Ehala, MartinKerge, KristaLepajõe, KerstiSõrmus, Kadri2015-12-032015-12-032015http://hdl.handle.net/10062/49689Uuring on seotud vajadusega selgitada, milline on kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tase. Gümnaasiumi lõpetamisega lõpevad enamiku noorte jaoks ka emakeeleõpingud, st gümnaasiumist saadud pagas on see, millele rajanevad kõrgkooliõpingud ja edasine toimetulek tekstidega igapäevaelus. Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti kõrgkoolide esimestel kursustel õppivate üliõpilaste eesti keele oskust ja anda sellele hinnang lähtuvalt gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest. Õppekava seab eesti keele osas eesmärgiks nii kirjakeele valdamise kui ka keele funktsionaalse kasutamise oskuse, st suhtluseesmärgile ja olukorrale vastavat keelekasutust. Seetõttu on uuringus kaht tüüpi ülesandeid: need, mis testivad otseselt kirjakeeleoskuse taset, ja need, mis võimaldavad teha järeldusi funktsionaalse keelekasutuse oskuse osas. Lisaks annab uuring ülevaate kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tasemest võrdluses erialati ja ülikooliti. Uuringu rakenduslik eesmärk on anda soovitusi eesti keele õpetamise tõhustamiseks üldhariduskoolis. Uuring on kordusuuring – 2010. aastal tehtud uuring on praegusele võrdlusmaterjaliks.etinfo:eu-repo/semantics/openAccessteksti mõistmineõigekeelsuskeelekasutuskirjakeelkeeleõpeüliõpilasedeesti keelkõrghariduskeeleoskusinfo:eu-repo/semantics/workingPaper