Kask, Liis, juhendajaKreegipuu, Kairi, juhendajaPuura, LiisiTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2025-03-112025-03-112025https://hdl.handle.net/10062/107698Selles uurimistöös uuriti, kuidas vene emakeelega katseisikute keeleõppe algusaeg ja musikaalsus mõjutavad eesti keele väldete eristamist. Katseisikutega (N = 52) viidi läbi elektroentsefalograafia (EEG) uuring, kus esitati katseisikutele erinevaid keelestiimuleid. Katseisikud jaotati musikaalsuse ja keeleõppe algusaja järgi kolme gruppi, et võrrelda lahknevusnegatiivsuse (MMN) signaale gruppide vahel. Kirjanduse põhjal püstitati hüpoteesid, et kõige paremini tajuvad eesti keele kolmanda välte põhitooni langust võrreldes teise välte püsiva põhitooniga musikaalse taustaga varases lapseeas eesti keelt õppinud katseisikud ning olenemata keeleõppe ajast, musikaalse taustaga katseisikud on edukamad kolmanda välte põhitooni muutuse kuulmises võrreldes teise välte püsiva põhitooniga. Andmeanalüüsideks kasutati korduvmõõtmiste ANOVAt ja korrelatsioonanalüüse. Antud töös ei saadud hüpoteesidele kinnitust, kuid kahe katseseeria tulemuste põhjal võib oletada, et hüpoteeside kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on vaja sooritada korduskatseid.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/EEGlahknevusnegatiivsusMMNeesti keele vältedkeeletajumusikaalsusEEGmismatch negativityMMNestonian languagedegree of quantitylanguage perceptionmusicalityüliõpilastöödThesis