Toomla, Raul, juhendajaSuigusaar, KristiinaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2016-07-132016-07-132016http://hdl.handle.net/10062/52649Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli leida vastus küsimusele: kas Hiina on muutnud oma kaubandussuhteid riikidega, kes on avalikult Tiibetile toetust avaldanud, ning selle põhjal järeldada, kas Hiina mõjutab oma kaubandussuhteid ajendatuna Tiibetiga seonduvast poliitilisest konfliktist. Andmete vaatlusele ning teooriale põhinedes järeldasin, et Hiina kaubandusotsused ei ole olnud mõjutatud sellest, kas riik on Tiibetile toetust avaldanud või ei. Kuigi andmetes leidus mõningaid langusi, mis sobisid teatud riikide puhul ajaraamistikku, ei olnud need kas piisavalt suured või kestsid need liialt vähe kindlalt määratlemiseks, et põhjuseks on just Tiibetile toetuse avaldamine ning Hiina reaktsioon sellele. Samuti ei esinenud andmetes vajalikku ühtsust toetust avaldanud riikide ja nende kaubanduslikes määrades esinevates langustes. Arvestades, et enamus riike avaldas toetust samal ajal ja sarnastel määradel, oleks pidanud langused esinema samuti samal ajal ja samal määral. Lisaks esines andmetes ka vasturääkivusi, mistõttu andmed ei esindanud tegelikku olukorda. Põhjuseks, miks kaubandus ei olnud Tiibeti konfliktist mõjutatud, on ilmselt Hiina suur majanduslik kasv läbi aastate ning domineeriv majanduslik jõud, mistõttu on turu ohverdamine teistele riikidele liialt suur kaotus. Lisaks võib arvata, et riigid soovisid vältida konflikti ühe riigiga, et mitte rikkuda oma kaubandussuhteid teiste riikidega. Hiina seetõttu aga ei pidanudki reaalselt oma kaubandusotsuseid muutma ning piisas vaid ähvardustest. Kindlasti tekkis andmete vaatlusel palju küsimusi teiste languste kohta, ning edasiste uurimuste eesmärgiks võikski olla nende languste täpsem vaatlus ning nende taga olevate võimalike põhjuste avastamine.enbakalaureusetöödrahvusvaheline kaubanduskaubanduspoliitikapoliitikakonfliktidHiinaTiibetThesis