Kolde, Raivo, juhendajaVesilind, KaarelTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut2023-08-182023-08-182022https://hdl.handle.net/10062/91650Paljudel inimestel, kes on COVID-19 läbi põdenud, on täheldatud ka pärast haiguse akuutse faasi lõppu mitmeid püsivaid tervisehädasid. Üldnimetusena kutsutakse seda pikaajaliseks COVID-ks (ingl long COVID). Käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida pikaajalise COVID-i mõju ravimite tarvitamisele ja tervishoiu kontaktidele Eesti populatsioonis. Uurin-gumetoodika on enese vastu kontrollitud uuring (ingl Self controlled case series study) ning uuringus kasutatakse administratiivseid terviseandmeid, mis on kogutud üle mitme registri. Uuringus võrreldi COVID-19 rühma tulemusi muude hingamisteede haigustega inimestega, kes ei olnud COVID-19 läbi põdenud. Töö tulemustena leiti, et COVID-19 rühm tarbib roh-kem südame-veresoonkonna ravimeid, närvisüsteemi ravimeid ning vitamiine. Muude hin-gamisteede haigustega inimesed tarbisid rohkem erinevaid antibiootikume sisaldavaid ravi-meid, osasid hingamisteede ravimeid ning meeleelundite ravimeid. Lisaks leiti, et COVID-19 läbi põdenud inimestel on hingamisteede haigustega inimestest rohkem ambulatoorseid kontakte. Statsionaarsetes kontaktides olulist erinevust kahe rühma vahel välja ei tulnud.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalCOVID-19pikaajaline COVIDravimite tarvitamineterviseinformaatikaRITA CORIVAbakalaureusetöödinformaatikainfotehnoloogiainformaticsinfotechnologyThesis