Tõugu, Pirko, juhendajaTulviste, Tiia, juhendajaUuemäe, JohannaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2024-06-122024-06-122024https://hdl.handle.net/10062/99371Laste autobiograafilistele mälestustele koroonaajast ei ole seni eriti tähelepanu pööratud, kuid selle teema uurimine annab võimaluse mõista, kuidas lapsed ülemaailmset kriisi mäletavad ja tõlgendavad, võimaldades seeläbi neid tulevikus paremini toetada. Käesolev töö uuris 6-17-aastaste laste mälestuste emotsionaalset sisu. Poolstruktureeritud intervjuude vältel lausutud laste emotsiooni- ja hinnangusõnad kodeeriti nelja tunnuse järgi: valents, spontaansus, sõnatüüp ja kontekst. Tulemused näitasid, et valimiüleselt kasutati pigem negatiivse valentsiga ja hinnangulisi sõnu ning emotsioonidest ja hinnangutest räägiti eelkõige siis, kui nende kohta otseselt küsiti. 6-8-aastased kasutasid vanematest lastest vähem emotsioonisõnu ja hinnanguid, kuid 9-12- ja 13-17-aastased üksteisest eelnimetatud kolme tunnuse osas ei erinenud. Lapsed mainisid emotsioone ja andsid hinnanguid kõige enam rääkides vabast ajast, lasteaiast ja koolist, suhetest ning koroonaajast üleüldiselt. Üllatuslikult olid suhted ja haigus ise valdkonnad, kus vanuserühmad üksteisest emotsiooni- ja hinnangusõnade hulga kasutuse poolest ei erinenud. Töö pakub sisendit mõistmaks, kuidas lapsed on koroonaaega enda jaoks emotsionaalselt mõtestanud.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonialapsedkoroonapandeemiaemotsioonidmälestusedchildrencoronavirus pandemicemotionsmemoriesmagistritöödThesis