I FLGR.02.124 välistudengitele Ladina autorid I, proosa FLGR.02.120, FLGR.02.122 M editsiinialane eesti keel FLKE.03.026 Ladina autorid II, proosa FLG R .02.118 välistudengitele (järg) Ladina autorid II, room a draama FLG R .02.119 M eedia ja isiksus FLPK.01.028 Ladina autorid, room a luule II FLGR.02.123 M etatekstide teooria FLEE.05.020 Ladina keel FLGR.02.085, FLKE.02.050, M etoodika seminar FLEE.02.053 FLKE.02.051, FLKE.02.092 M itteverbaalne kom munikatsioon FLGR.01.045 Ladina keel arstiteadusk. FLGR.02.169 Modernism inglise kirjanduses FLGR.01.117 ingliskeelsele rühmale Mood ja stiil FLPK.01.059 Ladina keel õigusteaduskonnale FLGR.02.125 Moodne rahvakultuur ja tarbimine FLAJ.04.033 Ladina keele ajalugu FLG R .02.115 M ultikultuuriline haridus FLPK.02.035 Ladina keele m orfoloogia ja süntaks FLG R .02.116 M urdeea pedagoogika ja FLPK. 01.015, FLPK.01.052, Ladina keele põhikursus eesti FLGR.02.128 psühholoogia filoloogia osakonnale FLPK.01.058 Ladina keele põhikursus inglise FLGR.02.126 M urdepraktika FLEE.02.014, FLEE.04.032 filoloogia osakonnale M uusika elem entaarteooria ja FLKU.00.063 Ladina keele põhikursus saksa FLGR.02.127 solfedzo II filoloogia osakonnale M uusikaajalugu II FLKU.02.005 Ladina keele põhikursus FLGR.02.130 Müüdid ja riitused FLKU.00.019 skandinavistika osakonnale kultuuriantropoloogias Ladina narratiiv FLG R .02.117 M üüt ja XX saj. romaan FLGR.03.004 Ladinaam eerika kirjandus FLGR.03.009 Narratoloogia FLEE.05.024 Ladinaam eerika kirjanduse seminar FLGR.03.025 Natuurfilosoofiast teadusfilosoofiani FLFI.03.004 Lastekirjandus FLEE.03.006, FLEE.03.014, Nim ekorraldus FLEE.02.021 FLGR.04.090 Norm atiivne gram m atika FLVE.02.006 Lause teatestruktur FLVE.02.070 Norra keele fraseoloogia FLGR.04.113 Lavalise liikumise ja lavakõne alused FLKU.00.052 Norra keele stilistika FLGR.04.112 Leedu keele algkursus FLKE.02.084, FLKE.02.096 Norra kultuurilugu FLGR.04.127 Leedu teater FLEE.03.023 Num ism aatika FLAJ.02.025 Leksikograafia FLVE.02.012 Nõukogude kultuuripoliitika Eestis FLAJ.03.076 Leksikoloogia FLGR.02.131 (1940-1980-nd.aastad) Lektüürikursus FLGR.04.068 Oskar Luts ja teater FLEE.03.061 Lektüürikursus inglise filoloogia FLG R .01.094 Paleograafia FLAJ.02.003 m agistrandidele Pastellmaal FLKU.01.039 Lektüürikursus inglise või am eerika FLGR.01.093 Peasem inar arheoloogiast: Eesti FLAJ.01.021 kirjandusest m uinas-ja keskaeg Lektüürikursus lingvistikast F LG R .01.092 Peasem inar arhiivinduses FLAJ.02.023, FLAJ.02.027 Lingvistika suundi ja meetodeid FLEE.04.049 Peaseminar arhiivindusest FLAJ.02.028 Loodusteaduse filosoofilised alused FLFI.03.002 Peasem inar Eesti ajaloost 18.-19. s. FLAJ.03.069 Loometöö korraldam ine FLKU .01.035 Peaseminar etnoloogiast: Argikultuur FLAJ.04.014 Läbirääkim iste psühholoogia FLPK.02.037 ja väärtused Läti keele algkursus FLKE.02.083 Peaseminar kunstiajaloos: Eesti FLAJ.05.008 Läti keele algkursus (järg) FLKE.02.095 kunsti ajaloo probleeme Lääne-Euroopa 1945-1990 FLAJ.06.078 Peasem inar kunstiajaloos: XX sajandi FLAJ.05.017 Läänem aailm a kunst 20. sajandi lõpul FLAJ.05.030 kunsti probleeme 161 FILOSOOFIATEADUSKOND 161 Peaseminar lähiajaloos: Eesti FLAJ.06.058 sajandil kontaktid Aafrikaga Prosem inar eesti rahvakultuurist FLAJ.04.002 Peaseminar lähiajaloos: Eesti FLAJ.06.073 Prosem inar I FLPK.01.082 Vabariigi majanduspoliitika Prosem inar II FLPK.01.083 probleeme aastatel 1920-1940 Proseminar ja proseminaritöö FLEE.07.072 Peaseminar lähiajaloos: FLAJ.06.057 fennougristikast Rahvusvahelised suhted XX sajandil Proseminar lähiajaloos FLAJ.06.025 ja Eesti Prosem inar seminaritööga FLVE.03.007, FLVE.03.089 Peaseminar lähiajaloos: XX sajandi FLAJ.06.056 Prosem inar üldajaloost FLAJ.07.003 Eesti ja Venemaa ajaloo küsimusi Prosem inar üldises kunstiajaloos FLAJ.05.006 Pedagoogika algkursus FLPK .01.064 Proseminar. Proseminaritöö FLEE.03.004, FLVE.02.018 Pedagoogika uurimismeetodid FLPK.01.063 Proseminar: Soome-ugri rahvaste FLAJ.04.016 Pedagoogiline praktika FLAJ.03.031, FLEE.02.056, etnoloogia FLEE.03.073, FLEE.04.056, Puškini-ajastu kirjandus FLVE.03.052 FLGR.01.090, FLPK.01.075 Puškini-ajastu kirjandus FLVE.03.084 Pedagoogiline praktika I FLPK.01.050 Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava FLAJ.03.024 Pedagoogiline praktika II FLPK.01.051 ja õppekirjandus Pedagoogiline praktika 111 FLPK.01.081 Põhjamaade ajalugu FLG R .04.138 Pedagoogiline psühholoogia FLPK.02.011 Põhjamaade eetrim eedia FLG R .04.140 Pedagoogiline suhtlemine FLPK .01.085 Raamil kudumine FLKU.00.026 Pedagoogiline suhtlemine õpetajale FLPK.01.049 R ahva-ja kunsteeposed FLEE.03.071 Pedagoogiline suhtlemine. FLPK.01.018 Rahvahuumor FLEE.01.035 Pedagoogilise praktika seminar FLPK.01.071 Rahvajututeooria FLEE.01.042 Pedagoogilise uurimistöö alused FLPK.01.044 Rahvakalender FLEE.01.033 Perekonnatavand FLEE.01.038 Rahvakultuuri praktikum FLKU.00.031 Perekonnaõpetus FLPK.01.053 Rahvakunsti õpetamise metoodika FLKU.00.013 Perepärimus FLEE.01.031 Rahvalaul FLEE.01.002 Pinged Lähis-ldas XX sajandil FLAJ.06.077 Rahvaluule proseminar. Teema: FLEE.01.008 Plastiline anatoomia FLKU.01.024 Ajalooline pärimus Poliitiline etnoloogia FLAJ. 04.024 Rahvaluule seminar FLEE.01.017 Poliitilised olud Eesti NSV-s (1944- FLAJ.03.077 Rahvaluulepraktika FLEE.04.026 1953) Rahvaluuleteaduse alused FLEE.01.029 Poola keele ajalugu FLVE.01.021 Rahvamuusika FLEE.01.011 Postseminar FLEE.01.025, FLEE.03.012, Rahvatantsu praktikum FLKU.00.058 FLVE.01.027 Rahvausund ilukirjanduses FLEE.04.047 Postseminar fennougristikast FLEE.07.012 Rahvuslik tikand FLKU.00.025 Postseminar lõpotööga FLVE.03.077 Rahvusvahelised suhted pärast Teist FLAJ.06.069 Postseminar lõputööga FLVE.03.035, FLVE.03.037 m aailm asõda (1945-1991) Postseminar ungari filoloogiast FLEE.07.052 Re_ ii alused FLEE.03.058 Postseminar. Diplomitöö FLEE.04.037, FLGR.01.089 Realismi kujunemine sajandivahetuse FLEE.03.079 Postseminar. Lõputöö FLVE.02.027 eesti kirjanduses Pragmaatika FLEE.08.021, FLG R .01.112 Referaat slavistikast FLVE.01.004 Praktika õpetava keele (tšehhi keel, FLVE.01.007 Refleksiivne antropoloogia FLAJ.04.036 poola keel) riigis Regilaulu uurimise meetodeid FLEE.01.043 Praktikum FLEE.01.007 Religiooniõpetuse psühholoogilised FLPK.01.060 Praktiline filosoofia FLFI.02.030 alused Praktiline poola keel FLV E.01.010 Retoorika ja stilistika FLVE.03.013 Praktiline saksa keel I / II (2 r.) FLGR.04.014 Romaani keelte ajalugu FLGR.02.089 Praktiline saksa keel I kõrvalainena FLGR.04.016 Rooma ajalugu FLAJ.07.007 (2 r.) Rooma kirjanduse ajalugu FLEE.05.004 Praktiline saksa keel II kõrvalerialana FLGR.04.015 Rootsi ajalugu FLG R .04.147 ( 2 r . ) Rootsi ajalugu (kõrvalainena) FLG R .04.146 Praktiline saksa keele foneetika (2 r.) FLGR.04.006 Rootsi ajalugu kuni 1600 FLAJ.07.035 Praktiline saksa keele gram m atika (2 FLGR.04.011 Rootsi keel FLGR.04.095, FLKE.01.066 r) Rootsi keel kõrvalainena FLG R .04.144 Praktiline soome keel FLEE.06.039 Rootsi keel valikainena (algajad) FLGR.04.088 Praktiline tšehhi keel FLVE.01.017, FLVE.01.026 Rootsi keel valikainena FLGR.04.087 Praktilise harmoonia alused FLKU.02.001 (edasijõudnud) Praktilise poola keele bohemistidele FLVE.01.002 Rootsi keele ajalugu (järg) FLG R .04.141 Prantsuse keel FLGR.03.070, FLKE.02.065 Rootsi keele algkursus FLKE.01.048 Prantsuse keele algkursus FLKE.02.029, FLKE.02.059 Rootsi keele algkursus (järg) FLKE.01.049, FLKE.01.067 Prantsuse keele algkursus (järg) FLKE.02.031, FLKE.02.087 Rootsi kirjandus FLGR.04.096 Prantsuse keele algkursus majandus- FLKE.02.088 Rootsi kirjandus (kõrvalainena) FLG R .04.145 ja ärikeele suunitlusega II Rootsi-Vene majanduslikud ja FLAJ.02.033 Prantsuse keele foneetika FLGR.02.084 poliitilised suhted 16. sajandist kuni Prantsuse keele gram m atika I FLGR.02.044 18. sajandi alguseni Prantsuse keele gram m atika II FLGR.02.183 Sajandivahetus (XIX saj. lõpp - XX FLAJ. 06.044 Prantsuse kirjandus I FLGR.02.184 saj. algus) Professionaalne suhtlemine: ameerika FLG R.01.087 Saksa keel FLKE.02.019, FLKE.02.021, mudelidja strateegia FLKE.02.022, FLKE.02.024, Proosaeepika. Eesti proosakirjanikke FLEE.05.023 FLKE.02.037, FLKE.02.039 Proseminar FLEE.04.035, FLFI.02.040 Saksa keel (järg) FLKE.02.038, FLKE.02.040, Proseminar arheoloogiast FLAJ.01.012 FLKE.02.041, FLKE.02.069, Proseminar arhiivinduses FLAJ.02.007 FLKE.02.070, FLKE.02.085 Proseminar Eesti ajaloost 19.-20. FLAJ.03.018 Saksa keel - sissejuhatus FLKE.02.002 162 FILOSOOFIATEADUSKOND 162 majandusterm inoloogiasse Sem inar lähiajaloos: Tänapäeva FLAJ.06.080 Saksa keel - sissejuhatus FLKE.02.072 Ladina-Am eerika sotsiaalsed õigusterm inoloogiasse probleemid Saksa keel - tõlkekursus FLKE.02.006 Seminar parantsuse keelest või FLG R.02.173 Saksa keel - ärijuhtim ine I FLKE.02.091 kirjandusest Saksa keel inglise filoloogidele (2 r.) FLGR.04.005 Sem inar religioonietnoloogiast FLAJ.04.019 Saksa keel usuteaduskonnas I FLKE.02.008 Sem inar seminaritööga FLVE.03.014, FLVE.03.017, Saksa keel usuteaduskonnas II FLKE.02.009 FLVE.03.078 Saksa keel usuteaduskonnas III FLKE.02.010 Seminar. Seminaritöö FLEE.03.007, FLVE.02.023 Saksa keele ajalugu 1 FLGR.04.009 Seminar: Kirjavahetus olme, FLAJ.02.016 Saksa keele ajalugu 2 FLGR.04.010 mentaliteedi ja kultuuriajaloo allikana Saksa keele algkursus FLK E.02.013, FLKE.02.014, Seminar: K reeka tsivilisatsiooni FLAJ.07.045 FLKE.02.015, FLKE.02.054, kujunemine FLKE.02.058 Seminar: Mikroajalugu: Bologna FLAJ.07.061 Saksa keele algkursus (järg) FLK E.02.016, FLKE.02.055, koolkond ja deduktiivne meetod FLK E.02.067, FLKE.02.068, ajalooteaduses FLKE.02.086 Seminar: R ahvastiku-ja FLAJ.02.015 Saksa keele fraseoloogia FLGR.04.022 perekonnaloo allikad Saksa keele leksikoloogia FLGR.04.021 Seminar: Rooma ajalugu ja kultuur FLAJ.07.019 Saksa keele praktiline gram m atika (2 FLGR.04.018 Seminar: Uued suunad ajalooteaduses FLAJ.00.001 r ) Seminaritöö FLGR.01.126 Saksa keele praktiline gram m atika (2 FLGR.04.0Ö1 Setu traditsioon FLEE.01.020 rühma) Silmuskudumine FLKU.00.024 Saksa keele stilistika FLGR.04.003 Sise- Aasia ajalugu (I). FLAJ.07.074 Saksa keele sõnam oodustus FLGR.04.154 Sissejuhatav kursus inglise FLKE.01.058 Saksa keele teooria (saksa keele FLGR.04.002 ajakirjanduskeelde teoreetiline grammatika) Sissejuhatus ajaloo allikatesse ja FLAJ.02.002 Saksa keele täiendav kursus FLKE.02.027 arhiivindusse magistrantidele Sissejuhatus ajalooteadusesse FLAJ.07.001 Saksa klassikaline idealism (Kant, FLFI.01.020 Sissejuhatus allikaõpetusse FLVE.03.016 Fichte, Schelling, Hegel) Sissejuhatus amerikanistikasse: FLGR.01.121 Saksa majanduskeel FLGR.04.071 klassikud ja konfliktid Saksamaa ajalugu FLGR.04.017 Sissejuhatus argisuhtlusse FLEE.08.017 Samojeedid FLAJ.04.038 Sissejuhatus arheoloogiasse FLAJ.01.001 Sanskriti keel FLAJ.07.041 Sissejuhatus arvutuslingvistikasse FLEE.08.022 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus FLPK.01.086 Sissejuhatus eesti keelde FLEE.04.016 Semantika FLEE.08.020, FLGR.02.087, Sissejuhatus eesti keele uurimisse FLEE.02.057 FLGR.04.128 Sissejuhatus epistemoloogiasse ja FLFI.03.015 Semasioloogia FLVE.02.059 m etafüüsikasse Seminar FLEE.04.036 Sissejuhatus filosoofia ajalukku FLFI.00.003, FLFI.00.004, Seminar 18. sajandi kirjandusest FLGR.04.152 FLFI 01.001 Seminar ainedidaktikast. Lõputöö FLVE.02.047 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.001, FLFI.00.002 Seminar argikultuurist eesti FLAJ.04.031 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.007 elulugudes (filoloogidele) Seminar arheoloogiast FLAJ.01.011 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.00.006 Seminar arhiivinduses FLAJ.02.022 (kehakultuuriteaduskonnale) Sem inar arhivaalide säilitam isest FLAJ.02.032 Sissejuhatus filosoofiasse FLFI.03.016 Sem inar Eesti ajaloost: 19.-20. saj. FLAJ.03.011 eripedagoogidele sotsiaalpoliitiline ja m ajandusajalugu Sissejuhatus folkloori lühivorm idesse FLEE.01.004 Sem inar Eesti ajaloost: Eesti FLAJ.03.067 Sissejuhatus germaani filoloogiasse FLGR.01.012 Vabariigi sisepoliitika küsimusi Sissejuhatus hariduspoliitikasse FLPK.02.032 aastatel 1920-39 Sissejuhatus haridusteoreetilistesse FLPK.02.034 Seminar Eesti ajaloost: Eesti vanem FLAJ.03.062 probleem idesse historiograafia (kroonikad 13.-18. Sissejuhatus hispaania kirjandusse FLGR.03.066 saj.) Sissejuhatus Iiri-uuringutesse FLGR.01.109 Sem inar Eesti ajaloost: Poliitilised FLAJ.03.061 Sissejuhatus James Joyce'i FLG R.01.078 olud Eesti NSV-s (1944-1953) loomingusse: Dubliners Sem inar Eesti ala institutsioonide FLAJ.02.021 Sissejuhatus kasvatus-ja FLPK.01.084 ajaloost haridusprobleem idesse Sem inar etnoloogiast: FLAJ.04.008 Sissejuhatus keele-ja FLGR.04.065 Kultuurim uutused 20. sajandi Eestis kirjandusteadusesse Sem inar fennougristikast FLEE.07.007 Sissejuhatus keelefilosoofiasse FLFI.03.036 Sem inar filosoofia põhiprobleem idest FLFI.02.009 Sissejuhatus kirjandusanalüüsi FLGR.01.119 Sem inar ja sem inaritöö ungari FLEE.07.064 Sissejuhatus kirjanduse ajalukku FLGR.04.067 filoloogiast Sissejuhatus kirjandusteaduse FLGR.04.150 Sem inar kunstiajaloos: Eesti uuema FLAJ.05.018 m etodoloogiasse kunsti probleeme Sissejuhatus kirjandusteooriasse FLGR.04.151 Sem inar kunstiajaloos: Eesti vanema FLAJ.05.007 Sissejuhatus korpuslingvistikasse FLEE.08.014 kunsti probleeme Sissejuhatus kunstiteadusesse FLAJ.05.010 Sem inar kunstiajaloos: K unstiajaloo FLAJ.05.019 Sissejuhatus kõrgkooli FLPK.01.036 meetodid pedagoogikasse Sem inar kunstiõpetuse ajaloost eesti FLK U .01.042 Sissejuhatus M. Heideggeri FLFI.01.041 koolis "Olemisse ja aega" Sem inar lähiajaloos: Euroopa riikide FLAJ.06.053 Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse FLKU.02.006 m ajandus kahe m aailm asõja vahel Sissejuhatus m uusikateadusse FLKU.02.007 163 FILOSOOFIATEADUSKOND 163 Sissejuhatus poola filoloogiasse FLVE.01.023 Suuline tõlge II FLGR.02.067 (Sissejuhatus erialasse) Suuline väljendusoskus FLGR.04.143 Sissejuhatus saksa idealismi Hegeli FLFI.01.004 Suuline väljendusoskus I FLGR.02.179 "Vaimu fenomenoloogia" põhjal Suuline väljendusoskus II FLGR.02.180 Sissejuhatus slaavi filoloogiasse FLV E.01.008 Suulise tõlke seminar FLEE.04.042 Sissejuhatus so tsiaal-ja poliitilisse FLFI.02.001, FLFI.02.035 Suurbritannia ajakirjandus FLG R .01.113 filosoofiasse Suurbritannia ja USA naised ajaloos FLGR. 01.122 Sissejuhatus taani kultuuri-ja FLGR.04.134 ja kirjapildis kirjanduslukku Suurbritannia ühiskond ja kultuur FLGR.01.066 Sissejuhatus teadusliku teadmise FLFI.03.031 Sõnaraam atute kasutamise õpetus FLGR.01.110 sotsioloogiasse SünkroontÕlke teooria ja praktika I FLGR.01.074 Sissejuhatus vanakreeka keelde ja FLEE.05.015 Sünkroontõlke teooria ja praktika II FLGR.01.075 kultuurilukku Süntaksiteooriaid FLEE.08.011 Sissejuhatus visuaalsesse FLAJ.04.035 Süvendatud rootsi keel FLGR.04.093 antropoloogiasse Süvendatud taani keel FLGR.04.131 Sissejuhatus võõrkeele õpetamise FLEE.04.057 Šotim aa ajalugu FLGR 01.051 metoodikasse Taani keel algajatele (valikainena) FLG R.04.117 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse FLEE.08.001 Taani keel edasijõudnutele FLG R .04.118 Sissejuhatus üldkeeleteadusse FLEE.08.019 (valikainena) Skandinaavia etnoloogia FLAJ.04.025 Taani keel kõrvalainena FLGR.04.135 Skandinaaviamaade arheoloogia. FLAJ.01.033 Taani keele foneetika (praktiline ja FLGR.04.133 Skulptuur FLKU.01.034 teoreetiline) Skulptuuri alused FLKU.01.033 Taani keele gram m atika (praktiline) FLGR.04.132 Slaavi filoloogia õpetamise FLVE.01.031 Taani keele gram m atika (teoreetiline) FLGR.04.136 metoodika Teadusfilosoofia ja-m etodo loog ia 1 FLFI.03.007 Slaavi keelte omavahelised kontaktid FLVE.01.020 Teadusfilosoofia ja -m etodoloogia 2 FLFI.03.006 ning kontaktid mitteslaavi keeltega. Teadusinform atsiooni allikad FLAJ.02.009 Proseminar. Kursusetöö Teaduskeele lingvistiline eripära FLGR.01.038 Slaavi keelte omavahelised kontaktid FLVE.01.005 Teaduslik seminar FLVE.02.038 ning kontaktid mitteslaavi keeltega. Teadusliku uurimistöö planeerim ine FLAJ.00.002 Seminar. Kursusetöö Teadussem inar vene keeleteadusest FLVE.02.055 Slaavi kirjanduse ajalugu FLVE.01.012 Teadustöö m etodoloogia FLGR.01.080, FLVE.01.030, Slaavi mikrokeeled: ajalugu ning FLVE.01.039 FLVE.02.036, FLVE.03.038 perspektiivid. Teadustöö m etoodika FLGR.02.174 Slavistika seminar (keele- või FLVE.01.032 Teatriajalugu II FLKU.00.048 kirjandusteadusest) Teatrikriitika alused FLEE.03.069 Soome ajalugu (XIX-XX sajand) FLAJ.06.019 Teatrisem iootika FLEE.03.033 Soome ajalugu ja maatundmine FLEE.06.040 Teatriteaduse m agistriseminar. FLEE.03.081 Soome arheoloogia FLAJ. 01.006 Teatriteaduse postsem inar FLEE.03.040 Soome grammatika I FLEE.06.015 Teatriteaduse proseminar. FLEE.03.021 Soome grammatika II FLEE.06.022, FLEE.06.052 Prosem inaritöö Soome grammatika III FLEE.06.031 Teatriteaduse seminar. Seminaritöö FLEE.03.027 Soome hääliku-ja vormisüsteemi FLEE.06.026 Teism eliste m aailm anägem ine -- FLPK.01.024 ajalugu teismeliste mõtlemise iseärasusi Soome keel FLEE.06.001 Teksti m õistmine FLVE.03.049, FLVE.03 083 Soome keele kirjutam iskursus I FLEE.06.017 Tekstianalüüs FLGR.02.043, FLGR.04.126, Soome keele kirjutam iskursus II FLEE.06.033 FLGR.04.139 Soome keele postseminar FLEE.06.036 Tekstianalüüs I / Tekstianalüüs II FLGR.04.057 Soome keele proseminar. FLEE.06.020 (2r.) Soome keele seminar. Seminaritöö FLEE.06.030 Tekstianalüüs I FLGR.01.002 Soome keele tõlkekursus I FLEE.06.025 Tekstianalüüs II FLGR.01.001, FLGR.02.094 Soome keele tõlkekursus II FLEE.06.032 Tekstilingvistika FLG R.01.019, FLVE.02.015 Soome keelepraktika FLEE.06.018 Tekstiõpetuse alused FLEE.02.050 Soome kirjandus I FLEE.06.019 Tekstoloogia FLEE.03.054 Soome kirjandus II FLEE.06.029 Teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed FLEE.08.025, FLEE.08.026 Soome kirjandus III a FLEE.06.045 suunad Soome kirjandus III b FLEE.06.044 Testid koolis FLPK.01.026 Soome kultuur I FLEE.06.014 Tiibeti keel FLAJ.07.042 Soome kultuur II FLEE.06.021 Traditsiooniline Šoti luule FLG R .01.049 Soome murded ja kõnekeel FLEE.06.028 Traditsiooniliste ühiskondade FLAJ.04.034 Soome sõnavara ja kirjakeele ajalugu FLEE.06.027 sotsiaalne struktuur Soome vestluskursus I FLEE.06.016 Tšehhi keel polonistidele FLVE.01.009 Soome-eesti kontrastiivgramm atika FLEE.06.023 Tšehhi maiskonnalugu. FLVE.01.034 Soome-ugri ajalooline morfoloogia FLEE.07.005 Ülevaatekursus. Soome-ugri häälikulugu FLEE.07.001 Tõlge eesti keelest hispaania keelde FLGR.03.035 Soome-ugri ja eesti usund FLAJ.01.008 Tõlge hispaania keelest eesti keelde FLGR.03.036 Soome-ugri keelte uurimislugu FLEE.07.022 Tõlge itaalia keelest eesti keelde I FLGR.02.106 Soome-ugri sõnavara ajalugu FLEE.07.002 Tõlge itaalia keelest eesti keelde II FLGR.02.107 Soomekeelse suulise esinem ise FLEE.06.034 Tõlge prantsuse keelde FLGR.02.037 kursus Tõlge prantsuse keelde II FLGR.02.187 Sotsiaalpedagoogika FLPK.01.045, FLPK .01.047 Tõlge prantsuse keelde III FLGR.02.188 Sotsiolingvistika FLGR.04.125 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde FLGR.02.039 Stilistika FLEE.02.039, FLGR.01.015 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde FLGR.02.185 Suuline kõne FLEE.02.006 II Suuline tõlge FLGR.03.072 Tõlge prantsuse keelest eesti keelde FLGR.02.186 164 FILOSOOFIATEADUSKOND 164 III Vene eksiili kirjandus FLVE.03 064 Tõlge teaduslikel kohtumistel FLGR.01.036 Vene ja eesti keele kontrastiivne FLVE.02.024 Tõlkekursus FLVE.03.029 grammatika Tõlkesem inar FLGR.04.031 Vene keel FLKE.04.002, FLKE.04.005, Tõlketeooria FLGR.01.016 FLK E.04.008, FLKE.04.0I0, Tõlketeooria alused FLVE.03.006 FLK E.04.013, FLKE.04.016, Tõlketeooria tõlkeerialale FLGR.01.076 FLKE.04.026, FLKE.04.035 Tõlkim ine ungari keelest eesti keelde FLEE.07.061 Vene keel (järg) FLKE.04.017, FLKE.04.027 Tähtsam ad kristlike pühade FLVE.03.081 Vene keel - audeerimine ja tõlkimine FLKE.04.024 kajastam ine vene kultuuris. Vene keel välism aalastele FLKE.04 030 Tänapäeva etnoloogia FLAJ.04.027 Vene keel välism aalastele (keskaste) FLKE.04.019 Tänapäeva folkloor F LE E.01.023 Vene keel välism aalastele - algkursus FLKE.04.018 Tänapäeva lingvistika probleemid ja FLV E.02.052 Vene keel välism aalastele - algkursus FLKE.04.029 meetodid (järg) Tänapäeva tsivilisatsioon II FLGR.03.063 Vene keele ajalugu FLVE.02.016 Tänapäeva vene keel. Fonoloogia FLVE.02.003 Vene keele foneetika FLVE.02.032 Tänapäeva vene keel. Leksikoloogia FLVE.02.004 korrektiivkursus Tänapäeva vene keel. M orfoloogia FLVE.02.065 Vene keele jätkukursus FLVE.02.067 Tänapäeva vene keel. Süntaks FLVE.02.009 Vene keele ortograafia FLVE.02.050 Tänapäeva vene keel. Tuletusõpetus FLVE.02.005 Vene keele praktiline gram m atika FLVE.02.007 Tänapäeva vene kiijandus FLVE.03.073, FLVE.03.091 Vene keele valikkursused FLKE.04.032 Türgi keele algkursus FLKE.02.060, FLKE.02.081 Vene keele valikkursused algajatele FLKE.04.021, FLKE.04.031 Türgi keele algkursus (järg) FLKE.02.061 Vene kirjanduse ajaloo õpetam ise FLVE.03.039 Tüüpdokumentide täitmine saksa FLKE.02.057 m etoodika keeles Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.074 Ungari keele struktuur FLEE.07.033 1850-1860ndate aastate vene Ungari keele ajalugu I FLEE.07.059 kirjandus Ungari keele ajalugu II FLEE.07.060 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.086 Ungari keele järgkursus FLEE.07.003 Vana vene ja XVIII s. vene kirjandus Ungari keele põhikursus FLEE.07.073 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.086 Ungari keele süvakursus FLEE.07.062 Vana vene kirjandus Ungari kirjanduse ajalugu I FLEE.07.031 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.092 Ungari kirjanduse ajalugu II FLEE.07.032 XI-XVII1 sajandi vene kirjandus Ungari kirjanduse ajalugu III. FLEE.07.049 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.010, FLVE.03.054 Romantism ja realism. XIX s. II poole vene kirjandus Ungari kirjanduse ajalugu IV FLEE.07.050 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.087 Ungari kultuurilugu FLEE.07.020 XIX saj. esimese poole vene Ungari murded FLEE.07.046 kirjandus UNIX lingvistidele FLEE.08.008 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.011 Uue aja vene kirjanduse allikad ja FLVE.03.009, FLVE.03.082 XIX sajandi esimene veerand traditsioonid Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): FLVE.03.090 Uurali keelte kontaktid FLEE.07.038 XX s. 1 poole vene kirjandus Uurijaseminar FLEE.01.026, FLEE.02.031, Vene kirjanduskriitika ajalugu FLVE.03.094 FLFI.01.038, FLFI.02.031, Vene kultuuri ajalugu FLVE.03.060, FLVE.03.061 FLFI.03.034 Vene kultuuri alused FLVE.03.095 Uurimismeetodid pedagoogikas I FLPK .01.002 Vene kõnekeel FLVE.02.028 Uurimismeetodid pedagoogikas II FLPK .01.040 Vene kõnekeel välisüliõpilastele FLVE.02.064 Uusaja ajalugu 1800-1900 FLAJ.07.053 Vene m aailm arevolutsioon: ideed ja FLAJ.06.010 Uusaja ajalugu I 1600 - 1800 FLAJ.07.010 praktika XX sajandil Uuskreeka keele algkursus FLKE.02.082 Vene m odernism i ja postm odernism i FLVE.03.050 Uuskreeka keele algkursus (järg) FLKE.02.094 kirjandus Uusnorra keel FLG R .04.124 Vene rahvaluule FLVE.03.056 V. Nabokovi looming FLGR.03.064 Vene realismi kirjandus FLVE.03.053, FLVE.03.076 Valikkursus 1960-70-ndate aastate FLEE.03.052 Vene värsiõpetus FLVE.03.046 teatriuuendustest Venem aa M. Gorbatsovist B. FLAJ.06.079 Valikkursus 60-ndate aastate vene FLEE.03.032 Jeltsinini (1985-1998): poliitilise teatrist m oderniseerim ise läbikukkum ine Valikkursus keeleteadusest FLGR.04.056 Venem aa ajalugu FLVE.03 041 Valikkursus keeleteadusest: FLGR.04.051 Võõrkeele õpetam ise m etoodika FLEE.04.059 Valikkursus kiijandusest FLGR.04.059 Välitööd FLEE.01.034 Valikkursus muusikateatrist FLEE.03.082 Värviõpetus FLKU.00.010 Valikkursus soome teatrist FLEE.03.060 Walesi ajalugu ja kultuur FLGR.01.055 Valikkursus Tšehhovi dram aturgiast FLEE.03.057 Õigusalane inglise keel FLGR.01.065, FLKE.01.011 Valikkursus XX saj. teatriteooriatest. FLEE.03.080 Õigusalane prantsuse keel FLKE.02.090 Valikursus XX saj. 1. poole FLEE.03.046 Õigusalane prantsuse keel (järg) FLKE.02.089 kirjanduslikest rühm itustest Eestis Õigusalane saksa keel FLKE.02.011 Valitud peatükke Aasia ajaloost (16. - FLAJ.07.011 Õigusalane vene keel FLKE.04.033 19.sajandil) Õigusalane vene keel (järg) FLKE.04.034 Valitud peatükke Aasia ajaloost FLAJ.06.059 Õpetajate pedagoogilise FLPK.02.043 (20.sajand) ettevalm istuse hindamine Valitud peatükke teadusfilosoofiast FLFI.03.023 Õpioskuste kujundamine FLPK.01.003 Vanade Idamaade ajalugu FLAJ.07.006 Õppe-kasvatusprotsessi pedagoogilis- FLPK .02.044, FLPK.02.045 Vanakreeka keele ajalugu FLEE.05.010 psühholoogilised alused Vanaslaavi keel FLVE.02.066 Õ ppekorraldus FLPK .01.009 Vene (slaavi) folkloor FLEE.01.006 Ärisuhtlus inglise keeles I FLKE.01.061 165 FILOSOOFIATEADUSKOND 165 Ärisuhtlus saksa keeles FLKE.02.080 Ü ldine teatriajalugu I FLEE.03.019 Ärisuhtlus saksa keeles II FLK E.02.004 Üldine teatriajalugu II FLEE.03.028 Ühiskond ja loodus FLFI.02.002, FLFI.02.036 Üldkeeleteadus FLGR.04.054 Üks individuaalset spetsialiseerumist FLFI.01.037 Üldpedagoogika FLPK.02.046 süvendav allikteos kokkuleppel. Ülevaade hariduskontseptsioonide FLPK.02.047 Erikursus arengust Üks läänemeresoome keel. Vadja FLEE.06.005 Ülevaade inglise keele õpetam ise FLGR.01 116 keel meetoditest Üksikisiku ja rahvuse identiteet F LG R .01.120 Ülevaade tšehhi kultuuri ajaloost FLVE.01.037 kaasaegses Kanada ingliskeelses Ütluste sem antika FLEE.01.036 kirjanduses XIX saj. m aailm akirjanduse ajalugu FLGR.03.003 Üldarheoloogia II FLA J.01.026 XX saj. m aailm akirjanduse ajalugu FLGR.03.016 Ülddidaktika FLPK.01.004, FLPK.01.033 XX sajandi ajalugu Esimesest FLAJ.06.002 Üldine kunstiajalugu I FLAJ.05.001 m aailm asõjast külm a sõjani Üldine kunstiajalugu II (keskaeg) FLAJ.05.002 Üldine kunstiajalugu III FLAJ.05.012 Inglisekeelsed ainete nimed FLAJ.00.001 Seminar: New Trends on Historical Science FLAJ.03.011 Seminar on Estonian History: Social and Economic History FLAJ.00.002 Introduction into Sciensiometria in 19-20 th Century FLAJ.01.001 Introduction to Archaeology FLAJ.03.016 Estonian History FLAJ.01.002 Estonian Prehistory FLAJ.03.018 Proseminar on Estonian History in 19th - 20th Centuries FLAJ.01.006 The Archaeology o f Finland FLAJ.03.021 The Estonian Cultural History FLAJ.01.008 Religion o f Ancient Estonians and Finno-Ugric People FLAJ.03.024 Course o f History and Literature in School FLAJ.01.011 Seminar on Archaeology FLAJ.03.025 Methods o f Teaching History FLAJ.01.012 Proseminar on Archaeology FLAJ.03.026 Civics FLAJ.01.013 The M ethodology and Practical Training o f Archaeological FLAJ.03.027 Methodology o f Civics Field-Works FLAJ.03.028 Methodology o f the Out o f Class Activities FLAJ.01.020 Medieval Arms and W arfare II FLAJ.03.031 Pedagogical Training FLAJ.01.021 Final Seminar on Archaeology: Estonian Prehistory and FLAJ.03.034 Estonian Contem porary History I Medieval FLAJ.03.035 Estonian Contem porary History II FLAJ.01.026 The General Course o f Arhaeology II FLAJ.03.036 Estonia and the Estonians FLAJ.01.033 Archaeology o f Skandinavia FLAJ.03.037 Survey o f Estonian History FLAJ.02.001 Arheography (Historical Editing) FLAJ.03.039 Estonian History FLAJ.02.002 Archival Science. Propaedeutics FLAJ.03.046 Estonian History FLAJ.02.003 Paleography FLAJ.03.061 Seminar on Estonian History': Political conditions in Soviet FLAJ.02.004 Historical Metrology Estonia (1944-1953) FLAJ.02.005 Genealogy FLAJ.03.062 Seminar on Estonian History: Estonian medieval and early FLAJ.02.007 Proseminar on Archival Studies modern historography (chronicles from 13th to 18th century) FLAJ.02.008 Archival Sciences FLAJ.03.063 The Estonian Cultural History FLAJ.02.009 Science Information Sources FLAJ.03.067 Seminar on Estonian History: The Problems o f Internal FLAJ.02.011 History o f Institutions in Estonia (19-20th century) Policy in Estonian Republic in 1920-39 FLAJ.02.012 History o f Cartography FLAJ.03.069 Final Seminar on Estonian History in the 18.-19th Centuries FLAJ.02.013 Database o f History FLAJ.03.070 History o f the people o f Estonia FLAJ.02.014 Intership in the Estonian Historical Archives FLAJ.03.071 Estonian Church History FLAJ.02.015 Seminar: Sources for Demographical and Genealogical FLAJ.03.072 Verwaltung des Estnisches Gebietes im XVIII Jh. Studies FLAJ.03.073 Agrarian history o f Estonia FLAJ.02.016 Seminar: Correspondence the Historical Source o f FLAJ.03.074 Historical writing in Soviet Estonia Mentality o f Living and Cultural History FLAJ 03.075 Historiography o f Estonian School History FLAJ.02.021 Seminar on the History o f Institutions in Estonia FLAJ.03.076 The Soviet cultural politics in Estonia (1940-1980-ies) FLAJ.02.022 Seminar FLAJ.03.077 Political conditions in Soviet Estonia (1944-1953) FLAJ.02.023 Final Seminar FLAJ.03.078 The Catholic Church and his clergy in Middle Ages FLAJ.02.024 History o f Institutions in Estonia I FLAJ.03.079 Becoming Independence o f the Baltic States FLAJ.02.025 Numismatics FLAJ.03 .080 History o f the Estonian School FLAJ.02 027 Final Seminar on Archival Studies FLAJ.04.001 Etnology FLAJ.02.028 Final Seminar FLAJ.04.002 Proseminar on Estonian Folk Culture FLAJ.02.029 Conservation and Preservation in Archives and Special FLAJ.04.003 Estonian Etnology Collections FLAJ.04.006 Ethnology o f East-European Peoples FLAJ.02.030 Basic Problems o f Archival Studies FLAJ.04.008 Sem inar on Ethnology FLAJ.02.031 Conservation and Preservation in Archives and Special FLAJ.04.009 Ethnographical Field W ork I Collections FLAJ.04.014 Final Seminar on Ethnology FLAJ.02.032 Seminar on Conservation and Preservation in Archives and FLAJ.04.016 Proseminar: Finno-Ugric Peoples Ethnology Special Collections FLAJ.04.019 Seminar on Ethnology o f Religion FLAJ.02.033 Swedish-Russian Economical and Political Relations from FLAJ.04.022 Ethnology o f Central European Peoples the 16th Century to the Beginning o f the 18th Century FLAJ.04.023 History and M ethodology o f Ethnology and Cultural FLAJ.03.002 Estonian History in Middle Age Anthropology FLAJ.03.003 Estonian History 1550-1800 FLAJ.04.024 Political Ethnology FLAJ.03.004 Estonian M odern History II (1800-1917) FLAJ.04.025 Ethnology o f Scandinavia FLAJ.03.005 East-European History 900-1800 FLAJ.04.027 Contem porary Ethnology FLAJ.03.008 Baltic church and Cultural History in 18th Century FLAJ.04.028 Sources and M ethods o f Ethnographical Field Work FLAJ.04.031 Sem inar on Ethnology 166 FILOSOOFIATEADUSKOND 166 FLAJ.04.032 Ethnological Study O f M atherial Culture FLAJ.07 .045 Seminar: The Problem o f the Origins and Development of FLAJ.04.033 M odem popular Culture and Mass Consumption Greek Civilisation FLAJ .04.034 Social Structure o f Traditional Societies FLAJ.07.052 History o f Greece FLAJ.04.035 Introduction to visual Anthropology FLAJ.07.053 M odem History II 1800-1900 FLAJ.04.036 Reflexive Anthropology FLAJ.07.061 Mikrohistory: Bologna School and Deductive Method in FLAJ.04.037 Ethnic processes and nationalism History FLAJ.04.038 Samoyeds FLAJ.07.071 Estonian Contacts with Asian Countries (up to the End of FLAJ.05.001 History o f W orld Art I 19th Century) FLAJ.05.002 History o f World Art II (M iddle Ages) FLAJ.07.072 Language, Culture and History o f Chinese. Introduction. FLAJ.05.003 History o f Estonian Art I FLAJ.07.073 Unrepresented Nations and Peoples Organization (UNPO) FLAJ.05.006 Proseminar on World Art FLAJ.07.074 History o f Tibet (I). FLAJ.05.007 Seminar on Art History: Problems o f Earlier Estonian Art FLEE.01.001 History o f Estonian Folklore FLAJ.05.008 Final Seminar on Art History: Problems o f Estonian Art FLEE.01.002 Folk Song FLAJ.05.009 Practical Training in Art History FLEE.01.004 Introduction to Minor Genres o f Folklore FLAJ.05.010 Introduction into Art History FLEE.01.006 Russian (Slavic) Folklore FLAJ.05.011 History o f Estonian Art II FLEE.01.007 Practice FLAJ.05.012 History o f W orld Art III F LE E.01.008 Proseminar FLAJ.05.013 History o f M odern Art FLEE.01.009 Estonian Folksong FLAJ.05.017 Final Seminar on Art History: Problems in the 20th Century FLEE.01.010 Estonian Folk Narrative Art FLEE.01.011 Folk M usic FLAJ.05.018 Seminar on Art History: Problems o f Estonian Art History FLEE.01.013 Balto-Finnish Folklore in 20th Century FLEE.01.014 Source History o f Estonian M inor Genres FLAJ.05.019 Seminar on Art History: The Methods o f Art History FLEE.01.017 Seminar on Folklore FLAJ.05 .030 W estern Art at the End o f the 20th Century FLEE.01.020 Folktradition o f Ethnic Group Setu FLAJ .05 .031 Architecture o f the Medieval M onastery FLEE.01.023 Contem porary Folklore FLAJ.06.001 History o f Eastern Europe in the 20th Century FLEE.01.025 Postsem inar FLAJ.06.002 History o f the 20th Century from W orld W ar I up to the FLEE.01.026 Student Sem inar (in Folkloristic) Cold War FLEE.01.029 Introduction to Folkloristics FLAJ.06.006 History o f Africa (up to the end o f the 19th century) FLEE.01.031 FLAJ.06.010 Russian World Revolution: Ideas and Practice in the 20th FLEE.01.032 Century FLEE.01.033 FLAJ.06.019 History o f Finland in the 19th and 20th Centuries FLEE.01.034 FLAJ.06.025 Proseminar on Contemporary History FLEE.01.035 Folk Humour FLAJ.06.030 History o f Africa (the 20th Century) FLEE.01.036 Semantics o f Proverbs and Sayings FLAJ.06.034 History o f Diplomacy and Foreign Service FLEE.01.037 Astral M ythology FLAJ.06.044 The Turn o f the Centuries (the End o f the 19th C. - the FLEE.01.038 Beginning o f the 20th C.) FLEE.01.040 Cosmological Concepts o f the World FLAJ.06.045 History o f European Integration FLEE.01.041 Special Course on W orld Epics FLAJ.06.047 M odernization o f European Economy in the 19th and 20th FLEE.01.042 Theory o f Folk Narrative Centuries FLEE.01.043 M ethods o f Researching Runo-Song FLAJ.06.052 History o f Historicism FLEE.01.044 Estonian Folk B elief FLAJ.06.053 Seminar on Contemporary History: Economy o f the FLEE.02.001 Creative Com position in Speaking and W riting European States between Two W orld Wars FLEE.02.002 Estonian Ortography FLAJ.06.056 Final Seminar on Contem porary History: Selected Problems FLEE.02.003 Vocabulary o f the Estonian Literary Language on the History o f Estonia and Russia in the 20th Century FLEE.02.004 Estonian Phonetics and Phonology FLAJ.06.057 Final Seminar on Contemporary History: The 20th Century FLEE.02.005 Estonian Proseminar, Proseminar Papers International Relations and Estonia FLEE.02.006 Introduction to Estonian Oral Speech FLAJ.06.058 Final Seminar on Contem porary History: Estonian Contacts FLEE.02.008 Language Variation with Africa FLEE.02.009 Estonian Seminar. Seminar Papers FLAJ.06.059 Selected Chapters from the History o f A sia (20th Century) FLEE. 02.010 M orphology o f the Estonian Language FLAJ.06.061 The History o f Fascism FLEE.02.012 Estonian Dialects FLAJ.06.069 International Relations after World W ar II (1945-1991) FLEE.02.014 Dialectological Field Work FLAJ.06.071 The 20th Century Latin America FLEE.02.015 Estonian Postsem inar FLAJ.06.073 Final Seminar on Contem porary History: The Economic FLEE.02.017 Editing & Proofreading Policy o f the Republic o f Estonia in 1920-1940 FLEE.02.021 Onomastics FLAJ.06.077 Tensions in the Middle East in the 20th Century FLEE.02.022 Estonian Language FLAJ.06.078 W estern Europe 1945-1990 FLEE.02.025 History o f Vocabulary o f the Estonian Language FLAJ.06.079 Russia from M. Gorbachev to B. Yeltsin (1985-1998): A FLEE.02.030 Estonian Language in Jounalism Failure o f Political Modernization FLEE.02.031 Student Seminar FLAJ.06.080 Sem inar on Contem porary History: Social Problems of FLEE.02.032 Creative Com possition in Speaking and W riting M odern Latin America FLEE.02.034 Estonian Spelling FLAJ.07.001 Introduction to Methodology o f History FLEE.02.035 M orphology o f the Estonian Language FLAJ.07.003 Proseminar FLEE.02.036 Syntax o f the Estonian Language FLAJ.07.006 History o f Ancient Near East FLEE.02.037 W ord-form ation in Estonian FLAJ.07.007 History o f Rome FLEE.02.038 Estonian Language FLAJ.07.008 Medieval History FLEE.02.039 Stilistics FLAJ.07.009 History o f Europe 1400-1600 FLEE.02.042 Estonian Ortography and Composition FLAJ.07.010 M odern History I 1600 - 1800 FLEE.02.045 Estonian Ortography and Composition FLAJ.07.011 Selected chapters from the History o f Asia (16th - 19th FLEE.02.046 Cource in Dialectology Centuries) FLEE. 02.050 Fundam entals o f Teaching W ritten Communication FLAJ.07.014 Modern History o f Eastern-Europe II FLEE.02.051 History o f Estonian Literary Language FLAJ.07.019 Seminar: Ancient History and Culture FLEE.02.052 Estonian Language FLAJ.07.035 History o f Sweden (Prehistory and M iddle Age) FLEE.02.053 Practical course o f didctics FLAJ.07.041 Sanskrit Language FLEE.02.054 Special practical course o f didactics FLAJ.07.042 Tibetan Language FLEE.02.055 Didactics o f Estonian Language 167 FILOSOOFIATEADUSKOND 167 FLEE.02.056 Teaching Practice FLEE.04.014 Estonian for Beginners FLEE.02.057 Introduction to the Studies o f Estonian Language FLEE.04.015 Estonian Regional Studies FLEE.02.058 Word Formulation o f Estonian Language FLEE.04.016 Introduction to Estonian Language FLEE.02.059 Syntax o f Estonian Language FLEE.04.017 Basics o f Phonetics and Estonian Phonetics FLEE.02.060 Course in Estonian Grammar FLEE.04.023 Main Features o f Estonian Semantics FLEE.02.061 Changes in Estonian Pronunciation FLEE.04.024 Estonian Folk Poetry FLEE.03.001 History o f Estonian Literature FLEE.04.026 Folk Poetry Practice FLEE.03 .002 Foundations o f Literary Theory FLEE.04.028 The System and History o f Estonian Dictionaries FLEE.03.004 Proseminar. Proseminar Paper FLEE.04.029 Estonian Vocabulary and its History FLEE.03.005 Contemporary Estonian Literature FLEE.04.030 Estonian Dialects FLEE.03.006 Children's Literature FLEE.04.031 Estonian Phonology and Historical Morphology FLEE.03.007 Seminar. Seminar Thesis FLEE.04.032 Dialect Practice FLEE.03.009 Estonian Poetry FLEE.04.035 Proseminar. Prosem inar Paper FLEE.03.011 Linguistic Pragmatics I.Theory o f Speech Acts FLEE.04.036 Seminar. SEm inar Paper FLEE.03.012 Postseminar FLEE.04.037 Postseminar. Diploma Paper FLEE.03.013 Estonian Literature FLEE.04.040 Comparative Gram m ar (Estonian-Finnish) FLEE.03.014 Children's Literature FLEE.04.041 Baltic Studies FLEE.03.015 Estonian Literature FLEE.04.042 Oral Translation Seminar FLEE.03.016 Estonian Writers FLEE.04.044 Test Composition for Estonian Language and Litterature FLEE.03.017 History o f Estonian Theatre and Drama 1 Classes FLEE.03.018 Classics o f Drama I FLEE.04.045 Estonian Orthography Practice FLEE.03.019 General Theatre History I FLEE.04.046 Estonian Folk Belief and World Religions FLEE.03.020 Basic Principles o f Drama and Theatre Theory FLEE.04.047 Folk Belief in Litterature FLEE.03.021 Proseminar in Theatre Research. Proseminar Paper FLEE.04.048 M ethodology o f Estonian Language Teaching in Russian- FLEE.03.023 Lithuanian Theater language School FLEE.03.027 Seminar in Theatre Research. Seminar Paper FLEE.04.049 Approaches and M ethods o f Linguistics FLEE.03.028 General Theatre History II FLEE.04.050 Estonian Etnography FLEE.03.032 Russian Theatre o f 1960-ies FLEE.04.051 Practical estonian phonetics FLEE.03.033 Theatre Semiotics FLEE.04.052 Estonian M orphology FLEE.03.040 Postseminar FLEE.04.053 Estonian Word Composition FLEE.03.041 Praktical Analysis o f Performance FLEE.04.054 Estonian Spelling FLEE.03.046 Estonian Literatury Groupings in the First H alf o f the 20th FLEE.04.055 Century FLEE.04.056 Practice-teaching FLEE.03.051 FLEE.04.057 Introduction to the m ethodology o f second language FLEE.03.052 teaching FLEE.03.054 Textual Criticism FLEE.04.059 M ethodology o f Second Language Teaching FLEE.03.055 Estonian Writers as Culturalcritics FLEE.05.003 History o f Greek and Roman Literature FLEE.03.057 Chechov in Theatre FLEE.05.004 History o f Roman Literature FLEE.03.058 The Basics o f staging FLEE.05.005 History o f Greek and Roman Literature FLEE.03.059 History o f Estonian Theatre and Drama II FLEE.05.008 Greek Authors I, Prose FLEE.03.060 Finnish theatre FLEE.05.009 Greek Authors I (Prose) FLEE.03.061 Oskar Luts and Theatre FLEE.05.010 History o f the Greek Language FLEE.03.062 Hugo Raudsepp and Theatre FLEE.05.013 FLEE.03.065 Linguistic Pragmatics II.Deixis ja metaphor. FLEE.05.015 Ancient Greek, it's Language and Culture FLEE.03.068 Master's seminar FLEE.05.016 Historical fonology and morfology o f Greek FLEE.03.069 Introduction to Theatre Criticism FLEE.05.019 Estonian Literary' Criticism FLEE.03.070 History o f Estonian theatre criticizm FLEE.05.020 Theory o f metatexts FLEE.03.071 Traditional and Literary Epos FLEE.05.021 Literary Theory FLEE.03.072 M ethodology o f Literary Instruction FLEE.05.022 Literature as interpretation FLEE.03.073 Practice-teaching FLEE.05.023 Estonian Prose Writers FLEE.03.074 Seminar o f Didactics FLEE.05.024 Narratology FLEE.03.075 Literary Schoolbooks FLEE.06.001 Finnish FLEE.03.076 The Golden Shadow o f 1960,s in Estonian Literature FLEE.06.005 A Finnic Language: Votic FLEE.03.077 Estonian writers FLEE.06.014 Finnish Culture I FLEE.03.078 Literature scene during the national awakening in the FLEE.06.015 Finnish Grammar I 1860s-1880s FLEE.06.016 Finnish Conversation I FLEE.03.079 Emergence and developm ent o f realism in Estonian FLEE.06.017 Finnish W riting Course I literature at the turn o f the century FLEE.06.018 Finnish Language Practice FLEE.03.080 Theories o f the Theatre. 20th Century. FLEE.06.019 Finnish Literature I FLEE.03.081 Master's sem inar in Theatre Research. FLEE.06.020 Finnish Proseminar FLEE.03.082 Musical Theatre FLEE.06.021 Finnish Culture II FLEE.03.083 Classics o f Drama II FLEE.06.022 Finnish Grammar II FLEE.04.U01 Advanced Estonian FLEE.06.023 Contrastive Gram m ar o f Finnish and Estonian FLEE.04.002 Advanced Estonian FLEE.06.025 Finnish Translation Course I FLEE.04.003 Advanced Estonian FLEE.06.026 Historical phonetics and morphology o f Finnish FLEE.04.004 Estonian W riting Practice FLEE. 06.027 History o f the Finnish Lexicon and o f the Written Finnish FLEE.04.005 Estonian W riting Practice FLEE.06.028 Finnish Dialects and the Spoken Finnish FLEE 04.006 Estonian W riting Practice FLEE.06.029 Finnish Literature II FLEE.04.007 Conversation Course o f Estonian I FLEE.06.030 Sem inar in the Finnish Languages FLEE.04.008 Conversation Course o f Estonian I FLEE.06.031 Finnish Gram m ar III FLEE.04.009 Conversation Course o f Estonian II FLEE.06.032 Translation course o f Finnish II FLEE.04.010 Conversation Course o f Estonian II FLEE.06.033 W riting in Finnish II FLEE.04.011 Practical Estonian FLEE.06.034 Conference Finnish FLEE.04.012 Estonian for Beginners FLEE.06.036 Postsem inar o f Finnish FLEE.04.013 Estonian for Beginners FLEE.06.039 Practical Finnish 168 FILOSOOFIATEADUSKOND 168 FLEE.06.040 History and Regional Geography o f Finland FLFI.01.012 Martin Heidegger's Experience by the Path o f Language FLEE.06.044 Finnish Literature 111 b FLFI.01.019 Medieval and M odem Philosophy FLEE.06.045 Finnish Literature III a FLFI.01.020 German Classical Idealism (Kant, Fichte, Schelling, Hegel) FLEE.06.046 Com parative gram m ar o f Finnish languages FLFI.01.021 Philosophy o f the 2nd H a lfo fth e 19th Century and o f the FLEE.06.052 Finnish G ram m ar II 20th Century FLEE.07.001 Historical Phonetics o f Finno-Ugric Languages FLFI.01.022 Colloquy o f Specialization 1 FLEE.07.002 History o f Finno-Ugric Vocabulary FLFI.01.034 On Friedrich N ietzsche's Tragic Age Philosophy FLEE.07.003 Sequel Course in Hungarian FLFI.01.035 Reading from the Pre-Twentieth Century Philosophy FLEE.07.004 More D istant Related Languages FLFI.01.036 Reading from the Twentieth Century Philosophy FLEE.07.005 Historical M orphology o f Finno-Ugric Languages FLFI.01.037 Reading by individual arrangement FLEE.07.007 Seminar. Seminar Paper FLFI.01.038 Research Seminar FLEE.07.010 Actual Problems o f Finno-Ugristics FLFI.01.039 Baccalaureate Seminar FLEE.07.012 Postseminar FLFI.01.040 Reading in History o f Philosophy (for Doctoral Students) FLEE.07.020 Cultural History o f Hungary FLFI.01.041 Introduction into M. H eidegger's "Sein und Zeit" FLEE.07.022 History o f Researrch o f Finno-Ugric Languages FLFI.02.001 Introduction to Social and Political Philosophy FLEE.07.031 History o f Hungarian literature I FLFI.02.002 Society and Nature FLEE.07.032 History o f Hungarian Literature II FLFI.02.004 Contem porary Philosophy A FLEE.07.033 Structure o f Hungarian FLFI.02.006 Philosophy o f History 1 FLEE.07.037 Basic Finnougristics FLFI.02.007 Invitation to Philosophy FLEE.07.038 Contacts o f Uralic Languages FLFI.02.009 Postgraduate Philosophy Seminar FLEE.07.039 Masters Seminar FLFI.02.013 20th Century Analytical Philosophy FLEE.07.041 Altaistics and Paleosikerology FLFI.02.014 Specialization Course 1 FLEE.07.042 Seminar for the Postgraduate Students (PhD Level) FLFI.02.015 Specialization Course 2 FLEE.07.046 FLFI.02.022 Principles o f Bioethics FLEE.07.049 History o f Hungarian Literature III. FLFI.02.024 Principles o f Ethics for Administrators FLEE.07.050 History o f Hungarian Literature IV FLFI.02.026 Specialization Course 4 FLEE.07.051 History o f M odem Hungarian Literature FLFI.02.027 Philosophy o f History 3 FLEE.07.052 Postseminar FLFI.02.028 Introduction to Ethics FLEE.07.059 History o f the Hungarian Language I FLFI.02.029 Seminar FLEE.07.060 History o f the Hungarian Language FLFI.02.030 Practical Philosophy FLEE.07.061 Translation from Hungarian to Estonian FLFI.02.031 Research Seminar FLEE.07.062 Advanced Course o f Hungarian FLFI.02.032 Baccalaureate Seminar FLEE.07.064 Seminar and Seminar Paper in Hungarian Philology FLFI.02.035 Introduction to Social and Political Philosophy FLEE.07.068 Actual Problems o f Finno-Ugristics FLFI.02.036 Society and Nature FLEE.07.072 Proseminar and Proseminar Paper in Finno-ugristics FLFI .02.037 Principles o f Ethics for Administrators FLEE.07.073 Basic Course in Hungarian FLFI.02.038 Principles o f Bioethics FLEE.07.074 Practice o f Finno-Ugric Research Methods FLFI.02.039 Com puters and Society FLEE.08.001 Introduction to General Linguistics FLFI.02.040 Introductory Seminar FLEE.08.002 Foundation o f Linguistics FLFI.02.041 Specialization Course 3 FLEE.08.003 Theory o f Language FLFI.03.002 Philosophical Foundations o f Natural Science FLEE.08.004 History o f Linguistics FLFI.03.003 Philosophy o f Time and Space FLEE.08.007 Language Technology FLFI.03.004 From Natural Philosophy to Philosophy o f Science FLEE.08.008 UNIX for Linguists FLFI.03.005 Problem o f Determ inism in History o f Physics FLEE.08.009 M achine Translation FLFI.03.006 Philosophy and M ethodology o f Science 2 FLEE.08.011 Syntactic Theories FLFI.03.007 Philosophy and M ethodology o f Science 1 FLEE.08.012 Basics o f Com puter M orphology FLFI.03.015 Introduction to Epistemology and Metaphysics FLEE.08.013 Basic Linguistic Theories for Computational Linguistics FLFI.03.016 Introduction to Philosophy for Special Educators FLEE.08.014 Introduction to Corpus Linguistics FLFI.03.020 Seminar o f Specialization FLEE.08.016 Deixis and text FLFI.03.023 FLEE.08.017 Introduction to everyday interaction FLFI.03.024 FLEE.08.018 Computational Lexicography FLFI. 03.025 FLEE.08.019 Introduction to General Linguistics FLFI.03.026 FLEE.08.020 Semantics FLFI.03.027 FLEE.08.021 Pragmatics FLFI.03.030 FLEE.08.022 Introduction to Computational Linguistics FLFI.03.031 Introduction into Sociology o f Scientific Knowledge (SSK) FLEE.08.023 Computational Linguistics FLFI.03.032 Philosophy o f Chemistry FLEE.08.024 PhD Seminar FLFI.03.034 Research Sem inar FLEE.08.025 Actual directions in theoretical linguistics FLFI.03.035 Baccalaureate Sem inar FLEE.08.026 Actual directions o f theoretical linguistics FLFI.03.036 Introduction to Philosophy o f Language FLFI.00.001 Introduction to Philosophy FLGR.01.001 Practical English II FLFI.00.002 Introduction to Philosophy FLGR.01.002 Practical English I FLFI.00.003 Introduction to History o f Philosophy FLGR.01.003 Practical English G ram m ar I FLFI.00.004 Introduction to History o f Philosophy FLGR.01.004 Practical English G ram m ar II FLFI.00.005 Philosophy for M athematicians FLGR.01.005 Practical English Phonetics I FLFI.00.006 Introduction to Philosophy for Sports Students FLGR.01.006 Practical English Phonetics II FLFI.00.007 Introduction to Philosophy for Philologists FLG R .01.007 W riting Course FLFI.00.008 Philosophy, Science and Society FLGR.01.008 English Phonology FLFI.01.001 Introduction to History o f Philosophy FLGR.01.009 English Lexicology FLFI.01.002 Philosophically H istoricized Introduction to Philosophy FLGR.01.010 History o f English Language 1 FLFI.01.003 Introduction into Aesthetics FLG R .01.011 History o f the English Language II FLFI.01.004 Introduction into German Idealism by W ay o f Hegel's FLGR.01.012 Introduction to Germ anic Philology "Phenom enology o f Spirit" FLG R .01.013 Society and Culture o f English Speaking Countries. FLFI.01.005 Philosophy o f Education FLGR.01.015 Stylistics FLFI.01.006 Teaching Methods o f Humanities F L G R .0 1 .016 Theory o f Translation FLFI.01.010 Contem porary Philosophy В FLGR.01.017 W ritten Translation 169 FILOSOOFIATEADUSKOND 169 FLGR.01.018 Theoretical English Grammar FLG R .01.115 Curriculum and materials developm ent FLGR.01.019 Text Linguistics FLG R .01.116 Approaches to teaching English as a foreign language FLGR.01.020 Consecutive Interpretation I F LG R .01.117 M odernism in English literature FLGR.01.021 History o f English-speaking Countries FLG R .01.118 M odern British short story FLGR.01.023 History o f English Literature (19th and 20th Century) F LG R .01.119 Introduction to Literary Analysis FLGR.01.024 History o f English Literature (Middle Ages to 18th FLGR.01.120 Personal and National Identity in Modern English- Century) Canadian Novel FLGR.01.025 M odem Literary Theory and Criticism FLGR.01 121 Introduction to Am erican Studies: Classics and Conflicts FLGR.01.026 English as a Second Foreign Language FLGR.01.122 Anglo-Am erican W omen's History and Writing FLGR.01.028 English as a Minor I FLGR.01.123 Dialects o f English in the British Isles FLGR.01.029 English as a Minor II FLGR.01.124 Varieties o f English FLGR.01.030 English as a Minor II FLGR.01.125 Europe and North America: Points o f Commonality and FLGR.01.033 International Conference Interpretation: Rules and Practice Differences FLGR.01.036 Conference Interpretation FLGR.01.126 Seminar Paper FLGR.01.038 Linguistic Peculiarities o f Academic English FLG R .01.127 Society and culture o f Canada FLGR.01.041 ELT M ethdoogy FLGR.02.037 Translation into French FLGR.01.043 English - Estonian Contrastive Phonetics FLGR.02.038 Conversation and Redaction in French FLGR.01.045 Non-Verbal Communication FLGR.02.039 Translation into Estonian FLGR.01.047 British Society and Culture. D ifferent Aspects FLGR.02.043 Text Analysis FLGR.01.049 Traditional Scottish poetry FLGR.02.044 French Gram m ar 1 FLGR.01.050 Modern Scottish Poetry FLGR.02.067 Interpretation FLGR.01.051 Scottish History FLGR.02.084 Phonetics o f French FLGR.01.052 British Social history FLGR.02.085 Latin FLGR.01.053 British Economic History FLGR.02.087 Semantics FLGR.01.054 Irish History and Culture FLGR.02.089 History o f Rom an Languages FLGR.01.055 Welsh History and Culture FLGR.02.094 Text Analysis II FLGR.01.056 British Sport FLGR.02.106 Translation from Italian into Estonian I FLGR.01.057 The British M edia and Film Industry FLG R .02.107 Translation from Italian into Estonian II FLGR.01.062 Literary Translation FLGR.02.112 Greek Authors I, Epic FLGR.01.063 British poetry since WW II FLG R .02.113 Greek Authors II, Attic Tragedy FLGR.01.064 Business English FLG R .02.114 Greek Authors II, Attic Tragedy FLGR.01.065 Law English FLGR.02.115 History o f Latin Language FLGR.01.066 British Society and Culture FLG R .02.116 Latin Morphology and Syntax FLGR.01.068 Written Translation from Estonian into English FLGR.02.117 Latin Narrative FLGR.01.072 Multicultural America FLGR.02.118 Latin Authors II, Prose FLGR.01.073 American Art F LG R .02.119 Latin Authors II, Roman Drama FLGR.01.074 Simultaneous Interpretation I FLGR.02.120 Latin Authors I, Prose FLGR.01.075 Simultaneous Interpretation II FLGR.02.121 Latin Authors I, Epic FLGR.01.076 Translation Theory FLGR.02.122 Latin Authors I, Prose FLGR.01.077 American Literature FLGR.02.123 Latin Authors, Roman Poetry II FLGR.01.078 Introduction to James Joyce: Dubliners FLGR.02.124 Latin Authors I, Epic I FLGR.01.079 Issues o f Cross-cultural Communication FLGR.02.125 Latin for Law Students FLGR.01.080 Research M ethodolgy FLGR.02.126 Basic Latin for English Philologists FLGR.01.081 Theory o f the English Language FLGR.02.127 Basic Latin for German Philologists FLGR.01.082 Narrow speciality f. Graduate Students o f English FLGR.02.128 Basic Latin for Estonian Philologists FLGR.01.083 English and American Literature FLGR.02.130 Basic Latin for Scandinavian Philologists FLGR.01.087 Professional Communication: American Formats and FLGR.02.131 French lexicology Strategies FLGR.02.151 Italian Dialectology FLGR.01.088 Problems o f Second Language Acquisition FLG R.02.152 Italian idiomatic frases FLGR.01.089 Postseminar. Graduation Thesis FLG R.02.153 History o f Litarature (II) FLGR.01.090 Teaching Practice FLG R .02.154 History o f Italian Cinem a and Theatre FLGR.01.091 ELT M ethodology FLG R .02.156 History o f Litarature (I) FLGR.01.092 Literature Review Course in Linquistics FLG R.02.157 Society o f Italv FLGR.01.093 Literature Review Course in English and American FLG R .02.159 History o f Italy Literature FLGR.02.160 Italian Language. Preparatory course FLGR.01.094 Literature Review Coursefor Graduate Students o f English FLGR.02.161 Italian Language. False beginner course FLGR.01.095 Teaching Speciality Subjects FLGR.02.162 Italian Language II. Lower intermediate course FLGR.01.096 Jane Austin and Her Time FLG R.02.163 Italian Language. Interm ediate Course FLGR.01.097 Canadian Literature FLG R.02.164 Italian Language. Upper intermediate course FLGR.01.098 Public Speaking Skills FLGR.02.165 Italian Language V. Advanced course FLGR.01.099 Consecutive Interpretation II FLGR.02.169 Latin FLGR.01.100 British Fiction After 1970 FLG R.02.173 Seminar in French language or literature FLGR.01.101 Different Treatm ents o f the English Country House in FLG R.02.174 M ethods o f scientific research English Literature (17th - 18th Century) FLG R.02.175 Development o f the Classical Scientific thought: Linguistic FLGR.01.103 English in the 20th Century and Literary theories in Greece and Rome FLGR.01.106 Literature into Film FLG R .02.176 History o f studies in antiquity and classical philology FLGR.01.107 British Literature in the 1930s FLG R.02.177 MA Seminar FLGR.01.108 Theory o f Language Assessm ent FLGR.02.178 M ethods o f teaching the disciplines o f classical philology FLGR.0 1 .109 Introduction to Irish Studies FLG R.02.179 Oral expression I FLGR.01.110 How to use dictionaries? FLG R.02.180 Oral expression II FLGR.01.111 The English Country House in the English 19th and 20th- FLGR.02.181 W ritten expression I century literature FLG R.02.182 W ritten expression II FLGR.01.112 Pragmatics FLG R .02.183 French G ram m ar II FLGR.01.113 British newspapers, television and radio FLG R .02.184 French Literature I FLGR.01.114 English arts through ages FLG R .02.185 Translation from French into Estonian II 170 FILOSOOFIATEADUSKOND 170 FLG R .02.186 Translation into Estonian 111 FLGR.04.096 Swedish Literature FLG R .02.187 Translation into French Language II FLGR.04.112 Norwegian Stilistics FLG R .02.188 Translation into French III FLGR.04.113 Norwegian Phraseology FLG R .02.189 Italian textual criticism FLGR.04.117 Danish for Beginners FLGR.03.001 20th Century W orld Literature FLGR.04.118 Danish for Continuers FLGR.03.002 History o f World Literature FLGR.04.122 Individual instructions FLGR.03.003 The History o f XIX Century W orld Literature FLGR.04.124 Nynorsk FLGR.03.004 European Theater o f XIX and XX Century FLGR.04.125 Language Sociology FLGR.03.006 History o f W orld Literature (19th Century) FLGR.04.126 Text Analysis FLGR.03.008 History o f W orld Literature (From M iddle Ages to 18th FLGR.04.127 Norwegian Cultural History Cent.) FLGR.04.128 Semantics FLGR.03.009 Latin-Am erican Literature FLGR.04.129 Dutch for Beginners FLGR.03.013 Theory o f Literature FLGR.04.130 Dutch for Continuers FLGR.03.014 20th Century' W orld Literature FLGR.04.131 Advanced Danish FLGR.03.016 The History o f XX Century W orld Literature FLGR.04.132 Danish Gram m ar FLGR.03.024 Literary translation FLGR.04.133 Danish Phonetics FLGR.03.025 Seminar on Latin American Literature FLGR.04.134 Introduction to Danish culture and literature FLGR.03.032 Practical translation from Spanish and into Spanish FLGR.04.135 Danish as a m inor FLGR.03.034 Sem inar on Spanish Linguistics FLGR.04.136 Danish G ram m ar FLGR.03.035 Translation from Estonian into Spanish FLGR.04.137 Society and culture FLGR.03.036 Transaltion from Spanish into Estonian FLGR.04.138 History o f N ordic countries FLGR.03.038 Spanish grammar FLGR.04.139 Text analysis FLGR.03.042 Spanish I FLGR.04.140 N ordic eterm edia FLGR.03.043 Spanish II FLGR.04.141 Language history FLGR.03.044 Spanish III FLGR.04.142 W ritten com petence FLGR.03.047 History o f World Literature (From M iddle Ages to 18th FLGR.04.143 Oral competence Cent.) FLGR.04.144 Swedish as a minor FLGR.03.055 Spanish Lexicology FLGR.04.145 Swedish litterature as a m inor FLGR.03.058 History o f W orld Literature (19th Century) FLGR.04.146 Swedish history as a minor FLGR.03.063 Contem porary Civilization II FLGR.04.147 Swedish history FLGR.03.064 V. N abokov's prose FLGR.04.148 Ideahistory FLGR.03.066 Introduction to Spanish Literature FLGR.04.149 Phonetic FLGR.03.067 Spanish Conversatsion FLGR.04.150 Einführung in die literaturwissenschaftliche Methodologie FLGR.03.069 Text Analysis o f Spanish FLGR.04.151 Einführung in die Literaturtheorie FLGR.03.070 French FLG R .04.152 Literarische Übung zur Literatur des 18. Jahrhunderts FLGR.03.071 Spanish in Latin American FLGR.04.153 Bakkalaureussem inar FLGR.03.072 Interpretation FLG R .04.154 W ord-form ation in German FLGR.04.001 Practical Gram m ar o f the German Language FLKE.01.001 English for Beginners FLGR.04.002 Theory o f the German Language FLKE.01.002 English - Econom ic Term inology Course FLGR.04.003 Stylistics o f the German Language FLKE.01.006 English Com m unication Course for Students o f Medicine FLGR.04.005 Practical German FLKE.01.011 Legal English FLGR.04.006 Practical German Phonetics FLKE.01.014 English for Beginners FLGR.04.007 The Current Literature o f Switzerland FLK E.01.015 English for Beginners FLGR.04.009 History o f the German Language 1 FLKE.01.016 English for Beginners FLGR.04.010 History o f the German Language 2 FLK E.01.017 English for Beginners FLGR.04.011 Practical G ram m ar o f the German Language FLK E.01.023 English FLGR.04.014 Practical German FLKE.01.024 English FLGR.04.015 Practical German Language II FLK E.01.025 English FLGR.04.016 Practical German FLK E.01.030 English FLGR.04.017 History o f Germ any FLKE.01.031 English FLGR.04.018 Practical G ram m ar o f the German Language FLK E.01.032 English FLGR.04.021 German lexicology FLK E.01.033 English FLGR.04.022 Phraseology FLK E.01.035 English FLGR.04.025 Practical German FLKE.01.042 English for Beginners FLGR.04.031 Translation Practice FLKE.01.043 English for Beginners FLGR.04.051 Sem inar on Linguistics FLKE.01.044 English for Post-graduate Students FLGR.04.054 General Linguistics FLKE.01.046 Italian for Beginners FLGR.04.055 Konsekutivdolm etschen FLKE.01.048 Swedish for Beginners FLGR.04.056 W ahlkurs in der Sprachwissenschaft FLKE.01.049 Swedish for Beginners FLGR.04.057 Text Analysis I / II FLK E.01.050 English FLGR.04.059 Sem inar on Literature FLK E.01.051 English FLGR.04.060 Hauptseminar FLKE.01.052 English for Beginners FLGR.04.061 Prosem inar FLKE.01.053 English for Beginners FLGR.04.064 Kolloquium für Diplomanden und M agisterstudenten FLKE.01.054 English for Beginners FLGR.04.065 Introduction to G erm anic Philology FLK E.01.055 English FLGR.04.067 Einführung in die Literaturgeschichte FLK E.01.057 English FLGR.04.068 Literature Review Course for G raduate Students FLK E.01.058 English introduction to media terminology FLGR.04.071 W irtschaftssprache Deutsch FLKE.01.059 English introduction to legal term inology FLGR.04.073 Seminar FLK E.01.061 Com m unication in English I FLGR.04.087 Swedish for Advanced FLKE.01.063 English Listening Com prehension Course FLGR.04.088 Swedish for Beginners FLK E.01.064 English FLGR.04.090 Childrens Literature FLKE.01.065 English Gram m ar Course FLGR.04.093 Advanced Swedish FLKE.01.066 Swedish FLGR.04.094 Higher Nordic Seminar. FLKE.01.067 Swedish for Beginners FLGR.04.095 Swedish FLKE.02.002 Economic Term inology Course 171 FILOSOOFIATEADUSKOND 171 FLKE.02.004 Com m unication in German II FLK E.03.023 Estonian G ram m ar Course FLKE.02.006 German Translation Course FLK E.03.024 Estonian Elected Courses FLKE.02.008 German in the Faculty o f Theology I FLK E.03.025 Estonian For Foreign Students o f Medicin FLKE .02.009 German in the Faculty o f Theology II FLKE.03.026 Estonian for Foreign Students o f Medicin FLKE.02.010 German in the Faculty o f Theology III FLKE.04.002 Russian FLKE.02.011 Legal German FLKE.04.003 Russian for Students o f Economy FLKE.02.013 German for Beginners FLKE.04.004 Russian for Students o f Economy FLKE.02.014 German for Beginners FLKE.04.005 Russian FLKE.02.015 German for Beginners FLK E.04.008 Russian FLKE.02.016 German for Beginners FLK E.04.010 Russian FLKE.02.019 German FLKE.04.013 Russian FLKE.02.021 German FLKE.04.016 Russian FLKE.02.022 German FLKE.04.017 Russian FLKE.02.024 German FLKE.04.018 Russian for Foreign Students (Beginners) FLKE.02.027 German for Post-Graduate Students FLKE.04.019 Russian for Foreign Students (Intermediate Course) FLKE.02.029 French for Beginners FLKE.04.021 Russian for Beginners (Elected Courses) FLKE.02.031 French for Beginners FLKE.04.024 Russian -Audition and Translation FLKE.02.037 German FLKE.04.026 Russian FLKE.02.038 German FLKE.04.027 Russian FLKE.02.039 German FLKE.04.029 Russian for Foreign Students (Beginners) FLKE.02.040 German FLKE.04.030 Russian for Foreign Students FLKE.02.041 German Course FLKE.04.031 Russian for Beginners (Elected Courses) FLKE.02.050 Latin FLKE.04.032 Russian (Elected Courses) FLKE.02.051 Latin FLKE.04.033 Legal Russian FLKE.02.054 German for Beginners FLKE.04.034 Legal Russian FLKE.02.055 German for Beginners FLK E.04.035 Russian FLKE.02.057 Filling in typical documents in German FLK U .00.005 Sources o f Estonian Cultural History FLKE.02.058 German for Beginners FLKU .00.006 Cultural History o f Estonian until 1918 FLKE.02.059 French for Beginners FLKU .00.007 Geography and School G eography in Estonia until 1944 FLKE.02.060 Turkish for Beginners FLKU .00.009 Fundamentals o f Composition FLKE.02.061 Turkish for Beginners FLKU. 00.010 Teaching o f Colouring FLKE.02.065 French Course FLK U .00.011 National Textile Art FLKE.02.067 German for Beginners FLKU .00.013 Methodology o f Teaching the Folk-art FLKE.02.068 German for Beginners FLK U .00.018 Cultural Anthropology FLKE.02.069 German FLKU .00.019 Myths and Rites in Anthropology FLKE.02.070 German Course FLKU.00.024 Knittig FLKE.02.072 German - introduction to legal terminology FLKU.00.025 National Embroidery FLKE.02.075 Japanese for Beginners I FLKU.00.026 W eaving tapestry FLKE.02.076 Japanese for Beginners II FLKU.00.027 Painting on the silk. Pachwork FLKE.02.080 Communication in German FLKU.00.029 W eaving FLKE.02.081 Turkish for Beginners FLKU .00.030 Ethnographic Textiles FLKE.02.082 Modern Greek for Beginners FLKU .00.031 Practical training o f Folk Culture FLKE.02.083 Latvian for Beginners FLKU.00.032 Estonian Literature I,II FLKE.02.084 Lithuanian for Beginners FLKU.00.040 Practical Choral M usic (Male Choir) FLKE.02.085 German FLKU .00.041 PracticalChoral M usic (Femal Choir) FLKE.02.086 German for Beginners FLKU .00.042 Practical Choral M usic (Cham ber Choir) FLKE.02.087 French for Beginners FLKU .00.043 Practical Choral M usic (Chamber Choir) FLKE.02.088 French for Beginners, Special Attention to Economy and FLKU.00.045 Estonian culture Business II FLKU .00.048 History o f Theatre II FLKE.02.089 Legal French FLKU .00.049 Estonian Theatre Through Different Periods FLKE.02.090 Legal French FLKU .00.051 History o f Estonian Film FLKE.02.091 German - Business Adm inistration I FLKU .00.052 FLKE.02.092 Latin FLKU.00.054 Estonian Folk Medicine FLKE.02.093 Japanese III FLKU .00.058 FLKE.02.094 Modern Greek for Beginners FLKU.00.059 Contem porary Baltic Region FLKE.02.095 Latvian for Beginners FLKU .00.061 Culture o f Flamenco FLKE.02.096 Lithuanian for Beginners FLKU.00.063 Elementary theory o f m usic and solfeggio 11 FLKE.02.097 Preparatory Course for "Deutsch für den B eruf' Exam FLKU.00.065 History o f Estonian Film FLKE.03.001 Estonian Elected Courses FLKU .01.013 Elementary Instruction in Computer FLKE.03.002 Estonian Elected Courses FLKU .01.016 Painting I (still life painting) FLKE.03.003 Estonian Elected Courses FLKU.01.017 Painting II (figure painting) FLKE.03.005 Estonian FLKU .01.021 Drawing I (lower stage) FLKE.03.007 Estonian for Students o f Economy FLKU.01.022 Drawing II (figure drawing and drawing from the nude) FLKE.03.008 Estonian for Students o f Medicine FLKU.01.023 Drawing III (drawing from the nude and composition) FLKE.03.009 Estonian for Students o f Medicine FLKU .01.024 Plastic Anatomy FLKE.03.010 Estonian for Students o f M edicine FLKU.01.025 Composition (elementary course) FLKE.03.011 Estonian FLKU.01.026 Composition (fundamental course) FLKE.03.012 Estonian for Students o f Economy FLKU.01.028 Tehnology o f Painting and materials FLKE.03.014 Estonian for Foreign Students (Beginners) FLKU.01.030 Practical Training in Painting FLKE.03.015 Estonian for Foreign Students FLKU.01.031 Techniques o f Graphic Art FLKE.03.016 Estonian for Foreign Students FLKU.01.032 Graphic FLKE.03.018 Estonian FLKU .01.033 Fundamentals o f Sculpture FLKE.03.019 Estonian FLK U .01.034 Sculpture FLKE.03.020 Estonian FLKU .01.035 Art M anagem ent FLKE.03.022 Estonian for Foreign Students (Beginners) FLKU .01.036 Com puter Graphics 172 FILOSOOFIATEADUSKOND 172 FLK U .01.037 Sketch FLPK.01.085 Pedagogical com m unication FLK U .01.038 W ater Colour FLPK .01.086 Sexology and sexual education FLKU.0 1.039 Pastel Painting FLPK.02.001 Educational Theory FLKU.01.040 Programme o f Teaching Art at Gymnasium FLPK.02.002 History o f School and Education FLKU .01.041 M ethodology o f Teaching Art at Gymnasium FLPK.02.011 Educational Psychology FLKU.01.042 Sem inar in History o f Teaching Art at Estonian School FLPK.02.013 Intercultural Com m unication FLK U .01 043 Elementary Course o f A rchitectonics FLPK .02.015 Educational M anagem ent FLK U .01.047 Painting III (painting from the nude) FLPK.02.023 Educational Theory I FLKU.01.048 Painting IV (strategic painting) FLPK.02.024 Educational Theory II FLKU.01.049 Painting V (pre-diplom a course) FLPK.02.027 Alternative Education FLKU.01.050 Composition III FLPK.02.031 Contem porary Theories o f Learning and Motivation, and FLKU.01.051 Com position IV their A pplications in School Practice FLKU.01.052 Graphic design FLPK .02.032 Introduction into Educational Policy FLKU.02.001 Practical harmony: an introduction FLPK.02.034 Introduction into problem s o f theory o f education FLKU.02.005 History o f music II FLPK.02.035 M ulticultural education FLKU.02.006 Introduction to psychology o f music FLPK.02.036 History o f School and Education FLKU.02.007 Introduction to musicology FLPK.02.037 Psychology o f N egotiations FLPK.01.002 Research Methods in Education I FLPK.02.038 Public speech FLPK.01.003 Teaching Study Skills FLPK.02.039 Philosophy o f Education FLPK .01.004 Psychology o f Classroom Teaching and Learning FLPK.02.040 Basic problems o f philosophy o f science within school FLPK.01.009 Classroom Learning M anagement science curricula FLPK.01.014 Pedagogy and Psychology o f Family FLPK.02.041 Educational Theory III FLPK .01.015 Pedagogy and Psychology o f Puberty FLPK 02.042 Career form ation and vocational guidance FLPK .01.017 Educational Theory and Pedagogical Psychology FLPK. 02.043 Evaluation o f teaching quality FLPK .01.018 Pedagogical Communication FLPK .02.044 Pedagogical and psychological foundations o f education FLPK.01.024 W orld view o f teenagers - differents in their thinking FLPK.02.045 Pedagogical and psychological foundations o f education FLPK .01.026 Tests in School FLPK.02.046 General pedagogy FLPK .01.027 Education in the Family FLPK.02.047 Survey o f the developm ent o f educational concepts FLPK.01.028 M edia and personality FLV E.01.002 The Polish Language FLPK.01.030 Problems in Upbringing and 'Difficult' Children FLVE.01.004 Slavonic Philosophy FLPK.01.031 Basics in Speedreading FLVE.01.005 Interrelations o f Slavic Languages. Seminar FLPK.01.032 Educational Theoryand Pedagogical Psychology FLVE.01.007 FLPK.01.033 General Didactics FLVE.01.008 Introduction to Slavic Philosofy FLPK.01.034 Didactics o f Country Study FLVE.01.009 The Czech Language for Polonists FLPK.01.035 Education at Basic School Level FLVE.01.010 The Polish language FLPK.01.036 Introduction into Education at Higher Educational FLVE.01.012 The History o f Slavic Literatures. Comprehensive course Institutions FLVE.01.014 Estonian-Slavic Cultural and Literary Relation. Seminar FLPK.01.037 Theory' o f Education and Development Psychology I FLVE.01.017 The Czech Language FLPK.01.038 Theory o f Education and Developm ent Psychology II FLVE.01.020 Interrelations o f Slavic Languages. Proseminar. FLPK .01.039 Didactics FLVE.01.021 History o f Polish Language FLPK.01.040 Research M ethods in Education II FLVE.01.023 Introduction to Polish Filology FLPK.01.042 Theory o f Education FLVE.01.026 Practical Czech Language FLPK.01.043 Contemporary Theories o f Didactics FLVE.01.027 Postsem inar FLPK.01.044 Introduction to educational research FLVE.01.030 The M ethodology o f Scientifical Work FLPK.01.045 Social pedagogy FLVE.01.031 M ethods o f teaching Slavonic philology FLPK.01.046 Educational psychology and developmental theory I FLVE.01.032 The Sem inar o f Slavonic philology FLPK.01.047 Social pedagogy FLVE.01.034 The optional review course o f the Czech lands georgaphy FLPK.01.049 Pedagogical communication for teachers and economical life. FLPK.01.050 Teaching practice FLVE.01.037 The Histori o f the Czech Culture. A preview course FLPK.01.051 Teaching practice FLV E.01.039 Slavonic M icrolanguages: the history and perspectives FLPK .01.052 Pedagogy and psychology o f puberty FLVE.02.002 Principles o f the Theory o f Linguistics FLPK .01.053 Study o f Family Life FLVE.02.003 M odern Russian Language. Fonetics. Phonology FLPK.01.056 Pedagogy and Psychology o f Family FLVE.02.004 M odern Russian Language. Lexicology FLPK.01.058 Teenagers pedagogy and psychology FLVE.02.005 Contem porary Russian Language. W ord-derivation FLPK .01.059 Fashion and Style FLVE.02.006 Norm ative Gram m ar o f the M odem Russian FLPK.01.060 Psychological Foundations o f Religious Education FLVE.02.007 Russian G ram m ar in use FLPK .01.062 Adult Education FLVE.02.009 Modern Russian Language. Syntax FLPK.01.063 Research methods in Education FLVE.02.012 Lexicography FLPK.01.064 Elementary course o f pedagogy FLVE.02.013 Functional M orphology FLPK .01.065 Didactics I FLVE.02.015 Linguistics o f the Text FLPK .01.066 Didactics II FLVE.02.016 Russian Historical Grammar FLPK .01.067 Didactics III FLVE.02.017 Editing and proof-reading o f the texts FLPK. 01.070 A rrangem ent and Leading o f Education FLVE.02.018 Proseminar. Prosem inar Paper FLPK.01.071 Pedagogical Training (seminar) FLVE.02.021 Functional Syntax FLPK.01.072 Deviant and problem atic behavior in school FLVE.02.023 Seminar. Sem inar paper FLPK.01.073 Etiquette FLVE.02.024 Contrastive G ram m ar o f the Russian and Estonian FLPK .01.074 Educational theory and methodology Language FLPK.01.075 Pedagogical practice FLVE.02.026 Ethnolinguistics FLPK.01.077 Adult Education and counselling FLVE.02.027 Postsem inar FLPK.01.079 Educational psychology and developmental theory II FLVE.02.028 Russian Oral Speech FLPK .01.080 Adult Education FLVE.02.031 Development o f W riting Skills in Russian FLPK.01.081 Pedagogical practice III FLV E.02.032 Corrective course o f Russian Phonetics FLPK .01.082 Prosem inar I FLVE.02.036 M ethodology o f Research FLPK .01.083 Prosem inar II FLVE.02.038 Sem inar for G raduate Students o f Russian FLPK .01.084 Introduction into Educational Problems 173 FILOSOOFIATEADUSKOND 173 FLVE.02.047 Seminar in Methods o f Teaching Russian Language. FLVE.03.047 Humanitarian Demention o f the Internet Seminar Paper FLVE.03.049 Understanding o f the Text FLVE.02.050 Russian Spelling FLV E.03.050 Russian M odernism and Postmodernism FLVE.02.052 Problems and Methods o f Contemporary Linguistics FLVE.03.052 Literature at the Tim e o f Pushkin FLVE.02.055 Seminar on History o f Russian Linguistics FLVE.03.053 Literature o f Russian Realism FLVE.02.056 Theory and History o f W riting FLVE.03.054 History o f Russian Literature: second half o f the 19. FLVE.02.057 Phraseology Century FLVE.02.058 The Functional Stylistics FLVE.03.055 Literature o f "Silver Age" FLVE.02.059 Semasiology FLV E.03.056 Russian Folklore FLVE.02.064 Russian Communication Course for Foreign Students FLVE.03.058 History o f Theories o f Literary Criticism II (Advanced) FLVE.03.060 History o f Russian Culture FLVE.02.065 Morfology o f the M odem Russian (Paradigmatics) FLVE.03.061 History o f Russian Culture FLVE.02.066 Old Church Slavic FLVE.03.064 Russian em igrant literature FLVE.02.067 Russian as a Second Language (alternative course) FLVE.03.072 Principles o f the Theory o f Literature FLVE.02.068 Correct Russian FLVE.03.073 Modern Russian Literature FLVE.02.069 Some adverbial sentences in Russian and Estonian FLVE.03.074 History o f Russian Literature (1850-1860-ies) FLVE.02.070 Actual division FLVE.03.075 Contem porary Civilization FLVE.02.071 Printciples o f the Etymological Analysis FLVE.03.076 Literature o f Russian Realism FLVE.02.072 Correct Russian FLVE.03.077 Post-sem inar and Bachelor Thesis FLVE.03.006 Principles o f the Theory o f Translation FLVE.03.078 Tutorial (year paper) FLVE.03.007 Tutorial (year paper) FLVE.03.079 The British-Russian Cultural Contacts FLVE.03.009 History and Traditions o f Russian Literatury FLVE.03.080 The Image o f Estonia in the Russian Literature FLVE.03.010 History o f Russian Literature (second half o f the 19. FLVE.03.081 The Main Christian Teasts and their Reflection in the century) Russian Culture. FLVE.03.011 History o f Russian Literature (1800 - 1830-ies) FLVE.03.082 History and Traditions o f Russian Literatury FLVE.03.012 Principles o f the Theory o f Literature FLVE.03.083 Understanding o f the Text FLVE.03.013 Rhetorics and Stylistics FLVE.03.084 Literature at the Time o f Pushkin FLVE.03.014 Tutorial (year paper) FLV E.03.085 Literature o f "Silver Age" FLVE.03.016 Principles o f the Study o f Literary Sourses FLVE.03.086 History o f Russian Literature (Old Russian Literature) FLVE.03.017 Tutorial (year paper) FLV E.03 .086 History o f Russian Literature (Old Russian Literature) FLVE.03.026 Literature and Culture in Estonia FLV E.03 .087 History o f Russian Literature (first half o f the 19. century) FLVE.03 .029 Course o f Translation FLVE.03.089 Tutorial (year paper) FLVE.03.035 Post-seminar FLVE.03.089 Tutorial (year paper) FLVE.03.037 Post-seminar FLVE.03.090 History o f Russian Literature (first half o f the 20 century) FLVE.03.038 Methodology o f Academic Research FLVE.03.091 M odem Russian Literature FLVE.03.039 Metods o f Teaching o f the History o f Russian Literature FLVE.03.092 History o f Russian Literature (1 1th - 18th Century) FLVE.03.041 History o f Russia FLVE.03.094 History o f Russian Literary Criticism FLVE.03.046 Russian Versification FLVE.03.095 Introduction to the History o f Russian Culture Ained õppejõudude järgi Aasmäe, Niina FLKE.01.023, FLK E.01.024, Ask, Liina FLGR.04.095, FLGR.04.096, FLKE.01.046, FLK E.01.057, FLGR.04.143, FLGR.04.149 FLK E.01.061 Asu, Ene FLEE.06.029, FLEE.06.045 Ahven, Ene FLKU .00.041 Asu, Eva-Liisa FLGR.01.008, FLG R .01.123, Aidla, Mari FLGR.04.090, FLGR.04.142, FLG R .01.124 FLGR.04.144, FLGR.04.145, Aunapuu, Tiiu SOZU.02.025, SOZU.02.048 FLGR.04.146 Auväärt, Lembit O IA 0.06.008, SOEP.Ol .073 Aleksejev, Tiit FLAJ.07.008, FLAJ.07.061 Berendsen, Veiko FLAJ.07.001, FLAJ.07.010 Allik, Georg FLKE.01.025, FLK E.01.050, Blokland, Rogier FLGR.04.129, FLGR.04.130 FLKE.01.051 Danilevski, A leksandr FLVE.03.012, FLVE.03.016, Allikmets, Kiira FLKE.04.024, FLKE.04.031 FLVE.03.017, FLVE.03.055, Alttoa, Kaur FLAJ.05.002, FLAJ.05.003, FLVE.03.064, FLVE.03.073, FLAJ.05.006, FLAJ.05.007, FLVE.03.078, FLVE.03.085, FLAJ.05.008, FLAJ.05.009, FLVE.03.090, FLVE.03.091 FLAJ.05.031 Dulitšenko, Aleksander FLVE.01.007, FLVE.01.039 Alvre, Paul FLEE.06.027 FLVE.01.005, FLVE.01.008, Amon, Marri FLG R.02.185, FLG R.02.186 FLVE.01.020, FLVE.01.021, Andresen, Andres FLAJ.03.018, FLAJ.03.071 FLVE.01.023, FLV E.01.027, Andresson, Helgi FLKE.02.002, FLKE.02.004, FLVE.01.030, FLVE.01.031, FLKE.02.013, FLKE.02.067, FLVE.01.032 FLKE.02.080, FLKE.02.091 Dulitšenko, Ljudmilla FLKE.04.033, FLKE.04.034 Anepaio, Terje FLAJ.04.036 Edwards, Nikolaj FLG R .04.117, FLG R .04.118, Annus, Epp FLEE.05.021, FLEE.05.024 FLGR.04.122, FLGR.04.131, Ant, Jüri FLAJ.06.001, FLAJ.06.010, FLGR.04.132, FLGR.04.133, FLAJ.06.056 FLGR.04.134, FLGR.04.135, Antzon, Kaari FLGR.04.001, FLGR.04.002, FLGR.04.136, FLGR.04.137, FLGR.04.005, FLGR.04.018 FLGR.04.138 Anvelt, Ilmar FLG R .01.013, FLGR.01.072, Eek, Arvo FLEE.02.061 FLGR.01.073, FLG R .01.127 Eesmaa, Eve FLKU.01.031 Arold, Anne FLGR.04.011, FLGR.04.021, Elken, Jaan FLKU.01.048 FLGR.04.022 Epner, Luule FLEE.03.027, FLEE.03.028, 174 FILOSOOFIATEADUSKOND 174 FLEE.03.033, FLEE.03.040, Kaldjärv, Klaarika FLGR.03.032, FLGR.03.036, FLEE.03.061, FLEE.03.080, FLGR.03.072 FLEE.03.081 Kallio, Jussi FLEE.06.014, FLEE.06.015, Erelt, Mati FLEE.02.015, FLEE.02.031, FLEE.06.017, FLEE.06.019, FLEE.02.059, FLEE.02.060 FLEE.06.022, FLEE.06.028, Ericsson, Eva FLPK.02.013 FLEE.06.031, FLEE.06.033, Fonzari, Lorenza FLGR.02.159, FLGR.02.160, FLEE.06.034, FLEE.06.039, FLGR.02.161, FLGR.02.162, FLEE.06.044, FLEE.06.052 FLGR.02.163, FLGR.02.164, Kallis, Krista FLK E .01.023, FLK E.01.024, FLGR.02.165 FLKE.01.032, FLKE.01.035, Gajõblõ, Hagani FLKE.02.060, FLKE.02.061, FLKE.01.044 FLKE.02.081 Kalmre, Eda FLEE.01.007 Grišakova, M arina FLGR.03.002, FLGR.03.063 Kamerov, Katrin FLPK .02.034, FLPK.02.047 Grozdova, Galina FLKE.04.002, FLKE.04.005, Kangilaski, Jaak FLAJ.05.010, FLAJ.05.011, FLKE.04.021 FLAJ.05.012, FLAJ.05.013, Grilnthal-Robert, Tiiu PC00.00.053, FLGR.02.044, FLAJ.05.017, FLAJ.05.018, FLGR.02.131, FLGR.02.173 FLAJ.05.019, FLAJ.05.030 Habicht, Külli FLEE.02.005, FLEE.02.010, Kannike, Anu FLAJ.04.033 FLEE.02.035, FLEE.02.058 Kapp, Pilvi FLKE.01.033, FLKE.01 065 Hagu, Paul FLEE.01.006, FLEE.01.010, Kark, Maret FLAJ.07.041, FLAJ.07.042, FLEE.01.013, FLEE.01.020, FLAJ.07.074 FLEE.01.025, FLEE.01.034, Karu, Katrin FLVE.02.006, FLVE.02.007, FLEE.01.041 FLVE.02.017, FLVE.02.065, Hallap, Tiiu FLFI.02.001, FLFI.02.013, FLVE.02.069 FLFI.02.028 Kasak, Enn FLEE.01.037, FLEE.01.040 Halonen, Minna FLEE.06.015, FLEE.06.016, Kasekamp, Andres Ilmar FLAJ.06.061, FLAJ.06.078 FLEE.06.017, FLEE.06.019, Kasemaa, Saskia FLKU.01.023 FLEE.06.022, FLEE.06.025, Keevallik, Leelo FLEE.02.008 FLEE.06.032 Kern, Katrin FLEE.02.030, FLEE.02.036, Hanko, Urve FLGR.01.015, FLGR.01.016, FLEE.02.037, FLEE.02 038, FLGR.01.076 FLEE.02.039, FLEE.02.042 Haud, Tiia FLKE.01.033, FLKE.01.050, Kiisler, Katrin FLGR.02.085, FLGR.02.120, FLK E.01.052, FLKE.01.053 FLGR.02.121, FLGR.02.127, Heinsoo, Heinike FLEE.06.005, FLEE.06.021, FLGR.02.130 FLEE.06.023, FLEE.06.030, Kikas, Timo FLKU.00.052 FLEE.06.036, FLEE.06.040 Kikerpill, Tiina FLEE.04.008, FLEE.04.010 Herne, Karin FLKU .00.042 Kingisepp, Leelo FLEE.04.057, FLEE.04.059 Hiiemaa, Karin FLAJ.06.006, FLAJ.06.025, Kingisepp, Valve-Liivi FLEE.02.002, FLEE.02.003, FLAJ.06.030, FLAJ.06.058 FLEE.02.005, FLEE.02.009, Hiiemäe. Mall FLEE.01.033 FLEE.02.051, FLEE.02.057 Hint, Mati FLEE.02.004 Kirber, H elja FLEE.02.001 Hämäläinen, Juha FLPK.01.045, FLPK.01.047 Kisseljova, Ljubov FLVE.03.037, FLVE.03.038, Issakov, Sergei FLV E.01.012, FLVE.01.014, FLVE.03.039, FLVE.03.041, FLVE.01.027 FLVE.03.052, FLVE.03.061, Jaago, Tiiu FLEE.01.001, FLEE.01.002, FLVE.03.081 FLEE.01.008, FLEE.01.029, Kivik, Piibi-Kai FLGR.01 112 FLEE.01.031, FLEE.01.043 Kivimäe, Jüri FLAJ.00.001, FLAJ.07.009 Jaanson, Kaido SO PL.01.033 Klaas, Birute FLEE.02.025, FLEE.04.029, Jaigma, Ester KKSP.05.003 FLEE.04.036, FLEE.04.040, Johansson, Ilmari FLKU.00.040 FLEE.04.041, FLEE.04.042, Jufkin, Inga FLK E.01.001, FLKE.01.006, FLEE.04.045 FLKE.01.025, FLKE.01.033, Klaas, Urmas FLAJ.03.016, FLAJ.03.026, FLKE.01.053 FLAJ.03.027, FLAJ.03.046 Jufkin, Juri FLKE.02.029, FLKE.02.050, Klaassen, Olaf-M ihkel FLAJ.06.059, FLAJ.06.077, FLKE.02.051, FLKE.02.087, FLAJ.07.011, FLAJ.07.071 FLKE.02.092 Koff, J FLGR.02.039 JÕgise, A ime-Vaike FLKE.02.014, FLK E.02.019, Koik, Kadri FLGR.03.070 FLKE.02.021, FLKE.02.024, Kolberg, Ilona FLKU.00.045, FLKU.00.048, FLKE.02.041, FLKE.02.054, FLKU.00.049 FLKE.02.055, FLKE.02.069 Kolk, Udo FLEE.01.009, FLEE.01 011 Jänese, Anne FLKE.03.003, FLKE.03.011, Konsa, Kurmo FLAJ.02.029, FLAJ.02.031, FLKE.03.018 FLAJ.02.032 Järg, Tiia FLK U .02.005 Koppel, Inga FLKE.01.023, FLKE.01.024, Järs, Anu FLAJ.04.025 FLKE.01.033, FLKE.01.042, Järv, Ants FLEE.03.006, FLEE.03.014, FLKE.01.043 FLEE.03.059, FLEE.03.060, Kostabi, Leili FLGR.01.005, FLGR.01.043, FLEE.03.062, FLEE.03.071, FLGR.01.045 FLEE.03.078, FLEE.03.079 Kostandi, Jelisaveta FLVE.02.009, FLVE.02.015, Järv, Risto FLEE.01.017 FLV E.02.021, FLVE.02.036, Jääts, Indrek FLAJ.04.031, FLAJ.04.037 FLVE.02.038, FLVE.02.070 Kaalep, Heiki-Jaan FLEE.08.012, FLEE.08.018 Kraav, Inger FLPK .01.014, FLPK.01 017, Kaldjärv, Ele FLKE.01.001, FLKE.01.014, FLPK .01.018, FLPK.01.032, FLK E.01.015, FLKE.01.017, FLPK .01.035, FLPK .01.037, FLK E.01.023, FLKE.01.024, FLPK .01.038, FLPK.01 042, FLK E.01.033, FLKE.01.054 FLPK .01.046, FLPK .01.049, 175 FILOSOOFIATEADUSKOND 175 FLPK.01.050, FLPK .01.051, FLAJ.03.008, FLAJ.03.018, FLPK.01.053, FLPK .01.056, FLAJ.03.069, FLAJ.03.072 FLPK.01.074, FLPK.01.079, Leibov, Roman FLVE.03.009, FLVE.03.013, FLPK.01.081, FLPK.01.082, FLVE.03.014, FLVE.03.041, FLPK.01.083, FLPK .01.084, FLVE.03.047, FLVE.03.049, FLPK .01.085 FLVE.03.054, FLVE.03.056, Kriiska, Aivar FLAJ.01.002, FLA J.01.006, FLVE.03.058, FLVE.03.060, FLAJ.01.011, FLAJ.01.013, FLVE.03.072, FLVE.03.076, FLAJ.01.021 FLVE.03.077 Krikk de Mateo, Sirje-M aie FLAJ.06.071, FLAJ.06.080 Leman, Gordon Allan FLGR.01.047, FLGR.01.049, Krikmann, Arvo FLEE.01.004, FLEE.01.014, FLGR.01.050, FLGR.01.051, FLEE.01.035, FLEE.01.036 FLGR.01.052, FLGR.01.053, Krull, Edgar FLPK.02.001, FLPK.02.011, FLGR.01.054, FLGR.01.055, FLPK.02.023, FLPK.02.024, FLGR.01.056, FLGR.01.057 FLPK.02.031, FLPK.02.041, Lepa, Karl FLGR.04.054, FLGR.04.055, FLPK.02.043, FLPK.02.044, FLGR.04.064, FLGR.04.065, FLPK.02.045, FLPK.02.046 FLGR.04.153 Krull, Kaarina FLKE.02.050, FLKE.02.051, Lepa, N iina FLKE.02.014, FLKE.02.022, FLKE.02.082, FLKE.02.094 FLKE.02.057, FLKE.02.097 Kruusimaa, Terje FLEE.06.001 Lepajõe, Kersti FLEE.02.050 Kruuspere, Piret FLEE.03.070 Lepp, Tiiu SOEP.02.018 Kudrjavtsev, Juri FLVE.02.016, FLVE.02.056 Lepsoo, Tanel FLGR.02.038, FLGR.02.043 Kukk, Kai SOEP.01.062 Lewandowska, Romana FLVE.01.002, FLVE.01.010 Kuldsepp, Toivo FLEE.03.046, FLEE.03.055 Liias, Uudo FLKU.01.013, FLKU.01.036 Kuningas, Kristi FLEE.02.052 Liim, Allan FLAJ.03.075, FLAJ.03.080 Kurvet-Käosaar, Leena FLGR.03.001, FLGR.03.014 Liiv, Heino FLGR.01.018, FLGR.01.019 Kuznetsova, Inga FLKE.01.006, FLKE.01.015, Lill, Anne FLG R .02.113, FLG R .02.115, FLKE.01.025, FLKE.01.030, FLG R .02.117, FLG R .02.118, FLK E.01.033 FLG R .02.174, FLG R .02.175, Kuuben, Indrek FLAJ.02.003 FLG R .02.177, FLG R .02.178 Kuusk, Margit FLEE.06.001 Lindström, Liina FLEE.02.046 Kõiv, Anne SOEP.Ol .027, SOEP.Ol .063 Lippus, Urve FLKU.02.007 Kõiv, Kristi FLPK.01.015, FLPK .01.017, Loone, Eero FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLPK.01.018, FLPK.01.030, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLPK.01.032, FLPK.01.035, FLFI.02.001, FLFI.02.004, FLPK .01.046, FLPK .01.049, FLFI.02.006, FLFI.02.009, FLPK.01.050, FLPK.01.051, FLFI.02.014, FLFI.02.015, FLPK .01.052, FLPK .01.058, FLFI.02.026, FLFI.02.027, FLPK.01.059, FLPK .01.071, FLFI.02.029, FLFI.02.030, FLPK.01.072, FLPK.01.077, FLFI.02.031, FLFI.02.032, FLPK.01.079, FLPK.01.081, FLFI.02.035, FLFI.02.040 FLPK.01.082, FLPK.01.083, Luiga, Kai FLKU.00.009, FLKU.00.011, FLPK .01.085, FLPK.01.086 FLKU.00.026, FLKU.00.027, Kõiv, Mait FLAJ.07.003, FLAJ.07.045, FLKU.00.029, FLKU.00.031 FLAJ.07.052 Luik, Jaan FLKU.01.022, FLKU.01.024, Kõivupuu, Marju FLKU.00.054 FLKU.01.033 Kõresaar, Ene FLAJ.04.031, FLAJ.04.032 Luik, Tõnu FLFI.00.001, FLFI.00.002, Kõrvel, Mairi FLVE.01.005, FLVE.01.009, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLVE.01.017, FLV E.01.020, FLFI.01.002, FLFI.01.004, FLV E.01.026, FLVE.01.027, FLFI.01.012, FLFI.01.021, FLVE.01.034, FLVE.01.037 FLFI.01.022, FLFI.01.034, Kärk, Lauri FLKU .00.051, FLKU.00.065 FLFI.01.035, FLFI.01.036, Kärner, Erika FLGR.04.016 FLFI.01.037, FLFI.01.038, Kärner, Eve FLKU .00.013, FLKU.01.040, FLFI.01.039 FLKU.01.041 Lukas, Tõnis FLAJ.03.078 Köss, Tiia FLEE.01.023, FLEE.01.038, Lõhkivi, Endla FLFI.00.001, FLFI.00.002, F LE E.01.044 FLFI.00.003, FLFI.00.004, Külmoja, Irina FLVE.02.013, FLVE.02.024, FLFI.00.005, FLFI.00.006, FLV E.02.036, FLVE.02.038, FLFI.00.007, FLFI.00.008, FLVE.02.052, FLVE.02.055 FLFI.02.039, FLFI.03.015, Küng, Enn FLAJ.02.002, FLAJ.02.021, FLFI.03.016, FLFI.03.031 FLAJ.02.024, FLAJ.02.033 Läänemets, M ärt FLAJ.07.072 Künnap, Ago FLEE.07.005, FLEE.07.007, Maad la, Jüri FLKE.02.050, FLKE.02.051, FLEE.07.010, FLEE.07.012, FLKE.02.092 FLEE.07.022, FLEE.07.037, M aantoa, Rein FLKU.01.022, FLKU.01.023, FLEE.07.038, FLEE.07.039, FLKU.01.031, FLKU.01.032, FLEE.07.041, FLEE.07.042, FLKU 01.052 FLEE.07.068, FLEE.07.074 Madisso, M aia FLEE.02.002, FLEE.02.009, Laar, Malle FLG R.01.006, FLGR.01.020, FLEE.02.052, FLEE.02.053, FLGR.01.036, FLGR.01.038, FLEE.02.054, FLEE.02.055, FLGR.01.098, FLG R .01.099 FLEE.02.056 Laasberg, Margo FLFI.03.027, FLFI.03.036 Mait, Alo FLEE.04.002, FLEE.04.006, Laidla, Külli FLKU .00.010, FLKU .00.024, FLEE.04.015, FLEE.04.024, FLKU .00.025, FLK U .00.030 FLEE.04.026, FLEE.04.035, Laur, Mati FLAJ.03.003, FLAJ.03.005, FLEE.04.036, FLEE.04.046, 176 FILOSOOFIATEADUSKOND 176 FLEE.04.047, FLEE.04.050 Neufeld, Kersti FLGR.04.011 FLGR.04.014, Malts, Ann FLVE.03.011, FLVE.03.029, FLG R.04.015; FLGR.04.154 FLVE.03.082, FLVE.03.083, Nikopensius, Ingrid FLEE.04.012 FLVE.03.084, FLVE.03.092, Noor, Ruta FLKE.02.084 FLKE.02.096 FLVE.03.095 Nurk, Anu FLEE.07.003 FLEE.07.059, Mateo, M eliton FLGR.03.025, FLGR.03.042 FLEE.07.061 FLEE.07.073 Mateo, Ricardo FLGR.03.042, FLGR.03.043 Odrats, Siiri FLG R .01.064 FLGR.01.065 Matjus, Ulo FLFI.00.001, FLFI.00.002, Ohlsson, Stig Orjan FLGR.04.073 FLGR.04.094, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLGR.04.140 FLGR.04.141 FLFI.01.003, FLFI.01.010, Ohvril, Tiiu FLKU.00.059 FLFI.01.021, FLFI.01.022, Ojanurm e, Tiiu FLKE.03.003 FLKE.03.023, FLFI.01.035, FLFI.01.036, FLKE.03.024 FLFI.01.037, FLFI.01.038, Olesk, Sirje FLEE.03.077 FLFI.01.039, FLFI.01.040 Oolo, Elvi FLKU.00.043 FLKU.00.063 Medijainen, Eero FLAJ.06.002, FLAJ.06.019, Ots, Loone FLKU.00.032 FLAJ.06.034, FLAJ.06.057 Paatsi, Vello FLKU 00.005 FLKU.00.006, M eguschar, Fulvio FLGR.02.106, FLGR.02.107, FLKU 00.007 FLKU.01.042 FLGR.02.151, FLGR.02.152, Paberit, Tõnis FLKU 01.021 FLKU.01.034 FLG R .02.189 Pajur, Ago FLAJ 03.034 FLAJ.03.035, Meinart, Kersti FLKE.01.016, FLK E.01.025, FLAJ 03.067 FLAJ.03.079 FLKE.01.030, FLKE.01.033 Pajusalu, Karl FLEE 02.009 FLEE.02.012, Meltser, Svetlana FLVE.02.002, FLVE.02.026, FLEE 02.014 FLEE.02.046, FLVE.02.031, FLVE.02.047, FLEE.02.061 FLVE.02.064 Pajusalu, Renate FLEE.04.023 FLEE.04.049, Merilai, Arne FLEE.03.007, FLEE.03.011, FLEE.08.001 FLEE.08.016, FLEE.03.012, FLEE.03.065, FLEE.08.020 FLEE.08.021 FLEE.03.068 Palamets, Hillar FLAJ.03.028 M ertelsmann, O laf FLKE.02.024 Paldre, Leho FLEE.08.Oil Mihkelson, Marko FLAJ.06.079 P alik o v a , Oksana FLVE.02.004 FLVE.02.005, Mikk, Jaan FLPK.01.002, FLPK.01.004, FLVE.02.012 FLVE.02.059, FLPK.01.026, FLPK .01.031, FLVE.02.007 FLPK.01.033, FLPK.01.036, Pallo-Vaik, Tiiu FLKU.01.038 FLPK .01.040, FLPK .01.043, Palm, Mari-Ann FLGR 04.002. FLGR.04.003 FLPK.01.044. FLPK.01.063, Pappel, Kristel FLEE 03.082 FLKU.02.005 FLPK .01.066, FLPK.01.067, Parhomenko, Eduard FLFI 01.021 FLFI.01.022, FLPK .01.074, FLPK.01.075, FLFI 01.035 FLFI.01.036, FLPK.01.082, FLPK .01.083 FLFI 01.037 FLFI.01.038, Mikk, Marvi FLKU.00.042 FLFI 01.039 FLFI.01.041 Miyano, Eri FLKE.02.075, FLKE.02.076, Parmasto, Anne FLKU 01.050 FLKU.01.051 FLKE.02.093 Parve, Valdar FLFI.02.041 Monticelli, Daniele FLG R.02.153, FLG R .02.156, Past, Aune SOZU.02.033 FLG R.02.157 Pedastsaar, Tiia FLPK 01.003 , FLPK.01.004, M uischnek, Kadri FLEE.08.014, FLEE.08.018 FLPK 01.009 , FLPK.01.033, M ullamaa, Kristina FLKE.01.025, FLKE.01.033, FLPK 01.034 , FLPK.01.035, FLKE.01.048, FLKE.01.049, FLPK 01.039 , FLPK.01.050, FLKE.01.067 FLPK 01.051 , FLPK.01 064, Mullamaa, Tiina FLGR.04.031, FLKE.01.032, FLPK 01.065 , FLPK.01.067, FLKE.01.033, FLKE.01.055, FLPK 01.071 , FLPK.01.075, FLKE.01.063, FLKE.01.064, FLPK 01.081 , FLPK.01.082, FLKE.01.066 FLPK.01.083 Muru, Karl FLEE.03.009 Pevkur, Aive FLFI.00.001 , FLFI.00.002, Must, Aadu FLAJ.00.002, FLAJ.02.002, FLFI.00.003 , FLFI.00.004, FLAJ.02.004, FLAJ.02.005, FLFI.00.005 , FLFI.00.006, FLAJ.02.007, FLAJ.02.008, FLFI.00.007 , FLFI.00.008, FLAJ.02.011, FLAJ.02.012, FLFI.02.001 , FLFI.02.007, FLAJ.02.014, FLAJ.02.015, FLFI.02.035 , FLFI.02.036, FLAJ.02.024, FLAJ.02.027, FLFI.02.040 FLAJ.03.070 Piirimäe, Helmut FLAJ. 07.010 FLAJ.07.035 Must, Aasa FLKU.00.045, FLKU.01.035 Piid, Lea FLVE. 03.006 FLVE.03.007, Must, Ülle FLAJ.00.002, FLAJ.02.009, FLVE. 03.010 FLVE.03.035, FLAJ.02.013 FLVE. 03.053 FLVE.03.089 Mutso, Seidi FLKU .00.043 Pilli, Einike USOO 03.005 US00.03.010, Mäeots, Ain FLEE.03.058 USOO 03.017 FLPK.01.024, Mäesalu, Ain FLAJ.01.001, FLAJ.01.011, FLPK 01.032 FLPK.01.050, FLAJ.01.012, FLAJ.01.020, FLPK. 01.051 FLPK.01.060, FLAJ.01.021, FLAJ.01.026 FLPK. 01.062 FLPK.01.075, Mäll, Linnart US00.06.012, FLAJ.07.073 FLPK. 01.077 FLPK.01.080 Mätlik, Tanel FLFI.00.001, FLFI.00.002, Pirsko, Priit FLAJ. 02.008 FLAJ.02.014, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLAJ. 02.022 FLAJ.02.023, FLFI.00.007, FLFI.00.008, FLAJ. 02.030 FLAJ.03.069 FLFI.02.014, FLFI.02.015, Pirso, Urve FLEE. 02.032 FLEE.02.042, FLFI.02.026 FLEE.02.045 Nagel, Olev FLG R .02.115, FLGR.02.123, Plaat, Jaanus FLAJ.04.001 FLAJ.04.009, FLGR.02.124, FLGR.02.128 FLAJ.04.019 FLAJ.04.023 Nemzer, Andrei FLVE.03.050 Pogosjan, Jelena FLVE.03.086 177 FILOSOOFIATEADUSKOND 177 Ponomarjova, Galina FLVE.03.026, FLVE.03.080 FLKE.03.020, FLKE.03.025 Pool, Raili FLEE.04.003, FLEE.04.005, Saliste, Vello SOEP.Ol .062 FLEE.04.007, FLEE.04.009, Salmistu, Silja FLKU.01.016, FLKU.01.017, FLEE.04.011 FLKU.01.030, FLKU.01.037, Pormeister, Eve FLGR.04.005, FLGR.04.007, FLKU.01.049 FLGR.04.016 Saluveer, Madis FLEE.08.009 Preem, Martti FLKU.01.043 Saro, Anneli FLEE.03.017, FLEE.03.020, Priimägi, Sirje FLPK.01.071, FLPK .01.082, FLEE.03.021, FLEE.03.041, FLPK.01.083, FLPK.02.001, FLG R .01.106 FLPK.02.002, FLPK.02.015, Sedrik, Meeli FLEE.02.014 FLPK.02.023, FLPK.02.024, Seilenthal, Tõnu FLEE.07.004, FLEE.07.005, FLPK.02.027, FLPK.02.032, FLEE.07.020, FLEE.07.052, FLPK.02.036, FLPK .02.041 FLEE.07.059, FLEE.07.064, Punga, Jaan FLKU.01.017, FLKU.01.026, FLEE.07.072, FLEE.07.074 FLKU.01.047 Selart, Anti FLAJ.03.002 Puusepp, Elle FLKE.02.021, FLKE.02.024, Seleznjova, A nastasia FLVE.02.028 FLKE.02.027, FLKE.02.039, Sepp, Tiina FLKE.01.030, FLKE.01.031, FLKE.02.040, FLKE.02.058, FLKE.01.032, FLKE.01.050, FLKE.02.067, FLKE.02.068 FLKE.01.051 Puusepp, Kaire FLKE.02.011, FLKE.02.013, Sieben, Viktor FLFI.01.005, FLFI.01.006 FLKE.02.014, FLKE.02.054, Siil, Imre FLEE.02.004 FLKE.02.072 Siimer, Enn FLEE.03.021, FLEE.03.032 Põder, Tiiu FLGR.03.038, FLGR.03.067 Siirak, Ülo FLGR.02.085, FLGR.02.089 Põldsaar, Raili FLGR.01.007, FLGR.01.087, Skrebova, Irina FLKE.01.030, FLKE.01.031, FLG R .01.121, FLG R .01.122 FLKE.01.033 Päll, Janika FLGR.02.112, FLGR.02.114 Skutnäs, Rikard FLG R .04.147, FLG R .04.148 Päll, Peeter FLEE.02.021 Sommerhage, Claus FLGR.04.060, FLGR.04.061, Raeste, Eve FLKE.03.007, FLKE.03.008, FLGR.04.064, FLGR.04.065, FLKE.03.009, FLKE.03.010, FLGR.04.067, FLG R.04.150, FLKE.03.012, FLKE.03.019, FLG R .04.151, FLG R.04.152, FLKE.03.026 FLGR.04.153 Rahi, Aigi FLAJ.02.001, FLAJ.02.007, Soobik, Liina FLKE.01.011, FLKE.01.044, FLAJ.02.011, FLAJ.02.016, FLKE.01.057, FLKE.01.059 FLAJ.02.028 Soodla, Merike O IE0.04.019, FLGR.02.125 Rahm, Henrik FLG R .04.139 Sool, Reet FLGR.01.025, FLGR.01.077, Raichmann, Gitta FLGR.03.044 FLGR.01.078, FLGR.01.082, Raitar, Siiri FLKE.02.006, FLKE.02.013, FLGR.01.083, FLGR.01.093, FLKE.02.024, FLKE.02.027, FLGR.01.094, FLGR.01.097, FLKE.02.070 FLGR.01.109 Rajamäe, Pilvi FLGR.01.021, FLGR.01.023, Soovik, Ene-Reet FLGR.01.062, FLGR.01.063, FLG R .01.024, FLG R .01.101, FLG R .01.100, FLGR.01.106, FLG R .01.111, FLG R .01.117, FLGR.01.107 F LG R .01.118 Soroka, Irina FLVE.01.004, FLVE.01.008, Rajasalu, Inda FLAJ.03.036, FLAJ.03.037, FLVE.01.017, FLVE.01.020 FLAJ.03.039, FLAJ.03.063 Sorokin, Reet FLGR.04.016 Rammo, Sirje FLEE.04.014, FLEE.04.030, Soto, M ercedes FLGR.03.034, FLGR.03.035, FLEE.04.031, FLEE.04.032, FLGR.03.055, FLGR.03.071 FLEE.04.045, FLEE.04.048, Stepanistseva, Tatjana FLVE.03.087 FLEE.04.051, FLEE.04.053 Stipniece, Adrija FLKE.02.083 Rannikmäe, Arne FLPK.02.023, FLPK.02.039, Stipniece, Agata-Adrija FLKE.02.095 FLPK.02.040 Stuchlik, Patricia FLGR.04.057, FLGR.04.071 Ranniku, Kaspar FLVE.03.079 Sukamägi, Aimi FLPK.02.042 Raudsepp, Anu FLAJ.03.021, FLAJ.03.024, Suuman, Imat FLKU.01.017, FLKU.01.023, FLAJ.03.025, FLAJ.03.031, FLKU.01.025, FLKU 01.030 FLAJ.03.076 Šeljakin, Mihhail SOSE.Ol .064 Rebane, Malle FLKE.02.015, FLKE.02.016 Štšadneva, Valentina FLVE.02.006, FLVE.02.017, Reifman, Pavel FLVE.03.074, FLVE.03.094 FLVE.02.036, FLVE.02.058, Rein, Eva FLG R .01.119, FLG R .01.120 FLVE.02.065, FLVE.02.068, Reppo, Kersti FLKE.02.015, FLKE.02.016, FLVE.02.072 FLKE.02.021, FLKE.02.024 Šteingolde, Anželika FLVE.02.064, FLVE.02.066, Rissmann, Jeannette FLG R.04.014, FLGR.04.017, FLVE.02.071 FLGR.04.025, FLGR.04.057 Zaikina, Svetlana FLKE.04.003, FLKE.04.004, Ritsing, Alo FLKU .00.040 FLKE.04.010, FLKE.04.016, Roon, Eele FLK E.02.029, FLKE.02.031, FLKE.04.017, FLKE.04.035 FLK E.02.088, FLKE.02.089, Zobel, Tiina FLKE.02.029, FLKE.02.031, FLKE.02.090 FLKE.02.059, FLKE.02.065 Rosenberg, Tiit FLAJ.03.004, FLAJ.03.011, Žurakovskaja, Netty FLKE.02.014, FLKE.02.024, FLAJ.03.070, FLAJ.03.073, FLKE.02.037, FLKE.02.038, FLAJ.03.074 FLKE.02.039, FLKE.02.040, Ross, Jaan FLKU .02.001, FLKU.02.006 FLKE.02.086 Rummo, Karin FLEE.02.022 Talvet, Jüri FLGR.03.008, FLGR.03.009, Rutiku, Siret FLK E.02.008, FLKE.02.009, FLGR.03.024, FLGR.03.025, FLKE.02.010 FLGR.03.042, FLGR.03.047 Rüütli, Malle FLKE.03.001, FLKE.03.002, Tamm, Epp FLGR.02.112, FLGR.02.114, FLKE.03.005, FLKE.03.010, FLGR.02.116, FLGR.02.122, 178 FILOSOOFIATEADUSKOND 178 FLG R .02.126, FLG R .02.169 Vaigla, Eda FLVE.02.003 FLVE.02.024, Tamm, Karl FLPK.02.042 FLV E.02.036 FLVE.02.038, Tamm, Mall FLG R .01.020, FLGR.01.033, FLVE.02.057 FLG R .01.074, FLGR.01.075, Vaimann, Elle FLEE.04.011 FLEE. 04.044, FLG R .01.099 FLEE.04.054 FLEE.04.056 Tammaru, Jüri FLFI 00.001, FLFI.00.002, Vaino, Tarmo FLEE.08.008 FLFI 00.003, FLFI.00.004, Valge, Jüri FLEE.04.016 FLEE.04.017, FLFI 00.005, FLFI.00.006, FLEE.04.028 FLEE.04.037, FLFI 00.007, FLFI.00.008, FLEE.04.045 FLEE.04.052 FLFI 03.003, FLFI.03.004, Valk, Heiki FLAJ.01.008 FLAJ.01.011, FLFI 03.005, FLFI.03.015 FLAJ.01.021 FLAJ.01.033 Tammelo, Eda FLKE 01.014, FLKE.01.023, Valk, Ülo FLEE.01.042 FLEE.01.026, FLKE 01.025, FLKE.01.030, FLKU.00.045 FLKE 01.033, FLKE.01.058 Vassiltšenko, Elviira FLKE.04.003 FLKE.04.004, Tammo, Mare FLKU .00.058 FLKE.04.008 FLKE.04.026, Tamul, Villu FLAJ.06.044, FLAJ.07.014 FLKE.04.027 Tannberg, Tõnu-Andrus FLAJ.03.018, FLAJ.03.061, Vassiltšenko, Larissa FLPK.01.003 FLPK .01.009, FLAJ.03.077 FLPK.01.027 FLPK.01.028, Tarve, Valentina FLKE.04.003, FLKE.04.004, FLPK.01.032 FLPK.01.033, FLKE.04.013, FLKE.04.018, FLPK.01.034 FLPK.01.035, FLKE.04.035 FLPK.01.050 FLPK.01.051, Teedema, Ago FLKU.01.028 FLPK.01.071 FLPK.01.081, Teesalu, Terje FLKE.01.002, FLKE.01.025, FLPK.02.035 FLKE.01.030, FLKE.01.059, Vašanova, Ljudm ila FLVE.02.007 FLVE.02.032, FLKE.01.061 FLVE.02.050 FLVE.02.067 Tenjes, Silvi FLEE.08.019 Vedina, Ljudmila FLKE.04.003 FLKE.04.004, Teras, Pire FLEE.02.004, FLEE.02.034 FLKE.04.018 FLKE.04.029 Tiivel, Henn FLKU.00.058 Veidemann, Rein FLEE.03.068 FLEE.05.019, Tonts, Ülo FLEE. 03.018, FLEE.03.023, FLEE.05.020 FLEE.05.022, FLEE. 03.041, FLEE.03.051, FLEE.05.023 FLEE 03.052, FLEE.03.057, Veidi, Enn FLGR.01.011 FLGR.01.012, FLEE. 03.069, FLEE.03.083 FLG R .01.103 FLGR.01.110 Tool, Andrus FLFI 00.001, FLFI.00.002, Velsker, M art FLEE.03.001 FLEE.03.002, FLFI 00.003, FLFI.00.004, FLEE.03.004 FLEE.03.005, FLFI 00.006, FLFI.00.007, FLEE.03.076 FLFI. 00.008, FLFI.01.001, Vemik, Ene-M all FLPK.01.070 FLFI. 01.019, FLFI.01.020, V ihalemm, Rein FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLFI, 01 .021 , FLFI.01.022, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLFI. 01.035, FLFI.01.036, FLFI.03.002, FLFI.03.006, FLFI. 01.037, FLFI.01.038, FLFI.03.007, FLFI.03.020, FLFI.01.039 FLFI.03.023, FLFI.03.024, Toulouze, Eva FLGR.02.037, FLGR.02.039, FLFI.03.025, FLFI.03.026, FLGR.02.067 FLFI.03.027, FLFI.03.030, Trasberg, Karmen FLPK. 01.050, FLPK.01.051, FLFI.03.032, FLFI.03.034, FLPK. 01.073, FLPK.01.081, FLFI.03.035 FLPK 01.082, FLPK.01.083, Viiding, Kristi FLG R .02.115, FLGR.02.119, FLPK 02.001, FLPK.02.002, FLG R .02.128, FLGR.02.176, FLPK 02.015, FLPK.02.023, FLGR.02.178 FLPK 02.035, FLPK.02.036 Viirelaid, Tiina FLKU.01.036, FLKU.01.039 Treikelder, Anu FLGR. 02.044, FLGR.02.087, Viitso, Tiit-Rein FLEE.06.020, FLEE.06.026, FLG R .02.183 FLEE.06.046, FLEE.07.001, Töth, Szilärd FLEE.07.031, FLEE.07.032, FLEE.07.002, FLEE.07.007, FLEE.07.033, FLEE.07.046, FLEE.07.037 FLEE.07.049, FLEE.07.050, Vissak, Helle FLKE.04.033, FLKE.04.034 FLEE.07.051 FLEE.07.060 Vogelberg, Krista FLGR.01.010, FLGR.01.079, FLEE.07.062 FLGR.01.080, FLGR.01.081, Tvauri, Andres FLA J.01.006 FLGR.01.082, FLGR.01.091, Tänava, Märt FLAJ 07.003, FLAJ.07.006, FLGR.01.092, FLGR.01.094, FLAJ 07.007, FLAJ.07.019 FLGR.01.095, FLGR.01.108, Türk, Ülle FLGR 01.007, FLGR.01.041, FLGR.01.125 FLGR 01.066, FLGR.01.088, Voitehhovits, Roman FLVE.03.046, FLVE.03.075 FLGR 01.091, FLG R .01.095, Volpert, Larissa FLGR.03.003, FLGR.03.004, FLGR 01.096, FLG R .01.112, FLGR.03.016 FLGR. 01.113, FLG R .01.114, Vunder, Elle FLAJ.04.008. FLAJ.04.014, FLGR 01.115, FLGR.01.116 FLAJ.04.022. FLAJ.04.023, Uibopuu, Vaike FLKU.00.041 FLAJ.04.031 Unt, Jaan FLEE. 05.003, FLEE.05.004, Vähi, Tiina FLKU.00.018. FLKU.00.019, FLEE 05.005, FLEE.05.008, FLKU.00.061 FLEE. 05.009, FLEE.05.010, Vääri, Eduard FLEE.03.075 FLEE. 05.013, FLEE.05.015, Vääri, Reet FLEE.03.013. FLEE.03.015, FLEE. 05.016, FLGR.03.013 FLEE.03.016, FLEE.03.072, Unt, Kersti FLGR. 03.006, FLGR.03.008, FLEE.03.073, FLEE.03.074, FLGR. 03.047, FLGR.03.058 FLEE.03.075 Uuspõld, Ellen FLEE.02.017 Õim, Haldur FLEE.08.002, FLEE.08.003, Vahtre, Sulev FLAJ.03.062 FLEE.08.004. FLEE.08.011, 179 FILOSOOFIATEADUSKOND 179 FLEE.08.013, FLEE.08.024, FLEE.08.025, FLEE.08.026 180 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 180 korr. professor Jaanus Paal,dotsent Erich Kukk,dotsent Alar BIOLOOGIA- Läänelaid,dotsent Arne Sellin, Mare Leis 10AP( 400i) • E GEO GRAAFI ATE ADUSKOND ■B otaanika ja ökoloogia:magEksami sooritamiseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 1000-1200 lk. ulatuses. Lisatud eksami programm ja soovitavate raamatute nimekiri. © 1 .-4 0 . n. BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA INSTITUUT (ВО) B G B O .01.021 Floristika välipraktika farmaatsiaüliõpilasteleteadur Ülle Reier, Illi Tarmu 2AP( 40P+ 40i) • А BOTAANIKA ÕPPETOOL (01) ■Farm aatsia: alamFloristika välipraktika eesm ärgiks ning ülesandeks on kinnistada ja täiendada üliõpilaste poolt õppeprotsessi vältel omandatud teoreetilisi BGBO.Ol.OOl Floristika välipraktika bioloogiaüliõpilastele teadmisi. Praktika vältel üliõpilased koguvad taimi ning korrastavad neist dotsent Alar Läänelaid osa hebaariumiks. Ekskursioonidel õpitakse tundma Eesti taimi nende 3AP( 60P+ 60i) • А looduslikes kasvukohtades. Taimi õpitakse ja nimetatakse teaduslike ■Bioloogia: alam nimedega. Erilist tähelepanu pööratakse ravim- ja mürktaimede Bioloogiaüliõpilaste floristika välipraktika eesmärgiks on tundm a õpppida m orfoloogilistele tunnustele, süstem aatisele kuuluvusele ja iseloomulikele Eesti sam m al-ja soontaimi, kinnistada taim em orfoloogia ja süstemaatika- kasvukohtadele. V älipraktika tulem usena esitavad üliõpilased alaseid teadmisi, om andada floristiliste välitööde ning taimede nõuetekohaselt vorm istatud herbaariumi. Praktika lõpeb arvestusega. herbariseerimise ja määramise oskusi; õpitakse tundm a taimede © 2 20 P n-s => А kasvukohatüüpe, samuti nende karakterliike. © 2 30 P n-s => А B G B 0.01.028 Geobotaanika korr. professor Jaanus Paal,em eriitprofessor Hans-Voldemar Trass BGBO.01.004 Kaitstavad taimeliigid 3AP( 60L+ 60i) • E lektor Elle Roosaluste ■Botaanika ja ökoloogia:ülem 2AP( 22L+ 10P+ 10S+ 38i) • А O M TM S.01.018 □ Botaanika ja ökoloogia:ülem ©BGBO.Ol.OOl, BGBO.01.009, BG B 0.04.003 ©BGBO.Ol.OOl, B G B 0.01.009, BG B0.03.008 Geobotaanika arengujärgud, uurimisobjektid. Fütotsönoos. Taimkatte Loengutes käsitletakse haruldase taimeliigi mõistet, harulduse põhjusi dünaamika, selle tüübid. Taimkatte kvantitatiivne kirjeldamine ning liikide kaitse alla võtmise kriteeriume. Antakse ülevaade taimeliikide Liikidevaheline seos. Taimkatte klassifitseerimine (samasuskoefitsiendid. kaitsest Eestis, kaitstavate liikide kategooriatest, süstem aatilisest klasteranalüüsi loogika, m eetodid ja probleemid). Taimkatte ja keskkonna struktuurist ja teistest näitajatest. Praktilises osas õpetatakse tundm a suhete hindamine. Ordinatsioon ja gradientanalüüs. Taimkatte kontinuum, Eestis kaitse all olevaid taimeliike. selle tüübid ja analüüsi meetodid. ©27. - 38. n. 2 L, 2 P n-s => А ©7. - 16. n. 6 L n-s => E B G B O .01.005 Algoloogia B GBO.01.023 Botaanika (doktorantide kursus erialakirjanduse dotsent Erich K ukk,teadur Kalle Olli, Mare Toom põhjal) 2AP( 24L+ 16P+ 40i) • E korr. professor Jaanus Paal □ B otaan ika ja ökoloogia:ülem, Botaanika ja ökoloogiarnag 15AP( 600i) • А O B G B 0.01.009 ■B otaanika ja öko!oogia:dokt Põhjalik ülevaade vetikate ökoloogiast ja evolutsioonilisest Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust 1500-1800 süstem aatikast ja füsioloogiast.Vetikate osa looduse aineringes. lk.ulatuses. © 1. - 6. n. 6 L, 6 P n-s => E © 1 .-4 0 . n. B G B 0.01.007 Botaanika BGBO.01.025 Botaanika uurim ism eetodite erikursus doktorantidele dotsent Arne Sellin,dotsent Arne Sellin,teadur Tatjana Oja korr. professor Jaanus Paal 6AP( 60L+ 62P+ 1 lOi) • 2E 5AP( 20P+ 20S+ 160i) • А ■Farm aatsia:alam □ Botaanika ja ökoloogia:dokt Kursus on orienteeritud farm aatsia eriala üliõpilastele. Käsitletakse Eesmärk: om andada nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused taimede anatoomiat, morfoloogiat ja süstemaatikat. Antakse ülevaade kaasaegsetest uurim ism eetoditest botaanikas. taimeriigi peam istest taksonoom ilistest üksustest: vetikatest, sammal-, Õppetöö viis: iseseisev kirjanduse läbitöötamine + seminarid + sõna ja lg -ja katteseemnetaimedest. Loenguid täiendavad praktikumid. program m ipakettide kasutam ise praktilised harjutused. ©1. - 9. n. 4 L n-s © 1 .-4 0 . n. 1. - 16. n. 2 P n-s => E 24. - 40. n. 4 L, 4 P n-s => E BGBO.01.026 Üldine ja ajalooline biogeograafia dotsent Alar Läänelaid BGBO.01.009 Taim esüstem aatika 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E dotsent Erich Kukk,dotsent Alar Läänelaid,teadur Ülle Reier, Illi Tarmu, ■ B otaanika ja ökoloogia:alam, Loodusgeograafia ja M are Toom m aastikuökoloogia:kesk, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk 4AP( 30L+ 50P+ 80i) • E K äsitletakse elustiku arengut Maal alates elu tekkimisest tänapäevani ■Bioloogia:alam globaalsete m uutuste kontekstis. V aadeldakse atmosfääri arengut seoses Käsitletakse süstem aatilises järjestuses taimerühmi: vetikad sammal-, elustiku arenguga, m andritriivi laam atektoonika teooria valguses ning sõnajalg-, paljasseem ne- ja katteseemnetaimi. V iim astest pööratakse selle toim et m andrite kliimale, elustiku arengu olenevust kliimast, tähelepanu olulisem atele sugukondadele. Loengukursust täiendavad kvaternaari m andrijäätumisi ja nende mõju elustiku arengule. Praktiliste laboratoorsed tööd. töödena õpitakse koostama ja tõlgendam a kliim adiagramm i, orienteeruma ©24. - 32. n. 6 L, 6 P n-s => E ajastutes ja aegkondades ning m ääram a lihtsamaid fossiile (TÜ geoloogiam uuseumis). BGBO.01.020 Botaanika (m agistrandide kursus erialakirjanduse © 8 .-1 6 . n. 2 L , 2 P n -s => E põhjal) B GBO.01.029 Eesti taimestik ja taimkate 181 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 181 korr. professor Jaanus Paal,lektor Elle Roosaluste lõpeb arvestusega sügisel, mil esitatakse valmistatud herbaarium. 1 AP( 6L+ 24P+ lOi) • A Taimetundm ise taset kontrollitakse praktikabaasis. ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: © 1 20 P n-s => A Loengutes antakse ülevaade Eesti floora süstemaatilisest struktuurist jt. omadustest, samuti peamistest taimekoosluste tüüpidest. Välipraktikumi BGBO.Ol.036 M aailma taimed käigus tutvustatakse erinevaid kooslusi ja nende karakterliike. Õpitakse teadur Ülle Reier tundma tavalisemaid sambliku-, sambla, eo s-ja õistaimede liike. 2AP( 10L+30P+ 40i) • A ©39. - 39. n. 6 L, 24 P n-s => A ■B otaanika ja ökoloogia:ülem © B G B O .O l.001, BGBO.Ol.009, BGBO.Ol.026 BGBO.Ol .030 Taime- ja seeneriik Käsitletakse Eesti flooras esindam ata või väheesindatud, kuid maailmas dotsent Alar Läänelaid,teadur Tatjana Oja,teadur Tatjana Oja laialdaselt levinud õistaimerühmi. 1 AP( 20L+ 20i) • E Kollektsioonide põhjal tutvutakse lähemalt mõnede eksootiliste ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: flooradega (Austraalia, Lõuna-Ameerika). Arvestus eeldab lisaks Kursuses tutvutakse eluslooduse jaotam isega riikideks ja erinevate teoreetilistele teadm istele Botaanikaaia kasvuhoonetes kasvavate taimede süsteemidega. Antakse lühiülevaade seene- ja taimeriigi esindajate praktilist tundmist, m illega tutvutakse eelnevalt praktikumide ja iseseisva ehitusest ning bioloogiast, samuti nende osast looduse üldises aineringis. töö käigus. ©2 - 5. n. 6 L n-s => E ©31. - 35. n. 2 L, 6 P n -s => A BGBO.Ol.031 Botaanika ja ökoloogia seminar botaanika eriala BG BO .O l.037 Teadustöö praktika botaanika erialal magistrantidele 3AP( 120i) • A korr. professor Jaanus Paal □ B o taan ik a ja ökoloogia:kesk 6AP( 80S+ 160i) • 4A Aine Teadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös ■Botaanika ja ökoloogia:mag juhendajaga püstitatakse uuritav probleem, kogutakse kirjeldav või Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka eksperim entaalne andmestik probleemi lahendamiseks, sooritatakse naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi andmetöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud © 1 .-4 3 . n. => A külalislektorid. Lisaks on iga magistrand kohustatud õpinguaja vältel esinema vähemalt ühel korral oma uurimistöö tulemustest, iga doktorand BGBO.Ol .038 Taim ede evolutsioon aga vähemalt kahel korral. See võimaldab instituudi töötajatel ning ka dotsent Alar Läänelaid,teadur Kalle O lli,teadur Kalle 011i,v-laborant kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti Silvia Sepp,v-laborant Silvia Sepp kraadiõppurite teadustöö laiemat sisulist arutamist. 2AP( 32L+ 6P+ 2S+ 40i) • E © 1 -4 0 . n. ■ B otaan ikaja ökoloogia:ülem O B G B 0.01.009 BGBO.Ol 032 Botaanika ja ökoloogia seminar botaanika eriala Loengukursus käsitleb taimede suurrühniade evolutsiooni mitmesuguseid doktorantidele aspekte. Taim erühm adest vaadeldakse evolutsiooni vetikatest korr. professor Jaanus Paal katteseemnetaimedeni. Käsitletakse eukarüootse taimeraku teket, taimede 10AP( 160S+ 240i) • 8A üleminekut maismaa-eluviisile, arengu anatoomolis-morfoloogilisi ■Botaanika ja ökoloogia:dokt sõlmpunkte, paljunem isviiside evolutsiooni, tänapäevaseid Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka evolutsioonitendentse, tänapäevaseid uurimismeetodeid jm . naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiem at huvi ©25. - 32 n. 6 L n-sl ref => E pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud BGBO.Ol 039 Dendrokronoloogia külalislektorid. Lisaks on iga magistrand kohustatud õpinguaja vältel dotsent Alar Läänelaid esinema vähemalt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand 1 AP( 16L +4P+ 20i) • E aga vähemalt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka □ B o taan ik a ja ökoloogia:ülem kraadiõppurite! olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti © B G BO .O l.009, B G B 0.04.003 kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. Tutvustatakse puude aastarõngaste uurimise teaduse aluseid, © 1.-40 . n. taimeanatoomilisi ja klimatoloogilisi eeldusi, dendroklimatoloogia ja dendrokronoloogia põhimõtteid, m eetodeid ja rakendusalasid. BGBO.Ol.033 Kõrgkooli õppetöö praktika botaanika erialal © 1 9 .-2 2 . n. 6 L n-s => E korr. professor Jaanus Paal 12AP( 180P+300i)* 8A BGBO.Ol .040 Teadustöö alused bioloogidele ■Botaanika ja ökoloogia:dokt korr. professor Jaanus Paal Eesmärgiks on võim aldada kraadiõppurite! om andada kõrgkooli õppetöö 2AP( 16L+ 12S+ 52i) • E kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide ■ B otaan ikaja ökoloogia:ülem juhendamisega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. OBGBO.Ol .028 Hiljem on võimalik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute Käsitletavad küsimused: üldised nõuded uurimistöö teaduslikkuse lugemine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esimestest praktikumidest tagamiseks, eksperim entide tüübid, nullhüpotees ja selle testimine, ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sama õppetooli teised väljavõtteline vaatlus ja vaatlusvead, eksperimendi planeerimise kraadiõppurid. Järgnevalt toim ub tehtud õppetöö arutelu. põhimõtted, plokistamine, pseudoreplikatsioon, uurimisprojekti © 1.-40 . n. koostamine. ©20. - 22. n. 6 L n-s BGBO.Ol.034 Floristika välipraktika geograafiaüliõpilastele 25. - 26. n. 6 S n-sl ref => E dotsent Alar Läänelaid 1AP( 20P+ 20i) • A □Geograafia.alam MÜKOLOOGIA ÕPPETOOL (02) Praktika käigus õpitakse koguma, määrama ja herbariseerim a Eesti soon- ja sammaltaimi erinevatest kasvukohtadest. Pööratakse tähelepanu B G B 0.02.003 M ükoloogia karakter- ja indikaatortaimedele, lühidalt tutvustatakse taim katte em eriitprofessor Kuulo Kalam ees,dotsent Tiina Randlane,v-teadur Andres kirjeldamise meetodeid; õppetöö vormideks on taimede tundm aõppim ine Saag, Mall Vaasm a ja kogumine Õppe-ekskursioonidel, herbariseerim ine, ettekanded 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E kasvukohatüüpidest. Taimi õpitakse tundm a nende ladinakeelsete ■Bioloogia:alam teadusnimede, teises järjekorras eestikeelsets nim etuste järgi. Praktika Seened, esiviburlased, limakud: kuuluvus orgaanilise maailma riikidesse, olemus, ehitus, paljunemine, levik, fülogenees. Samblike olemus, asend 182 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 182 elusa looduse süsteemis, ehitus, levik; lihhenoindikatsioon. Ülevaade ■ B otaan ikaja ökoloogia:mag süstem aatikast hõim kondade kaupa. Põhimõisted seoses ökoloogiaga. Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka Tähtsus inimese elus. naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi ©9. - 13. n. 6 L n-s pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii 1 1 .-1 6 . n. 6 P n -s => E botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud külalislektorid. Lisaks on iga magistrand kohustatud Õpinguaja vältel B G B 0.02.004 Fungistika välipraktika esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand em eriitprofessor Kuulo Kalam ees,dotsent Tiina Randlane,v-teadur Andres aga vähemalt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka Saag, Mall V aasm a kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toimuva tööga, samuti 2AP( 40P+ 40i) • A kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. ■Botaanika ja ökoloogia:kesk ©1. - 40. n. 2 S n-s O BG B 0.02.003 Erinevatesse süstem aatilistesse rühmadesse kuuluvate seente m ääramine BGBO.02.020 Botaanika ja ökoloogia seminar mükoloogia eriala välitingimustes ning nende seosed kasvukohatüüpidega. Samblike doktorantidele korjamine ja määramine välitingimustes ning nende seosed emeriitprofessor Kuulo Kalamees kasvukohatüüpidega. Samblike korjamine ja määramine välitingimustes 10AP( 160S+ 240i) • 8A ning nende seosed kasvukohatüüpidega. ■ B otaan ikaja ökoloogia:dokt © 2 20 P n-s => A Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi BGBO.02.005 Lihhenoloogia pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii dotsent Tiina Randlane,v-teadur Andres Saag botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud 3AP( 14L+ 8P+ 16S+ 82i) • E külalislektorid. Lisaks on iga magistrand kohustatud õpinguaja vältel □ Botaanika ja ökoioogia:ülem, Botaanika ja ökoloogia:mag, Botaanika ja esinem a vähemalt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand ökoloogia:dokt aga vähem alt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka O B G B 0.02.003 kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toimuva tööga, samuti Samblike olemus, nende asend elusa looduse süsteemis. Samblike kraadiõppurite teadustöö laiemat sisulist arutamist. süstem aatika teoreetilised probleemid. Samblike süsteemid. Tähtsamad ©1. - 40. n. 2 S n-s samblike perekonnad ja liigid. Samblike levik. Eesti lihhenofloora. © 2 8 .-3 4 . n. 3 L, 2 P, 1 S n -s = > E BGBO.02.021 Kõrgkooli õppetöö praktika mükoloogia erialal emeriitprofessor Kuulo Kalamees BGBO.02.012 M ükoloogia (m agistrantide kursus erialakirjanduse 12AP( 180P+ 300i) • 8A põhjal) ■ B otaan ikaja ökoloogia: dokt em eriitprofessor Kuulo K alam ees,dotsent Tiina Randlane Eesmärgiks on võim aldada kraadiõppuritel om andada kõrgkooli õppetöö 10AP( 400i) • E kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide ■ Botaanika ja ökoloogia:mag juhendam isega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 1000-1200 lk. erialast Hiljem on võimalik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute teksti. Lisatud on soovitatavate raamatute nimekiri. Eelduseks on lugemine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esimestest praktikumidest bakalaureuse õppekava läbimine. ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sama Õppetooli teised © 1 .-4 0 . n. kraadiõppurid. Järgnevalt toim ub tehtud õppetöö arutelu. © 1 .-4 0 . n. BG B 0.02.013 Biosüstemaatika alused ja meetodid (magistrantide kursus) BGBO.02 024 U urim ism eetod id m ükoloogias dotsent Tiina Randlane,v-teadur Andres Saag,teadur Kalle Olli Anu Kollom, Ain Raitviir 8AP( 320i) • E 3AP( 20L+ 42P+ 58i) • A ■ B otaan ikaja ökoloogia:mag O B G B 0.02.003 Eesmärgiks on anda tänapäeva tasemele vastavad teadmised süstemaatika Käsitletavad probleemid: Optilise mikroskoopia ja selle erimeetodite põhiprobleemidest; süstem aatika eri voolude süvakäsitlus kasutamise seente uurimisel. M ikroseente ja kõrgemate kott- ning peatähelepanuga kladistikale ja evolutsioonilisele taksonoomiale ja kandseente mikroskopeerim ise iseärasused. Elektronmikroskoopia molekulaarsüstemaatikale; nom enklatuurireeglid; klassifikatsioonide kasutamine mükoloogias. Puitulagundavate seente kultuuritunnused ja esitamise viisid. Põhiliseks õppetöö viisiks on iseseisev töö kirjandusega, sobilikkuse testide kasutam ine seente süstemaatikas. konsultatsioonid loetu kohta. Laboratoorse töö võtete õppim ine (söötmete valmistamine, nõude ©1. - 40. n. => E ettevalm istus ja autoklaavimine). Puhaskultuuride eraldam ine (seente viljakehast, puidust, eostest; BGBO.02.015 M ükoloogia (doktorantide kursus erialakirjanduse monospoorsete kultuuride eraldam ine) ja puhaskultuuride diagnostiline põhjal) uurimine. Puitulagundavate seente poolt tekitava mädaniku tüübi em eriitprofessor Kuulo Kalam ees,dotsent Tiina Randlane määramine (oksüdaasitestid). Seente sugulinse sobilikkuse testide 15AP( 600i) • A kasutamine seente süstem aatikas (paarumistüübi määramine, mono-mono ■ B otaan ikaja ökoloogia:dokt ja di-mono testid, antagonism). Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust 1500-1800 lk. Kursus toimub üle aasta, järgm ine planeeritud 1998/1999 õ.-a. ulatuses. sügissemestrile. Kursus on samas mahus ja samal ajal planeeritud EPMÜ © 1 .-4 0 . n. Agronoom ia ja M etsandusteaduskonna üliõpilastele ©2. - 11. n. 2 L, 4 P n-s => A BGBO.02.017 M ükoloogia uurimismeetodite erikursus doktorantidele 5AP( 200i) • A BGBO.02.026 M ükoriisaõpetus ■ B otaan ikaja ökoloogia:dokt v-teadur Urmas Kõljalg,teadur Mari Moora Eesmärk: om andada nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E kaasaegsetest uurimism eetoditest mükoloogias. Õppetöö viis: iseseisev □ B otaan ikaja ökoloogia:ülem kirjanduse läbitöötamine + sem inarid + program m ipakettide kasutamise © B G B O .O l.009, BGBO.02.003, B G B 0.03.008, BG B 0.04.003 praktilised harjutused. Loengukursus käsitleb taim ejuurte ja seente vahelist sümbioosi © I. -4 0 . n. mükoriisat. Tänapäeval maismaal elavatest uuritud katteseemnetaimede liikidest m oodustab m ükoriisat ligikaudu 80% ja paljasseemnetaimede BGBO.02.019 Botaanika ja ökoloogia seminar mükoloogia eriala liikidest 100%. m agistrantidele Loengute käigus antakse ülevaade m ükoriisa eri vorm idest (vesikulaar- em eriitprofessor Kuulo Kalamees arbuskuloidne, ekto-, erikoidne, m onotropoidne ja orhidoidne mükoriisa), 6AP( 80S+ 160i) • 4A 183 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOND 183 levikust, evolutsioonist, ökoloogiast, füsioloogiast ning mükoriisa ■B otaanika ja ökoloogia:ülem praktilistest rakendustest metsanduses ning taimekasvatuses. O B G B O .O l.009, B G B 0.03.008, BG B 0.04.003 Praktikumides vaadeldakse kuuse ja männi ektomükoriisat ning Kursus käsitleb taim eökoloogias enam levinud praktilisi meetodeid: rohttaimede vesikulaar-arbuskuloidset mükoriisat. Tutvutakse seente statististilised meetodid, algoindikatsioon, krüptoindikatsioon, taimejuurtest määramise molekulaarsete meetoditega (rDNA eksperim endid ja nende planeerim ine, teadusliku töö vormistamine. sekveneerimine, RAPD). © 2 4 .-3 8 . n. 2 L , 2 P, 1 S n -s => A ©31. - 34. n. 6 L n-s BGBO.03.007 Dem- ja sünökoloogia 35. - 38. n. 6 P n-s => E korr. professor Martin Zobel,teadur Mari M oora, Rein Kalamees 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • A BGBO.02.027 T eadustöö p rak tik a m ükoloogia erialal □ B otaan ika ja ökoloogia:ülem, Botaanika ja ökoloogia:mag, Botaanika ja 3AP( 120i) • A ökoloogia.dokt □Botaanika ja ökoloogia:kesk O B G B 0.03.008 Aine Teadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös Kursus käsitleb järgm isi küsimusi: ökoloogiline nišš ja tema muutlikkus, juhendajaga püstitatakse uuritav probleem, kogutakse kirjeldav või biootilised interaktsioonid (konkurents, kisklus, herbivooria, sümbioos), eksperimentaalne andmestik probleemi lahendamiseks, sooritatakse liikide koosesinem ist selgitavad teooriad ja nende kriitiline analüüs, andmetöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse metapopulatsioonide analüüs ning liigirikkuse suureskaalaline harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. varieerumine. © Г.-43.П . = > A ©32. - 38. n. 4 L, 2 S n-s => A BGBO.02.028 B iosüstem aatika alused ja m eetodid BG B O .03.008 Ö koloogia dotsent Tiina Randiane,teadur Kalle Olli dotsent Kristjan Zobel 2AP( 40L+ 40i) • E 2AP( 34L+ 6S+ 40i) • E ■Botaanika ja ökoloogia:kesk ■Bioloogia:alam , Geograafia: kesk, Loodusteaduste õpetaja Süstemaatika mõiste, objekt, lühiajalugu, rakendusalad. Süstem aatika pÕhikoolis:kesk ühikud. Elusa looduse jaotus rühmadesse. _- ja ß-taksonoomia. Liik ja Kursus annab ülevaate ökoloogia põhim õistetest ja peamistest sellega seotud probleemid. Nomenklatuurikoodeksid. Süstemaatika seaduspärasustest. Eraldi käsitletakse organismi, populatsiooni, koosluse põhisuunad. Feneetilise ja fülogeneetilise süstem aatika (kladistika) ja ökosüsteemi taset. Lühidalt puudutatakse ka ökoloogiliste süsteemide meetodid. Erinevate süsteemide näiteid. modulleerim ist ja ökoloogilise uurim istöö metoodikat ©5. - 16. n. 4 L n-s3 knt => E ©24. - 31. n. 6 L n-s => E BGB0.02.029 B iosüstem aatika p rak tik a BGBO.03.009 T a im k a tte k aa rd istam in e v-teadur Andres Saag,teadur Kalle Olli dotsent Urmas Peterson,lektor Elle Roosaluste 1 AP( 20P+ 20i) - A 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A □Botaanika ja ökoloogia:kesk □ Botaanika ja ökoloogia:kesk OBGB0.02.028 Loengutes tutvustatakse taimkatte kaardistam ise eesmärke ja metoodikat, Tunnused ja nende kodeerimine. Sarnasuse ja erinevuse mõõtmine. Õpetatakse kaartide koostamist ja vormistamist. Samuti käsitletakse Feneetiliste meetodite (klasteranalüüs, ordinatsioonimeetodid jm .) erinevaid taim katte kirjeldamise meetodeid. Eraldi vaadeldakse taimkatte kasutamine. Kladistiliste meetodite kasutamine. Kladogrammide kaardistamise ja teiste geobotaaniliste m eetodite rakendamist praktikas interpreteerimine. (looduskaitse, puhkem ajandus jne.). ©11. -16. n. 4 P n -s => A © 2 8 .-3 8 . n. 2 L, 2 P n -s => A TAIMEÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03) BGBO.03.010 Eesti ta im kate lektor Elle Roosaluste 1,5AP( 22L+ 8P+ 30i) • E BGB0.03.003 T aim eökoloogia v ä lip rak tik a ■Botaanika ja ökoloogia:kesk korr. professor Martin Zobel,dotsent Kristjan Zobel,lektor Elle Roosaluste Loengutes antakse ülevaade Eesti tähtsamatest taimkattetiiüpidest, samuti 3AP( 10L+ 50P+ 60i) • A haruldastest ja kaitstavatest taimekooslustest. ■Botaanika ja ökoloogia:kesk ©10. - 16. n. 4 L n-s => E OBGBO.Ol .001, BGBO.03.004, B G B 0.03.009, B G B 0.03.010 ®BGB0.03.008 BGBO.03.021 K augseire alused II Praktikumi käigus õpitakse tundm a peamisi taimekooslusi. Tehakse dotsent Urmas Peterson tutvust taimeökoloogias kasutatavate peamiste meetoditega: koosluste 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • A struktuuri ja liigilise koosseisu kirjeldamine, keskkonnatingim uste ■ Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:kesk kirjeldamine, eksperim entaalne ökoloogia välitingimustes, □ Botaanika ja ökoloogia:ülem populatsioonide interaktsioonide uurimine, geobotaaniline kaardistamine. Kaugseire füüsikalised alused ja meetodite rakendused taimkatte Pärast peamiste m eetodite om andam ist osaleb iga osavõtja mingis uurimisel. Praktikumides numbriliste satelliidipiltide töötlus pilditöötluse konkreetses uurimisprojektis. Praktikum on vaba kõigile soovijatele, kuid program m ipaketiga (geoinfosüsteemiga). eriti soovitav nendele, kes tulevikus tahavad spetsialiseeruda ökoloogia © 10. - 16. n. 2 L, 2 P n-s => A erialale. © 42.-43.П . 10 L, 50 P n -s => A BGBO.03.014 T aim eökoloogia (m ag istran tid e kursus e r ia la k irja n d u se põhjal) BGBO.03.004 T a im esü stem aatik a p rak tik u m II korr. professor Martin Zobel,dotsent Urmas Peterson.dotsent Kristjan lektor Elle Roosaluste Zobel,lektor Elle Roosaluste 2AP( 40P+ 40i) • A 10AP( 20P+ 380i) • E □Botaanika ja ökoloogia:kesk ■ Botaanika ja ökoloogia:mag ©BGBO.OI .009, BGBO.03.010 Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 1000-1200 lk. erialast Praktikumi käigus tutvutakse lähemalt raskemate taim erühm adega (näit. teksti. Lisatud on soovitatavate raamatute nimekiri. Eelduseks on lõikheinalised, kõrrelised, ristõielised), samuti erinevate metsa- ja bakalaureuse õppekava läbimine. niidukoosluste liigilise koosseisuga. © 1 .-4 0 . n. © 28 .-37 . n. 6 P n -s => A BGBO.03.015 T aim eökoloogia (d o k to ran tid e ku rsu s e ria lak irjan d u se BGB0.03.006 U urim ism eetod id taim eökoloogias ja ökofüsioloogias põh jal) dotsent Kristjan Zobel,teadur Mari M oora, Avo Roosma, M are Toom korr. professor Martin Zobel,dotsent Kristjan Zobel,lektor Elle Roosaluste 6AP( 36L+ 36P+ 12S+ 156i) • A 15AP( 600i) • E 184 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 184 ■ B o taan ik a ja ökoloogia:dokt ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sama õppetooli teised Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 2000-2500 lk. erialast kraadiõppurid. Järgnevalt toim ub tehtud õppetöö arutelu. teksti. Lisatud on soovitavate raam atute nimekiri. © 1 .-4 0 . n. © 1 .-4 0 . n. BGBO.03.027 Taim ekoosluste dünaamika BGBO.03.018 Taim eökoloogia uurimismeetodite erikursus v-teadur Meelis Pärtel m agistrantidele 1 AP( 16L+ 4S+ 20i) • E korr. professor M artin Zobel □ B o taan ik a ja ökoloogia:ülem 5AP( 200i) • A O B G B 0.03.008 □ B otaanikaja ökoloogia:m ag Käsitletakse süvendatult taim ekoosluste suktsessiooniteooriaid, Tutvutakse praktiliselt taim eökoloogia põhim eetoditega magistrantide väikeseskaalalist ja sesoonset dünaamikat. Vaadeldakse inimmõju spetsialiseerum isele vastavates kitsamates uurimisvaldkondades. taim ekoosluste dünaamikale. Täidetakse konkreetsed uurimisülesanded. Pärandkooslused, nende majandamine, taimekoosluste taastamine. © 1 .-4 0 . n. ©6. - 12. n. 4 L n-s => E BGBO.03.020 Taim eökoloogia uurimismeetodite erikursus BGBO.03.028 Õpetus bioloogilisest m itmekesisusest doktorantidele dotsent Kristjan Zobel korr. professor Martin Zobel 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E 5AP( 200i) • A ■Botaanika ja ökoloogia:kesk, Loodusgeograafia ja □ B o taan ik a ja ökoloogia:dokt m aastikuökoloogia:kesk Tutvutakse praktiliselt taim eökoloogia põhim eetoditega doktorandide Käsitletakse bioloogilise m itm ekesisuse mõistet, mitmekesisuse spetsialiseerum isele vastavates kitsamates uurimisvaldkondades. hindamise ja mõõtmise võim alusi, bioloogilise mitmekesisuse kaitset. Täidetakse konkreetsed uurimisülesanded. Antakse ülevaade m itm ekesisuse tekke ja püsimise mehhanismidest. © 1 .-4 0 . n. ©8. - 16. n. 4 L, 2 S n-s => E BGBO.03.022 Loodusgeograafia m ittegeograafidele dotsent Urmas Peterson BGBO.03.029 Eesti keskkonnatingim used 2AP( 40L+ 40i) • E korr. professor Martin Zobel,dotsent Urmas Peterson ■ B otaan ikaja ökoloogia:kesk 1 AP( 20L+ 20i) • E Sissejuhatav ülevaatekursus atmosfääri, litosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri ■ B o taan ikaja ökoloogia:kesk seaduspärasustest. Kursus annab ülevaate Eesti geoloogilisest ehitusest, pinnamoest, ©1. - 9. n. 4 L n-s => E sisevetest, rannikumerest ja taim kattest, samuti asustusloost. BGBO.03.024 Botaanika ja ökoloogia seminar taimeökoloogia eriala ©28. - 33. n. 4 L n-s => E magistrantidele korr. professor M artin Zobel BGBO.03.030 Õ ppeekskursioon "E esti keskkonnating im used" 6AP( 80S+ 160i) • 4A korr. professor Martin Zobel,dotsent Urmas Peterson ■ B otaan ikaja ökoloogia:m ag 1 AP( 20P+ 20i) * A Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka □ B o taan ik a ja ökoloogia:kesk naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi O B G B 0.03.029 pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud © 3 8 .- 38. n. 20 P n -s => A külalislektorid. Lisaks on iga magistrand kohustatud õpinguaja vältel esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand BGBO.03.031 T eadustöö p ra k tik a taim eökoloogia ja ökofüsioloogia aga vähemalt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka erialal kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti 3AP( 120i) • A kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. □ B o taan ik a ja ökoloogia:kesk ©1. - 40. n. 2 S n-s => A Aine 'Teadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös juhendajaga püstitatakse uuritav probleem, kogutakse kirjeldav või BGBO.03.025 Botaanika ja ökoloogia seminar taimeökoloogia eriala eksperim entaalne andmestik probleemi lahendamiseks, sooritatakse doktorantidele andmetöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse korr. professor M artin Zobel harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. 10AP( 160S+ 240i) • 8A © 1 .-4 3 . n. => A ■ Botaanika ja ökoloogia:dokt Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka naabererialade uurimistulem usi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi ÖKOFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (04) pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud BGBO.04.003 Taim em orfoloogia ja -histoloogia külalislektorid. Lisaks on iga magistrand kohustatud õpinguaja vältel dotsent Arne Sellin esinem a vähemalt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand 3AP( 34L+ 32P+ 54i) • E aga vähemalt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka ■Bioloogia:alam kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti Käsitletavad teemad: taim eraku iseärasused, taimekudede ehitus, kudede kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. ja organite tüübid ning kujunem ine evolutsioonis, erineva süstemaatilise ©1. - 40. n. 2 S n-s => A kuuluvusega taim ede siseehituse võrdlus, taimede ontogenees ja paljunemisviisid. Praktikum ides omandatakse prepareerimistehnika ja BGBO.03.026 Kõrgkooli õppetöö praktika taimeökoloogia erialal valgusm ikroskoobiga töötam ise oskus, Õpitakse eristam a taimekudede korr. professor M artin Zobel tüüpe. 12AP( 180P+ 300i) • 8A © 1. - 8. n. 6 L, 6 P n-s => E ■ B otaan ikaja ökoIoogia:dokt Eesm ärgiks on võim aldada kraadiõppuritel om andada kõrgkooli õppetöö BGBO.04.007 Eesti bioloogia a jalugu kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide dotsent Kalevi Kull,lektor Vello Paatsi juhendam isega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. 2AP( 32L+ 48i) • E Hiljem on võim alik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute □ B otaan ikaja ökoloogia:kesk lugemine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esimestest praktikumidest A ntakse ülevaade eluteaduse arengust Eestis põhiliste etappide ja erialade kaupa. Tutvustatakse historiograafiat, Eesti bioloogia huvitavamaid 185 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 185 esindajaid ning uurimisproblem aatika arengut. Iga kuulaja ülesandeks on Seminari eesm ärk on tutvustada kraadiõppuritele oma eriala ja ka koostada referaat mõnest eesti bioloogist või kitsam ast bioloogia naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi valdkonnast omal valikul. Obligatoorne aine bioloogilise kultuuri osana. pakkuvaid teoreetilisi ning m etoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii ©1. - 16. n. 2 L n-s => E botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud külalislektorid. Lisaks on iga m agistrand kohustatud õpinguaja vältel BGBO.04.013 T aim ede stress ja saastekah justu sed esinem a vähem alt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand v-teadur Andres Koppel,lektor Olevi Kull aga vähem alt kahel korral. See võim aldab instituudi töötajatel ning ka 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • E kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti □ Botaanikaja ökoloogia:ülem kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. Stressi olemus. Stressifaktorid ja nende mõjumehhanismid. Külm, kõrge © 1 .-4 0 . n. temperatuur, veedefitsiit, mulla happesus, m ükaalainete puudus, soolsus. Valguse stress, UV-kiirguse ja kõrge C 0 2 mõju. Saasteainete levik, liigid BGBO.04.025 K õrgkooli õppetöö p ra k tik a ökofüsioloogia erialal ja mõjumehhanismid. 12AP( 180P+ 300i) • 8A ©9. - 16. n. 4 L n-s => E ■ B otaan ikaja ökoloogia:dokt Eesmärgiks on võim aldada kraadiõppuritel om andada kõrgkooli õppetöö BGBO.04.015 Ö kofüsioloogia (m ag istran tid e kursus e r ia lak irjan d u se kogemusi. Reeglina alustatakse laboratoorsete ja välipraktikumide põhjal) juhendam isega ainetes, mille põhiõppejõuks on kraadiõppuri juhendaja. dotsent Kalevi Kull,v-teadur Andres Koppel,lektor Olavi Kull Hiljem on võimalik ka kraadiõppuri kitsam a erialaga seonduvate loengute 10AP( 400i) • E lugemine mõne ulatuslikum a kursuse raames. Esimestest praktikumidest ■ B otaanikaja ökoloogia.mag ja loengutest võtab osa ka juhendaja ning sama õppetooli teised Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 1000-1200 lk. erialast kraadiõppurid. Järgnevalt toimub tehtud õppetöö arutelu teksti. Lisatud on soovitatavate raamatute nimekiri. © 1 .-4 0 . n. © 1 .-4 0 . n. BGBO.04.026 Ö kofüsioloogia BGBO.04.016 T aim ede ökofüsioloogia (d o k to ran tid e kursus lektor Olevi Kull eria lak irjanduse põhjal) 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E emeriitprofessor Viktor M asing,dotsent Kalevi Kull ■ B otaan ikaja ökoloogia:ülem 15AP( 600i) • E Käsitletakse ökofüsioloogia kohta taim eteaduste süsteemis; kiirgus-, vee- ■Botaanikaja ökoloogia:dokt ja tem peratuurirezhiim i, m ineraalse toitum isiseärasuste ning õhusaaste Kirjanduskursus, mille käigus tuleb läbi töötada 2000-2500 lk. erialast mõju flisioloogilistele protsessidele taimedes. teksti. Lisatud on soovitavate raam atute nimekiri. © 5 .-1 4 . n .2 L n -s => E © 1.-40 .П . BGBO.04.027 Ö kofüsioloogia p rak tik u m BGB0.04.018 T aim ede ökofüsioloogia uurim ism eetod ite e r ik u rsu s lektor Olevi Kuil m agistrantidele 1 AP( 20P+ 20i) • A 5AP( 200i) • A □ B otaanikaja öko!oogia:ülem □ Botaanika ja ökoloogia:mag O B G B 0.04.026 Kursuse eesmärgiks on Eesti taim ede ökofüsioloogia uurimisgruppides Tutvutakse ökofusioloogiliste uurimism eetoditega ja lahendatakse tehtavate tööde ja rakendatavate metoodikatega tutvumine, samuti ülesandeid. praktiline töös osalem ine mõnes neist gruppidest koos uurimistöö kõigi etappide läbimisega. Koostöös juhendajaga sisaldab see tööd teadusliku ©5. - 14. n. 2 P n-s => A artikli ettevalmistamisel, alates eksperimendi püstitamisest, metoodika valikust, katsete läbiviimisest, andmete töötlusest ja analüüsist kuni artikli BGBO.04.028 T eadustöö p rak tik a rakendusöko loog ia erialal kirjutamiseni 3AP( 120i) • A © 1.-40 . n. □ B o taan ik a ja ökoloogia:kesk Aine 'Teadustöö praktika' sisaldab iseseisvat uurimistööd, kus koostöös BGBO.04.020 T aim ede ökofüsioloogia uurim ism eetod ite erik u rsu s juhendajaga püstitatakse uuritav probleem, kogutakse kirjeldav või doktorantidele eksperim entaalne andmestik probleemi lahendamiseks, sooritatakse 5AP( 200i) • A andmetöötlus ning interpreteeritakse tulemused. Tulemused esitatakse □Botaanika ja ökoloogia:dokt harjutustöös, mille kohustuslik osa on referatiivne. Kursuse eesmärgiks on süvendatud uurimistöö eksperimentaalse ©1. -4 3 . n. => A ökofüsioloogia vallas, koos osalem isega mitme uurimisgrupi töös. Kursuse osaks on mõne naaberm aa (Rootsi, Soome vm.) erialalabori BG B 0.04.029 P roduktsioon ib io loog ia ja ökoenergeetika külastamineja lühiajaline töö selles. v-teadur Andres Koppel © 1 .-40 . n. 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E □ B o taan ik a ja ökoIoogia:ülem BGB0.04.023 B otaan ika ja ökoloogia se m in a r ökofüsioloogia eria la Produktsiooni füsioloogilised alused (fotosüntees, hingamine, m agistrantidele assimilaatide jaotus, kasv). 6AP( 80S+ 160i) • 4A Koosluste produktiivsus. Aineringed. Produktsiooni ja laguahela seos. ■Botaanika ja ökoloogia:m ag Bioomide produktiivsus. Seminari eesmärk on tutvustada kraadiõppuritele om a eriala ja ka Kultuurkoosiuste produktiivsus. naabererialade uurimistulemusi, samuti mitmesuguseid laiemat huvi ©24. - 34. n. 2 L, 2 P n-s => E pakkuvaid teoreetilisi ning metoodilisi probleeme. Seminaril esinevad nii botaanika ja ökoloogia instituudi õppejõud kui ka kutsutud külalislektorid. Lisaks on iga magistrand kohustatud õpinguaja vältel GEOGRAAFIA INSTITUUT (GG) esinema vähemalt ühel korral om a uurimistöö tulemustest, iga doktorand aga vähemalt kahel korral. See võimaldab instituudi töötajatel ning ka kraadiõppuritel olla vastastikku kursis kõrvalerialal toim uva tööga, samuti GEOINFORMAATIKA JA KARTOGRAAFIA kraadiõppurite teadustöö laiem at sisulist arutamist. ÕPPETOOL (01) © 1 .-4 0 . n. BGBO.04.024 B otaan ika ja ökoloogia se m in a r ökofüsioloogia eria la BGGG.01.001 G eo g raafia tead u se a ja lugu ja m etodoloogia dok toran tide le dotsent Jüri Roosaare 10AP( 160S+ 240i) • 8A 2AP( 4S+ 76i) • A ■ Botaanikaja ökoloogia:dokt □G eograafia:m ag, G eograafia dokt 186 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 186 Seminarides arutatakse ja vaieldakse läbi geograafia probleemid, millega olulisem atest viisidest. Lisaks kohustuslikele eeldusainetele on vajalikud kraadiõppurid on iseseisvalt kirjanduse põhjal tutvunud. algteadmised arvutiõpetuses ning statistikas ja andmeanalüüsis. Soovitav ©1. - 44. n .l ref => A valikainena (alates keskastm est) geograafilisi andmeid kasutavatele bioloogia ja geoloogia üliõpilastele. B G G G .01.003 R uum ilisi o tsustusi toe tavad süsteem id ©24. - 30. n. 4 L, 3 P n-s dotsent Jüri Roosaare 31. - 31. n. 4 S n-sl knt, 1 ref => E 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A □ G eoinform aatika ja kartograafia:ülem, Geoinform aatika ja BGG G.01.010 R uum ianalüüsi m eetodid kartograafia:m ag dotsent Jüri Roosaare O B G G G .01.009 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • E © BGGG.02.034, BGG G.03.018, BGGG.03.032 ■G eoinform aatika ja kartograafia:ülem Operatsioonianalüüs ja ekspertsüsteemid. G1S ruum iliste otsuste eeldus- O BG GG.01.009, BGG G.03.046 ja piirangukaartide koostamisel. Hinnangud mitme kriteeriumi korral. ®BGGG.03.018 M itmesihilised otsustused ja konfliktide lahendamine. Praktikumid Ülevaatekursus geograafia ruum ikäsitluse filosoofilistest alustest, tuginevad Exceli j a Idrisi sellekohastele moodulitele. geoinform aatika põhilistest arvutigeom eetria ülesannetest, geostatistika ©5. - 9. n. 2 L, 2 P n-s => A alustest ja geograafias kasutatavatest ruumilise analüüsi matemaatilistest meetoditest. Kuulaja formuleerib (eeldatavalt oma uurimistöö temaatikast BGGG.01.004 G eo in fo rm aa tik a e ria la p ra k tik u m ja andm etest lähtudes) ühe ülesande, lahendab valitud meetodil, dotsent Jüri Roosaare vormistab tulemuse lühiaruandena ja esitab seminaril. 3AP( 2S+ 118i) • A © 1 2 .-1 6 . n. 2 L n-s ■G eoinform aatika ja kartograafia:kesk 19. - 22. n. 6 L n-s OBGGG.01.009 2 5 .-2 5 . n. 2 L , 4 S n-sl ref => E Geoinform aatika-alase praktilise silmaringi laiendamine praktilise tööna (soovitavalt õppevaheajal) sellekohases asutuses või firmas mingi BGG G.01.011 G eograafia a ja lu g u konkreetse küsim use lahendamisel või rakenduse loomisel. Tehtud tööde dotsent Heino M ardiste kohta vorm istatakse kirjalik aruanne, mis kaitstakse seminaril (toimuvad 1,5AP( 30L+ 30i) • E kord semestris). ■Geograafia: kesk ©1. - 44. n .l ref => A Geograafiliste avastuste ajalugu antiikajast 20. sajandi keskpaigani ning geograafiliste teadm iste ja kartograafia areng 19. sajandi keskpaigani. BGG G.01.006 R a k e n d u s ta rk v a ra : ID R ISI ©19. - 26. n. 4 L n-s => E dotsent Jüri Roosaare 1 AP( 36P+ 4i) • A BGG G.01.013 K augseire alused I □ G eoinform aatika ja kartograafia:ülem dotsent Heino Mardiste Ф М ТАТ.03.009 1 AP( 16L +4S+ 20i) • A Universaalse, kuid rastertöötlusele ja analüüsile orienteeritud GIS-paketi ■G eograafia:kesk ülesehituse ja kasutusvõim alustega tutvumine seeria praktiliste harjutuste Antakse ettekujutus kaugseire füüsikalistest ja tehnilistest alustest ning sooritam ise kaudu. Aine on mõeldud kõigile (v.a. aine B G G G .01.009 kosm osest M aa kohta saadava info dešifreerimisest. Käsitletakse kuulajad), kes juba omavad mõne (tüüpiliselt vektor-GISi) kosm oseinfo kasutam isvõim alusi geograafias ja naaberteadustes. kasutamiskogemust. Võimalik sooritada individuaalselt, (eesti või inglise ©11. - 15. n. 4 L n-sl knt, 1 ref => A keeles) ©1. - 44. n .l ref => A BGG G.01.014 L ään em ere hüdro loogia dotsent Heino M ardiste B G G G .01.007 G eograafilise info töötlem ine 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E dotsent Jüri Roosaare □ G eoinform aatika ja kartograafia:kesk 1,5AP( 12L+ 18P+2S+ 28i) • A OBGGG.03.013 □G eoinform aatika ja kartograafia:ülem Käsitletakse Läänemere hüdroloogilist ja hüdrokeemilist re iimi ning Ф М ТАТ.03.004, M TAT.03.010, M TM S.01.029 peamiste karakteristikute (veetem peratuur, soolsus, jää) pikaajalisi Ülevaateline valikursus GIS-paketi IDRISI kasutam isest ja selleks muutusi. vajalikest teoreetilistest lähteteadm istest ning põhilistest ©24. - 33. n. 4 L n-sl ref => E töötlusalgoritm idest rakendusprogram m isti tasemel. Eeldusainena algteadmised inform aatikast ja statistikast kohustuslikud ning BGG G.01.015 M aailm a loodusgeograafia II program m eerim isest soovitatavad. dotsent Heino Mardiste ©1. - 44. n. => A 1,5AP( 32L+ 28i) • E ■G eograafia:kesk BGGG.01.008 A ndm ebaaside loom ine ja kasu tam ine OBGGG.03.003 dotsent Jüri Roosaare Annab ülevaate m andrite (v.a. Euraasia ja Aafrika) ja ookeanide 2AP( 12L+ 28P+ 40i) • E olulisem ate looduskom ponentide olemusest ja maastikul istest ■G eograafia:kesk regioonidest. O BG GG.01.009 ©1. - 8. n. 4 L n-sl re f => E Lühike teoreetiline sissejuhatus ja praktilised kogemused tööks m itm esuguste andm ebaasidega kasutades paketi MS Office võimalusi BGG G.01.016 M atem aatilin e k a rto g raa fia (k.a. teem akaartide koostamine). Praktiliste tööde tulemused teadur Jüri Jagomägi vorm istatakse arvutil ühtse aruandena, mille põhiosas on soovitav 2AP( 26L+ 14P+ 12S+ 28i) • A kasutada om a keskastme uurimistöö andmestikku. ■G eoinform aatika ja kartograafia:ülem ©28. - 30. n. 4 L n-s O B G G G .01.018, BG G G .01.020 3 1 .-3 7 . n. 4 P n -s => E © B G G G .01.009, M TPM .05.045, M TPM .05.046 Õ pitakse tundm a kartograafilisi projektsioone, nende valimise printsiipe. BGG G.01.009 G eo in fo rm aa tik a I koordinaatide arvutusi erinevate koordinaatsüsteem ide puhul. dotsent Jüri Roosaare ©5. - 16. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 re f => A 2,5AP( 22L+ 24P+ 4S+ 50i) • E ■G eograafia:alam BG G G .01.017 T o p o g raafia ja geodeesia v ä lip rak tik a □ Bioloogia:kesk, Geoloogia:kesk assistent Raivo Aunap O BG G G .01.013, BG G G .01.020 2AP( 64P+ 16i) • A Kõigile geograafiaüliõpilastele kohustuslik aluskursus geograafiliste ■G eograafia:alam , Geoloogia:alam , K eskkonnatehnoloogia:alam infosüsteem ide põhim õistetest ning territoriaalse andmetöötluse OBGGG.Ol .018, BG G G .01.019 187 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 187 Kursuse käigus omandatakse praktilised oskused maastiku ho rison taa l-ja ©6. - 9. n. 5 L, 1 P n-s => А vertikaalmõõdistamise osas, õpitakse tundm a mõõdistusinstrumente. Praktika tulem usena saadakse suuremõõtkavaline plaan. BGG G.01.034 M agistri erialakursus geoinformaatikas ja ©korduv: 2 n. 32 P n-s => A kartograafias korr. professor Tõnu O ja,dotsent Heino M ardiste,dotsent Jüri Roosaare BGGG.01.018 Topograafia geodeesia alustega 10AP( 400i) • E assistent Raivo Aunap ■G eograafia:m ag 3AP( 32L+ 48P+ 40i) • EA ■Geograafia:alam, Keskkonnatehnoloogia:alam ©1. - 44. n. => E Annab teadmised maamõõtmise viisidest ja instrumentidest, mõõtmistulemuste m atem aatilisest töötlusest koos vajalike algteadm istega BGG G.01.039 G eoinform aatika II geodeesiast. Õpitakse tundma topograafiliste kaartide koostamise ja Teet Jagomägi kasutamise põhimõtteid. 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • А ©24. - 38. n. 2 L, 3 P n-sl ref => E A ■G eoinform aatika ja kartograafia:ülem , Geoinformaatika ja kartograafia:m ag BGGG.01.019 Topograafia © B G G G .01.009 assistent Raivo Aunap G eoinform aatika küsimuste tutvustam ine edasijõudnutele. 1,5AP( 12L+32P+ 16i) • E © 1 3 ,- 15. n. 10 L, 5 P n -s => А ■Geoloogia:alam Annab põhiteadmised lihtsamate m aam õõdistustööde tegemiseks ja nende BGG G.01.042 M agistrantide erialakirjanduse seminar andmete töötlemiseks. geoinform aatikas ja kartograafias ©24. - 33. n. 2 L, 3 P n-s2 knt => E korr. professor Tõnu Oja,dotsent Heino M ardiste,dotsent Jüri Roosaare 6AP( 20S+ 220i) • А BGGG.01.020 Kartograafia ■G eograafia:m ag assistent Raivo Aunap Individuaaltöö kitsam a uurimisteem a vallas 1000- 1500 lk. ulatuses 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • EA erialakirjanduse seminari korras. Töö toimub kokkuleppel õppejõuga ja ■Geograafia:alam annab kokku kuni 6 AP. ©BGGG.01.018 0 1 . - 44. n. => А Annab kaardiprojektsioonide tundmise alused, õpitakse kaartide lugemist ja hindamise printsiipe. Saadakse ülevaade nähtuste kujutamisviisidest, BGGG.01.043 Doktorantide erialakirjanduse seminar üldistamisest, kaartide valm istam isest ja nende vormistamise geoinform aatikas ja kartograafias põhitõdedest. korr. professor Tõnu Oja,dotsent Heino M ardiste.dotsent Jüri Roosaare © 1,- 16. n. 2 L , 1 P n -s l ref => E A 15AP( 600i) • А ■G eograafia:dokt BGGG.01.021 Kartograafiline joonestam ine Individuaaltöö erialakirjandusega 2000- 2500 lk. ulatuses. Töö toimub assistent Raivo Aunap kokkuleppel õppejõuga ja annab kokku kuni 15 AP. 1 AP( 28P+ 4S+ 8i) • A ©1. - 44. n. => А ■Geoinform aatikaja kartograafia:kesk OBGGG.01.020 BGGG.01.044 Doktorisem inar geograafias ©BGGG.01.018 korr. professor Ülo M ander Omandatakse praktilised oskused kaartide valm istam iseks mitmesuguste 8AP( 64S+ 256i) • А eri vahenditega, harjutatakse kaartide kujundamise võtteid. ■G eograafia:dokt ©1. -16. n. 2 P n-s => A Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teemaga seonduvatest teoreetilistest ja metoodilistest probleemidest. Aine toimub neljal BGGG.01.024 M icroStation ja I/RAS В kursus semestril ning iga semestri eest ssab 2AP. Doktorantidele on seminarid Kalle Remm kohustuslikud. Kohustuslik on ka esinem ine seminaril vähemalt kahel 1 AP( 4L+20P+ 16i) • А korral doktoriõppe jooksul. □Geoinformaatika ja kartograafia: ülem, Geoinform aatika ja ©1. - 44. n. 2 S n-s => А kartograafia:mag Arvutigraafilise keskkonna näide (CAD programm M icroStation), BGGG.01.045 K õrgkoolipedagoogika praktikum kasutusvõimalused digitaalkartograafias, raster-, vektor- korr. professor Ott K urs,korr. professor Ülo Mander,korr. professor Tõnu hübriidtehnoloogia, andm ebaas/side (INFORM IX), UNIX- Oja operatsioonisüsteemi tutvustus. Õppetöö toimub neli korda aastas 8AP( 320i) • А rühmades. ■G eograafia:m ag, G eograafia:dokt ©korduv: 4 n. 1 L, 5 P n-s => А M agistrantide ja doktorantide poolt üliõpilaste õpetamisel tehtav töö (loengute ja praktikumide läbiviimine) vastavalt kehtivale õppeplaanile. BGGG.01.028 Geograafiliste andmete hõive ©1. -4 4 . n. => А dotsent Jüri Roosaare I AP( 24P+ 2S+ 14i) • А BGGG.01.048 M agistrisem inar geograafias □G eoinform aatikaja kartograafia:kesk korr. professor Ott Kurs,korr. professor Ülo Mander,korr. professor Tõnu OBGGG.01.009 Oja Teoreetiline ja praktiline lühitutvus digitaliseerim ise, skaneerim ise ja 8AP( 64S+ 256i) • А vektoriseerimise võimalustega. Praktilise ülesande lahendamine ■G eograafia:m ag ©I. -44. n. => А Erialaseminaril antakse ülevaade m agistritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja metoodilistest probleemidest. Seminaridel osalemine ja BGGG.01.030 GIS tarkvara ARC/INFO esinem ine (vähem alt kahel korral m agistriõppe jooksul) kohustuslik. Peep Krusberg Eduka esinemise osalem ise eest saavad m agistrantid igas semestris kuni 2 I,5AP( 2 0 L + 5 P + 3 5 i) • А AP, seega kogu m agistriõppe vältel 8 AP. □Geoinform aatika ja kartograafia:ülem , G eoinform aatika ja © 1. - 44. n. 2 S n-s2 re f => А kartograafia: mag OBG GG.01.009 BGG G.01.049 Erikartograafia Geoinfosüsteemi (GIS) m õiste, GIS tarkvara ARC/INFO ülesehitus. teadur Jüri Jagom ägi,assistent Raivo Aunap Andmete sisestamine, sidemete loomine geograafiliste objektide vahel, 3AP( 56P+ 16S+ 48i) • EA töötlemise ja analüüsi vahendid, tulem uste väljastus. Kursus annab ■G eoinform aatikaja kartograafia:kesk ülevaate tarkvara ARC/INFO, ArcViw võimalustest. 188 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOND 188 Kursus on m õeldud tööm ahukate kartograafiliste tööde praktiseerimiseks. Käsitletakse Eesti geograafilise asendi küsimusi, asustuse, rahvastiku (s.h. Konkreetsed harjutused lähtuvad individuaalõppeprogram m ist ja võivad sotsiaal-geograafilist probleem istikku), m ajanduse arengu ja paigutuse sisaldada kartograafilist joonestam ist nii digitaalselt kui ka küsimusi; välism ajandussidem eid ja nende arengut. Eestisisesed joonestusvahenditega, digitaliseerim ist, kaarditopoloogia ülesehitamist, territoriaalsed erinevused lähtudes arengueeldustest, ajaloolis- geoinfosüsteem i graafilise põhise koostam ist jm s. geograafilisest arengust ning dem ograafiast (sotsiaalsest) ja © 2 4 .-3 8 . n .l re f => E A m ajanduslikust hetkeseisust. Samas aines on 0,5 AP andev õppeekskursioon. BGGG.01.050 In te rn e ti a lused ja k asu tam ine ©24. - 39. n. => E Argo Vessmann 1,5AP( 18L+ 18P+ 24i) • A BGG G.02.002 R egionaalpo liitika ■Geograafia:alam dotsent Jussi S. Jauhiainen Interneti tutvustus. Kirjade saatmine, info otsimine... 3AP( 28L+ 92i) • E © 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s 1 re f => A ■Inim geograafia.ülem Regionaalpoliitika olemus ja eesmärgid. Põhikontseptsioonid, areng eri BGGG.01.051 M a g istran tid e e ttek an d ed e ria lakonveren tsidel maades ning riikide ühendustes (Põhjamaad, EÜ, Põhja-Ameerika). korr. professor Ülo Mander,korr. professor Tõnu Oja Regionaalpoliitiline tsoneerim ine, regionaalpoliitika eri tasandid. 4AP( 160i) • A Regionaalpoliitika Eestis. ■G eograafia.m ag © 1 .- 5 . n. Ettekanne instituudi seminaril või teaduslikel süm poosiüm idel (viimaste 8 . - 9 . n. 4 L n-s3 re f => E sobivust peab kinnitam a instituudi juhataja). ©1. - 44. n. => A BGG G.02.008 P o liitgeograafia korr. professor O tt Kurs BGG G.01.052 D o k to ran tid e e ttekanded e ria lakonveren tsidel 2AP( 24L+ 16P+ 40i) • E korr. professor Ülo Mander,korr. professor Tõnu Oja ■G eograafia:alam , Geograafia:kesk 8AP( 320i) • A Kursuses käsitletakse poliitgeograafia kui teadusharu arengut, riiki ja ■G eograafia:dokt rahvust, globaalprobleem e ja geopoliitikat ning haldus- ja Ettekanne erialakonverentsidel või teaduslikel sümpoosiümidel vastavalt valim isgeograafiat. kokkuleppele juhendaja ja instituudi juhatajaga. © 1 .-7 . n. 3 L, 2 P n -s = > E ©1. - 44. n. => A BGG G.02.010 V enem aa soom e-ugri rahv aste ku ltuuri- ja BGGG.01.053 D oktori e r ia lak u rsu s geo in fo rm aatik as ja po liitgeograafia k a rto g raa fia s korr. professor Ott Kurs korr. professor Tõnu Oja,dotsent Heino M ardiste,dotsent Jüri Roosaare 2AP( 25L+ 15P+ 40i) • A 10AP( 400i) • E □ Inimgeograafia: ülem ■G eograafia:dokt Läänem eresoom laste, saamide, mokšade, ersade, marilaste, udmurtide, Eksami sooritamiseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 2000- 2500 lk. komilaste ja obiugrilaste etnoruum ide kujunemine ja saatus nii ulatuses,doktorieksam i teoreetilise osa võib instituudi juhataja nõusolekul kultuurilises kui ka poliitilises plaanis, vaetakse etnoste arenguvõimalusi sooritada osade kaupa, lisaks tuleb doktorandil esineda kahe avaliku © 2 7 .-3 5 . n. 3 L, 2 P n -s => A loenguga (üks kitsamal teemal, teine laiem at geograafia valdkonda käsitlev,m ida hinnatakse eksami ühe etapina. BGG G.02.011 Soome k u ltu u rig eo g raa fia ©1. - 44. n. => E korr. professor O tt Kurs 1 AP( 26L+ 14i) • E BGGG.01 059 K a rto g ra a fia loodusteaduste õpeta ja te le □ Inimgeograafia:ülem korr. professor Tõnu O ja Ülevaade Soome m a a -ja rahvateadusest nii kogu riigi kui ka majandus-ja 1 AP( 16L+4P+ 20i) • E kultuuripiirkondade lõikes. Tuuakse võrdlusi ka teiste ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: läänem eresoomlaste (vepslaste, karjalaste, ingerlaste) asualadega. Ülevaade kartograafia põhitõdedest, kaartidest, kaardivalm istam ise ©14. - 16. n. 8 L n-s => E tehnoloogiatest. Kursuse eesmärk on anda tulevasele õpetajale vajalikud teadmised kasutusel olevatest kaartidest, m õõtkavadest, projektsioonidest. BGG G.02.012 Eesti g eograafia a ja lugu ©5. - 14. n. => E korr. professor Ott Kurs 2AP( 24L+ 16P+ 40i) • E BGG G.01.058 G eo in fo rm aa tik a loodusteaduste õ peta ja te le □ In im g e o g raa fia ten i dotsent Jüri Roosaare Geograafilise mõtte ja geograafia institutsioonide areng Eestis alates 1 AP( 4L+ 20P+ 4S+ 12i) • A 1632, eriti pärast eestikeelse kõrghariduse rajam ist 1919. ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk ©27. - 35. n .3 L , 2 P n-s => E © B G G G .01.059 Kursuse eesmärk on anda tulevastele õpetajatele esialgne suunatud BG G G .02.014 M aa ilm a m a jan d u se geograafia kogemus personaalarvuti kasutam iseks koolitöös (tundideks lektor Uudo Pragi ettevalm istam isel) ja geograafia õpetamisel. Tabeltöötluse graafika- ja 3AP( 48L+ 8S+ 64 i) • E teem akaardistuse võimalused. Interneti kasutamine. Õ ppeotstarbelised ■ Inimgeograafia: ülem CD-ROM -id. Presentatsioonide koostamine. Igamehe-GIS-id. □ M ajandusteadusel am Praktikumid toim uvad rühm ade kaupa. O B G G G .02.019, BGG G.02.027 ©6. - 6. n. 2 L n-s Kursus iseloom ustab m aailm am ajanduse haru- ja ruumilise struktuuri 7. - 9. n. 2 L, 4 P n-s arengut rõhuasetusega 20. saj. II poolele ja nendele tegevusharudele, 10. - 12. n. 4 P n-s millistel põhineb m ajanduse intematsionaliseerimine ja 13. - 13. n. 2 S n-sl ref => A uusrahvusvaheline tööjaotus. Eeldusainena kohustuslik majandusteooria. ©2. - 16. n. 3 L, 1 S n-s => E INIMGEOGRAAFIA ÕPPETOOL (02) BGG G.02.019 S isse juhatus in im geograafiasse lektor Uudo Pragi BGG G.02.001 Eesti sotsiaal- ja m a jan d u sg eo g raa fia 2AP( 36L+ 12S+ 32i) • E lektor Riho Mällo ■G eograafia:alam , Geoloogia:alam 3AP( 51L+ 8S+ 61 i) • E Ühiskonnageograafia struktuur, seosed teiste teadustega, ideede ajalugu, ■G eograafia: kesk m etodoloogilised ja filosoofilised alused. O BG G G .02.019, BGGG.03.001 © 1 ,- 16. n .2 L, 1 S n -s => E 189 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 189 Inimgeograafia teooria printsiibid viimase 40 aasta jooksul: positivism, BGGG.02.021 Põhjam aade geograafia m arksism, humanism, strukturalism , postmodernism. Loengud, artiklite lektor Uudo Pragi iseseisev läbitöötam ine ja seminar. 2AP( 40L+ 40i) • E ©19. - 22. n. 4 L, 2 S n-s => A □ Inimgeograafia:kesk, M ajandusteadus:alam Tutvutakse Põhjamaade looduse ja loodusvarade, rahvastiku ja majanduse BGG G.02.039 M agistrantide erialakirjanduse seminar geograafiaga. inim geograafias ©24. - 33. n. 4 L n-s => E korr. professor O tt K urs,dotsent Jussi S. Jauhiainen,lektor Riho M ällo,lektor Uudo Pragi BGGG.02.023 M ajanduse ruumiline korraldus 6AP( 240i) • A lektor Uudo Pragi ■G eograafia:m ag 3AP( 48L+ 8S+ 64i) • E Individuaaltöö erialakirjandusega. Töö toimub kokkuleppel õppejõuga ja ■ Inimgeograafia:kesk annab kokku kuni 6 AP. ©BGGG.02.001, BGGG.02.014 ©1. - 44. n. => A Käsitletakse rahvamajanduse ruumilise struktuuri tüüpe, nende kujunemise teooriaid ja mudeleid ja selle teadmise kasutamist BGG G.02.040 Doktorantide erialakirjanduse seminar regionaalplaneerimise, regionaalpoliitika ja ruumikorralduse teadusliku inim geograafias alusena. korr. professor Ott K urs,dotsent Jussi S. Jauhiainen,lektor Riho © 24.-37. n. 3 L n -s = > E M ällo,lektor Uudo Pragi 15AP( 600i) • A BGGG.02.024 Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimine ■G eograafia:dokt Garri Raagmaa Individuaaltöö erialakirjandusega. Töö toimub kokkuleppel õppejõuga ja 2AP( 24L+ 12P+ 6S+ 38i) • E annab kokku kuni 15 AP. ■ Inim geograafiateni ©1. - 44. n. => A □ M ajandusteadusten i Praktilise suunitlusega kursus planeerimis- ja kohaliku arendustegevuse BGG G.02.041 Inim geograafia uurimismeetodid teooriate ja kogemusega tutvumiseks. Suur osatähtsus on grupitöödel: teadur Hill Kulu osalemine kohalikus arendustegevuses, seminarides. Vajalik riigi ja 3AP( 24L+ 16P+ 80i) • E omavalitsustegelastele, soovitav m ajandusega seotud erialadele. ■ In im g e o g ra a fia te n i ©6. -16. n. 4 L n-sl knt, 1 ref => E Antakse ülevaade inimgeograafliste uuringute käigus tekkivatest m etodoloogilistest, strateegilistest ja meetoditega seotud probleemidest BGGG.02.025 Inimgeograafia õppepraktika ning leitakse neile lahendusi. korr. professor Ott Kurs,lektor Riho Mällo © 1 .-1 0 . n. 2 L , 2 P n -s => E 2AP( 80P) • A ■Geograafia:alam BGGG.02.042 Dem ograafia II OBGGG.02.019, BGGG.02.027 teadur Hill Kulu, Tiit Tammaru Praktika ülesandeks on anda üliõpilasele iseseisva töö kogemusi 2AP( 20S+ 60i) • E linnade/valdade tööhõive ja ettevõtlusstruktuuri ning sellega seotud ■G eograafia:2 rahvarände andmebaasi koostamiseks ja analüüsimiseks. O BG G G .02.026, BGGG.02.027 ©korduv: 2 n. 40 P n-s => A Süvendatakse teadmisi Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide rahvastikuarengust. BGGG.02.026 Demograafia I ©5. - 10. n. 4 S n-s => E Tiit Tammaru 2AP( 24L+6P+ 10S+ 40i) • A BGGG.02.044 Venem aa regionaalgeograafia ■Geograafia:alam korr. professor Ott Kurs Kursus annab ülevaate olulisem ate demograafiliste sündmuste sündimuse, 2AP( 24L+ 18S+ 38i) • A suremuse, rändega seotud mõDstetest, seaduspärasustest, parameetritest. □ In im g e o g raa fia ten i Omandatakse nende näitajate kasutamise ning rahvastiku prognoosimise © B G G G .01.015, BGGG.02.008, BGGG.02.009, BGGG.02.014, praktiline oskus. BGGG.02.051, BGGG.02.052, BGGG.03.003 ©24. - 29. n. 4 L n-sl ref => A Sotsiaalruum ide kujunemine Euraasia, Venemaa maa- ala piiride ja sisejaotuse kujunemine; tänapäeva Venem aa tuumikalad ja päramaad; BGGG.02.018 Eesti ühiskonnageograafia alused V enem aa suhted naaberm aadega; Venemaa geopoliitilisi kontseptsioone. lektor Riho Mällo © 1. - 9. n. 2 L, 2 S n-s => A 3AP( 48L+ 6P+ 6S+ 60i) • A ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk BGG G.02.045 S otsiaal-ja kultuurigeograafia uusi aspekte Eesti loodusvarade, rahvastiku- ja m ajandusgeograafia põhiteadmiste dotsent Jussi S. Jauhiainen esitus (põhikooli õpetajate tarvis eesti/vene keeles). I AP( 14L+ 26i) • E © 24.-38. n. => E □ In im g e o g raa fia ten i Ühiskonnageograafia areng ja ruumi põhikontseptsioonid, feministlik BGGG.02.035 Linnaplaneerim ine ja -keskkond vaatenurk, uus kultuurigeograafia, uus poliitgeograafia. Loengute ja dotsent Jussi S. Jauhiainen artiklite iseseisev läbitöötamine. 2AP( 28L+ 52i) • E © 1 9 .-2 1 . n. 4 L n -s => E ■ Inim geograafiaten i Linnaplaneerimise põhikontseptsioonid ja teooria areng antiik-Kreekast BGG G.02.046 K ultuurigeograafia eriseminar postmodernismi perioodini. Linnaplaneerijad Hausmann, Soria у Mata, dotsent Jussi S. Jauhiainen Howard, Gamier, Le Corbusier, Wright. Näiteid Euroopa linnadest 20. 2AP( 80i) • E sajandil. Strateegiline planeerim ine ja säästlik areng □ In im g e o g raa fia ten i © 1 .- 5 .n. Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli 8 .-9 . n. => E eksamipäevadel © 1 .-3 8 .П . => E BGGG.02.038 Ühiskonnageograafia teoreetilised lähtekohad dotsent Jussi S. Jauhiainen BGG G.02.047 Poliitgeograafia eriseminar 2AP( 14L+ 12S+ 54i) • A dotsent Jussi S. Jauhiainen ■ In im geograafia ten i, Inimgeograafia:mag, Inimgeograafia:dokt 2AP( 80i) • E OBGGG.02.019 □ In im g e o g raa fia ten i 190 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 190 Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli rakendused on end enim õigustanud regionaalsete majanduste eksamipäevadel restruktureerimisel, s.o. riiklikes regionaalpoliitikates). Kursus on vajalik © 1 .-3 8 . n. => E nii era- kui avaliku sektori töötajatele. Annab ülevaate olulisematest teooriatest ja edukatest rakenduspoliitikatest eri maades. BGGG.02.048 M ajandusgeograafia erisem inar ©6. - 16. n. 2 L, 1 S n-sl ref => A dotsent Jussi S. Jauhiainen 2AP( 80i) • E BGG G.02.057 Magistri eriala kursus inim geograafias □ Inimgeograafia:ülem korr. professor Ott Kurs,dotsent Jussi S. Jauhiainen Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli 10AP( 400i) • E eksamipäevadel ■G eograafia:m ag © 1 .-3 8 . n. => E Erialakirjanduse kursus inim geograafia magistratuuri lõpetamiseks, lõpeb eksamiga. BGG G.02.049 Erisem inar inimgeograafia teooriast ©1. - 44. n. => E dotsent Jussi S. Jauhiainen 2AP( 80i) • E BGGG.02.058 Doktori eriala kursus inimgeograafias □ lnim geograafia:ülem , lnim geograafia:m ag korr. professor Ott K urs,dotsent Jussi S. Jauhiainen Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli 10AP( 400i) • E eksamipäevade! ■G eograafia:dokt © 1 .-3 8 . n. = > E Eksami sooritam iseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 2000-2500 lk. ulatuses, doktorieksam i teoreetilise osa võib instituudi juhataja BGGG.02.050 L inna-ja sotsiaalgeograafia eriseminar nõusolekul sooritada osade kaupa, lisaks tuleb doktorandil esineda kahe dotsent Jussi S. Jauhiainen avaliku loenguga (üks kitsamal teemal, teine laiemat geograafia 2AP( 80i) • E valdkonda käsitlev, m ida hinnatakse eksami ühe etapina). □ Inimgeograafia:ülem ©1. - 44. n. => E Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli eksamipäevadel © 1 .-3 8 . n. => E LOODUSGEOGRAAFIA JA MAASTIKUÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03) BGGG.02.051 Euroopa regionaalgeograafia lektor Uudo Pragi 3AP( 42L+ 10S+ 68i) • E BGGG.03.001 Eesti loodusgeograafia ■Geograafia:4, Geograafia:ülem lektor Arvo Järvet OBGGG.01.015, BGG G.02.008, BGGG.02.009, BGGG.03.003 3AP( 44L+ 12P+ 4S+ 60i) • E Käsitletakse Euroopa ja Vahemeremaade regioonide geograafiat: ■G eograafia:kesk loodusvarasid, ühiskonna struktuuri, majandust, kultuuri ja elulaadi. © B G G G .03.004, BG G G .03.006, BGGG.03.037, BGGG.03.038 ©1. - 10. n. 6 L n-s => E Käsitletakse Eesti loodust m aastikukom ponentide ja neist moodustunud paigastikutüüpide (geokom plekside tüüpide) kaupa. On aluseks "Eesti BGGG.02.052 Välisilm ajagude regionaalgeograafia maastike" (regioonide) käsitlusele. Samas aines on 0.5 AP andev (st. 3-st) lektor Uudo Pragi õppeekskursioon. 2AP( 24L+ 56i) • E © 1 .-1 6 . n. 3 L, 1S n-sl knt = > E ■G eograafia:4, G eograafia:ülem OBG GG.01.015, BGG G.02.008, BGGG.02.009, BGGG.02.051, BGGG.03.002 Eesti m aastikud BGGG.03.003 Hannes Palang Käsitletakse Euroopa-väliste regioonide geograafiat: loodusvarasid, 2AP( 24L+ 16S+ 40i) • E ühiskonna struktuuri, majandust, kultuuri ja elulaadi. ■Geograafia: ülem ©10. - 16. n. 6 L n-s => E © B G G G .03.001, BG G G .03.004 Käsitletakse maastike olem ust ja Eestit m aastikurajoonide kaupa. Annab BGGG 02.053 Rahvastikugeograafia erisem inar I kompleksse ettekujutuse Eesti loodusest, selle erinevate osade teadur Hill Kulu (regioonide) iseärasustest. 3AP( 120i) • E © 2 9 .-3 8 . n. => E □ Inimgeograafia:kesk, Ininigeograafia:ülem OBGGG.02.026, BGGG.02.027, BGGG.02.042 BGGG.03.003 M aailm a loodusgeograafia , I Süvendatakse teadmisi maailma rahvastikuarengust. Kursus sooritatakse dotsent Jaak Jaagus kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli eksamipäevadel. 1,5AP( 40L+ 20i) • E ©1. - 16. n. => E ■G eograafia:alam © B G G G .03.004, BGG G.03.063, BGGL.03.038 BGGG.02.054 Rahvastikugeograafia erisem inar II Annab ülevaate Euraasia ja Aafrika olulisemate looduskomponentide teadur Hill Kulu olem usest ja maastikul istest regioonidest. 3AP( 120i) • E ©24. - 33. n. 4 L n-s => E □ Inimgeograafia:kesk, Inimgeograafia:ülem O BG G G .02.026, BGG G.02.027, BGGG.02.042 BGGG.03.004 G eom orfoloogia Süvendatakse teadmisi rahvastikuteooriatest (ränne ja linnastumine). lektor Tiit Hang Kursus sooritatakse kirjanduse põhjal inim geograafia õppetooli 2AP( 48L+ 12P+4S+ 16 i)* E eksamipäevadel. ■ G eograafia:2, Geoloogia:2 ©1. - 16. n. => E ©BG G L.03.024 K äsitletakse põhilisi maismaal toim uvaid reljeefitekke-protsesse ja BGGG.02.056 Õppiv majandus ja regionaalsed reljeefivorme. Annab aluse maastike arengu mõistmiseks ja innovatsioonisüsteem id looduskasutuse planeerim iseks. Garri Raagmaa © 1 .- 9 . n. 4 L , 1 P, 1 S n-s2 knt => E 2AP( 24L+ 10S+ 46i) • A □ A valik haldus:3, Avalik haldus:4, Geograafia:3, Geograafia:4, BGG G.03.005 M ullateaduse välipraktika M ajand u stead u si, M ajan d u stead u si Aini Oja © B G G G .02.002, BGG G.02.038 1 AP( 36P+ 4i) • A Kursuse eesm ärk on tutvustada Õppiva majanduse kontseptsiooni, mis ■Geograafia:aIam omab üha kasvavat tähtsust m ajandusteaduses (õppiva majanduse © B G G G .03.006 191 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOIVD 191 Õpitakse tundma Eesti enamlevinud muldi. Omandatakse praktilised V älipraktika käigus om andatakse oskused hüdromeetriliste mõõtmiste oskused mullakaevete tegemiseks ja kirjeldamiseks. Määratakse tegem iseks siseveekogudel ja vastava riistastiku kasutamiseks iseseisvalt muldade vaheldumine maastikul ette antud pikkiprofiilil. välitingimustes. ©korduv: 1 n. 36 P n-s => A © korduv: 1 n. 40 L n-s => A BGGG.03.006 M ullateaduse alused ja mullageograafia BG G G .03.018 G eosüsteem ide m odelleerimine Aini Oja korr. professor Tõnu Oja 2,5AP( 32L+ 32P+ 36i) • E 3AP( 20L+ 40P+ 60i) • EA ■Geograafia: alam ■ Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:ülem □Geoloogia:alam, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk © B G G G .03.019, BG G G .03.063, BGG L.03.038, MTAT.03.009 Kursuse esimene osa hõlmab üldise mullateaduse alused: m ulla mõiste, O skus dünaam iliste looduslike süsteem ide modelleerimiseks ning mingi selle mineraalne ja orgaaniline osa, mullavesi ja õhk, mullas toimivad objekti praktiline m odelleerim ine. Soovitatavad algteadmised re~iinud ja protsessid. Teises osas käsitletakse muldade teket ja arengut, arvutiõpetusest. muldade geograafilise leviku seaduspärasusi ning muldkatte ehitust. ©1. - 5. n. 4 L n-s Lõpuks antakse ülevaade Eesti muldadest ja m uldkattest ning muldade 6. - 22. n. 2 P n-s => E kaitsest. ©24. -38 . n. 2 L, 2 P n -s => E BG G G .03.019 Ökoloogia alused korr. professor Tõnu Oja BGGG.03.007 M eteoroloogia ja klimatoloogia alused 2AP( 40L+ 40i) • E dotsent Jaak Jaagus,lektor Piia Post ■K eskkonnateadus: 3AP( 60L+ 16P+ 44i) • EA Ö koloogia põhitõdede tutvustus, energiavoog ja aineringed, organismide ■Geograafia: alam suhted koosluses ja üm britseva keskkonnaga. (Ainet loetakse ainult Türi ©BGGG.03.063, BGGL.03.038 K olledž is, 98/99-st ei toimu G II-le). Annab ülevaate atmosfääri ehitusest, meteoroloogil istest nähtustest ja ©1. - 44. n. => E mõõteriistadest, kliim at kujundavatest seaduspärasustest ning kliimatüiipidest maakeral. On sissejuhatavaks kursuseks m eteoroloogia ja BGGG.03.022 Loodusgeograafia komplekspraktika klimatoloogia süvendatud õppimisel. korr. professor Ülo M ander,korr. professor Tõnu Oja,v-teadur Jane ©24. - 29. n. 4 L, 2 P n-s => A Frey,v-teadur Krista Lõhmus, Ain Kull, Tõnu Mauring 3 1 .-38 . n. 4 L , 2 P n -s => E 2AP( 80P) • A ■G eograafia:alam BGGG.03.008 M eteoroloogia ja klimatoloogia välipraktika O B G G G .O l.017, BGG G.03.005, BGG G.03.014, BGGG.03.028 dotsent Jaak Jaagus Loodusgeograafiliste kom pleksuuringute meetodite õppimine praktilise 1 AP( 40P) • A tegevuse käigus. ■Geograafia:alam ©2. n. 40 P n-sl ref => A ©BGGG.03.007 Annab praktilise oskuse meteoroloogiliste vaatluste korraldamiseks ja BG G G .03.023 L oodus-ja keskkonnakaitse mõõteriistade kasutamiseks välitingimustes. Saab ülevaate Kalev Sepp mikroklimaatiliste vaatluste teostamise m etoodikast ja m ikrokliim a 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E kujunemise seaduspärasustest. ■Geograafia: alam ©korduv: 2 n. 20 P n-s => A Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, rahvusvahelised konventsioonid, ülevaade seadusandlusest, looduskaitsealad Eestis, maailmas. BGGG.03.010 Agrom eteoroloogia © 2 4 .-3 9 . n. 2 L, 1 S n-sl ref => E dotsent Jaak Jaagus 1 AP( 20L+ 20i) • A BGG G.03.028 G eom orfoloogia välipraktika □ Loodusgeograafia ja maastikuökoIoogia:ülem lektor Tiit Hang ©BGGG.03.007 1 AP( 40P) • A Annab ülevaate põllum ajandusele olulistest ilmastikunähtustest, ■G eograafia:alam kultuuride nõudlusest ilm astikutingim uste suhtes, agrom eteoroloogilistest O BG G G .03.004 vaatlustest, agroklimaat il istest näitajatest. © B G G G .01.018 ©9. - 13. n. 4 L n-s => A Õpitakse tundm a (m aa)pinnavorm e, nende teket ja muutumisi. Pinnavormid koos om a koostisainesega on m ääravateks teguriteks m aa­ BGGG.03.011 Maakera kliimad ala veere iimi, m u ld -ja taim katte ning veekasutuse kujunemisel dotsent Jaak Jaagus ©korduv: 2 n 20 L n-s => A I AP( 20L+ 20i) • A □ Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:ülem BGG G.03.029 Rakendusm eteoroloogia ©BGGG.03.007 Peeter Karing Annab detailse ülevaate m aakeral esinevatest kliimatüiipidest. Kursus on 1 AP( 6L+ 26P+ 8i) • A eelkõige mõeldud tulevastele geograafiaõpetajatele. □Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ü!em ©3. -7 . n. 4 L n-s => A OBG GG.03.007 A ntakse teoreetiline ülevaade m eteoroloogia rakenduslikest harudest BGGG.03.013 Hüdroloogia (lennundus-, agro- ja merem eteoroloogia) ning praktikumides tutvutakse lektor Arvo Järvet sellealase tööga Eesti M eteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis. 2,5AP( 36L+ 14P+ 50i) • E ©korduv: 1 n. 6 L, 26 P n-s => A ■Geograafia:alam ©BGGG.03.063, BGGL.03.038 BGGG.03.030 Sünoptika praktika Hüdroloogia on üks üldainetest geograafia üliõpilastele, samuti teiste Helve Kotli eriala üliõpilastele, kelle Õppetöö on seotud veega ja veekogudega. 1 AP( 40P) • A Soovitatavad algteadm ised statistika alustest □ Loodusgeograafia j a maastikuökoloogia:ülem 0 2 .-1 5 . n. 3 L , 1 P n-sl knt => E O BG GG.03.007 A ntakse praktilised oskused ilmakaartide koostamisel, analüüsil, BGGG.03.014 H üdroloogia välipraktika kosm osefotode kasutamisel ja ilma prognoosi tegemisel Eesti lektor Arvo Järvet M eteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis. 1AP( 40P) • A © korduv: 1 n. 40 P n-s => A ■Geograafia:alam ©BGGG.01.018, BGG G.03.013 BGG G.03.032 M aastikuplaneerim ine 192 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 192 korr. professor Ülo M ander, Tõnu M auring Seminari käigus antakse ülevaade konkreetsetest ökotehnoloogiatest 3AP( 32L+ 16P+ 16S+ 56i) • E heitveepuhastuses, energeetikas, ehituses, põllumajanduses. ■ Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:ülem ©34. - 39. n. 3 S n-s => A ® BG G G .03.060 Õppeaines käsitletakse maastiku kujundam ise ja hoolduse ökoloogilisi, BGG G.03.048 K lim atoloogia alused ja Eesti kliim a esteetilisi funktsionaalseid ja m ajanduslikke aluseid, samuti dotsent Jaak Jaagus m aastikuarhitektuuri üldisem aid printsiipe 1 AP( 20L+ 20i) • E ©32. - 39. n. 4 L, 2 P, 2 S n-s => E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: ©BGGG.03.051 BGG G.03.034 H ü d ro g raa fia lektor Arvo Järvet ©24. -2 8 . n. 4 L n -s => A 2AP( 18L+ 14P+ 8S+ 40i) • E □ Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem , Loodusgeograafia ja BGG G.03 049 T ead u sa rtik li k ir ju tam in e inglise keeles maastikuökoloogia:m ag Robert Szava-Kovats OBGGG.Ol .020, BG G G .03.013, BGGG.03.014 1 AP( 14L +4P+ 4S+ 18i) • A Õppeaines käsitletakse veekogude ja valglate kirjeldamist, veekogude □ G eograafia:m ag, Geograafia:dokt mõõdistamist, hüdroloogiliste kaartide koostamist ja kasutamist. Mõeldud This course will cover the basic style o f scientific articles as published in neile üliõpilastele ja m agistrantidele, kellel on tegem ist veekogude the Anglo-Am erican community. This will include article format and will detailuuringutega. (Võimalik sooritada individuaalselt.) address problems common to native Estonian speakers. © 1 .-4 4 . n. => E ©27. - 34. n. => A BGGG 03.036 Õ hu saaste m õju ökosüsteem idele BGG G.03.050 M aailm a loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele v-teadur Jane Frey dotsent Jaak Jaagus,dotsent Heino Mardiste 2AP( 24L+ 12S+ 44i) • A 1,5AP( 30L+ 30i) • E □Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: Käsitletakse õhusaaste komponentide teket, nende transform atsioone O BG G G .03.051, BGG G.03.052 atmosfääris, sadenem ist veekogudesse, m u ld a ja metsadesse ning sellega Käsitletakse m andrite ja ookeanide loodusgeograafiat põhikooli õpetaja kaasnevaid kahjulikke mõjusid organismidele, mulla ja vee omadustele, eriala jaoks. See sisaldab Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika ning ökosüsteem ide tasakaalule Austraalia geoloogilise ehituse, relieefi, kliima, sisevete, mullastiku, ©24. - 35. n. 2 L, 1 S n-sl re f => A taimkatte, loomastiku ja looduslike vööndite ülevaadet, maailmamere ja tem a osade tutvustust. BGGG.03.037 Eesti veed ©29. - 36. n. 4 L n-s => E lektor Arvo Järvet 1 AP( 12L+ 8P+ 20i) • A BGG G.03.051 Ü ld m aatead u s loodusteaduste õpetajatele ■Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:üIem lektor Tiit Hang, Rein Ahas, Ain Kull □G eograafia:üIem 3AP( 60L+ 60i) • E OBGGG.03.013 ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam Õppeaines käsitletakse Eesti veekogusid ja põhjavett, veeressursside Annab ülevaate atmosfääri, litosfääri, hüdrosfääri, biosfääri üldistest kasutamist ja kaitset ning veestiku muutusi ja veekogude re~iimi seaduspärasustest, kujunem isest ja arengust. põhijooni ©1. - 16. n. 4 L n-s => E ©8. - 12. n. 2 L n-sl ref => E BGG G.03.052 Ü ld m aatead u s loodusteaduste õpetajatele BGGG.03.041 M a g istran tid e e r ia lak irjan d u se sem in a r dotsent Heino M ardiste loodusgeograafias ja m aastikuökoloogias 3AP( 60L+ 60i) • E korr. professor Ülo M ander,dotsent Jaak Jaagus,v-teadur Krista ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam Lõhmus,lektor Arvo Järvet Annab ülevaate atmosfääri, litosfääri, hüdrosfääri, biosfääri üldistest 6AP( 240i) • A seaduspärasustest, kujunem isest ja arengust. ■G eograafia:m ag ©1. - 22. n. 4 L n-s => E Individuaaltöö erialakirjandusega 1000- 1500 lk. ulatuses. Töö toimub kokkuleppel õppejõugaja annab kokku kuni 6 AP. BG G G .03.054 Eesti loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele ©1. - 44. n .l ref => A lektor Arvo Järvet 2AP( 24L+ 12P+4S+ 40i) • E BGGG.03.042 D o k to ran tid e e r ia la k irja n d u se sem in a r ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk loodusgeograafias ja m aastikuökoloog ias O B G G G .03.048, BGGG.03.051, BGGG.03.052, BGGL.03.024 korr. professor Ülo M ander Käsitletakse Eesti loodust m aastikukom ponentide ja tüpoloogiliste I5AP( 600i) • A m aastikuüksuste kaupa. Iseloom ustatakse Eesti erinevaid piirkondi ■G eograafia:dokt m aastikurajoonide, valdkondade ja paikkondade lõikes. Individuaaltöö erialakirjandusega. Töö toimub kokkuleppel õppe jõ u g a ja ©1. - 10. n. => E annab kokku kuni 15 AP. ©1. -4 4 . n.l re f => A BGGG. 03.055 G eog raafia kom plek sp rak tik a loodusteaduste õpe ta ja te le BGGG.03.046 S ta tistiline andm etö ö tlu s dotsent Jaak Jaagus,lektor Arvo Järvet,assistent Raivo Aunap, Aini Oja v-teadur Krista Lõhmus 2AP( 40P + 4 0 i) • 4A 3AP( 32L+ 20P+ 12S+ 56i) • EA ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam ■G eograafia:kesk, Geograafia:ülem O B G G G .03.006, BG G G .03.048, BGGG.03.051, BGGG.03.052 Statistilise andm etöötluse m eetodite ja katse planeerim ise aspektide V älipraktika, mis sisaldab klimatoloogia, topograafia, mullateaduse ja tutvustamine. Praktiline töö statistikaprogram m ide abil. hüdroloogia plooke. ©20. - 30. n. 4 L, 2 P, 2 S n-s3 knt => E A ©2. n. 20 P n-s => 4A BGG G.03.047 Ö kotehnoloog ia e risem in a r BGG G.03.058 M ag istri e r ia la ku rsu s loodusgeograafias, Valdo Kuusemets keskkonn ak a itses ja m aastikuökoloog ias 1 AP( 20S+ 20i) • A korr. professor Ülo M ander,dotsent Jaak Jaagus,v-teadur Krista Lõhmus □ Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem 10AP( 400i) • E © B G G G .03.064 ■G eograafia:m ag 193 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 193 Erialakirjanduse kursus loodusgeograafia, keskkonnakaitse ja ©2. - 16. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl re f => E maastikuökoloogia magintrantuuri lõpetamiseks, lõpeb eksamiga. ©1. - 44. n. => E BG G G .03.066 Referaat loodusgeograafias korr. professor Ülo M ander BGGG.03.059 Doktori eriala kursus loodusgeograafias, 1 AP( 40i) • A keskkonnakaitses ja maastikuökoloogias ■G eograafia: 1 korr. professor Ülo M ander,dotsent Jaak Jaagus,v-teadur Krista Lõhmus Referaadi kirjutam ine/koostam ine loodusgeograafia/maateaduste aluste 10AP( 400i) • E mõnel teemal. ■Geograafia:dokt © 1 .-2 2 . n .l ref = > A Eksami sooritamiseks tuleb läbi töötada erialakirjandust ca 2000-2500 lk. ulatuses, doktorieksami teoreetilise osa võib instituudi juhataja nõusolekul sooritada osade kaupa, lisaks tuleb doktorandil esineda kahe GEOLOOGIA INSTITUUT (GL) avaliku loenguga (üks kitsamal teemal, teine laiemat geograafia valdkonda käsitlev, mida hinnatakse eksami ühe etapina). ©1. - 44. n. => E GEOLOOGIA JA MINERALOOGIA ÕPPETOOL (01) BGGG.03.060 M aastikuökoloogia korr. professor Ülo M ander 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E BG G L.01.001 R egionaalgeoloogia ■Botaanikaja öko loogia:, Geograafia:ülem lektor Leho Ainsaar □Bioloogia:ülem 3,5AP( 68L+ 72i) • E OBGB0.03.008 ■Geoloogia:ülem Annab ülevaate aine- ja energiavoogude transform eerim isest maastikul, O BG G G .03.063, B G G L.01.017, BGGL.03.038 maastiku mitmekesisuse mõjust bioloogilistele protsessidele ja maastiku K äsitletakse Ida-Euroopa platvormi ja teda ümbritsevaid erineva modelleerimise alustest. geoloogilise arengulooga geostruktuurseid alasid (Uraalid, Skandinaavia, © 14.-22. n. 4 L , 1 S n-sl re f => E Kesk-Euroopa), nende ehitust, stratigraafiat, tektoonikat, arenguetappe, m agmatismi ja maavarasid. Põhjalikum alt vaadeldakse Baltimaade BGGG.03.061 M aastikuökoloogia eriseminar geoloogilist ehitust ja arengulugu. korr. professor Ülo Mander,korr. professor Tõnu Oja ©24. - 39. n. 4 L n-s => E 3AP( 10L+ 50S+ 60i) • E ■Loodusgeograafia ja m aastikuökoloogia:ülem BG G L.01.002 Sedimentoloogia □Geograafia:ülem lektor Leho Ainsaar,lektor Kalle Kirsimäe OBGB0.03.008, BGGG.03.060 6,5AP( 74L +52P + 1 3 4 i)-E Käsitletakse aine- ja energiavoogude transform eerim ist maastikul, samuti ■G eoloogia:kesk maastiku dünaamika seaduspärasusi. Peamine töö kujutab endast O BG GG.03.063, BGGL.03.038 kirjanduse baasil referaatide koostamist, esitamist ja läbiarutamist. Kursuse esimeses pooles iseloom ustatakse nüüdisaegsete setete ja © 33.-38. n. 2 L, 8 S n-s3 ref => E settekeskkondade klassifikatsioone ning antakse ülevaade kontinentaalsest Oõed, järved, nõlvad, liustikud) ja merelisest (rannik, BGGG 03 062 Eesti loodus ja keskkond mandrilava, ookean) sedimentatsioonist erinevates litogeneesi tüüpides korr. professor Tõnu Oja (nivaalne, humiidne, ariidne, ookeaniline). Käsitletakse settematerjali 3AP( 30L+ 40P+ 2S+ 48i) • EA päritolu ja settim isprotsesside teoreetilisi probleeme. Kursuse oluline osa Ülevaade Eesti looduslikest tingim ustest ja keskkonnaseisundist Balti on setendite, eriti Eestis levivate liivakivide, savide, lubjakivide ja õpingute raames välistudengitele. dolomiitide uurimismeetodite praktiline omandamine laboratooriumis. ©korduv: 16 n. 2 L n-sl ref => E A ©1. - 6. n. 6 L n-s 7. - 22. n. 2 L, 4 P n-s => E BGGG.03.063 M aateaduste alused II korr. professor Ülo M ander, Rein Ahas BG G L.01.004 Struktuurigeoloogia 2,5AP( 50L+ 50i) • E korr. professor Väino Puura,lektor Jüri Plado ■Geograafia:alam, Geoloogia:alam 5AP( 60L+ 40P+ lOOi) • E Annab ülevaate atmosfääri, hüdrosf&äri ja biosfääri üldistest ■G eoloogia:kesk seaduspärasustest, kujunem isest ja arengust. O BG GG.03.063, BGGL.03.038 © 14.-22. n. 8 L n-s => E Õpitakse tundm a maakoore erinevate struktuuride (kurrud, murrangud) arengut. Om andatakse struktuurse analüüsi meetodid. Struktuuride BGGG.03.064 Ö kotehnoloogia kujutamine geoloogilistel kaartidel ja läbilõigetel. Struktuurigeoloogia on korr. professor Ülo M ander, Valdo Kuusemets aluseks paljudele teistele geoloogilistele ainetele, kuna annab 2AP( 24L +6P+ 10S+ 40i) • E algteadmised geoloogilisteks väliuurimisteks. ■ K eskkonnatehnoloogiateni ©24. - 39. n. 4 L, 2 P n-s => E □Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia:üIem OBGB0.03.008 B G G L.01.006 Geokeemia Käsitletakse ökotehnoloogiat heitveepuhastuses, ökosüsteemide 3AP( 60L+ 60i) • E taastamises ja m aastikuplaneerim ises. Antakse ülevaade ökoloogilise ■G eoloogia:kesk põllumajanduse põhimõtetest. Referaat. O FK FE.O l.041, FKFE.01.046 © 32.-39. n .l ref => E Selgitatakse geoloogiliste protsesside geokeemilist olemust ja keemiliste elementide käitum ist nendes protsessides. Analüüsitakse erinevate BGGG.03.065 K eskkonnakorraldus keemiliste elem entide ja ühendite leviku- ja migratsioonimehhanisme Rein Ahas looduslikes protsessides, tutvustatakse isotoopgeoloogia aluseid, 3AP( 30L+ 20P+ 10S+ 60i) • E radioloogilisi dateerimise m eetodeid geoloogias. Aine toimub 1-2 ■K eskkonnatehnoloogiaten i nädalaste sessioonidena. □Geograafia:ülem © 1 .-2 2 . n. 6 L n-s => E Õppeprogramm sisaldab keskkonnakorralduse, keskkonnam õjude hindamise ja keskkonnaökonoom ika aluseid. Käsitletakse keskkonna- ja BGGL.01.011 Referaat geoloogias ja mineraloogias sotsiaalmajanduslike mõjude hindam ise m etoodikat; tasakaalustatud korr. professor Väino Puura,teadur T iia Kurvits,lektor Leho arengukavade koostamise printsiipe; keskkonnakaitse m ajanduslikke Ainsaar,lektor Juho Kirs aspekte ja väärtuste hindam ise m etoodikat Eesti ja välisriikide näidete 1AP( 5S+ 35i) • A varal. ■Geoloogia:alam 194 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 194 Ülevaade konkreetsest geoloogilisest probleem ist või selle uurituse lektor Kalle Kirsimäe seisundist valitud kirjanduse põhjal. 2AP( 40L+ 40i) • E © veebruar, 161 ref => A □G eoloogia:ülem O B G G L.O l.040 BGGL.01.014 G eoloogilise kaardistam ise välipraktika Savim ineraalide struktuur, omadused ja uurimism eetodid. Formeerumine lektor Juho K irs,lektor Jüri Plado ja sedimentatsioon m aismaalistes ja veelistes keskkondades. Savide 4AP( 160P) • A diagenees. Savide stratigraafia ja paleokeskkonna interpretatsiooni ■G eoloogia:kesk küsimused. O B G G L.01.004 ©24. - 39. n. 1 L, 2 P n-s => E Tutvutakse geoloogilise väliuurim ise võtete ja geoloogilise kaardistam ise meetodikaga. Koostatakse suurem õõduline geoloogiline kaart. BG G L.01.025 Geoloogia m etodoloogia ©40. - 43. n. 40 P n-s => A lektor Juho Kirs 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E BGGL.01.015 Ülem astme välipraktika geoloogias ja mineraloogias ■GeoIoogia:m ag korr. professor Väino Puura,lektor Leho Ainsaar,lektor Juho Kirs K äsitletakse geoloogiliste teaduste metodoloogilisi probleeme ja 4AP( 160P) • A kaasaegset terviklikku geoloogilist maailmapilti. ■Geoloogia:ülem ©veebruar, 16 2 S n-sl ref => E O BG G L.O l.014 Valitud spetsiaalsuse vallas tööoskuste ja -m etoodika om andam ine BG G L.01.026 Petro loog ia I konkreetses geoloogilises organisatsioonis. Lõputööks vajalike korr. professor Väino Puura,lektor Leho Ainsaar,lektor Juho Kirs algmaterjalide kogumine. 5AP( 20S+ 180i) • E ©40. - 43. n. 40 P n-s => A ■G eoloogia:m ag Setendite ja kristalsete kivim ite ainelise koostise ja struktuur-tekstuursete BGGL.01.017 Geotektoonika tunnuste uurimine ning geoloogiline interpreteerimine. Analüüsitakse lektor Juho Kirs looduslikke m ineraale-ja kivim itm oodustavaid protsesse ja nende arengut 2,5AP( 32L+ 16S+ 52i) • E M aa geoloogilise ajaloo vältel. Geoloogia ja m ineraloogia õppetooli ■Geoloogia:ülem m agistrantidele toim ub aines magistrieksam. © B G G L.01.002, BGGL.01.004, BGGL.01.016 ©septem ber, 40 => E Tutvutakse Maa geostruktuuridega, nende dünaam ika ja ajalooga lähtudes laam tektoonilistest mudelitest. Antakse ülevaade kontinentide ja BGGL.01.028 R e g io n a a l- ja s truk tuu rigeo loog iline välip rak tika ookeanide geoloogilisest arengust. Eesmärgiks on luua terviklik lektor Leho Ainsaar ettekujutus Maast kui kaugelearenenud kivimilise evolutsiooniga 2AP( 40P+ 40i) • A planetaarsest kehast. □G eoloogia: © 2 4 .-3 3 . n .2 L n -s O B G G L .01.004 34. - 39. n. 6 L n-s => E Välikursus toim ub mõnes Eestist geoloogiliselt erinevas piirkonnas. Kursuse käigus õpitakse tundm a geoloogilise kaardistamise metoodikat BGGL.01.018 Kristalsete kivimite petroloogia kom plitseeritud struktuuridega aladel. Tutvutakse vulkaaniliste, lektor Juho Kirs intrusiivsete ja m oondekivim ite lasumusvormidega, õpitakse kaardistama 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E k u rd -ja m urrangstruktuure. □G eoloogia:m ag ©juuni, 2 40 P n-sl re f => A OBGGL.Ol .041 ~BGGL.01.042 Käsitletakse m agm a-ja m oondekivimite mineraalse ja keemilise koostise BGG L.01.033 S em in ar geoloogias ja m ineraloogias I andmestiku geoloogilist tõlgendamist. Analüüsitakse nimetatud kivimite korr. professor Väino Puura,lektor Leho Ainsaar,lektor Juho Kirsjektor seoseid põhiliste geotektooniliste re iimidega. Kalle Kirsimäe ©september, 10 => E 8AP( 20S+ 300i) • 4A ■G eoloogia:m ag BGGL.01 019 Kristalsete kivimite petrokeemia Seminaril antakse ülevaade m agistritöö teemaga seonduvatest lektor Juho Kirs teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. 2AP( 14L+ 26P+ 40i) • E © 5 .-3 9 . n .2 S n -s => 2A □G eoloogia:m ag © B G G L.01.018 B G G L.01.034 S em in ar geoloogias ja m ineraloogias II M agm a-ja moondekivim ite keemilise koostise andmete üm berarvutamise korr. professor Väino Puura ja geoloogilise tõlgendam ise meetodid. Tutvutakse vastava 20AP( 40S+ 760i) • 8A arvutitarkvaraga. ■G eoloogia:dokt © november, 10 => E Seminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. BG G L.01.020 Balti kilbi geoloogia ©5. - 39. n. 2 S n-s => 2A lektor Juho Kirs 2AP( 10L+ 30P+ 40i) • E BGG L.01.035 K õrgkooli pedagoogiline p rak tik a I □ G eoloogia:m ag korr. professor Väino Puura,lektor Leho Ainsaar,lektor Juho Kirsjektor © BGGL.01.017 Kalle Kirsimäe Tutvutakse kirjanduse põhjal Balti kilbi (Fennoskandia) eelkambriumi 2AP( 40P+ 40i) • 2A aluskorra kivim ilis-struktuurgeoloogilise ehituse ja arengulooga. Kursus □G eoloogia:m ag toimub vastavalt kokkuleppele õppejõuga. Aine sisaldab ühe või mitme üksikloengu ettevalm istam ist ja läbiviimist ©veebruar, 16 => E m agistritööga seotud erialal. Tem aatika valitakse koos juhendajaga. © 1 .-2 2 . n. => A B G G L.01.021 Fjodorovi meetod 24. - 39. n. => A lektor Juho Kirs 2AP( 10L+ 30P+ 40i) • E BGG L.01.036 K õrgkooli pedagoogiline p rak tik a II □ G eoloogia:m ag korr. professor Väino Puura Om andatakse m ineraalide kristallooptilise uurimise m etoodika 4AP( 80P+ 80i) • 4A kivim õhikus polarisatsioonim ikroskoobi all teodoliitlauakesel. □ G eoloogia:dokt © veebruar, 16 => E Aine sisaldab koostöös juhendajaga kavandatud loengutsükli ettevalm istam ise ja läbiviimise geoloogia põhi- või magistriõppes. BGGL.01.024 Savim ineraalid © 1 .-2 2 . n. => A 195 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 195 24. - 39. n. => A BGGL.02.001 Eesti aluspõhja geoloogia välipraktika lektor Leho Ainsaar BGGL.01.037 Artikli koostamine geoloogias ja m ineraloogias I 1 AP( 20P+ 20i) • A korr. professor Väino Puura,lektor Leho Ainsaar,lektor Juho Kirs,lektor ■G eoloogia:ülem Kalle Kirsimäe O BG GL.02.008 4AP( 100P+ 10S+ 50i) • 2A Praktika käigus õpitakse tundm a Eesti aluspõhja läbilõiget, tutvudes □Geoloogia:mag tähtsamate kambriumi, ordoviitsium i, siluri ja devoni paljanditega. Erialase artikli koostamine saadud uurimistulemuste alusel ja selle Tutvutakse erinevaid fatsiaalseid vööndeid iseloomustavate avaldamine teaduslikus väljaandes. puursüdamikega. Harjutustöödeks on paljandite ja puursüdamike 0 1 .-2 2 . n. 2.5 P, 1 S n -s => A iseseisev liigestamine ja kirjeldamine. 24. - 43. n. 2.5 P, 1 S n-s => A ©40. - 40. n. 40 P n-sl re f => A BGGL.01.038 Artikli koostamine geoloogias ja mineraloogias II BGGL.02.002 Selgroogsete paleontoloogia ja paleobotaanika korr. professor Väino Puura dotsent Tõnu Meidla 8AP( 200P+ 20S+ lOOi) • 4A 1,5AP( 24L+ 2P+ 30i) • E ■Geoloogia:dokt ■G eoloogia:kesk Erialase teadusartikli koostamine ja publitseerimine rahvusvaheliselt O BG GL.02.004 tunnustatud väljaandes. Kursus sisaldab selgroogsete paleontoloogia süstemaatilise ülevaate ja 0 1 .-2 2 . n. 5 P, .5 S n-s => A lühikese sissejuhatuse paleobotaanika probleemidesse. Käsitletakse ka 24 .-4 3 . n. 5 P , .5 S n -s => A retsentse selgroogsete fauna kujunem islugu ja hominiidide evolutsiooni küsimusi. BGGL.01.041 Petrograafia I ©11. - 20. n. 4 L n-s => E lektor Juho Kirs 3,5AP( 25L+ 45P+ 70i) • A BG G L.02.003 Varajaste selgroogste paleontoloogia ■Geoloogia:kesk Tiiu Märss OBGGL.01.040 1AP( 8L+ 12P+ 20i) • E Ülevaade mineraalide kristallooptilistest uurimism eetoditest kui □ G eoloogia:m ag valguslainetega kristallis toimuvate protsesside kirjeldusest klassikalise O BG G L.02.002 valguse lainetusteooria raames. Tutvutakse polaristasioonimikroskoobi M aa vanimad merelised selgroogsed on ordoviitsiumi, siluri ja devoni ehituse ja selle kasutam isega m ineraalide-kivimite õhikute optilisel agnaadid ja kalad. Käsitletakse nende süstemaatikat, morfoloogiat ja uurimisel. strati graafi 1 i st levikut, paleoökoloogiat ja paleoihtüoloogilisi provintse 0 1 .-2 2 . n. 1.5 L, 2.5 P n -s => A paleosoikumis. © m ärts, 2 4 L, 6 P n-s => E BGGL.01.042 Petrograafia II lektor Juho Kirs BGGL.02.005 G eoloogilise fotograafia praktikum 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E Mare Isakar ■Geoloogia:kesk, Geoloogia:kesk 1 AP( 20P+ 20i) • A Ülevaade põhilistest magma- ja m oondekivimitest, nende m ineraalsest ja □G eoloogia:kesk keemilisest koostisest ning looduslikest tekkeprotsessidest. Omandatakse Fotomaterjalid, pildistusobjekt. Fossiilide ettevalmistamine kivimite nii mikroskoopilise kui makroskoopilise kirjeldamise m etoodika pildistamiseks. Pildistamine tasafilm ile nelja valgusallika kasutamisega. Õhikutes polarisatsioonimikroskoobiga ja kivimite määramise m etoodika Fooni osatähtsus, filmi ilmutamine ja kinnitamine. Fotode tegemine käsipalades. negatiivist. Fototahvlite koostamine. M ikroskoopiliste mineraalide 0 2 4 .-3 3 . n. 2 L, 2 P n -s => E pildistamine. © 1 .-8 . n. 1 L, 2 P n -s => A BGGL.01.040 Mineraloogia lektor Juho Kirs,lektor Kalle Kirsimäe BGGL.02.006 Ajalooline geoloogia 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E korr. professor Madis Rubel ■Geoloogia:alam 2,5AP( 50L+ 50i) • E OBGGG.03.063, BGGL.03.038 ■Geoloogia:ülem Ülevaade enamlevinud looduslikest anorgaanilistest mineraalidest, nende O BG G L.02.004 omadustest ja tekkeviisidest. Kristallide väliskuju geomeetriline analüüs, Esitatakse M aa geoloogiline areng: M aa kui planeedi teke, atmosfääri ja kristallstruktuuri olemuse mõistmine. Õppekogude varal tutvutakse kõigi hüdrosfääri kujunemine. Käsitlemist leiavad elu tekke ja arengu olulisemate anorgaaniliste m ineraalidega ja harjutatakse nende määramist. üldküsimused, laam tektoonika ja kliimavöötmete mõju elu arengule 0 2 4 .-3 9 . n. 2.5 L, 2.5 P n-s => E geoloogiliste ajastute iseloom ustuse taustal. ©1. - 10. n. 4 L n-s BGGL.01.043 Läti geoloogia välipraktika 11. - 16. n. 2 L n -s => E lektor Leho Ainsaar,lektor Kalle Kirsimäe, Mare Isakar I AP( 25P+ 15i) • A BGGL.02.008 Eesti aluspõhja geoloogia □Geoloogia:alam, Geoloogia:kesk korr. professor Madis Rubel,dotsent Tõnu Meidla Välikursus toimub TÜ ja Läti Ülikooli õppejõudude juhendam isel 2AP( 40L+ 40i) • E geoloogilise ekskursiooni vormis Läti Vabariigis. Kursuse eesmärk on ■G eoloogia:kesk õppida tundma Läti geoloogilist ehitust. Ekskursioonil tutvutakse O BG G G .03.063, BGGL.03.038 peamiselt devoni erinevate settekivim ite ja kivististega, samuti Läti A ntakse ülevaade Eesti geoloogilisest ehitusest ja aluspõhja maavarade ja nende kasutam isega, keskkonnageoloogiliste stratigraafiast. Selgitatakse aluspõhja kivimite kujunem ise tingimusi, probleemidega, pinnakatte paljanditega, pinnavorm idega ja kaasaegsete elustiku arengut, maavarade m oodustum ist ja levikut, käsitletakse geoloogiliste protsessidega. Kursus on täienduseks üldgeoloogia erinevate arenguetappide fatsiaalseid mudeleid ja paleogeograafiat. välipraktikale, samuti Eesti aluspõhja geoloogia ja regionaalgeoloogia ©24. - 33. n. 4 L n-s => E kursusele. Arvestus toimub individuaalse aruande alusel. 043. - 43. n. => A BGGL.02.009 M ikropaleontoloogia dotsent Tõnu Meidla PALEONTOLOOGIA JA STRATIGRAAFIA 2AP( 10L+ 30P+ 40i) • E □G eoloogia:ülem ÕPPETOOL (02) O BG G L.02.004 Kursuse põhisisuks on m ikropaleontoloogilise uurimistöö alused. Antakse süstem aatilise paleontoloogia kursusega võrreldes ulatuslikum ülevaade 196 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 196 põhilistest m ikrofossiilide gruppidest. Käsitletakse Käsitletakse merelise paleoökoloogia põhilisi probleeme: m ikropaleontoloogilisel proovimisel ja saadud info interpreteerimisel keskkonnaparam eetrid ja bioturbatsioon, nende mõju koosluste kerkivaid praktilisi probleeme, samuti erinevaid laboratoorseid kujunemisele; erinevatel substraatidel kujunevate bentiliste koosluste prepareerim ismeetodeid ja nende kasutam ist mitmete fossiiligruppide tüübid. Toimub kokkuleppel õppejõuga. uurimisel. Olulise osa kursusest m oodustavad praktikumid. ©veebruar, 20 => E ©veebruar, 16 => E B G G L.02.017 B iostratigraafia BGGL.02.010 G eoloog ilin e m u seo loog ia korr. professor M adis Rubel Tõnu Pani 5AP( 200i) • E 2AP( 10L+ 30P+ 40i) • A ■G eoloogia:m ag □G eoloogia:kesk Biotsoonid, nende tüübid, püstitam ine ja kasutamine. Biostratigraafilise OBGGG.03.063, BGGL.03.038 korrelatsiooni alused, selle täpsus. Valitud fossiiligrupi (-gruppide) Kursuse raamides antakse lühiülevaade muuseumide, eriti biostratigraafiline tähtsus, kasutam ine stratigraafilistel eesmärkidel. loodusm uuseum ide ajaloost ja tänapäevast ning põhifunktsioonidest Paleontoloogia ja stratigraafia m agistrantidel on selles aines kohustuslik (kogumine, säilitamine, uurimine, tutvustamine). Tutvutakse nõuetega m agistrieksam. Toimub kokkuleppel õppejõuga. m onograafiliste materjalide (originaalid ja tüüpeksem plarid) säilitamisel © septem ber, 40 => E ning geoloogiliste m aterjalide dokum enteerim ise ja säilitam isega Eestis. Kursus sisaldab praktilist tööd kollektsiooni korrastamisel TÜ BGGL.02 018 T eo reetilin e p a leon to loog ia geoloogiamuuseumis. dotsent Tõnu M eidla ©27. -3 1 . n. 2 L n-s 10AP( 400i) • E 32. - 39. n. 4 L n-s => A ■G eoloogia:dokt Kursuse teoreetilises osas käsitletakse paleontoloogilise materjali BG G L.02.011 G eoloog ia a ja lu gu kirjeldamise ja klassifitseerimise aluseid, zooloogilise nomenklatuuri Tõnu Pani põhireegleid, üksikisendite kirjeldamisel ja võrdlemisel ilmnevat 1,5AP( 32L+ 30i) • E m uutlikkust ja selle uurimise meetodeid, populatsiooni ja liigi mõistet ■GeoIoogia:ülem paleontoloogias, liigiüleste kategooriate rakendamist. Kursus haarab ka © B G G L.02.006 eelloetletu rakendusi valitud fossiiligrupi (-gruppide) uurimisel, sellega Geoloogia ajaloo kursuse eesmärgiks on anda ülevaade geoloogilise seoses kerkivate probleem ide analüüsi ja võimalike lahendusteede mõtte arengust - kuidas on jõutud tänapäevaste teadm isteni M aa ehitusest leidmist. Doktorieksam. Toim ub kokkuleppel õppejõuga. ja arengust. Lühidalt peatutakse teaduse tekkel Antiik-Kreekas, erinevate ©septem ber, 40 => E maailmavaadete tekkel, geoloogilistel teadmistel Idamaades, keskaja ja renessansi loodusteadustel. Põhjalikum alt peatutakse geoloogia arengul BGG L.02.020 S e lgroo tu te p a leon to loog ia välip rak tika alates 18. sajandist. Tutvutakse olulisem ate geoloogiliste hüpoteesidega, dotsent Tõnu Meidla erinevate geoloogiaharude tekkega. Eraldi käsitletakse geoloogia ajalugu 1 AP( 20P+ 20i) • A Eestis, sidudes seda üldise geoloogia arenguga. Koos geoloogia ajalooga □ G eoloogia:kesk tutvutakse ka geoloogilise uurimise meetodite süsteemiga. (DBGGL.02.004 ©24. - 31. n. 4 L n-s => E Praktikumi käigus tutvustatakse fossiilimaterjali kollektsioneerimise põhireegleid ning erinevaid kollektsioneerim is- ja proovimismeetodeid BGGL.02.012 K van tita tiivn e stratigraafia ning rakendatakse neid praktilise töö käigus. Kogutud fossiilimaterjal korr. professor Madis Rubel varustatakse m äärangutega, tuginedes õppekogu ja geoloogiamuuseumi 2AP( 80i) • E ekspositsiooni m äärangutele ning kättesaadavale kirjandusele. □G eoloogia:m ag Kollektsioon korrastatakse ning antakse üle geoloogiamuuseumile ning Stratigraafiline korrelatsioon kui liigestamise ja korreleerimise alus. õppekogusse. Läbilõige kui aegrida. Vaatlusandmed. Trend, tsüklilisus. Lito-, bio- ja ©39. - 39. n. 40 P n-s => A kronostratigraafilise korrelatsiooni meetodid. Toimub kokkuleppel õppejõuga. BGG L.02.021 Ü lem astm e v ä lip rak tik a p a leon to loog ias ja statigraafias ©veebruar, 6 => E korr. professor Madis R ubel,dotsent Tõnu Meidla 4AP( 160P) • A BGGL.02.013 B iom in era lisa tsioon □G eoloogia:ülem Jüri Nem liher O B G G L.01.014 1 AP( 20L+ 20i) • E Valitud spetsiaalsuse vallas tööoskuste ja metoodika omandamine □G eoloogia:m ag konkreetses geoloogilises organisatsioonis. Lõputööks vajalike Käsitletakse biom ineralisatsiooni kui sellist - mis ta on, kuidas arvatakse algm aterjalide kogumine. teda kulgevat, mis laadi probleem idega on siin tegemist. Sisaldab ülevaate ©40. - 43. n. 40 P n-s => A biomineraalide ja biokristallide eripärasustest ja nende diageneesi seaduspärasustest. Antakse ülevaade retsentsete organismide BGGL.02.022 Sem in a r p a leon to loog ias ja stratigraafias I biomineralisatsioonist nende histoloogia ja mineraloogia aspektist, korr. professor Madis Rubel,dotsent Tõnu M eidla © oktoober, 7 => E 8AP( 20S+ 300i) • 4A ■G eoloogia:m ag BGG L.02.014 P a leo n to lo o g ilis te a jask aa lad e kon stru eer im in e Seminaril antakse ülevaade m agistritöö teemaga seotunduvatest korr. professor Madis Rubel teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E ©5. - 22. n. => A □G eoloogia:m ag 24. - 39. n. => A Ajaskaalad kui dateerim isvahendid, nende tüübid ja koht stratigraafias. Biotsoonide kasutam ine korreleerimise! ja dateerimisel, selle puudused. BGGL.02.023 S em in a r p a leon to loog ias ja stra tigraa fia s II Läbilõige. Palecntoloogilised sündmused, esinemisintervall. Taksoni korr. professor M adis Rubel,dotsent Tõnu Meidla määrang. Paikne ja täisintervall. Aja ja keskkonna teguri lahutamine. 20AP( 40S+ 760i) • 8A K oosesinem ine ja järjestam ine. A lgoritmid BIOGRAPH, STRATOCOR, ■G eoloogia:dokt DISTR RASC jaC A S C . Toim ub kokkuleppel õppejõuga. Seminaril antakse ülevaade doktoritöö teemaga seonduvatest © oktoober, 16 => E teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. © 5 .-2 2 . n. => A BGGL.02.016 P aleo ö k o lo o g ia 2 4 .-3 9 . n. => A dotsent Tõnu M eidla 1 AP( 40i) • E BGGL.02.024 K õrgk ooli p ed agoog ilin e praktika II □ G eoloogia:m ag korr. professor Madis Rubel,dotsent Tõnu M eidla 197 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOND 197 4AP( 80P+ 80i) • 4A 4AP( 52L+ 26P+ 80i) • E □G eoloogia:dokt ■Geoloogia:ülem Aine sisaldab koostöös juhendajaga kavandatud loengutsükli OBGGL.Ol .002, BGG L.01.041 ettevalmistamise ja läbiviim ise geoloogia põhi- või magistriõppes. Õppekursus koosneb geneetilisest ja süstemaatilisest osast. Geneetilises © 1 .-2 2 . n. => A osas käsitletakse endogeensete, eksogeensete ja metamorfogeensete 2 4 .-3 9 . n. => A maavarade mitmesuguste gruppide ehitust, koostist, teket ning nende seaduspärasusi, sõltuvust vastavate provintside tektoonikast, kliimast jm. BGGL 02.025 A rtik li koostam ine p a leon to loog ias ja stra tigraa fia s II Süstem aatilises osas iseloomustatakse olulisemaid metallilisi, korr. professor Madis Rubel,dotsent Tõnu Meidla mittemetallilisi ja põlevmaavarasid. Aine toimub üle nädala. 8AP( 200P+ 20S+ lOOi) • 4A © 1 .-2 2 . n. 5 L, 3 P n-s => E □Geoloogia:dokt Erialase teadusartikli koostamine ja publitseerimine rahvusvaheliselt BGGL.03.007 H ü d ro g eo lo o g ilised u u rim ism eetod id tunnustatud väljaandes. Marandi Andres, Enn Karro © 1 .-2 2 . n. 5 P, .5 S n -s = > A 1,5AP( 30L+ 30i) • E 24. - 43. n. 5 P, .5 S n-s => A □G eoloogia: OBGGL.03.003 BGGL.02.026 A rtik li koostam ine pa leon to loog ias ja stra tigraa fia s I Kursuse käigus käsitletakse põhja- ja pinnavee ressursside kujunemise korr. professor Madis Rubel,dotsent Tõnu M eidla seaduspärasusi, antakse ülevaade hüdrogeoloogiliste uurimismeetodite 4AP( 100P+ 10S+ 50i) • 2A liikidest, hüdrogeoloogilistest arvutusm eetoditest ning hüdrogeoloogiliste □Geoloogia:dokt param eetrite statistilisest töötlusest. Erialase artikli koostamine saadud uurimistulemuste alusel ja selle ©6. - 22. n. 2 L n-s => E avaldamine teaduslikus väljaandes. © 1.-22 . n. 2.5 P, 1 S n-s => A BGGL.03.008 G eofü ü sik a liste an d m ete in terp reteerim in e 24. - 43. n. 2.5 P, 1 S n-s => A lektor Jüri Plado 2,5AP( 4L+ 36P+ 50i) • E BGGL.02.027 K õrgkooli p ed agoogilin e praktika I □G eoloogia: korr. professor Madis Rubel,dotsent Tõnu Meidla O BG G L.03.010 2AP( 40P+40i) • 2A õppekursus seisneb mõningate Eestis kasutatavate geofüüsikaliste □Geoloogia:mag aparaatidega tutvumises, väliandm ete geoloogilises tõlgendamises Aine sisaldab ühe või mitme üksikloengu ettevalm istam ist ja läbiviimist (pöördülesannete praktiline lahendamine) ja igale tööle eelnevas magistritööga seotud erialal. Tem aatika valitakse koostöös juhendajaga. sissejuhatavas loengus. © 1.-22 . n. => A © 6 .-1 0 . n. 1 L, 9 P n -s => E 24 .-3 9 . n. => A BGG L.03.009 P etrofü ü sik a RAKENDUSGEOLOOGIA ÕPPETOOL (03) lektor Jüri Plado 1,5AP( 30L+ 30i) • E □ G eoloogia:m ag BGGL.03.001 Ü ld geoloog ia vä lip rak tika OBG G L.01.041, BGGL.01.042 lektor Kalle Kirsimäe Teoreetiline kursus, mille eesm ärgiks on anda ülevaade peamistest 2AP( 80P) • A praktikas m õõdetavatest kivimite füüsikalistest omadustest (tihedus, ■Geoloogia:alam poorsus, m agnetiline vastuvõtlikkus, jääkm agnetism , elektriline takistus, OBGGG.03.063, BGGL.03.038 seism iliste pikilainete levikukiirus) ning nende kasutamisest geoloogilise Geoloogiliste ekskursioonide ja praktiliste tööde korras tutvutakse informatsiooni kandjatena. Käsitletakse aparatuuri põhiprintsiipe ning eksogeensete protsessidega ja Eesti ala iseloomulike geoloogiliste kirjeldatakse erineva geneesiga kivimite füüsikalisi omadusi. Kursus objektidega. Omandatakse välitööde võtted: paljandite kirjeldamine, eeldab algteadmisi füüsikast ja petrograafiast. käsipuurimine, välipäeviku täitmine jne. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ©40. -41. n. 40 P n-sl re f => A BGGL.03.010 G eofüü sik a BGGL.03.003 H üd rogeo loog ia lektor Jüri Plado lektor Robert Mokrik 2,5AP( 40L+ 10S+ 50i) • E 2,5AP( 47L+ 3P+ 50i) • E ■G eoloogia:kesk ■Geoloogia:alam O BG GG.03.063, BGGL.03.038 Antakse ülevaade põhjavete tekkest, lasumustingimustest, liikumise Õppekursus sisaldab valikut geofüüsikalistest uurimismeetoditest, mida seaduspärasustest ja keem ilisest koostisest. Tutvutakse regionaalse kasutatakse geoloogilisel kaardistamisel ning maavarade otsingul ja hüdrogeoloogiaga ning pööratakse tähelepanu põhjavee varude kaitsele uuringul. Käsitletakse uurimismeetodite põhirühmade (gravimeetria, ning ratsionaalsele kasutamisele. Toim ub tsüklitena kord kuus. m agnetomeetria, elektromeetria, seismomeetria, tuumageofüüsika, © 28 .-28 .il. 16 L n-s puuraugugeofüüsika) üldteoreetilisi aluseid, kasutatava aparatuuri 33. - 33. n. 16 L n-s töötam ise põhiprintsiipe, tööde m etoodikat ja selle taustal üksikmeetodeid 37 .-3 7 . n. 16 L n -s => E ning nende rakendam ist erinevates tingimustes. Antakse mäetööde, puurtööde ja geofüüsikaliste tööde kui geoloogilise informatsiooni BGGL.03.005 Eesti k vatern aari geo loog ia hankimise põhiliste vahendite võrdlev hinnang. korr. professor Volli Kalm ©1. - 5. n. 10 L n-s => E 2AP( 40L+ 40i) • E ■Geoloogia:kesk BGGL.03.012 T u rb ageo loog ia a lused OBGGL.03.037 1,5AP( 32L+ 28i) • E ©BGGL.03.024 □G eoloogia:m ag õpitakse tundma kvaternaariajastu (viimased 2 milj. a.) geoloogilisi Kursuses käsitletakse turba tekke põhjusi, geoloogilist lasumusvormi ja sündmusi, paleogeogfraafiat, jäätum isi, setete teket, levikut ning turbalasundite geoloogilise uurimise eripära. stratigraafiat, Balti mere arengut Eestiga piirnevates regioonides. ©veebruar, 161 re f => E Käsitletakse olulisem ate geoloogiliste ja paleogeograafiliste sündmuste kronoloogiat ja korrelatsioone naaberpiirkondadega. BGGL.03.013 M aavarad e u u rim ism eetod id © 30.-39 . n. 4 L n -s => E korr. professor Väino Puura 3AP( 52L+ 13P+ 60i) • E BGGL.03.006 M aavarad e õpetu s ■Geoloogia:ülem korr. professor Väino Puura O BG GL.03.006 198 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 198 Kursuses käsitletakse geoloogilises uurimistöös kasutatavaid mäetöid, puurtöid; geoloogiliste tööde staadium ilisust ja etapilisust; otsingueeldusi B G G L .03.025 R ak en d u sgeo loog ia ja -tunnuseid, otsingu meetodeid: uuringutel m aavaralasundi m uutlikkuse korr. professor Volli Kalm,korr. professor Väino Puura.lektor Robert uurimist, uuringuvõrku, m aavaravarude klassifikatsioone, varude M okrik,lektor Jüri Plado arvutamise m eetodeid, vigasid varude arvutamisel, varude riikilikku 5AP( 32L + 32P+ 32S + lOOi) • E arvelevõtm ist ning erinevate m aavarade otsingu-uuringu tööde ■ G eoloogia:m ag spetsiifikat. Aine toimub üle nädala. Aine käsitleb maakoore struktuure, m aardlaid, nende uurimise ©24. - 39. n. 7 L n-s => E geoloogilisi ja geofüüsikalisi meetodeid, kontinentaalsete ja terrigeensete pinnakatte setete moodustum ise fatsiaalseid iseärasusi. BGGL.03.014 E h itu sgeo loog ilised uu rim ism eetod id R akendusgeoloogia magistrantidel on aines kohustuslik magistrieksam, 1,5AP( 60i) • A © septem ber, 40 => E □G eoloogia: O B G G L.03.011 B G G L .0 3 .027 S em in a r ra k en d u sg eo lo o g ia s I Iseloom ustatakse ehitusgeoloogilisi väli- ja kam eraaltööde meetodeid, korr. professor Volli Kalm ,lektor Robert M okrik,lektor Jüri Plado, Hella proovimist, teimimist, tüüppinnaste uurimise erinõudeid, Kink uurimistulem uste esitamist läbilõigetel ja kaartidel. K äsitletakse 8AP( 20S+ 300i) • 4A hüdrogeoloogia eriprobleem e seoses ehitusalustega. ■G eoloogia:m ag ©m ärts, 10 => E Erialaseminaril antakse ülevaade m agistritöö teemaga seonduvatest teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. BGGL.03.015 E esti hü drogeo loog ia © 5 .-3 9 . n. => 2A Marandi Andres, Enn Karro, Hella Kink 1,5AP( 30L+ 30i) • E BGG L.03.028 P in n a k a tte -ja rak en d u sgeo loog ia ■Geoloogia:ülem korr. professor Volli Kalm,korr. professor Väino Puura,lektor Robert O BG GG.03.063, BGG L.03.003, BGGL.03.038 Mokrik Kursuse sisuks on anda ülevaade Eesti hüdrogeoloogilisest ehitusest, 10AP( 40S + 360i) • E 2A hüdrostratigraafiast, kirjeldatakse põhjavee moodustumise iseärasusi, ■G eoloogia:dokt erinevate hüdrostratigraafiliste üksuste vee kvantitatiivset ja kvalitatiivset Maa, litosfääri ja m aakoore ehituse ja kaasaegse dünaamika põhijooned. koostist. Kursus toim ub üle nädala. N ende mõju maardlate ja pinnavorm ide kujunemisele. Geofüüsikaliste ja ©24. - 39. n. 3 L n-s => E geokeem iliste m eetodite teoreetilised alused. Iseseisev töö kvaternaarisetete fatsiaalsete erimite tundmaõppimisel. BGGL.03.016 K esk k on n ageo loog ia Sedim entoloogiliste ja litoloogiliste meetodite käsitlus ja hindamine, Erik Puura andm eanalüüs ja geoloogiline interpreteerimine. 3AP( 35L+ 25P+ 60i) • E © septem ber, 40 => E ■Geoloogia:ülem □G eograafia:ülem BGGL.03.030 S em in ar ra k en d u sg eo lo o g ia s II Term init "keskkonnageoloogia" kasutatakse selle geoloogia osa kohta, korr. professor Volli Kalm ,lektor Robert Mokrik mis on otseselt seotud inimese tegevusega ja mõjutab teda. Aines antakse 20AP( 40S+ 760i) • 8A ülevaade inimese ja geoloogilise kekkonna suhtest ja õpitakse lahendama ■G eoIoogia:dokt sellega seotud tüüpilisi probleeme. Lähem alt käsitletakse vastavaid Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teemaga seonduvatest probleeme Eestis. Toimub 1-päevane ekskursioon. teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. ©24. - 39. n. 7 L n-s2 re f => E © 5 .-3 9 . n. => 2A BGGL.03.022 H üd rogeok eem ia BGGL.03.032 K õrgk oo li ped agoog ilin e praktika II lektor Robert Mokrik 4AP( 80P+ 80i) • 4A 2AP( 36L+ 4P+ 40i) • E □ G eoloogia:dokt □G eoloogia:m ag Aine sisaldab koostöös juhendajaga kavandatud loengutsükli Antakse ülevaade hüdrogeokeem ia olem usest ja seostest teiste ettevalm istam ise ja läbiviimise geoloogia põhi- või magistriõppe loodusteadustega. Käsitletakse põhjavee keemilist- ja isotoopkoostist üliõpilastele. kujundavaid tegureid ja protsesse. V aadeldakse Balti arteesiabasseini © 1 .-2 2 . n. => A hüdrogeokeemiat. Toim ub kokkuleppel õppejõuga. 24. - 39. n. => A © oktoober. 10 => E BGG L.03.033 A rtik li k oostam in e rak en d u sgeo loog ias II BGGL 03.023 R adiosüsin ikum eetod korr. professor Volli Kalm,korr. professor Väino Puura,lektor Robert Arvi Liiva M okrik 1 AP( 14L+ 6P+ 20i) • E 8AP( 200P+ 20S+ lOOi) • 4A □G eoloogia:m ag □ G eoloogia:dokt Käsitletakse radioaktiivse süsiniku teket atmosfääris, süsiniku isotoopide Erialase teadusartikli koostamine ja publitseerimine rahvusvaheliselt geokeem iat ning dateerim ism eetodi põhimõisteid. Antakse ülevaade tunnustatud väljaandes. loodusliku radioaktiivse süsiniku registreerim ism eetoditest ning vea ©1. - 22. n. => A võim alustest dateerimisel radiosüsiniku meetodil. Tutvustatakse meetodi 24. - 43. n. => A kasutam isvõim alusi ning põhilisi tulemusi kvatem aarigeoloogias rakendamisel. Kursus on soovitav ka arheoloogidele. BGGL.03.034 K õrgk oo li p ed agoog ilin e praktika I ©märts, 10 => E 2AP( 40P+ 40i) • 2A □ G eoIoogia:m ag BGGL.03.024 G eoloogia alused ja Eesti geoloogia Aine sisaldab ühe või mitme üksikloengu ettevalmistamist ja läbiviimist dotsent Tõnu M eidla,lektor Leho A insaar,lektor Juho Kirs,lektor Kalle m agistritööga seotud erialal. Tem aatika valitakse koostöös juhendalaga. Kirsim äe,lektor Jüri Plado © 1 .-2 2 . n. => A 2AP( 30L+ 10P+ 40i) • E 24. - 39. n. => A ■ K eskkonnateadus:!. K eskkonnatehnoloogia:!, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam BGGL.03.035 A rtik li k oostam in e rak en d u sgeo loog ias I □B ioloogia: , Keemia: korr. professor Volli Kalm ,lektor Robert M okrik,lektor Jüri Plado Aine annab ülevaate endo-ja eksogeensetest geoloogilistest protsessidest 4AP( 100P+ 20S+ 40i) • 2A ning selle taustal seletab Eesti geoloogilise ehituse ning maavarade leviku □ G eoloogia:m ag seaduspärasusi. Erialase artikli koostamine saadud uurimistulem uste alusel ja selle ©1. -2 2 . n. 2 L n-s => E avaldam ine teaduslikus väljaandes. 199 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 199 © 1.-22 . n. => A eraldam ine rakukultuurist, Northem -hübridisatsioon ja 2 4 .-4 3 . n. => A mutatsioonianalüüs haigusgeenis. © 3 3 .-3 4 . n. 30 P n -s => A BGGL.03.031 G eofü ü sik a lised u u rin gum eetod id lektor Jüri Plado BGM R.01.003 G en oom i stru k tu u r ja fu nktsioon 2AP( 20S+ 60i) • E korr. professor Andres M etspalu □G eoloogia:m ag 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • E Käsitletakse süvendatult m aavarade uurimisel rakendatavate füüsikaliste □ M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i meetodite olemust, aparatuuri ning tulemuste interpreteerimist. Antakse OBGMR.Ol.OOl ülevaade erinevate meetodite kasutam ispraktikast Eestis. Erikursuse raames käsitletakse multigeensete ja multifaktoriaalsete ©24. - 39. n. 2 L n-s => E haiguste m olekulaarseid mehhanisme. Tutvustatakse kaasaegseid tehnoloogiaid genoomi analüüsiks ning antakse ülevaade Inimese BGGL.03.036 Ü lem astm e vä lip rak tik a raken d u sgeo loog ias Genoomi Programmist. korr. professor Volli Kalm ,lektor Kalle K irsimäe,lektor Robert ©27. - 29. n. 8 L, 2 S n-sl re f => E Mokrik,lektor Jüri Plado, Hella Kink 4AP( 160P) • A BGM R.01.004 M o lek u laard iagn ostik a ja geen iteraap ia ■Geoloogia:ülem korr. professor Andres M etspalu OBGGL.01.014 2AP( 24L+ 16S+ 40i) • E Valitud spetsiaalsuse vallas tööoskuste ja -metoodika om andamine ■ M oleku laar-ja rak u b io lo o g ia te n i konkreetses geoloogilises organisatsioonis. Lõputööks vajalike OBGMR.Ol.OOl algmaterjalide kogumine. K äsitletakse DNA analüüsil põhinevaid molekulaarseid ©40. - 43. n. 40 P n-s => A diagnostikam eetodeid, mis sobivad nii mono (PKU, CF) kui ka m ultigeensete (vähk) haiguste varajaseks diagnoosimiseks. Antakse BGGL.03.037 K vatern aarigeo loog ia ülevaade kaasaegsetest geeniteraapia võim alustest ja tuuakse konkreetseid korr. professor Volli Kalm näiteid ning esitatakse mõned käigusolevad geeniteraapia protokollid. 2AP( 30L+ 4P+ 6S+ 40i) • E © 3 0 .-3 2 . n. 8 L , 2 S n-sl ref => E ■Geoloogia:kesk OBGGG.03.063, BGGL.03.038 BG M R.01.005 M olek u laarn e b io teh n o loog ia ed asijõu d n u tele Kursus käsitleb kvaternaariajastu stratigraafiat ja geokronoloogiat, setteid korr. professor Andres Metspalu ning nende klassifitseerimist. Regionaalses ülevaates kirjeldatakse 2AP( 16P+ 24S+ 40i) • E kvatemaarigeoloogiat Ida-Euroopas, Aasias, Skandinaavia ■G eenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:mag, Molekulaar- ja mandrijäätumise alal, Alpides ja Kesk-Euroopas, Vahemere regioonis rakubioloogia:mag ning Põhja-Ameerikajäätumisalal. OBGMR.Ol.OOl ©11. -22 . n. 4 L n-s => E Käsitletakse süvendatult ja detailselt teemasid, mis on seotud inimese genoomi kaardistamisega, geenide identifitseerimise ja kloneerimisega, BGGL.03.038 M aateaduste a lused I kaasaegseid m utatsioonianalüüsi tehnikaid ning antakse ülevaade DNA korr. professor Volli Kalm,dotsent Tõnu M eidla,lektor Leho ekspertiisi kasutam isest tsiv iil-ja kriminaalprotsessis; geenide funktsiooni Ainsaar,lektor Juho Kirs,lektor Kalle Kirsimäe uurim ist koos vastava eksperim entaalse m etoodika tutvustamisega; 5,5AP( 84L+ 26P+ 1 lOi) • E füsioloogiliste protsesside m olekulaarseid aluseid nii normis kui ka ■Geograafia:alam, Geoloogia:alam patoloogia puhul. Lõpuks antakse juhised kuidas kirjutada artiklit ja Käsitletakse ja õpitakse tundm a kõiki olulisemaid geoloogilisi nähtusi ja väitekirja. protsesse, mis toimuvad nii M aa sees kui selle pinnal. Saadakse ©27. - 29. n. 4 L, 8 S n-s => A alusteadmised Maa arengust, kivimite, mineraalide ja maavarade tekkest. Kursus on lähtealuseks kõigi järgm iste geoloogiliste ainete õppimiseks. B G M R .01.006 E risem in ar m olek u laarses b io teh n oloog ias ©1,- 14. n. 8 L n -s = > E korr. professor Andres M etspalu 5AP( 150P+ 25S+ 25i) • A MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA ■M olekulaar- ja rak u b io lo o g ia te n iErialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi INSTITUUT (MR) koostamine ja ettekandmine õppetoolis. ©1. - 40. n. => A BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL (01) BGM R.01.007 E ria lap rak tik u m m olek u laarses b io teh noloog ias korr. professor Andres Metspalu 8AP( 240P+ 40S+ 40i) • A BGMR.01.001 M olek u laarn e b io teh n oloog ia □ M o lek u laar-ja rakubioloogia:kesk korr. professor Andres M etspalu,teadur Ants Kurg Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E ©1. - 40. n. => A ■Bioloogia:kesk, Geenitehnoloogia:kesk OBGMR.05.006 BGM R.01.008 E ria lasem in ar I b ioteh n oloog ias ©BGBO.Ol.004, BGM R.03.001 korr. professor Andres Metspalu Käsitletakse nii klassikalist kui ka kaasaegset biotehnoloogiat, s.h. 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A geenide kloneerimist, diagnostiliselt ja terapeutiliselt tähtsate valkude ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:mag ekspressiooni ning transgeensete loomade ja taimede saamist. Õppetöö eesm ärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks ©24. - 30. n. 6 L, 2 S n-sl ref => E ja osalem iseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse BGMR.01 002 M olek u laarse b io teh n o loog ia praktikum magistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab korr. professor Andres M etspalu,teadur Ants Kurg,teadur Hardo juhendaja. Lilleväli,teadur Eneli Oitm aa,v-laborant Tarmo A nnilo,v-laborant Heidi ©1. - 40. n. => A Saulep,v-laborant Viljo Soo,v-laborant M aris Teder,laborant Krista Liiv 3AP( 60P+ 60i) • A BGM R.01.009 M agistrik u rsu s er ib io teh n o loog ias ■Geenitehnoloogia:kesk, M olekulaar- ja rakubioloogia:kesk korr. professor Andres Metspalu OBGMR.Ol.OOl 2AP( 40S+ 40i) • E Plasmiidse DNA eraldam ine, kloneerimine, restriktsioonanalüüs, ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:mag Southern-hübridisatsioon, DNA primaarstruktuuri määramine, RNA 200 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOIVD 200 M agistrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja BGM R 02.001 E volutsiooniline bioloogia juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artiklite korr. professor Richard Villems põhjal 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • E ©1. - 40. n. => E ■Bioloogia:kesk, Geenitehnoloogia:alam O BG M R.03.001, BGM R.06.001 BG M R.01.010 U urim istöö m eetodid I b io tehnoloogias © B G B 0.03.008, BGM R.03.004, BGM R.05.006 korr. professor Andres M etspalu Käsitletakse evolutsiooniidee arengut, bioevolutsiooni tegureid 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A (m utageneesi, geenisiiret, looduslikku valikut jt.) ja peamisi protsesse ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag (kohastum ist, liigiteket, m akroevolutsiooni). Tutvutakse põhim eetoditega m agistrantide spetsialiseerum isele vastavates © 1 ,- 15. n .2 L, 2 S n -s => E uurimisvaldkondades. Kontrollib juhendaja ja seda hinnatakse kord aastas atesteerimisel. BGM R.02.005 E risem in a r evolutsioonilises bioloogias ©1. -4 0 . n. => A korr. professor Richard Villems 5AP( 150P+25S+ 25i) • A BGM R.01.011 P rak tilised tööd I b iotehnoloogias ■ M oleku laar-ja ra k u b io lo o g ia te n i korr. professor Andres Metspalu Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A koostamine ja ettekandm ine õppetoolis. ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:mag ©1. - 40. n. => A Biotehnoloogia alane teadustöö ja andm etöötlusm eetodite om andamine ja praktiline teadustöö. BG M R.02.006 E ria la p ra k tik u m evolutsioonilises bioloogias ©1. -4 0 . n. => A korr. professor Richard Villems 8AP( 240P+ 40S+ 40i) • A BGM R.01.012 E ria la se m in a r II biotehnoloogias ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk korr. professor Andres M etspalu Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A ©1. - 40. n. => A ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest BG M R.02.007 E ria la sem in a r I evolutsioonilises bioloogias teoreetilistest ja metoodilistest probleemidest. korr. professor Richard Villems ©1. - 40. n. => A 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag BGM R.01.013 K õrgkoolide pedagoogiline p rak tik a (b iotehnoloogias) Õppetöö eesm ärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks korr. professor Andres M etspalu ja osalem iseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse ■M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt magistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab Osalemine bakalaureuse üliõpilaste molekulaarse biotehnoloogia kursuste juhendaja. läbiviimisel praktiliste tööde ja seminaride juhendajana. ©1. -4 0 . n. => A ©1. -40 . n. => A BGM R.02 008 M a g istr ik u rsu s erievolu tsioonilises bioloogias BGM R.01 014 U urim istöö m eetodid II (biotehnoloogias) korr. professor Richard Villems korr. professor Andres M etspalu 2AP( 40S+ 40i) • E 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A ■ M oleku laar-ja rakubio loogiam ag ■ M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt M agistrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja Erialase praktilise laboratoorse töö meetodite ja andm etöötlusm eetodite juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artiklite omandamine. põhjal. ©1. - 40. n. => A ©1. - 40. n. => E BGM R.01.015 P rak tilised tööd II b iotehnoloogias BGM R.02.009 U urim istöö m eetodid I evolutsioonilises bioloogias korr. professor Andres Metspalu korr. professor Richard Villems 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A ■M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt ■M olekulaar- ja rakubioloogia:m ag Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite omadnamine, andmete Tutvutakse põhim eetoditega m agistrantide spetsialiseerumisele vastavates saamine ja töötlemine. uurimisvaldkondades. Kontrollib juhendaja ja seda hinnatakse kord aastas ©1. -40 . n. => A atesteerimisel. ©1. - 40. n. => A BGM R.01.016 T ead u sa rtik li k irju tam ise m etoodika (biotehnoloogias) korr. professor Andres Metspalu BG M R.02.010 P ra k tilised tööd I evolutsioonilises bioloogias 16AP( 480P + 80S + 80i) • A korr. professor Richard Villems ■M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A Teadusartikli kirjutamise, vormistamise ja avaldamise meetodite ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag om andam ine praktilise tegevuse käigus. Erialane teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine ja praktiline ©1. -40 . n. => A teadustöö. ©1. -4 0 . n. => A BGM R.01.017 T ead u sg ran d i koostam ise m etoodika biotehnoloogias korr. professor Andres M etspalu BG M R.02.011 E ria la se m in a r II evolutsioonilises bioloogias 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A korr. professor Richard Villems ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A Teadusgrandi koostamise, kirjutam ise ja vorm istam ise m etoodika ■M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt om andam ine praktilise tegevuse käigus. Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teemaga seonduvatest ©1. - 40. n. => A teoreetilistest ja metoodilistest probleemidest. ©1. -4 0 . n. => A EVOLUTSIOONILISE BIOLOOGIA BGM R.02.012 K õrgkoolide pedagoogiline p rak tik a (evolutsioonilises ÕPPETOOL (02) bioloogias) korr. professor Richard Villems 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A 201 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 201 ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt ■Geenitehno!oogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja Osalemine bakalaureuse üliõpilaste evolutsioonilise bioloogia kursuste rakubioloogia:m ag läbiviimisel praktiliste tööde ja seminaride juhendajana. C- väärtused, genoomi suuruse evolutsioon bakterites, kordusjärjestused © 1 .-40 . n. => A eukariootse genoomi struktuuris: lokaliseeritud kordusjärjestused, dispergeeritud kordusjärjestused, transkribeeritud geenide genoomne BGMR 02 013 U urim istöö m eetodid II (evolutsioonilises bioloogias) paigutus; genoomi suurenem ise mehhanismid: genoomi duplikatsioon, korr. professor Richard Villems kromosoom duplikatsioon, genoomi regionaalne suurenemine, GC 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A osakaal bakterites, selgroogsete genoomi organisatsioon: geenide ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt lokalisatsioon isokoorides, isokooride kujunemine, organellide genoomid. Erialase praktilise laboratoorse töö meetodite ja andmetöötlusmeetodite ©6. - 15. n. 4 L n-s => A omandamine. © 1 .-40 . n. => A GENEETIKA ÕPPETOOL (03) BGMR.02.014 P rak tilised tööd II evolutsioonilises bioloogias korr. professor Richard Villems BGM R.03.001 G eneetika 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A korr. professor Ain Heinaru,dotsent M aia Kivisaar,dotsent Andres Mäe ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt 3AP( 60L+ 60i) • E Erialane praktiline töö, andmetöötlusmeetodite omadnamine, andmete ■Bioloogia:kesk, Geenitehnoloogia:alam , Keskkonnatehnoloogia:kesk saamine ja töötlemine. Geneetika olemus ja geneetilise mõtte areng. Klassikaline geneetika. © 1 .-40 . n. => A Geneetiline analüüs. Pärilikkus, muutlikkus, mutatsioonid. M olekulaargeneetika alused. BGMR.02.015 T eadu sartik li k irju tam ise m etoodika (evolutsioonilises ©1. - 10. n. 6 L n-s => E bioloogias) korr. professor Richard Villems BG M R.03.002 G eneetika h a rju tu se d ja p rak tik u m 16AP( 480P+ 80S+ 80i) • A teadur Lagle Kasak ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt 2AP( 40P+ 40i) • A Teadusartikli kirjutamise, vormistamise ja avaldamise meetodite ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk omandamine praktilise tegevuse käigus. □ Bioloogia:kesk ©1. -40. n. => A OBGM R.03.001 K lassikalise geneetika ülesannete lahendamine. Praktilised tööd BGMR.02.016 T ead u sg ran d i koostam ise m etoodika evolutsioonilises mikrogeneetikast. bioloogias ©1. - 5. n. 2 P n-s korr. professor Richard Villems 7. - 8. n. 5 P n-sl knt => A 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt BGM R.03.003 M ikroob igeneetika Teadusgrandi koostamise, kirjutamise ja vorm istam ise m etoodika dotsent Andres Mäe omandamine praktilise tegevuse käigus. 2AP( 40L+ 40i) • E ©1. -40. n. => A □ M o lek u laar-ja rakubioloogia:ülem © BGM R.03.001, BG M R.04.004, BGM R.05.006 BGMR.02.017 Im m onoloogia ja im m unogeneetika M ikroobigeneetika tehnikad. K lassikaline mikroobigeneetika. Bakterite, dotsent Ene M etspalu,lektor Jüri Parik faagide geneetilise info ülekanne. Insenergeneetika, geenipangad, 2AP( 40L+ 40i) • E vektorid, kloneerimine, m utatsioonid, plasmiidid. Rekombinatsioon ja ■Molekulaar- ja rakubioloogia:kesk transposoonid Geenide kaardistamine. Reparatsioon. Geeni aktiivsuse (DBGMR.03.0Õ1, BGM R.06.001 regulatsioon. Rakutsükkel. Transkriptsiooni regulatsioon. Valkude Ülevaade kaasaegsest m olekulaarsest immunoloogiast. protsessing. Mitokondrite geneetika. Geneetiliste süsteemide evolutsioon. ©25. - 31. n. 6 L n-sl knt, 1 ref => E ©14. - 22. n. 4 L n-s2 knt => E BGMR.02.018 M o leku laarne evolutsioon BGM R.03.004 Populatsioon igeneetika korr. professor Richard V illem s,dotsent Ene M etspalu,lektor Jüri Parik dotsent M art Viikmaa 2AP( 40L+ 40i) • E 2AP( 36L+ 6P+ 6S+ 32i) • E □M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i □ M o lek u laar-ja rak u b io lo o g ia te n i ©BGMR.03.001, BGM R.05.006 ©BGMR.03.001 Sissejuhatav üldkursus, kus käsitletakse molekulaarset evolutsiooni nii Eesmärk on arendada populatsioonilist mõtlemist ja anda teadmisi otseses mõttes - eelkõige DNA (ja valkude) evolutsioonina läbi aegade populatsiooni geneetilisest struktuurist ning selle dünaamikast. kui ka - ja seda ju st eriti - teadusena, mille abil on võimalik Mendelliku suuna kõrval käsitletakse lühidalt ka biomeetrilist rekonstrueerida liikide evolutsiooni. päritavusõpetust. Kursus annab aluse inimesegeneetika ja © 24.-35. n. 4 L n-s => E evolutsiooniõpetuse sügavamaks mõistmiseks. ©21. - 31. n. 4 L n-s 1 knt, 1 ref => E BGMR.02.019 M eetodid m oleku laarses im m unoloogias dotsent Ene M etspalu,lektor Jüri Parik BGM R.03.005 In im esegeneetika 1AP( 20P+ 20i) • A dotsent Mart Viikmaa □Molekulaar- ja ra k u b io lo o g ia te n i 2AP( 40L+ 5P+ 5S+ 30i) • E OBGMR.02.017, BGM R.03.001, BG M R.05.006, BGMR.06.001 □ M olekulaar- ja rak u b io lo o g ia te n i Antikehade saamine, puhastamine, fragm entide valmistamine. ©BGM R.03.001, BGM R.03.004 Immunodifusioontehnikad, im m unopretsipitatsioon ning immunoforeesi ©BGM R.06.004 meetodid. Ensüüm seoselised tahkel faasil kasutatavad meetodid Eesmärk on anda süvendatud teadmisi inimesegeneetika iseärasustest, antikehade ning antigeenide detekteerimiseks. Rakulisel tasandil m eetoditest ja probleemidest, aga ka inimesebioloogiast üldisemalt. kasutatavad meetodid: rakkude aglutatsioonitestid, fluorestsentsm eetodid, Käsitletakse inimese genoomi struktuuri, soo-, kasvu- ja pinnamarkerite abil rakkude eristam ine FACS meetodil. Tsütotoksilisuse psühhogeneetikat, inim populatsioonide polümorfismi ja ökogeneetikat testid rakulise immuunsuse detekteerimisel. ning meditsiim geneetika probleeme. © 32.-32 . n. 20 P n -s => A ©1. - 10. n. 4 L n-sl ref 11. - 15. n. 1 P, 1 S n-s 1 knt => E BGMR.02.020 Genoom korr. professor Richard Villems BGM R.03.007 G eneetika 2AP( 40L+ 40i) • E dotsent M art Viikmaa 202 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 202 1 AP( 20L+ 20i) • E Tutvutakse põhim eetoditega m agistrantide spetsialiseerum isele vastavates □ Psühholoogia:kesk uurimisvaldkondades. Kontrollib juhendaja ja seda hinnatakse kord aastas Psühholoogia keskastmele. K äsitletakse geneetika üldisi seaduspärasusi, atesteerimisel. genoomi ja geenide üleshitust, geneetilise informatsiooni realiseerum ise ©1. - 40. n. => A etappe ja regulatsiooni, genotüübi ja fenotüübi vahekordi. ©1. - 10. n. 2 L n-s => E BGM R.03.016 P rak tilised tööd I g en eetik as korr. professor Ain Heinaru,dotsent Andres Mäe BGM R.03.008 P sü h h ogen eetik a 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A dotsent Mart Viikmaa ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag 2AP( 40L+ 40i) • E G eneetika alane teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine ja □Psühholoogia:ülem praktiline teadustöö. Psühholoogide ülemastmele. K äsitletakse inimese psüühilis- ©1. -4 0 . n. => A käitum uslikke tunnuste geneetilise muutlikkuse tüüpe ja seaduspärasusi, nende tunnuste päritavust ja geneetilise kontrolli m ehhanisme nii BG M R.03.017 E riala sem in a r II gen eetik as normaalsete kui ka haiguslike variantide korral. korr. professor Ain Heinaru © 1 . - 10. n. 4 L n-s => E 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt BGM R.03.009 G eneetika Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest dotsent M art Viikmaa teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. 1 AP( 20L+ 20i) • A ©1. - 40. n. => A □ Eripedagoogika:kesk Defektoloogia keskaste. Käsitletakse geneetika üldisi seaduspärasusi. B G M R.03.018 K õ rgk oo lid e p ed agoog ilin e praktika (geneetikas) Näiteid tuuakse peam iselt inimese geneetikast. Eraldi käsitletalse haiguste korr. professor Ain H einaru,dotsent Andres Mäe geneetilist määratlust. 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A ©24. - 34. n. 2 L n-s => A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt O salem ine bakalaureuse üliõpilaste geneetika kursuste läbiviimisel BGM R.03.010 In im eseb io loog ia praktiliste tööde ja sem inaride juhendajana. dotsent M art Viikmaa, Gudrun Veldre ©1. -4 0 . n. => A 2AP( 42L+ 38i) • E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam BG M R.03.019 U u rim istö ö m eetod id II (gen eetik as) OBGM R.09.031 korr. professor Ain H einaru,dotsent Andres Mäe inimese evolutsioon, geneetika, bioloogiline varieeruvus, kasv, 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A konstitutsioon; inimese ökoloogia. ■ M olekulaar- ja rakubioloogiadokt ©24. - 30. n. 6 L n-s => E Erialase praktilise laboratoorse töö meetodite ja andmetöötlusmeetodite omandamine. BG M R.03.011 E risem in ar gen eetik as ©1. -4 0 . n. => A korr. professor Ain Heinaru,dotsent Andres Mäe 5AP( 150P+ 25S+ 25i) • A BGM R.03.020 P rak tilised tööd II gen eetik as ■M olekulaar- ja ra k u b io lo o g ia te n i korr. professor Ain H einaru,dotsent Andres Mäe Erialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A koostamine ja ettekandm ine õppetoolis. ■ M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt ©1. -4 0 . n. => A Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite omadnamine, andmete saamine ja töötlemine. BGM R.03.012 E ria la p ra k tik u m geneetikas ©1. - 40. n. => A korr. professor Ain Heinaru,dotsent Andres Mäe 8AP( 240P+ 40S+ 40i) • A BGM R 03.021 T ea d u sa rtik li k ir ju tam ise m etood ika (geneetikas) ■M olekulaar- ja rakubioloogia.kesk korr. professor Ain Heinaru,dotsent Andres Mäe Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. 16AP( 480P+ 80S+ 80i) • A ©1. -4 0 . n. => A ■ M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt Teadusartikli kirjutam ise, vorm istam ise ja avaldamise meetodite BGM R 03.013 E ria la sem in a r I geneetikas om andam ine praktilise tegevuse käigus. korr. professor Ain Heinaru,dotsent Andres Mäe ©1. -4 0 . n. => A 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:m ag BG M R.03.022 T ea d u sg ra n d i k oostam ise m etood ika geneetikas Õppetöö eesm ärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks korr. professor Ain H einaru,dotsent Andres Mäe ja osalem iseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt magistrandi Õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab Teadusgrandi koostamise, kirjutamise ja vormistamise metoodika juhendaja. om andam ine praktilise tegevuse käigus. ©1. -4 0 . n. => A ©1. - 40. n. => A BGM R.03.014 M a gistrik u rsu s erigen eetik as BGM R.03.023 P ärilik k u s (G een ) korr. professor Ain Heinaru,dotsent Andres Mäe korr. professor Ain H einaru,dotsent Andres Mäe,dotsent Mart 2AP( 40S+ 40 i) • E V iikm aa,teadur Viia K õiv,teadur Reet M arits,teadur Allan Nurk ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag 5AP( 100L+ lOOi) • E M agistrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artiklite K äsitletakse nii klassikalise kui ka m olekulaargeneetika aluseid. Antakse põhjal. ülevaade viiruste ja bakterite geneetikast. Pro- ja eukarüootse genoomi © 1 .-4 0 . n. => E - Andres Mäe; M olekulaar-ja rakubioloogia:m ag organisatsioon ja ekspressioon DNA tehnoloogia põhivõtted ja rakendus. ©24. - 33. n. 10 L n-s4 knt => E BGM R.03.015 U urim istöö m eetodid I geneetikas korr. professor Ain H einaru,dotsent Andres Mäe BGM R.03.024 V e e - ja m u llam ik rob io loog ia 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A teadur Jaak Truu ■M olekulaar- ja rakubioloogia:m ag 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • E ■ K esk k o n n a teh n o lo o g ia ten i 203 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOND 203 □ Bioloogia:ülem , M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia ten i Statsionaarse faasi rakud. Eukarüootsed promootorid, transkriptsiooni O BGM R.03.025 aktivaatorid ja nende töö põhimõtted. DNA replikatsiooni ja ©BGM R.03.026 transkriptsiooni aktivatsiooni seos. Viiruste replikatsiooni molekulaarne Kursus käsitleb mikroorganisme vee- ja mulla ökosüsteemis. Antakse mehhanism. Signaali transduktsiooni mõiste, signaalid, retseptorid, ülevaade mikroorganismide osast aineringes ja teguritest, mis mõjutavad signaaliülekande m ehanismid eukarioodsetes ja prokariootsetes rakkudes. mikroobikoosluse struktuuri erinevates biotoopides. Looduslike ja Taimeviiruste molekulaarne struktuur. antropogeensete ühendite mikroobne lagundamine, biomediatsioon. © 2 4 .-3 0 . n. 10 L n -s => E 021. - 27. n. 6 L n-sl ref => E BGM R.04.003 O n k ogeen id BGMR.03.025 Ü ldine m ik rob io loog ia korr. professor M art Ustav,teadur Ann Kilk dotsent Tiina Alamäe 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E 3AP( 60L+ 60i) • E □ M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i ■Bioloogia:alam, Geenitehnoloogia:alam, Keskkonnatehnoloogia:alam O BG M R.03.001, BGM R.04.001, BGM R.04.002 OBGMR.08.002 Onkogeenide klassifikatsioon. Dominantsed onkogeenid. Kasvajate Ülevaade mikroorganismide morfoloogiast, füsioloogiast, biokeemiast, supressorgeenid. RNA ja DNA tuumorviirused. Insertsiooniline proto- ökoloogiast ja geneetikast. onkogeenide aktivatsioon. K asvaja supressorgeenide inaktivatsioon. ©19. - 34. n. 4 L n-s => E Onkogeenide amplifikatsioon. Kasvajarakkude tsütogeneetiline iseloomustus. Vererakkude diferentseerum ine ja leukeemia. Onkogeenid BGMR.03.026 M ik roob isü stem aatik a ja signaali transduktsioon. Vähkkasvajate geeniteraapia. dotsent Tiina Alamäe ©30. - 3 3 .n . 10 L, 2 S n -s = > E 2AP( 32L+ 4S+ 36i) • E □M olekulaar-ja rakubioloogia:ülem BG M R.04.008 V iro loog ia praktikum OBGMR 03.025, BGM R.08.002 korr. professor M art Ustav,teadur Ivar Ilves,teadur Ann Kilk,v-laborant Käsitletakse bakterite taksonoomilisi rühmi, klassifitseerimise teoreetilisi N iilo Kaldalu,v-laborant D ina Lepik,v-laborant Urve Toots aluseid ja mikroobide identifitseerimist. 3AP( 60P+ 60i) • A ©5. - 14. n. 4 L, 2 S n-s => E ■G eenitehnoloogia:kesk, M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk (DBGMR.03.001, BG M R.04.001, BGM R.04.006, BGMR.05.006 BGMR.03.028 M ikrobio loog ia praktikum Viiruste uurimise meetodid, bakteriofaagide identifitseerimine, tiitri teadur Eeva Heinaru,teadur Ene Talpsep määramine, bakteriofaagide peremeesorganismid. Faag lambda lüütilisus 3AP( 60P+ 60i) • E ja lüsogeensus. Transduktsioon. Üksikahelaiiste DNA faagidega ■Geenitehnoloogia:kesk, M olekulaar-ja rakubioloogia:alam nakatamine. Papilloom iviiruste poolt esile kutsutud transformatsioon. OBGMR.03.025, BGM R.08.002 Hiire rakkude infektsioon retroviirustega. Viirustestid PCR meetodil, Praktilise töö kogemuste saamine m ikroobidega töötamiseks. Tutvutakse viirusnakkuse seroloogiline määratlemine. erinevate mikroobide uurimisviisidega, nende kultiveerim ise ja ©5. - 14. n. 6 P n-s => A identifitseerimisega. ©20. - 30. n. 6 P n-s => E B G M R.04.009 E u k arü ootid e m olek u laarb io loog ia korr. professor M art Ustav BGMR.03.029 T oid u a in ete m ik rob io loog ia 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E teadur Ene Talpsep ■G eenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E rakubioloogia:m ag □ M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i A ntud loengukursus on suunatud magistrantidele andmaks neile OBGMR.03.025 sügavam at ja detailsemat ülevaadet eukarüootsetes rakkudes ©BGMR.03.026, BGM R.08.002 toim uvatetranskriptsiooni ja replikatsiooni mehhanismide kohta. Eriline Ülevaade toiduainete tootm isest mikroorganismide abil. Toiduainete tähelepanu pööratakse kasutatavatele uurimismetoodikatele ja riknemist ja toidumürgitusi põhjustavate m ikroorganismide m udelsüsteem ide - näiteks pärmidele, viirustele ning mitmesugustele iseloomustamine. biokeem ilistele ja geneetilistele meetoditele. ©5. -14. n. 2 L, 2 S n-s => E ; B io lo o g ia te n i © 1 2 .-2 2 . n .2 L, 2 S n -s = > A MIKROBIOLOOGIA JA VIROLOOGIA BGM R.04.010 E risem in ar m olek u laarses m ik rob io loog ias ja v iro loog ias ÕPPETOOL (04) korr. professor M art Ustav.dotsent T iina Alamäe,dotsent Maia Kivisaar 5AP( 150P+ 25S+- 25i) • A ■ M oleku laar-ja rak u b io lo o g ia te n i BGMR.04.001 V iro loog ia Erialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi korr. professor Mart Ustav,v-teadur Ene Ustav,teadur Ivar Ilves,v- koostamine ja ettekandmine õppetoolis. laborant Niilo Kaldalu © 1 .-4 0 . n. => A 2AP( 40L+ 40i) • E ■Geenitehnoloogia:aIam, M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk BGM R.04.011 E ria iap rak tik u m m olek u laarses m ik rob io loog ias ja OBGMR.03.001, BGM R 05.006 v iro loog ias Viiruste süstemaatika ja morfoloogia. Viiruste uurimismeetodid. korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alamäe,dotsent M aia Kivisaar Bakteriofaagid DNA ja RNA ühe- ja kaheahelalised viirused. Loomsed 8AP( 240P+ 40S+ 40i) • A DNA viirused. Papilloomi-, adeno-, herpes-, parvo-, hepatiidi-, retro-, ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk lenti-, taimcviirused. +-ahelalised ja —ahelalised RNA viirused. Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. Mittekanoonilised viirused. ©1. - 40. n. => A © 1 .-4 . n. 10 L n -s => E BGM R.04.012 E ria lasem in ar I m ik rob io loog ias ja v iro loog ias BGMR 04.002 M olek u laarn e m ik rob io loog ia ja m o lek u laarn e korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alam äe,dotsent Maia Kivisaar viroloogia 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A korr. professor M art Ustav,teadur Aare A broi,teadur Ann Kilk,v-Iaborant ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag Niilo Kaldalu Õppetöö eesm ärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks 3AP( 60L+ 60i) • E ja osalem iseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda □ M olekulaar-ja rakubioloogia:ülem seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse OBGMR.03.001, BGM R.04.001, BGM R.04.004, BGM R.05.006 magistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab Bakterite RNA polüm eraasid ja transkriptsiooni regulatsioon. Bakterite juhendaja. DNA replikatsioon ja reparatsioon. Bakteriraku tsükli regulatsioon. ©1. - 40. n. => A 204 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 204 Teadusgrandi koostamise, kirjutamise ja vorm istam ise metoodika B G M R .04.013 M ag istr i ku rsus er im ik ro b io lo o g ia s ja eriv iro loog ias om andam ine praktilise tegevuse käigus. korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alam äe,dotsent M aia Kivisaar ©1. - 40. n. => A 2AP( 40S+ 40i) • E ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag Magisrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja MOLEKULAARBIOLOOGIA ÕPPETOOL (05) juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artklite põhjal. BG M R.05.001 T aim ed e m olek u laarb io loog ia ©1. - 40. n. => E külalisprofessor Erkki Truve 2AP( 40L+ 40i) • E BG M R.04.014 U u rim istöö m eetod id I m ik rob io loog ias ja v iro loog ias □ Bioloogia:ülem, M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina A lam äe,dotsent M aia Kivisaar © B G M R.04.001, BGM R.05.006, BGM R.07.005 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A Ülevaade moodsast taim ede geenitehnoloogiast. ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag ©35. - 36. n. 20 L n-s => E Tutvutakse põhim eetoditega magistrantide spetsialiseerum isele vastavates uurimisvaldkondades. Kontrollib juhendaja ja seda hinnatakse kord aastas B G M R .05.004 N u k le iin h a p p ed atesteerimisel. korr. professor Jaanus Remme, M aido Remm,õppeülesande täitja Tõnu ©1. -4 0 . n. => A Margus 1 AP( 20L+ 16P+ 4S) • E BGM R.04.015 P rak tilised tööd I m ik rob io loog ias ja v iro loog ias □ Bioloogia:ülem, Geenitehnoloogia:kesk korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alamäe,dotsent M aia Kivisaar O BG M R.05.006, BGM R.08.002 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A N ukleiinhapete struktuur ja uurimism eetodid. Nukleiinhapete struktuuri ja ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:mag bioloogiliste funktsioonide seosed. M ikrobioloogia ja viroloogia alane teadustöö ja andmetöötlusmeetodite ©24. - 33. n. 4 L n-s => A om andamine ja praktiline teadustöö. ©1. - 40. n. => A BGM R 05.005 A rvu tip ro g ra m m id m olek u laarb io loog ias teadur Aare A broi,õppeülesande täitja Tõnu Margus BGM R.0 4 .016 E riala sem in ar IL m ik rob io loog ias ja v iro loog ias 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • A korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alam äe,dotsent M aia Kivisaar □ M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A © B G M R .08.002 ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt M olekulaarbioloogias kasutatavad programmid, praktiline töö Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest program m iga PC/GENE. M aailm a suurimate andmebaaside iseloomustus teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. ja nende kasutamise võimalused. Internet ja interneti teenused ©1. - 40. n. => A molekulaarbioloogidele (e-mail, WW W , ftp, telnet) © 3 6 .-3 7 . n. 10 L, 10 P n -s = > A BGM R.04.017 K õrgk oo lid e ped agoog ilin e praktika (m ik rob io loog ias ja v iro loog ias) BGM R.05.006 M o lek u laarb io loog ia korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alam äe,dotsent M aia Kivisaar korr. professor Jaanus R em m e 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A 3AP( 60L+ 60i) • E ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt ■Bioloogia:alam , Geenitehnoloogia:alam , Keskkonnatehnoloogia:kesk Osalemine bakalaureuse üliõpilaste m ikrobioloogia ja viroloogia kursuste Ülevaade kolmest põhilisest protsessist: replikatsioon, transkriptsioon läbiviimisel praktiliste tööde ja seminaride juhendajana. ning translatsioon. © 1 .-4 0 . n. => A © 1 9 .-2 9 . n. 6 L n -s => E BGMR. 04.018 U u rim istöö m eetod id II (m ik rob io loog ias ja BGM R 05.011 N u k le iin h a p ete keem ia praktikum viro loog ias) korr. professor Jaanus Remme korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alam äe,dotsent M aia Kivisaar 1 AP( 16P+ 4S+ 20i) • A 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A □G eenitehnoloogia:kesk, M olekulaar-ja rak u b io lo o g ia te n i ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt O BG M R.05.006, BGM R.08.002 Erialase praktilise laboratoorse töö m eetodite ja andm etöötlusm eetodite © B G M R .05.004 omandamine. Ühe ja kaheahelalise DNA ja RNA eraldamine, puhastamine ja ©1. -4 0 . n. => A ettevalm istam ine järjestuse määramiseks. Polüarüülamiidgeeli valmistamine. DNA järjestuse määramine otsese BGM R.04 .019 P rak tilised tööd II m ik rob io loog ias ja v iro loog ias didesoksüsekveneerimise teel. Ülevaade erinevatest meetoditest järjestuse korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alam äe,dotsent M aia Kivisaar määramisel. Järjestuse m ääram ine praktilise tööna kasutades T7 DNA 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A polümeraasi. Geeli kujutise saam ine ja järjestuse lugemine ning selle ■ M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt võrdlus arvuti abil. Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite omadnamine, andmete ©31. - 31. n. 16 P, 4 S n -s => A saam ine ja töötlemine. © I . -4 0 . n. = > A BGM R.05.014 T a im em o lek u la a rb io lo o g ia külalisprofessor Erkki Truve BGM R.04.020 T ead u sartik li k irju tam ise m etood ika (m ik rob io loog ias 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E ja v iro loog ias) ■G eenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina A lam äe,dotsent M aia Kivisaar rakubioloogia:m ag 16AP( 480P+ 80S+ 80i) • A Taimede m olekulaargeneetika: genoomi organisatsioon, replikatsioon, ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt RNA ja valkude süntees ning protsessing. Ektrakromosomaalne DNA. Teadusartikli kirjutamise, vormistamise ja avaldamise meetodite Transport organellidesse, raku osade biogenees, raku signaliseerimine. om andam ine praktilise tegevuse käigus. Embrüogenees ja organogenees taimedes. Stress ja taimerakkude ©1. - 40. n. => A kaitsemehhanismid. © 1 1 .-1 1 . n. 20 L n -s BGM R.04.021 T ea d u sg ra n d i k oostam ise m etood ika m ik rob io loog ias 14 ,- 14. n. 20 S n -s => A ja v iro loog ias korr. professor M art Ustav,dotsent Tiina Alam äe,dotsent M aia Kivisaar BGM R.05.015 E risem in ar m olek u laarb io loog ias 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A korr. professor Jaanus Remme ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt 5AP( 150P+ 25S+ 25i) • A 205 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 205 ■M olekulaar-ja rakubioloogia:ülem BGM R.05.025 T ead u sartik li k irju tam ise m etoodika Erialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk ), selle alusel referaadi (m o lek u laarb io loog ias) koostamine ja ettekandmine õppetoolis. korr. professor Jaanus Remme © 1 .-40 . n. => A 16AP( 480P + 80S + 80i) • A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt BG M R.05.016 E ria lapraktik um m olek u laarb io loog ias Teadusartikli kirjutamise, vorm istam ise ja avaldamise meetodite korr. professor Jaanus Remme om andam ine praktilise tegevuse käigus. 8AP( 240P+ 40S+ 40i) • A ©1. -4 0 . n. => A ■M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk Erialase teadustöö ja andmetöötlusmeetodite omandamine. BGMR. 05.026 T ea d u sg ra n d i koostam ise m etoodika © 1.-40 . n. => A m olek u laarb io loog ias korr. professor Jaanus Remme BGMR.05.017 E ria lasem in ar I m olek u laarb io loog ias 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A korr. professor Jaanus Remme ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A Teadusgrandi koostamise, kirjutamise ja vormistamise metoodika ■M olekulaar-ja rakubioloogia:mag om andam ine praktilise tegevuse käigus. Õppetöö eesmärgiks on omandada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks ©1. - 40. n. => A ja osalemiseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse magistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab RAKUBIOLOOGIA ÕPPETOOL (06) juhendaja. © 1.-40 . n. => A BGMR. 06.001 R ak u b io loog ia lektor Rein Sikut BGMR.05.018 M agistrikursu s erim olek u laarb io loog ias 3AP( 60L+ 60i) • E korr. professor Jaanus Remme ■Bioloogia:alam , Geenitehnoloogia:alam , Keskkonnatehnoloogia:alam 2AP( 40S+ 40i) • E Ü levaade raku kui elu elem entaarüksuse ehituse ja funktsioneerimise ■M olekulaar-ja rakubioloogia:mag põhiprintsiipidest. Magistrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja ©24. -3 1 . n. 8 L n-s => E juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artiklite põhjal. BGM R.06.002 R ak u b io loog ia praktikum © 1.-40 . n. => E assistent Sulev Kuuse 2AP( 20L+ 22P+ 38i) • A BGMR 05.019 U u rim istöö m eetod id I m olek u laarb io loog ias ■M olekulaar- ja rakubioloogia:alam korr. professor Jaanus Remme OBGMR.06.0Õ1 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A Taime- ja loomaraku ehitus. Raku ja rakuorganellide spetsiifilised ■M olekulaar-ja rakubioloogia:mag värvimismeetodid. Erinevad rakutüübid. Rakuorganellid. Mitoos, meioos. Tutvutakse põhimeetoditega magistrantide spetsialiseerumisele vastavates Elektronm ikroskoopia elektrongram m ide analüüs. uurimisvaldkondades. Kontrollib juhendaja ja seda hinnatakse kord aastas ©24. - 32. n. 4 P n-s => A atesteerimisel. ©1. -40. n. => A BGM R.06.003 M olek u laarn e rak u b io loog ia korr. professor Toivo M aimets, Alar Karis BGMR.05.020 P raktilised tööd I m olek u laarb io loog ias 2AP( 40L+ 40i) • E korr. professor Jaanus Remme ■Geenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, Molekulaar- ja 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A rakubioloogia:m ag ■Molekulaar- ja rakubioloogia:mag 0BGMR.O3.OO1, BGM R.05.006 Molekulaarbioloogia alane teadustöö ja andmetöötlusmeetodite © B G M R .06.001 omandamine ja praktiline teadustöö. Normaalse raku arengut ja kasvu määravad põhilised molekulaarsed © 1.-40 . n. => A mehhanismid. Vastavad patoloogilised protsessid. Süsteemne ülevaade transkriptsioonilisest, RNA protsessingu tasemel töötavatest, BGMR.05.021 Eriala sem in ar II m olek u laarb io loog ias translatsioonil istest ja posttranslatsioonilistest kontrollmehhanismidest korr. professor Jaanus Remme erinevate rakkude elutsükli reguleerimisel. Konkreetsed mehhanismid 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A üksiku raku, rakupopulatsiooni ja hulkrakse organismi näidetel ■Molekulaar- ja rakubioloogia:dokt ©32. - 36. n. 8 L n-s => A Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. BGM R.06.004 T siitogen eetik a ©1. -40. n. => A teadur Sirje Kivi 2AP( 26L+ 8P+ 6S+ 40i) • E BGMR.05.022 K õrgk oo lid e p ed agoog ilin e praktika □ M olekulaar- ja rak u b io lo o g ia te n i (m olekulaarbioloogias) OBGM R.03.001 korr. professor Jaanus Remme © B GM R.05.006, BG M R.06.001 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A Ülevaade kromosoomide koostisest, struktuurist, reproduktsioonist, ■Molekulaar- ja rakubioloogia:dokt liikum isest ja funktsioonidest. Kromosoomide analüüsi meetodid. Osalemine bakalaureuse üliõpilaste m olekulaarse bioloogia kursuste Krom osoom haigused ja kasvajate tsütogeneetika. läbiviimisel praktiliste tööde ja sem inaride juhendajana. ©24. - 33. n. 4 L, 4 P, 4 S n-s => E © 1.-40 . n. => A BGM R.06.005 L oom sed koek u ltu u rid BGMR.05.024 P rak tilised tööd II m olek u laarb io loog ias teadur Tiit Talpsepp korr. professor Jaanus Remme 2AP( 12L+ 27P+ 3S+ 38i) • E 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A □ M olekulaar-ja rakubioloogia:ülem ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt © B G M R .06.001 Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite om adnam ine, andmete ©BGM R.05.006, BGM R.08.002 saamine ja töötlem ine. Rakukultuuride saamine ja hooldamine. Kasutamine biotehnoloogias ja ©1. - 40. n. => A teaduslikus uurimistöös. Rakukultuuride iseloomustamine: biokeemilised, m olekulaarbioloogilised ja immunoloogilised meetodid. Rakutehnoloogia: hübridoom ja geeniülekanne. 206 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 206 © 2 0 .-2 2 . n. 4 L , 9 P. 1 S n -s => E Erialase praktilise laboratoorse töö m eetodite ja andmetöötlusmeetodite omandamine. B G M R.06 .008 E risem in ar rak u b io loog ias ©1. - 40. n. => A korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi 5AP( 150P+ 25S+ 25i) • A B G M R.06.017 P rak tilised tööd II raku b io loog ias ■ M oleku laar-ja rak u b io lo o g ia te n i korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A koostamine ja ettekandmine õppetoolis. ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt ©1. - 40. n. => A Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite omadnamine, andmete saam ine ja töötlemine. BG M R 06 .009 E ria lap rak tik u m rak u b io loog ias © 1 .-4 0 . n. => A korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi 8AP( 240P+ 40S+ 4 0 i) • A BG M R.06.018 T ea d u sa rtik li k irju tam ise m etood ika (rakubioloogias) ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. 16AP( 480P + 80S + 80i) • A ©1. - 40. n. => A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt Teadusartikli kirjutamise, vorm istam ise ja avaldamise meetodite BGM R 06.010 E ria lasem in ar I rak u b io loog ias om andam ine praktilise tegevuse käigus. korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi ©1. - 40. n. => A 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:mag BGM R.06.019 T ea d u sg ra n d i k oostam ise m etood ika rakubioloogias Õppetöö eesmärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi ja osalemiseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt m agistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab Teadusgrandi koostamise, kirjutamise ja vormistamise metoodika juhendaja. om andam ine praktilise tegevuse käigus. ©1. -4 0 . n. => A ©1. -4 0 . n. => A B G M R.06.011 M agistrik u rsu s er irak u b io ioog ias BGM R.06.020 R akk korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi dotsent Evi Padu,dotsent Jaan Sim isker,lektor Hele Teugjas,assistent 2AP( 40S+ 40i) • E Sulev Kuuse ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag 4AP( 80L+ 80i) • 2E M agistrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artiklite Rakubioloogia kui teaduse väljakujunemine. Rakuorganellid ja nende põhjal. uurimismeetodid. E k so -ja endotsütoos. Rakkudevaheline signalisatsioon. ©1. - 40. n. => E Adhesioon. M itoos ja meioos. Rakkude diferentseerumine ja dediferentseerum ine. Kasvamine ja programmeeritud surm. Areng. B G M R.06 .012 U u rim istöö m eetod id I raku b io loog ias Sissejuhatus elusorganism ide keem ia põhiprintsiipidesse. Sahhariidide korr. professor Toivo M aimets,teadur Sirje Kivi ainevahetuse põhirajad, aine- ja energiavahetus. Ainevahetusprotsesside 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A koordinatsioonim ehanism id. Fotosüntees. ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag ©4. - 16. n. 6 L n-s => 2E Tutvutakse põhim eetoditega magistrantide spetsialiseerum isele vastavates uurimisvaldkondades. Kontrollib juhendaja ja seda hinnatakse kord aastas atesteerimisel. TAIMEFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (07) ©1. -4 0 . n. => A BGM R.07.001 F otob io loog ia BGMR 06.013 P rak tilised tööd I rak u b io loog ias korr. professor Agu Laisk korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi 2AP( 44L+ 36i) • E 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A □ M o lek u laa r-ja rak u b io lo o g ia te n i ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:m ag © B G M R.07.003, BGM R.07.005 Rakubioloogia alane teadustöö ja andm etöötlusm eetodite om andamine ja Valguse olemus ja neeldum ine aines, mõõtmine. Fotosüntees, nägemine, praktiline teadustöö. fütokroom. U V -ja radioaktiivne kiirgus, mõõtmine ja neeldumine aines. ©1. - 40. n. => A Doos ja bioloogiline toime. ©1. - 7. n. 6 L n-s => E BGM R.06 014 E riala sem in a r II rak u b io loog ias korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi BGM R.07.003 B io loog ilin e fü üsika 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A korr. professor Agu Laisk ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt 2AP( 40L+ 40i) • E Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teem aga seonduvatest ■Bioloogia:alam teoreetilistest ja m etoodilistest probleemidest. □G eenitehnoloogia:kesk ©1. -4 0 . n. => A Aine atom aam e-m olekulaam e ehitus. M olekulide teke, liikumine ja vastastikused mõjud. Gaasid, vedelikud ja tahkised. Keemilise reaktsiooni BGM R.0 6 .0 1 5 K õ rgk oo lid e p ed agoog ilin e praktika (rak u b io loog ias) energeetika. Keemilised potentsiaalid, keemilised tasakaalud. korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi M embraantransport. 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A ©1. - 10. n. 4 L n-s => E ■M olekulaar- ja rakubioIoogia:dokt Osalemine bakalaureuse üliõpilaste rakubioloogia kursuste läbiviimisel BGM R.07.004 Ü ld ise b io loog ilise fü üsika praktikum praktiliste tööde ja sem inaride juhendajana. dotsent Heino M oldau,teadur Hillar E ichelmann,teadur Vello Oja,teadur ©1. - 40. n. => A Anu Sõber, Irina Bichele, Heiko Rämma 2AP( 40P+ 40i) • A B G M R.06.016 U u rim istö ö m eetod id II (rak u b io loog ias) ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:alam korr. professor Toivo M aim ets,teadur Sirje Kivi □G eenitehnoloogia:kesk 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A O BG M R.07.003 ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt Bioloogilistes katsetes enam kasutatavate suuruste (meteoroloogiliste andmete, päikese ja tehisvalgusallikate spektrite, radioaktiivsete BIOLOOGI A-GEOGRAAFI ATE ADUSKOND 207 207 preparaatide kiirguse, gaaside ja vedelike voolam ise) m õõtm ise põhimõtted, vahendid ja meetodid. Elektrivoolu mõõteriistad, BG M R .07.014 U u rim istöö m eetod id I ta im efü sio loog ias mehaanikatõõde alustõed. korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau.dotsent Evi Padu ©2. - 11 . n. 4 P n-s => A 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag BGM R.07.005 T a im efü sio loog ia Tutvutakse põhim eetoditega m agistrantide spetsialiseerumisele vastavates korr. professor A gu Laisk,dotsent H eino M oldau,dotsent Evi Padu uurimisvaldkondades. Kontrollib juhendaja ja seda hinnatakse kord aastas 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E atesteerimisel. ■Bioloogia:kesk, G eenitehnoloogia:alam , K eskkonnatehnoloogia:kesk ©1. -4 0 . n. => A OBGM R.08.002 ©BGM R.07.003 B G M R .07.015 P rak tilised tööd I ta im efü sio loog ias Ülevaade taime veevahetusest, mineraaltoitumisest, fotosünteesist, korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu hingamisest, kasvust ja arengust, nende protsesside omavahelistest 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A interaktsioonidest ja seosest väliskeskkonnaga valdavalt organismi ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag tasandil. Taim efüsioloogia alane teadustöö ja andmetöötlusmeetodite omandamine ©10. - 16. n. 6 L n-s => E ja praktiline teadustöö. © 1 .-4 0 . n. => A BGMR.07.006 T aim efü sio loog ia praktikum dotsent Evi Padu,teadur Hillar Eichelmann,teadur Anu Sõber, Astrid BGM R.07.016 E riala sem in ar II ta im efü sio loog ias Sumberg korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu 2AP( 40P+ 40i) • A 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A ■M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt (DBGMR.07.003, BGM R.07.005, BGM R.08.002 Erialaseminaril antakse ülevaade doktoritöö teemaga seonduvatest Taimele iseloomulike ühendite (fenoolid, pigmendid) ja rea ensüümide teoreetilistest ja metoodilistest probleemidest. määramine; fotosünteesi, hingamise, kasvu ning veevahetuse parameetrite ©1. -4 0 . n. => A (veepotentsiaal, transpiratsioon jne.) määramine, mulla ja juurestiku omadused (18 laboratoorset tööd). BGM R 07.017 K õrgk oo lid e p ed agoogilin e praktika © 11.-22. n. 4 P n -s = > A (ta im efü sio loog ias) korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu BGMR.07.009 B ioenergeetika 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino Moldau ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt 2AP( 42L+ 38i) • E Osalemine bakalaureuse üliõpilaste taim efüsioloogia kursuste läbiviimisel ■Geenitehnoloogia:mag, Keskkonnatehnoloogia:mag, M olekulaar- ja praktiliste tööde ja seminaride juhendajana. rakubioloogia:mag ©1. - 40. n. => A Energia mõiste. Molekuli vaba energia. Reduktiivne ja fosfaatsideme energia. Elektronide ringe eluprotsessides. Fotosüntees. Hingamine. ATP BGM R.07 018 U u rim istöö m eetod id II (ta im efü sio loog ias) süntees. ATP roll metabolismis. Energiakulu raku komponentide korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino Moldau,dotsent Evi Padu sünteesiks, säilituseks ja ainete transpordiks. Biomembraanid. 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A Membraanpotentsiaal. Ioonide transport läbi membraanide. ■ M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt ©8. - 14. n. 6 L n-s => A Erialase praktilise laboratoorse töö meetodite ja andmetöötlusmeetodite omandamine. BGMR.07.010 E risem in ar ta im efü sio loog ias ©1. - 40. n. => A korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau.dotsent Evi Padu 5AP( 150P+ 25S+ 25i) • A BGM R.07.019 P rak tilised tööd II (ta im efü sio loog ias) ■Molekulaar- ja ra k u b io lo o g ia te n i korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu Erialase kirjanduse läbitöötamine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A koostamine ja ettekandmine õppetoolis. ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt © 1.-40. n. => A Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite omadnamine, andmete saamine ja töötlemine. BGMR 07.011 E ria lapraktik um ta im efü sio loog ias ©1. -4 0 . n. => A korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu 8AP( 240P+ 40S+ 40i) • A BGM R.07.020 T ead u sartik li k irju tam ise m etood ika ■M olekulaar-ja rakubioloogia:kesk (ta im efü sio loog ias) Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau.dotsent Evi Padu © 1.-40. n. => A 16AP( 480P+ 80S+ 80i) • A ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:dokt BGMR.07.012 E ria lasem in ar I ta im efü sio loog ias Teadusartikli kirjutamise, vorm istam ise ja avaldamise meetodite korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu om andam ine praktilise tegevuse käigus. 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A ©1. - 40. n. => A ■M olekulaar-ja rakubioloogia:m ag Õppetöö eesmärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks BG M R.07.021 T ead u sgran d i k oostam ise m etood ika ta im efü sio loog ias ja osalemiseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda korr. professor Agu Laisk.dotsent Heino M oldau.dotsent Evi Padu seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A magistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab ■M olekulaar- ja rakubioloogia:dokt juhendaja. Teadusgrandi koostamise, kirjutamise ja vormistamise metoodika © 1 .-4 . n. => A om andamine praktilise tegevuse käigus. © 1 .-4 0 . n. => A BGMR.07.013 M agistrik u rsu s erita im efü sio lo o g ia s korr. professor Agu Laisk,dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu BGM R.07.022 T aim e b io loog ia 2AP( 40S+ 40i) • E dotsent Heino M oldau,dotsent Evi Padu ■Molekulaar- ja rakubioloogia:m ag 2AP( 42L+ 38i) • E Magistrandid töötavad läbi 20 teaduslikku artiklit, mis valitakse välja ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam juhendaja poolt nende erialal ja nad sooritavad eksami antud artiklite © B G M R .03.023, BGM R.06.020, BGM R.08.029, BGM R.09.032 põhjal. Kõrgemate taimede vorm kui funktsiooni keskkonnatingimuste © 1 .-4 0 . n. => E peegeldus. Organite ehitus, kasv ja funktsionaalsed seosed. Rakkude ja 208 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 208 kudede tüübid, struktuur, kasv, massi ja informatsiooni vahetus. dotsent Mart Speek Transpordi regulatsioon kui fotosünteesi ja kasvu kooskõlastam ine 2AP( 40L+ 40i) • E keskkonnatingim ustega. K ontrollsüsteemidtaim edes: hormoonid, □ M o lek u laar-ja rak u b io lo o g ia te n i tropismid, turgorliigutused, rütmid, bioloogiline kell. Taimede suguline ja Valgu biosüntees prokarüoodi ja eukarüoodi rakkudes. Translatsiooni vegetatiivne paljunemine. Struktuuri ja funktsioonide m õjutatavus põhikom ponendid (mono- või bisistroonne mRNA, aminoatsüül tRNA, selektsioonis. ribosoom, faktorid ja energiaallikas), nende struktuur ja funktsioonid, ja ©30. - 36. n. 6 L n-s => E etapid (40S subühiku skaneerimine, initsiatsioon, peptiidsideme süntees, elognatsioon ja term inatsioon), nende üldiseloom ustus ja molekulaarsed ÜLDISE JA MIKROBIOKEEMIA ÕPPETOOL mehhanismid. Valkude post-translatsiooniline modifikatsioon (fosforüleerim ine, glükosüleerim ine ja atokatalüüs). RNA kui (08) valgubiosünteesi katalüsaator. Translatsiooni evolutsioon. Translatsiooni regulatsioon: positiivne ja negatiivne kontroll (aktivatsioon, reinitsiatsioon, suppresioon, tagasiside-regulatsioon, antisense RNA BGM R.08 001 Ensümoloogia effekt, jt.). teadur Veljo Sild ©5. - 14. n 4 L n-s => E 2AP( 24L+ 16S+ 40i) • E □ M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i BG M R.08.014 Füüsikalised m eetodid biokeem ias OBG M R.08.002 korr. professor Peep Palumaa,korr. professor Lembit Pung,dotsent Hugo Käsitletakse ensüüm ide kineetika, ensüümkatalüüsi m ehhanismide ja M ändar,dotsent Enn Realo,teadur Aivo Aabloo, teadur Koit ensüümide süstem aatika üldiseid aluseid. Õpitakse tundm a ensüümide M auring,teadur Artur Suisalu uurimise ja kasutamise meetodeid. 3AP( 40L+ 20P+ 60i) • E © 1. - 6. n. 4 L, 3 S n-s 1 knt, 1 ref => E □ F ü ü s ik a te m , K e e m ia te m , M olekulaar- ja rak u b io lo o g ia te n i Kursus tutvustab bioloogiliste objektide uurimisel kasutatavaid BGM R.08.002 Biokeemia kaasaegseid füüsikalisi metoodikaid - kristallstruktuuranalüüs, elektron korr. professor Peep Palumaa param agnetiline resonants, tuum am agnetresonants, Mössbaueri 3AP( 45L+ 15S+ 60i) • E spektroskoopia, optiline spektroskoopia. Ala spetsialistide poolt antakse ■ Bioloogia:alam, Geenitehnoloogia:alam ülevaade m etoodikate teoreetilistest alustest, riistvarast ja Biokeemia üldkursus, mis annab ülevaate biomolekulide struktuurist ja rakendusvõim alustest biokeem ias ja biomeditsiinis. Kursuse juurde funktsioonidest, ensüümkatalüüsi ja bioenergeetika põhiprintsiipidest kuuluvad praktilised tööd optilises spektros koopias (UV ja ning elusorganism ide metabolismi põhiradadest. lum inestsentsspektroskoopia), NM R, EPR, molekulaarne modelleerimine, © 1 .- 8 . n. 6 L, 2 S n-s => E Mössbaueri spektroskoopia. ©27. - 34. n. 6 L, 2 P n-s => E BGM R.08.003 Biokeemia praktikum lektor Hele Teugjas,lektor Peeter Toomik BG M R.08.015 K uidas k ir ju ta d a ja pub litseerida teadusartik lit 3AP( 40P+ 20S+ 60i) • A dotsent Mart Speek ■M olekulaar- ja rakubioloogia:alam 1 AP( 20L+ 20i) • A □ Geen itehnoloogi a: al am □ M o lek u laar-ja rakubioloogia:m ag, M olekulaar-ja rakubioloogia dokt OBG M R.07.003, BGM R.08.002 Teadustöö kui protsess: idee (hüpotees) - teostus (eksperiment) - artikli Biokeemias kasutatavate põhim eetodite teoreetiliste aluste kirjutam ine ja publitseerimine. Teadusartiklile (IMRAD) esitatavad tundmaõppimine ja nende praktiline rakendamine biomolekulide põhinõuded, eksperimendi reprodutseeritavuse ja materjalide uurimisel. kättesaadavuse aspektid. Autorluse probleem: liidri osa publikatsioonis, ©1. - 6. n. 10 P, 2 S n-sl knt => A kes on kaasautorid, nende osatähtsus, jt. A jakirja valik artikli teema, taseme, tsiteeritavuse (impact factor), ilmumise sageduse ja BGM R 08.004 Valkude keemia kättesaadavuse alusel. Retsenseerim ise süsteem, retsensendi kriitika korr. professor Peep Palum aa arvestamine, artikli m odifitseerim ine ja korrektuur. Autorite eetika, 2AP( 40L+ 40i) • E õigused ja kohustused. □ M olekulaar-ja ra k u b io lo o g ia te n i ©5. - 10. n. 4 L n-s => A OBG M R.08.002 © B G M R .08.001, BG M R.08.008 BGM R.08.016 E risem in a r biokeem ias Käsitletakse valkude struktuuri eri tasandeid ja korr. professor Peep Palum aa,dotsent Jaan Simisker.dotsent Mart Speek kaasaegseid m etoodikaid nende uurimiseks. 5AP( 150P+ 25S+ 25i) • A ©30. - 35. n. 6 L n-s => E ■M olekulaar- ja ra k u b io lo o g ia te n i Erialase kirjanduse läbitöötam ine (500 - 1000 lk.), selle alusel referaadi BGM R 08.005 Rakendusbiokeem ia koostamine ja ettekandm ine õppetoolis. lektor Peeter Toomik ©1. -4 0 . n. => A 2AP( 40L+ 40i) • E □ M olekulaar-ja rakubioloogia:ülem BGM R.08.017 E ria la p ra k tik u m biokeem ias OBG M R.08.002 korr. professor Peep Palum aa,dotsent Jaan Simisker.dotsent Mart Speek © B G M R .01.001 8AP( 240P+ 40S+ 40i) • A Ülevaade biokeemia, eelkõige ensüm oloogia, praktilistest rakendustest ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:kesk tööstuses, keemilises analüüsis ja keskkonnakaitses. Erialase teadustöö ja andm etöötlusm eetodite omandamine. ©21. - 26. n. 4 L, 2 S n-sl re f => E ©1. - 40. n. => A BGM R.08.012 Valkude keemia II BGM R.08.018 E ria la sem in a r I biokeem ias korr. professor Peep Palum aa korr. professor Peep Palum aa,dotsent Jaan Simisker.dotsent Mart Speek 2AP( 48L+ 32i) • E 9AP( 270P+ 45S+ 45i) • A ■Geenitehnoloogia:m ag, Keskkonnatehnoloogia:m ag, M olekulaar- ja ■ M oleku laar-ja rakubioloogia:m ag rakubioloogia:m ag Õppetöö eesm ärgiks on om andada oskusi teadusliku ettekande tegemiseks Kursus annab ülevaate valkude keem ilisest ehitusest, ruumilisest ja osalem iseks diskusioonis. Stuudiumi jooksul on vaja esineda struktuurist, m olekulaarsetest om adustest ning kaasaegsetest meetoditest seminaridel kahe ettekandega. Ettekannete teemad fikseeritakse valkude uurimiseks. K äsitletakse valkude kokkupakkim ise probleeme ja magistrandi õpingukavas. Ettekande koostamist kontrollib ja hindab valitud valguklasside struktuuri ja funktsiooni seoseid. juhendaja. ©21. - 26. n. 6 L n-s 1 ref => A ©1. -4 0 . n. => A BGM R.08.013 Valgu biosüntees - mRNAst valguni BGM R.08.019 M a g istrik u rsu s erib iokeem ias 209 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 209 korr. professor Peep Palumaa,dotsent Jaan Simisker,dotsent M art Speek 0,5AP( 8L +2S + lOi) • E 2AP( 40S+ 40i) • E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk ■ M o lek u laar-ja rakub io loog ia :m ag O BG M R.06.020, BG M R.08.029 M agistrandid töö tavad läbi 20 teaduslikku artik lit, m is v a litakse v ä lja Kursus annab ülevaate bakterite ehitusest, ainevahetuse tüüpidest, juhendaja poolt nende eria la l j a nad sooritavad eksam i antud artik lite levikust looduses, nende rollist looduslikus aineringes ja kasutamisest põhjal. tehnoloogias. 01 . - 40. n. => E ©1. - 1. n. 8 L, 2 S n-s => E BGMR.08.020 U urim istöö m eetodid I biokeem ias korr. professor Peep Palumaa,dotsent Jaan Simisker,dotsent M art Speek LOODUSTEADUSTE DIDAKTIKA 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A LEKTORAAT (09) ■ M o lek u laar-ja rakub io loog ia :m ag Tutvutakse põh im eetod itega m agistran tide spetsia liseerum ise le vastava tes uurim isvaldkondades. K ontro llib ju h e n d a ja j a seda h inna takse kord aastas BGM R.09.001 Bioloogia d id ak tik a dotsent Tago Sarapuu atesteerimisel. 2AP( 40L+ 40i) • E © 1.-40 . n. = > A ■ Bioloogiaõpetajad 08.021 P rak tilised tööd I biokeem ias □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4BGM R. korr. professor Peep Palumaa,dotsent Jaan Simisker,dotsent M art Speek Süsteemne käsitlus bioloogia õpetam ise teooriast. Antakse ülevaade bioloogia õpetamise eesm ärkidest, õppekavadest, programmidest, 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A ■M olekulaar-ja rakubioloogia:mag õppem eetoditest ja -vormidest. Omandatakse erinevate koolitüüpide Biokeem ia alane teadustöö j a andm etöö tlu sm eetod ite o m andam ine ja õppekavade ja programmide koostamise oskused. Tutvutakse bioloogia õppekavade ja -vahenditega erinevates riikides. praktiline teadustöö. 0 1 .-4 0 . n. => A © 1 .-1 1 . n. 4 L n -s => E BGMR 08.022 E riala sem ina r II biokeem ias BGM R.09.002 Bioloogia d id ak tik a sem ina r korr. professor Peep Palumaa,dotsent Jaan Simisker,dotsent M art Speek dotsent Tago Sarapuu 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A 1 AP( 24L+ 16i) • A ■Molekulaar- ja rakubioloogia.dokt ■ B io loogiaõpetajad , Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 Erialasem inaril an takse ü levaade dok to ritöö teem aga seonduva test OBGM R.09.001 teo reetilis testja m etood ilis test p rob leem idest. Seminarides õpitakse koostama bioloogia õppekavasid ja programme ning © 1.-40 . n. => A erinevate klasside tunnikonspekte. Viiakse läbi bioloogiatunde ning õpitakse neid analüüsima. Pööratakse tähelepanu didaktiliste vahendite BGMR.08.023 K õrgkoolide pedagoogiline p rak tik a (biokeem ias) kasutam isele ning enam levinud metoodilistele vigadele. Seminar eelneb korr. professor Peep Palumaa,dotsent Jaan Simisker,dotsent M art Speek koolipraktikale. 15AP( 450P+ 75S+ 75i) • A ©12. - 16. n. 4 P n-s ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt Osalemine bakalaureuse üliõpilaste biokeem ia kursuste läbiviimisel BGM R.09.003 B otaan ika g ü m naasium is praktiliste tööde ja seminaride juhendajana. lektor M aie Toom ©1. -40. n. => A 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • E ■ B ioloogiaõpetajad BGMR.08.024 U urim istöö m eetodid II (biokeem ias) Omandatakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud gümnasiumis botaanika korr. professor Peep Palumaa,dotsent Jaan Simisker,dotsent M art Speek õpetamiseks. Õpitakse koostama Õppevahendeid ja -materjale. 20AP( 600P+ 100S+ lOOi) • A Laboratoorsete töödega om andatakse vajalikud vilumused praktiliste ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt tööde teostamiseks erinevate klasside botaanikatundides. Erialase praktilise laboratoorse töö meetodite ja andm etöötlusm eetodite ©1. - 8. n. 2 L, 2 P n-s omandamine. © 1.-40. n. => A BGM R.09.004 Zooloogia güm naasium is lektor Illar Leuhin BGMR.08.025 P rak tilised tööd II biokeem ias 1 AP( 10L+ ЮР+ 20i) • E korr. professor Peep Palum aa,dotsent Jaan Simisker,dotsent M art Speek ■ Bioloogiaõpetajad 60AP( 1800P+ 300S+ 300i) • A Antakse ülevaade gümnaasiumi zooloogiakursusest ning omandatakse ■M olekulaar-ja rakubioIoogia:dokt zooloogia õpetamise metoodika. Loengute käigus peatutakse Erialane praktiline töö, andm etöötlusm eetodite omadnamine, andmete koolizooloogia seostamise võimalustel teiste distsipliinidega. Käsitletakse saamine ja töötlemine. õpilaste iseseisva uurimistöö võimalusi. Kursuse sisu lähtub ©1. -40. n. => A üldhariduskoolide bioloogia õppekavast. Praktiliste tööde käigus õpitakse näitlikustam a zooloogiatunde ja tutvutakse õpilaste individuaalse ning BGMR.08.026 T ead u sartik li k irju tam ise m etoodika (b iokeem ias) grupitöö organiseerim isega ning ringitöö võimalustega. korr. professor Peep Palumaa.dotsent Jaan Sim isker,dotsent M art Speek © 9 ,- 16. n .2 L, 2 P n -s 16AP( 480P+ 80S+ 80i) • A ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt BGM R.09.005 T erv iseõpetuse m etoodika Teadusartikli kirjutamise, vormistamise ja avaldamise meetodite lektor Illar Leuhin omandamine praktilise tegevuse käigus. 2AP( 33L+ 11P+ 36i) • E © 1.-40 . n. => A ■Terviseõpetuse Õpetaja (lisaerialana)d □ B io loog iaõpetajad BGMR.08.027 T ead u sg ran d i koostam ise m etoodika b iokeem ias Kursus annab ülevaate tervisekasvatuse meetoditest koolis ja käsitleb korr. professor Peep Palumaa,dotsent Jaan Sim isker,dotsent M art Speek mõningaid spetsiifilisi teemasid (rühihäired, liiklusohutus, kutsehaigused 12AP( 360P+ 60S+ 60i) • A ja nende profülaktika). Puudutatakse inimeseõpetuse, mille üheks osaks ■M olekulaar-ja rakubioloogia:dokt on ka tervisekasvatus, õpetamise metoodikat. Kursuse raames arutletakse leadusgrandi koostamise, kirjutamise ja vormistamise m etoodika õpilaste arengupsüühika iseärasusi ning soolisest eripärast tulenevate omandamine praktilise tegevuse käigus. kasvatusprobleem ide üle. Praktiliste töödena koostatakse inimeseõpetuse ©1. - 40. n. => A ja terviseõpetuse tundide konspekte, rollimängude käigus õpitakse organiseerim a terviseõpetuslikku kasvatustööd koolis ning metoodiliste BGMR.08.029 B akte rid abivahendite valm istam ist ja kasutamist. dotsent Jaan Simisker © 7 .-1 6 . n .3 L , 1 P n -s 210 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 210 © l . - 5 . n . 2 L , 2 P n -s BGM R.09.006 Ü ldbioloogia lektor Urmas K okassaar BGM R.09.012 E rik u rsu sed koolibioloogias 4AP( 90L+ 30P+ 40i) • E lektor Urmas Kokassaar ■ B ioloogiaõpetajad 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E Üldbioloogia kursus annab tervikliku ja seostatud ülevaate biokeemiast, ■Bioloogia didaktika:mag rakubioloogiast, arengubioloogiast, pärilikkusest, m olekulaarbioloogiast, □ B ioloogiaõpetajad evolutsionism ist ja inimese ökoloogiast. Keskkonnateaduse eriala © B G M R .09.001, BGM R.09.006 üliõpilaste loengutes käsitletakse neid probleeme keskkondlikust K äsitletakse võim alikke erikursusi güm naasiumis õpetatava bioloogia aspektist. täiendusena. A nalüüsitakse kursuste eesmärke, eakohasust ning sisu. Bioloogiaõpetajatele ettenähtud kursuses pööratakse tähelepanu Õpitakse koostam a erikursuste programme ning tutvutakse koolides tüüpvigadele, mis tavaliselt ilmnevad üldbioloogia Õpetamisel. kasutusel olevate erikursuste võimalustega. Praktikumis tehakse kooli üldbioloogia kursuse jaoks vajalikke © 3 1 .-4 0 . n. 2 L, 2 P n -s laboratoorseid töid. ©1. - 19. n. 6 L, 2 S n-s BG M R.09.014 In im ene ja terv isho id lektor lllar Leuhin BGM R.09.007 Looduse tundm ise p rak tik a 2AP( 40L+ 10P+ 30i) • E lektor lllar Leuhin,lektor Maie Toom ■Terviseõpetuse õpetaja (1 i s aerial an a )d 2AP( 40P+ 8S+ 32i) • A □ Bioloogiaõpetajad ■ B io loogiaõpetajad , Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 Kursus annab ülevaate inimese anatoom iast ja füsioloogiast ning nende Praktikumid on mõeldud põhikoolide ja gümnaasiumide õpetam ise m eetoditest koolis ja käsitleb mõningaid praktilisi teemasid bioloogiaõpetajatele. Õpitakse tundm a ja määrama kodum aiseid (inim eseõpetuse integreerim ine tervisekasvatuse küsimustega). enamlevinud taime- ja loomaliike. Koostatakse erinevaid õppeotstarbelisi Praktiliste tööde käigus õpitakse metoodiliste abivahendite valmistamist kollektsioone. Praktikumid toimuvad erinevates elukooslustes. Õpitakse ja kasutamist. looduses toimuvate nähtuste fikseerimist nii kollektsioonide koostamise © 2 ,- 12. n .4 L , 1 P n -s kui vaatluste teostamise läbi. © 1 .-6 . n. 2 P, 2 S n -s BG M R.09.015 V älitööd kooligeograafias 3 6 .-3 9 . n. 2 P , 2 S n -s lektor Ülle Liiber 1 AP( 12P+ 12S+ 16i) • A BGM R 09.008 A rvu tid koolibioloogias ■G eograafiaõpetajad dotsent Tago Sarapuu Kursuses antakse ülevaade ja praktilisi nõuandeid kooligeograafias 3AP( 20L+ 40P+ 60i) • E läbiviidavate praktiliste ja välitööde kohta. ■ Bioloogia didaktika:mag ©31. -3 6 . n. 2 P, 2 S n-s □ B ioloogiaõpetajad ©BGMR.09.001 BGM R 09.017 G eograafia d idak tik a Käsitletakse arvutite kasutamise võimalusi koolibioloogia õpetamisel. lektor Ülle Liiber Õpitakse kasutam a arvutite tarkvara, m ida saab rakendada bioloogia 2AP( 28L+ 14S+ 38i) • E tundides. Tutvutakse arvutivõrkudega ning nende rakendusvõim alustega ■ G eograafiaõpetajad bioloogiatundide täiendamisel ning projektõppe läbiviimisel. Kursuses tutvustatakse geograafia õpetamise eesmärke, õppekava, ©27. - 36. n. 2 L, 2 P n-s kooligeograafia sisu ja õpetam ise meetodeid. Tutvustatakse geograafia õppevahendeid ja antakse m etoodilisi nõuandeid nende kasutamiseks. BGM R.09.009 P ro jek tõ p e bioloogias ©2. - 13. n. 2 L, 2 S n-s dotsent Tago Sarapuu 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E BGM R 09.018 Ü ld istava bioloogia p rak tik u m □ Bioloogiaõpetajad, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 lektor Urmas K okassaar Tutvutakse projektõppe eesmärkide ja selle rakendusvõim alustega meie 1 AP( 20P+ 20i) • A koolides ja teistes riikides. Vaadeldakse projektõppe kasutust klassi, ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:3 kooli, vabariigi ja rahvusvahelisel tasandil. Õpitakse koostama Praktikum on m õeldud loodusteaduste õpetajatele, kes põhikoolis projektõppe programme erinevate koolitüüpide ja vanusastmete hakkavad õpetam a bioloogiat. Kõik praktilised tööd viiakse läbi lihtsate õpilastele. Käsitletakse arvutite kasutam ist projektõppe erinevatel kooliõpetajatele kättesaadavate vahenditega. Praktikumis tehakse töid tasanditel. m ikroskoopia, biokeem ia, rakubioloogia, m ikrobioloogia, anatoomia, ©27. - 36. n. 2 L, 2 P n-s füsioloogia jt. valdkondades. ©30. - 35. n. 4 P n-s BGM R 09.010 Bioloogia õpetam ise a ja lugu lektor Maie Toom BGM R 09.019 B o taan ika põhikoolis 1 AP( 5L+ 5S+ 30i) • E lektor M aie Toom ■Bioloogia didaktika:mag 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • E □ B io loog iaõpeta jad ■ Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:4 Antakse ülevaade bioloogia õpetam isest Eestis alates XIX saj. teisest O m andatakse teadmisi ja oskusi botaanika õpetamiseks põhikoolis. poolest. Tutvutakse koolides kasutusel olnud õpikutega, vaadeldakse Põhjalikum alt tutvutakse õistaimedega. Loengukursusega kaasnevad nende sisu lähtuvalt ajaloolisest aspektist. Kursusega antakse ka ülevaade laboratoorsed tööd oma aja väljapaistvatest bioloogia pedagoogidest. Selgitatakse katsete ja ©8. - 13. n. 2 L, 2 S n-s vaatluste osatähtsust koolibioloogias läbi aegade. © 9 .-1 3 . n. 1 L, 1 S n -s BGM R 09.021 Zooloogia põhikoolis lektor lllar Leuhin BGM R 09.011 D idaktilised vahend id koolibioloogias 2AP( 33L+ 11S+ 36i) • E dotsent Tago Sarapuu,lektor Maie Toom ■ Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:4 1 AP( 10L+ ЮР+ 20i) • E K äsitletakse zooloogia õpetam ise eesmärke ja programme ning nende ■Bioloogia didaktika:m ag seoseid algklasside loodusõpetuse ja bioloogia teiste distsipliinidega. □ B ioloogiaõpetajad K äsitletakse põhikoolis vajalikke zooloogiaalaseid teemasid. Antakse Kursuses käsitletakse didaktilisi vahendeid, nende päritolu, valmistamist, ülevaade zooloogia õpetam ise metoodikast. Õpitakse koostama zooloogia kasutam ist ja säilitam ist arvestades. Pööratakse tähelepanu didaktiliste õpetam iseks vajalikke õppevahendeid ja -materjale. vahendite kasutusvõim alustele erinevates koolitüüpides ja erineva ©2. - 7. n. 3 L, 1 S n-s vanusastm e bioloogiatundides. Praktikumides om andatakse didaktiliste vahendite valm istam ise oskus. BG M R.09.023 Pedagoogiline p rak tik a (bioloogia) 211 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOIVD 211 dotsent Tago Sarapuu.lektor Urmas Kokassaar,lektor Illar Leuhin,lektor BG M R.09.039 Esmaabi alused Maie Toom teadur Anu Sõber,lektor Illar Leuhin,assistent Aleksandr Sipria,assistent 10AP( 200P+ 40S+ 160i) • A Tiit Vaasna ■Bioloogiaõpetajad 1 AP( 5L+ 20P+ 15i) • E OBGMR.09.001, BGM R.09.002, BGMR.09.003, BGM R.09.004, ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 BGMR.09.006 □ Bioloogiaõpetajad Viiakse läbi teaduskonna baaskoolides. Omandatakse teadmisi, oskusi ja Kursuse käigus antakse ülevaade igapäevaelus sagedamini esinevatest vilumusi bioloogia õpetamiseks põhikoolis ja gümnaasiumis. Iga õnnetusjuhtum itest ja vastavatest esmaabi võtetest. Kursuse eesmärgiks praktikant annab iseseisvalt vähemalt 40 ainetundi 10 nädala jooksul. on esmaabi andmise oskuste j a nende õpetam ise metoodika omandamine. Seminarides analüüsitakse ainetunde ja omandatakse metoodikaalaseid Praktiliste töödega Õpitakse elem entaarset esmaabi olmetraumade ja teadmisi. õnnetusjuhtum ite korral, elustamisvõtteid äkksurm a korral, sidumist ja © 19.-28. n. 20 P, 4 S n -s uppuja päästmist. © 3 0 .- 39. n. 1 L, 3 P n -s BGMR.09.024 Pedagoogiline praktika (geograafia) lektor Ülle Liiber BGM R.09.040 H aigustekitajad 10AP( 200P+ 40S+ 160i) • A lektor Urmas Kokassaar ■Geograafiaõpetaj a: 5 1 AP( 22L+ 18i) • E ©BGMR.09.017, BGM R.09.025, BGM R.09.054 ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 Viiakse läbi teaduskonna baaskoolides. Omandatakse teadmisi, oskusi ja □ Bioloogiaõpetajad vilumusi geograafia õpetamiseks põhikoolis ja gümnaasiumis. Iga Kursuses antakse üldhariduskoolide terviseõpetajatele ülevaade praktikant annab iseseisvalt 10 nädala jooksul vähemalt 40 ainetundi. haigustekitajatest. Tutvustatakse põhilisi koolikursuses käsitletud Seminarides analüüsitakse ainetunde ja omandatakse metoodikaalaseid haigustekitajaid: viirusi, baktereid, algloomi ja hulkrakseid parasiite ning teadmisi. nende poolt põhjustatud haigusi. Lisaks tutvustatakse ka eluviisist © 19.-28. n. 20 P, 4 S n -s (toitum ise näitel) põhjustatud haigusi. ©2. - 7. n. 4 L n-s BGMR.09 025 Geograafia didaktika seminar lektor Ülle Liiber B G M R.09.042 Loodusravi 1AP( 20S+ 20i) • A lektor M aie Toom ■Geograafiaõpetaja:5 1 AP( 16L+ 8P+ 16i) • E Külastatakse ja viiakse iseseisvalt läbi geograafiatunde, õpitakse neid ■Terviseõpetuse õpetaja (iisaerialana)d analüüsima. Tutvutakse põhjalikumalt aktiivõppe meetoditega, tundide □ B ioloogiaõpetajad näitlikustamisega, teadmiste kontrolli ja hindamise erinevate Tutvutakse loodusravi vahendite ja võtetega. Praktiliste tööde käigus võimalustega. õpitakse tundm a tähtsamaid ravimtaimi, nende drooge. ©8. -12. n. 4 S n-s ©13. - 16. n. 5 L, 3 P n -s BGMR.09.026 Arvutid kooligeograafias BGM R.09.043 Arvutid loodusõpetuses lektor Ülle Liiber dotsent Tago Sarapuu 2AP( 20P+ 60i) • A 3AP( 10L+ 40P+ 10S+ 60i) • E ■Geograafiaõpetaja:5 ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 Antakse ülevaade arvutite kasutamise võim alustest geograafia õppimisel. Antakse ülevaade arvutite kasutam isvõim alustest loodusteaduste Omandatakse kogemusi erinevate arvutiprogrammide kasutamiseks õpetamisel. Tutvutakse erinevate tarkvarapakettidega ning omandatakse geograafiatundide ettevalmistamisel ja aine õpetamisel. ainetunni metoodika arvutiklassis. © 8.-12 . n. 4 P n -s ©31. -3 8 . n. 1 L, 6 P , 1 S n -s BGMR.09.027 Erikursused kooligeograafias BGM R.09.044 Loodusteaduste didaktika magistrieksam lektor Ülle Liiber dotsent Tago Sarapuu.teadur M iia Rannikmäe 1AP( 8L+ 16S+ 16i) • A 4AP( 160i) • E □Geograafiaõpetaja:5 ■Bioloogia didaktika:mag Tutvutakse geograafia õppekavade ja -vahenditega erinevates riikides. Loodusteaduste didaktika m agistrieksam sooritatakse bioloogia didaktika Õpitakse koostama geograafia valikainete programme ja neile vastavaid magistriõppe raames. Eksam tugineb üliõpilase poolt läbi töötatud õppevahendeid. erialasel kirjandusel. ©5. - 12. n. 1 L, 2 S n -s ©24. - 39. n. BGMR.09.028 Keskkonnaõpetus kooligeograafias BGM R.09.045 Bioloogia didaktika magistrieksam lektor Ülle Liiber dotsent Tago Sarapuu 1 AP( 20S+ 20i) • A 6AP( 240i) • E ■Geograafi aõpetaj a : 5 ■Bioloogia didaktika:mag Antakse ülevaade keskkonnaprobleemide käsitlemise võimalustest Bioloogia didaktika m agistrieksam sooritatakse bioloogia didaktika kooligeograafias. Tutvustatakse vastavaid Õppevahendeid ja antakse magistriõppe raames. Eksam tugineb magistrandi poolt iseseisvalt metoodilisi nõuandeid keskkonnakaitse teemade õpetamiseks. läbitöötatud kirjandusel. ©32. - 37. n. 4 S n-s © 2 4 .-3 9 . n. BGMR.09.037 Inimene ja terviseedendus BGM R.09.046 Bioloogia didaktika erisem inar lektor Urmas K okassaar,lektor Illar Leuhin dotsent Tago Sarapuu 2AP( 35L+ 5P+ 40i) • E 8AP( 4S+ 320i) • A ■Terviseõpetuse Õpetaja (Iisaerialana):5 ■Bioloogia didaktika:mag □Bioloogiaõpetajad Seminarid on mõeldud bioloogia didaktika magistriõppe üliõpilastele. Loengukursuses antakse ülevaade terviseedenduse põhiseisukohtadest, Seminaridel antakse ülevaade m agistritöö koostamisest ning seostatakse hügieeninõuetest ja tervislikest eluviisidest. Olulisel kohal on saadud tulemusi erialakirjandusega. M agistriõppe vältel esinetakse kokku ebatervislikust toitum isest ja toidu lisaainetest tulenevad probleemid. 4 seminaris. Puudutatakse vitamiinide tähtsust ja osa igapäevases ratsioonis. ©2. -3 8 . n. Käsitletakse suitsetamise, alkoholismi ja nakrom aaniaga seotud probleemistikku. Tutvustatakse meie ühiskonna tervishoiu kitsaskohti. BGM R.09.047 Artikkel vabariiklikus ajakirjas © 30.-3 5 .n . 7 L , 1 S n -s 3AP( 120i) • A ■Bioloogia didaktika:mag 212 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 212 Bioloogia didaktika magistriõppe õppekava läbimiseks peavad üliõpilased BGMR.09.058 Loodusteaduste didaktika seminar avaldam a teadusliku artikli vabariiklikus pedagoogilises väljaandes. teadur Miia Rannikmäe Artikli sisu kujuneb m agistrandi uurimistöö põhjal. 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E © 1 .-3 9 . n. □B ioloogiaõpetaja:m ag Käsitletakse õppematerjali struktuuri ja õpetam ise metoodika mõju BGMR.09.049 Teaduslik ettekanne vabariiklikul konverentsil loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisele. Konstruktivistlikkust 3AP( 120i) • A lähenem isviisist tulenevalt antakse ülevaade mõistete osast õpilaste □ Bioloogia didaktika:m ag kognitiivses tegevuses. Vaadeldakse nii mõisteliste struktuuride Teaduslik ettekanne kuulub bioloogia didaktika magistriõppe valikainete kujunem ist kui väärm õistm iste esinem ise põhjusi. Tutvustatakse osasse. Ettekande sisu peab seostum a bioloogia didaktikaga. loodusteaduslike teadm iste ja oskuste kvalitatiivse hindamise võimalusi © 1 .-3 9 . n. ©Ei ole teada BGMR.09.050 Teaduslik ettekanne rahvusvahelisel konverentsil BGM R.09.059 Geograafia didaktika loodusõpetajatele 5AP( 200i) • A lektor Ülle Liiber □ B ioloogia didaktika:m ag 3AP( 30L+ 20P+ 30S+ 40i) • E Kuulub bioloogia didaktika m agistriõppe valikainete osasse. Ettekande ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 sisu peab seostum a bioloogia didaktikaga. Antakse ülevaade geograafia õpetam ise eesmärkidest, õppekavast ja selle © 1 .-3 9 . n. koostamisest ning õpetam ise meetoditest. Tutvutakse põhjalikult kooligeograafia sisuga. Tutvustatakse geograafia õppevahendeid ja BGMR.09.051 Teaduslik artikkel rahvusvahelises ajakirjas antakse metoodilisi nõuandeid nende kasutamiseks. Viiakse läbi 5AP( 200i) • A geograafiatunde ja analüüsitakse neid. Õpitakse koostama õppevahendeid □ Bioloogia didaktika:mag ja -materjale. Kuulub bioloogia didaktika magistriõppe valikainete osasse. Artikkel ©2. - 13. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl knt, 1 ref koostatakse üliõpilase teadustöö põhjal. © 1 .-3 9 . n. BGM R.09.060 Praktilised tööd loodusõpetuses lektor Illar Leuhin BGM R 09.052 Ettekanne ainekoosolekul 2AP( 20L+ 20P+ 10S+ 30i) • E 2AP( 80i) • A □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 □ Bioloogia didaktika:mag Kursusel käsitletakse põhikooli loodusõpetuse programmilist materjali B ioloogia didaktika m agistriõppe valikainete osas arvestatav ettekanne lähtuvalt selle seesm isest integreeritusest kui ka seostest teiste bioloogiaõpetajate ainesektsiooni või õpetajate liidu ainealasel õppeainetega. Praktikumis teostatakse lihtsate vahenditega koosolekul. Ettekande sisu peab seostum a bioloogia didaktikaga. dem onstratsioonkatseid ning analüüsitakse õpilaste iseseisvaid töid. © 1 .-3 9 . n. Seminarides arutletakse loodusõpetuse tundide metoodiliste lahenduste ning valikuvõim aluste teemadel. BGM R 09.053 Õpiku kaasautorlus ©30. - 34. n. 4 L, 4 P , 4 S n-s2 knt, 3 ref 5AP( 200i) • A □ Bioloogia didaktika:m ag BGM R 09.061 Eesti fauna ja floora elemendid Bioloogia õpiku kaasautorlus loetakse bioloogia didaktika magistriõppe lektor Illar Leuhin,lektor M aie Toom valikainete osasse. 2AP( 10L+ 40P+ 10S+ 20i) • E © 1 .-3 9 . n. ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 Kursusel käsitletakse kodum aa fauna kujunemist, liikide süstemaatikat BGM R.09.054 Geograafia gümnaasiumis ning levikut. Loengute käigus tutvutakse erinevate loomarühmade lektor Ülle Liiber m ääram ise ja uurimise m eetoditega ning enamlevinud liikide bioloogiaga. 2AP( 10L +30S+ 40i) • E Kursustel asetatakse rõhk põhikooli bioloogias vajalikele oskustele. ■ Geograafi aõpetaj a: 5 Praktikum ides õpitakse tundm a ja m ääram a enamlevinud looma- ja Antakse üldhariduskooli õpetajale vajalikud teadmised ja oskused taimeliike ning valm istatakse neist näidiskollektsioone. kooligeograafias. Õpitakse koostama õppevahendeid ja -materjale. ©37. - 38. n. 5 L, 20 P, 5 S n-sl knt, 2 ref Analüüsitakse põhilisi vigu, mida tehakse tavaliselt aine õpetamisel. © 2 .-1 3 . n. 1 L, 3 S n-s BGM R.09.062 Rahvusvahelise konverentsi teesid 3AP( 20S+ lOOi) BGM R.09.035 Loodusteaduste didaktika □ Bioloogiaõpetaja:m ag teadur Miia Rannikmäe Rahvusvahelise konverentsi teesid koostatakse magistrandi teadustöö 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E tulem ustest lähtuvalt. ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 ©Ei ole teada Käsitletakse loodusteaduste m ääratlust, eripära ja kohta teiste teaduste hulgas ning sellest tulenevalt loodusteadusliku hariduse struktuuri. BG M R.09.063 Pedagoogiline praktika (loodusõpetuses) Antakse ülevaade m uudatustest loodusteaduste õpetamise eesmärkides ja dotsent Tago Sarapuu,teadur Miia Rannikmäe,lektor Urmas sisus (erinevate riikide näitel). Analüüsitakse loodusteadusliku K okassaar,lektor Illar Leuhin,lektor Ülle Liiber,lektor Maie Toom kirjaoskuse kujundam ise võimalusi ning omandatakse oskused 10AP( 200P+ 40S+ 160i) • A loodusteadusliku kirjaoskuse hindamiseks. Võrreldakse erinevates ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 riikides kasutusel olevaid loodusteaduste õppedidaktilisi komplekte. 10 nädala jooksul tuleb anda iseseisvalt vähemalt 40 ainetundi erinevates Tuleb koostada referaat õpilaste arusaamade kujunemisest loodusteadustes (bioloogia, keemia, geograafia, loodusõpetus). loodusteadustes. Om andatakse teadmisi, oskusi ja vilumusi loodusteaduste õpetamiseks © 1. - 9. n. 4 L, 2 S n-s 1 knt, 1 ref põhikoolis. Seminarides analüüsitakse ainetunde, omandatakse m etoodikaalaseid teadmisi. BGM R.09.036 Projektõpe loodusteadustes © 1 3 .-2 8 . n. teadur M iia Rannikm äe 1 AP( 5L+ 5P+ 10S+ 20i) • E B G M R.09.064 Õpilase vaimne tervis ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 dotsent Lembit M ehilane Antakse ülevaade projektõppe olemusest, eesm ärkidest ja 1 AP( 14L+ 6P+ 20i) • E rakendusvõim alustest loodusteadustes. Tutvustatakse rahvusvaheliselt ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 tuntud loodusteaduslikke projekte ning hinnatakse nende resultatiivsust. □ B ioloogiaõpetajad Praktilise tööna tuleb koostada üks projekt. Kursusel antakse ülevaade lapse- ja noorukiea psühhopatoloogiast ning © 2 3 .-3 8 . n. 1 L, 1 P n -s l ref selle avaldum isvorm idest õpilase käitumises. Käsitletakse lapse- ja noorukiea psüühika- ning käitum ishäireid (depressioon, tähelepanu 213 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 213 defitsiidi sündroom, lapseea hirmud jt.), nende mõju isiksuse □ Bioloogia:kesk, Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk kujunemisele ning peamisi ravi ja preventsiooni meetodeid laste OBG ZH.01.003, BGZH.01.005 psühhiaatrias. Kursus annab lühiülevaate entom oloogia ajaloo põhietappidest, putukate 0 3 0 .-3 6 . n. välisehitusest, elundsüsteem idest ja nende talitlusest. Põhjalikult õpitakse tundma putukate süsteemi. Loengusarja käigus antakse põgus ülevaade ka BGMR.09.066 Bioloogia didaktika uurimismeetodid putukate arengust, bioloogiast ja tähtsusest inimesele. dotsent Tago Sarapuu,teadur Miia Rannikmäe ©2. - 11. n. 3 L n -s 12AP( 20L+ 120P+ 100S+ 240i) • E 1 2 .- 1 3 ,n . 3 L , 4 P n -s ■Bioloogia didaktika:mag 14. - 16. n. 4 P n-s => E A Bioloogia didaktika magistriõppe üliõpilastele määratud kompleksaine, mille käigus antakse ülevaade magistritöö koostamiseks vajalikest BGZH.01.007 A ntropoloogia kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest uurimismeetoditest. erak. professor Helje Kaarm a,teadur Leiu Heapost, Gudrun Veldre ©Ei ole teada 2AP( 36L+ 4P+ 4S+ 36i) • EA ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk BGMR.09.067 Loodusteaduslik-tehnoloogiaalase kirjaoskuse © BGM R.03.001, BGZH.04.006 komponendid Loengute käigus antakse ülevaade antropoloogia kui teaduse dotsent Tago Sarapuu,teadur Miia Rannikmäe kujunemisest, peam istest uurimissuundadest ning meetodidest. 4AP( 20L+ 40P+ 20S+ 80i) • E Käsitletakse inimese evolutsiooni ning inimliigi mitmekesisust. ■Bioloogia didaktika:mag Vaadeldakse inimeste individuaalset muutlikkust, kehaosade Bioloogia didaktika magistriõppe üliõpilastele mõeldud kursus, mille proportsioone, keha koostist ning üksiktunnuste seoseid ja soolisi ning käigus saadakse ülevaade kaasaegse STL mõistest ning uurimistöö ealisi erinevusi ning seaduspärasusi. Käsitletakse inimeste füsioloogilist suundumustest. kohandum ist erinevate geograafiliste keskkondadega. Vaadeldakse ©Ei ole teada inimgruppide sisemisi variatsioone. Eraldi leiavad käsitlemist eestlaste etnogeneesi küsimused ning soome-ugri rahvaste antropoloogilised MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE (00) iseärasused. Praktikumides tutvustatakse antropoloogia traditsioonilisi meetodeid. Seminarides kantakse ette referaadid ning toimub nende arutelu. BGMR.00.001 Elu m oleku laarsed alused ©1. - 6. n. 6 L n-s korr. professor Ain Heinaru,korr. professor Agu Laisk,korr. professor 7 . - 7 .П .2 Р , 4 S n-sl ref Toivo Maimets,korr. professor Andres Metspalu,korr. professor Peep 8. - 9. n. 2 P n-s => E A Palumaa,korr. professor Jaanus Remme,korr. professor Mart Ustav,korr professor Richard Villems BGZH 01.008 Eesti se lgrootud 3AP( 20P+ 40S+ 60i) • E dotsent Kaupo Elberg ■Molekulaar- ja rakubioloogia:mag 1 AP( 24L+ 16i) • E Magistrandid töötavad põhjalikult läbi raamatu "M olecular Cell Biology" ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk (Lodish j t 1995 3 väljaanne) ja sooritavad eksami selle raamatu raames. O BG ZH.01.005 © 1.-40 . n. => E Antakse ülevaade faunistika põhim õisteist ja uurimismeetoditest. Käsitletakse Eesti selgrootute loomade kõiki rühmi hõimkondade ja klasside taseme! ning osa rühmi seltside ja tähtsamate sugukondade ZOOLOOGIA JA HÜDROBIOLOOGIA tasemel. Seejuures esitatakse rühmade liigirikkus, senine uuritus, uurijad INSTITUUT (ZH) ja kirjandus, aktuaalsed probleemid, majanduslik ja looduskaitseline tähtsus. M aismaalisi rühmi vaadeldakse põhjalikumalt. Vajalik faunistidele, süstemaatikutele, ökoloogidele, looduskaitsjatele, MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE (00) bioloogiaõpetajatele ja elusloodust populariseerivatele bioloogidele. ©24. - 35. n. 2 L n-s => E ERIZOOLOOGIA ÕPPETOOL (01) BGZH.01.009 Z oogeograafia dotsent Kaupo Elberg 2AP( 24L+ 56i) • E BGZH.01.003 S elgrootute zooloogia su v eprak tika ■Zooloogia ja hüdrebioloogia:kesk dotsent Kaupo Elberg.dotsent Mati Martin OBG ZH.01.005, BGZH.01.011 2AP( 40P+ 40i) • A Käsitletakse zoogeograafiat nii zooloogia kui ka biogeograafia ■Bioloogia:alam osana.Põhitähelepanu pööratakse loomade kui peamiselt aktiivselt OBGZH.01.005 kulgevate j a asukohta valivate organism ide levimisele, arealoogiale, eriti Praktika süvendab ja laiendab loengutel ja praktikumides omandatud areaalide dünaamikale ja klassifikatsioonile, faunistikale ja regionaalsele teadmisi selgrootutest loomadest otsese kontakti abil iooduses ning zoogeograafiale ( iseseisev töö kirjandusega 300 !k.) ning kogu tutvustab nende uurimise meetodeid. maakera ja eraidi Eesti ala loomastiku kujunemisele. Käsitletakse ©juuni, 2 => A zoogeograafia ja evolutsiooniteooria ühisprobleeme. ©4.^- 15. n 2 L n -s => E BGZH 01 005 Selgroo tu te zooloogia dotsent Mati Martin BGZH.01.010 Selgroogsete zooloogia su vep rak tika 3AP( 64L+ 28P+ 28i) • E dotsent Vil ju Lilleleht,lektor Anne K irk,assistent Harri Valdmann ■Bio!cogia:alam 2AP( 40P+ 40i) • 2A Kursus annab ülevaate selgrootutest loomadest, nende ehitusplaanidest, ■Bioloogia:alam süsteemist, bioloogiast ja levikust. Praktikumis tutvutakse vastavate © B G ZH .01.011 loomariihmade esindajatega. Kasutada on märgpreparaadid, Tutvum ine Eesti selgroogsetega (põhil. maismaaselgroogsetega), püsipreparaadid ja kollektsioonid. Suur osa aine omandamisel on levinumate liikide tundm aõppim ine nende häälitsuste, tegutsemisjälgede, Zooloogiamuuseumi ekspositsioonil. Aine on eeldusaineks kõikide välistunnuste järg i, elupaigalise leviku ja autökoloogia tundmaõppimine zooloogia erialade jätkam iseks. © juuni, 1 => A © 1 .-2 . n. 4 L n-s 3. - 20. n. 4 L, 2 P n-s9 knt => E A BGZH.01.011 Selgroogsete zooloogia korr. professor Toomas Saat,dotsent Vilju Lilleleht,lektor Anne BGZH.01.006 Entom oloogia K irk,assistent Harri Valdmann dotsent Mati Martin 2AP( 22L+ 20P+ 38i) • E 2AP( 36L+ 20P+ 24i) • E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:alam 214 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 214 Keelikloom ade hõim konna (Ph. Chordata) põlvnemine, ehitusplaan ja kohta. Nendest esimene käsitleb rühma teoreetilisi probleeme kirjanduse, arengusuunad. Süstem aatiliste üksuste morfofüsioloogilised ja teine om a uurimustulemuste põhjal. bioloogilised iseärasused, tekkim ine ja tähtsamad esindajad. © septem ber, 40 => A ©26. - 26. n. 2 L n-s 2 7 .-3 6 . n. 2 L , 3 P n-s = > E BG ZH .01.018 Teaduslik-m etoodiline praktika magistrantidele erizooloogias BGZH.01.012 M agistrieksam erizooloogias em eriitprofessor Eino K rail,dotsent Mati Martin em eriitprofessor Eino K rail,dotsent Mati Martin 10AP( 180P+ 20S+ 200i) • 4A 10AP( 10S+ 390i) • E ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag Praktikumi sisuks on kogemuste ja vilum uste omandamine konverentsidel M agistrieksam on õppetöö vorm, kus seminaride ja iseseisva töö jm teadusüritustel esinemises, publitseerim ises, ülikooli bakalaureuseõppe tulem usena om andatakse põhjalikum aid teoreetilisi teadmisi oma juhendam isel jm s. kitsamal erialal. Eksam sooritatakse uuema kirjanduse põhjal mahus kuni ©september, 40 => 2A 1200 lk. © septem ber, 39 => E BGZH.01.019 Teaduslik-m etoodiline praktika doktorantidele erizooloogias BGZH.01.013 M agistrisem inar erizooloogias em eriitprofessor Eino K rail,dotsent Mati Martin em eriitprofessor Eino Krail,dotsent Mati Martin 20AP( 360P+ 40S+ 400i) • 8A 6AP( 120S+ 120i) • A ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste omandamine konverentsidel M agistrisem inar on õppetöövorm, mille sisuks on teoreetiliste teadmiste jm teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuse- ja täiendamine, esinemise ja väitlusoskuse lihvimine ning om a töö tulemuste m agistriõppe juhendam isel jm s. esitamine ja kaitsmine. Magistrandil on kohustus esineda seminaril © september, 40 => 2A vähem alt kahe ettekandega, millest üks käsitleb magistritööga seotud probleeme, teine töö käigus saadud uurimustulemusi. BGZH.01.020 Zooloogia keskastmele ©september, 39 => 2A korr. professor Jüri Kärner,korr. professor Raivo Mänd,emeriitprofessor Eino Krail,dotsent Mati Martin BGZH.01.014 Doktorieksam erizooloogias 6AP( 12S+ 228i) • E emeriitprofessor Eino Krail,dotsent Mati Martin ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk 15AP( 60S+ 540i) • E Iseseisev töö kirjandusega ja aperioodilised seminarid. Hadem, E., ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt W ehner, R., 1986. Allgemeine Zoologie: 583 S. (vene keeles 1989), Doktorieksam on eriprogrammil põhinev õppetöö vorm, mis lõpeb Futuyama, D. J., 1986. Evolutionary Biology: 600 p. (vene keeles 1989) kirjaliku eksamiga. või mõni muu sobiv õpik. ©september, 39 => E ©septem ber, 40 => E B G ZH .01.015 Doktorisem inar erizooloogias BGZH.01.021 Erizooloogia (laudatur) em eriitprofessor Eino Krail,dotsent Mati M artin em eriitprofessor Eino K rail,dotsent Mati Martin 10AP( 200S+ 200i) • A 10AP( 10S+ 390i) • E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt ■Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i Doktoriseminar on õppetöö vorm, mille sisuks on teoreetiliste teadmiste Individuaalprogram m i (seotud lõputöö teemaga) järgi sooritatav eksam, täiendamine, es inem is-ja väitlusoskuse lihvimine ning om a töö tulemuste mis lisaks erikursustele eeldab ca 1200 lk. õppe- ja teaduskirjandue esitamine ja kaitsmine. täiendavat läbitöötamist. Kirjandus: Hickman, С. P., L.S.Roberts, © september, 39 => 2A A.Larson, 1993. Integrated principles o f zoology: 1018 p.; Aul,J., H.Ling, 1969. Selgroogsete zooloogia: 585 lk.; Branes,R.S.K., jt., 1996. The BGZH.01.016 Prosem inar ja harjutustöö erizooloogias Invertebrates: 280 p. (vene keeles 1988: 262 lk.); Loomade elu. Peatükid emeriitprofessor Eino Krail,dotsent Mati Martin vastavalt kitsamale erialale. 5AP( 80P+ 20S+ 100i) • E ©septem ber, 40 => E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk OBG ZH.01.003, BG ZH .01.005, BGZH.01.010, BGZH.01.011 BGZH.01.022 Loom ariik Proseminar annab esm ased kogemused iseseisvaks tööks dotsent Mati Martin teaduskirjandusega, kirjanduse otsimise võimalustest, teooriate, 2AP( 18L+ 16P+ 6S+ 40i) • E hüpoteeside ja ideede analüüsist ja üldistamisest, nende põhjal ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam kokkuvõtliku harjutustöö koostamisest, vorm istam isest ja ettekandmisest. □G eenitehnoloogia:alam , K eskkonnateadus:alam Proseminar toimub perioodiliselt kevadsemestril, töö kaitsmine toimub Kursus annab ülevaate peamiste loomarühmade ehitusplaanidest, mais õppetooli õppejõududest m oodustatud komisjoni ees. süsteem ist ja bioloogiast. Praktikumis tutvustatakse käsitletud ©september, 40 => E loomarühmade esindajaid; kasutada on märg- ja piisipreparaadid, mulaazid ja kollektsioonm aterjalid. Aine omandamisel on abiks BGZH.01.017 Erizooloogia eripraktikum ja -sem inar zooloogiam uuseumi ekspositsioon. em eriitprofessor Eino Krail,dotsent Mati Martin ©6. - 9. n. 6 L, 6 P, 2 S n-s => E 7AP( 72P+ 68S+ 140i) • A ■ Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i Eriseminar toimub vastavalt üliõpilase spetsialiseerumisele. Selle põhisisu HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL (02) haarab valitud loom arühma võrdlevm orfoloogia ja süstem aatika tundmaõppimist. Selleks kasutab üliõpilane kirjanduse andmeid, BGZH.02.004 Lim noloogia ja hüdrokeemia olem asolevat ja enda poolt täiendavalt kogutud materjali. Eriseminar dotsent Peeter N õges,teadur Henno Starast hõlmab praktilisi töid sügis- ja kevadsemestril kokku 16 nädalat (170 3AP( 60L+ 60i) • E tundi), välitöid suvel (42 tundi) ja seminare ning nendeks ettevalm istust ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk (68 tundi). Erisem inaris käsitletakse järgm isi teemasid: 1. teaduslikud O BG ZH .02.012 kollektsioonid, nende koostamine ja säilitamise nõuded. 2. valitud Lim noloogiakursuses antakse ülevaade järvede tekkest, levikust, loomarühmale om aste materjali kogum ise ning säilitamise meetoditega tüpoloogiast ja järvedes valitsevatest tingimustest. Peatähelepanu tutvumine ning om a tööks vajaliku m etoodika omandamine. 3. materjali pööratakse abiootilistele teguritele. Tähtsam ad alajaotused: 1) järvede kogumine loodusest, selle prepareerim ine, määramine ja säilitamine. 4. teke, jaotum ine ja morfomeetria; 2) järvede veebilanss; 3) järvede loom arühma võrdlev m orfoloogia ja süstemaatika. 5. uuritava valgusreziim ; 4) järvede soojusreziim; 5) vee liikumine järvedes; 6) loom ahühm aga lähedaste loom arühmade tundmaõppimine. Õppeaja aineringed järvedes; 7) sedimentoloogia alused; 8) järvede tüpoloogia ja jooksul esitab üliõpilane kaks seminari ettekannet om a kitsam a teema evolutsioon. 215 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 215 Hüdrokeemiakursuses antakse ülevaade looduslike vete keemilisest ressursid, nende kasutamise bioloogilised aspektid, kasutuse mõju Eesti koostisest, selle kujunemise tingimustest ja aineringest. Tähtsam ad siseveekogude talitlusele, siseveekogude kaitse ja majandamise alajaotused: 1) looduslike vete klassifikatsioon ja keemilised põhimõtted, valgalade ökonoom ne m ajandamine ja kaitse, veekogude komponendid; 2) sademete keemia; 3) põhjavete keemia; 4) pinnavete taastamine, biom anipulatsioon, hüdrobiontide mürgised metaboliidid, vee keemia; 5) merekeemia. toksikoloogia põhimõtted, sisevete monitooring, biogeenide ©24. - 30. n. 5 L n-s bilansiarvutus. 3 1 .-3 6 . n. 2 L n-s ©24. - 36. n. 2 L n-s 3 7 .-3 8 . n. 6 L n-s 37. - 38. n. 6 L, 2 S n-s 40. - 40. n. => E 40. - 40. n. => E BGZH.02.006 Vee m ikrobioloogia BGZH.02.011 Läänemere ökoloogia dotsent Tiina Nõges, Veljo Kisand, Peeter Pall, Helen Tammert erak. professor Arvi Järvekülg 2AP( 14L+ 14P+ 12S+ 40i) • E 2AP( 40L+ 40i) • E ■Zooloogia ja hiidrobioloogia:kesk ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:kesk OBGZH.02.004, BGZH.02.012 □Bioloogia:alam ©BGMR.04.004 OBGBO.Ol.OlO, BG ZH .01.005, BGZH.02.012 Loengukursuses antakse ülevaade vee mikrobioloogia ajaloost Eestis ja © B G G G .03.019 kogu maailmas, käsitletakse keskkonnategurite mõju vee Õppeaine eesmärgiks on ülevaate andmine Eestiga piirneva, tüübilt mikroorganismide elutegevusele ning nende levikule, füsioloogilise maailmas mitmeti ainulaadse ning väga tugeva inimmõju all oleva rühma mõistet, mikroorganismide aktiivsust ja hulka vees ning selle riimveekogu -- Läänemere re limist, elustikust, praegusest seisundist ja uurimise meetodeid, ekstratsellulaarsete ensüümide produtseerim ist vee kaitse probleemidest. Loenguid illustreeritakse arvukate grafoprojektoril mikroorganismide poolt ning nende osast ökosüsteemi kui terviku näidatavate skeemide ja graafikutega ning muude materjalidega. seisukohast. Antakse ülevaade põhilistest mikrobioloogilistest ©24. - 34. n. 4 L n-s => E protsessidest vees ning nende lokaliseerumisest erinevatesse ökoloogilistesse tsoonidesse. Vaadeldakse aineringeid veekogus BGZH.02.012 Üldine hüdrobioloogia (süsiniku-, lämmastiku-, väävli-, raua- ja mangaaniringeid) ning korr. professor Toomas Saat mikroorganismide osa nendes. Tutvustatakse m ikroorganismide sesoonset 2AP( 40L+ 40i) * E dünaamikat määravaid tegureid. Antakse ülevaade ka eri veekogude ■ Z o o loog ia ja hüdrobioloogia:kesk iseärasustest vee mikrobioloogia seisukohalt. Käsitletakse vee □Bioloogia:alam isepuhastumise ning puhastusseadmete mikrobioloogiat. O B G Z H .01.005 ©25. - 31. n. 2 L, 1 S n -s Õppeaine eesm ärgiks on hüdrobioloogia põhialuste omandamine. 37. - 38. n. 7 L, 7 S n-s => E Loengute temaatika: hüdrobioloogia aine, meetodid, eriharud, ülesanded, praktiline tähtsus, ajalugu ja põhimõisted. Veekogude vee ja põhjasetete BGZH.02.007 L im noloogia su vep rak tika kui hüdrobiontide ökotoobi füüsikalised ja keemilised omadused; dotsent Ingmar Ott, Toomas Kõiv, Reet Laugaste, Karin Ott elutingim uste eripära veekeskkonnas. Veekogude põhitüübid ning nende 2AP( 48P+ 32i) • A fauna ja floora iseärasused Hüdrobiontide kogumid (plankton, bentos, ■Zooloogiaja hüdrobioloogia:kesk nekton, neuston j t ), hüdroökosüsteem id ja -biotsönoosid. Tähtsamad OBGZH.02.004, BGZH.02.012 abiootiiised miljööfaktorid ja nende toime hiidrobiontidele. Veekogude Praktika jooksul tutvutakse veekogude uurimise limnoloogiliste re iimi ja elustiku aastaajalised muutused. Biogeensed elemendid meetoditega, nende seas hüdrokeemiliste, hüdroloogiliste, füüsikaliste veekogudes ja veekogude troofsus. Järvetüübid ja nende areng. jmt Käsitletakse veekogu ökoloogilist seisundit kirjeldavaid üldisi Veekogude eutrofeerumine. Liikidevahelised suhted ja olelusvõitlus näitajaid, ainete koormusi. Iseseisev praktika ülesanne seisneb veebiotsönoosides. Hüdrobiontide toitum ine ja toiduahelad. Veekogude hüdrobiontide esinemise, koguse ja füsioloogiliste näitajate väärtuste bioloogiline produktiivsus, primaar- ja sekundaarproduktsioon mõõtmises, mida seostatakse abiootiliste faktorite väärtustega. Iseseisva Veekogude reostum ine ja isepuhastumine. Saproobsusastmed ja nende töö käigus tehtud aruanded kaitstakse praktika lõpus. bioindikaatorid. Eesti veekogude seisund ja kaitse probleemid Õppeaine ©46. - 46. n. 48 P n-s kuulamine on eelduseks, et kuulata hüdrobioloogia paljusid 47 .-47 . n. => A kitsamapiirilisi eriaineid (limnoloogia, okeanoloogia, Läänemere ökoloogia, rakendusökoloogia, planktoloogia, hüdrobotaanika, BGZH.02.008 Planktoloogia kalakasvatus, sanitaarhüdrobioloogia jt.). dotsent Peeter Nõges,dotsent Tiina N õges,teadur Kai Piirsoo, Juta © L - 15. n. 3 L n-s => E Haberman, Reet Laugaste, Aare Mäemets 3AP( 55L+ 6P+ 59i) • E BGZH.02.015 Kalade bioloogia ■Zooloogiaja hüdrobioloogia:kesk korr. professor Toomas Saat OBGZH.02.004, BGZH.02.012 3AP( 30L+ 24P+ 6S+ 60i) • E Kursuses antakse ülevaade planktoni koosseisust ja geneesist. Eraldi ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk käsitletakse fiitopIanktonit ja zooplanktonit, antakse ülevaade põhilistest Kalade ja sõõrsuude süsteem, anatoomilis-morfoloogiline ülevaade, organismirühmadest ja nende ökoloogiast, seostest keskkonna teguritega, kalade füsioloogia ja ökoloogia alused. Laboratoorsed tööd põhiliste leviku iseärasustest, sesoonsest dünaam ikast proovide kogumise ning uurimismeetodite ja andmetöötluse aluste omandamiseks. organismide arvukuse ja biomassi mõõtmise meetoditest. Eraldi osa on © 1 ,- 16. n .2 L, 2 P n -s => E pühendatud ökoloogilistele suhetele füto-, zoo- ja bakterplanktoni vahel, toitumissuhete osale planktoni sesoonse dünaam ika määramisel. Antakse BGZH.02.016 Ihtüoloogia suvepraktika ülevaade toiduahelatest veekogus ja planktoni osast nende korr. professor Toomas Saat funktsioneerimise iseloomu määramisel. Praktikumides tutvutakse 2AP( 56P+ 8S+ 16i) • A põhiliste füto- ja zooplanktonirühmade ning proovide läbivaatamise □ Z o o lo o g ia ja hüdrobioloogia:kesk meetoditega. OBGZH.02.015 ©24. - 36. n. 3 L n-s Kvantitatiivse kalapüügi metoodika. Kalade analüüs ja analüüsi tulemuste 37 .- 38. n. 8 L 3 P n -s => E vormistamine. Materjali fikseerimine, säilitamine, etikettimine. Andmeanalüüsi alused; uuritava kooslusee liigilise koosseisu ja BGZH.02.009 R akendushüdrob io loog ia arvukamate liikide populatsiooni struktuuri iseloomustamine. dotsent Ingmar Ott ©juuli, 2 => A 2AP( 36L+ 4S+ 40i) • E ■Zooloogiaja hüdrobio!oogia:kesk BGZH.02.017 Prosem inar ja harjutustöö hüdrobioloogias ©BGZH.02.004, BGZH.02.012 korr. professor Toomas Saat,dotsent T iina Nõges Käsitletakse sisevete bioloogia probleeme eelkõige praktilisest 5AP( 76P + 24S + lOOi) • E vaatenurgast. Sealjuures on aines järgm ised osad: siseveekogude ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:kesk 216 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 216 Teadusliku töö koostamise alused. Referaadi koostam ine juhendaja poolt BGZH.02 032 M ag istrisem in ar ih tüoloogias ja k a landuses antud kirjanduse põhjal ja selle kaitsm ine; töö ja kaitsmise analüüs. korr. professor Toomas Saat Prosem inar ühine zooloogia õppeplaaniga. Prosem inar perioodiliselt 4AP( 80S+ 80i) • A veebruaris-m ärtsis, kaitsm ine mais. ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag 0 2 4 . - 40. n .l ref => E M agistrisem inar; nõutav vähem alt üks ettekanne stuudiumi jooksul. O salem ine seminaridel kuni 1 AP/semestris, sem inariettekanne 1 AP. BGZH.02.020 Ihtüoloogia eripraktikum © septem ber, 39 => 2A korr. professor Toomas Saat 5AP( 100P+ lOOi) • A BGZH.02.033 Doktorisem inar ihtüoloogias ja kalanduses ■Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i korr. professor Toomas Saat O B G ZH .02.015, BGZH.02.016 5AP( 100S+ lOOi) • A Praktikumid ja iseseisev töö ihtüoloogilise uurimistöö spetsiaalsete ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt meetodite om andam iseks ja andmeanalüüsiks. Osaliselt kattub Nõutav vähem alt kaks ettekannet stuudiumi jooksul. Osalemine hüdrobioloogia vastava ainega ja zooloogia õppeplaani vastava ainega. seminaridel kuni 1 AP/sem estris, ettekanne 1AP Ühine © 1 0 .-3 5 . n. 4 P n-sl ref => A m agistrisem inariga (BGZH 02.032). © septem ber, 39 => 2A BGZH.02.021 Hüdrobioloogia/ihtüoloogia seminar korr. professor Toomas Saat,dotsent Peeter N õges,dotsent Tiina BGZH.02.034 Doktorieksam ihtüoloogias Nõges,dotsent Ingmar Ott korr. professor Toomas Saat,dotsent T iina Nõges,dotsent Ingmar Ott 2AP( 12S+ 6 8 0 - A 15AP( 60S+ 540i) • E ■Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i, Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag, ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt Eriprogrammil põhinev kirjalik eksam. Aperioodiliselt seminarid õppeaasta vältel. M agistrantidel, doktorantidel ©septem ber, 39 => E kohustuslikud sem inariettekanded (vastavalt 1 ja 2 stuudiumi vältel). Magistrantidel ja doktorantidel võimalus igal õppeaastal saada kuni 2 AP. BGZH 02.035 M agistrieksam hüdrobioloogias Osa seminare ühised zooloogia õppetoolide seminaridega. korr. professor Toomas Saat,dotsent T iina Nõges ©september, 39 => A 10AP( 40S+ 360i) • E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag BGZH.02.023 K alapopulatsioonide dünaamika Eksam sooritatakse uuemate erialaste õpikute, monograafiate ja korr. professor Toomas Saat, Evald Ojaveer tem aatiliste kogumike põhjal. 1 AP( 4L+ 14P+ 6S+ 16i) • E ©septem ber, 39 => E □ Z ooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i O BG ZH .02.015 BGZH.02.036 M agistrisem inar hüdrobioloogias Intensiivkursus mais Eesti Mereinstituudi Pärnu baasis. dotsent Peeter N õges,dotsent Tiina Nõges,dotsent Ingmar Ott Kalapopulatsioonide dünaamika: mõisted, probleemid, teooriad. 4AP( 80S+ 80i) • A Läänemere töönduskalade arvukuse muutused, nende põhjused. Vajadusel ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag asendatav õpikukursusega (iseseisev töö, seminarid). O salem ine sem inarides - kuni 1 AP/semestris, seminariettekanne - 1AP. ©37. - 37. n. 4 L , 14 P, 6 S n-s => E Nõutav vähem alt 1 ettekanne stuudiumi jooksul. ©septem ber, 39 => 2A BGZH.02.024 Keskastme lõpueksam hüdrobioloogias korr. professor Toomas Saat,dotsent Peeter N õges,dotsent Tiina BGZH.02.037 Doktorieksam hüdrobioloogias Nõges,dotsent Ingmar Ott korr. professor Toomas Saat,dotsent Peeter Nõges,dotsent Tiina 5AP( 20S+ 180i) • E N õges,dotsent Ingmar Ott ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk 15AP( 60S+ 540i) • E Kohustuslikul ja altenatiivsel kirjandusel põhinev eksam. Iseseisev töö, ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt aperioodilised seminarid ja konsultatsioonid. ©september, 39 => E ©septem ber, 39 => E BGZH.02.025 H üdrobioloogia/ihtüoloogia lõpueksam BGZH 02.039 Sem inar hüdrobioloogias korr. professor Toomas Saat,dotsent Peeter N õges,dotsent Tiina korr. professor Toomas Saat,dotsent Peeter Nõges,dotsent Tiina N õges,dotsent Ingmar Ott Nõges,dotsent Ingmar Ott 10AP( 10S+ 390i) • E 8AP( 160S+ 160i) • A ■Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt Kohustusliku ja (osaliselt) valitava kirjanduse põhjal sooritatav kirjalik Osalemine sem inarides - kuni 1 AP/semestris, seminariettekanne - 1AP. eksam. Aperioodilised seminarid ja konsultatsioonid. Nõutav vähem alt 2 ettekannet stuudiumi jooksul. © 2 4 .-3 9 . n. => E ©septem ber, 39 => 2A BGZH.02.029 H üdrobioloogia eripraktikum BGZH.02.041 Teaduslik-m etoodiline praktika magistrantidele dotsent Peeter Nõges,dotsent Tiina Nõges,dotsent Ingmar Ott hüdrobioloogias 5AP( 100P+ lOOi) • A korr. professor Toom as Saat ■Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i 10AP( 200P+ 200i) • 4A O B G ZH .02.024 ■Zooloogia ja hüdrobioloogiam ag Individuaalprogram m i järgi sooritatavad praktilised tööd (ca 200 tundi), Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste omandamine konverentsidel osalt seotud lõputöö temaatikaga. Arvestuse sooritam ise aluseks on jm . teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli praktiliste tööde protokollid. bakalaureuseõppe juhendam iseks jm s. ©24. - 39. n. => A ©septem ber, 40 => 2A BGZH.02 031 M agistrieksam ihtiioloogias BGZH.02.042 Teaduslik-m etoodiline praktika magistrantidele korr. professor Toomas Saat ihtüoloogias 10AP( 20S+ 380i) • E korr. professor Toomas Saat ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag 10AP( 200P+ 200i) • 4A Eksam sooritatakse uuemate erialaste õpikute, m onograafiate ja ■ Zooloogia ja hüdrobioIoogia:mag tem aatiliste kogum ike põhjal. Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste om andam ine konverentsidel ©septem ber, 39 => E jm . teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuseõppe juhendam iseks jm s. 217 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADtJSKOND 217 ©september, 40 => 2A ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk OBG ZH .01.005, BGZH.01.011 BGZH.02.043 Teaduslik-m etoodiline praktika doktorantidele © B G G G .03.019 hüdrobioloogias Loengukursus on mõeldud zooloogiale spetsialiseerunud üliõpilastele korr. professor Toomas Saat üldökoloogia täiendusena, kus käsitletakse spetsiifilisi loomadega seotud 20AP( 400P+ 400i) • 8A probleeme, nii aut- kui demökoloogilisi. Suuremat tähelepanu pööratakse ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt populatsiooni struktuurile, selle elem entide dünaamikale, populatsiooni Praktikumi sisuks on kogemuste ja vilumuste omandamine konverentsidel demograafiale. Käsitlemist leiavad arvukuse dünaamikat seletavad jm teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuse ja hüpoteesid, elukäiguteooria ("life-history"). magistriõppe juhendam iseks jms. ©24. - 36. n. 4 L n-s => E ©september, 40 => 2A BGZH.03.008 Ulukibioloogia BGZH.02.044 Teaduslik-m etoodiline praktika doktorantidele assistent Harri Valdmann, Nikolai Laanetu ihtüoloogias 1 AP( 24L+ 16i) • E korr. professor Toomas Saat ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk 20AP( 400P+400i) • 8A © B G ZH .03.006 ■Zooloogia ja hüdrobioIoogia:dokt Loengukursus on mõeldud zooloogiale spetsialiseerunud üliõpilastele Praktikumi sisuks on kogemuste ja vilumuste omandamine konverentsidel loom aökoloogia täiendusena, kus käsitletakse süvendatult Eestis jm. teadusüritustel esinemises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuse- ja majanduslikku kasutam ist leidnud looma- ja linnuliikide aut- ja magistriõppe juhendamiseks jms. demökoloogiat. M ajandusliku kasutam ise protsessi vaadeldakse osana ©september, 40 => 2A üldisest looduskaitsest ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest. Leiavad käsitlem ist konkreetsed strateegiad ja meetodid. BGZH.02.046 Hüdrobioloogia praktikum ©10. - 16. n. 4 L n-s => E korr. professor Toomas Saat,dotsent Peeter N õges,dotsent Tiina Nõges,dotsent Ingmar Ott,assistent Taavi Virro BG ZH .03.009 Teadusartikli kirjutamise alused 2AP( 40P+ 40i) • A korr. professor Raivo Mänd □Bioloogia:kesk 1 AP( 10P+ 4S+ 26i) • E OBGZH.02.011, BGZH.02.012 □ Z ooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i, Zooloogia ja hüdrobioloogia:mag. Hüdrobioloogiliste proovide j a analüüside kogumise ja läbitöötamise ning Zooloogia ja hüdrobioloogia.dokt andmeanalüüsi metoodika omandamine. Tutvutakse teadusartikli kirjutamise peamiste põhimõtetega. Iseseisev töö ©Ei ole teada => A Õpiku põhjal, seminaride ja eksami aeg kokkuleppel õppejõuga vaba graafiku alusel. BGZH.02.047 M erebioloogia ©septem ber, 31 => E korr. professor Toomas Saat, Evald Ojaveer, Jüri Tenson 3AP( 20L+ 40P+ 60i) • E BG ZH .03.010 Ühiseluliste putukate ökoloogia □Bioloogia:kesk korr. professor Raivo Mänd OBGZH.02.011, BGZH.02.012 1AP( 20S+ 20i) • E Loengukursus mereökosüsteemide struktuurist ja funktsioneerimisest; □ Z ooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i praktilised tööd mereelustiku ja abiootilise keskkonna proovide ja OBG ZH.01.005 analüüside kogumise ja läbitöötamise m etoodika omandamiseks. Süvendatud ülevaade ühiseluliste putukate ökoloogiast. Iseseisev töö ©Ei ole teada => E õpiku põhjal, sem inaride j a eksami aeg kokkuleppel õppejõuga vaba graafiku alusel. LOOMAÖKOLOOGIA ÕPPETOOL (03) ©septem ber, 31 => E BGZH.03.011 Lindude ökoloogia BGZH.03.002 Zooloogiline seire korr. professor Raivo Mänd teadur Andres Kuresoo, Nikolai Laanetu 1 AP( 20S+ 20i) • E 1 AP( 18L+ 6P+ 16i) • E □ Z ooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i □Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk Kompleksne ülevaade lindude ökoloogiast. Iseseisev töö Õpiku põhjal, ©BGZH.03.006 sem inaride ja lõppeksami aeg kokkuleppel õppejõuga vaba graafiku Loengutes antakse ülevaade seire eesm ärkidest, üldistest põhimõtetest, alusel. bioloogilise (zooloogilise) seire osast populatsioonide ja koosluste ©septem ber, 31 => E seisundi hindamisel.Käsitlemist leiavad zooloogilise seire valdkonnad, seireprojektid ja -meetodid. Tutvustatakse zooloogilise seire andmete BGZH.03.013 M aism aaselgroogsed Eesti faunas analüüsija tulemuste kasutamise võimalusi. Kursuse raames väliõppused dotsent Vilju Lilleleht,lektor Anne Kirk seiremeetoditega tutvumiseks (3+3tundi). Kursuse läbimine võimaldab 1 AP( 18L+ 4P + 2 S + 16i) • EA edaspidi osaleda keskonnaseire programmides, algatada projekte (näit. ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk koolide kaudu, lähtudes lihtsatest bioindikatsiooni jt. seire meetoditest). O BG GG.03.019 © 27.-3 3 .n . 3 L n -s Käsitletakse fauna pärastjääaegset kujunemist, kaasaegset seisundit, senist 34. - 35. n 6 P n-s => E uuritust, uurijaid, ilmunud kirjandust ja aktuaalseid probleeme uurimistöös, kaitses, majandamises. BGZH.03 003 Loom aökoloogia su v ep rak tik u m ©10. - 15. n. 4 L n -s => E korr. professor Raivo Mänd 2AP( 68P+ 12S) • A BG ZH .03.014 M agistrieksam loom aökoloogias ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk korr. professor Raivo Mänd OBGZH.03.006 10AP( 20S+ 380i) • E I utvutakse loomaökoloogias kasutusel olevate uurim ism eetoditega ja ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag nende rakendamisega konkreetses looduslikus situatsioonis. Iga üliõpilane Eksam sooritatakse uuemate teaduskirjastustes publitseeritud lahendab praktikumi käigus konkreetse väliuurim isülesande ja vormistab (looma)ökoloogiliste õpikute, m onograafiate ja tem aatiliste kogumike selle tulemused kollektiivse teadusartikli kujul. põhjal. ©juuni, 2 34 P, 6 S n-s => A ©septem ber, 39 => E BGZH.03.006 Loom aökoloogia BGZH.03.015 M agistrisem inar loom aökoloogias lektor Anne Kirk, Toomas Tammaru korr. professor Raivo Mänd 2AP( 48L+ 32i) • E 10AP( 40S+ 360i) • A 218 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 218 ■ Z o o loog ia ja hüdrobioloogia:m ag Tutvutakse kitsamate erialaspetsiifiliste uurimism eetoditega, osaletakse Seminaridel esinetakse ja kuulatakse ning arutatakse aktuaalsel teemal (peam iselt lõputöö juhendaja suunamisel) konkreetses teaduslikus ettekandeid. Magistrantidel on kohustuslik esineda seminaril kokku uurimistöös etteantud uurim isteem a raames. O saletakse zooloogia vähemalt kahe ettekandega, m illest üks käsitleb väitekirja teem aga erialalistel seminaridel, kus esinetakse ettekannetega. seonduva põhiprobleemi ülevaadet kirjanduse põhjal, teine om a töö © septem ber, 35 => A käigus saadud uurimistulemusi. Seminaril osalemiseks loetakse (ainepunkte annab) ka aktuaalse loom aökoloogilise probleemi kohta BG ZH .03.021 Looduskaitse ja keskkonnakaitse kirjanduse põhjal koostatud essee. Aleksei Lotman ©september, 35 => 2A 1AP( 12L+ 8S+ 20i) • A ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:kesk BGZH.03.016 Loomade ökofüsioloogia © B G B 0.03.008, FKOK.01.025 Urmas Tartes, Arvo Tuvikene, Alo V anatoa Ülevaade loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtetest, probleemidest ja 3AP( 60L+ 12S+ 48i) • E hetkeseisust. ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:alam ©11. - 11. n. 12 L n -s □Bioloogia:alam 12. - 12. n. 8 S n-sl ref => A O B G Z H .01.005 © B G ZH .01.011 BG ZH .03.022 Prosem inar ja harjutustöö loomaökoloogias Aine baseerub sünteetilisel teadusharul, mille väljakujunem ine algas korr. professor Raivo M änd,lektor Anne Kirk,assistent Harri Valdmann käesoleva sajandi 30-ndatel aastatel. Käsitletatakse loomade füsioloogilisi 5AP( 98P + 2 S + lOOi) • E ja bioenergeetilisi kohastumisi nii erinevatele keskkonnatingim ustele kui ■ Z oo lo o g ia ja hüdrobioloogia:kesk ka looduslikele kompleksidele (arktika, ariidsed alad,mäestikud jne.) Vastavalt juhendajaga kooskõlastatud ja õppetooli professori poolt Aines on kesksel kohal terviklik organism ning eluvorm. Võrdset kinnitatud loom aökoloogilisele teemale koostatakse kirjalik essee selle tähelepanu pööratakse nii selgrootutele kui ka selgroogsetele loomadele. teem a ilmunud teaduskirajnduse (200-500 lk.) põhjal ja kantakse selle ©24. - 27. n. 4 L, 3 P n-s põhisisu ette õppetooli seminari eriistungil õppetooli õppejõududest 28. - 38. n. 4 L n-s => E moodustatud komisjoni osalusel. Õppeaine annab esmased kogemused iseseisvast tööst teadsukiijandusega, kirjanduse otsingutest, teaduslike BGZH.03.017 Doktorisem inar loom aökoloogias ideede, hüpoteeside ja teooriate analüüsist ja üldistamisest, samuti korr. professor Raivo M änd ülevaateartikli vorm istam isest, ettekande ettevalmistamisest ja 15AP( 80S+ 520i) • A esitamisest. Töö hinnatakse komisjoni poolt, võttes arvesse töö ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:dokt vorm istust, avalikku esinem ist ja retsensendi arvamust. Seminaril esinevad kraadiõppurid, teadlased ja õppejõud © septem ber, 351 ref => A (looma)ökoloogia aktuaalseid probleeme käsitlevate ettekannetega, millele järgneb akadeemiline diskussioon. Seminaril kuulatakse ära ka B G ZH .03.023 Teaduslik-m etoodiline praktika magistrantidele ülevaated valminud dissertatsioonide (s.h. bakalaureuse lõputööde) loom aökoloogias tulem ustest enne nende esitamist kaitsmisele. V õim alikult palju korr. professor Raivo M änd kutsutakse esinem a külalisteadlasi. Doktorantidel on kohustuslik esineda 10AP( 200P+ 200i) • 4A seminaril kokku vähem alt nelja ettekandega, millest üks käsitleb ■ Z oo loog ia ja hüdrobio loogiam ag väitekirja teem aga seonduva põhiprobleemi ülevaadet kirjanduse põhjal, Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste om andamine konverentsidel teine om a töö käigus saadud uurimustulemusi. Seminaril osalemiseks jm teadusüritustel esinemises, publitseerim ises, ülikooli bakalaureuseõppe loetakse (ainepunkte annab) ka aktuaalse loomaökoloogilise probleemi juhendam isel jm s. kohta kirjanduse põhjal koostatud essee. © septem ber, 35 => 2A ©september, 351 ref => 2A BG ZH .03.024 Teaduslik-m etoodiline praktika doktorantidele BGZH.03.018 D oktorieksam loom aökoloogias loom aökoloogias korr. professor Raivo Mänd korr. professor Raivo Mänd 10AP( 20S+ 380i) • E 20AP( 400P+ 400i) • 8A ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:dokt ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:dokt Eksam sooritatakse uuemate teaduskirjastustes publitseeritud Praktikumi sisuks on kogem uste ja vilum uste omandamine konverentsidel (loom a)ökoloogiliste õpikute, m onograafiate ja temaatiliste kogumike jm teadusüritustel esinem ises, publitseerimises, ülikooli bakalaureuse-ja (1500-2000 lk.) põhjal, mis ei olnud kraadiõppuri magistrieksami aluseks, magistriõppe juhendam isel jm s. ©korduv: 10 n. 2 S n-s => E ©septem ber, 35 => 2A BGZH.03.019 Käitum isökoloogia ja etoloogia BG ZH .03.025 Loom aökoloogia (laudatur) korr. professor Raivo Mänd korr. professor Raivo Mänd 3AP( 48L+ 6P+ 6S+ 60i) • EA 10AP( 10S+ 390i) • E ■ Z oo loog ia ja hüdrobioloogia:alam ■ Z oo lo o g ia ja h ü d ro b io lo o g ia te n i □ Bioloogia:alam Iseseisev töö kirjanduse ja konspektidega vastavalt eksamiprogrammile. Käsitletakse käitumise m ehhanisme ja seost ökoloogiaga.Vaadeldakse Eksam võim aldab üliõpilastel tervikuna, kontsentreeritud kujul kokku meeleelundite osa käitumise regulatsioonis, ärritajate toimet, võtta ja üldistatud kujul ning seostatult kinnistada stuudiumi vältel õpitud orienteerumist, õppimist, optim aalsusm udelite kasutam ist käitumise põhiliste loom aökoloogilise suunitlusega kursuste sisu. Kirjandus: uurimisel, elukäigu strateegiaid, koostööd ja konflikti, alturismi, Begon,M ., Harper,J., Tow nsend,C.R. 1991. Ecology: Individuals, optim aalse toitum ise teooriat, grupieluviisi ja territoriaalsust, Populations and Com m unities. - Blackwell Scient. Publ.; Krebs,J R., sugudevahelist konflikti, paarum issüsteem e, biokom m unikatsiooni, Davies,N.B. 1993. An Introduction to Behavioral Ecology. - Blackwell evolutsioonilist "võidujooksu" jpm . Ühtlasi saadakse ülevaade Scient. Publ.; Steam s,S.C. 1992. The Evolution o f Life Histories. - evolutsioonilise loom aökoloogia alustest. Oxford Univ. Press.; Schmidt-Nielsen,K. 1993. Animal Physiology. © 1 9 .-2 1 . n. 4 L , 2 P n -s Adaption and Environment. Cambridge Univ. Press.; Stubbe,H. 1989. 22. - 22. n. 4 L n-s => A Buch der Hege I Haarwild. - Berlin; Stubbe,H. 1992. Buch der Hege I 24. - 27. n. 4 L, 2 S n-s2 knt Federwild. - Berlin; Krebs,C.J. 1985. Ecology. - NY; Schwerdtfeger,F. 2 8 .-3 3 . n. 4 L n -s => E 1978. Lenhrbuch der Tierökologie. - Hamburg, Berlin. ©veebruar, 15 => E BGZH.03 020 Loom aökoloogia eripraktikum ja -sem inar korr. professor Raivo M änd,lektor Anne Kirk BGZH.03.026 Loom aökoloogia m etodoloogia 7AP( 170P+ 68S+ 42i) • A korr. professor Raivo Mänd ■ Z oo loog ia ja h ü d ro b io lo o g ia te n i 1 AP( 20S+ 20i) • A □ Z o o lo o g ia ja hüdrobioloogia:kesk 219 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 219 OBGBO.03.008, BGZH.01.003, BGZH.01.010 24. - 34. n. 2 L, 2 P n-s => E A ©MTMS.01.017 Loengutes käsitletakse õige põgusalt ökoloogilise andmestiku kogumist, BGZH.04.007 M agistrieksam üldzooloogias loomade arvukuse hindamise meetodeid (m ärgistam ine-taaspüük, korr. professor Jüri Kärner ruutloendused, joontakseerim ine, distantsmeetodid, väljapüügim eetodid), 10AP( 20S+ 380i) • E valikulise väljavõtu planeerimist, eksperimendi planeerimise ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag üldprintsiipe, koosluste sarnasusnäitajate, liigirikkuse ja heterogeensuse Obligatoorne kirjandus (ca 2000 lk.) esitatakse juhendaja poolt ja hindamist. Pearõhk on loomade ökoloogiliste uuringute spetsiifikal. kinnitatakse korralise professori poolt. Omandatud teadmisi püütakse rakendada kohapeal loom aökoloogia ©septem ber, 39 => E suvepraktikumi käigus andmete kogumisel ja analüüsimisel. Kirjandus: Krebs, C .J. Ecological methodology. - New-York, Harper & BGZH.04.008 M agistrisem inar üldzooloogias Row, Publishers. korr. professor Jüri Kärner 4AP( 80S+ 80i) • A ©juuni, 1 => A ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag Vähem alt 1 ettekanne semestris. ÜLDZOOLOOGIA ÕPPETOOL (04) ©septem ber, 39 => 2A BGZH.04.009 Referaat üldzooloogias BGZH 04.001 E lek tronm ik roskoop ia korr. professor Jüri Kärner dotsent Raivo Raid 4AP( 20S+ 140i) • A 1 AP( 22L+ 18i) • E ■ Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk Kirjanduse ülevaade, inglise keeles. Elektronmikroskoopia põhiprintsiip ja võimalused bioloogilise objekti ©septem ber, 40 => 2A uurimises. Elektronm ikroskoopia liigid kaasajal ning bioloogiliste objektide ettevalmistuse spetsiifika nendeks. Elektronm ikroskoopia BGZH.04.010 Eksperim entaalem brüoloogia lab.tööd edasiõppijatele erimeetodid. Kujutise interpreteerimise põhialused. Kvantitatiivsed korr. professor Jüri Kärner meetodid. Õppeaine annab üldise ettekujutuse elektronm ikroskoopia 2AP( 40P+ 40i) • A kohast kaasaegses bioloogias. Võimaldab iseseisvalt analüüsida □ Z ooloogia ja hüdrobioloogia:m ag lihtsamaid elektronogramme ja alustada praktilisi uuringuid. I. Tööd em brüotega (põhiliselt kana embrüod, kuid vastavalt vajadusele ©24. - 35. n. 2 L n-s => E kasutatakse ka teisi). Staadiumide määramine, prepareerimine valgus- ja elektronm ikroskoopiliseks uurimiseks. Embrüote ja tem a osade BGZH.04.003 Ü ldine histoloogia kultiveerim ine in ovo ja in vitro. Kana-vutt risttransplantaadid. II. Tööd emeriitprofessor Kalju Põldvere,dotsent Raivo Raid rakukultuuridega. Erinevate primaarkultuuride valmistamine. 3AP( 24L+ 36P+ 60i) • E Transform eeritud rakkude kasvatamine. Diferentseeruvad rakuliinid. ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk Rakkude vitaalsuse määramine. Vitaalvärvid. Prepareerimine valgus- ja □ Bioloogia:alam elektrom ikroskoopiliseks uurimiseks. Õppeaine käsitleb histoloogia ainet ja meetodeid, kudede m õistet ja ©2. - 11. n. 4 P n-s => A klassifikatsioone ning annab ülevaate imetajate kudedest morfofüsioloogilises käsitluses. Lühidalt puudutatakse ka võrdlevat ning BGZH.04.011 Elektronm ikroskoopia II evolutsioonilist histoloogiat. dotsent Raivo Raid © 1,- 12. n. 2 L , 3 P n-s = > 2 E 2AP( 40P+ 40i) • A □ Z ooloogia ja hüdrobioloogia:m ag BGZH.04.004 A rengubioloogia J I. Immunoelektronm ikroskoopia erinevad strateegiad (pre- ja korr. professor Jüri Kärner postembedding tehnikad, krüotehnika). II. Nukleiinhapete in situ 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • EA hübridiseerim ine elektronm ikroskoopias. Meetodi molekulaarsed alused □Bioloogia:kesk ja erinevad strateegiad (post- ja pre-embedding tehnikad ning Üldkursus loomade gam etogeneesist, viljastamisest, lõigustumisest, krüotehnika). gastrulatsioonist, organogeneesist ning arengu rakulistest ja © 1 .-2 2 . n. 2 P n-s => A molekulaarsetest mehhanismidest. Eraldi käsitletakse inimese varast arenemist ja teratogeneesi. On osa kursusest BGZH.04.014 ja mõeldud BGZH.04.012 Doktorieksam üldzooloogias kõrvalainena õppijatele. korr. professor Jüri Kärner ©24. - 34. n. 2 L, 3 P n-s => E A 15AP( 60S+ 540i) • E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt BGZH.04.005 A rengubioloogia II korr. professor Jüri Kärner © september, 39 => E 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E □Zooloogia ja lnidrobioloogia:dokt BGZH.04.013 Doktorisem inar üldzooloogias Süvakursus morfogeneesi ja rakkude spetsifikatsiooni rakulistest ja korr. professor Jüri Kärner molekulaarsetest alustest. Seminarides analüüsitakse uusimat perioodikat 8AP( 160S+ 160i) • 4A (J.Cell Biol., Nature, Cell, Roux Archiv, MCB, Differentiation jt.). ■Zooloogia ja hüdrobioIoogia:dokt Põhiteadmiste värskendamiseks S. F. G ilbert "Developmental Biology", Vähemalt 1 ettekanne semestris. IV edit., 1994. 894 pp. ©1. - 22. n. 2 S n-s => A © 5 .-9 . n. 2 L, 2 S n -s => E 24. - 39. n. 2 S n-s => A BGZH 04 006 Inim ese ana to o m ia ja füsioloogia BGZH 04.014 Arengubioloogia emeriitprofessor Kalju Põldvere,dotsent Raivo Raid,lektor Toomas korr. professor Jüri Kärner Kivisild 3AP( 26L +30P + 10S+ 54i) • E 4AP( 60L+ 60P+ 40i) • E ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk ■Bioloogia:alam CDBGMR.06.001, BGZH.01.005, BGZH.01.011 Õppeaine sisaldab üldise anatoom ia algmed ning ülevaate inimese Üldkursus loomade gam etogeneesist, viljastamisest, lõigustumisest, organsüsteemide ehitusest ja talitlusest. Aine on eeskätt osaks gastrulatsioonist, organogeneesist ja postembrüonaalsest arenemisest ning bioloogiaõpetajate ettevalm istuses ja abiks edasistel selgroogsete arengu rakulistest molekulaarsetest mehhanismidest. Eraldi käsitletakse zooloogia õpingutel. inimese varast arenem ist ja teratogeneesi. ©1. -1 . n. 2 L n-s ©24. - 38. n. 2 L, 2 P, 1 S n-s2 knt, 1 ref => E 2. - 22. n. 2 L, 2 P n-s 220 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 220 BGZH.04.015 M ikroskoopia ©septem ber, 40 => 2A korr. professor Jüri Kärner,dotsent Raivo Raid 1 AP( 4L+ 16P+ 20i) • A BGZH.04.019 Teaduslik-m etoodiline praktika doktorantidele ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk üldzooloogias □ Bioloogia:alam korr. professor Jüri Kärner Valgus- ja lum inestsentsm ikroskoopia kursus. M ikroskoopide tüübid ja 20AP( 400P+ 400i) • 8A nende kasutam isvõim alused. Sissejuhatus mikrofotograafiasse. ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:dokt © l . - l l . n . 2 L , 2 P n -s = > A Praktikumi sisuks on teadustööks vajalike metoodikate omandamine, teadusliku artikli koostamine, praktikumide läbiviimine ja üliõpilaste BGZH.04.016 Üldzooloogia eripraktikum ja -sem inar individuaalne juhendam ine, pidev töö erialase kirjandusega korr. professor Jüri Kärner,dotsent Raivo Raid © septem ber, 40 => 2A 7AP( 170P+ 68S+ 42i) • A ■Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i B G ZH .04.020 Loom abioloogia Käsitletakse erinevaid teemasid vastavalt spetsialiseerumisele. korr. professor Jüri Kärner,korr. professor Toomas Saat,dotsent Raivo Arengubioloogia ja histoloogia osas on järgm ised laboratoorsed tööd: 1. Raid Koekultuuride meetod (esmakultuurid, tükkeksplantaadid). 2. 5AP( 50L+ 50P+ lOOi) • E Histotehnika v a lgus-ja elektronmikroskoopias. 3. Immunohistokeemia. 4. ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam Embrüote vanuseline ja teratoloogiline analüüs. 5. Ü ldkursus loomade ehitusest ja talitlusest; toitumine, vereringe, Transplantatsioonitehnika embrüoloogias (New meetod, le Douarini gaasivahetus, kaitsemehhanism id, sisekeskkonna regulatsioon, keemiline tsöloomitransplantatsioon). signalisatsioon, sigim ine ja areng, närvisüsteem, meeleelundid. Baasõpik: ©september, 40 => 2A Campbell, N.A., Biology, 4 .ed. (peatükid 36 - 45). ©10. - 16. n. 6 L , 6 P n -s BGZH.04.017 Prosem inar ja harjutustöö üldzooloogias 1 9 .-2 0 . n. 6 L , 6 P n -s => E korr. professor Jüri Kärner,dotsent Raivo Raid 5AP( 100P+ lOOi) • E BGZH.04.021 Üldzooloogia (laudatur) ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:kesk korr. professor Jüri Kärner Saadakse esm ased kogemused teadusliku töö metoodikast, 10AP( 10S+ 390i) • E kirjandusandmete, om a vaatluste ja eksperim entide analüüsist ja ■Zooloogia ja h ü d ro b io lo o g ia ten i teadusartikli vormistamisest. Individuaalprogram m i järgi sooritatav eksam, mis lisaks erikursustele ©september, 401 ref => E eeldab ca 1200 lk. õppe- ja teaduskirjanduse täiendavat läbitöötamist. G ilbert,S.T. 1991 või 1994. Developmental biology. 891 p. Sinauer BGZH 04.018 Teaduslik-m etoodiline praktika magistrantidele Associates Inc.; Leeson,C.R., Leeson,T.S., Paparo,A.A. 1985. Textbook üldzooloogias o f Histology. 600 p. Saunders või Ham ,A. W., Cormack,D.H. 1982-1983. korr. professor Jüri Kärner Histology, 5 osa, 270 lk.291 lk., 242 lk., 293 lk., Moskva, "Mir" (vene 10AP( 200P+ 200i) • 4A keeles) ja Tehver,J. 1979. Koduloomaade histoloogia. 394 lk. Tin.; ■Zooloogia ja hüdrobioloogia:m ag Arend,Ü., Kärner,J., K übar,H., Põldvere,K. 1994. Üldhistoloogia, 290 Ik. Praktikumi sisuks on teadustööks vajalike metoodikate omandamine, Tln. teadusliku artikli koostamine, praktikumide läbiviimine ja üliõpilaste ©septem ber, 40 => E individuaalne juhendam ine, pidev töö erialase kirjandusega. Ainete nimed A grom eteoroloogia BGGG.03.010 Balti kilbi geoloogia BGGL.01.020 Ajalooline geoloogia BGGL.02.006 Bioenergeetika BGM R.07.009 Algoloogia BGBO.01.005 Biokeemia BGMR.08.002 Andmebaaside loomine ja BGG G.01.008 Biokeemia praktikum BGM R.08.003 kasutamine Bioloogia didaktika BGM R.09.001 Antropoloogia BGZH.01.007 Bioloogia didaktika erisem inar BGM R.09.046 Arengubioloogia BGZH.04.014 Bioloogia didaktika magistrieksam BGM R.09.045 Arengubioloogia I BGZH.04.004 Bioloogia didaktika seminar BGM R.09.002 Arengubioloogia II BGZH.04.005 Bioloogia didaktika uurimismeetodid BGM R.09.066 Artikkel vabariiklikus ajakirjas BGM R.09.047 Bioloogia Õpetamise ajalugu BGM R.09.010 Artikli koostamine geoloogias ja BG G L.01.037 Bioloogiline füüsika BGM R.07.003 mineraloogias I Biom ineralisatsioon BGGL.02.013 Artikli koostamine geoloogias ja BG G L.01.038 Biostratigraafia BGGL.02.017 mineraloogias II Biosüstem aatika alused ja m eetodid BGBO.02.028 Artikli koostamine paleontoloogias ja BGGL.02.026 Biosüstem aatika alused ja meetodid BGBO.02.013 stratigraafias I (m agistrantide kursus) Artikli koostamine paleontoloogias ja BGGL.02.025 Biosüstem aatika praktika BGBO.02.029 stratigraafias II Botaanika BGB0.01.007 Artikli koostamine BGGL.03.035 Botaanika (doktorantide kursus BGBO.01.023 rakendusgeoloogias 1 erialakirjanduse põhjal) Artikli koostamine BGGL.03.033 Botaanika (m agistrandide kursus B G B O .01.020 rakendusgeoloogias II erialakirjanduse põhjal) Arvutid koolibioloogias BGM R.09.008 Botaanika güm naasiumis BGM R.09.003 Arvutid kooligeograafias BGM R.09.026 Botaanika ja ökoloogia sem inar BGBO.Ol .032 Arvutid loodusõpetuses BGM R.09.043 botaanika eriala doktorantidele A rvutiprogram m id BGM R.05.005 Botaanika ja ökoloogia seminar BGB0.01.031 m olekulaarbioloogias botaanika eriala m agistrantidele Bakterid BGM R.08.029 Botaanika ja ökoloogia seminar BGBO.02.020 221 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 221 m ükoloogia e ria la dok to ran tide le Eriala seminar II biokeemias BGM R.08.022 Botaanika j a öko lo o g ia sem inar BGBO.02.019 Eriala seminar II biotehnoloogias BGM R.01.012 m ükoloogia e ria la m ag istran tide le Eriala seminar II evolutsioonilises BGM R.02.011 B o taan ik a ja öko loog ia sem inar BGBO.03.025 bioloogias taim eökoloogia e ria la dok toran tide le Eriala seminar II geneetikas BGM R.03.017 B o taan ik a ja öko loog ia sem inar BGBO.03.024 Eriala seminar II m ikrobioloogias ja BGM R.04.016 ta im eökoloogia e ria la m ag istran tidele viroloogias B otaan ika ja öko loog ia sem inar BGBO.04.024 Eriala seminar 11 BGM R.05.021 ökofüsioloogia e ria la dok to ran tide le molekulaarbioloogias B otaan ika ja öko loog ia sem inar BGBO.04.023 Eriala seminar II rakubioloogias BGMR.06.014 ökofüsioloogia e ria la m agistran tide le Eriala seminar II taim efüsioloogias BGMR.07.016 Botaanika põhikoolis BGM R.09.019 Erialapraktikum biokeemias BGM R.08.017 Botaanika uurim ism eetod ite erikursus BGBO.01.025 Erialapraktikum evolutsioonilises BGM R.02.006 doktorantidele bioloogias Dem-ja sünökoloogia BGBO.03.007 Erialapraktikum geneetikas BGM R.03.012 Demograafia I BGGG.02.026 Erialapraktikum BGM R.05.016 Demograafia II BGGG.02.042 m olekulaarbioloogias D endrokronoloogia BGBO.01.039 Erialapraktikum m olekulaarses BGMR.01.007 Didaktilised vahendid BGM R.09.011 biotehnoloogias koolibioloogias Erialapraktikum m olekulaarses BGM R.04.011 Doktorantide erialakirjanduse BGGG.01.043 m ikrobioloogias ja viroloogias seminar geoinformaatikas ja Erialapraktikum rakubioloogias BGMR.06.009 kartograafias Erialapraktikum taim efüsioloogias BGM R.07.011 Doktorantide erialakirjanduse BGGG.02.040 Erialasem inar I biokeemias BGM R.08.018 seminar inimgeograafias Erialasem inar I biotehnoloogias BGMR.01.008 Doktorantide erialakirjanduse BGGG.03.042 Erialasem inar I evolutsioonilises BGMR.02.007 seminar loodusgeograafias ja bioloogias maastikuökoloogias Erialasem inar I geneetikas BGM R.03.013 Doktorantide ettekanded BGGG.01.052 Erialasem inar I m ikrobioloogias ja BGM R.04.012 erialakonverentsidel viroloogias Doktori eriala kursus inimgeograafias BGGG.02.058 Erialasem inar I m olekulaarbioloogias BGM R.05.017 Doktori eriala kursus BGGG.03.059 Erialasem inar I rakubioloogias BGM R.06.010 loodusgeograafias, keskkonnakaitses Erialasem inar I taim efüsioloogias BGM R.07.012 ja maastikuökoloogias Eri kartograafi a BGGG.01.049 Doktori erialakursus BGGG.01.053 Erikursused koolibioloogias BGM R.09.012 geoinformaatikas ja kartograafias Erikursused kooligeograafias BGM R.09.027 Doktorieksam erizooloogias BGZH.01.014 Eriseminar biokeemias BGM R.08.016 Doktorieksam hüdrobioloogias BGZH.02.037 Erisem inar evolutsioonilises BGM R.02.005 Doktorieksam ihtüoloogias BGZH.02.034 bioloogias Doktorieksam loomaökoloogias BGZH.03.018 Eriseminar geneetikas BGM R.03.011 Doktorieksam üldzooloogias BGZH.04.012 Eriseminar inimgeograafia teooriast BGGG.02.049 Doktorisemmar erizooloogias BGZH.01.015 Eriseminar molekulaarbioloogias BGM R.05.015 Doktoriseminar geograafias BGGG.01.044 Erisem inar m olekulaarses BGM R.01.006 Doktoriseminar ihtüoloogias ja BGZH.02.033 biotehnoloogias kalanduses Eriseminar molekulaarses BGM R.04.010 Doktoriseminar loomaökoloogias BGZH.03.017 mikrobioloogias ja viroloogias Doktoriseminar üldzooloogias BGZH.04.013 Eriseminar rakubioloogias BGM R.06.008 Eesti aluspõhja geoloogia BGGL.02.008 Eriseminar taimefüsioloogias BGM R.07.010 Eesti aluspõhja geoloogia BGGL.02.001 Erizooloogia (laudatur) BGZH.01.021 välipraktika Erizooloogia eripraktikum ja - BGZH.01.017 Eesti bioloogia ajalugu BGBO.04.007 seminar Eesti fauna ja floora elem endid BGM R.09.061 Esmaabi alused BGM R.09.039 Eesti geograafia ajalugu BGGG.02.012 Ettekanne ainekoosolekul BGM R.09.052 Eesti hüdrogeoloogia BGGL.03.015 Eukarüootide m olekulaarbioloogia BGM R.04.009 Eesti keskkonnatingimused BGBO.03.029 Euroopa regionaalgeograafia BGGG.02.051 Eesti kvaternaari geoloogia BGGL.03.005 Evolutsiooniline bioloogia BGM R.02.001 Eesti loodus ja keskkond BGGG.03.062 Fjodorovi meetod BGGL.01.021 Eesti loodusgeograafia BGGG.03.001 Floristika välipraktika BGBO.01.001 Eesti loodusgeograafia BGG G.03.054 bioloogiaüliõpilastele loodusteaduste õpetajatele Floristika välipraktika BGBO.Ol.021 Eesti maastikud BGGG.03.002 farmaatsiaüliõpilastele Eesti selgrootud BGZH.01.008 Floristika välipraktika BGBO.01.034 Eesti sotsiaal- ja m ajandusgeograafia BGG G.02.001 geograafiaüliõpilastele Eesti taimestik ja taim kate BGBO.01.029 Fotobioloogia BGM R.07.001 Eesti taimkate BGBO.03.010 Fungistika välipraktika BGBO.02.004 Eesti veed BGG G.03.037 Füüsikalised meetodid biokeemias BGM R.08.014 Eesti ühiskonnageograafia alused BGGG.02.018 Geneetika BGM R.03.001, BGM R.03.007, Ehitusgeoloogilised uurimism eetodid BGG L.03.014 BGM R.03.009 Eksperimentaalembrüoloogia B G ZH .04.0I0 Geneetika harjutused ja praktikum BGM R.03.002 lab.tööd edasiõppijatele Genoom BGM R.02.020 Elektronmikroskoopia BGZH.04.001 Genoomi struktuur ja funktsioon BGM R.01.003 Elektronmikroskoopia II BGZH.04.011 Geobotaanika BGBO.Ol.028 Elu molekulaarsed alused B G M R.00.001 Geofüüsika BGGL.03.010 Ensümoloogia B G M R.08.001 Geofüüsikalised uuringumeetodid BGGL.03.031 Entomoloogia B G ZH .01.006 Geofüüsikaliste andmete BGGL.03.008 222 BIOLOOGI A-GEOGRAAFIATEADIJSKOND 222 interpreteerimine Kultuurigeograafia eriseminar BGGG.02.046 G eograafia ajalugu BGGG.01.011 Kvantitatiivne stratigraafia BGGL.02.012 G eograafia didaktika BGM R.09.017 Kvaternaarigeoloogia BGGL.03.037 Geograafia didaktika BG M R.09.059 Kõrgkooli pedagoogiline praktika I BG G L.01.035, BGGL.02.027, loodusõpetajatele BGGL.03.034 Geograafia didaktika seminar BG M R.09.025 Kõrgkooli pedagoogiline praktika 11 BGG L.01.036, BGGL.02.024, Geograafia gümnaasiumis BGM R.09.054 BGGL.03.032 Geograafia kom plekspraktika BGG G.03.055 Kõrgkooli õppetöö praktika BGBO.Ol.033 loodusteaduste õpetajatele botaanika erialal G eograafiateaduse ajalugu ja BGG G.01.001 Kõrgkooli õppetöö praktika BGB0.02.021 m etodoloogia mükoloogia erialal Geograafilise info töötlemine BGGG.01.007 Kõrgkooli õppetöö praktika BGBO.03.026 Geograafiliste andmete hõive BG G G .01.028 taim eökoloogia erialal G eoinform aatika erialapraktikum B G G G .01.004 Kõrgkooli õppetöö praktika BGBO.04.025 Geoinform aatika I B G G G .01.009 ökofüsioloogia erialal Geoinform aatika 11 BGG G.01.039 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGMR.08.023 Geoinform aatika loodusteaduste BG G G .01.058 (biokeemias) õpetajatele Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGMR.01.013 Geokeemia BG G L.01.006 (biotehnoloogias) Geoloogia ajalugu BG G L.02.011 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGM R.02.012 Geoloogia alused ja Eesti geoloogia BGGL.03.024 (evolutsioonilises bioloogias) Geoloogia m etodoloogia BGG L.01.025 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGMR.03.018 Geoloogiline museoloogia BGG L.02.010 (geneetikas) Geoloogilise fotograafia praktikum BGGL.02.005 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGM R.04.017 Geoloogilise kaardistamise BG G L.01.014 (m ikrobioloogias ja viroloogias) välipraktika Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGM R.05.022 Geom orfoloogia BGGG.03.004 (m olekulaarbioloogias) Geom orfoloogia välipraktika BGG G.03.028 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGM R.06.015 Geosüsteemide m odelleerim ine BGGG.03.018 (rakubioloogias) Geotektoonika BGG L.01.017 Kõrgkoolide pedagoogiline praktika BGM R.07.017 GIS tarkvara ARC/INFO BG G G .01.030 (taimefüsioloogias) Haigustekitajad BGM R.09.040 Kõrgkoolipedagoogika praktikum BGGG.01.045 Hüdrobioloogia eripraktikum BGZH.02.029 Käitum isökoloogia ja etoloogia BGZH.03.019 Hüdrobioloogia praktikum BGZH.02.046 Lihhenoloogia BGBO.02.005 Hüdrobioloogia/ihtüoloogia BGZH.02.025 Limnoloogia ja hüdrokeem ia BGZH.02.004 lõpueksam Lim noloogia suvepraktika BGZH.02.007 Hüdrobioloogia/ihtüoloogia seminar BGZH.02.021 Lindude ökoloogia BGZH.03.011 Hüdrogeokeemia BGGL.03.022 L inna-ja sotsiaalgeograafia BGGG.02.050 Hüdrogeoloogia BGGL.03.003 erisem inar Hüdrogeoloogilised uurimismeetodid BGGL.03.007 Linnaplaneerim ine ja -keskkond BGGG.02.035 Hüdrograafia BGGG.03.034 L oodus-ja keskkonnakaitse BGGG.03.023 Hüdroloogia BGG G.03.013 Looduse tundm ise praktika BGM R.09.007 H üdroloogia välipraktika BGGG.03.014 Loodusgeograafia kom plekspraktika BGGG.03.022 Ihtüoloogia eripraktikum BGZH.02.020 Loodusgeograafia m ittegeograafidele BGBO.03.022 Ihtüoloogia suvepraktika BGZH.02.016 Looduskaitse ja keskkonnakaitse BGZH.03.021 Im monoloogia ja im m unogeneetika BGM R.02.017 Loodusravi BGM R.09.042 Inimene ja terviseedendus BGM R.09.037 Loodusteaduslik-tehnoloogiaalase BGM R.09.067 Inimene ja tervishoid BGM R.09.014 kirjaoskuse komponendid Inimese anatoom ia ja füsioloogia BGZH.04.006 Loodusteaduste didaktika BGM R.09.035 Inimesebioloogia BGM R.03.010 Loodusteaduste didaktika BGM R.09 044 Inimesegeneetika BGM R.03.005 m agistrieksam Inimgeograafia uurimism eetodid BGGG.02.041 Loodusteaduste didaktika sem inar BGM R.09.058 Inimgeograafia õppepraktika BGGG.02.025 Loomabioloogia BGZH 04.020 Interneti alused ja kasutamine BGG G.01.050 Loomade ökofüsioloogia BGZH.03.016 Kaitstavad taimeliigid BGBO.Ol.004 Loomariik BG ZH .01.022 Kalade bioloogia BGZH.02.015 Loom aökoloogia BGZH.03.006 Kalapopulatsioonide dünaam ika BGZH.02.023 Loomaökoloogia (laudatur) BGZH.03.025 Kartograafia BGG G.01.020 Loom aökoloogia eripraktikum ja - BGZH.03.020 Kartograafia loodusteaduste BGG G.01.059 seminar õpetajatele Loom aökoloogia m etodoloogia BGZH.03.026 Kartograafiline joonestam ine BGG G.01.021 Loomaökoloogia suvepraktikum BGZH.03.003 Kaugseire alused I BGG G.01.013 Loomsed koekultuurid BGM R.06.005 Kaugseire alused II BGBO.03.021 Läti geoloogia välipraktika BGGL.01.043 Keskastme lõpueksam BGZH.02.024 Läänemere hüdroloogia BGGG.01.014 hüdrobioloogias Läänemere ökoloogia BGZH.02.011 Keskkonnageoloogia BGGL.03.016 M aailm a loodusgeograafia II BGGG.01.015 Keskkonnakorraldus BGG G.03.065 M aailm a loodusgeograafia BGGG.03.050 K eskkonnaõpetus kooligeograafias BGM R.09.028 loodusteaduste õpetajatele Klim atoloogia alused ja Eesti kliima BGGG.03.048 M aailma loodusgeograafia. I BGGG.03.003 Kohaliku ja regionaalse arengu BGGG.02.024 M aailm a taimed BGBO.Ol.036 planeerimine M aailmamajanduse geograafia BGGG.02.014 Kristalsete kivimite petrokeem ia BG G L.01.019 M aakera kliimad BGGG.03.011 Kristalsete kivim ite petroloogia BGGL.01.018 M aastikuplaneerim ine BGGG.03.032 Kuidas k irju tada ja publitseerida BGM R.08.015 M aastikuökoloogia BGGG.03.060 teadusartiklit M aastikuökoloogia erisem inar BGGG.03.061 223 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 223 M aateaduste a lused I BGGL.03.038 m ullageograafia M aateaduste a lused II BGGG.03.063 M ullateaduse välipraktika BGGG.03.005 M aavarade uurim ism eetod id BGGL.03.013 M ükoloogia BGBO.02.003 M aavarade õpetus BGGL.03.006 M ükoloogia (doktorantide kursus BGBO.02.015 M agistrantide eria lak irjanduse B G G G .01.042 erialakirjanduse põhjal) sem inar geo inform aatikas ja M ükoloogia (m agistrantide kursus BGBO.02.012 kartograafias erialakirjanduse põhjal) Magistrantide erialakirjanduse BGGG.02.039 M ükoloogia uurimismeetodite BGBO.02.017 seminar inimgeograafias erikursus doktorantidele Magistrantide erialakirjanduse BGGG.03.041 M ükoriisaõpetus BGBO.02.026 seminar loodusgeograafias ja Nukleiinhapete keemia praktikum BGM R.05.011 maastikuökoloogias Nukleiinhapped BGMR.05.004 Magistrantide ettekanded BGG G.01.051 O nkogeenid BGM R.04.003 erialakonverentsidel P a leon to loog ia te ajaskaalade BGGL.02.014 Magistri eriala kursus BGGG.02.057 konstrueerim ine inimgeograafias Paleoökoloogia BGGL.02.016 Magistri eriala kursus BGGG.03.058 Pedagoogiline praktika (bioloogia) BGM R.09.023 loodusgeograafias, keskkonnakaitses Pedagoogiline praktika (geograafia) BGM R.09.024 ja maastikuökoloogias Pedagoogiline praktika BGM R.09.063 Magistri erialakursus BGGG.01.034 (loodusõpetuses) geoinformaatikas ja kartograafias Petrofüüsika BGGL.03.009 Magistrieksam erizooloogias BGZH.01.012 Petrograafia I BGGL.01.041 Magistrieksam hüdrobioloogias BGZH.02.035 Petrograafia II BGGL.01.042 Magistrieksam ihtüoloogias BGZH.02.031 Petroloogia I BGGL.01.026 Magistrieksam loomaökoloogias BGZH.03.014 P innakatte-ja rakendusgeoloogia BGGL.03.028 Magistrieksam üldzooloogias BGZH.04.007 Planktoloogia BGZH.02.008 Magistrikursus eribiokeemias BGM R.08.019 Poliitgeograafia BGGG.02.008 Magistrikursus eribiotehnoloogias BGM R.01.009 Poliitgeograafia erisem inar BGGG.02.047 Magistrikursus erievolutsioonilises BGM R.02.008 Populatsioonigeneetika BGM R.03.004 bioloogias Praktilised tööd 1 biokeemias BGM R.08.021 Magistrikursus erigeneetikas BGM R.03.014 Praktilised tööd I biotehnoloogias BGM R.01.011 Magistrikursus erimikrobioloogias ja BGM R.04.013 Praktilised tööd I evolutsioonilises BGM R.02.010 eriviroloogias bioloogias Magistrikursus BGM R.05.018 Praktilised tööd I geneetikas BGM R.03.016 erimolekulaarbioloogias Praktilised tööd I m ikrobioloogias ja BGM R.04.015 Magistrikursus erirakubioloogias BGM R.06.011 viroloogias Magistrikursus eritaimefusioloogias BGM R.07.013 Praktilised tööd I BGM R.05.020 Magistriseminar erizooloogias BGZH.01.013 m olekulaarbioloogias Magistriseminar geograafias BGGG.01.048 Praktilised tööd I rakubioloogias BGM R.06.013 Magistriseminar hüdrobioloogias BGZH.02.036 Praktilised tööd I taim efüsioloogias BGM R.07.015 Magistriseminar ihtüoloogias ja BGZH.02.032 Praktilised tööd II BGM R.07.019 kalanduses (taimefüsioloogias) Magistriseminar loomaökoloogias BGZH.03.015 Praktilised tööd II biokeemias BGM R.08.025 Magistriseminar üldzooloogias BGZH.04.008 Praktilised tööd II biotehnoloogias BGM R.01.015 Maismaaselgroogsed Eesti faunas BGZH.03.013 Praktilised tööd II evolutsioonilises BGM R.02.014 Majanduse ruumiline korraldus BGGG.02.023 bioloogias Majandusgeograafia erisem inar BGGG.02.048 Praktilised tööd II geneetikas BGM R.03.020 Matemaatiline kartograafia BGGG.01.016 Praktilised tööd II m ikrobioloogias ja BGM R.04.019 Meetodid molekulaarses BGM R.02.019 viroloogias immunoloogias Praktilised tööd II BGMR.05.024 Merebioloogia BGZH.02.047 m olekulaarbioloogias Meteoroloogia ja klimatoloogia BGG G.03.007 Praktilised tööd II rakubioloogias BGMR.06.017 alused Praktilised tööd loodusõpetuses BGM R.09.060 Meteoroloogia ja klim atoloogia BGG G.03.008 Produktsioonibioloogia ja BGBO.04.029 välipraktika ökoenergeetika MicroStation ja I/RAS В kursus BGG G.01.024 Projektõpe bioloogias BGM R.09.009 Mikrobioloogia praktikum BGM R.03.028 Projektõpe loodusteadustes BGM R.09.036 Mikroobigeneetika BGM R.03.003 Proseminar ja harjutustöö BGZH.01.016 Mikroobisüstemaatika BGM R.03.026 erizooloogias Mikropaleontoloogia BGGL.02 .009 Prosem inar ja harjutustöö BGZH.02.017 Mikroskoopia BGZH. 04.015 hüdrobioloogias Mineraloogia BGGL.01.040 Proseminar ja harjutustöö BGZH.03.022 Molekulaaroioloogia BGM R.05.006 loomaökoloogias Molekulaardiagnostika ja BG M R.01.004 Proseminar ja harjutustöö BGZH.04.017 geeni teraapia üldzooloogias Molekulaarne biotehnoloogia BGM R.01.001 Psühhogeneetika BGM R.03.008 Molekulaarne biotehnoloogia BGM R.01.005 Põhjamaade geograafia BGGG.02.021 edasijõudnutele Pärilikkus (Geen) BGM R.03.023 Molekulaarne evolutsioon BG M R.02.018 Radiosüsinikumeetod BGGL.03.023 Molekulaarne m ikrobioloogiaja BGM R.04.002 Rahvastikugeograafia erisem inar I BGGG.02.053 molekulaarne viroloogia Rahvastikugeograafia erisem inar II BGGG.02.054 Molekulaarne rakubioloogia BGM R.06.003 Ralivusvahelise konverentsi teesid BGM R.09.062 Molekulaarse biotehnoloogia BG M R.01.002 Rakendusbiokeem ia BGM R.08.005 praktikum Rakendusgeoloogia BGG L.03.025 Mullateaduse alused ja BGGG. 03.006 Rakendushüdrobioloogia BGZH.02.009 224 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 224 Rakendusm eteoroloogia BGG G.03.029 Taimeökoloogia uurimismeetodite BGBO.03.018 Rakendustarkvara: IDRISI BG G G .01.006 erikursus magistrantidele Rakk BG M R.06.020 Taimeökoloogia välipraktika BGBO.03.003 Rakubioloogia BGM R.06.001 Taimkatte kaardistamine BGBO.03.009 Rakubioloogia praktikum BG M R.06.002 Teadusartikli kirjutamine inglise BGGG.03.049 Referaat geoloogias ja mineraloogias BGGL.01.011 keeles Referaat loodusgeograafias BGG G.03.066 Teadusartikli kirjutamise alused BGZH.03.009 Referaat üldzooloogias BGZH.04.009 Teadusartikli kirjutamise metoodika BGMR 08.026 R egionaal-ja struktuurigeoloogiline BGG L.01.028 (biokeem ias) välipraktika Teadusartikli kirjutamise metoodika BGMR.01.016 Regionaalgeoloogia BGG L.01.001 (biotehnoloogias) Regionaalpoliitika BGGG.02.002 Teadusartikli kirjutamise m etoodika BGM R.02.015 Ruumianalüüsi meetodid BGGG.01.010 (evolutsioonilises bioloogias) Ruumilisi otsustusi toetavad BGG G.01.003 Teadusartikli kirjutam ise m etoodika BGM R.03.021 süsteemid (geneetikas) Savimineraalid BGG L.01.024 Teadusartikli kirjutamise m etoodika BGM R.04.020 Sedim entoloogia BGG L.01.002 (m ikrobioloogias ja viroloogias) Selgroogsete paleontoloogia ja BGGL.02.002 Teadusartikli kirjutamise m etoodika BGM R.05.025 paleobotaanika (m olekulaarbioloogias) Selgroogsete zooloogia B G ZH .01.011 Teadusartikli kirjutam ise m etoodika BGM R.06 018 Selgroogsete zooloogia suvepraktika BGZH.01.010 (rakubioloogias) Selgrootute paleontoloogia BGGL.02.020 Teadusartikli kirjutamise m etoodika BGM R.07.020 välipraktika (taimefüsioloogias) Selgrootute zooloogia BGZH.01.005 Teadusgrandi koostamise m etoodika BGMR 08.027 Selgrootute zooloogia suvepraktika BGZH.01.003 biokeemias Seminar geoloogias ja mineraloogias BGG L.01.033 Teadusgrandi koostamise m etoodika BGM R.01.017 1 biotehnoloogias Seminar geoloogias ja mineraloogias BGG L.01.034 Teadusgrandi koostamise m etoodika BGM R.02.016 II evolutsioonilises bioloogias Seminar hüdrobioloogias BGZH.02.039 Teadusgrandi koostamise m etoodika BGM R.03.022 Seminar paleontoloogias ja BGGL.02.022 geneetikas stratigraafias l Teadusgrandi koostamise m etoodika BGMR.04.021 Seminar paleontoloogias ja BGGL.02.023 m ikrobioloogias ja viroloogias stratigraafias II Teadusgrandi koostamise m etoodika BGM R.05.026 Seminar rakendusgeoloogias I BGGL.03.027 m olekulaarbioloogias Seminar rakendusgeoloogias II BGGL.03.030 Teadusgrandi koostamise m etoodika BGM R.06.019 Sissejuhatus inim geograafiasse BGG G.02.019 rakubioloogias Soome kultuurigeograafia BGG G.02.011 Teadusgrandi koostamise m etoodika BGMR.07.021 Sotsiaal-ja kultuurigeograafia uusi BGG G.02.045 taim efüsioloogias aspekte Teaduslik artikkel rahvusvahelises BGMR.09.051 Statistiline andmetöötlus BGG G.03.046 ajakirjas Struktuurigeoloogia BGG L.01.004 Teaduslik ettekanne rahvusvahelisel BGMR.09.050 Sünoptika praktika BGG G.03.030 konverentsil Zoogeograafia BGZH.01.009 Teaduslik ettekanne vabariiklikul BGM R.09.049 Zooloogia gümnaasiumis BGM R.09.004 konverentsil Zooloogia keskastmele BGZH.01.020 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.01.019 Zooloogia põhikoolis BG M R.09.021 doktorantidele erizooloogias Zooloogiline seire BGZH.03.002 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.02.043 Taime bioloogia BG M R.07.022 doktorantidele hüdrobioloogias T aim e-ja seeneriik BG BO .O l.030 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH. 02.044 Taimede evolutsioon B GBO.Ol.038 doktorantidele ihtüoloogias Taimede m olekulaarbioloogia BGM R.05.001 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.03.024 Taimede stress ja saastekahjustused BGBO.04.013 doktorantidele loom aökoloogias Taimede ökofüsioloogia BGBO.04.016 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH 04.019 (doktorantide kursus erialakirjanduse doktorantidele üldzooloogias põhjal) Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.01.018 Taimede ökofüsioloogia BGBO.04.020 m agistrantidele erizooloogias uurimismeetodite erikursus Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.02.041 doktorantidele m agistrantidele hüdrobioloogias Taimede ökofüsioloogia BGBO.04.018 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.02.042 uurimismeetodite erikursus magistrantidele ihtüoloogias magistrantidele Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.03.023 Taimefüsioloogia BGM R.07.005 m agistrantidele loom aökoloogias Taimefüsioloogia praktikum BGM R.07.006 Teaduslik-m etoodiline praktika BGZH.04.018 Taimekoosluste dünaam ika BGBO.03.027 m agistrantidele üldzooloogias Taim em olekulaarbioloogia BGM R.05.014 Teadustöö alused bioloogidele BGBO.Ol.040 Taim em orfoloogia ja -histoloogia BGBO.04.003 Teadustöö praktika botaanika erialal BGBO.01.037 Taim esüstem aatika BGBO.01.009 Teadustöö praktika m ükoloogia BG B 0.02 027 Taim esüstem aatika praktikum II BGBO.03.004 erialal Taim eökoloogia (doktorantide kursus BGBO.03.015 Teadustöö praktika BGB0.04.028 erialakirjanduse põhjal) rakendusökoloogia erialal Taim eökoloogia (m agistrantide BGBO.03.014 Teadustöö praktika taim eökoloogia ja BGBO.03.031 kursus erialakirjanduse põhjal) ökofüsioloogia erialal Taim eökoloogia uurimism eetodite BGBO.03.020 Teoreetiline paleontoloogia BGGL.02.018 erikursus doktorantidele Terviseõpetuse metoodika BGM R.09.005 225 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 225 Toiduainete m ikrobioloogia BG M R.03.029 Viroloogia BGM R.04.001 Topograafia BGG G.01.019 Viroloogia praktikum BGM R.04.008 Topograafia geodeesia alustega BGG G.01.018 Välisilm ajagude regionaalgeograafia BGGG.02.052 Topograafia ja geodeesia välipraktika BGG G.01.017 Välitööd kooligeograafias BGM R.09.015 Tsütogeneetika BG M R.06.004 Õhusaaste mõju ökosüsteem idele BGGG.03.036 Turbageoloogia alused BGG L.03.012 Õpetus bioloogilisest BGBO.03.028 Ulukibioloogia BGZH.03.008 m itm ekesisusest Uurimismeetodid mükoloogias B G B 0.02.024 Õpiku kaasautorlus BGM R.09.053 Uurimismeetodid taimeökoloogias ja BGBO.03.006 Õ pilase vaimne tervis BGM R.09.064 ökofüsioloogias Õppeekskursioon "Eesti BGBO.03.030 Uurimistöö meetodid I biokeemias BGM R.08.020 keskkonnatingim used" Uurimistöö meetodid I BGM R.01.010 Õ ppiv majandus ja regionaalsed BGGG.02.056 biotehnoloogias innovatsioonisüsteem id Uurimistöö meetodid I BGM R.02.009 Ö kofüsioloogia BGBO.04 026 evolutsioonilises bioloogias Ö kofüsioloogia (m agistrantide kursus BGBO.04.015 Uurimistöö meetodid I geneetikas BGM R.03.015 erialakirjanduse põhjal) Uurimistöö meetodid I BGM R.04.014 Ö kofüsioloogia praktikum BGBO.04.027 mikrobioloogias ja viroloogias Ö koloogia BGBO.03.008 Uurimistöö meetodid I BGM R.05.019 Ökoloogia alused BGGG.03.019 molekulaarbioloogias Ö kotehnoloogia BGGG.03.064 Uurimistöö meetodid I BGM R.06.012 Ökotehnoloogia eriseminar BGGG.03.047 rakubioloogias Ühiseluliste putukate ökoloogia BGZH.03.010 Uurimistöö meetodid I BGM R.07.014 Ühiskonnageograafia teoreetilised BGGG.02.038 taimefüsioloogias lähtekohad Uurimistöö meetodid II (biokeemias) BGM R.08.024 Ü ldbioloogia BGM R.09.006 Uurimistöö meetodid II BGM R.01.014 Üldgeoloogia välipraktika BGGL.03.001 (biotehnoloogias) Üldine histoloogia BGZH.04.003 Uurimistöö meetodid II BGM R.02.013 Üldine hüdrobioloogia BGZH.02.012 (evolutsioonilises bioloogias) Üldine ja ajalooline biogeograafia BGBO.Ol.026 Uurimistöö meetodid II (geneetikas) BGM R.03.019 Üldine mikrobioloogia BGM R.03.025 Uurimistöö meetodid II BGM R.04.018 Üldise bioloogilise füüsika praktikum BGM R.07.004 (mikrobioloogias ja viroloogias) Ü ldistava bioloogia praktikum BGMR.09.018 Uurimistöö meetodid II BGM R.06.016 Üldmaateadus loodusteaduste BGGG.03.051, BGGG.03.052 (rakubioloogias) õpetajatele Uurimistöö meetodid II BGM R.07.018 Üldzooloogia (laudatur) BGZH. 04.021 (taimefüsioloogias) Üldzooloogia eripraktikum ja - BGZH.04.016 Valgu biosüntees - mRNAst valguni BGM R.08.013 seminar Valkude keemia BGM R.08.004 Ülemastme välipraktika geoloogias ja BGGL.01.015 Valkude keemia II BGM R.08.012 mineraloogias Varajaste selgroogste paleontoloogia BGGL.02.003 Ülem astme välipraktika BGGL.02.021 Vee mikrobioloogia BGZH.02.006 paleontoloogias ja statigraafias Vee-ja mullamikrobioloogia BGM R.03.024 Ülemastme välipraktika BGGL.03.036 Venemaa regionaalgeograafia BGG G.02.044 rakendusgeoloogias Venemaa soome-ugri rahvaste BGGG.02.010 kultuuri-ja poliitgeograafia Inglisekeelsed ainete nimed BGBO.Ol.001 Field Course o f Floristics for Students o f Biology B GBO.02.003 M ycology BGBO.01.004 Protected Plant Species B GBO.02.004 Field Course o f Taxonom y o f Fungi BGBO.Ol.005 Algology B GBO.02.005 Lichenology BGBO.Ol.007 Botany B GBO.02.012 M ycology (Literature Course for MSc Students) BGBO.01.009 Plant Taxonomy BGBO.02.013 Fundamentals and M ethods o f Taxonomy (Course for MSc BGBO.Ol 020 Botany (Literature Course for MSc Students) Students) BGBO.01.021 Field Course o f Floristics for Pharmacy Students BG B 0.02.015 Literature Course for PhD Students in Mycology BGBO.01.023 Botany (Literature Course for PhD Students) BGBO.02.017 Research Methods in Mycology BGBO.01.025 Research M ethods in Botany BGBO.02.019 Seminar o f Botany and Ecology for M aster Degree in BGBO.01.026 General and Historical Biogeography M ycology BGBO.Ol.028 Phytocoenology B GBO.02.020 Sem inar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in BGBO.C 1.029 Estonian Flora and Vegetation M ycology BGBO.01.030 Fungi and Plantae B GBO.02.021 Teaching Practice in University BGBO.Ol.031 Sem inar o f Botany and Ecology for M aster Degree in BGBO.02.024 Research Methods in Mycology Botany B GBO.02.026 M ycorrhizal-study Assotiations BGBO.Ol .032 Seminar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in B GBO.02.027 Scientific Reasearch Project in Mycology Mycology B GBO.02.028 Base and Methods o f Biosystematics BGBO.Ol.033 Teaching Practice in University B GBO.02.029 Practical biosystematics BGBO.01.034 Field course o f floristics for students o f geography B GBO.03.003 Field Course o f Plant Ecology BGBO.Ol .036 Plants od the World B GBO.03.004 Systematic Botany II, Practical Works BGBO.Ol .037 Scientific Research Project in Botany B GBO.03.006 Research Methods in Plant Ecology and Ecophysiology BGBO.01.038 Evolution o f Plants BGBO.03.007 Dem- and synecology BGBO.01.039 D endrochronology BGBO.03.008 Ecology BGBO.Ol.040 Basics o f Scientific Research for Biologists BGBO.03.009 Vegetation Mapping 226 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 226 BGBO.03.010 Plant Cover o f Estonia BGGG.02.010 Cultural and Political G eography o f the Finno-Ugric BGBO.03.014 Literature Course for M Sc Students in Plant Ecology Peoples in Russia BGBO.03.015 Literature Course for PhD Students in Plant Ecology BGGG.02.011 Geography and Ethnology o f Finland BGBO.03.018 Research M ethods in Plant Ecology (for M Sc Students) BGGG.02.012 History o f the Estonian geography BGBO.03.020 Research M ethods in Plant Ecology (for PhD Students) BGGG.02.014 Geography o f the W orld-Economy BGBO.03.021 Introduction to Remote Sensing II BGGG.02.018 Introduction into Social Geography o f Estonia BGBO.03.022 Physical Geography for Nonspecialized Students BGG G.02.019 Introduction into Human Geography BGBO.03 .024 Sem inar o f Botany and Ecology for M aster Degree in BGG G.02.021 Geography o f N ordic Countries Plant Ecology BGGG.02.023 Spatial Organization o f Economy B G B 0.03.025 Seminar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in BGGG.02 .024 Planning o f Local and Regional Development Plant Ecology BGG G.02.025 Training in Human Geography BGBO.03.026 Teaching Practice in University BGGG.02.026 Demography I BGBO.03.027 Plant Com m unity Dy namics BGGG.02.035 Urban Planning and Environm ent BGBO.03.028 Biological Diversity BGGG.02.038 Theoretical Approaches to Social Geography BGBO.03.029 Environmental Conditions o f Estonia BGG G.02.039 Literature course o f M Sc students in Human Geography BG B 0.03.030 Excursion "Environmental Conditions o f Estonia" BG G G .02.040 Literature course for PhD students in Human Geography BGBO.03.031 Scientific Research Project in Plant Ecology and BGGG.02.041 Research M ethods in Human Geography Ecophysiology BGGG.02.042 Dem ography II BGBO.04.003 M orphology and Histology o f Plants BGG G.02.044 Regional Geography o f Russia B G B 0.04.007 History o f Estonian Biology BGGG.02.045 New topics o f social and cultural geography B G B 0.04.013 Plant Stress and Pollution Injuries BGGG.02.046 Specialization in cultural geography BGBO.04.015 Licenciate Course in Ecophysiology BGGG.02.047 Specialization in political geography B G B 0.04.016 Literature Course for PhD Students in Ecophysiology BGG G.02.048 Specialization in econom ic geography B G B 0.04.018 Research Methods in Ecophysiology (for M Sc Students) BGG G.02.049 Specialization in theory o f human geography BGBO.04.020 Research Methods in Ecophysiology (for PhD Students) BGGG.02.050 Specialization in urban and social geography BGBO.04.023 Seminar o f Botany and Ecology for M aster Degree in BGGG.02.051 Regional Geography o f Europe Ecophysiology BGG G.02.052 W orld Regional Geography BGBO.04.024 Seminar o f Botany and Ecology for Doctoral Degree in BGGG.02.053 Seminar on Population Geography I Ecophysiology BGGG.02.054 Seminar on Population Geography II BGBO.04.025 Teaching Practice in University BGG G.02.056 Learning economy and regional innovation systems BGBO.04.026 Ecophysiology BGGG.02.057 M sc Speciality Course in Human Geography B G B 0.04.027 Laboratory Course in Ecophysiology BGGG.02.058 Phd Speciality Course in Human Geography BGBO.04.028 Scientific Research Project in Applied Ecology BGG G.03 .001 Physical Geography o f Estonia BGBO.04.029 Production Biology and Ecological Energetics BGGG.03.002 Estonian Landscapes BGGG.01.001 History and M ethodology o f Geography BGG G.03.003 Physical Geography o f the World, I BGGG.01.003 Spatial Decision Support Systems BGG G.03.004 Geom orphology BGGG.01.004 Practical Training in Geoinformatics BGG G.03.005 Field Practice on Soil Science BGGG.01.006 Application Software: IDRISI BGGG.03.006 General Soil Science and Soil Geography BGGG.01.007 Territorial Data Processing BGG G.03.007 Principles o f M eteorology and Climatology BGGG.01.008 Data Base Applications BGG G.03.008 Field Practice on Meteorology and Climatology BGGG.01.009 Geoinform atics I BGG G.03.010 Agricultural meteorology BGGG.01.010 Methods o f Spatial Data Processing BGGG.03.011 Climates o f the World BGGG.01.011 History o f Geography BGGG.03.013 Hydrology BGGG.01.013 Principles o f Remote Sensing I BGGG.03.014 Field Practice on Hydrology B G G G .01.014 Hydrology o f the Baltic Sea BGGG.03 .018 M odelling o f Geosystems BGGG.01.015 Physical Geography o f the World II BGG G.03.019 Basic Ecology BGGG.01.016 M athematical Cartography BGGG.03.022 Com plex Practical Fieldwork in Physical Geography BGGG.01.017 Field Training in Topography and Geodesy BGG G.03.023 Nature and Environmental Protection BGGG.01.018 Topography with Principles o f Geodesy BGGG.03.028 Field Practice on Geomorphology BGGG.01.019 Topography BGGG.03.029 Applied M eteorology BGG G.01.020 (Basic) Cartography BGG G.03.030 Practice on Synoptics BGGG.01.021 Cartographic Drawing BGG G.03.032 Landscape Planning BGG G.01.024 MicroStation and I/RAS В Training Course BGG G.03.034 Hydrography BGG G.01.028 G eographic Data Acquisition BGG G.03.036 Air Pollution Impact on Ecosystems BGG G.01.030 GIS Software ARC/INFO BGG G.03.037 Estonian W aters BGGG.01.034 MSc Speciality Course in Geoinform atics and Cartography BGG G.03.041 Literature course for MSc students in Landcape ecology BGGG.01.039 Geoinform atics II and Physical G eography BGGG.01.042 Literature course for MSc students in geoinformatics and BGG G.03.042 Literature course for PhD students in Landcape ecology cartography and Physical G eography BGGG.01.043 Literature course for PhD students in Geoinform atics and BGG G.03.046 Statistical Data Analysis cartography BGG G.03.047 Sem inar on Ecological Engineering BGGG.01.044 Graduate Sem inar in Geography BGG G.03.048 Principles o f Clim atology and Estonian Climate BGGG.01.045 Lecturing practice BGG G.03.049 English Language Style for Scientific Articles BGGG.01.048 Postgraduate sem inar in G eography in MSc leval BGGG.03.050 Physical Geography o f the World for science teachers BGGG.01.049 Special Cartography BGG G.03.051 Introduction to Physical Geography for science teachers BG G G .01.050 Basic elements and using o f INTERNET BGG G.03.052 Introduction to Physical Geography for science teachers BGGG.01.051 Presentations o f M Sc students at Special Conferences BGG G.03.054 Physical Geography o f Estonia for science teachers BGGG.01.052 Presentations o f PhD students at Special Conferences BGGG.03.055 Practical fieldworks in physical geography BGGG.01.053 PhD Speciality Course in Geoinform atics and Cartography BGGG.03.058 Msc Speciality Course in Physical Geography, BGG G.01.058 G eoinform atics for science teachers Environmental Protection and Landscape Ecology BG G G .01.059 Cartography for science teachers BGG G.03.059 PhD Speciality Course in Physical Geography, BGG G.02.001 Social and Economic Geography o f Estonia Environmental Protection and Landscape Ecology BGGG.02.002 Regional Policy BGG G.03.060 Landscape Ecology BGGG.02.008 Political Geography BGG G.03.061 Seminar in Landscape Ecology BGG G.03.062 Estonian Nature and Environm ent 227 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADIJSKOIVD 227 B GGG.03.063 Earth Science II BGGL.03.028 Applied and Quaternary Geology BGGG.03.064 Ecological Engineering BGGL.03.030 Seminar on Applied Geology II BGGG.03.065 Environmental Management BGGL.03.031 M ethods o f Geophysical Exploration BGGG.03.066 Raport in physical geography BGGL.03.032 Advanced Pedagogical Training II BGGL.01.001 Regional Geology BGGL.03.033 Preparation o f Scientific Paper in Applied Geology II BGGL.01.002 Sedimentology BGGL.03.034 Advanced Pedagogical Training I BGGL.01.004 Structural Geology BGGL.03.035 Preparation o f Scientific Paper in Applied Geology I BGGL.01.006 Geochemistry BGG L.03.036 Laudatur Field-training in Applied Geology BGGL.01.011 Essay in Geology and Mineralogy BGGL.03.037 Quaternary Geology BGGL.01.014 Geological Mapping Field-training BGGL.03.038 Fundamentals o f Earth Sciences I BGGL.01.015 Laudatur Field-training in Geology and Mineralogy BGM R.00.001 M olecular Origin o f Life BGGL.01.017 Geotectonics BGM R.01.001 M olecular Biotechnology BGGL.01.018 Petrology o f Crystal ine Rocks BGM R.01.002 Practical Course in Genetic Engineering BGGL.01.019 Petrochemistry ofC rystaline Rocks BGM R.01.003 Structure and Function o f the Genome BGGL.01.020 Geology o f Baltic Shield BGM R.01.004 M olecular Diagnostics and Gene Therapy BGGL 01.021 The Universal Stage Method BGM R.01.005 Advanced Studies in M olecular Biotechnology BGGL.01.024 Clay Minerals BGM R.01.006 Seminar on Specialiti (M olecular Biotechnology) BGGL.01.025 Methodology o f Geology BGM R.01.007 Advanced Laboratory Course in Molecular Biotechnology BGGL.01 026 Petrology 1 BGM R.01.008 Seminar I in Speciality (Biotechnology) BGGL.01.028 Field Training on Regional and Structural Geology BGM R.01.009 MSc Examination in Special Biotechnology BGGL.01.033 Seminar on Geology and M ineralogy 1 BGM R.01.010 Research Methods I in Biotechnology BGGL.01.034 Seminar on Geology and M ineralogy II BGM R.01.011 Experimental Research I in Biotechnology BGGL.01.035 Advanced Pedagogical Training I BGM R.01.012 Seminar in Speciality (Biotechnology) BGGL 01.036 Advanced Pedagogical Training II BGM R.01.013 Advanced Pedagogical Training (Biotechnology) BGGL.01.037 Preparation o f Scientific Paper in Geology and M ineralogy BGM R.01.014 Methods o f Experimental Research II (Biotechnology) I BGM R.01.015 Experimental Research II (Biotechnology) BGGL 01.038 Preparation o f Scientific Paper in Geology and Mineralogy BGM R.01.016 M ethodology o f W riting o f the Research Article II (Biotechnology) BGGL.01.040 Mineralogy BGM R.01.017 Methodology o f Research Grants in Biotechnology BGGL.01.041 Petrography I BGM R.02.001 Theory o f Evolution BGGL.01.042 Petrography II BGM R.02.005 Seminar on Speciality (Evolutionary Biology) BGGL.01.043 Field Course on Latvian Geology BGM R.02.006 Advanced Laboratory Course in Evolutionary Biology BGGL.02.001 Field-training on Estonian Bedrock Geology BGM R.02.007 Seminar I in Speciality (Evolutionary Biology) BGGL.02.002 Vertebrata Palaeontology and Palaeobotany BGM R.02.008 MSc Examination in Special Evolutionary Biology BGGL.02.003 Palaeontology o f Early Vertebrates BGM R.02.009 Research Methods I in Evolutionary Biology BGGL.02.005 Laboratory Course in Geological Photography BGM R.02.010 Experimental Research I in Evolutionary Biology BGGL.02.006 Historical Geology BGM R.02.011 Seminar in Speciality (Evolutionary Biology) BGGL.02.008 Estonian Bedrock Geology BGM R.02.012 Advanced Pedagogical Training (Evolutionär}' Biology) BGGL.02.009 M icropalaeontology BGM R.02.013 Methods o f Experimental Research II (Evolutionary BGGL.02.010 Geological Museology Biology) BGGL.02.011 History o f Geology BGM R.02.014 Experimental Research II (Evolutionary Biology) BGGL.02.012 Quantitative Stratigraphy BGM R.02.015 M ethodology o f W riting o f the Research Article BGGL.02.013 Biomineralization (Evolutionary Biology) BGGL.02.014 Construction o f Palaeontological Time Scales BGM R.02.016 M ethodology o f Research Grants in Evolutionary Biology BGGL.02.016 Palaeoecology BGM R.02.017 Immunology and Immunogenetics BGGL.02.017 Biostratigraphy BG M R.02.018 M olecular Evolution BGGL.02.018 Theoretical Palaeontology BGM R.02.019 M ethods in molecular immunology BGGL.02.020 Field-training on Invertebrate Palaeontology BGM R.02.020 Genome BGGL.02.021 Laudatur Field-training in Palaentology and Stratigraphy BGM R.03.001 Genetics BGGL.02.022 Seminar on Palaentology and Stratigraphy 1 BGM R.03.002 Genetics BGGL.02.023 Seminar on Palaentology and Stratigraphy II BGM R.03.003 Genetics o f M icoorganisms BGGL.02.024 Advanced Pedagogical Training II BGM R.03.004 Population Genetics BGGL.02.025 Preparation o f Scientific Paper in Palaentology and BGM R.03.005 Human Genetics Stratigraphy II BGM R.03.007 Genetics BGGL.02.026 Preparation o f Scientific Paper in Palaentology and BGM R.03.008 Stratigraphy I BGM R.03.009 Genetics BGGL 02.027 Advanced Pedagogical Training I BGMR 03.010 Human Biology BGGL.03.001 Geological Field-training B G M R .03.011 Seminar on Speciality (Genetics) BGGL.03.003 Hydrogeology BGM R.03.012 Advanced Laboratory Course in Genetics BGGL 03.005 Quaternary Geology o f Estonia BGMR 03.013 Seminar I in Speciality (Genetics) BGGL 03.006 Geology o f Mineral Resources BGM R.03.014 M Sc Examination in Special Genetics BGGL.03.007 Hydrogeological Methods o f Exploration BGM R.03.015 Research Methods I in Genetics BGGL.03.008 Interpretation o f Geophysical Data BGM R.03.016 Experimental Research I in Genetics BGGL.03.009 Petrophysics BGM R.03.017 Seminar in Speciality (Genetics) BGGL.03.010 Geophysics BGM R.03.018 Advanced Pedagogical Training (Genetics) BGGL.03.012 Peat Geology BGM R.03.019 Methods o f Experimental Research II (Genetics) BGGL.03.013 Reconnaissance o f Mineral Resources BGM R.03.020 Experimental Research II (Genetics) BGGL.03.014 Research M ethods in Engineering Geology BGM R.03 .021 M ethodology o f W riting o f the Research Article BGGL.03.015 Hydrogeology o f Estonia (Genetics) BGGL.03.016 Environmental Geology BGM R.03.022 Methodology o f Research Grants in Genetics BGGL.03.022 Hydrogeochemistry' BGM R.03.023 Inheritance (Gene) BGGL.03.023 Radiocarbon Method BGM R.03.024 W ater and Soil Microbiology BGGL.03.024 Fundamentals o f Geology and Estonian Geology BGM R.03.025 General Microbiology BGGL.03.025 Applied Geology BGM R.03.026 M icrobial Systematics BGGL.03.027 Seminar on Applied Geology I BGM R.03.028 Practical course o f Microbiology 228 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 228 BGM R.03.029 Food M icrobiology and M icrobiological Control BGM R.07.017 Advanced Pedagogical Training (Plant Physiology) BGM R.04.001 Virology BGM R.07.018 M ethods o f Experimental Research II (Plant Physiology) BGM R.04.002 M olecular N icrobiology and M olecular Virology BGM R.07.019 Experimental Research II (Plant Physiology) BGM R.04.003 Oncogenes BGM R.07.020 M ethodology o f W riting o f the Research Article (Plant BGM R.04.008 Practical Course in Virology Physiology) BGM R.04.009 M olecular Biology BGM R.07.021 Methodology o f Research Grants in Plant Physiology BGM R.04.010 Seminar on Speciality (M olecular M icrobiology and BGM R.07.022 Plant Biology Virology) BG M R.08.001 Enzymology BGM R.04.011 Advanced Laboratory Course in M olecular M icrobiology BG M R.08.002 Biochemistry and Virology BGM R.08.003 Practical course in Biochemistry BGM R.04.012 Sem inar I in Speciality (M icrobiology and Virology) BGM R.08.004 Protein Chemistry BGM R.04.013 M Sc Exam ination in Special M icrobiology and Special BG M R.08.005 Applied Biochemistry Virology BG M R.08.012 Protein Chemistry II BGM R.04.014 Research M ethods 1 in M icrobiology and Virology BGM R.08.013 Protein biosynthesis - from mRNA to protein BGM R.04.015 Experimental Research I in M icrobiology and Virology BGM R.08.014 Physical m ethods in biochemistry BGM R.04.016 Sem inar in Speciality (M icrobiology and Virology) BG M R.08.015 How to write and publish scientific paper BGM R.04.017 Advanced Pedagogical Training (M icrobiology and BGM R.08.016 Sem inar on Speciality (Biochemistry) Virology) B G M R.08.017 Advanced Laboratory Course in Biochemistry BGM R.04.018 Methods o f Experimental Research II (M icrobiology and B G M R.08.018 Sem inar I in Speciality (Biochemistry) Virology) BGM R.08.019 MSc Exam ination in Special Biochemistry BGM R.04.019 Experimental Research II (M icrobiology and Virology) BGM R.08.020 Research M ethods I in Biochemistry BGM R.04.020 M ethodology o f W riting o f the Research Article BGM R.08.021 Experimental Research I in Biochemistry (M icrobiology and Virology) BGM R.08.022 Sem inar in Speciality (Biochemistry) BGM R.04.021 M ethodology o f Research Grants in M icrobiology and BGM R.08.023 Advanced Pedagogical Training (Biochemistry) Virology BGM R.08.024 Methods o f Experimental Research II (Biochemistry) BGM R.05.001 Plant M olecular Biology BGM R.08.025 Experimental Research II (Biochemistry) BGM R.05.004 N ucleic Acids BGM R.08.026 M ethodology o f W riting o f the Research Article BGM R.05.005 Com puting in M olecular Biology (Biochemistry) BGM R.05.006 M olecular Biology BGM R.08.027 M ethodology o f Research Grants in Biochemistry BGM R.05.011 Chemistry o f nucleic acids (practical course) BG M R.08.029 Bacteria BGM R.05.014 Plant M olecular Biology BGM R.09.001 Biology Didactics BGM R.05.015 Seminar on Speciality (M olecular Biology) BG M R.09.002 Sem inar in Biology Didactics BGM R.05.016 Advanced Laboratory Course in M olacuiar Biology BGM R.09.003 Botany in Secondary School BGM R.05.017 Sem inar I in Speciality (M olecular Biology) BGM R.09.004 Zoology in Secondary School BGM R.05.018 M Sc Exam ination in Special M olecular Biology BG M R.09.005 Methods in Health-study BGM R.05.019 Research M ethods I in M olecular Biology BG M R.09.006 General Biology BGM R.05.020 Experimental Research I in M olecular Biology BG M R.09.007 Knowledge o f N ature Practical Course BGM R.05.021 Seminar in Speciality (M olecular Biology) BGM R.09.008 Com puters in School-Biology BGM R.05.022 Advanced Pedagogical Training (M olecular Biology) BGM R.09.009 Project-Study in Biology BGM R.05.024 Experimental Research II (M olecular Biology) BG M R.09.010 History o f Biology-Teaching BGMR .05 .025 M ethodology o f W riting o f the Research Article BGM R.09.011 Didactical Study-aids in Biology (M olecular Biology) BGM R.09.012 Special Courses in School-biology BGM R.05.026 M ethodology o f Research Grants in M olecular Biology BGM R.09.014 Man and Hygiene BGM R.06.001 Cell Biology BGM R.09.015 Fieldworks in School Geography BGM R.06.002 Practical Course in Cell Biology BGM R.09.017 Geography Didactics BGM R.06.003 M olecular Cell Biology BGM R.09.018 Practical Training in Generative Biology BGM R.06.004 Cytogenetics BGM R.09.019 Botany in Basic School BGM R.06.005 Culture o f Animal Cells BGM R.09.021 Zoology in Basic School BGM R.06.008 Sem inar on Speciality (Cell Biology) BGM R.09.023 School Practice in Biology BGM R.06.009 Advanced Laboratory Course in Cell Biology BG M R.09.024 School Practice in Geography BGM R.06.010 Sem inar I in Speciality (Cell Biology) BGM R.09.025 Sem inar in G eography Didactics BGM R.06.011 MSc Examination in Special Cell Biology BGM R.09.026 Com puters in School-Geography BGM R.06.012 Research M ethods I in Cell Biology BG M R.09.027 Special Courses in School-Geography BGM R.06.013 Experimental Research I in Cell Biology BG M R.09.028 Environmental Study in School-Geography BGM R.06.014 Seminar in Speciality (Cell Biology) BG M R.09.035 Science Didactics BGM R.06.015 Advanced Pedagogical Training (Cell Biology) BGM R.09.036 Project Study in Science BGM R.06.016 Methods o f Experimental Research II (Cell Biology) BG M R.09.037 Man and Health Care BGM R.06.017 Experimental Research II (Cell Biology) BG M R.09.039 Basics o f the First Aid BGM R.06.018 M ethodology o f W riting o f the Research Article (Cell BG M R.09.040 Originators o f Diseases Biology) BG M R.09.042 Natural Cure BGM R.06.019 M ethodology o f Research Grants in Cell Biology BG M R.09.043 Com puters in Science BGM R.06.020 Cell BGM R.09.044 MSc. Exam ination (Science Didactics) BGM R.07.001 Photobiology BG M R.09.045 M Sc. Exam ination (Biology Didactics) BGM R.07.003 Biological Physics BG M R.09.046 Special Sem inar (Biology Didactics) BGM R.07.004 Practical Training in General Biological Physics BG M R.09.047 Paper in Local Journal BGM R.07.005 Plant Physiology BG M R.09.049 Scientific Report at Local Conference BGM R.07.006 Laboratory Plant Physiology BGM R.09.050 Scientific Report at International Conference BGM R.07.009 Bioenergetics BGM R.09.051 Scientific Paper in International Journal BGM R.07.010 Sem inar on Speciality (Plant Physiology) BGM R.09.052 Report at Local W orkshop BGM R.07.011 Advanced Laboratory Course in Plant Physiology BG M R.09.053 Textbook Co-autorship B G M R.07.012 Sem inar I in Speciality (Plant Physiology) BGM R.09.054 G eography in Secondary School BGM R.07.013 M Sc Examination in Special Plant Physiology BGM R.09.058 Sem inar in Science Didactics BGM R.07.014 Research M ethods I in Plant Physiology BGM R.09.059 G eography Didactics for Science Teachers BGM R.07.015 Experimental Research I in Plant Physiology BG M R.09.060 Practical Works in School Science BG M R.07.016 Sem inar in Speciality (Plant Physiology) BGM R.09.061 Estonian Fauna and Fundamentals o f Botany 229 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOIVD 229 BGMR.09.062 Abstract o f the International Conference BGZH.02.042 Practical Training in Scientific Methodology in Ichtyology BGMR.09.063 School Practice in Science Study for M Sc Students BGM R.09.064 Pupils’ M ental H elth BGZH.02.043 Practical Training in Scientific Methodology in BGMR.09.066 M ethods in Biology Didactics H ydrobiology for PhD Students BGM R.09.067 Components in STL BGZH.02.044 Practical Training in Scientific Methodology in BGZH.01.003 Field Investigations o f Invertebrates Ichthyology for PhD Students BGZH.01.005 Zoology o f Invertebrates BGZH.02.046 Practical course in hydrobiology BGZH.01.006 Entomology BGZH.02.047 M arine biology BGZH.01.007 Anthropology BGZH.03.002 Zoological M onitoring BGZH.01.008 Estonian Invertebrates BGZH.03.003 Field Training in Animal Ecology BGZH.01.009 Zoogeography BGZH.03.006 Animal Ecology BGZH.01.010 Field Course o f Vertebrates BGZH.03.008 Biology and M anagem ent o f Game Animals BGZH.01.011 Vertebrate Zoology BGZH.03.009 Scientific W riting for G raduate Students BGZH.01.012 MSc Examination in Zoological Systematics BGZH.03.010 Ecology o f Social Insects BGZH.01.013 MSc Seminar in Zoological Systematics BGZH.03.011 Avian Ecology BGZH.01.014 PhD Examination in Zoological Systematics BGZH.03.013 Terrestrial Vertebrates in Estonia BGZH.01.015 PhD Seminar in Zoological Systematics BGZH.03.014 MSc Examination in Animal Ecology BGZH.01 016 Course Paper in Zoological Systematics BGZH.03.015 MSc Sem inar in Animal Ecology BGZH.01.017 Advanced Laboratory Course and Seminar in Zoological BGZH.03.016 Animal Ecophysiology Systematics BGZH.03.017 PhD Seminar in Animal Ecology BGZH.01.018 Practical Training in Scientific M ethodology in Zoological BGZH.03.018 PhD Examination in Animal Ecology for MSc Students BGZH.03.019 Behavioral Ecology and Ethology BGZH.01.019 Practical Training in Scientific Methodology in Zoological BGZH.03.020 Advanced Laboratory Course and Seminar in Animal Systematics for PhD Students Ecology BGZH.01.020 Zoology (Cum laude level) BGZH.03.021 Nature Conservation and Environmental Protection BGZH.01 021 Special Zoology (laudatur) BG ZH .03.022 Course Paper in Animal Ecology BGZH.01.022 Animal kingdom BGZH.03.023 Practical Training in Scientific Methodology in Animal BGZH.02.004 Limnology and Hydrochemistry Ecology for MSc Students BGZH.02.006 Water Microbiology BGZH.03.024 Practical Training in Scientific M ethodology in Animal BGZH .02.007 Field Courses o f Limnology Ecology for PhD Students BGZH.02.008 Planktology BGZH.03.025 Animal Ecology (laudatur) BGZH.02.009 Applied Hydrobiology BGZH.03.026 M ethodology o f animal ecology BGZH.02.011 Ecology o f the Baltic Sea BGZH.04.001 Electron M icroscopy BGZH.02.012 Fundamentals o f Hydrobiology BGZH.04.003 General Histology BGZH.02.015 Fish Biology BGZH.04.004 Developmental Biology BGZH.02.016 Field Course in Ichtyology BGZH.04.005 Developmental Biology II BGZH.02.017 Course paper in Hydrobiology BGZH.04.006 Human Anatom y and Physiology BGZH.02.020 Special Practical Course in Ichtyology BG ZH .04.007 M Sc Examination in General Zoology BGZH.02.021 Seminar in Hydrobiology/Ichtyology BGZH.04.008 MSc Seminar in General Zoology BGZH.02.023 Dynamics o f Fish Populatsions BGZH.04.009 Revien in General Zoology BGZH.02.024 Final Examination in Hydrobiology (Cum Laude BGZH.04.010 Laboratory training o f Experimental Embtyology Approbatur) BGZH.04.011 Electron M icroscopy II BGZH 02.025 Laudatur Examination in Hydrobiology/Ichthyology BGZH.04.012 PhD Examination in General Zoology BGZH.02.029 Special Practical Course in Hydrobiology BGZH.04.013 PhD Seminar in General Zoology BGZH.02.031 MSc Examination in Ichtyology BGZH.04.014 Developmental Biology BGZH.02.032 MSc Seminar in Ichtyology and Fisheries BGZH.04.015 Microscopy BGZH.02.033 PhD Seminar in Ichtyology and Fisheries BGZH.04.016 Advanced Laboratory Course and Seminar in General BGZH.02.034 PhD Examination in Ichtyology Zoology BGZH 02.035 MSc Examination in Hydrobiology BGZH.04.017 Course Paper in General Zoology BGZH.02.036 MSc Seminar in Hydrobiology BGZH.04.018 Practical Training in Scientific Methodology in General BGZH 02.037 PhD Examination in Hydrobiology Zoology for MSc Students BGZH.02.039 Seminar in Hydrobiology BGZH.04.019 Practical Training in Scientific Methodology in General BGZH.02.041 Practical Training in Scientific Methodology in Zoology for PhD Students Hydrobiology for MSc Students BGZH.04.020 Animal Biology BGZH.04.021 General Zoology (laudatur) Ained õppejõudude järgi Abroi, Aare BGM R.04.002, B G M R.05.005 BGM R.04.016, BGM R.04.017, .Mias, Kein BGGG.03.051, BG G G .03.063, BGM R.04.018, BGM R.04.019. BGG G.03.065 BGM R.04.020, BGM R.04.021 Ainsaar, Leho BGG L.01.001, BGGL.01.002, Andres, Marandi BGGL.03.007, BGGL.03.015 BGG L.01.011, BGG L.01.015, Annilo, Tarmo BGM R.01.002 BGGL.01 026, BG G L.01.028, Aunap, Raivo BGGG.01.017, BGG G.01.018, BG G L.01.033, BG G L.01.035, BGG G.01.019, BGGG.01.020, BGG L.01.037, BG G L.01.043, BGGG.01 021, BGG G.01.049, BGGL.02.001, BGGL.03.024, BGGG.03.055 BGGL.03.038 Bichele, Irina BGM R.07.004 Alamäe, Tiina BGM R.03.025, BGM R.03.026, Eichelmann, Hillar BGM R.07.004, BGMR 07.006 BGM R.04.010, BG M R.04.011, Elberg, Kaupo BGZH.01.003, BGZH.01.008. BGM R.04.012, BGM R.04.013, BGZH.01.009 BGM R.04.014, BG M R.04.015, Frey, Jane BGGG.03.022, BGGG.03.036 230 BIOLOOGIA-GEOGRAAJFIATEADUSKOND 230 Haberman, Juta BGZH.02.008 Kivi, Sirje BGM R.06.004, BGM R.06.008. Hang, Tiit BG G G .03.004, BG G G .03.028, BGM R.06.009, BGMR.06.010, BG G G .03.051 BG M R.06.011, BGMR.06.012, Heapost, Leiu BG ZH .01.007 BGM R.06.013, BGMR.06.014, Heinaru, Ain BGM R.00.001, BGM R.03.001, BGM R.06.015, BGMR.06.016, BGM R.03.011, BGM R.03.012, BGM R.06.017, BGMR.06.018, BGM R.03.013, BGM R.03.014, BGMR.06.019 BGM R.03.015, BGM R.03.016, Kivisaar, Maia BGM R.03.001, BGMR.04.010, BGM R.03.017, BGM R.03.018, BGM R.04.011, BGMR.04.012, BGM R.03.019, BGM R.03.020, BGM R.04.013, BGMR 04.014. BGM R.03.021, BGM R.03.022, BGM R.04.015, BGMR.04.016, BGM R.03.023 BGM R.04.017, BGMR.04.018, Heinaru, Eeva BG M R.03.028 BGM R.04.019, BGMR.04.020, Ilves, Ivar BGM R.04.001, BG M R.04.008 BGMR.04.021 Isakar, Mare BG G L.01.043, BGGL.02.005 Kivisild, Toomas BGZH.04.006 Jaagus, Jaak BGGG.03.003, BGG G.03.007, Kollom, Anu BGBO.02.024 BGGG.03.008, BGG G.03.010, Koppel, Andres BGBO.04.013, BGBO.04.015, BGG G.03.011, BG G G .03.041, BGBO.04.029 BGG G.03.048, BGG G.03.050, Kotli, Helve BGGG.03.030 BGG G.03.055, BGGG.03.058, Krail, Eino BGZH.01.012, BGZH.01.013, BGGG.03.059 BGZH.01.014, BGZH.01.015, Jagomägi, Jüri BGG G.01.016, BGG G.01.049 BGZH.01.016, BGZH.01.017, Jagomägi, Teet BGG G.01.039 BGZH.01.018, BGZH.01.019, Jauhiainen, Jussi S. BGGG.02.002, BGGG.02.035, BGZH.01.020, BGZH.01.021 BGG G.02.038, BGGG.02.039, Krusberg, Peep BGGG.01.030 BGG G.02.040, BGGG.02.045, Kukk, Erich BGBO.01.005, BGBO.01.009, BGG G.02.046, BGGG.02.047, BGBO.01.020, BGBO.01.030 BGGG.02.048, BGGG.02.049, Kull, Ain BGG G.03.022, BGGG.03.051 BGG G.02.050, BGGG.02.057, Kull, Kalevi BGBO.04.007, BGB0.04.015, BGGG.02.058 BGBO.04.016, BGBO.04.023, Järvekülg, Arvi BGZH.02.011 BGBO.04.024, BGB0.04.025, Järvet, Arvo BGG G.03.001, BGG G.03.013, SOSE.01.026, SOSE.01.030, BGG G.03.014, BGG G.03.034, SOSE.01.057, SOSE.Ol .058, BGG G.03.037, BG G G .03.041, SOSE.01.069 BGG G.03.054, BGGG.03.055 Kull, Olavi BGBO.04.015 Kalamees, Kuulo BGBO.02.003, BGBO.02.004, Kull, Olevi BGBO.04.013, BGBO.04.026, BGBO.02.012, BGBO.02.015, BGBO.04.027 BGBO.02.019, BGBO.02.020, Kull, Tiiu BGBO.Ol.007 BGBO.02.021 Kulu, Hill BGGG.02.041, BGGG.02.042, Kalamees, Rein BGBO.03.007 BGGG.02.053, BGGG.02.054 Kaldalu, Niilo BG M R.04.001, BGM R.04.002, Kuresoo, Andres BGZH.03.002 BG M R.04.008 Kurg, Ants BGM R.01.001, BGM R.01.002 Kalm, Volli BGGL.03.005, BGGL.03.024, Kurs, Ott BGGG.01.045, BGGG.01.048, BGG L.03.025, BGGL.03.027, BGGG.02.008, BGGG.02.010, BGG L.03.028, BGGL.03.030, BGGG.02.011, BGGG.02.012, BGGL.03.033, BGGL.03.035, BGGG.02.025, BGGG.02.039, BGGL.03.036, BGGL.03.037, BGGG.02.040, BGGG.02.044, BGGL.03.038 BGGG.02.057, BGGG 02.058 Karing, Peeter BGGG.03.029 Kurvits, T iia BGGL.01.011 Karis, Alar BGM R.06.003 Kuuse, Sulev BGM R.06.002, BGMR.06.020 Karro, Enn BGG L.03.007, BGGL.03.015 Kuusemets, Valdo BGGG.03.047, BGGG.03.064 Kasak, Lagle BGM R.03.002 Kõiv, Toomas BGZH.02.007 Kilk, Ann BGM R.04.002, BGM R.04.003, Kõiv, V iia BGMR.03.023 BG M R.04.008 Kõljalg, Urmas BGBO.02.026 Kink, Hella BGGL.03.015, BGGL.03.027, KÕre, Jüri SOAH.02.003, SOAH.02.007, BGGL.03.036 SOAH.02.008, SOAH.02.009, Kirk, Anne BGZH.01.010, BGZH.01.011, SOAH.02.010, SOAH.02.054 BGZH.03.006, BGZH.03.013, Kärner, Jüri BGZH.01.020, BGZH.04.004, BGZH.03.020, BGZH.03.022 BGZH.04.005, BGZH.04.007, Kirs, Juho BGG L.01.011, BG G L.01.014, BGZH.04.008, BGZH.04.009, BGG L.01.015, BG G L.01.017, BGZH.04.010, BGZH.04.012, BG G L.01.018, BG G L.01.019, BGZH.04.013, BGZH.04.014, BG G L.01.020, BGG L.01.021, BGZH.04.015, BGZH.04.016, BG G L.01.025, BGG L.01.026, BGZH.04.017, BGZH.04.018. BGGL.01.033, BG G L.01.035, BGZH.04.019, BGZH.04.020, BG G L.01.037, BG G L.01.040, BGZH.04.021 BGGL.01.041, BG G L.01.042, Laanetu, N ikolai BGZH.03.002, BGZH.03.008 BGGL.03.024, BGGL.03.038 Laisk, Agu BGM R.00.001, BGMR.07.001, Kirsimäe, Kalle BG G L.01.002, BG G L.01.024, BGM R.07.003, BGMR.07.005, B G G L.01.033, BG G L.01.035, BGM R.07.009, BGM R.07.010, BG G L.01.037, BG G L.01.040, BGM R.07.011, BGM R 07.012, BG G L.01.043, BGGL.03.001, BGM R.07.013, BGM R.07.014, BGGL.03.024, BGGL.03.036, BGM R.07.015, BGM R.07.016, BGGL.03.038 BGM R.07.017, BGM R.07.018, Kisand, Veljo BGZH.02.006 BGM R.07.019, BGM R.07.020, 231 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADESKOND 231 BGM R.07.021 BGGL.03.036 Laugaste, Reet BGZH.02.007, BGZH.02.008 M oldau, Heino BGM R.07.004, BGMR.07.005, Leht, Malle BGBO.01.007, BGBO.01.009 BGM R.07.009, BGMR.07.010, Leis, Mare BG B 0.01.020 BGM R.07.011, BGM R.07.012, Lepik, Dina BGM R.04.008 BGM R.07.013, BGM R.07.014, Leuhin, Illar BGM R.09.004, BGM R.09.005, BGM R.07.015, BGM R.07.016, BGM R.09.007, BGM R.09.014, BGM R.07.017, BGM R.07.018, BGM R.09.021, BGM R.09.023, BGM R.07.019, BGM R.07.020, BGM R.09.037, BGM R.09.039, BGM R.07.021, BGM R.07.022 BGM R.09.060, BGM R.09.061, Moora, Mari BGBO.02.026, BGBO.03.006, BGM R.09.063 BGBO.03.007 Liiber, Ülle BGM R.09.015, BGM R.09.017, Mäe, Andres BGM R.03.001, BGMR.03.003, BGM R.09.024, BGM R.09.025, B G M R.03.011, BGMR.03.012, BGM R.09.026, BGM R.09.027, BGM R.03.013, BGM R.03.014, BGM R.09.028, BGM R.09.054, BGM R.03.015, BGM R.03.016, BGM R.09.059, BGM R.09.063 BGM R.03.018, BGM R.03.019, Liiv, Krista BGM R.01.002 BGM R.03.020, BGMR.03.021, Liiva, Arvi BGGL.03.023 BGM R.03.022, BGM R.03.023 Lilleleht, Vilju BGZH.01.010, BG ZH .01.011, M äemets, Aare BGZH.02.008 BGZH.03.013 Mällo, Riho BGGG.02.001, BGGG.02.018, Lilleväli, Hardo B G M R .01.002, BGM R.01.002 BGGG.02.025, BGGG.02.039, Lotman, Aleksei BGZH.03.021 BGGG.02.040 Lõhmus, Krista BGGG.03.022, BGGG.03.041, Mänd, Raivo BGZH.01.020, BGZH.03.003, BGGG.03.046, BGGG.03.058, BGZH.03.009, BGZH.03.010, BGGG.03.059 BGZH.03.011, BGZH.03.014. Läänelaid, Alar BGBO.Ol.OOl, B G B O .01.009, BGZH.03.015, BGZH.03.017, BGBO.01.020, BGBO.01.026, BGZH.03.018, BGZH.03.019, BG B 0.01.030, BGBO.01.034, BGZH.03.020, BGZH.03.022, BGBO.01.038, BGBO.01.039 BGZH.03.023, BGZH.03.024, Maimets, Toivo BGM R.00.001, BGM R.06.003, BGZH.03.025, BGZH.03.026 BGM R.06.008, BGM R.06.009, Märss, Tiiu BGGL.02.003 BGM R.06.010, BGM R.06.011, Nemliher, Jüri BGGL.02.013 BGM R.06.012, BGM R.06.013, Nurk, Allan BGMR.03.023 BGM R.06.014, BGM R.06.015, Nõges, Peeter BGZH.02.004, BGZH.02.008, BGM R.06.016, BGM R.06.017, BGZH.02.021, BGZH.02.024, BGM R.06.018, BGM R.06.019 BGZH.02.025, BGZH.02.029, Mander, Ülo B G G G .01.044, B G G G .01.045, BGZH.02.036, BGZH.02.037, BGG G.01.048, BG G G .01.051, BGZH.02.039, BGZH.02.046 BGG G.01.052, BGGG.03.022, Nõges, Tiina BGZH.02.006, BGZH.02.008, BGGG.03.032, BGGG.03.041, BGZH.02.017, BGZH.02.021, BGG G.03.042, BGGG.03.058, BGZH.02.024, BGZH.02.025, BGGG.03.059, BGGG.03.060, BGZH.02.029, BGZH.02.034, BGGG.03.061, BGGG.03.063, BGZH.02.035, BGZH.02.036, BGGG.03.064, BGGG.03.066 BGZH.02.037, BGZH.02.039, Mardiste, Heino FLAJ.02.012, BG G G .01.011, BGZH.02.046 BGGG.01.013, BGG G.01.014, Oitmaa, Eneli BGM R.01.002 BGGG.01.015, BGG G.01.034, Oja, Aini BGGG.03.005, BGGG.03.006, BGGG.01.042, BGG G.01.043, BGGG.03.055 BGG G.01.053, BGGG.03.050, Oja, Tatjana BGBO.01.007, BGBO.01.009, BGGG.03.052 BGBO.01.030 Margus, Tõnu BGM R.05.004, BGM R.05.005 Oja, Tõnu BGG G.01.034, BGGG.01.042, Marits, Reet BGM R.03.023 BGGG.01.043, BGGG.01.045, Martin, Mati BGZH.01.003, BGZH.01.005, BGG G.01.048, BGGG.01.051, BGZH.01.006, BGZH.01.012, BGG G.01.052, BGGG.01.053, BGZH.01.013, BGZH.01.014, BGGG.01.059, BGGG.03.018, BG ZH .01.015, BGZH.01.016, BGGG.03.019, BGGG.03.022, BGZH.01.017, BGZH.01.018, BGGG.03.061, BGGG.03.062 BGZH.01.019, BGZH.01.020, Oja, Vello BGM R.07.004 BGZH.01.021, BGZH.01.022 Ojaveer, Evald BGZH.02.023, BGZH.02.047 Masing, Viktor B GBO.04.007, B GBO.04.016 Olli, Kalle BGBO.01.005, BGBO.01.038, Mauring, Tõnu BGGG.03.022, BGG G.03.032 BGBO.02.013, BGBO.02.028, Meidla, Tõnu BGGL.02.002, BGGL.02.008, BGBO.02.029 BGGL.02.009, BGGL.02.016, Ott, Ingmar BGZH.02.007, BGZH.02.009, BGGL.02.018, BGGL.02.020, BGZH.02.021, BGZH.02.024, BGGL.02.021, BGGL.02.022, BGZH.02.025, BGZH.02.029, BGGL.02.023, BGGL.02.024, BGZH.02.034, BGZH.02.036, BGGL.02.025, BGGL.02.026, BGZH. 02.037, BGZH.02.039, BGGL.02.027, BGGL.03.024, BGZH.02.046 BGGL.03.038 Ott, Karin BGZH.02.007 Metspalu, Ene BGM R.02.017, BG M R.02.018, Paal, Jaanus BGBO 01.020, B G B O .01.023, BGM R.02.019 BGBO.01.025, BGBO.01.028, Mokrik, Robert BGG L.03.003, BGGL.03.022, BGBO.01.029, BGBO.01.031, BGGL.03.025, BGGL.03.027, BGBO.01.032, BGBO.01.033, BGGL.03.028, BGG L.03.030, BGBO.01.040 BGGL.03.033, BGGL.03.035, Paatsi, Vello BGBO.04.007 232 BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 232 Padu, Evi BGM R 06.020, BG M R.07.005, BGGG. 01.004, BGGG.01.006, BGM R 07.006, BG M R.07.010, BGGG. 01.007, BGG G.01.008, BGM R 07.011, BGM R.07.012, BGGG 01.009 BGG G.01.010, BGM R 07.013, BG M R.07.014, BGGG 01.028 BGGG.01.034, BGM R 07.015, BGM R.07.016, BGGG 01.042 BGGG.01.043, BGM R .07.017, BGM R.07.018, BGGG 01.053 BGGG.01.058 BGM R 07.019, BGM R.07.020, Roosaluste, Elle BGBO 01.004 BGBO.Ol.029, BGM R .07.021, BGM R.07.022 BGBO .03.003 BGBO.03.004, Palang, Hannes BGG G.03.002 BGBO .03.009 BGBO.03.010, Pall, Peeter BGZH.02.006 BGBO .03.014 BGBO.03.015 Palumaa, Peep BGMR. 00.001, BGM R.08.002, Roosma, Avo BGBO.03.006 BGMR. 08.004, BGM R.08.012, Ross, Vello FKKF.01.003 BGMR. 08.014, BGM R.08.016, Rubel, Madis BGGL.02.006 , BGGL.02.008, BGM R 08.017, BGM R.08.018, BGGL.02.012 , BGGL.02.014, BGM R 08.019, BGM R.08.020, BGG L.02.017 , BGGL.02.021, BGM R 08.021, BGM R.08.022, BGGL.02.022 , BGGL.02.023, BGM R 08.023, BGM R.08.024, BGGL.02.024 , BGGL.02.025, BGM R 08.025, BGM R.08.026, BGGL.02.026 , BGGL.02.027 BGM R.08.027 Rämma, Heiko BGM R.07.004 Pani, Tõnu BGGL.02.010, BG G L.02.011 Saag, Andres B GBO.02.003 , BGBO.02.004, Parik, Jüri BGM R.02.017, BGM R.02.018, BGBO.02.005 , BGBO.02.013, BGM R.02.019 BGBO.02.029 Peterson, Urmas BGBO.03.008, BGBO.03.009, Saat, Toomas BGZH.01.011 , BGZH.02.012, BGBO.03.014, BGBO.03.021, BG ZH .02.015 , BGZH.02.016, BGBO.03.022. BGBO.03.029, BGZH.02.017 , BGZH.02.020, BGBO.03.030 BGZH.02.021 , BGZH.02.023, Piirsoo, Kai BGZH.02.008 BGZH.02.024 , BGZH.02.025, Plado, Jüri BGG L.01.004, BGGL.01.014, BGZH.02.031 BGZH.02.032, BGGL.03.008, BGGL.03.009, BGZH.02.033 BGZH.02.034, BGGL.03.010. BGGL.03.024, BGZH. 02.03 5 BGZH.02.037, BGGL.03.025, BGGL.03.027, BGZH.02.039 BGZH.02.041, BGG L.03.031, BGGL.03.035, BGZH.02.042 BGZH.02.043, BGGL.03.036 BGZH. 02.044 BGZH.02.046. Post, Piia BGGG.03.007, FKKF.03.022, BGZH.02.047 BGZH. 04.020 FKKF.03.025. FKKF.03.026, Sarapuu, Tago BGM R.09.001 BGM R.09.002, FKKF.03.029. FKKF.03.034, BGM R.09.008 BGMR.09.009, FKKF.03.040 BGM R.09.011 BGM R.09.023, Pragi, Uudo BGG G.02.014. BGG G.02.019, BGM R.09.043 BGM R.09.044, BGG G.02.021. BGGG.02.023, BGM R.09.045 BGM R.09.046, BGGG.02.039. BGGG.02.040, BGM R.09.063 BGM R.09.066, BGGG.02.051. BGGG.02.052 BGM R.09.067 Puura, Erik BGGL.03.016 Saulep, Heidi BGM R.01.002 BGM R.01.002 Puura. Väino BGGL. 01.004. BGG L.01.011, Sellin, Arne BGBO.Ol.007 BGBO.Ol.020, BGGL. 01.015, BGG L.01.026, BGBO.04.003 BGGL. 01.033, BGG L.01.034, Sepp, Kalev BGGG.03.023 BGGL. 01.035. BGG L.01.036, Sepp, Silvia BGBO.01.038 BGGL. 01.037. BGG L.01.038, Sikut, Rein BGM R.06.001 BGGL. 03.006. BGG L.03.013, Sild, Veljo BGM R.08.001 BGGL. 03.025, BGGL.03.028, Simisker, Jaan BGMR 06.020 BGM R.08.016, BGGL.03.033 BGM R 08.017 BGM R.08.018, Põldvere, Kalju BGZH. 04.003 BGZH.04.006 BGMR 08.019 BGM R.08.020, Pärtel, Meelis BGBO. 03.007 BGBO.03.027 BGM R 08.021 BGMR.08.022, Raagmaa, Garri BGGG 02.024 BGG G.02.056 BGMR 08.023 BGM R.08.024, Raid, Raivo BGZH. 04.001. BGZH.04.003, BGMR 08.025 BGM R.08.026, BGZH. 04.006. BGZH.04.011, BGM R 08.027 BGM R.08.029 BGZH. 04.015 BGZH.04.016, Soo, Viljo BGM R.01.002 BGZH. 04.017. BGZH.04.020 Speek, M art BGM R.08.013 BGM R.08.015, Raitviir, Ain BGBO.02.024 BGM R.08.016 BGMR.08.017, Randlane, Tiina BGBO.02.003. BGBO.02.004, BGM R.08.018 BGM R.08.019, BGBO.02.005. BGBO.02.012, BGM R.08.020 BGM R.08.021, BGBO.02.013, BGBO.02.015, BGMR.08.022 BGM R.08.023, BGBO.02.028 BGM R.08.024 BGM R,08.025, Reier, Ülle BGBO.01.009. BGBO.01.021, BG M R.08.026 BGM R.08.027 BGBO.01.036 Szava-Kovats, Robert BGGG.03.049 Remm, Kalle BGGG.01.024 Starast, Henno BGZH.02.004 Remm, Maido BGM R.05.004 Sumberg, Astrid BGMR.07.006 Remme, Jaanus BGMR. 00.001. BGM R.05.004, Sõber, Anu BG M R.07.004 BGM R.07.006, BGM R 05.006. BGM R.05.011, BGM R.09.039 BGMR. 05.015. BGM R.05.016, Zobel, Kristjan BGBO 03.003 BGBO.03.006, BGM R 05.017, BGM R.05.018, BGBO 03.008 BGBO.03.014, BGMR. 05.019. BGM R.05.020, BGBO 03.015 BGBO.03.028 BGMR. 05.021, BGM R.05.022, Zobel, Martin BGBO 03.003 BGBO.03.007, BGMR. 05.024. BG M R.05.025, BGBO 03.014 BGBO.03.015, BGM R.05.026 BGBO 03.018 B GBO.03.020, Roosaare, Jüri BGG G.01.001 BG G G .01.003, BGBO 03.024 BGBO.03.025. 233 BIOLOOGI A-GEOGRAAFI ATE ADESKOND 233 BGBO.03.026, BGBO.03.029, BGM R.04.002, BGM R.04.003, B G B 0.03.030 BGM R.04.008, BGM R.04.009, Talpsep, Ene BGM R.03.028, BGM R.03.029 BGM R.04.010, BGM R.04.011, Talpsepp, Tiit BGM R.06.005 BGM R.04.012, BGM R.04.013, Tammaru, Tiit BGGG.02.026, BGGG.02.042 BGM R.04.014, BGM R.04.015, Tammaru, Toomas BGZH.03.006 BGM R.04.016, BGM R.04.017, Tammert, Helen BGZH.02.006 BGM R.04.018, BGM R.04.019, Tarmu, Illi BGBO.01.009, BGBO.01.021 BGM R.04.020, BGMR.04.021 Tartes, Urmas BGZH.03.016 Vaasma, Mall BGBO.02.003, BGBO.02.004 Teder, Maris BGM R.01.002 Valdmann, Harri BGZH.01.010, BGZH.01.011, Tenson, Jüri BGZH.02.047 BGZH.03.008, BGZH.03.022 Teugjas, Hele BGM R.06.020, BGM R.08.003, Vanatoa, Alo BGZH.03.016 BGM R.08.029 Veldre, Gudrun BGM R.03.010, BGZH.01.007 Toom, Maie BGM R.09.003, BGM R.09.007, Vessmann, Argo BGGG.01.050 BGM R.09.010, BGM R.09.011, Viikmaa, M art BGM R.03.004, BGMR.03.005, BGM R.09.019, BGM R.09.023, BGM R.03.007, BGM R.03.008, BGM R.09.042, BGM R.09.061, BGM R.03.009, BGM R.03.010, BGM R.09.063 BGM R.03.023 Toom, Mare BGBO.01.005, BGBO.01.009, Villems, Richard BGM R.00.001, BGM R.02.001, BGBO.03.006 BGM R.02.005, BGMR.02.006, Toomik, Peeter BGM R.08.003, BGM R.08.005 BGM R.02.007, BGM R.02.008. Toots, Urve BGM R.04.008 BGM R.02.009, BGM R.02.010, Trass, Hans-Voldemar BGBO.01.028, BGBO.04.007 BGM R.02.011, BGM R.02.012, Truu, Jaak BGM R.03.024 BGM R.02.013, BGM R.02.014, Truve, Erkki BGM R.05.001, BGM R.05.014 BGM R.02.015, BGM R.02.016, Tuuling, Igor BGGL.03.008 BGM R.02.018, BGM R.02.020 Tuvikene, Arvo BGZH.03.016 Virro, Taavi BGZH.02.046 Ustav, Ene BGM R.04.001 Ustav, Mart BGM R.00.001, BGM R.04.001, 234 I l l S I K V - K i r , > I I V T I \ n i S K O M > 234 FKEF.01.010 Füüsikaliste mõõtm iste alused I l i S I K A - lektor Hans Korge,assistent Toomas Plank, Kaupo Kukli, Lennart Neiman KIIMIVIIAIHSKOM» 2AP( 12L +24P+ 44i) • A■Füüsika: 1, Füüsika:2, Füüsikaline infotehnoloogia: 1, Materjaliteadus: 1 Tutvum ine füüsikaliste m õõtmiste põhim õtetega, meetoditega, otseste ja kaudsete m õõtmiste tulem uste töötlemisega. Praktiliste kogemuste EKSPERIMENTAALFÜÜSIKA JA om andam ine mõõtevahendite kasutamiseks. TEHNOLOOGIA INSTITUUT (EF) ©1. - 12. n. 1 L, 2 P n-s => A - Hans Korge; Materjaliteadus:1. - 12. n. 1 L, 2 P n-s => A - Toomas Plank: Füüsikaline infotehnoloogia: OPTIKA JA SPEKTROSKOOPIA ÕPPETOOL 3 .- 1 4 . n. 1 L, 2 P n -s = > A (01) FKEF.01.012 Spektroskoopia alused korr. professor A leksander Luštšik,dotsent Ilmar Rammo 1 AP( 6L+ 12P+ 22i) • A FKEF.01.003 Laserite füüsika ■Füüsika:3, Füüsika:4 dotsent Matti Laan O FK EF.01.006 2AP( 32L+ 48i) • E Kursuses käsitletakse olulisem aid spektroskoopilisi uurimismeetodeid, □Füüsika:mag vastavat aparatuurset baasi aga ka aatomifüüsika mõningaid OFKEF.01.006 spektroskoopilisi aspekte. Kursuses vaadeldakse kvantoptika seisukohalt kiirguse tekke- ja ©korduv: 6 n 1 L, 2 P n-s => A levikumehhanismi nii term odünaam iliselt tasakaalulise kui ka m ittetasakaalulise keskkonna korral, valguse võim endam ist ja FKEF.01.013 R ühm ateooria erisem inar genereerimist. Käsitlemist leiavad laserite üldkarakteristikud ja dotsent Olev Sild laserkiirguse m odulleerim ise viisid. D etailsem alt kirjeldatakse gaas-, 2AP( 32S+ 48i) • A vedelik- ning tahkiselaserite põhitüüpe. Oluline osa kursusest on □ Füüsika:mag pühendatud protsessidele optilistes sidesüsteemides. Aine on mõeldud O F K E F.01.008 rakendusfuüsika ja fundam entaalfüüsika suuna magistrantidele. Erisem inar arendab ja kinnistab rühm ateooria rakendamise oskusi ©1. - 16. n. 2 L n-s => E kvantm ehaanika ja spektroskoopia ülesannete lahendamisel. Aine on mõeldud fundam entaalfüüsika suuna üliõpilastele. FKEF.01.004 Optika praktikum ©24. - 39. n. 2 S n-s => A dotsent Matti Laan,dotsent Ilmar Ram m o,teadur Peeter Paris,lektor Hans Korge FKEF.01.008 Sissejuhatus rühm ateooriasse 2,5AP( 48P+ 52i) • A dotsent Olev Sild ■Füüsika:2, Füüsika:3 2AP( 32L+ 48i) • E O FK E F.01.007 □ Füüsika:3, Füüsika:4 © FK E F.01.006 Ф М ТРМ .02.002 Praktikum aitab süvendada optika loengukursuse kuulamisel saadud Loengukursus annab põhiteadm ised rühmateooriast, mis on püsivate ja teadmisi ning võim aldab saada praktilisi kogemusi töös optiliste süm m eetriliste struktuuride m atem aatilise kirjeldamise ja uurimise seadmetega. Praktikum eeldab tulem uste arvutil töötlem ise oskust. vahendiks füüsikas. Kursuse põhilisteks osadeks on üldise rühmateooria © 2 6 .-3 7 . n. 4 P n -s elemendid, esituste teooria üldosa ja lõplike rühmade esitused koos rakendustes tähtsate rühm ade analüüsiga. Rühmateooria meetodid leiavad FK EF.01.006 Optika kasutam ist tahke keha teoorias ning molekulide, aatomi-, tuuma- ja korr. professor Jaak Aaviksoo,dotsent Matti Laan,lektor Hans Korge osakeste füüsikas. 5,5AP( 48L + 32S + 140i) • E Aine on vajalik fundam entaalfüüsika suuna üliõpilastele. ■Füüsika:2, Füüsika:3 ©1. - 16. n. 2 L n-s => E OFKEF.04.001 ©FKTF.04.011 FKEF.01.016 Sissejuhatus m änguteooriasse Aine on sissejuhatuseks fuüsikalisse optikasse. Lähtutakse valguse korr. professor Jaak Aaviksoo elektrom agnetlaine m udelist ja selle mudeli erinevatest lahenditest. 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • E Vaadeldakse valguse levikut, lainete liitumist ning vastasm õju ainega nii Kursus on üles ehitatud m änguteooria põhiseisukohtade ja mängutütipide isotroopse kui ka anisotroopse keskkonna korral. Tutvustatakse tutvustusena laiale kuulajaskonnale nii loodus-, sotsiaal- kui m ittelineaarseid efekte. hum anitaaraladelt. Vaadeldakse mänge kui planeerimisülesandeid ja ©24. -3 5 . n. 4 L , 2 S n-s2 knt mudeleid m itmete evolutsiooniliste ning sotsiaalsete nähtuste 36. - 39. n. 2 S n-sl knt => E kirjeldamiseks. Toim ub iseseisev mängu modelleerimine arvutil. FKEF.01.007 Elektri ja magnetismi praktikum ©9. - 14. n. 4 L n-s 15. - 16. n. 4 P n-sl ref => E v-teadur Märt A ints,v-teadur Ants Haljaste,lektor Hans Korge,lektor Valeri V assiltšenko,assistent Toomas Plank, Villu Repän 2,5AP( 48P+ 52i) • A FKEF.01.019 Erisem inar optikas ja spektroskoopias ■ Füüsika:2, Füüsika:3 korr. professor Jaak Aaviksoo O FK K F.03.011, FKKF.03.012 20AP( 256S+ 544i) • 4A ©FKEF.04.001 ■Füüsika:dokt Aine sisuks on doktorantide töö individuaalse teadusteem aga kirjanduse Praktikum on täienduseks elektri ja magnetismi kursusele. Eesm ärgiks on iseseisva läbitöötam ise ning sem inariettekannete vormis. Punktid antakse tutvustada elektriliste ja magnetiliste suuruste m õõtm ism eetodeid, saada töö tulem uslikkuse põhjal 4 doktorantuuriaasta jooksul. kogemusi üm berkäim iseks elektrim õõteriistadega ning kinnistada ja ©1. - 16. n. 2 S n-s süvendada teoreetilisi teadmisi elektriliste ja m agnetiliste nähtuste 24. - 39. n. 2 S n-s => A valdkonnas. Praktikum hõlmab 14 teem at kokku 33 tööga. Semestri jooksul tuleb sooritada 9 laboratoorset tööd. ©3. - 14. n. 4 P n-s => A RAKENDUSFÜÜSIKA ÕPPETOOL (02) 235 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 235 FKEF.02.003 M õõtmismeetodid ©24. - 35. n. 2 L n-s3 knt Kalle Kepler 36. - 39. n. 2 P n-s => E 2AP( 32L+ 48i) • E □Füüsika:mag FKEF.02.032 Elekter ja magnetism Antakse ülevaade füüsikaliste suuruste elektrilise mõõtmise meetoditest. dotsent Kalev Tarkpea,lektor Valeri Vassiltšenko Tutvustatakse mõõtetehnika üldisi printsiipe ja mõõtmise energeetilisi 5AP( 32L+ 48P+ 32S+ 88i) • E aluseid. Käsitletakse erinevaid mõõtemuundureid (sh. termoelektrilisi, ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:2 piesoelektrilisi, ülijuhtivaid) temperatuuri, vaakumi, rõhu, m agnetvälja © FK M F.01.024 tugevuse ja teiste füüsikaliste suuruste mõõtmiseks. Aine on mõeldud Käsitletakse süvendatult gümnaasiumi elektri ja magnetismi kursust, rakendusftiüsika suuna magistrantidele. vaadeldes näidetena eelkõige elektriseadm eid ja -nähtusi, mis 01 . -16. n. 2 L n-s => E ümbritsevad meid igapäevases elus. ©24. - 39. n. 2 L, 3 P, 2 S n-sl knt => E A FKEF.02.013 Rakendusoptika dotsent Ilmar Rammo FKEF.02.033 Füüsika II (elekter ja magnetism) 2AP( 32L+ 48i) • E dotsent Kalev Tarkpea □ Füüsika:4 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E Rakendusoptika kursuses käsitletakse optiliste süsteemide ehituse ja ■K eem ia: 1 toimimise teoreetilisi aluseid. Tutvustatakse optiliste süsteemide O FK E F.02.042 arvutamise ja projekteerimise meetodeid. Vaadeldakse reaalseid optilisi Käsitletakse elektrom agnetilist vastastikm õju kui keemiliste seosejõudude süsteeme iseloomustavaid parameetreid ning nende parameetrite tekkepõhjust. Vaadeldakse elektri-alaste füüsikaliste mõistete süsteemi parandamise ja optimiseerimise meetodeid. Antakse ülevaade praktikas ning enamlevinud elektriseadm ete tööpõhimõtet. kasutamist leidvatest optilistest süsteemidest. Eraldi peatükk on ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-sl knt => E pühendatud kiirguse vastuvõtjale. Viimaste puhul leiab käsitlem ist ka nende kasutamine nõrkade kiirgusvoogude avastamiseks ja mõõtmiseks. FKEF.02.034 Füüsika III (optika ja aatomifüiisika) Aine on suunatud füüsikalise infotehnoloogia haru üliõpilastele. dotsent Kalev Tarkpea 024. - 39. n. 2 L n-s => E 2AP( 32L+ 48i) • E ■K eem ia:2 FKEF.02.019 Elektroonika alused O FK EF.02.033 dotsent Ando Ots,lektor Valeri Vassiltšenko Käsitletakse optika ning aatomi- ja tuum afüüsika põhimõisteid ja - 5,5AP( 64L+48P+ 108i) • EA seadusi, lähtudes aine ja välja lainelis-korpuskulaarsest dualismist. ■Füüsika:3 Tutvustatakse fotomeetriat ning kiirte-, la ine-ja kvantoptikat. Selgitatakse ©FKEF.04.001 aatomi elektronkatte ning tuum a ehitust määravaid printsiipe. Loengukursus käsitleb analoog- ja digitaalelektroonika põhialuseid. ©1. - 16. n. 2 L n-s => E Antakse ülevaade transistori töötamise põhimõtetest. Käsitletakse analoog- ja digitaalelektroonikas enamlevinud integraallülitusi. FKEF.02 039 Tuum afüüsika eksperim entaalsed meetodid Loengukursusega kaasneb 10 laboratoorset tööd. korr. professor Lem bit Pung 01. - 16. n. 2 L n-s => A 1 AP( 6L+ 18P+ 16i) • A 24. - 39. n. 2 L, 3 P n-s => E ■Füüsika:3, Füüsika:4 OFKTF.04.010 FKEF.02.024 Skeletilihaste funk tsionaalse seisundi b iom ehaaniline Kursuses käsitletakse ioniseerivate kiirguste registreerimise meetodeid, diagnostika neeldum ist aines, laetud osakeste kiirendeid ning Mössbaueri spektrite dotsent Arved Vain mõõtmist. 2AP( 32L+ 48i) • E ©korduv: 6 n 1 L, 3 P n-s => A □Füüsika:mag OFKEF.02.055 FKEF.02.042 Füüsika I (mehaanika ja m olekulaarfüüsika) Käsitletakse skeletilihase m ikroanatoomiat, uut biomehaanilist mudelit, dotsent Kalev Tarkpea biomehaanilisi omadusi ja nende ealisi muutusi. Antakse ülevaade 2AP( 32L+ 48i) • A müotonomeetriast, lihastoonuse olem usest ning uutest andmetest ■Keemia: 1 kontraktsioonimehhanismi kohta. Selle ja ka kahe järgneva füüsikakursuse (II ja III) eesmärgiks on Aine on mõeldud biomeditsiinitehnika haru üliõpilastele ja tutvustada tulevastele keemikutele kaasaegset füüsikalist maailmapilti, magistrantidele. loodusteadustes kasutatavat füüsikalist term inoloogiat ning füüsika © 1.-16. n. 2 L n -s => E tähtsamaid tehnilisi rakendusi. Kogu kursuste süsteemi ulatuses tuuakse näiteid füüsikaseaduste toimimise kohta looduses. I kursuses käsitletakse FKEF.02.028 Biom editsiinilised seadm ed ja m eetodid kulg- ja pöördliikumise m ehaanikat, ainete elastsusomadusi, võnke- ja dotsent Jüri Vedru,v-teadur Rein Raam at,teadur Leo-Henn Humal laineprotsesse, aga samuti ka m olekulaarfüüsikat ning termodünaamikat 4AP( 48L+ I6P+ 96i) • E ©1. - 16. n. 2 L n-s => A □Füüsika:4 OFKEF.02.055 FKEF.02.043 M editsiinis kasutatavad kiirgused Antakse ülevaade peam istest biom editsiinilistes mõõtmistes Kalle Kepler kasutatavatest m eetoditest ja neid realiseerivast aparatuurist, samuti ka 2AP( 32L+ 48i) • E raviotstarbel istest seadmetest. Aine on m õeldud biom editsiinitehnika haru □ Füüsika:4 üliõpilastele. ©FKTF.04.010 01. - ]6. n. 3 L, 1 P n-s3 knt => E Loengukursuses käsitletakse ioniseeriva kiirguse ja aine vastasmõju, kiirguse bioloogilist toim et ning kiirguskaitset ja dosimeetriat meditsiinis. FKEF.02.029 S isse juhatus b ioob jek tide ja -p ro tsesside Kursus on mõeldud rakendustuüsika suuna biom editsiinitehnika haru visualiseerimisse üliõpilastele. Siim Aid ©24. - 31. n. 4 L n-s => E 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • E □Füüsika:4 FKEF 02.044 M editsiiniline biomehaanika OKKSB.01.001 dotsent Arved Vain Käsitletakse põh ilis i m eetodeid b ioob jek tide j a -p ro tsesside 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E visualiseerim iseks: rö n tgend iagnostika , rad io iso to o p d iag n o stik a , □ Füüsika:m ag tuum am agnetresonants- j a positro n em issio o n to m o g raafia , OFKEF.02.055 ultrahelid iagnostika n ing te rm ovisioon . Kursus annab ülevaate m editsiinilise biom ehaanika põhiprobleemidest Aine on m õeldud b io m ed its iin iteh n ik a haru ü liõp ilaste le. haiguste diagnoosim isel, ravil ja funktsioonide taastamisel. Käsitletakse 236 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 236 funktsionaalsete süsteem ide teooriat ja selle seost inimese liigutuste Praktikumi käigus Õpitakse kasutam a optilisi mõõteriistu, tutvutakse biom ehaanilise analüüsiga. Aine on mõeldud biom editsiinitehnika suuna spektroskoopiliste uurim ism eetoditega aga ka röntgenstruktuuranalüüsi magistrantidele. aluste ning tuum afüüsika eksperim entaalsete meetoditega. © 1 ,- 16. n .2 L , 1 P n -s => E ©1. - 16. n. 3 P n-s => A FKEF.02.045 M ikroprotsessorid FKEF.02.055 Funktsionaalse anatoom ia ja biomehaanika alused dotsent Ando Ots dotsent Arved Vain 5AP( 64L+ 16P+ 16S+ 104i) • E 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E □ Füüsika:4 □ Füüsika:3 , Füüsika:4 ©FKEF.02.019 Loengukursuses esitatakse inimese funktsionaalse anatoomia ja Kursus käsitleb assem blerkeelt ja annab ülevaate kaasaegsetest erineva biom ehaanika põhim õisted ning seaduspärasused. Antakse ülevaade tööpõhim õtetega m ikroprotsessoritest (Intel, Zilog, M icrochip). rakkude ja kudede struktuurist ning funktsioonidest. Praktikumi kaudu Kursusega kaasnevad praktilised tööd õppekontrolleril. Aine on mõeldud antakse oskused inimese kehaasendite, liigutuste ja liikumise rakendusfüüsika suuna üliõpilastele. biom ehaaniliseks analüüsiks. A ine on mõeldud biomeditsiinitehnika haru ©1. - 16. n. 4 L, 1 P, 1 S n -s => E üliõpilastele. ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-s2 knt => E FKEF.02.046 D ig itaalne signaalitöö tlus dotsent Ando Ots FKEF 02.057 Erisem inar rakendusfüüsikas 2AP( 22L+ 10P+ 48i) • E korr. professor Lem bit Pung □ Füüsika:4 20AP( 256S+ 544i) • 4A OFKEF.02.045 ■Füüsika:dokt Kursus käsitleb elektrilise signaali töötlust kaasaegsete digitaallülituste ja Aine sisuks on doktorantide töö individuaalse teadusteem aga kirjanduse mikroprotsessortehnika abil. Annab ülevaate signaali diskreetimisest, iseseisva läbitöötamise ning sem inariettekannete vormis. Punktid antakse kodeerimisest, filtreerimisest, inditseerimisest, edastam isest ja töö tulem uslikkuse põhjal 4 doktorantuuriaasta jooksul. andm evahetusest personaalarvutiga. Kursusega kaasneb 4 praktilist tööd. ©1. - 16. n. 2 S n-s Aine on mõeldud füüsikalise infotehnoloogia haru üliõpilastele. 24. - 39. n. 2 S n-s => A ©24. - 34. n. 2 L n-s 35. - 39. n. 2 P n-s => E TAHKISEFÜÜSIKA ÕPPETOOL (03) FKEF.02.048 S idesüsteem id korr. professor Lembit Pung,v-teadur Ants Haljaste 2AP( 20L+ 12P+ 48i) • E LAINEOPTIKA ÕPPETOOL (04) □ Füüsika:mag Kursuses käsitletakse elektriliste signaalide edastam isega seotud protsesse FK EF.04.001 E lek te r ja m agnetism mitmesugustes ülekandeliinides (õõslainejuhid, koaksiaalkaablid) ja korr. professor Peeter Saari,lektor Hans Korge liinielementides, tutvutakse ülikõrgsagedusvõimendite ja -generaatorite 5,5AP( 48L+ 32S+ 140i) • E tööpõhim õttega ning antennide ehituse ja nende põhiparameetritega. ■Füüsika:2, Füüsika:3 Käsitletakse raadiolainete levikut atmosfääris, satelliitside aluseid ning Sissejuhatus elektriliste nähtuste füüsikasse: elektrostaatika, alalisvoolu SAT-TV vastuvõtja ehitust. Praktiliste tööde käigus uuritakse seadused, elektrom agnetism , elektrom agnetvõnkum ised ja lained. elektrom agnetvälja lainejuhtides ning Õpitakse mõõtma ülekandeliinide K äsitletakse elektrivoolu olem ust ja mehhanismi metallides, pooljuhtides, põhiparameetreid. Aine on mõeldud füüsikalise infotehnoloogia haru gaasides ja elektrolüütides. Tutvustatakse relatiivsusteooria aluseid. magistrantidele. Kursus sisaldab praktilisi harjutusi interaktiivsete arvutisimulatsioonide © 2 4 .-3 3 . n .2 L n -s vahendusel. Aine on eelduseks paljude füüsika õppekavasse kuuluvate 34. - 39. n. 2 P n-s => E ainete omandamisele. ©1. - 12. n. 4 L, 1 P, 1 S n-s2 knt FKEF.02.049 M editsiin ilise d iagnostika ja te ra a p ia m eetodid ja 13. - 16. n. 1 P, 1 S n -sl knt => E a p a ra tu u r dotsent Jüri Vedru,v-teadur Rein Raam at,teadur Leo-Henn Humal FKEF 04.002 S ignaalitöö tluse alused 2AP( 32L+ 48i) • E 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • E □ Füüsika:mag □ Füüsika:4, Füüsika:mag, Füüsika:dokt OFKEF.02.028 © FKTF.01.007, FKTF.01.012 Käesolev kursus on põhiõppe kursuse "Biomeditsiinilised seadm ed ja Loengukursuse eesm ärk on om andada teoreetilised alusteadmised, millel meetodid" jätkuks, kus lisaks mõningate nimetatud kursuses omandatud põhinevad kõikvõim alike signaalide analüüs ja töötlus ning vastava riist- küsimuste süvendatud käsitlusele vaadeldakse m editsiiniaparatuuri ja tarkvara tööprintsiibid. Põhimõisted nagu Fourier' kujutis, sertifitseerimise ja taatlem ise küsimusi ning antakse ülevaade kaasaegse impulsskoste jt. esitatakse seotuna ja illustreerituna üld- ja teoreetilise m editsiiniaparatuuri põhilistest tootjatest ja pakutavatest mudelitest. Aine füüsika ning elektroonika kursustes õpituga, välja tuues mitmete füüsika on mõeldud biom editsiinitehnika haru magistrantidele. põhikontseptsioonide universaalsuse ning rakendatavuse täiesti erinevais ©24. - 39. n. 2 L n-s => E valdkondades. Kursus sisaldab praktilisi harjutusi PC-I interaktiivse program m ipaketi vahendusel. Antakse ka aimeteadmisi valdkonna FKEF.02.050 F üüsika p rak tik u m I uusim atest trendidest nagu w avelet-analüüs, pealtkuulamiskindel kvant- dotsent Matti Laan,dotsent Kalev Tarkpea,v-teadur Viktor Seeman krüptograafiline telekom m unikatsioon jt. Aine on mõeldud füüsikalise 1 AP( 24P+ 16i) • A infotehnoloogia üliõpilastele ning fundamentaal- ja keskkonnafüüsika ■Keemia: 1 m agistrantidele ja doktorantidele. ® FK EF.02.042 ©1. - 6. n. 4 L n-s Praktikum tutvustab füüsikaliste m õõteriistade kasutam ist ja 7 . - 8 . n. 4 P n-s => E mõõtm istulem uste korrektset esitam ist koos m õõtem ääram atuse hinnanguga. Tehakse kokku 6 tööd m ehaanika ja m olekulaarfüüsika, FK EF.04.004 E rip ra k tik u m elektrim õõteriistade kasutam ise ning elektri ja magnetismi alalt. korr. professor Peeter Saari ©32. - 39. n. 3 P n-s => A 3AP( 48P+ 72i) • A □ Füüsika:m ag FK EF.02.051 Füüsika p ra k tik u m II OFK EF.01.006 korr. professor Lembit Pung,dotsent Hugo M ändar,dotsent Ilmar Rammo Eripraktikumi eesmärk on om andada ettekujutus fuüsiku tööst, selles 2AP( 48P+ 32i) • A kaasajal kasutatavast professionaalsest aparatuurist ning m etoodikaist just ■K eem ia:2 neis valdkondades, mis jäävad väljapoole üliõpilase enda väitekirja OFK EF.02.050 temaatikast. Eripraktikum toimub 4-6 erinevas füüsikaosakonna, Tartu 237 FÜtSIKA-KEEMIATEADIJSKOND 237 Füüsikainstituudi ja Tartu Teaduspargi teaduslaboris ja arendusfirmas OFKM F.01.002 ning seisneb järjestikku igas praktikakohas selle tegeliku tööga seotud Pedagoogiline praktika on õpetajakoolituse osa, mis võimaldab ülesande (millegi mõõtmine, testimine, konstrueerimine, integreerida füüsika, pedagoogika ja psühholoogia teoreetilisi teadmisi ja programmeerimine, referaadi koostamine vms.) täitmises 3-4 nädala oskusi füüsika õpetam isega koolis. jooksul. Eripraktikumi mõte on kompenseerida kraadiõppes © 1 3 .-2 3 . n. => A spetsialiseerumise kitsust ning kokkuvõttes kergendada sobiva töökoha leidmist õpingute lõppedes. FKM F.01.006 M ehaanika ©24. - 39. n. 3 P n-s4 ref => A dotsent Henn Voolaid 5AP( 32L+ 48P+ 32S+ 88i) • E FKEF.04 005 Kvantkompuuter ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 korr. professor Peeter Saari © FK M F.01.031 1,5AP( 14L+ 7P+ 39i) • A Aine annab vajalikud teadmised ja oskused põhikoolis mehaanika osa □Füüsika:4, Füüsika:mag, Füüsika:dokt, Informaatika:4, õpetamiseks, samuti vajaliku baasi järgnevate füüsikakursuste Införmaatika:mag, Informaatika:dokt, M atemaatika:4, M atemaatika:mag, omandamiseks. Matemaatika:dokt ©24. - 39. n. 2 L, 3 P, 2 S n-s2 knt => E A ©FKTF.03.006, FKTF.04.010 Loengukursus annab alusteabe orienteerumaks uues infotöötluse FKM F.01.007 Elem entaarfüüsika paradigmas - quantum computing, mis tugineb kvantfüüsikal ja mille lektor Enn Pärtel tehnoloogilist realiseerimist on oodata algaval sajandil. Kvantkompuutrid 9AP( 30L+ 60P+ 90S+ 180i) • 2E on põhimõtteliselt sedavõrd kiired, et need shifrid ja ■Füüsika: 1 enkrüpteerimismeetodid, mis tänaste võimsamategi klassikaliste arvutite Kursus baseerub koolifüüsikal. Süstematiseeritakse ja üldistatakse aegluse tõttu on praktiliselt lahti murdmatud, kaotavad tulevikus mõtte. keskkoolis saadud teadmisi. Süvendatakse teadmiste kasutamise oskusi Kursus algab kvantm ehaanika põhitõdede lühitutvustusega biti nii teoreetiliste kui praktiliste ülesannete lahendamisel. kvantvastet "qubitti" kandva süsteemi näitel ja sisaldab õppeharjutusi PC- © 1 ,- 15. n. 1 L, 2 P, 3 S n-s4 knt => E kõlblikel interaktiivsetel arvutisimulatsioonide!. 24. - 38. n. 1 L, 2 P, 3 S n-s4 knt => E ©7 nädalat 2 L, 1 P n-sl knt => A FKM F.01.008 Füüsika õpetamine põhikoolis MATERJALITEADUSE INSTITUUT (MF) lektor Enn Pärtel1 AP( 32S+ 8i) • A ■ Füüsikaõpetajad Füüsikaalase õppetöö korraldamine põhikoolis. Õpetaja ja õpilaste KORRASTAMATA SÜSTEEMIDE FÜÜSIKA ühistegevuse võimalused ja viisid. Õpitegevuse hindamine. (01) ©1. - 8. n. 4 S n-sl re f => A FKM F.01.009 K ooliülesannete lahendamise metoodika FKMF.01.001 Füüsika didaktika lektor Enn Pärtel emeriitprofessor Gunnar-Raimond Karu 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • A 2AP( 32L+ 48i) • E ■ Füüsikaõpetajad ■Füüsikaõpetajad Õpitakse juhtim a õpilaste intellektuaalset tegevust füüsikaülesannete Süsteemkäsitlusele rajatud esitus füüsika didaktikast kui fiiüsikaõppe lahendamise kaudu. teooriast. On aluseks üksikküsimuste sügavamaks käsitlemiseks. © 1 .-8 . n. 2 L, 2 S n -sl ref => A ©1. - 8. n. 4 L n-s => E FKM F.01.010 Koolifüüsika eesmärgistamine FKMF.01.002 Katsetehnika lektor Enn Pärtel assistent Ott Krikmann 1 AP( 16L+ 16S+ 8i) • A 3AP( 64P+ 56i) • A □ Füüsikaõpeta jad ■Füüsikaõpetajad Antakse ülevaade õpieesmärkide taksonoomiatest, mille aluseks on Füüsika koolikursusse kuuluvate dem onstratsioonkatsetega, aga samuti psühhika kognitiivne, afektiivne ja psühhomotoorne sfäär. Õpitakse laboratoorsete ja praktikumitööde vahenditega tutvumine. Nende püstitam a konkreetseid eesmärke füüsikatunniks ja looma õpiülesandeid, kasutamine konkreetsete katsete korraldamisel. mis arvestavad saavutatud arengutaset ja konkreetseid tingimusi. © 1 .-8 . n. 8 P n -s => A ©1. - 8. n. 2 L, 2 S n-s => A FKMF.01.003 Katsetehnika õppelabor FKM F.01.011 Füüsika õpetamine põhikoolis assistent Ott Krikmann lektor Enn Pärtel 2AP( 48P+ 32i) • A 2AP( 32L+ 48i) • E □M atem aatikaõpetajad □ M atem aatikaõpetajad (DFKMF.01.016 © FK M F.01.016 Füüsika koolikursuse dem onstratsioonkatsete ja laboritööde korraldamise Füüsikaalase õppetöö korraldamine põhikoolis. Õpetaja ja õpilaste tehnika ja metoodika. ühistegevuse võim alused ja viisid. Õpitegevuse hindamine. ©24. - 39. n. 3 P n-s => A © I . - 8. n. 4 L n-sl re f => E FKMF.01.004 Füüsika didaktika FKM F.01.015 Füüsika emeriitprofessor Gunnar-Raim ond Karu dotsent Matti Fischer,lektor Jaan Susi 2AP( 32L+ 48i) • E 4AP( 64L+ 96i) • E □ M atem aatikaõpetajad ■M atem aatika:kesk OFKMF.01.016 Kursus käsitleb võnkumisi ja laineid, kvantfüüsikat, erirelatiivsusteooriat Füüsikaõppe süsteemkäsitlus. Füüsikaõppe makromudeli komponendid. ning elektri ja magnetismi aluseid. Ettevalmistav kursus füüsikaõppe käsitlemiseks põhikoolis ja ©1. - 16. n. 2 L n-s2 knt gümnaasiumis. 24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E FKM F.01.016 Füüsika praktikum FKMF.01.005 Pedagoogiline praktika lektor Jaan Susi lektor Jaan Susi 7AP( 96P+ 184i) • 2A 0AP() • A □M atem aatika:kesk ■Füüsikaõpetajad 238 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 238 Programm on mõeldud matemaatikateaduskonna üliõpilastele, kes Kursuses vaadeldakse lähem alt lokaalvõrkude ehitust ning taotlevad põhikooli füüsikaõpetaja lisaeriala. Kummalgi semestril on funktsioneerimist. Mõningal määral käsitletakse ka globaalvõrke ja kohustuslik sooritada 12 praktikumitööd. m odem sidet ning Interneti teenuste kasutam ist operatsioonisüsteemi ©1. - 16. n. 3 P n-s => A UNIX ja W in95 baasil. Aine on m õeldud rakendusfüüsika suuna 2 4 .-3 9 . n. 3 P n -s => A üliõpilastele ning fundamentaal- ja keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. FK M F.01.017 Füüsika ülesanded ©24. - 39. n. 2 P n-s => A dotsent Matti Fischer,lektor Jaan Susi 3AP( 64S+ 56i) • 2A FK M F.01.027 F üüsika õpetam ine keskkoolis □ M atemaatika:kesk lektor Enn Pärtel © FK M F.01.016 1 AP( 40i) • A Mõeldud m atem aatikateaduskonna üliõpilastele, kes taotlevad põhikooli ■ Füüsikaõpetajad füüsikaõpetaja lisaeriala. Esimesel semestril lahendatakse üldfüüsika © FK M F.01.002 ülesandeid. Teisel semestril lahendatakse põhi- ja keskkooli ülesandeid Füüsika didaktikas käsitletud seisukohtade konkretiseerimine ning tegeldakse nende lahendamise metoodikaga. füüsikakursuse kavandam iseks reaal-, humanitaar- ja üldharus. Valitud ©1. - 16. n. 2 S n-sl knt => A teem ade detailplaneerim ine, vahendite ja esitusviiside põhjendamine 24. - 39. n. 2 S n-sl knt => A ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E 2 4 .-3 1 . n. 2 S n -s = > A FKM F.01.018 Füüsika valitud peatükke dotsent Matti Fischer,lektor Jaan Susi FKM F.01.028 S isse juhatus aine ehitusse 3AP( 48L+ 72i) • E korr. professor Jaak Kikas,korr. professor A leksander Luštšik □ Matemaatika:kesk 2,5AP( 32L+ 68i) • EA © FK M F.01.016 ■Füüsika:2, Füüsikad Füüsika põhikursusele järgnev ja seda täiendav loengukursus põhikooli © FK EF.01.005, FKKF.03.022 füüsikaõpetaja kutset taotlevatele m atemaatikaüliõpilastele. Käsitletakse Kursus annab ülevaate aine olekutest. Käsitletakse kondensaine erinevate valitud küsimusi elektrom agnetism i, optika ja term odünaam ika faaside ehitust ja omadusi (m ehaanilised, soojuslikud, elektrilised, valdkonnast. optilised), aines toim uvaid põhilisi füüsikalisi protsesse. ©1. -1 6 . n. 3 L n-s => E ©13. - 16. n. 4 L n -s => A 36. - 39. n. 4 L n-s => E FK M F.01.020 Arvutustehnika alused dotsent Matti Fischer FK M F.01.029 A ine ehitus 3AP( 48L+ 72i) • E korr. professor Jaak Kikas □ Matemaatika:kesk 3AP( 48L+ 72i) • E Kursuse esimene osa, mis tutvustab digitaalelektroonikat ja □ Füüsika:4 , Füüsika:mag, Füüsika:dokt mikroprotsessortehnikat mahus, mis on vajalik m ikrokontrollerite ja © FK M F.01.028 personaalarvutite töötam ispõhim õtete mõistmiseks kursuse teises osas. Kursus käsitleb kondensaine erinevate vormide (kristallid, kvaasi- ja ©1. - 16. n. 3 L n-s => E vedelkristallid, polümeerid, vedelikud ja klaasid, madaladimensionaalsed ja nanostruktuurid) ehitust ja siirdeid, seoseid protsesside ja ainete FKM F.01.021 Tehnovahendid füüsika õpetamisel om aduste vahel mikro-, meso- ja makrotasandil. Käsitlus on sünteetiline E lgaTam m (poolkvalitatiivne ülevaade + valikküsim uste süvakäsitlus). Aine on 1 AP( 32P+ 8i) • A m õeldud fundam entaalfüüsika suuna üliõpilastele, rakendus- ja □ F üüsikaõpeta jad keskkonnafüüsika m agistrantidele ja doktorantidele. Kursuse eesm ärgiks on anda vajalikud teadmised ja oskused ©24. - 39. n. 3 L n-s => E tehnovahendite kasutam iseks õppe- ja teadustöös. Taotletakse riistvara käsitlemise ja elem entaarse remondi oskuse omandamist. FK M F.01.031 S isse juhatus füüsikasse ©24. - 39. n. 2 P n-s => A dotsent Henn Voolaid 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E FKM F.01.024 M olekulaarfüüsika ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 lektor Jaan Susi Kursuse eesmärk on anda ülevaade füüsikast, sellest kuidas füüsikas 3AP( 32L+ 24P+ 16S+ 48i) • E saadakse uusi teadmisi ja kuidas neid rakendatakse mitmesugustes ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 olukordades. © FK M F.01.006 ©1. -1 6 . n. 2 L, 2 P n -s => E Aine annab vajalikud teadmised ja oskused soojusfüüsika õpetamiseks põhikoolis, samuti baasi järgnevate füüsikakursuste omandamiseks. FK M F.01.032 O p tik a ja m ik ro m aa ilm a füüsika © 1 .-1 6 . n. 2 L, 1.5 P, 1 S n -s => E A dotsent Henn Voolaid 5AP( 32L+ 48P+ 32S+ 88i) • E FKM F.01.025 Biom editsiinitehnika matem aatilised meetodid ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 dotsent Jüri Vedru © FK EF.02.032 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • E Aine annab vajalikud teadm ised ja oskused põhikoolis optika ja aatomi- □ Füüsika:mag ning tuum afüüsika osade õpetamiseks. O FK EF.02.028 © 1 .-1 6 . n. 2 L, 3 P , 2 S n-sl knt => E A © FK EF.02.053, FKEF.02.054 Antakse ülevaade biom editsiinitehnika ja m editsiinifüüsika tuntum atest FK M F.01.033 V älitööd koolifüüsikas matem aatilistest probleem idest ja nende lahendamisviisidest. Käsitletakse lektor Enn Pärtel biom editsiiniliste signaalide töötlem ist ja tõlgendam ist m atemaatiliste 1 AP( 20P+ 20i) • A mudelite abil, esitatakse konkreetseid näiteid. Seminari vormis tutvutakse ■ Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis:3 uute suundadega käsitletaval alal. Viiakse läbi füüsikalisi vaatlusi, mõõtmisi ja katseid välitingimustes. ©24. - 36. n. 2 L n-s ©36. - 39. n. 5 P n-s => A 3 7 .-3 8 . n. 2 P n -s 39. - 39. n. 2 S n-s => E FK M F.01.042 Füüsika d iagnostikas ja ravis lektor Hilda Teral FK M F.01.026 Arvutivõrgud ja elektrooniline side 1,5AP( 24P+ 12S+ 24i) • A Robert Tiismus □A rstiteadus:alam , Stomatoloogia:alam 2AP( 32P+ 48i) • A Praktikumide ja sem inaride teemad: heli ja ultraheli, südame mehaaniline □ Füüsika:4, Füüsika:m ag töö, elektrokardiograafia (vererõhu muutuste ja EKG visualiseerimise 239 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOIVD 239 meetodid) eluskoe elektriliste omaduste uurimine, alalis-, impulss- ja ■Füüsikaõpetaja:m ag vahelduvvoolu kasutamine diagnostikas ja ravis, tutvumine anduritega, Praktiline õppetöö koolis om a erialal on magistriõppe osa. See võimaldab optiline kiirgus meditsiinis (kiirgus- ja neeldumisspektri registreerimine, läbi viia pedagoogilisi eksperim ente, kontrollida uute metoodikate aine kontsentratsiooni määramise optilised meetodid, laserid), nägemise sobivust jne. Aine on mõeldud füüsika didaktika magistrantidele. füüsika, ioniseeriva kiirguse omadused ja kasutamine meditsiinis. ©1. - 39. n. 1 P n-sl ref => A Õppetöö toimub vene keeles. ©3. -12. n .3 P n-s FKM F.01.060 M editsiinis kasutatavad kiirgused 13. -14 . n. 3 S n -s => A Toomas M üürsepp 1,5AP( 32L+ 28i) • E FKMF.01.046 Biofüüsika I □ A rstiteadus:alam, Stomatoloogia:alam dotsent Jüri Vedru,lektor Hele Siimon,lektor Hilda Teral Kursuses käsitletakse kiirguste kasutam ist meditsiinis: fluoroskoopia, 1AP( 20L+ 4S+ 16i) kom puutertom ograafia, tuum am agnetresonants, isotoopdiagnostika ja ■Arstiteadus: 1, Stomatoloogia: 1 lineaarkiirendid; dosim eetria põhim õisted ja kiirguskaitse rahvusvaheline Kursus kujutab endast füüsika-alast sissejuhatust arstiteaduskonnas korraldus. Aine on mõeldud arstiteaduskonna põhiõppe üliõpilastele. arstiteaduse ja stomatoloogia erialade üliõpilastele loetavale Biofüüsika ©24. - 39. n. 2 L n-s => A kursusele. ©1. - 2. n. 2 L n-s FKM F.01.061 Inimese elutalitluse, diagnostika ja ravi füüsikalised 3. - 4. n. 2 S n-s põhimõisted 5. -12. n. 2 L n-s Tiiu M üürsepp, Toomas M üürsepp 1,5AP( 30P+ 6S+ 24i) • A FKMF.01.047 Sissejuhatus meditsiinilisse elektroonikasse □A rstiteadus:alam , Stomatoloogia:alam dotsent Jüri Vedru,lektor Hele Siim on,lektor Hilda Teral M editsiiniüliõpilastele orienteeritud praktikumid ja seminarid aktiivõppe 1 AP( 12L+ 12P+ 16i) * A vormis füüsikalistest põhim õistetest meditsiinis. Teemad: heli ja □Arstiteadus:alam, Farmaatsia:alam, Stomatoloogia:alam kuulmine, ultraheli, südame mehhaaniline töö ja vere voolamine, Kursus annab eeldused meditsiinis kasutatava elektrilise aparatuuri vererõhk, organismi energeetika, elektrokardiograafia, biomembraanide ja tööpõhimõtete mõistmiseks ja praktilised oskused ning kogemused eluskoe elektrilised omadused, ultralühilaine, silma optiline süsteem, sellega ümberkäimiseks. Kursuse loenguosa keskendub laserid, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus, kompuutertomograafia, elektromagnetilistele nähtustele, sealhulgas bioelektrilistele nähtustele. tuumamagnetresonants. Üliõpilastele antakse kokkuvõtlikud materjalid ©24. - 30. n. 2 L n-s vastavalt programmile. Auditoorses töös tehakse mudel-eksperimente ja 31. - 36. n. 2 P n-sl ref => A mõõtmisi meditsiiniaparaatidel. Eksperimendid on ühendatud arvutitega. M õõtmiste tulemused ja nende tähendus meditsiini jaoks arutatakse läbi FKMF.01.050 Rakkautomaadid kohapeal. Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles. korr. professor Jaak Kikas ©3. - 10. n. 4 P n-s 1AP( 10L+ 10P+ 20i) • A 1 1 .-1 2 . n. 4 S n -s => A □Füüsika:3, Füüsika:4 Rakkautomaadid (RA) on lihtsad numbrilised algoritmid, mis lubavad FKM F.01.062 Füüsikalised põhimõisted inimese elutegevuses arvutil modelleerida ja visualiseerida laia ringi looduslikke protsesse Tiiu M üürsepp, Toomas M üürsepp (faasisiirded, kristallide kasv, protsessid eluslooduses). Tutvutakse RA 1,5AP( 26P+ 6S+ 28i) • A üldiste põhimõtetega ja rea konkreetsete näidete (Life, turmiidid) ning □ Füüsikaõpetajad, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 rakendustega. Praktilises osas sooritatakse arvutitel numbrilisi Aktiivõppe vormis praktikumid ja seminarid füüsikalistest põhimõistetest eksperimente rakkautomaatidega. Aine on mõeldud füüsikaüliõpilastele, inimese elutegevuses. Teemad: kuulmine, nägemine, südame töö ja kuid eeldusainete puudumise tõttu on sobiv ka teistele teaduskondadele, vereringe, eluskoe elektrilised omadused, organismi energeetika, kiirguste ©aprill, 5 2 L, 2 P n-s => A mõju organismile. Auditoorses töös tehakse nii inim- kui mudelkatseid. Eksperimendid on ühendatud arvutiga. Üliõpilased saavad iga teema FKMF.01.051 Eriseminar m aterjalifüüsikas kohta täiendava materjali, mille arutelu toimub seminarides. korr. professor Jaak Kikas ©24. -3 1 . n. 3 P , 1 S n-s => A 20AP( 256S+ 544i) • 4A ■Füüsika:dokt FKM F.01.063 M ehaanika praktikum Aine sisuks on doktorantide töö individuaalse teadusteem aga ja tutvumine lektor Hele Siim on,lektor Hilda Teral selleks vajaliku erialase kirjandusega. Punktid antakse töö tulemuslikkuse 1 AP( 16P+ 24i) • A põhjal 4 aasta jooksul. ■Füüsikaline infotehnoloogia: 1, M aterjaliteadus: 1 ©1. -16. n. 2 S n-s Praktikum m ehaanika-alaste teoreetiliste teadmiste süvendamiseks ja 24. - 39. n. 2 S n-s => A katseliseks kinnitamiseks, katse planeerim ise ja andmetöötluse elementide ning eksperim enditehnika omandamiseks. FKMF.01.057 Füüsika ja keemia ühendkursuse õpetamine 7. klassis Aine on mõeldud m aterjaliteaduse ja füüsikalise infotehnoloogia erialade lektor Enn Pärtel üliõpilastele. 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A ©13. - 16. n. 4 P n -s => A □Füüsikaõpetajad, K eem iaõpetajad Kursuses käsitletakse füüsika ja keemia ühendkursuse õpetamise FKM F.01.064 Keskkonnafüüsika praktikum - 1 üldküsimusi ja õpitakse konkreetsete teemade esitust. Kursus on ette lektor Hele Siim on,lektor Hilda Teral, Tiiu Müürsepp nähtud füüsika ja keemia õpetajakoolituse kutseaasta üliõpilastele. 2AP( 40P+ 40i) • A © 1.-8 . n .2 L, 2 P n -s => A ■Geoloogia: 1, Keskkonnatehnoloogia: 1 Praktikum süvendab ja kinnistab üliõpilaste teoreetilisi teadmisi FKMF.01.058 Füüsika didaktika keskkonnas (atmosfäär, hüdrosfM r, litosfäär, biosfäär) toimuvatest lektor Enn Pärtel füüsikalistest protsessidest ja keskkonna füüsikalistest omadustest. 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E ©3. - 15. n. 3 P n-s => A ■ Loodusteaduste Õpetaja pÕhikoolis:4 Koolifüüsika didaktiliste probleemide käsitlemine ja füüsikakabineti FKM F.01.065 Keskkonnafüüsika praktikum - 2 riistvara käsitsemisega tutvumine. Aine on mõeldud põhikooli lektor Hele Siimon, Tiiu M üürsepp loodusteaduste õpetaja eriala üliõpilastele. 1AP( 20P+ 20i) • A © 1 .-8 . n. 4 L , 4 P n -s => E ■K eskkonnatehnoloogia: 1 Praktikum tutvustab üliõpilastele keskkonnam onitooringu ja tehnoloogia FKMF.01.059 Praktiline õppetöö koolis füüsikalisi aluseid dotsent Henn Voolaid ©24. - 30. n . 3 P n-s => A 2AP( 40P+ 40i) • A 240 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 240 TAHKISEFÜÜSIKA ÕPPETOOL (02) dotsent Rein Pullerits 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 FKMF. 02.001 Röntgend ifrakts ioon Käsitletakse keemia põhimõistete sisu avamist ning õpitakse keemia dotsent Hugo M ändar arvutusülesannete lahendusvõtteid. 1 AP( 6L+ 12P+ 22i) • A © 1 .-1 6 . n . l L, 1 S n-s3 knt => A ■Füüsika:3, Füüsika:4 OFKEF.01.004 FKFE.01.017 Üldine keemia füüsikalise keemia alustega Kursuse eesm ärgiks on selgeks saada röntgenpulberdifraktsiooni meetodi korr. professor Jüri Tam m ,dotsent Rein Pullerits,dotsent Lembi alused anorgaaniliste ainete struktuuri analüüsimisel. Õpitakse ühe Tam m,lektor Erika Jüriado tundmatu aine näitel difraktsioonipildi saamist difraktomeetril,pildi 5AP( 48L+ 32S+ 120i) • E töötlemist arvutil ja tulem uste analüüsi põhiettappe aine kristallstruktuuri ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1 parameetrite arvutam iseks ja aine faasilise koostise määramiseks, Loengukursuses antakse ülevaade keemiliste protsesside üldistest ©korduv: 6 n. 1 L, 2 P n-sl knt, 1 re f => A seaduspärasustest, lahuste ja aineehituse põhiseisukohtadest. Seminarides kinnistatakse loengukursuses käsitletud küsimusi probleem- ning FKM F.02.002 M udelarvutu s i tahkisefüüsikas arvutusülesannete lahendamisega. lektor Hele Siimon © 1. - 16. n. 3 L, 2 S n-s3 knt => E 2AP( 32L+ 48i) • A □ Füüsika: mag FKFE.01.018 Üldise keemia praktikum Kursus algab arvutusmudelite konstrueerimise üldise käsitlusega ja dotsent Rein Pullerits,lektor Erika Jüriado,lektor Peeter Vares,assistent seejärel annab ülevaate Monte Carlo sim ulatsioonidest ja Jaak Arold molekulaardünaam ilisest modelleerimisest. Erilise tähelepanu all on 2AP( 32P+ 48i) • A tahkise pinnad ja kristallide kasv. Aine on mõeldud tahkisefüüsika, optika ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1, Materjaliteadus: 1 ja spetroskoopia suuna magistrantidele. Õpitakse keem ialaboris vajam inevaid töövõtteid ning tehakse rida ©1. - 6. n. 2 L n-s eksperimentaalseid töid kinnistamaks üldise keemia loengutes ja 7. - 8. n. 2 S n-sl ref => A seminarides käsitletut. © 1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A FÜÜSIKALISE KEEMIA INSTITUUT (FE) FKFE.01.019 A norgaani l ine keemia dotsent Rein Pullerits,dotsent Lembi Tam m,lektor Erika Jüriado ANORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01) 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:], Materjaliteadus: 1 □ Bioloogia: 1 FKFE.01.002 K eem ia alused OFKFE.01.017 dotsent Rein Pullerits Anorgaanilise keemia kursuses antakse ülevaade keemiliste elementide ja 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A nende ühendite om adustest,lähtudes aatomiehituse ja keemilise sideme □K eem ia: 1 põhiseisukohtadest. Suurt tähelepanu pööratakse bioanorgaanilisele Antakse süvendatud käsitlus keskkoolis õpetatavatest keem ia põhialustest keemiale. Loengukursust kinnistatakse seminaris vastavate probleem- ja ja arvutusülesannetest ning nende rakendam isest keemiaüliõpilaste arvutusülesannete lahendamisega. õppeprogrammis. ©24. - 39. n. 3 L, 1 S n-s2 knt => E © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s3 knt => A FKFE.01.020 Anorgaanilise keemia praktikum dotsent Rein Pullerits,lektor Erika Jüriado,lektor Peeter Vares,assistent FKFE.01.003 K eem iaü lesannete la hend am ine Jaak Arold dotsent Rein Pullerits 2AP( 32P+ 48i) • A 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: 1, Materjaliteadus: 1 □Bioloogia:ülem , Keemia:ülem, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:ülem OFKFE.01.018 Käsitletakse keem iaülesannete lahendamise võimalusi. Kursuse teises O m andatakse eksperim entaalse töö oskusi ja vilumusi, kinnistatakse pooles vaadeldakse keem iaolüm piaadide ülesandeid ja nende võimalikke teadmisi anorgaanilises keemias, õpitakse tegema järeldusi eksperimendi lahendusviise. tulem uste põhjal. ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s8 knt => E ©24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => A FK FE.01.009 T ahkise keemia FK FE.01.024 Tahkise pinna omadused korr. professor Jüri Tamm korr. professor Jüri Tamm 2AP( 32L+ 48i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E □ Keemia:3 □ Keemia:mag Kursus käsitleb tahkise ehitust keemia seisukohtadest lähtudes. Esimeses © FK FE.01.009 osas antakse ülevaade kristallide struktuurist süm m eetria õpetuse Kursuses käsitletakse nii mono- kui polükristalsete tahkiste pinna valguses, teises pooles käsitletakse erinevatesse aineklassidesse kuuluvate geom eetrilist ja energeetilist ehitust. M ärkimisväärne osa kursusest on ainete ehitust. O lulist tähelepanu on pööratud erinevate ainete struktuuri pühendatud tahkise pinna uurimismeetoditele (spektroskoopil istele, ja omaduste vahelistele seostele. elektronoptilistele jt.) ja nende m eetodite võim aluste võrdlusele. Kursuse ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => E teises osas käsitletakse pinnal toim uvaid protsesse nagu adsorptsioon. heterogeenne katalüüs jne FKFE.01.010 A norgaanil ine keemia I ©24. - 39. n. 2 L n-s => E korr. professor Jüri Tam m .dotsent Lembi Tamm 5AP( 48L + 32S + 120i) • E FKFE.01.025 Valitud peatükke anorgaanilisest keemiast ■ Keemia: 1 dotsent Lembi Tamm K eem iaosakonna üliõpilaste esimene põhiaine. Antakse põhiteadmised 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E üldisest keemiast ja anorgaanilise keem ia teoreetilistest alustest. □ Keemiaõpetaja:5 Põhitähelepanu pööratakse tasakaaludele elektrolüütide lahustes ja OFKFE.Ol .050 aineehituse probleemidele. Sem inaris kinnistatakse teoreetilisi teadmisi Valikkursus on m õeldud eeskätt keem iapedagoogiks spetsialiseeruvatele prob leem -ja arvutusülesannete lahendamisega. üliõpilastele süstem atiseerim aks ja süvendam aks nende teadmisi © 1. - 16. n. 3 L, 2 S n-s3 knt => E anorgaanilisest keemiast. Lühidalt korratakse aineehituse põhiseisukohti, koostatakse skeemid lihtainete ja tähtsamate keemiliste ühendite FK FE.01.016 K eem ia põh im õis ted 241 FÜÜSIKA-KEEMIATEADIJSKOND 241 iseloomulike reaktsioonide ja saamise kohta. Antakse lühiülevaade Eriseminarid toimuvad kogu doktoriõppe aja vältel Toimub teadustöö bioanorgaanilisest keemiast. tulem uste ja referaatide kuulam ine ning arutelu. 24 AP kogutakse ©1. -16 . n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E doktoriõppe 4 a. jooksul. ©1. - 39. n. 3 S n-sl re f => A FKFE.01.026 Anorgaanilise keemia didaktika lektor Erika Jüriado,assistent Jaak Arold FKFE.01.035 Erisem inar anorgaanilisest keemiast 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E korr. professor Jüri Tam m ,lektor Peeter Vares ■Keemiaõpetaja:5 16AP( 192S+ 448i) • 4A □Keemia:ülem ■K eem ia:m ag OFKFE.01.050 Eriseminarid toimuvad m agistriõppe 4 semestri vältel. Toimub teaduslike Loengus antakse ülevaade anorgaanilise keemia õpetamise protsessist ja referaatide kuulamine ja arutelu. 16 AP kogutakse magistriõppe 2 a. õpetamise eesmärkidest üldhariduskoolis. Käsitletakse erinevaid jooksul. õppemeetodeid, viise, vorme, koolikeemia organisatsiooni, ©1. - 16. n. 3 S n-sl ref => A keemiateadmiste ja oskuste kontrolli ning hindamist. Arutatakse läbi 24. - 39. n. 3 S n-sl ref => A anorgaanilise keemia sõlmküsimused, põhjendades sobiva õppemeetodi, viisi, vorm ija vajalike vahendite kasutamist. FKFE.01.036 Erisem inar keemia didaktikast Praktikumis tehakse läbi koolikursusesse kuuluvad näitkatsed ja dotsent Rein Pullerits,dotsent Lembi Tam m,lektor Erika Jüriado laboritööd. 16AP( 192S+ 448i) • 4A ©2. - 9. n. 4 L n-sl ref => E ■K eem ia:m ag 2. - 6. n. 3 P n-s Eriseminarid toimuvad magistriõppe 4 semestri vältel. Toimub teaduslike referaatide kuulamine ning arutelu. 16 AP kogub magistrant 2 a. jooksul. FKFE.01.029 A norgaan iline keem ia III ©1. - 16. n. 3 S n-sl ref => A korr. professor Jüri Tamm 24. - 39. n. 3 S n-sl ref => A 2AP( 14L+ 16S+ 50i) • E ■Keemia:mag FKFE.01.037 Eripraktikum anorgaanilisest keemiast OFKFE.Ol .009, FKFE.01.010, FKFE.01.050 korr. professor Jüri Tam m,teadur Toomas Silk,lektor Peeter Vares Kursuses käsitletakse sügavamal tasemel aine ehituse ja keemiliste 6AP( 104P+ 136i) • A omaduste vahelisi seoseid eelkõige kompleksühendite ja tahkete ■Keem ia:4 anorgaaniliste ainete korral. OFKFE.Ol .010, FKFE.01.050 © 2.-16 . n. 1 L, 1 S n -s => E Eripraktikum on ette nähtud bakalaureusetöö eksperimentaalse metoodika omandamiseks. FKFE.01.030 Pedagoogiline p rak tik a ©oktoober, 4 26 P n-s => A dotsent Rein Pullerits 10AP( 400i) • A FKFE.01.038 Anorgaaniline keemia II ■Keemiaõpetaja:5 lektor Erika Jüriado Koolipraktika 1 AP( 16L+ 24i) • A ©10 nädalat => A □ Farmaatsia: 1 O FK FE.O l.041 FKFE.01.031 A norgaanilise keem ia p rak tik u m I Antakse ülevaade keemiliste elem entide ja nende ühendite omadustest, lektor Erika Jüriado,lektor Peeter Vares,assistent Jaak Arold kasutam isest meditsiinis, füsioloogilisest toimest. 3AP( 64P+ 56i) • A ©24. - 31. n. 2 L n-sl knt => A ■Keemia: 1 Praktikumi eesmärgiks on om andada praktiliste tööde teostamiseks FK FE.01.039 Lahuste valm istam ine ja kontsentratsiooni vajalikke töövõtteid ning kinnistada loengukursuses omandatud teadmisi. väljendusviisid Praktilised tööd on seotud keemilise kineetika ja lahuste omadustega, lektor Erika Jüriado suurt tähelepanu pööratakse tasakaaludele elektrolüütide lahustes. 1 AP( 16S+ 24i) • A ©1. -16. n. 4 P n-s2 knt => A □Farm aatsia: 1 Valikkursuses käsitletakse põhjalikult lahuste omadusi, lahuste FKFE.01.032 A norgaan ilise keem ia p rak tik u m II valm istam ist ja erinevaid lahuste kontsentratsiooni väljendusviise. lektor Erika Jüriado,lektor Peeter V ares,assistent Jaak Arold Lahendatakse arvutus- ning probleemülesandeid. 3,5AP( 60P+ 80i) • A © 1. - 16. n. 1 S n-sl knt => A ■Keemia: 1 OFKFE.Ol.010, FKFE.01.031 FKFE.01.040 Keemia didaktika Praktikumis teostatavate tööde eesm ärgiks on kinnistada ja süvendada lektor Erika Jüriado,assistent Jaak Arold üliõpilaste teadmisi keem iliste elem entide ja nende tähtsamate ühendite 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E omaduste tundmaõppimisel. ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 ©24. - 35. n. 5 P n-sl knt => A OFKFE.Ol .019 Loengus käsitletakse keemia õpetamise protsessi ja õpetamise eesmärke, FKFE.01.033 A norgaan iline süntees tutvustatakse erinevaid Õppemeetodeid, viise, vorme, teadmiste kontrolli lektor Erika Jüriado,lektor Peeter V ares,assistent Jaak Arold ja hindamist. Arutatakse läbi, missugune õppemeetod, viis, vorm ning I AP( 20P+ 20i) • A vahend valida keemia olulisemate küsimuste õpetamisel põhikoolis. ■Keemia: 1 Praktikumis tutvutakse põhikooli ainekavasse kuuluvate näitkatsete ja OFKFE.Ol.032 laboratoorsete töödega. Anorgaaniliste ühendite sünteesile pühendatud õppetöö raames töötavad ©2. - 9. n. 4 L n-s => E üliõpilased läbi rea ühendite saam iseks vajaliku kirjanduse. Koostatud 2. - 6. n. 3 P n-s kirjanduse alusel valitakse sobivad meetodid, mille alusel sünteesid läbi viiakse, kogutud teoreetiline ja eksperim entaalne materjal vormistatakse. FKFE.01.041 Anorgaaniline keemia ©34. - 39. n. 5 P n-s => A lektor Erika Jüriado,assistent Jaak Arold 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E FKFE.01.034 E risem in a r an o rg aan ilises t keem iast ■Geoloogia: 1 korr. professor Jüri Tamm OFKFE.Ol .046 24AP( 384S+ 576i) • 4A Loengukursuses käsitletakse keemiliste elementide ja nende tähtsamate ■Keemia.dokt ühendite leidumist looduses, omadusi ja kasutamist. Praktikumis om andatakse esmased laboritöö kogemused, lahendatakse arvutusülesandeid. 242 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 242 ©24. -3 1 . n. 2 L, 2 P n-sl knt => E 4,5AP( 48L +32S + lOOi) • E ■K eem ia: 1 FKFE.01.042 Anorgaaniline keemia I OFKFE.OI.OIO lektor Erika Jüriado,assistent Jaak Arold Loengukursuses antakse ülevaade keem iliste elem entide ja nende ühendte 3,5AP( 32L+ 32P+ 76i) • E om adustest, lähtudes anorgaanilise keem ia I kursuses esitatud ■Farmaatsia: 1 teoreetilistest alustest. Suurt tähelepanu pööratakse aatomite Loengutes antakse ülevaade term odünaam ika, keemilise kineetika ja elektronstruktuuri ja vastavate ainete om aduste vahelistele seostele ja aatomi ehituse üldistest alustest. Suurt rõhku pannakse õpetusele ainetele iseloomulikele reaktsioonidele. Loengumaterjali kinnistatakse lahustest, lahuste omadustele, tasakaaludele lahustes. Praktikumis saavad sem inarides vastavate p rob leem -ja arvutusülesannete lahendamisega. üliõpilased esmased laboritöö kogemused, lahendavad harjutusülesandeid, ©24. - 39. n. 3 L, 2 S n-s3 knt, 1 re f => E kinnistavad loengumaterjali. © 1 .-1 6 . n .2 L, 2 P n-s3 knt => E FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL (03) FKFE.01.043 K eem iaülesannete lahendam ine dotsent Rein Pullerits FK FE.03.005 R akenduselektrokeem ia 1AP( 8L+ 8S+ 24i) • E dotsent Heldur Keis ■ K eem iaõpetajad 3AP( 48L+ 72i) • E Käsitletakse gümnaasiumi ainekavas ettenähtud keem iaülesannete □ Keemia:ülem tem aatikat ja nende ülesannete lahendam ise ratsionaalsem aid meetodeid. © FK FE.03.022 ©24. - 31. n. 1 L, 1 S n-s4 knt => E Loengukursuses antakse ülevaade elektrokeem ia praktilistest kasutusaladest (uurim ism eetodid, vooluallikad, galvaanika, FKFE.01.044 Orgaanilise keemia didaktika elektrokeem iline süntees, elektroanalüüs jne.) korr. professor M are Taagepera, Liina Karolin ©1. - 16. n. 3 L n-s => E 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E ■ K eem iaõpetajad FK FE.03.006 Raskm etallid keskkonnas ja nende elektroanalüüs Kursus käsitleb orgaanilise keem ia õpetamise lähtekohti, õpilaste dotsent Heldur Keis väärarusaamu orgaanilise keem ia õppimisel ning teadusliku töö tulemuste 2AP( 32L+ 48i) • E analüüsi ja nende rakendust orgaanilise keem ia õpetamisel. Kursus □K eem ia:ülem hõlmab ka erinevate maade õppetulemuste ja õppem eetodite võrdlust, O FKFE.03.022 ©september, 4 2 L n-s Loengukukursuses vaadeldakse raskm etallide levikut looduses, nende aprill, 8 3 L, 2 S n-s => E biokeem ilist rolli ning tutvustatakse nende kontsentratsiooni määramise elektrokeem ilisi meetodeid m itm esugustes objektides. FKFE.01.045 Üldine keemia ©1. - 16. n. 2 L n-s => E korr. professor Jüri Tamm,dotsent Lembi Tam m,lektor Peeter Vares 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E FK FE.03.007 Elektrokeem ia alused I ■M aterjaliteadus: 1 korr. professor Enn Lust Loengukursuses antakse ülevaade keemiliste protsesside üldistest 3 dA P ( 64L+ 76i) • E seaduspärasustest, lahuste ja aineehituse põhiseisukohtadest. Seminarides □ K eem ia.ü lem kinnistatakse loengukursuses käsitletud küsimusi probleem- ja (DFKFE.03.021, FKFE.03.022 arvutusülesannete lahendamisega. Antakse ülevaade kaaseagse elektrokeem ia põhimõistetest, probleemidest © 1. - 16. n. 3 L, 1 S n-s3 knt => E ja teoreetilise elektrokeem ia seostest praktikaga. Tutvustatakse lühidalt mõningaid olulisem aid uurimism eetodeid. FKFE.01.046 Üldine keemia ©1. - 16. n. 4 L n-s => E lektor Peeter Vares 2AP( 32L+ 48i) • E FKFE.03.014 Füüsikaline keemia III ■Bioloogia:alam , Geenitehnoloogia:alam , Geograafia:alam, korr. professor Enn Lust Geoloogia:alam 2AP( 32L+ 48i) • E Loengukursuses käsitletakse term odünaam ika, keemilise kineetika ja ■K eem ia:m ag tasakaalu ning redoksprotsesside põhialuseid, antakse ülevaade lahuste (DFKFE.03.022 põhiomadustest ja aineehitusest. Füüsikaline keem ia III on kursus magistriõppe üliõpilastele. Käsitletakse © 1. -1 6 . n. 2 L n-s2 knt => E süvendatult keem iliste ja füüsikaliste protsesside kõige üldisemaid seaduspärasusi: soojusefekte ja tööd, protsessi isevoolu kulgemise ja FKFE.01.047 Üldise keemia praktikum tasakaaluoleku term odünaam ilisi tingim usi, faaside tasakaalu ja faasiliste teadur Ants Alum aa,lektor Peeter Vares,assistent Jaak Arold ülem inekute seaduspärasusi. V aadeldakse lahuste moodustumise 2AP( 32P+ 48i) • A tingimusi ja m itteelektrolüütide ning elektrolüütide lahuste omadusi, □ Bioloogia:alam, Geenitehnoloogia:alam , Geograafia:alam, lahuste elektrijuhtivust, aga samuti elektrilise kakskikihi ehitust metall- Geoloogia:alam lahus piirpinnal, potentsiom eetriat ja selle rakendusi, keemiliste ja Õpitakse keemialaboris vajam inevaid põhilisi töövõtteid ning teostatakse elektrokeem iliste reaktsioonide seaduspärasusi. rida eksperim entaalseid töid kinnistam aks üldise keem ia loengukursuses ©24. - 39. n. 2 L n-s => E käsitletut. © 1. - 16. n. 2 P n-s2 knt => A FKFE.03.015 Elektrokeem iline kineetika I korr. professor Enn Lust,dotsent Heldur Keis FKFE.01.048 Keemia õpetam ine põhikoolis ja keskkoolis 8AP( 32L+ 64P+ 32S+ 192i) • EA Jüri Vene ■K eem ia:m ag 1 AP( 24L+ 16i) • E O FK FE.03.022 ■ K eem iaõpetajad © FK FE.03.007 Kursuses käsitletakse keem ia õpetamise verbaalseid, näitlikke ja praktilisi Antakse ülevaade elektrokeem ilise kineetika teooriatest erinevate kiirust m eetodeid, kinnistam ist ja kordamist, keem iaalaste harjutuste tegemise ja lim iteerivate staadiumide (aeglane neutralisatsioon, rekombinatsioon. ülesannete lahendam ise võtteid, õpilaste teadmiste kontrolli meetodeid kristallisatsioon, m assiülekanne, adsorptsioon) tingim ustes ning elektrilise ning õpetaja tõõd keem ia kabineti sisustamisel, korrastamisel ja kaksikkihi mõjust laenguülekande protsessile. Loengutega paralleelselt hooldamisel nn põhikoolis kui gümnaasiumis. toimuvad seminarid, kus toim ub loengumaterjali arutelu. ©13. - 16. n. 8 L n -s => E © 1 ,- 16. n. 2 L , 4 P , 2 S n -s => E A FKFE 01.050 Anorgaaniline keemia II FKFE 03.016 Elektrokeem ilise kineetika uurimismeetodid dotsent Lembi Tam m ,lektor Peeter Vares dotsent Heldur Keis 243 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 243 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E FKFE.03.025 Rask em eta l l id keskkonn as ja nende e lektroanalü üs □Keem ia:m ag dotsent Heldur Keis OFKFE.03.015 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • EA ©FKFE.03.005 □ Keemia:mag, Keemia:dokt Antakse ülevaade kaasaegsetest elektrokeemilise kineetika ©FKFE.03.022 uurimismeetoditest ja kasutatavast aparatuurist. Vaadeldakse erineva Loengukursuses käsitletakse raskem etallide ringlust looduses, nende laenguülekande kiiruse ja m assiülekandereziimide korral kasutatavaid biokeem ilist toim et organism idele ning m erekeemia aluseid. Kuna meetodeid ning kineetiliste parameetrite arvutamist erinevatel juhtudel. raskemetallide kontsentratsiooni määramisel on elektrokeemilised Loengutega paralleelselt toimuvad seminarid, kus toimub loengumaterjali m eetodid ühed tundlikumad ja nõuavad suhteliselt odavat aparatuuri, arutelu. antakse ülevaade inversioonvoltam perom eetria teoreetilistest alustest, 01 . - 16. n. 2 L, 2 S n-s => E praktilisest teostusest ning proovide ettevalmistamisest analüüsiks. Eripraktikumis on võim alik teoreetiliselt omandatud teadmisi rakendada FKFE.03.017 Elektroanalü iis erinevate objektide uurimiseks nii kõige kaasaegsema kui ka laiemalt dotsent Heldur Keis levinud aparatuuri kasutamisel. 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • EA ©1. - 16. n. 2 L n-sl re f => E □Keemia:dokt 15. - 16. n. 16 P n-s => A OFKFE.03.015, FKFE.03.016 ©FKFE.03.005 FK FE.03.026 Füüsikal ine keem ia Käsitletakse elektrokeemiliste analüüsimeetodite teoreetilisi aluseid ning korr. professor Enn Lust erinevaid analüüsimeetodid: potentsiomeetria, kulonomeetria, 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E konduktomeetria jne. Tutvustatakse põhjalikumalt nii klassikalise ■Füüsika:4 polarograafilise meetodi kui ka kaasaegsete impulss- ja Kursus käsitleb keemiliste protsesside kulgemise üldisi seaduspärasusi: vahelduvvoolumeetodite kasutamist elektroanalüüsi soojusefekti ja tööd, protsesside tasakaalu ning selle saabumise tingimusi elavhõbetilkelektroodi ja tahkete elektroodide kasutamise korral, samuti ja tasakaaluolekut mõjutavaid faktoreid. Vaadeldakse erinevaid inversioonvoltamperomeetrilist analüüsimeetodit, mis võimaldab määrata reaktsioonim ehhanism e ning nende kaasaegseid teooriaid. paljusid elemente väga väikeste sisalduste korral. Loengutes omandatu ©2. - 9. n. 4 L n-s => E praktilist kasutamist harjutatakse eripraktikumis. Materjal on jõukohane 10. - 14. n 4 P n-s ka magistriõppe üliõpilastele 11. semestril 0 1 . - 16. n. 2 L n-s => E FK FE.03.027 Elektrokeem ia alused II 13. - 16. n. 8 P n-s => A korr. professor Enn Lust 5AP( 64L+ 16P+ 16S+ 104i) • E FKFE.03.018 Elektrokeem il ine kineetika II ■K eem ia:m ag korr. professor Enn Lust,dotsent Heldur Keis OFKFE.03.007 8AP( 32L+ 64P+ 32S+ 192i) • EA Kursus annab süvendatud käsitluse kaasaegse elektrokeemia üldistest □Keemia:dokt seaduspärasustest. Vaadeldakse faasidevahelise piirpinna moodustumise OFKFE.03.007, FKFE.03.015, FKFE.03.016 ning adsorptsiooniprotsessiga kaasnevaid muudatusi faasidevahelise Antakse süvendatud ülevaade kaasaegsetest elektrokeemilise kineetika piirpinna ehituses (lahuste ning metallide pindkihtides).Analüüsitakse teooriatest erinevate kiirust I imiteerivate staadiumide (aeglane faasidevahelise piirpinna struktuuri mõju elektrokeemiliste protsesside neutralisatsioon, rekombinatsioon, kristallisatsioon, massiulekanne, seaduspärasustele ning heterogeensele katalüüsile. adsorptsioon) tingimustes ning elektrilise kaksikkihi ning metallide © 1 .-1 6 . n. 4 L , 1 S n -s 1 knt, 1 re f = > E elektronstruktuuri m õjust laenguülekande protsessile kvantkeemia 11. - 14. n. 4 P n-s valguses. Põhjalikumat käsitlust leiab elektrokatalüüs. Loengutega paralleelselt toimuvad seminarid, kus toim ub loengumaterjali arutelu ja FKFE.03.028 Ele ktrokeem ia a lused III eripraktikumid teoreetiliste teadmiste praktilise kasutamise Õppimiseks. korr. professor Enn Lust 0 1 .-1 6 . n. 2 L, 4 P , 2 S n -s => E A 7AP( 64L+ 32P+ 32S+ 152i) • EA ■ Keemia:dokt FKFE.03.021 Füüsikaline keemia I O FKFE.03.007, FKFE.03.027, FKFE.03.029 dotsent Heldur Keis Kursus annab süvendatud kaasaegse käsitluse faasidevahelise piirpinna 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E ehituse üldistest seaduspärasustest statistilise ning tahkisefüüsika ja ■Keemia:2 kvantkeem ia valguses. Analüüsitakse elektrokeemiliste reaktsioonide Füüsikalise keemia I kursus käsitleb keemiliste ja füüsikaliste protsesside mehhanisme, kasutades kvantkeem ia arendusi. kõige üldisemaid seaduspärasusi: soojusefekte ja tööd, protsessi isevoolu ©1. - 16. n. 2 L n-s2 knt, 1 ref => A kulgemise ja tasakaaluoleku termodünaamilisi tingimusi, faaside 24. - 39. n. 2 L n-s tasakaalu ja faasiliste üleminekute seaduspärasusi. Vaadeldakse lahuste 30. - 37. n .4 P , 4 S n-s => E moodustumise tingimusi ja m itteelektrolüütide lahuste omadusi, statistilise term odünaam ika aluseid ning elusorganismides toimuvate FKFE.03.029 F üüsikalised u u rim ism eetod id e lektrokeem ias protsesside termodünaamikat. Loengutega paralleelselt toimuvad korr. professor Enn Lust,teadur Alar Jänes seminarid, kus toimub loengumaterjali arutelu ja ülesannete lahendamine. 5AP( 64L+ 16P+ 16S+ 104i) • E 024. - 39. n. 2 L, 2 S n-s3 knt => E ■K eem ia:m ag Käsitletakse kaasaegseid meetodeid faasidevahelise piirpinna FKFE.03.022 Füüsikal ine keemia II (metall/vaakum, metall/elektrolüüdi lahus, pooljuht/elektrolüüdi lahus) dotsent Heldur Keis üldiste seaduspärasuste väljaselgitamiseks ja nende olulisemate 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E karakteristikute määramiseks. Analüüsitakse elektroodi pinna topograafia, ■Keemia:3 elektronstruktuuri ja keemilise koostise ning pinna mikroheterogeensuse OFKFE.03.021 mõju adsorptsiooni ja elektrokeem iliste protsesside seaduspärasustele. Füüsikalise keemia II kursus käsitleb elektrokeem iat ja keemilist ©24. - 39. n. 4 L n-sl knt, 1 ref => E kineetikat: elektrolüütide lahuste teooriat ja omadusi, lahuste 3 4 .-3 7 . n. 4 P , 4 S n -s elektrijuhtivust ja konduktom eetria rakendusi, tasakaalulisi nähtusi metall-lahus piirpinnal ning potentsiom eetria rakendusi, samuti FKFE.03.030 Elektrosünteesi alused elektrokeemiliste reaktsioonide kineetika seaduspärasusi ja vastavaid korr. professor Enn Lust uurimismeetodeid. Vaadeldakse ka erinevate m ehhanism idega toimuvate 4AP( 64L+ 96i) • E keemiliste reaktsioonide kulgemise seaduspärasusi. Loengutega □ K eem ia:m ag paralleelselt toim uvad seminarid. O FKFE.03.022, FKFE.03.027 0 1 .-1 6 . n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E © FKFE.03.015 244 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 244 Kursus käsitleb anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite elektrosünteesi ■Keemia:3 üldisi seaduspärasusi. A nalüüsitakse olulisem ate reaktsioonide O FKFE.03.021, FKFE.03.022, FKFE.03.043 mehhanisme ning lahusti, elektroodimaterjali ning elektrolüüdi mõju elektrosünteesiprotsessi karakteristikutele. ©24. - 39. n 5 P n-sl knt => A; Keemia:3 ©1. - 16. n. 4 L n-s => E FKFE.03.043 Füüsikalise keem ia p rak tik u m I FKFE.03.031 E rip ra k tik u m füüsikalisest keem iast teadur Alar Jänes,teadur Karmen Lust korr. professor Enn Lust,dotsent Heldur Keis,teadur Alar Jänes,teadur 3,5AP( 64P+ 76i) • A Karmen Lust ■Keem ia:3 6AP( 104P+ 136i) • A OFKFE.03.021 ■Keem ia:4 OFKFE.03.021, FKFE.03.022 © 1. - 16. n. 4 P n-s 1 knt => A Eripraktikum on ette nähtud bakalaureusetöö eksperim entaalse m etoodika omandamiseks. ©november, 4 26 P n-s => A KEEMIA DIDAKTIKA (04) FKFE.03.032 E risem in a r füüsikalisest keem iast korr. professor Enn Lust,dotsent Heldur Keis KOLLOID- JA KESKKONNAKEEMIA 16AP( 192S+ 448i) • 4A ÕPPETOOL (05) ■Keem ia:m ag Eriseminarid toimuvad m agistratuuri kõigi 4 semestri vältel, nendes toimub teaduslike referaatide kuulam ine ning arutelu. 16 AP kogutakse FK FE.05.001 K eskkonnakeem ia I m agistriõppe 2 aasta jooksul. korr. professor Toomas Tenno,lektor Karin Hellat © 1 . - 16. n. 3 S n-sl re f => A 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E 24. - 39. n. 3 S n-sl ref => A □ Keemia:ülem © FK FE.03.021, FKFE.03.022, FKFE.03.041, FKFE.03.043 FKFE.03.033 E risem in a r füüsikalisest keem iast Keskkonnakeem ia on hästi väljakujunenud keemia aladistsipliin, mis korr. professor Enn Lust hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi 24AP( 384S+ 576i) • 4A protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate ■Keem ia:dokt faktorite toim et elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Vaadeldakse Eriseminar toimub kogu doktorantuuri kestel, nendes toimub teadustöö toksiliste ja bioakum uleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende tulemuste ja referaatide kuulamine ning arutelu. 24 AP kogutakse toim e vähendam ise võimalusi. V õrreldakse looduslikke ja keemilisi doktoriõppe 4 a. jooksul. protsesse, analüüsitakse keskkonnauuringutega seonduvaid probleeme © 1. - 39. n. 3 S n-s 1 re f => A meil ja mujal. Antakse ülevaade meid ümbritsevas keskkonnas toimuvate protsesside mõjutamise ja suunam ise võimalustest, lähtudes keemilistest FKFE.03.034 F üüsikaline keem ia seaduspärasustest. dotsent Juha Ehrlich © 1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s2 re f => E 2AP( 32L+ 48i) • E ■ Farmaatsia:2 FKFE.05.002 K o llo id -ja p in d n äh tu s te keem ia O FK FE.O l.042 korr. professor Toomas Tenno,dotsent Vello Loodmaa Kursuses käsitletakse keemiliste protsesside üldisi seaduspärasusi.Kursus 2AP( 32L+ 48i) • E koosneb neljast peatükist: keemiline termodünaamika, õpetus lahustest, ■Keem ia:3 kineetika ja elektrokeemia. © FK FE.03.021, FKFE.03.022, FKFE.03.043, FKOK.01.030, ©1. - 16. n. 2 L n-s => E FKOK.Ol .031 Kursuses käsitletakse mikroheterogeenseid süsteeme. Suure FKFE.03.035 Füüsikalise keem ia p rak tik u m faasidevahelise pinna tõttu on nende süsteemide omadused määratud assistent Tiiu Ehrlich pindnähtuste poolt. Käsitletakse nii kolloidkeem ia teoreetilisi probleeme 1 AP( 32P+ 8i) • A kui ka looduses ja tehnikas laialtlevinud kolloidsüsteeme. ■ Farmaatsia:2 ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E Füüsikalise keem ia praktikumis õpetatakse m õõtmiste teostam ist ja tulemuste töötlem ist ning arvutam ist FKFE.05.003 K eskkonnakeem ia alused õ peta ja te le © 1. - 11. n. 3 P n-s2 knt => A lektor Karin Hellat,assistent Mati Arulepp 4AP( 64P+ 16S+ 80i) • A FKFE .03.036 F üüsiko-keem ilised ja e lek trokeem ilised m eetodid □ Keemia:ülem m editsiin id iagnostikas © FK FE.01.050, FK K M .01.036, FKKM .01.037, FKOK.01.030, dotsent Juha Ehrlich FK O K .O l.031 0,5AP( 12L+ 8i) • A Kursuses käsitletakse m eie elukeskkonnas toimuvaid füüsikalisi ja □A rstiteadus: 1 keemilisi protsesse ning keskkonna seisundit mõjustavate tegurite olemust Antakse ülevaade elektrokeem ia algtõdedest ning kaasaegsete füüsiko- ja ja nende toim e vähendam ise teid Antakse ülevaade lihtsamatest elektrokeem iliste m eetodite rakendatavusest meditsiinis. keem ilistest ja bioloogilistest analüüsi m eetoditest keskkonna seisundit ©märts, 6 2 L n-s => A iseloom ustavate param eetrite ja saastainete sisalduse määramisel. Tutvustavate m eetodite valikul on tähelepanu pööratud praktiliste FKFE.03.040 A rvuti k asu tam ine füüsiko-keem ilise eksperim endi loodusvaatluste ja keskkonnauuringute läbiviimisele koolis, saadud töötlem isel tulem uste interpreteerim isele keem ilisest aspektist lähtuvalt ning teadur Karmen Lust,assistent Tiiu Ehrlich interdistsiplinaarse ainekäsitluse võimalustele. 0,5AP( 12P+ 8i) • A © 1. - 16. n. 4 P, 1 S n-s 1 re f => A □ Farmaatsia:2 Praktikumis uuritakse eksperim entaalselt m itmete raviainete füüsiko- FK FE.05.005 K eskkonnakeem ia keemilisi karakteristikuid ja õpitakse saadud andmeid töötlema arvuti korr. professor Toomas Tenno,lektor Karin Hellat abil. 2AP( 32L+ 48i) • E ©11. - 14. n. 3 P n-s => A ■ K esk k o n n a teh n o lo o g ia ten i □ Bioloogia:2 FKFE.03.041 Füüsikalise keem ia p rak tik u m II Kursuses käsitletakse keskkonnaseisundit mõjustavate faktorite toimet dotsent Juha Ehrlich,assistent Tiiu Ehrlich elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Pööratakse tähelepanu 4AP( 80P+ 80i) • A praktiliste loodusvaatluste ja keskkonnauuringute läbiviimisele koolis, 245 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 245 saadud tulemuste interpreteerimisele keemilisest aspektist lähtuvalt ning ©24. - 39. n. 3 P n-s => А interdistsiplinaarse ainekäsitluse võimalusele. 024. - 39. n. 2 L n-sl ref => E FKFE.05.015 A m per om e e tr i l i s ed ja potents iomeetril ised analüüsi meetodid FKFE.05.006 K o l lo id - ja p in dnähtuste keemia korr. professor Toomas Tenno,teadur Kaido Tammeveski korr. professor Toomas Tenno,dotsent Vello Loodmaa 2AP( 32L+ 46i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E □ Keemia:mag □Bioloogia:2 Kursuses antakse ülevaade amperomeetriliste ja potentsiomeetriliste Kolloidkeemia käsitleb reaalseid süsteeme, kus esineb m ärkimisväärne m eetodite teoreetilistest alustest. O lulist tähelepanu pööratakse meetodite faasidevaheline piirpind, samuti kõrgmolekulaarsete ühendite lahuseid. rakendamisele keskkonna analüüsil, toiduainete analüüsil, meditsiinis jne. Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas, paljud ©24. - 39. n. 2 L n-s => E elusorganismides kulgevad protsessid on kolloidkeemilise iseloomuga. Loengukursuses tutvustatakse nende protsesside kulgemise tingimusi, FKFE.05.016 Biosensorid olulisi seaduspärasusi ning piirpindadel toimuvate nähtuste seoseid teiste korr. professor Toomas Tenno,teadur Kaja Orupõld,teadur Kaido füüsikalis-keemiliste protsessidega. Erilist tähelepanu pööratakse meid Tammeveski ümbritseva maailma nähtuste selgitamisele kolloidkeem ia aspektist 2AP( 32L+ 46i) • E lähtudes, mis on oluline laia profiiliga õpetajate ettevalmistamisel. □K eem ia:m ag ©24. - 39. n. 2 L n-sl re f => E Kursuses antakse ülevaade biosensorite ehitusest ja tööprintsiipidest, tutvustatakse uuemaid arengusuundi biosensorite tehnoloogias. FKFE.05.007 Looduslike protsesside keemilised ja termodünaamilised K äsitletakse rakendusvõimalusi keskkonna monitoringus, alused m editsiinis,toiduainete analüüsil, tööstuses jne. korr. professor Toomas Tenno 0 2 4 . - 39. n. 2 L n-s => E 4AP( 64L+ 96i) • E ■Keemia:mag, Keemia:dokt FKFE.05.017 Pesti ts iid ide jääk ide analüüs Esitatakse looduslike protsesside keemilised ja termodünaamilised alused, Kalle Ilmoja lähtudes ainete eksisteerimise kolmest agregaatolekust, mis määravad nii 2AP( 32L+ 48i) • E atmosfääri, hüdrosfääri kui ka litosfääri oleku parameetrid. □ Keemia:mag Iseloomustatakse faasidevahelise piirpinna osatähtsust mikro- ja Kursuses antakse pestitsiidide üldiseloomustus, tuuakse ära andmed makromaailma protsessides ning aine ja energia ülekande mehhanisme pestitsiidide kasutamise kohta taimekaitses ja normatiivid. Antakse faaside vahel ja faasides. Antakse ülevaade m ittetasakaalulisest ülevaade kaasaegsetest meetoditest pestitsiidide jääkide analüüsiks. termodünaamikast, sünergeetikast ja fraktalite teooriast. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ©1. - 16. n. 4 L n-s2 ref => E FK FE.05.018 Raskem etal l id to id uainetes ja nende analü üs FKFE.05.010 Kolloidkeemia Jüri Ruut korr. professor Toomas Tenno,dotsent Vello Loodmaa 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E 1 AP( 20L+ 20i) • E □ Keemia:mag ■Geoloogia:2 K äsitletakse raskemetallide väikeste sisalduste määramist keskkonnas ja Kolloidkeemia käsitleb reaalseid süsteeme, kus esineb m ärkimisväärne toiduainetes. Antakse ülevaade kaasaegsetest meetoditest raskemetallide faasidevaheline piirpind. Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses analüütiliseks määramiseks. kui ka tehnikas, paljud elusorganismides kulgevad protsessid on samuti ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s => E kolloidkeemilise iseloomuga. Kolloidkeem ia kursuses tutvustatakse nende protsesside kulgemise tingimusi, olulisi seaduspärasusi ning FKFE.05.019 Loodusl ike toksiin ide analü üs piirpindadel toimuvate nähtuste seoseid teiste füüsikalis-keemiliste Mari Reinik protsessidega. Tähelepanu pööratakse meid ümbritseva maailma nähtuste 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E selgitamisele kolloidkeem ia aspektist lähtudes. □ K eem ia:m ag ©1. - 10. n. 2 L n-s => E Antakse ülevaade taim setest ja loomsetest toksiinidest. Käsitletakse toksiinide sisalduse kvalitatiivse ning kvantitatiivse määramise võimalusi. FKFE.05.011 Keskkonna analüüs © 1 .-1 6 . n. 1 L, 1 S n -s = > E lektor Karin Hellat 2AP( 32L+ 48i) • E FKFE.05.020 M etroloog ia ja ka tseandm cte matem aati l ine tööt lemine □Keemia:ülem lektor Karin Hellat Kursuses antakse ülevaade keem ilistest ja ökotoksikoloogilistest 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E meetoditest keskkonna analüüsil. Käsitletakse ainete biodegradeeruvuse □ K eem ia:ülem , Keemia:mag määramise meetodeid, objekti analüüsi eripära, proovide ettevalm istam ist O FK FE.05.011, FKKM .01.036, FKKM .01.037 analüüsiks ning analüüsitulem uste interpreteerimise võimalusi. Antakse ülevaade keemilise analüüsi kvaliteedi määramise Tutvustatakse rahvusvahelistes standardites pakutavaid m etroloogilistest aspektidest. Käsitletakse täpsust mõjutavaid tegureid analüüsimeetodeid keskkonna seisundi hindamiseks, samuti uuritava objekti ning proovi representiivsust ja andmetöötlust. bioakumuleeruvate ainete m ääram ise viise. Tutvustatakse ka seadusandliku metroloogia aluseid. Laboratooriumide ©24. - 39. n. 2 L n-s 1 re f => E akrediteerimist, analüüsi tulemuste sertifitseerim ist ning rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. FKFE.05.013 Kolloidkeemia И ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s => E korr professor Toomas Tenno,dotsent Vello Loodmaa 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E FKFE.05.021 K e sk k on n ak eem ia II ■Keemia:mag korr. professor Toomas Tenno,lektor Karin Hellat Antakse ülevaade m ikroheterogeensetest süsteem idest, lähtudes 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E füüsikalistest, keem ilistest ja term odünaam ilistest mudelitest. □ Keemia:mag © 24 .-39 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E Käsitletakse keskkonnaseisundit mõjutavate faktorite toimet loodus- ja tehiskeskkonnas kulgevatele protsessidele. Tuginedes keemilistele FKFE.05.014 K ollo id -ja pindnähtuste keemia praktikum protsessidele antakse keskkonnas toimuvate protsesside kvalitatiivne |a assistent Mati A rulepp,assistent Erik Mölder kvantitatiivne iseloomustus. 2AP( 48P+ 32i) • А ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s => E ■Keemia:3 OFKFE.03.022, FKFE.03.043, FKOK.01.031 FKFE.05.022 K eskkonna analüüs II Süvendatakse laboratoorse töö ja probleem ülesannete lahendam ise oskust lektor Karin Hellat,assistent Mati Arulepp kolloid-ja pindnähtuste keem ia valdkonnas. 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E 246 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 246 □ K eem ia:m ag FKFE.05.034 Sünergeetika Loengukursus on loogiliseks jätkuks keskkonnaanalüüsi kursusele. korr. professor Toomas Tenno Käsitletakse valitud küsimusi keskkonnaobjektide ning toiduainete 4AP( 16S+ 144i) • E analüüsist. □ Keemia:dokt © 1 .-1 6 . n . l L, 1 S n-sl re f = > E Kursuses käsitletakse elus ja eluta looduses esinevate füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste süsteem ide ja nende eri osade vastastikusel FKFE.05.023 Protsesside m odeleerimine heterogeensetes süsteem ides koosmõjul toimuvaid protsesse, mis viivad süsteemi enesekorrastamisele. korr. professor Toomas Tenno V aadeldakse ka korrastatud süsteemi oleku ülem inekut kaoseks. 4AP( 64S+ 96i) • E ©24. - 39. n. 1 S n-sl re f => E □K eem ia:m ag Käsitletakse keemiliste, füüsikaliste ning bioloogiliste protsesside FK FE.05.035 Fraktalid modeleerimist heterogeensetes süsteemides. korr. professor Toomas Tenno ©24. - 39. n. 4 S n-s2 ref => E 4AP( 16S+ 144i) • E □ K eem ia:dokt FKFE.05.024 Keskkonna analüüs ja välipraktika Kursus annab ülevaate fraktalitest. lektor Karin Hellat © m ärts, 4 4 S n-sl ref => E 4,5AP( 16L+ 64P+ 32S+ 68i) • A □ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 FK FE.05.036 Am perom eetriliste ja potentsiom eetriliste andurite Keskkonna analüüs ja välipraktika on mõeldud "Hüdrokeemia" m atem aatiline m odeleerimine valikkursuse praktilise osa teostamiseks põhikoolis ning nende praktikumi korr. professor Toomas Tenno töödega tutvumine võim aldab läbi viia m itmesuguseid hindamisteste ning 2AP( 8S+ 72i) • E keskkonna seisundit kirjeldavaid indikatsioone põhikooli tasemel. □ Keemia:dokt ©24. - 39. n . l L , 4 P , 2 S n-sl re f => A Kursus käsitleb am perom eetriliste ja potentsiomeetrilistes andurites kulgevate protsesside m atem aatilist modeleerimist. FKFE.05.025 Keskkonna analüüsi praktikum © septem ber, 4 2 S n-sl re f => E lektor Karin Hellat,assistent Mati Arulepp 3,5AP( 64P+ 16S+ 60i) • A FK FE.05.038 Keemia looduskeskkonnas □ Keemia:ülem lektor Karin Hellat.assistent Mati Arulepp ©FKFE.05.011 4AP( 32L+ 48P+ 16S+ 64i) • E Praktiliste tööde läbiviimine keskkonna objektide (vesi, muld) analüüsil. □Täienduskoolitus: Toiduainete analüüsid nende kvaliteedi hindamisel. Loodusõpetuse õpetam iseks vajalike keem iaalaste teadmiste andmine ©24. - 39. n. 4 P, 1 S n-sl re f => A keskkonnas toim uvate protsesside m õistm ise kaudu. Praktikumid ja sem inarid on seotud looduskeskkonna objektide tundmaõppimiseks FKFE.05.027 Kolloidkeemia keem iliste analüüside abil. Käsitletakse looduskeskkonna protsesside korr. professor Toomas Tenno,dotsent Vello Loodmaa olem ust ning keemilisi reaktsioone. 2AP( 32L+ 48i) • E ©2 nädalat 16 L, 24 P. 8 S n-sl ref => E ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 OFKFE.01.017, FKOK.Ol .030 FKFE 05.039 Keemia põhikursus (valitud peatükke keemiast) K olloidkeemia kursuses antakse ülevaade reaalsete süsteemide keemiast. lektor Karin Hellat.assistent Mati Arulepp Tähelepanu pööratakse meid ümbritseva m aailm a nähtuste selgitamisele 3,5AP( 32L+ 32P+ 16S+ 60i) • E kolloidkeemia aspektist lähtudes, mis on oluline laia profiiliga õpetajate □Täienduskoolitus: ettevalmistamisel, Antakse põhiteadm ised keem iast, mis on vajalikud 1-6 klassi ©24. - 39. n. 2 L n-s => E loodusõpetuse Õpetaja koolituses. Tutvustatakse ainete ehitust ja omadusi, keemilisi elemente ning nendega toim uvaid muundumisi. Käsitletakse vee FKFE.05.028 Keskkonnakeem ia ja õhu omadusi, mis aitavad mõista loodusõpetuses õpetatavaid teemasid. lektor Karin Hellat Praktilised tööd ja sem inarid on mõeldud keemiakursuse kinnistamiseks 2AP( 32L+ 48i) • E ning loodusõpetuses vajalike katsete omandamiseks. ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 ©2 nädalat 16 L, 16 P, 8 S n-s => E (DFKFE.01.017, FKOK.Ol.030 K eskkonnakeem ia kursus käsitleb keskkonnas toimuvaid protsesse nii FKFE.05.040 Keemia tehiskeskkonnas füüsika, keemia kui ka bioloogia aspektist. Pööratakse tähelepanu lektor Karin Hellat,assistent Mati Arulepp praktiliste loodusvaatluste ja keskkonnauuringute läbiviimisele 2AP( 16L+ 16P+ 16S+ 32i) • E põhikoolis, samuti lihtsate katsete ja nende tulem uste mõistmisele. □Täienduskoolitus: K eskkonnakeem ia põhikursus on mõeldud alusteadm iste omandamiseks Käsitletakse keemilisi nähtusi meie igapäevases elukeskkonnas. keskkonnas kulgevate keemiliste nähtuste seletamisel. Tutvustatakse kem ikaale meid üm britsevas keskkonnas, nende toimet ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E looduskeskkonnale. Kursuses tuuakse näiteid keemilistest protsessidest transpordivahendite kasutam isel, prügimajanduse korraldamisel, ohtlike FKFE.05.029 Reovete keem ilise ja bioloogilise puhastuse alused jäätm ete ladustamisel ja kahjutustamisel. Tutvustatakse säästva arengu korr. professor Toomas Tenno,lektor Karin Hellat kontseptsiooni. 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ©1 nädal 16 L, 16 P, 16 S n -s => E ■K eskkonnateadus:kesk □ Keemia:ülem FKFE.05.041 K eskkonnakeem ia alused Kursuses käsitletakse reovee keem ilise ja bioloogilise puhastuse aluseid. lektor Karin Hellat.assistent Mati Arulepp Antakse ülevaade ka käesoleval ajal kasutatavatest puhastusseadmetest. 5AP( 48L+ 32S+ 1 20 i)*E © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n-sl re f => E ■K eskkonnateadus.alam , Keskkonnatehnoloogia.alam Kursuses antakse põhiteadm ised keskkonnakeem ia omandamisekse. FKFE.05.033 M ittes ta ts io n aarse te protsesside m odeleerim ine Käsitletakse keskkonnas toim uvaid füüsikalisi ja keemilisi protsesse, heterogeensetes süsteem ides keskkonna seisundit m õjutavate tegurite olem ust ja nende toime korr. professor Toomas Tenno vähendam ise teid. 4AP( 16S+ 144i) • E © 1 .-1 6 . n .3 L , 2 S n -s = > E □ Keemia:dokt Kursus käsitleb m ittestatsionaarsete protsesside m odeleerimist FKFE.05.042 Teadm isruum i teooria heterogeensetes süsteemides. korr. professor Mare Taagepera ©24. - 39. n. 1 S n-s2 re f => E 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • A □ Keemia:mag, K eem iaõpetajad 247 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 247 Teadmisruumi teooriat on viimase kümne aasta jooksul kasutatud eriti andmeid tutvustatakse nii nende analüütilisest aspektist johtuvalt kui ka matemaatiliste teadm iste omandamise analüüsis, nüüd ka loodusteadustes. keskkonna seisundi hindamise kriteerium e silmas pidades. Kursus koosneb teadmisruumi teooria tundmaõppimisest ja kasutam isest © veebruar, 3 11 L, 5 S n-s => E oma erialal. Rühmatööna koostatakse test, lastakse õpilastel test vastata ja analüüsitakse tulemusi. Kasutatakse ka teadmisruumi teooriaga seotud FKFE.05.050 Vee keemia metodoloogiaid, nagu konstruktivism, millega kaasnevad küllalt tihti lektor Karin Hellat väärmõisted ja mõistekaartide kasutamine. 1 AP( 16L+ 24i) • E ©aprill, 8 4 L, 2 S n-s => A ■ K eskko n n a tead u si Kursuses tutvustatakse neid vee keemilisi omadusi, mis võimaldavad FKFE.05 043 Ohtlike ainete käsitlemine, nende toime inimesele ja m õista joogivee tootm ise tehnoloogiat, reoveepuhastuses toimuvaid elukeskkonnale avariide korral ning saneerimine keemilisi protsesse ning vee kvaliteedi määramise meetodeid. Vee keemia assistent Mati Arulepp kursus annab ülevaate veekasutuse probleemidest ning selle 1 AP( 16L+ 24i) • E tervisekaitselistest aspektidest. □Kodanikukaitse õpetaja (lisaeriala): ©oktoober, 1 16 L n-s => E Käsitletakse ohtlike ainete sattumist keskkonda, nende toim et inimesele ja elukeskkonnale. Tutvustatakse ohtlike ainete kahjustamise võimalusi ning FKFE.05.051 Rakenduslik kolloidkeemia farmatseutidele elanikkonna tegevust avariide korral. Kursus käsitleb samuti dotsent Vello Loodmaa saneerimistega soetud probleeme. 1 AP( 16L+ 24i) • A ©aprill, 8 2 L n-s => E □Farm aatsia:2 Kursuses käsitletakse süvendatult neid kolloidkeem ia probleeme, mis on FKFE.05.044 Keskkonnaõpetus ja keskkonnakaitse alused otseselt seotud ravimite valm istam isega (suspensioonide ja emulsioonide lektor Karin Hellat reoloogilised omadused, pulbrid, pastad) või nende omastamise ja 1,5AP( 24L+ 36i) • E transpordiga organismis (absorptsioon ja omandamise teed, geelid ja □ Kodanikukaitse õpetaja (lisaeriala): vedelad kristallid organismis). Käsitletakse keskkonnaseisundit mõjutavate faktorite toimet loodusele ja © aprill, 8 2 L n-s => A tehiskeskkonnale. Antakse keskkonnakaitse alused ning tutvustatakse keskkonnas toimuvate protsesside kontrolli võimalusi. FKFE 05.052 Ö kotoksikoloogia ©veebruar, 8 3 L n-s => E teadur Kaja Orupõld, Kalle Ilmoja 2AP( 32L+ 48i) • A FKFE.05.045 Keskkonnakeemia praktikum □ Keemia:ülem, K eskkonnatehno loog ia ten i teadur Kaja Orupõld,assistent Mati Arulepp Käsitletakse toidus ja vees võõrainete sisaldust ning nende määramise 3AP( 48P+ 16S+ 56i) • A m eetodeid. Tutvustatakse saastainete, nagu nitraadid, nitroosamiinid, ■ K eskk o n n a tead u sen i, K eskkonnatehno loog ia ten i pestitsiidid, kloreeritud bifenüülid, dioksiinid, toksilised metallid, Omandatakse eksperimentaalse töö oskusi ja vilumusi, kinnistatakse m ükotoksiinid, toksilised amiimd jt. levikut ning toim et inimorganismile. teadmisi, mida antakse keskkonnakeem ia aluste kursuses, õpitakse A ntakse ülevaade enam kasutatavatest toidulisanditest (konservandid, planeerima eksperimenti ja tegem a järeldusi eksperimendi tulemuste magusained, antioksüdandid, värvained jm .) ja nende toimest. Eraldi põhjal. käsitletakse õhus sisalduvaid saastaineid ja nende analüüsi spetsiifikat. ©24. - 39. n. 3 P, 1 S n-s => A ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => A FKFE.05.046 Eripraktikum k ollo id -ja keskkonnakeem iast FKFE.05.053 Kolloidkeemia dotsent Vello Loodmaa,lektor Karin Hellat,assistent Mati Arulepp korr. professor Toomas Tenno,dotsent Vello Loodmaa,assistent Erik 6AP( 100P+ 140i) • A Mölder ■Keemia:4 3,5AP( 32L+ 48P+ 60i) • E OFKFE.05.002 ■Farm aatsia:2 Eripraktikum on ette nähtud bakalaureusetöö eksperim entaalse m etoodika Kursuses käsitletakse kolloidsüsteeme ja kõrgmolekulaarsete ühendite omandamiseks. lahuseid ning nendes kulgevate protsesside seaduspärasusi. Rõhutatakse ©november, 4 25 P n-s => A kolloidsüsteem ide rolli inimorganismis ja ravimite tehnoloogias. ©24. - 39. n. 2 L, 3 P n-s2 knt => E FKFE.05.047 Erisem inar k o llo id -ja keskkonnakeem iast korr. professor Toomas Tenno,dotsent Vello Loodmaa FKFE.05.054 Ökotoksikoloogia ja tervisekaitse 16AP( 192S+ 448i) • 4A teadur Kaja Orupõld, Kalle Ilmoja ■Keemia:mag 1 AP( 20L+ 20i) • E Eriseminarid toimuvad m agistriõppe kõigi 4 semestri vältel. Toimub ■ K eskkonnateadusi teaduslike referaatide kuulamine ja arutelu. 16 AP kogutakse Käsitletakse saastainete levikut keskkonnas ning toimet inimorganismile magistriõppe 2 a. jooksul. ©korduv: 1 n. 20 L n-s => E ©1. - 39. n. 3 S n-s2 ref => 2A FKFE.05.055 Keskkonna saastum ine ja selle mõju rakkudes FKFE.05.048 Erisem inar k o llo id -ja keskkonnakeem iast toimuvatele protsessidele korr. professor Toomas Tenno lektor Karin Hellat 24AP( 384S+ 576i) • 4A 0,5AP( 6L+ 6S+ 8i) • A ■Keemia:dokt □A rstiteadus: 1 Eriseminarid toimuvad kogu doktorantuuri vältel. Seminarides arutatakse Kursuses käsitletakse üm britseva keskkonna saastumisega seotud teadustöö tulemusi, kuulatakse ja arutletakse referaate. 24 AP kogutakse probleeme nende keemilise toime aspektist. Saastekomponentide ringet doktoriõppe 4 a. vältel. looduses ja selle toim em ehhanism e organismidele. Bioloogilistes ©1. - 39. n. 3 S n-sl ref => A objektides (näit.rakkudes) kulgevate protsesside eripära. Bioakumulatsioon kui keskkonna saastumise mõõt ja selle osa FKFE.05.049 Keskkonna analüüs ja monitooring rakutalituse muutustes. Keskkonna saastekom ponentide biodegradatsiooni lektor Karin Hellat produktid ja nende toime organism ide elutalitusele. Ökotoksikoloogilised 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E analüüsid keskkonna saastumise hindamisel. ■ K eskkonnateadusi ©24. - 29. n. 1 L, 1 S n-s => A Antakse ülevaade keskkonna objektide (vesi, Õhk, pinnas) analüüsi enamlevinud meetoditest ning tutvustatakse keemilise analüüsi täpsuse FKFE.05.056 Keskkonnakeem ia üldised alused I ning reprodutseeritavuse hindam ise aluseid. Käsitletakse ka lektor Karin Hellat tööstusreovete ökotoksikoloogilisi analüüsi meetodeid, mis võimaldavad 2AP( 32L+ 48i) • E hinnata reoainete keskkonnaohtlikkust. Keskkonna m onitooringu 248 F l l S I К A- KEE>1I ATE V I) USKOND 248 Kursus on m õeldud kõigile, kes soovivad m õista nii looduses kui ka FÜÜSIKALINE KEEMIA ÜLDINE (00) tehiskeskkonnas toim uvaid protsesse. Keskkonnakeem ia kursuses käsitletakse neid keem ia põhialuseid, mis võim aldavad aru saada keskkonnas kulgevate protsesside, samuti keskkonna saastam ise ning KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT (KF) selle mõjude uurimise keemilisi aspekte. © 1 ,- 16. n. 2 L n -sl re f => E BIOGEOFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01) FKFE.05.057 Keskkonnakeem ia üldised alused II lektor Karin Hellat 3A P (32L + 16S+ 72i) • E FKKF.01.003 L ooduslikud en erg ia ressu rs id Keskkonnakeem ia üldised alused II on jätkukursuseks neile, kes soovivad dotsent Vello Ross süvendatult tutvuda keskkonnas toim uvate protsesside keemiliste 1 AP( 16L+ 24i) • A alustega, et paremini m õista keskkonna saastam ise ulatust ning saaste ■ K esk k o n n a teh n o lo o g ia ten i mõjude vähendam ise võimalusi. □ Bioloogia:mag, Füüsika:m ag, Geograafia:m ag, Geoloogia:mag ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-s => E Tutvustatakse looduslikke energiaallikaid, nende varusid maailmas ja Eestis. Käsitamist leiavad energiaressurside kasutamise majanduslikud ja FKFE.05.058 K eskkonnakeem ia praktikum I keskkonnahoiu aspektid ning trendid energiakasutuses maailmas ja Eestis. teadur Kaja Orupõld,teadur Aarne Pruks,lektor Karin Hellat Aine on m õeldud eelkõige keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. 2AP( 48P+ 32i) • A ©1. - 8. n. 2 L n-sl ref => A □ : Praktilised tööd käsitlevad keskkonnakeem ia kursuses tutvustatavate keskkonna oluliste param eetrite mõõtm ise metoodikaid, nende määramise DÜNAAMILISE METEOROLOOGIA täpsust ja seost keskkonna seisundi hindamisega. ÕPPETOOL (02) ©1. - 16. n. 3 P n-s => A FKFE.05.059 Keskkonnakeem ia praktikum II FKKF.02.009 S ünoptiline m eteoroloogia teadur Kaja Orupõld,teadur Aarne Pruks,lektor Karin Hellat teadur Priit Tisler 1 AP( 24P+ 16i) • A 2AP( 32L+ 48i) • E □ : □ Füüsika:m ag Praktilised tööd toimuvad keskkonnakeem ia välipraktikum ina, kus © FKKF.02.016 tutvustatakse nii proovi võtm ise kui ka säilitamise meetoditega. Lisaks Kursuse eesm ärk on tutvustada sünoptika põhimõisteid ja -seoseid. välimõõtmistele toimub võetud proovide analüüsimine ka V aadatakse õhum asside erinevaid tüüpe ning nende liikumisi, ülevaade laboratooriumis. on antud sünoptilise m õõtkava põhilistest nähtustest. Uuritakse sünoptilisi ©33. - 38. n. 4 P n-s => A süsteeme kirjeldavaid diagnostilisi ning prognostilisi füüsikalisi võrrandeid. Lähem alt käsitletakse statsionaarseid süsteeme ning FKFE.05.060 Jäätm em ajandus ja jäätm ekäitlus polaarfrondi ehitust. Praktilise tööna tutvutakse erinevate sünoptiliste lektor Karin Hellat,assistent Mati Arulepp kaartide analüüsi põhimõtetega. 2AP( 32L+ 48i) • A Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele ja □ Keemia:ülem magistrantidele. Jäätm em ajanduse põhiprobleem ide käsitlust ning jäätm ekäitluse ©1. - 16. n. 2 L n-s2 knt => E tehnoloogiat tutvustav kursus. Üliõpilased saavad ülevaate käesoleval ajal kasutatavatest meetoditest ja jäätm ekäitluse ideoloogiast Euroopas ning FKKF.02.014 A tm o sfääri n u m brilised m udelid Eestis Aarne Männik ©1. - 16. n. 2 L n-s2 knt => A 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E □ Füüsika:mag FKFE.05.061 Keskkonna analüüs O FK K F.03.026 teadur Kaja Orupõld,lektor Karin Hellat Kursus annab ülevaate füüsikalise param etriseerim ise ning numbrilise 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E m odelleerim ise ideedest, m eetoditest ja algoritm idest atmosfäärifüüsikas □ K eskkonnatehnoloogia:kesk ning õpetab om andatud teadm isi kasutam a tegelike uurimisprobleemide Keskkonna analüüsi kursuses tutvustatakse analüüsi meetodeid, nende lahendamisel. Kursuse om andanu on võimeline numbrilisi mudeleid täpsust ja rakendatavust keskkonna objektide (vesi, muld, õhk) kvaliteedi iseseisvalt koostama. Kursus peaks pakkum a huvi kõigile, kes kavatsevad hindamisel. Praktiline osa on m õeldud lihtsamate analüüsi meetodite arvutit rakendada keskkonnaprotsesside uurimisel. omandamiseks ning loengukursusel käsitletud tem aatika kinnistamiseks. Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele ja ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-sl re f => E magistrantidele. © 1 .-1 6 . n. 1 L, 1 S n-s => E FKFE.05.062 Jäätm em ajandus ja jäätm ekäitlus lektor Karin Hellat,assistent Mati Arulepp KESKKONNAFÜÜSIKA ÕPPETOOL (03) 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E ■ Keskkonnateadus:kesk, K eskkonnatehno loog ia ten i Tutvustatakse jäätm em ajanduse põhiprobleeme ning jäätm ekäitluse FKKF.03.024 K esk k o n n aõ p e tu s tehnoloogiat. Antakse ülevaade kaasajal kasutatavatest m eetoditest ning dotsent Kalju Eerm e jäätm ekäitluse ideoloogiast Eestis ja Euroopas. 2AP( 32L+ 48i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-s => E □ Füüsika:2, Füüsika:3 Antakse ülevaade kliim a m uutum ise põhjustest ja mehhanismidest, FKFE.05.063 N äitlikustam ine keem ia õpetam isel seostest keskkonna saastumisega. Käsitletakse põhilisi saastajate klasse ja lektor Karin Hellat saastem ehhanism e, aga ka saastum ise vältimist. 2AP( 32L+ 48i) • A Aine on kohustuslik keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. □ Keemiaõpetaja:5 ©24. - 39. n. 2 L n-sl re f => E Tutvustatakse võimalusi põhikooli ja gümnaasiumi aineprogrammide alusel näitlikustam ise kaudu keem ia õpetamisel aktiivõppe meetodite FKKF.03.025 S isse ju h a tu s geofüüsikasse kasutam ist aine efektiivsem aks omandamiseks. lektor Piia Post ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl re f => A 1,5AP( 32L+ 28i) • A □ Füüsika:2, Füüsika:3 Antakse süstem aatiline ülevaade planeedist M a a ja meetoditest, millistega hangitakse teadm isi selle planeedi kohta. Tutvustatakse Päikesesüsteemi 249 FÜÜSIKA-KEEMIATEADIJSKOND 249 ehitust ja tema tekkimise hüpoteese. Järgnevad kursuse osad käsitlevad FKKF.03.011 Soojusõpetuse praktikum nii planeedi Maa ehitust kui ka tema evolutsiooni eksisteerimise vältel. v-teadur Jaan Salm,teadur Urmas H õrrak,teadur Madis Noppel,lektor Vaatluse all on kõik planeedi sfäärid, nende ehitus ja omadused. Aine on Hele Siim on,lektor Hilda Teral, M arko Vana mõeldud keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. 1 AP( 20P+ 20i) • A ©9. -16 . n. 4 L n-sl ref => A ■Füüsika: 1, Füüsika:2, Füüsikaline infotehnoloogia:!, Materjaliteadus:! O FK EF.01.010 FKKF.03.026 Üldmeteoroloogia © FK K F.03.022 lektor Piia Post Praktikum üliõpilaste teoreetiliste teadmiste süvendamiseks ja katseliseks 4AP( 64L+ 96i) • E kinnitamiseks, katse planeerimise ja andmetöötluse elementide ning □Füüsika:2, Füüsika:3 eksperim enditehnika omandamiseks. ©FKKF.03.025 ©33. - 37. n .4 P n-s => A Antakse ülevaade atmosfääri ehitusest ja koostisest. Käsitletakse atmosfääri staatikat, termodünaamikat ja kiirguslikke protsesse FKKF.03.012 Mehaanika praktikum atmosfääris, aurum istja kondensatsiooni, pilvede ja sademete teket. v-teadur Jaan Salm,teadur Urmas Hõrrak,teadur Madis Noppel, Marko Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. Vana ©24. - 39. n. 4 L n-s2 knt => E 1,5AP( 28P+ 32i) • A ■Füüsika: 1, Füüsika:2 FKKF.03.028 Sissejuhatus geofüüsikasse O FK EF.01.010, FKKF.03.009 dotsent Kalju Eerme Praktikum füüsikaosakonna üliõpilastele teoreetiliste teadmiste 2AP( 32L+ 48i) • E süvendam iseks ja katseliseks kinnitamiseks, katse planeerimise ja ■Geoloogia: 1 andmetöötluse elementide ning eksperim enditehnika omandamiseks. □ Bioloogia: 1, Geograafia: 1 ©26. - 32. n. 4 P n-s => A Antakse ülevaade planeedist Maa alates sisemusest kuni m aalähedase kosmilise ruumini. Käsitletakse lühidalt kõiki planeedi tähtsamaid sfääre FKKF.03.013 Aerosoolifüüsika (atmo-, hüdro-, lito-, krüo-) ja nende uurimismeetodeid. dotsent Eduard Tamm ©1. - 16. n. 2 L n-sl knt => A 2AP( 32L+ 48i) • E □ Füüsika:mag FKKF.03.001 Keskkonnadosim eetria ja kiirguskaitse I Ülevaade füüsikalistest protsessidest aerosoolis. Käsitletakse aerosooli dotsent Enn Realo põhikarakteristikuid ja m ikrostruktuuri, osakeste suunatud ja kaootilist 3AP( 24L+ 12P+ 12S+ 72i) • E liikumist, elektrinähtusi ja valguse levimist aerosoolis, aerosoolide teket □Füüsika:3, Füüsika:4 ja arengut, atmosfääriaerosooli ning aerosooli uurimise Käsitletakse looduslike ja tehislike radionukliidide omadusi, levikut eksperim entaalseid meetodeid. looduskeskkonnas, kiirgusdoosi kujunemist keskkonnas, kiirguse Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. vastastikmõju, ioniseeriva kiirguse radiom eetriat ja spektromeetriat, ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E kiirguskaitse aluseid ja normatiive. Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. FKKF.03.021 Võnkumised ja lained ©1. -12 . n. 2 L, 1 S n-sl ref dotsent Eduard Tamm,lektor Hele Siimon 13. - 16. n. 3 P n -s => E 1,5AP( 12L+ 8S+ 40i) • A ■Füüsika: 1, Füüsika:2, Füüsikaline infotehnoloogia:!, Materjaliteadus:! FKKF.03.004 Atmosfäärioptika ja aktinomeetria OFKKF.03.009 dotsent Hanno Ohvril,lektor Hilda Teral Kursus on mehaanikakursuse järg ja alus võnke- ja laineprotsesside 3AP( 48L+ 72i) • E käsitlusele teistes füüsika osades. Sisaldab võnkumise kirjelduse □Füüsika:3, Füüsika:4 mehaanilistes ühe ja mitme vabaduseastm ega lineaarsetes süsteemides, ©FKKF.03.026 lainenähtuste kirjelduse elastsetes keskkondades ja vedelike pinnal, Käsitletakse valgusallikate energeetilisi ja fotomeetrilisi karakteristikuid, akustika alged. päikesekiirguse neeldumist ja hajum ist atmosfääris, atraktiivseid optilisi ©24. - 26. n. 4 L, 2 S n-s nähtusi (vikerkaar, m iraa , roheline kiir). Analüüsitakse kiirgusjaotust 27. - 27. n. 2 S n-s => A Päikese spektris ning käsitletakse põhilisi aktinomeetrilisi suurusi (Päikese otsene, hajus-, sum m aarne kiirgus, albeedo, kiirgusbilanss). FKKF.03.022 Soojusõpetus Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. korr. professor Hannes Tam met,teadur Aare Luts,lektor Piia Post.lektor ©24. - 39. n. 3 L n-s => E Hele Siimon 3,5AP( 36L+ 24S+ 80i) • E FKKF.03.006 Sissejuhatus m erefüüsikasse. Läänemeri ■Füüsika: 1, Füüsika:2, Füüsikaline infotehnoloogia:!, M aterjaliteadus:! dotsent Hanno Ohvril Sissejuhatus soojuslike nähtuste füüsikasse: termodiinaamika ja gaaside 3AP( 40L+ 8S+ 72i) • E kineetilise teooria põhimõisted, reaalsete ainete omadused. Täienduses □Füüsika:2, Fiiüsika:3, Füüsika:4 käsitletakse soojustehnika elemente. Käsitletakse maailm am ere uurimise ajalugu ja geomorfoloogiat. ©28. - 36. n. 4 L, 2 S n-s4 knt, 1 ref Selgitatakse merevee füüsikalisi omadusi - soolsust, temperatuuri, 37. - 39. n. 2 S n-s => E tihedust, vee kihistumist. Vaadatakse ingliskeelseid Õppefilme Läänemerest ja kirjutatakse okeanograafiline referaat. Aine on mõeldud FKKF 03.029 M eteoroloogia praktikum keskkonnafüüsika suuna üliõpilastele. lektor Piia Post ©1. - 8. n. 4 L n-s2 ref 1,5AP( 32P+ 28i) • A 9 .-1 6 . n. 1 L, 1 S n-s2 ref => E □ Füüsika:3, Füüsika:4 OFKKF.03.026 FKKF.03.009 M ehaanika Praktiline kursus m eteoroloogilistest mõõtmistest. Tutvutakse Õhu dotsent Eduard Tamm temperatuuri, rõhu, niiskuse tuule, sademete ning kiirguse mõõteriistade 3,5AP( 40L+ 24S+ 76i) • E ehituse ja kasutamisega. Õpitakse tundma esmase meteoroloogilise ■Füüsika: 1, Füüsika:2, Füüsikaline infotehnoloogia:! andmetöötluse meetodeid. Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna ФМТРМ.05.017, M TPM .06.006 üliõpilastele. Aine on aluseks kogu edaspidisele füüsikaõpetusele. Sisaldab punktmassi ©9. - 16. n. 4 P n-s => A ja jäiga keha kinem aatika ja dünaamika, tugevusõpetuse ning hüdromehaanika eksperim endile põhinevat algõpetust. FKKF.03.030 Valitud peatükke atmosfääri füüsikast ©1. - 4. n. 4 L n-s korr. professor Hannes Tam m et,dotsent Kalju Eerme 5. -16 . n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E 3AP( 48L+ 72i) • E □ Füüsika:mag 250 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 250 Keskatmosfääri (stratosfäär, mesosfäär, alum ine term osfäär) ehitus ja ja kasutam ist ning arvuti ühendam ist reaalsete objektidega tehnikas, energeetika. L isandgaasid, aerosool ja ioonid. Füüsikalised (kiirgus ja teaduses ja olmes. Aine on m õeldud füüsikalise infotehnoloogia ja dünaamika) ja fotokeem ilised protsessid. Uurimismeetodid. Interaktiivsed keskkonnafüüsika suundade üliõpilastele. mudelid. Üldine tsirkulatsioon ja lained. Antropogeensed häired. ©24. - 29. n. 2 L n-sl ref Atmosfäärielekter. Elektrilaengu genereerim ine pilvedes. Välk. 30. - 39. n. 2 P n-s => E Äikesetegevus. G lobaalne atmosfäärielektriahel. Aeroioonid. A tm osfäärielektriliste m õõtmiste kasutam ine keskkonnaseisundi FKKF.03.037 S isse juhatus okeanograafiasse hindamisel. Aine on m õeldud keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. dotsent Hanno Ohvril ©1. - 8. n. 2 L n-s 2AP( 22L+ 10S+ 48i) • E 9. -1 6 . n. 4 L n-s => E □ A rstiteadus: , Bioloogia: , Geoloogia: , Loodusteaduste õpetaja põh ik o o lis :, Politoloogia: FKKF.03.031 Statistiline andmetöötlus Oceanography is the science o f seas and oceans. It embraces marine korr. professor Hannes Tam m et,teadur Ülle Kikas physics, marine chemistry, marine biology and marine geology. It is 2AP( 18L+ 14P+ 48i) • E closed to marine transport, marine law etc. This lecture course gives a □Füüsika:m ag review o f the history o f m arine studies, properties and behaviour of Sissejuhatus mis on ühine m õõtm istulem uste töötlem ise kursusega, seawater with special stress to the Baltic Sea problems. For geography, selgitatakse m atem aatilise statistika üldisi mõisteid ja meetodeid. biology, politology, hygiene students, for foreign students of all Järgnevas käsitletakse m atem aatilise statistika rakendusi m õõtmis- või specialities. For future decision makers. vaatlusandm ete juhusliku varieeruvuse poolt varjatud seaduspärasuste © 2 4 .-3 4 . n .2 L n -s otsimisel. Tutvuatatakse korrelatsioonoanalüüsi, regressioonianalüüsi, 35. - 39. n. 2 S n -sl re f => E empiiriliste valemite koostamist, kom ponentanalüüsi, aegridade analüüsi ja statistilisi prognoosim eetodeid. Praktiliste tööde käigus õpitakse FKKF.03.039 A tm osfääri- ja m erefüüsika alused kasutama statitilise andm eanalüüsi spetsialiseeritud tarkvara ja analüüsi dotsent Hanno Ohvril tulemuste esitamise põhim õtteid ning tehnikat. Näitem aterjal on pärit 2AP( 26L+ 6S+ 48i) • E peamiselt keskkonnafuüsikast. Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna □Füüsika:m ag, Füüsika:dokt, Keemia:mag, Keemia:dokt magistrantidele. Saadakse ettekujutus atmosfääri ja mere ehitusest ning koostisest, © L -1 6 . n. 1 L, 1 P n -s => E atm osfääris ja meres toim uvatest hüdro-termodünaamilistest protsessidest. Eraldi käsitletakse Läänemerd, selle ajalugu, hetkeseisu ja FKKF.03.032 K eskkonnadosim eetria ja kiirguskaitse II suurrajatisi (Peterburi tamm, Taani väinade sillad ja tunnel). Aine on dotsent Enn Realo m õeldud ülevaatekursusena põhiliselt mittekeskkonnafuüsikutele ja 4AP( 40L+ 16P+8S+ 96i) • E m itteloodusgeograafidele. Tegem ist on füüsikaosakonna magistri- ja □Füüsika:m ag doktoriõppe üldainega. Käsitletakse süvendatult olulisim aid peatükke kiirguse doosi kujunemise, ©24. - 36. n. 2 L n-s kiirgusohutuse ja -kaitse valdkonnas. Põhitähelepanu on pööratud selles 3 7 .-3 9 . n .2 S n -sl ref = > E valdkonnas laialt kasutatavatele arvutuslikele ja mõõtmismeetoditele. Vaadeldakse ka m itteioniseeriva kiirguse kaitse küsimusi. Aine on FKKF.03.040 E risem in a r kesk k o n n afü ü sik ast m õeldud keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. korr. professor Hannes Tam m et,dotsent Hanno Ohvril,dotsent Eduard ©24. - 33. n. 4 L n-s Tam m ,lektor Piia Post 34. -3 5 . n. 4 S n -s 20AP( 256S+ 544i) • 4A 3 6 .-3 9 . n. 4 P n -s => E ■Füüsika:dokt Keskkonnafüüsika aktuaalsete probleem ide käsitlemine seminari- ja FKKF.03.034 M oodne atmosfäärifüüsika konverentsi-ettekannete vormis. Aine on mõeldud keskkonnafüüsika korr. professor Rein Rõõm.korr. professor Hannes Tam m et,dotsent Hanno suuna doktorantidele. Punktid antakse töö tulemuslikkuse põhjal Ohvril,dotsent Eduard Tam m ,lektor Piia Post doktorantuuri läbimise käigus. 2AP( 8P+ 24S+ 48i) • E ©1. - 16. n. 2 S n-s □ Füüsika:m ag 24. - 39. n. 2 S n-s => A OFKKF.03.030 © FKKF.02.016, FKKF.03.026 FKKF.03.041 R adioökoloogia ja k iirguskaitse Uusima atm osfäärifüüsikalise teaduskirjanduse baasil käsitletakse dotsent Enn Realo diskuteeritavaid probleeme, mis on seotud TÜ keskkonnafüüsika 1 AP( 16L+ 4S+ 20i) • A instituudi uurim istem aatikaga (atm osfääridünaam ika, kiirguslevi, Käsitletakse ioniseeriva kiirguse liike: alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-ja aerosoolid, õhuelekter jne.) neutronkiirgus; ioniseerivat kiirgust iseloomustavaid suurusi, ühikuid ja ©24. - 27. n. 2 P n-s mõõtmist; kiirguse vastastikm õju ainega, sh. bioloogilise koega: 28. - 39. n. 2 S n-sl re f => E tõenäosuslikke läviefekte; looduslike ja tehislike radioaktiivsete ainete levikut ja liikumist looduses ja ruumides; kiirgusallikateavariisid ka FKKF.03.035 M oodne keskkonnafüüsika kiirgusõnnetusi; kiirguskaitse vahendeid, põhimõtteid ja seadusandlust. korr. professor Hannes Tam m et,dotsent Hanno O hvril,dotsent Enn Aine on suunatud kõigi erialade bakalaureuseõppe üliõpilastele. Realo,dotsent Eduard Tam m .dotsent Uno Veismann ©1. - 8. n. 2 L n-s 2AP( 8P+ 24S+ 48i) • E 9. - 10. n. 2 S n-s => A □ Füüsika:m ag © FKKF.03.001, FKKF.03.006, FKKF.03.014, FKKF.03.024 FKKF.03.042 M ed itsiin ifüüsika farm aatsiaü liõ p ilaste le Teadusajakirjade ja uusim ate m onograafiate põhjal käsitletakse dotsent Hanno O hvril,lektor Hilda Teral keskkonnafüüsika aktuaalseid probleeme, mis on seotud TÜ 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E keskkonnafüüsika instituudi uurim istem aatikaga (m erefüüsika, saastelevi, ■Farm aatsia: 1 ioniseeriv kiirgus, kaugseire jne.) Ü ldfüüsika kursus põhirõhuga valdkondadele, millel on rakendus b io -ja ©24. - 27. n. 2 P n-s meditsiinifuüsikas, eriti aga farmaatsias. Aine on mõeldud 28. - 39. n. 2 S n-sl ref => E arstiteaduskonna farm aatsia eriala 1. aasta üliõpilastele. © 1 ,- 16. n. 2 L , 2 P n -s => A FKKF.03.036 Arvutijuhitavad mõõtmised dotsent Uno V eism ann.teadur Aadu Mirme FKKF.03.043 F üüsika e riküsim usi fa rm atseu tid e le 2AP( 12L+ 20P+ 48i) • E dotsent Hanno Ohvril □ Füüsika:4 1AP( 24L+ 16i) • A M õõtm istulemusi sisestatakse kaasajal arvutisse mitte klaviatuurist □ Farmaatsia: 1 käsitsi, vaid digitaliseeritud signaalidena otse väratite (portide) kaudu. Kursus toimub kevadsem estril ja on täienduseks farmaatsiatudengite Kursuses käsitletakse selliste andm ehõivesüsteem ide praktilist koostamist sügissem estri m editsiinifüüsika põhikursusele. Käsitletakse: 251 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 251 hüdrodünaamikat (sh vere voolam ist vereringes), seoseid mikro- ja makromaailma param eetrite vahel, atmosfääri koostist, osooni ja FKKM .01.002 Vastasmõjud industriaalühiskonnas - tehnoloogia ultraviolettkiirguse bioloogilist toimet, üleminekunähtusi vedelikes ja transferm atsioon gaasides (difusioon, sisehõõre, osmoos jne), optikat meditsiinis dotsent Jaan Pentšuk (endoskoopia, kolorimeetria, saharimeetria, luminestsents), ioniseerivat, 2,5AP( 32L+ 16S+ 52i) • E sh radioaktiivset kiirgust. □Bioloogia:m ag, Füüsika:mag, Keemia:mag, Keemia:dokt Loengutel väljajagatav õppematerjal vajab vaid minimaalset täiendavat (DFKKM.Ol.OlO konspekteerimist ning võimaldab täielikult pühenduda loengu jälgim isele. Vaadeldakse vastasm õjusid industriaalühiskonnas inimese ja tema Loengukursust illustreeritakse rohkete demonstratsioonkatsetega. üm bruse keemilise koostise analüüsi andmete alusel. Aine on mõeldud arstiteaduskonna farm aatsia eriala (põhiliselt 1. kursuse) Industriaalühiskonnas toim uvate ainete migratsiooni veega ja nende üliõpilastele. Soovitatav ka teiste erialade üliõpilastele, kes on huvitatud analüüsi vaadeldakse Põhja-Am eerika näidete varal, vaadeldes meditsiini- või keskkonnafuüsikast. tehnoloogide muutust ajas. © 24 .-35 . n. 2 L n -s => A © 1 - 16. n. 2 L , 1 S n-sl ref => E FKKF.03.044 Keskkonnafüüsika alused I FKKM .01.003 Füüsikalised uurimismeetodid dotsent Hanno Ohvril korr. professor Ilmar Koppel,dotsent Uldo Mölder 2AP( 40L+ 40i) • E 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E ■Geograafia:!, Geoloogia: 1, Keskkonnatehnoloogia:! ■K eem ia:m ag Üldfüüsika kursus mehhaanikast, hüdrodünaamikast, OFKKM.Ol.OlO, FKKM .04.002 molekulaarfüüsikast, termodünaamikast, optikast ja elektrom agnetism ist Kursus annab kaasaegse ülevaate instrumentaalanalüüsi meetoditest, mida näidetega geo-, b io -ja meditsiinifüüsikast. kasutatakse tänapäeval keemias. ©1. - 4. n. 4 L n-s ©9. - 16. n. 2 L n -sl knt 5. - 16. n. 2 L n-s => E 24. - 39. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => E FKKF.03.045 Mehaanika FKKM .01.004 Analüütiline keemia I dotsent Eduard Tamm,lektor Hele Siimon dotsent Peeter Burk,dotsent Jaan Pentšuk,lektor Ellen Pedak 2,5AP( 32L+ 16S+ 52i) • E 5AP( 32L+ 80P+ 88i) • E ■Materjaliteadus: 1 ■Farm aatsia:2 Aine on aluseks kogu edaspidisele fuüsikaõpetusele. Sisaldab punktmassi Kvalitatiivne ja kvantitatiivne keemiline analüüs. Instrumentaalanalüüsi ja jäiga keha kinemaatika ja dünaam ika ning hüdrom ehaanika meetodid. eksperimendile põhinevat algõpetust. ©1. - 16. n. 2 L, 5 P n -s l knt => E Aine on mõeldud materjaliteaduse eriala üliõpilastele. © 1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s2 knt => E FKKM .01.005 M ikroelem entide eraldam ise, maskeerimise ja kontsentreerim ise meetodid FKKF.03.046 K eskkonnafüüsika alused II assistent Henn Kuus dotsent Hanno Ohvril 1 AP( 16L+ 24i) • E 3AP( 42L+ 6S+ 72i) • E ■Keem ia:ülem ■Keskkonnatehnoloogia: 1 □Bioloogia:m ag, Keemia:mag □Geograafia:!, Geoloogia: 1 OFKKM.Ol.OlO Üldfüüsika kursus mehaanikast, hüdrodünaamikast, molekulaarfüüsikast, Käsitletakse keemililiste elementide väga väikeste sisalduste ja koguste termodünaamikast, optikast, elektromagnetismist, kiirgusfüüsikast analüütilisel määramisel vajam inevaid meetodeid. On vajalik rakendusnäidetega geo-, bio- ja meditsiinifüüsikast. keemikutele, bioloogidele, agrokeemikutele, keskkonnaseisundi seire Aine on mõeldud keskkonnatehnoloogia suuna üliõpilastele ja vabaainena teostajatele. teistele keskkonnaõpetusega seotud suundade üliõpilastele. ©1. - 8. n. 2 L n-s => E ©24. - 33. n. 3 L n-sl knt 3 4 .-39 . n. 2 L , 1 S n-sl ref => E FKKM .01 006 Orgaanilised reaktiivid kaasaegses analüütilises keemias FKKF.03.047 Kaugseire assistent Henn Kuus dotsent Uno Veismann 1 AP( 16L+ 24i) • A 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E □ Keemia:ülem □Füüsika:mag Kursus käsitleb analüütilises keemias kasutatavate orgaaniliste reaktiivide Käsitletakse kaugseiret kui üldlevinud m eetodit keskkonna seisundi toime mehhanismi ja reaktiivi molekuli ehituse seoseid. Annab oskuse määramiseks eemalt. Vaadeldakse objektidelt peegeldunud kiirguse valida keemiliseks analüüsiks sobivamaid reaktiive. (päikesekiirgus, infrapunane kiirgus, raadiokiirgus) registreerimise ©1. - 8. n. 2 L n-s => A elektro-optilisi seadmeid. Praktikum is õpitakse töötam a keskkonna kaugseirel kasutatavate elektro-optiliste seadm etega (aerofotoaparaat, FKKM .01.007 Valitud elem entide analüütilise keemia põhijooni teleradiomeeter) ning m õõdetakse kosm osest tehtud m aapinna fotosid. assistent Henn Kuus Aine on mõeldud keskkonnafüüsika suuna magistrantidele. 1,5AP( 32L+ 28i) • A ©1. -16. n. 2 L, 1 P n -s => E □K eem ia:ülem , Keemia:mag OFKKM.Ol.OlO KEEMILISE FÜÜSIKA INSTITUUT (KM) ® FKKM .01.005Kursus annab ülevaate valitud elem entide eraldamise kontsentreerimise ja analüütilise m ääramise olulisem atest meetoditest ja on vajalik neile, kes ANALÜÜTILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01) edaspidi tegelevad looduslike või tehislike ainete elementanalüüsiga keemias, geoloogias, bioloogias. ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => A FKKM.01.001 Krom atograafia elektroforees ja mass-spektrom eetria korr. professor Ilmar K oppel,dotsent Jaan Pentšuk FKKM .01.008 Katalüm eetriline (kineetiline) analüüs 6AP( 64L+ 48P+ 16S+ 112i) • EA assistent Henn Kuus □Keemia:mag, Keemia:dokt 0,5AP( 20i) • A (DFKKM.Ol.OlO ■Keem ia:ülem Kromatograafilised, elektroforeesi ja m ass-spektrom eetria meetodid, □ Keemia:mag teoreetilised mudelid, praktiline kasutamine, aparatuur ja tarkvara. Käsitletakse üht uuemat suhteliselt lihtsat aparatuuri eeldavat © 1. -16 . n. 2 L, 2 P n-s 1 re f => A analüüsimeetodit elementide väga väikeste sisalduste määramiseks. 24. - 39. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl ref => E ©5. - 9. n. 2 L n-sl ref => A 252 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 252 4AP( 32L+ 18P+ 30S+ 80i) • EA FK K M .01.009 Aatom ispektrom eetria ja keskkonna analüütika □Keemia:dokt lektor Lilli Paama Ülevaade solvendiefektidest keemias. 2AP( 32L+ 48i) • E ©23. - 34. n. 2 L, 1 P, 2 S n-s => E A □ Keemia:ülem O FKKM .01.003, FKKM .01.010 FK K M .01.026 Kaasaegse füüsikalise keem ia, analüütilise keemia ja Kaasaegsete aatom ispektrom eetria meetodite üldised teoreetilised alused, füüsikalise orgaanilise keemia valitud peatükid kasutatav aparatuur. Vee, õhu ja bioloogiliste objektide analüüs. korr. professor Jaak Järv,korr. professor Ilmar Koppel,dotsent Peeter Burk Analüüsitulem uste täpsuse hindamine. 6AP( 40L+ 40P+ 40S+ 120i) • EA ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ■K eem ia:dokt Anda doktoriõppes (erialad: füüsikaline ja analüütiline keemia ning FK K M .01.012 A nalüütiline keemia II bioorgaaniline keemia) osalejatele ülevaade kaasaegse füüsikalise keemia, dotsent Peeter Burk,dotsent Jaan Pentšuk,lektor Ellen Pedak analüütilise keem ia ning füüsikalise keem ia tänapäeva saavutustest ja 6AP( 48L+ 80P+ 112i) • E arengusuundadest. ■Farm aatsia:2 ©23. - 34. n. 3 L, 3 P, 3 S n-s => E A © FK K M .01.004 Instrumentaalanalüüs. FK K M .01.027 Analüütilise keemia praktikum I ©24. - 39. n. 3 L, 5 P n-sl knt => E lektor Ivo Leito,lektor Lilli Paama, Heino Kokk 3,5AP( 90P+ 50i) • A FKKM .01.019 Tehnilise analüüsi praktikum ■K eem ia:2 dotsent Jaan Pentšuk,assistent Henn Kuus, Heino Kokk Keemilise analüüsi praktilised meetodid. 3AP( 60P+ 60i) • EA ©1. - 16. n. 5 P n-s => A □K eem ia:ülem , Keem ia:m ag OFKKM .01.036, FK K M .01.037 FKKM .01.028 Analüütilise keemia praktikum II Praktilised tööd instrum entaal-ja keem ilise analüüsi rakenduste alalt. lektor Ivo Leito,lektor Lilli Paama, Heino Kokk ©1. - 16. n. 4 P n-s => E A 4AP( 90P+ 70i) • A ■K eem ia:2 FKKM .01.020 M oodsad instrum entaalanalüüsi meetodid Instrumentaalanalüüs. korr. professor Ilmar K oppel,dotsent Uldo M ölder,dotsent Jaan ©24. - 39. n. 5 P n-s => A Pentšuk,lektor Ivo Leito 6AP( 32L+ 48P+ 40S+ 120i) • EA FKKM .01.029 Eripraktikum analüütilises ja füüsikalises keemias □ Keemia:dokt korr. professor Ilmar Koppel Kursus kaasaegsetest instrumentaalanalüüsi meetoditest, nende 6AP( 48P+ 192i) • A rakendustest ja alustest. ■K eem ia:4 ©23. - 27. n. 6 L, 9 P, 8 S n-s => E A Väljaõpe bakalaureuse m etoodika omadnamiseks ning algteadmised teadusliku uurimistöö teostam iseks analüütilises ja füüsikalises keemias. FKKM .01.021 Hapete ja aluste keemia ©1. - 16. n. 3 P n-s => A korr. professor Ilmar Koppel,dotsent Peeter Burk 4AP( 40L+ 40S+ 80i) • EA FKKM .01.030 Erisem inar m agistrantidele analüütilises ja füüsikalises □ Keemia:dokt keemias Ülevaade kaasaegsetest vaadetest ja faktidest happelisaluseliste korr. professor Ilmar Koppel tasakaalude kohta. 16AP( 90S+ 550i) • 4A ©23. - 30. n. 5 L, 5 S n-s2 ref => E A ■K eem ia:m ag Teaduslike ettekannete koostamine, esitamine ja arutelu analüütilise ja FKKM .01.022 Praktiline arvutuskeem ia füüsikalise keem ia alal, teaduslike artiklite kirjutamine ja vormistamine. korr. professor Ilmar Koppel,dotsent Peeter Burk 16 AP on jaotatud 4 semestri vahel. 4AP( 16L+ 64P+ 10S+ 70i) • EA ©1. - 16. n. 3 S n-s => A □ Keemia:dokt Valdavalt praktilise suunitlusega kursus arvutuskeem ia kaasaegsete FK K M .01.032 Analüütiline keemia I meetodite rakendustest tänapäeva keem iaprobleem ide uurimiseks. dotsent Peeter B urk,lektor Ivo Leito ©4. - 18. n. 1 L, 4 P , 1 S n -s => E 2AP( 32L+ 48i) • E ■ M ate rja litead u si FKKM .01.023 Instrum entaalanalüüsi meetodid Algteadm ised analüütilisest keemiast: proovi võtmine ja eeltöötlus, korr. professor Mati Karelson,korr. professor Ilmar K oppel,dotsent Uldo gravim eetria, titrim eetria, potentsiom eetria, kromatograafia ja kineetiline M ölder,dotsent Jaan Pentšuk analüüs. 6AP( 40L+ 40P+ 40S+ I20i) • E 2A ©1. - 16. n. 2 L n-sl knt => E □ Keemia:mag OFKKM .01.003, FKKM .01.037 FKKM .01.033 Analüütiline keemia II Teoreetilis- praktiline kursus kaasaegsetest instrumentaalanalüüsi korr. professor Ilmar K oppel,dotsent Uldo Mölder meetoditest. 2AP( 32L+ 48i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 2 P, 2 S n-s => E 2A ■ M aterja liteadusi Instrum entaalanalüüsi ülevaade ja praktika FKKM .01.024 M odernsed kvantkeemia programmid ©24. - 39. n. 2 L n-s => E korr. professor Ilmar Koppel,dotsent Peeter Burk 3AP( 20L+ 20P+ 30S+ 50i) • EA FKKM .01.034 Analüütilise keemia praktikum I ■K eem ia:m ag lektor Ivo Leito,lektor Lilli Paama, Heino Kokk Anda kraadiõppes osalejale (M.Sc. või Ph. D.) ülevaade põhilistest 2AP( 48P+ 32i) • A kaasaegses kvantkeem ias kasutatavatest ab initio ning poolem piirilistest ■ M ate rja litead u si arvutusm eetoditest. Kursus annab selles osalejale ka praktilise töö Keemilise analüüsi praktilised meetodid kogemuse töötam iseks program m süsteem iga SPARTAN, GAUSSIAN ©1. - 12. n. 4 P n-s => A 94, Gamess, M OPAC, AM BER. ©2. - 12. n. 2 L, 2 P, 2 S n-s2 re f => E A FK K M .01.035 Analüütilise keemia praktikum II lektor Ivo Leito,lektor Lilli Paama, Heino Kokk FKKM .01.025 Solvendiefektid keemias 4AP( 80P+ 80i) • A korr. professor Ilmar Koppel ■ M aterja litead u si 253 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 253 Väljaõpe bakalaureuse m etoodika omandamiseks ning algteadmised Kursuses käsitletakse kvantitatiivsete struktuur-aktiivsus sõltuvuste teadusliku uurimistöö teostamiseks analüütilises ja füüsikalises keemias. kasutam ist uute bioaktiivsete ainete loomisel. 024. - 39. n. 5 P n-s => A ©33. - 34. n. 5 L, 5 S n-s => A FKKM.01 .036 A nalüütiline keemia I FKKM .02.008 K om binatoorse keemia põhimõtted dotsent Peeter Burk,lektor Ivo Leito korr. professor Jaak Järv,teadur Asko Uri 3AP( 48L+ 16S+ 56i) • E 2AP( 10L+ 10S+ 60i) ■Keemia:2 □ Keemia:mag, Keemia:dokt Algteadmised analüütilisest keemiast: proovi võtmine ja eeltöötlus, Kursuses esitatakse kom binatoorse keem ia põhimõtted ning käsitletakse gravimeetria, titrimeetria, potentsiomeetria, krom atograafia ja kineetiline nende rakendusi peptiidide keemias. analüüs. ©27. - 29. n. 5 L, 5 S n-s 01. -16. n. 3 L, 1 S n-s FKKM .02.009 Biotehnoloogia valikpeatükke: ensüümide FKKM.01.037 Analüütiline keemia II puhastamine korr. professor Ilmar Koppel,dotsent Uldo Mölder korr. professor Jaak Järv,teadur Gerda-Joanna Raidaru 2AP( 32L+ 48i) • E 6AP( 20L+ 100P+ 20S+ lOOi) • A ■Keemia:2 □ K eem ia:4 , Keemia:mag Instrumentaalanalüüsi ülevaade ja praktika. Kursus annab ülevaate kaasaegsetest valkude eraldamise ja puhastamise 024. - 39. n. 2 L n-s => E meetoditest ning võim aldab neid meetodeid katsetada sim ulatsiooniprogram m i abil arvutil. BIOORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL © 1 .-1 0 . n. 5 L , 10 P, 5 S n -s => A (02) FKKM .02.010 Am inohapete analüüs korr. professor Jaak Järv,teadur M arika Eller 4AP( 10L+30P+ 120i) • A FKKM.02.001 Sissejuhatus retseptoroloogiasse □ K eem ia:4 , Keemia:mag korr. professor Jaak Järv,v-teadur Ago Rinken Kursus annab ülevaate kaasaegsetest aminohapete analüüsi meetoditest 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E ning võim aldab praktiliselt tutvuda aminohapete kvantitatiivse määramise □Keemia:4 meetodiga. Loengukursus annab ülevaate raku retseptorite struktuurist ja © 5 .-1 0 . n. 5 L, 10 P n -s = > A funktsioonidest ning nende uurimise eksperim entaalsetest võimalustest. 024. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => E FKKM .02.011 Eriseminar doktorantidele bioorgaanilises keemias korr. professor Jaak Järv FKKM.02.003 Biokineetika (erikursus) 24AP( 190S+ 770i) • 8A korr. professor Jaak Järv ■K eem ia:dokt 4AP( 40L+ 40P+ 80i) • EA Teaduslike ettekannete koostamine, esitamine ja arutelu. Teaduslike □Keemia:ülem, Keemia:mag artiklite ja granditaotluste vormistamine. 24 AP on jaotatud 8 semestri OFKFE.03.004 vahel. Loengukursus ja arvutipraktikum ensüümkatalüüsi ja retseptor-ligand- ©1. -1 6 . n. 3 S n-s => A komplekside moodustumise kineetilise analüüsi meetoditest. 24. - 39. n. 3 S n-s => A 0 5 .-6 . n. 10 L, 10 P n -s l ref = > A 33.-34 . n. 10 L, 10 P n -s l re f => E FKKM .02 012 Erisem inar m agistrantidele bioorgaanilises keemias korr. professor Jaak Järv FKKM.02.004 Peptiidikeemia 16AP( 90S+ 550i) • 4A korr. professor Jaak Järv ■K eem ia:m ag 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E Teaduslike ettekannete koostamine, esitamine ja arutelu bioorgaanilise □Keemia:ülem, Keemia:mag keem ia alal, teaduslike artiklite kirjutam ine ja vormistamine. OFKOK.01.030, FKOK.Ol.031 ©1. - 16. n. 3 S n-s => A Kursus annab ülevaate kaasaegsetest peptiidide sünteesi ja analüüsi 24. - 39. n. 3 S n-s => A meetoditest. 027. - 30. n. 5 L, 5 P n-s => E FKKM .02.013 Eripraktikum bioorgaanilises keemias korr. professor Jaak Järv FKKM.02 005 Valikpeatükke füüsikalisest biokeemiast 6AP( 48P+ 192i) • A korr. professor Jaak Järv ■ Keemia:4 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A OFK O K .01.030 □Keemia mag, Keemia:dokt Väljaõpe bakalaureusetöö m etoodika omandamiseks ning algteadmised OFKFE.03 021, FKFE.03.022, FKFE.03.041, FKFE.03.043 teadusliku uurimistöö teostamiseks bioorgaanilises keemias. Käsitletakse molekulaarse äratundm ise m ehhanisme ja seaduspärasusi ©1. - 16. n. 3 P n-s => A biokatalüüsil ja retseptoroloogias. 0 2 .-4 . n. 5 L, 5 S n -s => A FKKM .02.014 Neurokeemia 6. - 8. n. 7 L, 7 S n-s => A korr. professor Jaanus Harro,v-teadur Ago Rinken 2AP( 32L+ 48i) • E FKKM.02.006 Radioaktiivsed ained uurimistöös ■Keem ia:m ag, Keemia:dokt korr. professor Jaak Järv,v-teadur Ago Rinken □ : 2AP( 10L+ 10S+ 60i) • A Loengukursus närvirakkude keemilise ehituse ja nendega seotud □Keemia:4, Keemia:mag keemiliste ning biofüüsikaliste protsesside alustest, käsitledes eelkõige Kursus tutvustab radioaktiivsete isotoopide rakendusi teaduslikus retseptorvalkude struktuuri ning nendega seotud protsesse. uurimistöös ning sellega seotud probleeme. ©1. - 4. n. 8 L n-s => E 02. - 4. n 5 L, 5 S n-s => A FKKM .02.015 Valkude keemia FKKM.02.007 M aterjalikeemia valikpeatükke: bioaktiivsete ainete korr. professor Jaak Järv konstrueerimise põhimõtted 6AP( 40L+ 40P+ 40S+ 120i) • E korr. professor Jaak Järv □ Keemia:4 2AP( 10L+ 10S+ 60i) • A Loengukursus valkude ja nende komponentide keemilistest ja □Keemia:mag, Keem ia:dokt füüsikalistest uurimism eetoditest ja omadustest. 254 FEESIKA-KEE >11 ATE A DUS КОМ ) 254 0 2 4 . - 39. n. 2 L, 2 P, 2 S n-s => E korr. professor Mati Karelson 16AP( 190S+ 450i) • 4 А TEOREETILISE ARVUTIKEEMIA ■K eem ia:m agTeaduslike ettekannete ja artiklite koostamine teoreetilise ja arvutikeemia ÕPPETOOL (04) alal. 16 AP on jagatud 4 semestri vahel. ©1. - 16. n. 3 S n-s => А 24. - 39. n. 3 S n-s => А FKKM .04.002 Teoreetiline keemia korr. professor Mati Karelson,dotsent Uldo Mölder FK K M .04.012 Erisem inar doktorantidele teoreetilises ja 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E arvutikeem ias ■Keem ia:3 korr. professor Mati Karelson □ Keemia:2 24AP( 190S+ 770i) • 8A O FK FE.03.021, FKFE.03.022 ■K eem ia:dokt Teoreetilise keem ia põhialuste (kvantkeem ia, statistilis- füüsikalised Teaduslike ettekannete ja artiklite koostamine teoreetilise ja arvutikeemia meetodid keemias, spektroskoopia printsiibid) edastamine. alal. 24 AP on jagatud 8 semesrti vahel. © 1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s => E ©1. - 16. n. 3 S n-s => А 24. - 39. n. 3 S n-s => А FKKM.04.003 Valitud peatükke kvantkeem iast korr. professor Mati Karelson FKKM .04.017 Keemia tarkvara 6AP( 48L+ 32P+ 32S+ 128i) • E korr. professor Mati Karelson □K eem ia:m ag, Keem ia:dokt 3AP( 40S+ 80i) • А O FKFE.03.021, FKFE.03.022, FKKM .04.002 □ Keemia:mag Loengukursuses antakse süstem aatiline ülevaade kaasaegsetest O FK K M .04.002 kvantkeem ia m eetoditest, sem inarides ja praktikumides õpitakse Käesolevas praktikum is om andatakse praktilised oskused töötamiseks käsitlem a enam levinud programme. m itm esuguste kaasaegsete keem ia arvutiprogrammidega. © 1 .-1 6 . n .3 L , 2 P, 2 S n-sl ref => E ©27. - 31. n. 8 S n-sl knt, 1 ref => А FKKM .04.005 M olekulaardisain FKKM .04.013 Kvantbioloogia ja kvantfarm akoloogia korr. professor Mati Karelson korr. professor Mati Karelson 3AP( 20L+ 40S+ 60i) • E 2,5AP( 24L+ 24S+ 52i) • E □ Keemia:dokt □ K eem ia:m ag OFKKM .04.002, FKOK.01.030, FKOK.01.031 © FK FE.03.021, FKFE.03.022, FKKM .04.002, FKKM.04.017 © FKKM .04.013, FKKM .04.017 Antakse ülevaade kaasaegsetest m olekulaardisaini meetoditest bioloogias Kursuses tutvustatakse põhilisi teoreetilisi m eetodeid etteantud ja farm akoloogia näitel. om adustega keem iliste ühendite ja ainete ning nende saam isteede ©33. - 35. n. 8 L, 8 S n-sl re f => E ; Keemia:mag leidmiseks Seminaride ja praktikumide käigus rakendatakse neid meetodeid ning vastavaid arvutiprogram m e konkreetsete keemia, FKKM .04.014 K em om eetria keemilise tehnoloogia või biom editsiinilise keem ia probleemide korr. professor Mati Karelson lahendamiseks.. 4AP( 40L+ 40S+ 80i) • E ©10. - 13. n. 5 L, 10 P n-sl knt, 2 ref => E □ Keem ia:dokt © FK K M .04.013, FKKM .04.017 FKKM .04.006 Liikumise kvantteooria Kursus on suunatud kem om eetria põhiliste valdkondade, süstemaatilisele korr. professor Mati Karelson tundm aõppim isele ning selle tähtsam ate meetodite rakendamisele 2,5AP( 20L+ 12S+ 68i) • E konkreetsete keem iliste, tehnoloogiliste või biomeditsiiniliste □ Keemia:dokt probleem ide lahendamiseks. OFKKM .04.002 ©2. - 5. n. 10 L, 5 S n -sl knt, 2 ref => E © FKKM .04.003, FKKM .04.017 Kursuses vaadeldakse süvendatult liikumise kvantteooria põhialuseid FK K M .04.016 K aasaegsed kvantkeem ia meetodid ning tem a rakendam ist keem iaga seotud nähtuste kirjeldamiseks korr. professor Mati Karelson (molekulaardünaam ika, keemilise sideme tekkimine, 2,5AP( 25L+ 25S+ 50i) • А m olekulaarspektroskoopia). □ K eem ia:m ag ©23. - 26. n. 5 L, 3 S n-sl knt, 2 ref => E O FK K M .04.002 © FKKM .04.017 FK K M .04.008 Struktuur-om adus sõltuvused Kursuses käsitletakse süstem aatiliselt kaasaegseid kvantkeemia korr. professor Mati Karelson m eetodeid ning nende rakendam ist vastavates arvutiprogrammides. 2AP( 20S+ 60i) • А ©27. - 31. n. 5 L, 5 S n-sl knt, 1 ref => А □ Keemia:mag O FKKM .04.002 ©FKKM .04.017 ORGAANILISE KEEMIA INSTITUUT (OK) Käesolevas praktikumis om andatakse praktilised oskused töötam iseks keemiliste ühendite struktuuraktiivsus/om adus sõltuvuste leidmiseks kasutatavate arvutiprogram m idega. ORGAANILISE KEEMIA ÕPPETOOL (01) ©10. - 13. n. 5 S n-sl knt, 1 ref => E А FKKM .04.010 Eripraktikum teoreetilises ja arvutikeem ias FKOK.01.003 Polüm eeride keemia korr. professor Mati Karelson dotsent A gu-Tõnis Talvik 6AP( 48P+ 192i) • А 3AP( 48L+ 72i) • E ■K eem ia:4 ■Keem ia:3 O FK K M .04.002 © F K O K .01.002, FK OK.01.030, FKOK.01.031 Väljaõpe bakalaureusetöö m etoodika om andam iseks teoreetilises ja Annab ülevaate polüm eeride keemia üldmõistetest. Käsitleb polümeeride arvutikeemias. füüsikalisi, füsikokeemilisi ja keemilisi omadusi, nende seost ©1. - 16. n. 3 P n-s => А struktuuriga. Tutvustab nende sünteesi keemilisi ja tehnoloogilisi põhimõtteid. FKKM .04.011 Erisem inar m agistrantidele teoreetilises ja ©24. - 39. n. 3 L n-s2 knt => E arvutikeem ias FKOK.01.004 Värvide keemia 255 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 255 Tullio Ilomets A ntakse ülevaade funkts. rühmade transformeerimise, C-skeleti 9AP( 64L+ 128P+ 168i) • 2E 2A pikendamise, lühendamise ja üm berkorraldam ise võtetest, tsükliseerimise □Keemia:ülem erivõtetest, sünteesialasest ohutustehnikast. ©FKOK.Ol.030, FKOK.Ol.031 ©24. - 39. n. 4 L n-s => E Aine annab ülevaate värvide ja pigmentide keemiast, saamismeetodeist ja kasutusaladest. FKOK.01.015 Tööstuskeem ia © 1 .-1 6 . n. 2 L, 4 P n -s = > E A dotsent Heiki Timotheus 24. - 39. n. 2 L, 4 P n-s => E A 2AP( 32L+ 48i) • E ■K eem ia:4 FKOK.Ol.005 Biokeemia A ntakse ülevaade keem iatööstuse põhiprotsessidest, põhioperatsioonidest, korr. professor Ants Tuulmets m odelleerim isest, tehnilisest analüüsist ja keemiatööstuse harudest. 2AP( 32L+ 48i) • E ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ■Keemia:3, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 ©FKOK.Ol.030 FKOK 01.018 Orgaanilise sünteesi planeerimine Üldhariv kursus keemiaüliõpilastele. Sisaldab staatilise biokeem ia osa, dotsent Uno Mäeorg, Sirje M äeorg ülevaate ensümoloogiast ning dünaamilise biokeem ia tähtsamate 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E ainevahetusradade näidetel. □K eem ia:ülem , Keemia:mag ©24. - 39. n. 2 L n-s => E O FK O K .01.030, FKOK.01.031, FKOK.01.043, FKOK.01.044 Kursus annab teadmisi sünteesi planeerimisel kasutatavatest terminitest ja FKOK.Ol.006 Looduskaitse meetoditest. Selgitatakse strateegia ja taktika küsimusi. Tutvustatakse korr. professor Ants Tuulmets retrosünteetilist analüüsi Käsitletakse sünteesiplaneerimise 2AP( 32L+ 48i) • E arvutiprogram m e ja andmebaase. □Keemia:ülem, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis: ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-sl ref => E Üldhariv kursus sisaldab ökoloogia põhimõisted, biosfääri globaalprobleemid, keskkonna m onitoring ja seisund, heitmete FKOK.01.019 Struktuuranalüüs tehnoloogia, pestitsiidid, keemilise ökoloogia põhiprobleemid. dotsent Uno M äeorg ©24. - 39. n. 2 L n-s => E 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E □ Keemia:ülem, Keemia:mag FKOK.Ol.007 Materjalide keemia O FK O K .01.030, FKOK.Ol .031, FKOK.01.043, FKOK.01.044 dotsent Heiki Timotheus Kursus tutvustab tuum am agnetresonantsspektroskoopia ja infrapunase 3AP( 48L+ 72i) • E spektroskoopia meetodeid ja teisi võimalusi molekulide struktuuri □Keemia:4, Keemia:mag uurimiseks. Selgitatakse TM R ja 1P spektroskoopia erinevaid tehnikaid. ©FKOK.Ol.015, FKOK.01.030, FKOK.Ol.031 Tutvustatakse TMR ja IP-spektrite töötlem ist ja analüüsi. Antakse ülevaade laboris, tööstuses ja olmes kasutatavate põhiliste © 1 .-1 6 . n. 2 L, l P n - s => E materjalide (liimid, pinnakatted, plastmassid, kütused, toiduained, aroomiained jt.) keemilisest koostisest, om adustest ja kasutamisest. FKOK.01.020 Kromatograafia ©1. -16. n. 3 L n-s => E dotsent Uno Mäeorg 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E FKOK.Ol 008 M aterjalide keemia praktikum □ Bioloogia:üIem, Farmaatsia:mag, Keemia:ülem, Keemia:mag dotsent Agu-Tõnis Talvik ©FKOK.Ol .030, FK OK.Ol.031, FK O K .01.043, FK O K .01.044 3AP( 64P+ 56i) • A Kursuse raames antakse sissejuhatus gaas-, planaar- ja □Keemia:4, Keemia:mag kõrgrõhuvedelikkrom atograafiasse. Tutvustatakse aparatuuri, analüüsi ©FKOK.Ol.007, FKOK.Ol.015 meetodeid ja proovide töötlem ist.Teostatakse praktilisi töid. Praktikumis käsitletakse mitmesuguste m aterjalide (kütused, liimid, © 1 .-1 6 . n. 2 L, 1 P n -s = > E plastmassid) omaduste uurimist, identifitseerimist ja kasutamist. ©1. - 16. n. 4 P n-s => A FKOK.01.022 Restaureerimise (ennistam ise) keemilised alused Tullio Ilomets FKOK.01.012 Tekstiilikeem ia alused 4AP( 32L+ 48P+ 80i) • EA dotsent Heiki Tim otheus,dotsent Heiki Timotheus □ Keemia:ülem 2AP( 32L+ 48i) • E Aine annab ülevaate keemilistest, füüsika-keemilistest uurimis- ja OFKOK.01.030, FKOK.01.031, FKOK.01.043, FKOK.01.044 rakendusm eetoditest, mis on seotud ennistamisega, materjalidest, mida ©FKOK.Ol.004, FK O K .O l.007, FKOK.01.008, FKOK.01.015 kasutatakse. Praktikumis rakendatakse mitmeid olulisi analüüsimeetodeid Antakse ülevaade naturaalsete, tehis- ja sünteetiliste tekstiilkiudainete enam kasutatavate materjalide analüüsiks. keemilisest koostisest ja om adustest ning nende keem ilisest töötlemisest ©24. - 39. n. 2 L, 3 P n-s => E A (pesemine, värvimine, pleegitam ine j t ). © 1,- 16. n. 2 L n -s => E FK O K .O l.023 Keemia ajalugu Tullio Ilomets FKOK 01.013 Nahakeem ia alused 2AP( 32L+ 48i) • E dotsent Heiki Timotheus □A jalugu:ülem , Keemia:ülem, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:ülem 2AP( 32L+ 48i) • E Keemia ajalugu annab ülevaate keem iateaduste arengust ja tähtsamatest □ Keemia:4, Keemia:mag esindajatest. Eeldus kuulamiseks on üldkeem ia kursuste materjalide OFKOK.01.015, FKOK.Ol .030, FKOK.01.031, FKOK.01.043, tundmine. FKOK.Ol .044 ©1. - 16. n. 2 L n -s => E ©FKOK.01.007, FK O K .O l.008 Antakse ülevaade naha ja karusnaha liikidest, keemilisest koostisest, FKOK.Ol 024 Kultuuriväärtuste säilitamine, konserveerimine, omadustest ja keemilise töötlemise võtetest (tälkimine, painimine, restaureerimine kroomparkimine jt. parkim isvõtted, värvimine). Tullio Ilomets ©24. - 39. n. 2 L n-s => E 4AP( 64L+ 96i) • EA □A jalugu:ülem , Keemia:ülem FKOK.Ol 014 O rgaanilise sünteesi meetodid Aine annab ülevaate kultuuriväärtuste säilitamise, konserveerimise ja dotsent Heiki Timotheus restaureerim ise alasest seadusandlusest, rahvusvahelisest koostööst sel 4AP( 64L+ 96i) • E alal. Kahjustuste põhjustest, m aterjalide liikidest, omadustest, □ Keemia:mag, Keemia:dokt restaureerim iskontseptsiooni väljatöötam ise põhimõtetest. OFKOK.01.030, FKOK.01.031, FKOK.01.043, FKOK.01.044 ©1. - 16. n. 2 L n-s => A 24. - 39. n. 2 L n-s => E 256 FUUSIKA-KEEMIATEAJDUSKOM) 256 Seminarides tegeldakse konkreetse info otsim isega ning harjutatakse tööd FKOK.Ol .027 K äärim isprotsesside keemia ja tehnoloogia andm ebaasidega õppefailide abil. dotsent Heiki Timotheus ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s => E 2AP( 32L+ 48i) • E □Bioloogia:ülem , Keemia:ülem, Keemia:mag FK O K .O l.039 O rgaanilise keemia erisem inar O FKOK.01.030, FKOK.Ol.031 korr. professor Ants Tuulm ets,dotsent Uno M äeorg © FK O K .O l.005, FK O K .O l.007 16AP( 90S+ 550i) • 2A Antakse ülevaade käärim isprotsesside, eriti alkoholse käärimise keem iast ■ Keemia:mag ja kasutam isest tööstuses (etanooli, õlle, veini, pärmi tootmine). K oostatakse referaate, seminari ettekandeid ning konverentsi ettekannete teese, postereid ja näitmaterjale. Esinetakse instituudi teadusseminaris ja ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ülikooiivälistel teaduskonverentsidel. 16 AP on jaotunud 4 semestri peale © 1 .-3 9 . n. = > 2 A FK O K .01.030 O rgaaniline keemia I dotsent Heiki Timotheus FK O K .O l.040 O rgaanilise keemia eripraktikum 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E dotsent Uno M äeorg ■Farm aatsia:2, Keemia:2, Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:2 6AP( 140P+ lOOi) • A □ Bioloogia:alam, Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 ■Keem ia:4 Orgaanilise keemia põhimõisted. Nomenklatuur. Ühendiklassid ja nende Praktikumi eesmärk on anda bakalaureusetöö eksperimentaalne tehnika tüüpreaktsioonid. orgaanilise sünteesi alal. Teostatakse üks mitmeetapiline süntees koos ©1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s4 knt => E kõikide analüüsidega ning koostatakse aruanne. Praktikum modelleerib tööd uurimisgrupis. FKOK.Ol.031 O rgaaniline keemia II ©1. - 16. n. 8 P n -s => A dotsent Agu-Tõnis Talvik 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E FK O K .O l.041 Literatuursüntees ■Keem ia:kesk 2AP( 80i) • A OFKOK.01.030 ■Keem ia:3 Orgaanilise keemia elem entaarkursuse täiendam ine ja süvendamine. Literatuursüntees ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s3 knt => E © 1 ,- 16. n. = > A FKOK.Ol.034 Orgaanilise keemia väike praktikum FK O K .O l.042 O rgaanilise sünteesi valikpraktikum assistent Lea Talu,assistent Säde Viirlaid dotsent Uno M äeorg 1 AP( 28P+ 12i) • A 5AP( 128P+ 72i) • A ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam □ Keemia:4, Keemia:mag O FK FE.O l.018 O FK O K .01.030, FK O K .O l.031, FK O K .O l.043, FKOK.01.044 Lihtsad testid ühendiklasside iseloomustamiseks. Põhilise laboritehnika, Praktikumi käigus teostatakse üks mitmeetapiline süntees. Alustatakse kaasaegsete analüüsimeetodite ja mõne lihtsa sünteesi omandamine. sünteesi planeerim isest, teostatakse lähteainete, vaheproduktide ja lõpp­ ©8. - 14. n. 4 P n-s => A produktide puhastam ine ja täielik struktuuranalüüs. Koostatakse aruanne, 24. - 30. n. 4 P n-s => A m ida kaitstakse. ©1. - 16. n. 8 P n-sl re f => A FKOK.Ol.035 O rgaaniline keemia III dotsent Agu-Tõnis Talvik FK O K .01.043 O rgaanilise keemia praktikum I 2AP( 32L+ 48i) • E assistent Lea Talu,assistent Säde Viirlaid ■ Keemia:mag 4AP( 80P+ 80i) • A O FK K M .04.002, FK O K .O l.031 ■K eem ia:2, M aterja litead u si Bakalaureuse kursuse täiendam ine, üldistam ine ja füüsikalise tervikpildi O FK OK.01.030 loomine orgaanilisest keemiast. Õpitakse tundm a peam iselt laboritehnikat ja tehakse töid orgaanilise ©1. - 16. n. 2 L n-s => E analüüsi alal. ©1. - 16. n. 5 P n-s => A FKOK.Ol.036 O rgaaniline keemia IV 24. - 39. n. 5 P n-s => A korr. professor Ants Tuulmets 6AP( 64S+ 176i) • E FKOK.Ol .044 O rgaanilise keemia praktikum II ■K eem ia:dokt assistent Lea Talu,assistent Säde Viirlaid OFKOK.01.035 5AP( 96P+ 104i) • A Orgaanilise keemia süvendatud õppimine. Peamiselt iseseisva töö ning ■Keem ia:3 sem inariarutelude käigus käsitletakse kõige olulisemaid reaktsioonitüüpe O FK O K .O l.031, FK O K .O l.043 kaasaegse füüsikalise orgaanilise keem ia vaatekohast. Praktilised tööd orgaanilise sünteesi alal ja saaduste analüüs. ©1. - 39. n. 2 S n-s => E ©1. - 16. n. 6 P n-s => A FKOK.Ol.037 Keskkonnam õjud orgaanilises keemias FKOK.01.045 O rgaanilise keemia kõrgem eriseminar korr. professor Ants Tuulmets korr. professor Ants Tuulm ets,dotsent Uno Mäeorg 4AP( 32S+ 128i) • E 24AP( 432S+ 528i) • 4A ■K eem ia.dokt ■K eem ia:dokt OFKOK.01.035 K oostatakse erialaseid referaate, seminari ettekandeid ning konverentsi Peamiselt iseseisva töö ning sem inariarutelude käigus käsitletakse ettekannete teese, postereid ja näitematerjale. Esinetakse instituudi kaasaegseid keskkonnam õju teooriaid orgaanilises keemias. teadussem inaris ja ülikooiivälistel teaduskonverentsidel. 24 AP on ©24. - 39. n. 2 S n-s => E jaotunud 8 semestrile. © 1. - 39. n. 3 S n-s => 4A FK O K .O l.038 Keemia andmebaasid Sirje Mäeorg FK O K .01.046 Orgaanilise keemia praktikum I 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E assistent Lea Talu,assistent Säde Viirlaid □ Keemia:2 3AP( 80P+ 40i) • A OFK O K .01.030, FK O K .O l.043 ■Farm aatsia:2 Loengus käsitletakse tuntum ate keem iaalaste infoallikate struktuuri ja Õ pitakse tundm a laboritehnikat, tehakse töid orgaanilise analüüsi ja kasutamist. Antakse ülevaade infootsingu strateegiast ja taktikast. sünteesi alal. ©24. - 39. n. 5 P n-s => A 257 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 257 rakendatakse neid mitm esugustele konkreetsetele ülesannetele. FKOK.01.047 O rgaaniline keemia Käsitletakse omaväärtusprobleemi ja olulisemaid erifunktsioone. korr. professor Ants Tuulmets © 1. - 16. n. 3 L, 2 S n-s2 knt => E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Bioloogia:alam FK TF.01.011 Variatsioonarvutus Aine õppimine peaks võim aldam a aru saada nendest keem ilistest lektor Lembit Sossi nähtustest ja muundustest, mis toimuvad looduses, kaasaegses tehnikas ja 2AP( 15L+ 9S+ 56i) • E tootmises. Kursus on eelduseks biokeem ia õppimisel. ■ F ü ü s ik a i ©24. - 31. n. 4 L n-s => E O F K T F.01.007 Kursuses esitatakse variatsioonarvutuse alused. Vaadeldakse FKOK.01.048 O rgaaniline keemia I m itm esuguseid nii fikseeritud kui fikseerimata rajadega dotsent Heiki Timotheus variatsioonülesandeid ning variatsioonarvutuse rakendusi füüsikas 2,5AP( 32L+ 16S+ 52i) • E (jäävusseadused). ■Bioloogia:alam, M aterja liteadusi ©24. - 25. n. 4 L n-s □Bioloogia:aIam 26. - 29. n. 2 L, 2 S n-sl knt => E Orgaanilise keemia põhimõisted. Nomenklatuur. Ühendiklassid ja nende tüüpreaktsioonid. FK TF.01.012 Kom pleksmuutuja funktsioonid ©1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s4 knt => E dotsent Peeter Tenjes 3AP( 30L+ 10S+ 80i) • E FKOK.01.049 O rgaaniline keemia II ■ F ü ü s ik a i dotsent Agu-Tõnis Talvik OM TPM .06.008 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E Kursuses esitatakse analüütiliste funktsioonide teooria alused. ■M aterjaliteadusi Käsitletakse integreerimist komplekstasandil, funktsionaalridu ning Orgaanilise keemia elem entaarkursuse täiendam ine ja süvendamine. resiidide teooriat ja tem a rakendusi. ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-s3 knt => E ©30. - 39. n. 3 L, 1 S n-s2 knt => E FKOK.01.050 M aterjalide keemia FK TF.01.008 Füüsikaline kosmoloogia dotsent Heiki Timotheus v-teadur M irt Gram ann,teadur Erik Tago 2AP( 48L+ 32i) • E 2AP( 30L+ 2P+ 48i) • E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:alam □ Füüsika:m ag Antakse ülevaade laboris, tööstuses ja olmes kasutatavate põhiliste Kosmoloogia, galaktikad ja galaktikate süsteemid. Vaatluslikud suurused, materjalide (liimid, pinnakatted, plastmassid, kütused, toiduained, objektid ja meetodid kosmoloogias. Universumi paisumine. Klassikalise aroomiained jt.) keemilisest koostisest, om adustest ja kasutamisest. Universumi mudelid. M ikrolaineline taustkiirgus. Aine hulk Universumis. ©1. - 16. n. 3 L n-s => E Galaktikate jaotus ja liikumine lokaalses Universumis. Universumi struktuuri dünaamika. Galaktikate tekkimine. Väga varajane Universum. TEOREETILISE FÜÜSIKA INSTITUUT Aine on mõeldud astrofüüsika suuna magistrantidele.©1. - 15. n. 2 L n-s (TF) 1 6 .-1 6 . n .2 P n -s => E FKTF.01.009 Kaksiksüsteemide ja muutlike tähtede füüsika ja ASTROFÜÜSIKA ÕPPETOOL (01) evolutsioon v-teadur Izold Pustõlnik 2AP( 26L+ 3P+ 3S+ 48i) • E FKTF.01.003 Universumi füüsika □ Füüsika:m ag korr. professor Ene Ergma Lähiskaksiksüsteem ide ja muutlike tähtede füüsika ja evolutsioon. 3AP( 48L+ 72i) • E Kaksiksüsteem ide klassifikatsioon, vaatlusandmete ümbertöötlemise □Füüsika:4, Füüsika:mag, Füüsika:dokt m eetodid ja tulemused. Lähiskaksiksüsteem ide evolutsiooni põhimõisted ©FKTF.01.002 ning stsenaariumid. Täht kui füüsikaline laboratoorium. Noovad, supernoovad, bursterid - uutlike tähtede klassifikatsioon, põhiom adused ja füüsikalised mudelid. gigantsed term otuum aplahvatused kosmoses. Röntgentähed, mustad Aine on mõeldud astrofüüsika suuna magistrantidele. augud ja neutrontähed: tähtede sünd, elu ja surm. Kaasaegne kosmoloogia ©24. - 36. n. 2 L n-s - astrofüüsika ja elem entaarosakeste füüsika süntees. Aine on mõeldud 37. - 39. n . l P , 1 S n-s => E fundanientaalfüüsika suuna üliõpilastele ning keskkonna- ja rakendusfüüsika suuna m agistrantidele ja doktorantidele. FKTF.01.013 Astronoomia ©24. - 39. n. 3 L n-s => E dotsent Peeter Tenjes 2AP( 32L+ 48i) • E FKTF.01.005 Klassikaline astronoom ia ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 dotsent Peeter Tenjes Kursuses käsitletakse taevakehade näivat liikumist ja aja määramist. 2AP( 32L+ 48i) • E Vaadeldakse Päikesesüsteemi üldisi seaduspärasusi ja tema koosseisu □Füüsika:3, Füüsika:4 kuuluvate kehade füüsikat. Antakse ülevaade tähtedest ja Käsitletakse Maa pöörlem isest ja tiirlem isest tingitud taevakehade näivat tähesüsteemidest. liikumist taevasfääril ja sellega seotud nähtusi. Antakse ülevaade ©24. - 39. n. 2 L n-s => E planeetide ja Kuu liikumisseadustest. Aine on mõeldud fundamentaalfüüsika suuna üliõpilastele. FKTF.01.015 Galaktikate füüsika ©24. - 39. n. 2 L n-s => E v-teadur Mihkel Jõeveer 2AP( 32L+ 48i) • E FKTF.01.007 M atem aatilise füüsika võrrandid □ Füüsika:mag lektor Lembit Sossi Loengukursuses käsitletakse galaktikate üldstruktuuri ja jagunem ist 5AP( 48L+ 32S+ 120i) • E allüksusteks. Antakse ülevaade galaktikate vaatlemise, klassifitseerimise ■Füüsika:3 ja m odelleerimise meetoditest, kauguste ja masside määramisest, OMTPM.06.008 aktiivsete galaktikate ehitusest. Põgusalt käsitletakse galaktikate Kursuses vaadeldakse tähtsamaid m atem aatilise füüsika võrrandeid, süsteemide ehitust ja tum eda aine (varjatud massi) probleeme. Aine on nende klassifitseerim ist ja lisatingimusi võrranditele. Esitatakse mõeldud fundam entaalfüüsika suuna magistrantidele. matemaatilise füüsika ülesannete põhitüüpide lahendam ismeetodid ja ©24. - 39. n. 2 L n-s => E 258 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 258 STATISTILISE FÜÜSIKA JA VÄLJATEOORIA ÕPPETOOL (04) KVANTTEOORIA ÕPPETOOL (03) FKTF.04.005 Elektrodünaamika I dotsent Teet Örd,lektor Leo Kaagjärv FK TF.03.001 Term odünaam ika ja statistiline füüsika I 4 ,5AP( 48L+ 16S+ 116i) • E korr. professor Ene Ergma ■Füüsika:3 4,5AP( 48L+ 16S+ 116i) * E O FK EF.04.001, FKTF.04.011 ■Füüsika:4 ® FK E F.01.006, FKTF.01.007 OFKKF.03.022 Loengukursuses antakse süstem aatiline sissejuhatus ©FKTF.01.007, FKTF.03.006 erirelatiivsusteooriasse (relativistlik m ehaanika, Lorentzi teisendused, 4- Fenom enoloogiline termodünaamika: põhiseadused, potentsiaalide formalism) ja elektrodünaam ikasse (elektromagnetväli vaakumis, meetodid ja rakendused. Statistilised jaotused. Seos statistilise füüsika ja kalibreerim isinvariantsus, välja energeetilised karakteristikud ja term odünaam ika vahel. Statistilise meetodi rakendusi: gaasid, invariandid). K äsitletakse ka hilinevaid potentsiaale, liikuva laengu välja, kvantsüsteemid. m ultipoolarendusi laengute ja voolude süsteemide jaoks, © 1. - 16. n. 3 L, 1 S n-s4 knt => E m ultipoolkiirgust jm s. See on üks võtmekursustest füüsika bakalaureuseõppes. FKTF.03.004 Arvutusm eetodid © 1. -1 6 . n. 3 L, 1 S n-s2 knt => E lektor Lembit Sossi 24. - 39. n. 3 L, 1 S n-s2 knt => E 1,5AP( 16L+ 16S+ 28i) • A ■Füüsika:3 FKTF.04.010 A atom i-ja tuum afüüsika Käsitletakse füüsikutele vajalikke numbrilisi arvutusmeetodeid: dotsent Peeter Tenjes võrrandite ja nende süsteemide lahendamine, vähim ruutude meetod, 4,5AP( 48L+ 16S+ 116i) • E numbriline diferentseerimine ja integreerimine. ■Füüsika:3, Füüsika:4 ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => A O F K E F.01.006 ©FKTF.04.011 FKTF.03.006 K vantm ehaanika I Esitatakse kvalitatiivsel tasemel m ikrom aailm a protsesside kirjeldus. korr. professor V ladimir Hižnjakov Üliõpilane omandab aatom i- ja tuum afüüsika lihtsamate ülesannete 4,5AP( 48L+ 16S+ 116i) • E lahendamise oskuse. ■Füüsika:3, Füüsika:4 ©1. - 16. n. 3 L, 1 S n -s 2 k n t => E OFKTF.01.007, FKTF.04.010, M TRM .04.002 (DFKTF.04.005 FK TF.04.011 V ek tor-ja tensoranalüüs Kvantm ehaanika kursuses esitatakse m ikrom aailm a protsesside korr. professor Risto Tam m elo,lektor Leo Kaagjärv,lektor Lembit Sossi süvakäsitluse teoreetilised alused. Üliõpilane om andab kvantm ehaanika 2,5AP( 24L+ 8S+ 68i) • E matemaatilise aparatuuri ja ülesannete lahendamise oskuse ■Füüsika:2 mitterelativistlikul juhul. Relativistliku juhu detailsem käsitlus järgneb OM TPM .02.002 teoreetilise füüsika valikkursuses. ФМ ТРМ .06.008 ©24. - 39. n. 3 L, 1 S n-s2 knt => E Loengukursuses esitatakse sissejuhatus v ek to r-ja tensorväljade teooriasse Kaos ja iseorganiseerum ine rõhuasetusega lineaarsetele diferentsiaaloperatsioonidele (gradient, FKTF.03 007 lektor Lembit Sossi divergents ja rootor) ja integraalteoreem idele (Gaussi, Stokesi teoreemid). 3AP( 48L+ 72i) • E ©1. - 8. n. 2 L n-s □ Füüsika:4 9. -1 6 . n. 1 L, 1 S n-s2 knt => E OFKTF.01.007 © FKKF.03.022 FK TF.04.017 Teoreetilise füüsika seminar Toetudes fenomenoloogilistele ja matemaatilistele mudelitele (keskkonna korr. professor Risto Tammelo reostus,kiskja- saakloom- (jahimees), keemilised reaktsioonid jm .) 4AP( 64S+ 96i) • 2A uuritakse kineetiliste võrrandite lahendite stabiilsust, võimalusi □ Füüsika:3 , Füüsika:4, Füüsika:mag iseorganiseerumiseks, kaose ja korrastatuse erinevaid aspekte Erisem inaris käsitletakse teoreetilise füüsika huvipakkuvaid ja aktuaalseid füüsikalistes, keemilistes ja ökoloogilistes süsteemides. Aine on mõeldud probleeme lisaks m atem aatilise füüsika, elektrodünaamika, fundam entaalsuuna üliõpilastele. kvantväljateooria, üldrelatiivsusteooria jt. ainete põhi- ja valikkursustele. ©1. - 16. n. 3 L n-s => E Toim uvad õppejõu(dude) ülevaateloengud. Põhiline töövorm on teadusliku kirjanduse ja/või iseseisva uurimistöö alusel referaatide FKTF.03.009 Kvantm ehaanika II koostamine, ettekandm ine ja analüüsimine. Aine on vajalik korr. professor V ladimir Hižnjakov,dotsent Jüri Lembra fundam entaalfüüsika suuna üliõpilastele ja magistrantidele. 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E ©1. - 16. n. 2 S n-sl re f => A □ Füüsika:mag, Füüsika:dokt 24. - 39. n. 2 S n-sl re f => A Üliõpilane omandab kursuse kuulamisel relativistliku kvantm ehaanika m atem aatilise aparatuuri kovariantsel kujul ja tutvub FKTF.04.018 Geom etrodünaam ika alused kvantelektrodünaam ika põhimõtetega. Seoses paljuosakeseliste korr. professor Risto Tam melo süsteem ide kirjeldamisega käsitletakse sekundaarset kvantiseerim ist ja 2AP( 32L+ 48i) • E tihedusmaatriksi formalismi. □ Füüsika:4 ©24. - 39. n. 3 L, 1 S n-s => E O FK TF.01.007, FKTF.04.005 ® FK T F.01.011 FKTF.03.010 Term odünaam ika ja statistiline füüsika II Esitatakse lihtne sissejuhatus Riemanni geomeetriasse (meetrika, seostus, dotsent Teet Örd ruumi kõverus). Põhjendatakse gravitatsioonivälja geometriseerimise 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E ideed (inertsi- ja gravitatsiooni ekvivalentsus) ja vajadust kasutada □ Füüsika:mag, Füüsika:dokt aegruumi geom eetria dünaam ilist kirjeldust (m ateeria ja geomeetria Loengukursuses käsitletakse füüsikalise kineetika ning m ittetasakaaluliste vastastikm õju), milleks on gravitatsioonivälja Einsteini võrrandid. olekute ja protsesside term odünaam ika aluseid ja antakse sissejuhatus Käsitletakse ka Einsteini relativistlikku gravitatsiooniseadust kinnitavaid juhuslike protsesside teooriasse. Käsitletakse fluktuatsioonide ja eksperim ente ja selle seaduse uusi ennustusi (gravitatsioonilained, mustad korrelatsioonide dünaam ikat statistilites ansamblites. Vaadeldakse augud, paisuv universum). relaksatsiooni- ja ülekandenähtusi erinevates keskkondades, faasisiirete Aine on vajalik fundam entaalfüüsika suuna üliõpilastele. kineetikat, kineetilisi protsesse kvantvedelikes jm s. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E © 1. - 16. n. 3 L, 1 S n-s => E FK TF.04.022 Teoreetiline füüsika (ülevaatekursus) 259 FÜÜSIKA-KEEmATEADUSKOND 259 dotsent Teet Örd,lektor Leo Kaagjärv □ F üüsikaõpeta jad 4AP( 64L+ 96i) • E Kursuses antakse ülevaade füüsika matemaatilistest meetoditest. ■Füüsika:mag K irjeldatakse ridade, m aatriksite, vektoranalüüsi, kompleksarvude, Ülevaatekursus teoreetilise füüsika magistrieksamiks ettevalmistumisel. osatuletiste ja Fourier ridade kasutam ist füüsikaliste probleemide ©1. -16 . n. 2 L n-s lahendamisel. Kursus on m õeldud põhikooli loodusteaduste Õpetaja eriala 24. - 39. n. 2 L n-s => E üliõpilastele, kes soovivad om andada gümnaasiumi füüsikaõpetaja kutset. Ф 1. - 8. n. 8 L, 8 P n-s3 knt => E FKTF.04.025 S piinorid lektor Leo Kaagjärv FK TF.04.035 Kaasaegse füüsika alused. I. Relativistlik füüsika 2AP( 32L+ 48i) • E korr. professor Risto Tam m elo,dotsent Teet Örd □Füüsika:3, Füüsika:4, Füüsika:mag 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • E OFKTF.04.005, FKTF.04.018 □ F üüsikaõpeta jad Tutvustatakse kaheväärtuseliste indeksitega spiinoreid kui m atem aatilist O FK TF.04.034 aparatuuri, mis on osutunud viljakaks üldrelatiivsusteoorias. Seejuures ei Kursuses esitatakse erirelatiivsusteooria ning klassikalise eeldata nimetatud teooria tundmist, küll aga tensorite kovariantse elektrodünaam ika alused (sündm ustevaheline intervall, samaaegsus, diferentseerimise ning kõvera aegruumi geodeetiliste joonte mõistet. Lorentzi teisendused, omaaeg, relativistliku osakese dünaamika, Järgitakse pigemini teoreetilisele füüsikale kui puhtale matemaatikale m akroskoopilise ja m ikroskoopilise elektrodünaam ika põhiprintsiibid jm). omast käsitluslaadi. Kursus on mõeldud fundam entaalfüüsika suuna Käsitletakse elektrom agnetvälja potentsiaale,energeetilisi karakteristikuid üliõpilastele ja magistrantidele. ning elektrom agnetlained vaakumis ja keskkonnas. Puudutatakse ka © 24.-39 . n. 2 L n -s = > E gravitatsioonivälja relativistliku kirjeldamisega seotud probleeme. Kursus on mõeldud põhikooli loodusteaduste õpetaja eriala üliõpilastele, kes FKTF.04.029 Teoreetilise füüsika eriseminar soovivad om andada gümnaasiumi füüsikaõpetaja kutset. korr. professor Ene Ergma,korr. professor V ladimir Hižnjakov,korr. ©9. - 14. n. 4 L n-s professor Risto Tammelo 1 5 .-1 6 . n. 4 P n -s => E 20AP( 256S+ 544i) • 4A ■Füüsika:dokt FKTF.04.036 Kaasaegse füüsika alused. II. Kvantfüüsika Eriseminar toimub doktorandi õppetooli juures. Omandatakse teadmisi ja dotsent Teet Örd praktilisi oskusi lähtuvalt vastava doktorandi dissertatsiooni teemast. Töö 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • E on valdavalt individuaalne ja toimub 4 doktorantuuriaasta jooksul. Aine □ F üüsikaõpeta jad on mõeldud fundamentaalfüüsika suuna doktorantidele. © FK TF.04.034 ©1. - 16. n. 2 S n-s Kursuses antakse lihtne sissejuhatus kvantfüüsikasse. Käsitletakse 2 4 .-3 9 . n. 2 S n -s = > A järgm isi teemasid: Bohri teooria, de Broglie hüpotees ja lained, superpositsiooniprintsiip, määramatuse printsiip, Schrödingeri võrrand, FKTF.04.030 Kvantväljateooria seminar Pauli printsiip, harmooniline ostsillaator ja vesinikusamane aatom, v-teadur Piret Kuusk elem entaarosakesed. Kursus on mõeldud loodusteaduste õpetaja eriala 4AP( 64S+ 96i) • 2A üliõpilastele, kes soovivad om andada gümnaasiumi füüsikaõpetaja kutset. □Füüsika:3, Füüsika:4, Füüsika:mag, Füüsika:dokt © 2 4 .-3 5 . n. 2 L n -s OFKTF.03.006 36. - 39. n. 2 P n-s => E ©FKTF.03.009, FKTF.04.002 Seminaris käsitletakse detailselt kaasaegset kvantväljateooriat, põhinedes FK TF.04.037 Kaasaegse füüsika alused. III. Statistiline füüsika S.Weinbergi monograafiale "The Quantum Theory o f Fields" vol. 1 & 2 lektor Lembit Sossi (Cambridge Univ. Press 1995, 1996). Töö toimub referaatide vormis. 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • E Aine on vajalik fundam entaalsuuna üliõpilastele, magistrantidele ja □ Füüsikaõpeta jad doktorantidele. O FKTF.04.034 ©1. - 16. n. 2 S n-s2 ref => A Kursuses antakse ülevaade statistilisest füüsikast, lähtudes füüsika 24. - 39. n. 2 S n-s2 ref => A teooriate m ikro- ja makrotasandi eristamise printsiibist. Käsitletakse järgm isi teemasid: füüsika teooriate kaks tasandit, mikrotasandi teooria ja FKTF.04.032 Relativistlik osakestefüüsika Hamiltoni dünaamika, ülem inek m akrotasandile, ansamblid ja v-teadur Ilmar Ots jaotusfunktsioonid, tasakaaluline ja m ittetasakaaluline termodünaamika, 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • E stabiilsuse ja iseorganiseerumise lihtsad mudelid. Kursus on mõeldud □Füüsika:3, Füüsika:4, Füüsika:mag, Füüsika:dokt loodusteaduste õpetaja eriala üliõpilastele, kes soovivad omandada Loengukursuses käsitletakse süstem aatiliselt elementaarosakesi gümnaasiumi füüsikaõpetaja kutset. kirjeldavaid lainevõrrandeid (Kleini-Gordoni, Diraci ja Maxwelli © 2 4 .-3 5 . n. 2 L n -s võrrandid) ning esitatakse elem entaarosakeste vaheliste protsesside 36. - 39. n. 2 P n-s => E arvutamise lihtsamad alused. Loengukursus on mõeldud füüsika fundamentaalsuuna 3. ja 4. aasta üliõpilastele ja teiste suundade FKTF.04.038 Sissejuhatus arvutialgebrasse magistrantidele ja doktorantidele. Andi Hektor, Robert Tiismus © 24.-39. n. 1.5 L, .5 S n-sl knt => E 2AP( 24L+ 24P+ 32i) • A □ F üüsikad , Füüsika:4, Füüsika:mag FKTF.04.033 Kursusetöö teoreetilisest füüsikast O FKTF.03.004 korr. professor Ene Ergma,korr. professor Vladim ir Hižnjakov,korr. Kursus tutvustab tänapäevaseid arvuti rakendusvõimalusi suuri numbrilis- professor Risto Tammelo ja süm bolarvutusm ahtusid nõudvate probleemide lahendamisel. 4AP( 160i) • 2A V aadeldakse konkreetseid arvutusm ahukaid ülesandeid füüsika, □ :4, Füüsika:3 m atemaatika, majanduse jm valdkondadest. Pearõhk on asetatud (DFKTF.04.005 praktikumidele, mis toim uvad arvutiklassis tarkvarapaketi Maple abil. Omandatakse teadusliku uurimistöö oskusi. Üliõpilane tutvub teoreetilise Kursus on mõeldud kõigile füüsikaosakonna üliõpilastele, eriti vajalik aga füüsika mingi kindla probleem iga ja kirjutab sellel teemal kursusetöö, mis fundam entaalsuuna üliõpilastele. koosneb referatiivsest ja uurim uslikust osast. Valikaine on mõeldud ©1. - 16. n. 1.5 L, 1.5 P n -s => A füüsika fundam entaalsuuna üliõpilastele, kes huvituvad teoreetilisest füüsikast. © 1 .-39 . n.2 ref => 2A FÜÜSIKA-KEEMIA (00) FKTF.04.034 Füüsika m atem aatiline aparatuur dotsent Peeter Tenjes,lektor Leo Kaagjärv FÜÜSIKA-KEEMIA (00) 8AP( 64L+ 64 P+ 192i) • E 260 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOjVD 260 FKOO.OO.OOl M editsiiniline keemia probleemõppe võimalusi loodusteaduste integratsiooni saavutamiseks. korr. professor Toom as Tenno,dotsent Juha Ehrlich,dotsent Vello Praktilised tööd käsitlevad katsete metoodikat, hüpoteeside püstitamist Loodmaa, dotsent Uldo M ölder,lektor Lilli Paam a,assistent Mati ning analüüsi. Arulepp,assistent Tiiu Ehrlich ©24. - 39. n. 2 L, 4 P , 2 S n-sl re f => A 2AP( 24L+ 24P+ 32i) • E ■Stom atoloogia: 1 FK 00.00.004 Tutvum ispraktika Kursuses käsitletakse raku elutalituse aluseks olevate keemiliste korr. professor Toomas Tenno,lektor Karin Hellat,lektor Erika protsesside kulgem ise seaduspärasusi; raku, koe ja koevedelike Jüriado,lektor Enn Pärtel statsionaarsust tagavate protsesside m ehhanisme; kolloidlahuseid rakus, 1 AP( 40i) • A rakum em braanide ehitust ja talitusi ning nüüdisaegses m editsiinis ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:2 kasutatavaid analüüsimeetodeid. ©1. -1 6 . n. 2 L n-s3 knt ©mai, 1 => A 24. - 39. n. 8 P n-s => E FK 00.00.005 Vaatluspraktika FK00.00.002 M editsiiniline keemia korr. professor Toomas Tenno,lektor Karin Hellat,lektor Erika korr. professor Toomas Tenno,dotsent Juha Ehrlich,dotsent Vello Jüriado,lektor Enn Pärtel Loodmaa,dotsent Jaan Pentšuk, lektor Lilli Paam a,assistent Mati 1AP( 40i) • A Arulepp.assistent Tiiu Ehrlich ■ Loodusteaduste õpetaja pÕhikoolis:3 3AP( 36L+ 36P+ 48i) • E Jälgitakse ja analüüsitakse õpetajate ja õpilaste erinevaid tegevusi tunnis. ■A rstiteadus: 1 Kuulatakse ja analüüsitakse erinevaid tunde erinevates vanuseastmetes. Kursuses käsitletakse raku elutalituse aluseks olevate keemiliste Praktika lõpeb tunniandm isega praktikandi poolt. protsesside kulgemise seaduspärasusi; raku, koe ja koevedelike ©1. - 16. n. => A statsionaarsust tagavate protsesside m ehhanisme; kolloidlahuseid rakus, rakum em braanide ehitust ja talitusi ning nüüdisaegses meditsiinis FK 00.00.006 Loodusõpetuse didaktika kasutatavaid analüüsimeetodeid. lektor Karin H ellat,lektor Enn Pärtel © 1. - 16. n. 2 L, 3 P n-s3 knt => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ■Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:4 FKOO.00.003 Aktiivõpe loodusteaduste õpetamisel Loodusõpetuse didaktika kursus annab ülevaate kooli loodusõpetuse lektor Karin H ellat,lektor Enn Pärtel programmis käsitletavatest keem ia ja füüsika põhimõistetest ning nende 4AP( 32L+ 64P+ 32S+ 32i) • A om andam ise ja kinnistam ise võim alustest põhikoolis. Loodusõpetuse kui ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:3 integratiivse õppeaine didaktika eripära uue õppekava rakendamise Loodusteaduste õpetamisel on aktiivõppe meetodite rakendamisel palju tingimustes. võimalusi keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste nähtuste süvendatud © 1 .-1 6 . n. 1 L, 1 S n-s => E tundmaõppimiseks. Tutvustatakse projektõppe, rühmatöö ja Ainete nimed A atom i-ja tuum afüüsika FKTF.04.010 Arvutusm eetodid FKTF.03.004 Aatom ispektrom eetria ja keskkonna FKKM .01.009 Arvutustehnika alused FKMF.01.020 analüütika Astronoom ia FKTF.01.013 Aerosool ifuüsika FKKF.03.013 Atmosfääri num brilised mudelid FKKF.02.014 Aine ehitus FK M F.01.029 A tm osfääri-ja m erefüüsika alused FKKF.03.039 Aktiivõpe loodusteaduste õpetamisel FK 00.00.003 Atm osfäärioptika ja aktinom eetria FKKF.03.004 A m inohapete analüüs FKKM .02.010 Biofüüsika 1 FKMF.01.046 A m peromeetrilised ja FKFE.05.015 Biokeemia FKOK.01.005 potentsiomeetrilised analüüsi Biokineetika (erikursus) FKKM.02.003 m eetodid Biom editsiinilised seadm ed ja FKEF.02.028 A m perom eetriliste ja FK FE.05.036 meetodid potentsiom eetriliste andurite Biom editsiinitehnika m atem aatilised FKMF.01.025 m atemaatiline m odeleerim ine m eetodid Analüütiline keem ia I FKKM .01.004, FKKM .01.032, Biosensorid FKFE.05.016 FKKM .01.036 Biotehnoloogia valikpeatükke: FKKM.02.009 Analüütiline keem ia II FKKM .01.012, FK K M .01.033, ensüüm ide puhastam ine FKKM .01.037 Digitaalne signaalitöötlus FKEF.02.046 Analüütilise keemia praktikum I FKKM .01.027, FK K M .01.034 Elekter ja m agnetism FKEF.02.032, FKEF.04.001 A nalüütilise keem ia praktikum II FKKM .01.028, FK K M .01.035 Elektri ja magnetismi praktikum FKEF.01.007 Anorgaaniline keemia FKFE.01.019, FK FE.01.041 Elektroanalüüs FKFE.03.017 Anorgaaniline keem ia I FK FE.01.042 Elektrodünaam ika I FKTF.04.005 Anorgaaniline keem ia I FKFE.01.010 Elektrokeem ia alused I FKFE.03.007 Anorgaaniline keem ia II FK FE.01.038, FK FE.01.050 Elektrokeem ia alused II FKFE.03.027 Anorgaaniline keem ia III FKFE.01.029 Elektrokeem ia alused III FKFE.03.028 Anorgaaniline süntees FK FE.01.033 Elektrokeem iline kineetika I FKFE.03.015 A norgaanilise keem ia didaktika FKFE.01.026 Elektrokeem iline kineetika II FKFE.03.018 A norgaanilise keem ia praktikum FK FE.01.020 Elektrokeem ilise kineetika FKFE.03.016 Anorgaanilise keem ia praktikum I FK FE.01.031 uurimism eetodid A norgaanilise keem ia praktikum II FKFE.01.032 Elektroonika alused FKEF.02.019 Arvuti kasutam ine füüsiko-keem ilise FKFE.03.040 Elektrosünteesi alused FKFE.03.030 eksperim endi töötlemisel Elementaarfüüsika FKM F.01.007 A rvutijuhitavad mõõtmised FKKF.03.036 Eripraktikum FKEF.04.004 A rvutivõrgud ja elektrooniline side FK M F.01.026 Eripraktikum analüütilises ja FKKM .01.029 FÜtlSIKA-KEEMIATEADUSKOND 261 261 füüsikalises keem ias Relativistlik füüsika Eripraktikum anorgaanilisest FKFE.01.037 Kaasaegse füüsika alused. II. FKTF.04.036 keemiast Kvantfüüsika Eripraktikum bioorgaanilises keem ias FK K M .02.013 Kaasaegse füüsika alused. III. FKTF.04.037 Eripraktikum füüsikalisest keem iast FKFE.03.031 Statistiline füüsika Eripraktikum k o llo id -ja FK FE.05.046 Kaasaegse füüsikalise keemia, FKKM .01.026 keskkonnakeemiast analüütilise keem ia ja füüsikalise Eripraktikum teoreetilises ja FKKM .04.010 orgaanilise keem ia valitud peatükid arvutikeemias Kaasaegsed kvantkeem ia meetodid FKKM .04.016 Eriseminar anorgaanilisest keem iast FKFE.01.034, FK FE.01.035 K aksiksüsteem ide ja m uutlike tähtede FKTF.01.009 Eriseminar doktorantidele FKKM .02.011 füüsika ja evolutsioon bioorgaanilises keem ias Kaos ja iseorganiseerumine FKTF.03.007 Eriseminar doktorantidele FKKM .04.012 K atalüm eetriline (kineetiline) analüüs FKKM .01.008 teoreetilises ja arvutikeemias Katsetehnika FKMF.01.002 Eriseminar füüsikalisest keemiast FKFE.03.032, FK FE.03.033 Katsetehnika õppelabor FK M F.01.003 Eriseminar keemia didaktikast FK FE.01.036 Kaugseire FKKF.03.047 Eriseminar keskkonnafiiüsikast FKKF.03.040 Keemia ajalugu FKOK.Ol.023 Eriseminar kolloid-ja FKFE.05.047, FKFE.05.048 Keemia alused FKFE.01.002 keskkonnakeemiast Keemia andmebaasid FKOK.01.038 Eriseminar magistrantidele FKKM .01.030 K eem ia didaktika FKFE.01.040 analüütilises ja füüsikalises keemias Keemia looduskeskkonnas FKFE.05.038 Eriseminar magistrantidele FKKM .02.012 K eem ia põhikursus (valitud peatükke FKFE.05.039 bioorgaanilises keemias keemiast) Eriseminar magistrantidele FKKM .04.011 K eem ia põhimõisted FKFE.01.016 teoreetilises ja arvutikeemias Keemia tarkvara FKKM .04.017 Eriseminar materjalifüüsikas FKM F.01.051 K eem ia tehiskeskkonnas FKFE.05.040 Eriseminar optikas ja spektroskoopias FK EF.01.019 Keemia õpetam ine põhikoolis ja FKFE.01.048 Eriseminar rakendusfüüsikas FKEF.02.057 keskkoolis Fraktalid FKFE.05.035 K eem iaülesannete lahendamine FKFE.01.003, FKFE.01.043 Funktsionaalse anatoomia ja FK EF.02.055 Kem om eetria FKKM .04.014 biomehaanika alused K eskkonna analüüs FKFE.05.011, FKFE.05.061 Füüsika FKM F.01.015 K eskkonna analüüs II FKFE.05.022 Füüsika diagnostikas ja ravis FK M F.01.042 K eskkonna analüüs ja monitooring FKFE.05.049 Füüsika didaktika FKM F.01.001, FK M F.01.004, K eskkonna analüüs ja välipraktika FKFE.05.024 FKM F.01.058 Keskkonna analüüsi praktikum FKFE.05.025 Füüsika eriküsimusi farmatseutidele FKKF.03.043 Keskkonna saastumine ja selle mõju FKFE.05.055 Füüsika I (mehaanika ja FKEF.02.042 rakkudes toimuvatele protsessidele molekulaarfüüsika) K eskkonnadosim eetriaja FKKF.03.001 Füüsika II (elekter ja magnetism) FKEF.02.033 kiirguskaitse I Füüsika III (optika ja aatomifuüsika) FKEF.02.034 K eskkonnadosim eetriaja FKKF.03.032 Füüsika ja keemia ühendkursuse FK M F.01.057 kiirguskaitse II õpetamine 7. klassis K eskkonnafüüsika alused I FKKF.03.044 Füüsika matemaatiline aparatuur FKTF 04.034 Keskkonnafüüsika alused II FKKF.03.046 Füüsika praktikum FKMF 01.016 Keskkonnafüüsika praktikum -1 FKM F.01.064 Füüsika praktikum I FKEF 02.050 Keskkonnafüüsika praktikum - 2 FKM F.01.065 Füüsika praktikum II FKEF. 02.051 Keskkonnakeem ia FKFE.05.005, FKFE.05.028 Füüsika valitud peatükke FKMF 01.018 Keskkonnakeem ia alused FKFE.05.041 Füüsika õpetamine keskkoolis FKMF 01.027 K eskkonnakeem ia alused õpetajatele FKFE.05.003 Füüsika Õpetamine põhikoolis FKM F.01.008, FKMF 01.011 K eskkonnakeem ia I FKFE.05.001 Füüsika ülesanded FKMF 01.017 K eskkonnakeem ia II FKFE.05.021 Füüsikaline keemia FKFE.03.026, FKFE 03.034 Keskkonnakeem ia praktikum FKFE.05.045 Füüsikaline keemia I FKFE 03.021 K eskkonnakeem ia praktikum I FKFE.05.058 Füüsikaline keemia II FKFE 03.022 K eskkonnakeem ia praktikum II FKFE.05.059 Füüsikaline keemia III FKFE 03.014 Keskkonnakeem ia üldised alused I FKFE.05.056 Füüsikaline kosmoloogia FKTF 01.008 Keskkonnakeem ia üldised alused II FKFE.05.057 Füüsikalise keemia praktikum FKFE 03.035 K eskkonnamõjud orgaanilises FKOK.Ol.037 Füüsikalise keemia praktikum I FKFE 03.043 keemias Füüsikalise keemia praktikum II FKFE 03.041 K eskkonnaõpetus FKKF.03.024 Füüsikalised põhimõisted inimese FKMF 01.062 K eskkonnaõpetus ja keskkonnakaitse FKFE.05.044 elutegevuses alused Füüsikalised uurimismeetodid FKKM .01.003 Klassikaline astronoom ia FKTF.01.005 Füüsikalised uurimismeetodid FKFE.03.029 K ollo id-ja pindnähtuste keemia FKFE.05.002, FKFE.05.006 elektrokeemias K ollo id-ja pindnähtuste keemia FKFE.05.014 Füüsikaliste mõõtmiste alused FKEF.01.010 praktikum Füüsiko-keemilised ja FKFE.03.036 K olloidkeem ia FKFE.05.010, FKFE.05.027, elektrokeemilised meetodid FKFE.05.053 meditsiinidiagnostikas K olloidkeem ia II FKFE.05.013 Galaktikate füüsika FK TF.01.015 K ombinatoorse keem ia põhimõtted FKKM .02.008 Geometrodünaamika alused FKTF.04.018 K om pleksmuutuja funktsioonid FKTF.01.012 Hapete ja aluste keemia FKKM .01.021 Koolifüüsika eesm ärgistam ine FKM F.01.010 Inimese elutalitluse, diagnostika ja FK M F.01.061 K ooliülesannete lahendamise FKM F.01.009 ravi füüsikalised põhimõisted m etoodika Instrumentaalanalüüsi meetodid FK K M .01.023 Krom atograafia FKOK.Ol.020 Jäätmemajandus ja jäätm ekäitlus FKFE.05 .060, FKFE.05.062 K rom atograafia elektroforees ja FKKM .01.001 Kaasaegse füüsika alused. I. FKTF.04.035 m ass-spektrom eetria 262 FIJIJSIKA-KEEMIATEADUSKOIVD 262 Kultuuriväärtuste säilitamine, FKOK.01.024 erisem inar konserveerimine, restaureerim ine Orgaanilise keem ia praktikum I FKOK.Ol .043, FKOK.Ol.046 Kursusetöö teoreetilisest füüsikast FKTF.04.033 Orgaanilise keem ia praktikum II FKOK.Ol.044 K vantbio loogiaja FKKM .04.013 Orgaanilise keem ia väike praktikum FKOK.Ol.034 kvantfarm akoloogia Orgaanilise sünteesi meetodid FKOK.01.014 Kvantkom puuter FKEF.04.005 Orgaanilise sünteesi planeerim ine FKOK.01.018 Kvantm ehaanika 1 FK TF.03.006 Orgaanilise sünteesi valikpraktikum FKOK.Ol.042 K vantm ehaanika II FK TF.03.009 Orgaanilised reaktiivid kaasaegses FKKM.01.006 Kvantväljateooria seminar FKTF.04.030 analüütilises keemias K äärim isprotsesside keem ia ja FKOK.01.027 Pedagoogiline praktika FK FE.01.030, FKMF.01.005 tehnoloogia Peptiidikeem ia FKKM.02.004 Lahuste valm istam ine ja FKFE.01.039 Pestitsiidide jääkide analüüs FKFE.05.017 kontsentratsiooni väljendusviisid Polüm eeride keemia FKOK.Ol.003 Laserite füüsika FKEF.01.003 Praktiline arvutuskeem ia FKKM.01.022 Liikumise kvantteooria FKKM .04.006 Praktiline õppetöö koolis FKMF.01.059 Literatuursüntees FKOK.01.041 Protsesside m odeleerim ine FKFE.05.023 Looduskaitse FKOK.01.006 heterogeensetes süsteem ides Looduslike protsesside keem ilised ja FKFE.05.007 Radioaktiivsed ained uurimistöös FKKM.02.006 term odünaam ilised alused Radioökoloogia ja kiirguskaitse FKKF.03.041 Looduslike toksiinide analüüs FKFE.05.019 Rakenduselektrokeem ia FKFE.03.005 Looduslikud energiaressursid FK K F.01.003 Rakenduslik kolloidkeem ia FKFE.05.051 Loodusõpetuse didaktika FK 00.00.006 farmatseutidele M atemaatilise füüsika võrrandid FKTF.01.007 Rakendusoptika FKEF.02.013 M aterjalide keem ia FKOK.01.007, FKOK.01.050 Rakkautomaadid FKMF.01.050 M aterjalide keem ia praktikum FKOK.01.008 Raskemetallid keskkonnas ja nende FKFE.03.025 M aterjalikeem ia valikpeatükke: FKKM .02.007 elektroanalüüs bioaktiivsete ainete konstrueerim ise Raskem etallid toiduainetes ja nende FKFE.05.018 põhimõtted analüüs M editsiinifüüsika FKKF.03.042 Raskmetallid keskkonnas ja nende FKFE.03.006 farmaatsiaüliõpilastele elektroanalüüs M editsiiniline biom ehaanika FKEF.02.044 Relativistlik osakestefüüsika FKTF.04.032 Meditsiiniline keemia FK 00.00.00L FK00.00.002 Reovete keemilise ja bioloogilise FKFE.05.029 Meditsiinilise diagnostika ja teraapia FKEF.02.049 puhastuse alused meetodid ja aparatuur Restaureerim ise (ennistam ise) FKOK.Ol.022 M editsiinis kasutatavad kiirgused FKEF.02.043, FK M F.01.060 keemilised alused M ehaanika FKKF.03.009, FKKF.03.045, Röntgendifraktsioon FKMF.02.001 FK M F.01.006 Rühm ateooria erisem inar FKEF.01.013 M ehaanika praktikum FKKF.03.012, FK M F.01.063 Sidesüsteemid FKEF.02.048 M eteoroloogia praktikum FKKF.03.029 Signaalitöötluse alused FKEF.04.002 M etroloogia ja katseandmete FKFE.05.020 Sissejuhatus aine ehitusse FKMF.01.028 m atem aatiline töötlemine Sissejuhatus arvutialgebrasse FKTF.04.038 M ikroelem entide eraldamise, FKKM .01.005 Sissejuhatus bioobjektide ja - FKEF.02.029 m askeerimise ja kontsentreerim ise protsesside visualiseerimisse meetodid Sissejuhatus füüsikasse FKMF.0L031 M ikroprotsessorid FKEF.02.045 Sissejuhatus geofüüsikasse FKKF.03.025, FKKF.03.028 M ittestatsionaarsete protsesside FKFE.05.033 Sissejuhatus m editsiinilisse FKMF.01.047 m odeleerim ine heterogeensetes elektroonikasse süsteemides Sissejuhatus merefüüsikasse. FKKF.03.006 M odernsed kvantkeem ia programmid FK K M .01.024 Läänemeri M olekulaardisain FKKM .04.005 Sissejuhatus m änguteooriasse FKEF.01.016 M olekulaarfüüsika FK M F.01.024 Sissejuhatus okeanograafiasse FKKF.03.037 M oodne atm osfäärifüüsika FKKF.03.034 Sissejuhatus retseptoroloogias$p FKKM .02.001 M oodne keskkonnafüüsika FKKF.03.035 Sissejuhatus rühm ateooriasse FKEF.01.008 M oodsad instrum entaalanalüüsi FKKM .01.020 Skeletiiihaste funktsionaalse seisundi FKEF.02.024 meetodid biom ehaaniline diagnostika M udelarvutusi tahkisefüüsikas FKM F.02.002 Solvendiefektid keemias FKKM .01.025 M õõtm ism eetodid FKEF.02.003 Soojusõpetus FKKF.03.022 N ahakeem ia alused FKOK.01.013 Soojusõpetuse praktikum FKKF.03.011 N eurokeem ia FKKM .02.014 Spektroskoopia alused FKEF.01.012 N äitlikustam ine keem ia õpetamisel FKFE.05.063 Spiinorid FKTF.04.025 Ohtlike ainete käsitlem ine, nende FKFE.05.043 Statistiline andm etöötlus FKKF.03.031 toime inimesele ja elukeskkonnale Struktuur-omadus sõltuvused FKKM .04.008 avariide korral ning saneerim ine Struktuuranalüüs FKOK.Ol.019 Optika FKEF.01.006 Sünergeetika FKFE.05.034 Optika ja m ikrom aailm a füüsika FK M F.01.032 Sünoptiline m eteoroloogia FKKF.02.009 Optika praktikum FKEF.01.004 Tahkise keem ia FKFE.01.009 Orgaaniline keemia FKOK.01.047 Tahkise pinna omadused FKFE.01.024 Orgaaniline keem ia I FKOK.01.030, FKOK.01.048 Teadm isruum i teooria FKFE.05.042 Orgaaniline keem ia II FKOK.01.031, FKOK.01.049 Tehnilise analüüsi praktikum FKKM .01.019 Orgaaniline keem ia III FKOK.01.035 Tehnovahendid füüsika õpetamisel FKM F.01.021 O rgaaniline keem ia IV FKOK.Ol .036 Tekstiilikeem ia alused FKOK.01.012 Orgaanilise keem ia didaktika FK FE.01.044 Teoreetiline füüsika (ülevaatekursus) FKTF.04.022 O rgaanilise keem ia eripraktikum FKOK.01.040 Teoreetiline keem ia FKKM .04.002 O rgaanilise keem ia erisem inar FKOK.01.039 Teoreetilise füüsika erisem inar FKTF.04.029 O rgaanilise keem ia kõrgem FKOK.01.045 Teoreetilise füüsika sem inar FKTF.04.017 263 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 263 Termodünaamika ja statistiline FKTF.03.001 Valkude keem ia FKKM.02.015 füüsika I Variatsioonarvutus FKTF.01.011 Termodünaamika ja statistiline FK TF.03.010 Vastasmõjud industriaalühiskonnas - FKKM .01.002 füüsika II tehnoloogia transfermatsioon Tutvumispraktika FK 00.00.004 Vee keemia FKFE 05.050 Tuumafüüsika eksperimentaalsed FKEF.02.039 V ek to r-ja tensoranalüüs FKTF 04.011 meetodid Võnkum ised ja lained FKKF 03.021 Tööstuskeemia FKOK.01.015 Välitööd koolifüüsikas FKMF 01.033 Universumi füüsika FK TF.01.003 Värvide keemia FKOK 01.004 Vaatluspraktika FK00.00.005 Ökotoksikoloogia FKFE 05.052 Valikpeatükke füüsikalisest FKKM .02.005 Ö kotoksikoloogia ja tervisekaitse FKFE 05.054 biokeemiast Üldine keemia FKFE.01.045, FKFE 01.046 Valitud elementide analüütilise FKKM .01.007 Üldine keemia füüsikalise keemia FKFE 01.017 keemia põhijooni alustega Valitud peatükke anorgaanilisest FKFE.01.025 Üldise keem ia praktikum FKFE.01.018, FKFE.01.047 keemiast Üldm eteoroloogia FKKF.03.026 Valitud peatükke atmosfääri füüsikast FKKF.03.030 Valitud peatükke kvantkeem iast FKKM .04.003 Inglisekeelsed ainete nimed FKOO.OO.OOl Medical Chemistry FK FE.01.020 Practical Works in Inorganic Chemistry FKOO.00.002 Medical Chemistry FK FE.01.024 Propeties o f Solid Surface FKOO.00.003 Active Learning in Science Teaching FKFE.01.025 Selected Topics on Inorganic Chemistry FK00.00.004 Pedagogical practice (introduction) FKFE.01.026 Didactics o f Inorganic Chemistry FK00.00.005 Pedagogical practice (observation) FKFE.01.029 Inorganic Chemistry III FK00.00.006 Didactics o f Science FKFE.01.030 Practice School FKEF.01.003 Principles o f Lasers FKFE.01.031 Practical Works in Inorganic Chemistry I FKEF.01.004 Practical Works on Optics FKFE.01.032 Practical Works in Inorganic Chemistry II FKEF.01.006 Optics FKFE.01.033 Inorganic Synthesis FKEF.01.007 Practical W orks on Electricity and Magnetism FKFE.01.034 Special Seminar on Inorganic Chemistry FKEF.01.008 Introduction to Group Theory FKFE.01.035 Special Seminar on Inorganic Chemistry FKEF.01.010 Introduction to Physical M easurements FKFE.01.036 Special Seminar on Didactics o f Chemistry FKEF.01.012 Introduction to Spectroscopy FKFE.01.037 Special Laboratory Works in Inorganic Chemistry FKEF.01.013 Group Theory (special seminar) FKFE.01.038 Inorganic Chemistry II FKEF.01.016 Introduction to Game Theory FKFE.01.039 Preparing o f Solutions and Types o f Concentration Units FKEF.01.019 Special Sem inar on Optics and Spectroscopy FKFE.01.040 Didactics o f Chemistry FKEF.02.003 M easuring and Instrumentation FKFE.01.041 Inorganic Chemistry FKEF.02.013 Applied Optics FKFE.01.042 Inorganic Chemistry I FKEF.02.019 Principles o f Electronics FKFE.01.043 Problem Solving in Chemistry FKEF.02.024 Biomechanical D iagnostics o f the Funktional State o f the FKFE.01.044 Didactics o f Organic Chemistry Skeletal Muscles FKFE.01.045 General Chemistry FKEF.02.028 Biomedical Instrumentation and Methods FKFE.01.046 General Chemistry FKEF.02.029 An Introduction to M edical Imaging FKFE.01.047 Practical Works o f General Chemistry FKEF.02.032 Electricity and Magnetism FKFE.01.048 Teaching o f Chemistry in the Basic and Secondary School FKEF.02.033 Physics II (Electricity and Magnetism) FKFE.01.050 Inorganic Chemistry II FKEF.02.034 Physics III (Optics and Atomic Physics) FKFE.03.005 Applied Electrochemistry FKEF.02.039 Experimental M ethods in N uclear Physics FKFE.03.006 Heavy Metals in Environm ent and Their Electroanalyse FKEF.02.042 Physics I (M echanics and M olecular Physics) FKFE.03.007 Introduction to Electrochemistry I FKEF.02.043 Radiations in M edicine FKFE.03.014 Physical Chemistry III FKEF.02.044 Medical Biom echanics FKFE.03.015 Electrochemical Kinetics 1 FKEF.02.045 M icroprocessors FKFE.03 .016 M ethods o f Electrochemical Kinetics FKEF.02.046 Digital Signal Processing FKFE.03.017 Electroanalysis FKEF.02.048 Com m unication Systems FKFE.03.018 Electrochemical Kinetics II FKEF.02.049 M ethods and Instrumentation for Medical Diagnosis and FKFE.03.021 Physical Chemistry I Therapy FKFE.03.022 Physical Chemistry II FKEF.02.050 Practical W orks on Physics I FKFE.03.025 Heavy Metals in the Environment and Electrochemical FKEF.02.051 Practical Works on Physics II M ethods o f Their Determination FKEF.02.055 Fundamentals o f Functional Anatomy and Biomechanics FKFE.03.026 Physical Chemistry FKEF.02.057 Special Sem inar on Applied Physics FKFE.03.027 Electrochemistry II FKEF.04.001 Electricity and M agnetism FKFE.03.028 Electrochemistry III FKEF.04.002 Fundamentals o f Signal Processing FKFE.03.029 Physical M ethods in Electrochemistry FKEF.04.004 Special Practical Works FKFE.03.030 Electrosynthesis FKEF.04.005 Quantum Com puter FKFE.03.031 Special Laboratory Works in Physical Chemistry FKFE.01.002 Bases o f Chemistry FKFE.03.032 Special Sem inar on Physical Chemistry FKFE.01.003 Problem Solving in Chemistry FKFE.03.033 Special Sem inar on Physical Chemistry FKFE.01.009 Solid State Chemistry FKFE.03.034 Physical Chemistry FKFE.01.010 Inorganic Chem istry I FKFE.03.035 Practical Works in Physical Chemistry FKFE.01.016 Fundamentals o f Chemistry FKFE.03.036 Physico-chemical and Electrochemical M ethods in Medical FKFE.01.017 General Chem istry with Physical Chem istry Principles Diagnostics FKFE.01.018 Practical Works in General Chemistry FKFE.03.040 Using o f Com puter in Treatm ent o f Physico-chemical FKFE.01.019 Inorganic Chemistry Experim ent 264 FUUSIKA-KEEMIATEADUSKOND 264 FKFE.03.041 Practical Works in Physical Chemistry 11 FKKF.03.025 Principles o f Geophysics FKFE.03.043 Practical W orks in Physical Chemistry I FKKF.03.026 General M eteorology FKFE.05.001 Environmental Chemictry FK KF.03.028 Principles o f G eophysics FKFE.05.002 Colloid and Surface Chemistry FKKF.03.029 Meteorology. Practical Classes FKFE.05.003 Basic Environmental Chemistry for Teachers FKKF.03.030 Selected Topics on Atm ospheric Physics FK FE.05.005 Environmental Chemistry FKKF.03.031 Statistical Data Analysis FKFE.05.006 Colloid and Surface Chemistry FKKF.03.032 Dosimetry in the Environm ent and Radiation Protection II FKFE.05.007 Chemical and Therm odynam ical Base o f Natural Processes FKKF.03.034 M odern atm osphere physics FKFE.05.010 Colloid Chemistry FKKF.03.035 M odem environm ental physics FKFE.05.011 Environmental Analysis FK KF.03.036 Com puter-aided m easurem ents FKFE.05.013 Colloid Chem istry II FKKF.03.037 Introduction to oceanography FKFE.05.014 Practical Works in Colloid and Surface Chemistry FKKF.03.039 Fundam entals o f atmospheric and marine physics FKFE.05.015 A m perom etric and Potentsiom etric Methods o f Analysis FKKF.03.040 Sem inar on environm ental physics FKFE.05.016 Biosensors FK KF.03.041 Radioecology and radiation protection FKFE.05.017 Analysis o f the Residue o f Pesticides FKKF.03.042 M edical physics for pharmacy students FKFE.05.018 Heavy Metals in Food Stuffs and their Analysis FKKF.03.043 Special physical problems for pharmaceutists FKFE.05 .019 Analysis o f the Natural Toxins FKKF.03 .044 Fundam entals o f the Environmental Physics I FKFE.05.020 M etrology and M athematical Data Processing FKKF.03.045 M echanics FKFE.05.021 Environmental Chemistry II FKKF.03 .046 Fundamentals o f the Environmental Physics II FKFE.05.022 Environmental Analysis II FKKF.03.047 Remote Sensing FKFE.05 .023 M odelling o f the Processes in the Heterogenous Systems FKKM .01.001 Chrom atography, Electrophoresis and Mass-spectrometry FKFE.05.024 Environmental Analysis and Field Studies FKKM .01.002 Interactions in Industrial Society - Technology Transfer FKFE.05.025 Practical W ork in Environmental Analyse FKKM .01.003 Physical Methods o f Investigation FKFE.05.027 Colloid Chemistry FKKM .01.004 Analytical Chemistry I FKFE.05.028 Environmental Chemistry FKKM .01.005 M ethods for Separation, Masking and Concentration of FKFE.05.029 Chemical and Biological Treatm ent o f W aste W ater M icroelements FKFE.05.033 M odelling o f Non-steady Processes in the Heterogeneous FKKM .01.006 O rganic Reagents in the Contemporary Analytical Systems Chemistry FKFE.05.034 Synergetics FKKM .01.007 The Main Aspects o f Analytical Chemistry o f some FKFE.05.035 Fractals Elements FKFE.05.036 M athematical M odelling o f A m perom etric and FKKM .01.008 The Catalym etrix Analysis Potentiom etrie Sensors FKKM .01.009 Aatomi Spectrom etric M ethods and Environmental FKFE.05.038 Chemistry in Environm ent Analytical Chemistry FKFE.05.039 Basic Chemistry FKKM .01.012 Analytical chem istry II FKFE.05.040 Chemistry in M an-made Environment FK K M .01.019 Technical Analysis FKFE.05.041 Basic Environmental Chemistry FKKM .01.020 M odern Methods o f Instrumental Analysis FKFE.05.042 Knowledge Space Theory FKKM .01.021 Acid-Base Chemistry FKFE.05.043 Hazardous W aste M anagement, Impact to the Human and FKKM .01.022 Practical Computational Chemistry Environm ent at Accidents and Remediation FKKM .01.023 Instrumental M ethods o f Analysis FKFE.05.044 Environmental Studies and Bases for Environmental FKKM .01.024 M odern Quantum Chemistry Program Protection FKKM .01.025 Solvent Effects in Chemistry FKFE.05.045 Practical Works in Environmental Chemistry FKKM .01.026 Selected Topics on M odem Physical Chemistry, FKFE.05.046 Special Laboratory Works in Colloid and Environmental Analytical Chemistry and Physical Organic Chemistry Chemistry FKKM .01.027 Practical Work o f Analytical Chemistry I FK FE.05.047 Special Sem inar on Colloid and Environmental Chemistry FKKM .01.028 Practical Work o f Analytical Chemistry II FKFE.05.048 Special Sem inar on Colloid and Environmental Chemistry FKKM .01.029 Tutorial in Analytical and Physical Chemistry FKFE.05.049 Environmental Analysis and M onitoring FKKM .01.030 M aster's Sem inar in Analytical and Physical Chemistry FKFE.05.050 Chemistry o f W ater FKKM .01.032 Analytical Chemistry I FKFE.05.051 Applied Colloid Chemistry for Pharm aceutists FKKM .01.033 Analytical Chemistry II FKFE.05.052 Ecotoxicology FK K M .01.034 Laboratory W ork on Analytical Chemistry I FKFE.05.053 Colloid Chemistry FKKM .01.035 Laboratory W ork on Analytical Chemistry II FKFE.05.054 Ecotoxicology and Health Protection FKKM .01.036 Analytical Chem istry I FKFE.05.055 Environmental Pollution and its Effect to the Processes in FKKM .01.037 Analytical Chem istry II the Cells FKKM .02.001 Receptorology. Introductory Remarks FKFE.05.056 General Course o f Basic Environmental Chemistry I FK K M .02.003 Biokinetics (special course) FKFE.05.057 General Course o f Basic Environmental Chemistry II FKKM .02.004 Peptide Chemistry FKFE.05.058 Practical W orks in Environmental Chemistry II FKKM .02.005 Introduction to Physical Biochemistry FKFE.05.059 Practical Works in Environmental Chemistry II FKKM .02.006 Racioactive com pounds in research FKFE.05.060 Solid W aste M anagem ent and Treatm ent FKKM .02.007 Selected parts o f material chemistry: principles o f design FKFE.05.061 Environmental Analysis o f bioactive com pounds FKFE.05.062 Solid W aste M anagem ent and Treatment FKKM .02.008 Principles o f com binatorical chemistry FKFE.05.063 Chemistry Teaching Through Visual Aids FKKM .02.009 Selected biotechniques: enzyme purification FKKF.01.003 Natural Energy Resources FKKM .02.010 Amino acid analysis FKKF.02.009 Synoptic M eteorology FKKM .02.011 Doctorate Sem inar in Bioorganic Chemistry FKKF.02.014 Num eric Models o f Atmosphere FKKM .02.012 M aster's Sem inar in Bioorganic Chemistry FKKF.03.001 Dosimetry in the Environm ent and Radiation Protection I FKKM .02.013 Tutorial in Bioorganic Chemistry FKKF.03.004 Atm ospheric Optics and Actinometry FKKM .02.014 Neurochem istry FKKF.03.006 Introduction to M arine Physics. The Baltic Sea FKKM .02.015 Protein Chemistry FKKF.03.009 M echanics FKKM .04.002 Theoretical Chemistry FKKF.03.011 Practical Works on Heat FKKM .04.003 Quantum Chemistry (special course) FKKF.03.012 Practical Works on M echanics FKKM .04.005 M olecular Design FKKF. 03 .013 Physics o f Aerosols FK K M .04.006 Quantum Theory o f Motion FKKF.03.021 V ibrations and W aves FKKM .04.008 Structure-Property Relationships FKKF.03.022 Heat FK K M .04.010 Tutorial in Theoretical and Computational Chemistry FKKF.03.024 Environm ental Science 265 FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 265 FK.KM.04.011 M aster's Seminar in Theoretical and Computational FKOK.01.018 Designing o f Organic Synthesis Chemistry FKOK.Ol .019 Structuralanalysis FKKM.04.012 Doctorate Seminar in Theoretical and Com putational FKOK.Ol .020 Chrom atography Chemistry FKOK.01.022 Chemistry in the Conservation and Restauration FKKM.04.013 Quantum Biology and Quantum Pharmacology FKOK.01.023 The History o f Chemistry FKKM.04.014 Chemometrics FKOK.01.024 Preservation o f Cult. Heritage, Conservation, Restauration FKKM.04.016 Contemporary Quantum Chemistry FKOK.01.027 Chemistry and Engineering o f Fermentation Processes FKKM.04.017 Chemical Software FKOK.01.030 Organic Chemistry I FKMF.01.001 Physics Didactics FKOK.01.031 Organic Chemistry II FKMF.01.002 Schoolphysics Laboratory FKOK. 01.034 Laboratory Manual o f Organic Chemistry FKMF.01.003 Schoolphysics Laboratory FKOK.Ol .035 Organic Chemistry III FKMF.01.004 Didactics o f Physics FKOK.01.036 Organic Chemistry IV FKMF.01.005 Practical Teaching Training FKOK.01.037 Solvent Effects in Organic Chemistry FKMF.01.006 Mechanics FKOK.01.038 Chemical Databases FKMF.01.007 Elementary Physics FKOK.01.039 Special Sem inar in Organic Chemistry FKMF.01.008 Physics in Basic School FKOK.01.040 Special Lab in Organic Chemistry FKMF.01.009 Methodics o f Solving Physical Problems FK O K .01.041 Literature Based Synthesis FKMF.01.010 Objectivation o f Schoolphysics FKOK.01.042 Advanced Laboratory Works in Organic Synthesis FKMF.01.011 Physics in Basic School FKOK.01.043 Practical Works in Organic Chemistry I FKMF.01.015 Physics FKOK.01.044 Practical Works in Organic Chemistry II FKMF.01.016 Physics Laboratory FKOK.01.045 Advanced Special Seminar in Organic Chemistry FKMF.01.017 Physics Exercises FKOK.01.046 Practical Works in Organic Chemistry I FKMF.01.018 Selected Topics in Physics FKOK.Ol .047 Organic Chemistry FKMF.01.020 Computer Basics FKOK.Ol .048 Organic Chemistry I FKMF.01.021 Technical Aids for Teaching Physics FKOK.Ol .049 Organic Chemistry II FKMF.01.024 M olecular Physics FKOK.01.050 Chemistry o f Materials FKMF.01.025 Mathematical M ethods o f Biomedical Engineering FKTF.01.003 Physics o f Universum FKMF.01.026 Computer Networks and Electronic Communications FKTF.01.005 Classical Astronomy FKMF.01.027 Physics in Secondary School FKTF. 01.007 Equations o f M athematical Physics FKMF.01.028 Introduction to Structure o f Matter FK TF.01.008 Physical Cosmology FKMF.01.029 Structure o f Matter FKTF.01.009 Physics and Evolution o f Binary Systems and Variable FKMF.01.031 Introduction to Physics Stars FKMF.01.032 Optics and Modern Physics FK TF.01.011 Calculus o f Variations FKMF.01.033 Fieldworks in Schoolphysics FK TF.01.012 Complex Variable Functions FKMF.01.042 Physics in Diagnostics and Therapy FKTF.01.013 Astronomy FKMF.01.046 Biophysics I FKTF.01.015 Physics o f Galaxies FKMF.01.047 Introduction to Medical Electronics FKTF.03.001 Therm odynam ics and Statistical Physics 1 FKMF.01.050 Cellular automata FKTF.03.004 Numerical Methods FKMF.01.051 Seminar on M aterials Physics FK TF.03.006 Quantum M echanics II FKMF.01.057 Teaching o f Physical Science FKTF.03.007 Chaos and Self-organization FKMF.01.058 Didactics o f Physics FKTF.03.009 Quantum M echanics II FKMF.01.059 Practical Class at School FKTF.03.010 Therm odynam ics and Statistical Physics II FKMF.01.060 Radiations in Medicine FKTF.04.005 Electrodynam ics I FKMF.01.061 Physical Principles o f Physiology, Therapy and FK TF.04.010 Atomic and Nuclear Physics Diagnostics FKTF.04.011 Vector and Tensor Analysis FKMF.01.062 Medical Physics FKTF. 04.017 Seminar o f Theoretical Physics FKMF.01.063 Practical W orks on M echanics FKTF.04.018 Fundamentals o f Geom etrodynam ics FKMF.01.064 Practical W orks on Environmental Physics - 1 FKTF.04.022 Theoretical Physics (a review course) FKMF.01.065 Practical W orks on Environmental Physics - 2 FKTF.04.025 Spinors FKMF.02.001 X-ray Diffraction FKTF.04.029 Advanced Sem inar o f Theoretical Physics FKMF.02.002 Model Calculations in Solid State Physics FKTF.04.030 Seminar o f Quantum Field Theory FKOK.01.003 Polymer Chem istry FK TF.04.032 Relativistic Particle Physics FKOK.Ol .004 Chemistry o f the Dyestuffs FKTF.04.033 Project in Theoretical Physics FKOK.01.005 Biochemistry FKTF.04.034 Mathematics for Physical Science FKOK.01.006 Environmental Protection FKTF.04.035 Introduction to Contem porary Physics. I. Relativistic FKOK.Ol .007 Chemistry o f M aterials Physics FKOK.01.008 Practical W orks on Chemical Engineering FKTF.04.036 Introduction to Contem porary Physics. II. Quantum Physics FKOK.01.012 Fundamentals o f Textile Chemistry FKTF.04.037 Introduction to Contem porary Physics. III. Statistical FKOK.01.013 Fundamentals o f Leather Chemistry Physics FKOK.Ol .014 M ethods o f O rganic Synthesis FKTF.04.038 Introduction to Com puter Algebra FKOK.01.015 Industrial Chemistry Ained õppejõudude järgi Aaviksoo, Jaak FKEF.01.006, FKEF 01.016, FK FE.01.040, FKFE.01.041, FKEF 01.019 FKFE.01.042, FKFE.01.047, Aid, Siim FKEF 02.029 KKSD.02.002, KKSD.03.002 Aints, Märt FKEF 01.007 Arulepp, Mati FK00.00.001, FK00.00.002, Alumaa, Ants FKFE .01.047 FKFE.05.003, FKFE.05.014, Arold, Jaak FK FE.01.018, FKFE 01 .020 , FKFE.05.020, FKFE.05.022, FK FE.01.026, FKFE 01.031, FKFE.05.025, FKFE.05.038, FK FE.01.032, FKFE 01.033, FKFE.05.039, FKFE.05.040, 266 FUU SIKA-KEEMI ATE ADU S К О \I> 266 FK FE.05.041, FK FE.05.043, Keis, Heldur FK FE.03.005, FKFE.03.006, FK FE.05.045, FK FE.05.046, FK FE.03.015, FKFE.03.016, FK FE.05.060, FK FE.05.062 FK FE.03.017, FKFE.03.018, Burk, Peeter FK K M .01.004, FKKM .01.012, FK FE.03.021, FKFE.03.022, FKKM .01.021, FK K M .01.022, FKFE.03.025, FKFE.03.031, FK K M .01.024, FKKM .01.026, FKFE.03.032 FK K M .01.032, FKKM .01.036 Kepler, Kalle FK EF.02.003, FKEF.02.043 Eerrne, Kalju FKKF.03.024, FKKF.03.028, Kikas, Jaak FK M F.01.028, FKMF.01.029, FKKF.03.030 FK M F.01.050, FKMF.01.051 Ehrlich, Juha FK00.00.001, FK00.00.002, Kikas, Ülle FKKF.03.031 FKFE.03.034, FKFE.03.036, Kokk, Heino FK K M .01.019, FKKM .01.027, FKFE.03.041 FKKM .01.028, FKKM .01.034, Ehrlich, Tiiu FK00.00.001, FK00.00.002, FKKM .01.035 FK FE.03.035, FKFE.03.040, Koppel, Ilmar FKKM .01.001, FKKM .01.003, FKFE.03.041 FK K M .01.020, FKKM .01.021, Eller, M arika FKKM .02.010 FKKM .01.022, FKKM .01.023, Ergma, Ene FKTF.01.003, FKTF.03.001, FKKM .01.024, FKKM.01.025, FKTF.04.029, FKTF.04.033 FKKM .01.026, FKKM .01.029, Gramann, M irt FKTF.01.008 FKKM .01.030, FKKM.01.033, Haljaste, Ants FKEF.01.007, FKEF.02.048 FKKM.01.037 Hektor, Andi FKTF.04.038 Korge, Hans F K EF.01.004, FKEF.01.006, Hellat, Karin FK00.00.003, FK00.00.004, FKEF.01.007, FKEF.01.010, FK00.00.005, FK00.00.006, FKEF.04.001 FKFE.05.001, FKFE.05.003, Krikmann, Ott FKM F.01.002, FKMF.01.003 FKFE.05.005, FKFE.05.011, Kukli, Kaupo FKEF.01.010 FKFE.05.020, FKFE.05.021, Kuus, Henn FKKM .01.005, FKKM.01.006, FK FE.05.022, FKFE.05.024, FKKM .01.007, FKKM.01.008, FK FE.05.025, FKFE.05.028, FKKM.01.019 FK FE.05.029, FKFE.05.038, Kuusk, Piret FKTF.04.030 FKFE.05.039, FKFE.05.040, Laan, Matti FKEF.01.003, FKEF.01.004, FK FE.05.041, FKFE.05.044, FKEF.01.006, FKEF.02.050 FK FE.05.046, FKFE.05.049, Leito, Ivo FKKM .01.020, FKKM .01.027, FKFE.05.050, FKFE.05.055, FKKM .01.028, FK K M .01.032, FK FE.05.056, FKFE.05.057, FK K M .01.034, FKKM.01.035, FKFE.05.058, FKFE.05.059, FKKM.01.036 FK FE.05.060, FKFE.05.061, Lembra, Jüri FKTF.03.009 FKFE.05.062, FKFE.05.063 Loodmaa, Vello FK00.00.001, FK00.00.002, Hižnjakov, V ladim ir FK TF.03.006, FKTF.03.009, FKFE.05.002, FKFE.05.006, FK TF.04.029, FKTF.04.033 FKFE.05.010, FKFE.05.013, Humal, Leo-Henn FK EF.02.028, FKEF.02.049 FKFE.05.027, FKFE.05.046, Hõrrak, Urmas FK K F.03.011, FKKF.03.012 FK FE.05.047, FKFE.05.051, Ilmoja, Kalle FKFE.05.017, FKFE.05.052, FKFE.05.053 FK FE.05.054 Loog, Peeter ARFS.01.001 Ilomets, Tullio FK O K .O l.004, FK O K .O l.022, Lust, Enn FKFE.03.007, FKFE.03.014, FK O K .O l.023, FK O K .O l.024 FKFE.03.015, FKFE.03.018, Jõeveer, Mihkel FK TF.01.015 FKFE.03.026, FKFE.03.027, Jänes, Alar FKFE.03.029, FK FE.03.031, FKFE.03.028, FKFE.03.029, FKFE.03.043 FKFE.03.030, FKFE.03.031, Järv, Jaak FKKM .01.026, FKKM .02.001, FKFE.03.032, FKFE.03.033 FKKM .02.003, FKKM .02.004, Lust, Karmen FKFE.03.031, FKFE.03.040, FKKM .02.005, FKKM .02.006, FKFE.03.043 FKKM .02.007, FKKM .02.008, Luštšik, Aleksander FKEF.01.012, FKMF.01.028 FKKM .02.009, FKKM .02.010, Luts, Aare FKKF.03.022 FKKM .02.011, FK K M .02.012, Mirme, Aadu FKKF.03.036 FKKM .02.013, FKKM .02.015 M äeorg, Sirje FKOK.Ol.018, FKOK.Ol.038 Jüriado, Erika FK00.00.004, FK00.00.005, M äeorg, Uno FKOK.Ol.018, FKOK.01.019, FKFE.01.017, FKFE.01.018, FKOK.Ol.020, FKOK.Ol.039, FKFE.01.019, FK FE.01.020, FKOK.Ol.040, FKOK.Ol.042, FKFE.01.026, FK FE.01.031, FKOK.Ol.045 FKFE.01.032, FKFE.01.033, M ändar, Hugo FKEF.02.051, FKMF 02.001, FKFE.01.036, FKFE.01.038, BGM R.08.014 FKFE.01.039, FK FE.01.040, M ännik, Aarne FKKF.02.014 FKFE.01.041, F K FE.01.042 Mölder, Erik FKFE.05.014, FKFE.05.053 Kaagjärv, Leo FK TF.04.005, FK TF.04.011, Mölder, Uldo FK00.00.001, FKKM .01.003, FKTF.04.022, FK TF.04.025, FKKM .01.020, FKKM .01.023, FK TF.04.034 FKKM .01.033, FKKM .01.037, Karelson, Mati FKKM .01.023, FK K M .04.002, FKKM.04.002 FKKM .04.003, FKKM .04.005, M üürsepp, Tiiu FKM F.01.061, FKM F.01.062, FKKM .04.006, FKKM .04.008, FK M F.01.064, FKM F.01.065 FKKM .04.010, FKKM .04.011, M üürsepp, Toomas FKM F.01.060, FKM F.01.061, FKKM .04.012, FKKM .04.013, FKM F.01.062 FK K M .04.014, FKKM .04.016, N eim an, Lennart FKEF.01.010 FKKM .04.017 Noppel, Madis FK K F.03.011, FKKF.03.012 Karolin, Liina FKFE.01.044 O hvril, Hanno FKKF.03.004, FKKF.03.006, Karu, G unnar-Raim ond FK M F.01.001, FK M F.01.004 FKKF.03.034, FKKF.03.035, 267 FÜLSIKA-KEEMIATEADIJSKOND 267 FKKF.03.037, FKKF.03.039, Tamm, Eduard FKKF.03.009, FKKF.03.013, FKKF.03.040, FKKF.03.042, FKKF.03.021, FKKF.03.034, FKKF.03.043, FK KF.03.044, FKKF.03.035, FKKF.03.040, FKKF.03.046 FKKF.03.045 Orupõld, Kaja FKFE.05.016, FKFE.05.045, Tamm, Elga FKM F.01.021 FKFE.05.052, FKFE.05.054, Tamm, Jüri FK FE.01.009, FKFE.01.010, FKFE.05.058, FKFE.05.059, FKFE.01.017, FKFE.01.024, FKFE.05.061 FKFE.01.029, FKFE.01.034, Ots, Ando FKEF.02.019, FKEF.02.045, FKFE.01.035, FKFE.01.037, FKEF.02.046 FK FE.01.045 Ots, Ilmar FKTF.04.032 Tamm, Lembi FKFE.01.010, FKFE.01.017, Paama, Lilli FKOO.OO.OOl, FK00.00.002, FKFE.01.019, FKFE.01.025, FK K M .01.009, FKKM .01.027, FKFE.01.036, FKFE.01.045, FKKM .01.028, FK K M .01.034, FKFE.01.050 FKKM .01.035 Tammelo, Risto FK TF.04.011, FKTF.04.017, Paris, Peeter FKEF.01.004 FKTF.04.018, FKTF.04.029, Pedak, Ellen FK K M .01.004, FKKM .01.012 FKTF.04.033, FKTF.04.035 Pentšuk, Jaan FK00.00.002, FKKM .01.001, Tammet, Hannes FKKF.03.022, FKKF.03.030, FKKM .01.002, ?K K M .01 .004, FKKF.03.031, FKKF.03.034, FKKM .01.012, FKKM .01.019, FKKF.03.035, FKKF.03.040 FKKM .01.020, FK K M .01.023 Tam meveski, Kaido FKFE.05.015, FKFE.05.016 Plank, Toomas FKEF.01.007, FKEF.01.010 Tarkpea, Kalev FKEF.02.032, FKEF.02.033, Pruks, Aarne FKFE.05.058, FKFE.05.059 FKEF.02.034, FKEF.02.042, Pullerits, Rein FKFE.01.002, FKFE.01.003, FKEF.02.050 FKFE.01.016, FKFE.01.017, Tenjes, Peeter FK TF.01.005, FKTF.01.012, FKFE.01.018, FKFE.01.019, FKTF.01.013, FKTF.04.010, FK FE.01.020, FKFE.01.030, FKTF.04.034 FKFE.01.036, FKFE.01.043 Tenno, Toomas FKOO.OO.OOl, FK00.00.002, Pung, Lembit FKEF.02.039, FKEF.02.048, FK00.00.004, FK00.00.005, FKEF.02.051, FKEF.02.057, FKFE.05.001, FKFE.05.002, BGM R.08.014 FKFE.05.005, FKFE.05.006, Pustõlnik, Izold FKTF.01.009 FK FE.05.007, FKFE.05.010, Partel, Enn FK00.00.003, FK00.00.004, FKFE.05.013, FKFE.05.015, FK00.00.005, FK00.00.006, FKFE.05.016, FKFE.05.021, FKM F.01.007, FKM F.01.008, FKFE.05.023, FKFE.05.027, FK M F.01.009, FKM F.01.010, FKFE.05.029, FKFE.05.033, FKM F.01.011, FKM F.01.027, FKFE.05.034, FKFE.05.035, FKM F.01.033, FKM F.01.057, FKFE.05.036, FKFE.05.047, FKM F.01.058 FKFE.05.048, FKFE.05.053 Raidaru, Gerda-Joanna FKKM .02.009 Teral, Hilda FKKF.03.004, FKKF.03.011, Rammo, Ilmar FK EF.01.004, FKEF.01.012, FKKF.03.042, FKM F.01.042, FKEF.02.013, FKEF.02.051 FKM F.01.046, FKM F.01.047, Realo, Enn FKKF.03.001, FKKF.03.032, FKM F.01.063, FKM F.01.064 FKKF.03.035, FKKF.03.041, Tiismus, Robert FKM F.01.026, FKTF.04.038 BGM R.08.014 Timotheus, Heiki FKOK.01.007, FKOK.01.012, Reinik, Mari FKFE.05.019 FKOK.01.013, FKOK.01.014, Repän, Villu FK EF.01.007 FKOK.01.015, FKOK.01.027, Rinken, Ago FKKM .02.001, FKKM .02.006, FKOK.01.030, FKOK.01.048, FKKM .02.014 FKOK.01.050 Ruut, Jüri FKFE.05.018 Tisler, Priit FKKF.02.009 Rõõm, Rein FKKF.03.034 Tuulmets, Ants FKOK.01.005, FKOK.01.006, Saari, Peeter FKEF.04.001, FKEF.04.004, FKOK.01.036, FKOK.01.037, FKEF.04.005 FK O K .01.039, FKOK.01.045, Salm, Jaan FKKF.03.011, FKKF.03.012 FKOK.01.047 Seeman, Viktor FKEF.02.050 Uri, Asko FKKM .02.008 Siimon, Hele FKKF.03.011, FKKF.03.021, Vain, Arved FKEF.02.024, FKEF.02.044, FKKF.03.022, FKKF.03.045, FKEF.02.055 FK M F.01.046, FKM F.01.047, Vana, Marko FKKF.03.011, FKKF.03.012 FK M F.01.063, FK M F.01.064, Vares, Peeter FKFE.01.018, FKFE.01.020, FK M F.01.065, FKM F.02.002 FKFE.01.031, FKFE.01.032, Sild, Olev FKEF.01.008, FKEF.01.013 FKFE.01.033, FKFE.01.035, Silk, Toomas FKFE.01.037 FKFE.01.037, FKFE.01.045, Sossi, Lembit FK TF.01.007, FKTF.01.011, FKFE.01.046, FKFE.01.047, FKTF.03.004, FKTF.03.007, FKFE.01.050 FKTF.04.011, FKTF.04.037 Vassiltšenko, Valeri FKEF.01.007, FKEF.02.019, Susi, Jaan FKM F.01.005, FKM F.01.015, FKEF.02.032 FK M F.01.016, FKM F.01.017, Vedru, Jüri FKEF.02.028, FKEF.02.049, FKM F.01.018, FK M F.01.024 ARFS.01.023, FKM F.01.025, Taagepera, Mare FKFE.01.044, FK FE.05.042 FKM F.01.046, FKM F.01.047 Tago, Erik FK TF.01.008 Veismann, Uno FKKF.03.035, FKKF.03.036, Talu, Lea FKOK.01.034, FKOK.01.043, FKKF.03.047 FK O K .01.044, FKOK.01.046 Vene, Jüri FKFE.01.048 Talvik, Agu-Tõnis FKOK.01.003, FKOK.01.008, Viirlaid, Säde FKOK.01.034, FKOK.01.043, FKOK.01.031, FKOK.01.035, FKOK.01.044, FKOK.01.046 FKOK.01.049 Voolaid, Henn FKM F.01.006, FK M F.01.031, 268 FIX SI К А-KEE ПЛАТЕ A DU S КОЛ D FK M F.01.032, FK M F.01.059 Örd, Teet FK TF.03.010, FK TF.04.005, FK TF.04.022, FKTF.04.035, 269 KEHAKULTUURITEADUSKOND 269 Kursus käsitleb skeletilihaste kontraktsiooniomaduste sõltuvust KEHAKULTUURI­ kontraktiilse aparaadi m olekulaarstruktuurist. Käsitletakse erinevusi skeletilihase kiutüüpide molekulaarstruktuuris, selle tähtsust spordis ja TEADUSKOND määramise võimalusi inimesel.©31. n. 2 L n-s 31. - 35. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl re f => A - Karin Alev 3 2 .-3 4 . n. 2 L , 2 P n -s SPORDIBIOLOOGIA INSTITUUT (SB) 35. n. 2 L, 2 S n-sl ref => A KKSB.01.016 K inesioloogia. Üldkursus magistriõppele FUNKTSIONAALSE MORFOLOOGIA korr. professor Teet Seene,dotsent Mati Pääsuke ÕPPETOOL (01) 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E■ L iikum is-ja sporditeadused:m ag OKKSB.Ol.OOl, KKSB.01.004, KKSB.02.001, KKSB.03.001 KKSB.01.001 Funktsionaalne morfoloogia Kursus käsitleb inim m otoorika olemust, selle juhtim ise tasandeid ja korr. professor Teet Seene,lektor Jaanus Järva lihaskontraktsiooni kineetikat, eristades lihassüsteemis ekstra- ja 2AP( 20L+ 2P+ 20S+ 38i) • E infrafusaalseid kontraktsioonielem ente ning hormonaairegulatsiooni ja ■ Liikum is-jasporditeadused:l, Liikumisravi: 1, Treeninguõpetus ja pärilikkuse seost kehalise aktiivsusega. spordijuhtimine:l © 2 .-1 6 . n. 2 L , 2 S n-s2 ref => E Kursus annab ülevaate organismis kehalise aktiivsuse puhul toim uvatest 2. - 16. n. 2 L, 2 S n-s2 ref => E struktuursetest muutustest organismi, elundite, koe, raku, rakuorganellide 2. n.2 re f => E ning molekulaarsel tasandil. 2. - 13. n. 2 L, 2 S n-s2 ref => E ©1. -16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E 3 . n. 4 L n-s 4. n. 2 L n-s KKSB.01.004 Kehaliste harjutuste bioloogia 5 .- 7 . n .4 L n-s korr. professor Teet Seene,korr. professor Vahur Ööpik,dotsent Mati 8. - 9. n. 2 L n-s Pääsuke,dotsent Tamara Smirnova,v-teadur Kalle Karelson,v-teadur Kalle 10. n. 4 S n-s Karelson,v-teadur Mehis Viru 11. n. 10 L n-s 2AP( 28L+ 12S+ 40i) • E 12. n. 8 L n-s ■Liikumis- ja sporditeadused:3, Liikumisravi:3, Treeninguõpetus ja 13. n. 6 S n-s spordijuhtimine:3 OKKSB.Ol.OOl, KKSB.02.001, KKSB.03.001 K KSB.01.018 Liikum isaparaadi patofiisioloogia. Valikkursus ©KKSB.02.001, KKSB.04.001 doktoriõppele Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade organismis toimuvatest korr. professor Teet Seene,dotsent Mati Pääsuke elutalitluslikest protsessidest kehalise aktiivsuse puhul. Käsitletakse 3AP( 24L+ 12S+ 84i) • E liigutustegevuse juhtim ist ning kudedes, rakkudes ja organsüsteemides □ L iikum is-ja sporditeadused:dokt toimuvaid bioloogilisi protsesse, nende ealisi ja soolisi iseärasusi. OKKSB.Ol.OOl, KKSB.01.004, KKSB.01.016, KKSB.02.001, ©24. - 39. n. 2 L, 1 P, 1 S n-s2 knt => E K KSB.03.001, KKSB.04.001 Kursus pakub teadmised inim m otoorikast lähtudes tugi-liikumisaparaadi KKSB .01.005 M üofibrillaarvalkude uuenemiskiiruse muutused m orfo-funktsionaalsetest om adustest liigutuste juhtim ise mehhanismidest skeletilihastes sõltuvalt kehalisest aktiivsusest ning m otoorika ealistest ja soolistest iseärasustest. teadur Priit Kaasik,lektor Jaanus Järva ©24. - 37. n. 2 L, 2 S n-s2 re f => E 1AP( 8L+ 8S+ 24i) • A □mag KKSB.01.019 Granti taotlemise alused. Üldkursus doktoriõppele ©KKSB.01.001, KKSB.02.001, KKSB.04.001 korr. professor Teet Seene Käsitleb kontraktiilsete, regulatoorsete ja minoorsete valkude 2AP( 8L+ 30S+ 42i) • E uuenemiskiiruse funktsionaalset tähtsust ning varieeruvust selle erinevate ■ L iikum is-ja sporditeadused:dokt valkude puhul. Kursus selgitab teaduslike hüpoteeside ja mõistete sisu, produktiivsust ©8. - 11. n. 2 L, 2 S n-sl re f => A teadustöös: kvaliteet, kvantiteet ning teadustöö planeerimine, 8. -11. n. 2 L, 2 S n-sl ref => A uurimisgranti vormistamisest, ideest, projektist. ©3. - 16. n. 1 L, 3 S n-sl re f => E KKSB.01.007 Kehalise aktiivsuse mõju skeletilihaste 3. - 16. n. 1 L, 3 S n-sl re f => E regeneratsioonile lektor Jaanus Järva KKSB.01.020 Kehaliste harjutuste preventiivne mõju 1AP( 12L+ 8S+ 20i) • A glükokortikoidse müopaatia puhul □mag E.-M. Rohtlaan OKKSB.Ol.OOl, KKSB.01.004, KKSB.02.001 1 AP( 10L+4S+ 26i) • A Antakse ülevaade skeletilihaste arengust ning regeneratsiooni OKKSB.Ol.OOl, KKSB.01.004, KKSB.02.001 mehhanismidest. Selgitatakse kehalise aktiivsuse mõju skeletilihaste Kursus käsitleb glükokortikoidide toimet organismis, lihaskoes regeneratsioonile koe, raku ja molekulaartasandil. valgusünteesi ja degradatsiooni intensiivsuse muutusi ning kehaliste ©2. n. 4 L n-s harjutuste preventatiivset mõju glükokortikoidse m üopaatia puhul. 2. - 6. n. 2 L, 2 S n-sl re f => A - Jaanus Järva ©7. - 9. n. 2 L n-s 3. - 6. n. 2 L, 2 S n-sl re f => A 10. - 11. n. 2 L, 2 S n-s 1 re f => A KKSB.01.008 Skeletilihaste m olekulaarstruktuuri määramine ja selle KKSB.01.021 Liikum isaparaadi funktsionaalne morfoloogia. tähtsus tippspordis Erikursus magistriõppele teadur Karin Alev korr. professor Teet Seene,lektor Jaanus Järva 1AP( 10L+6P+ 2S+ 22i) • A 1 AP( 20S+ 20i) • A □mag □ L iikum is-ja sporditeadused:m ag OKKSB.Ol.OOl, KKSB.02.001, KKSB.04.001 OKKSB.Ol.OOl, KKSB.01.004, KKSB.02.001, KKSB.03.001 ©KKSB.02.001 KKSB.04.001 270 KEHAKULTUURITEADUSKOND 270 Seminarides käsitletakse funktsionaalse m orfoloogia m etoodilisi ja korr. professor V ahur Ö öpik,v-teadur Mehis V iru,teadur M ehis Viru sisulisi aspekte. 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • E ©24. - 33. n. 2 S n -sl ref => A ■ L iik u m is-ja sporditeadused:m ag 24. - 33. n. 2 S n -sl re f => A - Teet Seene © K K SB .01.004, KKSB.04.001 Süvateadm ised treeninguprotsessi olem use kohta: treeningu mõju KKSB.01.022 F u n k tsio n aa ln e m orfoloogia. E rik u rsu s dok to riõ p p e le molekulaarne mehhanism, treeningu taktika ja treeningu strateegia korr. professor Teet Seene fllsioloogilised-biokeem ilised alused. 5AP( 24L+ 72S+ 102i) • 2A ©24. - 40. n. 2 L, 2 S n-s6 ref => E □ L iik u m is-ja sporditeadused:dokt O K K SB .01.005, K K SB .01.006, KK SB.01.007, K KSB.01.016, K KSB.02.027 K ehalise treen in g u te rv istu slik efekt. E rikursus K K SB.01.021 m ag istriõppele . Aine eesmärk on anda ülevaade teadusharu interdistsiplinaarsest v-teadur Mehis Viru metodoloogiast ning oskused Õpetamise iseärasustest. 1 AP( 6L+ 14S+ 20i) • A © 1 .-3 6 . n. 1 L, 3 S n -s = > 2 E ■ L iik u m is-ja sporditeadused:m ag OKKSB.Ol.OOl, KKSB.01.016, K KSB.01.021 KKSB.01.023 L iik u m isap a ra ad i kinesioloogia Tervise olem us ja tugevdam ise võimalused. Tervise tugevnemine korr. professor Teet Seene,lektor Jaanus Järva liikum isvaeguse likvideerim ise, patofenom eenide riski vähendavate 2AP( 20L+ 2P+ 20S+ 38i) • E preventiivsete m uutuste ja üldise adaptatsiooni mehhanismi tõhustamise O K K SB .01.001, KK SB.02.001, KKSB.03.001 kaudu. Kursus annab ülevaate liikum isaparaadis toim uvast muutuste ©8. - 14. n. 2 L, 2 P n-s2 re f => A dünaam ikast sõltuvalt east, adaptatsioonist kehalisele treeningule, samuti hüpokineesia, erineva geneesiga m üopaatiate puhul ning funktsionaalse K KSB.02.032 Füsioloogia aktiivsuse m õjust süsteemi regeneratsioonile. korr. professor V ahur Ööpik,dotsent Mati Pääsuke,dotsent Tamara ©29. - 33. n. 2 L, 1 P, 1 S n -sl ref => E Sm irnova,v-teadur Kalle K arelson,v-teadur Mehis Viru,assistent Luule M edijainen SPORDIFÜSIOLOOGIA ÕPPETOOL (02) 4AP( 44L+ 14P+ 14S+ 68i) • EAOKKSB.Ol.OOl © A R A N .01.004 KKSB.02.004 T ead u stö ö alused Organism is toim uvate elutalitlusprotsesside süsteemne käsitlus v-teadur Mehis Viru, M ilvi Kivistik eesm ärgiga m õista elutalitluse loogikat, eelkõige kehaliste pingutuste 0,5AP( 6 L + 4S + 10i) - A sooritam iseL Elutalitlus raku, organi ja organsüsteemi tasemel ning kõigi ■ L iikum is-ja sporditeadused:2, L iikumisravi:2 tasem ete koostegevus ühtsete regulatsiooniprintsiipide alusel. Elutalitluse Teadusliku tunnetuse ja teadustöö olemus. Teadustöö etapid. Teadus ja kooskõlastam ine organismi vajaduste ja ümbritseva keskkonna praktika. Töö kirjandusega, kirjanduse loetelu koostamine. vajadustega. ©11. - 15. n. 2 L n-s2 knt => A ©31. - 35. n. 4 L n-s 36. - 40. n. 2 P, 2 S n-s4 knt => A KKSB.02.007 T erve elu laad 1. - 4. n. 2 L n-s dotsent Tam ara Sm im ova,v-teadur M ehis Viru 5. n. 4 L n-s 1 AP( 12L+ 8S+ 20i) • A 6. - 7. n. 2 L, 2 P n-s organismi adaptiivsus tervise alusena. Tervist tugevdavad ja nõrgestavad 8. - 9. n. 2 L, 2 S n-s2 knt tegurid. Terve meelelaad, tervisepoliitika. 10. n. 2 L n-s => E © 3 1 .-3 7 . n. 2 L, 1 S n -s => A 3 1 .-3 7 . n. 2 L, 1 S n -s => A KINESIOLOOGIA JA BIOMEHAANIKA KKSB.02.008 E aline füsioloogia LEKTORAAT (03) v-teadur Mehis Viru 1AP( 14L+ 6S+ 20i) • A ■ L iik u m is-ja sporditeadused:4, L iikumisravi:4 KKSB.03.001 In im ese liikum ise b iom ehaan ika O K K SB .01.004, KK SB.02.002 dotsent Mati Pääsuke,assistent Jaan Ereline 2AP( 20L+ 16P+ 4S+ 40i) • E © K K SB .02.001 Ontogenees, selle sõltuvus g e n o - ja fenotüübist. Kehalise aktiivsuse mõju ■ L iikum is-ja sporditeadused:l, Liikumisravi: 1, TreeninguÕpetusja ontogeneesile. Organism i arenem ine ja küpsemine. Noorte sport. spordijuhtim ine:l Vananemine. © K K SB .03.002 ©1. - 8. n. 1 L, 1 S n -sl knt => A Käsitetakse inimese liikum isaparaadi struktuuride (luude, liigeste, lihaste)m ehaanilisi om adusi, luukangide liike, nende liikumise ja KKSB.02.009 B iokeem ilise ad ap ta ts io o n i spetsiifika treen ingu l tasakaalu tingim usi, biokinem aatilisi paare ja ahelaid, lihaskontraktsiooni teadur Mehis Viru mehaanikat, samuti liigutustegevuse kinemaatilisi, dünaamilisi ja 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • A energeetilisi karakteristikuid. © K K SB .01.004, K K SB.04.001 ©24. - 36. n. 2 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 re f => E Üldine ja spetsiifiline adaptatsioon. Jõu, kiiruse ja vastupidavuse biokeem ilised alused. Treeningu taktika jõu , kiiruse ja vastupidavuse KKSB.03.002 B iom eetria ja sp o rd im etro loog ia arendamisel. assistent Jaan Ereline ©30. - 36. n. 2 L, 2 S n-sl ref => A 2AP( 12L+ 28P+ 40i) • E ■Liikum is- ja sporditeadused:!, Liikumisravi: 1, TreeninguÕpetus ja K K SB.02.011 T ead u stö ö m etoodika. Ü ld k u rsu s m agistriõppele spordijuhtim ine:l v-teadur Mehis Viru K äsitletakse bioloogiliste näitajate m õõtm ism eetodeid, selleks vajalikku 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A aparatuuri ning tulem uste töötlem ist m atem aatilise statistika meetodite ■ L iik u m is-ja sporditeadused:m ag abil ning saadud arvandm ete baasil järelduste tegem ist uuritava objekti Teadustöö planeerim ine. Tööhüpotees. M etoodika välja töötam ine ja või nähtuse kohta. valiidsuskontroll. Uuringu teostamine. Tulemuste statistiline ja © 1 .-1 6 . n. 2 L, 2 P n -s => E teoreetiline analüüs. Publitseerimine. 1. - 16. n. 2 L, 2 P n -sl knt => E - Jaan Ereline ©6. -1 5 . n. 2 L , 2 S n-sl re f = > A K KSB.03.003 A rv u tiõ p e tu s KK SB.02.012 T reen in g u füsioloogia ja b iokeem ia. Ü ldkursus assistent Jaan Ereline m ag istriõppele 2AP( 40P+ 40i) • A 271 KFHAKLLTLLRITEADLSKOMI 271 ■Liikumis- ja sporditeadused:2, Liikumisravi:2, Treeninguõpetus ja dotsent Mati Pääsuke spordijuhtimine:2 2AP( 24L+ 10P+6S+ 40i) • E ©KKSB.03.002 ■Liikum isravi:3 Tutvustatakse lähemalt riistvara üldehitust ja töötamise põhimõtteid, OKKSB.Ol.OOl, KKSB.02.002, KKSB.03.001 operatsioonisüsteemi MS-DOS ning tema käskude süsteemi, Käsitletakse m otoorika juhtim ise üldprintsiipe spinaal- ja kõrgemat töökeskkonda NORTON COM M ANDER, graafilist töökeskkonda m otoorikat, samuti inimese kõrgem a motoorika, spinaalreflekside ning WINDOWS 3.11, tekstiredaktorit WORD for W INDOW S 6.0, skeletilihaste kontraktsiooniom aduste uurimismeetodeid. tabelitöötluspaketti EXEL 5.0 ning arvutiside algkursust. © 1 - 15. n. 2 L , 2 P, 1 S n-sl re f => E 026. - 40. n. 1 L, 3 P n-sl knt => A 1. - 15. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl ref => E - Mati Pääsuke 26. - 40. п . З Р n-sl knt => A - Jaan Ereline K K SB.03.015 Kinesioloogia ja biomehaanika KKSB.03.006 Kinesiteraapia: spetsiaalsete harjutuste kasutamine dotsent Mati Pääsuke spordis ja rehabilitatsioonis 5AP( 4S+ 196i) • E Jelena Gapejeva Aine peam iseks sisuks on iseseisev töö uuemate teaduskirjandustes 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A publitseeritud kinesioloogia, närvi-lihasaparaadi füsioloogia ja ©KKSB.01.001, KKSB.01.004, KKSB.02.001, KKSB.03.001 biom ehanika õpikute, m onograafiate ja tem aatiliste kogumikega, mahus Käsitletavad teemad: kiesiteraapia üldprintsiibid ja süstemaatika, 1000-1500 lk. individuaalne ja üldkinesiteraapia, kinesiteraapia erimetoodikad, ©Ei ole teada => E - Mati Pääsuke mehhanoteraapia võimalused, spetsiaalsed harjuiusid staatiliseks lihasvenituseks spordis ja taastusravis. Antakse ülevaade meetoditest, mis võimaldavad kontrollida lihas-närviaparaadi seisundit rehabilitatsiooni SPORDIBIOKEEMIA JA käigus. TOITUMISTEADUSTE LEKTORAAT (04) ©8. -17 . n. 2 L, 2 P n-sl re f => A 8. -17. n. 2 L, 2 P n-sl re f => A - Jelena Gapejeva KKSB.04.001 Spordibiokeemia KKSB 03.007 Refleksoteraapia I: Tervise säilitamine idamaiste korr. professor Vahur Ööpik,assistent Luule Medijainen meetoditega 2AP( 22L+ 18S+ 40i) • E Jelena Gapejeva ■ L iikum is-ja sporditeadused:l, Liikumisravi: 1, Treeninguõpetus ja 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A spordijuhtim ine:l ©KKSB.02.001 Inimese keha keemiline koostis, organismi elutegevuse aluseks olevad Antakse ülevaade spetsiaalsete harjutuste ja punktimassaa_ i mõjust keemilised protsessid. Inimese organism is kehaliste harjutuste mõjul tervise säilitamisel idamaiste meetodite kasutamisel. Praktikumides tekkivad biokeemilised muutused, nende muutuste iseloomu ja ulatuse tutvustatakse hiina massaa i võtteid ning jaapani harjutusi sõrmedega. sõltuvus kehaliste harjutuste (treeningu) suunitlusest. Organismi kehaliste ©3. - 12. n. 2 L, 2 P n-sl re f => A koorm ustega adapteerumise biokeemilised alused. 3. -12. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A - Jelena Gapejeva © 2 4 .-2 8 . n. 4 L , 2 P, 2 S n-s4 knt 24. - 28. n. 4 L, 2 S n-s4 knt => E KKSB.03.008 Refleksoteraapia II: Punktimassaa i alused Jelena Gapejeva KKSB.04.002 Toit, toitumine ja kehaline töövõime 1,5AP( 14L+ 16P+ 30i) • A korr. professor V ahur Ööpik,assistent Luule Medijainen □Liikum isravi:, Liikumisravi: 1,5AP( 10L+ 20S+ 30i) • А 0 ARAN.01.004 ■ L iikum is-ja sporditeadused:3, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:3 ©KKSB.02.001 ©KKSB.04.001 Käsitletavad teemad: valu mehhanismid, refleksoteraapia valu Toidu koostise, toitumisre iimi ja kehalise töövõime ning treeningu kõrvaldamiseks, üldtugevdava mõjuga ja reanimatsiooni bioaktiivsed efektiivsuse vastastikused seosed. Toitum ine ja erinevate spordialade punktid, punktimassazi võtted. Punktimassaaz mõnede vältimatut abi iseärasused. Toitumine kui tervise faktor. Sportlastele toodetavad vajavate seisundite ja närvi-lihasaparaadi häirete puhul. spetsiaalsed toidulisandid ja nende kasutamine treeningul ning võistlustel. ©27. - 44. n. 2 L, 2 P n-sl ref => А ©33. - 40. n. 2 L, 2 S n-sl knt, 1 ref => А 27. - 44. n. 2 L, 2 P n-sl ref => А 33. - 40. n. 2 L, 2 S n-sl knt, 1 re f => А KKSB.03.010 Liikum isaparaadi kinesioloogilised ja biomehaanilised KKSB.04.003 Kehaliste harjutuste mõju biokeemilise kontrolli uurimismeetodid. Erikursus magistriõppele meetodid. Erikursus magistriõppele dotsent Mati Pääsuke korr. professor Vahur Ööpik,teadur Saima Timpmann 1 AP( 8L+ 8P+ 4S+ 20i) • А 1 AP( 4L+ 14P+ 2S+ 20i) • А ■Liikum is-ja sporditeadused:m ag ■ L iikum is-ja sporditeadused:mag OKKSB.Ol.OOl, KKSB.01.016, KKSB.02.001, KKSB.02.002, ©KKSB.01.004, KKSB.04.001 KKSB.03.001, KKSB.04.001 Kehaliste harjutuste m õ ju ja treeningu efektiivsuse hindamise võimalused Käsitletakse inimese liikumisaparaadi kinesioloogilisi ja biomehaanilisi ainevahetusproduktide määramise alusel veres ja uriinis. Peamiste uurimismeetodeid (elektrom üostim ulatsiooni, elektromüograafiat, metaboliitide määramise biokeemilised põhimõtted ja laboratoorse dünamomeetriat jt) ning nende kasutam ise võimalusi spordis, kehalises analüüsi meetodid. Tulemuste interpretatsioon ja analüüs. kasvatuses ja liikumisravis. ©30. - 34. n. 2 L, 2 P n-s => А ©5. -10. n. 2 L, 2 P n-sl re f => А 30. n. 4 L n-s 5. -10. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl re f => А - Mati Pääsuke 31. n. 2 P, 2 S n -s 32. - 34. n. 4 P n-s => А KKSB.03.011 Ergonoomika assistent Jaan Ereline KKSB.04.005 Toidulisandid sportlase toitumises 2AP( 20L+ 18P+2S+ 40i) • А korr. professor Vahur Ööpik,assistent Luule Medijainen ■Liikumisravi:2 1 AP( 14L+ 6S+ 20i) • А OKKSB.03.001 □L iikum is- ja sporditeadused: , Liikumisravi: , Treeninguõpetus ja Käsitletakse tööprotsessi ja töövõtete ratsionaliseerim ise probleeme spordijuhtimine: seoses inimese liikum isaparaadile m õjuvate jõudude, koorm use ning Aine eesmärk on anda süvendatud ülevaade erinavate toidulisandite väsimusega. koostisest, kasutamise eesm ärkidest ja efektiivsusest. Kursus on mõeldud © 1. -10 . n. 2 L, 2 P n-s 1 knt => А kõigile nii võistlus- kui tervisespordist sügavamalt huvitatud tudengitele 1. -10 . n. 2 L, 2 P n-sl knt => А - Jaan Ereline ©12. - 16. n. 2 L , 2 S n -s => А 12. - 13. n. 4 L n-s KKSB.03.013 Motoorika juhtim ine 14. -1 6 . n. 2 L, 2 S n-s 1 ref => А 272 KEHAKULTUURITEADUSKOND 272 ©24. - 27. n. 2 L, 2 P n-s KKSB.04.006 Toitum ine, kehaline aktiivsus ja tervis 24. - 28. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl knt => А korr. professor Vahur Ö öpik,assistent Luule M edijainen 28. n. 2 L, 2 S n-sl knt => А 2AP( 20L+ 10S+ 50i) • A ■Liikum isravi:3 KKSB.05.005 L iikum israv i p ed iaa tr ia s □ L iikum is-ja spord iteadused :, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: Tiina Stelmach OKKSB.04.001 2AP( 12L+ 22P+ 6S+ 40 i) • А Aine õpetam ise eesm ärgiks on avardada üliõpilaste teadmisi toitumise, ■Liikum isravi:4 kehalise aktiivsuse j a tervise m itm epalgelistest seostest ja näidata kuidas 0 ARA N.01.004, ARLA.01.005, KKSB.05.002 toitum ise ja kehaliste koormuste aruka reguleerimise kaudu on võim alik Aine Õpetamise eesm ärgiks on anda teoreetilised ja praktilised oskused efektiivselt m õjutada tervist. pediaatrias esinevate liikumispuuete kõrvaldamiseks. Kursus annab ©24. - 40. n. 2 L, 1 S n-sl knt, 2 re f => E ülevaate imikute taastusravist ja selle erinevatest võimalustest ning samuti lapseeas sagedamini esinevate haiguste puhul esinevatest motoorika KKSB.04.007 Spordibiokeem ia ja toitum isteadused häiretest ja nende taastam isest. Samuti kehaliste harjutuste doseerimisest korr. professor Vahur Ööpik lapseeas. 5AP( 10S+ 190i) • E ©1. - 3. n. 4 L n-s O K K SB .04.001, KKSB.04.002 1 .- 8 . n .2 L , 2 P, 2 S n -sl knt => А - Tiina Stelmach; Liikumisravi:4 Aine peam iseks sisuks on iseseisev töö spordibiokeem ia ja 4 . - 5 . n .2 P, 2 S n -s toitum isteaduste valdkonda kuuluva teaduskirjandusega, mahus 800-1000 6. - 7. n. 8 P n-s lk. Aine eesm ärgiks on anda üliõpilastele süvateadm isi organismi 8. n .2 P , 2 S n-sl knt => А kehaliste koorm ustega adapteerum ise biokeem ilistest mehhanismidest ning nende dieediga reguleerim ise võimalustest. KKSB 05.006 Soojus-ja elektriravi ©30. - 34. n. 2 S n-s => E - Vahur Ööpik assistent Maire A udova 1,5AP( 14L+ 12P+ 4S+ 30i) • А LIIKUMISRAVI LEKTORAAT (05) ■ Liikumisravi:2 OARAN.Ol .004, KKSB.05.001 Aine õpetam ise eesm ärgiks on tutvustada elektri-, soojus-ja valgusravi KKSB.05.001 Sissejuhatus liikum isravisse põhimõtteid ning nende kasutam ise võimalusi erivenate haiguste ja lektor Priit Eelmäe vigastuste taastusravis. Kursus annab ülevaate kõige sagedamine 1,5AP( 24L+ 6S+ 30i) • A kasutatavatest füsioteraapia protseduuridest ja nende kasutamisest ■ Liikumisravi: 1 taastusravi kompleksis. Samuti antakse ülevaade füsioteraapia □ Liikumisravi:2, Liikumisravi:3 perspektiividest. Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda ülevaade term inoloogiast, ©1. - 7. n. 2 L n-s liikumisravis kasutatavatest ravim eetoditest ja spetsiaalsetest 1. - 15. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl knt => А - Maire Audova; Liikumisravi:2 m etoodikatest ning rahvusvaheliste organisatsioonide tööst. Kursus annab 8. n. 2 S n-s algteadmised ravivõimlem ise, füsioteraapia ja massaa 1 kasutam ise 9. - 14. n. 2 P n -s võim alustest ravi statsionaarses ja ambulatoorses faasis. Samuti antakse 15. n. 2 S n-sl knt => А ülevaade liikumisravi spetsialistide rakendamise võim alustest sanatoorium ites ja sportlase taastusravis. Antakse ülevaade taastusravis KKSB 05.007 Laste psühhom otoorne areng kasutatavatest tehnilistest abivahenditest. T iina Stelmach ©1. - 4. n. 2 L n-s 1 AP( 10L+ 8P+ 2S+ 20i) • А I. - 15. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => A □ Liikumisravi:4 5. n. 2 S n-s O A R A N .O l.004, KKSB.02.001 6. - 9. n. 2 L n-s Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda ülevaade imiku normaalsest ja õigest 10. n. 2 S n-s liigutusmustrist. Kursusel kajastatakse lapse arengut ja õpitakse imiku I I . - 14. n. 2 L n-s uurimist 0-3 kuul, 6-9 kuul ja 9-12 kuul. Samuti õpitakse tundma 15. n. 2 S n-sl knt => A arengutestide kasutamist. ©1. - 5. n. 2 L n-s KKSB.05.002 M assaa- 1. - 8. n. 2 L, 2 P, 2 S n -sl knt => А - Tiina Stelmach; Liikumisravi:4 lektor Priit Eelmäe 6. - 7. n. 4 P n-s 2AP( 8L+ 26P+ 6S+ 40i) • A 8. n. 1 S n-sl knt => А ■ Liikumisravi:2, Liikumisravi:3 0 ARA N.01.004, KKSB.01.001, KKSB.02.001, KKSB.03.001 KKSB.05.008 Rehabilitatsioon neuroloogias Aine õpetamise eesmärgiks on anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi lektor Priit Eelmäe oskusi massaa I erinevate võtete ja vormide kasutamisest, nende 1 AP( 10L+ 8P+ 2S+ 20i) • А füsioloogilisest toim est ja vastunäidustusstest. Samuti käsitletakse spordi- □ Liikum isravi:4 , punkt-, segm en t-ja ap araatm assaal. O A R A N .O l.004, A RN R.01.005, KKSB.02.001, KKSB.03.001 © 2 4 .-2 7 . n. 2 L, 2 P n -s Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda ülevaade nauroloogiliste patsientide 24. - 38. n. 2 L, 2 P, 2 S n-s2 knt => А taastusravis kasutatavatest kehalise seisundi hindamise meetoditest, 28. n. 2 P, 2 S n-s spetsiaalsetest taastusravi abivahenditest ning nende kasutamisest 2 9 .-3 7 . n. 2 P n -s erinevate haiguste puhul. Kursus annab ülevaate neuroloogiliste ja 38. n. 2 S n-sl knt => А neurokirurgiliste patsientide seisundi hindamiseks mõeldud spetsiaalsetest m otoorsetest testidest ning taastusravi objektiviseerivatest meetoditest. KKSB.05.004 Taastusravi teaduslikud uurimismeetodid © 3 4 .-3 7 . n. 2 L, 2 P n -s lektor Priit Eelmäe 34. - 38. n. 2 L, 2 P, 2 S n-sl knt, 1 ref => А - Priit Eelmäe; 1 AP( 10L+ 6P+ 4S+ 20i) • А Liikumisravi:4 □ Liikumisravi:3 38. n. 2 L, 2 S n-sl knt => А O K K SB .02.004, KKSB.05.001 Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda ülevaade taastusravia kasutatavatest KKSB.05.009 Rehabilitatsioon traum atoloogias ja ortopeedias uurim ism eetoditest ning nende kasutamise võim alustest erineva M argus M ustimets diagnoosiga patsientidel. Kursusel käsitletakse taastusravi 1 AP( 10L +8P+ 2S+ 20i) • А objektiviseerim ise põhim õtteid ning dünaam ilise uurimiskava koostamist. □ Liikumisravi:3 Samuti antakse ülevaade kasutusel olevatest m eetoditest ja nende O A R A N .O l.004, A R SM .01.023, A RTO .O l.005 võim alustest. Antakse nii praktilised kui ka teoreetilised oskused Aine Õpetamise eesm ärgiks on anda täiendavaid teadm isi skeletisüsteemi taastusravi hindam iseks ja saadus tulem uste süstematiseerimiseks. seisundi hindam isest ja selle parandamisest. Kursusel käsitletakse 273 КЕН AKIJLTUURITE ADU SKOND 273 spetsiaalseid taastusravi vahendeid, mille kasutamine on oluliseks abiks ©24. - 27. n. 2 L n-s; L iikumisravi:4 taastusravi protsessi kiirendamisel. Samuti kajastatakse taastusravi 28. -3 1 . n. 2 P n-s aspekte harva esinevate patoloogiliste seisundite puhul. 32. - 33. n. 2 S n-sl knt => A; Liikumisravi:4 ©24. - 28. n. 2 L n-s 24. - 28. n. 2 L n-s - M argus Mustimets; Liikumisravi:3 KK SB.05.017 Närvisüsteemi haigete liikumisravi 29 .-3 2 . n. 2 P n -s lektor Priit Eelmäe, Riina Saarma 29. - 32. n .2 P n-s - Margus Mustimets; Liikumisravi:3 2AP( 10L+ 24P+ 6S+ 40i) • E 33. n. 2 S n -s 1 knt => А O K K SB .02.001, KKSB.03.001, KKSB.03.013, KKSB.05.001 33. - 33. n. 2 S n-sl knt => А - M argus Mustimets; Liikumisravi:3 Aine õpetam ise eesm ärgiks on anda ülevaade erinevatest taastusravi võim alustest ja kehalise koorm use doseerim isest erinevate neoroloogiliste KKSB.05.010 M anuaalteraapia haiguste korral. Kursus annab ülevaate nii perifeerse- kui ka Elmar Mustimets kesknärvisüsteem i haiguste puhul kasutatavatest taastusravi võimalustest, 1AP( 8L+ 10P+2S+ 20i) • А asendravis, käimise analüüsist ja Õpetamisest. □Liikumisravi:4 ©24. - 28. n. 2 L n-s О ARAN.01.004, ARNR.01.005, KKSB.05.002 29. n. 2 S n-s; Liikumisravi:3 Aine õpetamise eesmärgiks on anda ülevaade m anuaalteraapias enam 30. -3 3 . n. 2 P n -s kasutatavatest võtetest ning näidustustest ja vastunäidustustest. Kursusel 34. - 37. n. 4 P n-s; Liikumisravi:3 käsitletakse manuaalteraapia arengut. Õpitakse tundm a põhilisi 38. n. 4 S n-sl knt, 1 ref => E ; Liikumisravi:3 manuaalteraapia võyyeid lülisamba ja vaagnavöötme pa'oloogia korral. Samuti patsiendi uurimist ja esineda võivaid komplikatsioone. KKSB.05.018 Bobathi kontseptsioon neuroloogiliste puuetega laste ©33. n. 2 S n-sl knt => A - Elmar M ustimets; Liikumisravi:4 taastusravis 24. - 27. n. 2 L n-s T iina Stelmach 24. - 27. n. 2 L n-s - Elmar M ustimets; Liikumisravi:4 1 AP( 8L+ 8P+ 4S+ 20i) • А 28. - 32. n. 2 P n-s O A R N R .01.005 28. - 32. n. 2 P n-s - Elmar M ustimets; Liikumisravi:4 Aine õpetam ise eesmärgiks on esitada Bobathi kontseptsiooni, kui 33. n. 2 S n-sl knt => A maailmas enim kasutatava ja funktsionaalsema meetodi teoreetilised alused ja praktilised põhiprintsiibid. Kursusel käsitletakse normaalse KKSB.05.012 S em inar liikum israv is posturaalse toonuse ja liigutusmustrite arengut ning erinevust lektor Priit Eelmäe patoloogilistest seisunditest. Samuti seostatakse patsiendi patoloogilist 2AP( 16L+ 8P+ 16S+ 40i) • A seisundit funktsionaalsete oskustega ning nende arendamist taastusravis. □Liikumisravi: ©24. - 27. n. 2 L, 2 P n-s - Tiina Stelmach; Liikumisravi:4 OKKSB.02.001 28. n. 4 S n-sl knt => А - T iina Stelmach; Liikumisravi:4 Aine õpetamise eesmärgiks on anda liikumisravi eriala üliõpilastele spetsiaalseid eriteadmisi ning aidata leida sobiv uurimustöö teem a ja juhendaja. Ettekannete ningarutelude vormis esitatakse ja arutatakse TERVISEKASVATUSE LEKTORAAT (06) uurimustöö kulgu (teema, hüpotees, metoodika ja analüüs). © 1.-38. n.4 ref = > 8 A KK SB.06.001 Terviseõpetuse algkursus 1.-38 . n. 2 L, 2 P, 2 S n -sl ref => A dotsent Tam ara Sm irnova,lektor M erike Kull 1 AP( 12L +8S+ 20i) • А KKSB.05.013 L iikum israv i p rak tik a ■ L iikum is-ja sporditeadused:2, Liikumisravi:2 lektor Priit Eelmäe, M argus Mustimets, Aino Paal, Tiiu Rämmar, O K K SB .02.001 Agnes Sarapuu, Galina Schneider, Enna Sikk, Linda Viia ©KKSB.02.001 8AP( 160P+ 160i) • A Tervise mõiste. Tervise ja haiguse suhe ning tasakaal. Tervise mahu ■Liikumisravi:4 säilitamise ja suurendamise võimalused. Ülevaade patoloogia vormidest. 0 ARSM.01.023, KKSB.05.002, KKSB.05.003, KKSB.05.005 Profülaktika. Liikumisraviga seotud praktiliste kogemuste omandamine ja erialaste ©26. - 33. n. 2 L n-sl ref teadmiste süvendamine kardioloogia, traum atoloogia ja ortopeedia, 26. - 31. n. 2 L n-s neuroloogia ja neurokirurgia, pulm onoloogia ja lasteosakonnas ning 32. - 35. n. 2 S n-sl ref => А polikliinikus. 34. - 35. n. 2 S n-s => А ©9. -16. n. 20 P n-sl ref => А 9. - 16. n. 2 P n-sl ref => А KKSB.06.002 Looduslähedased võtted tervise säilitamise ja raviks dotsent Tam ara Smirnova KKSB.05.015 L ihashooldus 1 AP( 8L+ 6P+ 6S+ 20i) • А lektor Priit Eelmäe □Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):3 1 AP( 6L+ 10P+ 4S+ 20i) • А O K K SB .02.001, KKSB.06.001 OKKSB.02.001 Kursuse eesmärgiks on varustada terviseõpetajat üldise ettekujutusega eri Aine Õpetamise eesm ärgiks on anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi rahvuste tavadest tervise tugevdamisel ja tervisehäirete ravist, samuti oskusi massaa I erinevate võtete ja vormide kasutamisest, nende anda teavet ravimisest koduste vahenditega; arendada oskust kriitiliselt füsioloogilisest toimest ja vastunäidustusstest. Tutvustatakse massaashi analüüsida rahvapäraselt levivaid meetmeid. kasutamise võimalusi spordipraktikas. Samuti õpetatakse bandaazhide ©24. - 25. n. 2 L n-s kasutamist ja teipimist. 24. - 25. n. 4 L n-s ©34. n. 4 L n-s 26. - 27. n. 2 P n-s 35. n. 2 L, 2 P n-s 26. - 28. n. 2 P, 2 S n-sl ref => А 36. - 37. n. 4 P n-s 27. - 28. n. 2 S n-s => А 38. n. 4 S n-sl knt => А - Priit Eelmäe; Liikumisravi:3 KKSB.06.005 Organismi elutalituse tasakaalu säilitamine KKSB.05.016 T eg ev u ste raap ia traum ato lo o g ias ja o rtopeed ias dotsent Tam ara Smirnova lektor Priit Eelmäe 1,5AP( 16L+ 14S+ 30i) • А 1AP( 8L+8P+ 4S+ 20i) • А □ Terviseõpetuse Õpetaja (lisaerialana):3 OARSM .01.023, A RTO .O l.005 O K K SB .02.001, KKSB.02.003 Tegevusteraapia meetodid ja filosoofiline põhjendus füüsiliste Kursus pakub teadmisi üldiste m ehhanismide kohta, mis tagavad terviseks jääknähtude korral ja puuetega inimeste rehabilitatsioonis. Elustiili vajaliku tasakaalu elutalitluses, samuti selle tasakaalu häirumise muutuste, abivahendite ja proteeside-ortoosidega adapteerum ine läbi tulemustest. Kursus varustab üliõpilasi arusaamadega kohanemis- |a eesmärgistatud tegevuse ja spetsiaalse tehnika. Tegevussuutlikuse ja kom pensatoorsetest võimetest. toiminguosavuse tõstmise meetodid ja meedia. ©29. n. 2 L n-s 274 KEHAKULTUURITEADUSKOND 274 29. n. 2 L n-s 30. - 36. n. 2 L, 2 S n-s => A KKSB.06.012 Arvutiside tervisekasvatuses 3 0 .-3 6 . n. 2 L , 2 S n -sl re f => A dotsent Tam ara Sm im ova,lektor M erike Kull 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • A KKSB.06.006 Terve ema, terve laps □Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):4 dotsent Tam ara Sm irnova,lektor M erike Kull © K K SB .02.016 1 AP( 10L+ 6P+ 4S+ 20i) • A Õpilane oskab kasutada Eesti tervisekasvatuse listi, toodab sinna □ Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):3 m aterjale, valmistab erinevaid tunnim aterjale kasutades arvutisidet. Saab O K K SB .02.008 sim ulatsioonim ängu läbiviimise oskuse. Ф A RA N .01.004 ©7. - 16. n. 1 P, 1 S n-s => A; Tervisekasvatuse Õpetaja (lisaeriala): Arenemine naiseks, meheks. Pereplaneerimine. Rasedus. Sünnitus. 7. - 16. n. 1 P, 1 S n-s => A ©24. - 25. n. 2 L n-s 26. - 28. n. 2 L, 2 P n-s => A KK SB.06.013 T e rv is t säilitav ja tugevdav käitum ine 24. n. 4 L n-s dotsent Tam ara Sm im ova,lektor M erike Kull 25. - 26. n. 2 L, 2 S n -sl ref 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A 27. n. 2 L, 2 P n-s □Terviseõpetuse Õpetaja (lisaerialana):4 28. n .4 P n-s => A OKKSB.06.001 Eluviisid ja eluhaldam ine tervise, tervisekäitum ise aspektist. KKSB.06.007 Esmaabi © 2 9 .-3 7 . n. 4 L n -s dotsent Tam ara Smirnova 29. -3 7 . n. 2 L , 2 S n-sl ref => A 1 AP( 4L+ 12P+4S+ 20i) • A □ Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):3 KK SB.06.014 T erv iseõpetuse p ro g ram m id ja p laneerim ine 0 ARA N.01.004 dotsent Tam ara Sm im ova,lektor M erike Kull ©KKSB.02.001, KKSB.02.003 1 AP( 4L+ 16S+ 20i) Õppeaine õpetam ise eesm ärgiks on ülevaade esmaabi andmise kohta □Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 õnnetusjuhtumite, traum ade ning eluohtlike haiguste ja sesundite korral. OKKSB.06.001 © 1 1 ,- 12. n. 2 L , 2 S n -s Õpitakse tundm a ja ksutam a terviseõpetuse programme. Analüüsitakse 11 ,- 12. n. 2 L , 2 S n -s erinevaid program m e ja õppem aterjale ning planeeritakse iseseisvalt 13. -1 6 . n. 4 P n -s => А tunni-, õppetsükli ja kooliväliseid üritusi lähtuvalt temaatikast ja õpilaste 1 3 .-1 5 . n. 4 P n -s = > A east (toitumine, seksuaalkasvatus, alkohol j a suitsetamine jm). © 1 .-2 . n. 2 L, 2 S n -s KKSB.06.008 Tervisekäitum ise trendid 1. - 2. n. 2 L, 2 S n-s dotsent Tam ara Sm irnova,lektor M erike Kull, Kaili Kepler 3. - 5. n. 4 S n-s => A 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A 3. - 5. n. 4 S n-s => A □Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):3 O K K SB.02.001 KK SB.06.015 Kooli- ja k lassiväliste ü ritu s te p laneerim ine ja Noorte ja täiskasvanute tervisekäitum ise teooriad. Eesti noorte ja e ttevalm istus terv iseõpetuses täiskasvanute tervisekäitumine. Tervise edendamine. dotsent Tam ara Sm im ova,lektor M erike Kull 0 6 . - 1 0 . n. 2 L , 2 S n -s => A 1 AP( 20S+ 20i) • A □ Terviseõpetuse õpetaja (Iisaerialana):5 KKSB.06.009 Tervise filosoofia. Tervise trendid OKKSB.06.001 dotsent Tam ara Sm im ova Aine tsükli raames õpetatakse k o o li- ja klassiväliste ürituste planeerimist 1 AP( 4L+ 16S+ 20i) • A ja ettevalm istam ist tervishoiualase tegevusena. □Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):3 ©1. - 5. n. 2 S n-s => A ©KKSB.02.001, KKSB.06.001 1. -1 0 . n. 2 S n-s => A Tervise, tervisekasvatuse ja tervise edendamise põhitõed. Tervisekasvatuse filisoofilised ja eetilised printsiibid. Noorte ja K KSB.06.016 T erv iseõpetuse õppem etoodilise m ate rja li koostam ine täiskasvanute tervisekäitum ise mudelid. Eesti noorte ja täiskasvanute dotsent Tam ara Sm im ova,lektor M erike Kull tervisekäitumine. 2AP( 6L+ 34P+ 40i) • A ©1. - 2. n. 2 L n-s □ Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 3. - 6. n. 2 L, 2 S n-s => A OKKSB.06.001 2. n. 4 L n-s Üliõpilane õpib tundm a erinevate õppemetoodiliste materjalide 3. - 6. n. 4 S n-sl ref => A koostamise põhim õtteid ja koostam a erineva tem aatikaga ja metoodikaga materjale tunni läbiviimiseks. KKSB.06.010 Terviseõpetuse programmid, planeerim ine © 2 6 .-2 8 . n. 2 L , 2 P n -s terviseõpetuses 26. - 28. n. 2 L, 2 P n-s dotsent Tam ara Sm im ova,lektor M erike Kull 2 7 .-3 3 . n. 4 P n -s 1 AP( 20S+ 20i) • A 27. - 33. n. 4 P n-sl re f => A □Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):4 OKKSB.06.001 KKSB.06.017 P edagoogiline p ra k tik a terv iseõpetuse alal Tutvustatakse ja analüüsitakse terviseõpetuse programme. Terviseõpetuse dotsent Tam ara Sm im ova,lektor M erike Kull koht inimese- ja kodanikuõpetuse tsüklis. Planeeritakse terviseõpetuse 0AP() tsüklit lähtuvalt ealisest aspektist. □ Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 ©5. - 14. n. 2 S n-s => A OKKSB.06.001 5. - 14. n. 2 L n-sl re f => A Kujundada oskused ja vilum used terviseõpetuse tundide andmiseks ning sellega seonduva pedagoogilise töö täitm iseks koolis. KKSB.06.011 Terviseõpetuse metoodika © 1 3 .-2 5 . n. => A dotsent Tam ara Sm im ova,lektor Merike Kull 1 3 .-2 5 . n. => A 1 AP( 20L+ 20i) • A □Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):3 KKSB.06.018 T erv iseõpetuse psühholoogia OKKSB.06.001 dotsent Tam ara Sm im ova Terviseõpetuse eesmärgid. Eesti terviseõpetuse kontseptsioon. Kriitilise 2AP( 12L +28S+ 40i) • A mõtlemise arendam ine, aktiivõppe meetodid terviseõpetuse tunnis. Tervise ja psüühika seoste käsitlem ine, tervist m õjutavate käitumisviiside ©4. - 6. n. 2 L, 2 S n-s => A teadvustamine. Konfliktide lahendam ise oskuste omandamine. 4. - 8. n. 4 L n -sl re f => A © 1 .- 6 . n. 2 L, 2 S n-s - Tam ara Sm im ova 275 KEHAKULTUURITEADUSKOND 275 7. - 10. n. 4 S n-sl ref => A - Tamara Smirnova KKT naisüliõpilastele antakse ülevaade naisvõimlemise sisust, harjutusvarast, harjutuste tehnikast ja õpetamise metoodikast ning kavade KKSB.06.019 Noored ja seksuaalsus koostamisest. dotsent Tamara Smirnova,lektor Merike Kull © 2 6 .-3 5 . n. 1 P, 1 S n -s = > A 1AP( 14L+ 6S+ 20i) • A OKKSB.02.001, KKSB.06.001 K KSD.01.018 Rütmika Seksuaalsuse mõiste. Seksuaalidentiteet ja seksuaalkäitumise muhelid. lektor Merle Rehand ©24. - 25. n. 4 L n-s 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • А 26. - 28. n. 2 L, 2 S n-sl ref => A ■Liikum isravi: 1 Rütm laiemas tähenduses. Rütm muusikas ja liikumises. KKSB.06.020 Perepsühholoogia Rütmivõimlemine. dotsent Tamara Smirnova,lektor Merike Kull ©1. - 10. n . l L , 1 P n -s l re f => А 1AP( 12L+ 8S+ 20i) • A OKKSB.06.001 K K SD .01.015 Graviidsete kehakultuur ja ettevalmistus aktiivseks ©KKSB.02.001 sünnituseks Kursus annab ülevaate (perekonnaõpetuse alusel) püsiva perekonna lektor Reet Linkberg loomise ja hoidmise tingimustest, perekonnast kui tähtsast tervise 1 AP( 18L+ 6P+ 16i) • А tagatisest. ■Liikum isravi:4 ©11. n. 4 L n-s © KK SB.02.001, KKSD.01.002 12. -15. n. 2 L, 2 S n-sl re f => A Antakse ülevaade naise organism is toim uvatest muutustest raseduse ajal, sünnitus- ja rasedusjärgsest võim lem isest ja loomulikust sünnitusest. KKSB.06.021 Tervise riskid, tervist kahjustav käitumine Tutvustatakse imiku võim lem ist ja ujutamist. dotsent Tamara Smirnova,lektor Merike Kull ©24. - 26. n. 4 L n-s 2AP( 14L+ 26S+ 40i) • A 27. - 28. n. 4 P n-s => А OKKSB.06.001 Õppeaine tsükli eesmärgiks on tutvustada tervist kahjustavate faktorite KK SD .01.014 Kehakultuur koos metoodikaga (eripedagoogika mõju organismile. osakonnale) © 32.-37. n .2 L, 2 S n -s lektor M erle Rehand 38. - 40. n. 4 S n-sl ref => A; Tervisekasvatuse õpetaja (lisaeriala): 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • А ■ E ripedagoogikad KKSB.06.022 Pedagoogiline praktika terviseõpetuse alal Puuetega inimeste kehaline kasvatus ja õpetamise metoodika. Kehalise dotsent Tamara Smirnova,lektor Merike Kull kasvatuse tunni struktuur, plaankonspekti koostamine ja tunni juhtimine. 4AP( 60P+ lOOi) • A Sherborne meetod. Hallwicki meetod. Eriolümpia. OKKSB.06.001 © 1 ,- 16. n. 2 L , 2 P n -s l ref => A Kujundada oskused ja vilum used terviseõpetuse tundide andmiseks ning sellega seonduva pedagoogilise töö täitmiseks koolis. KKSD.01.019 Graviidsete kehakultuur ja ettevalmistus aktiivseks ©13. - 25. n. => A; Tervisekasvatuse õpetaja (lisaeriala): sünnituseks lektor Reet Linkberg SPORDIKESKUS (SD) 1,5AP( 24L+ 6S+ 30i) • AO K K SB .02.001, KKSB.02.002, KKSD.01.001, KKSD.01.002 ©KKSP.03.001 ÕPPE-SPORDITÖÖ SEKTOR (01) A ntakse ülevaade naise organism is toim uvatest muutustest raseduse ajal, rasedus- ja sünnitusjärgsest võim lem isest ja loomulikust sünnitusest. Imiku kehaline aktiivsus. KKSD.01.001 Võimlemise algõpetus A ©6. - 11. n. 4 L n-s lektor Vello Hein,lektor Kaja Hermlin 12. - 13. n. 3 S n-sl ref => A 4,5AP( 45P+ 45S+ 90i) • 2A ■ Liikumis-ja sporditeadused: 1, Liikumisravi: 1, Treeninguõpetus ja KKSD.01.016 Ülekaaluliste ja puuetega inimeste ravivõimlemine spordijuhtimine:l lektor Merle Rehand Võimlemisharjutuste tehnika om andamine ja üliõpilaste spetsiaalse 2AP( 12L+ 28P+ 40i) • A kehalise ettevalmistuse tõstmine. Kooli kehalise kasvatuse programmis OKKSB.02.001, KKSB.02.002 olevate võimlemiselementide õppimine ja tehnika tundmine. Oskussõnade Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetusest ja selle patoloogiast. õppimine ja harjutuste kirjeldamisoskuse kujundamine. Toitum isest rasvumise puhul. Kehaliste harjutuste osast liigsest rasvast © 1.-16. n .2 P, 2 S n -s => A vabanemisel. Puuetega inimeste kehalise kasvatuse metoodika. Sherborne 24. - 4L n. 1 L, 1 S n-s 1 knt, 1 ref => A meetod. Hallwicki meetod. © 2 4 .-3 7 . n. 1 L, 1 P n -s l ref => A KKSD.01.002 Võim lemise algõpetus В lektor Vello H ein,lektor Kaja Hermlin KKSD.01.003 Kergejõustiku algõpetus A 1,5AP( 6L+ 12P+ 12S+ 30i) • E dotsent Tõnis M atsin,assistent Rein Aule,õpetaja Tiina Torop, Mart ■Liikumis- ja sporditeadused:2, Liikumisravi:2, Treeninguõpetus ja Paama spordijuhtimine:2 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • 2A OKKSD.01.001 ■ L iikum is-ja sporditeadused: 1, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: 1 Kooli kehalise kasvatuse program m is olevate elem entide õpetam isoskuse Kergejõustiku ajalugu. Tehnika ja treeningu alused. Võistlusmäärused. kujundamine, ettevalm istavate ja juurdeviivate harjutuste otstarbekas Tsükliliste kergejõustikualade tehnika ja algõpetuse metoodika. valik ja kasutamine. Harjutusvara. ©1. - 3. n. 2 L n-s ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s => A 4 .-1 6 . n. 1 P, 1 S n-sl re f => E 24. - 41. n. 1 L, 1 P n-s => A KKSD.01.010 Naisvõim lem ise algõpetus KKSD.01.004 Kergejõustiku algõpetus В lektor Reet Linkberg dotsent Tõnis M atsin,assistent Rein Aule,Õpetaja Tiina Torop, Mart 1AP( 10P+ 10S+ 20i) • А Paama ■Liikum is-ja sporditeadused:2, L iikumisravi:2 1 AP( 10L+ ЮР+ lOi) • E OKKSD.01.001, KKSD.01.002 ■ L iikum is-ja sporditeadused:2, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:2 ©KKSB.02.001, KKSD.01.018 OKKSD.Ol .003 276 KEHAKULTUURITEADUSKOND 276 Kergejõustiku ajalugu. Võistlusmäärused. Kergejõustikualade tehnika ja KKSD.01.013 O rien teeru m ise algõpetus treeningu alused. Harjutusvara. lektor Arne Kivistik ©1. - 10. n. 1 L, 1 P n -sl knt => E 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • А ■ L iikum is-ja sporditeadused:2 KKSD.01.009 Raskejõustiku algõpetus Põhiliste orienteerum isoskuste om andam ine - kaardilugemine, kompassi assistent Enn Tõnisson, Igor Farhutdinov, Rein M eister kasutamine, õpperadade läbimine. Orienteerumisalad. Laste ja 1 AP( 10P+ 10S+ 20i) • A täiskasvanute algõpetuse metoodika. P ü si- ja lasteradade planeerimine. ■ L iikum is-ja sporditeadused:2, L iikumisravi:2 © 3 6 .-3 9 . n. 2 L , 2 S n-sl knt Raskejõustiku ajalugu ja treeningu m etoodika alused. M aadluse ja 44. - 45. n. 2 L, 2 P n-s => А tõstm ise algõpetuse metoodika. Treeningtöö iseärasused noortega. Kehalise ettevalm istuse alused. Erinevate m aadlusviiside ja kulturismi K K SD .01.017 E rivõim lem ine tutvustamine. Kursus on mõeldud KKT meesüliõpilastele. lektor Reet Linkberg,lektor Inga N eissaar,lektor Merle Rehand © 2 6 .-3 5 . n. 1 P, 1 S n -s => A 3AP( 20L+ 20P+ 20S+ 60i) • E ■ Liikumisravi: 1 KKSD.01.020 Enesekaitse algõpetus O K K SD .O l.001 Margus Käärik Lähtuvalt ealistest iseärasustest tutvustada võimlemise eriliike ja 2,5AP( 8L+ 25P+ 17S+ 50i) • A harjutusvara kui ravivahendeid. © KK SD .01.009 ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-sl re f => E Ohutusnõuded, julgestam ine, enesejulgestamine. Õpetamise m etoodika alused. Kaitsed erinevate löökide ja haarete eest. Naise kaitsetegevused. Kehaline ettevalmistus. HARRASTUSSPORDI SEKTOR (02) © 1. - 16. n. 2 P , 2 S n-s => A KKSD.02.001 K eh ak u ltu u r Г (kerge jõustik ) KKSD.01.005 Sportm ängude algõpetus A lektor Harry Lem berg,assistent Rein Aule,õpetaja Tiina Torop. Martin lektor Rein Roos,assistent Milvi Visnapuu Kutman, M art Paama 3AP( 34P+ 34S+ 56i) • 2A 2AP( 4L+ 36P+ 40i) • 2A ■ Liikumis- ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 Teoreetiliste ja praktiliste põhiteadm iste om andamine kergejõustikualade Jalgpall, lauatennis, käsipall. Mängude ajalugu. Võistlusmäärused. tehnikas treeningum etoodikas, kehaliste võimete arendamine ning Erialane kehaline ettevalmistus. Liikumistehnika. Palli käsitsem ise tehnilise ettevalm istuse parandamine, mis on aluseks spordimeisterlikkuse tehnika. Ründemäng. Kaitsemäng. Algõpetuse metoodika. Vead ja nende tõstmiseks parandamine. Kursus annab teadmised ja oskused tööks kooli kehalise kasvatuse õpetajana. ©1. - 16. n. 2 P n-s => A © 1 .-1 6 . n . l P , 1 S n-s2 knt = > A 24. - 40. n. 2 P n-s => A 24. - 40. n. 1 P, 1 S n-s2 knt => A KK SD .02.002 K e h a k u ltu u r II (raskejõustik ) KKSD.01.006 Sportm ängude algõpetus В assistent Jaak Arold,assistent Enn Tõnisson, Oleg Andla, Jaak lektor Rein Roos,assistent Arne Laos,assistent Milvi Visnapuu Krikmann, M argus Käärik, Argo Lätt 3AP( 34P+ 34S+ 56i) 2AP( 4L+ 36P+ 40i) • 2A ■ L iikum is-ja sporditeadused:2, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine:2 Üliõpilase tervise tugevdam ine, kehaline valmisolek õpinguteks ja OKKSD.Ol .005 oskuste om andam ine iseseisvaks tegelemiseks kehakultuuriga läbi Korvpall. Ajalugu. Võistlusmäärused. Erialane kehaline ettevalmistus. erinevate raskejõustikualade (atleetvõim lemine, idamaised võitlusviisid, Liikumistehnika. Pallitehnika. Ründemäng. Kaitsemäng. maadlus, tõstmine). Raskejõustikualade suunitlusega teoreetiline ja Õpetamisemetoodika. Kursus annab teadmised ja oskused töötamiseks praktiline õppe- treeningtöö. kooli kehalise kasvatuse õpetajana. ©1. - 16. n. 2 P n-s => A ©1. -1 6 . n . l P , 1 S n-s2 knt => А 24. - 40. n. 2 P n-s => A 24. -4 1 . n. 1 P, 1 S n-s2 knt => E KKSD.02.003 K e h a k u ltu u r I II (sp o rtm än g u d ) KKSD.01.008 Ujumise algõpetus dotsent Helmuth Valgniaa,assistent Tiina Sirge,õpetaja Toomas Siigur. õpetaja Kaja Haljaste Tarmo Kajandi, Kalle Kollin 2AP( 4L+ 36P+ 40i) • EA 2AP( 4L+ 36P+ 40i) • 2A ■ Liikumis- ja sporditeadused: 1, Liikumisravi: 1, TreeninguÕpetus ja Üliõpilase tervise tugevdam ine, kehaline valmisolek Õpinguteks ja spordijuhtimine:2 oskuste om andam ine iseseisvaks tegelemiseks kehakultuuriga läbi Eesmärgiks on om andada sportlike ujumisviiside, startide ja pöörete erinevate sportm ängude harrastam ise (käsipall, korvpall, võrkpall, tennis, tehnika, ujumise algõpetuse m etoodika ning ujumisviiside, startide ja saalihoki, sulgpall). Teoreetiline ja praktiline õppe- treeningtöö pöörete õpetam ise metoodika. konkreetses sportm ängude rühmas. ©1. - 16. n . l P , 1 S n -s => А ©1. - 16. n. 2 P n-s => A 2 4 .-3 5 . n. 1 P, 1 S n -s => E 24. - 40. n. 2 P n-s => A KKSD.01.011 Suusatam ise algõpetus А KKSD.02.004 K eh a k u ltu u r IV (suu sasp o rt, alpinism ja lektor Arne K ivistik,assistent T iia Teppan orien teeru m in e) 1 AP( 4L+ 34P+ 2S) • А assistent Tiia Teppan, Heili Hani. Jaanus Teppan, Heleri Valk ■ L iikum is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 2AP( 4L+ 36P+ 40i) • 2A M urdm aasuusatam ise tehnika omandamine. Varustuse valim ine ja Üliõpilase tervise tugevdam ine, kehaline valmisolek õpinguteks ja hooldamine. Suuskade määrimine. Ohutusnõuded suusatamisel. oskuste om andam ine iseseisvaks tegelemiseks kehakultuuriga läbi © 2 1 .-2 2 . n. 2 L, 17 P n -s l knt => А suusatam ise, alpinism i ja orienteerum ise.Suusatam ise, orienteerumise ja alpinismi suunitlusega teoreetiline ja praktiline õppe- treeningtöö. KKSD 01 012 Suusatam ise algõpetus В © 1 ,- 16. n. 2 P n -s = > A lektor Arne Kivistik,assistent T iia Teppan 24. - 40. n. 2 P n-s => A 1 AP( 2L+ 30P+ 8S) • E ■ L iik u m is-ja sporditeadused:2, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine:2 KK SD .02.005 K e h a k u ltu u r V (veesport) © K K SD .01.011 lektor Ülo Tölp,õpetaja Kaja Haljaste, Henn Hollo Suusatamise õpetamine. Suusatunni oponeerimine. Õppepaikade valimine 2AP( 4 L + 3 6 P + 4 0 i) • 2A ja ettevalm istam ine. Ohutusnõuded ja olude arvestam ine tunnis. Ü liõpilase tervise tugevdam ine ja veespordialaste oskuste ning vilumuste © 2 4 .-2 5 . n. 1 L, 15 P, 4 S n -sl knt => E kujundam ine iseseisvaks tegelem iseks spordiga. Teoreetiliste ja praktiliste põhiteadm iste om andam ine veespordi tehnikas ja treeningmetoodikas. 277 KEHAKULTUURITEADUSKOND 277 ©1. - 16. n. 2 P n-s => А Üliõpilase spordim eisterlikkuse tõstm ine, tervise tugevdamine ja oskuste 24. - 40. n. 2 P n-s => А om andam ine iseseisvaks tegelemiseks kehakultuuriga läbi erinevate sportm ängude harrastam ise (käsipall, korvpall,võrkpall, tennis, saalihoki, KKSD 02 006 Kehakultuur VI (võimlemine ja aeroobika) sulgpall).Teoreetiline ja praktiline õppe-treeningtöö konkreetses lektor Kaja Hermlin,lektor Reet Linkberg,lektor Inga Neissaar,lektor sportm ängude rühmas. Merle Rehand, Linda Martis, Luule Märtin ©1. - 16. n. 4 P n-s => A 2AP( 4L+ 36P+ 40i) • 2A 24. - 40. n. 4 P n-s => A Üliõpilaste tervise tugevdamine, õige rühi, liigutusoskuste ja -vilumuste kujundamine. Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine KKSD.03.004 Sportlik treening IV (suusasport ja orienteerumine) võimlemises. assistent Tiia Teppan, Jaanus Teppan ©1. - 16. n. 2 P n-s => А 4AP( 8L+ 72P+ 80i) • 2A 24. - 40. n. 2 P n-s => А Üliõpilase spordim eisterlikkuse tõstm ine, tervise tugevdamine ja oskuste om andam ine iseseisvaks tegelemiseks spordiga. Teoreetiliste ja praktiliste KKSD 02 007 Kehakultuur VII (tervisesport) põhiteadmiste om andamine suusatamise, orienteerumise tehnikas ja assistent Tiina Sirge,assistent Tiia Teppan, M art Paama treeningm etoodikas, kehaliste võimete arendamine ning tehnilise 2AP( 4L+ 36P+ 40i) • 2A ettevalm istuse parandamine, mis on aluseks spordimeisterlikkuse Teoreetiline ja praktiline mitmekülgne kehaline tegevus erinevate tõstmiseks. kehaliste võimete arendamiseks. Tervise tugevdamine. ©1. - 16. n. 4 P n-s => A © 1 - 16. n .2 P n -s => А 24. - 40. n. 4 P n-s => A 24. - 40. n. 2 P n-s => А KKSD.03.005 Sportlik treening V (võimlemine) KKSD 02.008 Rühikursus lektor Kaja Herm lin,lektor Reet L inkberg,lektor Inga Neissaar, Linda lektor Kaja Hermlin Martis 1AP( 6L+ 14P+ 20i) • А 4AP( 8L+ 72P+ 80i) • 2A Õpitakse vaatlema, analüüsima ja hindam a kehahoidu. Soovitatakse Naisüliõpilaste tervise tugevdam ine, õige rühi, liigutusoskuste ja - profülaktilise iseloomuga harjutusi õige kehahoiu kujundamiseks. vilum uste kujundamine. Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste Rühivigade avastamisel toim ub nende korrigeerimine kehaliste harjutuste om andam ine võimlemises. Tunni juhtim ine ja võimlemisharjutuste abil. õpetam ise metoodika. ©24. - 26. n. 2 L n-s ©1. -1 3 . n. 3 P n-s => A 2 7 .-4 L n .2 P n -s —> А 24. - 36. n. 3 P n-s => A KKSD.02.009 Rühmajuhtide kool KKSD 03 006 Sportlik treening VI (veesport) lektor Reet Linkberg, Luule Märtin Henn Hollo 4,5AP( 20L+ 60P+ 10S+ 90i) • 2A 4AP( 8L+ 72P+ 80i) • 2A ©KKSD.02.006 Üliõpilaste spordim eisterlikkuse tõstmine, tervise tugevdamine ja oskuste Annab üliõpilastele kahe semestri jooksul vajalikud teadmised ja oskused ning vilum uste omandamine tegelemiseks spordiga. Teoreetiliste ja töötamiseks igas vanuses (alates imikueast kuni kesk- ja vanemaeani) praktiliste põhiteadmiste om andamine erinevate veespordialade tehnikas võimlejatega. Käsitletakse naisvõimlemise erinevaid suundi: rütmika, ja treeningum etoodikas, kehaliste võimete arendamine ning tehnilise aeroobika, stretching, stepaeroobika, vesivõimlemine. Antakse ettevalmistuse parandamine, mis on aluseks spordimeisterlikkuse tõusule. harjutusvara ja õpetatakse käsitlem a võim lem isvahendeid (kepp, pink, ©1. - 16. n. 4 P n-s => A kummipael, pall, rõngas, hüpits jt.)Tutvustatakse liikumisravi aluseid. 24. - 40. n. 4 P n-s => A ©1. -16. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s => A 24. - 40. n. 3 P n-s => A SPORDIPEDAGOOGIKA INSTITUUT (SP) VÕISTLUSSPORDI SEKTOR (03) SPORDIPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01) KKSD 03.001 Sportlik treening I (kergejõustik) lektor Harry Lemberg,õpetaja Tiina Torop, Martin Kutman K KSP.01.002 Rahva- ja tervisesport 4AP( 4L+ 76P+ 80i) • 2A korr. professor Toivo Jürim äe,lektor Arne Kivistik Üliõpilase tervise tugevdam ine, spordim eisterlikkuse parandamine, 1,5AP( 16L+ 14S+ 30i) • A oskuste ja vilumuste om andam ine iseseisvaks tegelemiseks spordiga. ■ L iikum is-ja sporditeadused:4, Liikumisravi:4, Treeninguõpetus ja Teoreetiliste ja praktiliste põhiteadm iste omandamine kergejõustikualade spordijuhtimine:3 tehnikas ja treeningum etoodikas, kehaliste võimete arendamine ning Kursus annab ülevaate rahvaspordi tasandil sporditegevuse bioloogilistest tehnilise ettevalmistuse parandamine, mis on aluseks spordimeisterlikkuse alustest ja rahvaspordiürituste korraldamise iseärasustest. Fitnessi mõiste. tõstmiseks. Treeninguprogram mide koostamine ja testimine rahvaspordis. ©1. - 16. n. 4 P n-s => A © 1 .-8 . n .2 L, 2 S n-s => A 24. - 40. n. 4 P n-s => A KKSP.01.016 Pedagoogiline ja kinesioloogiline antropoloogia KKSD 03.002 Sportlik treening II (raskejõustik) korr. professor Toivo Jürimäe assistent Jaak Arold,assistent Enn Tõnisson, Oleg Andla 1 AP( 20L+ 20i) • A 4AP( 8L+ 72P+ 80i) • 2A Laste ja kooliõpilaste kehalise arengu seaduspärasused, soolised Spordimeisterlikkuse tõstm ine ja oskuste ning vilum uste omandamine erinevused, individuaalse arengu hindamine. Kehaehituse tüübid, keha iseseisvaks tegelemiseks spordiga läbi erinevate raskejõustikualade koostis. Liigeste liikuvuse iseärasused, nende seos harjutustega. (atleetvõimlemine, idamaised võitlusviisid, maadlus, tõstmine). ©24. - 33. n. 2 L n-s => A Raskejõustikualade suunitlusega teoreetiline ja praktiline õppe- treeningtöö. KKSP.01.029 K inantropom eetria. Üldkursus magistrantidele. ©1. - 16. n. 4 P n-s => A korr. professor Toivo Jürim äe,teadur Jaak Jürimäe 24. - 40. n. 4 P n-s => A 3AP( 32L+ 16P+ 12S+ 60i) • E ■ L iikum is-ja sporditeadused:m ag KKSD.03.003 Sportlik treening III (sportmängud) A ntropom eetriliste mõõtmiste metoodika. Antropomeetrilised näitajad ja dotsent Helmuth Valgm aa,lektor Rein Roos,assistent Arne Laos, Tarmo kehaline töövõime. Standardid. Kajandi, Kalle Kollin, Rein Sander © 2 4 .-3 1 . n. 2 L n -s 4AP( 8L+ 72P+ 80i) • 2A 3 2 .-3 8 . n .2 L, 1 P, 1 S n -s 39. n. 2 L n-s => E 278 КЕН AKULTUURITE ADU S К OYD 278 dotsent Valev Reidolf KKSP.01.030 Spordipedagoogika erikursus m agistriõppele. А 1,5AP( 26L+ 4S+ 30i) • E korr. professor Toivo Jürim äe,teadur Jaak Jürimäe □ Kodanikukaitse õpetaja (lisaeriala): 2AP( 16L+ 17S+ 47i) • E Aine eesm ärgiks on õpetada üliõpilastele kui tulevastele kooli □ L iikum is-ja sporditeadused:m ag kodanikukaitse õpetajatele ja rakenduskonna juhtidele Eesti riigi- ja Spordipedagoogika erinevate aspektide süvendatud käsitlus. kodanikukaitse aluseid ja tegutsemise oskusi eriolukordades (lisaeriala). ©1. - 15. n . l L , 1 S n -s ©1. - 13. n. 2 L n-s 16. n. => E 14. - 15. n. 2 S n-s 24. n. 1 L, 1 S n-s 16. n. => E 2 5 .-3 9 . n. 1 L n -s => E KKSP.01.049 Liiklusrisk ja selle ohutuse tagamine KKSP 01.031 Spordipedagoogika erikursus magistriõppele В dotsent Valev Reidolf korr professor Toivo Jürim äe,lektor Lennart Raudsepp 1 AP( 12L+ 8P+ 20i) • А 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • 2A □ K odanikukaitse õpetaja (lisaeriala): □ L iikum is-ja sporditeadused:m ag Aine eesm ärgiks on õpetada üliõpilastele kui tulevastele kooli OKKSP.01.030 kodanikukaitse õpetajatele liiklusohutust ja selle tagam ist vastavalt Kursus annab ülevaate jõutrreningu spetsiifilisusest. Süvendatult koolide kodanikukaitse aineprogramm idele (lisaeriala). Käsitletakse erinevate jõunäitajate üldistatust ja spetsiifilisust. Antakse ©1. - 6. n. 2 L n-s ülevaade ka jõu arengut määravate faktorite kompleksusest. Süvendatakse 7. - 10. n. 2 P n-s üliõpilaste teadmisi hinnangute andmisel isiksuseomadustele. 11. n. => А © 1 .-7 . n. 1 L, 1 S n -s 8. -1 5 . n. 1 S n-s KKSP 01.050 Võim alikud ohud igapäevaelus (st. tuleohutus), nende 16. n. 1 S n-s => А vältim ine ja tegutsemine eriolukordades 2 4 .-3 9 . n. 1 S n -s dotsent Valev R eidolf 40. n. => А 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • А ■ K odanikukaitse õpetaja (lisaeriala): KKSP.01.042 Riskianalüüs ja kodanikukaitse Aine eesm ärgiks on õpetada üliõpilastele kui tulevastele kooli Tõnu Paasoja kodanikukaitse õpetajatele ja rakenduskonna juhtidele tuleohutust, 1 AP( 10L+ 5P+ 5S+ 20i) • А võimalikke ohte igapäevaelus ja tegutsem ist eriolukordades (lisaeriala). ■ Liikumis- ja sporditeadused:l, Liikumisravi: 1, Treeninguõpetus ja ©1. - 5. n. 2 L n-s spordijuhtim ine:l 6. - 10. n. 2 P n-s Eesmärgiks on õpetada üliõpilastele riskianalüüsi teostamist, mis on 11. n. => А vajalik tuleviku Eesti ühiskonna riskivabamaks muutmisel ja elanikkonna turvalisuse suurendamisel. © 3 6 .-4 0 . n. 2 L, 2 P n -s TREENINGUÕPETUSE ÕPPETOOL (04) KKSP.01 045 Spordipedagoogika ja -sotsiaalteaduste erikursus KKSP.04.002 Treeninguõpetuse algkursus doktoriõppele В dotsent Jaan Loko,dotsent Ants Nurmekivi korr. professor Toivo Jürim äe 2AP( 40L+ 40i) • E 5AP( 33L+ 67S+ lOOi) • E ■ L iikum is-ja sporditeadused:2, Liikumisravi:2, Treeninguõpetus ja ■ L iikum is-ja sporditeadused:dokt spordijuhtim ine:2 Interdistsiplinaarsed uurimissuunad. Vanuselised ja soolised iseärasused. Kursus annab üldise ettekujutuse treeninguprotsessi olemusest - © 1 .-1 6 . n. 1 L, 2 S n -s ettevalm istuse erinevatest külgedest, treeningu planeerimisest jne. 2 4 .-4 0 . n. 1 L, 2 S n-s © 1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s2 knt => E KKSP.01.044 Spordipedagoogika valikkursus doktoriõppele KKSP.04.003 Treeninguõpetuse jätkukursus korr. professor Toivo Jürimäe dotsent Jaan Loko,dotsent Tõnis M atsin,dotsent Ants Nurmekivi 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • E 2AP( 24L+ 12S+ 44i) • E □ L iikum is-ja sporditeadused:dokt ■ L iik u m is-ja sporditeadused:3, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:3 Süvauuringud spordipedagoogikas. Lääne juhtivate ülikoolide © K K T G .01.001 teadussunad. Kursus annab süvendatud ettevalm istuse sportliku treeningu üldistest ©1. - 16. n . l L , 1 S n -s alustest, kehaliste võim ete arendamisest, avab tehnika, taktika jt 24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s => E treeningu kom ponentide sisu. © 1 .-1 3 . n. 2 L, 1 S n-s2 knt => E KKSP.01.046 Kinantropom eetria korr. professor Toivo Jürim äe KKSP.04.004 K ehaliste harjutuste ja spordi teooria 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • А dotsent Jaan Loko ■ Liikumisravi:2 2AP( 28L+ 12S+ 40i) • E Antropom eetriliste m õõtm iste metoodika. A ntropom eetrilised näitajad ja ■ Liikumis- ja sporditeadused:2, Liikumisravi:2, Treeninguõpetus ja tervis. spordijuhtim ine:2 © 2 9 .-3 8 . n. 2 L n -s => А OKKTG.Ol .001 © K K SB .03.002 KKSP 01 047 Õppeaine "Kodanikukaitse" program mid, metoodika Kursus käsitleb sporditreeningu vahendeid, meetodeid, koormuse mahtu ja planeerim ine põhikoolis ja güm naasium is ja intensiivsust, jõu , kiiruse, vastupidavuse ja koordinatsiooni arendamist, dotsent Valev R eidolf noorsportlase teeningu iseärasusi. 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • А ©26. - 39. n. 1 L, 2 S n-s4 knt => E □ Kodanikukaitse õpetaja (lisaeriala): Aine eesm ärgiks on õpetada üliõpilastele kui tulevastele kooli KKSP.04.006 T reeninguõpetus. Üldkursus m agistrantidele kodanikukaitse õpetajatele ja rakenduskonna juhtidele õppeaine dotsent Jaan Loko,dotsent Tõnis M atsin,dotsent Ants Nurmekivi "Kodanikukaitse" õpetam ise metoodikat ja läbiviimist koolis (lisaeriala). 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E ©1. - 5. n. 2 L n -s ■ L iikum is-ja sporditeadused:m ag 6 .- 1 0 . n. 2 P n-s Kursus lähtub treeningu süsteem susest. Süvendatult käsitletakse treeningu 11. n. => А adaptatsioonilisi aspekte, organismi morfofunktsionaalset spetsialisatsiooni, sporditehnika õpetam ise metodoloogilisi aluseid, KKSP.01.048 Eesti riigi ja Kodanikukaitse alused 279 KEHAKULTUURITEADUSKOND 279 treeningu programmeerimist, treeningu filosoofilisi küsimusi, taastumist, kontrolli ja juhtim ist. KKSP.05.003 Sportliku eriala algkursus B. Raskejõustik I ©5. - 16. n. 3 L, 2 P n-s => E dotsent Tõnu Sikkut,lektor Ester Jaigma,assistent Enn Tõnisson, Margus Käärik KKSP.04.007 TreeninguÕpetus A. Erikursus magistriõppele 4,5AP( 30L+ 26P+ 34S+ 90i) • EA dotsent Jaan Loko,dotsent Tõnis M atsin,dotsent Ants Nurm ekivi,dotsent □ L iikum is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 Tõnu Sikkut Kreeka-room a maadluse tehnika ja taktika. Erialased abistavad ja 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A juurdeviivad harjutused. Erinevate m aadlusviiside õpetamise spetsiifika. □ L iikum is-ja sporditeadused:mag Õppetöö organisatsioon. ®KKTG.01.070 ©1. -1 6 . n. 2 L n-s => A magistrantide erialakursus koosneb treeninguõpetusest I ning valitud 26. - 40. n. 1 P, 2 S n-s => E eriala didaktikast ja loengu ning treeningutunni läbiviimise praktikast. Kursus annab ettevalmistuse tööks kvalifitseeritud treenerina või KKSP.05.004 Sportliku eriala algkursus B. Raskejõustik II õppejõuna. dotsent Jaan Loko, Rein M eister 0 2 4 .-3 3 . n. 2 L, 2 S n -s => A 4,5AP( 40L+ 25P+ 25S+ 90i) • EA □ L iik u m is-ja sporditeadused:2 KKSP.04.008 TreeninguÕpetus B. Erikursus magistrantidele. Tõstmise tehnika ja taktika. Erialased abistavad ja juurdeviivad dotsent Jaan Loko,dotsent Tõnis M atsin,dotsent Ants Nurm ekivi,dotsent harjutused, õpetam ise spetsiifika, õppetöö organisatsioon. Tõnu Sikkut © 1. - 16. n. 2 L n-s2 knt => A 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • EA 2 6 .-4 1 . n . l L , 1 P, 1 S n -s => E □ Liikum is-ja sporditeadused:mag ©KKTG.01.071 K K SP.05.006 Sportliku eriala jätkukursus A. Raskejõustik II Teise aasta magistrantide erialakursus koosneb eriala kompleksse dotsent Jaan Loko, Rein M eister analüüsi tsüklist ning valitud eriala didaktikast ja loengu ning 4AP( 30L+ 25P+ 25S+ 80i) • 2A treeningtunni läbiviimise praktikast. Kursus annab ettevalmistuse tööks □ L iik u m is-ja sporditeadused:3 või õppejõuna. Kulturism itreeningu metoodika. Lihastöö re_ iimid jõuvõim ete ©5. -16 . n. 1 L, 1 S n-s => A arendamisel. M aksimaaljõu arendamine. Noorte treening. 24. - 40. n. 1 L, 1 S n-s => A © 1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s => A 1. - 16. n. 1 L, 2 S n-s3 knt => A KKSP.04.009 Treeninguõpetuse valikkursus doktoriõppele 2 4 .-4 0 . n. 2 P, 1 S n-s => A dotsent Jaan Loko,dotsent Tõnis M atsin,dotsent Ants Nurm ekivi,dotsent 24. - 40. n. 1 L, 2 P n-s3 knt => A Tõnu Sikkut 3AP( 16L+ 48S+ 56i) KKSP.05.005 Sportliku eriala jätkukursus A. Raskejõustik I □Liikum is-ja sporditeadused:dokt dotsent Tõnu Sikkut,assistent Enn Tõnisson, Igor Farhutdinov, Valeri (DKKTG.01.070 Kolesnik, M argus Käärik Erinevate spordialade kom pleksne analüüs, treeningu spetsiifilisus ja 4AP( 30L+ 34P+ 16S+ 70i) • 2A individualiseerimine, ettevalm istuse erinevate süsteemide kasutamine □ L iikum is-ja sporditeadused:3 kõrge tasemega sportlastel. Treeningum etoodika. Funktsionaalsete võimete tõstmine. Tahteliste ja © 1.-16 . n. 1 L, 1 S n -s => E psüühiliste om aduste arendamise metoodika. Arstlik ja pedagoogiline kontroll, enesekontroll. Sporditraum ade profülaktika. Vabamaadluse KKSP 04.010 Treeninguõpetuse erikursus doktoriõppele tehnika ja taktika. dotsent Jaan Loko,dotsent Tõnis M atsin,dotsent Ants Nurm ekivi,dotsent © 1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s => A Tõnu Sikkut 1. - 16. n. 5AP( 100S+ lOOi) • E 24. - 40. n. I L, 2 P n-s3 knt => A □Liikum is-ja sporditeadused:dokt ©KKTG.01.071, K K TG .01.072 KKSP.05.007 Sportliku eriala jätkukursus B. Raskejõustik I Erialase treeningu kom pleksne analüüs, treeningu spetsiifilisus ja dotsent Tõnu Sikkut,assistent Enn Tõnisson, Igor Farhutdinov, Valeri individuaalsus. Kolesnik, Margus Käärik ©1. - 16. n. 4 S n-s => A 2AP( 12L+ 20P+ 8S+ 40i) • EA 24. - 40. n. 4 S n-s => A □ L iik u m is-ja sporditeadused:4 ©KK SP.03.001, K K TG .01.004 KIIRUS-JÕUALADE LEKTORAAT (05) Tehnika ja taktika täiustamise metodoloogilised alused. Treeningu planeerimine. Treenituse näitajad. Sambo, judo ja idamaiste võitlusviiside tehnika ja taktika. KKSP.05.001 Sportliku eriala algkursus A. Raskejõustik I ©1. - 8. n. 2 P n-s => A assistent Enn Tõnisson, Igor Farhutdinov, Valeri Kolesnik, Margus 24. - 40. n . l L , 1 P, 1 S n-s => E Käärik 3,5AP( 30L+ 24P+ 16S+ 70i) • 2A KKSP.05.008 Sportliku eriala jätkukursus B. Raskejõustik II □ Liikum is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 dotsent Jaan Loko, Rein M eister Maadlusspordi ajalugu. Sportlikud maadlusviisid. Klassifikatsioon, 2AP( 34L+ 6S+ 38i) • EA süstemaatika, terminoloogia. Tehnika alused. Õpetamise m etoodika □ L iikum is-ja sporditeadused:4 alused ja printsiibid. K reeka-room a m aadluse algõpetuse metoodika. © K K TG .01.004 © 1.-16 . n. 2 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => A Tippkulturistide treening. Kulturism naistele. Paljuaastase treeningu 24. - 40. n. 2 P n-s => A struktuur. Toitumine. Valmistumine võistlusteks. Kulturismi seosed teiste spordialadega. KKSP 05.002 Sportliku eriala algkursus A. Raskejõustik II ©1. - 8. n. 2 S n-s => A dotsent Jaan Loko, Rein M eister 24. - 40. n. 1 L n-s => E 3,5AP( 46L+ 12P+ 12S+ 70i) • 2A □ Liikum is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 KKSP 05.009 Sportliku eriala algkursus A. Sportm ängud I Kulturism. Ajalugu. L ihastöö - lihaste süsteem, lihashüpertroofia, lihaste lektor Rein Roos,assistent Milvi Visnapuu, M Räli energeetiline kindlustatus, valgusüntees. Skeletilihaste ehitus ja 3,5AP( 26L+ 32P+ 12S+ 70i) • 2A funktsioon. Lihaste topograafia. Peamiste lihasgruppide paiknem ine ja □ L iikum is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 funktsioonid. Kulturismi treeninguvahendid. Käsipall. Jalgpall. Saalihoki. Kursus annab süvendatud teadmised ja © 1 .-16 . n. 2 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => A praktilised oskused nimetatud mängude tehnikast, taktika 24. - 40. n . l L , 1 P n-s => A põhiseisukohtades!, õpetamise metoodikast. Võistlusmäärustik, 280 КЕНA KULTUURITE ADU S КОЛ D 280 kohtunikutegevus. Kursus on ette nähtud korvpalli, käsipalli, jalgpalli □ Liikumis-ja sporditeadused:4 eriala üliõpilastele ning annab teadm ised ja oskused töötam iseks vastava ©KKTG.02.010, KKTG.02.012, KKTG.02.014, KKTG.02.015 ala töö juhtidena ja treeneritena koolis ning asutustes. Süvendatud õpetus korvpalliteooriast, mis hõlmab kõik ©1. -1 4 . n. 1 L, 1 P. 1 S n-s2 knt, 1 ref => А treeninguprotsessiga seonduva ja võimaldab töötada nii spordikoolide 24. - 40. n. 1 L, 1 P n-s2 knt, 1 ref => А algtaseme kui koondvõistkondade treenerina korvpalli erialal. © 1 . - 7 . n. 1.5 L, 1.5 S n-sl knt, 2 ref => А K K SP.05.010 Sportliku eriala algkursus A. Sportm ängud II 24. - 30. n. 1.5 L, 1.5 P n-sl knt, 2 ref => E lektor Rein Roos,assistent Milvi Visnapuu,õpetaja M Siliksaar, Rein Sander K K SP.05.016 Sportliku eriala jätkukursus A. Võrkpall 3,5AP( 26L+ 32P+ 16S+ 70i) • 2A assistent Milvi Visnapuu □ Liikumis- ja sporditeadused: 1, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: 1 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E Sulgpall. Tennis. Antakse süvendatud teadmised ja praktilised □ L iikum is-ja sporditeadused:3 oskusednim etatud mängude tehnikast, taktika põhialustestst, Õpetamise © K K TG .02.011, KKTG.02.013, KKTG.02.014 metoodikast. Võistlusm äärused, kohtunikutegevus.K ursus on ette nähtud Süvendatud õpetus võrkpall iteooriast, mis hõlmab kõik tennise, võrkpalli, sulgpalli, lauatennise erialal üliõpilastele. Kursuse treeninguprotsessiga seonduva ja võim aldab töötada nii spordikoolide om andam ine annab teadm ised ja oskused töötam iseksvastava ala töö algtaseme kui koondvõistkondade tasemel treenerina võrkpalli erialal. juhtidena ja treeneritena koolis. ©24. - 37. n. 1.5 L, 1.5 S n-s2 knt, 2 re f => А ©1. -1 4 . n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 re f => А 24. - 40. n. 1 L, 1 P n-s2 k n t 1 re f => А K K SP.05.017 Sportliku eriala jätkukursus B. Võrkpall assistent Milvi Visnapuu K KSP.05.011 S p o rtlik eria la a lgkursus B. S p o rtm än g u d I 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • EA assistent Arne Laos,assistent Milvi Visnapuu □ L iik u m is-ja sporditeadused:4 4,5AP( 32L+ 32P+ 26S+ 90i) • EA © K K TG .02.011, KKTG.02.013, KKTG.02.014, KKTG.02.017 □ L iikum is-ja sporditeadused:2 Süvendatud õpetus, mis hõlm ab kõik treeninguprotsessiga seonduva ja © K K TG .02.011 võim aldab töötada nii spordikoolide algtaseme kui koondvõistkondade Süvendatud teadm ised ja oskused korvpalli tehnikast, taktika põhialustest tasemel võrkpalli erialal. ja õpetamise metoodikast. Võistlusmäärused. Võistluste korraldamine. © 1 .-7 . n. 1.5 L, 1.5 S n -sl knt, 2 re f => А Kursus on ette nähtud korvpalli, käsipalli j a jalgpalli eriala üliõpilastele. 2 4 .-3 0 . n. 1.5 L, 1.5 S n -sl knt, 2 re f => E Antakse teadmised ja oskused töötam iseks vastava ala juhtidena ja treeneritena koolis. Lisaks põhiliste mittekontaktsete mängude tehnika, K K SP.05.018 Sportliku eriala jätkukursus A. Käsipall taktika, võistlusmäärused. assistent Milvi Visnapuu ©1. - 16. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 ref => А 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • А 26. - 39. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 re f => E □ L iikum is-ja sporditeadused:3 © K K TG .02.010, KKTG.02.012, KKTG.02.014 KKSP.05.012 S portliku eria la a lgku rsu s B. S p o rtm än g u d II Süvendatud õpetus käsipalliteooriast, mis hõlmab kõik lektor Rein Roos,assistent Arne Laos,assistent Milvi Visnapuu treeninguprotsessiga seonduva ja võimaldab töötada nii spordikoolide 4,5AP( 32L+ 32P+ 26S+ 90i) • EA algtaseme kui koondvõistkondade tasemel käsipalli erialal. □ L iikum is-ja sporditeadused:2 ©24. - 37. n. 1.5 L, 1.5 S n-s2 knt, 2 ref => А © K K TG .02.011 Võrkpall. Süvendatud teadmised ja praktilised oskused mängu K K SP.05.019 Sportliku eriala jätkukursus B. Käsipall arengust.tehnikast, taktika põhialustest, õpetam ise metoodikast. assistent Milvi Visnapuu Võistlusmäärused. Kursus on ette nähtud võrkpalli, tennise, sulgpalli ja 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • EA lauatennise eriala üliõpilastele. Selle om andam ine annab teadm ised ja □ L iik u m is-ja sporditeadused :4 oskused töötamiseks vastava ala töö juhtidena ja treeneritena koolis. © K K TG .02.010, KKTG.02.012, KKTG.02.014, KKTG.02.019 ©1. -1 6 . n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 ref => А Süvendatud Õpetus käsipalliteooriast, mis hõlmab kõik 26. - 39. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 re f => E treeninguprotsessiga seonduva ja võim aldab töötada nii spordikoolide algtaseme kui koondvõistkondade tasemel käsipalli erialal. KKSP.05.013 S portliku e ria la jä tk u k u rsu s . S p o rtm än g u d © 1 .-7 . n. 1.5 L, 1.5 S n-sl knt, 2 re f => А lektor Rein Roos,assistent Milvi Visnapuu 2 4 .-3 0 . n. 1.5 L, 1.5 S n -s 1 knt, 2 re f => E 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • А □ L iikum is-ja sporditeadused:3 K K SP.05.020 Sportliku eriala jätkukursus A. Sulgpall © K K TG .02.010, K K TG .02.011. KKTG.02.012, KKTG.02.013 assistent Milvi V isnapuu,õpetaja M Siliksaar Korv-, võrk-, käsi-, sulgpalli, tennise ja lauatennise eriala üliõpilastele. 2AP( 16L +24S+ 40i) • А Aine õpetam ise eesm ärgiks on süvendatud teadmiste andmine kehalise □ Liikumis- ja sporditeadused:3 ettevalmistuse iseärasustest nimetatud mängudes. Psühholoogiline © K K TG .02.011, KKTG.02.013, KKTG.02.014 ettevalmistus. Treeninguprotsessi ealised iseärasused. Võistlussüsteemid Süvendatud teadm ised ja oskused treeningprotsessi iseärasustest ja organisatsioon. sulgpallis. Võistkonna juhtim ine m eisterlikkuse eri tasanditel, tegevuse ©1. - 14. n. 1.5 L, 1.5 S n-s2 knt, 2 ref => А analüüs. ©24. - 37. n. 1.5 L, 1.5 S n-s2 knt, 2 ref => А KKSP.05.014 S portlik u eria la jä tk u k u rsu s A. K orvpall assistent Arne Laos KK SP.05.021 Sportliku eriala jätkukursus B. Sulgpall 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • А assistent Milvi Visnapuu,Õpetaja M Siliksaar □ L iikum is- ja sporditeadused:3 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • EA © K K TG .02.010, KKTG.02.012, KKTG.02.014 □ L iikum is-ja sporditeadused:4 Eesmärgiks on süvendatud teadm iste andmine treeninguprotsessi © K K TG .02.011, KKTG.02.013, KKTG.02.014, KKTG.02.021 iseärasustest korvpallis - ülesehitus, p laneerim inejuhtim ine, õpetamine Süvendatud teadm ised ja oskused treeningprotsessi iseärasustest algajatest meistriteni. V alm istum ine võistlusteks. Mäng, selle juhtim ine ja sulgpallis. Teadm ised tööks treenerina algajatest edasijõudnuteni. analüüs. Professionaalne korvpall. Aine om andam ine annab teadmised Klubiline tegevus. töötam iseks korvpallitreenerina nii algajate kui koondvõistkondade © 1 .-7 . n. 1.5 L, 1.5 S n-sl knt, 2 re f => А tasemel. 2 4 .-3 0 . n. 1.5 L, 1.5 S n-sl knt, 2 ref = > E ©24. - 37. n. 1.5 L, 1.5 S n-s2 knt, 2 re f => А KKSP.05 022 Sportliku eriala jätkukursus A. Jalgpall KK SP.05.015 S p o rtlik u e ria la jä tk u k u rsu s B. K orvpall M Räli assistent Arne Laos 2AP( 16L+ 24S+ 40i) • А 2AP( 20L+ 20 S + 4 0 i) • EA □ L iik u m is- ja sporditeadused:3 281 KEHAKULTUURITEADUSKOND 281 ©KKTG.02.010, KKTG.02.012, KKTG.02.014 4AP( 20L+ 38P+ 22S+ 80i) • EA Süvendatud teadmised ja oskused treeningprotsessi iseärasustest □ L iik u m is-ja sporditeadused:3 jalggpallis - planeerimine, juhtimine, ülesehitus, õpetamise metoodika ® K K SB.02.001, K K SD .01.018, KKTG.02.032 iseärasused algajatest meistriteni. Aine omandamine annab teadmised Om andatakse iluvõimlemise treeningu teooria ja praktilised oskused töötamiseks jalgpallitreenerina. treeneritööks keskastm e sportlastega. ©24. - 37. n. 1.5 L, 1.5 S n-s2 knt, 2 ref => A © 1. - 12. n. 2 L, 2 S n-s => A 24. - 36. n. 2 L, 2 S n-s => E KKSP.05.023 Sportliku eriala jätkukursus B. Jalgpall M Räli KKSP.05.032 Sportliku eriala jätkukursus B. Iluvõimlemine 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • EA lektor Inga Neissaar □ Liikum is-ja sporditeadused:4 2AP( 15L+ 15P+ 10S+ 40i) • EA ©KKTG.02.010, KKTG.02.012, KKTG.02.014, KKTG.02.023 □ L iikum is-ja sporditeadused:4 Süvendatud teadmised ja oskused treeninguprotsessi iseärasustest ® K K TG .02.033 jalgpallis. Võistkond. Võistlusmäng: valmistumine, juhtim ine, analüüs. Om andatakse iluvõimlemise treeningu teooria ja praktilised oskused Professionaalne jalgpall. Aine omandamine annab teadmised töötam iseks treeneritööks kõrgem a järgu sportlastega. algajatest edasijõudnuteni. ©1. - 12. n. 2 S n-sl knt => A ©L - 7. n. 1.5 L, 1.5 S n-sl knt, 2 re f => A 24. - 36. n. 2 S n-sl re f => E 24. - 30. n. 1.5 L, 1.5 S n-sl knt, 2 ref => E KKSP.05.033 Treeneripraktika KKSP.05 024 Sportliku eriala jätkukursus A. Tennis dotsent Tõnu Sikkut assistent Milvi Visnapuu 8AP( 320i) • A 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • A □ L iikum is-ja sporditeadused:4 □Liikum is-ja sporditeadused:3 Treeninguõpetuse erialaste teadm iste süvendamine ja praktiliste ©KKTG.02.011, KKTG.02.013, KKTG.02.014 kogem uste omandamine. Süvendatud teadmised treeninguprotsessi iseärasustest tennises - ©9. - 16. n. => A planeerimine, juhtim ine, ülesehitus, Õpetamise metoodika iseärasused algajatest meistriteni. Kursuse omandamine annab teadmised töötamiseks tennisetreenerina algajatest edasijõudnuteni. KOOLI KEHALISE KASVATUSE ©24. - 37. n. 1.5 L, 1.5 S n-s2 knt, 2 ref => A LEKTORAAT (02) KKSP.05.025 Sportliku eriala jätkukursus B. Tennis assistent Milvi Visnapuu KKSP.02.001 Kooli kehaline kasvatus 2AP( 24L+ 20S+ 40i) • EA lektor Vello H ein,lektor Enn Ratassepp,assistent Linda Ojastu □Liikum is-ja sporditeadused:4 2AP( 16L+ 24S+ 40i) • E ©KKTG.02.011, KKTG.02.013, KKTG.02.014, KKTG.02.025 ■ L iikum is-ja sporditeadused:4, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:3 Süvendatud teadmised ja oskused treeningprotsessi iseärasustest tennises. Kehalise kasvatuse tund. Õpetaja isikuomadused. Kehaliste võimete Professionaalne tennis.Kõrge m eisterlikkusega tennisisti testimine koolilastel. tehnika, .Meditsiinilis-bioloogiline teaduslik teenindmaine. Kursuse © 1 .-8 . n. 2 L, 3 S n-s => E omandamine annab teadmised töötamiseks treenerina nii algajate kui edasijõudnutega. KKSP.02.003 Koolipraktika © 1 .-7 . n. 1.5 L, 1.5 S n-sl knt, 2 re f => A assistent Linda Ojastu 24. - 30. n. 1.5 L, 1.5 S n-s 1 knt, 2 ref => E 4AP( 160i) • A ■ L iikum is-ja sporditeadused:4, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:3 KKSP.05.028 Stretching lektor Inga Neissaar ©9. - 16. n. => A 1AP( 2L+ 14P+ 4S+ 20i) ■Liikumisravi: 1 KKSP.02 004 Kehalise kasvatuse ja koolispordi praktika ©KKSB.02.001, KKSB.03.001, KKSP.01.003 assistent Linda Ojastu Liigutustegevuse ehituse, tunnetuse ja omandamise Õpetamine. 0AP() • A Käsitletakse liigutustegevuse ratsionaalsust, individuaalsust ja ■K ehalise kasvatuse õpetaja:5 variatiivsust, vigade kriteeriume, õpetam ise seaduspärasusi ja etappe. ©9. - 16. n . l L , 1 P, 1 S n-s => A © 1 3 .-2 5 . n. => A KKSP.05.029 Sportliku eriala algkursus A. Võim lemine I KKSP.02.005 Kehaline kasvatus eelkoolieas lektor Reet Linkberg lektor Leila Oja 0AP() • 2A 2AP( 22L+ 12P+ 6S+ 40i) □Liikum is-ja sporditeadused: 1, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: 1 Aine eesmärk on anda teoreetiline ja praktiline ettevalmistus Iluvõimlemine. Om andatakse algõpetuse tunni läbiviimiseks vajalik tase eelkooliealiste laste kehalisest kasvatusest erinevate vanusegruppide osas. liigutuste sooritamise tehnikas, algõpetuse m etoodika ja tunni juhtim ise Aine sisaldab koolieelsete asutuste kehalise kasvatuse tunni kogemused. organiseerim ise ja läbiviimise aluseid, lapse motoorse arengu © 1.-16. n. 1 L, 1 P, 1 S n -s => A seaduspärasusi, lähtuvalt põhiliigutusvilum ustest ja kehalistest võimetest, 24. - 40. n. I P, 1 S n-sl ref => A arengu hindamist. ©33. - 37. n. 2 L n-s KKSP 05.030 Sportliku eriala algkursus B. Iluvõim lemine 38. n. 2 P n-s lektor Inga Neissaar 39. n. 2 L n-s 4,5AP( 40L+ 25P+ 25S+ 90i) • EA 40. -4 1 . n. 2 P n-s □ Liikum is-ja sporditeadused:2 42. - 44. n. 2 S n-s => A Antakse teoreetilised teadm ised ja praktilised oskused vahenditega harjutuste sooritam iseks ja õpetam iseks, võim lem istundide läbiviimiseks KKSP.02.006 Autistlike laste kehaline arendamine ja kavade koostamiseks. lektor Leila Oja © I . - 16. n. 2 L, 2 P n-s => A 1,5AP( 14L+ 16P+ 30i) 2 6 .-4 0 . n 1 L, 2 S n -s => E Aine eesm ärgiks on anda teoreetiline ja praktiline ülevaade autistlike laste kehalisest kasvatusest. Aine sisaldab M arianne ja Christopher Krilli KKSP.05.0 3 1 Sportliku eriala jätkukursus A. Iluvõim lemine õpetusel põhinevaid kehatunnetus-, kontakti- ja kommunikatsiooni lektor Inga Neissaar harjutusi. 282 KEHAKULTUURITEADUSKOND 282 0 2 7 . - 28. n. 2 L, 2 S n-s KKSP.06.006 S portliku e ria la a lg k u rsu s A. V eesport I 29. - 34. n . 2 L, 2 P n-s => A õpetaja Kaja Haljaste 3,5AP( 20L+ 32P+ 18S+ 70i) • 2A K K SP.02.007 Kehalise kasvatuse metoodika □ L iikum is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 lektor Vello H ein,lektor Leila O ja,assistent Linda Ojastu Ujumine. Ujumise algõpetuse metoodika. U jum isviiside õpetamise 3AP( 6L+ 28P+ 28S+ 60i) • EA metoodika väikelastele, koolis, spordikoolis, ujumiskursustel. ■K ehalise kasvatuse õpetaja:5 Rakendusliku ujumise (vetelpääste) õpetam ise metoodika. Uppuja Antakse täiendavaid teadmisi ja praktilisi oskusi kehalise kasvatuse tunni päästmine. Uppunu elustamine. läbiviimiseks. ©1. - 16. n. 1 L, 1 P, 1 S n -s => А © 1 .-6 . n. 1 L, 1 P, 1 S n -s 24. - 40. n. 1 P, 1 S n-s => А 7. - 12. n. 1 P, 1 S n-s => A 2 5 .-3 7 . n. I P , 1 S n -s => E K K SP.06.007 S portlik u e ria la a lg k u rsu s B. V eesport I õpetaja Kaja Haljaste KKSP.02.008 Kehalise kasvatuse teooria 4,5AP( 30L+ 28P+ 32S+ 90i) • EA lektor Vello Hein,lektor Leila O ja,lektor Enn Ratassepp,assistent Linda □ L iik u m is- ja sporditeadused:2 Ojastu © K K TG .01.043 5AP( 40L+ 60S+ lOOi) • E U jum istehnika evolutsioon, hüdrostaatika ja dünaamika. Sportlike ■ Kehalise kasvatuse õpetaja:5 ujum isviiside tehnika. Tehnika analüüs ja mudelid. Tehnika Antakse täiendavaid teadmisi liigutusõpetusest, suhtlem isest koolis, individualiseerim ine ja täiustamine. koolipsühholoogiast, m otoorsete võimete testimisest. ©1. - 16. n . l L , 1 P, 2 S n-s => А ©1. - 12. n. 2 L, 2 S n-s 26. - 40. n . l L , 1 P, 1 S n-s => E 25. -4 0 . n. 1 L, 2 S n -s => E KKSP.06.008 S portlik u e ria la a lg k u rsu s A. V eesport II VASTUPIDAVUS ALADE LEKTORAAT (06) teadur Jaak Jürim äe,lektor Ülo Tölp 3,5AP( 20L+ 25P+ 25S+ 70i) • 2A □ L iikum is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 KKSP.06.001 Sportliku eriala algkursus A. K ergejõustik Sõudmine. Aerutamine. Ajalugu, paadi areng. Tehnika arenemine. dotsent Tõnis M atsin,assistent Rein Aule,õpetaja Tiina Torop Tehnika alused. 3,5AP( 30L+ 26P+ 14S+ 70i) • 2A © 1 ,- 16. n. 1 L, 1 P, 1 S n -s => А □ L iik u m is-ja sporditeadused: 1, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine: 1 24. - 40. n. 1 P, 1 S n-s => А Sissejuhatus ainesse, ajalugu. Kergejõustukualade tehnika alused. Treeningu alused. Harjutusvara. Tsükliliste alade algõpetuse metoodika. KKSP.06.009 S portlik u e ria la a lg k u rsu s B. V eesport II © 1 .-1 6 . n. 1 L, 1 P, 1 S n-sl knt = > A teadur Jaak Jürim äe,lektor Ülo Tölp 24. - 40. n. 1 L, 1 S n -sl knt, 1 re f => A 4,5AP( 30L+ 30P+ 30S+ 90i) • EA □ L iikum is-ja sporditeadused:2 KKSP.06.002 Sportliku eriala algkursus B. K ergejõustik © K K T G .01.045 dotsent Tõnis M atsin,assistent Rein Aule,õpetaja Tiina Torop Sõudmine. Aerutamine. Akadeemilise sõudmise õpetamise metoodika 4,5AP( 20L+ 54P+ 16S+ 90i) • EA algajatele, edasijõudnutele, tippsõudjatele. Paadi osad, paadi □ L iikum is-ja sporditeadused:2 seadistamine. A erutam ise algõpetuse metoodika, võistlusmäärused, © K K TG .01.009 organisatsioon. Kergejõustiku tsükliliste alade tehnika alused ja algõpetuse metoodika. © 1 ,- 16. n. 1 L, 1 P, 2 S n -s = > A H üppe-ja heitealade algõpetuse metoodika. 2 6 .-4 0 . n. 1 L, 1 P, 1 S n-sl re f => E ©1. - 16. n. I L, 2 P, Г S n-s => А 2 6 .-4 0 . n . l L , 1 P, 1 S n-sl ref => E KKSP.06.010 S portlik u eria la jä tk u k u rsu s A. V eesport I dotsent Heino Laidre KKSP.06.003 Sportliku eriala jätkukursus A. Kergejõustik 4AP( 22L+ 28P+ 30S+ 80i) • 2A dotsent Tõnis M atsin,assistent Rein Aule,õpetaja T iina Torop □ L iikum is-ja sporditeadused:3 4AP( 24L+ 30P+ 26S+ 80i) • 2A © K K TG .01.043, K K TG .01.044 □ L iikum is-ja sporditeadused:3 Sportliku ujumise ja treeningum eetodite areng. Treeningu ülesehitus. © K K TG .01.009, K K TG .01.011 Ealised aspektid. Saavutusvõim e. Valik. Ujuja kehaline, ujumisalane, Võistluste organisatsioon ja läbiviimine. Kohtunikutegevus. Kehaliste tehniline, taktikaline, psühholoogiline ja intellektuaalne ettevalmistus. võimete arendamine. Erialane harjutusvara. Kergejõustikualade tehnika Treeningu planeerim ise alused ja variatsioonid. täiustamine. Treening. ©1. - 16. n . l L , 1 P, 1 S n-s2 knt => А ©1. -1 6 . n. 1 L, 1 P, 1 S n -s => А 2 4 .-4 0 . n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt 24. - 40. n. 1 L, 1 P, 1 S n-sl ref => А K K SP.06.016 S p o rtlik u e ria la jä tk u k u rsu s A. S uusasp o rt KKSP 06 004 Sportliku eriala jätkukursus B. Kergejõustik lektor Arne K ivistik,assistent T iia Teppan dotsent Tõnis M atsin,assistent Rein Aule,õpetaja Tiina Torop 4AP( 30L+ 25P+ 25S+ 80i) • 2A 2AP( 16L+ 10P+ 14S+ 40i) • EA □ L iik u m is-ja sporditeadused:3 □ L iikum is-ja sporditeadused:4 Kehaliste võim ete arendam ine. Treeninguplaanide koostamine ja analüüs. O K K T G .O l.009, K K TG .01.011, KKTG.01.013 Suusahüpped, kahevõistlus, slaalom, laskesuusatamine, Kergejõustikualade tehnika ja treeningu teaduslik analüüs. orienteerum issuusatam ine. Rajatised. Treeneripraktika analüüs. Heite-, h ü p p e -ja vastupidavusalade süvendatud ©1. - 16. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 ref => А tsükkel (valikuliselt). 24. - 40. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 ref => А © 1. - 10. n. 1 L, 1 S n-s => А 2 4 .-3 4 . n. I L , 1 S n-sl re f => E K KSP.06.015 S p o rtlik u e ria la a lg k u rsu s B. S u u sasp o rt lektor Arne K ivistik,assistent T iia Teppan KKSP.06.005 M äestikutreening tänapäeva tippspordis 4,5AP( 30L+ 30P+ 30S+ 90i) • EA dotsent Tõnis Matsin □ L iikum is-ja sporditeadused:2, TreeninguÕpetus ja spordijuhtimine:2 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) • А Suusatamine koolis - programm, tunnid, üritused. Orienteerumine Ü levaade vastupidavustreeningu m etoodika arengust ja hüpoksia kui kaaslusalana. Laagrite, m atkade korraldus. Rahvamaratonid. tugeva stressifaktori kasutam isest erinevate spordialade treeningus T reeningukavade koostamine. tänapäeval. ©1. - 16. n. 1 L, 1 P, 2 S n-s2 knt, 1 re f => А ©26. - 35. n. 1 L, 1 S n-sl re f => А 26. - 40. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 ref => E 283 KEHAKULTUURITEADUSKOND 283 KKSP.06.014 Sportliku eriala algkursus A. Suusasport © K K SP.01.003 lektor Arne Kivistik,assistent Tiia Teppan Aine eesm ärgiks on anda ülevaade spordipsühholoogia põhitõdedest, 3,5AP( 20L+ 25P+ 25S+ 70i) • 2A sportlase, võistkondade ja treeneri psühholoogilisest ettevalmistusest ning □Liikumis- ja sporditeadused: 1, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: 1 motivatsioonist ning uurimisvõimalustest. Suusaspordi alad, terminoloogia, ajalugu. Algteadmised suusatreeningust. © 1 ,-1 6 . n. 2 L , 2 P n -s => E Tehnika. Ohutusnõuded. Ürituste ja võistluste korraldamine maastikul. © 1 .-16 . n . l L, 1 P, 1 S n-sl ref => A KKSP.03.002 Kehakultuuri ja spordi ajalugu 24. -40 . n. 1 P, 1 S n-sl knt, 1 ref => A Enn Mainla 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • E KKSP.06.017 Sportliku eriala jätkukursus B. Suusasport ■Liikum is- ja sporditeadused: 1, Liikumisravi: 1, Treeninguõpetus ja lektor Arne Kivistik,assistent T iia Teppan spordijuhtimine: 1 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • EA Ülevaade peamistest perioodidest spordiajaloos: antiikaeg, keskaeg, □ Liikumis-ja sporditeadused:4 uusaeg. Kaasaja probleemid. Olümpiamängud. Erinevate perioodide Treeneritöö. Spordikoolid. Organisatsioon, majandamine. T ipptreeningu võrdlevad käsitlused. Probleemloengud: spordi suhe mänguga, aktuaalsed probleemid. kom m ertsiga jne. 01 . - 10. n . l L, l S n - s l k n t = > A ©1. - 7. n. 2 L n-s 24. - 35. n. 1 L, 1 S n-s2 knt, 2 ref => E 8. - 15. n. 2 L, 2 S n-s 16. n. 2 L n-s => E KKSP.06.018 Sportliku eriala algkursus A. O rienteerumine lektor Ame Kivistik KKSP.03 003 Õpetaja kutse-eetika ja psühholoogia 3,5AP( 30L+ 10P+ 30S+ 70i) • 2A lektor Enn Ratassepp □Liikumis- ja sporditeadused. 1, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: 1 1 AP( 12L+ 8S+ 20i) • A (DKKTG.01.004 Õpetajale esitatavad psühholoogilised nõuded ja kutse-eetika alused. Orienteerumisspordi olemus ja alad. Terminoloogia. Orienteerumise © 1 .-5 . n. 2 L, 2 S n-s => A tehnika, algteadmised treeningust. Rahvaspordi vormid. 1. - 5. n. 2 L, 2 P n-s => A 01. -16. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 re f => A 24. - 40. n. 1 L, 1 S n-s2 knt, 1 re f => A KKSP.03.004 Liigutusõpetus lektor Lennart Raudsepp KKSP.06.019 Sportliku eriala algkursus B. Orienteerumine 1,5AP( 18L+ 12S+ 30i) • A lektor Arne Kivistik ■ L iikum is-ja sporditeadused:4, Liikumisravi:4 4,5AP( 30L+ 30P+ 30S+ 90i) • EA ©KKSP.03.001 □Liikum is-ja sporditeadused:2 Aine eesmärgiks on anda ülevaade liigutusvilumuste omandamise Kaart. Radade valmistamine. Orienteerumise õpetamine. füsioloogilistest, psühholoogilistest ja pedagoogilistest alustest. 01 . -16. n. 1 L, 1 P, 2 S n-sl knt, 1 ref => A Käsitlemist leiavad liigutusvilumuste omandamise neuraalsed 26. - 40. n. 1 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 ref => E m ehhanismid, vilumuste omandamise etapid, praktika tingimused ning õpilase psühholoogiline valmisolek. Lähemalt käsitletakse erinevaid KKSP.06.020 Talvelaager I liigutusõpetuse teooriaid ning mälu ja tähekepanu rolli liigutusvilumuste lektor Ame Kivistik omandamisel. Samuti antakse lühiülevaade liigutusõpetuse ealistest 1AP( 18P+ 2S+ 20i) • A eripäradest ning laste liigutusvilumuste omandamisest. ■Liikumis-ja sporditeadused: 1, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: 1 ©24. - 30. n. 2 L n-s => A Antakse praktilised oskused (laagri kord, ohutusnõuded) talvelaagri läbiviimiseks. Õpetatakse uisutamist, peotantsu ja fotograafiat, talvelaagri KKSP.03.005 Spordisotsioloogia ajal viiakse läbi ka suusatamise alõpetuse kursus A. lektor Enn Ratassepp 0 2 1 .-2 2 . n. 4 L , 14 P, 2 S n -sl knt => A 1 AP( 10L+ 10S+ 20i) ■ A ■ L iikum is-ja sporditeadused:4, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:2 KKSP.06.021 Talvelaager II Aine eesmärgiks on anda ülevaade spordi sotsioloogilistest alustest. lektor Ame Kivistik,assistent T iia Teppan Käsitletakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid üldkultuurilises 1AP( 2L+ 16P+2S+ 20i) • A mastaabis. ■Liikumis-ja sporditeadused:2 ©1. - 10. n. 1 L, 1 S n -s ©KKTG.01.055 Põhirõhk on talvelaagri ettevalm istam isel, talispordiürituste ja KKSP.03.012 Spordisotsioloogia erikursus spordijuhtidele ühepäevaste suusamatkade planeerimisel ja korraldamisel. Talvelaagr lektor Enn Ratassepp iajal viiakse läbi suusatamise algõpetuse kursus B. Tutvustatakse 1 AP( 14L +6S+ 20i) • A suusaorienteerumist. □ L iik u m is-ja sporditeadused:4 0 2 4 .-2 5 . n. 1 L, 18 P, 1 S n-sl knt, 1 re f => A Sport ja ühiskond.Sport ja poliitika. Naised ja spordiliikumine. Spordi koopereerumine. KKSP.06.022 Suvelaager ©1. - 16. n. dotsent Tõnis M atsin,lektor Arne Kivistik 24. - 33. n. 2 L n-s => A 2AP( 8L+ 32P+ 40i) • A ■Liikumis- ja sporditeadused:2, Liikumisravi:2 KKSP.03.008 Spordijuhtim ine Antakse praktilised oskused suvise laagri,korraldam iseks ja lektor Lennart Raudsepp sisustamiseks. Laagri kavas on orienteerum ine, rakenduslik ujumine, 2,5AP( 32L+ 4P+ 12S+ 50i) • EA sportmängud, 3-päevane jalgsim atk telkim isega jm Iaagriüritused. □ Spordijuhtimine (lisaeriala):3 043. -44. n. 4 L, 16 P n-s2 knt => A Aine eesm ärgiks on anda ülevaade juhtim ise üldistest alustest ning spordijuhtim ise spetsiifilistest aspektidest. Käsitlemist leiavad SPORDI SOTSIAALTEADUSTE program m eerim ine, organiseerimine, mehitamine, motiveerimine ja kontroll juhtim ises laiemalt ning spordijuhtimises spetsiifiliselt. Samuti LEKTORAAT (03) antakse ülevaade spordijuhtim ise erinevatest valdkondadest spordikeskuse juhtimine, spordialaliitude ja -organistatsioonide ning spordiürituste juhtim ine ning majandamine. Käsitlemist leiab ka äriidee KKSP.03.001 Spordipsühholoogia väljaarendam ine spordi- ja fitnessiprogrammide pakkumisel ning lektor Enn Ratassepp koostatava äriplaani kaitsmine. 2AP( 30L+ 12P+ 38i) • E ©1. - 33. n. 2 L n-s => A ■Liikum is-ja sporditeadused:2, L iikumisravi:2, Treeninguõpetus ja spordijuhtimine:2 KKSP.03.009 Spordiökonoom ika 284 KEHAKULTUURITEADUSKOND 284 Aare Uustalu antakse ülevaade m otoorse arengu determ inantidest teostatud 1,5AP( 24L+ 6S+ 30i) • A longitudinaalsete ja ristläbilõikeuuringute taustal. Erilist tähelepanu □ Spordijuhtimine (lisaeriala):3 pööratakse kehalise aktiivsuse ja keskkonna mõju motoorsele arengule. Aine eesm ärgiks on anda ülevaade spordi m ajanduslikest alustest. ©24. - 29. n. 2 L, 2 S n-s => A Käsitlemist leiavad spordi mikroökonoom ilised aspektid - sporditoote hinna kujunemine, spordi- ja fitnessiteenuste müük, spordi osakaal KKSP.03.015 Sporditurundus rahvuslikus koguproduktis. Vaadeldakse lähemalt spordikeskuse 2AP( 18L +2P+ 10S+ 50i) • A majandamise küsimusi ning spordiehitise projekteerim ist ja majandamist. Turunduse alused . Sporditeenuse turundus. ©5. - 14. n. 4 L n-s => A © 1 .-3 0 . n. KKSP.03.013 Motoorika areng KKSP.03.017 Olümpism ja olüm pialiikum ise ajalugu lektor Lennart Raudsepp assistent Toomas Rem m elkoor,assistent Toomas Remmelkoor 1 AP( 10L + 4 P + 6 S + 16i) * 4A 1 AP( 12L+ 8S+ 20i) • A □ L iikum is-ja sporditeadused:m ag ©KK SP.03.002 ©KKSB. 02.008 Olümpismi mõiste ja olemus. Antiikolümpiamängud. Olümpiamängude Aine eesmärgiks on anda süvendatud ülevaade lapse m otoorika arengu taaselustamine. Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Olümpiaharta. EOKja aspektidest. Kursus käsitleb uuemaid seisukohti motoorika ontogeneesi EOA asutamine, eesm ärgid, tegevus. Kaasaegne olümpialiikumine ja selle käsitlevas teaduskirjanduses - dünaam iliste süsteem ide teooria ja mitmete missioon. ökoloogiliste teooriate rakendust motoorse arengu selgitamisel. Samuti ©1. - 10. n . 1 L, 1 S n -s l knt, 1 ref = > A Ainete nimed Arvutiside tervisekasvatuses KKSB.06.012 Erikursus m agistriõppele Arvutiõpetus KKSB.03.003 Kehaliste harjutuste preventiivne KKSB.01.020 Autistlike laste kehaline arendamine KKSP.02.006 mõju glükokortikoidse m üopaatia Biokeemilise adaptatsiooni spetsiifika KK SB.02.009 puhul treeningul K ergejõustiku algõpetus A KKSD.01.003 Biomeetria ja spordim etroloogia KKSB.03.002 K ergejõustiku algõpetus В KKSD.01.004 Bobathi kontseptsioon neuroloogiliste KKSB.05.018 Kinantropom eetria KKSP.01.046 puuetega laste taastusravis K inantropomeetria. Üldkursus KKSP.01.029 Ealine füsioloogia KK SB.02.008 magistrantidele. Eesti riigi ja Kodanikukaitse alused K K SP.01.048 K inesioloogia ja biom ehaanika KKSB.03.015 Enesekaitse algõpetus KKSD.01.020 Kinesioloogia. Üldkursus KKSB.01.016 Ergonoomika KKSB.03.011 m agistriõppele Erivõimlemine KKSD.01.017 Kinesiteraapia: spetsiaalsete KKSB.03.006 Esmaabi KKSB.06.007 harjutuste kasutam ine spordis ja Funktsionaalne m orfoloogia KKSB.01.001 rehabilitatsioonis Funktsionaalne morfoloogia. KKSB.01.022 Kooli kehaline kasvatus KKSP.02.001 Erikursus doktoriõppele K o o li-ja klassiväliste ürituste KKSB.06.015 Füsioloogia KKSB.02.032 planeerim ine ja ettevalm istus Granti taotlemise alused. Üldkursus KKSB.01.019 terviseõpetuses doktoriõppele K oolipraktika KKSP.02.003 Graviidsete kehakultuur ja KKSD.01.015, KKSD.01.019 Laste psühhom otoorne areng KKSB.05.007 ettevalm istus aktiivseks sünnituseks Lihashooldus KKSB.05.015 Inimese liikumise biom ehaanika KKSB.03.001 Liigutusõpetus KKSP.03.004 Kehakultuur I (kergejõustik) KKSD.02.001 Liiklusrisk ja selle ohutuse tagamine KKSP.01.049 Kehakultuur II (raskejõustik) KKSD.02.002 Liikumisaparaadi funktsionaalne KKSB.01.021 Kehakultuur III (sportm ängud) KKSD.02.003 morfoloogia. Erikursus Kehakultuur IV (suusasport, alpinism KKSD.02.004 m agistriõppele ja orienteerumine) Liikumisaparaadi kinesioloogia KKSB.01.023 Kehakultuur koos metoodikaga KKSD.01.014 Liikumisaparaadi kinesioloogilised ja KKSB.03.010 (eripedagoogika osakonnale) biom ehaanilised uurimismeetodid. Kehakultuur V (veesport) KKSD.02.005 Erikursus m agistriõppele Kehakultuur VI (võimlem ine ja KKSD.02.006 Liikum isaparaadi patofüsioloogia. KKSB.01.018 aeroobika) Valikkursus doktoriõppele Kehakultuur VII (tervisesport) KKSD.02.007 Liikumisravi pediaatrias KKSB.05.005 Kehakultuuri ja spordi ajalugu KKSP.03.002 Liikumisravi praktika KKSB.05.013 Kehaline kasvatus eelkoolieas KKSP.02.005 Looduslähedased võtted tervise KKSB.06.002 Kehalise aktiivsuse mõju KKSB.01.007 säilitam ise ja raviks skeletilihaste regeneratsioonile M anuaalteraapia KKSB.05.010 Kehalise kasvatuse ja koolispordi KKSP.02.004 M assaa- KKSB.05.002 praktika M otoorika areng KKSP.03.013 Kehalise kasvatuse m etoodika KKSP.02.007 M otoorika juhtim ine KKSB.03.013 Kehalise kasvatuse teooria KKSP.02.008 M äestikutreening tänapäeva KKSP.06.005 Kehalise treeningu tervistuslik efekt. KKSB.02.027 tippspordis Erikursus magistriõppele. M üofibrillaarvalkude KKSB 01.005 Kehaliste harjutuste bioloogia K KSB.01.004 uuenem iskiiruse muutused Kehaliste harjutuste ja spordi teooria KKSP.04.004 skeletilihastes sõltuvalt kehalisest Kehaliste harjutuste mõju KKSB.04.003 aktiivsusest biokeem ilise kontrolli meetodid. Naisvõimlem ise algõpetus KKSD.01.010 285 KEHAKULTUURITE ADU SKOND 285 Noored ja seksuaalsus KKSB.06.019 Sportliku eriala algkursus A. KKSP.05.029 Närvisüsteemi haigete liikumisravi KK SB.05.017 Võim lem ine I Olümpism ja olümpialiikumise KKSP.03.017 Sportliku eriala algkursus B. KKSP.05.030 ajalugu Iluvõim lem ine Organismi elutalituse tasakaalu KK SB.06.005 Sportliku eriala algkursus B. KKSP.06.002 säilitamine Kergejõustik Orienteerumise algõpetus KKSD.01.013 Sportliku eriala algkursus B. KKSP.06.019 Pedagoogiline ja kinesioloogiline KKSP.01.016 Orienteerumine antropoloogia Sportliku eriala algkursus B. KKSP.05.003 Pedagoogiline praktika terviseõpetuse KKSB.06.017, KKSB.06.022 Raskejõustik I alal Sportliku eriala algkursus B. KKSP.05.004 Perepsühholoogia KKSB.06.020 Raskejõustik II Rahva-ja tervisesport KKSP.01.002 Sportliku eriala algkursus B. KKSP.05.012 Raskejõustiku algõpetus KKSD.01.009 Sportm ängud II Refleksoteraapia I: Tervise KK SB.03.007 Sportliku eriala algkursus B. KKSP.06.015 säilitamine idamaiste meetoditega Suusasport Refleksoteraapia II: Punktim assaa i KKSB.03.008 Sportliku eriala algkursus B. KKSP.06.007 alused Veesport I Rehabilitatsioon neuroloogias KK SB.05.008 Sportliku eriala algkursus B. KKSP.06.009 Rehabilitatsioon traumatoloogias ja KK SB.05.009 Veesport II ortopeedias Sportliku eriala jätkukursus A. KKSP.05.031 Riskianalüüs ja kodanikukaitse KKSP. 01.042 Iluvõim lem ine Rühikursus KKSD.02.008 Sportliku eriala jätkukursus A. KKSP.05.022 Rühmajuhtide kool KKSD.02.009 Jalgpall Rütmika KKSD.01.018 Sportliku eriala jätkukursus A. KKSP.06.003 Seminar liikumisravis KK SB.05.012 Kergejõustik Sissejuhatus liikumisravisse KKSB.05.001 Sportliku eriala jätkukursus A. KKSP.05.014 Skeletilihaste molekulaarstruktuuri KKSB.01.008 Korvpall määramine ja selle tähtsus tippspordis Sportliku eriala jätkukursus A. KKSP.05.018 Soojus-ja elektriravi KKSB.05.006 Käsipall Spordibiokeemia KKSB.04.001 Sportliku eriala jätkukursus A. KKSP.05.005 Spordibiokeemia ja toitumisteadused KKSB.04.007 Raskejõustik 1 Spordijuhtimine KKSP.03.008 Sportliku erialajätkukursus A. KKSP.05.006 Spordipedagoogika erikursus KKSP.01.031 Raskejõustik II magistriõppele В Sportliku erialajätkukursus A. KKSP.05.020 Spordipedagoogika erikursus KKSP.01.030 Sulgpall magistriõppele. А Sportliku erialajätkukursus A. KKSP.06.016 Spordipedagoogika ja - KKSP.01.045 Suusasport sotsiaalteaduste erikursus Sportliku erialajätkukursus A. KKSP.05.024 doktoriõppele В Tennis Spordipedagoogika valikkursus KKSP.01.044 Sportliku erialajätkukursus A. KKSP.06.010 doktoriõppele Veesport I Spordipsühholoogia KKSP.03.001 Sportliku erialajätkukursus A. KKSP.05.016 Spordisotsioloogia KKSP.03.005 Võrkpall Spordisotsioloogia erikursus KKSP.03.012 Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.05.032 spordijuhtidele Iluvõimlemine Sporditurundus KKSP.03.015 Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.05.023 Spordiökonoomika KKSP.03.009 Jalgpall Sportlik eriala algkursus B. KKSP.05.011 Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.06.004 Sportmängud I Kergejõustik Sportlik treening I (kergejõustik) KKSD.03.001 Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.05.015 Sportlik treening II (raskejõustik) KKSD.03.002 Korvpall Sportlik treening III (sportm ängud) KKSD.03.003 Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.05.019 Sportlik treening IV (suusasport ja KKSD.03.004 Käsipall orienteerumine) Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.05.007 Sportlik treening V (võimlem ine) KKSD.03.005 Raskejõustik I Sportlik treening VI (veesport) KKSD.03.006 Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.05.008 Sportliku eriala algkursus A. KKSP.06.001 Raskejõustik II Kergejõustik Sportliku eriala jätkukursus B. KKSP.05.021 Sportliku eriala algkursus A. KKSP.06.018 Sulgpall Orienteerumine Sportliku eriala jätkukursus B. KKSP.06.017 Sportliku eriala algkursus A. KKSP.05.001 Suusasport Raskejõustik I Sportliku erialajätkukursus B. Tennis KKSP.05.025 Sportliku eriala algkursus A. KKSP.05.002 Sportliku erialajätkukursus B. KKSP.05.017 Raskejõustik II Võrkpall Sportliku eriala algkursus A. KK SP.05.009 Sportliku erialajätkukursus. KKSP.05.013 Sportmängud I Sportmängud Sportliku eriala algkursus A. KKSP.05.010 Sportmängude algõpetus А KKSD.01.005 Sportmängud II Sportmängude algõpetus В KKSD.01.006 Sportliku eriala algkursus A. KKSP.06.014 Stretching KKSP.05.028 Suusasport Suusatamise algõpetus А KKSD.01.011 Sportliku eriala algkursus A. KKSP.06.006 Suusatamise algõpetus В KKSD.01.012 Veesport I Suvelaager KKSP.06.022 Sportliku eriala algkursus A. K KSP.06.008 Taastusravi teaduslikud KKSB.05.004 Veesport II uurimismeetodid 286 KEHAKULTUURITEADUSKOND 286 Talvelaager I KKSP.06.020 Treeningu füsioloogia ja biokeemia. KKSB.02.012 Talvelaager II K K SP.06.021 Üldkursus magistriõppele Teadustöö alused KKSB.02.004 Treeninguõpetus A. Erikursus KKSP.04.007 Teadustöö metoodika. Üldkursus K K SB.02.011 magistriõppele m agistriõppele Treeninguõpetus B. Erikursus KKSP.04.008 Tegevusteraapia traum atoloogias ja K K SB.05.016 magistrantidele. ortopeedias Treeninguõpetus. Üldkursus KKSP.04.006 Terve elulaad KK SB.02.007 magistrantidele Terve ema, terve laps KKSB.06.006 Treeninguõpetuse algkursus KKSP.04.002 Tervise filosoofia. Tervise trendid KKSB.06.009 Treeninguõpetuse erikursus KKSP.04.010 Tervise riskid, tervist kahjustav KK SB.06.021 doktoriõppele käitumine Treeninguõpetuse jätkukursus KKSP.04.003 Tervisekäitum ise trendid KKSB.06.008 Treeninguõpetuse valikkursus KKSP.04.009 Terviseõpetuse algkursus KKSB.06.001 doktoriõppele Terviseõpetuse m etoodika K KSB.06.011 Ujumise algõpetus KKSD.01.008 Terviseõpetuse program m id ja KKSB.06.014 Võim alikud ohud igapäevaelus (st. KKSP.01.050 planeerimine tuleohutus), nende vältim ine ja Terviseõpetuse programmid, KKSB.06.010 tegutsem ine eriolukordades planeerimine terviseõpetuses Võimlemise algõpetus A KKSD.01.001 Terviseõpetuse psühholoogia KKSB.06.018 Võimlemise algõpetus В KKSD.01.002 Terviseõpetuse õppem etoodilise KKSB.06.016 Õpetaja kutse-eetika ja psühholoogia KKSP.03.003 materjali koostamine Õppeaine "Kodanikukaitse" KKSP.01.047 Tervist säilitav ja tugevdav käitumine KKSB.06.013 programmid, m etoodika ja Toidulisandid sportlase toitumises KKSB.04.005 planeerim ine põhikoolis ja Toit, toitumine ja kehaline töövõime K K SB.04.002 güm naasiumis Toitumine, kehaline aktiivsus ja KKSB.04.006 Ülekaaluliste ja puuetega inimeste KKSD.01.016 tervis ravivõimlem ine Treeneripraktika K K SP.05.033 Inglisekeelsed ainete nimed SB.01.001 Functional M orphology SB .04.007 Biochemistry o f exercise and nutrition science SB.01.004 Exercise Biology SB .05.001 Introduction to physical therapy SB.01.005 Changes o f theTum over Rate o f M yofibrillar Proteins SB .05.002 Massege Depending on Physical Activity SB .05.004 Rehabilitation research methods SB.01.007 The Effect o f Physical Activity on the Regeneration o f SB.05.005 Physiotherapy in pediatrics Skeletal Muscle SB.05.006 Physical therapy SB.01.008 Determination o f the M olecular Structure o f the Skeletal SB.05.007 Children's psyhom otor development Muscle and its Significance in Top Sport SB.05.008 Rehabilitation in neurology SB.01.016 Kinesiology SB.05.009 Rehabilitation in traum atology and orthopaedics SB . 01.018 Pathophysiology o f N eurom uscular Apparatus SB .05.010 Manual therapy SB.01.019 Bases o f Grant Application SB .05.012 Sem inar in Physical Therapy SB.01.020 Preventive Role o f Exercise on Glucocorticoids Caused SB .05.013 Practice in Exercise Therapy Myopathy SB.05.015 M uscle care SB.01.021 Seminar-Course in Functional M orphology SB.05.016 O ccupational theraphy in traumatology and orthopedics SB.01.022 Functional morphology. Specialized Course for PhD Students SB.05.017 Physical therapy in neorology SB.01.023 Kinesiology o f locomotory apparatus SB .05.018 Concepts o f Bobath therapy in rehabilitation o f neurologically SB.02.004 Basics o f Scientific Research disabled children SB.02.007 Healthy Life-Style SB .06.001 Health Education. General Course SB.02.008 O ntogenetic Physiology SB .06.002 Natural means for health maintaining and treatment SB.02.009 Specific Biochemical Adaptation o f Physical Training SB .06.005 M aintaining o f equilibrium in life activites (Interrealation SB.02.011 Basics o f Scientific Research between health and disease) SB.02.012 Training Physiology and Biochemistry SB.06.006 Healthy m other and healthy child SB.02.027 Health Promotion in Exercise Training SB.06.007 First aid SB.02.032 Physiology SB.06.008 Trends in health Behaviour SB.03.001 Biomechanics o f Human Movement SB .06.009 Health philosophy. Health trends SB.03.002 Biometrics and Sport Metrology SB .06.010 Programs and planning in health education SB.03.003 Com puting SB .06.011 Health Education Methods SB.03.006 Kinesiterapy: Special Exercise Therapy in Sports and SB.06.012 Infotehnology in Health Education Rehabilitation SB .06.013 Health m aintaining and prom oting behavior SB.03.007 Reflexotherapy I: Health Maintenance with Oriental Methods SB.06.014 Programs and Planning in Health Education SB.03.008 Reflexoterapy II: The Principles o f Point M assage SB .06.015 Planning and Preparation o f Extracurricular Activities in SB.03.010 Research Methods in Neurom uscular Kinesiology and Health Education Biomechanics SB.06.016 Com piling o f Study Materials in Health Education SB.03.011 Ergonomics SB.06.017 Pedagogical Practice in Health Education SB.03.013 Motor Control SB.06.018 Health Psychology SB.03.015 K inesiology and Biomechanics SB.06.019 Young poeple and seksuality SB.04.001 Biochemistry o f Exercise SB.06.020 Psychology o f femaly SB .04.002 Food, N utrition and Physical Performance Capacity SB.06.021 Health risks. Behaviour Disturbing Health SB.04.003 Biochemical M onitoring in Exercise Training SB.06.022 Pedagogical Practice in Health Education SB .04.005 Dietary supplem ents in sports nutition SD.01.001 Gymnastics Basic Course SB .04.006 Nutrition, physical activity and health S D .01.002 Gymnastics Basic Course 287 KEHAKULTUURITEADUSKOND 287 SD.01.003 Track and Field. Basic Course SP.03.009 Sport Economy SD.01.004 Track and Field. Basic Course SP.03.012 Sport Sotsiology SD.01.005 Sports Games. Basic Course A SP.03.013 M otor development SD.01.006 Sports Games. Basic Course В SP.03.015 Sport M arketing SD.01.008 Swimming. Basic Course SP.03.017 Olympism and the History o f the Olympic Movement SD.01.009 Heavy Athletics. Basic Course SP.04.002 Fundamentals o f Coaching Education SD.01.010 Rhythmic gymnastics Basic Course SP.04.003 Coaching Education. Advanced Course SD.01.011 Skiing. Basic Course A SP.04.004 Theory o f Physical Exercises and Sports SD.01.012 Skiing. Basic Course В SP.04.006 Coaching Science SD.01.013 Orienteering. Basic Course SP.04.007 Coaching Science SD.01.014 Physical Education and the Related Methods (for the dept, o f SP.04.008 Coaching Science Special Educ.) SP.04.009 Alternative Course in Caching for PhD Students SD.01.015 Physical Education for Pregnant Women and Preparation for SP.04.010 Specialized Course in Caching for PhD Students Active Birth SP.05.001 Specific Course A. Heavy Athletics I SD.01.016 Gymnastics for the overweight and Handicapped SP.05.002 Specific Course A. Heavy Athletics II SD.01.017 Special Gymnastics SP.05.003 Special Course B. Heavy Athletics I SD.01.018 Rhythmics SP.05.004 Special Course B. Heavy Athletics II SD.01.019 Physical Education for Pregnant Women and Preparation for SP.05.005 Advanced Course A. Heavy Athletics I Active Birth SP.05.006 Advanced Course A. Heavy Athletics II SD.01.020 Self-Defence. Basic Course SP.05.007 Advanced Course B. Heavy Athletics I SD.02.001 Physichal Education I (Track and Field) SP.05.008 Advanced Course B. Heavy Athletics II SD.02.002 Physichal Education 11 (Heavy Athletics) SP.05.009 Specific Course A. Sports Games I SD.02.003 Physichal Education 111 (Sport Games) SP.05.010 Specific Course A. Sports Games II SD.02.004 Physichal Education IV (Skiing, Orienteering) SP .05.011 Special Course B. Sports Games I SD.02.005 Physichal Education V (Aquatic Sport) SP.05.012 Special Course B. Sports Games II SD.02.006 Physichal Education VI (Gymnastics) SP.05.013 Advanced Course. Sports Games SD.02.007 Physichal Education VII (Fitness) SP.05.014 Advanced Course A. Basketball SD.02.008 Course in Body Posture SP.05.015 Advanced Course B. Basketball SD.02.009 School for GymnasticsTeachers SP.05.016 Advanced Course A. Volleyball SD.03.001 Training I (Track and Field) SP.05.017 Advanced Course B. Volleyball SD.03.002 Training II (Heavy Athletics) SP.05.018 Advanced Course A. Handball SD.03.003 Training III (Sport Games) SP.05.019 Advanced Course B. Handball SD.03.004 Training IV (Cross-CountrySkiing, Orienteering) SP.05.020 Advanced Course A. Badminton SD.03.005 Training V (Gymnastics) SP.05.021 Advanced Course B. Badminton SD.03.006 Aguatics sport SP.05.022 Advanced Course A. Football SP.01.002 Recreation Activities SP.05.023 Advanced Course B. Football SP.01.016 Pedagogical and Kinanthropology SP.05.024 Advanced Course A. Tennis SP.01.029 Kinanthropometry SP.05.025 Advanced Course B. Tennis SP.01.030 Sportpedagogy. Specialized Course for M aster Students. В SP.05.028 Stretching SP.01.031 Sport Pedagogy. Specialized Course for M aster Students В SP.05.029 Special Course. Gymnastics I SP.01.042 Hazards Analysis SP.05.030 Basic course. Modern Rhythm ic Gymnastics SP.01.044 Alternative Couse in Sport Pedagogy for PhD Students SP.05.031 Continued Course. Modern Rhythmic Gymnastics SP.01.045 Specialized Couse in Sport Pedagogy and Social Sciences in SP.05.032 Integrated Skills Course B. Modern Rhythmic Gymnastics Sport for PhD Students SP.05.033 Practice SP.01.046 Kinanthropometry SP.06.001 Special Course A. Track and Field SP.01.047 Programmes, methods and planning o f the course in civil SP.06.002 Special Course B. Track and Fielf defence in primary and high schools SP.06.003 Advanced Course A. Track and Field SP.01.048 The basic principles o f state and civil defence in Estonia SP.06.004 Advanced Course B. Track and Field SP.01.049 Traffic risks and safety SP.06.005 High Altitude Training in Modern Sport SP.01.050 Various dangers (e.g. the danger o f fire) in everyday life, their SP.06.006 Specific Course A. Aquatic Sport I avoidance and action in a risk situation SP.06.007 Special Course B. Aquatic Sport I SP.02.001 Physical Education at School SP.06.008 Specific Course A. Aquatic Sport II SP.02.003 Schol Practice SP.06.009 Special Course B. Aquatic Sport II SP.02.004 Practice o f Physical Education and Schoolsport SP.06.010 Advanced Course A. Aquatic Sport I SP.02.005 Physical education o f preschool children SP.06.014 Special Course I. Skiing SP.02.006 Physical education o f autistic children SP .06.015 Special Course II. Skiing SP.02.007 Methods o f Physical Education SP.06.016 Advanced Course I. Skiing SP 02.008 Theory o f Physical Education SP.06.017 Advanced Course II. Skiing SP.03.001 Psychology o f Sport SP.06.018 Special Course I. Orienteering SP.03.002 History o f Sports SP.06.019 Special Course II. Orienteering SP.03.003 The Ethics and Psychology o f a Teacher SP.06.020 W intercamp I SP.03.004 Motor Learning SP.06.021 W intercamp II SP.03.005 Sport Sociology SP.06.022 Summercamp SP.03.008 Sport M anagem ent Ained õppejõudude järgi Alev, Karin KK SB.01.008 KKSP.06.004 Andla, Oleg KKSD.02.002, KKSD.03.002 Eelmäe, Priit KKSB.05.001, KKSB.05.002, Aule, Rein KKSD.01.003, KKSD.01.004, KKSB.05.004, KKSB.05.008! KKSD.02.001, KKSP.06.001, KKSB.05.012, KKSB.05.013, KKSP.06.002, KKSP.06.003, KKSB.05.015, KKSB.05.016, 288 KEHAKULTUURITEADUSKOND 288 K K SB.05.017 Matsin, Tõnis K K SD .01.003, KKSD.01.004. Ereline, Jaan KKSB.03.001, K K SB.03.002, K K SP.04.003, KKSP.04.006 K KSB.03.003, K K SB.03.011 KKSP.04.007, KKSP.04.006 Farhutdinov, Igor K K SD .01.009, K K SP.05.001, KK SP.04.009, KKSP.04.010 K KSP.05.005, K K SP.05.007 KKSP.06.001, KKSP.06.002 Gapejeva, Jelena KKSB.03.006, KK SB.03.007, KKSP.06.003, KKSP 06.004 K K SB.03.008 K K SP.06.005, KKSP.06.022 Haljaste, Kaja K K SD .01.008, KK SD .02.005, M edijainen, Luule KK SB.02.032, KKSB.04.001. KKSP.06.006, K KSP.06.007 K K SB.04.002, KKSB.04.005 Hani, Heili KK SD .02.004 KKSB.04.006 Hein, Vello KK SD .01.001, KK SD .01.002, Meister, Rein KKSD.01.009. KKSP.05.002. KKSP.02.001, KKSP.02.007, KKSP.05.004, KKSP.05.006. KKSP.02.008 KKSP.05.008 Hermlin, Kaja KKSD.01.001, K K SD .01.002, M ustim ets, Elmar KKSB.05.010 KK SD .02.006, K K SD .02.008, M ustimets, M argus KKSB.05.009, KKSB.05.013 KK SD .03.005 Martin, Luule K KSD.02.006, KKSD.02.009 Hollo, Henn K K SD .02.005, K K SD .03.006 Neissaar, Inga K KSD.01.017, KKSD.02.006. Järva, Jaanus K KSB.01.001, KK SB.01.005, K KSD.03.005, KKSP.05.028. K KSB.01.007, KK SB.01.021, KKSP.05.030, KKSP.05.03L KK SB.01.023 KKSP 05.032 Jürimäe, Jaak K KSP.01.029, KKSP.01.030, Nurm ekivi, Ants KKSP.04.002, KKSP.04.003, KKSP.06.008, KKSP.06.009 KKSP.04.006, KKSP.04.007. Jürimäe, Toivo KKSP.01.002, KKSP.01.016, KKSP.04.008, KKSP.04.009. KKSP.01.029, KKSP.01.030, KKSP.04.010 KKSP.01.031, K K SP.01.044, Oja, Leila KKSP.02.005, KKSP.02.006. KKSP.01.045, KKSP.01.046 KKSP.02.007, KKSP.02.008 Kaasik, Priit KK SB.01.005 Ojastu, Linda KKSP.02.001, KKSP 02.003, Kajandi, Tarmo KKSD.02.003, K K SD .03.003 KKSP.02.004. KKSP.02.007. Karelson, Kalle KK SB.01.004, KKSB.02.032 KKSP.02.008 Kepler, Kaili KK SB.06.001, KK SB.06.008, Paal, Aino KKSB.05.013 KKSB.06.009, K KSB.06.011, Paama, M art KKSD.01.003, KKSD.01.004, KKSB.06.013, KKSB.06.014 KKSD.02.001, KKSD.02.007 Kivistik, Arne KKSD.01.011, KK SD .01.012, Paasoja, Tõnu KKSP01.042 KKSD.01.013, KKSP.01.002, Pääsuke, Mati KKSB.01.004, KKSB 01.016, KKSP.06.014, KKSP.06.015, KKSB.01.018, KKSB.02.032, KKSP.06.016, KKSP.06.017, KKSB.03.001, KKSB03.010, K K SP.06.018, KKSP.06.019, KKSB.03.013, KKSB.03.015 KKSP.06.020, K K SP.06.021, Ratassepp, Enn KKSP.02.001, KKSP.02.008, KKSP.06.022 KKSP.03.001, KKSP.03.003, Kivistik, M ilvi KKSB.02.004 KKSP.03.005, KKSP.03.012 Kolesnik, Valeri KKSP.05.001, KKSP.05.005, Raudsepp, Lennart KKSP.01.031, KKSP 03 004, K K SP.05.007 KKSP.03.008, KKSP.03.013 Kollin. Kalle KKSD.02.003, KKSD.03.003 Rehand, Merle KKSD.01.014. KKSD.01.016, Krikmann, Jaak KKSD.02.002 KKSD.01.017, KKSD.01.018. Kull, M erike SO PH.00.155, FLPK .01.086, KKSD.02.006 KKSB.06.001, KK SB.06.006, Reidolf, Valev KKSP.01.047, KKSP.01.048, KK SB.06.008, KK SB.06.010, KKSP.01.049, KKSP.01.050 KKSB.06.011, KKSB.06.012, Remmelkoor, Toomas KKSP.03.017 KKSB.06.013, K K SB.06.014, Rohtlaan, E.-M. KKSB.01.020 KK SB.06.015, KKSB.06.016, Roos, Rein KKSD.01.005, KKSD.01.006, KKSB.06.017, KKSB.06.019, KKSD.03.003, KKSP.05.009. KK SB.06.020, KK SB.06.021, KKSP.05.010, KKSP.05.012, KKSB.06.022 KKSP.05.013 Kutman, M artin KKSD.02.001, KKSD.03.001 Räli, M KKSP.05.009, KKSP.05.022, Käärik, M argus KKSD.01.020, K K SD .02.002, KKSP.05.023 KKSP.05.001, K K SP.05.003, Rämmar, Tiiu KKSB.05.013 KKSP.05.005, KKSP.05.007 Sander, Rein KKSD.03.003, KKSP.05.010 Laidre, Heino KKSP.06.010 Sarapuu, Agnes KKSB.05.013 Laos, Arne KK SD .01.006, KKSD.03.003, Seene, Teet ARM P.03.012. KKSB.01.001, KKSP.05.011, KKSP.05.012, KKSB.01.004, KKSB.01.016, KKSP.05.014, KKSP.05.015 KKSB.01.018, KKSB.01.019, Lemberg, Harry KK SD .02.001, KKSD.03.001 KKSB.01.021, KKSB.01.022, Linkberg, Reet KK SD .01.010, KK SD .01.015, KKSB.01.023 KKSD.01.017, KK SD .01.019, Siigur, Toomas KKSD.02.003 KKSD.02.006, KK SD .02.009, Sikk, Enna KKSB.05.013 KKSD.03.005, KKSP.05.029 Sikkut, Tõnu KKSP.04.007, KKSP.04.008. L oko ,Jaan K K SP.04.002, KKSP.04.003, K KSP.04.009, KKSP.04.010, KKSP.04.004, KKSP.04.006, KKSP.05.003, KKSP.05.005. KKSP.04.007, KKSP.04.008, KKSP.05.007, KKSP.05.033 KKSP.04.009, K K SP.04.010, Siliksaar, M KKSP.05.010, KKSP.05.020, KKSP.05.002, KKSP.05.004, KKSP.05.021 KKSP.05.006, K K SP.05.008 Sirge, Tiina K K SD .02.003, KKSD.02.007 Lätt, Argo KK SD .02.002 Smirnova, Tam ara SOPH.00.155, KKSB.01.004, M ainla, Enn KKSP.03.002 KKSB.02.007, KKSB.02.032, M artis, Linda KKSD.02.006, K K SD .03.005 KKSB.06.001, KKSB.06.002, 289 KEHAKULTUURITEADUSKOND 289 KKSB.06.005, KKSB.06.006, Tölp, Ülo KKSD.02.005, KKSP.06.008, KKSB.06.007, KKSB.06.008, KKSP.06.009 KKSB.06.009, KKSB.06.010, Uustalu, Aare KKSP.03.009 KKSB.06.011, KKSB.06.012, Valgmaa, Helmuth KKSD.02.003, KKSD.03.003 KKSB 06.013, K KSB.06.014, Valk, Heleri KKSD.02.004 KKSB.06.015, KKSB.06.016, Viia, Linda KKSB.05.013 KKSB.06.017, KKSB.06.018, Viru, Mehis KKSB.01.004, KKSB.02.004, KKSB.06.019, KKSB.06.020, KKSB.02.007, KKSB.02.008, KKSB.06.021, KKSB.06.022 KKSB.02.009, KKSB.02.011, Stelmach, Tiina KKSB.05.005, KKSB.05.007, KKSB.02.012, KKSB.02.027, KKSB.05.018 KKSB.02.032 Teppan,Jaanus KKSD.02.004, KKSD.03.004 Visnapuu, Milvi KKSD.01.005, KKSD.01.006, Teppan, Tiia KKSD.01.011, KKSD.01.012, KKSP.05.009, KKSP.05.010, KKSD.02.004, KKSD.02.007, K K SP.05.011, KKSP.05.012, KKSD.03.004, KKSP.06.014, KKSP.05.013, KKSP.05.016, KKSP.06.015, KKSP.06.016, KKSP.05.017, KKSP.05.018, KKSP.06.017, KKSP.06.021 KKSP.05.019, KKSP.05.020, Timpmann, Saima KKSB.04.003 KKSP.05.021, KKSP.05.024, Torop, Tiina KKSD.01.003, KKSD.01.004, KKSP.05.025 KKSD.02.001, KKSD.03.001, Ööpik, Vahur KKSB.01.004, KKSB.02.012, KKSP.06.001, KKSP.06.002, KKSB.02.032. KKSB.04.001, KKSP.06.003, KKSP.06.004 KKSB.04.002, KKSB.04.003, Tõnisson, Enn KKSD.01.009, KKSD.02.002, KKSB.04.005, KKSB.04.006, KKSD.03.002, KKSP.05.001, KKSB.04.007 KKSP.05.003, KKSP.05.005, KKSP.05.007 290 MAJANDUSTEADUSKOND 290 arenenud tööstusriikide firmades ning controllingusüsteem i rakendamise MAJANDUSTE ADlJSKO]\D eelduseid ja võimalusi Eesti ettevõtetes.©24. - 31. n. 4 L n-s 1 knt, 1 ref => A MJRA.Ol .014 M aksude arvestus RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT assistent Ester Kõrgesaar (RA) 1,5AP( 32L+ 28i) • A ■ E ttevõ ttem ajandust O M JR A .01.001, M JRA.01.002 Selgitatakse m aksustam ise põhim õtteid, üksikute maksude sisu, nende MAJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL (01) väljaarvutam ist ja kajastam ist raamatupidamisarvestuses. © 1. - 16. n. 1.5 L, .5 P n-s2 knt => A MJRA.01.001 Äriarvestus I dotsent Toomas Haldm a,assistent M argot Traksler M JRA.O l.015 K uluarvestus 3AP( 46L+ 18P+ 56i) • A lektor Priit Peets ■ Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • E Kursus annab ülevaate majandusarvestusest turumajanduse tingimustes. ■ E ttevõ ttem ajandust Tuuakse välja m ajandusarvestuse koostisosade - finants-, juhtim is- ja Kuluarvestuse mõiste. Kulude liigitamine. Kulude arvestus, analüüs ja kuluarvestuse erinevused ja sarnased jooned. Põhirõhk pannakse planeerimine. Kaudsete kulude jaotamine. Kalkuleerimine. Hinna finantsarvestusele. kujundam ine ja transferthinnad ©24. - 29. n. 4 L n-s ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-sl knt, 1 re f => E 30. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => A MJRA.Ol .016 Finantsaruandluse analüüs M JRA.01.002 Äriarvestus II assistent Kertu Lääts dotsent Toomas Haldm a,lektor Aavo Otsar,assistent Margot Traksler 1,5AP( 16L+ 16P+ 28i) • E 3AP( 48L+ 16P+ 56i) • E ■ E ttevõ ttem ajandust ■ E ttevõ ttem ajandust O M JR A .01.003 Käsitletakse ettevõtte finantsaruandluse erinevaid aspekte ja analüüsi Vaadeldakse finantsaruandluse kujunemist, eesmärke ja vorme. meetodeid. Antakse ülevaade finantsplaneerim ise ja äriplaani koostamise Finantsaruandluse analüüsi meetodid. Firmade likviidsuse, tegevuse protsessist ettevõttes. Vaadeldakse ettevõtte kulude, tegevusm ahu ja efektiivsuse jt. aspektide analüüs. Finantsaruandluse analüüsi tulemuste kasumi vahelisi seoseid ja nende rakendusi ettevõttesiseses arvestus- ja kasutamine ettevõttejuhtim ises. juhtim issüsteem is. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-sl knt => E © 1 .-1 6 . n. 2 L , 2 P n-s2 knt => E 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E MJRA.Ol .017 Juhtim isarvestus lektor Priit Peets M JRA.O l.003 Finantsarvestuse süvakursus 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • E dotsent Vello Järve ■ E ttevõ ttem ajandust 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E O M JR A .O l.001, M JRA.01.002 ■ E ttevõ ttem ajandust Juhtim isarvestuse eesmärgid. Juhtim isarvestuse rakendusvaldkondade Käsitletakse finantsarvestuse teoreetilisi ja praktilisi probleeme vaatlemine: kas erakorraline tellimus vastu võtta? Kas osta või ise teha? rahvusvahelises kontekstis. Kas lisada (kõrvaldada) toode, teenus. Vastutuskeskused. © 1 .-1 6 . n .2 L, 2 P n-s2 knt => E Finantsplaneerim ise põhimõtted. E ttevõttesisene aruandlus. ©1. - 8. n. 2 L n-s MJRA.Ol 004 Audiitorkontroll 9. - 16. n. 2 L, 2 P n-sl knt, 1 ref => E lektor Enn Leppik 2,5AP( 37L+ П Р + 52i) • E M JRA .O l.018 Arvestuse infosüsteemid ■M ajandusteadus.^ assistent Ester Kõrgesaar OMJRA.Ol.003 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • A Antakse ülevaade audiitorkontrolli olemusest, sisem isest ja välisest ■ M ajan d u stead u si audiitorkontrollist, auditi planeerim isest, läbiviimise protseduuridest ja O M JR A .O l.016 järeldusotsuse vormistamisest. Vaadeldakse juhtim ise infosüsteemi ja selle alasüsteemi, arvestuse © I. - 5. n. 3 L n-s infosüsteemi ülesehitust ja funktsioneerimist. Arvestuse infosüsteemi 6. - 16. n. 2 L, 1 P n-sl knt, 1 ref => E realiseerim isvariandid tarkvarapakettide abil. © 1 .-8 . n. 4 L n -s MJRA.Ol .006 Arvestus eelarvelistes asutustes 9. - 16. n. 2 P n-sl knt, 1 re f dotsent Sinaida Kalnin 24. - 31. n. 2 P n-s 1 knt => A 1,5AP( 32L+ 28i) • A ■ E ttevõ ttem ajandust MJRA.Ol .010 M ajandusarvestuse alused Vaadeldakse arvestuse metoodikat ja korraldust kasum it mittetootvates ja dotsent Sinaida Kalnin,lektor Priit Peets eelarvelistes asutustes. Erilist tähelepanu pööratakse kulude arvestuse ja 7AP( 25L+ 25S+ 230i) • E analüüsi probleemidele. ■Ä rijuhtim ine:2, Ä riju h tim in e t © 1. - 16. n. 2 L n-s2 knt => A Antakse ülevaade m ajandusarvestusest turumajanduse tingimustes Tuuakse välja m ajandusarvestuse koostisosade -- finants-, juhtim is- ja MJRA.Ol .019 Controlling ettevõtte juhtim issüsteem is kuluarvestuse erinevused ja sam ased jooned. Põhirõhk pannakse dotsent Toomas Haldma finantsarvestusele, finantsaruandluse analüüsile ja juhtimisarvestuse 1,5AP( 32L+ 28i) • A alusprintsiipidele. ■ M ajan d u s tead u si © septem ber, 8 => E Käsitletakse controllingu olemust, eesm ärke ja funktsioone ettevõtte september, 40 finantsjuhtim ise süsteem is, controllingu planeerim ise ja kontrolli koordineerim ise süsteem is, operatiivset ja strateegilist controllingut, MJRA.Ol 011 Bakalaureusesem inar (m ajandusarvestus) controllingu instrum entaarium i ja meetodeid, controllingusüsteem i dotsent Toomas Haldm a,lektor Enn Leppik,lektor Priit Peets,assistent juurutam ist ettevõttes, controllingusüsteem ide struktuuri ja ja funktsioone Ester K õrgesaar,assistent Kertu Lääts 291 MAJA1VDUSTEADUSKOND 291 1A P (32S)• A raam atupidam ise aastaaruannet. Vaadeldakse aruandluse eesmärke, ■Maj andusteadus: 4 vorme, meetodeid, firmade likviidsuse probleeme. Bakalaureuseseminar üldistab ja süvendab üliõpilaste teadmisi ©1. - 8. n. 2 L n-s rakenduslikust aspektist, kusjuures põhirõhk on erialateadmiste 9 .- 1 6 . n .2 L, 2 P n -s l knt => E kasutamisel bakalaureusetöö koostamisel ja selleks vajalike teaduslik- metodoloogiliste soovituste andmisel. Seminar lõpeb üliõpilase senise töö M JR A .01.029 Arvestus juhtim isprotsessis põhjaliku läbiarutamisega ning konkreetsete soovituste andmisega lektor Priit Peets,assistent Kertu Lääts eelseisvaks tööks. 1,5AP( 20L+ 12P+ 28i) • A 0 3 2 .-3 3 . n. => A Käsitletakse finants- ja juhtim isarvestuse erinevusi, kulude liigitamist, arvestust, analüüsija planeerimist. Vaadeldakse vastutuskeskusi, ettevõtte MJRA.01.012 Finantsarvestus eelarvestamise aluseid ja juhtim isarvestuse tüüpsituatsioone. dotsent Toomas H aldm ajektor Enn Leppik © 2 4 .-3 3 . n .2 L n -s 4AP( 24L+ 24S+ 112i) • A 34. - 39. n. 2 P n-s2 knt => A ■Ärijuhtimine:mag Käsitletakse majandusarvestuse olemust ja funktsioone põhirõhuga M JRA.01.032 Finantsarvestuse alused fmantsarvestuse süsteemil ja korraldusel. Vaadeldakse ettevõtte varade dotsent Sinaida Kalnin hindamist ja arvestust, ettevõtte kohustuste ja omakapitali arvestust. 2AP( 32L+ 48i) • A Finantsinvesteeringute arvestus. Raamatupidamise aastaaruanne. ■Õ igusteadus:2 Finantsaruandluse analüüs. Kursus annab ülevaate m ajandusarvestusest turumajanduse tingimustes. ©september, 40 => A Tuuakse välja m ajandusarvestuse koostisosade - finants-, juhtim is- ja kuluarvestuse erinevused ja sarnased jooned. Käsitletakse ettevõtte MJRA.01.013 Juhtim isarvestus raam atupidam isaruannete olem ust ja koostamise põhimõtteid. dotsent Toomas Haldma,lektor Priit Peets Vaadeldakse ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestust. 4AP( 24L+ 24S+ 112i) • A ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => A ■Ärijuhtimine:mag OMJRA.01.012 M JRA.01.033 M ajandusarvestus Käsitletakse ettevõttesisese arvestussüsteemi põhimõtteid. Vaadeldakse dotsent Toomas Haldm a ettevõtte finantsplaneerimise kontseptsiooni ja erinevaid plaani osi, 2AP( 32L+ 48i) • A kululiikide, kulukandjate ja kulukohtade arvestust ja analüüsi. ■A valik haldus: 1, Avalik haldus:2 Kuluanalüüs kui juhtim isotsustuste baas. Ettevõtte controllingu-süsteemi Kursus annab ülevaate majandusarvestusest turumajanduse tingimustes. alused. Tuuakse välja m ajandusarvestuse koostisossade - finants-, juhtim is- ja ©september, 36 => A kuluarvestuse erinevused ja sarnased jooned. Käsitletakse ettevõtte finantsaruandluse erinevaid aspekte ja analüüsi meetodeid. MJRA.01.020 Ettevõtte finantsm ajandus I ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => A dotsent Toomas Haldma,lektor Enn Leppik,lektor Priit Peets 2AP( 22L+ 58i) • A ■Avatud Ülikool: RAHA JA PANGANDUSE ÕPPETOOL (02) Arvestuse olemus. Finantsaruandluse analüüs. Audiitortegevuse põhimõtted. Kuluarvestus. Juhtimisarvestus. Controlling. M JRA .02.003 Raha ja pangandus ©jaanuar, 1 => A korr. professor M art Sõrg veebruar, 1 => A 4AP( 64L+ 32S+ 64i) • E ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajandust MJRA.01.021 Arvestuse infosüsteem i juurutam ine ettevõttes Antakse üldteoreetiline ettekujutus rahast ja pangandusest. Esimeses osas tarkvarapakettide abil käsitletakse raha tekkimist, ülesandeid ja arengut. Tutvustatakse assistent Ester Kõrgesaar raharingluse korralduse aluseid, peamisi kanaleid ja instrumente. 1,5AP( 12L+ 20P+ 28i) • A M ääratletakse rahasüsteemi mõiste, tüübid ja seos majandusega. Teises Käsitletakse arvestuse infosüsteemi olemust, allsüsteeme, nende osa osas tutvutakse pankadega, nende koha ja ülesannetega majanduselus, ettevõtte juhtimisel ja infosüsteemi juurutam isega seotud probleeme. pankade sisestruktuuri ja tüüpidega. Avatakse krediidisüsteemi mõiste Tutvustatakse tarkvarapakette ja kriteeriume nende valikuks. Lähemalt sisu ja vaadeldakse põhjalikum alt äripankasid ja keskpanka. tutvustatakse pakette "HANSA" ja "SAF". Analüüsitakse pankade strateegia ja taktika aluseid ning tutvustatakse ©32. - 34. n. 4 L n-s pangateenuste liike. Kolmandas osas antakse ülevaade Eesti raha- ja 35. - 39. n. 4 P n-s2 knt => A pangasüsteemi arengust, olukorrast ja nende rahvusvahelisest integratsioonist. MJRA.01.023 Füüsilisest isikust ettevõtja arvestus ja maksustamine © 1. - 16. n. 4 L, 2 S n-s4 knt, 1 ref => E dotsent Vello Järve 1AP( 12L+8P+ 20i) • A M JRA.02.004 Keskpangapoliitika Käsitletakse m ittekäibem aksukohustuslasest ja käibem aksukohustuslasest Märten Ross füüsilisest isikust ettevõtja arvestust, aruandlust ja maksustamist. 1,5AP( 24L+ 8S+ 28i) • A ©3. - 5. n. 4 L n-s ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajandust 6. - 7. n. 4 P n-s => A OMJRA.02.0Ö3 Käsitletakse raharingluse ja krediidisuhete riikliku reguleerimise vajadust, MJRA.01.026 Finatseerimise ja arvestuse põhimõtted ettevõtte sisu, põhiprintsiipe ning riigi keskpanga rolli selles. Koos raha- ja loomisel krediidipoliitika strateegiaga käsitletakse ka taktikat ning vahe-eesmärke, lektor Aavo Otsar samuti raha- ja krediidipoliitika realiseerimise praktikat nii arenenud 1AP( 16L+ 24i) • A riikides kui ka ülem inekum ajanduses, eeskätt Eestis. Käsitletakse firma loomise ja äriplaani koostamise probleeme, kapitali ©veebruar, 9 6 L, 2 S n-sl knt => A kaasamist firmasse, arvestuse korraldamist. ©1. - 16. n. 1 L n-s => A M JRA.02.005 Rahvusvahelised finantsturud I dotsent Ljudm ila Šorikova MJRA.01.028 Finantsarvestus ja aruandluse analüüs 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • A assistent Kertu Lääts ■ E ttevõ ttem ajandust, R ahvam ajandust 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • E Käsitletakse rahvusvaheliste finantsturgude süsteemi: eurovaluuta-, □ Majandus (kõrvalainena): eurokrediidi-, eurovõlakirjade turge, tähtsamaid maailma Käsitletakse m ajandusarvestuse olem ust ja funktsioone, ettevõtte varade väärtpaberibörsse, rahvusvahelisi finantsinstitutsioone ja Euroopa Liidu hindamist ja arvestust, omakapitali arvestust, finantsinvesteeringuid, finantsproblem aatikat. Õppeaine esimene osa hõlmab rahvusvaheliste 292 MAJANDUSTEADUSKOND 292 finantsturgude m õistet, struktuuri, kaasaegseid arengutendentse Vabaaine "Panganduspraktika I" on m õeldud esm ajoones raha ja käsitlevaid küsimusi. Samuti IMF-i, Europankade ja teiste rahvusvaheliste panganduse eriala valinud (või valivatele) üliõpilastele õppimise ajal institutsioonide rolli ja tegevust finantsturgude ja m aailm a rahasüsteemi om andatud teoreetiliste teadm iste kinnistam iseks ning praktiliste oskuste korrastamisel. om andam iseks. Stuudiumi vältel on võim alik sooritada üks ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-s2 knt, 1 ref => A panganduspraktika kodumaises raha- või pangaasutuses. "Panganduspraktika I" on vabaaine ning selle sooritamine vabatahtlik, M JRA.02.006 Rahvusvahelised finantsturud II praktikakoht on üliõpilase enda valiku ja võimaluste kohane. dotsent Ljudm ila Šorikova Praktikakohana arvestatakse ka üliõpilase töötam ist pangas, kui see 2AP( 32L+ 16S+ 28i) • E vastab praktika sooritam iseks esitatavatele nõuetele. Kaitsmiseks peab ■ M ajan d u stead u si üliõpilane esitam a avalduse, praktika aruande ja tõendi praktikakohast. OM JRA .02.005 Praktika lõpeb kaitsmisega. Õppekursusele eelneb sam a aine 1 kursus. Käsitletakse finantsturgude © Ei ole teada => A erinevaid segmente: eurovaluuta-, eurokrediidi-, eurovõlakirjade turge, maailma väärtpaberibörsse. M JRA .02.020 Panganduspraktika II ©1. -1 6 . n. 2 L, 1 S n-s2 knt => E korr. professor M art Sõrg,dotsent Nade da Ivanova 2AP( 48P+ 32i) • A M JRA.02.007 Pangandusettevõtlus I □M ajandusteadus: dotsent Nade~da Ivanova Vabaaine "Panganduspraktika II" on m õeldud esmajoones raha ja 2,5AP( 48L+ 16P+ 36i) • E panganduse eriala valinud (või valivatele) üliõpilastele õppimise ajal ■ M ajan d u stead u si om andatud teoreetiliste teadm iste kinnistam iseks ning praktiliste oskuste OM JRA.02.003 om andam iseks. Stuudiumi vältel on võimalik sooritada üks Aine sisuks on kom m ertspanga aktivate ja passivate kontsentsiooni panganduspraktika kodum aises raha- või pangaasutuses. põhiaspektid, sh. seadusandlik ja regulatiivne keskkond, finantsriskid ja "Parganduspraktika II" on vabaaine ning selle sooritamine vabatahtlik, nende juhtim ine, tulususe ja riski tasakaalu mudelid, passivate eripära ja kuid eeldab vähem alt kahe kuu pikkust praktikal viibimist. Praktikakoht piirhinna arvutamine, panga usaldusväärsuse tagam ine jne. on üliõpilase enda valiku ja võim aluste kohane. Praktikakohana Pangandusettevõtlus I-le järgneb sam a aine II kursus. arvestatakse ka üliõpilase töötam ist pangas, kui see vastab praktika © 1. - 16. n. 3 L, 1 P n-s2 knt => E sooritam iseks esitatavatele nõuetele. Kaitsmiseks peab üliõpilane esitama avalduse, praktika aruande ja tõendi praktikakohast. Praktika lõpeb M JRA.02.008 Pangandusettevõtlus II kaitsmisega. dotsent N a d e d a Ivanova ©Ei ole teada => A 2AP( 24L+ 8P+ 48i) • A ■ M ajan d u stead u si M JRA.02.021 Välispraktika pangandusest II O M JRA .02.003, M JRA.02.007 korr. professor M art Sõrg,dotsent Nade~da Ivanova Pangandusettevõtlus II-le eelneb sam a aine I kursus. Õppeaine II osa 2AP( 48P+ 32i) • A käsitleb panga põhioperatsioone ja nendega seotud küsimusi: □ Majandusteadus: laenuoperatsioonid (laenu liigid, vormid, tingim used, leanusaaja Vabaaine "Välispraktika pangandusest II" on mõeldud esmajoones rahaja krediidivõime ja äriplaani hindamine, intressim äära kujundam ine jne.), panganduse eriala valinud (või valivatele) üliõpilastele õppimise ajal liising ja faktooring, finantsinvesteeringute spetsiifika, maksekäibe omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks ning praktiliste oskuste teenindamine, v a luu ta-ja rahaturu ning teised operatsioonid. om andam iseks. Stuudiumi vältel on võimalik sooritada üks välispraktika ©24. - 31. n. 3 L, 1 P n-s 1 ref => A raha- või pangaasutuses, aga ka mingi välisriigi kõrgkooli juures end panganduse alal täiendades. "Välispraktika pangandusest II" on vabaaine M JRA.02.014 Bakalaureusesem inar (raha ja pangandus) ning selle sooritam ine vabatahtlik, kuid eeldab vähemalt kahe kuu pikkust dotsent N adezda Ivanova praktikal viibimist. Praktikakoht on üliõpilase enda valiku ja võimaluste 1,5AP( 32S+ 28i) • A kohane. K aitsmiseks peab üliõpilane esitam a avalduse, praktika aruande ■ M ajan d u stead u si j a tõendi praktikakohast. Praktika lõpeb kaitsmisega. Toimuvad loengud uurimistöö m etodoloogia osas ja raha ja ©Ei ole teada => A panganduspoliitika osas vabariigi selle ala tippjuhtide esituses. Arutatakse läbi üliõpilaste ettekanded bakalaureusetöö valm im isest ja selle käigus M JRA.02.022 Välispraktika pangandusest I üleskerkinud probleemidest. korr. professor Mart Sõrg,dotsent N ade~da Ivanova ©24. - 31. n. 4 S n-s => A 1 AP( 24P+ 16i) • A □ M ajandusteadus: M JRA.02.017 Raha ja pangandus V abaaine "Välispraktika pangandusest I" on mõeldud esmajoones rahaja korr. professor M art Sõrg panganduse eriala valinud (või valivatele) üliõpilastele õppimise ajal 1,5AP( 10L+ 50i) • A om andatud teoreetiliste teadm iste kinnistam iseks ning praktiliste oskuste ■Ärijuhtim ine:2 om andam iseks. Stuudiumi vältel on võimalik sooritada üks välispraktika Käsitlust leiavad raha ja panganduse põhimõisted. Tutvustatakse raha, raha- või pangaasutuses, aga ka mingi välisriigi kõrgkooli juures end süsteem ide, raharingluse ja rahapoliitika aluseid. Avatakse pankade roll ja panganduse alal täiendades. "Välispraktika pangandusest I" on vabaaine ülesanded raham ajanduses, nende teenused ja ju h tim ise iseärasused. ning selle sooritam ine vabatahtlik. Praktikakoht on üliõpilase enda valiku ©mai, 8 => A ja võim aluste kohane. Kaitsmiseks peab üliõpilane esitama avalduse, praktika aruande ja tõendi praktikakohast. Praktika lõpeb kaitsmisega. M JRA.02.018 Muud rahandusasutused ©Ei ole teada => A assistent Andres Juhkam 1,5AP( 26L+ 6S+ 28i) • E M JRA .02.024 Pangateenused ■ E ttev õ ttem ajan d u st, R ahvam ajandust dotsent Nade da Ivanova Aine sisuks on tutvustada kom m ertspankade kõrval seisvaid teisi krediidi- 1,5AP( 24L+ 8P+ 28i) • A ja finantseerim isasutusi mis osutavad rahandusteenuseid. Nende hulka (DMJRI.07.009, M JRI.07.010 kuuluvad krediidiühistud, investeerim ispangad, investeerimisfondid, Aine on m õeldud m ajandust kõrvalainena valinud teiste teaduskondade kindlustusfirm ad, liisingfirmad jm s. Käsitletakse nende institutsioonide keskastm e üliõpilastele. Loengukursus annab vajalikud baasteadmised struktuuri ning peamisi tegevusalasid. suhtlem iseks kommertspangaga. Aines käsitletakse panga poolt © 2 4 .-3 9 . n. 1.5 L, .5 S n-sl knt => E pakutavaid põhiteenuseid ning panga ja kliendi suhete juriidilisi ja lepingulisi aluseid. M JR A .02.019 Panganduspraktika I ©24. - 39. n. 1.5 L, .5 S n-sl knt, 1 ref => A korr. professor M art Sõrg,dotsent Nade_ da Ivanova 1 AP( 24P+ 16i) - A □M ajandusteadus: 293 MAJANDUSTEADUSKOND 293 ÄRIRAHANDUSE JA INVESTEERINGUTE iseloom ustada korporatsiooni rahanduse sõlmküsimusi. Pearõhk on asetatud järgm istele teemadele: a) korporatsiooni sularahavoogude ÕPPETOOL (03) juhtim ine; b) lühi- ja pikaajaline finantseerim ine ja investeeringud; c) riskide juhtim ine; d) väliskaubandustehingute finantseerimine. MJRA.03.002 Äriettevõtte rahandus I ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => А korr. professor Vambola Raudsepp 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • A M JRA .03.007 Kindlustuse rahandus ■Ettevõttem ajandust 1,5AP( 32L+ 28i) • А OMJRA.Ol.001, MJRA.01.002, MJRA.03.001 ■ M ajan d u stead u si Käsitletakse ärirahanduse põhialuseid ning ettevõtete (firmade) toimimist, Kindlustuse ajalugu. Esimesed kindlustusliigid. Risk ja kindlustus - mis sisuliselt finantseerimis- ja investeerimisotsuste tegemist. need on? Kindlustuse ülesanded, koht ühiskonnas. Positiivsed ja Finantseerimisotsused hõlmavad ettevõttele vahendite hankim ist (laenu- negatiivsed küljed. Funktsioonid ühiskonnas. Kindlustusteenuste ja aktsiakapitali loomist), investeerimisotsused aga ettevõtte poolt pakkujad. Kindlustusalane seadusandlus. Erinevate riikide väljavalitud projektide elluviim ist ja nendest tekkivate rahavoogude kindlustusseadus, EV kindlustusseadus, liikluskindlustusseadus. mõõtmist. Keskseteks probleemideks on kapitali hind, raha ning Kindlustusleping, tem a osad, kindlustuspoliisi sisu ja struktuur. kergestirealiseeritavate väärtpaberite juhtim ine, debitoorse võlgnevuse Kindlustusraamatupidamine. Kindlustusettevõtte ja korraldamine, tootmisvarude, kaupade müügi ja raha laekumise m ittekindlustusettevõtte raam atupidam ise võrdlus. Kindlustusseltsi bilansi juhtimine, aga ka põhivarade kulumise ja uuendamise korraldamine. tulude-kulude aruanne. Solventsus. Kindlustuse maksustamine Euroopa Firma dividendipoliitika kujundatakse finantsanalüüsi alusel ning ta Ühenduses, Eesti Vabariigis. Erinevad kindlustusliigid, nende prognoosib eelolevate perioodide tulemusi. iseloomustus. Risk- management. Edasikindlustus. Lloyd's. ©24. - 31. n. 4 L n-sl knt => A © 1. -16. n. 3 L, 1 P n-s 1 knt, 1 ref => А M JRA .03.008 Strateegiline finantsjuhtim ine MJRA.03 003 Äriettevõtte rahandus II lektor Danel Tuusis korr. professor Vambola Raudsepp 1,5AP( 22L+ 10P+ 28i) • E 2,5AP( 32L+ 16P+ 48i) • E ■ M ajan d u stead u si ■Ettevõttem ajandust O M JJV.03.001, M JRA.01.001, M JRA.01.002 OMJRA.03.001, M JRA.03.002 © M JR A .03.002, M JRA.03.003 ©MJRA.Ol.012 Eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi ettevõtte rahanduse juhtim ise Loengukursuses käsitletakse korporatsioonide rahanduse süvaprobleeme, praktilise külje kohta lähtudes väikeste ettevõtete töötingimuste eripärast. mis baseeruvad finantsjuhtimise baaskontseptsioonidel: firma pikaajalise Põhiküsimuseks on rahandusseosed ja arvutused ettevõtte loomisel, finantseerimise strateegia kujundamine, kapitali eelarvestamine, kapitali investeeringut iseloomustavate näitajate omavahelised seosed ning nende struktuur ja hind, käibekapitali juhtim ine, dividendipoliitika kujundamine kasutamine prognoosarvutustes ja tulevikutulude diskonteerimisel. ning rahvusvaheliste korporatsioonide rahanduse juhtimine. Käsitletakse käibekapitali ning raharingluse juhtim ise menetlusi ja 024. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E lõpuks ettevõtete väärtuse hindamise võimalusi. Õppetöö käigus on ette 24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E nähtud praktilised tööd arvutusülesannete lahendamise vormis. Õppeaine peamine suund on pideva rahandusliku tasakaalu säilitamiseks vajalike MJRA.03.004 Väärtpaberite analüiis tööm eetodite ja -võtete omandamisele, millel väikeste ettevõtete assistent Priit Sander juhtim isel on otsustav tähtsus. 1,5AP( 2 2L + 8P + 2S + 28i) • E © 1 .-1 6 . n. 1.5 L, .5 P n-sl knt => E ■M ajandusteadusi OMJRA.03.002, M JRA.03.003, M JRA.03.005 M JRA .03.009 Aktsiaettevõtted ja äriõigus Antud aineprogramm koosneb sisuliselt kolm est osast. Esimeses osas Alver Aria vaadeldakse turgude efektiivsust ning selle mõju väärtpaberite (aktsiate) 1,5AP( 32L+ 28i) • A analüüsi meetoditele. Tutvustatakse mitmeid tehnilise ja fundamentaalse ■ M ajan d u stead u si analüüsi meetodeid. Teises osas pööratakse põhitähelepanu väärtpaberite Aine esimene pakett "Aktsiaettevõtted" annab ülevaate aktsiaseltside portfelliteooriale (M arkowitzi portfelliteooria) ning selle edasiarendusele. m oodustamisest, nende tegevust reguleerivatest normatiivaktidest, Eraldi käsitletakse võlakirjaportfelli juhtim ise strateegiaid. Kolmandas põhikirja koostamisest, aktsiaseltsi juhtim isest. Avatakse mõisted aktsia, osas vaadeldakse väärtpaberitehingute kirjendam ist ettevõtte aktsionär, aktsiakapital, asutamisdokumendid. Teises paketis raamatupidamisarvestuses. "Criõigus" käsitletakse lepinguõigust, kaupade müügiga kaasnevaid 0 1 .-1 6 . n. 1.4 L, .5 P, .1 S n-sl re f => E õiguslikke probleeme, kreditoorset ja debitoorset võlgnevust (sh. pankrotimenetlust), kom m ertspabereid (sh. operatsioone MJRA.03.005 Investeeringud kommertspaberitega, vara, ärijuhtim ist ning äriettevõtete tegevuse lektor Danel Tuusis,assistent Priit Sander riiklikku reguleerimist (sh. maksundust), raamatupidamise korraldamist. 2,5AP( 32L+ 32P+ 36i) • E Esiplaanil on Eesti Vabariigis rakendatav seadusandlus, taustaks arenenud ■Ettevõttem ajandust riikide äriõigus ja nende võrdlev käsitlus. Eesmärgiks on anda üliõpilastele äriettevõtte juhtim iseks vajalikud © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt => A baasteadmised investeeringute valdkonnas koos ülevaatega investeeringute m akrom ajanduslikust tagapõhjast. Käsitletakse M JRA.03.011 Äriettevõtte rahandus investeerimise üldm ajandus- ja rahandusprobleeme makro- ja korr. professor Vambola Raudsepp mikromajanduses. Tutvustatakse investeerimise olem ust ja struktuuri, 4AP( 30L+ 10S+ 120i) • E investeerisvahendeid ja -turgusid, investeeringute ja neid mõjutavate □ M ajandusteadus:mag tegurite käitumist m ajandustsüklis ning investeerijale tarvilikke Käsitletakse suurte firmade, s.o. korporatsioonide rahandust, kus on arvutusmenetlusi. Tähtsam aks osaks on äriinvesteeringuid käsitlevate esindatud rahandustöö kõik aspektid. Pearõhk mudelkäsitlusele, mis läbib mudelarvutuste teooria ja metoodika. Kursus selgitab ka riigi ja rahanduskursuse kõiki teemasid, kuid aste kõrgemal tasemel. Kursuse omavalitsuse investeeringuid ning nende eripära. koostisosaks on praktilised tööd suurte (firmade baasil) mudelite 024. - 39. n. 3.25 L, .75 P n-sl ref => E rakendam iseks igapäevases rahandustöös. ©veebruar, 30 L, 10 P n-sl ref => E MJRA 03.006 Rahvusvaheline ärirahandus dotsent Ljudmila Šorikova M JRA .03.012 Bakalaureuscsem inar (ärirahandus ja investeeringud) 1,5AP( 24L+ 8S+ 28i) • А assistent Priit Sander ■Ettevõttem ajandust 1,5AP( 32S+ 28i) • A OMJRA.02.005, M JRA .02.006 ■ M ajan d u stead u si Aine eesmärgiks on anda üliõpilastele baasteadmisi rahvusvaheliste Üldistab ja süvendab üliõpilaste teadmisi rakenduslikkuse aspektist, korporatsioonide finantstegevusest rahvusvahelistel finantsturgudel ning kusjuures põhirõhk lasub erialateadm iste kasutamisel uurimistöö 294 MAJANDUSTEADUSKOND 294 kirjutamisel ning selleks vajalike teadusiik-metodoloogiliste soovituste andmisel. Seminar lõpeb üliõpilaste töö põhjaliku läbiarutamisega ning M JRA .03.020 Finantsjuhtim ise alused konkreetsete soovituste andmisega eelseisvaks tööks. korr. professor Vambola Raudsepp 0 2 4 . - 3 1. n. 2 S n-s => A 3AP( 20L+ lOOi) • A 2 4 . -3 1 . n .2 S n -s => A ■Ärijuhtim ine:3 Käsitletakse ettevõtetele rahaliste vahendite hankim ist kapitaliturgudelt, MJRA.03.013 Finantsjuhtim ine kapitali hinda ning finantseerim isstruktuuri kujundamist. Analüüsitakse korr. professor Vam bola Raudsepp,assistent Kaia Kask äriprojekte nende põhinäitajate (NPV, IRR, MIRR) alusel. Omaette 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E probleem ideringi moodustab käibekapitali juhtim ine, s.h. kavandamine ja ■ Ettevõttemaj andus: 2 analüüs. Integreeritud teem ade käsitlemisel pööratakse põhitähelepanu © M JJV.06.010, M JR A .01.012 dividendipoliitikale, firmade liitumiste finantseerimisele! ning Ettevõtte finantsjuhtim ise alused. Firmade finantstöö korraldus, rahvusvahelisele äritegevusele. fmantsressurside leidmine ja suunamine. © oktoober, 16 => A ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-sl knt => E M JRA.03.021 M agistrikursus (rahandus ja arvestus) MJRA.03.014 Finantsjuhtim ine korr. professor Vam bola Raudsepp korr. professor Vam bola Raudsepp 8AP( 10L+ 31 Oi) * E 4AP( 48L+ 112i) • A ■ M ajandusteadus:m ag ■Ä rijuhtim ine:m ag Sisaldab raha ja panganduse, majandusarvestuse (A. Finantsarvestus. Käsitletakse finantsjuhtim ise aluseid: kapitali eelarvestamist, kapitali B.Juhtim isarvestus)ja ettevõtte rahanduse ainevaldkondi struktuuri ja hinda, käibekapitali juhtim ist ning mitmeid integreetitud ©Ei ole teada 10 L n-s => E probleeme (firm ade liitumine, rahvusvahelise ärijuhtim ise rahandus). Eelnevaga seondub finantskavandam ine ja -analüüs, aga samuti M JRA.03.022 Rahvusvaheline ärirahandus pikaajalise finantsstrateegia kujundamine. dotsent Ljudm ila Šorikova ©september, 40 48 L n-s => A 3AP( 20L+ lOOi) • A ■Ä rijuhtim ine:4 M JRA.03.015 K innisvara rahandus OM JJV .04.018, M JJV .04.019, M JRA.03.020 assistent Kaia Kask Õppeaine eesmärk on anda baasteadmisi rahvusvahelise korporatsiooni 1,5AP( 32L+ 28i) • E rahandustöö korraldusest ning finantstegevusest rahvusvahelistel ■ E ttevõ ttem ajandust finantsturgudel © M JR A .02.012, M JRA.03.013, MJR1.02.001 ©oktoober, 20 20 L n-s => A Käsitletavateks teemadeks on kinnisvaraturg ja selle toimimine, kinnisvarainvesteeringud, kinnisvara arendamine ja hindamine. Omaette M JRA .03.023 Ä riettevõtte rahandus teemaderingi moodustavad hüpoteekide esmase ja teisese turu korr. professor Vam bola Raudsepp käsitlemine. Lisaks sellele vaadeldakse ka kinnisvaraportfelli kujundam ist 4,5AP( 30L+ 150i) • E ja analüüsi. ■Ä rijuhtim ine:4 ©1. - 16. n. 1.25 L, .75 S n-sl knt => E ©M JRA.03.020 Käsitletakse riske, kapitali eelarvestam ist ja ettevõtte kapitali hinda.Erilist M JRA .03.017 Ettevõtte finantsm ajandus II tähelepanu pööratakse kapitali struktuuri juhtim isele ning korr. professor Vam bola Raudsepp,assistent Priit Sander dividendipoliitikale. Integreeritud probleemide hulgas uuritakse ettevõtete 2AP( 18L+ 4P+ 58i) • A liitumist, reorganiseerimisi ning pankrottide finantsküsimusi. ■A vatud Ülikool: Rahvusvahelise äritegevuse keskseks probleemiks on käibekapitali Käsitletakse finantskavandam ise süvaprobleeme, mis sisaldavad juhtim ine ning äriprojektide eelarvestamine. Eraldi uuritakse vastavaid mudeleid ja nende analüüse ning rakendamisvõimalusi. Riskid rahvusvahelisi arveldusi, riske ja riskikindlustamist. seonduvad kapitali eelarvestamise, väärtpaberiportfelli moodustamise ©septem ber, 20 30 L n-s => E ning firm a finantseerim isstruktuuriga. Peale selle uuritakse investeeringutelt saadavate tulude tundlikkusega mitmete M JRA .03.024 Investeeringud ja väärtpaberite analüüs m ajandustegurite muutuste suhtes (s.o. käsitletakse sensitiivsusanalüüse). assistent Priit Sander Kapitali hinna kujundam iseks antakse uusimaid võtteid, mis on 3AP( 16L +4P+ lOOi) • A kasutatavad ju st keskmise suurusega firmades. ■Ä rijuhtim ine:4 © märts, 1 18 L, 4 P n-s => A © M JRA.03.020 Õppeaine eesm ärgiks on anda ülevaade peamistest analüüsi vahenditest, M JRA .03.018 Investeeringud kapitaliturgudel mida kasutatakse väärtpaberiturul tehtud investeeringute hindamisel. assistent Priit Sander Käsitletakse nii teoreetilisi meetodeid (tulususe ja riski hindamine, 1 AP( 1 9 L + 4P + 9S + 15i) • A portfelliteooria jm s) kui ka praktilisi aspekte (Eesti väärtpaberiturg, tulude Õppeaine "Investeeringud kapitaliturgudel" eesm ärgiks on tutvustada maksustamine). m ajandusüliõpilastele väljaspoolt ärirahanduse ja investeeringute ©septem ber, 24 16 L, 4 P n-s => A ainekompleksi väärtpaberite analüüsi ja portfelliteooria põhitõdesid. Õppeaine raames käsitletakse aktsiate ja võlakirjade analüüsimisel kasutatavaid meetodeid ning väärtpaberiportfelli kasutamise MAJANDUSINFORMAATIKA LEKTORAAT põhiprintsiipe. (05) ©1. - 13. n. 1.4 L, .3 P, .2 S n-sl ref => A M JRA.03.019 Finantsjuhtim ise alused M JRA .05 001 M ajandusinform aatika I assistent Kaia Kask,assistent Priit Sander lektor Vam bola Leping,assistent M erike Kaseorg,assistent Ain Sakk 3AP( 46L+ 14P+4S+ 56i) • E 1,5AP( 12L+ 20P+ 30i) • A □ M ajandus (kõrvalainena): ■Ettevõttem ajandus: 1, Rahvamajandus: 1 © M JJV.05.004, M JRA.01.016 Sissejuhatus informaatikasse. Personaalarvutite ajalugu, Õ ppeaine eesm ärgiks on anda täielik ja kom pleksne ülevaade firma operatsioonisüsteem id. W INDOW S'95 keskkond ja standard rahandustöö korraldusest. Käsitletakse jägrm isi teemasid: program m varustus. E-mail ja W W W -lehekülgede otsim ine, vaatamine, väärtuskontseptsioon, firm a finantsaruandluse analüüs ja kasutam ine ja loomine. finantskavandam ine, kapitali struktuur ja kapitali hind, dividendipoliitika, ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A finantsvõim endus, kapitali eelarvestamine, rentimine, risk ja portfelliteooria, väärtpaberituru analüüs. M JRA.05.002 M ajandusinform aatika II ©24. - 39. n. 3 L, 1 P n-sl ref => E lektor Vam bola Leping,assistent M erike K aseorg,assistent Ain Sakk 295 MAJANDUSTEADUSKOND 295 1,5AP( 12L+ 20P+ 30i) • A Antakse ülevaade infosüsteemide projekteerimisest. Praktilise tööna □Ettevõttemajandus:alam, Rahvamajandus:a!am koostatakse väikeettevõtte infosüsteemi projekt loogilisel tasandil, (DMJRA.05.001 ©november, 12 = >A Programmipakett MS OFFICE'95. Tekstiredaktor, tabelarvutussüsteem, andmebaasisüsteem. Tabelite loomine ja töötlemine. Loogiliste seoste MJRA.05.014 Praktiline börs kehtestamine nende vahel. Kasutamisvõimalused majandusinformatsiooni lektor Vambola Leping haldamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. 1AP( 4L+ 16P+ 20i) • A ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A □Majandusteadus:kesk ©MJRA.03.004 MJRA.05.003 M ajandusinform aatika III Tutvustatakse interneti vahendusel emuleeritud börsisüsteemi ja dotsent Ain Isotamm,lektor Vambola Leping osaletakse praktiliselt börsil. 1,5AP( 12L+ 20P+ 30i) • A ©5. -6 . n. 2 L n-s ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust 7. - 10. n. 4 P n-s => A OMJRA.05.001, MJRA.05.002 28 .-2 9 . n. 2 Ln-s Tutvustatakse algoritmilist ülesannete lahendamist ja algoritmide 30. - 33. n. 4 P n-s => A esitamist arvutil. Arendatakse algoritmilist mõtlemist. ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => A MJRA.05.015 Andmetöötlus dotsent Ain Isotamm,lektor Vambola Leping, Michael Rosemann, MJRA.05.006 Inform aatika Michael zur Muehlen assistent Ain Sakk 4,5AP( 48L+ 48P+ 84i) • E 1,5AP( 12L+ 20P+ 30i) • A ■Ettevõttem ajandust, Rahvamajandust ■Ärijuhtimine: 1 OMJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003 Sissejuhatus informaatikasse. Personaalarvutite ajalugu, Sissejuhatus infomodelleerimisse, andmemudelid, andmebaaside operatsioonisüsteemid. WINDOWS'95 keskkond ja standard juhtimine, andmepangad. programmvarustus. E-mail ja WWW-lehekülgede otsimine, vaatamine, ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-sl knt, 1 ref => E kasutamine. Programmipakett MS OFFICE'95. Tekstiredaktor, tabelarvutussüsteem. Tabelite loomine ja töötlemine. MJRA.05.016 Süsteemi arendus ja disain Kasutamisvõimalused majandusinformatsiooni haldamiseks, töötlemiseks Christian Probst, Michael Rosemann, Michael zur Muehlen, Christoph ja analüüsimiseks. von Uthmann ©september, 32 1 L, 1 P n-s => A 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E ■Ettevõttem ajandust, Rahvamajandust MJRA.05.007 Statistiline andmetöötlus OMJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003 lektor Vambola Leping Tarkvara projekteerimine, protsessimudelid, eritehnikad (SA-UML), 1,5AP( 16L+ 16P+ 30i) • A CASE-vahendid. ■Ärijuhtimine: 1 © 1. - 16. n. 2 L, 1 P n-s 1 knt = > E Antakse ülevaade tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika meetodite rakendamisest praktiliste ülesannete lahendamisel mõne statistikapaketi MJRA.05.018 Süsteemi arenduse ja disaini praktikum abil. lektor Vambola Leping ©aprill, 12 => A 1,5AP( 32P+ 28i) • A ■ Ettevõttemajandust, Rahvamajandust MJRA.05.008 Ettevõtte infosüsteemid OMJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003, MJRA.05.015, dotsent Ain Isotamm MJRA.05.016 1,5AP( 16L+ 16P+ 30i) • E Rakenduste projekteerimine ja realiseerimine, CASE-vahendite ■Ettevõttemajandust kasutamine. OMJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003 ©24. - 39. n. 2 P n-s2 knt => A Tutvustatakse süsteemi mõistet, andmestruktuure, andmemudeleid, infosüsteemi projekteerimise vahendeid ja strateegiaid ning päringukeeli. MJRA.05.019 Protsessijuhtimine ©1. - 16. n. 1 L, 1 P n-sl knt => E Christian Probst, Christoph von Uthmann 24.-39. n. 1 L, 1 P n -s l knt => E 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust MJRA.05.009 Rahvam ajanduse infosüsteemid OMJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003, MJRA.05.015, dotsent Ain Isotamm MJRA.05.016 2AP( 23L+ 23P+ 30i) • E Protsesside modelleerimine. Andmevood. ■Rahvamajandust ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E ®MJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003 Rahvamajanduse infosüsteemide ja juhtimise korraldamine arvuti ja MJRA.05.020 MS EXCEL funktsioonid arvutivõrkude baasil. assistent Ain Sakk ©1. -16. n. 2 L, 1 P n-sl knt => E 1 AP( 6L+ 10P+ 24i) • A □ Majandusteadus:, Majandusteadus: MJRA.05.012 Ettevõtte infosüsteemid MS EXCEL funktsioonide kasutamine tabelite koostamisel majanduse dotsent Ain Isotamm,lektor Vambola Leping,assistent Ain Sakk valdkonnas. l,5AP( 12L+ 20P+ 28i) • A ©28. - 30. n. 2 L n-s □Majandus (kõrvalainena)t 31. - 35. n. 2 P n-s => A Antakse ülevaade infosüsteemide projekteerimisest. Praktilise tööna koostatakse väikeettevõtte infosüsteemi projekt loogilisel ja füüsilisel MJRA.05.021 HTML tekst ja W WW lehekülg tasandil. assistent Ain Sakk ©1. - 6. n. 2 L n-s 1 AP( 6L+ 10P+ 24i) • A 1. - 6. n. 2 L n-s □ Majandusteadus: 7. -16. n. 2 P n-s2 knt => A HTML teksti loomine ja kasutamine kodulehekülgede moodustamiseks internetis. MJRA.05.013 Ettevõtte infosüsteemid ©5. - 7. n. 2 L n-s lektor Vambola Leping 8. - 12. n. 2 P n-s => A 2,5AP( 12L+8P+ 80i) • A ■Ärijuhtiminet MJRA.05.022 Rakenduslikud infosüsteemid OMJRA.05.006 lektor Vambola Leping 296 MAJANDUSTEADUSKOND 296 2AP( 12L+ 36P+ 32i) • E 2,5 AP( 19L+ 10P+ 9S+ 60i) • E ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust ■Ärijuhtimine: 1 OMJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003 Empiirilise statistika korraldamise meetodid. Majandus- ja sotsiaalelu Annab ülevaate infosüsteemidest ja nende projekteerimisest ning teatava protsesside ja nähtuste statistiline üldistamine ning analüüsimine, kogemuse infosüsteemide kasutamisel. ©september, 322 knt => E ©1. -16. n. .75 L, 2.25 P n-sl knt => E MJRI.01.007 Sisend-väljund tabelid MJRA.05.023 Andm ebaaside projekteerim ine ja juhtim ine dotsent Villem Tamm dotsent Ain Isotamm 1,5AP( 10L+ 10S+ 40i) • E 2AP( 12L+ 36P+ 32i) • A □Majandusteadus:mag □ Ettevõttemajandust, Rahvam ajandust Rahvamajanduse tegevusalade vaheliste sisend-väljund seoste ©MJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003 modelleerimine ja analüüsimine. Infosüsteemide projekteerimine Juurutam ine ja kasutamine. ©veebruar, 51 knt => E © 1. - 16. n. .75 L, 2.25 P n-s2 knt => A september, 161 knt = >A september, 161 knt =>A MJRA.05.024 Andmetöötlus dotsent Ain Isotamm,lektor Vambola Leping, Christian Probst, Michael MJRI.01.010 K indlustusstatistika zur Muehlen, Christoph von Uthmann Jaan Masso 3,5AP( 32L+ 32P+ 76i) • E 1,5AP( 16L+ 2P+ 14S+ 28i) • E ■ Ettevõttemajandust, Rahvam ajandust ■Rahvam ajandust OMJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.05.003 OMJRI.Ol.001, MJRI.01.002 Sissejuhatus infomodelleerimisse, andmemudelid, andmebaaside Käsitletakse kindlustuse põhimõisteid, sh. individuaalse- ja kollektiivse juhtimine, andmepangad. riski mudeleid, preemiate arvutamist, edasikindlustusteooriat kahjude ©1. -16. n. 2 L, 2 P n-sl knt, 1 ref => E sagedusanalüüs Eesti kindlustustegevuse näitel. ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl knt => E RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT (RI) MJRI 01.011 Sotsiaal- ja m ajandusstatistika alused dotsent Villem Tamm,lektor Kaia Philips 2AP( 32L+ 3P+ 13S+ 32i) • E STATISTIKA ÕPPETOOL (01) ■Majandus (kõrvalainena)t □ : MJRI.01.001 Statistika I OMJRI.07.028 dotsent Villem Tamm,lektor Kaia Philips Antakse ülevaade statistika baasmõistetest ja meetoditest. Tutvustatakse 3AP( 32L+ 32P+ 60i) • E riigi juhtimiseks vajamineva statistilise teabe kogumist, töötlemist ja ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 analüüsimist. Kursuses leiavad käsitamist rahvamajanduse arvepidamise ©MJJV.06.005 keskkonna, demograafia, hindade, palga, tootmise, kaubanduse, Käsitletakse statistika üldteooria põhimõisteid rahanduse jt. valdkondade statistika probleemid. ja- meetodeid. Tutvustatakse valikuteooria aluseid ning empiirilise ©1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s2 knt => E statistika korraldamise võtteid. Kursuse käigus uuritakse majandus- ja sotsiaalelu protsesside ja nähtuste statistilise üldistamise ning analüüsimise erinevaid meetodeid. ÖKONOMEETRIA ÕPPETOOL (02) ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E MJRI.02.001 Ökonom eetria I MJRI.01.002 Statistika II korr. professor Tiiu Paas dotsent Villem Tamm.lektor Kaia Philips 2AP( 24L+ 24S+ 32i) • E 1,5AP( 16L+ 8P+ 8S+ 28i) • A ■ Rahvam ajandust ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust OMJRI.Ol.001 OMJJV.06.005, MJRI.01.001 Ökonomeetria aine ja peamised meetodid. Regressioonianalüüs kui Käsitleb majandus- ja sotsiaalelu eri sfääride juhtimiseks vajamineva ökonomeetria peamine meetod. Regressioonimudeli eeldused, hindamine, statistilise infosüsteemi korraldamise ja kasutamise probleeme. analüüs. Ökonomeetriline analüüs, selle kasutamisvõimalused © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => A majandusprobleemide lahendamisel. ©24. -31. n. 2 L , 1 S n-sl knt MJRI.01.008 Statistika III 32 .-3 9 . n. 1 L, 2 S n-sl knt => E dotsent Villem Tamm,lektor Kaia Philips 3AP( 32L+ 32P+ 60i) • E MJRI.02.006 Kvantitatiivsed meetodid ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust assistent Juta Sikk OMJRI.Ol.001, MJRI.01.002 3AP( 32L+ 16P+ 16S+ 56i) • E Kursuse esimeses pooles tutvustatakse mitteparameetrilise statistika OMTRM.04.010 aluseid ja rakendusi majanduses. Kursuse teine pool tutvustab statistilisi Optimeerimisülesanded majanduses, nende formuleerimine ja meetodeid majandus- ja sotsiaalelu juhtimisel riigis; statistilist lahendamine, peamised lahendusvõtted. Sissejuhatus järjekorrateooriasse prognoosimist; sisend-väljund tabeleid ning nende andmetega tagamist. ja mänguteooriasse. ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl knt => E ©Ei ole teada 1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E MJRI.01.004 Statistiline andmetöötlus 1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E teadur Urmas Oja 1,5AP( 10L+6P+ 16S+ 30i) • A MJRI.02.012 Ökonom eetria ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust lektor Riku Kinnunen OMJRI.Ol.001, MJRI.06.001, MJRI.06.002 5,5AP( 32L+32S+ 160i)*E Antakse ülevaade tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika meetodite ■ Majandusteadus:mag rakendamisest majandusülesannete lahendamisel mõne statistikapaketi Loengukursuses käsitletakse süvendatult mõningaid empiirilise analüüsi abil. meetodeid (aegridade analüüs, tõenäosuse ja jaotuse teooriaid, ©24. - 39. n. 1 L n-s2 knt => A paneeluuringuid jt.) ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E MJRI.01.005 Statistika dotsent Villem Tamm MJRI.02.013 Ökonom eetria III 297 MAJANDUSTEADUSKOND 297 dotsent Toomas Raus ©24. - 26. n. 2 L n-s 3AP( 32L+ 32S+ 60i) • E 27. - 30. n. 2 S n-sl knt ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust 31. - 31. n. 2 L n-s (DMJRI.02.001 32. - 39. n. 2 S n-sl knt => A Käsitletakse aegridade analüüsimise ja prognoosimise meetodeid ning simultaansete võrranditega ökonomeetrilisi mudeleid. MJR1.02.024 Sissejuhatus ökonomeetriasse 024. - 39. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E dotsent Toomas Raus,assistent Juta Sikk 2AP( 24L+ 24S+ 32i) • E MJR1.02.014 Otsustusmudelid ■Ettevõttem ajandust dotsent Otto Karma OMJRI.Ol.OOl 3AP( 32L+ 32S+ 60i) • E Sissejuhatus ökonomeetria ainesse. Olulisemad ökonomeetrilised ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust meetodid, nende rakendamine ökonomeetrilisel modelleerimisel. (DMJRI.02.001, MJRI.02.006 Ökonomeetrilise modelleerimise informatsioonilised probleemid. Käsitletakse firma töö organiseerimise, analüüsimise ja reguleerimise © 2 4 .-3 1 .n . 3 L n -s operatsioonianalüüsi mudeleid. 32. - 39. n. 3 S n-s2 knt => E 01. -16. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E MJRI.02.025 Ökonomeetria II MJRI.02.018 M ajandusm atem aatika dotsent Toomas Raus korr. professor Tiiu Paas,assistent Juta Sikk 1,5AP( 16L+ 16S+ 30i) • E 3AP( 25L+ 10P+ 15S+ 70i) • E ■Rahvamajandust ■Ärijuhtimine: 1 OMJRI.02.001 Optimeerimisülesanded majanduses, nende formuleerimine ja Käsitletakse ühe võrrandiga regressioonimudelite mõningaid spetsiaalseid lahendamine, peamised lahendusvõtted. Võrkplaneerimise alused, valdkondi ja ökonomeetrilist modelleerimist. ©september, 402 knt => E © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => A MJRI.02.019 Kvantitatiivsed meetodid MJRI.02.026 Praktika (majandusprotsesside modelleerimine) assistent Juta Sikk korr. professor Tiiu Paas,assistent Juta Sikk 3AP( 32L+ 16P+ 16S+ 60i) • E 3AP( 120i) • A OMTRM.04.010 OMJRI.02.001, MJR1.02.013, MJRI.02.022, MJRI.02.025 Optimeerimisülesanded majanduses, nende matemaatiline Töö asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides, kus erinevate formuleerimine, lahendamine ja analüüsimine. Peamised lahendusvõtted. majandusprobleemide püstitamisel ja lahendamisel on otstarbekas Optimeerimismeetodite kasutamine ettevõttemajanduslike otsuste kasutada kvantitatiivseid meetodeid ja mudeleid (Eesti Pank jt. pangad, langetamisel. Võrkplaneerimise alused. rahandusministeerium, statistikaamet, investeerimisfondid jne.). Praktika ©1. -16. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E lõpeb praktikaaruande kaitsmisega õppetooli juures. Kaitsmiseks esitab üliõpilane praktikakoha hinnangu tema tegevusele ning praktika käigus MJRI.02.020 Operatsioonianalüüsi mudelid püstitatud ja käsitletud majandusprobleemi sisaldava aruande. dotsent Otto Karma ©august, 3 => A 1,5AP( 16L+ 16P+ 30i) • A ■Ettevõttemajandust OMJRI.02.006 MAJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL (03) Ettevõtte majandustegevuse optimaalse korraldamise ja reguleerimise kvantitatiivsed mudelid. MJRI.03.001 Majanduspoliitika I ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => A assistent Aili Kase 1,5AP( 24L+4P+ 4S+ 28i) • A MJRI.02.021 B akalaureusesem inar (majandusprotsesside ■Ettevõttemajandust, Rahvam ajandust modelleerimine) Käsitletakse riigi majandusellu (põhiliselt turumajandusse) sekkumise korr. professor Tiiu Paas eesmärke, vahendeid ja tagajärgi. Vaadeldakse majanduspoliitika teooriat 1,5AP( 32S+ 28i) • A ja põhilisi praktilise majanduspoliitika liike. ■Majandusteadusi ©1. - 5. n. 2 L n-s Majanduse modelleerimise alase uurimistöö (kolmanda uurimistöö) 6. - 6. n. 1 S n-sl knt tulemuste analüüs ja arendamine. Bakalaureusetööde laiendatud kavade 7. - 14. n. 2 L n-s arutelu ja oponeerimine. Bakalaureusetöödes käsitletavate 15. - 15. n. 1 Sn-sl knt uurimisprobleemide analüüs, referaatide koostamine, esitamine ja 16. - 16. n. => A oponeerimine. Diskussioonid valmivate bakalaureusetööde teemadel. 24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => A ©24. -31. n. 4 Sn-s => A MJRI.03.002 Majanduspoliitika II MJRI.02.022 Ökonomeetriline modelleerimine korr. professor Jüri Sepp korr. professor Tiiu Paas 1,5AP( 24L+ 4P+ 4S+ 28i) • E 3AP( 32L+ 32S+ 56i) • E ■Ettevõttemajandust ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust OMJRI.03.001 OMJRI.02.013 Käsitletakse mikromajaduspoliitika põhisuundi, mis on seotud ökonomeetrilise modelleerimise teoreetilised ja rakenduslikud aspektid ettevõtluskeskkonna kujundamise ja ettevõtluse regulatsiooniga riigi ning andmeanalüüs. Ökonomeetrilise modelleerimise kasutusvõimalused poolt. Keskne koht kuulub konkurentsipoliitikale, mida käsitletakse laias majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimisel, majanduspoliitiliste tähenduses - konkurentsi loomise, kaitse ja soodustamise, aga ka otsusevariantide kvantitatiivsel hindamisel ning majandusarengu piiramisena avalikes huvides ja asendamisena erandvaldkondades. prognoosimisel. ©1. - 6. n. 2 L n-s 7. - 7. n. 1 L n-sl knt ©24.-39. n. 1 L, 1 Sn-s 1 knt => E 8. - 10. n. 2 L n-s 11. - 11. n. 1 L n-sl knt MJRI.02.023 Teadustöö alused 12. - 13. n. 2 L n-s korr. professor Tiiu Paas,dotsent Aino Siimon,assistent Juta Sikk 14. - 16. n. 2 Sn-s => E 3AP( 10L+22S+ 80i) • A ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 MJR1.03.007 Majanduspoliitika III Käsitletakse tööd teaduskirjandusega, teadusliku uurimistöö korraldust, assistent Aili Kase üliõpilaste kirjalike uurimistööde koostamist ja vormistamist. 1 AP( 16L+ 24i) • A 298 MAJANDUSTE ADUSKO]\D 298 ■M ajandusteadusi Käsitletakse majandusteaduse tekkimist ja arenemist kuni kaasajani. ©MJJV.06.005, MJJV.06.006, MJRI.03.001, MJRI.03.002 Peamiselt käsitletakse Läänes levinud teooriaid. Erinevatest Käsitletakse praktilise majanduspoliitika arengut Eestis ja teistes seisukohtadest antakse objektiivne ülevaade. üleminekumajandusega ning arenenud turumajandusega riikides. ©24. - 27. n. 2 L n-s Vastavalt võimalustele kutsutakse Eesti majanduspoliitika aktuaalseid 28. - 28. n. 2 S n-s teemasid käsitlema vabariigi juhtivaid majanduspoliitikad. 2 9 .-3 1 . n. 2 Ln-s ©24. - 31. n. 2 L n-sl ref => A 3 3 .-3 4 . n. 2 Ln-s 35. - 35. n. 2 S n-sl ref MJRI.03.008 Struktuuripoliitika 36. - 38. n. 2 L n-s assistent Aili Kase 39. - 39. n. => A 1,5AP( 24L+ 4P+ 4S+ 28i) • A ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust MJRI.03.014 M ajandusajalugu OMJJV.06.016 lektor Eve Tomson ©MJRI.03.001 1,5AP(6L+4S+ 50i) • A Käsitletakse põhiliste struktuuripoliitika liikide eesmärke, vahendeid ja ■Ärijuhtimine:2 iseärasusi erinevates riikides. Teistest enam käsitletakse Käsitletakse arenenud riikide majandust 19. sajandist kuni tänapäevani. regionaalpoliitikat. Eraldi vaadeldakse Eesti majanduse arengust pärisorjusest vabastamistest © 1 .-1 6 . n. 2 L, 2 Sn-s => A peale, industrialiseerimist, taasiseseisvumist ja majanduslikku olukorda tänapäeval. MJRI.03.009 Keskkonnapoliitika ©september, 8 => A assistent Aili Kase 1,5AP( 24L+ 2P+ 6S+ 28i) • A MJRI 03.016 Euroopa Liidu m ajandus-ja rahanduspoliitika ■ Ettevõttemajandus:3, Rahvamajandus:3 korr. professor Ekkehard Pabsch Käsitletakse keskkonnaökonoomika ja -poliitika seoseid, 1,5AP( 32L+ 28i) • A keskkonnapoliitika kujundamise majanduslikke printsiipe ja vahendeid. ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust © 1. - 16. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => A Käsitletakse Euroopa majandusliku integratsiooni majandus- ja rahanduspoliitilisi probleeme. Põhitähelepanu pööratakse Euroopa Liidu MJRI.03.010 M ajanduspoliitika eelarve kujundamise ja kasutamise õiguslike organistatsioonilistele ja Matti Raudjärv poliitilistele probleemidele ning ühise rahapoliitika küsimustele. 1,5AP(6L+4S+ 50i) • A ©24. - 39. n. 2 L n-s => A ■Ärijuhtimine:2 Käsitletakse riigi majandusellu (põhiliselt turumajandusse) sekkumise MJRI.03.018 Institutsiooniökonoomika eesmärke, vahendeid ja tagajärgi. Vaadeldakse majanduspoliitika teooriat korr. professor Jüri Sepp ja põhilisi praktilise majanduspoliitika liike. 1,5AP( 20L+ 2P+ 10S+ 28i) • A ©november, 12 = > A ■ Rahvamajandust OMJJV.06.005 MJRI. 03.011 M ajandusajalugu Käsitletakse nii majanduslike kui ka õiguslike ja poliitiliste lektor Eve Tomson,assistent Aili Kase institutsioonide kujunemise majanduslikke aluseid ja mõjusid 3AP( 58L+ 6S+ 56i) • E Majanduses käsitletakse turgu ja ettevõtet kui tööjaotuse korraldamise ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 mehhanisme. Üleminekuvormina vaadeldakse suhtelepinguid. Käsitletakse majanduse ajalugu antiikajast kuni tänapäevani. Suuremat Metoodiliselt tuginetakse transaktsioonikulude ja kasutusõiguste tähelepanu pööratakse majanduse arengule alates 19. sajandist ja ka Eesti teooriale. majanduse arengule. © 24.-31 . n. 2 Ln-s ©1. - 4. n. 4 L n-s 32. -32. n.l knt 5. - 5. n. 2 L, 2 S n-s 33. - 38. n. 2 S n-sl ref 6. - 9. n. 4 L n-s 39. - 39. n. => A 10. - 10. n. 2 L, 2 S n-s 11. - 14. n. 4 Ln-s MJRI.03.019 Ettevõtluskeskkond 15. - 15. n. 2 L, 2 S n-sl ref korr. professor Jüri Sepp,korr. professor Mart Sõrg,lektor Raul Eamets, 16.-16. n. 4 L n-s => E Matti Raudjärv, Uno Silberg 4AP( 24L+24S+ 112i) • A MJRI.03.012 Põhjam aade m ajandus ■Ärijuhtimine:mag lektor Eve Tomson Käsitletakse ettevõtluse majanduslikku ja juriidilist keskkonda nii makro- 1,5AP( 28L+ 4S+ 28i) • A kui mikroökonoomilisest aspektist. Alateemaks on ettevõtte monetaame □ Ettevõttemajandus., Rahvamajandus: keskkond, majanduspoliitika ja riigirahandus keskkonna mõjuritena, turg Käsitletakse Põhjamaade majanduse arengut pärast II maailmasõda riikide kui majanduskeskkond, ettevõtluse riiklik toetus ja regulatsioon, lõikes. Majanduse arengut käsitletakse konkreetsetes riikides ©september, 40 => A majandusvaldkondade kaupa (nt. põllumajandus, tööstus, kalandus, metsandus, kaubandus jne.). Käsitletakse ka Põhjamaade Ministrite MJRI.03.020 Eesti, Läti ning Leedu m ajanduslik areng ja koostöö Nõukogu tegevust ja koostööd Eesti Vabariigiga. lektor Eve Tomson ©24. -27. n. 2 L n-s 1 AP( 12L+2P+2S+ 24i) • A 28. - 28. n. 2 S n-s □ Ettevõttemajandus: 1, Ettevõttemajandust, Ettevõttemajandust. 29. -31 . n. 2 L n-s Rahvam ajandust, Rahvam ajandust, Rahvamajandust 3 2 .-3 2 . n. 2 Sn-s Käsitletakse Balti riikide majanduse arengut pärast II maailmasõda kurn 33. - 35. n. 2 L n-s tänapäevani. Olulise osa moodustab Eesti, Läti, Leedu omavaheline 36. - 36. n. 2 S n-sl ref koostöö. 3 7 .-3 8 . n. 2 Ln-s ©24. - 27. n. 2 L n-s 3 9 .-3 9 . n. => A 28. - 28. n. 2 S n-s 2 9 .-3 0 . n. 2 Ln-s MJRI 03.013 M ajandusteaduse ajalugu 3 1 .-3 1 . n. => A lektor Eve Tomson 1,5AP( 24L +8S+28i) • E MJRI.03.023 Ettevõtluskeskkond ■ Rahvam ajandust korr. professor Jüri Sepp,korr. professor Mart Sõrg, Matti Raudjärv, Uno ©MJJV.06.015, MJJV.06.016 Silberg 2AP( 12L+ 10S+ 58i) • A 299 MAJANDUSTEADUSKOND 299 ■Avatud Ülikool: Käsitletakse maailma majanduse arengut riikide viisi keskajast Käsitletakse ettevõtluskeskkonna teoreetilisi ja praktilisi aspekte tänapäevani. Ühe loengutsüklina käsitletakse Eesti majanduse arengut 19. rõhuasetusega majanduslikele ja juriidilistele probleemidele. saj. II poolest tänapäevani. Alamteemadeks on ettevõtluse monetaame ja finantskeskkond, siseturg ja ©1. -4 . n. 2 Ln-s selle regulatsioon Eestis. 5. - 5. n. 2 S n-s ©november, 1 => A 6. - 8. n. 2 L n-s 9 .-9 . n. 2 Sn-s MJRI 03 024 V õrd lev m ajan d u sp oliitik a 10. - 12. n. 2 L n-s assistent Aili Kase 13. - 13. n. 2 S n-s 1 AP( 14L+ 1P+ 1S+ 24i) • A 14. -15. n. 2 Ln-s ■Majandusteadust 16. - 16. n.l knt => A OMJRI.03.001 Aines käsitletakse 1) mitmete riikide praktiliste majanduspoliitikate MJRI.03.030 Konkurentsipoliitika iseärasusi ja arengut, 2) erinevate riikide praktiliste majanduspoliitikate korr. professor Jüri Sepp omavahelist võrdlust ja 3) praktilise ja teoreetilise majanduspoliitika 1,5AP( 22L+ 10S+ 26i) • A võrdlust. ■ EttevÕttemajandus:3, Rah vamajandus:3 ©24. -25. n. 4 Ln-s Käsitletakse süvendatult ettevõtluse regulatsiooni konkurentsile suunatud 26. - 26. n. 2 L, 2 S n-s aspekte. Konkurentsi vabaduse ja kõlbelisuse tagamist. Põhitähelepanu on 27.-27. n. 4 Ln-s suunatud konkreetsete konkurentsipoliitiliste kaasuste analüüsile Eesti ja 28. -28. n. 2L , 2 Sn-s rahvusvahelisest praktikast. 29. - 29. n. 4 L n-s ©24. - 29. n. 2 L n-s 30. - 30. n. 2 L, 2 S n-s 30. - 30. n. 1 L n-sl knt 31. - 31. n. 2 L n-sl knt => A 31. - 34. n. 2 L n-s 35. - 35. n. 1 L n-sl knt MJRI.03.025 Tarbijakaitse turum ajanduse tingimustes 36. - 39. n. 2 S n-s => A lektor Kalju Janikson 1 AP( 12L+4S+ 24i) • A MJRI.03.032 Institutsiooniökonoomika I □Ettevõttemajandus:l, Ettevõttemajandust, Ettevõttemajandust, korr. professor Jüri Sepp Majandusteadust, Rahvam ajandust, Rahvamajandust, 2AP( 10L+ 4P+ 6S+ 60i) • A Rahvamajandust ■Majandusteadus:mag Kursuse eesmärgiks on selgitada üliõpilastele tarbijakaitsega seonduvaid Käsitletakse uue institutsiooniökonoomika põhisuundi: küsimusi turumajanduse tingimustes. Käsitletakse tarbijakaitse transaktsioonikulude ja kasutusõiguste teooriat, esindamisteooriat, õiguse probleemistikku ja kasutatavaid tarbijakaitsealaseid mõisteid, toimivat ja poliitika majanduslikku analüüsi. Institutsiooniökonoomika tarbijakaitseseadust ja tarbijakaitsega kaasnevaid teisi seadusandlikke lähtekohaks on kaks tõsiasja: 1) kõikide ühiskondlike institutsioonide dokumente, räägitakse tarbija põhiõigustest ja nende tagamisest, kaubale loomine ja kasutamine on seotud kuludega; 2) institutsioonid on esitatavatest üldnõuetest ja müüja kohustustest kaupade müümisel, ühiskonna stimuleerimissüsteemid. Siit tuleneb võimalus institutsioonide õigusaktides kaubale ja teenusele kehtestatud kohustuslikest nõuetest ning nii positivistlikuks kui ka normatiivseks vaatlemiseks. tarbijakaitse korraldusest Eesti Vabariigis. ©september, 20 => A ©4. - 9. n. 2 L n-s 10. -10. n. 2 S n-s MJRI.03.033 Regionaal-ja kohaliku omavalitsuse poliitika 11.-11. n.l knt => A Matti Raudjärv 1,5AP( 16L+28P+ 16S) • E MJRI.03.027 M ajanduspoliitika ■ EttevÕttemaj andus: 3, Rahvarn aj an d us: 3 assistent Aili Kase OMJRI.03.001 1,5AP( 20L+2P+ 10S+ 28i) • A Vaadeldakse regionaal- ja kohaliku omavalitsuse poliitikat, seoseid teiste □Majandus (kõrvalainena): majanduspoliitika valdkondadega, eesmärke ja vahendeid. Eraldi on Käsitletakse riigi majandusellu (põhiliselt turumajandusse) sekkumise käsitluse all omandiküsimused, eelarve problemaatika, infrastruktuuriga eesmärke, vahendeid ja tagajärgi. Vaadeldakse majanduspoliitika teooriat seonduv ning mitmed majanduspoliitika aspektid lähtudes regionaal- ja ja põhilisi praktilisi majanduspoliitika liike. kohaliku omavalitsuse poliitikast ning rollist ühiskonna ja majanduselu ©24. - 28. n. 2 L n-s korraldamisel. Küsimused seostatakse Eesti Vabariigi majanduspoliitilise 29. - 29. n. 1 L, 1 S n-s praktikaga, tuuakse näiteid arenenud turumajandusriikide ja 30. - 30. n. 1 L n-sl knt transformatsioonimaade vastavatest kogemustest. 31. - 36. n. 2 L n-s ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-sl ref => E 37.-37. n. 1 L, 1 Sn-s 38. - 38. n. 1 L n-sl knt MJRI.03.034 Bakalaureuseseminar (majanduspoliitika ja 38. - 38. n. 1 L n-s => A haldusmajandus) 39. - 39. n. 2 L n-s korr. professor Jüri Sepp,erak. professor Elvi Uist 1,5AP( 32S+ 28i) • A MJRI.03.028 Praktika haldusasutustes ■Rahvamajandust korr. professor Jüri Sepp,erak. professor Elvi Uist Üldistab ja süvendab üliõpilaste teadmisi rakenduslikkuse aspektist, 3AP( 120i) põhirõhk on erialateadmiste kasutamisel uurimistöö kirjutamiseks ning □R ahvam ajandust selleks vajalike teaduslik-metodoloogiliste soovituste andmisel. Seminar Töö konkreetses asutuses (ministeerium, kohalik omavalitsuse asutus). lõpeb kavandatud bakalaureusetöö läbiarutamisega. Aruanne praktika kohta peaks sisaldama asutuse tegevuse analüüsi, ©24. - 31. n. 4 S n-s => A asutuse funktsioonide, nende täitmiseks kasutatavate inim- ja rahaliste ressursside (sisendite) analüüsi, töökorralduse analüüsi ja hinnangut vahenditele. Analüüs vormistatakse aruandena (ca 10 lk). Aruande hinne RIIGIMAJANDUSE ÕPPETOOL (04) selgub kaitsmisel. ©august, 3 MJRI.04.012 Riigirahandus I Uno Silberg MJRI.03.029 M ajandusajalugu 1,5AP( 24L+2P+ 6S+ 28i) • A lektor Eve Tomson ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust 1,5AP( 24L+ 2P+ 6S+ 28i) • A ©MJJV.05.006, MJJV.06.005, MJRE.04.003 □Majandus (kõrvalainena): Käsitletakse allokatsiooni-, reguleerimis- ja kasvupoliitikat ning fiskaalpoliitiliste abinõude (riigieelarve kulud ja tulud) ja 300 MAJANDUSTEADUSKOND 300 monetaarpoliitika majanduspoliitiliste! eesmärkidel kasutamise teoreetilisi aruandluse korraldust, analüüsi, kontrolli Eraldi on vaatluse all aluseid ja praktilist rakendamist Eestis. omavalitsuste tegevus ja sotsiaalkindlustus. ©1. - 14. n. 2 L n-s © L - 15. n. 2L , 2 Sn-s 15. -15. n .2 S n-sl ref 16. - 16. n. 2 S n-sl knt => E 15. - 15. n. 2 S n-s 16. - 16. n. => A MJRI 04 023 Riigieelarve ja m aksundus erak. professor Elvi Uist MJRI.04.013 Riigirahandus II 1,5AP( 26L+ 2P+4S+ 28i) • A Uno Silberg ■Majandus (kõrvalainena): 1,5AP( 24L+ 2P+ 6S+ 28i) • E Käsitletakse Eesti riigi rahanduse korraldust, riigieelarve ja kohalike ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust eelarvete kulusid, tähtsamaid eelarveväliseid fonde, makse (sotsiaalmaks, OMJRI.04.012 üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid). (DMJRI.01.001 ©1. - 13. n. 2 L n-s Käsitletakse maksusüsteemi ülesehituse teoreetilisi põhimõtteid, selle 14. - 15. n. 2 S n-s kujundamise põhialuseid sõltuvalt riigi majanduspoliitikast ja üksikute 16. - 16. n. => A maksude mõju majanduse efektiivsusele. Maksunduse teooria seostatakse poliitikaga Eesti Vabariigi maksuseaduste analüüsi kaudu. MJRI.04.024 Agraarpoliitika ©Ei ole teada 1 ref => E Uno Silberg 24. - 37. n. 2 L n-s 1,5AP( 26L+ 2P+ 4S+ 28i) • A 38. - 38. n. 2 S n-s □Rahvamajandus:resident 39. -39. n.l knt Käsitletakse maaelu ja põllumajanduse ajalugu ja ülesehituse teoreetilisi põhimõtteid. Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika tekkimist, MJRI.04.015 Riigirahandus olemust, arengut ning maaelupoliitikat. Maaelu ja põllumajanduspoliitika erak. professor Elvi Uist seostamine EV võimaliku astumisega Euroopa Liitu. EL ühine 1,5AP( 5L+ 5S+ 50i) • A põllumajanduspoliitika (CAP). Maaelu arendamine ja struktuuripoliitika. ■Ärijuhtimine:2 ©1. - 13. n. 2 L n-s Käsitletakse riigi ja majanduse suhteid (ajalooline ja Eesti 14. - 15. n .2 Sn-s majanduspoliitiline aspekt),heaolumajandusteooria aluseid, Eesti avaliku 16. - 16. n.l knt => A sektori struktuuri ja rahastamist, riigi- eelarve korraldust, tulusid ja kulusid, sotsiaal-ja majanduspoliitika rahastamist, ©veebruar, 8 => A MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL (07) MJRI.04.017 Maksundus MJRI.07.002 Eesti m ajanduse arengukontseptsioonid erak. professor Elvi Uist erak. professor Olev Raju 1,5AP(5L+5S+ 50i) • A 1 AP( 15L+ 1P+ 24i) • A ■Ärijuhtimine.2 Kursus annab ülevaate Eesti majanduse olukorrast ja edasise arengu Käsitletakse maksundusõpetuse teoreetilisi aluseid, õigluse ja efektiivsuse võimalikest mudelitest. Analüüsitakse EV majanduse käsitlusi ja rakendamist Eesti maksusüsteemi kujundamisel. arengukontseptsioone sotsialismiperioodil, IME kontseptsiooni ja Analüüsitakse Eesti maksusüsteemi. rahareformi, samuti pakkumise- ja nõudmisepoolseid majandusteooriate ©aprill, 12 => A kasutamise võimalusi Eesti majanduse edasiseks arenguks. Kursus on mõeldud üliõpilastele, kes ei õpi majandusteaduskonnas. MJRI.04.018 Majandustegevuse alused ©24. - 31. n. 2 L n-s 1 knt => A dotsent Jaan Pikk 5AP( 128L+ 72i) - EA MJRI.07.012 M ajandusteooria ■Farmaatsia:4, Farmaatsia:5 korr. professor Tiiu Paas,dotsent Helje Kaldaru Käsitlemist leiavad majandusteooria ja turumajanduse põhimõisted, 4AP( 20L+8P+ 20S+ 112i) • A ettevõttemaj andus, taastootmise ja rakendusliku rahvamajanduse ■Ärijuhtimine:mag põhiseisukohad, hinnakujundamise alused, arvestuse alused, Majandusteooria mikro- ja makroökonoomiline mudelkäsitlus. majandusstatistika, rahandus, pangandus, ökonomeetria, välismajandus. Sissejuhatus ökonomeetriasse. ©1. - 15. n. 4 L n-s ©september, 362 knt, 1 ref => A 16. - 16. n. 2 S n-s 1 knt => E 24. - 38. n. 4 L n-s MJRI.07.014 M ajandusõpetus II 39. - 39. n. 2 S n-sl knt => A lektor Raul Eamets 39. - 39. n. 2 S n-sl knt => A 3AP( 32L+ 4P+ 6S+ 78i) • E ■ Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam MJRI.04.014 Avaliku sektori ökonoomika □ Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika:kesk Uno Silberg OMJRI.07.023 3AP( 30L+ 4P+ 30S+ 56i) • E Kursuse ülesandeks on anda ülevaade põhilistest makromajanduslikest ■ Ettevõttemajandust, Rahvamajandust seostest ning tähtsamatest kogu ühiskonda puudutavatest probleemidest: OMJRI.05.002, MJRI.05.003 raha, inflatsioon ja tääpuudus. Kursus lõpeb rahvusvahelise kaubanduse ja Analüüsitakse Eesti riigi avaliku sektori seisundit ja arengusuundi, rahvusvahelise rahanduse käsitlemisega. eelarve poliitikat, käsitletakse eelarvelise planeerimise ja riigi kulude © 24 .-25 . n. 2 Ln-s efektiivsuse hindamise meetodeid ja nende rakendamise võimalusi 26. - 35. n. 2 L, 1 S n-sl knt erinevates sfäärides (riigivalitsemine, -kaitse, haridus, tervishoid). 36. - 39. n. 2 L n-sl knt => E ©1. - 15. n. 2 L, 2 S n-s 16. - 16. n.l knt, 1 ref MJRI.07.015 M ajandusõpetuse lühikursus assistent Antti Raamat MJRI.04.022 Finantsjuhtimine avalikus sektoris 1,5AP(20L+ 40i) • A dotsent Margus Hanson □ Liikumis-ja sporditeadused: 3AP( 30L+ 2P+ 32S+ 56i) • E Kursuse ülesandeks on anda ülevaade inimese majanduslikust käitumisest ■ M ajandusteadusi turumajanduse tingimustes. Vaatluse all on: 1) mikroökonoomika Käsitletakse valitsuse tegevust ja rahastamist, starteegilist juhtimist ja põhialused (tarbijate ja firmade käitumine turul, piiratud ressursside organisatsiooni juhtimist, otsest ja kaudset juhtimist, avaliku sektori jaotumine ja optimaalne kasutamine jt.); 2) makroökonoomika põhialused tulusid ja kulusid, eelarvestamist, projekti koostamist, eelarve täitmise ja (mis, miks ja kuidas toimub rahvamajanduses suurte majandushoobade - hinnad, inflatsioon, hõive jt. kasutamine). 301 MAJANDUSTE ADUSKOND 301 ©1. - 10. n. 2 L n-sl knt => A 6AP( 20L+4P+ 16S+ 200i) • E ■Ärijuhtimine: 1 MJRI 07.016 Majandusõpetuse lühikursus Ülevaade m ikro-ja makroökonoomilistest majanduskäsitlustest. Priit Kilemit, Priit Kilemit, Priit Kilemit ©september, 402 knt => E 2AP( 30L+ 2P+ 48i) • E □Ajakirjandus:kesk, Kasvatusteadused:2 MJRI.07.023 Majandusõpetus I Kursuse ülesandeks on anda ülevaade inimese majanduslikust käitumisest lektor Raul Eamets turumajanduse tingimustes. Vaatluse all on: 1) mikroökonoomika 2AP( 30L+ 2P+ 48i) • E põhialused (tarbijate ja firmade käitumine turul, piiratud ressursside ■Avalik haldus:alam, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam jaotumine ja optimaalne kasutamine jt.); 2) makroökonoomika põhialused Kursuse raames vaadeldakse kolme põhilise majandusobjekti - tarbija, (mis, miks ja kuidas toimub rahvamajanduses suurte majandushoobade -- ettevõte, valitsus - ratsionaalse majandusliku käitumise põhialuseid. hinnad, inflatsioon, hõive jt. kasutamine). Kursuse käigus defineeritakse põhilised majanduslikud mõisted. ©1. -16. n. 2 L n-sl knt => E ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => E 24. - 39. n. 2 L n-sl knt => E MJRI.07.024 Matemaatilise majandusteaduse alused MJR1.07.018 Makroökonoomika dotsent Helje Kaldaru, Dmitri Kulikov assistent Antti Raamat, Dmitri Kulikov 1,5AP( 14L+4P+ 14S+ 28i) • A 2AP( 36L+ 2P+ 10S+ 32i) • E ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 ■Ettevõttemajandust Käsitletakse teoreetiliste majandusmudelite loomisel kasutatavaid OMJRI.07.019, MJRI.07.025 matemaatilisi võtteid. Makroökonoomika lühikursus käsitleb oma I osas põhiliselt majanduse ©1. - 8. n. 2 L n-sl knt üldise tasakaalu probleeme (kogunõudmine-kogupakkumine, säästmine- 9. -16. n. 2 S n-sl knt => A investeerimine, eksport-import, keinsistlik võimendi mudel); II osas analüüsitakse konkreetseid makromajanduslikke probleeme (raha, MJRI.07.025 Mikroökonoomika tööpuudus, inflatsioon, maksebilanss); kursuse kolmas osa on pühendatud dotsent Helje Kaldaru, Dmitri Kulikov avaliku sektori (riiklik eelarve- ja maksupoliitika) ja rahvusvahelise 3AP( 32L+ 4P+ 28S+ 56i) • E majandussektori käsitlemisele. ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 ©1. -1. n. 2 L n-s OMJRI.07.019, MJRI.07.024 2. - 3. n. 4 L n-s Majandusprotsesside mikroökonoomiline mudelkäsitlus. 4. - 13. n. 2 L, 1 S n-s2 knt Majandussubjektide käitumismudelid. Üleüldine tasakaaluteooria. 14. - 16. n. 2 L n-s => E ©24. - 25. n. 4 L n-s 26. - 39. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E MJRI.07 019 Sissejuhatus m ajandusteooriasse erak. professor Olev Raju,assistent Antti Raamat, Dmitri Kulikov MJRI.07.026 Ratsionaalse valiku teooria 2,5AP( 24L+ 3P+ 21S+ 52i) • E dotsent Helje Kaldaru ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 2AP( 10L+2P+ 8S+ 60i) • A Sissejuhatus majandusteooriasse. Ülevaade majapidamis- ja ■Majandusteadus:mag firmateooriast. Tasakaalu kujunemine eri liiki turgudel. Käsitletakse reegleid, millest lähtub ratsionaalselt käituv majandussubjekt ©I. -2. n. 2 L n-s oma valikute tegemisel. Vaatluse all on nii determineeritud kui 3. -12. n. 2 L, 1.5 S n-sl knt stohhastilised mudelid nii täieliku kui ka mittetäieliku ja asümmeetrilise 13. -16. n. 1.5 S n-sl knt => E infojaotused korral. ©september, 401 knt => A MJRI.07.020 M akroökonoomika II lektor Andres Arrak,lektor Raul Eamets MJRI.07.027 Ettevõte ja rahvamajanduslikud seosed 3AP( 36L+ 4P+ 24S+ 56i) • E dotsent Helje Kaldaru ■Rahvamajandust 2AP( 10L+ 12P+ 58i) • A OMJRI.07.021 ■Avatud Ülikool: Makroökonoomika II käsitletakse makromajanduse kolme põhilist Eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest rahvamajanduslikest seostest, probleemide blokki: 1) rahaturg ja rahapoliitika, 2) inflatsioon, 3) millega peaks iga firmajuht oma tegutsemisel arvestama. Firmateooria tööpuudus. Eraldi bloki kursuse sees moodustab majanduspoliitika, milles raames käsitletakse otsustusi firmas lähtudes ratsionaalse käitumise vaadeldakse valitsuse rolli üldmajandusliku tasakaalu kindlustamisel eeldustest. Seoseid ettevõttesektori ja teiste majandussektorite vahel raha-ja eelarvepoliitiliste vahenditega. Rahaturu juures vaadeldakse ka kirjeldatakse rahvamajandusliku ringkäigu kaudu. Antakse ülevaade ka rahvusvahelisi finantsturge ja rahakurssidega seonduvaid probleeme. üldise rahvamajandusliku tasakaalu kujunemise võimalustest ja Kursus lõpeb rahvusvahelise kaubanduse ja majandusliku integratsiooni tingimustest. Käsitletakse rahvusvahelise majandussituatsiooni mõju riigi probleemistiku käsitlemisega. majanduselule nii mikro- kui makrotasandil. ©24. - 25. n. 4 L n-s ©oktoober, 1 => A 26. - 39. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E MJRI.07.028 Mikroökonoomika (kõrvalainena) MJRI.07.021 M akroökonoom ika I dotsent Helje Kaldaru,assistent Antti Raamat lektor Andres Arrak,lektor Raul Eamets 2AP( 24L+ 3P+ 21S+ 32i) • E 3AP( 36L+ 4P+ 24S+ 56i) • E □Majandus (kõrvalainena): ■Rahvamajandust Sissejuhatus majandusteooriasse. Ülevaade majapidamis- ja OMJRI.07.019, MJRI.07.025 firmateooriast. Tasakaalu kujunemine eri liiki turgudel. Makroökonoomika I esimeses osas käsitletakse põhiliselt majanduse Majandussubjektide käitumismudelid. Üleüldine tasakaaluteooria. üldise tasakaalu probleeme (kogunõudmine-kogupakkumine, säästmine- ©1. - 2. n. 2 L n-s investeerimine, eksport-import), jättes kursuse II ossa konkreetsete 3 .-1 2 . n. 2 L, 1.5 S n-sl knt makromajanduslike probleemide (raha, tööpuudus, inflatsioon, 13. -16. n. 1.5 S n-sl knt => E maksebilanss) analüüsi. Kursuse uurimisobjektiks on ühtlasi põhiliste majandusobjektide - majapidamised, ettevõtted, valitsus - tasakaalustatud MJRI.07.029 Makroökonoomika (kõrvalainena) eelarve. Eraldi käsitlemist leiab keinsistlik võimendi mudel. assistent Antti Raamat ©1. - 2. n. 4 L n-s 2AP( 24L+ 3P+ 21S+ 32i) • E 3 .-16. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E □ Majandus (kõrvalainena): ©MJRI.07.028 MJRI.07.022 M ajandusteooria Makroökonoomika lühikursus 1) käsitleb majanduse üldise tasakaalu lektor Andres Arrak,lektor Raul Eamets probleeme (kogunõudmine-kogupakkumine, säästmine-investeerimine, 302 MAJA1VDUSTEADUSKOND 302 eksport-import, keinsistlik võimendi mudel); 2) analüüsib konkreetseid □Majandusteadus:mag makromajanduslikke probleeme (raha, tööpuudus, inflatsioon, OMJRI.07.006 maksebilanss); 3) vaatleb avaliku sektori (riiklik eelarve- ja Tutvustatakse matemaatilisi meetodeid, mis on vajalikud kaasaegsest maksupoliitika) ja rahvusvahelise majandussektroiga seotud probleeme. majandusalasest kirjandusest arusaamiseks. Kursuse käigus omandatakse 0 24 . - 25. n. 2 L n-s süvendatud teadmisi mikro- ja makroökonoomika ning majandusliku 26 .-3 5 . n. 2 L , 1.5 S n-sl knt kasvu teooriatest. 36. - 39. n. 1.5 S n-sl knt => E ©1. - 10. n. 4 L n-sl knt 11.-16. n. 2 L, 2 Sn-s => E MJRI.07.030 Majandusõpetus lektor Andres Arrak MJRI 07.037 Mänguteooria 3AP( 44L+4P+ 16S+ 56i) • E korr. professor Horst Todt ■Õigusteadusil 2AP( 32L+ 48i) • A Kursuse ülesandeks on anda ülevaade inimese majanduslikust käitumisest □Majandusteadus:mag turumajanduse tingimustes. Vaatluse all on: 1) mikroökonoomika OMJRI.07.005 põhialused (tarbijate ja firmade käitumine turul, piiratud ressursside Mikroökonoomika erikursuses antakse ülevaade kaasaegsetest jaotumine ja optimaalne kasutamine jt.); 2) makroökonoomika põhialused mänguteooriatest ja mänguteooriate erinevatest aspektidest. (mis, miks ja kuidas toimub rahvamajanduses suurte majandushoobade - ©1. - 16. n. 2 L n-s => A hinnad, inflatsioon, hõive jt. kasutamine). ©1. - 3. n. 4 L n-s MJRI.07.038 Majandusliku arengu teooriad 4. - 7. n. 2 L, 2 S n-sl knt lektor Riku Kinnunen 8. - 10. n. 4 L n-s 2AP( 28L+ 4P+ 48i) • A 11,- 14. n. 2L , 2 Sn-s □Majandusteadus:mag 15. - 16. n. 4 L n-sl knt => E OMJRI.07.005, MJRI.07.006 Antakse ülevaade majandusliku kasvu teooriate erinevatest aspektidest: MJRI.07.031 Majandusmatemaatika endogeenne kasvuteooria, poliitika ja majanduskasv, finantsid ja korr. professor Juha Vehviläinen majanduskasv. 3AP( 46L+ 2P+ 72i) • E © 1. -16. n. 2 L n-s2 knt => A ■R ahvam ajandusteni OMJRI.07.020, MJRI.07.021 MJRI.07.039 Rahvusvaheline makroökonoomika Loengutes tutvustatakse matemaatilisi meetodeid, mis on vajalikud korr. professor Juha Vehviläinen kaasaegsest majandusalasest kirjandusest arusaamiseks. 6AP( 50L+ 14S+ 176i) • E ©1. - 16. n. 3 L n-sl knt => E ■Majandusteadus:mag OMJRI.07.036 MJRI.07.032 Raha ja pangandus Tutvustatakse kaasaegseid makroökonoomilisi mudeleid: lektor Riku Kinnunen neokeinsiaanlus, neoklassikaline mudel, kaasaegsete kasvumudelite 2AP( 28L+ 4P+ 48i) • A teooria. ■R ahvam ajandusteni ©16. - 32. n. 4 L n-s OMJRI.07.020, MJRI.07.021 33. - 39. n. 2 L, 2 S n-s => E Loengukursuses antakse ülevaade kaasaegsest pangasüsteemist ja rahvusvahelistest finantsturgudest. MJRI.07.040 Majandusliku mõtte ajalugu © 1. - 16. n. 2 L n-s2 knt => A korr. professor Horst Todt 2AP( 32L+ 48i) • A MJRI.07.033 Makroökonoomika süvakursus □Majandusteadus:mag korr. professor Juha Vehviläinen OMJRI.07.005, MJRI.07.006 3AP( 36L+ 2P+ 10S+ 72i) • E Käsitletakse majandusmõtte ajaloolist arengut antiikajast kuni kaasaegsete ■ R ahvam ajandusteni suundadeni. OMJRI.07.020, MJRI.07.021 ©24. - 39. n. 2 L n-s => A Loengukursuses antakse ülevaade kaasaegsetest makroökonoomilistest mudelitest. MJRI. 07.041 Väliskaubandusteooriad © 24.-34 . n. 3 L n-s 1 knt korr. professor Horst Todt,dotsent Urmas Varblane 35 .-3 9 . n. 1 L, 2 Sn-s => E 2AP( 32L+ 48i) • A □Majandusteadus:mag MJRI.07.034 Majandusliku arengu teooriad OMJRI.07.005 lektor Riku Kinnunen Tutvustatakse neoklassikalise kaubandusteooria aluseid ja kaasaegseid 2AP( 28L+ 4P+ 48i) • A kaubandusteooriaid. ■R ahvam ajandusteni ©24. - 39. n. 2 L n-s => A OMJRI.07.020, MJRI.07.021 Tutvustatakse kaasaegseid majandusliku arengu teooriaid (neoklassikaline MJRI.07.042 Struktuuriökonoomika kasvuteooria, uus kasvuteooria jt). assistent Antti Raamat ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => A 1,5AP( 30L+ 2P+ 28i) • E ■Rahvam ajandust MJRI.07.035 Ökonomeetria süvakursus ©MJRI.07.025 lektor Riku Kinnunen Rakendatakse mikroökonoomilise analüüsi meetodeid turgude struktuuri 3AP( 45L+ 3P+ 72i) • E uurimisel, samuti käsitletakse üksikute firmade käitumist konkreetses ■ Rahvam ajandusteni turustruktuuris. OMJRI.02.001 © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt => E Loengukursuses käsitletakse ökonomeetria põhiküsimusi. Omandatud 24. - 39. n. 2 L n-sl knt => E teadmised võimaldavad üliõpilastel tegeleda majandusküsimuste empiirilise analüüsiga. MJRI.07.043 Kõrgkooli pedagoogiline praktika I (majandusteadus) ©24. - 31. n. 4 L n-sl knt dotsent Helje Kaldaru 32. - 39. n. 2 L n-s 1 knt => E 2AP( 16P+ 64i) □ Majandusteadus:mag MJRI.07.036 Dünaamilised matemaatilised meetodid majanduses Osalemine majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavade õppetöö korr. professor Juha Vehviläinen läbiviimisel seminaride ja praktiliste tööde juhendajatena. 4AP( 50L+2P+ 12S+ 96i) • E ©september, 40 303 MAJANDUSTEADUSKOND 303 JUHTIMISE JA VÄLISMAJANDUSE MJRI 07.044 Kõrgem pedagoogiline praktika II (majandusteadus) dotsent Helje Kaldaru INSTITUUT (JV) 4AP( 32P+ 128i) □Majandusteadus:mag Osalemine majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavade õppetöö KAUBANDUSE ÕPPETOOL (01) läbiviimisel seminaride ja praktiliste tööde juhendajatena. ©september, 40 TURUNDUSE ÕPPETOOL (02) MJRI.07.045 Makroökonoomika põhimudelid dotsent Helje Kaldaru 2AP( 24L+3P+21S+ 32i) • E MJJV.02.001 Turunduskorr. professor Mait Miljan,dotsent Tõnu Mauring,dotsent Neeme ■Rahvam ajandust Makromajandusteooria matem aatiline käsitlus. Roose,dotsent Ivar-Jüri Siimon ©1. - 2. n. 2 L n-s 3AP( 32L+ 32S+ 56i) • E 3. - 12. n. 2 L, 1 S n-sl knt ■Ettevõttem ajandust 13. -16. n. 1 S n-sl knt => E Kursuses käsitletakse kliendile orienteeritud sihtturunduse printsiipe. Vaadeldakse turunduse eesmärke, keskkonda, vahendeid ja meetodeid MJRI.07.046 Töö-ökonoomika Analüüsitakse toote-, hinna-, jaotus- ning edustuspoliitika kujundamise lektor Raul Eamets põhimõtteid. 1,5AP( 20L+4P+ 8S+ 28i) • A ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s4 knt => E ■Rahvamajandust Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade töö nõudmisest ja töö pakkumisest. MJJV.02.002 Turunduse juhtimine Käsitletakse kaasaegseid hõive teooriaid, ametiühingute osa tööturul, korr. professor Mait Miljan sissetulekute, tööturu diskrimineerimise problemaatikat. Eraldi on 3AP( 32L+ 32S+ 56i) • E vaatluse alla võetud tööpuudus, tööpoliitika ning Eesti tööturu küsimused. ■M ajandusteadust ©1. - 8. n. 2 L n-sl knt □M ajandusteadust 9. - 16. n. 1 L, 1 S n-sl knt => A OMJJV.02.001 Aine hõlmab turundustegevuse eesmärkide ja ülesannete püstitamist ning MJRI.07.047 Avatud majanduse makroökonoomika teid nende saavutamiseks. Põhitähelepanu on pööratud turusituatsiooni lektor Andres Arrak analüüsile, eesmärkide püstitamisele ning nende saavutamiseks sobiva 1,5AP( 24L+ 2P+ 6S+ 28i) • E strateegia ja taktika valikule. Strateegiate elluviimiseks õpitakse tundma ■ Rahvamaj andus :4 turundusplaanide koostamist, evitamist ning kontrolli. Kursuse OMJRI.07.020, MJRI.07.021 omandamine võimaldab orienteeruda ja osaleda turunduse juhtimise Kursus koondab kõik majanduse avatusega seonduvad makromajanduse erinevates valdkondades. teemad ja käsitleb neid süviti. Eraldi käsitletakse maksebilansi teooriat, © 1 ,- 16. n. 2L , 2 S n-s4 knt => E vahetuskursi erinevate reziimide mõju makromajanduslikule tasakaalule ja rahvusvahelisi kauba-ja finantsvoogusid. MJJV.02.003 Tooted ja toodangustrateegiad ©1. - 10. n. 2 L n-sl knt dotsent Neeme Roose,dotsent Ivar-Jüri Siimon 11.-16. n. 1 L, 1 S n-s => E 2,5AP( 24L+ 24S+ 48i) • E ■Ettevõttemajandust MJRI.07.048 Mikroökonoomika OMJJV.02.001 dotsent Helje Kaldaru Toodete ja toodangu kujundamise alused lähtudes turunduse nõuetest. 6AP( 20L+4P+ 16S+ 200i) • E Toodete kvaliteet, standardiseerimine, sertifitseerimine. Toote arendus ja ■Majandusteadus:mag toodangu uuendamine. Toote ja toodanguportfelli erinevad strateegiad. Mikroökonoomiline mudelkäsitlus edasijõudnutele. ©1. - 16. n. 1.5 L, 1.5 S n-s3 knt => E ©september, 402 knt => E MJJV.02.004 Reklaam MJRI 07.049 Makroökonoomika dotsent Neeme Roose lektor Andres Arrak,lektor Raul Eamets 1,5AP( 16L+ 16S+ 32i) • E 6AP( 38L+ 2P+ 200i) • E ■M ajandusteadust ■Majandusteadus:mag OMJJV.02.001 Makroökonoomika põhikontseptsioonide mudelkäsitlus edasijõudnutele, Promotsiooni ja eriti reklaami roll ning kasutamisvõimalused ©september, 401 knt => E turunduskompleksis. Reklaamikampaaniate planeerimine ja läbiviimine. Teoreetilise baasi andmine tööks reklaamiga seotud ametikohtadel. MJRI.07.050 Mikroökonoomika siivakursus © 1. -16. n. 1 L, 1 S n-s4 knt => E korr. professor Horst Todt,dotsent Helje Kaldaru 3AP( 24L+3P+21S+ 72i) • E MJJV.02.005 Äriturundus ■Rahvamajandust dotsent Tõnu Mauring1,5AP( 16L+ 16S+ 30i) • E OMJRI.07.025 Mikroökonoomika mudelkäsitlus edasijõudnutele. ■Ettevõttemajandust ©1. - 2. n. 2 n-s □ Ettevõttemajandust, RahvamajandustL OMJJV.02.001 3. - 12. n. 2 L, 1 S n-sl knt 13. - 16. n. 1 S n-sl knt => E Kursus annab ülevaate turundustegevuse spetsiifikast äriturgudel. Käsitletakse äriturunduse funktsioone ja ülesandeid ettevõtte MJRI.07.051 Mikroökonoomika süvakursus juhtimiskompleksis. Omandatakse teadmisi turundustegevuse korr. professor Horst Todt,dotsent Helje Kaldaru kavandamiseks, juurutamiseks ning kontrollimiseks.© 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => A 6AP( 24L+ 4P+ 36S+ 176i) • E ■Majandusteadus:mag Mikroökonoomika mudelkäsitlus. Situatsioonianalüüs teadusartiklite MJJV.02.006 Turu-uuringuddotsent Neeme Roose põhjal. 2AP( 24L+ 24S+ 32i) • A ©1.-14. n .2 L, 2 S n-sl knt, 1 ref ■ Ettevõttemajandust 15. -16. n. 4 S n-sl knt => E OMJJV.02.001 304 MAJANDUSTEADUSKOND 304 Turuinformatsiooni hankimise ja analüüsi võimalused ning moodused. MJJV.02.021 Turism indus Turu-uuringute kavandamine ja läbiviimine. Turu-uuringute tüübid. dotsent Ivar-Jüri Siimon Teoreetilise baasi andmine turuinformatsiooni rakendamiseks 1,5AP( 16L+ 16S+ 28i) • A ettevõtluses. □ Ettevõttemaj andus t ©24. - 39. n. 1.5 L, 1.5 S n-s4 knt => A OMJJV.02.001 Turism ühiskondlik-majandusliku fenomenina. Turism ettevõtluse MJJV.02.007 Praktika turunduses objektina. Turismiteenuste pakkumine ja nende tarbimise korr. professor Mait Miljan seaduspärasused. Turismimajanduse harud, nende spetsiifika. 0AP() • A Ülemaailmne, riiklik, regionaalne ja kohalik turismipoliitika. OMJJV.02.001 © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s3 knt => A ©juuli, 4 => A MJJV.02.022 Toiduainete turundus dotsent Ivar-Jüri Siimon MJJV.02.008 Teenuste turundus 1,5AP( 16L+ 16S+ 28i) • A dotsent Tõnu Mauring □ Ettevõttemajandust 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E OMJJV.02.001 ■Ettevõttemajandust Eesti põllumajandusliku toorme tootmise põhisuunad. Toiduaineid ©MJJV.02.001 töötleva tööstuse struktuur ja nende turud. Toiduainete kui toote Kursuses vaadeldakse teenuse kui mitteesemelise kauba spetsiifilist mõju kujundamise spetsiifika. Toiduainete kvaliteedi kujundamise siseriiklikud turundustegevusele. Käsitletakse teenuse turunduskompleksi ja rahvusvahelised nõuded. Eesti toiduained väliskaubanduse moodustamist, kvaliteedi kujundamist ja teenindusorganisatsiooni koostisosana. funktsioneerimise aluseid. ©1. - 16. n. 1 L, 1 Sn-s3 knt => A © 1.-16 . n. 1 L, 1 S n-s2 knt => E MJJV.02.023 H anke-ja müügisüsteemid MJJV.02.009 Turism i turundus dotsent Neeme Roose,dotsent Peeter Viires dotsent Ivar-Jüri Siimon 1,5AP( 16L+ 16S+ 28i) • A 1,5AP( 16L+ 16S+ 30i) • A ■M ajandusteadusi ■M ajandusteadusi OMJJV.02.001 □M ajandusteadusi Hanke-ja turustuskanalite süsteemi väljavalimine, juhtimine, hindamine, OMJJV.02.001 korrastamine. Hankimise ja turustamise põhiprintsiibid. Turismi fenomeni olemus, tema arengutendentsid. Turismifirmade Hankimislogistika ja jaotuslogistika: olemus, ülesanded, meetodid ja toodang, selle jaotuskanalid ja promotsioon. Turismifirma turunduse instrumendid. juhtimine. Turism rahvusvahelise kaubanduse osana. Ülemaailmne, ©24. - 31. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => A rahvuslik, regionaalne ja kohalik turismipoliitika. ©24. - 31. n. 2 L, 2 S n-s4 knt => A MJJV.02.024 M arketing I korr. professor Mait Miljan MJJV.02.013 H innakujundus turunduses 2AP( 11L+ U S+ 58i) • A korr. professor Mait Miljan ■Avatud Ülikool: 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E Antakse ülevaade turundusest (marketingist) kui kaasaegse äritegevuse ■ Ettevõttemaj andus: 3 printsiibist, kus tähelepanu keskpunktis asub klient. Vaadeldakse □ Ettevõttemajandust, Rahvam ajandust turunduskontseptsiooni realiseerimise vahendeid ja meetodeid. OMJJV.02.001 Käsitletakse toote-, hinna-, jaotus- ja edustuspoliitikate kujundamise Eesmärgiks on selgitada turundusest tulenevaid spetsiifilisi nõudmisi põhimõtteid. hinnakujundamisele. Põhitähelepanu on pööratud kulude, ©detsember, 1 => A psühholoogiliste tegurite ja konkurentsi arvestamisele hinnakujundamisel. Käsitlemist leiab ka hinnakujundus turutsükli erinevates faasides ning MJJV.02.025 M arketing II turunduse kompleksis. Kursuse omandamine võimaldab tulevikus dotsent Tõnu Mauring,lektor Tiiu Ohvril efektiivsemalt kujundada hinda, nii toodetele kui teenustele. 2AP( 10L+ 12S+ 58i) • A ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => E ■Avatud Ülikool: Kursus käsitleb ettevõtte arengu filosoofilisi aluseid, marketingitegevuse MJJV.02.019 Bakalaureusesem inar (turundus) kavandamist, strateegilisi ja taktikalisi otsuseid ning väljumist korr. professor Mait Miljan,dotsent Tõnu Mauring,dotsent Neeme rahvusvahelisele turule. Olulist tähelepanu pööratakse ettevõtte Roose,dotsent Ivar-Jüri Siimon müügiesindaja müügitehnika omandamisele ja müügi juhtimisele, 1,5AP( 32S+ 28i) • A ©veebruar, 1 => A ■M ajandusteadusi Turunduse valitud teemade ja probleemide süvakäsitlus. Teemad ja MJJV.02.026 T urundus I probleemid määratakse kindlaks igaks seminariks eraldi, lähtudes korr. professor Mait Miljan,dotsent Tõnu Mauring,dotsent Neeme Roose õppetooli ja üliõpilaste huvidest. 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A ©24. - 31. n. 4 S n-s 1 ref => A □ Majandus (kõrvalainena): Antakse ülevaade turundusest (marketingist) kui kaasaegse äritegevuse MJJV.02.020 T urunduse juhtim ine printsiibist, kus tähelepanu keskpunktis asub klient. Vaadeldakse korr. professor Mait Miljan turunduskontseptsioonirealiseerimise vahendeid ja meetodeid. 4AP( 32L+ 16S+ 102i) • A Käsitletakse toote-, hinna-, jaotus- ja edustuspoliitikate kujundamise ■Ärijuhtimine:mag põhimõtteid. OMJJV.06.020 ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s2 knt => A Aine hõlmab turundustegevuse kõiki peamisi aspekte. Käsitlemist leiavad turundusmeetmestiku põhielemendid ning nende alusel MJJV.02.027 T urunduse juhtim ine turunduskompleksi kujundamine. Põhitähelepanu pööratakse korr. professor Mait Miljan turusituatsiooni analüüsile, turunduse juhtimisel eesmärkide püstitamisele 4AP( 20L+20S+ 120i) • E ning nende saavutamiseks sobivate strateegiate ja taktika valikule. □ Majandusteadus:mag Strateegiate rakendamiseks õpitakse tundma turundusplaanide koostamist, turundust vaadeldakse kui kontseptsiooni, mis lähtub ühelt poolt, tarbijate evitamist ja kontrolli. Kursuse omandamine võimaldab edukalt osaleda vajaduste ja soovide rahuldamisest, teiselt poolt, toodetud kauba edukast turunduse juhtimise erinevates valdkondades. turustamisest. Käsitlemist leiab turunduskeskkonna mõju turundusele ja ©september, 402 knt, 2 ref => A turundusmeetmestiku kasutamine organisatsiooni eesmärkide 305 MAJANDUSTEADUSKOND 305 saavutamisel. Põhitähelepanu pööratakse turundusstrateegiate 2AP( 10L+5S+ 65i) • A kujundamisele. ■Ärijuhtimine:4 ©veebruar, 16 => E Hanke-ja turustuskanalite süsteemi väljavalimine, juhtimine, hindamine, korrastamine. Hankimise ja turustamise põhiprintsiibid. MJJV.02.028 Turunduse alused Hankimislogistika ja jaotuslogistika: olemus, ülesanded, meetodid ja dotsent Tõnu Mauring instrumendid. 3AP( 20L+ lOOi) • A ©september, 201 ref => A ■Ärijuhtimine:3 Kursuses käsitletakse kliendile orienteeritud sihtturunduse printsiipe. MJJV.02.036 Diplomiseminar (turundus - ärirahandus) Vaadeldakse turunduse eesmärke, keskkonda, vahendeid ja meetodeid. korr. professor Mait Miljan,korr. professor Vambola Raudsepp Analüüsitakse toote-, hinna-, jaotus- ning edutuspoliitika kujundamise 1,5AP( 20S+ 40i) • A põhimõtteid. ■Ärijuhtimine:4 ©september, 161 knt, 1 ref =>A Seminari eesmärgiks on diplomitöödega seonduva uurimistemaatika süvakäsitlus. Teemad ja probleemid määratakse kindlaks igaks seminariks MJJV.02.029 Turundus II eraldi, lähtudes valitud diplomitööde teemadest ning õppetooli teadustöö korr. professor Mait Miljan,dotsent Tõnu Mauring,dotsent Neeme Roose temaatikast. 3AP( 16L+32S+ 72i) • E ©märts, 1 => A □Majandus (kõrvalainena): Kursuse eesmärgiks on anda süvakäsitlus peamistest turu idusmeetmetest ning turgude eriliikidest. Käsitlemist leiavad tooted ja toodangustrateegia, JUHTIMISE LEKTORAAT (03) hinnakujundus ja reklaam turunduses. Vaatluse all on ka turunduse juhtimisega seonduvad põhiküsimused. MJJV.03.001 Juhtimine I ©1. -16. n. 1 L, 2 S n-s2 knt => E dotsent Jüri Krusealle,dotsent Anu Reiljan, Raili Kriisa 1,5AP( 16L+ 2P+ 14S+ 28i) • A MJJV.02.030 Reklaam ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 dotsent Neeme Roose Antakse ülevaade juhtimise põhialustest: juhtimisõpetuse rollist 2AP( 11L+4S+ 65 i) • A majandusainete süsteemis, juhtimisteooriatest, juhtimistehnikatest ja - ■Ärijuhtimine:4 stiilidest, juhi erinevatest rollidest, ettevõtte organisatsioonistruktuuri ja Edustamiskompleks turunduses. Reklaami olemus, rollid, eesmärgid ja strateegia kujundamise üldistest alustest, eetikast ja sotsiaalsest funktsioonid. Reklaamikampaania kavandamine, läbiviimine ja mõjukuse vastutusest juhtimises. hindamine. ©32. -38. n. 2L , 2 Sn-s ©september, 241 ref => A 3 9 .-3 9 . n. 2L , 2 P n-sl knt => A MJJV.02.031 Tooted ja toodangustrateegiad MJJV.03.002 Juhtimine II dotsent Neeme Roose dotsent Jüri Krusealle,dotsent Anu Reiljan, Raili Kriisa 1,5AP( 8L+2S+ 50i) • A 2AP( 12L+ 2P+ 18S+ 52i) • E ■Ärijuhtimine:4 ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust Toodete ja toodangu kujundamise alused lähtudes turunduse nõuetest. OMJJV.03.001 Toodete kvaliteet. Innovatsioon. Toote turuelu jälgimine ja Käsitletakse juhtimist kui ettevõtte funktsionaalset valdkonda. Antakse korrigeerimine. Tootestrateegiad sõltuvalt turutsükli faasidest. põhjalik ülevaade juhtimise põhilistest funktsioonidest: planeerimisest, ©november, 81 knt => A otsustamisest, korraldamisest, kontrollist, samuti juhtimisprotsessi november, 81 ref => A kujundamise erinevatest võimalustest: kvaliteediorientatsiooniga juhtimine, keskkonnaorientatsiooniga juhtimine, juhtimine riski- ja MJJV.02.032 Turismindus ja hotellindus kriisisituatsioonides jne. Käsitletakse ka ettevõtte juhtimise dotsent Ivar-Jüri Siimon problemaatikat rahvusvahelise konkurentsi tingimustes. 3AP( 15L+ 5S+ lOOi) • A ©1. - 6. n. 2 L n-s ■Ärijuhtimine:3 7. - 15. n. 2 S n-s Õppeaines käsitletakse turismindust nõudmise-pakkumise vahekorrana. 16. - 16. n. 2 P n-sl knt => E Rõhuasetused on pakkumispoole institutsioonidel, turismitarbimise seaduspärasustel, turismiteenuste kvaliteedi kujunemisel. Üheks MJJV.03.003 Juhtimine III rõhuasetuseks on turismipoliitikaja seda kujundavad institutsioonid, dotsent Kulno Türk,lektor Maaja Vadi ©veebruar, 202 knt => A 2AP( 26L+4P+ 18S+ 32i) • E OMJJV.03.002 MJJV.02.033 Hinnakujundus turunduses Aine hõlmab organisatsioonikäitumist, mille eesmärgiks on analüüsida, korr. professor Mait Miljan kuidas organisatsiooni funktsioneerimine on seotud inimkäitumisega. 2AP( 8L+ 2S+ 70i) • A Käitumisteadustega seotud probleeme käsitletakse juhi rolli täitja ■Ärijuhtimine:4 seisukohalt. Vaadeldakse personali kujundamise ja rakendamise ning Käsitlemist leiavad efektiivse hinnakujunduse võtmeküsimused. töötajate käitumise teoreetilisi ja praktilisi küsimusi. See võimaldab Põhitähelepanu pööratakse tähtsustatud kuludele, ostjate tulevastel töövõtjatel edukamalt konkureerida tööjõuturul ning loob head hinnatundlikkusele ning konkurentide käitumisele erinevates turu eeldused töötamiseks juhtival ametikohal. Ainele on jätkuks mitmed situatsioonides. valikkursused eriaine "Juhtimine" raames. ©september, 121 knt => A ©24. - 26. n. 2 L n-s 27. - 33. n. 2 L, 2 S n-s MJJV.02.034 Ä riturundus 2 7 .-3 3 .n . 2L , 2 Sn-s dotsent Tõnu Mauring 34. - 34. n. 2 P, 2 S n-sl knt 3AP( 15L+5S+ lOOi) • E 3 5 .- 35. n. 2 L, 2 Sn-s ■Ärijuhtimine:4 36. - 36. n. 2 L, 2 P n-s => E Kursus käsitleb turundusprintsiipide rakendamist firma kommertstegevuses. Antakse ülevaade äriturgude spetsiifikast, ostu- MJJV.03.010 Organisatsioonikäitum ine müügi situatsioonidest, tervikliku kvaliteedi juhtimise süsteemist, lektor Maaja Vadi turundustegevuse planeerimisest ja müügi organiseerimisest. 3AP( 33L+ 12P+3S+ 72i) • E ©november, 161 ref => E ■Psühholoogia:kesk Organisatsioonikäitumise eesmärgiks on analüüsida, kuidas MJJV.02.035 Hanke-ja müügisüsteemid organisatsiooni funktsioneerimine on seotud inimkäitumisega dotsent Peeter Viires Organisatsiooniga seotud probleeme käsitletakse psühholoogia 306 MAJANDUSTEADUSKOND 306 seisukohalt. Tähelepanu pööratakse sellele, kuidas psühholoogiat praktikas rakendada. MJJV.03.021 Organisatsioon ja juhtimine 026. - 27. n. 4 L n-sl knt dotsent Jüri Krusealle,lektor Maaja Vadi 31. - 31. n. 4 L , 4 S n-sl ref 4,5AP( 18L+ 12S+ 150i) • E 32. - 32. n. 4 L n-s ■Ärijuhtimine:2 33 .- 33. n. 4 L , 4 Sn-s Õpitakse tundma organisatsiooni ülesehituse ja funktsioneerimise 34. - 34. n. 6 L n-sl ref seaduspärasusi. Analüüsitakse juhtimisteooriaid ja nende praktilist 3 5 .- 35. n. 4 L , 4 Sn-s rakendamist. 36. - 36. n. 8 L n-s => E ©veebruar, 20 => E MJJV.03.014 Operatsioonide ja kvaliteedi juhtimine MJJV.03.022 Organisatsioon, personal ja juhtimine dotsent Peeter Viires, Tauno-Jussi Onoper korr. professor Janno Reiljan,dotsent Jüri Krusealle,dotsent Kulno 2AP( 24L+3P+21S+ 32i) • A Türk,lektor Maaja Vadi ■Ettevõttemajandust 4AP( 24L+ 24S+ 112i) • A OMJJV.03.001 ■Ärijuhtimine:mag ©MJJV.03.001 Aines käsitletakse personali juhtimise, s.h. eelkõige personali Käsitletakse süsteemset lähenemist operatsioonide kui kaupade kujundamise, hindamise, kompenseerimise, arendamise ja eestvedamise tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike tegevuste juhtimisele; küsimusi. Suurt tähelepanu pööratakse käitumise psühholoogilistele ja ressursside ja operatsioonide vahelisi seoseid ning nende kujundamist sotsiaalsetele aspektidele organisatsioonis. Tundma õpitakse ka ühtseks terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Käsitlus haarab tootmise ja organisatsiooni strateegilise juhtimise ja otsustamise teooriaid ning nende logistikaga seotud operatsioonide juhtimist ning toote kvaliteedi praktilist rakendamist. kujundamist. Aines käsitletakse kvaliteedi juhtimise teooriaid ja nende ©september, 40 => A praktilise rakendamise aktuaalseid küsimusi. ©1. - 8. n. 3 L n-sl knt MJJV.03.023 Ärisuhtlus I 9. -15. n. 3 S n-sl ref lektor Helgi Andresson,assistent Hans Künka 16. - 16. n. 3 Pn-s => A 3AP( 64P+ 56i) • E ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 MJJV.03.015 Strateegiline juhtimine Õppeaines käsitletakse kommunikatsiooniteooria põhimõtteid ja tavasid, dotsent Jüri Krusealle,dotsent Anu Reiljan harjutatakse kirjaliku kommunikatsiooni korraldust ja protsessi. 2,5AP( 15L+3P+30S+ 52i) • E Kirjutatakse ja analüüsitakse 7 kirja, tehakse 1 ettekanne CV ja avaldus ■M ajandusteadust, M ajandusteadust Kursuse teise osana õpitakse tundma ametliku kõne tüüpe ja struktuure, OMJJV.03.001 kõne koostamist ja kõne esitamise tehnikaid. Samuti käsitletakse Antakse ülevaade ettevõtjate väärtushinnangutest ja nende mõjust auditooriumi analüüsi võtteid, näitlike vahendite tüüpe, funktsioone ja eesmärgipüstitusele, ettevõtte eesmärkide süsteemist ja selle dünaamikast; koostamist. Iga osavõtja valmistab ette ja esitab 5 kõnet. ettevõtte keskkonna analüüsi põhialustest (shansid/riskid); ettevõtte ©1. - 16. n. 4 P n-s4 ref => E strateegilise analüüsi meetoditest. Käsitletakse ettevõtte kui terviku, üksikute strateegiliste ärivaldkondade ning ettevõtte funktsionaalsete MJJV.03.024 Inglise keel valdkondade strateegiate kujundamist ja realiseerimist. assistent Hans Künka ©1. - 5. n. 3 L n-s 6AP( 50P+ 190i) • E 6. - 15. n. 3 S n-s ■Ärijuhtimine: 1 16. - 16. n. 3 Pn-sl knt => E Praktilise inglise keele kursus, mille käigus koondatakse põhitähelepanu 24. - 28. n. 3 L n-s majandusalastele tekstidele ja baassõnavara omandamisele. 29. - 38. n. 3 S n-s ©september, 40 => E 39. - 39. n. 3 P n-sl knt => E MJJV.03.026 Ärieetika MJJV.03.016 Organisatsiooniteooria dotsent Jüri Krusealle,dotsent Neeme Roose,dotsent Peeter Viires dotsent Aino Siimon,lektor Maaja Vadi 1,5AP( 16L+ 8P+ 8S+ 22i) • A 3AP( 38L+ 4P+ 22S+ 56i) • E ■M ajandusteadust ■Ettevõttem ajandust Valikkursuses käsitletakse printsiipe, mis määravad juhtide ja alluvate Kursuse eesmärgiks on organisatsiooniteooria ja -kultuuri teoreetiliste käitumist nii organisatsioonis kui sellest väljaspool sotsiaalsest seisukohtade käsitlemine ja rakendusvaldkondade tundmaõppimine. See vastutusest lähtudes. Tähelepanu all on mõlema poole eesmärgid ja võimaldab kujundada organisatsiooni ja juhtida selles toimuvaid vahendid, mida kasutatakse ettevõtte majandusliku tegevuse ja sotsiaalse tõekspidamisi, suhtlemisviise, norme jpt. mõjumehhanisme. vastutuse vahelise vastuolu lahendamiseks. Aines käsitletakse ettevõtte ©1. -2 . n. 4 Ln-s äristrateegia väljatöötamise ja selle rakendamisega kaasnevaid eetilisi 3. - 3. n. 2 L, 2 S n-s probleeme nii teoreetiliselt kui praktiliselt. 4 .-4 . n. 4 L n-s ©1. - 7. n. 2 L n-s 5. - 6. n. 2 L, 2 S n-s 8. - 15. n. 2 S n-s 7. - 7. n. 4 L n-s 16. -16. n. 2 P n-sl knt => A 8. - 8. n. 2 L, 2 P n-s 9. - 10. n. 4 L n-s MJJV.03.027 Ärisuhtlus II 11. - 11. n. 4 S n-s lektor Helgi Andresson,assistent Hans Künka 12.- 12. n .2 L, 2 Pn-s 1,5AP( 32S+ 28i) • A 13. - 14. n. 4 S n-s ■Ettevõttem ajandust 15. - 15. n. 4 L n-s Kommunikatsiooni kujundamine äriettevõttes ja suhtlemises väljapoole 16. - 16. n. 4 Sn-s => E Firma dokumentatsioon ja rekvisiitide kasutamise põhimõtted. Töö auditooriumiga; suhtlusprobleemid valdkonniti (marketing, MJJV.03.020 Psühholoogia kinnisvarafirma arvestus, pangad jne). lektor Maaja Vadi ©24. - 39. n. 2 S n-s4 ref => A 2AP( 12L+ 1P+ 2S+ 65i) • A ■Ärijuhtimine: 1 MJJV.03.029 Personalijuhtimine Kursuse eesmärgiks on luua baas käitumisteaduste mõistmiseks. dotsent Kulno Türk Psühholoogia alustes käsitletakse rakenduslikust aspektist olulisi 1,5AP( 16L+ 8P+ 8S+ 28i) • A üldpsühholoogia teemasid nagu psüühilised protsessid, grupinähtused ja ■Ettevõttem ajandust suhtlemine. Aines käsitletakse sügavamalt personali juhtimisega, sh. eelkõige ©oktoober, 241 ref => A personali arendamise ja karjääri juhtimisega seotud küsimusi. Personali 307 MAJANDUSTEADUSKOND 307 juhtimise süvakäsitlus võimaldab avardada teadmisi inimese juhtimisest MJJV.03.037 Ärieetika ning analüüsida praktilises juhtimises esinevaid olukordi. dotsent Neeme Roose ©32. -35. n. 4 L n-s 1,5AP( 6L+4S+ 50i) • A 36. - 38. n. 4 S n-s □Ärijuhtimine:3 39. - 39. n. 2 P, 2 S n-sl knt => A Käsitletakse ärieetika üldaluseid ja konkreetseid alaliike kliendisuhte-, hanke-, konkurentsi-, edustamise- ja turu-uurimise eetikat. Analüüsitakse MJJV .03.031 Organisatsioonikäitumine ja arutletakse konkreetseid juhtumeid. dotsent Kulno Türk,lektor Maaja Vadi ©detsember, 81 ref => A 3AP( 46L+ 4P+ 14S+ 56i) • E □Majandusteadusi MJJV.03.038 Juhtim ine ja organisatsioon (DMJJV.03.001, MJJV.03.002 dotsent Jüri Krusealle,dotsent Anu Reiljan,dotsent Aino Siimon Aines käsitletakse sügavamalt organisatsioonikäitumise mõningaid 1,5AP( 12L+ 2P+ 18S+ 28i) • A aspekte, nagu indiviidi iseärasusi, juhi tööd, eestvedamist, grupi omadusi □M ajandus (kõrvalainena): ja inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalpsühholoogiast lähtuvalt. Aines käsitletakse juhtimise ja organisatsiooni teoreetilisi ja praktilisi ©1. - 7. n. 4 L, 2 S n-s küsimusi, sh. juhtimise põhilisi osategevusi: planeerimist, 8. - 8. n. 4 L, 2 P n-sl knt organiseerimist, vahetut juhtimist, memelistamist ja kontrolli. Aines 9. -10. n. 4 L n-s käsitletakse organisatsiooni mõistet, sisuja organisatsiooni kujunemise 11. -11. n. 4 L n-s üldteoreetilisi küsimusi, sh. objekti, eesmärke, tingimusi, parameetreid ja 12. -12. n. 2L, 2 P n -s l knt => E metoodikat. Üksikasjalikult käsitletakse struktuuri- ja protsessiorganisatsiooni kujundamist, informaalset organisatsiooni ja MJJV.03.032 Suhtekorraldus organisatsiooni tõhusust. lektor Jelena Rootamm ©9. -14. n. 2 L , 2 Sn-s 1AP( 8L+ 4P+4S+ 24i) • A 15. - 15. n. 4 S n-s □Majandusteadusi, M ajandusteadusi 16,- 16. n. 2 P , 2 S n-sl knt => A Suhtekorralduse aines käsitletakse suhtekorralduse teooriat ja strateegiat. Üksikasjalikult käsitletakse organisatsiooni infopaketi kujundamist MJJV.03.039 K aubandusteooriad suhtekorralduse tarvis ning suhtekorralduse ja reklaamitegavuse kooskõla. dotsent Aino Siimon Kursuse raames käsitletakse esindustöötajate käitumist, nende suhteid 2AP( 10L+ 10S+ 60i) • A meediaga ja ametikohtumisi. □Majandusteadus:mag ©2. - 3. n. 4 L n-s Käsitletakse kaubandusteooria mõistet, tema seoseid kaubandusteaduse j a 4. - 4. n. 4 S n-s -uuringutega. Vaatluse all on kolm gruppi teooriaid. Esiteks kaubanduse 5. - 5. n. 2 P, 2 S n-sl knt => A eksisteerimist ja efekti selgitavad üldmajandusliku suunitlusega teooriad. Teiseks kaubandusettevõtete vormide tekkimist ja arengut selgitavad MJJV.03.033 Strateegiline juhtimine ettevõttemajandusliku suunitlusega teooriad. Kolmandaks dotsent Ants Aamer kaubandusettevõtlusega otseselt seotud teooriad ("kaubandusseadused"). 1 AP( 8L+ 4P+ 4S+ 24i) • A ©jaanuar, 10 L, 10 S n-sl knt => A □Ettevõttemajandust, Rahvam ajandust Aines käsitletakse strateegilise juhtimise süsteemi. Õpitakse tundma MJJV.03.040 Väikeettevõtlus organisatsiooni sise-ja väliskeskkonda ja strateegilisi muudatusi. SWOT- dotsent Aino Siimon analüüsi käsitletakse eelkõige praktiliste situatsioonide baasil. Kursuse 3AP( 16L+4S+ lOOi) • A omandamine võimaldab edukamalt osaleda organisatsiooni strateegiate ■Ärijuhtimine:3 väljatöötamisel ja realiseerimisel. Käsitletakse ettevõtlusteooriaid; väikeettevõtte kvalitatiivset ja ©2. - 3. n. 4 L n-s kvantitatiivset piiritlemist; väikeettevõtluse rahvamajanduslikku tähtsust, 4. - 4. n. 4 S n-s osa majanduses ja üksikutel tegevusaladel, tulevikku; strateegilise 5. - 5. n. 2 P, 2 S n-sl knt => A juhtimise ja ressursside juhtimise eripära väikeettevõttes. ©Ei ole teada MJJV.03.034 Personalijuhtimine veebruar, 201 ref => A dotsent Kulno Türk veebruar, 1 ref => A 3AP( 12L+8S+ lOOi) • A ■Avatud Ülikool: MJJV.03.041 Turuinstitutsioonid Käsitletakse organisatsiooni ja personali juhtimisega, sh. eelkõige dotsent Aino Siimon,dotsent Ivar-Jüri Siimon personali valiku, hindamise, kompenseerimise ja arendamisega seotud 1,5AP( 22L+2P+ 8S+ 28i) • A küsimusi. Eraldi käsitletakse karjääri juhtimise ja eestvedamisega seotud □Majandus (kõrvalainena): küsimusi. Personali juhtimise süvakäsitlus võimaldab avardada teadmisi Käsitletakse turuinstitutsioonide olemust ja põhiliike. Põhjaliku vaatluse inimese juhtimisest. alla on võetud kaubandusinstitutsioonid, institutsionaalse kaubanduse ©aprill, 1 => A vajalikkust põhjendavad teooriad, kaubandusinstitutsioonide liigid ja äritüübid, viimaste arengut selgitavad teooriad. Käsitletakse ka hotelli-ja MJJV.03.035 Organisatsioonikäitumine restoranimajanduse ning turismimajanduse institutsioonide eripära ja lektor Maaja Vadi mitmekesisust. 2AP( 12L+ 10S+ 58i) • A ©32. - 35. n. 4 L n-s ■Avatud Ülikool: 36. - 36. n. 2 L, 2 S n-s Aines käsitletakse sügavamalt organisatsioonikäitumise mõningaid 3 7 .-3 7 . n. 4 Sn-s aspekte, nagu indiviidi iseärasusi, juhi tööd, grupi omadusi ja inimeste 38. - 38. n. 4 L n-s vahelist suhtlemist sotsiaalpsühholoogiast lähtuvalt. 39. - 39. n. 2 P, 2 S n-s => A ©mai, 1 => A MJJV.03.042 Ärilogistika MJJV.03.036 Ärisuhtlus dotsent Peeter Viires lektor Helgi Andresson,assistent Hans Künka 1,5AP( 18L+ 2P+ 12S+ 28i) • A 3AP( 4L+ 16P+ lOOi) • E □ Majandus (kõrvalainena): □Ärijuhtimine:3 Käsitletakse: ärilogistika olemus, objekt ja funktsioonid, struktuur üldise Aines käsitletakse kommunikatsiooniteooria põhimõtteid ja tavasid ning jagunemise, komponentide ja alasüsteemide järgi ning nendevahelised Õpitakse kirjaliku kommunikatsiooni korraldust ja protsessi Kirjutatakse seosed; ärilogistika keskkond mikro- ja makrotasandil, ärilogistika ja analüüsitakse kirju, CV-d ja avaldusi. alasüsteemid (toode, kaup ja nende omadused, varude juhtimine, ©september, 12 => E laomajandussüsteem, transpordisüsteem, pakendamine jt.), ärilogistika juhtimine. 308 MAJANDUSTEADUSKOND 308 ©24. - 32. n. 2 L n-sl knt Käsitletakse turuinstitutsioonide olemust ja põhiliike. Põhjaliku vaatluse 3 3 .-3 8 . n. 2 Sn-s all on esiteks kaubandusinstitutsioonid, sh. institutsionaalse ja 39 .-3 9 . n. 2 L n-s => A funktsionaalse kaubanduse seosed, institutsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendavad teooriad, kaubandusinstitutsioonide liigid ja MJJV.03.043 Ärianalüiis ja äriplaan äritüübid, viimaste arengut selgitavad teooriad. Kaupade liikumisega turul dotsent Peeter Viires kaasnevad raha käibed, maksete, laenude ja väärtpaberitena. Raha- ja 2AP( 27L+3P+ 18S+ 32i) • A kapitalituru kanaliteks on pangad ja muud finantsasutused. Käsitletakse □ Majandus (kõrvalainena): nende vajalikkust, ajaloolist arengut, eri tüüpe ja teooriaid. Käsitletakse äritegevuse analüüsi ja planeerimise olemust, objekte ja © 24.-27 . n. 2 Ln-s meetodeid; põhitemaatika haarab turundus- ja finantsanalüüsi, 28. - 28. n. 2 S n-s nendevahelisi seoseid, süsteemseid lähenemisi ärianalüüsile. 29. - 29. n. 2 P n-sl knt Rakenduslikul tasandil käsitletakse ettevõtte finantstegevuse analüüsi 30 .-3 1 . n. 2 Sn-s (likviidsus ja maksevõime, varade kasutamine, kapitali hankimine ja 32. - 39. n. 2 L n-s => A kasutamine, kasumi kujunemine ja jaotus jm.). Äriplaani raames käsitletakse äriidee kujundamist, planeerimise meetodeid ja äriplaani MJJV.03.049 Ettevõttem ajandus vormistamist, seda seostatult finantsprognoosimisega. dotsent Anu Reiljan, Raili Kriisa, Monika Linkov ©24. - 32. n. 3 L n-sl knt 1,5AP( 16L+2P+ 14S+ 28i) • E 33. - 38. n. 3 S n-sl ref ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 39. - 39. n .3 P n-s => A Antakse ülevaade ettevõttemajanduse sisust, kohast teaduste süsteemis. Õpitakse tundma ettevõtet kui tootmistegurite süsteemi. Käsitletakse MJJV.03.044 Aja ja riski juhtimine probleeme, mis on omased kõikidele ettevõtetele, sõltumata dotsent Aino Siimon omandivormist, suurusest, harulisest kuuluvusest jne. 2AP( 38L+ 2P+ 8S+ 32i) • A ©24. -31. n. 2L , 2 Sn-s □Majandus (kõrvalainena): 32 .-3 2 . n. 2L , 2 P n-sl knt => E Käsitletakse aja fenomeni, aja juhtimise olemust, ajaprobleeme, aja kasutamise mudeleid, prioriteetide määramist, töö ja tähtaegade MJJV 03.050 Ettevõtte loomise ja tegutsemise alused planeerimist. Õpitakse tundma riske ettevõttes, nende tunnuseid, riski dotsent Anu Reiljan, Raili Kriisa, Monika Linkov juhtimise ülesandeid, hindamismeetodeid, riskidega toimetuleku 1,5AP( 12L+ 2P+ 18S+ 28i) • A meetmeid. Käsitletakse ärialadega ja arenguprojektidega seotud riske. □Majandus (kõrvalainena): ©24. - 26. n. 6 L n-s Antakse ülevaade ettevõtte loomise problemaatikast, ettevõtte loojale 2 7 .-27 . n. 2 L , 4 Sn-s esitatavatest nõuetest, ettevõtte loomise mudelitest ja teistest ettevõtte 28. - 30. n. 6 L n-s loomisega seotud otsustest, riskist ettevõtluses. Käsitletakse ettevõtte 31 .-3 1 . n. 2 P, 4 S n-sl knt => A strateegia kujundamise põhialuseid, erinevate funktsionaalsete valdkondade tegutsemise põhialuseid ning nende koordineerimise MJJV.03.045 Aja ja riski juhtimine problemaatikat. dotsent Aino Siimon ©1. - 3. n. 4 L n-s 1,5AP( 22L+ 2P+ 8S+ 28i) • A 4. - 7. n. 4 S n-s ■Ettevõttemajandust 8 .-8 . n. 2 P , 2 S n-sl knt => A Käsitletakse aja fenomeni, aja juhtimise olemust, ajaprobleeme, aja kasutamise mudeleid, prioriteetide määramist, töö ja tähtaegade MJJV.03.051 Ettevõttem ajanduse alused planeerimist. Õpitakse tundma riske ettevõttes, nende tunnuseid, riski dotsent Anu Reiljan juhtimise ülesandeid, hindamismeetodeid, riskidega toimetuleku 4,5AP( 12L+ 18S+ 150i) • E meetmeid. Käsitletakse ärialadega ja arenguprojektidega seotud riske. ■Ä rijuhtim inet ©24. - 26. n. 4 L n-s Antakse ülevaade ettevõttemajanduse sisust, kohast teaduste süsteemis. 27 .-27 . n. 4 Sn-s Õpitakse tundma ettevõtet kui tootmistegurite süsteemi. Käsitletakse 28. - 29. n. 4 L n-s probleeme, mis on omased kõikidele ettevõtetele, sõltumata 30 .-3 0 . n. 2L , 2 Pn-s omandivormist, suurusest, harulisest kuuluvusest jne. 31. -31. n. 4 S n-sl knt => A ©september, 20 => E MJJV.03.046 Personali juhtimine MJJV.03.052 Ettevõttem ajandus dotsent Kulno Türk dotsent Anu Reiljan 3AP( 18L+ 12S+ 90i) • E 4AP( 24L+ 24S+ 112i) • A ■Ärijuhtimine:3 ■Ärijuhtimine:mag Käsitletakse organisatsiooni ja personali juhtimisega, sh. eelkõige Antakse ülevaade ettevõttemajanduse sisust, kohast teaduste süsteemis. personali valiku, hindamise, kompenseerimise ja arendamisega seotud Õpitakse tundma ettevõtet kui tootmistegurite süsteemi. Käsitletakse küsimusi. Personali juhtimise süvakäsitlus võimaldab avardada teadmisi probleeme, mis on omased kõikidele ettevõtetele, sõltumata inimese juhtimisest. omandivormist, suurusest, harulisest kuuluvusest jne. ©veebruar, 20 => E ©oktoober, 36 => A MJJV.03.047 Kvaliteedijuhtimine MJJV.03.053 Ettevõtte strateegia kujundam ine ja muutmine Tauno-Jussi Onoper dotsent Anu Reiljan 1 AP( 8L+ 2P+ 6S+ 24i) • A 2AP( 12L+ 10S+ 58i) • A □ M ajandusteadus: ■Avatud Ülikool: Käsitletakse kvaliteedi juhtimise teooriaid ja nende praktilise rakendamise Õpitakse tundma ettevõtet kui tervikut, selle erinevate valdkondade aktuaalseid küsimusi. koostegutsemist. Käsitletakse ettevõtte eesmärkide süsteemi ja selle ©4 - 5. n. 4 L n-s dünaamikat, ettevõtte struktuuri ja strateegia kujundamise põhialuseid, 6. - 6. n. 4 S n-s muudatuste juhtimist ettevõttes, enesekehtestamist äris. 7. - 7. n. 2 P, 2 S n-sl knt => A ©september, 1 => A MJJV.03.048 Turuinsti tutsioonid MJJV.03.054 Ettevõtte loomise ja tegutsemise alused dotsent Nadezda Ivanova,dotsent Mare Järveots,dotsent Aino dotsent Anu Reiljan Siimon,assistent Andres Juhkam 2AP( 10L+ 2P+ 20S+ 48i) • A 1,5AP( 24L+2P+ 6S+ 28i) • A ■Treeninguõpetus ja spordijuhtimine: ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust Antakse ülevaade ettevõtte loomise problemaatikast, ettevõtte loojale esitatavatest nõuetest, ettevõtte loomise mudelitest ja teistest ettevõtte 309 MAJA1VDUSTEADUSKOND 309 loomisega seotud otsustest, riskist ettevõtluses. Käsitletakse ettevõtte ■Ettevõttem ajandust strateegia kujundamise põhialuseid, erinevate funktsionaalsete □ Rahvam ajandust valdkondade tegutsemise aluseid ning nende koordineerimise Bakalaureuseseminar üldistab ja süvendab üliõpilaste teadmisi juhtimises, problemaatikat. kusjuures põhirõhk on erialateadmiste kasutamisel bakalaureusetöö ©24. -24. n. 4 L n-s koostamisel ja selleks vajalike teaduslik-metodoloogiliste soovituste 25.-27. n .2 L, 2 Sn-s andmisel. Seminar lõpeb bakalaureusetööde esialgsete variantide 28. - 30. n. 4 S n-s põhjaliku läbiarutamisega ning konkreetsete soovituste andmisega töö 32. - 32. n .2 P , 2 S n-sl knt => A lõpetamiseks. ©28. - 35. n. 4 S n-s => A MJJV.03.055 Organisatsiooni arendam ine ja eestvedamine dotsent Kulno Türk,lektor Maaja Vadi MJJV.03.061 Praktika juhtimises 1,5AP( 20L+ 10S+ 30i) • A dotsent Anu Reiljan,dotsent Aino Siimon,dotsent Kulno Türk,lektor □Majandusteadus:mag Maaja Vadi Organisatsiooni arendamise ja eestvedamise aine eesmärgiks on 1,5AP( 32P+ 28i) • A süvendada teadmisi organisatsiooni juhtimisest, arendamisest ja □ : , Ettevõttemajandust, Rahvam ajandust eestvedamisest ning analüüsida praktilises juhtimistegevuses esinevaid Praktika eesmärgiks on juhi töö analüüsimine ning juhtimisvõtete olukordi ja uurida vastavate nähtuste avaldumise spetsiifikat Eestis, omandamine ja kinnistamine. Töö toimub vastavalt eelnevalt koostatud ©veebruar, 16 => A programmile. ©september, => A MJJV.03.056 Personali juhtim ine dotsent Kulno Türk MJJV.03.062 Ärieetika 1,5AP( 26L+ 2P+ 4S+ 28i) • A dotsent Neeme Roose,dotsent Peeter Viires □Majandus (kõrvalainena): 1,5AP( 16L+ 2P+ 14S+ 28i) • A Aines käsitletakse personali kujundamise ja rakendamise teoreetilisi ja □ Majandus (kõrvalainena): praktilisi küsimusi. See võimaldab tulevastel töövõtjatel edukamalt Käsitletakse ärieetika olemust ning printsiipe, mis määravad juhtide ja konkureerida tööjõuturul ning loob head eeldused töötamiseks juhtival alluvate käitumist nii organisatsioonis kui sellest väljaspool sotsiaalsest ametikohal. vastutusest lähtudes. Tähelepanu all on mõlema poole eesmärgid ja ©1. - 6. n. 4 L n-s vahendid, mida kasutatakse ettevõtte majandusliku tegevuse ja sotsiaalse 7. - 7. n. 2 L, 2 P n-sl knt vastutuse vahelise vastuolu lahendamiseks. Aines käsitletakse ettevõtte 8. - 8. n. 4 S n-s => A äristrateegia väljatöötamise ja selle rakendamisega kaasnevaid eetilisi probleeme nii teoreetiliselt kui praktiliselt. MJJV.03.057 Ametisuhtlemine © 24.-31 . n. 2 Ln-s Maive Suuroja, Anne Valeng 32. - 38. n. 2 S n-s 1 AP( 8L+ 8S+ 24i) • A 39. - 39. n. 2 P n-sl knt => A □Majandusteadus: Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade suulise ja kirjaliku suhtlemise vormidest ettevõttes. Käsitletakse erinevaid suhtlemiskanaleid VÄLISMAJANDUSE ÕPPETOOL (04) organisatsioonis, juhi töös kasutatavaid peamisi kommunikatsioonivorme (näit. ametivestlus, koosolek, nõupidamine) ning juhtimist tõhustavaid MJJV.04.001 Väliskaubanduse üldine teooria suhtlemisoskusi. 2,5AP( 30L+ 15P+ 52i) • E ©5. - 6. n. 2 L n-s ■Ettevõttemajandus:3, Rahvamajandus:3 7. - 8. n. 2 S n-s OMJJV.06.005 9. -10. n. 2 L n-s Annab ülevaate väliskaubanduse tekkepõhjustest ja selle olemust 11. -12. n. 2 S n-sl ref => A kirjeldavate teooriate arengust. Kursus algab merkantilistide ja A. Smithi absoluutse eelise teooria käsitlusega. Sellel järgneb D. Ricardo suhtelise MJJV.03.058 Eriala m agistrikursus (juhtim ine ja turundus) eelise teooria, Heckscher-Ohlini teooria ja kaasaegsed korr. professor Mait Miljan,korr. professor Janno Reiljan,dotsent Anu väliskaubandusteooriad. Reiljan,dotsent Kulno Türk ©1. - 16. n. 2 L, 1 P n-sl knt => E 8AP( 10L+ 31 Oi) • E 1. - 16. n. 2 L, 1 P n-sl knt => E ■Majandusteadus:mag 1. - 16. n. 2 L, 1 P n-sl knt => E Kursuse eesmärgiks on terviklikult käsitleda majandusorganisatsiooni juhtimist ja turundust. Käsitlemist leiavad organisatsiooniteooria, MJJV.04.003 Maailmamajanduse alused I organisatsioonikäitumise, personali kujundamise ja eestvedamise korr. professor Ekkehard Pabsch aktuaalsed probleemid. Turunduses on vaatluse all üld- ja spetsiifiliste 1,5AP( 32L+ 28i) • E strateegiate kujundamine. ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust ©september, => E Kursus on suunatud EL poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu ning integratsiooni süvendamise probleemidele. Eesmärgiks on anda MJJV.03.059 Organisatsioonikäitum ine üliõpilastele teadmisi, mis on vajalikud eesti EL-ga integreerumise lektor Maaja Vadi protsesside juhtimiseks ja suunamiseks. 1,5AP( 26L+2P+4S+ 28i) • A ©1. - 16. n. 2 L n-s => E □Majandus (kõrvalainena): Organisatsioonikäitumise eesmärgiks on analüüsida, kuidas MJJV.04.004 Maailmamajanduse alused II organisatsiooni funktsioneerimine on seotud inimkäitumisega. 1,5AP( 32L+ 28i) • E Organisatsiooniga seotud probleeme käsitletakse psühholoogia ja juhi töö ■Ettevõttemajandust, Rahvamajandust seisukohalt. Vaadeldakse inimkäitumise mõjutamise võimalusi. Kursus annab ülevaate maailmamajanduskorra kujunemisest ja maailmamajanduse peamistest arengutendentsidest. Vaatluse alla ©24. - 28. n. 4 L n-s võetakse maailmamajanduse peamised probleemid: riikidevahelised 29.-29. n .2 L, 2 P n -s l knt heaoluerinevused, keskkonnaprobleemid, rahvastiku kasv. Eraldi 30. - 30. n. 4 S n-s käsitletakse üksikute regioonide arengut ning kapitali rahvusvahelist 31. - 31. n. 4 L n-s => A liikumist. Kursus peab andma baasteadmised maailmamajanduse aktuaalsete arenguprobleemide mõistmiseks, et määrata Eesti võimalused MJJV.03.060 B akalaureusesem inar (juhtimine) ja probleemid maailmamajandusse integreerumisel. dotsent Anu Reiljan,dotsent Aino Siimon,dotsent Kulno Türk,lektor ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => A Maaja Vadi 1,5AP( 32S+ 28i) • A 310 MAJANDUSTE ADUSKOND 310 MJJV.04.006 Ekspordi strateegiad ja tehnikad Kursuse eesmärgiks on anda ettevõtjale ülevaade ja orienteerumise assistent Jaan Õmblus oskused ettevõtluse välismajanduslikust keskkonnast. Keskkonda 1 AP( 32L+ 8i) • A käsitletakse kolmel tasandil: majanduspoliitiliste otsuste mõju, ■M ajandusteadusi rahvusvahelise marketingi mõju, fmantseerimistingimuste ja OMJJV.04.005, MJJV.04.010 dokumentatsiooni mõju. Teaduslikule baasile toetuvat käsitlust ©MJJV.04.011 illustreeritakse ja selgitatakse näidetega majanduspraktikast. Käsitlus toimub kahel tasandil. Esiteks, ekspordi strateegia kujundamine ©veebruar, 15 2 L n-s => A makro-, s.o. üldriiklikul tasandil, ja teiseks, mikro- e. ettevõtte tasandil. Lisaks käsitletakse ettevõtte tasandil ekspordi arendamisel lahendamist MJJV.04.017 Rahvusvaheline majandus II vajavaid tehnilisi probleeme - rahvusvahelisi tametingimusi, Tõnu Roolaht hinnakujundust, transpordidokumentide täitmist ja 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E finantseerimisvõimalusi. Loengukursuse eesmärgiks on anda ülevaade rahvusvahelise ©24. - 31. n. 4 L n-sl knt => A tegevuskeskkonna eripärast ning selle mõjust ettevõttele. Samuti ettevõtte tegevusstrateegiatest ning organisatsioonilistest ja funktsionaalsetest MJJV.04.010 Rahvusvaheline ettevõttemajandusõpetus I erinevustest tegevuse laiendamisel rahvusvahelisele tasandile. korr. professor Janno Reiljan ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-sl knt => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E 24. - 39. n. 2 L, 1 S n-sl knt => E ■ Ettevõttemaj andus: 3, Rahvamaj andus: 3 ©MJJV.05.001, MJJV.06.015 MJJV.04.019 Rahvusvaheline majandus Annab ülevaate ettevõtte välismajandustegevuse raamtingimustest ja assistent Eve Parts ettevõtte kohandamisest rahvusvahelise koostöö nõuetele kõigis ettevõtte 1,5AP( 10L+ 50i) • A majandustegevuse valdkondades. Kursus peab andma baasteadmised ■Ärijuhtimine:2 ettevõtte rahvusvahelistesse majandussuhetesse astumisel tekkivatest Kursus annab ülevaate rahvusvahelise majanduse erinevatest aspektidest. probleemidest ja nende lahendamise abinõudest. Sissejuhatavas osas käsitletakse lühidalt maailmamajanduse kujunemist ja ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => A peamisi arengutendentse ning blobaalprobleeme. Seejärel tutvustatakse rahvusvahelist kaubandussüsteemi, riikidevahelise koostöö erinevaid MJJV.04.011 Rahvusvaheline ettevõttemajandusõpetus II vorme (vabakaubanduspiirkonnad, tolliliidud jms.) ja institutsioone Tõnu Roolaht (GATT, WTO, UNCTAD). Kursuse lõpuosa on pühendatud 2AP( 16L+ 16S+ 44i) • E rahvusvahelisele rahandusele. Käsitletakse rahasüsteemide arengut, ■M ajandusteadusi valuutakursse, rahvusvahelisi investeeringuid ning riigi maksebilansi OMJJV.04.010 koostamist ja reguleerimist. ©MJJV.05.001, MJJV.06.005 ©september, 162 knt => A Kursus on suunatud ettevõtte juhtimise konkreetsete funktsioonide iseärasuste ja adapteerimise probleemide käsitlemisele ettevõtte MJJV.04.023 Otsustusteooria internatsionaliseerumisel. Teoreetiliste teadmiste rakendamise kogemuste korr. professor Janno Reiljan andmiseks toetab kursust vastavasuunaline mitmeetapiline juhtimismäng. 1,5AP( 16L+ 16S+ 24i) • A © 1 .-16 . n . l L, 1 Sn-s 1 knt, 1 ref =>E ■M ajandusteadusi Kursuse eesmärgiks on edastada otsustusprotsessi teaduslikke aluseid MJJV.04.012 Välismajandus majanduses. Käsitlemist leiab nii otsustusprotsessi üldine struktuur kui ka korr. professor Janno Reiljan,dotsent Urmas Varblane,assistent Jaan selle erinevate etappide sisu. Eriline tähelepanu koondatakse Õmblus informatsiooni töötlemisele ja analüüsile ning kvantitatiivsete meetodite 4AP( 48L+ 112i) • E rakendamise võimalustele otsustusprotsessi erinevatel etappidel. ■Ärijuhtimine:mag Tasakaalustatud on juhtivate tegurite (alternatiivide) ja juhitamatute ©MJJV.06.015, MJJV.06.016 tegurite (keskkonna) käsitlus otsustusprotsesis. Kursuse ülesandeks on anda komplekssed teadmised ärijuhtimiseks ©24. - 31. n. 2 L, 2 S n-sl knt, 1 ref => A ettevõtte internatsionaliseerumisel. Selleks käsitletakse nii makroaspekte (monetaarne teooria, väliskaubanduse teooria, välismajanduspoliitika) kui MJJV.04.024 Magistriseminar ka mikroaspekte (rahvusvaheline turundus, välismajanduslikud riskid, korr. professor Mait Miljan,korr. professor Vambola Raudsepp,korr. välistegevuseks vajalik dokumentatsioon). professor Janno Reiljan,dotsent Toomas Haldma ©september, 16 2 L n-s => E 4AP( 48S+ 112i) • A ■Ärijuhtimine:mag MJJV.04.015 Rahvusvaheline ärikeskkond Magistriseminar on ärijuhtimise magistriõppe programmi kuulajatele ette korr. professor Janno Reiljan,dotsent Urmas Varblane,assistent Jaan nähtud teoreetiliste teadmiste sidumiseks praktiliste juhtimisülesannetega, Õmblus et toetada kuulajaid magistriprojekti teema püstitamisel, struktuuri 2AP( 22L+ 58i) • A kavandamisel ja projekti formuleerimisel. Marketingimäng aitab siduda ■Avatud Ülikool: teoreetilisi teadmisi praktilise ärijuhtimisega ettevõttes. ©september, 40 => A Ainete nimed Agraarpoliitika MJRI.04.024 ettevõttes tarkvarapakettide abil A jaja riskijuhtimine MJJV.03.044, MJJV.03.045 Arvestuse infosüsteemid MJRA.01.018 Aktsiaettevõtted ja äriõigus MJRA.03.009 Audiitorkontroll MJRA.01.004 Ametisuhtlemine MJJV.03.057 Avaliku sektori ökonoomika MJRI.04.014 Andmebaaside projekteerimine ja MJRA.05.023 Avatud majanduse MJRI.07.047 juhtimine makroökonoomika Andmetöötlus MJRA.05.015, MJRA.05.024 Bakalaureuseseminar (juhtimine) MJJV.03.060 Arvestus eelarvelistes asutustes MJRA.01.006 Bakalaureuseseminar MJRA.01.011 Arvestus juhtimisprotsessis MJRA.01.029 (majandusarvestus) Arvestuse infosüsteemi juurutamine MJRA.01.021 Bakalaureuseseminar MJRI.03.034 311 MAJANDUSTEADUSKOND 311 (majanduspoliitika j a Kvantitatiivsed meetodid MJRI.02.006, MJRI.02.019 haldusmajandus) Kõrgem pedagoogiline praktika II MJRI.07.044 Bakalaureuseseminar MJRI.02.021 (majandusteadus) (majandusprotsesside Kõrgkooli pedagoogiline praktika I MJRI.07.043 modelleerimine) (majandusteadus) Bakalaureuseseminar (raha ja MJRA.02.014 Maailmamajanduse alused I MJJV.04.003 pangandus) Maailmamajanduse alused II MJJV.04.004 Bakalaureuseseminar (turundus) MJJV.02.019 Magistrikursus (rahandus ja arvestus) MJRA.03.021 Bakalaureuseseminar (ärirahandus ja MJRA.03.012 Magistriseminar MJJV.04.024 investeeringud) Majandusajalugu MJRI.03.011, MJRI.03.014, Controlling ettevõtte MJRA.Ol.019 MJRI.03.029 juhtimissüsteemis Majandusarvestus MJRA.01.033 Diplomiseminar (turundus - MJJV.02.036 Majandusarvestuse alused MJRA.Ol .010 ärirahandus) Majandusinformaatikal MJRA.05.001 Dünaamilised matemaatilised MJRI.07.036 Majandusinformaatika II MJRA.05.002 meetodid majanduses Majandusinformaatika III MJRA.05.003 Eesti majanduse MJRI.07.002 Majandusliku arengu teooriad MJRI.07.034, MJRI.07.038 arengukontseptsioonid Majandusliku mõtte ajalugu MJRI.07.040 Eesti, Läti ning Leedu majanduslik MJRI.03.020 Majandusmatemaatika MJRI.02.018, MJRI.07.031 areng ja koostöö Majanduspoliitika MJRI.03.010, MJRI.03.027 Ekspordi strateegiad ja tehnikad MJJV.04.006 Majanduspoliitikal MJRI.03.001 Eriala magistrikursus (juhtimine ja MJJV.03.058 Majanduspoliitika II MJRI.03.002 turundus) Majanduspoliitika III MJRI.03.007 Ettevõte ja rahvamajanduslikud MJRI.07.027 Majandusteaduse ajalugu MJRI.03.013 seosed Majandustegevuse alused MJRI.04.018 Ettevõtluskeskkond MJRI.03.019, MJRI.03.023 Majandusteooria MJRI.07.012, MJRI.07.022 Ettevõtte finantsmajandus I MJRA.Ol.020 Majandusõpetus MJRI.07.030 Ettevõtte finantsmajandus II MJRA.03.017 Majandusõpetus I MJRI.07.023 Ettevõtte infosüsteemid MJRA.05.008, MJRA.05.012, Majandusõpetus II MJRI.07.014 MJRA.05.013 Majandusõpetuse lühikursus MJRI.07.015, MJRI.07.016 Ettevõtte loomise ja tegutsemise MJJV.03.050, MJJV.03.054 Makroökonoomika MJRI.07.018, MJRI.07.049 alused Makroökonoomika (kõrvalainena) MJRI.07.029 Ettevõtte strateegia kujundamine ja MJJV.03.053 Makroökonoomikal MJRI.07.021 muutmine Makroökonoomika II MJRI.07.020 Ettevõttemajandus MJJV.03.049, MJJV.03.052 Makroökonoomika põhimudelid MJRI.07.045 Ettevõttemajanduse alused MJJV.03.051 Makroökonoomika süvakursus MJRI.07.033 Euroopa Liidu majandus-ja MJRI.03.016 Maksude arvestus MJRA.01.014 rahanduspoliitika Maksundus MJRI.04.017 Finantsaruandluse analüüs MJRA.01.016 Marketing I MJJV.02.024 Finants arvestus MJRA.Ol .012 Marketing II MJJV.02.025 Finantsarvestus ja aruandluse analüüs MJRA.Ol.028 Matemaatilise majandusteaduse MJRI.07.024 Finantsarvestuse alused MJRA.Ol.032 alused Finantsarvestuse süvakursus MJRA.Ol.003 Mikroökonoomika MJRI.07.025, MJRI.07.048 Finantsjuhtimine MJRA.03.013, MJRA.03.014 Mikroökonoomika (kõrvalainena) MJRI.07.028 Finantsjuhtimine avalikus sektoris MJRI.04.022 Mikroökonoomika süvakursus MJRI.07.050, MJRI.07.051 Finantsjuhtimise alused MJRA.03.019, MJRA.03.020 MS EXCEL funktsioonid MJRA.05.020 Finatseerimise ja arvestuse MJRA.Ol.026 Muud rahandusasutused MJRA.02.018 põhimõtted ettevõtte loomisel Mänguteooria MJRI.07.037 Füüsilisest isikust ettevõtja arvestus MJRA.Ol.023 Operatsioonianalüüsi mudelid MJRI.02.020 ja maksustamine Operatsioonide ja kvaliteedi MJJV.03.014 Hanke-ja müügisüsteemid MJJV.02.023, MJJV.02.035 juhtimine Hinnakujundus turunduses MJJV.02.013, MJJV.02.033 Organisatsioon ja juhtimine MJJV.03.021 HTML tekst ja WWW lehekülg MJRA.05.021 Organisatsioon, personal ja juhtimine MJJV.03.022 Informaatika MJRA.05.006 Organisatsiooni arendamine ja MJJV.03.055 Inglise keel MJJV.03.024 eestvedamine Institutsiooniökonoomika MJRI.03.018 Organisatsioonikäitumine MJJV.03.010, MJJV.03.031, Institutsiooniökonoomika I MJRI.03.032 MJJV.03.035, MJJV.03.059 Investeeringud MJRA.03.005 Organisatsiooniteooria MJJV.03.016 Investeeringud ja väärtpaberite MJRA.03.024 Otsustusmudelid MJRI.02.014 analüüs Otsustusteooria MJJV.04.023 Investeeringud kapitaliturgudel MJRA.03.018 Pangandusettevõtlus I MJRA.02.007 Juhtimine I MJJV.03.001 Pangandusettevõtlus II MJRA.02.008 Juhtimine II MJJV.03.002 Panganduspraktika I MJRA.02.019 Juhtimine III MJJV.03.003 Panganduspraktika II MJRA.02.020 Juhtimine ja organisatsioon MJJV.03.038 Pangateenused MJRA.02.024 Juhtimisarvestus MJRA.01.013, MJRA.Ol .017 Personali juhtimine MJJV.03.029, MJJV.03.034, Kaubandusteooriad MJJV.03.039 MJJV.03.046, MJJV.03.056 Keskkonnapoliitika MJRI.03.009 Praktika (majandusprotsesside MJRI.02.026 Keskpangapoliitika MJRA.02.004 modelleerimine) Kindlustuse rahandus MJRA.03.007 Praktika haldusasutustes MJRI.03.028 Kindlustusstatistika MJRI.01.010 Praktika juhtimises MJJV.03.061 Kinnisvara rahandus MJRA.03.015 Praktika turunduses MJJV.02.007 Konkurentsipoliitika MJRI.03.030 Praktiline börs MJRA.05.014 Kuluarvestus MJRA.01.015 Protsessijuhtimine MJRA.05.019 Kvaliteedi juhtimine MJJV.03.047 Psühholoogia MJJV.03.020 312 MAJANDUSTEADUSKOND 312 Põhjamaade majandus MJRI.03.012 Teenuste turundus MJJV.02.008 Raha ja pangandus MJRA.02.003, MJRA.02.017, Toiduainete turundus MJJV.02.022 MJRI.07.032 Tooted ja toodangustrateegiad MJJV.02.003, MJJV.02.031 Rahvamajanduse infosüsteemid MJRA.05.009 Turismi turundus MJJV.02.009 Rahvusvaheline MJJV.04.010 Turismindus MJJV.02.021 ettevõttemajandusõpetus I Turismindus ja hotellindus MJJV.02.032 Rahvusvaheline MJJV.04.011 Turu-uuringud MJJV.02.006 ettevõttemajandusõpetus II Turuinstitutsioonid MJJV.03.041, MJJV.03.048 Rahvusvaheline majandus MJJV.04.019 Turundus MJJV.02.001 Rahvusvaheline majandus II MJJV.04.017 Turundus I MJJV.02.026 Rahvusvaheline makroökonoomika MJRI.07.039 Turundus II MJJV.02.029 Rahvusvaheline ärikeskkond MJJV.04.015 Turunduse alused MJJV.02.028 Rahvusvaheline ärirahandus MJRA.03.006, MJRA.03.022 Turundusejuhtimine MJJV.02.002, MJJV.02.020, Rahvusvahelised finantsturud I MJRA.02.005 MJJV.02.027 Rahvusvahelised finantsturud II MJRA.02.006 Töö-ökonoomika MJRI.07.046 Rakenduslikud infosüsteemid MJRA.05.022 Võrdlev majanduspoliitika MJRI.03.024 Ratsionaalse valiku teooria MJRI.07.026 Väikeettevõtlus MJJV.03.040 Regionaal-ja kohaliku omavalitsuse MJRI.03.033 Väliskaubanduse üldine teooria MJJV.04.001 poliitika Väliskaubandusteooriad MJRI.07.041 Reklaam MJJV.02.004, MJJV.02.030 Välismajandus MJJV.04.012 Riigieelarve ja maksundus MJRI.04.023 Välispraktika pangandusest I MJRA.02.022 Riigirahandus MJRI.04.015 Välispraktika pangandusest II MJRA.02.021 Riigirahandus I MJRI.04.012 Väärtpaberite analüüs MJRA.03.004 Riigirahandus II MJRI.04.013 Ärianalüüs ja äriplaan MJJV.03.043 Sisend-väljund tabelid MJRI.01.007 Äriarvestus I MJRA.01.001 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.07.019 Äriarvestus II MJRA.01.002 Sissejuhatus ökonomeetriasse MJRI.02.024 Ärieetika MJJV.03.026, MJJV.03.037, Sotsiaal-ja majandusstatistika alused MJRI.01.011 MJJV.03.062 Statistika MJRI.01.005 Äriettevõtte rahandus MJRA.03.011, MJRA.03.023 Statistika I MJRI.01.001 ÄriettevÕtte rahandus I MJRA.03.002 Statistika II MJRI.01.002 Äriettevõtte rahandus II MJRA.03.003 Statistika III MJRI.01.008 Ärilogistika MJJV.03.042 Statistiline andmetöötlus MJRA.05.007, MJRI.01.004 Ärisuhtlus MJJV.03.036 Strateegiline finantsjuhtimine MJRA.03.008 Ärisuhtlus I MJJV.03.023 Strateegiline juhtimine MJJV.03.015, MJJV.03.033 Ärisuhtlus II MJJV.03.027 Struktuuripoliitika MJRI.03.008 Äriturundus MJJV.02.005, MJJV.02.034 Struktuuriökonoomika MJRI.07.042 Ökonomeetria MJRI.02.012 Suhtekorraldus MJJV.03.032 Ökonomeetria I MJRI.02.001 Süsteemi arendus ja disain MJRA.05.016 Ökonomeetria II MJRI.02.025 Süsteemi arenduse ja disaini MJRA.05.018 Ökonomeetria III MJRI.02.013 praktikum Ökonomeetria süvakursus MJRI.07.035 Tarbijakaitse turumajanduse MJRI.03.025 Ökonomeetriline modelleerimine MJRI.02.022 tingimustes Teadustöö alused MJRI.02.023 Inglisekeelsed ainete nimed JV.02.001 Marketing JV.02.034 JV.02.002 Marketing Management JV.02.035 JV.02.003 Product Policy JV.02.036 JV.02.004 Advertising JV.03.001 JV.02.005 Business Marketing JV.03.002 JV.02.006 Marketing Research JV.03.003 JV.02.007 Internship in Marketing JV.03.010 JV.02.008 Services Marketing JV.03.014 JV.02.009 Tourism Marketing JV.03.015 J V.02.013 Pricing in Marketing JV.03.016 JV.02.019 Bachelor Seminar (Marketing) JV.03.020 JV.02.020 Marketing Management JV.03.021 JV.02.021 Tourism JV.03.022 JV.02.022 Food Marketing JV.03.023 JV.02.023 Purchasing and Distribution Channels JV.03.024 JV.02.024 Marketing I JV.03.026 JV.02.025 Marketing II JV.03.027 JV.02.026 Marketing I JV.03.029 JV.02.027 Marketing Management JV.03.031 JV.02.028 Basic Marketing JV.03.032 JV.02.029 Marketing II JV.03.033 JV.02.030 Advertising JV.03.034 JV.02.031 Product Policy JV.03.035 JV.02.032 Tourism and Hotel Management JV.03.036 JV.02.033 Pricing in Marketing JV.03.037 313 MAJANDUSTEADUSKOND 313 JV.03.038 Management and Organization RA.03.002 Corporate Finance I JV.03.039 Trade Theory RA.03.003 Corporate Finance II JV.03.040 Small Business Management RA.03.004 Securities and Investments Analysis JV.03.041 Institutions of Market RA.03.005 Investments Management JV.03.042 Business Logistics RA.03.006 International Financial Management JV.03.043 Business Analysis and Planning RA.03.007 Insurance Finance JV.03.044 Time and Risk Management RA.03.008 Strategical Financial Management JV.03.045 Time and Risk Management RA.03.009 Corporations and Business Law JV.03.046 Personnel Management RA.03.011 Corporate Finance JV.03.047 Quality Management RA.03.012 Bachelor Seminar (Corporate Finance and Investments) JV.03.048 Institutions of Market RA.03.013 Financial Management I JV.03.049 Business Administration RA.03.014 Financial Management II JV.03.050 Basics of Creation and Development of Enterprise RA.03.015 Real Estate Finance JV.03.051 Business Administration RA.03.017 Firms Finance JV.03.052 Business Administration RA.03.018 Capital Market Investments JV.03.053 Forming and Changeing the Strategy of Enterprise RA.03.019 Fundamentals of Financial Management JV.03.054 Basics of Creation and Development of Enterprise RA.03.020 Fundamentals of Financial Management JV.03.055 Management and Leadership RA.03.021 Magister Level Test JV.03.056 Personnel Management RA.03.022 International Financial Management JV.03.057 Organizational Communication RA.03.023 Corporate Finance (Business Finance) JV.03.058 Pro-seminars for MBA students RA.03.024 Investments and Security Analysis JV.03.059 Organizational Behavior RA.05.001 Business Informatics I JV.03.060 Pro-seminar RA.05.002 Business Informatics II JV.03.061 Internship in Management RA.05.003 Business Informatics III JV.03.062 Business Ethics RA.05.006 Informatics JV.04.001 International Trade Theory RA.05.007 Statistical Data Processing JV.04.003 Fundamentals of the World Economy I RA.05.008 Management Information Systems JV.04.004 Fundamentals of the World Economy II RA.05.009 Computer Information Systems JV.04.006 Exporting Strategies and Techniques RA.05.012 Information Systems (Firm level) JV.04.010 International Business I RA.05.013 Information Systems (Firm level) JV.04.011 International Business II RA.05.014 Stock Exchange in Practice JV.04.012 International Economy RA.05.015 Data Management JV.04.015 International Business Environment RA.05.016 System Development and Design JV.04.017 International Economics II RA.05.018 Süstem Development and Design - Exercise JV.04.019 International Economics RA.05.019 Process Management JV.04.023 Decision Making Theory RA.05.020 MS EXCEL Functions JV.04.024 Research seminar of MBA studies RA.05.021 Hyper Text Markup Language and World Wide Web RA O 1.001 Basics of Accounting I RA.05.022 Applied Information Systems RA 01.002 Basics of Accounting RA.05.023 Data Management RA O 1.003 Intermediate Accounting RA.05.024 Data Management RA.01.004 Auditing RI.01.001 Statistics I RA.0l.006 Accounting in Non-profit Institutions RI.01.002 Statistics 11 RA.01.010 Accounting RI.01.004 Basic Statistical Data Analysis RA.01.011 Bachelor Seminar (Accounting) RI.01.005 Statistics RA 01.012 Accounting RI O 1.007 Input-output Tables RA.01.013 Managerial Accounting R I.01.008 Statistics III RA.01.014 Accounting for Taxes RI.01.010 Insurance Statistics RA.01.015 Cost Accounting RI.01.011 Basic Statistics for Social and Business RA.01.016 Financial Statement Analysis RI.02.001 Econometrics I RA.01.017 Managerial Accounting RI.02.006 Quantitative Methods RA.01.018 Accounting Information System RI.02.012 Advanced Econometrics RA.01.019 Controlling RI.02.013 Econometrics III RA.01.020 Basics of Accounting RI.02.014 Decision Models RA.01.021 Software for accounting information systems RI.02.018 Quantitative Methods in Business RA.01.023 Accounting and taxation for self-employed persons RI.02.019 Quantitative Methods RA.01.026 Principles o f financing and accounting in company foundation RI.02.020 Operation Research Models process RI.02.021 Bachelor Seminar (Economic Modelling) RA.01.028 Financial Accounting and Statement Analysis RI.02.022 Econometric Modelling RA.01.029 Managerial Accounting RI.02.023 Research Mediods RA.01.032 Basics of Financial Accounting RI.02.024 Introduction to Econometrics RA.01.033 Basics of Accounting RI.02.025 Economics II RA.02.003 Money and Banking RI.02.026 Practical Training in Modelling of Economical Processes RA.02.004 Central Bank Policy RI.03.001 Economic Policy I RA.02.005 International Financial Markets I RI.03.002 Economic Policy II RA 02.006 International Financial Markets II RI.03.007 Economic Policy III RA.02.007 Banking Services and Management I RI.03.008 Structural Policy RA.02.008 Banking Services and Management II RI.03.009 Environment Policy RA.02.014 Bachelor Seminar (Money and Banking) RI.03.010 Economic Policy RA.02.017 Money and Banking RI.03.011 Economic History RA.02.018 Non-Banking Financial Institutions RI .03.012 Economy of the Nordic Countries RA.02.019 Banking Practical Training 1 RI.03.013 History o f Economic Science RA.02.020 Banking Practical Training II RI.03.014 Economic History RA.02.021 Foreign Banking Practical Training II RI.03.016 Economic and Finance Policy of EU RA.02.022 Foreign Banking Practical Training I RI.03.018 Institutional Economics RA.02.024 Banking Services RI.03.019 Business Environment 314 MAJANDUSTEADUSKOND 314 RI.03.020 Economic Development and Co-operation of Estonia, Latvia, RI.07.022 Economics Lithuania RI.07.023 Basic Economics I RI.03.023 Business Environment RI.07.024 Principles of Mathematical Economics RI.03.024 Comparative Economics Policy RI.07.025 Microeconomics RI.03.025 Consumer Protection in Market Economy Conditions RI.07.026 Rational Decision Theory RI.03.027 Economic Policy RI.07.027 The Business in the Macroeconomics Environment RI.03.028 Practical Work in Public Office RI.07.028 Microeconomics RI.03.029 Economic History RI.07.029 Macroeconomics RI.03.030 Competition Policy RI.07.030 Basic Economics RI.03.032 Institutional Economics I RI.07.031 Mathematical Economics RI.03.033 Regional and Local Government Policy RI.07.032 Money and Banking RI.03.034 Bachelor Seminar (Economic Policy and Public Economics) RI.07.033 Advanced Macroeconomics RI.04.012 Public Finance I RI.07.034 Economic Development RI.04.013 Public Finance II RI.07.035 Intermediate Econometrics RI.04.014 Public Economy RI.07.036 Dynamic Mathematical Methods in Economics RI.04.015 Public Finance RI.07.037 Game Theory RI.04.017 Taxation RI.07.038 Development Economics RI.04.018 Fundamentals of Economic activity RI.07.039 International Macroeconomics RI.04.022 Financial Management in the Public Sector Rl.07.040 History o f Economic Thought RI.04.023 Budgets and Taxation RI.07.041 Foreign Trade Theory RI.04.024 Agrarian policy RI.07.042 Industrial Organisation Rl.07.002 Estonian Development's Conceptions RI.07.043 Advanced Pedagogical Training I (Economics) RI.07.012 Economics Rl.07.044 Advanced Pedagogical Training II (Economics) RI.07.014 Basic Economics II RI.07.045 Basic Models o f Macroeconomics RI.07.015 Short Course of Basic Economics RI.07.046 Labour Economics RI.07.016 Short Course of Basic Economics RI.07.047 Open Economy Macroeconomics RI.07.018 Macroeconomics RI.07.048 Microeconomics RI.07.019 Introduction to Economics RI.07.049 Macroeconomics Rl.07.020 Macroeconomics II RI.07.050 Advanced Microeconomics RI.07.021 Macroeconomics I RI.07.051 Advanced Microeconomics Ained õppejõudude järgi Aamer, Ants MJJV.03.033 Karma, Otto MJRI.02.014, MJRI.02.020, Andresson, Helgi MJJV.03.023, MJJV.03.027, MTRM.01.011, MTRM.01.013 MJJV.03.036 Kase, Aili PC00.00.093, MJRI.03.001, Aria, Alver MJRA.03.009 MJRI.03.007, MJRI.03.008, Arrak, Andres MJRI.07.016, MJRI.07.018, MJRI.03.009, MJRI.03.011, MJRI.07.020, MJRI.07.021, MJRI.03.024, MJRI.03.027 MJRI.07.022, MJRI.07.030, Kaseorg, Merike MJRA.05.001, MJRA.05.002 MJRI.07.047, MJRI.07.049 Kask, Kaia MJRA.03.013, MJRA.03.015, Eamets, Raul MJRI.03.019, MJRI.07.014, MJRA.03.019 MJRI.07.020, MJRI.07.021, Kilemit, Priit MJRI.07.016 MJRI.07.022, MJRI.07.023, Kinnunen, Riku MJRI.02.012, MJRI.07.032. MJRI.07.046, MJRI.07.049 MJRI.07.034. MJRI.07.035, Haldma, Toomas MJJV.04.024, MJRA.Ol.001, MJRI.07.038 MJRA.01.002, MJRA.Ol.011, Kriisa, Raili MJJV.03.001, MJJV.03.002, MJRA.01.012, MJRA.Ol .013, MJJV.03.049, MJJV.03.050 MJRA.Ol.019, MJRA.Ol.020, Krusealle, Jüri MJJV.03.001, MJJV.03.002, MJRA.Ol.033 MJJV.03.015, MJJV.03.021, Hanson, Margus MJRI.04.022 MJJV.03.022, MJJV.03.026, Isotamm, Ain MJRA.05.003, MJRA.05.008, MJJV.03.038 MJRA.05.009, MJRA.05.012, Kulikov, Dmitri MJRI.07.018, MJRI.07.019, MJRA.05.015, MJRA.05.023, MJRI.07.024, MJRI.07.025 MJRA.05.024 Kõrgesaar, Ester MJRA.Ol .011, MJRA.Ol.014, Ivanova, Nadezda MJJV.03.048, MJRA.02.014 MJRA.01.018, MJRA.Ol .021 Ivanova, Nade da MJRA.02.007, MJRA.02.008, Leping, Vambola MJRA.05.001, MJRA.05.002, MJRA.02.019, MJRA.02.020, MJRA.05.003, MJRA.05.007, MJRA.02.021, MJRA.02.022, MJRA.05.012, MJRA.05.013, MJRA.02.024 MJRA.05.014, MJRA.05.015, Janikson, Kalju MJRI.03.025 MJRA.05.018, MJRA.05.022, Juhkam, Andres MJJV.03.048, MJRA.02.018 MJRA.05.024 Järve, Vello MJRA.Ol.003, MJRA.Ol.023 Leppik, Enn MJRA.Ol.004, MJRA.Ol.011, Järveots, Mare MJJV.03.048 MJRA.Ol.012, MJRA.Ol.020 Kaldaru, Helje MJRI.07.012, MJRI.07.024, Linkov, Monika MJJV.03.049, MJJV.03.050 MJRI.07.025, MJRI.07.026, Lääts, Kertu MJRA.Ol .011, MJRA.Ol .016, MJRI.07.027, MJRI.07.028, MJRA.Ol.028, MJRA.Ol.029 MJRI.07.043, MJRI.07.044, Masso, Jaan MJRI 01.010 MJRI.07.045, MJRI.07.048, Mauring, Tõnu MJJV.02.001, MJJV.02.005, MJRI.07.050, MJRI.07.051 MJJV.02.008, MJJV.02.019, Kalnin, Sinaida MJRA.01.006, MJRA.Ol .010, MJJV.02.025, MJJV.02.026, MJRA.Ol.032 MJJV.02.028, MJJV.02.029, 315 MAJANDUSTEADUSKOND 315 MJJV.02.034 MJRI.03.019 MJRI.03.023, Miljan, Mait MJJV.02.001, MJJV.02.002, MJRI.03.028 MJRI.03.030, MJJV.02.007, MJJV.02.013, MJRI.03.032 MJRI.03.034 MJJV.02.019, MJJV.02.020, Siimon, Aino PC00.00.049 РС00.00.074, MJJV.02.024, MJJV.02.026, MJJV.03.016 MJJV.03.038, MJJV.02.027, MJJV.02.029, MJJV.03.039 MJJV.03.040, MJJV.02.033, MJJV.02.036, MJJV.03.041 MJJV.03.044, MJJV.03.058, MJJV.04.024 MJJV.03.045 MJJV.03.048, Ohvril, Tiiu MJJV.02.025 MJJV.03.060 MJJV.03.061, Onoper, Tauno-Jussi MJJV.03.014, MJJV.03.047 MJRI.02.023 Otsar, Aavo MJRA.01.002, MJRA.01.026 Siimon, Ivar-Jüri PC00.00.059 PC00.00.061, Paas, Tiiu MJRI.02.001, MJRI.02.018, MJJV.02.001 MJJV.02.003, MJRI.02.021, MJRI.02.022, MJJV.02.009 MJJV.02.019, MJRI.02.023, MJRI.02.026, MJJV.02.021 MJJV.02.022, MJRI.07.012 MJJV.02.032 MJJV.03.041 Pabsch, Ekkehard MJJV.04.003, MJRI.03.016 Sikk, Juta MJRI.02.006 MJRI.02.018, Parts, Eve MJJV.04.019 MJRI.02.019 MJRI.02.023, Peets, Priit MJRA.01.010, MJRA.01.011, MJRI.02.024 MJRI.02.026 MJRA.01.0*3, MJRA.01.015, Silberg, Uno MJRI.03.019 MJRI.03.023, MJRA.01.017, MJRA.01.020, MJRI.04.012 MJRI.04.013, MJRA.01.029 MJRI.04.014 MJRI.04.024 Philips, Kaia PC00.00.099, PC00.00.104, Suuroja, Maive MJJV.03.057 MJRI.01.001, MJRI.01.002, Sõrg, Mart MJRA.02.003 MJRA.02.017, MJRI.01.008, MJRI.01.011 MJRA.02.019 MJRA.02.020, Pikk, Jaan MJRI.04.018 MJRA.02.021 MJRA.02.022, Probst, Christian MJRA.05.016, MJRA.05.019, MJRI.03.019 MJRI.03.023 MJRA.05.024 Šorikova, Ljudmila PC00.00.045 PC00.00.054, Raamat, Antti MJRI.07.015, MJRI.07.018, MJRA.02.005 MJRA.02.006, MJRI.07.019, MJRI.07.028, MJRA.03.006 MJRA.03.022 MJRI.07.029, MJRI.07.042 zur Muehlen, Michael MJRA.05.015 MJRA.05.016, Raju, Olev MJRI.07.002, MJRI.07.019 MJRA.05.024 Raudjärv, Matti MJRI.03.010, MJRI.03.019, Tamm, Villem MJRI.01.001 MJRI.01.002, MJRI.03.023, MJRI.03.033 MJRI.01.005 MJRI.01.007, Raudsepp, Vambola MJJV.02.036, MJJV.04.024, MJRI.01.008 MJRI.01.011 MJRA.03.002, MJRA.03.003, Todt, Horst MJRI.07.037 MJRI.07.040, MJRA.03.011, MJRA.03.013, MJRI.07.041 MJRI.07.050, MJRA.03.014, MJRA.03.017, MJRI.07.051 MJRA.03.020, MJRA.03.021, Tomson, Eve MJRI.03.011 MJRI.03.012, MJRA.03.023 MJRI.03.013 MJRI.03.014, Raus, Toomas MJRI.02.013, MJRI.02.024, MJRI.03.020 MJRI.03.029 MJRI.02.025 Traksler, Margot MJRA.01.001 MJRA.01.002 Reiljan, Anu MJJV.03.001, MJJV.03.002, Tuusis, Danel MJRA.03.005 MJRA.03.008 MJJV.03.015, MJJV.03.038, Türk, Kulno MJJV.03.003 MJJV.03.022, MJJV.03.049, MJJV.03.050, MJJV.03.029 MJJV.03.031, MJJV.03.051, MJJV.03.052, MJJV.03.034 MJJV.03.046, MJJV.03.053, MJJV.03.054, MJJV.03.055 MJJV.03.056, MJJV.03.058, MJJV.03.060, MJJV.03.058 MJJV.03.060, MJJV.03.061 MJJV.03.061 Reiljan, Janno MJJV.03.022, MJJV.03.058, Uist, Elvi PC00.00.094 MJRI.03.028, MJJV.04.010, MJJV.04.012, MJRI.03.034 MJRI.04.015, MJJV.04.015, MJJV.04.023, MJRI.04.017 MJRI.04.023 MJJV.04.024 Vadi, Maaja MJJV.03.003 MJJV.03.010, Roolaht, Tõnu MJJV.04.011, MJJV.04.017 MJJV.03.016 MJJV.03.020, Roose, Neeme MJJV.02.001, MJJV.02.003, MJJV.03.021 MJJV.03.022, MJJV.02.004, MJJV.02.006, MJJV.03.031 MJJV.03.035, MJJV.02.019, MJJV.02.023, MJJV.03.055 MJJV.03.059, MJJV.02.026, MJJV.02.029, MJJV.03.060 MJJV.03.061 MJJV.02.030, MJJV.02.031, Valeng, Anne MJJV.03.057 MJJV.03.026, MJJV.03.037, Varblane, Urmas MJJV.04.012 MJJV.04.015, MJJV.03.062 MJRI.07.041 Rootamm, Jelena MJJV.03.032 Vehviläinen, Juha MJRI.07.031 MJRI.07.033, Rosemann, Michael MJRA.05.015, MJRA.05.016 MJRI.07.036 MJRI.07.039 Ross, Märten MJRA.02.004 Viires, Peeter MJJV.02.023 MJJV.02.035, Sakk, Ain MJRA.05.001, MJRA.05.002, MJJV.03.014 MJJV.03.026, MJRA.05.006, MJRA.05.012, MJJV.03.042 MJJV.03.043, MJRA.05.020, MJRA.05.021 MJJV.03.062 Sander, Priit PC00.00.051, MJRA.03.004, von Uthmann, Christoph MJRA.05.016 MJRA.05.019 MJRA.03.005, MJRA.03.012, MJRA.05.024 MJRA.03.017, MJRA.03.018, Õmblus, Jaan MJJV.04.006 MJJV.04.012, MJRA.03.019, MJRA.03.024 MJJV.04.015 Sepp, Jüri MJRI.03.002, MJRI.03.018, 316 MATEMAATIKATEADUSKOND 316 Kursuse käigus antakse ülevaade programmeerimiskeeltest MATEMAATIKATEADUSKOND programmeerimise paradigmade (imperatiivne, objekt-orienteeritud, loogiline, funktsionaalne, paralleelne) baasil. ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E ARVUTITEADUSE INSTITUUT (AT) MTAT.03.008 Õpiprogrammid dotsent Rein Prank 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • A TARKVARASÜSTEEMIDE ÕPPETOOL (03) □ Informaatika:ülem OMTAT.03.001 Tutvutakse õpiprogrammide põhiliste liikidega ja nende kasutamisega MTAT.03.001 Programmeerimine II erineva loomuga ainete õpetamisel, õpiprogrammi kvaliteeti määravate dotsent Jüri Kiho,dotsent Jaanus Pöial,lektor Tauno Õunapuu teguritega. 5AP( 32L+ 32P+ 136i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-sl knt, 1 ref => A ■Informaatika:kesk, Matemaatiline statistika:ülem OMTAT.03.004 MTAT.03.009 Arvutiõpetus Käsitletakse süvendatult põhilisi programmeerimistehnikaid ja dotsent Mare Koit,lektor Tauno Õunapuu andmestruktuure koos mahukamate näidetega keele PASCAL baasil. 2AP( 8L+ 32P+ 40i) • A © 1 .-16 . n. 2 L, 2 P n -s => E ■Bioloogia:alam 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E Tutvumine personaalarvutite operatsioonisüsteemiga Windows95 ja rakendustarkvaraga, Interneti põhiteenustega, arvutikasutusoskuse MTAT.03.002 Tehisintellekt II omandamine. Kursus on ette nähtud üliõpilastele, kes ei õpi dotsent Tiit Roosmaa matemaatikateaduskonnas. 4AP( 32L+ 32S+ 96i) • E © 1. - 8. n. 1 L, 4 P n-s => A □ Informaatika:ülem 9. - 16. n. 1 L, 4 Pn-s => A OMTAT.05.015 24. - 31. n. 1 L, 4 P n-s => A Antakse ülevaade teadmiste baaside kasutamisest erinevates tehisintellekti 32. - 39. n. 1 L, 4 P n-s => A süsteemides: ekspertsüsteemid, robootika, loomuliku keele töötlus jne. Lähemalt vaadeldakse ekspertsüsteemide projekteerimist. MTAT.03.010 Sissejuhatus informaatikasse © 1.-16 . n. 2 L, 2 Sn-s => E dotsent Mare Koit,lektor Tauno Õunapuu 2AP( 16L+ 32P+ 32i) • A MTAT.03.003 Algoritmid ja andmestruktuurid ■ Informaatika:alam dotsent Jüri Kiho Tutvumine personaalarvutite operatsioonisüsteemidega, MS-DOS ja 5AP( 64L+ 32P+ 104i) • E Windows95, rakendustarkvaraga, Interneti põhiteenustega, ■ Informaatika:kesk arvutikasutusoskuse ja infotöötluse põhialuste omandamine. OMTAT.03.001 ©1. - 16. n. 1 L, 2 P n-sl knt => A Algoritmi struktuur ja korrektsus. Ajaline keerukus. Andmestruktuurid ja nende realiseerimine. Sorteerimise, sõnetöötluse, graafitöötluse ja MTAT.03.011 Tööjaamade tarkvara planimeetria algoritmid. dotsent Jaanus Pöial © 1 ,- 16. n. 4 L , 2 P n-s3 knt = > E 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • A 24. - 39. n. 4 L, 2 P n-s3 knt => E □ Informaatika:ülem OMTAT.03.003 MTAT.03.004 Programmeerimine I UNIX, Internet, X-Windows, tööjaamade rakendustarkvara, X-Windows dotsent Tiit Roosmaa,õppeülesande täitja Toomas Saarsen arenduskeskkonnad (tcl/tk). 5AP( 32L+ 32P+ 32S+ 104i) • E © 1 .-1 6 . n. 2 L, l P n - s => A ■Füüsikaline infotehnoloogia:, Informaatika:alam ©MTAT.03.009, MTAT.03.010 MTAT.03.012 Andmebaasid Kursus on mõeldud kõigile, kes soovivad õppida programmeerima. lektor Anne Villems Semestri jooksul omandatakse programmeerimise algtõed ja põhimõtted. 4AP( 64L+ 96i) • E Õpitakse programme koostama ja siluma keele PASCAL näitel. ■ Informaatika.ülem © 1 - 16. n. 2L , 2 P, 2 Sn-s => E OMTAT.03.003 24. - 39. n. 2 L, 2 P, 2 S n-s => E Andmebaasisüsteemid ja andmemudelid. Enam levinud andmemudelid. Andmebaasi projekteerimise teooria relatsioonilises mudelis. MTAT.03.005 Operatsioonisüsteemid Relatsioonilise andmemudeli keeled, nende klassifikatsioon, reaalsed õppeülesande täitja Viljo Soo keeled. Päringute optimiseerimine. Eriküsimusi (andmekaitse, töökindlus 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E jne.). □ Informaatika:ülem ©24. - 39. n. 4 L n-s => E ©MTAT.03.003 Antakse ülevaade operatsioonisüsteemide funktsioonidest, ülesehitusest ja MTAT.03.013 Funktsionaalprogrammeerimine tööpõhimõtetest. Tuginetakse peamiselt Unix-laadsetele teadur Varmo Vene operatsioonisüsteemidele, kuid käsitlus on laiem, hõlmates ka teistes 5AP( 64L+ 136i) • E operatsioonisüsteemides kasutatavaid meetodeid. Praktiline töö seisneb □ Informaatika:mag Unix-laadse operatsioonisüsteemi süsteemprogrammeerimise vahendite ©MTAT.03.003, MTAT.03.006 tundmaõppimises ning muutuste ja täienduste tegemises süsteemi. Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade lambda-arvutusest ja tüübiteooriast ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E ning nende seosest funktsionaalsete keeltega. ©24. - 39. n. 4 L n-s => E MTAT.03.006 Programmeerimiskeeled dotsent Jüri Kiho,teadur Varmo Vene,lektor Tõnu Tamme MTAT.03.015 Arvutigraafika 4AP( 48L+ 16P+ 96i) • E õppeülesande täitja Jüri Helekivi,õppeülesande täitja Tõnis Kelder ■Informaatika:kesk 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E OMTAT.03.001 □ lnformaatika:ülem ©MTAT.03.003 317 MATEMAATIKATEADUSKOND 317 Arvutigraafika kasutusvaldkonnad ja graafilised seadmed. Graafikaprimitiivid ja nende atribuudid. Arvutigraafika spetsiifilised MTAT.03.025 Tarkvaratehnika meetodid. Teisendused, segmendid ja metafailid. Graafilise sisendi õppeülesande täitja Toomas Saarsen põhimõtted. Kolmedimensioonilise graafika elemente. Vari ja värvus. 2AP( 32L+ 24P+ 24i) • E ©24. - 39. n. 4 L n-s => E □ Informaatika:ülem ©MTAT.03.003 MTAT.03.016 Arvutivõrgud ©MTAT.03.006 Õppeülesande täitja Ivo Haamer Tutvutakse tarkvaratehnika paradigmadega, projekti analüüsi ja 4AP( 64L+ 96i) • E kavandamisega ning realiseerimise ja kvaliteedi küsimustega. □lnformaatika:ülem ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => A Antakse ülevaade kaugvõrkude teoreetilistest alustest. Arvutivõrkude seitsmetasemeline arhitektuur. Eri tasemega ülesanded ja võimalikud MTAT.03.026 Tarkvarasüsteemid realiseerimisteed. Näited levinumatest kaugvõrkudest. dotsent Jüri Kiho ©1. - 16. n. 4 L n-s => E 2AP( 32S+ 48i) • A □ Informaatika:ülem, Informaatika:mag MTAT.03.017 R akendustarkvara: ТЕХ ©MTAT.03.020, MTAT.03.025 lektor Tõnu Tamme Tutvutakse uuemate instrumentaaltarkvara süsteemidega. Tutvutakse 1AP( 8L+ 8P+ 24i) • А JAVA süsteemiga. □Informaatika:alam ©1. -16. n. 2 S n-s => A OMTAT.03.009, MTAT.03.010 Lähteteksti ettevalmistamine. Trükikirja valik. Trükise liigendamine. MTAT.03.027 Infosüsteemid Internetis Tabelite koostamine. Valemid tekstis ja eraldi real. Makrode lektor Anne Villems moodustamine. 2AP( 9L+ 9P+ 6S+ 56i) • A ©24. - 27. n. 2 L, 2 P n-s => А □ lnformaatika:ülem OMTAT.03.009 MTAT.03.019 Inform aatika didaktika Ülevaade Internetist, eriti klient-server WWW süsteemist teadliku lektor Anne Villems kasutaja tase. HTML keele ülevaade, kodulehekülje koostamine. HTML- 2AP( 16L+ 32P+ 32i) • А vahendite (spetsiaalredaktorid, konverterid) ülevaade, vajalikud ■ Informaatikaõpetaja: teadmised värvidest ja pilditöötlusest. Iseseisvad ülesanded. □Informaatika:ülem OMTAT.03.004 ©1. -9 . n. 1 L, 1 P n-s Informaatika integratsioon teiste ainetega. Koolis kasutatavad tarkvara 10. - 16. n. 1 S n-s => A paketid. Nende kasutamisvõimalused erinevates ainetes. Informaatikaõpetaja roll. Elektronside koolis, selle kasutamine MTAT.03.029 Kooli tarkvara aktiivõppes, ainete integreerimisel. Programmeerimise kursus erikoolides. lektor Anne Villems ©1.-16. n. 1 L, 2 Pn-s => А 2AP( 32S+ 48i) • A □ Informaatikaõpetaja: MTAT.03.020 O bjektorienteeritud program m eerimine Seminar koolitarkvara pakettidest, kus käsitletakse kõiki koolitarkvara dotsent Jüri Kiho,õppeülesande täitja Ivo Haamer tüüpe - üldotstarbelistest kuni ainete õpiprogrammideni, elektronside 3AP( 64L+ 32P+ 24i) • E kasutamist koolitöös ja teisi kaasaegseid suundi. Seminaris pööratakse □Informaatika:mag tähelepanu esinemiskultuurile ja infotehnoloogia ning tarkvara OMTAT.03.001, MTAT.03.006 kasutamisele ettekande ettevalmistamisel. ФМТАТ.03.003 ©1. - 16. n. 2 S n-s => A Objekt-orienteeritud lähenemisviis. Klassi mõiste ja kasutamine. Liitklassid. Klasside tuletamine. Tehete ülekatmine. Sisend-väljund MTAT.03.030 Rakendustarkvara: Oracle süsteem. Klasside teegid. õppeülesande täitja Tarvo Avaste ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A □ Informaatika:alam MTAT.03.021 A rvutustehnika alused OMTAT.03.012 dotsent Matti Fischer Relatsiooniline andmebaas (põhimõisted).RABJS Oracle ülesehitus ja 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E komponendid. ORACLE UNIX- keskkonnas. SQLPLUS, SQLi struktuur ■ Informaatika:kesk, Rakendusinformaatika: ja süntaks. SQL-andmete kirjeldamise keel (DDL) ja andmete töötlemise Kursuse esimeses osas tutvustatakse digitaalelektroonika keel (DML) PL/SQL juhtimisstruktuurid. mikroprotsessortehnika aluseid. Selle põhjal selgitatakse kursuse teises ©28. - 35. n. 2 L, 2 P n-s => A osas mikrokontrollerite ja personaalarvutite tööpõhimõtteid. ©1. - 16. n. 3 L n-s => E MTAT.03.031 Infosüsteemide projekteerimine õppeülesande täitja Indrek Sander MTAT.03.022 R akendustarkvara: INTERNET 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • A dotsent Jaanus Pöial □ lnformaatika:ülem 1 AP( 8L+8P+ 24i) • А Infosüsteemide projekteerimine, kasutades andmevoodiagramme ja □lnformaatika:alam andmemudeleid. Praktikumis suurema projekti koostamine grupitööna. OMTAT.03.009, MTAT.03.010 © 1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s => E Elektronside alused ja INTERNETi teenuste tutvustamine. ©28. -31. n. 2L , 2 Pn-s => А MTAT.03.032 Graafilise kasutajaliidese disain dotsent Jaanus Pöial MTAT.03.023 Võrgutehnoloogia 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A Õppeülesande täitja Viljo Soo □ Informaatika:ülem 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • А Kursuses käsitletakse inimese suhtlemist arvutiga, kasutajakeskse disaini □lnformaatika:ülem aluseid, kasutajaliideste psühholoogilisi aspekte, kasutajaliideste ning ФМТАТ.03.004, MTAT.03.021 nende elementide disaini ja hindamise meetodeid. Seminaris tutvustatakse Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade arvutivõrgu riist- ja tarkvara graafiliste kasutajaliideste realiseerimise vahendeid ning analüüsitakse toimimise põhimõtetest ning praktiline töökogemus selles vallas. loodud liideseid. Iseseisvaks tööks on mingi liidese realiseerimine. Vaadeldakse nii koht- kui kaugvõrke, peamiselt TCP IP protokollistiku © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n-s => A najal. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => A MTAT.03.033 Programmeerimiskeeled 318 MATEMAATIKATEADUSKOND 318 dotsent Tiit Roosmaa,õppeülesande täitja Igor Bossenko ©Ei ole teada 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • A ■Füüsika: MTAT.03.056 Kohtvõrgud OMTAT.03.009 õppeülesande täitja Viljo Soo Aine eesmärk on anda algteadmised programmeerimisest (üliõpilastele, 2AP( 8L+ 16P+ 56i) • A kes ei õpi matemaatikateaduskonnas). Tutvustatakse programmeerimise ■Avatud Ülikool: põhimõisteid, keelekonstruktsioone, arvuliste ja tekstiliste andmete OMTAT.03.004, MTAT.03.046, MTAT.03.049 töötlemist keel Turbo Pascal 7.0 baasil. Antakse ülevaade erinevatest Kursus annab lühiülevaate arvutivõrkudes kasutatavatest tehnoloogiatest programmeerimissuundadest ja vahenditest. ja nendega seotud mõistetest. Põhitähelepanu on pööratud ülevaate ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E andmisele kohtvõrgu teenustest ja praktilise kogemuse omandamisele teenuste käivitamisel. MTAT.03.037 Arvutisüsteemide haldamine ©Ei ole teada õppeülesande täitja Viljo Soo 1,5AP( 10L+ 16P+ 40i) • E MTAT.03.057 Rakendustarkvara: HTML □Avatud Ülikool: õppeülesande täitja Andres Jaeger,õppeülesande täitja Mare Jaeger OMTAT.03.034 2AP( 12L+ 12P+ 56i) • A Antakse baasteadmised, mis on vajalikud kaasaegsetel kohtvõrkudel ■Avatud Ülikool: tuginevate arvutisüsteemide haldamiseks. Käsitletavad Hüpertekstsüsteemi WWW lühiülevaade, hüpertekstide kirjutamise keel operatsioonisüsteemid on Windows 95, Windows NT, Novell, Unix. HTML, Netscape Gold Editori kasutamine WWW lehekülgede ©Ei ole teada koostamisel, lehekülgede kujundamis- ja toimetamispõhimõtted. ©Ei ole teada MTAT.03.040 Elektronside kasutamine koolis lektor Anne Villems,õppeülesande täitja Terje Tuisk MTAT.03.058 Informaatika didaktika 2AP( 80i) • A lektor Anne Villems □Avatud Ülikool: 3AP( 36L+ 84i) • A Kaugkoolituskursus, toimub elektronside teel. Interneti teenused: ■Avatud Ülikool: elektronpost, listid, Ftp, archie, WWW, nende kasutus UUCP puhul. Annab aluse nii informaatika kui aine õpetamiseks koolis, tutvustab Elektronsidel baseeruvaid projekte organiseerivad asutused: ESP, arvutite ja arvutiside kasutamist koolis teiste ainete õpetamisel. I*EARN, ThinkQuit jt. Mõeldud kõigi andmete õpetajatele. ©Ei ole teada ©Ei ole teada MTAT.03.059 K oolitarkvara MTAT.03.041 Kooli Infosüsteem Internetis lektor Anne Villems lektor Anne Villems, Erkki Leego,õppeülesande täitja Andres 2AP( 24S+ 56i) • A Jaeger,õppeülesande täitja Mare Jaeger,õppeülesande täitja Kristin Kraav ■Avatud Ülikool: 2AP( 80i) • A ФМТАТ.03.009 □Avatud Ülikool: Õpetatakse infotehnoloogia kasutamist ettekande tegemisel, tutvutakse Netscape Gold'1 installeerimine; HTML põhimõtted; Netscape Gold'i erinevates ainetes kasutatavate tarkvara pakettidega, nende sidumisega põhivahendid; pilditöötlus; lehekülgede kujunduspõhimõtted. õppekavasse, Internetis leiduvate materjalide kasutamisega ning tunni (Kaugkoolituskursus) materjalide esitamisega WWW-s. Õppetöö seminari vormis, kus iga ©Ei ole teada osalev õpetaja teeb ettekande (tunni). ©Ei ole teada MTAT.03.042 Postmasterite koolitus lektor Anne Villems, Tõnis Eelma. Anto Veldre,õppeülesande täitja Ahti MTAT.03.060 Õpiprogrammid Kelder,õppeülesande täitja Viljo Soo dotsent Rein Prank 2AP( 80i) • A 3AP( 16L+ 20P+ 84i) • A □Avatud Ülikool: ■Avatud Ülikool: Elektronside toimimise põhimõtted ja protokollid. Modemid, nende Õpiprogrammide tüübid. Õpiprogrammide kasutamisviisid uue materjali testimine ja käsitlemine. Elektronside sisseseadmine. Lokaalvõrgud ja õpetamisel harjutustes ja kontrolltöödes. Küsimused ja ülesanded arvutil elektronside. Elektronside teenused. (Kaugkoolituskursus) Praktiline töö erinevate Õppeainete tüüpiliste õpiprogrammidega. ©Ei ole teada Lisamaterjalide (töölehtede, ülesannete) koostamine õpiprogrammide kasutamiseks. Õpitarkvara testimine ja hindamine. Praktilised probleemid MTAT.03.043 Programmeerimine õpitarkvara kasutamisel arvutiklassis. dotsent Jüri Kiho ©Ei ole teada 5AP( 32L+ 32P+ 32S+ 104i) • E ■Rakendusinformaatika: MTAT.03.061 Multimeedia Omandatakse programmeerimise algtõed ja põhimõtted. Õpitakse Õppeülesande täitja Gunnar Nellis programme koostama ja siluma keele JAVA näitel. 1 AP( 2L+ 10P+ 28i) • A © 1 .-16 . n .2 L, 2 P, 2 S n-s2 knt => E ■Avatud Ülikool: Antakse ülevaade levinumatest multimeedia loomise tarkvarapakettidest. MTAT.03.044 Rakendustarkvara: ACCESS Lähemalt vaadatakse paketti Authorware Academic. õppeülesande täitja Rein Noorma ©Ei ole teada 1 AP( 8L+ 8P+ 24i) • A □ Informaatika: MTAT.03.062 UNIX OMTAT.03.009 dotsent Jaanus Pöial Ülevaade MS Office andmebaasisüsteemist ACCESS. Andmebaasi 2AP( 10L+ 14P+ 56i) • A loomine, andmete kasutamine, filtreerimine ja sorteerimine. Tabelite ■Avatud Ülikool: sidumine. Päringud. Sisend-väljundvormide koostamine. Aruanded. Käsitletakse operatsioonisüsteemi UNIX põhimõisteid, käske ja ©32. - 35. n. 2 L, 2 P n-s => A lihtsamate programmide koostamist. ©Ei ole teada MTAT.03.055 Arvutustehnika alused dotsent Matti Fischer MTAT.03.063 Programmeerimine II 3AP( 36L+ 84i) • A dotsent Jaanus Pöial ■Avatud Ülikool: 5AP( 24L+36P+ 140i) • E Loengukursus tutvustab digitaalseadmete, mikroprotsessorite, arvutite ja ■Avatud Ülikool: nende lisaseadmete ehitust ning töötamise põhimõtteid. OMTAT.03.004 319 MATEMAATIKATE ADU SKOND 319 Käsitletakse süvendatult põhilisi programmeerimistehnikaid ja MTAT.03.071 Hajussüsteemid andmestruktuure koos mahukamate näidetega keel Pascal abil. õppeülesande täitja Toomas Soome ©Ei ole teada 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E ■Rakendusinformaatika: MTAT.03.064 Programmeerimine Perlis Hajussüsteemi mõiste. Ülevaade hajussüsteemides kasutatavatest õppeülesande täitja Peep Uba põhilistest tehnoloogiatest, näiteid hajussüsteemidest. 1,5AP( 12L+ 6P+ 42i) • A © 1 ,- 16. n. 2 L , 2 P n-s => E □Avatud Ülikool: Kursuse käigus antakse ülevaade programmeerimiskeelest Perl: muutujad, MTAT.03.072 Infosüsteemi projekt failipidemed, mallvõrdlus, funktsioonid. õppeülesande täitja Indrek Sander ©Ei ole teada 2AP( 32S+ 48i) • A ■Rakendusinformaatika: MTAT.03.065 UNIX tavakasutajale Iseseisva praktilise töö jätkuna kursusele "Infosüsteemide dotsent Jaanus Pöial,õppeülesande täitja Toomas Soome projekteerimine". 1,5AP( 8L+ 8P+ 44i) • A ©24. - 39. n. 2 S n-s => A □Avatud Ülikool: Käsitletakse operatsioonisüsteemi UNIX põhimõisteid, käske ja MTAT.03.073 Multimeedia vahendid lihtsamate programmide koostamist. õppeülesande täitja Gunnar Nellis ©Ei ole teada 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A ■ Rakendusinformaatika: MTAT.03.066 Võrgutehnoloogia Ülevaade multimeedia vahenditest, nende rakendusvõimalustest õppeülesande täitja Viljo Soo erinevates valdkondades, sh ettekannete ja Õppevahendite tegemine. 1AP( 8L+ 4P+ 28i) • A Praktiline töö multimeedia rakenduse alal. □Avatud Ülikool: ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => A OMTAT.03.065 Kursus käsitleb põhilisi Internetis kasutatavaid võrguprotokolle nende MTAT.03.074 Operatsioonisüsteemid ja rakenduspaketid praktilise rakendamise seisukohast. Loengumaterjalides antakse ülevaade lektor Tauno Õunapuu protokollidest ja nendevahelistest seostest. Praktikumis harjutatakse 2,5AP( 16L+ 32P+ 52i) • A võrkude konfigureerimist. ■Füüsikaline infotehnoloogia: ©Ei ole teada Tutvustatakse operatsioonisüsteeme UNIX, WINDOWS ja MS-DOS ning person aal arvutite rakendustarkvara. MTAT.03.067 Operatsioonisüsteemid © 1. - 16. n. 1 L, 2 P n-s => A õppeülesande täitja Viljo Soo 1,5AP( 4L+ 56i) • A MTAT.03.075 Kompilaatorid □Avatud Ülikool: õppeülesande täitja Ain Isotamm OMTAT.03.065 2AP( 32L+ 48i) • E ФМТАТ.03.004 ■Rakendusinformaatika: Õppetöö toimub põhiliselt distantsõppena kasutades meililiste ja veebi. Leksiline analüüs. Süntaksanalüüs. Analüsaatorite generaatorid. Õppematerjal käsitleb operatsioonisüsteemide (OS) ülesehitust, Süntaksjuhitav skeem. Vahekoodi ja objektkoodi genereerimine. põhimõisteid ja toimemehhanisme. Põhiliselt toetub käsitlus Unix- ©24. - 39. n. 2 L n-s => E laadsetele OSidele. Käsitletavad teemad on: OS arhitektuur, süsteemifunktsioonid, ruumikorraldus, ajajaotus, failisüsteemid. ©Ei ole teada TEOREETILISE INFORMAATIKA ÕPPETOOL (05) MTAT.03.068 Unixi haldamine Õppeülesande täitja Ville Hallik,õppeülesande täitja Viljo Soo 2,5AP( 16L+8P+ 76i) • A MTAT.05.001 Matemaatilise loogika elemendid □Avatud Ülikool: dotsent Rein Prank,Õppeülesande täitja Reimo Palm OMTAT.03.065 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E ФМТАТ.03.064, MTAT.03.067 ■ Informaatika:alam, Rakendusinformaatika: Kursus annab üldteadmised, mis on vajalikud Unix-süsteemi Lausearvutuse ja predikaatarvutuse põhimõisted. Tuletamine formaalses installeerimiseks, kofigureerimiseks ja töös hoidmiseks. Põhirõhk on aksiomaatilises süsteemis. Turingi masinad. Ülesanded lahendatakse suunatud ühele enim levinud unixilaadsele süsteemile nimega "RedHat arvutil. Linux", kuid a ja ja võimaluste piires ei jää vaatluse alt kõrvale ka teised ©1. - 16. n. 2 L, 2 Pn-s => E Linuxi distributsioonid ja FreeBSD. Arvutivõrguga seotud Unixi 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E haldamise küsimusi ei käsitleta. ©Ei ole teada MTAT.05.002 Matemaatiline loogika ja algoritmiteooria lektor Tõnu Tamme MTAT.03.069 Nimeserver 4AP( 64L+ 96i) • E õppeülesande täitja Viljo Soo ■ Informaatika:ülem 1 AP( 6L+ 6P+ 28i) • A OMTAT.05.001 □Avatud Ülikool: Esitatakse matemaatilise loogika klassikalised teoreemid OMTAT.03.066 (predikaatarvutuse täielikkus, aritmeetika mittetäielikkus) ja Kursus annab praktilised oskused Interneti nimeserverite installeerimiseks algoritmimõisted formalisatsioonid ning lahenduvate/loetletavate hulkade ja käigushoidmiseks. teooria. ©Ei ole teada ©1. -16. n. 4 L n-s => E MTAT.03.070 Rakendustarkvara: Perl MTAT.05.004 Automaattõestamine Õppeülesande täitja Peep Uba korr. professor Mati Tombak 1 AP( 8L+8P+ 24i) • A 5AP( 64L+ 136i) • E □informaatika: □ Informaatika:mag, Informaatika:dokt Kursuses antakse ülevaade programmeerimiskeelest Perl: muutujad, OMTAT.05.002 mallvõrdlus, failipidemed, funktsioonid. Kursuses esitatakse olulisemad meetodid teoreemide ©33.- 35.n. 2 L , 2 Pn-s => A automaattõestamiseks lausearvutuses ja predikaatarvutuses. ©1. - 16. n. 4 L n-s => E 320 MATEMAATIKATE ADUSKOND 320 Tõestuspuud. Esimest järku teooriad ja mudelid. Lausearvutuse MTAT.05.005 K om binatoorika täielikkus. Predikaatarvutuse mittelahenduvus ja aritmeetika emeriitprofessor Ülo Kaasik,dotsent Uno Kaljulaid mittetäielikkus. 4AP( 64L+ 96i) • E ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => A ■Informaatika:ülem Kursuse esimeses osas esitatakse genereerivate funktsioonide meetod MTAT.05.021 Inform aatika olümpiaadid ning Polya loendamisteooria.Teises osas, võrede ja formaalsete ridade dotsent Rein Prank kasutusele, saab kuulaja kaasaegsest loendamisteooriast 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A (inversioonimeetod), ka algebralistest genereerivatest funktsioonidest □ Informaatika:ülem, Informaatikaõpetaja: ning nende kasutamisest. ФМТАТ.03.001, MTAT.03.003 ©1. - 16. n. 4 L n-s => E Tutvustatakse informaatika olümpiaadide korraldust ja ülesannete tüüpe Võetakse osa vabariikliku olümpiaadi korraldamisest. Tutvutakse MTAT.05.006 Diskreetse m atem aatika elemendid maailmas olemasolevate ülesannete arhiividega. dotsent Uno Kaljulaid ©24. - 39. n . lL , 1 P n-s => A 3AP( 32L+ 32P+ 16S+ 40i) • E ■lnformaatika:ülem, Matemaatika:kesk MTAT.05.022 Koolipraktika inform aatikas (põhiainena) ©MTAT.05.001 dotsent Rein Prank,lektor Anne Villems Annab teadmised diskreetse matemaatika kahest valdkonnast - graafidest 10AP( 2S+ 398i) • A ja arvude kombinatoorikast. Muuhulgas sisaldab see kursus ka ■ Informaatikaõpetaja: arvuteooria algebralisi ja analüütilisi aluseid. OMTAT.03.019 © 1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s => E Praktika koolis informaatika õpetajana (põhiainena, ainsa erialana). Osavõtt kooli tööst klassijuhatajana jne. Informaatika tundide jälgimine. MTAT.05.008 Diskreetne m atem aatika Tundide andmine vähemalt 40 t ulatuses. Praktika lõpeb dotsent Uno Kaljulaid aruandmisseminariga. 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E ©7. - 16. n. 2 S n-s => A ■ Informaatika:ülem Kursus õpetab diskreetsete süsteemide matemaatilisi aluseid. Käsitletakse MTAT.05.023 Koolipraktika inform aatikas (kõrvalainena) transversaalide teooriat, matroide, konfiguratsioone ja nende dotsent Rein Prank,lektor Anne Villems põhivõrrandit, samuti automaate ning nende seost formaalsete keeltega. 4AP( 2S+ 158i) • A ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E ■Informaatikaõpetaja: OMTAT.03.019 MTAT.05.009 Arvutiteaduse elemendid Praktika koolis informaatika õpetajana (koos matemaatika või füüsika lektor Anne Villems õpetaja praktikaga). Informaatika tundide jälgimine. Tundide andmine 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • A vähemalt 16 t ulatuses. Praktika lõpeb aruandmisseminariga. ■Informaatika: kesk ©7. - 16. n. 2 S n-s => A Teadus ja metateadus. ülesanne ja selle lahendamine: programmeerimiskeeled, süntaks, semantika, andmestruktuurid, MTAT.05.041 A rvutiteaduse elemendid moodulidrekursioon, programmi korrektsus, testimine, elutsükkel. korr. professor Mati Tombak Formaalsed mudelid: automaadid, Turingi masin, rekursiivsed 2AP( 24L+ 56i) • A funktsioonid, Lambda-arvutus. Programmeerimise paradigmad. ■Avatud Ülikool: © 1. - 16. n. 2 L, 1 P n-s => A Kursus annab aluse valikkursuste teadlikuks valimiseks. ©Ei ole teada MTAT.05.012 Loogiline program m eerim ine lektor Tõnu Tamme MTAT.05.042 Diskreetne m atem aatika 5AP( 64L+ 136i) • E dotsent Uno Kaljulaid,dotsent Rein Prank □Informaatika:mag 3AP( 24L+ 12P+ 84i) • E Programmeerimine keeles Prolog: andmebaaside realiseerimine, ■Avatud Ülikool: ekspertsüsteemid, teksti süntaktiline analüüs, keerdülesannete Lausearvutuse põhimõisted. Turingi masina mõiste ja arvuliste lahendamine ja avaldiste teisendamine. SLDNF-resolutsioon kui loogilise funktsioonide arvutamine Turingi masinal. Mittelahenduvuse teoreemide programmeerimise teoreetiline alus. mõju programmeerimisele ja programmide õigsuse kontrollile. Kursus ©1. - 16. n. 4 L n-s => E annab põhiteadmised diskreetsetest struktuuridest s.h graafidest Esitatakse ka loendamisteooria põhitõed ja nende seos arvuteooriaga. MTAT.05.018 Loogika I ©Ei ole teada lektor Tõnu Tamme 2AP( 32L+ 48i) • E MTAT.05.043 K onstruktiivne keerukus □Filosoofia:alam korr. professor Mati Tombak Järeldused lausearvutuses ja predikaatarvutuses. Tuletused. 1 AP( 32S+ 8i) • A ©1. - 16. n. 2 L n-sl knt => E □ Informaatika:mag, Informaatika:dokt Seminaris uuritakse meetodeid ja algoritme NP-raskete ülesannete MTAT.05.019 Loogika II lahendamiseks. lektor Tõnu Tamme ©24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A 4AP( 64L+ 96i) • E □Filosoofia:alam MTAT.05.044 Loendamine ja semantika ФМТАТ.05.018 dotsent Uno Kaljulaid Tõestuspuud. Esimest järku teooriad ja mudelid. Formaalsete süsteemide 1 AP( 32S+ 8i) • A korrektsus ja täielikkus. Predikaatarvutuse mittelahenduvus ja aritmeetika □ Informaatika:mag, Informaatika:dokt mittetäielikkus. Modaalsed ja intuitsionistlikud loogikad. Seminaris arendatakse abstraktset vaatepunkti loendamisteooriale ja ©24. - 39. n. 4 L n-sl knt => E semantikale, kasutades selleks mittekommutatiivsete ridade ja kategooriatega seotud konstruktsioone. MTAT.05.020 Loogika (m agistrantidele) ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref => A lektor Tõnu Tamme 1AP( 32L) • A MTAT.05.045 Algoritmiteooria □ Filosoofia:mag lektor Tõnu Tamme ФМТАТ.05.018 2AP( 32L+ 48i) • E ■Rakendusinformaatika: 321 MATEMAATIKATE ADUSKOND 321 OMTAT.05.001 regressioonanalüüsi mudel. Praktikum: Meditsiinilise andmestiku analüüs Algoritmi mõiste erinevate formalisatsioonide ekvivalentsus. Algoritmi arvutil: loengus käsitletud meetodite praktiline rakendamine. Tarkvara: keerukus. Lahendumatud probleemid. SAS, Excel. ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ©24. - 31. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => A MTAT.05.046 Loogilise programmeerimise meetod MTMS.01.006 Statistiliste mudelite analüüs (Statistiline analüüs 4A) lektor Tõnu Tamme teadur Krista Fischer,lektor Ene Käärik,lektor Mare Vähi 1AP( 8L+ 8P+ 24i) • A 3AP( 24L+ 24P+ 72i) • E ■Rakendusinformaatika: □m ag, dokt OMTAT.05.001 ©MTMS.01.005, MTMS.01.024, MTMS.01.028, MTMS.02.006, Probleemide loogiline kirjeldamine keeles Prolog. MTMS.02.008 024. - 39. n. .5 L, .5 P n-s => A Mitme argumendiga regressioonmudelid. Üldistatud lineaarsed mudelid (logistilised mudelid, Poissoni mudelid). Dispersioonanalüüsi mudelid MTAT.05.047 Funktsionaalprogrammeerimise meetod (mitme faktoriga, fikseeritud ja juhuslike mõjudega, hierarhilised). teadur Varmo Vene Kovariatsioonanalüüsi mudelid. Faktoranalüüs. Diskriminantanalüüs. 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E Objektide hulga analüüs. Praktikumid: Erialase andmestiku (ankeedid, ■Rakendusinformaatika: testitulemused) analüüs arvutil: loengus käsitletud meetodite praktiline Funktsionaalsete keelte põhiomadused - funktsioonid, ilmutatud rakendamine. Tarkvara: SAS (võimalikud muudatused vastavalt viidatavus, rekursioon, tüübid, polümorfism, kõrgemat järl.u funktsioonid, olemasolevale tarkvarale ja vajadustele). laisk ja agar väärtustamine. Ülevaade laisast funktsionaalsest keelest © 24.-35 . n .2 L, 2 P n-s => E Haskell ning funktsionaalprogrammeerimise tehnikatest. 01. -16. n. 1 L, 1 P n-s => E MTMS.01.007 Andmeanalüüs II lektor Ene Käärik,lektor Mare Vähi MTAT.05.048 Automaadid ja formaalsed keeled 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • A õppeülesande täitja Tiina Nirk ■Matemaatiline statistika:ülem 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E OMTMS.01.029 ■Rakendusinformaatika: Kahe- ja mitmemõõtmelised regressioonmudelid, dispersioonanalüüsi OMTAT.05.001 erinevad mudelid, sissejuhatus üldistatud lineaarsetesse mudelitesse, Lõplikud, magasinmäluga ja mittedetermineeritud automaadid. faktor-, diskriminant- ja klasteranalüüsi. Oskus töötada paketiga SAS. Formaalsed keeled ja nende klassifikatsioon. Automaatide vahekord © 1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E keelteklassidega. 0 1. - 16. n. 1 L, 1 P n-s => E MTMS.01.008 Maatriksid statistikas dotsent Tõnu Kollo MATEMAATILISE STATISTIKA 2AP( 32L+ 48i) • E□ Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag INSTITUUT (MS) OMTPM.01.007, MTPM.06.002 Kursuses käsitletakse blokk-maatrikseid ja tehteid nendega. Olulisemad mõisted: otsekorrutis, vec-operaator, permutatsioonimaatriks, MATEMAATILISE STATISTIKA ÕPPETOOL maatrikstuletis. Kursus annab vahendid mitmemõõtmelise analüüsi kaasaegseks käsitlemiseks. (01) ©1. - 8. n. 4 L n-sl knt => E MTMS.01.001 Matemaatiline statistika I MTMS.01.011 Üldistatud lineaarsed mudelid dotsent Imbi Traat,lektor Martin Viil korr. professor Ene-Margit Tiit,teadur Krista Fischer,teadur Märt Möis 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E ■Matemaatiline statistika:alam □Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag, □Matemaatika: ülem Matemaatiline statistika:dokt OMTMS.02.001 OMTMS.Ol.OOl, MTMS.01.007, MTMS.02.001 Statistika põhimõisted, punkthinnangud, omadused, vähimruutude, Statistiliste mudelite üldine teoreetiline käsitlus vähimruutude ja suurima momentide, suurima tõepära meetod, vahemikhinnangud, rakendused tõepära hinnangute alusel. Seosefunktsiooni ja argumenttunnuste klassikaliste jaotuste parameetrite hindamisel, hüpoteeside kontroll, vead, erivalikute korral saadakse erijuhtudena regressioon-, dispersioon- ja kriteerium, võimsus. Regressiooniparameetrite hinnangud. kovariatsioonanalüüs. Rakendatakse mitmesuguseid eeldusi: 0 1 . - 8 .n .4L , 4 P n-s2 knt => E argumenttunnuste (faktorite) juhuslikkuse, vaatlusandmete jaotuse kohta. 1. -16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E ; (vene keeles): Tuletatakse kriteeriumid mudelite olulisuse, adekvaatsuse ja ammendavuse kohta. MTMS.01.004 Valikuuringute teooria II © 1,- 16. n. 2L , 2 P n -s l ref => E dotsent Imbi Traat 2AP( 24L+ 6P+ 2S+ 48i) • A MTMS.01.012 Faktoranalüüs □Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag, korr. professor Ene-Margit Tiit,lektor Säde Koskel Matemaatiline statistika:dokt 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A (DMTMS.01.003 □ Matemaatiline statistika:ülem Mudelit kasutavad hinnangud, regressioonhinnang, kahefaasiline valik, OMTMS.Ol.OOl, MTMS.01.007, MTMS.02.001 hinnangud kahel ajahetkel, hinnangud osakogumites. Hindamine kao Faktoranalüüsi matemaatiline esitus. Hindamismeetodid. Faktorite tingimustes. Valikuuringuandmete eripära ja andmete analüüs. pööramine. Mitteortogonaalne faktorstruktuur. Individuaalsed 032. - 39. n. 3 L, .75 P, .25 S n-s => A faktorkaalud ja nende omadused. Faktoranalüüsi interpretatsioon. ©1. - 8. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A MTMS.01.005 Meditsiinistatistika (Statistiline analüüs 2D) teadur Krista Fischer,lektor Säde Koskel,lektor Ene Käärik MTMS.01.017 Biomeetria (Statistiline analüüs 2A) 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A teadur Märt Möls,lektor Säde Koskel, Tiina Eimre □Arstiteadus: 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E ФМТАТ.03.009 □ Bioloogia: Üldkogum, valim, tunnus, tunnuste tüübid. Ühe tunnuse analüüs. OMTMS.Ol .018 Teoreetiline jaotus. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine, vead, olulisuse Kirjeldavad andmeanalüüsi meetodid. Teoreetiline jaotus. Statistilise nivoo, olulisuse tõenäosus. Kahe üldkogumi võrdlemine: t-test, hüpoteesi mõiste. Lihtsamaid parameetril isi ja mitteparameetrilisi teste tõenäosuste ja protsentide võrdlemine. Korrelatsioonanalüüs. Lihtne kahe üldkogumi võrdlemiseks. Ühefaktoriline dispersioonanalüüs, 322 MATEMAATIKATE YIHSKOXD 322 mitmene võrdlemine. Mitmene regressioon, mitmefaktoriline Tutvutakse mitmemõõtmelise normaaljaotusega ja temast tuletatud dispersioonanalüüs, kovariatsioonanalüüs. Praktikumis: Bioloogilise jaotustega. Õpitakse hindama selle jaotuse parameetreid ja konstrueerima andmestiku analüüs arvutil: loengus käsitletud meetodite praktiline teste parameetrite kohta esitatud hüpoteeside kontrolliks. rakendamine. Tarkvara: SAS. ©9. - 16. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E ©9. - 16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E MTMS.01.027 Regressioonanalüüs MTMS.01.018 Statistiline analüüs I dotsent Anne-Mai Parring dotsent Anne-Mai Parring,lektor Martin Viil,lektor Mare Vähi 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A □Matemaatiline statistika:ülem Andmestik, selle esitus ja kogumine, vead. Kirjeldav statistika, andmete ©MTMS.01.026 visualiseerimine. Statistiline sõltuvus, regressioon. Juhuslik valim. Antakse ülevaade mitmemõõtmelisest regressioonanalüüsist. Mudeli Lihtsamad otsustused üldkogumi kohta. Praktikumis: variatsioonrida, hindamine. Mudeli diagnostika. Jääkide analüüs. Indikaator-tunnuste selle parameetrid — mediaan, kvantiilid. Keskmine, dispersioon, kasutamine. Mudeli automaatne konstrueerimine. standardhälve. Kahemõõtmeline tabel, tinglik jaotus. Korrelatsiooniväli, ©24. -31. n. 2L , 2 P n -s => E regressioonisirge parameetrite hindamine. ©1. - 8. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E MTMS.01.029 Andmeanalüüs I dotsent Anne-Mai Parring,lektor Säde Koskel MTMS.01.020 Kvalitatiivsete andmete analüüs 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E dotsent Imbi Traat ■Matemaatiline statistika:alam 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E Tutvustatakse tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika aluseid, □ Matemaatiline statistika:ülem õpetatakse matemaatilse statistika rakendamist praktiliste ülesannete Käsitletakse mittearvulise iseloomuga statistiliste andmete analüüsi lahendamiseks. Käsitletakse ühe ja kahe tunnuse analüüsimist. meetodeid. Sagedustabel, šansid, seosekordajad. Üldistatud lineaarsed Kasutatakse paketti SAS või SPSS. mudelid:logistiline regressioon, probit-mudelid. Hüpoteesid jaotustabeli, ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => A seosekordajate ja mudelite parameetrite kohta. ©9. -16. n. 2 L , 2 P n -s = >E MTMS.01.031 Biomeetria m atem aatikutele dotsent Tõnu Mõis MTMS.01.021 Elukestusanalüüs 2AP( 32L+ 48i) • A teadur Krista Fischer □Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E OMTMS.Ol.OOl □ Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag Statistilised meetodid meditsiinis ja bioloogias: põhimeetodid OMTMS.Ol.OOl epidemioloogias, kliiniliste katsete statistilised aspektid, spetsiifi­ ©MTMS.01.011, MTMS.01.035 lisi andmeanalüüsi meetodeid. Meditsiinistatistika kontektis tutvutakse elukestusandmete olemusega ja ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => A nende statistilise analüüsi põhimõtetega. Esitatakse elukestusanalüüsi põhimõisted ja -seosed, käsitletakse enamkasutatavaid parameetrilisi ja MTMS.01.035 M atem aatiline statistika II mitteparameetrilisi meetodeid, sh. regressiooni-mudeleid. dotsent Tõnu Kollo Arvutipraktikumides tutvutakse loengutes käsitletud meetodite praktilise 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E rakendamisega reaalse meditsiinilise andmestiku näitel. ■Matemaatiline statistika:kesk ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s => E OMTMS.Ol.OOl, MTMS.02.001 Antakse tunnustevaheliste sõltuvuste matemaatiline kirjeldus, uuritakse MTMS.01.023 Aegridade analüüs süvendatult punkthinnangute matemaatilisi omadusi, esitatakse lektor Martin Viil mitteparameetrilise statistika alused. 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E □Matemaatiline statistika:ülem OMTMS.Ol.OOl MTMS.01.037 M itteparam eetriline statistika ©MTPM.06.003 dotsent Tõnu Kollo Käsitletakse aegridade analüüsi põhilisi ülesandeid (kirjeldamine, 2AP( 32S+ 48i) • A selgitamine, prognoosimine) ja nende lahendamise meetodeid. Antakse □Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag; ülevaade lineaarsete süsteemide analüüsist ning olekuruumi Matemaatiline statistika:dokt mudelitest.Praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse paketti SAS. OMTMS.01.035, MTMS.02.004 ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E Õppetöö toimub seminarivormis, kus seminarist osavõtjad esinevad ettekandega juhendaja poolt määratud teemal. Vaadeldakse MTMS.01 024 Statistika meetodid m aateadustes (Statistiline analüüs mitteparameetrilise statistika põhikontseptsioone ja randomiseerimist, 2C) täpseid teste ja hindamisvõrrandeid. Lähema vaatluse all on paiknemisega lektor Martin Viil seotud hindamisprobleemid ühe ja kahe valimi korral ning robustse 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E statistika M- ja L-hinnangud. Eraldi käsitletakse mitteparameetrilist □Geograafia: , Geoloogia: regressiooni ja mitteparameetrilisi kooskõlakriteeriume. OMTMS.01.018, MTPM.05.001 ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref => A Tähtsamad jaotused: binoomjaotus, Poissoni jaotus, normaaljaotus. Lähendamine normaaljaotusega. Hüpoteeside kontrollimisel kasutatavad MTMS.01.038 Stohhastikasem inar I jaotused. Jaotusparameetrite hindamine, nende kohta käivate hüpoteeside dotsent Tõnu Kollo kontroll. Sobivustestid. Hüpoteeside kontroll valimite erinevuse kohta 1 AP( 32S+ 8i) • A kahe ja enama valimi korral. Mittelineaarne ja mitmene regressioon. □ Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag, Juhuslikkuse testid. Faktoranalüüsi alused. Praktikum: Maateadusliku Matemaatiline statistika:dokt andmestiku analüüs arvutil: loengus käsitletud meetodite praktiline OMTMS.01.035, MTMS.02.004 rakendamine. Tarkvara: STATGRAPHICS, võimalikud muudatused Seminaris esitatakse ülevaateid stohhastiliste meetodite aktuaalsetest vastavalt olemasolevale tarkvarale ja vajadustele. probleemidest ning uutest tulemustest. Lähema vaatluse all on jaotuste ©9 - 16. n. 2 L , 2 P n-sl knt => E lähendamine nii ruumiliste, analüütiliste kui ka empiiriliste meetodite abil. Kõik seminarist osavõtjad esinevad vähemalt ühe ettekandega. MTMS.01.026 M itmemõõtmeline statistiline analüüs ©1. - 39. n. 2 S n-s => A dotsent Anne-Mai Parring 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E MTMS.01.039 D iskrim inantanalüüs ■ Matemaatiline statistika:ülem korr. professor Ene-Margit Tiit,lektor Säde Koskel OMTMS.Ol.OOl 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A 323 MATEMAATIKATEADUSKOND 323 □Matemaatiline statistika:ülem OMTMS.Ol.OOl, MTMS.01.026, MTMS.01.035 MTMS.01.051 Biostatistika praktilised tööd II Diskriminantanalüüsi ülesanne. Klassikaline lineaarne teadur Krista Fischer,lektor Säde Koskel,lektor Ene Käärik,lektor Mare diskriminantanalüüs. Hinnangud ja hüpoteeside kontrollimine. Vähi Interpretatsioon. Mittelineaarne diskriminantanalüüs, selle rakendamise 2AP( 28P+ 4S+ 48i) • A eeldused ja probleemid. Kanooniline diskriminantanalüüs, selle □Arstiteadus:dokt, Bioloogia:dokt, Liikumis-ja sporditeadused dokt rakendamise eeldused ja interpretatsioon.Klasteranalüüsi ülesanne. ©MTMS.01.005, MTMS.01.017 Kauguse mõiste. Kauguste tüüpe arv- ja kvalitatiivsete tunnuste puhul. Konkreetses ainevaldkonnas sobivate statistiliste mudelite leidmine, Rühmadevahelise kauguse mõiste ja sellest tulenevad rühmitusreeglid. hindamine ja interpreteerimine. Mõned tuntumad klasteranalüüsi meetodid ja nende iseloomustus. © 1 .-1 6 . n. 1.75 P, .25 Sn-s => A Klasteranalüüsi tulemuste sisulise interpretatsiooniga seotud probleeme. 24 .-3 9 . n. 1.75 P, .25 Sn-s = >A ©9. -16. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A MTMS.01.040 Bayesi statistika TÕENÄOSUSTEOORIA ÕPPETOOL (02) korr. professor Ene-Margit Tiit 2AP( 32L+ 48i) • E MTMS.02.011 Elukindlustusmatemaatika □Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag, dotsent Tõnu Kollo Matemaatiline statistika:dokt 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • A OMTMS.Ol.OOl, MTMS.01.035 □Matemaatiline statistika: Bayesi teoreem ja sellele tuginev mõtteviis statistikas. Aprioorse teabe OMTMS.02.001 kasulikkus statistiliste otsustuste puhul. Mõningate tüüpülesannete ©MTMS.01.001 paralleelne käsitlus klassikalise ja Bayesi lähenemise seisukohast. Bayesi Esitatakse elukindlustusmatemaatika põhimõisted ja elukindlustuse statistika kasutamine andmeanalüüsis. Näiteid, tõlgendusi ja rakendusi. põhimudelid ning elukestusanalüüsi alused koos ülevaatega elutabelitest. ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt => E Vaatluse all on maksete eri liigid, edasikindlustuse ja reservide matemaatilised mudelid. MTMS.01.041 Dispersioonanalüüs ©24. - 39. n. 2 L, 1 Pn-sl knt = >A lektor Mare Vähi 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A MTMS.02.001 Tõenäosusteooria I □Matemaatiline statistika:ülem korr. professor Kalev Pärna,v-teadur Kuldev Ääremaa OMTMS.Ol.OOl 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E ®MTMS.01.007 ■Matemaatika:kesk, Matemaatiline statistika:alam Kursuses vaadeldakse ühe- ja mitmefaktorilist dispersioonianalüüsi, OMTPM.06.002 käsitledes viimasel juhul ka koosmõjusid. Vaatluse alla tuleb lisaks Antakse algteadmised tõenäosusteooriast. Käsitletakse diskreetseid ja klassikalisele tasakaalustatud mudelile ka mittetasakaaluline mudel. pidevaid jaotusi, samuti lihtsamaid piirteoreeme. Vaadeldakse hüpoteeside kontrollimist ja parameetrite (mõjude, © 1 .-1 6 . n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E dispersioonikomponentide) hindamist niihästi fikseeritud (I liiki) kui ka 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E ; (vene keeles): juhuslike (II liiki) faktorite korral. Käsitletakse ka hierarhilisi skeeme, vaadeldakse paralleelselt parameetrilise juhuga ka mitteparameetrilist MTMS.02.003 Juhuslikud protsessid juhtu. Praktikumis kasutatakse paketti SAS. korr. professor Kalev Pärna,teadur Jüri Lember ©32. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => A 4AP( 64L+ 96i) • E ■Matemaatiline statistika:ülem MTMS.01 036 Ajas korduv valikuuring ©MTMS.02.004 dotsent Imbi Traat Antakse ülevaade erinevatest juhuslikest protsessidest: Poissoni ja 2AP( 32S+ 48i) • A Markovi protsessid, statsionaarsed protsessid, martingaalid. □Matemaatiline statistika:mag, Matemaatiline statistika:dokt ©24. - 39. n. 4 L n-sl knt => E OMTMS.01.003 ©MTMS.01.023 MTMS.02.004 Tõenäosusteooria II Käsitletakse üldkogumi parameetrite hinnanguid, mis kasutavad ajas korr. professor Kalev Pärna,teadur Jüri Lember korduvalt kogutud andmestikke. Vaadeldakse disainile baseeruvat, 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E aegridade ja longituudlähenemist. Uuritakse hinnangute statistilisi ■Matemaatiline statistika:kesk omadusi. OMTMS.02.001, MTPM.04.001 ©1. -16. n. 2 S n-sl ref => A ©MTPM.04.003, MTPM.04.004 Tõenäosusteooria aksiomaatiline esitus, mis põhineb mõõduteoorial. MTMS.01.049 Stohhastika Käsitletakse olulisi piirteoreeme (tugevad suurte arvude seadused, korr. professor Ene-Margit Tiit,dotsent Anne-Mai Parring,lektor Säde tsentraalsed piirteoreemid jt.). Koskel ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E ■Rakendusinformaatika: ülem MTMS.02.006 Tõenäosusteooria Aine sisaldab algteadmisi tõenäosusteooriast ja matemaatilisest dotsent Tõnu Möls,lektor Martin Viil statistikast, lisaks sellele on kursuse eesmärgiks tutvuda 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A rakendusstatistikapaketi kasutamisega, praktilise andmetöötluse ja ■Füüsika: tulemuste tõlgendamisega. OMTPM.06.007, MTPM.06.008 © 1. -16. n. 1 L, I P n-s 1 knt, 1 ref => E Füüsikutele orienteeritud algkursus. Käsitletakse juhuslikke sündmusi ja nende tõenäosusi, diskreetseid ja pidevaid jaotusi ning lihtsamaid MTMS.01.050 Biostatistika praktilised tööd I piirteoreeme. teadur Krista Fischer,lektor Säde Koskel,lektor Ene Käärik,lektor Mare ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-sl knt => A Vähi 2AP( 28P+ 4S+ 48i) • A MTMS.02.007 Populatsioonigeneetika matemaatilised alused □Arstiteadus:mag, Bioloogia:mag, Liikumis- ja sporditeadused:mag dotsent Tõnu Möls (DMTMS.01.005, MTMS.01.017 2AP( 32L+ 48i) • E Tutvustatakse kirjeldava andmeanalüüsi meetodeid, analüüsitakse sobiva □Matemaatiline statistika: mudeli valiku ja hindamisega seotud probleeme konkreetses ©MTMS.02.001 ainevaldkonnas. Matemaatikutele orienteeritud laia profiiliga kursus sisaldab ülevaate ©1.-16. n. 1.75 P, .25 Sn-s => A geneetika matemaatilistest probleemidest. Tutvustab ka vajalikke 24.-39. n. 1.75 P, .25 Sn-s => A matemaatilisi meetodeid. 324 MATEMAATIKATEADUSKOND 324 © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt => E 4,5AP( 64L+ 28P+ 88i) • E ■Matemaatika:kesk MTMS.02.008 Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika OM TRM .01.006 v-teadur Kuldev Ääremaa ФМТРМ.02.003 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E Traditsioonilise algebra põhikursuse esimene osa. Ülevaade põhilistest ■Ettevõttem ajandust, Rahvam ajandust algebralistest struktuuridest. Vektorruumid ja lineaarkujutused. Majandusüliõpilastele orienteeritud kursus, elementaarne tõnäosusteooria Maatriksid ja determinandid. Lineaarvõrrandisüsteemid. Rühmad. Osa ja matemaatiline statistika. praktikume toimub arvutiklassis. © 1. -16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E ©24. - 39. n. 3 L, 2 P, .5 S n-s3 knt => E MTMS.02.009 Kahjukindlustusmatemaatika MTPM.01.007 Algebra II õppeülesande täitja Tarmo Koll erak. professor Kalle Kaarli,lektor Valdis Laan 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • А 3,5AP( 48L+ 28P+ 64i) • E □Matemaatiline statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag ■Matemaatika:kesk OMTMS.02.001, MTMS.02.004 OM TPM.01.006 ©MTMS.01.001 Algebra põhikursuse teine osa. Ringid. Polünoomid ja nende juured. Esitatakse ülevaade kahjukindlustusmatemaatika põhimõistetest: Skalaarkorrutisega vektorruumid, sümmeetrilised ja ortogonaalsed kindlustusvormid, maksed, nende leidmise printsiibid, kahjukindlustuse teisendused. Ruutvormid. Maatriksi Jordani normaalkuju. Lõplikud Abeli diferentseerimine. Uuritakse üksikriski ja riskisumma jaotust, lähendamist rühmad. Osa praktikume toimub arvutiklassis. ning laostumistõenäosust. Vaadeldakse edasikindlustusmudeleid ja © 1 ,- 16. n. 3 L , 1 P, .3 S n-s3 knt => E omavastutuse probleeme. ©24. - 39. n. 2 L, 1 P n-sl knt => А MTPM.01.011 Ringiteooria dotsent Raul Roomeldi MTMS.02.010 Martingaalid 4AP( 64L+ 96i) • E v-teadur Raul Kangro □ Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt 2AP( 32L+ 48i) • E ©MTPM.01.006, MTPM.01.007 □Matemaatiline statistika:mag Ringid ja algebrad. Lihtsad ja poollihtsad ringid. Radikaalid. Artini ja OMTMS.Ol .035, MTMS.02.003, MTMS.02.004 Noetheri ringid. Ringide esitused. Rühmaringid. Ringide muutkonnad Tutvutakse martingaalide kui juhuslike protsesside ühe eritüübiga ning Maatriksringid. Mitteassotsiatiivsed ringid. vaadeldakse martingaalide rakendusi tõenäosuses ja statistikas. ©1. - 16. n. 4 L n-s => E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E MTPM.01.015 Rühmateooria II MTMS.02.015 Riskiteooria erak. professor Kalle Kaarli korr. professor Kalev Pärna 2AP( 32L+ 48i) • E 2AP( 32L+ 48i) • E □Matemaatika:ülem □ Matemaatiline statistika:mag OMTPM.01.014 ©MTMS.02.003, MTMS.02.004 Rühmade lineaaresitused ja nende rakendused lõplike rühmade teoorias. Riskiteooria on tõenäosusteooria rakenduslik haru, mis ühendab endas ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ideid, kuidas riske (so ebasoodsa sündmuse võimalust) hinnata ja juhtida. Klassikaline ja teooria arengut motiveeriv näide on kindlustusseltsi MTPM.01.017 Universaalalgebra laostumine. erak. professor Kalle Kaarli © 24.-39 . n. 2 L n-sl knt => E 4AP( 64L+ 96i) • E □ Matemaatika:ülem MTMS.02.016 Tõenäosusteooria III ©MTPM.01.007 korr. professor Kalev Pärna,v-teadur Raul Kangro Universaalalgebra põhikonstruktsioonid ja seosed nende vahel. 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E Muutkonnad ja vabad algebrad. Maltsevi tüüpi teoreemid. Kommutaator. ■Matemaatiline statistika:mag Polünomiaalse täielikkuse küsimusi. OMTMS.02.003, MTMS.02.004 ©24. - 39. n. 4 L n-s => E Sõltumatute juhuslike suuruste jadad: 0 ja 1 seadused, kordse logaritmi seadus. Kitsas ja laias mõttes statsionaarsed protsessid: ergoodilised teoreemid, stohhastiline integraal, spektraalesitus. Informatsioon ja GEOMEETRIA ÕPPETOOL (02) entroopia. Valitud küsimusi martingaalide teooriast. ©24. - 39. n. 3 L, 1 Sn-s 1 ref => E MTPM.02.001 Diferentsiaalgeomeetria korr. professor Maido Rahula PUHTA MATEMAATIKA INSTITUUT 3AP( 24L+ 24P+ 72i) • E□ Matemaatika:ülem (PM) OMTPM.02.002, MTPM.06.002, MTRM.02.003 Vektorväljad. Diferentsiaalvormid. Mähisjooned ja -pinnad. Diferentsiaalvõrrandid. Diferentsiaalvõrrandite geomeetria. ALGEBRA ÕPPETOOL (01) ©1. - 16. n. 1.5 L, 1.5 Pn-s5 knt => E MTPM.02.002 Kõrgem algebra ja geomeetria füüsikutele MTPM.01.003 Algebra struktuurid dotsent Aivo Parring,v-teadur Viktor Abramov korr. professor Mati Kilp 4,5AP( 36L+36P+ 108i) • E 4AP( 64L+ 96i) • E □ Füüsika:alam □ Matemaatika:ülem Maatriksid ja determinandid. Vektorruum, eukleidiline vektorruum, OMTPM.01.007 punktiruum. Lineaarvõrrandisüsteemid. Lineaarkujutused. Sirged ja Ülevaade kaasaegse algebra põhistruktuuridest: vektorruum, rühm, tasandid. Teist järku jooned ja pinnad. Joone ja pinna poolrühm, ring, korpus, moodul, võre, universaalalgebra, kategooria. Igal diferentsiaalgeomeetria elemendid. konkreetsel juhul esitatakse teooria algtõdede kõrval ka mõned © 24.-35 . n. 2 L, 2 P n-s2 knt tsentraalsed mittetriviaalsed tulemused. 36. - 39. n. 3 L, 3 P n-sl knt => E ©1. - 16. n. 4 L n-s => E MTPM.02.003 Analüütiline geomeetria MTPM.01.006 Algebra I dotsent Aivo Parring,dotsent Kaarin Riives,v-teadur Viktor Abramov korr. professor Mati Kilp 4AP( 48L+ 32P+ 80i) • E 325 MATEMAATIKATEADUSKOND 325 ■Matemaatika:kesk on esile toodud erinevate valdkondade filosoofilised aspektid, Vektoralgebra, skalaar-, vektor-, segakorrutis. Sirged ja tasandid. Teist nendevahelised seosed ning aktuaalsed arengusuunad. Esitatud huvitavas järku jooned ja pinnad. vormis. Materjal on kasulik esmalt igale pedagoogile, kuid ka kõigile ©1. -16. n. 3.5 L, 1.5 P n-s2 knt => E neile, kes soovivad avaramalt mõista matemaatiku tulevast elukutset. © 1. - 16. n. 4 L n-s3 knt => E MTPM.02.004 Lie diferentsiaalarvutus ja katastroofid korr. professor Maido Rahula MTPM.02.013 Geomeetria seminar üliõpilastele 4AP( 64L+ 96i) • E korr. professor Maido Rahula,dotsent Aivo Parring,dotsent Kaarin □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt Riives,v-teadur Viktor Abramov OMTPM.02.003, MTPM.06.002 2AP( 40S+ 40i) ФМТРМ.02.003 □ Füüsika :, Matemaatika:ülem, Matemaatikaõpetaja: Funktsiooni ja tensorvälja ülekandmine piki vektorvälja trajektoore, Lie ФМТРМ.01.007, MTPM.02.001, MTPM.06.002, MTRM.02.003 tuletis. Kujutuse singulaarsused (katastroofid). Diferentsiaalvõrrandite Seminaris käsitletakse geomeetria-alaseid teemasid, mis on huvipakkuvad geomeetria. üliõpilastele bakalaureuseõppes teoreetilise ja koolimatemaatika erialal, ©24. - 39. n. 4 L n-s3 knt => E © 1. - 16. n. 1.25 S n-s2 ref => A 24. - 39. n. 1.25 S n-s2 ref => A MTPM.02.005 Matemaatika ajalugu dotsent Kaarin Riives MTPM.02.015 Geomeetria kaasaegses matemaatikas 2AP( 32L+ 48i) • A korr. professor Maido Rahula,dotsent Aivo Parring □Matemaatika:ülem 1AP( 16L+ 24i) • A OMTPM.01.007, MTPM.02.003, MTPM.03.001, MTPM.06.002 □Avatud Ülikool: Matemaatika mõistete, ideede, saavutuste areng ajaloolises käsitluses Matemaatika põhikursustest: algebrast, geomeetriast, diferentsiaal- ja nende geneesist lähtudes. Rõhutatakse seoseid üldajaloo ja kultuuriajaloo integraalarvutustest, diferentsiaalvõrranditest ja juhuslikest sündmustest ning matemaatika õpetamise metoodiliste probleemidega. on esile toodud erinevate valdkondade filosoofilised aspektid, ©24. - 39. n. 2 L n-s => A nendevahelised seosed ja aktuaalsed arengusuunad. ©Ei ole teada MTPM.02.006 Globaalanalüüs dotsent Kaarin Riives MTPM.02.014 Seiberg-Witteni invariandid 4AP( 64L+ 96i) • E v-teadur Viktor Abramov □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag 2AP( 32L+ 48i) • E OMTPM.01.007, MTPM.02.001, MTPM.06.003, MTPM.06.003 □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt Klassikalise analüüsi mõisted ja meetodid laiendatakse arvruumi OMTPM.02.001, MTPM.02.006 piirkonnalt suvalisele siledale muutkonnale (globaalses käsitluses). Kihtkonnad. Seostus, kõverus. Karakteristlikud klassid. Spiinorrühmad. Rakendustena käsitletakse Lie rühmi ning nende kasutamist teoreetilises Spin-struktuurid. Diraci operaator. Yang-Millsi võrrandid. Seiberg- füüsikas. Witteni invariandid. Ettekujutus topoloogiliste kvantväljateooriate ©24. - 39. n. 4 L n-s => E matemaatilisest aparaadist. ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E MTPM 02.007 Supergeomeetria ja supersümmeetriad v-teadur Viktor Abramov MTPM.02.016 Algebra ja geomeetria 2AP( 32L+ 48i) • E korr. professor Maido Rahula,korr. professor Maido Rahula,dotsent Elts □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag Abel,dotsent Elts Abel,dotsent Aivo Parring,dotsent Aivo Parring,dotsent OMTPM.01.006, MTPM.01.007, MTPM.06.001, MTPM.06.002, Kaarin Riives,dotsent Kaarin Riives,v-teadur Viktor Abramov,v-teadur MTPM.06.003 Viktor Abramov Superalgebra mõiste; supermaatriksid ja tehted nendega; 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E superdeterminantja tema omadused; superfunktsioonid, diferentseerimine ■Füüsikaline infotehnoloogia: , Rakendusinformaatika: ja integreerimine; superkihtkonnad ja superseostused. Morse-Witteni Maatriksid ja determinandid. Vektorruum, eukleidiline vektorruum, teooria. punktiruum. Lineaarvõrrandisüsteemid. Lineaarkujutused. Sirged ja ©1. -16. n. 2 L n-s => E tasandid. Teist järku jooned ja pinnad. Joone ja pinna diferentsiaalgeomeetria elemendid. MTPM.02.010 Mitteeukleidilised geomeetriad ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s6 knt => E dotsent Aivo Parring 3AP( 60L+ 60i) • E □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag FUNKTSIONAALANALÜÜSI ÕPPETOOL OMTPM.01.007 (03) Euklefdiline, pseudoeukleidiline, sümplektiline, aflinne, projektiivne, elliptiline ja hüperboolne geomeetria. ©24. - 38. n. 4 L n-s => E MTPM.03.001 Funktsionaalanalüüs I korr. professor Eve Oja,dotsent Enno Kolk,dotsent Leiki Loone,assistent MTPM.02.011 Alammuutkonnad ja orbiidid Märt Põldvere dotsent Aivo Parring,dotsent Kaarin Riives 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • E 4AP( 64L+ 96i) • E ■Matemaatika:kesk □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt OMTPM.06.001, MTRM.01.006 OMTPM.01.007, MTPM.02.001, MTPM.06.003 Funktsionaalanalüüsi traditsioonilise ülikoolikursuse sissejuhatav osa. Alammuutkonnad konstantse kõverusega Riemanni ja pseudo-Riemanni Teemad: meetrilised ruumid (koonduvus, näited (ka normeeritud ruum), ruumides. Ruumi isomeetriate Lie rühmad. Lie alamrühmade orbiidid. struktuur), täielikud meetrilised ruumid (näited (ka Banachi ruum), Sümmeetrilised orbiidid ja nende 2. järku mähkijad. põhiteoreemid), pidevad operaatorid (põhimõisted, Banachi püsipunkti ©1. -16. n. 4 L n-s => E printsiip), kompaktsus (klassikaliste matemaatilise analüüsi teoreemide üldistused, kompaktsuse kriteeriumid), sissejuhatus topoloogiliste MTPM.02.012 Geomeetria kaasaegses matemaatikas ruumide teooriasse. korr. professor Maido Rahula ©24. - 31. n. 2 L, 2 P n-s2 knt 4AP( 64L+ 96i) • E 3 2 .-3 5 . n. 2 Pn-s => E □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatikaõpetaja: OMTMS.02.001, MTPM.01.007, MTPM.06.002, MTRM.02.003 MTPM.03.002 Funktsionaalanalüüs II Ülevaates 1.-2.õa. põhikursustest: algebrast, geomeetriast, diferentsiaal-ja korr. professor Eve Oja,dotsent Leiki Loone,assistent Märt Põldvere integraalarvutusest, diferentsiaalvõrranditest ja juhuslikest sündmustest 4AP( 48L+ 32P+ 80i) • E 326 MATEMAATIKATE ADISKOM ) 326 □Matemaatika:ülem kompleksmuutuja funktsiooni integraali mõiste ja omadused. OMTPM.03.001, MTPM.06.002 Vaadeldakse Laplace ja Fourier' teisendusi. Funktsionaalanalüüsi traditsioonilise ülikoolikursuse teine osa. Teemad: ©24. - 39. n. 3 L, 2 P n-s3 knt => E normeeritud ja Banachi ruumid (põhiomadused, normeeritud ruumi lõplikumõõtmelisus, ridade koonduvus), pidevad lineaarsed MTPM.04.002 Riemann-Stieltjesi integraal funktsionaalid (kaasruum, Hahn-Banachi teoreem), operaatorite dotsent Heino Tümpu diferentsiaalarvutus, Hilberti ruumid (põhimõisted, ortogonaalsus, 2AP( 32L+ 48i) • A põhiteoreemid, Fourier' read), ortoprojektorid, kaasoperaator, □Matemaatika:ülem enesekaassed operaatorid. OMTPM.06.003 ©1. - 16. n. 3 L, 2 P n-s2 knt => E Tõkestatud muuduga funktsioonid, Riemann-Stieltjesi integraali definitsioon, omadused ja arvutamine. Näited ja rakendused. Suunatud MTPM.03.003 Funktsionaalanalüüs III pered. dotsent Enno Kolk,dotsent Leiki Loone © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 ref => A 4AP( 48L+ 32P+ 80i) • E □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag MTPM.04.003 Integraaliteooria I OMTPM.03.002 dotsent Heino Tümpu Funktsionaalanalüüsi traditsioonilise ülikoolikursuse lõpuosa. 2AP( 32L+ 48i) • E Käsitletakse järgmisi teemasid. Funktsionaalid kompaktsetel normeeritud ■Matemaatiline statistika:kesk ruumidel. Faktorruum. Lahtise kujutise printsiip. Kinnised operaatorid. □Matemaatika:ülem Teine kaasruum ja refleksiivsus. Näited (ka Hilberti ruum). Nõrgad OMTPM.03.001, MTPM.06.003 koonduvused. Kaasoperaator. Kompaktsed operaatorid. Fredholmi ©MTPM.04.001 teoreemid. Kompaktne enesekaasne operaator (tema omaväärtused, Kursuses defineeritakse Riemanni integraali üldistus - Lebesgue'i omaelemendid ja norm). Hilbert-Schmidti teoreem ja valem. Operaatori integraal. Esitatakse selle põhiomadused. Defineeritakse hulga mõõt ja resolventhulk ja spekter. esitatakse selle omadused. Defineeritakse koonduvus mõõdu järgi ja ©24. - 39. n. 3 L, 2 P n-s2 knt => E esitatakse selle vahekord tuntud koonduvustega. Esitatakse Jegorovi, Luzini, Lebesgue'i ja Rieszi teoreem. MTPM.03.005 Topoloogilised vektorruum id ©1. - 16. n. 2 L n-s => E korr. professor Toivo Leiger 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E MTPM.04.007 Üldistatud Riemanni integraal □ Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag dotsent Heino Tümpu OMTPM.03.003 2,5AP( 32S+ 60i) • A Topoloogilise vektorruumi mõiste ja üldised omadused. Tõkestatud, □ Matemaatika: kesk täielikult tõkestatud ja kompaktsed alamhulgad TVR-s. Lokaalselt kumer ©MTPM.06.003 ruum, selle topologiseerimine poolnormide abil. Hahn-Banachi teoreem, Seminar on uurimuslikku laadi. Seminarist osavõtjad tuletavad iseseisvalt hulkade eraldatavus LKR-s. Ühtlase koonduvuse topoloogiad. Mackey Jordani mõttes mõõtuvate hulkade omadusi ja abstraktse integraali topoloogia. Tünniruumid. F-ruumid. Lahtise kujutuse printsiip. Teoreem omadusi. Näidetena vaadeldakse kordseid integraale, pindintegraale ja kinnisest graafikust. joonintegraale. © 1 .-16 . n. 3 L, 1 S n-sl knt = > E © 1. - 16. n. 2 S n-s2 ref => A MTPM.03.006 Funktsionaalanalüüsi meetodid sum m eeruvusteoorias MTPM.04.008 Fourier' read (koos tuum ateooriaga) dotsent Margus Tõnnov dotsent Leiki Loone 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E 6AP( 32S+ 208i) • E ©MTPM.03.001, MTPM.04.001, MTPM.06.001, MTPM.06.002, □Matemaatika:mag MTPM.06.003 ©MTPM.03.002 Trigonomeetrilised Fourier' read. Fourier' kordajate kahanemise järk. Summeeruvusteooria põhiprobleemid. F- ja FK-ruumid. Koonduvus, koonduvuse tunnused. Fourier' rea summeeruvus. Fejeri Summeeruvusinvariandid. Maatriksite sisalduvus ja kooskõla. teoreem. Summeeruvuse tunnused. Summeeruvusbaasid. Duaalsed Summeeruvustegurid. Erinevad tuuma definitsioonid. Jadalised ruumid Fourier' ridade teoorias. Absoluutne koonduvus. menetlused. Lähendusteoreemid. Fourier' ridade ühtlane koonduvus. Ühtlase ©24. - 39. n. 2 S n-s => E koonduvuse tunnused. ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E MTPM.03.018 Meetriliste ruum ide sem inar korr. professor Eve Oja,dotsent Virge Soomer 2AP( 24S+ 56i) • E MATEMAATIKA DIDAKTIKA ÕPPETOOL □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt (05) OMTPM.03.001 Seminar on mõeldud õppeaine "Funktsionaalanalüüs I" teemade süvendamiseks. Muuhulgas tutvutakse põgusalt R. M. Dudley MTPM.05.004 M ajandusm atem aatika elemendid koolimatemaatikas suurepärase õpikuga "Real Analysis and Probability". dotsent Jüri Afanasjev © 3 .-14 . n. 2 S n-sl ref = >E 1,5AP( 16L+ 16P+ 28i) • A □ Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja:, Põhikooli matemaatikaõpetaja: FUNKTSIOONITEOORIA ÕPPETOOL (04) Vaadeldakse lihtsamate majandusülesannete kasutamist koolimatemaatika kursuses. MTPM.04.001 Kom pleksm uutuja funktsioonide teooria ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-sl knt => A dotsent Margus Tõnnov,assistent Märt Põldvere 4AP( 48L+ 32P+ 80i) • E MTPM.05.005 M atem aatika olümpiaadid I □ Matemaatika:ülem dotsent Elts Abel OMTPM.06.003 1,5AP( 16L+ 16P+ 28i) • A Kursuses üldistatakse põhilised matemaatilise analüüsi mõisted □ Matemaatikaõpetaja: reaalarvude hulgalt kompleksarvude hulka. Erilist tähelepanu pööratakse OMTPM.05.013, MTPM.05.014 erinevustele tuntud mõistete ja uute mõistete vahel. Esitatakse ®MTPM.05.027 kompleksmuutuja funktsioonide diferentseeruvuse tunnused ja Vaadeldakse matemaatika ülesannete lahendamise võistluste ajalugu, diferentseeruvate funktsioonide arendused astmeritta. Esitatakse eesmärke ja osatähtsust matemaatilises hariduses. Tutvutakse noorema 327 MATEMAATIKATEADUSKOND 327 vanuserühma (põhikooli õpilaste) võistlusülesannete lahendamise MTPM.05.019 Matemaatika didaktika üldkursus meetoditega. dotsent Lea Lepmann ©1. -16. n. 1 L, 1 P n-sl knt, 1 ref => A 2AP( 36L+ 12S+ 32i) • A ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: , Põhikooli MTPM.05.006 Matemaatika olümpiaadid II matemaatikaõpetaja: dotsent Elts Abel ©FLPK.01.004 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A Tutvutakse matemaatika õpetamise eesmärkidega ja psühholoogiliste □Matemaatikaõpetaja: alustega, matemaatika Õppimise ja õpetamise põhimeetoditega, OMTPM.05.013, MTPM.05.014 matemaatikaõpetaja töö planeerimisega. ©MTPM.05.005 © 1 .-1 2 . n. 3 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => A Tutvutakse keskkooli õpilaste võistlusülesannete lahendamise meetoditega. Antakse ülevaade andekate Õpilaste identifitseerimise ja MTPM.05.020 Matemaatika didaktika gümnaasiumile nende võimete edasiarendamise erinevatest süsteemidest. dotsent Jüri Afanasjev,dotsent Lea Lepmann,dotsent Kalle Velsker 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-sl knt, 1 ref => A ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: OMTPM.05.019, MTPM.05.021 MTPM.05.012 Matemaatilise loogika elemendid koolis Õpitakse rakendama matemaatika didaktika üldkursuses vaadeldud dotsent Evi Mitt teooriaid, tutvutakse keskkooli matemaatikakursuse põhiteemade 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • E käsitlemisega, viiakse läbi praktilisi harjutusi selleks. □Matemaati kaõpetaj a: ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E Antakse metoodika ja oskused vastava fakultatiivkursuse õpetamiseks koolis nii teoreetilise materjali osas kui ka ülesannete lahendamiseks. MTPM.05.021 Õppekavad ja õpikud ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-s2 knt => E dotsent Lea Lepmann,dotsent Evi Mitt,assistent Katrin Kokk 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • E MTPM.05.013 Elementaarmatemaatika I ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: , Põhikooli dotsent Tiit Lepmann,dotsent Kalle Velsker,assistent Katrin matemaatikaõpetaja: Kokk.assistent Eno Tõnisson OMTPM.05.014 5AP( 32L+64P+ 104i) • A Koolimatemaatika õppekava muutused Eestis, selle võrdlus ■Informaatika: , Matemaatika:, Matemaatiline statistika: matemaatikaõpetuse sisuga mõnedes välisriikides. V-XI1 kl.matemaatika Süstematiseeritakse, ühtlustatakse ja arendatakse edasi üliõpilaste olulisemad mõisted, teoreemid, raskemad ülesanded. Alternatiivsete elementaarmatemaatika alaseid teadmisi. õpikute võrdlus. ©1. - 16. n. 2 L, 4 P n-s3 knt => A © 24.-27 . n. 1 L, 3 P n -s l knt 28 .-3 9 . n. 1 L, 1 P n -s l knt => E MTPM.05.014 Elementaarmatemaatika II dotsent Jüri Afanasjev,dotsent Tiit Lepmann,assistent Katrin MTPM.05.023 Matemaatika didaktika seminar Kokk,assistent Eno Tõnisson dotsent Lea Lepmann,dotsent Tiit Lepmann,dotsent Kalle Velsker 5AP( 32L+ 64P+ 104i) • E 2AP( 32S+ 48i) • A ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: , Põhikooli □Matemaatika: ülem matemaatikaõpetaja: OMTPM.05.013 ©FLPK.01.004 Süstematiseeritakse, ühtlustatakse ja arendatakse edasi üliõpilaste Matemaatika didaktika aktuaalsete probleemide alased ettekanded ning elementaarmatemaatika alaseid teadmisi. arutelu nende pinnalt. ©24. - 39. n. 2 L, 4 P n-s5 knt => A ©1. - 16. n. 2 S n-s2 ref => A MTPM.05.015 Koolimatemaatika ajalugu MTPM.05.024 Pedagoogiline praktika matemaatikas emeriitprofessor Olaf Prinits dotsent Elts Abel,dotsent Jüri Afanasjev,dotsent Lea Lepmann,dotsent 2AP( 32L+ 48i) • A Tiit Lepmann,dotsent Evi Mitt,dotsent Kalle Velsker □Matemaatikaõpetaja: 10AP( 100P+ 14S+ 286i) • A ©MTPM.05.019 ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: Täiendab matemaatika didaktika kursust ajaloolises plaanis, tutvustab OMTPM.05.014, MTPM.05.019, MTPM.05.020 koolimatemaatika arengut Eestis ja selle seoseid Eesti kultuuriajalooga Kooli matemaatikaõpetajana töötamine. ning annab tulevasele õpetajale rohkesti materjali Õppetöö sisustamiseks ©7. - 16. n. 10 P n-s ja mitmekesistamiseks. 17. - 17. n. 14 S n-sl ref => A © 1. -16. n. 2 L n-s 1 knt, 1 ref => A MTPM.05.025 Elementaarmatemaatika kõrgemalt vaatekohalt MTPM.05.016 Kaasaegsed probleemid koolimatemaatikas dotsent Elts Abel emeriitprofessor Olaf Prinits 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: □Matemaatikaõpetaja: OMTPM.01.006, MTPM.06.001, MTRM.01.006 OMTPM.05.019 Antakse lühiülevaade elementaarmatemaaatika arenguloost ja Käsitletakse ainelõike, mida meie koolides ei käsitleta, mitmetes maades koolimatemaaatika sisu muutustest reformide käigus. Vaadeldakse ning rahvusvahelistes testides aga küll. Tutvustatakse mõnedes riikides kaasaegse koolimatemaatikas esinevaid matemaatilisi struktuure. abiturientidele püstitatavaid nõudeid. Analüüsitakse kaasaegseid nõudeid ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-sl knt => A Õpetajale. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-sl knt, 1 ref => A MTPM.05.026 Matemaatika didaktika põhikoolile dotsent Lea Lepmann,dotsent Kalle Velsker MTPM.05.017 Elementaarfunktsioonid 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E dotsent Jüri Afanasjev,dotsent Lea Lepmann,dotsent Tiit ■ Põhikooli matemaatikaõpetaja: Lepmann,dotsent Evi Mitt OMTPM.05.017, MTPM.05.019 4AP( 16L+ 64P+ 80i) • E Tutvutakse põhikooli matemaatikakursuse käsitlemise erinevate ■Füüsika:alam võimalustega ja didaktika üldkursuses vaadeldud meetodite Keskkoolis õpitud algebra ja trigonomeetria kursuse süvendamine ja uute rakendamisega. teemadega laiendamine. ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E ©1.-16. n. 1 L, 4 P n-s4 knt => E MTPM.05.027 Klassiväline töö matemaatikas 328 MATEMAATIKATE ADUSKOND 328 dotsent Evi Mitt Antakse arvuteooria klassikalised tulemused ja meetodid, mida 1,5AP( 16L+ 16S+ 28i) • A kasutatakse kõrgema raskuskategooria ülesannete lahendamisel □Matemaatikaõpetaja: elementaarmatemaatikas. Tutvustatakse koolis läbiviidava matemaatika-alase klassivälise töö ©Ei ole teada vorme, sisu ja eesmärke. Tähelepanu pööratakse matemaatikaringidele, õhtute, viktoriinide jne. sisule ja didaktikale. MTPM.05.036 Probleem ülesannete lahendusideede otsimise meetodid © 1 .-16 . n . l L, lS n - s 3 r e f = > A dotsent Elts Abel 1 AP( 6L+ 8P+ 26i) • A MTPM.05.031 K oolipraktika põhikooli m atem aatikas □Avatud Ülikool: dotsent Jüri Afanasjev Tutvustatakse ülesannete liigitamise printsiipidega, lahendusprotsessi 5AP( 30P+ 170i) • A struktuuriga, põhiliste lahendusmeetoditega ning heuristiliste aruteludega ■ Põhikooli matemaatikaõpetaja: ideede otsingul. OMTPM.05.017, MTPM.05.019, MTPM.05.026 ©Ei ole teada Matemaatika tundide jälgimine ja andmine põhikoolis. © 17.-22 . n. 5 Pn-s => A MTPM 05.037 Aktiivõppe meetodid põhikooli m atemaatikas dotsent Lea Lepmann,dotsent Tiit Lepmann MTPM.05.028 Kaasaegne elem entaarm atem aatika 1 AP( 6L+ 10P+ 24i) • A dotsent Elts Abel □Avatud Ülikool: 4AP( 32S+ 128i) • E Piaget' ja Bruneri teooria taustal vaadeldakse kaasaegset arusaama □Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt matemaatikaõpetusest ja selle eesmärkidest. Lähemalt peatutakse ©MTPM.01.003, MTPM.02.010, MTPM.03.001, MTPM.07.001 järgmistel küsimustel: avastav õppimine, loovus ja selle arendamine, Käsitletakse elementaarmatemaatika oluliste probleemide esitamise ja avatud ülesanded, tegevuseleorienteeritud matemaatikaõpetus, mängud lahendamise võimalusi nüüdisaja matemaatika vahenditega. (Eksami matemaatikatunnis, projektõpe. sooritus õppejõu poolt soovitatud kirjanduse põhjal). ©Ei ole teada ©1. - 16. n. 2 S n-s => E MTPM.05.038 M ajandusm atem aatika elemendid koolis MTPM.05.029 Kaasaegse elem entaarm atem aatika teoreetilisi ja dotsent Jüri Afanasjev didaktilisi probleeme 1 AP( 16L+ 24i) • A dotsent Elts Abel,dotsent Lea Lepmann,dotsent Kalle Velsker □Avatud Ülikool: 4AP( 32S+ 128i) • A Antakse teadmised ja oskused majandusmatemaatika elementide □Matemaatika:mag Õpetamiseks koolis. ©MTPM.05.028 ©Ei ole teada ©MTPM.05.006 Peetakse ettekandeid kaasaegsetest meedotitest ja probleemidest MTPM.05.039 Tõenäosusteooria ja m atemaatilise statistika küsimuste elementaarmatemaatikas vastavalt magistritöö teemale. käsitlemine güm naasium is ©3. - 16. n. 1 S n-sl ref dotsent Kalle Velsker 24. - 32. n. 2 S n-s2 ref => A 1 AP( 7L+6P+ 27i) • A □Avatud Ülikool: MTPM.05.030 Personaalarvuti koolim atem aatika õpetamisel Kursusel 1) käsitletakse tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika assistent Eno Tõnisson mõisteid ning seoseid, 2) antakse vastavate ülesannete lahendamise oskus, 2AP( 32P+ 48i) • A 3) käsitletakse tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika õpetamise □ Matemaatikaõpetaja: metoodilisi küsimusi gümnaasiumis. OMTAT.03.004, MTPM.05.014 ©Ei ole teada Tulevased matemaatikaõpetajad tutvuvad personaalarvuti kasutusvõimalustega koolimatemaatika erinevate probleemide MTPM.05.040 Tõenäosusteooria ja m atemaatilise statistika küsimuste lahendamisel. Põhjalikumalt saab ülevaate programmeerimiskeele LOGO käsitlemine põhikoolis ning matemaatikapakettide Geometer's Sketchpad ning Maple dotsent Kalle Velsker võimalustest. 1 AP( 6L+6P+ 28i) • A © 1 .-1 6 . n .2 P n-s3 ref => A □Avatud Ülikool: Kursusel 1) tutvustatakse tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika MTPM.05.033 Nuputamisülesanded põhikoolis küsimusi, mis tulevad käsitlemisele põhikoolis, 2) antakse vastavate dotsent Evi Mitt ülesannete lahendamise oskus, 3) käsitletakse vastavaid didaktilisi 1 AP( 8L+ 8P+ 24i) • A küsimusi. □Avatud Ülikool: ©Ei ole teada Käsitletakse teatud tüüpi nuputamisülesannete lahendamise metoodikat ja lahendatakse ülesandeid. MTPM.05.041 Planim eetria süvakursus personaalarvuti ©Ei ole teada kasutamisega dotsent Tiit Lepmann,assistent Eno Tõnisson MTPM.05.034 Algebra elemendid ja meetodid 1 AP( 8L+ 8P+ 24i) • A elem entarm atem aatikas □Avatud Ülikool: dotsent Elts Abel,dotsent Mati Abel Kooligeomeetria laiendamine planimeetria atraktiivsemate faktide ja 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A seostega. □ Avatud Ülikool: ©Ei ole teada Antakse mõningad algebra tulemused ja meetodid, mida kasutatakse kõrgema raskuskategooria ülesannete lahendamisel MTPM.05.042 Õ petajakutse lõputöö sem inar elementaarmatemaatikas. dotsent Evi Mitt ©Ei ole teada 6AP( 28S+ 212i) • A ■Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: MTPM.05.035 Arvuteooria elemendid ja meetodid Osalemine seminaris, ettekanded lõputööde teemal, arutelu. Temaatika elem entaarm atem aatikas matemaatika didaktika; üliõpilaste individuaalsed teemad. dotsent Elts Abel ©24. - 37. n. 2 S n-s2 ref => A 1 AP( 8L+ 12P+ 20i) • A □Avatud Ülikool: MTPM.05.043 M atem aatika dotsent Elts Abel,dotsent Jüri Afanasjev,dotsent Lea Lepmann,dotsent Tiit Lepmann,dotsent Kalle Velsker 329 MATEMAATIKATEADUSKOND 329 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E Käsitletakse tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika didaktilisi ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: I probleeme põhikoolis ning gümnaasiumis. Tutvutakse vastavate Matemaatika põhikursus bioloogia-geograafiateaduskonna põhikooli teemadega ainekavas ning õpikuis, lahendatakse õpikute raskemaid loodusteaduste õpetaja õppekavas. Vaadeldakse elementaarmatemaatika ülesandeid nimetatud valdkonnast. ja kõrgema matemaatika põhiküsimusi. ©24. - 39. n. 1 L, 1 P n-sl knt => A ©1.-16. n. 2 L, 2 P n -s2 k n t => E MTPM.05.044 M atem aatika MATEMAATILISE ANALÜÜSI ÕPPETOOL dotsent Elts Abel,dotsent Jüri Afanasjev,dotsent Kalle Velsker,assistent (06) Katrin Kokk 7AP( 64L+ 64P+ 152i) • 2E ■Loodusteaduste Õpetaja põhikoolis: 1 MTPM.06.001 M atem aatiline analüüs I Matemaatika põhikursus fiiüsika-keemiateaduskonna põhikooli dotsent Leiki Loone,dotsent Virge Soomer,dotsent Margus loodusteaduste Õpetaja õppekavas. Käsitletakse elementaarmatemaatika ja Tõnnov,dotsent Heino Tümpu,assistent Märt Põldvere,õppeülesande täitja kõrgema matemaatika põhiküsimusi. Endel Jürimäe,õppeülesande täitja Elmar Reimers ©1. -16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E 6AP( 48L+ 48P+ 24S+ 120i) • E 24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E ■Matemaatika:kesk Sissejuhatav kursus pidevasse matemaatikasse, milles käsitletakse selle MTPM.05.045 Kõrgem m atem aatika valdkonna kõige üldisemaid mõisteid: piirväärtus, pidevus, dotsent Elts Abel,dotsent Evi Mitt,dotsent Kalle Velsker,assistent Katrin diferentseeruvus. Põhiline uurimisobjekt on ühe muutuja funktsioon ning Kokk selle erijuhuna jada. Nende jaoks töötatakse välja kogu analüüsi aluseks 2AP( 32L+ 48i) • E olev piirväärtuse meetod. Üksikasjalikult käsitletakse pidevaid ■Bioloogia: funktsioone ja nende omadusi. Suurem osa kursusest on pühendatud Kursuses antakse teadmisi matemaatika erinevatest valdkondadest funktsioonide diferentsiaalarvutusele ja selle rakendustele funktsioonide (matemaatiline analüüs, kõrgem algebra, analüütiline geomeetria). Kursus uurimisel, geomeetrias ja mehaanikas. Uuritakse diferentseeruvate on mõeldud eeskätt bioloogia üliõpilastele. funktsioonide omadusi, tõestatakse diferentsiaalarvutuse ©1. - 16. n. 2 L n-s2 knt => E keskväärtusteoreemid ning Taylori valem funktsiooni väärtuste ligikaudseks arvutamiseks. Põgusalt vaadeldakse vektorfunktsioone. MTPM.05.046 Kõrgema m atem aatika harjutused Omaette peatüki kursuses moodustab arvridade teooria. Uuritakse nende dotsent Jüri Afanasjev,dotsent Evi Mitt,dotsent Kalle Velsker,assistent koonduvust ja hajuvust, tõestatakse väga oluline Riemanni teoreem rea Katrin Kokk,assistent Eno Tõnisson ümberjärjestuste koonduvusest. 2AP( 32P+ 48i) • A □Bioloogia: © 1 .-1 6 . n .3 L , 3 P , 1.5 S n-s4 knt, 1 ref =>E Kursuses antakse ülesannete lahendamise oskusi matemaatika erinevatest valdkondadest (matemaatiline analüüs, kõrgem algebra, analüütiline MTPM.06.002 M atemaatiline analüüs II geomeetria). Kursus on eeskätt mõeldud bioloogia eriala üliõpilastele. dotsent Mati Abel,dotsent Enno Kolk,dotsent Heino Tümpu,teadur Arne Sellest kursusest osavõtuks on vajalik kursuse "Kõrgem matemaatika 2 Kokk,assistent Märt Põldvere,õppeülesande täitja Endel AP" kuulamine. Jürimäe,õppeülesande täitja Elmar Reimers © 1. -16. n. 2 P n-s2 knt => A 5AP( 52L+ 52P+ 96i) • E ■Matemaatika:kesk MTPM.05.049 M atem aatika tarkvara koolis OMTPM.06.001 assistent Eno Tõnisson Kursus koosneb kolmest peatükist: ühe muutuja funktsioonide 1 AP( 2L+ 10P+ 28i) • A integraalarvutus, funktsionaalridade teooria ja mitme muutuja □Avatud Ülikool: funktsioonid. Esimeses peatükis defineeritakse määramata ja määratud Tutvutakse personaalarvuti kasutamisvõimalustega koolimatemaatika integraal, uuritakse nende omadusi ja tõestatakse neid mõisteid ühendav õppimisel-õpetamisel. Vaadeldakse erinevaid pakette. Newton-Leibnizi valem. Defineeritakse päratud integraalid ning uuritakse ©Ei ole teada nende koonduvustingimusi. Vaadeldakse arvukaid integraalarvutuse rakendusi geomeetrias, mehaanikas ja füüsikas. Teises peatükis on MTPM.05.050 Erinevad taskuarvutid koolis põhitähelepanu pööratud funktsionaalridade (erijuhul astmeridade) dotsent Kalle Velsker ühtlasele koonduvusele ning funktsioonide arendamisele astmeritta. 1AP( 5L+ 11P+ 24i) • A Paralleelselt funktsionaalridadega uuritakse parameetrist sõltuvaid □Avatud Ülikool: integraale, nende ühtlast koonduvust, pidevust, diferentseerimist ja Kursusel õpetatakse taskuarvutil ratsionaalselt arvutama kasutades integreerimist. Mitme muutuja funktsioonide puhul käsitletakse nende erinevaid arvutusrežiime. Antakse didaktilisi juhiseid ja soovitusi piirväärtust, pidevust ja diferentseerimist. Diferentsiaalarvutuse uued taskuarvuti kasutamiseks koolis. märksõnad on osatuletis ja -diferentsiaal, täisdiferentsiaal. Tõestatakse ©Ei ole teada Taylori valem ja uuritakse funktsioonide ekstreemume. Põgusalt peatutakse ilmutamata funktsioonidel. MTPM.05.051 Program m eerim iskeele LOGO algkursus õpetajatele assistent Eno Tõnisson ©24. - 36. n. 4 L , 4 P n-s4 knt => E 2AP( 80i) • A □Avatud Ülikool: MTPM.06.003 M atem aatiline analüüs III Kursus on mõeldud mistahes aine õpetajatele. Kursuslased saavad dotsent Leiki Loone,dotsent Margus Tõnnov,teadur Arne ülevaate programmeerimiskeelest LOGO ning sellest, kuidas LOGO't Kokk,õppeülesande täitja Endel Jürimäe ainetundides kasutada. Kursuse käigus tuleb osalejatel lahendada 4AP( 32L+ 48P+ 80i) • E individuaalseid ja rühmaülesandeid, koostada tunnikonspekt ning □ Matemaatika:ülem analüüsida kaaskursuslase konspekti. Kogu kursus toimub arvutiside OMTPM.06.002 vahendusel. Põhiosa kursusest on pühendatud mitme muutuja funktsioonide ©Ei ole teada integraalarvutusele ja selle väga laialdastele rakendusvõimalustele. Üksikasjalikult uuritakse kahekordset integraali koos tasapinnalise MTPM.05.052 Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika piirkonna regulaarse teisendusega. Käsitletakse kolme- ja n-kordset Õpetamine koolis integraali, samuti esimest ja teist liiki joon- ning pindintegraale ja dotsent Kalle Velsker tõestatakse neid siduvad Greeni, Ostrgradski ja Stokes'i valemid. Lühidalt 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A vaadeldakse väljateooria põhimõisteid. Kursuse teine osa tegeleb Fourier' □Põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja: ridadega. Uuritakse nende omadusi, koonduvust ning funktsioonide 330 MATEMAATIKATEADUSKOND 330 arendamist Fourier' ritta. Põgusalt käsitletakse Fourier' integraali ja Matemaatilise kirjanduse iseseisev läbitöötamine, teatava materjali funktsioonide Fourier' teisendust. suuline esitamine seminaris ning kirjalik vormistamine õppejõudude © 1. -16. n. 2 L, 3 P n-s3 knt => E juhendamisel. ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref => A MTPM.06.006 Matemaatiline analüüs füüsikutele I 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A dotsent Mati Abel,dotsent Virge Soomer,teadur Arne Kokk 5AP( 48L+ 48P+ 104i) - E MTPM.06.014 Topoloogilised jadaruumid ■Füüsika:kesk korr. professor Toivo Leiger Sissejuhatuses käsitletakse vektoralgebra elemente. Kursuse põhisisu 4AP( 64L+ 96i) • E moodustab ühe muutuja funktsioonide diferentsiaal- ja integraalarvutus □ Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt ning nende rakendused matemaatikas ja füüsikas. Defineeritakse OMTPM.03.005 funktsiooni piirväärtus ja pidevus ning uuritakse nende mõistetega seotud ФМТРМ.06.012 omadusi. Diferentsiaalarvutuse põhimõistete (tuletis, diferentsiaal) Lähtudes topoloogiliste vektorruumide teooriast uuritakse jadaruume kui omandamise järel käsitletakse diferentseeruvate funktsioonide omadusi, teatava kindla struktuuriga vektorruume. Jadaruumide algebralise teooria tõestatakse mitmed keskväärtusteoreemid ning Taylori valem funktsiooni märksõnad on soliidsus, lõiked, alpha- ja beeta- kaasruumid, väärtuste ligikaudseks arvutamiseks. Defineeritakse funktsiooni koordinaatfunktsionaalid. Kursuse põhisisu moodustav topoloogiline määramata ja määratud integraal, uuritakse nende omadusi ja tõestatakse teooria tugineb eeldusel koordinaatfimktsionaalide pidevusest, selle Newton-Leibnizi valem. Vaadeldakse lihtsamaid diferentsiaalvõrrandeid. omadusega topolooogilisi jadaruume nimetatakse K-ruumideks. Seejuures on põhitähelepanu pööratud integraalarvutuse rakendustele. Kirjeldatakse K-ruumide omadusi erinevate kaasruumide abil. Tähtsamad © 1. -16. n. 3 L, 3 P n-s3 knt => E märksõnad: Köthe-Toeplitzi teooria, Bennetti kiilruumide teooria, A_phi- ja L_phi-ruumid, soliidne topoloogia. MTPM.06.007 Matemaatiline analüüs füüsikutele II ©24. - 39. n. 3 L, 1 S n-s => E dotsent Enno Kolk,dotsent Raul Roomeldi,õppeülesande täitja Maria Zeltser MTPM.06.017 Matemaatilise analüüsi süvendusseminar 3,5AP( 28L+ 28P+ 84i) • E dotsent Mati Abel ■Füüsika:kesk 2AP( 24S+ 56i) • A OMTPM.06.006 □ Matemaatika:kesk Kursuse põhisisu moodustab mitme muutuja funktsioonide OMTPM.06.001 diferentsiaalarvutus. Defineeritakse nende funktsioonide piirväärtus, Õpitakse iseseisvalt täiendavaid osasid ainest "Matemaatiline analüüs I" pidevus, osatuletised ja -diferentsiaalid ning täisdiferentsiaal. ja "Matemaatiline analüüs II". Teadmiste kontroll toimub seminari Rakendustena käsitletakse ilmutamata funktsioone, mitme muutuja ettekannete ja seminaritöö kirjutamise kaudu. funktsioonide ekstreemumülesandeid, tõestatakse Taylori valem. Omaette ©27. - 39. n. 2 S n-s2 ref => A peatüki moodustavad parameetrist sõltuvad integraalid. ©24. - 37. n. 2 L, 2 P n-s3 knt => E MTPM.06.018 Matemaatilise analüüsi laiendusseminar korr. professor Toivo Leiger MTPM.06.008 Matemaatiline analüüs füüsikutele III 2AP( 24S+ 56i) • A dotsent Enno Kolk □ Matemaatika: kesk 3AP( 24L+ 24P+ 72i) • E OMTPM.06.001 ■Füüsika:kesk Lähtudes järjestuse mõistest ehitatakse piirväärtuse teooria üles suunatud OMTPM.06.007 perede abil. Rakendustena ühe ja mitmemuutuja funktsiooni piirväärtust. Kursuse põhisisu moodustab mitme muutuja funktsioonide Seminar ühendab õppeaineid "Matemaatiline analüüs I" ja "Matemaatiline integraalarvutus. Käsitletakse kordseid, joon- ja pindintegraale. analüüs II". Põhitähelepanu on suunatud rakendustele geomeetrias ja füüsikas. ©27. - 39. n. 2 S n-s2 ref => A Omaette peatükina kuulub kursusesse ridade teooria, milles uuritakse nii arv- kui ka funktsionaalridu, erijuhul astme- ja Fourier' ridu. Põgusalt MTPM.06.019 Elementaarfunktsioonid. Võrrandid ja võrratused. peatutakse Fourier' integraalil ja teisendusel. õppeülesande täitja Endel Jürimäe © 1. - 8. n. 3 L, 3 P n-s2 knt => E 1 AP( 10L+ 10P+ 20i) • A □Avatud Ülikool: MTPM 06 012 Sum m eeruvusteooria Vaadeldakse põhiliste elementaarfunktsioonidega seotud võrrandeid, korr. professor Toivo Leiger võrratusi jm. ülesandeid, mille kaudu on võimalik kinnistada õpilastes 4AP( 48L+ 16S+ 96i) • E funktsioonide omadusi. Käsitletakse samaväärsete võrrandite ja võrratuste □ Matemaatika:ülem tüüpe. OMTPM.03.002 ©Ei ole teada Summeeruvusteooria uurib jadade, ridade, funktsioonide jt. matemaatiliste objektidega seotud erinevaid koonduvusprotsesse, nende MTPM.06.020 Pidev matemaatika I omadusi ja omavahelisi seoseid. Käesolevas kursuses piirdutakse dotsent Heino Türnpu,assistent Märt Põldvere arvjadade ning -ridade summeeruvuse uurimisega, kusjuures 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E põhitähelepanu pööratakse funktsionaalanalüütilistele uurimismeetoditele. ■ Rakendusinformaatika: Need meetodid baseeruvad asjaolul, et iga lõpmatu maatriksiga määratud Antakse põhilised mõisted diferentsiaalarvutusest: jadad, funktsioonid, koonduvuseeskiri, mida nimetatakse summeerimismenetluseks, tekitab nende piirväärtus, funktsiooni pidevus, pidevate funktsioonide omadused, summeeruvate jadade hulga (summeeruvusvälja), mis on F-ruum. Selles funktsiooni tuletis ja diferentsiaal, nende rakendused. Neljandik summeeruvusväljas uuritakse nn. tähtsaid alamruume ja praktilistest töödest tehakse arvutitel. summeeruvusinvariante. Käsitletakse mitmeid summeerimis-menetluste ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E omadusi (konservatiivsus, regulaarsus, #F(Symbol)m-ühesus), nende asendatavust ja sisalduvust, summeeruvustegureid. MTPM.06.021 Pidev matemaatika II © 24.-39 . n. 3 L, 1 S n-sl ref => E dotsent Heino Türnpu,assistent Märt Põldvere 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E MTPM.06.013 Sem inar matemaatilises analüüsis ■Rakendusinformaatika: korr. professor Toivo Leiger,dotsent Enno Kolk,dotsent Virge OMTPM.06.020 Soomer,dotsent Heino Türnpu,õppeülesande täitja Endel Jürimäe Esitatakse põhimõisted integraalarvutusest: algfunktsioon, määratud 2AP( 32S+ 48i) • 2A integraal, päratu integraal, määratud integraali rakendused. Õpitakse □Matemaatika:ülem arvutama määratud ja määramata integraale ka arvutil. Vaadeldakse OMTPM.06.001, MTPM.06.002 mitmemuutuja funktsioonide diferentsiaalarvutuse põhimõisteid: ©MTPM.06.003 osatuletised, täisdiferentsiaal ja nende rakendusi. Vaadeldakse ka 331 MATEMAATIKATEADUSKOND 331 lihtsamaid diferentsiaalvõrrandeid. Neljandik praktilistest töödest tehakse Vigade arvutamine, võrrandite ja võrrandisüsteemide ligikaudne arvutitel. lahendamine, funktsioonide lähendamine, numbriline diferentseerimine ja 024. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E integreerimine. ©24. - 38. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => A TOPOLOOGIA ÕPPETOOL (07) MTRM.01.005 Arvutusmeetodid I emeriitprofessor Enn Tamme,dotsent Peeter Oja,v-teadur Raul Kangro MTPM.07.001 Üldine topoloogia I 4AP( 52L+ 28P+ 80i) • E dotsent Mati Abel □Matemaatika:ülem 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • A ©MTRM.02.004 □Matemaatika:ülem Käsitletakse numbrilisi meetodeid harilike ja osatuletistega OMTPM.06.002, MTRM.01.006 diferentsiaalvõrrandite alg-ja rajatingimustega ülesannete lahendamiseks. (DMTPM.03.001 ©24. - 37. n. 4 L, 2 P n-s2 knt => E Tutvustatakse topoloogia põhiomadusi, topoloogiliste ruumide liike ja kujutuste pidevust. MTRM.01.006 Hulgateooria elemendid 01. - 16. n. 1 L, 1 P, .5 S n-sl knt => A dotsent Peeter Oja 1 AP( 20L+ 20i) • A MTPM.07 002 Topoloogilised algebrad ■Matemaatika:kesk dotsent Mati Abel Hulga mõiste, tehted hulkadega, funktsioonid, seosed, 4AP( 48L+ 32S+ 80i) • E ekvivalentsusseosed ja klassijaotused, hulga võimsus, järjestatud hulgad. □Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt ©3. -12. n. 2 L n-s2 knt => A OMTPM.07.001 ФМТРМ.03.002, MTPM.03.005 MTRM.01.007 Arvutiõpetus I Tutvustatakse põhilisi topoloogiliste algebrate klasse, topoloogiliste dotsent Uno Hämarik,v-teadur Toomas Raus algebrate esitusi, topoloogiliste algebrate projektiivseid ja induktiivseid 1,5AP( 30P+ 30i) • A piire ja nende põhiomadusi. ■Füüsika: 1 01. -16. n. 3 L, 2 S n-sl ref => E Arvuti tutvustus. MS-DOS ja Norton Commander. Tekstiredaktor. Tabelarvutused. MTPM.07.004 Üldine topoloogia LI ©1. - 15. n. 2 Pn-s => A dotsent Mati Abel 4AP( 48L+ 32S+ 80i) • E MTRM.01.008 Arvutiõpetus II □Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt dotsent Uno Hämarik,v-teadur Toomas Raus OMTPM.07.001 1,5AP( 30P+ 30i) • A ФМТРМ.07.003 ■Füüsika: 1 Uuritakse filtrite kasutamist topoloogias, pidevate kujutuste Andmebaaside pidamine. Joonistuspaketi kasutamine. MathCAD. jätkamisvõimalusi, topoloogiliste ruumide laiendeid, topoloogiliste ©24. - 38. n. 2 P n-s => A ruumide projektiivseid ja induktiivseid piire ning tehakse tutvust mõõtmeteooriaga. MTRM.01.009 Optimiseerimismeetodid 024. - 39. n. 3 L, 2 S n-sl ref => E v-teadur Raul Kangro 3AP( 60L+ 60i) • E MTPM 07 007 Mittekommutatiivsed Banachi algebrad ■Matemaatiline statistika:ülem dotsent Mati Abel □ Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag 4AP( 16L+48S+ 96i) • E Rakendusliku sisuga õppeaine. Käsitletakse mitmesuguste matemaatiliselt □Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt formuleeritavate optimiseerimisülesannete lahendusmeetodeid ja OMTPM.01.003, MTPM.03.002, MTPM.07.001, MTPM.07.002 meetodite teoreetilisi aluseid. Lahendatakse näiteülesandeid, tutvutakse Tutvustatakse assotsiatiivsete ja mitteassotsiatiivsete Banachi algebrate mõnede arvutiprogrammidega. põhiomadusi, esitusi operaatoralgebratena ja teisi esitusviise. Tutvutakse ©1. - 15. n. 4 L n-s2 knt => E ka Banachi moodul-algebrate põhimõistetega. ©24.-39. n. 1 L, 3 S n-sl ref => E MTRM.01 011 Finantsmatematika I dotsent Otto Karma 2AP( 32L+ 48i) • E RAKENDUSMATEMAATIKA INSTITUUT □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatiline statistika:ülem, (RM) Matemaatiline statistika:mag OMTPM.01.006, MTPM.06.001 ©MTMS.02.001 ARVUTUSMEETODITE ÕPPETOOL (01) Vaadeldakse arbitraazivaba finantsturu diskreetse ajaga mudeleid - mitmeperioodiline determineeritud mudel (võlakirjaturg), ühe- ja mitmeperioodiline riski sisaldav mudel (aktsiad ja derivaadid), MTRM.01.003 Splainid binomiaalne mudel, APT. dotsent Peeter Oja © 24.-31 . n. 4L , 2 Sn-s => E 3AP( 30L+ 30S+ 60i) • E □Matemaatika:ülem MTRM.01 013 Finantsmatemaatika II OMTRM.01.005 dotsent Otto Karma ©MTRM.01.006 2AP( 32L+ 48i) • E Polünomiaalse splaini mõiste, funktsioonide lähendamine splainidega, □ Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatiline statistika:ülem, silumisülesanded, splainide kasutamine diferentsiaal- ja Matemaatiline statistika:mag integraalvõrrandite lahendamisel. OMTMS.02.001, MTPM.06.001 ©1.-15. n. 2 L, 2 S n-s2 knt => E ©MTRM.01.005 Vaadeldakse derivaadi (väärtpaberi hinnal põhineve kokkuleppe, näit. MTRM.01.004 Algebra ja analüüsi numbrilised meetodid optsiooni) hinna pideva ajaga mudelit (Black-Scholesi dotsent Malle Fischer,dotsent Uno Hämarik,dotsent Peep Miidla,dotsent diferentsiaalvõrrandi tuletamine ja analüüs, binomiaalne mudel). Peeter Oja ©32. - 39. n. 4 L n-s => E 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • A ■Matemaatika:kesk MTRM.01.014 Sissejuhatus finantsmatemaatikasse dotsent Otto Karma 332 MATEMAATIKATEADUSKOND 332 3AP( 44L+ 4P+ 72i) • A □Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatiline statistika:ülem, MTRM.02.008 D iferentsiaalvõrrandid füüsikutele Matemaatiline statistika:mag dotsent Peep Miidla ©MTMS.02.001 3AP( 32L+ 24S+ 64i) • E Vaadeldakse mõningaid finantsmatemaatika alusmõisteid ■Füüsika: diskonteerimine ja nüüdisväärtus; mõned väärtpaberid (võlakiri, aktsia, OMTPM.02.002, MTPM.06.006 forward, futuur, optsioon), väärtpaberiturg; spekulatsioon, arbitraa ja ©MTPM.06.007 hedging; riski mõiste ja hindamine, kindlusekvivalent, Esimest ja kõrgemat järku harilikud diferentsiaalvõrrandid. Cauchy kasulikkusefunktsioon; portfelliteooria, CAMP. ülesanne. Harilike diferentsiaalvõrrandite süsteemid. © 1 .-16 . n .3 L , 1 S n-s l knt, 1 ref => A ©9. - 16. n. 4 L, 3 P n-s => E MTRM.01.016 R akendustarkvara: M athcad ja StudyW orks MTRM.02.010 In tegraalvõrrandid (MathSoft) korr. professor Arvet Pedas dotsent Malle Fischer 4AP( 64L+ 96i) • E 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A □ Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag □ Matemaatika: OMTPM.03.001 Rakenduspakettide Mathcad ja StudyWorks töökeskkond, nende ©MTPM.03.002 ühisjooned ja erinevused. Ülevaade numbrilistest meetoditest neis Kursuses antakse ülevaade praktikas sageli esinevatest integraalvõrrandite pakettides. Paketi StudyWorks kasutusvõimalustest koolis. tüüpidest ning käsitletakse Fredholmi teist liiki võrrandite lahenduvust, ©1. - 16. n. 1 L, 1 Pn-s => A lahendite omadusi ning enamkasutatavaid meetodeid nende võrrandite lahendamiseks. Vaadeldakse ka iseärase tuumaga võrrandeid ning esimest DIFERENTSIAAL- JA liiki integraalvõrrandeid.©24. - 39. n. 4 L n-s2 knt => E INTEGRAALVÕRRANDITE ÕPPETOOL (02) MTRM.02.011 Sem inar arvutusmeetoditee korr. professor Arvet Pedas MTRM.02.002 Arvutiõpetus III 2AP( 32S+ 48i) • A dotsent Malle Fischer,v-teadur Toomas Raus □ Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag 1,5AP( 30P+ 30i) • A OM TRM .01.004, MTRM.02.003 ■ Füüsika:2 Diferentsiaal- ja integraalvõrrandite ning arvutusmeetodite alase Lokaalvõrgud. E-maili kasutusoskus. Jonestuspakett AutoCAD. kirjanduse iseseisev läbitöötamine, teatava materjali suuline esitamine ©1. - 15. n. 2 P n-s => A seminaris ning arutelu. ©1. - 16. n. 2 S n-sl ref => A MTRM.02.003 D iferentsiaalvõrrandid 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => A korr. professor Arvet Pedas 5AP( 64L+ 32P+ 104i) • E MTRM.02.012 O peraatorvõrrandite lahendusmeetodid ■Matemaatika:kesk korr. professor Arvet Pedas OMTPM.01.006, MTPM.06.001, MTPM.06.002 4AP( 64L+ 96i) • E Diferentsiaalvõrrandi (DV) lahendi olemasolu ja ühesus, lahendi □ Matemaatika:mag stabiilsus. Lineaarsed ja mittelineaarsed DV-d ning DV-te süsteemid. OMTPM.03.002 Rajaülesanded. Näiteid ülesannetest, mis toovad DV-te juurde. ©MTPM.03.003 © 1 - 16. n. 4L , 2 P n-s3 knt => E Kursuses käsitletakse operaatorkujul esitatud ülesannete ligikaudse lahendamise üldisi küsimusi. Vaadeldakse ruumide ja operaatorite MTRM.02.004 M atemaatilise füüsika võrrandid approksimatsiooni mitmesuguseid võimalusi ja hinnatakse vastava õppeülesande täitja Ivar-Igor Saarniit approksimatsiooniga kaasnevat viga. Antakse tingimused võrrandi 4AP( 52L+ 28P+ 80i) • E diskretiseerimisel tekkivate lähislahendite koonduvuseks ja hinnatakse □ Matemaatika:ülem lähislahendite koonduvuskiirust. Analüüsitakse kuidas saadud tulemusi OMTRM.02.003 praktiliselt rakendada diferentsiaal-ja integraalvõrrandite lahendamisel. Osatuletistega diferentsiaalvõrrandite klassifikatsioon ja ülesanded, mis © 1. - 16. n. 4 L n-s2 knt => E toovad nende juurde. Soojusjuhtivuse võrrand, lainevõrrand, Poissoni võrrand, Cauchy ülesanne, rajaülesanded, segaülesanded ja nende korrektsus. TEOREETILISE MEHAANIKA ÕPPETOOL ©1. - 14. n. 4L , 2 P n-s2 knt => E (04) MTRM.02.005 Analüütilised meetodid harilike ja osatuletistega diferentsiaalvõrrandite jaoks MTRM.04.001 Kõrgem m atem aatika farmatseutidele korr. professor Arvet Pedas lektor Sander Hannus 4AP( 64L+ 96i) • E 2,5AP( 28L+ 16P+ 56i) • E □ Matemaatika:ülem ■Farmaatsia: 1 OMTRM.02.003 Elementaarfunktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni Käsitletakse harilike ja osatuletistega diferentsiaalvõrrandite tuletis ja selle rakendused. Määramata inegraal. Määratud integraal. kvalitatiivseid omadusi ning analüütilisi meetodeid diferentsiaalvõrrandite ©1. - 16. n. 2 L, 1 P n-s2 knt => E lahendamiseks. ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-sl ref -> E MTRM.04.002 Teoreetiline mehaanika füüsikutele I dotsent Jüri Majak MTRM.02.006 R ajaintegraalvõrrandid 3AP( 32L+ 16P+ 72i) • E korr. professor Arvet Pedas ■Füüsika:2 2AP( 32L+ 48i) • E OMTRM.02.008 □ Matemaatika:ülem ©FKMF.01.006 OMTRM.02.004 Punktmasside süsteemi dünaamika üldteoreemid. Liitliikumine. ©MTRM.01.006 Liikumine tsentraalses jõuväljas. Dünaamika üldvõrrandid. Üldistatud Käsitletakse matemaatilise füüsika ülesannete seadeid (põhiliselt 1. liiki) koordinaatide meetod. Lagrange'i võrrandid. Hamiltoni kanoonilised rajaintegraalvõrrandite kujul, viimaste lahenduvust ja lahendusmeetodeid, võrrandid. eriti nn. kiireid meetodeid. © 24 .-39 . n. 2 P, 1 S n-sl knt => E ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => E 333 MATEMAATIKATEADUSKOND 333 MTRM.04.003 Hüdromehaanika 024 . - 39. n. 4 L n-s => E dotsent Kaljo Soonets 3AP( 48L+ 72i) • E MTRM.04.016 Pideva keskkonna mehaanika □Füüsika:4, Füüsika:mag, Matemaatika:kesk, Matemaatika:mag dotsent Elmar Sakkov,dotsent Kaljo Soonets Vedelike kinemaatika, potentsiaalne ja tasandiline voolamine. Ideaalse ja 3AP( 48L+ 72i) • E viskoosse vedeliku põhivõrrandid, nende esimesi integraale. Lained □Füüsika:3, Füüsika:mag, Matemaatika:ülem ideaalses vedelikus. Turbulents. OMTRM.04.005, MTRM.04.006 024. - 39. n. 3 L n-sl knt => E Deformatsiooni-ja pingetensor. Pidevuse võrrand. Liikumisvõrrandid. Elastse keha mudel, lihtsamaid ülesandeid. Ideaalse ja viskoosse vedeliku MTRM.04.004 Rakendusmehaanika mudelid. Euleri võrrandite esimesi integraale. Potentsiaalne ja tasandiline dotsent Kaljo Soonets voolamine. 2AP( 32L+ 48i) • E ©1. - 16. n. 3 L n-sl knt => E □Füüsika:3, Füüsika:4, Füüsika:mag, Matemaatika: kesk, Matemaatika:mag MTRM.04.021 Vektorväljad OMTRM.04.005 dotsent Helle Hein Pinged ja deformatsioonid. Tasakaaluvõrrandid. Elastse keha mudel. 1 AP( 16L+ 24i) • A Üldistatud Hooke'i seadus. Tõmme, vääne, paine, nõtke. □ Keemia:alam 01. -16. n. 2 L n-sl knt => E OMTRM.04.023, MTRM.04.024 Kursuses käsitletakse väljateooria elemente: vektorvälja voog läbi pinna; MTRM.04.005 Teoreetiline mehaanika I Gauss-Ostrogradski teoreem; operatsioonid meetrilises ruumis. dotsent Elmar Sakkov,dotsent Kaljo Soonets,dotsent Kaljo ©24. - 39. n. 1 L n-s => A Soonets,dotsent Kaljo Soonets,dotsent Kaljo Soonets 4AP( 32L+ 32P+ 96i) • E MTRM.04.022 Integraali üldistusi ■Matemaatika:kesk dotsent Helle Hein □ lnformaatika:kesk, Matemaatiline statistika:kesk 1 AP( 16L+ 24i) • A Punktmassi kinemaatika ja dünaamika. Punkti liitliikumine. Punktmasside □Keemia:alam süsteemi mehaanika.Taevamehaanika. ©MTRM.04.023, MTRM.04.024 024. - 39. n. 2 L, 2 P n-s2 knt => E Kursuses käsitletakse kordseid integraale, joon- ja pindintegraale ning nende rakendusi. MTRM.04.006 Teoreetiline mehaanika II ©24. - 39. n. 1 L n-s => A dotsent Elmar Sakkov 4AP( 64L+ 96i) • E MTRM.04.023 Kõrgem matemaatika keemikutele I □Informaatika:üIem, Matemaatika:ülem, Matemaatiline statistika:ülem dotsent Helle Hein,lektor Sander Hannus OMTRM.04.005 5AP( 48L+ 32P+ 120i) • E Aine kujutab endast loogilist järge kursusele "Teoreetiline mehaanika I". ■ Keemia: 1 Analüütilise mehaanika variatsioon- ja integraalprintsiibid. Lagrange'i ja Analüütiline geomeetria tasandil. Teist järku jooned. Funktsioonid, Hamiltoni formalism. piirväärtus, pidevus. Diferentsiaal-ja integraalarvutus. 01. - 16. n. 4 L n-sl knt => E © 1. - 16. n. 3 L, 2 P n-s3 knt => E MTRM.04.007 Arvutiõpetus keemikutele I MTRM.04.024 Kõrgem matemaatika keemikutele II lektor Toomas Lepikult dotsent Helle Hein,lektor Sander Hannus 3AP( 16L+ 64P+ 40i) • A 6AP( 48L+ 48P+ 144i) • E □Keemia: 1 ■Keemia: 1 Operatsioonisüsteem Windows95. Teksti kujundamine arvutil. Vektorid. Sirged ja tasandid ruumis. Lineaaralgebra. Mitme muutuja Matemaatilised arvutused arvuti abil. Arvutivõrgu kasutamine. funktsioonid. Harilikud diferentsiaalvõrrandid. 024. - 39. n. 1 L, 4 P n-s => A ©24. - 39. n. 3 L, 3 P n-s3 knt => E MTRM.04.009 Andmetöötlus keemikutele MTRM.04.025 Teoreetiline mehaanika füüsikutele II lektor Toomas Lepikult dotsent Jüri Majak 4AP( 48L+ 32P+ 80i) • E 4AP( 48L+ 16P+ 96i) • E □Keemia:2 ■Füüsika:mag OMTRM.04.008 OMTRM.04.002 Tõenäosus. Juhusliku suuruse jaotus, arvkarakteristikud. Binoom- ja Kursuses käsitletakse kanooniliste võrrandite lahendusmeetodeid ja normaaljaotus. Statistilised hinnangud ja hüpoteesid, rakendusi. mehaanika variatsioonprintsiipe. Vaadeldakse süsteemide lineaarseid ja Regressioon, korrelatsioon. Andmetöötluspaketid arvutil. mittelineaarseid võnkumisi ning jäiga keha liikumise erijuhte. 01 .-16 . n .3 L , 2 P n -s l knt => E © 1.-16 . n. 3 L, 1 P n-s l knt =>E MTRM.04.011 Optimaalse juhtimise teooria MTRM.04.026 Kõrgema matemaatika täiendavaid küsimusi korr. professor Jaan Lellep majandusteadlastele 4AP( 64L+ 96i) • E dotsent Elmar Sakkov,dotsent Kaljo Soonets □lnformaatika:ülem, Matemaatika:ülem, Matemaatiline statistika:ülem 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • A Variatsioonarvutuse alused. Euleri võrrandid. Juhtimistega □ EttevÕttemajandus:mag, Rahvamajandus:mag variatsiuonülesanded. Pontrjagini maksimumprintsiip. OMTRM.04.027, MTRM.04.028 01. - 16. n. 4 L n-s => E ©MTRM.04.029 Kombinatoorika põhimõisted. Funktsioonide lähendamine MTRM.04.012 Elastsete ja plastsete süsteemide mehaanika polünoomidega. Binoomrida. Finantsmatemaatika ülesandeid. korr. professor Jaan Lellep Diferentsiaalvõrrandite rakendusi majandusmudelite uurimisel. 4AP( 64L+ 96i) • E ©1. - 16. n. 1.5 L, .5 S n-s => A □lnformaatika:ülem, Informaatika:mag, Informaatika:dokt, Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt, Matemaatiline MTRM.04.027 Kõrgem matemaatika majandusteadlastele I statistika: ülem, Matemaatiline statistika:mag, Matemaatiline dotsent Elmar Sakkov,dotsent Kaljo Soonets statistika:dokt 3AP( 32L+ 32P+ 56i) • E OMTRM.04.005 ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 Pinge. Deformatsioon. Hooke'i seadus. Elastsed plaadid ja koorikud. Plastsusteooria lihtsamad ülesanded. 334 MATEMAATIKATEADUSKOND 334 Diferentsiaalarvutus. Mitme muutuja funktsioonid. Empiiriliste valemite MTRM.04.033 Kõrgema matemaatika täiendavaid küsimusi koostamine. Lisatingimustega ekstreemumülesanne. Maatriksid. farmatseutidele I Determinandid. Lineaarsed võrrandisüsteemid. Vektoralgebra. lektor Sander Hannus ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s3 knt => E 1 AP( 14L+ 8P+ 22i) • A □ Farmaatsia: 1 MTRM.04.028 Kõrgem matemaatika majandusteadlastele II Sündmuse tõenäosus. Juhusliku suuruse jaotus, binoom -ja normaaljaotus. dotsent Elmar Sakkov,dotsent Kaljo Soonets Statistilised hinnangud. Keskväärtuste ja dispersioonide võrdlemine. 1,5AP( 16L+ 16P+ 28i) • A © 1 .-8 . n. 2 L, 1 P n-s 1 knt => A ■Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 OMTRM.04.027 MTRM.04.034 Kõrgema matemaatika täiendavaid küsimusi Määramata ja määratud integraal. Integraali rakendusi. Võrrandite farmatseutidele II ligikaudne lahendamine. Diferentsiaalvõrrandi mõiste. 1. järku võrrandid. lektor Sander Hannus ©24. - 31. n. 2 L, 2 P n-sl knt => A 1 AP( 14L+ 8P+ 22i) • A □Farmaatsia: 1 MTRM.04.029 Kõrgem matemaatika majandusteadlastele III ©MTRM.04.033 dotsent Elmar Sakkov,dotsent Kaljo Soonets Mitme muutuja funktsioon. Osatuletis. Täisdiferentsiaal. Regressioon. 1,5AP( 20L+ 12P+ 28i) • A Korrelatsioon. Veaarvutus. Optimiseerimismeetodite rakendusi □ Ettevõttemajandus: 1, Rahvamajandus: 1 farmaatsias. OMTRM.04.027, MTRM.04.028 ©9. - 16. n. 2 L, 1 P n-sl knt => A Teist järku diferentsiaalvõrrandid. Diferentsvõrrandid. Kompleksarvud. ©32. - 39. n. 3 L, 1 P n-sl knt => A MTRM.04.037 Arvutid põhikoolis lektor Toomas Lepikult MTRM.04.031 Matemaatika alused keemikutele 2AP( 32P+ 48i) • A dotsent Helle Hein □ Keemia:alam 2AP( 16L+ 16P+ 48i) • A Kasutajakeskkonna "Windows 95" käsitsemine. Kirjatööde kujundamine □Keemia:alam tekstitoimeti abil. Tabelarvutussüsteemi kasutamine. Arvutivõrgu teenuste Kursus baseerub koolimatemaatikal. Süstematiseeritakse ja üldistatakse kasutamine. gümnaasiumis saadud teadmisi ja nende kasutamise oskust ülesannete ©1. -16. n. 2 P n-s => A lahendamisel. ©1 - 16. n. 1 L, 1 P n-s3 knt => A MTRM.04.039 Õhukeseseinaliste plaatide ja koorikute seminar korr. professor Jaan Lellep MTRM.04.032 Arvutiõpetus keemikutele II 4AP( 64S+ 96i) • A lektor Toomas Lepikult □ Informaatika:ülem, Informaatika:mag, lnformaatika:dokt, 3AP( 16L+ 64P+ 40i) • A Matemaatika:ülem, Matemaatika:mag, Matemaatika:dokt, Matemaatiline □Keemia:alam statistika:ülem, Matemaatiline statistika:mag, Matemaatiline Operatsioonisüsteemi UNIX ja kasutajakeskkonna "Open Windows" statistika.dokt kasutamine. Programmeerimise alused. OMTRM.04.005 ©1. - 16. n. 1 L, 4 Pn-s => A Vaadeldakse elastsete, plastsete ja elastsete-plastsete talade, plaatide ja koorikute paindeülesandeid. ©1. - 16. n. 2 S n-s 24. - 39. n. 2 S n-s => A Ainete nimed Aegridade analüüs MTMS.01.023 Arvutigraafika MTAT.03.015 Ajas korduv valikuuring MTMS.01.036 Arvutisüsteemide haldamine MTAT.03.037 Aktiivõppe meetodid põhikooli MTPM.05.037 Arvutiteaduse elemendid MTAT.05.009, MTAT.05.041 matemaatikas Arvutivõrgud MTAT.03.016 Alammuutkonnad ja orbiidid MTPM.02.011 Arvutiõpetus MTAT.03.009 Algebra elemendid ja meetodid MTPM.05.034 Arvutiõpetus I MTRM.01.007 elementarmatemaatikas Arvutiõpetus II MTRM.01.008 Algebra I MTPM.01.006 Arvutiõpetus III MTRM.02.002 Algebra II MTPM.01.007 Arvutiõpetus keemikutele I MTRM.04.007 Algebraja analüüsi numbrilised MTRM.01.004 Arvutiõpetus keemikutele II MTRM.04.032 meetodid Arvutusmeetodid I MTRM.01.005 Algebra ja geomeetria MTPM.02.016 Arvutustehnika alused MTAT.03.021, MTAT.03.055 Algebra struktuurid MTPM.01.003 Automaadid ja formaalsed keeled MTAT.05.048 Algoritmid ja andmestruktuurid MTAT.03.003 Automaattõestamine MTAT.05.004 Algoritmiteooria MTAT.05.045 Bayesi statistika MTMS.01.040 Analüütiline geomeetria MTPM.02.003 Biomeetria (Statistiline analüüs 2A) MTMS.01.017 Analüütilised meetodid harilike ja MTRM.02.005 Biomeetria matemaatikutele MTMS.01.031 osatuletistega diferentsiaalvõrrandite Biostatistika praktilised tööd I MTMS.01.050 jaoks Biostatistika praktilised tööd II MTMS.01.051 Andmeanalüüs 1 MTMS.01.029 Diferentsiaalgeomeetria MTPM.02.001 Andmeanalüüs II MTMS.01.007 Diferentsiaalvõrrandid MTRM.02.003 Andmebaasid MTAT.03.012 Diferentsiaalvõrrandid füüsikutele MTRM.02.008 Andmetöötlus keemikutele MTRM.04.009 Diskreetne matemaatika MTAT.05.008, MTAT.05.042 Arvuteooria elemendid ja meetodid MTPM.05.035 Diskreetse matemaatika elemendid MTAT.05.006 elementaarmatemaatikas Diskriminantanalüüs MTMS.01.039 Arvutid põhikoolis MTRM.04.037 Dispersioonanalüüs MTMS.01.041 335 MATEMAATIKATEADUSKOND 335 Elastsete ja plastsete süsteem ide MTRM.04.012 majandusteadlastele II mehaanika Kõrgem matemaatika MTRM.04.029 Elektronside kasutam ine koolis MTAT.03.040 majandusteadlastele III Elementaarfunktsioonid MTPM.05.017 Kõrgema matemaatika harjutused MTPM.05.046 Elementaarfunktsioonid. Võrrandid ja MTPM.06.019 Kõrgema matemaatika täiendavaid MTRM.04.033 võrratused. küsimusi farmatseutidele 1 Elementaarmatemaatika I MTPM.05.013 Kõrgema matemaatika täiendavaid MTRM.04.034 Elementaarmatemaatika II MTPM.05.014 küsimusi farmatseutidele II Elementaarmatemaatika kõrgemalt MTPM.05.025 Kõrgema matemaatika täiendavaid MTRM.04.026 vaatekohalt küsimusi majandusteadlastele Elukestusanalüüs MTMS.01.021 Lie diferentsiaalarvutus ja MTPM.02.004 Elukindlustusmatemaatika MTMS.02.011 katastroofid Erinevad taskuarvutid koolis MTPM.05.050 Loendamine ja semantika MTAT.05.044 Faktoranalüüs MTMS.01.012 Loogika (magistrantidele) MTAT.05.020 Finantsmatemaatika II MTRM.01.013 Loogika I MTAT.05.018 Finantsmatematika I MTRM.01.011 Loogika II MTAT.05.019 Fourier' read MTPM.04.008 Loogiline programmeerimine MTAT.05.012 Funktsionaalanalüüs I MTPM.03.001 Loogilise programmeerimise meetod MTAT.05.046 Funktsionaalanalüüs II MTPM.03.002 Maatriksid statistikas MTMS.01.008 Funktsionaalanalüüs III MTPM.03.003 Majandusmatemaatika elemendid MTPM.05.004 Funktsionaalanalüüsi m eetodid MTPM.03.006 koolimatemaatikas summeeruvusteoorias (koos Majandusmatemaatika elemendid MTPM.05.038 tuumateooriaga) koolis Funktsionaalprogrammeerimine MTAT.03.013 Martingaalid MTMS.02.010 Funktsionaalprogrammeerimise MTAT.05.047 Matemaatika MTPM.05.043, MTPM.05.044 meetod Matemaatika ajalugu MTPM.02.005 Geomeetria kaasaegses matemaatikas MTPM.02.012, MTPM.02.015 Matemaatika alused keemikutele MTRM.04.031 Geomeetria seminar üliõpilastele MTPM.02.013 Matemaatika didaktika MTPM.05.020 Globaalanalüüs MTPM.02.006 gümnaasiumile Graafilise kasutajaliidese disain MTAT.03.032 Matemaatika didaktika põhikoolile MTPM.05.026 Hajussüsteemid MTAT.03.071 Matemaatika didaktika seminar MTPM.05.023 Hulgateooria elemendid MTRM.01.006 Matemaatika didaktika üldkursus MTPM.05.019 Hüdromehaanika MTRM.04.003 Matemaatika olümpiaadid I MTPM.05.005 Informaatika didaktika MTAT.03.019, MTAT.03.058 Matemaatika olümpiaadid II MTPM.05.006 Informaatika olümpiaadid MTAT.05.021 Matemaatika tarkvara koolis MTPM.05.049 Infosüsteemi projekt MTAT.03.072 Matemaatiline analüüs füüsikutele I MTPM.06.006 Infosüsteemid Internetis MTAT.03.027 Matemaatiline analüüs füüsikutele II MTPM.06.007 Infosüsteemide projekteerimine MTAT.03.031 Matemaatiline analüüs füüsikutele III MTPM.06.008 Integraali üldistusi MTRM.04.022 Matemaatiline analüüs I MTPM.06.001 Integraaliteooria I MTPM.04.003 Matemaatiline analüüs II MTPM.06.002 Integraalvõrrandid MTRM.02.010 Matemaatiline analüüs III MTPM.06.003 Juhuslikud protsessid MTMS.02.003 Matemaatiline loogika ja MTAT.05.002 Kaasaegne elementaarmatemaatika MTPM.05.028 algoritmiteooria Kaasaegse elementaarmatemaatika MTPM.05.029 Matemaatiline statistika I MTMS.01.001 teoreetilisi ja didaktilisi probleeme Matemaatiline statistika II MTMS.01.035 Kaasaegsed probleemid MTPM.05.016 Matemaatilise analüüsi MTPM.06.018 koolimatemaatikas laiendusseminar Kahjukindlustusmatemaatika MTMS.02.009 Matemaatilise analüüsi MTPM.06.017 Klassiväline töö matemaatikas MTPM.05.027 süvendusseminar Kohtvõrgud MTAT.03.056 Matemaatilise füüsika võrrandid MTRM.02.004 Kombinatoorika MTAT.05.005 Matemaatilise loogika elemendid MTAT.05.001 Kompilaatorid MTAT.03.075 Matemaatilise loogika elemendid MTPM.05.012 Kompleksmuutuja funktsioonide MTPM.04.001 koolis teooria Meditsiinistatistika (Statistiline MTMS.01.005 Konstruktiivne keerukus MTAT.05.043 analüüs 2D) Kooli Infosüsteem Internetis MTAT.03.041 Meetriliste ruumide seminar MTPM.03.018 Kooli tarkvara MTAT.03.029 Mitmemõõtmeline statistiline analüüs MTMS.01.026 Koolimatemaatika ajalugu MTPM.05.015 Mitteeukleidilised geomeetriad MTPM.02.010 Koolipraktika informaatikas MTAT.05.023 Mittekommutatiivsed Banachi MTPM.07.007 (kõrvalainena) algebrad Koolipraktika informaatikas MTAT.05.022 Mitteparameetriline statistika MTMS.01.037 (põhiainena) Multimeedia MTAT.03.061 Koolipraktika põhikooli MTPM.05.031 Multimeedia vahendid MTAT.03.073 matemaatikas Nimeserver MTAT.03.069 Koolitarkvara MTAT.03.059 Nuputamisülesanded põhikoolis MTPM.05.033 Kvalitatiivsete andmete analüüs MTMS.01.020 Objektorienteeritud MTAT.03.020 Kõrgem algebra ja geomeetria MTPM.02.002 programmeerimine füüsikutele Operaatorvõrrandite MTRM.02.012 Kõrgem matemaatika MTPM.05.045 lahendusmeetodid Kõrgem matemaatika farmatseutidele MTRM.04.001 Operatsioonisüsteemid MTAT.03.005, MTAT.03.067 Kõrgem matemaatika keemikutele I MTRM.04.023 Operatsioonisüsteemid ja MTAT.03.074 Kõrgem matemaatika keemikutele II MTRM.04.024 rakenduspaketid Kõrgem matemaatika MTRM.04.027 Optimaalse juhtimise teooria MTRM.04.011 majandusteadlastele I Optimiseerimismeetodid MTRM.01.009 Kõrgem matemaatika MTRM.04.028 Pedagoogiline praktika matemaatikas MTPM.05.024 336 MATEMAATIKATE ADISKOMI 336 Personaalarvuti koolimatemaatika MTPM.05.030 Stohhastikaseminar I MTMS.01.038 õpetamisel Summeeruvusteooria MTPM.06.012 Pidev matemaatika I MTPM.06.020 Supergeomeetria ja MTPM.02.007 Pidev matemaatika II MTPM.06.021 supersümmeetriad Pideva keskkonna mehaanika MTRM.04.016 Tarkvarasüsteemid MTAT.03.026 Planimeetria süvakursus MTPM.05.041 Tarkvaratehnika MTAT.03.025 personaalarvuti kasutamisega Tehisintellekt II MTAT.03.002 Populatsioonigeneetika MTMS.02.007 Teoreetiline mehaanika füüsikutele 1 MTRM.04.002 matemaatilised alused Teoreetiline mehaanika füüsikutele II MTRM.04.025 Postmasterite koolitus MTAT.03.042 Teoreetiline mehaanika I MTRM.04.005 Probleemülesannete lahendusideede MTPM.05.036 Teoreetiline mehaanika II MTRM.04.006 otsimise meetodid Topoloogilised algebrad MTPM.07.002 Programmeerimine MTAT.03.043 Topoloogilised jadaruumid MTPM.06.014 Programmeerimine I MTAT.03.004 Topoloogilised vektorruumid MTPM.03.005 Programmeerimine II MTAT.03.001, MTAT.03.063 Tõenäosusteooria MTMS.02.006 Programmeerimine Perlis MTAT.03.064 Tõenäosusteooria I MTMS.02.001 Programmeerimiskeele LOGO MTPM.05.051 Tõenäosusteooria II MTMS.02.004 algkursus õpetajatele Tõenäosusteooria III MTMS.02.016 Programmeerimiskeeled MTAT.03.006, MTAT.03.033 Tõenäosusteooria ja matemaatiline MTMS.02.008 Rajaintegraalvõrrandid MTRM.02.006 statistika Rakendusmehaanika MTRM.04.004 Tõenäosusteooria ja matemaatilise MTPM.05.039 Rakendustarkvara: ACCESS MTAT.03.044 statistika küsimuste käsitlemine Rakendustarkvara: HTML MTAT.03.057 gümnaasiumis Rakendustarkvara: INTERNET MTAT.03.022 Tõenäosusteooria ja matemaatilise MTPM.05.040 Rakendustarkvara: M athcadja MTRM. 01.016 statistika küsimuste käsitlemine StudyWorks (MathSoft) põhikoolis Rakendustarkvara: Oracle MTAT.03.030 Tõenäosusteooria ja matemaatilise MTPM.05.052 Rakendustarkvara: Perl MTAT.03.070 statistika õpetamine koolis Rakendustarkvara: ТЕХ MTAT.03.017 Tööjaamade tarkvara MTAT.03.011 Regressioonanalüüs MTMS.01.027 Universaalalgebra MTPM.01.017 Riemann-Stieltjesi integraal MTPM.04.002 UNIX MTAT.03.062 Ringiteooria MTPM.01.011 UNIX tavakasutajale MTAT.03.065 Riskiteooria MTMS.02.015 Unixi haldamine MTAT.03.068 Rühmateooria II MTPM.01.015 Valikuuringute teooria II MTMS.01.004 Seiberg-Witteni invariandid MTPM.02.014 Vektorväljad MTRM.04.021 Seminar arvutusmeetodites MTRM.02.011 Võrgutehnoloogia MTAT.03.023, MTAT.03.066 Seminar matemaatilises analüüsis MTPM.06.013 Õhukeseseinaliste plaatide ja MTRM.04.039 Sissejuhatus finantsmatemaatikasse MTRM.01.014 koorikute seminar Sissejuhatus informaatikasse MTAT.03.010 Õpetajakutse lõputöö seminar MTPM.05.042 Splainid MTRM.01.003 Õpiprogrammid MTAT.03.008, MTAT.03 060 Statistika meetodid maateadustes MTMS.01.024 Õppekavad ja õpikud MTPM.05.021 (Statistiline analüüs 2C) Üldine topoloogia I MTPM.07.001 Statistiline analüüs I MTMS.01.018 Üldine topoloogia II MTPM.07.004 Statistiliste mudelite analüüs MTMS.01.006 Üldistatud lineaarsed mudelid MTMS.01.011 (Statistiline analüüs 4A) Üldistatud Riemanni integraal MTPM.04.007 Stohhastika MTMS.01.049 Inglisekeelsed ainete nimed MTAT.03.001 Programming II MTAT.03.029 School Software MTAT.03.002 Artificial Intelligence II MTAT.03.030 Application Software: Oracle MTAT.03.003 Algorithms and Data Structures MTAT.03.031 Information System Analyses MTAT.03.004 Programming I MTAT.03.032 Graphical User Interface Design MTAT.03.005 Operating Systems MTAT.03.033 Programming Languages MTAT.03.006 Programming Languages MTAT.03.037 Computer Systems Administration MTAT.03.008 Computer-Aided Learning MTAT.03.040 School Telematics MTAT.03.009 Introduction to Computer Applications MTAT.03.041 Web for School MTAT.03.010 Introduction to Computers MTAT.03.042 School Postmasters' Course MTAT.03.011 Workstations Software MTAT.03.043 Computer Programming MTAT.03.012 Databases MTAT.03.044 Application Software: ACCESS MTAT.03.013 Functional Programming MTAT.03.055 Computer Basics MTAT.03.015 Computer Graphics MTAT.03.056 Local Area Networks MTAT.03.016 Computer Networks MTAT.03.057 Application Software: HTML MTAT.03.017 Application Software: TEX MTAT.03 .058 Didactics of Informatics Science MTAT.03.019 Didactics of Informatics Science MTAT.03.059 Educational Software MTAT.03.020 Object-oriented Programming MTAT.03.060 CAL Software MTAT.03.021 Computer Basics MTAT.03.061 Multimedia MTAT.03.022 Application Software: INTERNET MTAT.03.062 UNIX MTAT.03.023 Network Technology MTAT.03.063 Programming II MTAT.03.025 Software Engineering MTAT.03.064 Programming Perl MTAT.03.026 Software Systems MTAT.03.065 UNIX for end-users MTAT.03.027 Campuswide Information System MTAT.03.066 Network Technology 337 MATEMAATIKATEADUSKOND 337 MTAT.03.067 Operating Systems MTPM.01.017 Universal algebra MTAT.03.068 Unix administration MTPM.02.001 Differential Geometry MTAT.03.069 Nameserver MTPM.02.002 Superieur Algebra and Geometry for Physicians MTAT.03.070 Application Software: Perl MTPM.02.003 Analytic Geometry MTAT.03.071 Distributed Systems MTPM.02.004 Lie Calculus and Catastrophes MTAT.03.072 Information System Project MTPM.02.005 History of Mathematics MTAT.03.073 Multimedia Tools MTPM.02.006 Global Analysis MTAT.03.074 Operating Systems and Application Packages MTPM.02.007 Supergeometry and Supersymmetries MTAT.03.075 Compilers MTPM.02.010 Non-eucleidean Geometries MTAT.05.001 Elements of mathematical logic MTPM.02.011 Submanifolds and Orbits MTAT.05.002 Mathematical logic and algorithm theory MTPM.02.012 Geometry in the Contemporary Mathematics MTAT.05.004 Automatical Proving MTPM.02.013 Seminar in Geometry for Students MTAT.05.005 Combinatorics MTPM.02.014 Seiberg-Witten Invariants MTAT.05.006 Elements of Discrete Mathematics MTPM.02.015 Geometry in the Contemporary Matematics MTAT.05.008 Discrete mathematics MTPM.02.016 Algebra and geometry MTAT.05.009 Elements of Computer Science MTPM.03.001 Functional Analysis I MTAT.05.012 Logic Programming MTPM.03.002 Functional Analysis II MTAT.05.018 Logic 1 MTPM.03.003 Functional Analysis III MTAT.05.019 Logic II MTPM.03.005 Topological Vector Spaces MTAT.05.020 Logic (for postgraduated students) MTPM.03.006 Methods of Funcional Analysis in the Theory of MTAT.05.021 Olympiads in Informatics Summability (with the Theory of Cores) MTAT.05.022 School Practice in Informatics MTPM.03.018 Seminar on Metric Spaces MTAT.05.023 School Practice in Informatics MTPM.04.001 Theory of Functions of a Complex Variable MTAT.05.041 Introduction to Computer Science MTPM.04.002 Integral of Riemann-Stieltjes MTAT.05.042 Discrete Mathematics MTPM.04.003 Theory of Integrals I MTAT.05.043 Constructive complexity MTPM.04.007 MTAT.05.044 Enumeration and semantics MTPM.04.008 Fourier series MTAT.05.045 Algorithm Theory MTPM.05.004 Elements of Economical Mathematics on School MTAT.05.046 Logic Programming Techniques Mathematics MTAT.05.047 Functional Programming Techniques MTPM.05.005 Mathematics Competitions I MTAT.05.048 Automata and Formal Languages MTPM.05.006 Mathematics Competitions II MTMS.01.001 Mathematical Statistics I MTPM.05.012 Elements of Mathematical Logic in School MTMS.01.004 Survey Sampling Theory II MTPM.05.013 Elementary Mathematics I MTMS.01.005 Medical Statistics MTPM.05.014 Elementary Mathematics II MTMS.01.006 Statistical Models Analysis MTPM.05.015 History of School Mathematics MTMS.01.007 Data Analysis II MTPM.05.016 Actual Problems in School Mathematics MTMS.01.008 Matrix Calculus for Statistics MTPM.05.017 Elementary Functions MTMS.01.011 Generalized Linear Models MTPM.05.019 Didactics of School Mathematics MTMS.01.012 Factor Analysis MTPM.05.020 Didactics of Mathematics for Secondary School MTMS.01.017 Biometry (Statistical Analysis 2A) MTPM.05.021 Study Programms and Schoolbooks MTMS.01.018 Statistical Analysis I MTPM.05.023 Seminar on Didactics of Mathematics MTMS.01.020 Statistical Analysis of Categorical Data MTPM.05.024 School Practice in Mathematics Teaching MTMS.01.021 Survival Analysis MTPM.05.025 Elementary Mathematics from the Higher Point of View MTMS.01.023 Time Series Analysis MTPM.05.026 Didactics of Mathematics for Basic School MTMS.01.024 Statistical Methods in Geography and Geology MTPM.05.027 Didactics of Out-off-class Activities in Mathematics MTMS.01.026 Multivariate Statistical Analysis MTPM.05.028 Modem Elementary Mathematics MTMS.01.027 Regression Analysis MTPM.05.029 Theoretical and Didactical Problems of Modern MTMS.01.029 Data Analysis I Elementary Mathematics MTMS.01.031 Biometry MTPM.05.030 Personal Computer in the Teaching of School MTMS.01.035 Mathematical Statistics II Mathematics MTMS.01.036 Sampling in Time MTPM.05.031 School Practice on Basic School Mathematics Teaching MTMS.01.037 Non-Parametric Statistics MTPM.05.033 The Puzzles in the Basic School MTMS.01.038 Seminar of Stochastics I MTPM.05.034 Fundamental Properties and Methods of Algebra in MTMS.01.039 Discriminant Analysis Elementary Mathematics MTMS.01.040 Bayesian Statistics MTPM.05.035 Fundamental Properties and Methods of Number Theory MTMS.01.041 Analysis of Variance in Elementary Mathematics MTMS.01.049 Stochastics MTPM.05.036 Guidelines and Strategies for Solving a Mathematical MTMS.01.050 Practical works in Biostatistics I Problem MTMS.01.051 Practical works in Biostatistics II MTPM.05.037 The Active Learning Methods in the Basic School MTMS.02.001 Probability I Mathematics MTMS.02.003 Stochastic Processes MTPM.05.038 Elements of Economical Mathematics in School MTMS.02.004 Probability II MTPM.05.039 Probability and Mathematical Statistics in the Hight MTMS.02.006 Probability School MTMS.02.007 Mathematical Models in Population Genetics MTPM.05.040 Probability and Mathematical Statistics in the Basic MTMS.02.008 Probability and Mathematical Statistics School MTMS.02.009 Non-Life Insurance Mathematics MTPM.05.041 Advanced Planimetry Course by the Using the Personal MTMS.02.010 Martingales Computers MTMS.02.011 Life Insurance Mathematics MTPM.05.042 The Seminar of Qualification Paper MTMS.02.015 Risk Theory MTPM.05.043 Mathematics MTMS.02.016 Probability III MTPM.05.044 Mathematics MTPM.01.003 Structurs o f Algebra MTPM.05.045 Higher mathematics MTPM.01.006 A lgebral MTPM.05.046 Higher mathematics (practical training) MTPM.01.007 Algebra II MTPM.05.049 Mathematical software for school MTPM.01.011 Ring Theory MTPM.05.050 Different calculators at school MTPM.01.015 Group Theory II MTPM.05.051 Basic course programming language LOGO for teachers 338 MATEMAATIKATEADUSKOND 338 MTPM.05.052 Teaching Probability and Mathematical Statistics in Scool MTRM.02.005 Analytical Methods for Ordinary and Partial Differential MTPM.06.001 Calculus I Equations MTPM.06.002 Calculus II MTRM.02.006 Boundary integral equations MTPM.06.003 Calculus III MTRM.02.008 Differential Equations for Physicists MTPM.06.006 Calculus for Physicists I MTRM.02.010 Integral Equations MTPM.06.007 Calculus for Physicists II MTRM.02.011 Seminar on Numerical Methods MTPM.06.008 Calculus for Fhysicists III MTRM.02.012 Methods for Solving Operator Equations MTPM.06.012 Theory of Summability MTRM.04.001 Higher Mathematics for Pharmaceutists MTPM.06.013 Seminar in Analysis MTRM.04.002 Theoretical Mechanics for Physicists I MTPM.06.014 Topological Sequence Spaces MTRM.04.003 Hydromechanics MTPM.06.017 Intensive calculus seminar MTRM.04.004 Mechanics of Solids MTPM.06.018 Advanced calculus seminar MTRM.04.005 Theoretical Mechanics I MTPM.06.019 Elementary Functions. Equations and Inequality. MTRM.04.006 Theoretical Mechanics II MTPM.06.020 Continuous mathematics I MTRM.04.007 Informatics for Chemists I MTPM.06.021 Continuous mathematics II MTRM.04.009 Data analysis for Chemists MTPM.07.001 General Topology I MTRM.04.011 Theory of Optimal Control MTPM.07.002 Topological Algebras MTRM.04.012 Mechanics o f Elastic and Plastic Systems MTPM.07.004 General Topology II MTRM.04.016 Mechanics o f Continuum Medium MTPM.07.007 Noncommutative Banach algebras MTRM.04.021 Vector Fields MTRM.01.003 Splines MTRM.04.022 Extensions o f Elementary Integrals MTRM.01.004 Numerical methods for algebra and analysis MTRM.04.023 Higher Mathematics for Chemists I MTRM.01.005 Numerical Methods I MTRM.04.024 Higher Mathematics for Chemists II MTRM.01.006 A first course in set theory MTRM.04.025 Theoretical Mechanics for Physicists II MTRM.01.007 Introduction to Computers I MTRM.04.026 Special Topics of Higher Mathematics for Economists MTRM.01.008 Introduction to Computers II MTRM.04.027 Higher Mathematics for Economists I MTRM.01.009 Optimization Methods MTRM.04.028 Higher Mathematics for Economists II MTRM.01.011 Financial Mathematics 1 MTRM.04.029 Higher Mathematics for Economists III MTRM.01.013 Financial Mathematics II MTRM.04.031 Elementary Mathematics for Chemists MTRM.01.014 Introduction to Financial Mathematics MTRM.04.032 Informatics for Chemists II MTRM.01.016 ApplicationSoftware: Mathcad and Study Works MTRM.04.033 Special Topics of Higher Mathematics for Farmaceutists I (MathSoft) MTRM.04.034 Special Topics of Higher Mathematics for Farmaceutists MTRM.02.002 Introduction to Computers II MTRM.02.003 Differential equations MTRM.04.037 Computer in Basic School MTRM.02.004 Equations of Mathematical Physics MTRM.04.039 Seminar on Thinwalled Platse and Shells Ained õppejõudude järgi Abel, Elts MTPM.02.016, MTPM.05.005, MTRM.04.031 MTPM.05.006, MTPM.05.024, Helekivi, Jüri MTAT.03.015 MTPM.05.025, MTPM.05.028, Hämarik, Uno MTRM.01.004, MTRM 01.007, MTPM.05.029, MTPM.05.034, MTRM.01.008 MTPM.05.035, MTPM.05.036, Isotamm, Ain MTAT.03.075 MTPM.05.043, MTPM.05.044, Jaeger, Andres MTAT.03.041, MTAT.03.057 MTPM.05.045 Jaeger, Mare MTAT.03.041, MTAT.03.057 Abel, Mati MTPM.05.034, MTPM.06.002, Jürimäe, Endel MTPM.06.001, MTPM.06.002, MTPM.06.006, MTPM.06.017, MTPM.06.003, MTPM.06.013, MTPM.07.001, MTPM.07.002, MTPM.06.019 MTPM.07.004, MTPM.07.007 Kaarli, Kalle MTPM.01.007, MTPM.01.015, Abramov, Viktor MTPM.02.002, MTPM.02.003, MTPM.01.017 MTPM.02.007, MTPM.02.013, Kaasik, Ülo MTAT.05.005 MTPM.02.014, MTPM.02.016 Kaljulaid. Uno MTAT.05.005, MTAT.05.006, Afanasjev, Jüri MTPM.05.004, MTPM.05.014, MTAT.05.008, MTAT.05.042, MTPM.05.017, MTPM.05.020, MTAT.05.044 MTPM.05.024, MTPM.05.031, Kangro, Raul MTMS.02.010, MTMS.02.016, MTPM.05.038, MTPM.05.043, MTRM.01.005, MTRM.01.009 MTPM.05.044, MTPM.05.046 Karma, Otto MTRM.01.013, MTRM 01.014 Avaste, Tarvo MTAT.03.030 Kelder, Ahti MTAT.03.042 Bossenko, Igor MTAT.03.033 Kelder, Tõnis MTAT.03.015 Eelma, Tõnis MTAT.03.042 Kiho, Jüri MTAT.03.001, MTAT.03.003, Eimre, Tiina MTMS.01.017 MTAT.03.006, MTAT.03.020, Fischer, Krista MTMS.01.005, MTMS.01.006, MTAT.03.026, MTAT.03.043 MTMS.01.011, MTMS.01.021, Kilp, Mati MTPM.01.003, MTPM.01.006 MTMS.01.050, MTMS.01.051 Koit, Mare MTAT.03.009, MTAT.03.010, Fischer, Malle MTRM.01.004, MTRM.01.016, FLEE.08.022, FLEE.08.023 MTRM.02.002 Kokk, Arne MTPM.06.002, MTPM.06.003, Haamer, Ivo MTAT.03.016, MTAT.03.020 MTPM.06.006 Hallik, Ville MTAT.03.068 Kokk, Katrin MTPM.05.013, MTPM.05.014, Hannus, Sander MTRM.04.001, MTRM.04.023, MTPM.05.021, MTPM.05.044, MTRM.04.024, MTRM.04.033, MTPM.05.045, MTPM.05.046 MTRM.04.034 Kolk, Enno MTPM.03.001, MTPM.03.003, Hein, Helle MTRM.04.021, MTRM.04.022, MTPM.06.002, MTPM.06.007, MTRM.04.023, MTRM.04.024, MTPM.06.008, MTPM.06.013 339 MATEMAATIKATEADUSKOND 339 Koll, Tarmo MTMS.02.009 MTMS.02.016 Kollo, Tõnu MTMS.01.008, MTMS.01.035, Pöial, Jaanus MTAT.03.001, MTAT.03.011, MTMS.01.037, MTMS.01.038, MTAT.03.022, MTAT.03.032, MTMS.02.011 MTAT.03.062, MTAT.03.063, Koskel, Säde ARCA.00.001, MTMS.01.005, MTAT.03.065 MTMS.01.012, MTMS.01.017, Rahula, Maido MTPM.02.001, MTPM.02.004, MTMS.01.029, MTMS.01.039, MTPM.02.012, MTPM.02.013, MTMS.01.049, MTMS.01.050, MTPM.02.015, MTPM.02.016 MTMS.01.051 Raus, Toomas MTRM.01.007, MTRM.01.008, Kraav, Kristin MTAT.03.041 MTRM.02.002 Käärik, Ene MTMS.01.005, MTMS.01.006, Reimers, Elmar MTPM.06.001, MTPM.06.002 MTMS.01.007, MTMS.01.050, Riives, Kaarin MTPM.02.003, MTPM.02.005, MTMS.01.051 MTPM.02.006, MTPM.02.011, Laan, Valdis MTPM.01.007 MTPM.02.013, MTPM.02.016 Leego, Erkki MTAT.03.041 Roomeldi, Raul MTPM.01.011, MTPM.06.007 Leiger, Toivo MTPM.03.005, MTPM.06.012, Roosmaa, Tiit MTAT.03.002, MTAT.03.004, MTPM.06.013, MTPM.06.014, MTAT.03.033, FLEE.08.007, MTPM.06.018 FLEE.08.009 Lellep, Jaan MTRM.04.011, MTRM.04.012, Saarniit, Ivar-Igor MTRM.02.004 MTRM.04.039 Saarsen, Toomas MTAT.03.004, MTAT.03.025 Lember, Jüri MTMS.02.003, MTMS.02.004 Sakkov, Elmar MTRM.04.005, MTRM.04.006, Lepikult, Toomas MTRM.04.005, MTRM.04.007, MTRM.04.016, MTRM.04.026, MTRM.04.009, MTRM.04.032, MTRM.04.027, MTRM.04.028, MTRM.04.037 MTRM.04.029 Lepmann, Lea MTPM.05.017, MTPM.05.019, Sander, Indrek MTAT.03.031, MTAT.03.072 MTPM.05.020, MTPM.05.021, Soo, Viljo MTAT.03.005, MTAT.03.023, MTPM.05.023, MTPM.05.024, MTAT.03.037, MTAT.03.042, MTPM.05.026, MTPM.05.029, MTAT.03.056, MTAT.03.066, MTPM.05.037, MTPM.05.043 MTAT.03.067, MTAT.03.068, Lepmann, Tiit MTPM.05.013, MTPM.05.014, MTAT.03.069 MTPM.05.017, MTPM.05.023, Soome, Toomas MTAT.03.065, MTAT.03.071 MTPM.05.024, MTPM.05.037, Soomer, Virge MTPM.03.018, MTPM.06.001, MTPM.05.041, MTPM.05.043 MTPM.06.006, MTPM.06.013 Loone, Leiki MTPM.03.001, MTPM.03.002, Soonets, Kaljo MTRM.04.003, MTRM.04.004, MTPM.03.003, MTPM.03.006, MTRM.04.005, MTRM.04.016, MTPM.06.001, MTPM.06.003 MTRM.04.026, MTRM.04.027, Majak, Jüri MTRM.04.002, MTRM.04.025 MTRM.04.028, MTRM.04.029 Miidla, Peep MTRM.01.004, MTRM.02.008 Zeltser, Maria MTPM.06.007 Mitt, Evi MTPM.05.012, MTPM.05.017, Tamme, Enn MTRM.01.005 MTPM.05.021, MTPM.05.024, Tamme, Tõnu MTAT.03.006, MTAT.03.017, MTPM.05.027, MTPM.05.033, MTAT.05.002, MTAT.05.012, MTPM.05.042, MTPM.05.045, MTAT.05.018, MTAT.05.019, MTPM.05.046 MTAT.05.020, MTAT.05.045, Möls, Märt MTMS.01.011, MTMS.01.017 MTAT.05.046 Möls, Tõnu MTMS.01.031, MTMS.02.006, Tiit, Ene-Margit MTMS.01.011, MTMS.01.012, MTMS.02.007 MTMS.01.039, MTMS.01.040, Nellis, Gunnar MTAT.03.061, MTAT.03.073 MTMS.01.049 Nirk, Tiina MTAT.05.048 Tombak, Mati MTAT.05.004, MTAT.05.041, Noorma, Rein MTAT.03.044 MTAT.05.043 Oja, Eve MTPM.03.001, MTPM.03.002, Traat, Imbi MTMS.01.001, MTMS.01.004, MTPM.03.018 MTMS.01.020, MTMS.01.036 Oja, Peeter MTRM.01.003, MTRM.01.004, Tuisk, Terje MTAT.03.040 MTRM.01.005, MTRM.01.006 Tõnisson, Eno MTPM.05.013, MTPM.05.014, Palm, Reimo MTAT.05.001 MTPM.05.030, MTPM.05.041, Parring, Aivo MTPM.02.002, MTPM.02.003, MTPM.05.046, MTPM.05.049, MTPM.02.010, MTPM.02.011, MTPM.05.051 MTPM.02.013, MTPM.02.015, Tõnnov, Margus MTPM.04.001, MTPM.04.008, MTPM.02.016 MTPM.06.001, MTPM.06.003 Pairing, Anne-Mai MTMS.01.018, MTMS.01.026, Türnpu, Heino MTPM.04.002, MTPM.04.003, MTMS.01.027, MTMS.01.029, MTPM.04.007, MTPM.06.001, MTMS.01.049 MTPM.06.002, MTPM.06.013, Pedas, Arvet MTRM.02.003, MTRM.02.005, MTPM.06.020, MTPM.06.021 MTRM.02.006, MTRM.02.010, Uba, Peep MTAT.03.064, MTAT.03.070 MTRM.02.011, MTRM.02.012 Veldre, Anto MTAT.03.042 Prank, Rein MTAT.03.008, MTAT.03.060, Velsker, Kalle MTPM.05.013, MTPM.05.020, MTAT.05.001, MTAT.05.021, MTPM.05.023, MTPM.05.024, MTAT.05.022, MTAT.05.023, MTPM.05.026, MTPM.05.029, MTAT.05.042 MTPM.05.039, MTPM.05.040, Prinits, Olaf MTPM.05.015, MTPM.05.016 MTPM.05.043, MTPM.05.044, Põldvere, Märt MTPM.03.001, MTPM.03.002, MTPM.05.045, MTPM.05.046, MTPM.04.001, MTPM.06.001, MTPM.05.050, MTPM.05.052 MTPM.06.002, MTPM.06.020, Vene, Varmo MTAT.03.006, MTAT.03.013, MTPM.06.021 MTAT.05.047 Pärna, Kalev MTMS.02.001, MTMS.02.003, Viil, Martin MTMS.01.001, MTMS.01.018, MTMS.02.004, MTMS.02.015, MTMS.01.023, MTMS.01.024, 340 MATEMAATIKATEADUSKOND 340 MTMS.02.006 Vähi, Mare MTMS.01.006, MTMS.01.007, Villems, Anne MTAT.03.012, MTAT.03.019, MTMS.01.018, MTMS.01.041,’ MTAT.03.027, MTAT.03.029, MTMS.01.050, MTMS.01.05l' MTAT. 03.040, MTAT.03.041, Õunapuu, Tauno MTAT.03.001, MTAT.03.009, MTAT.03.042, MTAT.03.058, MTAT.03.010, MTAT.03.074 MTAT.03.059, MTAT.05.009, Ääremaa, Kuldev MTMS.02.001, MTMS.02.008 MTAT.05.022, MTAT.05.023 341 SOTSIAALTEADUSKOND 341 Kursuse eesmärgiks on lahti mõtestada halduspoliitika olemus ning selle SOTSI AALTE ADUSKOIVD alusel anda ülevaade erinevatest halduspoliitika valdkondadest ning konkreetsetel näidetel seletada poliitika analüüsi aluseid. ©Ei ole teada 1. -16 . n. 2 L n-s => 2E AVALIKU HALDUSE JA SOTSIAALPOLIITIKA OSAKOND (AH) SOAH.01.018 Valitsus ja informatsioondotsent Ivar Tallo,assistent Tarmo Kalvet 2AP( 32L+ 48i) • 2E AVALIKU HALDUSE ÕPPETOOL (01) ©SOAH.01.001Kursuse eesmärk on valitsemiseks vajaliku informatsiooni olemuse ja selle teabe kasutamise teoreetiline analüüs, võimu ja informatsiooni suhe SOAH.01.001 Sissejuhatus avalikku haldusse ja informatsiooniajastu poolt põhjustatud muudatused valitsemise korr professor Wolfgang Drechsler,assistent Tammo Esta,assistent Andro praktikas ja valitsuse struktuur. Kitus ©24. - 40. n. 2 L n-s => 2E 3AP( 32L+32S+58i) • 2E ■Avalik haldus: SOAH.01.019 Eesti avalik haldus ©SOPL.O1.001 assistent Tammo Esta,assistent Aivar Rahno Põhilised teemad: avaliku halduse defineerimine, riigiteooriad, avaliku 2AP( 32L+ 48i) • E halduse ajalugu, riigiteenistuse ajalugu, avaliku halduse filosoofia, riigi OSOAH.Ol.001 ülesanded, riigi eelarve, bürokraatia definitsioon ja -mudelid Kursusel analüüsitakse Eesti vabariigi riigiaparaadi ehitust ja tööd, (organisatsiooni sotsioloogia, poliitiline ökonoomia, avalik haldus), avaliku teenistuse seadust, keskvõimu ja kohalike omavalitsuste bürokraatliku võimu teooriad, bürokraatia ja demokraatia. problemaatikat ning võrreldakse Eesti ja teiste Ida- Euroopa riikide 024. - 40. n. 2 L, 2 S n-s => 2E edusamme avaliku halduse alal. ©24. - 40. n. 2 L n-sl ref => E SOAH.01.010 Riigiasutuste juhtimine lektor Tiina Randma SOAH.01.020 Euroopa Liit 2AP( 32L+ 48i) • E Rene Tõnisson,õppeülesande täitja Rene Tõnnisson ©SOAH.01.009 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • 2E Juhtimise alused. Riigiasutuste eripära. Juhtimise tehnikad. Planeerimine OSOAH.Ol.001 ja kontroll. Otsuste tegemine. Operatsioonide juhtimine. Inimeste Kursus tutvustab Euroopa Liidu erinevaid aspekte: Euroopa integratsioon juhtimine. Informatsiooni juhtimine. ajaloolises ja filosoofilises kontekstis, Euroopa Liidu olemus, struktuur ja 024. - 40. n. 2 L n-sl knt, 2 ref => E eesmärgid, Euroopa Liidu institutsioonid ja nende omavaheline võimujaotus, Euroopa- Liidu tulevik - foderaalriik või valitsustevaheline SOAH.01.011 Heaoluriiklik konservatism tööorgan. korr. professor Wolfgang Drechsler,assistent Illimar Ploom ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-s => 2E 1 AP( 16L+ 24i) • E ©SOAH.01.001, SOAH.01.017, SOAH.02.004 SOAH.01.021 Kontori korraldus Heaoluriigi aktsepteerimine on klassikalise konservatismi üks olulisemaid assistent Tiia Vihand, TiiaVihand iseloomujooni, klassikaline konservatism aga vastandub ajalooliselt 2AP( 32L+ 48i) • E majanduslikule liberalismile. Loengukursus üritab uurida heaoluriigi Praktiline kursus kontoritöö korraldusest. Eesmärgiks on anda ülevaade ajaloolisi, majanduslikke ja filosoofilisi aluseid parempoolsest tegelikust tööst kontoris, asjaajamisest, tehnilistest vahenditest, samuti vaatevinklist. Selles kursuses kontsentreerutakse peamiselt kahele kontoriametniku eetikast. Hõlmab endas ülevaate ajaloost, kontorite koolkonnale, mis kehastavad seda teooriat kõige selgemalt ja praktilises tüüpidest ja komplekteerimisest. Põhjaliku vaatluse all on välissuhtlus. mõttes ka kõige tähtsamalt:Saksa riigi sotsialism /kateedrisotsialism, ©1. - 16. n. 2 L n-s5 ref => E peamiselt seotud Adolph Wagneriga/ oli TÜ professor 1860-ndatel aastatel), kuid ka Gustav V. Schmolleri ja Lujo Brentanoga ja teisena SOAH.01.022 Riigi rahandus Briti sotsiaalne toorism/ Toori demokraatia Benjamin Disraeli, Lord dotsent Charles Kroncke Beaconsfieldi, ning hiljem F. E. Smithi, Lord Birkenheadi. 4AP( 64L+ 96i) • 2E 024. - 31. n. 2 Ln-s => E OMJJV.06.022 Kursuse eesmärgiks on analüüsida ühiskondliku sektori maksustamise SOAH.01.012 Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika magistriseminar kaudu finantseerimise erinevaid meetodeid ja välja tuua eriomaste korr. professor Wolfgang Drechsler,korr. professor Marju maksustamispoliitikate nagu näiteks progressiivse tulumaksu, kinnisvara- Lauristin,dotsent Ivar Tal lo ja aktsiisimaksu majanduslik efekt. Keskendutakse erinevate ühiskondlike 16AP( 64S+ 568i) • A kulutuste majandusliku mõju ja selliste siirdeprogrammide nagu Magistriseminaris käsitletakse avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika sotsiaalkindlustuse, töötu abiraha, negatiivse tulumaksu ja teiste heaolu. probleeme seonduvalt magistritöödega kollokviumi vormis. Programmide ning haridussubsiidiumide käsitlemine. 0 1. - 40. n. 3 S n-sl ref => А © 1. - 16. n. 4 L n-s5 ref => 2E SOAH.01.016 Avalik eetika SOAH.01.024 Avalik valik dotsent Ivar Tallo dotsent Charles Kroncke 3AP( 32L+ 88i) • E 2AP( 32L+ 48i) • 2E OSOAH.Ol .001 ©MJJV.06.021 Kursus annab üldettekujutuse eetikast ja tegeleb süvendatult nende Avalik valik on majandusteaduse haru, mis rakendab majandusanalüüsi eetikaprobleemidega, millega puutuvad kokku riigi teenistujad. vahendeid mitteturunduslike otsuste tegemisel. Seda võib vaadelda ka kui 01. -16. iv 2 L n-sl knt, 2 ref => E poliitika majanduslikku analüüsi. Kursuse põhieesmärgiks on analüüsida politoloogia nelja aspekti: valijaid, valimisprotsessi, poliitikuid ja SOAH.01.017 Halduspoliitika bürokraatiat. Kasutatakse majandusteaduse metodoloogiat. Majanduse dotsent Ivar Tallo käitumuslik postulaat on, et inimene on egoistlik, ratsionaalne ja 2AP( 32L+48i) • 2E kasulikkust maksimiseeriv. © 24 .-40 . n. 2 Ln-s 1 ref => 2E 342 SOTSIAALTEADUSKOND 342 SOAH.0 1.029 Avaliku halduse praktika Kursus harjutab kirjaliku kommunikatsiooni korraldust ja protsessi, Tiia Vihand põhitähelepanu koondatakse avaliku halduse alaste tekstide ja 10AP( 400P) • 2A baassõnavara omandamisele. OSOAH.Ol.OOl © 1. - 40. n. 2 L n-s2 ref => 2A Kohustuslik avaliku halduse praktika kohalikes omavalitsustes ja riigi keskvalitsuses. Praktika kogukestvus on kümme nädalat. SOAH.01.049 Saksa keel ©10. n. 40 P n-s => 2A õppeülesande täitja Martina Põldvere 4AP( 64L+ 96i) • 2A SOAH.01.033 Keskkonnamajandus ja poliitika □Avalik haldus:alam, Avalik haldus:kesk dotsent Charles Kroncke Kursuse põhitähelepanu koondatakse avaliku halduse alaste tekstide ja 2AP( 32L+ 48i) • 2E baassõnavara omandamisele, harjutab kirjaliku kommunikatsiooni □Avalik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem korraldust ja protsessi. OMJJV.06.022, SOAH.01.022 ©1. - 40. n. 2 L n-s2 ref => 2A Kursus koosneb kahest põhiosast. Avaliku halduse erikursus. ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref => 2E SOAH.01.050 Johannes Althusius: Politica korr. professor Wolfgang Drechsler SOAH.01.037 Inglise keel avalikus halduses 1 AP( 16S+ 24i) • E assistent Hans Künka □Avalik haldus:ülem. Avalik haldus:mag, Klassikaline flloloogiaiülem. 4AP( 64L+ 96i) • 2A Politoloogia:ülem □Avalik haldus:alam, Avalik haldus:kesk OSOAH.01.014, SOPL.01.030 Kursus käsitleb kommunikatsiooniteooria põhimõtteid ja tavasid, harjutab Johannes Althusiuse "Politica" on üks riigiteooria väljapaistvamaid kirjaliku kommunikatsiooni korraldust ja protsessi, põhitähelepanu teoseid, mida kursuse raames põhjalikult analüüsitakse kui üht avaliku koondatakse avaliku halduse alaste tekstide ja baassõnavara halduse baasteost. Avaliku halduse erikursus. omandamisele. ©8. -16. n. 2 S n-sl ref => E ©1. - 40. n. 2 L n-s2 ref => 2A SOAH.01.051 Personalijuhtim ine SOAH.01.040 Mitteriiklikud organisatsioonid lektor Tiina Randma lektor Tiina Randma 3AP( 32L+ 88i) • E 2AP( 32L+ 48i) • 2E □Avalik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem □Avalik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem ©SOAH.01.009, SOAH.01.010 OSOAH.01.009 Aines käsitletakse personali juhtimise küsimusi. Keskendutakse nii Kursuse raames käsitletakse mitteriiklike organisatsioonide tüüpe, personali kujundamisele, hindamisele kui kompenseermisele. Õpitakse arenguvõimalusi ja rolli ühiskonnas ning mitteriiklikke organisatsioone tundma erinevaid juhtimise ja otsustamise teooriad ning nende praktilist puudautavat seadusandlust. rakendamist. ©24. - 40. n. 2 L n-s2 ref => 2E ©24. - 40. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => E SOAH.01.043 Organisatsioon ja majandus SOAH.01.052 Avaliku halduse ja bürokraatia filosoofia ja teooria dotsent Charles Kroncke korr. professor Wolfgang Drechsler,assistent Andro Kitus 2AP( 32S+ 48i) • А 3AP( 32L+ 88i) • 2E ■Avalik haldus:mag ■Avalik haldus:kesk OSOAH.01.009, SOAH.01.026 ©SOAH.01.001, SOPL.01.030 ©SOAH.01.024 Kursuse eesmärgiks on analüüsida avaliku halduse kui teadusliku Kursuse raames käsitletakse riigi sekkumist majandusse, selle põhijooni distsipliini aluseid. Esiteks käsitletakse mitmete tähtsate filosoofide, ja tagajärgi, analüüsitakse avaliku sektori finantseerimise mudeleid. presokraatikutest tänapäevani, õpetusi, mis tegelevad riigi ja selle Kursus on mõeldud avaliku halduse magistriõppe üliõpilastele. ülesannetega bürokraatia fenomeniga. Teiseks võrreldakse detailselt kaht ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-s3 ref => E peamist arusaama avalikust haldusest: klassikaline Briti avaliku halduse filosoofia ja Ameerika avaliku halduse teooria. Kolmandaks elemendiks SOAH.01.046 Põhitekstide analüüs avalikus halduses on avaliku halduse koht ja roll kaasaegses sotsiaalteaduses. korr. professor Wolfgang Drechsler,dotsent Ivar Tallo,lektor Tiina ©23. - 40. n. 2 L n-s2 knt => 2E Randma 4AP( 64P+ 96i) • 2A SOAH.01.053 Avaliku halduse reform □Avalik haldus:ülem assistent Tammo Esta OSOAH.Ol.OOl, SOAH.01.017 1 AP( 16L+ 24i) • E Kursus toimub seminarivormis, keskendutakse avaliku halduse □Avalik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem klassikasse kuuluvate tekstide süvaanalüüsile. OSOAH.Ol.OOl, SOAH.01.017 © 1. - 40. n. 2 S n-s4 ref => 2A Loengukursus annab ülevaate 1980 ja 1990-ndate aastate haldusreformide põhjustest, eesmärkidest, sisust ja tulemustest erinevates välisriikides. SOAH.01.047 Sissejuhatus riigifilosoofiasse Samuti käsitletakse põhjalikumalt avaliku halduse reforme Ida-Euroopas dotsent Ivar Tallo ning Eestis. 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • 2E ©24. - 31. n. 2 L n-s => E □Avalik haldus:kesk. Avalik haldus:ülem OSOPL.01.030 SOAH.01.054 Organisatsioonikäitum ine avalikes organisatsioonides Loengukursus on sissejuhatuseks riigifilosoofia ajalukku,hõlmates õppeülesande täitja Kristiina Tõnnisson tähtsamaid filosoofe ja koolkondi. Vana-Kreekast kaasajani. Keskseks 1 AP( 16L+ 24i) • E probleemiks, millele keskendutakse, on indiviidi ja riigi vahekord, □Avalik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem millega kaasneb rida olulisi küsimusi inimloomusest, riigi eesmärgist, OSOAH.01.009 piiridest jne. Kursuse käigus antakse ülevaade inimkäitumisest organisatsioonides. ©23. - 40. n. 2 L, 1 S n-s2 ref => 2E Analüüsitakse, kuidas organisatsiooni funktsioneerimine on seotud inimprotsessidega. Keskendutakse nii organisatsiooni, grupi kui ka SOAH.01.048 Prantsuse keel indiviidi tasanditele. Tähelepanu pööratakse avalike organisatsioonide õppeülesande täitja Tanel Lepsoo eripärale. Aines käsitletakse erinevaid teoreetilisi lähenemisi ja nende 4AP( 64L+ 96i) • 2A praktilisi väljundeid. □Avalik haldus:alam, Avalik haldus:kesk ©1. - 8. n. 2 L n-s => E SOAH.01.055 Riigiteenistuse areng maailmas ja Eestis 343 SOTSIAALTEADUSKOND 343 lektor Tiina Randma Vaesuse vähendamise sotsiaalpoliitilised meetmed. Rahvusvahelised 1AP( 16L+ 24i) • E organisatsioonid ja vaesuse vähendamine. Vaesus Eestis. □Avalik haldus:mag ©Ei ole teada OSOAH.Ol .010, SOAH.01.052 Kursuse eesmärgiks on analüüsida riigiteenistuse dünaaamikat 20. SOAH.02.007 Eesti sotsiaalpoliitika ajalugu sajandil. Eesti riigiteenistuse arengut võrreldakse teiste maailma riikidega. dotsent Jüri Kõre Kursus käsitleb erinevaid riigiteenistuse süsteeme, avatuse-suletuse ning 1 AP( 32L+ 2S) • E tsentraliseerituse-detsentraliseerituse aspekte riigiteenistuse korralduses. ©SOAH.02.004 Analüüsitavad alateemad puudutavad riigiteenistujate värbamist, karjääri, Käsitleb Eesti ühiskonna sotsiaal valdkondade (laste- ja noorte mobiilsust, koolitust, atesteerimist ja palgakorraldust. hoolekanne, hariduskorraldus, tervishoiukorraldus, vanurite hoolekanne, ©6 - 13. n. 2 L n-s => E tööturu mõjutamine jms.) korraldust kolme perioodi lõikes: enne 1918.a., 1918- 1940; 1940- 1990. a. Vaadeldakse erinevate sotsiaalpoliitika SOAH.01.056 Euroopa Liidu halduspoliitika subjektide (perekond, omavalitsus, riik, turg) rolli erinevatel perioodidel Rene Tõnisson,õppeülesande täitja Rene Tõnnisson ja nende toimimise tõhusust. Kursus on oluline tänaste väljast tulnud 1AP( 16L+ 24i) • E kogemuste põhjal tehtavste reformide mõtestamiseks Eesti enda □Avalik haldus:kesk kogemuse aspektist. OSOAH.Ol.020 ©1. - 16. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E Kursus käsitleb Euroopa Liidu rolli erinevate halduspoliitikate kujundamisel ja elluviimisel. Kursuse raames keskendutakse peamiste SOAH.02.008 Sotsiaalpoliitika I Euroopa Liidu halduspoliitikate - põllumajanduspoliitika, dotsent Jüri Kõre regionaalpoliitika, kaubanduspoliitika, majandus- ja rahanduspoliitika, 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E konkurentsipoliitika, teadus- ja arenduspoliitika jt. - üksikasjalikumale Käsitletakse sotsiaalpoliitika ajalugu, seoseid regionaalpoliitikaga, tutvustamisele ja analüüsile. analüüsitakse sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse planeerimise seoseid, 08. -16. n. 2 L n-sl ref => E sotsiaalpoliitika erinevate mudelite sotsiaalset ja majanduslikku tõhusust konkreetsetes valdkondades. Konkreetseid poliitikaid (pere-, tervishoiu-, SOAH.01.057 Avaliku halduse erikursus tööturu-, pensioni-, põgenike-, haridus- jt. poliitikad) käsitletakse läbi assistent Tarvo Tamm Euroopa Liidu riikide kogemuse. 1 AP( 8L+8S+ 24i)* E © 1 .-1 6 . n. 2 L, I S n-sl ref => E □Avalik haldus:kesk, Avalik haldus:ülem OSOAH.Ol.022 SOAH.02.009 Kohalikud omavalitsused Eelarve kujundamise protsess. Eelarve ja halduspoliitilised valikud. Riigi dotsent Jüri Kõre ja kohaliku omavalitsuse eelarve. Eelarve kontrollmehhanismid. 2AP( 32L+ 24P+ 16S+ 8i) • E ©24. -31. n. 1 L, 1 Sn-s => E □Sotsiaaltöö:kesk OSOAH.Ol.017 SOTSIAALPOLIITIKA ÕPPETOOL (02) Vaadeldakse kohaliku omavalitsuse korralduse põhimõtteid, omavalitsuse ülesandeid ja struktuuri, eelarvet, omavalitsuse majandustegevust, asutuse moodustamist ja avalike teenuste osutamist. Konkreetsete küsimuste SOAH.02.001 Võrdlev sotsiaalpoliitika käsitlemisel keskendub kursus Eesti omavalitsuste tegevuse ajaloolisele ja 2AP( 34L+ 16P+ 30i) • E tänapäevasele kogemusele. Kursus annab ülevaate sotsiaalprobleemide lahendusteedest erinevates © 1 .-1 6 . n. 2 L, 1 P, 1 Sn-s => E maades sõltuvalt kultuurilistest, poliitilistest, sotsiaalsetest, majanduslikest tingimustest. Õpetatakse analüüsima erinevate SOAH.02.010 Sotsiaalkindlustus (sotsiaalpoliitika erikursus) sotsiaalpoliitiliste konseptsioonide väärtuselist tausta (seost liberaalse, dotsent Jüri Kõre,lektor Mart Einasto konservatiivse või sotsiaalsemokraatliku ideoloogiaga, religioosete 2AP( 32L+ 48i) • E traditsioonidega jne.) ja sotsiaalset efektiivsust. Käsitletakse industriaalse Sotsiaalkindlustus kui üks sotsiaalse turvalisuse tagamise süsteemi osa. ja postindustriaalse ühiskonna heaolumudelite erinevusi ning post­ Sotsiaalkindlustuse kujunemine ja tähtsamad reformid maailmas. sotsialistlike maade otsinguid sotsiaalpoliitika valdkonnas. Üliõpilased Põhilised sotsiaalkindlustussüsteemid Sotsiaalkindlustuse liigid- koostavad referaadi konkreetse maa kohtaja kannavad selle ette. vanadus-, haigus-, töötus-, töövigastus- ja kutsehaiguskindlustus, ©27. - 40. n. 2 L n-s3 ref => E perekindlustus. Sotsiaalkindlustus Eestis - olukord ja arengu perspektiivid. SOAH.02.002 Demograafia alused ©Ei ole teada teadur Mare Ainsaar 2AP( 20L+ 4P+ 8S+ 48i) • E ЗА SOAH.02.011 Linnasotsioloogia Kursus annab ülevaate rahvastikuprotsesside seaduspärasuse näitajatest ja dotsent Jüri Kõre,teadur Mare Ainsaar tendentsidest maailmas. Põhjalikumalt käsitletakse sündimuse, 2AP( 34L+ 4P+ 48i) • E abielukäitumise, suremuse ja rändega seotut. Kursuse käigus omandatakse □Sotsioloogia: enamlevinud rahvastikustatistika näitajate kasutamise ja interpreteerimise ©SOAH.02.002 oskus. Kursus annab ülevaate linnasotsioloogia põhilistest koolkondadest ja ©1.-5. n. 4L , 2 P n-s2 ref => E ЗА linnade arengust. Kursuses käsitletakse põhjalikumalt linnasotsioloogia klassikuid, tänapäeva probleeme ning nende võimalikke lahendusi, SOAH.02.003 Regionaalplaneerim ine ja regionaalpoliitika sealhulgas Eesti linnasotsioloogiat. Antakse ülevaade linnade arengust dotsent Jüri Kõre alates tööstusrevolutsioonist tänapäevani ja linna planeerimisega seotud 2AP( 32L+ 48i) • E probleemidest. Analüüsitakse ühiskonna ruumilise korralduse teooriaid, ©24. - 31. n. 6 L n-s2 ref => E regionaalpoliitika rolli erinevat majanduspoliitikat teostavates riikides, ruumiplaneerimist kui riiklikku ja riiklik- kohalikku tegevust, käsitletakse SOAH.02.014 Sissejuhatus sotsiaaltöösse linna planeerimise erinevaid valdkondi, selgitatakse SWOT analüüsi assistent Riina Kiik võimalusi strateegilisel planeerimisel. 3AP( 45L+ 3S+ 72i) • E ©24. - 39. n. 2 L n-s 1 ref => E ■Sotsiaaltöö:alam □ Eripedagoogika: SOAH.02.006 Vaesus (sotsiaalpoliitika erikursus) Õpitakse tundma sotsiaalse kaitse kaht poolt: üksikisiku ja perekonna teadur Avo Trumm toimetulekuvõime tõstmine professionaalse sotsiaaltöö abil ning 2AP( 32L+ 48i) • E inimsõbraliku ühiskonnakorralduse aluseid. Käsitlemist leiavad Vaesuse kui nähtuse olemus. Erinevad definitsioonid ja mõõtmisviisid. sotsiaaltöö põhimõisted, sotsiaaltöö klient, sotsiaalne kaitse, sotsiaaltöö Põhilised teooriad, mis selgitavad vaesuse tekkepõhjusi ja muutumist. erinevad teooriad ja meetodid ning sotsiaaltöö teaduslikud uurimused 344 SOTSIAALTEADUSKOND 344 Eraldi käsitletakse probleemsete inimeste põhilisi sihtgruppe. Kursus © 26.-27 . n. 20 P n-sl ref = > A sobib ka valikaineks vahetult inimesega tegelevate erialade esindajatele tulevaseks koostööks naabererialaga. SOAH.02.022 Läbirääkimistreening © 1. - 16. n. 4 L n-s 1 knt, 1 ref => E dotsent Henn Mikkin,lektor Salli Põldvere 2AP( 40P+ 40i) • A SOAH.02.017 Sotsiaaltöö meetodid I: Töö üksikkliendiga □Sotsiaaltöö:ülem assistent Katrin Rosental OSOAH.02.023 6AP( 80P+ 40S+ 120i) • 2A ©SOAH.02.018, SOAH.02.020 □ Eripedagoogika:, Sotsiaaltöö:kesk Kokkuleppe sõlmimiseks ametialastes ja isiklikes suhetes vajalike oskuste OSOAH.02.018, SOAH.02.019, SOAH.02.020, SOPH.OO.OOl, praktiline omandamine. Aluseks Harvardi, Pittsburghi ja Leipzigi SOPH.00.004, SOPH.00.027 mudelid. Vajalik kõigile, kelle töö sisuks on huvide konflikti Individuaal- psühhoteraapiale tuginev kursus tegeleb ühelt poolt nõustaja lahendamine. isiksusest tulenevate suhtlemistakistuste leevendamisega, teiselt poolt © 28 .-29 . n. 20 Pn-s 1 ref => A õpitakse praktilistes intervjueerimisharjutustes diagnostika- ja sekkumisoskusi: kuulamisoskust, küsimuste esitamise tehnikaid, SOAH.02.023 Kuulamisoskuse treening konfronteerumist, kriisiseisundi leevendamist ja kliendi toetamist. Eraldi dotsent Henn Mikkin,lektor Salli Põldvere,lektor Ann Seilenthal tähelepanu all on tolerantse suhtumise kujundamine nn. 'rasketesse' 2AP( 40P+ 40i) • A klientidesse. □Sotsiaaltöö:ülem © 1.-40 . n. 2 P, 2 S n-s2 ref => 2A OSOAH.02.018 ©SOAH.02.014, SOAH.02.015, SOAH.02.029, SOAH.02.030, SOAH.02.018 Nõustamise teooriad I SOAH.02.030, SOAH.02.034, SOAH.02.034, SOAH.02.039 dotsent Henn Mikkin Arendab vestluse juhtimise oskust mittedirektiivsete meetoditega ning 2AP( 28L+ 4S+ 48i) • E kujundab kliendikeskset hoiakut suhtlemisel. Tugineb Rogersi, Garkhuffl ■Sotsiaaltöö:kesk jt. teooriatele. Kursuse läbimine võimaldab lihtsamaid kuulamisoskusi □ Eripedagoogika:kesk õpetada ka klientidele. Grupis kuni 12 inimest ©SOAH.02.020, SOAH.03.008, SOPH.OO.OOl ©32. -3 3 .n . 20 P n-sl ref => A Kursuse põhiosa moodustavad psühhoteraapiateooriad, millele tugineb sotsiaalnõustamine: psühhoanalüütiline, käitumis- kognitiivne ja SOAH.02.024 Sotsiaaltöö meetodid II: Töö perekonnaga humanistlik suund. Käsitletakse täiskasvanu käitumises, mõtlemises ja lektor Aita Keerberg tunnetes muutuse tekkimise mehhanisme ja meetodeid. See on teoreetiline 6AP( 60L+ 60S+ 120i) • 2A sissejuhatus 18 AP praktiliste nõustamisoskuste blokile õppekavas. ■Sotsiaaltöö:kesk Kursus on eeldusaineks sotsiaaltöö meetodite kursustele. □Eripedagoogika: Kursus moodustab sissejuhatava osa süsteemse pereteraapia väljaõppest, ©24. - 35. n. 2 L n-sl knt mis on kohandatud sotsiaaltöö vajadustele. Kursuse I pool sisaldab ka 3 6 .-39 . n. 2 L, 1 S n-sl knt => E loenguid ja seminare, teine pool koosneb praktilistest harjutustest. Annab põhioskused kliendi probleemile lahenduse leidmiseks tema perekonna SOAH.02.019 Nõustamise teooriad II kaasahaaramisega. Märksõnad: mudel,süsteemiteooria, lineaarne ja dotsent Henn Mikkin tsirkulaarne põhjuslikkuse mudel, kommunikatsiooni metatasandid, 2AP( 28L+ 4S+ 48i) • E perekonna patoloogia ja suhtlemise mustrid, sekkumistehnikad. ■Sotsiaaltöö:mag ©SOAH.02.048 ©1. - 15. n. 1 L, 1 P, 1 S n -s2 re f => A Kursus keskendub kliendi ja nõustaja vahel toimuva protsessi mudelitele käitumis-kognitiivse teraapia, psühhodünaamilise teraapia ja SOAH.02.026 Intervjueerimisoskuse treening humanistliku teraapia seisukohalt. Erinevalt Nõustamise teooriad I-st on assistent Katrin Rosental peatähelepanu nõustajas toimuvatel protsessidel ja läbipõlemise 4AP( 40P+ 40S+ 80i) • A sündroomi ennetamise meetoditel ja töökorraldusel. ■Sotsiaaltöö:mag ©24. - 34. n. 2 L n-s2 ref Psühhoteraapiameetodite rakendamine nõustaja elukutses, selle 3 5 .-39 . n. 1 L, 1 S n -s2 re f => E harjutamine praktilistes harjutustes. Nõustaja kui isiksuse analüüs Superviseerimistehnikate rakendamine. SOAH.02.020 Suhtlemispsühholoogia I lektor Salli Põldvere © 1. - 16. n. 2 P, 2 S n-s2 ref => A 2AP( 40L+ 40i) • E ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam, Sotsiaaltöö:kesk SOAH.02.027 Töölevõtuintervjuu treening □Ajakirjandus:kesk, Eripedagoogika: dotsent Henn Mikkin Loengutsükli eesmärk on omandada keel ja teadmised 2AP( 35P+ 5S+ 40i) • A suhtlemissituatsioonide analüüsiks ning sotsiaalsete oskuste □ Sotsiaaltöö:ülem arendamiseks. Olulisel kohal on enesetunnetus ja regulatsioon. OSOAH.02.020 Põhiteemad: suhtlemise olemus, suhtlemisakt; suhtlemise diagnoos, ©SOAH.02.018, SOPH.00.027 prognoos ja regulatsioon tasandivaliku abil; enesekehtestamine, aktiivne Õpitakse tundma töölevõtuintervjuud nii tööandja kui töövõtja kuulamine ja vestluse juhtimine; mittesõnaline keel, rollikäitumine, seisukohast. Praktilised harjutused video- tagasisidega. Peatähelepanu on konflikt, põhiteadmised käitumisest grupis. küsimuste erinevate liikide sihipärasel kasutamisel ning info saamisel ©1. - 16. n. 2 L n-s => E ilma liigseid küsimusi esitamata. Grupis kuni 12 inimest. 24. - 40. n. 2 L n-s => E ©Ei ole teada 20 P n-sl knt => A SOAH.02.021 Enesekehtestamise treening dotsent Henn Mikkin,lektor Salli Põldvere,lektor Ann Seilenthal SOAH.02.029 Inimese areng 2AP( 40P+ 40i) • A dotsent Henn Mikkin □Sotsiaaltöö:ülem 4AP( 42L+ 6S+ 112i) • EA OSOAH.02.018, SOAH.02.020 ■Sotsiaaltöö:alam ©SOPH.00.027 □ Eripedagoogika: Õpetab praktiliselt lahendama interpersonaalseid konflikte Arengupsühholoogiale tuginev kursus, rõhuasetusega täiskasvanu mitteagressiivsel viisil, arendab suhtlemisjulgust ametialastes suhetes ja ealistele iseärasustele ja arengukeskkonnale. Kursus annab aluse kliendi raskete klientidega töötamisel. Enesekehtestamisoskus kuulub inimesega toimetulekuraskuste kujunemisloo ja tekkepõhjuste mõistmiseks. tegeleva professionaali raudvarasse. Treening toetub käitumis- ja Õpitakse praktiliselt kasutama biograafilist meetodit konkreetse kliendi kognitiivse teraapia teooriatele. Grupis kuni 12 inimest. arenguloo koostamiseks. Eraldi käsitletakse psüühika- ja käitumishäirete 345 SOTSIAALTEADUSKOND 345 seda valdkonda, mis jääb väljapoole psühhiaatria otsest huviorbiiti ja Ülikooli seinte vahel toimuvad seminarid vahelduvad täiskoormusega kuulub seega sotsiaaltöö kompetentsi. töötamisega sotsiaaltöötaja ametikohal superviisori juhendamise all. 01. -9. n. 3 L n-s2 knt => A Erinevalt eelnenud välipraktikast on siin pearõhk otsesel tööl klientidega 10. - 16. n. 2 L, 1 S n-s2 knt => E või juhitööl. Praktikaaruanne kaitstakse konverentsil hindele. ©10. n. 2 S n-s2 knt => E A SOAH 02.032 Sotsiaaltöö mitteametlikud ressursid lektor Ann Seilenthal SOAH.02.042 Vabatahtl iku sotsiaaltöö alused 2AP( 20L+40P+6S+ 14i) • E assistent Riina Kiik ■Sotsiaaltöö:mag 2AP( 20L+ 40P+ 6S+ 14i) • E Kursus käsitleb võimalusi täiendada riiklike struktuuride kaudu tehtavat ■Sotsiaaltöö:ülem sotsiaaltööd tegevusega vabatahtlikes organisatsioonides, Kursus keskendub lokaalsele omaalgatuslikule ja vabatahtlikule eneseabirühmades, heategevusliikumiste jms. kaudu. tegevusele sotsiaalse heaolu parandamisel ühiskonnas, eneseabigruppide ©1. - 11. n. 2 L n-sl knt, 1 ref moodustamise meetoditele, sellega seotud riskidele ja võimalustele. 12. -16. n. 2 S n-s => E Lähemalt käsitletakse näilist vastuolu vabatahtliku ja professionaalse sotsiaaltöö vahel. SOAH.02.034 Sotsiaaltöö õiguslikud alused I ©1. - 11. n. 2 P n-s Sirje Adamson 12. - 14. n. 2 S n-sl ref 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • E 15 .-17. n .2 P n -s => E ■Sotsiaaltöö:alam □Eripedagoogika: SOAH.02 045 Sotsiaalsuunitlusega fondid Kursus õpetab, kuidas lugeda seadust ning annab esmase ülevaate assistent Marju Medar sotsiaalvaldkonna õiguslikust reguleerimisest. Sisaldab esmatutvustuse 2AP( 20L+ 12S+ 48i) • EA sotsiaalvaldkonda reguleerivate seaduste ja määrustega. □Sotsiaaltöö:ülem ©Ei ole teada Kursus käsitleb kaasaegseid meetodeid sotsiaalteenuste pakkumisel väljaspool riiklikku ja omavalitsuste hoolekannet erasektoris fondide SOAH.02.036 Case meetod vahendusel. Käsitletakse viise hoolekande ökonoomsuse ja kvaliteedi lektor Salli Põldvere parandamiseks ning paindlikuks uute teenusteliikide käivitamiseks. 3AP( 12L+ 36S+ 72i) • A Märksõnad: fonde reguleeriv seadusandlus, tüübid, tegutsemisvaldkonnad □Sotsiaaltöö:ülem sotsiaalalal, kapitalimahutused, investeerimisstrateegiad, pakutavad Kursus käsitleb erinevate teadusharude teadmiste ja meetodite sotsiaalteenused, klientide kategooriad. rakendamist ühe kliendi juhtumi süvaanalüüsiks ja sekkumiskava © 1. - 10. n. 2 L n-s2 ref => A koostamiseks ning hindamiseks. 11 .-16. n .2 S n-sl knt => E 01. - 4. n. 3 L n-s 5. -16. n. 3 S n-s => A SOAH.02.046 Suitsidoloogia Airi Värnik SOAH 02.037 Sotsiaaltöö meetodid III:töö gruppidega 1 AP( 10L+6S+ 24i) • A lektor Ann Seilenthal □Sotsiaaltöö:ülem 6AP( 20L+ 80P+ 20S+ 120i) • 2A Teemad: suitsidoloogia kui teadus, suitsiidi fenomen ajas ja ruumis, ■Sotsiaaltöö: kesk suitsiidi epidemioloogia, demograafilised aspektid, meditsiiniline aspekt, □Eripedagoogika: psühholoogilised aspektid, klassifikatsioon, suitsiid on protsess, suitsiid ja Kursuse teoreetilises osas leiavad käsitlemist sotsiaaltööks sobivate suitsiidikatse, suitsidaalsus on maailmavaade, psühholoogiline autopsia, gruppide olemus, grupi arengu põhifaasid, grupi arengu juhitavus ja esmaabi suitsidaalse kliendi puhul, preventsioon, eetilised aspektid. liidri(te) tegevus grupis, liidrite omavahelised suhted, düsfunktsionaalset ©30. - 31. n. 5 L, 3 P n-sl ref => A käitumist võimaldavad rollid grupis, grupiprobleemide fikseerimise ja hindamise meetodid. Kursuse praktilises osas saavad õppijad isikliku SOAH.02.047 Superviseeritud praktika III grupis osalemise kogemuse ning võimaluse harjutada grupi juhtimist. assistent Marju Medar ©1.-16. n .2 L, 1 P, 1 S n-sl ref => A 15AP( 26S+ 574i) • E 2A 24. -40. n.l ref => A ■Sotsiaaltöö:mag Ülikooli seinte vahel toimunud seminarid vahelduvad täiskoormusega SOAH.02.038 Suhtlemisoskuste treening töötamisega sotsiaaltöötaja ametikonhal superviisori juhendamisel. lektor Salli Põldvere Pearõhk on otsesel tööl klientidega või juhitööl. Praktikaaruanne 2AP( 40P+ 40i) • A kaitstakse konverentsil hindele. ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:kesk ©15. n. 2 S n-s2 knt => E 2A □Ajakirjandus:kesk OSOAH.02.020 SOAH.02.048 Sotsiaaltöö teooriad II Kursus on praktiline video-õppus suhtlemisoskuste arendamiseks ja oma dotsent Henn Mikkin,assistent Riina Kiik suhtlemiskompetentsuse tõstmiseks. Arendatakse enamasti oskusi, mida 3AP( 30L+ 12S+ 78i) • E teadmiste tasemel käsitleti suhtlemispsühholoogia teoreetilises kursuses. ■Sotsiaaltöö:mag ©Ei ole teada 40 P n-s 1 knt => A Teemad: psühhodünaamilised, kognitiivsed, käitumuslikud, süsteemsed, Ei ole teada 40 P n-s => A sotsiaalpsühholoogilised mudelid, kriisisekkumine, jõustamine ja kaitsmine, teooriate hindamine. SOAH.02.040 Sotsiaaltöö õiguslikud alused II © 1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s2 knt => E Sirje Adamson 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • E SOAH.02.049 Projektijuhtimine ■SotsiaaItöö:ülem assistent Marju Medar Loengutel ja seminaridel käsitletakse Eesti sotsiaalseadusandluse ja selle 3AP( 20L+ 24S+ 76i) • A tegeliku rakendumise sõlmküsimusi, jooksvaid muutusi □ Sotsiaaltöö:mag sotsiaalseadusandluses, eelseisvaid muutusi seoses Euroopa Liidu Magistrandid õpivad läbi töötama ideekavandit, koostama kogu projekti ühinemisläbirääkimistega. käivitamiseks vajalikku dokumentatsiooni. Eriline rõhk on projekti ©Ei ole teada juriidilisel ja majanduslikul küljel. Kursus lõpeb iseseisvalt koostatud arendusprojekti kaitsmisega. SOAH.02.041 Superviseeritud praktika II ©24. - 33. n. 2 L n-sl ref assistent Marju Medar 34. - 39. n. 4 S n-s2 knt => A 10AP( 24S+ 376i) • EA ■Sotsiaaltöö:ülem SOAH.02.050 Inimlik mitmekesisus 346 SOTSIAALTEADUSKOND 346 assistent Marju Medar ©Ei ole teada 4AP( 16L+ 32P+ 32S+ 80i) • A ■Sotsiaaltöö:mag SOAH.02 063 Lastekaitse meetodid Kursus käsitleb sotsiaaltöö põhilisi kliendirühmi demograafilisel, Aino Popova, Ivika Põldsepp sotsiaalsel, psühholoogilisel ja bioloogilisel tasandil. Võrreldakse 3AP( 36L+ 24S+ 60i) • A erinevate abivajajate erivajadusi olemasolevate sotsiaalteenuste ja □Sotsiaaltöö:ülem sotsiaaltoetuste süsteemiga: üksikvanurid ja vanadekodud, hooldamata Kursus annab ülevaate lastekaitse sotsiaalsetest ja juriidilistest lapsed ja lastekodud, kohtu poolt tingimisi karistatud ja probatsioon, aspektidest, laste väärkohtlemise alaliikidest ja nende psühholoogilisest puuetega isikud ja linnakeskkond, sõltuvushaiged. mõjust lapsele. Samuti tutvustatakse erinevaid võimalusi sekkumiseks OI. - 16. n. 1 L, 2 P, 2 S n-sl knt, 2 ref = >A laste väärkohtlemisse, selle preventsiooniks ning väärkoheldud laste ja nende pereliikmete psühhosotsiaalseks rehabilitatsiooniks. SOAH.02.051 Sotsiaaltöö õiguslikud alused III ©1. - 16. n. 3 L n-sl knt, 1 ref => A Sirje Adamson 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • E SOAH.02.064 Üksikkliendiga töötamise meetodid ■Sotsiaaltöö: mag assistent Katrin Rosental Eesti seaduste tundmaõppimisel keskendutakse sotsiaalala seaduste 3AP( 10L+ 30P+ 20S+ 60i) • A lähtekontseptsioonidele ja nende seosele sotsiaalpoliitikaga. Võrreldakse □ Sotsiaaltöö: mag Eesti sotsiaalseadusandlust ja selle taustkontseptsioone naaberriikide ©SOAH.02.026 omaga. Jätkukursus intervjueerimisoskuse treeningule, kus vaadeldakse ©Ei ole teada põhjalikumalt humanistlike psühhoteraapiameetodite rakendamist nõustaja elukutses. Kasutatakse rolliharjutusi. Rakendatakse kaudset SOAH.02.053 Grupiprotsesside juhtimine I (magistrantide praktika) ja otsest supervisiooni. Nõustaja isiksuse dotsent Henn Mikkin analüüs. 3AP( 10L+ 40P+ 10S+ 60i) • A ©Ei ole teada3 ref => A ■Sotsiaaltöö:mag Käsitletakse grupi mõju inimese käitumisele nii organisatsioonis kui SOAH.02.065 Poliitiline kommunikatsioon teraapiagrupis, õpitakse komplekteerima ning käivitama töövõimelist korr. professor Marju Lauristin gruppi ning superviseerima eneseabigruppe. 2AP( 20L+ 14S+ 48i) • E © 1. - 16. n 2 L, I P , 1 S n-s 1 ref => A ■Avalik haldus:ülem, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:ülem □A jakirjandus:, Politoloogia: SOAH 02.054 Sotsiaalpoliitika III ©SOAH.02.012, SOZU.03.001 dotsent Jüri Kõre, Rivo Noorkõiv Kursus annab ülevaate erinevate kommunikatsioonivormide seostest 5AP( 64L+ 12S+ 128i) • E 2A poliitilise kultuuri, ideoloogia ja avaliku sfääriga, poliitilise teabe osast ■Sotsiaaltöö:ülem demokraatia arengus; parlamendi, valitsusasutuste ja erakondade OSOAH.02.014, SOAH.02.015, SOAH.02.029, SOAH.02.030, tegevusest teavitamisest; poliitilise reklaami ja poliitiliste kampaaniate SOAH.02.034, SOAH.02.039 korraldamisest; meedia rollist valimiskampaanias; kommunikatsiooni ©SOAH.02.001 globaliseerumise ja multikulturaalse kommunikatsiooni probleemidest. See on ainete blokk, mis koosneb Eesti sotsiaalpoliitika Kursuse eeldusaineteks on kas sissejuhatus meediasse või võtmeprobleemide teoreetilisest ja empiirilisest analüüsist, ülevaatest kommunikatsiooniteooria. Eesti sotsiaalpoliitika ajaloost ning sotsiaalkindlustuse teooriatest. © 1. - 16. n. 2 L, 1 S n-s2 knt, 1 ref => E ©Ei ole teada SOAH.02.066 Kriisi-ja katastrofipsühholoogia SOAH.02.055 Töö võrgustikuga dotsent Henn Mikkin assistent Riina Kiik 1 AP( 12L+4S+ 24i) • A 2AP( 24L+ 10S+ 44i) • E □Kodanikukaitse õpetaja (lisaeriala): □ Sotsiaaltöö:ülem ©SOPH.00.057 OSOAH.02.014, SOAH.02.015, SOAH.02.029, SOAH.02.030, Kursus annab lühiülevaate katastroofisündmuste tunnustest ja katsatroofi SOAH.02.034, SOAH.02.039 põhjustanud kriisiseisundist inimeses. Analüüsitakse kriisi faase, Kursus käsitleb lähemalt ühte sotsiaaltöö meetoditest - tööd võrgustikuga. psüühilisi häireid kriiriseisundis, kirjelldatakse nende ületamise Teadvustatakse sotsiaalse toetuse ja sotsiaalse võrgustiku olulisust psühholoogilisi meetodeid ning psühholoogilist esmaabi. Eraldi sotsiaaltöös nii üksikisiku kui ka ametnike perspektiivist lähtudes. vaadeldakse laste käitumist ja seisundit katastroofis ning Tutvustatakse võrgustikuga seotud uurimusi ning omandatakse praktilisi katastroofijärgsel ajal. teadmisi tööks võrgustikuga. ©34. - 38. n. 2 L, 4 P n-sl knt => A ©24. - 39. n. 2 L, 1 S n-sl ref => E SOAH.02.070 Sotsiaaltöö sihtgrupid I SOAH.02.056 Juhtumi analüüs assistent Marju Medar lektor Salli Põldvere 3AP( 20L+ 30P+ 30S+ 40i) • A 3AP( 32L+ 32S+ 56i) • A ■Sotsiaaltöö: 1 □ SotsiaaItöö:mag □Eripedagoogika: 1, Psühholoogia: 1 ©SOAH.02.014, SOAH.02.034, SOAH.02.040 Põhiaine probleemsete täiskasvanud inimeste eluraskuste Juhtumitöö koht sotsiaaltöös. Põhimõisted. Analüüsimudeli omandamine. tundmaõppimiseks sotsiaasete sihtgruppide kaupa: puudega isikud, Juhtumitöö korraldus. Erinevate juhtumite analüüs ja juhtumitöö vanurid, täikasvanud õigusrikkujad, krooniliselt haiged inimesed, hindamine. Kursus lõpeb iseseisva juhtumi uurimisega, avaliku arutluse sõltuvusprobleemidega inimesed jpt. Käsitletakse iga rühma erivajadusi ning vastava kirjaliku tööga. ning neile pakutavaid sotsiaalteenuseid koos vastavate asutuste ©Ei ole teada 2 L, 2 S n-sl ref => A külastamisega. ©1. - 6. n. 7 L n-s SOAH 02.062 Suhtlemispsühholoogia teooriad 7. -16. n. 10 P, 10 S n-s = > A lektor Salli Põldvere 2AP( 24L+ 44S+ 12i) • E SOAH.02.071 Sotsiaaltöö sihtgrupid II □Sotsiaaltöö:mag assistent Marju Medar OSOAH.02.020 3AP( 20L+ 30P+ 30S+ 40i) • A Käsitletakse põhilisi suhtlemisoskusi laiendades teadmisi iseseisva töö ■Sotsiaaltöö: 1 korras teoreetilise materjali läbimisega. Käsitletakse nö □Eripedagoogika: 1, Psühholoogia: 1 sotsiaalpsühholoogia teadmiste rakendusi erinevate Põhiaine probleemsete laste ja noorte eluraskuste tundmaõppimiseks suhtlemissituatsioonide ja ülesannete analüüsis. erinevate sotsiaalsete sihtgruppide kaupa: vanemliku hooleta lapsed. 347 SOTSIAALTEADUSKOND 347 alaealised õigusrikkujad, koolikohustusest kõrvalehoidjad,puudega lapsed SOAH.02.078 Sotsiaalne analüüs jpt. Käsitletakse iga rühma erivajadusi ning neile pakutavaid korr. professor Marju Lauristin sotsiaalteenuseid koos vastavate asutuste külastamisega. 2AP( 80L) • A ©24. - 29. n. 7 L n-s □ Sotsiaaltöö:3 30.-39. n. 10 Pn-s = > A Aine käsitleb aktuaalset sotsiaalpoliitika teoreetilist, empiirilist analüüsi, sotsiaalpoliitika ajalugu, sotsiaalkindlustuse teooriaid ja muid SOAH.02.072 Superviseeritud praktika I võtmeprobleeme . Loetakse külalisõppejõudude poolt. assistent Marju Medar ©Ei ole teada 6AP( 17S+ 223 i)* EA ■Sotsiaaltöö: 1 □ Eripedagoogika: 1 AJAKIRJANDUSE OSAKOND (ZU) Ülikooli seinte vahel toimuvad seminarid vahelduvad töötamisega sotsiaalteenuseid osutavas asutuses. Praktika põhiraskus on praktikaasutuse tegevuse ja sotsiaaltöötaja tegevuse põhjalikul EESTI AJAKIRJANDUSE ÕPPETOOL (01) reflekteerimisel. Vastavalt igaühe võimetele hakatakse järkjärgult täitma sotsiaaltöötaja tegelikke tööülesandeid. Kursuse lõpus kaitseb iga õppija SOZU.Ol.001 Teadustöö alused hindele oma praktikaaruannet. Kursus on eeldusaineks Suprviseeritud dotsent Epp Lauk praktika II > le 1 AP( 32L+ 8i) • A Ф6. n. 3 S n-s2 knt = > E A ■Ajakirjandus:kesk SOAH.02.073 Sotsiaaltöö koolis Kursuse eesmärgiks on tutvumine teadustöö teoreetiliste alustega, Tiiu Kadajane humanitaarteadustes kasutatavate meetodite põhiprintsiipidega. 4AP( 28L+ 32P+ 42S+ 58i) • EA Seminaride käigus koostavad üliõpilased seminaritöö, tutvudes seejuures □Sotsiaaltöö:4 teadustöö kõigi etappidega alates teema formuleerimisest ja lõpetades töö vormistamisega. OSOAH.02.014, SOAH.02.018 ©24. - 39. n. 2 L n-s2 knt => A ©SOSS.02.031 Koolisotsiaaltöö teoreetilised alused, Eesti koolide hetkeseis ja SOZU.Ol.007 Eesti a jakirjanduse süsteem probleemistik. Koolikohustuse eiramine kui ühiskonna sotsiaalse seisundi lektor Sulev Uus sümptom. Koolisotsiaaltöötaja kutseoskused ja eetika. 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E ©1. -16. n. 2 L n-s3 knt => A ■Ajakirjandus:alam 24. - 39. n. 2 S n-s => E Kursuse ülesandeks on anda ülevaade Eesti ajakirjandussüsteemi lähtekohtadest, olemusest, massiteabevahendite omavahelistest suhetest ja SOAH.02 074 Perspektiivid vanurite hoolduses arenguperspektiividest. assistent Riina Kiik ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s2 ref => E 2AP( 28L+ 4S+ 48i) • E □Sotsiaaltöö:3 SOZU.01.008 Meedia organisatsioon Käsitlemist leiavad teemad: vananemine üksikisiku, perekonna, teadur Halliki Harro,lektor Sulev Uus, Taivo Paju kogukonna perspektiivist lähtudes. Vanurite hooldus kui üks osa 2AP( 32L+ 48i) • E sotsiaalpoliitikast: erasektori, avaliku sektori ja kolmanda sektori ■Ajakirjandus.ülem võimalused vanurite probleemi lahendamisel. Töö vanuritega kohalikus Eesmärgiks on anda ülevaade toimetuse (eeskätt pressitoimetuse) omavalitsuses olemusest, toimetuse struktuurist, toimetuse juhtimisest, osakondade ja ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E teiste allüksuste töö põhimõtetest, samuti toimetuse majanduspoolest nii praegu kui lähitulevikus. SOAH.02.075 Sotsiaaltöö meetodid IV: töö kogukonnaga © 1 .-1 7 . n. 1 L, 1 S n-s4 ref => E assistent Riina Kiik 3AP( 40L+ 20S+ 60i) • E SOZU.Ol .009 A jakirjandusm eisterlikkus ■Sotsiaaltöö: 1 lektor Sulev Uus Kogukonnaga seotud sotsiaaltöö kui üks sotsiaaltöö meetoditest. Mis on 3AP( 100S+ 20i) • ЗА kogukonna töö? Käsitlusele tulevad mõisted nagu naaberkond, sotsiaalne ■Ajakirjandus:ülem planeerimine, sotsiaalne mobiliseerimine; vabatahtlikud ja ühisk. org. osa OSOZU.01.008, SOZU.Ol .015 kogukonnatöös. ©SOZU.Ol.Oll, SOZU.Ol.012, SOZU.02.010 ©24. - 39. n. 3 L n-s2 ref => E Kursuse eesmärk on süvendada tudengite teadmisi loomingulisest protsessist, eriti analüüsivate ja publitsistlike teoste loomisest; õpetada SOAH.02.076 Teadustöö alused analüüsima omaenda ja teiste ajakirjanduslikku tööd professionaalsuse, teadur Mare Ainsaar ajakirjandusliku meisterlikkuse aspektist; hindama toimetuse loomingulist 1 AP( 10L+ 12S+ 18i) • A õhkkonda. ■Sotsiaaltöö: 1 ©1. - 17. n. 4 S n-s3 ref =>2A Kursus annab ülevaate teaduse olemusest, mõistest ja peamistest 24. - 39. n. 2 S n-sl ref => А teadustöö meetoditest. Vähemalt poole kursuse mahust annab osalejate iseseisev töö teaduslike artiklite ja ettekannete kirjutamine, esitamine, SOZU.Ol.011 Publitsistlikud žanrid aruteluja viimistlemine. teadur Tiit Hennoste,lektor Priit Pullerits ©24.-35. n. 2 L , 1 Sn-s => A 2AP( 68L+ 12i) • E ■Ajakirjandus:kesk SOAH.02.077 Sotsiaaltöö meetodid II: töö perekonnaga OSOZÜ.02.010 lektor Aita Keerberg Peale sissejuhatavaid teoreetilisi loenguid ja seminare kulutavad tudengid 3AP( 50L+ 6P+ 4S+ 60i) • A ülejäänud osa semestrist kolme olemusloo (üks portree, kaks muud lugu) ■Sotsiaaltöö:2 kirjutamiseks, konsulteerides töö igal etapil õppejõuga. Parimad OSOAH.02.029 olemuslood ilmuvad ajakirjanduses. Kursus annab ülevaate perekonna arengust, funktsioonidest; perekonnast ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s => E sotsiaaltöö kliendina, perekonna vanuse transaktsiooni mõjutamise teedest ning perekonna funktsioneerimise efektiivsuse parandamise SOZU.Ol.012 Arutlevad žanrid võimalustest teadur Tiit Hennoste,lektor Priit Pullerits ©24. - 38. n. 3 L n-s 2AP( 78L+ 2i) • E 39 .-43 . n. 1 L, 1 P, 1 Sn-s => A ■Ajakirjandus:ülem OSOZU.Ol.Oll, SOZU.02.010 348 SOTSIAALTEADUSKOND 348 Peale sissejuhatavaid teoreetilisi loenguid ja seminare kulutavad tudengid peajooni. Kursuse eesmärgiks on kujundada oskused kirjanduse ülejäänud osa semestrist nelja iseseisva juhtkirja kirjutamiseks: üks mõistmiseks. poliitiline, teine majandusalane, kolmas kultuuri käsitlev ja neljas vabal ©1. - 17. n. 2 L n-s => E teemal. Enne iga tööd konsulteerivad tudengid õppejõuga. ©1. - 17. n. 1 L, 1 Sn-s => E SOZU.Ol.020 Uurimisseminar korr. professor Marju Lauristin,dotsent Epp Lauk,v-teadur Peeter SOZU.01.013 Ajalehe kujundamine Vihalemm õppeülesande täitja Roosmarii Kurvits 4AP( 40S+ 120i) • A 1 AP( 17L+ 17S) • E ■Ajakirjandus:mag, Ajakirjandus:dokt ■Ajakirjandus:kesk Seminaris esinevad ajakirjandusosakonna magistrandid ja doktorandid OSOZU.02.002 ajakirjandust ja avalikkussuhteid puudutavate teoreetiliste ettekannetega. Kursus koosneb loengutest ja seminaridest. Tutvutakse ajalehe Iga magistrant ja doktorand valmistab õppeaasta jooksul ette ühe kujundamise põhimõtetega (tekstikirjade, pealkirjade, fotode, ettekande. teabekraafika kasutamine, teksti liigendamine, tühi ruum, erinevad © 1. - 39. n. 2 S n-s => A kujundustüübid). © 1 - 17. n. 1 L, 1 Sn-s => E SOZU.Ol.021 Praktika(uudis) teadur Tiit Hennoste,lektor Priit Pullerits,lektor Sulev Uus SOZU.Ol .014 Ajakirjanduse õiguslik regulatsioon 0AP() • A teadur Halliki Harro ■Ajakirjandus:kesk 2AP( 32L+ 48i) • E OSOZU.02.010 ■Ajakirjandus:ülem Esimese kursuse järgsel nelja nädala pikkusel uudiste praktikal peab Kursus käsitleb ajakirjanduse reguleerimise vajadust ja probleeme üliõpilane kirjutama vähemalt 8 pikemat uudislugu ja 3 muus žanns ühiskonnas; ajakirjandust ja tsensuuri; eneseregulatsiooni; ajakirjanduse kirjutist (olemuslugu, intervjuu, juhtkiri, reportaaž) ning täitma kõiki eetikat; objektiivsust ja tasakaalustatust ajakirjanduses; allikate toimetuse jooksvaid tööülesandeid (redigeerimine, toimetamine, usaldatavust ja kontrollimist; demokraatlike riikide põhiseadusi ja korrektuuri lugemine, küljendamine jms). ajakirjanduse vabadust; ajakirjandust ja informatsiooniseadusi; ©korduv: 4 n. => A juurdepääsu informatsiooniallikatele; laimu ja solvangut ajakirjanduses; kohtuprotsesside reportaaže ja erapooletu kohtumõistmise tagamist; SOZU.Ol 022 Ajakirjanduslik ettevõtlus reklaamipiiranguid; ringhäälingu regulatsiooni. õppeülesande täitja Taivo Paju ©24. - 39. n. 2 L n-s2 ref => E 2AP( 20L+ I2S+ 48i) • E Kursus annab ülevaate ajakirjandusliku ettevõtluse põhimõtetest ja SOZU.Ol .015 Ajakirjaniku tööprotsess praktikast, teiste maade (eeskätt Põhjamaade) ja Eesti kogemustest. lektor Sulev Uus ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E 1 AP( 32L+ 8i) • A ■Ajakirjandus:kesk SOZU.01.023 Kõnetehnika jätkukursus Kursuse ülesandeks on anda üliõpilastele pilt ajakirjaniku loomingulise õppeülesande täitja Tiiu Aunapuu tööprotsessi olemusest, teema valiku lähtekohtadest, materjali kogumise 1AP( 32P) • A põhimoodustest, faktide ja žanri valimisest, konflikti osast ajakirjanduses □Ajakirjandus:ülem jms. ©SOZU.Ol.016 ©24. - 39. n. 2 L n-s2 ref => A Valikainena kõnekorrektsioon neile, kes valmistuvad tööks elektroonilises meedias. SOZU.01.016 Kõnetehnika ©1. - 17. n. 1 P n-s => A õppeülesande täitja Tiiu Aunapuu 1 AP( 4L+ 28P) • A SOZU.Ol .024 Eesti ajakirjanduse ajaloo jätkukursus □Ajakirjandus:kesk dotsent Epp Lauk Kursus annab ülevaate eestikeelse korrektse kõne põhialustest ja praktilise 2AP( 32L+ 48i) • E treeningu võimalustest. Valikainena on kavas kõnekorrektsioon nendele, □Ajakirjandus:kesk kes valmistuvad tööks ringhäälingus. OSOZU.01.004 ©24. - 39. n. 1 P n-s => A Tutvutakse sõna- ja trükivabaduse reguleerimise ja tsensuuri ajalooga, rõhuga totalitaarse tsensuuri olemusele. Antakse ülevaade nõukogude SOZU.Ol 017 Juhtimine ja ettevõtte majandus tsensuuri kehtestamisest Eestis ja selle tegevusest 1940-1990. Aavo Kokk ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => A 1 AP( 32L) • E Kursus annab ülevaate ettevõtte majanduse ja juhtimise põhiprintsiipidest, SOZU.01.025 Teletehnika kogemustest maailmas ja Eestis. õppeülesande täitja Maido Madisson ©1. - 17. n. 2 L n-s3 ref => E 1 AP( 17L+ 17P+ 5i) • A ■Ajakirjanduski am SOZU.Ol.018 Reklaami algkursus Kursus hõlmab kaameratöö aluseid, põhiprobleeme valguse kasutusel, õppeülesande täitja Sirli Tarve seda nii stuudios kui välisvõtetel. Kursuse lõpus omandab üliõpilane 2AP( 32L+ 48i) • E praktilise kaameratöö alused, saab ise võttel hakkama. ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:kesk © 1 ,- 17. n .2 P n-s => A □Ajakirjandus:ülem Reklaamiteooria põhimõisted, reklaami liigid, reklaami efektiivsuse SOZU.Ol 026 Raadioajakir janduse alused hindamise võimalused ja kriteeriumid. Reklaami kavandamine: strateegia lektor Maarja Lõhmus eesmärk ja osad; reklaami koht turundustegevuses. Reklaami struktuur, 1 AP( 16L+ 4S+ 20i) • A elementide analüüs. Meediaplaani koostamine. Töö reklaamiagentuuris; ■Ajakirjandus:alam agentuuri koostöö kliendiga. Kursus tutvustab raadioajakirjanduse spetsiifikat üldises meediapildis, ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E raadiosaate ja raadioteksti koostamise keskseid põhimõtteid. ©1. - 17. n. 2 L n-s => A SOZU.Ol.019 Sissejuhatus kirjandusteadusesse lektor Peeter Olesk SOZU.Ol.027 Raadiotehnika 2AP( 32L+ 48i) • E õppeülesande täitja Alar Suija □Ajakirjandus:ülem 1AP( 2L+ 18P+ 20i) • A Kursus käsitleb kirjandusliku teksti analüüsi aluseid, kirjandusliku teksti ■Ajakirjandus:alam ehitust, kirjandusprotsessi iseärasusi ja kirjandusliku mõtlemise arengu 349 SOTSIAALTEADUSKOND 349 Kursus annab algteadmised raadio tehnilistest vahenditest ja õpetab neid assistent Aune Unt,õppeülesande täitja Maido Madisson kasutama. 2AP( 16L+ 10P+ 6S+ 48i) • E ©1. -17. n. 1 L, 1 P n-s => A ■Ajakirjandus:kesk OSOZU.Ol.025, SOZU.Ol.035 SOZU.01.028 Raadiosaate kompositsioon ja žanrid Otsene jätk eelmise semestri õpetusele, seda nii teoreetilises kui lektor Maarja Lõhmus praktilises plaanis. Kursus tutvustab montaaži põhialuseid ja reegleid. Iga 2AP( 32L+ 48i) • E üliõpilane omandab videomontaažl oskused ka praktiliselt, filmib ja ■Ajakirjandus:kesk monteerib uudisloo. ®SOZU.01.026, SOZU.01.026, SOZU.01.027 ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E Raadioajakirjanduse vorme tutvustav kursus. ©24. - 39. n. 2 L n-s2 ref => E SOZU.01.037 Televisioonisaate kompositsioon assistent Aune Unt SOZU.01.029 Raadioprogramm ja toimetamine 2AP( 17L+ 28P+ 5S+ 38i) • E lektor Maarja Lõhmus ■Ajakirjandus:kesk 2AP( 32L+ 48i) • E OSOZU.Ol.025, SOZU.Ol.035, SOZU.Ol.036 □Ajakirjandus:kesk Kursus käsitleb telesaate žanre, formaate ning erinevaid OSOZU.Ol .026, SOZU.01.027, SOZU.01.028, SOZU.02.066 kompositsioonivõimalusi. Märksõna on "feature" ehk olemuslugu. Raadiosaate toimetamise põhimõtteid ja erinevaid toimetamispraktikaid Praktilise tööna teeb iga üliõpilane ühe persoonikeskse ja ühe analüüsiv programm, milles valmistatakse tudengeid ette praktiliseks probleemikeskse loo. toimetamiseks. ©1. - 17. n. 1 L, 1 P, 1 S n -s2 re f => E ©24. - 39. n. 2 L n-s2 ref => E SOZU.Ol .038 Telesaate analüüs SOZU.01.030 Raadiosaate analüüs assistent Aune Unt lektor Maarja Lõhmus 2AP( 26L+ 26S+ 28i) • E 3AP( 34L+ 26P+ 60i) • E □Ajakirjandus:ülem ■Ajakirjandus:kesk ©SOZU.Ol.025, SOZU.Ol.035, SOZU.01.036, SOZU.Ol.037 OSOZU.Ol.026, SOZU.Ol 027, SOZU.01.028, SOZU.02.066 Teoreetiline kursus tutvustab erinevaid analüüsivõimalusi ja erinevaid Erinevate raadiosaadete sisu ja vormi võtteid uuriv programm. teoreetilisi lähenemisi televisioonile. Praktilise tööna valmib igal ©1. -17. n. 2 L n-s2 ref => E üliõpilasel 2 referaati ja 2 analüüsi konkr. programmi kohta. ©24. - 39. n. 2 L, 2 S n-s2 ref => E SOZU.01.031 Individuaalprojekt raadios lektor Maarja Lõhmus SOZU.01.039 TV dokumentalistika 2AP( 20P+ 60i) • E assistent Aune Unt □Ajakirjandus:ülem 2AP( 24L+ 20S+ 40i) • E OSOZU.Ol.026, SOZU.01.027, SOZU.01.028, SOZU.02.066 □Ajakirjandus:ülem Kursusel osalejad valmistavad oma raadiosaate programmi vastavalt Dokumentalistika ajalugu ja arengut, erinevaid suundumusi käsitlev spetsialiseerumise teemale-alale. kursus. Palju vaatamist ja analüüsi: igaühelt referaat ja 2 võrdlevat ©1. -17. n. 2 P n-s => E analüüsi, 1 mõneminutiline dokumentaallugu. ©24. - 39. n. 2 L n-s2 ref => E SOZU.01.032 Raadiointervjuu lektor Maarja Lõhmus SOZU.Ol .040 Välisajakirjandus 2AP( 34L+ 46i) • E lektor Priit Pullerits,assistent Aune Unt □Ajakirjandus:ülem 2AP( 60L+ 20i) • E OSOZU.Ol.026, SOZU.01.027, SOZU.01.028, SOZU.01.030, ■Ajakirjandus:kesk SOZU.02.066 Välisajakirjanduse kursus annab ülevaate ajakirjandussüsteemist Euroopa Raadiointervjuu kui keskse žhanri teoreetiline ja praktiline kursus näeb suuremates riikides ja Ameerikas. Iga riigi puhul käsitletakse tema ette üliõpilaste väljendusoskuse ja -täpsuse arendamist ja treenimist ajakirjanduse iseloomulikke ja eripäraseid tunnusjooni, vaadeldakse raadiodialoogi abil. tähtsamaid ajalehti ja ajakirju, ringhäälingusüsteemi, ©1.-17. n. 2 L, I S n-sl ref => E konsentratsiooniprotsessi pressis jms. ©1. - 17. n. 2 L n-s2 ref => E SOZU.01.033 Raadiokommunikatsiooni teooriad lektor Maarja Lõhmus SOZU.01.041 Raadiouudis 2AP( 34L+ 46i) • E Õppeülesande täitja Indrek Treufeldt □Ajakirjandus:ülem 1 AJP( 20L+ 20i) • E Kursus tutvustab ajaloolises plaanis huvitavamaid praktilisi uurimusi ning ■Ajakirjanduski am teoreetilise töö meetodeid. Kursusel õpitakse tegema raadiouudist. Praktiline pool hõlmab uudiste ©24. - 39. n. 2 L n-s 1 ref => E allikate otsimist, uudiste koostamist ja monteerimist ©1. - 17. n. 2 L n-s2 ref => E SOZU.Ol 034 TV Individuaalprojekt assistent Aune Unt SOZU.Ol .042 Õiguse alused 2AP( 8L+ 26P+ 20S+ 30i) • E dotsent Indrek Koolmeister □Ajakirjandus:ülem 3AP( 60L+ 30S+ 30i) • E Mõeldud üksnes neile üliõpilastele, kes teevad regulaarselt tööd mõnele ■Ajakirjandus:kesk telekanalile (programmile). Tööde analüüs. □ Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam ©1.-24. n. 1 L, 2 P , 2 Sn-s => E Loengukursus käsitleb Eesti Vabariigi riikliku ülesehituse ja õiguskorra põhialuseid. Õppeaines avatakse õiguse põhimõisted, antakse ülevaade SOZU.01.035 Teleajakirjanduse alused avaliku õiguse ja eraõiguse harudest ning institutsioonidest assistent Aune Unt © 1 .-17 . n. 2 L, 2 S n-s2 ref => E 3AP( 34L+ 30P+ 26S+ 30i) • E ■Ajakirjanduski am SOZU.01.043 Uudis trükiajakirjanduses I Kursus tutvustab teleajakirjanduse spetsiifikat üldises meediapildis, teadur Tiit Hennoste,lektor Priit Pullerits reporteritöö ja teleesinemise aluseid, pildilise narratiivi põhialuseid. 2AP( 40L+ 20P+ 20i) • E ©1. -17. n. 2 L, 2 P, 1 S n-s2 knt, 2 ref => E ■Ajakirjandus:alam Loengukursus annab ülevaate uudise teooriast, õpetab kirjutama ajalehe SOZU.Ol .036 TV m ontaaž uudislugu, käsitleb uudise kriteeriume ja struktuuri, sõnastust, allikatele 350 SOTSIAALTEADUSKOND 350 viitamist, pealkirjastamist jms. Kursus õpetab ka reporteritööd: © 1. - 17. n. 2 L n-s2 ref => E intervjueerimist, detailide vaatlemist, taustmaterjali kogumist jms. Loenguid täiendavad seminarid ja klassis tehtavad harjutused ning SOZU.03.005 Massikommunikatsiooni teooriad iseseisvad tööd kodus, mille eest tudengid saavad hindeid. korr. professor Marju Lauristin © 1. -17. n. 2 L, 2 S n-s => E 3AP( 64L+ 56i) • E ■Ajakirjandus:ülem SOZU.Ol .044 Uudis trükiajakirjanduses II Kursus annab ülevaate massikommunikatsiooni erinevatest teoreetilistest teadur Tiit Hennoste,lektor Priit Pullerits käsitlustest. 3AP( 10L+ 20P+ 20S+ 70i) • E © 1. - 17. n. 2 L, 2 S n-s4 ref => E ■Ajakirjandus:kesk OSOZU.01.043 SOZU.03.006 Kultuuri ja elulaadi sotsioloogia Uudiskursuse kevadsemestril teevad tudengid iseseisvat ajakirjanikutööd korr. professor Marju Lauristin,v-teadur Peeter Vihalemm õppejõu juhendamisel: kirjutavad uudiseid majandusest, kultuurist, 3AP( 20L+ 10S+ 90i) • E poliitikast jne. □Ajakirjandus:ülem, Ajakirjandus:mag ©24. - 39. n. 1 L, 1 P, 1 S n-s => E Põhiliselt üliõpilaste iseseisvale tööle tuginev kursus annab ülevaate kultuuri ja elulaadi sotsioloogia põhilistest suundadest, tutvustab SOZU.01.045 Meedia uurimise metodoloogia Põhjamaades ja Eestis tehtud empiirilisi uurimusi. külalisprofessor Svennik Hoyer ©Ei ole teada => E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E □Ajakirjandus:mag SOZU.03.007 Massikommunikatsiooni sotsioloogia Ülevaade meedia uurimisest ja traditsioonist Põhjamaades v-teadur Peeter Vihalemm ©Ei ole teada; Ajakirjandus:mag 2AP( 26L+ 6S+ 48i) • E □Ajakirjandus:ülem, Ajakirjandus:mag SOZU.Ol.046 Praktika (s iht-ja koostöörühmad) Kursus annab ülevaate ajakirjandusest kui institutsioonist selle seostest teadur Tiit Hennoste,lektor Maarja Lõhmus,assistent Aune Unt, Mart teiste institutsioonidega, ajakirjanduse uurimise meetoditest, ajakirjanduse Raudsaar.õppeülesande täitja Aune Past uurimise ajaloost Eestis võrdlevalt teiste maadega. 2AP( 32L+ 32S+ 16i) * E ©Ei ole teada => E ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:ülem Teise kursuse järgsel neljanädalasel praktikal tutvutakse ühe või enama SOZU.03.008 Massikommunikatsiooni teooria jätkukursus ettevõtte suhtekorraldusega, kaardistatakse siht- ning koostöögruppe, korr. professor Marju Lauristin kavandatakse konkreetne aktsioon teatud sint- või koostöögruppide 4AP( 32L+ 24S+ 104i)*E mõjustamiseks. ■Ajakirjandus:mag ©korduv: 4 n => A OSOZU.03.005 Kursus annab ülevaate uuematest suundadest massikommunikatsiooni MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOONI arengus, süvendab teadmisi meedia teooriast.©Ei ole teada => E ÕPPETOOL (03) SOZU.03.009 Ajakirjanduse uurimise metodoloogia ja meetodid korr. professor Marju Lauristin SOZU.03.001 Sissejuhatus meediasse 4AP( 20L+ 20P+ 20S+ lOOi) • E korr. professor Marju Lauristin Kursus annab ülevaate teaduse metodoloogia põhiprintsiipidest, 3AP( 40L+ 28S+ 52i) • E ajakirjanduse empiirilise uurimise meetoditest ja andmetöötluse ■Ajakirjandus:alam, Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam võimalustest, kogemusi praktilises andmeanalüüsis. Kursus annab ülevaate kommunikatsiooniprotsessi olemusest, meedia ©Ei ole teada => E seostest majanduse poliitika ja kultuuriga, meedia funktsioonidest Ei ole teada - Marju Lauristin; Ajakirjandus:mag üksikisikule, organisatsioonile ja ühiskonnale, meedia kasutamisest ajakirjanduslikel ja kommertseesmärkidel. SOZU.03.010 Sissejuhatus avalikkussuhetesse ja teabekorraldusse © 1.-17 . n .3 L , 1 S n-s4 ref => E õppeülesande täitja Aune Past 2AP( 28L+ 4S+ 48i) • E SOZU.03.002 Mõjustamispsühholoogia ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam v-teadur Peeter Vihalemm Kursus annab ülevaate avalikkussuhete ja teabekorralduse eripärast, 2AP( 32L+ 48i) • E põhimõistetest ja arenguloost. □Ajakirjandus: © 1 .-1 7 . n. 2 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E Kursus annab ülevaate kommunikatiivse mõjustamise protsessist, liikidest ja teguritest, õpetab sügavamalt mõistma ajakirjanike ja suhtekorraldajate SOZU.03.012 Avaliku arvamuse uurimise meetodid kasutada olevaid võimalusi ja vahendeid, samuti vastutust oma tegevuse v-teadur Peeter Vihalemm tulemuste eest. 2AP( 32L+ 8P+ 40i) • E © 1. - 17. n. 2 L n-s2 ref => E ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:kesk SOZU.03.003 Avalik arvam us OSOZU.Ol .020, SOZU.03.001 v-teadur Peeter Vihalemm Kursus annab ülevaate küsitluse eri liikidest, kontentanalüüsist ja 2AP( 78L+ 2i) • E eksperimendist, õpetab neid ka praktiliselt kasutama. ©24. - 39. n. 2 L n-s3 knt => E □Ajakirjandus:ülem, Avalikkussuhted ja teabekorraIdus:kesk Kursus annab ülevaate avaliku arvamuse kujunemisprotsessist ja seda SOZU.03.013 Suhtekorralduse ajalugu kujundavatest teguritest, ajakirjanduse ja avaliku arvamuse suhetest, õppeülesande täitja Kaja Tampere õpetab sügavamalt mõistma ajakirjanduse osa ühiskonnas. ©24. - 39. n. 2 L n-sl knt, 2 ref => E 2AP( 32L+ 48i) • E ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:kesk SOZU.03.004 Eesti massiteabevahendite auditoorium ©SOZU.03.010 v-teadur Peeter Vihalemm Kursus annab ülevaate suhtekorralduse kujunemisest ja arenguloost 2AP( 78L+ 2i) • E Ameerikas, Euroopas ja Eestis. ■Ajakirjandus:ülem ©24. - 39. n. 2 L n-s2 ref => E Kursus annab ülevaate auditooriumi liikidest ja Eesti ajalehtede, SOZU.03.014 Mainekujundus ajakirjade, raadio ja televisiooni üldisest ja konkreetsest auditooriumist, tuginedes Baltic Media Facts andmetele. õppeülesande täitja Aune Past 1 AP( 16L+ 10S+ 14i) • A 351 SOTSIAALTEADUSKOND 351 ■Aval ikkussuhted j a teabekorral dus: kesk SOEP.01.006 Eripedagoogika korraldus OSOZU.03.001 dotsent Viivi Neare Kursus annab lühiülevaate mainekujunduse alustest ja võimalustest nii 0,5AP( 10L+ 4S+ 6i) • A rahvusvahelises kui Eesti kontekstis. □ Eripedagoogikateni ©1. - 17. n. 2 L n-s4 knt => A Puuetega laste Õpetamise ja hoolduse alane seadusandlus, rakenduslik korraldus, uued suunad hälvikuõppes. SOZU.03.015 Rahvusvaheline suhtekorraldus © 1 .-5 . n. 1 L, 2 Sn-s => A õppeülesande täitja Janno Toots 1AP( 16L+ 10S+ 14i) • A SOEP. 01.007 Sissejuhatus hälvikupsühholoogiasse ja ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:ülem psühhodiagnostikasse Kursusel räägitakse rahvusvahelise suhtekorralduse vahenditest ja korr. professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Viivi Neare võimalustest. 3AP( 44L+ 36S+ 40i) • E 2A ©24. -39. n. 1 L, 1 S n-sl ref => A ■Eripedagoogika:alam OSOPH.00.029, SOPH.00.102 SOZU.03.016 Teadusliku uurimistöö alused ©ARFS.01.010 v-teadur Peeter Vihalemm Hälvikupsühholoogia kui võrdlev psühholoogia. Erinevatesse 1AP( 16L+ 14S+ lOi) • A hälbegruppidesse kuuluvate laste, õpilaste, noorte ja täiskasvanute arengu ■Avalikkussuhted ja teabekorraldus:alam erisused, nende olemus. Psühhodiagnostika põhimõtted ja võtteid Kursuse eesmärk on anda teadmisi teadustöö põhialustest, tutvustada arenguhälvetega laste eristamiseks ja iseloomustamiseks. sotsiaalteadusliku uurimistöö etappe ning metoodikaid. ©23. - 38. n .3 L , 1 P, 1 S n-sl knt, 2 ref => E 2A ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-sl ref => A SOEP.Ol 008 Hälvikupsühholoogia ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND (EP) dotsent Viivi Neare 1,5AP( 30L+ 20S+ lOi) • E ■Eripedagoogikael am OSOEP.Ol.007 HÄLVIKUPEDAGOOGIKA ÕPPETOOL (01) Hälviklaste tunnetusprotsesside arengu iseärasused ja seaduspärasused. Hälbinud arengut mõjutavad tegurid, motoorse, sensoorse, kognitiivse, SOEP.Ol .001 Võrdlev eripedagoogika sotsiaalse ja emotsionaalse arengu ühtsus. korr. professor Jaan Kõrgesaar ©2. - 16. n. 2 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E 1,5AP( 32L+ 28i) • A ■Eripedagoogika:alam SOEP.Ol .011 Matemaatika abi- ja tugiõpe II OSOEP.Ol .016 dotsent Eha Viitar Ajalooline ja võrdlev ülevaade puuete ja hälvetega inimeste 3AP( 48L+ 16P+ 16S+ 40i) • E pedagoogikast. ■Eripedagoogikat ©1. -16. n. 2 L n-sl ref => A OSOEP.Ol.010 Analüüsitakse õpiraskustega seotud probleeme, õpetatakse käsitlema SOEP.01.002 Hälvikute psühhodiagnostika täisarve miljoni piires, harilikke ja kümnendmurde ning tehteid nendega, korr. professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Viivi Neare mõõtühikuid ja tehteid nimega arvudega, geomeetria elemente, 1,5AP( 32L+ 10P+8S+ lOi) • A selgitatakse omandamise jõukohastamise võtteid. ■Eripedagoogika:kesk ©1. - 16. n. 3 L, 1 P, 1 S n-sl knt => E Rakendusliku psühhodiagnostika põhimõtted ja võtted arenguhälvete avastamiseks, täpsustamiseks, erivajadusi rahuldava jõukohase SOEP.01.012 Matemaatika tugiõpe I arendamise kindlustamiseks. dotsent Eha Viitar ©24. - 37. n. 2 L, 12 P, 12 S n-sl knt => E 2,5AP( 36L+ 6P+ 14S+ 44i) • EA ■Eripedagoogikat SOEP.Ol 003 Sissejuhatus käitumisravisse OSOEP.Ol.008, SOEP.01.014, SOEP.01.016 korr. professor Jaan Kõrgesaar Selgitatakse hälvikõpilastel esinevaid pedagoogilis-psühholoogilisi 1AP( 4L+8S+ 28i) • A iseärasusi ja raskusi matemaatika algkursuse (aritmeetika) omandamisel, □Eripedagoogikad tutvustatakse matemaatika abiõppe teoreetilisi aluseid ja praktilisi OSOEP.Ol.008, SOPH.00.036 võimalusi erivajadustega õpilaste arvutama õpetamisel. Käitumisravi põhimõtted ja võtted hälbeliste laste koolis Õpetamise © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt => A seisukohalt. 23. - 39. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl knt => E ©1. - 4. n. 1 L, 2 S n-sl ref => A SOEP.01.014 Abi- ja tugiõppe didaktika SOEP.Ol .004 Maateaduse abiõpe dotsent Ants Reinmaa korr. professor Jaan Kõrgesaar 3AP( 30L+ 28P+ 6S+ 56i) • E 4AP( 78L+ 26P+ 16S+ 40i) - EA ■Eripedagoogika:kesk ■Eripedagoogikad OSOEP.Ol.007, SOEP.01.016 OSOEP.Ol.014 ©SOEP.Ol.008 Maateaduskursuse ülesehitus ja õpetamise eripära hälvete ja puuetega Erivajadustega laste õppetöö jõukohastamine. Omandatakse mõningaid lastele. praktilisi oskusi õpetamise diferentseerimiseksja individualiseerimiseks. ©1.-16. n. 3 L, I P n -s l knt => A © 24.-33 . n. 3 L, 1 P n -s l ref 27. - 37. n. 3 L, 1 P n-sl knt => E 34. - 39. n. 3 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E SOEP 01 005 Haigete laste pedagoogika SOEP.01.015 Loodusõpetuse abiõpe assistent Regina Toom-Paavel dotsent Ants Reinmaa 1AP( 10L+ 12P+6S+ 12i) • A 4AP( 64L+ 16P+ 16S+ 64i) • EA ■Eripedagoogikat ■Eripedagoogikad □Sotsiaaltöö: OSOEP.Ol .008, SOEP.01.014 ©SOEP.01.008 Loodusõpetuse kõigi aineosade (eluta loodus, taimeriik, loomariik, Kroonilist haigust põdevate laste bio - psühho - sotsiaalsed probleemid, inimese organism ja tervishoid) õpetamine arenguliste erivajadustega nende laste õpetamine haridus-, tervishoiu-ja sotsiaalsfääris. lastele. ©10. n . 2 L, 1 P, 1 S n-sl ref => A ©1. - 16. n. 3 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 ref => A - Ants Reinmaa; Eripedagoogikad 352 SOTSIAALTEADUSKOND 352 29. - 37. n. 2 L, 2 P n-s => E - Ants Reinmaa; Eripedagoogikad 2AP( 10L+ 50P+6S+ 14i) • A OSOEP.01.024 SOEP.01.016 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse Visuaal-manuaalse suhtlemisoskuse õpetamise jätkukursus. Teoreetilises dotsent Ants Reinmaa,assistent Regina Toom-Paavel osas käsitletakse kurtuse psühho-sotsiaalseid aspekte, kurtide 2,5AP( 32L+ 32P+ 24S+ 12i) • A haridusprobleeme. ■Eripedagoogikael am ©25. - 34. n. 2 L n-sl ref => A Ülevaade hälvikupedagoogikast kui teadusharust ja selle tulemuste rakendamisest. Saadakse ülevaade erivajadustega laste Õpetamise alustest SOEP.01.027 Sissejuhatus vaegnägijate pedagoogikasse ja korraldustest. Praktikumides saadakse ülevaade puuetega inimeste Anne Kõiv organisatsioonidest ja ühingulisest tegevusest. 1 AP( 12L+ 28P) • A ©1. - 16. n. 2 L, 2 P, 1.5 S n-sl ref => A - Ants Reinmaa; □ Eripedagoogika:kesk Eripedagoogika:alam OSOEP.01.008 Ülevaade nägemisfunktsioonist, selle arengust ja puuetest. Vaegnägijate SOEP.01.017 Õppeülesannete koostamine ja kasutamine areng väikelapseeast täiskasvanueani. Vaegnägijate pedagoogika ja dotsent Ants Reinmaa rehabiliteerimine. 1 AP( 20L+5P+5S+ lOi) - A ©24. - 29. n. 2 L, 4.5 P n-s => A □ Eripedagoogika:kesk ©SOEP.01.014 SOEP.01.028 Vaim upuudega laste pedagoogika ©SOEP.01.019, SOEP.02.001 dotsent Viivi Neare,assistent Marje Koorits Tutvutakse õppeülesannete teooria ja praktilise rakendamise küsimustega. 2AP( 30L+ 5P+ 18S+ 27i) • 2A Omandatakse oskused õppeülesannete jõukohastamiseks arenguliste □Eripedagoogika:kesk erivajadustega lastele. Keskmise, mõõduka ja sügava astme vaimne alaareng. Vaimu-ja liitpuue. ©26. - 30. n. 4 L, 1 P, 1 S n-sl ref => A Vaimupuuetega laste arenduse eesmärgid, meetodid, vahendid. © 1 .-1 6 . n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl ref => A SOEP.01.018 Näitlikustamine abi- ja tugiõppes dotsent Ants Reinmaa SOEP.01.029 AAC I - Graafilised meetodid 1 AP( 16L+ 8P+ 8S+ 8i) • A assistent Marje Koorits □ Eripedagoogika:kesk 1AP( 14L+ 4P+ 10S+ 12i) • A OSOEP.01.008, SOEP.01.014 □ Eripedagoogika, kesk ©SOPH.00.102 Kõnetu inimese suhtlemisvõimalused. Häälikulist kõnet asendavad ja Näitlikustamine AEV-laste õpetamisel. Omandatakse ettevalmistus AEV- täiendavad suhtlemisvõimalused. Graafilised meetodid, nende kasutamine laste õppetöö näitlikustamiseks. ja õpetamise metoodika. ©7. -13. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl ref => A ©2. - 8. n. 2 L, 2 P n-sl ref => A SOEP.01 019 Koduloo abiõpe SOEP.01.030 AAC II - L ihtsustatud viiped dotsent Ants Reinmaa assistent Marje Koorits,assistent Regina Toom-Paavel 2AP( 32L+ 8P+ 24S+ 16i) • A 1AP( 14L+7P+7S+ 12i) * A ■Eripedagoogikad □ Eripedagoogika:kesk OSOEP.01.008, SOEP.01.014 OSOEP.01.024 Saadakse ettevalmistus koduloo kui arendava aine õpetamiseks ja Kõnetu inimese suhtlemisvõimalused, viibeldud eesti keele baasil. Seos koduloolise materjali kasutamiseks töös erivajadustega lastega. teiste AAC meetoditega. Lihtsustatud viibete õppimine ja õpetamise ©1. - 16. n. 2 L, .5 P, 1.5 S n-sl knt, 2 ref => A - Ants Reinmaa; metoodika. Eripedagoogikad ©7. n. 2 L, 1 P, 1 S n-s => A SOEP.01.021 Korrektsioonitöö õpiraskustega lastega SOEP.01.031 BIiss-süsteem (keel) AAC III lektor Kaja Plado assistent Marje Koorits 1 AP( 18L+ 4P+ 4S+ 14i) • A 1 AP( 20L+5P+5S+ lOi) * A ■Eripedagoogika:kesk □Eripedagoogika:kesk ©SOEP.01.008, SOPH.00.102 OSOEP.01.029 Õpiedutuse põhjused, probleemi lahendamine üldkooli tingimustes, C.Bliss ja tema loodud tehiskeel. Blisskeele struktuur. Bliss-sümbolite korrektsioonitöö alused. joonestamine ja kombineerimine; süntaks. Blisskeele õpetamise ©23. - 29. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => A metoodika. Individuaalse õppekava koostamine. ©22. - 31. n. 2 L, .5 P, .5 S n-sl knt => A SOEP.01.022 Sissejuhatus koolieelsesse ü ld - ja eripedagoogikasse dotsent Viivi Neare SOEP.01.033 K asvatuspraktika 2,5AP( 30L+ 20P+ 30S+ 20i) • E assistent Marje Koorits ■Eripedagoogikat 4AP( 160P) • A ©SOEP.01.007, SOEP.01.016 ■Eripedagoogika:kesk Laste koolieelse arengu ja kasvatuse põhimõtted. Koolieelsete OSOEP.01.008 lasteasutuste ja erirühmade töökorraldus. Hälvikkoolieelikute arengu Harjutatakse töövõtteid arenguliste erivajadustega laste igakülgseks iseärasused, sensoorse, mängutegevuse ja kõne arendamise põhisuunad. arendamiseks mitmekesiste tegevuste kaudu. Omandatakse Praktikumid toimuvad erinevates sobitus-ja erirühmades. suhtlemiskogemusi nii lastega kui nende vanematega. ©23. - 38. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 ref => E - Viivi Neare; ©4. n. 40 P n-s => A Eripedagoogikat SOEP.01.034 Prosem inar SOEP.01.024 Viipekommunikatsioon I 2AP( 28P+ 20S+ 32i) • A assistent Regina Toom-Paavel ■Eripedagoogika:alam 2AP( 14L+50P+ 6S+ lOi) • A ©SOEP.01.016 Praktiline kursus visuaal-manuaalse suhtlemisoskuse õpetamiseks. Infootsingu ja/või teadusteksti refereerimisoskuse harjutused. Proseminari Antakse ülevaade viipekeele grammatikast, Eesti kurtide kogukonnast ja töö koostamine ja arutelu mõnel eripedagoogika, hälvikupsühholoogia või selle ajaloost. sotsioloogilisel teemal. ©6. - 16. n. 2 L n-sl ref => A ©1. -40. n. => A SOEP.01.025 Viipekommunikatsioon II SOEP.01.036 Sem inar I assistent Regina Toom-Paavel 2AP( 28P+ 20S+ 32i) • A 353 SOTSIAALTEADUSKOND 353 ■Eripedagoogika:kesk ■Eripedagoogika:mag OSOEP.01.034 Bioloogilise ja/või sotsiaalse tagapõhjaga käitumishälvete korrigeerimise Infootsingu ja /võ i teadusteoste refereerim isoskuse harjutused. pedagoogilised meetodid ja võtted. Seminaritöö koostam isega arutelu mõnel eripedagoogika (sh. ©6. - 16. n. .5 L, .5 S n-sl ref => А erimetoodika), hälvikupsühholoogia või so tsio loog ilisel teemal. ©1.-40. n. => A SOEP.Ol .062 Eripedagoogide koostöö ja eetika korr. professor Jaan Kõrgesaar, Kai Kukk, Vello Saliste SOEP.Ol .037 M agistriõppe sem inar 0,5AP( 3L+ 7S+ lOi) • А korr. professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Karl Karlep ■Eripedagoogika:mag 4AP( 160i) • E Pedagoogide ja ametnike vastutus ja koostöö. Lapsevanema j a/või hälviku ■Eripedagoogika:mag eneseteostuse viisid täitev-, seadusandlike ja kohtuvõimu sfäärides. Referaatide ettekannete ja arutelu vorm is töötatakse läbi üksikuid Kutse- eetika. teemasid magistrieksami ainetest (eripedagoogika üldküsim used, ©15. - 18. n. 1 L, 1 S n-sl ref => А õppetooli ained), esitatakse ja arutatakse uurim istöö kulgu (teem a, hüpotees, metoodika, analüüs). SOEP.Ol.063 K utse-ja toimetulekukoolitus hälvikutele ©3. -16. n. 3 S n-sl ref korr. professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Viivi Neare,assistent Marje 24. - 36. n. 3 S n-s => E Koorits, Anne Kõiv 0,5AP( 4L+4S+ 12i) • А SOEP.Ol 041 Infootsing eripedagoogikas II ■Eripedagoogika:mag korr. professor Jaan Kõrgesaar,õppeülesande täitja Marika Meltsar Eneseteenindus-ja igapäevase elu oskuste, mittesuuiiste märksüsteemide 1AP( 1L+ 39P) • A ja arvuti- erivahendite õpetamine ning kutseõpe puuete ja hälvetega □Eripedagoogika:mag inimestele. Harjutatakse teemakohaste publikatsioonide kirjete otsimist ©10. - 14. n. 1 L, 1 S n-sl ref => А andmebaasidest (USA kongressi raamatukogu kataloog, ERIC-USA, ERlC-lnt, Psyndex, Psycit, CC SBSc, MedLine, ProQuest). SOEP.Ol.064 M atem aatika abiõpe I ©3.-16. n . .07 L, 3 P n-s => A dotsent Eha Viitar 1 AP( 14L+ 8S+ 18i) • А SOEP.Ol .043 Autismipedagoogika □Eripedagoogikad dotsent Viivi Neare OSOEP.01.012 1 AP( 15L+ 10S+ 15i) • A Õpetatakse käsitlema arve miljoni piires, nelja aritmeetilist tehet nendega □Eripedagoogika:kesk ja tekstülesannete lahendamist, selgitatakse õpetamise jõukohastamise О ARPS.01.006, SOEP.Ol.008, SOEP.01.054 võtteid. Käsitletakse retrospektiivselt autistlike laste arengu iseärasusi. Antakse ©4. n. ülevaade autistlike laste arendamise, õpetamise ja käitumisjoonte kujundamise võimalustest. SOEP.Ol .065 M atem aatika abiõpe II ©27. - 35. n. 1 L, 1 P, 2 S n-sl ref => А - Viivi Neare; dotsent Eha Viitar Eripedagoogika:kesk 1,5AP( 20L+ 6P+ 8S+ 26i) • E □ Eripedagoogikad SOEP.Ol.052 S e m in a ril OSOEP.01.012, SOEP.Ol .064 2AP( 28P+ 16S+ 36i) • А Õpetatakse käsitlema harilikke ja kümnendmurde, mõõtühikuid ja tehteid ■Eripedagoogikateni nimega arvudega, geomeetria elemente, selgitatakse omandamise OSOEP.01.036 jõukohastamise võtteid. Viimistletakse infootsingut ja refereerimisoskusi. Koostatakse ©6. n. seminaritöö II mõnel eripedagoogika (sh. erimetoodika), hälvikupsühholoogia või sotsioloogilisel teemal. SOEP.Ol .067 Paralingvistilised suhtlemisviisid ©24.-35. n. => А assistent Marje Koorits,assistent Regina Toom-Paavel 3AP( 42L+ 24P+ 24S+ 30i) • EA SOEP.Ol 058 Võrdlev eripedagoogika II ■Eripedagoogikad korr. professor Jaan Kõrgesaar Raske kõnepuudega ja/või kõnetu inimese suhtlemisprobleemid ja nende 2AP( 5L+ 5P+ 70i) • А ületamise võimalused. Graafilised sümbolsüsteemid ja lihtsustatud viiped ■Eripedagoogika:mag suhtlusvahendina, nende kasutamine ja õpetamise metoodika. Kõneleva Filosoofia, religioonid, kunst ja ilukirjandus normist ja hälbivusest. suhtluspartneri roll suhtlusprotsessis. Kõnetu perekonna/lähedaste Hariduslikud ja/või arengulised erivajadused elukaares. nõustamine ja õpetamine. Individuaalse suhtlusprogrammi koostamine. ©6 - 16. n. .5 L, .5 S n-sl ref => А ©20. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 ref => E А SOEP.Ol .059 Hälvikud h a rid u skorra ldus-ja õigusprotsessis SOEP.Ol.070 Paranduskasvatuspraktika korr. professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Viivi Neare korr. professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Ants Reinmaa 1,5AP( 6L+ 6S+ 48i) • А 2AP( 80P) • А ■Eripedagoogika:mag ■Eripedagoogika:kesk Inim- ja kodanikuõigused, hälve ja puue. Haridusseadusandlus ja - OSOEP.Ol .054 korraldus hälvete, puuete, õpi- ja käitumisraskustega laste ja noorukite Kahenädalase kasvatuspraktika kasvataja abina käitumishälvetega laste osas. koolis või laagris. ©38.-40. n. 2 L, 2 S n-sl ref =>A ©2. n. 80 P n-s => А SOEP.Ol.060 E rididaktika II SOEP.Ol 072 Lastekaitsepraktika korr. professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Ants Reinmaa assistent Regina Toom-Paavel 2AP( 5L+ 5S+ 70i) • А 2AP( 56P+ 4S+ 20i) • А ■Eripedagoogika:mag ■Eripedagoogika:kesk, Eripedagoogikateni Õppekava koostamine ja realiseerimine puuete ja hälvetega laste ja ©SOEP.Ol.068 noorukite arendamisel. Lastekaitse ja (eri)pedagoogilised probleemid sotsiaal- ja õigusabi ©38.-40. n. .5 L, .5 S n-sl ref => А süsteemis. ©4 n. 14 P, 1 S n-s => А SOEP.Ol .061 Paranduskasvatus II korr. professor Jaan Kõrgesaar SOEP.Ol .073 Delinkventsus ja vaimupuue õigusmenetluses 1,5AP( 5L+ 5S+ 50i) • А lektor Lembit Auväärt 354 SOTSIAALTEADUSKOND 354 1 AP( 26L+ 14i) • A Antakse ülevaade vaegnägijate õpetam ise põhisuundadest individuaalse ■ E ripedagoogikad õpetam ise perioodil ja abiõppeasutuste süsteem i tekkim isest Lääne- Kursuses käsitletakse delinkventsusest ja vaim upuuetest tulenevaid Euroopa maades, Venemaal, tüflopedagoogilise m õtte tekkest ja iseärasusi õigusm enetluses, eelkõige osalist teovõim et ja piiratud kujunem ist mõjutavatest faktoritest Eesti ajaloo erinevatel perioodidel. süüdivust ning sellega seoses vastavate puuetega isikute õigusliku režiimi ©6. - 13. n. 1 L, .5 P, .5 S n-sl re f => A kindlaksmääramist. ©1. - 12. n. 2 L n-sl ref => A SOEP 01.087 M atem aatika a b i-ja tugiõpe 1 dotsent Eha Viitar SOEP.01.075 Ülevaade hälvikupedagoogikast 3,5AP( 77L+ 15P+ 15S+ 33i) • EA korr professor Jaan Kõrgesaar,dotsent Viivi N eare,dotsent Ants Reinm aa □ E ripedagoogika:kesk 1 AP( 16L+ 2S+ 22i) • A O SO E P.01.008, SOEP.Ol .014, SOEP.01.016 □ Meditsiiniõeteadus:3 A nalüüsitakse ja õpitakse tundm a m atem aatika algkursuse (aritmeetika) Tutvustatakse hariduslike (arenduslike) erivajadustega laste arengu om andam ise teoreetilisi aluseid ja õpiraskustega seotud pedagoogilis- iseärasusi ja nende jõu- ning võim etekohase õppetöö korralduse psühholoogilisi probleeme; õpetatakse käsitlem a arve miljoni piires, nelja küsimusi. aritm eetilist tehet täisarvudega ja tekstülesannete lahendamist, ©6. n. 2 L, 1 S n-sl ref => A selgitatakse nim etatud materjalide raskusastmeid ja erinevate laste õpetam ise võtteid. SOEP.01.080 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse I © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt => A dotsent Ants Reinmaa 24. - 38. n. 3 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 re f => E 1,5AP( 20L+ 6P+ 4S+ 30i) • A Saadakse ülevaade erivajadustega laste õpetam ise alustest ja korraldusest. SOEP 01.088 M atem aatika tugiõpe II Tutvutakse õpetam ise jõukohastam ise võimalustega. dotsent Eha Viitar ©1. - 16. n. 2 L, .5 P, .5 S n-sl re f => A 1,5AP( 24L+ 8P+ 8S+ 20i) • E ■ E ripedagoogikad SOEP.01.081 Raske va im u-ja liitpuudega laste pedagoogika OSOEP.Ol .008, SOEP.01.014 dotsent Viivi Neare,assistent Marje Koorits, W olf Rüdiger W alburg Tutvustatakse m atem aatika abiõppe teoreetilisi aluseid ja praktilisi 2AP( 32L+ 4P+ 24S+ 20i) • A võim alusi erivajadustega Õpilaste arvutam a õpetamisel. Keskmise-, raske- ja sügava vaimu- ja liitpuudega laste arengu ©1. - 16. n. 1.5 L, 1 P, 1 S n-sl knt => E iseärasused ja korrektsioon. Baasstim uleerim ine, toimetulekuõpetuse põhimõtted ja -võtted. Primaarse ja sekundaarse puude eristam ine ning SOEP.01.089 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse II selle osa laste ning noorte arendamisel/õpetamisel. 2AP( 32L+ 6P+ 12S+ 30i) • A ©24. - 38. n. 2 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => A - Viivi Neare; ■ Loodusteaduste õpetaja põhikoolis:kesk Eripedagoogika:kesk Saadakse ülevaade erivajadustega laste õpetam ise alustest ja korraldusest Tutvutakse õpetam ise jõukohastam ise võimalustega. Stuudium seostub SOEP.01.082 Käsitöö abiõpe loogiliselt kursusega "Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse". 1,5AP( 24L +24P + 12i) • A © L - 16. n. 2 L , .5 P , 2 S n-sl ref = > A ■Eripedagoogika:kesk Loengutes käsitletakse nii korrektsioonitöö kui ka teraapia võimalusi hälvikutega töötamisel. Praktiliselt valm istatakse mitm esuguseid LOGOPEEDIA JA EMAKEELE DIDAKLIKA metoodilisi materjale käsitöö läbiviimiseks. ÕPPETOOL (02) © 1 .-1 6 . n. 1.5 L, 1.5 P n -s => A; Eripedagoogika:kesk SOEP.01.083 K unstiõpetuse abiõpe SO EP.02.001 Em akeele abiõpe I 1,5AP( 24L+ 24P+ 12i) * A dotsent Karl Karlep ■Eripedagoogika:kesk 3AP( 52L+ 8P+ 4S+ 56i) • E Käsitletakse vaim selt alaarenenud õpilaste eripära ja korrektsioonitöö ■Eripedagoogika:kesk võimalusi õppetöös. Praktiliselt valm istatakse m etoodlist materjali O SO EP.O l.014, SO EP.02.003 kunstitundide läbiviimiseks. Emakeele abiõppe ja õpiabi teoreetilised alused; lugema ja kirjutama ©24. - 37. n. 1.5 L, 1.5 P n-s => A; Eripedagoogika:kesk õpetamine, kõnearendus. Oskused: tunnikonspektide koostamine,tundide protokollim ine ja analüüs. SOEP.01.084 Ajaloo abiõpe © 1 .-1 6 . n. 4 L , 1 P, 1 S n-s3 re f => E assistent Ilje Piir 2AP( 20L+ 15P+ 45i) • A SOEP 02.003 Kõnetegevuse psühholoogia ■ E rip ed ag o o g ik a ten i dotsent Karl Karlep Kursus annab ülevaate abikooli ajalooõpetuse sisust ja ajaloo õpetam isest 1,5AP( 32L+ 28i) • E abikoolis. ■Eripedagoogika:alam ©30. - 39. n. 2 L, 1.5 P n-sl knt => A - Ilje Piir; E rip ed ag o o g ik a ten i O SO EP.O l.008, SO PH.00.029, SOPH.00.036 Kõnetegevuse mõiste ja psühholoogiline struktuur. Kõne SOEP.Ol 085 Tugiõppe praktika funktsionaalsüsteem . Kõneloome ja mõtestatud tajumine. Keeleühikud ja dotsent Karl Karlep.dotsent Ants Reinm aa,lektor Kaja Plado,assistent kõnesegm endid. Keelendi sem antiline analüüs. Kõne ja psüühilised Merit Hallap.assistent Avo Kontos protsessid. 6AP( 234P+ 6S) • A ©24. - 40. n. 2 L n-s => E - Karl Karlep; Eripedagoogika:alam ■ E ripedagoogikad O SO EP.O l.012, SOEP.01.019, SOEP.01.036, SOEP.02.002, SO EP.02.008 Logopeedia (2L) SO EP.02.036 dotsent Karl Karlep,lektor M arika Padrik,lektor Kaja Plado Praktika on ette nähtud logopeedia eriharu üliõpilastele eesm ärgiga anda 7AP( 56L+ 68P+ 30S+ 126i) • E 6A esmane kogemus tööks arendusklassides. Praktika võim aldab praktikas ■ E ripedagoogikad rakendada om andatud teoreetilisi teadmisi metoodikatest erivajadustega O SO E P.02.007 laste õpetamisel. A lakõne, kogelus, afaasia: töökorralduse teoreetilised alused, kõnepuuete © 2 3 .-2 8 . n. 39 P, 1 S n -s => A avaldum ine, daiagnostika. © 1 .-1 6 . n .2 L, 2 P, 1 S n -s l ref = > 3 A SOEP.Ol .086 T üflopedagoogika a ja lu g u 29. - 39. n. 2 L, 3 P, 1 S n-sl ref => E ЗА 0,5AP( 8L+ 4P+ 2S+ 6i) • A □ Eripedagoogika:kesk SO EP.02.009 Logopeedia ja foneetika alused O SO EP.O l.007 assistent M erit Hallap 355 SOTSIAALTEADUSKOND 355 1,5AP( 2 4 L + 2 P + 16S+ 18i) • A 3AP( 63P + 4S + 53i) • A ■Stom atoloogiad ■ E ripedagoogikad Logopeedia üldküsim used, ülevaade kõnepuuetest, stom atoloogi ja O SO EP.O l.052, SOEP.02.008, SOEP.02.023 logopeedi koostöö võim alused, lapse kõne areng. Üliõpilased annavad tunniplaani alusel emakeele, koduloo, kõneravi, 024. - 39. n. 2 L n-s => A m atem aatika, töö- ja kunstiõpetuse tunde abikooli algklassides eripedagoogist õpetaja juhendam isel koormusega 9-12 t/nädalas, SOEP.02.014 T eksti psühholingvistika koostavad tunnikonspekte, vaatlevad ja analüüsivad kaaspraktikantide dotsent Karl Karlep tunde. 1AP( 20L+ 20i) • A © 5 .- 7 . n. 21 P, 1 S n -s => A □Eripedagoogika:mag OFLEE.08.001, SOEP.02.003 SOEP.02.027 L ogopeedia ja em akeele d idak tik a Teksti uurivad teadused. Tänapäeva psühholingvistika kujunemine. Teksti dotsent Karl Karlep struktuur, terviklikkus ja sidusus. Teksti tajumine ja tekstiloome (norm ja 6AP( 14L+ 26S+ 200i) • E patoloogia). ■Eripedagoogika:m ag 024. - 28. n. 4 L n-s3 ref => A Kõnepatoloogia avaldumine, kõne korrigeerimine. Erididaktika: võrdlus õpetusega tavakoolis, sõltuvus patoloogiast. SOEP 02 015 A b i- ja tugiõppe p rak tik a noorem as koolieas © 7 .-2 2 . n. .5 L, 1 S n -s 1 ref dotsent Karl Karlep,dotsent Eha Viitar,lektor Kaja Plado,assistent Merit 38. -4 8 . n. ,5 L , 1 S n-sl ref = > E Hallap 6AP( 150P+ 4S+ 86i) • A SO EP.02.028 Psühholingv istika ja lapse kõne aren g ■Eripedagoogikad dotsent Karl Karlep OSOEP.Ol.01 1, SOEP.01.019, SOEP.01.036, SOEP.02.002 2AP( 6S+ 74i) • A Üliõpilased vaatlevad, analüüsivad ja annavad emakeele, matemaatika, □Eripedagoogika:m ag kõneravi, koduloo, tö ö - ja kunstiõpetuse tunde (koorm usega 9-12 t/näd) Lapse kõne arengu seaduspärasused: fonatsioonid; süntaks, sõnavara, abikooli algklassides eripedagoogist õpetaja juhendam isel. hääldamine. 0 2 3 .-2 8 . n. 26 P, 1 S n -s => A ©7. - 12. n. 1 S n-sl re f => A SOEP 02.016 Abi- ja tugiõppe p ra k tik a vanem as koolieas SO EP.02.029 L apse intellekti ja kõne a rengu analüüs L. Võgotski dotsent Karl Karlep,dotsent Eha Viitar,lektor Kaja Plado töödes 5AP( 125P+ 4S+ 71 i) • A dotsent Karl Karlep ■Eripedagoogikad 2AP( 6S+ 74i) • A OSOEP.Ol .004, SOEP.Ol.015, SOEP.Ol.052, SOEP.02.005, □Eripedagoogika:m ag SOEP.02.015 Kõne arengu seos intellekti arenguga. Üliõpilased annavad erikoolide vanemates klassides tunniplaani alusel ©13. - 18. n. 1 S n-sl ref => A kõiki ainetunde (v.a. tööõpetus, m uusika ja kehaline kasvatus) koormusega 8-10 t/näd. SOEP.02.030 N eurolingvistika 0 5 .-9 . n. 25 P, 1 S n -s => A dotsent Karl Karlep 1 AP( 6S+ 34i) • A SOEP.02.017 Koolieelne erim etoodika □ Eripedagoogika:m ag dotsent Viivi Neare Kõneloome ja kõnetaju psühholoogiline struktuur; kõnepatoloogia ja 2AP( 34L+ 12P+ 16S+ 18i) • E ajukahjustused. ■Eripedagoogika:kesk ©7. - 12. n. 1 S n-sl ref => A Sensoorse arengu iseärasused erinevate hälvetega koolieelikutel. Käeliste tegevuste, arvutamise ja m änguõpetuse metoodika üld- ja erinevad SOEP.02.031 K õnem ehhanism ide an a lü ü s N. Ž inkini töödes põhimõtted tavalasteaias ning sobitus- või erirühmades. dotsent Karl Karlep 01. -16. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 ref => E 1,5AP( 6S+ 54i) • A □ Eripedagoogika:mag SOEP.02.018 Logopeediline rü tm ik a OSOEP.02.003 assistent Tiiu Lepp Tsentraalne ja perifeerne kõneaparaat, kõne tajumine ja kõnelemine. 2AP( 32L+ 16P+ 32i) • A ©13. -18 . n. 1 S n -sl ref => A ■Eripedagoogikad OSOEP.02.007 SOEP.02.034 L ogopeedia (IH ) Erinevate kõnepuuete korrigeerim ine rütmika abil. lektor M arika Padrik,assistent M erit Hallap 0 1 .-1 6 . n. 2 L, I P n -s l re f => A 4,5AP( 44L+ 46P+ 12S+ 78i) • E ЗА ■Eripedagoogika:kesk SOEP.02.020 Logopeediline p ra k tik a kliin ikutes O SO EP.O l.034 lektor Marika Padrik Logopeedia üldküsimused; hääldus- ja häälepuuded, rinolaalia, düsartria, 5AP( 60P+ 40S+ lOOi) • A lugemis-kirjutamispuuded, kuulm islangusega laste kõne- avaldumine, ■Eripedagoogikad kõneravi metoodika. OARNR.01.003, SOEP.02.006, SOEP.02.018 ©1. - 16. n. 2 L, 1 P n-s => А - M arika Padrik; Eripedagoogika:kesk Tutvumine meditsiinisüsteem is töötavate logopeedide töökorraldusega, 23. - 39. n. 1 L, 2 P, 1 S n-s => E 2A - Marika Padrik; logopeedi tööülesannete täitm ine haiglas, polikliinikus. Eripedagoogika:kesk ©19. -23. n. 12 P, 8 S n -s => A SOEP.02.035 Logopeedia (2H) SOEP.02.022 A bi- ja tug iõppe s ta žö ö rip rak tik a dotsent Karl Karlep,lektor M arika Padrik,lektor Kaja Plado dotsent Karl Karlep,dotsent Ants Reinm aa,assistent Avo Kontos 4,5AP( 56L+ 48P+ 76i) • E ЗА 4AP( 84P+ 4S+ 72i) • A ■ Eripedagoogikad ■Eripedagoogikad O SOEP.02.034 OSOEP.02.016 Alakõne, kogelus afaasia: kõnepuuete avaldumine ja diagnostika, Üliõpilased täidavad erikoolides (klassi 1 praktikant), kõiki aim eõpetaja töökorralduse teoreetilised alused. ja klassijuhataja ülesandeid eripedagoogi juhendam isel. © 1. - 16. n. 2 L, 2 P n - s = > A 0 1 1 .-1 4 . n. 21 P, 1 S n -s => A 29. - 39. n. 2 L, 2 P n-s => E 2A SOEP.02 024 A b iõppe p ra k tik a SOEP.02.036 L ogopeedia (IL ) dotsent Karl K arlep,dotsent Ants Reinm aa,assistent Avo Kontos lektor M arika Padrik,assistent M erit Hallap 356 SOTSIAALTEADUSKOND 356 8AP( 44L+ 78P+ 56S+ 142i) • E 6A 24. - 39. n. 1.5 P, .5 S n-sl knt, 1 re f => E ■ E ripedagoogikad O SO E P.01.034 SOPH.00.003 Teadusinform atsiooni allikad Logopeedia üldküsimused; hääldus- ja häälepuuded, Logopeedia õppeülesande täitja M arika M eltsas üldküsimused; hääldus- ja häälepuuded, rinolaalia, düsartria, lugemis-, 1 AP( 20L+ 20P) • E kirjutamispuuded, kuulm ispuuetega laste kõne - kõnepuuete avaldumine, □ Psühholoogia:alam diagnostika, kõneravi metoodika. Kursus annab teadmised ja praktilised oskused erialase teadusinform atsiooni otsimiseks, hindam iseks ja korraldamiseks. 0 1 . - 1 6 . n. 2 L, 1 P , 2 S n-s2 ref => 2A Praktilised tööd alates ülikooli raam atukogu kataloogides j a teatmeteostes 23. - 39. n. 1 L, 4 P. 1.5 S n-sl ref => E 4A orienteerum isest kuni andm ebaaside ja INTERNETI kasutamiseni. Tutvustatakse arvutiprogrammi isikliku bibliograafilise andmebaasi SOEP.02.037 Kirjutama ja lugema Õpetamine loomiseks ning bibliograafiliste viidete vorm istam ist. lektor Kaja Plado ©27. - 35. n. 1 L, 1 P n-sl ref => A 1 AP( 16L+ 8P + 4S + 12i) • A □Eripedagoogika:kesk SO PH.00.004 Suhtlem ispsühholoogia OSOEP.02.003 õppeülesande täitja Katri-Evelin Esop Kirjutamis- ja lugemisoskuse uurimine, om andam ise raskused, nende 2AP( 20L+ 30P+ 30i) • E ületamise võim alused üldkoolis. □K asvatusteadused:alam , Psühholoogia:alam ©23. - 27. n. 2 L, 2 P, 1 S n-sl ref => A Kursus annab sissejuhatava ülevaate suhtlemispsühholoogia uurimisteem adest erinevates psühholoogia valdkondades: arengu-, SOEP.02.039 Praktika koolieelses lasteasutuses (SP) sotsiaal- ja kliinilises psühholoogias ning kommunikatsiooniteoorias ja dotsent Viivi N eare,assistent M erit Hallap pereuuringutes. 3AP( 72L+ 2S+ 46i) • A ©24. - 38. n. 2 L n-sl re f => E ■ Eripedagoogikad Töötamine koolieelse lasteasutuse erirühm a või sobitusrühm a kasvataja SOPH.00.005 Sissejuhatus uurim ism eetodeisse vöi eripedagoogi funktsioonides. Tutvumine vastavate asutuste dotsent Aavo Luuk töökorraldusega. 2AP( 20L+ 12S+ 48i) • E ©9. - 13. n. 16 P n-s => A ■ Eripedagoogikaalane M editsiiniõeteadus: Kursus annab ülevaate k ä itu m is-ja sotsiaalteaduste uurimismeetodeist ja SOEP.02.040 Kakskeelne laps— erivajadustega laps? nende valiku ning kasutam ise iseärasustest. assistent M erit Hallap 1 AP( 14L+ 6S+ 20i) • A ©korduv: 8 n. 2.5 L, 1.5 S n -sl knt => E □ Eripedagoogika:kesk OSOEP.02.003 SO PH.00.006 R akenduspsühholoogia I Kakskeelsuse määratlus, tüpoloogia, uurimine. Kakskeelse lapse areng. Tuuli Ruus, Aune Valk Kakskeelse lapse kõne arengut mõjutavad tegurid. Interferents. 1,5AP( 34L+ 6S+ 20i) • E Kakskeelsete laste haridusvõim alused. Kakskeelsus ja eripedagoogika. □ Psühholoogia:alam © 2 6 .-3 5 . n. 1.5 L, .5 S n -s = > A Aine annab ülevaate psühholoogia erinevatest rakendusaladest nagu koolipsühholoogia, kliiniline psühholoogia, reklaami- ja SOEP.02.041 Em akeele abiõpe III organisatsioonipsühholoogia, Eestis viljeldavad mitmesugused lektor Kaja Plado psühhoteraapiavorm id jne. Tutvustatakse erinevaid töösuundi ja 3AP( 54L+ 8P+ 4S+ 54i) • EA enam kasutatavaid m etoodikaid. Käsitletakse psühholoogi eetika ■Eripedagoogika:kesk probleeme. Eelpoolnim etatud valdkondadest kutsutakse rääkima OSOEP.02.001 psühholooge-praktikuid. Kõnearendus, lugemistunni metoodika, praktilise gram m atika õpetamine. ©2. - 16. n. 2 L n-sl re f => E Oskused: tunnikonspektide koostamine, tundide protokollim ine ja analüüs. SO PH.00.008 Ind iv id u aa lsed erinevused II © 1 .-1 6 . n. 4 L , 1 P, 1 S n-s4 knt => E A dotsent A leksander Pulver 4AP( 72L+ 36S+ 52i) • E SOEP.02.042 Em akeele abiõpe II ■Psühholoogia:kesk dotsent Karl Karlep OSOPH.OO.OOl, SO PH .00.002 1,5AP( 26L+ 4P+ 2S+ 28i) • A Kursuse eesm ärgiks on anda süsteemsed teadmised individuaalsete ■Eripedagoogika:kesk erinevuste probleem idest psühholoogias. Vaatluse alla võetakse kaks OSOEP.02.001 suurt valdkonda: individuaalsed erinevused võimetes ja individuaalsed Kõnearendus, lugemistunni metoodika. Oskused: tunnikonspektide erinevused isiksuses. Kursuse esimeses pooles vaadeldakse vaimsete koostamine, tundide protokollim ine ja analüüs. võimete kontseptsioone, kirjeldatakse pärilikke ja keskkondlikke vaimsete ©24. - 39. n. 2 L, 1 P, 1 S n-s2 ref => A võim ete m õjureid ning analüüsitakse võimete mõõtmiseks kasutatavaid teste. Kursuse teises pooles vaadeldakse isiksuse kirjeldamise nelja PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (PH) paradigm at (psühhodünaam iline, biheivioristlik, humanistlik, klassifitseeriv) ja tutvustatakse iga paradigm a kontseptsioone. © 1. - 20. n. 2 L, 1 S n-s => A PSÜHHOLOOGIA OSAKOND (00) 24. - 40. n. 2 L, 1 S n-s => E SO PH.00.009 K eskkonnapsühholoogia SOPH.00.002 U urim ism eetodid psühholoogias (praktikum) dotsent Toomas N iit teadur Tiia L aak jek tor M arika Rauk.õppeülesande täitja Urve Talvik 3AP( 40L+ 80i) • E 3AP( 4L+ 68P+ 10S+ 38i) • E □ Psühholoogia:kesk ■ Psühholoogia:alam OSOPH.OO.OOl, SO PH .00.002 Sissejuhatus psühholoogias kasutatavaisse teadusliku uurimise Antakse ülevaade inimese ja keskkonna vahekorda käsitlevatest m eetoditesse (teemad: teooria, induktiivne ja deduktiivne meetod, vaatlus, psühholoogilistest teooriatest, keskkonnapsühholoogia meetoditest ja intervjuu, eksperim ent, uurimisprojekti koostamine, eksperimendi põhilistest uurim isvaldkondadest (inimese ruumikäitumine, planeerim ine, teadusliku artikli kirjutam ine); saab ülevaate tulemuste keskkonnataju, arhitektuuripsühholoogiajt.). töötluse võim alustest ja interpreteerimisest. Praktilised tööd on nägemis-, ©m ärts, 5 8 L n-sl re f => E m älu -ja sotsiaalpsühholoogia valdkonnast. ©2. - 9. n. 1.5 P, .5 S n-sl knt, 1 ref => A SO PH .00.010 K oolipsühholoogia 357 SOTSIAALTEADIJSKOIVD 357 lektor Eve Kikas 24. - 39. n. 1 P, 3 S n-sl knt => E 2AP( 20L+ 12S+ 48i) • E □Psühholoogia:kesk SO PH.00.021 Läbirääkim iste psühholoogia OSOPH.OO.OOl õppeülesande täitja Arno Baltin Ülevaade koolipsühholoogia ajaloost. Lapse arengu teooriad: 3AP( 40L+ 80i) • E rakendamine koolis. Erivajadustega lapsed. Psühhodiagnostika koolis. □ Psühholoogia:kesk Psühholoogiline abistamine. Koolipsühholoogia Eestis. OSOPH.OO.OOl 0 1 . - 16. n. 1.5 L, .5 S n-sl ref => E Läbirääkim isi käsitletakse konflikti lahendamise meetodina. Kursus annab teadm isi läbirääkim iste pidam iseks vajalikest oskustest ning SOPH.00.011 Isiksuse uurimismeetodid (praktikum) osapoolte strateegilistest ja taktikalistest valikutest läbirääkimiste lektor Eve Kikas,lektor Maie Kreegipuu,lektor Marika Rauk olukorras. Osalejad saavad läbirääkim iste pidamise ja analüüsimise 3AP( 4L+ 68P+ 48i) • E kogemuse. ■Psühholoogia:kesk NB! Osalejate arv piiratud - max 24 inimest! OSOPH.OO.OOl, SOPH.00.002 Kursus toim ub üle nädala kahepäevaste tsüklitena (neljapäeval ja reedel, 4 Aine annab ülevaate isiksuse uurimisel kasutatavatest erinevatest tundi päevas) testitüiipidest, testi kvaliteedi hindamise kriteeriumidest, testide ©24. - 39. n. 4 L n-s3 knt, 1 ref => E läbiviimisest ja tulem uste interpreteerimisest. Vaadeldakse ka muid isiksuse uurimise tehnikaid ja skaalasid. Oluline osa on praktilisel SOPH.00.024 Neuropsühholoogia andmetöötlusel. lektor Aaro Toomela ©2. - 19. n. 2 P n-sl knt => A 2AP( 40L+ 40i) • E 24. - 39. n. 2 P n-sl knt => E ■Psühholoogia:kesk Põhiteemad. Aju ja käitumise seoste üldised põhimõisted: 3 SOPH.00.012 Arengupsühholoogia II funktsionaalset blokki, neuropsühholoogiline gradient, dotsent Tiia Tulviste ajupoolkeradevaheline funktsionaalne asümmeetria. Aju arengu ja 2AP( 18L+ 18S+ 44i) • E käitum ise üldised seosed fülo- ja ontogeneesis. Eriküsimused: agnoosiad, ■Psühholoogia:kesk apraksiad, soolised erinevused, frontaalsagarate ja ajutüvestruktuuride roll OSOPH.OO.OOl, SOPH.OO. 102 psüühikas. Kursuses käsitletakse põhilisi arenguteooriaid. Kursus on mõeldud neile, ©24. - 30. n. 6 L n-s => E kes on kuulanud sissejuhatavat kursust arengupsühholoogiasse. ©24. - 39. n. 2 L n-sl ref => E SO PH.00.025 Psühholoogia ajalugu korr. professor Jüri Allik SOPH.00.013 Sotsiaalpsühholoogia II 3AP( 57L+ 63i) • E dotsent Olev M ust,õppeülesande täitja Luule Kants ■Psühholoogia:ülem 3AP( 36L+ 18S+ 66i) • E Psüühika käsitlused vanaajal. Psüühika käsitlused kesk- ja uusajal. ■Psühholoogia:kesk Psühholoogia XIX sajandil: psühholoogia iseseisvumine. Psühholoogia OSOPH.OO.OOl, SOPH.OO. 104 Euroopas XX sajandil Psühholoogia Ameerikas XX sajandil Sotsiaalpsühholoogia põhiteooriate ja käsitluste tasandid. Põhiteemad: Psühholoogia Eestis. sotsialisatsioon, sotsiaalne mõju, kultuuridevahelised erinevused. Kursus ©1. - 16. n. 3 L n-sl ref => E põhineb loengutel ning originaaltekstide analüüsil seminarides. © 24.-39 . n. 1.5 L, 1.5 S n-sl re f => E SOPH.00.029 Ülevaade psühholoogiast dotsent Aavo Luuk SOPH 00.015 Tegevus (motiivid ja em otsioonid) 4AP( 60L+ lOOi) • E dotsent Aavo Luuk Kursus on orienteeritud sissejuhatusena psühholoogiasse kui teadusse ja 2AP( 22L+ 16S+ 42i) • E kui rakenduslikku teadmiste valdkonda, mis aitab inimesel mõista omi ja ■Psühholoogia:kesk võõraid psühholoogilisi probleeme ning neile ise lahendusi või OSOPH.OO.OOl professionaalset abi otsida. Käsitletavad teemad: M otiivide liigitus ja teooriad. Emotsioonide liigitus ©2. - 15. n. 4 L n-s4 knt, 1 re f => E ja teooriad. Emotsioonide ja m otiivide seosed tegevuses. ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E SOPH.00.031 Formaalne loogika (traditsiooniline) lektor Galina Vuks SOPH.00.016 K ognitiivne psühholoogia 2,5AP( 34L+ 56i) • E lektor Eve Kikas,lektor M arika Rauk ■A jalugu:alam , Kasvatusteadused:alam, Õ igusteadus:! 2AP( 36L+ 44i) • E Tutvustatakse põhilisi mõtlemisvorme, m õtlemisseadusi, defineerimise, ■Psühholoogia:kesk arutluse, tõestuse reegleid ning printsiipe. Õpetatakse m äärama loogilisi OSOPH.OO.OOl vigu, demagoogilisi võtteid nii arutluses kui ka tõestuses. Tunnetusprotsesse (taju - eriti nägem istaju, tähelepanu, mälu, keel, kõne ja mõtlemine) käsitlevad kaasaegsed teooriad ja probleemid. NB! Sama mahu ja sisuga kursust on võimalik kuulata nii sügis- kui ka ©Ei ole teada kevadsemestril. ©korduv: 16 n. 2 L n-s3 knt => E SOPH.00.019 Kliinilise psühholoogia m etodoloogia lektor Maie Kreegipuu SOPH.OO.035 Sotsiaalpsühholoogia 4AP( 10L+ 24P+ 46S+ 80i) • EA dotsent Olev M ust,õppeülesande täitja Luule Kants □ Psiihholoogia.kesk, Psühholoogia:ülem 3AP( 60L+ 60i) • E OSOPH.OO.OOl, SO PH .00.038 ■Kasvatusteadused:alam , Sotsioloogia.kesk Kursus annab teadm ised üldistest m etodoloogilistest alustest ja eetilistest □ A jak irjan d u s :, Avalikkussuhted ja teabekorraldus: printsiipidest ning mõningal määral ka praktilisi oskusi Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkondadesse ja individuaalkliendiga töötam iseks. Kursuse algul täidavad kõik osalejad mõistesüsteemi. Sissejuhatav kursus mittepsühholoogidele. hinnangu- ja enesehinnangu küsim ustiku, mille põhjal valitakse käsitletavad probleem alad. Seetõttu võib iga tsükkel osalejate eelistustest © 1. - 16. n. 3 L, .5 S n-s 1 re f => E olenevalt saada veidi erinev. Kõik teemad töötatakse läbi kaasuste analüüsi ning praktiliste harjutuste toel. Osalejad teevad ettekandeid antud SOPH.00.038 Kliiniline psühholoogia II probleemi kohta iseseisvalt otsitud teoreetilise ning faktilise materjali lektor M aie Kreegipuu põhjal. 2AP( 24L+ 20S+ 36i) • E NB! Osavõtjate arv piiratud - max 15 inimest! ■Psühholoogia:kesk © I , - 15. n. 1 P, 3 S n-s 1 knt = > A OSOPH.OO.OOl 358 SOTSIAALTEADUSKOND 358 Keskastm e teadm ised psüühiliste häirete psühholoogilistest teooriatest Ü levaatekursus, mille raam es leiavad käsitlem ist kaasaegse psühholoogia ning peam istest teraapiakoolkondadest. kõige enam huvipakkuvad teemad. Kursus jaguneb viieks suureks 0 5 . - 15. n. 2 L, 2 S n-sl knt, 1 ref => E tem aatiliseks rühmaks. Esim ene probleem ide ring on seotud inimese ja tem a sisem aailm aga (iseloom ujooned, vaimsed võimed, eneseteadvus, SOPH.00.043 Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule em otsionaalsed seisundid, kognitiivsed protsessid jne.) Teine probleemide õppeülesande täitja Kadi Liik ring on seotud inim estevaheliste suhetega (lähisuhted, atraktiivsus, 2AP( 28L+ 4S+ 48i) * E konfliktid, suhete dünaam ika jne.). Kolmas probleem ide ring on seotud □ P sühho loog iaa lane Psühholoogia:kesk inimese ja gruppide suhetega (konform sus, hoiakute polariseerumine, OSOPH.OO.OOl sotsiaalsed normid jne.). N eljas probleem ide ring on seotud inimese A ntakse ülevaade kontekstualistlikest arenguteooriatest, käsitletakse eri arenguliste teem adega (em a-laps interaktsioon, kodukeskkond, keeleline vanuses laste arengulisi võim alusi keskkonnaga suhtlemisel, areng jne.). Ja viies probleem ide ring on seotud inimese ja kultuuri paigaidentiteedi arengut, uurimiskäitum ise ja stimulatsiooni iseloomu, vaheliste seostega (kultuuri mõju käitum isele ja arengule, assimilatsioon, müra, inimtiheduse, TV jm s. mõju lapse arengule. Põhjalikum alt on identiteet jne.).K ursuse raames viiakse läbi psühholoogilisi teste, mis vaatluse all mänguasjade ja m änguväljaku varustuselem entide seosed võim aldavad saada enda kohta am m endava psühholoogilise kirjelduse arenguga ning laste individuaalsed erinevused (sh. puuded) keskkonnaga ©24. - 40. n. 2 L n-s => E suhtlemisel. ©aprill, 4 7 L, 1 S n-s => E SO PH .00.058 Toitum ise psühholoogia ja toodete sensoorne analüüs lektor G alina Vuks SOPH.00.045 M enetluspraktika (koolipsühholoogias) 2AP( 20L+ 10P+ 50i) • E lektor Eve Kikas □B ioloogia: , K eem ia :, M ajandusteadus: 4AP( 144P+ 8S+ 8i) • E Kursus on m õeldud majandus-, keem ia- ja bioloogiatudengitele, kes □ Psühholoogia:ülem tahavad end siduda laboratoorse tööga või ostu-müügi korraldamisega OSOPH.OO.OIO toiduainetööstuses, väärism etallide ja vääriskivide tootmises, Psühhodiagnostika koolis. Nõustam ine, konsulteerim ine, teraapia. Case'i parfüm eeriatööstuses ning kaubanduses. Tutvustatakse toodete kvaliteedi analüüs. Praktika koolis. kontrollim ise ja hindam ise sensoorseid (organoleptilisi) meetodeid ja ©3. - 4. n. 4 S n-s rahvusvahelisi (ISO) standardeid sellel alal. Kuna sensoorse analüüsi ja 5 .-1 0 . n. 10 P n-s hindam ise puhul toetutakse aistingutele, siis aineprogrammis käsitletakse 1 1 ,-1 1 . n. 2 S n -s => E m aitse-, lõhna- ning värvusaistingute psühholoogilisi seaduspärasusi. © 2 4 .-3 9 . n. 1.5 L, .5 P n-sl re f => E SOPH.00.046 Psühholoogia uurimismeetodid korr. professor Jüri Allik,korr. professor Jaanus Harro,dotsent Aavo SO PH.00.067 Reklaam ipsühholoogia Luuk,dotsent Olev M ust,dotsent A leksander Pulver,dotsent T iia Tulviste Õppeülesande täitja Raivo Valk 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E 2AP( 14L+ 7P+ 7S+ 52i) • E ■Psühholoogia:ülem □ Psühholoogia: © SOPH.00.002, SOPH.OO.Ol 1 Reklaami ajalugu. Reklaam ipsühholoogia põhiprobleemid. Reklaami Käsitletakse uurimism eetodeid, mida kasutatakse psühhofüsioloogias, psühholoogiline olemus. Reklaam teate elemendid. Reklaami vastuvõttu psühhofüüsikas, arengu-, so ts iaa l-ja isiksusepsühholoogias. m õjutavad tegurid. M õjustam ispsühholoogia võtted. Tarbijate rühmad ja © 1 - 16. n. 1 L, 1 S n-s4 ref => E reklaam. Reklaamieetika. Reklaam ide analüüs. © 3 .-4 . n. 2 L n -s SOPH.00.047 Psühholoogia m etodoloogia 5. - 16. n. 1 L, 1 S n -sl re f => E 3AP( 8L+ 16S+ 96i) • E ■Psühholoogia:ülem SO PH.00.070 Juhtim ispsühholoogia Kursus põhineb suures osas iseseisval tööl ning koosneb kahest osast: 1) dotsent Aavo Luuk psühholoogia osakonna välislektorite loengute kuulamine ja nende põhjal 1 AP( 16L+ 8S+ 16i) • E essee kirjutamine ning 2) viimasel ajal osakonnas kaitstud seminaritööde ■M editsiiniõeteadus: lugemine ja refereerimine. □ Kasvatusteadused: Seminarides arutatakse ühiselt iseseisva töö tulemusi. O SO PH .00.029 ©september, 6 4 S n-s4 ref => E © SO PH .00.035, SOPH.00.057 Kursus annab sissejuhatuse juhtim ispsühholoogia põhiprobleemidesse SO PH .00.050 Lapse kõne areng (erikursus) m ittepsühholoogidele. dotsent Tiia Tulviste 2AP( 18L+ 18S+ 44i) • E □ Eesti ja soome-ugri f ilo loog ia :, Psühholoogia:kesk © korduv: 6 n 3 L, 1 S n-s => E ©SOPH.OO.OOl, SO PH .00.029, SOPH.00.057 Kursuses käsitletakse lapse kõne arenguga seotud küsimusi. Erilist SO PH.00.084 U urim istöö m etodoloogia tähelepanu pööratakse kõne arengu seosele lapse üldise kognitiivse korr. professor Jüri Allik,korr. professor Jaanus Harro,dotsent Aavo arenguga. Kursus on mõeldud kõigile neile, kelle sem inari-, lõpu- või Luuk,dotsent Olev M ust,dotsent A leksander Pulver,dotsent Tiia Tulviste magistritöö on seotud laste kõne uurimisega. Tudengitel on võim alus om a 2AP( 40S+ 40i) • E uurimistöid tutvustada ning nende üle arutleda. ■ Psühholoogia:m ag © veebruar, 5 4 L, 4 S n-s4 re f => E Käsitletakse uurim ism eetodeid, m ida kasutatakse psühhofüsioloogias, psühhofüüsikas, arengu-, so ts iaa l-ja isiksusepsühholoogias. SOPH.00.054 Psühholoogia metodoloogia eriseminar © 1. - 16. n. 2 S n-s4 ref => E korr. professor Jüri Allik 4AP( 80S+ 80i) • EA SOPH.00.088 N õustam ise põhialused □ Psühholoogia:üIem õppeülesande täitja Kaia Kastepõld o s o p h .oo.6o2, SOPH.OO.Ol 1 2AP( 20L+ 6P+ 4S+ 50i) • E Psühholoogia valikkursus seminari-, lõpu- või magistritööd kirjutavatele □ Psühholoogia: üliõpilastele nende uurim istööga seotud m etodoloogiliste probleemide Kursus annab ülevaate psühholoogilisest nõustamisest kui käsitlemisega. uurim isvaldkonna arengust läbi ajaloo ning kui elukutse olemusest. ©veebruar, 10 4 S n-sl re f => E Käsitletakse järgm isi teemasid: nõustamise mudelid ja protsess, septem ber, 10 4 S n-sl re f => A nõustamissuhe, nõustaja omadused ja oskused, toimetulek "raskete" klientide ja nõustamissituatsioonidega, grupinõustamine, eetika SOPH.00.057 Psühholoogia nõustamisel. dotsent A leksander Pulver ©3 . - 12. n. 2 L n-s 2AP( 36L+ 4P+ 40i) • E 13. - 14. n. 3 P n -s 359 SOTSIAALTEADUSKOND 359 15. - 15. n. 4 S n-s => E SOPH.OO.llO E m otsioon ide, m otivatsioonide ja isiksuse SOPH.00.102 A rengupsühholoogia I psühhobioloogia dotsent Tiia Tulviste,lektor Eve Kikas korr. professor Jaanus Harro 1,5AP( 24L+ 12S+ 24i) • E 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E ■Psühholoogia:alam □ Psühholoogia:ülem Antud kursus on osa suurem ast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", ® SO PH .00.111,SO PH .O O .H 2 milles on peale käesoleva veel neli osa: Tegevus ja tunnetus I, Psühholoogia kursuses analüüsitakse ajus toimuvaid protsesse, mille Individuaalsed erinevused I, Kliiniline psühholoogia I ja alusel tekivad emotsioonid ja motivatsioonid. Vaatluse all on ka isiksuse Sotsiaalpsühholoogia 1. Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade teadaolevad bioloogilised korrelaadid. Eesmärgiks on tundma õppida psühholoogia põhim õistetest ja uurimisvaldkondadest. psüühiliste nähtuste evolutsioonilist loogikat ja selle bioloogilist ©24. - 28. n. 4 L, 2 S n-s => E substraati ning otsida ajus toimuvate protsesside seoseid välise käitumise kom plekssete ilmingutega. SOPH.00.103 K liiniline psühholoogia I ©24. - 39. n. 1 L, 1 S n-s5 ref => E lektor Maie Kreegipuu 1,5AP( 24L+ 12S+ 24i) • E SOPH.00.111 N eurokeem ia ■Psühholoogia:alam korr. professor Jaanus Harro Antud kursus on osa suuremast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", 2AP( 40L+ 40i) • E milles on peale käesoleva veel neli osa: Tegevus ja tunnetus 1, ■Psühholoogia:ülem Individuaalsed erinevused I, Arengupsühholoogia I ja © A R FS.01.007 Sotsiaalpsühholoogia I. Kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade Kursuse edukalt läbinud üliõpilased teavad põhiliste aju psühholoogia põhimõistetest ja uurimisvaldkondadest. virgatsainesüsteem ide biokeem iat ja paigutust, ning seoseid käitumise ©29. - 34. n. 4 L, 2 S n-s2 knt => E erinevate aspektidega. Saadakse teadmisi, mis hõlbustavad käitumise bioloogia mõistm ist ning psüühikat mõjustavate farmakonide toimest SOPH.00.104 S otsiaalpsühholoogia I arusaamist. dotsent Olev Must © 1 .-1 6 . n. 2 L, .5 S n -s l re f => E 1,5AP( 24L+ 12S+ 25i) • E ■Psühholoogia:alam SO PH.00.112 N eurofa rm akoloogia Antud kursus on osa suurem ast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", korr. professor Jaanus Harro milles on peale käesoleva veel neli osa: Tegevus ja tunnetus I, 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E Individuaalsed erinevused I, Arengupsühholoogia I ja Kliiniline ■Psühholoogia:ülem psühholoogia I. Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade psühholoogia © SO PH .O O .lll põhimõistetest ja uurimisvaldkondadest. Kursuse edukalt läbinud üliõpilased teavad farmakoloogias ja olmes ©34. - 39. n. 4 L, 2 S n-s => E kasutatavaid psühhoaktiivseid ühendeid, nende kasutamise ajalugu, toimeid ja kõrvaltoimeid. Erilist tähelepanu pööratakse sõltuvusravimite SOPH.00.107 K u n st ja nägem ine ning ravimsõltuvuste väljakujunem ise psühhobioloogilistele ja Õppeülesande täitja Kairi Kreegipuu psühholoogilistele alustele. 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E ©24. - 39. n. 2 L, .5 S n-sl ref => E □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem OSOPH.OO.OOl, SOPH.00.002 SOPH.00.113 M en etlu sp rak tik a kliinilises psühholoogias I Kursusel vaadeldakse kunsti ja kunstiteoseid nägemispsühholoogia lektor M aie Kreegipuu seisukohast. Peatutakse kunstiteoste taju uurimise meetodeil ning 1 AP( 32P+ 8S) • E järgmistel teemadel: nägem issüsteem ja selle areng, figuuri ja vormi taju, □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem illusioonid, värvustaju, silm aliigutused, nägemiseelistused, sügavustaju Praktika toimub juunikuus Jäm ejala Psüühoneuroloogia haiglas. jne. Teemasid illustreerivad rohked näited. ©juuni, 1 32 P, 8 S n-s => E 0 2 5 .-4 0 . n. 1.5 L, .5 S n-sl re f => E SOPH.00.114 M enetlu sp rak tik a kliinilises psüüholoogias II SOPH 00.108 K liinilise psühholoogia erisem in ar lektor Maie Kreegipuu lektor Maie Kreegipuu 2AP( 64P+ 16S) • E 3AP( 16L+32S+ 80i) • EA □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem □Psühholoogia: kesk, Psühholoogia:ülem Praktika toimub juunikuus Jäm ejala Psühhoneuroloogia haiglas. OSOPH.OO.OOl, SO PH.00.038 ©juuni, 2 32 P, 8 S n-s => E Kursus on mõeldus eelkõige neile, kes kliinilises psühholoogias seminaritööd teevad, aga tulla võivad ka teised, kes mõnd teem at selles SOPH.00.115 M e n etlu sp rak tik a kliinilises psühholoogias III valdkonnas põhjalikum alt tundm a tahavad õppida. Kursus toimub üle lektor Maie Kreegipuu nädala 4 tunniste sem inaridena, kursuse algul on mõned loengud, seejärel 3AP( 96P+ 24S) • E teevad osalejad ettekandeid om a uurimistöö ja iseseisvalt loetud □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem kirjanduse põhjal. Praktika toim ub juunikuus Jäm ejala Psühhoneuroloogia haiglas. 01 . - 15. n. .5 L, 1.5 S n -sl re f => A ©juuni, 3 32 P, 8 S n-s => E 24. - 39. n. .5 L, 1.5 S n-s2 re f => E SOPH.00.116 M enetlu sp rak tik a kliinilises psühholoogias IV SOPH 00.109 Ü liõp ilasnõustam ine lektor M aie Kreegipuu Ülle K apsi,õppeülesande täitja Katri-Evelin Esop,õppeülesande täitja 4AP( 128P+ 32S) • E Kaia Kastepõld □ Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem 2AP( 14L+30P+ 10S+ 24i) • A Praktika toimub juunikuus Jäm ejala Psühhoneuroloogia haiglas. Kursuses käsitletakse üliõpilasnõustaja tegevuses vajalikke teadmisi ning ©juuni, 4 32 P, 8 S n-s => E praktilisi oskusi. Kursuse esimeses osas antakse ülevaade üliõpilasnõustamises vajalikust informatsioonist: TÜ struktuurist, SO PH.00.117 Ju h e n d a ja se m in a r I õppekorralduseeskirjast, üliõpilasorganisatsioonidest, üliõpilase õigustest korr. professor Jüri A llik,dotsent Olev M ust,dotsent Aleksander ja kohustustest. Kursuse teine osa on suhtlem istreening, kus käsitletakse Pulver,lektor Anu Realo üliõpilasnõustaja töös vajalikke psühholoogilisi oskusi: isikutaju, 5AP( 24S+ 176i) • E interpersonaalset suhtlem ist, enesekehtestamist, grupi juhtim ist, koostöö ■ Psühholoogia:mag soodustamist ning enam kasutatavaid grupitöö meetodeid. Kord kuus toimuvatel seminaridel arutatakse m agistritöö planeerimise, ©aprill, 1 14 L, 10 S n-s uurimistöö käivitam ise ja meetodite valikuga seotud probleeme, september, 3 10 P n-s => A ©veebruar, 4 3 S n-s => E 360 SOTSIAALTEADUSKOND 360 september, 4 3 S n-s © veebruar, 4 3 S n-s => E september, 4 3 S n-s SOPH.OO.118 Juhendajasem inar II korr. professor Jüri A llik,dotsent Olev M ust,dotsent A leksander SOPH.OO. 127 J u h e n d a ja s e m in a r IV Pulver,dotsent T iia Tulviste,lektor Anu Realo korr. professor Jüri Allik 5AP( 24S+ 176i) • E 5AP( 24S+ 176i) • E ■Psühholoogia:m ag ■ Psühholoogia:dokt Kord kuus toimuvatel sem inaridel arutatakse magistritöö kaigus üles O SO PH .00.124, SOPH.00.125, SOPH.OO.126 kerkivaid probleeme. Käsitletakse tulem uste töötlem ist ja analüüsi, Sem inar 2. aasta doktorantidele. Vaatluse all on põhiliselt doktoritöö © veebruar, 4 3 S n-s => E vorm istam isega ja tulem uste analüüsiga seotud probleemid. Seminar september, 4 3 S n-s toim ub kord kuus. ©veebruar, 4 3 S n-s => E SOPH.OO. 119 Psühholoogia õpetamise metoodika I septem ber, 4 3 S n-s korr. professor Jüri Allik,dotsent Aavo Luuk,dotsent Olev M ust,dotsent Aleksander Pulver,dotsent T iia Tulviste,lektor Maie Kreegipuu,lektor SOPH.OO. 128 D o k to risem in ar M arika Rauk korr. professor Jüri Allik 1 AP( 12S+ 28i) • E 5AP( 40S+ 160i) • E □ Psühholoogia:mag □ Psühholoogia:dokt Kord kuus toimuvatel seminaridel arutatakse konkreetsete õppeülesannete Seminarides toim ub teem akohase kirjanduse ja tööde süvendatud arutelu, planeerimise, õppematerjali ettevalm istam ise ja õppetöö läbiviimisel üles ©veebruar. 4 4 S n-s => E kerkivaid probleeme. Iga m agistrant valmistab vähem alt 10 tunni mahus september, 4 5 S n-s õppetööd. ©veebruar, 3 2 S n-s => E SOPH.OO. 131 T erv isepsühholoog ia september, 3 2 S n-s õppeülesande täitja Talvi K allasm aa 2AP( 20L+ 20S+ 40i) • E SOPH.OO.120 Psühholoogia õpetam ise metoodika II ■Rakenduspsühholoogia:m ag korr. professor Jüri A llik,dotsent Aavo Luuk,dotsent Olev M ust,dotsent □ Psühholoogia:ülem Aleksander Pulver,dotsent T iia Tui viste,lektor Maie Kreegipuu,lektor OSOPH.OO.OOl, SO PH.00.038 M arika Rauk Kursusel käsitletakse tervisepsühholoogia uurimismeetodeid ja peamisi 2AP( 12S+ 68i) • E teemasid: Tervisekäitum ine ja selle biopsühhosotsiaalsed tegurid. Stress □ Psühholoogia:mag ja tervis. Toim etulek stressiga. A lkoholism ja suitsetamine. Olulisemad Kord kuus toimuvatel seminaridel arutatakse konkreetsete õppeülesannete psühhosom aatilised häired. Valu. Spetsiifiliste haigustega (nt. vähk, ettevalmistamisel, planeerimisel jne. tekkinud probleeme. Iga m agistrant AIDS, Alzheimeri tõbi, diabeet, südamehaigused) seotud valmistab ette iseseisva kursuse vähem alt 1 AP mahus. psühholoogilised probleemid. ©veebruar, 3 2 S n-s => E ©25. - 34. n. 2 L, 2 S n-sl re f => E september, 3 2 S n-s SOPH.OO. 132 K o g n itiiv -k ä itu m is te raap ia SOPH.OO 123 Psühholoogia m etodoloogia erisem inar (magistrikursus) lektor M aie Kreegipuu korr. professor Jüri Allik 8AP( 80P+ 80S+ 160i) • E 4AP( 80S+ 80i) • E □ RakenduspsühhoIoogia:m ag □ Psühholoogia:mag © SO PH .00.133, SOPH.OO. 134, SOPH.OO. 135 Psühholoogia valikkursus m agistritööd kirjutavatele üliõpilastele nende Kursus käsitleb kognitiiv-käitum isteraapia teooriaid ja tehnikaid uurimistööga seotud metodoloogiliste probleemide käsitlemisega, Käsitletavad teemad, klassikaline kognitiivteraapia, käitumisanalüüs, ©veebruar, 10 4 S n-sl ref => E ratsionaal-em otiivne teraapia, probleemilahendus, september, 10 4 S n-sl re f => A enesejuhendusteraapiad, kognitiivne paariteraapia. Õpitakse olulisemate psüühikahäirete kognitiiv-käitum islikke seletusi, nendele vastavaid SOPH.OO. 124 Juhendajasem inar I ravim eetodeid ja tehnikaid. Praktikum ides harjutatakse olulisemaid korr. professor Jüri Allik terapeutilisi oskusi, sealhulgas haigusjuhtumi kontseptualiseerimist, 5AP( 24S+ 176i) • E seansi ja kogu ravi planeerim ist, probleemide väljaselgitamist, ■Psühholoogia:dokt negatiivsete kognitsioonide ja käitum ism ustrite leidmist ning Seminar 1. aasta doktorantidele, kus käsitletakse doktoritöö planeerimise üm berkujundam ist, terapeutiliste kujundam ist jm s. Kursus toimub ja uurimism eetodite valikuga seotud probleeme. Sem inar toim ub kord kahepäevaste tsüklitena 1 kord kuus. NB! Kursus algab veebruaris 1999 kuus. ja lõpeb 2000. a. kevadel. ©veebruar, 4 3 S n-s => E ©veebruar, 4 6 P, 6 S n-sl knt, 1 ref => A september, 4 3 S n-s SOPH.00.133 Ju h tu m ia n a lü ü s i a lused SO PH .00.125 Juhendajasem inar II lektor M aie Kreegipuu korr. professor Jüri Allik 2AP( 24L+ 16S+ 40i) • A 5AP( 24S+ 176i) • E ■Rakenduspsühholoogia:m ag ■ Psühholoogia:dokt □ Psühholoogia: ülem OSOPH.00.124 Kursus õpetab korraldam a ja analüüsima tööd patsientidega: planeerima Seminar 2. aasta doktorantidele. K äsitletakse andmete kogumise ja intervjuusid ja hindam isi, süstem aatiliselt koguma andmeid, neid töötlem isega seotud probleeme. Arutletakse ka uuema teem akohase analüüsim a ja tõlgendam a, juhtum it kontseptualiseerim a ja esitama. kirjanduse üle. Sem inar toimub kord kuus. Praktilises osas analüüsitakse osalejate tööd patsientidega ja harjutatakse ©veebruar, 4 3 S n-s => E kliinilise psühholoogi töö dokum enteerim ist. Kursus toimub üle nädala 4 september, 4 3 S n-s tundi korraga. © 1. - 15. n. 2 L, 2 S n-s => A SOPH.OO. 126 Juhendajasem inar III korr. professor Jüri Allik SOPH.OO.134 K liinilise psühholoogia eetika ja m etodoloogia 5AP( 24S+ 176i) • E lektor M aie Kreegipuu ■Psühholoogia:dokt 2AP( 4L+ 12P+24S+ 40i) • E O SO PH .00.124, SOPH.OO. 125 ■ Rakenduspsühholoogia:m ag Sem inar III aasta doktorantidele. Vaatluse alla tulevad andm etöötlusega Kursuses käsitletakse eetilisi dilemmasid ja üldmetodoloogilisi probleeme seotud probleemid, samuti käsitletakse uuemat teem akohast kirjandust. kliinilise psühholoogi töös. Käsitletavad teemad: patsiendi õigused, Sem inar toim ub kord kuus. konfidentsiaalsus, priviligeeritud kom m unikatsioon, väärtuste erinevused 361 SOTSIAALTEADUSKOND 361 ja väärtuskonfliktid, psühholoogi kompetentsus kui eetiline ja praktiline probleem. Kursus toim ub üle nädala 4 tundi korraga. SO PH.00.148 Psühholoogia m etateooria. Ajalugu ja kaasaeg ©24. - 39. n. 2 P, 2 S n-sl knt => E lektor Aaro Toomela 2AP( 40S+ 40i) • E SOPH 00 135 Sissejuhatus kognitiiv-käitum isteraapiasse ■Psühholoogia:m ag Õppeülesande täitja Katri-Evelin Esop Kursuses käsitletakse m etateooria arengut psühholoogias (W.Wundt, 3AP( 48L+ 20P+ 20S+ 32i) • E J.M .Baldwin, H.W heeler, L.Võgotski, H.W erner, D.Krech, L. von ■Rakenduspsühholoogia:mag Bertalanffy. Kaasaegsed käsitlused: E.Thelen, B .Rogoff, E.Gibson, T. van OSOPH.00.019, SO PH.00.038 Gelder). Kursus annab sissejuhatava ülevaate kognitiiv-käitum isteraapiate ©september, 8 5 S n-s => E olemusest, meetoditest ja rakendusvaldkondadest kliinilises psühholoogias. Kursus sisaldab praktilisi harjutusi käsitletud meetodite ja SO PH.00.149 M agistritöö teem ade m etateoreetiline analüüs tehnikate kohta. Kursus toimub kahepäevaste tsüklitena 1 kord kuus. 2AP( 40S+ 40i) • E ©september, 4 12 L, 2 P, 2 S n-s => E ■Psühholoogia:m ag Kursuse käigus analüüsitakse m agistritööde projekte "Psühholoogia SOPH.00.137 Diagnostilisi meetodeid lapsepsühholoogias metateooria" kursuses käsitletud metateoreetilises perspektiivis, dotsent Tiia Tulviste,õppeülesande täitja Reet M ontonen,õppeülesande ©veebruar, 8 5 S n-s => E täitja Külli M uug,õppeülesande täitja Mairi M ännam aa 2AP( 8L+ 28P+ 4S+ 40i) • E SO PH.00.154 Psühhobioloogia erisem inar □Psühholoogia:kesk korr. professor Jaanus Harro OSOPH.00.102, SOPH.00.103 2AP( 40S+ 40i) • E Tutvustatakse teste (Reynell, Lowe ja Costello mängutest, Wppsi, □Psühholoogia: mag, Psühholoogia:dokt Griffith), mida lapsepsühholoogid om a töös kasutavad. Haiglas töötavate o s o p h .oo.i i i , s o p h .oo. i i 2 psühholoogide käe all osaletakse eelkooliealiste laste testimisel, Psühhobioloogia eriseminaris süvenetakse aktuaalsetesse närviteaduste ©september, 2 4 L n-s probleemidesse, analüüsitakse värskeid artikleid sõlmküsimustest, oktoober, 7 4 P n-s tutvutakse lähemalt psühhobioloogia klassikaliste meetoditega ja november, 2 2 S n-s => E genereeritakse uusi ideid eksperim entaalseks uurimistööks. Õppetöö toimub viietunniste sem inaridena iga kahe nädala tagant, kusjuures üle SOPH.00.138 Psühholoogia nädala vahelduvad uurimism eetoditega tutvumine ja uue, viimase kuu külalisprofessor Andrei Podolski jooksul ilmunud kirjanduse arutelu. 2AP( 36L+ 44i) • E © 1 .-3 9 . n. 2.5 S n-s5 re f => E Kursus annab ülevaate psühholoogiast vene keeles. ©september, 6 6 L n-s => E SOPH.00.155 Nauteained ja ravimsõltuvus korr. professor Jaanus Harro,korr. professor Lembit Rägo,dotsent Tamara SOPH.00.144 Õ petam istehnoloogiate psühholoogilised alused Smirnova,dotsent Veiko Vasar,lektor M erike Kull dotsent Aavo Luuk 1 AP( 20L+ 20i) • E 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • E ■Terviseõpetuse õpetaja (lisaerialana):5 □ :mag, Psühholoogia:ülem Kursuse edukalt läbinud üliõpilased teavad sõltuvusravimitesse ja - Kursus annab ülevaate psühholoogilistest teooriatest ja faktidest, millel häiretesse puutuvaid põhimõisteid, põhilisi sõltuvus- ja toetuvad õpetamistehnoloogiate kaasajastam ise püüdlused. rekreatsiooniravim eid, nende pea- ja kõrvaltoimeid, asjassepuutuvat ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-s2 re f => E seadustikku, ravim sõltuvusest tingitud sotsiaalseid probleeme ja sõltuvushäirete tekkepõhjusi, ning oskavad käsitleda SOPH.00.145 Laste m õtlem ise uurimise seminar narkomaaniaprobleeme koolis. lektor Eve Kikas ©24. - 39. n. 1 L n-sl ref => E 2AP( 32S+ 48i) • A □Psühholoogia:kesk, Psühholoogia:ülem SOPH.00.156 Individuaalsed erinevused I OSOPH.OO.OOl õppeülesande täitja Talvi Kallasmaa ©SOPH.OO.OIO, SO PH .00.012 1,5AP( 20L+ 8S+ 32i) • E Kursus on mõeldud eelkõige neile, kes vastaval teemal sem inari- või ■Eripedagoogika:alam , Psühholoogia:alam lõputööd teevad, kuid on avatud ka teistele huvilistele. Seminaris antakse Antud kursus moodustab osa tervikkursusest "Ülevaade psühholoogiast", ülevaade lapse uurimise meetoditest. Teemad, mida põhjalikum alt milles on peale käesoleva veel neli osa (Tegevus ja tunnetus I, käsitletakse, on 1) lapse tavateooriad (teke, areng, uurimine) ja 2) A rengupsühholoogia I, Kliiniline psühholoogia I, Sotsiaalpsühholoogia I). kooliõpetuse mõju lapse mÕtlemisele)tavateooriate muutus koolilastel, Kursus annab ülevaate kahest peam isest valdkonnast individuaalsete mänguliste vahendajate kasutam ine koolis ja nende m õistmine laste erinevuste puhul: need on inimese vaimsed võimed (intelligentsus) ja poolt). isiksuse omadused. Eraldi käsitletakse nelja olulisemat lähenemist ©1. - 16. n. 2 S n -sl re f => A isiksusele: psühhoanalüütiline, kognitiiv-käitumuslik, humanistlik ja klassifitseeriv lähenemine. SOPH.00 146 Loom ade käitum ine © 1. - 6. n. 4 L, 2 S n-s => E Õppeülesande täitja Riina Häidkind 2AP( 40L+ 40i) • E SOPH.00.157 Tegevus ja tunnetus I □Psühholoogia:alam dotsent Aavo Luuk,lektor Eve Kikas,lektor M arika Rauk ©SOPH.OO.OOl, SOPH.00.002 3AP( 42L+ 22S+ 56i) • E Kursus annab ülevaate loom apsühholoogia probleem idest ja mõistetest ■Eripedagoogikaalane Psühholoogia:alam ning tutvustab selle psühholoogiaharu ajalugu, m eetodeid, faktilisi Antud kursus on osa suuremast kursusest "Ülevaade psühholoogiast", teadmisi ning põhilisi autoriteete. milles on peale käesoleva veel neli osa: Individuaalsed erinevused I, © L -1 6 . n. 2 L n -s => E Arengupsühholoogia I, Kliiniline psühholoogia I ja Sotsiaalpsühholoogia 1. Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade psühholoogia põhimõistetest ja SOPH.00.147 Personalijuhtim ine uurimisvaldkondadest. õppeülesande täitja Mari Nõmm ©7. - 20. n. 4 L, 2 S n-s => E 3AP( 26L+ 24S+ 70i) • E □PsühhoIoogia:kesk SO PH.00.158 Nõustam ine usaldustelefonis Kursuse eesm ärgiks on anda terviklik ülevaade personalijuhtim isest kui õppeülesande täitja Kaia Kastepõld protsessidest, mis toim ivad teatud keskkonnas ja millede teadlikul 2AP( 20L+ 30P+ 20S+ lOi) • E kujundamisel on võim alik saavutada soovitud tulemusi. □ Psühholoogia:kesk © 1 .-9 . n .3 L , 3 S n -sl knt => E OSO PH .00.088, SOPH.00.103 362 SOTSIAALTEADUSKOND 362 ® SOPH.00.004 ©51. - 51. n. 2 L, 6 P n -s l re f => A Loengutes antakse ülevaade erinevatest kriisitüüpidest - arengulistest ja situatiivsetest kriisidest (näiteks elum uutustest tingitud tingitud kriisid, SO PH.00.167 D epressiooni k ogn itiiv -käitum israv i ja ab ie lu teraap ia looduskatastroofid, suitsiidikatsed, parandam atud haigused jm s) . külalisprofessor Keith Dobson K äsitletakse kriisiabi meetodeid üldiselt ja spetsiifilistest probleem idest 0,5AP( 2L+ 6P+ 12i) • A tulenevalt, näiteks kuidas abistada AlDS-i haiget või surijat, või lähedase □ Psühholoogia:ülem , Psühholoogia:m ag, Psühholoogia:dokt kaotanud inimest. Pikem alt räägitakse usaldustelefoni töö põhimõtetest. Keskendub depressiooni kognitiiv-käitum uslikule kontseptualiseerimisele Praktilises osas läbivad tudengid treeningu usaldustelefoni tööks vajalike ja ravile. Lisaks käsitletakse põhjalikum alt paarisuhte probleeme ja oskuste osas ning osalevad nõustajana usaldustelefonis ja psühholoogia kognitiiv-käitum uslikke m eetodeid nende korrigeerimisel. serveris Internetis. ©51. - 51. n. 2 L, 6 P n -s l re f => A ©27. - 31. n. 4 L n-s 3 2 .-3 6 . n. 6 P , 2 S n -s SO PH .00.168 P o sttra u m a a tilin e s tressih ä ire 37. - 39. n. 4 S n-s => E külalisprofessor Barbara Backs 0,5AP( 2L+ 6P+ 12i) • A SOPH.00.161 K ognitiivse psühhofüsio loogia m eetodid □Psühholoogia:ülem , Psühholoogia:m ag, Psühholoogia:dokt dotsent Aavo Luuk Kom bineerides loengut praktiliste harjutuse ja demonstratsioonidega, 2AP( 12L+ 16P+ 4S+ 48i) • E õpetab kursus posttraum aatiliste stressihäirete kogmtiiv-käitumuslikku □ Psühholoogia:ülem kontseptualiseerim ist ja nende häirete korral sobivaid kognitiivseid ja O SOPH.00.015, SOPH.00.016 käitum uslikke ravimeetodeid. © A R FS.01.007 ©51. - 51. n. 2 L, 6 P n-sl re f => A Kursus tutvustab kognitiivses psühhofüsioloogias kasutatavaid uurimismeetodeid. SOPH 00.169 Sk isofreen ia ja teised rasked psü ü h ik ah ä ired © 2 7 .- 3 5 .n . 2 L , 2 P n -s => E külalisprofessor Debbie Dobson 0,5AP( 2L+ 6P+ 12i) • A SOPH.00.163 U im astid ja elu □ Psühholoogia:ülem, Psühholoogia:m ag, Psühholoogia:dokt korr. professor Jaanus Harro Kombineerides loengut praktiliste harjutuste ja demonstratsioonidega, 2AP( 32L+ 48i) • E õpetab kursus skisofreenia ja teiste raskete psüühikahäirete korral "Uimastid ja elu" tutvustab eelneva ettevalm istuseta kuulajaile keelatud sobivaid kognitiiv-käitum uslikke mudeleid. keemiliste ainete (nn. narkootikum ide ehk nauteainete) omadusi ja © 5 1 .-5 1 . n. 2 L, 6 P n -s l re f => A kasutam isest tekkivaid probleem e ühiskonnas. Kursuse edukalt läbinud teavad nauteainetesse ja sõltuvushäiretesse puutuvaid põhimõisteid, SOPH.00.170 Isik susehäired põhilisi sõltuvus- ja rekreatsiooniravim eid, nende kasutam ise ajalugu, külalisprofessor Barbara Backs pea- ja kõrvaltoim eid, asjassepuutuvat seadustikku ja 0,5AP( 2L+ 6P+ 12i) • A regulatsioonim ehhanismide ajalugu, ravim sõltuvusest tingitud sotsiaalseid □ Psühholoogia:ülem, Psühholoogia:m ag, Psühholoogia:dokt probleeme ja sõltuvushäirete tekkepõhjusi. Käsitletakse nauteainete Kombineerides loengut praktiliste harjutuste ja demonstratsioonidega, diskursuse muutumisi m itm esugustes ühiskondades erinevatel Õpetab kursus isiksushäirete kognitiiv-käitumuslikku ajaperioodidel. Loengukursus integreerib tänapäevaseid teadmisi kontseptualiseerim ist ja nende häirete arvestamist kognitiiv- nauteainete ja nende mõju kohta molekulaarbioloogiast käitumisteraapias. ühiskonnateadusteni lihtsal j a üldiselt arusaadaval viisil. ©51. - 51. n. 2 L, 6 P n -s l re f => A ©1. - 16. n. 2 L n-s2 knt SOPH.00.164 T äisk asv an u te psühholoogiline h indam ine ja ravi POLITOLOOGIA OSAKOND (PL) külalisprofessor Barbara Backs,külalisprofessor Keith Dobson,külalisprofessor Candance Konnert,lektor Marion Bubenheim 2AP( 16L+ 16P+ 8S+ 40i) • E ÜLDPOLITOLOOGIA ÕPPETOOL (01) □ Psühholoogia:ülem, Psühholoogia:mag, Psühholoogia:dokt Keskendub täiskasvanute psühhopatoloogia diagnoosimisele, hindamisele SOPL.Ol.OOl Politoloogia põ h ik u rsu s ja ravile. Käsitletakse teemasid: kliinilise psühholoogia professionaalsed lektor Jüri Ruus ja eetilised küsimused: struktureeritud diagnostiline intervjuu, ostutamine 3AP( 32L+ 88i) • 2E ja juhtum i kontseptualiseerim ine; olulisem ad võimete ja isiksuse ■Politoloogia:alam hindamise meetodid; em piiriliselt põhjendatud ravimeetodid Kursus on sotsiaalteaduskonna üliõpilastele. Laiahaardeline sissejuhatav (ärevushäirete, depressiooni, skisofreenia, sõltuvushäirete jm . puhul). kursus, m is käsitleb erinevaid politoloogia kategooriaid nagu poliitiline ©49. - 49. n. 16 L, 16 P, 8 S n-sl re f => E ; Psühholoogia:ülem süsteem, poliitilised parteid, huvigrupid, valimissüsteemid, võim uprintsiibid, dem okraatia jne. Õpikuks on James N.Danzingeri SOPH.00.165 L aste psühholoogiline h indam ine ja ravi raamat: "Understanding the Political World. An Introduction to Political külalisprofessor B arbara Backs,külalisprofessor Debbie Science" Dobson,külalisprofessor Susan Graham © 1. - 16. n. 2 L n-s => 2E - Jüri Ruus 2AP( 16L+ 16P+8S+ 40i) • E □ Psühholoogia:ülem, Psühholoogia:m ag, Psühholoogia:dokt SOPL.01.003 S isse ju h a tu s politoloogiasse Keskendub laste psühhopatoloogia diagnoosimisele, hindam isele ja lektor Jüri Ruus ravile. Käsitletakse teemasid: kliinilise psühholoogia professionaalsed ja 2AP( 32L+ 48i) • EA eetilised küsimused: struktureeritud diagnostiline intervjuu, otsustamine □ A ja lu g u :, M ajandusteadus: , Õigusteadus: ja juhtum i kontseptualiseerim ine; olulisem ad võimete, käitumise ja Valikkursus teistele teaduskondadele. Kursuse näol on tegemist perekondlike tegurite hindamise meetodid; em piiriliselt põhjendatud sissejuhatava osaga politoloogiasse. Annab ülevaate politoloogia ravim eetodid (ärevushäirete, depressiooni, sööm ishäirete jm . puhul); peam istest uurim isobjektidest ja struktuurist. Parteid, valimised, režiimid. vanemate konsulteerim ine ja treening. dem okraatia jne. ©50. - 50. n. 16 L, 16 P, 8 S n -sl ref => E ©24. - 40. n. 2 L n-s => E - Jüri Ruus SOPH.00.166 Ä rev u sh ä ire te ravi eksponeerim ism eetod itega SOPL.01.006 Režiim i siirded külalisprofessor Debbie Dobson lektor Jüri Ruus,külalislektor Hans-Peter Svege 0,5AP( 2L+ 6P+ 12i) • A 2AP( 32L+ 48i) • 2E □ Psühholoogia:ülem , Psühholoogia:m ag, Psühholoogia:dokt □ Politoloogia: Kom bineerides loengut praktiliste harjutuste ja dem onstratsioonidega, ©SOPL.Ol.OOl õpetab kursus ära tundm a ärevushäirete kujunemise käitum uslikke Kursuse eesmärk on anda ülevaade m aailm a politoloogilisest mehhanisme ja neid häireid 'exposure in vivo' meetodil ravima. kirjandusest eri režiimi tüüpide kohta (k.a. ka üleminekurežiimid). 363 SOTSIAALTEADUSKOND 363 Režiimide tunnused, kriteerium id ja tüübid aitavad paremini lahti Sellel kursusel saadakse teada, et see ei ole kollektsioon igavesti mõtestada m aailm as toim unut ja toimuvat demokratiseerimisprotsessi. imperatiivne, vaid ajaliselt muutuv. See ei ole ka neutraalne teadus, vaid Valdavalt on tegem ist inglisekeelse allikmaterjaliga. teenib paratam atult rahvuslikke huve. Geopoliitika on eriline seletusviis, ©1. - 16. n. 2 L n-sl ref => 2E mis hindab ja korraldab koha vastavalt riigi või riikide grupi julgeolekule. See kirjeldab võim usuhteid m aailm a areenil. SOPL.01.008 Ida-Euroopa ühiskond ja poliitika ©24. - 40. n. 1 L n-sl ref => 2E - Eiki Berg külalislektor Barbara McCrea 2AP( 32L+ 48i) • 2E SOPL.01.039 Avalik poliitika ja riigi valitsemine □ Politoloogia: dotsent Raivo Vetik Milliseid sarnasusi ja erinevusi võime leida Id a -ja Kesk-Euroopa riikide 3AP( 32L+ 88i) • E ühiskondades ja poliitilistes protsessides? Kursus annab võrdleva ülevaate ■Politoloogia:kesk Ida- ja Kesk-Euroopas viimastel aastatel aset leidnud poliitilistest, Kursuse sisuks on kaasaegse poliitilis-administratiivse süsteemi sotsiaalsetest ja majanduslikest protsessidest. toim imise mehhanism, rõhuasetusega bürokraatia kui riigivalitsemise ©24. - 40. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => 2E keskse instrumendi poliitilistel aspektidel. ©24. - 40. n. 2 L n-sl knt, 1 re f => E SOPL.01.009 Poliitiliste süsteemide võrdlus külalislektor Hans-Peter Svege,külalislektor Hans-Peter SOPL.O l.041 Poliitilised ideoloogiad Svege,külalislektor Hans-Peter Svege,külalislektor Hans-Peter dotsent Raivo Vetik Svege,külalislektor Hans-Peter Svege,külalislektor Hans-Peter 3AP( 32L+ 88i) • E Svege,külalislektor Hans-Peter Svege,külalislektor Hans-Peter Svege ■Politoloogia:kesk 3AP( 32L+ 88i) • 2E OSOPL.Ol .030 ■Politoloogia:kesk Kursuses vaadeldakse kaasaja peamisi poliitilisi ideoloogiaid ning nende Millised on põhilised sam asused ja erinevused poliitiliste süsteemide mõju poliitilisele protsessile. vahel? Kursus annab ülevaate võrdleva politoloogia metodoloogiast, © 1. -1 6 . n. 2 L n-s 1 knt, 1 ref => E poliitilistest süsteem idest ja nendes ning nende vahel toim uvatest protsessidest. SOPL.Ol .045 Politoloogia teoreetiline seminar © 1. -16. n. 2 L n-sl knt, 1 ref => 2E dotsent Raivo Vetik 1 AP( 32S+ 8i) • A SOPL.01.013 Poliitiline geograafia □Politoloogia: 1, Politoloogia:2, Politoloogia:3, Politoloogia:4, lektor Eiki Berg Politoloogia:m ag 4AP( 32L+ 128i) • 2E Sem inar toim ub üle nädala. Seminari sisuks on politoloogia õppejõudude, □Politoloogia: magistrantide ning külalisõppejõudude ettekanded oma uurimisteemal Kursuse eesmärk on uurida riigi territoriaalseid struktuure: piire, ning sellele järgnev diskussioon. administratiivset jaotust, pealinnu; territoriaalseid konflikte, piirivaidlusi ©1. - 40. n. 2 S n-s => A ja etnoregionaalseid liikumisi. Eriline tähelepanu on geograafilistel tingimustel, mis võivad m õjustada stabiilsust või õhutada regioone teistest SOPL.Ol .047 Parlamentaarne valitsus lahku lööma. See on vähem teoreetiline ja enam võrdlev kursus rohkete lektor Jüri Ruus näidetega kogu maailmast. 3AP( 16L+ 16S+ 88i) • E © 1.-16 . n .2 L n-s = > 2 E ■Politoloogia:ülem O SOPL.01.039 SOPL.01.016 Uurali rahvad Vene Föderatsioonis Kursus kirjeldab ja analüüsib inimeste, organisatsioonide ja asutuste kui korr. professor Rein Taagepera valitsussüsteem ides osalejate vahelist interaktsiooni. Teoreetiliselt 3AP( 64L+ 56i) • 2E põhineb kursus käitumuslikule ja süsteemi perspektiividele nagu seda □ülem, Politoloogia:kesk esitavad D.Easton, John Walke, A.Birch, A.Lijphart. ©SOPL.01.001 ©24. - 40. n. 1 L, I S n-sl ref => E - Jüri Ruus Karjala, Udmurtia, N enetsia jt. idapoolsete Uurali rahvusalade nüüdisühiskond ja poliitika, samuti ülevaade ajaloost, keelest ja SOPL.Ol .050 Uurim isseminar võrdlevas poliitikas kultuurist. dotsent Raivo Vetik ©32. - 40. n. 4 L n-s => 2E 2AP( 32S+ 48i) • E □ Politoloogia:mag SOPL.Ol .030 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Kursuse eesm ärgiks on tutvustada natsionalismi ning etnilise konfliktiga lektor Vello Pettai seotud uurimismeetodeid. 3AP( 32L+ 88i) • E ©24. - 40. n. 2 S n-sl ref => E ■Politoloogia:alam Loengukursus on pühendatud klassikalise poliitilise filosoofia tähtsamate SOPL.Ol.059 Sotsiaalsed liikumised teoste tutvustamisele alates Vanast Kreekast ja lõpetades 19.sajandiga. külalisprofessor Rein Ruutsoo,külalisprofessor Rein Ruutsoo,lektor ©1. -16. n. 2 L n-sl knt, 1 re f => E Vello Pettai 3AP( 32S+ 88i) • E SOPL.Ol.033 M agistrisem inar □ Politoloogia:mag korr. professor Kaido Jaanson Seminaris uuritakse sotsiaalseid liikumisi nii teoreetilises kui ka 2AP( 32S+ 48i) • A em piirilises plaanis. Käsitletakse kollektiivse tegevuse (collective action) ■Politoloogia:mag teooriaid, võetakse vaatluse alla erinevad sotsiaalsed liikumised nii Seminari eesmärk on uurimisprojektide, eriti väitekirja osade ja artiklite Lääne- kui ka Ida-Euroopas ja Eestis. arutelu. Hinne on arvestatud/m ittearvestatud alusel ja põhineb esinemistel ©1. - 16. n. 2 S n-s2 ref => E ja osavõtul. ©24. - 40. n. 2 S n-s => A SOPL.O l.063 Islamimaade naised korr. professor Rein Taagepera,korr. professor Rein Taagepera SOPL.Ol.036 Geopoliitika 3AP( 24L+ 8S+ 88i) • 2EA lektor Eiki Berg □ Politoloogia: , Sotsioloogia: 2AP( 20L+ 60i) • E Põhiliselt kultuuriantropoloogia, politoloogia kõrvalmaiguga. Rõhuasetus □Politoloogia: on Marokol, ent üliõpilaste kirjatööd võivad olla mistahes islamimaa ©SOPL.02.005 kohta. Geopoliitikal ei ole ühest tähendust. Selle all on mõeldud pseudoteadust. ©32. - 40. n. 4 L, 1 P, 1 S n-sl re f => 2E A Seda sõna on sageli ja hoolim atult kasutatud poliitgeograafia sünonüümina ning valim atult poetatud välispoliitika kommentaaridesse. SOPL.Ol .064 Sotsiaalteaduslik uurimissem inar 364 SOTSIAALTEADUSKOND 364 korr. professor Rein Taagepera 3AP( 32L+ 88i) • E 2AP( 20S+ 60i) • 2A ■Politoloogia:alam □Politoloogia:3, Politoloogia:4 Kursuse eesm ärk on tutvustada rahvusvaheliste suhete peamisi koolkondi. Ü liõpilased valivad omale uurimisteem a, töötvad üsna iseseisvalt läbi ja Uuritakse rahvusvaheliste suhete "tegijate" rolli ja erinevaid esitavad suuliselt ning kirjalikult. Kursuse om apära on, et siis läheb lahti probleem ivaldkondi. Kursus annab teoreetilise baasi, kuid erilist teine voor: m etoodika ja esitusviisi arvustus, üm bertöötamine ja uus tähelepanu pööratakse rahvusvahelise poliitika m aastikule pärast II esitus. maailmasõda. Kursus sobib kuulam iseks 1. ja 2. aasta üliõpilastele. ©september, 10 2 S n-s2 ref => 2A Kursus toim ub inglise keeles. ©1. - 16. n. 2 L n-sl re f => E RAHVUSVAHELISTE SUHETE TEOORIA SOPL.02.018 B a k a lau reu sesem in a r ÕPPETOOL (02) korr. professor Kaido Jaanson 1 AP( 16S+ 24i) • E ■Politoloogia:ülem SOPL.02.008 Eesti poliitilise m õtte a ja lugu Seminari eesmärk on anda sissejuhatav ülevaade teadusliku uurimuse lektor Rein Toomla kirjutam ise psühholoogiast ja meetoditest. 3AP( 16L+ 16S+ 88i) • E ©3. - 10. n. 2 S n-s2 knt, 2 re f => E □Politoloogia:m ag Kursuse loenguosa annab ülevaate poliitiliste ideede arengust vastavalt SOPL.02.019 Eesti rah v u sv ah e lin e seisund ja välispoliitika erinevatele teoreetilistele arusaamadele. Sem inarid on suuresti korr. professor Kaido Jaanson pühendatud Eesti ajaloo sõlm perioodidele iseloomulike tekstide 3AP( 32L+ 88i) • E analüüsile ning olulisem ate Eesti erakondade seisukohtade evolutsioonile. ■Politoloogia:ülem ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-sl re f => E - Rein Toomla Kursuse eesm ärk on anda ülevaade Eesti kohast rahvusvaheliste suhete süsteemis läbi aegade ja iseloom ustada Eesti Vabariigi välispoliitikat ning SOPL.02.009 Eesti poliitiline süsteem selle põhietappe 20. sajandil. lektor Rein Toomla ©24. - 40. n. 2 L n-sl knt, 1 re f => E 3AP( 48L+ 72i) • 2E ■Politoloogia:kesk SOPL.02.023 R ahvusvaheline po liitökonoom ia © SO PL .01.001 lektor Eiki Berg Kursus on jätkuks sügissemestril kavas olevale sissejuhatusele Eesti 3AP( 32L+ 88i) • E poliitikasse, kontsentreerides oma põhitähelepanu Eesti ühiskonnale ja □PolitoIoogia:kesk, Politoloogia:ülem tem a poliitiklale alates 1980. aastate lõpust. Eraldi osa on pühendatud O SO PL.02.016 sam alaadsete protsesside võrdlusele Läti ja Leeduga. Sobib üliõpilastele, Kursus annab ülevaate erinevatest koolkondadest ja teoreetilistest kes on kuulanud politoloogia põhikursust ja juba nimetatud Eesti poliitika seisukohtadest ja tutvustab poliitika ja majanduse kokkupuutepunkte. kursust. Seda tehakse arutledes m ajandusprotsesside ja poliitiliste tegijate üle ©24. - 40. n. 3 L n -sl ref => 2E - Rein Toomla kolmel tasemel - globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasemel. Peateema on päevatrendid m aailm akirjanduses, majanduse arengus, erinevad SOPL.02.010 Ju lgeo lekupo liitika koolkonnad, rahvusvaheline kaubandus, kapitali liikumine ja lektor Rein Toomla raharežiimid, m ajanduslik integratsioon ja regionalism, riigi 3AP( 16L+ 16S+ 88i) • E m ajanduspoliitika ja maailmalinnad. □ Politoloogia:mag ©24. - 40. n. 2 L n-sl ref => E Kursus sisaldab analüüsi II m aailm asõja järgsetest julgeoleku doktriinidest, seda nii Idas kui Läänes. Eraldi osa kursuse mahust on SOPL.02.026 L ään em erem aad rahvusvahe lis te suhete süsteem is pühendatud Eesti julgeolekupoliitikale. Kursuse loenguosa käsitleb korr. professor Kaido Jaanson peamiselt teoreetilisi arusaamu sellest valdkonnast, seminarides 3AP( 32L+ 88i) • E analüüsitakse m aailm a julgeolekupoliitika olulisemaid sündmusi. □ Politoloogia:kesk ©1. -1 6 . n. 1 L, 1 S n-sl re f => E - Rein Toomla Kursus käsitleb teem at läbi aegade, kusjuures põhirõhk on XX sajandil. Läänemere regiooni koht maailm as, regiooni suhted ja suhtelisus maailma SOPL.02.011 S isse juhatus Eesti üh iskonda ja poliitikasse m uude regioonidega. Siinsete riikide välispoliitikad. Suurriikide poliitika lektor Rein Toomla regiooni suhtes. Regiooni tulevikuperspektiivid. 3AP( 32L+ 16S+ 72i) • 2E ©1. -1 6 . n. 2 L n-s => E ■Politoloogia:alam ©SOPL. 01.001 SOPL.02.027 V älispoliitika teoo ria Kursus sisaldab teoreetilist ja praktilist ülavaadet Eesti poliitiliste lektor Rein Toomla institutsioonide arengust kuni taasiseseisvumiseni. Põhirõhk asetub 20,- 2AP( 32L+ 48i) • 2E 30. aastatele, millele lisanduvad käsitlused nii tsaarivõim u kui ka □ Politoloogia:ülem nõukogude võimu perioodist. Sobib üliõpilastele, kes on kuulanud või O SO PL.02.016, SOPL.02.025 kuulavad sam aaegselt politoloogia sissejuhatavat kursust. Kursuse eesm ärgiks on ülevaate andmine välispoliitiliste © 1. - 16. n. 1 L, 1 S n -sl ref => 2E - Rein Toomla kontseptsioonide arengust ja süsteem idest eriti viimaste aastakümnete jooksul. SOPL.02.015 K ülm sõda ©24. - 40. n. 2 L n-s => 2E lektor Rein Toomla 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • 2E □ ülem, Politoloogia:kesk © SO PL.02.016 Kursus annab teoreetilise ülevaate Külmast sõjast nii tervikuna kui ka etappide kaupa. Loengutes analüüsitakse antud probleemi lähtudes nii SEMIOOTIKA OSAKOND (SE) Läänes kui ka Idas levinud seisukohtadest. Osa kursuse m ahust on pühendatud Külma sõja järgsele perioodile. Sobib üliõpilastele, kes on juba kuulanud sissejuhatust rahvusvahelistesse suhetesse ja kursust SEMIOOTIKA ÕPPETOOL (01) rahvusvahelised suhted 19. ja 20. sajandil. © 1. - 16. n. 1 L n-s 1 re f => 2E SOSE.Ol .OOl S isse juhatus sem iootikasse SOPL.02.016 S isse ju h a tu s rahvusvahe lis tesse suhetesse lektor Irina Avramets,õppeülesande täitja Mihhail Lotman lektor Eiki Berg 3AP( 34L+ 86i) • E ■Sem iootika ja kulturoloogia:alam 365 SOTSIAALTEADUSKOND 365 Semiootika põhim õisted ja kontseptsioonid. Märk, © 1 ,- 17. n .2 S n-sl ref => A märgisituatsioon,märgisüsteem, märgiteooriaid. Kommunikatsiooniakt. 24. - 40. n. 2 S n-sl ref => A © 1. - 17. n. 2 L, 1 P n-s 1 re f => E SO SE.O l.030 M agistrisem inar SOSE.01.003 Sissejuhatus kultuuriteooriasse korr. professor Peeter Torop,dotsent Kalevi Kull korr. professor Peeter Torop,lektor Irina Avramets 4AP( 68S+ 92 i) • A 2AP( 34L+ 46i) • E ■ S em ioo tikaja kulturoloogia:m ag ■Semiootika ja kulturoloogia:alam Kursus tutvustab erinevaid kultuuri m ääratlemise võimalusi, ©1. - 17. n. 2 S n-sl re f => A tüpologiseerib kultuuri uurivaid teaduslikke distsipliine ja vahendab 24. - 40. n. 2 S n-sl ref => A kultuuri analüüsiks vajalikke mõisteid. SOSE.Ol.032 Kunstisemiootika ©1. -17. n. 2 L n-s => E lektor Jelena Grigorjeva 2AP( 34L+ 46i) • E SOSE.01.007 Semiootika ajalugu I ■ S em iootikaja kulturoloogia:alam lektor Irina Avramets,lektor Silvi Salupere © SOSE.01.003 2AP( 34L+ 46i) • E Heterogeensete tekstide intertekstuaalsete konnotats iooni de analüüs. ■Semiootika ja kulturoloogia:alam ©24. - 40. n. 34 L n-sl ref => E ®SOSE.01.001 Loengukursus tutvustab üliõpilastele sem iootika eellugu ja käsitleb SOSE.Ol 039 Eriala õpetamise metoodika semiootilisi probleeme alates märgi kontseptsioonist, struktuurist, 1 AP( 17L+ 23i) • A binaarsetest opositsioonidest antiikteadlaste õpetustes ja lõpetades ■ S em ioo tikaja kulturoloogia:mag semiootiliste ideede väljakujunem isega XIX s. filosoofias, psühholoogias Kulturoloogilise materjali transformatsioon ja adaptatsioon ja lingvistikas. m itteprofessionaalide jaoks. Teksti kokkusurumine ja lahtipakkimine. ©24. - 40. n. 2 L, 1 P n-s => E Teoreetilise ja biograafilise, em piirilise ja teoreetilise,trendliku ja unikaalse vahekord õpetamises. SOSE.Ol.017 Kultuurilugu I ©24. - 40. n. => A lektor Irina Avramets 2AP( 34L+ 46i) • E SOSE.Ol.040 Kirjandussemiootika ■Semiootika ja kulturoloogia.alam dotsent Ülle Pärli (DSOSE.01.002 2AP( 34L+ 46i) • E Kursus käsitleb Vana-Vene kultuuri ajalugu 1X-XVI saj.Vaatluse all on □ S em iootikaja kulturoloogia:kesk religioon, poliitika, ideoloogiaja kõnekunst. Sem iootika osa kirjanduse interdistsiplinaarsel käsitlemisel. Kirjandus kui ©1. -17. n. 2 L n-sl knt => E sekundaarne modelleerimissüsteem. Teksti mõiste ning selle seosed keele ja kultuuriga. Ilukirjandusliku teose analüüsitavus semiootiliste SOSE.01.019 Semiootika ajalugu II vahenditega. Teoreetiline käsitlus kõrvuti praktiliste tekstianalüüsidega. lektor Irina Avramets,lektor Silvi Salupere © 1 .-1 7 . n .2 L n -s => A 3AP( 34L+ 86i) • E ■Semiootika ja kulturoloogia:kesk SOSE.Ol 044 Tänapäeva semiootika ja kulturoloogia probleemid Kursus on mõeldud eelnevalt sem iootika põhialused omandanud korr. professor Peeter Torop üliõpilastele. Kursus käsitleb põhjalikum alt sem iootika eri suundade ja 4AP( 68L+ 92i) • E nende eredaimate esindajate töid(Jakobson, Chomsky, Lotman, Levi- ■ S em iootikaja kulturoloogia:mag Strauss, Eco, Foucault, Derrida, Ricoeur, Baudrillard). □ S e m io o tik a ja k u ltu ro lo o g ia ten i © 1.-17 . n .2 L, 1 P n -s l ref => E ©1. - 17. n. 2 L n-s => A SOSE.Ol.020 Semiootika praktikum 24. - 40. n. 2 L n-s => E lektor Jelena Grigorjeva 2AP( 34P+ 46i) • 2A SOSE.Ol 045 Rahvuskultuuride interpreteerimine: Eesti ruum ■Semiootika ja kulturoloogia:alam lektor Peeter Olesk Proosatekstide sem iootiline analüüs. 2.AP( 32L+ 48i) • E ©1. -17. n. 2 P n-sl re f => A ■ S em iootikaja kulturoloogia:kesk SOSE.Ol .022 Tõlkesem iootika ©1. - 17. n. 2 L n-sl knt => E korr professor Peeter Torop 2AP( 34L+ 46i) • A SOSE.01.056 Kultuurilugu I ■Semiootika ja kulturoloogia:alam dotsent Ülle Pärli Tõlkesemiootika tervikuna tähendab kultuuri vaatlem ist totaalse 3AP( 34L+ 86i) • E tõlkeprotsessina, milles toim ub tekstide segunemine, ontoloogia ja ■ Sem ioo tikaja kulturoloogia: 1 funktsioonide m uutum ine ja täiendussuhete tekkimine eritüübiliste □ E esti ja soome-ugri filoloogia:kesk tekstide vahel. Kursuse raames vaadeldakse XX saj. lõpukümnendite vene kirjandust ©24. - 40. n. 2 L n-sl re f => E postmodernistlike teooriate taustal ja seoses ühiskondlik-poliitiliste protsessidega Venemaal. SOSE.Ol .026 Sem inar ©1. - 17. n. 2 L n -s = > E korr. professor Peeter Torop,dotsent Kalevi Kull,dotsent Ülle Pärli,lektor Irina Avram ets,lektor Jelena G rigorjeva SOSE.Ol .057 Sissejuhatus semiootikasse 6AP( 68S+ 172i) • A dotsent Kalevi Kull,õppeülesande täitja Mihhail Lotman ■Semiootika ja kulturoloogia:kesk 2AP( 34L+ 46i) • E □ :alam © 1.-40 . n .2 S n-sl re f => A Sem iootika põhimõisted ja kontseptsioonid. Märk, märgisituatsioon, märgisüsteem, märgiteooriad. Kommunikatsiooniakt. SOSE.Ol.029 Bakalaureusesem inar ©1. - 17. n. 2 L n-s => E korr. professor Peeter Torop 12AP( 68S+ 412i) • A SOSE.Ol.058 Biosemiootika ■Semiootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i dotsent Kalevi Kull 2AP( 34L+ 46i) • E 366 SOTSIAALTEADUSKOND 366 ■Sem iootika ja kulturoloogia: 1 5 0 5 5 .01.001 S isse juhatus sotsioloogiasse Vaadeldakse sem iootilise paradigm a olem ust biosüsteem ide teadur Avo Trumm interpreteerimisel, biosem iootika kujunem ist ja põhim õisteid, samuti 2AP( 32L+ 44i) • 2E märgisüsteeme garanteerivaid primaarseid mehhanisme, semioosise ■Sotsioloogia:alam päritolu ja m ärgisüsteem ide evolutsiooni. Analüüsitakse konkreetsete Sotsioloogiat tutvustav sissejuhatav kursus. Sotsioloogia aine. bioloogiliste m ärgisüsteem ide näiteid (geneetiline kood, im m unoloogiline Lühiülevaade sotsioloogia ajaloost. Inimene ja kultuur. Sotsiaalsed süsteem, mimikri äratundmine, keele elem endid biokommunikatsioonis). institutsioonid. Sotsiaalsed protsessid. Sotsiaalsed muutused. ©24. - 40. n. 2 L n-s => E ©1. - 40. n. 2 L n-sl ref => 2E SOSE.O l.060 V ärsisem iootika 5 0 5 5 .01.002 S isse juhatus sotsioloogiasse õppeülesande täitja Mihhail Lotman teadur Avo Trumm 2AP( 34L+ 46i) • A 3AP( 32L+ 16S+ 68i) • 2E Käsitletakse värsi semiootilisi mehhanisme, erinevate m ärgitüüpide ■Sotsioloogia:alam kasutamist luules. Sotsioloogia põhiproblem aatikat hõlmav süvendatud sissejuhatav kursus. ©24. - 40. n. 2 L n-s => A Sotsioloogia aine. Ülevaade sotsioloogia ajaloost. Inimene, kultuur ja ühiskond. Sotsiaalsed institutsioonid. Sotsiaalne stratifikatsioon ja SOSE.Ol.064 Keele sem antiline süsteem mobiilsus. Sotsiaalsed protsessid ja muutused. em eriitprofessor Mihhail Šeljakin © 1 .-4 0 . n. 2 L, 1 S n-sl re f = > 2 E 3AP( 34L+ 86i) • A □ Semiootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i 5 0 5 5 .01.003 Sotsioloogia a ja lu g u I ©SOSE.01.054 dotsent Henn Käärik Valikkursus analüüsib keele sem antilist süsteemi ja selle tasandeid, 3AP( 32L+ 16S+ 68i) • 2E teadvuse egotsentrismi ja kultuuri peegeldum ist keelekasutuses. ■Sotsioloogia:kesk Põhjalikumalt vaadeldakse tähenduse m etaforiseerim ist ja OSO SS.01.002 metonüm iseerim ist keeles. Sotsioloogilise teooria arengulugu paradigmade kaupa A.Comte'ist ©1. - 17. n. 2 L n-s => A G.Simmelini. ©24. - 40. n. 2 L, 1 S n-s => E SOSE.Ol.065 K u ltuu ritüpo loog ia korr. professor Peeter Torop,lektor Irina Avramets 5 0 5 5 .01.004 Sotsioloogia a ja lu g u II 2AP( 34L+ 46i) • A dotsent Henn Käärik ■Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i 3AP( 34L+ 14S+ 68i) • 2E Tüpoloogilise analüüsi alused humanitaarteadustes. Kultuuride ■Sotsioloogia.kesk tüpologiseerim ise erinevad parameetrid, kultuuritüpoloogia koht kultuuri ososs.oi.oo2, SOSS.01.003 kirjeldamises. Sotsioloogilise teooria arengulugu paradigmade kaupa M.Weberist ©24. - 40. n. 2 L n-sl ref => A kaasaegse sotsioloogilise teooriani. "Verstehen"-sotsioloogia, süm boolne interaktsionism (Cooley, Mead), SOSE.Ol.068 Ideoloogia ja sem iootika struktuurfunktsionalism (Parsons, M erton), sotsiokultuursete tsüklite lektor Jelena G rigorjeva teooria (Sorokin). 2AP( 34L+ 46i) • E © 1 ,- 16. n. 2 L , 1 S n -s => E ■Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i Ideoloogiat vaadeldakse antud kursuse raames läbi ühiskonnas toimuvate 5 0 5 5 .01.014 N ü ü d isa ja so tsio loogiateooria I tähistam isprotsesside ja nende motiveerituse. Ideoloogilise diskursuse dotsent Henn Käärik väljendusvahendeid analüüsitakse süsteemina, mis mõjutab tähistaja ja 2AP( 76i) • E tähistatava seostam ist konkreetses kommunikatsiooniprotsessis. ■ S o ts io lo o g ia te n i ©1. - 17. n. 2 L n-s => E © SO SS.01.003, SOSS.O l.004 U usim a sotsioloogilise teooria süstem aatiline analüüs. Neomarksism, SOSE.Ol.069 Ö kosem iootika kriitiline teooria. dotsent Kalevi Kull ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-s => E 2AP( 34L+ 46i) • E ■Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i 5 0 5 5 .01.015 N ü ü d isa ja so tsio loog iateooria II dotsent Henn Käärik ©1. - 17. n. 2 L n -s => E 2AP( 76i) • E ■ S o ts io lo o g ia te n i SOSE.Ol .070 T ä n ap äev a k u ltu u r ja sem iootika ososs.o i.oo3,soss.o i.oo4 õppeülesande täitja Peeter Olesk Uusima sotsioloogilise teooria süstem aatiline analüüs. Fenomenoloogia, 2AP( 34L+ 46i) • E etnom etodoloogia, neopositivism jm . ■Sem iootika ja k u ltu ro lo o g ia te n i ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-s => E Eesti kultuuri arengusuunad. © 1 ,- 17. n. 2 L n -s => E 5 0 5 5 .01.016 Sotsioloogia teooria I dotsent Henn Käärik SOSE.Ol.071 K u ltuu risem ioo tika 3AP( 116i) • E õppeülesande täitja Mihhail Lotman ■ Sotsioloogia:m ag 3AP( 34L+ 86i) • E Kaasaegse sotsioloogilise teooria süvendatud analüüs. ■Sem iootika ja kulturoloogia:kesk Struktuurfunktsionalism . Neom arksism . Feminism. Maailmasüsteemide Sem iootilist ja kulturoloogilist problem aatikat käsitletakse nende teooria. vastastikuses mõjus: m ärgilisus on iga kultuuri aluseks, kultuur aga on ©1. - 16. n. 1 L, 1 S n -sl re f => E m ärgisüsteem ide valdkond. ©24. - 40. n. 2 L n -sl ref => E 5 0 5 5 .01.017 Sotsioloogia teooria II dotsent Henn Käärik SOTSIOLOOGIA OSAKOND (SS) 3AP( 116i) • E ■ Sotsioloogia:m ag Kaasaegse sotsioloogilise teooria süvendatud analüüs. Etnometodoloogia. Fenomenoloogia. K riitiline teooria. Neopositivism. SOTSIOLOOGIA TEOORIA ÕPPETOOL (01) Strukturatsiooniteooria. © 2 4 .-4 0 . n. 1 L, 1 S n-sl re f => E 367 SOTSIAALTEADUSKOND 367 5 0 5 5 .02.002 Sissejuhatus sotsioloogia meetoditesse 5 0 5 5 .01.020 Sotsioloogia alamastme uurimisseminar teadur Paul Kenkm ann,lektor Rein M urakas 2AP( 20S+ 60i) • A 4AP( 30L+ 20P+ 10S+ lOOi) • E □Sotsioloogia:alam ■G eograafia:kesk, Sotsiaaltöö:alam OSOSS.01.002 ©SOSS.Ol.OOl Sotsioloogiat alam astmes õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad Kursus annab esmase ülevaate sotsioloogilise uurimistöö põhietappidest kaasüliõpilaste uurimistöö tulemuste arutamises. ning andmete kogumise ja analüüsi peam istest viisidest. Õppijad ©24. - 39. n. 1 S n-s => A korraldavad rühm atööna väikesem ahulise em piirilise uurimuse. © 1 .-3 9 . n. 2 L , 2 P n-s2 knt = > 2 E 5 0 5 5 .01.021 Sotsioloogia keskastme uurimissem inar 2AP( 20S+ 60i) • A 5 0 5 5 .02.003 Sissejuhatus sotsiaalinform aatikasse □Sotsioloogia:kesk teadur Urmas Oja,lektor Rein M urakas OSOSS.01.002, SOSS.01.020 2AP( 16L+ 24P+ 40i) • E Sotsioloogiat keskastmes õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad ■ S o ts iaa ltö ö :, Sotsioloogia:alam kaasüliõpilaste uurimistöö tulemuste arutamises. Kursus on mõeldud sotsiaalteaduskonna sotsioloogia ja sotsiaaltöö eriala 0 1 .-3 9 . n. 1 S n -s => A üliõpilastele. Kursuse eesm ärgiks on ühtlustada üliõpilaste arvutikasutam istaset sotsiaalteadustes vajalike ülesannete täitmiseks ja 5 055 .01 023 Õigussotsioloogia anda esmane ülevaade Internetist ning seal leiduvate sotsiaalteaduste dotsent Henn Käärik alaste ressursside leidmisest ja kasutamisest. Kursuse esimene osa 2AP( 17L+ 17S+ 46i) • E tutvustab DOS-i, W indowsi ja UNIX-i keskkondi ning mõningast □Sotsioloogia:ülem W indowsi põhitarkvara. Teine osa kajastab Internetiga seotud Õigussotsioloogia aine, objekt, meetod. Õigussotsioloogia teke ja põhim õisteid, elektronposti, fitp-d, uudislevi ja World Wide Web-i. põhilised arenguetapid. Ehrlich. Weber: "Rechtssoziologie". Kaasaegne Sotsiaalteaduste alaste ressursside osas (WWW infoserverid, uudisgrupid, õigussotsioloogiline teooria. Black. Carbonnier. Cotterrell. Dworkin. ajakirjad, sotsiaalteaduste andmepangad jne.) keskendutakse nende Eder. Evan. Hart. Rawls. Raz. Rehbinder. Sampford. Unger. Habermas: leidmise ja praktilise kasutamise võimalustele. "Faktizität und Geltung". Luhmann: "Rechtssoziologie". ©1. - 16. n. 1 L, 1.5 P n-s = > E - Urmas Oja ©24. - 40. n. 1 L, I S n-s => E . 5 0 5 5 .02.004 Andmebaasid sotsiaalteadustes: sekundaaranalüüs ja SOSS.01.024 Teoreetilisi vaateid postsotsialismile selle allikad korr. Professor M ikko Lagerspetz lektor Rein Murakas 1AP( 20L+ 20i) • E 2AP( 24L+ 10P+ 6S+ 40i) • E □Sotsioloogia:ülem □Sotsioloogia:kesk 05055.01.001 © SO SS.02.003 Kursus käsitleb endiste sotsialistlike maade arengu kohta käivat Kursuse käigus antakse ülevaade sekundaaranalüüsi ja andmete teaduslikku diskussiooni, vaadeldes erinevaid seda arengut puudutavaid ühiskasutuse üldprintsiipidest ning sekundaaranalüüsis kasutatavate teooriaid ning valdkondi (1989.a. sündmused, majandus, andmete võim alikest allikatest (registrid, ühiskasutusega andmebaasid, kodanikuühiskond, Õigusriik, demokraatia, identiteet, rahvusküsimused, sotsiaalteaduste andmepangad jne.) Eesti oludest lähtuvalt. rahvusvaheline olukord) ©1. - 16. n. 1.5 L, .5 P n-s3 knt, 1 ref => E ©6. -16. n. 2 L n-s => E 5 0 5 5 .02.005 Em piirilise sotsioloogia meetodid: kvalitatiivsed 5 055 .01.026 Euroopa Liiduga integreerum ise sotsioloogilised uurimismeetodid probleemid Triin Vihalemm v-teadur Aksel Kirch 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E 2AP( 36L+ 44i) • E ■Sotsioloogia:kesk □Sotsioloogia:ülem 0 5 0 5 5 .0 2 .0 0 1 05055.01.001 Kursus annab ülevaate fenomenoloogilise uurimistraditsiooni alustest ja Kursus annab ülevaate uuringutest ja Eesti EL-ga ühinemise võim alikust põhilistest kvalitatiivsetest uurimistehnikatest (vaatlus, elulugu, mõjust Eesti sotsiaalpoliitikale aastatel 1999-2004. Õ ppevahendina konversatsioonianalüüs, süvaintervjuud). Praktiliselt tehakse läbi kasutatakse: "Eesti Euroopa Liidu lävepakul". kvalitatiivsete uurimisandmete kogumine, analüüs ja vormistus. 05. -16. n. 3 L n-s => E © 1 .-1 6 . n. 2 L, 1 S n-s => E 5055 .01.027 Religiooniantropoloogia 5 0 5 5 .02.006 Em piirilise sotsioloogia meetodid: uurimisstrateegiad dotsent Henn Käärik teadur Paul Kenkmann 2AP( 8L+ 72i) • E 2AP( 12L+ 20S+ 48i) • E Religiooni antropoloogiline mõõde. Religiooni koht ühiskonnas: □Sotsioloogia:kesk profaanse ja num inoosse vahekord. Klassikaline 0 5 0 5 5 .0 2 .0 0 1 religiooniantropoloogiline teooria. Kaasaegne religiooniantropoloogiline Lääne sotsioloogia klassikaliste uurimuste ja Eesti sotsioloogide teooria: Berger. Luckmann. Religiooniantropoloogia ja kogemuste alusel käsitletakse ühe- ja mitmekordsete sotsiaaluurimuste religioonisotsioloogia vahekord. võimalusi ning metoodilisi probleeme. ©I. -16. n. 1 L n -s => E ; Sotsioloogia:kesk © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n-sl ref => E EMPIIRILISE SOTSIOLOOGIA ÕPPETOOL 5 0 5 5 .02.008 Andm eanalüüs sotsiaalteadustes dotsent Liina-M ai Tooding,teadur Urmas Oja (02) 2AP( 30L+ 14P+ 36i) • E ■Sotsioloogia:alam Käsitletakse em piiriliste andmete esmaanalüüsi meetodeid ja tutvutakse 5 0 5 5 .02.001 Sissejuhatus sotsioloogia m eetoditesse statistika põhimõistete ja metoodikaga. Praktiline osa toimub arvutiklassis teadur Paul Kenkmann paketi SPSS baasil. Loenguosa ühtib ainega SOSS.02.009. 2AP( 30L+ 10S+ 40i) • E © 2 4 .-3 9 . n. 2 L, 1 P n -s 1 knt => E ■Sotsioloogia:alam ©SOSS.Ol.OOl 5 0 5 5 .02.009 Andm eanalüüs sotsiaalteadustes Kursus annab esm ase ülevaate sotsioloogilise uurimistöö põhietappidest dotsent Liina-M ai Tooding ning andmete kogum ise ja analüüsi peam istest viisidest. 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E ©I . -39 . n. 2 L n-s2 knt => 2E ■A valik haldus:alam, E ripedagoogikaalane Politoloogiaalane P sühholoogiaalane Sotsiaaltöö:alam 368 SOTSIAALTEADUSKOND 368 Käsitletakse statistiliste andmete esm asanalüüsi m eetodeid, sealhulgas Õppetöö käigus antakse ülevaade statistikapaketi SPSS täiendanatest graafilisi võtteid. Tutvutakse statistika põhim õistete ja -meetoditega. võim alustest (eelkõige andm eteisenduse valdkonnas) ja vaadeldakse Praktiline osa toim ub arvutiklassis. program m ide koostam ist SPSS-is. © 1 .-3 9 . n .2 L, 2 P n-s4 knt = > 2 E ©24. - 40. n. 1 L, 1 P n-s5 knt => E ; Sotsio loogia:kesk SOSS. 02.010 K vantitatiivsed meetodid sotsioloogias I: SO SS.02.020 E m piirilise uurim is töö m eetodid: Interneti m itm em õõtm eline tunnustevahelise seose analüüs so ts iaa ltead u ste alased ressu rsid dotsent Liina-M ai Tooding lektor Rein M urakas 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E 2AP( 20L+ 10P+ 10S+ 40i) • E ■Sotsioloogia:kesk ■Sotsioloogia:m ag 0 5 0 5 5 .0 2 .0 0 8 Kursuse käigus antakse süvendatud ülevaade sotsiaalteaduste alasest Käsitletakse m itm em õõtmelise statistilise analüüsi meetodeid Interneti ressurssidest iseseisvas uurimistöös kasutamise aspektist tunnustevahelise seose analüüsimiseks (sh faktoraalanalüüsi, loglineaarset lähtudes (s.h. publitseerim isvõim alustest Internetis). analüüsi, regressioonanalüüsi). Praktiline osa toimub arvutiklassis. ©26. - 40. n. 1.3 L, .7 P n-s4 knt => E © 1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s 1 knt => E 5 0 5 5 .02.022 E m piirilise sotsioloogia m eetodid: küsitlus 5 0 5 5 .02.011 H üpoteeside kontrollimine dotsent Dagm ar K utsar,dotsent Jüri Saarniit dotsent Liina-M ai Tooding 2AP( 15P+ 15S+ 50i) • A 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E ■Sotsioloogia:kesk ■Psühholoogia:kesk 0 5 0 5 5 .02.001 0 5 0 5 5 .02.009 Em piiriliste uurimuste baasil praktiseeritakse küsitluse kui empiirilise Käsitletakse statistilisi otsustusm eetodeid nii kvalitatiivsete kui ka sotsioloogia levinum a andm ekogum ism enetluse läbiviimist. kvantitatiivsete andmete põhjal (võrdlushüpoteesid, seose analüüs). ©1. - 16. n. 1 P, 1 S n -s => A Praktiline töö toim ub arvutiklassis. ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E - Liina-M ai Tooding; 5 0 5 5 .02.023 Ü levaade keskastm e teo o ria test sotsioloogias Psühholoogia.kesk teadur Paul Kenkmann 1. - 16. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E ; Psühholoogia:kesk 2AP( 15L+ 15S+ 50i) • E ■Sotsioloogia:alam 5 0 5 5 .02.012 H aridussotsioloogia 0 5 0 5 5 .01.002 dotsent Jüri Saarniit Kursus annab ülevaate nüüdisaja sotsioloogias olulistest keskastme 2AP( 28L+ 4S+ 48i) • E teooriatest. V iimaste käsitlem ises osalevad kuulajad rühmatööna □ Sotsioloogia:kesk koostatavate referaatidega. 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 © 2 4 .-3 9 . n. 1 L, 1 S n -s 1 re f => E Kursus käsitleb haridussotsioloogia kujunemislugu, tähtsamaid koolkondi, teooriaid, m eetodeid ja põhilisi uurimisvaldkondi. 5 0 5 5 .02.027 P erekonnaso tsio loog ia © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 ref => E dotsent Dagm ar Kutsar 2AP( 20L+ 6S+ 54i) • A 5 0 5 5 .02.013 Etnosotsioloogia □ Sotsioloogia:kesk Triin Vihalemm 0 5 0 5 5 .02.001 2AP( 20L+ 12S+ 48i) • E Kursus on koostatud sotsiaalteadusi õppivate üliõpilaste jaoks, kes oma □ Sotsioloogia:kesk tulevases töös puutuvad kokku sotsioloogilise uurimusega. Kursus annab 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 ülevaate perekonna kui sotsiaalse institutsiooni uurimise teoreetilistest ja m etodoloogilistest aspektidest. Kursuses kasutatakse Eesti pereuuringute ©24. - 40. n. 1 L, 1 S n-sl ref => E laia em piirilist materjali. Kursusel osalejad teevad kirjaliku töö vabalt valitud, kuid aktuaalsel peresotsioloogilisel teemal. 5 0 5 5 .02.014 K vantitatiivsed meetodid sotsioloogias II: ©1. - 16. n. 2 L n -sl knt => A mitm em õõtm eline kogumi struktuuri analüüs dotsent Liina-M ai Tooding 5 0 5 5 .02.028 K äitu m ish ä lv e te sotsioloogia 3AP( 30L+ 30P+ 60i) • E teadur Judit Strömpl ■Sotsioloogia:kesk 2AP( 28L+ 6S+ 46i) • E OSOSS.02.008 □ Sotsiaaltöö:ülem , Sotsioloogia:kesk Antakse ülevaade m itm em õõtmelise statistilise analüüsi m eetoditest 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 kogumi struktuuri analüüsimiseks (sh klaster- ja diskrim inantanalüüs, Kursuses on vaatluse all suhteliselt iseseisvate teooriate kogum, mida kogumite võrdluse m eetodid, skaleerim ismeetodid). Praktiline osa toimub ühendab objekt - hälbiv käitum ine. Vaadeldakse neid teooriaid ning arvutiklassis. käitum ishälvete eri vorme: kuritegevust, narkomaaniat, alkoholismi, ©24. - 39. n. 2 L, 2 P n -s l knt => E enesetappu, seksuaalhälbeid ja prostitutsiooni. ©24. - 40. n. 2 L n-sl ref => E 5 0 5 5 .02.017 Sotsiaalteaduslikud andmearhiivid lektor Rein M urakas 5 0 5 5 .02.029 S o tsiaalne s tra tifik a ts io o n 1 AP( 14L+ 6P+ 20i) • E lektor Ellu Saar © SO SS.02.003, SOSS.02.004 2AP( 20L+ 10S+ 50i) • E Kursuse käigus vaadeldakse andm earhiivinduse põhimõtteid, andmete ■Sotsioloogia:ülem arhiveerim iseks vajalikke operatsioone (s.h. andmekontrolli ja 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 korrektsiooni), andm earhiivinduse alaseid standardeid ja Sotsiaalse kihistum ise ja m obiilsuse analüüs nüüdissotsioloogia dokum entatsiooni koostamist, andmearhiivides kasutatavat tarkvara, teoreetiliste käsitluste ning Eesti ühiskonna stratifikatsiooniprobleeme arhiivide poolt osutatavaid tenuseid ja ülemaailmseid andm earhiivinduse puudutavate uurimuste alusel. alaseid organisatsioone. ©24. - 40. n. 2 L n-s => E © 3 3 .-4 0 . n .2 L, 1 P n-s3 knt => E 5 0 5 5 .02.030 Sotsioloogiline v äärtu s teo o ria 5 0 5 5 .02.018 Statistikapaketi SPSS kasutamine dotsent Jüri Saarniit teadur Urmas Oja,lektor Rein M urakas 3AP( 30L+ 20P+ 10S+ 60i) • E 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E □ Sotsioloogia:ülem □ Sotsioloogia:kesk O SO SS.01.002, SOSS.02.001 © SO SS.02.003, SO SS.02.008 Kursus käsitleb sotsioloogilist väärtus- ja hoiakuteooriat, väärtusorientatsioonide ja hoiakute m õõtm ise ja analüüsi meetodeid. Ette 369 SOTSIAALTEADUSKOIVD 369 on nähtud praktilised tööd mõötmismetoodikate väljatöötamiseks ja õppeülesande täitja M argus Paas tulemuste analüüsiks. 2AP( 28L+ 4S+ 48i) • E ©24. - 39. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl ref => E □ Sotsioloogia:kesk ®soss.oi.ooi 5 055 .02.031 Intervjueerim isstrateegiad I Nüüdisaja maaelu probleemide sotsiaalteaduslik käsitlus rõhuasetusega dotsent Dagmar Kutsar Eesti maaelus toimuvaile muutustele. 4AP( 36L+ 16P+ 8S+ lOOi) • E ©24. - 39. n. 2 L n-s => E ■Sotsiaaltöö:kesk, Sotsioloogia:mag □Psühholoogia:kesk 5 0 5 5 .02.039 U urim issem inar so tsiaaltöös Intervjueerimisstrateegiate kursus lähtub kognitiiv-käitum usliku teraapia dotsent Dagmar Kutsar teoreetilisest raamistikust ja annab strateegilise lahtimõtestatuse kliendiga 2AP( 10P+ 14S+ 56i) • A töö protsessist. Laiaulatuslikku teoreetilist materjali aitavad kinnistada □ Sotsiaaltöö:ülem eneseanalüüsid, pliiatsi-paberi testid, rollimängud ja neli grupitööd, milles Seminaris tutvustatakse perekonnauurimisrühm a poolt läbiviidud läbitakse kliendiga töötamise kõik etapid. Kursuse lisaeesmärkideks on uurimustega sotsiaaltöö alal, käsitletakse uurimistöö läbiviimise ja selle kliendikeskuse arendamine ja selle kaudu läbipõlemissündroomi tulemuste kirjaliku esituse peamisi külgi. Seminar lõpeb iseseisva ennetamise oskuste omandamine. kirjaliku töö esitamisega. ©1. -15. n. 4 L, 4 P , 2 S n-sl knt => E ©24. - 36. n. 1 P, 1 S n-sl knt => A 5055 .02.032 Perekonnapsühholoogia 5 0 5 5 .02.040 Sotsioloogia a lam astm e uu rim issem inar dotsent Dagmar Kutsar 2AP( 20S+ 60i) • A 2AP( 32L+ 8S+ 40i) • A □Sotsioloogia:alam □Sotsiaaltöö: 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 2 Kursuses käsitletakse perekonna kui väikse sotsiaalse grupi Sotsioloogiat alamastmes õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad formeerumise, arengu ja purunemise sotsiaalpsühholoogilisi kaasüliõpilaste uurimistöö tulemuste arutamises. seaduspärasusi. Kursuses kasutatakse perepsühholoogiliste uurimuste ©24. - 39. n. 1 S n-s => A empiirilist materjali. Kursusel osalejad teevad kirjaliku töö perepsühholoogilisel teemal. 5 0 5 5 .02.041 Sotsioloogia keskastm e uu rim issem inar 024. - 33. n. 4 L, 4 S n-sl knt => A 2AP( 20S+ 60i) • A □Sotsioloogia:kesk 5055 .02.033 Eesti üh iskonna tran sfo rm ats io o n OSOSS.01.002, SOSS.02.040 teadur Avo Trumm Sotsioloogiat keskastmes õppijad koostavad uurimistöö ning osalevad 2AP( 20L+ 4P+ 6S+ 50i) • A kaasüliõpilaste uurimistöö tulemuste arutamises. □Sotsioloogia:kesk ©1. - 39. n. .5 S n-s => A 05055.01.001 ©SOSS.02.001 SOSS.02.043 E m piirilised andm estikud Kursus annab ülevaate eesti ühiskonnas viimastel aastatel (1987- ) dotsent Liina-M ai Tooding toimunud sotsiaalsetest muutustest. Kursuse põhirõhk on asetatud 2AP( 16L+ 20P+ 44i) • E ühiskondlike m akroprotsesside sotsiaalsele mõjule, leidmaks vastust □Sotsioloogia:kesk küsimusele: "Kuidas on transform atsioon mõjutanud üksikindiviidi OSOSS.02.008 (perekonna, sotsiaalse grupi) igapäevast elu?". Kursuse käigus tutvustatakse empiiriliste andmestike põhitüüpe ©24. - 39. n. 2 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 1 ref => A sotsiaalteadustes ja nende koostamise viise, sh statistilise valikuteooria elemente kasutades. Praktiline osa toimub arvutiklassis. 5055 .02.035 Fem in istlik persp ek tiiv sotsioloogias ©Ei ole teada; Sotsioloogia:kesk teadur Anu Laas Ei ole teada; Sotsioloogia:kesk 2AP( 10L+ 12P+ 10S+ 48i) • A 24. - 33. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E □SotsioIoogia:kesk 24. - 33. n. 2 L, 2 P n-sl knt => E - Liina-Mai Tooding; 05055.01.001 Sotsioloogia:kesk Kursus on mõeldud sotsiaalteadusi õppivaile üliõpilastele. Tutvustatakse feministlikke teooriaid, traditsioonilise sotsioloogia teooria, meetodite ja 5 0 5 5 .02 044 L apsepõlvesotsioloogia sisu feministlikust vaatepunktist esitatud radikaalset ümbermõtestamist. dotsent Dagmar Kutsar 01. - 16. n. .5 L, .5 P, .5 S n-sl knt => A - Anu Laas; Sotsioloogia:kesk 2AP( 16L+ 16S+ 48i) • A □Sotsioloogia:kesk 5055 .02.036 Fem inism i klassika 0 5 0 5 5 .0 1 .0 0 1 teadur Anu Laas Kursus annab ülevaate lapsepõlve kui sotsiaalse fenomeni uurimise 2AP( 4L+ 32P+ 4S+ 40i) • A teoreetilistest ja metodoloogilistest aspektidest. Kursus on mõeldud □Sotsioloogia:ülem sotsiaalteadusi õppivatele üliõpilastele, kes oma tulevases töös puutuvad OSOSS.Ol.OOl, SOSS.02.007 kokku sotsioloogilise uurimusega, sotsiaalpoliitikaga või töötavad lastega. Üliõpilastele esitatakse sissejuhatavais loengutes ülevaade klassikalistest Kursusel osalejad teevad uurimuse lapsepõlve sotsiaalsetest tekstidest Lääne fem inism is ja tutvustatakse põhitermineid. Kohustuslik representatsioonidest, laste õigustest, lastega seonduvatest lugemismaterjal iseseisvaks tööks on peamiselt ingliskeelne ja asub heaolupoliitikatest jne. Sotsiaalteaduskonna raam atukogus. Raamatukursus. ©24. - 40. n. 2 L, 2 S n-s => A 024. - 39. n. 1 P n -s l knt => A - Anu Laas; Sotsioloogia:ülem SOSS.02.045 Sugupool ja m ajan d u s 5 0 5 5 .02.037 H arid u ss tra tif ik a ts io o n teadur Anu Laas lektor Ellu Saar 2AP( 20L+ 12S+ 48i) • A 2AP( 16L+ I6S+ 48i) • E □ Sotsioloogia:kesk □Sotsioloogia:ülem 0 5 0 5 5 . 0 1 . 0 0 1 05055.01.001 Kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatus sugupooleuuringutele ©SOSS.02.029 majanduse valdkonnas. Kursus on europotsentristlik. Laias laastus Kursus annab teoreetilisele analüüsile ja em piirilistele uurimustele jaguneb kursus kolme ossa, millest üks tutvustab tähtsamaid teooriaid ja tugineva käsitluse hariduse osast ühiskonna kihistumisel ning sotsiaalses teine annab ülevaate naiste ja meeste m ajanduslikust olukorrast. Kursuse mobiilsuses. kolmandas osas antakse ülevaade kasutatud riiklikest poliitikatest 01 . - 16. n. I L, 1 S n-sl knt, 1 ref => E kaotajaks jääva sugupoole (enamasti naiste) majandusliku olukorra parandamiseks. Kursuse diskussiooni osa keskendub Eesti võimalike SOSS.02.038 M aaso tsio loog ia 370 SOTSIAALTEADUSKOND 370 strateegiliste suundade väljatöötam isele soolise m ajandusliku ebavõrdsuse õppeülesande täitja Marti Taru leevendamiseks. 2AP( 20L+ 20P+ 40i) • E ©1. - 16. n. 2 L, 1 S n-sl knt => A □ Sotsioloogia:mag Kursuse käigus tutvutakse regressioonanalüüsi teoreetiliste alustega ning SOSS.02.046 Tarbim issotsioloogia rakendusvõimalustega. Samuti tuleb statistikapakette Excel ja SPSS teadur Anu Laas kasutades lahendada praktilisi regressioonanalüüsi ülesandeid. Kursus 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • A eeldab baasteadmisi lineaarsetest mudelitest ja statistiliste hüpoteeside □ Sotsioloogia:kesk kontrollimisest. OSOSS.Ol.OOl © 1 ,- 16. n. 2 L , 2 P n -s => E Tarbim issotsioloogia kursus on sissejuhatuseks tarbimissotsioloogiasse ning tootmise ja tarbimise suhete analüüsile.1 Tutvustatakse erinevaid SOSS.02.048 Sissejuhatus põhjuslikkuse analüüsi tarbimisteooriaid ja antakse ülevaade tarbimiskohtadest. reklaam ist ja õppeülesande täitja Marti Taru reklaamikanalitest, tähtsustatakse sugupoolekuuluvust ja 1 AP( 12L+ 12P+ 16i) • E identiteediküsimust. teine pool kursusest käsitleb lähemalt mõningaid □ Sotsioloogia:ülem tarbimisvaldkondi ja tarbija mõningate vajaduste rahuldam ist (mugav OSOSS.02.008 kodu, maitsev toit, reisimine). Kursuse illustreerimisele kodumaiste Kursuse üks eesm ärke on tutvustada empiirilisel andmeanalüüsil näidetega saavad üliõpilased ise kaasa aidata. m odelleeritavate seoste põhitüüpe ja -mudeleid. Teine eesmärk on 0 2 4 . - 40. n. 2 L, .5 S n-sl knt => A tutvustada praktilist andm eanalüüsi pakettide SPSS ja Excel abil. Rõhk on risttabelite analüüsil. SOSS 02.047 Sissejuhatus regressioonanalüüsi © 1 ,- 16. n .2 L , 2 P n -s => E Ainete nimed AAC I - G raafilised meetodid S O EP.01.029 D oktorisem inar SOPH.00.128 AAC II - Lihtsustatud viiped SO EP.01.030 Eesti ajakirjanduse ajaloo jätkukursus SOZU.Ol.024 A b i- ja tugiõppe didaktika SO EP.01.014 Eesti ajakirjanduse süsteem SOZU.Ol.007 Abi- ja tugiõppe praktika nooremas SO EP.02.015 Eesti avalik haldus SOAH.01.019 koolieas Eesti m assiteabevahendite SOZU.03.004 A b i-ja tugiõppe praktika vanemas SOEP.02.016 auditoorium koolieas Eesti poliitiline süsteem SOPL.02.009 A b i- ja tugiõppe stažööripraktika SOEP.02.022 Eesti poliitilise m õtte ajalugu SOPL.02.008 Abiõppe praktika SOEP.02.024 Eesti rahvusvaheline seisund ja SOPL.02.019 Ajakirjanduse uurimise m etodoloogia SOZU.03.009 välispoliitika ja meetodid Eesti sotsiaalpoliitika ajalugu SOAH.02.007 Ajakirjanduse õiguslik regulatsioon SOZU .Ol.014 Eesti ühiskonna transform atsioon SOSS.02.033 Ajakirjanduslik ettevõtlus SO ZU .01.022 Emakeele abiõpe I SOEP.02.001 Ajakirjandusm eisterlikkus SOZU .Ol.009 Emakeele abiõpe II SOEP.02.042 Ajakirjaniku tööprotsess SOZU.Ol.015 Emakeele abiõpe III SOEP.02.041 Ajalehe kujundam ine s o z u .o i .o i3 Emotsioonide, motivatsioonide ja SOPH.OO.llO Ajaloo abiõpe SO EP.01.084 isiksuse psühhobioloogia Andmeanalüüs sotsiaalteadustes SOSS.02.008, SOSS.02.009 Empiirilise sotsioloogia meetodid: SOSS.02.005 Andmebaasid sotsiaalteadustes: SOSS.02.004 kvalitatiivsed uurim ism eetodid sekundaaranalüüs ja selle allikad Empiirilise sotsioloogia meetodid: SOSS.02.022 Arengupsühholoogia I SOPH.00.102 küsitlus Arengupsühholoogia II SOPH.00.012 Empiirilise sotsioloogia meetodid: SOSS.02.006 Arutlevad žanrid SO ZU .O l.012 uurimisstrateegiad Autism ipedagoogika SO EP.01.043 Empiirilise uurimistöö meetodid: SOSS.02.020 Avalik arvamus SOZU.03.003 Interneti sotsiaalteaduste alased Avalik eetika SOAH.01.016 ressursid Avalik poliitika ja riigi valitsemine SOPL.01.039 Empiirilised andm estikud SOSS.02.043 Avalik valik SO A H .01.024 Enesekehtestam ise treening SOAH.02.021 Avaliku arvamuse uurimise m eetodid SOZU.03.012 Eriala õpetam ise m etoodika SOSE.Ol.039 Avaliku halduse erikursus SO A H .01.057 Erididaktika II SOEP.01.060 Avaliku halduse ja bürokraatia SO A H .01.052 Eripedagoogide koostöö ja eetika SOEP.01.062 filosoofia ja teooria Eripedagoogika korraldus SOEP.01.006 Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika SOAH.01.012 Etnosotsioloogia SOSS.02.013 magistrisem inar Euroopa Liidu halduspoliitika SOAH.01.056 Avaliku halduse praktika SOAH.01.029 Euroopa Liiduga integreerum ise SOSS.01.026 Avaliku halduse reform SO A H .01.053 sotsioloogilised probleem id Bakalaureusesem inar SOPL.02.018, SO SE.O l.029 Euroopa Liit SO A H .01.020 Biosem iootika SOSE.01.058 Feminismi klassika SOSS.02.036 Bliss-süsteem (keel) AAC III SO EP.01.031 Fem inistlik perspektiiv sotsioloogias SOSS.02.035 Case meetod SOAH.02.036 Formaalne loogika (traditsiooniline) SOPH.00.031 Delinkventsus ja vaimupuue SOEP.01.073 Füüsilise keskkonna mõju lapse SOPH.00.043 õigusm enetluses arengule Dem ograafia alused SOAH.02.002 Geopoliitika SOPL.01.036 Depressiooni kognitiiv-käitum isravi SO PH.00.167 Grupiprotsesside juhtim ine I SOAH.02.053 ja abieluteraapia Haigete laste pedagoogika SO EP.01.005 Diagnostilisi meetodeid SO PH.00.137 Halduspoliitika SO A H .01.017 lapsepsühholoogias Haridussotsioloogia SO SS.02.012 371 SOTSIAALTEADUSKOND 371 Haridusstratifikatsioon SOSS.02.037 Žinkini töödes Heaoluriiklik konservatism SOAH.01.011 Kõnetegevuse psühholoogia SOEP.02.003 Hälvikud hariduskorraldus-ja SOEP.Ol.059 Kõnetehnika SO ZU .0I.016 õigusprotsessis Kõnetehnika jätkukursus SOZU.Ol.023 Hälvikupsühholoogia SOEP.O l.008 K äitum ishälvete sotsioloogia SOSS.02.028 Hälvikute psühhodiagnostika SOEP.Ol.002 Käsitöö abiõpe SOEP.Ol.082 Hüpoteeside kontrollim ine SOSS.02.011 Külm sõda SOPL.02.015 Ida-Euroopa ühiskond ja poliitika SO PL.O l.008 Lapse intellekti ja kõne arengu SOEP.02.029 Ideoloogia ja sem iootika SOSE.01.068 analüüs L. Võgotski töödes Individuaalprojekt raadios SO ZU .O l.031 Lapse kõne areng (erikursus) SOPH.00.050 Individuaalsed erinevused I SOPH.OO.156 Lapsepõlvesotsioloogia SOSS.02.044 Individuaalsed erinevused II SO PH.00.008 Laste m õtlemise uurimise seminar SOPH.OO. 145 Infootsing eripedagoogikas II SO EP.01.041 Laste psühholoogiline hindam ine ja SOPH.OO. 165 Inglise keel avalikus halduses SO A H .01.037 ravi Inimese areng SO A H .02.029 Lastekaitse meetodid SOAH.02.063 Inimlik mitmekesisus SOAH.02.050 Lastekaitseprakti ka SOEP.01.072 Intervjueerimisoskuse treening SO A H .02.026 Linnasotsioloogia SOAH.02.011 Intervjueerimisstrateegiad I SOSS.02.031 Logopeedia (IH ) SOEP.02.034 Isiksuse uurimismeetodid SOPH.OO.Oll Logopeedia (IL ) SOEP.02.036 (praktikum) Logopeedia (2H) SOEP.02.035 Isiksusehäired SOPH.OO. 170 Logopeedia (2L) SOEP.02.008 Islamimaade naised SOPL.01.063 Logopeedia ja emakeele didaktika SOEP.02.027 Johannes Althusius: Politica SOAH.01.050 Logopeedia ja foneetika alused SOEP.02.009 Juhendajaseminar I SOPH.OO. 117, SOPH.OO. 124 Logopeediline praktika kliinikutes SOEP.02.020 Juhendajaseminar II SOPH.OO. 118, SOPH.OO. 125 Logopeediline rütmika SOEP.02.018 Juhendajaseminar III SOPH.OO. 126 Loodusõpetuse abiõpe SOEP.01.015 Juhendajaseminar IV SOPH.OO. 127 Loomade käitumine SOPH.OO. 146 Juhtimine ja ettevõtte majandus SOZU.Ol .017 Läbirääkim iste psühholoogia SOPH.00.021 Juhtimispsühholoogia SOPH.00.070 Läbirääkim istreening SOAH.02.022 Juhtumi analüüs SO A H .02.056 Läänem erem aad rahvusvaheliste SOPL.02.026 Juhtumianalüüsi alused SOPH.00.133 suhete süsteemis Julgeolekupoliitika SOPL.02.010 M aasotsioloogia SOSS.02.038 Kakskeelne laps— erivajadustega SOEP.02.040 M aateaduse abiõpe SOEP.01.004 laps? M agistrisem inar SOPL.01.033, SOSE.Ol.030 Kasvatuspraktika SO EP.01.033 M agistritöö teemade m etateoreetiline SOPH.OO. 149 Keele semantiline süsteem SOSE.O l.064 analüüs Keskkonnamajandus ja poliitika SO A H .01.033 M agistriõppe seminar SOEP.Ol.037 Keskkonnapsühholoogia SOPH.00.009 Mainekujundus SOZU.03.014 Kirjandussemiootika SOSE.O l.040 M assikommunikatsiooni sotsioloogia SOZU.03.007 Kirjutama ja lugema õpetam ine SOEP.02.037 Massikommunikatsiooni teooria SOZU.03.008 Kliiniline psühholoogia I SOPH.OO. 103 jätkukursus Kliiniline psühholoogia II SO PH.00.038 Massikommunikatsiooni teooriad SOZU.03.005 Kliinilise psühholoogia eetika ja SOPH.OO. 134 M atem aatika ab i- ja tugiõpe I SOEP.Ol.087 metodoloogia M atem aatika ab i- ja tugiõpe II SOEP.Ol .011 Kliinilise psühholoogia erisem inar SO PH.00.108 M atem aatika abiõpe I SOEP.Ol.064 Kliinilise psühholoogia metodoloogia SOPH.00.019 M atem aatika abiõpe II SOEP.Ol .065 Koduloo abiõpe SOEP.Ol.019 M atem aatika tugiõpe I SOEP.Ol .012 Kognitiiv-käitumisteraapia SOPH.OO.132 Matemaatika tugiõpe II SOEP.01.088 Kognitiivne psühholoogia SOPH.00.016 M eedia organisatsioon SOZU.Ol.008 Kognitiivse psühhofüsioloogia SOPH.00.161 Meedia uurimise metodoloogia SO ZU .01.045 meetodid M enetluspraktika SOPH.00.045 Kohalikud om avalitsused SOAH.02.009 (koolipsühholoogias) Kontori korraldus SO A H .01.021 M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO. 113 Koolieelne erim etoodika SOEP.02.017 psühholoogias I Koolipsühholoogia SOPH.OO.OIO M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO. 115 Korrektsioonitöö õpiraskustega SOEP.Ol .021 psühholoogias III lastega M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO. 116 Kriisi-ja katastrofipsühholoogia SOAH.02.066 psühholoogias IV Kultuuri ja elulaadi sotsioloogia SOZU.03.006 M enetluspraktika kliinilises SOPH.OO. 114 Kultuurilugu I SOSE.01.017, SOSE.01.056 psüüholoogias II Kultuurisemiootika SOSE.Ol .071 M itteriiklikud organisatsioonid SOAH.01.040 Kultuuritüpoloogia SOSE.Ol .065 M õjustam ispsühholoogia SOZU.03.002 Kunst ja nägem ine SOPH.OO. 107 Nauteained ja ravimsõltuvus SOPH.OO. 155 Kunstisemiootika SO SE.O l.032 N eurofarm akoloogia SOPH.00.112 Kunstiõpetuse abiõpe SOEP.Ol .083 Neurokeem ia SOPH.00.111 K utse-ja toim etulekukoolitus SOEP.Ol .063 Neurolingvistika SOEP.02.030 hälvikutele Neuropsühholoogia SOPH.00.024 Kuulamisoskuse treening SO A H .02.023 Nõustam ine usaldustelefonis SOPH.OO.158 Kvantitatiivsed m eetodid SO SS.02.010 Nõustamise põhialused SOPH.00.088 sotsioloogias I: m itm em õõtm eline Nõustamise teooriad I SOAH.02.018 tunnustevahelise seose analüüs Nõustam ise teooriad II SOAH.02.019 Kvantitatiivsed meetodid SOSS.02.014 Näitlikustam ine a b i- ja tugiõppes SO EP.01.018 sotsioloogias II: m itm em õõtm eline Nüüdisaja sotsioloogiateooria I 5 0 5 5 .01.014 kogumi struktuuri analüüs Nüüdisaja sotsioloogiateooria II 5 0 5 5 .01.015 Kõnem ehhanism ide analüüs N. SOEP.02.031 Organisatsioon ja majandus SOAH.01.043 372 SOTSIAALTEADUSKOND 372 O rganisatsioonikäitum ine avalikes SOAH.01.054 teabekorra lduse organisatsioonides Sissejuhatus Eesti ühiskonda ja SO PL.02.011 Paralingvistilised suhtlem isviisid SOEP.O l.067 poliitikasse Paranduskasvatus II SOEP.O l.061 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse SOEP.Ol.016 Paranduskasvatuspraktika SOEP.O l.070 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse I SOEP.Ol.080 Parlam entaarne valitsus SO PL.01.047 Sissejuhatus hälvikupedagoogikasse SOEP.Ol.089 Perekonnapsühholoogia SOSS.02.032 i i11 Perekonnasotsioloogia SOSS.02.027 Sissejuhatus hälvikupsühholoogiasse SOEP.Ol.007 Personalijuhtimine SO A H .01.051, SOPH.00.147 ja psühhodiagnostikasse Perspektiivid vanurite hoolduses SOAH.02.074 Sissejuhatus kirjandusteadusesse SOZU.Ol.019 Poliitiline geograafia SOPL.01.013 Sissejuhatus kognitiiv- SOPH.00.135 Poliitiline kom m unikatsioon SOAH.02.065 käitum isteraapiasse Poliitilised ideoloogiad SO PL.01.041 Sissejuhatus koolieelsesse ü ld - ja SOEP.Ol.022 Poliitiliste süsteemide võrdlus SO PL.01.009 eripedagoogikasse Politoloogia põhikursus SOPL.Ol.OOl Sissejuhatus kultuuriteooriasse SOSE.Ol.003 Politoloogia teoreetiline sem inar SOPL.Ol .045 Sissejuhatus käitum isravisse SOEP.Ol.003 Posttraum aatiline stressihäire SOPH.00.168 Sissejuhatus meediasse SOZU.03.001 Praktika (s ih t-ja koostöörühm ad) SOZU .Ol.046 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse SOPL.Ol.030 Praktika koolieelses lasteasutuses SO EP.02.039 Sissejuhatus politoloogiasse SOPL.Ol.003 (SP) Sissejuhatus põhjuslikkuse analüüsi SOSS.02.048 Praktika(uudis) SOZU .Ol.021 Sissejuhatus rahvusvahelistesse SOPL.02.016 Prantsuse keel SOAH.01.048 suhetesse Projektijuhtimine SOAH.02.049 Sissejuhatus regressioonanalüüsi SOSS.02.047 Proseminar SOEP.O l.034 Sissejuhatus riigifilosoofiasse SO A H .01.047 Psühhobioloogia erisem inar SOPH.00.154 Sissejuhatus sem iootikasse SOSE.Ol.001, SOSE.Ol.057 Psühholingvistika ja lapse kõne areng SOEP.02.028 Sissejuhatus sotsiaalinform aatikasse SOSS.02.003 Psühholoogia SO PH.00.057, SOPH.00.138 Sissejuhatus sotsiaaltöösse SOAH.02.014 Psühholoogia ajalugu SOPH.00.025 Sissejuhatus sotsioloogia SOSS.02.001, SOSS.02.002 Psühholoogia metateooria. Ajalugu ja SOPH.00.148 meetoditesse kaasaeg Sissejuhatus sotsioloogiasse SOSS.Ol.OOl, SOSS.01.002 Psühholoogia metodoloogia SOPH.00.047 Sissejuhatus uurimism eetodeisse SOPH.00.005 Psühholoogia m etodoloogia SOPH.00.054 Sissejuhatus vaegnägijate SOEP.Ol.027 erisem inar pedagoogikasse Psühholoogia m etodoloogia SOPH.00.123 Skisofreenia ja teised rasked SOPH.00.169 erisem inar (m agistrikursus) psüühikahäired Psühholoogia uurimism eetodid SOPH.00.046 Sotsiaalkindlustus (sotsiaalpoliitika SOAH.02.010 Psühholoogia õpetam ise m etoodika 1 SO PH.00.119 erikursus) Psühholoogia õpetam ise m etoodika II SO PH.00.120 Sotsiaalne analüüs SOAH.02.078 Publitsistlikud žanrid SO ZU .O l.O ll Sotsiaalne stratifikatsioon SOSS.02.029 Põhitekstide analüüs avalikus SO A H .01.046 Sotsiaalpoliitika I SOAH.02.008 halduses Sotsiaalpoliitika III SOAH.02.054 Raadioajakirjanduse alused SOZU .Ol.026 Sotsiaalpsühholoogia SOPH.00.035 Raadiointervjuu SOZU .Ol.032 Sotsiaalpsühholoogia I SOPH.00.104 Raadiokommunikatsiooni teooriad SOZU .Ol.033 Sotsiaalpsühholoogia II SOPH.00.013 Raadioprogramm ja toim etam ine SOZU .Ol.029 Sotsiaalsed liikumised SOPL.Ol.059 Raadiosaate analüüs SO ZU .O l.030 Sotsiaalsuunitlusega fondid SOAH.02.045 Raadiosaate kompositsioon ja žanrid SOZU.Ol .028 Sotsiaalteaduslik uurim issem inar SOPL.Ol.064 Raadiotehnika SOZU.01.027 Sotsiaalteaduslikud andm earhiivid SOSS.02.017 Raadiouudis SOZU .Ol.041 Sotsiaaltöö koolis SOAH.02.073 Rahvuskultuuride interpreteerimine: SOSE.O l.045 Sotsiaaltöö meetodid I: Töö SOAH.02.017 Eesti ruum üksikkliendiga Rahvusvaheline poliitökonoom ia SOPL.02.023 Sotsiaaltöö m eetodid II: Töö SOAH.02.024, SOAH.02.077 Rahvusvaheline suhtekorraldus SOZU.03.015 perekonnaga Rakenduspsühholoogia I SOPH.00.006 Sotsiaaltöö m eetodid III:töö SOAH.02.037 Raske v a im u -ja liitpuudega laste SO EP.01.081 gruppidega pedagoogika Sotsiaaltöö m eetodid IV: töö SOAH.02.075 Režiimi siirded SOPL.O l.006 kogukonnaga Regionaalplaneerim ine ja SOAH.02.003 Sotsiaaltöö m itteam etlikud ressursid SOAH.02 032 regionaalpoliitika Sotsiaaltöö sihtgrupid I SOAH.02.070 Reklaami algkursus SOZU .01.018 Sotsiaaltöö sihtgrupid II SOAH.02.071 Reklaam ipsühholoogia SO PH.00.067 Sotsiaaltöö teooriad II SOAH.02.048 Religiooniantropoloogia SOSS.01.027 Sotsiaaltöö Õiguslikud alused I SOAH.02.034 Riigi rahandus S O A H .01.022 Sotsiaaltöö õiguslikud alused II SOAH.02.040 Riigiasutuste juhtim ine SO A H .01.010 Sotsiaaltöö õiguslikud alused 111 SOAH.02.051 Riigiteenistuse areng maailmas ja SOAH.01.055 Sotsioloogia ajalugu 1 SOSS.01.003 Eestis Sotsioloogia ajalugu II SO SS.01.004 Saksa keel SO A H .01.049 Sotsioloogia alam astme SOSS.01.020, SOSS.02.040 Seminar SOSE.O l.026 uurim issem inar Sem inar I SOEP.O l.036 Sotsioloogia keskastme SOSS.01.021, SOSS.02.041 Sem inar II SO EP.O l.052 uurim issem inar Sem iootika ajalugu I SO SE.O l.007 Sotsioloogia teooria I SOSS.01.016 Sem iootika ajalugu II SOSE.O l.019 Sotsioloogia teooria II SOSS.01.017 Sem iootika praktikum SO SE.O l.020 Sotsioloogiline väärtusteooria SO SS.02.030 Sissejuhatus avalikku haldusse SO A H .01.001 Statistikapaketi SPSS kasutamine SOSS.02.018 Sissejuhatus avalikkussuhetesse ja S0zu.03.010 Sugupool ja majandus SO SS.02.045 373 SOTSIAALTEADUSKOND 373 Suhtekorralduse ajalugu SOZU.03.013 Uudis trükiajakirjanduses I SOZU.Ol.043 Suhtlemisoskuste treening SOAH. 02.038 Uudis trükiajakirjanduses II SOZU.Ol.044 Suhtlemispsühholoogia SOPH.00.004 Uurali rahvad Vene Föderatsioonis SOPL.01.016 Suhtlemispsühholoogia I SO A H .02.020 Uurim ism eetodid psühholoogias SOPH.00.002 Suhtlemispsühholoogia teooriad SO A H .02.062 (praktikum) Suitsidoloogia SO A H .02.046 Uurim isseminar SOZU.Ol.020 Superviseeritud praktika I SO A H .02.072 U urim isseminar sotsiaaltöös SOSS.02.039 Superviseeritud praktika II SO A H .02.041 U urim isseminar võrdlevas poliitikas SOPL.01.050 Superviseeritud praktika III SO A H .02.047 Uurim istöö m etodoloogia SOPH.00.084 Tarbimissotsioloogia SO SS.02.046 Vabatahtliku sotsiaaltöö alused SOAH.02.042 Teadusinformatsiooni allikad SOPH.00.003 Vaesus (sotsiaalpoliitika erikursus) SOAH.02.006 Teadusliku uurimistöö alused SOZU.03.016 Vaim upuudega laste pedagoogika SOEP.01.028 Teadustöö alused SOAH.02.076, SO ZU .O l.001 Valitsus ja informatsioon SOAH.01.018 Tegevus (motiivid ja emotsioonid) SOPH.OO.Ol 5 Viipekom m unikatsioon I SOEP.01.024 Tegevus ja tunnetus I SOPH.00.157 Viipekom m unikatsioon II SOEP.01.025 Teksti psühholingvistika SO EP.02.014 Võrdlev eripedagoogika SOEP.01.001 Teleajakirjanduse alused SOZU .Ol.035 Võrdlev eripedagoogika II SOEP.01.058 Telesaate analüüs SO ZU .O l.038 Võrdlev sotsiaalpoliitika SOAH.02.001 Teletehnika SOZU .Ol.025 Välisajakirjandus SOZU.Ol.040 Televisioonisaate kompositsioon SOZU .Ol.037 Välispoliitika teooria SOPL.02.027 Teoreetilisi vaateid postsotsialismile SO SS.01.024 Värsisemiootika SOSE.Ol.060 Tervisepsühholoogia SO PH.00.131 Õ iguse alused SOZU.Ol. 042 Toitumise psühholoogia ja toodete SO PH.00.058 Õ igussotsioloogia 5 0 5 5 .01.023 sensoorne analüüs Õpetam istehnoloogiate SOPH.00.144 Tugiõppe praktika SO EP.01.085 psühholoogilised alused TV dokumentalistika SOZU .Ol.039 Õppeülesannete koostamine ja SOEP.01.017 TV Individuaalprojekt SOZU .Ol.034 kasutamine TV montaaž SOZU .Ol.036 Ärevushäirete ravi SOPH.00.166 Tõlkesemiootika SOSE.Ol.022 eksponeerim ism eetoditega Täiskasvanute psühholoogiline SOPH.00.164 Ökosem iootika SOSE.Ol.069 hindamine ja ravi Üksikkliendiga töötamise meetodid SOAH.02.064 Tänapäeva kultuur ja sem iootika SOSE.Ol.070 Ülevaade hälvikupedagoogikast SOEP.01.075 Tänapäeva sem iootika ja SOSE.Ol.044 Ülevaade keskastme teooriatest 5 0 5 5 .02.023 kulturoloogia probleemid sotsioloogias Töö võrgustikuga SOAH.02.055 Ülevaade psühholoogiast SOPH.00.029 Töölevõtuintervjuu treening SOAH.02.027 Üliõpilasnõustamine SOPH.00.109 Tüflopedagoogika ajalugu SOEP.01.086 Uimastid ja elu SOPH.00.163 Inglisekeelsed ainete nimed SOAH.01.001 Introduction to Public Administration SOAH.02.001 Social Policy SOAH.01.010 M anagem ent o f Public Organizations SOAH.02.002 Basic o f demography SOAH.01.011 W elfare State Conservatism SOAH.02.003 Regional Planning and Regional Policy SOAH.01.012 M asters Sem inar in Public Adm inistration and Social SOAH.02.006 Poverty (Special Course in Social Policy) Policy SOAH.02.007 History o f Estonian Social Policy SOAH.01.016 Public Ethics SOAH.02.008 Social Policy I SOAH.01.017 Introduction to Public Policy SOAH.02.009 Local Government SOAH.01.018 G overnm ent and Information SOAH.02.010 Social Security (Special Course in Social Policy) SOAH.01.019 Estonian Public Administration SOAH.02.011 Urban Sociology SOAH.01.020 European Union SOAH.02.014 Introduction to Social Work SOAH.01.021 Office M anagem ent SOAH.02.017 M ethods o f Social Work I: Casework SOAH.01.022 Public Finance SOAH.02.018 Theories o f Counselling I SOAH.01.024 Public Choice SOAH.02.019 Theories o f Counselling II SOAH.01.029 Internship in Public Administration SOAH.02.020 Theories o f Social Skills SOAH.01.033 Environm ental Econom ics and Policy SOAH.02.021 Assertiveness training SOAH.01.037 English in Public Administration SOAH.02.022 Negotiation Skills Training SOAH.01.040 Non-G overnm ental Organizations SOAH.02.023 Active Listening Skills Training SOAH.01.043 O rganization and Economics SOAH.02.024 Social Work M ethods II: Work with Family SO AH. 01.046 SOAH.02.026 Interviewing Skills Training SOAH.01.047 Introduction to State Philosophy SOAH.02.027 Employing Interview Skills SOAH.01.048 French Course SOAH.02.029 Human Development SOAH.01.049 G erm an Course SOAH.02.032 Informal Resources o f Social Work SOAH.Ol.050 Johannes Althusius: Politica SOAH.02.034 Legal Issues o f Social Work SOAH.01 .051 Human Resource M anagem ent SOAH.02.036 Case Method SOAH.01.052 Philosophy and Theory o f Bureaucracy and Public SOAH.02.037 M ethods o f Social Work III:Groupwork Administration SOAH.02.038 Social Skills training SOAH.01.053 Public Adm inistration Reform SOAH.02.040 Legal Issues o f Social Work II SOAH.01.054 O rganizational Behavior in Public Organizations SOAH.02.041 Supervised Field Practice II SOAH.01.055 Civil Service Reform SOAH.02.042 Voluntary Social Work SOAH.01.056 Policy A reas o f the European Union SOAH.02.045 Social Foundations SOAH.01.057 Special Course in Public Administration SOAH.02.046 Suicidology 374 SOTSIAALTEADUSKOIVD 374 SO A H .02.047 Supervised Field Practice 111 SOEP.Ol .085 Practice in Remedial Education SO A H .02.048 Theories o f Social W ork II SOEP.01.086 History o f the Education o f Blind and Partially Sighted SO A H .02.049 Project M anagem ent SO EP.01.087 Remedial and Special Instruction o f M athem atics I SOAH.02.050 Human Diversity SO EP.01.088 Remedial Instructions o f M athem atics SO A H .02.051 Legal Issues o f Social Work SOEP.01.089 Introduction into Special Education II SO A H .02.053 Groupwork M anagem ent I SO EP.02.001 Remedial Instruction o f M other Tongue I SO A H .02.054 Social Policy III SO EP.02.003 Psychology o f Speech SO A H .02.055 Social Network SO EP.02.008 Speech Therapy (2) SOAH.02.056 Case Analysis SO EP.02.009 Introduction into Logopedics and Phonetics SO A H .02.062 Theories o f Human Com m unication SOEP.02.014 Psycholinguistics o f Text SOAH.02.063 M ethods o f Child Protection SO EP.02.015 Practice in Remedial Education: grades 1 to 4 SOAH. 02.064 M ethods o f working with individual clients SOEP.02.016 Practice in Remedial Education: grades 5 to 9 SOAH.02.065 Political Com m unication SOEP.02.017 Special Preschool Education SOAH.02.066 Crisis and disaster behaviour SOEP.02.018 Rhytmics in Speech Therapy SOAH.02.070 Target Groups in Social Work I SO EP.02.020 Clinics o f speech disorders SOAH.02.071 Target Groups in Social W ork II SO EP.02.022 Practice in Remedial Education SOAH.02.072 Supervised Field Practice I SO EP.02.024 Practice in Remedial Instruction SOAH.02.073 School Social Work SO EP.02.027 Logopedics and Didactics o f M other Tongue SOAH.02.074 Perspectives o f Elderly Case SO EP.02.028 Psycholinguistics and Speech Development o f Children SOAH.02.075 Social W ork Methods IV: Com m unity Work SO EP.02.029 Analysis o f D evelopm ent o f Intellect and Speech o f SOAH.02.076 Basic o f Science Children by Vygotsky SOAH.02.077 Social W ork M ethods II: W ork with Family SO EP.02.030 N eurolinguistics SOAH.02.078 Social analysis SO EP.02.031 Analysis o f Speech M echanise by N. Zhinkin SO EP.01.001 Com parative Special Education SOEP.02.034 Speech Therapy 1 SOEP.Ol .002 Assessm ent o f Exceptional Children SOEP.02.035 Speech Therapy (2) SOEP.01.003 Introduction into Behavioral Therapy SOEP.02.036 Speech Therapy (1) SO EP.01.004 Remedial Instruction o f Geography SOEP.02.037 M ethodology o f Reading and W riting Instruction SO EP.01.005 Education o f Chronically 111 Children SOEP.02.039 Preschool pre-service Training (SP) SOEP.01.006 Special Educational Needs in the System o f Education SOEP.02.040 The Bilingual Child- the child with special needs? SOEP.01.007 Introduction to the Abnormal Psychology and Diagnostics SOEP.02.041 Remedial Instruction o f M other Tongue III SO EP.01.008 Abnormal Psychology SO EP.02.042 Remedial Instruction o f M other Tongue II SOEP.01.011 Remedial and Special Instruction o f M athematics II SO PH.00.002 Research M ethods in Psychology SOEP.01.012 Remedial Instruction o f M athematics I SO PH.00.003 Resources o f Scientific Information SOEP.01.014 M ethodology o f Special and Remedial Instruction SO PH.00.004 Social Skills SOEP.01.015 Remedial Instruction o f Natural Science SO PH.00.005 Introduction to Research M ethods (In Behavioral and SOEP.01.016 Introduction into Special Education Social Sciences) SOEP.01.017 Design and Implementation o f Learning Tasks SO PH.00.006 Applied Psychology I SOEP.01.018 Visual Aids in Remedial Education SO PH.00.008 Individual D ifferences II SOEP.01.019 Remedial Instruction in Regional Issues SO PH.00.009 Environmental Psychology SOEP.Ol .021 Remediation o f Pupils with Learning Disabilities SOPH.00.010 School Psychology SO EP.01.022 Introduction to Preschool Education (general and special) SO PH.00.011 Tests and Assessm ent SO EP.01.024 Signed Com m unication I SO PH.00.012 Developm ental Psychology II SO EP.01.025 Signed Com m unication II SO PH.00.013 Social Psychology II SO EP.01.027 Introduction into the Education o f Visually Impaired SO PH.00.015 Action (M otives and Emotions) SOEP.Ol .028 Education and Training o f Children with Mental SO PH.00.016 Cognitive psychology Retardation SOPH.00.019 M ethodological Issues in Clinical Psychology SO EP.01.029 AAC I Graphic Com m unication Systems SO PH.00.021 Social Psychology o f Negotiation SO EP.01.030 Simplified Sign Com m unication AAC II SOPH.00.024 N europsychology SO EP.01.031 Blisssym bolics Com m unication SOPH.00.025 History o f Psychology SOEP.01.033 Camp Education Practice SOPH.00.029 Introduction to Psychology SOEP.01.034 Proseminar SO PH.00.031 Formal Logic (Traditional) SO EP.01.036 Sem inar I SO PH.00.035 Social Psychology SO EP.01.037 M aster's Seminar SO PH.00.038 Clinical Psychology II SOEP.Ol .041 Data Search in Special Education II SO PH .00.043 Influence o f Physical Environm ent on Child Development SOEP.Ol .043 Education o f Autistic Children SO PH.00.045 Practical School Psychology SOEP.Ol .052 Sem inar II SO PH.00.046 M ethods o f Psychological Research (Advanced Course) SO EP.01.058 Com parative Special Education II SO PH .00.047 M ethodological Problems in Psychology SO EP.01.059 Disability Related Educational Legislation and SO PH.00.050 Speech Developm ent in Children M anagem ent SO PH .00.054 M ethodological Problems at Psychology (Seminar) SO EP.01.060 M ethodology o f Special and Remedial Instruction II SO PH .00.057 Psychology SO EP.01.061 Corrective Education II SO PH.00.058 Psychology o f Eating and Sensory Analysis o f Products SO EP.01.062 Team work and Ethics in Special Education SO PH .00.067 Psychology o f A dvertising SO EP.01.063 Vocational and DLS-training for Persons with Disabilities SO PH .00.070 M anagem ent Psychology SO EP.01.064 Special Introduction o f M athematics I SO PH .00.084 M ethodology o f Psychological Research SO EP.01.065 Special Introduction o f M athematics II SOPH.00.088 Introduction to psychological counselling SOEP.Ol .067 Paralinguistic Com m unication Skills SOPH.OO. 102 Developm ent psychology I SO EP.01.070 Corrective Education Practice SOPH.OO. 103 Clinical psychology I SOEP.Ol .072 Practice in Child W elfare SOPH.OO. 104 Social psychology I SO EP.01.073 Delinquency and M enthal Retardation in Legal Process SOPH.OO. 107 Art and vision SO EP.01.075 Survey o f Special Education SOPH.OO. 108 Special sem inar on clinical psychology SO EP.01.080 Introduction into Special Education I SOPH.OO. 109 Student counselling SO EP.01.081 Education o f Severly and Multiply Handicapped SOPH.OO. 110 Psychobiology o f em otions, m otivations, and personality SOEP. 01.082 Remedial Instruction o f Handicraft SOPH.OO. 111 Neurochem istry SOEP.Ol .083 Remedial Instruction o f Art SOPH.OO. 112 Neuropharm acology SOEP.Ol .084 Remedial Instruction o f History SOPH.OO ! 13 Supervised Practice in Clinical Psychology I 375 SOTSIAALTEADUSKOND 375 SOPH.00.114 Supervised Practice in Clinical Psychology II SOSE.01.019 History o f Sem iotics II SOPH.00.115 Supervised Practice in Clinical Psychology III SO SE.O l.020 W orkshop o f Semiotics SOPH.00.116 Supervised Practice in Clinical Psychology IV SOSE.O l.022 Sem iotics o f Translation SOPH.00.117 W orkshop I SOSE.O l.026 Seminar SOPH.OO. 118 W orkshop II SO SE.O l.029 Bachelor Sem inar SOPH. 00.119 M ethodology o f psychology teaching I SO SE.O l.030 Masters Seminar SOPH.OO. 120 M ethodology o f psychology teaching II SOSE.O l.032 Semiotics o f art SOPH.OO. 123 M ethodological problems at Psychology (Seminar) SO SE.O l.039 M ethodies o f Teaching the Speciality SOPH.OO. 124 W orkshop I SO SE.O l.040 Semiotics o f Literature SOPH.OO. 125 W orkshop II SOSE.Ol .044 Current topics in selected fields o f contemporary semiotics SOPH.OO. 126 W orkshop III and cultorology SOPH.OO. 127 W orkshop IV SOSE.O l.045 Interpreting National Cultures SOPH.OO. 128 Seminar for doktoral students SOSE.Ol .056 History o f Culture I SOPH.OO. 131 Health Psychology SOSE.O l.057 Introduction to Semiotics SOPH.OO. 132 Cognitive behaviour theraphy SOSE.O l.058 Biosemiotics SOPH.OO. 133 Introduction to case analysis SOSE.Ol.060 The Semiotics o f Poetry SOPH.OO. 134 Ethical and m ethodological issues o f clinical psychology SOSE.O l.064 The Semantic system o f language SOPH.OO. 135 Introduction to cognitive behaviour therapy SOSE.Ol.065 Cultural typology SOPH.OO. 137 Diagnostical M ethods in Child Psycho!jgy SOSE.Ol.068 Semiotics and Ideology SOPH.OO. 138 Psychology SOSE.Ol .069 Ecosemiotics SOPH.OO. 144 Psychological Basis o f Teaching Technologies SOSE.Ol.070 Contem porary culture and semiotics SOPH.OO. 145 Sem inar on Research on Children's Thinking SOSE.Ol .071 Semiotics o f Culture SOPH.OO. 146 Animal Behavior 5055.01.001 Introductory Sociology SOPH.OO. 147 Personnel M anagem ent 5055 .0 1 .0 0 2 Introductory Sociology SOPH.OO. 148 M etatheory in Psychology 5055 .01 .003 History o f Sociology I SOPH.OO. 149 M etatheoretical analysis o f M aster Thesis Projects in 5055 .0 1 .0 0 4 History o f Sociology II Psychology 5055 .0 1 .0 1 4 Contem porary Sociological Theory I SOPH.OO. 154 Seminars in Psychobiology 5055 .01 .015 Contemporary Sociological Theory II SOPH.OO. 155 Forbidden drugs and drug addiction 5 0 5 5 .01.016 Sociological Theory I SOPH.OO. 156 Individual D ifferences I 5 0 5 5 .01.017 Sociological Theory II SOPH.OO. 157 Action and Cognition I 5055 .0 1 .0 2 0 Sociological Research Seminar SOPH.OO. 158 Psychological counselling on help-line 5 0 5 5 .0 1.021 Sociological Research Seminar SOPH.OO. 161 M ethods o f Cognitive Psychophysiology 5055 .01 .023 Sociology o f Law SOPH.OO. 163 Forbidden Drugs and Life 5 0 5 5 .01.024 Theoretical views about postsocialism SOPH.OO. 164 Adult Assessm ent and Intervention 5 0 5 5 .01.026 Sociological problems o f integration with the European SOPH.OO. 165 Child Assessm ent and Intervention Union SOPH.OO. 166 Exposure-based treatm ent o f depression 5055 .01 .027 Anthropology o f Religion SOPH.OO. 167 CBT o f depression and cognitive-behavioral marital 5055.02.001 Introduction to the M ethodology o f Sotsiological Research therapy 5 0 5 5 .02.002 Introduction to the M ethodology o f Sociological Research SOPH.OO. 168 Post-traum atic stress disorder 5055 .02 .003 Introduction to Social Informatics SOPH.OO. 169 Scizophrenia and severe mental disorders 5055 .02 .004 Databases in the Social Sciences: Secondary Analysis and SOPH.OO. 170 Personality disoders its Sources SOPL.Ol .OOl Introduction to Political Science 5 0 5 5 .02.005 M ethods o f Empirical Sociology: Qualitative Methods SOPL.Ol .003 Introduction to Political Science 5055 .02 .006 Methods o f Empirical Sociology: Research Strategies SOPL.Ol .006 Regime Transitions 5055 .02 .008 Data Analysis in Social Sciences SOPL.Ol .008 Eastern European Societies and Politics 5055 .02 .009 Data Analysis in Social Sciences SOPL.Ol.009 Com parison o f Political Systems 5 0 5 5 .02.010 Quantitative methods in sociology I: SOPL.Ol.013 Political G eography 5055.02.011 Testing o f hypotheses SOPL.01.016 The Uralic Peoples in the Russian Federation 5055 .02 .012 Sociology o f Education SOPL.Ol .030 Introduction to Political Philosophy 5055 .02 .013 Ethnosociology SOPL.Ol .033 MA Thesis Sem inar in Political Science 5055 .02 .014 Quantitive methods in Sociology II: SOPL.Ol.036 Geopolitics 5055 .02 .017 Social Science Data Archives SOPL.Ol.039 Public Policy and Governm ent 5055 .02 .018 Using o f Statistic Software Package SPSS SOPL.Ol.041 Political Ideologies SOSS.02.020 M ethods o f Empirical Research: Social Science Related SOPL.Ol.045 Theoretical Sem inar in Political Science Internet Ressources SOPL.Ol .047 Parliam entary Governm ent 5055 .02 .022 M ethods o f Empirical Sociology: Survey Research SOPL.Ol.050 Research Sem inar on Com parative Politics 5055 .02 .023 M iddle-range Sociological Theories SOPL.Ol .059 Social M ovem ents 5 0 5 5 .02.027 Family Sociology SOPL.Ol.063 W omen in Islamic Lands 5055 .02 .028 Sociology o f Deviant Behaviour SOPL.Ol.064 Social Science Research Seminar 5 0 5 5 .02.029 Social Stratification SOPL.02.008 History o f Estonian Political Thought 5055 .0 2 .0 3 0 Sociological Value Theory SOPL.02.009 Estonian Political System 5055.02.031 Interviewing Strategies SOPL.02.010 Security Policy 5055 .02 .032 Family Psychology SOPL.02.011 Introduction to Estonian Society and Politics 5055 .02 .033 Estonian Society in Transition SOPL.02.015 Cold W ar 5055 .02 .035 Sociology: Feminist Perspectives SOPL.02.016 Introduction to International Relations 5 0 5 5 .02.036 Classical Texts in Feminist Thought SOPL.02.018 BA Thesis Sem inar 5 0 5 5 .02.037 Educational Stratification SOPL.02.019 International Position and Foreign Policy o f Estonia 5 0 5 5 .02.038 Rural Sociology SOPL.02.023 International Political Economy 5 0 5 5 .02.039 Research Seminar in Social Work SOPL.02.026 Baltic Sea states in the international relation systems 5 0 5 5 .02.040 Sociological Research Seminar SOPL.02.027 Theory o f Foreign Policy 5 0 5 5 .02.041 Sociological Research Seminar SOSE.Ol .001 Introduction to Semiotics 5 0 5 5 .02.043 Empirical da tase ts SOSE.Ol.003 Introduction to the Theory o f Culture 5 0 5 5 .02.044 Sociology o f Childhood SOSE.Ol.007 History o f Sem iotics I 5 0 5 5 .02.045 Gender and Economics SOSE.Ol.017 History o f Culture I 5 0 5 5 .02.046 Sociology o f Consum ption 376 SOTSIAALTEADUSKOND 376 5 0 5 5 .02.047 Introduction to linear regression analysis SO ZU .O l.034 TV Individual Project 5055 .02 .048 Introduction to causal analysis SOZU.Ol .035 Introduction to TV Journalism SOZU.Ol .001 M ethods o f Scientific W ork SOZU .Ol.036 Editing SOZU.Ol .007 Estonian M ass M edia System SOZU.Ol .037 TV genres, formats and basics o f composition SOZU.Ol .008 M edia organisation SOZU .O l.038 Theoretical analysis on television SOZU .Ol.009 Advanced Journalistic Skills SOZU.Ol .039 Television and film docum entary SOZU.Ol .Oll Feature w riting SOZU .O l.040 M edia in W estern Europe and Am erica SOZU .Ol.012 Editorial and Column writing SOZU.Ol .041 Radio news SOZU.01.013 N ew spaper Design and Layout SOZU.Ol .042 Fundamentals o f Law SOZU.01.014 Legal Regulation o f Mass M edia SO ZU .O l.043 News W riting I SOZU.01.015 Process o f Journalistic Work SOZU.Ol .044 News W riting II SO ZU .O l.016 Techniques o f Spelling and Speech SOZU.Ol .045 M ethodology o f M edia Research SOZU.01.017 Business Adm inistration SO ZU .O l.046 Piblic Relations Practice SOZU.01.018 Basics o f Advertising SOZU.03.001 Introduction to the M edia SOZU.Ol .019 Introduction to Literature Theory SOZU .03 .002 Psychology o f Persuasion SOZU .Ol.020 Seminar on Research SOZU.03.003 Public Opinion SOZU .Ol.021 Journalistic Practice( Newswriting) SOZU .03.004 Audience o f Estonian Mass M edia SOZU .Ol.022 M edia M anagem ent SOZU.03.005 Theories o f Mass Com m unication SOZU.Ol .023 Advanced Techniques o f Spelling and Speech SOZU .03.006 Sociology o f Culture and Lifestyle SOZU .Ol.024 Advanced course in history o f Estonian press SOZU.03.007 M edia Sociology SOZU .Ol.025 Television Equipm ent SOZU.03.008 Advanced M ass Com m unication Theory SOZU.Ol .026 Basics o f Broadcast journalism SOZU .03.009 Research M ethodology in Journalism SOZU .Ol.027 Radio Technics SOZU .03.010 Introduction to Public Relations SOZU .Ol.028 Com position o f Broadcast SOZU.03 .012 M ethods o f com m unication research SOZU.Ol .029 Radio program and editing SOZU.03.013 History o f public relations SOZU.Ol.030 Theoretical Analysis on Radio programs SOZU .03.014 Image SOZU.Ol.031 Individual Project SOZU.03.015 International Public Relations SOZU.Ol.032 Broadcasting interview SOZU .03.016 M ethods o f Scientific Work SOZU.Ol.033 Theories o f radiocom m unication Ained õppejõudude järgi Adamson, Sirje PC00.00.088, SOAH.02.034, SOEP.02.040 SO A H .02.040, SOAH.02.051 Harro, Halliki SOZU .01.008, SOZU.Ol.014 Ainsaar, Mare SO A H .02.002, SOAH.02.011, Harro, Jaanus FKKM .02.014, SOPH.00.046, SO A H .02.076 SO PH.00.084, SOPH.OO.l 10, Allik, Jüri SOPH.00.025, SO PH.00.046, SOPH.OO.l 11, SOPH.OO.l 12, SOPH.00.054, SO PH.00.084, SOPH.OO.l54, SOPH.00.155, SOPH.00.117, SOPH.OO.l 18, SOPH.00.163, ARTH.01.036, SO PH .00.119, SOPH.OO.l20, A RTH .02.013, ARTH.04.002, SO PH.00.123, SOPH.OO.l24, ARTH.04.004, ARTH.04.005, SO PH.00.125, SOPH.00.126, A RTH .04.010, ARTH.04.011 SO PH.00.127, SOPH.00.128 Hoyer, Svennik SOZU.Ol.045 Aunapuu, Tiiu SO ZU .O l.016, SO ZU .O l.023 Häidkind, Riina SOPH.00.146 Avramets, Irina SOSE.O l.001, SOSE.O l.003, Jaanson, Kaido SOPL.01.033, SOPL.02.018, SOSE.O l.007, SO SE.O l.017, SOPL.02.019, SOPL.02.026 SOSE.O l.019, SO SE.O l.026, Kadajane, Tiiu SOAH.02.073 SOSE.O l.065 Kadastik, Mart SOZU.Ol.022 Backs, Barbara SO PH.00.164, SO PH.00.165, Kallasm aa, Talvi SOPH.00.131, SOPH.00.156 SO PH.00.168, SO PH.00.170 Kal vet, Tarmo SOAH.01.018 Baltin, Arno SO PH.00.021 Kants, Luule SOPH.00.013, SOPH.00.035 Berg, Eiki SOPL.Ol .013, SOPL.01.036, Karlep, Karl SOEP.01.037, SOEP.01.085, SOPL.02.016, SO PL.02.023 SOEP.02.001, SOEP.02.003, Dobson, Debbie SO PH.00.165, SOPH.00.166, SO EP.02.008, SOEP.02.014, SOPH.OO.l 69 SOEP.02.015, SOEP.02.016, Dobson, Keith SO PH.00.164, SO PH .00.167 SOEP.02.022, SOEP.02.024, Drechsler, W olfgang SO A H .01.001, SO A H .01.011, SOEP.02.027, SOEP.02.028, SOAH.01.012, SOAH.01.046, SO EP.02.029, SOEP.02.030, SO A H .01.050, SOAH.01.052 SOEP.02.031, SOEP.02.035. Einasto, Mart PC00.00.103, SO A H .02.010 SOEP.02.042 Esop, Katri-Evelin SO PH.00.004, SOPH.00.109, Kastepõld, Kaia SO PH.00.088, SOPH.00.109, SOPH.00.135 SOPH.00.158 Esta, Tammo SO A H .01.001, SO A H .01.019, Keerberg, Aita SO A H .02.024, SOAH.02.077 SO A H .01.053 Kiik, Riina SO A H .02.014, SOAH.02.042, Graham, Susan SOPH.00.165 SOAH.02.048, SOAH.02.055, G rigorjeva, Jelena SO SE.O l.020, SO SE.O l.026, SO A H .02.074, SOAH.02.075 SO SE.O l.032, SO SE.O l.068 Kikas, Eve SO PH.00.010, SOPH.OO.Ol 1, Grongstad, Trond Jorgen SO PL.O l.009 SO PH.00.016, SO PH.00.045, Hallap, Merit SO EP.01.085, SO EP.02.009, SO PH.00.102, SOPH.00.145, SO EP.02.015, SOEP.02.016, SOPH.OO.l 57 SO EP.02.024, SO EP.02.034, Kirch, Aksel SO S S .01.026 SO EP.02.036, SO EP.02.039, Kitus, Andro SO A H .01.001, SO A H .01.052 377 SOTSIAALTEADUSKOND 377 Kokk, Aavo SOZU.01.017 SOPH.OO. 104, SOPH.OO. 117, Konnert, Candance SOPH.OO. 164 SOPH.OO. 118, SOPH.OO. 119, Kontos, Avo SOEP.Ol.085, SO EP.02.022, SOPH.OO. 120 SO EP.02.024 M uug, Külli SOPH.OO. 137 Koorits, Marje SOEP.Ol.028, SOEP.O l.029, M ännam aa, Mairi SOPH.OO.137 SOEP.01.030, SO EP.01.031, Neare, Viivi SO EP.01.002, SOEP.01.006, SOEP.Ol.033, SOEP.O l.063, SOEP.Ol.007, SOEP.Ol.008, SOEP.Ol.067, SO EP.O l.081 SOEP.Ol.022, SOEP.Ol.028, Kreegipuu, Kairi SOPH.OO. 107 SO EP.01.043, SOEP.Ol .059, Kreegipuu, Maie SOPH.OO.Oll, SO PH.00.019, SO EP.01.063, SOEP.Ol.075, SO PH.00.038, SOPH.OO. 103, SOEP.Ol.081, SOEP.02.017, SOPH.OO. 108, SOPH.00.113, SOEP.02.039 SOPH.OO. 114, SOPH.OO. 115, Niit, Toomas SOPH.00.009 SOPH.OO. 116, SOPH.OO. 119, Noorkõiv, Rivo SOAH.02.054 SOPH.OO. 120, SOPH.OO. 132, Nõm m , Mari SOPH.OO. 147 SOPH.00.133, SOPH.OO. 134 Oja, Urmas SOSS.02.018 Kroncke, Charles SOAH.01.022, SOAH.01.024, Olesk, Peeter SOSE.01.070 SOAH.01.033, SOAH.01.043 Paas, Margus SOSS.02.038 Kurvits, Roosmarii so zu .o i.o i3 Padrik, M arika SO EP.02.008, SOEP.02.020, Kutsar, Dagmar SO SS.02.022, SOSS.02.027, SOEP.02.034, SOEP.02.035, SOSS.02.031, SO SS.02.032, SOEP.02.036 SOSS.02.039, SOSS.02.044 Paju, Taivo SOZU.01.008, SOZU.Ol.022 Kõrgesaar, Jaan SOEP.O l.001, SOEP.O l.002, Past, Aune SOZU.01.046, SOZU.03.010, SOEP.O l.003, SOEP.O l.004, SOZU.03.014 SOEP.O l.005, SOEP.01.007, Pettai, Vello SOPL.01.030, SOPL.Ol.059 SOEP.01.037, SOEP.01.041, Plado, Kaja SOEP.01.021, SOEP.Ol .085, SOEP.O l.058, SOEP.O l.059, SOEP.02.008, SOEP.02.015, SOEP.01.060, SO EP.01.061, SOEP.02.016, SOEP.02.035, SOEP.O l.062, SOEP.Ol.063, SOEP.02.037, SOEP.02.041 SOEP.O l.070, SOEP.Ol.075 Ploom, Illimar SOAH.01.011 Käärik, Henn SOSS.01.003, SOSS.01.004, Podolski, Andrei SOPH.00.138 SO SS.01.014, SOSS.01.015, Popova, Aino SOAH.02.063 SOSS.01.016, SOSS.01.017, Pullerits, Priit SO ZU .O l.O ll, SOZU.01.012, SOSS.01.023, SOSS.01.027 SOZU.Ol.021, SOZU.01.040, Laak, Tiia SOPH.00.002 SOZU.01.043, SOZU.Ol.044 Lagerspetz, Mikko SOSS.01.024 Pulver, Aleksander SOPH.00.008, SOPH.00.046, Lauk, Epp SO ZU .O l.001, SO ZU .O l.020, SOPH.00.057, SOPH.00.084, SOZU .Ol.024 SOPH.OO. 117, SOPH.OO. 118, Lauristin, Marju SO A H .01.012, SOAH.02.065, SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120 SO A H .02.078, SOZU .Ol.020, Põldsepp, Ivika SOAH.02.063 SOZU.03.001, SOZU .03.005, Põldvere, M artina SOAH.01.049 S0zu.03.006, SOZU.03.008, Põldvere, Salli SOAH.02.020, SOAH.02.021, SOZU .03.009, SOZU .03.012 SOAH.02.022, SOAH.02.023, Lepsoo, Tanel SOAH.01.048 SOAH.02.036, SOAH.02.038, Liik, Kadi SO PH.00.043 SOAH.02.056, SOAH.02.062 Lotman, Mihhail SOSE.O l.001, SOSE.Ol .057, Pärli, Ülle SO SE.O l.026, SOSE.Ol.040, SOSE.O l.060, SOSE.Ol.071 SOSE.01.056 Luuk, Aavo SOPH.00.005, SO PH.00.015, Rahno, Aivar SOAH.01.019 SOPH.00.029, SOPH.00.046, Randma, Tiina SOAH.Ol .010, SOAH.01.040, SO PH.00.070, SOPH.00.084, SO AH.01.046, SOAH.Ol .051, SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, SOAH.01.055 SOPH.OO. 144, SOPH.OO. 157, Raudsaar, M art SOZU.Ol.046 SOPH.OO. 161 Rauk, Marika SOPH.00.002, SOPH.OO.Oll, Lõhmus, Maarja SOZU .Ol.026, SO ZU .O l.028, SOPH.00.016, SOPH.OO. 119, SOZU .Ol.029, SO ZU .O l.030, SOPH.OO. 120, SOPH.OO. 157 SO ZU .O l.031, SO ZU .O l.032, Realo, Anu SOPH.OO. 117, SOPH.OO. 118 SO ZU .O l.033, SO ZU .O l.046 Reinmaa, Ants SOEP.Ol.014, SOEP.Ol.015, Madisson, Maido SO ZU .O l.025, SO ZU .O l.036 SOEP.Ol .016, SOEP.Ol .017, McCrea, Barbara SO PL.O l.008 SOEP.01.018, SOEP.Ol .019, Medar, Marju SOAH.02.041, SO A H .02.045, SOEP.01.060, SOEP.01.070, SO A H .02.047, SO A H .02.049, SOEP.01.075, SOEP.Ol .080, SO A H .02.050, SO A H .02.070, SOEP.Ol.085, SOEP.02.022, SOAH.02.071, SO A H .02.072 SOEP.02.024 Meltsas, Marika SOPH.00.003 Rosental, Katrin SOAH.02.017, SOAH.02.026, Mikkel, Evald SOPL.Ol.OOl, SOPL.01.008, SOAH.02.064 SO PL.01.009 Ruus, Jüri SOPL.Ol.OOl, SO PL.O l.003, Mikkin, Henn РС00.00.085, SO A H .02.018, SOPL.Ol.006, SOPL.01.047 SO A H .02.019, SOAH.02.021, Ruus, Tuuli SOPH.00.006 SOAH.02.022, SO A H .02.023, Ruutsoo, Rein SOPL.01.059 SO A H .02.027, SO A H .02.029, Saar, Ellu SOSS.02.029, SOSS.02.037 SOAH.02.048, SO A H .02.053, Salupere, Silvi SOSE.Ol.007, SOSE.Ol.019 SO A H .02.066 Seilenthal, Ann SOAH.02.021, SOAH.02.023, Montonen, Reet SOPH.OO. 137 SOAH.02.032, SOAH.02.037 Must, Olev SOPH.00.013, SO PH.00.035, Strömpl, Judit SOSS.02.028 SOPH.00.046, SO PH.00.084, Suija, Alar SO ZU .01.027 378 SOTSIAALTEADUSKOND 378 Suija, Allar SOZU.01.027 Tõnisson, Rene SO A H .01.020, SO A H .01.056 Taagepera, Rein SO PL.O l.016, SO PL.O l.063, Tõnnisson, Kristiina SO A H .01.054 SO PL.O l.064 Tõnnisson, Rene SO A H .01.020, SO A H .01.056 Tallo, Ivar SO A H .01.012, SOAH.01.016, Unt, Aune SO ZU .O l.034, SOZU.Ol.035, SO A H .01.017, SO A H .01.018, SO ZU .O l.036, SOZU.01.037, SO A H .01.046, SO A H .01.047 SO ZU .O l.038, SOZU.Ol.039, Talvik, Urve SO PH .00.002 SO ZU .01.040, SOZU.Ol.046 Tamm, Tarvo SO A H .01.057 Uus, Sulev SO ZU .O l.007, SOZU.Ol.008. Tampere, Kaja SOZU.03.013 SO ZU .01.009, SOZU.01.015. Taru, Marti SO SS.02.047, SOSS.02.048 SOZU.Ol.021 Tarve, Sirli SO ZU .01.018, SOZU .01.018 Valk, Aune SOPH.00.006 Toom-Paavel, Regina SO EP.01.005, SO EP.01.016, Valk, Raivo SOPH.00.067 SOEP.O l.024, SOEP.O l.025, Vetik, Raivo SOPL.Ol.030, SOPL.Ol.033, SOEP.O l.030, SO EP.O l.067, SOPL.Ol.039, SOPL.Ol.041, SOEP.O l.072 SOPL.Ol.045, SOPL.Ol.050 Toomela, Aaro SO PH.00.024, SOPH.OO. 148 Vihalem m , Peeter SOZU.Ol.020, SOZU.03.002, Toomla, Rein SOPL.O l.003, SOPL.02.008, SOZU.03.003, SOZU.03.004, SOPL.02.009, SOPL.02.010, S0zu.03.006, SOZU.03.007, SO PL.02.011, SOPL.02.015, SOZU.03.012, S0zu.03.016 SOPL.02.027 V ihalem m , Triin SOSS.02.005, SOSS.02.013, Toots, Janno SOZU .03.015 SOZU.03.012 Torop, Peeter SOSE.O l.003, SOSE.Ol.022, V ihand, T iia SOAH.01.021. SOAH.01.029 SOSE.O l.026, SOSE.O l.029, Viitar, Eha SOEP.01.011, SOEP.01.012, SOSE.O l.030, SOSE.O l.044, SOEP.Ol.064, SOEP.Ol.065, SOSE.O l.065 SOEP.Ol.087, SOEP.Ol.088, Treufeldt, Indrek SO ZU .O l.041 SOEP.02.015, SOEP.02.016 Tulviste, T iia SOPH.00.012, SO PH.00.046, Vuks, Galina SOPH.00.031, SOPH.00.058 SOPH.00.050, SO PH.00.084, V äm ik, Airi SOAH.02.046 SOPH.OO. 102, SOPH.OO. 118, W alburg, W olf Rüdiger SOEP.01.081 SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, SOPH.OO. 137 379 PÄ R N U KOLLEDŽ 379 ■Ä rijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: PÄRNU KOLLEDŽ OPCOO.OO.OIOAntakse ülevaade infosüsteem ide projekteerimisest. Praktilise tööna koostatakse väikeettevõtte infosüsteemi projekt loogilisel tasandil. ©24. - 41. n. 1 L, 3 P n-s => A PCOO.00.041 Soome keel 5AP( 166S+ 34i) • 3EA PC00.00.048 Riigirahandus ■Turismi- ja hotelliettevõtlus: 1, Turismi- ja hotelliettevÕtlus:2 1,5AP( 36L+ 24i) • A Soome keelt õpitakse 4 semestri vältel: Käsitletakse järgm ist: ■Ä rijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: 1) grammatika põhikategooriad (astm evaheldus, käänamine, pööramine, OPC00.00.021 komparatsioon, lauseõpetus); Käsitletakse riigi ja majanduse suhteid (ajalooline ja Eesti 2) põhisõnavara (eelkõige kõnekeel) ning erialase põhiterminoloogia m ajanduspoliitiline aspekt), Eesti riigi eelarve korraldust, tulusid ja omandamine. kulusid, so tsiaa l-ja m ajanduspoliitika rahastamist, heaolumajandusteooria ©1. -16 . n. 3 S n-s2 knt => E aluseid. 1. -16 . n. 4 S n-s2 knt => E ©24. - 41. n. 2 L n-s => A 24. -41 . n. 3 S n-s2 knt => E PC00.00.049 Kaubandusettevõtlus PCOO.00.042 Ärilogistika dotsent Aino Siimon 2AP( 48L+ 32i) • E 2AP( 36L+ 12S+ 32i) • A ■Ärijuhtimine:3, Avatud Ülikool: ■Ä rijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: , T u rism i-ja hotel!iettevÕtIus:3 OPC00.00.022, PC00.00.025 Käsitletakse kaubandusettevõtete metodoloogilisi ja teoreetilise aluseid, Õpitakse tundma logistika olemust, meetodeid, ülesandeid, funktsioone ja kaubandusettevõtete teooriaid, kaubandusettevõtte juhtimist, struktuure ettevõtte tasandil. Käsitletakse logistika keskkonda, samuti organisatsiooni, tulemitegureid, müügiprotsessi; tulusid kulusid, kasumit, kaubandus-, hank im is-ja jaotuslogistikat. turunduspoliitikaid, s.h. asukoha-, sortimendi-, hinna- ja ©1. - 16. n. 3 L n-s => E müügitoetuspoliitikat. ©5. - 16. n. 3 L, 1 S n-sl knt => A PC00 00 043 Praktiline reklaam 1,5AP(36L+ 18P+ 6i) • A PC00.00.050 Tööõigus ■Ärijuhtimine:3, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 em eriitprofessor Heino Siigur OPC00.00.008, PC00.00.010 1 AP( 36L+ 4i) • A Praktilise reklaami õpetam ise eesm ärgiks on anda üliõpilatele teadmisi ■Ä rijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: reklaami loomisest, -korraldam isest, -tajumisest, -keeleoskusest, - OPC00.00.009 psühholoogiast ning käsitleda seoseid majandusteaduse, Käsitletakse töösuhete õiguslikku reguleerimist, töölepingut, töö- ja sotsiaalpsühholoogia ja zum alistikaga. puhkeaega, palga korraldust, töökaitset, töölepingu poolte vastutust, © 24.-41. n. 2 L, 1 P n -s => A kollektiivlepinguid, töövaidluse lahendamist. ©24. - 41. n. 3 L n-s => A PC00.00.044 O rganisatsiooniteooria ja kultuur I 1 AP( 24L +6P+ 6S+ 4i) • A PC00.00.051 Investeeringud ■Ärijuhtimine:3, Avatud Ülikool: assistent Priit Sander OPC00.00.008, PCOO.00.023 2AP( 48L+ 32i) • A Kursuse eesmärk on organisatsiooniteooria ja kultuuri teoreetiliste ■Ärijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: seisukohtade käsitlem ine ja rakendusvaldkondade tundm aõppim ine, mis O PC00.00.026 võimaldab kujundada organisatsiooni ja juhtida selles toimuvaid Aine eesmärgiks on käsitleda väärtpaberite analüüsi meetodeid, tõekspidamisi, suhtlem isviise, norme ja mõjumehhanisme. väärtpaberiportfelli koostamist, hindam ist ja juhtim ist. Käsitletakse © 24.-41. n. 1 L, .5 P, .5 S n -s => A turgude efektiivsust, investeeringuid makroökonoomikas ning riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringuid. ©1. - 16. n. 3 L n-s => A PC00.00.045 R ahvusvaheline ärirahandus dotsent Ljudmila Šorikova PC00.00.052 Rahvusvaheline õigus 2AP( 36L+ 18P+ 26i) • E lektor K. J. Roosaare ■Ärijuhtimine:3, Avatud Ülikool: 2AP( 64L+ 16i) • A Anda baasteadmisi rahvusvaheliste korporatsioonide finantstegevusest rahvusvahelistel finantsturgudel ning iseloomustada korporatsiooni ■Ärijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: O PC00.00.009 rahanduse sõlm küsim usi. Pearõhk on asetatud järgm istele teemadele: a) korporatsiooni sularahavoogude juhtim ine; b) lühi- ja pikaajaline Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmised rahvusvahelise finantseerimine ja investeeringud; c) riikide juhtim ine; d) Õiguse allikatest, rahvusvahelise õiguse seostest riikide Õigusega ning firmade ja isiku osast rahvusvahelises õiguses. väliskaubandustehingute finantseerimine. ©1. - 16. n. 4 L n-s => A ©24. - 41 n. 1 L, 1 P n-s2 knt => E PC00.00.053 Ettevõtte analüüs PC00.00.046 Ärieetika lektor Arvi Grünthal, Tiiu Grünthal-Robert 1,5AP( 22L+ 14S+ 24i) • A 2AP( 36L+ 18S+ 26i) • E ■Ärijuhtimine:3, Avatud Ü lik o o l:, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 ■Ärijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: OPC00.00.024, PC00.00.025 OPC00.00.023 Ärieetika kursuse eesm ärgiks on anda ülevaade ärieetika printsiipidest Ettevõtte analüüsi eesm ärgiks on anda üliõpilastele teadmisi ettevõtte ettevõtte juhtim ises. A ine käsitlemisel pööratakse tähelepanu ettevõtte tegutsemise protsessist, oskusi konkreetsete probleemide leidmiseks ja sotsiaalse vastutusega kaasnevatele põhimõtetele, turunduseetikale, analüüsimiseks ning ettevõtte arendamiseks ja strateegia juhtimiseetikale ja reklaam ieetikale. Kursuse praktilises osas väljatöötamiseks. analüüsitakse erinevaid kõlbelisi dilem m asid ettevõttejuhtim ises. © 2 4 .-4 1 . n. 2 L, 1 S n-sl knt => E ©1. - 16. n. I L , 1 S n-sl re f => A PC00.00.054 Börs ja väärtpaberiturg PCOO.00.047 Ettevõtte infosüsteem id dotsent Ljudmila Šorikova 2,5AP( 18L+ 54P+ 28i) • A 1,5AP( 32L+ 18S+ 12i) • E 380 PÄ RN U KOLLEDŽ 380 ■ Ä rijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: Käsitletakse m ajanduspoliitika teooriat ning turumajandusliku O PC00.00.021, PC00.00.026 m ajanduspoliitika taustast lähtuvalt käsitletakse turismipoliitikat. Õppeaine eesm ärgiks on anda üliõpilastele baasteadmisi väärtpaberituru V aatluse alla võetakse ülem aailm ne, riigi ja regionaalne turismipoliitika. struktuurist ja funktsioneerim isest finantsturgude süsteemis ning börsist ©7. - 18. n. 2 L, 1 S n-sl knt => A väärtpaberituru infrastruktuuri osana. ©1. -1 6 . n. 2 L, 1 P n-s => E PC00.00.062 Rahvusvaheline turism i-ja hotelliettevõtlus 1 AP( 27L+ 9P+ 4S) • E PC00.00.055 Tolliasjandus ■A vatud Ülikool: , Turismi- ja hotelliettevõtlus:3 1,5AP( 32L+ 16P+ 12i) • A Õpitakse tundm a tähtsamaid rahvusvahelisi turismiorganisatsioone ja ■Ä rijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: erinevaid koostöövõim alusi turism iettevõtete ja organisatsioonide vahel. O PC00.00.009, PC00.00.020 Eraldi käsitletakse turism iettevõtluse praktikat ja tegevusvõimalusi Balti Tolliasjanduse õpetam ise eesm ärgiks on anda üliõpilastele teadmisi mere regioonis ning VIA B altica programmi raames. tolliasutuste struktuurist, kaupade deklareerimisest, tollijärelvalvest, ©24. -4 1 . n. 1.5 L, .5 P, .2 S n-s2 knt, 1 re f = > E tolliprotseduuridest, tollivorm istam isest, tollimaksustam isest ja tollieeskirjade rikkumisest. PC00.00.063 Suurürituste planeerim ine ja korraldamine © 1. - 16. n. 2 L, 1 P n-s => A lektor Riina M üürsepp,lektor Heli Tooman 2AP( 36L+ 14P+ 6S+ 24i) • 2A PC00.00.056 Töökaitse ■A vatud Ülikool: , T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 lektor Arvi Grünthal Käsitletakse suurürituste, vastuvõttude, am etikohtum iste ja konverentside 1 AP( 22L+ 10P+ 8i) • A korraldam ise põhialuseid, samuti teem at "Konverentsiturism", õpetatakse ■Ärijuhtiim ne:3, Avatud Ülikool: etiketi ja protokolli aluseid. Õpitakse tundm a rahvaste kultuuurierinevusi. O PC00.00.009, PC00.00.022 ©1. - 18. n. 2 L, 1 P n-s => A Töökaitse eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmisi tööõiguse, töösuhete, ergonoomika, töötervishoiu, sotsiaalsete abinõude kasutamise, PC00.00.064 Säästlik turism töökorralduse ja tööohutuse kohta, et vältida töökeskkonnas ohtlikke ja 1 AP( 24L+ 6P+ 4S+ 4i) • E kahjulikke mõjureid. ■A vatud Ülikool: , T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 ©1. - 16. n. 1.5 L, .5 P n-s => A Kursus käsitleb tänapäeva keskkonnaprobleeme, säästliku turismi printsiipe ja nende rakendam ise võimalusi turismiettevõtete poolt. РС00.00.057 Rahvusvaheline ettevõtlus Tutvutakse turism iettevõtete säästliku m ajandam ise peamiste aspektidega. 3AP( 80L+ 40i) • E © 1. - 16. n. 1.5 L, .5 P n-s2 knt, 1 re f => E ■Ärijuhtim ine:3, Avatud Ü lik o o l:, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 ©PC00.00.014, PC00.00.019 PC00.00.065 Kuurortturism Loengukursuse eesm ärgiks on anda ülevaade rahvusvahelise 2AP( 48L+ 20P+ 12i) • E tegevuskeskkonna eripärast ning selle m õjust ettevõttele. Samuti ettevõtte ■A vatud Ülikool: , Turism i- ja hotelliettevõtlus:3 tegutsem isstrateegiatest ning organisatsioonilistest erinevustest tegevuse Kursus käsitleb kuurortturism i arengut ja tähtsust tänapäeval, samuti aga laiendamisel rahvusvahelisele tasandile. ka Eesti kui kuurortturismi sihtkoha problem aatikat ja arengusuundi. ©1. - 16. n 5 L n-s => E Tutvutakse raviturismi eripäraga ning Eesti taastusraviasutustega. © 1 .-1 6 . n .3 L , 1 P, 1.1 S n -s3 knt, 1 re f = > E PC00.00.058 M aksundus lektor Jaan Krinal PC00.00.066 Hotelli organisatsioon ja juhtim ine 0,5AP( 3L+ 12i) • A 2AP( 36L+ 27P+ 9S+ 8i) • EA ■Ä rijuhtim ine:3, Avatud Ülikool: , T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 ■A vatud Ülikool: , T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 O PC00.00.018 Kursus käsitleb nii hotelli alljuhtim ise kui juhtim ise kaasaegset teooriat ja Sissejuhatus maksundusse. Põhiseadusest tulenevad maksumaksja ja praktikat. Juhtim ist vaadeldakse tervikuna, alates juhi rollist ja lõpetades maksehalduri õigused ja kohustused. M aksukorralduse alused. Tulumaksu õiguste, kohustuste ning vastutuse delegeerimisega. alused. Käibemakse alused. Sotsiaalmaks. Maamaks. Aktsiisid. © 2 4 .-4 1 . n .2 L, 1.5 P, .5 S n-s2 knt => E A Hasartmängumaks. Riigilõiv. H aldusõigusrikkumiste seadustiku m aksumaksjat puudutav osa. PC00.00.067 H otelliturundus ©1. - 16. n. 2 L n-s => E 1,5AP( 3 2 L + 8 P + 8 S + 12i) • E ■ Avatud Ülikool: , Turism i- ja hotelliettevõtlus:3 РС00.00.059 Turunduse juhtim ine Hotelliturundust vaadeldakse tsükli ulatuses, alates planeerimisest ja dotsent Ivar-Jüri Siimon lõpetades turundusplaani ellurakendam ise ja hindamisega. 2,5AP( 48L+ 18S+ 34i) • E © 1 ,- 16. n .2 L, .5 P, .5 S n-sl ref => E ■Ä rijuhtim ine:3, T urism i-ja hotel 1 i ette võti u s: 3 OPCOO.00.025 PC00.00.068 Hotelli m ajandusõpetus Turundustegevust käsitletakse läbi juhtim ise prisma. Põhitähelepanu on Hilda Tiidermann pööratud turu analüüsile, eesm ärkide püstitamisele ning nende 4,5AP( 9L+ 84P+ 25S+ 53i) • 4E 2A saavutam iseks sobivate strateegiate valikule. Tähelepanu all on ■A vatud Ülikool: , Turism i- ja hotelliettevõtlus: 1, Turismi- ja strateegiate rahuldam iseks kavandatavad turuprogram m id ja nende hotelliettevõtlus:2, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 kontroll. Liitkursus käsitleb hotelli kui terviku majandamise problemaatikat. ©1. - 18. n. 3 L, 1 S n-sl knt = > E Tutuvutakse hotelli m ajutus-, m ajapidamis-, vastuvõtu- ja toitlustussektori tööga. Õ pitakse tundm a hotelli ja restorani PC00.00.060 Turism iõigus raam atupidam ise ja auditeerim ise põhitõdesid. 1 AP( 27L+ 9P+ 4i) © 1. - 16. n. 2 L, 2 P, .5 S n-s3 knt, 1 ref => 2E ■ A vatud Ülikool: , T u rism i-ja hotelliettevõtlus:3 1. - 16. n. 1 L, 1 P, .5 S n-s2 knt => E A Kursus käsitleb peamisi turism iala seadusandlikke akte maailmas ja 2 4 .-4 1 . n .2 L, 1 P, .5 S n-s3 knt, 1 ref => A Eestis, Euroopa Ühenduse nõudeid, lepingute sõlm im ist ning 24. -4 1 . n. 1 L, 1 P n-s2 knt => E turism iettevõtete tegevust reguleerivat seadusandlust Eestis. ©24. - 41. n. 1.5 L, .5 P n-sl re f => E PC00.00.069 Turism iturundus lektor Heli Tooman PC00.00.061 Turism ipoliitika 5AP( 136L+ 34P+ 17S+ 13i) • 2EA dotsent Ivar-Jüri Siimon ■A vatud Ü lik o o l:, T u rism i-ja hoteIliettevõtlus:3 1 AP( 24L+ 12S+ 4i) • A Kursus käsitleb turism iturunduse ja teenusturunduse kaasaja teoreetilisi ■A vatud Ülikool: , T u rism i-ja hotel 1 iettevõtlu s:3 aspekte, sotsioloogia ja turism iuuringute problemaatikat. Oluline 381 PÄ RNU KOLLEDŽ 381 rõhuasetus on asetatud praktilistele oskustele ja teeninduse korraldamisele turismiettevõttes. PC00.00.078 Psühholoogia ©1. -1 6 . n. 4 L , 1 P, .5 S n-s3 knt, 2 ref = > E 2AP( 64L+ 16i) • A 24. - 41. n. 4 L, 1 P, .5 S n-s4 knt, 2 ref => 2E ■A vatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö: 1 Sissejuhatus psühholoogiasse. Harud ja meetodid. Psühholoogia kui PC00.00.070 T urism iettevõtte organisatsioon ja juhtimine teaduse ajalooline kujunemine. Aisting, taju, tähelepanu, mälu, 2AP( 40L+ 20P+ 10S+ lOi) • E m õtlemine, em otsioonid ja m otivatsioon, kujutlus ja fantaasia. Ealine ja ■Avatud Ü lik o o l:, T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:3 arengupsühholoogia. Patopsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, Kursus käsitleb turism iettevõtte organisatsiooni struktuuri ja juhtim ise suhtlemispsühholoogia. Läbirääkim ised, organisatsioonid ja töökoht. printsiipe ning eripärasusi, samuti alljuhtimist. Põhiasetus kaasaja ©24. - 41. n. 4 L n-s = > A turismiettevõtte praktilistele juhtim iprobleem idele ja tegevusele juhtim ise alal. РС00.00.079 Sotsioloogia ©24. - 41. n. 4.3 L n-s3 knt, 2 ref => E Pavelson 2AP( 36L+ 4P+ 4S+ 36i) • E PC00.00.071 T u rism iteen u s te pakkum ine ■A vatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö: 1 lektor Heli Tooman Ülevaatekursus, om andatakse põhim õisted ning algteadmised 4AP( 68L+ 51P+ 17S+ 24i) • 2E sotsioloogilise uurimistöö põhietappidest ja andmete kogumise ning ■Avatud Ülikool: , Turism i- ja hotelliettevÕtlus:2, Turism i- ja analüüsi meetoditest. hotelliettevõtlus:3 ©24. - 41. n. 2 L n-s 1 re f => E Kursus käsitleb erinevate turism iteenuste pakkumist, reisibüroo tööd turismiteenuste m üümisel, samuti aga ka arvutireserveerimissüsteemi РС00.00.080 Sotsiaaltöö k o rra ld u s Amadeus praktilist tundm aõppim ist. Kursuse ülesehitus lähtub olulisel 4AP( 136S+ 24i) • EA määral IATA nõuetest ning Eesti turism ituru tegelikest vajadustest. ■A vatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö: 1 © 1 .-16 . n. 2 L, 1.5 P, .5 S n-s => E The aim is to revise and consolidate important language structures and 24. -41 . n. 2 L, 1.5 P, .5 S n-s2 knt, 1 ref => E functions to develop skills in dealing with more complex language-, to improve communication skills in meetings, discussions, telephoning, РС00.00.072 T u rs im ie ttev õ te te m a jan d u sõ p e tu s social contacts and the writing o f short memos, letters and reports; to 4AP( 52L+ 52P+ 26S+ 30i) • 2EA increase vocabulary and introduce social work terminology. ■Avatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö:2, Sotsiaaltöö:3 ©1. - 16. n. 4 S n-s => A Kursus käsitleb turism iettevõtte igapäevatöö korraldust, raam atupidam ist 2 4 .-4 1 . n. 4 S n -s = > E ja aruandlust, BSP nõudeid ja dokum entatsiooni, samuti aga reiside korraldamise finantsküsim usi, reisipaketi koostamist, tulude-kulude PC00.00.081 In fo rm aatik a planeerimist jne. Taavi Tamberg ©1. - 16. n. 2 L, 2 P, 1 S n-sl ref => 2E 2AP( 6L +58P + 16i) • E 2 4 .-4 1 . n. 1 L, .5 P, .5 S n-s => A ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö: 1 Õppeaines võetakse läbi arvuti põhimõisted, erinevad keskkonnad, mis PC00.00.073 T u rism ig eo g raafia põhinevad op-süsteemil DOS, elektronposti jm . Interneti teenused. lektor Riina M üürsepp,lektor Heli Tooman Tekstitöötlusprogrammi Word, tabelarvutus ps. Excel ja andmebaasi ps. 4AP( 68L+ 34P+ 32S+ 26i) • 3EA Access põhjal tutvustatakse põhilisi rakendusi arvutil. ■Avatud Ülikool: , T u rism i-ja hotelliettevÕtlus:2 ©24. - 25. n. 6 L n-s Liitkursus, milles Õpitakse tundm a Eesti, m aailm a ja 24. - 41. n. 4 P n-s lennundusgeograafiat, samuti ka giidinduse ja reisikorralduse aluseid. Oluline on IATA nõuete tundm aõppim ine. PC00.00.082 S issejuhatus sotsiaaltöösse Ф 1 .-4 . n. 2 L , 1.5 P, 1.5 S n-sl knt, 1 ref = > 2 E A Jüri Kotka 2 4 .-4 1 . n. 2 L, .5 P, 8 S n -sl knt, 1 ref => E 3AP( 64L+ 12P+ 12S+ 32i) • E ■A vatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö: 1 PC00.00.074 V äikeettevõ tlu se alused Õpitakse tundm a sotsiaalse kaitse kahte poolt: üksikisiku ja perekonna dotsent Aino Siimon toim etulekuvõim e tõstmine professionaalse sotsiaaltöö abil ning 3AP( 60L+ 12S+ 48i) • A inimsõbraliku ühiskonnakorralduse aluseid. Eraldi käsitletakse ■Avatud Ülikool: , T u rism i-ja hotelliettevõtlus:2 probleemsete inimeste põhilisi riskigruppe. Käsitletakse ettevõtlusteooriaid, väikeettevõtte kvalitatiivset ja © 2 4 .-4 1 . n. 4 L , I P , 1 S n-sl ref = > E kvantitatiivset piiritlem ist, väikeettevõtluse tähtsust ja osa majanduses, arengutegureid ja -võimalusi, strateegilist juhtim ist, riski juhtim ist, РС00.00.083 S issejuhatus so tsiaalpoliitikasse juhtimise ja tegevusvaldkondade spetsiifikat, ressursside juhtim ise Jüri Kotka spetsiifikat väikeettevõttes. 3AP( 54L+ 18S+ 48i) • E Ф7. -18 . n. 5 L, 1 S n-sl knt => A ■A vatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö: 1 Käsitletakse sotsiaalpoliitika kujunemist, peamisi mudeleid PC00.00.076 Ju h tim ise alused (konservatiivne, liberaalne, sotsiaaldemokraatlik, katoliiklik), teostavaid lektor Arvi Grünthal institiutsioone (avalik sektor, turg, kolmas sektor, tsiviilühiskond) ja 4AP( 64L+ 24P+ 2S+ 68i) • E üldtunnustatud toimimisvaldkondi (dem ograafia ja perepoliitika, ■Avatud Ü lik o o l:, T u rism i-ja hotelliettevõtlus:2 tööhõive, tervishoiu ja pensionipoliitika). Kursuse eesm ärgiks on käsitleda organisatsionni juhtim ist ja selle põhilisi © 1 .-1 6 . n. 3 L, 1 S n-sl knt, 2 ref => E osategevusi: planeerim ine, organiseerim ine, vahetu juhtim ine ja kontrollimine. Aines käsitletakse sügavam alt ka organisatsiooni PC00.00.084 Sotsiaalsed risk irü h m a d ülesehituse, m ehitam ise, eestvedam ise ja strateegilise juhtim isega seotud Valter Parve küsimusi. 8AP( 68L+ 96P+ 16S+ 140i) • EA © 1 .-1 6 . n. 4 L , 1.5 P n -s = > E ■A vatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö: 1, Sotsiaaltöö:2 Põhiaine inimeste eluraskuste tundm aõppim iseks riskirühmade kaupa, РС00.00.077 M ajandusarvestuse alused kokku ligi 30 riskirühma. Käsitletakse iga rühma erivajadusi ning neile Aime M äekask pakutavaid sotsiaalteenuseid koos vastavate asutuste külastamisega. 3AP( 54L+ 54P+ 12i) • A © 1. - 16. n. 2 L, 3 P, 1 S n-s 1 knt, 2 ref => A ■Avatud Ülikool: , Turism i- ja hotelliettevõtlus: 1, Turism i- ja 24. - 41. n. 2 L, 3 P, 1 S n-sl knt, 2 re f => E hotelliettevÕtlus:2 PC00.00.085 Inim ese aren g Ф 1 .-1 6 . n. 3 L , 3 P n-s4 knt => A dotsent Henn Mikkin 382 PÄ R N U KOLLEDŽ 382 4AP( 4 2 L + 6 S + 112i) • EA erinevate m ajandusteaduslike koolkondade baasteooriaid ning põhilisi ■A vatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö: 1 rahvam ajanduslikke seoseid ja makromudeleid. Arengupsühholoogiale tuginev kursus, rõhuasetusega täiskasvanu ©24. - 4L n. 4 L, 2 S n-sl knt => E ealistele iseärasustele ja arengu keskkonnale. Kursus annab aluse kliendi toim etulekuraskuste kujunem isloo ja tekkepõhjuste mõistmiseks. PC00.00.093 M ajanduspoliitika Õpitakse praktiliselt kasutam a biograafilist m eetodit konkreetse kliendi assistent Aili Kase arenguloo koostamiseks. 1,5AP( 48L+ 12i) • A ©1. - 16. n. 2 L n-sl knt, 2 ref => E A ■Ä rijuhtim ine:2, Avatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö:2 OPC00.00.091, PC00.00.092 PCOO.00.086 Sotsiaaltöö õiguslikud alused Aines käsitletakse erinevates riikides teostatavaid majanduspoliitilisi Epp Klooster orinetatsioone, m ajanduspoliitika teooriat ja konkreetseid 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • E m ajanduspoliitika liike. ■A vatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö: 1 ©24. - 4L n. 3 L n-s => A Kursus õpetab, kuidas lugeda seadust ning annab esmase ülevaate sotsiaalvaldkonna õiguslikust reguleerimisest. Sisaldab esm atutvustuse PC00.00.094 Avaliku sektori ökonoomika sotsiaalvaldkonda reguleerivate seaduste ja määrustega. erak. professor Elvi Uist © 1. - 16. n. 2 L n-s 1 knt, 1 re f => E 3AP( 48L+ 16S+ 56i) • E ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 PCOO.00.087 Õiguse alused K äsitletakse avaliku sektori seisundit ja arengu suundi Eestis ning lektor M aia Tamm välisriikides ja eelarvepoliitikat ning kulutuste efektiivsuse hindamist 3AP( 64L+ 16S+ 30i) • E erinevate alade (tervishoid jne.) näidetel. ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö: 1 ©1. - 16. n. 3 L, 1 S n-sl knt, 2 ref => E Ainekursus käsitleb õigusteoreetilisi üldküsimusi, annab ülevaate põhilistest õigusharudest: riigi- ja haldusõigusest, tsiviil-, kriminaal-, PC00.00.095 K lienditeeninduse alused protsessiõigusest. lektor Heli Tooman © 1 ,- 16. n. 4 L , 1 S n -s => E 2AP( 36L+ 18P+ 18S+ 14i) • E ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 PC00.00.088 T ö ö -ja sotsiaalõigus Kursus käsitleb teeninduse m õistet ja olemust, teenindusfilosoofiat, Sirje Adamson klienditeenindaja rolli, suhtlem istehnikaid, klientide vajadusi, ootusi ja 2AP( 24L+ 8S+ 48i) • E m otivatsiooni, samuti aga ka teenuste müügi ja teeninduse korraldamise ■A vatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö:2 aluseid. Ф РС 00.00.086 ©24. - 41. n. 2 L, 1 P, 1 S n-s2 knt, 1 re f => E Vaadeldakse põhilisi instituute tööõiguses (tööleping, töö- ja puhkeaeg, töö tasustam ine ning kollektiivsed töösuhted) ning sotsiaalõiguses PC00.00.096 Eelarveline raam atupidamine (pensionid, ravikindlustuse hüvitused, abirahad jm .) kehtivate õigusaktide Aime M äekask alusel. 2AP( 32L +32P + 16i) • E ©24. - 41. n. 2 L, 1 S n-s2 ref => E ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 Arvestuse m etoodika ja korraldus eelarvelistes asutustes. Kulude analüüs PC00.00.089 K aristuspoliitika ja probatsioon ja eripära. Hilbom ©1. - 16. n. 2 L, 2 P n-s => E 1 AP( 2 0 L + 4S + 16i) * A ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 PC00.00.097 M ajandusarvestuse alused Käsitleb Eesti kriminaalõiguse arengut Euroopa taustal ja antakse Aime Mäekask ülevaade kuritegevuse m õjuritest ning probatsiooni meetoditest. 2AP( 32L+ 32P+ 16i) • E ©24. -4 1 . n. 2 L n-sl ref => A ■A vatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö: 1 Ülevaade m ajandusarvestusest. Käsitletakse finantsarvestust, PC00.00.090 Halduskorraldus juhtim isarvestust ja kuluarvestust. Alajõe © 2 4 .-4 1 . n. 2 L, 2 P n -s => E 2AP( 48L+ 8S+ 24i) • E ■A vatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö:2 PC00.00.098 Juhtim ine ja personalitöö K äsitletakse avaliku halduse olem ust ja haldussüsteemide kujunemise lektor Arvi Grünthal ajalugu ning riigi ja om avalitsuskorralduse aluseid ning dem okraatia ja 4,5AP( 112L+ 4P+ 4S+ 60i) • E bürokraatia vahekorra küsimusi. ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 ©24. - 41. n. 2 L n-sl re f => E Juhtimise kursuse eesm ärgiks on õpetada terviklikult majandusorganisatsiooni juh tim ist ning juhtim ise olulisi põhitegevusi. PC00.00.091 M ikroökonoom ika K äsitletakse personali juh tim ist ning töötajate käitumise teoreetilisi ja 3AP( 64L+ 32S+ 24i) • E praktilisi küsimusi. ■Ä rijuhtim ine: 1, Avatud Ülikool: , Sotsiaaltöö: 1, Turismi- ja ©24. - 41. n. 112 L, 4 P , 4 S n-sl knt => E hotelliettevõtlus: 1 M ikroökonoom ika on m ajandusteoreetiline baaskursus, mis keskendub PC00.00.099 Tööturupoliitika ja tööhõive majanduse üksikosalejate (kodum ajapidam ised, ettevõtted) valikute lektor Kaia Philips tegem isele ressursside piiratuse tingimustes. Kesksed probleemid 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E ilmnevad turgude nõudm ise ja pakkum ise osas nii teguri- kui ka ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 ressursiturgudel. O PC00.00.014, PC00.00.040 © I . - 16. n. 4 L, 2 S n-sl knt => E K äsitletakse tööturu ökonoom ika põhim õisteid, tööjõu nõudlust ja pakkum ist iseloom ustavaid m udeleid, tööpuudust, ametiühingute ja PCOO.00.092 M akroökonoom ika valitsuse rolli tööturul, tööturuväljundeid, tööviljakust ja tootlikkust. 3AP( 7 2 L + 36S + 12i) • E ©24. - 41. n. 2 L, 1 S n-sl knt => E ■Ä rijuhtim ine: 1, Avatud Ülikool: , Sotsiaaltöö: 1, Turismi- ja hotelliettevõtlus: 1 PC00.00.100 Projektide juhtim ine ja rahastamine © PC 00.00.091 Arvi Kuura M akroökonoom ika on m ajandusteoreetiline baaskursus, mis keskendub 2AP( 24L+ 16P+ 8S+ 32i) • A majanduse kui terviksüsteem i uurimisele. Põhiprobleemiks on ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 konjunktuurikõikum iste ning selle tagajärgede selgitamine. Tutvustatakse OPC00.00.014, PC00.00.018, PC00.00.024, PC00.00.040 383 P A R W KOLLEDZ 383 Käsitletakse ärilise ning m ittetulundusliku iseloomuga projektide © 1 .-1 6 . n. 2 L, 1 S n-sl knt, 1 re f => E kavandam ist ja teostam ist (juhtimist). Sisaldab strateegilise ja finantskavandam ise alused ning projektide hindamise metoodika. PC00.00.106 Sotsiaaltöö eetika Arvestuse sooritam iseks tuleb koostada ja kaitsta õppeotstarbeline Jüri Kotka projektikava. 1 AP( 20L + 4S + 16i) • A © 1 ,- 16. n. 1.5 L, 1 P, .5 S n -s = > A ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö: 1 Käsitletakse eetika baaskategooriaid. Eritähelepanu on probleemidel, PCOO.00.101 Sotsiaaltagatised ja sotsiaalkaitse millega puutuvad kokku avalikud teenistujad ja sotsiaaltöötajad. Jüri Kotka Sotsiaaltöötaja eetikakoodeksi analüüs. 2AP( 32 L + 4 P + 16S+ 28i) • E ©1. - 16. n. 2 L n-sl re f => A ■Avatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö: 1 Käsitletakse 9 sotsiaalset põhiriski, sotsiaalsete probleemide ennetamise, PC00.00.107 Sotsiaalnõustamine leevendamise ja lahendam ise võimalusi ning võrreldakse alternatiivide Tankler efektiivsust nii üksikisiku (kliendi) kui ka ühiskonna seisukohalt. 2AP( 40L+ 4P+ 4S+ 32i) • E ©24. - 41. n. 2 L, 1 S n-sl knt, 1 re f => E ■A vatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 Käsitletakse nõustaja isiksusest tulenevaid suhtlemistakistusi ning PC00.00.102 Sotsiaalkindlustuse ökonoomika arendatakse diagnoosi ja sekkum ise oskusi - kuulamisoskust, Georg M ännik intervjueerimise tehnikaid, konfronteerumist, kriisi leevendamist ja 2AP( 48L+ 8S+ 24i) • E kliendi toetamist. Eraldi käsitletakse tolerantse suhtumise kujundamist. ■Avatud Ü lik o o l:, Sotsiaaltöö:2 ©1. - 16. n. 3 L n-sl knt, 1 ref => E Käsitletakse sotsiaalkindlustuse kujunem ist ja rolli ning võrreldakse erinevaid sotsiaalkindlustuse liike ja toimivaid süsteeme erinevates PC00.00.108 Vabatahtliku töö korraldam ine maades nende efektiivsuse seisukohalt. Tankler 0 1 , - 16. n. 3 L, 1 S n-s2 re f => E 3AP( 48L+ I6P+ 16S+ 40i) • E ■A vatud Ülikool. , Sotsiaaltöö:3 PCOO.00.103 Sotsiaalpoliitika Käsitletakse võimalusi riigi ja omavalitsusasutuste tegevuse lektor M art Einasto täiendam iseks vabatahtlike organisatsioonide ja rahvaliikumiste poolt. 3AP( 64L+ 16S+ 40i) • E Lähemalt vaadeldakse tegevuse korraldam ise ja juhtim ise eripära ■Avatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:3 vabatahtlikes organisatsioonides, samuti professionaalse ja vabatahtliku ©PC00.00.083 sotsiaaltöö vastuolude ületamise viise. Käsitleb sotsiaalpoliitika kujunem ist, seoseid regionaalpoliitikaga ning ©24. - 41. n. 3 L, 1 P, 1 S n-sl knt, 2 ref => E erinevate mudelite ja kom ponentide (pere-, tervishoiu-, tööhõive-, pensioni-, põgenike- ja haridus- ning muude poliitikate tõhusust PC00.00.109 Sotsiaaltöö meetodid institutsioonide ja toim evaldkondade lõikes. Sisaldab erinevate maade Valter Parve sotsiaalpoliitikate võrdluse. 6AP( 60L+ 60S+ 120i) • EA ©24. - 31. n. 4 L, 1 S n-sl knt, 2 ref => E ■A vatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö:3 Õpitakse tundm a ning praktiliselt kasutama sotsiaaltöös kasutatavaid PC00.00.104 Sotsiaalstatistika individuaalse ja grupiviisilise diagnoosim ise ja sekkumise meetodeid. lektor Kaia Philips Sisaldab süsteemiteoorial rajaneva käsitluse pere- ja grupiteooriast ning 3AP( 32L+ 32S+ 56i) • E kogemuste omandamise grupitööks. ■Avatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö:2 ©24. - 41. n. 4 L, 4 S n-sl knt, 2 re f => E A OPC00.00.014, PC00.00.040 Käsitletakse statistika baasm õisteid ja -meetodeid ning sotsiaalelu PC00.00.110 Sotsiaaltöö teooriad protsesside statistilist üldistam ist ja analüüsimist. Jüri Kotka ©1. - 16. n .2 L , 2 S n -sl knt => E 3AP( 48L+ 16S+ 56i) • E ■A vatud Ü likoo l:, Sotsiaaltöö:2 PC00.00.105 Eesti hoolekande ajalugu ФРС00.00.082 Jüri Kotka Jätkukursus ainele Sissejuhatus sotsiaaltöösse, süvendab teadmisi kliendis 2AP( 32L+ 16S+ 32i) • E ja nõustajas toim ivatest protsessidest ja vastasmõjudest seostatuna ■Avatud Ülikool: , Sotsiaaltöö:2 psühholoogiliste, pedagoogiliste ja meditsiiniliste käsitlusmudelitega. Käsitleb hoolekandesüsteem i kujunem ist ja arengut alates XIII sajandist. Erinevate teooriate võrdlev analüüs. Eraldi vaadeldakse muutusi postsotsialistlikus ühiskonnas ja ©1. - 16. n. 3 L, 1 S n-sl knt, 2 ref => E analüüsitakse ülem inekuraskusi. Ainete nimed Avaliku sektori ökonoom ika PC00.00.094 Juhtim ise alused PC00.00.076 Börs ja väärtpaberiturg PC00.00.054 K aristuspoliitika ja probatsioon PC00.00.089 Eelarveline raam atupidam ine PC00.00.096 KaubandusettevÕtlus PC00.00.049 Eesti hoolekande ajalugu PC00.00.105 Klienditeeninduse alused PC00.00.095 Ettevõtte analüüs PC00.00.053 Kuurortturism PC00.00.065 Ettevõtte infosüsteem id PC00.00.047 M ajandusarvestuse alused PC00.00.077, PC00.00.097 Halduskorraldus PC00.00.090 M ajanduspoliitika PC00.00.093 Hotelli m ajandusõpetus PC00.00.068 M akroökonoom ika PC00.00.092 Hotelli organisatsioon ja juhtim ine PC00.00.066 M aksundus PC00.00.058 H otelliturundus PC00.00.067 M ikroökonoom ika PC00.00.091 Informaatika PC00.00.081 O rganisatsiooniteooria ja kultuur PC00.00.044 Inimese areng PC00.00.085 Praktiline reklaam PC00.00.043 Investeeringud PC00.00.051 Projektide juhtim ine ja rahastamine PC00.00.100 Juhtim ine ja personalitöö PC00.00.098 Psühholoogia PC00.00.078 384 PÄ R N U KOLLEDŽ 384 Rahvusvaheline ettevõtlus PC00.00.057 korraldam ine Rahvusvaheline tu rism i-ja PC00.00.062 Säästlik turism PC00.00.064 hotelliettevõtlus Tolliasjandus PC00.00.055 Rahvusvaheline Õigus PC00.00.052 Turismiettevõtte organisatsioon ja PC00.00.070 Rahvusvaheline ärirahandus PC00.00.045 juhtim ine Riigirahandus PC00.00.048 Turism igeograafia PC00.00.073 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse PC00.00.083 Turism ipoliitika PC00.00.061 Sissejuhatus sotsiaaltöösse PC00.00.082 Turism iteenuste pakkumine PC00.00.071 Soome keel PC00.00.041 Turismiturundus PC00.00.069 Sotsiaalkindlustuse ökonoom ika PC00.00.102 Turismiõigus PC00.00.060 Sotsiaalnõustam ine PC00.00.107 Tursim iettevõtete majandusõpetus PC00.00.072 Sotsiaalpoliitika PC00.00.103 Turunduse juhtim ine PC00.00.059 Sotsiaalsed riskirühmad PC00.00.084 T ö ö -ja sotsiaalõigus PC00.00.088 Sotsiaalstatistika PC00.00.104 Töökaitse PC00.00.056 Sotsiaaltagatised ja sotsiaalkaitse PC00.00.101 Tööturupoliitika ja tööhõive PC00.00.099 Sotsiaaltöö eetika PC00.00.106 Tööõigus PC00.00.050 Sotsiaaltöö korraldus PC00.00.080 Vabatahtliku töö korraldam ine PC00.00.108 Sotsiaaltöö meetodid PC00.00.109 Väikeettevõtluse alused PC00.00.074 Sotsiaaltöö teooriad PCOO.OO.llO Õiguse alused PC00.00.087 Sotsiaaltöö õiguslikud alused PC00.00.086 Ärieetika PC00.00.046 Sotsioloogia PC00.00.079 Ärilogistika PC00.00.042 Suurürituste planeerim ine ja PC00.00.063 Inglisekeelsed ainete nimed PC00.00.041 Finnish PC00.00.077 Accounting PC00.00.042 Logistics PC00.00.078 Psychology PC00.00.043 Advertising PC00.00.079 Sociology PC00.00.044 Organization Theory and Culture PC00.00.080 Social W ork and Administration PCOO.00.045 International Financial M anagement PC00.00.081 Com puters in Business PC00.00.046 Business Ethics PC00.00.082 Introduction into Social W ork PC00.00.047 Information Systems PC00.00.083 Introduction into Social Policy PCOO.00.048 Public Finance PC00.00.084 Social Risks and Risk Groups PC00.00.049 Business M anagem ent in Retailing PC00.00.085 Human Developm ent PC00.00.050 Labour Law PC00.00.086 Legal Basis o f Social W ork PC00.00.051 Investment PC00.00.087 Introduction to the Law PC00.00.052 International Law PC00.00.088 Labour & Social Law PCOO.00.053 Enterprise analysis PC00.00.089 Crime, Justice and Social Health PCOO.00.054 - PC00.00.090 Public Administration PCOO.00.055 - PC00.00.091 M icroeconom ics PC00.00.056 Labour Occupational Safety PC00.00.092 M acroeconom ics PC00.00.057 International Business PC00.00.093 Econom ic Policy PC00.00.058 Taxation PC00.00.094 Economics o f Public Sector PC00.00.059 M arketing M anagem ent PC00.00.095 Basis o f Custom er Service PC00.00.060 Tourism Law PC00.00.096 Accounting for non-profit organisation PC00.00.061 Tourism Policy PC00.00.097 Accounting PC00.00.062 International Tourism and Hotel Business PC00.00.098 M anagem ent and Personnel M anagem ent PC00.00.063 Planning and Arrangem ent o f Largescale Events PC00.00.099 Labour Econom ics PC00.00.064 Sustainable Tourism PC00.00.100 Project M anagem ent and Financing PC00.00.065 Health Resort Tourism PC00.00.101 Social Protection & Security PC00.00.066 Hotel M anagem ent PC00.00.102 Economics o f Social Insurance PC00.00.067 Hotel M arketing PC00.00.103 Social Policy PC00.00.068 Hotel M anagem ent PC00.00.104 Statistics o f Social Sciences PC00.00.069 Tourism M arketing PC00.00.105 History o f Estonian Social W elfare PC00.00.070 Organisation M anagem ent o f Tourism Business PC00.00.106 Ethics o f Social W ork PC00.00.071 Supply o f Tourism Services PC00.00.107 Social Counselling PC00.00.072 Operation M anagem ent in Tourism Business PC00.00.108 Organisation o f Voluntary Work PC00.00.073 Tourism G eography PC00.00.109 M ethods o f Social W ork PC00.00.074 Principles o f Small Business PC00.00.110 Theories o f Social Work PC00.00.076 Fundam entals o f M anagem ent Ained õppejõudude järgi Adamson, Sirje PC00.00.088 Kase, Aili PC00.00.093 Alajõe, PC00.00.090 Klooster, Epp PCOO.00.086 Einasto, M art PC00.00.103 Kotka, Jüri PC00.00.082, PC00.00.083, Grünthal, Arvi PC00.00.053, PC00.00.056, PC00.00.101, PC00.00.105, PC00.00.076, PC00.00.098 PC00.00.106, PCOO.OO.llO G rünthal-R obert, Tiiu PC00.00.053 Krinal, Jaan PC00.00.058 Hilborn, PC00.00.089 Kuura, Arvi PC00.00.100 385 PÄ RNU KOLLEDŽ 385 Mikkin, Henn PCOO.00.085 Siimon, Ivar-Jüri PCOO.00.059, PC00.00.061 Mäekask, Aime PCOO.00.077, PCOO.00.096, Šorikova, Ljudmila PCOO.00.045, PC00.00.054 PCOO.00.097 Tamberg, Taavi PCOO.00.081 Männik, Georg PC00.00.102 Tamm, Maia PCOO.00.087 Müürsepp, Riina PC00.00.063, PCOO.00.073 Tankler, PC00.00.107, PCOO.00.108 Parve, Valter PCOO.00.084, PCOO.00.109 Tiiderm ann, Hilda PCOO.00.068 Pavel son, PCOO.00.079 Tooman, Heli PC00.00.063, PCOO.00.069, Philips, Kaia PCOO.00.099, PCOO.00.104 PC00.00.071, PCOO.00.073, Roosaare, K. J. PCOO.00.052 PCOO.00.095 Sander, Priit PCOO.00.051 Ulst, Elvi PCOO.00.094 Siigur, Heino PCOO.00.050 Siimon, Aino PCOO.00.049, PCOO.00.074 386 COURSES TAUGHT IN ENGLISH 386 Courses Taught in English This Section gives courses in English availablec in the academ ic year 1998/99. Refer to the individual Faculty chapters and contact the D epartm ents concerned for detailed inform ation.. FLGR.01.056 British Sport FLG R.01.057 The British M edia and Film Industry Faculty of Medicine FLGR.01.062 Literary Translation FLGR.01.063 British poetry' since WW II FLGR.01.064 Business English ARA N.01.010 Anatom y FLG R.01.065 Law English A RA N .02.013 FLGR.01.066 British Society and Culture A RA N .02.014 General histology and embryology FLGR.01.068 W ritten Translation from Estonian into English A RFS.01.023 Biophysics FLG R.01.072 M ulticultural Am erica ARM B.01.020 M edical m icrobiology FLG R .01.073 Am erican Art A RM P.01.016 FLGR.01.074 Sim ultaneous Interpretation I A RM P.01.016 Biology FLGR.01.075 Sim ultaneous Interpretation II A RO T.O l.002 Basic Nursing Care FLG R .01.076 Translation Theory A RO T.O l.003 N ursing Philosophy FLGR.01 077 American Literature A R O T.01.004 N ursing Theory FLGR.01.078 Introduction to James Joyce: Dubliners A RPO .O l.008 Family medicine: medical interview FLG R .01.079 Issues o f Cross-cultural Com m unication A RTH .01.018 M edical Sociology FLGR.01.080 Research M ethodolgy ARTH.03.006 Epidemiology and biostatistics FLGR.01.081 Theory o f the English Language FLG R .01.082 Narrow speciality f. G raduate Students o f English FLGR.01.083 English and Am erican Literature Faculty of Philosophy FLGR.01.087 Professional Comm unication: Am erican Formats and Strategies FLEE.04.001 Advanced Estonian FLGR. 01.088 Problems o f Second Language Acquisition FLEE.04.008 Conversation Course o f Estonian I FLG R .01.089 Postseminar. Graduation Thesis FLEE.04.010 Conversation Course o f Estonian 11 FLGR.01.090 Teaching Practice FLGR.01.001 Practical English II FLGR.01.091 ELT M ethodology FLGR.01.002 Practical English I FLGR.01.092 Literature Review Course in Linquistics FLGR.01.003 Practical English G ram m ar I FLG R .01.093 Literature Review Course in English and American FLGR.01.004 Practical English G ram m ar II Literature FLGR.01.005 Practical English Phonetics I FLGR.01.094 Literature Review Coursefor Graduate Students o f English FLGR.01.006 Practical English Phonetics II FLGR.01.095 Teaching Speciality Subjects FLGR.01.007 W riting Course FLGR.01.096 Jane Austin and Her Time FLGR.01.008 English Phonology FLGR.01.097 Canadian Literature FLGR.01.009 English Lexicology FLGR.01.098 Public Speaking Skills FLGR.01.010 History o f English Language 1 FLGR.01.099 Consecutive Interpretation II FLG R .01.011 History o f the English Language II F LG R .01.100 British Fiction After 1970 FLG R .01.012 Introduction to Germ anic Philology F LG R .01.101 Different Treatm ents o f the English Country House in FLGR.01.013 Society and Culture o f English Speaking Countries. English Literature (17th - 18th Century) FLG R .01.015 Stylistics FLGR.01.103 English in the 20th Century FLGR.01.016 Theory o f Translation FLGR.01.107 British Literature in the 1930s FLGR.01.017 W ritten Translation FLG R .01.108 Theory o f Language Assessm ent FLGR.01.018 Theoretical English G ram m ar FLG R .01.109 Introduction to Irish Studies FLGR.01.019 Text Linguistics FLGR.01.111 The English Country House in the English 19th and 20th- FLGR.01.020 Consecutive Interpretation I century literature FLG R .01.021 History o f English-speaking Countries FLGR.01.112 Pragmatics FLGR.01.023 History o f English Literature (19th and 20th Century) FLGR.01.113 British newspapers, television and radio FLGR.01.024 History o f English Literature (M iddle Ages to 18th FLG R .01.114 English arts through ages Century) FLG R .01.115 Curriculum and m aterials developm ent FLG R .01.025 M odern Literary Theory and Criticism FLG R .01.116 A pproaches to teaching English as a foreign language FLG R .01.028 English as a M inor I FLGR.01 117 M odernism in English literature FLG R .01.029 English as a M inor II FLGR.01.118 Modern British short story FLG R .01.030 English as a M inor II FLGR.01.119 Introduction to Literary Analysis FLGR.01.033 International Conference Interpretation: Rules and Practice F LG R .01.120 Personal and National Identity in Modern English- FLGR.01.036 Conference Interpretation Canadian Novel FLG R .01.038 Linguistic Peculiarities o f Academic English FLG R .01.121 Introduction to American Studies: Classics and Conflicts FLGR.01.041 ELT M ethdoogy FLGR.01.122 A nglo-A m erican W omen's History and W riting FLG R .01.043 English - Estonian Contrastive Phonetics FLGR.01.123 Dialects o f English in the British Isles FLGR.01.045 Non-Verbal Com m unication FLG R .01.124 Varieties o f English FLG R .01.047 British Society and Culture. Different Aspects FLGR.01.125 Europe and North America: Points o f Commonality and FLGR.01.049 Traditional Scottish poetry Differences FLGR.01.050 M odern Scottish Poetry FLGR.01.126 Sem inar Paper FLGR.01.051 Scottish History FLGR.01.127 Society and culture o f Canada FLG R .01.052 British Social history FLGR.02.154 History o f Italian Cinem a and Theatre FLGR.01.053 British Econom ic History FLGR.02.169 Latin FLGR.01.054 Irish History and Culture FLKE.03.014 Estonian for Foreign Students (Beginners) FLGR.01.055 W elsh History and Culture FLK E.03.015 Estonian for Foreign Students 387 COURSES TAUGHT IN ENGLISH 387 FLKE.03.016 Estonian for Foreign Students FK K M .04.011 M aster's Sem inar in Theoretical and Computational FLKE.03.022 Estonian for Foreign Students (Beginners) Chemistry FLKE.03.025 Estonian For Foreign Students o f Medicin FK K M .04.012 Doctorate Sem inar in Theoretical and Computational FLKE.03.026 Estonian for Foreign Students o f Medicin Chemistry FLKE.04.018 Russian for Foreign Students (Beginners) FK M F.01.046 Biophysics I FLKE.04.019 Russian for Foreign Students (Intermediate Course) FK M F.01.047 Introduction to M edical Electronics FLKE.04.029 Russian for Foreign Students (Beginners) FK M F.01.060 Radiations in M edicine FLKE.04.030 Russian for Foreign Students FK M F.01.061 Physical Principles o f Physiology, Therapy and FLKU.00.032 Estonian Literature I,II Diagnostics FLKU.00.045 Estonian culture FK TF.04.005 Electrodynam ics I FLKU.00.049 Estonian Theatre Through Different Periods FLKU.00.059 Contem porary Baltic Region FLPK.02.013 Intercultural Communication Faculty of Economics and Business Administration FLVE.03.061 History o f Russian Culture M JJV .03.027 Business Com m unication II M JJV .03.036 Managerial Com m unication Faculty of Biology and Geography M JRI.03.016 Economic and Finance Policy o f EU M JRI.07.032 Money and Banking BGB0.03.015 Literature Course for PhD Students in Plant Ecology MJRI.07.033 Advanced M acroeconom ics BGBO.04.016 Literature Course for PhD Students in Ecophysiology M JRI.07.034 Economic Development BGGG.01.006 Application Software: IDRISI M JRI.07.035 Intermediate Econometrics BGGG.02.035 Urban Planning and Environm ent M JRI.07.036 Dynamic M athematical M ethods in Economics BGGG.02.038 Theoretical Approaches to Social Geography M JRI.07.037 Game Theory BGGG.02.045 New topics o f social and cultural geography M JRI.07.038 Development Economics BGGG.02.046 Specialization in cultural geography MJRI.07.039 International M acroeconom ics BGGG.02.047 Specialization in political geography MJRI.07.040 History o f Econom ic Thought BGGG.02.048 Specialization in econom ic geography M JRI.07.041 Foreign Trade Theory BGGG.02.049 Specialization in theory o f hum an geography M JRI.07.050 Advanced M icroeconom ics BGGG.02.050 Specialization in urban and social geography MJRI.07.051 Advanced M icroeconom ics BGGG.03.049 English Language Style for Scientific Articles BGGG.03.062 Estonian Nature and Environm ent BGGL.01.037 Preparation o f Scientific Paper in Geology and M ineralogy Faculty of Mathematics I BGGL.01.038 Preparation o f Scientific Paper in Geology and Mineralogy M TM S.01.005 Medical Statistics II M TM S.01.006 Statistical M odels Analysis BGGL.02.025 Preparation o f Scientific Paper in Palaentology and Stratigraphy II BGGL.02.026 Preparation o f Scientific Paper in Palaentology and Stratigraphy I Faculty of Social Sciences BGGL.03.033 Preparation o f Scientific Paper in Applied Geology II BGGL.03.035 Preparation o f Scientific Paper in Applied Geology I SOAH.01.001 Introduction to Public Administration BGGL.03.038 Fundam entals o f Earth Sciences I SOAH.01.011 W elfare State Conservatism BGZH.04.009 Revien in General Zoology SOAH.01.012 Masters Seminar in Public Administration and Social Policy SOAH.01.022 Public Finance Faculty of Physics and Chemistry SOAH.01.024 Public Choice SOAH.01.033 Environmental Economics and Policy SOAH.01.037 English in Public Administration FK00.00.002 Medical Chem istry SOAH.01.043 Organization and Economics FKKF.03.037 Introduction to oceanography SOAH.01.046 FKKM.01.029 Tutorial in Analytical and Physical Chemistry SO A H .01.050 Johannes Althusius: Politica FKKM.01.030 M aster's Sem inar in Analytical and Physical Chemistry SOPL.Ol .047 Parliamentary Governm ent FKKM.02.011 Doctorate Sem inar in Bioorganic Chemistry SOSE.Ol.020 W orkshop o f Semiotics FKKM.02.012 M aster's Sem inar in Bioorganic Chemistry SOSE.O l.044 Current topics in selected fields o f contemporary semiotics FKKM.02.013 Tutorial in Bioorganic Chemistry and cultorology FKKM.04.010 Tutorial in Theoretical and Computational Chemistry SOSE.O l.068 Semiotics and Ideology 388 VENE KEELES LOETAVAD AINED 388 Vene keeles loetavad ained FLPK.01.035 Kasvatustöö põhikoolis Arstiteaduskond FLPK.02.035 M ultikultuuriline haridus FLV E.01.004 Referaat slavistikast FLVE.01.005 Slaavi keelte om avahelised kontaktid ning kontaktid A RA I.01.025 A nestesioloogia ja intensiivravi kaasaegseid küsimusi mitteslaavi keeltega. Seminar. Kursusetöö ARA N.01.010 A natoom ia FLV E.01.008 Sissejuhatus slaavi filoloogiasse ARA N.02.014 Üldhistoloogia ja inimese em brüoloogia FLVE.01.012 Slaavi kirjanduse ajalugu A RFS.01.023 Biofüüsika FLVE.01.014 Eesti-slaavi k u ltuu ri-ja kirjandussuhted. Seminar. ARK A .02.003 Kaasaegsed laskevigastused Kursusetöö ARK I.01.007 Kliiniline praktika FLV E.01.030 Teadustöö m etodoloogia ARM B.01.012 Günekoloogiliste infektsioonide m ikrobioloogia FLVE.01.031 Slaavi filoloogia õpetam ise metoodika A RM B.01.013 Probiootikum id tä n a ja homme FLVE.01.032 Slavistika sem inar (keele- või kirjandusteadusest) A RM B.01.014 M ikrobioloogia ajalugu FLV E.02.002 Keeleteooria alused A RM B.01.020 M editsiiniline m ikrobioloogia FLVE.02.003 Tänapäeva vene keel. Fonoloogia A RM P.01.016 Bioloogia FLVE.02.004 Tänapäeva vene keel. Leksikoloogia ARM P.01.016 Bioloogia FLV E.02.005 Tänapäeva vene keel. Tuletusõpetus A R O T.01.002 Põetus FLVE.02.006 Norm atiivne gram m atika A RPA.01.010 Kardiovaskulaarsete haiguste patoanatoom ia FLVE.02.007 Vene keele praktiline gram m atika A RPO .01.008 Perearstiteadus: m editsiiniline intervjuu FLVE.02.009 Tänapäeva vene keel. Süntaks A R T H .01.018 M editsiinisotsioloogia FLVE.02.012 Leksikograafia A RTH.03 .006 Epidem ioloogia ja biostatistika FLV E.02.013 Funktsionaalne morfoloogia FLVE.02.015 Tekstilingvistika FLVE.02.016 Vene keele ajalugu Filosoofiateaduskond FLVE.02.017 Keelelise toim etam ise alused FLVE.02.018 Proseminar. Prosem inaritöö FLAJ.03.063 Eesti kultuurilugu FLVE.02.021 Funktsionaalne süntaks FLEE.04.007 Eesti keele vestluskursus I (vene keele baasil) FLVE.02.023 Seminar. Seminaritöö FLEE.04.009 Eesti keele vestluskursus II (vene keele baasil) FLVE.02.024 Vene ja eesti keele kontrastiivne grammatika FLEE.04.014 Eesti keele algkursus (vene keele baasil) FLVE.02.026 Etnolingvistika FLFI.00.005 Filosoofia m atemaatikutele FLVE.02.027 Postseminar. Lõputöö FLGR.03.002 M aailmakirjanduse ajalugu FLVE.02.028 Vene kõnekeel FLGR.03.003 XIX saj. m aailm akirjanduse ajalugu FLVE.02.031 Kirjalik väljendusoskus FLGR.03.004 M üüt ja XX saj. romaan FLVE.02.032 Vene keele foneetika korrektiivkursus FLGR.03.016 XX saj. m aailm akirjanduse ajalugu FLVE.02.036 Teadustöö metodoloogia FLK E.01.014 Inglise keele algkursus FLVE.02.038 Teaduslik seminar FLK E.01.015 Inglise keele algkursus (järg) FLVE.02.047 Seminar ainedidaktikast. Lõputöö FLKE.01.023 Inglise keel FLVE.02.050 Vene keele ortograafia FLK E.01.024 Inglise keel (järg) FLVE.02.052 Tänapäeva lingvistika probleemid ja meetodid FLKE.01.025 Inglise keel FLVE.02.055 Teadussem inar vene keeleteadusest FLK E.01.031 Inglise keel (järg) FLVE. 02.056 Kirja teooria ja ajalugu FLK E.01.032 Inglise keel FLVE.02.057 Fraseoloogia FLKE.01.044 Inglise keele täiendav kursus magistrantidele FLVE.02.058 Funktsionaalne stilistika FLK E.01.055 Inglise keel (järg) FLVE.02.059 Sem asioloogia FLKE.01.057 Inglise keel FLVE.02.064 Vene kõnekeel välisüliõpilastele FLKE.01.061 Ärisuhtlus inglise keeles I FLVE.02.065 Tänapäeva vene keel. M orfoloogia FLKE.02.002 Saksa keel - sissejuhatus m ajandusterm inoloogiasse FLVE.02.066 Vanaslaavi keel FLKE.02.039 Saksa keel FLVE.02.067 Vene keele jätkukursus FLKE.02.040 Saksa keel (järg) FLVE.02.068 Korrektne vene keel. Vabakursus. FLKE.02.051 Ladina keel FLVE.02.069 A dverbiaallausete tüüpe vene ja eesti keeles FLKE.03.001 Eesti keele valikkursused FLVE.02.070 Lause teatestruktur FLKE.03.002 Eesti keele valikkursused (järg) FLVE.02.071 Etüm oloogilise analüüsi printsiibid FLKE.03.003 Eesti keele valikkursused FLVE.02.072 Korrektne vene keel. Valikkursus FLKE.03.005 Eesti keel FLVE.03.007 Prosem inar sem inaritööga FLKE.03.007 M ajandusalane eesti keel FLVE.03.009 Uue aja vene kirjanduse allikad ja traditsioonid FLKE.03.008 M editsiinialane eesti keel FLVE.03.012 K irjandusteooria alused FLKE.03.009 M editsiinialane eesti keel (järg) FLVE.03.013 Retoorika ja stilistika FLK E.03.010 M editsiinialane eesti keel (järg) FLVE.03.014 Sem inar sem inaritööga FLK E.03.011 Eesti keel FLVE.03.016 Sissejuhatus allikaõpetusse FLK E.03.012 M ajandusalane eesti keel (järg) FLV E.03.017 Sem inar sem inaritööga FLKE.03.023 Eesti keel - interdistsiplinaarne gram m atikakursus FLVE.03.026 Eestim aa kirjandus ja kultuur FLKE.03.024 Eesti keele valikkursused Oärg) FLVE.03.035 Postsem inar lõputööga FLKE.04.024 Vene keel - audeerim ine ja tõlkimine FLVE.03.037 Postsem inar lõputööga FLK E.04.026 Vene keel FLVE.03.060 Vene kultuuri ajalugu FLKE.04.027 Vene keel (järg) FLVE.03.064 Vene eksiili kirjandus FLPK .01.003 Õpioskuste kujundam ine FLVE.03.072 K irjandusteooria alused FLPK .01.009 Õppekorraldus FLVE.03.073 Tänapäeva vene kirjandus FLPK .01.027 Kodukasvatus, perekond ja kool FLVE.03.074 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): 1850-1860ndate FLPK .01.028 M eedia ja isiksus aastate vene kirjandus FLPK .01.032 K asvatusteooria ja pedagoogiline psühholoogia FLVE.03.075 Kaasaegne tsivilizatsioon FLPK.01.033 Ülddidaktika FLVE.03.076 Vene realismi kirjandus 389 VENE KEELES LOETAVAD AINED FLVE.03.077 Postsem inar lõpotööga MJJV.03.001 Juhtim ine I FLVE.03.078 Sem inar sem inaritööga M JJV .03.027 Ärisuhtlus II FLVE.03.080 Eestim aa kujutam ine vene kirjanduses M JRA.01.002 Äriarvestus II FLVE.03.081 Tähtsam ad kristlike pühade kajastamine vene kultuuris. M JRA .03.013 Finantsjuhtim ine FLVE.03.085 "Hõbeajastu" vene kirjandus M JRA .05.001 M ajandusinform aatikal FLVE.03.086 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): Vana vene kirjandus M JRA .05.002 M ajandusinform aatika II FLVE.03.086 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): Vana vene ja XVIII s M JRA.05.003 M ajandusinform aatika III vene kirjandus M JRA .05.008 Ettevõtte infosüsteemid FLVE.03.087 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XIX saj. esimese MJRI.01.001 S tatistikal poole vene kirjandus M JRI.01.002 Statistika II FLVE.03.089 Prosem inar sem inaritööga M JRI.01.004 Statistiline andm etöötlus FLVE.03.089 Erisem inar sem inaritööga MJRI.02.019 Kvantitatiivsed m eetodid FLVE.03.090 Vene kirjanduse ajalugu (üldkursus): XX s. I poole vene M JRI.02.020 Operatsioonianalüüsi mudelid kirjandus M JRI.02.024 Sissejuhatus ökonom eetriasse FLVE.03.091 Tänapäeva vene kirjandus M JRI.03.001 M ajanduspoliitikal FLVE.03.094 Vene kirjanduskriitika ajalugu M JRI.03.011 M ajandusajalugu M JRI.04.012 Riigirahandus I M JRI.04.013 Riigirahandus II Bioloogia-geograafiateaduskond M JRI.07.019 Sissejuhatus m ajandusteooriasse M JRI.07.024 M atem aatilise m ajandusteaduse alused M JRI.07.025 M ikroökonoom ika BGGG.01.058 Geoinform aatika loodusteaduste Õpetajatele BGGG.01.059 Kartograafia loodusteaduste õpetajatele BGGG.03.050 M aailm a loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele BGGG.03.052 Üldmaateadus loodusteaduste õpetajatele Matemaatikateaduskond BGGG.03.054 Eesti loodusgeograafia loodusteaduste õpetajatele BGGG.03.055 Geograafia kom plekspraktika loodusteaduste õpetajatele M TAT.05.022 Koolipraktika informaatikas (põhiainena) MTAT.05.023 Koolipraktika informaatikas (kõrvalainena) M TM S.01.001 M atem aatiline statistika I Füiisika-keemiateaduskond M TM S.01.005 M editsiinistatistika (Statistiline analüüs 2D) M TM S.02.001 T õenäosusteoorial M TM S.02.006 Tõenäosusteooria FK00.00.002 M editsiiniline keemia M T PM .01.006 A lgebral FK00.00.003 Aktiivõpe loodusteaduste õpetamisel M TPM .02.003 Analüütiline geomeetria FK00.00.004 Tutvum ispraktika MTPM.03.001 Funktsionaalanalüüs I FK00.00.005 Vaatluspraktika M TPM .03.002 Funktsionaalanalüüs II FK00.00.006 Loodusõpetuse didaktika M TPM .05.013 Elementaarm atem aatika I FKEF.01.004 Optika praktikum M TPM .05.014 Elementaarm atem aatika II FKEF.01.006 Optika M TPM .05.017 Elem entaarfunktsioonid FKEF.01.007 Elektri ja m agnetism i praktikum M TPM .05.020 M atem aatika didaktika gümnaasiumile FKEF.01.010 Füüsikaliste m õõtm iste alused M TPM .05.021 Õppekavad ja õpikud FKEF.01.012 Spektroskoopia alused M TPM .05.044 M atem aatika FKEF.02.019 E lektroonika alused MTPM.06.001 M atem aatiline analüüs I FKEF.02.039 Tuum afüüsika eksperim entaalsed meetodid M TPM .06.002 M atemaatiline analüüs II FKEF.04.001 Elekter ja magnetism M TPM .06.003 M atem aatiline analüüs III FKFE.01.017 Üldine keem ia füüsikalise keem ia alustega M TPM .06.008 M atem aatiline analüüs füüsikutele III FKFE.01.018 Üldise keem ia praktikum M TRM .01.004 A lgeb ra ja analüüsi numbrilised meetodid FKFE.01.019 Anorgaaniline keem ia M TRM .01.006 Hulgateooria elemendid FKFE.01.020 Anorgaanilise keem ia praktikum M TRM .01.007 Arvutiõpetus I FKFE.01.040 K eem ia didaktika M TRM .01.008 Arvutiõpetus II FKFE.05.027 Kolloidkeem ia M TRM .02.003 Diferentsiaalvõrrandid FKFE.05.028 Keskkonnakeem ia M TRM .02.008 Diferentsiaalvõrrandid füüsikutele FKKF.03.009 M ehaanika M TRM .04.002 Teoreetiline m ehaanika füüsikutele I FKKF.03.011 Soojusõpetuse praktikum M TRM .04.005 Teoreetiline m ehaanika I FKKF.03.012 M ehaanika praktikum M TRM .04.025 Teoreetiline m ehaanika füüsikutele II FKMF.01.006 M ehaanika M TRM .04.026 Kõrgema m atem aatika täiendavaid küsimusi FKMF.01.028 Sissejuhatus aine ehitusse majandusteadlastele FKMF.01.031 Sissejuhatus füüsikasse M TRM .04.027 Kõrgem m atem aatika majandusteadlastele I FKMF.01.042 Füüsika diagnostikas ja ravis M TRM .04.028 Kõrgem m atem aatika majandusteadlastele II FKMF.01.046 Biofüüsika I M TRM .04.037 Arvutid põhikoolis FKM F.01.047 Sissejuhatus m editsiinilisse elektroonikasse FKMF.01.058 Füüsika didaktika FKMF.01.059 Praktiline õppetöö koolis FK M F.0i.062 Füüsikalised põhim õisted inimese elutegevuses Sotsiaalteaduskond FKMF.02.001 Röntgendifraktsioon FKOK.01.005 Biokeem ia SOPH.00.031 Formaalne loogika (traditsiooniline) FKOK.Ol .030 O rgaaniline keem ia I SOPH.00.138 Psühholoogia FKTF.01.012 K om pleksm uutuja funktsioonid SOSE.O l.001 Sissejuhatus sem iootikasse FKTF.03.001 Term odünaam ika ja statistiline füüsika I SOSE.O l.003 Sissejuhatus kultuuriteooriasse FKTF.04.005 Elektrodünaam ika I SOSE.O l.007 Sem iootika ajalugu I SOSE.O l.017 Kultuurilugu I SOSE.Ol .020 Sem iootika praktikum Majandusteaduskond SOSE.O l.022 Tõlkesem iootika SOSE.O l.026 Seminar SOSE.O l.032 Kunstisem iootika MJJV.02.001 Turundus SO SE.O l.040 Kirjandussem iootika 390 VENE KEELES LOETAVAD AINED SO SE.O l.044 Tänapäeva sem iootika ja kulturoloogia probleem id SOSE.O l.064 Keele sem antiline süsteem SOSE.O l.045 Rahvuskultuuride interpreteerimine: Eesti ruum SOSE.O l.065 K ultuuritüpoloogia SO SE.O l.058 B iosem iootika SOSE.O l.071 Kultuurisem iootika 391 ÕPPEJÕUDUDE REG ISTER 391 Õppejõudude register Aabloo, Aivo BG M R.08.014 A llikm ets, Lembit A RFR.01.020, ARFR.01.026, Aabram, Maie A RST.01.050 ARFR.02.005, ARFR.02.007, Aamer, Ants M JJV.03.033 ARFR.02.009, ARFR.03.004 Aasmäe, Niina FLKE.01.023, FLK E.01.024, Altnurme, Riho US00.01.004, US00.01.007, FLKE.01.046, FLK E.01.057, US00.01.011 FLK E.01.061 Alttoa, Kaur FLAJ.05.002, FLAJ.05.003, Aaviksoo, Jaak FKEF.01.006, FK EF.01.016, FLAJ.05.006, FLAJ.05.007, FK EF.01.019 FLAJ.05.008, FLAJ.05.009, Abel, Elts M TPM .02.016, M TPM .05.005, FLAJ.05.031 M TPM .05.006, M TPM .05.024, Alumaa, Ants FKFE.01.047 M TPM .05.025, M TPM .05.028, Aluoja, Anu A RPS.01.001, ARPS.01.003, M TPM .05.029, M TPM .05.034, ARPS.01.018, ARPS.01.021, M TPM .05.035, M TPM .05.036, A RPS.01.031, ARPS.01.033 M TPM .05.043, M TPM .05.044, Alvre, Paul FLEE.06.027 M TPM .05.045 Ambos, Anu ARSK.01.014 Abel, Mati M TPM .05.034, M TPM .06.002, Amon, Marri FLG R.02.185, FLGR.02.186 M TPM .06.006, M TPM .06.017, Andla, Oleg KKSD.02.002, KKSD.03.002 M TPM .07.001, M TPM .07.002, Andres, M arandi BGGL.03.007, BGGL.03.015 M TPM .07.004, M TPM .07.007 Andresen, Andres FLAJ.03.018, FLAJ.03.071 Abramov, Viktor M TPM .02.002, M TPM .02.003, A ndresson, Helgi M JJV.03.023, M JJV.03.027, M TPM .02.007, M TPM .02.013, M JJV.03.036, FLKE.02.002, M TPM .02.014, M TPM .02.016 FLKE.02.004, FLKE.02.013, Abroi, Aare BG M R.04.002, BG M R.05.005 FLKE.02.067, FLKE.02.080, Adamson, Sirje PC00.00.088, SOAH.02.034, FLKE.02.091 SO A H .02.040, SO A H .02.051 Anepaio, Terje FLAJ.04.036 Adojaan, Aleksander ARM P.01.016 Anepaio, Toomas O IE0.01.012 Afanasjev, Jüri M TPM .05.004, M TPM .05.014, Ani, Raivo ARKR.01.001, ARKR.01.002, M TPM .05.017, M TPM .05.020, ARKR.01.015, ARKR.01.016, M TPM .05.024, M TPM .05.031, ARKR.01.017 M TPM .05.038, M TPM .05.043, Ani, Ülle ARK S.01.004, ARKS.01.009 M TPM .05.044, M TPM .05.046 Annilo, Tarmo BG M R .01.002 Ahas, Rein BGGG.03.051, BGG G.03.063, Annus, Epp FLEE.05.021, FLEE.05.024 BGGG.03.065 Ant, Jüri FLAJ.06.001, FLAJ.06.010, Ahven, Ene FLKU .00.041 FLAJ.06.056 Aid, Siim FKEF.02.029 Antzon, Kaari FLGR.04.001, FLGR.04.002, Aidla, Mari FLGR.04.090, FLG R .04.142, FLGR.04.005, FLGR.04.018 FLGR.04.144, FLG R .04.145, Anvelt, Ilmar FLGR.01.013, FLGR.01.072, FLG R .04.146 FLGR.01.073, FLG R.01.127 Ainsaar, Leho BG G L.01.001, BGGL.01.002, Arak, Aet ARSM .01.037 B G G L.01.011, BG G L.01.015, Arak, Elmar A RFA.01.018, A RFA .01.019, B G G L.01.026, BGG L.01.028, ARFA.02.001, ARFA.02.015, B G G L.01.033, B G G L.01.035, ARFA.02.022 B G G L.01.037, BG G L.01.043, Arend, Andres ARA N.02.003, ARAN.02.007. BGG L.02.001, BGGL.03.024, ARA N.02.011, ARAN.02.013, BGGL.03.038 ARAN.02.014 Ainsaar, Mare SOAH.02.002, SOAH.02.011, Aria, Alver MJRA.03.009 SOAH.02.076 Aro, Ilme A R O T.01.001, AROT.01.002, Aints, Märt F K EF.01.007 AROT.Ol .003, AROT.01.004, Alajõe, PC00.00.090 AROT.Ol .005, ARO T.Ol.006, Alamäe, Tiina B G M R.03.025, BGM R.03.026, ARO T.Ol.007, ARO T.Ol.008, BGM R.04.010, BG M R.04.011, A RO T.O l.009, ARO T.Ol.010, B G M R.04.012, BGM R.04.013, ARO T.Ol.011, A RO T.O l.012, B G M R.04.014, BGM R.04.015, ARO T.Ol.013, AROT.01.014 BGM R.04.016, BGM R.04.017, Arold, Anne FLGR.04.011, FLGR.04.021, BG M R.04.018, BGM R.04.019, FLGR.04.022 BGM R.04.020, BG M R.04.021 Arold, Jaak FKFE.01.018, FKFE.01.020, Alapuu, Paul A R R D .01.003, ARRD.01.004 FKFE.01.026, FKFE.01.031, Aleksejev, Tiit FLAJ.07.008, FLAJ.07.061 FKFE.01.032, FKFE.01.033, Alev, Karin K KSB.01.008 FKFE.01.040, FKFE.01.041, Allik, Georg FLKE.01.025, FLKE.01.050, FKFE.01.042, FKFE.01.047, FLKE.01.051 K KSD.02.002, KKSD.03.002 Allik, Jüri SO PH .00.025, SO PH.00.046, Arrak, Andres M JRI.07.016, MJRI.07.018, SO PH .00.054, SO PH .00.084, M JRI.07.020, M JRI.07.021, SOPH.OO. 117, SOPH.OO. 118, M JRI.07.022, M JRI.07.030, SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, M JRI.07.047, M JRI.07.049 SOPH.OO. 123, SOPH.OO. 124, Arulepp, Mati FK00.00.001, FK00.00.002, SOPH.OO. 125, SOPH.OO. 126, FKFE.05.003, FKFE.05.014, SOPH.OO. 127, SOPH.OO. 128 FKFE.05.020, FKFE.05.022, Allikmets, Kiira FLKE.04.024, FLKE.04.031 FKFE.05.025, FKFE.05.038, 392 ÕPPEJÕ UDUDE REGISTER 392 FK FE.05.039, FKFE.05.040, FLGR.04.134, FLGR.04.135, FK FE.05.041, FKFE.05.043, FLGR.04.136, FLGR.04.137, FK FE.05.045, FKFE.05.046, FLGR.04.138 FK FE.05.060, FK FE.05.062 Eek, Arvo FLEE.02.061 Ask, Liina FLGR.04.095, FLGR.04.096, Eelma, Tõnis M TAT.03.042 FLGR.04.143, FLGR.04.149 Eelmäe, Jaan ARNR.02.008 Asser, Toomas A RN R.01.014, A RN R.01.016, Eelmäe, Priit K KSB.05.001, KKSB.05.002, A R N R .01.018, A R N R .01.019, K K SB.05.004, KKSB.05.008, A R N R .02.003, ARN R.02.008 K K SB.05.012, KKSB.05.013, Asu, Ene FLEE.06.029, FLEE.06.045 K K SB.05.015, KKSB.05.016, Asu, Eva-Liisa FLG R .01.008, FLG R .01.123, KKSB.05.017 F LG R .01.124 Eerme, Kalju FK KF.03.024, FKKF.03.028, Audova, Maire K K SB.05.006 FKKF.03.030 Aule, Rein K K SD .01.003, K K SD .01.004, Eesmaa, Eve FLK U .01.031 KKSD.02.001, KKSP.06.001, Ehrenberg, Aivar ARNS.01.009 K K SP.06.002, KKSP.06.003, Ehrlich, Juha FKOO.OO.OOl, FK00.00.002, KKSP.06.004 FKFE.03.034, FKFE.03.036, Aunap, Raivo BG G G .01.017, BGG G.01.018, FKFE.03.041 B G G G .01.019, BG G G .01.020, Ehrlich, Tiiu FKOO.OO.OOl, FK00.00.002, BG G G .01.021, BGG G.01.049, FKFE.03.035, FKFE.03.040, BGG G.03.055 FKFE.03.041 Aunapuu, Tiiu SOZU .01.016, SOZU .01.023 Eichelmann, Hillar BGM R.07.004, BGM R.07.006 Auväärt, Lembit O IA O .06.008, SOEP.01.073 Eimre, Tiina M TM S.01.017 Avaste, Tarvo M TAT.03.030 Einasto, Mart PC 00.00.I03, SOAH.02.010 Avramets, Irina SOSE.Ol.OOl, SOSE.01.003, Elberg, Elle A RN H .01.002, ARNH.01.003, SOSE.01.007, SOSE.01.017, A RN H .01.004, ARN H.01.008, SO SE.01.019, SOSE.O l.026, A RN H .01.012, ARNH.01.013, SOSE.O l.065 A R N H .01.014, ARN H.01.015, Backs, Barbara SOPH.OO. 164, SOPH.OO. 165, A RN H .01.017, ARN H.01.018, SOPH.OO. 168, SOPH.OO. 170 ARNH.01.021 Baltin, Arno SOPH.00.021 Elberg, Kaupo BGZH.01.003, BGZH.01 008, Berendsen, Veiko FLAJ.07.001, FLAJ.07.010 BGZH. 01.009 Berg, Eiki SOPL.O l.013, SOPL.01.036, E lk e n ,Jaan FLKU.01.048 SOPL.02.016, SOPL.02.023 Eller, Aalo A RK I.01.005, ARKI 02.004, Bichele, Irina BGM R.07.004 A R T O .01.005, ARTO.Ol .016 Birkenfeldt, Reinhold A RSK.01.010, ARSK.02.001, Eller, M arika FKKM .02.010 ARSK.02.003 Epner, Luule FLEE.03.027, FLEE.03.028, Blokland, Rogier FLGR.04.129, FLGR.04.130 FLEE.03.033, FLEE.03.040, Bloth, Peter US00.03.023 FLEE.03.061, FLEE.03.080, Bossenko, Igor M TAT.03.033 FLEE.03.081 Brilene, Tatjana A RM B.01.004, A RM B.01.005, Ereline, Jaan KKSB.03.001, KKSB.03.002, A RM B.01.010, A RM B.01.015, KK SB.03.003, KKSB.03.011 A RM B.01.020, A RM B.01.021, Erelt, Mati FLEE.02.015, FLEE.02.031, A RM B.01.025 FLEE.02.059, FLEE.02.060 Bubenheim, M arion SOPH.OO. 164 Ergma, Ene FK TF.01.003, FKTF.03.001, Burk, Peeter FK K M .01.004, FKKM .01.012, FKTF.04.029, FKTF.04.033 FKKM .01.021, FKKM .01.022, Ericsson, Eva FLPK.02.013 FK K M .01.024, FK K M .01.026, Esop, Katri-Evelin SOPH.00.004, SOPH.OO. 109, FKKM .01.032, FKKM .01.036 SOPH.OO. 135 Danilevski, A leksandr FLV E.03.012, FLVE.03.016, Esta, Tammo SO A H .O l.001, SOAH.01.019, FLVE.03.017, FLVE.03.055, SOAH.Ol.053 FLV E.03.064, FLV E.03.073, Everaus, Hele ARLA.01.001, ARN R.01.015, FLV E.03.078, FLVE.03.085, ARSK .01.009, ARSK.01.010, FLVE.03.090, FLV E.03.091 A R SK .01.018, ARSK.01.019, Dobson, Debbie SO PH.00.165, SOPH.00.166, A RSK.01.023, ARSK.03.002 SOPH.OO. 169 Farhutdinov, Igor KK SD .01.009, KKSP.05.001, Dobson, Keith SOPH.OO. 164, SOPH.OO. 167 KKSP.05.005, KKSP.05.007 Drechsler, W olfgang SO A H .01.001, SO A H .O l.011, Fischer, Krista M TM S.01.005, MTMS.01.006, SO A H .01.012, SO A H .O l.046, M TM S.01.011, M TM S.01.021, SO A H .01.050, SO A H .O l.052 M TM S.01.050, M TM S.01.051 Drikkit, Ilona ARPA.02.001, A RPA .02.002 Fischer, Malle M TRM .01.004, MTRM.01.016, D ulitsenko, A leksander FLVE.01.007, FLV E.01.039 M TRM .02.002 D ulitšenko, A leksander FLV E.01.005, FLV E.01.008, Fischer, Matti M TA T.03.021, M TAT.03.055, FLV E.01.020, FLV E.01.021, FKM F.01.015, FKM F.01.017, FLV E.01.023, FLV E.01.027, FKM F.01.018, FKM F.01.020 FLV E.01.030, FLVE.01.031, Fonzari, Lorenza F LG R .02.159, FLGR.02.160, FLVE.01.032 FLG R .02.161, FLG R .02.162, Dulitšenko, Ljudm illa FLK E.04.033, FLK E.04.034 FLG R .02.163, FLG R .02.164, Eamets, Raul M JRI.03.019, M JRI.07.014, FLG R .02.165 M JRI.07.020, M JRI.07.021, Frey, Jane BGG G.03.022, BGGG.03.036 M JRI.07.022, M JRI.07.023, Friedenthal, Meelis U S00.01.008, US00.01.009 M JRI.07.046, M JRI.07.049 Gajõblõ, Hagani FLK E.02.060, FLKE.02.061, Edwards, Nikolaj FLGR.04.117, FLG R .04.118, FLKE.02.081 FLGR.04.122, FLGR.04.131, G apejeva, Jelena KKSB.03.006, K KSB.03.007, FLGR.04.132, FLGR.04.133, KKSB.03.008 393 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 393 Gerber, Simon US00.01.005, US00.01.006, Haud, Tiia FLKE.01.033, FLKE.01.050, US00.01.008 FLK E.01.052, FLKE.01.053 Ginter, Jaan OIAO.02.002, O IA 0.02.003 Haufe, Günter US00.04.001 GorelaŠvili, Gennadi A R R D .01.003, A R R D .01.004, Haviko, Tiit A RK I.01.005, ARKI.01.006, A RRD.01.012 A RK I.02.003, ARKI.02.004, Graham, Susan SOPH.OO.l 65 ARTO .O l.005, ARTO.Ol.006, Gramann, M irt FKTF.01.008 A R T0.01.013, ARTO.Ol.014, Grigorjeva, Jelena SOSE.Ol.020, SOSE.Ol.026, A R TO .O l.015, ARTO.Ol.016, SOSE.Ol.032, SOSE.O l.068 ARTO.Ol.017 Grišakova, M arina FLGR.03.002, FLGR.03.063 Heapost, Leiu BGZH.01.007 Grongstad, Trond Jorgen SOPL.O l.009 Hein, Helle M TRM .04.021, M TRM .04.022, Gross, Andres US00.05.001, US00.05.003, M TRM .04.023, M TRM .04.024, US00.05.005 MTRM .04.031 Gross-Paju, Katrin ARN R.01.002, A RN R.01.003, Hein, Marju A RSK .01.009, ARSK.01.012, ARNR.01.008, A RN R.01.016, ARSK.01.025 A R N R .01.018 Hein, Vello KKSD.01.001, KKSD.01.002, Grozdova, Galina FLK E.04.002, FLKE.04.005, KKSP.02.001, KKSP.02.007, FLKE.04.021 KKSP.02.008 Grünberg, Heli ARLA.01.001 Heinaru, Ain BGM R.00.001, BGMR.03.001, Grünthal, Arvi PC00.00.053, PC00.00.056, BGM R.03.011, BGMR.03.012, PC00.00.076, PC00.00.098 BGM R.03.013, BGM R.03.014, Grünthal-Robert, Tiiu PC00.00.053, FLGR.02.044, BGM R.03.015, BGM R.03.016, FLGR.02.131, FLGR.02.173 BGM R.03.017, BGMR.03.018, Haamer, Ivo M TAT.03.016, M TAT.03.020 BGM R.03.019, BGM R.03.020, Haberman, Juta BGZH.02.008 BGM R.03.021, BGMR.03.022, Habicht, Külli FLEE.02.005, FLEE.02.010, BGMR.03.023 FLEE.02.035, FLEE.02.058 Heinaru, Eeva BGM R.03.028 Hagu, Paul FLEE.01.006, FLEE.01.010, Heinsoo, Heinike FLEE.06.005, FLEE.06.021, FLEE.01.013, FLEE.01.020, FLEE.06.023, FLEE.06.030, FLEE.01.025, FLEE.01.034, FLEE.06.036, FLEE.06.040 FLEE.01.041 Hektor, Andi FKTF.04.038 Haldma, Toomas M JJV .04.024, M JRA.O l.001, Helekivi, Jüri M TAT.03.015 M JRA.01.002, M JRA .01.011, Hellat, Karin FK00.00.003, FK00.00.004, M JRA .01.012, M JRA.01.013, FK00.00.005, FK00.00.006, M JRA.O l.019, M JRA.O l.020, FKFE.05.001, FKFE.05.003, M JRA.O l.033 FKFE.05.005, FKFE.05.011, Haldre, Sulev ARN R.01.016, ARNR.01.018, FKFE.05.020, FKFE.05.021, A R N R .02.003, ARNR.02.007 FKFE.05.022, FKFE.05.024, Haljaste, Ants FK EF.01.007, FKEF.02.048 FKFE.05.025, FKFE.05.028, Haljaste, Kaja K K SD .01.008, KKSD.02.005, FKFE.05.029, FKFE.05.038, K KSP.06.006, KKSP.06.007 FKFE.05.039, FKFE.05.040, Hallap, Merit SO EP.01.085, SO EP.02.009, FKFE.05.041, FKFE.05.044, SOEP.02.015, SOEP.02.016, FKFE.05.046, FKFE.05.049, SO EP.02.024, SOEP.02.034, FKFE.05.050, FKFE.05.055, SOEP.02.036, SOEP.02.039, FKFE.05.056, FKFE.05.057, SOEP.02.040 FKFE.05.058, FKFE.05.059, Hallap, Tiiu FLFI.02.001, FLFI.02.013, FKFE.05.060, FKFE.05.061, FLFI.02.028 FKFE.05.062, FKFE.05.063 Hallik, Ville M TAT.03.068 Hennoste, Tiit FLEE.02.006, FLEE.02.008, Halonen, Minna FLEE.06.015, FLEE.06.016, FLEE.08.017, SO ZU .O l.O ll, FLEE.06.017, FLEE.06.019, SOZU.Ol.012, SOZU.Ol.021, FLEE.06.022, FLEE.06.025, SOZU .Ol.043, SOZU.Ol.044, FLEE.06.032 SOZU .Ol.046 Hang, Tiit BG G G .03.004, BGGG.03.028, Hermlin, Kaja KKSD.01.001, KKSD.01.002, BGGG.03.051 KKSD.02.006, KKSD.02.008, Hani, Heili KKSD.02.004 KKSD.03.005 Hanko, Urve FLG R .01.015, FLGR.01.016, Herne, Karin FLKU.00.042 FLGR.01.076 Hiiemaa, Karin FLAJ.06.006, FLAJ.06.025, Hannus, Sander M TRM .04.001, M TRM .04.023, FLAJ.06.030, FLAJ.06.058 M TRM .04.024, M TRM .04.033, Hiiemäe, Mall FLE E.01.033 MTRM. 04.03 4 Hilbom, PC00.00.089 Hanson, M argus MJRI. 04.022 Hinrikus, Toivo ARFA.02.001, ARFA.02.010, Harro, Halliki SO ZU .O l.008, SO ZU .O l.014 ARFA .02.017, ARFA.02.025 Harro, Jaanus FKKM .02.014, SOPH.00.046, Hint, Mati FLEE.02.004 SOPH.00.084, SOPH.OO.l 10, Hiob, Arne US00.02.014, US00.02.015 SOPH.OO.l 11, SOPH.OO.l 12, Hižnjakov, V ladimir FKTF.03.006, FKTF.03.009, SOPH.OO.l54, SOPH.OO.l55, FKTF.04.029, FKTF.04.033 SOPH.00.163, ARTH.01.036, Hollo, Henn KKSD.02.005, KKSD.03.006 ARTH.02.013, ARTH.04.002, Hoyer, Svennik SOZU .Ol.045 ARTH.04.004, ARTH.04.005, Humal, Leo-Henn FKEF.02.028, FKEF.02.049 A RTH .04.010, ARTH.04.011 Hussar, Piret ARAN. 02.003 Harro, M aarike ARTH.01.030, ARTH.01.032, Hussar, Ülo ARA N.02.003, ARAN.02.007, ARTH.04.002, ARTH.04.004, ARA N.02.008, ARAN.02.009, ARTH.04.005, A RTH .04.006, A RA N .02.010, A RA N .02.012, ARTH.04.010, ARTH.04.011 ARA N.02.013, ARA N.02.О н ' 394 Õ PPEJÕUDUDE REGISTER 394 Hõrrak, Urmas FK K F.03.011, FKKF.03.012 Järs, Anu FLAJ.04.025 Häidkind, Riina SOPH.OO. 146 Järv, Ants FLEE. 03.006 FLEE.03.014, Hämarik, Malle A RLA.01.017 FLEE 03.059 FLEE.03.060, Hämarik, Uno M TRM .01.004, M TRM .01.007, FLEE. 03.062 FLEE.03.071, M TRM .01.008 FLEE 03.078 FLEE.03.079 Häm äläinen, Juha FLPK .01.045, FLPK.01.047 Järv, Jaak FKKM 01.026 FKKM .02.001, Hütt, Pirje ARM B.01.005, A RM B.01.020 FKKM 02.003 FKKM .02.004. Šteingolde, Anželika FLVE.02.064, FLVE.02.066, FKKM 02.005 FKKM .02.006, FLVE.02.071 FKKM 02.007 FKKM .02.008. Ilmoja, Kalle FKFE.05.017, FKFE.05.052, FKKM 02.009 FKKM .02.010, FKFE.05.054 FKKM 02.011 FKKM .02.012, Ilomets, Tullio FK O K .O l.004, FKOK.Ol.022, FKKM 02.013 FKKM .02.015 FK O K .O l.023, FKOK.Ol.024 Järv, Risto FLEE.01.017 Ilves, Ivar BG M R.04.001, BGM R.04.008 Järva, Jaanus KKSB.01.001 KKSB.01.005, Ilvest, Jüri O IA 0.03.002 KKSB.01.007 KKSB.01.021, Isakar, Mare BGG L.01.043, BGGL.02.005 KKSB.01.023 Isotamm, Ain M TAT.03.075, M JRA.05.003, Järve, Vello MJRA.01.003 M JRA .01.023 M JRA.05.008, M JRA.05.009, Järvekülg, Arvi BGZH.02.011 M JRA.05.012, M JRA.05.015, Järveots, Mare M JJV.03.048 M JRA.05.023, M JRA.05.024 Järvet, Arvo BGGG.03.001 BGGG.03.013, Issakov, Sergei FLVE.01.012, FLVE.01.014, BGGG.03.014 BGGG.03.034, FLVE.01.027 BGGG.03.037 BGGG.03.041, Ivanova, N adezda M JJV .03.048, M JRA.02.014 BGGG.03.054 BGGG.03.055 Ivanova, Nade~da M JRA.02.007, M JRA.02.008, Jääts, Indrek FLAJ.04.006 , FLAJ.04.031, M JRA.02.019, M JRA.02.020, FLAJ.04.037 M JRA.02.021, M JRA.02.022, Jürgenstein, Toomas USOO.03.009 , US00.03.010 M JRA.02.024 Jüri, Piret A RSI.01.002 , ARSI.01.003, Jaago, Tiiu FLEE.01.001, FLEE.01.002, ARSI.01.005 FLEE.01.008, FLEE.01.029, Jüriado, Erika FK00 00.004 FK00.00.005, FLEE.01.031, FLEE.01.043 FKFE 01.017 FKFE.01.018, Jaagus, Jaak BGGG.03.003, BGGG.03.007, FKFE .01.019 FKFE.01.020, BGGG.03.008, BGGG.03.010, FKFE. 01.026 FKFE.01.031, BGG G.03.011, BGGG.03.041, FKFE. 01.032 FKFE.01.033, BGGG.03.048, BGGG.03.050, FKFE. 01.036 FKFE.01.038, BGGG.03.055, BGGG.03.058, FKFE. 01.039 , FKFE.01.040, BGGG.03.059 FKFE 01.041 , FK FE.01.042 Jaanson, Kaido SOPL.Ol.033, SO PL.02.018, Jürimäe, Endel MTPM. 06.001 , MTPM.06.002, SOPL.02.019, SOPL.02.026 MTPM. 06.003 , MTPM.06.013, Jaeger, Andres M TAT.03.041, MTAT.03.057 MTPM.06.019 Jaeger, Mare M TAT.03.041, MTAT.03.057 Jürimäe, Jaak KKSP. 01.029 , KKSP.01.030, Jagomägi, Jüri BGG G.01.016, BGGG.01.049 KKSP. 06.008 , KKSP.06.009 Jagomägi, Kersti ARFS.01.025 Jürimäe, Toivo KKSP. 01.002 , KKSP.01.016, Jagomägi, Teet BGG G.01.039 KKSP. 01.029 , KKSP.01.030, Jagomägi, Triin A RST.01.018, A RST.01.026 KKSP. 01.031 , KKSP.01.044, Jaigma, Ester KKSP.05.003 KKSP. 01.045 KKSP.01.046 Janikson, Kalju M JRI.03.025 Kaagjärv, Leo FKTF 04.005 FKTF.04.011, Jauhiainen, Jussi S. BGG G.02.002, BGGG.02.035, FKTF. 04.022 FKTF.04 025, BGG G.02.038, BGGG.02.039, FKTF.04.034 BGG G.02.040, BGGG.02.045, Kaalep, Heiki-Jaan FLEE.08.012 FLEE.08.018 BGG G.02.046, BGG G.02.047, Kaarli, Kalle M T PM .01.007 MTPM .01.015, BGGG.02.048, BGGG.02.049, MTPM .01.017 BGGG.02.050, BGGG.02.057, Kaarma, Helje ARCA 00.001 ARCA.00.002, BGGG.02.058 ARNS 01.006 BGZH.01.007 Jerofejev, Peeter O IA 0.03.004 Kaarna, M arina ARTH 02.004 ARTH.02.006, Johansson, Ilmari FLKU .00.040 ARTH 02.009 ARTH.02.010, Jufkin, Inga FLK E.01.001, FLKE.01.006, ARTH 02.015 ARTH.02.016 FLKE.01.025, FLKE.01.033, Kaasik, A idula-Taie ARTH 01.018 ARTH.01.019, FLKE.01.053 ARTH 01.020 ARTH.01.031, Jufkin, Juri FLKE.02.029, FLKE.02.050, ARTH.01.037 FLKE.02.051, FLKE.02.087, Kaasik, Ain-Elm ar A RN R.01.005 ARNR.01.014, FLKE.02.092 ARNR.01.016 ARNR.01.018. Juhansoo, Tiina A RSK .01.019, ARTH.02.011 A RN R.01.019 ARN R.02.003, Juhkam , Andres M JJV.03.048, M JRA.02.018 ARN R.02.008 Juske, Mare FLPK.02.042 Kaasik, Priit KKSB.01.005 Jõeveer, Mihkel FK TF.01.015 Kaasik, Ülo M TAT.05.005 Jõgi, Piibe O IE O .01.009, O IEO .O l.012 Kadajane, Tiiu SOAH.02.073 Jõgise, A im e-Vaike FLK E.02.014, FLKE.02.019, Kadastik, M art SOZU.Ol.022 FLK E.02.021, FLKE.02.024, Kadastik, Ülle ARN S.01.001 A RN S.01.011 FLKE.02.041, FLKE.02.054, Kairane, Ceslava ARBK.01.002 FLKE.02.055, FLKE.02.069 Kaiser, Otto USOO.05.002 US00.05.004 Jänes, Alar FKFE.03.029, FK FE.03.03l, Kajandi, Tarmo KKSD.02.003 KKSD.03.003 FKFE.03.043 Kalamees, Kuulo BGBO.02.003 BGBO.02.004. Jänese, Anne FLK E.03.003, FLK E.03.011, B G B 0.02.012 BGBO.02.015, FLKE.03.018 BGBO.02.019 BGBO.02.020, Järg, Tiia FLKU .02.005 BGBO.02.021 395 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 395 Kalamees, Rein B G B 0.03.007 Kark, Maret FLAJ.07.041, FLAJ.07.042, Kalda, Anti ARFR.02.002 FLAJ.07.074 Kaldalu, N iilo BGMR.04.001, BGM R.04.002, Karki, Tõnis ARM B.01.002, ARM B.01.005: BGM R.04.008 A RM B.01.006, ARM B.01.020, Kaldaru, Helje MJRI.07.012, M JRI.07.024, A RM B.01.022, ARM B.01.023, MJRI.07.025, M JRI.07.026, ARMB. 01.024 MJRI.07.027, M JRI.07.028, Karlep, Karl SOEP.01.037, SOEP.01.085, MJRI.07.043, M JRI.07.044, SOEP.02.001, SOEP.02.003, MJRI.07.045, M JRI.07.048, SO EP.02.008, SOEP.02.014, MJRI.07.050, M JRI.07.051 SO EP.02.015, SOEP.02.016, Kaldjärv, Ele FLKE.01.001, FLKE.01.014, SO EP.02.022, SOEP.02.024, FLKE.01.015, FLKE.01.017, SOEP.02.027, SOEP.02.028, FLKE.01.023, FLK E.01.024, SO EP.02.029, SOEP.02.030, FLKE.01.033, FLK E.01.054 SOEP.02.031, SOEP.02.035, Kaldjärv, Klaarika FLGR.03.032, FLGR.03.036, SOEP.02.042 FLGR.03.072 Karma, Otto M JRI.02.014, M JRI.02.020, Kalev, Ingrid A RM P.01.016 M TRM .01.011, M TRM .01.013, Kaljulaid, Uno M TAT.05.005, M TA T.05.006, M TRM .01.014 M TA T.05.008, M TA T.05.042, Karolin, Liina FK FE.01.044 M TAT.05.044 Karro, Enn BGGL.03.007, BGGL.03.015 Kallas, Ade ARFA.02.004 Karro, Helle ARN S.01.001, ARN S.01.008, Kallasmaa, Talvi SOPH.00.131, SOPH.OO. 156 A RNS.01.012 Kallikorm, Riina A RSK .01.012, A RSK .01.023, Karu, Gunnar-Raim ond FKM F.01.001, FKM F.01.004 ARSK .01.025, ARSK .02.001, Karu, Katrin FLVE.02.006, FLVE.02.007, ARSK .02.003 FLVE.02.017, FLVE.02.065, Kallio, Jussi FLEE.06.014, FLEE.06.015, FLVE.02.069 FLEE.06.017, FLEE.06.019, Karu, Külliki ARKA.01.001 FLEE.06.022, FLEE.06.028, Kasak, Enn FLEE.01.037, FLEE.01.040 FLEE.06.031, FLEE.06.033, Kasak, Lagle BGM R.03.002 FLEE.06.034, FLEE.06.039, Kase, Aili PC00.00.093, M JRI.03.001, FLEE.06.044, FLEE.06.052 M JRI.03.007, M JRI.03.008, Kallis, Krista FLK E.01.023, FLKE.01.024, M JRI.03.009, MJRI.03.011, FLKE.01.032, FLK E.01.035, M JRI.03.024, MJRI.03.027 FLKE.01.044 Kasekamp, Andres Ilmar FLAJ.06.061, FLAJ.06.078 Kalm, Lea O IA O .01.015 Kasemaa, Kalle US00.05.005, US00.05.006, Kalm, Volli BGG L.03.005, BGG L.03.024, US00.05.010, US00.05.013, BGGL.03.025, BGGL.03.027, US00.05.014 BGGL.03.028, BGGL.03.030, Kasemaa, Saskia FLKU.01.023 BGG L.03.033, BGGL.03.035, Kaseorg, Merike M JRA.05.001, M JRA.05.002 BGGL.03.036, BGGL.03.037, Kask, Ants ARFR.01.027, ARFR.03.004, BGGL.03.038 ARFR.03.007 Kalmre, Eda FLEE.01.007 Kask, Kaia M JRA.03.013, MJRA.03.015, Kalnin, Maie A R ST .01.005 M JRA.03.019 Kalnin, Sinaida M JRA .01.006, M JRA.01.010, Kask, Virve ARTH. 04.006 M JRA.01.032 Kastepõld, Kaia SOPH.00.088, SOPH.OO. 109, Kalvet, Tarmo SOAH.01.018 SOPH.OO.158 Kalvi, Anne O IEO .03.002, O IEO .03.003 Kaugia, Silvia OIAO.06.001, OIAO.06.007 Kama, Priit O IEO .04.002 Kaur, Sirje ARN H.01.002, ARN H.01.003, Kamerov, Katrin FLPK.02.034, FLPK.02.047 ARN H.01.004, ARN H.01.007, Kangilaski, Jaak FLAJ.05.010, FLAJ.05.011, ARN H.01.013 FLAJ.05.012, FLAJ.05.013, Keerberg, Aita SOAH.02.024, SOAH.02.077 FLAJ.05.017, FLAJ.05.018, Keevallik, Leelo FLEE.02.008 FLAJ.05.019, FLAJ.05.030 Keis, Heldur FKFE.03.005, FKFE.03.006, Kangro, Raul M TM S.02.010, M TM S.02.016, FKFE.03.015, FKFE.03.016, M TRM .01.005, M TRM .01.009 FKFE.03.017, FKFE.03.018, Kannike, Anu FLAJ.04.033 FKFE.03.021, FKFE.03.022, Kants, Luule SOPH.00.013, SOPH.00.035 FKFE.03.025, FKFE.03.031, Kapp, Pilvi FLK E.01.033, FLKE.01.065 FKFE.03.032 Kapsi, Ülle SOPH.OO. 109 Kelder, Ahti M TAT.03.042 Karelson, Ello-Rahel ARBK .01.001, ARB K .01.010, Kelder, Tõnis M TAT.03.015 A RB K .01.016 Kenkmann, Paul SOSS.02.001, SOSS.02.002, Karelson, Kalle KK SB.01.004, KKSB.02.032 SOSS.02.006, SOSS.02.023 Karelson, Maire ARNH.01.002, A RN H .01.003, Kepler, Kaili KKSB.06.001, KKSB.06.008, ARN H .01.004, A RN H .01.010, KKSB.06.009, KKSB.06.011, ARN H.01.013 KKSB.06.013, KKSB.06.014 Karelson, Mati FKKM .01.023, FKKM .04.002, Kepler, Kalle FKEF.02.003, FKEF.02.043 FKKM .04.003, FKKM .04.005, Kergandberg, Eerik O lA O .O l.012, OIAO.03.001, FKKM .04.006, FKKM .04.008, O IA O .03.002, OIAO.03.008 FKKM .04.010, FKKM .04.011, Kerikmäe, Tanel OIAO.07.002, O IA 0.07.003, FKKM .04.012, FKKM .04.013, OIAO.07.004 FKKM .04.014, FKKM .04.016, Kern, Katrin FLEE.02.030, FLEE.02.036, FKKM .04.017 FLEE.02.037, FLEE.02.038, Karindi, Maili U S00.04.003 FLEE.02.039, FLEE.02.042 Karing, Peeter BGG G.03.029 Kiho, Jüri M TAT.03.001, M TAT.03.003, Karis, Alar B G M R.06.003 M TAT.03.006, M TAT.03.020, 396 ÕPPEJÕ UDUDE REGISTER 396 M TAT.03.026, M TA T.03.043 BG M R.06.011, BGM R.06.012, K iidjärv, Donald O IA 0.03.004 BGM R.06.013, BGM R.06.014, Kiik, Riina SO A H .02.014, SOAH.02.042, BGM R.06.015, BGMR.06.016, SO A H .02.048, SOAH.02.055, BGM R.06.017, BGMR.06.018, SO A H .02.074, SOAH.02.075 BGM R.06.019 Kiisler, Katrin FLGR.02.085, FL G R .02.120, Kivik, Piibi-Kai FLG R .01.112 F LG R .02.121, FLGR.02.127, Kivimäe, Jüri FLAJ.00.001, FLAJ.07.009 FLG R .02.130 Kivimäe, M art FLAJ.06.052 Kiivet, Raul-Allan ARTH.02.004, A RTH .02.006, Kivioja, Sven ARAN.02.003, ARAN.02.008 ARTH. 02.009, A RTH .02.010. K ivirüüt, Ene ARK R.01.001, ARKR.01.002, ARTH.02.013, ARTH.02.015, ARK R.01.015, ARKR.01.016 A RTH .02.016 Kivisaar, M aia BGM R.03.001, BGMR.04.010, Kikas, Eve SOPH.OO.OIO, SOPH.OO.Ol 1, BGM R.04.011, BGMR.04.012, SOPH.00.016, SO PH.00.045, BGM R.04.013, BGM R.04.014, SO PH.00.102, SO PH.00.145, BGM R.04.015, BGMR.04.016, SO PH.00.157 BGM R.04.017, BGMR.04.018, Kikas, Jaak FK M F.01.028, FKM F.01.029, BGM R.04.019, BGMR.04.020, FK M F.01.050, FKM F.01.051 BGMR.04.021 Kikas, Timo FLKU .00.052 Kivisild, Toomas BGZH.04.006 Kikas, Ülle FKKF.03.031 Kivistik, Am e KKSD.01.011, KKSD.0I.012, Kikerpill, Tiina FLEE.04.008, FLEE.04.010 KKSD.01.013, KKSP.01.002, Kilemit, Priit M JRI.07.016 KKSP.06.014, KKSP.06.015, Kilk, Ann BGM R.04.002, BGM R.04.003, KKSP.06.016, KKSP.06.017, BGM R.04.008 KKSP.06.018, KKSP.06.019, Kilp, Mati M T PM .01.003, M TPM .01.006 KKSP.06.020, KKSP.06.021, Kingisepp, Leelo FLEE.04.057, FLEE.04.059 KKSP.06.022 Kingisepp, Peet-Henn A RFS.01.016, A R FS.01.018, Kivistik, Jaan US00.02.003, US00.02.007 A RFS.01.023, A RFS.01.030, Kivistik, Milvi KKSB.02.004 A RFS.01.031 Klaas, Birute FLEE.02.025, FLEE.04.029, Kingisepp, Valve-Liivi FLEE.02.002, FLEE.02.003, FLEE.04.036, FLEE.04.040, FLEE.02.005, FLEE.02.009, FLEE.04.041, FLEE.04.042, FLEE.02.051, FLEE.02.057 FLEE.04.045 Kink, Hella BGG L.03.015, BGGL.03.027, Klaas, Urmas FLAJ.03.016, FLAJ.03.026, BGGL.03.036 FLAJ.03.027, FLAJ.03.046 Kinnunen, Riku M JRI.02.012, M JRI.07.032, Klaassen, Olaf-M ihkel FLAJ.06.059, FLAJ.06.077, M JRI.07.034, M JRI.07.035, FLAJ.07.011, FLAJ.07.071 M JRI.07.038 Klooster, Epp PC00.00.086 Kirber, Helja FLEE.02.001 Koff, J FLGR.02.039 Kirch, Aksel SOSS.01.026 Koik, Kadri FLGR.03.070 Kirk, Anne BGZH.01.010, BGZH.01.011, Koit, Mare M TAT.03.009, MTAT.03.010, BG ZH .03.006, BGZH.03.013, FLEE.08.022, FLEE.08.023 BGZH.03.020, BGZH.03.022 Kokassaar, Urmas ARBK .01.008, BGM R.09.006. Kirs, Juho B G G L.01.011, BGGL.01.014, BGM R.09.012, BGM R.09.018, BGG L.01.015, BG G L.01.017, BGM R.09.023, BGM R.09.037, BGG L.01.018, BGGL.01.019, BGM R.09.040, BGM R.09.063 B G G L.01.020, BGGL.01.021, Kokk, Aavo SOZU.Ol.017 B G G L.01.025, BG G L.01.026, Kokk, Ame M TPM .06.002, MTPM.06.003, B G G L.01.033, BGG L.01.035, MTPM.06.006 B G G L.01.037, BG G L.01.040, Kokk, Heino FKKM .01.019, FKKM .01.027, B G G L.01.041, BG G L.01.042, FKKM 01.028, FKKM .01.034, BGG L.03.024, BGGL.03.038 FKKM .01.035 Kirsberg, Eha A RM B.01.002 Kokk, Katrin M TPM .05.013, M TPM .05.014, Kirsimäe, Kalle B G G L.01.002, BG G L.01.024, M TPM .05.021, M TPM .05.044, B G G L.01.033, BG G L.01.035, M TPM .05.045, M TPM .05.046 B G G L.01.037, BG G L.01.040, Kokk, Kersti ARAN.01.011 B G G L.01.043, BGGL.03.001, Kokla, Jüm as US00.05.007 BGGL.03.024, BGGL.03.036, Kolberg, Ilona FLKU .00.045, FLKU.00.048, BGGL.03.038 FLKU.00.049 Kirss, Fred A R N S.01.002 Kolesnik, Valeri KKSP.05.001, KKSP.05.005, Kisand, Kalle A RM P.01.004, A R M P.01.011, KKSP.05.007 A RM P.01.012, A RM P.01.017, Kolk, Enno M TPM .03.001, MTPM.03.003, A RM P.01.021, A RM P.02.001, M TPM .06.002, M TPM .06.007, A RM P.02.002, A RM P.02.003, M TPM .06.008, MTPM.06.013 A RM P.02.004, A RM P.02.006, Kolk, Rein ARKA.01.036 A RM P.02.011 Kolk, Udo F LE E.01.009, FLEE.01.011 Kisand, Veljo BGZH.02.006 Koll, Iive ARST.01.020 Kisseljova, Ljubov FLV E.03.037, FLVE.03.038, Koll, Tarmo M TM S.02.009 FLVE.03.039, FLVE.03.041, Kollin, Kalle KKSD.02.003, KKSD.03.003 FLV E.03.052, FLVE.03.061, Kollo, Tõnu M TM S.01.008, M TM S.01.035, FLVE.03.081 M TM S.01.037, M TM S.01.038, Kitus, Andro SO A H .01.001, SO A H .01.052 M TM S.02.011 Kivastik, Jana A RFS.01.031 Kollom, Anu BGBO.02.024 Kivastik, Toomas A R F R .01.020, A RFR.01.026 Kolts, Ivo ARA N.01.010, ARA N .01.015 Kivi, Sirje BGM R.06.004, BG M R.06.008, Konnert, Candance SOPH.OO.l 64 BGM R.06.009, BGM R.06.010, Konsa, Kurmo FLAJ.02.029, FLAJ.02.031, 397 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 397 FLAJ.02.032 Krips, Heiki FLPK.02.037, FLPK.02.038 Kontos, Avo SOEP.Ol.085, SOEP.02.022, Krispin, Tõnu A RM B.01.005, ARM B.01.008, SOEP.02.024 A RM B.01.015, ARM B.01.020, Koolmeister, Indrek SOZU.Ol.042 A RM B.01.021, A R M B .01.022, Koorits, Marje SOEP.Ol.028 SOEP.Ol.029, A R M B .01.024, ARM B.01.025, SOEP.Ol.030 SOEP.Ol.031, ARM B.01.026 SOEP.01.033 SOEP.O l.063, Kroncke, Charles SOAH.01.022, SOAH. 01.024, SOEP.Ol.067 SO EP.01.081 SOAH.01.033, SOAH.01.043 Koppel, Andres BGBO.04.013 BG B 0.04.015, Krull, Edgar FLPK.02.001, FLPK.02.011, BGBO.04.029 FLPK.02.023, FLPK.02.024, Koppel, Ilmar FKKM .01.001 FK K M .01.003, FLPK.02.031, FLPK.02.041, FKKM .01.020 FK K M .01.021, FLPK.02.043, FLPK.02.044, FK K M .01.022 FK K M .01.023, FLPK.02.045, FLPK.02.046 FKKM .01.024 FK K M .01.025, Krull, Kaarina FLKE.02.050, FLKE.02.051, FKKM .01.026 FKKM .01.029, FLKE.02.082, FLKE.02.094 FKKM .01.030 FKKM .01.033, Krusberg, Peep BGGG.01.030 FKKM .01.037 Kruse, Ilmar ARFA.02.004, ARFA.02.016, Koppel, Inga FLKE.01.023 FLKE.01.024, ARFA.02.024 FLKE.01.033 FLK E.01.042, Krusealle, Jüri MJJV.03.001, M JJV.03.002, FLKE.01.043 M JJV.03.015, M JJV.03.021, Koppel, Taive A RST.01.015 A RST.01.047 M JJV.03.022, M JJV.03.026, Korge, Hans FK EF.01.004 FKEF.01.006, M JJV.03.038 FK EF.01.007 FKEF.01.010, Kruusimaa, Terje FLEE.06.001 FKEF.04.001 Kruuspere, Piret FLEE.03.070 Koskel, Säde ARCA.00.001 M TM S.01.005, Kudrjavtsev, Juri FLVE.02.016, FLVE.02.056 M TM S.01.012 M TM S.01.017, Kukk, Erich BGBO.01.005, BGBO.01.009, M TM S.01.029 M TM S.01.039, BG B O .01.020, BGBO.01.030 M TM S.01.049 M TM S.01.050, Kukk, Kai SOEP.Ol.062 M TM S.01.051 Kukli, Kaupo FKEF.01.010 Kostabi, Leili FLG R .01.005 FLGR.01.043, Kuldsepp, Toivo FLEE.03.046, FLEE.03.055 FLGR.01.045 Kulikov, Dmitri MJRI. 07.018, M JRI.07.019, Kostandi, Jelisaveta FLV E.02.009 FLVE.02.015, M JRI.07.024, M JRI.07.025 FLVE.02.021 FLVE.02.036, Kull, Ain BGGG.03.022, BGGG.03.051 FLVE.02.038 FLVE.02.070 Kull, Ants O IE0.04.022 Kotka, Jüri PC00.00.082 PC00.00.083, Kull, Ingrid ARSK.01.008 PC00.00.101 PC00.00.105, Kull, Irene O IE0.04.001, O IE0.04.003, PC00.00.106 PC00.00.110 O IE0.04.022 Kotli, Helve BGG G.03.030 Kull, Kalevi BGBO.04.007, BGBO.04.015, Kraav, Inger FLPK.01.014 FLPK.01.017, BGBO.04.016, BGBO.04.023, FLPK .01.018 FLPK.01.032, BGBO.04.024, BGBO.04.025, FLPK .01.035 FLPK .01.037, SOSE.Ol.026, SOSE.Ol.030, FLPK .01.038 FLPK.01.042, SOSE.Ol.057, SOSE.Ol.058, FLPK .01.046 FLPK .01.049, SOSE.Ol.069 FLPK .01.050 FLPK .01.051, Kull, M art ARKR.01.001, A R K R .01.002, FLPK .01.053 FLPK.01.056, ARKR.01.003, ARKR.01.015, FLPK .01.074 FLPK.01.079, ARKR.01.016 FLPK .01.081 FLPK.01.082, Kull, Merike SOPH.OO. 155, FLPK.01.086, FLPK .01.083 FLPK.01.084, KKSB.06.001, KKSB.06.006, FLPK.01.085 KKSB.06.008, KKSB.06.010, Kraav, Kristin MTAT.03.041 KKSB.06.011, KKSB.06.012, Krahv von Rewentlow, H enning U S00.05.002 KKSB.06.013, KKSB.06.014, Krall, Eino BGZH.01.012, BGZH.01.013, KKSB.06.015, KKSB.06.016, BGZH.01.014, BGZH.01.015, KKSB.06.017, KKSB.06.019, BGZH.01.016, BG ZH .01.017, KKSB.06.020, KKSB.06.021, BGZH.01.018, BG ZH .01.019, KKSB.06.022 BGZH.01.020, BGZH.01.021 Kull, Olavi BGBO.04.015 Kreegipuu, Kairi SOPH.OO. 107 Kull, Olevi BG B 0.04.013, BGBO.04.026, Kreegipuu, Maie SOPH.OO.Oll, SO PH.00.019, BGBO.04.027 SO PH.00.038, SOPH.OO. 103, Kull, Tiiu B G B O .01.007 SOPH.OO. 108, SOPH.OO. 113, Kulmar, Tarmo US00.06.001, US00.06.011 SOPH.OO. 114, SOPH.OO. 115, Kulu, Hill BGGG.02.041, BGGG.02.042, SO PH.00.116, SOPH.OO. 119, BGGG.02.053, BGGG.02.054 SOPH.OO. 120, SOPH.OO. 132, Kuningas, Kristi FLEE.02.052 SOPH.00.133, SO PH.00.134 Kuresoo, Andres BGZH.03.002 Kriisa, Raili M JJV.03.001, M JJV .03.002, Kurg, Ants BGM R.01.001, BGM R.01.002 M JJV .03.049, M JJV .03.050 Kurg, Ingmar US00.03.021 Kriiska, A ivar FLA J.01.002, FLA J.01.006, Kurs, Ott BGGG.01.045, BGGG.01.048, FLAJ.01.011, FLAJ.01.013, BGGG.02.008, BGGG.02.010, FLA J.01.021 B G G G .02.011, BGGG.02.012, Krikk de M ateo, Sirje-M aie FLAJ.06.071, FLAJ.06.080 BGGG.02.025, BGGG.02.039, Krikmann, Arvo FLEE.01.004, FLEE.01.014, BGGG.02.040, BGGG.02.044, FLEE.01.035, FLEE.01.036 BGGG.02.057, BGGG.02.058 Krikmann, Jaak KKSD.02.002 Kurvet-Käosaar, Leena FLGR.03.001, FLGR.03.014 Krikmann, Ott FK M F.01.002, FK M F.01.003 Kurvits, Roosmarii s o z u .o i .o i3 Krinal, Jaan PC00.00.058 Kurvits, Tiia BGG L.01.011 398 ÕPPEJÕ UDUDE REGISTER 398 Kuznetsova, Inga FLK E.01.006, FLKE.01.015, BGZH.04.017, BGZH.04.018, FLK E.01.025, FLK E.01.030, BGZH.04.019, BGZH.04.020, FLK E.01.033 BGZH.04.021 Kutman, Martin K K SD .02.001, KK SD .03.001 Käärik, Ene M TM S.01.005, M TM S.0I.006, Kutsar, Dagm ar SO SS.02.022, SO SS.02.027, M TM S.01.007, M TM S.01.050, SO SS.02.031, SOSS.02.032, M TM S.01.051, ARTH.03.008 SO SS.02.039, SOSS.02.044 Käärik, Henn so s s .o i.o o 3 , SOSS.01.004, Kuuben, Indrek FLA J.02.003 SO SS.01.014, SOSS.01.015, Kuura, Arvi PC00.00.100 s o s s .o i .o i6 , SOSS.01.017, Kuus, Henn FK K M .01.005, FK K M .01.006, SO SS.01.023, SOSS.01.027 FK K M .01.007, FK K M .01.008, Käärik, M argus K K SD .01.020, KKSD.02.002, FKKM .01.019 K K SP.05.001, KKSP.05.003, Kuuse, Sulev BG M R.06.002, BGM R.06.020 K K SP.05.005, KKSP.05.007 Kuusemets, Valdo BG G G .03.047, BGG G.03.064 Köss, T iia FLEE.01.023, FLEE.01.038, Kuusk, M argit FLEE.06.001 FLEE.01.044 Kuusk, Piret FK TF.04.030 Külmoja, Irina FLVE.02.013, FLVE.02.024, Kõiv, Anne SOEP.01.027, SO EP.01.063 FLVE.02.036, FLVE.02.038, Kõiv, Ilse A RN S.01.014 FLVE.02.052, FLVE.02.055 Kõiv, Kristi FLPK.01.015, FLPK.01.017, Küng, Enn FLAJ.02.002, FLAJ.02.021, FLPK.01.018, FLPK.01.030, FLAJ.02.024, FLAJ.02.033 FLPK .01.032, FLPK .01.035, Künka, Hans SOAH.Ol.037, M JJV.03.023, FL PK .01.046, FLPK .01.049, M JJV .03.024, M JJV.03.027, FLPK .01.050, FLPK.01.051, MJJV.03.036 FLPK .01.052, FLPK.01.058, Künnap, Ago FLEE.07.005, FLEE.07.007, FLPK .01.059, FLPK.01.071, FLEE.07.010, FLEE.07.012, FLPK .01.072, FLPK .01.077, FLEE.07.022, FLEE.07.037, FLPK .01.079, FLPK.01.081, FLEE.07.038, FLEE.07.039, FLPK .01.082, FLPK.01.083, FLEE.07.041, FLEE.07.042, FLPK .01.085, FLPK .01.086 FLEE.07.068, FLEE.07.074 Kõiv, M ait FLA J.07.003, FLAJ.07.045, Laak, T iia SOPH.00.002 FLAJ.07.052 Laan, Matti FK EF.01.003, FKEF.01.004, Kõiv, Toomas BGZH.02.007 FK EF.01.006, FKEF.02.050 Kõiv, V iia BG M R.03.023 Laan, Valdis MTPM. 01.007 Kõivupuu, Marju FLKU .00.054 Laane, Elmut A RK A.01.020, A R K A .01.027 Kõljalg, Siiri ARM B.01.009, A RM B.01.015, Laanetu, Nikolai BGZH. 03.002, BGZH.03.008 A RM B.01.022 Laantee, Karl US00.03.002, US00.03.017 Kõljalg, Urmas BGBO.02.026 Laar, Malle FLG R .01.006, FLGR.01.020, Kõre, Jüri SO A H .02.003 SOAH.02.007, FLGR.01.036, FLGR.01.038, SOAH.02.008 SOAH.02.009, FLGR.01.098, FLGR.01.099 SOAH.02.010 SOAH.02.011, Laas, Anu SOSS.02.035, SOSS.02.036, SOAH.02.054 SOSS.02.045, SOSS.02.046 Kõresaar, Ene FLAJ.04.002 FLAJ.04.003, Laasberg, Margo FLFI.03.027, FLFI.03.036 FLAJ.04.009 FLAJ.04.027, Laats, Alar US00.01.008, US00.01.009, FLAJ.04.028 FLAJ.04.031, US00.02.013, US00.02.014, FLAJ.04.032 U S00.02.015, US00.02.016, Kõrgesaar, Ester M JR A .01.011 M JRA.01.014, US00.02.027, US00.02.028, M JRA.01.018 M JRA .01.021 US00.02.031 Kõrgesaar, Jaan SO EP.01.001 SO EP.O l.002, Labotkin, Katrin ARSK.01.008 SOEP.01.003 SOEP.O l.004, Labotkin, Rait ARKI.02.003 SOEP.O l.005 SOEP.Ol .007, Lagerspetz, M ikko SOSS.01.024 SOEP.Ol .037 SOEP.O l.041, Laidla, Külli FLKU .00.010, FLKU.00.024, SOEP.O l.058 SO EP.01.059, FLKU .00.025, FLKU.00.030 SOEP.Ol .060 SO EP.01.061, Laidre, Heino KKSP.06.010 SOEP.01.062 SOEP.O l.063, Laisk, Agu BGM R.00.001, BGMR.07.001, SOEP.01.070 SOEP.Ol .075 BGM R.07.003, BGMR.07.005, Kõrv, Janika A R N R .01.010 A RN R.01.014, BGM R.07.009, BGM R.07.010. A R N R .01.016 BGM R.07.011. BGM R.07.012, Kõrvel, Mairi FLV E.01.005 FLV E.01.009, BGM R.07.013, BGM R.07.014, FLVE.01.017 FLV E.01.020, BGM R.07.015, BGMR.07.016, FLV E.01.026 FLV E.01.027, BGM R.07.017, BGM R.07.018, FLV E.01.034 FLV E.01.037 BGM R.07.019, BGM R.07.020, Kämmerer, Thomas U S00.06.028 US00.06.034, BGM R.07.021 US00.06.036 U S00.06.038, Landõr, Anatoli A RSM .01.001, ARSM .01.004, U S00.06.040 U S00.06.041, ARSM .01.038 US00.06.042 US00.06.043 Lang, Aavo A RFS.01.017, ARFS.01.023, Kärk, Lauri FLKU .00.051 FLK U .00.065 A RFS.01.024, ARFS.01.030, Kärner, Erika FLGR.04.016 ARFS. 01.032 Kärner, Eve FLKU.00.013 FLKU .01.040, Lang, Katrin A RTH.01.030, ARTH.03.001, FLKU .01.041 ARTH.03.003. ARTH.03.006, Kärner, Jüri BG ZH .01.020 BGZH.04.004, ARTH.03.007, ARTH.03.008 BGZH.04.005 BGZH.04.007, Langel, Ülo A RB K .01.010 BGZH.04.008 BGZH.04.009, Laos, Arne K K SD .01.006, KKSD.03.003, BGZH.04.010 BG ZH .04.012, K K SP.05.011, KKSP.05.012, BGZH.04.013 BGZH.04.014, KKSP.05.014, K K SP.05.015 BG ZH .04.015 BGZH.04.016, Lappalainen, Vesa O IE0.04.012 399 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 399 Laugaste, Reet BGZH.02.007, BGZH.02.008 Leping, Vambola M JRA.05.001, M JRA.05.002, Lauk, Epp SOZU.Ol.001, SOZU .Ol.020, M JRA.05.003, M JRA.05.007, SOZU.Ol. 024 M JRA .05.012, M JRA.05.013, Laur, Mati FLAJ.03.003, FLAJ.03.005, MJRA.05.014, M JRA.05.015, FLAJ.03.008, FLAJ.03.018, M JRA.05.018, M JRA.05.022, FLAJ.03.069, FLAJ.03.072 M JRA.05.024 Lauristin, M arju SOAH.01.012, SOAH.02.065, Lepist, Eve-Irene A RFA.02.003, ARFA.02.004 SOAH.02.078, SO ZU .O l.020, Lepmann, Lea M TPM .05.017, MTPM .05.019, SOZU.03.001, SOZU .03.005, M TPM .05.020, MTPM .05.021, SOZU.03.006, SOZU .03.008, M TPM .05.023, MTPM .05.024, SOZU.03.009, SOZU.03.012 M TPM .05.026, M TPM .05.029, Leego, Erkki MTAT. 03.041 M TPM .05.037, M TPM .05.043 Leesik, Helle A RK S.01.004, A RK S.01.005, Lepmann, Tiit M TPM .05.013, M TPM .05.014, A RK S.01.008, A RK S.01.009, M TPM .05.017, M TPM .05.023, A RK S.01.010, A RK S.01.011, M TPM .05.024, M TPM .05.037, A RK S.01.013, A RK S.01.014 M TPM.05.041, M TPM .05.043 Leesment, Heiki O IE0.04.016 Lepner, Urmas A RAI.01.024. A R K I.01.004, Lehis, Lasse O IA 0.05.008, O IA 0.05.021 A RK I.01.005, ARKI.01.006, Leht, Malle BGBO.01.007, BGBO.Ol.009 ARK I.02.003, ARKI.02.004, Lehtsaar, Tõnu US00.03.011, US00.06.002, A RKI.02.005, ARKI.02.006, US00.06.003, US00.06.004, ARKI.02.019 U S00.06.006 Lepp, Tiiu SOEP.02.018 Leibov, Roman FLVE.03.009, FLVE.03.013, Leppik, Enn M JRA.Ol.004, MJRA.Ol.011, FLVE.03.014, FLVE.03.041, M JRA.O l.012, M JRA.Ol.020 FLVE.03.047, FLVE.03.049, Lepsoo, Tanel SOAH.Ol .048, FLGR.02.038, FLVE.03.054, FLVE.03.056, FLGR.02.043 FLVE.03.058, FLVE.03.060, Leuhin, lllar BGM R.09.004, BGMR.09.005, FLVE.03.072, FLVE.03.076, BGM R.09.007, BGMR.09.014, FLVE.03.077 BGM R.09.021, BGM R.09.023, Leibur, Edvitar A RK I.02.003, A RST.01.001, BGM R.09.037, BGMR.09.039, A RST.01.005, A RST.01.023, BGM R.09.060, BGMR.09.061, A RST.01.028, A RST.01.032, BGMR.09.063 A RST.01.050 Levkov, Lev ARM B.01.005, ARM B.01.020 Leiger, Toivo M TPM .03.005, M TPM .06.012, Lewandowska, Romana FLVE.01.002, FLVE.01.010 M TPM .06.013, M TPM .06.014, Liias, Uudo FLKU.01.013, FLKU.01.036 M TPM .06.018 Liiber, Ülle BGM R.09.015, BGMR.09.017, Leimus, Ivar FLAJ.02.025 BGM R.09.024, BGMR.09.025, Leis, Mare BGBO.Ol.020 BGM R.09.026, BGMR.09.027, Leito, Ivo FK K M .01.020, FKKM .01.027, BGM R.09.028, BGM R.09.054, FKKM .01.028, FKKM .01.032, BGM R.09.059, BGM R.09 063 FKKM .01.034, FKKM .01.035, Liigant, Aade ARAN.01.003, ARAN.01.008, FKKM .01.036 ARAN.01.010, ARAN.01.011, Lellep, Jaan M TRM .04.011, M TRM .04.012, A RAN.01.016 M TRM .04.039 Liik, Kadi SOPH.00.043 Lelumees, Merit A RPO .O l.009 Liim, Allan FLAJ.03.075, FLAJ.03.080 Leman, Gordon Allan FLGR.01.047, FLGR.01.049, Liin, Urve O IE0.04.017, O IE0.04.019 FLGR.01.050, FLGR.01.051, Liiv, Heino FLGR.01.018, FLGR.01.019 FLG R.01.052, FLG R .01.053, Liiv, Krista BG M R.01.002 FLG R.01.054, FLGR.01.055, Liiva, Arvi BGGL.03.023 FLG R.01.056, FLGR.01.057 Liivamägi, Jüri A RPS.01.001, ARPS.01.002, Lember, Jüri M TM S.02.003, MTM S.02.004 ARPS.01.006, ARPS.01.030, Lember, Margus A RPO .O l.001, ARPO.O l.002, ARPS.01.031, ARPS.01.033, A RPO .O l.003, A RPO .O l.007, ARPS.01.034 A RPO .O l.008, A RPO .O l.009, Lill, Anne FLG R .02.113, FLG R .02.115, A RPO .O l.010 FLG R .02.117, FLG R .02.118, Lemberg, Harry KKSD.02.001, KKSD.03.001 FLG R .02.174, FLG R .02.175, Lembra, Jüri FK TF.03.009 FLG R .02.177, FLG R .02.178 Lenzner, Akivo A RM B.01.013, A RM B.01.014 Lilleleht, Vilju BGZH.01.010, BGZH.01.011, Lenzner, Aleks A RK I.01.005, A RTO .O l.005, BGZH.03.013 ARTO.Ol .016 Lilleoja, Lii US00.03.008 Lepa, Karl FLGR.04.054, FLGR.04.055, Lilleväli, Hardo BGM R.01.002, BGM R.01.002 FLGR.04.064, FLGR.04.065, Lind, Mare A RK A .01.001, A RK A .01.016, FLG R .04.153 ARK A.01.036 Lepa, Niina FLK E.02.014, FLKE.02.022, Lindmäe, Herbert O IA 0.02.004, O IA 0.02.005 FLKE.02.057, FLKE.02.097 Lindström, Liina FLEE.02.046 Lepajõe, Kersti FLEE.02.050 Linkberg, Reet KKSD.01.010, KKSD.01.015, Lepajõe, M arju US00.01.001, U S00.01.005, KKSD.01.017, KKSD.01.019, US00.01.006, US00.01.010, KKSD.02.006, KKSD.02.009, U S00.01.012, US00.04.003, KKSD.03.005, KKSP.05.029 FLG R .02.123 Linkov, Monika M JJV.03.049, M JJV.03.050 Lepik, Daily ARPA.02.001, ARPA.02.002 Lintrop, Aado US00.06.046 Lepik, Dina BGM R.04.008 Lippus, Urve FLKU .02.007 Lepikult, Toomas M TRM .04.005, M TRM .04.007, Loime, Lia ARAN.01.010, ARAN.01.011, M TRM .04.009, M TRM .04.032, A RA N.03.001, ARA N.03.002, M TRM .04.037 AR AN. 03.004, A RA N .03.005 400 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 400 L oko ,Jaan KK SP.04.002, KKSP.04.003, Lõhmus, Uno OIAO.Ol .009 KKSP.04.004, KKSP.04.006, Lätt, Argo KKSD.02.002 KKSP.04.007, K KSP.04.008, Läänelaid, Alar BGBO.Ol.OOl BGBO.01.009. K K SP.04.009, KKSP.04.010, B GBO.01.020 BG B0.01.026, KKSP.05.002, KKSP.05.004, BGBO.01.030 BGBO.01.034, KKSP.05.006, KK SP.05.008 BGBO.01.038 BGBO.01.039 Loodmaa, Vello FK00.00.001, FK00.00.002, Läänemets, M ärt FLAJ.07.072 FKFE.05.002, FK FE.05.006, Lääts, Kertu M JRA .01.011 M JRA.01.016, FKFE.05.010, FKFE.05.013, M JR A .01.028 M JRA.01.029 FKFE.05.027, FK FE.05.046, Lüüs, Merike ARNR.01.019 FK FE.05.047, FK FE.05.051, Maadla, Jüri FLKE.02.050 FLKE.02.051, FK FE.05.053 FLKE.02.092 Loog, Peeter A R F S .01.001, ARFS.01.029 M aantoa, Rein FLK U .01.022 FLKU.01.023, Loone, Eero FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLKU.01.031 FLKU.01.032, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLKU.01.052 FLFI.02.001, FLFI.02.004, M aaroos, Heidi-Ingrid ARPO.O l.001 ARPO.Ol.002, FLFI.02.006, FLFI.02.009, ARPO.O l.003 ARPO.Ol.007, FLFI.02.014, FLFI.02.015, ARPO.O l.008 ARPO.Ol.009, FLFI.02.026, FLFI.02.027, ARPO.Ol.010 FLFI.02.029, FLFI.02.030, Maaroos, Jaak ARSMOl.OOl ARSM .01.004, FLFI.02.031, FLFI.02.032, ARSM .01.039 FLFI.02.035, FLFI.02.040 Made, Vahur FLAJ.06.045 FLAJ.06.069 Loone, Leiki M TPM .03.001, M TPM .03.002, Madisso, Maia FLEE.02.002 FLEE.02.009, M TPM .03.003, M TPM .03.006, FLEE.02.052 FLEE.02.053, M TPM .06.001, M TPM .06.003 FLEE.02.054 FLEE.02.055, Lotman, Aleksei BG ZH .03.021 FLEE.02.056 Lotman, Mihhail SOSE.O l.001, SOSE.O l.057, M adisson, Maido SOZU .01.025 SOZU.Ol.036 SOSE.01.060, SOSE.O l.071 M aimets, Matti ARN K.01.001 ARNK.01.002, Luiga, Kai FLKU.00.009, FLKU .00.011, A R N K .01.003 ARNK.01.005, FLKU .00.026, FLKU .00.027, A R N K .01.006 ARNK.01.007 FLKU.00.029, FLKU.00.031 M aimets, Toivo BGM R.00.001 BGMR.06.003, Luik, Jaan FLK U .01.022, FLKU .01.024, BGM R.06.008 BGM R.06.009, FLKU .01.033 BGM R.06.010 BGM R.06.011, Luik, Tõnu FLFI.00.001, FLFI.00.002, BGM R.06.012 BGM R.06.013, FLFI.00.003, FLFI.00.004, BGM R.06.014 BGM R.06.015, FLFI.01.002, FLFI.01.004, BGM R.06.016 BGM R.06.017, FLFI.01.012, FLFI.01.021, BGM R.06.018 BGM R.06.019 FLFI.01.022, FLFI.01.034, M ainla, Enn KKSP.03.002 FLFI.01.035, FLFI.01.036, Maiste, Eevi ARKA.01.001 ARKA.01.021 FLFI.01.037, FLFI.01.038, Majak, Jüri M TRM .04.002 M TRM .04.025 FLFI.01.039 Mait, Alo FLEE.04.002 FLEE.04.006, Lukas, Tõnis FLAJ. 03.07 8 FLEE.04.015 FLEE.04.024, Lust, Enn FKFE.03.007, FKFE.03.014, FLEE.04.026 FLEE.04.035, FKFE.03.015, FKFE.03.018, FLEE.04.036 FLEE.04.046, FKFE.03.026, FKFE.03.027, FLEE.04.047 FLEE.04.050 FKFE.03.028, FKFE.03.029, Malts, Ann FLVE.03.011 FLVE.03.029, FKFE.03.030, FKFE.03.031, FLVE.03.082 FLVE.03.083, FKFE.03.032, FKFE.03.033 FLVE.03.084 FLVE.03.092, Lust, Karmen FK FE.03.031, FKFE.03.040, FLVE.03.095 FKFE.03.043 M ander, Ülo B G G G .01.044 BGGG.01.045, Luštšik, A leksander FKEF.01.012, FK M F.01.028 BGG G.01.048 BGGG.01.051, Luts, Aare FKKF.03.022 BGG G.01.052 BGGG.03.022, Luts, Marju O IA 0.06.004, OIEO.Ol.OOl, BGGG.03.032 BGGG.03.041, O IE O .01.009 BGGG.03.042 BGGG.03.058, Luuk, Aavo SO PH .00.005, SOPH.00.015, BGG G.03.059 BGGG.03.060, SO PH .00.029, SO PH.00.046, BGGG.03.061 BGGG.03,063, SO PH .00.070, SO PH.00.084, BGGG.03.064 BGGG.03 066 SOPH.OO. 119, SOPH.OO. 120, M ardiste, Heino FLAJ.02.012 BGGG.01.OIL SOPH.OO. 144, SOPH.OO. 157, BGGG.01.013 BGGG.01.014, SOPH.00.161 BGG G.01.015 BGGG.01.034, Luuk, Kersti ARPS.01.001, A RPS.01.003, B G G G .01.042 BG G G .01.043. A RPS.01.021 BGGG.01.053 BGGG.03.050, Lõhkivi, Endla FLFI.00.001, FLFI.00.002, BGGG.03.052 FLFI.00.003, FLFI.00.004, M argus, Tõnu BGM R.05.004 BGMR.05.005 FLFI.00.005, FLFI.00.006, M arits, Reet BGMR.03.023 FLFI.00.007, FLFI.00.008, Martin, Mati BGZH.01.003 BGZH.01.005. FLFI.02.039, FLFI.03.015, BGZH.01.006 BGZH.01.012, FLFI.03.016, FLFI.03.031 BGZH.01.013 BGZH.01.014, Lõhmus, Krista BGG G.03.022, BGGG.03.041, BGZH.01.015 BGZH.01.016, BGG G.03.046, BGG G.03.058, BGZH.01.017 BGZH.01.018. BGGG.03.059 BGZH.01.019 BGZH.01.020, Lõhmus, M aarja SO ZU .O l.026, SOZU .01.028, BGZH.01.021 BGZH.01.022 SO ZU .01.029, SO ZU .O l.030, M artis, Linda K KSD.02.006 KKSD.03.005 SOZU .01.031, SO ZU .O l.032, M asing, Viktor BGBO.04.007 B G B 0.04.016 SO ZU .O l.033, SOZU. 01.046 M asso, Jaan M JRI.01.010 401 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 401 Masso, M arika ARM P.01.016 FLEE.03.068 Masso, Raivo ARM P.01.016 Merisalu, Eda ARTH.01.010 ARTH.01.011, Mateo, M eliton FLGR.03.025 FLGR.03.042 ARTH.01.013 A RTH .01.026, Mateo, Ricardo FLGR.03.042 FLGR.03.043 A RTH .01.027 ARTH.01.032, Matjus, Ülo FLFI.00.001 FLFI.00.002, ARTH.01.035 FLFI.00.003 FLFI.00.004, M ertelsmann, O laf FLKE.02.024 FLFI.01.003 FLFI.01.010, M erusk, Kalle O IA O .05.002. OIAO.05.003, FLFI.01.021 FLFI.01.022, OIAO.05.004. OIAO.05.014, FLFI.01.035 FLFI.01.036, OIA 0.05.015. OIA 0.05.016, FLFI.01.037. FLFI.01.038, OIAO.05.017. OIAO.05.018, FLFI.01.039. FLFI.01.040 OIAO.05.019 Matsin, Tõnis KKSD.01.003. K K SD .01.004, Mesila, Ingrid ARPA.01.001. ARPA.01.008, KKSP.04.003. KKSP.04.006, ARPA.01.009 KKSP.04.007. KKSP.04.008, Metsa, Andrus ARTH .05.001. ARTH.05.002, KKSP.04.009. KKSP.04.010, ARTH 05.003: ARTH.05.004 KKSP.06.001. KKSP.06.002, Metsa, Eve-M aaja ARST 01 .020 . A R ST.01.049 KKSP.06.003. KKSP.06.004, M etspalu, Andres ARLA 0 1 .010 . BGM R.00.001, KKSP.06.005. KKSP.06.022 BGM R .01.001, B G M R .01.002, Matt, Kadri A RN S.01.001. \R N S .0 1.002, BGMR 01.003, BGM R.01.004, A RN S.01.004. ARN S.01.005, BGM R 01.005, BGM R.01.006, ARN S.01.013 BGM R 01.007, B G M R .01.008, Matto, Vallo ARFR .01.020; A R FR .01.024 BGM R 01.009, BGM R.01.010, Mauring, Koit BGM R.08.014 BGM R 01 .011 , BGMR.01.012, Mauring, Tõnu BGGG.03.022. BGGG.03.032, BGMR 01.013, BGM R.01.014, M JJV.02.001. M JJV .02.005, BGM R 01.015, BGM R.01.016, M JJV .02.008, M JJV .02.019, BGM R.01.017 M JJV .02.025. M JJV .02.026, M etspalu, Ene BGM R.02.017. BGM R.02.018, M JJV .02.028. M JJV .02.029, BGM R.02.019 M JJV.02.034 Mihkelson, M arko FLAJ.06.079 McCrea, Barbara SO PL.01.008 Miidla, Peep M TRM .01.004 M TRM .02.008 Medar, Marju SOAH 02.041 SOAH.02.045, M ikelsaar, Aavo-Valdur A RM P.01.013 ARM P.01.014, SOAH 02.047 SOAH.02.049, ARM P.01.020 SOAH 02.050 SOAH.02.070, M ikelsaar, M arika ARM B.01.005 ARM B.01.008, SOAH 02.071 SOAH.02.072 ARM B.01.009 ARM B.01.015, Medijainen, Eero FLAJ 06.002 FLAJ.06.019, ARMB. 01.020 ARM B.01.021, FLAJ 06.034 FLAJ.06.057 A R M B .01.022 A R M B .01.023, Medijainen, Luule KKSB 02.032 KKSB.04.001, ARMB. 01.024 ARM B.01.025, KKSB 04.002 KKSB.04.005, ARM B.01.026 KKSB.04.006 M ikelsaar, Raik-Hiio ARPA.01.001 ARPA.01.002, Meguschar, Fulvio FLG R .02.106 FLG R .02.107, ARPA.01.004 ARPA.01.008, FLG R .02.151 FLG R .02.152, ARPA.01.011 FLG R .02.189 M ikelsaar, Ruth ARM P 01.013 ARM P.01.014 Mehilane, Lembit BGM R .09.064 ARN R.01.015, Mikk, Jaan FLPK 01.002 FLPK.01.004, ARPS 01.001 ARPS.01.004, FLPK 01.026 FLPK.01.031, ARPS 01.005 ARPS.01.008, FLPK 01.033 FLPK.01.036, ARPS 01.015 ARPS.01.018, FLPK. 01.040 FLPK.01.043, ARPS 01.019 A R PS.01.024, FLPK 01.044 FLPK.01.063, ARPS 01.031 A R PS.01.032, FLPK. 01.066 FLPK.01.067, ARPS 01.033 A R PS.01.044, FLPK 01.074 FLPK.01.075, A RPS.01.045 FLPK. 01.082 FLPK .01.083 Meidla, Tõnu BGGL 02.002 BGGL.02.008, Mikk, Marvi FLKU.00.042 BGGL 02.009 BGGL.02.016, Mikkel, Evald SOPL.Ol.OOl SOPL.Ol.008, BGGL. 02.018 BGGL.02.020, SOPL.Ol.009 BGGL 02.021 BGGL.02.022, Mikkin, Henn PC00.00.085 SOAH.02.018, BGGL 02.023 BGGL.02.024, SOAH.02.019 SOAH.02.021, BGGL. 02.025 , BGGL.02.026, SOAH. 02.022 SOAH.02.023, BGGL 02.027 , BGG L.03.024, SOAH.02.027 SOAH.02.029, BGGL.03.038 SOAH.02.048 SOAH.02.053, Meiesaar, Kersti ARTH.05.001 , ARTH.05.002, SOAH.02.066 ARTH.05.003 , ARTH.05.004 Miljan, Mait MJJV. 02.001 M JJV.02.002, Meinart, Kersti FLKE.01.016 , FLKE.01.025, MJJV 02.007 M JJV.02.013, FLKE.01.030 , FLKE.01.033 MJJV. 02.019 M JJV.02.020, Meister, Rein KKSD.01.009 , KKSP.05.002, MJJV. 02.024 M JJV.02.026, K K SP.05.004 , KKSP.05.006, MJJV. 02.027 M JJV.02.029, KK SP.05.008 MJJV. 02.033 M JJV.02.036, Meltsar, M arika SOEP.Ol .041 MJJV. 03.058 M JJV.04.024 Meltsas, M arika SOPH.00.003 Mirme, Aadu FKKF.03.036 Meltser, Svetlana FLVE.02.002 FLVE.02.026, Mitrofanova, Helju ARKR.01.001 ARK R.01.014, FLVE.02.031 FLVE.02.047, ARK R.01.018 FLVE.02.064 Mitt, Evi MTPM.05.012 M TPM .05.017, Meos, Andres ARFA .02.001 A RFA .02.002, MTPM.05.021 M TPM .05.024, ARFA .02.014 A RFA.02.017, MTPM.05.027 M TPM .05.033, ARFA .02.018 MTPM.05.042 M TPM .05.045, Merilai, Arne FLEE.03.007. FLEE.03.011, M TPM .05.046 FLEE.03.012 FLEE.03.065, Mitt-M gbangcollo, Külli A RLA .01.007 402 ÕPPEJÕ UDUDE REGISTER 402 Miyano, Eri FLK E.02.075, FLKE.02.076, M äesalu, Ain FLAJ.01.001, FLAJ.01.011, FLKE.02.093 FLAJ.01.012, FLAJ.01.020, M okrik, Robert BGG L.03.003, BGG L.03.022, FLAJ.01.021, FLAJ.01.026 BGG L.03.025, BGGL.03.027, M äesepp, Udo O IE0.04.026 BGGL.03.028, BGG L.03.030, Mägi, Matt A RN R.01.014, ARN R.01.016, BGGL.03.033, BGGL.03.035, A R N R .01.018, ARN R.01.019 BGGL.03.036 Mäll, Linnart US00.06.012, FLAJ.07.073 M oldau, Heino B G M R.07.004, BGM R.07.005, Mällo, Riho BGGG.02.001, BGGG.02.018, BGM R.07.009, BGM R.07.010, BGG G.02.025, BGGG.02.039, BG M R.07.011, BGM R.07.012, BGGG.02.040 BG M R.07.013, BGM R.07.014, M änd, Raivo BGZH.01.020, BGZH.03.003, BGM R.07.015, BGM R.07.016, BGZH.03.009, BGZH.03.010, BGM R.07.017, BGM R.07.018, BGZH.03.011, BGZH.03.014, BG M R.07.019, BG M R.07.020, BGZH.03.015, BGZH.03.017, BG M R.07.021, BG M R.07.022 BGZH.03.018, BGZH.03.019, M ontieelli, Daniele FLG R .02.153, FLGR.02.156, BGZH.03.020, BGZH.03.022, FLG R .02.157 BGZH.03.023, BGZH.03.024, M ontonen, Reet SO PH.00.137 BGZH.03.025, BGZH.03.026 M oora, Mari BGBO.02.026, B G B 0.03.006, M ändar, Hugo FKEF.02.051, FKM F.02.001, BGBO.03.007 BGM R.08.014 Muda, Merle O IE0.05.001, O IE 0.05.008, M ändar, Reet ARM B.01.004, ARMB.01.005, O IE0.05.010 A RM B.01.012, ARM B.01.020, Muischnek, Kadri FLEE.08.014, FLEE.08.018 ARM B.01.021, ARM B.01.022, Mullamaa, Kristina FLKE.01.025, FLK E.01.033, ARM B.01.023 FLKE.01.048, FLKE.01.049, M ännamaa, Mairi SOPH.00.137 FLKE.01.067 M ännik, Aarne FKKF.02.014 Mullamaa, Tiina FLGR.04.031, FLKE.01.032, M ännik, Georg PC00.00.102 FLK E.01.033, FLKE.01.055, Märss, Tiiu BGGL.02.003 FLK E.01.063, FLK E.01.064, Märtin, Luule KKSD.02.006, KKSD.02.009 FLK E .01.066 M ärtson, Aare ARTO .O l.005, ARTO.Ol.016 M urakas, Rein SOSS.02.002, SOSS.02.003, Mätlik, Tanel FLFI.00.001, FLFI.00.002, SOSS.02.004, SOSS.02.017, FLFI.00.003, FLFI.00.004, SOSS.02.018, SOSS.02.020 FLFI.00.007, FLFI.00.008, M urruste, Marko ARKA.02.002, ARKA.02.003, FLFI.02.014, FLFI.02.015, ARK A .02.004, ARKA.02.013 FLFI.02.026 Muru, Karl FLEE.03.009 Mölder, Erik FKFE.05.014, FKFE.05.053 Must, Aadu FLAJ.00.002, FLAJ.02.002, M ölder, Uldo FK00.00.001, FKKM .01.003, FLAJ.02.004, FLAJ.02.005, FKKM .01.020, FKKM .01.023, FLAJ.02.007, FLAJ.02.008, FKKM .01.033, FKKM .01.037, FLAJ.02.011, FLAJ.02.012, FKKM .04.002 FLAJ.02.014, FLAJ.02.015, Möls, M ärt M TM S.01.011, M TM S.01.017 FLAJ.02.024, FLAJ.02.027, Möis, Tõnu M TM S.01.031, M TM S.02.006, FLAJ.03.070 MTM S.02.007 Must, Aasa FLKU .00.045, FLKU .01.035 M üürsepp, Peeter ARST.01.032 Must, Olev SO PH.00.013, SOPH.00.035, M üürsepp, Riina PC00.00.063, PC00.00.073 SOPH.00.046, SOPH.00.084, M üürsepp, Tiiu FKM F.01.061, FKMF.01.062, SOPH.OO.l04, SOPH.OO.l 17, FKM F.01.064, FKM F.01.065 SOPH.OO.l 18, SOPH.OO.l 19, M üürsepp, Toomas FKM F.01.060, FKM F.01.061, SO PH.00.120 FKM F.01.062 Must, Ülle FLAJ.00.002, FLAJ.02.009, N aaber, Paul A RM B.01.009, ARM B.01.015, FLAJ.02.013 ARM B.01.021, ARM B.01.022, M ustim ets, Elmar K K SB.05.010 ARM B.01.023 M ustim ets, Margus KKSB.05.009, KKSB.05.013 Nagel, Olev PLGR.02.115, FLG R.02.123, Mutso, Seidi FLKU .00.043 FLG R .02.124, FLG R.02.128 Muug, Külli SO PH.00.137 N arits, Raul O IA 0.06.002, O IA0.06.003, Mõttus, Alla ARAN.01.010, ARA N.01.011, O IA 0.06.005, O IA 0.06.006 ARA N.03.001, A RA N .03.002, Neare, Viivi SOEP.01.002, SOEP.01.006, ARA N .03.003, ARA N .03.004, SO EP.01.007, SOEP.01.008, ARA N .03.005 SOEP.Ol .022, SOEP.01.028, Mäe, Andres BGM R.03.001, BG M R.03.003, SO EP.01.043, SOEP.Ol.059, BGM R.03.011, BGM R.03.012, SOEP.Ol.063, SOEP.Ol.075, BGM R.03.013, BGM R.03.014, SOEP.01.081, SOEP.02.017, BGM R.03.015, BGM R.03.016, SOEP.02.039 BGM R.03.018, BGM R.03.019, N eim an, Lennart FKEF.01.010 BGM R.03.020, BGM R.03.021, Neissaar, Inga K KSD.01.017, KKSD.02.006, BGM R.03.022, BGM R.03.023 KKSD.03.005, KKSP.05.028, M äekask, Aime PC00.00.077, PC00.00.096, KK SP.05.030, KKSP.05.031, PC00.00.097 KKSP.05.032 M äem ets, Aare BGZH.02.008 Nellis, Gunnar M TAT.03.061, MTAT.03.073 M äeorg, Sirje FK O K .01.018, FK O K .O l.038 Nem liher, Jüri BGGL.02.013 M äeorg, Uno FKOK.01.018, FK O K .O l.019, Nemzer, Andrei FLVE.03.050 FK O K .O l.020, FK O K .O l.039, Neufeld, Kersti FLGR.04.011, FLGR.04.014, FK O K .O l.040, FK O K .O l.042, FLGR.04.015, FLG R .04.154 FK O K .O l.045 Niglas, Liivo FLAJ.04.016, FLAJ.04.024, M äeots, Ain FLEE.03.058 FLAJ.04.034, FLAJ.04.035, 403 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 403 FLAJ.04.038 Ojaveer, Evald BGZH.02.023, BGZH.02.047 Nigola, Kalle O IA O .01.008, O IA 0.01.013 Olak, Jana ARST.01.015, ARST.01.018, Niit, Toomas SOPH.00.009 ARST.01.028 Nikopensius, Ingrid FLEE.04.012 Olesk, Peeter FLEE.03.054, SOSE.Ol.045, Nirk, Tiina M TAT.05.048 SOSE.Ol.070, SOZU.01.019 Noodla, Silvia A R K A .01.004, A RK A .01.005, Olesk, Sirje FLEE.03.077 A RK A .01.034 Olle, Vallo O IA0.05.019, Noor, Ruta FLKE.02.084, FLKE.02.096 O IA 0.05.022 Noorkõiv, Rivo SOAH.02.054 Olli, Kalle B G B 0.01.005, BGB0.01.038, Noorma, Rein M TAT.03.044 BG B 0.02.013, BGBO.02.028, Noormägi, Jaanus US00.02.001, U S00.02.008, BGBO.02.029 US00.02.009, U S00.02.010, Onoper, Tauno-Jussi M JJV .03.014, MJJV.03.047 US00.02.023, U S00.03.018, Oolo, Elvi FLKU.00.043, FLKU.00.063 U S00.03.020 Oona, Marje ARPO.O l.001, ARPO.Ol.002, Noppel, Madis FK K F.03.011, FKKF.03.012 ARPO.Ol.003 Nurk, Allan B G M R.03.023 Orgo, Inge-M aret O IE0.05.007, Nurk, Anu FLEE.07.003, FLEE.07.059, O IE0.05.009 FLEE.07.061, FLEE.07.073 Orlova, Ehte ARM P.03.001, ARM P.03.003, Nurmekivi, Ants KKSP.04.0O2, KKSP.04.003, ARM P.03.006, ARM P.03.010, KKSP.04.006, KKSP.04.007, ARM P.03.011 KK SP.04.008, K K SP.04.009, Orm isson, Anne ARLA.01.001, ARLA.01.015, K K SP.04.010 ARLA.01.018 Nõges, Peeter BGZH.02.004, BGZH.02.008, Orupõld, Kaja FKFE.05.016, FKFE.05.045, BGZH.02.021, BGZH.02.024, FKFE.05.052, FKFE.05.054, BGZH.02.025, BGZH.02.029, FKFE.05.058, FKFE.05.059, BGZH.02.036, BGZH.02.037, FKFE.05.061 BGZH.02.039, BGZH.02.046 Ots, Ando FKEF.02.019, FKEF.02.045, Nõges, Tiina BGZH.02.006, BGZH.02.008, FKEF.02.046 BGZH.02.017, BGZH.02.021, Ots, Ilmar FKTF.04.032 BGZH. 02.024, BGZH.02.025, Ots, Loone FLKU.00.032 BGZH.02.029, BGZH.02.034, Otsar, Aavo M JRA.01.002, M JRA.01.026 BGZH.02.035, BGZH.02.036, Ott, Ingmar BGZH.02.007, BGZH.02.009, BGZH.02.037, BGZH.02.039, BGZH.02.021, BGZH. 02.024, BGZH. 02.046 BGZH.02.025, BGZH.02.029, Nõmm, Mari SOPH.OO. 147 BGZH.02.034, BGZH.02.036, NÕmmela, Rita A RST.01.018, A RST.01.026, BGZH.02.037, BGZH.02.039, A R ST .01.028, A RST.01.036 BGZH.02.046 Odar, Jaano O IA 0.03.004 Ott, Karin BGZH.02.007 Odrats, Siiri FLGR.01.064, FLG R .01.065 Otter, Margareete-Helge A RFR.01.006, ARFR.01.023, Ohlsson, Stig Örjan FLGR.04.073, FLG R.04.094, A RFR.01.024, ARFR.01.026 FLG R .04.140, FLG R .04.141 Paal, Aino KKSB.05.013 Ohvril, Hanno FKKF.03.004, FKKF.03.006, Paal, Jaanus BGBO.01.020, BGBO.01.023, FKKF.03.034, FKKF.03.035, B G B O .01.025, BGBO.01.028, FKKF.03.037, FKKF.03.039, BGBO.01.029, BGBO.01.031, FKKF.03.040, FKKF.03.042, B G B O .01.032, BGBO.01.033, FKKF.03.043, FKKF.03.044, BG B O .01.040 FKKF.03.046 Paama, Lilli FK00.00.001, FK00.00.002, Ohvril, Tiiu M JJV .02.025, FLKU.00.059 FKKM .01.009, FKKM .01.027, Oitmaa, Eneli B G M R .01.002 FKKM .01.028, FKKM .01.034, Oja, Aini BGGG.03.005, BGG G.03.006, FKKM .01.035 BGG G.03.055 Paama, Mart KKSD.01.003, KKSD.01.004, Oja, Eve MTPM .03.001, M TPM .03.002, KKSD.02.001, KKSD.02.007 M TPM .03.018 Paas, Margus SOSS.02.038 Oja, Leila KKSP.02.005, KKSP.02.006, Paas, Tiiu M JRI.02.001, M JRI.02.018, KKSP.02.007, KKSP.02.008 M JRI.02.021, MJRI.02.022, Oja, Peeter M TRM .01.003, M TRM .01.004, M JRI.02.023, MJRI.02.026, M TRM .01.005, M TRM .01.006 MJRI.07.012 Oja, Tatjana BGBO.01.007, BGBO.01.009, Paasoja, Tõnu K K SP.01.042 BGBO.01.030 Paatsi, Vello BGBO.04.007, FLKU.00.005, Oja, Tõnu BGG G.01.034, B G G G .01.042, FLKU.00.006, FLKU.00.007, BGG G.01.043, BGG G.01.045, FLKU.01.042 BGG G.01.048, BG G G .01.051, Paaver, Urve ARFA.01.001, ARFA.01.015, BGG G.01.052, BGG G.01.053, A R FA .01.023 BGG G.01.059, BGG G.03.018, Paavo, Maaja ARFA.02.004, ARFA.02.016, BGGG.03.019, BGGG.03.022, A RFA.02.019, ARFA.02.021 BGG G.03.061, BGG G.03.062 Paberit, Tõnis FLKU.01.021, FLKU.01.034 Oja, Urmas M JRI.01.004, SO SS.02.003, Pabsch, Ekkehard M JJV.04.003, M JRI.03.016 SOSS.02.008, SOSS.02.018 Padrik, M arika SOEP.02.008, SOEP.02.020, Oja, Vello BGM R.07.004 SOEP.02.034, SOEP.02.035, Ojamaa, M aie A RSM .01.008 SOEP.02.036 Ojanurme, Tiiu FLKE.03.003, FLKE.03.023, Padu, Evi BGM R.06.020, BGM R.07.005, FLKE.03.024 BGM R.07.006, BGM R.07.010, Ojastu, Linda KKSP.02.001, KKSP.02.003, BGM R.07.011, BGM R.07.012, KKSP.02.004, KKSP.02.007, BGM R.07.013, BGM R.07.014, KKSP.02.008 BGM R.07.015, BGM R.07.016, О > о ö öо UJ оО О Ош О 404 Õ PPEJÕ UDUDE REGISTER 404 BG M R.07.017, BG M R.07.018, Pedastsaar, Tiia FLPK.01.003, FLPK .01.004, BGM R.07.019, BGM R.07.020, FLPK .01.009, FLPK .01.033, BGM R.07.021, BG M R.07.022 FLPK .01.034, FLPK.01.035, Paju, Kalju ARM P.03.001, A RM P.03.008, FLPK .01.039, FLPK.01.050, A R M P.03.009, A RM P.03.012, FLPK .01.051, FLPK.01.064, A RM P.03.013 FLPK .01.065, FLPK.01.067, Paju, Taivo SOZU .01.008, SOZU.Ol .022 FLPK.01.071, FLPK.01.075, Pajur, Ago FLA J.03.034, FLAJ.03.035, FLPK .01.081, FLPK.01.082, FLA J.03.067, FLAJ.03.079 FLPK.01.083 Pajusalu, Karl FLEE.02.009, FLEE.02.012, Peets, Priit M JR A .01.010, M JRA.01.011, FLEE.02.014, FLEE.02.046, M JR A .01.013, M JRA.01.015, FLEE.02.061 M JRA .01.017, M JRA.01.020, Pajusalu, Renate FLEE.04.023, FLEE.04.049, M JRA.01.029 FLEE.08.001, FLEE.08.016, Peetsalu, Ants A RK I.02.003, ARKI.02.005, FLEE.08.020, FLEE.08.021 A RK I.02.006, ARKI.02.018, Palamets, Hillar FLAJ.03.028 ARK I.02.019 Palang, Hannes BGG G.03.002 Peetsalu, M argot A RK I.02.005, ARK I.02.006, Paldre, Leho FLEE.08.011 A RK I.02.018, ARK I.02 019 P a lik o v a , Oksana FLV E.02.004, FLVE.02.005, Pentšuk, Jaan FK 00.00.002, FKKM .01.001, FLVE.02.012, FLVE.02.059, FK K M .01.002, FKKM .01.004, FLVE.02.007 FKKM .01.012, FKKM .01.019, Pall, Peeter BGZH. 02.006 FK K M .01.020, FKKM .01.023 Pallo-Vaik, Tiiu FLKU .01.038 Pert, Velio A RFS.01.023, ARFS.01.030, Palm, M ari-Ann FLGR.04.002, FLGR.04.003 ARFS.01.031 Palm, Reimo MTAT.05.001 Peterson, Urmas B G B O .03.008, BGB0.03.009, Palumaa, Peep BGM R.00.001, BGM R.08.002, BGBO.03.014, BGBO.03.021, BGM R.08.004, BGM R.08.012, BGBO.03.022, BGBO.03.029, BGM R.08.014, BG M R.08.016, BGBO.03.030 BGM R.08.017, BG M R.08.018, Pettai, Velio SOPL.01.030, SO PL.01.059 BGM R.08.019, BG M R.08.020, Pevkur, Aive FLFI.00.001, FLFI.00.002, BG M R.08.021, BGM R.08.022, FLFI.00.003, FLFI.00.004, BG M R.08.023, BG M R.08.024, FLFI. 00.005, FLFI.00.006, BGM R.08.025, BGM R.08.026, FLFI.00.007, FLFI.00.008, BG M R.08.027 FLFI.02.001, FLFI.02.007, Pani, Tõnu BGGL.02.010, B G G L.02.011 FLFI.02.035, FLFI.02.036, Panov, Aleksei ARSI.01.001, A RSI.01.002, FLFI.02.040 A RSI.01.003 Philips, Kaia PC00.00.099, PC00.00.104, Pappel, Kristel FLEE.03.082, FLKU.02.005 M JRI.01.001, M JRI.01.002, Parhomenko, Eduard FLFI.01.021, FLFI.01.022, M JRI.01.008, M JRI.01.011 FLFI.01.035, FLFI.01.036, Piir, Gustav US00.03.023 FLFI.01.037, FLFI.01.038, Piir, Ilje SOEP.Ol.084 FLFI.01.039, FLFI.01.041 Piirimäe, Helmut FLAJ.07.010, FLAJ.07.035 Parik, Jüri BGM R.02.017, BG M R.02.018, Piirsoo, Andres A RM P.01.013, ARPA.01.002 BG M R.02.019 Piirsoo, Kai BGZH.02.008 Paris, Peeter FK EF.01.004 Pikk, Jaan M JRI.04.018 Parmasto, Anne FLKU .01.050, FLKU .01.051 Piid, Lea FLV E.03.006, FLVE.03.007, Parring, Aivo M TPM .02.002, M TPM .02.003, FLVE.03.010, FLVE.03.035, M TPM .02.010, M TPM .02.011, FLVE.03.053, FLVE.03.089 M TPM .02.013, M TPM .02.015, Pilli, Einike US00.03.005, US00.03.010, M TPM .02.016 US00.03.017, FLPK.01.024, Parring, Anne-M ai M TM S.01.018, M TM S.01.026, FLPK.01.032, FLPK.01.050, M TM S.01.027, M TM S.01.029, FLPK.01.051, FLPK.01.060, M T M S.01.049 CLPK.01.062, FLPK.01.075, Parts, Eve M JJV .04.019 FLPK.01.077, FLPK.01.080 Parve, Valdar FLFI.00.001, FLFI.00.002, Pintsaar, A ivar A RTO .01.006 FLFI.00.003, FLFI.00.004, Pintson, Ülo A RST.01.001, ARST.01.023, FLFI.02.001, FLFI.02.002, A R ST .01.032, ARST.01.050 FLFI.02.004, FLFI.02.007, Pirsko, Priit FLAJ.02.008, FLAJ.02.014, FLFI.02.009, FLFI.02.013, FLAJ.02.022, FLAJ.02.023, FLFI.02.022, FLFI.02.024, FLAJ.02.030, FLAJ.03.069 FLFI.02.026, FLFI.02.028, Pirso, Urve FLEE.02.032, FLEE.02.042, FLFI.02.029, FLFI.02.031, FLEE.02.045 FLFI.02.032, FLFI.02.035, Pisuke, Heiki O IE0.03 005 FLFI.02.036, FLFI.02.037, Plaat, Jaanus FLAJ.04.001, FLAJ.04.009, FLFI.02.038, FLFI.02.040, FLAJ.04.019, FLAJ.04.023 FLFI.02.041, A RN R.01.015 Plado, Jüri BGG L.01.004, BGGL.01.014, Parve, Valter PC00.00.084, PC00.00.109 BGGL.03.008, BGGL.03.009, Past, Aune SOZU .O l.046, SOZU .03.010, BGGL.03.010, BGGL.03.024, SOZU .03.014 BGGL.03.025, BGGL.03.027, Pavelson, PC00.00.079 BGGL.03.031, BGGL.03.035, Pawlas, A US00.02.010 BGGL.03.036 Pedak, Ellen FKKM .01.004, FK K M .01.012 Plado, Kaja SOEP.Ol .021, SOEP.O l.085, Pedas, Arvet M TRM .02.003, M TRM .02.005, SOEP.02.008, SO EP.02.015, M TRM .02.006, M TRM .02.010, SO EP.02.016, SO EP.02.035, M TRM .02.011, M TRM .02.012 SOEP.02.037, SOEP.02.041 405 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 405 Plank, Toomas FK EF.01.007, FKEF.01.010 Pustõlnik, Izold FKTF.01.009 Ploom, Endel 01E0.04.021, OIE0.04.031 Puura, Erik BGGL.03.016 Ploom, Illim ar SOAH.01.011 Puura, Väino BGG L.01.004, BGGL.01.011, Podar, Toomas ARSK.01.014, A RSK .01.024, BGG L.01.015, BGGL.01.026, A RSK .01.025 BGG L.01.033, BGGL.01.034, Podolski, Andrei SO PH.00.138 BGG L.01.035, BGGL.01.036, Pogosjan, Jelena FLV E.03.086 BGG L.01.037, BGGL.01.038, Pokk, Paavo ARFR.01.020, ARFR.02.002, BGGL.03.006, BGGL.03.013, ARFR.02.004, ARFR.02.011 BGGL.03.025, BGGL.03.028, Pokk, Tiit ARK A.01.004, A RK A .01.005, BGGL.03.033 ARKA.01.016, A R O T.O l.002 Puusepp, Elle FLKE.02.021, FLKE.02.024, Ponomarjova, G alina FLVE.03.026, FLV E.03.080 FLKE.02.027, FLKE.02.039, Pool, Raili FLEE.04.003, FLEE.04.005, FLKE.02.040, FLKE.02.058, FLEE.04.007, FLEE.04.009, FLKE.02.067, FLKE.02.068 FLEE.04.011 Puusepp, Kaire FLKE.02.011, FLKE.02.013, Popova, Aino SO A H .02.063 FLKE.02.014, FLKE.02.054, Pormeister, Eve FLGR.04.005, FLGR.04.007, FLKE.02.072 FLGR.04.016 Põder, Andres US00.03.022 Post, Piia BG G G .03.007, FK KF.03.022, Põder, Tiiu FLGR.03.038, FLGR.03.067 FKKF.03.025, FK KF.03.026, Põder, Tõnu O IA 0.05.023, O IA 0.05.024 FKKF.03.029, FK KF.03.034, Põld, Jüri O IA 0.05.005, OIA 0.05.013 FK KF.03.040 Põldoja, Elle ARAN.01.011 Pragi, Uudo BGG G.02.014, BGG G.02.019, Põldsaar, Raili FLGR.01.007, FLGR.01.087, BGG G.02.021, BGGG.02.023, FLG R .01.121, FLG R .01.122 BGGG.02.039, BGGG.02.040, Põldsepp, Ivika SOAH.02.063 BGG G.02.051, BGGG.02.052 Põldvere, Kalju BGZH.04.003, BGZH.04.006 Praks, Lea A RK S.01.004, A RK S.01.008, Põldvere, Martina SO A H .01.049 A RK S.01.009, A RK S.01.011, Põldvere, Märt M TPM .03.001, MTPM.03.002, A RK S.01.012 M TPM .04.001, MTPM.06.001, Prank, Rein M TAT.03.008, M TAT.03.060, M TPM .06.002, M TPM .06.020, M TAT.05.001, M TAT.05.021, MTPM .06.021 M TAT.05.022, M TAT.05.023, Põldvere, Salli SOAH.02.020, SOAH.02.021, M TAT.05.042 SOAH.02.022, SOAH.02.023, Preem, Martti FLK U .01.043 SOAH.02.036, SOAH.02.038, Priimägi, Sirje FLPK .01.071, FLPK .01.082, SOAH.02.056, SOAH.02.062 FLPK.01.083, FLPK.02.001, Põlluste, Kaja ARTH.02.004, ARTH.02.006, FLPK.02.002, FLPK.02.015, ARTH.02.009, ARTH.02.010. FLPK.02.023, FLPK.02.024, ARTH.02.015, ARTH.02.016 FLPK.02.027, FLPK.02.032, Pähkla, Rein ARFR.03.006, ARFR.03.007 FLPK.02.036, FLPK.02.041 Päll, Janika FLG R .02.112, FLG R .02.114 Prikk, Kaia A RK S.01.004, A RK S.01.009 Päll, Peeter FLEE.02.021 Prinits, O laf M TPM .05.015, M TPM .05.016 Pärli, Ülle SOSE.01.026, SOSE.Ol.040, Probst, Christian M JRA .05.016, M JRA.05.019, SOSE.Ol.056 M JRA .05.024 Pärna, Kalev M TM S.02.001, M TM S.02.003, Pruks, Aarne FKFE.05.058, FKFE.05.059 M TM S.02.004, M TM S.02.015, Pruks, Peep 01A 0.02.001 MTM S.02.016 Pruunsild, Kaie ARLA.01.015 Pärna, Kersti ARTH.01.032, ARTH.01.036, Prükk, Tiina ARNK.01.001, ARNK.01.002, ARTH.04.002, ARTH.04.004, ARNK.01.003, ARNK.01.005, ARTH.04.005, ARTH.04.010, A R N K .01.007 ARTH.04.011 Pudersell, Katrin A RFA .01.004, ARFA .01.008, Pärtel, Anu O IA 0.01.013, O IA 0.01.015 ARFA.01.016, ARFA .01.019, Pärtel, Enn FK00.00.003, FK00.00.004, A R FA .01.022 FK00.00.005, FK00.00.006, Puhvel, Jaan US00.06.045 FKM F.01.007, FKM F.01.008, Pulges, Andres A RK I.02.003, ARKI.02.004, FKM F.01.009, FKMF.01.010, ARKI.02.022, ARK I.02.023 FKM F.01.011, FKMF.01.027, Pulges, Riina ARSI.01.002, ARSI.01.003, FKM F.01.033, FKM F.01.057, ARSI.01.010 FKM F.01.058 Pullerits, Priit SO ZU .O l.O ll, sozu.oi.oi2, Pärtel, Meelis BGBO.03.007, BGBO.03.027 SO ZU .01.021, SOZU .Ol.040, Pääsuke, Mati KKSB.01.004, KKSB.01.016, SOZU .Ol.043, SOZU .Ol.044 KKSB.01.018, KKSB.02.032, Pullerits, Rein FKFE.01.002, FKFE.01.003, KKSB.03.001, KKSB.03.010, FKFE.01.016, FK FE.01.017, KKSB.03.013, KKSB.03.015 FK FE.01.018, FKFE.01.019, Pöial, Jaanus MTAT.03.001, M TAT.03.011, FKFE.01.020, FKFE.01.030, MTAT.03.022, M TAT.03.032, FK FE.01.036, FK FE.01.043 MTAT.03.062, M TAT.03.063, Pulver, A leksander SOPH.00.008, SOPH.00.046, M TAT.03.065 SOPH.00.057, SOPH.00.084, Raagmaa, Garri BGGG.02.024, BGGG.02.056 SOPH.OO.l 17, SOPH.OO.l 18, Raal, Ain ARFA.01.001, ARFA.01.011, SOPH.OO.l 19, SOPH.00.120 ARFA .01.015, ARFA .01.018, Pung, Lem bit FKEF.02.039, FKEF.02.048, A RFA.01.019, ARFA.01.021 FKEF.02.051, FK EF.02.057, Raamat, Antti M JRI.07.015, M JRI.07.018, BGM R.08.014 M JRI.07.019, M JRI.07.028, Punga, Jaan FLKU.01.017, FLKU.01.026, M JRI.07.029, M JRI.07.042 FLKU.01.047 Raamat, Rein FKEF.02.028, FKEF.02.049, 406 Õ PPEJÕ UDUDE REGISTER 406 ARFS.01.023, ARFS.01.025 M TRM .01.008, M TRM .02.002 Raeste, Eve FLKE.03.007, FLK E.03.008, Realo, Anu SOPH.OO. 117, SOPH.OO. 118 FLK E.03.009, FLK E.03.010, Realo, Enn FKKF.03.001, FKKF.03.032, FLK E.03.012, FLK E.03.019, FKKF.03.035, FKKF.03.041, FLK E.03.026 BGM R.08.014 Rahi, Aigi FLAJ.02.001, FLAJ.02.007, Rebane, Enn ARKI.02.022, ARK I.02.023 FLAJ.02.011, FLAJ.02.016, Rebane, Malle FLKE.02.015, FLKE.02.016 FLA J.02.028 Rehand, Merle KK SD .01.014, KKSD.01.016, Rahm, Henrik FLG R .04.139 K K SD .01.017, KKSD.01.018, Rahno, Aivar SO A H .01.019 KKSD.02.006 Rahula, Maido M TPM .02.001, M TPM .02.004, Reidolf, Valev KKSP.01.047, KKSP.01.048. M TPM .02.012, M TPM .02.013, KKSP.01.049, KKSP.01.050 M TPM .02.015, M TPM .02.016 Reier, Ülle B GBO.01.009, BGBO.01.021, Raichmann, Gitta FLGR.03.044 BGBO.01.036 Raid, Raivo BGZH.04.001, BGZH.04.003, Reifman, Pavel FLVE.03.074, FLVE.03.094 BGZH.04.006, BGZH.04.011, Reiljan, Anu M JJV.03.001, M JJV.03.002, BGZH.04.015, BGZH.04.016, M JJV .03.015, MJJV.03.038, BGZH.04.017, BGZH.04.020 M JJV .03.049, M JJV.03.050, Raidaru, G erda-Joanna FKKM .02.009 M JJV.03.051, M JJV.03.052, Raitar, Siiri FLKE.02.006, FLKE.02.013, M JJV .03.053, M JJV.03.054, FLKE.02.024, FLKE.02.027, M JJV .03.058, MJJV.03.060, FLKE.02.070 MJJV.03.061 Raitviir, Ain B G B 0.02.024 Reiljan, Janno M JJV .03.022, M JJV.03.058, Rajamäe, Pilvi FLGR.01.021, FLGR.01.023, M JJV .04.010, M JJV.04.012, FLGR.01.024, FLG R .01.101, M JJV .04.015, M JJV.04.023, FLG R .01.111, FLG R .01.117, M JJV.04.024 FLG R .01.118 Reimand, Katrin ARSK.03.001, ARSK.03.003, Rajangu, Heli ARNH.01.002, ARN H.01.003, ARSK.03.004 A R N H .01.004, ARNH.01.013 Reimand, Koit ARM P.01.004, ARM P.01.011, Rajasalu, Inda FLAJ.03.036, FLAJ.03.037, A RM P.01.017, ARM P.02.001, FLAJ.03.039, FLAJ.03.063 A RM P.02.003, ARM P.02.011 Rajavee, E leonora A RA N.01.010 Reimers, Elmar M TPM .06.001, MTPM.06.002 Raju, Olev M JRI.07.002, M JRI.07.019 Reimets, Ain A RM P.03.002, ARM P.03.005 Rammo, Ilmar FKEF.01.004, FKEF.01.012, Rein, Eva FLG R .01.119, FLG R .01.120 FKEF.02.013, FKEF.02.051 Reinik, Mari FKFE.05.019 Rammo, Sirje FLEE.04.014, FLEE.04.030, Reinmaa, Ants SOEP.01.014, SOEP.01.015, FLEE.04.031, FLEE.04.032, SOEP.01.016, SOEP.Ol .017, FLEE.04.045, FLEE.04.048, SOEP.01.018, SOEP.Ol .019, FLEE.04.051, FLEE.04.053 SOEP.Ol.060, SOEP.Ol.070, Randlane, Tiina BGBO.02.003, BGBO.02.004, SOEP.Ol.075, SOEP.Ol.080, BGBO.02.005, BGBO.02.012, SOEP.Ol.085, SOEP.02.022, BGBO.02.013, BGBO.02.015, SOEP.02.024 B GBO.02.028 Reino, Udo A RKI.02.003, ARKI.02.004, Randma, Tiina SOAH.01.010, SOAH.01.040, ARKI.02.024 SOAH.01.046, SO A H .01.051, Remm, Kalle BGGG.01.024 SO A H .01.055 Remm, Maido BGMR.05.004 Rannikmäe, Arne FLPK.02.023, FLPK.02.039, Remme, Jaanus BGM R.00.001, BGMR.05.004, FLPK.02.040 BGM R.05.006, BGM R.05.011, Rannikm äe, M iia BGM R.09.035, BG M R.09.036, BGM R.05.015, BGM R.05.016, BGM R.09.044, BGM R.09.058, BGM R.05.017, BGM R.05.018, BGM R.09.063, BGM R.09.066, BGM R.05.019, BGM R.05.020, BG M R.09.067 BGM R.05.021, BGM R.05.022, Ranniku, Kaspar FLVE.03.079 BGM R.05.024, BGMR.05.025, Ratassepp, Enn K K SP.02.001, KKSP.02.008, BGM R.05.026 K KSP.03.001, KKSP.03.003, Remm elkoor, Toomas KKSP.03.017 K K SP.03.005, KKSP.03.012 Reppo, Kersti FLKE.02.015, FLKE.02.016, Raudjärv, Matti M JRI.03.010, M JRI.03.019, FLKE.02.021, FLKE.02.024 M JRI.03.023, M JRI.03.033 Repän, Villu FKEF.01.007 Raudsaar, Mart SOZU .O l.046 Riispere, Zivele A R PA .01.004, A R PA .01.005 Raudsepp, Anu FLAJ.03.021, FLAJ.03.024, Riistan, Ain US00.04.001 FLAJ.03.025, FLAJ.03.031, Riives, Kaarin M TPM .02.003, M TPM .02.005, FLAJ.03.076 M TPM .02.006, M TPM .02.011, Raudsepp, Lennart KKSP.01.031, K K SP.03.004, M TPM .02.013, MTPM.02.016 KKSP.03.008, KKSP.03.013 Rinken, Ago FKKM .02.001, FKKM .02.006, Raudsepp, Vam bola M JJV .02.036, M JJV .04.024, FKKM .02.014 M JRA.03.002, M JRA.03.003, Rissmann, Jeannette FLGR.04.014, FLGR.04.017, M JR A .03.011, M JRA.03.013, FLGR.04.025, FLGR.04.057 M JRA.03.014, M JRA.03.017, Ristioja, Vahur ARKR.01.001, ARKR.01.002, M JRA.03.020, M JRA.03.021, ARKR.01.007, ARKR.01.015, MJRA.03.023 ARKR.01.016 Rauk, M arika SO PH .00.002, SOPH.OO.Oll, Ritsing, Alo FLKU.00.040 SOPH.00.016, SOPH.OO. 119, Rogge, Joachim US00.01.004 SOPH.OO. 120, SOPH.OO. 157 Rohtlaan, E.-M. KKSB.01.020 Raus, Toomas M JRI.02.013, M JRI.02.024, Rohtm ets, Anne A RN S.01.001 M JRI.02.025, M TRM .01.007, Roolaht, Tõnu M JJV .04.011, M JJV .04.017 407 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 407 Roomeldi, Raul M TPM .01.011, M TPM.06.007 KKSP.05.023 Roon, Eele FLKE.02.029, FLKE.02.031, Rämma, Heiko BGM R.07.004 FLKE.02.088, FLKE.02.089, Rämmar, Tiiu KKSB.05.013 FLKE.02.090 Rüütli, Malle FLKE.03.001, FLKE.03.002, Roos, Rein KKSD.01.005, KKSD.01.006, FLK E.03.005, FLKE.03.010, KKSD.03.003, K K SP.05.009, FLKE.03.020, FLKE.03.025 KKSP.05.010, K K SP.05.012, Saag, Andres BG B 0.02.003, BGBO.02.004, KKSP.05.013 BGBO.02.005, BG B0.02.013, Roosaar, Peeter ARAN.02.003, ARAN.02.007, BGBO.02.029 ARAN.02.008, ARAN.02.009 Saag, Anu ARM P.01.016 Roosaare, Jüri BGGG.01.001, BG G G .01.003, Saag, Mare ARST.01.015, ARST.01.028, BGGG.01.004, BGG G.01.006, A RST.01.030, ARST.01.036, BGGG.01.007, BGGG.01.008, A R ST .01.045, A R ST.01.047, BGGG.01.009, BG G G .01.010, ARST.01.048 BGGG.01.028, BGG G.01.034, Saar, Ellu SOSS.02.029, SOSS.02.037 BGGG.01.042, BG G G .01.043, Saar, Tähti ARAI.01.003, ARAI.01.005, BGG G.01.053, BG G G .01.058 ARA I.01.006 Roosaare, K. J. PC00.00.052 Saari, Peeter FKEF.04.001, FKEF.04.004, Roosaluste, Elle B G B 0.01.C J4, BGBO.01.029, FKEF.04.005 B GBO.03.003, BGBO.03.004, Saarma, Märt ARPS.01.026 B GBO.03.009, BGBO.03.010, Saarma, Riina KKSB.05.017 B G B O .03.014, BGBO.03.015 Saarniit, Ivar-Igor M TRM .02.004 Roose, Mai A RN R.01.009, A RN R.01.010, Saarniit, Jüri SOSS.02.012, SOSS.02.022, A RN R.01.014, A RN R.01.016, SOSS.02.030 A RN R.01.019 Saarsen, Toomas M TAT.03.004, M TAT.03.025 Roose, Neeme M JJV .02.001, M JJV .02.003, Saat, Toomas BGZH.01.011, BGZH.02.012, M JJV .02.004, M JJV .02.006, BGZH.02.015, BGZH.02.016, M JJV .02.019, M JJV .02.023, BGZH.02.017, BGZH.02.020, M JJV .02.026, M JJV .02.029, BGZH.02.021, BGZH.02.023, M JJV .02.030, M JJV.02.031, BGZH.02.024, BGZH.02.025, M JJV .03.026, M JJV .03.037, BGZH.02.031, BGZH.02.032, M JJV .03.062 BGZH.02.033, BGZH.02.034, Roosimaa, Peeter U S00.04.001, US00.04.004, BGZH.02.035, BGZH.02.037, U S00.04.009, US00.04.010, BGZH.02.039, BGZH.02.041, U S00.04.014, US00.04.016 BGZH.02.042, BGZH.02.043, Roosma, Avo BGBO.03.006 BGZH.02.044, BGZH.02.046, Roosmaa, Tiit M TAT.03.002, M TA T.03.004, BGZH.02.047, BGZH.04.020 M TA T.03.033, FLEE.08.007, Saava, Astrid ARTH.01.010, ARTH.01.011, FLEE.08.009 ARTH.01.013, ARTH.01.014, Roostar, Lembit ARKA.02.002, ARKA.02.003, A R TH .01.026, A RTH .01.027, A RK A.02.004, ARKA.02.011, ARTH.01.030, ARTH.01.035, A RK A.02.012, ARKA.02.013, A R TH .01.036, A R TH .01.038 A RK A.02.014, ARKA.02.020, Sakk, Ain M JRA .05.001, M JRA.05.002, ARKA.02.021, ARKA.02.022, M JRA .05.006, M JRA.05.012, ARK A.02.023, ARKI.02.003 M JRA.05.020, MJRA.05.021 Rootamm, Jelena M JJV .03.032 Sakkov, Elmar M TRM .04.005, MTRM.04.006, Rosemann, Michael M JRA.05.015, M JRA.05.016 M TRM .04.016, M TRM .04.026, Rosenberg, Tiit FLAJ.03.004, FLAJ.03.011, M TRM .04.027, M TRM .04.028, FLAJ.03.070, FLAJ.03.073, M TRM .04.029 FLAJ.03.074 Saks, Kai ARK A.01.004, ARK A.01.005, Rosental, Katrin SOAH.02.017, SOAH.02.026, ARK A.01.016, ARKA.01.034, SOAH.02.064 ARK A .01.037, ARSK.01.025 Ross, Jaan FLKU .02.001, FLKU.02.006 Saliste, Vello SOEP.Ol.062 Ross, Märten M JRA.02.004 Salm, Jaan FKKF.03.011, FKKF.03.012 Ross, Vello FKKF.01.003 Salmistu, Silja FLKU.01.016, FLKU.01.017, Rubel, Madis BGGL.02.006, BGGL.02.008, FLKU.01.030, FLKU.01.037, BGGL.02.012, BGGL.02.014, FLKU.01.049 BG G L.02.017, BGGL.02.021, Salum, Olev ARST.01.020, ARST.01.023, BGGL.02.022, BGGL.02.023, ARST.01.036, ARST.01.045, BGGL.02.024, BGGL.02.025, A R ST .01.046, A R ST.01.049, BGGL.02.026, BGGL.02.027 ARST.01.050 Rummo, Karin FLEE.02.022 Salum, Tiit A R ST.01.049 Russak, Silvia ARST.01.018, ARST.01.028 Salumaa, Edgar OIEO.04.005, OIEO.04.025 Rutiku, Siret FLKE.02.008, FLKE.02.009, Salupere, Riina ARSK.01.001, A RSK .01.008, FLKE.02.010 ARSK.01.011, A RSK .01.012, Ruus, Jüri SOPL.Ol.OOl, SO PL.01.003, ARSK.01.023, ARSK.01.025 SOPL.01.006, SO PL.01.047 Salupere, Silvi SOSE.Ol.007, SOSE.Ol.019 Ruus, Tuuli SOPH.00.006 Salupere, Vello ARSK.01.008, ARSK .01.010 Ruut, Jüri FKFE.05.018 Saluveer, Madis FLEE.08.009 Ruutsoo, Rein SOPL.01.059 Samarütel, Jüri ARAI.01.003, ARAI.01.009, Rõõm, Rein FKKF.03.034 ARAI.01.010, ARAI.01.011, Rägo, Lem bit A RFR .02.005, ARFR.02.009, ARAI.01.012, ARAI.01.013, A RFR .03.004, ARFR.03.006, ARA I.01.014, ARAI.01.015, A RFR.03.007, SOPH.OO. 155 A RA I.01.016, ARA I.01.017, Räli, M KKSP.05.009, K K SP.05.022, A RA I.01.023, ARAI.01.025, 408 Õ PPEJÕUDUDE REGISTER 408 A RK I.01.005, ARKI. 01.006, Seppet, Enn A RM P.03.001, A RM P.03.012, A RK I.02.003 A RPA .01.002 Sander, Indrek M TAT 03.031, M TAT.03.072 Sieben, Viktor FLFI.01.005, FLFI.01.006 Sander, Priit PCOO. 00.051, M JRA.03.004, Siibak, Andrus O IE0.03.002, O IE0.03.008 M JRA 03.005, M JRA.03.012, Siigur, Heino PC00.00.050 M JRA 03.017, M JRA.03.018, Siigur, Toomas K K SD .02.003 M JRA 03.019, M JRA.03.024 Siil, Imre FLEE.02.004 Sander, Rein KKSD 03.003, KKSP.05.010 Siilbek, Astrid ARTH. 03.006 ARTH. 03.007, Sarapuu, Agnes KK SB.05.013 ARTH.03.008 Sarapuu, Heili A RPO .O l.001, ARPO .O l.002, Siimer, Enn FLEE. 03.021 FLEE.03.032 A RPO .O l.003, ARPO .O l.007, Siimon, Aino PC00 00.049 PC00.00.074, A RPO .O l.008, ARPO.Ol. 009, MJJV 03.016 M JJV.03.038, A RPO .O l.010 MJJV .03.039 M JJV.03.040, Sarapuu, Tago BGM R.09.001, BG M R.09.002, MJJV .03.041 MJJV.03.044, BGM R.09.008, BGM R.09.009, MJJV .03.045 M JJV.03.048, BG M R.09.011, BGM R.09.023, MJJV .03.060 MJJV.03.061, BGM R.09.043, BGM R.09.044, M JRI.02.023 BG M R.09.045, BGM R.09.046, Siimon, Hele FKKF. 03.01 FKKF.03.021, BGM R.09.063, BGM R.09.066, FKKF. 03.022 FKKF.03.045, BGM R.09.067 FKMF. 01.046 FKM F.01.047, Saro, Anneli FLEE.03.017, FLEE.03.020, FKMF 01.063 , FKMF.01.064, FLEE.03.021, FLEE.03.041, FKMF. 01.065 , FKM F.02.002 FLG R .01.106 Siimon, Ivar-Jüri PC00 00.059 PC00.00.061, Saulep, Heidi BGM R.01.002, B G M R .01.002 MJJV..02.001 M JJV.02.003, Saumets, Andres US00.01.002, US00.01.003, MJJV 02.009 M JJV.02.019, US00.01.013 MJJV .02.021 M JJV.02.022, Schmidt, M aia A RN R.01.001, ARN R.01.016 MJJV .02.032 M JJV.03.041 Schneider, G alina KKSB.05.013. ARSM .01.025, Siirak, Ülo FLGR. 02.085 FLGR.02.089 ARSM .01.026 Sikk, Enna KKSB.05.013 Schotter, Leo ARSI.01.002. ARSI.01.003, Sikk, Juta MJRI. 02.006 M JRI.02.018, A R SI.01.004 MJRI .02.019 M JRI.02.023, Sedrik, Meeli FLEE.02.014 MJRI .02.024 M JRI.02.026 Seeder, Jaan ARTO .O l.005 Sikkut, Tõnu KKSP 04.007 KKSP.04.008, Seedre, Taavo A R ST.01.015. A RST.01.030, KKSP 04.009 KKSP.04.010, A RST.01.036, A RST.01.045 KKSP 05.003 KKSP.05.005, Seeman, Viktor FKEF.02.050 KKSP 05.007 KKSP.05.033 Seene, Teet ARM P.03.012; KKSB.01.001, Sikut, Rein BGM R.06.001 KKSB.01.004, KKSB.01.016, Silberg, Uno M JRI.03.019 M JRI.03.023, KKSB.01.018. KKSB.01.019, M JRI.04.012 MJRI.04.013, KKSB.01.021. KKSB.01.022, M JRI.04.014 MJRI. 04.024 KK SB.01.023 Sild, Olev FKEF.01.008 FKEF.01.013 Seepter, Helm ut ARAI. 01.024. A RK I.01.004, Sild, Veljo BGMR.08.001 ARKI 01.005. A RK I.01.006, Siliksaar, M KKSP.05.010 KKSP.05.020, ARKI 01.007, ARKI.02.005, KKSP.05.021 ARKI 02.006. ARKI.02.019 Silk, Toomas FKFE.01.037 Seilenthal, Ann SOAH 02 .021. SO A H .02.023, Sillaots, Meris O IA 0.03.002, OIA 0.03.007 SOAH. 02.032. SO A H .02.037 Silm, Helgi ARN H.01.002, ARNH.01.003, Seilenthal, Tõnu FLEE 07.004. FLEE.07.005, A RN H .01.004. ARNH.01.005, FLEE. 07.020. FLEE.07.052, ARN H.01.006. ARNH.01.013, FLEE, 07.059. FLEE.07.064, A RN H .01.014. ARNH.01.015, FLEE. 07.072. FLEE.07.074 A R N H .01.016 A R N H .01.017, Selart, Anti FLAJ.03.002 A R N H .01.018 ARNH.01.019, Seleznjova, A nastasia FLVE.02.028 ARN H.01.020 ARNH.01.021, Sellin, Am e BGBO.01.007, BGBO.Ol.020, ARN H .01.022 A R N H .01.023 BGBO.04.003 Simisker, Jaan BG M R.06.020 BGM R.08.016, Sepp, Alar A R T H .01.004, ARTH.01.018, BGM R.08.017 BGM R.08.018, A R T H .01.019, ARTH .01.020, BGM R.08.019 BGM R.08.020, A R T H .01.022, ARTH.01.033, BGM R.08.021 BGM R.08.022, ARTH.01.037 BGM R.08.023 BGM R.08.024, Sepp, Ennu ARAN.01.010, ARAN.01.011, BGM R.08.025 BGM R.08.026, ARAN.03.001. ARA N .03.002, BGM R.08.027 BGM R.08.029 ARAN. 03.003, ARA N .03.004, Sinimäe, Eino A RSK .01.007 A RSK .01.010, ARA N.03.005 A R SK .01.012 ARSK.01.022, Sepp, Epp A R M B .01.015 A R SK .01.023 ARSK.01.025 Sepp, Herbert O IE 0.04.024, O IE0.04.030 Sipria, A leksander A RA I.01.003 ARAI.01.005, Sepp, Jüri M JRI.03.002, M JRI.03.018, A RA I.01.006 ARAI.01.024, M JRI.03.019, M JRI.03.023, A R A I.01.026 ARA I.01.029, M JRI.03.028, M JRI.03.030, ARSK.03.002 M JRI.03.032, M JRI.03.034 Sipria, Aleksandr BGM R.09.039 Sepp, Kalev BG G G .03.023 Sirge, T iina KKSD.02.003 K K SD .02.007 Sepp, Silvia BGBO.01.038 Skrebova, Irina FLK E.01.030 FLKE.01.031, Sepp, Tiina FLK E.01.030, FLK E.01.031, FLK E.01.033 FL K E .01.032, FLK E.01.050, Skutnäs, Rikard FLG R .04.147 FLG R .04.148 FLK E.01.051 Sm irnova, Tam ara SO PH.00.155 KKSB.01.004, Seppet, Elviira A RSK .01.007, A R S K .01.022 KKSB.02.007 KKSB.02.032, 409 ÕPPEJÕUDUDE REGISTER 409 KKSB.06.001, KKSB.06.002, BGM R.08.024, BGMR.08.025, KKSB.06.005, KKSB.06.006, BGM R.08.026, BGM R.08.027 KKSB.06.007, KKSB.06.008, Szava-Kovats, Robert BGGG.03.049 KKSB.06.009, KKSB.06.010, Starast, Henno BGZH.02.004 KKSB.06.011, KKSB.06.012, Starkopf, Joel ARBK.01.001, ARBK.01.009, KKSB.06.013, KKSB.06.014, ARBK.01.018 KKSB.06.015, KKSB.06.016, Stelmach, Tiina KKSB.05.005, KKSB.05.007, KKSB.06.017, KKSB.06.018, KKSB.05.018 KKSB.06.019, KKSB.06.020, Stepanistseva, Tatjana FLVE.03.087 KKSB.06.021, KK SB.06.022 Stipniece, Adrija FLKE.02.083 Sommerhage, Claus FLGR.04.060, FLGR.04.061, Stipniece, Agata-Adrija FLKE.02.095 FLGR.04.064, FLGR.04.065, Strömpl, Judit SOSS.02.028 FLGR.04.067, FLG R .04.150, Stuchlik, Patricia FLGR.04.057, FLGR.04.071 FLG R .04.151, FLG R .04.152, Suija, Alar SOZU.01.027 FLG R .04.153 Suija, Allar SOZU.01.027 Soo, Tiia ARLA.01.001, A R L A .01.003, Suisalu, Artur BGM R.08.014 ARLA.01.015, A RLA.01.018 Sukamägi, Aimi FLPK.02.042 Soo, Viljo M TAT.03.005, M TAT.03.023, Sumberg, Astrid BGMR.07.006 MT AT. 03.0 3 /, M TAT.03.042, Susi, Jaan FKM F.01.005, FKM F.01.015, M TAT.03.056, M TAT.03.066, FKM F.01.016, FKM F.01.017, M TAT.03.067, M TAT.03.068, FKM F.01.018, FKM F.01.024 M TAT.03.069, B G M R .01.002 Suuman, Imat FLKU.01.017, FLKU.01.023, Soobik, Liina FLKE.01.011, FLKE.01.044, FLKU.01.025, FLKU.01.030 FLKE.01.057, FLK E.01.059 Suuroja, Maive MJJV.03.057 Soodla, Merike O IE0.04.019, FLG R.02.125 Suuroja, Toivo ARAN. 02.007 Sool, Reet FLGR.01.025, FLGR.01.077, Svege, Hans-Peter SOPL.Ol.006, SOPL.Ol.009 FLG R .01.078, FLGR.01.082, Sõber, Anu BGM R.07.004, BGM R.07.006, FLGR.01.083, FLGR.01.093, BGM R.09.039 FLG R .01.094, FLGR.01.097, Sõrg, M art M JRA.02.003, M JRA.02.017, FLG R .01.109 M JRA.02.019, M JRA.02.020, Soom, Marge ARA N.01.010, A RA N .01.011, M JRA.02.021, M JRA.02.022, A RA N .03.001, ARA N.03.002, M JRI.03.019, M JRI.03.023 ARA N.03.005 Sõritsa, Andrei ARN R.01.015, ARNS.01.001, Soome, Toomas M TAT.03.065, MTAT.03.071 ARNS.01.002, ARNS.01.010 Soomer, Virge M TPM .03.018, M TPM .06.001, Sööt, Anu A RLA .01.010, ARLA.01.015, M TPM .06.006, MTPM.06.013 ARLA.01.017, ARLA.01.018 Soomets, Ursel A RB K .01.009, ARBK.01.018 Sööt, Ülle ARLA.01.017 Soon, Argo A RTH.01.010, ARTH.01.011, Šeljakin, Mihhail SOSE.Ol.064 A RTH.01.013, ARTH.01.032, Šlik, Jakov ARPS.01.001 A RTH.01.035, ARTH.01.036 Šorikova, Ljudmila PC00.00.045, PC00.00.054, Soonets, Kaljo M TRM .04.003, M TRM .04.004, M JRA.02.005, M JRA.02.006, M TRM .04.005, M TRM .04.016, MJRA.03.006, MJRA.03.022 M TRM .04.026, M TRM .04.027, Štšadneva, Valentina FLVE.02.006, FLVE.02.017, M TRM .04.028, M TRM .04.029 FLVE.02.036, FLVE.02.058, Soosaar, Andres ARFS.01.006, A R FS .01.007, FLVE.02.065, FLVE.02.068, A RFS.01.015, A RFS.01.017, FLVE.02.072 A R FS.01.020, ARFS.01.023, Zaikina, Svetlana FLKE.04.003, FLKE.04.004, A RFS.01.032 FLKE.04.010, FLKE.04.016, Sootak, Jaan OIAO.Ol.OlO, OIAO.Ol.Ol 1, FLKE.04.017, FLKE.04.035 O IA 0.01.012, O IA 0.01.013, Zaitseva, Tamara ARSK.01.024 O IA 0.01.014, O IA 0.01.015 Zeltser, M aria MTPM .06.007 Soots, M arianne A RST.01.001, A RST.01.005, Zemtsovski, Mihhail A R K A .01.004, A R K A .01.005, A RST.01.032 ARK A.01.009, ARKA.01.034 Soovik, Ene-Reet F L G R .01.062, FLG R .01.063, Zilmer, Kersti ARBK.01.011 F LG R .01.100, FLG R .01.106, Zilmer, Mihkel ARBK.01.001, ARBK.01.002, FLG R .01.107 ARBK.01.008, ARBK.01.009, Sooväli, Eve-M erike A RO T.O l.001, A R O T.O l.002, A RB K .01.010, A RBK .01.011, A R O T.O l.003, A RO T.O l.004, A RB K .01.013, ARBK.01.017, A RO T.O l.006, A RO T.O l.007, ARBK.01.018, ARSK.03.002 A RO T.01.008, ARO T.01.011, Zobel, Kristjan BGBO.03.003, BGBO.03.006, A R O T.O l.012, A RO T.01.013, BGBO.03.008, BGBO.03.014, AROT.Ol .014 BGBO.03.015, BGBO.03.028 Soroka, Irina FLVE.01.004, FLV E.01.008, Zobel, M artin BG B 0.03 003, BGBO.03.007, FLVE.01.017, FLVE.01.020 BGBO.03.014, BGBO.03.015, Sorokin, Reet FLGR.04.016 BGBO.03.018, BGBO.03.020, Sossi, Lembit FKTF.01.007, FKTF.01.011, BGBO.03.024, BGBO.03.025, FKTF.03.004, FKTF.03.007, BGBO.03.026, BGBO.03.029, FKTF.04.011, FKTF.04.037 BGBO.03.030 Soto, M ercedes FLGR.03.034, FLGR.03.035, Zobel, Tiina FLKE.02.029, FLKE.02.031, FLGR.03.055, FLGR.03.071 FLKE.02.059, FLKE.02.065 Speek, M art BG M R.08.013, BGM R.08.015, Zupping, Rein ARN R.01.001, ARN R.01.014 BGM R.08.016, BGM R.08.017, zur M uehlen, Michael M JRA.05.015, M JRA.05.016, BGM R.08.018, BG M R.08.019, M JRA.05.024 BGM R.08.020, BGM R.08.021, Žarkovskaja, Tam ara ARFR.01.020, A RFR.01.027 BG M R.08.022, BGM R.08.023, Žarkovski, Aleksander ARFR.02.002, ARFR.02.004, 410 ÕPPEJÕ UDUDE REGISTER 410 A RFR .02.005, ARFR.02.007, Tamm, Tarvo SO A H .O l.057 A RFR .02.008, ARFR.02.009, Tam m, Villem M JRI.01.001, M JRI.01.002, A RFR .02.011 M JRI.01.005, M JRI.01.007, Žurakovskaja, Netty FLK E.02.014, FLKE.02.024, M JRI.01.008, M JRI.01.011 FLKE.02.037, FLKE.02.038, Tam maru, Jüri FLFI.00.001, FLFI.00.002, FLKE.02.039, FLKE.02.040, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLKE.02.086 FLFI.00.005, FLFI.00.006, Taagepera, Mare FKFE.01.044, FK FE.05.042 FLFI.00.007, FLFI.00.008, Taagepera, Rein SO PL.O l.016, SOPL.O l.063, FLFI.03.003, FLFI.03.004, SOPL.01.064 FLFI.03.005, FLFI.03.015 Taba, Pille ARN R.01.016 Tam maru, Tea-M ai ARFA.01.005, ARFA.01.009, Tael, Sirje O IEO .02.002, O IE0.02.004 A R FA .01.010, ARFA.01.016, Tafenau, Kai US00.01.001 ARFA.01.019 Tago, Erik FK TF.01.008 Tam maru, Tiit BGG G.02.026, BGGG.02.042 Takker, Urmas A RPO .01.001, ARPO .01.002, Tam maru, Toomas BGZH.03.006 ARPO .01.003, A RPO .01.007, Tamme, Enn M TRM .01.005 ARPO .01.008, ARPO.O l.009, Tamme, Tõnu M TAT.03.006, MTAT.03.017, ARPO.Ol .010 M TAT.05.002, MTAT.05.012, Tallo, Ivar SOAH.01.012, SOAH.01.016, M TAT.05.018, M TAT.05.019, SOAH.01.017, SOAH.01.018, M TAT.05.020, MTAT.05.045, SOAH.01.046, SOAH.01.047 MTAT.05.046 Talpsep, Ene BG M R.03.028, BGM R.03.029 Tammelo, Eda FLKE.01.014, FLKE.01.023, Talpsepp, Tiit BGM R.06.005 FLKE.01.025, FLKE.01.030, Talu, Lea FK O K .01.034, FKOK.01.043, FLKE.01.033, FLK E.01.058 FKOK.01.044, FKOK.01.046 Tammelo, Risto FKTF.04.011, FKTF.04.017, Talvet, Jüri FLGR.03.008, FLGR.03.009, FKTF.04.018, FKTF.04.029, FLGR.03.024, FLGR.03.025, FKTF.04.033, FKTF.04.035 FLGR.03.042, FLGR.03.047 Tammert, Helen BGZH.02.006 Talvik, Agu-Tõnis FKOK.01.003, FKOK.01.008, Tammet, Hannes FKKF.03.022, FKKF.03.030, FKOK.01.031, FKOK.01.035, FKKF.03.031, FKKF.03.034, FKOK.01.049 FKKF.03.035, FKKF.03.040 Talvik, Raul ARAI.01.003, ARAI.01.005, Tam meveski, Kaido FKFE.05.015, FKFE.05.016 ARAI.01.008, ARAI.01.018, Tammo, Mare FLKU.00.058 ARAI.01.019, ARA I.01.020, Tam msalu, Jaan US00.03.017 A RA I.01.021, ARAI.01.024, Tampere, Kaja SOZU.03.013 A R A I.01.026, ARAI.01.028, Tamul, Villu FLAJ.06.044, FLAJ.07.014 ARNR.01.015 Tankler, PC00.00.107, PC00.00.108 Talvik, Tiina ARLA.01.001, A RLA .01.010, Tannberg, Tõnu-Andrus FLAJ.03.018, FLAJ.03.061, ARLA.01.017, A R LA .01.018, FLAJ.03.077 ARNR.01.015 Tapfer, Helle A RA N .01.008, ARAN.01.010, Talvik, Urve SO PH.00.002 A RA N .01.011, ARAN.01.016 Tamberg, Taavi PC00.00.081 Tarkpea, Kalev FKEF.02.032, FKEF.02.033, Tamm, Agu A RSK .03.001, ARSK .03.002, FKEF.02.034, FKEF.02.042, A RSK .03.003, ARSK.03.004, FKEF.02.050 A RSK .03.006 Tarmu, Illi BGBO.01.009, BGBO.01.021 Tamm, Ann ARSM .01.001, ARSM .01.010, Tartes, Urmas BGZH.03.016 A RSM .01.025, A RSM .01.026, Taru, Marti SOSS.02.047, SOSS.02.048 A RSM .01.027, A RSM .01.028, Tarve, Sirli SOZU.01.018, SOZU.01.018 A RSM .01.029, A RSM .01.030, Tarve, V alentina FLKE.04.003, FLKE.04.004, ARSM .01.031, ARSM .01.032, FLKE.04.013, FLKE.04.018, A RSM .01.033, A RSM .01.034, FLKE.04.035 A RSM .01.035, ARSM .01.036, Tasa, Gunnar ARM P.01.013, ARM P.01.014 A RSM .01.040 Tasm uth, Randar US00.04.002 Tamm, Eduard FKKF.03.009, FKKF.03.013, Tavits, Gaabriel O IEO .05.001, OIEO.05.003 FKKF.03.021, FKKF.03.034, Teder, Maris B G M R .01.002 FKKF.03.035, FKKF.03.040, Teedema, Ago FLKU.01.028 FKKF.03.045 Teesalu, Rein ARK A.01.001, ARKA.01.036 Tamm, Elga FKM F.01.021 Teesalu, Selma A RFS.01.003, ARFS.01.028 Tamm, Epp FLG R .02.112, FLG R .02.114, Teesalu, Terje FLKE.01.002, FLKE.01.025, F LG R .02.116, FLG R .02.122, FLKE.01.030, FLKE.01.059, F LG R .02.126, FLG R .02.169 FLKE.01.061 Tamm, Jüri FK FE.01.009, FKFE.01.010, Teeäär, Peeter ARK I.02.020, ARKI.02.021, FK FE.01.017, FKFE.01.024, ARKI.02.022 FKFE.01.029, FK FE.01.034, Tein, Andres A RK I.02.005, ARKI.02.006, FKFE.01.035, FK FE.01.037, A RK I.02.018, ARK I.02.019 FKFE.01.045 Tenjes, Peeter FKTF.01.005, FK TF.01.012, Tamm, Karl FLPK.02.042 FKTF.01.013, FKTF.04.010, Tamm, Lembi FK FE.01.010, FKFE.01.017, FKTF.04.034 FK FE.01.019, FKFE.01.025, Tenjes, Silvi FLEE.08.019 FK FE.01.036, FKFE.01.045, Tenno, Toomas FKOO.OO.OOl, FK00.00.002, F K FE.0l.050 FK00.00.004, FK00.00.005, Tamm, Maia PC00.00.087, O IEO .04.014 FK FE.05.001, FKFE.05.002, Tamm, Mall FLG R .01.020, FLG R .01.033, FK FE.05.005, FKFE.05.006, FLG R .01.074, FLG R .01.075, FKFE.05.007, FKFE.05.010, F LG R .01.099 FK FE.05.013, FKFE.05.015, 411 Õ PPEJÕUDUDE REGISTER 411 FKFE.05.016, FK FE.05.021, BGM R.09.042, BGMR.09.061, FKFE.05.023, FKFE.05.027, BGM R.09.063 FKFE.05.029, FKFE.05.033, Toom, Mare BGBO.Ol.005, BGBO.01.009, FKFE.05.034, FKFE.05.035, BGBO.03.006 FKFE.05.036, FKFE.05.047, Toom-Paavel, Regina SOEP.Ol.005, SOEP.01.016, FKFE.05.048, FKFE.05.053 SOEP.Ol.024, SOEP.Ol.025, Tenson, Jüri BGZH.02.047 SO EP.01.030, SOEP.Ol.067, Teppan, Jaanus KKSD.02.004, KK SD .03.004 SOEP.Ol.072 Teppan, T iia KKSD.01.011, K K SD .01.012, Tooman, Heli PC00.00.063, PC00.00.069, KKSD.02.004, KKSD.02.007, PC00.00.071, PC00.00.073, KKSD.03.004, K K SP.06.014, PC00.00.095 KKSP.06.015, KKSP.06.016, Toomaspoeg, Laur ARPS.01.013 KKSP.06.017, KKSP.06.021 Toomela, Aaro SOPH.00.024, SOPH.00.148 Teral, Hilda FKKF.03.004, FKKF.03.011, Toomik, Peeter BGM R.08.003, BGM R.08.005 FKKF.03.042, FK M F.01.042, Toomla, Olev ARPS.01.013 FK M F.01.046, FK M F.01.047, Toomla, Rein SOPL.Ol.003, SOPL.02.008, FK M F.01.063, FK M F.01.064 SOPL.02.009, SOPL.02.010, Teras, Pire FLEE.02.004, FLEE.02.034 SO PL.02.011, SOPL.02.015, Teugjas, Hele BGMR.06.C20, BG M R.08.003, SOPL.02.027 BGM R.08.029 Toots, Janno SOZU.03.015 Thuren, Jukka US00.04.002 Toots, Urve BGM R.04.008 Tihane, Harri ARK I.02.003, ARKI.02.004, Torop, Peeter SOSE.Ol.003, SOSE.Ol.022, ARK I.02.020, ARKI.02.021, SOSE.Ol.026, SOSE.Ol.029, ARKI.02.022 SOSE.01.030, SOSE.Ol.044, Tiidermann, Hilda PC00.00.068 SOSE.Ol.065 Tiismus, Robert FK M F.01.026, FK TF.04.038 Torop, Tiina KK SD .01.003, KKSD.01.004, Tiit, Ene-M argit M TM S.01.011, M TM S.01.012, KKSD.02.001, KKSD.03.001, M TM S.01.039, M TM S.01.040, KKSP.06.001, KKSP.06.002, M TM S.01.049 KKSP.06.003, KKSP.06.004 Tiivel, Henn FLKU.00.058 Toulouze, Eva FLGR.02.037, FLGR.02.039, Tikk, Arvo ARN R.01.015, A RN R.01.017, FLGR.02.067 A RN R.02.003, ARSK.01.019 Traat, Imbi M TM S.01.001, M TM S.01.004. Tikk, Reet A RK R.01.001, A RK R.01.018, M TM S.01.020, M TM S.01.036 A RK R.01.019 Traksler, Margot M JRA.O l.001, MJRA.01.002 Tikk, Toomas ARK I.02.005, A RK I.02.006, Trasberg, Karmen FLPK.01.050, FLPK.01.051, ARKI.02.018, ARK I.02.019 FLPK.01.073, FLPK.01.081, Timotheus, Heiki FK O K .01.007, FKOK.01.012, FLPK.01.082, FLPK.01.083, FKOK.01.013, FKOK.01.014, FLPK.02.001, FLPK.02.002, FKOK.01.015, FKOK.Ol .027, FLPK.02.015, FLPK.02.023, FK O K .O l.030, FK O K .O l.048, FLPK.02.035, FLPK.02.036 FK O K .O l.050 Trass, Hans-Voldemar BGBO.Ol.028, BGBO.04.007 Timpmann, Saim a KK SB.04.003 Treikelder, Anu FLGR.02.044, FLGR.02.087, Tisler, Priit FKKF.02.009 FLG R .02.183 Titma, Mikk FLPK.02.042 Treufeldt, Indrek SOZU.Ol.041 Todt, Horst M JRI.07.037, M JRI.07.040, Trumm, Avo SOAH.02.006, SOSS.Ol.OOl, M JRI.07.041, M JRI.07.050, SOSS.01.002, SOSS.02.033 M JRI.07.051 Truu, Jaak BGM R.03.024 Tombak, Mati M TAT.05.004, M TAT.05.041, Truupõld, Tatjana A RPA.01.001, ARPA.01.005, M TAT.05.043 A RPA .01.010 Tomberg, Tiiu ARN R.01.012 Truve, Erkki BGM R.05.001, BGM R.05.014 Tomson, Eve M JRI.03.011, M JRI.03.012, Tõth, Szilard FLEE.07.031, FLEE.07.032, M JRI.03.013, M JRI.03.014, FLEE.07.033, FLEE.07.046, M JRI.03.020, M JRI.03.029 FLEE.07.049, FLEE.07.050, Tomusk, Hannes A RA N .01.003, ARAN.01.010, FLEE.07.060 ARA N.01.011, A RA N .01.014, Tõth, Szil[rd FLEE.07.046, FLEE.07.051, A RA N.01.015 FLEE.07.062 Tonts, Ülo FLEE.03.018, FLEE.03.023, Tuhkanen, Aili ARST.01.001, A RST.01.032 FLEE.03.041, FLEE.03.051, Tuisk, Terje MTAT.03.040 FLEE.03.052, FLEE.03.057, Tulviste, T iia SOPH.00.012, SOPH.00.046, FLEE.03.069, FLEE.03.083 SOPH.00.050, SOPH.00.084, Tooding, Liina-M ai SO SS.02.008, SO SS.02.009, SOPH.00.102, SOPH.OO.l 18, SO SS.02.010, SO SS.02.011, SOPH.OO.l 19, SOPH.OO.l20, SO SS.02.014, SO SS.02.043 SOPH.00.137 Tool, Andrus FLFI.00.001, FLFI.00.002, Tuuling, Igor BGGL.03.008 FLFI.00.003, FLFI.00.004, Tuulmets, Ants FKOK.Ol.005, FKOK.Ol.006, FLFI.00.006, FLFI.00.007, FKOK.Ol.036, FKOK.Ol.037, FLFI.00.008, FLFI.01.001, FKOK.Ol.039, FKOK.Ol 045, FLFI.01.019, FLFI.01.020, FKOK.Ol.047 FLFI.01.021, FLFI.01.022, Tuusis, Danel M JRA.03.005, M JRA.03.008 FLFI.01.035, FLFI.01.036, Tuvikene, Arvo BGZH.03.016 FLFI.01.037, FLFI.01.038, Tvauri, Andres FLA J.01.006 FLFI.01.039 Tõnisson, Enn KKSD.01.009, KKSD.02.002, Toom, M aie BG M R.09.003, BGM R.09.007, KKSD.03.002, KKSP.05.001, BGM R.09.010, BG M R.09.011, KKSP.05.003, KKSP.05 005, BGM R.09.019, BGM R.09.023, KKSP.05.007 412 ÕPPEJÕ UDUDE REGISTER 412 Tõnisson, Eno M TPM .05.013, M TPM .05.014, Uustalu, Erki O IA O .05.008, O IA 0.05.021 M TPM .05.030, M TPM .05.041, Vaasa, Ivar-Olavi A RFS.01.011, A RFS.01.027, M TPM .05.046, M TPM .05.049, A RFS.01.030, A RFS.01.033 M TPM .05.051 Vaas ma, Mall B G B 0.02.003, BGBO.02.004 Tõnisson, Rene SO A H .O l.020, SO A H .O l.056 Vaasna, Tiit BGM R.09.039 Tõnnisson, Kristiina SO A H .O l.054 Vadi, M aaja M JJV .03.003, M JJV .03.010, Tõnnisson, Rene SO A H .01.020, SO A H .01.056 M JJV .03.016, M JJV .03.020, Tõnnov, M argus M TPM .04.001, M TPM .04.008, M JJV .03.021, M JJV .03.022, M TPM .06.001, M TPM .06.003 M JJV .03.031, M JJV .03.035, Tänava, M ärt FLA J.07.003, FLAJ.07.006, M JJV .03.055, M JJV .03.059, FLA J.07.007, FLAJ.07.019 M JJV .03.060, MJJV.03.061 Tölp, Ülo K K SD .02.005, K K SP.06.008, Vahtra, Lauri ARST.01.015, ARST.01.036, K K SP.06.009 A RST.01.045, A R ST.01.047 Türk, Kulno M JJV .03.003, M JJV .03.022, Vahtre, Sulev FLAJ.03.062 M JJV .03.029, M JJV .03.031, Vaigla, Eda FLVE.02.003, FLVE.02.024, M JJV .03.034, M JJV .03.046, FLVE.02.036, FLVE.02.038, M JJV .03.055, M JJV .03.056, FLVE.02.057 M JJV .03.058, M JJV.03.060, Vaimann, Elle FLEE.04.011, FLEE.04.044, MJJV.03.061 FLEE.04.054, FLEE.04.056 Türk, Ülle FLG R .01.007, FLGR.01.041, Vain, Arved FK EF.02.024, FKEF.02.044, FLG R .01.066, FLG R .01.088, FKEF.02.055 FLG R .01.091, FLGR.01.095, Vaino, Tarmo FLEE.08.008 FLG R .01.096, FLG R .01.112, Valdmann, Harri BGZH.01.010, BGZH.01.011, FLG R .01.113, FLG R .01.114, BGZH.03.008, BGZH.03.022 FLG R .01.115, FLG R .01.116 Valeng, Anne M JJV .03.057 Türnpu, Heino M TPM .04.002, M TPM .04.003, Valge, Jaak FLAJ.06.047, FLAJ.06.053, M TPM .04.007, M TPM .06.001, FLAJ.06.073 M TPM .06.002, M TPM .06.013, Valge, Jüri FLEE.04.016, FLEE.04.017, M TPM .06.020, M TPM .06.021 FLEE.04.028, FLEE.04.037, Uba, Peep M TA T.03.064, M TA T.03.070 FLEE.04.045, FLEE.04.052 Ugur, Kadri US00.03.020, U S00.03.024 Valgmaa, Helmuth KKSD.02.003, KKSD.03.003 Uibo, Oivi A RLA .01.001, A RLA .01.006, Valk, Aune SOPH.00.006 A RLA .01.015, A RLA .01.016, Valk, Heiki FLA J.01.008, FLAJ.01.011, A RLA .01.018 FLA J.01.021, FLAJ.01.033 Uibo, Raivo A RM P.01.004, A RM P.01.011, Valk, Heleri KKSD.02.004 A RM P.01.012, A RM P.01.017, Valk, Pille U S00.03.005, US00.03.006, A RM P.01.018, A RM P.01.019, U S00.03.008, US00.03.009, A RM P.01.021, A RM P.02.001, US00.03.010, US00.03.014 A RM P.02.002, A RM P.02.003, Valk, Raivo SOPH.00.067 A RM P.02.004, A RM P.02.005, Valk, Ülo FLEE.01.042, FLEE.01.026, A RM P.02.006, A RM P.02.011, FLKU.00.045 A RSK .03.002 Vana, M arko FKKF.03.011, FKKF.03.012 Uibopuu, Vaike FLKU .00.041 Vanatoa, Alo BGZH.03.016 Uist, Elvi PC00.00.094, M JRI.03.028, Varblane, Urmas M JJV.04.012, MJJV.04.015, M JRI.03.034, M JRI.04.015, M JRI.07.041 M JRI.04.017, M JRI.04.023 Vares, Peeter FK FE.01.018, FKFE.01.020, Unt, Aune SO ZU .01.034, SOZU .01.035, FK FE.01.031, FKFE.01.032, SO ZU .01.036, SO ZU .01.037, FK FE.01.033, FKFE.01.035, SO ZU .01.038, SOZU .01.039, FKFE.01.037, FKFE.01.045, SO ZU .01.040, SO ZU .01.046 FK FE.01.046, FK FE.01.047, Unt, Jaan FLEE.05.003, FLEE.05.004, FKFE.01.050 FLEE.05.005, FLEE.05.008, Varik, Karin A RK I.02.002, ARKI.02.024 FLEE.05.009, FLEE.05.010, Varul, Paul OIEO.04.027 FLEE.05.013, FLEE.05.015, Vasar, Eero A RFS.01.005, ARFS.01.006, FLEE.05.016, FLGR.03.013 A RFS.01.007, ARFS.01.015, Unt, Kersti FLGR.03.006, FLGR.03.008, A RFS.01.017, ARFS.01.030 FLGR.03.047, FLGR.03.058 Vasar, Ruth ARST.01.015, ARST.01.018 Uri, Asko FK K M .02.008 Vasar, Veiko SOPH.OO. 155, ARPS.01.001, Ustav, Ene BGM R.04.001 A RPS.01.014, ARPS.01.017, Ustav, M art B G M R.00.001, BGM R.04.001, A RPS.01.019, ARPS.01.024, BGM R.04.002, BGM R.04.003, A RPS.01.031, ARPS.01.033 B G M R.04.008, BG M R.04.009, Vassiltšenko, Elviira FLK E.04.003, FLKE.04.004, B G M R.04.010, BG M R.04.011, FLKE.04.008, FLKE.04.026, B G M R.04.012, BG M R.04.013, FLKE.04.027 B G M R .04.0I4, BG M R.04.015, V assiltšenko, Larissa FLPK .01.003, FLPK.01.009, B G M R.04.016, BG M R.04.017, FLPK.01.027, FLPK.01.028, BG M R.04.018, BG M R.04.019, FLPK .01.032, FLPK.01.033, BG M R.04.020, BG M R.04.021 FLPK .01.034, FLPK.01.035, Uus, Sulev S O ZU .01.007, SO Z U .01.008, FLPK .01.050, FLPK.01.051, SO ZU .O l.009, SO ZU .O l.015, FLPK .01.071, FLPK.01.081, SO ZU .01.021 FLPK.02.035 Uusküla, M aido A RK A .01.001, A RK A .01.036 Vassiltšenko, Valeri FKEF.01.007, FKEF.02.019, Uusküla, M art A R M P.01.014 FKEF.02.032 Uuspõld, Ellen FLEE.02.017 Vašanova, Ljudm ila FLV E.02.007, FLVE.02.032, Uustalu, Aare K KSP.03.009 FLV E.02.050, FLVE.02.067 413 Õ PPEJÕ UDUDE REGISTER 413 Vedina, Ljudm ila FLKE.04.003, FLKE.04.004, MJJV.03.062 FLKE.04.018, FLK E.04.029 Viirlaid, Säde FKOK.Ol.034, FKOK.Ol.043, Vedru, Jüri FKEF.02.028, FKEF.02.049, FKOK.Ol.044, FKOK.Ol.046 A R FS.01.023, FK M F.01.025, Viirsalu, Aarne ARST.01.020 FKM F.01.046, FK M F.01.047 Viitar, Eha SOEP.01.011, SOEP.01.012, Vehviläinen, Juha M JRI.07.031, M JRI.07.033, SOEP.Ol.064, SOEP.Ol.065, M JRI.07.036, M JRI.07.039 SOEP.Ol.087, SOEP.Ol.088, Veidemann, Rein FLEE.03.068, FLEE.05.019, SOEP.02.015, SOEP.02.016 FLEE.05.020, FLEE.05.022, V iitso, Tiit-Rein FLEE.06.020, FLEE.06.026, FLEE.05.023 FLEE.06.046, FLEE.07.001, Veinla, Hannes OIEO.02.001, OIEO.02.002, FLEE.07.002, FLEE.07.007, O IE0.02.003 FLEE.07.037 Veismann, Uno FKKF.03.035, FKKF.03.036, Villems, Anne M TAT.03.012, MTAT.03.019, FKKF.03.047 M TAT.03.027, MTAT.03.029, Veidi, Enn FLGR.01.011, FLGR.01.012, M TAT.03.040, MTAT.03.041, FLG R .01.103, FLG R .01.110 M TAT.03.042, MTAT.03.058, Veldre, Anto MT AT.03.042 M TAT.03.059, MTAT.05.009, Veldre, Gudrun BGM R.03.010, BGZH.01.007 M TAT.05.022, MTAT.05.023 Velsker, Kalle MTPM.05.C13 M TPM .05.020, Villems, Richard BGM R.00.001, BGMR.02.001, M TPM .05.023, M TPM .05.024, BGM R.02.005, BGMR.02.006, M TPM .05.026, M TPM .05.029, BGM R.02.007, BGMR.02.008, M TPM .05.039, M TPM .05.040, •BGMR.02.009, BGMR.02.010, M TPM .05.043, M TPM .05.044, BGM R.02.011, BGMR.02.012, MTPM .05.045, M TPM .05.046, BGM R.02.013, BGMR.02.014, M TPM .05.050, M TPM .05.052 BGM R.02.015, BGMR.02.016, Velsker, M art FLEE.03.001, FLEE.03.002, BGM R.02.018, BGMR.02.020 FLEE.03.004, FLEE.03.005, Vink, Marek A RST.01.015, ARST.01.047, FLEE.03.076 ARST.01.048 Vene, Jüri FKFE.01.048 Virro, Taavi BGZH.02.046 Vene, Varmo M TAT.03.006, M TAT.03.013, Viru, Mehis KKSB.01.004, KKSB.02.004, M TAT.05.047 KKSB.02.007,, KKSB.02.008, Vemik, Ene-M all FLPK.01.070 KKSB.02.009,, KKSB.02.011, Veski, Peep ARFA.02.003, ARFA.02.004, KKSB.02.012,, KKSB.02.027, ARFA.02.009, ARFA.02.011, KKSB.02.032 ARFA.02.020, ARFA.02.023 Visnapuu, Milvi KKSD.01.005,, KKSD.01.006, Vessmann, Argo BGG G.01.050 KKSP.05.009,, KKSP.05.010, Vetik, Raivo SO PL.O l.030, SOPL.O l.033, KKSP.05.011,, KKSP.05.012, SOPL.O l.039, SOPL.O l.041, KKSP.05.013,, KKSP.05.016, SOPL.O l.045, SOPL.O l.050 KKSP.05.017,, KKSP.05.018, Vihalemm, Peeter SOZU.Ol.020, SOZU.03.002, KKSP.05.019,, KKSP.05.020, SOZU.03.003, SOZU.03.004, KKSP.05.021,, KKSP.05.024, S0zu.03.006, SOZU.03.007, KKSP.05.025 SOZU.03.012, S0zu.03.016 Vissak, Helle FLKE.04.033,, FLKE.04.034 Vihalemm, Rein FLFI.00.001, FLFI.00.002, Vogelberg, Krista FLGR.01.010,, FLGR.01.079, FLFI.00.003, FLFI.00.004, FLGR.01.080,, FLGR.01.081, FLFI.03.002, FLFI.03.006, FLGR.01.082,, FLGR.01.091, FLFI.03.007, FLFI.03.020, FLGR.01.092,, FLGR.01.094, FLFI.03.023, FLFI.03.024, FLGR.01.095,, FLGR.01.108, FLFI.03.025, FLFI.03.026, FLGR.01.125 FLFI.03.027, FLFI.03.030, Voitehhovits, Roman FLVE.03.046,, FLVE.03.075 FLFI.03.032, FLFI.03.034, Volke, Vallo ARFS.01.005 FLFI.03.035 Volmer, Daisy A RFA.01.001, ARFA.01.012, Vihalemm, Tiiu A RB K .01.001, A RBK .01.003, A RFA.01.015, ARFA.01.018 A RB K .01.008, A RB K .01.011, Volpert, Larissa FLGR.03.003, FLGR. 03.004, A R B K .01.012, A RB K .01.014, FLGR.03.016 A RB K .01.015 von Rewentlow, Krahv Henning U S00.05.002, US00.05.004 Vihalemm, Triin SO SS.02.005, SOSS.02.013, von Uthmann, Christoph M JRA.05.016, MJRA.05.019, SOZU .03.012 MJRA.05.024 Vihand, T iia SO A H .01.021, SO A H .01.029 Voolaid, Henn FKM F.01.006, FKMF.01.031, Viia, L inda K KSB.05.013 FKM F.01.032, FKMF.01.059 Viiding, Kristi F L G R .02.115, FLG R .02.119, Vorobjova, Tam ara ARM P.01.004, ARMP.01.011, FLGR.02.128, FLGR.02.176, ARM P.01.012, ARMP.01.017, FLG R .02.178 ARM P.01.021, ARMP.02.001, Viigimaa, M argus ARK A.01.036 ARM P.02.002, ARMP.02.003, Viikmaa, M art BG M R.03.004, BGM R.03.005, ARM P.02.006, ARMP.02.011 B G M R.03.007, BG M R.03.008, Vuks, Galina SOPH.00.031, SOPH.00.058 B G M R.03.009, BGM R.03.010, Vunder, Elle FLAJ.04.008, FLAJ.04.014, BGM R.03.023 FLAJ.04.022, FLAJ.04.023, Viil, Martin M TM S.01.001, M TM S.01.018, FLAJ.04.031 M TM S.01.023, M TM S.01.024, Vutt, Andres O IE0.04.001, 01E0.04.029 M TM S.02.006 Võikar, Vootele ARFS.01.032 Viirelaid, T iina FLK U .01.036, FLKU .01.039 Vähi, Mare M TM S.01.006, MTMS.01.007, Viires, Peeter M JJV .02.023, M JJV .02.035, M TM S.01.018, MTMS.01.041, M JJV .03.014, M JJV .03.026, M TM S.01.050, MTMS.01.051 M JJV .03.042, M JJV .03.043, Vähi, Tiina FLKU .00.018, FLKU.00.019, 414 Õ PPE J ÕUDUDE REGISTER 414 FLK U .00.061 Väli, M arika FLEE.08.025 FLEE.08.026 ARPA.02.001 ARPA.02.002 Õmblus, Jaan M JJV .04.006 M JJV .04.012, Väli, Toomas A R K I.02.001 ARKI.02.004, M JJV .04.015 ARKI.02.005 A RK I.02.006, Õunapuu, Tauno M TAT.03.001 MTAT.03.009, A RK I.02.018 ARKI.02.019 Väm ik, Airi M TAT.03.010 MTAT.03.074 SO A H .02.046 Äärem aa, Kuldev Vääri, Eduard M TM S.02.001 M TM S.02.008 FLEE.03.075 Örd, Teet Vääri, Reet FK TF.03.010 FK TF.04.005, FLEE.03.013. FLEE.03.015, FK TF.04.022 FK TF.04.035, FLEE.03.016. FLEE.03.072, FKTF.04.036 FLEE.03.073. FLEE.03.074, Ööpik, Vahur KKSB.01.004. KKSB.02.012, FLEE.03.075 K K SB.02.032. KKSB.04.001, W alburg, W olf Rüdiger SO EP.O l.081 K K SB.04.002. W annenwech, Bernd KKSB.04.003, US00.02.010 K K SB.04.005. Õim, Haldur KKSB.04.006, FLEE.08.002, FLEE.08.003, KKSB.04.007 FLEE.08.004, FLEE.08.011, FLEE.08.013, FLEE.08.024,