Eamets, Raul, juhendajaBraghiroli, Stefano, juhendajaKadajane, LindaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2024-08-122024-08-122024https://hdl.handle.net/10062/102258Kliimamuutused ja keskkonnaseisu halvenemine on globaalsele majandusele ja ühiskonnale suured väljakutsed. Euroopa Liit (EL) on seadnud eesmärgiks 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus Euroopa rohelise kokkuleppe raames, edendades keskkonnasõbralikku tehnoloogiat, kestlikku tööstust ja transporti ning saaste vähendamist. Peamine fookus rohepöörde elluviimisel on pandud finantssektorile, nõudes investeeringute suunamist keskkonnahoidlikesse projektidesse ja ettevõtetesse. EL on kehtestanud põhjaliku regulatiivse raamistiku roheliste majandustegevuste klassifitseerimise, kestlikkuse aruandluse ja erinevate investeerimisvahendite näol, et edendada kestlike investeerimispraktikaid ja ettevõtete vastutust. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas Eesti varahaldurid defineerivad rohelist investeeringut ning selgitada välja nügimise teooria rakendamise võimalikkust roheinvesteeringute mahu suurendamiseks. Uurimistöö käigus viidi läbi kvalitatiivsed poolstruktureeritud intervjuud 20 Eesti varahaldusettevõtte võtmeisikuga. Intervjuude tulemuste põhjal selgus, et Eesti varahaldurite lähenemised roheliste investeeringute defineerimisel varieeruvad oluliselt, sõltuvalt nende regulatiivsetest nõuetest ja kapitali mandaadist. Eesti varahaldurid juba kasutavad nügimise teooria praktikaid rohkem või vähem teadlikult ja usuvad, et kombinatsioon regulatsioonide ja nügimise teooria kasutamisest oleks tõhusaim viis kapitali rohelisemaks suunamisel. Intervjuude tulemused näitasid, et tasakaalustatud lähenemine, kus regulatsioonid määravad suuna ja teadlik nügimine, sihtgruppide spetsiifikat arvesse võttes, võimaldaks efektiivsemalt suunata investeeringuid keskkonnasõbralikumaks. Peamine rohelise rahanduse praktiseerimise kitsaskoht Eesti varahaldurite seas on tasakaalu leidmine tootluse, keskkonnamõju ja regulatiivsete nõuete vahel. Edasine uurimistöö võiks keskenduda konkreetselt nügimise praktilisele rakendamisele ja mõju analüüsile, et leida parimad viisid investeerimisotsuste suunamiseks keskkonnasõbralikumaks Eestis. Uuringu tulemuste põhjal saab anda poliitikasoovitustena regulatiivsete nõuete lihtsustamist, stabiilse investeerimiskeskkonna loomist, stiimulite väljaarendamist ja riigi ja erasektori koostöö suurendamist, et toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmist.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniamagistritöödThesis