Schihalejev, Olga2009-10-022009-10-022009-10-02978–9949–19–232–8 (trükis)978–9949–19–233–5 (PDF)1406–2410http://hdl.handle.net/10062/11011The aim of the thesis is to explore the attitudes of 14-16 years old Estonian students Estonia to religion and religious diversity, to explore their views on the role of the school in promoting dialogue and tolerance among representatives of different worldviews, and to investigate in which ways religious education alters their views on these issues. The research was done in the framework of constructive epistemology using a sequential exploratory strategy and employing a mixed methods’ approach for the empirical studies. Three relevant empirical studies are presented. The qualitative and the quantitative study investigated the views held by students about religion and religious diversity. Studies of classroom interaction of religious education classes in two contrasting schools explored the patterns of interaction used in the classroom situation. A video–ethnographic data collection method was combined with stimulated recall. Incident-analysis stemming from conversational analysis was used to interpret the data. The study reveals that experience of religious education may contribute to more open attitudes among students both with religious and secular worldviews. Possibilities to promote dialogue between different worldviews are hindered by teacher centered pedagogical context. Grounded in the findings of the empirical studies dialogical pedagogies for non-confessional approaches to religious education are examined and policies for strengthening active tolerance in the context of school in Estonia are discussed. Although knowledge about religions is an important prerequisite for mutual understanding it is not sufficient. Reflective and emphatic approach and contacts with representatives of different worldviews and religions are needed for promotion of active tolerance.Käesolevas väitekirjas uuritakse 14-16-aastaste Eesti koolinoorte suhtumist religiooni ja religioossesse mitmekesisusse ning nende arvamusi kooli rollist selles. Empiiriliste uuringute läbiviimisel on lähtutud sotsiaalkonstruktivistlikust epistemioloogiast ning kasutatud kombineeritud metoodikaga järjestikku uurivat strateegiat. Töös on esitatud kolm uuringut. Õpilaste suhtumisi kaardistati alguses kvalitatiivsete suulise ja kirjaliku intervjuu meetoditega ning siis kvantitatiivse ankeetküsitlusega. Saadud vastuste põhjal võib öelda, et õpilaste informeeritus religioonist on napp, olemasolevad eelarvamused koos religiooni pidamisega eraasjaks soodustavad õhkkonda, kus nii usulise taustaga õpilased kui ka need, kes on huvitatud religioonist, on kergesti haavatavad. Lisaks sisaldab väitekiri kahes koolis salvestatud tundide suhtlemismustrite analüüsi, kus uuritakse nii maailmavaatelise dialoogi edukaid kui ka ebaõnnestunud katseteid. Uurimus näitab, et religiooniõpetuse kogemus võib kaasa aidata nii usulise kui ilmaliku maailmavaatega õpilaste avatumale suhtumisele maailmavaatelisse mitmekesisusse. Võimalused erineva maailmavaatega õpilaste vaheliseks dialoogiks jäävad aga tihti õpetajakeskse pedagoogika kontekstis realiseerimata. Uuringute tulemusi arvesse võttes järeldatakse, et kuigi teadmised religioonist on oluline eeldus vastastikkuseks mõistmiseks, peaks õpetus lisaks sisaldama reflektiivset ja empaatilist lähenemist ainele ning võimaldama suhtlemist erinevate maailmavaadete ja religioonide esindajatega, toimugu see religiooniõpetuses, teistes ainetes või integreerituna kooliellu.endissertatsioonidETDdissertationväitekiriEstonian young people, religion and religious diversity: personal views and the role of the schoolEesti noored, religioon ja religioosne mitmekesisus: isiklikud suhtumised ja kooli rollThesis