Seppel, Külliki, juhendajaToomla, Raul, juhendajaEelmäe, ElerinTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2020-06-052020-06-052020http://hdl.handle.net/10062/67672Metsatulekahjud on iga-aastane nähtus mitmeis maailma paigus, ent aasta-aastalt purunevate kuumarekordite ning kliimamuutuste kontekstis on laiaulatuslikud ning hävitulikud metsatulekahjud saamas normiks. Ometi ei ole see normaalne ega ökosüsteemi jaoks jätkusuutlik toimimisviis, mistõttu on tarvis, et inimkond oleks teadlik taolistest muutustest ning tulekahjude toimumisest. Teisalt mõjutab metsatulekahjude kajastamise viis ka neile lõpu panemist annetuste, vabatahtliku tegevuse jms näol. Meedias saavad aga sageli eelisjärjekorras kajastust sündmused ja riigid, mis leiavad aset arenenud või võimuhierarhias kõrgel kohal paiknevates riikides, aga ka omavad väljaande riigiga geograafilisi, majanduslikke, poliitilisi või kultuurilisi sidemeid. Nii on antud töö eesmärgiks selgitada välja geopoliitika roll meediakajastuse sisu ja mahu kujunemisel globaalsetes uudismeedia väljaannetes CNN, Euronews ja Al Jazeera. Globaalse uudismeedia kontekstis on uudisväärtuse kriteeriumitele põhinedes võimalik teha järeldusi metsatulekahjude kohta avaldatud artiklite kohta. Esmalt selgitas autor välja CNNis, Euronewsis ja Al Jazeeras 2019. aastal metsatulekahjude kohta avaldatud artiklid, mille põhjal saadi tulemused kajastuse hulga, ajalise jaotuvuse, kajastatud põlengute ning riikide kohta. Entmani raamistamisteooriale tuginev kvalitatiivne sisuanalüüs viidi sisuliste tendentside eristamiseks läbi kolme enim kajastust saanud põlenguga – Austraalia, California, Amazonas. Põhifunktsioonist lähtuvalt eristati seostavad, põhjuseid määravad, süüdistavad ning lahendusi pakkuvad raamid. Tulemustes selgus, et metsatulekahjusid kajastati CNNis, Al Jazeeras ja Euronewsis sarnases mahus, ka sarnanes kajastuse ajaline jaotuvus. Küll aga esines rohkelt erinevusi konkreetsete põlengute ning nendega seostavate riikide kajastamisel, mis tingis ka kajastuste erinevused maailmajagude vahel. CNNi ja Al Jazeera puhul ilmnes selgelt geopoliitiline kallutatus metsatulekahjude kajastamisel, Euronewsi puhul mitte nii selgelt. Läbivalt said enim kajastust tuumikriigid, samas kui pool-perifeeria ja perifeeria riigid said märkimisväärselt vähem kajastust. Kajastus ei lange kokku 2019. aastal enim põlenud riikidega. Raamide määramisel selgus, et Austraalia põlengu kajastamine oli läbivalt väga sarnane, samas kui California ja Amazonase kajastamisel domineeris igas väljaandes erinev lähenemine. Kui kajastus Euronewsis oli läbivalt poliitiline, mis väljendus ka CNNis ja Al Jazeeras, siis viimases kahes oli kajastus mitmekesisem, hõlmates konkreetseid konflikte, keskkonnaraami ning indiviidi tasandit. Metsatulekahjude kajastamine CNNis, Euronewsis ja Al Jazeeras on erinev, kuid väljendab mitmeid sarnaseid tendentse ning omab geopoliitilisi mõjutusi.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalbakalaureusetöödmeediarepresentatsioonuudisedmetsatulekahjudgeopoliitikaGeopoliitiline kallutatus globaalses uudismeedias 2019. aastal metsatulekahjude kajastamisel: CNN, Euronews ja Al JazeeraThesis