Aavik, Toivo, juhendajaKukk, LiliTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-102021-11-102021http://hdl.handle.net/10062/75763Uurimistöö eesmärk on selgitada rehabilitatsioonikeskuse klientidest koosneva valimi (N=56) soodumust depressioonile ning kas teenuse lõppedes esineb depressiooni näitajate osas muutusi, uuriti ka soolist erinevust. Lisaks uuriti korrelatsioonanalüüsi abil, kas kogutud terviseandmed on seotud muutumise sooviga (personaalse arengu initsiatiivi skaala). Rehabilitatsiooniteenuse raames, mis kestis individuaalselt 10-12 kuud (ajavahemikul mai 2018 - detsember 2020), oli uuringus osalejate ette nähtud psühholoogiline nõustamine ning füsioteraapia. Uuringus kasutati RAND-36, PGIS ja EEK2 küsimustikke. Uurimistulemustest ilmnes, et keskmine depressiooniskoor oli kõrge (M = 10.45; SD = 5.77), diagnoosimiseks (äralõikepunkt 11) oli kriteerium täidetud 23-l uuritaval, so 41% valimist. Depressiooninäitajad muutusid nõustamisteenuse lõppedes, keskmiste võrdlus näitas, et tulemused kõikide alaskaalade osas skooride langust, sh enam depressiooni, üldistunud ärevushäire, asteenia osas. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes sugude lõikes üldistunud ärevushäire ja paanikahäire osas - mõlema alaskaala skoorid olid naistel kõrgemad. Tulemustest ilmneb veel, et suuremad positiivsed korrelatsioonid on küsimustiku PGIS ja RAND36 järgmiste alaskaalade vahel: valmisolek muutusteks, plaanilisus ja eesmärgipärane käitumine. Nimetatud alaskaalad korreleerusid positiivselt RAND36 alaskaalaga -emotsionaalne heaolu.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalvalmisolek muutusteksPGIS IIPGIS IIRAND36RAND36EEK2EEK2readiness for changemagistritöödrehabilitatsioondepressioonärevusterviseseisundrehabilitationdepressionanxietyhealth statusThesis