Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendajaVakker, UrveTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2015-09-142015-09-142015http://hdl.handle.net/10062/48484Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada kuidas ja mil määral tulevad Taritu Rahvamaja ja Taritu Raamatukogu kohaliku kogukonna liikmete arvates toime kaasaegse ühiskonna poolt esitatava nõudmisega – sotsiaalse sidususe loomisega piirkonnas ning pakkuda omapoolseid lahendusi olukorra parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks otsisin vastust järgmistele küsimustele: 1) Millisena näevad kogukonna liikmed rahvamaja ja raamatukogu rolli oma kogukonnas? 2) Millised on kogukonna liikmete kokkupuuted kohaliku rahvamaja ja raamatukoguga? 3) Mil määral tunnetavad kohalikud elanikud rahvamaja ja raamatukogu tegevust sotsiaalse sidususe loomisel? Milles see tunnetus seisneb, mida on märgatud? 4) Kuidas saaksid rahvamaja ja raamatukogu sotsiaalset sidusust piirkonnas tugevdada? Magistritöö tegemisel lähtusin sotsiaalse sidususe ja kogukonna teooriast. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutasin poolstruktureeritud individuaalintervjuud. 2015. aasta mais-juunis tegin 12 intervjuud Taritu piirkonna elanikega. Andmete analüüsil kasutasin kvalitatiivse sisuanalüüsi juhtumiülese ehk horisontaalse analüüsi (cross-case analysis) tehnikat. Uuringust selgus, et kogukonna liikmete arvates aitavad Taritu Rahvamaja ja Taritu Raamatukogu sotsiaalse sidususe loomisele ja hoidmisele piirkonnas kaasa oma igapäevaste väljakujunenud tegevuste ja ettevõtmiste kaudu. Pakkudes kooskäimise võimalust ja erinevaid tegevusi, edendavad nad kogukonnaliikmete omavahelist seotust ning läbi põlvest põlve kandunud traditsioonide alalhoidmise säilitavad kultuuripärandit ja tugevat identiteeditunnet. Kohalikud kultuuriasutused on Taritu piirkonna keskuseks, kogunemise kohaks ja kogukonna südameks, mis tõmbab paikkonna inimesi ja külasid kokku. Läbi erinevate tegevuste ja ettevõtmiste toimub sotsiaalne suhtlemine, mis liidab inimesi, tekitades kokkuhoidvus- ja kogukonnatunnet, ning see on omakorda aluseks sotsiaalse sidususe tekkimisele. Peale teiste asutuste kadumist on rahvamaja ja raamatukogu olemasolu piirkonna jaoks eriti oluline, et hoida seda välja suremast. Asutused on paikkonnale lisandväärtuseks, tõstes selle mainet ja muutes atraktiivsemaks, mis omakorda soodustab uute elanike piirkonda kolimist ning endiste elanike paigalejäämist. Sotsiaalse sidususe tugevdamiseks piirkonnas tuleks kultuuriasutuste tööd hoogustada, keskendudes just sellistele tegevustele ja ettevõtmistele, mis aitavad suurendada sotsiaalset suhtlemist kogu kogukonnas ning seeläbi säilitada ja tugevdada kokkuhoidvus- ja kogukonnatunnet. Eesmärgiks peaks olema võimalikult paljude kogukonnaliikmete kokkutoomine neile meelepäraste ürituste ja tegevuste pakkumise kaudu. Kultuuriasutuste poolt pakutavate ettevõtmiste arvu peaks suurendama ja mitmekesistama ning inimesi tuleks senisest aktiivsemalt kaasata. Siduva sotsiaalse kapitali tekkimiseks vajalike tingimuste loomise kõrval peaks senisest enam astuma samme linkiva ja ühendava sotsiaalse kapitali loomiseks piirkonnas. Oluline on näha end osana kogu ühiskonnast, olla avatud ja tolerantne kõige uue ja endast erineva suhtes.etmagistritöödraamatukogudseltsimajadsotsiaalne sidusussotsiaalsed suhtedsotsiaalne kapitalThesis