Tänavsuu, Triinu, juhendajaElias, AilenTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-04-132013-04-132012http://hdl.handle.net/10062/29831Uuriti ema mõistvuse stiili ja sotsiaaldemograafiliste faktorite seoseid lapse arenguga enneaegselt sündinud laste valimis. 29 lapse (keskmine vanuse 5a10; keskmiselt gestatsiooninädalaid 27,3) arengut hinnati PEP-R-testi (Psühholoogilis-pedagoogiline profiil; Schopler, Reichler, Bashford, Lansing, & Marcus, 1990) ja 5-15 küsimustikuga (Five to Fifteen, Kadesjö et al., 2004). Ema reflektiivset funktsioneerimist hinnati Vanema Mõistvuse Hindamise Intervjuuga (Oppenheim & Koren-Karie, 2002b). Sügavalt enneaegselt sündinud lapsed pole 5-aastaselt arengus omaealistele järele jõudnud: PEP-R testis on mahajäämus 18 kuud; 5-15 küsimustikus enamikus valdkondades üle keskmise raskusi. Ema kõrgharidus ennustab kõrgemaid tulemusi PEP-R-testis (p = .016), vähem ebaõnnestumisi (p = .008), kõrgemat arengulist vanust (p = .039), vähem probleeme 5-15 Kõne domeenis (p = .036). Ema täielikult mõistev stiil ennustab lapse kõrgemaid tulemusi PEP-R testis (p = .041), kõrgemat arengulist vanust (p = .043), adekvaatsemat kõnet (p =.026). 5-15 küsimustikus on pealiskaudselt tõlgendavate emade lastel rohkem probleeme Täidesaatvate funktsioonide domeenis (p = .032). ANOVA näitab ema hariduse peamõju lapse arengulisele vanusele (F (2, 26) = 4.34, p = .026); mõistvuse stiilil peamõju ei ilmne, samuti ei esine muutujatevahelist interaktsiooni.etmagistritöödema-lapse suheharidustaseenneaegsed lapsedlapse arengmagistritöödThesis