Kreegipuu, Kairi, juhendajaAganits, LorettaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2024-06-112024-06-112024https://hdl.handle.net/10062/99228Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida sotsiaal-füüsilise keskkonnaga seotud tegurite seost depressiooni ja ärevuse riskiga. Magistritöös kasutati andmeid Eesti Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu (RVTU) I-III laine küsitlusuuringutest. Valim koosnes 6233 inimesest (3726 naised, M=49,5 aastat, SD = 19,2 aastat). Geograafilise ruumi kontekstiteguritest ennustas perearstikeskuse kaugus elukohast oluliselt ärevuse riski tõenäosust ehk mida kaugemal on perearstikeskus elukohast, seda suurem on risk ärevuse sümptomite esinemiseks. Depressioonirisk ei olnud geograafiliste kontekstiteguritega oluliselt seotud. Riskitegurid depressiooni ja ärevuse riskile on: vaimse tervise häire diagnoos, varasema traumaatilise sündmuse kogemine, alkoholi sage tarvitamine, narkootiliste ainete tarvitamine, hasartmängusõltuvusele viitavate märkide olemasolu, sage tööstress ning naissugu. Kaitsetegurid depressiooni ja ärevuse riskile on: rahulolu erinevate elu aspektidega (sh majanduse, tervise ja perega), vanus, sissetulek, unetundide arv, haridus. Aktiivselt liikumine 2-6 korda nädalas ennustas depressiooni riski tõenäosuse vähenemist ning 1 kord nädalas aktiivselt liikumist ennustas suuremat ärevuse riski tõenäosust.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniasotsiaal-füüsiline keskkonddepressioonärevusriskiteguridkaitsvad teguridsocial-physical living environmentdepressionanxietyrisk factorsprotective factorsmagistritöödThesis