Nigulas, SiimTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-04-062013-04-062012http://hdl.handle.net/10062/29750Käesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida üliõpilaste sooritatava eksami eelnevalt prognoositud tulemust võrdluses reaalse tulemiga. Uuringus osalejad ennustasid oma hiljem saadavate punktide arvu ja lõpphinnet. Lisaks olid isikud enda, ja lähikondsed nende kohta täitnud mitmeid enesehinnangulisi küsimustikke. Eelkõige oli sihiks välja selgitada, et millest hinnangutase sõltus. Hinnangute andmise võimaliku objektiivsuse mõttes kasutati Self-Criterion Residual (Paulhus & John, 1998) meetodit. Peamisteks kriteeriumiteks, mis mõjutavad eksamitulemuste prognoosimist on isiksusejooned: avatus kogemusele ning meelekindlus. Ka inimese väärtushinnangud on olulised, eriti stimulatsioon, saavutused ja turvalisus. Võimalus muidugi jääb, et endiselt tegeldakse mainekujundusega või proovitakse endale lihtsalt kõrgemaid eesmärke seada, prognoosides paremaid tulemusi. Seda võib arvata seetõttu, et pea kõik katses osalenud hindasid enda võimeid paremaks kui hiljem toimunud eksamid näitasid.eteksamitulemuse prognooseksamidõpitulemusedüliõpilasedThesis