Must, Anne2009-05-132009-05-132009-05-13http://hdl.handle.net/10062/9724Earlier studies have demonstrated that suicidal behavior is highly heritable. However, the underlying pathogenic mechanisms of the propensity to commit suicide are far from being understood. Since notable gender differences exist in suicide frequency, the aim of the study was to investigate if there was a link between single nucleotide variation in certain genes and male completed suicide in Estonian population. The genomic regions under study were tryptophan hydroxylase 2 gene (TPH2), limbic system-associated membrane protein gene (LSAMP) and chromosome 4 short arm, which has been implicated in a number of recent genome-wide linkage studies regarding psychiatric disorders and suicidal behavior. No associations were found between TPH2 variants and male completed suicide in Estonian population, however, the frequency of LSAMP variants and variants of four genes in 4p region — Ellis-van Creveldi syndrome gene (EVC), wolframin gene (WFS1), huntingtin gene (HTT) and TBC1D1 gene —were significantly different between suicide and control groups. In conclusion, these findings suggest that suicidal behavior may be associated with disturbed intracellular calcium dynamics, second messenger cascade dysfunction, or deficient neurogenesis. Kuigi on näidatud, et suitsidaalne käitumine on suurel määral pärilik, pole suitsidaalsuse bioloogilisi tekkemehhanisme seni õnnestunud üheselt kirjeldada. Kuna enesetappude sageduses esinevad märkimisväärsed soolised erinevused, oli antud töö eesmärgiks välja selgitada, kas Eesti meeste populatsioonis leidub seos mõningate geenide üksiknukleotiidse variatiivsuse ja suitsiidi vahel. Uuritavateks genoomiregioonideks olid trüptofaan hüdroksülaas 2 geen (TPH2), limbilise süsteemiga seotud membraanivalgu geen (LSAMP) ning 4. kromosoomi lühike õlg, mida on varasemalt genoomiülestes aheldus­uurin­gutes korduvalt seostatud psüühikahäirete ning suitsidaalse käitu­misega. Töö tulemusena selgus, et TPH2 geeni variaabelsusel Eesti populatsioonis meeste suitsiidiga seos puudub, küll aga erineb mõningate LSAMP ning 4. kromosoomi lühikeses õlas asuvate Ellis-van Creveldi sündroomi geeni (EVC), volframiini geeni (WFS1), huntingtiini geeni (HTT) ja TBC1D1 gee­ni variantide esinemissagedus suitsiidiohvrite ning tervete kontrollindiviidide vahel oluliselt. Antud tulemused lubavad oletada, et suitsidaalse käitumise riskifaktoreiks võivad olla häired neuronisiseses kaltsiumidünaamikas, intratsellulaarsete signaalikaskaadide kulgemises ja/või puudulikus neurogeneesis.endissertatsioonidETDdissertationväitekiriStudies on molecular genetics of male completed suicide in Estonian populationUurimusi geneetilise variaabelsuse rollist meeste enesetappudes Eesti populatsioonisThesis