Salvet, Sander, juhendajaEylandt, OttiTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2015-06-082015-06-082015http://hdl.handle.net/10062/46725Bakalaureusetöö keskendus Eesti julgeoleku temaatika uurimisele Delfi veebiuudistes 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta kesksuveni. Eesti julgeolek tähendas käesolevas töös välisjulgeolekut militaarvaldkonnas Balti riikide tasandil. Eesmärk oli analüüsida Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooria järgi julgeolekuohtude konstrueerimist ning lisaks kaardistada fraasi „muutunud julgeolekuolukord“ esinemist ja uurida, kas seda kasutatakse mõne teema julgeolekustamisel. Uurimise ajendiks olid riigikaitseteemalised avaliku arvamuse uuringud, mille tulemustest ilmnes, et võrreldes eelnevate aastatega hakkasid Eesti elanikud alates 2014. aasta märtsist pidama ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu märgatavalt tõenäolisemaks (Avalik... , 2014: 21). Lisaks Ukraina ja Venemaa konfliktile on sõjahirmu kasvamise põhjusena nähtud ka ajakirjanduses paisunud tormi. Tulemustest selgus, et julgeolekustatud teemadest kerkisid esile Kesk-Aafrika Vabariigi missioon ning Venemaa teema. Esimeses julgeolekustati Eesti osalemist välismissioonil, teises liitlasvägede kohaloleku suurendamist Eestis ja Balti riikides. Julgeolekuohtude konstrueerimisel Delfi veebiuudistes domineerisid vaatlusalusel ajal Eesti, USA ja EL-i poliitikud ning riigitegelased. Fraasi „muutunud julgeolekuolukord“ ja Venemaa teemal julgeolekustamine esinesid koos keskmiselt igas kolmandas julgeolekustatud artiklis. Uurimistöö esimeses peatükis kirjeldati bakalaureusetöö jaoks olulisi teoreetilisi ja empiirilisi lähtekohti, mille käigus tehti põgus ülevaade rahvusvahelise julgeoleku uuringute kujunemisest ning Kopenhaageni koolkonna panusest sellesse valdkonda, samuti selgitati julgeolekustamise kontseptsiooni. Lisaks esitati lühiülevaade varasematest julgeolekustamise teooria rakendamistest ning kirjeldati Eesti julgeoleku käsitlust käesolevas töös. Teises peatükis esitleti püstitatud uurimisküsimusi. Kolmandas peatükis tutvustati valimi moodustamise põhimõtteid, kirjeldati meetodit ning toodi näiteid kodeerimisjuhendi kategooriatele vastamisest ja võimalikest mitmeti tõlgendatavatest konstruktsioonidest. Töö neljandas peatükis vastati uurimisküsimustele, mida illustreeriti joonise ja tabelitega. Viiendas peatükis arutleti vabas vormis töö tulemuste, puuduste ja edasiste uurimisvõimaluste üle.etbakalaureusetöödjulgeolekupoliitikajulgeolekriiklik julgeolekrahvusvaheline julgeolekriigikaitsekaitsepoliitikameediameediarepresentatsioonEestiUkrainaVenemaaThesis