Kreegipuu, Kairi, juhendajaÕunap, Ted EdwardTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2024-06-112024-06-112024https://hdl.handle.net/10062/99294Antud töö eesmärk oli uurida tööheaolu tegureid ja vaimset tervist. Töös kasutatavad andmed pärinevad Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse 2023. aasta sügisesest uuringust. Valimisse kuulus 8140 inimest (59,76% naised, 34,53% mehed, 5,71% määramata). Antud küsimustiku põhjal tuvastati üksteist tööheaolu faktorit. Töö tulemustest selgus, et vaimse tervise diagnoosi ja murega inimestel on tööl häirivate tegurite skoorid kõrgemad kui tervetel inimestel. Vaimse tervise mure ja diagnoosiga inimestel on madalam tööheaolu kui tervetel inimestel, kuid diagnoosi ja murega vastanutel ei ole omavahel statistiliselt olulist erinevust tööheaolu osas, millest võime järeldada, et oluline ei ole arsti poolt määratud diagnoos, vaid inimese enesekohane hinnang oma vaimsele tervisele. Sellest tuleks lähtuda ka töökeskkonna kujundamisel. Oluline tööheaolu lõhe on meeste ja naiste vahel, kus meestel on suurem rahulolu tööajaga, nende eripärade ja eelistustega arvestatakse rohkem, neil on madalam tööstress ja tööl häirivate tegurite skoorid (nii keskkonna kui inimestega seotud). Tööandja soodustuste ja hüvede pakkumisel on oluline positiivne seos nii tööheaolu kui ka üldise heaolu, tööelu, majandusliku olukorra ja füüsilise tervise vahel. Uuringu tulemustest tuli välja, et soovitud vaimse tervise toest puudust tundmise korral on tööheaolu madalam üle kõigi faktorite.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniatööheaoluvaimne terviswork-related well-beingmental healthmagistritöödThesis