Ph.D. Maia Kivisaar, juhendajaMSc. Tanel Ilmjärv, juhendajaMetsik, IngremTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut2017-08-102017-08-102017http://hdl.handle.net/10062/57467Järjest enam satub inimtegevuse tõttu keskkonda toksilisi aromaatseid ühendid ehk ksenobiootikume. Oma võõra struktuuri ja keemilise stabiilsuse tõttu püsivad ksenobiootikumid looduses väga pikka aega. Mikroorganismide võime kiiresti kohaneda uute keskkonnatingimustega on seotud uute kataboolsete radade evolutsioneerumisega, võimaldades kasutada keskkonnas esinevaid aromaatseid ühendeid süsiniku- ja energiaallikana. Käesolevas töös selgitasime geneetilisi muutusi bakteripopulatsioonides, mis olid läbinud adaptiivse laboratoorse evolutsioneerumise katse (ALE) ~300 põlvkonna vältel m-kresooli sisaldavas keskkonnas.estadaptiivne laboratoorne evolutsioonm-kresoolaromaatsed ühendidmagistritöödHübriidse m-kresooli lagundamisraja efektiivsust suurendavad mutatsioonid bakteri Pseudomonas putida laboratoorses evolutsioneerumiskatsesThesis