Luuk, Aavo, juhendajaSibrits, SiimTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2016-07-062016-07-062016http://hdl.handle.net/10062/52348Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kohandatud UPPS-P impulsiivsuse küsimustiku alaskaalade väidete arvu võrdsustamine, nende omavaheline võrdlemine ja impulsiivsuse alaskaalade ühe faktori alla koondamine. Alaskaalade sekka kuulusid positiivne ja negatiivne kärsitus, ettekavatsetus, kannatlikkus ja elamustejanu. Skaalad muudeti A. Luuki sõnastatud lisaväiteid kasutades ühepikkusteks. Selgus, et elamustejanu alaskaala ei sobi niivõrd hästi impulsiivsuse ühefaktorilisse struktuuri kui ülejäänud neli skaalat. Positiivne ja negatiivne kärsitus on impulsiivsuse konstrukti uurimisel kõige olulisemad ning nad avalduvad impulsiivsuse uurimisel sarnaselt.etUPPS-Pimpulsiivsuspositiivne kärsitusnegatiivne kärsituselamustejanuettekavatsetuskannatlikkusUPPS-Pimpulsivitypositive urgencynegative urgencypremediationperseverationüliõpilastöödImpulsiivsuse UPPS-P konstrukti kajastava küsimustiku struktuuri ning funktsioneerimise uurimineThe examination of the structure and functioning of the UPPS-P impulsivity measure questionnaireThesis