Põldaas, Mai, juhendajaKarpender, AstridTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2015-06-192015-06-192015http://hdl.handle.net/10062/47308Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada raamatukoguhoidjate valmisolek erivajadustega inimeste teenindamisel ja nende koolitusvajadused. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused:  Missuguseid teenuseid pakutakse erivajadustega inimestele?  Missugused on raamatukoguhoidjate suhtumised ja hoiakud erivajadustega inimestesse ning nende teenindamisse?  Missugune on raamatukoguhoidjate ettevalmistus ja eelnev töökogemus teenindamaks erivajadustega inimesi; raamatukoguhoidjate valmisolek teenindada erivajadustega inimesi?  Kas ja missuguseid koolitusi raamatukoguhoidjad vajavad, et pakkuda parimat teenindust erivajadustega inimestele? Töö teoreetilises osas toob autor välja erinevad käsitlused erivajadusega inimese määratlusest, kirjeldab erinevaid puudeid ning annab ülevaate raamatukoguteenindusest erinevate riikide praktikas ja Eestis. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viis autor läbi poolstruktureeritud intervjuud 11 raamatukoguhoidjaga Eesti erinevatest rahvaraamatukogudest (Tallinna Keskraamatukogu, Tartu O.Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Võru Keskraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Paide keskraamatukogu). Intervjuude analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uurimusest selgus, et enamiku raamatukoguhoidjate sõnul pakutakse raamatukogus kodukandeteenust ja lugemiskoerateenust. Vaid kahel juhul toodi välja, et nende raamatukogus korraldatakse üritusi nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega inimestele. Enamikul raamatukoguhoidjatel puuduvad teadmised, milliseid teenuseid erivajadustega inimesed soovivad ja milliseid võiks neile veel pakkuda. Seetõttu on neil mõnel juhul välja kujunenud passiivne suhtumine erivajadustega inimestele teenuste pakkumise osas. Intervjuu vastustest võis järeldada ka, et üldiselt on raamatukoguhoidjate suhtumine erivajadustega lugejatesse heatahtlik ja nende erivajadusi arvestav. Kogemused erivajadustega inimestega töötamisel olid olemas enamikul raamatukoguhoidjatest. Uurimusest selgus, et valdaval osal raamatukoguhoidjatel ettevalmistus tööks erivajadustega inimestega puudub. Vastavate koolituste puudumisel kasutatakse iseharimise võimalust. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö saavutas oma eemärgi- selgitati välja raamatukoguhoidjate valmisolek töös erivajadustega inimestega ja nende koolitusvajadused. Töö autori hinnangul on valdaval osal raamatukoguhoidjatel valmisolek erivajadustega inimeste teenindamiseks ebapiisav, mistõttu vajavad nad täiendavaid koolitusi oma oskuste täiendamiseks. Samuti vajavad raamatukoguhoidjad oma töö efektiivsemaks muutmiseks erinevaid võimalusi ja abivahendeid. Lõputöö eesmärkide saavutamiseks valitud metoodika sobis, kuna tööst selgusid raamatukoguhoidjate hinnangud oma valmisolekule ja nende koolitusvajadustele ning aitas välja selgitada ka kitsaskohad erivajadustega inimeste teenindamisel. Käesolev lõputöö on heaks infoallikaks ka raamatukogujuhtidele, et pakkuda oma töötajatele parimaid koolitusvõimalusi, samuti koostöö parendamiseks erivajadustega inimestele teenuste pakkumise osas.etpuuetega inimesedlugejadraamatukogudraamatukoguteenusedlugejakoolitusüliõpilastöödOther