Viiding, Marko, juhendajaErik, KadiTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2016-07-112016-07-112016http://hdl.handle.net/10062/52521Käesolev bakalaureusetöö uurib taastuvenergiapoliitika mõju Eesti energiasektorile. Seoses Euroopa 2030 direktiiviga Euroopa Liidus on ka Eesti eesmärk tõsta taastuvenergia osakaalu 27%-ni. Uurimuse eesmärgiks on kaardistada Eesti poliitilised meetmed taastuvenergia valdkonnas ning analüüsida selle mõju taastuvenergia osakaalule energia lõpptarbimises. Seatud hüpoteesi kohaselt on Eestis teadlikult kujundatud energiapoliitikat selleks, et tõsta taastuvenergia osakaalu siseriiklikus elektri- ja soojusenergia kogutarbimises. Uurimuse käigus olid vaatluse all kasutatud poliitilised meetmed Eestis taastuvenergia osakaalu tõstmiseks, toodangu ning tarbimise uurimine, mille alusel sai vaadelda poliitiliste meetmete mõju taastuvenergiast saadava elektri- ja soojusenergia lõpptarbimisele ning taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisele. Eestis on vastu võetud toetused taastuvenergiat tootvatele ettevõtetele, sealhulgas saab taotleda investeeringutoetust ning toodetud elektrienergiale taastuvenergiast on võimalik taotleda soodustust, mida arvestatakse kilovatt-tundide pealt. Käsitletud õigusakte on kokku neli ning need on vastavalt võetud vastu aastal 2008, 2009 ja 2010. Kasutatud statistika, mis näitab taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises, taastuvenergiast toodetud elektrienergia mahtu ning erinevatest taastuvenergiaallikatest toodetud elektrienergia maht aastatel 2008-2013 näitab, et taastuvenergia osakaal on üldjoontes tõusnud. Võib öelda, et rakendatud poliitilised meetmed on olnud edukad, kui aastal 2008 oli taastuvenergia osakaal tarbitud koguenergiast 18,9%, siis aastaks 2013 on see tõustud 7,7% võrra 26,6%-ni. Saadud tulemuste põhjal sain hüpoteesile kinnitust, Eesti on taastuvenergia poliitikat rakendades suutnud tarbitud elektrienergias taastuvenergia osakaalu tõsta. Selleks, et taastuvenergia osakaalu suurendada, tuleb Eestil jätkata erinevate toetusskeemide abil taastuvenergia tootjate motiveerimist. Toetusskeemid peaksid olema pikaajalised, et suurendada investeeringute mahtu. Vaadates Euroopa Liidu eesmärki saavutada 27% osakaal kogu energiatarbimises taastuvenergiast, siis Eesti on sellele väga lähedal juba aastal 2013. Seda arvesse võttes on loomulik, et väga suuri muudatusi taastuvenergiapoliitikas ette ei võeta, sest praeguste näitajate kohaselt on seatud eesmärk realistlik.etbakalaureusetöödtaastuvad energiaallikadenergiapoliitikamõjudenergiaturgEestiThesis