Palu, Annegrete, juhendajaKrajuškina, MariaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-092021-11-092020http://hdl.handle.net/10062/75710Uurimistöös analüüsiti identifitseerimise meediumi mõju äratundmistäpsusele ja kindlushinnangule. Lisaks hinnati, kas kindlushinnang ning meediumi ja kindlushinnangu seos ennustab äratundmistäpsust. Valim koosnes 102-st inimesest (64 naist, keskmine vanus 24.83 aastat), kes tegid kokku 510 äratundmisotsust. Eksperimendi jooksul esitati katseisikutele viis videot, mis kujutasid vargust. Katseisikud pidid tuvastama stiimulvideotes esitatud isikuid kas fotodest või videotest koosnevatest äratundmisridadest ning hindama, kui kindlad nad oma otsuses olid. Leiti, et videotest koosnevate äratundmisridade puhul tehti statistiliselt oluliselt rohkem korrektseid otsuseid sihtmärgiga ja kõikides äratundmisridades, selge trend esines ka sihtmärgita äratundmisridades. Lisaks leiti, et nii sihtmärgiga, sihtmärgita kui ka kõikides äratundmisridades ennustas videotest koosnevate äratundmisridade puhul kindlushinnang äratundmistäpsust paremini kui fotodest koosnevate äratundmisridade puhul. Järeldati, et videotest koosnevate äratundmisridade kasutuselevõtt politseipraktikas võib vähendada identifitseerimisel tehtavaid vigu.estembargoedAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationaläratundmisotsuse täpsuskindlushinnangfotodest koosnev äratundmisridavideotest koosnev äratundmisridaidentification accuracyphoto lineupvideo lineupüliõpilastöödconfidenceThesis