Laidra, Kaia, juhendajaTuvi, Iiris, juhendajaKraptšak, AlisaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2026-05-252026-05-252026https://hdl.handle.net/10062/121285Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja pediaatriliste sümptomite nimekirja (PSN-17) lapse ja lapsevanema hinnangute kokkulangevust mõjutavad moderaatorid. Analüüsiti Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU) andmeid, kuhu kuulus 326 last (vanuses 11-18 aastat) ja nende vanemad. Tulemused näitasid, et vastupidiselt oodatule oli kokkulangevus kõrgem internaliseeritud sümptomite puhul võrreldes eksternaliseeritud sümptomitega. Olulisteks moderaatoriteks osutusid lapse sugu ja lapsevanema subjektiivse heaolu tase (WHO-5 skoori alusel). Tüdrukute puhul oli lapse ja lapsevanema hinnangute kokkulangevus suurem võrreldes poistega. Lastel ja nende vanematel, kelle subjektiivse heaolu tase oli kõrgem, oli suurem hinnangute kokkulangevus. Uurimus kinnitab, et lapse vaimse tervise hindamisel on oluline arvestada soolist konteksti ja hindaja enda seisundit. Tulemused rõhutavad mitme informandi kasutamise olulisust kliinilises praktikas.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/PSN-17hinnangute kokkulangevusvaimne tervismoderaatorEesti laste vaimse tervise uuringPSC-17informant agreementmental healthmoderatorEstonian child mental health studyüliõpilastöödThesis