Pettai, Vello, juhendajaMathiesen, KülliTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Riigiteaduste instituut2014-06-262014-06-262014http://hdl.handle.net/10062/42245Antud töö eesmärk oli uurida postkommunistlikes riikides rakendatud kohustuslike sookvootide efektiivsust naiste esindatuse määra suurendamisele parlamendis. Töös keskenduti seitsmele postkommunistlikule riigile, mis on kehtestanud kohustuslikud sookvoodid parlamendivalimistel. Kuigi kohustuslikel sookvootidel on positiivne mõju naiste esindatuse määrale, on olenemata kohustuslike sookvootide kehtestamisest vähesed riigid suutnud ületada vajaliku miinimummäära naiste võrdse esindatuse tagamiseks. Enamikes riikides on naised jätkuvalt alaesindatud. Nii kohustuslikud sookvoodid kui valimissüsteemid mõjutavad erakondade kandidaadi valikut. Kuna kohustuslikud sookvoodid ja valimissüsteemid on omavahelises seoses naiste osakaalu tõstmises, uuriti töös kohustuslike sookvootide efektiivsust erinevates valimissüsteemides. Valimissüsteemi siseselt keskenduti valimiskünnise, piirkonnamagnituudi ja valimisnimekirja mõjule kohustuslikele sookvootidele. Tegemist oli kvalitatiivse uurimustööga, milles leiti seaduspärasusi kohustuslike sookvootide, valimissüsteemide ja naiste esindatuse määrade vahel. Valimisse kuulusid postkommunistlikud riigid, mis on kehtestanud kohustuslikud sookvoodid. Uurimuse läbiviimiseks kasutatakse Inter Parliamentary Unioni ja Quota Projecti andmeid. Töös selgus, et postkommunistlikud riigid erinevad mõnevõrra teoreetilistest käsitlustest kohustuslike sookvootide ja valimissüsteemide omavahelistes seostes. Proportsionaalsete valimissüsteemide ja segasüsteemide mõju naiste esindatuse määrale ei erine oluliselt ning suurem rõhk on valimissüsteemi sisestel tunnustel. Teoreetiliselt soosisid naiste suuremat esindatust suletud valimisnimekirjad, madalad valimiskünnised ning suured mitmemandaadilised piirkonnad. Antud töös leiti, et naiste esindatuse määr on kõrgem suletud nimekirjade, suurte valimiskünniste ja suurte mitmemandaadiliste piirkondade korral. Töö akadeemiline tähtsus seisneb naiste kui vähemusgrupi võrdse esindatuse saavutamises postkommunistlikes riikides. Olenemata soogruppide arvuliselt võrdelisest osakaalust ühiskonnas, on postkommunistlike riikide parlamentide koosseisud enamasti maskuliinsed ning ei kajasta ühiskonna demograafilist struktuuri. Tööga taheti välja tuua erinevaid valimissüsteemide osade mustreid, mis soosiks sookvootide efektiivsust.etmagistritöödvalimissüsteemidsookvoodidsooline võrdõiguslikkusparlamendidpostsotsialistlikud riigidnaisedsooline koosseisThesis